Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Töökeskkonnavolinik

Töökeskkonnavolinik

Viimati uuendatud: 16.10.2016


Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes, kes aitab välja tuua ja tööandjale edastada probleeme töökeskkonnas.

Töökeskkonnavolinik on vajalik järgnevatel põhjustel:

  • Aitab kaasa töökeskkonna parandamisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi tõhustamisele.
  • Jälgib töökeskkonna olukorda lähtuvalt töötajatest, et töö oleks ohutu ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid nõudeid täidetakse (nt töötajate juhendamine ja väljaõpe, isikukaitsevahendite kasutamine).
  • On kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste seadustega ja ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste juhenditega.
  • On tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel (nt koondades töötajate ettepanekuid ja rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel). Puuduste avastamisel tuleb tal teavitada nii tööandjat kui ka töötajaid ja anda vajadusel töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööandjalt on volinikul õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui kellegi elu või tervis on ohus, tohib töökeskkonnavolinik ajutiselt ohtliku töö peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamise.
  • Osaleb tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimises.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et minimaalselt tegeleb töökeskkonnavolinik oma kohustustega kaks tundi nädalas ja see on tasustatud keskmise töötasuga. Täpsemad kohustused määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus).

Tööandja peab töökeskkonnavolinikule tagama juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikule töökeskkonnaalasele infole ja töökohtadele (näiteks arvutikasutamine, kui volinik sellega igapäevaselt ei tegele).

Töökeskkonnavolinikul on sarnaselt kõikidele töötajatele õigus teha tööinspektorile päring tööandjale tehtud ettekirjutuste kohta.

Töökeskkonnavoliniku valimine

  • Tööandja peab korraldama töötajate üldkoosoleku, millel on võimalik osaleda kõikidel töötajatel kas otse või volitatud esindaja kaudu.
  • Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest.
  • Kandidaadid seavad üles töötajad või tööandja, kuid lõpliku otsuse teevad töötajad.
  • Valitakse töökeskkonnavolinik (juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb see koosoleku protokollis fikseerida).
  • Seadus lubab tegutseda ilma töökeskkonnavolinikuta, kui töötajad ise ei soovi volinikku valida või ei taha kandidaadid seda rolli täita.Tööandja ise volinikku ei määra, vaid mõne aja pärast korraldatakse uued valimised, mille toimumise aega seadus otseselt ei määra. Kindlasti peavad uued valimised toimuma nelja aasta möödudes või töötajate soovi korral varem.

Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset (nt Töölepingu seadusest tulenev eelisõigus jääda koondamiste korral tööle). Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.   Volinike arv sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb töötajatele anda igas ettevõttes või vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. Näiteks 11 töötajaga kontoriettevõte saab  korraldada ühe voliniku valimised, 30 töötaja ja kahe vahetusega tegutsevas ettevõttes peaks tegutsema kaks volinikku juhul, kui ühes vahetuses töötab üle kümne töötaja.

Töökeskkonnavoliniku valimisest teavitab tööandja Tööinspektsiooni 10 päeva jooksul, saates töökeskkonnavoliniku nime ja ametikoha.

Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni neli aastat. Õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ja uus esindaja valida on töötajate üldkoosolekul.

Töökeskkonnavoliniku väljaõpe ja täiendõpe

Tööandjal tuleb kahe kuu jooksul peale töökeskkonnavoliniku valimist saata ta töökeskkonnaalasele väljaõppele, mida korraldatakse tavaliselt 3-päevaste kursustena (väljaõppe maht on 24 tundi). Väljaõpet pakkuvate koolitusasutuste nimekiri asub Sotsiaalministeeriumi kodulehel ja Tööelu.ee portaalis. Töökeskkonnavoliniku väljaõpe peab toimuma tööandja kulul.

Täiendõppe sisu ja teemad on paindlikud, volinik tuleb saata väljaõppele järgmistel juhtudel:

  • Toimuvad olulised muudatused töökeskkonnas, näiteks vahetatakse tehnoloogiaid või töövahendeid (nt uue tehnoloogia kasutusele võtmine, mis mõjutab oluliselt töötajate tööohutust).
  • Toimuvad olulised muudatused töökeskkonnaalastes õigusaktides (nt ohutusalaste nõuete muudatused).
  • Täiendõpet peavad vajalikuks tööinspektor, töökeskkonnanõukogu või töökeskkonnavolinik ise.

Töökeskkonnavoliniku täiendõppe sisu sõltub tööandja ja töötajate vajadustest ning puudub kohustuslik õppekava.

Nõuandeid ja täiendavat infot töökeskkonnavoliniku ülesannete ja valimise kohta saab küsida töökeskkonna konsultandilt helistades Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonda või kirjutades aadressil ti@ti.ee.

Külastusi 14912, sellel kuul 14912

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks