Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused / HIV-positiivne alluv

HIV-positiivne alluv

Viimati uuendatud: 23.05.2017


Me kõik oleme kuulnud erinevaid hirmujutte HIV-viirusest. Tihtilugu võivad hirmujutud osutuda aga müüdiks. Need samad müüdid võivad olla ka näiteks põhjuseks, miks 9% HIV-kandjatest seostab oma töökoha kaotust HIV-i nakatumisega ja 12% HIV-kandjatest usub, et neid on keeldutud tööle võtmast HIV tõttu. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et HIV-viiruse kandja ei erine tavapärasest töötajast ning ebavõrdne kohtlemine on keelatud.

Eestis kehtib võrdse kohtlemise seadus, mille eesmärk on tagada inimeste kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Mõnes riigis (nt Suurbritannias) kaitseb seadus eraldi ka HIV-nakatunut ja AIDSi haigestunut, kuid Eestis sellist seadust eraldi ei ole.

Küll aga keelab Eesti põhiseadus inimeste ebavõrdse kohtlemise.

Põhiseaduse § 12 järgi ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. HIV ja AIDS paigutuvad „muude asjaolude” alla.

Töölepingu seaduse paragrahv 3 sätestab töötajate võrdse kohtlemise põhimõtte: tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) eristab kahesugust diskrimineerimist: otsest ning kaudset (VõrdKS § 3): - Otsene diskrimineerimine on see, kui rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.

Otsene diskrimineerimine on ka ahistamine, mis on mõne nimetatud tunnuse alusel isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. - Kaudse diskrimineerimise puhul seab näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava isikud mõne nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Lisaks põhiseadusele keelab diskrimineerimise ka Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsiooni artikkel 14, mis sätestab sarnaselt Eesti põhiseadusega, et inimesi ei tohi ebavõrdselt kohelda soo, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuuluvuse, varandusliku, sünni- või muu seisundi tõttu.

Mida saab töötaja diskrimineerimise korral ette võtta?

Juhul, kui keegi tunneb, et teda on põhiseaduse § 12 nimetatud kriteeriumite alusel ebavõrdselt koheldud, siis enne kohtusse pöördumist võib vaidluse lahendada õiguskantsler. Selleks viib õiguskantsler läbi lepitusmenetluse vaidlusosaliste vahel.

5 põhimõtet tööandjale

1. Ära jäta inimest tööle võtmata sellepärast, et tal on HIV või AIDS

Teisisõnu, ära diskrimineeri töölesoovijaid! Töölepingu seadus keelab töölesoovija ebavõrdse kohtlemise töötingimuste seadmisel. Ebavõrdne kohtlemine on lubatud vaid siis, kui sellel on objektiivne põhjendus, näiteks töö iseloom nõuab mingite spetsiifiliste oskuste olemasolu, head füüsilist ettevalmistust vms.

2. Ära soodusta seda, et HIV-positiivne või AIDSi põdev inimene häbeneks tööl oma seisundit

Ehk jälle: ära diskrimineeri töötajaid! Kui tööandja piirab HIV-i nakatunud või AIDSi põdeva inimese võimalusi tööalaseks koolituseks, karjääriredelil üles liikumiseks, tööalaseks eneseteostuseks HIV või AIDSi tõttu, siis kaudselt suurendab tööandja sellega HIV ja AIDSi riske ühiskonnas. Eelarvamused ning hirm ebavõrdse kohtlemise ees sunnivad inimesi oma seisundit varjama, mis pärsib nende pöördumist nõustajate ning arstide poole ning seetõttu võib viirus kergemini levida. Nii nagu tööle võtmisel, ei tohi Eesti seaduste järgi töötajaid töötasustamisel, edutamisel, korralduste andmisel, töölepingu lõpetamisel, koolitamise võimaldamisel või muul viisil diskrimineerida.

3. Ära sunni töötajaid HIV testi tegema

Üldjuhul ei ole tööandjal õigust nõuda töötajalt HIV testi. Kohustuslikku nakkushaiguste kontrolli võib saata vaid mõnede ametite esindajad, nagu näiteks proviisorid, teatud vanglatöötajad ja politseinikud, õpetajad ja kasvatajad, juuksurid jt. (Täpsema loetelu ametikohtadest leiab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §-st 13.)

4. Ära räägi teistele, et töötajal on HIV või AIDS ning ära uuri ise seda ka teistelt

Kaastöötajaid ega kedagi teist ei tohi sundida HIVga seotud infot kellegi kohta avaldama Sellega tungiks tööandja töötaja privaatsfääri ning rikuks konfidentsiaalsuskohustust. Kui aga tööandja teab, et inimesel on HIV või AIDS, siis tuleb sellesse teabesse suhtuda delikaatselt.

Isikuandmete kaitse seadus (IKS) sätestab, et andmed terviseseisundi või puude kohta on delikaatsed isikuandmed (IKS § 4 lg 3 p 3). Isikuandmete kogumisel, salvestamisel, säilitamisel, päringute teostamisel, väljavõtete tegemisel, kasutamisel, edastamisel jne kehtib kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. Näiteks ei tohi isikuandmeid koguda ebaausal ja ebaseaduslikul teel, mitteõiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Isikuandmeid tuleb kaitsta avalikuks tuleku eest ja kui kellegi kohta andmeid kogutakse, tuleb inimest sellest teavitada (IKS § 6).

Juhul, kui tööandja räägib teistele töötajatele, et ühel töötajatest on HIV või AIDS, on see saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Kuna igal isikuandmete töötlejal on seadusest tulenev kohustus hoida saladust, on selle kohustuse rikkumine karistatav karistusseadustiku (KarS) § 157 alusel ning rikkujale määratakse rahaline karistus (KarS§ 44).

5. Ära ütle töösuhet üles HIV-i nakatunuga või AIDSi põdeva inimesega seepärast, et tal on HIV või AIDS

HIV ei tohiks olla töösuhte lõpetamise alus ning HIV-i nakatunutel ja AIDSi põdevatel inimestel peab olema võimalus töötada nii kaua, kuni tervis seda võimaldab. See, kui inimene on HIV-i nakatunud, ei tähenda, et tal on AIDS.

Töölepingu tööandjapoolsel õigusvastasel ülesütlemisel on töötajal võimalus ülesütlemine vaidlustada ning nõuda hüvitise maksmist.

Tööandja võib töötaja suhtes üles näidata positiivset suhtumist, näiteks võimaldades paindlikku tööaega, võimalusi pausideks ning arsti külastamiseks, osalist tööaega ja muid tööalaseid korraldusi.

Allikas: Terve Eesti Sihtasutus

Külastusi 1956, sellel kuul 1956

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks