Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töötervise edendamine / Tervislik toitumine töökohal

Nõuandeid ja soovitusi tööandjale

Viimati uuendatud: 10.12.2015


Miks töökohal panustada töötajate tervislikku toitumisse?

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on töökohtadel tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise korraldamisel tähtis ja mitmeski mõttes võimalusterohke roll. Sageli saab just töökohal kõige hõlpsamalt kavandada ja ellu viia tervislikku toitumist toetavaid tegevusi. Paljud tööandjad pakuvad töötajatele võimaluse saada töökohal eineid, vahepalasid ja jooke ja seeläbi on neil võimalus inimeste valikuid paremini suunata.

Töökohal saab hõlpsamini ellu kutsuda mitmesuguseid muid töötajate tervisekäitumist ja tervist toetavaid tegevusi. Uuringud näitavad, et töökohal rakendatavad teavituse, tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise kombineeritud programmid annavad häid tulemusi töötajate tervisenäitajate paranemisel (muutused kehamassi indeksis, keha rasvasisalduses, kolesterooli ja vererõhu tasemes) ning inimeste tervisehoiakute muutumisel ja enesetõhususe tunnetamisel.

Mitmed uurimused on näidanud, et töökohal aktiivse elustiili ja tervisliku toitumise edendamist kombineerides saavutate kergemini:

  • südame- ja veresoonkonna haigustesse ning teatud vähktõve vormidesse haigestumise riski vähenemise töötajate seas;
  • töötajate paranenud meeleolu ja motivatsiooni, kõrgema energiataseme ning seeläbi suurema uuenduslikkuse ja produktiivsuse;
  • ärevuse ja stressi ilmingute kahanemise, enesekindluse ja -tõhususe kasvu;
  • parema maine nii koostööpartneri kui ka tööandjana.

Paranenud meeleolu ja enesetunne võimaldavad töötajail hõlpsamalt veeta pere ja sõpradega täisväärtuslikku vaba aega, mis on lisakasuks.

Tööandjatele on väga oluline ohutu ja tervisliku töökoha loomine, töötajate tervist toetava käitumise edendamine ja tervislikele valikutele julgustamine. Töökohal tervisedendusega alustamiseks sobivad hästi tegevused, millega toetatakse tervislikku toitumist. See liidab inimesi, võimaldab üksteiselt õppida ja parandada niiviisi heaolu nii tööl kui ka kodus. Tegevuskava tervisliku toitumise toetuseks peaks olema üks osa laiemast tervisedendusest töökohal. Samal ajal ei peaks te kindlasti vähendama jõupingutusi, mida teete muude tervisega seotud ohtude vältimiseks või vähendamiseks töökohal.

Kuidas algust teha?

Töökohad, kes soovivad alustada tervisliku toitumise edendamisega, leiavad peale käesoleva materjali kasulikku teavet riiklike toitumissoovituste portaalist www.toitumine.ee. Teabematerjale saab ka terviseinfo veebi trükiste rubriigi tervisliku toitumise materjalide hulgast.

Mõned nõuanded, enne kui alustate.

  • Arvestage kindlasti nende tegevuste või programmide kogemust, mida olete korraldanud varem. Mis siis töötas? Mis mitte? Miks?
  • Küsitlege töötajaid enne ja tehke selgeks olukord. Nii saate olulist teavet selle kohta, millega ja kuidas alustada.
  • Uut programmi või lihtsalt mõnd uut tegevust kavandades veenduge, et teate sihtrühma vajadusi, huve ja ootusi. Uurige, mis täpsemalt töötajaid tervisliku toitumise juures huvitab. Kas nad otsivad pigem üldist informatsiooni? Või midagi konkreetsemat, näiteks südame tervist puudutavat teavet? Soovivad rohkem teada toidulaua mitmekesistamise eri võimalustest? Soovivad paremaid toiduvalmistamise tingimusi töökohal, paremat valikut sööklas?
  • Kavandage võimalikult täpselt, millal mingeid tegevusi või võimalusi pakute. Kas vaid teatud perioodidel? Teatud intervalliga? Aasta läbi?
  • Määrake isikud, kelle poole inimesed saavad pöörduda, kui neil on küsimusi või nad otsivad abi.
  • Ükskõik kui väga te ka ei sooviks töötajate teadlikkust tõsta – tegevused ja programmid tervisliku toitumise toetuseks peavad olema vabatahtlikud. Igaüks ei pea tingimata liituma ega huvituma.

Töötajate teavitamine ja eri teemade käsitlemine

Teavet jagades lähtuge lihtsatest põhimõtetest ja pakkuge võimalikult erinevaid valikuid nii teabe kui ka tegevuste puhul.

Teavitustegevustega alustades võite näiteks kaaluda järgmiste teemade käsitlemist:

  • Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtted
  • Kehakaal ja selle kontrollimine
  • Rasv ja kolesterool
  • Soola hulga vähendamine toidus
  • Tasakaalustatud toit kogu perele
  • Arukate valikute tegemine kaupluses ja söögikohtades
  • Toiduetikettide lugemine
  • Toitumisprogrammide kasutamine (näiteks Nutridata)
  • Dieedid erivajaduste puhul: diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jm

Samuti pakkuge jaotusmaterjale selle kohta, kuidas töötajad saaksid oma peres söögikordi planeerides teha tervislikumaid valikuid. Näiteks võib tuua lihtsa ostunimekirja ning sellest tuleneva nädalamenüü, mida kavandades on samuti kasu Nutridata pakutavatest võimalustest.

Pakkuge töötajaile teavet ja koolitusi tervisliku toitumise ja toiduvalmistamise teemadel

  • Kutsuge teemapäevadele esinema populaarseid kokkasid ja teisi tuntud toiduvalmistajaid ning korraldage nii-öelda näidisesinemisi, pakkudes neil üritustel nõuandeid tasakaalustatud ja mitmekesiste toitude valmistamiseks. Kindlasti leiate toredaid esinejaid ka oma piirkonnas tegutsevate kokkade ja toiduvalmistajate seast või ametikoolide õppejõudude hulgast.
  • Kutsuge esinejaid pidama „lõunasta ja õpi“ sessioone, kus saate üheskoos midagi valmistada.
  • Korraldage „maitse ja proovi“ päevasid, kus ka töötajad saavad soovi korral omalt poolt panustada.
  • Korraldage perioodiliselt teemanädalaid, näiteks eri rahvaste köökidest, tähtpäevadega seotud toitudest vms. Võite ka proovida toidukordade või toidugruppidega seotud teemasid, näiteks „Hommikusöök“, „Pastatoidud“, „Puuviljad“ jne.

Töötajaid võite innustada igal nädalal, korraldades minivõistlusi ja kutsudes neid näiteks üles sööma igal päeval vähemalt viis või rohkem puu- ja köögivilja; alustama vähemalt nädala vältel iga päeva hommikusöögiga; sööma igal nädalapäeval mõne lisapuuvilja või uue retsepti järgi valmistatud toidu. Toetage töötajaid, kes püüavad tervislikumalt süüa või kaalu langetada, julgustage neid looma toetusgruppe. Soetage kaal, vajadusel kutsuge töökohale sobivaks ajaks toitumisnõustaja, kes toetaks grupi tegevust.

Andke töötajaile võimalus jagada retsepte siseveebis, e-kirja vahendusel või plakatitel ja vaatmikel (postritel).

Pakkuge teavet selle kohta, milliseid tervisele soodsamaid asendusi teha töötajate lemmikretseptides (näiteks kasutada madalama rasvasisaldusega komponente vm).

Pakkuge juhiseid kaasavõetava toidupaki koostamiseks.

Võtke osa kohalikest toitumiskampaaniatest ja toiduteemalistest sündmustest. Jagage nende kohta teavet plakatite, teabelehtede ja siseveebi kaudu, aga ka kogunemistel ja koosolekutel. Miks mitte jagada teavet ka näiteks nädalakirja, ekraanisäästjate, palgalehe vms vahendusel?

Toitlustamise korraldamisel töökohal:

  • pakkuge informatsiooni toidu koostise, toitainesisalduse ja valmistusviiside kohta;
  • tehke koostööd kohalike toidutootjate ja -kohtadega, korraldage toidulaatasid. Jagage selliste kohalike toidukohtade nimekirja, mis pakuvad tasakaalustatud menüüd;
  • pakkuge töötajaile tasuta puu- või köögivilju, korraldage võimalus soodsateks ühistellimusteks, andke sügisperioodil võimalus töötajail oma aiasaadusi jagada.

Kui teie töökohal on toiduautomaat, analüüsige selle pakutavat. Kas valikusse kuuluvad šokolaadibatoonid, magusad küpsised, kartulikrõpsud, energia- ja karastusjoogid? Kui jah, kas automaadi operaatoriga saaks läbi rääkida valiku muutmise asjus, et pakkuda nende toodete asemel hoopis võileibu, seemne- ja müslibatoone, väikesi mahlapakke? Või näiteks jogurtit ja kuivatatud puuvilju? Kui valikut muuta ei saa, kas siis automaat on ikka hädatarvilik?

Joogivee ja muude jookide pakkumine

  • Kui töötempo on väga kiire või töökeskkonnas valitsevad kõrged temperatuurid, kaotavad inimesed higistades palju vedelikku. Sellistel puhkudel on eriti oluline tagada mugav ligipääs joogiveele. Jahutatud joogivesi (10–15 °C) peaks palaval töökohal olema kättesaadav kõikidele töötajatele kogu tööaja vältel.
  • Mõned joogid suurendavad uriinieritust: lihtsustatult öeldes tuleb välja rohkem, kui sisse läheb. Kui soovite, et töötajad püsiksid kuumas keskkonnas terved ja tunneksid end hästi ja reipaina, vältige või piirake kofeiini sisaldavate jookide pakkumist, nagu kohv, tee ja teatud karastusjoogid.
  • Mõned inimesed eelistavad veele spordijooke, mahlu jms. Lisaaineid sisaldavad joogid (nt maitsestatud veed) on sobilikud enamikule tervetest inimestest, kuid neid peaks tarbima mõõdutundega. Selliseid jooke võib pakkuda töötajatele, kelle amet on kehaliselt koormav, kuid mõistlik on silmas pidada, et nii satuvad organismi ka soovimatud soolad ja suhkrud ning lisaained. Üheks võimaluseks on selliseid jooke veega lahjendada. Siiski on enamiku inimeste jaoks parim janukustutaja täiesti tavaline vesi.
  • Töötajad, kes on harjunud tõstma raskusi või kelle töökohal on püsivalt kuum, taluvad vedelikukaotust paremini ja kaotavad tegutsedes vähem soolasid kui need, kes sääraste tingimustega harjunud ei ole. Seetõttu pole täiendav soolatarbimine neile ilmtingimata vajalik. Küll aga on see oluline nende töötajate puhul, kes füüsilise töö või kuumusega harvemini kokku puutuvad. Siingi tuleb olla mõõdukas, kuna liigne sool võib kaasa tuua kehatemperatuuri tõusu, vedelikupuudust ja janu ning kehva enesetunnet. Päevas võiksid inimesed saada kõikidest allikatest (töötlemata ja töödeldud toit, toiduvalmistamisel ja söögilauas lisatav sool) kokku maksimaalselt kuus grammi soola, kuid Eestis tarbib enamik inimesi sellest pea kaks korda rohkem.

Toiduvalik koosolekutel ja nõupidamistel

Joogiks pakkuge mahla, vett või hoopis piima. Püüdke hoiduda pakkumast magusaid kondiitritooteid, küpsiseid, rammusat pitsat ja pirukaid, keeksikesi või komme; soovitatavad pole ka koorekohv või magus tee. Kui korraldate koosolekuid ja nõupidamisi koos toidu pakkumisega, valige võileivad või näkileivad, puu- ja köögiviljalõigud.

Söögiruumi sisustamine

  • Keskkond, sealhulgas füüsiline ruum, on väga tähtis toitumist mõjutav tegur. Kui alles kavandate või juba tegelete töötajate toitumistingimuste parandamisega, pöörake erilist tähelepanu kohale, kus inimesed söövad. Meeldiv ja puhas ruum on eelduseks ning ka nõudeks tööohutust ja töötervishoidu puudutavates regulatsioonides mitmes riigis.
  • Väga oluline on kindlustada töötajad toidu säilitamise ja soojendamise võimalustega (külmutuskapp, grill- või mikrolaineahjud), tagada tasuta puhas joogivesi ning pakkuda teavet tervislikust toitumisest kas siis koolituste, seminaride, toitumisnõustamise või voldikute abil.
  • Olukorra väljaselgitamisel tuleks arvestada kõiki töökoha eripärasid: töötajate vajadused, töö iseloom ja tööajad, tööandja senised tegevused ja ka võimalused.
  • Puhas, valgustatud ja piisavalt avar söögiruum peaks asetsema eraldi ning olema kättesaadav kõikidele töötajaile nii pauside kui ka lõunasöögi ajal. See nõue kehtib samuti nende jaoks, kes töötavad väljaspool siseruume või õhtuses ja öises vahetuses.
  • Joogivesi peab olema kättesaadav kõikjal töökohal, mitte vaid söögiruumis.
  • Söögiruumis või selle vahetus läheduses peab olema võimalus pesta käsi ja ka nõusid: nõudepesumasin, kraanikausid, pesuvahendid, seep, tekstiil- või paberkäterätid.
  • Söögiruumis peab saama kasutada keraamilisi nõusid ja kõiki vajalikke söögiriistu.
  • Töötajate kaasa võetava toidu jaoks on vajalikud nii kapid toiduainetele kui ka külmutuskapp.
  • Mööbel, vajalik tehnika ning muu varustus ja selle paigutus söögiruumis peab olema hõlpsalt ligipääsetav. Ruum peab olema lihtsalt koristatav.
  • Mõelge toidu soojendamise vahendite, nagu pliidi, mikrolaineahju vm turvalisele ja ohutule paigutusele, varustage nende lähikond vajalike tuleohutusvahenditega.
  • Mõelge toiduohutuse küsimustele. Kui toidu kaasavõtjaid ja hoiukohti on mitu, on ehk mõistlik töötajatega kokku leppida toidukarpide märgistuses. (Kui puudub säilimiskuupäev, võiks karbil olla kaasavõtmise kuupäev. See on abiks, kui peaks juhtuma, et mõni toit jääb kauemaks seisma.) Samuti võib olla vajalik sõlmida kokkuleppeid söögiruumi korrashoiuks.

Kokkulepped ümbruskonna toitlustajatega

Mõnikord võib toitumist aidata paremini korraldada see, kui küsimus arutatakse läbi ümbruskonna toidukohtade esindajatega. Näiteks soovivad töötajad süüa hommiku- või õhtusööki töökoha läheduses, millele võib leiduda sobiv lahendus. Läbi saab rääkida soodsamate hindade asjus ning miks mitte ka ürituste ja sündmuste ladusa korralduse tagamiseks.

Toitlustamine töökohal

Kui töökohal valmistatakse ise eineid, võiks lähtuda järgmistest põhimõtetest:

  • Pakkuge laia valikut puu- ja köögiviljatoite ning leivasorte.
  • Põhitoiduna pakkuge võimalusel sageli linnuliha ja kala, lisanditena (täistera)pastat, kartuleid, pruuni riisi, tatart jms.
  • Lülitage menüüsse valik taimetoitusid, mis sisaldavad herneid, läätsi, ube jms.
  • Eelistage värskeid (või külmutatud) puu- ja köögivilju konservidele.
  • Eelistage lahjemaid tooteid nii piima- kui lihatoodete valikus.
  • Vähendage soola sisaldust toitudes. Katsetage eri maitseainete ja -taimedega. Eemaldage laudadelt soolatopsid.
  • Toiduõlisid ja suhkrut kasutage toiduvalmistamisel mõõdukalt.
  • Toiduvalmistamisel eemaldage nähtav rasv lihalt ja suppide pinnalt.
  • Vältige köögiviljade liigvarast puhastamist ning ettevalmistamist pikemaks perioodiks ja „igaks juhuks“.
  • Samuti vältige nende ülekeetmist, sest mõlemad tegevused vähendavad neis vitamiinisisaldust.
  • Eelistage grillimist, aurutamist ning hautamist friteerimisele ja rohkes rasvas praadimisele.
  • Tõstke toitu serveerides esile puuviljade ja leibade valikut, paigutage köögiviljad paremini nähtavale kohale kui rasvainega küpsetatud toidupalad.
  • Pakkuge laia salativalikut ja võimaldage inimestel ise valida kogust ning kooslust. Eksponeerige salateid hästi nähtaval kohal. Salatikastmed paigutage eraldi. Toitu serveerides lähtuge taldrikureeglist, et vähemalt poole söögikorrast moodustaksid köögiviljad.
  • Kasutage sageli uusi retsepte ja kindlustage, et enam soovitatavad valikud ei oleks kallimad.

Kui töökohal pakub suupisteid või eineid lepinguline toitlustaja, saate lepingut sõlmides seada tasakaalustatud ja mitmekesise menüü tagamiseks järgmisi tingimusi.

Väikeses puhvetis või kohvikus saate näiteks nõuda, et:

  • võileibade puhul oleks tagatud võimalus valida eri tüüpi (täistera)leibade ja saia vahel. Leivakate peaks olema vähese rasvasisaldusega ja majoneesi tüüpi salatikastmete pakkumine piiratud;
  • küpsetiste puhul oleks võimalik valida väiksema energia- ja suhkrusisaldusega tooteid;
  • jookide puhul oleks võimalus valida peale tavapärase kohvi-tee-kakao suuremas valikus taimeteesid, aga ka mahlasid ja mineraalvett jne.

Söökla puhul saate sätestada, et:

  • igapäevases menüüs pakutakse vähemalt paari-kolme sorti värsket salatit;
  • salatikastmeid serveeritakse eraldi;
  • iga päev pakutakse mõistliku hinnaga värskeid puu- ja köögiviljaportsjoneid;
  • põhiroogade puhul peab olema võimalus valida hautatud, keedetud või aurutatud roogasid;
  • tagatud on võimalus valida lahjema rasvasisaldusega piimatoode (jogurt, kodujuust, kohupiim);
  • oleks taimetoidu, sh herneid, ube, läätsi sisaldava toidu valimise võimalus.

Veel saate kokku leppida, et menüüs on märgistatud väiksema energiasisaldusega tooted, samuti laktoosi- ja gluteenivabad tooted vms ning kirjeldatud toidu koostist. Kohased on erimärkused, näiteks kui toit sisaldab küüslauku, sibulat, paprikat, on keskmisest vürtsikam vms.

Terviku järgimine

Püüdke näha laiemat pilti, kuidas teie töökoht juba mõjutab inimeste toitumisharjumusi. Kui keskendute üksikutele detailidele, ei pruugi olukorra parandamiseks kavandatavad tegevused hästi rakenduda. Kindlustage, et töötajad saavad töökohal teha toidu puhul tervislikumaid valikuid. Vaadake üle, millist toitu pakutakse ettevõtte kohvikus või sööklas, mida tellite kullerilt, mida pakutakse kogunemistel, üritustel ja pidulike sündmuste tähistamisel, ning püüdke tagada paremad võimalused tarbida kaasavõetud toitu.

 

Külastusi 966, sellel kuul 966

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks