Avaleht / Tööturule sisenejale / Noor või alaealine töötaja / Mida ma pean teadma töösuhetest? / Töö eest makstav tasu

Töö eest makstav tasu

Viimati uuendatud: 11.05.2017


Tööle vastava tasu suurust õigusaktidega kehtestatud ei ole, see sõltub paljudest asjaoludest. Eelkõige sellest, kas tegu on oskus- või erialase tööga või hoopis lihtsama tööga, mis erilisi oskusi ei nõua. Töötasu suuruse võib määrata seegi, millistele nõuetele peab vastama kindlat tööd tegev töötaja (haridustase, kogemus, vaimse või füüsilise töö oskus, otsustus- ja vastutusvõime). Töötasu suurus sõltub ka sellest, kas töötatakse täisvõi osalise tööajaga. Täistööajaga töötamisel on riik ette näinud kohustuse maksta töötasu vähemalt alammääras, mis on kehtestatud nii tunnitasule kui ka kuutasule. 2017. aastal on töötasu alammääraks tunnis 2,78 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 470 eurot. Osalise tööajaga töötamisel sõltub töötasu suurus osalisest tööajast. Näiteks poole koormusega töötamisel on töötasu pool kindla töökoha täistööaja töötasust, kuid mitte vähem kui pool töötasu alammäärast.

Töötasu suurus märgitakse töölepingus numbriliselt ning see ei sisalda reeglina muid tööga seotud tasusid (nt tulemustasu). Töölepingus olev töötasu on brutosumma. Töötaja pangakontole kantakse töötasu summa, millest on maha arvestatud maksud. Töölepingus peab tööandja märkima, millised maksud töötasust kinni peetakse (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) ning millised maksud maksab tööandja töötaja eest ise (sotsiaalmaks).

Reeglina makstakse töötasu ajatöö eest (tunnitasu, kuutasu). Tööandja võib teha ettepaneku leppida kokku töötasu nn tükitöö eest. Teisisõnu tähendab see, et tööandja kehtestab n-ö tööhulga ehk ühikud (tükid), mida töötaja on kohustatud tegema või valmistama kokkulepitud ajavahemikus (tunnis, päevas). Tööhulgale on kehtestatud hind ehk tooteühiku maksumus ja kindlaks määratud arvuline norm. Töötasu moodustub sellest, kui palju tooteühikuid teatud ajavahemikus tehakse. Töötajal on võimalik rohkem töötades ka rohkem töötasu saada. Selline töötasustamise viis paneb ühest küljest töötaja rohkem pingutama, kuid teisest küljest võib ta hakata kiirustama, mille tagajärjel kannatab töö kvaliteet. Seega: pea hoogu ja veendu, et kui rohkem teed, on töö tulemused siiski endiselt nõutaval tasemel.

Töötasu makstakse palgapäeval. Tööandja peab kindlaks määrama päeva, millal töö eest tasu makstakse. Palgapäeva võib kindlaks määrata konkreetse kalendripäevaga, näiteks iga kuu 5. kuupäeval, või konkreetse nädalapäevaga, näiteks iga kuu teisel reedel. Konkreetse kalendripäeva kehtestamisega võib tekkida olukord, kus palgapäev satub üldisele puhkepäevale. Sellisel juhul on tööandja kohustatud maksma töötasu puhkepäevale eelneval tööpäeval ehk reedel.

Reeglina makstakse töö eest tasu pangakontole. Kuigi seadus lubab poolte kokkuleppel maksta töötasu sularahas, tuleks sellest kokkuleppest hoiduda. Seda põhjusel, et sularahas arveldamist võib olla vaidluse korral raske tõendada. Peab teadma, et töötasu maksmine palgapäeval on tööandja kohustus.

Töö eest võib maksta ka muid tasusid. Nii näiteks on paljudes firmades kombeks, et lisaks töötasule makstakse tulemustasu. Selle eesmärk on tunnustada tublisid töötajaid ja innustada häid töötulemusi saavutama. Tulemustasu maksmise ja tingimused otsustab tööandja. Kui tulemustasus lepitakse kokku töölepingus, on tööandjal kohustus seda maksta, sõltumata sellest, milline on hetkel tööandja majanduslik olukord.

Peale töölepingus kokkulepitud töötasu on tööandja kohustatud maksma tasu ka selle eest, kui töötaja töötab ööajal, riigipühal või teeb ületunnitööd.

NB! Kui oled 15–17aastane, siis tea, et tööandja ei tohi lubada sul töötada ööajal, s.o kella 22–6ni, ega teha ületunde.

Külastusi 5647, sellel kuul 5647

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks