Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Tööõnnetus, kutsehaigus ja haigestumine / Tööõnnetus

Tööõnnetus

Viimati uuendatud: 07.07.2016


Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et tervisekahjustus toimub töö käigus. Väljend „töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid.

Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül.

Mida teha tööõnnetuse korral?

Kannatanu peab teatama tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui kannatanu pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb tervishoiutöötajale öelda, et õnnetus juhtus tööl. On juhtumeid, kus töötajal on ilmnenud tervisekahjustus hiljem või on hiljem selgunud, et vigastus on arvatust tõsisem, kuid töötaja ei ole tööõnnetusest teatanud. Sellisel juhul on kannatanul väga raske tagantjärele tõestada, et tervisekahjustus on tekkinud varem juhtunud tööõnnetuse tagajärjel. Kui töötaja jätab tööõnnetusest õigeaegselt teatamata, siis jääb ta ilma seadusega ettenähtud hüvitistest. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.

Tööandja peab viivitamata uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul arvates selle toimumisest. Uurimise lõpus koostatakse kolmes eksemplaris vormikohane raport. Üks raporti eksemplar jääb tööandjale, ülejäänud esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõppemist Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide esindajale. Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi, kuid vajadusel ka muid tööõnnetusi.

Õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud. Kui töötajal, kes tööõnnetuse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Vaata lisaks, kuidas peab käituma tööõnnetuse korral tööandja.

Külastusi 11220, sellel kuul 11220

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks