Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Varjatud töösuhe / Tasuta ja vabatahtlik töö

Tasuta ja vabatahtlik töö

Viimati uuendatud: 29.08.2018


Tööturule on ilmunud uued tegevuse liigid – vabatahtlik töö ning tasuta töö.

Vabatahtlik töö

Vabatahtliku töö puhul on tegemist tööga, mida tehakse vabast tahtest ja mida ollakse valmis tegema tasu saamata. Praktikas on tekkinud olukord, kus vabatahtlik töö on endale koha leidnud mitte lepingu alusel tasu eest tehtavate tööde kõrvale, vaid nende asemele. Tööle on hakatud võtma nö vabatahtlikke, kes küll teevad tööd, kuid tasu selle eest ei saa. Vabatahtlikuna tööd teinud isikute sõnul on nad tööle võetud selleks, et anda neile võimalus tööga tutvuda ja näidata ennast kui tulevased töötajad.

Sarnane olukord oli mõni aeg tagasi, kui praktikas rakendati massiliselt proovipäevi. Toona väitsid tööandjad, et proovipäev on töötajale ja tööandjale kasulik, sest nii saab proovida töö ja töökoha sobivust töötajale. Töötasu proovipäeva eest ei makstud. Võib väita, et nüüdseks on proovipäev asendunud vabatahtliku tööga, kusjuures vabatahtliku töö kestus võib küündida mitme kuuni.

Vabatahtliku töö on Vabariigi Valitsuse määruses „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ toodud kui üks programmiline tegevus töövalmiduse toetamiseks. Eesti Töötukassa kodulehel oleva teabe alusel on vabatahtliku töö eesmärk soodustada tööle saamist, aidata ette valmistada tööeluks, anda uusi kogemusi ja teadmisi ning aidata tekitada või säilitada tööharjumust. Vabatahtlik töö võib hõlmata erinevaid avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi. Eelkõige nähakse vabatahtlikku tööd kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse või muus avaliku huvi valdkonnas.

Töövalmidust toetaval vabatahtlikul tööl saab osaleda registreeritud töötu. Samas juhitakse kodulehel tähelepanu, et vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei või teha tööd, mille tegemiseks tavaliselt kasutatakse palgalist tööjõudu.

Kontrollides tööandja tegevust töölepingu seaduse täitmisel lähtub Tööinspektsioon eeldusest, et tööandja juures tööd tegev isik on töötaja ja temaga on sõlmitud üldjuhul tööleping, samuti on töötajale kirjalikult teatavaks tehtud seaduses toodud andmed. Kui tööandjal töölepingut esitada ei ole väites, et tegemist on vabatahtlikuga, on Tööinspektsioonil alust sellest lähtuda siis, kui tegemist on:

  • töötukassas registreeritud töötuga;
  • organisatsiooniga, mille tegevus eeldab vabatahtlikke kaasamist.

Kui väidetav tööandja ei suuda tõendada, et tegemist on eelnimetatud tunnustele vastava suhtega, lähtub Tööinspektsioon talle järelevalve pädevuse andvatest õigusaktidest ning töölepingu seadusest tulenevast töösuhte eeldusest.

Kui isik, kelle tööandja on tööle võtnud vabatahtlikuna, leiab, et töö sisu ja töötingimused vastavad tegelikult töölepingulise suhte tunnustele, on tal õigus pöörduda töösuhte tuvastamise nõudega töövaidlusorganisse.

Sarnaselt proovipäevadega tööle võtmisel on ka vabatahtlikuna  tööle võtmise üks eesmärkidest hoida kokku tööjõukulusid ja vajadusel lõpetada vabatahtliku tegevus lihtsustatud korras. Maksu- ja Tolliamet on töötajate registreerimise kontrollimistel üha enam kokku puutunud vabatahtlikuna registreeritud töötajatega. Enim neist töötavad jaekaubanduses, toidu ja joogi serveerimise valdkonnas ja ehituses.

Tasuta töö

Tasuta töö on aga töölepingule sarnaste, kui mitte identsete tunnustega töö, mida tehakse tasuta.  Selle registreerimist rakendatakse pigem perekonnasiseste ettevõtete korral. Võib tunduda loomulik, et pereettevõttes võivad inimesed aeg-ajalt tasuta töötada, ent kuna äriühing on omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus (ka eraõiguslik juriidiline isik), mille tegevuse eesmärk on kasumi teenimine, oleks samaväärselt loomulik ka see, et vastavas majandusüksuses töötavale isikule makstakse tasu. Kuldse keskteena on äriseadustiku mõistes äriühingutel (s.t. ei hooma endas sihtasutusi ega mittetulundusühinguid) võimalik registreerida inimeste tasuta töötamist. Siiski tasub tähele panna, et tasuta töötamine peab olema väga konkreetselt piiritletud. Lähisugulaste abistamine on mõistlik, kuid mitte püsiva kandena töötamise registris, vaid konkreetseks olukorraks, erandina ka ajavahemikuks.

Kuna tasuta töötamine omab üldreeglina töölepingu tunnuseid ning töölepingut võiks sõlmida ka lühiajaliselt, siis peab tasuta töötamise registreerimisel olema tööandja valmis ka põhjendama sissekande tehiolusid. Kuigi tasuta töötamine on levinum pereettevõtetes, ei ole sama registrikande kohaldamine keelatud ka teiste isikute puhul, näiteks kui keegi kolmas isik soovib ühekordselt laadal tasuta abistada. Oluline on siinkohal just olukorra konkreetne ajaline piiritletus ning motivatsioon, miks ei vormistata olukorda tasulise tööna.

Näide 1: Artur tahab osaleda laadal, mistõttu pakub ennast abikaasa ettevõttele Tamm & Tõru OÜ abiliseks. Temaga sõlmitakse leping laada toimumise ajaks äriühingu toodete tutvustajana ning töötamise registrisse kantakse tasuta töö leping.

Kuigi sama tööd tehakse üldreeglina tasu eest, on pereettevõtte puhul põhjendatud ka olukord, kus konkreetses olukorras tehakse tööd tasuta. Tegemist on väga arusaadavalt piiritletud ühekordse juhtumiga.

Näide 2: Artur tahab osaleda laadal, mistõttu pakub ennast abikaasa ettevõttele Tamm & Tõru OÜ abiliseks. Temaga sõlmitakse leping laada toimumise ajaks äriühingu toodete tutvustajana ning töötamise registrisse kantakse tasuta töö leping. Artur osaleb püsivalt laatadel äriühingu toodete tutvustajana ning teeb seda juunist augustini 58 päeval.

Hoolimata märkest töötamise registris, on Arturi puhul tegemist töölepingu alusel töötava isikuga. Tema tegevus on samaväärne isiku tegevusega, kes võtetakse tööle töölepingu alusel ning kellele makstakse tasu. Tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd. Kuna tegevus on püsiv, on tegemist varjatud töölepinguga.

Külastusi 7034, sellel kuul 7034

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks