Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Füsioloogilised ohutegurid

Arvutiga töö

Viimati uuendatud: 15.06.2016


Kuvariga/arvutiga töötamine on saanud paljude inimeste ja elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ning asendamatuks töövahendiks. Andmesisestus, dokumendihaldus, graafiliste kujundite loomine või projekteerimine on vaid algus pikast tööde loetelust, mille tegemist arvuti abita õieti ettegi ei kujuta. Samuti on paljud masinad tööstusettevõtetes suuremal või vähemal määral automatiseeritud, mille tulemusel endisaegse raske rassimise asemel jälgib tänapäeva töömees masina tööd ekraanilt.

Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid on seotud tugiliikumisaparaadiga, põhjuseks vale ja väsitav kehaasend, mis tekitab valusid küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Probleemid silmadega tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest (näiteks vaadeldavate objektide suurus) ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Väsimus ja stress on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju tagajärg. Harvem esineb veel mitmeid teisi tervishäireid nagu peavalu ja nahaärritus.

Ennetamine

Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades töötaja nägemist ohustavaid tegureid, töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust, töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat ning töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.

Iga töötaja peab saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist ning ka pärast oluliste muudatuste tegemist töötamiskohal. Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli. Lisaks nimetatule tuleb tervisekontrolli korraldada töötaja nõudmisel, kui kuvariga töötamisel on tekkinud nägemishäire või luu- ja lihaskonna vaevused.

Töökoha kujundamine

Arvutiga töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt. Töötamiskoha projekteerimisel ja kujundamisel on soovitatav lähtuda Euroopa standardist EN 29241 ja määrusest „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded".

Töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend. Kuvariga töötamisel peab töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja välisseadmete sobivat paigutamist. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölauale nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes.  Loetavuse tagamiseks peab märkide kontrastsus ja suurus olema reguleeritud, ekraanipilt peab olema püsiv ja vaba virvendustest ning kuvari kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad. Klaviatuur peab olema Tarkvara peab olema lihtne kasutada ning võimaluse korral olema kohandatav kasutaja teadmiste ja oskuste tasemele.

Tooli valikul kuvariga tööks peab eelkõige hindama tooli sobivust töötajale, kes seda kasutama hakkab. Töötaja kehaosade mõõtmed määravad tooli erinevate osade reguleerimisvahemikud. Kui tooli ei saa sobivalt reguleerida tekitab see ebamugavust, rahulolematust ja lihasväsimust. Kui viimasest ei taastuta tekivad pikema aja jooksul valud ja haigestumine.

Tooli ja töölaua paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Istme kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe asend ja kaldenurk muudetavad. Reguleerimismehhanismide lihtne käsitsemine isteasendist võimaldab tooli osade asendit hõlpsamalt ja kiiremini muuta. Enne tooli ostma minemist tuleks välja selgitada laua kõrgus ja reguleerimisvõimalused. Laua kõrgusest sõltub istme reguleerimisvahemiku vajadus. Üldjuhul reguleeritakse istme kõrgus selliseks, et isteasendis oleva töötaja küünarnukiga asetseks klaviatuur ühel tasapinnal või veidi madalamal. Kui laud on sobival kõrgusel, siis enamikel juhtudel on istme sobivaim kõrgus töötaja põlveõndla kõrguse lähedal põrandale toetatud täistallal. Jalatoe vajaduse tingib põlveõndlast kõrgemale reguleeritud iste.

Lülisambale mõjuv minimaalne koormus tagatakse seljatoe ja istme vahelise kaldenurgaga 100-110 kraadi. Tooli istme materjal peaks olema õhku läbilaskev ja hõõrdumistakistusega, mis võimaldab istumisasendis püsida istme kergelt ettekallutatud asendis. Nii vajatakse minimaalselt lihasjõudu asendi säilitamiseks või muutmiseks ning verevarustus tagumistes reielihastes on vähem takistatud.

Tooli seljatoe ülesanne on toetada nimmepiirkonda. Toetatud isteasendis jääb põlveõndlate ja istme vahele vähemalt kahe sõrme pikkuse jagu ruumi. Kui alaselga toetavas asendis on istme esiserv vastu põlveõnnalt, tuleb tooli reguleerida või valida sobivam tool.

Käetugedele käsivarte või küünarnukkide toetamisel ei tohi õlad olla tõstetud. Kui muud reguleerimised on tehtud, võivad tooli käetoed takistada tooli lauale lähedale liikumist. Lauast liialt kaugemalasuva töötaja asendit iseloomustavad sageli ettevõlvunud õlad, ettepainutatud pea ja keha. Kui randmeid ja käsivarsi on võimalik mujale toetada ning käetoed takistavad tooli liikumist, siis võiks kaaluda käetugede eemaldamist.

Külastusi 4621, sellel kuul 4621

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks