Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid

Viimati uuendatud: 17.06.2016


Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Mikroorganismid suudavad inimkehasse siseneda kahjustatud naha või limaskesta kaudu, aga ka loomahammustuse või süstlatorke kaudu. Bioloogiliseks ohuteguriks võib pidada ka kõiki kehaeritisi, sh veri, lümf, koekultuurid, hormoonid ja ensüümid.

Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:

  • parasiitide, viiruste või bakterite põhjustatud nakkused;
  • allergiad, millele on põhjustanud kokkupuude orgaaniliste tolmudega, nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad;
  • mürgistused.

Mõned bioloogilised ohutegurid, mis põhjustavad punetisi või toksoplasmoosi, võivad kahjustada loodet. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele:

Esimese ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist.

Teise ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid.

Legionelloos ehk leegionärihaigus

Legionella levib aerosoolina niiskes keskkonnas, põhjustades raskekujulist kopsupõletikku. Levikut soodustab seisev vesi, veetemperatuur +25 kuni +45 °C, katlakivi ja sette olemasolu.

Vältimine: kuumaveesüsteemides peab vee temperatuur olema üle +50°C, ventilatsioonisüsteemidel peavad olema kõrge efektiivsusega filtrid, algloomade kasvu pärssivate vahendite kasutamine veesüsteemides.

Stafülokokk-nakkused ehk mädased infektsioonid

Staphylococcus-bakter levib pesemata käte kaudu, nakatunud voodipesuga, õhu kaudu aerosoolide ja nahakettudega.

Vältimine: käte hügieen, desinfitseerivad ained, kaitsekindad.

Puukborrelioos

Haigust põhjustab bakter Borrelia burgdorferi. Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt. Vaktsiin puudub. Haiguse kulg võib olla raske ja väga aeglane, kuna bakter muudab oma vormi, mistõttu pole antibiootikumiravist alati abi.

Toksoplasmoos

Toksoplasmoos on haigus, mida põhjustab peamiselt kasside organismis paljunev ja elav ainurakne parasiit Toxoplasma gondii. Parasiiti võib leiduda ka nende väljaheidetes, mullas, ulukilihas ja ka pesemata juurviljadel ja reostunud joogivees.

Nakatunud inimesel võib parasiit põhjustada gripilaadseid haigusnähte, entsefaliiti ja neuroloogilisi probleeme. Lisaks võib see negatiivselt mõjutada ka nt südant, maksa, sisekõrva ja silmi. Ohustatud on eelkõige nõrga immuunsüsteemiga inimesed (lapsed, vanurid, rasedad).

Vältimine: väldi kontakte hulkuvate kassidega väldi toore liha söömist, eriti sea- ja lambaliha (väldi hakkliha maitsmist) pärast toore liha valmistamist pese käed puhtaks pese köögi- ja puuvilju, pese käsi pärast mullaga kokkupuutumist.

3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid.

Hepatiit ehk kollatõbi ehk maksapõletik

Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nimetuse „hepatiidiviirused" alla.

A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.

Vältimine: tõhus kätepesu peale ohualas viibimist, vaktsineerimine.

B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui A-hepatiidiviirus. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega.

Vältimine: kaitsekindad, -maskid, prillid, vaktsineerimine.

C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viirus võib püsida isegi kuivanud veres.

Tüüpilised nakkusteed: kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine, ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel, vere- ja verekomponentide ülekanded, Eestis kontrollitakse doonoriverd alles alates 1994. aastast, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiinilistel ja stomatoloogilistel protseduuridel.

Vältimine: kaitsekindad, -maskid, -prillid.

4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad.

Eestis reeglina 4. ohurühma ohutegureid ei esine. 4. ohurühma kuulub näiteks ebola.

Külastusi 7435, sellel kuul 7435

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks