Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Keemilised ohutegurid

Keemilised ohutegurid

Viimati uuendatud: 01.08.2016


Töötamisel kemikaaliga tuleb kõigepealt vaadata kemikaali pakendil olevat märgitust – kas kemikaali pakendil on olemas mõni allolevatest märkidest:

ohusymbolid_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

ohusymbolid2_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

Kui kemikaali pakendil on mõni nendest märkidest, on tegemist ohtliku kemikaaliga.

Kemikaalidest tuleneda võiva ohu vähendamiseks tuleb rakendada ennetamise põhimõtet. See tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist, sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamist vähemohtlike ainetega ning ohutumate tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Kemikaalide ohutu käitlemise puhul on keskkond ja tervis lahutamatud – eesmärgiks on tagada kvaliteetne keskkond, mis ei põhjustaks terviseriske, arvestades ka kõige tundlikumate elanike rühmadega, nagu lapsed, haiged, rasedad ja vanurid ning säilitaks loodust ja ei kahjustaks vara.

Kemikaalid võivad organismi sattuda:

  • sissehingatava õhuga – kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur;
  • imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha) – lahustid, aniliin, fenool jne;
  • imendumisel seedeelundite kaudu – käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud;
  • lootele ema organismi kaudu – kõik organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet.

Kemikaalide toimet organismile on väga raske hinnata, sest kemikaalidel on erinevad organismi sattumise teed – sissehingamine, imendumine läbi naha ja silmade, allaneelamine, imendumine läbi platsenta, metabolismi kaudu. Samuti on kemikaalidel erinevad toimed – ägedad või pikaajalised, pöörduvad ja pöördumatud, kohalikud või üldised. Kemikaalide toime hindamise teeb keerukaks ka nende omavaheline koosmõju. Kemikaalide koosmõju korral ei kehti üldjuhul võrdus 1 + 1 = 2, sest paljud kemikaalid koosmõjus võimendavad vastastikku terviseohtlikke omadusi. Klassikaliseks näiteks on asbesti ja sigaretisuitsu koosmõju, samuti mitmete keemilises puhastuses kasutatavate kemikaalide koosmõju.

Kemikaalidel võivad olla erinevad terviseohtlikud omadused. Euroopa Liidu turul olevast enam kui 100 000 kemikaalist võivad osad põhjustada pahaloomulisi kasvajaid, lootekahjustusi, astmat, kesknärvisüsteemi häireid, hingamisteede haigusi, allergilisi haigusi ja paljusid muid tervisekahjustusi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ainetele, mis on:

  • toksilised (tähistus T);
  • kantserogeenid (Rahvusvaheline Vähiuuringute Ühing on koostanud vähiriski põhjustavate kemikaalide nimekirja, nn IARC-i nimekirja (International Agency for Research of Cancer List of Cancer Causing Chemicals), millesse kantud kemikaalide kasutamisest tuleks hoiduda);
  • allergeenid (tuleb pöörata tähelepanu kokkupuutele nahaga ja naha kaitsmisele);
  • reproduktiivorganeid kahjustavad;
  • tuleohtlikud (tuleohutusnõuete täitmine);
  • koguseliselt enamkasutatavad;
  • keskkonnaohtlikud.

Välisõhu kaudu levivad kemikaalid satuvad inimorganismi hingamisteede kaudu, seda nii välisõhust kui ka ruumiõhust. Välisõhu saastatusest tingitud tervisehäired, nii ägedad kui kroonilised, võivad tekkida eelkõige saastatud aladel. Peamised välisõhu saastajad on tööstusheitmed, heitgaasid ja põletusseadmete heitmed – need on lenduvad orgaanilised ühendid, tolmuosakesed või happelised gaasid (väävel-, lämmastik-, süsinikoksiidid).

Siseruumides levivad kemikaalid toimivad eelkõige inimestele, kes viibivad palju siseruumides. Sageli on siseruumides kemikaalide sisaldus tunduvalt suurem kui välisõhus. Unustama kiputakse ka, et toidu valmistamisel tekivad ohtlikud kemikaalid, samuti tekkivad kemikaalid suitsetamisel. Kodutolm imab endasse palju erinevaid kemikaale – pestitsiide, polükloreeritud bifenoole, süsivesinikke, ftalaate, fenoole ja palju teisi kemikaale. Pliid sisaldab kodutolm ruumides, kus on pliid sisaldavate värvidega kunstiteoseid, ning kaevanduspiirkondades. Siseruumide kemikaalide sisaldust suurendavad erinevad kasutatud ehitusmaterjalid, viimistlusmaterjalid ja mööbel.

Kemikaalide sattumine organismi joogivee kaudu Seedeelundkonna kaudu satub kemikaale kõige enam organismi joogiveega. Ka suplusveega võib organismi imenduda läbi naha erinevaid kemikaale. Pinnavee peamised saastajad on põllumajandusest tulevad heitmed (pestitsiidid), samuti kaevandusveed.

Saastunud pinnase toime Pinn ase saastumist võivad põhjustada põllumajandusettevõtted, kaevandused ja heitveed. Sealt võivad erinevad kemikaalid sattuda organismi saastunud pinnases kasvatatud viljade kaudu.

Kemikaalidega seotud seadusandlus Töökeskkonna keemiliste ohutegurite käitlemist reguleerivad järgmised määrused:

Kokkupuutel keemiliste ohuteguritega on oluline tunda ka kemikaaliseaduse nõudeid, mis sätestavad  kemikaalikäitluse korralduse: kemikaalide käitlemise korra koos ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise, märgistamise ja arvestamisega,  ohutusnõuded kemikaali käitlejale,  pakendile  ja märgistusele, samuti nõuded kemikaali ohutuskaardi kohta.

Külastusi 4728, sellel kuul 4728

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks