Avaleht / EU-OSHA / Kampaania "Vähem stressi" 2014-2015 / Vähem stressi kampaania pressikonverents

Vähem stressi kampaania pressikonverents

Ülemaailmsel tööohutuse ja töötervishoiu päeval, 28. aprillil kell 13.00 toimus pressikonverents, kus Tööinspektsioon tutvustas uut Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri tööstressi teavituskampaaniat „Tervislikud töökohad – vähem stressi”. Pressikonverents toimus Kiriku 6 (Eesti Tööandjate Keskliidu saalis).

Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral nii psüühilist kui ka füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi. Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. 2010. aasta andmetel oli tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtetes 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.

Üle-euroopaline kaks aastat kestev teavituskampaania keskendub psühhosotsiaalsete riskide teadvustamisele ja vähendamisele töökohal, fookuses on töösuhted ning töö- ja eraelu tasakaal. Eestis koordineerib kampaaniat Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga.

Pressikonverentsil võtsid sõna nii Tööinspektsiooni peadirektor, tööandjate kui töötajate esindaja kui ka tööpsühholoogia ekspert:

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on stress tööelus oluline murekoht, mida ei tohi alahinnata. „Tööstress mõjutab ühelt poolt töötajate tervist, suhteid, heaolu ja tööefektiivsust ning teiselt poolt iga organisatsiooni käekäiku ja tootlikkust. Samuti avaldab tööstress mõju ühiskonnale ja majandusele laiemalt. Seetõttu on oluline leida üles tööstressi tekkepõhjused ning tegeleda nende vähendamise ja ennetamisega. Võimalusi selleks on erinevaid, kuid kõige enam saab tööstressi vähendamiseks ära teha iga tööandja ja töötaja ise,“ lausus Maripuu.

Tööpsühholoog Mare Teichmann

Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral töötaja psüühilist ja füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi. Psühhosotsiaalseks ohuteguriks võib olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, pidevalt nutitelefoni laekuvad e-kirjad, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab.

Psühhosotsiaalsed faktorid ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu.

Uuringud näitavad, et suurimateks stressoriteks Eestis on suhted tööl, töökoormus ja töö-pereelu tasakaal. Tööpsühholoog Mare Teichmann tõi olulise pingete soodustajana välja muutunud töökeskkonna. „Muutunud on töö aeg, koht, viis ja vahendid. Näiteks mobiilsed kontorid ja paindlik tööaeg võivad küll mingeid protsesse lihtsustada, kuid samas tähendab see ka, et töö järgneb inimesele igal ajal ja igale poole. Suurenenud on ootused töötaja suhtes – nõuded psüühikale (mälu, tähelepanu jms), teadmistele, oskustele, kompetentsusele. Töötajatelt nõutakse pidevat enesetäiendamist, toimetulekut uute töövahendite ja tehnoloogiatega,“ rääkis Teichmann.

Teichmanni sõnul tuleb tööstressi vähendamisega tegeleda nii ühiskonna, tööandja kui ka töötaja tasandil. „Ühiskonna tasandil on vajalik seadusandluse täiendamine tööstressi osas. Tööandja tasandil tuleks tegeleda tööstressoritega, aidata töötajatel stressiga toime tulla ning töövõimet taastada, luues selleks näiteks eraldi programmid. Töötaja tasandil saab endale esmaabi tööstressi vastu anda igaüks ise, viies vähemalt kord päevas mõtted töölt täielikult kõrvale. Kas parim viis selleks on liikumine, suhtlemine, muusika, markide kogumine või midagi muud, otsustab iga inimene enda jaoks ise. Loomulikult tuleb ka töötajal tegeleda tööstressorite ja probleemide lahendamisega,“ ütles Teichmann.

Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Toomas Tamsar

Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Toomas Tamsar ütles, et tööstressil ja selle tagajärgedel on kõrge hind nii töötajale, tööandjale kui ühiskonnale, mis väljenduvad nii terviseprobleemide, tulemuslikkuse languse kui sotsiaalkuludena. „Tööstressi vastu on laias laastus kolm rohtu – hea töökorraldus, füüsiline aktiivsus ja paindlikud töövormid. Üldsõnalised üleskutsed siin ei aita, lahendused on konkreetsetes sammudes. Seadused ei tohi teha osalise koormusega töötamist keerulisemaks ega kulukamaks, kui täiskohaga. Ning mida me oleme aastaid visalt rõhutanud - on sisuliselt ja moraalselt vale maksustada töötajate tervisesse investeerimist teisiti, kui ükskõik mis muud investeeringut,“ rääkis Tamsar.

  • Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Petersoni hinnangul on töötajate tervis üks kolmest põhitalast, millele Eesti majandus tulevikus toetub. „Seega on tööstress oluline teema ning selle teadvustamisele ja vähendamisele suunatud kampaania vägagi aktuaalne. Omalt poolt kutsume Eesti tööandjaid kohandama tööstressi vältimise kokkulepet,“ lausus Peterson.

__thumb_-2-Teichmann Tamsar Maripuu Peterson.jpg

Lisatud fotol (vasakult): Mare Teichmann, Toomas Tamsar, Maret Maripuu, Peep Peterson tööstressi pressikonverentsil. Fotograaf Hanna Odras.

Külastusi 1566, sellel kuul 1566

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks