Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Töötasu / Töötasu kokkulepe

Töötasu kokkulepe

Viimati uuendatud: 27.06.2017


Töötasu on tasu, milles pooled on kokku leppinud ja mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest. Töötasu peab sisalduma seega töötaja töölepingus, kuid võib olla kokku lepitud ka kollektiivlepinguga.

Töölepingusse märgitakse brutopalk. Brutopalk tähendab, et sellelt summalt lähevad maha tulumaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse. Netopalka ehk summat, mille töötaja saab kätte, saab brutopalgast arvutada palkade ja maksude kalkulaatori abil.

Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus ning kui ei ole eraldi kokkulepet sularahas maksmiseks, siis kantakse raha ülekandega pangakontole.

Kui töötasu kokkulepe puudub, loetakse töötasuks tasu, mida sarnase töö eest sarnastel tingimustel üldjuhul makstakse. Näiteks kui kassapidaja töötab ilma kirjaliku kokkuleppeta ja suuliselt antud lubadusi ei ole võimalik tõendada, siis on tal õigus sarnast tööd tegevate kollegide keskmisele tasule või sama tegevusala keskmisele töötasule.

Töötasu kokkuleppimine on otseselt ka tööandja huvides, sest vaidluse korral võib valdkonna keskmine töötasu osutuda kõrgemaks kui seda oli kirjalikult vormistamata kokkulepe töötajaga.

Töölepingu seadus ei näe ette töötasu kohustuslikke koostisosasid. See tähendab, et pooled saavad ise otsustada, millest töötasu koosneb ning kuidas seda arvutatakse. Näiteks on lubatud kokku leppida töötasu arvestamise alustes ajaühiku (näiteks tunnitöötasu, kuutöötasu) või töösoorituste hulga (tükitöö) eest.

Töötasu osade ja arvestamise põhimõtete kokkuleppimisel tuleb silmas pidada, et täistööajaga  töötajale makstav töötasu ei tohi jääda alla töötasu alammäära. Töötasu alammäära lepivad kokku Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit ning selle kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus. 2017. aastal on töötasu alammääraks tunnis 2,78 eurot (bruto) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 470 eurot (bruto). Kui töötaja töötab osakoormusega, siis väheneb vastavalt ka alammäär.

Töötasu suurust saab muuta vaid kokkuleppel. Ühepoolne muutmine on lubatud üksnes töötasu ajutisel vähendamisel töö mitteandmise korral ning töötasu alandamisel. Töötasu vähendamist töö mitteandmise põhjusel saab rakendada näiteks olukorras, kus tööandjal ei ole anda tööd ega ka rahalisi vahendeid, et tasu maksta. Enne töötasu vähendamist tuleb töötajaid informeerida ja nendega konsulteerida. Kui töötaja ei ole vähendamisega nõus, saab ta töösuhte üles öelda, millele järgneb sarnaselt koondamisele hüvitis.

Töötasu alandamist saab aga rakendada juhul, kui töötaja ei ole suutnud tööülesandeid kokkulepitud viisil või mahus täita.

Töövaidluskomisjoni poole pöörduti mullu enim just saamata jäänud töötasu nõudes. Seega aitavad selged kokkulepped selles vallas märkimisväärselt parendada töösuhete üldist kvaliteeti.

Külastusi 12778, sellel kuul 12778

Lisalugemist

Rahalised nõuded töösuhtes (Tööinspektsiooni teabematerjal)

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks