Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Tööõnnetus, kutsehaigus ja haigestumine / Kutsehaigus

Kutsehaigus

Viimati uuendatud: 07.09.2016


Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada või seostada mõne töökeskkonna ohuteguriga. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire (üldjuhul tervistumist ei toimu) ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Ühel inimesel võib samaaegselt olla ka mitu kutsehaigust.

Kutsehaiguse teeb kindlaks töötervishoiuarst ning esimesed viited selle olemasolule võib saada töötajate perioodilise tervisekontrolli käigus. Selle tõttu ei tohiks tervisekontrolli käigus ei tohiks jätta arstile olulist infot terviseseisundist ütlemata. Töötajal kutsehaigust kahtlustav perearst peab  töötaja saatma töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosibki töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

Kui inimene kahtlustab, et tal võib olla kutsehaigus – mida siis teha?

Sotsiaalministri määrusega kehtestatud kutsehaiguste loetelu toob välja kutsenahahaiguste ja –kasvajate põhjustajad ning respiratoorsete kutsehaiguste ja –kasvajate loetelu. Samuti on määruses töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu, mis võivad põhjustada kutsehaigust, ning töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguseid. Kutsehaiguse kahtluse korral peabki töötaja pöörduma kas töötervishoiuarsti või perearsti poole ning seejärel suunatakse ta Põhja-eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu keskusesse.

Õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud. Kui töötajal, kes kutsehaiguse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Külastusi 11517, sellel kuul 11517

Küsimused ja vastused

  • Mis on kutsehaigestumine ja kes paneb diagnoosi?
  • Vaata kõiki küsimusi

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks