Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused / Inimkaubandus ja tööalane ärakasutamine

Inimkaubandus ja tööalane ärakasutamine

Viimati uuendatud: 23.05.2017


Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid.

Karistusseadustiku § 133 käsitleb inimkaubandusena:

inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega.

Haavatava seisundina käsitletakse karistusseadustikus olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust.

Tööalast ärakasutamist saab käsitleda kui situatsioonide hulka, mis varieerub kergematest väga raskete tööjõu ekspluateerimise vormideni. Inimkaubandust sunniviisilise töö eesmärgil võib pidada kõige raskemaks tööalase ärakasutamise vormiks, kergemaid ekspluateerimise ja surve avaldamise juhtumeid võib pidada vähem raskeks tööalaseks ärakasutamise vormiks.

ILO (2012) toob esile 11 võimalikku sunniviisilisele tööle viitavat indikaatorit:

  • Töötaja haavatava seisundi ärakasutamine.
  • Pettus, nt teadlikult vale informatsiooni andmine töötingimuste kohta.
  • Töötaja liikumisvabaduse piiramine, sh nt kinnihoidmine, pidev töötaja liikumise kontrollimine või ebamõistlik liikumisvabaduse piiramine.
  • Sotsiaalne isoleerimine, sh nt lähedastega suhtlemise keelamine või piiramine või abi otsimise takistamine.
  • Füüsilise ja/või seksuaalvägivalla kasutamine.
  • Hirmutamine ja ähvardamine, sh nt ähvardamine palga maksmata jätmise või illegaalsete võõrtöötajate võimudele väljaandmisega.
  • Isikut tõendavate ja reisidokumentide äravõtmine ja enda käes hoidmine.
  • Töötasu kinnipidamine või maksmata jätmine.
  • Võlasuhte tekitamine.
  • Ebainimlikud töö- ja elutingimused.
  • Ülemäärase tööajaga töötama sundimine.

A. Töötajatele on loodud ausad ja korralikud töötingimused. Üldine hea stan dard sisaldab korralikke elamistingimusi ja õiglast palka. B. Värvatud töötajad teavad töö liiki ja tingimusi, kuid tingimused on suhte liselt rasked ja palk madal, jäädes siiski riigi ja rahvusvaheliste tööalaste standardite ja õigusaktide raamesse. C. Värvatud töötajad/ohvrid teavad töö liiki ja tingimusi, kuid neil ei ole piisa valt informatsiooni, taipu või kogemusi, et ette näha ebamõistlikke palga- ja töötingimusi, ja nad võivad tunda end seetõttu piiratud võimaluste ja vähese õigusteadlikkuse tõttu lõksus. Siin sisaldavad töösuhted tegelikku tööalast ärakasutamist ning rikutakse tööõigusakte. D. Värbamisprotsessis vale informatsiooni (vääritimõistmise) ohvrid, keda võidakse töötamise jooksul ähvardades (nt koondamine väljateenitud palga maksmiseta) vallandada. Nende haavatavat olukorda kasutatakse ära, neid võidakse saata tegema lubatust erinevat tööd või sundida töötama kokkulepitust erinevatel tingimustel. Neil ei ole võimalik lahkuda töölt ilma kaasnevate sanktsioonideta. E. Ohvrid, keda on sunnitud või tõsiselt ekspluateeritud, sealhulgas ohvrid, keda on röövitud, vangistatud (luku taha pandud) või kelle suhtes on kasu tatud füüsilist vägivalda. Selliseid töötingimusi tuleb pidada puhtalt inimkaubanduseks ja sunniviisiliseks tööks.

Alati ei ole selge, kas individuaalset juhtumit tuleks identifitseerida tööalaseks ärakasutamiseks või suisa sunniviisilise töö eesmärgil toimuvaks inimkaubanduseks. Mitmed autorid (Lisborg 2012, Skrivankova 2010) täheldavad, et töötajate töökogemused ulatuvad ausast tööst ekstreemse sunniviisilise tööni. Tööalase ärakasutamise kontiinumina kujutamine aitab kergemini mõista fenomeni komplekssust. Ausa töö puhul (joonisel 1A-ga tähistatud olukord) on töötajad vabad astuma töösuhtesse ja lahkuma sellest ning töötingimused on kooskõlas riigi ja rahvusvaheliste standarditega. Siin ei ole tegemist tööalase ärakasutamisega. Kontiinumi teise äärmusse jäävate olukordade puhul (tähistatud E-ga) ei ole töötajad vabad, vaid on vangistatud, röövitud või neid sunnitakse ekspluateerivasse töösuhtesse vägivalla ja muude meetoditega. Niisuguseid juhtumeid tuleb käsitleda tõsise ärakasutamisena – inimkaubandusena illustreerib näitlike situatsioonide kaudu, kuidas tööalane ärakasutamine ei ole kindel olukord, vaid võib teiseneda vastavalt töötajate vabaduse ja sunduse määrale.

Külastusi 1829, sellel kuul 1829

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks