Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Füsioloogilised ohutegurid

Töö istuvas asendis

Viimati uuendatud: 17.06.2016


Viimased aastakümned näitavad, et füüsilise töö ja selle tegijate osakaal järjest kahaneb ning asendub ametite ja töödega, mida tehakse põhiliselt istudes. Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi päevas. Kõige enam on see seotud arvutite laialdase kasutuselevõtuga nii töö- kui ka suhtlusvahendina töökohal. Enamlevinud on see kontorites ja infotehnoloogias, aga ka sõidukijuhtide ja paljude teiste ametite seas.

Tööd istuvas asendis iseloomustab ühelt poolt vähene füüsiline aktiivsus ja teiselt poolt vaimse pingsuse suur osatähtsus. Tööolukorras on istumine põhiline kehaasend, kuid parim variant on iste- ja püstiasendit tööaja jooksul sageli vahetada.

Istuvas asendis töö peamine mõju tervisele on tugiliikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võib otsida töökoha, iseäranis mööbli, töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Istuv töö põhjustab sageli lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisest samas asendis viibimisest. Levinumad on valud kaela- ja õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on töövahendi, laua ja tooli väär asend ning paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele.

Istuva asendiga kaasnevad sellised ohud nagu kõhukinnisus, veenilaiendid, rühihäirete teke, seljavalud ning naistel vaagnapõhja lihaste lõtvumise tõttu väikevaagna elundite allavajumine, mis võib põhjustada emaka väärasendite kujunemist. Ehkki istuv töö nõuab kehalt vaid minimaalseid liigutusi, sunnib kehaasendi säilitamine tööle mitmeid lihasgruppe, mis peale pikki tunde kestva puhkepausideta töö tulemusena väsivad.

Õige tööasendi saavutamiseks peab olema täidetud kaks põhimõtet: töövahendid peavad võimaldama töötada loomuliku kehaasendiga, st olema seadistatavad vajalikes piirides, ja töökoht peab olema reguleeritud iga konkreetse töötaja eripära arvestades. Istumistööd tehes on oluline meeles pidada, et tuleb hoiduda pidevast istumisest, igal ajal peab olema võimalik jalgade asendit muuta, jalad peaksid olema toetatud põrandale või jalatoele ning ei tohi töötada pöördes, kummargil või pingutatud asendis. Toolil peab olema reguleeritav seljatugi ja istumiskõrgus, õhku läbilaskev õhuke polster ning allapoole kaarduv istumisserv. Ka teiste kasutatavate töövahendite (laud, kuvar jne) puhul on oluline, et üheski kehaosas ei esineks ebamugavustunnet ja sundasendeid.

Jalgade ruum

Istuva töö puhul on vajalik piisav ruum tööpinna alapoole ja istme vahel jalgade liigutamiseks. Soovitatav jalgade ruumi laius peab olema 60 cm ja sügavus vähemalt 45 cm põlve kõrgusel ja 65 cm põrandapinnal. Püsti seistes töötades peaks jalalaba jaoks olema ruumi 15 cm nii kõrguses kui sügavuses. Soovitatav vaba ruum püsti seisva töötaja taga peab olema 90 cm, juhul kui ei tegeleta raskete objektidega.

Pidevalt kasutatav iste peaks olema reguleeritava kõrgusega, õhku läbilaskva polstriga ja reguleeritava seljatoega.

Mitme inimese kasutatav iste peab olema hõlpsasti reguleeritav. Kõrge seljatoe ja reguleeritavate käetugedega istme vajadus oleneb tehtavast tööst. Püsti seistes töötavate jaoks peab olema kõrge iste, mida saab ajutiselt toeks ja puhkuseks kasutada.

Külastusi 4104, sellel kuul 4104

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks