Uudised http://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttp://tooelu.ee/et/uudised&nID=2258Töösuhetesse on vaja rohkem läbipaistvust2019-04-17<p><b>Andmet&ouml;&ouml;tlus t&ouml;&ouml;suhetes oli 2018. aastal Andmekaitse Inspektsiooni enimk&auml;sitletud teemade hulgas, t&ouml;&ouml;suhete raames p&ouml;&ouml;rduti inspektsiooni k&otilde;ige rohkem kaamerate kasutamise ja nimelise e-posti aadressi sulgemisega seotud k&uuml;simuste v&otilde;i probleemidega. </b></p> <p>Olulise teemana t&otilde;status aga ka inimese &otilde;igus saada enda kohta k&auml;ivaid andmeid, milleks on ka kaamera - ja k&otilde;nesalvestised. 2018. aastal kehtinud isikuandmete kaitse seaduse &sect; 19 l&otilde;ike 3 ning praegu kehtiva isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse artikkel 15 alusel on isikuandmete t&ouml;&ouml;tleja kohustatud v&auml;ljastama inimesele tema enda kohta k&auml;ivaid isikuandmed v&otilde;i p&otilde;hjendama andmete v&auml;ljastamisest v&otilde;i teabe andmisest keeldumist. Olukorras, kus andmete v&auml;ljastamisest keeldumiseks alust ei ole, tuleb inimese soovil talle teatavaks teha k&otilde;ik tema kohta k&auml;ivad isikuandmed. Koopia v&auml;ljastamise keeldumise aluseks saab olla see, kui andmete v&auml;ljastamine kahjustab teiste isikute &otilde;igusi ja vabadusi. Kui kaamerasalvestiste puhul v&otilde;ib salvestis kajastada teiste isikute andmeid, siis k&otilde;nesalvestise puhul on reeglina kaks osapoolt, ehk organisatsiooni esindaja (t&ouml;&ouml;taja) ja klient.</p> <p><b>K&otilde;nesalvestise v&auml;lja andmisest </b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjal tuleb arvestada, et olukorras, kus kasutatakse salvestusseadmeid, on isikuandmete t&ouml;&ouml;tlejal nii &otilde;igusi kui kohustusi. Tihtipeale asutakse seisukohale, et juhul, kui salvestusseadmete kasutamiseks on &otilde;iguslik alus, siis kuuluvad salvestised &uuml;ksnes isikuandmete t&ouml;&ouml;tlejale endale. Siiski nii see ei ole.</p> <p>K&otilde;igepealt toome esile, et t&ouml;&ouml;alased telefonik&otilde;ned (sh salvestised) ei ole t&ouml;&ouml;taja eraelu kaitsealas. Isegi juhul, kui leitakse, et salvestise edastamine kahjustaks t&ouml;&ouml;taja huve (nt &otilde;igust privaatsusele), ei ole v&otilde;imalik selle alusel keelduda salvestise v&auml;ljastamisest. Sellisel juhul tuleks t&ouml;&ouml;taja andmed muuta salvestisel tuvastamatuks. Oluline on siiski enne salvestiste v&auml;ljastamist hinnata vestluse sisu, ehk kas tegemist on t&ouml;&ouml;alase k&otilde;nega v&otilde;i erasuhtlusega. Kui tegemist on puhtalt t&ouml;&ouml;alase k&otilde;nega, tuleb k&otilde;nesalvestise v&auml;ljastamise keeldumise otsustamisel hinnata seda, kas vestluse sisu v&otilde;ib kahjustada teiste isikute &otilde;igusi. Kui vestluse sisu puudutab n&auml;iteks ettev&otilde;tte &uuml;ldist hinnapoliitikat v&otilde;i kliendi enda tasumata arveid, siis reeglina ei ole alust salvestiste v&auml;ljastamata j&auml;tmiseks. Kui aga k&otilde;nesalvestise &uuml;ks osa v&otilde;ib kahjustada teiste isikute &otilde;igusi, tuleb inimesele ikkagi v&auml;ljastada see osa teabest, mis teiste isikute &otilde;igusi ei kahjusta. V&otilde;imalus on n&auml;iteks kas salvestisel konkreetne osa eemaldada v&otilde;i kirjutada toimunud vestlus &uuml;mber.</p> <p>Siinjuures on oluline, et ka t&ouml;&ouml;tajale oleks andmet&ouml;&ouml;tlus l&auml;bipaistev ehk t&ouml;&ouml;tajal oleks muuhulgas teave selle osas, et salvestisi v&otilde;idakse edastada ka teisele k&otilde;ne osapoolele. See v&otilde;imaldab ka t&ouml;&ouml;tajal arvestada sellega, et ka klient v&otilde;ib saada toimunud vestlusest koopia.</p> <p><b>Toimingute l&auml;bipaistmatus </b></p> <p>K&otilde;ige rohkem tekitabki t&ouml;&ouml;suhetes probleeme andmet&ouml;&ouml;tluse l&auml;bipaistmatus. Tihtipeale puuduvad reeglid (andmekaitsetingimused), mis k&auml;sitleksid isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemist. Seda nii t&ouml;&ouml;le kandideerimise, t&ouml;&ouml;l olemise aja kui ka t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise etapis.</p> <p>Kui puuduvad andmekaitsetingimused, ei ole t&ouml;&ouml;andja t&otilde;en&auml;oliselt ka anal&uuml;&uuml;sinud, kas ja millisel &otilde;iguslikul alusel ja eesm&auml;rkidel on lubatud n&auml;iteks kaameraid kasutada ja samuti n&auml;iteks t&ouml;&ouml;taja nimelist e-posti aadressi peale t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist avatuna hoida. T&ouml;&ouml;tajale tekitab reeglite puudumine omakorda teadmatust, miks ja millisel eesm&auml;rgil n&auml;iteks kaameraid kasutatakse, t&ouml;&ouml;taja kasutatavat e-posti aadressi vaadatakse ning millal kustutatakse e-posti aadress peale t&ouml;&ouml;lt lahkumist.</p> <p>Siinjuures on oluline ka m&auml;rkida, et andmekaitsetingimuste koostamine on andmet&ouml;&ouml;tlejale kohustuslik. Samuti peavad isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisega seotud teave ja s&otilde;numid olema lihtsalt k&auml;ttesaadavad, arusaadavad ning lihtsalt ja selgelt s&otilde;nastatud.</p> <p>Raiko Kaur</p> <p>Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor&nbsp;</p> <p>Artikkel p&auml;rineb Andmekaitse Inspektsiooni 2018. aasta aastaraamatust. Andmekaitse Inspektsiooni teiste 2018. aasta olulisemate teemadega saab tutvuda aastaraamatus &nbsp;&bdquo;Avaliku teabe seaduse t&auml;itmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest aastal 2018&ldquo; <a href="https://www.aki.ee/et/inspektsioon/aastaettekanded" target="_blank">https://www.aki.ee/et/inspektsioon/aastaettekanded</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2257Tuberkuloosi mitu nägu2019-04-16<p>Kuuldes s&otilde;nast &bdquo;tuberkuloos&ldquo; tuleb kindlasti iga&uuml;hele silme ette pilt raskesti k&ouml;hivast inimesest, kes v&otilde;ib olla nakkusohtlik. Kuna tegemist on &otilde;hu kaudu leviva nakkushaigusega, siis iga&uuml;ks, kes meie juuresolekul r&auml;&auml;gib, aevastab v&otilde;i k&ouml;hib, v&otilde;ib olla potentsiaalne nakkusallikas. Siiski v&otilde;ib olla ka nakatumisoht ilma, et selle kandjaga reaalselt kokku puutuksime.&nbsp;</p> <p>Kutsehaige (39.a.) t&ouml;&ouml;tas haiglas patoloogina 13 aastat. Tema peamisteks t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks oli organite v&otilde;i suuremate koet&uuml;kkide diagnostika, v&auml;ljal&otilde;igete ja kiiruuringute tegemine. Peamiselt puutus kutsehaige kokku kopsukoet&uuml;kkidega. Tavap&auml;raste v&auml;ljal&otilde;igete puhul on koet&uuml;kk formaliiniga kaetud ja k&uuml;lmutatud, mist&otilde;ttu selle t&ouml;&ouml;tlemine on kerge ja ohutu. Kiiruuringute puhul tuuakse aga v&auml;rske koet&uuml;kk patoloogile, mida tuleb kohe t&ouml;&ouml;tlema hakata. T&ouml;&ouml;tlemiseks saab kasutada nii v&auml;ljal&otilde;ike lauda kui ka t&otilde;mbekappi. Kuna selle &uuml;le otsustamise roll on patoloogil, siis on v&auml;ga oluline, et patoloog oleks teadlik ja informeeritud k&otilde;ikidest riskidest, millega ta kokku v&otilde;ib puutuda.</p> <p>Antud juhtumi puhul pidi patoloog t&ouml;&ouml;tlema kiiruuringu raames kopsukoet&uuml;kki. Kuna see oli tema igap&auml;evane t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, siis t&ouml;&ouml;tles ta seda koet&uuml;kki v&auml;ljal&otilde;ike laual. See on avatud laud, mille all paikneb koht&auml;rat&otilde;mme. See oli ka peamine p&otilde;hjus, miks igap&auml;evaselt koet&uuml;kke t&ouml;&ouml;deldes kaitsemaske ei kasutatud. Samuti kuulus kiiruuringu juurde ka t&ouml;&ouml;kirjelduse seletamine l&auml;bi diktofoni ning kaitsemask oli tihti pigem segavaks faktoriks. Mida aga kutsehaige ei teadnud, oli see, et antud koet&uuml;kk oli tuberkuloosihaige patsiendi oma ning koet&uuml;kki t&ouml;&ouml;deldes eraldus sellest &otilde;hku tuberkuloosi m&uuml;kobaktereid, mis nakatasid kutsehaiget. Kuna kutsehaiget ei oldud varasemalt juhendatud antud t&ouml;&ouml;operatsiooniga kaasnevatest ohuteguritest, sai ta juhuslikult kolleegilt informatsiooni, et t&ouml;&ouml;deldavad koet&uuml;kid v&otilde;ivad nakkusohtlikud olla. Kutsehaige lasi teha anal&uuml;&uuml;sid v&otilde;imaliku tuberkuloosi v&auml;lja selgitamiseks. Peale positiivset diagnoosi m&auml;&auml;rati kutsehaigele ravi, millega suudeti &auml;ra hoida v&otilde;imalikud haigusega kaasuvad s&uuml;mptomid: palavik, &ouml;ine higistamine, n&otilde;rkus ja halb enesetunne. P&auml;rast antud kutsehaigestumise juhtumit hinnati riskid &uuml;mber ning v&otilde;eti kohustuslikuks t&auml;itmiseks kiiruuringute tegemine t&otilde;mbekapi all v&otilde;i v&auml;ljal&otilde;ike laual nii, et kasutatakse spetsiaalselt kaitsemaski, mis takistab nakkusohtlikel bakteritel levida t&ouml;&ouml;tajate hingamisteedesse.</p> <p>Antud juhtum ilmestab v&auml;ga selgelt, et oht ei ole alati see, mida kuuleme, n&auml;eme v&otilde;i tajume. See v&otilde;ib olla ka midagi varjatut ning ilmutada end ootamatult, millal me seda k&otilde;ige v&auml;hem oskame oodata. Kuigi tuberkuloosi on inimesed haigestunud aastatuhandeid ning teadmised ja isikukaitsevahendite &otilde;ige kasutamine v&otilde;rreldes praegusega olid puudulikumad, on antud juhtumi puhul ennetuses v&auml;ga suur roll juhendamisel ja teadlikkuse kasvatamisel.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2256Mida panna tähele kauba laadimisel?2019-04-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan autojuhina jaotusvedudel. Auto on suur ja tagaluugiga, kus kaupa kuni 8 tonni ja see tuleb laiali jagada mitmele kliendile. Kauba mahalaadimisel on mitmel korral olnud arusaamatusi klientide t&otilde;stukijuhtidega. Korra olen isegi kukkunud, kui t&otilde;stukiga pihta sain. Mida peaksin tegema, et hullemaid &otilde;nnetusi ei juhtuks?</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Klientide juures nende t&ouml;&ouml;tajatega koos koormat maha (v&otilde;i ka peale) laadides on oluline esmalt kokku leppida, kes millist osa laadimist&ouml;&ouml;st teeb. M&otilde;nes ettev&otilde;ttes v&otilde;ib olla nii, et autojuht n&auml;itab ainult, milline kaubaalus tuleb maha t&otilde;sta ja muu on juba kliendi t&otilde;stukijuhi &uuml;lesanne. Teises hoopis nii, et autojuhile n&auml;idatakse, kuhu kaup maha laadida ja laadimine on autojuhi t&ouml;&ouml;. Ohud on suuremad, kui laadimist&ouml;id teevad autojuht ja kliendi t&otilde;stukijuht koos. Siis on m&otilde;istlik eelnevalt omavahel r&auml;&auml;kida, kes mida teeb ja kuidas toimub omavaheline suhtlemine. N&auml;iteks kuidas annab autojuht t&otilde;stukijuhile m&auml;rku, et ta v&otilde;ib kaubaalust liigutama hakata. T&otilde;stukijuhi vaatev&auml;li v&otilde;ib olla t&otilde;stetava lasti t&otilde;ttu piiratud ja ta ei pruugi n&auml;ha, kas last on t&otilde;stmiseks valmis. Kindlasti ei tohi autojuht enam p&auml;rast t&otilde;stukijuhile m&auml;rguande edastamist hakata lasti juures midagi toimetama, n&auml;iteks pakke kohendama v&otilde;i vahelippe eemaldama.</p> <p>Nii laadimist&ouml;&ouml;de ajal kui ka lihtsalt teise ettev&otilde;tte territooriumil liikudes tuleb kanda m&auml;rguriietust, et olla paremini n&auml;htav. Laadimist&ouml;&ouml;de ajal on &otilde;ige kanda turvajalatseid. Need v&auml;ldivad vigastusi, mis v&otilde;ivad juhtuda t&otilde;stetava kauba kukkumisel ning kaitsevad jalga v&otilde;imalike naelte v&otilde;i kruvide torke eest.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2255Karjääri planeerimist alusta juba koolipingis2019-04-11<p>&Uuml;ha enam noori alustab oma karj&auml;&auml;ri planeerimist koolipingis ning &otilde;ppimise k&otilde;rvalt kogutakse juba ka t&ouml;&ouml;kogemusi. Eurostati andmetel (2016) t&ouml;&ouml;tasid Euroopa Liidu liikmesriikide noortest hariduse omandamise ajal 46%. K&otilde;ige enam olid &otilde;ppimise ja t&ouml;&ouml;tamise kokku k&otilde;lama pannud Soome noored, kellest vaid &otilde;ppimisele p&uuml;hendus 8%, Rootsis nt 17%. Eurostati uuringute j&auml;rgi t&otilde;stab &otilde;ppimise ajal t&ouml;&ouml;tamine &uuml;htlasi t&otilde;en&auml;osusust hiljem t&ouml;&ouml;koht leida. Nt EL-i riikides oli varasema t&ouml;&ouml;kogemuseta noorte seas t&ouml;&ouml;tuid 15,7%, kuid juba t&ouml;&ouml;tanute seas 8,1%. (1)</p> <p>Sobiva elukutse leidmiseks ja enda parimaks rakendamiseks t&ouml;&ouml;turul tuleb kasuks teadmine, kuidas teha teadlikke karj&auml;&auml;rivalikuid ning viia oma oskused ja huvid kokku olemasolevate &otilde;ppimis- ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imalustega. Siin tuleb noortele appi karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.&nbsp;</p> <p><b>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja aitab leida &otilde;ige suuna</b></p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajaid leiab koolidest, Eesti T&ouml;&ouml;tukassast jm. Alates 2014. aastast on noortele tasuta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamise teenust pakkunud ka Rajaleidja, kelle keskused asuvad k&otilde;ikides maakondades.</p> <p>&bdquo;Me vahendame nii karj&auml;&auml;riinfot kui pakume noortele individuaalset karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamist, infoloenguid, t&ouml;&ouml;tube ja grupin&otilde;ustamist, samuti viime l&auml;bi kandideerimise simulatsioone. Noortele suunatud teenuste eesm&auml;rgiks on pakkuda tuge ja infot teadlike karj&auml;&auml;riotsuste tegemisel ja elluviimisel,&ldquo; tutvustas P&otilde;hja-Eesti Rajaleidja keskuse karj&auml;&auml;riteenuste &uuml;ksuse juht Liis S&uuml;smalainen.</p> <p>2017. aastal osales Rajaleidja grupitegevustes 34 000 noort ja individuaalset n&otilde;ustamist sai enam kui iga kolmas koolinoor &ndash; kokku 25 000. Rajaleidja karj&auml;&auml;riteenused on m&otilde;eldud 7-26-aastastele noortele, lapsevanematele, koolidele ja teistele noortega tegelevatele asutustele. Teenuseid viiakse enamasti l&auml;bi koolides v&otilde;i noortekeskustes.</p> <p>&bdquo;Erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rame III kooliastmes ja g&uuml;mnaasiumis k&auml;ivatele ning kutseharidust omandavatele noortele. Meie sihtgrupp on ka p&otilde;hihariduse v&otilde;i sellest madalama haridustasemega noored, kellel puudub kutsealane v&auml;lja&otilde;pe ning 15-29-aastased NEET noored, kes ei t&ouml;&ouml;ta, ei &otilde;pi ega osale koolitustel,&ldquo; tutvustas S&uuml;smalainen.</p> <p>Karj&auml;&auml;riteenustest on abi ka lapsevanematel, kes soovivad oma last toetada sobiva eriala ja haridustee valikul.</p> <p><b>Otsekohtumise asemel <i>chat</i>i</b></p> <p>Alati ei pea noor Rajaleidjasse kohale tulema, karj&auml;&auml;ri- ja &otilde;ppen&otilde;ustamisspetsialistidega saab mugavalt suhelda nii Skype&rsquo;i kui <i>chat</i>&rsquo;i vahendusel.</p> <p>&bdquo;Alati pole noortel v&otilde;imalik silmast silma kohtuda ning seega pakume ka e-teenuseid. Meie jaoks on oluline, et kokkuleppeliselt oleks v&otilde;imalik igal noorel saada kvaliteetset teenust vastavalt v&otilde;imalustele,&ldquo; r&auml;&auml;kis karj&auml;&auml;riteenuste &uuml;ksuse juht.</p> <p><b>Millele vastust otsitakse?&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; </b></p> <p>Enamasti minnakse n&otilde;ustamisele k&uuml;simusega, mida peale p&otilde;hikooli v&otilde;i g&uuml;mnaasiumi l&otilde;ppu edasi teha. &bdquo;M&otilde;ned noored ei tea otsustamise hetkel &uuml;ldse, kuhu nad p&auml;rast kooli l&otilde;petamist suunduda tahavad, m&otilde;ned on aga ehk koguni mitme valiku ees ja soovivad neid n&otilde;ustajaga l&auml;bi arutada. N&otilde;ustaja suunab eneseanal&uuml;&uuml;si tegemist, et noor saaks end paremini tundma &otilde;ppida ja suunab teda m&otilde;tlema, mida erinevad valikud kaasa toovad,&ldquo; r&auml;&auml;kis P&otilde;hja-Eesti Rajaleidja keskuse karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Ingrid Aug. &bdquo;Enamasti lahkutakse n&otilde;ustamiselt suurenenud teadlikkusega ja vajadusel kohtutakse uuesti.&ldquo;</p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja kasutab oma t&ouml;&ouml;s erinevaid meetodeid, n&auml;iteks vestlusi, loovharjutusi, karj&auml;&auml;riteste jmt. T&ouml;&ouml;tatakse nii individuaalselt kui gruppides ning infot saab ka edasi&otilde;ppimise v&otilde;imaluste ja t&ouml;&ouml;turu vajaduste kohta.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas planeerida karj&auml;&auml;ri?</b></p> <p>Alustada tasub iseenda tundma&otilde;ppimisest. &bdquo;Enda huvide, vajaduste, v&auml;&auml;rtuste, isikuomaduste, v&otilde;imete ja oskuste tundmine annab v&otilde;imaluse teha teadlikke valikuid,&ldquo; soovitas karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Endalt tasub k&uuml;sida:</p> <ul> <li>Mida mulle meeldib teha?</li> <li>Mis paneb mu silmad s&auml;rama?</li> <li>Mis on minu tugevused?</li> <li>Mida ma oskan h&auml;sti teha?</li> <li>Mida tahan enda juures arendada?</li> <li>Kuhu ma tahan j&otilde;uda?</li> </ul> <p>Kui eneseanal&uuml;&uuml;s on tehtud, tuleks uurida, kus oma oskusi ja huvisid praktiseerida saaks, mida ja kus peaks juurde &otilde;ppima. Seej&auml;rel tasub paika panna plaan, millal ja mida peab tegema, et oma eesm&auml;rgini j&otilde;uda (nt millal saab kooli sisseastumiseks dokumente esitada, milliseid raamatuid peaks enne lugema jmt). Kui plaan on tehtud, tuleb hakata selle j&auml;rgi tegutsema!</p> <p>&bdquo;Oluline on m&otilde;ista, et iga&uuml;ks on ise oma elu kujundaja, me teeme oma otsused ise, kuid teised saavad sellel teel toeks olla. Alati v&otilde;ib abi ja tuge k&uuml;sida v&otilde;i lihtsalt oma m&otilde;tteid jagada ja arutleda v&otilde;imalike valikute &uuml;le,&ldquo; soovitas S&uuml;smalainen.</p> <p><b>Kuidas ja kuhu minna karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisele?</b></p> <ul> <li>Alates 2019. aastast ei paku Rajaleidja enam karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisteenust, k<span>arj&auml;&auml;rin&otilde;ustamist- ja infot pakub edaspidi k&otilde;igile</span>&nbsp;<a href="http://www.tootukassa.ee/">T&ouml;&ouml;tukassa</a>.</li> <li>Sinuga v&otilde;etakse &uuml;hendust ja lepitakse kokku kohtumise aeg.</li> <li>K&auml;i n&otilde;ustamisel ja saa teada, milles oled tugev, kus &otilde;ppida ning mida tulevikus t&ouml;&ouml;alaselt teha.</li> </ul> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega noorte karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine/planeerimine</b></p> <p>Haridusliku erivajadusega noorte karj&auml;&auml;ri kujundamise protsess ei erine oluliselt teistest samaealistest. Enda tundma &otilde;ppimine on ka siin m&auml;&auml;rava t&auml;htsusega ning oluline on teada oma v&otilde;imalusi, teha plaane ja tegutseda nende plaanide elluviimise nimel.</p> <p>K&uuml;ll on aga vaja teadlik olla oma erip&auml;radest ja kuidas need m&otilde;jutavad nii &otilde;ppimist kui edasist t&ouml;&ouml;elu. &bdquo;T&auml;htis on oma v&otilde;imeid realistlikult hinnata. Koolist v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjalt tuleks uurida, kas noore erivajadustest tingituna on mingeid piiranguid, mis v&otilde;ivad saada eriala omandamisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega hakkama saamisel takistuseks ning millised on v&otilde;imalused nende takistuste &uuml;letamiseks, n&auml;iteks kuidas kohandada t&ouml;&ouml;- v&otilde;i &otilde;pikeskkonda,&ldquo; r&auml;&auml;kis karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Ingrid Aug.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et noored ja nende v&otilde;imalused on erinevad ja seep&auml;rast ongi oluline p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu individuaalsele l&auml;henemisele, erinevate osapoolte koost&ouml;&ouml;le ja muidugi ka enda initsiatiivile oma v&otilde;imaluste uurimisel ja karj&auml;&auml;ri kujundamisel.</p> <p>(1) <a href="https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Young_people_on_the_labour_market_-_statistics" target="_blank">https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Young_people_on_the_labour_market_-_statistics</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2253Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis säästab närve 2019-04-10<p><strong><em>Meeli Miidla&shy;-Vanatalu, peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal&nbsp;</em></strong></p> <p><b>T&ouml;&ouml;suhtega seotud lepitusmenetluses kohaldatavad &otilde;igusaktid </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus (TvLS) &sect; 13 lg 2 + seaduse 3. jagu</li> <li>Lepitusseadus (LepS)</li> <li>Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) &sect;&sect; 4, 121&sup1;, 627&sup1; ja peat&uuml;kk 62&sup1;&nbsp;</li> </ul> <p>Lepitusmenetlus ja vaidluse lahendamine on olemuselt ja p&otilde;him&otilde;tetelt v&auml;ga erinevad. M&otilde;lemas on nii keerulisi n&uuml;ansse kui ka v&otilde;imalusi, mis lihtsustavad lahenduseni j&otilde;udmist.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus, mis hakkas kehtima eelmisest aastast, annab t&ouml;&ouml;vaidlusse sattunud t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale erinevad v&otilde;imalused omavahelise konflikti lahendamiseks:</p> <ul> <li>leppida omavahel v&auml;liseid abilisi kaasamata;</li> <li>asuda vaidlusse t&ouml;&ouml;vaidlusorganis ehk t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus, et s&otilde;ltumatu osapool &uuml;tleks otsusega, kellel on rohkem &otilde;igus;</li> <li>saavutada kompromiss vaidluse k&auml;igus v&otilde;i</li> <li>minna lepitusmenetlusse.</li> </ul> <p>Juhtumid, kus t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja lahendavad probleemid omavahel, T&ouml;&ouml;inspektsioonini ega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni ei j&otilde;ua. K&uuml;ll aga j&otilde;uavad sinna k&otilde;ik &uuml;lej&auml;&auml;nud juhtumid, kus konfliktipooled kas ei suhtle omavahel &uuml;ldse v&otilde;i otsustavadki suhelda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kaudu. 2018. aastal p&ouml;&ouml;rduti t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole 2700 avaldusega, neist 407 juhul &otilde;nnestus vaidlus lahendada pooltevahelise kompromissiga ning viiel korral tulid pooled t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni leppima.</p> <p>Esimene lahendus t&ouml;&ouml;elu probleemidele on alati omavaheline suhtlus ning sobivate kompromisside otsimine oma organisatsioonis. See eeldab, et v&auml;hemalt &uuml;ks pooltest on valmis tegema esimese sammu ehk ettepaneku, kuidas probleem tema arvates v&otilde;iks laheneda. Kahjuks ei ole meie kultuuris kombeks lepitust otsida. Pigem valitakse tammsaarelik t&otilde;e ja &otilde;iguse otsimise tee. Hullemal juhul ei anna &uuml;ks pooltest isegi teisele teada, et tal on mure, vaid v&auml;ljendab oma rahulolematust kolmandatele isikutele, sh ajakirjandusele.</p> <p>Kahtlemata on olukordi, kus kompromissist v&otilde;i leppimisest r&auml;&auml;kida ei saa. N&auml;iteks kui inimesel on vaatamata korduvatele meeldetuletustele t&ouml;&ouml;tasu mitu kuud t&ouml;&ouml;andjalt saamata ning t&ouml;&ouml;andja annab ainult suulisi lubadusi, aga kokkuv&otilde;ttes ei juhtu midagi. Kui seesama t&ouml;&ouml;andja v&auml;hegi tahaks, saaks ta t&ouml;&ouml;tajale pakkuda maksegraafikut, et oma v&otilde;lg t&ouml;&ouml;tajale pikema aja jooksul tasuda.</p> <p>Kui lepituse soov on olemas, aga pooled ei suuda, ei taha v&otilde;i ei oska enam omavahel suhelda, on v&otilde;imalus appi v&otilde;tta professionaalne lepitaja ja asuda lepitusmenetlusse.</p> <p><b>Kes saavad olla lepitajad?</b></p> <p>Lepitusseaduse kohaselt saab t&ouml;&ouml;vaidluse lepitaja olla kas f&uuml;&uuml;siline isik, kelle pooled on volitanud pooli lepitama, vandeadvokaat, kes on esitanud Eesti Advokatuuri juhatusele vastava avalduse, v&otilde;i seaduses s&auml;testatud juhul riigi v&otilde;i kohaliku omavalitsuse lepitusorgan. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on &uuml;ks eelmainitud riigi poolt loodud lepitusorganitest. Seega saavad pooled ise otsustada, kes neile k&otilde;ige paremini vahendajaks sobib.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on valmis lepitaja kulud ise kandma, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal tekkida kahtlus, et maksja tellib ka muusika, teisis&otilde;nu k&uuml;simus, kas professionaalne lepitaja suudab erapooletuks j&auml;&auml;da.</p> <p>Lepitaja ei tohi lepitusmenetlust l&auml;bi viia asjas, milles ta on ise menetlusosaline v&otilde;i isik, kelle vastu v&otilde;ib menetlusest tulenevalt n&otilde;ude esitada. Lisaks ei tohi lepitaja lepitada oma otseliinis sugulase, abikaasa v&otilde;i elukaaslase asjas. V&auml;listatud on ka lepitamine asjas, milles lepitaja on praegu v&otilde;i on olnud menetlusosalise esindaja v&otilde;i n&otilde;ustaja, milles ta on osalenud v&otilde;i milles tal oli &otilde;igus menetlusosalise seadusliku esindajana osaleda. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kui riikliku lepitusorgani poole p&ouml;&ouml;rdumine olla &uuml;ks paremaid ja sobivamaid lahendusi.</p> <p><b>Kiire leppimine v&otilde;i kurnav ja aega n&otilde;udev vaidlus? </b></p> <p>Kui lepitusmenetlust viib lepitajana l&auml;bi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja, on suur eelis menetluse kiirus. Kirjalik lepituskokkulepe s&otilde;lmitakse poolte vahel k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul avalduse menetlusse v&otilde;tmisest ning kui pooled n&otilde;ustuvad lepitusettepanekuga, kinnitab lepitusorgan kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks. Sellega lepitus menetlus l&otilde;peb ning pooled samas asjas enam edasi vaielda ei saa. Seega v&otilde;ivad vaidlevad pooled saada kiiresti m&otilde;lemale poolele sobiva lahenduse, mis ei ole vaidlustatav.</p> <p><b>Mis juhtub siis, kui &uuml;ks pooltest m&otilde;tleb ikkagi hiljem &uuml;mber ja ei t&auml;ida kokkulepet? </b></p> <p>Lepituskokkulepe ei ole automaatselt sundt&auml;idetav. See t&auml;hendab, et erinevalt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kinnitatud kompromissist ei saa rikutud lepituskokkuleppega p&ouml;&ouml;rduda otse kohtut&auml;ituri poole, vaid alustuseks tuleb siiski p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. T&auml;psed reeglid n&auml;eb ette tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille kohaselt tunnistab lepitusmenetluse tulemusel s&otilde;lmitud kokkuleppe t&auml;idetavaks kohus, kelle t&ouml;&ouml;piirkonnas lepitusmenetlus toimus. Kohus korraldab asja lahendamiseks kohtuistungi ning kuulab &auml;ra lepitusmenetluse pooled ja lepitaja. Kohus v&otilde;ib omakorda kinnitada lepituskokkuleppe v&otilde;i j&auml;tta selle kinnitamata. Juhul kui kohus kinnitab ka omalt poolt lepituskokkuleppe kehtivuse, siis on see juba sundt&auml;idetav kohtut&auml;ituri juures.</p> <p>Lepitusmenetluse etapid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole p&ouml;&ouml;rdumisel</p> <ol> <li>&Uuml;ks vaidluse pooltest teeb teisele poolele ettepaneku asuda vahendaja abil leppima ehk lepitusmenetlusse.</li> <li>Teine pool n&otilde;ustub lepitusmenetlusse asumisega.</li> <li>P&ouml;&ouml;rdutakse avaldusega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole lepitusmenetlusse asumiseks (m&otilde;lemad pooled kinnitavad oma n&otilde;usolekut).</li> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja otsustab lepitusmenetluse alustamise ning asub pooltega l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse, et m&auml;&auml;rata m&otilde;lemale sobiv kohtumise aeg.</li> <li>Toimub &uuml;ks v&otilde;i mitu lepituskohtumist.</li> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kuulab lepitajana pooled &auml;ra, vajadusel suunab neid &uuml;hisosa leidmisele ning teeb ettepaneku lepituskokkuleppe kohta.</li> </ol> <p><strong>KUI J&Otilde;UTAKSE LEPPIMISENI</strong></p> <p>7. Pooled allkirjastavad lepituskokkuleppe ning t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kinnitab selle.<br />8. Pooled asuvad lepituskokkulepet t&auml;itma.</p> <p><strong>KUI EI J&Otilde;UTA LEPPIMISENI</strong></p> <p>7. Lepituskokkulepet ei s&uuml;nni ning pooled j&auml;tkavad t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamist t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus 30 p&auml;eva jooksul alates lepitusmenetluse l&otilde;ppemisest.</p> <p><b>Lepitusmenetlusi l&auml;bi viinud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni (TVK) juhatajate Agne Kalsoni ning Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla kommentaarid</b></p> <p><b>Kumb on keerulisem, kas juhtida vaidluse lahendamist v&otilde;i lepitamist?</b></p> <p><b>Agne Kalson:</b> Osapoolte lepitamine on kindlasti lihtsam kui tavamenetluses vaidluse lahendamine. Kui tavamenetluses v&otilde;tavad osapooled kaitsepositsiooni ning vastanduvad teineteisele, siis lepitusmenetluses otsitakse m&otilde;lemaid osapooli rahuldavat lahendust. Lepitaja &uuml;lesanne on toetada lepitusosaliste suhtlust ning aidata leida lahendus vaidlusk&uuml;simusele. Praktika n&auml;itab, et lepitusmenetluse kasuks otsustanud on olnud orienteeritud ennek&otilde;ike lahendusele, mitte vaidlusele. See on oluliselt lihtsustanud lepitaja t&ouml;&ouml;d.</p> <p><b>Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla:</b> Lepitusmenetluse keerukus seisneb selles, et pooled ootavad lepitajalt justkui otsust, kuidas k&uuml;simused lahendada. Lepitaja roll on aga olla erapooletu, luua keskkond l&auml;bir&auml;&auml;kimiseks ning aidata nii j&otilde;uda leppimiseni. Kuigi lepitajal on &otilde;igus lepitusettepaneku tegemiseks, ei saa lepitaja siiski asuda poolte asemel asja lahendama. Vaidluse lahendamisel saab TVK juhataja olla pooltega suheldes konkreetne, selgitada kohtupraktikat ja seaduse p&otilde;him&otilde;tteid ning aidata kaasa kompromissini j&otilde;udmisel v&otilde;i otsustada asja lahendus.</p> <p>Lepitaja roll on v&otilde;rreldes TVK juhataja omaga keerulisem, sest lepitaja on vaid protsessi (kohtumise) juhtija, kes v&otilde;imaldab pooltel vestluse ja arutluse k&auml;igus &uuml;ksteise positsioone n&auml;ha. Lepitaja peab j&auml;&auml;ma &uuml;helt poolt taustaj&otilde;uks, teiselt poolt aga v&otilde;imaldama tulemuseni j&otilde;udmist oma kohalolekuga, ilma hinnanguid andmata.</p> <p><b>Mis on lepituses k&otilde;ige raskem nii pooltele kui ka lepitajale? </b></p> <p><b>Agne Kalson:</b> K&otilde;ige raskemaks v&otilde;ib pidada lepitusmenetluseni j&otilde;udmist. Kuna lepitusmenetlus on uudne t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise v&otilde;imalus, siis paljud ei ole sellest veel teadlikud. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid ja T&ouml;&ouml;inspektsioon pingutavad selle nimel, et inimeste teadlikkust lepitusmenetlusest suurendada ning rohkem osapooli t&ouml;&ouml;vaidlusasjades leppimiseni viia.</p> <p><b>Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla:</b> Pooltel on keeruline m&otilde;ista, et lepituses on m&auml;&auml;rav nende endi tahe lahenduseni j&otilde;uda. Just pooled ise saavad leida k&uuml;simuse lahendamiseks parima viisi v&otilde;i j&otilde;uda j&auml;relduseni, et erimeelsused on liiga suured, et leppida. Leppimiseks ja lepitamiseks on vajalik osapoolte suhtlus. Oluline on, et lepitaja ei oleks kellegi poolt ega &uuml;tleks, kuidas peaks asja lahendama. Lepitaja on olemas, julgustab, hoiab konstruktiivset arutelu ning suunab vajadusel pooli tagasi arutluse juurde. Lepitaja rolli teeb keeruliseks see, et poolte l&auml;bisaamise ja tausta kohta on tal enamasti v&auml;he infot. Lepituskohtumisel tuleb v&auml;ga kiiresti kohaneda ja ka poolte soove nende silmist v&auml;lja lugeda (nt kui keegi soovib aja maha v&otilde;tta, et olukorra &uuml;le m&otilde;elda v&otilde;i teha teisele poolele pakkumist lahenduseks). Lepitaja ei otsusta, vaid aitab lahenduse leidmisele kaasa.</p> <p><b>Mis on teie hinnangul lepitusprotsessi eelised vaidluse ees ehk miks te soovitaksite pooltel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni lepitusmenetlusse tulla? </b></p> <p><b>Agne Kalson:</b> Osapooled on v&auml;itnud, et valisid lepitusmenetluse just seet&otilde;ttu, et nad on soovinud leida vaidlusk&uuml;simusele lahenduse v&auml;hem formaalses &otilde;hkkonnas kui reglementeeritud istungil. Lepitusmenetlus seda v&otilde;imaldab. Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid on &uuml;ldjuhul avalikud, siis lepitusmenetluses on kohtumine kinnine, tagades nii osapoolte privaatsuse vaidlusk&uuml;simuse lahendamisel. Erinevalt tavamenetlusest v&otilde;tavad lepituskohtumisest osa &uuml;ksnes osapooled (v&otilde;i nende esindajad) ning lepitaja. Leian, et lepitusmenetluse v&auml;hem formaalne &otilde;hkkond v&otilde;imaldab osapooltel t&ouml;&ouml;alastele vaidlusk&uuml;simustele pingevabamalt l&auml;heneda ning osapoolte vahelisi suhteid k&otilde;ige s&auml;&auml;stvamal viisil lahendada.</p> <p><b>Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla:</b> Lepitusmenetlus on minu hinnangul v&auml;ga hea v&otilde;imalus j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;lepingulises suhtes olevatel pooltel erimeelsustele v&otilde;i k&uuml;simustele lahendus leida. Mul on olnud mitmeid juhtumeid t&ouml;&ouml;vaidlusasjades, kus t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;suhe kestab ja on n&auml;ha, et pooled soovivad ka edasist positiivse t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkumist, ent millegip&auml;rast on tekkinud vaidlus. Et vaidlus ei varjutaks head t&ouml;&ouml;suhet, on v&auml;ga hea v&otilde;imalus tekkinud k&uuml;simused lahendada lepitusmenetluse kaudu. Ka olukorras, kus t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja on perekondlikult seotud, on lepitusmenetlus sobiv viis tekkinud k&uuml;simused lahendada, ilma et keegi kolmas otsustaks.</p> <p>Kui kaob pinge, et keegi kolmas annab hinnanguid, et kellelgi on &otilde;igus ja keegi on midagi valesti teinud, v&otilde;ivad pooled lepitaja juures ise m&otilde;istliku lahenduseni j&otilde;uda. Kindlasti soovitan lepitusmenetlust kasutada neil juhtudel, kui erialaspetsialistist t&ouml;&ouml;taja teadmisi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjal olla tarvis kasutada ka p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist.<b></b></p> <p><b>Leppimise eelised</b></p> <ul> <li>Lepitusmenetlus saab toimuda vaid juhul, kui m&otilde;lemad pooled seda soovivad.</li> <li>Lepitust ei saa teisele poolele peale suruda.</li> <li>Lepituse formaat on vaba ning vaidlusse sattunud pooltele keskkonna m&otilde;ttes meeldivam kui vaidluse lahendamine.</li> <li>Pooled v&otilde;ivad j&otilde;uda m&otilde;lema seisukohalt m&otilde;istliku lahenduseni.</li> <li>Leppimise tulemusel saavutatakse &otilde;igus- ja meelerahu.</li> <li>Kogu protsess on konfidentsiaalne: poolte n&otilde;uded ega lepituskokkuleppe sisu ei kuulu avalikustamisele.</li> </ul> <p><b>Lepitusmenetluse puudused</b></p> <ul> <li>N&auml;iline lepitusmenetlusse minek, mille eesm&auml;rk on teiselt poolelt info saada, et vaidlust j&auml;tkata.</li> <li>Kui kokkulepet ei s&uuml;nni, siis tekib t&auml;iendav ajakulu.</li> <li>Kui lepituskokkulepet vabatahtlikult ei t&auml;ideta, tuleb p&ouml;&ouml;rduda kohtusse.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2252Tööõnnetus: kahveltõstuki ümberkukkumine2019-04-09<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b><b></b></p> <p>T&scaron;ehhi Vabariik, ehituskaupade poe peale- ja mahalaadimisplatvorm.&nbsp;</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b><b></b></p> <p>Kannatanu oli kaks kuud t&ouml;&ouml;tanud laooperaatorina ja kahvelt&otilde;stuki juhina.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b>&nbsp;</p> <p>Kannatanu &uuml;lesandeks oli kaupade vedamine laadimis- platvormile kahvelt&otilde;stukiga (iseliikuv, akutoitel, leelis-elektrol&uuml;&uuml;diga). Kannatanu tagurdas laohoonest v&auml;lja. Ta j&auml;lgis kaubaalust, kuid ei suutnud &otilde;igesti hinnata kahvelt&otilde;stuki kaugust platvormi servast. Seet&otilde;ttu kukkus kahvelt&otilde;stuk 1,5 m k&otilde;rguselt platvormilt alla, kannatanu (laooperaator) kukkus kahvelt&otilde;stukist v&auml;lja, turvapuur surus ta vastu betoonp&otilde;randat ja akust voolas tema peale leelist.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei t&auml;itnud kohustust anda kahvelt&otilde;stuki operaatorile koolitust t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust tagavate &otilde;igusaktide ja muude eeskirjade kohta, mis t&auml;iendavad operaatori kutsekvalifikatsiooni ja ametin&otilde;udeid ning k&auml;sitlevad t&ouml;&ouml;tamiskohal esinevaid konkreetseid ohte.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei olnud kindlaks m&auml;&auml;ranud t&ouml;&ouml;tajatele seadusega ja muude eeskirjadega etten&auml;htud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse koolituse sisu ja sagedust ega kahvelt&otilde;stuki juhi teadmiste kontrollimise viisi.</p> <p><b>Ennetusmeetmed</b></p> <p></p> <p>Tehnilised meetmed kaupade liikumise muutmiseks, sealhulgas peale- ja mahalaadimisplatvormi eemaldamine. Peale selle paigaldati lattu rulltee, mis v&otilde;imaldab v&auml;ltida kahvelt&otilde;stuki kasutamist kaupade k&auml;sitsemisel.</p> <p></p> <p><b>Saadud kogemused</b></p> <p></p> <p>Alati tuleb kontrollida operaatorite (juhtide) teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi konkreetse teisaldusvahendi kasutamiseks. Isegi kui juht v&auml;idab, et tunneb konkreetse kahvelt&otilde;stuki kasutamist, peab t&ouml;&ouml;andja tema teadmisi alati kontrollima. J&auml;rjepidevalt tuleb anda teavet konkreetsel t&ouml;&ouml;tamiskohal tehtavate t&ouml;&ouml;dega seotud ohtudest.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2251Kui pika tööohutuse koolituse peab tööandja läbima? 2019-04-08<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kui pika t&ouml;&ouml;ohutuse koolituse peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima? Koolitusi reklaamivad ettev&otilde;tted saadavad kutseid, aga kuulsin, et enam ei ole sellise koolituse l&auml;bimine kohustuslik. Alustava ja piiratud ressursiga ettev&otilde;tjana sooviks teada, kui pikk koolitus katab &auml;ra miinimumvajaduse ehk seaduses m&auml;&auml;ratud kohustusliku osa?&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile v&otilde;i juhatuse liikmele, kui ta t&auml;idab ise t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kohustusi ei ole koolituse mahtu ette n&auml;htud. Oluline on, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistil v&otilde;i tema &uuml;lesandeid t&auml;itval juhatuse liikmel on olemas piisavad t&ouml;&ouml;keskkonnaalased teadmised ja oskused, et m&otilde;ista ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid ohte ja korraldada tegevusi, mille abil v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumisi.&nbsp;</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist oleks p&auml;dev, peab ta v&auml;hemalt:</p> <ul> <li>tundma t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivaid &otilde;igusakte;</li> <li>tundma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimusi;</li> <li>omama teadmisi t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest;</li> <li>olema teadlik ohuteguri m&otilde;ju v&auml;hendamiseks kasutatavatest abin&otilde;udest;</li> <li>olema kursis t&ouml;&ouml;vahendite ohutuse ja t&ouml;&ouml;vahendite ohutu kasutamisega.&nbsp;</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti &uuml;lesannete ja m&auml;&auml;ramise kohta saab pikemalt lugeda <a href="/redirect/457" target="_blank">vastavast T&ouml;&ouml;elu artiklist</a>.&nbsp;</p> <p>V&auml;ikese ja v&auml;hemohtlikuma tegevusalaga ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile v&otilde;ib sobida ka kolmap&auml;evase koolituse l&auml;bimine, mida koolitusasutused korraldavad t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikele ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu liikmetele. Kui tegemist on suure ja ohtlikuma tegevusalaga ettev&otilde;ttega (nt ehitus, puidu- v&otilde;i metallit&ouml;&ouml;tlemine) siis ei pruugi ainult kolmep&auml;evaselt koolituselt saadud info olla piisav, et edukalt t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kohustusi t&auml;ita.&nbsp;</p> <p>Alustavale ettev&otilde;ttele pakub t&ouml;&ouml;inspektsioon konsultatsiooniteenust, mis on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta. Teil on v&otilde;imalik kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultant ettev&otilde;ttesse, et koos vaadata &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkond ja dokumendid (riskianal&uuml;&uuml;s, ohutusjuhendid jne) ning leida &uuml;les probleemid ja arutada, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks muuta. Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri t&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2249Kõhurohud2019-04-05<p>M&otilde;nikord juhtuvad &otilde;nnetused ka parimate ennetusmeetmete kasutamisel. Seep&auml;rast tulebki alati ka lahendusmeetmed n&auml;htaval kohal hoida.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/9 rohud.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-9 rohud.jpg" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2248Et iga (esimene) tööpäev jääks meelde positiivsena2019-04-03<p><strong>Kristiina Palm</strong><br /><strong> Eesti T&ouml;&ouml;tukassa personalijuht&nbsp;</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa igap&auml;evat&ouml;&ouml; on viia kokku t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;d otsivad inimesed ning pakkuda neile selleks vajalikku n&otilde;u ja teenuseid. Ehkki paljudele seostub t&ouml;&ouml;tukassa eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste v&auml;ljamaksmisega, on organisatsioon suunanud &uuml;ha enam tegevusi ka t&ouml;&ouml;kaotuse ennetamisele. Samuti on t&ouml;&ouml;tukassa klientideks t&ouml;&ouml;andjad, kes vajavad tuge uute t&ouml;&ouml;tajate leidmisel, t&ouml;&ouml;kohtade loomisel ja kohandamisel ning majandustegevuse &uuml;mberkorraldamisel.</p> <p>Praegusel t&ouml;&ouml;turul v&auml;&auml;rtustavad t&ouml;&ouml;otsijad &uuml;ha enam t&ouml;&ouml;andja paindlikkust, n&uuml;&uuml;disaegset t&ouml;&ouml;keskkonda, toimivaid t&ouml;&ouml;korras t&ouml;&ouml;vahendeid, just nende huvide ja elukorraldusega sobivaid m&otilde;tterikkaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, aga ka toetavat sisseelamist ning hoolivat organisatsioonikultuuri. Aina rohkem peab arvestama t&ouml;&ouml;tajate mitmekesisusega ning vajadusega olla m&auml;rgatud ja v&auml;&auml;rtustatud juba esimesest hetkest.</p> <p>Ajaga sammu p&uuml;&uuml;ab pidada ka ligi 900 t&ouml;&ouml;tajaga Eesti T&ouml;&ouml;tukassa. Teisiti ju ei saakski, sest peame ka ise t&ouml;&ouml;andjana olema teistele organisatsioonidele eeskujuks iga oma t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtustamisel.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/5toetam.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-5toetam.jpg" /><br /></a><em>Urmas Nemvaltsi karikatuur.</em></p> <p><em></em><b>Tunne, et oled t&otilde;esti meeskonda oodatud</b></p> <p>Tegevusvaldkonna laienemine ja teenuste t&auml;iendamine on loonud vajaduse mitme uue t&ouml;&ouml;koha j&auml;rele ka meie organisatsioonis. P&uuml;&uuml;ame hoida p&otilde;him&otilde;tet, et uue t&ouml;&ouml;koha konkursist teavitame esmalt organisatsiooni sees, et anda oma t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus liikuda vabanenud ametikohale. Samuti on t&ouml;&ouml;tukassasse v&auml;ga tagasi oodatud need, kes on m&otilde;neks ajaks perekondlikel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest puhkuse v&otilde;tnud.</p> <p>Soovime, et iga meie t&ouml;&ouml;taja tunneks end uuel ametikohal alustades oodatuna. Sestap oleme igale uuele, aga ka organisatsioonis ametikohta vahetanud t&ouml;&ouml;tajale enamasti ette valmistanud p&otilde;hjaliku sisseelamiskava, et tagada t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imalikult kiire ja efektiivne sulandumine t&ouml;&ouml;sse, organisatsiooni ning meeskonda. Personaalses sisseelamiskavas, kus leidub nii kohtumisi uute osakondadega, iseseisvat tutvumist&ouml;&ouml;d kui ka mitmesuguseid sise- ja e-koolitusi, on tegevusi planeeritud v&auml;hemalt esimeseks neljaks t&ouml;&ouml;n&auml;dalaks, uutel t&ouml;&ouml;tajatel aga ka katseaja l&otilde;puni.</p> <p>Meie kogemus n&auml;itab, et juhendaja kaasamine aitab ametikohale paremini sisse elada, t&ouml;&ouml;taja tunneb end oma &uuml;lesannetes kindlamalt ning juhendaja toel edeneb ka organisatsioonikultuuri (sh kirjutamata reeglite) tajumine ja tundma&otilde;ppimine m&auml;rgatavalt kiiremini. T&ouml;&ouml;tukassas saab iga uus t&ouml;&ouml;taja v&auml;hemalt paariks esimeseks kuuks endale majasisese juhendaja. &Uuml;ldjuhul lepime v&auml;hemalt esimeseks kuuks kokku juhendaja ka lapsehoolduspuhkuselt tulnud v&otilde;i asutuse sees eelmisest oluliselt erinevale ametikohale asunud t&ouml;&ouml;tajale. Enamasti on juhendajaks kolleeg, kes organisatsiooni ja valdkonda h&auml;sti tunneb. Eelk&otilde;ige annab ta edasi kogemusi ja n&auml;pun&auml;iteid oma t&ouml;&ouml;praktikast. Oleme alustanud ka spetsiaalse juhendamiskoolituse pakkumist t&ouml;&ouml;tajatele, kes on andnud n&otilde;usoleku kolleege uude ametisse sisseelamisel toetada. Usume, et nii saab kogu protsess veelgi sujuvam.</p> <p><b>Uus info, tugi ja tagasiside k&auml;sik&auml;es </b></p> <p>Meie eesm&auml;rk on, et esimene t&ouml;&ouml;p&auml;ev uuel ametikohal j&auml;&auml;ks t&ouml;&ouml;tajale meelde positiivselt, ei oleks koormatud &uuml;lem&auml;&auml;rase infoga ning annaks hea tunde meeskonda sisseelamisel.</p> <p>Juhendeid, teenuseid, osakondi, protseduure, seadusi jms, mis puudutavad t&ouml;&ouml;tukassa tegevusvaldkonda ning millega iga t&ouml;&ouml;taja peab tutvuma, on meie organisatsioonis omajagu ning kogu uut infot korraga edasi anda ei ole kuigi m&otilde;ttekas. Nii t&ouml;&ouml;taja otsene juht kui ka juhendaja peaksid hoolt kandma selle eest, et uue materjaliga tutvumine toimuks hajutatult, igale t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;istlikus tempos ning et esimestel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel oleksid tasakaalus nii kohtumised uute inimestega kui ka iseseisev dokumentide uurimine.</p> <p>K&otilde;ige olulisem on vahetu tagasiside, et v&otilde;imalikult vara m&auml;rgata, kui t&ouml;&ouml;tajal on raskused sisseelamisel, ning uurida, kas ja millega organisatsioon saaks veel enam toeks olla. Samuti tuleb m&auml;rgata ja tunnustada t&ouml;&ouml;taja edusamme tema uutes &uuml;lesannetes. T&ouml;&ouml;tukassas praktiseerime sisseelamisprogrammi vahevestlusi, kus nii t&ouml;&ouml;tajal, tema otsesel juhil kui ka juhendajal on v&otilde;imalus sisseelamiskava veel kord &uuml;le vaadata ning kokku leppida tegevustes, mis organisatsiooni ja ametikohaga kohanemisel enam toetaksid. &Uuml;ksnes p&otilde;hjalikust sisseelamiskavast ja m&auml;&auml;ratud juhendajast muidugi ei pruugi piisata, et t&ouml;&ouml;suhted pikaajalisena p&uuml;siksid &ndash; uue rolliga harjumisel on t&auml;htis iga kolleegi panus, m&auml;rkamine ja tugi. Meil Eesti T&ouml;&ouml;tukassas on kolleegidega aga t&otilde;esti vedanud!</p> <p><b>Teele esimese t&ouml;&ouml;n&auml;dala lugu</b></p> <p>&bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;p&auml;ev Eesti T&ouml;&ouml;tukassas kulges meeldivalt t&auml;nu viiet&auml;rnilisele vastuv&otilde;tjale &ndash; minu osakonnajuhatajale. Ta jagas infot m&otilde;&otilde;dukalt, k&uuml;sis ja m&auml;rkas, millal ja kuidas ma infot vastu v&otilde;tan. Samuti olid k&otilde;ik teised osakonna t&ouml;&ouml;tajad ja kontoris kohatud kolleegid s&otilde;bralikud ning avatud.</p> <p>Organisatsioon ja enamik kolleege on mulle t&auml;iesti uued, sest tulin &uuml;le Innovest karj&auml;&auml;rireformi k&auml;igus. Kuna t&ouml;&ouml;valdkond on eelmise kogemuse sarnane, on ka tuttavaid n&auml;gusid ja v&otilde;&otilde;ra inimese tunnet ei tekkinud. Loodan, et ajapikku saan kolleegidega tuttavamaks ja teen hea meelega nendega koost&ouml;&ouml;d.</p> <p>Osakonnas on mulle m&auml;&auml;ratud juhendaja, kes aitab valdkonnaga seotud infot omandada. Ka sisseelamiskava on kokku lepitud ja osakonnajuhataja tutvustas seda mulle.</p> <p>K&otilde;ik vajalikud dokumendid ja juhised saadeti mulle kohe esimesel p&auml;eval meilile. Info hulk muidugi veidi ehmatas, aga l&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes on hea ja selge &uuml;levaade, mida minult oodatakse. Igal juhul n&auml;en, et organisatsioonis uude rolli sisse elavale inimesele on k&otilde;ik korrad jms h&auml;sti k&auml;ttesaadav. Kindel tugi on individuaalsest juhendamisest ja teadmisest, et toetus j&auml;tkub.</p> <p>J&auml;rgmiseks vajan oma l&auml;hematelt kolleegidelt sisulist &uuml;levaadet, kes mida teeb, mis t&auml;psemalt on plaanis jne, sest mulle meeldib avatus, kolleegi m&auml;rkamine, meeskonnat&ouml;&ouml; ja hea infovahetus.</p> <p>Olen v&auml;ga t&auml;nulik vastutuleliku suhtumise eest minusse kui kaugt&ouml;&ouml; tegijasse &ndash; olulised koosolekud lepitakse kokku minu kohaloleku p&auml;evaks. N&uuml;&uuml;d tuleb lihtsalt ajapikku sisse elada ja kaugt&ouml;&ouml;d tehes ennast kursis hoida &ndash; selle jaoks on Skype.&ldquo;</p> <p></p> <p>Karikatuur: Urmas Nemvalts</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2247Kes vastutab ehitusobjektil tellingute turvalisuse eest?2019-04-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikses ehitusfirmas, mis tegeleb fassaadit&ouml;&ouml;dega. Tavaliselt on maja juurde tellingud paigaldatud enne, kui meie sinna t&ouml;&ouml;le l&auml;heme. Mitmel objektil on olnud tunne, et need pole p&auml;ris korralikult paigaldatud. Minu &uuml;lemus &uuml;tleb, et k&otilde;ik on korras. Kuidas ma saan veenduda, et nendel tellingutel t&ouml;&ouml;tamine on ohutu?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Ehitusplatsidel, kus t&ouml;&ouml;tavad mitme ehitusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad, korraldab tellingute paigaldamise tavaliselt peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Tema peab korraldama enne tellingute kasutuselev&otilde;tmist kontrolli, et tellingutel t&ouml;&ouml;tamine on ohutu ning tema annab loa allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele nende kasutamiseks. Samuti tuleb tellingute korrasolekut ehitusplatsil kontrollida igan&auml;dalaselt. Kui kontrolle tehakse p&otilde;hjalikult, on ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatel kindlustunne, et nende t&ouml;&ouml;tajad saavad oma t&ouml;&ouml;d teha ohutult. Paraku on juhtumeid, kui korralikult paigaldatud tellingutelt on kasutamise ajal midagi eemaldatud &ndash; n&auml;iteks diagonaaltugi, ankurdus v&otilde;i osa kaitsepiirdest ning selle tulemusel ei ole tellingutel t&ouml;&ouml;tamine enam ohutu.</p> <p>T&ouml;&ouml;stuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend ning nende kasutamisel ehitust&ouml;&ouml;del peab olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nendest dokumentidest peab olema n&auml;ha, kus peavad olema tellingutel toed, piirded ja ankurdused. Juhendi ja plaaniga tutvumiseks ehitusplatsil tasub neid k&uuml;sida peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse koordinaatorilt.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2246Lahkumisavaldus2019-03-29<p>T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu korraliselt &uuml;les &ouml;elda ilma p&otilde;hjendust esitamata. Niikaua, kuni k&otilde;ik korralise &uuml;les&uuml;tlemise tingimused on t&auml;idetud, v&otilde;ib p&otilde;hjendusele l&auml;heneda &uuml;snagi loominguliselt.</p> <p>Loe pikemalt, kuidas k&auml;ib t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine ja milliseid tingimusi t&auml;ita tuleb <a href="/redirect/570" target="_blank">vastavast rubriigist</a>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/14 lahkumisavaldus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-14 lahkumisavaldus.jpg" alt="Lahkumisavaldus" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2245Tehnoloogia mõju tööelule2019-03-28<p>Ingliskeelne s&otilde;na <i>computer</i> oli kasutusel juba 1613. aastal. Toona t&auml;histas see hea arvutusv&otilde;imega inimest. T&auml;naseks p&auml;evaks on elektroonilised arvutid meie elu lahutamatud osad ning pigem v&otilde;ib ennustada nende rolli suurenemist. Kuidas on arvutid aga m&otilde;jutanud eestlaste t&ouml;&ouml;elu ning mida toob tulevik?</p> <p><b>Esimene arvuti Eestis</b></p> <p>Peatselt m&ouml;&ouml;dub 60 aastat hetkest, kui Tartu Riiklikus &Uuml;likoolis k&auml;ivitati esimene arvuti Eestis (1959). Arvuti k&auml;igushoidmiseks ja kasutajate teenindamiseks loodi &uuml;likooli arvutuskeskus. Sealt leidsid &uuml;li&otilde;pilased, &otilde;ppej&otilde;ud ja teadurid abi arvutiga suhtlemisel ning teadus- ja uurimisprobleemide lahendamisel. Alguses oli nende k&auml;sutuses Ural 1, mille p&otilde;hikomponentideks olid 800 elektronlampi. Masina t&ouml;&ouml;kiiruseks oli 100 operatsiooni sekundis.</p> <p>Kui t&auml;nap&auml;eval saab arvuteid rakendada lugematute t&ouml;&ouml;operatsioonide sooritamiseks, siis alguses kujutasid nad endast eelk&otilde;ige suure j&otilde;udlusega kalkulaatoreid. See ei j&auml;&auml;nud aga kauaks nii ning teiste tehnoloogiliste uuenduste taustal on arvutite ja nendega seotud automatiseeritud s&uuml;steemide roll organisatsioonide ning t&ouml;&ouml;tamise &uuml;mberkujundamisel silmapaistvalt suur.&nbsp;</p> <p><b>Arvutite kasutusele v&otilde;tmine tr&uuml;kimeedia n&auml;itel</b></p> <p>Seoses arvutite laiemale rakendamisele tr&uuml;kimeedias ennustasid teadlased erinevate ohtude esilekerkimist. Peamistena toodi v&auml;lja organisatsiooni tsentraliseerumise suurenemine, t&ouml;&ouml;oskuste taandareng, t&ouml;&ouml; intensiivsuse kasv, sotsiaalsete kontaktide v&auml;henemine t&ouml;&ouml;tajate vahel, t&ouml;&ouml;kohtade</p> <p>kadumine, keskastme juhtide arvu drastiline v&auml;henemine, stressi suurenemine jms. &Uuml;sna selgelt realiseerus neist ohtudest t&ouml;&ouml;kohtade kadumine, sest tr&uuml;kiettevalmistustehnoloogia vahetati pea t&auml;ielikult v&auml;lja. Samas tekkis juurde j&auml;llegi uusi ametiposte.&nbsp;</p> <p>Kui &uuml;ldiselt oli arvutite kasutuselev&otilde;tt l&auml;&auml;neriikide ajalehetoimetustes j&auml;rkj&auml;rguline ning l&auml;bis paari aastak&uuml;mne jooksul hulga vaheetappe, siis Eestis j&otilde;udis 1990ndate algul Postimehe (ja ka teiste ajalehtede) toimetusse arvutite uusim tase. Sellega seoses h&uuml;pati tehnilises m&otilde;ttes &uuml;le mitme aastak&uuml;mne ja arenguetapi.&nbsp;</p> <p>Arvutite tulek t&otilde;i kaasa olulised muudatused lehetoimetuste personalis. Keskealised pikalt ajakirjanduses t&ouml;&ouml;tanud inimesed ja eriharidusega pol&uuml;grafistid, kes t&ouml;&ouml;tasid kinnistes tr&uuml;kikodades, asendusid noorte arvutit tundvate inimestega, kes sageli ei teadnud omakorda midagi ajakirjandusest ega lehekujundusest. Toona oli olulisem aga oskus uue tehnikaga hakkama saada ning ametit &otilde;piti t&ouml;&ouml; k&auml;igus.&nbsp;</p> <p>&Uuml;mberkorraldused v&otilde;tsid aga aega. Hoolimata sellest, et 1990ndate keskpaigaks oli arvutist saanud levinud kontorit&ouml;&ouml;vahend, ei kasutanud veerand ajalehtedes t&ouml;&ouml;tavatest ajakirjanikest arvutit &uuml;ldse.</p> <p><b>Ajalehetoimetuse t&ouml;&ouml;ts&uuml;kkel Eestis vahetult enne arvutite kasutuselev&otilde;ttu (Edasi n&auml;itel)</b></p> <ul> <li>Tekstid kirjutati enamasti k&auml;sitsi ning ilmumiseks kulus 2-3 p&auml;eva.</li> <li>Kui autor ise masinal ei kirjutanud, siis l&otilde;i k&auml;sitsi koostatud materjali masinal &uuml;mber masinakirjutaja.</li> <li>Masinakirjas k&auml;sikiri l&auml;ks osakonnajuhatajale ja sealt keeletoimetajale. Vajadusel l&otilde;i peale paranduste tegemist masinakirjutaja teksti veel kord puhtalt &uuml;mber.</li> <li>Edasi l&auml;ks k&auml;sikiri toimetuse sekretariaati, kus valiti fotod ja planeeriti j&auml;rgmise p&auml;eva ajalehe k&uuml;ljed.</li> <li>Sekretariaat l&auml;kitas masinakirjas teksti tr&uuml;kikoja tinalattu, kus sisu laoti tinaridadeks.</li> <li>Valitud fotod m&otilde;&otilde;deti maketi jaoks parajasse suurusse ja saadeti sobivas vormis kli&scaron;eerimiseks tr&uuml;kikotta.</li> <li>J&auml;rgmise p&auml;eva ajalehe sisu planeeriti lehek&uuml;lgede kaupa paberile (maketilehtedele).</li> <li>Peale korrektuuriringi lisati valmis tinak&uuml;ljele tsinkplaatidele tehtud fotoj&auml;ljendid v&otilde;i hilisemal ajal pildistati k&uuml;lg filmile, millele lisati montaažilaual fotod. Kokkukleebitud filmist sai hiljem tr&uuml;kiplaat.</li> <li>Ajaleht tr&uuml;kiti ning saadeti tellijatele ja m&uuml;&uuml;ki.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Mida muutsid arvutid ajalehetoimetuse t&ouml;&ouml;s </b></p> <ul> <li>K&uuml;ljendamine ja kujundus muutusid arvutip&otilde;hiseks ning osa tehnilisest t&ouml;&ouml;st liikus tr&uuml;kikojast toimetusse.</li> <li>Kadusid masinakirjutajad, tinaladujad ja &ndash;k&uuml;ljendajad.</li> <li>Toimusid &uuml;mberkorraldused toimetuste &uuml;lesehitustes.</li> <li>Ajalehe t&ouml;&ouml;ts&uuml;kkel muutus m&auml;rksa kiiremaks. Kadus vajadus peale parandusi tekste masinkirjas &uuml;mber l&uuml;&uuml;a.</li> <li>Pilte sai operatiivselt sisse sk&auml;nnida.</li> <li>Palju kauem oli aega teha lehe sisus muudatusi.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Tehnoloogia edasine m&otilde;ju</b></p> <p>Sellega suured muudatused tr&uuml;kimeedia organisatsioonides aga ei piirdunud. M&auml;rkimisv&auml;&auml;rse j&auml;lje on j&auml;tnud ka sotsiaalmeedia tormiline areng ning nutitelefonide populaarsuse kasv. Selle tulemusena on aina rohkem inimesi omavahel regulaarses &uuml;henduses, sisu loomine on muutunud hulga lihtsamaks ja kiiremaks ning selle jagamine operatiivsemaks. &Uuml;htlasi on tekkinud varasemaid &auml;rimudeleid &otilde;&otilde;nestav eeldus, et v&auml;rske info peaks olema tasuta.&nbsp;</p> <p>T&auml;nap&auml;eval eelistavad paljud inimesed traditsioonilistele kanalitele sotsiaalmeediat. Sarnase tee on valinud ka reklaamijad, mis m&otilde;jutab tugevalt kirjastava meedia vanade &auml;rimudelite kasumlikkust.&nbsp;</p> <p><b>Uudiste kvaliteet</b></p> <p>T&auml;nap&auml;eval v&otilde;ib uudise autoriks olla iga&uuml;ks. Ka vahendid selle levitamiseks on k&auml;eulatuses. Kui varem eraldasid s&otilde;ltumatute meediav&auml;ljaannete professionaalsed toimetajad terad s&otilde;kaldest ning seisukohti kujundati suuresti (v&auml;hemalt osaliselt) kontrollitud info pinnalt, siis n&uuml;&uuml;d on filtreid v&auml;hem. V&otilde;i &otilde;igemini nad on teistsugused. Iga sotsiaalmeediakasutaja teabev&auml;lja m&auml;&auml;ravad automaatsed algoritmid ning inimese enda tegevus konkreetses keskkonnas. Tulemuseks peaks olema personaliseeritud infovoog. Reaalsuses v&otilde;ib selleks aga olla n&ouml; kajatuba, mis peegeldab tarbijale tagasi tema enda seisukohti ja maailmavaadet.</p> <p>Priit H&otilde;bem&auml;gi ennustas oma artiklis &bdquo;Uudiste l&otilde;pp ehk kuidas Facebook ajakirjanduse alla neelas&ldquo; (23.03.2016), et uudiste kirjastajad on sunnitud oma tegevust oluliselt muutma. Tema s&otilde;nul v&otilde;ib meediafirmade tulevikuks olla stuudiomudel, mis juhib lugusid, talente ja tooteid &uuml;le suure hulga seadmete ning platvormide. Selle j&auml;rgi muutub ajakirjanduse postitamine otse Facebooki v&otilde;i teistele platvormidele pigem reegliks kui erandiks ning v&auml;ljaande enda kanalite pidamine v&otilde;ib k&otilde;rvale j&auml;&auml;da. Seega kaoks ka igasugune erinevus platvormi ja kirjastaja vahel.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/FB stat.png" alt="Inimeste hulk, kes kasutasid 2018. aastal Facebooki uudiste allikana" /></p> <p><b>Mida v&otilde;iks tuua tulevik</b></p> <p>Seniseid trende arvestades saab ajakirjandus minna veelgi personaalsemaks. N&auml;iteks pakkuda inimestele sisu vastavalt nende vajadusele. Kui s&uuml;steem arvab, et oled teemaga juba kursis, siis l&auml;heb artikkel detailidesse. Kui teema on lugejale v&otilde;&otilde;ras, siis alustatakse suuremast pildist. Selle p&otilde;hjal ei otsusta tehnoloogiline abimees mitte ainult, kellele lugu n&auml;idata, vaid ka millises vormis.&nbsp;</p> <p>Tehnoloogia toel saab muuta kogemust ka m&otilde;jusamaks. Hetkel on ajakirjanduses veel suuresti kasutamata virtuaalreaalsus. &Uuml;hes vastavate seadmete levikuga tekib v&otilde;imalus pakkuda senistest videotest ja helisalvestistest m&auml;rksa haaravamat kogemust.&nbsp;</p> <p>Kolmas suund on automatiseeritud sisutootmine. See on esmaj&auml;rjekorras v&otilde;imalik kindlate teemade puhul, kus loo vorm ja &uuml;lesehitus on v&otilde;rdlemisi sarnased ning tehisintellekt suudab pakkuda kvaliteetse tulemuse. Juba praegu rakendatakse seda n&auml;iteks ettev&otilde;tete majandustulemusi kajastavate artiklite loomisel (uudisteagentuur The Associated Press) v&otilde;i spordis&uuml;ndmuste kajastamisel. Seega kohe tehnoloogia ajakirjanikke ei asenda, k&uuml;lla aga v&otilde;ib &uuml;le v&otilde;tta lihtsatel faktidel ja numbritel baseeruvate lugude kirjutamise.&nbsp;</p> <p>Viimasest t&otilde;igast kantuna olgu siia l&otilde;ppu lisatud Harvardi &uuml;likooli teadlase Arun Vishwanath&rsquo;i m&otilde;te (avaldatud portaalis cnn.com 27.02.2018) v&otilde;imalikust l&auml;hitulevikust.&nbsp;</p> <p><i>Tulevikus on ajakirjanike &uuml;lesanne endiselt s&uuml;ndmusi kajastada, kuid loo(d) paneb kokku tehisintellekt, mis lisab andmeid ja statistikat, esitab argumente ning j&otilde;uab loo mitmes versioonis erinevate j&auml;reldusteni. Kasutades lugejate kohta kogutud andmeid (sotsiaalmeedia, online ostlemine, veebikasutus), esitab tehisintellekt inimesele just sellises vormis uudise nagu talle meeldib lugeda. N&auml;iteks keskkonna s&auml;&auml;stmist toetavale lugejale esitatakse &uuml;leujutusi puudutav uudis kliimasoojenemise vaatenurgast. Kliimasoojenemise teooria vastasele esitatakse lugu aga vormis, mis seab kahtluse alla ilmastikku uuriva teaduse. Lugudes v&otilde;ib olla linke, millelt saab osta teemaga seotud tooteid ning viiteid sotsiaalmeediakanalitele, mille vahendusel jagada sarnaseid maailmavaateid. Sisuliselt t&auml;hendab see t&auml;iuslikku tehisintellekti loodud kajatuba, kus k&otilde;ik on alati sinuga n&otilde;us.</i></p> <p><i>See oleks paradiis turundajatele, aga h&auml;vitav demokraatiale, mis toetub h&auml;stiinformeeritud inimestele, kes kujundavad oma arvamuse erinevate seisukohtade baasilt.</i></p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et tulevikku t&auml;pselt ette ennustada ei ole v&otilde;imalik. K&uuml;ll aga v&otilde;ib kindel olla, et tehnoloogia m&otilde;jutab meie t&ouml;&ouml;elu ning neil muutustel tasub silm peal hoida. <b>Soovime, et eestlane v&otilde;taks elu kui pidevat &otilde;ppimisv&otilde;imalust ning oskaks rakendada tehnoloogiat nutikalt oma eesm&auml;rkide teenistusse.</b></p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikad:</p> <p>Tarmo Rajamets. Bakalaureuset&ouml;&ouml; &bdquo;Arvutite kasutuselev&otilde;tt Eesti ajalehetoimetustes<br />&ldquo;Edasi&ldquo; / &ldquo;Postimehe&ldquo; n&auml;itel&ldquo;. Tartu, 2009.<br />H&otilde;bem&auml;gi, P. &bdquo;Uudiste l&otilde;pp ehk kuidas Facebook ajakirjanduse alla neelas&ldquo;. Eesti Ekspress, 23.03.2016.<br />T&ouml;rnwall, M. &bdquo;The future of journalism in A Networked Society&ldquo;. Rootsi, Stockholm 2017.<br />Vishwanath, A. &bdquo;When a robot writes your news, what happens to democracy?&ldquo;. Uudisteportaal CNN, 27.02.2018.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2244Taarapunktid vajavad omanike tähelepanu2019-03-27<p>Taaratagastuspunktid t&ouml;&ouml;tavad justkui automaatselt. Paned pudelid sisse ja saad t&scaron;eki vastu. Tegelikult on selle taga ka inimt&ouml;&ouml;j&otilde;ud ning ligi 850 pandipakendi vastuv&otilde;tupunkti on k&otilde;ik kellelegi t&ouml;&ouml;kohaks. T&ouml;&ouml;inspektsiooni viimase sihtkontrolli p&otilde;hjal vajavad need t&ouml;&ouml;kohad aga t&auml;iendavat t&auml;helepanu.</p> <p><b>Pandipakendi kogumises oleme esirinnas</b></p> <p>Eestis korraldab joogipakendite kogumist ja taaskasutamist Eesti Pandipakend O&Uuml;. Ettev&otilde;tte &uuml;lesandeks on vee, karastusjoogi, &otilde;lle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendite logistika, loendamine, sorteerimine ja taaskasutuseks ettevalmistamine. Eesti Pandipakend O&Uuml; juhatuse liikme Kaupo Karba s&otilde;nul koguti eelmisel aastal jaem&uuml;&uuml;jate abiga kokku 231 mln &uuml;hekordse kasutusega pandipakendit, millest 108 mln olid plastpakendid, 97 mln metallpakendid ning 26 mln klaaspakendid. &bdquo;Erinevate materjalide l&otilde;ikes j&otilde;udis eelmisel aastal taaskasutusse 88% plastpakenditest, 89% klaaspakenditest ning 74% metallpakenditest. Viimaste madalam m&auml;&auml;r on tingitud asjaolust, et osaliselt viivad soomlased ja eestlased metallpurgi &uuml;le lahe,&ldquo; kirjeldas Karba.&nbsp;</p> <p>V&otilde;rreldes arenenud ja h&auml;stitoimiva pandis&uuml;steemiga riikidega nagu n&auml;iteks Rootsi, Norra, Taani v&otilde;i Soome, on taaskasutusse suunamise m&auml;&auml;r suhteliselt sarnane. &bdquo;Nimetatud piirkondade taaskasutusm&auml;&auml;rad j&auml;&auml;vad vahemikku 84-96% s&otilde;ltuvalt riigist v&otilde;i materjalist,&ldquo; tunnustas Eesti Pandipakendi esindaja siinset olukorda.&nbsp;</p> <p><b>V&otilde;iksime kuuluda esirinda ka t&ouml;&ouml;ohutuse vallas</b></p> <p>Tagastuspunktid &uuml;le Eesti kuuluvad reeglina jaem&uuml;&uuml;jate vastutusalasse, kes korraldavad tagastuspunkti t&ouml;&ouml;d ise v&otilde;i on selle tarbeks palganud kolmanda osapoole. Eesti Pandipakend saab neid m&otilde;jutada vaid kaudselt (otsene j&auml;relvalve&otilde;igus puudub). N&auml;iteks on ellu kutsutud programm &bdquo;Eeskujulik tagastuspunkt&ldquo;, mille raames premeeritakse parimaid.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&otilde;si, t&ouml;&ouml;ohutusele ei ole me erilisel m&auml;&auml;ral t&auml;helepanu juhtinud, k&uuml;ll aga tervele protsessile ja tagastuspunkti korrasolekule ja puhtusele. V&otilde;imalusel v&otilde;tame t&ouml;&ouml;ohutuse osa j&auml;rgnevatel kampaania aastatel rohkem arvesse,&ldquo; lubas Karba.&nbsp;</p> <p><b>Olukord tagastuspunktides </b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Valentina Soone s&otilde;nul t&otilde;i viimane sihtkontroll esile hulga puuduseid.&nbsp;</p> <p>&bdquo;V&otilde;tsime k&auml;esoleva aasta alguses fookusesse pandipakendi vastuv&otilde;tupunktid. Keskendusime ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;kohtade sisekliimale, valgustatusele ja liikumisteedele, t&ouml;&ouml;vahendite korrasolekule, kemikaalide ohutusele ja isikukaitsevahendite kasutamisele,&ldquo; kirjeldas Soone 56 vastuv&otilde;tupunkti kontrollimist. Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 264 rikkumist ning vaid kolmes pandipakendi vastuv&otilde;tupunktis ei esinenud &uuml;htegi probleemi. Kokku koostati 136 ettekirjutust ning keelustati kolme taaratagastusautomaadi kasutamine.&nbsp;</p> <p><b>P&otilde;hilised valukohad</b></p> <p>Kolm peamist valdkonda, millele peaks sihtkontrolli tulemuste alusel m&auml;rksa enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, on t&ouml;&ouml;tingimused, kemikaalide k&auml;itlemine ning isikukaitsevahendite kasutamine.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Nii m&otilde;neski tagastuspunktis valitsesid v&auml;listingimustele sarnased temperatuurid. Talvisel ajal v&otilde;is see t&auml;hendada v&auml;hem kui k&uuml;mmet soojakraadi. Kohati puudus ka v&otilde;imalus tualetti kasutada,&ldquo; n&auml;itlikustas j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor olukorda.&nbsp;</p> <p>Kuna kontrollitud t&ouml;&ouml;kohtades kasutatakse mehaanilisi seadmeid ja kemikaale, siis peaks kohapeal olema esmaabivahendid ning silmadu&scaron;id. Ohutuse tagamiseks tuleb t&ouml;&ouml;tajatele tagada etten&auml;htud kaitseriietus, kindad, jalan&otilde;ud ja kaitseprillid. &bdquo;N&auml;iteks ei olnud 14 punktis t&ouml;&ouml;tajatele antud kaitsekindaid. Osades kohtades kasutati aga kemikaali k&auml;itlemisel vaid mehaanilise vigastuse eest kaitsvaid kindaid, need aga ei hoia keemiliste ohutegurite eest,&ldquo; lisas Soone. Olukorra parandamiseks v&otilde;iks alustada korrektsest riskianal&uuml;&uuml;sist, mis annab selgema ettekujutuse, millele ennek&otilde;ike t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata ja kuidas luua ohutud t&ouml;&ouml;tingimused.&nbsp;</p> <p><b>Ka t&ouml;&ouml;tajad saavad kaasa aidata</b></p> <p>Tagastuspunktide t&ouml;&ouml;tajad ise teavad v&otilde;rdlemisi h&auml;sti, millised n&otilde;uded peaksid olema t&auml;idetud ning oskavad hinnata ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda. Nad v&otilde;iksid julgemalt suunata juhi v&otilde;i organisatsiooni t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti t&auml;helepanu puuduj&auml;&auml;kidele. &bdquo;Tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ei ole soovinud v&otilde;i j&otilde;udnud k&otilde;iki tagastuspunkte k&uuml;lastada. Seega ei ole nad kursis ka seal valitseva olukorraga,&ldquo; viitas j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor probleemile. Lahenduseks oleks t&ouml;&ouml;kohtade k&uuml;lastamine, pideva &uuml;levaate hoidmine ning vajadusel juhtkonnale tarvilike ettepanekute esitamine.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub ka tasuta konsultanditeenust, mille raames saab k&uuml;sida n&otilde;u t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse teemadel. Abi saab nii kogu t&ouml;&ouml;keskkonda ja dokumentatsiooni puudutavates kui ka mingi kindla valdkonnaga v&otilde;i t&ouml;&ouml;paigaga seotud k&uuml;simustes,&ldquo; andis Soone n&otilde;u.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontrollide eesm&auml;rgiks suurendada teadlikkust t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatest ohtudest ja nende &auml;rahoidmise v&otilde;imalustest. Seda k&otilde;ike tehakse siinsete t&ouml;&ouml;tajate tervist ja ettev&otilde;tete j&auml;tkusuutlikkust silmas pidades. V&otilde;ti muudatuste saavutamiseks asub aga ettev&otilde;tete juhtide k&auml;es.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2242Mida teha, kui tööandja ei täida töövaidluskomisjoni otsust?2019-03-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: sain jaanuaris t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonilt otsuse, millega m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andjalt minu kasuks v&auml;lja saamata j&auml;&auml;nud l&otilde;pparve summas 1500 eurot. T&ouml;&ouml;andja ise komisjoni istungile kohale ei tulnud, aga otsuse on ta k&auml;tte saanud. Olen t&ouml;&ouml;andjalt n&uuml;&uuml;d mitu korda k&uuml;sinud, et millal ta &auml;ra maksab, aga ta &uuml;tles, et teda komisjoni otsus ei huvita ja tema maksta ei kavatse. Mida ma edasi pean tegema?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: </i></b>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse tegemisest ja osapooltele k&auml;ttetoimetamisest on m&ouml;&ouml;dunud juba &uuml;le 30 p&auml;eva ning k&uuml;simusest v&otilde;ib j&auml;reldada, et t&ouml;&ouml;andja ei ole samas asjas kohtusse p&ouml;&ouml;rdunud. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse m&otilde;istes on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus j&otilde;ustunud ning kui t&ouml;&ouml;andja seda vabatahtlikult ei t&auml;ida, saab otsusega p&ouml;&ouml;rduda sundt&auml;itmise alustamiseks kohtut&auml;ituri poole.</p> <p>J&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus on v&otilde;rdv&auml;&auml;rne kohtu otsusega ja see on pooltele t&auml;itmiseks kohustuslik ehk komisjoni otsus ei ole suvaline dokument ning seda saab vabatahtlikult t&auml;itma asuda ka ilma j&otilde;ustumism&auml;rketa. J&otilde;ustumism&auml;rke lisamine ongi eelk&otilde;ige vajalik juhtudel, kui teine pool t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult t&auml;itma ei asu.</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsusega p&ouml;&ouml;rduda kohtut&auml;ituri poole, tuleb l&auml;bida j&auml;rgmised sammud:</p> <ol> <li>Taotleda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonilt otsusele j&otilde;ustumism&auml;rget. Taotluse vormi saab <a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Toeoesuhted_ja_toeoevaidlus/TVK_ja_toeoesuhete_dokumendid/TVK_taotluse_vorm_03.2018.rtf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.&nbsp;</li> <li>Enne j&otilde;ustumism&auml;rke lisamist kontrollib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon kohtutelt &uuml;le, ega samas t&ouml;&ouml;vaidlusasjas pole alustatud kohtumenetlust. Kui kohtutelt on vastus saadud ehk on kindel, et komisjoni otsus j&otilde;ustus, siis lisatakse otsusele j&otilde;ustumism&auml;rge.</li> <li>J&otilde;ustumism&auml;rke v&otilde;ib v&auml;ljastada elektrooniliselt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja v&otilde;i sekret&auml;r, kes lisab sellele oma digitaalallkirja.</li> <li>P&auml;rast j&otilde;ustumism&auml;rke saamist saab inimene p&ouml;&ouml;rduda talle sobiva kohtut&auml;ituri poole, et alustada otsuse t&auml;itemenetlust. Infot kohtut&auml;iturite kohta leiab <a href="http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo-0" target="_blank">Kohtut&auml;iturite ja Pankrotihaldurite Koja lehelt</a>.</li> </ol> <p>T&auml;psemalt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise v&otilde;imalustest ning komisjoni otsuse t&auml;itmisest saab lugeda <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluskomisjoni-otsused-joustumine-ja-taitmine/" target="_blank">inspektsiooni kodulehel</a>.</p> <p>&nbsp;Foto: Pixabay,</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2241Töö- ja puhkeaeg2019-03-22<p>Kui palju tohib &ouml;&ouml;p&auml;evas t&ouml;&ouml;tada? Kui palju tohib aga mitme p&auml;eva jooksul j&auml;rjest t&ouml;&ouml;tada? Loe l&auml;hemalt <a href="/redirect/372">t&ouml;&ouml; tegemise aja piirangust</a>, ning ka <a href="/redirect/900">igan&auml;dalase puhkeaja kohta</a>.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/15 aeg.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-15 aeg.jpg" alt="T&ouml;&ouml;aeg ja puhkeaeg" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2240Ka lihtne lambivahetus võib lõppeda raske traumaga2019-03-21<p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja teostas laevalgustite lampide vahetust. Valgustid olid paigaldatud t&ouml;&ouml;ruumi lakke ning nende k&otilde;rgus p&otilde;randast oli umbes 2,5 m. Lambid oli vaja vahetada k&otilde;igil ruumis olevatel valgustitel. Enamusel neist sai kupli eemaldada ja lambi vahetada seistes redelil. &Uuml;he valgusti asukoht ei v&otilde;imaldanud lambi vahetamist asudes redelil, kuna selle all oli massiivne kapp. Selle valgusti lambi vahetamiseks otsustas t&ouml;&ouml;taja ronida redelilt edasi kapi peale. Ruumikitsikuse t&otilde;ttu ei saanud t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid piisava liikumisvabadusega ja mugavas kehaasendis t&auml;ita. Ta istus kapi peal seljaga valgusti poole, painutas keha tahapoole, sirutas k&auml;ed lambikuplini ning keeras lambikupli maha. &nbsp;Kui lambikuppel tuli valgusti k&uuml;ljest lahti, kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu ja kukkus kapi pealt, umbes 2 m k&otilde;rguselt p&otilde;randale. Kukkumise tagaj&auml;rjed olid v&auml;ga t&otilde;sised &ndash; luumurd, haav, p&otilde;rutused, ning t&ouml;&ouml;taja oli nende t&otilde;ttu kolm kuud t&ouml;&ouml;lt eemal.</p> <p><strong>Kuidas sarnast t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust &auml;ra hoida?</strong></p> <p>Nii nagu hooldust&ouml;&ouml;del tihti, oli ka sel korral t&ouml;&ouml;de kavandamisel j&auml;etud ohutusele m&otilde;tlemata. Lambi vahetamine v&otilde;ib tunduda t&uuml;hise t&ouml;&ouml;na ning selle eelnevalt l&auml;bim&otilde;tlemine pole p&otilde;hjendatud. T&ouml;&ouml;andja ei andnud juhiseid, kuidas vahetada lampi kohas, kuhu redeliga ligi ei p&auml;&auml;se ning t&ouml;&ouml;taja p&uuml;&uuml;dis t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ita, arvestamata kukkumisohtu. Valgusti, millele juurdep&auml;&auml;semine toob kaasa enda ohtuseadmise, puhul tasub m&otilde;elda kas selle lampi tasub &uuml;ldse vahetada. Kui vahetamata j&auml;tmise v&otilde;i valgusti mittet&ouml;&ouml;tamise korral ei ole t&ouml;&ouml;ruum piisavalt valgustatud, tuleb kaaluda lisavalgusti paigaldamist kohta, kus seda on v&otilde;imalik ohutult hooldada.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2238Ehitamise surmavast minevikust helgema tuleviku suunas2019-03-20<p>Kujuta ette end t&ouml;&ouml;tamas 50 m k&otilde;rgusel sillal v&auml;hem kui meeter laial talal. P&auml;ike pimestab ja tuul rebib jopet. Mitte miski ei hoia sind kinni. Ei &uuml;htegi turvak&ouml;it. Ei &uuml;htegi turvav&otilde;rku. &Uuml;ks libastumine ja ees ootab kindel surm. Enda &uuml;mber teisi t&ouml;&ouml;lisi vaadates tead, et nii m&otilde;nigi neist ei n&auml;e objekti valmimist.&nbsp;</p> <p>K&otilde;lab j&otilde;hkralt, aga t&auml;pselt selline olukord valitses ehitusobjektidel veel v&auml;hem kui 100 aastat tagasi. T&ouml;&ouml;ohutusse investeerimisest odavam oli asendada inimesi. T&auml;nap&auml;eval on olukord &otilde;nneks m&auml;rksa parem, kuid k&auml;idud on ka pikk tee.&nbsp;</p> <p><b>Ohtlikum kui s&otilde;da</b></p> <p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) andmetel langeb igal aastal ligi 2,3 miljonit naist ja meest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ohvriks. See t&auml;hendab enam kui 6000 surma iga p&auml;ev. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi toimub aastas ligi 340 miljonit ning neile lisanduvad ligi 160 miljonit kutsehaigestumise juhtu.&nbsp; Arvestatav osa neist kurbadest numbritest on kahjuks ehitussektori kanda. Olukord on olnud aga m&auml;rksa hullem.<b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutusele hakati Euroopas t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama alles T&ouml;&ouml;stusrevolutsiooni ajal (aastatel 1760 - 1840). Muutuse taga olid t&ouml;&ouml;liste koondumised liitudesse ning &uuml;hine tegevus paremate t&ouml;&ouml;tingimuste nimel. Avaliku sektori organisatsioonid reageerisid sellele t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tingimuste reguleerimisega.</p> <p>Riike sundisid aktiivsemalt tegutsema ka &otilde;nnetud s&uuml;ndmused ning nende n&auml;idete avalik esitlemine. N&auml;iteks Inglismaal ehitati 19. sajandil raudteid valdavalt k&auml;sitsi, mis n&otilde;udis hulgaliselt t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Kehtis reegel, et iga miili raudtee kohta hukkus kolm t&ouml;&ouml;list. Tunneliga l&otilde;ikudel oli see number veelgi k&otilde;rgem. &Uuml;ks kurikuulsamaid selle ajastu projekte oli Woodheadi tunnel Manchesteri ja Sheffieldi vahel. Kuueaastase ehitusaja v&auml;ltel hukkus 32 inimest ning 140 sai t&otilde;siselt viga. Lisaks suri 28 koolerasse seoses ebasanitaarsete elutingimustega. Peale projekti t&otilde;i aktivist Edwin Chadwick nukrad numbrid avalikkuse ette, lisades, et statistiliselt oli ohutum osaleda Waterloo lahingus.&nbsp;</p> <p>Sellele j&auml;rgnesid kiired muutused, millega valitsus pani raudtee-ettev&otilde;tted vastutama t&ouml;&ouml;liste tervise, turvalisuse ja elamistingimuste eest. Seda v&otilde;ib lugeda ka &uuml;heks esimeseks korraks, kus sotsiaalkampaania muudab ehitussektori t&ouml;&ouml;tingimusi.&nbsp;</p> <p>19. sajandi teisel poolel v&otilde;eti Euroopas vastu ka esimesed seadused, mis v&otilde;imaldasid t&ouml;&ouml;tajal n&otilde;uda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral kompensatsiooni t&ouml;&ouml;andjalt ka juhul, kui selle p&otilde;hjustajaks oli t&ouml;&ouml;dejuhataja v&otilde;i kaast&ouml;&ouml;taja tegevus. Viimati mainitud kirjeldusele vastas aga oluline osa ehitussektori t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest.&nbsp;</p> <p><b>Surmavad suurprojektid</b></p> <p>Viimast paari sajandit vaadates v&otilde;ib j&auml;reldada, et eriti ohtlikud olid ehitajate jaoks suurprojektid. N&auml;iteks 163 km pikkust Suessi kanalit ehitas aastatel 1859-1869 umbes 1,5 miljonit inimest, kellest &uuml;le 120 000 suri (peamiselt malaariasse). See t&auml;hendab, et iga 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta esines 80 surmajuhtu.&nbsp;</p> <p>Eelmisest mustemad numbrid leiab Panama kanali ehituselt, millega alustati 1881. aastal. Kanal valmis 1914. aastal ning avati laevaliiklusele 15. augustil 1914. Suurprojekti ehitamisel osales ligi 75&nbsp;000 t&ouml;&ouml;list, kellest j&auml;ttis elu enam kui 30&nbsp;000, mis teeb umbes 400 surmajuhtu 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta.&nbsp;</p> <p>&Otilde;nneks oleme t&auml;naseks p&auml;evaks sellisest reaalsusest v&otilde;rdlemisi kaugele j&otilde;udnud.&nbsp;</p> <p><b>20. sajand toob muutused</b></p> <p>Ehitajate t&ouml;&ouml; muutus m&auml;rgatavalt ohutumaks 20. sajandi alguses. &Uuml;helt poolt m&auml;ngis siin rolli t&ouml;&ouml;tajate &uuml;hingute j&auml;tkuv surve t&ouml;&ouml;ohutuse parendamiseks ning teisalt erinevad seadused, mis on t&auml;psustanud ja suurendanud t&ouml;&ouml;andja vastutust. Sajandi alguses paranes olukord ennek&otilde;ike suurema t&auml;helepanu all olevates suurettev&otilde;tetes.&nbsp;</p> <p>Olulist positiivset m&otilde;ju avaldas ka isikukaitsevahendite laiem kasutuselev&otilde;tmine kahe maailmas&otilde;ja vahel ning peale seda. &Uuml;ks m&otilde;jukam samm oli k&otilde;vam&uuml;tside ja kiivrite kandmise kohustuse sisseviimine erinevates riikides. See k&otilde;ik kulges aga v&otilde;rdlemisi aeglaselt ning soovitud tulemusteni hakati j&otilde;udma alles 20. sajandi l&otilde;pus.&nbsp;</p> <p>Turvalisuse kasvu panustas ka tehnoloogia areng. N&auml;iteks erinevad kraanad ja t&otilde;steseadmed on vabastanud ehitajaid mitmetest ohtlikest tegevustest. Samuti on k&otilde;rgustest kukkumisega seotud vigastusi v&auml;hendanud turvapiirete ja &ndash;v&otilde;rkude kasutuselev&otilde;tt. Eelmisel sajandil v&otilde;eti luubi alla ka kemikaalide kasutamine ning nendega t&ouml;&ouml;tajate ohutuse suurendamine.&nbsp;</p> <p><b>Olukord Eestis</b></p> <p>Eestis valitses n&otilde;ukogude ajal suhtumine, et t&ouml;&ouml;ohutus on oluline. Ette oli ka n&auml;htud erineva kaitsevarustuse rakendamine ning reeglite j&auml;rgimine. Paraku olid aga levinud isikukaitsevahendid sageli ebamugavad ja tagasihoidliku t&otilde;hususega ning sealt kasvas v&auml;lja mentaliteet, et nende kandmisel ei ole m&otilde;tet. Selle suhtumise muutmisega on T&ouml;&ouml;inspektsioon taasiseseisvunud Eestis k&otilde;vasti vaeva n&auml;inud.&nbsp;</p> <p>Ehitussektoris vajalike isikukaitsevahendite osas l&auml;ksid asjad paremaks 90ndate l&otilde;pus, kui pakutavad tooted muutusid mugavamaks ja efektiivsemaks ning valik kasvas. Lihtsam oli saada ka t&otilde;ep&auml;rast infot kaitsevahendite t&auml;psete omaduste kohta. Oma rolli m&auml;ngisid ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektorid, kes tegid t&otilde;husat turuj&auml;relvalvet. Nii kadusid vaikselt lettidelt n&auml;iteks Salvo ehituskiivrid, mida seadusega kehtestatud n&otilde;uetest m&ouml;&ouml;da hiilimiseks m&uuml;&uuml;di koeras&ouml;&ouml;gikausside nime all.&nbsp;</p> <p><b>T&auml;nap&auml;eva suurprojektid</b></p> <p>V&otilde;rdluseks varem toodud mustale statistikale v&otilde;ib esile tuua kaasaja mastaapsemaid taristuprojekte, mille rajamisel hukkub kahjuks samuti inimesi, kuid numbrid kinnitavad t&ouml;&ouml;ohutuse olulist paranemist. N&auml;iteks maailma pikima, 57 km Gotthardi raudteetunneli ehitus &Scaron;veitsis kestis 20 aastat ning selles osales 2600 t&ouml;&ouml;list, kellest hukkus 8. See teeb ligi 3 surma 1000 t&ouml;&ouml;lise kohta.&nbsp;</p> <p>Ehitajate suhtumise muutumist kirjeldab h&auml;sti Las Vegase linnakeskuse rajamine (avati 2009). &Uuml;hel maailma suurimal ja kallimal erainvestorite rahade eest ehitatud objektil t&ouml;&ouml;tas kolme aasta jooksul ligi 8000 inimest, kellest hukkus kuus. Seda oli t&ouml;&ouml;tajatele aga liiga palju ning 3. juunil 2008 mindi kollektiivselt t&ouml;&ouml;maalt minema, et protesteerida kehva t&ouml;&ouml;ohutuse vastu. T&ouml;&ouml;tajad n&otilde;udsid, et t&auml;iendavaid ohutuskoolitusi, &otilde;nnetuste juurp&otilde;hjuste uurimist ning ameti&uuml;hingute juhtidele t&auml;ielikku ligip&auml;&auml;su objektile. T&ouml;&ouml;tajate n&otilde;udmised rahuldati.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks eeskujulikem n&auml;ide t&ouml;&ouml;ohutuse v&auml;&auml;rtustamisest on Londoni ol&uuml;mpiapargi rajamine (valmis 2012), millest v&otilde;ttis osa ligi 12&nbsp;500 ehitajat, kellest keegi ei hukkunud (ka kergemaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtus oluliselt v&auml;hem kui valdkonnas keskmiselt). Edu taga oli hea planeerimine, koolitused ning t&auml;helepanelikkus ohtude suhtes.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on ehitussektor viimase paarisaja aasta jooksul p&ouml;&ouml;ranud aina rohkem t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ohutusele. See on eduka &auml;ri &uuml;ks alustala ning pikka t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku elu eelistava ehitaja kindel p&otilde;him&otilde;te. <b>Soovime, et iseseisva Eesti ehitusplatsid oleksid turvalised ning ehitajad eelistaksid ja panustaksid turvalisse t&ouml;&ouml;keskkonda.</b>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/skyscraper-67551_1920.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-skyscraper-67551_1920.jpg" alt="1930 Empire State Building ehitus" /></a></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>Kasutatud allikad:</p> <p><a href="https://eh.net/encyclopedia/history-of-workplace-safety-in-the-united-states-1880-1970-2/">https://eh.net/encyclopedia/history-of-workplace-safety-in-the-united-states-1880-1970-2/<br /></a><a href="https://www.historyofosh.org.uk/timeline.html">https://www.historyofosh.org.uk/timeline.html<br /></a><a href="https://safetylineloneworker.com/blog/history-of-workplace-safety/">https://safetylineloneworker.com/blog/history-of-workplace-safety/<br /></a><a href="http://www.damfirm.com/human-cost-construction/">http://www.damfirm.com/human-cost-construction/<br /></a><a href="https://info.basicsafe.us/safety-management/blog/3-turning-points-in-the-history-of-workplace-safety">https://info.basicsafe.us/safety-management/blog/3-turning-points-in-the-history-of-workplace-safety<br /></a><a href="https://www.staysafeapp.com/history-workplace-health-safety/">https://www.staysafeapp.com/history-workplace-health-safety/<br /></a><a href="http://blog.vingapp.com/corporate/the-history-of-safety-in-a-construction-environment">http://blog.vingapp.com/corporate/the-history-of-safety-in-a-construction-environment<br /></a><a href="http://www.wikipedia.org/">http://www.wikipedia.org</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2236Tööinspektsioon: tööõnnetushüvitised maksavad riigile aastas ligi 5 miljonit eurot2019-03-19<p><b>2018. aastal registreeriti 5134 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 4020 olid kerged, 1105 rasked ning elu kaotas t&ouml;&ouml;l &uuml;heksa inimest. Haigekassa h&uuml;vitas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu v&otilde;etud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehti 4,9 miljoni euro eest.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal oli Eesti t&ouml;&ouml;turg v&auml;ga aktiivne. Kokku tegutses siin mullu 131&nbsp;650 ettev&otilde;tet, millest T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve alla kuulus 56&nbsp;683 ehk vaid 43% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest. T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollib t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoiu korraldust ettev&otilde;ttetes, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;lepinguline t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tajatena tegevad juhatuse liikmed. Seet&otilde;ttu puudub &uuml;levaade t&ouml;&ouml;keskkonna olukorrast ettev&otilde;tetes, kus t&ouml;&ouml;tegemine on reguleeritud teenuse osutamise lepingutega.&nbsp;</p> <p>Eesti suurim t&ouml;&ouml;andja on j&auml;tkuvalt mikro- v&otilde;i v&auml;ikeettev&otilde;te, sest ca 86% ettev&otilde;tetes on alla k&uuml;mne t&ouml;&ouml;taja. Tegevusaladest on enim ettev&otilde;tteid kaubandussektoris (ca 9400), ehitusvaldkonnas (7200) ning kinnisvaras (5700).&nbsp;</p> <p>Eelmisel aastal juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kus asub ka enim ettev&otilde;tteid. Suhtarvult aga oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkeim J&auml;rvamaa ning L&auml;&auml;ne-Virumaa. Sektoritest juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses, kaubanduses ja ehituses. Ametitest sattusid enim &otilde;nnetustesse meestest veoautojuhid, transpordit&ouml;&ouml;lised ning ehitajad. Naistest said t&ouml;&ouml;d tehes enim viga poem&uuml;&uuml;jad, loomakasvatajad ning koristajad. Enamasti juhtuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused kontrolli kaotamise t&otilde;ttu masina, seadme v&otilde;i looma &uuml;le. Sageduselt teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul tuleb v&otilde;tta lipukirjaks hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomine igas ettev&otilde;ttes: &bdquo;N&auml;eme, et nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad on &uuml;ha teadlikumad vajadusest luua ohutu ning tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond, sest m&otilde;istetakse selle kasulikkust nii inimese kui ettev&otilde;tte tervisele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ei varjata enam ning t&ouml;&ouml;andjad p&ouml;&ouml;rduvad aktiivselt meie poole n&otilde;u saamiseks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Ohutusn&otilde;udeid j&auml;rgides saame s&auml;&auml;sta nii enda kui kolleegide tervist ning &uuml;hiskonna ressursse laiemalt. Praegu kulub ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtede h&uuml;vitamiseks ligi 5 miljonit eurot, r&auml;&auml;kimata &uuml;he t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kulust &uuml;hiskonnale, mis on hinnanguliselt 16713 eurot. Need kulud v&otilde;iksid olemata olla, kui p&ouml;&ouml;rata suuremat t&auml;helepanu ohutusele,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonidele laekus mullu 2716 avaldust, mis on varasemaga v&otilde;rreldes m&otilde;nev&otilde;rra kasvanud. Aasta jooksul p&ouml;&ouml;rduti T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole n&otilde;u saamiseks 45&nbsp;870 korral.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatega saab tutvuda <a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/statistika/tookeskkonna-ulevaade/2018/" title="statistika" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2235Kui sageli peavad töötajad saama puhkepause?2019-03-18<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan poes. Kas on nii, et t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul peab kaupluse t&ouml;&ouml;tajatele lisaks l&otilde;unavaheajale v&otilde;imaldama teisi l&uuml;hemaid vaheaegu? Kas seadus n&auml;eb ette ka, kui pikad need olema peavad ja kui mitu neid olla v&otilde;ib?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt on t&uuml;hine kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta ei ole ette n&auml;htud v&auml;hemalt 30-minutilist t&ouml;&ouml;p&auml;evasisest vaheaega. Seega tuleb kehtestada t&ouml;&ouml;korraldus, et t&ouml;&ouml;taja saaks iga kuue tunni j&auml;rel v&auml;hemalt 30 minutit puhata ja einestada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evasiseseid vaheaegu ei arvestata t&ouml;&ouml;aja hulka, v&auml;lja arvatud juhul, kui t&ouml;&ouml; iseloomu t&otilde;ttu ei ole v&otilde;imalik vaheaega anda ning t&ouml;&ouml;andja loob t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse puhata ja einestada t&ouml;&ouml;ajal.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks peab&nbsp; t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul saama teha ka l&uuml;hemaid vaheaegu, mis arvatakse t&ouml;&ouml;aja hulka. Seadus ei t&auml;psusta vaheaegade kestust, sagedust ja arvu. T&ouml;&ouml;aja ja vaheaegade korralduse kehtestab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuvalt terviseriskidest. Asjatundlikult korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemused n&auml;itavad, mida tuleb teha t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmiseks, sealhulgas t&ouml;&ouml;koha &uuml;mberkujundamine,&nbsp;t&ouml;&ouml;koormuse optimeerimine ning vaheaegade kestus ja sagedus.&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;aja korraldamisel tuleb arvestada t&ouml;&ouml;taja ise&auml;rasusi ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumist t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Vaheaegade osas tasub arvestada t&ouml;&ouml;tajate endi ettepanekutega, sest inimene teab oma t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutusi ja tervises&uuml;mptomeid ise k&otilde;ige paremini.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Vaheajad n&auml;hakse ette t&ouml;&ouml;koormusest taastumiseks. Levinumaid on 10-15minutised vaheajad iga kahetunnise t&ouml;&ouml;tamise j&auml;rel. Siiski s&otilde;ltub vaheaegade sagedus ja kestus muuhulgas&nbsp;t&ouml;&ouml;taja&nbsp;t&ouml;&ouml;koormusest ja tervislikust seisundist. Paindlik t&ouml;&ouml;aja ja vaheaegade korraldus tagavad t&ouml;&ouml;taja optimaalse t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2233Noored ja vanad2019-03-15<p>Nagu keeruline aparaat vajab t&ouml;&ouml;tamiseks erinevaid komponente, vajab seda ka t&ouml;&ouml;keskkond. &Uuml;hed oskavad r&auml;&auml;kida varasematest kogemustest, teistel on v&auml;rsked ideed. Nii luuaksegi mitme peale kokku edumeelne ja arenev keskkond.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/11 vanus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-11 vanus.jpg" alt="Erinev vanus, erinevad kogemused ja ideed" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2232Tööõnnetus: naatriumhüdroksiidi plahvatus ja söövitused2019-03-14<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b></p> <ul> <li>&Otilde;nnetus toimus L&auml;tis, lao l&auml;hedal, kus hoiti kahe farmi kemikaale. &Otilde;nnetusjuhtumis osales kaks nende farmide t&ouml;&ouml;tajat.</li> </ul> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b></p> <p>&Otilde;nnetuses oli kaks kannatanut:</p> <ul> <li>16-aastane hooajaline p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;line suri keha ulatusliku s&ouml;&ouml;vituse t&otilde;ttu. Teismeline tegi t&ouml;&ouml;d, mille ohuteguriks oli kokkupuude kemikaalidega (naatriumh&uuml;droksiidiga).</li> <li>46-aastane p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;line sai k&auml;te ja jalgade raskeid s&ouml;&ouml;vitusi.</li> </ul> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b></p> <p>&Otilde;nnetusp&auml;eval j&auml;tkasid m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;tajad eelmise n&auml;dala &uuml;lesande t&auml;itmist: kuivatusruumi ja laohoone seinte ja p&otilde;randate p&uuml;hkimist. P&auml;rast l&otilde;unavaheaega hakkasid m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;lised valmistama naatriumh&uuml;droksiidi lahust laohoone puitp&otilde;randa desinfitseerimiseks. Selle &uuml;lesande oli farmiomanik neile varem andnud. Lahuse valmistamiseks v&otilde;tsid t&ouml;&ouml;lised 100-liitrise plastvaadi ja paigutasid selle laohoone l&auml;hedusse. Vanem t&ouml;&ouml;line t&auml;itis du&scaron;iruumis &auml;mbrid voolikust kuuma veega. Noorem t&ouml;&ouml;line v&otilde;ttis &auml;mbrid ja valas kuuma vee vaati. Kui vaati oli valatud viis &auml;mbrit&auml;it vett, t&otilde;id m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;lised lukustamata laost granuleeritud naatriumh&uuml;droksiidi koti (25 kg). Nad panid &uuml;he kotiserva vaadi peale, samas kui teine kotiserv oli noorema t&ouml;&ouml;lise seljal. Noorema t&ouml;&ouml;lise selg oli suunatud vaadi poole. Vanem t&ouml;&ouml;line l&otilde;ikas lahti koti vaadi poole j&auml;&auml;va k&uuml;lje ja puistas naatriumh&uuml;droksiidi kuuma veega vaati. J&auml;rsku paiskus vaadi sisu v&auml;lja ning selle tulemusel pritsis naatriumh&uuml;droksiidi ja vee segu m&otilde;lema t&ouml;&ouml;taja riietele ja kehale.</p> <p>Noorem t&ouml;&ouml;line kandis T-s&auml;rki ja pikki p&uuml;kse, samas kui vanem t&ouml;&ouml;taja kandis T-s&auml;rki, t&ouml;&ouml;andja antud puuvillaseid t&ouml;&ouml;tunkesid ja t&ouml;&ouml;saapaid, aga ka s&uuml;nteetilisest materjalist t&ouml;&ouml;kindaid, teadmata, mille vastu need kaitsevad. Naatriumh&uuml;droksiidi lahuse valmistamisel ei kasutanud t&ouml;&ouml;lised keha-, n&auml;o- ega silmakaitsevahendeid.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b></p> <p>Otsesed p&otilde;hjused</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;liste ebapiisav koolitamine ja juhendamine, aga ka t&ouml;&ouml;ohutust k&auml;sitleva juhendamise puuduj&auml;&auml;gid.</li> <li>T&ouml;&ouml; organiseerimise ning t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimise puuduj&auml;&auml;gid.</li> <li>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusjuhiste rikkumised.</li> </ul> <p>Muud p&otilde;hjused</p> <ul> <li>Ei kasutatud leelise m&otilde;ju eest kaitsvaid sobivaid isikukaitsevahendeid.</li> <li>Alaealise palkamine talle keelatud t&ouml;&ouml; tegemiseks.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna ohtude uus hindamine, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml;tamist ohtlike kemikaalidega ja segudega.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate koolitamine ohutute t&ouml;&ouml;meetodite omandamiseks ohtlike kemikaalide ja segudega t&ouml;&ouml;tamisel, aga ka k&auml;itumiseks avariiolukorras (nt kemikaalide lekkimine, kemikaalis&ouml;&ouml;vitus jne).</li> <li>Sobivate isikukaitsevahendite kasutamine.</li> <li>T&ouml;&ouml;liste korduv instrueerimine t&ouml;&ouml;ohutuse teemal, sealhulgas t&ouml;&ouml;tamine ohtlike kemikaalide ja segudega.</li> <li>Konkreetsete kemikaalide ja segudega t&ouml;&ouml;tamise juhendite ajakohastamine.</li> <li>Konkreetsete kutsealade ametijuhendite v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine (kus on kirjeldatud t&ouml;&ouml; iseloomu).</li> <li>Alaealistel ei tohi lubada teha keelatud t&ouml;&ouml;d.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b>&nbsp;</p> <ul> <li>Kemikaalide ja segudega t&ouml;&ouml;tamisel peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;rgima k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusvaldkonna &otilde;igusaktide n&otilde;udeid. T&ouml;&ouml;tajaid tuleb teavitada potentsiaalsetest ja olemasolevatest ohtudest, samuti peavad nad t&ouml;&ouml;tamisel kasutama sobivaid isikukaitsevahendeid. Peale selle peab t&ouml;&ouml;andja kontrollima t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist t&ouml;&ouml; ajal.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama kasutatavate kemikaalide ja segude ajakohastatud ohutuskaartide olemasolu.</li> <li>L&auml;ti seaduste j&auml;rgi on keelatud alaealiste kasutamine t&ouml;&ouml;del, kus nad on otseses kokkupuutes keemilise ohuteguriga (antud juhul nahas&ouml;&ouml;vitus naatriumh&uuml;droksiidiga (NaOH)).</li> <li>Kui samal territooriumil olevatel t&ouml;&ouml;tajatel on mitu t&ouml;&ouml;andjat, peavad t&ouml;&ouml;andjad tegema koost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;liste ohutuse ja tervise tagamiseks.</li> </ul> <p>Ohutussilt pakendil:</p> <p></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/soobiv aine.png" alt="S&ouml;&ouml;biv aine" /></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2230Tööõnnetus kaubanduses2019-03-12<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Kaupluse lattu toimetati metallist rataskonteineriga kaupa. Kuna laos oli ruumi v&auml;he, otsustas kaupa toonud autojuht konteineri m&uuml;&uuml;gisaali l&uuml;kata. Autojuht l&uuml;kkas konteineri m&uuml;&uuml;gisaali viiva t&otilde;stukse juurde ning avas puldiga t&otilde;stukse. Kui uks hakkas &uuml;lespoole liikuma, j&auml;i ukse v&auml;ljaulatuv osa konteineri k&uuml;lge ning haaras selle kaasa. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja komplekteeris laos t&otilde;stukse l&auml;heduses juurvilju. Kaupa t&auml;is konteiner tuli raskuse t&otilde;ttu ukse k&uuml;ljest lahti ja kukkus peale juurvilju komplekteerinud t&ouml;&ouml;tajale. Kannatada saanud t&ouml;&ouml;taja pidi rindkere p&otilde;rutuse t&otilde;ttu haiguslehele j&auml;&auml;ma.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&otilde;stukse kasutamisel esineb oht, et inimesed v&otilde;i esemed v&otilde;ivad j&auml;&auml;da ukse vahele. Laoruumis oleks saanud m&auml;rgistada alad, mis on ette n&auml;htud kauba ladustamiseks. M&auml;rgistus oleks aidanud v&auml;ltida olukorda, kus autojuht asetab kauba selleks mitte ette n&auml;htud kohta ja p&otilde;hjustab seet&otilde;ttu ohtliku olukorra. T&ouml;&ouml;andja oleks pidanud autojuhti kehtivatest m&auml;rgistustest ja ohualadest teavitama ning juhendama, kuidas k&auml;ituda juhul, kui laoruumi rohkem kaupa ei mahu.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2228Kas süstlatorge on ohuallikaks ainult tervishoiusektori töötajatele?2019-03-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan koristajana ja leidsin pr&uuml;gikorvi t&uuml;hjendamisel kasutatud s&uuml;stla, kuidas v&otilde;ib see mind ohustada? Kas t&ouml;&ouml;andja saab enda poolt midagi teha, et v&otilde;imalikke riske v&auml;hendada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><b>Vastab t&ouml;&ouml;tervishoiu rakker&uuml;hma juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Janika R&otilde;&otilde;mus</b>:</b> Seda me teame k&otilde;ik, et tervishoiu- ja hoolekandesektori t&ouml;&ouml;tajatel on suur oht puutuda t&ouml;&ouml; juures kokku vere kaudu levivate haigustekitajatega, sageli just vigastuste kaudu. Sellise kokkupuute k&otilde;ige tuntum vorm on s&uuml;stlatorkest tekitatud haav. Ehkki meditsiini&otilde;ed, kes tegelevad patsientidega ja kasutavad s&uuml;stlaid, on &uuml;ldjuhul suurimas ohus, ei tohi unustada teisi v&otilde;imalikke ohuolukordi. Nii on v&otilde;imalus, et s&uuml;stal satub pr&uuml;gi v&otilde;i musta pesu hulka ja seab ohtu hoopis pesulat&ouml;&ouml;taja v&otilde;i koristaja.</p> <p>Lisaks meditsiinit&ouml;&ouml;tajatele ja koristajatele peaksid s&uuml;stlatorkest p&otilde;hjustatud terviseriske arvestama ka muude valdkondade t&ouml;&ouml;tajad, n&auml;iteks vangla ja kriminaalhoolduse t&ouml;&ouml;tajad, politseinikud, turvat&ouml;&ouml;tajad jne.</p> <p>S&uuml;stlatorkest tulenevate riskide hindamisel tuleb esmalt kindlaks teha ohustatud t&ouml;&ouml;taja, arvestades tema t&ouml;&ouml;kohta, -&uuml;lesandeid, olukordasid ja seadmeid, sest tema t&ouml;&ouml;keskkonna erip&auml;ra t&otilde;ttu v&otilde;ivad vere kaudu levivad haigusetekitajad edasi kanduda. Teisalt tuleb alati silmas pidada ka teiste ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate (puhastus-, turva- ja hooldust&ouml;&ouml;tajad) v&otilde;i teiste isikute (kliendid, k&uuml;lalised, juhuslikud m&ouml;&ouml;dujad) v&otilde;imalikku viibimist t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i kokkupuudet s&uuml;staldega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal peab olema kindlasti tegevuskava juhtudeks, kui s&uuml;stlatorkevigastus on juba tekkinud. Kavas tuleks keskenduda vigastatud t&ouml;&ouml;taja heaolu tagamisele arstiabi ja n&otilde;ustamise kaudu, ent n&auml;ha ette ka ennetavate meetmete l&auml;bivaatamine, et &otilde;nnetustest &otilde;ppust v&otilde;tta. Tegevuskavas v&otilde;iks ette n&auml;ha ka m&otilde;nede elementaarsete ennetusmeetmete &uuml;lekordamine juhendamiste kaudu, valitud isikukaitsevahendite t&otilde;hususe anal&uuml;&uuml;simine, l&auml;bim&otilde;eldud j&auml;&auml;tmek&auml;itluss&uuml;steem. Alati on v&otilde;imalik konsulteerida spetsialistiga, et olla kindel, et k&otilde;iki riske on arvestatud ning k&otilde;ik vajalikud abin&otilde;ud niisuguste juhtumite v&auml;ltimiseks on rakendatud.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2229Puhkepauside sihtotstarbeline kasutamine2019-03-08<p>T&ouml;&ouml;aja sisse on seadusega ette n&auml;htud l&otilde;una-, puhke- ja kuvaripausid. Aga kuidas neid pause &otilde;igesti ja tervislikult sisustada? T&ouml;&ouml;tervise edendamise kohta ja tubakaennetusest t&ouml;&ouml;kohal leiad rohkem infot <a href="/redirect/436" target="_blank">Terviseedenduse</a> rubriigist.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2226Arvutiga töötades säästa oma silmi2019-03-06<p style="text-align: left;">Paberkandjatel tekstide asemele on asunud nutiseadmed, mis &uuml;lem&auml;&auml;rasel kasutamisel m&otilde;juvad halvasti meie silmade tervisele. Nii nutitelefonid, tahvelarvutid kui arvutid on saanud meie elu osaks, ilma milleta ei saa ja ei tahagi enamik meist toimetada. Eurostati andmetel (2018) kulutavad Euroopa Liidu elanikud ka peale t&ouml;&ouml;d keskmiselt 2-3 tundi vaadates telerit v&otilde;i teisi ekraane. Kuidas aga kasutada nutiseadmeid silmi s&auml;&auml;stvalt?</p> <p style="text-align: left;"><b>Oht silmadele t&ouml;&ouml;tades kuvari v&otilde;i nutiseadmetega</b></p> <p style="text-align: left;">K&otilde;ige ohtlikumad on nutitelefonid ja tahvelarvutid, mille v&auml;ikese ekraani j&auml;lgimine on silmadele suur koormus, seda eriti autos v&otilde;i &uuml;histranspordis. S&otilde;idukis teadvustab aju keha liikumise teatud suunas, kuid samal ajal peavad silmad keskenduma v&auml;ikesel punktile, mis omakorda liigub. Tulemuseks v&otilde;ib olla iiveldus, sest ajus tekib tunnetuslik segadus ja ta soovib sellise tegevuse l&otilde;petada.&nbsp;</p> <p style="text-align: left;">Qvalitas Arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi s&otilde;nul j&otilde;uavad inimesed silmaspetsialistide &nbsp;juurde enamasti silmade kuivamise, n&auml;gemisteravuse languse ja fokusseerimisprobleemidega.</p> <p style="text-align: left;">Vaarandi s&otilde;nul esineb silmakaebusi varasemast veidi noorematel inimestel. &bdquo;Pikenenud on aeg, mille inimene veedab erinevate ekraanide taga, puhkepauside ajal ja &otilde;htuti vahetatakse enamasti &uuml;ks ekraan teise vastu. Sagenenud on nutiseadmete kasutamine, aga neid hoitakse silmadele liiga l&auml;hedal. See omakorda m&otilde;jutab silmade heaolutunnet ning v&otilde;ib tekitada ka olukorra, kus silmad on pinges ning selle t&otilde;ttu ei n&auml;e inimene enam kaugele h&auml;sti,&ldquo; r&auml;&auml;kis optometrist. L&auml;hedale vaatamine v&auml;sitab silmi, sest n&otilde;uab silmalihaste pingutust. Silm fokusseerib objektile, silma siselihased pingutuvad, et silmal&auml;&auml;ts saaks seda kumeramaks muutuda, mida l&auml;hemale pilk suunatakse. Inimene on aga loodud algselt kaugele vaatama, k&uuml;ttima ja ohtu m&auml;rkama.</p> <p style="text-align: left;">Ekraanidega t&ouml;&ouml;tades tekkiv silmade &uuml;lepinge v&otilde;ib ulatuda kergest f&uuml;&uuml;silisest v&auml;simusest punetavate silmade ja t&otilde;mblusteni.</p> <p style="text-align: left;"><b>Kuiva silma s&uuml;ndroom</b></p> <p style="text-align: left;">&bdquo;Pilgutamine on ainus, mis silmi loomulikul teel kaitseb ja pisaravedeliku kihti naturaalselt uuendab,&ldquo; s&otilde;nas Vaarandi. Nutiseadmete ja arvutiekraani pikemaajalisel pingsal vaatamisel pilgutatakse silmi umbes 3 korda v&auml;hem, mille tulemusena v&auml;heneb silma loomulik niisutus ja tekib kuivustunne v&otilde;i ka peavalu. Kuigi noorte silmade kaitsekiht on paremas seisus kui vanematel inimestel, v&otilde;ivad kaitsvasse pisarakihti n&otilde;rgad ja kuivad kohad tekkida k&otilde;ikidel.</p> <p style="text-align: left;">Kuiva silma s&uuml;ndroom on &uuml;sna levinud probleem, millele viitavad erinevad s&uuml;mptomid. Kui koos esineb neist 2-3, tasub p&ouml;&ouml;rduda silmaarsti poole ning lasta oma n&auml;gemisaparaati kontrollida. Silmaarsti tasub v&auml;isata, kui muret teevad nt silmade kuivus, karedus v&otilde;i liivateratunne silmas, liigne pisaravool, kipitustunne pilgutamisel v&otilde;i v&otilde;&otilde;rkeha tunne silmas. Tunnusteks on ka silmade v&auml;simus ja punetus, n&auml;gemise h&auml;gustumine ning silmad v&otilde;ivad olla tavaliselt tundlikumad valgusele. Tekkida v&otilde;ib vajadus sagedamini pilgutada, sest silmas on ebamugavustunne v&otilde;i on ebamugav kontaktl&auml;&auml;tsesid kanda.</p> <p style="text-align: left;"><b>M&otilde;istlik p&auml;evane koormus ja silmas&otilde;bralik t&ouml;&ouml;koht</b></p> <p style="text-align: left;">Kuigi ekraane peaks vaatama nii v&auml;he, kui v&otilde;imalik, tahab t&ouml;&ouml; siiski tegemist. Silmade tervise hoidmiseks tuleb kindlasti teha pause, et neid puhata. Pausid v&otilde;iksid moodustada umbes 10% t&ouml;&ouml;ajast ehk ca 6 minutit tunnis. Pauside ajal tuleks silmi teadlikult puhata, seega nt ajalehe lugemine ei ole selleks hetkeks sobiv tegevus.</p> <p style="text-align: left;">Silmade optika saab puhkust, kui kaugele vaadata v&otilde;i silmad kinni panna, viimane leevendab veidi ka silmade kuivusest tulenevat ebamugavustunnet.</p> <p style="text-align: left;">T&ouml;&ouml;kohal v&otilde;iks v&auml;ltida liiga eredat valgust ning v&auml;ga h&auml;maras toimetamist. Silmadele on hea loomulik valgus, mis langeb eest (kuvari tagant) ja t&ouml;&ouml;lauale sobivad h&auml;sti kohtvalgustid. Inimesed tunnetavad mugavat valgustugevust erinevalt, seet&otilde;ttu v&otilde;ib &uuml;ldvalguse kasutamisel tekkida eriarvamusi. Sageli esineb ka tundlikkust p&auml;evavalguslampidele, mille puhul on kaebuseks eriti kiiresti v&auml;sivad silmad.</p> <p style="text-align: left;">Arvutiga t&ouml;&ouml;tades v&otilde;iks ekraani k&otilde;rgus j&auml;&auml;da otse vaatamisel silmadest veidi allapoole (et n&auml;eks vabalt ka &uuml;le ekraani), sest nii on silmadel parem. Seda on t&auml;nap&auml;eva v&auml;ga suurte ekraanidega aga keeruline saavutada. Kuvari kaugus silmadest v&otilde;iks j&auml;&auml;da 60-70 cm kaugusele, s&uuml;learvuti puhul on soovituslik kaugus v&auml;iksem, vastavalt k&auml;te pikkusele. Ekraani pind peaks olema kindlasti puhas ja teksti suurus mugav lugemiseks. Ekraani kontrastsus ja eredus peavad sobima valgustingimustega, parim on lugeda valgel taustal musta teksti.</p> <p style="text-align: left;"><b>N&otilde;uanded silmade tervise heaks</b></p> <ul style="text-align: left;"> <li> <p>V&auml;ldi tundide kaupa j&auml;rjest arvuti v&otilde;i nutiseadmega t&ouml;&ouml;tamist. Puhkepausid moodustagu ca 10% t&ouml;&ouml;ajast.</p> </li> <li> <p>&Uuml;le 40-aastased inimesed v&otilde;iksid lisaks n&auml;gemisele kontrollida ka silmar&otilde;hkusid. Alates 50.-60. eluaastast v&otilde;iks lasta regulaarselt (s&otilde;ltuvalt &uuml;ldhaigustest ja silma tervislikust seisukorrast) p&otilde;hjalikumalt silmade tervist kontrollida ka kaebuste puudumisel.</p> </li> <li> <p>Silmapauside ajal tee harjutusi:vaata kaugele ja kindlasti pilguta;</p> </li> </ul> <p>sulge silmad, kata need &otilde;rnalt n&auml;iteks peopesadega ja loe 60-ni;<br />vaata kordam&ouml;&ouml;da l&auml;hedale ja kaugele;<br />tee silmaringe (arvutiga t&ouml;&ouml;tav inimene v&otilde;iks neid teha kinniste silmadega);<br />v&otilde;imalusel v&auml;rskenda n&auml;gu k&uuml;lma veega, ka see parandab veidi silmade enesetunnet;<br />vajadusel pane peale harjutusi niisutavaid silmatilkasid, sest h&auml;sti niisutatud silm n&auml;eb paremini.</p> <ul style="text-align: left;"> <li>Nutitelefoni asemel vali lugemiseks paberkandjal raamat, ajaleht v&otilde;i muu infoallikas, sest sel juhul asub tekst silmadest kaugemal ja on suurem. Eriti oluline on see laste puhul.</li> </ul> <p style="text-align: left;">Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et kui soovid maailma selge pilguga vaadata, tuleb silmade tervist hoida ja neid liigsest pingutusest s&auml;&auml;sta.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2225Mida teha, kui tööandja ei maksa tehtud töö eest?2019-03-04<p><b>Olen t&ouml;&ouml;tanud neli kuud ehitusel. Esimene kuu maksis t&ouml;&ouml;andja palga nii nagu kokku leppisime, kuid teisel kuul hakkas mittemaksmiseks erinevaid vabandusi otsima. Seej&auml;rel maksis 50 euro kaupa kokku 300 eurot, kuid &uuml;lej&auml;&auml;nud tasud kolme kuu t&ouml;&ouml;tamise eest on saamata. Lepingut me ei s&otilde;lminud, r&auml;&auml;kisime ainult telefoni teel ning t&ouml;&ouml;tasu maksis sularahas. N&uuml;&uuml;d avastasin, et t&ouml;&ouml;andja ei ole ka makse tasunud, kuigi lubas maksud korrektselt tasuda. Mida teha? Kas Maksu- ja Tolliameti v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rdumisest oleks abi?</b></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b> Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu vaidlus on era&otilde;iguslik vaidlus ehk see t&auml;hendab seda, et t&ouml;&ouml;tajal tuleb saamata j&auml;&auml;nud tasu saamiseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole. Vaidluses tuleb t&ouml;&ouml;tajal esmalt t&otilde;endada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;suhtega. &Uuml;ldjuhul t&otilde;endab t&ouml;&ouml;suhet t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;leping. Kui t&ouml;&ouml;taja asub t&ouml;&ouml;le kirjalikku t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmimata, siis v&otilde;tab ta endale teadlikult riski, kus tal on tulevikus t&ouml;&ouml;suhte t&otilde;endamine ja seel&auml;bi ka saamata j&auml;&auml;nud tasude saamine oluliselt keerukam.</p> <p>Samas ei t&auml;henda kirjaliku lepingu puudumine seda, et t&ouml;&ouml;suhet poleks s&otilde;lmitud. T&ouml;&ouml;le asumisel, ka ilma kirjaliku lepinguta, loetakse t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmituks juhul, kui t&ouml;&ouml;taja asub tegema t&ouml;&ouml;d, mille tegemist v&otilde;ib vastavalt asjaoludele eeldada &uuml;ksnes tasu eest. Suulist t&ouml;&ouml;suhet on v&otilde;imalik t&otilde;endada kirjavahetustega t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel (facebook, e-kiri, sms), fotodega t&ouml;&ouml;kohal jms.</p> <p>J&auml;rgmisena tuleb vaidluses t&otilde;endada saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu suurust. &Uuml;ldjuhul on k&otilde;ige paremaks t&otilde;endiks kirjavahetus t&ouml;&ouml;andjaga, kus on kokku lepitud konkreetsetes summades, lisaks t&ouml;&ouml;andja poolt kinnitatud t&ouml;&ouml;graafikud, tehtud t&ouml;&ouml;tundide arvestus v&otilde;i j&auml;llegi kirjavahetus, kus t&ouml;&ouml;andja on kinnitanud, mitu tundi t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;taja tegi.</p> <p>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu saab v&auml;lja m&otilde;ista &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus. Kui otsus on t&ouml;&ouml;taja jaoks positiivne ja j&otilde;ustunud, kuid t&ouml;&ouml;andja endiselt ei tasu v&auml;ljam&otilde;istetud tasu, siis p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;taja j&otilde;ustunud otsusega kohtut&auml;ituri poole.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristid saavad anda n&otilde;u ja selgitusi t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja selle alusel antud &otilde;igusaktide kohta, nt kuidas p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole, millised on aegumist&auml;htajad, kuidas t&ouml;&ouml;suhet &uuml;les &ouml;elda jne. Maksu- ja tolliamet saab kontrollida ja alustada vajadusel menetlust tasumata maksude osas, kuid ei T&ouml;&ouml;inspektsioon ega Maksu- ja Tolliamet ei saa t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja m&otilde;ista saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2224Hoia tööala korras!2019-03-01<p>Mida teha, kui sul on mitu sarnast purki j&auml;rjest, kuid sisu on erinev? Oska &otilde;nnetust ette n&auml;ha, ning vii ohtlikud asjad t&ouml;&ouml;alast eemale.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/5 m&uuml;rk.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-5 m&uuml;rk.jpg" alt="Erineva sisuga sarnased purgid, millest &uuml;ks on m&uuml;rk" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2223Õnnetusjuhtum: kokk libastus ja põletas end raskelt kuuma õliga2019-02-28<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus<br /></b></p> <ul> <li>Kiirtoidurestoran, Suurbritannia.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)<br /></b></p> <ul> <li>Restorani k&ouml;&ouml;gis t&ouml;&ouml;tav kokk.&nbsp;</li> </ul> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus<br /></b></p> <ul> <li>Kiirtoidurestorani t&ouml;&ouml;tajad tegid p&auml;rast reede&otilde;htust tipptundi puhastust&ouml;id. Kokk l&auml;ks pottide pesemise alast tagasi k&ouml;&ouml;ki m&ouml;&ouml;da p&otilde;randat, mida &uuml;ks teine t&ouml;&ouml;taja oli just pesnud. Frit&uuml;&uuml;rist m&ouml;&ouml;dumisel libises kokk ikka veel niiskel p&otilde;randal.</li> <li>Kokk p&uuml;&uuml;dis kukkumist instinktiivselt peatada ja haaras paanikahoos kinni frit&uuml;&uuml;rist.</li> <li>Frit&uuml;&uuml;r l&auml;ks kummuli ja kogu selle sisu, 35 liitrit keevat &otilde;li, valgus koka peale ja p&otilde;randale. Kui &otilde;li puutus kokku p&otilde;randal olevate veej&auml;&auml;kidega, tekkis tihe must suits, mis vallandas suitsuanduri h&auml;ire ja teravdas veelgi &auml;&auml;rmiselt hirmutavat olukorda.</li> <li>Kuuma &otilde;liga &uuml;mbritsetud kokk ei suutnud p&otilde;randalt &uuml;les t&otilde;usta. Iga kord kui ta seda proovis, libises ta tagasi. Viimaks suutis juhataja abi &otilde;pilane ta oma k&auml;si k&otilde;rvetades mahavalgunud &otilde;li seest v&auml;lja t&otilde;mmata.</li> <li>Kokk sai pahkluude, s&auml;&auml;rte, tuharate ja rinna ulatuslikke p&otilde;letusi ja vajas nahasiirdamist.</li> <li>Mahavalgunud &otilde;li l&auml;heduses olnud teine t&ouml;&ouml;taja p&otilde;letas raskelt oma paremat s&auml;&auml;rt ja pahkluud ning vajas samuti nahasiirdamist.</li> </ul> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Otsesed p&otilde;hjused:<b>&nbsp;<br /></b></p> <ul> <li>P&otilde;randa puudulik hooldamine, puudulik puhastamine, ebasobivad jalatsid ja p&otilde;randaplaatide puudulik libisemiskindlus.</li> </ul> <p>Muud p&otilde;hjused</p> <ul> <li>P&otilde;randaplaatide puudulik libisemiskindlus suurendas libisemis&otilde;nnetuse t&otilde;en&auml;osust.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Korrap&auml;rane puhastamine.</li> <li>Tagada, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad kannavad libisemisvastaseid jalatseid.</li> <li>P&otilde;randa seisukorra parandamine &ndash; vajaduse korral kasutada libisemisvastaseid pindu v&otilde;i matte ja k&auml;epidemeid.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b><b>&nbsp;</b></p> <div> <ul> <li>Ettev&otilde;te v&otilde;ttis &otilde;nnetusjuhtumit v&auml;ga t&otilde;siselt. Ettev&otilde;tte k&otilde;igis tegutsemiskohtades &uuml;le kogu riigi t&auml;iustatakse edasiste libisemisjuhtude v&auml;ltimiseks p&otilde;randakatteid ja puhastamisv&otilde;tteid ning k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele antakse libisemiskindlad jalatsid.</li> <li></li> </ul> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Joonised_Skeemid_Juhtunud_kuid/&Otilde;li ja libastumine.pdf" title="&Otilde;li ja libastumine.pdf (305 KiB)"><br />Laadi juhtum alla PDF formaadis.</a></div> <ul> <li></li> </ul> Foto: Pixabay</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2222Peresõbralik tööandja Helmes2019-02-27<p><b>Tarkvaraettev&otilde;tte Helmes t&ouml;&ouml;keskkonna disainer: uue ajastu terviseprobleemidele peab rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama</b></p> <p><b>&Auml;ritarkvaraga tegelev ettev&otilde;te Helmes keskendub v&auml;rbamisprotsessis inimese individuaalsusele ning teab, et lauatenniselaudadega ja energiajookidest pungil k&uuml;lmkappidega t&auml;nap&auml;eval enam t&ouml;&ouml;tajaid ei motiveeri &ndash; vaja on t&ouml;&ouml;kultuur t&auml;ielikult &uuml;mber defineerida. </b></p> <p>Helmese t&ouml;&ouml;keskkonna disainer Kadi Saali s&otilde;nul on ettev&otilde;tte p&otilde;hiv&auml;&auml;rtus hoolimine &ndash; t&ouml;&ouml;tajatest, &uuml;hiskonnast, loodusest. Kuigi kontor on sisustatud ergonoomiliste t&ouml;&ouml;kohtadega ning t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalus kasutada nii magamiskapslit, sauna kui mass&ouml;&ouml;ri teenust, m&auml;rkab Saal siiski terviseh&auml;dasid, mis on tingitud istuvast eluviisist. &bdquo;Peame m&otilde;tlema sellele, kuidas meie t&ouml;&ouml;tajad kasutaksid t&ouml;&ouml;andja pakutud h&uuml;vesid nagu spordi- ja tervisetoetus enda huvides rohkem ning ei saaks m&otilde;nd kutsehaigust,&ldquo; t&otilde;deb Saal. Tiimid kohtuvad f&uuml;sioterapeudiga, kes annab neile n&otilde;u, kuidas ennast istuva eluviisi eest kaitsta - koos v&otilde;imeldakse ja venitatakse ning &otilde;pitakse nippe, kuidas end paremini hoida.</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silise tervise eest hoolitsemisele hoiab Helmes silma peab ka t&ouml;&ouml;tajate vaimsel tervisel, n&auml;iteks kaardistati kampaania &bdquo;Must lumi&ldquo; raames t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikku depressiooni ning selgitati tiimijuhtidele depressiooni ilminguid. &bdquo;Soovime, et meie tiimijuhid oskaksid &auml;ra tunda ning vajadusel sekkuda, kui tiimiliikmetel on vaimseid pingeid v&otilde;i k&otilde;rvalekaldeid,&ldquo; selgitab Saal. &bdquo;Need on uue ajastu probleemid, millest r&auml;&auml;gitakse avalikult liiga v&auml;he ning millele tuleks kindlasti rohkem r&otilde;hku p&ouml;&ouml;rata,&ldquo; arvab ta.</p> <p>Oluline osa Helmese t&ouml;&ouml;keskkonnast on ka regulaarsed &uuml;his&uuml;ritused, mis saavad sageli alguse t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivil &ndash; m&auml;lum&auml;ng, arvutim&auml;ngude &otilde;htud, loodusmatkad. &bdquo;Helmese iga-aastasele viiev&otilde;istluse spordip&auml;evale soovime sel aasta lisada ka lapsed ning teha eraldi laste r&auml;ndkarika v&otilde;istlus,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p>Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte programmiga liitumise suurimaks motivatsiooniks oli Helmese t&ouml;&ouml;keskkonna disaineri s&otilde;nul vajadus kaardistada vajalikud muudatused ja parendused ning need ka konkreetselt t&ouml;&ouml;plaani v&otilde;tta. &bdquo;Oleme programmi kaasanud teemad, mis annaks indu maja sees konkreetsem &bdquo;arenguh&uuml;pe&ldquo; &auml;ra teha, mitte teha asju vaid tegemise p&auml;rast,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p>N&auml;iteks on Helmese kontoris sagedased k&uuml;lalised t&ouml;&ouml;tajate lapsed, kes peale kooli vanemate t&ouml;&ouml;kohas koolit&ouml;id teevad v&otilde;i aega veedavad. K&uuml;ll aga n&auml;itas t&ouml;&ouml;tajate tagasiside, et igatsetakse eraldi ruumi v&otilde;i ala, kus lastel oleks tegevust ning v&otilde;imalus vaikselt koduseid koolit&ouml;id teha. &bdquo;Soovime luua lastele v&otilde;imaluse tulla kontorisse vanemate juurde, segamata teisi t&ouml;&ouml;tajaid,&ldquo; selgitab Saal &uuml;mberkorralduste vajadust.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2220Parem töökeskkond eeldab muutuseid mõtteviisides2019-02-26<p>Novembri alguses toimus T&ouml;&ouml;inspektsiooni eestvedamisel rahvusvaheline konverents &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond uueneval t&ouml;&ouml;turul&ldquo;. Sisukas p&auml;ev l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja riigi esindajate debatiga, kus keskenduti:</p> <ul> <li>t&auml;nap&auml;eva t&ouml;&ouml;tingimustele;</li> <li>automatiseerimisele;</li> <li>t&auml;iend- v&otilde;i &uuml;mber&otilde;ppimisvajadusele;</li> <li>seaduste v&otilde;i reeglite kaasajastamisele.</li> </ul> <p><b>Palgast olulisemaks kerkib t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>Reformierakonna esinaise Kaja Kallase s&otilde;nul on t&auml;nap&auml;eva ettev&otilde;tjatel ja t&ouml;&ouml;tajatel t&auml;nu tehnoloogiale oluliselt rohkem valikuid. Nii toodete ja teenuste turustamisel kui ka inimeste v&auml;rbamisel. Lisaks on tema hinnangul muutunud prioriteet, mille alusel ametikoht leitakse: &bdquo;Kui varasemalt oli t&ouml;&ouml;tajal valida k&otilde;rgema palga ja mingite muude tingimuste vahel, siis valiti k&otilde;rgem palk. Uuema aja inimesed valivad selle j&auml;rgi, mis nad t&ouml;&ouml;st saavad, kas nad arenevad, kas t&ouml;&ouml; on huvitav ja pakub v&auml;ljakutseid,&ldquo; kirjeldas Kallas. &Uuml;heks olulisemaks aspektiks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse tingimustes on seega hea t&ouml;&ouml;keskkonna pakkumine, kus t&ouml;&ouml;taja tunneb ennast &otilde;nnelikuna.&nbsp;</p> <p>Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor Mait Paltsi s&otilde;nul on nii m&otilde;negi ettev&otilde;tja teadlikkus paljudest uutest suundumustest veel madal ning vajatakse aega uuenduste omaks v&otilde;tmiseks. Tema hinnangul tuleb selgitada t&ouml;&ouml;keskkonda panustamise kasu ning n&auml;idata selle seoseid t&ouml;&ouml; efektiivsusega.&nbsp;</p> <p><b>Automatiseerimine sunnib &otilde;ppima</b></p> <p>Riigikogu esimees Eiki Nestor p&ouml;&ouml;ras debatis t&auml;helepanu automatiseerimisele. Tema s&otilde;nul ollakse harjunud, et on oskust&ouml;&ouml;liste kaader, kes saab suhteliselt head palka ja kellest ollakse huvitatud. See arusaam vajaks aga &uuml;mber m&otilde;tlemist. &bdquo;V&auml;ga paljusid neist t&ouml;&ouml;dest hakkab tegema robot. Alles j&auml;&auml;vad loovad t&ouml;&ouml;d ning v&auml;ga lihtsad t&ouml;&ouml;d, kus t&ouml;&ouml;tajate ettevalmistuse tase ei pea olema k&otilde;rge,&ldquo; r&auml;&auml;kis Nestor ja nentis, et aeg toob suuri muutuseid.&nbsp;</p> <p>Kallase hinnangul ei t&auml;henda robotite kasutusele v&otilde;tmine tingimata t&ouml;&ouml;tute arvu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rset kasvu. &bdquo;N&auml;iteks Saksamaal on neli korda rohkem roboteid inimese kohta kui Ameerika &Uuml;hendriikides, ometi on seal t&ouml;&ouml;puudus madal,&ldquo; lisas ta ja t&auml;psustas, et &uuml;hes tehisintellekti rakendamisega tekib ka palju uusi t&ouml;&ouml;kohti. Lahenduseks on automatiseerimise omaksv&otilde;tt ning inimeste digitaalsete oskuste arendamine.&nbsp;</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees Peep Petersoni s&otilde;nul on osades sektorites teatud t&ouml;&ouml;kohtade kadumine seoses automatiseerimisega juba reaalsus. &bdquo;Selles m&otilde;ttes on tulevik Eestis juba kohal. T&ouml;&ouml;tukassas on selle lahendamiseks ka teenused loodud ning peamiseks k&uuml;simuseks on, kuidas inimesed sinna &otilde;ppima saada,&ldquo; t&auml;iendas Peterson.&nbsp;</p> <p>&Otilde;ppimiskultuur on v&otilde;ti, mis aitab meil j&otilde;uda j&auml;rgmisele tasemele. &bdquo;Tuleb t&ouml;&ouml;tada selle nimel, et inimestel oleks v&otilde;imalus &otilde;ppida ning motivatsioon seda teha,&ldquo; nentis Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees. &Otilde;ppimine peab aga algama veel enne, kui inimene seisab silmitsi t&ouml;&ouml;tusega.&nbsp;</p> <p><b>Seadused ja kokkulepped peaksid ajaga kaasas k&auml;ima</b></p> <p>Kaja Kallase hinnangul on praegune t&ouml;&ouml;tamise kord suuresti rajatud t&ouml;&ouml;stusrevolutsioonist p&auml;rit ideaalile, et isikul on &uuml;ks pikk karj&auml;&auml;r &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures. See aga on muutumises. J&auml;rjest rohkem eelistatakse paindlikke t&ouml;&ouml;vorme ning mitme t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tamist ja projektit&ouml;&ouml;d. Sellega seoses tuleks kohandada ka reegleid, et need inimesi ei ahistaks. Reeglid peaksid soodustama t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet ning vajadusel abi ja koolituste saamist.&nbsp;</p> <p>Nestori hinnangul oleks m&otilde;istlik lahendada see detailsete seaduste asemel t&ouml;&ouml;turu osapoolte vahel. Kuna erinevates valdkondades on oma erip&auml;rad, siis saaks parima kokkuleppe just neist l&auml;htudes. Temaga n&otilde;ustus ka Peep Peterson, kelle hinnangul ei saa t&ouml;&ouml;turul r&auml;&auml;kida mingist &uuml;hest mudelist ja sellest l&auml;htuda: &bdquo;T&ouml;&ouml;turg on mitmekesine ning me peame suutma kaitsta k&otilde;iki selles osalejaid.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor Mait Paltsi s&otilde;nul aitab reguleerimine &uuml;hest k&uuml;ljest k&uuml;ll muuta tulevikku paremini ennustatavaks, kuid teisalt v&otilde;ib see piirata mingite &auml;rimudelite ja lahenduste arengut. Erinevad uued t&ouml;&ouml;tamise vormid kinnitavad kanda s&otilde;ltumata sellest, kas need on kehtivates seadustes selgelt lubatud v&otilde;i mitte. Lahenduseks on suurem usaldamine. T&ouml;&ouml;andja peab usaldama t&ouml;&ouml;tajat, sest tema tegevuse kontrollimine on aina keerukam v&otilde;i ebam&otilde;istlikult ressursin&otilde;udlik. Samuti peab t&ouml;&ouml;taja oma tegevusega kinnitama, et v&auml;&auml;rib seda usaldust.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Minu ja paljude t&ouml;&ouml;andjate jaoks muutub usaldus l&auml;hiajal &uuml;heks k&otilde;ige t&auml;htsamaks argumendiks, miks t&ouml;&ouml;tajaid hoida,&ldquo; summeeris Palts. Kui aga t&ouml;&ouml;taja saab suurema vabaduse t&ouml;&ouml;tamise aega ja kohta valida, siis peaks vastukaaluks olema t&ouml;&ouml;andjal ka suurem vabadus t&ouml;&ouml;tajast usalduse kaotamisel loobuda.&nbsp;</p> <p>Kaja Kallase s&otilde;nul ei tasu olla kinni senises sotsiaalkaitse- v&otilde;i maksus&uuml;steemis, vaid vaadata kogu teemat laiemalt arvestades uusi suundumusi. Kui praegune s&uuml;steem ei vasta vajadustele, siis tasuks kaaluda seniste reeglite &uuml;le vaatamist ja ka alternatiivseid lahendusi.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes tuleks kasuks avatud m&otilde;ttelaad ning juba toimuvate arengutega kaasa minek, et kasutada neist s&uuml;ndivaid v&otilde;imalusi. Ootused t&ouml;&ouml;tajale, t&ouml;&ouml;andjale ja ka seadustele muutuvad ning me saame neist inspireerituna liikuda kaasaegsema ja efektiivsema t&ouml;&ouml;keskkonna suunas.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2219Kas töövahenduse teenuse eest tohib tööotsijalt tasu nõuda?2019-02-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Otsisin pikalt t&ouml;&ouml;d ja leidsin l&otilde;puks internetist hea pakkumise. Kohapeal selgus, et tegemist on Eestis tegutseva t&ouml;&ouml;vahendusb&uuml;rooga, mis intervjueerib siin inimesi, aga tulevane t&ouml;&ouml;andja on hoopis v&auml;lismaine ettev&otilde;te. Minu k&auml;est k&uuml;siti 50 eurot, et nad edastaksid minu CV v&otilde;imalikule sobivale t&ouml;&ouml;andajale. Kas nii on &otilde;ige?</b></p> <p><b></b><i style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal:</i><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;"> T&ouml;&ouml;turuteenuste osutamise reegleid reguleerib Eestis t&ouml;&ouml;turuteenuste ja &ndash;toetuste seadus (TTTS). Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;vahendus t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;taja kokkuviimiseks vajaliku info vahendamine. T&ouml;&ouml; vahendamise eest ei tohi t&ouml;&ouml;otsijalt raha k&uuml;sida (TTTS &sect; 39</span><sup style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif;">1</sup><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">).&nbsp;</span></p> <p>Sellist teenust v&otilde;ivad pakkuda ka eraettev&otilde;tted, kui nad on enne tegevuse alustamist esitanud majandustegevusteate majandustegevuse registrile <a href="https://mtr.mkm.ee/">https://mtr.mkm.ee/</a>. Iga inimene saab ka ise registrist kontrollida, milliste tegevuste kohta on ettev&otilde;te teate esitanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;vahenduse eest tasu n&otilde;udmine t&ouml;&ouml;otsijalt on keelatud. J&auml;relevalvet selle n&otilde;ude rikkumise &uuml;le teeb alates selle aasta 20. jaanuarist T&ouml;&ouml;inspektsioon. Inspektsioon v&otilde;ib kontrollida ettev&otilde;tte majandustegevusega seoses kahte asja:</p> <ol> <li>kas ettev&otilde;tja on t&auml;itnud oma kohuse ja esitanud majandustegevusteate t&ouml;&ouml;vahenduse ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;j&otilde;u rendiga tegelemise kohta ning</li> <li>kas ettev&otilde;tja on k&uuml;sinud t&ouml;&ouml;vahenduse eest t&ouml;&ouml;otsijalt raha v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u vahenduse puhul rendit&ouml;&ouml;tajalt raha rendit&ouml;&ouml;le suunamise eest.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;inspektor v&otilde;ib seega n&otilde;uda t&ouml;&ouml;d v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu vahendavalt ettev&otilde;ttelt teate esitamist majandustegevuse registrile. Kui inspektor tuvastab, et t&ouml;&ouml;vahenduse eest on inimestelt tasu n&otilde;utud, v&otilde;ib ta keelata t&ouml;&ouml; v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u vahendamisega seotud majandustegevuse. Sellist keeldu saab rakendada kuni &uuml;heks aastaks.</p> <p>Kui teie k&auml;est k&uuml;siti t&ouml;&ouml;vahenduse eest raha, on teil &otilde;igus see tagasi n&otilde;uda ning teavitada T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-kirjaga aadressil <a href="mailto:vihje@ti.ee">vihje@ti.ee</a> v&otilde;i infotelefonil 640 6000.</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2218Palju õnne, Eesti Vabariik ja Tööinspektsioon!2019-02-22<p>&Uuml;hes Eesti vabariigiga t&auml;histab sellel p&uuml;hap&auml;eval 101. s&uuml;nnip&auml;eva ka T&ouml;&ouml;inspektsioon. T&auml;pselt nii palju aega m&ouml;&ouml;dub esimeste t&ouml;&ouml;kaitsekomissaride ametisse nimetamisest 1918. aastal. Selle puhul r&auml;&auml;givad organisatsiooni t&ouml;&ouml;tajad, kuidas on ametikoht neid muutnud ning mida oodatakse tulevikult.&nbsp;</p> <p><b>Eesm&auml;rgiks parem ja ohutum t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;keskkond meie igap&auml;evas sageli muude aspektide varjus. Pigem p&auml;lvivad avalikkuse t&auml;helepanu uued tooted ja tehnoloogiad, majanduslik edu ja eba&otilde;nnestumine kui t&ouml;&ouml;keskkonnaga seonduv.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tajaks saades hakkasin aga m&auml;rkama, kui universaalne ja k&otilde;ikeh&otilde;lmav on t&ouml;&ouml;keskkond. Mis kasu on palgast ja kasumist, kui nende ohvriks tuuakse tervis? Ja vastupidi &ndash; rahulik ja leebe t&ouml;&ouml;keskkond, mis ei kujuta inimestele ohtu ega piina pingestatuse t&otilde;ttu n&auml;rve, &nbsp;tasakaalustab v&auml;iksemat palka v&otilde;i kasumit,&ldquo; s&otilde;nas Maripuu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on n&auml;htav meeldetuletus, et turvaline ja r&otilde;&otilde;mupakkuv t&ouml;&ouml; ei tule iseenesest, vaid selle heaks tuleb pingutada. &bdquo;T&auml;htsaim on, et saaksime &ouml;elda &ndash; t&auml;nu meile on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;hem ja raskeid sealhulgas mitte &uuml;htegi. Me tahame, et Eestisse investeeritaks ja tuldaks t&ouml;&ouml;le teadmises, et siin on hea ja turvaline t&ouml;&ouml;keskkond,&ldquo; lausus Maripuu.&nbsp;</p> <p>Tema s&uuml;nnip&auml;evasoov on olla omavahel head kolleegid ning saada seega h&auml;sti hakkama ka organisatsioonile pandud &uuml;lesannetega. &bdquo;Ma tahan, et oleksime s&otilde;bralik asutus, kes ei k&auml;i karistamas, vaid aitamas. Karistusest saab loobuda siis, kui t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;tajad m&otilde;istavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna t&auml;htsust ja v&otilde;tavad inspektorite poolt antud soovitusi t&otilde;siselt. Soovin, et t&ouml;&ouml;inspektor oleks ettev&otilde;ttesse oodatud abiline, aitaja nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale. Kui t&ouml;&ouml;inspektor on oma kontrolli ettev&otilde;ttes l&otilde;petanud, peab temast j&auml;&auml;ma vaid hea m&auml;lestus ja mis k&otilde;ige t&auml;htsam &ndash; senisest parem ja ohutum t&ouml;&ouml;keskkond,&ldquo; v&otilde;ttis peadirektor kokku.&nbsp;</p> <p><b>Hea tulemuse tagavad koost&ouml;&ouml; ja teineteisem&otilde;istmine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni eakaim t&ouml;&ouml;taja Andres Hendrikson asus ametisse 1992. aastal, veidi peale Eesti riigi iseseisvuse taastamist. 74-aastane h&auml;rrasmees on n&auml;inud ettev&otilde;tlus- ja t&ouml;&ouml;tamiskultuuri kasvamist l&auml;bi k&uuml;mnendite ning tema s&otilde;nul on muutused olnud p&otilde;hjalikud. &bdquo;M&otilde;ningad juba &auml;ri&uuml;hingu loonud t&ouml;&ouml;andjad arvasid, et tegemist on kuningriigiga, kus kehtib ainult nende arvamus ja keegi &otilde;petada ei tohi. No olid ikka ajad!&ldquo; meenutas Hendrikson &uuml;heksak&uuml;mnendaid. N&auml;iteks terviseriskide hindamine ja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti m&otilde;isted olid toona tundmatud.&nbsp;</p> <p>Mehe s&otilde;nul on aeg t&ouml;&ouml;inspektorina m&ouml;&ouml;dunud m&auml;rkamatult, sest igap&auml;evat&ouml;&ouml; on mitmekesine ja pidevat suhtlemist t&auml;is. &bdquo;Olen veendunud, et hea koost&ouml;&ouml; ja osapoolte teineteisem&otilde;istmine tagavad meeldiva tulemuse. K&otilde;ige v&auml;hem aitab aga eesm&auml;rki saavutada karistamine. Selle asemel tuleks teisele osapoolele p&otilde;hjendada, miks on seaduses&auml;tted just selliselt s&otilde;nastatud ja mis kasu on t&ouml;&ouml;andjal seadusepunktide t&auml;itmisest.&ldquo;&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsioonile soovin s&uuml;nnip&auml;eva puhul palju &otilde;nne ja head koost&ouml;&ouml;d k&otilde;igi osapooltega, et j&auml;rgmist suurt juubelit, T&ouml;&ouml;inspektsioon 200, oleks p&otilde;hjust veelgi pidulikumalt t&auml;histada,&ldquo; l&otilde;petas Hendrikson.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioonis saab inimesi p&auml;riselt aidata</b></p> <p>N&otilde;ustamistalituse n&otilde;ustamisjurist Elnara Nadžafova on T&ouml;&ouml;inspektsiooni noorim t&ouml;&ouml;taja, kes esmakordselt kuulis organisatsioonist &uuml;likooli bakalaureuse astme esimesel aastal t&ouml;&ouml;&otilde;igusega seotud &uuml;ritusel.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&auml;nu Eesti Juristide Liidule &otilde;nnestus mul osaleda T&ouml;&ouml;inspektsiooni varjup&auml;eval ning sellega tekkis huvi &uuml;ksnes juurde. Kandideerisin praktikale ning peale seda &otilde;nnestus saada valituks organisatsiooni n&otilde;ustamisjuristi ametikohale, kus praeguseks olen t&ouml;&ouml;tanud kaks aastat,&ldquo; jagas Nadžafova enda lugu.</p> <p>N&otilde;ustamisjuristi s&otilde;nul on T&ouml;&ouml;inspektsioonis t&ouml;&ouml;tamine tema maailmapilti oluliselt laiendanud. &bdquo;Enamasti ei saa me teistes valdkondades tegutsevate inimeste muredest ja r&otilde;&otilde;mudest aimu. T&ouml;&ouml;tamine T&ouml;&ouml;inspektsioonis annab aga igale juhtumile rohkem kui &uuml;he vaatenurga,&ldquo; lausus Nadžafova. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmise tagamaad v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. On ettev&otilde;tjaid, kes on firmasse panustanud kogu oma isikliku vara ning v&otilde;itlevad elluj&auml;&auml;mise nimel, aga leidub ka selgelt pahatahtlikke ja ebaausaid t&ouml;&ouml;andjaid, kes peavad silmas vaid omakasu.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Minu jaoks uus valdkond ja kohati &uuml;sna kurb teema on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, mis v&otilde;ivad j&auml;tta j&auml;lje inimese kogu &uuml;lej&auml;&auml;nud elule. Tervelt koju j&otilde;udmine ei pruugigi olla nii enesestm&otilde;istetav,&ldquo; kirjeldas Nadžafova. &bdquo;Olin enne ja olen n&uuml;&uuml;d veelgi enam veendunud selles, et nii t&ouml;&ouml;suhetest kui t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetest tulenevaid kohustusi tuleb v&otilde;tta &auml;&auml;rmise t&otilde;sidusega.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Nadžafovale on t&ouml;&ouml;&otilde;iguse valdkond alati s&uuml;damel&auml;hedane olnud. &bdquo;&Uuml;likoolis saab selgeks teooria, kuid T&ouml;&ouml;inspektsioonis saab inimestele praktiliselt ja p&auml;riselt abiks olla,&ldquo; s&otilde;nas n&otilde;ustamisjurist.&nbsp;</p> <p><b>Avatud meelt ja loomingulisust</b></p> <p>Hiljuti kollektiiviga liitunud t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Kristi Uusmaa on T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegemistega kursis olnud keskkooli l&otilde;petamisest alates, sest on t&ouml;&ouml; k&auml;igus erinevatel ametikohtadel ja k&otilde;rgkoolis kokku puutunud inspektsiooni p&auml;devusse kuuluvate teemadega.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Siia t&ouml;&ouml;le asudes &uuml;llatas mind meeldivalt kolleegide avatus ja loomingulisus erinevate meedia- ning muude tehnoloogiliste vahendite kasutusele v&otilde;tmise osas,&ldquo; r&auml;&auml;kis Uusmaa, kes on p&otilde;nevil v&otilde;imalusest, mida tema ametikohal t&ouml;&ouml;tamine ja organisatsioon pakuvad. &bdquo;Tunnen, et soovin panustada t&ouml;&ouml;ohutuskultuuri arendamisesse Eestis ning olla abiks nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele. Praegune ametikoht on selleks suurep&auml;rane v&otilde;imalus.&ldquo;&nbsp;</p> <p>&bdquo;Soovin T&ouml;&ouml;inspektsioonile kui organisatsioonile ja k&otilde;ikidele teenistujatele j&auml;rjekindlust pooleliolevate &uuml;lesannetega tegelemiseks ning avatud meelt uute v&auml;ljakutsete vastuv&otilde;tmiseks,&ldquo; l&otilde;petab Uusmaa suurep&auml;rase s&uuml;nnip&auml;evasooviga.</p> <p></p> <p>Foto: Veiko Veski</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2217Oma tervisest võib, aga ei pea tööandjaga rääkima2019-02-21<p>T&ouml;&ouml;taja ei ole kohustatud jagama t&ouml;&ouml;andjaga detailset terviseinfot. Oma haigusloo k&otilde;iki aspekte ei pea avaldama ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed, sest m&auml;&auml;ravad on eelk&otilde;ige reaalsed oskused. Samas v&otilde;ib esineda olukordi, kus t&ouml;&ouml;andja informeeritus on vajalik t&ouml;&ouml;taja enda seisukohast.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on tundlikku terviseinfot aga t&ouml;&ouml;andjaga jaganud, siis ei tohi sellest teadmisest tulenevalt toimuda diskrimineerimist.</p> <p><b>Millist infot on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teada?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjal v&otilde;ib olla &otilde;igustatud huvi t&ouml;&ouml;taja tervise osas, kuid enda kohta peaks andma vaid seda infot, mis kajastab reaalset t&ouml;&ouml;sooritust ning on seega oluline info t&ouml;&ouml; korraldamiseks.</p> <p>Seadusest tulenevalt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus tagada k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele turvaline t&ouml;&ouml;keskkond ja saata inimesi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde kontrolli. T&ouml;&ouml;tajad omakorda peaksid enda riske maandama ja ka kontrollis k&auml;ima.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiuarst kontrollib t&ouml;&ouml;tajat ning tagasisidena saadav info peaks olema t&ouml;&ouml;andjatele piisav. Terviseandmed on delikaatsed ja t&ouml;&ouml;tajal ei ole kohustust t&ouml;&ouml;andjale diagnoosi detaile avaldada,&ldquo; s&otilde;nas Kaire Saarep T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalitusest. &bdquo;Kui n&auml;iteks arst kirjutab terviset&otilde;endile, et inimene ei tohi k&auml;tt &otilde;lav&ouml;&ouml;tmest k&otilde;rgemale t&otilde;sta, siis p&otilde;hjust ta lisama ei pea.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b haiguslehele, siis ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igust n&otilde;uda selle p&otilde;hjuseid. Delikaatne info on n&auml;iteks ka t&ouml;&ouml;taja rasedus, millest vahel r&auml;&auml;gitakse &uuml;hele kolleegile ja j&auml;rgmisel p&auml;eval teab uudist juba terve kontor.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime annab &otilde;iguse pikemale p&otilde;hipuhkusele</b></p> <p>Osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime t&auml;hendab seaduse silmis t&ouml;&ouml;tajale &otilde;igust 35-p&auml;evasele p&otilde;hipuhkusele. Kui t&ouml;&ouml;taja on selle aga t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kimata j&auml;tnud, siis ei ole lisap&auml;evi ilmselt m&auml;rgitud ka puhkusegraafikusse ja n&auml;iteks aasta l&otilde;pus selle &otilde;igusj&auml;rgne v&auml;ljan&otilde;udmine ei ole just k&otilde;ige viisakam teguviis. Nii peab ootamatult &uuml;mber korraldama paljude teiste t&ouml;&ouml;kohustused.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige parem on k&otilde;ik oluline l&auml;bi r&auml;&auml;kida kohe t&ouml;&ouml;suhte alguses ilma sunnita detaile avaldada, vaid juhtida t&auml;helepanu pikendatud p&otilde;hipuhkusele ning v&otilde;imalusele saada personaalset tuge ja n&otilde;ustamist t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultantidelt. Nii maandab t&ouml;&ouml;andja uue t&ouml;&ouml;taja hirme, sest jagab infot, kellega vajadusel r&auml;&auml;kida,&ldquo; juhatas Saarep. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajale on oluline teada, et ta tuleb heasse t&ouml;&ouml;keskkonda, seega taandub k&otilde;ik positiivsetele t&ouml;&ouml;suhetele.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;koha kohandamine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;koha kohandamise vajadus ei n&otilde;ua samuti otseselt diagnoosi avaldamist. &bdquo;T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib n&auml;iteks &ouml;elda, et ta ei saa h&auml;sti trepist k&auml;ia v&otilde;i k&auml;si &otilde;lav&ouml;&ouml;tmest k&otilde;rgemale t&otilde;sta. Ta v&otilde;ib &ouml;elda, mis on tema tervisele ohtlik ja mida teha ei tohi, diagnoos kui selline, ei ole t&ouml;&ouml;andja jaoks oluline,&ldquo; s&otilde;nas Saarep.</p> <p>N&otilde;ustamistalituse esindaja jagab ka oma kogemust, kus vaimse puudega inimeste t&ouml;&ouml;letuleku korral uurivad pigem t&ouml;&ouml;andjad, mida nad k&uuml;sida v&otilde;ivad ja missugust infot t&ouml;&ouml;taja neile edastama peab.</p> <p>Vaimse tervise probleemide&nbsp; ja v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime korral on inimesele abiks ka t&ouml;&ouml;tukassa konsultandid, kes pakuvad n&otilde;ustamist ning vajadusel ka tugiisiku teenust.</p> <p><b>Tervisest r&auml;&auml;kimine v&otilde;ib p&auml;&auml;sta elu</b></p> <p>Seadus ei m&auml;&auml;ratle t&auml;pselt, millist infot peab t&ouml;&ouml;taja avaldama. Teatud valdkondades, nt tootmises v&otilde;i hoopis s&otilde;idukijuhtide seas on terviserike aga potentsiaalseks ohuks. Ka l&uuml;hiajaline kontrolli kaotamine masina v&otilde;i seadme &uuml;le v&otilde;ib p&auml;&auml;dida raskete tagaj&auml;rgedega. T&ouml;&ouml;andja vastutab k&uuml;ll t&ouml;&ouml;taja heaolu eest, kuid seda on keeruline teha, kui puudub vastav info inimese tervise kohta.</p> <p>On haiguseid, mis ei pruugi v&auml;lja paista, kuid millest r&auml;&auml;kimine v&otilde;ib s&otilde;na otseses m&otilde;ttes p&auml;&auml;sta inimese enda elu. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;taja, kes asub tootmisettev&otilde;ttes liinit&ouml;&ouml;le, kuid otsustab t&ouml;&ouml;andjat ja kolleege oma epilepsiahoogudest mitte teavitada. M&otilde;nda aega on k&otilde;ik h&auml;sti, t&ouml;&ouml;taja tubli ja tegus, kuid &uuml;hel hetkel tekib haigushoog, mis niidab inimese maha. Halvemal juhul on ta &uuml;ksi tootmisliini juures v&otilde;i kukub p&otilde;randa asemel t&ouml;&ouml;pinnale, kus toimetavad ohtlikud masinad. Paremal juhul juhtub see kolleegide silme all, kes v&otilde;ivad aga teadmatuse t&otilde;ttu ebapiisava kiiruse v&otilde;i p&otilde;hjalikkusega reageerida. Sellised situatsioonid tasub enda jaoks l&auml;bi m&otilde;elda.</p> <p>&bdquo;Heade t&ouml;&ouml;suhete korral r&auml;&auml;gib inimene julgemalt oma tervisest, n&auml;iteks rasedusest ja osalisest t&ouml;&ouml;v&otilde;imest ning t&ouml;&ouml;tajal puudub hirm, et delikaatseid andmeid tema vastu kasutatakse,&ldquo; kommenteeris Saarep. Hirm saada vallandatud paneb inimesed aga situatsiooni, kus ei julgeta r&auml;&auml;kida.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et head t&ouml;&ouml;suhted tagavad hooliva ja turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna, kus saavad avatult suhelda k&otilde;ik osapooled. Oma delikaatseid isikuandmeid ei pea t&ouml;&ouml;andjale avaldama, kuid vahel v&otilde;ib see t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast olla vajalik.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2215Töökeskkonnaspetsialist, -volinik ja -nõukogu. Mis on nende rollide erinevused?2019-02-20<p>Eurofoundi andmetel (2016) on Euroopa riikides 58% t&ouml;&ouml;kohtades olemas t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu. K&otilde;ige parem on olukord suurtes ettev&otilde;tetes (83%) ja avaliku sektori organisatsioonides (79%) ning k&otilde;ige kehvem v&auml;ikestes ettev&otilde;tetes (19%) ja p&otilde;llumajandussektoris (31%). Eesti kuulub nende n&auml;itajate alusel Euroopa keskmike hulka.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/28 tookeskkond.png" alt="Organisatsioonide suhtarv" /></p> <p></p> <p>Eesti seaduste j&auml;rgi peab igas ettev&otilde;ttes, s&otilde;ltumata selle suurusest, olema m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist. T&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimise v&otilde;imalus tuleb anda t&ouml;&ouml;tajatele juhul, kui organisatsioonis tegutseb rohkem kui k&uuml;mme inimest. T&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ukogu peab tegutsema organisatsioonis, kus on 150 v&otilde;i enam t&ouml;&ouml;tajat.&nbsp;</p> <p>Mis on aga nende rollide olulisemad erinevused?&nbsp;</p> <p><b><a href="/redirect/457" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist</a></b><b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Rein Reisbergi s&otilde;nul on tegemist t&ouml;&ouml;andja esindajaga t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse ala, kelle p&otilde;hitegevuseks on j&auml;lgida ettev&otilde;ttes, et inimesed lahkuksid &otilde;htul v&auml;hemalt sama tervelt, kui hommikul saabusid. &bdquo;Seda rolli t&auml;itev isik peab tundma h&auml;sti t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivaid seaduseid, ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimusi ja tegevuse iseloomu ning kontrollima reeglite t&auml;itmist. Selle inimese kohustuste hulka kuulub ka t&ouml;&ouml;tajate sissejuhatava juhendamise l&auml;biviimine, riskianal&uuml;&uuml;si organiseerimine ning isikukaitsevahendite valimine v&otilde;i v&auml;hemalt selles osalemine,&ldquo; selgitas Reisberg. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti &uuml;lesannete kanda v&otilde;tmine fikseeritakse t&ouml;&ouml;lepingus (&uuml;hes teiste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega).&nbsp;</p> <p>Hoolimata sellest, et tegemist on t&ouml;&ouml;andja esindajaga ohutusk&uuml;simustes, peab ta silmas pidama ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;tajate huve ja vajadusi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;andja ise. Juhul, kui see roll on t&auml;idetud kellegi teise poolt, tuleb silmas pidada tema otsuste objektiivsust. &bdquo;Kui selleks on n&auml;iteks peamehhaanik, siis v&otilde;ib tekkida rollikonflikt, kus mingi suurema seadme opereerimine ei ole enam t&auml;iesti ohutu, kuid selle parandamine v&otilde;taks palju aega ja raha. N&uuml;&uuml;d peab mehhaanik otsustama, kas valida ohutus v&otilde;i ulatuslik lisa&uuml;lesanne,&ldquo; t&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant n&auml;ite. Rollikonflikti aitab v&auml;hendada toetava keskkonna olemasolu, kus probleemidest r&auml;&auml;kimine ja lahenduste otsimine on alati eelistatud k&auml;itumine. Siin saab eeskuju n&auml;idata ennek&otilde;ike juht.<b>&nbsp;</b></p> <p><b><a href="/redirect/458" title="T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik</a></b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist peab korraldama ja vastutama t&ouml;&ouml;ohutuse eest, siis voliniku roll on ennek&otilde;ike puudustele t&auml;helepanu juhtida ning otsida ja leida v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;ohutuse parendamiseks. Tema kohustuseks on olla kursis konkreetsele ettev&otilde;ttele rakenduvate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalaste seadustega ning ettev&otilde;ttesiseste t&ouml;&ouml;keskkonnaalaste juhenditega. Sisuliselt on tegemist t&otilde;husa koost&ouml;&ouml;partneriga t&ouml;&ouml;andjale ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, kellel on &otilde;igus n&otilde;uda ohutusega seotud puuduste k&otilde;rvaldamist ning vajadusel ka t&ouml;&ouml; peatada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik on t&ouml;&ouml;tajate esindaja, kes valitakse &uuml;ldkoosolekul. Sarnaselt t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile t&auml;idab ta oma kohustusi t&ouml;&ouml;ajast ning tema panus on tasustatud keskmise t&ouml;&ouml;tasuga.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik saab teha ettev&otilde;tte juhtkonna jaoks elu lihtsamaks. Tean n&auml;idet, kus 40 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes k&auml;isid julgemad otse juhi jutul ning vastavalt ettepanekutele tehti ka t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks. Tagasihoidlikumate inimeste mured j&auml;id paraku aga t&auml;helepanuta. Peale t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimist muutus olukord m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt. T&ouml;&ouml;tajad r&auml;&auml;kisid temaga ning volinik viis ettepanekud juhile. Koos otsustati nende lahendamine ning iga &uuml;ksikjuhu menetlemise asemel lahendati puuduj&auml;&auml;ke korraga ja s&uuml;steemsemalt,&ldquo; n&auml;itlikustas Reisberg tekkivat lisav&auml;&auml;rtust.<b>&nbsp;</b></p> <p><b><a href="/redirect/456" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu</a></b></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu on t&ouml;&ouml;r&uuml;hm suuremates ettev&otilde;tetes. Seal arutatakse laiemas ringis organisatsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutusega seotud k&uuml;simusi. N&otilde;ukogusse kuulub alati v&otilde;rdselt nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;tajate esindajaid ning minimaalselt peab seal olema neli liiget.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Heaks n&auml;iteks t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu t&ouml;&ouml;st on anal&uuml;&uuml;simine, milliseid riske toob kaasa n&auml;iteks uue tootmisliini soetamine ja mida tuleb teha nende maandamiseks. Lisaks tuleks seal l&auml;bi arutada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja leida lahendused nende kordumise v&auml;ltimiseks. &Uuml;ldistatult tegeleb n&otilde;ukogu suurema pildi vaatamisega ja planeerimisega, millest peaks tekkima konkreetsed ettepanekud juhatusele,&ldquo; kirjeldas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant n&otilde;ukogu tegevust. Tema s&otilde;nul kaasatakse eeskujulikemates ettev&otilde;tetes sinna erineva ala inimesi, n&auml;iteks personalijuht. See aitab tuua sisse uusi vaatenurki ning muudab arutelu mitmekesisemaks.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogusse t&ouml;&ouml;tajate esindajate valimine ja v&auml;lja&otilde;pe k&auml;ib samadel alustel t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikega. P&otilde;him&otilde;tteliselt v&otilde;ib n&otilde;ukogusse kuuluda mistahes organisatsiooni t&ouml;&ouml;taja, kui ta soovib panustada.&nbsp;</p> <p>&bdquo;H&auml;stitoimiva t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu n&auml;ide on selline &ndash; tootmisettev&otilde;ttes on neli &uuml;ksust. Iga &uuml;ksust esindab kaks inimest, kellest &uuml;ks on t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud ja teine t&ouml;&ouml;tajate valitud. Lisaks osalevad n&otilde;ukogu t&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, personalijuht ning tootmisjuht. Kohtutakse neli korda aastas ning enne iga kohtumist k&auml;iakse k&otilde;ik koos l&auml;bi &uuml;ks tootmis&uuml;ksus ja keskendutakse eelk&otilde;ige selle olukorrale. Aastaplaane tehes on nii k&otilde;igil t&auml;ielik &uuml;levaade ettev&otilde;tte tegevusest ning ressursside jaotumine toimub objektiivsematel alustel,&ldquo; pakkus v&auml;lja Reisberg.<b>&nbsp;</b></p> <p>Nii t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku kui ka t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogus osaleva inimese volitused kehtivad maksimaalselt neli aastat. Seej&auml;rel tuleb nad uuesti valida. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti volitused on t&auml;htajatud.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kes vastutab?</b></p> <p>Kui eelnevat v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, et k&otilde;ige suurem vastutuskoorem lasub t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistil, siis reaalne elu on m&otilde;nev&otilde;rra erinev. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist v&otilde;ib tootmisettev&otilde;ttes olla kontorit&ouml;&ouml;taja, kes ei puutu igap&auml;evaselt kokku ohtlike t&ouml;&ouml;protsessidega. Seega peaksid enim t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ohutusele p&ouml;&ouml;rama keskastmejuhid, kes on pidevalt t&ouml;&ouml; keskel. Kolleegide elu ja tervis on paljuski just nende k&auml;tes.&nbsp;</p> <p>Kui aga k&uuml;sida uuesti &bdquo;kes vastutab&ldquo;, siis on selleks tavaliselt l&otilde;puks t&ouml;&ouml;andja. Tema tegevusel v&otilde;i tegemataj&auml;tmisel on kokkuv&otilde;ttes ka suurim m&otilde;ju edukale ning ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajate huve arvestavale t&ouml;&ouml;ohutusele.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;iks iga organisatsiooni juhatus l&auml;bi m&otilde;elda, millised t&ouml;&ouml;ohutusega seotud rollid peavad olema t&auml;idetud. Lisaks kohustusele v&otilde;ib siin peituda ka v&otilde;imalus t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate rahulolu ja efektiivsust.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2213Hoia töökeskkond puhas ka pärast vahetuse lõppu2019-02-19<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas puidut&ouml;&ouml;tlemisettev&otilde;ttes &ouml;&ouml;valvurina. &Otilde;htul t&ouml;&ouml;le asudes l&auml;ks t&ouml;&ouml;taja tegema oma vahetuse esimest kontrollk&auml;iku. &Uuml;hel hetkel komistas t&ouml;&ouml;taja k&auml;iguteel olnud puitprussi otsa ja kukkus p&otilde;randale. Kukkumisel pani t&ouml;&ouml;taja instinktiivselt ette vasaku k&auml;e ja kukkus k&auml;e peale, murdes teise ja kolmanda s&otilde;rme luud.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjuseks oli see, et t&ouml;&ouml;ruumides asuvad k&auml;iguteed j&auml;id peale t&ouml;&ouml; l&otilde;petamist koristamata. &Uuml;ldjuhul on t&ouml;&ouml;tajate kohustuseks ka oma t&ouml;&ouml;piirkonna koristamine peale t&ouml;&ouml; l&otilde;petamist, selle k&auml;igus tuleks &uuml;le vaadata, et midagi ei j&auml;&auml; kuhugi vedelema. Hoolitama sellest, et &otilde;htul minnakse koos kolleegidega koju tuleb ikkagi t&ouml;&ouml;ruum korda teha sest &otilde;htusel ajal teeb ruumides kontrollk&auml;ike valvur, kes v&otilde;ib p&otilde;randale j&auml;etud asjade t&otilde;ttu komistada ja v&auml;ga raskelt viga saada.</p> <p>Lisaks tuleks arvesse v&otilde;tta, et kui k&auml;iguteel olevad asjad on h&auml;sti siis, kui tsehhis t&auml;isvalgustus p&otilde;leb ei ole need nii h&auml;sti m&auml;rgatavad &otilde;htusel ajal, kui k&otilde;ik tuled ei p&otilde;le. Valvurile, kes liigub h&auml;maras ei ole p&otilde;randale j&auml;etud asjad nii selgelt n&auml;htavad.</p> <p>Sarnaste &otilde;nnetuste &auml;rahoidmiseks piisab elementaarse heakorra hoidmisest.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2212Kuidas hoida gripihooajal enda ja teiste tervist2019-02-18<p><b>Praegu on liikvel eriti ohtlik A gripp, mis pidi v&auml;ga raskete tagaj&auml;rgedega olema. Millised t&ouml;&ouml;tajad on eriti ohustatud ja kuidas gripist hoiduda?</b></p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor:</i></b> Gripp on reeglina &auml;gedalt algav haigus &ndash; lihasvalu, palavik, kuiv k&ouml;ha, k&uuml;lmav&auml;rinad, peavalu, ja halb enesetunne. Haige ohustab teisi 1-2 p&auml;eva enne s&uuml;mptomite ilmumist. T&ouml;&ouml;le ei tohiks naasta kohe, kui enesetunne on paranenud, sest ka ennast h&auml;sti tundev inimene v&otilde;ib nakatada teisi veel 5&ndash;7 p&auml;eva.</p> <p>Viirus levib tavaliselt aevastamisel v&otilde;i k&ouml;himisel vabanevate piiskade ning pesemata k&auml;te kaudu. Kui k&auml;si ei pesta, saastuvad viirusega k&otilde;ik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jmt.</p> <p><b>Riskir&uuml;hmas on ennek&otilde;ike j&auml;rgmised t&ouml;&ouml;tajad:&nbsp;</b></p> <ul> <li>65aastased ja vanemad;&nbsp;</li> <li>inimesed, kes p&otilde;evad aneemiat, kroonilist kopsu-, s&uuml;dame-, neerude v&otilde;i ainevahetuse s&uuml;steemi haigust (eesk&auml;tt diabeeti);&nbsp;</li> <li>immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuuns&uuml;steemi talitlust p&auml;rssivat ravi saajad ja HIV-positiivsed;&nbsp;</li> <li>rasedad,</li> <li>tervishoiut&ouml;&ouml;tajad, hooldeasutuste t&ouml;&ouml;tajad,</li> <li>linnufarmide t&ouml;&ouml;tajad;&nbsp;</li> <li>koolide ja lasteaedade &otilde;petajad.</li> </ul> <p><b>Nakatumise v&auml;ltimiseks soovitab Terviseamet:</b></p> <ul> <li>v&auml;ltida rahvarohkeid kohti v&otilde;i kogunemisi;</li> <li>pesta tihti k&auml;si (soovitavalt peaks k&auml;tepesu kestma v&auml;hemalt 15-20 sekundit);</li> <li>koju j&auml;&auml;da ja ennast terveks ravida, sest haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imine kurnab organismi;</li> <li>k&ouml;hides ja aevastades katta nina ja suu salvr&auml;tiga (kasutatud salvr&auml;tik visata pr&uuml;gikasti);</li> <li>v&auml;ltida silmade puudutamist (pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid&nbsp;ning seej&auml;rel puudutatakse oma silmi, nina v&otilde;i suud);</li> <li>t&ouml;&ouml;aladel, kus tuleb palju inimestega kokku puutuda, oleks m&otilde;istlik gripinakkusest hoidumiseks kanda n&auml;omaski;</li> <li>viirusi aitab eemal hoida desinfitseerimisvahend, mida v&otilde;iks kaasas kanda;</li> <li>j&auml;rgida tervislikke eluviise (piisavalt magada, olla f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne, hoida stress kontrolli all, juua&nbsp;piisavalt vedelikke ja s&uuml;&uuml;a t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku toitu).</li> </ul> <p>Gripi t&uuml;sistuseks v&otilde;ivad olla kopsup&otilde;letik v&otilde;i p&otilde;skkoopap&otilde;letik, &auml;geneda v&otilde;ivad kroonilised haigused. Lastel on peamiseks t&uuml;sistuseks keskk&otilde;rvap&otilde;letik.</p> <p><b>Kuidas kanda n&auml;omaski?</b></p> <p>Kata nina ja suu ning kinnita korralikult pea keskele ja kuklale;&nbsp;</p> <ul> <li>&uuml;lemise serva kummiriba s&auml;ti ninajuure kohale ja alumine serv mugavalt l&otilde;ua alla;</li> <li>maski niiskeks muutumisel vaheta see uue kuiva vastu;</li> <li>kandmise ajal v&auml;ldi maski puudutamist k&auml;tega;</li> <li>maski pealispind v&otilde;ib kanda viirust edasi;</li> <li>p&auml;rast n&auml;omaski eemaldamist viska see &auml;ra ja pese k&auml;ed korralikult seebiga v&otilde;i puhasta alkoholip&otilde;hise k&auml;tepuhastusvahendiga.<br /><br /><br />Foto: Pixabay</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2211Märgistel ja juhenditel on põhjused2019-02-15<p>M&otilde;nikord v&otilde;ib m&otilde;ni juhis v&otilde;i m&auml;rgistus tunduda lausa totter. Loed ja m&otilde;tled, et kes k&uuml;ll sellise lollusega hakkama saaks. Kahjuks on paljud juhised ja m&auml;rgised koostatud alles p&auml;rast juba juhtunud &otilde;nnetusi. Seega, kui tunned, et m&otilde;ni juhis on sinu jaoks liiga totter, siis arvesta, et k&otilde;ik inimesed ei ole &uuml;hesugused, ning m&otilde;ne jaoks v&otilde;ib see olla t&auml;iesti ootamatu uudis.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/2 beebid.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-2 beebid.jpg" alt="Ka k&otilde;ige elementaarsem juhis v&otilde;ib olla vajalik" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2210Hotelli- ja spaatöötajate tervisealased väljakutsed2019-02-14<p>Hotelli ja spaateenuseid kasutades ei m&otilde;tle me kuigi sageli, milliste ametite esindajaid meile toredat kogemust v&otilde;imaldavad ja millised on nende t&ouml;&ouml; ohutegurid.</p> <p><b>Hotellide ja spaade t&ouml;&ouml;alased ohutegurid</b></p> <p>Hotellides ja spaades t&ouml;&ouml;tavad inimesed v&auml;ga erinevatel ametipostidel &ndash; koristajast koka ja juhini. Kuigi t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on nendel ametikohtadel erinevad, &uuml;hendavad k&otilde;iki ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid nagu n&auml;iteks pikad t&ouml;&ouml;tunnid, vahetustega t&ouml;&ouml;, agressiivsed ja ebarealistlike ootustega kliendid, ebakindlus t&ouml;&ouml; osas ning t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaalu puudumine. (1)</p> <p>Paljud majutusasutused on v&auml;ikeettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tab palju naisi ja noori. (2) T&ouml;&ouml;kohad on sageli hooajalised ja ajutised, t&ouml;&ouml;aeg korrap&auml;ratu, palgad v&auml;ikesed ja karj&auml;&auml;riv&otilde;imalused piiratud. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste ning riskide ennetamine on k&otilde;nealuses valdkonnas seega olulisel kohal, sest suur koormus ja pingeline t&ouml;&ouml; p&otilde;hjustavad tihti stressi ja ka s&uuml;ndameveresoonkonnahaiguseid.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohuteguritele lisanduvad ka t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid: f&uuml;&uuml;siline koormus, kokkupuude &auml;rritavate kemikaalidega ja ekstreemsed temperatuurid.</p> <p><b>Kemikaalidest bioloogiliste nakkusteni</b></p> <p>Spaades t&ouml;&ouml;tavad inimesed administraatorist ja turundusspetsialisteist juuksuri, mass&ouml;&ouml;ri, kosmeetiku jt teenuste pakkujateni. Spaade t&ouml;&ouml;tajad puutuvad tihti kokku ohtlike kemikaalidega, mida kasutatakse n&auml;iteks basseinide vee puhastamiseks. Nende ainete valel kasutamisel v&otilde;ib &otilde;nnetus kergesti juhtuda ning selle v&auml;ltimiseks tuleb teada, kuidas end kaitsta ja millised on kemikaalide ohtlikud k&otilde;rvalm&otilde;jud.</p> <p>Kemikaalide ohutuks k&auml;itlemiseks saab infot koguda ohtuskaardilt, kus on ka teave aine kasutamiseks vajalike isikukaitsevahendite kohta, nt millist t&uuml;&uuml;pi peavad olema kindad v&otilde;i hingamisteede kaitsevahendid. Ohutuskaardil on kirjas ka info esmaabi v&otilde;tete ja aine ohutu ladustamise kohta. Selleks tuleb ettev&otilde;tjal t&ouml;&ouml;tajaid koolitada.</p> <p>F&uuml;&uuml;silise koormusega puutuvad igap&auml;evaselt kokku nt mass&ouml;&ouml;rid, kes teevad pidevalt p&uuml;sti seistes rasket t&ouml;&ouml;d pikki tunde p&auml;evas. Lisaks puutub mass&ouml;&ouml;r kokku ka &otilde;lidega, mis v&otilde;ivad nahka &auml;rritada. Oluline on teha puhkepause ja kindlasti ka ruume &otilde;hutada. Klientidega igap&auml;evaselt kokku puutudes on ohuteguriks ka ps&uuml;hholoogiline pinge. Iluvaldkonna teenindajatel lisandub siia loetellu ka bioloogiline ohutegur ehk v&otilde;imalus saada kliendilt m&otilde;ni nakkus. Ajapuudus v&otilde;ib tingida aga vajalike puhkepauside v&otilde;i l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi vahelej&auml;tmise. Mass&ouml;&ouml;ri t&ouml;&ouml; peab &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks olema h&auml;sti planeeritud, tuleb kindlaks m&auml;&auml;rata puhkepausid, t&ouml;&ouml;aeg p&auml;evas, pauside ajal ruume &otilde;hutada.</p> <p><b>Mida saab t&ouml;&ouml;andja teha t&ouml;&ouml;keskkonna parandamiseks?</b></p> <p>Ka ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tajaid vaid &uuml;ks, tuleb l&auml;bi viia riskianal&uuml;&uuml;s, mille k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;andja olulist infot t&ouml;&ouml; ja -keskkonna kohta. Ohtude v&auml;ljaselgitamine v&otilde;imaldab riske v&auml;ltida ja v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;keskkonda puudutavate otsuste tegemisse tasub kaasata t&ouml;&ouml;tajad, sest nendepoolne praktika on hindamatu v&auml;&auml;rtusega. Toetava t&ouml;&ouml;andjaga koosm&otilde;jus s&uuml;nnivad nii otsused, mis s&auml;&auml;stavad t&ouml;&ouml;tajate tervist. T&ouml;&ouml;inspektsioon on tunnustanud parimate praktikatena nt P&auml;rnu hotelli poolt kastusele v&otilde;etud varrega uksekiilu, mis v&auml;ldib puhastusteenindajate sundasendit ja hoiab selja tervist, aga ka Kreutzwald Hoteli lahendust kasutada puhastusaineks vahtu, mis erinevalt aerosoolist ei pihusta kemikaale &otilde;hku.</p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si tegemiseks saab vajadusel kaasata ka ettev&otilde;ttev&auml;lise spetsialisti, kes oskab k&otilde;rvaltvaataja pilguga selgeid soovitusi jagada. Tasuta n&otilde;ustamist pakub ettev&otilde;tetele ka t&ouml;&ouml;inspektsioon. &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks tuleks tegutseda nii ettev&otilde;tte kui indiviiditasandil. T&ouml;&ouml;tajatele sobivamaks saab muuta nii vahetusi kui t&ouml;&ouml;tunde ning vajadusel palgata juurde abij&otilde;udu. Tegeleda tuleb ka klientide v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohasisese ahistamise v&otilde;i v&auml;givallaga. Indiviiditasandil saab ettev&otilde;te pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele lisakoolitusi, sh &otilde;petada vajadusel toime tulema t&ouml;&ouml;stressiga.</p> <p>Loomulikult on oluline aspekt t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silise tervise hoidmine ja j&auml;lgimine. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures tuleb kindlasti l&auml;bi viia tervisekontroll, sest just tema kontrollib, et t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkond ei ohustaks t&ouml;&ouml;taja tervist. Kontrolli k&auml;igus saavad varakult selgeks t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud terviseprobleemid ning arst jagab n&otilde;u, kas t&ouml;&ouml; inimesele sobib.</p> <p>Lisaks tervist s&auml;&auml;stvatele lahendustele on v&auml;&auml;rtuseks ka erinevad t&ouml;&ouml;alased boonused, n&auml;iteks v&otilde;imalus kasutada spordisaali, ujulat v&otilde;i massaažiteenust.</p> <p>Turvaline t&ouml;&ouml;koht algab aga juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppega, mis on olulised ka siis, kui inimene on varem samal ametipostil juba t&ouml;&ouml;tanud. Peale kirjaliku juhendiga tutvumist n&auml;itab kogenud t&ouml;&ouml;taja uuele inimesele, millised on ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted nii endale kui teistele. Nii viimakse end kurssi t&ouml;&ouml;koha n&otilde;uetega ja saadakse turvaliseks t&ouml;&ouml;tamiseks vajalik info.</p> <p><b>Kuidas toime tulla psh&uuml;hhosotsiaalsete ohuteguritega?</b></p> <ul> <li>Pikad ja kaootilised t&ouml;&ouml;tunnid &ndash; &uuml;le vaadata t&ouml;&ouml;graafikud.</li> <li>T&ouml;&ouml; ja eraelu tasakaal &ndash; paindlik t&ouml;&ouml;korraldus, vajadusel lastehoid.</li> <li>Suur t&ouml;&ouml;koormus &ndash; korralduslikud muudatused, t&ouml;&ouml; &uuml;mberkujundamine, osalemine otsuste langetamises.</li> <li>Kontakt klientidega &ndash; turvameetmete parendamine.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et hotellide ja spaade t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisuse parendamiseks on olulised juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, riskide hindamine nii ettev&otilde;tte- kui indiviiditasandil ning t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtustamine ja hoidmine.</p> <p>(1)&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Managing_psychosocial_risks_in_HORECA">https://oshwiki.eu/wiki/Managing_psychosocial_risks_in_HORECA</a></p> <p>(2)&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Eurofound 2005: &bdquo;Hotellid ja toitlustus &ndash; poliitika, probleemid ja tulevik&ldquo;</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2209Tööstress kurnab nii vaimu kui keha2019-02-13<p>2015. aastal Statistikaameti poolt l&auml;bi viidud Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringus nimetati peamiste t&ouml;&ouml;st tingitud vaimsete probleemidena kurnatust, n&auml;rvilisust, t&ouml;&ouml;d h&auml;irivat stressi ja masendust.</p> <p>Me puutume pinge ja stressiga igap&auml;evaselt pidevalt kokku ning tavaliselt tuleme sellega edukalt toime, tundes rahulolu hakkamasaamisest. Kui tegemist on aga pikemaajalise pingeolukorraga v&otilde;i n&auml;iteks t&ouml;&ouml;kiusamisega ja tekib t&ouml;&ouml;stress, siis m&otilde;jutab see meid mitte ainult vaimselt, vaid ka f&uuml;&uuml;siliselt.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi ps&uuml;hhosotsiaalsed tegurid</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stress tekib, kui inimene tajub vastuolu t&ouml;&ouml;keskkonna poolt esitatud v&auml;ljakutsete ja oma toimetulekuv&otilde;imaluste vahel. T&ouml;&ouml;stressi p&otilde;hjused v&otilde;ivad olla erinevad ja s&otilde;ltuvad konkreetsest inimesest ja olukorrast.</p> <p>&bdquo;&Uuml;hele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord v&otilde;ib olla teisele hoopis ergutav. Isikliku elu probleemide t&otilde;ttu v&otilde;ib tavap&auml;raselt j&otilde;ukohane t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne tunduda &uuml;hel p&auml;eval teostamatuna, enesetunnet ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imet m&otilde;jutavad ka kolleegide vahelised suhted,&ldquo; avas t&ouml;&ouml;stressi tekkep&otilde;hjuste tagamaid T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask. &bdquo;Et m&otilde;ista, mis tekitab t&ouml;&ouml;tajate jaoks &uuml;leliigseid pingeid, on oluline hea inimeste tundmine, avatus ja m&auml;rkamine.&ldquo;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;stressi p&otilde;hjustavad kohanemine pidevate muudatustega, t&ouml;&ouml; intensiivsus ja n&otilde;uded ning emotsionaalsus. Oluliseks probleemiks on ka t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hildamine, mida omakorda m&otilde;jutavad &uuml;mbritsev virtuaalne keskkond ja v&otilde;rgustumine. Mitmekesiste ja kiirelt vahelduvate t&ouml;&ouml;de korral ning r&ouml;&ouml;pr&auml;hklemist (<i>multitasking</i>) soodustavas keskkonnas on oluline k&uuml;ll aju kohanemisv&otilde;ime, kuid aega tuleks v&otilde;tta keskendumise ja l&otilde;&otilde;gastumise vaheldumiseks ning mitme asjaga korraga tuleks tegeleda pigem harva,&ldquo; kommenteeris Taimi Elenurm, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog, <i>coach</i> ja EEK Mainor lektor.</p> <p>K&auml;esoleva aasta alguses j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus, mis m&auml;&auml;ratleb t&ouml;&ouml;alaste ps&uuml;hhosotsiaalsete ohuteguritena &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohu, ebav&otilde;rdse kohtlemise, kiusamise ja ahistamise, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastava t&ouml;&ouml;, pikaajalise &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamise, monotoonse t&ouml;&ouml;. Ohufaktoriteks on ka muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist tervist, sealjuures p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p>&bdquo;Mida suurema ja pikaajalisemana t&ouml;&ouml;tajad stressi tajuvad, seda rohkem m&otilde;jutab see nende k&auml;itumist, t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ning f&uuml;&uuml;silist ja vaimset tervist. Tagaj&auml;rjeks on sageli l&auml;bip&otilde;lemine, mis kujuneb v&auml;lja pideva liigse t&ouml;&ouml;stressi tingimustes ja muudab negatiivseks t&ouml;&ouml;ga seonduvad hoiakud,&ldquo; s&otilde;nas Ivask.</p> <p><b>Kuidas stressi &auml;ra tunda?</b></p> <p>Oluline on t&ouml;&ouml;alast stressi &otilde;igeaegselt m&auml;rgata, selle p&otilde;hjustega tegeleda ja vajadusel abi otsida.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;stressi arengut t&ouml;&ouml;kurnatuseks saab kirjeldada kolmefaasilisena,&ldquo; r&auml;&auml;kis Elenurm. &bdquo;Esmalt tajutakse stressi ajutise ja &uuml;letatava vaimse pingena, kus koormus on suur ja t&ouml;&ouml; pingeline, kuid k&otilde;ik on veel kontrolli all. V&auml;ike stress m&otilde;jub ergutavalt ning tempot ja t&ouml;&ouml;hoogu maha v&otilde;tta on seet&otilde;ttu paraku raske. Teises faasis tajutakse emotsionaalse seisundi pikemaaegset muutumist, kus tegutsemistahe ja aktiivsus hakkavad asenduma &auml;rrituse, viha ja pahameelega nii t&otilde;eliste kui kujutlevate asjade p&auml;rast. T&ouml;&ouml; ei suju, olukorrad v&auml;ljuvad kontrolli alt, tehakse ja &ouml;eldakse seda, mida hiljem kahetsetakse, seda eriti pingelisemates olukordades. Tekib vaimne kurnatus ning klientide ja kaast&ouml;&ouml;tajatega suheldakse t&otilde;rjuvalt. Kolmandat faasi iseloomustavad kurbus, masendus, apaatia ja tigedus. Kriis on pikale veninud, j&otilde;uvarud otsakorral ja ka puhkus ei too leevendust. Hoiakud on muutunud, kadunud suutlikkus ja v&auml;henenud tegutsemisv&otilde;ime ning muutuda v&otilde;ib ka inimese isiksus,&ldquo; r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog.</p> <p>T&ouml;&ouml;stressi puhul iseloomustavad vaimse heaolu langust vead t&ouml;&ouml;s, t&ouml;&ouml;ga rahulolu ja p&uuml;hendumise v&auml;henemine, loogika ja otsustusv&otilde;ime langus, halvenev m&auml;lu ja reaktsioonikiirus, raskused nii keskendumisel kui l&otilde;&otilde;gastumisel. Sagedamini esinevad selge p&otilde;hjuseta &auml;revuse, &auml;rrituse, viha, &auml;ngistuse v&otilde;i v&auml;simuse perioodid. Tekib suutmatus end t&ouml;&ouml;le motiveerida ja tulevikusuunal plaane teha.</p> <p>T&ouml;&ouml;stress m&otilde;jutab ka f&uuml;&uuml;silist heaolu &ndash; tekivad peavalu, lihaspinged selja- ja &otilde;lav&ouml;&ouml;tme piirkonnas, seksuaalprobleemid, uneh&auml;ired, s&uuml;dame-veresoonkonna probleemid (nt pisted rinnus, k&otilde;ikuv verer&otilde;hk), k&otilde;huvalu ja seedeh&auml;ired. Organism muutub vastuv&otilde;tlikumaks viirusnakkustele ja kasvab allergiliste reaktsioonide hulk.(1)</p> <p>T&ouml;&ouml;stressis inimene tunneb sageli ka &auml;revush&auml;ireid, depressiooni ning muutuvad ka tema k&auml;itumisharjumused, nt tarvitatakse alkoholi ja m&otilde;nuaineid.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) ning Euroopa Elu- ja T&ouml;&ouml;tingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) andmetel peab ligi 80% juhtidest t&ouml;&ouml;stressi oluliseks probleemiks ning viiendik t&ouml;&ouml;kiusamist ja -v&auml;givalda suureks probleemiks. Sageli on juhile t&ouml;&ouml;taja terviseriskidest olulisemad aga n&otilde;udlikud kliendid ja ajasurve.</p> <p><b>Otseses seoses t&ouml;&ouml;stressiga on t&ouml;&ouml;kiusamine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamise all m&otilde;istetakse seda, kui t&ouml;&ouml;tajat koheldakse pidevalt ja pikemaajaliselt ebameeldival v&otilde;i alandaval viisil ning tal on raske end selle vastu kaitsta. &bdquo;Sageli t&auml;hendab t&ouml;&ouml;kiusamine v&otilde;imu kuritarvitamist, aga ka tagar&auml;&auml;kimist, avalikku alav&auml;&auml;ristamist v&otilde;i oma tegevusega kiusataval t&ouml;&ouml;tegemise raskendamist,&ldquo; selgitas Ivask. Kiusamine v&otilde;ib p&auml;&auml;dida olukorraga, kus n&otilde;utakse tema lahkumisavaldusele &bdquo;vabatahtlikku&ldquo; allkirja.</p> <p>Ahistamine on mis tahes soovimatu s&otilde;naline, mittes&otilde;naline v&otilde;i f&uuml;&uuml;siline k&auml;itumine ja tegevus, mille eesm&auml;rgiks v&otilde;i toimeks on isiku v&auml;&auml;rikuse alandamine, luues h&auml;iriva, &auml;hvardava, vaenuliku, halvustava, alandava v&otilde;i solvava &otilde;hkkonna. Seksuaalse ahistamise korral puudutatakse v&otilde;i &uuml;ritatakse puudutada kolleegi v&otilde;i alluvat inimese tahte vastaselt v&otilde;i tehakse mitte soovitud seksuaalse alatooniga m&auml;rkusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;alase v&auml;givalla ja kiusamise tagaj&auml;rjed on v&auml;ga t&otilde;sised, viies enesehinnangu langusest depressiooni, uneh&auml;irete ja teiste stressiga seotud terviseprobleemideni, mis m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajat veel aastaid peale intsidenti.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste stressi v&auml;ltimisel on oluline ettevalmistus</b></p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestel v&otilde;ib t&ouml;&ouml;leasumisel tarbetut t&ouml;&ouml;stressi tekitada kollektiivi v&auml;hene ettevalmistus nii t&ouml;&ouml;korralduslikus kui hoiakute v&otilde;tmes.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks liikumispuudega inimese t&ouml;&ouml;leasumisel peaks t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi m&otilde;tlema, kas ta p&auml;&auml;seb t&ouml;&ouml;keskkonnas igale poole ligi. Kui ligip&auml;&auml;s m&otilde;nda koosolekuruumi on takistatud, tuleks teavitada ka teisi kolleege ning sinna kohtumisi mitte planeerida,&ldquo; juhatas Ivask.</p> <p>&bdquo;Kuna inimesed ei m&otilde;ista alati erinevaid terviseseisundeid ja erivajadusi, tuleks eelt&ouml;&ouml;d teha ka hoiakute osas. T&ouml;&ouml;andja saab head n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;tukassast ja kindlasti tuleb r&auml;&auml;kida ka inimese endaga, selgitamaks v&auml;lja tema ootused t&ouml;&ouml;andja toele,&ldquo; soovitas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.</p> <p><b>Mida teha, kui tunned t&ouml;&ouml;alast kiusamist?</b></p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;taja tunnetab kiusamist v&otilde;i ahistamist, siis tuleb sellest kindlasti r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;andjat tuleb vastavast olukorrast teavitada ja kokku leppida, kuidas sellega edasi tegeletakse,&ldquo; jagas Ivask n&otilde;u.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjat tuleks teavitada ka kirjalikult, sest r&auml;&auml;kimisest alati ei piisa. T&ouml;&ouml;tajal tasub endal koguda ka v&otilde;imalikult palju t&otilde;endeid kiusamise seikade kohta, n&auml;iteks e-kirjad, Skype&rsquo;i vestlused, fotod, v&otilde;imalike tunnistajate nimed jne,&ldquo; s&otilde;nas konsultant.</p> <p><b>Kuidas tulla toime t&ouml;&ouml;stressiga?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stressi vastu aitavad vaimse tervise edendamine, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskuse arendamine, enesev&auml;&auml;rikuse t&otilde;stmine ja hea f&uuml;&uuml;siline tervis.</p> <p>Elenurm soovitab viha v&otilde;i agressiivsuse puhul m&otilde;elda, kellega koos ja kuidas edasi tegutseda ja m&otilde;elda, mida saab selles olukorras ise &auml;ra teha. &Auml;revuse puhul v&otilde;iks kaaluda, kellega edasisi tegevusi arutada saaks. &bdquo;Kurvameelsus ja/v&otilde;i depressioon on selge m&auml;rk, et tuleb aeg maha v&otilde;tta ja enamasti tulevad t&ouml;&ouml;andjad sellisel puhul vastu,&ldquo; &uuml;tles t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog.</p> <p>Oma tervisest tuleb kindlasti hoolida, j&auml;lgida enesetunnet ja regulaarselt tervist kontrollida. Kui tekib tunne, et ei tule toime, vajate ajutiselt lisatuge v&otilde;i individuaalset t&ouml;&ouml;korraldust, siis tuleks sellest r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;andjaga. Vajadusel pakkuge tuge kolleegidele nende t&ouml;&ouml;alastes probleemides ja v&otilde;tke ka ise abi vastu.</p> <p><b>Abi n&otilde;ustamisest</b></p> <p>T&ouml;&ouml; ja eraelu vahele on piiri t&otilde;mmata sageli keeruline, sest &uuml;ks m&otilde;jutab teist. Iga&uuml;ks saab valida elustiili, milles on v&auml;hem stressifaktoreid nagu suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine, ebatervislik toit, v&auml;hene uni v&otilde;i v&auml;hene liikumine. Stressi p&otilde;hjustavad ka pidev kiirustamine ja mitu samaaegset t&ouml;&ouml;kohta ning kindlasti ei tasu t&ouml;&ouml;d (ka m&otilde;tetes) koju kaasa v&otilde;tta. Vajadusel tasub n&otilde;u k&uuml;sida oma perearstilt, ps&uuml;hholoogilt, ps&uuml;hhiaatrilt v&otilde;i n&otilde;ustajalt.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;stressi puhul h&otilde;lmab t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamine nii individuaalset stressitaluvust, t&ouml;&ouml; kohandamist kui t&ouml;&ouml;keskkonna muutusi. Ta toetab probleemide korral lahenduskeskseid hoiakuid t&ouml;&ouml;koormuse leevendamiseks, t&ouml;&ouml; ja eraelu tasakaalustamiseks ning isiklike probleemide lahendamiseks,&ldquo; tutvustas Elenurm. Abiks on teadveloleku tehnikad, t&ouml;&ouml;stiili n&otilde;ustamine, positiivne &uuml;mbers&otilde;nastamine, enesejuhtimine jt meetodid.</p> <p>Eestis kuulub tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustikku &uuml;le 300 organisatsiooni, kellest ligi 11% kasutavad v&auml;lise n&otilde;ustaja teenust, et l&auml;bi r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tingimusi ning kergemini lahendada probleeme ja arusaamatusi.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;stressi riske diagnoosida dialoogis t&ouml;&ouml;tajatega, vajadusel muuta tingimusi ja pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele vajalikku tuge. Tuleb kuulata, l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja teha, mis v&otilde;imalik. Kindlasti ei tohiks t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale vastanduda,&ldquo; s&otilde;nas Elenurm.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes saab &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;stressi leevendamiseks on oluline ettev&otilde;tte juhtide ja t&ouml;&ouml;tajate valmisolek l&auml;bir&auml;&auml;kimisteks ja tegutsemiseks, et t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;keskkonda muuta. Olulised on j&auml;rjekindlus ja koost&ouml;&ouml;. T&ouml;&ouml;taja tasandil tasub enda vaimu ja keha kuulata ning ohum&auml;rkide esinemisel kindlasti abi otsida.</p> <p>1. Colligan &amp; Higgins, Workplace stress: Etiology and consequences. Journal of workplace behavioral health 2006</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2207Pakiveoettevõte DPD peresõbralikkusest: korraldame lastelaagrit ja hoiame töötajate tervist2019-02-12<p><b>Kullerteenuseid pakkuv ettev&otilde;tte DPD hindab k&otilde;rgelt pere- ja t&ouml;&ouml;elu tasakaalu, korraldades muuhulgas t&ouml;&ouml;tajate lastele laagreid ning makstes vaimse tervise toetust. Personalijuhi Annika Oruaasa s&otilde;nul on oluline l&auml;heneda t&ouml;&ouml;tajatele personaalselt ning nende tagasisidet t&ouml;&ouml;keskkonnale arvesse v&otilde;tta. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja teekond DPDs saab alguse v&auml;rbamisprotsessist, mille k&auml;igus hinnatakse, kuidas potentsiaalne t&ouml;&ouml;taja meeskonda sobitub. Kuna v&auml;rbamine on ennek&otilde;ike v&auml;&auml;rtustep&otilde;hine, siis t&ouml;&ouml;tab DPDs v&auml;ga mitmekesine ja huvitav seltskond - sealt leiab eri vanusegruppides nii karj&auml;&auml;ri alustavaid kui ka juba pikema kogemusega t&ouml;&ouml;tajaid. K&otilde;iki neid &uuml;hendab DPD p&otilde;hiv&auml;&auml;rtus ehk &bdquo;Teeme &auml;ra!&ldquo; suhtumine.</p> <p>DPD jaoks on &auml;&auml;rmiselt oluline t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaal. &bdquo;Kuna tasakaalupunkt on eri t&ouml;&ouml;tajate jaoks erinevas kohas, pakume personaalseid lahendusi,&ldquo; kommenteeris Annika. Selleks kaasatakse t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;protsessi korraldamisse ning k&uuml;sitakse t&ouml;&ouml;tajate ausat ja avameelset tagasisidet. Viimase nelja aasta jooksul on kodut&ouml;&ouml;p&auml;evade ja ainult kodust t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate arv olnud pidevas t&otilde;usujoones. Ka koosolekute ja koolituste planeerimisel arvestatakse lastega t&ouml;&ouml;tajatega, v&otilde;ttes n&auml;iteks arvesse koolivaheaegasid.</p> <p>Viimaste aastate rahuloluuuringutes on t&ouml;&ouml;tajad kiitnud DPD poolset t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaalu v&otilde;imaldamist, lastes&otilde;bralikkust, paindlikkust ja vastutulelikkust. Lapsi on ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatel palju ning neile pakutakse mitmeid p&otilde;nevaid ettev&otilde;tmisi. N&auml;iteks esimesse klassi minevad lapsed saavad ranitsatoetust, j&otilde;ulude ajal saavad lapsed oma j&otilde;ulupaki ning suvel korraldatakse neile lastelaagreid. Laagriidee kasvas v&auml;lja &uuml;he t&ouml;&ouml;taja murest, mida teha suvel kodus igavleva lapsega. DPD hakkaski korraldama koolilaste linnalaagreid, mille maksumusest 2/3 kompenseeritakse.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;taja- ja tervises&otilde;bralik keskkond soodustab kaasam&otilde;tlemist ja loob l&auml;bi uute ideede v&auml;&auml;rtust,&ldquo; &uuml;tleb Annika. Seet&otilde;ttu pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele spordi- ja tervisetoetust ning &uuml;le-eelmisel suvel p&auml;lviti kahel kuul j&auml;rjest SportID k&otilde;ige tervislikuma ettev&otilde;tte tiitel. Lisaks korraldatakse tervisen&auml;dalaid, puuviljakolmap&auml;evi, &uuml;hiseid spordi&uuml;ritusi ning pakutakse ka vaimse tervise toetust. DPD kuulub nende t&ouml;&ouml;andjate hulka, kes maksavad t&ouml;&ouml;taja haiguslehte juba teisest p&auml;evast alates. &bdquo;Teeme k&otilde;ike seda ikka selleks, et v&auml;hendada haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imist ning hoida nii enda kui kolleegide tervist,&ldquo; kommenteeris Annika.</p> <p>DPD toetab soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust: k&otilde;ik samal ametikohal olevad t&ouml;&ouml;tajad saavad sama palka ning ka isasid julgustatakse j&auml;&auml;ma vanemapuhkusele. Ettev&otilde;tte tegevustesse kaasatakse ka lapsehoolduspuhkusel olijaid ning kutsutakse neid k&otilde;ikidele &uuml;ritustele ja koolitustele. Viimasel kilomeetrite kogumise v&otilde;istlusel, mida DPD korraldas kogu Baltikumis, osales DPD Eesti poolt ka &uuml;ks viieliikmeline naiskond, kes koosnes ainult lapsehoolduspuhkusel viibivatest t&ouml;&ouml;tajatest.</p> <p>K&otilde;ik ettev&otilde;tte juhid m&otilde;istavad teema olulisust ning jagavad ise peres&otilde;bralikke v&auml;&auml;rtusi, seega suurimaks v&auml;ljakutseks peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste edendamisel on vahendite leidmine, et k&otilde;ik soovitud tegevused ja meetmed koheselt ellu viia. Seet&otilde;ttu on peres&otilde;bralikkuse edendamise tegevuskava jagatud etappideks ning valitud meetmeid rakendatakse j&auml;rk-j&auml;rgult.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2204Kas lapsevanemad võivad lasteaia katuselt lund rookida?2019-02-11<p><b>Lasteaed kutsus vanemaid appi katuselt lund rookima. Kas vanemad v&otilde;ivad sellist t&ouml;&ouml;d teha v&otilde;i on see liiga ohtlik?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Vabatahtlik t&ouml;&ouml; on positiivne ja &uuml;hiskondlikult kasulik. K&uuml;ll tuleb t&auml;hele panna, et t&ouml;&ouml;tada tuleb ohutult nii palgat&ouml;&ouml;d tehes, vabatahtlikuna abistades kui enda tarbeks n&auml;iteks remonti tehes. Ohutuse tagab n&otilde;uetele vastavate t&ouml;&ouml;vahendite kasutamine, ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete j&auml;rgimine ning kontroll nende t&auml;itmise &uuml;le. Kui t&ouml;&ouml;kohtadel hindab riske ning tagab t&ouml;&ouml;ohutuse t&ouml;&ouml;andja, t&ouml;&ouml;tajad on saanud vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe ning t&ouml;&ouml;d korraldab kogemustega ja vastutustundlik juht, siis vabatahtliku t&ouml;&ouml; juures kiputakse ohutuse tagamist unustama. Tuleb aga meeles pidada, et f&uuml;&uuml;sikaseadused kehtivad ka vabatahtliku t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;st vabal ajal tegutsemise puhul. Nii olekski k&otilde;ige m&otilde;istlikum j&auml;tta eriti just keerulisemad t&ouml;&ouml;d asjatundjatele. Kogenematu inimene katusel pole kindlasti hea lahendus ei talle endale, tema l&auml;hedastele ega juhuslikele m&ouml;&ouml;dujatele.</p> <p>K&otilde;igi vabatahtlikke kaasavate t&ouml;&ouml;de ohutuse tagamiseks tuleb j&auml;rgida ennetusmeetmeid. &Uuml;ksikasjalike suuniste saamiseks soovitame p&ouml;&ouml;rduda asjatundja v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi poole.&nbsp;</p> <p>Katustelt lume puhastamine on k&otilde;rge riskiga tegevus ka spetsialistidele. Enne katuselt ja vihmaveerennidelt lume ja j&auml;&auml; eemaldamist tuleb l&auml;bi m&otilde;elda t&ouml;&ouml;st tulenevad ohud ning v&otilde;tta tarvitusele abin&otilde;ud, et t&ouml;&ouml; tegijad ning k&otilde;rvalised isikud vigastada ei saa. M&ouml;&ouml;dak&auml;ijate kaitseks kukkuva lume ja j&auml;&auml; eest tuleb ohuala m&auml;rgistada ning rakendada abin&otilde;usid, et keegi sinna ei p&auml;&auml;seks. K&otilde;ige parem oleks ohuala piirestada, sest m&auml;rgistus v&otilde;ib t&auml;helepanuta j&auml;&auml;da.&nbsp;</p> <p>Katusele juurdep&auml;&auml;suks tuleb valida sobivad vahendid. Levinud on n&auml;iteks nii korvt&otilde;stukite kui ka k&auml;&auml;rt&otilde;stukite kasutamine. Eelistada v&otilde;iks siiski katuseluukide kaudu katusele juurdep&auml;&auml;semist. Redelit kasutatakse erandjuhul vaid juurdep&auml;&auml;suks, mitte t&ouml;&ouml;tamiskohana, sest redelist kinni hoidmata sellel t&ouml;&ouml;tada ei tohi. Juurdep&auml;&auml;suredel tuleb kinnitada ning see peab olema piisavalt pikk, et ulatuda v&auml;hemalt &uuml;he meetri v&otilde;rra &uuml;le juurdep&auml;&auml;sutasandi. Kasutada tuleb kaitsekiivrit. Tihtipeale ei saa kukkumisohtu kaitsepiirete ja ohutusv&otilde;rkudega v&auml;ltida, seep&auml;rast tuleb ohutuse tagamiseks kasutada ohutusv&ouml;&ouml;d v&otilde;i -rakmeid ning kinnitada need ohutusk&ouml;itega. Nende &otilde;ige kasutamine on v&auml;ljakutse ka v&auml;lja&otilde;ppinud t&ouml;&ouml;tajale, kuid kurbade tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks h&auml;davajalik.&nbsp;&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2203Tööaeg on töö tegemiseks2019-02-08<p>T&ouml;&ouml;aeg on eelk&otilde;ige m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks, muude tegevustega v&otilde;ib tegeleda puhkepauside ajal. &Auml;ra unusta, et m&auml;ngus ei pruugi olla ainult sinu isiklik ohutus!</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/7 t&auml;helepanu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-7 t&auml;helepanu.jpg" alt="T&ouml;&ouml;ajal kogu t&auml;helepanu telefonile p&ouml;&ouml;ramine on ohtlik" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2202Kasuta isikukaitsevahendeid ka lihtsatel töödel2019-02-07<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Ettev&otilde;ttes kaks aastat t&ouml;&ouml;l olnud ehitust&ouml;&ouml;tajat oli&nbsp; juhendatud t&ouml;&ouml;d &otilde;igesti ja ohutult tegema ning talle oli antud n&otilde;utavad isikukaitsevahendid. Ehitust&ouml;&ouml;taja l&auml;ks ilma ohutusrakmete ja kiivrita ehitusj&auml;rgus eramaja katusele, et sealt lumi alla l&uuml;kata. Katusel oli lume t&otilde;ttu libe. T&ouml;&ouml;taja libises ja kukkus katuselt maapinnale. Kukkumise tagaj&auml;rjel sai t&ouml;&ouml;taja kerge ajuvapustuse ehk peap&otilde;rutuse.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Ehitust&ouml;&ouml;taja tegi t&ouml;&ouml;d k&otilde;rgemal kui 2 meetrit maapinnast. Ohutuse tagamiseks tuleb sellisel juhul kanda ohutusv&ouml;&ouml;d v&otilde;i -rakmeid ning kinnitada need ohutustrosside v&otilde;i &ndash;k&ouml;itega. T&ouml;&ouml;tajale olid vastavad isikukaitsevahendid v&auml;ljastatud ning ta oleks pidanud kandma ohutusv&ouml;&ouml;d ja kiivrit, mis on l&otilde;ua alt kinnitatud, et see ei tuleks kukkumise korral peast &auml;ra. T&ouml;&ouml;taja aga rikkus kohustust kanda isikukaitsevahendeid, mida t&ouml;&ouml;andja oli ohutult t&ouml;&ouml; tegemiseks ette n&auml;inud. T&ouml;&ouml;andja oli kohustatud tagama, et t&ouml;&ouml;taja ei tee k&otilde;rgt&ouml;&ouml;d ohutusv&ouml;&ouml;ta ja kiivrita. T&ouml;&ouml;andja pidi lisaks isikukaitsevahendite v&auml;ljastamisele ka kontrollima, et neid kasutatakse ning t&ouml;&ouml;taja teeb t&ouml;&ouml;d nii nagu teda juhendamise k&auml;igus &otilde;petati.</p> <p></p> <p>Foto: Juss Saska</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2200Jaapanlased käisid uurimas, kuidas Eestis vähenenud töövõimega inimesi kaasatakse, arubalased tutvusid e-töötukassaga2019-02-06<p>Jaapani delegatsiooni kuulusid mitmed suurkorporatsioonide esindajad, keda huvitas eelk&otilde;ige millist tuge pakub Eesti T&ouml;&ouml;tukassa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;otsinguteks ja t&ouml;&ouml;l p&uuml;simiseks.</p> <p>Eriti pakkus k&uuml;lalistele huvi, kuidas aidatakse v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestel &uuml;ha digitaliseerivas maailmas hakkama saada ja milliseid arvutikoolitusi sihtr&uuml;hmale pakutakse.&nbsp; Eelmisel aastal osales t&ouml;&ouml;tukassa kaudu erinevatel koolitustel ligi 4000 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest. K&otilde;ige enam just IT alastel koolitustel.</p> <p>Jaanuari keskel k&auml;isid t&ouml;&ouml;tukassa e-lahendustega tutvumas Aruba k&otilde;rged riigiametnikud. T&ouml;&ouml;tukassas tutvustati neile iseteenindusportaali v&otilde;imalusi, <i>online</i> avalduste ning automaatotsuste tegemist.&nbsp; Juba eelmise aasta novembri l&otilde;pust saavad inimesed e-t&ouml;&ouml;tukassas ennast t&ouml;&ouml;tuks registreerida ja t&ouml;&ouml;andjad taotleda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste eest sotsiaalmaksu soodustust. Otsus tehakse automaatselt kui avaldus on esitatud l&auml;bi e-t&ouml;&ouml;tukassa ning ei ole mingeid takistusi inimese t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel.</p> <p>Arendust&ouml;&ouml;dega j&auml;tkatakse, et pakkuda tulevikus rohkem v&otilde;imalusi e-kanalite kaudu t&ouml;&ouml;tukassaga suhelda. Kogu protsess muutub nii kiiremaks ja t&auml;psemaks ja mis peamine &ndash; kliendile lihtsamaks ja mugavamaks. Nii ei pea t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;tud tulema esindusse, vaid saavad endale sobival ajal ja kohas e-t&ouml;&ouml;tukassa kaudu osa taotlusi &auml;ra teha.</p> <p>Nii jaapanlased kui arubalased k&auml;isid Eestis e-Riigi Akadeemia kaudu.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" title="Eesti T&ouml;&ouml;tukassa" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2199Ragn-Sells peresõbralikkusest: Tänases maailmas on igal töötajal vabadus ise defineerida milline on tema pere!2019-02-05<p><b>&Uuml;le 135 aasta tegutsenud pereettev&otilde;te Ragn-Sells on loodud selleks, et hoida puhast elukeskkonda, kus ka j&auml;reltulijatel oleks hea elada. Mida ettev&otilde;ttes peres&otilde;braliku keskkonna loomiseks tehakse, kirjeldab personalijuht Kaire Parve.</b></p> <p>Ragn-Sells on l&auml;bi aegade olnud peres&otilde;bralik ettev&otilde;tte. &bdquo;Meie ettev&otilde;te on loodud selleks, et muuta maailm paremaks paigaks. Perev&auml;&auml;rtuste ja vastutustundlikkuse kandmine on meie DNAs,&ldquo; &uuml;tleb personalijuht Kaire. Peres&otilde;braliku m&auml;rgise pilootprojektis kaasa l&ouml;&ouml;mine andis ettev&otilde;ttele v&otilde;imaluse muuta tegevus veelgi fokuseeritumaks. &bdquo;M&otilde;istsime, et seda perev&auml;&auml;rtusi edendavat kultuuri tahame uhkusega kanda ning on auasi seda ka teistele ettev&otilde;tetele tutvustada,&ldquo; s&otilde;nas Parve.</p> <p>Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad ootavad juhtkonnalt paindlikkust, vastutulelikkust ja inimlikkust. V&auml;ga palju loeb hoiak ja suhtumine, et pere on t&auml;htis. &bdquo;N&auml;iteid on lihtne tuua: kui meie tippjuht koosoleku ajal telefonik&otilde;nele vastab &ndash; vabandades, et tal on kokkulepe t&uuml;trega, kellele lubas k&otilde;ne kaugusel olla &ndash; siis sellest n&auml;evad ka teised t&ouml;&ouml;tajad, et hindame perev&auml;&auml;rtusi p&auml;riselt. Need ei ole pelgalt s&otilde;nad v&otilde;i kuldne m&auml;rgis seinal, see on meie kultuur&ldquo; kirjeldab Parve.</p> <p>T&auml;nap&auml;eva mitmekesises ja paindlikus maailmas on oluline, et Ragn-Sells laseb t&ouml;&ouml;tajatel perekonna ise enda jaoks defineerida. &bdquo;Oleme andnud inimestele vabaduse ise otsustada, keda nad kutsuvad perep&auml;evadele,&ldquo; selgitab Parve. &bdquo;Sirvisin hiljuti lennukis &uuml;hte ajakirja ja silma j&auml;id suurte autotootjate reklaamid, nendelt oli h&auml;sti n&auml;ha, et pere t&auml;hendus on t&auml;naseks muutunud, See ei ole enam ema isa lastega, vaid see v&otilde;ib koosneda erinevatest rassidest, see v&otilde;ib olla samasooline paar, see v&otilde;ib olla noor edukas inimene oma lemmikloomaga, &uuml;ksikvanem lapsega. Selline tolereerimine toob Ragn-Sellis p&otilde;nevaid inimesi, loob usaldust ja perekondlikku kokkuhoidvat &otilde;hkkonda.&ldquo; &nbsp;&bdquo;Pole k&uuml;simustki,&nbsp;kas pere lemmiklooma arstile viimine on t&auml;htis. Oma pereliikme eest hoolitsemiseks leiame alati v&otilde;imaliku aja. Olgu see siis vanaema, keda on vaja erakorraliselt vaatama minna, v&otilde;i laps, kellel t&auml;na hoidjat pole.&ldquo; Lisaks on v&otilde;imalus laps v&otilde;i h&auml;stik&auml;ituvad lemmikloomad t&ouml;&ouml;le kaasa v&otilde;tta.</p> <p>Ettev&otilde;ttes v&auml;&auml;rtustakse v&auml;ga tervist, sest terve t&ouml;&ouml;taja on r&otilde;&otilde;mus ning tahab oma t&ouml;&ouml;s areneda. Arenev inimene on entusiastlik ja siis on juba ettev&otilde;tte head tulemused loomuliku boonusena kaasas. &bdquo;V&auml;ga oluline meie t&ouml;&ouml;tajate valikul ja arengus on roheline m&otilde;tteviis, keskkonnahoidlik suhtumine, taaskasutuse v&auml;&auml;rtustamine. Meid k&otilde;ik seob &uuml;ks maailma parandamisesse uskuv m&otilde;tteviis. Seel&auml;bi hoiamegi teineteist nagu perekonda,&ldquo; &uuml;tleb Parve.</p> <p>Pere, tervis ja keskkonnahoid on olulised m&auml;rks&otilde;nad k&otilde;igi ettev&otilde;tte tegevuste juures. Ettev&otilde;te maksab t&ouml;&ouml;tajatele ka sporditoetust, s&uuml;nnitoetust, matusetoetust ning lapsehoolduspuhkusele minekul tehakse emale v&otilde;i isale kingitus. Ka lapsehoolduspuhkusele minejatega hoitakse kontakti ja soovi korral v&otilde;imaldatakse meeskonnat&ouml;&ouml;s osaleda osalise t&ouml;&ouml;ajaga. Kui vabaneb v&otilde;i luuakse &nbsp;ametikoht, mis v&otilde;iks olla kodus olevale lapsevanemale uueks v&auml;ljakutseks, ei ole lapsehoolduspuhkuse aeg takistuseks karj&auml;&auml;rialasel edasiliikumisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;lt lahkujatega tehakse lahkumisvestlused, mille k&auml;igus uurime, mida ettev&otilde;te saaks veel paremini teha, et oma inimesi v&auml;&auml;rtustada ja hoida. &bdquo;Tuleb lubada oma inimestel soovi korral tiibu sirutada. Samas hoiame s&otilde;bralikke suhteid ja paljudel juhtudel on inimesed &nbsp;peale rohelisema rohu kogemuste saamist v&auml;ljaspool Ragn-Sellsi oma tee meie juurde tagasi leidnud,&ldquo; t&otilde;deb Parve.</p> <p>Ettev&otilde;ttes, kus on palju erinevaid ametikohti, ei ole lihtne &uuml;htekuuluvustunnet tekitada. &bdquo;Suur osa meie t&ouml;&ouml;tajatest on autojuhid, sorteerijad, kes teevad v&auml;ga rasket t&ouml;&ouml;d. Oleme palju panustanud, et nende t&ouml;&ouml; oleks lihtsam ja tervist s&auml;&auml;stvam, et t&ouml;&ouml;tajate kaasad saaksid olla kindlad, et nende kaaslane jaksaks veel ka t&ouml;&ouml;lt tulles laste ja perega tegeleda,&ldquo; kirjeldab Parve. Samas kohanevad t&ouml;&ouml;tajad heade ja paindlike tingimustega v&auml;ga kiiresti. &bdquo;Meil on loomuses soovida &uuml;ha rohkem, samas on oluline inimestele meenutada, mida k&otilde;ike me t&auml;na juba pakume..&nbsp;Vahel on ju nii et kui &otilde;nn on oma &otilde;ue peal, seda ei n&auml;e. M&otilde;istlik on aeg ajalt v&auml;&auml;rtuspakkumine &uuml;le vaadata, kas saaksime samade ressursside juures pakkuda inimestele asju, mis neile rohkem r&otilde;&otilde;mu ja motivatsiooni pakub&ldquo; nendib personalijuht.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Ragn-Sells_Suvep&auml;evad_2019_jooga t&ouml;&ouml;&ouml;tuba.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Ragn-Sells_Suvep&auml;evad_2019_jooga t&ouml;&ouml;&ouml;tuba.JPG" alt="Ragn Sells jooga t&ouml;&ouml;tuba tervele perele" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2198Mida tuleb puhkustekava koostamisel jälgida?2019-02-04<p class="p1"><b><span>Ettev&otilde;ttes koostatakse puhkuste ajakava ning t&ouml;&ouml;andja palus k&otilde;ik puhkusep&auml;evad lisada graafikusse. Kui ma asusin t&ouml;&ouml;le eelmisel aastal 10. augustil, siis mitu p&otilde;hipuhkuse p&auml;eva ma sel aastal saan kasutada? Kas ma ikka pean k&otilde;ik puhkusep&auml;evad, sealhulgas eelmisest aastas j&auml;&auml;nud puhkamata p&auml;evad lisama puhkuste graafikusse? Ma sooviksin &uuml;he osa puhkusest j&auml;tta n.&ouml; varuks, sest ei ole p&auml;ris kindel, kuna ma tahaks puhata.<o:p></o:p></span></b></p> <p class="p2"><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus iga kalendriaasta alguses koostada puhkuste ajakava, et ta saaks planeerida, millal t&ouml;&ouml;tajad puhkuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt eemal on. Seet&otilde;ttu m&auml;rgitakse puhkuste ajakavasse p&otilde;hipuhkus ja kasutamata puhkus. See t&auml;hendab, et puhkuste ajakavva tuleb m&auml;rkida nii k&auml;esoleva aasta kui eelmisest aastast j&auml;&auml;nud kasutamata p&otilde;hipuhkus. Kui Te ei soovi kogu puhkust puhkuste ajakavasse m&auml;rkida, siis selleks tuleb t&ouml;&ouml;andjaga saavutada kokkulepe. Kui t&ouml;&ouml;andja Teie ettepanekuga ei n&otilde;ustu, tuleb lisada ajakavasse kogu puhkus. Poolte kokkuleppel saab puhkuste ajakava aasta keskel muuta. Puhkuste ajakava koostatakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt hiljemaks 31. m&auml;rtsiks.&nbsp;</p> <p class="p1"><span>Kui Te asusite t&ouml;&ouml;le 10. augustil 2018 ning p&otilde;hipuhkust ei kasutanud, siis 2019. aastal saate Te puhata 11 p&otilde;hipuhkuse p&auml;eva 2018. aasta eest (valem on j&auml;rgmine: 28 (v&auml;ljateenitavate p&otilde;hipuhkuse p&auml;evade arv kalendriaastas) / 365 &times; 144 (kalendrip&auml;evade arv 10. augustist 31. detsembrini) = 11,05) ja 28 kalendrip&auml;eva 2019. aasta eest ehk kokku 39 kalendrip&auml;eva. Kui Teile on m&auml;&auml;ratud osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, siis on Teil 2019. aastal &otilde;igus puhata vastavalt 14 (35 / 365 &times; 144 = 13,81) kalendrip&auml;eva 2018 aasta eest + 35 kalendrip&auml;eva 2019. aasta eest = 59 kalendrip&auml;eva.</span></p> <p class="p1"><span><br /></span></p> <p class="p1"><span>Foto: Pixabay</span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2197Peresõbralikud väärtused on töösuhtes aina olulisemad2019-02-04<p><b>Sotsiaalministeeriumi algatatud programmi toel on kolme aasta jooksul peres&otilde;bralikumaks muutumas enam kui 17&nbsp;000 t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkond. Laura Viilup Sotsiaalministeeriumist v&otilde;tab seni tehtu kokku. </b></p> <p>2016. aastal t&ouml;&ouml;tati Eestis v&auml;lja Austria ja Saksamaa eeskujul ning Sloveenia praktilistel kogemustel p&otilde;hinev peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm spetsiaalselt meile sobivana. &nbsp;Selle eesm&auml;rgiks on kaasa aidata peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste juurutamisele organisatsioonides ning juhtida avalikkuse t&auml;helepanu sellele, kui oluline roll on peres&otilde;bralikul t&ouml;&ouml;keskkonnal nii t&ouml;&ouml;tulemustele kui ka t&ouml;&ouml;taja eraelule. Esmalt m&otilde;eldakse t&ouml;&ouml;, pere- ja eraelu &uuml;hitamisest r&auml;&auml;kides automaatselt v&auml;ikeste lastega t&ouml;&ouml;tajatele, kuid teema v&otilde;ib olla sama oluline ka teiste jaoks. T&ouml;&ouml;andjal tasuks vaadata oma t&ouml;&ouml;tajaid terve nende elu perspektiivis, m&otilde;istes ja toetades konkreetse eluetapi tugevusi ja v&auml;ljakutseid.</p> <p>Programmiga alustamisel testiti kava toimimist piloott&ouml;&ouml;andjate peal, kelleks said Statistikaamet, Paulig Grupp, Ragn Sells ja Dimedium. T&auml;naseks on programmi &uuml;lesehitus ning selle raames t&ouml;&ouml;andjaid toetavate konsultantide praktika v&auml;lja kujunenud. 2017. aastal kaasati programmi lisaks 40 ja 2018. aastal 31 t&ouml;&ouml;andjat. Kuna programm on universaalne, sobib see k&otilde;igile t&ouml;&ouml;andjatele olenemata tegevusvaldkonnast, t&ouml;&ouml;andja suurusest v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise viisidest. <br /> Kui esimesel &nbsp;aastal oli programmiga &nbsp;&uuml;hinenud t&ouml;&ouml;andjatest 80% erasektorist ja &uuml;lej&auml;&auml;nud 20% avalikust sektorist, siis teisel aastal suurenes avaliku sektori osakaal 35%-ni. Samuti on ajas muutunud osalevate t&ouml;&ouml;andjate paiknemine piirkonniti. Esimesel aastal oli 75% t&ouml;&ouml;andjatest Harjumaalt, 13% Tartumaalt ja &uuml;lej&auml;&auml;nud mujalt Eestis. Teisel aastal programmiga liitunud organisatsioonidest tegutseb aga enam kui 30% v&auml;ljaspool Harjumaad, mis n&auml;itab, et pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste olulisus kasvab ning j&otilde;uab &uuml;ha laiema hulga t&ouml;&ouml;tajateni.</p> <p>M&auml;rgise programmist lahkuvad t&ouml;&ouml;andjad siis, kui nad on j&otilde;udnud peres&otilde;bralike meetmete iseseisva rakendamiseni. Kuigi l&otilde;plikud m&auml;rgised on kolmel erineval tasemel &ndash; kuld, h&otilde;be ja pronks &ndash; ei t&auml;henda see, et keegi on teisest&nbsp; halvem v&otilde;i parem. See t&auml;hendab, et k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel on soov areneda ning hetkel on nende arenguseis selline, kus nad on j&otilde;udnud vastava taseme tegevusteni. Programmis osalemine aga ei l&otilde;ppe m&auml;rgise saamisega, vaid meetmete rakendamine on kestev arenguprotsess veelgi paremate tulemuste suunas.</p> <p>Eelmise aasta s&uuml;gisel v&auml;ljus programmist pronksm&auml;rgisega n&auml;iteks Baltic Restaurants Estonia AS, mis tuli programmi selleks, et alustada organisatsiooni arendamist peres&otilde;bralikkuse suunal ning v&auml;hese ajaga j&otilde;udis &auml;ra teha palju olulisi asju. N&auml;iteks anti t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus v&otilde;tta isiklike oluliste elus&uuml;ndmuste puhul tasulisi lisapuhkep&auml;evi. Lapsehoolduspuhkusel olevad t&ouml;&ouml;tajad on soovi korral infov&auml;ljas ning on puhkuse ajal oodatud osalema koolitustele ja &uuml;his&uuml;ritustele. T&ouml;&ouml;andja on pakkunud v&auml;lja oma t&ouml;&ouml;tajatele tervisekindlustuse v&otilde;imaluse ning innustab t&ouml;&ouml;tajaid aastas &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva ajal vabatahtliku t&ouml;&ouml;ga tegelema.</p> <p>&Uuml;ks programmis osaleja oli ka h&otilde;bem&auml;rgise p&auml;lvinud Tartu Vangla, mille t&ouml;&ouml; spetsiifikat arvestades v&otilde;ib peres&otilde;bralikkuse arendamine ehk esmapilgul raskestiteostatav tunduda. Tegelikult on see aga igas organisatsioonis v&otilde;imalik: Tartu Vangla puhul t&auml;hendas peres&otilde;braliku keskkonna loomine paindlikkust graafikute koostamisel, sporditoetusi, &uuml;histe &uuml;rituste korraldamist ja t&ouml;&ouml;tajatele oluliste peres&uuml;ndmuste t&auml;histamist.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise saanud ettev&otilde;tte Scoro jaoks algab positiivse ettev&otilde;tte sisekliima loomine juba v&auml;rbamisel, kus tutvustatakse ettev&otilde;tte kultuuri ning tehakse kindlaks, et uus meeskonnaliige jagaks teistega samu v&auml;&auml;rtusi. Lisaks p&otilde;hjalikule infomaterjalile, mis organisatsiooni kultuuri ja traditsioone kirjeldab, saavad nad ka isikliku mentori, kes kohanemisele kaasa aitab. Sealt edasi on juba &uuml;hine ajaveetmine ja teineteisele toeks olemine v&auml;ga loomulik samm, sest meeskonna &uuml;htekuuluvustunne on loodud.</p> <p>Esimese kohaliku omavalitsusena liitus programmiga P&otilde;ltsamaa Vallavalitsus. Kuigi neil on t&auml;naseks k&auml;es alles algm&auml;rgis ja paljud tegevused kokku leppimisel, on kasu n&auml;htav juba praegu. P&otilde;ltsamaa valla alla kuuluvad t&auml;na mitmed enne haldusreformi eraldi tegutsenud piirkonnad. Programmis osalemine ja pere ning t&ouml;&ouml;elu paindlik sidumine aitab kaasa, et koost&ouml;&ouml; ka muus vallas h&auml;sti k&auml;ima l&auml;heks.&nbsp;</p> <p>Programmis osalemine on pikaajaline protsess ning eeldab mitmete osapoolte kaasamist, mis v&otilde;ib tuua kaasa erinevaid takistusi. Suurimad v&auml;ljakutsed on juhtide v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate v&auml;hene seotus, personalijuhi individuaalne vastutus, tegevuskava s&otilde;nastamine ja indikaatorite m&auml;&auml;ramine. Samuti v&otilde;ib keeruliseks osutuda peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste kujundamine laiemalt &uuml;le organisatsiooni ning k&otilde;ikide valitud tegevuste soovitud kujul elluviimine. Need samad v&auml;ljakutsed on tegelikult pea k&otilde;igil organisatsioonidel ning olemas on ka lahendused. Takistustest aitavad &uuml;le saada &nbsp;programmiga kaasnevad koolitused, tugi korraldajate poolt ning head n&otilde;uanded teistelt programmis osalevatelt t&ouml;&ouml;andjatelt.&nbsp;</p> <p>K&otilde;ik konkursil osalenud t&ouml;&ouml;andjad ei ole kahjuks kohe programmi p&auml;&auml;senud, kuna soov on osalistega v&otilde;imalikult palju personaalselt tegeleda ja seet&otilde;ttu on ka ressursid piiratud. K&uuml;ll aga on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad teretulnud j&auml;rgmisel konkursil uuesti osalema ja kui on soov juba praegu alustada ja peres&otilde;bralikke meetmeid rakendama hakata, siis k&otilde;ik materjalid on k&auml;ttesaadavad <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">t&ouml;&ouml;elu</a> lehel. Inspiratsiooni saamiseks tasub seda kindlasti k&uuml;lastada ning teha algust peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja teekonnal.&nbsp;</p> <p>Laura Viilup<br /> Sotsiaalministeeriumi laste ja perekondade osakonna peaspetsialist</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2195Peresõbralik Swedbank pakub lapsehoidu ja premeerib lisapuhkusega2019-01-31<p><b>Ligi 2600 inimesele t&ouml;&ouml;d andva Swedbanki kultuurikandjateks on k&otilde;ik ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad. Personalijuht &Uuml;lle Matt kirjeldab, kuidas ettev&otilde;ttes selline kultuur on loodud ning milliseid v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;tajate hoidmiseks pakutakse.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tte kultuuri alus on inimestest hoolimine ning v&otilde;tame oma t&ouml;&ouml;tajaid just sellistena nagu nad on. Meie t&ouml;&ouml;tajad hindavad k&otilde;rgelt, et j&auml;rgime t&ouml;&ouml;andjana kokkulepitud v&auml;&auml;rtusi ja peame t&ouml;&ouml;tajatele antud lubadusi. T&ouml;&ouml;tajad peavad saama meid usaldada, mis v&otilde;imaldab neil isiklikus elus eesm&auml;rke p&uuml;stitada.&ldquo;</p> <p>Kogu Euroopas r&auml;&auml;gitakse praegu paindlikust t&ouml;&ouml;ajast ja kaugt&ouml;&ouml;st kui kasvavast trendist t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamisel. Swedbankis kehtivad 2017. aasta jaanuarist paindliku t&ouml;&ouml;aja p&otilde;him&otilde;tted, mida saab kasutada kohandatuna konkreetsete ametite t&ouml;&ouml;iseloomust l&auml;htuvalt. See t&auml;hendab paindlikku t&ouml;&ouml;aja algust ja l&otilde;ppu ning v&otilde;imalust k&auml;ia t&ouml;&ouml;ajast &auml;ra t&ouml;&ouml;taja enda v&otilde;i ta pere jaoks oluliste asjatoimetuste tarvis, mis m&otilde;istlikul kasutamisel arvatakse t&ouml;&ouml;aja hulka. Samuti v&otilde;ib p&auml;evasel ajal k&auml;ia trennis.&nbsp;</p> <p>Head tagasisidet on t&ouml;&ouml;tajad andnud t&ouml;&ouml;kohtade laiendamise kohta Eesti erinevatesse piirkondadesse. See annab t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse teha karj&auml;&auml;ri ka Tallinnast v&auml;ljaspool ehk siis kaugt&ouml;&ouml;na. &bdquo;On tore kuulda, et mitmed meie inimesed on kolinud tagasi oma kodukohta,&ldquo; kommenteeris &Uuml;lle. &bdquo;Alates 2017. aastast on Tallinnast v&auml;ljapoole loodud 83 uut t&ouml;&ouml;kohta ja plaanis on neid luua ka edaspidi.&ldquo;</p> <p>Swedbankis r&auml;&auml;gitakse t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaalus hoidmisest ja t&otilde;detakse r&otilde;&otilde;muga, et &uuml;ha rohkem on hakatud vaba aega ka v&auml;&auml;rtustama. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saavad lisapuhkusena viis talvepuhkuse- ja kolm tervisep&auml;eva, mis on heaks v&otilde;imaluseks veeta kvaliteetaega oma l&auml;hedastega v&otilde;i panustada tervise edendamisse. T&ouml;&ouml;tajad on andnud v&auml;ga positiivset tagasisidet seadusest k&otilde;rgemalt tasustatud haigush&uuml;vitisele, milleks on 100%-line keskmise palga suurune h&uuml;vitis 2 &ndash; 8 haigusp&auml;eva eest. Pigem aga pannakse suurt r&otilde;hku haigusi ennetavatele tegevustele. Vaimse tasakaalu ja f&uuml;&uuml;silise tervise hoidmiseks pakutakse erinevaid v&otilde;imalusi: spordi- ja tervise edendamise kompensatsioon, jooga- ja aeroobikatunnid, ps&uuml;hholoogi ja terapeudi v&otilde;imaldamine.</p> <p>Swedbankis hinnatakse k&otilde;rgelt mitmekesisust. Tehakse aktiivselt koost&ouml;&ouml;d erinevate institutsioonidega, et luua t&ouml;&ouml;kohti v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele, r&auml;&auml;gitakse kaasa &uuml;le 50-aastaste inimeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive teemadel ja korraldatakse praktikaprogramme noortele v&otilde;i siis uut ametit omandada soovivatele elukogenud inimestele.&nbsp;</p> <p>Selleks, et toetada vanemapuhkuselt naasmist, on Swedbanki Liivalaia pangamajas spetsiaalselt kohandatud ruumides kaks lastehoiu r&uuml;hma kuni 3-aastastele mudilastele, kuhu vanem saab oma lapsed enne t&ouml;&ouml;p&auml;eva algust mugavalt tuua. Nii ei pea lapsevanemad lasteaiakohtade p&auml;rast muretsema. Lisaks on igati m&otilde;istetav, et pisip&otilde;nnide k&otilde;rvalt soovib ema v&otilde;i isa rohkem isiklikku aega ja soovi korral v&otilde;imaldame osalise t&ouml;&ouml;ajaga v&otilde;i kodust t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust.&nbsp;</p> <p>Kogu organisatsioon peab k&auml;ima &uuml;hte jalga ehk j&auml;rgima samu v&auml;&auml;rtusi. Hea sisekliima aluseks on &uuml;htsetest p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htumine, sest kultuurikandjateks on k&otilde;ik ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Meil see v&auml;&auml;rtuste hoidmine t&otilde;esti toimib &ndash; avatus, lihtsus ja hoolivus on meie igap&auml;evase koost&ouml;&ouml; alustaladeks. See on meie &uuml;hine asi,&ldquo; &uuml;tleb Matt. Seda kinnitab ka meie t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivil s&uuml;ndinud ja erakordselt sooja vastuv&otilde;tu osaliseks saanud video &bdquo;Tule nagu oled&ldquo;, mis on t&auml;is p&auml;ris lugusid meie oma inimestest.&nbsp;</p> <p>Sisekliima tagamisel on oluline ka tugev ja hooliv juhtimiskultuur, mille osaks on n&auml;ha alati inimest tulemuste ja eesm&auml;rkide taga, oskus m&auml;rgata, anda tagasisidet ja tunnustada. Inimeste ja t&ouml;&ouml;rahulolu hoidmises peab olema nii l&uuml;hi- kui pikaajaline vaade. T&auml;htis on pidada kinni antud lubadustest ning olla t&ouml;&ouml;andja v&auml;&auml;rtuspakkumistes j&auml;rjepidev. &bdquo;Kuigi ka meil tekib organisatsioonisiseselt erimeelsusi, p&uuml;&uuml;ame need oma v&auml;&auml;rtustest l&auml;htuvalt kiiresti lahendada,&ldquo; t&otilde;deb &Uuml;lle Matt.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Swedbanki t&ouml;&ouml;tajate keskmine t&ouml;&ouml;staaž on &uuml;ksteist aastat ning pikaajalist t&ouml;&ouml;d ja lojaalsust hinnatakse k&otilde;rgelt. Pikaajalistele t&ouml;&ouml;tajatele tehakse r&otilde;&otilde;mu t&ouml;&ouml;juubeli puhul kingitava reisikupongiga ja n&auml;dalase lisapuhkusega.</p> <p></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Swedbank_Suvine heateo p&auml;ev_HR abis Kosej&otilde;e koolil.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Swedbank_Suvine heateo p&auml;ev_HR abis Kosej&otilde;e koolil.jpg" alt="Swedbanki HR meeskond Kosej&otilde;ue koolil abis" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2196Digitaalse Tööinspektsiooni arendajaks valiti TripleDev ja Trinidad Wiseman2019-01-30<p class="bodytext"><strong>Riik hakkab arendama t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi, mis on abiks ettev&otilde;tjatele turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ja v&auml;hendab j&auml;relevalvega kaasnevat halduskoormust.</strong></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse koost&ouml;&ouml;s valiti riigihanke tulemusena v&auml;lja t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arenduspartnerid. Hanke v&otilde;itsid &uuml;hispakkujana TripleDev O&Uuml; ja Trinidad Wiseman O&Uuml;.&nbsp;T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi loomise esimese etapi eesm&auml;rk on v&otilde;imaldada ettev&otilde;tetel elektroonselt T&ouml;&ouml;inspektsiooniga infot vahetada ning saada tuge oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuskultuuri loomiseks. Infos&uuml;steemi arendamise tulemusena saab riik kiiremini &uuml;levaate t&ouml;&ouml;keskkonna olukorrast ning seel&auml;bi t&otilde;husamalt korraldada t&ouml;&ouml;keskkonna j&auml;relevalvet. Infos&uuml;steem valmib tihedas koost&ouml;&ouml;s ettev&otilde;tetega.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori&nbsp;<strong>Maret Maripuu</strong>&nbsp;s&otilde;nul pannakse sellega alus digitaalse T&ouml;&ouml;inspektsiooni loomisele. &bdquo;Uus infos&uuml;steem toob ettev&otilde;tted ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni teineteisele l&auml;hemale. T&auml;iustub omavaheline infojagamine ning saame ettev&otilde;tetele kiirelt just neile vajalikku n&otilde;u anda,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;&Uuml;hine inforuum aitab luua turvalisemat t&ouml;&ouml;keskkonda, hoida t&ouml;&ouml;tajate tervist ja seel&auml;bi tagada ettev&otilde;tete j&auml;tkusuutlikkust ning konkurentsiv&otilde;imet,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p class="bodytext">Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse juhi&nbsp;<strong>Katrin Reinholdi</strong>&nbsp;s&otilde;nul on arendatav infos&uuml;steem paindlik. &bdquo;Eesm&auml;rk on luua kasutajatele stabiilne ja mugav lahendus, millele on lihtne t&auml;iendavaid funktsionaalsusi juurde lisada. Samuti v&otilde;etakse infos&uuml;steemi arhitektuurilise &uuml;lesehituse juures kasutusele end juba maailmapraktikas t&otilde;estanud konteinertehnoloogia, mille abil saab uuendusi, t&auml;iendusi ja keskkondade seadistamisi efektiivsemalt ja v&auml;iksemate rahaliste vahenditega korraldada,&ldquo; &uuml;tles ta.</p> <p class="bodytext">Hanke v&otilde;itnud arendajate nimel &uuml;tles TripleDev O&Uuml; juhatuse liige&nbsp;<strong>Marek P&otilde;ldeots</strong>: "Meil on heameel anda oma panus e-riigi arengusse sedav&otilde;rd olulises valdkonnas nagu t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisus. Tarkvaras&uuml;steemide abil on v&otilde;imalik efektiivsemalt monitoorida ja maandada t&ouml;&ouml;keskkonna riske ning v&auml;hendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tekkimisv&otilde;imalusi."&nbsp;</p> <p class="bodytext">Loodava infos&uuml;steemi abiga saavad ettev&otilde;tjad t&otilde;husamalt j&auml;lgida ja planeerida oma ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonna ja tervishoiuga seotud tegevusi, neil on &uuml;hes kohas mugav &uuml;levaade riigi ootustest, kohustustest ning soovitustest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse osas.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendamise hankel osales kaheksa pakkujat. Lepingu maht on 1 miljon eurot. Arendust&ouml;&ouml;d algavad veebruaris ning arenduste esimese etapi eeldatav l&otilde;pp on 2020. aasta esimeses kvartalis.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendamist juhivad T&ouml;&ouml;inspektsioon ja Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskus. T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.</p> <p class="bodytext">Lisainfo&nbsp;<a href="https://www.tehik.ee/toeoe/kaeimasolevad-projektid-ja-arendused/teis-toeoeelu-infosuesteem/" target="_blank">https://www.tehik.ee/toeoe/kaeimasolevad-projektid-ja-arendused/teis-toeoeelu-infosuesteem/</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2194Peresõbraliku tööandja märgise programmi saab kandideerida 4. veebruarini 2019-01-30<p><b>4. veebruarini on avatud peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvoor t&ouml;&ouml;andjatele, kes soovivad muuta oma t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguses.</b><b>&nbsp;</b></p> <p class="xnormaallaad2">&bdquo;Hiljutisest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri t&ouml;&ouml;turu-uuringust selgus, et 75% t&ouml;&ouml;tajatest on avatud t&ouml;&ouml;pakkumistele, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andjad peavad &uuml;ha rohkem pingutama, et pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele lisaks v&auml;&auml;rilisele palgale ka peres&otilde;bralikku, turvalist ja paindlikku t&ouml;&ouml;keskkonda,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Paljudes organisatsioonides m&otilde;eldakse t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisest r&auml;&auml;kides automaatselt v&auml;ikeste lastega t&ouml;&ouml;tajatele, kuid teema v&otilde;ib olla sama oluline ka teiste t&ouml;&ouml;tajate jaoks, n&auml;iteks v&otilde;ib olla suurem vajadus toetavale t&ouml;&ouml;keskkonnale vanurit hooldaval t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;i tudengil, kes &otilde;pib ja t&ouml;&ouml;tab samaaegselt.&ldquo;</p> <p class="xnormaallaad2">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis osalenud t&ouml;&ouml;andjate kogemused on n&auml;idanud, et nende t&ouml;&ouml;tajad on konkurentsiv&otilde;imelisemad ja lojaalsemad.</p> <p class="xnormaallaad2">Ministri s&otilde;nul on programmiga liitumise vastu huvi tundnud juba paljud ettev&otilde;tted. &bdquo;Need t&ouml;&ouml;andjad, kes veel kahtlevad, j&otilde;uavad l&auml;hip&auml;evil kenasti taotlusankeedi &auml;ra t&auml;ita.&ldquo;</p> <p class="xnormaallaad2">Programmi on oodatud k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii erasektorist, avalikust kui kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja on v&otilde;tnud eesm&auml;rgiks muuta t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.</p> <p class="xnormaallaad2">Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov selles vallas veelgi enam &auml;ra teha.</p> <p class="xnormaallaad2">K&auml;imasolev taotlusvoor avati eelmise aasta novembris ning kandideerimise t&auml;htaeg oli 31. jaanuar, mida otsustati pikendada 4. veebruarini 2019.</p> <p class="xnormaallaad2">Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi ligi 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja <a href="https://www.f6s.com/ptmmargis2018">kandideerimisankeedi</a> esitanud organisatsioonide hulgast. L&otilde;plikud p<strong>rogrammi p&auml;&auml;sejad selguvad 2019. aasta m&auml;rtsi alguses.</strong><strong></strong></p> <p class="xnormaallaad2">Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS.</p> <p class="xnormaallaad2"><b>Taust:</b></p> <ul> <li>2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt v&auml;lja antava peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud v&otilde;imaluse tunnustada t&ouml;&ouml;andjaid, kes v&auml;&auml;rtustavad head t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ja arvestavad t&ouml;&ouml;tajate pereeluga.</li> <li>Seni on peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud kokku 13 t&ouml;&ouml;andjat. 62 t&ouml;&ouml;andjat omavad algm&auml;rgist, mis t&auml;hendab, et nad osalevad aktiivselt programmis ning rakendavad peres&otilde;bralikke meetmeid, et muuta oma organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.&nbsp;</li> </ul> <ul> <li>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-2,5 aastat s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;andja algsest peres&otilde;bralikkuse tasemest. Programmis suunatakse t&ouml;&ouml;andjad oma tegevusi anal&uuml;&uuml;sima ja p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;tlema, samal ajal pakutakse neile n&otilde;ustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid.</li> <li>Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</li> </ul> <p class="xnormaallaad2">Lisainfo programmi kohta <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil">T&ouml;&ouml;elu portaali veebilehel</a>.</p> <p class="xnormaallaad2"><a href="/redirect/3852">2018. aasta s&uuml;gisel alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad</a>.</p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja visuaal:&nbsp;<a href="http://bit.ly/2xOwnId">http://bit.ly/2xOwnId</a></p> <p class="xmsolistparagraph">Vaata ka 24. jaanuaril toimunud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja inspiratsiooniseminari salvestist.</p> <p class="xmsolistparagraph"><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/avofIuQxWyo" title="Inspiratsiooniseminar" width="560"></iframe></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2193Puhkuse taotlemine lapse koolivaheajaks2019-01-28<p><b>Kasvatan kaheksa-aastast last ning soovime kogu perega minna veebruaris lapse koolivaheajal reisile. Kuidas ma pean korrektselt puhkust taotlema?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus s&auml;testab, et &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust sobival ajal on:</p> <ol> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.&nbsp;</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus &uuml;tleb, et vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, on lapse koolivaheajal &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust. Haridus- ja teadusministeerium on koolivaheaja kehtestanud 25. veebruarist kuni 3. m&auml;rtsini 2019. aastal, mis t&auml;hendab, et lapsevanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, on sel perioodil &otilde;igus kasutada p&otilde;hipuhkust. Kehtestatud koolivaheaegadega on v&otilde;imalik tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel: <a href="https://www.hm.ee/et/koolivaheajad">https://www.hm.ee/et/koolivaheajad</a>.&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koostab ja teeb t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks hiljemalt kalendriaasta esimese kvartali l&otilde;puks ehk 31. m&auml;rtsiks puhkuse ajakava, kuhu on m&auml;rgitud k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate puhkused (t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 69 l&otilde;ige 2). T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib puhkuse ajakava koostada ka varem. &Uuml;ldjuhul tuleb t&ouml;&ouml;tajatel, kellel on t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt &otilde;igus n&otilde;uda neile sobival ajal p&otilde;hipuhkust, oma puhkuse kasutamise soovist teada anda puhkuse ajakava koostamise hetkel. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib puhata enne 1. aprilli, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;andjaga kokkulepe. T&ouml;&ouml;lepingu seaduses on aga eris&auml;te, mille kohaselt kaalub &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust lapse koolivaheajal &uuml;les t&ouml;&ouml;andja &otilde;iguse keelduda puhkuse andmisest enne puhkuse ajakava koostamist ja kinnitamist.&nbsp;</p> <p>Seega t&ouml;&ouml;tajal, kes kasvatab kaheksa-aastast last, on &otilde;igus kasutada p&otilde;hipuhkust lapse koolivaheajal 25. veebruarist kuni 3. m&auml;rtsini isegi siis, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole selleks hetkeks koostanud puhkuse ajakava. Kindlasti peab t&ouml;&ouml;taja aga esitama t&ouml;&ouml;andjale puhkuseavalduse v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva enne puhkust. Kui soovite nimetatud ajal puhata, peate avalduse esitama hiljemalt 10. veebruaril.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2189Peresõbralik tööandja Proekspert: nagu musketärid, üks kõigi ja kõik ühe eest2019-01-25<p><b>2018. aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgisega p&auml;rjatud tarkvaraettev&otilde;tte Proekspert personalijuhi Liis Paemurru s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;elu seadmisel olulisim hoida t&ouml;&ouml; tasakaalus teiste eluvaldkondadega. </b></p> <p>Paemurru selgitab, et ettev&otilde;tte igap&auml;evat&ouml;&ouml;s peetakse silmas, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;rdselt v&auml;&auml;rtuslikud, &otilde;iged ja ettev&otilde;tte arenguks olulised. &bdquo;See on nagu musket&auml;ride deviis, &uuml;ks k&otilde;igi ja k&otilde;ik &uuml;he eest,&ldquo; s&otilde;nab Paemurru.</p> <p>Inimlikud v&auml;&auml;rtused ja kollektiivi &uuml;hine areng on ka Proeksperdi koolitusprogrammi keskmes. &bdquo;Meie koolituss&uuml;steem tugineb paljuski &uuml;ksteisega jagamisel &ndash; kui sa oled milleski hea, &auml;ra j&auml;ta seda vaid endale, vaid anna edasi teistele,&ldquo; selgitab ettev&otilde;tte personalijuht. Inspireerivaid esinejaid kutsutakse ka v&auml;ljastpoolt, kuid tihti on just oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad need, kes teistele uusi teadmisi jagavad, oma m&otilde;tteviise ja t&ouml;&ouml;meetodeid tutvustavad. &bdquo;N&auml;iteks korraldas meie oma disainer k&otilde;igile soovijatele disainm&otilde;tlemise koolitussarja,&ldquo; selgitab Paemurru.</p> <p>Kuigi Paemurru kinnitab, et kontoris ei kontrollita kella, millal t&ouml;&ouml;taja laua taha potsatab v&otilde;i millal lahkub, peab ta oluliseks ka v&otilde;imalust anda t&ouml;&ouml;tajatele vabadus t&ouml;&ouml;tada kontorist v&auml;ljaspool. &bdquo;Meie inimesed t&ouml;&ouml;tavad kontoris, linnas, maal, kohvikus, v&auml;ljaspool Eestit &ndash; kus iganes nad end parasjagu produktiivselt ja loovalt tunnevad,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p>Perev&auml;&auml;rtuste hindamist kinnitab ka suhtumine lapsepuhkust nautivatesse t&ouml;&ouml;tajatesse, neid oodatakse &uuml;his&uuml;ritustele, v&otilde;tavad osa &uuml;histest sporditiimidest ning k&uuml;lastavad kolleege kontoris. Samuti hoitakse h&auml;id suhteid ja kontakti lahkuvate t&ouml;&ouml;tajatega. &bdquo;Meie eesm&auml;rgiks on, et inimene lahkub siit veelgi targemana, kui ta meile tuli,&ldquo; kinnitab Paemurru.</p> <p>Paemurru innustab ka teisigi ettev&otilde;tteid Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgisele kandideerima, kasutades programmi justkui v&otilde;imalusena vaadata oma ettev&otilde;tet korraks k&otilde;rvalseisja pilguga. &bdquo;M&auml;rgis kinnitas meile ja t&ouml;&ouml;tajatele, et liigume &otilde;igel teel,&ldquo; r&otilde;hutab ta.</p> <p></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Proekspert Jake_Farra_0058_pro.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Proekspert Jake_Farra_0058_pro.jpg" alt="Peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;andja Proekspert" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2188Reede2019-01-25<p>Mis p&auml;ev t&auml;na on? Kolmap&auml;ev? Jaanip&auml;ev? Ei, t&auml;na on reede! &Auml;ra unusta t&auml;na koju minna ja end n&auml;dalavahetusel v&auml;lja puhata. Kui aga pead n&auml;dalavahetusel t&ouml;&ouml;d tegema, siis veendu, et tead k&otilde;iki enda &otilde;igusi ja saad ennast piisavalt v&auml;lja puhata.</p> <p>T&ouml;&ouml;- ja puhkeaja kohta saad pikemalt lugeda&nbsp;<a href="/redirect/2628" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/10 Reede.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-10 Reede.jpg" alt="&Auml;ra unusta koju minna ja puhata" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2187Eesti Filharmoonia Kammerkoor püüab kunstnike kollektiivis perekondlikku atmosfääri luua2019-01-24<p><b>Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kujunenud &uuml;heks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. O</b><b>rganisatsiooni igap&auml;evane elu koosneb peamiselt kontserttegevusest nii Eestis kui v&auml;lismaal, ning ebaregulaarsed t&ouml;&ouml;graafikud esitavad peres&otilde;braliku keskkonna loomisele suure v&auml;ljakutse. Juhatuse liige Esper Linnam&auml;gi kirjeldab, kuidas seda siiski teha on p&uuml;&uuml;tud.</b></p> <p><b></b></p> <p>Enne programmiga liitumist peeti meeskonnas mitmeid koosolekuid, kus peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja tunnused ja organisatsiooni hetkeolukord l&auml;bi anal&uuml;&uuml;siti. &bdquo;Ei ole &uuml;letamatuid katsumusi ega takistusi, kui on soov, saab enamikke asju teostada,&ldquo; leiab Linnam&auml;gi.</p> <p><b></b></p> <p>Kontsertide andmine t&auml;hendab ebaregulaarseid t&ouml;&ouml;graafikuid, mis toimuvad nii n&auml;dalavahetustel kui riigip&uuml;hadel. Olenevalt hooajast ollakse kodust tihti eemal pikkadel, intensiivsetel kontsertreisidel. Keskkond, milles tegutsetakse, eeldab maailma tasemel tippkvaliteeti ja t&ouml;&ouml;tajate suurt p&uuml;hendumist. T&ouml;&ouml;aja ebaregulaarsus ning valdkonna tipus olemisega kaasnev pinge m&otilde;jutab l&auml;bi &uuml;ksikisiku samuti tema perekonda.</p> <p>&bdquo;Kuna tegemist on meeskondliku t&ouml;&ouml;ga selle k&otilde;ige otsesemas t&auml;henduses, m&otilde;jutavad indiviidi rahulolu v&otilde;i rahulolematus samuti teisi kollektiivi liikmeid, avaldades omakorda m&otilde;ju meie tegevuse kvaliteedile nii l&uuml;hemas kui pikemas perspektiivis,&ldquo; &uuml;tleb Linnam&auml;gi. T&auml;isv&auml;&auml;rtuslik t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hendamine &uuml;lal kirjeldatud kontekstis on Eesti Filharmoonia Kammerkoorile igap&auml;evane v&auml;ljakutse. &bdquo;Meie visioon on rahulolev t&ouml;&ouml;taja, kes saab end maksimaalselt rakendada professionaalses t&ouml;&ouml;elus ning keda toetab perega &uuml;hisest ajast, tervisest ning liikumisharrastusest lugupidav t&ouml;&ouml;andja,&ldquo; kirjeldab Linnam&auml;gi.</p> <p><b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjana proovitakse olla paindlikud ning anda peale pikki kontsertreise suuremas mahus vabu p&auml;evi. Lisaks arvestada puhkusega suvel ning j&otilde;ulude ajal ning anda vaba p&auml;ev laste iga-aastase kooliaasta alguses. &bdquo;Meie t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalik v&otilde;tta aastas viis tasustatud tervisep&auml;eva, suuname t&ouml;&ouml;tajad regulaarsesse tervisekontrolli ning p&uuml;&uuml;ame vastu tulla t&ouml;&ouml;ajas v&otilde;imalike lapse haigusest tingitud p&otilde;hjustel,&ldquo; kommenteerib Linnam&auml;gi. Oluliseks peetakse ka terviseedendust ning t&ouml;&ouml;tajate kaasamist r&uuml;hmatreeningutele, mis aitavad maandada stressi ning s&uuml;vendavad &uuml;hisosa kollektiivi sees. Lisaks korraldatakse lastele &uuml;ritusi ja makstakse toetusi lapse s&uuml;nni puhul.</p> <p>&Uuml;ks keerulisemaid v&auml;ljakutseid on perekondliku sisekliima loomine oma t&ouml;&ouml;tajate vahel. &bdquo;Kunstikollektiivis ollakse omavahel ka konkurendid ning palju s&otilde;ltub koosseisust, milline on hetke sisekliima olukord,&ldquo; p&otilde;hjendab Linnam&auml;gi. Sisekliimat aitab parandada pidev infovahetus igap&auml;evaselt toimuva suhtes. &bdquo;Perekondlik atmosf&auml;&auml;r on kahtlemata eesm&auml;rk,&ldquo; nendib Linnam&auml;gi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/EFK_KaupoKikkas_Laulasmaa18.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/EFK_KaupoKikkas_Laulasmaa18.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-EFK_KaupoKikkas_Laulasmaa18.jpg" alt="Eesit Filharmoonia Kammerkoor Laulasmaal" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2186Kuidas töötatakse tulevikus?2019-01-23<p>S&uuml;ngemad ennustused &auml;hvardavad, et ligi pooled praegustest t&ouml;&ouml;kohtadest saavad l&auml;hitulevikus automatiseeritud ning t&auml;nu tehisintellekti ja robotite arendamisele ootab miljoneid inimesi ees t&ouml;&ouml;tus. &Otilde;nneks leidub ka helgemaid stsenaariume. N&auml;iteks maailma suurima rahvusvahelise konsultatsiooniettev&otilde;tte Deloitte all&uuml;ksuse Deloitte Insights tehtud anal&uuml;&uuml;si j&auml;rgi&nbsp; t&ouml;&ouml;puudust karta ei tule. K&uuml;ll aga peab olema valmis muutusteks. Rutiinsed t&ouml;&ouml;d automatiseeritakse ning inimesed saavad ennast enam rakendada loovust, uuendusi ja probleemidele lahendamist n&otilde;udvatel ametikohtadel.&nbsp;</p> <p>Positiivsest vaatenurgast l&auml;htudes lubab suurem automatiseerimine kujundada t&ouml;&ouml;tamist &uuml;mber viisil, et inimesed saavad rohkem keskenduda suuremat lisav&auml;&auml;rtust ning eneseteostust pakkuvatele ametitele.&nbsp;</p> <p><b>Mis muutub?</b></p> <p>Deloitte anal&uuml;&uuml;tikud ennustavad, et t&ouml;&ouml; tegemine eraldub aina enam t&ouml;&ouml;kohast ning t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;koht omakorda ettev&otilde;tetest. Heaks n&auml;iteks on siin taksondus. Traditsiooniline taksofirma omas masinaparki ja v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;le inimesed, kes autosid juhtides inimesi transportisid. T&auml;nap&auml;eval vallutavad turge aga Uber v&otilde;i Taxify, kellel puudub autopark, lepingulised t&ouml;&ouml;tajad ja n&ouml; klassikaline t&ouml;&ouml;koht autojuhtidele. Ettev&otilde;te pakub lihtsalt platvormi, mis toob kokku s&otilde;idu vajajad ja jagajad.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/tulevik.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-tulevik.png" alt="Muutuseid esile kutsuvad j&otilde;ud. T&ouml;&ouml;tamise ja t&ouml;&ouml;j&otilde;u &uuml;mberm&otilde;testamine. M&otilde;ju inimestele. M&otilde;ju organisatsioonidele. M&otilde;ju avalikule sektorile" /></a></p> <p>Allikas: Deloitte Insights. Originaalmaterjali leiab <span style="text-decoration: underline;">siit</span> <i>(viide: <a href="https://www2.deloitte.com/insights/us/en/focus/technology-and-the-future-of-work/overview.html">https://www2.deloitte.com/insights/us/en/focus/technology-and-the-future-of-work/overview.html</a>)</i>&nbsp;</p> <p>Selle l&auml;henemise j&auml;rgi on muutused paratamatud ning t&ouml;&ouml;tamise ja t&ouml;&ouml; tegija rolli &uuml;mberm&otilde;testamine juba k&auml;imas. See m&otilde;jutab nii inimesi, kes v&otilde;iksid oma karj&auml;&auml;ri planeerimisel olla senisest paindlikumad, kui ka organisatsioone, kes v&otilde;iksid edu saavutamiseks (v&otilde;i hoidmiseks) v&auml;rskendada oma &auml;rimudeleid. Riigi osaks j&auml;&auml;b toimuvate protsesside toetamine ning reeglite kohandamine.&nbsp;</p> <p><b>Mida toob l&auml;hitulevik Eestile?</b></p> <p>Arenguseire keskuse tellitud ja poliitikauuringute keskuse Praxis elluviidud uuringu andmetel (Eesti t&ouml;&ouml;turg: hetkeolukord ja tulevikuv&auml;ljavaated, 2018) v&auml;heneb 2040. aastaks Eesti rahvaarv 125 000 inimese v&otilde;rra ehk kuni 1 195&nbsp;000 inimeseni ning &uuml;hes sellega v&auml;heneb ka t&ouml;&ouml;ealiste inimeste osakaal rahvastikus. Lisaks oleme Eestis m&otilde;jutatud ka infotehnoloogia arengust, tarbijakesksest &auml;rist ja rahvusvahelisest t&ouml;&ouml;turust. Seega on muudatused ka meil m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatud.&nbsp;</p> <p>Juba praegu on alanud uute t&ouml;&ouml;vormide pealetulek. Need on t&ouml;&ouml;vormid, mis v&otilde;imaldavad suuremat paindlikkust t&ouml;&ouml; tegemise aja, koha ja mahu suhtes. Uuringu (Technopolis Groupi ja Tartu &Uuml;likooli anal&uuml;&uuml;si &ldquo;Tuleviku t&ouml;&ouml; &ndash; uued suunad ja lahendused&rdquo;, 2017) s&otilde;nul on maailm liikumas aina enam projektip&otilde;hise ja iseseisvaid lepingupartnereid h&otilde;lmava t&ouml;&ouml; suunas, kus on keeruline eristada, kas t&ouml;&ouml; tegija on t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i ettev&otilde;tja. Neid uusi suundumisi seostatakse ka neljanda t&ouml;&ouml;stusrevolutsiooni (ehk digirevolutsiooni) m&otilde;istega.&nbsp;</p> <p>N&auml;ited uutest t&ouml;&ouml;vormidest:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja jagamine. T&ouml;&ouml;taja palgatakse &uuml;hiselt t&ouml;&ouml;andjate grupi poolt.</li> <li>T&ouml;&ouml;koha/t&ouml;&ouml;aja jagamine. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;tab konkreetse t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmiseks t&ouml;&ouml;le kaks v&otilde;i enam inimest.</li> <li>Koost&ouml;&ouml;platvormi vahendusel tehtav t&ouml;&ouml;. N&auml;iteks s&otilde;idujagamise teenus.&nbsp;</li> </ul> <p>V&otilde;rgustunud maailmas elamine, mis v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tegijatel tegutseda paindliku graafiku alusel vabalt valitud paigas, loob eeldused ka uut t&uuml;&uuml;pi organisatsioonide esile kerkimiseks. Nende t&ouml;&ouml;korralduses on v&otilde;tmes&otilde;nadeks infotehnoloogiad, kaugt&ouml;&ouml; ning paindlikkus &uuml;lesannete t&auml;itmisel. T&ouml;&ouml;tajad ei pea elama samas linnas v&otilde;i riigis ning koosolekuteruumi asemel suunatakse ettev&otilde;tet projektijuhtimise tarkvara ja videosildade abil. Tavaliselt t&ouml;&ouml;tajale t&auml;hendab see v&auml;hem rutiini ning suuremat vabadust isikliku elu korraldamisel. Miinusena v&otilde;ib sellega kaasas k&auml;ia projektip&otilde;hise elu teatav ebakindlus.</p> <p><b>Milline on T&ouml;&ouml;inspektsiooni roll muutuvas maailmas?</b>&nbsp;</p> <p>Uued t&ouml;&ouml;vormid t&auml;hendavad ka uusi kokkuleppeid, seadusi ja tingimusi. Mida rohkem kaldutakse harjumusp&auml;rastest ning aastatega v&auml;ljakujunenud t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest ja koost&ouml;&ouml;vormidest eemale, seda rohkem on ka meil uusi v&auml;ljakutseid. T&ouml;&ouml;tajate ja ka t&ouml;&ouml;andjate suurem vabadus on kindlasti tervitatav, eriti kui sellega kaasneb m&otilde;lema osapoole rahulolu. Samas on selliste t&ouml;&ouml;suhete puhul palju keerulisem vastutust m&auml;&auml;rata, eriti kui puuduvad pretsedendid ja seadused. Samuti v&otilde;etakse pea igap&auml;evaselt kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis lisaks t&ouml;&ouml;protsesside automatiseerimisele ja lihtsustamisele v&otilde;ivad kaasa tuua t&auml;iesti uusi k&uuml;simusi. Heaks n&auml;iteks seaduste vajadusp&otilde;hisest t&auml;iendamisest oleks pakirobotid, mis Tallina t&auml;navatel ringi vuravad. Pakirobot &uuml;ritab &uuml;lek&auml;igurajal teed &uuml;letada, autojuhid ei tea aga, kas pakirobotile tuleks teed anda, sest robotliikurid lisati liiklusseadusesse alles 2017. aasta juulis, enamus autojuhid on oma load aga palju varem saanud. On paratamatus, et innovatsioon ning ka &otilde;nnetused juhtuvad enne kui vajalikud seadused j&otilde;uavad j&otilde;ustuda.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et traditsiooniline t&ouml;&ouml;keskkond on asendumas infotehnoloogiast kantud mitmek&uuml;lgsemate lahendustega. <b>Soovime, et Eesti inimesed leiaksid siit ajaga kaasas k&auml;ivate seaduste pinnalt v&otilde;imaluse suuremaks vabaduseks ja eneseteostuseks.</b></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2184Tarkvaraettevõte Scoro meelitab töötajaid kontorikoerte ja individuaalse lähenemisega2019-01-22<p><b>2018. aastal sai peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise Scoro Software. Ettev&otilde;tte personalijuht Kadri M&auml;e selgitab, kuidas nad peres&otilde;bralikke v&auml;&auml;rtusi edendavad ning millist rolli peres&otilde;bralikkus ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;kultuuris m&auml;ngib.</b></p> <p>Scoros t&ouml;&ouml;tavad noored ja ambitsioonikad inimesed, kelle ootused t&ouml;&ouml;koha suhtes on k&otilde;rged. Kadri usub, et nooremale generatsioonile on paindlikkus, uuendustele avatus ning t&ouml;&ouml;- ja isikliku elu tasakaal iseenesestm&otilde;istetavad ning t&ouml;&ouml;andjad peavad seda arvesse v&otilde;tma. Scoro p&otilde;hiv&auml;&auml;rtusteks, millest oma igap&auml;evategevuses juhindutakse, on avatus uuendustele, initsiatiivi v&otilde;tmine, detailit&auml;psus, l&auml;bipaistvus ja s&otilde;bralik suhtlemine. &bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja konkursil osalemise m&otilde;te tekkis sellest, et soovisime n&auml;idata ka v&auml;ljapoole k&otilde;ike seda head, millest me Scoro puhul ise teadlikud oleme,&ldquo; kommenteerib Kadri.</p> <p>Scoro t&ouml;&ouml;tajatele korraldatakse koolitusi nii erialastel kui ka muudel &uuml;ldharivatel teemadel. Loengud ja koolitused toimuvad korra kuus meeskonna hommikus&ouml;&ouml;gi raames. Lisaks koos einestamisele kutsutakse k&uuml;lla erinevaid k&uuml;lalislektoreid. N&auml;iteks on k&auml;sitletud teemasid nagu esmaabi, finantskirjaoskuse ABC, tervislik toitumine, vaimne tervis, pr&uuml;gi sorteerimine, jms.</p> <p>Meeskonnaliikmetesse suhtutakse mitte ainult kui t&ouml;&ouml;tajatesse, vaid kui isiksustesse, kellel on lisaks t&ouml;&ouml;le ka eraelu. Scoros korraldatakse pereliikmetele suunatud &uuml;ritusi ning t&auml;histatakse isikliku elu t&auml;hts&uuml;ndmusi nagu abiellumine, lapse s&uuml;nd v&otilde;i kooliminek. T&ouml;&ouml;andja huvi on hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;- ja pereelus valitseks tasakaal. &Otilde;nnelik ja terve t&ouml;&ouml;taja on r&otilde;&otilde;msam, entusiastlikum ja produktiivsem, ta n&auml;itab paremaid tulemusi ning on rohkem motiveeritud.</p> <p>Ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtuste jagamine ning kultuuriline sobivus on ka uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel v&otilde;tmek&uuml;simuseks. Oluline on, et meeskonnaliikmed t&otilde;esti meeldiksid &uuml;ksteisele inimestena, seega v&otilde;etakse v&auml;rbamisprotsessis pikalt aega, et leida parim kandidaat. Ettev&otilde;tte kultuuri kirjeldatakse juba t&ouml;&ouml;kuulutustes ning sobiva t&ouml;&ouml;taja leidmisel hoolitsetakse selle eest, et ta sisseelamine sujuvalt l&auml;heks. Uued t&ouml;&ouml;tajad saavad p&otilde;hjaliku infomaterjali, mis organisatsiooni kultuuri ja traditsioone kirjeldab ning isikliku mentori, kes kohanemisele kaasa aitab. &Uuml;htse meeskonnatunde tekitamiseks ja koost&ouml;&ouml; edendamiseks korraldatakse regulaarselt l&otilde;busaid ettev&otilde;tmisi ja pidusid.</p> <p>Scoros on <i>&ldquo;work hard&rdquo;</i> printsiip asendatud <i>&ldquo;work smart&rdquo;</i> p&otilde;him&otilde;ttega. &bdquo;Iga t&ouml;&ouml;taja on vastutav oma t&ouml;&ouml;tulemuste eest ning usume t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imesse ise oma aega optimaalselt kasutada,&ldquo; selgitab Kadri. &bdquo;Kui keegi soovib k&auml;ia hommikuti trennis, minna lapsega arsti juurde, lahkuda varem, et osaleda &uuml;likooliloengus, v&otilde;i teha reedel l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev, sest ees ootab s&otilde;it suvilasse, on see k&otilde;ik meie jaoks loomuliku elu osa.&ldquo; Senise kogemuse p&otilde;hjal v&otilde;ib kinnitada, et kombinatsioon vastutustundlikud inimesed ja paindlik t&ouml;&ouml;aeg on loonud tulemusterohke t&ouml;&ouml;kultuuri, milles valitseb meelerahu.</p> <p>Olgugi et kontoris viibimine ei ole igap&auml;evaselt kohustuslik, t&ouml;&ouml;tavad inimesed valdavalt siiski seal. Ilmselt on p&otilde;hjus hubases kontorikeskkonnas, millele aitavad kaasa suur puhkeala ning k&ouml;&ouml;k, mis on alati puuviljade ja tervislike sn&auml;kkidega varustatud. T&ouml;&ouml;pausidel saab t&ouml;&ouml;kaaslastega lauatennist m&auml;ngida, diivanil l&otilde;&otilde;gastuda v&otilde;i tavalise t&ouml;&ouml;laua tagant seisulaua juurde kolida. Scoro meeskonda &uuml;hendab armastus loomade, ise&auml;ranis koerte vastu, ja seet&otilde;ttu on kontorisse oodatud ka neljajalgsed s&otilde;brad. Koeraomanikele on loodud lausa eraldi projekt <i>&ldquo;Office Dogs&rdquo;</i>, kus saab kirja panna, kelle koer millal kontorisse tulemas on. Alati on kontorisse oodatud ka t&ouml;&ouml;tajate lapsed.</p> <p>Suurimaks v&auml;ljakutseks peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste edendamisel on ettev&otilde;tte kultuuri s&auml;ilitamine ka kasvufaasis. Ettev&otilde;tte kiire kasv t&auml;hendab paratamatult v&auml;ikese, vahetu ja kiire kommunikatsiooni muutumist enam kirjapanduks ja reguleerituks, kuid teadlikult t&ouml;&ouml;tatakse selle suunas, et Scorole omane siiras ja m&otilde;nusa huumoriga v&uuml;rtsitatud vaba &otilde;hkkond ei kaoks. &bdquo;Inimestevaheline m&otilde;istmine ja positiivsed t&ouml;&ouml;suhted on &uuml;ks peamistest p&otilde;hjustest, miks meie tiimiliikmete s&otilde;nul Scoros hea t&ouml;&ouml;tada on,&ldquo; kommenteerib Kadri.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2183Mida kujutavad endast psühhosotsiaalsed ohutegurid2019-01-21<p class="article-lead"><b>1. jaanuarist j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatus, milles kirjeldatakse uut ohutegurit, mille nimetuseks on ps&uuml;hhosotsiaalne ohutegur. Kas t&ouml;&ouml;andja peab seoses muudatusega t&auml;iendama ka t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor: </i></b>Seadusandja t&auml;psustas ps&uuml;hholoogilise ohuteguri m&otilde;istet ja viis selle vastavusse Euroopa Liidu direktiivides kasutatava terminiga ps&uuml;hhosotsiaalne ohutegur, mis on sisult palju t&auml;psem.&nbsp;</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalne ohutegur seaduse m&otilde;istes on &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastav t&ouml;&ouml;, pikaajaline t&ouml;&ouml;tamine &uuml;ksinda ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.&nbsp;</p> <p>Toon v&auml;lja &uuml;hed olulisemad t&ouml;&ouml;kohal stressi tekitavad tegurid, milleks on:&nbsp;</p> <ul> <li>liiga suur (v&otilde;i ka liiga v&auml;ike) t&ouml;&ouml;koormus;</li> <li>ebam&otilde;istlikud t&auml;htajad;</li> <li>segaselt p&uuml;stitatud t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja ebaselged juhtimisliinid;</li> <li>kui h&auml;sti tehtud t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;taja hinnangul ei tunnustata v&otilde;i ei tunnustata vastavalt tema ootustele;</li> <li>kui puudub v&otilde;imalus kaebusi esitada v&otilde;i kaebuste esitamisel nende lahendamisega ei tegeleta;</li> <li>palju vastutust, kuid v&auml;he kontrolli v&otilde;i otsustusvabadust;</li> <li>mittetoetavad v&otilde;i koost&ouml;&ouml;le mittealtid &uuml;lemused, alluvad v&otilde;i kaast&ouml;&ouml;tajad;</li> <li>kontrolli puudumine oma t&ouml;&ouml;tulemuse &uuml;le;</li> <li>ebakindlus t&ouml;&ouml;, oma positsiooni suhtes, sh t&otilde;rjutus;</li> <li>east, soost, rassist, rahvusest v&otilde;i religioonist tulenevad eelarvamused;</li> <li>v&auml;givalla, hirmutamise v&otilde;i kiusamise v&otilde;imalikkus;</li> <li>ebameeldiv v&otilde;i ohtlik f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml;keskkond;</li> <li>v&otilde;imaluse puudumine oma annete ja v&otilde;imete rakendamiseks;</li> <li>v&otilde;imalus, et v&auml;ike viga v&otilde;i t&auml;helepanu hajumine v&otilde;ivad viia oluliste negatiivsete tagaj&auml;rgedeni.&nbsp;</li> </ul> <p>Kuna muutused t&ouml;&ouml;elus on kaasa toonud uued t&ouml;&ouml;stressorid ehk ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid ja t&ouml;&ouml;tajate koormus selles vallas on oluliselt t&otilde;usnud tuleb neid ka t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvestada. T&ouml;&ouml;stressiga t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;ivad tekkida rasked vaimsed ja f&uuml;&uuml;silised terviseprobleemid. Siinkohal peab t&ouml;&ouml;andja ps&uuml;hhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</p> <p>Ohuteguri hindamine t&ouml;&ouml;keskkonnas eeldab &uuml;priski teadlikku l&auml;henemist, kuid &uuml;ldiselt ei erine suurel m&auml;&auml;ral muude t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite hindamisest. Paljud t&ouml;&ouml;andjad on tegelikult juba aastaid selle ohuteguriga tegelenud, kuid ei oska oma tegevust seostada seaduses nimetatud ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguriga.</p> <p>Seega tuleb esmalt selgeks teha, kas teie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis on nimetatud ohutegurid hinnatud.&nbsp; Kui seda on tehtud, tuleb muuta vaid hinnatava ohuteguri s&otilde;nastust ehk ps&uuml;hholoogiline ps&uuml;hhosotsiaalseks. Kui aga selgub, et m&otilde;ni ohutegur on hindamata j&auml;&auml;nud v&otilde;i on t&ouml;&ouml;korralduses uue seaduse valguses midagi muutunud v&otilde;i ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid pole hoopiski hinnatud, siis tuleb riskianal&uuml;&uuml;si kindlasti t&auml;iendada.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2182Ära astu Lego peale!2019-01-18<p>Kas kiiresti paljajalu &uuml;le t&ouml;&ouml;ala jooksmine on ikka hea m&otilde;te? Kas sokid on head turvajalatsid? Veendu alati, et t&ouml;&ouml;ala oleks korras ning su isikukaitsevahendid ei oleks riiulis, vaid sul seljas.</p> <p></p> <p>Isikukaitsevahendite kohta saad rohkem infot meie portaali <a href="/redirect/443" target="_blank">isikukaitsevahendite teemalehtedel</a>.</p> <p>Hoia korda, hoia ennast!</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/4 lego.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-4 lego.jpg" alt="&Auml;ra astu lego peale, kanna isikukaitsevahendeid" title="Lego ja isikukaitsevahendid" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2181Eeskujulikult peresõbralik Tartu Vangla tunneb töötajate üle uhkust2019-01-15<p><b>Tartu Vangla on peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate hulgas kindlasti eriline &ndash; vanglas t&ouml;&ouml;tamisel on oma spetsiifika, mida t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisel silmas pidada. Tartu Vangla direktor Raini J&otilde;ks selgitab, kuidas sellises asutuses lihtsate vahenditega peres&otilde;bralikkust edendada.&nbsp; </b></p> <p>Tartu Vangla kandvaks v&auml;&auml;rtuseks on p&otilde;him&otilde;te, et hoolitakse oma t&ouml;&ouml;tajatest ja &uuml;ksteisest. T&ouml;&ouml; korraldamisel &uuml;ritatakse v&otilde;imalikult palju iga t&ouml;&ouml;taja soovidega arvestada. N&auml;iteks pakutakse oma t&ouml;&ouml;tajatele paindlikku t&ouml;&ouml;aega ja graafiku koostamist vastavalt nende soovidele. &bdquo;V&auml;ga spetsiifilise asutusena ei saa me kaugt&ouml;&ouml;sse nii loominguliselt suhtuda, et iga&uuml;ks haarab natuke t&ouml;&ouml;d koju kaasa, ent oleme p&uuml;&uuml;dnud v&otilde;imaluse piires inimestele vastu tulla,&ldquo; kommenteerib Raini.</p> <p>&Uuml;ks peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi raames l&auml;bi viidud muudatus puudutas olulist perekondlikku s&uuml;ndmust: lapse s&uuml;ndi. T&ouml;&ouml;andja peab lapsevanemaid meeles &otilde;nnitluskaardiga ja tervitab k&otilde;iki uusi ilmakodanikke v&auml;ikese kingitusega.&nbsp;S&uuml;damlikud on juhtumid, kus siis t&ouml;&ouml;tajad omakorda kingist ja lapsest foto teevad ning ettev&otilde;ttele t&auml;nut&auml;heks tagasi saadavad. Lapsega kodus olnud t&ouml;&ouml;taja naasmisel t&ouml;&ouml;ellu on tal v&otilde;imalus valida, millise koormusega t&ouml;&ouml;tada soovitakse. &bdquo;Ehkki vangla kontekstis v&otilde;ib see uskumatuna k&otilde;lada, siis kui t&ouml;&ouml; iseloom v&otilde;imaldab, v&otilde;ib ka lapse l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;le kaasa v&otilde;tta,&ldquo; nendib direktor.</p> <p>Tartu Vangla jaoks on oluline toetada t&ouml;&ouml;tajate tervise edendamist ja sportlikke eluviise. &bdquo;Ehkki eesk&auml;tt on hea f&uuml;&uuml;siline vorm oluline t&ouml;&ouml;ks, oleme kindlad, et harjumus liikuda ning sellega kaasnev rahulolutunne ei j&auml;&auml; vanglav&auml;ravasse maha, vaid saadab meie t&ouml;&ouml;tajaid ka t&ouml;&ouml;st vabal ajal ning kandub &uuml;le pereellu,&ldquo; kommenteerib Raini. Tartu Vangla t&ouml;&ouml;tajate k&auml;sutuses on t&auml;isvarustuses j&otilde;u- ja treeningsaal, m&otilde;ningatel ametikohtadel arvestatakse treeningud osaliselt t&ouml;&ouml;aja hulka.&nbsp; Kompenseeritakse v&auml;ljaspool vanglat sportimisega seotud kulutusi ning l&uuml;&uuml;akse kaasa erinevatel firmaspordi&uuml;ritustel ja rahvaliiga pallim&auml;ngudes.</p> <p>Vangla hea sisekliima p&otilde;hialuseks on juhtide positiivne suhtumine, vahetu suhtlus ja isiklik eeskuju. Lisaks ametialastele t&ouml;&ouml;v&otilde;itudele t&otilde;stetakse esile kolleegide tublisid spordisaavutusi, kogukondlikke algatusi, m&auml;rgatakse kodanikujulgust ja jagatakse p&otilde;nevaid hobilugusid.&nbsp; &bdquo;Tunneme oma t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le uhkust ja heameelt ning elame neile kaasa ka selles, mis j&auml;&auml;b v&auml;ljaspoole vanglam&uuml;&uuml;ri,&ldquo; &uuml;tleb Raini.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid motiveeritakse laiap&otilde;hjalise paketiga: tulemustasu v&otilde;imalus ja tunnustamise traditsioonid on vaid m&otilde;ned n&auml;ited. Olulisel kohal on ka &uuml;his&uuml;ritused: pere- ja spordip&auml;ev, suvep&auml;evad ja laste j&otilde;ulupidu, lisaks iga struktuuri&uuml;ksuse enda &uuml;ritused. Tulenevalt t&ouml;&ouml; erip&auml;rast pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele ka ps&uuml;hholoogilist n&otilde;ustamist. Erinevate tegevuste kaudu p&uuml;&uuml;takse oma inimestele pakkuda t&ouml;&ouml;keskkonda, kuhu on hea tulla ning kust lahkudes on ka midagi positiivset koju kaasa v&otilde;tta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tartu vangla (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Tartu vangla (1).jpg" title="Tartu vangla" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2180Kas tööandja peab uurima väiksemaid tööõnnetusi?2019-01-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kuulsin, et t&auml;nu seadusemuudatusele ei pea t&ouml;&ouml;andja enam t&uuml;hiseid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi uurima. Mis selles osas t&auml;psemalt muutus?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> <br />&Uuml;kski t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus pole t&uuml;hine. Aasta algusest hakkasid t&otilde;esti kehtima muudatused t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses ja m&auml;&auml;ruses, mis reguleerivad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimist. Muutumatuks aga j&auml;i p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;andja peab uurima k&otilde;iki toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.&nbsp;</p> <p>K&uuml;ll on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;andja kohustused, mis on seotud kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ehk rahvakeeli haiguslehele j&auml;&auml;mist. Kui selline &otilde;nnetus juhtus, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja otsustada uurimise viisi ja toimingute &uuml;le. M&auml;&auml;ruses on toimingute loetelu, mida uurijal tuleb &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolude ja p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamiseks teha. Kerge, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust mitte p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul saab t&ouml;&ouml;andja otsustada, milliseid toiminguid on &otilde;nnetuse asjaolude ja p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamiseks vaja teha ja milliseid mitte.&nbsp;</p> <p>Selliste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused peab t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogule, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja teistele t&ouml;&ouml;tajate esindajatele.&nbsp;</p> <p>Uuest aastast j&otilde;ustunud seadusemuudatuste kohta saab lugeda T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt:<br /><a href="http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/<br /><br /></a><span style="color: #000000;">Foto: Pixabay</span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2179Vajad nõu?2019-01-11<p>Meie jaoks ei ole &uuml;kski k&uuml;simus liiga keeruline ega liiga lihtne. Kui vajad n&otilde;u, k&uuml;si julgelt!</p> <p>Infotelefon:<br />(+372) 640 6000&nbsp;<br />t&ouml;&ouml;p&auml;eviti 9.00-16.30</p> <div class="text_exposed_show"> <p>K&uuml;simused juristidele:<br /><a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a></p> <p>Vihjed rikkumiste kohta:<br /><a href="mailto:vihje@ti.ee">vihje@ti.ee</a></p> <p>&Uuml;ldine aadress:&nbsp;<br /><a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a></p> </div> <p class="align-center"><strong><br /></strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/8 nou.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-8 nou.jpg" /></a></p> <p class="align-center"><strong><br /></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2178Tööinspektsioon: mullu registreeriti 5128 tööõnnetust2019-01-09<p><b>Esialgse statistika kohaselt toimus 2018. aastal Eestis 5128 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 182 juhtumi asjaolud on t&auml;psustamisel. Surmaga l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;l 10 &otilde;nnetust. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile laekus 2718 avaldust.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon registreeris l&otilde;ppenud aastal 5128 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest osade juhtumite asjaolud on veel t&auml;psustamisel. Kergeid &otilde;nnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on j&auml;&auml;nud m&auml;&auml;ramata 11 juhtumi puhul. Mullu kaotas t&ouml;&ouml;l oma elu 10 inimest. Veel &uuml;he surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetuse asjaolud on selgitamisel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv j&auml;&auml;nud varasemaga v&otilde;rreldes samale tasemele. &bdquo;Statistika p&otilde;hjal tuleb nentida, et t&ouml;&ouml;keskkond Eesti ettev&otilde;tetes paraneb iga aastaga vaid m&otilde;ne sentimeetri haaval,&ldquo; t&otilde;des ta. &bdquo;Mullu v&auml;henes veidi nende t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv, mille t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja j&auml;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. T&ouml;&ouml;keskkonna paranemisest paraku aga r&auml;&auml;kida ei saa, sest raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv, mist&otilde;ttu j&auml;ttis oma elu t&ouml;&ouml;d tehes 10 inimest, &ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor. V&auml;him t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtus kalanduse sektoris. Valdkondade vaates on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv v&auml;henenud enim riigikaitses, toiduainetet&ouml;&ouml;stuses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Enim kasvas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse arv kaubanduses, ehituses ja p&otilde;llumajanduses. Maakondlikult juhtus enim &otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal. V&auml;lisriikidest juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes.</p> <p>&nbsp;2017. aastal registreeritud 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest 4058 l&otilde;ppesid t&ouml;&ouml;taja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 t&ouml;&ouml;tajat said raske kehavigastuse ning hukkus kaheksa inimest.</p> <p>&nbsp;1. jaanuarist 2019 muutus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. N&uuml;&uuml;dsest tuleb&nbsp; esitada raport siis, kui juhtus raske v&otilde;i surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;taja j&auml;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul, millega ei kaasnenud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel viibimist.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2177Varjatud ohud toiduainetööstuses2019-01-09<p>Toiduainet&ouml;&ouml;stus on valdkond, mis ei kao ega l&otilde;ppe kunagi. Sinna on alati vaja juurde t&ouml;&ouml;tajaid ning tihtilugu on selles valdkonnas kaadrivoolavus k&uuml;llaltki suur. S&otilde;ltumata ametinimetustest on selle valdkonna inimesed teadlikud, et t&ouml;&ouml;d neile alati j&auml;tkub ning kui &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures midagi ei sobi, v&otilde;ib alati otsida uue t&ouml;&ouml;koha. Kuid selline stsenaarium v&otilde;ib paraku tuua t&ouml;&ouml;tajale ootamatult tervisekahjustused v&otilde;i koguni kutsehaigestumise.</p> <p>Kokad, pagarid, kondiitrid, toiduainete t&ouml;&ouml;tlejad ja operaatorid ning teised selle valdkonna t&ouml;&ouml;tajad puutuvad oma t&ouml;&ouml;s kokku inimese organismile ebasobiva mikrokliimaga (k&otilde;rge v&otilde;i madal &otilde;hutemperatuur, liiga kuiv v&otilde;i niiske &otilde;hk, tuulet&otilde;mbus), raskuste k&auml;sitsi teisaldamisega, sundasendis t&ouml;&ouml;tamisega ning tihti ka korduvate liigutustega. K&otilde;ik need ohutegurid on sagedasemad kutsehaigestumise p&otilde;hjustajad. Nimetatud ohuteguritega puutus kokku ka iidsest ajast eksisteerinud ameti esindaja ehk lihunik , keda me t&auml;nap&auml;eval teame lihameistrina.</p> <p>Tegemist on keskeas naisterahvaga, kes t&ouml;&ouml;tas alates 1990-st v&auml;hemalt seitsme erineva t&ouml;&ouml;andja juures, kuid t&ouml;&ouml; iseloom ja -tingimused olid igal pool sarnased: k&uuml;lmas t&ouml;&ouml;keskkonnas liha t&ouml;&ouml;tlemine, t&uuml;keldamine, pakkimine.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi lihameistri kutsehaigestumise uurimise. Selle k&auml;igus selgus, et t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalane korraldus ettev&otilde;ttes oli puudulik ning kahjuks ei olnud j&auml;rjepidev ega stabiilne. Ettev&otilde;tte oli tellinud v&auml;ga p&otilde;hjaliku t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si ja mille alusel oli koostatud ettepanekud t&ouml;&ouml;keskkonna parandamiseks ja terviseriskide maandamiseks. Kahjuks ei olnud t&ouml;&ouml;andja ise nende ettepanekutega tutvunud ning sinna paberile nad on j&auml;&auml;nudki ilma tegevuskava koostamiseta. T&ouml;&ouml;andja hakkas huvi tundma enda t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si vastu alles p&auml;rast inspektori k&uuml;lastust, sest nagu teada kutsehaigestumise korral tekib t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saada rahalist h&uuml;vitist. Siinkohal mainin, et t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kohustusi t&auml;itis t&ouml;&ouml;andja ise.</p> <p>Ettev&otilde;ttes oli toore liha t&ouml;&ouml;tlemise h&uuml;gieenin&otilde;uetele vastavalt t&ouml;&ouml;ruumide temperatuur 12&deg;C. Lisaks sellele toimus t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine ebamugavas kehaasendis kuna t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomilisusele ei osanud keegi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. Teatud t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudel tuli k&auml;sitsi t&otilde;sta raskusi: lambar&uuml;mpasid, sea poolr&uuml;mbad, veiseribisid ja eri kaaluga kastid. Siinkohal tuletame meelde, et kui &otilde;hutemperatuur v&otilde;i -niiskus ei ole teisaldust&ouml;&ouml;ks sobiv v&otilde;i puudub vajalik ventilatsioon v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tingimused suurema t&otilde;en&auml;osusega p&otilde;hjustada luu-lihaskonna seisundi j&auml;rkj&auml;rgulist ja s&uuml;venevat halvenemist.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei ole kordagi suunanud t&ouml;&ouml;tajat tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. Nii t&ouml;&ouml;tajal kui ka t&ouml;&ouml;andjal puudus &uuml;levaade sellest, kas t&ouml;&ouml;taja tervisesisund lubab tal t&ouml;&ouml;tada lihuniku ametikohal ilma, et see tema tervist kahjustaks. &Otilde;igel ajal avastatud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumine on ravitav ning &otilde;ige ravi korral on v&otilde;imalik v&auml;ltida kutsehaigestumist, millest inimene ei tervene. Sellel t&ouml;&ouml;tajal oli kahjuks diagnoositud juba kutsehaigestumine. Nii kutsehaige ise kui ka t&ouml;&ouml;andja tunnistasid, et olid p&auml;evad, millal ilma valuvaigistita oli kutsehaigel t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine v&otilde;imatu ning vaatamata kutsehaigust diagnoosinud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitustele t&ouml;&ouml;tab kutsehaige samal t&ouml;&ouml;kohal ka t&auml;na.</p> <p>Sellest loost v&otilde;ib j&auml;relda v&auml;ga olulised &otilde;petuss&otilde;nad:</p> <ol> <li>Kui ettev&otilde;tte ostab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si korraldamist teenusena sisse, siis t&ouml;&ouml;andja peab tutvuma ka selle sisuga.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si alusel tegevuskava koostamine on esimene samm tegevustest, mis on suunatud terviseriskide maandamiseks v&otilde;i elimineerimiseks. Seega dokument peab olema hoolikalt l&auml;bim&otilde;eldud ning t&ouml;&ouml;andja peab olema sellest ka teadlik.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et t&ouml;&ouml;taja oleks juhendatud sel moel, et ta oleks teadlik madala &otilde;hutemperatuuriga tingimustes t&ouml;&ouml;tamisel tekkida v&otilde;ivatest terviseriskidest ning nende v&auml;ltimise abin&otilde;udest.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomilisust ning t&ouml;&ouml;koht peab olema t&ouml;&ouml;tajale sobilik arvestades tema soolisi ja ealisi ise&auml;rasusi.</li> <li>Raskuste k&auml;sitsi teisaldamist k&uuml;lmas t&ouml;&ouml;keskkonnas peab viima miinimumi.</li> <li>Ei tohi eirata tervisekontrolli n&otilde;uet.</li> </ol> <p></p> <p><span>J&auml;tkame 2019. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Igas artiklis oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</span></p> <p><span><br /></span></p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2176Tööinspektsiooni infohommikud ja ümarlauad2019-01-08<p>2019. aastal j&auml;tkab T&ouml;&ouml;inspektsioon infohommikute ja &uuml;marlaudade korraldamist &uuml;le Eesti. See on suurep&auml;rane v&otilde;imalus saada lisainfot erinevatel ja t&auml;htsatel teemadel.&nbsp;</p> <p><br />&Uuml;rituste korraldamist finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "T&ouml;&ouml;h&otilde;ivet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine 2014-2020". <br /><br />Kui soovite rohkem teavet t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;suhete teemal, saate endale tellida T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt v&auml;lja antava T&ouml;&ouml;elu ajakirja. Ajakirjaga liitumiseks t&auml;itke <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/" target="_blank">liitumisankeet</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni teavitus&uuml;rituste kalendri leiate t&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt:&nbsp;<br /><a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/infohommikud/" target="_blank">http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/infohommikud/&nbsp;<br /></a></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2175Mida tähendab leppetrahv töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest2019-01-07<p><b>T&ouml;&ouml;andja pakub mulle seoses t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra t&otilde;usuga 1. jaanuarist allkirjastamiseks t&ouml;&ouml;lepingu lisa, kus on teise tingimusena kirjas, et ta s&otilde;lmib minuga leppetrahvi kokkuleppe t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest kuni 10&nbsp;000 eurot. T&ouml;&ouml;andja v&auml;idab, et kui ma alla ei kirjuta, siis saan ma ikka 500 eurot t&ouml;&ouml;tasu, mitte 540 eurot kuus. Kas ma pean sellise ettepanekuga n&otilde;us olema ja kuidas sellises olukorras k&auml;ituda? </b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu tingimusi saab &uuml;ldjuhul muuta ainult poolte kokkuleppel, kuid esitatud k&uuml;simuste puhul tuleb eraldi vaadelda t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;raga seotud tingimust ja leppetrahvi kokkuleppe ettepanekut.</p> <p>Vabariigi Valitsus kehtestas sotsiaalpartnerite kokkuleppe tulemusel 2019. aastast t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;raks t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 540 eurot kuus. See t&auml;hendab, et alates 1. jaanuarist ei saa ega tohi t&ouml;&ouml;tajale v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu maksta, isegi kui t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmist ei allkirjastata. Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;tkaks 500 euro maksmist, tekib t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ude esitamiseks t&ouml;&ouml;andjale ning lisaks v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda selle n&otilde;udega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse.</p> <p>Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra muutmisel v&otilde;i uute laiendatud kollektiivlepingute kehtima hakkamisel, mille alusel t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus saada k&otilde;rgemat t&ouml;&ouml;tasu, ei pea t&ouml;&ouml;andja s&otilde;lmima iga t&ouml;&ouml;tajaga t&auml;iendavat t&ouml;&ouml;lepingu lisa, vaid piisab t&ouml;&ouml;tajate teavitamisest n&auml;iteks e-kirjaga v&otilde;i teatega k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele k&auml;ttesaadavas infos&uuml;steemist. Oluline on, et t&ouml;&ouml;tajateni see info j&otilde;uaks.</p> <p>Hoopis teine teema on aga viidatud leppetrahvi kokkuleppega. 1. jaanuarist j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse uus s&auml;te, mis annab t&otilde;esti t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse (mitte kohustuse) kokku leppida leppetrahvi rakendamises juhul, kui &uuml;ks v&otilde;i teine pool rikub talle seoses t&ouml;&ouml;tervishoiu v&otilde;i t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmisega pandud kohustusi.</p> <p>Leppetrahvi kokkulepe saab s&uuml;ndida ainult t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja omavaheliste l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel ehk m&otilde;lemad pooled peavad &uuml;heselt m&otilde;istetavalt aru saama, miks nad selle kokkuleppe s&otilde;lmivad ning milliste rikkumiste korral ja kuidas saab leppetrahvi teiselt poolelt sisse n&otilde;uda.</p> <p>Selleks, et leppetrahvi kokkulepe &uuml;ldse kehtiks, peavad olema t&auml;idetud j&auml;rgmised eeldused:</p> <ol> <li><b>Pooled on kokkuleppe s&otilde;lminud kirjalikult</b>, st paberkandajal omak&auml;elise allkirjaga v&otilde;i elektrooniliselt digitaalallkirjastatult.</li> <li><b>Kokkulepe on s&otilde;lmitud heauskselt ja m&otilde;lemale poolele arusaadavalt</b>, st kokkuleppes m&auml;&auml;ratakse kindlaks nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja tegevused, mida saab k&auml;sitada t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumisena ja mis v&otilde;ivad kaasa tuua ohu t&ouml;&ouml;taja tervisele.</li> <li><b>Tegemist ei ole t&uuml;&uuml;ptingimusega, mis rakenduks automaatselt k&otilde;igile ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatele</b> ehk pooled on pidanud leppetrahvi k&uuml;simuses eelnevalt l&auml;bir&auml;&auml;kimisi.</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajat eelnevalt juhendanud ja v&auml;lja &otilde;petanud l&auml;htudes t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse n&otilde;uetest</b> (hilisema vaidluse korral peab see tegevus olema t&otilde;endatav).</li> <li><b>Kokkulepitud leppetrahv ei ole ebam&otilde;istlikult suur. </b>Siinjuures tuleb arvestada, et seadus piirab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imalust n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt leppetrahvi, s&auml;testades, et leppetrahv ei tohi &uuml;letada t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;andjalt tema rikkumiste korral n&otilde;utava leppetrahvi suurus on aga kokkuleppe k&uuml;simus ning selles osas seadusandja piire ei sea. Siiski hinnatakse vaidluse korral ka t&ouml;&ouml;andjalt n&otilde;utava leppetrahvi suuruse m&otilde;istlikkust.</li> </ol> <p>Kui kasv&otilde;i &uuml;ks nendest tingimustest on t&auml;itmata, v&otilde;ib leppetrahvi kokkulepe olla algusest peale t&uuml;hine.</p> <p>Soovitame t&ouml;&ouml;tajal, kes t&ouml;&ouml;andjalt sarnase ettepaneku sai kindlasti vastata ja selgelt v&auml;ljendada, et Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rusega kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast tuleb l&auml;htuda ka kokkuleppe mittes&otilde;lmimisel. Leppetrahvi kokkuleppe osas aga selgitada, kas ollakse valmis t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse asuma v&otilde;i &ouml;eldakse selgelt, et ei soovita leppetrahvi kokkulepet s&otilde;lmida, v&otilde;imalusel selgitades, miks seda ei soovita.</p> <p></p> <p><a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/infohommikud/" target="_blank">F</a>oto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2174Töökeskkonna ohutegurid2019-01-04<p>Kas t&ouml;&ouml;andja r&auml;&auml;kis sulle, milliste ohtudega sa t&ouml;&ouml;l kokku v&otilde;id puutuda? V&otilde;i l&auml;ksid otsisid internetist, miks silmad kipitavad ja nina s&uuml;geleb? Kui t&ouml;&ouml;andja sulle ohtudest ei r&auml;&auml;gi ega isikukaitsevahendeid ei taga, v&otilde;ib ta hea t&ouml;&ouml;taja kaotada.</p> <p></p> <p>Erinevate ohutegurite kohta leiad rohkem infot <a href="http://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid" target="_blank">siit</a>.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/3 Asbest.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-3 Asbest.jpg" alt="Asbest, t&ouml;&ouml;ohutus, ohutegurid, lahkumisavaldus" /></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2172Muutus tööõnnetustest teavitamise kord2019-01-02<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus ning selle alusel kehtestatud mitmed m&auml;&auml;rused muutusid 1. jaanuarist 2019.a. Muutus ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm.</strong></p> <p class="bodytext">Kui seni tuli t&ouml;&ouml;andjal esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile raport k&otilde;igi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusjuhtumite kohta, siis alates 1. jaanuarist tuleb esitada raport vaid juhul, kui juhtus raske v&otilde;i surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;taja j&auml;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul, millega ei kaasnenud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel viibimist.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;andja alustab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimist s&otilde;ltumata kehavigastuse raskusest ja ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse m&auml;&auml;ramisest. Uurimist tuleb alustada viivitamata, kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. Kui kergele t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusele t&ouml;&ouml;taja ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ei j&auml;rgnenud, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus otsustada uurimise viisi ja toimingute &uuml;le. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab meelde, et ka k&otilde;iki kergeid &otilde;nnetusi peab t&ouml;&ouml;andja uurima, sest iga uurimise eesm&auml;rk on v&auml;listada sarnaste &otilde;nnetuste kordumist edaspidi. T&ouml;&ouml;andja registreerib k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja kutsehaigestumised ning teeb sellekohased andmed, sealhulgas uurimise tulemused teatavaks kannatanule, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogule, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja teistele t&ouml;&ouml;tajate esindajatele.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;andja esitab raporti kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Raporti uus vorm on avaldatud Riigi Teatajas:&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1051/2201/8016/VV_75m_lisa2.pdf" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1051/2201/8016/VV_75m_lisa2.pdf#</a></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon uurib vajaduse korral t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja kutsehaigestumisi. T&ouml;&ouml;inspektsioon ei uuri t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetlus on l&otilde;ppenud, uurib T&ouml;&ouml;inspektsioon surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, raske tervisekahjustusega l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete eiramise t&otilde;ttu (KarS &sect; 197), ja vajaduse korral t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete eiramise t&otilde;ttu (KarS &sect; 198).</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatusi saab lugeda siit:&nbsp;<a href="http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2171Lapsehoolduspuhkuse ajal töötamine2018-12-31<p><b>J&auml;in lapsehoolduspuhkusele, aga soovin lapse k&otilde;rvalt osalise koormusega t&ouml;&ouml;l edasi k&auml;ia. Kas see on v&otilde;imalik? </b></p> <p>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b><i> </i>Lapsehoolduspuhkuse eesm&auml;rk on anda t&ouml;&ouml;tajale vaba aega lapse kasvatamiseks. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt keeldub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemisest, kui ta kasutab puhkust. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja ei saa juriidiliselt olla &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures samal ajal nii lapsehoolduspuhkusel kui ka t&ouml;&ouml;tada. K&uuml;ll aga saab t&ouml;&ouml;taja lapsehoolduspuhkuse katkestada ning t&ouml;&ouml;tada t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud tingimustel. Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest peab t&ouml;&ouml;taja 14 kalendrip&auml;eva ette teatama, kui pooled ei ole kokku leppinud l&uuml;hemat t&auml;htaega.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg, kuid ta soovib t&ouml;&ouml;tada osalise ajaga, v&otilde;ib lepingut muuta. Muudatused v&otilde;ivad olla ka t&auml;htajalised (nt lepivad pooled kokku, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab teatud kuup&auml;evani 4 tundi p&auml;evas ja 20 tundi n&auml;dalas ning kuup&auml;eva saabumisel kehtivad endised t&ouml;&ouml;lepingu tingimused). T&ouml;&ouml;lepingut saab muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;koormuse muutmisega peab n&otilde;us olema ka t&ouml;&ouml;andja.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab samal ajal olla lapsehoolduspuhkusel ja t&ouml;&ouml;tada teise t&ouml;&ouml;andja juures. Sellisel juhul on ta ettev&otilde;ttes A lapsehoolduspuhkusel ning s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu ettev&otilde;ttega B. Kui lapsehoolduspuhkus l&otilde;peb, on t&ouml;&ouml;tajal kohustus naasta t&ouml;&ouml;le ettev&otilde;ttesse A.&nbsp;</p> <p>Lisaks on v&otilde;imalik lapsehoolduspuhkuse ajal osutada teenust v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu (nt k&auml;sundus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu) alusel. Teenust v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja osutada ka sellele ettev&otilde;ttele, kus t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;lepingu alusel lapsehoolduspuhkusel. Kui tegemist on samasuguse t&ouml;&ouml;ga, mida tehakse ka t&ouml;&ouml;lepingu raames ning isik allub t&ouml;&ouml;andja korraldustele, t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;andja ruumides ja t&ouml;&ouml;andja vahenditega, siis tuleb s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping. Kui tegemist on t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega, tuleb t&ouml;&ouml;tajal lapsehoolduspuhkus katkestada ja t&ouml;&ouml;tada t&ouml;&ouml;lepingu alusel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab vanemah&uuml;vitise saamise ajal, tuleb j&auml;lgida teenitavat tulu. Vanemah&uuml;vitise v&auml;henemise v&auml;ltimiseks peab &uuml;hes kuus saadav tulu olema 2019. aastal v&auml;iksem kui 1659,90 eurot. Kui tulu j&auml;&auml;b alla selle piirm&auml;&auml;ra, siis vanemah&uuml;vitis ei v&auml;hene.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2170Suured nupud2018-12-28<p>Mida teevad suured nupud masina k&uuml;ljes? Kuhu v&otilde;ib oma k&auml;e pista? Mis suunas liigub saeketas? Enne masinatega t&ouml;&ouml;tamist tuleks alati t&ouml;&ouml;ohutuse koolitus l&auml;bi viia ning masina kasutusjuhendiga tutvuda. <br />Kliki <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/juhendamine-ja-valjaope-tookohal">siia</a>, et saada juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta rohkem infot.</p> <address><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/1 suur nupp.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-1 suur nupp.jpg" /></a></address>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2168Arvamuslugu: Juht, sa oled tähtsam kui perearst2018-12-27<p>Laenan sissejuhatuseks lause Estraveli juhilt Anne Samlikult: &ldquo;Juhi k&otilde;ige suurem v&auml;ljakutse on hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;taja oleks p&auml;evas v&auml;hemalt kaks korda &otilde;nnelik &ndash; t&ouml;&ouml;le tulles ja t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minnes.&rdquo;</p> <p>Civitta ja Sotsiaalministeeriumi koost&ouml;&ouml;s veame juba mitmendat aastat peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi, et innustada ja juhendada Eesti organisatsioone nende teekonnal olemaks paremad t&ouml;&ouml;andjad. Projekt annab v&otilde;imaluse organisatsioonidel l&auml;bi m&otilde;elda k&uuml;mneid v&otilde;i tegelikult isegi sadu erinevaid tegevusi, mille abil oma t&ouml;&ouml;keskkonda t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks muuta. K&otilde;igil neil on oma kasu ja m&otilde;ju, kui neid rakendada l&auml;bim&otilde;eldult ning j&auml;rjepidevalt.&nbsp;</p> <p>Aga...., &uuml;hestki meetmest pole tegelikult kasu, kui juht ei pea oma t&ouml;&ouml;tajatest lugu, kui juhi suhtlusstiil on kritiseeriv ja alandav v&otilde;i ahistav. V&auml;idetavalt tunneb suur osa t&ouml;&ouml;tajatest, et k&otilde;ige suurem t&ouml;ine stressiallikas on nende otsene &uuml;lemus. Samas on t&otilde;en&auml;oliselt &auml;&auml;rmiselt v&auml;he neid juhte, kes hommikuti t&ouml;&ouml;le tulles seavad endale eesm&auml;rgiks t&ouml;&ouml;tajate elu ebameeldivaks muutmise. Sellest hoolimata kohtleme me juhtidena tihti oma t&ouml;&ouml;tajaid erinevalt, kui oma perekonda ja s&otilde;pru.&nbsp;</p> <p>Vaatame siis peeglisse. Kas v&otilde;ib olla, et hoolimata investeeringutest, mida me juhtidena teeme t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisse &ndash; uus kontor, sporditoetused, puuviljad, mass&ouml;&ouml;rid, firma poolt korraldatud peod ja uhked v&auml;lismaised suvep&auml;evad - oleme &uuml;hed lahjad juhid, kui suhtume t&ouml;&ouml;tajatesse kui asjadesse, mitte kui inimestesse, kes on sarnased meie perele ja s&otilde;pradele?&nbsp;</p> <p>Olgem ratsionaalsed ja investeerime sinna, kus investeering k&otilde;ige rohkem tagasi toob. Investeerime enda ja oma kaasjuhtide suhtlusoskusesse ning v&otilde;imaldame t&ouml;&ouml;tajatel tulla t&ouml;&ouml;le r&otilde;&otilde;msalt, teha t&ouml;&ouml;d toetavas &otilde;hkkonnas, l&otilde;petada t&ouml;&ouml;p&auml;ev hea tujuga, et lasta positiivsetel emotsioonidel end&nbsp; t&ouml;&ouml;v&auml;liselt taastoota.&nbsp;</p> <p>Me oleme olulisel kohal t&ouml;&ouml;tajate sotsiaalses suhtlusv&otilde;rgustikus ja m&otilde;nikord k&otilde;ige olulisem osa sellest. See t&auml;hendab, et meie m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja heaolule ja tervisele on v&auml;hemasti sama suur, kui inimese perearstil. Seega on meil ainulaadne positsioon, et m&otilde;jutada positiivselt oma meeskonna k&auml;ek&auml;iku ja &uuml;ldist heaolu.&nbsp;</p> <p>Aitame oma organisatsioonil saada edukamaks ning lepime selle jaoks kokku, et ei anna p&otilde;hjust r&auml;&auml;kida juhtidest kui &uuml;lbetest ja kalkidest m&ouml;lakatest, kelle t&otilde;eline mina avaldub alles juhiks saades. Suhtume oma positsiooni t&otilde;siselt ja toetame t&ouml;&ouml;tajate heaolu igap&auml;evaselt, et arstile minna ei oleks vajagi.</p> <p>Ander Ojandu<br />Civitta partner</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2164Kuidas tagada päkapikkude töö ohutus2018-12-21<p><b><i>Asusin t&ouml;&ouml;le p&auml;kapikuna, aga ma ei ole kindel, et mu t&ouml;&ouml; on ohutu, sest me peame k&otilde;ndima m&ouml;&ouml;da pimedaid tube, et leida &uuml;les kuusk, mille alla pakid panna. Pahatihti on p&otilde;randal ka m&auml;nguasju vedelema j&auml;etud ja ma &uuml;he korra olen juba kukkunud ja saanud haiget. Mida peaks j&otilde;uluvana tegema, et p&auml;kapikkude t&ouml;&ouml; oleks ohutu?</i></b></p> <p><b><i><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Nagu enne iga t&ouml;&ouml; tegemist tuleb ka p&auml;kapikkude t&ouml;&ouml; ohutus l&auml;bi m&otilde;elda. See t&auml;hendab, et tuleb leida &uuml;les ohukohad ja teha k&otilde;ik, et neid ohte v&auml;ltida.</i></b></p> <p>N&auml;iteks saab v&otilde;tta kasutusele v&auml;ikesed taskulambid v&otilde;i pealambid, et p&auml;kapikud saaksid pimedates ruumides ohutumalt liikuda. Kutsume &uuml;les k&otilde;iki lapsevanemaid selgitama oma lastele, et vedelema j&auml;etud m&auml;nguasjad v&otilde;ivad p&otilde;hjustada p&auml;kapikkudele t&otilde;siseid tervisekahjutusi. Kui p&auml;kapikk murrab jalaluu, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsess peatuda ning pakke pole v&otilde;imalik &otilde;igel ajal k&otilde;ikide lasteni toimetada. Oleme varasematel aastatel saanud ka vihjeid, et sussi sisse on paigaldatud hiirel&otilde;kse, et p&auml;kapikku kinni p&uuml;&uuml;da. See on t&auml;iesti lubamatu.</p> <p>Hoolimata tuhandekordistunud t&ouml;&ouml;mahust j&otilde;ulude ajal tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata ka puhkepauside pidamisele. L&uuml;hikesed puhkepausid aitavad puhata ja taastuda nii, et p&auml;kapikk enne p&uuml;hade l&otilde;ppu &uuml;lekoormusest kokku ei kukuks.</p> <p>Samuti tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisele. Kui p&auml;kapiku &uuml;lesanne s&otilde;ltuvalt hoonest on siseneda akna v&otilde;i korstna kaudu, tuleb meeles pidada, et aknalauad ja katused v&otilde;ivad lume t&otilde;ttu olla libedad. &nbsp;K&otilde;rgelt kukkumine on reeglina paraku raskete tagaj&auml;rgedega.&nbsp;</p> <p>Kuna p&auml;kapiku p&otilde;hi&uuml;lesanne on kingitused lastele k&auml;tte toimetada, siis ei saa tema t&ouml;&ouml;le m&otilde;eldes &uuml;le ega &uuml;mber raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest. Kuigi pakid tuuakse kodude juurde saaniga, peab p&auml;kapikk nad tuppa viima. Hea tava on pakkida kottidesse v&auml;hem kingitusi, et kotte kergem t&otilde;sta oleks. Saan tuleks parkida v&otilde;imalikult ukse ligidale, et kingikotti ei tuleks kanda pikka maad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib ohutuid ja rahulikke p&uuml;hi!&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2163Töötajad ja tööandjad räägivad vähist töökeskkonnas – kuidas hoida enda ja kolleegide tervist? 2018-12-20<p>Valminud on uus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse video, mis r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevast v&auml;hiriskist, selle tuvastamisest ja maandamisv&otilde;imalustest. Videos jagatakse n&otilde;u, kuidas kaitsta t&ouml;&ouml;tajate tervist. &Otilde;ppevideot on hea kasutada t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase juhendamise abimaterjalina.</p> <p>Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur v&auml;hisuremus. V&auml;hki haigestumine on t&otilde;usuteel ning v&auml;hi esmajuhtude arv suureneb Eestis j&auml;tkuvalt, kuigi ligi 40% uutest v&auml;hijuhtudest on v&otilde;imalik v&auml;ltida. V&auml;hiriski ennetamisel&nbsp; on oluline roll tervisek&auml;itumuslikel valikutel, aga ka t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatel ohuteguritel.</p> <p>T&auml;iskasvanud inimene veedab v&auml;ga suure osa oma ajast t&ouml;&ouml;l ning seep&auml;rast on t&ouml;&ouml;keskkonna tingimustel tervisele ka suur m&otilde;ju. V&auml;hk on Euroopa Liidu riikides peamine t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleem ning hinnanguliselt on v&auml;hk k&otilde;ige sagedasem t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumite p&otilde;hjustaja Euroopa Liidus. V&auml;hi p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamine v&otilde;ib olla probleemne, kuna paljudel juhtudel ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20&ndash;30-aasta m&ouml;&ouml;dumisel kokkupuutest kantserogeeniga. V&auml;ga paljudel juhtudel on t&ouml;&ouml;- ja elukeskkonnaga seotud v&auml;hkt&otilde;ve tekitajateks kemikaalid. Lisaks v&auml;hile v&otilde;ib kokkupuude kemikaalidega p&otilde;hjustada ka palju teisi t&otilde;siseid terviseh&auml;ireid nagu hingamisteede haigused ja neuroloogilised h&auml;ired. Sellega kaasnevad kannatused t&ouml;&ouml;tajatele ja nende l&auml;hedastele, elukvaliteedi ja heaolu langus ning halvimal juhul isegi surm.</p> <p>Valdavat osa t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud kasvajatest on v&otilde;imalik ennetada, kui on teada p&otilde;hjuslik seos t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imaliku haigestumise ja kasvajat tekitava ohuteguri vahel. Seet&otilde;ttu on &uuml;lioluline v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;ju ning v&otilde;tta kasutusele vajalikud ohutusmeetmed. Selles on suur roll nii t&ouml;&ouml;andjal kui t&ouml;&ouml;tajal endal.</p> <p>Head vaatamist!</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="295" src="https://www.youtube.com/embed/7mi8xAv2IbA" title="V&auml;hk t&ouml;&ouml;kohal" width="480"></iframe></p> <p>Video tootis agentuur La Ecwador ja rahastas Euroopa Sotsiaalfond.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2162Kuidas peab uuest aastast olema korraldatud esmaabi ettevõttes?2018-12-17<p><b>Olen kuulnud, et uuest aastast ei kehti enam m&auml;&auml;rus, milles n&otilde;uded esmaabi korraldamisele ettev&otilde;ttes. Kui see on &otilde;ige, siis millest peame edaspidi l&auml;htuma.</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Jah, sotsiaalministri m&auml;&auml;rus &bdquo;Esmaabi korraldus ettev&otilde;ttes&ldquo; muutub 1. jaanuarist 2019 t&otilde;esti kehtetuks. Samast p&auml;evast j&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse redaktsioon, kuhu on koondatud n&otilde;uded nii esmaabi andmise kui ka esmaabivahendite kohta.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on n&uuml;&uuml;d rohkem nii otsustusvabadust kui ka vastutust. Enam ei kirjutata nii t&auml;pselt ette, kus ja mitu esmaabiandjat peab olema. Kuid t&ouml;&ouml;andjal on kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajale esmaabi ja esmaabivahendite k&auml;ttesaadavuse t&ouml;&ouml;kohal. Mil moel seda korraldada, s&otilde;ltub konkreetsest ettev&otilde;ttest - selle t&ouml;&ouml;tajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettev&otilde;tte piirkondlikkust jagunemisest ja tegevuse iseloomust. Oluline on, et t&ouml;&ouml;tajale on vajadusel tagatud esmaabi.</p> <p>Esmaabivahendite osas on kaks muudatust. Nende olemasolu ja vastavust ettev&otilde;tte vajadustele kontrollib regulaarselt esmaabiandja. Eraldi isikut selleks enam m&auml;&auml;rata ei ole vaja.</p> <p>Kehtetuks muutuvas m&auml;&auml;ruses oli kohustuslik loetelu esmaabivahenditest, mis peab ettev&otilde;ttes olema. Selle asemel on n&uuml;&uuml;d Sotsiaalministeeriumi koostatud soovituslik nimekiri, mille leiab T&ouml;&ouml;elu portaalist (<a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/2155">http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/2155</a> ). Samas on m&otilde;ned soovitused vajalike esmaabivahendite valikuks s&otilde;ltuvalt ettev&otilde;tte tegevusalast.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2161Töötamine piltides läbi sajandi2018-12-14<p>T&ouml;&ouml; tegemine on aastatuhandetega oluliselt muutunud. Selles ilmselt ei kahtle keegi. K&uuml;ll aga v&otilde;ib tulla v&auml;ikese &uuml;llatusena, millisel m&auml;&auml;ral on ainu&uuml;ksi viimase saja aastaga vahetunud pilt, mida kohtame erinevatel ametipostidel. Vahepeal on muutunud riigikorrad ja ideoloogiad, t&ouml;&ouml;turu &uuml;lesehitus ning &auml;riloogikad. Siin on ehitatud kommunismi ning okupatsiooni l&otilde;ppedes p&ouml;&ouml;rdutud taas tagasi turumajanduse ja ausa konkurentsi juurde. Inimesed on kogenud v&auml;ga erinevaid t&ouml;&ouml;kultuure ning t&ouml;&ouml;tamise viise.</p> <p>M&ouml;&ouml;dunud sajandi ilmestamiseks pakume teile v&auml;ikest r&auml;nnakut l&auml;bi k&uuml;mne erinevast ajast p&auml;rit foto.</p> <p><b>Estonia teatri ehitamine, aasta 1912</b></p> <p>6. septembril 1913 avatud Estonia teatri- ja kontserdihoonet on nimetatud &uuml;heks Eesti XX sajandi silmapaistvamaks ehitiseks. Teater pandi p&uuml;sti suuresti musklij&otilde;ul ning nurgakivi panekust avamiseni kulus ligi kolm aastat. Ehitusmaterjal toodi kohale hobustega ning n&auml;iteks kiivri kandmine objektil oli veel tundmatu n&auml;htus.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Estonia teatri ehitamine, aasta 1912.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Estonia teatri ehitamine, aasta 1912" alt="Estonia teatri ehitamine, aasta 1912" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Estonia teatri ehitamine, aasta 1912.jpg" /></a></p> <p><em>Foto:&nbsp;Rahvusarhiiv</em><b>.</b></p> <p><b>Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921</b></p> <p>Tallinna sadamas toimus toona pidevalt aktiivne ehitustegevus, mille &uuml;heks osaks oli rajatiste tugevdamine ja kaitsmine mere eest. Nagu fotolt n&auml;ha, siis k&auml;is t&ouml;&ouml; &uuml;sna lihtsate v&otilde;tetega &ndash; transpordialus laeti kive t&auml;is, viidi sobivasse kohta, lasti sillad maale ning tassiti k&auml;sitsi paekivikamakad oma kohale.</p> <p>Sadama ajaloost saab rohkem lugeda nende <a class="thickbox" href="http://www.ts.ee/ajalugu?KeepThis=true&amp;amp;TB_iframe=true&amp;amp;height=600&amp;amp;width=800">veebist</a></p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921" alt="Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940</b></p> <p>Hariduse Rahvakomissariaadi Poliithariduse Osakonna poolt asutatud P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kool asus Kundas. Selle &uuml;lesandeks oli ette valmistada Rahvamajade juhatajaid , klubide ja ringide tegevusjuhte ja teisi poliitharidust&ouml;&ouml; organisaatoreid. &Otilde;ppet&ouml;&ouml; koolis toimus kommunistliku kasvatuse p&otilde;him&otilde;tteil, &otilde;pilased elasid kooli juures internaadis ning &otilde;petus ja &uuml;lalpidamine oli loomulikult tasuta. Pildilt saab aimu, kuidas valmis marksismi-leninismi ning poliitilist &ouml;konoomiat &otilde;ppivate noorte k&otilde;hut&auml;is.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940" alt="S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Elektroonika kokkupanemine &nbsp;Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad</b></p> <p>O&Uuml; Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal ning ettev&otilde;tte p&otilde;hilisteks tegevusaladeks olid raadio- ja elektritarvete valmistamine ja m&uuml;&uuml;mine. Teise maailmas&otilde;ja alguses evakueeriti osa sisseseadest ja spetsialistidest Omski oblastisse tankiraadioid arendama ja tootma. Seal loodud tankiraadiod olid sideulatuses maailma parimate hulgas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; Talllinnas asunud raadio ja elektroonika tehases tundub v&otilde;rreldes t&auml;nap&auml;evaga lihtne ja kodune. 31. mail 1941 t&ouml;&ouml;tas tehases 285 inimest.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad" alt="Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Hans T&ouml;lpt. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951</b></p> <p>Tallinnas, Koplis tegutses ligi kolmveerand sajandit kummitoodete tehas P&otilde;hjala. Algusaastatel valmistati jalan&otilde;ude k&otilde;rval veel voolikuid ning kummeeritud riiet vihmamantlite ja gaasikaitse&uuml;likondade tarvis. Ettev&otilde;te suutis oma toodanguga edukalt konkureerida ka l&auml;&auml;ne turul.</p> <p>Okupatsiooni ajal kohandas P&otilde;hjala oma tootmise &uuml;mber v&auml;hen&otilde;udlikule N&otilde;ukogude turule ning oluliselt rohkem hakati r&otilde;hku panema kvantiteedile. Fotolt leiab Kummit&ouml;&ouml;stuse P&otilde;hjala t&ouml;&ouml;lised valmistooteid kontrollimas.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951" alt="Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960</b></p> <p>20. sajandi keskel keskenduti Eestis v&otilde;rdlemisi palju ehitamisele. 1960ndatel valmisid n&auml;iteks Tallinna laululava, Kalevi Spordihall, esimesed Mustam&auml;e suurpaneelelamud, Tallinna Tehnika&uuml;likooli hooned ning palju muud. Nii sel ajal, kui ka edaspidi planeeriti mitmesuguseid suurejoonelisi projekte, mis p&otilde;hjusel v&otilde;i teisel j&auml;id aga teostamata - 13-korruseline moemaja koos tootmis&uuml;ksusega, kunstimuuseum Harju t&auml;navale, Tallinna tsirkus, kiirtramm Mustam&auml;ele, tunnel Tammsaare pargi alla jpm.</p> <p>Milline n&auml;gi sel ajal v&auml;lja &uuml;ks ehitusbrigaad, saab vaadata fotolt.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960" alt="Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: B. V&otilde;rse. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Raadiosaate tegemine, aasta 1976</b></p> <p>Eesti vanim j&auml;rjepidevalt eetris olnud raadiosaade on &bdquo;P&auml;evakaja&ldquo;, mille osasid on t&auml;naseks valminud juba enam kui 20&nbsp;000. P&auml;evakaja s&uuml;ndis 1958. aastal ja l&otilde;i raadiouudistele uue formaadi. Kui varem loeti uudised lihtsalt ette, siis n&uuml;&uuml;d lisandusid reporterite tehtud helil&otilde;igud ja intervjuud, mis muutsid teemap&uuml;stitused oluliselt mitmekesisemaks.</p> <p>Fotolt leiab &bdquo;P&auml;evakaja&ldquo; toimetaja Feliks Unduski Eesti Raadios oma t&ouml;&ouml;postil.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Raadiosaate tegemine, aasta 1976.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Raadiosaate tegemine, aasta 1976" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Raadiosaate tegemine, aasta 1976.jpg" longdesc="Raadiosaate tegemine, aasta 1976" /></a></p> <p><em>Foto: Verner Puhm. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983</b></p> <p>P&otilde;levkivi kaevandamine Eestis on pea sama vana kui meie vabariik. L&auml;bi aegade on kaevandamise juures olnud t&auml;htis roll rikastamisel ehk mittep&otilde;levate kivit&uuml;kkide (paekivi) eemaldamisel toodangust. Kui sajandi eest tehti seda k&auml;sitsi, siis 1980ndatel toimus see masinate toel rikastusvabrikus.</p> <p>Fotolt leiab "Eesti P&otilde;levkivi" rikastusvabriku rikastusaparaadi t&ouml;&ouml;lised Tatjana Tatarinova ja Irina Raždina.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983" alt="P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Harald Leppikson. Rahvusarhiiv.&nbsp;</em></p> <p><b>Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993</b></p> <p>Kaheksak&uuml;mnendatest meelde j&auml;&auml;nud kaupade defitsiit sai iseseisvumise taastamisega otsa. Poodidest leidis kaupa igale maitsele ning teenindajate t&ouml;&ouml; muutus taas mitmek&uuml;lgsemaks. Fotol on n&auml;ha AS Loo Kaubamaja elektroonikaosakonna m&uuml;&uuml;jat Virgo M&auml;ed ning tema selja taga veel m&otilde;ni aeg tagasi &uuml;sna k&auml;ttesaamatuna tundunud kodutehnikat.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993" alt="Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002</b></p> <p>Kui ajakirjanike p&otilde;hi&uuml;lesanne, inimeste uudis- ja teadmishimu rahuldamine, on j&auml;&auml;nud samaks, siis t&ouml;&ouml;vahendid ning ka t&ouml;&ouml;keskkond on saja aastaga tundmatuseni muutunud. Pilti ja heli salvestavad digiseadmed ning saadud materjalist saab kokku toimetada t&auml;pselt vajaliku tulemuse. Lisaks on organisatsioonide juures palgal inimesed, kelle &uuml;heks oluliseks &uuml;lesandeks on ajakirjanikega suhtlemine ning nende t&ouml;&ouml;le kaasa aitamine.</p> <p>Fotol j&auml;&auml;dvustatakse Eurovisiooni finaaliga kaasnevat melu Tallinnas. Pilt on tehtud ajakirjanikele loodud pressikeskuses.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002.jpg" longdesc="Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002" /></a></p> <p><em>Foto: Mati M&auml;nd. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Ehitamise 21. sajand, aasta 2010</b></p> <p>V&otilde;rreldes tagasivaateloo esimese fotoga, mis kujutas Estonia teatri rajamist, on pilt t&auml;nap&auml;eva ehitustel oluliselt teistsugune. Inimeste asemel teevad suurt j&otilde;udu n&otilde;udvaid t&ouml;id masinad ning ehitajad on muskli asemel sageli pigem aju rollis.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Ehitamise 21. sajand, aasta 2010.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Ehitamise 21. sajand, aasta 2010" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Ehitamise 21. sajand, aasta 2010.jpg" longdesc="Ehitamise 21. sajand, aasta 2010" /></a></p> <p><em>Foto: www.pexels.com</em></p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et traditsiooniline t&ouml;&ouml;keskkond on asendunud (info)tehnoloogiast kantud mitmek&uuml;lgsemate lahendustega ning suurema turvalisuse v&auml;&auml;rtustamisega. &Uuml;hest k&uuml;ljest teeb see inimese elu lihtsamaks, kuid teisalt n&otilde;uab &otilde;ppimist ja pidevat ajaga kaasas k&auml;imist. <b>Soovime, et Eesti inimesed leiaksid siit v&otilde;imaluse suuremaks vabaduseks ja ohutuks eneseteostuseks.</b></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2160Kas jõuluajal peavad poemüüjad saama lisapuhkepause?2018-12-10<p><b>T&ouml;&ouml;tan klienditeenindajana suures kaubanduskeskuses. P&uuml;hade eelsel perioodil on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurenenud minu t&ouml;&ouml;koormus, pidevalt tuleb m&uuml;&uuml;gisaali v&auml;lja panna uut kaupa, kliente n&otilde;ustada ning teenindada lisakassas, kuna kassaj&auml;rjekorrad&nbsp; on pikad. Kas v&otilde;in ka kiirel p&uuml;hade eelsel perioodil kasutada t&ouml;&ouml;andja poolt ennen&auml;htud lisapuhkepause, isegi kui j&auml;rjekorrad on pikad ja kliendid peavad ootama?</b></p> <p><b><i>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja korraldama t&ouml;&ouml; selliselt, et t&ouml;&ouml;tajale oleks tagatud iga kuue tunni t&ouml;&ouml;tamise kohta v&auml;hemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Sealhulgas peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavad vaheajad.</p> <p>Seadus ei s&auml;testa, kui pikad peavad puhkepausid olema ja kui tihti tuleb puhkepause pidada, kuid t&ouml;&ouml;tajal peab olema v&otilde;imalus sel ajal nii f&uuml;&uuml;silisest kui ka vaimsest t&ouml;&ouml;st l&uuml;hiajaliselt puhata ja taastuda. Hea praktika on, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldab nii enne kui ka p&auml;rast l&otilde;unat t&ouml;&ouml;tajatele lisapuhkepausid, mille tegemine ei s&otilde;ltu aastaajast, k&auml;imasolevatest kampaaniatest ega klientide hulgast. Klienditeenindajad peavad saama pidada tavap&auml;rase kestvusega ja sagedusega puhkepause, et s&auml;iliks nende hea tervis ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime.</p> <p>Klienditeenindajad, kes t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid enamasti p&uuml;sti seistes t&auml;idavad peaksid t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, et kogu puhkepaus ei m&ouml;&ouml;duks ainult toolil istudes. P&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;ivad tekkida verevarustuse h&auml;ired. Nii oleks taastumiseks parem hoopis lamav asend, kus saab jalad t&otilde;sta s&uuml;damest k&otilde;rgemale, et parandada vereringet. Kassapidajad, kelle t&ouml;&ouml;asend on valdavalt istuv ning t&ouml;&ouml;s esineb sundasendeid ja sundliigutusi, mis koormavad lihaseid, liigeseid ja luustikku, peaksid aga j&auml;lgima, et kogu puhkepausi ajal ei istuta puhkeruumis. M&otilde;istlik on kasutada puhkeaega v&otilde;imlemiseks ja v&otilde;imalusel jalutamiseks, mille k&auml;igus paraneb verevarustus ja l&otilde;dvestuvad sundasendist pinges lihased. N&otilde;uandeid puhkepauside ajal harjutuste tegemiseks leiab T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/24">http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/24</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=21597 soovitust, kuidas olla peresõbralikum tööandja 2018-12-07<p><b>T&auml;nap&auml;eval ootavad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;andjalt &uuml;ha rohkem oma huvide ja erip&auml;radega arvestamist, mist&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;turul konkurentsieelis peres&otilde;bralikel t&ouml;&ouml;andjatel, kes oma inimeste v&auml;&auml;rtusi jagavad. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup jagab soovitusi, millele peaksid t&ouml;&ouml;andjad t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, et olla peres&otilde;bralikumad.</b></p> <ul> <li><b>V&auml;rba inimesi neid v&auml;&auml;rtustavalt ja l&auml;bim&otilde;eldult</b></li> </ul> <p>Peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;kultuur algab peale juba uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisest. T&ouml;&ouml;kuulutused peaksid olema v&otilde;imalikult detailsed ning kindlasti tuleks nendes v&auml;lja tuua k&otilde;ik v&auml;&auml;rtused, mis t&ouml;&ouml;kohal pakkuda on &ndash; palk, h&uuml;ved, paindlik graafik, koolitusv&otilde;imalused jm.</p> <p>Samuti on oluline k&otilde;iki kandidaate t&auml;nada ja neile tagasisidet anda. Lisaks v&otilde;iks neilt omakorda k&uuml;sida, kuidas nad t&ouml;&ouml;andjat ja kandideerimisprotsessi hindavad.</p> <ul> <li><b>L&auml;hene t&ouml;&ouml;tajatele individuaalselt</b></li> </ul> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja tunnus on oma t&ouml;&ouml;tajate olemuse ja omadustega arvestamine. Selle asemel, et k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele kehtestada &uuml;ldine ametijuhend, tuleks inimestele individuaalselt l&auml;heneda ning luua neile rollikaart, mis arvestab nende erip&auml;radega. Nii on t&ouml;&ouml;tajad motiveeritmad ja rahul ning sellest v&otilde;idavad ka t&ouml;&ouml;andjad. <b></b></p> <p><b>Toeta t&ouml;&ouml;tajate arengut&nbsp;</b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi spetsialisti s&otilde;nul on inimeste jaoks &uuml;ha olulisemad erinevad v&otilde;imalused ennast harida ja t&auml;iendada &ndash; asuda &otilde;ppima, k&auml;ia koolitustel ning osaleda t&ouml;&ouml;andja korraldatud harivatel organisatsioonisisestel &uuml;his&uuml;ritustel.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad hindavad juhti, kes v&otilde;tab aega, et neid kuulata ja toetab nende arengut kui tarvis, n&auml;iteks pakub &otilde;pingute ajaks paindlikumat graafikut v&otilde;i v&otilde;imalust distantsilt t&ouml;&ouml;tada. &nbsp;</p> <p><b>Taga hea sisekliima</b></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;kultuuri alustalaks on hea ja toetav sisekliima, mille tagavad toimivad sisekommunikatsioonikanalid, erinevad &uuml;histegevused ja -&uuml;ritused ning t&ouml;&ouml;tajate tunnustamine ja motiveerimine.</p> <p>Hea sisekommunikatsioon aitab luua ja hoida &uuml;htset t&ouml;&ouml;kultuuri ning &uuml;hised tegevused tugevdavad meeskonnatunnet ja t&ouml;&ouml;motivatsiooni. Eriti oluline on see lastega t&ouml;&ouml;tajate jaoks, kui korraldatakse j&otilde;ulupidusid, suvep&auml;evi ja muid &uuml;ritusi, kuhu on oodatud ka t&ouml;&ouml;tajate pered, sest muidu v&otilde;ivad nad t&ouml;&ouml;alastest &uuml;histegevustest k&otilde;rvale j&auml;&auml;da.</p> <p><b>Tunnusta oma t&ouml;&ouml;tajaid</b></p> <p>Laura Viilupi s&otilde;nul peab paika &uuml;tlus, et tunnustus on heade tulemuste eeldus. Kui t&ouml;&ouml;andja oma t&ouml;&ouml;taja panust ja arengut hindab, motiveerib ta t&ouml;&ouml;tajat samal kursil j&auml;tkama ning ka edaspidi paremuse poole p&uuml;&uuml;dlema. T&ouml;&ouml;tajaid saab tunnustada mitmeti. V&otilde;rdselt olulised on nii t&ouml;&ouml;tajate meelespidamine olulistel t&auml;htp&auml;evadel nagu s&uuml;nnip&auml;ev v&otilde;i lapse s&uuml;nd kui ka tagasiside andmine ja erinevate preemiate jagamine.</p> <p><b>Ole paindlik</b></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana ole t&ouml;&ouml;tingimuste suhtes paindlik &ndash; seda hindavad eriti lastega t&ouml;&ouml;tajad. Samuti v&otilde;imaldab &uuml;ha rohkem t&ouml;&ouml;andjaid oma t&ouml;&ouml;tajatele lisa haigus- ja puhkusp&auml;evi, n&auml;iteks siis, kui laps l&auml;heb esimest korda lasteaeda v&otilde;i kooli.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalus valida t&ouml;&ouml;tegemiseks endale sobiv aeg ja koht, on nad &uuml;ldjuhul ka efektiivsemad ja motiveeritumad. T&auml;nu peres&otilde;bralikule t&ouml;&ouml;kultuurile on parem nii t&ouml;&ouml;taja kui tema pere elukvaliteet, mis t&otilde;stab t&ouml;&ouml;taja &otilde;nnetunnet ja v&auml;hendab stressi, mis on oht t&ouml;&ouml;motivatsioonile ja tervisele.</p> <p><b>Panusta v&auml;liskommunikatsiooni</b></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana on oluline oma tegemisi laiemalt erinevates kanalites tutvustada ning aktiivselt mainet kujundada. &ldquo;Peres&otilde;bralikkus on t&ouml;&ouml;koha valikul inimeste jaoks &uuml;ha t&auml;htsam ning hea v&auml;liskommunikatsiooniga saab t&ouml;&ouml;otsijatele m&auml;rku anda, et juhina v&auml;&auml;rtustad oma t&ouml;&ouml;tajate huve. Peres&otilde;bralikkus on t&auml;na t&ouml;&ouml;turul suur konkurentsieelis,&rdquo; kinnitas Viilup.</p> <p>Autor: Laura Viilup, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2158Kas töötajat tuleb uuesti juhendada, kui ta naaseb lapsehoolduspuhkuselt?2018-12-03<p><b>Kas t&ouml;&ouml;tajat tuleb uuesti juhendada, kui ta naaseb lapsehoolduspuhkuselt?</b></p> <p><b><i>Vastab Egle Heimonen, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor</i></b>: Lapsehoolduspuhkuselt t&ouml;&ouml;le tagasiminek on suur elukorralduse muutus t&ouml;&ouml;tajale. Ta on olnud t&ouml;&ouml;st ja kolleegidest eemal, t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja t&ouml;&ouml;keskkond on v&otilde;ib-olla muutunud, osad kolleegidki vahetunud.</p> <p>Siinkohal peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi m&otilde;tlema, kuidas korraldada t&ouml;&ouml;le naasja sisseelamist (kui pikalt see peaks kestma, kas vajalik m&auml;&auml;rata juhendaja vms).&nbsp; Silmas tuleb aga pidada, et lapsehoolduspuhkuse l&otilde;ppedes ei m&auml;&auml;rata sisseelamisperioodiks katseaega, sest katseaja uus kohaldamine ei ole seaduse m&otilde;ttega koosk&otilde;las. Kui t&ouml;&ouml;taja on rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel, siis tema t&ouml;&ouml;suhe ei katke. See, et t&ouml;&ouml;taja kasvatab kodust last v&otilde;i lapsi ei t&auml;henda automaatselt seda, et ta t&ouml;&ouml;le naastes enam ei kvalifitseeru. Kui asutuses ongi toimunud olulised muudatused, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus ka lapsehoolduspuhkusel viibinud t&ouml;&ouml;tajat koolitada, samamoodi nagu ta on koolitanud teisi t&ouml;&ouml;tajaid. T&ouml;&ouml;suhtes on katseaeg ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;suhte alguses ning v&otilde;ib kesta kuni neli kuud alates t&ouml;&ouml;le asumisest (<a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/1134/kas-lapsehoolduspuhkuselt-naasnud-tootajale-saab-kohaldada-uut-katseaega">http://www.tooelu.ee/et/uudised/1134/kas-lapsehoolduspuhkuselt-naasnud-tootajale-saab-kohaldada-uut-katseaega</a>).</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalased juhendamised tuleb naasvale t&ouml;&ouml;tajale siiski n&otilde;uetekohaselt l&auml;bi viia. Kui seni tuli t&ouml;&ouml;tajat t&auml;iendavalt juhendada siis, kui ta oli t&ouml;&ouml;lt eemal olnud kuus kuud, siis uuest aastast kord muutub.&nbsp; Selle kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet vajalikus osas ja mahus kordama, kui t&ouml;&ouml;taja on pikka aega t&ouml;&ouml;lt eemal viibinud. T&ouml;&ouml;andja saab ise otsustada ja kindlaks m&auml;&auml;rata, kuidas ettev&otilde;ttes m&otilde;istetakse perioodi <i>pikk aeg</i> ehk kui pikk on periood, mis eeldaks juhendamist. Juhendamata j&auml;tmine ei ole aga kindlasti &otilde;ige l&auml;henemine. Lapsehoolduspuhkusel on t&ouml;&ouml;taja keskmiselt kaks aastat ning see on ilmselt pikk ajavahemik, mille j&auml;rel juhendamine on igati &otilde;igustatud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab kehtestama ettev&otilde;ttesisese t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korra, millega luuakse reeglid, kuidas toimub lapsehoolduspuhkuselt tagasitulijate juhendamine ja sisseelamine. Seejuures v&otilde;ib juhendamise sisu ja maht olla v&auml;ga individuaalne ning otseselt seotud sellega, kas t&ouml;&ouml;taja asub samale ametikohale ja/v&otilde;i on tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes toimunud muudatusi. Loomulikult tuleb igasugune juhendamine registreerida kas kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis.</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2157Tööinspektsioon: tööohutus mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes vajab suuremat tähelepanu 2018-11-30<p><b>K&auml;esoleva aasta 11 kuuga on registreeritud 4673 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. 64% &otilde;nnetusest juhtus v&auml;ikeste ja keskmise suurusega ettev&otilde;tetes. K&otilde;ik sel aastal t&ouml;&ouml;l hukkunud inimesed olid mikro, v&auml;ikese v&otilde;i keskmise suurusega ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad.</b></p> <p>K&otilde;igist 2018. aasta esimese 11 kuuga registreeritud 4673 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtus 3014 mikro-, v&auml;ikese v&otilde;i keskmise suurusega ettev&otilde;ttes. Nende ettev&otilde;tete arvele j&auml;&auml;b ka pea kolmveerand k&otilde;igist raske tagaj&auml;rjega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. T&ouml;&ouml;l on sel aastal elu kaotanud seitse inimest, lisaks on t&auml;psustamisel nelja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud. &Uuml;ks hukkunutest t&ouml;&ouml;tas keskmise suurusega ettev&otilde;ttes, kuus v&auml;ikeettev&otilde;ttes ning neli mikroettev&otilde;ttes. Surmaga l&otilde;ppesid t&ouml;&ouml;d metallitoodete tootmisel, ehitusel, veonduses ja laonduses, m&auml;et&ouml;&ouml;stuses ning elektrienergia tootmisel. Suurettev&otilde;tetes pole sel aastal &uuml;kski &otilde;nnetus l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;taja surmaga.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul v&otilde;ib Eesti suurimaks t&ouml;&ouml;andjaks pidada v&auml;ikeettev&otilde;tet, mis sageli on perefirma. &bdquo;Mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tetes kipub t&ouml;&ouml;ohutus j&auml;&auml;ma tahaplaanile, sest kogu t&auml;helepanu l&auml;heb p&otilde;hitegevusele ja ressurssi t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisele j&auml;&auml;b napiks. Statistika aga kinnitab, et just v&auml;ikestes ja keskmise suurusega ettev&otilde;tetes juhtub palju t&otilde;siste tagaj&auml;rgedega &otilde;nnetusi,&ldquo; nentis ta. Maripuu s&otilde;nul v&otilde;ib statistika p&otilde;hjal v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;ohutus suurettev&otilde;tetes on paranenud, aga v&auml;iksemad ettev&otilde;tted vajavad suuremat tuge. &bdquo;Koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjatega oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas infos&uuml;steemi, et aidata ka v&auml;iksematel ettev&otilde;tetel kujundada head t&ouml;&ouml;keskkonda ning seel&auml;bi hoida t&ouml;&ouml;tajate elu ja tervist,&ldquo; lisas Maripuu. T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;ivad kutsuda ettev&otilde;ttesse T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi, kes annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda parendada. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile&nbsp;ti|&auml;t|ti.ee. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.&nbsp;</p> <p>Mullu registreeriti 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 59% juhtus v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes. Mullu hukkus t&ouml;&ouml;d tehes &uuml;heksa inimest, kellest kaheksa oli mikro, v&auml;ikese v&otilde;i keskmise suurusega ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>Maksu-ja tolliameti andmeil oli eelmisel aastal Eestis 54&nbsp;652 ettev&otilde;tet, kus oli v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. 85% neist ettev&otilde;tetest on mikroettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tab alla k&uuml;mne inimese.</p> <p>Mikroettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab kuni 10 inimest, v&auml;ikeettev&otilde;ttes 10-49 ning keskmise suurusega ettev&otilde;ttes kuni 249 t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2155Uuest aastast muutub esmaabi korraldamise kord töökohtadel2018-11-29<p><strong>1. jaanuarist 2019 kaotab kehtivuse sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a m&auml;&auml;rus nr 82&nbsp; &bdquo;Esmaabi korraldus ettev&otilde;ttes kehtestamine&ldquo;, mis sisaldas n&otilde;udeid ettev&otilde;tte esmaabivahenditele.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;kohal tagama esmaabivahendite k&auml;ttesaadavuse, sealhulgas t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja erit&ouml;&ouml;masinates.</p> <p>Erinevad t&ouml;&ouml;alased tegevused h&otilde;lmavad erinevaid ohte ja seega on t&ouml;&ouml;keskkondades vaja erinevaid esmaabivahendeid. M&otilde;ned t&ouml;&ouml;kohad (nt kontorid, raamatukogud) on suhteliselt madala ohutasemega, samas kui teistel t&ouml;&ouml;kohtadel (nt tehased, ehitusplatsid) on tihti suurem oht v&otilde;i konkreetne oht. Seep&auml;rast s&otilde;ltub vajaminevate esmaabivahendite nimekiri, kogus ja asukoht paljudest teguritest, sealhulgas ettev&otilde;tja suurusest, t&ouml;&ouml;tajate arvust, tekkivatest ohtudest, meditsiiniteenuste k&auml;ttesaadavusest, t&ouml;&ouml;tajate hajutusest t&ouml;&ouml;kohal, isoleeritud t&ouml;&ouml;kohtades asuvatest t&ouml;&ouml;tajatest jne. T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada vastavalt oma ettev&otilde;tte vajadustele sobivad esmaabivahendid sobivas koguses.</p> <p>K&auml;esolev esmavahendite n&auml;idisloetelu on t&ouml;&ouml;andjale abiks esmaabivahendite valikul. Tegemist on soovitusliku nimekirjaga ning see sisaldab vahendeid erinevate kehavigastuste korral esmaabi andmiseks. S&otilde;ltuvalt ettev&otilde;tte tegevuslaadist ja ohutasemest v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja m&otilde;ne esmaabivahendi j&auml;tta v&auml;lja v&otilde;i vastupidi, hankida suuremad kogused. Esmaabivahendite kogus peaks olema selline, et katta ka suurema t&ouml;&ouml;tajate hulgaga ettev&otilde;tte v&otilde;i selle eraldi paikneva struktuuri&uuml;ksuse potentsiaalne vajadus.</p> <p>Esmaabivahendid peavad asuma t&ouml;&ouml;kohal kergesti ligip&auml;&auml;setavas kohas, mille asukoht peab olema m&auml;rgistatud. Mootors&otilde;idukis peab esmaabivahendite karp asuma kergesti k&auml;ttesaadaval kohal. V&auml;lit&ouml;id tegevad t&ouml;&ouml;tajad peavad olema varustatud kaasaskantava esmaabivahendite komplektiga, mille sisu peab vastama tehtava t&ouml;&ouml; ohtlikkusele.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohal, kus riskianal&uuml;&uuml;si alusel esineb s&ouml;&ouml;vitavate ja muude ohtlike kemikaalide nahale sattumise oht v&otilde;i naha p&otilde;letusoht, peab olema juurdep&auml;&auml;s voolavale kraaniveele. Selle asukoht peaks olema v&otilde;imalikult l&auml;hedal ohtliku protsessi toimumiskohale.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohal esineb v&otilde;&otilde;rkeha v&otilde;i kemikaali silma sattumise oht, tagatakse v&otilde;imalus silmadu&scaron;i kasutamiseks. Silmadu&scaron;i asukoht tuleb m&auml;rgistada asjakohase ohutusm&auml;rgiga.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohal esineb ohtliku aine riietele sattumise oht v&otilde;i riiete s&uuml;ttimise oht, peab kergesti ligip&auml;&auml;setavas kohas olema seade kannatanu kiireks veega loputamiseks v&otilde;i riiete kustutamiseks. Sellise seadme asukoht peab olema m&auml;rgistatud asjakohase ohutusm&auml;rgiga.</p> <p>Esmaabivahendite asukoha m&auml;rgistuseks kasutatavad esmaabim&auml;rgid on esitatud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruses <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015073" target="_blank">&bdquo;Ohum&auml;rguannete kasutamise n&otilde;uded t&ouml;&ouml;kohas&ldquo;</a>.&nbsp;</p> <p><b>Esmaabivahendite n&auml;idisloetelu</b><b>&nbsp;</b></p> <table border="1" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 100%;"> <tbody> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p><b>Esmaabivahend</b></p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center"><b>Kogus alla 25 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes</b></p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center"><b>Kogus &uuml;le 25 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes</b></p> </td> </tr> <tr> <td width="50%"> <p>Steriilne haavatampoon</p> <p>10&nbsp;cm x 10&nbsp;cm</p> <p>7,5&nbsp;cm x 7,5&nbsp;cm</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">3 tk</p> <p align="center">3 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Rullside</p> <p>laius 10 cm</p> <p>laius 14-15 cm</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">3 tk</p> <p align="center">3 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Haavaplaastrid (eri suuruses)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">min 24 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">min 36 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Haavaloputusvedelik&nbsp; v&otilde;i immutatud salvetid haava puhastamiseks</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100 ml</p> <p align="center">5 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100 ml</p> <p align="center">10 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Rullplaaster&nbsp; (min laius 2,5 cm)</p> <p>v&otilde;i isekinnituv side</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 rull</p> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">2 rulli</p> <p align="center">2 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Linasest v&otilde;i muust vastupidavast riidest kolmnurkr&auml;tik</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga</p> <p>(laius v&auml;hemalt 7,5 cm)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">4 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>K&auml;&auml;rid v&otilde;i turval&otilde;ikur</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad, erinevad suurused (M, L) <span style="text-decoration: underline;"></span></p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">3 paari</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">6 paari</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Kunstliku hingamise mask (&uuml;hepoolse klapiga)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Soojendustekk,<i> </i>min suurus 210x160 cm</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordne isek&uuml;lmuv k&uuml;lmakompress v&otilde;i k&uuml;lmasprei</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> <p align="center">&nbsp;</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Antiseptiline k&auml;tepuhastusvahend</p> <p>v&otilde;i antiseptilised nahapuhastussalvetid</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100 ml</p> <p align="center">5 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100-250 ml</p> <p align="center">10 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Silmaloputusvedelik (&uuml;hekordne ampull v&otilde;i sprei), kus silmadu&scaron;&scaron; v&otilde;i kraanivee v&otilde;imalus puudub</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">3 ampulli 20 ml</p> <p align="center">1 pudel 60 ml</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">3 ampulli 20 ml</p> <p align="center">1 pudel 60 ml</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>P&otilde;letushaava geel</p> <p>v&otilde;i p&otilde;letushaava side (10x10 cm)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">125 ml</p> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">125 ml</p> <p align="center">2 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend &nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Esmaabi andmise piltjuhend</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> </tbody> </table> <p>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja erit&ouml;&ouml;masinates n&otilde;utavate esmaabivahendite n&auml;idisloetelu</b><b>&nbsp;</b></p> <table border="1" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 100%;"> <tbody> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p><b>Esmaabivahend</b></p> <p><b>&nbsp;</b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center"><b>Kogus</b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga</p> <p>(laius v&auml;hemalt 7,5 cm)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">2 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Steriilne haavatampoon</p> <p>&nbsp;10 cm x 10 cm</p> <p>&nbsp;10 cm x 20 cm <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Rullside</p> <p>laius 10 cm</p> <p>laius 14-15 cm<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">2 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Haavaplaastrid (eri suuruses)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">min 12 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Haavaloputusvedelik</p> <p>v&otilde;i immutatud salvetid haava puhastamiseks<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">min 50 ml</p> <p align="center">min 5 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Rullplaaster (min laius 2,5 cm) <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">2 rulli<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad,</p> <p>erinevad suurused (M, L)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">2 paari<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Linasest v&otilde;i muust vastupidavast riidest kolmnurkr&auml;tik <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>K&auml;&auml;rid v&otilde;i turval&otilde;ikur <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Kunstliku hingamise mask <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Soojendustekk, min 210 x 160 cm <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Antiseptiline k&auml;tepuhastusvahend</p> <p>v&otilde;i antiseptilised nahapuhastussalvetid<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 50-100 ml</p> <p align="center">5 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>P&otilde;letushaava geel</p> <p>v&otilde;i p&otilde;letushaava side (10 x 10 cm)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">125 ml</p> <p align="center">2 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordne isek&uuml;lmuv k&uuml;lmakompress</p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Esmaabi andmise piltjuhend<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> </tbody> </table> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2154Peresõbraliku tööandja märgise pälvinud tööandjad räägivad, millist väärtust programm neile lõi2018-11-27<p><strong>2018. aasta oktoobris toimunud peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate tunnustus&uuml;ritusel p&auml;lvisid kokku 13 t&ouml;&ouml;andjat l&otilde;ppm&auml;rgise. Konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad l&auml;bisid l&otilde;ppm&auml;rgise saamiseks pooleteise aasta jooksul p&otilde;hjaliku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi, mille jooksul muudeti organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja keskkonda peres&otilde;bralikumaks.</strong></p> <p>Teiste seas p&auml;lvis peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldtaseme ka Proekspert AS, mille personalijuhi Liis Paemurru s&otilde;nul andis Sotsiaalministeeriumi peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm neile kindluse, et organisatsioon liigub &otilde;igel teel. Ta toob olulise kasuna v&auml;lja, et muuhulgas sai programmitegevuste v&auml;ltel tutvuda nii teiste pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikke vaateid jagavate t&ouml;&ouml;andjatega kui tutvustada rohkem ka enda organisatsiooni ja tegevusi. Seel&auml;bi kujunes v&auml;lja toetav ja &uuml;ksteise kogemustest &otilde;ppimist v&otilde;imaldav tugiv&otilde;rgustik.</p> <p>Ka peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja pronkstaseme p&auml;lvinud Baltic Restaurants Estonia AS personalijuht Gerdi Tilts n&otilde;ustub, et konkurss aitas luua omamoodi v&otilde;rgustiku organisatsioonidest, kes jagavad samu v&auml;&auml;rtusi. Seel&auml;bi sai omavahel kogemusi jagades teiste tehtust &otilde;ppida, v&otilde;tta kasutusele parimad praktikad ja n&auml;idata teed uute m&otilde;tetega.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> <p>&bdquo;Lisaks oli peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmis osalemine meie jaoks omamoodi kraadimiskoht ja v&otilde;imalus saada teada, kas oleme seni tehtud otsustega &otilde;igel teel ja kuidas meid t&ouml;&ouml;andjana v&auml;ljastpoolt tajutakse,&ldquo; kirjeldas Gerdi Tilts programmist saadud v&auml;&auml;rtust. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja panus on &otilde;ige t&ouml;&ouml;kultuuri loomisel kahtlemata investeering, mis &uuml;htpidi suurendab usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu ning teistpidi muudab ka t&ouml;&ouml;tajad r&otilde;&otilde;msamaks.&ldquo;</p> <p>Liis Paemurru lisab, et kuigi peres&otilde;bralikkus on olnud alati Proeksperdi DNA-s, aitas peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kujundada tegevustele t&auml;iendava v&auml;&auml;rtusliku raamistiku ja struktuuri. &bdquo;S&uuml;gisel p&auml;lvitud kuldne m&auml;rgis aitab meil veel paremini n&auml;idata ennast maailmale peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana ning inspireerida seel&auml;bi ka teisi &auml;gedaid organisatsioone. Meil on hea meel, et peres&otilde;bralikkusest on kujunemas meie k&otilde;igi asi,&ldquo; r&otilde;&otilde;mustab Paemurru. &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2152Kas seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste jõustumisega, ei tule enam kõiki töötajaid tervisekontrolli saata?2018-11-26<p><strong>Kas ma saan &otilde;igesti aru, et seoses t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatuste j&otilde;ustumisega j&auml;rgmisel aastal, ei tule enam k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid tervisekontrolli saata? Tervisekontrolli tuleb saata ainult need t&ouml;&ouml;tajad kelle kohta t&ouml;&ouml;andja riskianal&uuml;&uuml;sis nii otsustab. N&auml;iteks ei pea tervisekontrolli saatma k&otilde;iki ehitusfirmas t&ouml;&ouml;tavaid t&ouml;&ouml;tajaid?</strong></p> <p class="p2" align="left"><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula:</b></p> <p>P&otilde;him&otilde;tteliselt olete &otilde;igesti aru saanud &ndash; tervisekontrolli tuleb saata t&ouml;&ouml;tajad kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemusel m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad n&auml;iteks m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, raskuste k&auml;sitsi teisaldamine, t&ouml;&ouml; pidevas sundasendis (nii istuvas kui seisvas), t&ouml;&ouml;tamine kuvariga &uuml;le poole t&ouml;&ouml;ajast.</p> <p>Kuigi seaduse muutmisega muudetakse m&otilde;ningal m&auml;&auml;ral ka tervisekontrolli korraldamise korda siis p&otilde;him&otilde;tted j&auml;&auml;vad samaks. T&ouml;&ouml;andja viib l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus tuvastab k&otilde;ik t&ouml;&ouml;s ja t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohutegurid ja hindab v&otilde;imalikke riske t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest peab selguma milliste t&ouml;&ouml;tajate tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad m&otilde;jutada.</p> <p>Ehitusel t&ouml;&ouml;tamine j&auml;&auml;b ka uuest aastast t&ouml;&ouml;ks, kus t&ouml;&ouml;tajatele tuleb tervisekontroll korraldada. Ehitajad puutuvad &uuml;ldjuhul kokku m&uuml;raga, vibratsiooniga (n&auml;iteks k&auml;sit&ouml;&ouml;riistade kasutamisel), ohtlike kemikaalidega (n&auml;iteks v&auml;rvid, lahustid), t&ouml;&ouml;tavad sundasendis, teisaldavad k&auml;sitsi raskuseid jne Lisaks v&otilde;ib ehitusel olla oht k&otilde;rgusest kukkumiseks ning t&ouml;&ouml;taja tervisliku seisundi kontrollimine on ka seet&otilde;ttu oluline.</p> <p>Ehitajatele tervisekontrolli korraldamisel v&otilde;iks arvestada, et teatud juhtudel nt kokkupuutel asbestiga tuleb tervisekontroll korraldada enne ohuteguriga kokkupuudet. Kuigi &uuml;ldjuhul tuleb tervisekontroll korraldada nelja kuu jooksul t&ouml;&ouml;le asumisest siis ehitusettev&otilde;tetele, kes tegelevad vanemate hoonete remontimise v&otilde;i renoveerimisega soovitame korraldada ehitajatele tervisekontroll enne t&ouml;&ouml;le asumist v&otilde;i vahetult p&auml;rast t&ouml;&ouml;le asumist. Selliselt juhul on lihtsam tagada, et tervisekontrolli mittel&auml;binud t&ouml;&ouml;tajat ei saadeta ehitusplatsile, kus on asbestiga kokkupuute oht.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2151Raskusi teisalda targalt2018-11-26<p><strong>Eurofoundi andmetel (2015) teisaldab igap&auml;evaselt k&auml;sitsi raskusi ligi kolmandik Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;tajatest. Sageli ei oska t&ouml;&ouml;taja ega t&ouml;&ouml;andja aga m&auml;rgata seost liiga suure f&uuml;&uuml;silise koormuse, korduvate liigutuste ja valede t&ouml;&ouml;v&otilde;tete ning terviseh&auml;dade vahel.</strong></p> <p><b>Mida t&auml;hendab k&auml;sitsi raskuste teisaldamine?</b></p> <p>Igasugune &uuml;le 5 kg raske eseme teisaldamine t&otilde;stes, langetades, k&auml;es hoides, kandes, t&otilde;mmates v&otilde;i l&uuml;kates (kas &uuml;ksi v&otilde;i mitmekesi koos) on vaadeldav raskuste teisaldamisena. Pidev sellealane t&ouml;&ouml; v&otilde;ib tekitada f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse ja see omakorda p&otilde;hjustada luu- ja lihaskonna haiguseid.</p> <p>Raskuste teisaldamisel ei ole eseme kaal piiratud, kuid see ei tohi &uuml;letada t&ouml;&ouml;tajate eeldatavaid f&uuml;&uuml;silisi v&otilde;imeid. Siinkohal tulevad appi riskide hindamine ja teisaldust&ouml;&ouml;de kohandamine.</p> <p><b>Raskuste t&otilde;stmine ohustab luu- ja lihaskonda</b></p> <p>Inimese selg on tugev, kuid liiga suure intensiivsusega raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml; v&otilde;ib viia tervisekahjustusteni. T&otilde;stmisel, hoidmisel ja kandmisel on seos alaseljavalu tekkega ning l&uuml;kkamisel ja t&otilde;mbamisel lisaks &otilde;lav&ouml;&ouml;tme piirkonna luu- ja lihaskonnaprobleemidega. Ohustatud on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, kes tegelevad igap&auml;evaselt raskuste t&otilde;stmisega: laot&ouml;&ouml;listest hooldus&otilde;dedeni (https://oshwiki.eu/wiki/Assessment_of_physical_workloads_to_prevent_work-related_MSDs).&nbsp;</p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja ja f&uuml;sioterapeudi Liina P&auml;&auml;bo s&otilde;nul j&otilde;uavad inimesed temani enamasti &auml;kki v&otilde;i pika aja jooksul tekkinud seljavalu v&otilde;i &uuml;laj&auml;semete probleemidega. Alaseljavalud on enamasti mitmep&otilde;hjuslikud ja nende tekkel on palju erinevaid tegureid. Sageli on raskuste t&otilde;stmise asemel probleemiks v&auml;ga pikalt &uuml;hes asendis olemine ja &uuml;hesuguste liigutuste tegemine v&otilde;i t&otilde;stetakse raskust soojenduse ja vastava kehalise ettevalmistuseta. V&auml;ltida tuleks ka pikaajalist k&otilde;rge intensiivsusega f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d. Oluline on t&ouml;&ouml;koha ergonoomika, nt sobiva k&otilde;rgusega t&ouml;&ouml;tasapinnad ja t&otilde;stmise abivahendid, et t&ouml;&ouml;d saaks teha mugavates asendites.</p> <p>Raskus muutub tervisele ohtlikuks siis, kui see on liiga suure massi v&otilde;i m&otilde;&otilde;tmetega, mist&otilde;ttu teda ei saa ohutult ehk keha l&auml;hedal hoides t&otilde;sta v&otilde;i on ta haaramiseks ebamugava kujuga. Raskuse sisu ei tohiks olla ebastabiilne v&otilde;i liikuda. Kui eset ei saa &otilde;igesti ja turvaliselt hoida, on vaja kasutada rohkem j&otilde;udu, mis omakorda koormab keha.</p> <p>&bdquo;Raskuste k&auml;sitsi teisaldamise vallas on toimumas suur revolutsioon: teaduskirjandus &uuml;tleb meile, et pelk t&ouml;&ouml;taja &otilde;petamine kuidas &bdquo;&otilde;igesti&ldquo; t&otilde;sta on suhteliselt tulutu tegevus. Sellega peavad kaasnema s&uuml;steemsed muudatused t&ouml;&ouml;korralduses ja kasutatavas tehnoloogias, vajadusel tuleb kasutusele v&otilde;tta abivahendid. Samuti leitakse, et pole suurt vahet, kas t&otilde;sta sirge v&otilde;i painutatud seljaga, peaasi, et raskus on keha l&auml;hedal. On leitud, et terviseprobleeme on k&otilde;ige v&auml;hem keskmise f&uuml;&uuml;silise koormusega t&ouml;&ouml;tajatel, seega ei tohi raskuste k&auml;sitsi teisaldamine olla t&ouml;&ouml;taja jaoks lihtsalt liiga koormav,&ldquo; r&auml;&auml;kis P&auml;&auml;bo.</p> <p>M&ouml;&ouml;da ei saa ka individuaalsetest riskiteguritest, nt &otilde;igete t&ouml;&ouml;v&otilde;tete omandamine, vanus ja sugu, f&uuml;&uuml;siline vorm, tervislik seisund (sh kroonilised haigused), elustiil (kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarvitamine).</p> <p><b>Sundliigutused ja sundasendid</b></p> <p>Sundliigutused on sama t&uuml;&uuml;pi liigutused, mida korratakse &uuml;hetaolises ebamugavas t&ouml;&ouml;asendis v&otilde;i lisaliigutusi tehes ligi 45 minuti v&auml;ltel. Sundliigutuste igap&auml;evane kordamine s&uuml;vendab &uuml;lekoormuse teket, mis v&otilde;ib p&otilde;hjustada valu ja ebamugavustunnet ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemist (nt &otilde;laliigse p&otilde;letik, k&uuml;&uuml;narliigese p&otilde;letik, kaelalihaste pinge s&uuml;ndroom jne).</p> <p>Sundasend t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja peab viibima &uuml;hes asendis (istuv, seisev) v&otilde;i tegema t&ouml;&ouml;d f&uuml;sioloogiliselt ebaloomulikus ja ebamugavas asendis, kus lihased on pideva pinge all (k&uuml;kitamine, k&uuml;&uuml;nitamine, p&otilde;lvitamine jne). Sundasendis t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;ige enam inimesed, kelle t&ouml;&ouml; n&otilde;uab arvuti kasutamist &uuml;le 5-6&nbsp; tunni p&auml;evast, aga ka nt kontorit&ouml;&ouml;tajad, autojuhid, juuksurid, &otilde;mblejad jne. Sundasendis puudub lihastel v&otilde;imalus vahepeal l&otilde;dvestuda.</p> <p><b>Abivahendid s&auml;&auml;stavad tervist</b></p> <p>Seaduse j&auml;rgi peab raskuste teisaldamise korral t&ouml;&ouml;andja vajadusel v&otilde;tma terviseriskide v&auml;ltimiseks kasutusele t&ouml;&ouml;korralduslikud ja tehnilised abin&otilde;ud. Nii t&otilde;usevad ka t&ouml;&ouml;tajate rahulolu ja produktiivsus ning v&auml;henevad t&ouml;&ouml;andja kulutused haigusp&auml;evadele.</p> <p>F&uuml;sioterapeudi s&otilde;nul algab k&otilde;ik korralikust riskihindamisest. &bdquo;Pole m&otilde;tet soetada abivahendeid, kui pole selge, kes, mida, mis raskusega, kui sageli ja millise tempoga teisaldab,&ldquo; kommenteeris P&auml;&auml;bo. Tootmisettev&otilde;tetes kasutatakse k&otilde;ige enam erinevaid reguleeritava k&otilde;rgusega t&otilde;stukeid, (trepi)k&auml;rusid ja t&ouml;&ouml;vahendite lakke riputamist. Tervishoius on kasutuses libilinad ja &ndash;lauad, patsiendi t&otilde;stukid jmt. P&auml;&auml;bo s&otilde;nul ei ole teadusuuringute p&otilde;hjal &otilde;igustatud aga &uuml;mber selja pandavate t&otilde;stmisv&ouml;&ouml;de kasutamine.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajate jaoks liiga rasked t&ouml;&ouml;l&otilde;igud tuleks automatiseerida ja kasutusele v&otilde;tta tehnilised abivahendid. Kui eelnev ei ole v&otilde;imalik, v&otilde;iks raskused paigutada nii, et neid ei peaks t&otilde;stma p&otilde;randalt v&otilde;i &otilde;last k&otilde;rgemale, vaid need paiknevad j&otilde;utsoonis ehk rinna keskosast reie keskosani ja neid saab n&auml;iteks k&auml;rule pigem libistada kui t&otilde;sta-langetada,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>F&uuml;sioterapeut soovitab: kuidas hoida koormus kontrolli all?</b></p> <ul> <li>V&auml;hendage teisaldatava raskuse massi.</li> <li>Hankige vajalikud tehnilised abivahendid.</li> <li>Muutke t&ouml;&ouml;protsesse vastavalt vajadusele.</li> <li>Roteerige t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid.</li> <li>Vajadusel automatiseerige t&ouml;&ouml;.</li> <li>Toetage t&ouml;&ouml;tajate kehalist v&otilde;imet (treeningud).</li> <li>Pakkuge raske t&ouml;&ouml; tegijatele ka pikemaid puhkepause.</li> </ul> <p>Oluline on ka sobiv sisekliima, piisav venilatsioon ja valgustus ning piisav vaba ruum teisaldust&ouml;&ouml;deks nii t&ouml;&ouml;kohal kui liikumisteedel. Enne t&ouml;&ouml;le asumist tuleb juhendada t&ouml;&ouml;tajat abivahendite ja isikukaitsevahendite &otilde;ige kasutamise osas.</p> <p>Teisaldust&ouml;&ouml;le sobiv inimene on v&auml;hemalt 18-aastane, sobivate kehaliste omaduste ja v&otilde;imetega ning tal ei ole varasemaid seljavaevuseid. Alaealistel on keelatud teisaldada esemeid, mis on raskemad kui 5 kg. Rasedatele, naistele kolm kuud p&auml;rast s&uuml;nnitust ja alla 16-aastastele on teisaldust&ouml;&ouml; keelatud.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et m&otilde;&otilde;dukas koguses raskuste teisaldamine ei tee kellelegi liiga. Pideva ja &uuml;lem&auml;&auml;rase pingutuse korral tasub aga hoolikalt l&auml;bi m&otilde;elda kogu t&ouml;&ouml;protsess, hinnata riskitegureid ja v&otilde;imalusel kasutada abivahendeid. T&ouml;&ouml;taja tervisele on oluline v&otilde;imalus vajadusel t&ouml;&ouml;tempot muuta ning piisavalt puhata ja taastuda.</p> <ul> <li><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte&nbsp;<a href="/redirect/2777">raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="/redirect/2783">sundliigutustest</a>.&nbsp;</strong></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2149Tööinspektsioon: vaid 12% kontrollitud ehitusplatsidest vastab tööohutusnõuetele2018-11-23<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 85 ehitusplatsi, kus registreeriti 229 rikkumist ning koostati 32 ettekirjutust. Ainult 10 kontrollitud ehitusplatsi vastas t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uetele korrektselt. </b></p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond,&nbsp; millele T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rab k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu. Ehitusel toimuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused l&otilde;ppevad sageli t&ouml;&ouml;taja &uuml;liraskete vigasuste v&otilde;i surmaga. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 392 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.</p> <p>Ehituse sihtkontrolli eesm&auml;rk oli ennetada ehitajatega toimuvaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille peamiseks p&otilde;hjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine v&otilde;i nende eba&otilde;ige kasutamine. 85st kontrollitud ehitusobjektist 63 platsil toimus t&ouml;&ouml; tellingutel. Neist 29 puhul polnud tellingute korrasolu kontrollitud ning 28 ei vastanud t&ouml;&ouml;&otilde;hutusn&otilde;uetele. Isikukaitsevahendite puhul esines enim probleeme turvarakmete ja kaitsejalatsite kasutamisel. Veerandil kontrollitud ehitusplatsidest oli t&ouml;&ouml;ohutusplaan koostamata v&otilde;i ajakohastamata.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul saavad probleemid alguse ohutuse alat&auml;htsustamisest ning v&auml;hesest hoolimisest. &bdquo;P&otilde;hiline &otilde;nnetus ehitusplatsil on kukkumine tellingult v&otilde;i redelilt. Pea k&otilde;iki sarnaseid &otilde;nnetusi saaks &uuml;sna v&auml;heste kulutustega v&auml;ltida, kui n&auml;iteks tellingud korralikult kinnitada ning kasutada vajalikku turvavarustust,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;K&otilde;ikidest kontrollitud ehitusobjektidest vaid 12% oli t&ouml;&ouml;ohutus tagatud. Ilmselt t&ouml;&ouml;tavad paljude ehitusplatside peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjad siiras usus, et nende ehitusplatsidel midagi ei juhtu. Elu aga n&auml;itab, et kui t&ouml;&ouml;ohutusele t&auml;helepanu ei p&ouml;&ouml;rata, juhtub &otilde;nnetus &uuml;sna kindlasti,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Ehitusplatse kontrolliti Harju, Ida-Viru, J&otilde;geva, L&auml;&auml;ne-Viru, P&auml;rnu, P&otilde;lva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja V&otilde;ru maakonnas.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annaks n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda parendada. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=21485 põhjust, miks peresõbralikud tööandjad on konkurentsivõimelisemad2018-11-21<p><b>Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi kandideerimisvooru. Programmi oodatakse k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid, kes soovivad panustada organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja on v&otilde;tnud eesm&auml;rgiks muuta t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks. Mis aga v&otilde;iks motiveerida t&ouml;&ouml;andjaid olema rohkem peres&otilde;bralikud? </b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup t&otilde;i mitmetele uuringutele toetuvalt v&auml;lja viis p&otilde;hjust, miks on t&ouml;&ouml;andja peres&otilde;bralikkus organisatsioonile kasulik ning mil viisil loob see teiste t&ouml;&ouml;andjate ees konkurentsieelise. Kusjuures, eriti tuntav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu.</p> <ol> <li><b><span style="text-decoration: underline;">V&auml;heneb t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumine.</span></b> Kui t&ouml;&ouml;tajad tajuvad, et t&ouml;&ouml;andja v&auml;&auml;rtustab neid, panustab nende arengusse ning soodustab l&auml;bi rakendatud meetmete t&ouml;&ouml; ja eraelu &uuml;hildamist, siis kasvab t&ouml;&ouml;tajaskonna &uuml;le&uuml;ldine lojaalsuse tase. Seet&otilde;ttu on pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate puhul t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikuvuse protsent alati pigem madalam kui mujal, sest t&ouml;&ouml;tajad on t&ouml;&ouml;keskkonna ja sealsete tingimustega rahul ning puudub soov lahkumiseks. Samuti hoiavad peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad kokku personali v&auml;rbamis- ja v&auml;lja&otilde;ppekuludelt, mis v&otilde;ivad muidu kohati v&auml;ga k&otilde;rgeks k&uuml;&uuml;ndida.&nbsp;&nbsp;</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">Alaneb t&ouml;&ouml;tajate l&auml;bip&otilde;lemine.</span></b> T&auml;nu l&auml;bim&otilde;eldud suhtlemiskliimale, toetavale organisatsioonikultuurile, paindlikule t&ouml;&ouml;ajale, juhtidepoolsele tunnustamisele ning motiveerivale keskkonnale on peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate juures v&otilde;imalus l&auml;bip&otilde;lemiseks oluliselt madalam. &Uuml;htpidi on sellistes organisatsioonides riskid juba eos maandatud. Teisalt aga pannakse seal ka rohkem t&auml;hele ja reageeritakse kiiremini, kui on n&auml;ha, et m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja n&auml;itab l&auml;bip&otilde;lemisohu m&auml;rke.&nbsp;&nbsp;</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">Kasvab t&ouml;&ouml;tajate produktiivsus. </span></b>T&ouml;&ouml;andja panustamine oma t&ouml;&ouml;tajate heaolusse ja t&ouml;&ouml;keskkonda motiveerib meeskonnaliikmeid olema ka ise p&uuml;&uuml;dlikumad. On teada, et peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate juures on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&uuml;hendumine k&otilde;rge, sest t&ouml;&ouml;tajad hindavad, et nende soovidega arvestatakse, neid kaastakse erinevatesse protsessidesse, nende areng on toetatud ning t&ouml;&ouml;andja m&otilde;tleb nii t&ouml;&ouml;taja heaolule kui perele. Seel&auml;bi ollakse eos motiveeritumad ning soovitakse ka ise seda enam t&ouml;&ouml;andjale l&auml;bi oma produktiivsuse n&ouml;. tagasi anda.</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">T&ouml;&ouml;tajate stressitase on madalam.</span></b> T&auml;nu t&ouml;&ouml;andja peres&otilde;bralikule organisatsioonikultuurile on parem nii t&ouml;&ouml;taja kui tema pere elukvaliteet. See omakorda t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate &otilde;nnetunnet ning v&auml;hendab stressitaset, mis v&otilde;ib m&otilde;jutada n&auml;iteks haigusp&auml;evade arvu. Uuringud n&auml;itavad, et haigused kimbutavad &otilde;nnelikumaid t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hem ning meeskond on peres&otilde;bralikes organisatsioonides tervem. &Uuml;htlasi suhtub peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;andja haigusp&auml;evi vajavatesse t&ouml;&ouml;tajatesse m&otilde;istlikult ja toetavalt, mist&otilde;ttu j&auml;&auml;vad t&ouml;&ouml;ajad haigestumise korral rahulikumal meelel kohe koju, paranevad kiiremini ning naasevad seel&auml;bi rutem t&ouml;&ouml;le.</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">Paraneb t&ouml;&ouml;andja maine.</span></b> Praegu valitseb paljudes sektorites t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus ning t&ouml;&ouml;andjad peavad oma t&ouml;&ouml;tajate hoidmise ja v&auml;rbamise nimel omajagu v&otilde;imuv&otilde;itlust. Seel&auml;bi on t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikkus konkurentsieeliseks, sest lisaks avalikule paremale mainele liigub s&otilde;na t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;lesoovijate seas ka suust suhu. Seel&auml;bi on peres&otilde;bralikkus t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks argumendiks ja annab m&auml;rku t&ouml;&ouml;andja v&auml;&auml;rtustest, mis on tugevasti seotud t&ouml;&ouml;tajate huvidega. Elutervest t&ouml;&ouml;keskkonnast l&otilde;ikab kasu nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja.&nbsp;</li> </ol> <div>Autor: Laura Viilup,&nbsp;Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist</div> <div></div> <div>Foto: pixabay</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2147Väikekaupluste töötajate tervis2018-11-20<p><strong>Euroopa ja ka Eesti majanduses on oluline roll v&auml;ikestel ettev&otilde;tetel (v&auml;hem kui 250 t&ouml;&ouml;tajat), mis moodustavad 2018. a. Eurostati andmetel 99% k&otilde;ikidest ettev&otilde;tetest. V&auml;ikekauplused pakuvad meil t&ouml;&ouml;d seega v&auml;ga paljudele inimestele, kuid sageli on sealsetes t&ouml;&ouml;tingimustes puuduj&auml;&auml;ke.</strong></p> <p>2016. aastal kontrollis T&ouml;&ouml;inspektsioon suurte kaubanduskeskuste v&auml;ikepoodide ja esinduste t&ouml;&ouml;tingimusi. Eesm&auml;rgiks oli hinnata t&ouml;&ouml;tajate &uuml;lekoormuse tekkimise v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;s, kus tuleb pikaajaliselt jalgel seista, &uuml;htlasi j&auml;lgiti ka t&ouml;&ouml;andja meetmeid ohutegurite v&auml;ltimisel. &Uuml;lekoormust p&otilde;hjustas enamasti t&otilde;ik, et t&ouml;&ouml;andja ei luba t&ouml;&ouml;tajal istuda ka siis, kui kaupluses kliente ei ole. Lisaks tuvastati, et kaupluste t&ouml;&ouml;kohad on tihti sellise paigutuse ja kujundusega, mis ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tajale sobivat ergonoomilist t&ouml;&ouml;asendit. Puhkusev&otilde;imaluseta ebasobivas asendis t&ouml;&ouml; v&otilde;ib aga otseselt p&otilde;hjustada terviseh&auml;ireid ning suurimat kahju tehakse eelk&otilde;ige lihastele, luudele ja liigestele.</p> <p><b>Kutsehaiguste peamised p&otilde;hjused</b></p> <p>Eesti statistika t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste osas n&auml;itab, et kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste k&otilde;ige sagedasem p&otilde;hjus on puhkepausideta t&ouml;&ouml;, sundasendis t&ouml;&ouml;tamine, koormus &uuml;ksikutele kehaosadele ja lihasgruppidele. P&uuml;sti t&ouml;&ouml;tades on enim koormatud jalad ja selg. Lisades juurde l&auml;bim&otilde;tlemata t&ouml;&ouml;korraldusest tingitud stressi, on tervisekahjustuste tekkimine v&auml;ga t&otilde;en&auml;oline.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Viimase kontrolli raames tuvastati 81-s kaupluses t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmisel erinevaid rikkumisi ja hulgaliselt v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna tagamiseks p&ouml;&ouml;rame seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu praegustel suvekuudel k&auml;imasolevas sihtkontrollis just t&ouml;&ouml;- ja puhkeajast kinnipidamisele,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja Silja Soon.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna parendamisel pakub v&auml;ljakutset ka &uuml;le-eestiliste kauplustekettide erip&auml;ra, mille kohaselt koordineerib t&ouml;&ouml;keskkonnaalaseid tegevusi organisatsiooni t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, kuid kauplustes kohapeal viivad t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse poliitikat ellu juhatajad.</p> <p><b>Kolm murekohta</b></p> <p>&bdquo;Soovime t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu juhtida kolmele teemale &ndash; &otilde;hutemperatuur t&ouml;&ouml;kohtadel, &otilde;igel ajal tehtud puhkepausid ja f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimine,&ldquo; tutvustas Soon m&ouml;&ouml;dunud sihtkontrolli tulemusi.</p> <p><b>Ebasoodne sisekliima</b> kaupluste kassades ja laoruumides &ndash; peamisteks murekohtadeks on k&uuml;lmal ajal liigne tuulet&otilde;mbus ja kaupluse temperatuur. P&otilde;hjusteks n&auml;iteks kassadele liiga l&auml;hedal asuvad automaatselt avanevad uksed v&otilde;i hoone katuse ja seinte puudulikust soojustamisest tingitud liiga madal temperatuur.</p> <p>&bdquo;Jahedate ilmadega on oluline j&auml;lgida, et pidev automaatne uste avanemine ei jahutaks maha t&ouml;&ouml;kohti, mis asuvad v&auml;lisuste l&auml;heduses. Vajadusel tuleks uste ette panna piisava v&otilde;imsusega &otilde;hkkardinad v&otilde;i f&uuml;&uuml;silised t&otilde;kked, mis kaitsevad t&ouml;&ouml;tajaid tuulet&otilde;mbuse eest. Kui kassade arv v&otilde;imaldab, v&otilde;iks k&uuml;lmade ilmade korral j&auml;tta v&auml;lisuste l&auml;heduses asuvad kassad kasutusest v&auml;lja,&ldquo; soovitas Soon.</p> <p><b>Puhkepausid</b> &ndash; kontrollitud kauplustes t&ouml;&ouml;tasid inimesed kuni 12-tunnistes vahetustes ning neile oli ette n&auml;htud pool tundi l&otilde;unaks (arvestatakse t&ouml;&ouml;ajast v&auml;lja) ja kaks 15-minutilist t&ouml;&ouml;aja sisse arvestatavat pausi, mille t&ouml;&ouml;taja tegi talle sobival ajal. See tingib olukorra, kui t&ouml;&ouml;taja teeb pausi alles siis, kui talle see v&otilde;imalik on v&otilde;i kasutab pause &uuml;he pooletunnise puhkehetkena. See omakorda t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja puhkab mitte v&auml;simuse, vaid juba &uuml;lev&auml;simuse saabumisel, millest taastumise aeg on etten&auml;htust juba palju pikem. Nii ei taastu t&ouml;&ouml;taja organism piisavalt ja &uuml;lekoormuse oht on ilmne.</p> <p>&bdquo;Soovitame t&ouml;&ouml;andjal n&auml;ha ette pigem l&uuml;hemad kuid sagedasemad puhkepausid ja m&auml;&auml;rata ka nende kasutamise t&auml;psem ajavahemik v&auml;ltimaks &uuml;lev&auml;simuse teket ning kindlustamaks t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korrap&auml;rase vaheldumise kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. See omakorda aitab v&auml;ltida liigset koormust t&ouml;&ouml;taja jalgadele ning kogu luu- ja lihaskonnale,&ldquo; s&otilde;nas t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus v&otilde;imaldada pause puhkamiseks ja/v&otilde;i s&ouml;&ouml;miseks ning vajadusel peab k&auml;ima teenindajale pausi andmas juhataja. Soovitatav on pauside tegemisega jagada sundasendis t&ouml;&ouml;tava inimese (nt kassapidaja) t&ouml;&ouml;p&auml;ev osadeks. Lisaks l&otilde;unapausile v&otilde;iks teha &uuml;he puhkeaja ka ennel&otilde;unal, sest siis taastub t&ouml;&ouml;taja jaks kiiremini, teine tuleks j&auml;tta &otilde;htupoolsemasse aega. Puhkepauside tegemine m&auml;&auml;ratakse organisatsiooni t&ouml;&ouml;korralduses vastavalt l&auml;biviidud riskianal&uuml;&uuml;sile.</p> <p><b>F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse</b> osas j&auml;&auml;vad ettev&otilde;tete koostatud riskianal&uuml;&uuml;sid sageli puudulikuks, sest ei arvestata t&ouml;&ouml;p&auml;eva pikkust, v&auml;hest puhkamisv&otilde;imalust t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestel ning ebasoodsat kehaasendit, korduvaid liigutusi v&otilde;i teatud lihasr&uuml;hmade &uuml;lepingeid jmt p&otilde;hjustavaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Nende teguritega puutuvad igap&auml;evaselt kokku ka v&auml;ikekaupluste t&ouml;&ouml;tajad. &nbsp;</p> <p>&bdquo;Selliste tegurite alahindamine on p&otilde;hjuseks, miks raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml; p&otilde;hjustab k&otilde;ige enam kutsehaigusi. Raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml; ei t&auml;henda alati otsest rasket f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d, vaid pidevat ja pikajalist m&otilde;&otilde;duka f&uuml;&uuml;silise koormuse olemasolu. Pidev m&otilde;&otilde;dukas koormus p&otilde;hjustab p&uuml;sivaid ja p&ouml;&ouml;rdumatuid kahjustusi lihastes, liigestes ja luudes,&ldquo; s&otilde;nas Soon.</p> <p>Viimase kontrolli raames selgus, et 46 kauplustes ei olnud t&ouml;&ouml;tajatele korraldatud tervisekontrolli &nbsp;ning kokku ei olnud k&auml;inud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures 78% v&auml;ikekaupluste t&ouml;&ouml;tajatest. Neist 54% kurtsid aga valusid seljas, jalgades ja ka k&auml;tes.</p> <p><b>Soovitused tervist s&auml;&auml;stvaks t&ouml;&ouml;korralduseks:</b></p> <ul> <li>Pikalt p&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tades hinnake objektiivselt &uuml;lekoormuse ohtu t&ouml;&ouml;taja jalgadele ja seljale ning v&otilde;tke kasutusele abin&otilde;ud &uuml;lepinge v&auml;ltimiseks.</li> <li>V&auml;hendage &uuml;le 8-tunniseid t&ouml;&ouml;p&auml;evasid, sest need aitavad kaasa selja- ja jalavalude tekkele.</li> <li>Vaadake &uuml;le t&ouml;&ouml;korraldus ja hinnake, kas olemasolevad puhkepausid tagavad t&ouml;&ouml;tajate tervise ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ka p&auml;eva l&otilde;puks, sest t&ouml;&ouml;taja peab j&auml;&auml;ma terveks ka aastate m&ouml;&ouml;dudes.</li> <li>Korraldage tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ja j&auml;rgige antud soovitusi, piiranguid ja ettepanekuid.</li> <li>Hankige kauplusesse n&otilde;uetekohased esmaabivahendid ja juhendage t&ouml;&ouml;tajaid k&auml;ituma &otilde;nnetusjuhtumi korral.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste v&auml;ltimiseks tuleb v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajale piisava pikkuse ja sagedusega puhkepause. Kasutusele tuleb v&otilde;tta konkreetsed abin&otilde;ud ohtlike t&ouml;&ouml;keskkonna m&otilde;jude v&auml;hendamiseks v&otilde;i v&auml;ltimiseks ning korraldada regulaarset tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Arsti soovitusi tasub kindlasti j&auml;rgida, sest nende eesm&auml;rgiks on t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;&auml;stmine.&nbsp;</p> <p>Autor: tooelu.ee&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2145Kuidas tuleb uuest aastast registreerida töötajate juhendamine ja väljaõpe?2018-11-19<p><b>Uuest aastat j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, mis puudutavad ka juhendamiste registreerimist. Enam ei ole selgelt kirjas, kuidas registreerida tuleb. Kas v&otilde;ime loobuda juhendamiste, v&auml;lja&otilde;ppe ja iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamise registreerimise kaartide kasutamisest?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Uuest aastat ei ole t&otilde;epoolest enam t&auml;pselt reguleeritud, milliseid andmeid ja kuidas juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta registreerida tuleb. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja registreerib juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe toimumise kuup&auml;eva ja sisu kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, mida t&ouml;&ouml;taja kinnitab. Kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldav vorm t&auml;hendab, et registreerimine peab olema kirjalik, kuid ei pea olema omak&auml;eliselt allkirjastatud. N&auml;iteks sobib juhendamise registreerimine andmebaasis, kus t&ouml;&ouml;taja m&auml;rgib, et on juhendi teadmiseks v&otilde;tnud.&nbsp; Kui t&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet andmebaasis, peab olema v&otilde;imalus isikut tuvastada. Kui t&ouml;&ouml;taja logib ennast andmebaasi sisse kasutades e-posti aadressi <a href="mailto:karukati@karumati.com">karukati@karumati.com</a>, v&otilde;ib kinnitust olla hilisemalt keeruline seostada inimesega, kelle nimi on Mari Maasikas.</p> <p>Juhendamiste registreerimisest peab &uuml;heselt selguma, milliste juhenditega t&ouml;&ouml;taja tutvunud on. V&auml;lja&otilde;ppe puhul peab selguma, millises mahus ja millal v&auml;lja&otilde;pe on korraldatud. Registreerimine on j&auml;tkuvalt vajalik, et veenduda, kas k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele on vajalikud juhendamised ja v&auml;lja&otilde;pe korraldatud. Isegi kui juhendamiste ja v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine on ettev&otilde;ttes l&auml;bi m&otilde;eldud ja paika pandud, tuleb vahetevahel siiski nt sisekontrolli k&auml;igus kontrollida, kas k&otilde;ik sujub plaanip&auml;raselt.</p> <p>T&otilde;endamist v&otilde;ib vaja olla ka n&auml;iteks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise k&auml;igus selgitamaks v&auml;lja, kas &otilde;nnetus v&otilde;is juhtuda seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;taja ei teadnud, mida ja kuidas teha ehk p&otilde;hjuseks oli puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. Samuti v&otilde;ib juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe korraldamist olla vaja t&otilde;endada kohtuvaidluses t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest v&otilde;i kutsehaigestumisest p&otilde;hjustatud kahju h&uuml;vitamisel. Kui juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe pole korrektselt registreeritud, ei olegi t&ouml;&ouml;andjal palju v&otilde;imalusi t&otilde;endada, et ta on n&otilde;uded t&auml;itnud. T&otilde;endiks v&otilde;ivad k&uuml;ll olla ka tunnistajate &uuml;tlused, aga kui t&otilde;endamist vajav s&uuml;ndmus toimus aastaid tagasi ei saa loota, et tunnistaja juhtunut t&auml;pselt m&auml;letaks.</p> <p>Seega &ndash; juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe selgelt, &uuml;heseltm&otilde;istetavalt ja j&auml;lgitavalt registreerimine on t&ouml;&ouml;andja enda huvides. See aitab &auml;ra hoida hilisemaid probleeme ja arusaamatusi. Enne praegu kehtivast m&auml;&auml;rusest tulenevat registreerimise s&uuml;steemi muutma hakkamist tasub l&auml;bi m&otilde;elda, millega seda asendada. Kui h&auml;id ideid uue ja parema s&uuml;steemi loomiseks pole, on m&otilde;istlik j&auml;tkata vanaviisi. Korralikult registreerimata j&auml;tmine v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja j&auml;tta halba olukorda, sest ta ei suuda tehtud tegevusi t&otilde;endada.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/444">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest</a>.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2144Riigikontroll: tööandjad peaks lisaks tööõnnetuste vähendamisele keskenduma ka kutsehaiguste ennetamisele2018-11-15<p><strong><a title="Riigikontroll" class="ttl_link textTag_26155447" href="http://www.delfi.ee/teemalehed/riigikontroll" target="_blank">Riigikontroll</a> &uuml;tleb oma aastaraportis, et t&ouml;&ouml;andjad ei tohiks t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao ennetamisel piirduda &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;hendamisega, vaid t&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka kutsehaiguste ennetamisele.&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi ettevalmistamisel juhtis Riigikontroll t&auml;helepanu, et reformi elluviimisel ei tohi &auml;ra unustada selle &uuml;ht algset eesm&auml;rki &ndash; ennetada t&ouml;&ouml;v&otilde;imekadu ning pidurdada seel&auml;bi t&ouml;&ouml;v&otilde;imekaoga inimeste arvu ja riigi kulude kasvu.</p> <p>Rahvusvaheline praktika on n&auml;idanud, et t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilimise aspektist on k&otilde;ige t&otilde;husam tagada inimesele turvaline t&ouml;&ouml;keskkond. Eestis oli registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi eelmisel aastal pea 5200 ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv on alates 2009. aastast pidevalt kasvanud.</p> <p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) hinnangul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste kulu Euroopa Liidus 3,3 protsenti SKP-st aastas, sealhulgas moodustavad 0,4 protsenti SKP-st t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kulud. Eestis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega seotud kulu 0,1 protsendipunkti v&otilde;rra EL-i keskmisest suurem. Kulu majandusele v&auml;ljendub seel&auml;bi, et inimesed on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;turult eemal v&otilde;i kui sellega kaasneb t&ouml;&ouml;v&otilde;imekadu, loovad p&auml;rast v&auml;hem majanduslikku lisandv&auml;&auml;rtust. K&otilde;ige parema t&ouml;&ouml;ohutusega Euroopa Liidu riikides on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu kaotatud eluaastate arv hinnanguliselt ksks kuni kolm korda v&auml;iksem kui Eestis.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni hinnangul on peamine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kasvu p&otilde;hjus Eesti t&ouml;&ouml;andjate v&auml;hene motivatsioon investeerida t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;tajasse. Samas peab ka t&ouml;&ouml;taja teadvustama t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid ning aitama oma k&auml;itumisega kaasa, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutum. Kergemate t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste korral on nii t&ouml;&ouml;tajal kui ka t&ouml;&ouml;andjal motivatsioon t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust varjata, sest lihtsam ja odavam on p&ouml;&ouml;rduda erakorralise meditsiini osakonda v&otilde;i perearsti poole, kes vajaduse korral suunab eriarsti vastuv&otilde;tule. Kulud kaetakse solidaarsest ravikindlustusest.</p> <p>Mitmetes riikides s&otilde;ltub ettev&otilde;tete maksukoormus sellest, kui palju t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&otilde;i kutsehaigestumisi nende ettev&otilde;ttes toimub. Eestis see nii ei ole. T&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse eest hea seisva t&ouml;&ouml;andja maksukoormus l&auml;htub t&ouml;&ouml;j&otilde;ukuludest samamoodi nagu selle t&ouml;&ouml;andja maksukoormus, kes ei panusta t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomist on planeeritud 25 aastat, kuid tulemusteta. Juulis 2018 algatas Sotsiaalministeerium t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kavatsuse, kuid pole teada, kas initsiatiiv leiab toetuse. Ministeerium on lahenduse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel arvestanud Riigikontrolli soovitusi osaliselt. Samas ei pruugi praegune v&auml;lja pakutud lahendus olla piisav, et suurendada t&ouml;&ouml;andjate motivatsiooni panustada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse. Kasvav t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv ning kulud &uuml;hiskonnale n&otilde;uavad aga probleemiga tegelemist.</p> <p>Riigikontrolli hinnangul tuleks luua eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;andjatele motivatsioon ennetada t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao tekkimist sellega, et tagatakse turvaline t&ouml;&ouml;keskkond. Seejuures ei tohiks t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao ennetamisel piirduda &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;hendamisega, vaid p&ouml;&ouml;rata j&auml;rgmisesetapis t&auml;helepanu ka kutsehaiguste ennetamisele.&nbsp;</p> <p>Allikas. <a href="http://www.delfi.ee/" target="_blank">Delfi</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2139Ka vähenenud töövõimega inimene võib karjääri teha2018-11-13<p><strong>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed soovivad j&otilde;ukohast t&ouml;&ouml;d teha. Sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks pakub T&ouml;&ouml;tukassa erinevad teenuseid, mis aitavad inimesel teada saada, millised on tema tugevused, kuidas panna paika t&ouml;&ouml;elu eesm&auml;rk ja kuidas selleni j&otilde;uda.</strong></p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ei ole t&ouml;&ouml;tamisel takistuseks &ndash; sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks tuleb esmalt p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;elda, missugust t&ouml;&ouml;d inimene teha soovib ja saab. Kindlasti tuleb selgeks m&otilde;elda, milline on sobiv t&ouml;&ouml;aeg ja missuguse intensiivsusega v&otilde;iks olla tulevane t&ouml;&ouml;, aga ka milliseid abivahendeid v&otilde;ib vaja minna jmt.</p> <p>M&otilde;ni inimene oskab eelpool loetletud aspekte ise h&auml;sti anal&uuml;&uuml;sida, enamasti on see siiski erand ja sel juhul on palju abi karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajast.</p> <p>&bdquo;Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja oskab lahti r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;turu arengusuunad, t&ouml;&ouml;andjate ootused ja muu olulise info. Koos saab l&auml;bi arutada inimese oskused ja ootused t&ouml;&ouml;le,&ldquo; tutvustas Eesti T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;riteenuste peaspetsialist Marja Saarma.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;l k&auml;imine n&otilde;uab ikkagi teatavat pingutust ja inimesel on oluline enda jaoks l&auml;bi m&otilde;elda, kui suureks pingutuseks ta valmis on,&ldquo; s&otilde;nas Saarma. Kindlasti tasub ka m&otilde;elda sellele, kes kuuluvad inimese toetusv&otilde;rgustikku ja saavad vajadusel teda abistada.</p> <p><b>Suurem eesm&auml;rk jaga osadeks</b></p> <p>P&auml;rast eesm&auml;rgi p&uuml;stitamist &ndash; leida sobiv t&ouml;&ouml; &ndash; tuleb paika panna ajagraafik. Millest ja millal alustada, mis ajaks esimeste tulemusteni j&otilde;utakse, millised on j&auml;rgmised sammud jmt. &bdquo;Tegevuskava loomine jagab suurema eesm&auml;rgi osadeks ning nii ei tundu see enam kauge ja ebam&auml;&auml;rane. V&auml;ikeste sammudega on lihtsam l&otilde;pptulemuseni j&otilde;uda,&ldquo; soovitas Saarma.</p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajana on Saarma vestelnud mitmete klientidega, kes terviseprobleemide t&otilde;ttu ei saanud enam samal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata. &bdquo;Sageli vajavad need inimesed tuge, et oma m&otilde;tetes selgusele j&otilde;uda, oskustest &uuml;levaade saada ning soovid ja v&otilde;imalused l&auml;bi m&otilde;elda,&ldquo; s&otilde;nas karj&auml;&auml;riteenuste peaspetsialist.</p> <p>Saarma jagab kogemust kliendiga, kes oli pikalt haiguslehel. Kuigi tema tore t&ouml;&ouml;andja ootas teda tagasi, tundis inimene ise, et tervis ei luba enam vanal kohal j&auml;tkata. Haiguse ajal m&otilde;tles ta enda jaoks l&auml;bi erinevad tulevikuvariandid ja soovide elluviimiseks astus ka praktilisi samme. Ta uuris erinevaid ameteid ja t&ouml;&ouml;turgu ning &uuml;htlasi k&auml;is uut sobivat ametit proovimas. Et saada kinnitust oma m&otilde;tetele, p&ouml;&ouml;rdus ta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja poole. &Uuml;heskoos arutati olukorda ja v&otilde;imalikke lahendusi, mis klienti uuel valitud teel toetaksid. Sel korral leidis inimene endale iseseisvalt uue suuna, kuid T&ouml;&ouml;tukassa poolt vajas ta uue ameti &otilde;ppimiseks koolituste tuge. K&otilde;ik inimesed ei oska alati nii h&auml;sti enda v&otilde;imalusi l&auml;bi m&otilde;elda, sel juhul ongi abiks karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa aitab</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassast leiab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene erinevaid teenuseid, nt toetust t&ouml;&ouml;ruumide ja &ndash;vahendite kohandamisel, vajadusel pakutakse vajalikke abivahendeid v&otilde;i tugiisiku abi. N&otilde;ustamisteenust pakutakse ka t&ouml;&ouml;andjatele.</p> <p><b>Juhtumikorraldaja</b>&nbsp;n&otilde;ustab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi t&ouml;&ouml;otsinguil. Ta selgitab v&auml;lja, mis takistab v&otilde;i soodustab t&ouml;&ouml; leidmist ja aitab p&uuml;stitada j&otilde;ukohaseid eesm&auml;rke. Juhtumikorraldaja pakub tuge t&ouml;&ouml;vestlusel kuulmis- v&otilde;i k&otilde;nepuude, aga ka muude suhtlemisprobleemide korral.</p> <p><b>Kogemusn&otilde;ustamisel</b>&nbsp;saab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene oma probleemide lahendamiseks n&otilde;u ja tuge teiselt sarnase puude v&otilde;i terviseh&auml;irega inimeselt. Eesm&auml;rk on aidata puudega toime tulla, leida motivatsiooni ja t&otilde;sta enesekindlust. Kogemusn&otilde;ustaja aitab valmistuda t&ouml;&ouml;otsinguteks ja t&ouml;&ouml;eluks ning pakub tuge ka t&ouml;&ouml;le asudes.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon laiendab t&ouml;&ouml;otsija v&otilde;imalusi</b></p> <p>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon<b>&nbsp;</b>valmistab puudega inimest ette t&ouml;&ouml;eluks ning toetab tema t&ouml;&ouml;leasumist ja t&ouml;&ouml;tamist<b>.&nbsp;</b>Teenus pakub p&otilde;hjalikku spetsialistide abi inimestele, kel puude v&otilde;i haiguse t&otilde;ttu v&otilde;ib esineda t&ouml;&ouml;tamisel erinevaid takistusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon on m&otilde;eldud puude, p&uuml;siva t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse v&otilde;i osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;ealistele inimestele. Rehabilitatsioonimeeskond pakub abi nii liikumisoskuste kui k&otilde;ne parandamisel aga ka ps&uuml;hholoogiliste probleemide lahendamisel ja abivahenditega harjumisel. Eesm&auml;rgiks on igap&auml;evases elus v&otilde;imalikult h&auml;sti hakkama saada, leida motivatsiooni, suurendada t&ouml;&ouml;tamiseks vajaliku enesekindlust ja paremini t&ouml;&ouml;ellu integreeruda. Vajadusel n&otilde;ustatakse ka t&ouml;&ouml;andjat.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon v&otilde;ib sisaldada individuaalseid v&otilde;i grupis toimuvaid tegevusi, n&auml;iteks:</strong></p> <ul> <li>f&uuml;sioteraapia</li> <li>tegevusteraapia ja -n&otilde;ustamine</li> <li>loovteraapia</li> <li>logopeediline abi</li> <li>eripedagoogiline abi</li> <li>kogemusn&otilde;ustamine</li> <li>ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustamine</li> <li>&otilde;endusalane n&otilde;ustamine</li> <li>sotsiaaln&otilde;ustamine</li> <li>arsti (sh ps&uuml;hhiaatri) n&otilde;ustamine</li> </ul> <p>Rehabilitatsiooniteenust pakuvad Sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad.</p> <p>Hea rahvusvaheline n&auml;ide&nbsp; tugiteenuste pakkumisest on Iirimaa KARE programm, mille eesm&auml;rk on toetada vaimupuudega inimeste t&ouml;&ouml;leasumist. Programm lubab inimesel endal t&ouml;&ouml;leasumise ja t&ouml;&ouml;tamise protsessi juhtida, lastes neil otsustada, millist t&ouml;&ouml;d teha soovivad, mitu tundi p&auml;evas ja millist palka teenida. KARE t&ouml;&ouml;tajad konsulteerivad inimesi, et leida neile parim t&ouml;&ouml; ja pakuvad vastavalt vajadusele erinevaid tugiteenuseid.</p> <p><strong>Eestis on t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooni teenus &uuml;les ehitatud j&auml;rgmiselt:</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja hindab teenusevajadust.</li> <li>Juhtumikorraldajaga rehabilitatsiooni eesm&auml;rgi seadmine.</li> <li>Rehabilitatsiooniasutuse valimine.</li> <li>Kohtumine teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks.</li> <li>T&ouml;&ouml;tukassa kinnitab tegevuskava.</li> <li>Osalemine rehabilitatsiooniteenusel.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesel tuleb oma karj&auml;&auml;ri planeerides esmalt ise v&otilde;i karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja toel l&auml;bi m&otilde;elda, millist t&ouml;&ouml;d ta teha soovib ja milline on tema suutlikkus. Seej&auml;rel tuleb p&uuml;stitada eesm&auml;rk ja kasutades T&ouml;&ouml;tukassa tugiteenuseid saabki hakata liikuma oma sihi suunas.</p> <p>Rohkem infot:&nbsp;<a href="http://www.tootukassa.ee/" target="_blank">www.tootukassa.ee</a>&nbsp;</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2138Mida peavad töötajad tähele panema ettevõtte ülevõtmisel uue tööandja poolt?2018-11-12<p><b>Meie ettev&otilde;te v&otilde;etakse 1. jaanuaril&nbsp; &uuml;le ning tulevane t&ouml;&ouml;andja peab juba t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;lepingu uue redaktsiooni s&otilde;lmimiseks. Ta saatis tutvumiseks ka uued ametijuhendid. Kas see on seadusp&auml;rane? Mis saab, kui ma ei n&otilde;ustu uute pakutud tingimustega?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus s&auml;testab, et kui &uuml;lev&otilde;ttev ettev&otilde;te j&auml;tkab sama v&otilde;i sarnast majandustegevust, siis t&ouml;&ouml;lepingud l&auml;hevad muutumatul kujul &uuml;le ettev&otilde;tte omandajale vastavalt v&otilde;la&otilde;igusseadusele.</p> <p>See t&auml;hendab, et ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;lemineku olukorras peab seadusandja vaates asenduma &uuml;ks t&ouml;&ouml;andja teisega ning k&otilde;ik muud tingimused j&auml;&auml;ma kehtima nii nagu seni kehtisid. Kuid siin tuleb arvestada t&ouml;&ouml;suhte poolte tegelike vajaduste ja v&otilde;imalustega, muuhulgas v&otilde;imalusega alustada igal ajal l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmiseks v&otilde;i t&auml;psustamiseks.</p> <p>L&auml;bir&auml;&auml;kimiste protsessi alustamine sellises olukorras on t&auml;iesti normaalne ning sellesse peaksid kaasatud olema k&otilde;ik osapooled, st senine t&ouml;&ouml;andja, uus t&ouml;&ouml;andja, iga &uuml;leminev t&ouml;&ouml;taja ja ka need t&ouml;&ouml;tajad, kellega koos uues ettev&otilde;ttes j&auml;tkatakse. L&auml;bir&auml;&auml;kimised on olulised, et k&otilde;ik saaksid &uuml;hte moodi aru, mis toimub, mis eesm&auml;rgil ja millised v&otilde;ivad olla &uuml;he v&otilde;i teise otsuse tagaj&auml;rjed. Kindlasti on seejuures olulisel kohal t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;rdse kohtlemise tagamine.</p> <p>Just v&otilde;rdse kohtlemise ja v&otilde;rsete v&otilde;imaluste tagamine on sageli p&otilde;hjus, miks &uuml;lev&otilde;ttev t&ouml;&ouml;andja pakub &uuml;letulevatele t&ouml;&ouml;tajatele uut t&ouml;&ouml;lepingu redaktsiooni, mis oma tingimustes vastaks nende t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;lepingutele, kes juba t&ouml;&ouml;tavad tema ettev&otilde;ttes.</p> <p>&Uuml;leminev t&ouml;&ouml;taja ei pea n&otilde;ustuma tulevase t&ouml;&ouml;andja poolt pakutavate tingimustega, kuid ta peab kindlasti tegema sel juhul omapoolseid ettepanekuid, mis tingimustel ta on n&otilde;us t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkama.</p> <p>Kui tulevane t&ouml;&ouml;andja ja &uuml;leminev t&ouml;&ouml;taja ei leiagi &uuml;hist arusaama, kuidas t&ouml;&ouml;suhet p&auml;rast &uuml;lemineku toimumist j&auml;tkata, siis on lahenduseks erinevad variandid:</p> <p>1) t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab senistel tingimustel edasi, sest t&ouml;&ouml;leping peab seaduse j&auml;rgi muutumatul kujul &uuml;le minema, ning ootab uue t&ouml;&ouml;andja edasisi otsuseid ja pakkumisi ehk j&auml;tkatakse l&auml;bir&auml;&auml;kimisi;</p> <p>2)&nbsp; t&ouml;&ouml;taja lahkub enne &uuml;leminekut korralise &uuml;les&uuml;tlemisega ehk omal soovil v&otilde;i poolte kokkuleppel oma senise t&ouml;&ouml;andjaga;</p> <p>3) senine ja uus t&ouml;&ouml;andja lepivad kokku t&ouml;&ouml;korralduse muudatustes, mis v&otilde;ib viia koondamisolukorrani ehk teatud t&ouml;&ouml;d l&otilde;ppevad &uuml;lemineku hetkest. Siin on oluline m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;taja ise koondamist n&otilde;uda ei saa, vaid selle otsuse saavad teha ainult t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p><strong>T&auml;psemalt kogu t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;lemineku protsessist portaalis T&ouml;&ouml;elu:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/1424">T&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminek v&otilde;i kollektiivne &uuml;les&uuml;tlemine</a></strong></li> <li><strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/995 ">T&ouml;&ouml;minutid: t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminek</a>&nbsp;</strong></li> </ul> <div></div> <div>Loe lisaks ka <strong><a href="/redirect/559">lepingueelsetest l&auml;bir&auml;&auml;kimistest.&nbsp;</a></strong></div> <ul> <li></li> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2135Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi2018-11-07<p class="xnormaallaad2"><b>Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja on v&otilde;tnud eesm&auml;rgiks muuta t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks. </b></p> <p class="xnormaallaad2">Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning rakendada peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri.</p> <p class="xnormaallaad2">&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad on v&auml;lja toonud, et nende t&ouml;&ouml;tajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni t&ouml;&ouml;&otilde;hkkond, mida t&ouml;&ouml;tajad t&auml;nap&auml;eval &uuml;ha rohkem hindavad,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Peres&otilde;bralikkus on &uuml;ks oluline p&otilde;hjus, miks t&ouml;&ouml;tajad on lojaalsemad ning uued t&ouml;&ouml;tajad soovivad organisatsiooni t&ouml;&ouml;le tulla. Seet&otilde;ttu julgustan kandideerima ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes ei ole veel suuri samme teinud, kuid soovivad olla paindlikud ja peres&otilde;bralikud,&ldquo; lisas minister.</p> <p class="xnormaallaad2">Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi ligikaudu 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja <a href="https://www.f6s.com/ptmmargis2018">taotlusankeedi</a> t&auml;itnud organisatsioonide hulgast. Aega selleks on&nbsp; 31. jaanuarini 2019. P<strong>rogrammi p&auml;&auml;sejad selguvad 2019. aasta veebruari l&otilde;puks.</strong></p> <p class="xnormaallaad2">2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt v&auml;lja antava peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud v&otilde;imaluse tunnustada t&ouml;&ouml;andjaid, kes v&auml;&auml;rtustavad head t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ja arvestavad t&ouml;&ouml;tajate pereeluga.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;andja algsest peres&otilde;bralikkuse tasemest. Programmis suunatakse t&ouml;&ouml;andjad oma tegevusi anal&uuml;&uuml;sima ja p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;tlema, samal ajal pakutakse neile n&otilde;ustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</p> <p>Praeguseks on peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud kokku 13 t&ouml;&ouml;andjat, kes on lahkunud programmist ning 62 t&ouml;&ouml;andjat omavad algm&auml;rgist, mis t&auml;hendab, et nad on veel programmis ja&nbsp; arendavad peres&otilde;bralikke meetmeid.</p> <p class="xnormaallaad2">Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS.</p> <p class="xnormaallaad2">Lisainfo programmi kohta <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil">T&ouml;&ouml;elu portaali veebilehel</a>.</p> <p class="xnormaallaad2">2018. aasta s&uuml;gisel alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise saanud <a href="http://bit.ly/2gLHwFC">t&ouml;&ouml;andjad</a></p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja<a href="http://bit.ly/2xOwnId"> visuaal&nbsp;</a>&nbsp;</p> <p class="xmsolistparagraph">Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p class="xmsolistparagraph"><a href="http://bit.ly/2xOwnId"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2134„Hea töökeskkond 2018“ võitjad on Saaremaa Piimatööstus ja Bonava Eesti2018-11-06<p class="bodytext"><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustab igal aastal ettev&otilde;tteid hea t&ouml;&ouml;keskkonna arendamise eest. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Sel aastal v&otilde;itis suurettev&otilde;tete kategoorias Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias Bonava Eesti.</b></p> <p>Auhinnad andis &uuml;le tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. &bdquo;&Uuml;kski t&ouml;&ouml;andja ei taha, et tema t&ouml;&ouml;taja saaks t&ouml;&ouml;d tehes viga. Elu ja tervis on iga&uuml;hele meist asendamatud v&auml;&auml;rtused. Seega, nii f&uuml;&uuml;siliselt ohutu t&ouml;&ouml;keskkond kui ka vaimset tervist toetav t&ouml;&ouml;kliima aitavad hoida meie tervist,&ldquo; s&otilde;nas ta. &bdquo;Mul on hea meel tunnustada kahte ettev&otilde;tet, kus hoolimine t&ouml;&ouml;tajate tervisest ja ohutusest on loomulik osa t&ouml;&ouml;kultuurist,&ldquo; lisas Sikkut. Minister t&otilde;stis Bonava Eesti puhul esile s&uuml;steemset l&auml;henemist ohutusele ehitusplatsil ning innovaatiliste lahenduste kasutuselev&otilde;ttu. Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuse puhul r&otilde;hutas minister ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate kaasamist hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisesse.</p> <p><b>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuses</b>&nbsp; on t&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus iga t&ouml;&ouml;taja teema. Valdkonda veab t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, kes on samal ajal ka personalispetsialist.&nbsp; Kaasatud on ka k&otilde;ik t&ouml;&ouml;juhid, kelle jaoks ohutuse tagamine on osa igap&auml;evat&ouml;&ouml;st. T&ouml;&ouml;juhid on h&auml;sti kursis nii t&ouml;&ouml;kohtadel esinevate ohtudega kui v&otilde;imalustega nende tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks.</p> <p><b>Bonava Eesti</b> on ettev&otilde;te, kus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutus ehitusplatsil on heal tasemel juhitud ning hoolitsetakse ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate ohutuse ja juhendamise eest. Igap&auml;evaselt tegelevad ehitusplatsil ohutusega t&ouml;&ouml;de juhid ning korra n&auml;dalas kontrollib olukorda t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse koordinaator. Korra kuus osaleb selles ka audiitor v&auml;ljastpoolt ettev&otilde;tet. Ehitusplatsil avastatud rikkumiste edastamiseks kasutatakse nutitelefonides olevat &auml;ppi, mis v&otilde;imaldab edastada rikkumiskohast tehtud pildi lihtsalt ja kiiresti ohutuse eest vastutajatele. Lisaks tavap&auml;rasele juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele korraldatakse kord aastas t&ouml;&ouml;ohutuse teabep&auml;ev, milles osalevad ka k&otilde;ik allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>&bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond&ldquo; tunnustusega soovib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Auhinda antakse v&auml;lja neljandat korda. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Crystalsol, Tallinna Vesi, Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika, Baltic Oil Service ja Derivco Estonia. Auhinna kohta saab rohkem lugeda siit <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/">http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;inspektsioon</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2133Rahvusvaheline konverents: hea töökeskkond uueneval tööturul 2018-11-06<p><b>Teisip&auml;eval, 06. novembril toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond uueneval t&ouml;&ouml;turul&ldquo;. Muutuste &uuml;le arutlevad rahvusvahelised eksperdid ning t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja riigi esindajad. Konverentsil tunnustatakse konkursi &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo; v&otilde;itjaid.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu</b> s&otilde;nul on uuenev t&ouml;&ouml;keskkond t&auml;nane reaalsus paljudes Eesti ettev&otilde;tetes. &bdquo;Tehnika kiire areng on meie ellu toonud palju uut, andnud juurde palju uusi v&otilde;imalusi, teinud meie t&ouml;&ouml;d kergemaks. Samas on tulnud juurde ka hulk uusi probleeme. Oleme pidevalt k&auml;ttesaadavad, tegeleme t&ouml;&ouml;asjadega ka siis, kui peaksime hoopis puhkama.&nbsp; Nii ongi t&ouml;&ouml;stressist saanud &uuml;ks suurimaid t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleeme,&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp; &bdquo;K&otilde;igi nende muutustega tuleb harjuda ja &otilde;ppida uuenenud t&ouml;&ouml;turul toime tulema nii, et s&auml;iliks hea t&ouml;&ouml;keskkond. V&otilde;imalusi selleks arutamegi koos ekspertide, t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja riigi esindajatega,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Konverentsi avavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Eesti Vabariigi peaminister <b>J&uuml;ri Ratas</b> ning Riigikogu majanduskomisjoni esimees <b>Sven Sester</b>. T&ouml;&ouml;turu muutumisest ajas teeb ettekande Tartu &Uuml;likooli professor <b>Raul Eamets</b>. Euroopa Kolledži professor dr <b>Sacha Garben</b> r&auml;&auml;gib uuenenud t&ouml;&ouml;turu kogemustest ja tuleviku v&auml;ljakutsetest. T&ouml;&ouml;koha disainimisest t&ouml;&ouml;tajate ootustele vastavaks k&otilde;neleb dr. <b>Kai Seiler </b>Nordrhein-Westfaleni liidumaa t&ouml;&ouml;korralduse instituudist. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja <b>Meeli Miidla-Vanatalu</b> k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;aja korraldust ja kaugt&ouml;&ouml;d kui motivaatorit.&nbsp; Postimehe meediapraktikandid <b>Britt-Kathleen Mere</b> ja <b>Mona Lii Konnapere</b> teevad &uuml;levaate noorte ootustest t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;tingimustele.</p> <p>Konverentsil jagatakse ka isiklikke kogemusi muutuval t&ouml;&ouml;turul, stressist ja uute valikute tegemistest. Debatil uueneva t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uetest t&ouml;&ouml;turu osapooltele osalevad Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees <b>Peep Peterson</b>, Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor <b>Mait Palts</b>, Riigikogu esimees <b>Eiki Nestor</b> ja Eesti Reformierakonna esinaine <b>Kaja Kallas</b>. Konverentsi l&otilde;pus tunnustab tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b> konkursi &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo; v&otilde;itjaid.</p> <p>Rahvusvahelise konverentsiga t&auml;histab T&ouml;&ouml;inspektsioon oma 100. s&uuml;nnip&auml;eva. Konverents toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis. Lisainfo ja ajakava <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/rahvusvahelised-konverentsid/konverents-hea-tookeskkond-uueneval-tooturul/ " target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt.</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2132Kas külmade ilmadega pean saama ka soojemad tööriided?2018-11-05<p><b>T&ouml;&ouml;tan suurema osa t&ouml;&ouml;ajast &otilde;ues ja pean palju ringi k&otilde;ndima. Ilmad hakkavad k&uuml;lmemaks minema ja tunnen, et oleks soojemaid riideid vaja, et mitte haigeks j&auml;&auml;da. Kas t&ouml;&ouml;andja peab mulle soojad t&ouml;&ouml;riided andma?</b></p> <p><b><i>Vastab Kristi Uusmaa, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Ilmastikutingimused v&otilde;ivad kahjustada t&ouml;&ouml;taja tervist ja seet&otilde;ttu on riietusel t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamisel oluline osa. T&ouml;&ouml;andja on kohustatud oma kulul andma t&ouml;&ouml;tajale sobiva t&ouml;&ouml;riietuse vastavalt ilmastikutingimustele.</p> <p>T&ouml;&ouml;riietus tuleb valida vastavalt konkreetse t&ouml;&ouml; iseloomule. Arvestada tuleb, kas t&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne, passiivne v&otilde;i tegevused vahelduvad. Tuleb m&otilde;elda sellele, et t&ouml;&ouml;riided oleksid ilmastikukindlad, n&auml;iteks vihma- ja tuulekindlad. Sooja aitab hoida kihiline riietus ja kihte lisades v&otilde;i v&auml;hendades on v&otilde;imalik temperatuuri reguleerida.</p> <p>Madala temperatuuriga keskkonnas t&ouml;&ouml;tades on t&auml;htsad puhkepausid, mille ajal t&ouml;&ouml;taja saab end soojendada ja v&otilde;imalusel juua sooja jooki. Mida k&uuml;lmem v&auml;ljas on, seda kiiremini keha jahtub ja seet&otilde;ttu tuleb v&otilde;imaldada rohkem pause keha soojendamiseks. Puhkepauside arv t&ouml;&ouml;p&auml;evas s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;koormusest ja v&auml;listemperatuurist.</p> <p>Kui v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamisel on t&ouml;&ouml;riietega k&uuml;lm ja/v&otilde;i pole piisavat v&otilde;imalust ennast soojendada, siis tuleb sellest teavitada t&ouml;&ouml;andjat ja otsida &uuml;heskoos lahendusi, kuidas t&ouml;&ouml;riietust ja puhkamise korraldust t&auml;iustada. T&ouml;&ouml;riideid valides on t&ouml;&ouml;andjal m&otilde;istlik arvestada t&ouml;&ouml;tajate ettepanekutega, et leitaks sobivad ja mugavad t&ouml;&ouml;riided.</p> <p>Foto: pixabay&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2129Seadmete kasutamisel tuleb õnnetuste vältimiseks järgida ohutusnõudeid2018-11-01<p><b><strong><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></strong></b></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Plasttaara tootmisprotsessis valmistati hakkliha pakendamiseks karpe. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks oli abit&ouml;&ouml;de teostamine. T&ouml;&ouml;taja m&auml;rkas, et vormunud karp oli vormi l&otilde;ikenoa k&uuml;lge kinni j&auml;&auml;nud ja &nbsp;p&uuml;&uuml;dis parema k&auml;ega karpi vabastada, kuid samal aja toimus t&ouml;&ouml;ts&uuml;kkel ning t&ouml;&ouml;taja k&auml;si j&auml;i masinaosade vahele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg oli parema k&auml;e 1.-4. s&otilde;rme osaline amputatsioon.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;vahendi ohutusjuhendi kohaselt on masin varustatud magnetelementidega turvauksega. Ukse avamisel peab seade l&uuml;lituma rikkeolekusse ja masin seiskuma. &Otilde;nnetuse hetkel olid turvauksed avatud ja masin t&ouml;&ouml;tas. &Uuml;ks turvaukse magnetistest oli ette n&auml;htud kohast lahti v&otilde;etud ja asetatud teise magneti vastu nii, et masin ei saaks ukse avamisel automaatselt seiskuda. Seega ei vastanud t&ouml;&ouml;vahend &otilde;nnetuse toimumise ajal t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele, sest tootja poolt etten&auml;htud kaitseseadistega oli manipuleeritud. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus oleks j&auml;&auml;nud juhtumata, kui t&ouml;&ouml;vahendit oleks kasutatud tootja poolt ette n&auml;htud viisil.</p> <p><strong><a href="/redirect/2293">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;vahendist.</a>&nbsp;</strong></p> <p>Autor: Kristi Uusmaa</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2128Kuidas saame oma palga kätte, kui ettevõte likvideeritakse?2018-10-29<p><b>T&ouml;&ouml;andja andis meile just teada</b><b>, et ta </b><b>alustab ettev&otilde;tt</b><b>e likvideerimisega. Meie</b><b> t&ouml;&ouml;tasu pole saanud. Mis saab siis</b><b>, kui t&ouml;&ouml;andja kuulutab hoopis pankroti v&auml;lja</b><b>, aga meie sellest teada ei saa?</b></p> <p><b><i>Vastab Elnara Nadžafova, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> Kui osa&uuml;hing likvideeritakse,&nbsp; l&otilde;petavad likvideerijad osa&uuml;hingu tegevuse, n&otilde;uavad sisse v&otilde;lad, m&uuml;&uuml;vad vara ja rahuldavad v&otilde;lausaldajate n&otilde;uded. Kui likvideeritava osa&uuml;hingu varast ei j&auml;tku v&otilde;lausaldajate k&otilde;igi n&otilde;uete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osa&uuml;hingu likvideerimismenetlusest ametlikus v&auml;ljaandes Ametlikud Teadaanded (<a href="http://www.ametlikudteadaanded" target="_blank">www.ametlikudteadaanded</a>).</p> <p>V&otilde;lausaldajad (t&ouml;&ouml;tajad) peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul k&otilde;igist oma n&otilde;uetest osa&uuml;hingu vastu. Teates m&auml;rgitakse n&otilde;ude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse n&otilde;uet t&otilde;endavad dokumendid.</p> <p>Ettev&otilde;tte pankroti kuulutab v&auml;lja kohus. Informatsiooni t&ouml;&ouml;andja pankrotimenetluse ning m&auml;&auml;ratud halduri kohta saate veebilehelt: <a href="https://www.ametlikudteadaanded.ee/" target="_blank">https://www.ametlikudteadaanded.ee/</a></p> <p>Kui aga juhatuse liikmed ega likvideerijad ei esita panktoriavaldust, siis v&otilde;ib ka t&ouml;&ouml;taja kui v&otilde;lausaldaja ise pankrotiavalduse esitada.</p> <p>Pankrotimenetlusel m&auml;&auml;ratakse ettev&otilde;ttele pankrotihaldur, kes hakkab tegelema k&otilde;igi t&ouml;&ouml;andja varade ja v&otilde;lgadega ehk v&otilde;tab &uuml;le n&ouml; t&ouml;&ouml;andja kohustused. Pankrotimenetluse korral tuleb t&ouml;&ouml;tajad koondada, sh need, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel. K&otilde;igi n&otilde;uetega, ka koondamisteadete v&auml;ljaandmistega, tegeleb pankrotimenetluse korral pankrotihaldur.</p> <p>V&otilde;lausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate v&auml;ljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise p&auml;evast teatama pankrotihaldurile k&otilde;igist oma enne pankroti v&auml;ljakuulutamist tekkinud n&otilde;uetest v&otilde;lgniku vastu, s&otilde;ltumata n&otilde;ude tekkimise alusest ja n&otilde;ude t&auml;htajast. T&auml;htaegselt esitamata, kuid tunnustatud n&otilde;uded rahuldatakse viimases j&auml;rgus. Pankrotivarasse kuuluva v&otilde;lgnikule v&otilde;lgnetava kohustuse t&auml;itmist v&otilde;ib p&auml;rast pankroti v&auml;ljakuulutamist teha &uuml;ksnes pankrotihaldur.</p> <p>Oma n&otilde;ue tuleb esitada haldurile kirjalikult (n&otilde;udeavaldus). N&otilde;udeavalduses m&auml;rgitakse n&otilde;ude sisu (seletus, kuidas on n&otilde;ue tekkinud), alus (viide lepingule, arvetele vms) ja suurus. N&otilde;udeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid t&otilde;endavad dokumendid. N&otilde;udeavaldusele kirjutab v&otilde;lausaldaja alla. Kui n&otilde;udeavaldus ei ole n&otilde;uetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale v&auml;hemalt 10 p&auml;eva puuduste k&otilde;rvaldamiseks. Enne n&otilde;udeavalduse esitamist on m&otilde;istlik v&otilde;tta pankrotihalduriga &uuml;hendust ning t&auml;psustada n&otilde;ude esitamise kord ning kontaktid, kuhu n&otilde;udeavaldus esitada.</p> <p>Mis puutub saamata t&ouml;&ouml;tasusse ja h&uuml;vitistesse, siis t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt on t&ouml;&ouml;andja kohustatud maksma t&ouml;&ouml; eest t&ouml;&ouml;tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. T&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus&nbsp; dokumendis peab olema kokku lepitud t&ouml;&ouml; eest makstavas tasus, t&ouml;&ouml;tasu arvutamise viisis, maksmise korras ning sissen&otilde;utavaks muutmise ajas (palgap&auml;ev). Seega on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu ning pankrotimenetluse k&auml;igus esitada n&otilde;ue saamata t&ouml;&ouml;tasu kohta pankrotihaldurile.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjal rahalisi vahendeid h&uuml;vitiste maksmiseks piisavalt ei ole, taotleb pankrotihaldur h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;tuskindlustuse seaduses etten&auml;htud korras T&ouml;&ouml;tukassast. Pankrotih&uuml;vitise (t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuse h&uuml;vitise) eesm&auml;rk on h&uuml;vitada t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;andja pankroti t&otilde;ttu saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, puhkusetasu ja t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitised jms, mis on ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;lepingu seaduses.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa arvestab h&uuml;vitise suurust saamata j&auml;&auml;nud tasude liikide kaupa ja h&uuml;vitise summadele on kehtestatud &uuml;lempiirid. Juhul, kui t&ouml;&ouml;tukassa poolt makstud h&uuml;vitis ei kata kogu t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet, s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda &uuml;lej&auml;&auml;nud osa rahuldamist pankrotimenetluse kaudu. T&ouml;&ouml;tukassa poolt makstavast pankrotih&uuml;vitisest saab lugeda siit: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis" target="_blank">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole p&ouml;&ouml;rduda &uuml;ksnes juhul, kui tal on t&ouml;&ouml;andja vastu mittevaraline n&otilde;ue (nt t&ouml;&ouml;suhte tuvastamise, t&ouml;&ouml;tamise registri kande muutmine, kahju vms). T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi leiab siit: <a href="http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/</a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2125Eestis napib andmeid tööga seotud vähi kohta2018-10-24<p><b>XX T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva konverentsil arutleti t&auml;na ohtlike ainete m&otilde;just t&ouml;&ouml;keskkonnas ning kuidas seda m&otilde;ju tervisele v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada. Kohal oli &uuml;le 200 t&ouml;&ouml;keskkonna ja -tervishoiu spetsialisti &uuml;le Eesti. </b></p> <p>Konverentsi avas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b>. Ta r&otilde;hutas, et hea t&ouml;&ouml;keskkonna eest tuleb hoolt kanda &uuml;hest k&uuml;ljest just seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;l veedab inimene suurema osa oma ajast. Teisest k&uuml;ljest v&auml;&auml;rib t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;l n&auml;iteks ohtliku aine t&otilde;ttu kannatada saanu erilist hoolt, sest t&ouml;&ouml;d tehakse ka &uuml;ldiseks h&uuml;vanguks, kellegi teise jaoks uut v&auml;&auml;rtust luues.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja <b>Meeli Miidla-Vanatalu</b> tegi &uuml;levaate Eesti t&ouml;&ouml;keskkonnast laiemalt. Esimese &uuml;heksa kuuga on toimunud 3909 &otilde;nnetust. Eelmise aastaga v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv pisut v&auml;henenud, ca 3,5%. Paraku on sel aastal oma elu t&ouml;&ouml;d tehes kaotanud t&auml;naseks juba &uuml;heksa inimest.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant <b>Piret Kaljula</b> k&otilde;neles ohtlikest kemikaalidest t&ouml;&ouml;keskkonnas. Ta r&otilde;hutas, et t&ouml;&ouml;andja peab olema kursis, millised kemikaalid on ettev&otilde;ttes kasutuses, v&auml;ltimaks v&otilde;imalikke kahjusid. Kemikaalide kasutus peab kajastuma riskianal&uuml;&uuml;sis, et ka t&ouml;&ouml;tajad teaksid ja oskaksid ennast hoida.</p> <p>Euroopa Liidus diagnoositakse igal aastal 120&nbsp;000 t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hijuhtu, mis on tingitud kokkupuutest kantserogeenidega. T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hihaigused p&otilde;hjustavad igal aastal ligikaudu 80&nbsp;000 surmajuhtumit. Eestis paraku sarnast statistikat ei koguta.</p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog dr <b>Tiina Tuul</b> pani s&uuml;damele, et t&ouml;&ouml;andjad ning t&ouml;&ouml;tajad kasutaksid isikukaitsevahendeid v&auml;ltimaks kokkupuudet kantserogeenidega. V&auml;hki haigestunud patsiendid vahetavad sageli diagnoosi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kohta. Dr Tuul r&otilde;hutas, et t&ouml;&ouml;andjad annaksid t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalikest riskidest kindlasti teada ning kehtestaksid reeglid, mida t&ouml;&ouml;tajad kindlasti j&auml;rgiksid. Tervisek&auml;itumise aluseks on teadlikkus, et inimesed oskaksid ohte m&auml;rgata ja neid v&auml;ltida.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva konverents toimus Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teavitus- ja koost&ouml;&ouml;projekti raames, mis toimub &uuml;heaegselt enam kui 30&nbsp;riigis. Teavitust&ouml;&ouml; eesm&auml;rgiks on juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas peituvatele ohtlike ainetega seotud riskidele. Lisainfo kampaania kohta: <a href="https://healthy-workplaces.eu/">https://healthy-workplaces.eu/</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=569&amp;cHash=e999780295a314d2d211e50cd3fa07db" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1753Oktoobri viimasel pühapäeval minnakse üle talveajale. 2018-10-24<p><strong>&Ouml;&ouml;l vastu 28. oktoobrit kell 4.00 keeratakse kell tunni v&otilde;rra tagasi. T&ouml;&ouml;tajate jaoks, kes sellel &ouml;&ouml;l t&ouml;&ouml;d teevad, v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;he t&ouml;&ouml;tunni lisandumist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;tavad esmasp&auml;evast reedeni p&auml;evasel ajal, see ei m&otilde;juta. Samuti ei muutu kuu &uuml;ldine t&ouml;&ouml;aeg. Kellakeeramine puudutab neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes on &ouml;&ouml;l vastu p&uuml;hap&auml;eva t&ouml;&ouml;l. See t&auml;hendab, et &ouml;&ouml;vahetuses t&ouml;&ouml;tajatel tekiks justkui lisatund tavap&auml;rasele t&ouml;&ouml;vahetusele juurde.</p> <p>Lisatunniga tuleks arvestada juba t&ouml;&ouml;ajakava koostamise ajal. Lisatund toob kaasa pikema t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Oluline on t&auml;hele panna, et pikemas t&ouml;&ouml;vahetuses tuleb pooltel kokkuleppele j&otilde;uda ning t&ouml;&ouml;vahetuse pikkus ei tohi &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Lisatund v&otilde;ib tekitada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemiseks peab olema t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vaheline kokkulepe. Seet&otilde;ttu v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja kohustub tegema t&ouml;&ouml;d &uuml;le kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja, antud juhul tund aega kauem. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tajatel h&uuml;vitatakse v&otilde;imalikud &uuml;letunnid (kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund) arvestusperioodi l&otilde;pus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a><br /><a href="/redirect/384" target="_blank">&uuml;letunnit&ouml;&ouml;</a><br /><a href="/redirect/903" target="_blank">summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2124Kas võin keelduda kasutamast tööl ohtlikku kemikaali?2018-10-22<p><b>Pean t&ouml;&ouml;l kasutama hapet, aga ma ei ole saanud vastavat koolitust ega v&auml;lja&otilde;pet. Kas v&otilde;in selle t&ouml;&ouml; tegemisest keelduda? Samuti puudub eestikeelne ohutuskaart selle kemikaali kohta ja mulle tundub, et ei ole t&auml;idetud &uuml;htegi asja T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel ohtlike kemikaalide t&ouml;&ouml;l kasutamise kohta kirja pandust. </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b><i> </i>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on kirjas t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused, milleks on muuhulgas ka &otilde;igus:</p> <ul> <li>n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning &uuml;his- ja isikukaitsevahendeid;</li> <li>saada teavet t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest, t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest, tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavatest abin&otilde;udest, tervisekontrolli tulemustest ja t&ouml;&ouml;inspektori ettekirjutusest t&ouml;&ouml;andjale;</li> <li>keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid, teatades sellest viivitamata t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule.</li> </ul> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;s k&auml;itlema ohtlikku kemikaali (hapet), mille kohta ei ole ettev&otilde;ttes eestikeelset ohutuskaarti, t&auml;hendab see paraku seda, et puudub teave, kuidas seda kemikaali ohutult k&auml;idelda -&nbsp; milliseid isikukaitsevahendeid kasutada, millised on esmaabimeetmed jne. Ehk t&ouml;&ouml;d ei ole v&otilde;imalik ohutult teha. Eestikeelsed ohutuskaardid kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta peavad ettev&otilde;ttes kindlasti olema ja t&ouml;&ouml;andja peab neid t&ouml;&ouml;tajale tutvustama.</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;st keeldumist soovitame t&ouml;&ouml;andjat siiski kirjalikult teavitada esinevast probleemist ning n&otilde;uda selle lahendamist. Info t&ouml;&ouml;st keeldumise kohta esitage kirjalikult, et teil oleks vajadusel hilisemalt v&otilde;imalik t&otilde;endada, miks te t&ouml;&ouml;st keeldusite (teie tervis on ohtu seatud, mitte te ei keeldu lihtsalt t&ouml;&ouml; tegemisest).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ikkagi ignoreerib probleemi ja t&ouml;&ouml;taja (kirjalikke) p&ouml;&ouml;rdumisi ning ei k&otilde;rvalda ohtu t&ouml;&ouml;taja tervisele, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ige 2 alusel &ndash; p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;andja poolne oluline rikkumine (t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on seotud reaalse ohuga t&ouml;&ouml;taja tervisele). Selleks tuleb esitada ka kirjalikud t&otilde;endid, et t&ouml;&ouml;taja on probleemist varasemalt teavitanud.&nbsp;</p> <p><strong><a href="/redirect/2702">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte keemilistest ohuteguritest</a></strong>.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2123Kai Realo: juht peab leidma kontakti iga meeskonnaliikmega 2018-10-19<p><strong>Kohtume Kai Realoga Tammsaare &Auml;rimajas asuvas Circle&nbsp;K Eesti peakontoris. Siin t&ouml;&ouml;tavad inimesed on toeks teenindusjaamadele &uuml;le Eesti ning nemad viivad ka Eesti head kogemused ja ideed kontserni s&otilde;sarettev&otilde;teteni &uuml;le maailma. K&otilde;iki neid inimesi juhib peadirektori ametis Kai Realo, kes on Circle&nbsp;K-s t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le 15 aasta ja p&auml;lvis maikuus Eesti parima juhi tiitli.</strong></p> <p><b>Millise juhina te end kirjeldaksite?</b></p> <p>See on k&uuml;simus, mida minult ikka k&uuml;sitakse. Aasta-aastalt pean oma vastust veidi korrigeerima. Ma ei ole kindlasti enam see juht, kes ma olin k&uuml;mme aastat tagasi. Kindlasti on s&auml;ilinud minu suunatus eesm&auml;rgile. Olen inimene, kelle jaoks on selge, mis on eesm&auml;rk ja mida tuleb selle saavutamiseks teha, ning &uuml;ldjoontes on just sellele suunatud iga minu liigutus.</p> <p><b>Kuidas olete aja jooksul muutunud?</b></p> <p>Olen loomult maksimalist ja mingil ajal olin seet&otilde;ttu j&otilde;ulisema juhtimisstiiliga. Ma ei saa &ouml;elda, et oleksin juhina pehme, aga ma olen &otilde;ppinud inimesi erineval moel m&otilde;jutama. Kui on vaja olla j&otilde;uline, siis seda ma ka olen, aga ma ei ole enam see, kes l&auml;heks valikuta n-&ouml; l&auml;bi halli kivi.</p> <p>Tihtipeale on mind peetud ka innovaatiliseks juhiks. Mul tekib palju ideid ja ma m&otilde;tlen ka v&otilde;imalikud lahendused v&auml;lja. Samas ei t&auml;henda see veel, et k&otilde;ik need ideed tuleks ellu viia. Pigem on need v&otilde;imalused, millest kolleegid saavad oma ideedele tuge.</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt saan &ouml;elda, et olen eesm&auml;rgile p&uuml;hendunud ja pigem tugevam juht. Olen suunan&auml;itaja ning selle juurde kuuluvad nii loomingulisus kui ka innovatsioon.</p> <p><b>Kas olete aja jooksul ka m&otilde;nest juhtimisv&otilde;ttest loobunud?</b></p> <p>Raske &ouml;elda. Loomult olen inimene, kellele meeldib iseseisvus &ndash; olen ise iseseisev alluv ja mulle meeldivad iseseisvad t&ouml;&ouml;tajad. Olen pidanud endas muutma mitmeid asju, et olla parem juht, kuid kui midagi v&auml;lja tuua, siis mulle ei ole loomuomane pidev kontrollimine.</p> <p>Tean, et teatud t&uuml;&uuml;pi inimesi lihtsalt peab kontrollima. K&otilde;ik inimesed ei ole &uuml;hesugused: on iseseisvaid, on loomingulisi ja on neid, kellele sobib vabam ajagraafik. M&otilde;nele kolleegile tuleb siiski aeg-ajalt &otilde;lale koputada ja uurida, kui kaugel nad oma t&ouml;&ouml;ga parajasti on. See on alati minult k&otilde;ige rohkem pingutust n&otilde;udnud ja ilmselt pean sellega elu l&otilde;puni maadlema. Mulle meeldib, kui inimesed saavad eesm&auml;rgi v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesande, mida nad on p&auml;devad lahendama, ning tulevad minu juurde siis, kui tahavad kellegagi koos m&otilde;elda, n&otilde;u saada, v&otilde;i soovivad, et keegi neid emotsionaalselt toetaks. Ma ei ole k&otilde;ige parem administreeriv juht, mul on k&uuml;ll omad n&otilde;ksud, aga see ei ole mulle loomuomane.</p> <p><b>Maikuus tunnustati teid Eesti parima juhi tiitliga. Kas selline t&auml;helepanu sobib teile v&otilde;i hoiate rohkem tagaplaanile?</b></p> <p>Nii ja naa. Ma ei ole seda t&uuml;&uuml;pi inimene, kes jookseb, autasud rinnas, igal pool ringi ja p&uuml;&uuml;ab k&otilde;igis asjades arvamust avaldada. Kaugeltki mitte. Aga juht olla &ndash; see on minu elukutse. Oleks vale &ouml;elda, et kui saan erialase tunnustuse, siis tunnen end kuidagi ebamugavalt v&otilde;i halvasti. Seda kindlasti mitte.</p> <p>See tunnustus oli minu jaoks oluline. Tunnustuse saamisest on m&otilde;ned kuud m&ouml;&ouml;dunud ja saan &ouml;elda, et see oli veelgi olulisem minu t&ouml;&ouml;tajatele. On t&auml;iesti uskumatu, kuidas inimestele l&auml;heb korda, kes neid juhib. Tunnustus kinnitas neile, et neil on hea juht. &Uuml;ks alluv kirjeldas mulle vahvalt, kuidas ta oma emale r&auml;&auml;kis, et ta t&ouml;&ouml;tab n&uuml;&uuml;d Eesti k&otilde;ige mainekamas ettev&otilde;ttes ja Eesti k&otilde;ige parema juhi alluvuses. See oli &uuml;llatav tagasiside, millele ma ise ei oleks osanud m&otilde;eldagi.</p> <p>Mul on saadud tunnustuse &uuml;le hea meel. Kindlasti ei ole see aga midagi sellist, et v&otilde;iksin &ouml;elda, et minu t&ouml;&ouml; on n&uuml;&uuml;d tehtud, olen k&otilde;ik saavutanud ja k&otilde;nnin n&uuml;&uuml;d ringi, tiitel kaelas.</p> <p><b>Kui peaksite andma soovituse inimesele, kes esmakordselt alustab juhi ametis, siis milline see oleks?</b></p> <p>Sellele on lihtne vastata. Enne praegust intervjuud r&auml;&auml;kisin just kahe uue juhiga. Ma kohtun k&otilde;igi oma uute teenindusjaamade juhatajatega. Nad on &uuml;ldjuhul saanud selle ameti edutamise teel, aga osa uusi juhte on tulnud ka v&auml;ljastpoolt, et meie juures karj&auml;&auml;ri j&auml;rgmine samm teha.</p> <p>Uue juhiga alustan vestlust k&uuml;simusega, kas ta on juba leidnud kontakti oma meeskonnaga. Uurin, mida ta on teinud selleks, et saada oma t&ouml;&ouml;tajatega tuttavaks. Kas ta on nende k&otilde;igiga kohtunud ka &uuml;ks &uuml;hele ning saanud aru, kes nad on ja millised on nende ootused juhile, meeskonnale, t&ouml;&ouml;andjale &uuml;ldiselt ja kohale, kus nad t&ouml;&ouml;tavad. See on A ja O iga juhi maailmas.</p> <p>Mind paneb imestama, kui ettev&otilde;tte juhina alustav inimene &uuml;tleb intervjuus meediale, et peamise asjana p&auml;rast t&ouml;&ouml;le asumist vaatas ta &uuml;le ettev&otilde;tte finantsn&auml;itajad ja muud taolised asjad. Sellised asjad saab majandusaasta aruandest iga&uuml;ks juba varem, enne t&ouml;&ouml;le asumist v&auml;lja lugeda. K&otilde;ige olulisem on alguses ikkagi kontakt inimestega, keda juhtima hakkad. Kui seda kontakti ei ole, siis n&auml;eb juht vaid poolt sellest, mis ettev&otilde;ttes tegelikult toimub. See on minu esimene soovitus.</p> <p>Teine soovitus on, et ka edaspidi j&auml;&auml;ks aega meeskonnale, inimestele. Oma aega tuleb h&auml;sti planeerida. Uue ameti ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete juures kipub tekkima ajadefitsiit: kogu aeg on vaja midagi teha, midagi uut on tulemas, midagi on juhtunud ja tekib tunne, et ainult sina saad maailma p&auml;&auml;sta. Tuleb paika panna kindel rutiin, kuidas v&otilde;tta aega iseendale, teha plaane ja mitte rapsida. Kindlasti on vaja leida aega oma inimeste jaoks. Tuleb kalendrisse kirja panna, millal ja kellega oma t&ouml;&ouml;tajatest j&auml;rgmisena kokku saad, et tunnike vestelda &uuml;ksteise paremaks m&otilde;istmiseks.</p> <p><b>Kas teil on soovitusi ka pikaaegsetele juhtidele?</b></p> <p>Kindlasti, sest olen ka ise pikaaegne juht. Inimesed vahetuvad meeskondades &ndash; kes on saavutanud uue kompetentsitaseme ja otsib v&auml;ljundit mujalt, kes on l&auml;inud vanemapuhkusele v&otilde;i sealt tulnud. Nende muutustega koos tuleb ka endal muutuda. Inimeste vahetumise t&otilde;ttu oma juhtimisstiili kohandamine on trenni eest. Juht v&otilde;ib ju &ouml;elda, et tal on mingi loomup&auml;rane ja ainuomane juhtimisstiil, kuid mitte kunagi ei ole halb teha v&auml;ikeseid mugandusi, et teistel inimestel oleks mugavam ka sinuga koos t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Palju on r&auml;&auml;gitud uutest p&otilde;lvkondadest, kes peale tulevad. Nad n&auml;evad asju teistmoodi. Tuleb m&otilde;elda, kuidas neile l&auml;hemale j&otilde;uda ja kuidas neist paremini aru saada. Kuidas panna neid maksimumi saavutama. See on igale juhile j&otilde;ukohane harjutus.</p> <p><b>Kui paljude p&otilde;lvkondadevaheliste erinevustega olete kokku puutunud ning ennast seet&otilde;ttu t&auml;iendama v&otilde;i muutma pidanud?</b></p> <p>Ma ei ole pidanud end mitte niiv&otilde;rd muutma, aga olen p&uuml;hendanud aega sellele, et &uuml;ldse aru saada, milles seisneb see p&otilde;him&otilde;tteline erinevus p&otilde;lvkondade vahel. See v&auml;ljendub harilikult k&uuml;ll t&ouml;&ouml;s, aga oluline on aru saada, kust tuleb seda p&otilde;hjustanud p&otilde;him&otilde;tteline erinevus m&otilde;tteviisis ja tegudes.</p> <p>M&auml;letan h&auml;sti, kuidas m&otilde;ni aasta tagasi Y-generatsiooni p&otilde;lvkonnaga silmitsi seisime. Teenindusjaamade juhatajad ei osanud midagi peale hakata ja k&uuml;sisid, kuidas sellise seltskonnaga &uuml;ldse midagi tehtud saab. V&otilde;tsin aja, lugesin artikleid ja vestlesin oma noorte kolleegidega, et noorest p&otilde;lvkonnast aru saada. Kuna mul on kodus Y-generatsiooni esindaja, siis sai mulle &uuml;sna kiiresti selgeks, et t&ouml;&ouml; ei ole uue generatsiooni jaoks iseenesestm&otilde;istetav asi. Selline arusaam raputab minu generatsiooni inimesi hingep&otilde;hjani. Kui sellele m&otilde;tlema hakata, siis paneb imestama, kuidas k&uuml;ll saab keegi arvata, et t&ouml;&ouml; ei ole iseenesestm&otilde;istetav. Sulle ei pruugi t&ouml;&ouml;tamine meeldida ja tahaksid rohkem puhata, aga seada k&uuml;sim&auml;rgi alla, kas inimesed peaksid &uuml;ldse t&ouml;&ouml;l k&auml;ima &ndash; see on minuvanustele inimestele ahhaa-elamus, mille aktsepteerimiseks v&otilde;ib kuluda kuid, isegi aastaid.</p> <p>See t&auml;hendab &uuml;htlasi, et nooremat p&otilde;lvkonda ei saa m&otilde;jutada nende vahenditega, millega saab m&otilde;jutada minu p&otilde;lvkonda. Omal ajal tahtis iga&uuml;ks saada endale suurema ekraaniga telerit, moodsamat sektsioonkappi, tugitooli, millel said jalad &uuml;les t&otilde;sta, ning k&otilde;ike muud taolist.</p> <p>Uus p&otilde;lvkond leiab, et t&ouml;&ouml; ei ole h&auml;davajadus. Ta saab aru, et sellel on oma hind. Noore arvates v&otilde;ib elamine &auml;ra mahtuda seljakotti. Peamine on vaid interneti&uuml;hendus, millest noored ei ole valmis loobuma. Nende maailmapilt muudab ka seda, millega neid m&otilde;jutada. Neid ei saa m&otilde;jutada materiaalsete v&auml;&auml;rtustega, vaid hoopis teiste, sisulisemate v&auml;&auml;rtustega.</p> <p><b>Kas v&otilde;ite avaldada m&otilde;ne saladuse, kuidas olete noori inimesi enda juurde t&ouml;&ouml;le saanud?</b></p> <p>Noorte t&ouml;&ouml;tajate leidmine s&otilde;ltub paljuski ettev&otilde;tte kuvandist t&ouml;&ouml;andjana, mitte niiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tasu suurusest. Ettev&otilde;tte kuvand &uuml;hiskonnas m&auml;&auml;rab v&auml;ga palju. Meie oleme v&auml;ga palju v&otilde;itnud t&auml;nu sellele, et ettev&otilde;tte sai k&auml;esoleval aastal mainekaima ettev&otilde;tte tiitli. Noortele l&auml;heb korda, kas oled vastutustundlik ja keskkonnateemadega tegelev ettev&otilde;te. Samuti ka see, kuidas suhtume eri &uuml;hiskonnagruppidesse, nt kas pakume vegantoitu. Loomulikult pakume, kuigi see on piisake meres. Neid kliente, kes seda tahavad, on v&auml;he, kuid nad on v&auml;ga h&auml;&auml;lekad kliendid. Noortele l&auml;heb korda, kas arvestad v&auml;hemusgruppidega ja kuidas suhtled v&auml;lismaailmaga. Need on killukesed, millest kokku kujuneb arusaam, mille j&auml;rgi noored t&ouml;&ouml;andja &uuml;le otsustavad.</p> <p>Kui k&uuml;sida, miks nad j&auml;&auml;vad, siis ilmselt seet&otilde;ttu, kui nendega arvestatakse ja ollakse v&auml;ga kannatlik. K&otilde;ike tuleb selgitada. See on nagu 3,5-aastase lapse kasvatamine. Kui sa j&otilde;uad k&otilde;ikidele miks-k&uuml;simustele vastata v&otilde;i hakkad selgitama juba enne, kui miks-k&uuml;simus tuleb, siis l&auml;heb k&otilde;ik h&auml;sti. See k&otilde;ik kinnistub &uuml;hel hetkel. Ei tasu &auml;rrituda, et elementaarseid asju, mis sulle on lihtsad, ei osata. Mina n&auml;iteks ei oska lehma l&uuml;psta ja ma ei ole seda ka teinud. Ma olen lehma n&auml;inud ja mu vanaemal olid lehmad. Aga kellelgi ei tule m&otilde;tet minu peale karjuda, et n&auml;e, nii vana inimene, aga ei oska lehma l&uuml;psta. Ka t&auml;nap&auml;eva laste jaoks on teemasid, millest nad on vaid kuulnud, kuid mida nad teha ei oska.</p> <p><b>Circle K on rahvusvaheline ettev&otilde;te, kui palju on teil v&otilde;imalik keti juhtimises osaleda?</b></p> <p>Kontserni juhtimine on huvitav protsess. Viimased kuus aastat oleme allunud Kanada kontsernile, mille peakontor asub Montrealis. Oluline osa meie &auml;rist asub aga Ameerika &Uuml;hendriikides, kus on mitu suuremat kontorit. Oleme v&auml;ga multikultuurne seltskond.</p> <p>Viimase paari aastaga oleme v&otilde;tnud suuna globaalse strateegia loomisele. Couche-Tard, mille t&uuml;tarettev&otilde;te me oleme, peab end ise detsentraliseeritud ettev&otilde;tteks. Nad on kasvanud ettev&otilde;tteid &uuml;les ostes. Viimased paark&uuml;mmend aastat on nad aasta-aastalt ostnud mitmesuguseid jaekette ning viinud need oma kontseptsiooni alla. Seet&otilde;ttu ei ole nad v&auml;ga palju m&otilde;elnud pikaajaliste strateegiate peale. N&auml;iteks: mida teha siis, kui bensiin ja diisel kui fossiilsed k&uuml;tused &auml;ra kaovad? V&otilde;i milline on toidu roll meie teenindusjaamades ning millist toitu peame seal pakkuma? Iga kord, kui nad on uue keti ostnud, on sealt &uuml;le v&otilde;etud seni toiminud head asjad ning muus osas v&otilde;etud kasutusele uued kontserni &uuml;ldised lahendused.</p> <p>Viimasel paaril aastal on rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud just mugavuspoe toodete ja teenuste arengule. Peamine n-&ouml; arenduslabor on seni olnud Euroopas, mille keskus asub Norras Oslos. Seal oli meil juba Statoili ajal tugev meeskond kontseptsioonide ja tehnoloogiate arendamiseks. N&uuml;&uuml;d p&uuml;&uuml;takse seda teadmist edasi anda ning sealseid inimesi kaasatakse globaalse arendusmeeskonna liikmeks.</p> <p>V&otilde;ite k&uuml;sida, mida saame Eestis ise m&otilde;jutada. Meie jaamad ehitatakse k&uuml;ll &uuml;htse standardi j&auml;rgi, kuid ei saa &ouml;elda, et see oleks globaalne standard. Kes on USAs k&auml;inud ja sealseid tanklaid n&auml;inud, siis siinpool lompi on bensiinijaamad heal juhul kolmandik Ameerika omadest. Ka meie teenindusjaamade kontseptsioon ehk millised need v&auml;lja n&auml;evad, on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud tsentraalselt. Kui aga kontseptsioonis tehakse arendusi, n&auml;iteks toidupakkumises, siis kaasatakse eri riikidest tugevad tegijad. N&auml;iteks kuulub uue toidupakkumise ja poe kontseptsiooni meeskonda meie kaubandusdirektor. See t&auml;hendab, et ta saab osaleda protsessis, kus anal&uuml;&uuml;sitakse konkurentsiolukorda ja kirjeldatakse tulevikustsenaariume. On hea, et inimesed saavad osaleda globaalse tasandi otsustusprotsessides.</p> <p>T&auml;ielikult kohalik otsus on see, milliseid tooteid me oma jaamades pakume. K&uuml;tus on k&uuml;ll k&otilde;ikjal &uuml;htemoodi br&auml;nditud toode koos Circle K unikaalse lisandiga, kuid tuleb igas piirkonnas muidugi l&auml;himast terminalist v&otilde;i tehasest. Kui aga r&auml;&auml;gime meie kaupluste kaubavalikust, siis mida rohkem tuleb arvestada kohaliku maitse-eelistusega, seda enam tuleb valik teha kohapeal. N&auml;iteks ei saa norrakale ja poolakale m&uuml;&uuml;a sama maitsega vorsti, sest maitse-eelistused erinevad riigiti v&auml;ga palju. Toidu tootearendus on alati olnud ja ka j&auml;&auml;b kohalikuks tegevuseks.</p> <p><b>Kuidas te kirjeldaksite Circle K-d kui t&ouml;&ouml;andjat?</b></p> <p>Oleme p&uuml;&uuml;dnud hoida &uuml;htset kuvandit ja teenindusstandardit &uuml;le Eesti. V&auml;ga raske on seda teha, kui ettev&otilde;tte esindused on kuuek&uuml;mnes kohas. Teenindusjaamade juhid peavad l&auml;htuma oma tegevustes samadest p&otilde;him&otilde;tetest. Me proovime inimestega arvestada, leida &uuml;les nende parimad oskused ja neid oskusi edasi arendada. Usun, et k&otilde;ik juhid soovivad seda. M&otilde;nel tuleb see lihtsalt paremini v&auml;lja kui teisel.</p> <p>Circle K arendab oma t&ouml;&ouml;tajaid. Me teame, et meie juurde tulevad tihti noored, kes on v&auml;rskelt kooli l&otilde;petanud. Meil on omad protsessid, kuidas kogemusteta inimesest teha oskustega t&ouml;&ouml;taja. See ongi v&otilde;ib-olla meie edu v&otilde;ti, et meil on v&auml;ga selge protsess, kuidas noorest inimesest, kel puuduvad oskused, saab m&otilde;ne aja p&auml;rast t&ouml;&ouml;taja, kes teab v&auml;ga palju erinevaid asju, oskab neid teha, teeb neid turvaliselt ja &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutades jne. Sellega me julgustame noori, kes meie juurde t&ouml;&ouml;le tulevad. Omavanuste inimeste seas olen ikka nalja teinud, et &bdquo;too oma laps meie juurde ja me teeme temast inimese&ldquo;.</p> <p><b>K&uuml;tuse ja ka toidu k&auml;itlemine on vastutusrikas, kuidas tagate inimeste ohutuse?</b></p> <p>K&uuml;tusega meil teenindajad enam kokku ei puutu, sest k&uuml;tuse k&auml;itlemine jaamades on niiv&otilde;rd automatiseeritud. Ainuke kokkupuude, nagu &uuml;ks jaama juhataja selgitas, oleks siis, kui kord aastas inventuuri ajal tuleb minna mahuti juurde ja lasta sinna m&otilde;&otilde;telatt sisse, et kontrollida, kas tehnoloogia on k&otilde;ik &otilde;igesti m&otilde;&otilde;tnud. K&uuml;tuse k&auml;itlemise osas instrueerime oma t&ouml;&ouml;tajaid muidugi nendeks puhkudeks, kui midagi juhtub. N&auml;iteks, kui keegi laseb tankimisalal k&uuml;tust maha.</p> <p>Kui r&auml;&auml;kida toidust, siis toiduohutus on praegu &uuml;ks prioriteetsemaid teemasid. Ennek&otilde;ike kliendi, aga ka teenindaja huvides. T&ouml;&ouml;tajate huvides on see, et ei kasutataks kiirustades valesid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Samuti instrueerime t&ouml;&ouml;tajaid, kuidas kasutada ohutult grilli ja ahju.</p> <p>Meil on ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna tagamiseks eraldi meeskond, koolitusprogrammid ja igas jaamas t&ouml;&ouml;keskkonna volinikud, keda regulaarselt koolitame. Nemad viivad oma teadmisi jaamadesse edasi. See on meie jaoks v&auml;ga oluline, seega oleme peensusteni v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud s&uuml;steemi, kuidas ohutut k&auml;itumist tagada.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimine on v&auml;ga oluline. Oleme seda teemat ka T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu t&ouml;&ouml;r&uuml;hmas arutanud, samasuguseid v&auml;ljakutseid on v&auml;ga paljudes ettev&otilde;tetes. Info &uuml;lek&uuml;llus viib ilmselt inimeste m&otilde;tted mujale, mist&otilde;ttu ei vaadata ette ega m&otilde;elda oma tegevuse v&otilde;imalikele tagaj&auml;rgedele. T&ouml;&ouml;ohutuse tagamise valem on ikka treening. N&auml;iteks kui konkreetseks t&ouml;&ouml;ks tuleb kindad k&auml;tte panna, siis tuleb seda harjutada seni, kuni inimene paneb kindad k&auml;tte automaatselt, seda endale teadvustamata. Ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete treenimine on v&auml;ga oluline ja me teeme seda v&auml;ga s&uuml;steemselt.</p> <p><b>Mis on teie peamine motivaator?</b></p> <p>Minu peamine motivaator on vabadus teha seda, mis mulle meeldib. Ma olen valmis tegema v&auml;ga palju selle nimel, et saavutada vabadus teha just seda, mis on mu kutsumus, mis mind huvitab ja mulle meeldib.</p> <p><b>Millistest tegevustest te energiat saate ja kuidas puhkate?</b></p> <p>Puhkuse ajal puhkan passiivselt. Olen inimene, kellel on aastas vaja v&auml;hemalt k&uuml;mmet p&auml;eva, et uue moes&otilde;na kohaselt &bdquo;molutada&ldquo;. Mul on vaja neid p&auml;evi, kus ma ei traavi m&ouml;&ouml;da vaatamisv&auml;&auml;rsusi ega k&otilde;pla kusagil p&otilde;llul. Ma ei loe siis e-kirju, vaid raamatuid. Selle aasta k&uuml;mne p&auml;eva sees (<i>intervjuu toimus kolm p&auml;eva p&auml;rast Kai Realo puhkust &ndash; toim</i>) lugesin l&auml;bi neli kriminulli ja magasin k&uuml;mme tundi p&auml;evas. Mul on sellist puhkust vaja, et akusid laadida.</p> <p>Mulle meeldib reisida. Mulle meeldivad n&auml;iteks vana Euroopa klassikalised linnad. Firenzesse l&auml;heksin iga kell tagasi. Barcelonas olen k&auml;inud kaheksa korda. Igal aastal k&auml;in ikka L&otilde;una-Euroopas. Need kohad annavad mulle energiat. Sealsed inimesed ja atmosf&auml;&auml;r sobivad mulle. Olen aru saanud, et vajan p&auml;ikest, et energiat saada.</p> <p><b>Mida meeldib teile vabal ajal teha?</b></p> <p>Mul on v&auml;ike koer, korgi nimega Frodo. Kui j&otilde;uan koju, siis tuleb temaga &otilde;ue jalutama minna. See on mulle endale kasulik ja koos temaga on see puhast lust.</p> <p>Mulle meeldib ka &scaron;opata. Viimastel aastatel k&uuml;ll v&auml;hem, sest see ei paku enam nii suurt elamust, palju on juba ka n&auml;htud. &Scaron;oppamise juures meeldib mulle kaubandus kui kontseptsioon. Mulle meeldib vaadata, millega kaupmehed on v&auml;lja tulnud, et klienti kauplusesse tuua. Circle&nbsp;K &auml;ri ei ole e-kaubandus, kus toitu kullerteenusega m&uuml;&uuml;a, aga see ei olegi meie eesm&auml;rk. Meie &auml;ri seisneb ikkagi selles, et tuled kohale ja saad vajaliku k&auml;tte. See on traditsiooniline jaekaubanduse vorm alates v&auml;ljapanekutest, teenindusest kuni reklaammaterjalideni. N&auml;iteks k&auml;ia p&auml;ev l&auml;bi Amsterdamis m&ouml;&ouml;da toidupoode ei ole minu jaoks mingi probleem, see meeldib mulle ja ma saan sellest isegi energiat, mida oma t&ouml;&ouml;s kasutada.</p> <p><b>Mida sellelt aastalt ootate?</b></p> <p>Kui seda oleks minult k&uuml;situd vahetult p&auml;rast majandusaastat, mis oli v&auml;ga edukas ja mil sai tehtud v&auml;ga palju &ndash; nimevahetus, kolm uut jaama, uued kontseptsioonid, siis oleksin &ouml;elnud, et arvatavasti tuleb k&auml;esolev aasta igav. N&uuml;&uuml;d arvan, et sellise tempoka aasta j&auml;rel saame keskenduda oma p&otilde;hitegevustele ning arendada meeskonda. Meil on uus kaubam&auml;rk ja vajalik infrastruktuur, n&uuml;&uuml;d on aega, et tegeleda rohkem oma inimestega. Minule on uus aasta inimeste ja organisatsiooni arendamise aasta.</p> <p><b>Mida tahaksite ise sel aastal teha, mida seni teinud pole?</b></p> <p>Raske on sellele vastata. Aga esimesena tuleb m&otilde;ttesse, et tahaksin v&otilde;tta talvepuhkuse ja veeta n&auml;dala Alpides. Ma ei ole seal v&auml;ga kaua aega k&auml;inud. Viimaste aastate tempot arvestades ei ole mulle isegi p&auml;he tulnud, et saaksin talvel puhkama minna. Seega &ndash; ilmselt talvepuhkus ongi see, mida ma isiklikult aastalt ootan, sest tavaliselt on esimene p&auml;he tulnud m&otilde;te just see, mis k&otilde;ige &otilde;igem.</p> <p>Intervjueeris: Raigo Jahu</p> <p>Foto: Meeli K&uuml;ttim</p> <p><em>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta kolmandas numbris</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2122Tööinspektsioon: erasektori metsaettevõtted panustavad töötajate ohutusse2018-10-19<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 39 metsandusega tegelevat ettev&otilde;tet. Registreeriti 26 rikkumist, tehti 25 suulist soovitust ja koostati 9 ettekirjutust. Peamised rikkumised olid seotud ohualade m&auml;rgistuse ja puuduliku tervisekontrolliga. </b></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti t&ouml;&ouml;vahendite vastamist n&otilde;uetele, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alast v&auml;lja&otilde;pet, t&ouml;&ouml;varustust ja isikukaitsevahendeid, ohualade m&auml;rgistust ning t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uetele vastamist. T&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati ka olmetingimustele ning esmaabivahendite k&auml;ttesaadavusele. Inspektorid kontrollisid, kas t&ouml;&ouml;tajad on l&auml;binud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.</p> <p>Peamised rikkumised olid seotud ohualade m&auml;rgistuse ning t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldusega. &bdquo;Seekordse sihtkontrolliga erasektori metsaettev&otilde;tetes saime t&otilde;deda, et t&ouml;&ouml;tajate turvalisusele ja heaolule p&ouml;&ouml;ratakse varasemast suuremat t&auml;helepanu,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Positiivsena saab esile tuua, et metsas on t&ouml;&ouml;tajatele tagatud soojakud, mis on seni olnud oluliseks rikkumiseks. Tervisekontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures polnud k&auml;inud enam kui poolte ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Tervisekontrolli korraldus tuleb ettev&otilde;tetel oluliselt paremini l&auml;bi m&otilde;elda. Korrap&auml;rane tervisekontroll aitab nii t&ouml;&ouml;tajal kui t&ouml;&ouml;andjal olla kindel, et t&ouml;&ouml; ei kahjusta inimese tervist ja v&otilde;imalikud probleemid tulevad varakult ilmsiks,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Eelmisel aastal juhtus metsandusega seotud t&ouml;&ouml;aladel 30 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti raielanke Harjumaal, Raplamaal, P&auml;rnumaal, L&auml;&auml;nemaal, L&auml;&auml;ne- ja Ida-Virumaal, J&otilde;gevamaal, P&otilde;lvamaal, Valgamaal, V&otilde;rumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-mail T&ouml;&ouml;inspektsiooni aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2121Täna toimub seminar „Eesti vanemaealine – üksi või üksi jäetud?“2018-10-18<p><b>Kell 10:45 ministeeriumide &uuml;hishoones algava seminari eesm&auml;rk on juhtida t&auml;helepanu vanemaealiste &uuml;ksindusele, sellega kaasnevatele probleemidele. Seminaril r&auml;&auml;gitakse &uuml;ksilduse seosest vananemisega ja sellest, kuidas kaasata vanemaealisi aktiivsesse &uuml;hiskonnaellu. &Uuml;ritusele on kutsutud kohalike omavalitsuste juhid, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad ja vanemaealiste organisatsioonide ja kogukonna&uuml;henduste esindajad.&nbsp;&nbsp; </b></p> <p>&bdquo;Soovime, et seminari l&otilde;puks oleks k&otilde;igil veelgi parem arusaam sellest, kuidas kaasata vanemaealisi kogukonna tegemistesse,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Vanemaealised tunnevad end &uuml;hiskonna otsuste tegemisest pigem k&otilde;rvalej&auml;etuna. Samas on uuringud n&auml;idanud, et vanemaealised tahavad olla aktiivsed ja v&otilde;iksid panustada vastavalt oma soovidele ning v&otilde;imetele nii kogukonna elus kui t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</p> <p>Lisaks r&auml;&auml;gitakse ka vabatahtliku tegevuse arendamisest hoolekandes, vanemaealiste organisatsioonide v&otilde;imestamisest ja kaasavatest tegevustest seenioride keskustes.</p> <p>Seminari korraldab sotsiaalministeeriumi juures tegutsev vanemaealiste poliitika komisjon.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2120Sotsiaalkaitseminister tunnustas peresõbralikke tööandjaid2018-10-17<p class="xnormaallaad2"><b>T&auml;na, 17. oktoobril, andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pidulikul tunnustus&uuml;ritusel 13 t&ouml;&ouml;andjale&nbsp;&uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise. Konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad l&auml;bisid l&otilde;ppm&auml;rgise saamiseks pooleteise aasta jooksul p&otilde;hjaliku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi, mille jooksul muudeti organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja keskkonda peres&otilde;bralikumaks.</b></p> <p class="xmsolistparagraph">Lisaks p&auml;lvisid 31 t&ouml;&ouml;andjat peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise. Algm&auml;rgis n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja osaleb peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmis ning on t&auml;naseks l&auml;binud eelhindamise ning koostanud tegevuskava, kuidas organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri edaspidi peres&otilde;bralikumaks muuta.</p> <p class="xmsolistparagraph">&bdquo;K&otilde;ik peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis osalenud t&ouml;&ouml;andjad v&auml;&auml;rivad tunnustust, sest nad soovivad arvestada praeguste ja tulevaste t&ouml;&ouml;tajate vajadustega ning on valmis panustama nende heaolusse,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. <strong>&bdquo;T</strong>&ouml;&ouml;tajad hindavad &uuml;ha rohkem t&ouml;&ouml;koha valikul paindlikkust ja peres&otilde;bralikkust, sest t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamine puudutab v&auml;ga paljusid, n&auml;iteks ka neid, kes hooldavad eakat pereliiget, tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga v&otilde;i t&auml;iendavad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt oma oskusi.&ldquo;</p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima mitmeid hindamisi, teda n&otilde;ustatakse ning lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid. Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat. L&otilde;ppm&auml;rgis v&auml;ljastatakse tavaliselt 3 aastat p&auml;rast programmi sisenemist. Programmis osalemine on t&ouml;&ouml;andjate jaoks &otilde;ppimise ja arenemise protsess ning edasi liigutakse vastavalt tegevusplaanile, missuguse taseme- kuld, h&otilde;be v&otilde;i pronks m&auml;rgist t&ouml;&ouml;andja soovib saada. L&otilde;ppm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad v&auml;ljuvad programmist ja j&auml;tkavad iseseisvalt peres&otilde;bralike meetmete elluviimist, kuid saavad j&auml;rgmisele tasemele liikuda j&auml;relhindamisel. L&otilde;ppm&auml;rgise saajatest j&auml;tkavad mitmed t&ouml;&ouml;andjad mentorina teistele t&ouml;&ouml;andjatele kogemuste jagamist.</p> <p class="xmsolistparagraph">K&auml;esoleva aasta l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvijate seas oli t&ouml;&ouml;andjaid nii era- kui avalikust sektorist. L&otilde;ppm&auml;rgise teenisid ADM Interactive O&Uuml;, Incap Electronics Estonia O&Uuml;, Maksu- ja Tolliamet, Proekspert AS, Scoro Software O&Uuml;, Swedbank AS ja Ragn-Sells AS, BDO Eesti AS, DPD Eesti AS, must maja O&Uuml;, Tartu Vangla, AS Tartu Terminal ning Baltic Restaurants Estonia AS.&nbsp;</p> <p class="xmsolistparagraph">2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt v&auml;lja antavat peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist saavad taotleda&nbsp;nii t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris kui ka kodaniku&uuml;hendused. Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri rakendada. M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p class="xmsolistparagraph">Uus kandideerimisvoor avaneb 2018. aasta novembris.</p> <ul> <li>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjate <a href="http://bit.ly/2gLHwFC">nimekiri</a></li> <li>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja<a href="http://bit.ly/2xOwnId"> visuaal</a>&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2119Eestis on peatselt maailma kõige paindlikum vanemapuhkuste süsteem2018-10-17<p><strong>Riigikogu v&otilde;ttis t&auml;na vastu veelgi paindlikumat vanemah&uuml;vitist lubavad muudatused. L</strong><b>uuakse &uuml;htne vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steem, millest osa on m&otilde;eldud emale, osa isale ja &uuml;lej&auml;&auml;nud osa vanemate vahel jagamiseks.</b> <strong>Edaspidi saavad&nbsp;ema ja isa olla kahe kuu jooksul samal ajal lapsega kodus ja saada vanemah&uuml;vitist, v&otilde;tta vanemapuhkust kalendrip&auml;evade kaupa ning kombineerida t&ouml;&ouml;tamist ja lapsega koosolemist.</strong></p> <p>&bdquo;Oleme etappide kaupa kaasajastamas vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi, sest selleks, et s&uuml;nniks rohkem lapsi, peab ka perepoliitika k&auml;ima ajaga kaasas ja v&otilde;imaldama vanematele stabiilsust ning samal ajal ka paindlikkust. Kui meie vanemapuhkus on juba praegu &uuml;ks maailma k&otilde;ige heldemaid, siis peatselt on ta ka k&otilde;ige paindlikum ja pakub vanematele mitmeid erinevaid valikuv&otilde;imalusi,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Koos eelmise aasta detsembris vastu v&otilde;etud muudatustega saab iga pere kasutada edaspidi vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste v&otilde;imalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks k&otilde;ige paremini sobib.&ldquo;<strong></strong></p> <p><strong>Vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi kavandatud muudatused (</strong><strong>j&otilde;ustuvad 01.04.2022):</strong></p> <ul> <li>Senine rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkus nimetatakse &uuml;mber emapuhkuseks ning s&uuml;nnitush&uuml;vitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemah&uuml;vitist. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemah&uuml;vitist maksma&nbsp;<strong>sotsiaalkindlustusamet</strong><b>.</b> Emapuhkusele on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da kuni 70 p&auml;eva enne lapse eeldatavat s&uuml;ndi ning emapuhkuse ajal on t&ouml;&ouml;tamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.</li> <li>Lapsevanem saab edaspidi vanemah&uuml;vitist v&auml;lja v&otilde;tta ka&nbsp;<strong>kalendrip&auml;evade kaupa</strong><strong> </strong>kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui juba j&otilde;ustunud muudatustega anti vanematele v&otilde;imalus vanemah&uuml;vitist kolme aasta jooksul kalendrikuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega v&otilde;ib h&uuml;vitist kasutada p&auml;evade kaupa. See t&auml;hendab, et vanemah&uuml;vitist on v&otilde;imalik saada kuni kolme aasta jooksul, kuid vanemah&uuml;vitise kogusumma sellest ei muutu. Erinevaid v&otilde;imalusi on palju, n&auml;iteks saavad m&otilde;lemad vanemad osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tada ja v&otilde;tta vanemah&uuml;vitist v&auml;lja osaliselt. Samuti saab n&auml;iteks iga kuu v&auml;lja v&otilde;tta pool vanemah&uuml;vitisest, pikendades seega h&uuml;vitise saamise perioodi lapse kolmeaastaseks saamiseni.</li> <li>Lapsevanematel on edaspidi v&otilde;imalik&nbsp;<strong>kuni kahe kuu ulatuses</strong>&nbsp;olla vanemapuhkusel ja saada vanemah&uuml;vitist samal ajal. Sellisel juhul l&uuml;heneb vanemah&uuml;vitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende p&auml;evade v&otilde;rra, mille eest vanemad said h&uuml;vitist samal ajal. Enneaegselt s&uuml;ndinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemah&uuml;vitise maksmise koguperioodi ei v&auml;hendata rohkem kui 30 p&auml;eva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise v&otilde;imalus igal juhul kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.</li> <li>Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemah&uuml;vitise tingimusi muudetakse nii, et&nbsp;<strong>puhkusele ja h&uuml;vitisele on &otilde;igus k&otilde;igil vanemliku hooleta laste lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel</strong><b>. </b>Lapsendaja vanemah&uuml;vitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 p&auml;eva pikkust puhkust on v&otilde;imalik kasutada kuue kuu jooksul peale lapsendamist v&otilde;i hoolduspere vanema lepingu s&otilde;lmimist. Lapsendajapuhkust ja vanemah&uuml;vitist saab kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa ja seda m&otilde;lema vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja h&uuml;vitise &otilde;igus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud hoolduspere vanematele.</li> <li>M&otilde;lemal t&ouml;ises suhtes vanemal on muudatuste j&otilde;ustumisel v&otilde;imalik kasutada iga alla 14-aastase lapse kohta&nbsp;<strong>10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk kahepeale kokku 20 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustatud lapsepuhkust.</strong><strong>&nbsp;</strong>Puhkust saab v&otilde;tta alates vanemah&uuml;vitise l&otilde;ppemisest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni ning seda on v&otilde;imalik kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi h&uuml;vitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra suuruses h&uuml;vitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse &uuml;histe puhkusep&auml;evade kasutamisega seotud erimeelsused, kuna m&otilde;lemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja h&uuml;vitise &otilde;igus.</li> </ul> <p>Mullu detsembris v&otilde;ttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-p&auml;evaseks ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul (j&otilde;ustuvad 1.07.2020); vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemah&uuml;vitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel, &nbsp;lapsehooldustasu maksmine l&otilde;petatakse ning vastavad vahendid seotakse j&auml;rk-j&auml;rgult vanemah&uuml;vitise skeemi (j&otilde;ustuvad 1.09.2019); vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine muudeti paindlikumaks ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike s&uuml;nni korral makstakse vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni 1000 eurot kuus (j&otilde;ustusid 1.03.2018)</p> <p>Vaata lisaks: <a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine">http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p><a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2118Täna kell 14.00 toimub Sotsiaalministeeriumis peresõbralike tööandjate tunnustusüritus. Vaata otseülekannet!2018-10-17<p><strong>T&auml;na kell 14.00 toimub Sotsiaalministeeriumis peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate tunnustus&uuml;ritus, kus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva annab&nbsp;31 t&ouml;&ouml;andjale &uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise ning 13 t&ouml;&ouml;andjat p&auml;lvivad piduliku l&otilde;ppm&auml;rgise. Lisaks toimub &uuml;rituse raames&nbsp;paneeldiskussioon Marko Silleri juhtimisel&nbsp;teemal: "Eesti t&ouml;&ouml;andjate peres&otilde;bralik organisatsioonikultuur aastal 2030". Arutelus osalevad t&ouml;&ouml;tajad l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvivatest organisatsioonidest.&nbsp;</strong><o:p></o:p></p> <p>Vaata otse&uuml;lekannet tunnustus&uuml;ritusest:</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/lLgNBoeaXCA?rel=0&amp;showinfo=0" title="" width="100%"></iframe></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2116Milliste tööde tegijaid ohustab UV-kiirgus?2018-10-15<p><b>UV-kiirgus ohustab f&uuml;&uuml;sikalise ohutegurina peamiselt v&auml;ljas t&ouml;&ouml;tajaid. Kas on aga ka muid t&ouml;id, mille puhul tuleks arvestada UV-kiirguse tervist kahjustava m&otilde;juga?</b></p> <p><b><i>Vastab Kaja Niinlaup, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> Jah, kindlasti tuleb arvestada ka muude t&ouml;&ouml;de puhul. N&auml;iteks on kaarkeevitus &uuml;ks enamlevinud tehisliku UV-kiirguse allikaid, kus kiirgustase on v&auml;ga k&otilde;rge. Akuutne m&otilde;ju silmadele ja nahale v&otilde;ib ilmneda juba 3-10 minuti jooksul, kui olla m&otilde;ne meetri l&auml;heduses. Seet&otilde;ttu on silmade ja naha kaitse kohustuslik.</p> <p>UV kiirguse m&otilde;juv&auml;ljas t&ouml;&ouml;tades tuleb end kaitsta - kasutada kaitsevarje, ilmtingimata kanda peakatet ja keha katvaid r&otilde;ivaid. Kasutama peaks ka UV-kaitsega kreeme. UV kiirgus v&otilde;ib p&otilde;hjustada nahav&auml;hki.</p> <p>UV-kiirguse tekitatud kahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada alles siis, kui kahjulikud tagaj&auml;rjed on aset leidnud. UV-kiirguse kahjulik m&otilde;ju v&otilde;ib olla&nbsp;akuutne (ehk &auml;kiline ja kohene),&nbsp;pikaajaline p&auml;rast akuutset doosi ning pikaajaline p&auml;rast kroonilist kokkupuudet (regulaarne doos on suurem kui see, millest organism t&auml;ielikult taastuda suudab). P&auml;ikese- v&otilde;i nahap&otilde;letus on m&auml;rk l&uuml;hiajalisest liigsest kokkupuutest UV-kiirgusega. Naha enneaegne vananemine ja nahav&auml;hk on m&auml;rgiks kroonilisest UV-kiirguse &uuml;ledoosist. UV-kiirgus n&otilde;rgendab ka immuuns&uuml;steemi, suurendades vastuv&otilde;tlikkust naha infektsioonidele. WHO hinnangul 20% katarakti juhtumitest v&otilde;ivad olla seotud liigse kokkupuutega UV-valgusele.</p> <p>Arvestada tuleb ka t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli tulemusi: n&auml;iteks kui isikul esineb fotosensitiivsus (tema nahk on &uuml;litundlik ultravioletile). Fotosensitiivsuse korral piisab ka minimaalsest (m&otilde;neminutilisest) kokkupuutest p&auml;ikese UV-valgusega, et tekiks allergiline reaktsioon (nahal&ouml;&ouml;ve v&otilde;i p&auml;ikesep&otilde;letus).</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnas UV-kiirgusest tuleneva riski hindamisel tuleb arvestada ka UV-tundlike kemikaalidega ning nende kahe teguri koosm&otilde;juga. N&auml;iteks UV-valguse k&auml;es k&otilde;vastuv liim v&otilde;i plastik v&otilde;ib asjaolude kokkusattumisel kahjustada t&ouml;&ouml;taja tervist.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2115Miks me peame rääkima psühhosotsiaalsetest ohuteguritest?2018-10-15<p><strong>Kaarel on 30-aastane edukas IT-spetsialist. Rahvusvaheline ettev&otilde;te, kus ta t&ouml;&ouml;tab, asub Tallinnas mainekas &auml;rikvartalis ning seal pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele mitmesuguseid lisav&auml;&auml;rtusi, mida paljud ihkaksid &ndash; kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalus, paindlik t&ouml;&ouml;aeg, suhtlemisv&otilde;imalus avatud kontoris, p&otilde;nevad uued &uuml;lesanded, rahvusvaheline meeskond. K&otilde;igele vaatamata tunneb Kaarel vaid p&auml;rast pooleteiseaastast t&ouml;&ouml;tamist, et ta ei jaksa enam. Tal valutab tihti pea, uni on katkendlik, s&uuml;da puperdab, ta &auml;rritub kergelt ja tunneb &auml;revust olukordade ees, mille ees tal varem &auml;revust polnud.</strong></p> <p><b>T&ouml;&ouml;elu ohustavad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid</b></p> <p>Kaarli olukord ei ole midagi ebatavalist. T&auml;nap&auml;eval, kui t&ouml;&ouml;tajatel on pealtn&auml;ha justkui paremad t&ouml;&ouml;tingimused kui iial varem, on selles keskkonnas riskitegureid, millele ei ole piisavalt t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud. Neid nimetatakse ps&uuml;hhosotsiaalseteks ohuteguriteks ning nad p&otilde;hjustavad t&ouml;&ouml;stressi, -v&auml;simust, -kurnatust, l&auml;bip&otilde;lemist.</p> <p>Suurbritannia personalit&ouml;&ouml;tajate assotsiatsioon CIPD prognoosib &uuml;leilmsetele uuringutele toetudes kergemate ja m&otilde;&otilde;dukate vaimse tervise probleemide hulga plahvatuslikku kasvu, mis on tingitud t&ouml;&ouml;elu suurtest muutustest.<b></b></p> <p>&bdquo;Paindlik t&ouml;&ouml;aeg, t&ouml;&ouml;- ja pereelu parem &uuml;hildamine, mitmekesised meeskonnad, aga k&otilde;ige selle toreda juures on alati ka teine pool. T&ouml;&ouml; on intensiivistunud, tulemust soovitakse kiirelt, pidev vajadus kohaneda uute olude ja n&otilde;uetega, ebakindlus tuleviku eest, sest paljud t&ouml;&ouml;d on projektip&otilde;hised ja rendit&ouml;&ouml;d. Tehnoloogiaareng on viinud selleni, et oleme kogu aeg k&auml;ttesaadavad,&ldquo; selgitab <b>t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling</b>, miks peab ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohuteguritele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.</p> <p><b>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni</b> s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tervishoid ja -ohutus olnud pikka aega seotud peamiselt f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;ga, kuid j&auml;rjest suureneva vaimse osakaaluga t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu ohustavad t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;keskkonnas ka teistsugused riskitegurid. &bdquo;Ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ohustavad k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid, aga &uuml;tleme nii, et vaimse t&ouml;&ouml; tegijal on ka ohud vaimsele tervisele suuremad,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Taimi Elenurm</b> peab ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguri osakaalu suurenemise &uuml;heks p&otilde;hjuseks ka aina suurenevat teenindussektorit. &bdquo;Teenindussuhted muudavad t&ouml;&ouml; emotsionaalsemaks ning see v&otilde;ib kaasa tuua emotsionaalse kurnatuse, mis on rohket suhtlemist sisaldava t&ouml;&ouml; korral peamiseks t&ouml;&ouml;taja vaimset tervist ohustavaks faktoriks,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elenurm.</p> <p><b>Kui kaebleb, siis on valus</b></p> <p>Inimesed on erinevad ja ka nende tundlikkus ps&uuml;hhosotsiaalsetele riskiteguritele on erinev. Samamoodi nagu inimesed tajuvad erinevalt n&auml;iteks temperatuuri muutusi ja muusika valjusust, tajuvad nad erinevalt ka n&auml;iteks kohanemist uute olukordadega. Petersonil on selle illustreerimiseks n&auml;ide enda kogemusest v&otilde;tta. &bdquo;Kui otsustasime t&ouml;&ouml;ruumid muuta avatuks, siis enamik suhtus sellesse positiivselt, kuid oli ka tagasisidet, et sellistes t&ouml;&ouml;ruumides ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Tellingu s&otilde;nul avaldavad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;ju. &bdquo;Ma arvan, et ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid v&otilde;ivad erinevatele inimestele avaldada m&otilde;ju erinevalt &ndash; m&otilde;nele t&ouml;&ouml;tajale on m&otilde;ju kiirem, teisele aeglasem jne. See tuleneb sellest, et oleme erinevalt haavatavad ja meie vastuv&otilde;tlikkus stressile on erinev, samuti m&otilde;jutavad meid meie eelnevad elu- ja t&ouml;&ouml;kogemused,&ldquo; selgitab Telling.</p> <p>Kuidas siis peaks t&ouml;&ouml;andja toimima, et k&otilde;igil oleks t&ouml;&ouml;l hea olla?</p> <p>&bdquo;Meil ei ole ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;&otilde;tmiseks objektiivseid m&otilde;&otilde;dikuid. Mida rohkem inimesi organisatsioonis &uuml;ht subjektiivset tunnet tunneb, siis see ongi statistiliseks t&otilde;eks. L&auml;htuda tuleks sellest, et &bdquo;enamikele tundub nii&ldquo;. Keskkonda ja subjektiivset tundlikkust tuleb kombineerida ja seet&otilde;ttu pole &uuml;hte &otilde;iget k&otilde;igile t&ouml;&ouml;andjatele sobivat lahendust,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elenurm. Ta hoiatab, et alati tuleb t&ouml;&ouml;tajate n-&ouml; appikarjetele reageerida. &bdquo;Kui keegi kaebleb, siis on see kutse k&otilde;neluseks ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks sellele kutsele vastata l&auml;bir&auml;&auml;kimistega. Muidu t&ouml;&ouml;v&otilde;ime alaneb ja organisatsioon kaotab kasumis v&otilde;i t&ouml;&ouml; kvaliteedis. V&otilde;ib k&uuml;sida, et kas see valu on n&auml;iline v&otilde;i tegelik, kuid sisuliselt pole vahet. Kui t&ouml;&ouml;taja kaebleb, siis tuleb reageerida,&ldquo; selgitab Elenurm.</p> <p>Peterson lisab, et m&otilde;nikord v&otilde;idakse probleemidele t&auml;helepanu juhtivat t&ouml;&ouml;tajat problemaatiliseks pidada ja stigmatiseerida ning seet&otilde;ttu soovitab ta alati t&ouml;&ouml;tajatel, kelle t&ouml;&ouml;andja ei ole avatud t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisuse teemadel r&auml;&auml;kima, p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultantide v&otilde;i ameti&uuml;hingu poole. &bdquo;Kui ei ole usalduslikku &otilde;hkkonda dialoogiks, t&ouml;&ouml;andja ei pea oluliseks selle teemaga tegelemist ja t&ouml;&ouml;tajad ei oska otseselt neid probleeme lahendada, siis kindlasti soovitan n&otilde;u k&uuml;sida vastava v&auml;lja&otilde;ppe saanud spetsialistidelt. Oluline ei ole t&ouml;&ouml;andjat survestada, vaid probleem lahendada,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Samas ei ole Peterson v&auml;ga optimistlik, et ainult t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivil v&otilde;iks olukord organisatsioonis muutuda. &bdquo;Meil on levinud komme jalgadega h&auml;&auml;letada ehk kui inimesele &uuml;hes ettev&otilde;ttes ei meeldi, siis ta ei r&auml;&auml;gi sellest ega p&uuml;&uuml;a olukorda muuta, vaid lahkub ettev&otilde;ttest ning sellest on &auml;&auml;rmiselt kahju, sest niimoodi ei muutu kunagi midagi,&ldquo; t&otilde;deb Peterson.</p> <p><b>Probleeme saab lahendada vaid dialoogiga</b></p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest t&ouml;&ouml;keskkonnas ning nende ennetamisest ja maandamisest on hakatud r&auml;&auml;kima viimasel aastak&uuml;mnel. Enne seda olid prioriteetideks f&uuml;&uuml;sikalised, keemilised ja ergonoomilised tegurid t&ouml;&ouml;l.</p> <p>Elenurme s&otilde;nul on organisatsioonide teadlikkus ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest t&ouml;&ouml;keskkonnas viimastel aastatel j&auml;rjest kasvanud. &bdquo;Isegi v&auml;ikesed organisatsioonid p&ouml;&ouml;ravad teemale t&auml;helepanu ning ka kollektiivid, kus on vaid k&uuml;mmekond t&ouml;&ouml;tajat, on oma t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise hoidmiseks ette v&otilde;tnud h&auml;id asju. Paraku on enamik neist k&uuml;ll IT- v&otilde;i finantssektoris tegutsevad <i>start-up</i>&rsquo;id,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elenurme. Ta t&otilde;deb, et olukord ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite ennetamisel ja maandamisel on kesisem tootmis- ja teenindussektoris.</p> <p>Petersoni s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjad hakanud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hoidmise peale rohkem m&otilde;tlema p&auml;rast t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi. &bdquo;T&ouml;&ouml;v&otilde;imereform on toonud uue laine selles osas, et kui inimesel juba on t&ouml;&ouml;v&otilde;imelangus, siis m&otilde;eldakse, kuidas seda saaks kompenseerida. Tasapisi on t&ouml;&ouml;andjad hakanud m&otilde;tlema ka sellele, kuidas inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoida,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;andjad teaksid t&ouml;&ouml;tajate vajadusi, on vaja pidevat dialoogi. &bdquo;T&ouml;&ouml;taja peab r&auml;&auml;kima, sest t&ouml;&ouml;andja muidu ei tea. Kiired l&uuml;hikesed k&uuml;sitlused annavad hea pildi sellest, mis on probleemiks paljudele. Turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutavad m&otilde;lemad, nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja. T&ouml;&ouml;andja kui tugevam ja teadlikum pool kontrollib ressursse ja saab valida meetmeid ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;ju leevendamiseks,&ldquo; s&otilde;nab Elenurm. Ideede pakkumisel ja elluviimisel tuleb appi nn tervismeeskond, kelle liikmed on ise valmis panustama selleks, et olukorda muuta.</p> <p>&bdquo;Meie soovitus on, et t&ouml;&ouml;andja jaoks peaks olema t&ouml;&ouml;tajate hulgas partner. Ma eeldan, et t&ouml;&ouml;andja on piisavalt h&otilde;ivatud, et ta ei saa &uuml;ksinda selliseid asju lahendatud. Keegi, kellele t&ouml;&ouml;tajad julgevad oma muresid kurta ja kellega t&ouml;&ouml;andja saab koos neid muresid lahendada. Et tekkiks usalduslik dialoog t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andja vahel,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Tellingu s&otilde;nul seisneb t&ouml;&ouml;andja roll ka eeskuju n&auml;itamises. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalus oma suhtumisega n&auml;idata teemade olulisust. N&auml;iteks t&auml;isleppimatus t&ouml;&ouml;kiusamisele ja t&ouml;&ouml;v&auml;givallale nii s&otilde;nades kui ka tegudes on oluline samm usaldusliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel,&ldquo; lisab Telling.</p> <p><b>Tegemata j&auml;tmise tagaj&auml;rjed</b></p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid eirata oleks suur viga, sest need m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajaid, organisatsiooni kui ka &uuml;hiskonda tervikuna.</p> <p>Elenurme s&otilde;nul on ps&uuml;hhosotsiaalsetel ohuteguritel mitu tagaj&auml;rge. &bdquo;Personaalsel tasandil n&auml;iteks t&ouml;&ouml;kurnatus ja -v&auml;simus, t&ouml;&ouml;stress, l&auml;bip&otilde;lemine, &auml;revus ja depressiivsus; meeskondlikul tasandil koost&ouml;&ouml; ja uute ideede v&auml;henemine, vastupanu muudatustele ja konfliktsuse kasv. Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid tingivad ka somaatiliste haiguste sagenemise kui p&otilde;genemisreaktsiooni halvast t&ouml;&ouml;keskkonnast,&ldquo; selgitab ta.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringu (2015. a) andmetel esineb t&ouml;&ouml;tajatel mitmeid ps&uuml;hhosotsiaalse t&ouml;&ouml;keskkonna p&otilde;hjustatud vaimse tervise probleeme. T&ouml;&ouml;pingest p&otilde;hjustatud kurnatust esineb 22%-l t&ouml;&ouml;tajatest, n&auml;rvilisust 17%-l t&ouml;&ouml;tajatest, t&ouml;&ouml;d h&auml;irivat stressi 16%-l t&ouml;&ouml;tajatest ning masendust 9%-l t&ouml;&ouml;tajatest.</p> <p>Tellingu s&otilde;nul v&otilde;ib esineda organisatsioonides, kus ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid on maandamata, absentismi ja presentismi. &bdquo;Absentismi all m&otilde;istetakse olukorda, kus inimene peaks olema t&ouml;&ouml;l, aga ta ei ole ning presentism on olukord, kus t&ouml;&ouml;taja k&uuml;ll viibib t&ouml;&ouml;kohal, kuid ei tee t&ouml;&ouml;d. M&otilde;lemad on t&ouml;&ouml;andja jaoks negatiivsed n&auml;htused, sest t&ouml;&ouml;l ei ole tulemust,&ldquo; r&auml;&auml;gib Telling. Lisaks toob Tellingu s&otilde;nul ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite ignoreerimine kaasa suure personali voolavuse, mis omakorda sunnib t&ouml;&ouml;andjat tegelema pidevalt personaliprobleemidega ega v&otilde;imalda keskenduda organisatsiooni eesm&auml;rkide saavutamisele.</p> <p>Elenurm kinnitab vajadust ps&uuml;hhosotsiaalsete terviseriskide maandamiseks, sest t&ouml;&ouml;tajate kogunenud pinged v&otilde;ivad avalduda ebasobival hetkel. &bdquo;Kui see nii-&ouml;elda m&auml;dapaise on juba nii suur, siis see kindlasti &uuml;hel hetkel l&otilde;hkeb ning see v&otilde;ib paiskuda meediasse, sotsiaalmeediasse, kahjustades oluliselt t&ouml;&ouml;andja mainet,&ldquo; selgitab Elenurm.</p> <hr /> <p><b>Millest tuleks alustada ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide ennetamisel?</b></p> <p>1. Luua tervisegrupp, kuhu kuulub ka juhtkonna esindaja. Tervisegrupp tegutseb vahendajana, kes &uuml;hendab t&ouml;&ouml;tajate head ideed olukorra &auml;randamiseks juhtkonna ja omanike poolt kasutada olevate ressurssidega.</p> <p>2. Koostada ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite riskianal&uuml;&uuml;s, milles on v&auml;lja toodud ka organisatsiooni peamiste ametite esindajate v&otilde;imalikud ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid.</p> <p>3. Koostada tegevusplaan, kuidas riskianal&uuml;&uuml;sis v&auml;lja toodud ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid ennetada.</p> <p>4. Viia see plaan koos tervisegrupiga ellu. M&otilde;&otilde;ta ja hinnata tulemusi organisatsioonis ning vajadusel muuta tegevusplaani. T&auml;histada ja t&auml;htsustada seda, mis on &otilde;nnestunud ning valida selle hulgast v&auml;lja parim, mis aitab kujundada organisatsiooni mainet t&ouml;&ouml;tate heaolu, v&otilde;imekust ja vaimset tervist v&auml;&auml;rtustava t&ouml;&ouml;andjana.</p> <p>Allikas: Taimi Elenurm</p> <hr /> <p>Autor: Jaanika Palm</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta kolmandas numbris&nbsp;</em></p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2088Muudatused töökeskkonna korralduses, millega peaksid lähiajal arvestama2018-10-15<p><strong>&Uuml;ha v&auml;henev ja vananev rahvastik suunab kogu &uuml;hiskonda rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama tervena elatud ja t&ouml;&ouml;tatud aastatele. Selle valguses tasub m&otilde;elda, et oluline on keskenduda &nbsp;ka meie k&otilde;igi tervisele ja heaolule keskkonnas, kus veedame olulise osa oma p&auml;evast ehk siis t&ouml;&ouml;keskkonnale. Peaksime &uuml;heskoos laiemalt arutama, kuiv&otilde;rd olemasolev t&ouml;&ouml;keskkonnapoliitika on sobivaim, et muutuvas &uuml;hiskonnas ja majanduses motiveerida ja toetada t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tervise ja -ohutusega tegelema, kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;keskkonna juht Seili Suder.&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna poliitika tegemisel tuleb m&otilde;ista oma sihtgrupi murekohti ning vajadusi. Eestis t&ouml;&ouml;tavad ligi pooled t&ouml;&ouml;tajatest mikro- ja v&auml;ikestes ettev&otilde;tetes. Sageli on nii, et t&ouml;&ouml;keskkonna korraldusega j&auml;&auml;vad h&auml;tta just v&auml;iksemad ettev&otilde;tted, olgu selle p&otilde;hjuseks siis rahaline kulu v&otilde;i teadmiste ja oskuste puudumine. Kuigi ohutuse tagamine t&ouml;&ouml;keskkonnas ei pea t&auml;hendama kaustade viisi dokumentide koostamist, siis kohati ei saada sellest aru. Palju saab &auml;ra teha t&ouml;&ouml;tajat kuulates ning temaga koost&ouml;&ouml;d tehes. Suure osa tervise hoidmisest t&ouml;&ouml;kohal saab &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;taja ise. Ja nii m&otilde;nelgi juhul saab riik osapooli suunata, n&auml;idates, et asjad ei ole nii keerulised kui nad tegelikult tunduvad. Vahel on vaja tulla ettev&otilde;tetele appi ning vaadata veelkord otsa kehtestatud normidele, seega anname &uuml;levaate peagi kehtima hakkavatest muudatustest t&ouml;&ouml;keskkonna korralduses.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kaasajastamine</strong></p> <p>2019. aasta jaanuarist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, mis t&uuml;histavad mitmed ajale jalgu j&auml;&auml;nud ning ebaselged t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded. Muudatusega tahame v&auml;ltida &uuml;lem&auml;&auml;rast halduskoormust, v&auml;hendada ettev&otilde;tete aruandluskohustust ning muuta &otilde;igusaktidest tulenevate n&otilde;uete t&auml;itmise eriti v&auml;ikeettev&otilde;tjate jaoks lihtsamaks. Kaasajastame t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamist, t&ouml;&ouml;tajate juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet, esmaabi ettev&otilde;ttes ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimist.</p> <p><strong>Allj&auml;rgnevalt olulisemad muudatused, millega tuleb jaanuaris arvestada.</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja tuleb tervisekontrolli saata l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus toob selgemalt v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohud, mille korral peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale tervisekontrolli korraldama (nt m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga t&ouml;&ouml;).</li> <li>Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates t&ouml;&ouml;le asumisest.</li> <li>Teatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohtude (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle &uuml;hendid, asbestitolm) esinemisel tuleb t&ouml;&ouml;taja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Oluline on veenduda, et ka v&auml;hene kokkupuude nimetatud ohuteguriga t&ouml;&ouml;keskkonnas on t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit arvestades ohutu.</li> <li>Lihtsustub t&ouml;&ouml;tajate juhendamine. Muudatuste tulemusena on t&ouml;&ouml;andjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe viisi ning l&auml;biviija &uuml;le, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, keerukust ja ohtlikkust.</li> <li>T&ouml;&ouml;andjale lihtsustub kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud t&ouml;&ouml;taja ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust (nt torked, pindmised sissel&otilde;iked). Selliste &otilde;nnetuste korral on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimine l&auml;bi viia lihtsamalt ning puudub vajadus koostada t&ouml;&ouml;inspektsioonile vormikohane raport uurimistulemuste kohta. T&ouml;&ouml;andja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle t&ouml;&ouml;inspektsioonile ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse, raske kehavigastuse v&otilde;i surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei pea enam teavitama t&ouml;&ouml;inspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu moodustamisest ning t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu iga-aastasest tegevusest.</li> <li>Lisaks antakse t&ouml;&ouml;tajale ja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus leppida kokku leppetrahvi maksmises t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb s&auml;testada konkreetsed t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja tegevused, mida k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumisena ja mis v&otilde;ivad kaasa tuua ohu t&ouml;&ouml;taja tervisele. N&auml;iteks v&otilde;ivad sellisteks tegevusteks olla t&ouml;&ouml;andja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja t&ouml;&ouml;taja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude t&ouml;&ouml;vahendite ohutusn&otilde;uete eiramine. Selleks et kaitsta t&ouml;&ouml;tajat ebam&otilde;istlike kokkulepete eest, ei tohi t&ouml;&ouml;taja poolse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitav trahv &uuml;letada t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;andja poolse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile &uuml;lempiiri ei ole.</li> <li>Suurenevad trahvim&auml;&auml;rad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse rikkumise eest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise korral on T&ouml;&ouml;inspektsioonil &otilde;igus m&auml;&auml;rata kuni 32&nbsp;000 euro suurune trahv.</li> <li>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse ja esmaabiandjate koolitajatel tuleb hakata t&auml;itma t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviimise n&otilde;udeid.</li> </ul> <p>Vaata muudatusi <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003">siit:</a></p> <p><strong>Uued piirnormid kemikaalidele</strong></p> <p>T&ouml;&ouml; muutumisega k&auml;ib kaasas ka ohtude muutumine. Ohud on muutumas aina varjatumaks ja nende v&otilde;imalik tervisem&otilde;ju avaldub pikema aja jooksul. Erinevate tehnoloogiate &nbsp;ja uute kemikaalide kasutuselev&otilde;tmise tulemusena v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;kohal esineda varjatud m&otilde;jud, mis pikas perspektiivis kahjustavad t&ouml;&ouml;taja tervist.</p> <p>21. augustil 2018. a j&otilde;ustus Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid&ldquo; muudatus. M&auml;&auml;rusega v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid. 18 aine piirnormid muudetakse vastavalt direktiivile rangemaks ja 8 aine piirnormid kehtestatakse Eesti &otilde;iguses esimest korda.</p> <p>J&auml;rgnevatel aastatel lisanduvad mitmed uued piirnormid ohtlikele ainetele, sealhulgas kantserogeenidele.</p> <p>T&auml;psem info muudatuste kohta on leitav <a href="http://tooelu.ee/et/uudised/2046/uute-tookeskkonna-ohtlike-ainete-piirnormid">siit:</a></p> <p>Vaata m&auml;&auml;ruse muudetud teksti ja m&auml;&auml;ruse lisa <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011">siit:</a></p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/">somblogi</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2114Karjäärinõustaja: Vanim karjääripööret plaaninud inimene on olnud 72-aastane2018-10-12<p><strong>&bdquo;Nii nagu paljud teised, olen ka mina teinud t&ouml;&ouml;elus kannap&ouml;&ouml;rde. Ja viimase t&otilde;uke sain just nimelt karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajalt,&ldquo; r&auml;&auml;gib Eesti T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Ave Karu.&nbsp;</strong></p> <p>Ave t&ouml;&ouml;tab Tartus karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajana neljandat aastat. Naine m&auml;rgib, et alguses oli karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine uus asi ning t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tavatel inimestel polnud harjumust oma t&ouml;&ouml;elu ja karj&auml;&auml;rimuutusi n&otilde;ustaja juurde arutama minna. Olukord on aga hakanud muutuma.</p> <p><b>Mis on karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine?</b></p> <p>Ave r&auml;&auml;gib, et karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine on v&auml;ga personaalne tegevus, kestab 45 minutit ja juhul, kui esimese kohtumise k&auml;igus alanud arutelu j&auml;i pooleli, saab alati tagasi tulla. N&otilde;ustaja&nbsp; kuulab alguses inimese soovi v&otilde;i k&uuml;simust ja l&auml;htub n&otilde;ustamisel kliendi eluolukorrast. Teinekord on teemasid palju ja need on omavahel tihedalt p&otilde;imunud, siis saab n&otilde;ustaja suunata ja abistada k&otilde;ige olulisema valikul. &bdquo;Vestluse k&otilde;rval v&otilde;ib n&otilde;ustaja kasutada teisigi meetodeid: joonistada-kirjutada koos kliendiga, anda t&auml;ita t&ouml;&ouml;lehti, r&auml;&auml;kida m&otilde;ni julgustav lugu v&otilde;i lihtsalt jagada infot,&ldquo; lisab Ave. Vahel, eriti kui soov p&otilde;hjalikumalt eneseanal&uuml;&uuml;siga tegeleda ja uut eriala v&otilde;i t&ouml;&ouml;d valida, v&otilde;ib osutuda kasulikuks testide tegemine.</p> <p><b>Noored ei karda eba&otilde;nnestuda, keskealised kaaluvad kauem</b></p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel k&auml;ivad inimesed kooli l&otilde;puklassidest kuni pensioniealiste inimesteni. Ave s&otilde;nul on noored julged ja avatud, nad on valmis katsetama ja valikute eba&otilde;nnestudes nad norutama ei j&auml;&auml;, vaid hakkavad kas otsast pihta v&otilde;i liiguvad j&auml;rgmise alternatiivse valiku juurde. Neil on ka huvi k&otilde;ike teada saada ja karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisele tullakse uudishimuga.</p> <p>&bdquo;Sageli ollakse ebakindlad sellep&auml;rast, et tuntakse s&otilde;prade v&otilde;i vanemate kaudseid m&otilde;jutusi, mis ei l&auml;he kokku enda huvidega. Samuti ei teata, milline on olukord t&ouml;&ouml;turul ja millistel erialadel on tulevikus inimestest suurem puudus. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajana olen arvamusel, et k&otilde;iki h&auml;id n&otilde;uandjaid tasub alati &auml;ra kuulata, kuid otsustada tuleb ikka ise ja seda soovitavalt s&uuml;dame j&auml;rgi,&ldquo; r&auml;&auml;gib Ave oma kogemustest.</p> <p>Keskealised on veidi teistmoodi sihtr&uuml;hm, sest nemad tulevad karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisele mitte uudishimust, vaid n&auml;iteks sellep&auml;rast, et enam ei jaksa v&otilde;i ei taha olemasolevas kohas t&ouml;&ouml;tada. Nii v&otilde;ib vastutusrikas ja pingeline t&ouml;&ouml;, tippspetsialistil v&otilde;i juhil,&nbsp; muutuda kurnavaks ja soovitakse leida midagi rahulikumat v&otilde;i on tervis kannatada saanud, eriti raskel f&uuml;&uuml;silisel t&ouml;&ouml;l. Selles vanuses v&otilde;ib tekkida ka tahtmine teha t&ouml;&ouml;elus muudatus selleks, et end veekord proovile panna, et astuda v&auml;lja tuttavast ja turvalisest t&ouml;&ouml;keskkonnast. &bdquo;&Uuml;ldiselt iseloomustab keskealisi alalhoidlikum k&auml;itumine: soov enne tegutsema asumist p&otilde;hjalikult enda v&otilde;imalused l&auml;bi arutada, teha selgeks t&ouml;&ouml;turu olukord, anal&uuml;&uuml;sida oma ajaressursse ja motivatsiooni, koguda v&otilde;imalikult palju infot ning tavaliselt ka pereringis tulevikuplaanidele toetus leida,&ldquo; m&auml;rgib Ave.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;ppimine on muutunud tavaliseks</b></p> <p>Inimeste m&otilde;tlemine on hakanud Ave arvates muutuma. Aru on saadud, et igal erialal on vaja uusi oskuseid ja j&auml;rjest v&auml;hem kuuleb n&otilde;ustamisel lauseid, et &bdquo;mis karj&auml;&auml;ri ma enam teen&ldquo; v&otilde;i &bdquo;mul ei ole karj&auml;&auml;ri&ldquo;.&nbsp; &bdquo;N&uuml;&uuml;d me arutame n&otilde;ustamise k&auml;igus mitte seda, kas &otilde;ppida, vaid mida &otilde;ppida ja anal&uuml;&uuml;sime, millised oskused on t&ouml;&ouml;turul tulevikus hinnas. Ja vanus t&otilde;esti ei loe! Sel suvel kohtusin 72-aastase prouaga, kes soovis &otilde;ppida tugiisikuks,&ldquo; lisab Ave.</p> <p>T&ouml;&ouml;ta ja &otilde;pi programmiga on t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajal suur roll t&ouml;&ouml;tavate inimeste &otilde;pisoovide- ja vajaduste arutelul. &Uuml;ha sagedamini algavad vestlused kliendi poolt s&otilde;nadega &bdquo;olen k&uuml;ll t&ouml;&ouml;tav inimene, kuid tulin t&ouml;&ouml;tukassasse&ldquo;. Kuid just nii ongi - t&ouml;&ouml;tukassa uksed on avatud juba mitu aastat k&otilde;ikidele inimestele, nii neile, kel peale t&ouml;&ouml;kaotust vajadus end t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta kui ka k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;l k&auml;ivatele inimestele nii karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamiseks kui ka viimased 1,5 aastat t&auml;iend&otilde;ppe toetuse v&otilde;imaluste l&auml;bi arutamiseks.&nbsp; Hea abimees on&nbsp; koduleht <a href="http://www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee">www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee</a>, mida eelnevalt uurida.</p> <p>Huvi &otilde;ppimise vastu n&auml;itab kasvutendentsi. S&uuml;gis on parim aeg teha plaane algavaks pimedaks s&uuml;gis-talviseks hooajaks, &otilde;ppimine v&otilde;ib avada hiljem uusi uksi t&ouml;&ouml;turul, tuua juurde h&auml;id tuttavaid, pakkuda v&otilde;imalust sissetulekute suurendamiseks ning olla kasulik uute teadmiste ja silmaringi avardamise m&otilde;ttes.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa pakub &uuml;le Eesti k&otilde;igile soovijatele tasuta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamist. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad tulevad soovi korral ka ettev&otilde;ttesse kohale. V&otilde;imalik on teha nii individuaalseid n&otilde;ustamisi kui t&ouml;&ouml;tube ja grupit&ouml;id.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2113Masinate hooldamine toimugu elu ja tervist ohtu seadmata2018-10-11<p><strong><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja &uuml;ks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest oli puidut&ouml;&ouml;stuses liimpuitplaatide praakmaterjali j&auml;rkamine. T&ouml;&ouml;taja oli teinud liimpuitplaati j&auml;rjekordse l&otilde;ike, kui puidut&uuml;kid sae ummistasid. T&ouml;&ouml;taja vajutas saekestaste seiskamiseks h&auml;dastopi. Kasutades abivahendina &uuml;hte liinilt alla kukkunud puidut&uuml;kki, proovis t&ouml;&ouml;taja sellega ummistuse tekitanud puidut&uuml;kke eemaldada. Abivahendina kasutatav puidut&uuml;kk aga purunes ning t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rm sattus vastu t&ouml;&ouml;tavat saeketast. &Otilde;nnetuse tagaj&auml;rg oli t&ouml;&ouml;taja &uuml;he s&otilde;rmel&uuml;li osaline amputatsioon.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajat ei oldud juhendatud saeketta v&otilde;imaliku inertsist liikumise osas p&auml;rast h&auml;dastopi kasutamist. Takistamaks vigastute tekkimist oli k&uuml;ll saeketaste juurde paigaldatud kaitsekate, kuid see ei olnud reguleeritud vastavalt t&ouml;&ouml;deldavale materjalile. Kuigi seadmele oli paigaldatud h&auml;dastop, mille t&ouml;&ouml;taja enne ummistuse eemaldamist sisse l&uuml;litas, siis saeketaste inertsist liikumise peatamiseks ei olnud h&auml;dapidurit paigaldatud, mist&otilde;ttu saekettad liikusid edasi ka p&auml;rast ummistuse tekkimist ja selle eemaldamise ajal. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus oleks j&auml;&auml;nud juhtumata kui t&ouml;&ouml;andja oleks seadme ohutuks muutnud ning kannatanut eelnevalt p&otilde;hjalikult juhendanud.</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/460">T&ouml;&ouml;vahend</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/444" title="juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe">Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a>&nbsp;</strong></li> </ul> <div><b><br /></b></div> <div>Foto: pixabay</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2111Ajakirja „Sotsiaaltöö“ värske number analüüsib haldusreformi mõju omavalitsuste hoolekandele2018-10-09<p><strong>Ajakirja Sotsiaalt&ouml;&ouml; v&auml;rske number </strong>teeb vahekokkuv&otilde;tte haldusreformi j&auml;rel tehtud muudatustest kohalike omavalitsuste sotsiaalt&ouml;&ouml; korralduses.</p> <p>Ajakirjast saab lugeda &uuml;hinemise j&auml;rel tekkinud uute omavalitsuste kogemusi ja asjakohaseid uurimistulemusi. Artiklitest n&auml;htub, et kui enne reformi pidi v&auml;ikestes maaomavalitsustes sotsiaalt&ouml;&ouml;taja tegema t&ouml;&ouml;d &uuml;ksi, siis n&uuml;&uuml;d on valdades moodustatud sotsiaalt&ouml;&ouml; teenistused v&otilde;i osakonnad ning ametnikel on tekkinud v&otilde;imalus spetsialiseeruda kindlale valdkonnale. &Uuml;htlustatud on pakutavaid toetusi ja teenuseid, laienenud on v&otilde;imalused teenuste arendamiseks. Samas seisab veel ees palju t&ouml;&ouml;d, tegelda tuleb ka &uuml;hise kogukonnaidentiteedi kujundamisega. Numbri sisukorraga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_sisukord.pdf">SIIN</a>.</p> <p><b>Artiklid kohalike omavalitsuste sotsiaalt&ouml;&ouml;st</b></p> <ul> <li>Tartu &Uuml;likooli teadlane J&uuml;ri K&otilde;re anal&uuml;&uuml;sib <b>haldusreformi m&otilde;ju omavalitsuste hoolekandele</b>, tuginedes magistrantide kuuest maakonnast kogutud andmetele.</li> <li>Rahandusministeeriumi n&otilde;unik Andrus J&otilde;gi v&otilde;tab vaatluse alla <b>sotsiaalkaitse rahastamise kohalikes omavalitsustes</b> ning v&otilde;imalused nende omapanuse suurendamiseks.</li> <li>Numbri persoonilugu on pikki aastaid sotsiaalministeeriumi asekantseri ja seej&auml;rel Hiiu maavanema ametit pidanud <b>Riho Rahuojast</b>, kes juhib sellest aastast Hiiumaa Sotsiaalkeskust. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Riho_Rahuoja_.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Terje Lihtsa uuris oma magistrit&ouml;&ouml;s <b>maasotsiaalt&ouml;&ouml;taja ametiidentiteeti</b> ehk seda, kuidas sotsiaalt&ouml;&ouml;tjad r&auml;&auml;givad oma t&ouml;&ouml;st ning endast selle t&ouml;&ouml; tegijana.</li> <li>Katrin J&auml;&auml;ratsi magistrit&ouml;&ouml; k&auml;sitleb <b>sotsiaalteenuste korraldust enne ja p&auml;rast valdade &uuml;hendamist</b> L&auml;&auml;ne-Harju vallaks ning asjasse puutuvate spetsialistide arvamusi.</li> <li>Kaja Rebane uuris oma magistrit&ouml;&ouml;s <b>maavanema j&auml;relevalvet toimetulekutoetuse &uuml;le </b>kohalikes omavalitsustes, uurimuse soovitusi saab arvestada ka uues s&uuml;steemis.</li> <li><b>Hiiumaa valla</b> t&ouml;&ouml; on korraldatud osavalitsuste kaudu, &uuml;hinemine on sotsiaalt&ouml;&ouml;tajate senisele heale koost&ouml;&ouml;le veelgi hoogu lisanud, kirjutab osakonna juhataja Kairi L&otilde;ppe.</li> <li><b>Elva </b>abivallavanem Marika Saar usub, et &uuml;hinemise j&auml;rel moodustatud vallas on sotsiaalt&ouml;&ouml; paremini strateegiliselt planeeritud ja juhitud, professionaalsem ja v&otilde;imalusterohkem.</li> <li><b>J&otilde;geva vallas</b> jaotati sotsiaalosakonna tegevus kolme suunda, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad said spetsialiseeruda toetustele, teenustele v&otilde;i lastekaitsele, kirjutab juhataja Aime Meltsas.</li> <li>Ka <b>Rapla vallas</b> on &uuml;mberkorraldustest tingitud raskused praeguseks &uuml;letatud, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad on saanud soodsamaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning suudavad pakkuda elanikele paremaid teenuseid, t&otilde;deb sotsiaaln&otilde;unik Maiu Kalmus.</li> <li>Sotsiaalministeerium arendab Euroopa Sotsiaalfondi toel <b>vabatahtlikku tegevust, hoolduse koordineerimist ning dementsuse kompetentsikeskust,</b> toetades sellega kohalike omavalitsuste sotsiaalt&ouml;&ouml;d, teavitab ministeeriumi peaspetsialist Ketri Kupper. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Ketri_Kupper.pdf">Loe artiklit</a></li> </ul> <p><b>Teised teemad</b></p> <ul> <li>Piret Liba (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Nele Labi (SA Innove) annavad p&otilde;hjaliku &uuml;levaate muudatustest p&otilde;hikooli- ja g&uuml;mnaasiumiseaduses, mis puudutavad <b>hariduslike erivajadustega &otilde;pilaste</b> toetamist. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Piret_Liba_Nele_Labi.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Signe Heiberg Andmekaitse Inspektsioonist tutvustab v&auml;rskelt j&otilde;ustunud <b>isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse</b> n&otilde;udeid, millega tuleb andmete t&ouml;&ouml;tlemisel arvestada. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Signe_Heiberg.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Katrin Malm kirjutab ameti praktikast <b>rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite</b> menetlemisel. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Katrin_Malm.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Karmen Toros (Tallinna &Uuml;likool) ja Michael C. La Sala (Rutgers School of Social Work, USA) kirjeldavad <b>tugevustele ja kaasamisele suunatud m&otilde;tteviisi lastekaitses</b>, millest l&auml;htudes saab raskusi &uuml;letada, kasutades nii pere enda kui ka kogukonna ressursse.</li> <li>Hanna-Maria P&otilde;ldma ja Karin Lilienberg tutvustavad <b>aiandusteraapia </b>v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;s erivajadustega inimestega.<b></b></li> </ul> <p>Ajakirja &bdquo;Sotsiaalt&ouml;&ouml;&ldquo; annab v&auml;lja Tervise Arengu Instituut. &bdquo;Sotsiaalt&ouml;&ouml;&ldquo; on aastast 1997 ilmuv <strong>erialane ajakiri</strong>, mis aitab kaasa Eesti sotsiaalvaldkonna t&ouml;&ouml;tajate professionaalsele arengule ja silmaringi laiendamisele. &Uuml;htlasi on ajakiri praktikute foorum-h&auml;&auml;lekandja, vahendades nende seisukohti, kogemusi ja infot.</p> <p>Allikas: <a href="http://tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2110Kas peaksin saama lisapuhkepause, kuna klientidega pidev suhtlemine on väsitav?2018-10-08<p><b>T&ouml;&ouml;tan klienditeenindajana ja p&auml;ev otsa erinevate klientidega suhelda on v&auml;sitav ja raske. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks midagi tegema, et t&ouml;&ouml;d kergemaks muuta, n&auml;iteks andma lisapuhkepause? </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Klientidega suhtlemine kuulub ps&uuml;hholoogiliste ohutegurite hulka. T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada vaimselt ohutu ja tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond. Kuna sellised ohud m&otilde;jutavad inimesi erinevalt, siis on t&ouml;&ouml;andjal &uuml;ksi v&auml;ga keeruline hinnata, missugustele riskidele suuremat t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja vaimse &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks kohandama t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikuks. T&ouml;&ouml; kujundamisel tuleb muuhulgas arvesse v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumist t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Selleks, et t&ouml;&ouml;taja suure vaimse t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;ttu &uuml;lem&auml;&auml;ra ei v&auml;siks, peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama pause, et t&ouml;&ouml;taja saaks l&uuml;hiajaliselt puhata ja taastuda.</p> <p>Pauside hulk ja kestus on k&uuml;ll t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rata, kuid see peab olema koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetega. Kui t&ouml;&ouml;taja leiab, et t&ouml;&ouml; on koormavam kui t&ouml;&ouml;andja seda hinnanud on, siis tuleks anda t&ouml;&ouml;andjale selle kohta tagasisidet.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajana saate teha j&auml;rgnevat:</strong></p> <ul> <li>andke t&ouml;&ouml;andjale teada, kuidas end t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega tunnete;</li> <li>kui tunnete, et teid t&ouml;&ouml;kohal kiusatakse v&otilde;i ahistatakse, siis r&auml;&auml;kige sellest kindlasti oma otsese juhi, kolleegi v&otilde;i personalit&ouml;&ouml;tajaga ning s&auml;ilitage t&otilde;endeid (e-mailid, tunnistajate &uuml;tlused) v&otilde;imaliku hilisema uurimise jaoks;</li> <li>kui tunnete, et te ei tule mingil p&otilde;hjusel oma t&ouml;&ouml;ga ajutiselt toime (n&auml;iteks eraelus toimunud l&auml;bielamiste t&otilde;ttu) ja vajate v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;koormust v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete muutmist, siis r&auml;&auml;kige sellest oma t&ouml;&ouml;andjaga;</li> <li>juhtige igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindaja t&auml;helepanu riskidele t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;i -korralduses ja osalege aktiivselt riskianal&uuml;&uuml;si protsessis (n&auml;iteks t&auml;itke k&uuml;sitlusi v&otilde;i osalege aruteludel);</li> <li>kui te pole kindel, mis teie t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka t&auml;pselt kuulub v&otilde;i mille eest te vastutust kannate, siis t&auml;psustage seda oma otsese juhiga;</li> <li>pakkuge kolleegidele tuge nende t&ouml;&ouml;alastes probleemides ning v&otilde;tke vastu abi, kui ise seda vajate;</li> <li>hoolige endast, j&auml;lgige oma enesetunnet ning kontrollige regulaarselt oma tervist.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2109Õpetajaid ohustab läbipõlemine2018-10-08<p><strong>&Otilde;petaja t&ouml;&ouml; on eriline ja emotsionaalselt &uuml;sna v&auml;sitav ning m&otilde;&otilde;dukas stress kuulub ameti juurde. Pedagoogidele pannakse suured ootused, ta peab olema lastele eeskujuks ja &otilde;petama neid l&auml;htuvalt &uuml;hiskondlikest v&auml;&auml;rtustest, kontrollides enda emotsioone. Selle tulemusena ongi liigne stress ja l&auml;bip&otilde;lemine kerged tekkima.</strong></p> <p><b>&Otilde;petajad t&ouml;&ouml;tavad pideva pinge all</b></p> <p>&Otilde;petaja t&ouml;&ouml; ei seisne ainult klassi ees tundide andmises. &Otilde;ppet&uuml;kid tuleb eelnevalt ette valmistada ja hiljem parandada t&ouml;id, kirjutada tagasisidet e-kooli jpm. Pedagoogid m&otilde;tlevad &otilde;pilastele ka vabal ajal, seega on emotsionaalne haaratus &otilde;petaja kutse juures suur ning t&ouml;&ouml; kipub kaasa tulema ka eraellu.</p> <p>&bdquo;&Otilde;petajate kui kutsumusega inimese jaoks on peamiseks probleemiks piiramatu t&ouml;&ouml;aeg, sest kui asjad on vaja &auml;ra teha, n&auml;pistad aega pere ja une arvelt, ka lapsed helistavad vahel hilja &otilde;htul,&ldquo; s&otilde;nas Vanalinna Hariduskolleegiumi &otilde;petaja Piret Pitk, kes m&auml;rgib ka erivajadustega laste arvu kasvu. &bdquo;Ressursse on v&auml;he, kuid &otilde;petaja peab arvestama klassis 30 isiksusega.&ldquo;</p> <p>Suhelda tuleb ka lapsevanematega ning selles osas on emotsionaalselt enam m&otilde;jutatavad nooremad ja v&auml;iksema staažiga &otilde;petajad.</p> <p><b>&Otilde;petajate stress</b></p> <p>Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon ja &otilde;petaja seisab p&auml;eva jooksul silmitsi olukordadega, kus tuleb kohanduda erinevate inimeste vajadustega ja pidevalt &uuml;mber h&auml;&auml;lestuda, pingeid lisab info&uuml;hiskond oma intensiivse ja pideva teabevooga (nt e-kool, erinevad virtuaalgrupid jne). Olulist rolli m&auml;ngivad ka t&ouml;&ouml;tingimused.</p> <p>Erinevate elukutsete stressitasemete uuringutes on &otilde;petajate elukutse eristunud k&otilde;rgeima stressi tasemega (1). 2017. aastal Missouri &uuml;likooli teadlaste poolt l&auml;bi viidud uuringu j&auml;rgi (2) hindas ligi 93% &otilde;petajatest enda stressitaset k&otilde;rgeks. Stressis &otilde;petaja puhul j&auml;&auml;vad vaeslapse rolli aga &otilde;pilaste heaolu ja saavutused.</p> <p>&Otilde;petajate stressi defineeritakse kui &otilde;petaja poolt kogetud ebameeldivaid ja negatiivseid emotsioone nagu viha, &auml;revus, pinge, frustratsioon v&otilde;i masendus (3). Kui t&ouml;&ouml;ga seotud stress on pikaajaline ja ei leia lahendust, v&otilde;ivad ilmneda negatiivsed tagaj&auml;rjed, nt l&auml;bip&otilde;lemine. See omakorda on seotud mitmete teiste negatiivsete tagaj&auml;rgedega, n&auml;iteks somaatilised kaebused (pea-, k&otilde;hu- ja rindkerevalud), madal t&ouml;&ouml;ga rahulolu, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;alane efektiivsus, kannatavad ka &otilde;petaja ja &otilde;pilaste vahelised suhted jmt (4).</p> <p>Eesti &otilde;petajad tajuvad uuringute j&auml;rgi &otilde;petajakutse staatust &uuml;hiskonnas madalana, kusjuures n&otilde;udmised ja ootused &otilde;petajatele on suurenenud (3). Vastuolu ootuste ja ressursside vahel loob omakorda hea pinnase erinevate ps&uuml;hholoogiliste probleemide tekkimiseks.</p> <p>&bdquo;&Otilde;petajate stress ja l&auml;bip&otilde;lemine on v&auml;ga tavalised. Kohustusi on nii riigi kui lapsevanemate poolt palju, kuid puuduvad ressursid k&otilde;igega tegelemiseks,&ldquo; kommenteeris Pitk. &bdquo;Meie koolis ma seda &uuml;ldiselt siiski ei tunneta, sest juhtkond ja lapsevanemad on v&auml;ga toetavad.&ldquo;</p> <p><b>L&auml;bip&otilde;lemine ja kaastundev&auml;simus on ennetatavad</b></p> <p>L&auml;bip&otilde;lemist p&otilde;hjustavad &uuml;lekoormus, kontrolli puudumine t&ouml;&ouml; oluliste osade &uuml;le, ebapiisav tasu, kolleegidevahelise &uuml;htsustunde kadumine, &otilde;igluse puudumine ja vastuolulised v&auml;&auml;rtused. (5) L&auml;bip&otilde;lemisele viitavad emotsionaalne kurnatus (mitte miski ei ole enam oluline ega valmista r&otilde;&otilde;mu), k&uuml;&uuml;nilisus (k&otilde;ik on m&otilde;ttetud, nii lapsed kui t&ouml;&ouml;) ja ebat&otilde;husus (tunne, et ei olda piisavalt hea t&ouml;&ouml;taja). L&auml;bip&otilde;lemist aitab v&auml;ltida, kui t&ouml;&ouml;andja, nt kooli juhtkond, v&auml;&auml;rtustab ja tunnustab t&ouml;&ouml; inimlikke k&uuml;lgi.&nbsp;</p> <p>Kaastundev&auml;simuse all kannatavad nende ametite esindajad, kelle t&ouml;&ouml; n&otilde;uab teiste inimeste m&otilde;istmist, abistamist ja murede lahendamist. Pidev kokkupuude inimeste kannatustega ja eesk&auml;tt v&otilde;imetus abistada v&otilde;ib tekitada s&uuml;&uuml;tunnet ning vajaduse end v&otilde;&otilde;raste probleemide eest kaitsta.</p> <p>Kaastundev&auml;simus esineb sageli koos l&auml;bip&otilde;lemiss&uuml;ndroomiga ja kannataja ise ei pruugi probleemi olemust m&otilde;ista. Tulemuseks on muutused m&otilde;tlemises, tuimuse ja enda reaktsioonide k&otilde;rvalt vaatamise tunne ning v&otilde;imetus sisemiselt kaastundlikult reageerida. Kaastundev&auml;simust aitavad v&auml;ltida head t&ouml;&ouml;tajatevahelised suhted, t&ouml;&ouml;v&auml;list elu meenutavad asjad t&ouml;&ouml;ruumides, v&otilde;imalus puhata, vajadusel t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi k&uuml;lastamine jms.</p> <p>Pitki s&otilde;nul omandavad &otilde;petajad kiiresti professionaalsuse, kuidas s&uuml;mpaatia ja empaatia vahel piir t&otilde;mmata v&auml;ltimaks kaastundev&auml;simust. &bdquo;Lihtne on, kui noort saab tema probleemides aidata. K&otilde;ige hullem on j&otilde;uetusetunne, et &otilde;petajana ei saa sa seda teha,&ldquo; s&otilde;nas Pitk.</p> <p><b>Hoia ennast &ndash; n&otilde;uanded &otilde;petajale</b></p> <ul> <li>Usu enda v&otilde;imetesse, ole positiivne ja &auml;ra kaota lootust.</li> <li>S&auml;ilita &otilde;petajarollis oma enesehinnang.</li> <li>Rakenda oma teadmisi ja oskusi &otilde;igel ajal &otilde;igete inimeste peal.</li> <li>Tee iseendaga t&ouml;&ouml;d, &otilde;pi erinevaid suhtlemistehnikaid ja enesekehtestamist.</li> <li>V&otilde;ta aega endale &ndash; negatiivsete emotsioonide korral tegele endale meelep&auml;raste asjadega (tee sporti, loe, mine teatrisse jne). V&otilde;imalusel eraldu korraks stressirikkast olukorrast.</li> <li>Suhtle kolleegidega ja k&uuml;si abi. K&uuml;si teist arvamust, olukordi n&auml;hakse erinevalt.</li> <li>Kasuta tugis&uuml;steeme ja &ndash;spetsialistide n&otilde;u.</li> <li>Osale t&auml;ienduskoolitustel.</li> </ul> <p><b>Kuidas hoida &otilde;petajat?</b></p> <p>&bdquo;Vaimselt turvaline t&ouml;&ouml;keskkond t&auml;hendab koost&ouml;&ouml;d ning kolleegide ja lapsevanemate toetust. Nii luuakse toetav &otilde;hkkond, &ldquo; s&otilde;nas Pitk.</p> <p>Oluline on stressi s&uuml;mptomite &otilde;igeaegne m&auml;rkamine ja p&otilde;hjustega tegelemine. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja peab huvi tundma t&ouml;&ouml;tajate rahulolu ja murede vastu ning vajadusel tellima sisekoolitusi, mille teemad on valitud koost&ouml;&ouml;s &otilde;petajatega,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Karina Bikmurzina. Ta soovitab probleemseid situatsioone ja v&otilde;imalikke lahendusi rollim&auml;ngudes l&auml;bi m&auml;ngida ning kindlasti t&ouml;&ouml;tajaid tunnustada. Abiks on ka &uuml;his&uuml;ritused, kogemuste jagamine, t&ouml;&ouml;tempo sobitamine ja kindlasti piisav puhkeaeg.</p> <p>&bdquo;Lapsevanem saab &otilde;petada last viisakalt ja koolipersonali austavalt k&auml;ituma. Vahetunni ajal ei peaks valjult r&auml;&auml;kima, sest taustam&uuml;ra on v&auml;sitav. V&auml;hendada tasub negatiivset k&otilde;neviisi,&ldquo; jagab Bikmurzina lihtsaid n&auml;pun&auml;iteid.</p> <p>&bdquo;Heade tunnete jagamine on h&auml;sti oluline. Aastatega tuleb kogemus, kuidas m&auml;rgata igap&auml;evaselt uut energiat andvaid positiivseid emotsioone,&ldquo; julgustab Vanalinna Hariduskolleegiumi &otilde;petaja. <b></b></p> <p>Kokkuv&otilde;ttes vajavad k&otilde;ik inimesed, tunnustust, &auml;rakuulamist ja m&otilde;istmist. Tarbetu stressi v&auml;ltimiseks on toetav kollektiiv oluline igal ametialal.</p> <p><strong>Allikad:&nbsp;</strong></p> <ol> <li>Travers, C.J. &amp; Cooper, C.L. (1994). Psychophysiological responses to teacher stress: A move towards more objective methodologies. European Review of Applied Psychology. Hansen, J.I.; Sullivan, B.A. (2003). Assessment of workplace stress: occupational stress, its consequenses, and common causes of Teacher stress. U.S.Department of education (ERIC).</li> <li>Herman, K, C; Hickmon-Rosa, J; Reinke; W.M; Empirically Derived Profiles of Teacher Stress, Burnout, Self-Efficacy, and Coping and Associated Student Outcomes. Journal of Positive Behavior Interventions, 2017 .</li> <li>Laagma, K.; Ruus, V-R.; Talts, L.; Poom-Valickis, K. (2009). &Otilde;petaja professionaalsus ning t&otilde;husama &otilde;petamis- ja &otilde;ppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise &otilde;petamise ja &otilde;ppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinna &Uuml;likooli haridusuuringute keskus.</li> <li>Kyriacou, C. (2001). Teachers stress: Directions for Future Research. Educational Review.</li> <li>Renshaw, T.L., Long, A.C.J., Cook, C.R. (2015). Assessing Teachers` Positive Psychological Functioning at Work: Development and Validation of the Teacher Subjective Wellbeing Questionnaire. School Psychology Quarterly.</li> </ol> <div>Autor: tooelu.ee</div> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2127Algatus „Panusta ohutusse, kohe!“ tõi kokku ligi poolsada ettevõtet2018-10-05<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;leskutsega liitus septembri l&otilde;pus 48 ettev&otilde;tet ja asutust &uuml;le kogu Eesti. Nende lood ja soovitused, kuidas t&ouml;&ouml;ohutuse alast juhendamist l&auml;bi viia, leiab T&ouml;&ouml;elu sotsiaalmeedialehelt.</strong></p> <p class="bodytext">&bdquo;Juhendamisn&auml;dalal kutsusime t&ouml;&ouml;andjaid v&auml;rskendama t&ouml;&ouml;tajate teadmisi, sest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad enamasti just seet&otilde;ttu, et juhendamine on tegemata v&otilde;i on sellest m&ouml;&ouml;das liiga pikk aeg,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.</p> <p class="bodytext">Kampaanias &bdquo;Panusta ohutusse, kohe!&ldquo; osalenud asutuste spekter on v&auml;ga lai - suurtest infrastruktuuriettev&otilde;tetest, mis annavad t&ouml;&ouml;d tuhandetele inimestele kuni v&auml;ikeste, k&uuml;mnekonna t&ouml;&ouml;tajaga konsultatsioonib&uuml;roodeni.</p> <p class="bodytext">Maret Maripuu s&otilde;nul on &uuml;heskoos tegemisel suurem j&otilde;ud. &bdquo;Vahel on vaja v&auml;ikest impulssi v&otilde;i eeskuju, et asjad muutuksid. Iga aastaga on rohkem vastutustundlikke t&ouml;&ouml;andjaid, kes hoolivad oma inimestest ning m&otilde;istavad, et t&ouml;&ouml;ohutusega tegelemiseks v&otilde;etud aeg on hea investeering ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkusse,&ldquo; s&otilde;nas ta.</p> <p class="bodytext">Algatusega &bdquo;Panusta ohutusse, kohe!&ldquo; liitunud asutused viisid l&auml;bi t&ouml;&ouml;ohutuse alased juhendamised ning j&auml;&auml;dvustasid tehtu fotode v&otilde;i videotena, mis oktoobrikuu jooksul saavad k&otilde;igile k&auml;ttesaadavaks&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/tooelu.ee" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">T&ouml;&ouml;elu Facebooki lehel.</a></p> <p class="bodytext">Praktilisi ohutusn&otilde;uandeid ja juhendamisega seotud teavet nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale leiab T&ouml;&ouml;inspektsiooni&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/juhendamine" target="_blank">t&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;ohutusn&auml;dala algatusse &bdquo;Panusta ohutusse, kohe&ldquo;! andsid oma panuse: ABB AS, Advokaadib&uuml;roo LMP, AS Eesti Raudtee, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Vesi, AS TREV-2 Grupp, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Coffee People O&Uuml;, DHL Estonia AS, Dimedium AS, DPD Eesti AS, Eesti Energia AS, Enics Eesti AS, Eolane Tallinn AS, Estanc AS, Fontes PMP O&Uuml;, Fortum Eesti AS, Imago O&Uuml;, ISS Eesti AS, Juunika Koolius O&Uuml;, Karsgemi O&Uuml;, Koolitoitlustuse O&Uuml;, Loodusv&auml;gi O&Uuml;, Lovistic O&Uuml;, Manpower O&Uuml;, Nordic Houses KT O&Uuml;, NPM Silmet O&Uuml;, Omniva, O&Uuml; Firesolutions, PR Strategies, Premier Restaurants Eesti O&Uuml; (McDonald`s), Prime Line O&Uuml;, P&auml;&auml;steamet, Saint-Gobain Glass Estonia SE, Sentire M.K. O&Uuml;, Swedbank AS, Synctuition O&Uuml;, Tallink Grupp AS, Tehnoaudit O&Uuml;,&nbsp; Telia Eesti, TS Laevad O&Uuml;, T&ouml;&ouml;inspektsioon, Vastutustundliku Ettev&otilde;tluse Foorum, Vegan Media O&Uuml;,&nbsp;<span>AS Favor</span>, Viru Keemia Grupp AS ja Advanced Sports Installations Europe.</p> <p class="bodytext"><strong>Taust</strong></p> <p class="bodytext">Eestis juhtub p&auml;evas keskmiselt 14 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist viiendik on raskete tagaj&auml;rgedega. Sageli on selle p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;taja puudulik v&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine, mis on t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud rikkumistelt teisel kohal.</p> <p class="bodytext">2017. aastal laekus T&ouml;&ouml;inspektsioonile 5184 teadet t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. V&otilde;rreldes 2016. aastaga kasvas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv 85 v&otilde;rra ja seda peamiselt just raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osas. Selle aasta esimesel poolaastal juhtus Eestis enim &otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas (285). Sellele j&auml;rgneb kaubandus (258), kus on varasemaga v&otilde;rreldes suurim &otilde;nnetuste kasv. J&auml;rgnevad riigikaitse (251) ning puidut&ouml;&ouml;stus (211). Maakondlikult oli enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas, Harjumaal ja V&otilde;rumaal, v&auml;him aga Hiiumaal. V&auml;lismaal juhtus enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes ja Rootsis.&nbsp;</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2107Uue tööajastu küsimus: Kas robotid mõjutavad töökohti homme või „alles“ ülehomme?2018-10-02<p><b>Sel n&auml;dalal arutlevad tippspetsialistid&nbsp; selle &uuml;le, kas ja kuidas robotid meie t&ouml;&ouml;kohti tulevikus m&otilde;jutama hakkavad.&nbsp; Arutelud toimuvad avatud filmip&auml;rastl&otilde;unatel Tallinnas ja P&auml;rnus. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ning Euroopa T&ouml;&ouml;tervishoiu ja T&ouml;&ouml;ohutuse Agentuuri koost&ouml;&ouml;s toimuvad&nbsp; diskussioonid Tallinnas ja P&auml;rnus koos teemakohase l&uuml;hidokumentaalfilmiga &bdquo;<b>Before the Bridge</b>&ldquo; (Enne silda), mis r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimisest. Tasuta seminarile on oodatud k&otilde;ik, kel huvi trendidest &uuml;levaade saada ja kaasa m&otilde;elda-arutleda <b>Tallinnas kolmap&auml;eval,</b> <b>3. oktoobril</b> <b>kl 15</b> ( kino Artis) ja <b>P&auml;rnus reedel 5. oktoobril</b> <b>kl 15</b> (Apollo kinos)</p> <p>&bdquo;<b>Before the Bridge</b>&ldquo; (Enne silda) v&otilde;itis 2017. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. &bdquo;Juba t&auml;na t&ouml;&ouml;tame koos robotitega ning automatiseerimine aitab luua rohkem k&otilde;rgema lisandv&auml;&auml;rtusega t&ouml;&ouml;kohti. Sellest tulenevalt on aina enam t&auml;htis, et planeeriksime ja oskaksime n&auml;ha sellest tulenevaid muutusi- lihtsamate t&ouml;&ouml;kohtade asendumist masinatega ja &uuml;ha laialdasemat tehisintellekti kasutust,&ldquo; &uuml;tles Enterprise Europe Network v&otilde;rgustiku koordinaator Lea Aasamaa. &bdquo;Osadele v&auml;ikeettev&otilde;tjatele on robot-lahendused asendamatud, sest need asendavad puuduj&auml;&auml;vaid t&ouml;&ouml;k&auml;si, ilma milleta on ettev&otilde;ttel oma tellimusi raske t&auml;ita. Sama puudutab ka keskmisi ja suuri ettev&otilde;tteid, kus protsessi pidev optimeerimine robot- ja automaatlahendustega on paratamatu.&ldquo;</p> <p>Filmivaatamise j&auml;rel arutleb t&ouml;&ouml;&otilde;nne &uuml;le ps&uuml;hholoog ja karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja <b>Tiina Saar-Veelmaa</b>. P&uuml;stitame h&uuml;poteesi - kas osa t&ouml;&ouml;&otilde;nnest kuulub tulevikus t&otilde;esti robotitele?&nbsp; Filmi&otilde;htut modereerib Tallinnas Proexperdi personalijuht <b>Liis Paemurru </b>ja<b> </b>P&auml;rnus Metsa Woodi tehase direktor<b> Kaarel Tali.</b></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud n&auml;dalal avaldatud <b>Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse</b> uuringust selgus, et enamik eestlasi (68%) on teadlikud t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerumisega kaasnevast t&ouml;&ouml;kohtade kaotusest kuid ollakse kindlad, et nende ametikohta see ei m&otilde;juta. Vaid 6% vastanutest arvab, et uute tehnoloogiate m&otilde;ju nende ametile avaldub juba l&auml;hiaastatel. Kaubanduses ja teeninduses on k&otilde;ige enam (40%) inimesi, kelle arvates on tehnoloogia juba asendanud v&otilde;i asendamas j&auml;rgnevatel aastatel nende ametikohti.</p> <p>Film <b>&bdquo;Before the Bridge&ldquo;</b> on eestikeelsete subtiitritega. Vaata treilerit siin:&nbsp;<a href="https://vimeo.com/220903301" target="_blank">https://vimeo.com/220903301</a></p> <p class="bodytext">&Uuml;ritus kestab kuni kl 17ni. &Uuml;ritusel osalemine on tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine. Osalejate arv on piiratud!</p> <p class="bodytext"><strong>Registreerimine:&nbsp;</strong><a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/eu-osha-tegevused/">http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/eu-osha-tegevused/</a>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p class="bodytext"><a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/eu-osha-tegevused/"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2106Kuidas motiveerida töötajaid tööohutusnõudeid täitma?2018-10-01<p><b>Meie tootmisettev&otilde;ttes on pidevalt probleemiks, et t&ouml;&ouml;tajad ei t&auml;ida korrektselt t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid. Oleme just arutamas, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid motiveerida, kas on p&otilde;hjendatud lisatasu maksmine? Kas see motiveeriks t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid senisest enam j&auml;rgima?&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja suhtumine t&ouml;&ouml;ohutusse on v&auml;ga oluline. T&auml;htis on, et neid teemasid k&auml;sitletaks juhtkonna n&otilde;upidamistel, v&auml;lja selgitataks ohtlikud olukorrad, leitaks lahendusi ja rakendataks turvalisi praktikaid. See saadab olulise s&otilde;numi ka t&ouml;&ouml;tajatele &ndash; ohutu t&ouml;&ouml;tamine on osa meie ettev&otilde;tte kultuurist.</p> <p>Igasugune motiveerimine annab t&ouml;&ouml;tajaile energiat ja t&otilde;stab t&ouml;&ouml; tulemuslikkust. Suurimaks motivaatoriks siinkohal on, et ohutusn&otilde;udeid j&auml;rgides hoiab t&ouml;&ouml;taja enda ja oma kolleegide elu ning tervist. T&ouml;&ouml;andja peab alustama t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppest ja juhendamisest, kehtivate ohutusjuhendite tutvustamisest ning seej&auml;rel tunnustama ja toetama t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete korrektse t&auml;itmise eest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on otsustanud maksta lisatasu, tuleb silmas pidada, et t&ouml;&ouml;lepingu seaduse&nbsp; kohaselt peab t&ouml;&ouml;lepingu kirjalik dokument sisaldama t&ouml;&ouml; eest makstavat tasu, milles on kokku lepitud (t&ouml;&ouml;tasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu, t&ouml;&ouml;tasu arvutamise viisi, maksmise korda ning sissen&otilde;utavaks muutumise aega (palgap&auml;ev). Teisis&otilde;nu t&auml;hendab see, et t&ouml;&ouml;tasu suurus ja selle erinevad osad peavad olema s&otilde;nastatud selgelt ja m&otilde;lemale poolele arusaadavalt kirjeldatud ning kokku lepitud. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu koosneb erinevatest osadest, n&auml;iteks lisatasudest, peab olema &uuml;heselt selge, millist lisatasu ja milliste &uuml;lesannete (n&otilde;uete) t&auml;itmise eest makstakse.&nbsp; Kokkulepete hilisem muutmine v&otilde;ib osutuda keerukaks.&nbsp;</p> <p>N&auml;ite saab tuua Riigikohtu lahendist, mis &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja (k.a &uuml;hepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on t&ouml;&ouml;andja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub t&ouml;&ouml;lepingu osaks, mida t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt muuta ei saa. Seega, kui lisatasu on kokku lepitud konkreetse &uuml;lesande (n&otilde;uete) t&auml;itmise eest, siis on t&ouml;&ouml;tajal kokkulepitud n&otilde;uete t&auml;itmise korral &otilde;igus lisatasu ka n&otilde;uda ja vastupidi - kui kokkulepitud n&otilde;udeid ei t&auml;ideta, siis vastavat lisatasu maksta ei tule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad on sageli mures, kuidas kutsuda korrale neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes tahtlikult v&otilde;i hooletusest eiravad t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid t&ouml;&ouml;kohal. Tuleva aasta 1. jaanuarist j&otilde;ustuv uus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus annab t&ouml;&ouml;tajale ja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imaluse leppida kokku leppetrahvi rakendamises t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest. Aeg n&auml;itab, kui suureks motivaatoriks kujuneb leppetrahv, mis sunnib t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid senises enam j&auml;rgima.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes tasub t&ouml;&ouml;andjal lisatasu maksmist t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete korrektse t&auml;itmise eest alati kaaluda. Praktika n&auml;itab, et l&auml;bim&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korraldusega, sealhulgas ka vastava motivatsioonis&uuml;steemi olemasoluga kasvatab ettev&otilde;tte tootlikkust ning samal ajal v&auml;hendab kulusid ja riske; saavutab konkurentsieelise teiste ettev&otilde;tete ees ning oma t&ouml;&ouml;tajaist hooliva ettev&otilde;tte maine investorite, klientide ja kogukonna silmis.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2105200 000 inimest on oodatud tasuta koolitustele2018-09-27<p><strong>T&ouml;&ouml;turul on k&auml;es hullud p&auml;evad. T&ouml;&ouml;andjate s&otilde;nul ei ole neil enam mitte kuskilt t&ouml;&ouml;j&otilde;udu leida, t&ouml;&ouml;tajad v&auml;idavad, et pakutav palk on liiga madal. Eksperdid leiavad, et t&ouml;&ouml; iseloom on hakanud muutuma, et majandus areneks tuleb &uuml;le vaadata t&ouml;&ouml;suhted, t&ouml;&ouml; korraldus ja kokku viia vajadus ning oskused.</strong></p> <p><strong><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/Ht9TYDd4NPI" title="" width="100%"></iframe><br style="clear: both;" /></strong></p> <p>Vajadus eri ametite ja oskustega t&ouml;&ouml;tajate j&auml;rele muutub pidevalt. Tekivad uued t&ouml;&ouml;kohad, mis n&otilde;uavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Oluline on olla enda t&auml;iendamiseks v&otilde;i millegi sootuks teistsuguse juurde &otilde;ppimiseks valmis.</p> <p>T&ouml;&ouml;lk&auml;ivale inimesele on koolitusel osalemine k&otilde;ige kiirem viis oma oskusi t&auml;iendada.&nbsp; T&ouml;&ouml;tukassa pakub t&ouml;&ouml;tavatele inimestele v&otilde;imalust saada tasuta koolitusi.</p> <p><b>Kes saab koolitusel osaleda?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa toetab eesk&auml;tt neid t&ouml;&ouml;tavaid inimesi, kellel ei ole erialast haridust (on l&otilde;petanud vaid p&otilde;hikooli v&otilde;i keskkooli) v&otilde;i kes on vanuses 50+ v&otilde;i kelle eesti keele oskus vajab t&auml;iendamist ja kelle sissetulek on Eesti keskmisest madalam. Samuti neid, kes tervisest tulenevalt ei saa oma senist t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata. Kokku on t&ouml;&ouml;tukassa andmetel selliseid inimesi Eestis &uuml;le 200 000.</p> <p>T&auml;nast t&ouml;&ouml;turu olukorda vaadates v&otilde;ib tunduda, et t&ouml;&ouml;d saab iga inimene, miks peaks minema midagi juurde &otilde;ppima? Sel puhul tasub meenutada millised olid t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded 5-10 aastat tagasi ja m&otilde;elda milliseks v&otilde;ib kujuneda minu t&ouml;&ouml; j&auml;rgmise 5-10 aasta jooksul. T&auml;nane kogemus n&auml;itab, et &uuml;ha rohkem tungib tehnoloogia t&ouml;&ouml;protsessidesse v&otilde;i tuleb t&ouml;&ouml;andjale oma tegemistest aru anda nutiseadmete kaudu. Hea tunde toob teadmine, et uute oskustega suureneb v&otilde;imalus valida omale sobivaim t&ouml;&ouml;.</p> <p>Kui &otilde;pihimuline t&ouml;&ouml;taja ei saa koolitust t&ouml;&ouml;tukassa kaudu, leidub mitmeid teisigi v&otilde;imalusi tasuta koolitustel osaleda.&nbsp; Kutse&otilde;ppeasutused ja kutse&otilde;pet pakkuvad rakendusk&otilde;rgkoolid korraldavad erinevaid tasuta l&uuml;hikursusi.&nbsp; Pakutavate tasuta kursuste nimekiri on haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel ning info kursustele registreerimise kohta leiab koolide kodulehtedel.</p> <p><b>Mida saab &otilde;ppida?</b></p> <p>Milliseid oskusi tasub omandada ja koolituse saamise v&otilde;imalused aitab v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Aastaks 2025 kasvab enim vajadus t&ouml;&ouml;tajate j&auml;rele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidut&ouml;&ouml;stuses, haldus- ja abitegevuste alal ning seoses rahvastiku vananemisega tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa toetab ettevalmistamist ametitele, mida t&ouml;&ouml;andjate ja ekspertide hinnangul on rohkem vaja ning millel ei ole piisaval hulgal sobivaid t&ouml;&ouml;tajaid. Toetatavad ametid on v&auml;lja valitud valdkondlike t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse uuringute p&otilde;hjal (nn OSKA uuringud), mida teostab Kutsekoda. Toetatavate ametite valik laieneb koos j&auml;rgmiste OSKA uuringute valmimisega. T&ouml;&ouml;tajad saavad kolme aasta jooksul t&ouml;&ouml;tukassa toel investeerida oma oskustesse 2500 eurot.</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/32GIhNg69GY" title="" width="100%"></iframe></p> <p><b>Uued oskused viivad elus edasi ja &otilde;ppimine vanust ei k&uuml;si</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa teavituskampaania kutsub inimesi uurima, kas ka nemad saaksid ja vajaksid m&otilde;nda koolitust. Aadressilt <a href="http://www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee">www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee</a> saab infot ja n&otilde;uandeid koolituste kohta ning lugeda ka teiste inimeste &otilde;ppimiselugusid &ndash; kuidas mass&ouml;&ouml;rist sai med&otilde;de ja klienditeenindajast tegevusjuhendaja.</p> <p><b>LISAINFO</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tust ennetavate meetmete pakkumisega alustas t&ouml;&ouml;tukassa eelmise aasta mais. T&ouml;&ouml;tavad inimesed on t&ouml;&ouml;turukoolitust alustatud 1800 korral.</p> <ul> <li>K&otilde;ige enam on koolitusi l&auml;binud Ida-Virumaa elanikud, j&auml;rgnevad Harjumaa ja Tartumaa.</li> <li>Keskmine koolitusel k&auml;inud inimese vanus on vanus 45</li> <li>Vanim koolitust alustanud mees oli 62 ja naine 63</li> </ul> <div></div> <div><strong>Vaata lisaks:&nbsp;<a href="http://www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee">www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee</a>&nbsp;</strong></div> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2104Minister Sikkut: soolise võrdõiguslikkuse edendamine peab saama organisatsioonide loomulikuks osaks2018-09-27<p><b>Riigikogu eilsel istungil l&auml;bis esimese lugemise eeln&otilde;u, millega luuakse digitaalne lahendus soolise palgal&otilde;he arvutamiseks, et suunata t&ouml;&ouml;andjaid edukamalt oma organisatsioonides soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust edendama.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha avalikus sektoris j&auml;relevalvet v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgimise ja rakendamise &uuml;le.</p> <p>&bdquo;T&ouml;ine sissetulek on valdava osa inimeste jaoks peamine v&otilde;i ainuke tuluallikas. Kuna t&ouml;&ouml; eest saadav tasu m&otilde;jutab ka teisi sissetulekuliike, n&auml;iteks pensionit ning vanema- ja t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, ei m&otilde;juta see inimeste heaolu ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;elu kestel, vaid kogu elukaare v&auml;ltel, &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b>. Seega taastoodab palkade ebav&otilde;rdsus &uuml;ldist ebav&otilde;rdsust ning peame kasutusele v&otilde;tma konkreetsed sammud soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks ja palgas&uuml;steemide l&auml;bipaistvaks muutmisel.&ldquo;</p> <p>Aastast 2004 on k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel juba kehtiva &otilde;iguse j&auml;rgi kohustus veenduda, et t&ouml;&ouml; tasustamise p&otilde;him&otilde;tted ei oleks &uuml;ht sugu eelistavad. Samuti peavad t&ouml;&ouml;andjad edendama soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust oma organisatsioonis. Planeeritud muudatused aitavad edaspidi neid kohustust paremini t&auml;ita.</p> <p>Organisatsiooni keskmise palgal&otilde;he automaatseks arvutamiseks luuakse digilahendus ehk palgal&otilde;he valgusfoor, et t&ouml;&ouml;andjate halduskoormust hoida v&otilde;imalikult madalana. Palgaandmete soop&otilde;hine v&otilde;rdlus tehakse nende andmete pinnalt, mida t&ouml;&ouml;andjad riigile juba esitavad ning mis on k&auml;ttesaadavad l&auml;bi registrite.</p> <p>Kui digilahendus tuvastab organisatsioonis m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse palgal&otilde;he, selgitab t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja palgal&otilde;he p&otilde;hjused. Anal&uuml;&uuml;sima peab muuhulgas naistele ja meestele makstavaid tasusid ning nende maksmise korraldust ja praktikaid. Kui t&ouml;&ouml;andja ei leia palgal&otilde;hele objektiivseid p&otilde;hjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgal&otilde;het v&auml;hendama hakkab. Selle tegemiseks koostatakse juhend, nagu on tehtud mitmetes teistes riikides.</p> <p>Kogu kirjeldatud protsessi k&auml;igus pakub n&otilde;ustamist ja tuge t&ouml;&ouml;inspektsioon, kuhu arendatakse vastav p&auml;devus.</p> <p>Eeln&otilde;u t&auml;psustab ka t&ouml;&ouml;andjate kohustusi t&ouml;&ouml;tajate kohta soop&otilde;histe andmete kogumisel ja t&ouml;&ouml;tajate informeerimisel naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest organisatsioonis. See t&auml;hendab s&otilde;naselgelt andmete loetlemist, mille p&otilde;hjal nii t&ouml;&ouml;andjal endal, t&ouml;&ouml;inspektsioonil ja teistel seaduse t&auml;itmist j&auml;lgivatel organitel, aga ka t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i nende esindajatel on v&otilde;imalik hinnata sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist.&nbsp;</p> <p>Eeln&otilde;u j&otilde;ustub 2020. aasta 1. juulil.</p> <p>Eeln&otilde;u muudatusettepanekute t&auml;htajaks m&auml;&auml;rati 10. oktoober 2018.</p> <p>Lisainfo eeln&otilde;u menetlemise kohta <a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/920bb10b-1e71-48fa-896d-c8f2c473867a/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(683%20SE%20I)">Riigikogu kodulehel</a></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/riina_sikkuti_kone_riigikogus_25.09.pdf">k&otilde;ne Riigikogus</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2101Mida peab tööandja silmas pidama, kui koondada tuleb korraga mitu inimest?2018-09-24<p><b>Meie ettev&otilde;te on kulude optimeerimiseks sunnitud koondama osad t&ouml;&ouml;tajad. Mida sellisel puhul tuleb arvestada koondamise kavandamisel?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda koondamise t&otilde;ttu,&nbsp; kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peaks enne koondamise kasuks otsustamist l&auml;bi m&otilde;tlema j&auml;rgmised k&uuml;simused:</p> <p><b>1. Kas t&ouml;&ouml;tajate koondamine ikka annab kokkuhoiu, kui arvestada t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemisel v&auml;ljamakstavaid h&uuml;vitisi </b>(sh h&uuml;vitist v&auml;hem ette teatatud aja eest, koondamish&uuml;vitis ja muud l&otilde;pparve osad)?</p> <p><b>2.Kas koondamine on v&auml;lditav, kui t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada ja osadele t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;iend- v&otilde;i &uuml;mber&otilde;pet v&otilde;imaldada?</b></p> <p><b></b><b>3. Kas ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikust silmas pidades poleks abi hoopiski kuni kolmeks kuuks osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamine t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 alusel? </b>Seda v&otilde;ib teha vaid etten&auml;gematu majandusolukorra puhul, n&auml;iteks siis, kui saadetis hilineb vms.</p> <p>Alternatiiviks on ka osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamine t&auml;htajaliselt kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajatega. T&ouml;&ouml;tajate survestamine ei ole aga selles olukorras kindlasti lubatud ehk see saab olla ainult t&ouml;&ouml;taja enda valik ja vaba tahe, kui ta m&otilde;istab, et see aitaks v&auml;ltida koondamisolukorda. M&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivakdi koondamist eelistada, kuna sellega kaasnevad h&uuml;vitised ning sotsiaalsed tagatised.</p> <p><b>4. Juhul, kui t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine on siiski m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu, peaks vaatama ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate ja koondatavate &uuml;ldarvu ning t&auml;psustama, ega &nbsp;pole tegemist t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivse &uuml;les&uuml;tlemisega. </b>See eeldab juba koost&ouml;&ouml;d T&ouml;&ouml;tukassaga ning t&ouml;&ouml;tajate kaasamise protsessi l&auml;bimist.</p> <hr /> <p><strong>Vaata ka:</strong>&nbsp;</p> <ul> <li><a href="/redirect/3914" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivsest &uuml;les&uuml;tlemisest</a></li> <li><a href="https://www.tootukassa.ee/content/teenused/noustamine-koondamisel" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ustamisteenusest koondamisel</a></li> <li><hr /></li> </ul> <p><a href="/redirect/3914" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.tootukassa.ee/content/teenused/noustamine-koondamisel"></a><b>5. Kes on koondatavad t&ouml;&ouml;tajad? </b>Koondada ei tohi lapseootel t&ouml;&ouml;tajat ning t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;mise eelis&otilde;igus on t&ouml;&ouml;tajate esindajal (t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, ameti&uuml;hingu usaldusisik) ja t&ouml;&ouml;tajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.</p> <p><b>6. Millist teist t&ouml;&ouml;d oleks v&otilde;imalik koondatavatele t&ouml;&ouml;tajatele pakkuda olemasolevaid oskusi ja teadmisi arvestades?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab koondatavale pakkuma ka madalamat kvalifikatsiooni eeldavaid t&ouml;&ouml;kohti. Seni juhina t&ouml;&ouml;tanud inimesele puhastusteenindaja v&otilde;i spetsialisti koha pakkumine (kui t&ouml;&ouml;tajal on selle t&ouml;&ouml; tegemiseks oskused olemas) v&otilde;ib tunduda solvav, ent t&ouml;&ouml;andja peab tegema k&otilde;ik endast oleneva, et t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemise v&otilde;imalus s&auml;iliks ja ta t&ouml;&ouml;ta ei j&auml;&auml;ks.</p> <p><b>7.Mis aja jooksul teatatakse t&ouml;&ouml;tajatele ette ning millise ajavahemiku jooksul toimub t&ouml;&ouml;lepingute l&otilde;ppemine?</b></p> <p><b></b><b>8. Kuidas korraldada nii koondatavate kui ka t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;vate t&ouml;&ouml;tajate teavitamine ja kaasamine? </b>Kas meeskond vajab seet&otilde;ttu n&auml;iteks tuge ps&uuml;hholoogi poolt v&otilde;i muud toetust?</p> <p><b>9. Koondamisest tuleb ette teatada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis ehk v&auml;hemalt e-kirjaga, suuline etteteatamine seaduse m&otilde;istes ei loe.</b></p> <p><b>10. </b><b>Millised on organisatsiooni personalipoliitikat arvestades muud t&ouml;&ouml;taja lahkumisega protseduurid, </b>sh nt kingitused ja &uuml;hise lahkumis&uuml;rituse korraldamine? Kas koondatav on sellest huvitatud v&otilde;i mitte?</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;lepingute l&otilde;petamisest lugeda <strong><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Toolepingu_loppemine.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine</a>&nbsp;</strong>ja <strong><a href="/redirect/2583">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong>.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2100Ohtlikud ained: teabelehed õigusaktide ja asendamise kohta2018-09-19<p><strong><a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">2018.&ndash;2019. aasta tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kampaania<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;raames on EU-OSHA avaldanud kaks teabelehte, mis on t&otilde;lgitud mitmesse keelde.</strong></p> <p class="Textfo">Teabeleht&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/publications/info-sheet-legislative-framework-dangerous-substances-workplaces" target="_blank">&bdquo;Ohtlikud ained t&ouml;&ouml;kohal &ndash; &otilde;igusraamistik&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;annab selge ja praktilise &uuml;levaate asjaomasest ELi &otilde;igusest selles valdkonnas.</p> <p class="Textfo"><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/publications/info-sheet-substitution-dangerous-substances-workplace" target="_blank">&bdquo;Ohtlike ainete asendamine t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;sisaldab teavet teatavate ohtlike ainete p&otilde;hjustatud ohtude k&otilde;rvaldamise kohta. See on sageli parim v&otilde;imalik lahendus.</p> <p class="Textbullet">K&uuml;lastage EU-OSHA kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;veebilehte.</p> <p class="Textbullet"><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p class="Textbullet">Foto: pixabay</p> <p class="Textbullet"><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2156Kas tööandja tohib töötajaid filmida?2018-09-17<p><strong>T&ouml;&ouml;suhetes kaamera kasutamisel on m&otilde;istlik vanas&otilde;na kohaselt enne &uuml;heksa korda m&otilde;&otilde;ta, kui l&otilde;puks l&otilde;igata. Info kogumisel t&ouml;&ouml;suhetes tuleb alati j&auml;lgida eesm&auml;rgip&auml;rasuse ja&nbsp;minimaalsuse p&otilde;him&otilde;tet. Kaamerate kasutamine inimeste ja vara kaitseks v&otilde;i teisel juhul t&ouml;&ouml;tajate kontrollimiseks k&auml;ib samadel - &nbsp;eesm&auml;rgip&auml;rasuse ja minimaalsuse p&otilde;him&otilde;tetel, kuid eeldab lisaks teatud tingimuste t&auml;itmist:</strong></p> <ol> <li>kui t&ouml;&ouml;andja kasutab kaamerat inimeste v&otilde;i vara kaitseks, on vajalik asjakohane t&auml;histus ning teavitus;</li> <li>kui t&ouml;&ouml;andja kasutab kaamerat t&ouml;&ouml;korralduse j&auml;lgimiseks v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;aja kontrollimiseks, ei saa seda teha ilma filmimise vajaduse ja p&otilde;hjenduse sisse kirjutamiseta kas t&ouml;&ouml;lepingusse v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse reeglitesse.</li> </ol> <p>Igasugust kaameraga j&auml;lgimist soovitame p&otilde;hjalikult kaaluda. T&ouml;&ouml;andja on eelk&otilde;ige kohustatud austama t&ouml;&ouml;taja privaatsust ja kontrollima t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist viisil, mis ei riku t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hi&otilde;igusi. P&otilde;him&otilde;tteliselt peab t&ouml;&ouml;andjal olema enne kaamera kasutusele v&otilde;tmist v&auml;ga hea p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgimiseks. Suure t&otilde;en&auml;osusega ei aita selline toiming kuidagi kaasa hea atmosf&auml;&auml;ri loomisele t&ouml;&ouml;keskkonnas. Kui inimest pidevalt j&auml;lgida, v&otilde;ib see talle kaasa tuua peale &uuml;lem&auml;&auml;rase vaimse kurnatuse veel teisigi ebamugavusi. Andmekaitse Inspektsiooni varasema praktika jooksul oleme seadnud keelu n&auml;iteks kaamerate kasutuseks kooli &otilde;pperuumides &otilde;ppedistsipliini ja &otilde;petajate t&ouml;&ouml;distsipliini kontrollimiseks.</p> <p>Kui aga on ilmtingimata vaja kaamerat kasutada, peaks tegema protsessi t&ouml;&ouml;taja jaoks v&otilde;imalikult diskreetseks ja minimaalseks. V&otilde;ib endalt enne n&auml;iteks k&uuml;sida, kas t&ouml;&ouml;pingi taga on vaja salvestada t&ouml;&ouml;taja n&auml;gu l&auml;hivaates v&otilde;i piisab tegevusest t&ouml;&ouml;pingil? Kas piletim&uuml;&uuml;ja n&auml;gu on asjasse puutuv, kui tarvilik on j&auml;lgida piletite m&uuml;&uuml;ki? Mistahes valdkonnas ja eesm&auml;rgil filmimisel ei saa rohkem j&auml;lgida, kui ainult n&ndash;&ouml; seda kohta, kus on toimumas konkreetne toiming.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes, kui pole just tegemist kullakaevandusega, leidub ehk m&otilde;ni teine ja parem t&ouml;&ouml;tajate kontrollimist v&otilde;imaldav meede, mis ei riiva inimese privaatsust ja enesev&auml;&auml;rikust. Ja oluline on meeles pidada, et kindlasti ei tohi kaamerat paigaldada mitte kunagi h&uuml;gieeniruumidesse.&nbsp;</p> <p><b>Vastutus info kasutamisel</b></p> <p>Salvestatud info jagamisel peab kinni pidama p&otilde;him&otilde;ttest- infot saavad kasutada ainult need, kellel on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks seda vaja ning t&ouml;&ouml;korralduse eeskirjades peab olema &auml;ra kirjeldatud, millisel puhul ja kes saavad infot kasutada. Samuti ei tohi info j&otilde;uda internetti v&otilde;i saada muul moel k&auml;ttesaadavaks v&auml;ljaspool ettev&otilde;tet, v&auml;lja arvatud juhtudel, kui on vaja anda salvestis &otilde;iguskaitseorganitele s&uuml;&uuml;teo uurimise jaoks. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja vastutama, et kaameratesse ei saa sisse h&auml;kkida ja et need oleks turvaliselt k&auml;ideldud.&nbsp;</p> <p><strong>P&otilde;hjalikumalt saab &uuml;levaate teemak&auml;sitlusest Andmekaitse Inspektsiooni juhenditest:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf" target="_blank">Juhend kaamerate kasutamise kohta</a></li> <li><a href="http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014.pdf" target="_blank">Isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;suhetes</a>&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Allikas: Andmekaitse Inspektsioon</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2099Kas esmaabiandja peab olema igas struktuuriüksuses?2018-09-17<p><b>Soovin m&auml;&auml;rata oma ettev&otilde;ttesse esmaabiandjaid. Meie ettev&otilde;te on jaotatud struktuuri&uuml;ksusteks, kus t&ouml;&ouml; toimub omakorda vahetustega. Kas pean esmaabiandja m&auml;&auml;rama igasse struktuuri&uuml;ksusesse v&otilde;i vahetusse?</b></p> <p>&nbsp;<b><i>Vastab Kerttu Sepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor: </i></b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;andja peab m&auml;&auml;rama ettev&otilde;ttes esmaabi andmiseks t&ouml;&ouml;tajad, arvestades ettev&otilde;tte suurust ja jagunemist struktuuri&uuml;ksusteks. Samuti tuleb t&ouml;&ouml;andjal kanda nende v&auml;lja&otilde;ppe kulud. Ettev&otilde;tte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuri&uuml;ksuse v&otilde;i vahetustega t&ouml;&ouml; korral peab igas struktuuri&uuml;ksuses v&otilde;i vahetuses olema kohal v&auml;hemalt &uuml;ks esmaabiv&auml;lja&otilde;ppe l&auml;binud t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>Esmaabiandja m&auml;&auml;ramisel tuleb liikuda pigem &uuml;ldiselt &uuml;ksikule (ettev&otilde;ttes struktuuri&uuml;ksusele ja sealt vahetusele). Kui on mitu struktuuri&uuml;ksust, milles t&ouml;&ouml;tamine on korraldatud mitmes vahetuses, peab olema tagatud igas vahetuses esmaabiandja.</p> <p>&Otilde;nnetus sageli aga tulles ei h&uuml;&uuml;a ja v&otilde;ib juhtuda ka ajal, kui koolitatud esmaabiandja on puhkusel, haiguslehel v&otilde;i juhtub &otilde;nnetus esmaabi andja endaga. &nbsp;Nii on k&otilde;ige t&auml;htsam, et alati oleks kohal inimene, kes vajadusel esmaabi anda oskab.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><b><a href="/redirect/442">Esmaabi&nbsp;t&ouml;&ouml;kohal</a></b></li> <li><b><a href="/redirect/474">Esmaabiandja</a></b></li> </ul> <p></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2098Puhkuselt tulles lülitu tööellu rahulikult2018-09-13<p><strong>Puhkus koos m&otilde;ne toreda reisiga on alati kauaoodatud s&uuml;ndmus, mis teeb meele heaks ja aitab v&auml;lja astuda igap&auml;evasest rutiinist. Puhkuselt tagasi t&ouml;&ouml;lainetesse sukeldumine v&otilde;ib aga tuju langetada ja m&otilde;juda negatiivselt igap&auml;evasele toimetulekule.</strong></p> <p>2016. aastal ajakirjas Translational Psychiatry avaldatud uuringus leiti, et puhkusel on tugev ja kohene m&otilde;ju kogu meie kehale ja immuuns&uuml;steemi turgutamisele (1). Puhkusele minek rahustab meeli ja tekitab heaolutunnet, kuid uuringu Project Time Off j&auml;rgi arvas 26% ameeriklastest, et l&otilde;&otilde;gastumiseks aja v&otilde;tmine j&auml;tab mulje, nagu ei p&uuml;henduks nad piisavalt t&ouml;&ouml;le. 23% neist kartsid puhkusele minna, sest pelgavad tunduda asendatavad (2).</p> <p><b>Mis on puhkusej&auml;rgne stress?</b></p> <p>Puhkusej&auml;rgset stressi seni eriti uuritud ei ole. Maailmas kasutatakse erinevaid v&auml;ljendeid &ndash; puhkusj&auml;rgne stress/depressioon/&auml;revus/kurbus. &bdquo;&Uuml;ldiselt v&otilde;ib &ouml;elda, et sedalaadi stressiseisund tekib siis, kui puhkusej&auml;rgselt naastakse oma rutiinsesse ellu, kus ootamas t&ouml;&ouml; ja muud kohustused. Tegemist on &uuml;sna tavap&auml;rase stressiseisundiga, mis mingitel ajahetkedel v&otilde;ib tekkida iga&uuml;hel, kui &uuml;ht&auml;kki on vaja rohkem pingutada ja oma mugavustsoonist v&auml;lja tulla. Ametlikult puhkusej&auml;rgset stressi kui terviseseisundit ei eksisteeri, vaid seda saab tinglikult seostada teatud perioodil tekkiva tavastressiga,&ldquo; selgitas Qvalitase tervisedenduse spetsialist Kristel Ojala.&nbsp;</p> <p>Stress omakorda on n&auml;rvipinge, mille pikemaajaline kogemine m&otilde;jub muserdavalt vaimule ja tekitab ka kehalisi vaevusi. Stressi s&uuml;mptomid v&otilde;ivad olla v&auml;simus, peavalu, kurbus, uneh&auml;ired, keskendumisraskused, &uuml;les&ouml;&ouml;mine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne.</p> <p>&bdquo;Puhkusej&auml;rgne stress on aga pigem inimese meeleseisund, mis peaks &uuml;le minema, kui kohanetakse taas tavarutiiniga. Peale seda saame r&auml;&auml;kida pigem &uuml;ldisest t&ouml;&ouml;stressist ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamisest ning vaimse tervisega tegelemisest,&ldquo; s&otilde;nas Ojala.</p> <p>&bdquo;Oma n&auml;itel tean, et peale kahte n&auml;dalat puhkust, mil keegi ei asenda ja kogu t&ouml;&ouml; seisab, m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;le naasmine oluliselt stressitaset. Olen sellistes situatsioonides alati m&otilde;elnud, et puhkus on tegelikult nagu illusioon, sest ametipostile naastes teen topelt t&ouml;&ouml;d kuhjunud tegemiste ja tekkinud probleemide koheseks lahendamiseks. Postkasti avades ja sealt 300 lugemata kirja eest leides v&otilde;ib reaalselt tunda, kuidas verer&otilde;hk t&otilde;useb ja tahaks p&otilde;geneda,&ldquo; jagas Ojala kogemust. Klassikaliselt asendavad t&ouml;&ouml;tajad seda stressi muude tegevustega, n&auml;iteks vesteldakse kolleegidega, tehakse kohe hommikul kohvipause ja n&ouml; l&uuml;katakse reaalsust edasi.</p> <p>&bdquo;Tavat&ouml;&ouml;rutiin loksub paika &uuml;ldjuhul 1-2 n&auml;dalaga, kui inimene on taas ree peale saanud,&ldquo; julgustas spetsialist.</p> <p><b>M&otilde;nus puhkus t&otilde;stab t&ouml;&ouml;stressi taset</b></p> <p>&Uuml;ks uuring n&auml;itas, et juba l&uuml;hike, m&otilde;nep&auml;evane puhkus m&otilde;jub inimesele positiivselt ja samas v&otilde;imaldab tal stressivabamalt taas t&ouml;&ouml;ellu astuda (3). Uurijad j&auml;reldasid, et v&auml;ikesed rutiinist v&auml;lja viivad puhkused muudavad t&ouml;&ouml;tajad efektiivsemateks ja hoiavad nende tervist.</p> <p>Mida pikem ja rahuldustpakkuvam on puhkus, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega on inimesel t&ouml;&ouml;le naastes aga k&otilde;rgem stressitase ja t&ouml;&ouml;ga kohanemine v&otilde;tab kauem aega. V&otilde;ib oletada, et stressitase on puhkusej&auml;rgselt tavap&auml;rasest rutiinsest elur&uuml;tmist oluliselt k&otilde;rgem neil, kelle t&ouml;&ouml; on pingelisem, vastutusrikkam ja intensiivsema tempoga.</p> <p>Tervisedenduse spetsialisti s&otilde;nul v&otilde;ib ka oletada, et nt peale p&otilde;genemist Eesti k&uuml;lmast kliimast p&auml;ikese alla tekitab tagasitulek rohkem rahulolematust ja m&otilde;jutab seega ka inimese stressitaset.</p> <p><b>Puhkusej&auml;rgse stressi v&auml;ltimine</b></p> <p>Algust tasub teha juba enne puhkusele minekut ja l&otilde;petada pooleliolevad tegemised ning vajadusel delegeerida k&otilde;ik asjaajamised kolleegidele. Nii ei pea puhkuse ajal muretsema ootele j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;de p&auml;rast ja tagasi tulles ei oota ka midagi pakilist, millega peaks kohe alustama.</p> <p>Peale reisi tasub planeerida endale puhveraeg, et taas koduse rutiiniga harjuda. Muu hulgas jaksad lahti pakkida kohvrid, koristada kodu ja tegeleda muude v&auml;ikeste, kuid oluliste pisiasjadega.</p> <p>Esimesed puhkusej&auml;rgsed p&auml;evad olgu pigem rahulikud ja minimaalse koormusega. K&uuml;ll trenni j&otilde;uab tormata ka m&otilde;nel j&auml;rgmisel hommikul ja kohtumisi planeerida tulevastesse p&auml;evadesse.</p> <p>N&auml;dalavahetus v&otilde;i argi&otilde;htud tasub teha p&otilde;nevateks, planeerides neisse toredaid tegevusi, olgu selleks restoranik&uuml;lastus, v&auml;ljas&otilde;it mere &auml;&auml;rde v&otilde;i muud m&otilde;nusat. Nii on, mida oodata!</p> <p>&bdquo;Iga inimene peab end tundma &otilde;ppima ja leidma parimad viisid stressi &auml;rahoidmiseks ja maandamiseks. T&ouml;&ouml;andja saab omaltpoolt luua toetava t&ouml;&ouml;keskkonna ning arvestada, et produktiivsuse hoidmiseks ja j&auml;tkusuutlikuks t&ouml;&ouml;eluks on vaja t&ouml;&ouml;tajat s&auml;&auml;sta. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks pakkuda v&otilde;imalusi keha ja meele arendamiseks, n&auml;iteks sporditoetuseid, ps&uuml;hholoogi abi ning kujundada tervisttoetav keskkond,&ldquo; l&otilde;petas Ojala.</p> <p><b>Meelespea</b></p> <ul> <li>Enne puhkust l&otilde;peta pooleliolevad asjad ja vajadusel delegeeri tegemised kolleegile.</li> <li>J&auml;ta puhkuse l&otilde;ppu veidi aega koduse rutiiniga harjumiseks.</li> <li>Esimesed t&ouml;&ouml;p&auml;evad olgu pigem rahulikud. &nbsp;</li> <li>Meenuta &otilde;nnestunud puhkust. Selleks sobivad reisil peetud p&auml;evik, blogi v&otilde;i fotopostitused, aga ka raamat, mis r&auml;&auml;gib kohast, kus reisisid v&otilde;i m&otilde;ni suveniir.</li> <li>V&otilde;ta koju ja t&ouml;&ouml;ellu naasmist avatud meelega, sest v&auml;ike eemalolek aitab asju uue pilguga vaadata.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et puhkus on iga inimese &otilde;igus ja vajadus ning selle maksimaalseks kasutamiseks tuleb leida enda jaoks sobivad lahendused, et vaim oleks virge ka peale t&ouml;&ouml;le asumist.</p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ol> <li><em>E S Epel, E Puterman, J Lin, E H Blackburn, P Y Lum, N D Beckmann, J Zhu, E Lee, A Gilbert, R A Rissman, R E Tanzi &amp; E E Schadt. (2016). &bdquo;Meditation and vacation effects have an impact on disease-associated molecular phenotypes&ldquo;. Translational Psychiatry volume 6, page e880 (2016).&nbsp;</em></li> <li><em>The State of American Vacation 2017. Project Time Off: </em><a href="https://projecttimeoff.com/reports/the-state-of-american-vacation-2017/">https://projecttimeoff.com/reports/the-state-of-american-vacation-2017/</a></li> <li><em>Blank, Cornelia et al. &ldquo;Short Vacation Improves Stress-Level and Well-Being in German-Speaking Middle-Managers&mdash;A Randomized Controlled Trial.&rdquo; International Journal of Environmental Research and Public Health 15.1 (2018): 130. PMC. Web. 15 Aug. 2018.</em></li> </ol> <div>Autor: tooelu.ee</div> <div></div> <div>Foto: pixaby</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2096Millal tuleb töökohal mürataset mõõta?2018-09-11<p><b>Minu t&ouml;&ouml;ruumis on segav m&uuml;ra. Meil oleks vaja m&otilde;&otilde;ta m&uuml;rataset selgitamaks, kas see on tervisele ohutu. Meie t&ouml;&ouml;andja on sellest teadlik, kuid pole probleemi lahendanud.</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>T&ouml;&ouml;andja peab korraldama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid (sealhulgas m&uuml;ra), m&otilde;&otilde;detakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusi peab t&ouml;&ouml;andja tutvustama t&ouml;&ouml;tajatele, et iga t&ouml;&ouml;taja teaks, millised on tema t&ouml;&ouml;kohal esinevad ohutegurid ja kas need v&otilde;ivad p&otilde;hjustada tervisekahjustusi.</p> <p>M&uuml;ra puhul on oluline eristada, kas tegemist on t&ouml;&ouml; tegemist segava m&uuml;raga v&otilde;i on m&uuml;ratase nii k&otilde;rge, et see v&otilde;ib p&otilde;hjustada kuulmiskahjustusi.</p> <p>Esmase m&otilde;&otilde;tmise saab teha t&ouml;&ouml;andja ise indikaatorseadmega m&otilde;&otilde;tes. &Uuml;heks aluseks m&uuml;ra m&otilde;&otilde;tmise vajaduse hindamisel v&otilde;ib olla see, kui t&ouml;&ouml;tajad ei saa t&ouml;&ouml;keskkonnas asudes teineteisest 1 m kaugusel tavalise h&auml;&auml;letugevusega omavahel r&auml;&auml;kida ning tuleb r&auml;&auml;kida valjemini, kuna m&uuml;ra segab. Ligikaudset m&uuml;ra taset on v&otilde;imalik m&otilde;&otilde;ta ka nutitelefoniga, kui selles on spetsiaalne &auml;pp.</p> <p>Kui m&uuml;ratase indikaatorseadmega m&otilde;&otilde;tmisel &uuml;letab 80 dB(A), peab t&ouml;&ouml;andja korraldama m&uuml;ra m&otilde;&otilde;tmise, mille teeb p&auml;dev m&otilde;&otilde;tja taadeldud v&otilde;i j&auml;lgitavalt kalibreeritud m&otilde;&otilde;tevahendit kasutades ja j&auml;rgides asjakohast m&otilde;&otilde;temetoodikat. T&ouml;&ouml;andja peab korraldama sellised m&otilde;&otilde;tmised ka siis, kui t&ouml;&ouml;inspektor seda n&otilde;uab.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjaga suhtlemine ei too selgust m&uuml;ra v&otilde;imalikust m&otilde;just tervisele, k&uuml;sige n&otilde;u infotelefonilt 6406000 v&otilde;i aadressilt <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a></p> <p><a href="mailto:jurist@ti.ee"></a></p> <p><strong><a href="/redirect/2788">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte m&uuml;rast.</a>&nbsp;</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2095Uued nõuded töötervishoiu ja tööohutuse koolitajatele alates 1. jaanuarist 20192018-09-10<p><strong>Alates 1. jaanuarist 2019. a ei pea t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase koolituse ning t&ouml;&ouml;kohal esmaabiandjate koolitusega tegelevad ettev&otilde;tted end enam Sotsiaalministeeriumis registreerima. Muudatuse kohaselt viib esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse ning t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu liikme koolituse ja t&auml;ienduskoolituse l&auml;bi t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse n&otilde;uetele (2019. a j&otilde;ustuvad TTOS &sect; 13<sup>2</sup>&nbsp;lg 4 ja &sect; 18<sup>1 </sup>lg 3).&nbsp;Koolitusasutused, kes j&auml;tkavad 2019. a koolitustegevust, peavad ennast t&auml;iskasvanute koolituse seaduse (T&auml;KS) n&otilde;uetega vastavusse viima.</strong></p> <p>J&auml;rgnevalt &uuml;levaade T&auml;KS-i (<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010">https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010</a>) olulisematest n&otilde;uetest:</p> <p><strong>1)</strong> t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviija esitab t&auml;ienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks majandustegevusteate, kui tal ei ole seadusega ette n&auml;htud kohustust taotleda t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviimiseks tegevusluba (T&auml;KS &sect; 3).</p> <p>Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku &uuml;ldosa seaduse (Ms&uuml;S <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018030">https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018030</a>) &sect;-s 15 s&auml;testatud&nbsp; majandustegevuse &uuml;ldandmetele sisaldama loetelu t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavar&uuml;hmadest, milles t&auml;ienduskoolitust l&auml;bi viiakse.&nbsp;Majandustegevusteate esitamist selgitab kasutajajuhend, mis on leitav siit <a href="https://www.hm.ee/ehis/help/tkh_juhend.htm">https://www.hm.ee/ehis/help/tkh_juhend.htm</a></p> <p><strong>2)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja kehtestab t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekorralduse alused ja t&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (T&auml;Ks &sect; 7).</p> <p>T&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes kirjeldatakse t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavadega seotud t&auml;iskasvanute koolitajate ja &otilde;ppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord ning t&auml;ienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord;</p> <p><strong>3)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama t&auml;ienduskoolituse teabe avalikustamiseks veebilehte, millel avalikustab t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekorralduse alused, t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavad, koolitajate nimed koos nende kompetentsust t&otilde;endava kvalifikatsiooni, &otilde;pi- v&otilde;i t&ouml;&ouml;kogemuse kirjeldusega ning t&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (T&auml;KS &sect; 5);</p> <p><strong>4)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti Hariduse Infos&uuml;steemi (EHIS) <a href="http://www.ehis.ee/">http://www.ehis.ee/</a> kaudu t&auml;ienduskoolitusasutuse &otilde;ppekavar&uuml;hmad, milles t&auml;ienduskoolitust l&auml;bi viiakse, asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadressi (T&auml;KS &sect; 8 lg 1);</p> <p><strong>5)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja teeb iga aasta 31. m&auml;rtsiks EHIS-e kaudu k&auml;ttesaadavaks tegevusn&auml;itajad eelmise kalendriaasta kohta (T&auml;KS &sect; 8 lg 5);</p> <p><strong>6)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja j&auml;rgib t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekava, t&auml;ienduskoolituse l&auml;bimise ja selles osalemise kohta v&auml;ljastatavate dokumentide ning t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavar&uuml;hmade loetelu koostamisel haridus- ja teadusministri 19.06.2015. a m&auml;&auml;rust nr 27 &bdquo;T&auml;ienduskoolituse standard&ldquo; <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002">https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002</a>.</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2094Uuring: Enesetappude ennetamiseks peame märkama abivajajaid nii koolis, tööl kui ka tervishoiusüsteemis2018-09-10<p><b>Enesetappude arv Eestis on aastate jooksul v&auml;henenud nii meeste kui naiste hulgas, kuid on j&auml;tkuvalt &uuml;ks k&otilde;rgemaid Euroopas. Enesetappude ennetamiseks tuleb t&otilde;sta inimeste teadlikkust, et m&auml;rkaksime abivajajaid &otilde;igeaegselt nii koolis, t&ouml;&ouml;l kui tervishoius&uuml;steemis, selgub t&auml;na, rahvusvahelisel suitsiidiennetusp&auml;eval avaldatud Tartu &Uuml;likooli uuringust aastatel 2006-2016 enesetapu l&auml;bi hukkunute kohta.</b></p> <p>Aastatel 2006-2016 hukkus enesetappude l&auml;bi 2543 inimest. Enesetapu sooritanutest 80% olid mehed, 4% olid alla 20-aastased lapsed ja noorukid. Enesetapu sooritanud meestest 70% olid alla 60-aastased ja naistest 52% olid &uuml;le 60-aastased. Kui aastatel 2006-2013 hukkus enesetappude l&auml;bi aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205. Nii meeste kui naiste hulgas on enesetappude arv aastatel 2006-2016 v&auml;henenud, kuid oli veel 2015. aastal 1,5 korda k&otilde;rgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2017. aastal hukkus Statistikaameti andmeil enesetappude l&auml;bi 219 inimest.</p> <p>&bdquo;Kaotame enesetappude l&auml;bi Eestis enam kui 200 inimest aastas. See on lubamatult palju. &Otilde;igeaegse m&auml;rkamise ja abi korral oleks t&otilde;en&auml;oliselt v&otilde;imalik nii m&otilde;nigi elu p&auml;&auml;sta,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist <b>K&auml;thlin Mikiver</b>. &bdquo;Enesetappude&nbsp;ennetamine on kompleksne ja seega vajab erinevate osapoolte &uuml;hiseid pingutusi.&ldquo;</p> <p>Uuringu &uuml;ks eesm&auml;rke oli anal&uuml;&uuml;sida ja kirjeldada tunnuseid, mille poolest enesetapu sooritanud erinesid &uuml;lej&auml;&auml;nud rahvastikust - samal perioodil elanud ja haiguse t&otilde;ttu surnud inimestest.&nbsp; Anal&uuml;&uuml;sist selgub, et v&otilde;rreldes kontrollr&uuml;hmaga oli enesetapu sooritanud</p> <ul> <li>meeste seas rohkem eestlasi, &uuml;ksi elavaid ja t&ouml;&ouml;tuid inimesi, neid, kes olid viimase eluaasta jooksul seotud kuriteoga v&otilde;i viibinud vanglas;</li> <li>naiste seas oli rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja t&ouml;&ouml;tuid inimesi.</li> </ul> <p>Nii meeste kui naiste seas oli suitsiidi l&auml;bi hukkunuil rohkem vaimse tervise h&auml;ireid, kuulmis- ja n&auml;gemish&auml;ireid, kroonilist valu ning inimesi, kes olid viimasel eluaastal k&auml;inud EMOs.</p> <p>V&otilde;rreldes muutusi perioodidel 2006-2013 ja 2014-2016 selgus, et enesetapu l&auml;bi hukkunute seas kasvas nende inimeste osakaal, kellel olid toimetulekuraskused, hoolduskoormus ja seotus kuritegevusega. Samuti&nbsp;kasvas viimasel perioodil nii laste ja noorukite, meeste kui naiste hulgas EMO-sse p&ouml;&ouml;rdunute osakaal.</p> <p>Tartu &Uuml;likooli uuringu koordinaatori <b>Liis Roov&auml;li</b> s&otilde;nul ei ole enesetapu sooritanute tunnused aastatel 2006-2016 v&otilde;rreldes varasemaga muutunud. &bdquo;Enesetapu olulisemad riskitegurid lisaks meessoole, on &uuml;ksindus, raskused eluprobleemide lahendamisel, vaimse tervise h&auml;ired, suitsiidim&otilde;tted ja &ndash;katsed,&ldquo; &uuml;tles Liis Roov&auml;li. &bdquo;Enesetapu l&auml;bi hukkunud on sattunud viimasel eluaastal sagedamini EMO-sse, kusjuures suitsiidikatseid tervishoiuasutustes sageli ei registreerita. See t&auml;hendab, et lisaks l&auml;hedaste ja s&otilde;prade t&auml;helepanelikkusele kodus, koolis, t&ouml;&ouml;l ja mujal aitaks enesetappusid &auml;ra hoida ka tervishoius&uuml;steemi aktiivsem sekkumine.&ldquo;</p> <p>Uuringus tuuakse olulisema soovitusena v&auml;lja vajadus abi saamise v&otilde;imaluste laiendamiseks nii ps&uuml;&uuml;hika- ja s&otilde;ltuvush&auml;iretega (alkoholism, narkomaania) inimestele kui ka krooniliste haigustega inimestele. Samuti r&otilde;hutatakse vajadust t&otilde;sta kogu elanikkonnas teadlikkust sellest, kuidas suitsiidiriskis elavaid inimesi &otilde;igeaegselt m&auml;rgata ja aidata.</p> <p>Uuring viidi l&auml;bi Sotsiaalministeeriumi tellimusel, uuringu eesm&auml;rk on aidata suunata ennetust. Uuringut rahastasid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium. Uuringu teostasid Tartu &Uuml;likooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.</p> <p>T&auml;na, 10. septembril on rahvusvaheline suitsiidiennetusp&auml;ev, mil p&ouml;&ouml;ratakse t&auml;helepanu enesetappude ennetamise v&otilde;imalustele ning m&auml;lestatakse enesetappude l&auml;bi hukkunuid.</p> <ul> <li>Uuring: <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/suitsiid_kokkuvote.pdf">Aastatel 2006-2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline &uuml;levaade</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></div> <div></div> <div>Foto: pixabay</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2092Põhjalik juhendamine hoiab töötaja elu ja tervist2018-09-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kutsub t&ouml;&ouml;andjaid p&ouml;&ouml;rama suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele.</b></p> <p>Eestis juhtub p&auml;evas keskmiselt 14 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist viiendik on raskete tagaj&auml;rgedega. Sageli on selle p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;taja puudulik v&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor&nbsp;<b>Maret Maripuu&nbsp;</b>s&otilde;nul ei kipu Eesti t&ouml;&ouml;andjad juhendamisele ja&nbsp;v&auml;lja&otilde;ppele&nbsp;eriti aega kulutama. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud rikkumistelt teisel kohal. Selline praktika on meie t&ouml;&ouml;andjatest l&uuml;hin&auml;gelik, sest h&auml;sti&nbsp;v&auml;lja&otilde;petatud&nbsp;t&ouml;&ouml;taja oskab oma t&ouml;&ouml;d teha kordades paremini,&nbsp;samuti&nbsp;aitab p&otilde;hjalik juhendamine &auml;ra hoida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. T&ouml;&ouml;tajatel tuleb aga juhendamisel saadud&nbsp;suuniseid&nbsp;ja n&auml;pun&auml;iteid ka igap&auml;evaselt rakendada, lisas ta. &bdquo;Formaalne allkiri juhendamist kinnitaval lehel, kui juhendmaterjalid on l&auml;bi lugemata,&nbsp;ei aita.&nbsp;Kui puudub teadmine, kuidas &otilde;igesti tegutseda, siis v&otilde;ib iga v&auml;iksemgi ohuolukord l&otilde;ppeda raskete tagaj&auml;rgedega&ldquo;, r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>Juhendamise olulisuse meelde tuletamiseks kutsub T&ouml;&ouml;inspektsiooni ettev&otilde;tteid ja organisatsioone septembri viimasel n&auml;dalal osalema algatuses&nbsp;<b>&bdquo;Panusta ohutusse, kohe!&ldquo;</b>. &Uuml;leskutse eesm&auml;rk on n&auml;idata, mil viisil on asutustes juhendamine korraldatud ning anda seel&auml;bi ideid ka teistele.</p> <p>Algatusega liitumiseks tuleb septembri viimasel n&auml;dalal (24.-30.09) viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;ohutuse alane juhendamine, teha aktsioonist foto v&otilde;i video ja saata registreerimisvormis toodud kontaktile. Saadetud fotod&nbsp;kogutakse osalevate ettev&otilde;tete n&otilde;usolekul&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/tooelu.ee/?ref=br_rs" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu Facebooki lehele</a>, et innustada tegutsema ka teisi. Registreeruda saab<a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/991253?newtest=Y&amp;lang=et" target="_blank">&nbsp;SIIN</a>&nbsp;kuni 30. septembrini.</p> <p>Praktilisi ohutusn&otilde;uandeid ja juhendamisega seotud teavet nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale leiab T&ouml;&ouml;inspektsiooni&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="/redirect/2287">t&ouml;&ouml;elu portaalist</a></span>.</p> <p><b>Taustainfo:</b></p> <p>2017. aastal laekus T&ouml;&ouml;inspektsioonile 5184 teadet t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. V&otilde;rreldes 2016. aastaga kasvas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv 85 v&otilde;rra ja seda peamiselt just raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osas.</p> <p>Selle aasta esimesel poolaastal juhtus Eestis enim &otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas (285).&nbsp; Sellele j&auml;rgneb kaubandus (258), kus on varasemaga v&otilde;rreldes suurim &otilde;nnetuste kasv. J&auml;rgnevad riigikaitse (251) ning puidut&ouml;&ouml;stus (211). Maakondlikult oli enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas, Harjumaal ja V&otilde;rumaal, v&auml;him aga Hiiumaal. V&auml;lismaal juhtus enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes ja Rootsis.</p> <p>Allikas <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2091Nutiseadmeid kasuta nutikalt2018-09-04<p>Paljud inimesed puutuvad t&ouml;&ouml;d tehes v&auml;hemal v&otilde;i rohkemal m&auml;&auml;ral kokku arvutiga, mis on muutunud asendamatuks abivahendiks mitte ainult kontoris vaid ka t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes. Kuid nutiseadmed on meiega ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega &ndash; kodus, autos ja isegi voodis. Kuidas kasutada neid aga nii, et nutikad abimehed ei m&otilde;juks halvasti meie tervisele?</p> <p><b>Peamised vaevused</b></p> <p>K&otilde;ige enam m&otilde;jutab nutiseadmetega t&ouml;&ouml;tades meie tervist vale ja v&auml;sitav kehaasend, mis tekitab valusid kehas - k&uuml;&uuml;narvarre-, randme-, &otilde;la-, kaela- ja nimmepiirkonnas.</p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja ja f&uuml;sioterapeut Liina P&auml;&auml;bo s&otilde;nul kaebavad kaela- ja &otilde;lavalu v&auml;ga paljud istuva t&ouml;&ouml; tegijad, kuid k&uuml;simus ei ole ainult t&ouml;&ouml;asendis. &bdquo;V&auml;ga suureks teguriks kaela- ja &otilde;lavalu tekkes on t&ouml;&ouml;stress ehk tegeleda tuleb ka sellega. Oluliseks teemaks on silmaprobleemid, sest inimesed vaatavad p&auml;evad l&auml;bi erinevaid ekraane ning ei kasuta silmi mitmekesiselt. Ei vaadata erinevatesse kaugustesse ja suundadesse ning ka pilgutamine j&auml;&auml;b ekraani vaadates harvemaks,&ldquo; r&auml;&auml;kis P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>Nutikael &ndash; mis see on?</b></p> <p>Nutiseadmete vaatamisest tingitud allapoole suunatud kehaasend tekitab kaelal&uuml;lidele &uuml;lekoormuse ja suurema surve ning kaelalihastele &uuml;lepinge. Tulemuseks on vale peahoiak ning visuaalselt tekib kaela taha lisak&uuml;hm.</p> <p>F&uuml;sioterapeudi s&otilde;nul on nutikaela puhul siiski tegemist veidi m&uuml;&uuml;diga. &bdquo;Me oleme aastatuhandeid alla vaadanud tehes nii p&otilde;llu- kui k&auml;sit&ouml;&ouml;d ning see ei ole iseenesest m&otilde;&otilde;dukas koguses halb asend, vaid tugevdab kaelalihaseid. Probleem tekib siis, kui me muudes asendites ei ole ega suuda enam pead &uuml;lej&auml;&auml;nud l&uuml;lisambaga samale joonele tuua,&ldquo; kommenteeris P&auml;&auml;bo. Kaela puhul on oluline tegeleda nii liikuvuse (kaela painutus, sirutus, k&uuml;lgpainutus paremale ja vasakule ning p&ouml;&ouml;rdliigutus paremale ja vasakule) kui lihaste tugevdamisega.</p> <p>&bdquo;Peamine ohuolukord on see, kui istutakse ja vaadatakse ekraane nii t&ouml;&ouml;l kui kodus ehk ollakse kogu aeg &uuml;hes ja samas asendis ega liiguta mitmekesiselt,&ldquo; s&otilde;nas f&uuml;sioterapeut.</p> <p>Inimese pea kaalub umbes 4-7 kg ja m&otilde;jutab oluliselt meie keha alumisi osasid. K&uuml;&uuml;rus istudes peavad ka &otilde;lev&ouml;&ouml;tme- ja k&auml;te lihased rohkem t&ouml;&ouml;d tegema. Sirgem kehaasend v&auml;hendab aga lihastele m&otilde;juvat koormust. Normaalne peaasend t&auml;hendab umbes 85-kraadist nurka otsevaatamisel ning kuvarid ja ekraanid tuleks s&auml;ttida selle j&auml;rgi sobivaks.</p> <p>Pidevast &uuml;he asendi hoidmisest tekib lihastesse v&auml;simus ja osadel t&ouml;&ouml;tajatel ka valulikkus, mida saab leevendada asendivahetuse, j&otilde;utreeningu ja (enese)massaažiga.</p> <p><b>Soovitusi tervists&auml;&auml;stvaks t&ouml;&ouml;tamiseks</b></p> <p>Enne kuvariga t&ouml;&ouml;le asumist peab iga t&ouml;&ouml;taja saama vajalikku juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet ning seda ka peale suuremate muudatuste tegemist t&ouml;&ouml;kohal. T&ouml;&ouml;taja peaks korraldama oma p&auml;eva nii, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded vahelduksid, sest vaid nii saab ennetada silmade liigset pingutust ja sundasendis tekkivaid vaevusi.</p> <p>Kuvariga t&ouml;&ouml;tades tuleks teha regulaarseid puhkepause, mis peaksid moodustama v&auml;hemalt 10% t&ouml;&ouml;tamise ajast, vajadusel kasutage selleks erinevaid meeldetuletusi. Kui t&ouml;&ouml; ekraani ees v&otilde;tab v&auml;hemalt poole t&ouml;&ouml;ajast, peab t&ouml;&ouml;andja korraldama tervisekontrolli. Seda tuleb teha ka t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel, kui on tekkinud n&auml;gemish&auml;ired v&otilde;i luu- ja lihaskonna vaevused.</p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;tamise koht peab olema kujundatud ergonoomiliselt nii, et t&ouml;&ouml;asend oleks mugav, st saad vaadata otse, k&uuml;&uuml;narvarred on toetatud ja &otilde;lad pole t&otilde;stetud. T&ouml;&ouml;taja k&uuml;&uuml;narnukid peaksid istudes asuma klaviatuuriga &uuml;hel tasapinnal v&otilde;i asuma veidi madalamal. Laud peaks olema piisavalt suur, et asjad sobivalt paigutada.</p> <p>Oluline on h&otilde;lpsalt reguleeritav mugav tool. Istudes peaks jalgu saama t&auml;istallale toetada ja vajadusel tuleks kasutada jalatuge. L&uuml;lisambale on parim, kui seljatoe ja istme vaheline kaldenurk on 100-110 kraadi. Tooli esiserva ja p&otilde;lve&otilde;nnalde vahele peaks selga toetades j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt kahe s&otilde;rme laiuse jagu ruumi.</p> <p>F&uuml;sioterapeut soovitab arvutihiirt v&otilde;i klaviatuuri klahve mitte liiga tugevalt vajutada, sest see on asjatu j&otilde;ukasutus, soovi korral v&otilde;ib poole p&auml;eva pealt arvutihiire ka teise k&auml;tte v&otilde;tta. &bdquo;&Uuml;ha enam pakutakse ka erinevaid ergonoomilisi hiiri, millega saab k&auml;easendit rohkem vahetada, kuid enne ostmist tuleks kindlasti mitmeid erinevaid proovida. Kui on palju r&auml;&auml;kimist telefoniga, kasutage k&auml;ed-vabad s&uuml;steemi,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>Treening tugevdab lihaseid</b></p> <p>&bdquo;Kaela- ja &otilde;lapiirkonna j&otilde;utreening tugevdab lihaseid ja v&auml;hendab valu. K&otilde;ige suurem efekt saavutataksegi siis, kui inimesel on lihasvalu ja ta hakkab j&otilde;utreeningut tegema. Samas on j&otilde;utreeningul ka ennetav toime, seega mida varem alustada, seda parem. Venitusi v&otilde;ib teha, aga j&otilde;utreeningut tuleb teha,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo. &bdquo;Mida tugevam on lihas, seda paremini ta sundasendit talub. Kindlasti tuleb tegeleda kaela- ja &otilde;laliigeste liikuvusega.&ldquo;</p> <p>Arsti poole tuleks p&ouml;&ouml;rduda siis, kui on tekkinud &auml;ge probleem ja tugev valu v&otilde;i tundlikkush&auml;ired k&auml;tes, n&auml;iteks hakkavad k&auml;ed &ouml;&ouml;siti n&ouml; surema. &bdquo;Pigem hakake tegutsema esimeste s&uuml;mptomite puhul, sest sageli muutuvad probleemid krooniliseks. &Auml;geda vigastuse tekkel ei tohi samamoodi edasi t&ouml;&ouml;tada, vaid tuleb koormust v&auml;hendada ja p&auml;rast seda j&auml;rk-j&auml;rgult t&otilde;sta,&ldquo; paneb P&auml;&auml;bo s&uuml;damele.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et nutiseadmete nutikal kasutamisel hoiame oma tervist ja &uuml;ldist heaolu. Iga&uuml;ks saab j&auml;lgida ekraani taga olemise aega, korrigeerida t&ouml;&ouml;asendit ning teha piisavalt liikumispause. Igas p&auml;evas tasub v&otilde;tta nutiilmast piisavalt pause, et ekraanide k&otilde;rvalt jaguks energiat ka p&auml;rismaailmale.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2090Kas võin võtta õppepuhkust, kui õpin tööga mitte seotud eriala?2018-09-03<p><b>T&ouml;&ouml;tan hotellis osalise t&ouml;&ouml;ajaga toateenijana ja &otilde;pin rakendusk&otilde;rgkoolis sotsiaalt&ouml;&ouml; erialal. Soovin kasutada &otilde;ppepuhkust ja esitasin t&ouml;&ouml;andjale avalduse. &Uuml;lemus aga keeldub &otilde;ppepuhkuse andmisest. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib keelduda &otilde;ppepuhkuse andmisest p&otilde;hjusel, et ma ei t&ouml;&ouml;ta &otilde;pitaval erialal ning t&ouml;&ouml;tan osalise t&ouml;&ouml;ajaga?</b>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b><i>Vastab &Uuml;lle Kool, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&auml;iskasvanute koolituse seaduse (edaspidi T&auml;KS) kohaselt antakse t&ouml;&ouml;tajale taseme&otilde;ppes &otilde;ppepuhkust kuni 30 kalendrip&auml;eva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendrip&auml;eva eest maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale keskmist kalendrip&auml;evap&otilde;hist &otilde;ppepuhkusetasu. T&auml;KS ei erista erinevaid taseme&otilde;ppeid. See t&auml;hendab, et &uuml;ksk&otilde;ik millisel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab, siis taseme&otilde;ppes (keskharidus, keskeri, bakalaureus vms) &otilde;ppides peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale &otilde;ppepuhkust andma ja selle eest ka tasu maksma.</p> <p>T&auml;KS ei kehtesta, milliste &otilde;ppetegevuste jaoks v&otilde;ib &otilde;ppepuhkust kasutada. &Otilde;ppepuhkuse kasutamine on t&ouml;&ouml;taja otsustada ning &otilde;ppepuhkust v&otilde;ib kasutada n&auml;iteks loengutel osalemiseks, eksamite/arvestuste sooritamiseks, iseseisvaks t&ouml;&ouml;ks raamatukogus, kodus jne. &Otilde;ppepuhkus ei pea olema v&otilde;etud ainult sessioonide ajal. Teisis&otilde;nu on &otilde;ppepuhkuse eesm&auml;rk anda t&ouml;&ouml;tajale vaba aega &otilde;ppimiseks.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p>T&auml;KS ei n&auml;e samuti ette &otilde;ppepuhkuse andmisel erandeid t&auml;is- ja osalise t&ouml;&ouml;aja alusel t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Seadus ei kohusta t&ouml;&ouml;tajat &otilde;ppepuhkust v&otilde;tma &uuml;he osana. &Otilde;ppepuhkuse kasutamise j&auml;tab t&auml;iskasvanute koolituse seadus t&ouml;&ouml;taja otsustada. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja v&otilde;tta &otilde;ppepuhkust vajadusel t&ouml;&ouml;p&auml;evades, n&auml;iteks esmasp&auml;evast kolmap&auml;evani.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p>&Otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;misest teatab t&ouml;&ouml;taja kirjalikult v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2087Palgalõhe ja diskrimineerimine mõjutavad tervet elukaart2018-08-29<p class="Default">Sooline palgal&otilde;he on &uuml;hiskonna ebav&otilde;rdsuse n&auml;itaja ja struktuurne probleem. Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta oktoobris naispalgat&ouml;&ouml;tajate keskmine brutotunnitasu 20,9% v&auml;iksem kui meespalgat&ouml;&ouml;tajatel, olles samal tasemel varasema aastaga. Euroopa Liidu keskmine sooline palgal&otilde;he oli 2016. aastal 16,2%.</p> <p>Kaisa Knight Sotsiaalministeeriumi V&otilde;rdsuspoliitikate osakonnast nentis, et palgal&otilde;he on nii majanduslik probleem, millest tuleneb poole elanikkonna v&auml;iksem sissetulek, kui ka sotsiaalne probleem, mis m&auml;rgib naiste poolt tehtava t&ouml;&ouml; v&auml;hemat v&auml;&auml;rtustamist. &bdquo;Suur sooline palgal&otilde;he puudutab tervet inimese elukaart, m&otilde;jutades nii elukvaliteeti kui h&uuml;vitiste ja pensioni suurust. Sellega on seotud ka laste vaesus, mis kannab tagaj&auml;rjed &uuml;le j&auml;rgmisele p&otilde;lvkonnale,&ldquo; s&otilde;nas Knight. Ta toob esile, et naiste majanduslik s&otilde;ltuvus oma partnerist suurendab ka t&otilde;en&auml;osust j&auml;&auml;da kauemaks n&auml;iteks v&auml;givaldsesse suhtesse.</p> <p><b>Mitmepalgeline palgal&otilde;he</b></p> <p>Palgal&otilde;he on suurem madala haridustasemega, abielus v&otilde;i vabaabielus olevate inimeste seas ja levinud nii era- kui avalikus sektoris. (Praxis, Soolise palgal&otilde;he uuring 2010 ja Statistikaamet 2017).</p> <p>&Uuml;helt poolt selgitab palgal&otilde;het meeste ja naiste koondumine erinevatele ameti- ja tegevusaladele (juhid teenivad rohkem kui spetsialistid, m&otilde;ned valdkonnad on k&otilde;rgemalt tasustatud). 85% Eesti soolisest palgal&otilde;hest moodustab aga selgitamata palgal&otilde;he, mida olemasolevad statistilised andmed p&otilde;hjendada ei suuda ning seega v&otilde;ib oletada, et tegemist on diskrimineerimisega.</p> <p>Kuigi sama ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest meestele ja naistele v&otilde;rdset palka maksta on iga t&ouml;&ouml;andja kohustus, v&otilde;ib meeste ja naiste erinev palgaootus tekitada t&ouml;&ouml;andjale kiusatuse naistele v&auml;hem maksta. Statistikaameti 2014. a T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel on naiste ja meeste enda poolt oodatava t&ouml;&ouml;tasu l&otilde;heks 20,3%. Seega n&otilde;ustuvad Eesti t&ouml;&ouml;turul naised t&ouml;&ouml;le minema oluliselt v&auml;iksema palga eest kui mehed.</p> <p>Kui vallaliste naiste ja meeste palgaootused oluliselt ei erine, siis pereloomisikka j&otilde;udes t&otilde;usevad erinevalt naistest meeste ootused t&ouml;&ouml;tasule oluliselt. See omakorda viitab mehele omistatud pere peamise sissetuleku tooja staatusele. Statistikaameti uuringu &bdquo;Edukus t&ouml;&ouml;turul&ldquo; (2013) andmetel on pea k&otilde;ikidel haridustasemetel ja erialadel mehed k&otilde;rgemalt tasustatud kui naised.</p> <p><b>Ebav&otilde;rdne kohtlemine ja diskrimineerimine</b></p> <p>Diskrimineerimine t&ouml;&ouml;turul on k&otilde;ige sagedamini p&otilde;hjustatud eelarvamustest ja hoiakutest, mis takistavad n&auml;gemast konkreetse inimese v&auml;&auml;rtust, oskusi ja v&otilde;imeid. &bdquo;Kui &uuml;hte isikut koheldakse tema soo t&otilde;ttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud v&otilde;i koheldaks teist isikut samalaadses olukorras, on tegemist otsese soolise diskrimineerimisega. Kui &uuml;hes asutuses makstakse n&auml;iteks sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevale mehele tema naiskolleegist rohkem, v&otilde;ib sellist olukorda pidada diskrimineerivaks,&ldquo; selgitab Kaisa Knight.</p> <p>Otsene sooline diskrimineerimine on ka isikute ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja s&uuml;nnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste t&auml;itmise v&otilde;i muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega (nt kaitsev&auml;eteenistus), samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise t&otilde;rjumisest v&otilde;i ahistamisele alistumisest p&otilde;hjustatud ebasoodsam kohtlemine. N&auml;iteks eeldab t&ouml;&ouml;andja, et naine ei saa tehnilist taipu n&otilde;udval ametikohal meestega v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt hakkama v&otilde;i ei luba t&ouml;&ouml;andja meest haige lapsega kodus olla, sest eeldab, et mees peaks ametikohustusi esimeseks seadma.</p> <p>Uuringud n&auml;itavad, et sooline palgal&otilde;he on seotud ka vanusega ning suurim vanuses 25-45 a, mil on t&otilde;en&auml;olisem aeg lapsi saada ning v&auml;ikeseid lapsi kasvatada (Sooline palgal&otilde;he Eestis. Empiiriline anal&uuml;&uuml;s. Centar ja Praxis 2010). Endiselt ei arvesta paljud t&ouml;&ouml;andjad soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse p&otilde;him&otilde;tetega ning t&ouml;&ouml;le kandideerimisel on levinud k&uuml;simused, mis ei ole seotud kandidaadi kvalifikatsiooniga, nt perekonnaseis, laste olemasolu v&otilde;i kavatsus l&auml;hiajal lapsi saada.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tasu </b></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa poolt 2017. aastal l&auml;bi viidud uuringust l&auml;htub, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ametisse asunud t&ouml;&ouml;tute keskmine tasu on &uuml;le viiendiku madalam teiste t&ouml;&ouml;le rakendunute t&ouml;&ouml;tute palgast. Ilmnes, et sama haridustasemega, sama t&ouml;&ouml;kogemusega ja samas vanuses inimeste keskmine t&ouml;&ouml;tasu on sihtr&uuml;hmade l&otilde;ikes ikkagi erinev&nbsp; ̶&nbsp; v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;le rakendunud teenisid k&otilde;ikides l&otilde;igetes v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu kui teised t&ouml;&ouml;le asunud.</p> <p><b>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja, et palgal&otilde;het v&auml;hendada?</b></p> <p>Kuigi osa soolisest palgal&otilde;hest on seotud erinevate elualade erineva tasustamisega, saavad t&ouml;&ouml;andjad ise &uuml;sna palju palgal&otilde;he v&auml;hendamisele kaasa aidata.</p> <ul> <li>Kandidaate v&otilde;rrelda vaid nende kogemuste, oskuste ja teadmiste j&auml;rgi. J&auml;lgida tuleks ka seda, et kandidaatide hulgas oleks nii naisi kui mehi ning kui &uuml;ks sugu domineerib, uurida j&auml;rgi, kas v&auml;rbamiskanalites v&otilde;i &ndash;s&otilde;numites v&otilde;ib olla midagi, mis k&otilde;netab rohkem &uuml;hte sugupoolt.</li> <li>T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imaluste pakkumine nii nais- kui meest&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;andja poolt lihtsustab ka v&auml;ikeste lastega vanematel v&otilde;imetekohaselt panustada.</li> <li>Anal&uuml;&uuml;sida tuleks erinevate ametikohtade palgap&otilde;him&otilde;tteid ja m&otilde;testada lahti, millist v&auml;&auml;rtust konkreetne t&ouml;&ouml;koht annab. Palgas&uuml;steemid ja t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;him&otilde;tted peaksid olema seotud t&ouml;&ouml;koha, mitte konkreetse inimesega. &nbsp;</li> </ul> <p>&bdquo;Oluline on saada &uuml;levaade meeste ja naiste olukorrast oma organisatsioonis ja lahendada vahel aastatepikkusest mittem&auml;rkamisest tekkinud ebav&otilde;rdsed olukorrad, nt ametikohti hinnates,&ldquo; n&auml;itas Knight suunda t&ouml;&ouml;andjale. Oluline on ka nt lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;tajaga kontakti hoidmine ja n&auml;itamine, et teda oodatakse tagasi, lapsehoolduspuhkuselt naasnute t&ouml;&ouml;tasu &uuml;le vaatamine ja t&otilde;stmine, &uuml;htlustamaks teiste t&ouml;&ouml;tajatega. &bdquo;Mitte mingil juhul ei ole lubatud olukord, kus lapsehoolduspuhkuselt naasval t&ouml;&ouml;tajal palka alandatakse, kasv&otilde;i ajutiselt,&ldquo; r&otilde;hutas Knight.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad leiavad infot oma organisatsiooni soolise v&otilde;rd&otilde;igluslikkuse edendamise ja selle kasude kohta mitmetest materjalidest, nt soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse edendamise retseptiraamatust <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf</a></p> <p><b>Mida saab t&ouml;&ouml;taja teha palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks?</b></p> <p>Eestis on levinud v&auml;&auml;rarusaam, justkui oleks palk saladus. On olemas isegi k&otilde;nek&auml;&auml;nd, et viisakas seltskonnas rahast ei r&auml;&auml;gita. Tegelikult on palk saladus vaid t&ouml;&ouml;andja jaoks &ndash; st tema ei tohi oma t&ouml;&ouml;tajate palgast t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta isikuliselt r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib aga oma palgast r&auml;&auml;kida kellega tahes ja nii palju kui soovib: perega, kolleegide v&otilde;i s&otilde;pradega, isegi meedia vahendusel. Kolleegidega palgast r&auml;&auml;kimise tulemusel v&otilde;ib selguda nii m&otilde;ndagi &uuml;llatavat, seega on oluline sellest tabust &uuml;le saamine.</p> <p>Samuti ei tasu palgal&auml;bir&auml;&auml;kimisi peljata. Palka tasub k&uuml;sida julgelt ja argumenteeritult. Ka t&ouml;&ouml;andja peaks enda seisukohta selgitama, kui tema pakutav palk on k&uuml;sija omast v&auml;iksem.</p> <p><b>Kokkuv&otilde;te</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja kohustus on maksta v&otilde;rdset palka sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest nii meestele kui naistele ning palgas&uuml;steemid peaksid olema seotud konkreetse ametikoha, mitte inimesega. Oma t&ouml;&ouml;tasust v&otilde;iks iga t&ouml;&ouml;taja julgemalt r&auml;&auml;kida, et organisatsioonisisesed erinevused paremini esile tuleksid. Soolise diskrimineerimise kahtluse korral tuleks aga nii naistel kui meestel p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole <a href="http://www.ti.ee/">www.ti.ee</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2085Kas lehepuhuriga töötamisel peab kasutama isikukaitsevahendeid?2018-08-27<p><strong>Peagi on lehtede langemise aeg ja ostsime territooriumi hooldamiseks lehepuhuri. Kas sellega t&ouml;&ouml;tamisel peab kasutama isikukaitsevahendeid?</strong></p> <p class="p1" align="left"><em><b>Vastab Rein Reisberg,&nbsp;</b></em><em><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant&nbsp;</b></em></p> <p>Lehepuhuri tavap&auml;raseim kasutusviis on teede ja haljasalade korrastamine ning puulehtede hunnikutesse kogumine. Selle k&auml;igus puhutakse maapinnalt lahti nii lehed, okkad, liiv, kivikesed kui ka sinna visatud v&auml;iksem pr&uuml;gi ning need v&otilde;ivad sattuda t&ouml;&ouml;tajale silma. Seet&otilde;ttu on lehepuhuriga t&ouml;&ouml;tamisel kaitseprillide kasutamine kohustuslik. Kaitseprillid kaitsevad silmi ka siis kui seina v&otilde;i aia l&auml;hedal t&ouml;&ouml;tamisel lendab puhuriga eemale suunatud kivike riko&scaron;etiga tagasi.</p> <p>Kuulmise kaitsmisele tasub samuti t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. Kindlasti on vaja k&otilde;rvaklappe v&otilde;i -troppe kasutada bensiinimootoriga lehepuhuri kasutamisel. Ehkki elektriliste lehepuhurite m&uuml;ratase on madalam ja &uuml;ldjuhul ei &uuml;leta 85 dB(A), peab ka nende kasutamisel t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama isikukaitsevahendite kasutamise. Lubamatu on m&uuml;ra summutavate k&otilde;rvaklappide v&otilde;i -troppide asemel kasutada klappe, mille abil kuulata muusikat. Need ei kaitse kuulmist m&uuml;ra eest ja ei v&otilde;imalda kuulda &uuml;mbruses toimuvat, n&auml;iteks l&auml;henevat autot.</p> <p>Tolmumaski kasutamine on soovitatav, eriti neil kellel tekib kergesti tolmu&auml;rritus. Oluline on m&otilde;elda ka t&ouml;&ouml;riietusele. Kuna t&ouml;&ouml;tamine on tolmuses keskkonnas, siis on asjakohane kanda riideid, mis katavad &uuml;lakeha, k&auml;sivarsi ja jalgu. Lehtede eemale puhumiseks kasutatava &otilde;hu imeb lehepuhur sisse ava kaudu, kus &otilde;hu liikumise kiirus on suur. Seet&otilde;ttu ei tohi kanda kehast eemale hoidvaid riideid ega ehteid, sest need v&otilde;idakse &otilde;huv&otilde;tuavasse imeda. Samuti tuleb v&auml;ltida pikkade juuste sattumist &otilde;huv&otilde;tuavade l&auml;hedusse. T&ouml;&ouml;jalatsitena on &otilde;ige kasutada kinniseid libisemist takistava tallaga jalatseid. Eriti olulised on need just kallakutega maastikul. Liiklusega kohtades on enda m&auml;rgatavaks tegemiseks &otilde;ige kanda ka helkurvesti.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2084Kiire abi võib päästa elu2018-08-24<p>&Otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles. Selleks, et vajadusel kiiret ja elup&auml;&auml;stvat abi anda, peab igas ettev&otilde;ttes olema inimene, kes on l&auml;binud esmaabi koolituse ja oskab h&auml;daolukorras tegutseda. Lisaks peab k&otilde;ikidele teadaolevas kohas olema ka esmaabikapp, kus leiduvad vajalikud vahendid, millega hoida inimest elus kuni kiirabi tulekuni.</p> <p><b>S&auml;ilita rahulik meel ja tegutse!</b></p> <p>Mida peaks tegema levinumate &otilde;nnetuste, n&auml;iteks v&auml;ikese l&otilde;ikehaava v&otilde;i raskemal juhul infarkti korral? Ellen Sternhof Eesti Punase Risti Tallinna Seltsist soovitab &otilde;nnetuse juhtumisel esmalt s&auml;ilitada rahulik meel. &bdquo;Proovi j&auml;&auml;da rahulikuks ja loe m&otilde;ttes k&uuml;mneni, seej&auml;rel hakka tegutsema nii h&auml;sti kui oskad ja kindlasti kutsu ka abi. V&auml;ike paus enne tegutsemist laseb meelde tulla k&otilde;igel sellel, mida tead ning seej&auml;rel oskad juba abi anda,&ldquo; r&auml;&auml;gib Sternhof.</p> <p>Sternhofi s&otilde;nul tegutsevad v&auml;ga paljud inimesed &otilde;nnetuse korral &otilde;igesti ja teadmistele aitab kaasa ka meedia. &bdquo;&Uuml;hes suvelaagris soovis seitsmeaastane poiss proovida elustamist ja see tuli tal perfektselt v&auml;lja, olles &otilde;ppinud ja meelde j&auml;tnud telerist n&auml;htut,&ldquo; julgustab Sterhof inimesi vajadusel tegutsema.</p> <p>V&auml;iksemate vigastuste, nt s&otilde;rme l&otilde;ikamise korral tuleb haav puhastada ja plaaster peale panna. Nikastuste ja kukkumiste puhul on abiks esmaabikarbis leiduv k&uuml;lmakott, vajadusel k&auml;ttesaadav valuvaigisti. Jalale tuleb anda rahu ja t&otilde;sta see k&otilde;rgemale v&otilde;i k&otilde;verasse ning vajadusel minna traumapunkti. Kuigi ravimeid ravimikarbis olla ei tohi, v&otilde;ib kannatanule alati anda tema enda rohtusid.</p> <p>Kolleegi epilepsiahoo puhul saab teda aidata peaalust pehmendades ja k&uuml;lili keerates ning oodates hoo m&ouml;&ouml;dumist.</p> <p>Kui hingamisteedesse satub v&otilde;&otilde;rkeha, tuleb appi Heimlichi v&otilde;te, mille k&auml;igus tuleb teha viis k&otilde;hut&otilde;mmet, k&auml;ed nabast &uuml;lalpool &uuml;mber keha. Kui see siiski ei aita, tuleb kiiresti helistada kiirabisse.</p> <p>112 tuleb valida kohe, kui m&auml;rkad, et inimene hakkab tegema imelikke n&auml;gusid, ei saa t&otilde;sta k&auml;tt v&otilde;i ei suuda jalgadele t&otilde;usta. Tegemist v&otilde;ib olla insuldi v&otilde;i infarktiga, mille puhul peab arstiabi j&otilde;udma inimeseni v&otilde;imalikult kiiresti. Kuna kannatanul tekib ka &otilde;hupuudus, tuleb kindlasti arstide ootamise ajal avada aken ning lasta tal olla k&otilde;veras sundasendis.</p> <p><b>Mis peab olema esmaabikarbis?</b></p> <p>Esmaabikarp peab asuma k&otilde;ikidele teadaolevas kohas, olema kergelt k&auml;ttesaadav ja varustatud n&otilde;uetekohaste vahenditega. Karp peab olema m&auml;rgistatud valge ristiga ruudukujulisel rohelisel taustal.</p> <p>J&auml;rjepidevalt tuleb j&auml;lgida, et esmaabikarbis oleks olemas k&otilde;ik vajalikud vahendid ning &uuml;htlasi kontrollida ka nende aegumist&auml;htaegasid. Vahendite miinimumn&otilde;uded on s&auml;testatud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruses &bdquo;Esmaabi korraldus ettev&otilde;ttes kehtestamine&ldquo; ning erinevad n&otilde;uded kehtivad ettev&otilde;tetele, milles on t&ouml;&ouml;tajaid alla v&otilde;i &uuml;le 25.</p> <p>Esmaabivahendid peavad olema ka ettev&otilde;tte s&otilde;idukites.</p> <p>Esmaabivahendid s&otilde;ltuvad ka t&ouml;&ouml; spetsiifikast, n&auml;iteks tootmist&ouml;&ouml;l peaks oskama iga&uuml;ks vajadusel silmaloputust teha.</p> <p><b>V&auml;lja&otilde;pe esmaabiandjatele</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab esmaabi andmiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas eraldi t&ouml;&ouml;tajad, kes peavad l&auml;bima koolituse Sotsiaalministeeriumis registreeritud ja sertifitseeritud esmaabiandjate juures. Esmane v&auml;lja&otilde;pe tuleb l&auml;bida hiljemalt &uuml;he kuu jooksul peale t&ouml;&ouml;taja m&auml;&auml;ramist ning iga kolme aasta j&auml;rel tuleb t&ouml;&ouml;taja suunata t&auml;iend&otilde;ppele. Sertifitseeritud esmaabi koolituse l&auml;biviija leiab n&auml;iteks Punase Risti veebilehelt <a href="http://www.redcross.ee/">www.redcross.ee</a> ning koolitused toimuvad k&otilde;ikides piirkondades v&auml;hemalt kord kuus. Koolituse eest tasub t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Esmaabiandjate arv ettev&otilde;ttes s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;laadist, -tingimustest ja t&ouml;&ouml;tajate arvust. Igas olukorras ja ajahetkel peab olema aga k&auml;ep&auml;rast esmaabi anda oskav inimene.</p> <p>Vahetustega t&ouml;&ouml; puhul peab olema esmaabi anda oskav inimene igas vahetuses v&otilde;i hoones, kus t&ouml;&ouml;tatakse. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda, mida teha siis, kui esmaabi koolituse l&auml;binud inimene ei viibi &otilde;nnetuse hetkel majas (nt on puhkusel, koolitusel v&otilde;i juhtub &otilde;nnetus hoopis temaga). T&ouml;&ouml;tajad peavad teadma, kelle poole &otilde;nnetuse korral p&ouml;&ouml;rduda. Hea on koolituse l&auml;binud inimesi (ja vajadusel nende asendajaid) tutvustada nt koosolekul v&otilde;i meililistis.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks peab igal ajahetkel ja igas t&ouml;&ouml;situatsioonis olema &otilde;nnetuse korral tagatud esmaabi ning vajalikud esmaabivahendid. Kindlasti tuleb s&auml;ilitada rahu ja tegutseda nii h&auml;sti, kui teadmised v&otilde;imaldavad. Kiire abi v&otilde;ib p&auml;&auml;sta elu.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2083Valitsus andis rohelise tule soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris2018-08-23<p><b>T&auml;nasel </b><b>valitsuse istungil kiideti heaks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse eeln&otilde;u muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgal&otilde;he anal&uuml;&uuml;simiseks ja v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha avalikus sektoris j&auml;relevalvet v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgimise ja rakendamise &uuml;le.</p> <p>&bdquo;Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud riigip&otilde;histes soovitustes juhitakse t&auml;helepanu Eesti suurele soolisele palgal&otilde;hele ning l&auml;bipaistmatutele palgas&uuml;steemidele, &uuml;tles <strong>tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut</strong>. &bdquo;Eeln&otilde;uga muudetakse palgas&uuml;steemid l&auml;bipaistvamaks, mis on samuti &uuml;ks Euroopa Komisjoni pakutud lahendustest. Alustame muudatustega esmalt avalikust sektorist, andes ka erasektori t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imaluse digilahenduse kasutamiseks ja t&ouml;&ouml;inspektsioonilt n&otilde;u saamiseks. Teeme avalikus sektoris k&otilde;igepealt oma hoovi korda ja n&auml;itame nii eeskuju ka teistele.&ldquo;</p> <p>Aastast 2004 on k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel juba kehtiva &otilde;iguse j&auml;rgi kohustus tagada naiste ja meeste v&otilde;rdne tasustamine sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest. Samuti peavad t&ouml;&ouml;andjad edendama soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust oma organisatsioonis. J&auml;relevalve aitab edaspidi seda kohustust paremini t&auml;ita.</p> <p>Palgal&otilde;he automaatseks arvutamiseks t&ouml;&ouml;tatakse v&auml;lja digitaalne t&ouml;&ouml;riist ehk palgal&otilde;he valgusfoor, mis hoiab t&ouml;&ouml;andjate halduskoormuse madala. Palgaandmete soop&otilde;hine v&otilde;rdlus viiakse l&auml;bi nende andmete pinnalt, mida t&ouml;&ouml;andjad riigile juba esitavad ning mis on k&auml;ttesaadavad l&auml;bi registrite.</p> <p>Kui valgusfoor tuvastab organisatsioonis palgal&otilde;he, selgitab t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja palgal&otilde;he p&otilde;hjused. Kui t&ouml;&ouml;andja ei leia palgal&otilde;hele objektiivseid p&otilde;hjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgal&otilde;het v&auml;hendama hakkab.</p> <p>Kogu kirjeldatud protsessi k&auml;igus pakub n&otilde;ustamist ja tuge t&ouml;&ouml;inspektsioon, kuhu arendatakse vastav p&auml;devus.</p> <p>Eeln&otilde;u t&auml;psustab ka t&ouml;&ouml;andjate kohustusi t&ouml;&ouml;tajate kohta soop&otilde;histe andmete kogumisel ja t&ouml;&ouml;tajate informeerimisel naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest organisatsioonis. See t&auml;hendab s&otilde;naselgelt andmete loetlemist, mille p&otilde;hjal nii t&ouml;&ouml;andjal endal, t&ouml;&ouml;inspektsioonil ja teistel seaduse t&auml;itmist j&auml;lgivatel organitel, aga ka t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i nende esindajatel on v&otilde;imalik hinnata sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist.&nbsp;</p> <p>Eeln&otilde;u j&otilde;ustub 2020. aasta 1. juulil.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2082Kas tööandja peab töökoormust vähendama, kui mu käed on ülekoormuse tõttu sageli haiged?2018-08-22<p><b>Olen olnud mitmeid kordi t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel k&uuml;&uuml;narliigese p&otilde;letiku t&otilde;ttu, mida arsti s&otilde;nul p&otilde;hjustab k&auml;te &uuml;lekoormamine t&ouml;&ouml;l. Arst &uuml;tles ka, et peale t&ouml;&ouml;lt eemalolekut ja ravi tuleb t&ouml;&ouml;le naasmisel v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust, sest muidu v&otilde;ib haigus korduda. Kas seaduse j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;andja kohustatud t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendama?&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist</i></b>: Luu- ja lihaskonna &uuml;lekoormushaigestumisele j&auml;rgnev t&ouml;&ouml;v&otilde;ime taastamine on tulemuslik erialaarsti, t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti, f&uuml;sioterapeudi kui ka t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja koost&ouml;&ouml;s. T&ouml;&ouml;koormust suurendatakse j&auml;rk-j&auml;rgult ning liigne koormamine v&otilde;ib kaasa tuua haiguse kordumise.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud viima t&ouml;&ouml;taja ajutiselt v&otilde;i alaliselt teisele t&ouml;&ouml;le v&otilde;i kergendama ajutiselt t&ouml;&ouml;tingimusi t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel ja arsti otsuse alusel. &Uuml;htlasi on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus eelnevat n&otilde;uda. Kui muudatused ei p&otilde;hjusta t&ouml;&ouml;andjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise t&ouml;&ouml; pakkumist v&otilde;ib m&otilde;istlikult eeldada, pakub t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale teist t&ouml;&ouml;d, korraldab vajadusel t&auml;iendus&otilde;ppe, kohandab t&ouml;&ouml;kohta v&otilde;i muudab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimusi. Siin on abiks p&auml;deva ja tegusa t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti olemasolu ettev&otilde;ttes ning koost&ouml;&ouml; tegemine t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajaga.</p> <p>Seaduses s&auml;testatud &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgi peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks kohandama t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalikult sobivaks. Kui selleks on tahe, siis leitakse koost&ouml;&ouml;s v&otilde;imalused.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2080Aeg rääkida töövõimest, mitte töövõimetusest2018-08-17<p><strong>2016. aastal k&auml;ivitunud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereform ei p&uuml;&uuml;dnud alguses paljude inimeste t&auml;helepanu, kuid see t&otilde;i endaga kaasa suured muudatused. Ligikaudu 100 000 inimest said teada, et nende elu muutub &ndash; enam ei r&auml;&auml;gita sellest, mida nad ei suuda, neid ei sildistata invaliidideks ja ei j&auml;eta koju pensionile. Selle asemel selgitatakse v&auml;lja nende tugevused ja n&otilde;rkused t&ouml;&ouml; tegemisel ning toetatakse vastavalt nende piirangutele &ndash; nii saab iga&uuml;ks oma v&otilde;imete piires osaleda &uuml;hiskonnaelus ja t&ouml;&ouml;turul, kirjutab t&ouml;&ouml;v&otilde;imepoliitika juht Arne Kailas.</strong></p> <p>Samas vajavad k&otilde;ik sellised uuendused harjumist. Reformiga muutus t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamine ning koos sellega ka puude raskusastme tuvastamine. Arusaadav, et muudatustega kohanemine v&otilde;ib inimeste jaoks olla kohati raske ja ebameeldiv.</p> <p><span>Hindamisega tehakse selgeks, milleks inimene v&otilde;imeline on</span></p> <p>Uue t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise s&uuml;steemi loomisel peeti oluliseks l&auml;htumist mitte diagnoosist, vaid tegutsemisv&otilde;imest,&nbsp; mida m&otilde;jutab inimese terviseseisund.&nbsp; Varem m&auml;&auml;rati p&uuml;siv t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus diagnoosi j&auml;rgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga p&uuml;siva t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao. N&auml;iteks &uuml;he s&otilde;rme puudumine t&auml;hendas 10% t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kaotust s&otilde;ltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see tekitas. Nii oli hindamise protsess k&uuml;ll lihtne ja odav, aga ka ebat&auml;pne.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide eestvedamisel valminud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise metoodika j&auml;rgib tunnustatud rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid erip&auml;rasid. Varem hindasid t&ouml;&ouml;v&otilde;imet sotsiaalkindlustusametis t&ouml;&ouml;tavad ekspertarstid. N&uuml;&uuml;d hindavad t&ouml;&ouml;v&otilde;imet arstid, kes igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;tavad inimestega haiglates v&otilde;i tervisekeskustes. Nii on hindamisse kaasatud k&otilde;ige kaasaegsem meditsiiniline teadmine ning see v&otilde;imaldab vaadata diagnoosist kaugemale: selle m&otilde;ju inimese individuaalsele v&otilde;imekusele ja takistustele t&ouml;&ouml;turul.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise eest vastutab n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;tukassa, kuna just t&ouml;&ouml;tukassast saab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene abi oma v&otilde;imetele vastava t&ouml;&ouml; leidmisel ja ka vajalikke teenuseid t&ouml;&ouml;l p&uuml;simiseks.</p> <p><span>Uus t&ouml;&ouml;v&otilde;ime taotlus arvestab inimese erip&auml;radega</span><span>&nbsp;</span></p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise taotlus, mille esitavad t&ouml;&ouml;ealised inimesed, on eelmisest oluliselt p&otilde;hjalikum. Kuna hinnangut andes soovitakse l&auml;htuda konkreetse inimese vajadustest ja erip&auml;radest, on k&uuml;simused rohkem lahti seletatud ja kujundlikumad. N&auml;iteks ei k&uuml;sita enam umbm&auml;&auml;raselt, kas inimesel on probleeme esemete t&otilde;stmisel, vaid tal palutakse m&otilde;elda, kas ta suudab t&otilde;sta liitrist veega t&auml;idetud anumat v&otilde;i t&uuml;hja pappkasti. Taotluse vorm on tehtud selgemaks ja kasutatud on suuremat kirjapilti, et ka n&auml;gemispuudega inimene saaks iseseisvalt taotlust lugeda ning t&auml;ita &ndash;&nbsp; seet&otilde;ttu on nn raamat k&uuml;ll paksem, aga saadakse selgemad vastused. Samuti on iga k&uuml;simuse juures v&otilde;imalik soovi korral t&auml;psemalt kirjeldada, mida vastuses m&otilde;eldud on. Loomulikult v&otilde;tab sellise taotluse t&auml;itmine &ndash; ja ka hilisem l&auml;bit&ouml;&ouml;tamine ning anal&uuml;&uuml;simine &ndash; varasemast rohkem aega, kuid t&auml;nu sellele saadud t&auml;psem tulemus on seda vaeva v&auml;&auml;rt.</p> <p>Loomulikult on terviseseisundeid, mille puhul on selge, et inimesel t&ouml;&ouml;v&otilde;ime puudub. Need on t&ouml;&ouml;v&otilde;imet v&auml;listavad seisundid, milleks on IV astme v&auml;hkkasvaja, dial&uuml;&uuml;sravil viibimine, juhitav hingamine, v&auml;ljakujunenud dementsus, raske v&otilde;i s&uuml;gav vaimne alaareng v&otilde;i on inimene p&uuml;sivalt voodihaige. Sel juhul ei ole kogu taotlust vaja t&auml;ita, m&auml;rgitakse &auml;ra vaid &uuml;ks nimetatud seisunditest ning edasistele k&uuml;simustele ei vastata. Tihtipeale ei tee seda terviseseisundist tulenevalt inimene ise, vaid m&otilde;ni tema l&auml;hedastest v&otilde;i eestkostja.</p> <p>Kuna taotlus on p&otilde;hjalik, tunnevad inimesed m&otilde;nikord muret, et ei suuda seda ise piisavalt t&auml;pselt t&auml;ita. Taotluse t&auml;itmiseks on v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja poole. Juhtumikorraldajad on taotluste t&auml;itmises kogenud ning l&auml;binud koolituse inimeste toetamiseks taotluse t&auml;itmisel. Nad oskavad vastamisel aidata ning kannavad hoolt selle eest, et k&otilde;ik vajalik ikka kirja saaks. Kui inimene taotluse ise &auml;ra t&auml;idab ning t&ouml;&ouml;tukassasse saadab, peab olema valmis selleks, et juhtumikorraldaja v&otilde;ib vajadusel helistada ning m&otilde;ned vastused &uuml;le t&auml;psustada.</p> <p>Puude raskusastme hindamisega tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet, kuid t&ouml;&ouml;ealisel inimesel on v&otilde;imalik esitada nii t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kui puude raskusastme hindamiseks &uuml;ks taotlus &ndash; nii hoiame kokku inimeste kui ekspertarstide aega. Selle taotluse esitamisel koostab ekspertarst inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kohta eksperthinnangu, mille alusel m&auml;&auml;ratakse ka puude raskusaste.</p> <p>Vanaduspensioniealise inimese ja lapse puude taotlemisel t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise taotlust t&auml;itma ei pea. Seega saab esitada l&uuml;hema ja selgema puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste ja puudega isiku kaardi taotluse, mis on m&otilde;eldud lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele. Vajadusel aitavad taotlust t&auml;ita Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad.</p> <p>Taotluse v&otilde;ib inimese eest t&auml;ita ka tema pereliige, hooldaja, sotsiaalt&ouml;&ouml;taja v&otilde;i keegi teine. Sel juhul tuleb taotlusele lisaks puude taotleja allkirjale ka teda abistanud inimese allkiri. Kui taotluse allkirjastab &uuml;ksnes abistaja, tuleb taotlusele lisada volitust t&otilde;endav dokument. Volitus v&otilde;ib olla nii lihtkirjalik kui notariaalselt kinnitatud.</p> <p>Puude raskusastme hindamiseks on vaja teada saada, kuidas saab inimene hakkama oma igap&auml;evaste toimingutega ning kas ja kui palju ta vajab abi, juhendamist v&otilde;i j&auml;relevalvet.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ime &ouml;elda, et uue t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise s&uuml;steemiga hakkavad harjuma nii hindajad kui hinnatavad. T&auml;psem t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamine annab rohkem teadmisi inimese piirangute ja v&otilde;imekuse kohta ja seel&auml;bi ka rohkem v&otilde;imalusi inimest t&ouml;&ouml;turul aidata. T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi tulemused on juba n&auml;htavad &ndash; praegu t&ouml;&ouml;tab 59% osalise ja 26% puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestest. T&ouml;&ouml;tukassas registreeritud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestest asus 2017. aastal t&ouml;&ouml;le ligi 8500. T&ouml;&ouml;tuna registreeritud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestest saab t&ouml;&ouml;le esimese kuue kuu jooksul iga kolmas ja aasta jooksul iga teine inimene.</p> <p>Autor: Arne Kailas, Sotsiaalministeerium</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2078Tööinspektor läbi sajandite2018-08-17<p><strong>T&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalve juured ulatuvad 19. sajandi Inglismaale ning T&ouml;&ouml;stusrevolutsiooni. Aastal 1802 v&otilde;eti seal vastu esimene seadus, mis reguleeris tehaset&ouml;&ouml;tajate ohutust ja heaolu. Paraku seaduse vabatahtlik j&auml;rgimine soovitud muutuseid ei toonud ning 1833. aastal m&auml;&auml;rati ametisse esimesed neli inspektorit, kelle &uuml;lesanne oli p&ouml;&ouml;rata ennek&otilde;ike t&auml;helepanu &uuml;lem&auml;&auml;ra pikkadele t&ouml;&ouml;p&auml;evadele. See m&auml;rgib ka kaasaegse t&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalve s&uuml;ndi.</strong></p> <p>Inglismaa eeskujul m&auml;&auml;rasid inspektorid ametisse ka teised riigid. N&auml;iteks Saksamaal k&auml;idi see m&otilde;te v&auml;lja 1837. aastal, kuid reaalsete tegudeni j&otilde;uti alles 15 aastat hiljem. Prantsusmaal j&otilde;uti t&ouml;&ouml;tava kontroll&uuml;ksuseni 1870ndatel.</p> <p>P&otilde;hjused, miks inspektorid ametisse m&auml;&auml;rati, olid mitmekihilised. &Uuml;hest k&uuml;ljest olid selle taga humanitaarsed v&auml;&auml;rtused ning majanduslikud kaalutlused. Teisalt rakendati t&ouml;&ouml;ohutust poliitiliste eesm&auml;rkide nimel ning selles n&auml;hti olulist rolli riigikaitses. Nimelt oli laste ja noorte s&auml;&auml;stmine tulevase eluj&otilde;ulisema s&otilde;jav&auml;e aluseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid said l&otilde;plikult kaasaegse &uuml;hiskonna osaks 1890. aastal, kui Berliinis toimunud konverentsil v&otilde;eti vastu rahvusvahelised standardid, mille j&auml;rgi pidid 15 osalenud riiki l&auml;htuma t&ouml;&ouml;ohutuses ja -tervishoius sarnastest p&otilde;him&otilde;tetest. &Uuml;htlasi langes neile kohustus j&auml;lgida ka reeglite t&auml;itmist. Sellega oli 20. sajandi alguseks s&uuml;steemi vundament paigas.</p> <p><b>Esimesed t&ouml;&ouml;inspektorid ja nende &uuml;lesanded</b></p> <p>Enne iseseisvumist tegutsesid Eestis vabrikuinspektorid, kes teostasid riiklikku j&auml;relevalvet vabrikute ja ettev&otilde;tete &uuml;le. Nende tegevus lakkas aastal 1918, kui Eesti ajutine valitsus m&auml;&auml;ras ametisse t&ouml;&ouml;kaitse komisarid, kelle &uuml;lesanneteks olid (L. Johansoni andmetel, 1920):</p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;kaitseseaduste ja eraldi t&ouml;&ouml;liste kindlustusolude t&auml;itmise j&auml;rele valvamine;</li> <li>nimetatud seaduste rikkumiste &uuml;le protokollide tegemine ja viimaste &auml;rasaatmine sellekohastele ametiasutustele ja kohtutele;</li> <li>kohtutes oma protokollide j&auml;rgi s&uuml;&uuml;distamine;</li> <li>ettev&otilde;tjate poolt v&auml;ljaantavate t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete sisemist korda m&auml;&auml;ravate ettekirjutuste, tabelite, palgatasu hinnakirjade, t&ouml;&ouml;aja kohta k&auml;ivate reeglite ja k&otilde;iksuguste teiste m&auml;&auml;ruste l&auml;bivaatamine ja kinnitamine;</li> <li>j&auml;relvalve, et ettev&otilde;tjad kui ka t&ouml;&ouml;lised k&otilde;iki v&auml;ljaantud m&auml;&auml;rusi ja eeskirju t&auml;idaksid;</li> <li>t&ouml;&ouml;liste ja ettev&otilde;tjate vahel ettetulevate konfliktide lahendamine vahekohtute ja lepituskodade korraldamise teel;</li> <li>kaasat&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;b&ouml;rside asutamisel ja nende tegevusel;</li> <li>osav&otilde;tmine kohalikest asutustest selle sihiga, et t&ouml;&ouml;liste elusse puutuvates k&uuml;simustes &uuml;le&uuml;ldised, majanduslikku elu reguleerivad m&auml;&auml;rusi koosk&otilde;lla viia t&ouml;&ouml;kaitse seaduste ja t&ouml;&ouml;liste huvidega;</li> <li>t&ouml;&ouml;ministeeriumi k&auml;skude t&auml;itmine ja t&ouml;&ouml;kaitse asutuste otsuste t&auml;itmiseks tarvilike k&auml;skude andmine ja nende t&auml;itmise j&auml;relvalve;</li> <li>valitsuse &uuml;lesandel vabrikute ja tehaste revideerimine ja k&otilde;igist neist asutusi revideerivatest komisjonidest osav&otilde;tmine;</li> <li>arvustiku teadete kogumine k&otilde;igi nende ameti piirkonnas olevate j&auml;relvalve alla k&auml;ivate ettev&otilde;tete tegevuse &uuml;le ja nende teadete kokkuv&otilde;tmine ja l&auml;bit&ouml;&ouml;tamine.</li> </ul> <p>Kui komisarile esitati teade rikkumise kohta, oli tema kohuseks kannatanule n&otilde;u anda ning s&uuml;&uuml;dlane vastutusele v&otilde;tta. Juhul, kui rikkumises j&auml;i s&uuml;&uuml;di t&ouml;&ouml;andja, siis v&otilde;idi m&auml;&auml;rata talle rahatrahv. Tasumata trahv n&otilde;uti sisse ettev&otilde;tte omanikult. K&otilde;ik toonased komisarid allusid t&ouml;&ouml;- ja hoolekandeministrile.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektori t&auml;nap&auml;ev</b></p> <p>T&auml;nap&auml;eval teostavad t&ouml;&ouml;inspektorid riiklikku j&auml;relevalvet t&ouml;&ouml;suhete, -ohutuse ja -tervishoiu alaste rikkumiste tuvastamiseks ja k&otilde;rvaldamiseks k&otilde;rge ohuga (suure riskiastmega) ettev&otilde;tetes. Sealhulgas kontrollitakse t&ouml;&ouml;keskkonda, t&ouml;&ouml;suhteid v&otilde;i m&otilde;lemat koos.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiva t&ouml;&ouml;inspektori Veigo Tuma&scaron;evski s&otilde;nul keskendutakse t&ouml;&ouml;suhete kontrolli k&auml;igus p&otilde;hiliselt t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uete t&auml;imisele ning t&ouml;&ouml;tingimustest teavitamisele. &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna kontrolli k&auml;igus vaadeldakse t&ouml;&ouml;tingimusi, t&ouml;&ouml;tajate ohutust, aga ka t&ouml;&ouml;keskkonnaalast dokumentatsiooni, t&ouml;&ouml;tajate juhendamist ning riskianal&uuml;&uuml;side ja ohutusjuhendite olemasolu. Sarnaselt varasemale kogutakse ja anal&uuml;&uuml;sitakse statistikat ning osaletakse seadusloomes,&ldquo; avas Tuma&scaron;evski.</p> <p>V&otilde;rreldes sajanditaguse ajaga ei keskenduta enam sisekorraeeskirjadele ning palgaarvestusele (va miinimumpalga n&otilde;ude t&auml;itmise j&auml;lgimine). Samuti on liikunud ameti alt v&auml;lja t&ouml;&ouml;b&ouml;rside temaatika, millega tegeleb n&uuml;&uuml;d T&ouml;&ouml;tukassa.</p> <p><b>Rohkem v&otilde;imalusi</b></p> <p>T&auml;nap&auml;evasel t&ouml;&ouml;inspektsioonil on m&auml;rksa rohkem ressursse, kui sada aastat tagasi. Nii on v&otilde;imalik teha aktiivselt sihtkontrolle, mis on suunatud kitsamale valdkonnale (nt isikukaitsevahendite kasutamine v&otilde;i siis kindlat t&uuml;&uuml;pi ettev&otilde;tted). Kontrollid toimuvad nii hoiatamata kui ka ette teatamisega.</p> <p>&bdquo;Samuti teostatakse &uuml;leriigilisi sihtkontrolle l&auml;htuvalt ohuhinnangust ning l&auml;htuvalt sotsiaalpartnerite sisendist. Kontrollide p&otilde;hjal koostatakse protokollid ning vajadusel ettekirjutused, sunniraha hoiatused v&otilde;i alustatakse v&auml;&auml;rteo menetlusi,&ldquo; kirjeldas Tuma&scaron;evski.</p> <p>Kui v&otilde;rrelda olukorda just iseseisvunud Eestis praegusega, siis on paljud n&uuml;ansid muutunud, kuid laiemad eesm&auml;rgid p&uuml;sinud sarnased. J&auml;tkuvalt panustatakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele ning ausale konkurentsile.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektor tulevikus</b></p> <p>Veel 10 aastat tagasi puudusid ametid nagu droonioperaator, elun&otilde;ustaja, jagamismajanduse autojuht v&otilde;i <i>youtouber. </i>Maailm on aga kiires arengus ning kindlasti muutub l&auml;hemate k&uuml;mnendite perspektiivis ka t&ouml;&ouml;inspektori tegevuse sisu ja vorm.</p> <p>V&otilde;ib unistada suurelt ja m&otilde;elda, et inimeste teadlikkus oma &otilde;igustest ja v&otilde;imalus nende eest seista ning t&ouml;&ouml;keskkonna olukord tervikuna muutub nii olulisel m&auml;&auml;ral, et t&ouml;&ouml;taja elu ja tervise s&auml;ilimise eest seisvat ametiisikut ehk t&ouml;&ouml;inspektorit ei olegi enam vaja. Kuid selline m&otilde;te on ilmselt liialt naiivne.</p> <p>Seega tasuks pigem pilk suunata tehnoloogiale. See loob tulevikus uusi v&otilde;imalusi teha ettev&otilde;tja ja t&ouml;&ouml;tegijaga rohkem koost&ouml;&ouml;d, panna paremini suhtlema riigi erinevad andmekogud ning saada ja t&ouml;&ouml;delda infot. Juba praegu on olemas kukkumisanduritega t&ouml;&ouml;riided ja jalan&otilde;ud ning t&ouml;&ouml;taja pulsi sagedust ja verer&otilde;hku j&auml;lgivad seadmed. Ehitus- v&otilde;i valveobjekti j&auml;lgivad kaamerad, droonid ja satelliidid. T&ouml;&ouml;aja arvestuse pidamine toimub automaatselt ja nutikad arvutiprogrammid hoiavad silma peal t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu keemilisel koostisel ning teistel t&ouml;&ouml;tingimuste parameetritel. Selliste abivahendite toel saab ehk tulevikus jooksvalt hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna olukorda ning sekkuda vaid vajaduse tekkides.</p> <p>Siit edasi fantaseerides v&otilde;iks sekkumine teatud juhtudel olla lausa automaatne. T&ouml;&ouml;keskkonda anal&uuml;&uuml;siv arvutiprogramm peatab ise ohtlikuks muutunud masina v&otilde;i seadme v&otilde;i piirab ligip&auml;&auml;su ohtlikule t&ouml;&ouml;kohale.</p> <p>V&otilde;ib eeldada, et tuleviku t&ouml;&ouml;inspektoril peab olema lisaks headele teadmistele t&ouml;&ouml;keskkonnast ja &otilde;iguslikest regulatsioonidest ka IT-tehnilist taipu ja miks mitte ka droonioperaatori oskused, et ise kohale minemata olukorrale hinnang anda.</p> <p><b>Soovime s&otilde;ltumata realiseeruvast tulevikustsenaariumist, et Eesti t&ouml;&ouml;kohad ja t&ouml;&ouml;tingimused muutuksid ohutumaks ning t&otilde;staksid meie k&otilde;igi t&ouml;&ouml;elu kvaliteeti.</b></p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ul> <li>L. Johanson (koost.). T&ouml;&ouml;kaitse seadused. Tallinn: Eesti T&ouml;&ouml;liste Kirjastus-&Uuml;hisus 1920.</li> <li>W. v Richthofen. Labour Inspection. A Guide to the Profession. Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon, Veneetsia, 2002.</li> </ul> <div></div> <div>Autor: tooelu.ee</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2076Riigipühal töötatud tundide eest makstakse kahekordset töötasu2018-08-16<p class="bodytext"><strong>Taasiseseisvumisp&auml;ev langeb esmasp&auml;evale, 20. augustile. Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</strong></p> <p class="bodytext">S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta kahekordselt. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad 20. augusti riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale kalendrip&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=207521. ja 22. augustil ei tööta Tööinspektsiooni infotelefon2018-08-16<p class="bodytext"><strong>Teisip&auml;eval, 21. augustil ja kolmap&auml;eval, 22. augustil ei t&ouml;&ouml;ta T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefon.</strong></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole on v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda k&uuml;simustega kirjalikult aadressil&nbsp;<a title="Opens window for sending email" target="_blank">jurist|&auml;t|ti.ee</a>. Teie kirjale vastatakse esimesel v&otilde;imalusel, kuid mitte hiljem kui 30 p&auml;eva p&auml;rast.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon vabandab ebamugavuste p&auml;rast!</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2073Töökoht ligipääsetavaks ka vähenenud töövõimega inimesele2018-08-14<p><strong>2016. aasta alguses oli Eestis ligi 100&nbsp;000 t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ri, kellest t&ouml;&ouml;tas &uuml;le 40%. Eurostati andmetel oli 2011. a Euroopa riikides v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ivatus 47,%. Suureneva t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse valguses on tark m&otilde;te p&ouml;&ouml;rata senisest enam t&auml;helepanu v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele.</strong></p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjad on valmis v&auml;rbama v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi</b></p> <p>2016. aastal l&auml;bi viidud uuringust selgus, et keskmisest sagedamini pooldavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;turule aitamist ettev&otilde;tjad, kellel on juba kogemusi ettev&otilde;ttesse v&auml;rvatud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ridega. Samast allikast l&auml;htub, et t&ouml;&ouml;andjaid motiveeriks v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma k&otilde;ige enam riigipoolsed toetused, sh rahalised toetused ruumide kohandamiseks ja abivahendite hankimiseks ning maksusoodustused (Teadlikkus ja hoiakud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi teemal. Turu-uuringute AS, 2015/2016).</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;andjate teavitamise ja n&otilde;ustamise teenusejuhi K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on paljudel t&ouml;&ouml;andjatel k&uuml;ll valmisolek palgata erivajadusega inimesi, aga ei ole teadmisi, kuidas neid toetada nii, et nende t&ouml;&ouml;tulemused oleksid optimaalsed, tervis p&uuml;siks stabiilne ega halveneks ning kolleegid oleksid m&otilde;istvad ja abivalmid. &bdquo;Selleks, et toetada t&ouml;&ouml;andjat, aitab t&ouml;&ouml;tukassa ettev&otilde;tetes l&auml;bi viia n&otilde;ustamisi ja v&auml;hendada oluliselt kolleegide teadmatusest tingitud hirme. N&otilde;ustamisi korraldatakse k&otilde;ikjal Eestis, nii suurtele kui v&auml;ikestele ettev&otilde;tetele, vastavalt t&ouml;&ouml;andjate soovidele ja vajadustele. Igas maakonnas toimuvad ka teavitus&uuml;ritused t&ouml;&ouml;andjatele, kes on valmis v&auml;rbama erivajadustega t&ouml;&ouml;tajaid,&ldquo; tutvustas Bode v&otilde;imalusi.</p> <p><b>Teiste kogemused loovad kindlust</b></p> <p>Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast tunnustas koost&ouml;&ouml;d Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliiduga, mille raames jagavad t&ouml;&ouml;andjad omavahel kogemusi. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;andjale algatus viib kokku ettev&otilde;tjad, kes on juba v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;koha ligip&auml;&auml;setavaks muutmiseks kohandusi teinud ja need, kes seda veel teinud ei ole, kuid kes on valmis muudatuste elluviimiseks. Nii jagatakse omavahel kogemusi ja julgustatakse &uuml;ksteist,&ldquo; r&auml;&auml;kis Joost.</p> <p>T&ouml;&ouml;koha kohandamine ja ligip&auml;&auml;setavaks muutmine l&auml;htub inimese erivajadustest. N&auml;iteks v&otilde;ib olla vajalik hoonele kaldtee ehitamine, trepit&otilde;stuki, lifti v&otilde;i automaatselt avanevate uste paigaldamine. Ratastooliga liikuva inimese jaoks tuleb hinnata ukseavade laiust ja vajadusel neid suurendada, samuti muuta sujuvamaks liikumisteed, nt l&auml;vepakke tasandades.</p> <p>&nbsp;&bdquo;T&ouml;&ouml;koha kohandamisel tuleb kindlasti vajadusi arutada erivajadusega t&ouml;&ouml;tajaga, sest vaid tema saab &ouml;elda, millised on tegelikud vajadused. Positiivne on see, et T&ouml;&ouml;tukassa l&auml;heneb igale inimesele juhtumip&otilde;hiselt ning vastavalt t&ouml;&ouml;koha ja t&ouml;&ouml;taja profiilile toetab p&otilde;hjendatud kohandamist. Kaasava disaini puhul on t&ouml;&ouml;tajal vahel endal v&auml;lja pakkuda lihtsad ja soodsad lahendused, kuid arvestada v&otilde;ib, et suuremat sorti investeering, nt lift, on kasulik laiemalt ka klientidele ja teistele t&ouml;&ouml;tajatele,&ldquo; jagas Joost kogemusi.</p> <p>Kui liikumisteed on ligip&auml;&auml;setavaks muudetud, siis tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata ka t&ouml;&ouml;kohale. Kas t&ouml;&ouml;tasapinnad on sobiva k&otilde;rgusega ja lambil&uuml;litini ulatub iga t&ouml;&ouml;taja?</p> <p><b>Spetsialistid kaardistavad vajadused</b></p> <p>Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsiooniosakonna t&ouml;&ouml;tajad Minni Sirge ja Kadri Joost tutvustasid lisaks T&ouml;&ouml;tukassa teenustele v&otilde;imalust p&ouml;&ouml;rduda hindamis- ja n&otilde;ustamisteenuse saamiseks nende poole. &bdquo;Meie spetsialistid kaardistavad inimese vajadused t&ouml;&ouml;tamiseks, t&ouml;&ouml;keskkonnaks ja l&auml;hevad v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;kohta kohapeale vaatama. Rehabilitatsiooniteenuse kasutamise korral hindavad tulevast t&ouml;&ouml;kohta nii f&uuml;sioterapeut kui tegevusterapeut, kes aitavad lisaks ligip&auml;&auml;setavusele hinnata ka n&auml;iteks ratastoolis t&ouml;&ouml;taja hiire v&otilde;i klaviatuuri&nbsp; kasutamismugavust,&ldquo; tutvustas teenust Kadri Joost. Tema s&otilde;nul teevad suuremad ettev&otilde;tted v&auml;ikesemad kohandused &auml;ra tihti oma vahenditega ning leiavad kollektiivist inimese, kes toetab ja aitab majas liikumisel.</p> <p>Kaasaegsetes t&ouml;&ouml;keskkondades on f&uuml;&uuml;siline ligip&auml;&auml;setavus juba tagatud, n&auml;iteks kaubandusettev&otilde;tetes on m&otilde;eldud nii eakatele kui ka lapsevankriga peredele. &bdquo;Kohandada on vaja &uuml;ldist suhtumist ja selleks t&otilde;sta nii kolleegide kui klientide teadlikkust. N&auml;iteks kuulmispuudega inimene teenindussektoris kannab vastavat m&auml;rget, et kutsub vajadusel kolleegi appi,&ldquo; r&auml;&auml;kis Meelis Joost.</p> <p>Kadri Joost r&otilde;hutas samuti vajadust selgitada v&auml;lja inimese tegelikud vajadused, kaasata eksperte ja p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassa poole. &bdquo;Kollektiivi koolitamine aitab maha v&otilde;tta inimeste erinevaid hirme ja ka siinkohal oskab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene kindlasti kaasa r&auml;&auml;kida, kuidas seda k&otilde;ige parem teha on.&ldquo; Ta juhtis t&auml;helepanu ka vajadusele esitada intellektipuudega t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;ohutust puudutavad materjalid lihtsas keeles ja arusaadavalt.</p> <p>Kohanduste tegemise ajaks tasub v&otilde;imalusel kaaluda ka paindlikke t&ouml;&ouml;vorme. Vastavalt kokkuleppele t&ouml;&ouml;andjaga saab kohandada ka kodus asuvat t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p><b>Edukad tugiteenused</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa pakub n&otilde;ustamist nii v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamisel alles algajale ettev&otilde;tjale kui ka nendele ettev&otilde;tetele, kus juba t&ouml;&ouml;tab erivajadustega inimesi.</p> <p>K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on T&ouml;&ouml;tukassa v&otilde;imalused aidata t&ouml;&ouml;andjat laienenud ja pakutavaid v&otilde;imalusi kasutatakse usinalt. &bdquo;K&otilde;ige sagedamini kasutavad t&ouml;&ouml;andjad sotsiaalmaksu h&uuml;vitamist T&ouml;&ouml;tukassa poolt. Lisaks saame aidata t&ouml;&ouml;koha kohanduste, abivahendite, tugiisiku, n&otilde;ustamise ja muuga,&ldquo; tutvustas teenusejuht.</p> <p>Bode s&otilde;nul ei s&otilde;ltu inimese v&auml;&auml;rtus spetsialistina tema tervislikust seisundist. &bdquo;Paljudel juhtudel ei vaja erivajadusega t&ouml;&ouml;taja palkamine suuri &uuml;mberkorraldusi v&otilde;i on need sellised, millest v&otilde;idavad ka teised t&ouml;&ouml;tajad ja kliendid-tarbijad,&ldquo; s&otilde;nas Bode.</p> <p>Kui v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajale sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine toob t&ouml;&ouml;andjale kaasa olulisi lisakulutusi, siis kaalub T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;koha kohandamise kulu m&otilde;istlikku h&uuml;vitamist. T&ouml;&ouml;koha kohandamise kulud h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;andjale juhul, kui t&ouml;&ouml;suhe v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesega on t&auml;htajatu v&otilde;i t&auml;htajaga v&auml;hemalt kolm aastat. H&uuml;vitist saab taotleda &uuml;he t&ouml;&ouml;taja kohta &uuml;ks kord kolme aasta jooksul. T&ouml;&ouml;koha kohandamise v&otilde;imalusi aitavad v&auml;lja selgitada T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldajad.</p> <p>Meelis Joost soovitab ettev&otilde;tjal kindlasti kasutada toetusmehhanisme, nt T&ouml;&ouml;tukassa pakutavaid teenuseid. &bdquo;Varuge h&auml;id kogemusi ja suhelge oma sektoris teiste ettev&otilde;tetega, sest isiklikule kogemusele tuginemine on positiivne ja aitab protsessi edukamalt l&auml;bida,&ldquo; julgustas Meelis Joost<b>.</b></p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2072Kuidas olla peresõbralik tööandja oma töötajatele?2018-08-13<p><strong>Sotsiaalministeerium algatas 2017. aastal peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate arendamise programmi, kuhu juba teist aastat kandideeris oluliselt rohkem t&ouml;&ouml;andjaid kui programmi oli v&otilde;imalik vastu v&otilde;tta. Kokku osaleb 75 t&ouml;&ouml;andjat erinevatest sektoritest ja valdkondadest, kes v&auml;&auml;rtustavad head t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ning arvestavad t&ouml;&ouml;taja vajadusega &uuml;hildada t&ouml;&ouml; ja pereelu, kirjutab laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup. </strong></p> <p>Hiljutisest Suurbritannia <a href="https://www.workingfamilies.org.uk/publications/mfindex2018/">uuringust</a>, kus k&uuml;sitleti &uuml;le 2500 lapsevanema, selgub, et 37% uuringus osalenud vanematest hindavad enam t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;kultuuri, mis toetab t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hildamist. Olgugi, et peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana on justkui k&otilde;ik eeldused loodud, n&auml;eb 28% lapsevanematest vajadust julgustada t&ouml;&ouml;tajaid ka v&auml;ljapakutud meetmeid kasutama. V&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;andja on loonud tingimused, kuid t&ouml;&ouml;tajaid ei ole piisavalt nendest v&otilde;imalustest teavitatud v&otilde;i ei ole t&ouml;&ouml;tajad seni tajunud toetavat keskkonda nende meetmete kasutamiseks.</p> <p><strong>Milliseid pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikke meetmeid v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andjad kasutusele v&otilde;tta? Toome siin v&auml;lja m&otilde;ningad n&auml;ited praegustelt programmis osalevatelt t&ouml;&ouml;andjatelt. </strong></p> <p><strong></strong>L&auml;htume Ann E. Hale tervikliku arenguringi filosoofiast, mis jaotab t&ouml;&ouml;elu arenguprotsessid aastaaegade kaupa.</p> <p><strong>Alustame kevadperioodist, mis iseloomustab t&ouml;&ouml;taja sisenemist esimesse arengufaasi, kus toimub sisseelamine ja kohanemine uue t&ouml;&ouml; ja keskkonnaga.<br /></strong></p> <p>J&auml;relkasvu arendamiseks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada praktikas&uuml;steemi. V&auml;rbamisel v&otilde;ib proovida eristuda n&auml;iteks tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;kuulutuse asemel videokuulutuse kasutamisega.</p> <p>Uue t&ouml;&ouml;taja jaoks on kasulik v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada sisseelamisprogramm, mis osade t&ouml;&ouml;andjate juures kestab kuni katseaja l&otilde;puni. T&ouml;&ouml;andjale on m&auml;&auml;ratud mentor, kes on selleks koolitatud ning teab oma &uuml;lesandeid. Uuele t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;ib kokku panna &bdquo;Tere tulemast komplekti&ldquo;, mis koosneb n&auml;iteks l&auml;bip&auml;&auml;sukaardist, ametit&otilde;endist, meenekruusist, pastakast, mis n&auml;itab, et ta on teretulnud ning t&ouml;&ouml;taja ise ei pea hakkama esimesel p&auml;eval taga otsima, kust ja kelle k&auml;est ta saab esmased vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid. Igale t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;ib ka v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada ametijuhendile lisaks v&otilde;i selle asemel inimese profiilist ja tema tugevustest l&auml;htudes rollikaardi, mis on individuaalne kokkulepe t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;alase arengu suveperiood on oluline suhete loomise ning t&ouml;&ouml;alase v&otilde;rgustiku kujundamise aeg.</strong></p> <p>Suveperioodil on oluline t&ouml;&ouml;taja suunav ja inspireeriv juhtimine. Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi &uuml;ks alustalasid meetmete loomisel on nii sise- kui v&auml;liskommunikatsiooni loomine, mis on oluline kogu t&ouml;&ouml;elu v&auml;ltel igal &bdquo;aastaajal&ldquo;. Samuti on see oluline v&auml;&auml;rtuste ja &uuml;htse t&ouml;&ouml;kultuuri loomise ja s&auml;ilitamise vahend, mida v&otilde;ib teha nii infokoosolekute k&auml;igus, n&auml;iteks pargis jalutamise koosoleku ajal, samuti infokirjadena, sisetelevisiooni v&otilde;i m&otilde;ne muu meetodi abil.</p> <p>V&auml;liskommunikatsioonis on osad t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;tnud teatud valdkondade arendamise s&uuml;dameasjaks. N&auml;iteks tegeletakse eraldi terviseedendamisega oma t&ouml;&ouml;valdkonnas, riskide ja &otilde;nnetuste v&auml;hendamise viiside v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisega, n&auml;iteks kogemuskoolituste traditsiooni loomine ning tutvustatakse enda v&auml;lja m&otilde;eldud ja praktiseeritud meetmeid v&auml;ljapoole, mis &uuml;htlasi t&otilde;stab t&ouml;&ouml;andja mainet kui hoolivast t&ouml;&ouml;andjast.</p> <p>Loomulikult on oluline peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;kultuuri loomisel selliste meetmete rakendamine, mis on suunatud just lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajatele. K&otilde;ige levinumad praktikad on j&otilde;ulupidude ja suvep&auml;evade korraldamine t&ouml;&ouml;tajate peredele. Kuid murekohaks v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;tajale suvel oma lapsele tegevuse leidmine. On t&ouml;&ouml;andjaid, kes korraldavad lastele laagreid, nii et hommikul tuleb vanem oma lapsega t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;andja korraldab sealt lastele transpordi laagri tegevustele ning &otilde;htul toob j&auml;lle tagasi. Samuti on t&ouml;&ouml;andjaid, kes kohandavad organisatsiooni ruumidesse eraldi toa, mis on sisustatud lastele tegevust pakkuvate vahenditega. Esineb t&ouml;&ouml;andjaid, kes pakuvad v&auml;iksematele lastele enda ruumides lapsehoidu v&otilde;i teevad koost&ouml;&ouml;d l&auml;hedal asuvate lapsehoiuteenuse pakkujatega.</p> <p><strong>S&uuml;gis</strong><strong> on t&ouml;&ouml;elu arengus v&auml;ga oluline periood ehk t&ouml;&ouml;tamise ja eneseteostuse aeg.</strong></p> <p>Juhtimine peab olema siin perioodil selge ja arendamist toetav, vajadusel ka konstruktiivselt tagasisidestav ja toetav. Lisaks on s&uuml;gis t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise ja selle toetamise aeg.</p> <p>Palju r&auml;&auml;gitakse erinevatest paindlikkust loovatest meetmetest ehk k&otilde;ige levinum on kaugt&ouml;&ouml; kasutamine, samuti osaajaga v&otilde;i paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaldamine, n&auml;iteks liikuv t&ouml;&ouml;aeg v&otilde;i valgusfoori j&auml;rgi t&ouml;&ouml;aja planeerimine. Osad t&ouml;&ouml;andjad soodustavad ka kaugemates elukohtades t&ouml;&ouml;tamist, luues kaugt&ouml;&ouml;keskusi &uuml;le Eesti. Graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajate jaoks kasutatakse paindlikkuse pakkumiseks erinevaid spetsiaalseid programme, kuhu on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajal &auml;ra m&auml;rkida soovitud vabad p&auml;evad v&otilde;i muud paindlikud vajadused.</p> <p>Olulised on t&ouml;&ouml;v&otilde;ime taastamise meetmed, millest t&auml;htsaim on puhkuse- ja haigusp&auml;evade v&otilde;imaldamine. Paljud t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;imaldavad juba praegu pikemat puhkeaega kui seadus ette n&auml;eb ehk v&otilde;imaldatakse kas teatud staaži j&auml;rel lisanduvaid puhkep&auml;evi v&otilde;i tagatakse kohe n&auml;iteks 35 p&auml;eva puhkust. Samuti toetatakse rahaliselt t&ouml;&ouml;tajate haigusp&auml;evi haiguse esimesest p&auml;evast, et t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;ks kohe koju, kui haiguse tundem&auml;rgid on esinenud.</p> <p>Ka &uuml;hised tiimikoosolemised&nbsp; hoiavad t&ouml;&ouml;motivatsiooni ja meeskonna tunnet ning s&auml;ilitavad t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. N&auml;iteks korraldavad t&ouml;&ouml;andjad &uuml;hiseid hommikus&ouml;&ouml;ke, kus tullakse kogu tiimiga kokku, s&uuml;&uuml;akse tervislikku toitu ning kuulatakse n&auml;iteks kasulikke koolitusi. Samuti kutsutakse&nbsp; t&ouml;&ouml; juurde r&auml;&auml;kima oma ala spetsialiste erinevatel tervise ja spordi teemadel.</p> <p>Otseselt tervist toetavatest meetmetest v&otilde;ib &auml;ra mainida v&otilde;imaluse k&auml;ia trennides ja massaažides. &Uuml;hisel kokkuleppel v&otilde;imaldatakse koerte kontorisse v&otilde;tmist. &Uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures k&auml;ivad ka v&auml;lja &otilde;petatud teraapiakoerad, kelle ametinimetuseks on <em>chief happiness officer</em>. J&auml;rjest enam levimas on ka t&ouml;&ouml; juures &otilde;petatavad meeleteadlikkuse praktikad, mida t&ouml;&ouml;andjad on hinnanud oluliseks t&ouml;&ouml;taja rahulolu tagamisel. Lisaks pakutakse ka n&otilde;ustamist ja koolitamist t&ouml;&ouml;andja vahendusel ps&uuml;hholoogi v&otilde;i muude spetsialistide juures, n&auml;iteks ka lapsevanemaks olemise ja lapse kasvatamise v&otilde;i paarisuhte teemadel.</p> <p>Vajalike teemadena on t&otilde;statanud t&ouml;&ouml;andjad ka v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse aspekte t&ouml;&ouml;tasude m&auml;&auml;ramisel ja karj&auml;&auml;riredelil liikumisel, mille tagamiseks on t&ouml;&ouml;andjad l&auml;bi viinud vastavaid hindamisi organisatsioonis. Samuti on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud diskrimineerimisest teada andmise s&uuml;steeme ja v&otilde;imalike diskrimineerimisjuhtudega tegelemise protsesse.</p> <p><strong>Talv on periood, mille meetmed ei ole ainult t&ouml;&ouml;lt lahkumisega seotud, vaid see on kokkuv&otilde;tete tegemise aeg, kus anal&uuml;&uuml;sitakse tehtut ja &otilde;pitakse kogemustest.</strong></p> <p>Siin annab juht tagasisidet, tunnustust ning lepitakse kokku uued arengu&uuml;lesanded uueks kevadeks.</p> <p>Arenguvestluse nimetuse asemel on pakutud v&auml;lja hoopis l&otilde;busamad, &bdquo;happy me&ldquo;&nbsp; vestlused, mis v&otilde;iks toimuda ideaalis kaks korda aastas. Loomulikult on kasulikud igasugused tunnustamise meetmed nii t&auml;nukaardid, kingitused kui erinevad konkursid parima t&ouml;&ouml;taja valimiseks.</p> <p>Lahkuva t&ouml;&ouml;taja jaoks v&otilde;iks olla l&auml;bim&otilde;eldud v&auml;&auml;rikas lahkumisprotsess. Organisatsioonist s&otilde;bralikult uutele teekondadele saadetud t&ouml;&ouml;tajad suhtuvad h&auml;sti ka edaspidi endisesse t&ouml;&ouml;andjasse ja soovitavad ka tuttavatele.</p> <p>Aastaaegade kontseptsioon aitab t&ouml;&ouml;andjal paremini m&otilde;ista, milliseid meetmeid organisatsiooni pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks muutmiseks rakendada tuleks. K&otilde;ik &bdquo;aastaajad&ldquo; on olulised ja t&ouml;&ouml;taja rahuolu ja heaolu toetavad.</p> <p>Vaata veel inspireerivaid ideid t&ouml;&ouml;andjate videotest: <a href="http://tooelu.ee/margis/videod">http://tooelu.ee/margis/videod</a></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2071Kuidas aru saada, kas kemikaalid on ohtlikud või mitte? 2018-08-13<p><strong>T&ouml;&ouml;andja vahetas t&ouml;&ouml;l m&otilde;ni aeg tagasi kemikaalid v&auml;lja uute vastu. Uute kemikaalidega t&ouml;&ouml;tamisel tunnen aga k&auml;tel kerget naha&auml;rritust. Kuidas aru saada, kas need kemikaalid on ohtlikud v&otilde;i mitte ning kas see naha&auml;rritus v&otilde;ib olla kemikaalidega seotud? &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</strong>&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:</b></p> <p>Kemikaalide puhul saab esmast infot kemikaali pakendilt, kus on kirjeldatud l&uuml;hidalt nende kasutamisega seonduv ning ohtlike kemikaalide puhul on pakendil olemas ka ohum&auml;rgid (valge tausta ja punase &auml;&auml;risega ohum&auml;rk). Kui t&ouml;&ouml;keskkonnas kasutatav kemikaal ei ole originaalpakendis, siis tuleks k&uuml;sida t&ouml;&ouml;andjalt selle originaalpakendit n&auml;ha.</p> <p>Kui kemikaali puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga, st kemikaal on m&auml;rgistatud vastava ohum&auml;rgiga, siis peab kemikaalil olema ka ohutuskaart. Eestikeelse ohutuskaardi peab t&ouml;&ouml;andja saama tasuta kemikaali tootjalt v&otilde;i tarnijalt. Ohutuskaardil on n&auml;iteks v&auml;lja toodud, millised on konkreetse kemikaaliga t&ouml;&ouml;tamise terviseriskid ja milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, samuti esmaabimeetmed. Kemikaali ohutuskaardid peaksid t&ouml;&ouml;keskkonnas asuma kokkulepitud ja kergesti leitavas asukohas, et need oleksid k&otilde;igile kiirelt k&auml;ttesaadavad.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja puutub oma t&ouml;&ouml;s kokku ohtlike kemikaalidega, peab t&ouml;&ouml;andja viima t&ouml;&ouml;tajale l&auml;bi juhendamise, mille k&auml;igus r&auml;&auml;gitakse nii kemikaalide kasutusest kui ohutuskaardi p&otilde;hiselt ohutusalasest infost. Juhendamine on ka siis vajalik, kui kasutatavad kemikaalid muutuvad, seda ka juhul kui kasutusele v&otilde;etakse uued nn sama t&uuml;&uuml;pi kemikaalid. N&auml;iteks kui &uuml;ks puhastusvahend vahetatakse teise vastu &ndash; kemikaalide eesm&auml;rk v&otilde;ibolla k&uuml;ll sama, kuid nende koostis, omadused ja terviseriskid v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad.</p> <p>Konkreetsel juhul tuleks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;andja poole, k&uuml;sida juhendamist seoses uute kemikaalidega, et saada infot kemikaaliga seotud v&otilde;imalike ohtude ja isikukaitsevahendite kohta, sh tutvuda kemikaali ohutuskaardiga. Kui kemikaal on n&auml;iteks nahka &auml;rritava toimega v&otilde;i kemikaaliga t&ouml;&ouml;tamisel kasutatakse mittesobivaid kaitsekindaid, v&otilde;ib naha&auml;rritus olla seotud kemikaalide vahetusega.</p> <p><strong><a href="/redirect/2702">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaa&ouml;li teemalehte keemilistest ohuteguritest</a></strong>.</p> <p>Foto: Kurmet Vasser</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2070PPA e-teeninduses saab ID-kaarti taotleda mõne minutiga2018-08-13<p><strong>E-taotluskeskkonnas saab Eesti kodanik taotleda korduvat ID-kaarti, kui talle on varem v&auml;lja antud kas Eesti kodaniku pass v&otilde;i ID-kaart. Alaealisele saab dokumenti taotleda juhul, kui tema s&uuml;nd on registreeritud Eesti rahvastikuregistris ning v&auml;hemalt &uuml;hele tema vanematest on varasemalt v&auml;lja antud Eesti kodaniku pass v&otilde;i ID-kaart.</strong></p> <p>E-taotluskeskkond hea v&otilde;imalus kiireks dokumentide taotlemiseks. E-teeninduses on enamik andmev&auml;lju inimese eest juba automaatselt t&auml;idetud, mis muudab taotlemise lihtsaks ja s&auml;&auml;stab aega. Keskkonda saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka mobiil-ID-ga v&otilde;i pangalingi kaudu. </p> <p>Dokumenti saab taotleda ka l&auml;bi nutitelefoni v&otilde;i tahvelarvutiga. E-taotluskeskkonda saab siseneda <a href="http://www.politsei.ee" target="_blank">PPA kodulehe kaudu</a> v&otilde;i otselingiga <a href="https://etaotlus.politsei.ee" target="_blank">https://etaotlus.politsei.ee</a>.</p> <p>Teenindusse tuleb tulla ainult dokumendi k&auml;ttesaamiseks ja selleks v&otilde;ib valida mistahes teeninduse &uuml;le Eesti.</p> <p>Video e-teeninduse kasutamise kohta on leitav siit: <a href="https://youtu.be/IMUIjE4v6bg">https://youtu.be/IMUIjE4v6bg</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.politsei.ee/et/" target="_blank">Politsei- ja Piirivalveamet</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> <p><a href="https://youtu.be/IMUIjE4v6bg"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2069Kuidas valida töökinnast?2018-08-09<p><strong>Kui paark&uuml;mmend aastat tagasi v&otilde;is ehituspoest valida m&otilde;ne paari erinevate t&ouml;&ouml;kinnaste vahel, siis t&auml;nap&auml;eval ulatub see number &uuml;le mitme saja. Et valiku tegemine oleks lihtsam, keskendub k&auml;esolev artikkel kinnaste materjalidele, ohutuskategooriatele, m&auml;rgistusele ning annab n&otilde;u parima lahenduse leidmiseks.</strong></p> <p><b>Nahkkindast kunstlike materjalide suunas</b></p> <p>L&auml;bi aegade on kinnaste valmistamisel kasutatud valdavalt erinevaid loomanahkasid. Ka t&auml;nap&auml;eval leiab poest sea-, kitse-, p&uuml;hvli- v&otilde;i hirvenahast kindaid. S&otilde;ltuvalt naha t&uuml;&uuml;bist ja kvaliteedist lisatakse neile erinevaid kemikaale, et parendada naha pehmust, elastsust ja kasutusmugavust. Osad kemikaalid v&otilde;ivad aga tingida k&auml;te kuivamist v&otilde;i allergilisi reaktsioone. Nende ilmnemisel on m&otilde;istlik kinda mudel asendada.</p> <p>Loomanahast (veis, p&uuml;hvel) kindaid kasutatakse enamjaolt suuremat kulumiskindlust n&otilde;udvatel &uuml;ldt&ouml;&ouml;del (metalli- ja puidut&ouml;&ouml;d, ehitus). Pehme, &otilde;huke ja elastne kitsenahk sobib h&auml;sti t&auml;psust n&otilde;udvate &uuml;lesannete sooritamiseks. Hirvenahk on enamjaolt kasutuses kallimatel ja eksklusiivsematel&nbsp; kinnastel, mis ei t&otilde;mba kuivamisel kokku ega muutu j&auml;igaks ja rabedaks. Seanahast kindaid kasutatakse &uuml;ldt&ouml;&ouml;del, kus soovitakse naha &otilde;hulisust. Seanahal on loomup&auml;rast elastsust v&auml;he ning see muutub kuivades j&auml;igemaks. Sellet&otilde;ttu lisatakse sellele nahat&uuml;&uuml;bile ka rohkem kemikaale.&nbsp;</p> <p>Loomanahkade k&otilde;rval leiab suures valikus ka s&uuml;nteetilisi kindaid. Kui loomanahast kinda kvaliteet v&otilde;ib k&otilde;ikuda s&otilde;ltuvalt toormaterjalist ( teguriteks looma vanus ja&nbsp; elukeskkond), siis s&uuml;nteetilised tooted on sellest murest vabad. K&uuml;ll aga tuleb nende puhul l&otilde;ivu maksta kinda hingavuses ning mustust ja vetth&uuml;lgavuses, mis on &uuml;ldiselt naturaalsest materjalist kehvemad.</p> <p><b>Kolm ohukategooriat</b></p> <p>Euroopas m&uuml;&uuml;davad kindad jagunevad kolme ohukategooriasse. Valiku tegemisel peab l&auml;htuma t&ouml;&ouml;iseloomust, keskkonnast ning vahenditest, millega t&ouml;&ouml;d tehakse.</p> <p><b>Esimese grupi kaitsekindad</b> on m&otilde;eldud k&otilde;ige v&auml;iksema ohuga t&ouml;&ouml;deks nagu n&auml;iteks kodune aiapidamine. Selle kategooria tooteid ei testita ning neil puuduvad kaitseomadusi selgitavad piktogrammid. Sobiva kinda valikul tuleb l&auml;htuda enda loogilisest m&otilde;tlemisest. N&auml;iteks, kui ees ootab t&ouml;&ouml; roosip&otilde;&otilde;saga, siis tasub valida puuvillase kinda asemel kummimembraaniga variant, mis s&auml;&auml;staks torgete eest v&otilde;i kui tegemist on mustema keskkonnaga, siis kasutada kummikattega kindaid.</p> <p>Esimese grupi kindad kaitsevad &uuml;ldiselt j&auml;rgneva eest:</p> <ul> <li>N&otilde;rk mehaaniline toime (nt aiakindad).</li> <li>N&otilde;rga toimega puhastusvahendid, mille m&otilde;ju m&ouml;&ouml;dub kiiresti (nt kaitsekindad t&ouml;&ouml;ks pesuainete lahjendatud lahustega).</li> <li>Kuumad esemed (temperatuur ei &uuml;leta 50 &deg;C).</li> <li>N&otilde;rgad l&ouml;&ouml;gid ja vibratsioon.</li> </ul> <p>Siia gruppi kuuluvad ka nahksed kindad, mis ei l&auml;binud teise kategooria testi seoses naha pehmendamiseks kasutatud kemikaalide suurele sisaldusele.</p> <p><b>Teise grupi kindad</b> kaitsevad mehaaniliste ohutegurite eest nagu n&auml;iteks h&otilde;&otilde;rdumine, torked ning sissel&otilde;iked. Selle kategooria tooteid testitakse sertifitseeritud asutustes ning tulemused kantakse ka etiketile v&otilde;i kinnastel. Neid saab tuvastada m&auml;rke KAT 2 EN388 j&auml;rgi.</p> <p><i></i></p> <p><b>Kolmanda grupi kindaid</b> kasutatakse k&otilde;rge, sealhulgas surmava ja tervist kahjustava riskiga t&ouml;&ouml;del. Siia kategooriasse kuuluvad kindad, mis peavad kandjat hoidma eluohtlike ja p&uuml;sivate vigastuste eest. Kaitset leiab k&otilde;rge kuumuse (&uuml;le +100&ordm;C) v&otilde;i k&uuml;lma (alla -50C), kemikaalide, elektril&ouml;&ouml;kide, mikroobide, kiirguse, vibratsiooni, l&otilde;igete ja torgete eest. Kemikaalidega k&auml;itlemisel peab kindale m&auml;rgitud olema KAT 3 ning EN 374 (mis omakorda jagunevad erinevateks alagruppideks)</p> <p>Nagu eelnevalt mainitud, siis leiab kaitseomadustest detailsemat infot kindale kinnitatud sildilt. J&auml;rgnevalt on toodud n&auml;idis &uuml;hest tingm&auml;rgist (mehaaniline vastupidavus standardi EN 388 j&auml;rgi) ning selle t&auml;psemast t&auml;hendusest.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kindad-tookindlus-numbrid-ja-tahised.jpg" alt="T&auml;iendavalt v&otilde;ib kinnastel kohata veel teisigi piktogramme (EN 511 k&uuml;lmakindlus, tulekindlus EN 407 jne), mis annavad infot l&auml;bitud testidest ja saavutatud tulemustest. Numbrite ja t&auml;histe kohta jagavad p&otilde;hjalikumaid selgitusi isikukaitsevahendite m&uuml;&uuml;jad v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad isikud." />&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&auml;iendavalt v&otilde;ib kinnastel kohata veel teisigi piktogramme (EN 511 k&uuml;lmakindlus, tulekindlus EN 407 jne), mis annavad infot l&auml;bitud testidest ja saavutatud tulemustest. Numbrite ja t&auml;histe kohta jagavad p&otilde;hjalikumaid selgitusi isikukaitsevahendite m&uuml;&uuml;jad v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad isikud.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/kindad-vastupidavus.jpg" alt="Kinnaste vastupidavus" />&nbsp;</p> <p><b>Vastupidavus kemikaalidele</b></p> <p>Kemikaalidele vastu pidavad kindad jaotuvad pakutava kaitse ajalise kestuse alusel kuude kategooriasse. K&otilde;ige efektiivsemad kindad kestavad 480 minutit &nbsp;ehk 8 tundi alates esmasest kokkupuutest kemikaaliga (efektiivsus tuleneb kinda materjali ning kemikaali koosm&otilde;just). &nbsp;Peale seda kinnast enam kasutada ei tohi, kuna kemikaal v&otilde;i infektsioon liigub m&ouml;&ouml;da poore edasi sisemise keskkonna ehk kasutaja poole. &nbsp;&bdquo;Kandja heaolu silmas pidades peaks alati j&auml;tma 20% aega varuks ehk kui kindale on m&auml;rgitud, et see kestab 480 minutit, siis v&otilde;iks nad tegelikkuses v&auml;lja vahetada juba m&auml;rksa varem. Antud juhul siis umbes 90 minutit ehk poolteist tundi enne kasutusaja t&auml;itumist,&ldquo; soovitas Baltikumi suurima t&ouml;&ouml;kinnaste turustaja Tamrex Ohutuse O&Uuml; tootejuht Gunnar Alamaa. Tema s&otilde;nul ei aita kemikaalide puhul kinda pesemine v&otilde;i desinfitseerimine, sest kinda materjal on poorsetest materjalidest, mida t&auml;ielikult puhastada ei ole v&otilde;imalik.</p> <p>Kemikaalide puhul tuleb enne isikukaitsevarustuse valimist teha endale p&otilde;hjalikult selgeks, mis ainetega on tegu ning jagada seda infot ka kaitsekindaid pakkuva koost&ouml;&ouml;partneriga. &bdquo;Eestis kasutatakse kohati v&auml;ga kangeid aineid. K&otilde;ige ohtlikumad kemikaalid l&auml;bivad mitusada eurot maksvad kaitsekindad loetud minutitega,&ldquo; kutsus Alamaa ettevaatusele.</p> <p><b>Hinnast olulisem on sobilikkus, vastupidavus ja t&otilde;husus</b></p> <p>Tamrex Ohutuse O&Uuml; tootejuhi s&otilde;nul on suurimaks probleemiks, et nii t&ouml;&ouml;andjad kui ka t&ouml;&ouml;tajad ei tee vahet erinevate kategooriate kinnastel. &bdquo;Sageli on valiku ainukeseks aluseks soodsam hind v&otilde;i siis harjumus &uuml;hte kindlat toodet kasutada. See v&otilde;ib viia tulemuseni, kus tootmisettev&otilde;tte k&uuml;mned t&ouml;&ouml;tajad kasutavad igap&auml;evaselt kindaid, mis ei ole kunagi l&auml;binud mingeid teste ning puudub arusaam, mille eest nad t&auml;pselt kaitsevad,&ldquo; avas probleemi Alamaa. &Uuml;hes sellise k&auml;itumisega kasvab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse risk. &bdquo;N&auml;iteks tootmisettev&otilde;ttes peaks alati kasutama teise v&otilde;i kolmanda kategooria kindaid, vastavalt riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest tulenevalt,&ldquo; jagas spetsialist n&otilde;u.</p> <p>Maksimaalset efektiivsust soovivad ettev&otilde;tted v&otilde;iksid pakutavate kinnaste hulgast valida v&auml;lja just nende tegevusalale sobivad variandid ja neid testida. &bdquo;See t&auml;hendab, et tuleks v&otilde;tta paralleelselt kasutusse mitu potentsiaalselt sobivat toodet ning neid jooksvalt v&otilde;rrelda. T&ouml;&ouml;tajate ehk kaitsekinnaste kasutajate tagasiside on siin asendamatu,&ldquo; soovitas Alamaa. Olulist sisendit pakub ka ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;s, kus on kirjeldatud ja v&otilde;imalusel ka m&otilde;&otilde;detud t&ouml;&ouml;ga seotud ohutegurid ja hinnatud nende m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate tervisele.</p> <p>Sageli osutub odavama lahenduse asemel majanduslikult k&otilde;ige soodsamaks m&otilde;ni teine, mis kestab kauem ja on mugavam&nbsp; (t&otilde;stab t&ouml;&ouml; tulemuslikkust), kuigi jaehinnalt kallim. Parima lahenduse v&auml;ljas&otilde;elumiseks tasub pidada n&otilde;u ka isikukaitsevahendite edasim&uuml;&uuml;jatega. &bdquo;Teadliku spetsialisti abi hoiab kokku kulusid ning aitab kiiremini leida efektiivsema lahenduse,&ldquo; t&otilde;des Tamrex Ohutuse O&Uuml; tootejuht Gunnar Alamaa.</p> <p><b>Kes peaks kindaid valima?</b></p> <p>Ettev&otilde;tetes v&otilde;iks kinnaste erinevaid omadusi tunda ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist v&otilde;i -volinik, kes vastutab isikukaitsevahendite valimise eest. Kolleegidelt parima tagasiside saamiseks tasub hoolitseda ka kindaid kasutava personali laiema informeerituse eest. Mida paremini kindaid tuntakse, seda t&auml;psemad &nbsp;ja praktilisemad on t&auml;helepanekud. &nbsp;</p> <p>Koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tajatega tehtud valikuid tasub ka aeg-ajalt &uuml;mber vaadata, sest isikukaitsevahendite maailm areneb j&otilde;udsas tempos.</p> <p>Kui &uuml;hest k&uuml;ljest v&otilde;tab t&ouml;&ouml;kinnaste valik silme eest kirjuks, siis teisalt on siin ka oma positiivne k&uuml;lg. L&auml;bim&otilde;eldud ning tark valik t&otilde;stab t&ouml;&ouml;ohutust ning -kiirust.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2067Kas lapse koolimineku puhul saab 1. septembril vaba päeva?2018-08-06<p class="p1" align="left"><strong>Minu laps l&auml;heb sel aastal esimesse klassi. Tean, et mitmetes ettev&otilde;tetes on see p&auml;ev vaba, kuid meie ettev&otilde;ttes on t&ouml;&ouml; graafiku alusel ning 1. september, mis on see aasta laup&auml;evane p&auml;ev, on &uuml;ks kiiremaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi n&auml;dalas. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks selle p&auml;eva vabaks lubama?<o:p></o:p></strong></p> <p class="p2" align="left"><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni </b><b>n&otilde;ustamistalituse juhataja Kaire Saarep:</b></p> <p class="p1" align="left"><span>Kehtiv t&ouml;&ouml;lepingu seadus (edaspidi TLS) ei kohusta t&ouml;&ouml;andjat andma t&ouml;&ouml;tajale 1. septembri puhul vaba p&auml;eva. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib ettev&otilde;tte siseselt kehtestada korra, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;tajatel, kellel on lasteaia ja/v&otilde;i kooliealine laps, 1. september vaba p&auml;ev. Kui ettev&otilde;ttes on selline kord, siis antakse ja tasustatakse nimetatud p&auml;ev vastavalt kehtestatud korrale. Sel aastal tasub t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata sellele, et 1. september langeb laup&auml;evasele p&auml;evale, mist&otilde;ttu v&otilde;ib lapse esimene koolip&auml;ev olenevalt koolist, olla nii 31. august kui 3. september. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;andjaga t&auml;psustada, kuidas n&auml;eb ettev&otilde;tte sisekord vaba p&auml;eva kasutamist esimese koolip&auml;eva puhul ette.<o:p></o:p></span></p> <p class="p2" align="left">Kui Teie ettev&otilde;ttes selline kord puudub, siis tuleb vaba p&auml;eva saamiseks sobivaks ajaks aegsasti p&otilde;hi- v&otilde;i lapsepuhkus planeerida. Puhkuse planeerimiseks on j&auml;rgmised v&otilde;imalused:</p> <ol> <li>Planeerida juba<strong> <a href="/redirect/401" target="_blank">puhkuste ajakava koostamisel</a></strong> osa oma p&otilde;hipuhkusest koolimineku ajale. Vanem, kes kasvatab kuni 7-aastast last, saab n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust talle sobival ajal (TLS &sect; 69 lg 7 p 3). Puhkuste ajakava koostatakse hiljemalt 31.m&auml;rtsiks ning sellel ajal tuleb lapsevanemal oma &otilde;igusest valida puhkus sobival ajal, ka teada anda. P&otilde;hipuhkust kasutatakse vastavalt ajakavale ning ajakavas saab muudatusi teha &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole aasta alguses osa oma p&otilde;hipuhkusest planeerinud lapse esimesele koolip&auml;evale, siis p&otilde;hipuhkuse aja muutmiseks on tarvis t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekut;</li> <li>Kasutada seaduses etten&auml;htud <strong><a href="/redirect/910">tasustatud lapsepuhkust</a></strong> &ndash; kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last ja kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps. T&ouml;&ouml;p&auml;eva all on silmas peetud t&ouml;&ouml;taja reaalset t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Seega kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev on laup&auml;evane p&auml;ev, siis on sellel p&auml;eval lapsepuhkuse kasutamine v&otilde;imalik. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel (TLS &sect; 63 lg 1). TLS &sect; 69 lg 3 kohaselt tuleb lapsepuhkuse kasutamisest&nbsp;ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva kirjalikus vormis;</li> <li>Kasutada <strong><a href="/redirect/911">tasustamata lapsepuhkust</a></strong>, mida on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda, kui kasvatatakse kuni 14-aastast last v&otilde;i kuni 18-aastast puudega last. Tasustamata lapsepuhkust on &otilde;igus saada igal kalendriaastal kuni 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva (TLS &sect; 64) ning etteteatamise t&auml;htaeg on samuti v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ning ette tuleb teatada kirjalikult. Ka tasustamata lapsepuhkuse puhul on t&ouml;&ouml;p&auml;eva all&nbsp; silmas peetud t&ouml;&ouml;taja reaalset t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev on laup&auml;evane p&auml;ev, siis on sellel p&auml;eval tasustamata lapsepuhkuse kasutamine v&otilde;imalik.</li> </ol> <p class="p2" align="left">T&ouml;&ouml;lepingulistes suhetes peavad pooled teineteise suhtes k&auml;ituma heauskselt, m&otilde;istlikult ja teise poole huvidega arvestades. Vaba p&auml;eva saamisele tuleb t&ouml;&ouml;tajal m&otilde;elda varakult, et t&ouml;&ouml;andjal oleks aega&nbsp; puuduvate t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;ttu t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2065Töösuhted nüüd ja sajand tagasi2018-08-03<p><strong>T&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguseid reguleerivate seaduste kasutusele v&otilde;tmise vastu on minevikus esitatud erinevaid v&auml;iteid:</strong></p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;kaitse seadused piiravad t&ouml;&ouml;liste isiklikku vabadust.</li> <li>Need muudavad masse metsikuks, sest t&ouml;&ouml;lised ei oska oma vaba ajaga midagi kasulikku peale hakata.</li> <li>T&ouml;&ouml;kaitse seadused v&auml;hendavad palka, inimesed ei saa t&ouml;&ouml;tada nii palju, kui tahavad.</li> <li>See kahjustab konkurentsi.</li> </ol> <p>Vastuseisust hoolimata on t&ouml;&ouml;suhteid aina enam ja t&auml;psemalt reguleerima hakatud. Kui v&otilde;rrelda Eestis 1920ndatel kehtinud reegleid t&auml;nastega, siis tuleb tunnistada, et &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted on paljuski p&uuml;sinud sarnastena.</p> <p><b>Esimesed seadused</b></p> <p>Esimesed t&ouml;&ouml;kaitseseadused v&otilde;eti vastu Inglismaal 1802. aastal. Sellega seati sisse alaealistele puuvilla- ja villat&ouml;&ouml;stuses 12-tunniline t&ouml;&ouml;p&auml;ev ning keelati &auml;ra nende &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;. Seni polnud harvad ka &uuml;le 16 tunni ulatunud vahetused. Vajaduse selgema reguleerimise j&auml;rele tingis ka asjaolu, et t&ouml;&ouml;le v&otilde;eti v&auml;ga noori lapsi, t&ouml;&ouml;tingimused olid r&auml;ngad ning p&auml;evad pikad. See t&otilde;i omakorda &uuml;ldised terviseprobleemid ning varajased invaliidistumised. Nii parandasid paljud riigid j&auml;rgem&ouml;&ouml;da t&ouml;&ouml;lisklassi t&ouml;&ouml;tingimusi selgete reeglite kehtestamisega.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/tookaitseseaduste_vastuvotmine_riigiti.jpg" /></p> <p><b>T&ouml;&ouml;elu reguleerimine Eestis </b></p> <p>V&auml;rskelt iseseisvunud Eestis reguleerisid 1920. aastal kehtinud seadused n&auml;iteks j&auml;rgmist:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;aeg</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingu tingimused</li> <li>T&ouml;&ouml;tervishoid</li> <li>Piirangud laste ja naiste t&ouml;&ouml;le</li> <li>J&auml;relvalveasutuste tegevus</li> </ol> <p>Reeglite positiivse m&otilde;juna n&auml;hti, et seel&auml;bi &uuml;htlustatakse t&ouml;&ouml;tingimusi k&otilde;igis t&ouml;&ouml;stusharudes ning kaitstakse rahva tervist. Peale iseseisvuse saavutamist seadustati ka t&ouml;&ouml;liste organisatsioonide tegevus, mis seadis ettev&otilde;tete personali organisatsiooni juhtidega v&otilde;rdsemasse positsiooni.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine</b></p> <p>Nagu praegu, s&otilde;lmiti ka toona t&ouml;&ouml;leping t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel. Kokkuleppe kirjalikuks vormiks oli palgaraamat, mis sisaldas t&ouml;&ouml;tingimusi. Samas eeldati osapooltelt oma kohustuste t&auml;itmist ka ilma palgaraamatuta. Sarnaselt ei ole ka t&auml;nap&auml;eval t&ouml;&ouml;suhte ainukeseks tunnistuseks kirjalik kokkulepe (mis on kindlasti soovitatav), vaid piisab ka t&ouml;&ouml;suhte vormilisest olemasolust.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingus pidid olema kokku lepitud palga suurus, lepingu kestus ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded.</p> <p>Kuni 13-aastastele lastele oli ametlik t&ouml;&ouml;tamine keelatud. Keelatud oli ka laste viibimine t&ouml;&ouml;kohtades, sest muidu olevat osad t&ouml;&ouml;andjaid, kes seadust rikkusid, selgitanud, et lapsed on sinna juhuslikult sattunud v&otilde;i tulnud vanematele s&uuml;&uuml;a tooma.</p> <p>Erandkorras oli maakonna v&otilde;i linnakoolivalitsusel &otilde;igus lubada lapsi t&ouml;&ouml;le, kui see koolisk&auml;imist ei takistanud. Alaealiste t&ouml;&ouml;p&auml;eva pikkus pidi piirduma 8 tunniga.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine</b></p> <p>Eesti iseseisvuse algusaastail v&otilde;is nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja lepingust loobuda, kui andis sellest kaks n&auml;dalat ette teada. Muul juhul oli t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine ette n&auml;htud n&auml;iteks j&auml;rgmistel tingimustel:</p> <ol> <li>M&otilde;lema poole kokkuleppel.</li> <li>Lepingu kehtivust&auml;htaja saabumisel.</li> <li>Lepinguj&auml;rgse t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemisel.</li> <li>Vangim&otilde;istmisel.</li> <li>V&auml;e- v&otilde;i &uuml;hiskondlikku teenistusse astumisel.</li> <li>Isikutunnistuse uuendamata j&auml;tmisel.</li> <li>Organisatsioonis t&ouml;&ouml; seisma paneku korral &uuml;le seitsme p&auml;eva tulekahju, veeuputuse, aurukatla l&otilde;hkemise ja muu &otilde;nnetuse l&auml;bi.</li> </ol> <p>Praegu peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;rgima t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamisel etteteatamisaega, mis on 15-90 p&auml;eva s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;suhte kestusest. T&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;suhte katseajal l&otilde;petamisest ette teatamata v&auml;hemalt 15 ning muul juhul v&auml;hemalt 30 kalendrip&auml;eva.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal oli ligi sajand tagasi &otilde;igus leping koheselt l&otilde;petada, kui:</p> <ol> <li>t&ouml;&ouml;taja puudus m&otilde;juva p&otilde;hjuseta enam kui kolm p&auml;eva kuus;</li> <li>t&ouml;&ouml;line ei tulnud erinevatel ettek&auml;&auml;netel kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;le;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja pandi vangi v&otilde;i alustati uurimist;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja k&auml;itus halvasti ja ohustas organisatsiooni huve v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja julgeolekut;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajal oli nakkushaigus.</li> </ol> <p>T&auml;nap&auml;eval on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemiseks m&otilde;juvad p&otilde;hjused j&auml;rgmised:</p> <ol> <li>Tervislikud p&otilde;hjused (t&ouml;&ouml;taja on olnud neli kuud haiguslehel v&otilde;i arsti t&otilde;endi kohaselt ei tohi nimetatud t&ouml;&ouml;d enam teha).</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ei tule pikka aega toime t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega ebapiisava t&ouml;&ouml;oskuse, t&ouml;&ouml;kohale sobimatuse v&otilde;i kohanematuse t&otilde;ttu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;l viibinud joobeseisundis.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on pannud toime varguse, pettuse v&otilde;i muu teo, millega p&otilde;hjustas t&ouml;&ouml;andja usalduse kaotuse enda vastu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on p&otilde;hjustanud kolmanda isiku usaldamatuse t&ouml;&ouml;andja vastu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on tekitanud s&uuml;&uuml;liselt ja olulisel m&auml;&auml;ral kahju t&ouml;&ouml;andja varale v&otilde;i l&otilde;i kahju tekkimise ohu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on rikkunud saladuse hoidmise v&otilde;i konkurentsipiirangu kohustust.</li> </ol> <p>1920ndatel oli t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kahjutasu saamiseks &uuml;he kuu jooksul kohtu poole p&ouml;&ouml;rduda. Praegu on seadusevastase t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise korral &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole ja n&otilde;uda &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuse tuvastamist ja h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;taja kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses (rase v&otilde;ib n&otilde;uda kuni kuue kuu tasu ulatuses).</p> <p>&nbsp;</p> <p>Sarnaselt t&ouml;&ouml;andjale oli esimese Eesti vabariigi ajal ka t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus leping p&auml;evapealt &uuml;les &ouml;elda ja seda j&auml;rgmistel p&otilde;hjustel:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;i otsese &uuml;lemuse v&auml;ga halb k&auml;itumine.</li> <li>Lepingutingimuste mittet&auml;itmine toidu ja korteriga varustamise osas.</li> <li>Tervistkahjustav t&ouml;&ouml;.</li> <li>Abikaasa v&otilde;i pereliikme surm (teatud tingimustel).</li> <li>Pereliikme sunduslik v&auml;eteenistusse v&otilde;tmine (teatud tingimustel).</li> </ol> <p>T&auml;nap&auml;eval on m&otilde;juvateks p&otilde;hjusteks n&auml;iteks j&auml;rgnevad olukorrad:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja on kohelnud t&ouml;&ouml;tajat ebav&auml;&auml;rikalt v&otilde;i &auml;hvardanud sellega v&otilde;i lubanud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on oluliselt viivitanud t&ouml;&ouml;tasu maksmisega.</li> <li>T&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on seotud reaalse ohuga t&ouml;&ouml;taja elule, tervisele, k&otilde;lbelisusele v&otilde;i heale nimele.</li> </ol> <p>Nimetatud loetelu ei ole aga l&otilde;plik. Kui leidub m&otilde;ni muu t&ouml;&ouml;andjapoolne raske rikkumine, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja p&auml;eva pealt lepingu &uuml;les &ouml;elda.</p> <p>Lisaks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja etteteatamist&auml;htaja j&auml;tta j&auml;rgimata isiklikel p&otilde;hjustel. Eelk&otilde;ige kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund v&otilde;i perekondlikud kohustused ei v&otilde;imalda tal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d teha (nt l&auml;hedane haigestub ootamatult ja teda on tarvis hooldada).</p> <p><b>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kohustused</b></p> <p>Eesti Kirjanduse Seltsi poolt 1926. aastal v&auml;lja antud kogumikus &ldquo;Eesti: Maa. Rahvas. Kultuur&rdquo; ilmunud artikli andmetel oli t&ouml;&ouml;taja kohuseks (p&otilde;llumajandussektori n&auml;itel):</p> <ol> <li>Kohusetruult ja usinalt oma t&ouml;&ouml;d teha. Olla rahuarmastav, t&auml;helepanelik, viisakas ja s&otilde;nakuulelik. Ilma t&ouml;&ouml;andja loata ei tohtinud t&ouml;&ouml;kohast lahkuda ning tuli alluda k&otilde;igile korraldustele, mis puudutasid kokkulepitud t&ouml;&ouml; tegemist.</li> <li>Hoiduda t&ouml;&ouml;andja kahjustamisest v&otilde;i siis korvata tema s&uuml;&uuml; t&otilde;ttu tekkinud kahju rahas v&otilde;i tasuta t&ouml;&ouml;ga.</li> <li>Anda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;pus tagasi k&otilde;ik t&ouml;&ouml;vahendid v&otilde;i tasuma puuduvate eest rahas v&otilde;i tasuta t&ouml;&ouml;ga.</li> </ol> <p>Antud p&otilde;him&otilde;tted kehtivad &uuml;ldiselt ka t&auml;nap&auml;eval. Erandina ei saa t&ouml;&ouml;andja aga n&otilde;uda korvatud kahju heastamist tasuta t&ouml;&ouml;ga.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda pidi ligi sajand tagasi vastavalt kokkuleppele palka maksma, eluruume pakkuma ja toitu andma ning hoiduma v&otilde;imu kuritarvitamisest. Peale t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu tuli v&auml;ljastada ka sellekohane tunnistus.</p> <p>T&auml;naseks p&auml;evaks on kadunud t&ouml;&ouml;andja kohustus pakkuda eluruume ning toitu. K&uuml;ll v&otilde;ib see aga olla t&ouml;&ouml;tajatele pakutav lisav&auml;&auml;rtus.</p> <p><b>Mis on kokkuv&otilde;ttes muutunud?</b></p> <p>Eelk&otilde;ige on t&ouml;&ouml;suhted muutunud paindlikumaks. T&ouml;&ouml;suhetes kehtib m&otilde;istlikkuse printsiip ehk k&otilde;ik ei ole n-&ouml; ette kirjutatud, vaid igat olukorda tuleb eraldi hinnata. N&auml;iteks &uuml;hel juhul v&otilde;ib hilinemine olla raske rikkumine (liin j&auml;&auml;b seet&otilde;ttu seisma, tellimused j&auml;&auml;vad t&auml;itmata, t&ouml;&ouml;andja kannatab kahju), teisel juhul kerge (nt teenindusettev&otilde;te, kus teised klienditeenindajad saavad mingi perioodi hilinejat asendada).</p> <p>&Uuml;ldjoontes l&auml;htuti varem ning n&uuml;&uuml;d aga sarnastest v&auml;&auml;rtustest ja p&otilde;him&otilde;tetest &ndash; t&ouml;&ouml; peab tehtud saama ning t&ouml;&ouml;taja selle eest lubatud palka ning m&otilde;lemad osapooled peavad teineteisesse suhtuma lugupidamisega.</p> <p><b>Soovime, et t&ouml;&ouml;suhted iseseisvas Eestis oleks korrektselt vormistatud ning erinevad osapooled tunneksid ja j&auml;rgiksid oma &otilde;igusi ja kohustusi.</b></p> <p>Allikad:</p> <p>L. Johanson. &bdquo;T&ouml;&ouml;kaitse seadused&ldquo;. Tallinn: Eesti T&ouml;&ouml;liste Kirjastus-&Uuml;hisus, 1920</p> <p>V. Grohmann. &ldquo;Eesti: Maa. Rahvas. Kultuur&rdquo;. Eesti Kirjanduse Selts, 1926</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2064Kuidas kaitsta oma nahka?2018-08-02<p><strong>Meie nahk on pidevas kontaktis &uuml;mbritseva keskkonnaga, puutub kokku t&ouml;&ouml;vahendite, kemikaalide, riiete ja ilmastikutingimustega. Aga ainult terve nahk on v&otilde;imeline oma funktsioone t&auml;itma. Hoolimata sellest, et meie keha suurim organ taasloob end nelja n&auml;dalaga, tuleb teda igap&auml;evaselt kaitsta.</strong></p> <p><b>On see probleem?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul on naha vigastamisega seotud &otilde;nnetusi palju. &bdquo;Viimase kahe aasta jooksul on niisuguseid juhtumeid olnud &uuml;le 200, seega on probleem t&otilde;sine,&ldquo; kommenteeris Soon.</p> <p>&Uuml;heks peamiseks p&otilde;hjuseks on ohtude v&auml;hene teadvustamine. &bdquo;Kahjuks on endiselt veel v&auml;ga levinud m&otilde;tlemine, et &bdquo;minuga seda ei juhtu&ldquo;. Paraku n&auml;itab statistika, et juhtub,&ldquo; lisas j&auml;relevalve osakonna juhataja. Tema s&otilde;nul oleks lahenduseks nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja poolt vaadates korrektne riskide anal&uuml;&uuml;simine ja maandamine. Kui on selge arusaamine ohtudest, mis kaasnevad t&ouml;&ouml;keskkonna, -tingimuste v&otilde;i -vahenditega, siis saab v&otilde;tta kasutusele vajalikud abin&otilde;ud ning kontrollida nende t&auml;itmist.</p> <p><b>Nahk ja kemikaalid</b></p> <p>Inimese naha pealispind on kergelt happeline. See on kasulik, sest aitab v&auml;ltida haigusttekitavate bakterite sissetungi ja paljunemist. Kergelt happeline tase kaitseb nahka ka liigse kuivamise eest. Kui puutume aga kokku ohtlike ainetega, siis see kaitsekiht n&otilde;rgeneb ning oleme avatumad n&auml;iteks allergilistele reaktsioonidele. M&otilde;ned kemikaalid v&otilde;ivad l&auml;bi naha tungides p&otilde;hjustada ka ekseemi ehk nahk muutub kuivaks, punaseks ja s&uuml;gelevaks ning sellele v&otilde;ivad tekkida villid v&otilde;i l&otilde;hed.</p> <p>N&auml;ited t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne oli pesta leelise pesuainega termoahjusid. Ta pani jalga kummip&uuml;ksid, kuid j&auml;ttis t&auml;helepanuta, et need olid parema jala reiepiirkonnast &otilde;mblusest katki. <br /> Pesemise k&auml;igus tundis ta, et kaitse&uuml;likonna alust&ouml;&ouml;riided on parema reie piirkonnast m&auml;rjad. Esialgu ta midagi ette ei v&otilde;tnud ning reageeris alles jalal kipitust tundes. Kummip&uuml;kse &auml;ra v&otilde;ttes selgus, et pesuaine oli tunginud l&auml;bi katkise koha alusriietesse ning puutunud kokku nahaga. Tulemuseks oli p&otilde;letus.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja valas betoonp&otilde;randat. Selle k&auml;igus sai saabas vigastada ning tekkinud august valgus betoon jalatsisse. &Uuml;hel hetkel tundis t&ouml;&ouml;taja, et vasaku jala esimene varvas hakkas valutama. Saapa eemaldamisel selgus, et betoon oli jalga kahjustanud. Tulemuseks s&ouml;&ouml;vitus.</li> </ol> <p><b>Kuidas ennast kaitsta?</b></p> <p>Esiteks v&otilde;iks luua &uuml;levaate, milliste toodete v&otilde;i ainetega t&ouml;&ouml;d tehakse ning mida nad sisaldavad. &Uuml;ldiselt on pakenditel ohutusinfo kirjas. Vastavalt sellele teabele tuleks vajadusel t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandiga n&otilde;u pidades koostada erinevate t&ouml;&ouml;l&otilde;ikude tegemiseks ohutusjuhendid ning neid t&auml;ita.</p> <p>Tasub meeles pidada, et naha&auml;rritust v&otilde;ivad p&otilde;hjustada ka muud ained peale nende, mis on m&auml;rgistatud kui &bdquo;s&ouml;&ouml;biv&rdquo;, &bdquo;&auml;rritav&rdquo; v&otilde;i &bdquo;tervistkahjustav&rdquo;. Probleeme v&otilde;ivad tekitada ka ilma ohum&auml;rgistuseta ained nagu n&auml;iteks tavaline toiduvalmistamiseks kasutatav jahu.</p> <p>Teiseks v&otilde;iks luua &uuml;levaate, millised ained v&otilde;i &uuml;hendid on t&ouml;&ouml;protsesside tulemuseks. N&auml;iteks lihvimisel tekkiv tolm on nahale ohtlik ning see risk tuleks enne t&ouml;&ouml;le hakkamist maandada sobiva riietuse v&otilde;i tolmu kogumise seadme abil.</p> <p>Kolmandaks v&otilde;iks v&otilde;tta vaatluse alla t&ouml;&ouml;keskkonna. Erinevad temperatuurid, niiskus ja &otilde;hu liikumine (tuul, ventilatsioon jne) m&otilde;jutavad naha tervist. N&auml;iteks pidev veega kokku puutumine v&otilde;ib olla &uuml;heks dermatiidi p&otilde;hjuseks.</p> <p><b>T&otilde;husad meetodid</b></p> <p>Suurbritannia t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse ameti andmetel sobivad naha kaitsmiseks j&auml;rgmised v&otilde;tted:</p> <ul> <li><b>V&auml;ldi kaitsmata naha kokkupuudet ohuallikatega</b>. Selle saavutamiseks v&otilde;iks kaaluda, kas k&otilde;rget riski sisaldavaid t&ouml;&ouml;l&otilde;ike on v&otilde;imalik v&auml;lja j&auml;tta v&otilde;i asendada millegi ohutumaga.</li> <li><b>Kasuta isikukaitsevahendeid</b>. K&auml;te puhul on siin parimaks n&auml;iteks kindad. Samas tasub meeles pidada, et ka pikka aega kinnaste kandmine v&otilde;ib olla ohtlik. N&auml;iteks liigitatakse rohkem kui kaks tundi p&auml;evas kaitsekinnastes t&ouml;&ouml;tamine m&auml;rja t&ouml;&ouml; alla. Kusjuures arvestatav osa ekseemidest ongi p&otilde;hjustatud latekskinnastega t&ouml;&ouml;tamisest. Seega tasub siin n&otilde;u pidada asjatundjatega ja v&otilde;imalusel kummist kaitsekinnaste alla panna &otilde;hukesed puuvillakindad.</li> <li><b>Puhasta ennast</b>. N&auml;iteks pese ja kuivata k&auml;si enne kinnaste k&auml;tte t&otilde;mbamist. Vajadusel kasuta hiljem nahka toitvaid kreeme.</li> <li><b>Kontrolli nahka v&otilde;imalike haigusilmingute avastamiseks</b>. Regulaarne &uuml;levaatamine aitab probleemid varakult avastada. Mida varem neid m&auml;rkad, seda kergem on neid ka k&otilde;rvaldada.</li> </ul> <p><b>Nahk ja p&auml;ike</b></p> <p>Suvisel ajal ohustab nahka liigne p&auml;ikese k&auml;es viibimine. Ohuteguriks on siin ultraviolettkiirgus, mille kahjustustest saab paraku teada alles tagantj&auml;rgi. P&auml;ikesep&otilde;letus ongi m&auml;rk l&uuml;hiajalisest liigsest kokkupuutest UV-kiirgusega. Naha elastsuse v&auml;henemine ning kortsud annavad m&auml;rku aga kroonilisest &uuml;ledoosist.</p> <p>Suurbritannia v&auml;hiuuringute keskuse andmetel peaksid k&otilde;ige rohkem ennast UV-kiirguse eest kaitsma inimesed, kellel on:</p> <ul> <li>kahvatu v&otilde;i tedret&auml;hnidega kaetud nahk, mis ei p&auml;evitu ja muutub kergesti punaseks;</li> <li>punased v&otilde;i heledad juuksed v&otilde;i heledad silmad;</li> <li>palju s&uuml;nnim&auml;rke;</li> <li>suguv&otilde;sas esinenud nahav&auml;hki.</li> </ul> <p>Liigse p&auml;ikese k&auml;es olemise tulemuseks v&otilde;ivad olla kergemal juhul villid ja naha n-&ouml; mahakoorumine ning t&otilde;sisemal juhul nahav&auml;hk. UV-kiirgus n&otilde;rgendab ka immuuns&uuml;steemi ning suurendab vastuv&otilde;tlikkust naha infektsioonidele.</p> <p><b>Kuidas ennast p&auml;ikese eest kaitsta?</b></p> <ul> <li>Kanna pikkade k&auml;istega s&auml;rki ja pikki p&uuml;kse v&otilde;i seelikut.</li> <li>Kanna m&uuml;tsi, mis varjab ka k&otilde;rvu ja kaela.</li> <li>V&auml;litingimustes p&auml;ikese k&auml;es t&ouml;&ouml;tades kasuta spetsiaalseid UV-kaitsega riideid, mida m&uuml;&uuml;akse &uuml;ha enam ka tavapoodides.</li> <li>Hoia varju nii palju kui v&otilde;imalik.</li> <li>Kasuta p&auml;ikesekreeme.</li> <li>Tarbi vedelikku.</li> <li>Hoia oma nahal silm peal. Uute moodustiste (nt s&uuml;nnim&auml;rgid) tekkimisel v&otilde;i olemasolevate m&auml;rgatavalt muutumisel (suurus, v&auml;rv) p&ouml;&ouml;rdu nende kontrollimiseks arsti poole.</li> </ul> <p>T&auml;hele tuleb panna ka asjaolu, et osad kemikaalid muudavad naha UV-kiirgusele vastuv&otilde;tlikumaks. Seega v&otilde;iks p&ouml;&ouml;rata sellele t&auml;helepanu nii ohutusjuhendite koostamisel kui ka nende lugemisel.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on nahk meie organismi &uuml;ks t&otilde;husaim kaitsja. Et ta saaks oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti teha, tuleb tema eest aga hoolt kanda.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2062Puhkust planeerides tea oma õiguseid2018-07-31<p><strong>Puhkamine on iga t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus ja kohustus, et nii keha kui vaim saaks pingutusest taastuda. K&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate puhul saab r&auml;&auml;kida p&otilde;hipuhkusest, kuid lapsevanematele on loodud ka lisapuhkusep&auml;evad ja lisasoodustused.</strong></p> <p>Eestis on p&otilde;hipuhkuse kestus &uuml;ldjuhul 28 kalendrip&auml;eva, mida v&otilde;ib v&auml;lja v&otilde;tta korraga v&otilde;i osakaupa (sel juhul v&auml;hemalt 14 j&auml;rjestikust p&auml;eva korraga). Puhkusegraafik koostatakse ettev&otilde;tetes aasta alguses ja selleks ajaks kinnitatakse ka puhkuste ajakava.</p> <p>Kaire Saarep T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalitusest r&auml;&auml;kis, et nende poole p&ouml;&ouml;rduvad lapsevanemad sooviga kasutada oma eelis&otilde;igust puhkuseaja valimisel. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja peab puhkusegraafiku soove arvesse v&otilde;tma siis, kui enda soovidest antakse teada puhkusegraafikute koostamise ajal. Kindlasti tasub puhkuse aeg kirjalikult fikseerida, sest suulist lubadust soovitud ajal kindlasti puhkust saada ei saa t&otilde;endada,&ldquo; soovitas Saarep. &bdquo;Loomulikult on v&otilde;imalikud ka erinevad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahelised kokkulepped, see s&otilde;ltub juba ettev&otilde;ttest ja t&ouml;&ouml; iseloomust.&ldquo;</p> <p>&bdquo;K&otilde;ikidest ajakava v&auml;listest puhkustest, sh lapsepuhkusest peab t&ouml;&ouml;taja teatama 14 kalendrip&auml;eva varem. Nii saab vaba p&auml;eva v&otilde;tta n&auml;iteks lapse kooliminemisel v&otilde;i muul olulisel ajal,&ldquo; r&auml;&auml;kis Saarep.</p> <p><b>Tasustatud lapsepuhkus</b></p> <p>Millised on aga &otilde;igused puhkusegraafiku koostamisel kaasa r&auml;&auml;kida, kui peres kasvavad lapsed?</p> <p>&Otilde;igus saada puhkust endale sobival ajal on:</p> <ul> <li>naistel vahelt enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).</li> </ul> <p>Emal v&otilde;i isal on igal kalendriaastal &otilde;igus saada tasustatud lapsepuhkust:</p> <ul> <li>3 t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last;</li> <li>6 t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla 3-aastane laps.</li> </ul> <p>Puudega last kasvataval emal v&otilde;i isal on &otilde;igus saada lapse 18-aastaseks saamiseni lisaks eeltoodule lapsepuhkust &uuml;ks t&ouml;&ouml;p&auml;ev kuus, mis tasustatakse keskmise t&ouml;&ouml;tasu alusel. Kui peres on kasvamas mitu puudega last, siis saavad vanemad lisapuhkep&auml;evi v&otilde;tta vastavalt laste arvule. Kuigi lisapuhkep&auml;eva eesm&auml;rk on v&otilde;imaldada vanemal on lapse erivajadustega tegelemist, lubab seadus s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;andjaga kokkuleppe puhkusep&auml;evade liitmiseks v&otilde;i tagasiulatuvaks n&otilde;udmiseks.</p> <p>Lapse 3-, 14- ja 18-aastaseks saamise aastal antakse puhkust olenemata sellest, kas lapse s&uuml;nnip&auml;ev on enne v&otilde;i p&auml;rast puhkust.</p> <p>Lapsepuhkust saab korraga kasutada &uuml;ks isik ja seda v&otilde;ib teha &uuml;hes osas v&otilde;i ositi. Nt kolme alla 14-aastast last kasvatavas peres v&otilde;tab esmalt isa kolm puhkusep&auml;eva ja seej&auml;rel ema kolm. Lapsepuhkust arvestatakse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;evades ning see ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva pikkusest. N&auml;iteks juhul, kui inimene t&ouml;&ouml;tab graafiku alusel laup&auml;eval 12 tundi, siis v&otilde;ib ta lapsepuhkust kasutada laup&auml;eval ning ka tema t&ouml;&ouml;tundide norm v&auml;heneb vastavalt 12 tundi, mitte keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;eva jagu, nt t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 8 tundi (osalise t&ouml;&ouml;aja korral v&otilde;ib see number olla ka 4, 5, 6 vmt). Kindlasti ei tohi t&ouml;&ouml;andja sellisel juhul n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt n&ouml; puuduoleva nelja tunni j&auml;rgitegemist. Graafikuj&auml;rgselt t&ouml;&ouml;tades ei saa lapsepuhkust v&auml;lja v&otilde;tta oma vabal p&auml;eval.</p> <p>Arvestama peab ka sellega, et lapsepuhkust tasustatakse t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel, mis jagatakse konkreetse kalendriaasta t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvuga, sel aastal on selleks 254. Valem lapsepuhkuse tasu arvutamiseks on seega 500 * 12 kuud / 254 ehk p&auml;eva tasu on 23,62 eurot (bruto).&nbsp;</p> <p>&nbsp;&bdquo;Lapsevanemad teavad enamasti seda, et neil on &otilde;igus tasustatud v&otilde;i tasustamata lapsepuhkuse saamiseks. Meie poole p&ouml;&ouml;rdutakse aga teadmatusest, et ka lapsepuhkuse saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjat 14 kalendrip&auml;eva ette teavitada," kommenteeris n&otilde;ustamistalituse juhataja.</p> <p>Lapsepuhkuse tasu h&uuml;vitatakse riigieelarve vahenditest ja selle maksab t&ouml;&ouml;andja, kes hiljem esitab taotluse Sotsiaalkindlustusametile.</p> <p><b>Tasustamata lapsepuhkus</b></p> <p>Kuni 14-aastast v&otilde;i kuni 18-aastast puudega last kasvatavad vanemad saavad igal kalendriaastal v&otilde;tta kuni 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustamata lapsepuhkust. Ka seda saab kasutada &uuml;hes v&otilde;i mitmes osas ja &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;evadel kalendriaasta jooksul. Tasustamata lapsepuhkuse kasutamiseks peab lapsevanem oma puhkusesoovist kirjalikult ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva.</p> <p><b>Puhkusegraafiku muutmine</b></p> <p>Puhkusegraafik peab seaduse j&auml;rgi paigas olema 31. m&auml;rtsiks, kuid vahel tuleb ette ootamatusi, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja ei saa etten&auml;htud ajal puhkusele minna. Puhkusegraafikut saab muuta vastavalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vastastikkusele kokkuleppele.</p> <p>Puhkuseavaldus tuleb esitada 14 kalendrip&auml;eva enne puhkust juhul, kui ettev&otilde;ttes ei ole koostatud puhkusegraafikut v&otilde;i on seal m&otilde;ni puhkus m&auml;rkimata.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajal tasub puhkus katkestada siis, kui ta j&auml;&auml;b samal ajal haiguslehele. Sellest tuleks teavitada t&ouml;&ouml;andjat kirjalikult, sest vastasel juhul m&auml;rgib t&ouml;&ouml;andja ta puhkusel olevaks ja ilma j&auml;&auml;dakse haigusrahast. T&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja puhkust katkestada ei tohi, ei loe p&otilde;hjused, et hetkel ei ole piisavalt t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vmt,&ldquo; r&auml;&auml;kis Saarep.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja soovib v&otilde;imalikult kaua j&auml;rjest puhata, siis tasub planeerida puhkus perioodi, kuhu j&auml;&auml;b ka m&otilde;ni riigip&uuml;ha, sest need ei l&auml;he puhkusep&auml;evade arvesse. Eestis on kokku 12 riigip&uuml;ha.</p> <p><b>Puhkuse aegumine</b></p> <p>Puhkusen&otilde;ue aegub &uuml;he aasta jooksul selle kalendriaasta l&otilde;ppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Nt 2017. kalendriaasta p&otilde;hipuhkus aegub 1.01.2019, see t&auml;hendab, et 2017. a p&otilde;hipuhkust saab kasutada 2017. ja 2018. aasta jooksul. Selle seaduse eesm&auml;rk on v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate &uuml;let&ouml;&ouml;tamist ja motiveerida neid v&otilde;tma p&otilde;hipuhkust v&auml;lja igal aastal.</p> <p>Puhkuse aegumine peatub ja l&uuml;kkub sellev&otilde;rra edasi, kui t&ouml;&ouml;taja kasutab rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust, lapsendaja- v&otilde;i lapsehoolduspuhkust, on aja- v&otilde;i asendusteenistuses.</p> <p>Lapsepuhkuse p&auml;evad tuleks &auml;ra kasutada kalendriaasta jooksul, sest peale seda need aeguvad.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajale soovitan kasutada oma &otilde;iguseid puhkusele sellest &otilde;igeaegselt teavitades. Arvestage ka puhkusep&auml;evade tasu &ndash; et see ei tuleks k&otilde;rgema sissetuleku juures halva &uuml;llatusena. Meeles tasub pidada, et lapsepuhkus ei kajastu l&otilde;pparves,&ldquo; r&otilde;hutab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamiskeskuse esindaja.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale on kasulik, kui puhkusep&auml;evad kasutatakse aasta jooksul &auml;ra. Nii on t&ouml;&ouml;tajad puhanud ja v&auml;rske vaimuga ning t&ouml;&ouml;kvaliteetki sellev&otilde;rra parem.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2060Kas tööandja võib mu graafikujärgset puhkust muuta?2018-07-30<p class="p1"><b><span>Aasta alguses panin puhkusegraafikusse kirja, et soovin puhata augustikuu l&otilde;pus. T&ouml;&ouml;andja andis aga just teada, et kuna mitmel t&ouml;&ouml;tajal on puhkused samal ajal peaksin oma puhkuse liigutama septembrisse. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib seda teha?<o:p></o:p></span></b></p> <p class="p2"><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b></p> <p class="p1"><span>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja planeeritud puhkuse katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata &uuml;ksnes h&auml;davajaduse t&otilde;ttu. H&auml;davajadus on olukord, kus t&ouml;&ouml;andja varale on kahju tekkimise oht. Puhkuste ajakava koostatakse aasta alguses selleks, et t&ouml;&ouml;d sujuvalt planeerida. Kui puhkustegraafiku koostamise ajal selgub, et mitmed puhkused kattuvad, siis tuleb puhkused planeerida teisiti v&otilde;i otsida varakult puhkuste asendaja. Olukorras, kus tegemist ei ole h&auml;davajadusega, kuid t&ouml;&ouml;andja soovib puhkuste ajakava muuta, tuleb selleks saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja ettepanekuga puhkuse aja muutmises osas n&otilde;us ei ole, siis t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt puhkust muuta ei saa.</span></p> <p class="p1"><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></p> <p class="p1"><span><a href="/redirect/401">Puhkuste ajakava ja kestus</a><br /><a href="/redirect/395">Puhkuse katkestamine v&otilde;i edasil&uuml;kkamine</a></span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2066Kuidas muuta puhkepausid kasulikuks2018-07-27<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioonil said valmis videod, kust saad h&auml;id n&otilde;uandeid. M&auml;rt Pius, Kait Kall ja T&otilde;nis Niinemets n&auml;itavad ette, kuidas v&otilde;tta puhkepausist maksimum ja teha kasulikke harjutusi. Head sirutamist!</strong></p> <p class="bodytext">Videod leiad T&ouml;&ouml;elu portaalist:&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/liiguterviseks" target="_blank">www.tooelu.ee/liiguterviseks</a>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Vaata ka l&otilde;busaid&nbsp;<strong><a href="http://tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/25" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">videote tutvustusi</a></strong>.&nbsp;</p> <p>Videoklippide valmimisele aitasid kaasa Sandmani Grupi AS, Energia avastuskeskus, Keerdtrepp O&Uuml;, AS Profline, Korsten Armastus &amp; Hea Toit.</p> <p class="bodytext">Allikas: T&ouml;&ouml;inspektsioon</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2059Töökoht peab olema tervislik nii kehale kui ka vaimule2018-07-26<p><strong>T&ouml;&ouml;koht peab olema tervislik nii kehale kui ka vaimule. Teades t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid ohutegureid aitad kaasa tervislikumale t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele t&ouml;&ouml;kohal. &nbsp;</strong></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Viiek&uuml;mne kahe aastane naine t&ouml;&ouml;tas viimased kaheksa aastat puidut&ouml;&ouml;stuses liinit&ouml;&ouml;lise ametikohal. Liinit&ouml;&ouml;taja ametikoht k&auml;tkes palju erinevad &uuml;lesanded, mida t&ouml;&ouml;taja pidi p&auml;eva jooksul t&auml;itma. Usinale t&ouml;&ouml;tajale said selgeks paljud t&ouml;&ouml;operatsioonid ning pikema aja v&auml;ltel sai temast peaaegu, et asendamatu t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>K&otilde;nealuses ettev&otilde;ttes kuulusid liinit&ouml;&ouml;lise t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka staabeldamine, j&auml;rkamine, materjali laadimine ja vedamine k&auml;sikahvelk&auml;ru abil. Lisaks abistas naist&ouml;&ouml;taja &nbsp;kompoliini ja v&auml;rviliini t&ouml;&ouml;liseid. Kompoliinil kontrolliti puiduklotside kvaliteeti ning sorteeriti neid. Abit&ouml;&ouml;lisena t&ouml;&ouml;tades t&otilde;steti 2,2 - 4,8 meetrilisi liiste liinile.</p> <p>Esialgu v&otilde;ib tunduda, et mitmete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine on tore, sest t&ouml;&ouml; on vaheldusrikas ning v&auml;simus ei teki ruttu. Detailsemalt olukorda anal&uuml;&uuml;sides selgub, et t&ouml;&ouml;iseloom ei olnud aga sugugi vaheldusrikas. Kordusid samad monotoonsed t&ouml;&ouml;liigutused, mille korral olid koormatud nii k&auml;ed, randmed kui ka selg. Jalad v&auml;sisid samuti kiiresti, sest k&otilde;iki t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid tuli t&auml;ita seistes ning jalatsid (tennised v&otilde;i ketsid) ei olnud selliseks t&ouml;&ouml;ks sobilikud. T&otilde;sta tuli t&auml;pselt samu laudu ja liiste euroaluselt erinevatele tasapindadele. Vahetus vaid pink, millele materjali tuli ette anda.</p> <p>Erinevate riskide maandamata j&auml;tmise t&otilde;ttu sai t&ouml;&ouml;taja tervis kahjustada ning tal tuvastati kutsehaigus.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja m&otilde;tles, et t&ouml;&ouml; on v&auml;ga lihtne ja m&auml;&auml;ras boonustasu nendele, kes j&otilde;uavad teha kehtestatud normidest rohkem. Tublimaid tulebki premeerida. Nii t&otilde;steti korraga kuni 6-7 liistu, et p&otilde;hipalgale lisaraha teenida. Ometi t&otilde;i see endaga kaasa efekti, mille tulemusena t&otilde;usis ka kolleegide t&ouml;&ouml;tempo ning need t&ouml;&ouml;tajad, kes parandatud liiste vastu v&otilde;tsid pidid oluliselt rohkem rabelema, et t&ouml;&ouml; saaks tehtud ja meister j&auml;&auml;ks rahule. Nii tuligi t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;sta korraga mitut liistu, mille tagaj&auml;rjel hakkasid k&auml;ed &otilde;htuti valutama, kuid esialgu ei tehtud sellest v&auml;lja, sest t&ouml;&ouml; vajas ju tegemist.</p> <p>Puhkepauside ajal ei j&otilde;utud teisel korrusel olevasse puhkeruumi minnagi, sest puhkepaus oli l&uuml;hike. M&uuml;ra- ja tolmuvabas keskkonnas sai puhata ainult l&otilde;unaajal. Nii m&ouml;&ouml;dusidki need 8 tundi t&otilde;stmise, ladustamise ja parandamise t&auml;he all.</p> <p>Parandamine t&auml;hendab puiduettev&otilde;tte kontekstis liistu parema kvaliteedi tagamist, mis omakorda t&auml;hendab kokkupuudet kemikaalidega, lihvimismasinast tuleneva vibratsiooni ja puidutolmuga.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnas valitsev m&uuml;ratase ei olnud k&uuml;ll nii k&otilde;rge, et hakata k&otilde;rvaklappe kandma, kuid ka kuulmisorganit mittekahjustatav m&uuml;ra on &auml;rritav ja koormav.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei osanud v&otilde;i ei soovinud selgitada, kuidas k&otilde;ik eelnevalt mainitud ohutegurid tervist m&otilde;jutavad. &Ouml;eldi k&uuml;ll, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s on puhkeruumis ja v&otilde;ib ise sellega iga hetk tutvuda, kuid intensiivse t&ouml;&ouml; ning puhkpauside v&auml;hesuse t&otilde;ttu oli seda raske korraldada.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde aeg-ajalt suunati, aga k&otilde;iki terviseh&auml;dasid ei tasunud mainida, sest kardeti tervislikel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;lt eemale j&auml;&auml;mist v&otilde;i sootuks t&ouml;&ouml;kaotamist. &Uuml;ldise toonuse hoidmiseks soovitati k&uuml;ll ujumas k&auml;ia, kuid selles v&auml;ikelinnas ujula puudus.</p> <p>Kutsehaigus tekib pikaajalisest kokkupuutest t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevate ohuteguritega, v&auml;hestest teadmistest ja arusaamadest selle kohta, kuidas need ohutegurid tervist m&otilde;jutavad ning mida tuleb ette v&otilde;tta, et ohuteguritest tulenevat terviseriski maandada. Vastustust ei saa panna loomulikult ainult t&ouml;&ouml;andjale. Ka t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus ja suisa kohustus kaasa r&auml;&auml;kida.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on loetletud nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja kohustused. <br /> Tuleb silmas pidada, et tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine on pidev t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaheline koost&ouml;&ouml;, mille k&auml;igus &uuml;ritatakse t&ouml;&ouml;kohad muuta ergonoomilisemaks ja t&ouml;&ouml;keskkond paremaks. &Uuml;ksnes liini vahetamine ei t&auml;henda veel t&ouml;&ouml; iseloomu muutmist, dokumentide puhketuppa j&auml;tmine ei t&auml;henda nende sisu tutvustamist ja selgeks tegemist.</p> <p>Tervisekontrolli korraldamine, on vaid &uuml;ks sammudest, mida tuleb ette v&otilde;tta, et selgitada v&auml;lja t&ouml;&ouml;taja sobivus konkreetsele t&ouml;&ouml;kohale.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatesse tuleb suhtuda kui isiksusse. Head vaimset ja f&uuml;&uuml;silist tervist on tarvis ka eraelus mitte pelgalt t&ouml;&ouml;l k&auml;imiseks. &Otilde;ppigem t&ouml;&ouml;tama tervis s&auml;&auml;stvalt ja ohutult.</p> <p>Autor: Arina &Scaron;epelev</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2058Kui töökeskkond võtab võimaluse lapsi saada2018-07-25<p><strong>Paljudes t&ouml;&ouml;kohtades leidub keemilisi ja bioloogilisi aineid, mis v&otilde;ivad kahjustada t&ouml;&ouml;tajate seksuaalv&otilde;imet ja viljakust. M&otilde;ned kemikaalid m&otilde;juvad halvasti rasedusele ning on ohtlikud lootele.</strong></p> <p>Selliseid aineid nimetatakse reprotoksilisteks aineteks. Nende hulka kuuluvad n&auml;iteks mitmed lahustid, metallid ja pestitsiidid. V&auml;ltimaks kahjude tekkimist, tuleb t&ouml;&ouml;kohtadel hinnata ja maandada v&otilde;imalikke riske, mis on ohuks t&ouml;&ouml;tajate reproduktiivsusele, rasedusele ning j&auml;rglastele.</p> <p><b>M&otilde;ju viljastumisv&otilde;imele</b></p> <p>Kokkupuutel reprotoksiliste ainetega v&otilde;ivad ilmneda mitmesugused m&otilde;jud viljastumisv&otilde;imele ehk reproduktiivsusele, n&auml;iteks suguhormooni taseme muutus, libiido ja potentsi v&auml;henemine, mentruaalts&uuml;kli h&auml;ired, enneaegne menopaus, esmase menstruaalts&uuml;kli hilinemine, munasarjade d&uuml;sfunktsioon, sperma kvaliteedi halvenemine v&otilde;i v&auml;henenud viljakus.</p> <p><b>M&otilde;ju rasedusele ja lootele</b></p> <p>Raseda kokkupuude kahjulike ainetega v&otilde;ib m&otilde;jutada loote arengut nii otseselt kui ka kaudselt. Kokkupuude toksiliste ainetega v&otilde;ib p&otilde;hjustada emakasisese kasvu aeglustumist, enneaegset s&uuml;ndi, s&uuml;nnidefekte, kognitiivse arengu h&auml;ireid ja muutusi immuuns&uuml;steemis. Halvematel juhtudel v&otilde;ib esineda lapseea v&auml;hk, loote surm, s&uuml;nnij&auml;rgne surm. Imetava ema kokkupuude kemikaalidega v&otilde;ib p&otilde;hjustada rinnapiima saastumist, mis kujutab ohtu lapsele.</p> <p>Toksiliste ainete m&otilde;ju rasedusele ja lootele s&otilde;ltub kokkupuute ajastusest, kestusest ja annusest. Raseduse katkemine v&otilde;i s&uuml;nnidefekt on peamised tulemused, kui kokkupuude kahjustavate ainetega toimub raseduse esimesel trimestril. Kokkupuude raseduse hilisemas faasis v&otilde;ib suurema t&otilde;en&auml;osusega p&otilde;hjustada raseduse l&uuml;henemise, v&auml;hendada s&uuml;nnikaalu v&otilde;i m&otilde;jutada loote aju arengut. M&uuml;rgistusaine v&auml;ike doos v&otilde;ib p&otilde;hjustada s&uuml;nnidefekti, suur doos v&otilde;ib p&otilde;hjustada raseduse katkemise v&otilde;i viljatuse.</p> <p>M&otilde;nel juhul ei pruugi kokkupuude kahjulike ainetega avaldada m&otilde;ju kohe, vaid alles aastate p&auml;rast. N&auml;iteks v&otilde;ib plii koguneda emaka koes j&auml;rk-j&auml;rgult ning vabaneda alles raseduse v&otilde;i imetamise ajal.</p> <p><b>Orgaanilised lahustid</b></p> <p>T&ouml;&ouml;kohtadel, kus puututakse tihti kokku lahustitega, on suurem raseduse katkemise, s&uuml;nnidefekti ja v&auml;ikese s&uuml;nnikaalu risk. Suuremat raseduse katkemise riski on t&auml;heldatud t&ouml;&ouml;tajate seas, kes tegutsevad t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, keemilises puhastuses, v&auml;rvit&ouml;&ouml;stuses, jalatsite valmistamises, farmaatsiat&ouml;&ouml;stuses, k&otilde;larite tootmises, pooljuhtide valmistamises ja laboratooriumites.</p> <p>Peamiselt j&otilde;uavad lahused organismi naha kaudu v&otilde;i aurude sissehingamisel. Enamik lahustitest l&auml;bib platsentat ja v&otilde;ib j&otilde;uda rinnapiima kaudu lapseni. Millist m&otilde;ju avaldab meeste kokkupuude lahustitega raseduse tulemustele, ei ole p&auml;ris h&auml;sti teada, kuid t&auml;heldatud on j&auml;rglaste s&uuml;nnidefekte.</p> <p>Reproduktiivsusele kahjulikud lahused on n&auml;iteks benseen, s&uuml;sinikdisulfiid, m&otilde;ned gl&uuml;kooleetrid ja nende atsetaadid, tetrakloroet&uuml;leen ja tolueen. Kuna lahustites on tavaliselt mitu ainet, siis on raskendatud konkreetse aine m&otilde;ju reproduktiivtervisele v&auml;ljaselgitamine.</p> <p><b>Plii, elavh&otilde;be ja kaadmium</b></p> <p>Plii kahjulik m&otilde;ju inimeste reproduktiivsusele on leidnud kinnitust v&auml;ga paljudes teadusuuringutes. Kokkupuude pliiga v&otilde;ib kaasa tuua viljakuse ja seemnerakkude kvaliteedi v&auml;henemise ning p&otilde;hjustada enneaegset s&uuml;ndi, s&uuml;nnidefekti v&otilde;i isegi loote surma. ELi direktiivi kohaselt on keelatud rasedate ja imetavate naiste kokkupuude plii ja selle derivaatidega, kui kokkupuude v&otilde;ib tervise ohtu seada.</p> <p>Elavh&otilde;bedaga kokkupuude v&otilde;ib naistel p&otilde;hjustada mentruaalts&uuml;kli h&auml;ireid ja rasestumise viivitust ning suurendada raseduse katkemise riski. Meeste puhul on kokkupuudet elavh&otilde;bedaga seostatud v&auml;henenud seemnerakkude koguse ja kvaliteediga.</p> <p>Kaadmiumi j&otilde;udmine organismi v&otilde;ib p&otilde;hjustada meestel seemnerakkude ja reproduktiivrakkude kvaliteedi v&auml;henemist ning naistel g&uuml;nekoloogilisi haigusi. Kaadmium koguneb platsentasse, mist&otilde;ttu v&otilde;ib v&auml;heneda mikrotoitainete nagu n&auml;iteks tsingi j&otilde;udmine looteni.</p> <p><b>Pestitsiidid</b></p> <p>Uuringud n&auml;itavad, et kokkupuuted osade pestitsiitidega v&otilde;ivad kahjustada reproduktiivtervist. &Uuml;ldistusi ei saa teha k&otilde;igi pestitsiidide kohta, kuna uuringuid ei ole tehtud piisavalt palju.</p> <p>Peamiselt puututakse pestitsiididega kokku p&otilde;llumajanduses. Pestitsiide kasutatakse umbrohu, kahjurite ja seenhaiguste t&otilde;rjeks ning taimekaitsevahendina. Organismi j&otilde;uavad need peamiselt l&auml;bi naha, kuid ka sissehingatava &otilde;hu ja allaneelamise kaudu.</p> <p>M&otilde;ne pestitsiidi kasutamine on seadusega keelatud. N&auml;iteks on keelatud kasutada raseduse katkemisega seostatud putukat&otilde;rjevahendeid. Samuti on keelatud varasemalt kahjurit&otilde;rjena kasutatud pestitsiid DBCP, mis p&otilde;hjustas meeste steriilseks j&auml;&auml;mist.</p> <p>M&otilde;ned uuringud on leidnud pestitsiididel seose lapseea leukeemia, raseduse katkemise ning s&uuml;nnidefektidega. Uuringute tulemused on aga vastuolulised. N&auml;iteks Soomes, Taanis ja Hollandis viidi l&auml;bi uuring p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;tajate seas, kellest osa puutus kokku pestitsiidedega ja teised mitte. Hollandis leiti, et pestitsiidid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada rasestumise viivitust, Soomes leiti m&otilde;ningaid t&otilde;endeid viljakuse v&auml;henemise kohta, Taanis ei tuvastatud mingit m&otilde;ju.</p> <p><b>Kasvajatevastased ained</b></p> <p>Keemiaravi preparaatidega on seostatud menstruaalts&uuml;kli h&auml;ireid, viljakuse v&auml;henemist, raseduse katkemist, enneaegset s&uuml;nnitust, s&uuml;nnikaalu v&auml;henemist ning s&uuml;nnidefekte. Seet&otilde;ttu on ka mitmetes riikides rakendatud seda, et rasedad suunatakse teisele t&ouml;&ouml;le, et nad ei peaks tegelema kasvajatevastaste ravimitega. Keemiaravi preparaatidega v&otilde;ib kokku puutuda n&auml;iteks haiglates, farmaatsiaettev&otilde;tetes, koduhoolduses ja hooldekodudes.</p> <p><b>Riskide maandamine</b></p> <p>ELi direktiiv kohaselt on t&ouml;&ouml;andjad kohustatud hindama rasedatele ja rinnaga toitvate t&ouml;&ouml;tajate tervise- ja ohutusriske ning vajadusel muutma t&ouml;&ouml;tingimusi v&otilde;i pakkuma sobivat alternatiivset t&ouml;&ouml;d. Kui see ei ole v&otilde;imalik, tuleks t&ouml;&ouml;tajale anda puhkust vastavalt riigi &otilde;igusaktidele.</p> <p>Enne korraliku riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimist tuleb kindlaks teha, millised potentsiaalsed reproduktiivorganeid kahjustavaid aineid v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonnas leida. Kasulikke andmeid leiab T&ouml;&ouml;elu veebilehelt tooelu.ee.</p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si tulemused tuleb t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks teha, et nad oskaksid nendega arvestada.</p> <p><b>Ennetamine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on kaitsta nii mees- kui ka naissoost t&ouml;&ouml;tajate reproduktiivtervist. Allj&auml;rgnevalt on toodud &uuml;ldised soovitused ennetustegevuseks:</p> <ul> <li>ohtlike kemikaalide k&otilde;rvaldamine v&otilde;i asendamine ohutute alternatiividega;</li> <li>t&ouml;&ouml;keskkonna parandamine kollektiivsete kaitsemeetmetega, nagu n&auml;iteks heitmeprotsessi piiramine, kohalik t&otilde;mbeventilatsioon, &uuml;ldine ventilatsioon, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ja harjumuste muutmine ohutusprotseduuriks;</li> <li>isikukaitsevahendite kasutamine;</li> <li>raseda t&ouml;&ouml;taja &uuml;leviimine teisele t&ouml;&ouml;le;</li> <li>anda lapseootel t&ouml;&ouml;tajale puhkust koosk&otilde;las riigi &otilde;igusaktidega, kui eespool nimetatud v&otilde;imalused ei ole teostatavad.</li> </ul> <div></div> <div><em>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta teises numbris.</em></div> <div><em><br /></em></div> <div>Foto: pixabay</div> <div></div> <div><strong>Vaata lisaks j&auml;rgmiseid T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></div> <div></div> <div><a href="/redirect/2705">Bioloogilised ohutegurid;</a><br /><a href="/redirect/2702">Keemilised ohutegurid;&nbsp;</a></div> <div><a href="/redirect/3906">Roadmap on Cancirogens - &uuml;leeuroopaline kantserogeenide tegevuskava</a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2056Kuidas puidutööstuses tööohutust suurendada?2018-07-24<p><strong>Puit on &uuml;ks Eesti olulisemaid loodusvarasid ja kaubaartikleid. Viimase paarik&uuml;mne aasta t&ouml;&ouml; tulemusena oleme j&otilde;udnud maailma juhtivate tootjate ja arendajate hulka ning meie puittooted konkureerivad edukalt riikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome. Eelmisel aastal t&otilde;usis valdkonna eksport esmakordselt &uuml;le kahe miljardi euro piiri.</strong></p> <p>Kahjuks kasvas samal ajal ka sektoris toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste number ning vaadates suhtarvu 100&nbsp;000 inimese kohta on tegevusalade l&otilde;ikes suurim t&otilde;en&auml;osus sattuda ebameeldivustesse just puidut&ouml;&ouml;stuses.</p> <p><i>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta tegevusalade kaupa 2016-2017</i></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/too6nnetused_puidutoostus_suhtarv.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv puidut&ouml;&ouml;stuses 100000 elaniku kohta aastatel 2016 ja 2017." />&nbsp;</p> <p><i>Allikas: T&ouml;&ouml;inspektsioon. &Uuml;levaade &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkond 2017&ldquo;.</i></p> <p><b>Kuidas olukorda parendada?</b></p> <p>Ohutuse suurendamiseks tasub t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata kahele valdkonnale. Esiteks, mis on t&auml;naste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamised p&otilde;hjused ning teiseks, mis on t&ouml;&ouml;inspektorite tuvastatud levinuimad rikkumised (potentsiaalsed &otilde;nnetuste p&otilde;hjused tulevikus).</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistikale toetudes on puidut&ouml;&ouml;stuses esikohal t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, mille on p&otilde;hjustanud kontrolli kaotamine masinate, t&ouml;&ouml;riistade v&otilde;i transpordivahendite &uuml;le.</p> <p>&Uuml;heks silmapaistvamaks ohuallikaks on saagpingid. Nende puhul on sageli probleemiks n&otilde;uetekohaselt reguleerimata j&auml;etud v&otilde;i puuduv kaitseseadis. &bdquo;Erinevate m&otilde;&otilde;tudega detailide saagimiseks tuleb kaitseseadiste asendit muuta. Paraku j&auml;etakse need hiljem v&auml;iksema m&otilde;&otilde;duga detailide t&ouml;&ouml;tlemiseks reguleerimata. Esineb ka juhtumeid, kus need on sootuks &auml;ra v&otilde;etud,&ldquo; kirjeldas probleemi t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Rein Reisberg. K&auml;e terveks ja n&auml;pud k&uuml;lge aitab j&auml;tta kaitseseadiste asendi kontrollimine ja vajadusel reguleerimine enne sae kasutamist.</p> <p>Teine suur ohuallikas on n&ouml; tagasiviskamine ehk materjal j&auml;&auml;b piltlikult &ouml;eldes sae k&uuml;lge kinni ning l&otilde;ikeketas heidab selle p&ouml;&ouml;rlemise suunas. P&ouml;&ouml;rlemine toimub aga pingi kasutaja poole. &bdquo;Olen kahjuks pidanud tegelema t&otilde;sise &otilde;nnetusjuhtumiga, kus pikki lauda saeti 3-4 sentimeetrist riba ning masin viskas selle l&auml;bi t&ouml;&ouml;taja,&ldquo; t&otilde;i Reisberg n&auml;ite. Lahenduseks on sobiva kiilunoa kasutamine, mis l&uuml;kkab laua kaheks ning tekitab terale vao j&auml;tkamiseks piisavalt ruumi.</p> <p>Lisaks saagidele juhtub palju &otilde;nnetusi ka freesidega. &bdquo;Sellise juhtumi stsenaarium sisaldab tavaliselt k&auml;ega v&auml;iksema detaili t&ouml;&ouml;lemist. &Uuml;hel hetkel ei suudeta materjali kinni hoida, see libiseb ning k&auml;si puutub kokku freesiga,&ldquo; kirjeldas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Tema s&otilde;nul aitab seda k&otilde;ike v&auml;ltida rakise kasutamine detaili kinni hoidmiseks.</p> <p><b>Levinuimad rikkumised</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektorite tuvastatud levinuimad rikkumised puidut&ouml;&ouml;stuses on j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;vahendid ei vasta n&otilde;uetele.</li> <li>Ohtlikud kohad ja liikumisteed ei ole m&auml;rgistatud vastavalt n&otilde;uetele. Puuduvad ohutusm&auml;rgid.</li> <li>Puudub t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s.</li> </ul> <p>Esmalt v&otilde;ib positiivse k&uuml;lje pealt v&auml;lja tuua puidut&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete masinapargi uuendamise. Aina enam v&otilde;etakse kasutusele automatiseeritud seadmeid, kus inimene paneb &uuml;hest otsast materjali sisse ning v&otilde;tab teisest otsast uuesti v&auml;lja. &Uuml;hes masinaga kokkupuutumise v&auml;henemisega kahaneb ka vigastusoht. Paraku on endiselt t&ouml;&ouml;s ka hulgaliselt eakat aparatuuri, mis ei vasta t&auml;nap&auml;evastele ohutusn&otilde;uetele. Ennek&otilde;ike on probleemiks juba eelpool kirjeldatud kaitseseadiste puudumine. Reisbergi hinnangul puudub teinekord ka selge teadmine, mis seadised peaksid masinal &uuml;ldse k&uuml;ljes olema. &bdquo;Kuna kasutusjuhend on aja jooksul kaotsi l&auml;inud v&otilde;i ei ole seda olnud algusest peale, valitseb ka teadmatus,&ldquo; lisas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Selline olukord tuleks aga t&ouml;&ouml;andja juhtimisel lahendada.</p> <p><b>Ohtlike kohtade ja liikumisteede t&auml;histamine</b></p> <p>Paljude t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks on liikuvate masinate kokkup&otilde;rked inimestega. Puidut&ouml;&ouml;stuses on &uuml;heks suurimaks ohuallikaks t&otilde;stukid. Selle riski maandamiseks peaks masinate liikumisteed olema selgelt m&auml;rgistatud. Samamoodi v&otilde;iks olla m&auml;rgistatud kohad, kus v&otilde;ib ennast millegi vastu &auml;ra l&uuml;&uuml;a v&otilde;i komistada/kukkuda.</p> <p>&bdquo;Eraldi ohtlik praktika on materjalide v&otilde;i valmistoodangu ladustamine liikumisteedele. See t&auml;hendab, et inimesed v&otilde;i masinad peavad valima uue trajektoori. See v&otilde;ib ristuda aga m&otilde;ne s&otilde;iduki omaga,&ldquo; t&otilde;i Reisberg n&auml;ite. Tema s&otilde;nul lasub m&auml;rgistamise kohustus t&ouml;&ouml;andjal. T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne on juhtida t&auml;helepanu probleemidele ning reeglitest kinni pidada.</p> <p><b>Riskianal&uuml;&uuml;s ja ohutusjuhendid</b></p> <p>Iga tootmisseade peaks kajastuma organisatsiooni riskianal&uuml;&uuml;sis, mis h&otilde;lmab aparaadi v&otilde;imalikke kasutamisviise ja sellega tehtavaid t&ouml;id. Riskianal&uuml;&uuml;sist l&auml;htudes koostatakse omakorda ohutusjuhend.</p> <p>&bdquo;Enamuses puidut&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes on riskianal&uuml;&uuml;s tehtud. Kahjuks esineb juhtumeid, kus riskianal&uuml;&uuml;s on v&auml;ga &uuml;lds&otilde;naline. N&auml;iteks mainitakse, et esineb muljumisoht. Samas on tootmisruumides k&uuml;mneid masinaid, mis t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;ik erinevalt,&ldquo; juhtis t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant t&auml;helepanu puuduj&auml;&auml;gile. Riskianal&uuml;&uuml;s peaks k&auml;sitlema k&otilde;iki masinaid ning eraldi peaksid olema loodud ka ohutusjuhendid. Mida t&auml;psemalt need konkreetset seadet kirjeldavad, seda rohkem on neist kasu ning seda usaldusv&auml;&auml;rsemalt nad m&otilde;juvad. &bdquo;N&auml;iteks lause, et k&otilde;ik kaitseseadised peavad olema omal kohal, on &uuml;sna kasutu, kui t&ouml;&ouml;taja ei ole nendega kursis,&ldquo; kirjeldas Reisberg potentsiaalse &otilde;nnetuse p&otilde;hjust.</p> <p><b>Mis kasu t&otilde;useb t&ouml;&ouml;ohutusest ettev&otilde;ttele?</b></p> <p>Westwood Group O&Uuml; saeveski juhataja Kalle Tinnuri s&otilde;nul s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete j&auml;lgimisest otseselt t&ouml;&ouml;tajate tervis ja heaolu. T&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;panusest omakorda aga ettev&otilde;tte hea k&auml;ek&auml;ik ja edu. &bdquo;K&otilde;ik meie t&ouml;&ouml;tajad on l&auml;binud arstliku kontrolli ning arvestame t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitustega t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete andmisel. Oleme v&auml;lja pannud plakatid, kuidas &otilde;igesti raskuseid t&otilde;sta ning millised on lihtsamad harjutused, mida tasuks puhkepausi ajal teha, et organism oleks heas toonuses. Meie arust on oluline j&auml;lgida, et kasutatavad t&ouml;&ouml;vahendid ja -v&otilde;tted oleksid kaasaegsed ning kui tootja poolt on mingid kaitsmed ja katted seadmele paigaldatud, siis hoolitseme omalt poolt, et need oleksid &otilde;igesti seatud ning t&otilde;esti kaitseksid t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;operatsiooni teostamisel,&ldquo; kirjeldas Tinnuri.</p> <p>Lisaks on oluline roll v&auml;lja&otilde;ppel. T&ouml;&ouml;taja peab tundma oma t&ouml;&ouml;d ning teadma ja tajuma, millised ohud teda varitsevad. Seel&auml;bi saab viia t&ouml;&ouml;tajateni ka teadmise, et t&ouml;&ouml;kaitsevahendid on esmalt nende endi tervise hoidmiseks. &bdquo;N&auml;iteks laseme arvestatavas osas t&ouml;&ouml;riided ja -jalatsid ning isikukaitsevahendid valida t&ouml;&ouml;tajatel endil. See suurendab oluliselt t&otilde;en&auml;osust, et neid kasutatakse,&ldquo; t&otilde;i Westwood Group O&Uuml; saeveski juhataja v&auml;lja eduka praktika.</p> <p>Ohutust saab t&otilde;sta ka nutika t&ouml;&ouml;korraldusega. &bdquo;Meil v&otilde;ib p&auml;evane vahetus, kelle t&ouml;&ouml;st ei s&otilde;ltu teiste vahetuste t&ouml;&ouml;, alustada kuuma ilma korral t&ouml;&ouml;p&auml;eva varem ning ka l&otilde;petada vastavalt varem. Inimesed on sellisel juhul v&auml;rskemad ja t&auml;helepanelikumad,&ldquo; t&otilde;i Tinnuri esile veel &uuml;he v&otilde;imaluse.</p> <p>Nagu siit lugeda v&otilde;is, siis saab puidut&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;hendamiseks palju &auml;ra teha. See on k&auml;ttev&otilde;tmise asi. K&otilde;ik algab t&auml;helepanelikust ja hoolivast suhtumisest ning p&auml;&auml;dib eduka t&ouml;&ouml;tajate kaasamisega. Tulemuseks on tervemad inimesed ning paremad t&ouml;&ouml;tulemused.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutusest puidut&ouml;&ouml;stuses saab pikemalt lugeda <strong>T<a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Puidutoostus.pdf" target="_blank">&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist</a>.</strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2055Kas puhkuse ajal haiguslehele jäämisest pean tööandjale teada andma?2018-07-23<p class="p1"><b>Olen puhkusel, kuid j&auml;in haigeks ning arst andis haiguslehe. Kas pean t&ouml;&ouml;andjaga n&uuml;&uuml;d kohe puhkuse ajal &uuml;hendust v&otilde;tma v&otilde;i v&otilde;in peale puhkuse l&otilde;ppemist &ouml;elda, et olin haiguslehel? <o:p></o:p></b></p> <p class="p2"><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus puhkus katkestada haiguslehele j&auml;&auml;mise t&otilde;tttu. Kuna puhkuse katkestamine ei toimu n.&ouml; automaatselt ning t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja haiguslehe avamist ei n&auml;e (ta n&auml;eb haiguslehte selle l&otilde;ppemisel), siis TLSi kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel teada andma haiguslehele j&auml;&auml;misest ja selle eelduslikust kestusest.</p> <p class="p1">Kui t&ouml;&ouml;taja puhkuse ajal haiguslehele j&auml;&auml;misest teada ei anna, siis v&otilde;ib tekkida olukord, kus t&ouml;&ouml;taja on samaaegselt nii puhkusel kui haiguslehel, mis ei ole lubatud. Sellisel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja haiguslehele m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;taja kasutas puhkust ning t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib haigush&uuml;vitisest ilma j&auml;&auml;da. Lisaks tuleb t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida, millal haiguslehe t&otilde;ttu kasutamata puhkuseosa &auml;ra kasutatakse. Seega andke t&ouml;&ouml;andjale kindlasti esimesel v&otilde;imalusel teada puhkuse katkestamisest ja haiguslehele j&auml;&auml;misest.</p> <p class="p1">Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2054Tööle tuleb erivajadusega töötaja2018-07-19<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa andmetel v&auml;rbavad ettev&otilde;tjad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi peamiselt kahel p&otilde;hjusel. Esimeseks on &uuml;ha suurenev vajadus t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele. Teiseks soov oma kollektiivi mitmekesistada ning siinkohal n&auml;evad t&ouml;&ouml;andjad enda meeskonnas meeleldi ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi. Erinevatest inimestest koosnev tiim suudab &uuml;heskoos paremini klientide ja koost&ouml;&ouml;partnerite ootusi t&auml;ita, pakkuda erilisemaid lahendusi ja on &uuml;htlasi ka empaatiav&otilde;imelisem. Lisaks toetab erivajadustega inimeste palkamine ka ettev&otilde;tte head mainet.</strong></p> <p><b>Eelarvamuste seljatamine</b></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;andjate teavitamise ja n&otilde;ustamise teenusejuht K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjate suhtumine erivajadustega inimestesse aja jooksul v&auml;ga palju paranenud. &bdquo;T&auml;nu erivajadustega inimeste pildil olemisele ja edulugude r&auml;&auml;kimisele on t&otilde;usnud t&ouml;&ouml;andjate teadlikkus,&ldquo; s&otilde;nas Bode. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate s&otilde;nul motiveerib neid v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest palkama eelk&otilde;ige see, kui nad leiavad p&auml;deva inimese, kes tahab t&ouml;&ouml;d teha. Kui meeskonda leitakse sobiv t&ouml;&ouml;taja, ollakse valmis m&otilde;istlikkuse piires kohandusi tegema,&ldquo; kommenteerib teenusejuht.</p> <p><b>F&uuml;&uuml;siline ja vaimne valmidus </b></p> <p>Ettev&otilde;tte juhil, kes plaanib t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta erivajadustega isiku, tasub esmalt ette valmistada kollektiiv ja avatult r&auml;&auml;kida v&otilde;imalikest erivajadustest, nt kuulmispuude korral igap&auml;evane suhtlemine, f&uuml;&uuml;siliste takistuste korral v&otilde;imalusest leida tugiisik jne. Kindlasti tuleb eelnevalt uurida ka erivajadusega inimeselt, millest ja kuidas v&otilde;iks tulevasi kolleege informeerida. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese ja t&ouml;&ouml;andja vaheline avatud suhtlus on siinkohal v&auml;ga oluline, sest enamasti ei soovi keegi ju kandideerides &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;le asumisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamisel v&otilde;ivad esineda takistused.</p> <p>Paljudel juhtudel ei kaasne erivajadustega t&ouml;&ouml;taja palkamisel suuri &uuml;mberkorraldusi, vaid piisab &otilde;igesti tehtud kohandustest t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i liikumisteede hoolikast l&auml;bim&otilde;tlemisest. Ka siin tasub parema t&ouml;&ouml;korralduse ja liikumise osas esmalt n&otilde;u pidada erivajadusega t&ouml;&ouml;tajaga ning konsulteerida T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikonsultandiga, kes saavad anda enda kogemusest tulenevalt v&auml;&auml;rt n&otilde;u, kuidas koost&ouml;&ouml; sujuma panna.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tukassa toetab t&ouml;&ouml;andjat lisaks n&otilde;ustamisele erinevate teenuste ja toetustega. Abi ja n&otilde;u saab t&ouml;&ouml;koha kohandamisel ja abivahendite kasutamisel, vajadusel toetakse tugiisiku teenuseid. Riik toetab t&ouml;&ouml;andjat ka sotsiaalmaksu tasumisega t&ouml;&ouml;andja eest,&ldquo; tutvustab Bode.</p> <p>Enamasti on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene suuteline teatavaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid tegema t&auml;iskoormusel ning nad on suutelised oma &uuml;lesandeid iseseisvalt t&auml;itma. Vajadusel kompenseerib T&ouml;&ouml;tukassa nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale lisateenused v&otilde;i &ndash;kulud.</p> <p><b>Head praktikad </b></p> <p>K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on mitmed t&ouml;&ouml;andjad juba kohandanud ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda v&otilde;i loonud erivajadustega inimestele sobivad tingimused, neid asjatundlikult toetanud ja juhendanud ning tervikliku meeskonna kujunemisele kaasa aidanud.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tukassa pakutav n&otilde;ustamisteenus on abiks olnud paljudel juhtudel ning selle eesm&auml;rgiks on eelk&otilde;ige suhtlemisel tekkivate raskuste lahendamine,&ldquo; s&otilde;nab Bode.&nbsp;</p> <p>Ta toob n&auml;ite, kus tootmisettev&otilde;ttesse oli t&ouml;&ouml;le asumas viipekeelne kurt mees ja tulevaste t&ouml;&ouml;kaaslaste ebakindluse p&otilde;hjuseks oli, et keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda. N&otilde;ustamisel k&uuml;siti konsultandilt n&auml;iteks seda, kas v&otilde;ib mehele tere &ouml;elda ja kuidas seda teha, kuidas suhelda temaga viipekeelt oskamata ning kas ta suu pealt lugeda oskab. N&otilde;ustaja oli eelnevalt t&ouml;&ouml;leasujaga vestelenud ja selgitanud v&auml;lja, et mees eelistab suhelda SMS-ide ja e-posti teel ning vastab m&otilde;lemal juhul kiiresti. N&otilde;ustaja r&auml;&auml;kis mehe soovidest &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiivile ja asjatud hirmud saidki seljatatud.</p> <p>Kaubanduses kohtame aga &uuml;ha enam kuulmislangusega t&ouml;&ouml;tajaid, kes kannavad nt rinnasilti, mis palub probleemide korral kolleegi poole p&ouml;&ouml;rduda. Enamasti suhtuvad kliendid ja kolleegid sellistesse olukordadesse h&auml;sti.</p> <p>Kuna iga inimese vajadused on erinevad, tasub ettev&otilde;tjal julgelt p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassa poole, kus n&otilde;ustamisteenus on tasuta.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et v&auml;henenud inimesele sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine saab alguse ettev&otilde;tja valmisolekust seda teha ja m&otilde;lema poole avatud suhtlemisest.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tja, kes soovib palgata v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi, saab n&otilde;u k&uuml;sida ja teenuste osas teadmisi t&auml;iendada <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/teenused-vahenenud-toovoimega-inimese-tooandjale" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa portaalis</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2052Kolmapäeval vastab Tööinspektsioon otse Facebooki vahendusel alaealiste töötamist puudutavatele küsimustele2018-07-17<p><strong>Suvel k&auml;ivad paljud lapsed ja noored t&ouml;&ouml;l. Sel aastal k&auml;ib t&ouml;&ouml;l enam kui 2100 alla 15aastast noort ja neile pakub t&ouml;&ouml;d 416 ettev&otilde;tet. T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile on seega helistajaid palju, nii noori, nende vanemaid kui ka t&ouml;&ouml;andjaid. K&uuml;sitakse nii noorte t&ouml;&ouml;suhete, eritingimuste kui t&ouml;&ouml;keskkonna kohta.&nbsp;</strong></p> <p>Kolmap&auml;eval vastavad t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul otse k&uuml;simustele T&ouml;&ouml;inspektsiooni Facebooki lehel jurist ja konsultant. K&uuml;simusi saab esitada otse T&ouml;&ouml;inspektsiooni Facebooki lehel v&otilde;i saata s&otilde;numina.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2049Sikkut: maksukoormus ei tõuse, hüvitise saamine läheb lihtsamaks2018-07-17<p><b>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse teemal on k&otilde;lama j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;andjate maksukoormuse v&otilde;imalik t&otilde;us. Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steem, mis ei suurenda</b><b> t&ouml;&ouml;andjate maksukoormust. &Uuml;ks v&otilde;imalus selleks on v&auml;hendada samal ajal n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakset.</b></p> <p>Minister r&otilde;hutab, et ettepaneku kohaselt saavad t&ouml;&ouml;andjad kindlustusest kaitse suurte kahjun&otilde;uete vastu ning t&ouml;&ouml;tajatele h&uuml;vitatakse tekkinud kahjud senisest lihtsamalt.</p> <p>&bdquo;Seistes silmitsi rahvastiku v&auml;henemise ja vananemisega, peame &uuml;hiskonnana suutma hoida inimesi tervena ja v&otilde;imalikult kaua t&ouml;&ouml;turul. T&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamiseks tuleks ennetada t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustusi ning seda ei tee me riigina piisavalt h&auml;sti,&ldquo; s&otilde;nab <b>tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut</b>.</p> <p>Eestis registreeritakse 4500-5000 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust aastas. Seejuures 1200 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on raske kehavigastus. Raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv on ka aasta-aastalt kasvutrendis. Igal aastal hukkub t&ouml;&ouml;keskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud v&auml;ltida. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tagaj&auml;rjel j&auml;&auml;b aastas tegemata 1,3 miljonit t&ouml;&ouml;tundi. Keskmise t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kulu &uuml;hiskonnale on ligi 16 000 eurot.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tajale tekkinud kahjude h&uuml;vitamine on kulukas nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale. Vaidlused on pikad, kallid ja keerulised. Kahjustada saab t&ouml;&ouml;andja maine. T&ouml;&ouml;taja peab vaidlema t&ouml;&ouml;andjaga olukorras, kus tema tervis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kahjustatud ning osalemine t&ouml;&ouml;turul ja sissetuleku teenimise v&otilde;ime on piiratud,&ldquo; selgitab Sikkut.</p> <p>&bdquo;Paratamatult tuleb seega t&otilde;deda, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuses kannatanu v&otilde;ib kaotada tervisekahjustuse t&otilde;ttu olulise osa oma sissetulekust ja selle kompenseerimiseks puudub efektiivne h&uuml;vitamise s&uuml;steem,&ldquo; lisab minister.</p> <p>T&auml;na on t&ouml;&ouml;andjate motivatsioon t&ouml;&ouml;keskkonda panustada ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetada piiratud. Kuigi v&otilde;imalus end vabatahtlikult t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste vastu kindlustada on juba t&auml;nagi olemas, ei ole tegemist levinud praktikaga ning kindlustuskaitse on vaid &uuml;ksikutel suurtel ettev&otilde;tetel.</p> <p>Ministri s&otilde;nul v&otilde;iks alternatiivselt t&ouml;&ouml;keskkonda parandada ka tugev riigipoolne j&auml;relevalve, kuid sotsiaalministeeriumi ettepanek on taotluslikult just teine v&otilde;imalus &ndash; t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustus.</p> <p>Ettepaneku kohaselt toimuks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustus erakindlustuse p&otilde;him&otilde;ttel. &bdquo;Seda sellep&auml;rast, et lisaks kahjude h&uuml;vitamisele, mis on kindlustuse &uuml;ks peamisi eesm&auml;rke, on meie soov, et loodav s&uuml;steem panustaks maksimaalselt ka ennetusse ehk s&uuml;steem peaks olema selline, mis paneks t&ouml;&ouml;andjaid senisest enam t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust tagama ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetama,&ldquo; m&auml;rgib Sikkut.</p> <p>&bdquo;Hoolimata sellest, et pakume v&auml;lja lahendusena kindlustuse, oleme avatud ka teistsugustele ettepanekutele. Tuleb saavutada lai &uuml;hiskondlik kokkulepe, kus k&otilde;ik kolm osapoolt - t&ouml;&ouml;tajad, t&ouml;&ouml;andjad, valitsus - peavad seda ideed toetama. Ilma selleta ei ole v&otilde;imalik &uuml;htegi suurt muudatust ellu viia. Ootame oma lahendustega panustama k&otilde;iki osapooli, &ldquo; lisab Sikkut.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse makse s&otilde;ltuks ettev&otilde;ttes varem juhtunud &otilde;nnetustest, nende raskusest ning ette v&otilde;etud ohutusabin&otilde;udest.</p> <p>Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oleks t&ouml;&ouml;andjate kulu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustusele 5-200 eurot t&ouml;&ouml;taja kohta aastas, s&otilde;ltuvalt nende tegutsemisalast. Nii oleks n&auml;iteks j&auml;&auml;tme- ja saastek&auml;itluses kulu ligi 160 eurot, t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses ligi 140 eurot, info ja side valdkonnas 6 eurot.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2048Kas töölepingu puudumise tõttu võin töölt päevapealt lahkuda?2018-07-16<p class="p1"><b>L&auml;ksin t&ouml;&ouml;le ettev&otilde;ttesse, kus t&ouml;&ouml;tan autojuhina. Olen t&ouml;&ouml;tanud peaaegu kolm n&auml;dalat, kuid t&ouml;&ouml;andja ei anna mulle t&ouml;&ouml;lepingut. Leian, et tegemist on raske rikkumisega. Kas ma v&otilde;in ettev&otilde;ttest lahkuda p&auml;eva pealt?</b></p> <p class="p2"><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Enne t&ouml;&ouml; tegemise algust r&auml;&auml;givad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi t&ouml;&ouml;lepingu tingimustes, nt t&ouml;&ouml;tasus, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes, t&ouml;&ouml;koormuses jne. Kuigi t&ouml;&ouml;lepingu seadus kohustab s&otilde;lmima kirjalikku t&ouml;&ouml;lepingut, siis olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja asub ettev&otilde;tte heaks tegema t&ouml;&ouml;d, loetakse t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmituks ka suuliselt.</p> <p class="p2">Nii nagu kirjaliku t&ouml;&ouml;suhte puhul, tuleb ka suulise t&ouml;&ouml;suhte puhul m&otilde;lemal poolel j&auml;rgida seadust ning k&auml;ituda &uuml;ksteise suhtes lojaalselt. N&auml;iteks tuleb t&ouml;&ouml;andjal tasuda tehtud t&ouml;&ouml; eest ning t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemisel j&auml;rgima seaduses s&auml;testatut. Ainu&uuml;ksi kirjaliku t&ouml;&ouml;lepingu puudumine ei ole raske rikkumine, mille t&otilde;ttu saaks t&ouml;&ouml;suhte etteteatamist&auml;htaega j&auml;rgimata &uuml;les &ouml;elda. Raske rikkumine, mille korral v&otilde;iks etteteatamist&auml;htaja j&auml;tta j&auml;rgimata, on n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmine. Enne erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist tuleks t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda kirjalikult t&ouml;&ouml;andja poole ja paluda rikkumise l&otilde;petamist.</p> <p class="p2">Kui t&ouml;&ouml;taja asub t&ouml;&ouml;le enne kirjaliku t&ouml;&ouml;lepingu allkirjastamist, siis v&otilde;tab ta endale teadlikult riski, kus ta ei pruugi hiljem suuta t&otilde;endada suuliselt antud lubadusi ja tehtud kokkuleppeid. Kuna suuline t&ouml;&ouml;suhe on kehtiv t&ouml;&ouml;suhe, siis tuleb t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemisel katseajal j&auml;rgida v&auml;hemalt 15-kalendrip&auml;evast etteteatamist&auml;htaega ning peale katseaja m&ouml;&ouml;dumist v&auml;hemalt 30-kalendrip&auml;evast etteteatamist&auml;htaega.</p> <p class="p2"><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong>&nbsp;</p> <ul> <li><a href="/redirect/558">T&ouml;&ouml;elping ja selle tunnused</a>;</li> <li><a href="/redirect/2567">Lepingueelsed l&auml;bir&auml;&auml;kimised</a>;</li> <li><a href="/redirect/335">T&ouml;&ouml;elpingu s&otilde;lmimine</a>;</li> <li><a href="/redirect/304">Katseaeg</a>;</li> <li><a href="/redirect/572">T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine</a>.</li> </ul> <p>Foto: pixabay</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=204715. juulist muutus Eestisse lähetatud töötajatest teavitamise kord2018-07-16<p><b>Alates 15. juulist 2018 tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatest T&ouml;&ouml;inspektsiooni teavitada enne l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tja t&ouml;&ouml;le asumist Eestis. Teavitamata j&auml;tmise korral v&otilde;ib kohtustust rikkunud ettev&otilde;tet karistada kuni 32&nbsp;000 euro suuruse trahviga.</b></p> <p>Eilsest j&otilde;ustusid muudatused ebaseadusliku t&ouml;&ouml;j&otilde;u ennetamiseks. Muudatuste eesm&auml;rk on, et nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;tajad oleksid motiveeritud j&auml;rgima Eestis seaduslikult t&ouml;&ouml;tamise reegleid. Sellest tulenevalt kehtestati uued reeglid nii v&auml;lismaalaste seaduse kui ka Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seadusega. Lisaks n&auml;hti ette riigihankemenetlusest k&otilde;rvaldamise kohustus, kui tegemist on ettev&otilde;ttega, keda on karistatud v&auml;lismaalase Eestis t&ouml;&ouml;tamise tingimuste rikkumise v&otilde;imaldamise eest. Ehitust&ouml;&ouml;de hankelepingute puhul tuleb edaspidi, kui allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja ei ole v&auml;lismaalaste t&ouml;&ouml;tamise reegleid t&auml;itnud, allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja asendada v&otilde;i leida muu viis t&ouml;&ouml; teostamiseks. T&auml;iendavalt loodi ka v&otilde;imalus keelata selliste ettev&otilde;tete majandustegevus, kes v&otilde;tavad v&auml;lismaalasi j&auml;rjepidevalt t&ouml;&ouml;le seadust eirates.</p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduses (ELTTS) muutus aga senikehtinud kord, mis v&otilde;imaldas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast teavitada hiljemalt Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval. N&uuml;&uuml;d tuleb teade T&ouml;&ouml;inspektsioonile l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumise kohta saata elektrooniliselt juba enne faktilist t&ouml;&ouml;tamise alustamist. T&ouml;&ouml;inspektsioonile tuleb esitada andmed t&ouml;&ouml;taja v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;andja, teda Eestis vastuv&otilde;tva ettev&otilde;tte ja m&otilde;lema ettev&otilde;tte kontaktisikute kohta ning kindlasti ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv, nimi, isikukood ja s&uuml;nniaeg. T&auml;psem info l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimise kohta ning teate vorm on leitav T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate infov&auml;ljal <a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/lahetatud-tootajad/">http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/lahetatud-tootajad/</a>.</p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast teavitamata j&auml;tmise korral on T&ouml;&ouml;inspektsioon &otilde;igus m&auml;&auml;rata trahv f&uuml;&uuml;silisele isikule kuni 300 trahvi&uuml;hikut ning juriidilisele isikule kuni 32&nbsp;000 eurot ELTTS &sect; 9 m&auml;rkega 3 alusel.</p> <p><i>Ebaseadusliku t&ouml;&ouml;tamise ennetamiseks ja t&otilde;kestamiseks loodud tegevuskava peamiste tegevuste ja statistikaga on aga leitav</i> <i><a href="https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/kodakondsus-ja-ranne/tegevuskava-ebaseadusliku-tootamise-ennetamiseks">siseministeeriumi kodulehel</a></i>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: sxc</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2046Uute töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid2018-07-16<p><strong>21. augustil 2018. a j&otilde;ustub Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid&ldquo; muudatus. M&auml;&auml;rusega v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga 2017/164 kehtestatud ohtlike ainete piirnormid. Piirnormidest kinnipidamine aitab ennetada t&ouml;&ouml;tajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud haigustesse (nahahaigused, allergeenidest p&otilde;hjustatud kutsehaigused, kutsem&uuml;rgistused, kopsukahjustused jne).</strong></p> <p>Direktiivis esitatud 31 ainest viie puhul on Eestis kehtiv piirnorm direktiivis esitatud piirnormist rangem ja nende piirnormi ei muudeta. &Uuml;lej&auml;&auml;nud 26 aine piirnormid muudetakse vastavalt direktiivile rangemaks (18 ainet) v&otilde;i kehtestatakse Eesti &otilde;iguses esimest korda (8 ainet).</p> <p>Piirnormiga m&auml;&auml;ratakse ohtliku aine lubatav sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus. Ohtliku kemikaali piirnorm on suurim lubatud keskmine sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus, mis on m&otilde;&otilde;detud v&otilde;i arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmise v&auml;&auml;rtusena (pikaajaline piirnorm). Osadele ohtlikele ainetele on t&ouml;&ouml;keskkonna piirnormid kehtestatud ka l&uuml;hemate perioodide, nt 15 minuti, aga ka 5 v&otilde;i 1 minuti pikkuse kokkupuuteaja kohta (l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnormid). Vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 3 l&otilde;ikele 3 ei tohi keemiliste ohutegurite parameetrid kehtestatud piirnorme &uuml;letada. T&ouml;&ouml;andja peab m&otilde;&otilde;tmise abil kindlaks tegema ohtliku aine sisalduse &otilde;hus ja vajadusel rakendama meetmeid, et aine sisaldus j&auml;&auml;ks allapoole piirnormi. Meetmeteks v&otilde;ib olla n&auml;iteks ventilatsiooni t&otilde;hustamine.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu ohtlike kemikaalide sisaldust v&otilde;ib Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; kohaselt m&otilde;&otilde;ta Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud v&otilde;i erialase kompetentsuse kinnitust omav m&otilde;&otilde;telabor.</p> <p>Ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkonnas teeb j&auml;relevalvet T&ouml;&ouml;inspektsioon.</p> <p>Kolme aine puhul (kaevandusgaasidena tuntud s&uuml;sinikoksiid CO, l&auml;mmastikoksiid NO ja l&auml;mmastikdioksiid NO2) on Eesti kehtestanud &uuml;leminekuperioodi: CO puhul 2 aastat, kuni 21.08.2020 ning NO ja NO2 puhul 5 aastat, kuni 21.08.2023. &Uuml;leminekuperioodi saavad m&otilde;&otilde;telaborid kasutada sobiva m&otilde;&otilde;temetoodika valikuks ja m&otilde;&otilde;teseadmete uuendamiseks.</p> <p><b>Allj&auml;rgnevalt on esitatud uued t&ouml;&ouml;keskkonna piirnormid</b></p> <table border="1" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 100%;"> <tbody> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p><b>Aine CAS number&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b></p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p><b>Aine&nbsp; nimetus&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; </b></p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p><b>&Uuml;lev&otilde;tmise selgitus, n&auml;ited</b></p> <p>&nbsp;</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>&nbsp;-</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Mangaan ja mangaani anorgaanilised &uuml;hendid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: piirnorm praegu 0,1 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 0,05.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>55-63-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Gl&uuml;tserooltrinitraat</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks:</p> <p>praegu 0,3 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 0,095. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>56-23-5</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>S&uuml;siniktetrakloriid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 13 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 6,4.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>61-82-5</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Amitrool</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm&nbsp; 0,2 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>74-90-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Vesinikts&uuml;aniid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks (lisandub pikaajalise kokkupuute piirnorm 1 mg/m<sup>3 </sup>ja l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm 4,5 ppm).</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>75-35-4</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Vin&uuml;lideenkloriid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 20 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 8 mg/m<sup>3</sup>.</p> <p>Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>78-10-4</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Tetraet&uuml;&uuml;lortosilikaat</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 44 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>79-10-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Akr&uuml;&uuml;lhape</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 30 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 29 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>80-05-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Bisfenool A</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 10 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 2 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>101-84-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Difen&uuml;&uuml;leeter</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm j&auml;&auml;b samaks, lisandub l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm 14 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>104-76-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>2-et&uuml;&uuml;lheksaan-1-ool</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>106-46-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>1,4-diklorobenseen</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 122 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 12. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>107-02-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Akroleiin; akr&uuml;&uuml;laldeh&uuml;&uuml;d</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 0,2 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 0,05. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>107-31-3</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Met&uuml;&uuml;lformiaat</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 250 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 125. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>110-65-6</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>But-2-&uuml;&uuml;n-1,4-diool</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 0,5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>143-33-9</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Naatriumts&uuml;aniid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 1 mg/m<sup>3</sup>, l&uuml;hiajaline 5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>151-50-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Kaaliumts&uuml;aniid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 1 mg/m<sup>3</sup>, l&uuml;hiajaline 5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>431-03-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Diatset&uuml;&uuml;l; butaandioon</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 0,07 mg/m<sup>3</sup>, l&uuml;hiajaline 0,36 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>630-08-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>S&uuml;sinikmonooksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Allmaakaevandustes j&auml;&auml;b kehtiv piirnorm samaks kuni 21.08.2020, kuna Eesti kasutab &uuml;leminekuaega 2 aastat. Kehtiv pikaajaline piirnorm on 40 mg/m<sup>3</sup>, uus 23 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>1305-62-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Kaltsiumdih&uuml;droksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks:</p> <p>praegu 5 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 1 mg/m<sup>3</sup>. Lisandub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>1305-78-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Kaltsiumoksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks: praegu 2 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 1.</p> <p>Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>7446-09-5</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>V&auml;&auml;veldioksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks: praegu 5 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 1,3.</p> <p>Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>7580-67-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Liitiumh&uuml;driid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm j&auml;&auml;b samaks,lisandub l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm 0,02 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>10102-43-9</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>L&auml;mmastikmonooksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Allmaakaevandustes j&auml;&auml;b kehtiv piirnorm samaks kuni 21.08.2023, kuna Eesti kasutab &uuml;leminekuaega 5 aastat. Kehtiv pikaajaline piirnorm on 30 mg/m<sup>3</sup>, uus 2,5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>10102-44-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>L&auml;mmastikdioksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Allmaakaevandustes j&auml;&auml;b kehtiv piirnorm samaks kuni 21.08.2023, kuna Eesti kasutab &uuml;leminekuaega 5 aastat. Kehtiv pikaajaline piirnorm on 4 mg/m<sup>3</sup>, uus 0,96 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>61788-32-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>H&uuml;drogeenitud terfen&uuml;&uuml;l</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 19 mg/m<sup>3</sup> , l&uuml;hiajaline 48 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> </tbody> </table> <p><b>Autor: </b>Ivar Raik, Sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;elu arengu osakonna n&otilde;unik</p> <p><strong>Foto: </strong>Pixabay</p> <p><b></b></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2045Tööinspektsioon: noortele tööd pakkuvate ettevõtete arv on kordades kasvanud2018-07-13<p><b>2018. aasta esimesel poolaastal v&otilde;ttis 416 ettev&otilde;tet t&ouml;&ouml;le &uuml;le 2100 alla 15aastase noore. 85% noortest t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Alla 15aastastega pole juhtunud &uuml;htegi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.</b></p> <p>Mullusega v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;tavate noorte arv veidi t&otilde;usnud. Kui aasta varem t&ouml;&ouml;tas 1840 noort, siis k&auml;esoleva aasta esimesel poolel 2100 alla 15aastast last. Oluliselt on kasvanud noortele t&ouml;&ouml;d pakkuvate ettev&otilde;tete arv. Kui aasta tagasi v&otilde;ttis noore t&ouml;&ouml;le 119 ettev&otilde;tet, siis sel aastal juba 416 erinevat ettev&otilde;tet.</p> <p>Suurimad t&ouml;&ouml;andjad on ka sel aastal SA &Otilde;pilasmalev, Linnahoolduse O&Uuml; ning kohalikud omavalitsused. Valdkondlikult t&ouml;&ouml;tab noori enam avalikus halduses, hariduses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Kui 7-12aastasele v&otilde;imaldatakse ainult kergeid t&ouml;id kultuuri-, kunsti-, spordi- ja reklaamivaldkonnas, siis 13-14aastased teevad meeleldi kergemaid abit&ouml;id nii lasteaedades, parkides, t&auml;navatel kui ka m&uuml;&uuml;giettev&otilde;tetes.</p> <p>85% alaealistest t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepingu alusel. V&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel t&ouml;&ouml;tab 13% ning tasuta t&ouml;&ouml;tab 2% alaealistest.</p> <p>Esimesel poolaastal ei juhtunud alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajatega &uuml;htegi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Kuus kerget t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust registreeriti 17aastate t&ouml;&ouml;tajatega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on hea, et pea 85% lastest t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepingu alusel. &bdquo;Positiivne on see, et t&ouml;&ouml;elu algab korras t&ouml;&ouml;suhte ehk korralikult vormistatud lepinguga. Esimene t&ouml;&ouml;kogemus m&auml;&auml;rab sageli &auml;ra, et ka edaspidine t&ouml;&ouml;elu kujuneks korrektseks, ohutuks ning meeldivaks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Heast t&ouml;&ouml;keskkonnast annab kinnitust see, et alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajatega ei juhtunud esimesel poolaastal &uuml;htegi &otilde;nnetust. Tunnustan t&ouml;&ouml;andjaid, kes on loonud noortele ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna,&ldquo; lisas ta. Maripuu t&otilde;i esile, et t&ouml;&ouml;andjad paraku hilinevad sageli t&ouml;&ouml;tamise registrisse kande tegemisega. &bdquo;Paneme t&ouml;&ouml;andjatele s&uuml;damele, et nad kindlasti 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne noore t&ouml;&ouml;le asumist teeksid kande &auml;ra. Siis j&otilde;uame vajadusel t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;mberkorraldamiseks soovitusi anda ja noor saab kokkulepitud ajal t&ouml;&ouml;d alustada,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>1. juulist 2017. aastal muutus alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;le lubamise kord ning t&ouml;&ouml;andja ei pea enam T&ouml;&ouml;inspektsioonile taotlust esitama. Selle asemel tuleb 7-14aastased t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanda juba 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne nende t&ouml;&ouml;le asumist, et info j&otilde;uaks T&ouml;&ouml;inspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist j&otilde;uaks anda eelhinnangu, kas kavandatud t&ouml;&ouml; on lapsele sobiv v&otilde;i mitte. T&ouml;&ouml;inspektsioon n&otilde;usolekuid ei v&auml;ljasta, kuid v&otilde;ib teha menetluse k&auml;igus ettepanekuid t&ouml;&ouml;korralduse v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete muumiseks v&otilde;i keelata kirjeldatud tingimustel lapse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise. Sel juhul v&auml;ljastatakse t&ouml;&ouml;andjale keelav otsus. Seni pole inspektsioon pidanud sarnaseid otsuseid tegema.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni vaates on probleemiks seadusele mittevastavad kanded t&ouml;&ouml;tamise registris. Lapse t&ouml;&ouml;tamine k&uuml;ll kajastub, kuid lisamata j&auml;etakse andmed t&ouml;&ouml;tamise koha, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete, t&ouml;&ouml;tingimuste v&otilde;i lapsevanema n&otilde;usoleku olemasolu kohta. Siin on tegemisti ka t&ouml;&ouml;andjate ja kandetegijate v&auml;hese teadlikkusega. N&auml;iteks &otilde;pilasmalevate kanded on v&auml;ga korrektsed, ka mitmed v&auml;ikeettev&otilde;tted sisestavad alati inspektsiooni jaoks olulise info. Samas on palju neid ettev&otilde;tteid, kellega jurist peab alustama lapse t&ouml;&ouml;tamisega seotud andmete t&auml;psustamiseks pikki kirjavahetusi. T&ouml;&ouml;andjad on saadud selgituste eest olnud t&auml;nulikud ning korraldanud t&ouml;&ouml;tingimused sel moel &uuml;mber, et need oleksid lapse vanust ja arengut arvestades sobivad.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristi &uuml;lesanne on teha koost&ouml;&ouml;s alaealist t&ouml;&ouml;lev&otilde;tva ettev&otilde;ttega k&otilde;ik, et laps ei satuks tema tervist kahjustada v&otilde;ivasse t&ouml;&ouml;keskkonda. Esmane vastutus selles k&uuml;simuses j&auml;&auml;b siiski alati lapsevanemale, kes lapse t&ouml;&ouml;tamiseks heakskiidu peab andma.</p> <p>T&auml;psemalt saab noorte t&ouml;&ouml;tamise kohta lugeda <a href="/redirect/2758">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.&nbsp;</p> <p>Lisak&uuml;simusi saab esitada aadressil&nbsp;jurist|&auml;t|ti.ee&nbsp;v&otilde;i infotelefonil 640 6000</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2044Enne ohtliku tööülesande täitmist tuleb hinnata oma tervislikku seisundit ning veenduda, et kõik ohutusnõuded oleksid täidetud2018-07-12<p><b><strong><b><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></b></strong></b></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>28- aastane mees t&ouml;&ouml;tas paigaldajana. Tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks oli lava montaaži- ja demontaažit&ouml;&ouml;de teostamine. &nbsp;</p> <p>&Otilde;nnetuse toimumise ajal tegeleti helitornide paigaldamisega. Paigaldaja oli umbes nelja meetri k&otilde;rgusel ja hakkas liikuma k&otilde;rgemale, et torni edasi ehitada. Mehel olid seljas kahe kinnituskarabiiniga turvarakmed. Kaks karabiini on rakmetele sellep&auml;rast, et m&ouml;&ouml;da konstruktsiooni liikumisel oleks &uuml;ks karabiin alati kinnitatud. Kuna t&ouml;&ouml;taja vasak k&auml;si oli haige ja seet&otilde;ttu ei liikunud korralikult ei saanud ta seda t&ouml;&ouml;s t&auml;iel m&auml;&auml;ra kasutada. T&ouml;&ouml;taja avas edasi liikumiseks &uuml;he karabiini, et seda edasi liigutada, kuid samal ajal ei olnud teine karabiin kinnitatud. T&ouml;&ouml;taja hoidis &uuml;he k&auml;ega tellingust kinni, kuid k&auml;si libises ja t&ouml;&ouml;taja kukkus maapinnale. Kukkudes sai t&ouml;&ouml;taja raskelt viga, vigastusteks olid p&otilde;rutused ja luumurrud.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Selle &otilde;nnetuse peamiseks p&otilde;hjuseks on see, et t&ouml;&ouml;taja asus tegema t&ouml;&ouml;d, mida tema tervislik seisund ei v&otilde;imaldanud st t&ouml;&ouml;taja ei saanud turvavarustust kasutada etten&auml;htud viisil, kuna tema k&auml;e liikuvus oli piiratud. T&ouml;&ouml;andja ei veendunud n&auml;iteks v&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajat tervisekontrolli saates v&otilde;i ka lihtsalt t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; tegemist j&auml;lgides, et t&ouml;&ouml;tajad teeksid t&ouml;&ouml;d nii nagu on ette n&auml;htud ja ohutu.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andjale, et tal on terviseh&auml;ire, mist&otilde;ttu tema &uuml;he k&auml;e liikuvus oli piiratud. T&ouml;&ouml;andja ei korraldanud t&ouml;&ouml;tajale tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kus oleks probleem kindlasti v&auml;lja tulnud.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tunnistas, et talle &otilde;petati turvarakmete kasutamist ja nende kinnitamist. Kuna t&ouml;&ouml;taja s&otilde;nul ei olnud tal mugav vasaku k&auml;ega t&ouml;&ouml;d teha, siis kinnitas ta ainult &uuml;he karabiini ja teise j&auml;ttis kinnitamata. Seega eiras t&ouml;&ouml;taja ohutusjuhiseid ja kasutas turvavarustust valesti. T&ouml;&ouml;taja eiras p&otilde;hilist reeglit, milleks on see, et &uuml;ks karabiinidest peab alati olema kinnitatud.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;tajal on kohustus j&auml;rgida juhiseid ja l&auml;htuvalt nendest teha t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul viisil ning kasutada isikukaitsevahendeid, on t&ouml;&ouml;andjal kohustus j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;taja seda k&otilde;ike ka teeks.</p> <p>Lisaks oli ettev&otilde;ttes korraldamata t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, koostamata tegevuskava ning paika panemata, kuidas toimub t&ouml;&ouml;keskkonna sisekontroll. Ehk sisuliselt selles ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega s&uuml;stemaatiliselt ei tegeletud, hoolimata sellest, et t&ouml;&ouml; on ohtlik (t&ouml;&ouml;tamine k&otilde;rgustes).</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/453">tervisekontroll</a>;</li> <li><a href="/redirect/421">risikianal&uuml;&uuml;s</a>;</li> <li><a href="/redirect/2286">isikukaitsevahendid</a>;</li> <li><a href="/redirect/451">sisekontroll</a>.</li> </ul> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2043Riik plaanib kaasajastada töötushüvitiste süsteemi2018-07-12<p><b>Sotsiaalministeerium kuulutas v&auml;lja hanke, millega otsitakse koost&ouml;&ouml;partnerit t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi tuleviku v&auml;ljavaadete anal&uuml;&uuml;simiseks.</b></p> <p>&bdquo;Ligi pooled Eesti t&ouml;&ouml;tutest elavad vaesuses. &Uuml;helt poolt on selle p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse maksmise ranged tingimused, teisalt h&uuml;vitiste suurus,&ldquo; &uuml;tles t&ouml;&ouml;ala asekantsler <b>Sten Andreas Ehrlich</b>. &bdquo;Samuti on &otilde;iguskantsler juhtinud t&auml;helepanu, et t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steem ei ole piisavalt paindlik ega pole sammu pidanud t&ouml;&ouml;tamise uute trendidega. Nende probleemide lahendamiseks peame t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi muutma.&ldquo;</p> <p>Uuringus t&ouml;&ouml;tatakse l&auml;htuvalt Eesti t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi kitsaskohtadest ja rahvusvahelisest praktikast v&auml;lja Eestile sobivad alternatiivsed lahendused, mis ei soosi pikka t&ouml;&ouml;tusperioodi, v&auml;hendavad vaesust ja on koosk&otilde;las rahvusvaheliste n&otilde;uetega. Uuring valmib j&auml;rgmise aasta m&auml;rtsis. Sotsiaalministeerium teeb 2019. aastal uuringu tulemustele tuginedes Vabariigi Valitsusele ettepanekud, kuidas t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi muuta.</p> <p>Eestis pakuvad esmast kaitset t&ouml;&ouml;tusriski korral t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised &ndash; t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis ja t&ouml;&ouml;tutoetus. T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste eesm&auml;rk on t&ouml;&ouml;tuse korral osaliselt kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek. T&ouml;&ouml;tutoetuse maksmise eesm&auml;rk on tagada t&ouml;&ouml;tule aktiivse t&ouml;&ouml; otsimise ajal minimaalne sissetulek. 2018. aastal on t&ouml;&ouml;tutoetuse suurus 164,61 eurot kuus ja minimaalne t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis 242,73 eurot.</p> <p>2016. aastal elas suhtelises vaesuses 49,6% ja absoluutses vaesuses 20,4% t&ouml;&ouml;tutest.</p> <p>Ministeerium on saanud uuringu tegemiseks toetust Eesti Teadusagentuuri teadmistep&otilde;hist poliitikakujundamist toetava programmi RITA Tegevuse 2 raames. Toetus katab poole uuringu kulust, teise poole katab sotsiaalministeerium enda eelarvest.</p> <p>Hankega saab l&auml;hemalt tutvuda siin: <a href="https://riigihanked.riik.ee/register/hange/198246">https://riigihanked.riik.ee/register/hange/198246</a></p> <p><a href="https://riigihanked.riik.ee/register/hange/198246"></a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium&nbsp;</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2042Renditöö tähendab kolmepoolset töösuhet2018-07-11<p><strong>Rendit&ouml;&ouml; on t&auml;nap&auml;evane t&ouml;&ouml;suhte vorm, mida kasutatakse &uuml;le maailma j&auml;rjest enam. Rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine hajutab ettev&otilde;tte majandusriske ning h&otilde;lbustab t&ouml;&ouml;j&otilde;uga tegelemist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;urendi teenust pakkuv ettev&otilde;te tagab t&ouml;&ouml;tajate olemasolu puhkuste v&otilde;i haiguste ajal, annab v&otilde;imaluse vajadusel kiiresti palgata lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu, v&auml;hendab v&auml;rbamis-, t&ouml;&ouml;j&otilde;u- ja tootmiskulusid ning maandab riske ja kohustusi, mis kaasnevad inimeste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisega.</p> <p>Eestis ei ole rendit&ouml;&ouml; eraldi seadusega reguleeritud, kuid t&ouml;&ouml;lepingu seadusega on &uuml;le v&otilde;etud Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu direktiivist 2008/104/E&Uuml; rendit&ouml;&ouml; kohta olulised &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted. T&ouml;&ouml;lepingu seaduses on reguleeritud rendit&ouml;&ouml; m&otilde;iste, t&auml;htajaliste t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimise p&otilde;him&otilde;tted rendit&ouml;&ouml;tajatega ning kasutajaettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;kohtadest teavitamise kohustus.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja jaoks on kolmepoolses t&ouml;&ouml;suhtes osalemine eelk&otilde;ige seda, et ta peab selgeks tegema kes mille eest seaduse kohaselt vastutab ning kumma ettev&otilde;tja poole tuleks probleemide ilmnemisel p&ouml;&ouml;rduda. T&ouml;&ouml;taja ei saa unustada, et tema t&ouml;&ouml;andjaks kasutajaettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tamise ajal j&auml;&auml;b rendiettev&otilde;te ehk selle ettev&otilde;tja kohustus on anda t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d ja maksta t&ouml;&ouml;tasu. Kasutajaettev&otilde;tjalt saab n&otilde;uda vaid t&ouml;&ouml;tamiseks sobivat keskkonda.</p> <p>Praktikas on v&auml;lja kujunenud, et kasutajaettev&otilde;tja juures annab t&ouml;&ouml;korraldusi kasutajaettev&otilde;tja esindaja, kuid teatud juhtudel on t&ouml;&ouml;d v&otilde;imalik korraldada ka nii, et &uuml;lesandeid annab ja nende t&auml;imist kontrollib siiski rendiettev&otilde;te ehk t&ouml;&ouml;taja tegelik t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Kui kasutajaettev&otilde;tja ja tegeliku t&ouml;&ouml;andja korralduste vahel tekib vastuolu, peab rendit&ouml;&ouml;taja l&auml;htuma oma t&ouml;&ouml;andja ehk rendiettev&otilde;tte korraldustest, ent kui t&ouml;&ouml;tajal tekib t&ouml;&ouml;keskkonnas ohtlik olukord, peab ta j&auml;rgima igal juhul kasutajaettev&otilde;tja korraldusi. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt tagab kasutajaettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise kasutajaettev&otilde;tja juures.</p> <p>Viimastel aastatel, kus Euroopat kimbutab j&auml;rjest enam t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus, renditakse t&ouml;&ouml;tajaid sageli ka &uuml;hest riigist teise. K&otilde;ige enam rendivad Eesti ettev&otilde;tjad t&ouml;&ouml;tajaid Soome. Selline piiri&uuml;lene Euroopa Liidu sisene t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimine t&auml;hendab, et rendit&ouml;&ouml;taja on &uuml;htlasi vaadeldav l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatele kehtib Euroopa Liidus eriregulatsioon, mis muuhulgas annab neile &otilde;iguse saada sihtkoha riigi t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra. N&auml;iteks Soomes t&ouml;&ouml;tades peab t&ouml;&ouml;taja saama tema kvalifikatsioonile vastavat ning konkreetses tegevusvaldkonnas kollektiivlepinguga kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ehk Eestis kehtiv t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r ei ole sellisel juhul piisav.</p> <p>Ka Eestis kohtab nii ehitusplatsides, tootmises kui ka teeninduses j&auml;rjest enam m&otilde;nest teise EL liikmesriigi rendiettev&otilde;ttest Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid. Sageli j&otilde;uavad just sel moel Eestisse t&ouml;&ouml;le ka Ukrainast v&otilde;i Valgevenest p&auml;rit ehitajad, kes asuvad t&ouml;&ouml;le Poola rendiettev&otilde;ttesse, kuid l&auml;hetatakse reaalselt t&ouml;&ouml;d tegema Eesti kasutajaettev&otilde;ttesse.</p> <hr /> <p><strong>Mis on rendit&ouml;&ouml;?</strong></p> <p>Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegu kolmepoolse suhtega. Rendit&ouml;&ouml;suhtes s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;andja ehk RENDILEANDJA T&Ouml;&Ouml;TAJAGA t&ouml;&ouml;lepingu, mille alusel saadetakse t&ouml;&ouml;taja tegema ajutiselt t&ouml;&ouml;d kolmanda isiku ehk KASUTAJAETTEV&Otilde;TJA juurde.</p> <p>See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu oma t&ouml;&ouml;andjaga, kes omakorda rendib t&ouml;&ouml;tajat kasutajaettev&otilde;ttele. Kuigi t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab kasutajaettev&otilde;tte juures, siis t&ouml;&ouml;lepinguline suhe on tal rendileandjaga. Rendileandjaga s&otilde;lmitud lepingus peab olema m&auml;rge, et t&ouml;&ouml;taja peab t&auml;itma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid rendit&ouml;&ouml;na kasutajaettev&otilde;ttes. Rendileandja ja kasutajaettev&otilde;tja s&otilde;lmivad omavahel aga v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu (nt t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu kahe ettev&otilde;tte vahel)</p> <hr /> <h4>Meelespea:</h4> <ul> <li>Rendit&ouml;&ouml; tegemine eeldab kirjalikku erikokkulepet.</li> <li>Rendit&ouml;&ouml; v&otilde;ib olla nii t&auml;htajatu kui ka t&auml;htajaline.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja, kes renditakse teise Euroopa Liidu riiki, on vaadeldav l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana ning talle kehtivad erireeglid (saada sihtkoha riigi t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra jne).</li> <li>Kuigi t&ouml;&ouml;taja teeb t&ouml;&ouml;d kasutajaettev&otilde;tte juures, on t&ouml;&ouml;tajal kehtiv t&ouml;&ouml;suhe rendileandjaga.</li> <li>Rendileandja ja kasutajaettev&otilde;te s&otilde;lmivad omavahel v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu.</li> <li>&Uuml;ldjuhul juhib ja kontrollib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d kasutajaettev&otilde;te.</li> <li>Kohustused (anda t&ouml;&ouml;d, maksta t&ouml;&ouml;tasu jne) on t&ouml;&ouml;taja ees rendileandjal.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmise eest vastutab kasutajaettev&otilde;te.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe ning tervisekontrolli korraldamise kohustus on kasutajaettev&otilde;ttel.</li> <li>T&ouml;&ouml;konfliktide lahendamisse tuleks kaasata nii rendileandja kui ka kasutajaettev&otilde;te.</li> <li>T&ouml;&ouml;suhte saab l&otilde;petada rendileandjaga.</li> </ul> <p><strong>Rendiettev&otilde;tja ja kasutajaettev&otilde;tja vahel on soovitatav kokku leppida j&auml;rgmistes tingimustes:</strong></p> <ul> <li>rendit&ouml;&ouml;tajate kvalifikatsioon ja tehtavad t&ouml;&ouml;d</li> <li>t&ouml;&ouml;andja kohustused t&ouml;&ouml;taja ja kasutajaettev&otilde;tja ees, n&auml;iteks:</li> <li>kohustus maksta t&ouml;&ouml;tasu</li> <li>kohustus arvestada makse ja makseid ning neid tasuda</li> <li>kohustus v&otilde;imaldada puhkust</li> <li>kohustus tagada v&auml;lja&otilde;pe</li> <li>kohustus soetada t&ouml;&ouml;riided ja isikukaitsevahendid ning kanda nende kulu</li> </ul> <div> <p><strong>Kasutajaettev&otilde;tja kohustused, n&auml;iteks:</strong></p> <ul> <li>kohustus m&auml;&auml;rata, kas t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;j&otilde;udu v&otilde;ib anda kolmandate isikute kasutusse</li> <li>kohustus korraldada enne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubamist t&ouml;&ouml;ohutus- ja t&ouml;&ouml;tervishoiualane juhendamine</li> <li>kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajale ohutud ja tervislikud t&ouml;&ouml;tingimused ning anda tema kasutusse &otilde;igusaktides n&otilde;utud v&otilde;i t&ouml;&ouml;ks vajalikud isikukaitsevahendid tasuta</li> </ul> </div> <h4>Ettev&otilde;tja vaade: Humanlink</h4> <div> <p>Aeg-ajalt tekib olukordi, kus on vaja ajutiselt rohkem k&auml;tepaare. Samas j&auml;&auml;b &uuml;le&uuml;ldiselt inimesi aina v&auml;hemaks ning t&ouml;&ouml;tajaid on raske leida. Kauplused on v&otilde;tnud kasutusele nt iseteeninduskassad, et vajadust kassapidajate j&auml;rele v&auml;hendada. Ka teised sektorid otsivad v&otilde;imalusi, kuidas tulla toime v&auml;heneva t&ouml;&ouml;ealise elanikkonnaga.</p> <p>N&otilde;nda kirjeldavad t&ouml;&ouml;turul toimuvat Baltikumis ja Soomes tegutseva Humanlinki juhid Toomas Sabsay ja Jarkko Tainio. T&auml;navu 15. tegutsemisaastat t&auml;histav Humanlink tegeles esimestel tegutsemisaastatel t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimisega nii kaubanduses, teeninduses, tootmises, logistikas, halduses, IT-s kui ka juhtimise tasandil. N&uuml;&uuml;dseks on ettev&otilde;te t&ouml;&ouml;j&otilde;u rendilt &uuml;le l&auml;inud m&uuml;&uuml;gi ja siselogistika optimeerimise teenuse pakkumisele. Uurisime Humanlinkilt, millega tuleb t&ouml;&ouml;j&otilde;u rendi osas arvestada ja miks nad sellest loobusid.</p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tted ootavad t&ouml;&ouml;j&otilde;udu rentides usaldusv&auml;&auml;rsust ja head tulemust. Kahjuks on aastate jooksul esinenud halbu kogemusi, mis on tekitanud ebakindlust t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimise suhtes. Lisaks on aru saadud, et rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine ei aita lahendada ettev&otilde;tete suurimat probleemi ehk kuidas v&auml;hemate inimestega t&ouml;&ouml; &auml;ra teha,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p><b>Milliste kitsaskohtadega te t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimise juures kokku puutusite?</b></p> <p>&bdquo;Rendiettev&otilde;ttena ei saa homse osas alati kindel olla. V&otilde;ib-olla vajatakse inimest ainult v&auml;ga l&uuml;hikeseks ajaks. Samas tahab t&ouml;&ouml;taja kindlust, et tal oleks t&ouml;&ouml; ja sissetulek. Tekib k&uuml;simus, millist lepingut inimesega s&otilde;lmida ja kuidas leppida kokku t&ouml;&ouml;tasus,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p>Samuti on k&uuml;simus, kuidas hoida piisavalt palju t&ouml;&ouml;tajaid. &bdquo;Rendit&ouml;&ouml;ks valmis olevaid inimesi ei ole kerge leida. Ka ei saa kindel olla, kui kaua on inimene valmis taoliselt t&ouml;&ouml;turul osalema,&ldquo; lisas Sabsay.</p> <p>Jarkko Tainio t&otilde;i v&auml;lja, et turul tegutsevad ka sellised firmad, mis vahendavad t&ouml;&ouml;tajaid, ilma et nendega ise kohtuks. &bdquo;Nad vahendavad t&ouml;&ouml;tajaid l&uuml;hikeseks ajaks t&auml;htajalise lepinguga. Idee on hea, aga kuidas garanteerida, et selle juures oleks k&otilde;ik seaduses ette n&auml;htu v&otilde;imaldatud ja tagatud. See on keeruline ja lihtsat lahendust siin ei ole,&ldquo; selgitas Tainio.</p> <p><b>Kas see oli p&otilde;hjus, miks loobusite t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimisest?</b></p> <p>&bdquo;Esmalt loobusime &uuml;hep&auml;evasest rendist, sest see ei pakkunud kliendile nii head teenust kui tahtsime. Uus t&ouml;&ouml;taja t&auml;hendab ettev&otilde;tte jaoks juhendamise l&auml;biviimist ning see v&otilde;tab aega. V&otilde;ib-olla m&otilde;ne lihtsa t&ouml;&ouml; osas, kus juhendamiseks kulub v&auml;he aega, tasub &uuml;hep&auml;evane rendit&ouml;&ouml; &auml;ra,&ldquo; selgitas Sabsay.</p> <p>Humanlink otsustas t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimist l&auml;hemalt anal&uuml;&uuml;sida ning leidis oma ni&scaron;i. &bdquo;Tahame aru saada kliendi &auml;ri toimimisest, et pakkuda paremat lahendust. Anal&uuml;&uuml;sisime kliendi vajadusi ja otsime tema jaoks v&auml;lja sobivad inimesed. Samuti koolitame ja instrueerime inimesi ise, et klient ei peaks sellega tegelema. Selle juures m&otilde;tleme, kuidas kliendi t&ouml;&ouml;protsesse efektiivsemaks muuta ja pakume v&auml;lja v&otilde;imalusi automatiseerimiseks ja t&ouml;&ouml;viise, mis n&otilde;uavad v&auml;hem t&ouml;&ouml;tajaid.&ldquo;</p> <p><b>Milliseid kitsaskohti n&auml;ete veel rendit&ouml;&ouml; juures?</b></p> <p>&bdquo;Muret valmistab see, et mitut osaajaga t&ouml;&ouml;d tegev inimene v&otilde;ib teha &uuml;leajat&ouml;&ouml;d, ilma et see v&auml;lja tuleks. Inimene kahjustab nii oma tervist ja seab ohtu nii enda kui ka oma kolleegid,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p>&bdquo;Omaette k&uuml;simus on sotsiaalsed garantiid, mis saadakse siis, kui on makstud sotsiaalmaksu miinimumm&auml;&auml;r (155,1 eurot kuus). Osaajaga t&ouml;&ouml;tavad inimesed ei pruugi t&ouml;&ouml;tada koormusega, kus miinimum t&auml;ituks. Meie s&uuml;steem peaks olema solidaarne, aga kui miinimumist j&auml;&auml;b euro puudu, siis inimene sotsiaalseid garantiisid ei saa, kuigi on s&uuml;steemi panustanud,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p><b>Millised on Eesti ja Soome erinevused?</b></p> <p>&bdquo;Esimene erinevus seisnebki sotsiaalsetes garantiides. Soomes saab inimene sotsiaalsed garantiid ka siis, kui t&ouml;&ouml;tab &uuml;he tunni kuus. Soomes ei ole see sotsiaalmaksu miinimumiga seotud,&ldquo; selgitas Tainio.</p> <p>Soome eristub ka paindlikemate t&ouml;&ouml;suhte vormidega. &bdquo;Inimesed tahavad paindlikke v&otilde;imalusi ja valida, millal nad t&ouml;&ouml;tavad. N&auml;iteks v&otilde;ib inimene tahta &uuml;hel n&auml;dalal t&ouml;&ouml;tada &uuml;he p&auml;eva, j&auml;rgneval n&auml;dalal &uuml;ldse mitte ja siis &uuml;lej&auml;rgmisel neli p&auml;eva. Sellistel juhtudel on meie t&ouml;&ouml;lepingu raamid v&auml;ga j&auml;igad,&ldquo; kirjeldas murekohti Sabsay.</p> <p>&bdquo;Siin tuleb muidugi m&otilde;ista ka teist poolt. Oluline on kaitsta t&ouml;&ouml;suhte n&otilde;rgemat poolt ehk t&ouml;&ouml;tajat. Kui praegu ei ole t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d anda, siis tuleb inimesele anda tasuline puhkus v&otilde;i ta koondada. Paindlikku t&ouml;&ouml;suhet v&otilde;idakse taolises olukorras &auml;ra kasutada. V&otilde;idakse v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;taja ei tahtnud t&ouml;&ouml;tada rohkem kui &uuml;he p&auml;eva, aga tegelikult ei olnud t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;d anda,&ldquo; selgitas Sabsay.</p> <p><b>Kuidas tagada t&ouml;&ouml;ohutus rendit&ouml;&ouml; puhul?</b></p> <p>&bdquo;L&uuml;hiajalise rendi puhul on see keeruline. Esmalt tuleb l&auml;bi viia t&ouml;&ouml;ohutuse alane koolitus ning juhendamine. V&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;tamiseks v&auml;ga aega ei j&auml;&auml;gi. Pikaajalise kliendisuhete juures on see lihtsam,&ldquo; &uuml;tles Sabsay. V&otilde;imaliku ohuna n&auml;gi Sabsay seejuures, et kui t&ouml;&ouml;p&auml;ev kestab kaheksa tundi ja sellest kulub palju aega t&ouml;&ouml;ohutuse selgitamisele ning juhendamisele, siis v&otilde;ib tekkida kiusatus sellest k&otilde;vale hiilida.</p> <p><b>Kuidas olete Humanlinkis t&ouml;&ouml;ohutuse koolitused lahendanud?</b></p> <p>&bdquo;Meie koolitused on kliendispetsiifilised ehk tulenevad sellest, kuhu inimene t&ouml;&ouml;le l&auml;heb ja mis t&ouml;&ouml;d ta t&auml;psemalt l&auml;heb tegema,&ldquo; selgitas Sabsay.</p> <p>&bdquo;Inimeste koolitamine on meie jaoks v&auml;ga oluline. Sealt tuleb meie kvaliteet. Oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas interaktiivset &otilde;ppeprogrammi. Selle asemel, et inimene lihtsalt loeb teksti l&auml;bi, tuleb tal arvutiprogrammis s&uuml;veneda erinevatesse situatsioonidesse ning leida &otilde;ige lahendus. See aitab teadmisi paremini kinnistada ja aitab ka kiiremini t&ouml;&ouml;sse sisse elada,&ldquo; selgitas Tainio.</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 teises numbris.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> </div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2037Riik teeb ettepaneku töösuhete ja tööohutuse reeglite kaasajastamiseks2018-07-10<p class="MsoNormal"><strong>Riik teeb ettepaneku t&ouml;&ouml;suhete ja t&ouml;&ouml;ohutuse reeglite kaasajastamiseks Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele kaks v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsust, millest &uuml;hes tehakse ettepanek uute, paindlike t&ouml;&ouml;tingimuste ning teises t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse loomiseks. Eesm&auml;rk on tagada t&ouml;&ouml;tajaile ja t&ouml;&ouml;andjatele senisest paindlikumad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml; korraldamiseks ning suurendada t&ouml;&ouml;keskkondade ohutust.</strong></p> <p class="MsoNormal">&bdquo;Aastas registreeritakse Eesti umbes 5000 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust &ndash; need on umbes pooled k&otilde;igist Eestis juhtuvatest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest&nbsp; olnuks ennetatavad. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemiga loome t&ouml;&ouml;tajale &otilde;iglase h&uuml;vitamise s&uuml;steemi ning motiveerime t&ouml;&ouml;andjaid t&ouml;&ouml;keskkonda parandama,&rdquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. &bdquo;Kindlasti peame t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste h&uuml;vitamiseks &uuml;hiselt leidma &otilde;iglase lahenduse, mis arvestaks nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate huvidega ega t&otilde;staks m&auml;rgatavalt t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulusid.&rdquo;<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">2017. aastal registreeriti T&ouml;&ouml;inspektsioonis 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. 9 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga ning 1117 raske kehavigastusega.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse loomine puudutaks k&otilde;iki Eesti t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega seotud kuludest kaetakse t&auml;na solidaarsest sotsiaalkindlustuss&uuml;steemist. Lisaks on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt kahju h&uuml;vitamist. Juhul kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja ei j&otilde;ua kahjuh&uuml;vitamises kokkuleppele, v&otilde;ivad vaidlused j&otilde;uda kohtusse. See v&otilde;ib t&auml;hendada pikka, kulukat ja keerulist kohtuvaidlust olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja tervis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kahjustatud.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt peavad t&ouml;&ouml;andjad edaspidi oma t&ouml;&ouml;tajad kindlustama t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse suhtes ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud kulud h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajale kindlustus. T&ouml;&ouml;andjate kindlustusmaksed hakkaksid s&otilde;ltuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskitasemest ehk hea t&ouml;&ouml;keskkonnaga t&ouml;&ouml;andjate kindlustusmakse oleks madalam. Selline s&uuml;steem motiveerib t&ouml;&ouml;andjaid rohkem t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse panustama ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetama.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Lisaks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustusele esitas sotsiaalministeerium ettepanekud ka paindlikuma t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaldamiseks. Kavas on suurendada t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja ning t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise paindlikkust. Vajadus on reguleerida ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmist IKT-p&otilde;hisel kaugt&ouml;&ouml;l ja olukordades, kus &uuml;hes t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tavad koos nii t&ouml;&ouml;tajad kui ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">&bdquo;Kuigi traditsiooniline t&ouml;&ouml;suhe on veel &uuml;lekaalus, n&auml;eme muutusi paratamatult tulemas &ndash; uued tehnoloogiad ja IT-platvormid kujundavad juba praegu &uuml;mber organisatsioonide struktuuri ja toimimist, mis omakorda muudab t&ouml;&ouml; tegemise viise. Samas ei v&otilde;imalda senised reeglid piisavat paindlikkust t&ouml;&ouml;aja, -koha ja -suhte kestuse osas. Kui aga r&auml;&auml;gime kaugt&ouml;&ouml;st ja ebatraditsioonilisest t&ouml;&ouml;ajast, on t&ouml;&ouml;andjal enamasti raske tagada t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmist. Seep&auml;rast on tulnud kasutusele tavap&auml;rasest erinevad t&ouml;&ouml; tegemise viisid ning t&ouml;&ouml;d tehakse ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel, millega aga v&otilde;ivad v&auml;heneda t&ouml;&ouml;taja sotsiaalsed tagatised,&rdquo; selgitas minister Sikkut.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri s&otilde;nul ootab ministeerium huvir&uuml;hmadega konstruktiivset arutelu ja ka avalikku debatti, kus ollakse valmis &uuml;ksteist &auml;ra kuulama ning otsima parimat lahendust, pidades silmas nii t&ouml;&ouml;tajaid kui ka t&ouml;&ouml;andjaid. &bdquo;Teame juba, et huvir&uuml;hmadel on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse ja paindlike t&ouml;&ouml;vormide teemadel mitmeid vastandlikke seisukohti, kuid soovime diskussioonis leida parima lahenduse nii t&ouml;&ouml;tajatele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele,&rdquo; kutsus Sikkut osapooli avatult kavandatavate muudatuste &uuml;le arutlema.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>Tutvu v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsusega:</strong><o:p></o:p></p> <p></p> <p class="MsoNormal"><a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/021ab3f8-eaf9-4bc8-aeb4-77b3d904cdd4#tGTw81Kx" target="_blank">T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemi muutmisettepanekud</a>&nbsp;</p> <p class="MsoNormal">Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p class="MsoNormal"><a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/021ab3f8-eaf9-4bc8-aeb4-77b3d904cdd4#tGTw81Kx" target="_blank"></a><o:p></o:p></p> <p>&bdquo;Aastas registreeritakse Eesti umbes 5000 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust &ndash; need on umbes pooled k&otilde;igist Eestis juhtuvatest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest&nbsp; olnuks ennetatavad. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemiga loome t&ouml;&ouml;tajale &otilde;iglase h&uuml;vitamise s&uuml;steemi ning motiveerime t&ouml;&ouml;andjaid&nbsp;t&ouml;&ouml;keskkonda parandama,&rdquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. &bdquo;Kindlasti peame t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste h&uuml;vitamiseks &uuml;hiselt leidma &otilde;iglase lahenduse, mis arvestaks nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate huvidega ega t&otilde;staks m&auml;rgatavalt t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulusid.&rdquo;<br />2017. aastal registreeriti T&ouml;&ouml;inspektsioonis 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. 9 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga ning 1117 raske kehavigastusega.<br />T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse loomine puudutaks k&otilde;iki Eesti t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega seotud kuludest kaetakse t&auml;na solidaarsest sotsiaalkindlustuss&uuml;steemist. Lisaks on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt kahju h&uuml;vitamist. Juhul kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja ei j&otilde;ua kahjuh&uuml;vitamises kokkuleppele, v&otilde;ivad vaidlused j&otilde;uda kohtusse. See v&otilde;ib t&auml;hendada pikka, kulukat ja keerulist kohtuvaidlust olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja tervis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kahjustatud.<br />Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt peavad t&ouml;&ouml;andjad edaspidi oma t&ouml;&ouml;tajad kindlustama t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse suhtes ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud kulud h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajale kindlustus. T&ouml;&ouml;andjate kindlustusmaksed hakkaksid s&otilde;ltuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskitasemest ehk hea t&ouml;&ouml;keskkonnaga t&ouml;&ouml;andjate kindlustusmakse oleks madalam. Selline s&uuml;steem motiveerib t&ouml;&ouml;andjaid rohkem t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse panustama ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetama.<br />Lisaks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustusele esitas sotsiaalministeerium ettepanekud ka paindlikuma t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaldamiseks. Kavas on suurendada t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja ning t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise paindlikkust. Vajadus on reguleerida ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmist IKT-p&otilde;hisel kaugt&ouml;&ouml;l ja olukordades, kus &uuml;hes t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tavad koos nii t&ouml;&ouml;tajad kui ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed.<br />&bdquo;Kuigi traditsiooniline t&ouml;&ouml;suhe on veel &uuml;lekaalus, n&auml;eme muutusi paratamatult tulemas &ndash; uued tehnoloogiad ja IT-platvormid kujundavad juba praegu &uuml;mber organisatsioonide struktuuri ja toimimist, mis omakorda muudab t&ouml;&ouml; tegemise viise. Samas ei v&otilde;imalda senised reeglid piisavat paindlikkust t&ouml;&ouml;aja, -koha ja -suhte kestuse osas. Kui aga r&auml;&auml;gime kaugt&ouml;&ouml;st ja ebatraditsioonilisest t&ouml;&ouml;ajast, on t&ouml;&ouml;andjal enamasti raske tagada t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmist. Seep&auml;rast on tulnud kasutusele tavap&auml;rasest erinevad t&ouml;&ouml; tegemise viisid ning t&ouml;&ouml;d tehakse ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel, millega aga v&otilde;ivad v&auml;heneda t&ouml;&ouml;taja sotsiaalsed tagatised,&rdquo; selgitas minister Sikkut.<br /><br />Tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri s&otilde;nul ootab ministeerium huvir&uuml;hmadega konstruktiivset arutelu ja ka avalikku debatti, kus ollakse valmis &uuml;ksteist &auml;ra kuulama ning otsima parimat lahendust, pidades silmas nii t&ouml;&ouml;tajaid kui ka t&ouml;&ouml;andjaid. &bdquo;Teame juba, et huvir&uuml;hmadel on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse ja paindlike t&ouml;&ouml;vormide teemadel mitmeid vastandlikke seisukohti, kuid soovime diskussioonis leida parima lahenduse nii t&ouml;&ouml;tajatele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele,&rdquo; kutsus Sikkut osapooli avatult kavandatavate muudatuste &uuml;le arutlema.<br /><br />Tutvu v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsusega:<br />T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemi muutmisettepanekud&nbsp;</p> <div></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2035Vesi võib päästa sinu tööpäeva2018-07-09<p><strong>Euroopa Toiduohutusameti andmetel (2010) peaks t&auml;iskasvanud naine tarbima ligi 2 ning mees 2,5 liitrit vett p&auml;evas. Vesi on meie keha jaoks h&auml;davajalik. Veepuudus p&auml;rsib n&auml;iteks f&uuml;&uuml;silist v&otilde;imekust, m&otilde;ttetegevust, termoregulatsiooni, organite ja rakkude t&ouml;&ouml;d ning toitainete omastamist. Keha veesisalduse langemine &uuml;le 10% v&otilde;ib osutuda surmavaks.</strong></p> <p><b>Vesi meie kehas</b></p> <p>Inimene saab l&otilde;viosa veest l&auml;bi jookide ja toiduainete. Hinnanguliselt 80% veest j&otilde;uab meie organismi l&auml;bi jookide ning 20% l&auml;bi toiduainete. K&otilde;ige v&auml;hem leidub vett pagaritoodetes (tavaliselt v&auml;hem kui 40%), soe eine sisaldab 40-70% vett ning puu- ja k&ouml;&ouml;giviljad 80% v&otilde;i enam.</p> <p>Suurem osa veest kaob meie kehast l&auml;bi neerude normaalse t&ouml;&ouml; ja higistamise. Veekadu on paljuski seotud toitumise, kehalise aktiivsuse, v&auml;lise temperatuuri ning riietusega. Keha normaalse toimimise tagamiseks peab lisanduva ja v&auml;ljuva vee vahel valitsema tasakaal.</p> <p>Eesti riiklike toitumis- ja liikumissoovituste (2015) j&auml;rgi on t&auml;iskasvanutel veevajadus k&otilde;ikidest allikatest kokku 28&ndash;35 ml kehamassi kilogrammikohta p&auml;evas. N&auml;itlikustades v&otilde;iks selle katmist kirjeldada j&auml;rgmiselt. 70 kg kaaluva inimese veevajadus on seega 70x31 ml = 2170 ml. Toitumis- ja toidusoovitusi j&auml;rgides saadakse toiduga (st nii toiduainetest, roogadest kui jookidest) umbes 1&ndash;1,5 liitrit vett. N&auml;iteks s&uuml;&uuml;es puu- ja k&ouml;&ouml;givilju vastavalt soovitustele ehk kokku v&auml;hemalt 500 grammi p&auml;evas, oleme juba ainu&uuml;ksi neid tarbides saanud minimaalselt 400 grammi vett. Ainevahetuse k&auml;igus tekib lisaks ligikaudu 300&ndash;400 ml vett. Kui keskmised arvud (1250 ml + 350 ml) lahutada 2170 ml-st, j&auml;&auml;b vaheks 570 ml. Seega v&otilde;iks antud t&auml;iskasvanu vedelikuvajaduse katmiseks juua p&auml;evas lisaks 2&ndash;3 klaasi vett.</p> <p><b>Janu</b></p> <p>Janu tekib meis l&auml;bi tunnetusliku soovi (jookide maiste, v&auml;rv, l&otilde;hn jne) ning f&uuml;&uuml;silise vajaduse. Viimane neist tekib siis, kui veekadu &uuml;letab 3% meie kehamassist. Kahjuks annab veekadu ennast janu n&auml;ol m&auml;rku alles siis, kui meie funktsioneerimise tulemuslikkus on langenud (mis hakkab toimuma, kui veekadu &uuml;letab 1% meie kehamassist). Seega kannatame me veekaost tingitud vaevuste all enne, kui keha meile sellest teada annab. Sellest aitab p&auml;&auml;seda vee joomise (v&otilde;i veerikaste toiduainete tarbimise) vajalikkuse teadvustamine ning sellest endale harjumuse kujundamine.</p> <p>T&ouml;&ouml; juures v&otilde;iks kindlasti juua ka toidukordade vahepeal. T&auml;pse koguse saab v&auml;lja arvutada, kuid &uuml;ldiselt v&otilde;iks see olla v&auml;hemalt paar klaasi vett p&auml;evas.</p> <p><b>Mis juhtub, kui ma ei joo?</b></p> <p>Sellisel juhul tuleb silmitsi seista t&otilde;sisemate tagaj&auml;rgedega. Veekadu enam kui 4% meie kehamassist v&auml;hendab juba m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt meie j&otilde;udlust, tekivad t&auml;helepanuh&auml;ired, peavalu, kergesti &auml;rritumine ning unisus. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks kulub rohkem aega ning vigade tekkimise t&otilde;en&auml;osus suureneb. &Uuml;hes sellega kasvab ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattumise risk!</p> <p>Inglismaal Loughborough &uuml;likoolis teostati m&otilde;ned aastad tagasi katsed, kus k&otilde;rvutati kontrollitud tingimustes veepuuduses m&otilde;ju autojuhtide v&otilde;imetele. Ajakirjas Physiology and Behaviour (2015) ilmunud tulemused n&auml;itasid, et veepuuduse all kannatavad juhid tegid &uuml;le kahe korra enam s&otilde;iduvigu. Loughborough &uuml;likooli professori RonMaughan&rsquo;i s&otilde;nul on see v&otilde;rreldav alkoholi v&otilde;i narkootikumide m&otilde;juga s&otilde;iduv&otilde;imele. &bdquo;T&auml;psemalt on tehtud vigade arv v&otilde;rreldav 0,08 &permil; joobes oleva inimese vigade arvuga,&ldquo; selgitas Maughan.</p> <p>Viimati nimetatud fakt on &uuml;hteviisi oluline nii transpordisektoris t&ouml;&ouml;tajatele, kui ka mistahes teise ameti pidajatele. Tulemuslik ja ohutu t&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&auml;helepanu, keskendumist ja t&auml;psust. Meie keha suudab seda tagada aga ainult olukorras, kus p&auml;evane veenorm on tagatud.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2034Raamatupidajaid ja andmesisestajaid on liiga palju, tööturg vajab lähiaastatel programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte2018-07-09<p><strong>L&auml;hema kaheksa aasta jooksul v&auml;heneb Eesti t&ouml;&ouml;ealine elanikkond 43 000 inimese v&otilde;rra ning on selge, et tulevikus peab pikenema inimeste t&ouml;&ouml;elu ja v&auml;henema mitteaktiivsete inimeste arv t&ouml;&ouml;turul.</strong></p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad teineteist lihtsalt leiaks, noored teaks valida, mida &otilde;ppima asuda, vanemaealised ja tervislikel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud saaksid ennast t&auml;iendada ja leida uue v&auml;ljundi t&ouml;&ouml;turul, tehakse &uuml;ha rohkem p&otilde;hjalikke uuringuid ja prognoose.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa koostab kaks korda aastas t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii t&ouml;&ouml;andjale, kui t&ouml;&ouml;otsijale. Baromeeter prognoosib l&uuml;hiajalist t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadust ametite l&otilde;ikes. Baromeetri abil saavad t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;otsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on t&ouml;&ouml;j&otilde;u n&otilde;udlus k&otilde;ige suurem, millistel ametialadel on t&ouml;&ouml;turul t&ouml;&ouml;j&otilde;u &uuml;lej&auml;&auml;k, puuduj&auml;&auml;k v&otilde;i valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad maakonna tasandil t&ouml;&ouml;tukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad v&otilde;imalusel ka eksperte v&auml;ljastpoolt t&ouml;&ouml;tukassat.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa koostab prognoosi, et paremini kokku viia t&ouml;&ouml;otsija ning sobiv t&ouml;&ouml;koht. Samas saavad k&otilde;ik inimesed baromeetrit edukalt kasutada oma koolitusplaanide tegemisel. T&ouml;&ouml;andjale on rakendus toeks olukorras, kus tuleb hinnata, kas ettev&otilde;tte laienedes on vajalik t&ouml;&ouml;j&otilde;ud piirkonnas olemas.</p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub t&ouml;&ouml;andjate vajadus teatud ametiala t&ouml;&ouml;tajate j&auml;rele j&auml;rgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, v&auml;heneb v&otilde;i j&auml;&auml;b samaks? Teiseks hinnatakse t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumise ja n&otilde;udluse vahelist tasakaalu j&auml;rgmise 12 kuu p&auml;rast. Millistel ametialadel on t&ouml;&ouml;turul t&ouml;&ouml;j&otilde;u &uuml;lej&auml;&auml;k, puuduj&auml;&auml;k v&otilde;i tasakaal?</p> <p>Esimesest hindamisest on m&ouml;&ouml;dunud kolm aastat ja sel perioodil on t&ouml;&ouml;turul toimunud mitmeid muutusi, aina teravamalt kerkib pinnale probleem &ndash; vajalike oskustega t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;&auml;b &uuml;he v&auml;hemaks. 2016. aasta s&uuml;gisel oli baromeetri p&otilde;hjal v&auml;ga suur &uuml;lej&auml;&auml;k sekret&auml;r-asjaajajatest ning&nbsp; sekret&auml;r-juhiabidest. Viimased andmed n&auml;itavad aga, et v&auml;ga suurt &uuml;lej&auml;&auml;ki m&otilde;ne ameti esindajatest t&auml;na enam polegi. Suur &uuml;lej&auml;&auml;k on aga ajakirjanikest, andmesisestajatest ja raamatupidajatest. Kolme aasta eest tegid selles kategoorias ilma advokaadid, prokur&ouml;rid ja haldusjuristid ning &auml;ri- ja avaliku halduse tippspetsialistid.</p> <p>M&otilde;ned aastad tagasi oli Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul suur puudus kujundajatest ja multimeediakunstnikest ning telefonim&uuml;&uuml;gi agentidest. Viimasest baromeetrist selgub, et nende ametite esindajaid on n&uuml;&uuml;d juba t&auml;iesti piisavalt, kuid suur puudus on t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul kokkadest, tarkvara arendajatest, programmeerijatest ja veoautojuhtidest.</p> <p>Tallinnas ja Harjumaal hindas t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;j&otilde;u n&otilde;udlust ja vajadust koos CV Online&rsquo;iga. T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetri j&auml;rgi on n&otilde;udlus k&otilde;ige suurem IT-sektoris, kus on eriti puudus tarkvara arendajatest ning programmeerijatest, samuti napib t&ouml;&ouml;tajaid&nbsp; insener-tehnilistel ametikohtadel (insenerid, mehhatroonikud, CNC-pingi operaatorid).</p> <p>Teenindussektor on enim h&auml;das turvat&ouml;&ouml;tajate, kokkade,&nbsp; klienditeenindajate ja puhastusteenindajate leidmisega, tootmine vajab lihtt&ouml;&ouml;lisi ja spetsialiste, masin&otilde;mblejaid, tislereid, ehitus projektijuhte ja spetsialiste. Puudus on bussi- ja kaugs&otilde;iduautojuhtidest.</p> <p>Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske t&auml;ita &otilde;dede, hooldajate, tegevusjuhendajate, proviisorite ja haridussektoris &otilde;petajate ja &otilde;petajate abide, eripedagoogide ning logopeedide ametikohti.</p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse suurenemise p&otilde;hjused on erinevad: kui IKT sektoris puudutab n&otilde;udluse kasv kogu sektorit, kus arendatakse uusi teenuseid, luuakse programme ja tarkvara platvorme, siis ehituses ja tootmises v&otilde;ib p&otilde;hjuseks olla t&ouml;&ouml;j&otilde;u ebapiisav kvalifikatsioon, vananenud oskused v&otilde;i t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumine riigist v&auml;lja. Sotsiaalvaldkonnas tuleb ette olukordi, kus riik k&uuml;ll valmistab spetsialiste ette, kuid peale kooli l&otilde;ppu ei siirduta erialasele t&ouml;&ouml;le palgatingimuste v&otilde;i muude p&otilde;hjuste t&otilde;ttu. Kahanevat populaarsust on m&auml;rgata k&auml;elisi oskusi n&otilde;udvate erialade nagu metalli v&otilde;i puidu t&ouml;&ouml;tlemise osas. Klienditeeninduses v&otilde;ib v&auml;rbamisel takistuseks osutuda kandidaadi keeleoskus, t&ouml;&ouml;taja poolelt vaadatuna aga soov suurema tasu ja v&auml;iksema koormuse j&auml;rele.</p> <p>Ametikohtadel, kus investeering on m&otilde;ttekas ja v&auml;hendab inimese masinlikku t&ouml;&ouml;d, vaatavad t&ouml;&ouml;andjad kindlasti tehnoloogia suunas. Inimest vajavate erialade puhul v&otilde;iks siiski kaaluda paindlike v&otilde;imaluste pakkumist: on inimesi, kes sooviksid v&auml;ga t&ouml;&ouml;d teha, kuid ei suuda panustada t&auml;iskoormusega, on lapsevanemaid, kes ei saa liiga varaseks kellaajaks tulla, vaid peavad enne lapse lasteaeda viima, on t&ouml;id, mida saab teha kodukontorist jne. Tallinnast v&auml;ljaspool on v&otilde;tmek&uuml;simuseks kindlasti kodust t&ouml;&ouml;le saamine, kus t&ouml;&ouml;andja vastutulek on teinekord ainus v&otilde;imalik lahendus.</p> <p>Tartumaa t&ouml;&ouml;turg on v&otilde;rreldes eelmise korraga teinud v&auml;ikese sammu tasakaalu suunas. Nii n&auml;iteks ei ole Tartumaal suure &uuml;lej&auml;&auml;giga ametikohtade seas enam sekret&auml;re ja andmesisestajaid. T&ouml;&ouml;j&otilde;u defitsiidi poole on ka Tartumaal suur puudus infotehnoloogia spetsialistidest. T&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus on veidi v&auml;henenud m&otilde;nedel toitlustuse, teeninduse ja tekstiilit&ouml;&ouml;stuse ametialadel &ndash; n&auml;iteks kokkadest, pagaritest ja kondiitritest, masin&otilde;mblejatest ning postiljonidest ei ole enam nii suur puudus kui on seda olnud viimase aasta jooksul.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa roll t&ouml;&ouml;tuse ennetamisel on aasta-aastalt suurenenud. P&otilde;hjuseid, miks inimene &uuml;hel hetkel t&ouml;&ouml;tu on, on mitmeid, samal ajal kurdavad t&ouml;&ouml;andjad, et sobivate oskustega t&ouml;&ouml;tajaid on keeruline leida. Seega on &uuml;ha olulisem, et t&ouml;&ouml;tajad/t&ouml;&ouml;otsijad oleksid valmis &otilde;ppima ja t&ouml;&ouml;andjad toetaksid t&ouml;&ouml;tajaid &otilde;ppimise ajal.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassalt on v&otilde;imalik tuge saada nii t&ouml;&ouml;taval, t&ouml;&ouml;d otsival kui ka &otilde;ppival inimesel. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;ealised, kes soovivad end t&auml;iendada v&otilde;i uut kutset omandada on oodatud t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja juurde. Aja saab broneerida e-t&ouml;&ouml;tukassas. V&otilde;imalus on saada igakuist &otilde;ppetoetust, t&ouml;&ouml;tukassa toetab nende erialade ja ametite &otilde;ppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem t&ouml;&ouml;tajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega t&ouml;&ouml;tajaid napib. Erialad on v&auml;lja valitud t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse uuringute tulemuste p&otilde;hjal ja nimekiri on olemas t&ouml;&ouml;tukassa kodulehel ning see t&auml;ieneb igal aastal.&nbsp; Sellel aastal saab t&ouml;&ouml;tukassa toel kutse- v&otilde;i k&otilde;rgharidust omandada rohkem kui 200 &otilde;ppekaval eesti ja vene keeles.</p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetriga saab tutvuda lehel&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/baromeeter" target="_blank">https://www.tootukassa.ee/baromeeter</a>. J&auml;rgmine t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeeter ilmub oktoobris.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2033Kas ehitusplatsil peab olema pesemisvõimalus?2018-07-09<p><b>T&ouml;&ouml;tan ehitusobjektil. Meil pole aga mingeid pesemistingimusi ja ka joogivee saamiseks tuleb s&otilde;ita poodi. Kas selline olukord on lubatud v&otilde;i on seadused, mis sellist olukorda reguleerivad?&nbsp; </b></p> <p><b>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> T&ouml;&ouml;tajatele peab olema tagatud kvaliteetne joogivesi ning selle eest hoolitseb t&ouml;&ouml;andja. Kui ehitusobjektile pole veel j&otilde;utud veetrassi rajada, on &uuml;ks v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajad pudeliveega varustada. T&ouml;&ouml;taja sellega seotud rahalisi kulutusi kandma ei pea.</p> <p>Kuna ehitust&ouml;&ouml; on sageli tolmune ja m&auml;&auml;riv ning palavate ilmadega ka higistama ajav, peavad t&ouml;&ouml;tajad saama kasutada sooja ja k&uuml;lma veega du&scaron;&scaron;e, arvestusega 1 du&scaron;&scaron; kuni 15 t&ouml;&ouml;taja kohta. Enne einestamist ja muudel juhtudel peab saama kasutada k&uuml;lma ja sooja veega varustatud valamuid, arvestusega 1 valamu kuni 10 t&ouml;&ouml;taja kohta. Ka tualettruumis peab olema v&otilde;imalik k&auml;si pesta ja kuivatada. Ehitusobjekti erip&auml;rast ja kokkulepetest s&otilde;ltub, kes pesemistingimused looma peab. Kui on olemas peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja, siis eeldatakse temalt ka pesemistingimuste loomist. Igal allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjal pole otstarbekas pesemiseks m&otilde;eldud olmesoojakut platsile paigutada, kui puudub &uuml;hendamiseks vajalik vee- ja kanalisatsioonis&uuml;steem v&otilde;i ei ole ehitusplatsil ruumi mitme soojaku paigutamiseks. Sageli puudub allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjal luba ehitusobjektil trasside ehitamiseks ning seet&otilde;ttu j&auml;&auml;b pesemistingimuste loomine peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja korraldada.</p> <p>Selgituse aluseks on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 11 l&otilde;ige 8 ning Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 m&auml;&auml;ruse nr 377 "T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ehituses" &sect; 23.</p> <p>Vaata lisaks <strong><a href="/redirect/2290" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte olmeruumidest</a>.</strong></p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2032Madis Toomsalu: töökeskkond peab olema sisend õnnetunde loomiseks2018-07-06<p><b>Liftis taeva poole t&otilde;ustes l&auml;hevad k&otilde;rvad lukku. T&otilde;en&auml;oliselt tunneb LHV Group&rsquo;i juhi Madis Toomsalu seda enda 21. korrusel asuva kabineti t&otilde;ttu iga p&auml;ev mitu korda. Selleks vist pangad pilvel&otilde;hkujates ongi, et pankurid kiirete t&otilde;usude ja langustega &auml;ra harjuksid.</b></p> <p><b>Mind juhatatakse koosolekuruumi, kust avaneb vapustav vaade pea kogu linnale. Toomsalu saabub minuti pealt, seljas v&auml;rske, kuid mitte liiga edev &uuml;likond, silmis s&otilde;bralikkus ja sihikindlus. &bdquo;Selle vaatega harjub kolme p&auml;evaga &auml;ra,&ldquo; kinnitab ta. Madis on tippjuhi kohta suhteliselt noor, eriti sellise, kes juhib suurimat Eesti oma finantsgruppi (ja paljut veel). Ta r&auml;&auml;gib rahulikult ja vastab kaua m&otilde;tlemata. </b></p> <p><b>Olete LHV Groupi tegevjuht olnud 2016. aasta detsembrist. Mis hinde te endale selle aja peale paneksite? </b></p> <p>Saan endale panna ainult sellise hinde, mille saab panna ettev&otilde;ttele. Aktsion&auml;ride &uuml;ldkoosolekul tegime nalja, et LHV eelmise aasta hinne on 4. Meil l&auml;ks k&uuml;ll v&auml;ga h&auml;sti ja oleme kasvutrajektooril, aga oleme &auml;ri&uuml;hing ja investorid on siia investeerinud kapitali, millele nad tahavad tootlust, see oleks v&otilde;inud grammikese parem olla.</p> <p><b>Mis viiest puudu j&auml;i?</b></p> <p>Ambitsioonid on lihtsalt niiv&otilde;rd suured. Me ei k&auml;i koos &auml;ra tegemise r&otilde;&otilde;mu p&auml;rast, meie eesm&auml;rk on kiire kasv. K&otilde;ik asjad peavad ideaalselt kokku langema, alla selle me ei taha teha.</p> <p><b>Kas see on j&auml;tkusuutlik maailmavaade, et alati peab k&otilde;ik ideaalne olema?</b></p> <p>Eesm&auml;rgip&otilde;hiselt k&uuml;ll &ndash; alati peab tahtma kuhugi p&uuml;rgida. Kui mingi asja k&auml;sile v&otilde;tad, siis alati peab seda tegema maksimaalselt. See on minu arvates kogu inimkonna edasiviiv j&otilde;ud, et mingi hunnik inimesi v&otilde;i ettev&otilde;tteid tahavad kuhugi paremuse poole areneda. Loomulikult peab endale aru andma, et iga kord ideaali &auml;ra ei puudutagi. Unistuste realiseerimine on praktilises elus alati mingisuguse koefitsiendiga v&auml;iksem. Aga see ei t&auml;henda, et unistus ise ei v&otilde;iks suur olla.</p> <p><b>Kas on m&otilde;ni unistus, mida teie isiklikult, v&otilde;i LHV, ei ole saavutanud?</b></p> <p>Ma arvan, et ei ole. Unistama peab oskama nii, et unistused stressi ei tekita. Mul ei ole olnud praktilisi unistusi, pigem filosoofilised unistused ja need on &uuml;ldiselt t&auml;itunud. Minu l&auml;htekoht on see, et inimene tahab teha seda, mis teistele ja endale korda l&auml;heb.</p> <p>LHV vaade on sisuliselt sama. Me ei unista mingitest turuosadest vaid millegi muutmisest ja inimeste elu paremaks tegemisest. Meile on oluline Eesti kapitali v&otilde;iduk&auml;ik finantsteenuste turul ja endast suurema pildi n&auml;gemine.</p> <p><b>Milline on teie elu k&otilde;ige suurem l&auml;bikukkumine?</b></p> <p>Mul on v&auml;ga v&auml;rvikirev haridusk&auml;ik. K&auml;isin kunagi Reaalkoolis, olen reaalainetes &uuml;ldiselt hea, aga &uuml;heksandas klassis sain &uuml;hel semestril kaks kahte, matemaatikas ja f&uuml;&uuml;sikas. M&otilde;lemal on oma lugu.</p> <p>Matemaatika kahe olin &auml;ra teeninud &ndash; k&auml;isime pinginaabriga tunni ajal raha peale piljardit m&auml;ngimas. F&uuml;&uuml;sikas oleks paremini l&auml;inud, aga heale hindele tehatava t&ouml;&ouml; ajal pinginaaber spikerdas ja saime m&otilde;lemad &uuml;he. Enne ja peale seda olid mul matemaatika ja f&uuml;&uuml;sika hinded head.</p> <p>Nende hinnete peale ma vihastasin ja viisin keskkooli alguseks oma paberid Tallinna k&otilde;ige halvemasse kooli. &Otilde;nneks helistas ema 30. augustil &Uuml;ldg&uuml;mnaasiumisse ja k&uuml;sis, et kas poeg saaks veel siia tulla. Olin ka ise suve jooksul aru saanud, et see ei olnud mul k&otilde;ige targem idee. &Otilde;nneks saingi sinna sisse ning 1. septembril n&auml;gin oma uut kooli esimest korda.</p> <p>Suvel oli aega enesele otsa vaadata. Olin tegelikult tubli &otilde;pilane, saanud kiituskirju ja siis rikkusin selle k&otilde;ik ise &auml;ra. Proovisin veel korvpalliga tollasesse TSIKi. Tehniliselt olin hea, aga sealt &ouml;eldi, et oled liiga l&uuml;hike ja ei sobi. Seega sain &uuml;he perioodi jooksul korraga mitu pettumust.</p> <p><b>Kelleks lapsena soovisite saada?</b></p> <p>Kui mult lapsena k&uuml;siti kelleks ma saada tahan, siis &uuml;tlesin, et majandusinimeseks. Samas, kui koolist uuesti r&auml;&auml;kida, siis &nbsp;&uuml;likooli ma tasuta majandust &otilde;ppima ei saanud. Seega l&auml;ksin hoopis TT&Uuml;-sse tootmistehnikat &otilde;ppima. Sain esimesel semestril kolm ja pool punkti. &Uuml;he punkti kauplesin v&auml;lja kehalise kasvatuse eest, kuigi k&otilde;ikidesse tundidesse ei j&otilde;udnud. Kaks ja pool sain organisatsioonips&uuml;hholoogiast, kus tuli arvestuse jaoks lihtsalt kohal k&auml;ia. K&otilde;ik kodut&ouml;&ouml;d olid mul tehtud, aga eksamitele ma ei l&auml;inud. Sain poole aastaga aru, et minust tootmistehnikut ei saa ning mind eksmatrikuleeriti.</p> <p>Siis l&auml;ksin Mainorisse, vahepeal k&auml;isin s&otilde;jav&auml;es, p&auml;rast seda enam Mainorisse ei tahtnud minna, sest see tundus liiga kerge. J&otilde;udsin aktsiatega kauplemiseni, aitasin tol ajal s&otilde;pradel &uuml;ht &auml;ri teha ja sel ajal oli vaba aega niiv&otilde;rd palju, et avastasin enda jaoks aktsiamaailma. LHV oli tol ajal kauplemise <i>powerhouse</i>, seega tahtsin kangesti siia tulla.</p> <p><b>Kas &otilde;nnestus?</b></p> <p>Olin enda arvates LHV-sse praktikale tulemiseks liiga vana, 22-aastane, teised, kes siin olid, olid alustanud oluliselt varem. Arvasin, et kuna ma ei &otilde;pi ka kusagil midagi, siis vaevalt nad mind tahavad. Aga ma kangesti ikkagi tahtsin siia saada, seega l&auml;ksin Audentese &uuml;likooli ja peale aastast &otilde;ppimist siis sain siia praktikale. Tagantj&auml;rele tean, et oleksin siia nagunii saanud, sest ma olin selleks ajaks teinud &auml;ra juba ligi 1000 optsiooniaktsia tehingut. LHV-s t&ouml;&ouml;tamine on &uuml;ks asi mida ma kangesti olen elus tahtnud. L&otilde;puks see ka &otilde;nnestus.</p> <p>T&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt tegin &auml;ra nii bakalaureuse kui ka magistri, Audentes liideti veel TT&Uuml;-ga, nii et mul on m&otilde;lemad kraadid koolist, kus mind alguses v&auml;lja visati. Isegi doktorantuuri astusin, aga t&ouml;&ouml; kirjutamiseni ei j&otilde;udnud, olen rohkem praktilise vaatega ja ma ei n&auml;inud selles suurt lisav&auml;&auml;rtust.</p> <p><b>Milline on LHV Groupi tegevjuhi igap&auml;evat&ouml;&ouml;?</b></p> <p>Me oleme b&ouml;rsiettev&otilde;te ligi 5500 investoriga. Grupi tasemel tegelen strateegia, pika vaate, investorsuhete, ja finantsplaaniga, vajadusp&otilde;hiselt ka suuremate tehingute ja kapitali kaasamisega Meil on kolm t&uuml;tarettev&otilde;tet &ndash; pank, varahaldus ja Leedu &auml;ri&uuml;ksus, viimase k&uuml;ll tegelikult &auml;sja sisuliselt m&uuml;&uuml;sime. Samuti on meil m&otilde;ned kommiteed, kus osalen, lisaks t&auml;idan t&uuml;tarettev&otilde;tete n&otilde;ukogu esimehe &uuml;lesanded.</p> <p>Olen igap&auml;evaselt tegev krediidikommitees, mis on pangas operatiivne &uuml;ksus. Proovin oma n&auml;ppu toppida sinna, kus n&auml;en, et midagi on nihu. Kuna olen majas sees ja ei k&auml;i ainult korra kuus n&otilde;ukogus, siis kui kusagil hakkab mingi teema hargnema nii, nagu ma ei arva, et ta peaks hargnema, siis saan seda otse puudutada.</p> <p><b>Milline juht te olete?</b></p> <p>Ma olen pigem otsekohene, ei r&otilde;hu formaalsustele ja vormile. L&auml;hen kohe sisu juurde, m&otilde;nikord liiga kiiresti. Olen kindlasti n&otilde;udlik ning kiirele ja efektiivsele &auml;ra tegemisele suunatud.</p> <p>LHV-s on &uuml;lihea &otilde;hustik. Ma tahan, et siin oleksid parimad inimesed. Kui me igasuguseid palgatabeleid vaatame, siis meie esimene m&otilde;te on, et miks me esimesel kohal ei ole. Olen n&otilde;udlik aga saan v&auml;ga h&auml;sti aru, et t&ouml;&ouml;keskkond peab eesm&auml;rkide saavutamisel inimesi aitama ja olema sisend &otilde;nnetunde loomiseks. L&otilde;ppude l&otilde;puks vastutab t&ouml;&ouml;andja poole aja eest, mil oled &auml;rkvel. Kui me tahame, et inimesed oleksid tasemel, siis peame keskkonnaga tegelema. Pehmed teemad on mulle olulised, aga p&auml;eva l&otilde;puks oleme &auml;ri&uuml;hing, seega soovin n&auml;ha ka tulemust.</p> <p><b>Mida t&auml;psemalt te siis teete, et head t&ouml;&ouml;keskkonda luua? </b></p> <p>Pangandus ja fondide valitsemine on &uuml;ks enim reguleeritud majandusharusid &uuml;ldse. Meid reguleerib umbes 500 m&auml;&auml;rust ja &otilde;igusakti ning meil on majas sees paarsada sise-eeskirja. Seda meil majas ei tunne, meil on &uuml;limalt madala hierarhiaga organisatsioon. Ei ole liialt teietamist ja viisakusvorme &ndash; inimesed suhtlevad inimestega.</p> <p>Igasugused praktilised asjad on ka olulised, aga see on juba h&uuml;gieen. Sportimisv&otilde;imalused ja banaanid on juba igal pool. V&otilde;ib-olla mainiksin siin hoopis teise nurga alt &auml;ra meie &nbsp;ps&uuml;hholoogilise n&otilde;ustamise v&otilde;imaluse. Kui sa j&otilde;uad ummikusse, &uuml;ksk&otilde;ik, kas t&ouml;&ouml;- v&otilde;i eraeluga seotult, saad k&uuml;lastada ps&uuml;hholoogi. Meil on ettev&otilde;ttega Confido leping ning t&ouml;&ouml;taja saab ettev&otilde;tte kulul sinna minna. Meie sisuliselt p&otilde;hjustest teada ei saa, ja ei k&uuml;si ka.</p> <p>N&auml;eme, et teenust kasutatakse. Seda v&otilde;ib kahte pidi t&otilde;lgendada. Meil on kas v&auml;ga kehvasti v&otilde;i meil on just inimesed, kes hoolitsevad oma tervise eest. See ei pea &uuml;ldse t&ouml;&ouml;ga seotud olema. Isikliku elu probleemid m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;d samamoodi. Hea, kui suudame lahenduse pakkumisele kaasa aidata.</p> <p>F&uuml;&uuml;silise tervise eest hoolitsevad jube paljud ettev&otilde;tted aga vaimse tervisega ei ole Eesti ettev&otilde;tted &uuml;ldse tegelenud. Ometi k&uuml;sin &ndash; kumb rohkem m&otilde;jutab? See on must auk, n&otilde;uka aja p&auml;rand. Uuel p&otilde;lvkonnal kaob k&otilde;ik v&otilde;ltsh&auml;bi ja hullu maine. Suhtumine on muutumas ja me tahame nende muutuste esirinnas olla. Vaimne tervis on oluline ja kui inimene tahab professionaali soovitusi v&otilde;i kedagi, kes ta &auml;ra kuulaks, siis seda me pakume.</p> <p><b>Kui n&uuml;&uuml;d utreerida siis see on ikkagi tagaj&auml;rgedega tegelemine. Justkui kaevandus maksaks l&otilde;puks minu mustad kopsud kinni. Kas tehakse ka midagi sellist, et seda stressi ennetada? </b></p> <p>Kaevanduse analoogia seoses &ndash; meil ei ole ametiga kaasas k&auml;ivat konkreetset n&auml;htust. Inimesed on erinevad ja nende probleemid v&otilde;ivad tekkida erinevatest kombinatsioonidest. Olenemata sellest kuskohas sa t&ouml;&ouml;tad, v&otilde;ib n&otilde;ustamise vajadus ikkagi tekkida. Seega sellist &uuml;ks-&uuml;hele kinni maksmist ei ole.</p> <p>Meil on v&auml;ga paindlik t&ouml;&ouml;aeg, austame t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja konteksti ning &uuml;tleme ausalt v&auml;lja, et sa pead puhkama. Ma kunagi enda osakonnas r&auml;&auml;kisin, et kui tahate p&auml;eval kinno minna, siis minge kinno. Meil peavad olema parimad inimesed kes teevad parimaid tulemusi &ndash; te ise vastutate enda eest. Peab looma keskkonna, kus inimene ei tunne, et ta peab sinu nimel pingutama, et hommikul kell 8 j&otilde;uda. Kui ta ummikusse satub siis ta l&auml;heb n&auml;rvi, sest keegi v&otilde;tab ta stopperiga vastu. K&otilde;igepealt l&otilde;hume selle mentaliteedi &auml;ra, see on juba &uuml;lisuur algus.</p> <p>Stressi ennetamise kolm suurimat tegurit on minu jaoks uni, toitumine ja sport. Une eest me vastutada ei saa, aga sotsiaalne surve meil maja sees on olla tervislik, teha sporti. Korraldame ja toetame spordi&uuml;ritusi, n&auml;iteks eelmine aasta k&auml;is 200 inimest, kaasa arvatud kliendid, ilma mingisuguse eesm&auml;rgita LHV Cupil, lihtsalt jalgpalli m&auml;ngimas.</p> <p>Teist aastat teeme n&uuml;&uuml;d talvekontorit, eelmine aasta olid inimesed Malagas, Hispaanias, see aasta l&auml;hevad nad Portugali. Ehk kuu-pooleteise jooksul on v&otilde;imalik n&auml;dal-kaks soojal maal t&ouml;&ouml;d teha. Eeldus on see, et l&auml;hed t&ouml;&ouml;d tegema.</p> <p><b>LHV on tuntud oma foorumi ja raamatukogu p&auml;rast. Kas see on tekkinud orgaaniliselt, siin t&ouml;&ouml;tavate inimeste t&otilde;ttu v&otilde;i on see olnud teadlik strateegiline otsus. </b></p> <p>See ausalt &ouml;eldes kasvas v&auml;lja orgaaniliselt. Meie foorumis ja investeerimisportaalis jagati raamatuid mida keegi loeb ja meil majas sees palusid inimesed neid tellida. L&otilde;puks l&auml;ks see kogus nii suureks, et panime need alla v&auml;lja. Kui vaadata majandusalaste raamatute osas raamatukogudes ringi siis v&otilde;ib-olla kahel &uuml;likoolil on midagi, aga majandusalane raamatukogu on LHV-l &uuml;ks parimaid Eestis &uuml;ldse, ja k&otilde;igile klientidele tasuta.</p> <p><b>Mis raamatuid ise loete?</b></p> <p>Erialast kirjandust loen praegu pigem v&auml;he, olen 12-14 tundi teemas sees ja &otilde;htul ei taha enam. Loen erinevaid asju &ndash; mulle meeldib ajalugu, p&otilde;hiliselt Venemaa ja B&uuml;tsants. Samuti palju ilukirjandust, see viib m&otilde;tted teise maailma ja arendab s&otilde;nakasutuse ja kirjutamise oskust.</p> <p>Samuti raamatuid, mis k&auml;sitlevad teemasid huvitava nurga alt ja avardavad silmaringi, &uuml;ks viimastest raamatutest oli 20. sajandi teoloogia. Minevikus olen v&auml;ga palju lugenud ka majanduse ja investeerimise kohta.</p> <p><b>Lemmik ilukirjanduslik raamat?</b></p> <p>&Uuml;ldiselt kui lemmikraamatut k&uuml;sitakse, siis &uuml;tlevad paljud inimesed sellise raamatu mis j&auml;tab neist parema v&otilde;i targema mulje. Minu jaoks on lemmikraamat see, mis lugemise hetkel k&otilde;ige rohkem emotsioone tekitas. Ma ei saa midagi parata, k&otilde;ikide nende aastate lugemise peale j&otilde;uan ikka tagasi sinna kui olin 13 ja lugesin Alexandre Dumas&rsquo; &bdquo;Krahv Monte Cristot&ldquo;. Dumas avaldas seda j&auml;rjejutuna ajalehes, tema m&otilde;tles ainult karakterid v&auml;lja ja teised kirjutasid, tal oli&nbsp; mitu kaaskirjutajat, sellep&auml;rast on seal juba palju loogikavigu. Ma ei ole julgenud seda hiljem k&auml;tte v&otilde;tta, sest kardan, et see puruneb kildudeks. Aga ei ole vaja ka, see oli oma raamat omal ajal. Eks ta natukene naiivne ole aga see tekitas sel hetkel k&otilde;ige rohkem emotsioone. Ma arvan, et see on oluline.</p> <p>Noorusp&otilde;lves oli vaimustuses ka Frantitek Jileki raamatust &bdquo;Mees Vincist&ldquo;, mis r&auml;&auml;kis Leonardo da Vinci saavutustest ja eluloost. Viimastest Eesti raamatutest mainiks suvel maal loetud rannarahva</p> <p>T&otilde;eks ja &otilde;iguseks kutsutavat mammutromaani &bdquo;Tuulte tallermaa&ldquo;, aga meeldis ka Olavi Ruitlase &bdquo;Vee peal&ldquo;, mis oma krutskilikkuses meenutas lapsep&otilde;lve lemmikuid &bdquo;Vahtram&auml;e Emilit&ldquo; v&otilde;i &bdquo;V&auml;ikest Illimari&ldquo;.</p> <p>Mida ma olen ise viimasel ajal k&otilde;ige rohkem tsiteerinud, on Soome filosoofi Jari Ehrnroothi &bdquo;H&auml;sti toimiv &uuml;hiskond. Heaolu ja heaelu&ldquo;. Ma v&otilde;tsin sealt &uuml;he m&otilde;tte, mis ei ole k&uuml;ll tsitaat aga mida ma olen kasutanud ja mis iseloomustab minu filosoofiat; paradiis ei ole mitte see, kus mul on hea, vaid see, kus mina olen hea. Ehk &auml;ra tee asju enda jaoks, k&uuml;&uuml;ned enda poole vaid tee asju v&otilde;imalikult &otilde;igesti ja &otilde;iglaselt ning k&uuml;ll see tulu sealt p&auml;rast tuleb. See on natukene LHV filosoofia ka, k&otilde;igepealt tee &uuml;ks asi h&auml;sti valmis ja &auml;ra muretse, k&uuml;ll see tagasi j&otilde;uab.</p> <p><b>Milline on LHV t&ouml;&ouml;taja arhet&uuml;&uuml;p?</b></p> <p>Esiteks peab ta LHV-sse p&auml;riselt tahtma. Meil ei ole sellist ametikohta, et peame midagi t&auml;itma ja kui keegi tahab, siis tulgu. Otsime parimat v&otilde;imaliku inimest, oleme n&otilde;us temasse omalt poolt rohkem panustama ja siis tahame n&auml;ha, et ta ka on parim. T&auml;htis on otsustusvalmidus, julgus ja lai maailmavaade.</p> <p>Tegutseme tihti veidi oportunistlikult, pank loodi ju finantskriisi tipus ja UK-sse l&auml;heme vastu Brexitit, see on meie DNA-s. Teeme pigem &auml;ra t&auml;na, mitte homme ja oleme lahendustele suunatud. Oluline on, et sa ei pane end selle ametikoha kasti vaid teaksid, mis tuleb enne ja p&auml;rast sind. Pead aru saama, mis j&auml;rgneb ja eelneb sinu t&ouml;&ouml;le ja et iga ahela l&otilde;pus on klient, kellele peab pakkuma midagi v&auml;ga head.</p> <p>Nooruslikkus on ka loomulikult t&auml;htis &ndash; see ei ole vanus, vaid mentaliteet. Tehnoloogilise progressi &auml;ra tundmine on oluline. Teenindame pangaga 140 tuhat klienti kahe kontoriga, see n&auml;itab, et tehnoloogilise tagatoa tase on k&otilde;rge. Sellega peab vaimselt samastuma.</p> <p><b>Kuhu LHV-l veel kasvada on? </b></p> <p>Number &uuml;ks on k&uuml;simus, et miks peaks &uuml;ks Eesti inimene kasutama mingit v&auml;liskapitalil p&otilde;hinevat finantsteenuse pakkujat. P&auml;riselt ka, miks? Ajalooliselt on olnud kaks p&otilde;hjust; teised pakuvad paremat teenust, see t&auml;na enam ei kehti, oleme parima teenindusega pank ja parima pikaajalise tootlusega pensionifond. K&otilde;ik tooted on meil olemas. Teine p&otilde;hjus on hind, aga LHV-l on kogu see pakett soodne ka. N&auml;eme, et meil on Eestis ruumi kasvada mitu korda.</p> <p>&Uuml;he uue &auml;risuunana oleme hetkel laienemas&nbsp; &Uuml;hendkuningriikidesse, kuhu l&auml;heme teenindama finantstehnoloogia ettev&otilde;tteid. Need firmad on loonud tehnoloogiline protsess ja regulatsioonid. Regulatsioonid on muutnud pangad tohutult j&auml;igaks ja sealt ei tule mitte mingit innovatsiooni. Kui tuleb, siis on arendused v&auml;ga aeglased, ehkki Eesti on siin hea erand. Uued ettev&otilde;tted pakuvad oma klientidele makseteenuseid v&otilde;i midagi muud innovaatilist. Paradoks on selles, et seda teha, on neil ikkagi partneriks vaja panka. Kui nad l&auml;hevad &Uuml;hendkuningriikides mingi panga juurde mille bilansimaht on 1 triljon naela ja otsustustasemeid on kolm v&otilde;i enam, siis nad lihtsalt saa jutule. Pangad ei viitsi nendesse s&uuml;veneda, aga meie viitsime.</p> <p>Transferwise ja Coinbase on head n&auml;iteid ettev&otilde;tetest, kes olid alguses v&auml;ikesed ja kellel oleme aidanud kasvada. Varajases kasvufaasis ei pruugi taolised ettev&otilde;tted saada endale pangakontot v&otilde;i infrastruktuuri, mille pealt &auml;ri ehitada. T&auml;na tuleb kliente suure hooga ja m&otilde;nel on potentsiaal suureks kasvada. Nemad teenindavad l&otilde;ppkliente ise ja meie pakume oma teenust neile. N&auml;eme seda tugeva kasvuallikana.</p> <p><b>Teie jutust kumab l&auml;bi armastust Eesti vastu. Mis meil Eestis eriti h&auml;sti on? </b></p> <p>Peaaegu k&otilde;ik asjad on h&auml;sti. V&otilde;ib-olla mulle ei meeldi see, kuidas v&otilde;i millise tempoga v&otilde;i millise kaasamisega meil m&otilde;nda seadusandlust tehakse, aga &uuml;ldiselt on k&otilde;ik v&auml;ga h&auml;sti. Ainult &uuml;ks suur probleem on Eestil &ndash; meil on liiga v&auml;he inimesi. Rohkem probleeme ei ole, kui v&auml;ga laialt vaadata.</p> <p>See, et meil on 1,3 miljoni peale oma keel, kultuur, &uuml;likoolid ja riik ning me oleme nii h&auml;sti hakkama saanud, see on v&auml;iksemat sorti ime. Me peaksime v&auml;ga uhked olema. Majanduskeskkond ja looduskeskkond on head, inimeste vahelised suhted on head, ainult inimesi on v&auml;he.</p> <p><b>Kuidas seda lahendada?</b></p> <p>Lapsi saada rohkem! Tegelikult ei ole keegi seda &auml;ra suutnud lahendada. &Uuml;htepidi v&otilde;iksid piirid olla natukene l&otilde;dvemad, aga sellega ei tahaks &auml;&auml;rmusesse ka minna. Suurem probleem on see, kust need Eestlased tulevad. See number on ajalooliselt k&otilde;ikunud aga ega ta v&auml;ga palju suurem pole olnud. See on L&auml;&auml;ne &uuml;hiskonnale iseloomulik probleem, &nbsp;et s&uuml;ndivuse ei ole piisavalt suur.. Mentaalselt on need ajad m&ouml;&ouml;da l&auml;inud, kus k&otilde;igil on 4 v&otilde;i enam last. &nbsp;</p> <p><i>LHV maja 21. korrusel on suur koosolekuruum, kus k&auml;isime pildistamas. Seal j&auml;&auml;b Madis aknast v&auml;lja vaatama ning n&auml;itab k&auml;ega linna poole, &bdquo;Siit v&auml;lja vaadates on eriti h&auml;sti aru saada, kui v&auml;he meid on. See on Euroopa Liidu &uuml;he pealinna s&uuml;dalinn, keset p&auml;eva, ja inimesi p&otilde;him&otilde;tteliselt ei ole. Isegi ummikuid ei ole!&ldquo;</i></p> <p><b>Mis teid &otilde;nnelikuks teeb?</b></p> <p>Mul on vaja suurema pildi tunnetust. Tahan optimaalset suhet ratsionaalsest ja emotsionaalsest ja ma ei kannata v&auml;iklust ja k&uuml;&uuml;nilisust. Minu &otilde;nne valem on seesama varem tsiteeritud lause &ndash; mul ei ole oluline, et mul on hea. Teen asju, mis ongi olulised ja mis muudavad asju p&auml;riselt paremaks. Kui toimub mingi progress, suureneb mingisugune efektiivsus v&otilde;i Eestlased saavad kasutada mingeid maailma parimaid asju, siis olen &otilde;nnelik. Tahan, et siin Eestis l&auml;heks h&auml;sti ja oleks m&otilde;nus. L&auml;hemalt vaadates on loomulikult oluline k&otilde;ik, mis on perega seotud.</p> <p>Matkal k&auml;in ka palju, mulle meeldivad rabad, metsad, v&auml;rske &otilde;hk ja maakohad.</p> <p><b>Mis on igap&auml;evane v&auml;ike nauding mis teile j&otilde;udu annab?</b></p> <p>Kui kodu v&auml;lja arvata, siis ikka sport. Kui m&otilde;tled t&ouml;&ouml;asjadele enamv&auml;hem terve p&auml;eva, siis spordi ajal ei saa m&otilde;elda millelegi muule. Seet&otilde;ttu ongi ta veidi stressi ennetav, et lisaks f&uuml;&uuml;silisele pingutusele on aju tund aega muudes m&otilde;tetes. Lugemine on alati nauding, aga selleks vajan aega, &uuml;le jala mulle lugeda ei meeldi.</p> <p>M&otilde;nikord unistan, et saaks tund aega pikutada, mitte kabinetis, vaid lihtsalt muru peal. Seda juhtub v&auml;ga harva, aga kui see juhtub, siis on nauding selle v&otilde;rra suurem. Aga seda on v&auml;ga harva vaja.</p> <p><b>Teis on veidi t&otilde;sist t&ouml;&ouml;tegijat ja veidi rahuliku elunautlejat. Kas pigem l&auml;heksite varakult pensionile v&otilde;i t&ouml;&ouml;taksite surmani?</b></p> <p>Pigem t&ouml;&ouml;taksin kaua. Olen oma aja juhtimises piisavalt efektiivne, et suudan nii t&ouml;&ouml;tamise kui ka nautlemise &auml;ra mahutada. N&auml;iteks elan v&auml;ga l&auml;hedal, kolm minutit kontorist, ehk transpordi peale ei l&auml;he &uuml;ldse aega. Selle v&otilde;rra j&auml;&auml;b muuks rohkem aega.</p> <p>Kui naudid oma t&ouml;&ouml;d, siis see ei olegi t&ouml;&ouml;. Kui usud sellesse, mida teed, siis l&auml;heb aeg kiirelt ja sa ei k&auml;i t&ouml;&ouml;l kellast kellani vaid elad elu. T&ouml;&ouml; ja elu piir on &auml;hmane, f&uuml;&uuml;siliselt on ta kontori vahel aga p&auml;riselt teda ei ole. Kodus saab ka t&ouml;&ouml;d teha, arvuti ja telefon on ju olemas, aga neid saab vajadusel v&auml;lja l&uuml;litada.</p> <p><b>Kas teil on m&otilde;ni iidol v&otilde;i eeskuju? Kui saaksite kellegi inspireerivaga &otilde;htust s&uuml;&uuml;a, kes see oleks?</b></p> <p>Trumpiga s&ouml;&ouml;ks &otilde;htust. Ma ei tea kas see on hea v&otilde;i halb isegi, aga kindlasti oleks see huvitav. Tal on palju miinuseid aga ta l&otilde;hub praegu maailmas arvestataval hulgal dogmasid. Ta l&auml;htub oma sloganist &ndash; <i>make America great again</i>. See ongi tema n&auml;gemuse alusel Ameerika eest seismine. Tema tegevuse &uuml;le saab anda arutust vaid ajalugu aga ta teeb seda, millesse ta usub.</p> <p>Kui vaadata, mis &auml;ra on tehtud, siis m&otilde;nes asjas ta on &otilde;nnestunud ka, eks aeg annab arutust. Ma ei taha, et j&auml;&auml;ks k&otilde;lama, et ma mingi f&auml;nn oleks aga ma arvan, et see oleks huvitav kohtumine.</p> <p>&Uuml;ldiselt autoriteete mul ei ole. Autoriteedid on ohtlikud, sest sa hakkad mingeid iseloomuomadusi v&otilde;i maneere, mida sul endal ei pruugi olla, &uuml;le v&otilde;tma ja nii ei saa. R&otilde;huma peab iseenda tugevustele ja kui neid ei ole, siis autoriteetide j&auml;rgmine aitab kuhugi maani, aga sealt edasi mitte.</p> <p>Kui kedagi &uuml;ldse kogu oma elust v&auml;lja tuua, siis nooruses on mu elu majanduse poole m&otilde;jutanud minu vanem vend Raul , kes on majandusteemadega seotud olnud l&auml;bi Venemaa panganduse, SR&Uuml; p&otilde;llumajanduse ja raudtee-ettev&otilde;tte juhtimise.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta teises numbris.</p> <p>Foto: Meeli K&uuml;ttim</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2031Tööinspektsioon: tööõnnetuste arv on jätkuvalt kõrge2018-07-06<p><b>Esimesel poolaastal registreeriti 2674 &otilde;nnetusjuhtumit t&ouml;&ouml;l. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked. Elu kaotas t&ouml;&ouml;l kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud.</b></p> <p>Mulluse aastaga v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv j&auml;&auml;nud samasse suurusj&auml;rku. 2017. aastal registreeriti samal ajal 2692 &otilde;nnetust, millest 2063 olid kerged ning 628 rasked. Kui aasta eest kaotas elu &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, siis sel aastal on hukkunud juba kolm t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv &otilde;ige pisut kahanenud, ent r&otilde;&otilde;mustamiseks p&otilde;hjust pole. &bdquo;Iga t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. &Otilde;nnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, t&ouml;&ouml;andjale, riigile kui ka &uuml;hiskonnale,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;L&otilde;puni k&otilde;iki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida ei saa, aga l&otilde;viosa neist saaks &auml;ra hoida, kui j&auml;rgida ohutusn&otilde;udeid ning v&otilde;tta piisavalt aega t&ouml;&ouml;tajate juhendamiseks ja v&auml;lja &otilde;petamiseks,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>&Otilde;nnetusterohkeim tegevusala Eestis on j&auml;tkuvalt metallit&ouml;&ouml;stus, kus toimus 285 &otilde;nnetust. Sellele j&auml;rgneb kaubandus (258), riigikaitse (251) ning puidut&ouml;&ouml;stus (211). Varasema aastaga v&otilde;rreldes on enim kasvanud &otilde;nnetuste arv kaubandussektoris. Enim on v&auml;henenud &otilde;nnetuste arv kunsti- ja meelelahutussektoris. Maakondlikult juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas, Harjumaal ja V&otilde;rumaal, v&auml;him &otilde;nnetusi aga Hiiumaal. Varasema aastaga v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv v&auml;henenud k&otilde;ige enam Tallinnas ning L&auml;&auml;ne-Virumaal. V&auml;lismaal juhtus enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes ja Rootsis.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2026Kui edusõltuvus hakkab juhtimist häirima2018-07-04<p><strong>Julgen teha &uuml;ldistuse, et enamik inimestest soovivad olla &otilde;nnelikud. Ma ei avaks siinkohal teemat elukestva &otilde;nnelikkuse v&otilde;imalikkusest, vaid arutlen edukuse kui &uuml;he &otilde;nnelikkuse komponendi &uuml;le.</strong></p> <p>Oleme &uuml;hiskonnas harjunud edukusest r&auml;&auml;kima pigem positiivses, edasiviivas v&otilde;tmes. On ju p&uuml;&uuml;d h&uuml;vede poole olnud evolutsiooniline, inimloomusele p&uuml;sivalt omane. Teadjad aga hoiatavad, et edu v&otilde;ib tekitada s&otilde;ltuvust. See on enamikule meist &uuml;llatav ja paradoksaalnegi. Esiteks m&otilde;tleme s&otilde;ltuvusest r&auml;&auml;kides ennek&otilde;ike klassikalistele s&otilde;ltuvuse liikidele nagu narko- v&otilde;i alkoholis&otilde;ltuvus. Teiseks, oleme harjunud, et edukaks p&uuml;rgimise juurde kuulubki konkureerimine, v&otilde;itlemine ja kestev pingutamine. Me ei m&otilde;tle iga p&auml;ev sellele, mida eduihalev k&auml;itumine teeb meie ajuga, miks me nii k&auml;itume ja kuidas kujuneb edust s&otilde;ltuvus.</p> <p>Eelmise aasta detsembris toimunud &Auml;rip&auml;eva ps&uuml;hholoogiakonverentsil anal&uuml;&uuml;sis ps&uuml;hhofarmakoloog <b>Jaanus Harro</b>, uimastis&otilde;ltuvusele spetsialiseerunud Tartu &Uuml;likooli professor, s&otilde;ltuvust edust. Kuna edu v&otilde;ib inimesel kaasa tuua m&uuml;rgistusn&auml;hud, nimetatakse edus&otilde;ltuvust suure saavutusvajadusega juhtide uueks haiguseks. Professor Harro v&auml;itel p&uuml;&uuml;dleb aju edukuse poole seet&otilde;ttu, et &uuml;hiskond on edu defineerinud. Edu on majanduse arenguks ja inimese enda materiaalse heaolu jaoks t&auml;htis. Vikipeediast v&otilde;ime lugeda, et mida rohkem on riigis suure saavutusvajadusega inimesi, seda produktiivsem on majandus ja suurem inimeste t&ouml;&ouml;viljakus. Samas on iga&uuml;hel meist personaalne arusaamine ja m&auml;&auml;ratlus edust.</p> <p><b>Edukus k&auml;ib kokku suure saavutusvajadusega</b>. Saavutusvajadusega juht seab endale<b> </b>pingutust n&otilde;udvad<b> </b>eesm&auml;rgid, andes endast nende teostamiseks parima. Ps&uuml;hholoog <b>Anu Virovere</b> nimetab saavutusvajadust inimese oskuseks v&otilde;imalusest kinni haarata. Ameerika kuulsa ps&uuml;hholoogi D. McClellandi &otilde;pitud vajaduste teooriast v&otilde;ib j&auml;reldada, et suure saavutusvajadusega inimesed on enamasti edukad (ettev&otilde;tjad, juhid, sportlased). Vikipeedia j&auml;rgi on saavutusvajadus inimese soov t&auml;ita p&uuml;stitatud eesm&auml;rk varasemast efektiivsemalt. Seega on saavutusvajadus heade tulemuste jaoks h&auml;davajalik.</p> <p><b>Miks siis tekib edust s&otilde;ltuvus?</b> Nii uimasti kui ka eduelamus vabastavad ajus energia ja m&otilde;nu andva orgaanilise &uuml;hendi, mille nimi on dopamiin ja mis on eufooria (eduelamuse) eelduseks. Dr Harro v&auml;itel ei teata dopamiini kohta veel liiga palju. Lisaks m&otilde;nutundele ja energiliseks ajamisele paneb dopamiin inimest midagi himustama (nt uimastit, edu t&ouml;&ouml;l, pidevat spordi tegemist). Kui dopamiini on v&auml;he, tekib inimesel soov seda juurde tekitada. Jaanus Harro v&auml;itel v&otilde;ib inimene eduga &auml;ra harjuda ja olla pidevas eduelamuse n&auml;ljas. Edus&otilde;ltuvuses oleva juhi jaoks muutub edukus iseenesest m&otilde;istetavaks, millekski, mis peab alati ta ellu kuuluma. Juht muutub justkui edu (t&auml;helepanu, imetluse) vangiks ja edust saab omaette eesm&auml;rk. Sellest l&auml;htuvad aga valed juhtimisotsused. Lisaks hakkab edukas olemine toimuma juhi isikliku aja, perekonna, tema enda, vahel ka kolleegide tervise arvel.</p> <p>&Auml;rip&auml;eva projektijuht ja ps&uuml;hholoogiakonverentside korraldaja <b>Aira Tammem&auml;e</b> &uuml;tleb, et e<strong>dus&otilde;ltuvuses inimesele annab eduelamus alguses j&otilde;udu </strong>v&otilde;i<b> </b>rahu, tema enesekindlus suureneb, imetlejate ja j&auml;rgijate t&auml;helepanust tekib m&otilde;nutunne. Edu k&uuml;tab sooritusv&otilde;imet, uued eesm&auml;rgid ja proovikivid inspireerivad. Kuni sinnamaani, kus tavap&auml;rasest annusest enam ei piisa. Kui s&otilde;ltuvuse objekt kaob, tekib temast puudus, nagu s&otilde;ltuvusele omane. Saavutus, mis varasemalt oleks rahuldust pakkunud, ei r&otilde;&otilde;musta enam, vaid tekitab vajaduse veelgi kaugemale j&otilde;uda. Ligi hiilib edu pohmell ja eduelamuse doosi tuleb suurendada. Kui edu kaob, kaasnevad s&otilde;ltuvuses oleval inimesel s&otilde;ltuvushaigele omased v&otilde;&otilde;rutusn&auml;hud. Tihti inimesele ainult tundub, et senine edu kaob, sest aju ei tee vahet tegelikkuse ja illusoorse ehk m&otilde;tte, kujutluse vahel. Professor Jaanus Harro arvates v&otilde;ib edus&otilde;ltuvus olla inimesele sama ohtlik kui narkouim. Aira Tammem&auml;e peab eduelamuse ja narkoannuse toimet sarnaseks.</p> <p><b>Kuidas edukultuse kultuuris ellu j&auml;&auml;da ja v&auml;ltida edust s&otilde;ltuvusse sattumist? </b>Aira Tammem&auml;e arvates ei tohiks edukust ja &otilde;nne eraldiseisvateks eesm&auml;rkideks seada.<b> </b>L&auml;bikukkumine kuulub samuti elu (ja juhtimise) juurde. Kuni eba&otilde;nnestumist peetakse h&auml;biv&auml;&auml;rseks ja erakordseks, mitte v&auml;&auml;rtuslikuks kogemuseks, tekitab v&auml;liskeskkond edus&otilde;ltuvust juurde. Tiibeti elufilosoofia j&auml;rgi on heade emotsioonide k&otilde;rval olemas ka piinavad emotsioonid. Kui &otilde;nne k&otilde;rval pidada neid sama v&auml;&auml;rikaks, &otilde;ppides &auml;ra tundma oma hirmu, k&uuml;&uuml;nilisust, &uuml;ksk&otilde;iksust, h&auml;bi, muutub inimese maailmak&auml;sitlus tasahilju v&auml;hem dualistlikuks, v&auml;hem vastandlikuks. Siis saab ka piinavatest emotsioonidest oluline kogemus inimeseks arenemise teel.</p> <p>Ps&uuml;hholoog ja konsultant <b>Mare Pork </b>soovitab inimesel<b> </b>j&auml;lgida oma eduk&auml;itumist, olla iseenda suhtes k&otilde;rvaltvaataja. Kui ise endast aru ei saa, tuleb k&uuml;sida s&otilde;prade k&auml;est tagasisidet. Iga&uuml;ks meist saab &otilde;ppida ennast tasakaalustama ja harjutada dr Harro soovitust, et edu ei ole enesestm&otilde;istetav. Enda k&otilde;rvalt seiramine eeldab oma irratsionaalsuse teadvustamist, tahet vaadata ka oma &bdquo;pimedatesse nurkadesse&ldquo;. Irratsionaalset ja ratsionaalset k&auml;itumist on anal&uuml;&uuml;sinud n&auml;iteks Nobeli majanduspreemia laureaat <b>Daniel Kahneman </b>ja majandusteaduse professor<b> Dan Ariely</b>. Professor Harro arvates m&otilde;jutab edus&otilde;ltuvuses inimese edasist hakkamasaamist see, kui h&auml;sti ta suudab &uuml;le elada edust ilma j&auml;&auml;misega kaasnevad v&otilde;&otilde;rutusn&auml;hud. On v&auml;idetud, et tihti ei soovi juhid enda v&otilde;i oma meeskonna kohta kriitikat kuulda, vaid r&auml;&auml;gitakse ainult edust. Aira Tammem&auml;e nimetab sellist k&auml;itumist narkodiileri k&auml;itumiseks. Ps&uuml;hholoog Anu Virovere &uuml;tleb, et paremaid tulemusi saavutavad need, kellel on enda vastu positiivsed tunded ja kes on enesest teadlikud.</p> <p><strong>L&otilde;petuseks julgen m&otilde;nda k&auml;itumist soovitada. Neid v&otilde;ib lugeja v&otilde;tta kas &uuml;hekordse deklaratsioonina v&otilde;i isikliku arengukava eesm&auml;rgina. &Otilde;pi ennast k&otilde;rvalt j&auml;lgima! Tunne &auml;ra oma emotsionaalsed otsused! Harjuta teadmist, et elamise juurde kuuluvad edu ja l&auml;bikukkumine! Ja ma luban sulle, et saad ennast paremini tundma.</strong></p> <p><strong>Viidatud allikad:</strong></p> <ul> <li>Ariely,<b> </b>D. Irratsionaalne inimene. Tallinn: Hermes, 2011.</li> <li>Harro, J. Edus&otilde;ltuvus kui k&otilde;rge saavutusvajadusega juhtide uus diagnoos. 2018. <a href="file:///C:/Users/rasmus.miller/Downloads/www.valkiainen.ee/blogi/jaanus-harro-edusoltuvus-kui-korge-saavutusvajadusega-juhtide-uus-diagnoos">www.valkiainen.ee/blogi/jaanus-harro-edusoltuvus-kui-korge-saavutusvajadusega-juhtide-uus-diagnoos</a> 25.04.2018</li> <li>Harro, J. Uimastite ajastu. Tartu: &Uuml;likooli Kirjastus, 2017.</li> <li>Kahneman, D. Kiire ja aeglane m&otilde;tlemine. Tallinn: T&auml;nap&auml;ev, 2013.</li> <li>K&otilde;lli, M. Kirg ja meererahu on &otilde;pitavad. Intervjuu Mare Porgiga, 2016, <a href="file:///C:/Users/rasmus.miller/Downloads/www.konverentsid.ee/legendaarne-koolitaja/2016/03/27/kirg-ja-meelerahu-on-opitavad">www.konverentsid.ee/legendaarne-koolitaja/2016/03/27/kirg-ja-meelerahu-on-opitavad</a>, 25.04.2018</li> <li>Tammem&auml;e, A. Eduelamus v&otilde;i &otilde;htune kanepimahv &ndash; mis vahet seal on? 2017. <a href="file:///C:/Users/rasmus.miller/Downloads/www.bestsales.ee/uudised/2017/11/27/eduelamus-voi-ohtune-kanepimahv---mis-vahet-seal-on">www.bestsales.ee/uudised/2017/11/27/eduelamus-voi-ohtune-kanepimahv---mis-vahet-seal-on</a>, 25.04.2018</li> <li>Virovere, A. Saavutusvajadus &ndash; kas peamine liikumapanev j&otilde;ud? 2009. <a href="https://www.slideshare.net/TKHK/saavutusvajadus">www.slideshare.net/TKHK/saavutusvajadus</a>, 23.04.2018</li> <li><strong>Vikipeedia saavutusvajadusest. </strong><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Saavutusvajadus#cite_note-1">https://et.wikipedia.org/wiki/Saavutusvajadus#cite_note-1</a><strong>, 25.04.2018</strong></li> </ul> <div></div> <p><b><b>Autor:&nbsp;</b></b>Vilve Raik, Tallinna Linnakantselei personalidirektor</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta teises numbris.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2025Milline on efektiivne puhkepaus?2018-07-03<p><strong>Inimesel ja t&auml;nap&auml;eva nutitelefonil on mitmeid sarnasusi. M&otilde;lemal on n&ouml; eemaldamatu aku, mille t&uuml;hjenemisel ta enam ei t&ouml;&ouml;ta ja vajab laadimist. Meie v&otilde;imuses on aga suunata energia kulutamist ning varude uuendamist. Nii enda kui nutitelefoni puhul. Inimese t&ouml;&ouml;p&auml;eva silmas pidades on &uuml;heks v&otilde;tmes&otilde;naks puhkepausid. K&uuml;simuseks j&auml;&auml;b, millal on m&otilde;istlik ennast laadida ning kuidas teha seda nii, et tulemus nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja jaoks oleks parim.</strong></p> <p><b>M&otilde;tted t&ouml;&ouml;st eemale?</b></p> <p>Selles k&uuml;simuses esineb nii neid, kelle arvates on t&otilde;husaim viis puhkepausiks m&otilde;tted t&ouml;&ouml;st eemale saada, kui ka neid, kelle arvates ei ole see esmat&auml;htis.</p> <p>T&auml;helepanu t&ouml;&ouml;st lahti &uuml;hendamist soosivate USA P&otilde;hja-Illinoisi &uuml;likooli teadlaste L. Barberi ning A. Conlini hinnangul on selleks mitmeid erinevaid v&otilde;imalusi. N&auml;iteks on uuringutega t&otilde;estatud, et naljaka video vaatamine v&otilde;i lihtsalt looduse silmitsemine t&otilde;stab t&ouml;&ouml;postile naasnud inimese efektiivsust. Positiivsed emotsioonid tasakaalustavad n&otilde;udlikest t&ouml;&ouml;kohustustest tingitud stressi. N&auml;ide vastupidisest efektist on kohvinurgas t&ouml;&ouml;ga seotud probleemide &uuml;le kurtmine, mis kurnab m&otilde;ttelist akut veelgi.</p> <p>Barberi ja Conlini s&otilde;nul on headeks n&auml;ideteks efektiivsetest pausidest:</p> <ul> <li>Meditatsioon. V&otilde;imaldab puhastada m&otilde;tteid ja keskenduda l&otilde;&otilde;gastumisele.</li> <li>F&uuml;&uuml;siline tegevus. See parendab organismi ja ennek&otilde;ike aju verevarustust.</li> <li>M&auml;ngu m&auml;ngimine, mis aitab kasvatada enesekindlust ja t&otilde;sta motivatsiooni.</li> <li>Kolleegi aitamine. Inimliku positiivse l&auml;heduse tundmine.</li> <li>Tulevikuks eesm&auml;rkide seadmine ja nende peale m&otilde;tlemine. See lubab vaadata hetketegevusi laiemas perspektiivis.</li> </ul> <p>T&auml;helepanu t&ouml;&ouml;st lahti &uuml;hendamine ei ole aga k&otilde;igi arvates sugugi m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. E. Hunter ja C. Wu leiavad ajakirjas Journal of Applied Psychology (2016) avaldatud artiklis &bdquo;Give me a better break: Choosing workday break activities to maximize resource recovery&ldquo;, et k&otilde;ige t&otilde;husamad pausid sisaldavad endas tegevusi, mis inimesele meeldivad. Nende teadust&ouml;&ouml; andmetel ei ole m&auml;&auml;rav, kas puhkehetk on t&ouml;&ouml;ga seotud v&otilde;i mitte. Loeb see, kas t&ouml;&ouml;taja saab selle iseloomu ise valida v&otilde;i t&auml;idab kellegi antud &uuml;lesannet. Vaba tahte rakendamisel on paus t&otilde;husam.</p> <p>Nii n&auml;iteks v&otilde;ib kontorilaua taga istumise asemel koridori jalutamine ja seal meilide lugemine parandada enesetunnet ja valmidust uue &uuml;lesande kallale asuda.</p> <p><b>Pauside aeg ja sagedus</b></p> <p>Hunter ja Wu toovad esile, et k&otilde;ige parem hetk pausi tegemiseks on keset p&auml;eva esimest poolt. Nende s&otilde;nul on inimene siis v&auml;rskem ning taastub pingutusest kiiremini ja suuremas mahus. Seega suhtumine, et hommikust l&otilde;unani tuleb pingutada &uuml;hte jutti ning pealel&otilde;unal lubada omale pause, ei pruugi olla sugugi parim lahendus. Siinkohal inimene erineb nutitelefonist, mille v&otilde;ib t&uuml;hjaks kulutada ja kiiresti uuesti t&auml;is laadida. Inimesel v&otilde;tab nullist t&auml;is laadimine m&auml;rksa kauem aega kui sama energia taastamine l&uuml;hikeste laadimists&uuml;klitega.</p> <p>Selle pinnalt v&otilde;ib soovitada puhkepauside jaotamist &uuml;le p&auml;eva, ka hetkedele, kus v&auml;simustunnet veel ei ole. Kokkuv&otilde;ttes peaks t&ouml;&ouml;p&auml;ev tervikuna sellest v&otilde;itma.</p> <p><b>Ideaalne puhkepaus 17 minutit?</b></p> <p>&Uuml;he variandi efektiivse puhkepausi pikkusest k&auml;ib v&auml;lja t&ouml;&ouml;tajate produktiivsuse m&otilde;&otilde;tmise tarkvara pakkuv Desktime. Nad uurisid oma klientide miljoneid sissekandeid, eraldasid neist k&otilde;ige efektiivsemad inimesed ja uurisid nende t&ouml;&ouml;tamisharjumusi.</p> <p>Selle k&auml;igus leidsid nad, et k&otilde;ige produktiivsemad inimesed tegid 52 minutit t&ouml;&ouml;d ning seej&auml;rel 17 minutit pausi. Sisuliselt koosnes nende p&auml;ev sprintidest, mille vahele j&auml;i piisavalt hinget&otilde;mbepause.</p> <p>Loomulikult ei ole tegemist k&otilde;ikidele organisatsioonidele ja ametitele sobiva lahendusega. K&uuml;ll aga v&otilde;iks sellest inspireerituna m&otilde;elda, mis v&otilde;iks olla t&otilde;hus lahendus teie kollektiivile.</p> <p><b>Mida &uuml;tleb seadus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepinguseaduse alusel peab kaheksa tundi p&auml;evas t&ouml;&ouml;tavale inimesele olema v&otilde;imaldatud v&auml;hemalt &uuml;ks 30-minutiline t&ouml;&ouml;p&auml;evasisene vaheaeg, mis teeb t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestuseks &uuml;ldjuhul kokku 8,5 tundi.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusele peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavad vaheajad,&ldquo; lisas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask. Nende vaheaegade andmisel peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest.</p> <p>Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti k&uuml;ll t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rata, kuid see peab olema koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imete ning t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritega. Erandina on &otilde;igusaktidega m&auml;&auml;ratletud puhkepauside kestus kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel &ndash; v&auml;hemalt 10% kuvariga t&ouml;&ouml;tamise ajast.</p> <p>Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab n&auml;iteks 8-tunnises vahetuses tehes p&uuml;sti seistes f&uuml;&uuml;siliselt koormavat t&ouml;&ouml;d, peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama nii t&ouml;&ouml;lepinguseadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad l&uuml;hiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks,&ldquo; selgitas Ivask.</p> <p><strong>Puhkepausidega seotud levinud probleemid, mida v&auml;ltida:</strong></p> <ul> <li>Pausid on t&ouml;&ouml;aega k&uuml;ll ette n&auml;htud, kuid reaalselt ei ole t&ouml;&ouml;tempo t&otilde;ttu aega neid kasutada.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaldatud l&uuml;hikesi pause ei loeta t&ouml;&ouml;aja sisse.</li> <li>Pausid on t&ouml;&ouml;aega ette n&auml;htud, aga t&ouml;&ouml;tajad ei soovi neid kasutada.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;ks vajalike ressursside taastamine (energia, t&auml;helepanuv&otilde;ime, motivatsioon) s&uuml;nnib ennek&otilde;ike &bdquo;headel&ldquo; puhkepausidel. Puhkepauside kestuse ja hulga saab suuresti paika panna t&ouml;&ouml;andja. Samas tasub tal arvestada, et puhkus on seotud t&ouml;&ouml;viljakusega ning v&auml;iksema l&auml;bip&otilde;lemisohuga. Puhkepauside korraldus tasub l&auml;bi m&otilde;elda!</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2024Kas tervislikel põhjustel kirjutatud lahkumisavaldus annab töötajale õiguse taotleda Töötukassast töötuskindlustushüvitist?2018-07-02<p><strong>T&ouml;&ouml;tan kaupluses, kus on igap&auml;evaselt tarvis t&otilde;sta raskusi. Mul on pidevad seljavalud ja raskuste t&otilde;stmine teeb olukorra &uuml;ha halvemaks. Arst on &ouml;elnud, et ma peaksin leidma t&ouml;&ouml;, mis ei sisalda raskuste t&otilde;stmist. T&ouml;&ouml;andja palus mul seepeale kirjutada lahkumisavalduse, kuid kuna uut t&ouml;&ouml;d ei ole silmapiiril, siis ma muretsen, kas t&ouml;&ouml;taja kirjutatud lahkumisavaldus annab mulle &otilde;iguse taotleda T&ouml;&ouml;tukassast t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist. Minu k&uuml;simus on, kas pean ise kirjutama avalduse t&ouml;&ouml;lt lahkumiseks v&otilde;i l&otilde;petab minuga t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;andja?</strong></p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Heli Ojavee:</b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita, siis on t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemiseks kaks v&otilde;imalust. Esimene v&otilde;imalus on see, et t&ouml;&ouml;suhte &uuml;tleb &uuml;les t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) &sect; 91 lg 3 alusel. Teine v&otilde;imalus on see, et t&ouml;&ouml;suhte &uuml;tleb &uuml;les t&ouml;&ouml;andja TLS &sect; 88 lg 1 p 1 alusel. M&otilde;lemad v&otilde;imalused eeldavad kirjaliku arsti t&otilde;endi olemasolu, millelt n&auml;htub, milline t&ouml;&ouml; v&otilde;i millises t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tamine on t&ouml;&ouml;tajale vastun&auml;idustatud. N&auml;iteks kui t&otilde;endil on kirjas, et vastun&auml;idustatud t&ouml;&ouml; raskuste t&otilde;stmisega v&otilde;i t&ouml;&ouml; puidutolmuses kekskonnas, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjale seda arvesse v&otilde;tta.</p> <p>TLS &sect; 91 lg 3 kohaselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;taja isikust tuleneval p&otilde;hjusel, eelk&otilde;ige kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund v&otilde;i perekondlikud kohustused ei v&otilde;imalda tal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d teha. Tegemist peab olema erakorraliste p&otilde;hjustega, mis ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tajal enam t&ouml;&ouml; tegemist kokkulepitud tingimustel j&auml;tkata. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja igap&auml;evaseks t&ouml;&ouml;ks on raskuste t&otilde;stmine, kuid arst raskuste t&otilde;stmise keelanud, siis see v&otilde;ib olla aluseks t&ouml;&ouml;suhte erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks. Veel v&otilde;ib erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks TLS &sect; 91 lg 3 alusel olla t&ouml;&ouml;taja perekondlikud kohustused, nt kui l&auml;hedane haigestub ootamatult ja vajab hooldamist. Tegemist peab olema olukorraga, mis on ootamatu, mida t&ouml;&ouml;taja ei saanud ette n&auml;ha ning mis ei v&otilde;imalda enam t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhe t&ouml;&ouml;tajaga erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda TLS &sect; 88 lg 1 p 1 alusel (t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemine terviseseisundi t&otilde;ttu). Selleks peab eelnevalt olema t&auml;idetud n&otilde;ue st t&ouml;&ouml;taja on olnud v&auml;hemalt neli kuud haiguslehel v&otilde;i &uuml;les&uuml;tlemise aluseks on arsti t&otilde;end, mille kohaselt ei tohi t&ouml;&ouml;taja enam samasugustel tingimustel t&ouml;&ouml; tegemist j&auml;tkata. Kui t&ouml;&ouml;andjal pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d kergendada v&otilde;i teist t&ouml;&ouml;d pakkuda, &uuml;tleb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les TLS &sect; 88 lg 1 p 1 alusel.</p> <p>T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise &otilde;igus on t&ouml;&ouml;tajal siis, kui tal on t&ouml;&ouml;tuna arvelev&otilde;tmisele eelnenud kolme aasta jooksul v&auml;hemalt 12 kuud t&ouml;&ouml;tuskindlustusstaaži ning viimane t&ouml;&ouml;suhe on l&otilde;ppenud alusel, mis annab &otilde;iguse taotleda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, nt TLS &sect; 88 lg 1 alusel. Kui t&ouml;&ouml;leping on &uuml;les &ouml;eldud t&ouml;&ouml;taja poolt TLS &sect; 91 lg 3 alusel, siis nimetatud &uuml;les&uuml;tlemine ei anna &otilde;igust taotleda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist.</p> <p>P&ouml;&ouml;rame t&auml;helepanu sellele, et &uuml;les&uuml;tlemisavaldus muutub kehtivaks selle k&auml;ttesaamisega. See t&auml;hendab seda, et kui t&ouml;&ouml;taja on teinud kirjaliku &uuml;les&uuml;tlemisavalduse TLS &sect; 91 lg 3 alusel ning t&ouml;&ouml;andja on selle k&auml;tte saanud, siis ei saa t&ouml;&ouml;taja seda ilma t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekuta tagasi v&otilde;tta ega paluda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamist teistsugustel alustel, sest t&ouml;&ouml;taja avaldus on muutunud kehtivaks ning t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;peb TLS &sect; 91 lg 3 alusel.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2023Sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina alustab tööd Sten Andreas Ehrlich2018-07-02<p><b>Esmasp&auml;evast, 2. juulist on sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantslerina ametis Sten Andreas Ehrlich, kes juhtis 2017. aasta augustist t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonda ja on alates t&auml;navu aprillist t&auml;itnud ka asekantsleri &uuml;lesandeid. </b></p> <p><b>Sten Andreas Ehrlich</b>i s&otilde;nul n&otilde;uab Eesti rahvastikuprognoos riigilt ka t&ouml;&ouml;poliitikas otsustavaid samme. &bdquo;Isegi k&otilde;ige optimistlikumate prognooside kohaselt v&auml;heneb t&ouml;&ouml;ealine elanikkond l&auml;hima 15 aasta jooksul pea k&uuml;mnendiku v&otilde;rra. See paneb surve alla kogu &uuml;hiskonna, alates sotsiaals&uuml;steemist kuni ettev&otilde;tjateni. &Uuml;lalpidajate ja &uuml;lalpeetavate t&auml;nase suhtarvu s&auml;ilitamiseks peame veelgi suurendama t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;ra, unustamata samas ka siinsete t&ouml;&ouml;kohtade kvaliteeti ja inimeste oskuste arendamist,&ldquo; &uuml;tles Ehrlich. &bdquo;Seet&otilde;ttu on l&auml;hiaastail olulisemad v&auml;ljakutsed soodustada osaajaga ja kodust t&ouml;&ouml;tamist, kaitsta t&otilde;husamalt t&ouml;&ouml;tajate tervist, muuta paindlikumaks t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steem ja kaasajastada t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumist. Vaid nii saame tuua paljud inimesed tagasi t&ouml;&ouml;turule ning aidata iga&uuml;hel j&otilde;uda tema oskustele vastavatele ning v&otilde;imalikult k&otilde;rge lisandv&auml;&auml;rtusega t&ouml;&ouml;k