Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Isikukaitsevahendid

Ohutusrihmad

Viimati uuendatud: 01.08.2017


Olukordades, mil tuleb töötada kõrguses, kukkumisohuga kohtades ning mingil põhjusel ei ole võimalik tagada töötaja ohutust üldiste kaitsevahenditega, nagu piirded, avakatted jms, tuleb ohutuse tagamiseks ja kukkumise vältimiseks kasutada isikukaitsevahendina turvarakmeid või positsioonivööd (kasutatakse ka väljendit tugivöö, julgestusvöö).

Nende kahe kaitsevahendi erinevus on peamiselt funktsionaalsuses. Positsioonivöö peamiselt kas aitab tagada töötaja tööasendi või piirab töötaja liikumist, mistõttu selle õigel kasutamisel ei ole töötajal võimalik sattuda kukkumisohtlikku kohta ega kõrgusest kukkuda. Tugi- ja julgestusvööd ei tohi kasutada kukkumiskaitsevahendina. Turvarakmed annavad aga võimaluse vabalt liikuda, ent õige kasutamise korral, kuid siiski kõrgusest kukkudes, jääb töötaja rippuma ning kahjud on oluliselt väiksemad. Eelistama peaks alati turvarakmete kasutamist.

Turvarakmeid tuleb kasutada:

  • kukkumisohtlikes kohtades,
  • ehituses karkassietapil - montaažitööde tegijal ja abistaval töötajal, katusetöödel,
  • teleskoop- ja liigendtõstukites, kui kasutusjuhend seda kohustab,
  • tellingute montaažil ja demontaažil,
  • töötades mastis.

Kasutusvalmis kõrgtöö isikukaitsevahendite süsteemi kuuluvad:

  • rakmed,
  • ankurdusliin või turvaköis,
  • leevendi (ehk raskusjõu energianeeldur),
  • ankurduspunkt (ja ankur).'

Rakmete peamine roll on säilitada inimese keha turvaline dünaamiline jaotus kukkumisel. Rakmete disain peaks soodustama ohutut abi ootamist. Turvarakmete kui kaitsevahendite nõuded on kirjeldatud standardis EN 361. Sõltuvalt tööde liigist ja vajadusest saab valida kas ainult rakmed või rakmed koos vesti või -kombenesiooniga. Tihti liigitatakse ka positsioonivööd rakmete alla, ent neid saab kasutada siiski vaid piiratud juhtudel, kuna positsioonivöö, nagu eelpool märgitud, on mõeldud vaid piiramaks töötaja liikumisulatust, mitte kaitsma kukkumisel.

Turvaliin või -köis on osa süsteemist ja ühendab turvarakmed ankurduspunktiga. Kukkumise puhul peab turvaliin lõpetama vabalangemise. Kui köie pikkust on tarvis pidevalt reguleerida, on mõistlik kasutada tagasikerivat kukkumispiirajat ehk autoblokki (kasutusel ka terminid automaatblokk, turvablokk, tagasitõmbavad kukkumispidurid). Autoblokk tagab ka mugavama liikumise töökohas.

Jäik juhiktüüpi turvaliin peab vastama standardile EN 353-1:2014, painduv juhiktüüpi turvaliin standardile  EN353-2:2002. Asendi fikseerimise vööd ja köied peavad vastama standardile EN 358:2000 ja inertsivabad autoblokid standardile EN 360:2002.

Rakmete, turvaköie, kukkumise amortisaatori ja autobloki seisukorda tuleb alati enne kasutuselevõttu kontrollida.

Enne kasutama asumist tuleb tutvuda autobloki kasutusjuhisega, kuna sealt leiab ankurduspunkti asukoha jaoks erinevaid soovitusi.

Turvaköie lahutamatuks osaks on leevendi ehk energia summutaja. See osa süsteemist peab kukkumise lõplikul peatumisel tekkivaid jõudusid pehmendama. Leevendi neelab kineetilist energiat ja piirab jõu mõju ohutu tasemeni (alla 6 kN) selleks, et kõrvaldada eluohtlik olukord lõpliku peatumise hetkel (keskmise inimese kukkumisel umbes 0,5 meetri kõrguselt ja järsul peatumisel mõjub kehale jõud, mida võib võrrelda umbes 1600 kg raskusega). Leevendi peab vastama standardile EN 352:2002.

NB! Selleks, et leevendi rakenduks ohutult, on vaja tagada ohutu rakendumise vahemaa (seda dikteerib leevendi kogupikkus, turvaköie pikkus, ankurduspunkti asukoht, töökõrgus maapinnast ja inimese pikkus).

Ankurduspunktid / ülemine on mugavalt korduvkasutatav/-teisaldatav; alumine kujutab alalist ankurduspunkti, mis kinnitatakse ankrupoldiga.

Ankurduspunkt (ka ankurpunkt) võib olla püsiv (nt horisontaalne terastoru või -siini süsteem, ankurduspost) või mobiilne (nt ohutusstatiiv, tekstiilist horisontaalne ankurdusköis, terastross, kinnitusling vms). Kinnituspunktid peavad olema seotud püsiva struktuuri osadega, mis on piisavalt stabiilsed ja vastupidavad. Ankurduspunktiks sobib toode, mis vastab standardile EN 795. Ankurduspunkt ning köie pikkus ja -tüüp valitakse vastavalt kukkumiskõrgusele ja tehtavale tööle.

Ühe inimese turvaköie või autobloki võib kinnitada igasuguse konstruktsiooni külge, mis talub 100 kg keha kukkumist 2,5 meetri kõrguselt või 12 kN koormust (võrreldav 1200 kg massiga) 3 minuti jooksul. Parim asukoht on otse töötaja kohal. Ankru kinnitamine töötaja kõrvale võib põhjustada kukkumisolukorras pendeldust.

Turvarakmete valimisel tuleb lähtuda:

  • tööde iseloomust – kui töötaja peab kasutama rakmeid igapäevaselt ja kogu tööpäeva vältel, siis on mõistlik soetada laiemate rihmadega, mitme kinnituspunktiga isikukaitsevahendid, millel on mugavamad reguleerimisvõimalused ja kinnitid;
  • töökeskkonnast – tuletööde puhul, kus on rakmete vigastamise oht üsna suur, peaks valima leegikindlad rakmed, mis on kevlarist ning sellekohaselt tähistatud (erinevatel tootjatel on kasutusel erinevad tähistused);
  • inimese parameetritest – samamoodi nagu riided, nii on ka turvarakmed erineva suurusega, st suurematele inimestele suurema mõõduga (näiteks XL), väiksemat kasvu inimestele väiksema mõõduga (näiteks M).

Kasutamine

Mõne kukkumise puhul võivad rakmete valest kasutamisest tingitud vigastused olla sedavõrd suured ja viia mõtteni, et ilma rakmeteta oleks tagajärjed olnud võib-olla leebemad (näiteks ebapiisavalt pingutatud (reie)rihmad, valesti valitud ankurduspunkt, vale või liiga pikk turvaköis jne). Seega on turvarakmete kasutamisel tööandja kohustus tagada kasutajale vajalik väljaõpe ja ohutusalane juhendamine. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja olukordade kohta, mis võivad kaasneda, ja abinõude kohta, mida tuleb rakendada ning juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. Head nõu ja abi kaitsevahendi valimiseks ja kasutamiseks saab turvavarustuse müügile spetsialiseerunud ettevõtetest.

Rakmete kasutamist nõudvaid töid ei tohi teha kunagi üksinda. Kui töökoht paikneb kukkumisohuga alas ja on vajadus kasutada turvarakmeid, tuleb töötada koos paarilisega, et kukkumise korral oleks tagatud kiire abi.

Enne rakmete, turvaköie või autobloki ja karabiini kasutamist ning kinnitamist ankurduspunkti külge tuleb veenduda, et need on terved ja töökorras. Köie pikkuse ja kinnituspunkti valikul tuleb arvestada töötamiskoha alla jääva vaba kukkumisruumiga.

Turvarakmete kasutamise meelespea ABCDE

Enne rakmete kasutamist mõtle läbi ja kontrolli järgmist:

A – ankurdamine (Anchor Point)
B – turvarakmed (Body Harness)
C – ühendusliin (Connector)
D – leevendi/aeglusti (Decelerator)
E – päästeplaan juhuks, kui peaks midagi siiski valesti minema (Effective Rescue)

Korduvkasutatav, vähe märgatav ankurduspunkt müügikomplektina Korduvkasutatav, vähe märgatav ankurduspunkt paigaldatuna.

Kukkumiskaitsevahendite eest tuleb hoolitseda samal moel nagu iga töövahendi eest. Need tuleb peale kasutamist puhastada ja vajadusel pesta majapidamisseebi ja veega ning kuivatada. Rakmeid on soovitav ladustada kuivas ruumis, eraldatuna ultraviolettkiirgusest ning perioodiliselt lasta kontrollida selleks volitatud spetsialistil vastavalt tootja soovitusele (enamasti 1 kord aastas). Ka näiliselt väikesed vigastused (näiteks sädeme põhjustatud auk, õmbluse rebendid, lahtise leegi tekitatud rakmerihma jäikus jms) võivad vähendada kukkumiskaitsevahendite omadusi ja pakutavat kaitset.

Külastusi 1475, sellel kuul 1475

Kanna kaitsevööd!

Kanna kaitsevööd!

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks