Avaleht / Uudised

Varjatud ohud toiduainetööstuses

09.01.2019


Toiduainetööstus on valdkond, mis ei kao ega lõppe kunagi. Sinna on alati vaja juurde töötajaid ning tihtilugu on selles valdkonnas kaadrivoolavus küllaltki suur. Sõltumata ametinimetustest on selle valdkonna inimesed teadlikud, et tööd neile alati jätkub ning kui ühe tööandja juures midagi ei sobi, võib alati otsida uue töökoha. Kuid selline stsenaarium võib paraku tuua töötajale ootamatult tervisekahjustused või koguni kutsehaigestumise.

Kokad, pagarid, kondiitrid, toiduainete töötlejad ja operaatorid ning teised selle valdkonna töötajad puutuvad oma töös kokku inimese organismile ebasobiva mikrokliimaga (kõrge või madal õhutemperatuur, liiga kuiv või niiske õhk, tuuletõmbus), raskuste käsitsi teisaldamisega, sundasendis töötamisega ning tihti ka korduvate liigutustega. Kõik need ohutegurid on sagedasemad kutsehaigestumise põhjustajad. Nimetatud ohuteguritega puutus kokku ka iidsest ajast eksisteerinud ameti esindaja ehk lihunik , keda me tänapäeval teame lihameistrina.

Tegemist on keskeas naisterahvaga, kes töötas alates 1990-st vähemalt seitsme erineva tööandja juures, kuid töö iseloom ja -tingimused olid igal pool sarnased: külmas töökeskkonnas liha töötlemine, tükeldamine, pakkimine.

Tööinspektsioon viis läbi lihameistri kutsehaigestumise uurimise. Selle käigus selgus, et tööandja töötervishoiu ja tööohutusalane korraldus ettevõttes oli puudulik ning kahjuks ei olnud järjepidev ega stabiilne. Ettevõtte oli tellinud väga põhjaliku töökeskkonna riskianalüüsi ja mille alusel oli koostatud ettepanekud töökeskkonna parandamiseks ja terviseriskide maandamiseks. Kahjuks ei olnud tööandja ise nende ettepanekutega tutvunud ning sinna paberile nad on jäänudki ilma tegevuskava koostamiseta. Tööandja hakkas huvi tundma enda töökeskkonna riskianalüüsi vastu alles pärast inspektori külastust, sest nagu teada kutsehaigestumise korral tekib töötajal õigus saada rahalist hüvitist. Siinkohal mainin, et töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täitis tööandja ise.

Ettevõttes oli toore liha töötlemise hügieeninõuetele vastavalt tööruumide temperatuur 12°C. Lisaks sellele toimus tööülesannete täitmine ebamugavas kehaasendis kuna töökohtade ergonoomilisusele ei osanud keegi tähelepanu pöörata. Teatud töölõikudel tuli käsitsi tõsta raskusi: lambarümpasid, sea poolrümbad, veiseribisid ja eri kaaluga kastid. Siinkohal tuletame meelde, et kui õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon võivad töötingimused suurema tõenäosusega põhjustada luu-lihaskonna seisundi järkjärgulist ja süvenevat halvenemist.

Tööandja ei ole kordagi suunanud töötajat tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Nii töötajal kui ka tööandjal puudus ülevaade sellest, kas töötaja tervisesisund lubab tal töötada lihuniku ametikohal ilma, et see tema tervist kahjustaks. Õigel ajal avastatud tööst põhjustatud haigestumine on ravitav ning õige ravi korral on võimalik vältida kutsehaigestumist, millest inimene ei tervene. Sellel töötajal oli kahjuks diagnoositud juba kutsehaigestumine. Nii kutsehaige ise kui ka tööandja tunnistasid, et olid päevad, millal ilma valuvaigistita oli kutsehaigel tööülesannete täitmine võimatu ning vaatamata kutsehaigust diagnoosinud töötervishoiuarsti soovitustele töötab kutsehaige samal töökohal ka täna.

Sellest loost võib järelda väga olulised õpetussõnad:

  1. Kui ettevõtte ostab töökeskkonna riskianalüüsi korraldamist teenusena sisse, siis tööandja peab tutvuma ka selle sisuga.
  2. Töökeskkonna riskianalüüsi alusel tegevuskava koostamine on esimene samm tegevustest, mis on suunatud terviseriskide maandamiseks või elimineerimiseks. Seega dokument peab olema hoolikalt läbimõeldud ning tööandja peab olema sellest ka teadlik.
  3. Tööandja peab tagama, et töötaja oleks juhendatud sel moel, et ta oleks teadlik madala õhutemperatuuriga tingimustes töötamisel tekkida võivatest terviseriskidest ning nende vältimise abinõudest.
  4. Tööandja peab tagama töökohtade ergonoomilisust ning töökoht peab olema töötajale sobilik arvestades tema soolisi ja ealisi iseärasusi.
  5. Raskuste käsitsi teisaldamist külmas töökeskkonnas peab viima miinimumi.
  6. Ei tohi eirata tervisekontrolli nõuet.

Jätkame 2019. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda". Igas artiklis oleme vaatluse alla võtnud ühe reaalses elus juhtunud tööõnnetuse, mida analüüsib Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Juhime tähelepanu sellele, mida oleks saanud ning saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Kasulikke näpunäited jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele. Tööelu portaal soovib kõigile turvalist töökeskkonda.


Foto: Pixabay

Tagasi
Varjatud ohud toiduainetööstuses
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks