Uudised http://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttp://tooelu.ee/et/uudised&nID=2100Ohtlikud ained: teabelehed õigusaktide ja asendamise kohta2018-09-19<p><strong><a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">2018.&ndash;2019. aasta tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kampaania<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;raames on EU-OSHA avaldanud kaks teabelehte, mis on t&otilde;lgitud mitmesse keelde.</strong></p> <p class="Textfo">Teabeleht&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/publications/info-sheet-legislative-framework-dangerous-substances-workplaces" target="_blank">&bdquo;Ohtlikud ained t&ouml;&ouml;kohal &ndash; &otilde;igusraamistik&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;annab selge ja praktilise &uuml;levaate asjaomasest ELi &otilde;igusest selles valdkonnas.</p> <p class="Textfo"><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/publications/info-sheet-substitution-dangerous-substances-workplace" target="_blank">&bdquo;Ohtlike ainete asendamine t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;sisaldab teavet teatavate ohtlike ainete p&otilde;hjustatud ohtude k&otilde;rvaldamise kohta. See on sageli parim v&otilde;imalik lahendus.</p> <p class="Textbullet">K&uuml;lastage EU-OSHA kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;veebilehte.</p> <p class="Textbullet"><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p class="Textbullet">Foto: pixabay</p> <p class="Textbullet"><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2099Kas esmaabiandja peab olema igas struktuuriüksuses?2018-09-17<p><b>Soovin m&auml;&auml;rata oma ettev&otilde;ttesse esmaabiandjaid. Meie ettev&otilde;te on jaotatud struktuuri&uuml;ksusteks, kus t&ouml;&ouml; toimub omakorda vahetustega. Kas pean esmaabiandja m&auml;&auml;rama igasse struktuuri&uuml;ksusesse v&otilde;i vahetusse?</b></p> <p>&nbsp;<b><i>Vastab Kerttu Sepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor: </i></b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;andja peab m&auml;&auml;rama ettev&otilde;ttes esmaabi andmiseks t&ouml;&ouml;tajad, arvestades ettev&otilde;tte suurust ja jagunemist struktuuri&uuml;ksusteks. Samuti tuleb t&ouml;&ouml;andjal kanda nende v&auml;lja&otilde;ppe kulud. Ettev&otilde;tte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuri&uuml;ksuse v&otilde;i vahetustega t&ouml;&ouml; korral peab igas struktuuri&uuml;ksuses v&otilde;i vahetuses olema kohal v&auml;hemalt &uuml;ks esmaabiv&auml;lja&otilde;ppe l&auml;binud t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>Esmaabiandja m&auml;&auml;ramisel tuleb liikuda pigem &uuml;ldiselt &uuml;ksikule (ettev&otilde;ttes struktuuri&uuml;ksusele ja sealt vahetusele). Kui on mitu struktuuri&uuml;ksust, milles t&ouml;&ouml;tamine on korraldatud mitmes vahetuses, peab olema tagatud igas vahetuses esmaabiandja.</p> <p>&Otilde;nnetus sageli aga tulles ei h&uuml;&uuml;a ja v&otilde;ib juhtuda ka ajal, kui koolitatud esmaabiandja on puhkusel, haiguslehel v&otilde;i juhtub &otilde;nnetus esmaabi andja endaga. &nbsp;Nii on k&otilde;ige t&auml;htsam, et alati oleks kohal inimene, kes vajadusel esmaabi anda oskab.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><b><a href="/redirect/442">Esmaabi&nbsp;t&ouml;&ouml;kohal</a></b></li> <li><b><a href="/redirect/474">Esmaabiandja</a></b></li> </ul> <p></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2098Puhkuselt tulles lülitu tööellu rahulikult2018-09-13<p><strong>Puhkus koos m&otilde;ne toreda reisiga on alati kauaoodatud s&uuml;ndmus, mis teeb meele heaks ja aitab v&auml;lja astuda igap&auml;evasest rutiinist. Puhkuselt tagasi t&ouml;&ouml;lainetesse sukeldumine v&otilde;ib aga tuju langetada ja m&otilde;juda negatiivselt igap&auml;evasele toimetulekule.</strong></p> <p>2016. aastal ajakirjas Translational Psychiatry avaldatud uuringus leiti, et puhkusel on tugev ja kohene m&otilde;ju kogu meie kehale ja immuuns&uuml;steemi turgutamisele (1). Puhkusele minek rahustab meeli ja tekitab heaolutunnet, kuid uuringu Project Time Off j&auml;rgi arvas 26% ameeriklastest, et l&otilde;&otilde;gastumiseks aja v&otilde;tmine j&auml;tab mulje, nagu ei p&uuml;henduks nad piisavalt t&ouml;&ouml;le. 23% neist kartsid puhkusele minna, sest pelgavad tunduda asendatavad (2).</p> <p><b>Mis on puhkusej&auml;rgne stress?</b></p> <p>Puhkusej&auml;rgset stressi seni eriti uuritud ei ole. Maailmas kasutatakse erinevaid v&auml;ljendeid &ndash; puhkusj&auml;rgne stress/depressioon/&auml;revus/kurbus. &bdquo;&Uuml;ldiselt v&otilde;ib &ouml;elda, et sedalaadi stressiseisund tekib siis, kui puhkusej&auml;rgselt naastakse oma rutiinsesse ellu, kus ootamas t&ouml;&ouml; ja muud kohustused. Tegemist on &uuml;sna tavap&auml;rase stressiseisundiga, mis mingitel ajahetkedel v&otilde;ib tekkida iga&uuml;hel, kui &uuml;ht&auml;kki on vaja rohkem pingutada ja oma mugavustsoonist v&auml;lja tulla. Ametlikult puhkusej&auml;rgset stressi kui terviseseisundit ei eksisteeri, vaid seda saab tinglikult seostada teatud perioodil tekkiva tavastressiga,&ldquo; selgitas Qvalitase tervisedenduse spetsialist Kristel Ojala.&nbsp;</p> <p>Stress omakorda on n&auml;rvipinge, mille pikemaajaline kogemine m&otilde;jub muserdavalt vaimule ja tekitab ka kehalisi vaevusi. Stressi s&uuml;mptomid v&otilde;ivad olla v&auml;simus, peavalu, kurbus, uneh&auml;ired, keskendumisraskused, &uuml;les&ouml;&ouml;mine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne.</p> <p>&bdquo;Puhkusej&auml;rgne stress on aga pigem inimese meeleseisund, mis peaks &uuml;le minema, kui kohanetakse taas tavarutiiniga. Peale seda saame r&auml;&auml;kida pigem &uuml;ldisest t&ouml;&ouml;stressist ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamisest ning vaimse tervisega tegelemisest,&ldquo; s&otilde;nas Ojala.</p> <p>&bdquo;Oma n&auml;itel tean, et peale kahte n&auml;dalat puhkust, mil keegi ei asenda ja kogu t&ouml;&ouml; seisab, m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;le naasmine oluliselt stressitaset. Olen sellistes situatsioonides alati m&otilde;elnud, et puhkus on tegelikult nagu illusioon, sest ametipostile naastes teen topelt t&ouml;&ouml;d kuhjunud tegemiste ja tekkinud probleemide koheseks lahendamiseks. Postkasti avades ja sealt 300 lugemata kirja eest leides v&otilde;ib reaalselt tunda, kuidas verer&otilde;hk t&otilde;useb ja tahaks p&otilde;geneda,&ldquo; jagas Ojala kogemust. Klassikaliselt asendavad t&ouml;&ouml;tajad seda stressi muude tegevustega, n&auml;iteks vesteldakse kolleegidega, tehakse kohe hommikul kohvipause ja n&ouml; l&uuml;katakse reaalsust edasi.</p> <p>&bdquo;Tavat&ouml;&ouml;rutiin loksub paika &uuml;ldjuhul 1-2 n&auml;dalaga, kui inimene on taas ree peale saanud,&ldquo; julgustas spetsialist.</p> <p><b>M&otilde;nus puhkus t&otilde;stab t&ouml;&ouml;stressi taset</b></p> <p>&Uuml;ks uuring n&auml;itas, et juba l&uuml;hike, m&otilde;nep&auml;evane puhkus m&otilde;jub inimesele positiivselt ja samas v&otilde;imaldab tal stressivabamalt taas t&ouml;&ouml;ellu astuda (3). Uurijad j&auml;reldasid, et v&auml;ikesed rutiinist v&auml;lja viivad puhkused muudavad t&ouml;&ouml;tajad efektiivsemateks ja hoiavad nende tervist.</p> <p>Mida pikem ja rahuldustpakkuvam on puhkus, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega on inimesel t&ouml;&ouml;le naastes aga k&otilde;rgem stressitase ja t&ouml;&ouml;ga kohanemine v&otilde;tab kauem aega. V&otilde;ib oletada, et stressitase on puhkusej&auml;rgselt tavap&auml;rasest rutiinsest elur&uuml;tmist oluliselt k&otilde;rgem neil, kelle t&ouml;&ouml; on pingelisem, vastutusrikkam ja intensiivsema tempoga.</p> <p>Tervisedenduse spetsialisti s&otilde;nul v&otilde;ib ka oletada, et nt peale p&otilde;genemist Eesti k&uuml;lmast kliimast p&auml;ikese alla tekitab tagasitulek rohkem rahulolematust ja m&otilde;jutab seega ka inimese stressitaset.</p> <p><b>Puhkusej&auml;rgse stressi v&auml;ltimine</b></p> <p>Algust tasub teha juba enne puhkusele minekut ja l&otilde;petada pooleliolevad tegemised ning vajadusel delegeerida k&otilde;ik asjaajamised kolleegidele. Nii ei pea puhkuse ajal muretsema ootele j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;de p&auml;rast ja tagasi tulles ei oota ka midagi pakilist, millega peaks kohe alustama.</p> <p>Peale reisi tasub planeerida endale puhveraeg, et taas koduse rutiiniga harjuda. Muu hulgas jaksad lahti pakkida kohvrid, koristada kodu ja tegeleda muude v&auml;ikeste, kuid oluliste pisiasjadega.</p> <p>Esimesed puhkusej&auml;rgsed p&auml;evad olgu pigem rahulikud ja minimaalse koormusega. K&uuml;ll trenni j&otilde;uab tormata ka m&otilde;nel j&auml;rgmisel hommikul ja kohtumisi planeerida tulevastesse p&auml;evadesse.</p> <p>N&auml;dalavahetus v&otilde;i argi&otilde;htud tasub teha p&otilde;nevateks, planeerides neisse toredaid tegevusi, olgu selleks restoranik&uuml;lastus, v&auml;ljas&otilde;it mere &auml;&auml;rde v&otilde;i muud m&otilde;nusat. Nii on, mida oodata!</p> <p>&bdquo;Iga inimene peab end tundma &otilde;ppima ja leidma parimad viisid stressi &auml;rahoidmiseks ja maandamiseks. T&ouml;&ouml;andja saab omaltpoolt luua toetava t&ouml;&ouml;keskkonna ning arvestada, et produktiivsuse hoidmiseks ja j&auml;tkusuutlikuks t&ouml;&ouml;eluks on vaja t&ouml;&ouml;tajat s&auml;&auml;sta. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks pakkuda v&otilde;imalusi keha ja meele arendamiseks, n&auml;iteks sporditoetuseid, ps&uuml;hholoogi abi ning kujundada tervisttoetav keskkond,&ldquo; l&otilde;petas Ojala.</p> <p><b>Meelespea</b></p> <ul> <li>Enne puhkust l&otilde;peta pooleliolevad asjad ja vajadusel delegeeri tegemised kolleegile.</li> <li>J&auml;ta puhkuse l&otilde;ppu veidi aega koduse rutiiniga harjumiseks.</li> <li>Esimesed t&ouml;&ouml;p&auml;evad olgu pigem rahulikud. &nbsp;</li> <li>Meenuta &otilde;nnestunud puhkust. Selleks sobivad reisil peetud p&auml;evik, blogi v&otilde;i fotopostitused, aga ka raamat, mis r&auml;&auml;gib kohast, kus reisisid v&otilde;i m&otilde;ni suveniir.</li> <li>V&otilde;ta koju ja t&ouml;&ouml;ellu naasmist avatud meelega, sest v&auml;ike eemalolek aitab asju uue pilguga vaadata.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et puhkus on iga inimese &otilde;igus ja vajadus ning selle maksimaalseks kasutamiseks tuleb leida enda jaoks sobivad lahendused, et vaim oleks virge ka peale t&ouml;&ouml;le asumist.</p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ol> <li><em>E S Epel, E Puterman, J Lin, E H Blackburn, P Y Lum, N D Beckmann, J Zhu, E Lee, A Gilbert, R A Rissman, R E Tanzi &amp; E E Schadt. (2016). &bdquo;Meditation and vacation effects have an impact on disease-associated molecular phenotypes&ldquo;. Translational Psychiatry volume 6, page e880 (2016).&nbsp;</em></li> <li><em>The State of American Vacation 2017. Project Time Off: </em><a href="https://projecttimeoff.com/reports/the-state-of-american-vacation-2017/">https://projecttimeoff.com/reports/the-state-of-american-vacation-2017/</a></li> <li><em>Blank, Cornelia et al. &ldquo;Short Vacation Improves Stress-Level and Well-Being in German-Speaking Middle-Managers&mdash;A Randomized Controlled Trial.&rdquo; International Journal of Environmental Research and Public Health 15.1 (2018): 130. PMC. Web. 15 Aug. 2018.</em></li> </ol> <div>Autor: tooelu.ee</div> <div></div> <div>Foto: pixaby</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2096Millal tuleb töökohal mürataset mõõta?2018-09-11<p><b>Minu t&ouml;&ouml;ruumis on segav m&uuml;ra. Meil oleks vaja m&otilde;&otilde;ta m&uuml;rataset selgitamaks, kas see on tervisele ohutu. Meie t&ouml;&ouml;andja on sellest teadlik, kuid pole probleemi lahendanud.</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>T&ouml;&ouml;andja peab korraldama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid (sealhulgas m&uuml;ra), m&otilde;&otilde;detakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusi peab t&ouml;&ouml;andja tutvustama t&ouml;&ouml;tajatele, et iga t&ouml;&ouml;taja teaks, millised on tema t&ouml;&ouml;kohal esinevad ohutegurid ja kas need v&otilde;ivad p&otilde;hjustada tervisekahjustusi.</p> <p>M&uuml;ra puhul on oluline eristada, kas tegemist on t&ouml;&ouml; tegemist segava m&uuml;raga v&otilde;i on m&uuml;ratase nii k&otilde;rge, et see v&otilde;ib p&otilde;hjustada kuulmiskahjustusi.</p> <p>Esmase m&otilde;&otilde;tmise saab teha t&ouml;&ouml;andja ise indikaatorseadmega m&otilde;&otilde;tes. &Uuml;heks aluseks m&uuml;ra m&otilde;&otilde;tmise vajaduse hindamisel v&otilde;ib olla see, kui t&ouml;&ouml;tajad ei saa t&ouml;&ouml;keskkonnas asudes teineteisest 1 m kaugusel tavalise h&auml;&auml;letugevusega omavahel r&auml;&auml;kida ning tuleb r&auml;&auml;kida valjemini, kuna m&uuml;ra segab. Ligikaudset m&uuml;ra taset on v&otilde;imalik m&otilde;&otilde;ta ka nutitelefoniga, kui selles on spetsiaalne &auml;pp.</p> <p>Kui m&uuml;ratase indikaatorseadmega m&otilde;&otilde;tmisel &uuml;letab 80 dB(A), peab t&ouml;&ouml;andja korraldama m&uuml;ra m&otilde;&otilde;tmise, mille teeb p&auml;dev m&otilde;&otilde;tja taadeldud v&otilde;i j&auml;lgitavalt kalibreeritud m&otilde;&otilde;tevahendit kasutades ja j&auml;rgides asjakohast m&otilde;&otilde;temetoodikat. T&ouml;&ouml;andja peab korraldama sellised m&otilde;&otilde;tmised ka siis, kui t&ouml;&ouml;inspektor seda n&otilde;uab.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjaga suhtlemine ei too selgust m&uuml;ra v&otilde;imalikust m&otilde;just tervisele, k&uuml;sige n&otilde;u infotelefonilt 6406000 v&otilde;i aadressilt <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a></p> <p><a href="mailto:jurist@ti.ee"></a></p> <p><strong><a href="/redirect/2788">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte m&uuml;rast.</a>&nbsp;</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2095Uued nõuded töötervishoiu ja tööohutuse koolitajatele alates 1. jaanuarist 20192018-09-10<p><strong>Alates 1. jaanuarist 2019. a ei pea t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase koolituse ning t&ouml;&ouml;kohal esmaabiandjate koolitusega tegelevad ettev&otilde;tted end enam Sotsiaalministeeriumis registreerima. Muudatuse kohaselt viib esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse ning t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu liikme koolituse ja t&auml;ienduskoolituse l&auml;bi t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse n&otilde;uetele (2019. a j&otilde;ustuvad TTOS &sect; 13<sup>2</sup>&nbsp;lg 4 ja &sect; 18<sup>1 </sup>lg 3).&nbsp;Koolitusasutused, kes j&auml;tkavad 2019. a koolitustegevust, peavad ennast t&auml;iskasvanute koolituse seaduse (T&auml;KS) n&otilde;uetega vastavusse viima.</strong></p> <p>J&auml;rgnevalt &uuml;levaade T&auml;KS-i (<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010">https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010</a>) olulisematest n&otilde;uetest:</p> <p><strong>1)</strong> t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviija esitab t&auml;ienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks majandustegevusteate, kui tal ei ole seadusega ette n&auml;htud kohustust taotleda t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviimiseks tegevusluba (T&auml;KS &sect; 3).</p> <p>Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku &uuml;ldosa seaduse (Ms&uuml;S <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018030">https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018030</a>) &sect;-s 15 s&auml;testatud&nbsp; majandustegevuse &uuml;ldandmetele sisaldama loetelu t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavar&uuml;hmadest, milles t&auml;ienduskoolitust l&auml;bi viiakse.&nbsp;Majandustegevusteate esitamist selgitab kasutajajuhend, mis on leitav siit <a href="https://www.hm.ee/ehis/help/tkh_juhend.htm">https://www.hm.ee/ehis/help/tkh_juhend.htm</a></p> <p><strong>2)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja kehtestab t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekorralduse alused ja t&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (T&auml;Ks &sect; 7).</p> <p>T&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes kirjeldatakse t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavadega seotud t&auml;iskasvanute koolitajate ja &otilde;ppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord ning t&auml;ienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord;</p> <p><strong>3)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama t&auml;ienduskoolituse teabe avalikustamiseks veebilehte, millel avalikustab t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekorralduse alused, t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavad, koolitajate nimed koos nende kompetentsust t&otilde;endava kvalifikatsiooni, &otilde;pi- v&otilde;i t&ouml;&ouml;kogemuse kirjeldusega ning t&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (T&auml;KS &sect; 5);</p> <p><strong>4)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti Hariduse Infos&uuml;steemi (EHIS) <a href="http://www.ehis.ee/">http://www.ehis.ee/</a> kaudu t&auml;ienduskoolitusasutuse &otilde;ppekavar&uuml;hmad, milles t&auml;ienduskoolitust l&auml;bi viiakse, asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadressi (T&auml;KS &sect; 8 lg 1);</p> <p><strong>5)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja teeb iga aasta 31. m&auml;rtsiks EHIS-e kaudu k&auml;ttesaadavaks tegevusn&auml;itajad eelmise kalendriaasta kohta (T&auml;KS &sect; 8 lg 5);</p> <p><strong>6)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja j&auml;rgib t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekava, t&auml;ienduskoolituse l&auml;bimise ja selles osalemise kohta v&auml;ljastatavate dokumentide ning t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavar&uuml;hmade loetelu koostamisel haridus- ja teadusministri 19.06.2015. a m&auml;&auml;rust nr 27 &bdquo;T&auml;ienduskoolituse standard&ldquo; <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002">https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002</a>.</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2094Uuring: Enesetappude ennetamiseks peame märkama abivajajaid nii koolis, tööl kui ka tervishoiusüsteemis2018-09-10<p><b>Enesetappude arv Eestis on aastate jooksul v&auml;henenud nii meeste kui naiste hulgas, kuid on j&auml;tkuvalt &uuml;ks k&otilde;rgemaid Euroopas. Enesetappude ennetamiseks tuleb t&otilde;sta inimeste teadlikkust, et m&auml;rkaksime abivajajaid &otilde;igeaegselt nii koolis, t&ouml;&ouml;l kui tervishoius&uuml;steemis, selgub t&auml;na, rahvusvahelisel suitsiidiennetusp&auml;eval avaldatud Tartu &Uuml;likooli uuringust aastatel 2006-2016 enesetapu l&auml;bi hukkunute kohta.</b></p> <p>Aastatel 2006-2016 hukkus enesetappude l&auml;bi 2543 inimest. Enesetapu sooritanutest 80% olid mehed, 4% olid alla 20-aastased lapsed ja noorukid. Enesetapu sooritanud meestest 70% olid alla 60-aastased ja naistest 52% olid &uuml;le 60-aastased. Kui aastatel 2006-2013 hukkus enesetappude l&auml;bi aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205. Nii meeste kui naiste hulgas on enesetappude arv aastatel 2006-2016 v&auml;henenud, kuid oli veel 2015. aastal 1,5 korda k&otilde;rgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2017. aastal hukkus Statistikaameti andmeil enesetappude l&auml;bi 219 inimest.</p> <p>&bdquo;Kaotame enesetappude l&auml;bi Eestis enam kui 200 inimest aastas. See on lubamatult palju. &Otilde;igeaegse m&auml;rkamise ja abi korral oleks t&otilde;en&auml;oliselt v&otilde;imalik nii m&otilde;nigi elu p&auml;&auml;sta,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist <b>K&auml;thlin Mikiver</b>. &bdquo;Enesetappude&nbsp;ennetamine on kompleksne ja seega vajab erinevate osapoolte &uuml;hiseid pingutusi.&ldquo;</p> <p>Uuringu &uuml;ks eesm&auml;rke oli anal&uuml;&uuml;sida ja kirjeldada tunnuseid, mille poolest enesetapu sooritanud erinesid &uuml;lej&auml;&auml;nud rahvastikust - samal perioodil elanud ja haiguse t&otilde;ttu surnud inimestest.&nbsp; Anal&uuml;&uuml;sist selgub, et v&otilde;rreldes kontrollr&uuml;hmaga oli enesetapu sooritanud</p> <ul> <li>meeste seas rohkem eestlasi, &uuml;ksi elavaid ja t&ouml;&ouml;tuid inimesi, neid, kes olid viimase eluaasta jooksul seotud kuriteoga v&otilde;i viibinud vanglas;</li> <li>naiste seas oli rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja t&ouml;&ouml;tuid inimesi.</li> </ul> <p>Nii meeste kui naiste seas oli suitsiidi l&auml;bi hukkunuil rohkem vaimse tervise h&auml;ireid, kuulmis- ja n&auml;gemish&auml;ireid, kroonilist valu ning inimesi, kes olid viimasel eluaastal k&auml;inud EMOs.</p> <p>V&otilde;rreldes muutusi perioodidel 2006-2013 ja 2014-2016 selgus, et enesetapu l&auml;bi hukkunute seas kasvas nende inimeste osakaal, kellel olid toimetulekuraskused, hoolduskoormus ja seotus kuritegevusega. Samuti&nbsp;kasvas viimasel perioodil nii laste ja noorukite, meeste kui naiste hulgas EMO-sse p&ouml;&ouml;rdunute osakaal.</p> <p>Tartu &Uuml;likooli uuringu koordinaatori <b>Liis Roov&auml;li</b> s&otilde;nul ei ole enesetapu sooritanute tunnused aastatel 2006-2016 v&otilde;rreldes varasemaga muutunud. &bdquo;Enesetapu olulisemad riskitegurid lisaks meessoole, on &uuml;ksindus, raskused eluprobleemide lahendamisel, vaimse tervise h&auml;ired, suitsiidim&otilde;tted ja &ndash;katsed,&ldquo; &uuml;tles Liis Roov&auml;li. &bdquo;Enesetapu l&auml;bi hukkunud on sattunud viimasel eluaastal sagedamini EMO-sse, kusjuures suitsiidikatseid tervishoiuasutustes sageli ei registreerita. See t&auml;hendab, et lisaks l&auml;hedaste ja s&otilde;prade t&auml;helepanelikkusele kodus, koolis, t&ouml;&ouml;l ja mujal aitaks enesetappusid &auml;ra hoida ka tervishoius&uuml;steemi aktiivsem sekkumine.&ldquo;</p> <p>Uuringus tuuakse olulisema soovitusena v&auml;lja vajadus abi saamise v&otilde;imaluste laiendamiseks nii ps&uuml;&uuml;hika- ja s&otilde;ltuvush&auml;iretega (alkoholism, narkomaania) inimestele kui ka krooniliste haigustega inimestele. Samuti r&otilde;hutatakse vajadust t&otilde;sta kogu elanikkonnas teadlikkust sellest, kuidas suitsiidiriskis elavaid inimesi &otilde;igeaegselt m&auml;rgata ja aidata.</p> <p>Uuring viidi l&auml;bi Sotsiaalministeeriumi tellimusel, uuringu eesm&auml;rk on aidata suunata ennetust. Uuringut rahastasid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium. Uuringu teostasid Tartu &Uuml;likooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.</p> <p>T&auml;na, 10. septembril on rahvusvaheline suitsiidiennetusp&auml;ev, mil p&ouml;&ouml;ratakse t&auml;helepanu enesetappude ennetamise v&otilde;imalustele ning m&auml;lestatakse enesetappude l&auml;bi hukkunuid.</p> <ul> <li>Uuring: <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/suitsiid_kokkuvote.pdf">Aastatel 2006-2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline &uuml;levaade</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></div> <div></div> <div>Foto: pixabay</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2092Põhjalik juhendamine hoiab töötaja elu ja tervist2018-09-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kutsub t&ouml;&ouml;andjaid p&ouml;&ouml;rama suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele.</b></p> <p>Eestis juhtub p&auml;evas keskmiselt 14 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist viiendik on raskete tagaj&auml;rgedega. Sageli on selle p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;taja puudulik v&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor&nbsp;<b>Maret Maripuu&nbsp;</b>s&otilde;nul ei kipu Eesti t&ouml;&ouml;andjad juhendamisele ja&nbsp;v&auml;lja&otilde;ppele&nbsp;eriti aega kulutama. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud rikkumistelt teisel kohal. Selline praktika on meie t&ouml;&ouml;andjatest l&uuml;hin&auml;gelik, sest h&auml;sti&nbsp;v&auml;lja&otilde;petatud&nbsp;t&ouml;&ouml;taja oskab oma t&ouml;&ouml;d teha kordades paremini,&nbsp;samuti&nbsp;aitab p&otilde;hjalik juhendamine &auml;ra hoida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. T&ouml;&ouml;tajatel tuleb aga juhendamisel saadud&nbsp;suuniseid&nbsp;ja n&auml;pun&auml;iteid ka igap&auml;evaselt rakendada, lisas ta. &bdquo;Formaalne allkiri juhendamist kinnitaval lehel, kui juhendmaterjalid on l&auml;bi lugemata,&nbsp;ei aita.&nbsp;Kui puudub teadmine, kuidas &otilde;igesti tegutseda, siis v&otilde;ib iga v&auml;iksemgi ohuolukord l&otilde;ppeda raskete tagaj&auml;rgedega&ldquo;, r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>Juhendamise olulisuse meelde tuletamiseks kutsub T&ouml;&ouml;inspektsiooni ettev&otilde;tteid ja organisatsioone septembri viimasel n&auml;dalal osalema algatuses&nbsp;<b>&bdquo;Panusta ohutusse, kohe!&ldquo;</b>. &Uuml;leskutse eesm&auml;rk on n&auml;idata, mil viisil on asutustes juhendamine korraldatud ning anda seel&auml;bi ideid ka teistele.</p> <p>Algatusega liitumiseks tuleb septembri viimasel n&auml;dalal (24.-30.09) viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;ohutuse alane juhendamine, teha aktsioonist foto v&otilde;i video ja saata registreerimisvormis toodud kontaktile. Saadetud fotod&nbsp;kogutakse osalevate ettev&otilde;tete n&otilde;usolekul&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/tooelu.ee/?ref=br_rs" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu Facebooki lehele</a>, et innustada tegutsema ka teisi. Registreeruda saab<a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/991253?newtest=Y&amp;lang=et" target="_blank">&nbsp;SIIN</a>&nbsp;kuni 30. septembrini.</p> <p>Praktilisi ohutusn&otilde;uandeid ja juhendamisega seotud teavet nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale leiab T&ouml;&ouml;inspektsiooni&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="/redirect/2287">t&ouml;&ouml;elu portaalist</a></span>.</p> <p><b>Taustainfo:</b></p> <p>2017. aastal laekus T&ouml;&ouml;inspektsioonile 5184 teadet t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. V&otilde;rreldes 2016. aastaga kasvas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv 85 v&otilde;rra ja seda peamiselt just raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osas.</p> <p>Selle aasta esimesel poolaastal juhtus Eestis enim &otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas (285).&nbsp; Sellele j&auml;rgneb kaubandus (258), kus on varasemaga v&otilde;rreldes suurim &otilde;nnetuste kasv. J&auml;rgnevad riigikaitse (251) ning puidut&ouml;&ouml;stus (211). Maakondlikult oli enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas, Harjumaal ja V&otilde;rumaal, v&auml;him aga Hiiumaal. V&auml;lismaal juhtus enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes ja Rootsis.</p> <p>Allikas <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2091Nutiseadmeid kasuta nutikalt2018-09-04<p>Paljud inimesed puutuvad t&ouml;&ouml;d tehes v&auml;hemal v&otilde;i rohkemal m&auml;&auml;ral kokku arvutiga, mis on muutunud asendamatuks abivahendiks mitte ainult kontoris vaid ka t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes. Kuid nutiseadmed on meiega ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega &ndash; kodus, autos ja isegi voodis. Kuidas kasutada neid aga nii, et nutikad abimehed ei m&otilde;juks halvasti meie tervisele?</p> <p><b>Peamised vaevused</b></p> <p>K&otilde;ige enam m&otilde;jutab nutiseadmetega t&ouml;&ouml;tades meie tervist vale ja v&auml;sitav kehaasend, mis tekitab valusid kehas - k&uuml;&uuml;narvarre-, randme-, &otilde;la-, kaela- ja nimmepiirkonnas.</p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja ja f&uuml;sioterapeut Liina P&auml;&auml;bo s&otilde;nul kaebavad kaela- ja &otilde;lavalu v&auml;ga paljud istuva t&ouml;&ouml; tegijad, kuid k&uuml;simus ei ole ainult t&ouml;&ouml;asendis. &bdquo;V&auml;ga suureks teguriks kaela- ja &otilde;lavalu tekkes on t&ouml;&ouml;stress ehk tegeleda tuleb ka sellega. Oluliseks teemaks on silmaprobleemid, sest inimesed vaatavad p&auml;evad l&auml;bi erinevaid ekraane ning ei kasuta silmi mitmekesiselt. Ei vaadata erinevatesse kaugustesse ja suundadesse ning ka pilgutamine j&auml;&auml;b ekraani vaadates harvemaks,&ldquo; r&auml;&auml;kis P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>Nutikael &ndash; mis see on?</b></p> <p>Nutiseadmete vaatamisest tingitud allapoole suunatud kehaasend tekitab kaelal&uuml;lidele &uuml;lekoormuse ja suurema surve ning kaelalihastele &uuml;lepinge. Tulemuseks on vale peahoiak ning visuaalselt tekib kaela taha lisak&uuml;hm.</p> <p>F&uuml;sioterapeudi s&otilde;nul on nutikaela puhul siiski tegemist veidi m&uuml;&uuml;diga. &bdquo;Me oleme aastatuhandeid alla vaadanud tehes nii p&otilde;llu- kui k&auml;sit&ouml;&ouml;d ning see ei ole iseenesest m&otilde;&otilde;dukas koguses halb asend, vaid tugevdab kaelalihaseid. Probleem tekib siis, kui me muudes asendites ei ole ega suuda enam pead &uuml;lej&auml;&auml;nud l&uuml;lisambaga samale joonele tuua,&ldquo; kommenteeris P&auml;&auml;bo. Kaela puhul on oluline tegeleda nii liikuvuse (kaela painutus, sirutus, k&uuml;lgpainutus paremale ja vasakule ning p&ouml;&ouml;rdliigutus paremale ja vasakule) kui lihaste tugevdamisega.</p> <p>&bdquo;Peamine ohuolukord on see, kui istutakse ja vaadatakse ekraane nii t&ouml;&ouml;l kui kodus ehk ollakse kogu aeg &uuml;hes ja samas asendis ega liiguta mitmekesiselt,&ldquo; s&otilde;nas f&uuml;sioterapeut.</p> <p>Inimese pea kaalub umbes 4-7 kg ja m&otilde;jutab oluliselt meie keha alumisi osasid. K&uuml;&uuml;rus istudes peavad ka &otilde;lev&ouml;&ouml;tme- ja k&auml;te lihased rohkem t&ouml;&ouml;d tegema. Sirgem kehaasend v&auml;hendab aga lihastele m&otilde;juvat koormust. Normaalne peaasend t&auml;hendab umbes 85-kraadist nurka otsevaatamisel ning kuvarid ja ekraanid tuleks s&auml;ttida selle j&auml;rgi sobivaks.</p> <p>Pidevast &uuml;he asendi hoidmisest tekib lihastesse v&auml;simus ja osadel t&ouml;&ouml;tajatel ka valulikkus, mida saab leevendada asendivahetuse, j&otilde;utreeningu ja (enese)massaažiga.</p> <p><b>Soovitusi tervists&auml;&auml;stvaks t&ouml;&ouml;tamiseks</b></p> <p>Enne kuvariga t&ouml;&ouml;le asumist peab iga t&ouml;&ouml;taja saama vajalikku juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet ning seda ka peale suuremate muudatuste tegemist t&ouml;&ouml;kohal. T&ouml;&ouml;taja peaks korraldama oma p&auml;eva nii, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded vahelduksid, sest vaid nii saab ennetada silmade liigset pingutust ja sundasendis tekkivaid vaevusi.</p> <p>Kuvariga t&ouml;&ouml;tades tuleks teha regulaarseid puhkepause, mis peaksid moodustama v&auml;hemalt 10% t&ouml;&ouml;tamise ajast, vajadusel kasutage selleks erinevaid meeldetuletusi. Kui t&ouml;&ouml; ekraani ees v&otilde;tab v&auml;hemalt poole t&ouml;&ouml;ajast, peab t&ouml;&ouml;andja korraldama tervisekontrolli. Seda tuleb teha ka t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel, kui on tekkinud n&auml;gemish&auml;ired v&otilde;i luu- ja lihaskonna vaevused.</p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;tamise koht peab olema kujundatud ergonoomiliselt nii, et t&ouml;&ouml;asend oleks mugav, st saad vaadata otse, k&uuml;&uuml;narvarred on toetatud ja &otilde;lad pole t&otilde;stetud. T&ouml;&ouml;taja k&uuml;&uuml;narnukid peaksid istudes asuma klaviatuuriga &uuml;hel tasapinnal v&otilde;i asuma veidi madalamal. Laud peaks olema piisavalt suur, et asjad sobivalt paigutada.</p> <p>Oluline on h&otilde;lpsalt reguleeritav mugav tool. Istudes peaks jalgu saama t&auml;istallale toetada ja vajadusel tuleks kasutada jalatuge. L&uuml;lisambale on parim, kui seljatoe ja istme vaheline kaldenurk on 100-110 kraadi. Tooli esiserva ja p&otilde;lve&otilde;nnalde vahele peaks selga toetades j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt kahe s&otilde;rme laiuse jagu ruumi.</p> <p>F&uuml;sioterapeut soovitab arvutihiirt v&otilde;i klaviatuuri klahve mitte liiga tugevalt vajutada, sest see on asjatu j&otilde;ukasutus, soovi korral v&otilde;ib poole p&auml;eva pealt arvutihiire ka teise k&auml;tte v&otilde;tta. &bdquo;&Uuml;ha enam pakutakse ka erinevaid ergonoomilisi hiiri, millega saab k&auml;easendit rohkem vahetada, kuid enne ostmist tuleks kindlasti mitmeid erinevaid proovida. Kui on palju r&auml;&auml;kimist telefoniga, kasutage k&auml;ed-vabad s&uuml;steemi,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>Treening tugevdab lihaseid</b></p> <p>&bdquo;Kaela- ja &otilde;lapiirkonna j&otilde;utreening tugevdab lihaseid ja v&auml;hendab valu. K&otilde;ige suurem efekt saavutataksegi siis, kui inimesel on lihasvalu ja ta hakkab j&otilde;utreeningut tegema. Samas on j&otilde;utreeningul ka ennetav toime, seega mida varem alustada, seda parem. Venitusi v&otilde;ib teha, aga j&otilde;utreeningut tuleb teha,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo. &bdquo;Mida tugevam on lihas, seda paremini ta sundasendit talub. Kindlasti tuleb tegeleda kaela- ja &otilde;laliigeste liikuvusega.&ldquo;</p> <p>Arsti poole tuleks p&ouml;&ouml;rduda siis, kui on tekkinud &auml;ge probleem ja tugev valu v&otilde;i tundlikkush&auml;ired k&auml;tes, n&auml;iteks hakkavad k&auml;ed &ouml;&ouml;siti n&ouml; surema. &bdquo;Pigem hakake tegutsema esimeste s&uuml;mptomite puhul, sest sageli muutuvad probleemid krooniliseks. &Auml;geda vigastuse tekkel ei tohi samamoodi edasi t&ouml;&ouml;tada, vaid tuleb koormust v&auml;hendada ja p&auml;rast seda j&auml;rk-j&auml;rgult t&otilde;sta,&ldquo; paneb P&auml;&auml;bo s&uuml;damele.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et nutiseadmete nutikal kasutamisel hoiame oma tervist ja &uuml;ldist heaolu. Iga&uuml;ks saab j&auml;lgida ekraani taga olemise aega, korrigeerida t&ouml;&ouml;asendit ning teha piisavalt liikumispause. Igas p&auml;evas tasub v&otilde;tta nutiilmast piisavalt pause, et ekraanide k&otilde;rvalt jaguks energiat ka p&auml;rismaailmale.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2090Kas võin võtta õppepuhkust, kui õpin tööga mitte seotud eriala?2018-09-03<p><b>T&ouml;&ouml;tan hotellis osalise t&ouml;&ouml;ajaga toateenijana ja &otilde;pin rakendusk&otilde;rgkoolis sotsiaalt&ouml;&ouml; erialal. Soovin kasutada &otilde;ppepuhkust ja esitasin t&ouml;&ouml;andjale avalduse. &Uuml;lemus aga keeldub &otilde;ppepuhkuse andmisest. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib keelduda &otilde;ppepuhkuse andmisest p&otilde;hjusel, et ma ei t&ouml;&ouml;ta &otilde;pitaval erialal ning t&ouml;&ouml;tan osalise t&ouml;&ouml;ajaga?</b>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b><i>Vastab &Uuml;lle Kool, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&auml;iskasvanute koolituse seaduse (edaspidi T&auml;KS) kohaselt antakse t&ouml;&ouml;tajale taseme&otilde;ppes &otilde;ppepuhkust kuni 30 kalendrip&auml;eva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendrip&auml;eva eest maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale keskmist kalendrip&auml;evap&otilde;hist &otilde;ppepuhkusetasu. T&auml;KS ei erista erinevaid taseme&otilde;ppeid. See t&auml;hendab, et &uuml;ksk&otilde;ik millisel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab, siis taseme&otilde;ppes (keskharidus, keskeri, bakalaureus vms) &otilde;ppides peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale &otilde;ppepuhkust andma ja selle eest ka tasu maksma.</p> <p>T&auml;KS ei kehtesta, milliste &otilde;ppetegevuste jaoks v&otilde;ib &otilde;ppepuhkust kasutada. &Otilde;ppepuhkuse kasutamine on t&ouml;&ouml;taja otsustada ning &otilde;ppepuhkust v&otilde;ib kasutada n&auml;iteks loengutel osalemiseks, eksamite/arvestuste sooritamiseks, iseseisvaks t&ouml;&ouml;ks raamatukogus, kodus jne. &Otilde;ppepuhkus ei pea olema v&otilde;etud ainult sessioonide ajal. Teisis&otilde;nu on &otilde;ppepuhkuse eesm&auml;rk anda t&ouml;&ouml;tajale vaba aega &otilde;ppimiseks.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p>T&auml;KS ei n&auml;e samuti ette &otilde;ppepuhkuse andmisel erandeid t&auml;is- ja osalise t&ouml;&ouml;aja alusel t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Seadus ei kohusta t&ouml;&ouml;tajat &otilde;ppepuhkust v&otilde;tma &uuml;he osana. &Otilde;ppepuhkuse kasutamise j&auml;tab t&auml;iskasvanute koolituse seadus t&ouml;&ouml;taja otsustada. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja v&otilde;tta &otilde;ppepuhkust vajadusel t&ouml;&ouml;p&auml;evades, n&auml;iteks esmasp&auml;evast kolmap&auml;evani.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p>&Otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;misest teatab t&ouml;&ouml;taja kirjalikult v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2088Muudatused töökeskkonna korralduses, millega peaksid lähiajal arvestama2018-08-29<p><strong>&Uuml;ha v&auml;henev ja vananev rahvastik suunab kogu &uuml;hiskonda rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama tervena elatud ja t&ouml;&ouml;tatud aastatele. Selle valguses tasub m&otilde;elda, et oluline on keskenduda &nbsp;ka meie k&otilde;igi tervisele ja heaolule keskkonnas, kus veedame olulise osa oma p&auml;evast ehk siis t&ouml;&ouml;keskkonnale. Peaksime &uuml;heskoos laiemalt arutama, kuiv&otilde;rd olemasolev t&ouml;&ouml;keskkonnapoliitika on sobivaim, et muutuvas &uuml;hiskonnas ja majanduses motiveerida ja toetada t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tervise ja -ohutusega tegelema, kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;keskkonna juht Seili Suder.&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna poliitika tegemisel tuleb m&otilde;ista oma sihtgrupi murekohti ning vajadusi. Eestis t&ouml;&ouml;tavad ligi pooled t&ouml;&ouml;tajatest mikro- ja v&auml;ikestes ettev&otilde;tetes. Sageli on nii, et t&ouml;&ouml;keskkonna korraldusega j&auml;&auml;vad h&auml;tta just v&auml;iksemad ettev&otilde;tted, olgu selle p&otilde;hjuseks siis rahaline kulu v&otilde;i teadmiste ja oskuste puudumine. Kuigi ohutuse tagamine t&ouml;&ouml;keskkonnas ei pea t&auml;hendama kaustade viisi dokumentide koostamist, siis kohati ei saada sellest aru. Palju saab &auml;ra teha t&ouml;&ouml;tajat kuulates ning temaga koost&ouml;&ouml;d tehes. Suure osa tervise hoidmisest t&ouml;&ouml;kohal saab &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;taja ise. Ja nii m&otilde;nelgi juhul saab riik osapooli suunata, n&auml;idates, et asjad ei ole nii keerulised kui nad tegelikult tunduvad. Vahel on vaja tulla ettev&otilde;tetele appi ning vaadata veelkord otsa kehtestatud normidele, seega anname &uuml;levaate peagi kehtima hakkavatest muudatustest t&ouml;&ouml;keskkonna korralduses.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kaasajastamine</strong></p> <p>2019. aasta jaanuarist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, mis t&uuml;histavad mitmed ajale jalgu j&auml;&auml;nud ning ebaselged t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded. Muudatusega tahame v&auml;ltida &uuml;lem&auml;&auml;rast halduskoormust, v&auml;hendada ettev&otilde;tete aruandluskohustust ning muuta &otilde;igusaktidest tulenevate n&otilde;uete t&auml;itmise eriti v&auml;ikeettev&otilde;tjate jaoks lihtsamaks. Kaasajastame t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamist, t&ouml;&ouml;tajate juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet, esmaabi ettev&otilde;ttes ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimist.</p> <p><strong>Allj&auml;rgnevalt olulisemad muudatused, millega tuleb jaanuaris arvestada.</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja tuleb tervisekontrolli saata l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus toob selgemalt v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohud, mille korral peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale tervisekontrolli korraldama (nt m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga t&ouml;&ouml;).</li> <li>Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates t&ouml;&ouml;le asumisest.</li> <li>Teatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohtude (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle &uuml;hendid, asbestitolm) esinemisel tuleb t&ouml;&ouml;taja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Oluline on veenduda, et ka v&auml;hene kokkupuude nimetatud ohuteguriga t&ouml;&ouml;keskkonnas on t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit arvestades ohutu.</li> <li>Lihtsustub t&ouml;&ouml;tajate juhendamine. Muudatuste tulemusena on t&ouml;&ouml;andjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe viisi ning l&auml;biviija &uuml;le, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, keerukust ja ohtlikkust.</li> <li>T&ouml;&ouml;andjale lihtsustub kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud t&ouml;&ouml;taja ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust (nt torked, pindmised sissel&otilde;iked). Selliste &otilde;nnetuste korral on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimine l&auml;bi viia lihtsamalt ning puudub vajadus koostada t&ouml;&ouml;inspektsioonile vormikohane raport uurimistulemuste kohta. T&ouml;&ouml;andja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle t&ouml;&ouml;inspektsioonile ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse, raske kehavigastuse v&otilde;i surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei pea enam teavitama t&ouml;&ouml;inspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu moodustamisest ning t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu iga-aastasest tegevusest.</li> <li>Lisaks antakse t&ouml;&ouml;tajale ja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus leppida kokku leppetrahvi maksmises t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb s&auml;testada konkreetsed t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja tegevused, mida k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumisena ja mis v&otilde;ivad kaasa tuua ohu t&ouml;&ouml;taja tervisele. N&auml;iteks v&otilde;ivad sellisteks tegevusteks olla t&ouml;&ouml;andja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja t&ouml;&ouml;taja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude t&ouml;&ouml;vahendite ohutusn&otilde;uete eiramine. Selleks et kaitsta t&ouml;&ouml;tajat ebam&otilde;istlike kokkulepete eest, ei tohi t&ouml;&ouml;taja poolse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitav trahv &uuml;letada t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;andja poolse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile &uuml;lempiiri ei ole.</li> <li>Suurenevad trahvim&auml;&auml;rad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse rikkumise eest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise korral on T&ouml;&ouml;inspektsioonil &otilde;igus m&auml;&auml;rata kuni 32&nbsp;000 euro suurune trahv.</li> <li>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse ja esmaabiandjate koolitajatel tuleb hakata t&auml;itma t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviimise n&otilde;udeid.</li> </ul> <p>Vaata muudatusi <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003">siit:</a></p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003"></a></p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003"></a></p> <p><strong>Uued piirnormid kemikaalidele</strong></p> <p>T&ouml;&ouml; muutumisega k&auml;ib kaasas ka ohtude muutumine. Ohud on muutumas aina varjatumaks ja nende v&otilde;imalik tervisem&otilde;ju avaldub pikema aja jooksul. Erinevate tehnoloogiate &nbsp;ja uute kemikaalide kasutuselev&otilde;tmise tulemusena v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;kohal esineda varjatud m&otilde;jud, mis pikas perspektiivis kahjustavad t&ouml;&ouml;taja tervist.</p> <p>21. augustil 2018. a j&otilde;ustus Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid&ldquo; muudatus. M&auml;&auml;rusega v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid. 18 aine piirnormid muudetakse vastavalt direktiivile rangemaks ja 8 aine piirnormid kehtestatakse Eesti &otilde;iguses esimest korda.</p> <p>J&auml;rgnevatel aastatel lisanduvad mitmed uued piirnormid ohtlikele ainetele, sealhulgas kantserogeenidele.</p> <p>T&auml;psem info muudatuste kohta on leitav <a href="http://tooelu.ee/et/uudised/2046/uute-tookeskkonna-ohtlike-ainete-piirnormid">siit:</a></p> <p>Vaata m&auml;&auml;ruse muudetud teksti ja m&auml;&auml;ruse lisa <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011">siit:</a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/">somblogi</a></p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011"></a></p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011"></a></p> <p><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2087Palgalõhe ja diskrimineerimine mõjutavad tervet elukaart2018-08-29<p class="Default">Sooline palgal&otilde;he on &uuml;hiskonna ebav&otilde;rdsuse n&auml;itaja ja struktuurne probleem. Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta oktoobris naispalgat&ouml;&ouml;tajate keskmine brutotunnitasu 20,9% v&auml;iksem kui meespalgat&ouml;&ouml;tajatel, olles samal tasemel varasema aastaga. Euroopa Liidu keskmine sooline palgal&otilde;he oli 2016. aastal 16,2%.</p> <p>Kaisa Knight Sotsiaalministeeriumi V&otilde;rdsuspoliitikate osakonnast nentis, et palgal&otilde;he on nii majanduslik probleem, millest tuleneb poole elanikkonna v&auml;iksem sissetulek, kui ka sotsiaalne probleem, mis m&auml;rgib naiste poolt tehtava t&ouml;&ouml; v&auml;hemat v&auml;&auml;rtustamist. &bdquo;Suur sooline palgal&otilde;he puudutab tervet inimese elukaart, m&otilde;jutades nii elukvaliteeti kui h&uuml;vitiste ja pensioni suurust. Sellega on seotud ka laste vaesus, mis kannab tagaj&auml;rjed &uuml;le j&auml;rgmisele p&otilde;lvkonnale,&ldquo; s&otilde;nas Knight. Ta toob esile, et naiste majanduslik s&otilde;ltuvus oma partnerist suurendab ka t&otilde;en&auml;osust j&auml;&auml;da kauemaks n&auml;iteks v&auml;givaldsesse suhtesse.</p> <p><b>Mitmepalgeline palgal&otilde;he</b></p> <p>Palgal&otilde;he on suurem madala haridustasemega, abielus v&otilde;i vabaabielus olevate inimeste seas ja levinud nii era- kui avalikus sektoris. (Praxis, Soolise palgal&otilde;he uuring 2010 ja Statistikaamet 2017).</p> <p>&Uuml;helt poolt selgitab palgal&otilde;het meeste ja naiste koondumine erinevatele ameti- ja tegevusaladele (juhid teenivad rohkem kui spetsialistid, m&otilde;ned valdkonnad on k&otilde;rgemalt tasustatud). 85% Eesti soolisest palgal&otilde;hest moodustab aga selgitamata palgal&otilde;he, mida olemasolevad statistilised andmed p&otilde;hjendada ei suuda ning seega v&otilde;ib oletada, et tegemist on diskrimineerimisega.</p> <p>Kuigi sama ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest meestele ja naistele v&otilde;rdset palka maksta on iga t&ouml;&ouml;andja kohustus, v&otilde;ib meeste ja naiste erinev palgaootus tekitada t&ouml;&ouml;andjale kiusatuse naistele v&auml;hem maksta. Statistikaameti 2014. a T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel on naiste ja meeste enda poolt oodatava t&ouml;&ouml;tasu l&otilde;heks 20,3%. Seega n&otilde;ustuvad Eesti t&ouml;&ouml;turul naised t&ouml;&ouml;le minema oluliselt v&auml;iksema palga eest kui mehed.</p> <p>Kui vallaliste naiste ja meeste palgaootused oluliselt ei erine, siis pereloomisikka j&otilde;udes t&otilde;usevad erinevalt naistest meeste ootused t&ouml;&ouml;tasule oluliselt. See omakorda viitab mehele omistatud pere peamise sissetuleku tooja staatusele. Statistikaameti uuringu &bdquo;Edukus t&ouml;&ouml;turul&ldquo; (2013) andmetel on pea k&otilde;ikidel haridustasemetel ja erialadel mehed k&otilde;rgemalt tasustatud kui naised.</p> <p><b>Ebav&otilde;rdne kohtlemine ja diskrimineerimine</b></p> <p>Diskrimineerimine t&ouml;&ouml;turul on k&otilde;ige sagedamini p&otilde;hjustatud eelarvamustest ja hoiakutest, mis takistavad n&auml;gemast konkreetse inimese v&auml;&auml;rtust, oskusi ja v&otilde;imeid. &bdquo;Kui &uuml;hte isikut koheldakse tema soo t&otilde;ttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud v&otilde;i koheldaks teist isikut samalaadses olukorras, on tegemist otsese soolise diskrimineerimisega. Kui &uuml;hes asutuses makstakse n&auml;iteks sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevale mehele tema naiskolleegist rohkem, v&otilde;ib sellist olukorda pidada diskrimineerivaks,&ldquo; selgitab Kaisa Knight.</p> <p>Otsene sooline diskrimineerimine on ka isikute ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja s&uuml;nnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste t&auml;itmise v&otilde;i muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega (nt kaitsev&auml;eteenistus), samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise t&otilde;rjumisest v&otilde;i ahistamisele alistumisest p&otilde;hjustatud ebasoodsam kohtlemine. N&auml;iteks eeldab t&ouml;&ouml;andja, et naine ei saa tehnilist taipu n&otilde;udval ametikohal meestega v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt hakkama v&otilde;i ei luba t&ouml;&ouml;andja meest haige lapsega kodus olla, sest eeldab, et mees peaks ametikohustusi esimeseks seadma.</p> <p>Uuringud n&auml;itavad, et sooline palgal&otilde;he on seotud ka vanusega ning suurim vanuses 25-45 a, mil on t&otilde;en&auml;olisem aeg lapsi saada ning v&auml;ikeseid lapsi kasvatada (Sooline palgal&otilde;he Eestis. Empiiriline anal&uuml;&uuml;s. Centar ja Praxis 2010). Endiselt ei arvesta paljud t&ouml;&ouml;andjad soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse p&otilde;him&otilde;tetega ning t&ouml;&ouml;le kandideerimisel on levinud k&uuml;simused, mis ei ole seotud kandidaadi kvalifikatsiooniga, nt perekonnaseis, laste olemasolu v&otilde;i kavatsus l&auml;hiajal lapsi saada.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tasu </b></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa poolt 2017. aastal l&auml;bi viidud uuringust l&auml;htub, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ametisse asunud t&ouml;&ouml;tute keskmine tasu on &uuml;le viiendiku madalam teiste t&ouml;&ouml;le rakendunute t&ouml;&ouml;tute palgast. Ilmnes, et sama haridustasemega, sama t&ouml;&ouml;kogemusega ja samas vanuses inimeste keskmine t&ouml;&ouml;tasu on sihtr&uuml;hmade l&otilde;ikes ikkagi erinev&nbsp; ̶&nbsp; v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;le rakendunud teenisid k&otilde;ikides l&otilde;igetes v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu kui teised t&ouml;&ouml;le asunud.</p> <p><b>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja, et palgal&otilde;het v&auml;hendada?</b></p> <p>Kuigi osa soolisest palgal&otilde;hest on seotud erinevate elualade erineva tasustamisega, saavad t&ouml;&ouml;andjad ise &uuml;sna palju palgal&otilde;he v&auml;hendamisele kaasa aidata.</p> <ul> <li>Kandidaate v&otilde;rrelda vaid nende kogemuste, oskuste ja teadmiste j&auml;rgi. J&auml;lgida tuleks ka seda, et kandidaatide hulgas oleks nii naisi kui mehi ning kui &uuml;ks sugu domineerib, uurida j&auml;rgi, kas v&auml;rbamiskanalites v&otilde;i &ndash;s&otilde;numites v&otilde;ib olla midagi, mis k&otilde;netab rohkem &uuml;hte sugupoolt.</li> <li>T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imaluste pakkumine nii nais- kui meest&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;andja poolt lihtsustab ka v&auml;ikeste lastega vanematel v&otilde;imetekohaselt panustada.</li> <li>Anal&uuml;&uuml;sida tuleks erinevate ametikohtade palgap&otilde;him&otilde;tteid ja m&otilde;testada lahti, millist v&auml;&auml;rtust konkreetne t&ouml;&ouml;koht annab. Palgas&uuml;steemid ja t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;him&otilde;tted peaksid olema seotud t&ouml;&ouml;koha, mitte konkreetse inimesega. &nbsp;</li> </ul> <p>&bdquo;Oluline on saada &uuml;levaade meeste ja naiste olukorrast oma organisatsioonis ja lahendada vahel aastatepikkusest mittem&auml;rkamisest tekkinud ebav&otilde;rdsed olukorrad, nt ametikohti hinnates,&ldquo; n&auml;itas Knight suunda t&ouml;&ouml;andjale. Oluline on ka nt lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;tajaga kontakti hoidmine ja n&auml;itamine, et teda oodatakse tagasi, lapsehoolduspuhkuselt naasnute t&ouml;&ouml;tasu &uuml;le vaatamine ja t&otilde;stmine, &uuml;htlustamaks teiste t&ouml;&ouml;tajatega. &bdquo;Mitte mingil juhul ei ole lubatud olukord, kus lapsehoolduspuhkuselt naasval t&ouml;&ouml;tajal palka alandatakse, kasv&otilde;i ajutiselt,&ldquo; r&otilde;hutas Knight.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad leiavad infot oma organisatsiooni soolise v&otilde;rd&otilde;igluslikkuse edendamise ja selle kasude kohta mitmetest materjalidest, nt soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse edendamise retseptiraamatust <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf</a></p> <p><b>Mida saab t&ouml;&ouml;taja teha palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks?</b></p> <p>Eestis on levinud v&auml;&auml;rarusaam, justkui oleks palk saladus. On olemas isegi k&otilde;nek&auml;&auml;nd, et viisakas seltskonnas rahast ei r&auml;&auml;gita. Tegelikult on palk saladus vaid t&ouml;&ouml;andja jaoks &ndash; st tema ei tohi oma t&ouml;&ouml;tajate palgast t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta isikuliselt r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib aga oma palgast r&auml;&auml;kida kellega tahes ja nii palju kui soovib: perega, kolleegide v&otilde;i s&otilde;pradega, isegi meedia vahendusel. Kolleegidega palgast r&auml;&auml;kimise tulemusel v&otilde;ib selguda nii m&otilde;ndagi &uuml;llatavat, seega on oluline sellest tabust &uuml;le saamine.</p> <p>Samuti ei tasu palgal&auml;bir&auml;&auml;kimisi peljata. Palka tasub k&uuml;sida julgelt ja argumenteeritult. Ka t&ouml;&ouml;andja peaks enda seisukohta selgitama, kui tema pakutav palk on k&uuml;sija omast v&auml;iksem.</p> <p><b>Kokkuv&otilde;te</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja kohustus on maksta v&otilde;rdset palka sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest nii meestele kui naistele ning palgas&uuml;steemid peaksid olema seotud konkreetse ametikoha, mitte inimesega. Oma t&ouml;&ouml;tasust v&otilde;iks iga t&ouml;&ouml;taja julgemalt r&auml;&auml;kida, et organisatsioonisisesed erinevused paremini esile tuleksid. Soolise diskrimineerimise kahtluse korral tuleks aga nii naistel kui meestel p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole <a href="http://www.ti.ee/">www.ti.ee</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2085Kas lehepuhuriga töötamisel peab kasutama isikukaitsevahendeid?2018-08-27<p><strong>Peagi on lehtede langemise aeg ja ostsime territooriumi hooldamiseks lehepuhuri. Kas sellega t&ouml;&ouml;tamisel peab kasutama isikukaitsevahendeid?</strong></p> <p class="p1" align="left"><em><b>Vastab Rein Reisberg,&nbsp;</b></em><em><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant&nbsp;</b></em></p> <p>Lehepuhuri tavap&auml;raseim kasutusviis on teede ja haljasalade korrastamine ning puulehtede hunnikutesse kogumine. Selle k&auml;igus puhutakse maapinnalt lahti nii lehed, okkad, liiv, kivikesed kui ka sinna visatud v&auml;iksem pr&uuml;gi ning need v&otilde;ivad sattuda t&ouml;&ouml;tajale silma. Seet&otilde;ttu on lehepuhuriga t&ouml;&ouml;tamisel kaitseprillide kasutamine kohustuslik. Kaitseprillid kaitsevad silmi ka siis kui seina v&otilde;i aia l&auml;hedal t&ouml;&ouml;tamisel lendab puhuriga eemale suunatud kivike riko&scaron;etiga tagasi.</p> <p>Kuulmise kaitsmisele tasub samuti t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. Kindlasti on vaja k&otilde;rvaklappe v&otilde;i -troppe kasutada bensiinimootoriga lehepuhuri kasutamisel. Ehkki elektriliste lehepuhurite m&uuml;ratase on madalam ja &uuml;ldjuhul ei &uuml;leta 85 dB(A), peab ka nende kasutamisel t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama isikukaitsevahendite kasutamise. Lubamatu on m&uuml;ra summutavate k&otilde;rvaklappide v&otilde;i -troppide asemel kasutada klappe, mille abil kuulata muusikat. Need ei kaitse kuulmist m&uuml;ra eest ja ei v&otilde;imalda kuulda &uuml;mbruses toimuvat, n&auml;iteks l&auml;henevat autot.</p> <p>Tolmumaski kasutamine on soovitatav, eriti neil kellel tekib kergesti tolmu&auml;rritus. Oluline on m&otilde;elda ka t&ouml;&ouml;riietusele. Kuna t&ouml;&ouml;tamine on tolmuses keskkonnas, siis on asjakohane kanda riideid, mis katavad &uuml;lakeha, k&auml;sivarsi ja jalgu. Lehtede eemale puhumiseks kasutatava &otilde;hu imeb lehepuhur sisse ava kaudu, kus &otilde;hu liikumise kiirus on suur. Seet&otilde;ttu ei tohi kanda kehast eemale hoidvaid riideid ega ehteid, sest need v&otilde;idakse &otilde;huv&otilde;tuavasse imeda. Samuti tuleb v&auml;ltida pikkade juuste sattumist &otilde;huv&otilde;tuavade l&auml;hedusse. T&ouml;&ouml;jalatsitena on &otilde;ige kasutada kinniseid libisemist takistava tallaga jalatseid. Eriti olulised on need just kallakutega maastikul. Liiklusega kohtades on enda m&auml;rgatavaks tegemiseks &otilde;ige kanda ka helkurvesti.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2084Kiire abi võib päästa elu2018-08-24<p>&Otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles. Selleks, et vajadusel kiiret ja elup&auml;&auml;stvat abi anda, peab igas ettev&otilde;ttes olema inimene, kes on l&auml;binud esmaabi koolituse ja oskab h&auml;daolukorras tegutseda. Lisaks peab k&otilde;ikidele teadaolevas kohas olema ka esmaabikapp, kus leiduvad vajalikud vahendid, millega hoida inimest elus kuni kiirabi tulekuni.</p> <p><b>S&auml;ilita rahulik meel ja tegutse!</b></p> <p>Mida peaks tegema levinumate &otilde;nnetuste, n&auml;iteks v&auml;ikese l&otilde;ikehaava v&otilde;i raskemal juhul infarkti korral? Ellen Sternhof Eesti Punase Risti Tallinna Seltsist soovitab &otilde;nnetuse juhtumisel esmalt s&auml;ilitada rahulik meel. &bdquo;Proovi j&auml;&auml;da rahulikuks ja loe m&otilde;ttes k&uuml;mneni, seej&auml;rel hakka tegutsema nii h&auml;sti kui oskad ja kindlasti kutsu ka abi. V&auml;ike paus enne tegutsemist laseb meelde tulla k&otilde;igel sellel, mida tead ning seej&auml;rel oskad juba abi anda,&ldquo; r&auml;&auml;gib Sternhof.</p> <p>Sternhofi s&otilde;nul tegutsevad v&auml;ga paljud inimesed &otilde;nnetuse korral &otilde;igesti ja teadmistele aitab kaasa ka meedia. &bdquo;&Uuml;hes suvelaagris soovis seitsmeaastane poiss proovida elustamist ja see tuli tal perfektselt v&auml;lja, olles &otilde;ppinud ja meelde j&auml;tnud telerist n&auml;htut,&ldquo; julgustab Sterhof inimesi vajadusel tegutsema.</p> <p>V&auml;iksemate vigastuste, nt s&otilde;rme l&otilde;ikamise korral tuleb haav puhastada ja plaaster peale panna. Nikastuste ja kukkumiste puhul on abiks esmaabikarbis leiduv k&uuml;lmakott, vajadusel k&auml;ttesaadav valuvaigisti. Jalale tuleb anda rahu ja t&otilde;sta see k&otilde;rgemale v&otilde;i k&otilde;verasse ning vajadusel minna traumapunkti. Kuigi ravimeid ravimikarbis olla ei tohi, v&otilde;ib kannatanule alati anda tema enda rohtusid.</p> <p>Kolleegi epilepsiahoo puhul saab teda aidata peaalust pehmendades ja k&uuml;lili keerates ning oodates hoo m&ouml;&ouml;dumist.</p> <p>Kui hingamisteedesse satub v&otilde;&otilde;rkeha, tuleb appi Heimlichi v&otilde;te, mille k&auml;igus tuleb teha viis k&otilde;hut&otilde;mmet, k&auml;ed nabast &uuml;lalpool &uuml;mber keha. Kui see siiski ei aita, tuleb kiiresti helistada kiirabisse.</p> <p>112 tuleb valida kohe, kui m&auml;rkad, et inimene hakkab tegema imelikke n&auml;gusid, ei saa t&otilde;sta k&auml;tt v&otilde;i ei suuda jalgadele t&otilde;usta. Tegemist v&otilde;ib olla insuldi v&otilde;i infarktiga, mille puhul peab arstiabi j&otilde;udma inimeseni v&otilde;imalikult kiiresti. Kuna kannatanul tekib ka &otilde;hupuudus, tuleb kindlasti arstide ootamise ajal avada aken ning lasta tal olla k&otilde;veras sundasendis.</p> <p><b>Mis peab olema esmaabikarbis?</b></p> <p>Esmaabikarp peab asuma k&otilde;ikidele teadaolevas kohas, olema kergelt k&auml;ttesaadav ja varustatud n&otilde;uetekohaste vahenditega. Karp peab olema m&auml;rgistatud valge ristiga ruudukujulisel rohelisel taustal.</p> <p>J&auml;rjepidevalt tuleb j&auml;lgida, et esmaabikarbis oleks olemas k&otilde;ik vajalikud vahendid ning &uuml;htlasi kontrollida ka nende aegumist&auml;htaegasid. Vahendite miinimumn&otilde;uded on s&auml;testatud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruses &bdquo;Esmaabi korraldus ettev&otilde;ttes kehtestamine&ldquo; ning erinevad n&otilde;uded kehtivad ettev&otilde;tetele, milles on t&ouml;&ouml;tajaid alla v&otilde;i &uuml;le 25.</p> <p>Esmaabivahendid peavad olema ka ettev&otilde;tte s&otilde;idukites.</p> <p>Esmaabivahendid s&otilde;ltuvad ka t&ouml;&ouml; spetsiifikast, n&auml;iteks tootmist&ouml;&ouml;l peaks oskama iga&uuml;ks vajadusel silmaloputust teha.</p> <p><b>V&auml;lja&otilde;pe esmaabiandjatele</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab esmaabi andmiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas eraldi t&ouml;&ouml;tajad, kes peavad l&auml;bima koolituse Sotsiaalministeeriumis registreeritud ja sertifitseeritud esmaabiandjate juures. Esmane v&auml;lja&otilde;pe tuleb l&auml;bida hiljemalt &uuml;he kuu jooksul peale t&ouml;&ouml;taja m&auml;&auml;ramist ning iga kolme aasta j&auml;rel tuleb t&ouml;&ouml;taja suunata t&auml;iend&otilde;ppele. Sertifitseeritud esmaabi koolituse l&auml;biviija leiab n&auml;iteks Punase Risti veebilehelt <a href="http://www.redcross.ee/">www.redcross.ee</a> ning koolitused toimuvad k&otilde;ikides piirkondades v&auml;hemalt kord kuus. Koolituse eest tasub t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Esmaabiandjate arv ettev&otilde;ttes s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;laadist, -tingimustest ja t&ouml;&ouml;tajate arvust. Igas olukorras ja ajahetkel peab olema aga k&auml;ep&auml;rast esmaabi anda oskav inimene.</p> <p>Vahetustega t&ouml;&ouml; puhul peab olema esmaabi anda oskav inimene igas vahetuses v&otilde;i hoones, kus t&ouml;&ouml;tatakse. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda, mida teha siis, kui esmaabi koolituse l&auml;binud inimene ei viibi &otilde;nnetuse hetkel majas (nt on puhkusel, koolitusel v&otilde;i juhtub &otilde;nnetus hoopis temaga). T&ouml;&ouml;tajad peavad teadma, kelle poole &otilde;nnetuse korral p&ouml;&ouml;rduda. Hea on koolituse l&auml;binud inimesi (ja vajadusel nende asendajaid) tutvustada nt koosolekul v&otilde;i meililistis.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks peab igal ajahetkel ja igas t&ouml;&ouml;situatsioonis olema &otilde;nnetuse korral tagatud esmaabi ning vajalikud esmaabivahendid. Kindlasti tuleb s&auml;ilitada rahu ja tegutseda nii h&auml;sti, kui teadmised v&otilde;imaldavad. Kiire abi v&otilde;ib p&auml;&auml;sta elu.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2083Valitsus andis rohelise tule soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris2018-08-23<p><b>T&auml;nasel </b><b>valitsuse istungil kiideti heaks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse eeln&otilde;u muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgal&otilde;he anal&uuml;&uuml;simiseks ja v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha avalikus sektoris j&auml;relevalvet v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgimise ja rakendamise &uuml;le.</p> <p>&bdquo;Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud riigip&otilde;histes soovitustes juhitakse t&auml;helepanu Eesti suurele soolisele palgal&otilde;hele ning l&auml;bipaistmatutele palgas&uuml;steemidele, &uuml;tles <strong>tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut</strong>. &bdquo;Eeln&otilde;uga muudetakse palgas&uuml;steemid l&auml;bipaistvamaks, mis on samuti &uuml;ks Euroopa Komisjoni pakutud lahendustest. Alustame muudatustega esmalt avalikust sektorist, andes ka erasektori t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imaluse digilahenduse kasutamiseks ja t&ouml;&ouml;inspektsioonilt n&otilde;u saamiseks. Teeme avalikus sektoris k&otilde;igepealt oma hoovi korda ja n&auml;itame nii eeskuju ka teistele.&ldquo;</p> <p>Aastast 2004 on k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel juba kehtiva &otilde;iguse j&auml;rgi kohustus tagada naiste ja meeste v&otilde;rdne tasustamine sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest. Samuti peavad t&ouml;&ouml;andjad edendama soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust oma organisatsioonis. J&auml;relevalve aitab edaspidi seda kohustust paremini t&auml;ita.</p> <p>Palgal&otilde;he automaatseks arvutamiseks t&ouml;&ouml;tatakse v&auml;lja digitaalne t&ouml;&ouml;riist ehk palgal&otilde;he valgusfoor, mis hoiab t&ouml;&ouml;andjate halduskoormuse madala. Palgaandmete soop&otilde;hine v&otilde;rdlus viiakse l&auml;bi nende andmete pinnalt, mida t&ouml;&ouml;andjad riigile juba esitavad ning mis on k&auml;ttesaadavad l&auml;bi registrite.</p> <p>Kui valgusfoor tuvastab organisatsioonis palgal&otilde;he, selgitab t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja palgal&otilde;he p&otilde;hjused. Kui t&ouml;&ouml;andja ei leia palgal&otilde;hele objektiivseid p&otilde;hjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgal&otilde;het v&auml;hendama hakkab.</p> <p>Kogu kirjeldatud protsessi k&auml;igus pakub n&otilde;ustamist ja tuge t&ouml;&ouml;inspektsioon, kuhu arendatakse vastav p&auml;devus.</p> <p>Eeln&otilde;u t&auml;psustab ka t&ouml;&ouml;andjate kohustusi t&ouml;&ouml;tajate kohta soop&otilde;histe andmete kogumisel ja t&ouml;&ouml;tajate informeerimisel naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest organisatsioonis. See t&auml;hendab s&otilde;naselgelt andmete loetlemist, mille p&otilde;hjal nii t&ouml;&ouml;andjal endal, t&ouml;&ouml;inspektsioonil ja teistel seaduse t&auml;itmist j&auml;lgivatel organitel, aga ka t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i nende esindajatel on v&otilde;imalik hinnata sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist.&nbsp;</p> <p>Eeln&otilde;u j&otilde;ustub 2020. aasta 1. juulil.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2082Kas tööandja peab töökoormust vähendama, kui mu käed on ülekoormuse tõttu sageli haiged?2018-08-22<p><b>Olen olnud mitmeid kordi t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel k&uuml;&uuml;narliigese p&otilde;letiku t&otilde;ttu, mida arsti s&otilde;nul p&otilde;hjustab k&auml;te &uuml;lekoormamine t&ouml;&ouml;l. Arst &uuml;tles ka, et peale t&ouml;&ouml;lt eemalolekut ja ravi tuleb t&ouml;&ouml;le naasmisel v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust, sest muidu v&otilde;ib haigus korduda. Kas seaduse j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;andja kohustatud t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendama?&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist</i></b>: Luu- ja lihaskonna &uuml;lekoormushaigestumisele j&auml;rgnev t&ouml;&ouml;v&otilde;ime taastamine on tulemuslik erialaarsti, t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti, f&uuml;sioterapeudi kui ka t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja koost&ouml;&ouml;s. T&ouml;&ouml;koormust suurendatakse j&auml;rk-j&auml;rgult ning liigne koormamine v&otilde;ib kaasa tuua haiguse kordumise.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud viima t&ouml;&ouml;taja ajutiselt v&otilde;i alaliselt teisele t&ouml;&ouml;le v&otilde;i kergendama ajutiselt t&ouml;&ouml;tingimusi t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel ja arsti otsuse alusel. &Uuml;htlasi on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus eelnevat n&otilde;uda. Kui muudatused ei p&otilde;hjusta t&ouml;&ouml;andjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise t&ouml;&ouml; pakkumist v&otilde;ib m&otilde;istlikult eeldada, pakub t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale teist t&ouml;&ouml;d, korraldab vajadusel t&auml;iendus&otilde;ppe, kohandab t&ouml;&ouml;kohta v&otilde;i muudab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimusi. Siin on abiks p&auml;deva ja tegusa t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti olemasolu ettev&otilde;ttes ning koost&ouml;&ouml; tegemine t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajaga.</p> <p>Seaduses s&auml;testatud &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgi peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks kohandama t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalikult sobivaks. Kui selleks on tahe, siis leitakse koost&ouml;&ouml;s v&otilde;imalused.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2080Aeg rääkida töövõimest, mitte töövõimetusest2018-08-17<p><strong>2016. aastal k&auml;ivitunud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereform ei p&uuml;&uuml;dnud alguses paljude inimeste t&auml;helepanu, kuid see t&otilde;i endaga kaasa suured muudatused. Ligikaudu 100 000 inimest said teada, et nende elu muutub &ndash; enam ei r&auml;&auml;gita sellest, mida nad ei suuda, neid ei sildistata invaliidideks ja ei j&auml;eta koju pensionile. Selle asemel selgitatakse v&auml;lja nende tugevused ja n&otilde;rkused t&ouml;&ouml; tegemisel ning toetatakse vastavalt nende piirangutele &ndash; nii saab iga&uuml;ks oma v&otilde;imete piires osaleda &uuml;hiskonnaelus ja t&ouml;&ouml;turul, kirjutab t&ouml;&ouml;v&otilde;imepoliitika juht Arne Kailas.</strong></p> <p>Samas vajavad k&otilde;ik sellised uuendused harjumist. Reformiga muutus t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamine ning koos sellega ka puude raskusastme tuvastamine. Arusaadav, et muudatustega kohanemine v&otilde;ib inimeste jaoks olla kohati raske ja ebameeldiv.</p> <p><span>Hindamisega tehakse selgeks, milleks inimene v&otilde;imeline on</span></p> <p>Uue t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise s&uuml;steemi loomisel peeti oluliseks l&auml;htumist mitte diagnoosist, vaid tegutsemisv&otilde;imest,&nbsp; mida m&otilde;jutab inimese terviseseisund.&nbsp; Varem m&auml;&auml;rati p&uuml;siv t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus diagnoosi j&auml;rgi ehk iga diagnoos andis teatud protsendiga p&uuml;siva t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao. N&auml;iteks &uuml;he s&otilde;rme puudumine t&auml;hendas 10% t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kaotust s&otilde;ltumata sellest, milliseid tegevuspiiranguid see tekitas. Nii oli hindamise protsess k&uuml;ll lihtne ja odav, aga ka ebat&auml;pne.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide eestvedamisel valminud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise metoodika j&auml;rgib tunnustatud rahvusvahelisi standardeid ja arvestab iga inimese individuaalseid erip&auml;rasid. Varem hindasid t&ouml;&ouml;v&otilde;imet sotsiaalkindlustusametis t&ouml;&ouml;tavad ekspertarstid. N&uuml;&uuml;d hindavad t&ouml;&ouml;v&otilde;imet arstid, kes igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;tavad inimestega haiglates v&otilde;i tervisekeskustes. Nii on hindamisse kaasatud k&otilde;ige kaasaegsem meditsiiniline teadmine ning see v&otilde;imaldab vaadata diagnoosist kaugemale: selle m&otilde;ju inimese individuaalsele v&otilde;imekusele ja takistustele t&ouml;&ouml;turul.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise eest vastutab n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;tukassa, kuna just t&ouml;&ouml;tukassast saab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene abi oma v&otilde;imetele vastava t&ouml;&ouml; leidmisel ja ka vajalikke teenuseid t&ouml;&ouml;l p&uuml;simiseks.</p> <p><span>Uus t&ouml;&ouml;v&otilde;ime taotlus arvestab inimese erip&auml;radega</span><span>&nbsp;</span></p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise taotlus, mille esitavad t&ouml;&ouml;ealised inimesed, on eelmisest oluliselt p&otilde;hjalikum. Kuna hinnangut andes soovitakse l&auml;htuda konkreetse inimese vajadustest ja erip&auml;radest, on k&uuml;simused rohkem lahti seletatud ja kujundlikumad. N&auml;iteks ei k&uuml;sita enam umbm&auml;&auml;raselt, kas inimesel on probleeme esemete t&otilde;stmisel, vaid tal palutakse m&otilde;elda, kas ta suudab t&otilde;sta liitrist veega t&auml;idetud anumat v&otilde;i t&uuml;hja pappkasti. Taotluse vorm on tehtud selgemaks ja kasutatud on suuremat kirjapilti, et ka n&auml;gemispuudega inimene saaks iseseisvalt taotlust lugeda ning t&auml;ita &ndash;&nbsp; seet&otilde;ttu on nn raamat k&uuml;ll paksem, aga saadakse selgemad vastused. Samuti on iga k&uuml;simuse juures v&otilde;imalik soovi korral t&auml;psemalt kirjeldada, mida vastuses m&otilde;eldud on. Loomulikult v&otilde;tab sellise taotluse t&auml;itmine &ndash; ja ka hilisem l&auml;bit&ouml;&ouml;tamine ning anal&uuml;&uuml;simine &ndash; varasemast rohkem aega, kuid t&auml;nu sellele saadud t&auml;psem tulemus on seda vaeva v&auml;&auml;rt.</p> <p>Loomulikult on terviseseisundeid, mille puhul on selge, et inimesel t&ouml;&ouml;v&otilde;ime puudub. Need on t&ouml;&ouml;v&otilde;imet v&auml;listavad seisundid, milleks on IV astme v&auml;hkkasvaja, dial&uuml;&uuml;sravil viibimine, juhitav hingamine, v&auml;ljakujunenud dementsus, raske v&otilde;i s&uuml;gav vaimne alaareng v&otilde;i on inimene p&uuml;sivalt voodihaige. Sel juhul ei ole kogu taotlust vaja t&auml;ita, m&auml;rgitakse &auml;ra vaid &uuml;ks nimetatud seisunditest ning edasistele k&uuml;simustele ei vastata. Tihtipeale ei tee seda terviseseisundist tulenevalt inimene ise, vaid m&otilde;ni tema l&auml;hedastest v&otilde;i eestkostja.</p> <p>Kuna taotlus on p&otilde;hjalik, tunnevad inimesed m&otilde;nikord muret, et ei suuda seda ise piisavalt t&auml;pselt t&auml;ita. Taotluse t&auml;itmiseks on v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja poole. Juhtumikorraldajad on taotluste t&auml;itmises kogenud ning l&auml;binud koolituse inimeste toetamiseks taotluse t&auml;itmisel. Nad oskavad vastamisel aidata ning kannavad hoolt selle eest, et k&otilde;ik vajalik ikka kirja saaks. Kui inimene taotluse ise &auml;ra t&auml;idab ning t&ouml;&ouml;tukassasse saadab, peab olema valmis selleks, et juhtumikorraldaja v&otilde;ib vajadusel helistada ning m&otilde;ned vastused &uuml;le t&auml;psustada.</p> <p>Puude raskusastme hindamisega tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet, kuid t&ouml;&ouml;ealisel inimesel on v&otilde;imalik esitada nii t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kui puude raskusastme hindamiseks &uuml;ks taotlus &ndash; nii hoiame kokku inimeste kui ekspertarstide aega. Selle taotluse esitamisel koostab ekspertarst inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kohta eksperthinnangu, mille alusel m&auml;&auml;ratakse ka puude raskusaste.</p> <p>Vanaduspensioniealise inimese ja lapse puude taotlemisel t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise taotlust t&auml;itma ei pea. Seega saab esitada l&uuml;hema ja selgema puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste ja puudega isiku kaardi taotluse, mis on m&otilde;eldud lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele. Vajadusel aitavad taotlust t&auml;ita Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad.</p> <p>Taotluse v&otilde;ib inimese eest t&auml;ita ka tema pereliige, hooldaja, sotsiaalt&ouml;&ouml;taja v&otilde;i keegi teine. Sel juhul tuleb taotlusele lisaks puude taotleja allkirjale ka teda abistanud inimese allkiri. Kui taotluse allkirjastab &uuml;ksnes abistaja, tuleb taotlusele lisada volitust t&otilde;endav dokument. Volitus v&otilde;ib olla nii lihtkirjalik kui notariaalselt kinnitatud.</p> <p>Puude raskusastme hindamiseks on vaja teada saada, kuidas saab inimene hakkama oma igap&auml;evaste toimingutega ning kas ja kui palju ta vajab abi, juhendamist v&otilde;i j&auml;relevalvet.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ime &ouml;elda, et uue t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise s&uuml;steemiga hakkavad harjuma nii hindajad kui hinnatavad. T&auml;psem t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamine annab rohkem teadmisi inimese piirangute ja v&otilde;imekuse kohta ja seel&auml;bi ka rohkem v&otilde;imalusi inimest t&ouml;&ouml;turul aidata. T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi tulemused on juba n&auml;htavad &ndash; praegu t&ouml;&ouml;tab 59% osalise ja 26% puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestest. T&ouml;&ouml;tukassas registreeritud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestest asus 2017. aastal t&ouml;&ouml;le ligi 8500. T&ouml;&ouml;tuna registreeritud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestest saab t&ouml;&ouml;le esimese kuue kuu jooksul iga kolmas ja aasta jooksul iga teine inimene.</p> <p>Autor: Arne Kailas, Sotsiaalministeerium</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2078Tööinspektor läbi sajandite2018-08-17<p><strong>T&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalve juured ulatuvad 19. sajandi Inglismaale ning T&ouml;&ouml;stusrevolutsiooni. Aastal 1802 v&otilde;eti seal vastu esimene seadus, mis reguleeris tehaset&ouml;&ouml;tajate ohutust ja heaolu. Paraku seaduse vabatahtlik j&auml;rgimine soovitud muutuseid ei toonud ning 1833. aastal m&auml;&auml;rati ametisse esimesed neli inspektorit, kelle &uuml;lesanne oli p&ouml;&ouml;rata ennek&otilde;ike t&auml;helepanu &uuml;lem&auml;&auml;ra pikkadele t&ouml;&ouml;p&auml;evadele. See m&auml;rgib ka kaasaegse t&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalve s&uuml;ndi.</strong></p> <p>Inglismaa eeskujul m&auml;&auml;rasid inspektorid ametisse ka teised riigid. N&auml;iteks Saksamaal k&auml;idi see m&otilde;te v&auml;lja 1837. aastal, kuid reaalsete tegudeni j&otilde;uti alles 15 aastat hiljem. Prantsusmaal j&otilde;uti t&ouml;&ouml;tava kontroll&uuml;ksuseni 1870ndatel.</p> <p>P&otilde;hjused, miks inspektorid ametisse m&auml;&auml;rati, olid mitmekihilised. &Uuml;hest k&uuml;ljest olid selle taga humanitaarsed v&auml;&auml;rtused ning majanduslikud kaalutlused. Teisalt rakendati t&ouml;&ouml;ohutust poliitiliste eesm&auml;rkide nimel ning selles n&auml;hti olulist rolli riigikaitses. Nimelt oli laste ja noorte s&auml;&auml;stmine tulevase eluj&otilde;ulisema s&otilde;jav&auml;e aluseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid said l&otilde;plikult kaasaegse &uuml;hiskonna osaks 1890. aastal, kui Berliinis toimunud konverentsil v&otilde;eti vastu rahvusvahelised standardid, mille j&auml;rgi pidid 15 osalenud riiki l&auml;htuma t&ouml;&ouml;ohutuses ja -tervishoius sarnastest p&otilde;him&otilde;tetest. &Uuml;htlasi langes neile kohustus j&auml;lgida ka reeglite t&auml;itmist. Sellega oli 20. sajandi alguseks s&uuml;steemi vundament paigas.</p> <p><b>Esimesed t&ouml;&ouml;inspektorid ja nende &uuml;lesanded</b></p> <p>Enne iseseisvumist tegutsesid Eestis vabrikuinspektorid, kes teostasid riiklikku j&auml;relevalvet vabrikute ja ettev&otilde;tete &uuml;le. Nende tegevus lakkas aastal 1918, kui Eesti ajutine valitsus m&auml;&auml;ras ametisse t&ouml;&ouml;kaitse komisarid, kelle &uuml;lesanneteks olid (L. Johansoni andmetel, 1920):</p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;kaitseseaduste ja eraldi t&ouml;&ouml;liste kindlustusolude t&auml;itmise j&auml;rele valvamine;</li> <li>nimetatud seaduste rikkumiste &uuml;le protokollide tegemine ja viimaste &auml;rasaatmine sellekohastele ametiasutustele ja kohtutele;</li> <li>kohtutes oma protokollide j&auml;rgi s&uuml;&uuml;distamine;</li> <li>ettev&otilde;tjate poolt v&auml;ljaantavate t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete sisemist korda m&auml;&auml;ravate ettekirjutuste, tabelite, palgatasu hinnakirjade, t&ouml;&ouml;aja kohta k&auml;ivate reeglite ja k&otilde;iksuguste teiste m&auml;&auml;ruste l&auml;bivaatamine ja kinnitamine;</li> <li>j&auml;relvalve, et ettev&otilde;tjad kui ka t&ouml;&ouml;lised k&otilde;iki v&auml;ljaantud m&auml;&auml;rusi ja eeskirju t&auml;idaksid;</li> <li>t&ouml;&ouml;liste ja ettev&otilde;tjate vahel ettetulevate konfliktide lahendamine vahekohtute ja lepituskodade korraldamise teel;</li> <li>kaasat&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;b&ouml;rside asutamisel ja nende tegevusel;</li> <li>osav&otilde;tmine kohalikest asutustest selle sihiga, et t&ouml;&ouml;liste elusse puutuvates k&uuml;simustes &uuml;le&uuml;ldised, majanduslikku elu reguleerivad m&auml;&auml;rusi koosk&otilde;lla viia t&ouml;&ouml;kaitse seaduste ja t&ouml;&ouml;liste huvidega;</li> <li>t&ouml;&ouml;ministeeriumi k&auml;skude t&auml;itmine ja t&ouml;&ouml;kaitse asutuste otsuste t&auml;itmiseks tarvilike k&auml;skude andmine ja nende t&auml;itmise j&auml;relvalve;</li> <li>valitsuse &uuml;lesandel vabrikute ja tehaste revideerimine ja k&otilde;igist neist asutusi revideerivatest komisjonidest osav&otilde;tmine;</li> <li>arvustiku teadete kogumine k&otilde;igi nende ameti piirkonnas olevate j&auml;relvalve alla k&auml;ivate ettev&otilde;tete tegevuse &uuml;le ja nende teadete kokkuv&otilde;tmine ja l&auml;bit&ouml;&ouml;tamine.</li> </ul> <p>Kui komisarile esitati teade rikkumise kohta, oli tema kohuseks kannatanule n&otilde;u anda ning s&uuml;&uuml;dlane vastutusele v&otilde;tta. Juhul, kui rikkumises j&auml;i s&uuml;&uuml;di t&ouml;&ouml;andja, siis v&otilde;idi m&auml;&auml;rata talle rahatrahv. Tasumata trahv n&otilde;uti sisse ettev&otilde;tte omanikult. K&otilde;ik toonased komisarid allusid t&ouml;&ouml;- ja hoolekandeministrile.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektori t&auml;nap&auml;ev</b></p> <p>T&auml;nap&auml;eval teostavad t&ouml;&ouml;inspektorid riiklikku j&auml;relevalvet t&ouml;&ouml;suhete, -ohutuse ja -tervishoiu alaste rikkumiste tuvastamiseks ja k&otilde;rvaldamiseks k&otilde;rge ohuga (suure riskiastmega) ettev&otilde;tetes. Sealhulgas kontrollitakse t&ouml;&ouml;keskkonda, t&ouml;&ouml;suhteid v&otilde;i m&otilde;lemat koos.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiva t&ouml;&ouml;inspektori Veigo Tuma&scaron;evski s&otilde;nul keskendutakse t&ouml;&ouml;suhete kontrolli k&auml;igus p&otilde;hiliselt t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uete t&auml;imisele ning t&ouml;&ouml;tingimustest teavitamisele. &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna kontrolli k&auml;igus vaadeldakse t&ouml;&ouml;tingimusi, t&ouml;&ouml;tajate ohutust, aga ka t&ouml;&ouml;keskkonnaalast dokumentatsiooni, t&ouml;&ouml;tajate juhendamist ning riskianal&uuml;&uuml;side ja ohutusjuhendite olemasolu. Sarnaselt varasemale kogutakse ja anal&uuml;&uuml;sitakse statistikat ning osaletakse seadusloomes,&ldquo; avas Tuma&scaron;evski.</p> <p>V&otilde;rreldes sajanditaguse ajaga ei keskenduta enam sisekorraeeskirjadele ning palgaarvestusele (va miinimumpalga n&otilde;ude t&auml;itmise j&auml;lgimine). Samuti on liikunud ameti alt v&auml;lja t&ouml;&ouml;b&ouml;rside temaatika, millega tegeleb n&uuml;&uuml;d T&ouml;&ouml;tukassa.</p> <p><b>Rohkem v&otilde;imalusi</b></p> <p>T&auml;nap&auml;evasel t&ouml;&ouml;inspektsioonil on m&auml;rksa rohkem ressursse, kui sada aastat tagasi. Nii on v&otilde;imalik teha aktiivselt sihtkontrolle, mis on suunatud kitsamale valdkonnale (nt isikukaitsevahendite kasutamine v&otilde;i siis kindlat t&uuml;&uuml;pi ettev&otilde;tted). Kontrollid toimuvad nii hoiatamata kui ka ette teatamisega.</p> <p>&bdquo;Samuti teostatakse &uuml;leriigilisi sihtkontrolle l&auml;htuvalt ohuhinnangust ning l&auml;htuvalt sotsiaalpartnerite sisendist. Kontrollide p&otilde;hjal koostatakse protokollid ning vajadusel ettekirjutused, sunniraha hoiatused v&otilde;i alustatakse v&auml;&auml;rteo menetlusi,&ldquo; kirjeldas Tuma&scaron;evski.</p> <p>Kui v&otilde;rrelda olukorda just iseseisvunud Eestis praegusega, siis on paljud n&uuml;ansid muutunud, kuid laiemad eesm&auml;rgid p&uuml;sinud sarnased. J&auml;tkuvalt panustatakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele ning ausale konkurentsile.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektor tulevikus</b></p> <p>Veel 10 aastat tagasi puudusid ametid nagu droonioperaator, elun&otilde;ustaja, jagamismajanduse autojuht v&otilde;i <i>youtouber. </i>Maailm on aga kiires arengus ning kindlasti muutub l&auml;hemate k&uuml;mnendite perspektiivis ka t&ouml;&ouml;inspektori tegevuse sisu ja vorm.</p> <p>V&otilde;ib unistada suurelt ja m&otilde;elda, et inimeste teadlikkus oma &otilde;igustest ja v&otilde;imalus nende eest seista ning t&ouml;&ouml;keskkonna olukord tervikuna muutub nii olulisel m&auml;&auml;ral, et t&ouml;&ouml;taja elu ja tervise s&auml;ilimise eest seisvat ametiisikut ehk t&ouml;&ouml;inspektorit ei olegi enam vaja. Kuid selline m&otilde;te on ilmselt liialt naiivne.</p> <p>Seega tasuks pigem pilk suunata tehnoloogiale. See loob tulevikus uusi v&otilde;imalusi teha ettev&otilde;tja ja t&ouml;&ouml;tegijaga rohkem koost&ouml;&ouml;d, panna paremini suhtlema riigi erinevad andmekogud ning saada ja t&ouml;&ouml;delda infot. Juba praegu on olemas kukkumisanduritega t&ouml;&ouml;riided ja jalan&otilde;ud ning t&ouml;&ouml;taja pulsi sagedust ja verer&otilde;hku j&auml;lgivad seadmed. Ehitus- v&otilde;i valveobjekti j&auml;lgivad kaamerad, droonid ja satelliidid. T&ouml;&ouml;aja arvestuse pidamine toimub automaatselt ja nutikad arvutiprogrammid hoiavad silma peal t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu keemilisel koostisel ning teistel t&ouml;&ouml;tingimuste parameetritel. Selliste abivahendite toel saab ehk tulevikus jooksvalt hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna olukorda ning sekkuda vaid vajaduse tekkides.</p> <p>Siit edasi fantaseerides v&otilde;iks sekkumine teatud juhtudel olla lausa automaatne. T&ouml;&ouml;keskkonda anal&uuml;&uuml;siv arvutiprogramm peatab ise ohtlikuks muutunud masina v&otilde;i seadme v&otilde;i piirab ligip&auml;&auml;su ohtlikule t&ouml;&ouml;kohale.</p> <p>V&otilde;ib eeldada, et tuleviku t&ouml;&ouml;inspektoril peab olema lisaks headele teadmistele t&ouml;&ouml;keskkonnast ja &otilde;iguslikest regulatsioonidest ka IT-tehnilist taipu ja miks mitte ka droonioperaatori oskused, et ise kohale minemata olukorrale hinnang anda.</p> <p><b>Soovime s&otilde;ltumata realiseeruvast tulevikustsenaariumist, et Eesti t&ouml;&ouml;kohad ja t&ouml;&ouml;tingimused muutuksid ohutumaks ning t&otilde;staksid meie k&otilde;igi t&ouml;&ouml;elu kvaliteeti.</b></p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ul> <li>L. Johanson (koost.). T&ouml;&ouml;kaitse seadused. Tallinn: Eesti T&ouml;&ouml;liste Kirjastus-&Uuml;hisus 1920.</li> <li>W. v Richthofen. Labour Inspection. A Guide to the Profession. Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon, Veneetsia, 2002.</li> </ul> <div></div> <div>Autor: tooelu.ee</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2076Riigipühal töötatud tundide eest makstakse kahekordset töötasu2018-08-16<p class="bodytext"><strong>Taasiseseisvumisp&auml;ev langeb esmasp&auml;evale, 20. augustile. Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</strong></p> <p class="bodytext">S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta kahekordselt. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad 20. augusti riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale kalendrip&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=207521. ja 22. augustil ei tööta Tööinspektsiooni infotelefon2018-08-16<p class="bodytext"><strong>Teisip&auml;eval, 21. augustil ja kolmap&auml;eval, 22. augustil ei t&ouml;&ouml;ta T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefon.</strong></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole on v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda k&uuml;simustega kirjalikult aadressil&nbsp;<a title="Opens window for sending email" target="_blank">jurist|&auml;t|ti.ee</a>. Teie kirjale vastatakse esimesel v&otilde;imalusel, kuid mitte hiljem kui 30 p&auml;eva p&auml;rast.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon vabandab ebamugavuste p&auml;rast!</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2073Töökoht ligipääsetavaks ka vähenenud töövõimega inimesele2018-08-14<p><strong>2016. aasta alguses oli Eestis ligi 100&nbsp;000 t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ri, kellest t&ouml;&ouml;tas &uuml;le 40%. Eurostati andmetel oli 2011. a Euroopa riikides v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ivatus 47,%. Suureneva t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse valguses on tark m&otilde;te p&ouml;&ouml;rata senisest enam t&auml;helepanu v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele.</strong></p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjad on valmis v&auml;rbama v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi</b></p> <p>2016. aastal l&auml;bi viidud uuringust selgus, et keskmisest sagedamini pooldavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;turule aitamist ettev&otilde;tjad, kellel on juba kogemusi ettev&otilde;ttesse v&auml;rvatud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ridega. Samast allikast l&auml;htub, et t&ouml;&ouml;andjaid motiveeriks v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma k&otilde;ige enam riigipoolsed toetused, sh rahalised toetused ruumide kohandamiseks ja abivahendite hankimiseks ning maksusoodustused (Teadlikkus ja hoiakud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi teemal. Turu-uuringute AS, 2015/2016).</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;andjate teavitamise ja n&otilde;ustamise teenusejuhi K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on paljudel t&ouml;&ouml;andjatel k&uuml;ll valmisolek palgata erivajadusega inimesi, aga ei ole teadmisi, kuidas neid toetada nii, et nende t&ouml;&ouml;tulemused oleksid optimaalsed, tervis p&uuml;siks stabiilne ega halveneks ning kolleegid oleksid m&otilde;istvad ja abivalmid. &bdquo;Selleks, et toetada t&ouml;&ouml;andjat, aitab t&ouml;&ouml;tukassa ettev&otilde;tetes l&auml;bi viia n&otilde;ustamisi ja v&auml;hendada oluliselt kolleegide teadmatusest tingitud hirme. N&otilde;ustamisi korraldatakse k&otilde;ikjal Eestis, nii suurtele kui v&auml;ikestele ettev&otilde;tetele, vastavalt t&ouml;&ouml;andjate soovidele ja vajadustele. Igas maakonnas toimuvad ka teavitus&uuml;ritused t&ouml;&ouml;andjatele, kes on valmis v&auml;rbama erivajadustega t&ouml;&ouml;tajaid,&ldquo; tutvustas Bode v&otilde;imalusi.</p> <p><b>Teiste kogemused loovad kindlust</b></p> <p>Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast tunnustas koost&ouml;&ouml;d Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliiduga, mille raames jagavad t&ouml;&ouml;andjad omavahel kogemusi. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;andjale algatus viib kokku ettev&otilde;tjad, kes on juba v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;koha ligip&auml;&auml;setavaks muutmiseks kohandusi teinud ja need, kes seda veel teinud ei ole, kuid kes on valmis muudatuste elluviimiseks. Nii jagatakse omavahel kogemusi ja julgustatakse &uuml;ksteist,&ldquo; r&auml;&auml;kis Joost.</p> <p>T&ouml;&ouml;koha kohandamine ja ligip&auml;&auml;setavaks muutmine l&auml;htub inimese erivajadustest. N&auml;iteks v&otilde;ib olla vajalik hoonele kaldtee ehitamine, trepit&otilde;stuki, lifti v&otilde;i automaatselt avanevate uste paigaldamine. Ratastooliga liikuva inimese jaoks tuleb hinnata ukseavade laiust ja vajadusel neid suurendada, samuti muuta sujuvamaks liikumisteed, nt l&auml;vepakke tasandades.</p> <p>&nbsp;&bdquo;T&ouml;&ouml;koha kohandamisel tuleb kindlasti vajadusi arutada erivajadusega t&ouml;&ouml;tajaga, sest vaid tema saab &ouml;elda, millised on tegelikud vajadused. Positiivne on see, et T&ouml;&ouml;tukassa l&auml;heneb igale inimesele juhtumip&otilde;hiselt ning vastavalt t&ouml;&ouml;koha ja t&ouml;&ouml;taja profiilile toetab p&otilde;hjendatud kohandamist. Kaasava disaini puhul on t&ouml;&ouml;tajal vahel endal v&auml;lja pakkuda lihtsad ja soodsad lahendused, kuid arvestada v&otilde;ib, et suuremat sorti investeering, nt lift, on kasulik laiemalt ka klientidele ja teistele t&ouml;&ouml;tajatele,&ldquo; jagas Joost kogemusi.</p> <p>Kui liikumisteed on ligip&auml;&auml;setavaks muudetud, siis tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata ka t&ouml;&ouml;kohale. Kas t&ouml;&ouml;tasapinnad on sobiva k&otilde;rgusega ja lambil&uuml;litini ulatub iga t&ouml;&ouml;taja?</p> <p><b>Spetsialistid kaardistavad vajadused</b></p> <p>Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsiooniosakonna t&ouml;&ouml;tajad Minni Sirge ja Kadri Joost tutvustasid lisaks T&ouml;&ouml;tukassa teenustele v&otilde;imalust p&ouml;&ouml;rduda hindamis- ja n&otilde;ustamisteenuse saamiseks nende poole. &bdquo;Meie spetsialistid kaardistavad inimese vajadused t&ouml;&ouml;tamiseks, t&ouml;&ouml;keskkonnaks ja l&auml;hevad v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;kohta kohapeale vaatama. Rehabilitatsiooniteenuse kasutamise korral hindavad tulevast t&ouml;&ouml;kohta nii f&uuml;sioterapeut kui tegevusterapeut, kes aitavad lisaks ligip&auml;&auml;setavusele hinnata ka n&auml;iteks ratastoolis t&ouml;&ouml;taja hiire v&otilde;i klaviatuuri&nbsp; kasutamismugavust,&ldquo; tutvustas teenust Kadri Joost. Tema s&otilde;nul teevad suuremad ettev&otilde;tted v&auml;ikesemad kohandused &auml;ra tihti oma vahenditega ning leiavad kollektiivist inimese, kes toetab ja aitab majas liikumisel.</p> <p>Kaasaegsetes t&ouml;&ouml;keskkondades on f&uuml;&uuml;siline ligip&auml;&auml;setavus juba tagatud, n&auml;iteks kaubandusettev&otilde;tetes on m&otilde;eldud nii eakatele kui ka lapsevankriga peredele. &bdquo;Kohandada on vaja &uuml;ldist suhtumist ja selleks t&otilde;sta nii kolleegide kui klientide teadlikkust. N&auml;iteks kuulmispuudega inimene teenindussektoris kannab vastavat m&auml;rget, et kutsub vajadusel kolleegi appi,&ldquo; r&auml;&auml;kis Meelis Joost.</p> <p>Kadri Joost r&otilde;hutas samuti vajadust selgitada v&auml;lja inimese tegelikud vajadused, kaasata eksperte ja p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassa poole. &bdquo;Kollektiivi koolitamine aitab maha v&otilde;tta inimeste erinevaid hirme ja ka siinkohal oskab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene kindlasti kaasa r&auml;&auml;kida, kuidas seda k&otilde;ige parem teha on.&ldquo; Ta juhtis t&auml;helepanu ka vajadusele esitada intellektipuudega t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;ohutust puudutavad materjalid lihtsas keeles ja arusaadavalt.</p> <p>Kohanduste tegemise ajaks tasub v&otilde;imalusel kaaluda ka paindlikke t&ouml;&ouml;vorme. Vastavalt kokkuleppele t&ouml;&ouml;andjaga saab kohandada ka kodus asuvat t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p><b>Edukad tugiteenused</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa pakub n&otilde;ustamist nii v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamisel alles algajale ettev&otilde;tjale kui ka nendele ettev&otilde;tetele, kus juba t&ouml;&ouml;tab erivajadustega inimesi.</p> <p>K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on T&ouml;&ouml;tukassa v&otilde;imalused aidata t&ouml;&ouml;andjat laienenud ja pakutavaid v&otilde;imalusi kasutatakse usinalt. &bdquo;K&otilde;ige sagedamini kasutavad t&ouml;&ouml;andjad sotsiaalmaksu h&uuml;vitamist T&ouml;&ouml;tukassa poolt. Lisaks saame aidata t&ouml;&ouml;koha kohanduste, abivahendite, tugiisiku, n&otilde;ustamise ja muuga,&ldquo; tutvustas teenusejuht.</p> <p>Bode s&otilde;nul ei s&otilde;ltu inimese v&auml;&auml;rtus spetsialistina tema tervislikust seisundist. &bdquo;Paljudel juhtudel ei vaja erivajadusega t&ouml;&ouml;taja palkamine suuri &uuml;mberkorraldusi v&otilde;i on need sellised, millest v&otilde;idavad ka teised t&ouml;&ouml;tajad ja kliendid-tarbijad,&ldquo; s&otilde;nas Bode.</p> <p>Kui v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajale sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine toob t&ouml;&ouml;andjale kaasa olulisi lisakulutusi, siis kaalub T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;koha kohandamise kulu m&otilde;istlikku h&uuml;vitamist. T&ouml;&ouml;koha kohandamise kulud h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;andjale juhul, kui t&ouml;&ouml;suhe v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesega on t&auml;htajatu v&otilde;i t&auml;htajaga v&auml;hemalt kolm aastat. H&uuml;vitist saab taotleda &uuml;he t&ouml;&ouml;taja kohta &uuml;ks kord kolme aasta jooksul. T&ouml;&ouml;koha kohandamise v&otilde;imalusi aitavad v&auml;lja selgitada T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldajad.</p> <p>Meelis Joost soovitab ettev&otilde;tjal kindlasti kasutada toetusmehhanisme, nt T&ouml;&ouml;tukassa pakutavaid teenuseid. &bdquo;Varuge h&auml;id kogemusi ja suhelge oma sektoris teiste ettev&otilde;tetega, sest isiklikule kogemusele tuginemine on positiivne ja aitab protsessi edukamalt l&auml;bida,&ldquo; julgustas Meelis Joost<b>.</b></p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2072Kuidas olla peresõbralik tööandja oma töötajatele?2018-08-13<p><strong>Sotsiaalministeerium algatas 2017. aastal peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate arendamise programmi, kuhu juba teist aastat kandideeris oluliselt rohkem t&ouml;&ouml;andjaid kui programmi oli v&otilde;imalik vastu v&otilde;tta. Kokku osaleb 75 t&ouml;&ouml;andjat erinevatest sektoritest ja valdkondadest, kes v&auml;&auml;rtustavad head t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ning arvestavad t&ouml;&ouml;taja vajadusega &uuml;hildada t&ouml;&ouml; ja pereelu, kirjutab laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup. </strong></p> <p>Hiljutisest Suurbritannia <a href="https://www.workingfamilies.org.uk/publications/mfindex2018/">uuringust</a>, kus k&uuml;sitleti &uuml;le 2500 lapsevanema, selgub, et 37% uuringus osalenud vanematest hindavad enam t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;kultuuri, mis toetab t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hildamist. Olgugi, et peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana on justkui k&otilde;ik eeldused loodud, n&auml;eb 28% lapsevanematest vajadust julgustada t&ouml;&ouml;tajaid ka v&auml;ljapakutud meetmeid kasutama. V&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;andja on loonud tingimused, kuid t&ouml;&ouml;tajaid ei ole piisavalt nendest v&otilde;imalustest teavitatud v&otilde;i ei ole t&ouml;&ouml;tajad seni tajunud toetavat keskkonda nende meetmete kasutamiseks.</p> <p><strong>Milliseid pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikke meetmeid v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andjad kasutusele v&otilde;tta? Toome siin v&auml;lja m&otilde;ningad n&auml;ited praegustelt programmis osalevatelt t&ouml;&ouml;andjatelt. </strong></p> <p><strong></strong>L&auml;htume Ann E. Hale tervikliku arenguringi filosoofiast, mis jaotab t&ouml;&ouml;elu arenguprotsessid aastaaegade kaupa.</p> <p><strong>Alustame kevadperioodist, mis iseloomustab t&ouml;&ouml;taja sisenemist esimesse arengufaasi, kus toimub sisseelamine ja kohanemine uue t&ouml;&ouml; ja keskkonnaga.<br /></strong></p> <p>J&auml;relkasvu arendamiseks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada praktikas&uuml;steemi. V&auml;rbamisel v&otilde;ib proovida eristuda n&auml;iteks tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;kuulutuse asemel videokuulutuse kasutamisega.</p> <p>Uue t&ouml;&ouml;taja jaoks on kasulik v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada sisseelamisprogramm, mis osade t&ouml;&ouml;andjate juures kestab kuni katseaja l&otilde;puni. T&ouml;&ouml;andjale on m&auml;&auml;ratud mentor, kes on selleks koolitatud ning teab oma &uuml;lesandeid. Uuele t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;ib kokku panna &bdquo;Tere tulemast komplekti&ldquo;, mis koosneb n&auml;iteks l&auml;bip&auml;&auml;sukaardist, ametit&otilde;endist, meenekruusist, pastakast, mis n&auml;itab, et ta on teretulnud ning t&ouml;&ouml;taja ise ei pea hakkama esimesel p&auml;eval taga otsima, kust ja kelle k&auml;est ta saab esmased vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid. Igale t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;ib ka v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada ametijuhendile lisaks v&otilde;i selle asemel inimese profiilist ja tema tugevustest l&auml;htudes rollikaardi, mis on individuaalne kokkulepe t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;alase arengu suveperiood on oluline suhete loomise ning t&ouml;&ouml;alase v&otilde;rgustiku kujundamise aeg.</strong></p> <p>Suveperioodil on oluline t&ouml;&ouml;taja suunav ja inspireeriv juhtimine. Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi &uuml;ks alustalasid meetmete loomisel on nii sise- kui v&auml;liskommunikatsiooni loomine, mis on oluline kogu t&ouml;&ouml;elu v&auml;ltel igal &bdquo;aastaajal&ldquo;. Samuti on see oluline v&auml;&auml;rtuste ja &uuml;htse t&ouml;&ouml;kultuuri loomise ja s&auml;ilitamise vahend, mida v&otilde;ib teha nii infokoosolekute k&auml;igus, n&auml;iteks pargis jalutamise koosoleku ajal, samuti infokirjadena, sisetelevisiooni v&otilde;i m&otilde;ne muu meetodi abil.</p> <p>V&auml;liskommunikatsioonis on osad t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;tnud teatud valdkondade arendamise s&uuml;dameasjaks. N&auml;iteks tegeletakse eraldi terviseedendamisega oma t&ouml;&ouml;valdkonnas, riskide ja &otilde;nnetuste v&auml;hendamise viiside v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisega, n&auml;iteks kogemuskoolituste traditsiooni loomine ning tutvustatakse enda v&auml;lja m&otilde;eldud ja praktiseeritud meetmeid v&auml;ljapoole, mis &uuml;htlasi t&otilde;stab t&ouml;&ouml;andja mainet kui hoolivast t&ouml;&ouml;andjast.</p> <p>Loomulikult on oluline peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;kultuuri loomisel selliste meetmete rakendamine, mis on suunatud just lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajatele. K&otilde;ige levinumad praktikad on j&otilde;ulupidude ja suvep&auml;evade korraldamine t&ouml;&ouml;tajate peredele. Kuid murekohaks v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;tajale suvel oma lapsele tegevuse leidmine. On t&ouml;&ouml;andjaid, kes korraldavad lastele laagreid, nii et hommikul tuleb vanem oma lapsega t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;andja korraldab sealt lastele transpordi laagri tegevustele ning &otilde;htul toob j&auml;lle tagasi. Samuti on t&ouml;&ouml;andjaid, kes kohandavad organisatsiooni ruumidesse eraldi toa, mis on sisustatud lastele tegevust pakkuvate vahenditega. Esineb t&ouml;&ouml;andjaid, kes pakuvad v&auml;iksematele lastele enda ruumides lapsehoidu v&otilde;i teevad koost&ouml;&ouml;d l&auml;hedal asuvate lapsehoiuteenuse pakkujatega.</p> <p><strong>S&uuml;gis</strong><strong> on t&ouml;&ouml;elu arengus v&auml;ga oluline periood ehk t&ouml;&ouml;tamise ja eneseteostuse aeg.</strong></p> <p>Juhtimine peab olema siin perioodil selge ja arendamist toetav, vajadusel ka konstruktiivselt tagasisidestav ja toetav. Lisaks on s&uuml;gis t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise ja selle toetamise aeg.</p> <p>Palju r&auml;&auml;gitakse erinevatest paindlikkust loovatest meetmetest ehk k&otilde;ige levinum on kaugt&ouml;&ouml; kasutamine, samuti osaajaga v&otilde;i paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaldamine, n&auml;iteks liikuv t&ouml;&ouml;aeg v&otilde;i valgusfoori j&auml;rgi t&ouml;&ouml;aja planeerimine. Osad t&ouml;&ouml;andjad soodustavad ka kaugemates elukohtades t&ouml;&ouml;tamist, luues kaugt&ouml;&ouml;keskusi &uuml;le Eesti. Graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajate jaoks kasutatakse paindlikkuse pakkumiseks erinevaid spetsiaalseid programme, kuhu on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajal &auml;ra m&auml;rkida soovitud vabad p&auml;evad v&otilde;i muud paindlikud vajadused.</p> <p>Olulised on t&ouml;&ouml;v&otilde;ime taastamise meetmed, millest t&auml;htsaim on puhkuse- ja haigusp&auml;evade v&otilde;imaldamine. Paljud t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;imaldavad juba praegu pikemat puhkeaega kui seadus ette n&auml;eb ehk v&otilde;imaldatakse kas teatud staaži j&auml;rel lisanduvaid puhkep&auml;evi v&otilde;i tagatakse kohe n&auml;iteks 35 p&auml;eva puhkust. Samuti toetatakse rahaliselt t&ouml;&ouml;tajate haigusp&auml;evi haiguse esimesest p&auml;evast, et t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;ks kohe koju, kui haiguse tundem&auml;rgid on esinenud.</p> <p>Ka &uuml;hised tiimikoosolemised&nbsp; hoiavad t&ouml;&ouml;motivatsiooni ja meeskonna tunnet ning s&auml;ilitavad t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. N&auml;iteks korraldavad t&ouml;&ouml;andjad &uuml;hiseid hommikus&ouml;&ouml;ke, kus tullakse kogu tiimiga kokku, s&uuml;&uuml;akse tervislikku toitu ning kuulatakse n&auml;iteks kasulikke koolitusi. Samuti kutsutakse&nbsp; t&ouml;&ouml; juurde r&auml;&auml;kima oma ala spetsialiste erinevatel tervise ja spordi teemadel.</p> <p>Otseselt tervist toetavatest meetmetest v&otilde;ib &auml;ra mainida v&otilde;imaluse k&auml;ia trennides ja massaažides. &Uuml;hisel kokkuleppel v&otilde;imaldatakse koerte kontorisse v&otilde;tmist. &Uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures k&auml;ivad ka v&auml;lja &otilde;petatud teraapiakoerad, kelle ametinimetuseks on <em>chief happiness officer</em>. J&auml;rjest enam levimas on ka t&ouml;&ouml; juures &otilde;petatavad meeleteadlikkuse praktikad, mida t&ouml;&ouml;andjad on hinnanud oluliseks t&ouml;&ouml;taja rahulolu tagamisel. Lisaks pakutakse ka n&otilde;ustamist ja koolitamist t&ouml;&ouml;andja vahendusel ps&uuml;hholoogi v&otilde;i muude spetsialistide juures, n&auml;iteks ka lapsevanemaks olemise ja lapse kasvatamise v&otilde;i paarisuhte teemadel.</p> <p>Vajalike teemadena on t&otilde;statanud t&ouml;&ouml;andjad ka v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse aspekte t&ouml;&ouml;tasude m&auml;&auml;ramisel ja karj&auml;&auml;riredelil liikumisel, mille tagamiseks on t&ouml;&ouml;andjad l&auml;bi viinud vastavaid hindamisi organisatsioonis. Samuti on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud diskrimineerimisest teada andmise s&uuml;steeme ja v&otilde;imalike diskrimineerimisjuhtudega tegelemise protsesse.</p> <p><strong>Talv on periood, mille meetmed ei ole ainult t&ouml;&ouml;lt lahkumisega seotud, vaid see on kokkuv&otilde;tete tegemise aeg, kus anal&uuml;&uuml;sitakse tehtut ja &otilde;pitakse kogemustest.</strong></p> <p>Siin annab juht tagasisidet, tunnustust ning lepitakse kokku uued arengu&uuml;lesanded uueks kevadeks.</p> <p>Arenguvestluse nimetuse asemel on pakutud v&auml;lja hoopis l&otilde;busamad, &bdquo;happy me&ldquo;&nbsp; vestlused, mis v&otilde;iks toimuda ideaalis kaks korda aastas. Loomulikult on kasulikud igasugused tunnustamise meetmed nii t&auml;nukaardid, kingitused kui erinevad konkursid parima t&ouml;&ouml;taja valimiseks.</p> <p>Lahkuva t&ouml;&ouml;taja jaoks v&otilde;iks olla l&auml;bim&otilde;eldud v&auml;&auml;rikas lahkumisprotsess. Organisatsioonist s&otilde;bralikult uutele teekondadele saadetud t&ouml;&ouml;tajad suhtuvad h&auml;sti ka edaspidi endisesse t&ouml;&ouml;andjasse ja soovitavad ka tuttavatele.</p> <p>Aastaaegade kontseptsioon aitab t&ouml;&ouml;andjal paremini m&otilde;ista, milliseid meetmeid organisatsiooni pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks muutmiseks rakendada tuleks. K&otilde;ik &bdquo;aastaajad&ldquo; on olulised ja t&ouml;&ouml;taja rahuolu ja heaolu toetavad.</p> <p>Vaata veel inspireerivaid ideid t&ouml;&ouml;andjate videotest: <a href="http://tooelu.ee/margis/videod">http://tooelu.ee/margis/videod</a></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2071Kuidas aru saada, kas kemikaalid on ohtlikud või mitte? 2018-08-13<p><strong>T&ouml;&ouml;andja vahetas t&ouml;&ouml;l m&otilde;ni aeg tagasi kemikaalid v&auml;lja uute vastu. Uute kemikaalidega t&ouml;&ouml;tamisel tunnen aga k&auml;tel kerget naha&auml;rritust. Kuidas aru saada, kas need kemikaalid on ohtlikud v&otilde;i mitte ning kas see naha&auml;rritus v&otilde;ib olla kemikaalidega seotud? &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</strong>&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:</b></p> <p>Kemikaalide puhul saab esmast infot kemikaali pakendilt, kus on kirjeldatud l&uuml;hidalt nende kasutamisega seonduv ning ohtlike kemikaalide puhul on pakendil olemas ka ohum&auml;rgid (valge tausta ja punase &auml;&auml;risega ohum&auml;rk). Kui t&ouml;&ouml;keskkonnas kasutatav kemikaal ei ole originaalpakendis, siis tuleks k&uuml;sida t&ouml;&ouml;andjalt selle originaalpakendit n&auml;ha.</p> <p>Kui kemikaali puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga, st kemikaal on m&auml;rgistatud vastava ohum&auml;rgiga, siis peab kemikaalil olema ka ohutuskaart. Eestikeelse ohutuskaardi peab t&ouml;&ouml;andja saama tasuta kemikaali tootjalt v&otilde;i tarnijalt. Ohutuskaardil on n&auml;iteks v&auml;lja toodud, millised on konkreetse kemikaaliga t&ouml;&ouml;tamise terviseriskid ja milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, samuti esmaabimeetmed. Kemikaali ohutuskaardid peaksid t&ouml;&ouml;keskkonnas asuma kokkulepitud ja kergesti leitavas asukohas, et need oleksid k&otilde;igile kiirelt k&auml;ttesaadavad.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja puutub oma t&ouml;&ouml;s kokku ohtlike kemikaalidega, peab t&ouml;&ouml;andja viima t&ouml;&ouml;tajale l&auml;bi juhendamise, mille k&auml;igus r&auml;&auml;gitakse nii kemikaalide kasutusest kui ohutuskaardi p&otilde;hiselt ohutusalasest infost. Juhendamine on ka siis vajalik, kui kasutatavad kemikaalid muutuvad, seda ka juhul kui kasutusele v&otilde;etakse uued nn sama t&uuml;&uuml;pi kemikaalid. N&auml;iteks kui &uuml;ks puhastusvahend vahetatakse teise vastu &ndash; kemikaalide eesm&auml;rk v&otilde;ibolla k&uuml;ll sama, kuid nende koostis, omadused ja terviseriskid v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad.</p> <p>Konkreetsel juhul tuleks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;andja poole, k&uuml;sida juhendamist seoses uute kemikaalidega, et saada infot kemikaaliga seotud v&otilde;imalike ohtude ja isikukaitsevahendite kohta, sh tutvuda kemikaali ohutuskaardiga. Kui kemikaal on n&auml;iteks nahka &auml;rritava toimega v&otilde;i kemikaaliga t&ouml;&ouml;tamisel kasutatakse mittesobivaid kaitsekindaid, v&otilde;ib naha&auml;rritus olla seotud kemikaalide vahetusega.</p> <p><strong><a href="/redirect/2702">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaa&ouml;li teemalehte keemilistest ohuteguritest</a></strong>.</p> <p>Foto: Kurmet Vasser</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2070PPA e-teeninduses saab ID-kaarti taotleda mõne minutiga2018-08-13<p><strong>E-taotluskeskkonnas saab Eesti kodanik taotleda korduvat ID-kaarti, kui talle on varem v&auml;lja antud kas Eesti kodaniku pass v&otilde;i ID-kaart. Alaealisele saab dokumenti taotleda juhul, kui tema s&uuml;nd on registreeritud Eesti rahvastikuregistris ning v&auml;hemalt &uuml;hele tema vanematest on varasemalt v&auml;lja antud Eesti kodaniku pass v&otilde;i ID-kaart.</strong></p> <p>E-taotluskeskkond hea v&otilde;imalus kiireks dokumentide taotlemiseks. E-teeninduses on enamik andmev&auml;lju inimese eest juba automaatselt t&auml;idetud, mis muudab taotlemise lihtsaks ja s&auml;&auml;stab aega. Keskkonda saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka mobiil-ID-ga v&otilde;i pangalingi kaudu. </p> <p>Dokumenti saab taotleda ka l&auml;bi nutitelefoni v&otilde;i tahvelarvutiga. E-taotluskeskkonda saab siseneda <a href="http://www.politsei.ee" target="_blank">PPA kodulehe kaudu</a> v&otilde;i otselingiga <a href="https://etaotlus.politsei.ee" target="_blank">https://etaotlus.politsei.ee</a>.</p> <p>Teenindusse tuleb tulla ainult dokumendi k&auml;ttesaamiseks ja selleks v&otilde;ib valida mistahes teeninduse &uuml;le Eesti.</p> <p>Video e-teeninduse kasutamise kohta on leitav siit: <a href="https://youtu.be/IMUIjE4v6bg">https://youtu.be/IMUIjE4v6bg</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.politsei.ee/et/" target="_blank">Politsei- ja Piirivalveamet</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> <p><a href="https://youtu.be/IMUIjE4v6bg"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2069Kuidas valida töökinnast?2018-08-09<p><strong>Kui paark&uuml;mmend aastat tagasi v&otilde;is ehituspoest valida m&otilde;ne paari erinevate t&ouml;&ouml;kinnaste vahel, siis t&auml;nap&auml;eval ulatub see number &uuml;le mitme saja. Et valiku tegemine oleks lihtsam, keskendub k&auml;esolev artikkel kinnaste materjalidele, ohutuskategooriatele, m&auml;rgistusele ning annab n&otilde;u parima lahenduse leidmiseks.</strong></p> <p><b>Nahkkindast kunstlike materjalide suunas</b></p> <p>L&auml;bi aegade on kinnaste valmistamisel kasutatud valdavalt erinevaid loomanahkasid. Ka t&auml;nap&auml;eval leiab poest sea-, kitse-, p&uuml;hvli- v&otilde;i hirvenahast kindaid. S&otilde;ltuvalt naha t&uuml;&uuml;bist ja kvaliteedist lisatakse neile erinevaid kemikaale, et parendada naha pehmust, elastsust ja kasutusmugavust. Osad kemikaalid v&otilde;ivad aga tingida k&auml;te kuivamist v&otilde;i allergilisi reaktsioone. Nende ilmnemisel on m&otilde;istlik kinda mudel asendada.</p> <p>Loomanahast (veis, p&uuml;hvel) kindaid kasutatakse enamjaolt suuremat kulumiskindlust n&otilde;udvatel &uuml;ldt&ouml;&ouml;del (metalli- ja puidut&ouml;&ouml;d, ehitus). Pehme, &otilde;huke ja elastne kitsenahk sobib h&auml;sti t&auml;psust n&otilde;udvate &uuml;lesannete sooritamiseks. Hirvenahk on enamjaolt kasutuses kallimatel ja eksklusiivsematel&nbsp; kinnastel, mis ei t&otilde;mba kuivamisel kokku ega muutu j&auml;igaks ja rabedaks. Seanahast kindaid kasutatakse &uuml;ldt&ouml;&ouml;del, kus soovitakse naha &otilde;hulisust. Seanahal on loomup&auml;rast elastsust v&auml;he ning see muutub kuivades j&auml;igemaks. Sellet&otilde;ttu lisatakse sellele nahat&uuml;&uuml;bile ka rohkem kemikaale.&nbsp;</p> <p>Loomanahkade k&otilde;rval leiab suures valikus ka s&uuml;nteetilisi kindaid. Kui loomanahast kinda kvaliteet v&otilde;ib k&otilde;ikuda s&otilde;ltuvalt toormaterjalist ( teguriteks looma vanus ja&nbsp; elukeskkond), siis s&uuml;nteetilised tooted on sellest murest vabad. K&uuml;ll aga tuleb nende puhul l&otilde;ivu maksta kinda hingavuses ning mustust ja vetth&uuml;lgavuses, mis on &uuml;ldiselt naturaalsest materjalist kehvemad.</p> <p><b>Kolm ohukategooriat</b></p> <p>Euroopas m&uuml;&uuml;davad kindad jagunevad kolme ohukategooriasse. Valiku tegemisel peab l&auml;htuma t&ouml;&ouml;iseloomust, keskkonnast ning vahenditest, millega t&ouml;&ouml;d tehakse.</p> <p><b>Esimese grupi kaitsekindad</b> on m&otilde;eldud k&otilde;ige v&auml;iksema ohuga t&ouml;&ouml;deks nagu n&auml;iteks kodune aiapidamine. Selle kategooria tooteid ei testita ning neil puuduvad kaitseomadusi selgitavad piktogrammid. Sobiva kinda valikul tuleb l&auml;htuda enda loogilisest m&otilde;tlemisest. N&auml;iteks, kui ees ootab t&ouml;&ouml; roosip&otilde;&otilde;saga, siis tasub valida puuvillase kinda asemel kummimembraaniga variant, mis s&auml;&auml;staks torgete eest v&otilde;i kui tegemist on mustema keskkonnaga, siis kasutada kummikattega kindaid.</p> <p>Esimese grupi kindad kaitsevad &uuml;ldiselt j&auml;rgneva eest:</p> <ul> <li>N&otilde;rk mehaaniline toime (nt aiakindad).</li> <li>N&otilde;rga toimega puhastusvahendid, mille m&otilde;ju m&ouml;&ouml;dub kiiresti (nt kaitsekindad t&ouml;&ouml;ks pesuainete lahjendatud lahustega).</li> <li>Kuumad esemed (temperatuur ei &uuml;leta 50 &deg;C).</li> <li>N&otilde;rgad l&ouml;&ouml;gid ja vibratsioon.</li> </ul> <p>Siia gruppi kuuluvad ka nahksed kindad, mis ei l&auml;binud teise kategooria testi seoses naha pehmendamiseks kasutatud kemikaalide suurele sisaldusele.</p> <p><b>Teise grupi kindad</b> kaitsevad mehaaniliste ohutegurite eest nagu n&auml;iteks h&otilde;&otilde;rdumine, torked ning sissel&otilde;iked. Selle kategooria tooteid testitakse sertifitseeritud asutustes ning tulemused kantakse ka etiketile v&otilde;i kinnastel. Neid saab tuvastada m&auml;rke KAT 2 EN388 j&auml;rgi.</p> <p><i></i></p> <p><b>Kolmanda grupi kindaid</b> kasutatakse k&otilde;rge, sealhulgas surmava ja tervist kahjustava riskiga t&ouml;&ouml;del. Siia kategooriasse kuuluvad kindad, mis peavad kandjat hoidma eluohtlike ja p&uuml;sivate vigastuste eest. Kaitset leiab k&otilde;rge kuumuse (&uuml;le +100&ordm;C) v&otilde;i k&uuml;lma (alla -50C), kemikaalide, elektril&ouml;&ouml;kide, mikroobide, kiirguse, vibratsiooni, l&otilde;igete ja torgete eest. Kemikaalidega k&auml;itlemisel peab kindale m&auml;rgitud olema KAT 3 ning EN 374 (mis omakorda jagunevad erinevateks alagruppideks)</p> <p>Nagu eelnevalt mainitud, siis leiab kaitseomadustest detailsemat infot kindale kinnitatud sildilt. J&auml;rgnevalt on toodud n&auml;idis &uuml;hest tingm&auml;rgist (mehaaniline vastupidavus standardi EN 388 j&auml;rgi) ning selle t&auml;psemast t&auml;hendusest.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kindad-tookindlus-numbrid-ja-tahised.jpg" alt="T&auml;iendavalt v&otilde;ib kinnastel kohata veel teisigi piktogramme (EN 511 k&uuml;lmakindlus, tulekindlus EN 407 jne), mis annavad infot l&auml;bitud testidest ja saavutatud tulemustest. Numbrite ja t&auml;histe kohta jagavad p&otilde;hjalikumaid selgitusi isikukaitsevahendite m&uuml;&uuml;jad v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad isikud." />&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&auml;iendavalt v&otilde;ib kinnastel kohata veel teisigi piktogramme (EN 511 k&uuml;lmakindlus, tulekindlus EN 407 jne), mis annavad infot l&auml;bitud testidest ja saavutatud tulemustest. Numbrite ja t&auml;histe kohta jagavad p&otilde;hjalikumaid selgitusi isikukaitsevahendite m&uuml;&uuml;jad v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad isikud.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/kindad-vastupidavus.jpg" alt="Kinnaste vastupidavus" />&nbsp;</p> <p><b>Vastupidavus kemikaalidele</b></p> <p>Kemikaalidele vastu pidavad kindad jaotuvad pakutava kaitse ajalise kestuse alusel kuude kategooriasse. K&otilde;ige efektiivsemad kindad kestavad 480 minutit &nbsp;ehk 8 tundi alates esmasest kokkupuutest kemikaaliga (efektiivsus tuleneb kinda materjali ning kemikaali koosm&otilde;just). &nbsp;Peale seda kinnast enam kasutada ei tohi, kuna kemikaal v&otilde;i infektsioon liigub m&ouml;&ouml;da poore edasi sisemise keskkonna ehk kasutaja poole. &nbsp;&bdquo;Kandja heaolu silmas pidades peaks alati j&auml;tma 20% aega varuks ehk kui kindale on m&auml;rgitud, et see kestab 480 minutit, siis v&otilde;iks nad tegelikkuses v&auml;lja vahetada juba m&auml;rksa varem. Antud juhul siis umbes 90 minutit ehk poolteist tundi enne kasutusaja t&auml;itumist,&ldquo; soovitas Baltikumi suurima t&ouml;&ouml;kinnaste turustaja Tamrex Ohutuse O&Uuml; tootejuht Gunnar Alamaa. Tema s&otilde;nul ei aita kemikaalide puhul kinda pesemine v&otilde;i desinfitseerimine, sest kinda materjal on poorsetest materjalidest, mida t&auml;ielikult puhastada ei ole v&otilde;imalik.</p> <p>Kemikaalide puhul tuleb enne isikukaitsevarustuse valimist teha endale p&otilde;hjalikult selgeks, mis ainetega on tegu ning jagada seda infot ka kaitsekindaid pakkuva koost&ouml;&ouml;partneriga. &bdquo;Eestis kasutatakse kohati v&auml;ga kangeid aineid. K&otilde;ige ohtlikumad kemikaalid l&auml;bivad mitusada eurot maksvad kaitsekindad loetud minutitega,&ldquo; kutsus Alamaa ettevaatusele.</p> <p><b>Hinnast olulisem on sobilikkus, vastupidavus ja t&otilde;husus</b></p> <p>Tamrex Ohutuse O&Uuml; tootejuhi s&otilde;nul on suurimaks probleemiks, et nii t&ouml;&ouml;andjad kui ka t&ouml;&ouml;tajad ei tee vahet erinevate kategooriate kinnastel. &bdquo;Sageli on valiku ainukeseks aluseks soodsam hind v&otilde;i siis harjumus &uuml;hte kindlat toodet kasutada. See v&otilde;ib viia tulemuseni, kus tootmisettev&otilde;tte k&uuml;mned t&ouml;&ouml;tajad kasutavad igap&auml;evaselt kindaid, mis ei ole kunagi l&auml;binud mingeid teste ning puudub arusaam, mille eest nad t&auml;pselt kaitsevad,&ldquo; avas probleemi Alamaa. &Uuml;hes sellise k&auml;itumisega kasvab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse risk. &bdquo;N&auml;iteks tootmisettev&otilde;ttes peaks alati kasutama teise v&otilde;i kolmanda kategooria kindaid, vastavalt riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest tulenevalt,&ldquo; jagas spetsialist n&otilde;u.</p> <p>Maksimaalset efektiivsust soovivad ettev&otilde;tted v&otilde;iksid pakutavate kinnaste hulgast valida v&auml;lja just nende tegevusalale sobivad variandid ja neid testida. &bdquo;See t&auml;hendab, et tuleks v&otilde;tta paralleelselt kasutusse mitu potentsiaalselt sobivat toodet ning neid jooksvalt v&otilde;rrelda. T&ouml;&ouml;tajate ehk kaitsekinnaste kasutajate tagasiside on siin asendamatu,&ldquo; soovitas Alamaa. Olulist sisendit pakub ka ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;s, kus on kirjeldatud ja v&otilde;imalusel ka m&otilde;&otilde;detud t&ouml;&ouml;ga seotud ohutegurid ja hinnatud nende m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate tervisele.</p> <p>Sageli osutub odavama lahenduse asemel majanduslikult k&otilde;ige soodsamaks m&otilde;ni teine, mis kestab kauem ja on mugavam&nbsp; (t&otilde;stab t&ouml;&ouml; tulemuslikkust), kuigi jaehinnalt kallim. Parima lahenduse v&auml;ljas&otilde;elumiseks tasub pidada n&otilde;u ka isikukaitsevahendite edasim&uuml;&uuml;jatega. &bdquo;Teadliku spetsialisti abi hoiab kokku kulusid ning aitab kiiremini leida efektiivsema lahenduse,&ldquo; t&otilde;des Tamrex Ohutuse O&Uuml; tootejuht Gunnar Alamaa.</p> <p><b>Kes peaks kindaid valima?</b></p> <p>Ettev&otilde;tetes v&otilde;iks kinnaste erinevaid omadusi tunda ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist v&otilde;i -volinik, kes vastutab isikukaitsevahendite valimise eest. Kolleegidelt parima tagasiside saamiseks tasub hoolitseda ka kindaid kasutava personali laiema informeerituse eest. Mida paremini kindaid tuntakse, seda t&auml;psemad &nbsp;ja praktilisemad on t&auml;helepanekud. &nbsp;</p> <p>Koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tajatega tehtud valikuid tasub ka aeg-ajalt &uuml;mber vaadata, sest isikukaitsevahendite maailm areneb j&otilde;udsas tempos.</p> <p>Kui &uuml;hest k&uuml;ljest v&otilde;tab t&ouml;&ouml;kinnaste valik silme eest kirjuks, siis teisalt on siin ka oma positiivne k&uuml;lg. L&auml;bim&otilde;eldud ning tark valik t&otilde;stab t&ouml;&ouml;ohutust ning -kiirust.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2067Kas lapse koolimineku puhul saab 1. septembril vaba päeva?2018-08-06<p class="p1" align="left"><strong>Minu laps l&auml;heb sel aastal esimesse klassi. Tean, et mitmetes ettev&otilde;tetes on see p&auml;ev vaba, kuid meie ettev&otilde;ttes on t&ouml;&ouml; graafiku alusel ning 1. september, mis on see aasta laup&auml;evane p&auml;ev, on &uuml;ks kiiremaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi n&auml;dalas. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks selle p&auml;eva vabaks lubama?<o:p></o:p></strong></p> <p class="p2" align="left"><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni </b><b>n&otilde;ustamistalituse juhataja Kaire Saarep:</b></p> <p class="p1" align="left"><span>Kehtiv t&ouml;&ouml;lepingu seadus (edaspidi TLS) ei kohusta t&ouml;&ouml;andjat andma t&ouml;&ouml;tajale 1. septembri puhul vaba p&auml;eva. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib ettev&otilde;tte siseselt kehtestada korra, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;tajatel, kellel on lasteaia ja/v&otilde;i kooliealine laps, 1. september vaba p&auml;ev. Kui ettev&otilde;ttes on selline kord, siis antakse ja tasustatakse nimetatud p&auml;ev vastavalt kehtestatud korrale. Sel aastal tasub t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata sellele, et 1. september langeb laup&auml;evasele p&auml;evale, mist&otilde;ttu v&otilde;ib lapse esimene koolip&auml;ev olenevalt koolist, olla nii 31. august kui 3. september. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;andjaga t&auml;psustada, kuidas n&auml;eb ettev&otilde;tte sisekord vaba p&auml;eva kasutamist esimese koolip&auml;eva puhul ette.<o:p></o:p></span></p> <p class="p2" align="left">Kui Teie ettev&otilde;ttes selline kord puudub, siis tuleb vaba p&auml;eva saamiseks sobivaks ajaks aegsasti p&otilde;hi- v&otilde;i lapsepuhkus planeerida. Puhkuse planeerimiseks on j&auml;rgmised v&otilde;imalused:</p> <ol> <li>Planeerida juba<strong> <a href="/redirect/401" target="_blank">puhkuste ajakava koostamisel</a></strong> osa oma p&otilde;hipuhkusest koolimineku ajale. Vanem, kes kasvatab kuni 7-aastast last, saab n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust talle sobival ajal (TLS &sect; 69 lg 7 p 3). Puhkuste ajakava koostatakse hiljemalt 31.m&auml;rtsiks ning sellel ajal tuleb lapsevanemal oma &otilde;igusest valida puhkus sobival ajal, ka teada anda. P&otilde;hipuhkust kasutatakse vastavalt ajakavale ning ajakavas saab muudatusi teha &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole aasta alguses osa oma p&otilde;hipuhkusest planeerinud lapse esimesele koolip&auml;evale, siis p&otilde;hipuhkuse aja muutmiseks on tarvis t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekut;</li> <li>Kasutada seaduses etten&auml;htud <strong><a href="/redirect/910">tasustatud lapsepuhkust</a></strong> &ndash; kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last ja kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps. T&ouml;&ouml;p&auml;eva all on silmas peetud t&ouml;&ouml;taja reaalset t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Seega kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev on laup&auml;evane p&auml;ev, siis on sellel p&auml;eval lapsepuhkuse kasutamine v&otilde;imalik. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel (TLS &sect; 63 lg 1). TLS &sect; 69 lg 3 kohaselt tuleb lapsepuhkuse kasutamisest&nbsp;ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva kirjalikus vormis;</li> <li>Kasutada <strong><a href="/redirect/911">tasustamata lapsepuhkust</a></strong>, mida on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda, kui kasvatatakse kuni 14-aastast last v&otilde;i kuni 18-aastast puudega last. Tasustamata lapsepuhkust on &otilde;igus saada igal kalendriaastal kuni 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva (TLS &sect; 64) ning etteteatamise t&auml;htaeg on samuti v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ning ette tuleb teatada kirjalikult. Ka tasustamata lapsepuhkuse puhul on t&ouml;&ouml;p&auml;eva all&nbsp; silmas peetud t&ouml;&ouml;taja reaalset t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev on laup&auml;evane p&auml;ev, siis on sellel p&auml;eval tasustamata lapsepuhkuse kasutamine v&otilde;imalik.</li> </ol> <p class="p2" align="left">T&ouml;&ouml;lepingulistes suhetes peavad pooled teineteise suhtes k&auml;ituma heauskselt, m&otilde;istlikult ja teise poole huvidega arvestades. Vaba p&auml;eva saamisele tuleb t&ouml;&ouml;tajal m&otilde;elda varakult, et t&ouml;&ouml;andjal oleks aega&nbsp; puuduvate t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;ttu t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2065Töösuhted nüüd ja sajand tagasi2018-08-03<p><strong>T&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguseid reguleerivate seaduste kasutusele v&otilde;tmise vastu on minevikus esitatud erinevaid v&auml;iteid:</strong></p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;kaitse seadused piiravad t&ouml;&ouml;liste isiklikku vabadust.</li> <li>Need muudavad masse metsikuks, sest t&ouml;&ouml;lised ei oska oma vaba ajaga midagi kasulikku peale hakata.</li> <li>T&ouml;&ouml;kaitse seadused v&auml;hendavad palka, inimesed ei saa t&ouml;&ouml;tada nii palju, kui tahavad.</li> <li>See kahjustab konkurentsi.</li> </ol> <p>Vastuseisust hoolimata on t&ouml;&ouml;suhteid aina enam ja t&auml;psemalt reguleerima hakatud. Kui v&otilde;rrelda Eestis 1920ndatel kehtinud reegleid t&auml;nastega, siis tuleb tunnistada, et &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted on paljuski p&uuml;sinud sarnastena.</p> <p><b>Esimesed seadused</b></p> <p>Esimesed t&ouml;&ouml;kaitseseadused v&otilde;eti vastu Inglismaal 1802. aastal. Sellega seati sisse alaealistele puuvilla- ja villat&ouml;&ouml;stuses 12-tunniline t&ouml;&ouml;p&auml;ev ning keelati &auml;ra nende &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;. Seni polnud harvad ka &uuml;le 16 tunni ulatunud vahetused. Vajaduse selgema reguleerimise j&auml;rele tingis ka asjaolu, et t&ouml;&ouml;le v&otilde;eti v&auml;ga noori lapsi, t&ouml;&ouml;tingimused olid r&auml;ngad ning p&auml;evad pikad. See t&otilde;i omakorda &uuml;ldised terviseprobleemid ning varajased invaliidistumised. Nii parandasid paljud riigid j&auml;rgem&ouml;&ouml;da t&ouml;&ouml;lisklassi t&ouml;&ouml;tingimusi selgete reeglite kehtestamisega.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/tookaitseseaduste_vastuvotmine_riigiti.jpg" /></p> <p><b>T&ouml;&ouml;elu reguleerimine Eestis </b></p> <p>V&auml;rskelt iseseisvunud Eestis reguleerisid 1920. aastal kehtinud seadused n&auml;iteks j&auml;rgmist:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;aeg</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingu tingimused</li> <li>T&ouml;&ouml;tervishoid</li> <li>Piirangud laste ja naiste t&ouml;&ouml;le</li> <li>J&auml;relvalveasutuste tegevus</li> </ol> <p>Reeglite positiivse m&otilde;juna n&auml;hti, et seel&auml;bi &uuml;htlustatakse t&ouml;&ouml;tingimusi k&otilde;igis t&ouml;&ouml;stusharudes ning kaitstakse rahva tervist. Peale iseseisvuse saavutamist seadustati ka t&ouml;&ouml;liste organisatsioonide tegevus, mis seadis ettev&otilde;tete personali organisatsiooni juhtidega v&otilde;rdsemasse positsiooni.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine</b></p> <p>Nagu praegu, s&otilde;lmiti ka toona t&ouml;&ouml;leping t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel. Kokkuleppe kirjalikuks vormiks oli palgaraamat, mis sisaldas t&ouml;&ouml;tingimusi. Samas eeldati osapooltelt oma kohustuste t&auml;itmist ka ilma palgaraamatuta. Sarnaselt ei ole ka t&auml;nap&auml;eval t&ouml;&ouml;suhte ainukeseks tunnistuseks kirjalik kokkulepe (mis on kindlasti soovitatav), vaid piisab ka t&ouml;&ouml;suhte vormilisest olemasolust.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingus pidid olema kokku lepitud palga suurus, lepingu kestus ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded.</p> <p>Kuni 13-aastastele lastele oli ametlik t&ouml;&ouml;tamine keelatud. Keelatud oli ka laste viibimine t&ouml;&ouml;kohtades, sest muidu olevat osad t&ouml;&ouml;andjaid, kes seadust rikkusid, selgitanud, et lapsed on sinna juhuslikult sattunud v&otilde;i tulnud vanematele s&uuml;&uuml;a tooma.</p> <p>Erandkorras oli maakonna v&otilde;i linnakoolivalitsusel &otilde;igus lubada lapsi t&ouml;&ouml;le, kui see koolisk&auml;imist ei takistanud. Alaealiste t&ouml;&ouml;p&auml;eva pikkus pidi piirduma 8 tunniga.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine</b></p> <p>Eesti iseseisvuse algusaastail v&otilde;is nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja lepingust loobuda, kui andis sellest kaks n&auml;dalat ette teada. Muul juhul oli t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine ette n&auml;htud n&auml;iteks j&auml;rgmistel tingimustel:</p> <ol> <li>M&otilde;lema poole kokkuleppel.</li> <li>Lepingu kehtivust&auml;htaja saabumisel.</li> <li>Lepinguj&auml;rgse t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemisel.</li> <li>Vangim&otilde;istmisel.</li> <li>V&auml;e- v&otilde;i &uuml;hiskondlikku teenistusse astumisel.</li> <li>Isikutunnistuse uuendamata j&auml;tmisel.</li> <li>Organisatsioonis t&ouml;&ouml; seisma paneku korral &uuml;le seitsme p&auml;eva tulekahju, veeuputuse, aurukatla l&otilde;hkemise ja muu &otilde;nnetuse l&auml;bi.</li> </ol> <p>Praegu peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;rgima t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamisel etteteatamisaega, mis on 15-90 p&auml;eva s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;suhte kestusest. T&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;suhte katseajal l&otilde;petamisest ette teatamata v&auml;hemalt 15 ning muul juhul v&auml;hemalt 30 kalendrip&auml;eva.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal oli ligi sajand tagasi &otilde;igus leping koheselt l&otilde;petada, kui:</p> <ol> <li>t&ouml;&ouml;taja puudus m&otilde;juva p&otilde;hjuseta enam kui kolm p&auml;eva kuus;</li> <li>t&ouml;&ouml;line ei tulnud erinevatel ettek&auml;&auml;netel kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;le;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja pandi vangi v&otilde;i alustati uurimist;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja k&auml;itus halvasti ja ohustas organisatsiooni huve v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja julgeolekut;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajal oli nakkushaigus.</li> </ol> <p>T&auml;nap&auml;eval on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemiseks m&otilde;juvad p&otilde;hjused j&auml;rgmised:</p> <ol> <li>Tervislikud p&otilde;hjused (t&ouml;&ouml;taja on olnud neli kuud haiguslehel v&otilde;i arsti t&otilde;endi kohaselt ei tohi nimetatud t&ouml;&ouml;d enam teha).</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ei tule pikka aega toime t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega ebapiisava t&ouml;&ouml;oskuse, t&ouml;&ouml;kohale sobimatuse v&otilde;i kohanematuse t&otilde;ttu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;l viibinud joobeseisundis.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on pannud toime varguse, pettuse v&otilde;i muu teo, millega p&otilde;hjustas t&ouml;&ouml;andja usalduse kaotuse enda vastu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on p&otilde;hjustanud kolmanda isiku usaldamatuse t&ouml;&ouml;andja vastu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on tekitanud s&uuml;&uuml;liselt ja olulisel m&auml;&auml;ral kahju t&ouml;&ouml;andja varale v&otilde;i l&otilde;i kahju tekkimise ohu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja on rikkunud saladuse hoidmise v&otilde;i konkurentsipiirangu kohustust.</li> </ol> <p>1920ndatel oli t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kahjutasu saamiseks &uuml;he kuu jooksul kohtu poole p&ouml;&ouml;rduda. Praegu on seadusevastase t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise korral &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole ja n&otilde;uda &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuse tuvastamist ja h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;taja kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses (rase v&otilde;ib n&otilde;uda kuni kuue kuu tasu ulatuses).</p> <p>&nbsp;</p> <p>Sarnaselt t&ouml;&ouml;andjale oli esimese Eesti vabariigi ajal ka t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus leping p&auml;evapealt &uuml;les &ouml;elda ja seda j&auml;rgmistel p&otilde;hjustel:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;i otsese &uuml;lemuse v&auml;ga halb k&auml;itumine.</li> <li>Lepingutingimuste mittet&auml;itmine toidu ja korteriga varustamise osas.</li> <li>Tervistkahjustav t&ouml;&ouml;.</li> <li>Abikaasa v&otilde;i pereliikme surm (teatud tingimustel).</li> <li>Pereliikme sunduslik v&auml;eteenistusse v&otilde;tmine (teatud tingimustel).</li> </ol> <p>T&auml;nap&auml;eval on m&otilde;juvateks p&otilde;hjusteks n&auml;iteks j&auml;rgnevad olukorrad:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja on kohelnud t&ouml;&ouml;tajat ebav&auml;&auml;rikalt v&otilde;i &auml;hvardanud sellega v&otilde;i lubanud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on oluliselt viivitanud t&ouml;&ouml;tasu maksmisega.</li> <li>T&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on seotud reaalse ohuga t&ouml;&ouml;taja elule, tervisele, k&otilde;lbelisusele v&otilde;i heale nimele.</li> </ol> <p>Nimetatud loetelu ei ole aga l&otilde;plik. Kui leidub m&otilde;ni muu t&ouml;&ouml;andjapoolne raske rikkumine, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja p&auml;eva pealt lepingu &uuml;les &ouml;elda.</p> <p>Lisaks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja etteteatamist&auml;htaja j&auml;tta j&auml;rgimata isiklikel p&otilde;hjustel. Eelk&otilde;ige kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund v&otilde;i perekondlikud kohustused ei v&otilde;imalda tal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d teha (nt l&auml;hedane haigestub ootamatult ja teda on tarvis hooldada).</p> <p><b>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kohustused</b></p> <p>Eesti Kirjanduse Seltsi poolt 1926. aastal v&auml;lja antud kogumikus &ldquo;Eesti: Maa. Rahvas. Kultuur&rdquo; ilmunud artikli andmetel oli t&ouml;&ouml;taja kohuseks (p&otilde;llumajandussektori n&auml;itel):</p> <ol> <li>Kohusetruult ja usinalt oma t&ouml;&ouml;d teha. Olla rahuarmastav, t&auml;helepanelik, viisakas ja s&otilde;nakuulelik. Ilma t&ouml;&ouml;andja loata ei tohtinud t&ouml;&ouml;kohast lahkuda ning tuli alluda k&otilde;igile korraldustele, mis puudutasid kokkulepitud t&ouml;&ouml; tegemist.</li> <li>Hoiduda t&ouml;&ouml;andja kahjustamisest v&otilde;i siis korvata tema s&uuml;&uuml; t&otilde;ttu tekkinud kahju rahas v&otilde;i tasuta t&ouml;&ouml;ga.</li> <li>Anda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;pus tagasi k&otilde;ik t&ouml;&ouml;vahendid v&otilde;i tasuma puuduvate eest rahas v&otilde;i tasuta t&ouml;&ouml;ga.</li> </ol> <p>Antud p&otilde;him&otilde;tted kehtivad &uuml;ldiselt ka t&auml;nap&auml;eval. Erandina ei saa t&ouml;&ouml;andja aga n&otilde;uda korvatud kahju heastamist tasuta t&ouml;&ouml;ga.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda pidi ligi sajand tagasi vastavalt kokkuleppele palka maksma, eluruume pakkuma ja toitu andma ning hoiduma v&otilde;imu kuritarvitamisest. Peale t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu tuli v&auml;ljastada ka sellekohane tunnistus.</p> <p>T&auml;naseks p&auml;evaks on kadunud t&ouml;&ouml;andja kohustus pakkuda eluruume ning toitu. K&uuml;ll v&otilde;ib see aga olla t&ouml;&ouml;tajatele pakutav lisav&auml;&auml;rtus.</p> <p><b>Mis on kokkuv&otilde;ttes muutunud?</b></p> <p>Eelk&otilde;ige on t&ouml;&ouml;suhted muutunud paindlikumaks. T&ouml;&ouml;suhetes kehtib m&otilde;istlikkuse printsiip ehk k&otilde;ik ei ole n-&ouml; ette kirjutatud, vaid igat olukorda tuleb eraldi hinnata. N&auml;iteks &uuml;hel juhul v&otilde;ib hilinemine olla raske rikkumine (liin j&auml;&auml;b seet&otilde;ttu seisma, tellimused j&auml;&auml;vad t&auml;itmata, t&ouml;&ouml;andja kannatab kahju), teisel juhul kerge (nt teenindusettev&otilde;te, kus teised klienditeenindajad saavad mingi perioodi hilinejat asendada).</p> <p>&Uuml;ldjoontes l&auml;htuti varem ning n&uuml;&uuml;d aga sarnastest v&auml;&auml;rtustest ja p&otilde;him&otilde;tetest &ndash; t&ouml;&ouml; peab tehtud saama ning t&ouml;&ouml;taja selle eest lubatud palka ning m&otilde;lemad osapooled peavad teineteisesse suhtuma lugupidamisega.</p> <p><b>Soovime, et t&ouml;&ouml;suhted iseseisvas Eestis oleks korrektselt vormistatud ning erinevad osapooled tunneksid ja j&auml;rgiksid oma &otilde;igusi ja kohustusi.</b></p> <p>Allikad:</p> <p>L. Johanson. &bdquo;T&ouml;&ouml;kaitse seadused&ldquo;. Tallinn: Eesti T&ouml;&ouml;liste Kirjastus-&Uuml;hisus, 1920</p> <p>V. Grohmann. &ldquo;Eesti: Maa. Rahvas. Kultuur&rdquo;. Eesti Kirjanduse Selts, 1926</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2064Kuidas kaitsta oma nahka?2018-08-02<p><strong>Meie nahk on pidevas kontaktis &uuml;mbritseva keskkonnaga, puutub kokku t&ouml;&ouml;vahendite, kemikaalide, riiete ja ilmastikutingimustega. Aga ainult terve nahk on v&otilde;imeline oma funktsioone t&auml;itma. Hoolimata sellest, et meie keha suurim organ taasloob end nelja n&auml;dalaga, tuleb teda igap&auml;evaselt kaitsta.</strong></p> <p><b>On see probleem?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul on naha vigastamisega seotud &otilde;nnetusi palju. &bdquo;Viimase kahe aasta jooksul on niisuguseid juhtumeid olnud &uuml;le 200, seega on probleem t&otilde;sine,&ldquo; kommenteeris Soon.</p> <p>&Uuml;heks peamiseks p&otilde;hjuseks on ohtude v&auml;hene teadvustamine. &bdquo;Kahjuks on endiselt veel v&auml;ga levinud m&otilde;tlemine, et &bdquo;minuga seda ei juhtu&ldquo;. Paraku n&auml;itab statistika, et juhtub,&ldquo; lisas j&auml;relevalve osakonna juhataja. Tema s&otilde;nul oleks lahenduseks nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja poolt vaadates korrektne riskide anal&uuml;&uuml;simine ja maandamine. Kui on selge arusaamine ohtudest, mis kaasnevad t&ouml;&ouml;keskkonna, -tingimuste v&otilde;i -vahenditega, siis saab v&otilde;tta kasutusele vajalikud abin&otilde;ud ning kontrollida nende t&auml;itmist.</p> <p><b>Nahk ja kemikaalid</b></p> <p>Inimese naha pealispind on kergelt happeline. See on kasulik, sest aitab v&auml;ltida haigusttekitavate bakterite sissetungi ja paljunemist. Kergelt happeline tase kaitseb nahka ka liigse kuivamise eest. Kui puutume aga kokku ohtlike ainetega, siis see kaitsekiht n&otilde;rgeneb ning oleme avatumad n&auml;iteks allergilistele reaktsioonidele. M&otilde;ned kemikaalid v&otilde;ivad l&auml;bi naha tungides p&otilde;hjustada ka ekseemi ehk nahk muutub kuivaks, punaseks ja s&uuml;gelevaks ning sellele v&otilde;ivad tekkida villid v&otilde;i l&otilde;hed.</p> <p>N&auml;ited t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne oli pesta leelise pesuainega termoahjusid. Ta pani jalga kummip&uuml;ksid, kuid j&auml;ttis t&auml;helepanuta, et need olid parema jala reiepiirkonnast &otilde;mblusest katki. <br /> Pesemise k&auml;igus tundis ta, et kaitse&uuml;likonna alust&ouml;&ouml;riided on parema reie piirkonnast m&auml;rjad. Esialgu ta midagi ette ei v&otilde;tnud ning reageeris alles jalal kipitust tundes. Kummip&uuml;kse &auml;ra v&otilde;ttes selgus, et pesuaine oli tunginud l&auml;bi katkise koha alusriietesse ning puutunud kokku nahaga. Tulemuseks oli p&otilde;letus.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja valas betoonp&otilde;randat. Selle k&auml;igus sai saabas vigastada ning tekkinud august valgus betoon jalatsisse. &Uuml;hel hetkel tundis t&ouml;&ouml;taja, et vasaku jala esimene varvas hakkas valutama. Saapa eemaldamisel selgus, et betoon oli jalga kahjustanud. Tulemuseks s&ouml;&ouml;vitus.</li> </ol> <p><b>Kuidas ennast kaitsta?</b></p> <p>Esiteks v&otilde;iks luua &uuml;levaate, milliste toodete v&otilde;i ainetega t&ouml;&ouml;d tehakse ning mida nad sisaldavad. &Uuml;ldiselt on pakenditel ohutusinfo kirjas. Vastavalt sellele teabele tuleks vajadusel t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandiga n&otilde;u pidades koostada erinevate t&ouml;&ouml;l&otilde;ikude tegemiseks ohutusjuhendid ning neid t&auml;ita.</p> <p>Tasub meeles pidada, et naha&auml;rritust v&otilde;ivad p&otilde;hjustada ka muud ained peale nende, mis on m&auml;rgistatud kui &bdquo;s&ouml;&ouml;biv&rdquo;, &bdquo;&auml;rritav&rdquo; v&otilde;i &bdquo;tervistkahjustav&rdquo;. Probleeme v&otilde;ivad tekitada ka ilma ohum&auml;rgistuseta ained nagu n&auml;iteks tavaline toiduvalmistamiseks kasutatav jahu.</p> <p>Teiseks v&otilde;iks luua &uuml;levaate, millised ained v&otilde;i &uuml;hendid on t&ouml;&ouml;protsesside tulemuseks. N&auml;iteks lihvimisel tekkiv tolm on nahale ohtlik ning see risk tuleks enne t&ouml;&ouml;le hakkamist maandada sobiva riietuse v&otilde;i tolmu kogumise seadme abil.</p> <p>Kolmandaks v&otilde;iks v&otilde;tta vaatluse alla t&ouml;&ouml;keskkonna. Erinevad temperatuurid, niiskus ja &otilde;hu liikumine (tuul, ventilatsioon jne) m&otilde;jutavad naha tervist. N&auml;iteks pidev veega kokku puutumine v&otilde;ib olla &uuml;heks dermatiidi p&otilde;hjuseks.</p> <p><b>T&otilde;husad meetodid</b></p> <p>Suurbritannia t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse ameti andmetel sobivad naha kaitsmiseks j&auml;rgmised v&otilde;tted:</p> <ul> <li><b>V&auml;ldi kaitsmata naha kokkupuudet ohuallikatega</b>. Selle saavutamiseks v&otilde;iks kaaluda, kas k&otilde;rget riski sisaldavaid t&ouml;&ouml;l&otilde;ike on v&otilde;imalik v&auml;lja j&auml;tta v&otilde;i asendada millegi ohutumaga.</li> <li><b>Kasuta isikukaitsevahendeid</b>. K&auml;te puhul on siin parimaks n&auml;iteks kindad. Samas tasub meeles pidada, et ka pikka aega kinnaste kandmine v&otilde;ib olla ohtlik. N&auml;iteks liigitatakse rohkem kui kaks tundi p&auml;evas kaitsekinnastes t&ouml;&ouml;tamine m&auml;rja t&ouml;&ouml; alla. Kusjuures arvestatav osa ekseemidest ongi p&otilde;hjustatud latekskinnastega t&ouml;&ouml;tamisest. Seega tasub siin n&otilde;u pidada asjatundjatega ja v&otilde;imalusel kummist kaitsekinnaste alla panna &otilde;hukesed puuvillakindad.</li> <li><b>Puhasta ennast</b>. N&auml;iteks pese ja kuivata k&auml;si enne kinnaste k&auml;tte t&otilde;mbamist. Vajadusel kasuta hiljem nahka toitvaid kreeme.</li> <li><b>Kontrolli nahka v&otilde;imalike haigusilmingute avastamiseks</b>. Regulaarne &uuml;levaatamine aitab probleemid varakult avastada. Mida varem neid m&auml;rkad, seda kergem on neid ka k&otilde;rvaldada.</li> </ul> <p><b>Nahk ja p&auml;ike</b></p> <p>Suvisel ajal ohustab nahka liigne p&auml;ikese k&auml;es viibimine. Ohuteguriks on siin ultraviolettkiirgus, mille kahjustustest saab paraku teada alles tagantj&auml;rgi. P&auml;ikesep&otilde;letus ongi m&auml;rk l&uuml;hiajalisest liigsest kokkupuutest UV-kiirgusega. Naha elastsuse v&auml;henemine ning kortsud annavad m&auml;rku aga kroonilisest &uuml;ledoosist.</p> <p>Suurbritannia v&auml;hiuuringute keskuse andmetel peaksid k&otilde;ige rohkem ennast UV-kiirguse eest kaitsma inimesed, kellel on:</p> <ul> <li>kahvatu v&otilde;i tedret&auml;hnidega kaetud nahk, mis ei p&auml;evitu ja muutub kergesti punaseks;</li> <li>punased v&otilde;i heledad juuksed v&otilde;i heledad silmad;</li> <li>palju s&uuml;nnim&auml;rke;</li> <li>suguv&otilde;sas esinenud nahav&auml;hki.</li> </ul> <p>Liigse p&auml;ikese k&auml;es olemise tulemuseks v&otilde;ivad olla kergemal juhul villid ja naha n-&ouml; mahakoorumine ning t&otilde;sisemal juhul nahav&auml;hk. UV-kiirgus n&otilde;rgendab ka immuuns&uuml;steemi ning suurendab vastuv&otilde;tlikkust naha infektsioonidele.</p> <p><b>Kuidas ennast p&auml;ikese eest kaitsta?</b></p> <ul> <li>Kanna pikkade k&auml;istega s&auml;rki ja pikki p&uuml;kse v&otilde;i seelikut.</li> <li>Kanna m&uuml;tsi, mis varjab ka k&otilde;rvu ja kaela.</li> <li>V&auml;litingimustes p&auml;ikese k&auml;es t&ouml;&ouml;tades kasuta spetsiaalseid UV-kaitsega riideid, mida m&uuml;&uuml;akse &uuml;ha enam ka tavapoodides.</li> <li>Hoia varju nii palju kui v&otilde;imalik.</li> <li>Kasuta p&auml;ikesekreeme.</li> <li>Tarbi vedelikku.</li> <li>Hoia oma nahal silm peal. Uute moodustiste (nt s&uuml;nnim&auml;rgid) tekkimisel v&otilde;i olemasolevate m&auml;rgatavalt muutumisel (suurus, v&auml;rv) p&ouml;&ouml;rdu nende kontrollimiseks arsti poole.</li> </ul> <p>T&auml;hele tuleb panna ka asjaolu, et osad kemikaalid muudavad naha UV-kiirgusele vastuv&otilde;tlikumaks. Seega v&otilde;iks p&ouml;&ouml;rata sellele t&auml;helepanu nii ohutusjuhendite koostamisel kui ka nende lugemisel.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on nahk meie organismi &uuml;ks t&otilde;husaim kaitsja. Et ta saaks oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti teha, tuleb tema eest aga hoolt kanda.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2062Puhkust planeerides tea oma õiguseid2018-07-31<p><strong>Puhkamine on iga t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus ja kohustus, et nii keha kui vaim saaks pingutusest taastuda. K&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate puhul saab r&auml;&auml;kida p&otilde;hipuhkusest, kuid lapsevanematele on loodud ka lisapuhkusep&auml;evad ja lisasoodustused.</strong></p> <p>Eestis on p&otilde;hipuhkuse kestus &uuml;ldjuhul 28 kalendrip&auml;eva, mida v&otilde;ib v&auml;lja v&otilde;tta korraga v&otilde;i osakaupa (sel juhul v&auml;hemalt 14 j&auml;rjestikust p&auml;eva korraga). Puhkusegraafik koostatakse ettev&otilde;tetes aasta alguses ja selleks ajaks kinnitatakse ka puhkuste ajakava.</p> <p>Kaire Saarep T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalitusest r&auml;&auml;kis, et nende poole p&ouml;&ouml;rduvad lapsevanemad sooviga kasutada oma eelis&otilde;igust puhkuseaja valimisel. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja peab puhkusegraafiku soove arvesse v&otilde;tma siis, kui enda soovidest antakse teada puhkusegraafikute koostamise ajal. Kindlasti tasub puhkuse aeg kirjalikult fikseerida, sest suulist lubadust soovitud ajal kindlasti puhkust saada ei saa t&otilde;endada,&ldquo; soovitas Saarep. &bdquo;Loomulikult on v&otilde;imalikud ka erinevad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahelised kokkulepped, see s&otilde;ltub juba ettev&otilde;ttest ja t&ouml;&ouml; iseloomust.&ldquo;</p> <p>&bdquo;K&otilde;ikidest ajakava v&auml;listest puhkustest, sh lapsepuhkusest peab t&ouml;&ouml;taja teatama 14 kalendrip&auml;eva varem. Nii saab vaba p&auml;eva v&otilde;tta n&auml;iteks lapse kooliminemisel v&otilde;i muul olulisel ajal,&ldquo; r&auml;&auml;kis Saarep.</p> <p><b>Tasustatud lapsepuhkus</b></p> <p>Millised on aga &otilde;igused puhkusegraafiku koostamisel kaasa r&auml;&auml;kida, kui peres kasvavad lapsed?</p> <p>&Otilde;igus saada puhkust endale sobival ajal on:</p> <ul> <li>naistel vahelt enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).</li> </ul> <p>Emal v&otilde;i isal on igal kalendriaastal &otilde;igus saada tasustatud lapsepuhkust:</p> <ul> <li>3 t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last;</li> <li>6 t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla 3-aastane laps.</li> </ul> <p>Puudega last kasvataval emal v&otilde;i isal on &otilde;igus saada lapse 18-aastaseks saamiseni lisaks eeltoodule lapsepuhkust &uuml;ks t&ouml;&ouml;p&auml;ev kuus, mis tasustatakse keskmise t&ouml;&ouml;tasu alusel. Kui peres on kasvamas mitu puudega last, siis saavad vanemad lisapuhkep&auml;evi v&otilde;tta vastavalt laste arvule. Kuigi lisapuhkep&auml;eva eesm&auml;rk on v&otilde;imaldada vanemal on lapse erivajadustega tegelemist, lubab seadus s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;andjaga kokkuleppe puhkusep&auml;evade liitmiseks v&otilde;i tagasiulatuvaks n&otilde;udmiseks.</p> <p>Lapse 3-, 14- ja 18-aastaseks saamise aastal antakse puhkust olenemata sellest, kas lapse s&uuml;nnip&auml;ev on enne v&otilde;i p&auml;rast puhkust.</p> <p>Lapsepuhkust saab korraga kasutada &uuml;ks isik ja seda v&otilde;ib teha &uuml;hes osas v&otilde;i ositi. Nt kolme alla 14-aastast last kasvatavas peres v&otilde;tab esmalt isa kolm puhkusep&auml;eva ja seej&auml;rel ema kolm. Lapsepuhkust arvestatakse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;evades ning see ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva pikkusest. N&auml;iteks juhul, kui inimene t&ouml;&ouml;tab graafiku alusel laup&auml;eval 12 tundi, siis v&otilde;ib ta lapsepuhkust kasutada laup&auml;eval ning ka tema t&ouml;&ouml;tundide norm v&auml;heneb vastavalt 12 tundi, mitte keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;eva jagu, nt t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 8 tundi (osalise t&ouml;&ouml;aja korral v&otilde;ib see number olla ka 4, 5, 6 vmt). Kindlasti ei tohi t&ouml;&ouml;andja sellisel juhul n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt n&ouml; puuduoleva nelja tunni j&auml;rgitegemist. Graafikuj&auml;rgselt t&ouml;&ouml;tades ei saa lapsepuhkust v&auml;lja v&otilde;tta oma vabal p&auml;eval.</p> <p>Arvestama peab ka sellega, et lapsepuhkust tasustatakse t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel, mis jagatakse konkreetse kalendriaasta t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvuga, sel aastal on selleks 254. Valem lapsepuhkuse tasu arvutamiseks on seega 500 * 12 kuud / 254 ehk p&auml;eva tasu on 23,62 eurot (bruto).&nbsp;</p> <p>&nbsp;&bdquo;Lapsevanemad teavad enamasti seda, et neil on &otilde;igus tasustatud v&otilde;i tasustamata lapsepuhkuse saamiseks. Meie poole p&ouml;&ouml;rdutakse aga teadmatusest, et ka lapsepuhkuse saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjat 14 kalendrip&auml;eva ette teavitada," kommenteeris n&otilde;ustamistalituse juhataja.</p> <p>Lapsepuhkuse tasu h&uuml;vitatakse riigieelarve vahenditest ja selle maksab t&ouml;&ouml;andja, kes hiljem esitab taotluse Sotsiaalkindlustusametile.</p> <p><b>Tasustamata lapsepuhkus</b></p> <p>Kuni 14-aastast v&otilde;i kuni 18-aastast puudega last kasvatavad vanemad saavad igal kalendriaastal v&otilde;tta kuni 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustamata lapsepuhkust. Ka seda saab kasutada &uuml;hes v&otilde;i mitmes osas ja &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;evadel kalendriaasta jooksul. Tasustamata lapsepuhkuse kasutamiseks peab lapsevanem oma puhkusesoovist kirjalikult ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva.</p> <p><b>Puhkusegraafiku muutmine</b></p> <p>Puhkusegraafik peab seaduse j&auml;rgi paigas olema 31. m&auml;rtsiks, kuid vahel tuleb ette ootamatusi, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja ei saa etten&auml;htud ajal puhkusele minna. Puhkusegraafikut saab muuta vastavalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vastastikkusele kokkuleppele.</p> <p>Puhkuseavaldus tuleb esitada 14 kalendrip&auml;eva enne puhkust juhul, kui ettev&otilde;ttes ei ole koostatud puhkusegraafikut v&otilde;i on seal m&otilde;ni puhkus m&auml;rkimata.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajal tasub puhkus katkestada siis, kui ta j&auml;&auml;b samal ajal haiguslehele. Sellest tuleks teavitada t&ouml;&ouml;andjat kirjalikult, sest vastasel juhul m&auml;rgib t&ouml;&ouml;andja ta puhkusel olevaks ja ilma j&auml;&auml;dakse haigusrahast. T&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja puhkust katkestada ei tohi, ei loe p&otilde;hjused, et hetkel ei ole piisavalt t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vmt,&ldquo; r&auml;&auml;kis Saarep.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja soovib v&otilde;imalikult kaua j&auml;rjest puhata, siis tasub planeerida puhkus perioodi, kuhu j&auml;&auml;b ka m&otilde;ni riigip&uuml;ha, sest need ei l&auml;he puhkusep&auml;evade arvesse. Eestis on kokku 12 riigip&uuml;ha.</p> <p><b>Puhkuse aegumine</b></p> <p>Puhkusen&otilde;ue aegub &uuml;he aasta jooksul selle kalendriaasta l&otilde;ppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Nt 2017. kalendriaasta p&otilde;hipuhkus aegub 1.01.2019, see t&auml;hendab, et 2017. a p&otilde;hipuhkust saab kasutada 2017. ja 2018. aasta jooksul. Selle seaduse eesm&auml;rk on v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate &uuml;let&ouml;&ouml;tamist ja motiveerida neid v&otilde;tma p&otilde;hipuhkust v&auml;lja igal aastal.</p> <p>Puhkuse aegumine peatub ja l&uuml;kkub sellev&otilde;rra edasi, kui t&ouml;&ouml;taja kasutab rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust, lapsendaja- v&otilde;i lapsehoolduspuhkust, on aja- v&otilde;i asendusteenistuses.</p> <p>Lapsepuhkuse p&auml;evad tuleks &auml;ra kasutada kalendriaasta jooksul, sest peale seda need aeguvad.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajale soovitan kasutada oma &otilde;iguseid puhkusele sellest &otilde;igeaegselt teavitades. Arvestage ka puhkusep&auml;evade tasu &ndash; et see ei tuleks k&otilde;rgema sissetuleku juures halva &uuml;llatusena. Meeles tasub pidada, et lapsepuhkus ei kajastu l&otilde;pparves,&ldquo; r&otilde;hutab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamiskeskuse esindaja.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale on kasulik, kui puhkusep&auml;evad kasutatakse aasta jooksul &auml;ra. Nii on t&ouml;&ouml;tajad puhanud ja v&auml;rske vaimuga ning t&ouml;&ouml;kvaliteetki sellev&otilde;rra parem.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2060Kas tööandja võib mu graafikujärgset puhkust muuta?2018-07-30<p class="p1"><b><span>Aasta alguses panin puhkusegraafikusse kirja, et soovin puhata augustikuu l&otilde;pus. T&ouml;&ouml;andja andis aga just teada, et kuna mitmel t&ouml;&ouml;tajal on puhkused samal ajal peaksin oma puhkuse liigutama septembrisse. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib seda teha?<o:p></o:p></span></b></p> <p class="p2"><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b></p> <p class="p1"><span>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja planeeritud puhkuse katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata &uuml;ksnes h&auml;davajaduse t&otilde;ttu. H&auml;davajadus on olukord, kus t&ouml;&ouml;andja varale on kahju tekkimise oht. Puhkuste ajakava koostatakse aasta alguses selleks, et t&ouml;&ouml;d sujuvalt planeerida. Kui puhkustegraafiku koostamise ajal selgub, et mitmed puhkused kattuvad, siis tuleb puhkused planeerida teisiti v&otilde;i otsida varakult puhkuste asendaja. Olukorras, kus tegemist ei ole h&auml;davajadusega, kuid t&ouml;&ouml;andja soovib puhkuste ajakava muuta, tuleb selleks saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja ettepanekuga puhkuse aja muutmises osas n&otilde;us ei ole, siis t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt puhkust muuta ei saa.</span></p> <p class="p1"><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></p> <p class="p1"><span><a href="/redirect/401">Puhkuste ajakava ja kestus</a><br /><a href="/redirect/395">Puhkuse katkestamine v&otilde;i edasil&uuml;kkamine</a></span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2066Kuidas muuta puhkepausid kasulikuks2018-07-27<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioonil said valmis videod, kust saad h&auml;id n&otilde;uandeid. M&auml;rt Pius, Kait Kall ja T&otilde;nis Niinemets n&auml;itavad ette, kuidas v&otilde;tta puhkepausist maksimum ja teha kasulikke harjutusi. Head sirutamist!</strong></p> <p class="bodytext">Videod leiad T&ouml;&ouml;elu portaalist:&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/liiguterviseks" target="_blank">www.tooelu.ee/liiguterviseks</a>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Vaata ka l&otilde;busaid&nbsp;<strong><a href="http://tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/25" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">videote tutvustusi</a></strong>.&nbsp;</p> <p>Videoklippide valmimisele aitasid kaasa Sandmani Grupi AS, Energia avastuskeskus, Keerdtrepp O&Uuml;, AS Profline, Korsten Armastus &amp; Hea Toit.</p> <p class="bodytext">Allikas: T&ouml;&ouml;inspektsioon</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2059Töökoht peab olema tervislik nii kehale kui ka vaimule2018-07-26<p><strong>T&ouml;&ouml;koht peab olema tervislik nii kehale kui ka vaimule. Teades t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid ohutegureid aitad kaasa tervislikumale t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele t&ouml;&ouml;kohal. &nbsp;</strong></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Viiek&uuml;mne kahe aastane naine t&ouml;&ouml;tas viimased kaheksa aastat puidut&ouml;&ouml;stuses liinit&ouml;&ouml;lise ametikohal. Liinit&ouml;&ouml;taja ametikoht k&auml;tkes palju erinevad &uuml;lesanded, mida t&ouml;&ouml;taja pidi p&auml;eva jooksul t&auml;itma. Usinale t&ouml;&ouml;tajale said selgeks paljud t&ouml;&ouml;operatsioonid ning pikema aja v&auml;ltel sai temast peaaegu, et asendamatu t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>K&otilde;nealuses ettev&otilde;ttes kuulusid liinit&ouml;&ouml;lise t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka staabeldamine, j&auml;rkamine, materjali laadimine ja vedamine k&auml;sikahvelk&auml;ru abil. Lisaks abistas naist&ouml;&ouml;taja &nbsp;kompoliini ja v&auml;rviliini t&ouml;&ouml;liseid. Kompoliinil kontrolliti puiduklotside kvaliteeti ning sorteeriti neid. Abit&ouml;&ouml;lisena t&ouml;&ouml;tades t&otilde;steti 2,2 - 4,8 meetrilisi liiste liinile.</p> <p>Esialgu v&otilde;ib tunduda, et mitmete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine on tore, sest t&ouml;&ouml; on vaheldusrikas ning v&auml;simus ei teki ruttu. Detailsemalt olukorda anal&uuml;&uuml;sides selgub, et t&ouml;&ouml;iseloom ei olnud aga sugugi vaheldusrikas. Kordusid samad monotoonsed t&ouml;&ouml;liigutused, mille korral olid koormatud nii k&auml;ed, randmed kui ka selg. Jalad v&auml;sisid samuti kiiresti, sest k&otilde;iki t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid tuli t&auml;ita seistes ning jalatsid (tennised v&otilde;i ketsid) ei olnud selliseks t&ouml;&ouml;ks sobilikud. T&otilde;sta tuli t&auml;pselt samu laudu ja liiste euroaluselt erinevatele tasapindadele. Vahetus vaid pink, millele materjali tuli ette anda.</p> <p>Erinevate riskide maandamata j&auml;tmise t&otilde;ttu sai t&ouml;&ouml;taja tervis kahjustada ning tal tuvastati kutsehaigus.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja m&otilde;tles, et t&ouml;&ouml; on v&auml;ga lihtne ja m&auml;&auml;ras boonustasu nendele, kes j&otilde;uavad teha kehtestatud normidest rohkem. Tublimaid tulebki premeerida. Nii t&otilde;steti korraga kuni 6-7 liistu, et p&otilde;hipalgale lisaraha teenida. Ometi t&otilde;i see endaga kaasa efekti, mille tulemusena t&otilde;usis ka kolleegide t&ouml;&ouml;tempo ning need t&ouml;&ouml;tajad, kes parandatud liiste vastu v&otilde;tsid pidid oluliselt rohkem rabelema, et t&ouml;&ouml; saaks tehtud ja meister j&auml;&auml;ks rahule. Nii tuligi t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;sta korraga mitut liistu, mille tagaj&auml;rjel hakkasid k&auml;ed &otilde;htuti valutama, kuid esialgu ei tehtud sellest v&auml;lja, sest t&ouml;&ouml; vajas ju tegemist.</p> <p>Puhkepauside ajal ei j&otilde;utud teisel korrusel olevasse puhkeruumi minnagi, sest puhkepaus oli l&uuml;hike. M&uuml;ra- ja tolmuvabas keskkonnas sai puhata ainult l&otilde;unaajal. Nii m&ouml;&ouml;dusidki need 8 tundi t&otilde;stmise, ladustamise ja parandamise t&auml;he all.</p> <p>Parandamine t&auml;hendab puiduettev&otilde;tte kontekstis liistu parema kvaliteedi tagamist, mis omakorda t&auml;hendab kokkupuudet kemikaalidega, lihvimismasinast tuleneva vibratsiooni ja puidutolmuga.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnas valitsev m&uuml;ratase ei olnud k&uuml;ll nii k&otilde;rge, et hakata k&otilde;rvaklappe kandma, kuid ka kuulmisorganit mittekahjustatav m&uuml;ra on &auml;rritav ja koormav.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei osanud v&otilde;i ei soovinud selgitada, kuidas k&otilde;ik eelnevalt mainitud ohutegurid tervist m&otilde;jutavad. &Ouml;eldi k&uuml;ll, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s on puhkeruumis ja v&otilde;ib ise sellega iga hetk tutvuda, kuid intensiivse t&ouml;&ouml; ning puhkpauside v&auml;hesuse t&otilde;ttu oli seda raske korraldada.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde aeg-ajalt suunati, aga k&otilde;iki terviseh&auml;dasid ei tasunud mainida, sest kardeti tervislikel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;lt eemale j&auml;&auml;mist v&otilde;i sootuks t&ouml;&ouml;kaotamist. &Uuml;ldise toonuse hoidmiseks soovitati k&uuml;ll ujumas k&auml;ia, kuid selles v&auml;ikelinnas ujula puudus.</p> <p>Kutsehaigus tekib pikaajalisest kokkupuutest t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevate ohuteguritega, v&auml;hestest teadmistest ja arusaamadest selle kohta, kuidas need ohutegurid tervist m&otilde;jutavad ning mida tuleb ette v&otilde;tta, et ohuteguritest tulenevat terviseriski maandada. Vastustust ei saa panna loomulikult ainult t&ouml;&ouml;andjale. Ka t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus ja suisa kohustus kaasa r&auml;&auml;kida.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on loetletud nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja kohustused. <br /> Tuleb silmas pidada, et tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine on pidev t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaheline koost&ouml;&ouml;, mille k&auml;igus &uuml;ritatakse t&ouml;&ouml;kohad muuta ergonoomilisemaks ja t&ouml;&ouml;keskkond paremaks. &Uuml;ksnes liini vahetamine ei t&auml;henda veel t&ouml;&ouml; iseloomu muutmist, dokumentide puhketuppa j&auml;tmine ei t&auml;henda nende sisu tutvustamist ja selgeks tegemist.</p> <p>Tervisekontrolli korraldamine, on vaid &uuml;ks sammudest, mida tuleb ette v&otilde;tta, et selgitada v&auml;lja t&ouml;&ouml;taja sobivus konkreetsele t&ouml;&ouml;kohale.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatesse tuleb suhtuda kui isiksusse. Head vaimset ja f&uuml;&uuml;silist tervist on tarvis ka eraelus mitte pelgalt t&ouml;&ouml;l k&auml;imiseks. &Otilde;ppigem t&ouml;&ouml;tama tervis s&auml;&auml;stvalt ja ohutult.</p> <p>Autor: Arina &Scaron;epelev</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2058Kui töökeskkond võtab võimaluse lapsi saada2018-07-25<p><strong>Paljudes t&ouml;&ouml;kohtades leidub keemilisi ja bioloogilisi aineid, mis v&otilde;ivad kahjustada t&ouml;&ouml;tajate seksuaalv&otilde;imet ja viljakust. M&otilde;ned kemikaalid m&otilde;juvad halvasti rasedusele ning on ohtlikud lootele.</strong></p> <p>Selliseid aineid nimetatakse reprotoksilisteks aineteks. Nende hulka kuuluvad n&auml;iteks mitmed lahustid, metallid ja pestitsiidid. V&auml;ltimaks kahjude tekkimist, tuleb t&ouml;&ouml;kohtadel hinnata ja maandada v&otilde;imalikke riske, mis on ohuks t&ouml;&ouml;tajate reproduktiivsusele, rasedusele ning j&auml;rglastele.</p> <p><b>M&otilde;ju viljastumisv&otilde;imele</b></p> <p>Kokkupuutel reprotoksiliste ainetega v&otilde;ivad ilmneda mitmesugused m&otilde;jud viljastumisv&otilde;imele ehk reproduktiivsusele, n&auml;iteks suguhormooni taseme muutus, libiido ja potentsi v&auml;henemine, mentruaalts&uuml;kli h&auml;ired, enneaegne menopaus, esmase menstruaalts&uuml;kli hilinemine, munasarjade d&uuml;sfunktsioon, sperma kvaliteedi halvenemine v&otilde;i v&auml;henenud viljakus.</p> <p><b>M&otilde;ju rasedusele ja lootele</b></p> <p>Raseda kokkupuude kahjulike ainetega v&otilde;ib m&otilde;jutada loote arengut nii otseselt kui ka kaudselt. Kokkupuude toksiliste ainetega v&otilde;ib p&otilde;hjustada emakasisese kasvu aeglustumist, enneaegset s&uuml;ndi, s&uuml;nnidefekte, kognitiivse arengu h&auml;ireid ja muutusi immuuns&uuml;steemis. Halvematel juhtudel v&otilde;ib esineda lapseea v&auml;hk, loote surm, s&uuml;nnij&auml;rgne surm. Imetava ema kokkupuude kemikaalidega v&otilde;ib p&otilde;hjustada rinnapiima saastumist, mis kujutab ohtu lapsele.</p> <p>Toksiliste ainete m&otilde;ju rasedusele ja lootele s&otilde;ltub kokkupuute ajastusest, kestusest ja annusest. Raseduse katkemine v&otilde;i s&uuml;nnidefekt on peamised tulemused, kui kokkupuude kahjustavate ainetega toimub raseduse esimesel trimestril. Kokkupuude raseduse hilisemas faasis v&otilde;ib suurema t&otilde;en&auml;osusega p&otilde;hjustada raseduse l&uuml;henemise, v&auml;hendada s&uuml;nnikaalu v&otilde;i m&otilde;jutada loote aju arengut. M&uuml;rgistusaine v&auml;ike doos v&otilde;ib p&otilde;hjustada s&uuml;nnidefekti, suur doos v&otilde;ib p&otilde;hjustada raseduse katkemise v&otilde;i viljatuse.</p> <p>M&otilde;nel juhul ei pruugi kokkupuude kahjulike ainetega avaldada m&otilde;ju kohe, vaid alles aastate p&auml;rast. N&auml;iteks v&otilde;ib plii koguneda emaka koes j&auml;rk-j&auml;rgult ning vabaneda alles raseduse v&otilde;i imetamise ajal.</p> <p><b>Orgaanilised lahustid</b></p> <p>T&ouml;&ouml;kohtadel, kus puututakse tihti kokku lahustitega, on suurem raseduse katkemise, s&uuml;nnidefekti ja v&auml;ikese s&uuml;nnikaalu risk. Suuremat raseduse katkemise riski on t&auml;heldatud t&ouml;&ouml;tajate seas, kes tegutsevad t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, keemilises puhastuses, v&auml;rvit&ouml;&ouml;stuses, jalatsite valmistamises, farmaatsiat&ouml;&ouml;stuses, k&otilde;larite tootmises, pooljuhtide valmistamises ja laboratooriumites.</p> <p>Peamiselt j&otilde;uavad lahused organismi naha kaudu v&otilde;i aurude sissehingamisel. Enamik lahustitest l&auml;bib platsentat ja v&otilde;ib j&otilde;uda rinnapiima kaudu lapseni. Millist m&otilde;ju avaldab meeste kokkupuude lahustitega raseduse tulemustele, ei ole p&auml;ris h&auml;sti teada, kuid t&auml;heldatud on j&auml;rglaste s&uuml;nnidefekte.</p> <p>Reproduktiivsusele kahjulikud lahused on n&auml;iteks benseen, s&uuml;sinikdisulfiid, m&otilde;ned gl&uuml;kooleetrid ja nende atsetaadid, tetrakloroet&uuml;leen ja tolueen. Kuna lahustites on tavaliselt mitu ainet, siis on raskendatud konkreetse aine m&otilde;ju reproduktiivtervisele v&auml;ljaselgitamine.</p> <p><b>Plii, elavh&otilde;be ja kaadmium</b></p> <p>Plii kahjulik m&otilde;ju inimeste reproduktiivsusele on leidnud kinnitust v&auml;ga paljudes teadusuuringutes. Kokkupuude pliiga v&otilde;ib kaasa tuua viljakuse ja seemnerakkude kvaliteedi v&auml;henemise ning p&otilde;hjustada enneaegset s&uuml;ndi, s&uuml;nnidefekti v&otilde;i isegi loote surma. ELi direktiivi kohaselt on keelatud rasedate ja imetavate naiste kokkupuude plii ja selle derivaatidega, kui kokkupuude v&otilde;ib tervise ohtu seada.</p> <p>Elavh&otilde;bedaga kokkupuude v&otilde;ib naistel p&otilde;hjustada mentruaalts&uuml;kli h&auml;ireid ja rasestumise viivitust ning suurendada raseduse katkemise riski. Meeste puhul on kokkupuudet elavh&otilde;bedaga seostatud v&auml;henenud seemnerakkude koguse ja kvaliteediga.</p> <p>Kaadmiumi j&otilde;udmine organismi v&otilde;ib p&otilde;hjustada meestel seemnerakkude ja reproduktiivrakkude kvaliteedi v&auml;henemist ning naistel g&uuml;nekoloogilisi haigusi. Kaadmium koguneb platsentasse, mist&otilde;ttu v&otilde;ib v&auml;heneda mikrotoitainete nagu n&auml;iteks tsingi j&otilde;udmine looteni.</p> <p><b>Pestitsiidid</b></p> <p>Uuringud n&auml;itavad, et kokkupuuted osade pestitsiitidega v&otilde;ivad kahjustada reproduktiivtervist. &Uuml;ldistusi ei saa teha k&otilde;igi pestitsiidide kohta, kuna uuringuid ei ole tehtud piisavalt palju.</p> <p>Peamiselt puututakse pestitsiididega kokku p&otilde;llumajanduses. Pestitsiide kasutatakse umbrohu, kahjurite ja seenhaiguste t&otilde;rjeks ning taimekaitsevahendina. Organismi j&otilde;uavad need peamiselt l&auml;bi naha, kuid ka sissehingatava &otilde;hu ja allaneelamise kaudu.</p> <p>M&otilde;ne pestitsiidi kasutamine on seadusega keelatud. N&auml;iteks on keelatud kasutada raseduse katkemisega seostatud putukat&otilde;rjevahendeid. Samuti on keelatud varasemalt kahjurit&otilde;rjena kasutatud pestitsiid DBCP, mis p&otilde;hjustas meeste steriilseks j&auml;&auml;mist.</p> <p>M&otilde;ned uuringud on leidnud pestitsiididel seose lapseea leukeemia, raseduse katkemise ning s&uuml;nnidefektidega. Uuringute tulemused on aga vastuolulised. N&auml;iteks Soomes, Taanis ja Hollandis viidi l&auml;bi uuring p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;tajate seas, kellest osa puutus kokku pestitsiidedega ja teised mitte. Hollandis leiti, et pestitsiidid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada rasestumise viivitust, Soomes leiti m&otilde;ningaid t&otilde;endeid viljakuse v&auml;henemise kohta, Taanis ei tuvastatud mingit m&otilde;ju.</p> <p><b>Kasvajatevastased ained</b></p> <p>Keemiaravi preparaatidega on seostatud menstruaalts&uuml;kli h&auml;ireid, viljakuse v&auml;henemist, raseduse katkemist, enneaegset s&uuml;nnitust, s&uuml;nnikaalu v&auml;henemist ning s&uuml;nnidefekte. Seet&otilde;ttu on ka mitmetes riikides rakendatud seda, et rasedad suunatakse teisele t&ouml;&ouml;le, et nad ei peaks tegelema kasvajatevastaste ravimitega. Keemiaravi preparaatidega v&otilde;ib kokku puutuda n&auml;iteks haiglates, farmaatsiaettev&otilde;tetes, koduhoolduses ja hooldekodudes.</p> <p><b>Riskide maandamine</b></p> <p>ELi direktiiv kohaselt on t&ouml;&ouml;andjad kohustatud hindama rasedatele ja rinnaga toitvate t&ouml;&ouml;tajate tervise- ja ohutusriske ning vajadusel muutma t&ouml;&ouml;tingimusi v&otilde;i pakkuma sobivat alternatiivset t&ouml;&ouml;d. Kui see ei ole v&otilde;imalik, tuleks t&ouml;&ouml;tajale anda puhkust vastavalt riigi &otilde;igusaktidele.</p> <p>Enne korraliku riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimist tuleb kindlaks teha, millised potentsiaalsed reproduktiivorganeid kahjustavaid aineid v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonnas leida. Kasulikke andmeid leiab T&ouml;&ouml;elu veebilehelt tooelu.ee.</p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si tulemused tuleb t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks teha, et nad oskaksid nendega arvestada.</p> <p><b>Ennetamine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on kaitsta nii mees- kui ka naissoost t&ouml;&ouml;tajate reproduktiivtervist. Allj&auml;rgnevalt on toodud &uuml;ldised soovitused ennetustegevuseks:</p> <ul> <li>ohtlike kemikaalide k&otilde;rvaldamine v&otilde;i asendamine ohutute alternatiividega;</li> <li>t&ouml;&ouml;keskkonna parandamine kollektiivsete kaitsemeetmetega, nagu n&auml;iteks heitmeprotsessi piiramine, kohalik t&otilde;mbeventilatsioon, &uuml;ldine ventilatsioon, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ja harjumuste muutmine ohutusprotseduuriks;</li> <li>isikukaitsevahendite kasutamine;</li> <li>raseda t&ouml;&ouml;taja &uuml;leviimine teisele t&ouml;&ouml;le;</li> <li>anda lapseootel t&ouml;&ouml;tajale puhkust koosk&otilde;las riigi &otilde;igusaktidega, kui eespool nimetatud v&otilde;imalused ei ole teostatavad.</li> </ul> <div></div> <div><em>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta teises numbris.</em></div> <div><em><br /></em></div> <div>Foto: pixabay</div> <div></div> <div><strong>Vaata lisaks j&auml;rgmiseid T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></div> <div></div> <div><a href="/redirect/2705">Bioloogilised ohutegurid;</a><br /><a href="/redirect/2702">Keemilised ohutegurid;&nbsp;</a></div> <div><a href="/redirect/3906">Roadmap on Cancirogens - &uuml;leeuroopaline kantserogeenide tegevuskava</a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2056Kuidas puidutööstuses tööohutust suurendada?2018-07-24<p><strong>Puit on &uuml;ks Eesti olulisemaid loodusvarasid ja kaubaartikleid. Viimase paarik&uuml;mne aasta t&ouml;&ouml; tulemusena oleme j&otilde;udnud maailma juhtivate tootjate ja arendajate hulka ning meie puittooted konkureerivad edukalt riikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome. Eelmisel aastal t&otilde;usis valdkonna eksport esmakordselt &uuml;le kahe miljardi euro piiri.</strong></p> <p>Kahjuks kasvas samal ajal ka sektoris toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste number ning vaadates suhtarvu 100&nbsp;000 inimese kohta on tegevusalade l&otilde;ikes suurim t&otilde;en&auml;osus sattuda ebameeldivustesse just puidut&ouml;&ouml;stuses.</p> <p><i>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta tegevusalade kaupa 2016-2017</i></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/too6nnetused_puidutoostus_suhtarv.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv puidut&ouml;&ouml;stuses 100000 elaniku kohta aastatel 2016 ja 2017." />&nbsp;</p> <p><i>Allikas: T&ouml;&ouml;inspektsioon. &Uuml;levaade &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkond 2017&ldquo;.</i></p> <p><b>Kuidas olukorda parendada?</b></p> <p>Ohutuse suurendamiseks tasub t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata kahele valdkonnale. Esiteks, mis on t&auml;naste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamised p&otilde;hjused ning teiseks, mis on t&ouml;&ouml;inspektorite tuvastatud levinuimad rikkumised (potentsiaalsed &otilde;nnetuste p&otilde;hjused tulevikus).</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistikale toetudes on puidut&ouml;&ouml;stuses esikohal t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, mille on p&otilde;hjustanud kontrolli kaotamine masinate, t&ouml;&ouml;riistade v&otilde;i transpordivahendite &uuml;le.</p> <p>&Uuml;heks silmapaistvamaks ohuallikaks on saagpingid. Nende puhul on sageli probleemiks n&otilde;uetekohaselt reguleerimata j&auml;etud v&otilde;i puuduv kaitseseadis. &bdquo;Erinevate m&otilde;&otilde;tudega detailide saagimiseks tuleb kaitseseadiste asendit muuta. Paraku j&auml;etakse need hiljem v&auml;iksema m&otilde;&otilde;duga detailide t&ouml;&ouml;tlemiseks reguleerimata. Esineb ka juhtumeid, kus need on sootuks &auml;ra v&otilde;etud,&ldquo; kirjeldas probleemi t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Rein Reisberg. K&auml;e terveks ja n&auml;pud k&uuml;lge aitab j&auml;tta kaitseseadiste asendi kontrollimine ja vajadusel reguleerimine enne sae kasutamist.</p> <p>Teine suur ohuallikas on n&ouml; tagasiviskamine ehk materjal j&auml;&auml;b piltlikult &ouml;eldes sae k&uuml;lge kinni ning l&otilde;ikeketas heidab selle p&ouml;&ouml;rlemise suunas. P&ouml;&ouml;rlemine toimub aga pingi kasutaja poole. &bdquo;Olen kahjuks pidanud tegelema t&otilde;sise &otilde;nnetusjuhtumiga, kus pikki lauda saeti 3-4 sentimeetrist riba ning masin viskas selle l&auml;bi t&ouml;&ouml;taja,&ldquo; t&otilde;i Reisberg n&auml;ite. Lahenduseks on sobiva kiilunoa kasutamine, mis l&uuml;kkab laua kaheks ning tekitab terale vao j&auml;tkamiseks piisavalt ruumi.</p> <p>Lisaks saagidele juhtub palju &otilde;nnetusi ka freesidega. &bdquo;Sellise juhtumi stsenaarium sisaldab tavaliselt k&auml;ega v&auml;iksema detaili t&ouml;&ouml;lemist. &Uuml;hel hetkel ei suudeta materjali kinni hoida, see libiseb ning k&auml;si puutub kokku freesiga,&ldquo; kirjeldas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Tema s&otilde;nul aitab seda k&otilde;ike v&auml;ltida rakise kasutamine detaili kinni hoidmiseks.</p> <p><b>Levinuimad rikkumised</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektorite tuvastatud levinuimad rikkumised puidut&ouml;&ouml;stuses on j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;vahendid ei vasta n&otilde;uetele.</li> <li>Ohtlikud kohad ja liikumisteed ei ole m&auml;rgistatud vastavalt n&otilde;uetele. Puuduvad ohutusm&auml;rgid.</li> <li>Puudub t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s.</li> </ul> <p>Esmalt v&otilde;ib positiivse k&uuml;lje pealt v&auml;lja tuua puidut&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete masinapargi uuendamise. Aina enam v&otilde;etakse kasutusele automatiseeritud seadmeid, kus inimene paneb &uuml;hest otsast materjali sisse ning v&otilde;tab teisest otsast uuesti v&auml;lja. &Uuml;hes masinaga kokkupuutumise v&auml;henemisega kahaneb ka vigastusoht. Paraku on endiselt t&ouml;&ouml;s ka hulgaliselt eakat aparatuuri, mis ei vasta t&auml;nap&auml;evastele ohutusn&otilde;uetele. Ennek&otilde;ike on probleemiks juba eelpool kirjeldatud kaitseseadiste puudumine. Reisbergi hinnangul puudub teinekord ka selge teadmine, mis seadised peaksid masinal &uuml;ldse k&uuml;ljes olema. &bdquo;Kuna kasutusjuhend on aja jooksul kaotsi l&auml;inud v&otilde;i ei ole seda olnud algusest peale, valitseb ka teadmatus,&ldquo; lisas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Selline olukord tuleks aga t&ouml;&ouml;andja juhtimisel lahendada.</p> <p><b>Ohtlike kohtade ja liikumisteede t&auml;histamine</b></p> <p>Paljude t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks on liikuvate masinate kokkup&otilde;rked inimestega. Puidut&ouml;&ouml;stuses on &uuml;heks suurimaks ohuallikaks t&otilde;stukid. Selle riski maandamiseks peaks masinate liikumisteed olema selgelt m&auml;rgistatud. Samamoodi v&otilde;iks olla m&auml;rgistatud kohad, kus v&otilde;ib ennast millegi vastu &auml;ra l&uuml;&uuml;a v&otilde;i komistada/kukkuda.</p> <p>&bdquo;Eraldi ohtlik praktika on materjalide v&otilde;i valmistoodangu ladustamine liikumisteedele. See t&auml;hendab, et inimesed v&otilde;i masinad peavad valima uue trajektoori. See v&otilde;ib ristuda aga m&otilde;ne s&otilde;iduki omaga,&ldquo; t&otilde;i Reisberg n&auml;ite. Tema s&otilde;nul lasub m&auml;rgistamise kohustus t&ouml;&ouml;andjal. T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne on juhtida t&auml;helepanu probleemidele ning reeglitest kinni pidada.</p> <p><b>Riskianal&uuml;&uuml;s ja ohutusjuhendid</b></p> <p>Iga tootmisseade peaks kajastuma organisatsiooni riskianal&uuml;&uuml;sis, mis h&otilde;lmab aparaadi v&otilde;imalikke kasutamisviise ja sellega tehtavaid t&ouml;id. Riskianal&uuml;&uuml;sist l&auml;htudes koostatakse omakorda ohutusjuhend.</p> <p>&bdquo;Enamuses puidut&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes on riskianal&uuml;&uuml;s tehtud. Kahjuks esineb juhtumeid, kus riskianal&uuml;&uuml;s on v&auml;ga &uuml;lds&otilde;naline. N&auml;iteks mainitakse, et esineb muljumisoht. Samas on tootmisruumides k&uuml;mneid masinaid, mis t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;ik erinevalt,&ldquo; juhtis t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant t&auml;helepanu puuduj&auml;&auml;gile. Riskianal&uuml;&uuml;s peaks k&auml;sitlema k&otilde;iki masinaid ning eraldi peaksid olema loodud ka ohutusjuhendid. Mida t&auml;psemalt need konkreetset seadet kirjeldavad, seda rohkem on neist kasu ning seda usaldusv&auml;&auml;rsemalt nad m&otilde;juvad. &bdquo;N&auml;iteks lause, et k&otilde;ik kaitseseadised peavad olema omal kohal, on &uuml;sna kasutu, kui t&ouml;&ouml;taja ei ole nendega kursis,&ldquo; kirjeldas Reisberg potentsiaalse &otilde;nnetuse p&otilde;hjust.</p> <p><b>Mis kasu t&otilde;useb t&ouml;&ouml;ohutusest ettev&otilde;ttele?</b></p> <p>Westwood Group O&Uuml; saeveski juhataja Kalle Tinnuri s&otilde;nul s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete j&auml;lgimisest otseselt t&ouml;&ouml;tajate tervis ja heaolu. T&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;panusest omakorda aga ettev&otilde;tte hea k&auml;ek&auml;ik ja edu. &bdquo;K&otilde;ik meie t&ouml;&ouml;tajad on l&auml;binud arstliku kontrolli ning arvestame t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitustega t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete andmisel. Oleme v&auml;lja pannud plakatid, kuidas &otilde;igesti raskuseid t&otilde;sta ning millised on lihtsamad harjutused, mida tasuks puhkepausi ajal teha, et organism oleks heas toonuses. Meie arust on oluline j&auml;lgida, et kasutatavad t&ouml;&ouml;vahendid ja -v&otilde;tted oleksid kaasaegsed ning kui tootja poolt on mingid kaitsmed ja katted seadmele paigaldatud, siis hoolitseme omalt poolt, et need oleksid &otilde;igesti seatud ning t&otilde;esti kaitseksid t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;operatsiooni teostamisel,&ldquo; kirjeldas Tinnuri.</p> <p>Lisaks on oluline roll v&auml;lja&otilde;ppel. T&ouml;&ouml;taja peab tundma oma t&ouml;&ouml;d ning teadma ja tajuma, millised ohud teda varitsevad. Seel&auml;bi saab viia t&ouml;&ouml;tajateni ka teadmise, et t&ouml;&ouml;kaitsevahendid on esmalt nende endi tervise hoidmiseks. &bdquo;N&auml;iteks laseme arvestatavas osas t&ouml;&ouml;riided ja -jalatsid ning isikukaitsevahendid valida t&ouml;&ouml;tajatel endil. See suurendab oluliselt t&otilde;en&auml;osust, et neid kasutatakse,&ldquo; t&otilde;i Westwood Group O&Uuml; saeveski juhataja v&auml;lja eduka praktika.</p> <p>Ohutust saab t&otilde;sta ka nutika t&ouml;&ouml;korraldusega. &bdquo;Meil v&otilde;ib p&auml;evane vahetus, kelle t&ouml;&ouml;st ei s&otilde;ltu teiste vahetuste t&ouml;&ouml;, alustada kuuma ilma korral t&ouml;&ouml;p&auml;eva varem ning ka l&otilde;petada vastavalt varem. Inimesed on sellisel juhul v&auml;rskemad ja t&auml;helepanelikumad,&ldquo; t&otilde;i Tinnuri esile veel &uuml;he v&otilde;imaluse.</p> <p>Nagu siit lugeda v&otilde;is, siis saab puidut&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;hendamiseks palju &auml;ra teha. See on k&auml;ttev&otilde;tmise asi. K&otilde;ik algab t&auml;helepanelikust ja hoolivast suhtumisest ning p&auml;&auml;dib eduka t&ouml;&ouml;tajate kaasamisega. Tulemuseks on tervemad inimesed ning paremad t&ouml;&ouml;tulemused.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutusest puidut&ouml;&ouml;stuses saab pikemalt lugeda <strong>T<a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Puidutoostus.pdf" target="_blank">&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist</a>.</strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2055Kas puhkuse ajal haiguslehele jäämisest pean tööandjale teada andma?2018-07-23<p class="p1"><b>Olen puhkusel, kuid j&auml;in haigeks ning arst andis haiguslehe. Kas pean t&ouml;&ouml;andjaga n&uuml;&uuml;d kohe puhkuse ajal &uuml;hendust v&otilde;tma v&otilde;i v&otilde;in peale puhkuse l&otilde;ppemist &ouml;elda, et olin haiguslehel? <o:p></o:p></b></p> <p class="p2"><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus puhkus katkestada haiguslehele j&auml;&auml;mise t&otilde;tttu. Kuna puhkuse katkestamine ei toimu n.&ouml; automaatselt ning t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja haiguslehe avamist ei n&auml;e (ta n&auml;eb haiguslehte selle l&otilde;ppemisel), siis TLSi kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel teada andma haiguslehele j&auml;&auml;misest ja selle eelduslikust kestusest.</p> <p class="p1">Kui t&ouml;&ouml;taja puhkuse ajal haiguslehele j&auml;&auml;misest teada ei anna, siis v&otilde;ib tekkida olukord, kus t&ouml;&ouml;taja on samaaegselt nii puhkusel kui haiguslehel, mis ei ole lubatud. Sellisel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja haiguslehele m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;taja kasutas puhkust ning t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib haigush&uuml;vitisest ilma j&auml;&auml;da. Lisaks tuleb t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida, millal haiguslehe t&otilde;ttu kasutamata puhkuseosa &auml;ra kasutatakse. Seega andke t&ouml;&ouml;andjale kindlasti esimesel v&otilde;imalusel teada puhkuse katkestamisest ja haiguslehele j&auml;&auml;misest.</p> <p class="p1">Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2054Tööle tuleb erivajadusega töötaja2018-07-19<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa andmetel v&auml;rbavad ettev&otilde;tjad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi peamiselt kahel p&otilde;hjusel. Esimeseks on &uuml;ha suurenev vajadus t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele. Teiseks soov oma kollektiivi mitmekesistada ning siinkohal n&auml;evad t&ouml;&ouml;andjad enda meeskonnas meeleldi ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi. Erinevatest inimestest koosnev tiim suudab &uuml;heskoos paremini klientide ja koost&ouml;&ouml;partnerite ootusi t&auml;ita, pakkuda erilisemaid lahendusi ja on &uuml;htlasi ka empaatiav&otilde;imelisem. Lisaks toetab erivajadustega inimeste palkamine ka ettev&otilde;tte head mainet.</strong></p> <p><b>Eelarvamuste seljatamine</b></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;andjate teavitamise ja n&otilde;ustamise teenusejuht K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjate suhtumine erivajadustega inimestesse aja jooksul v&auml;ga palju paranenud. &bdquo;T&auml;nu erivajadustega inimeste pildil olemisele ja edulugude r&auml;&auml;kimisele on t&otilde;usnud t&ouml;&ouml;andjate teadlikkus,&ldquo; s&otilde;nas Bode. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate s&otilde;nul motiveerib neid v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest palkama eelk&otilde;ige see, kui nad leiavad p&auml;deva inimese, kes tahab t&ouml;&ouml;d teha. Kui meeskonda leitakse sobiv t&ouml;&ouml;taja, ollakse valmis m&otilde;istlikkuse piires kohandusi tegema,&ldquo; kommenteerib teenusejuht.</p> <p><b>F&uuml;&uuml;siline ja vaimne valmidus </b></p> <p>Ettev&otilde;tte juhil, kes plaanib t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta erivajadustega isiku, tasub esmalt ette valmistada kollektiiv ja avatult r&auml;&auml;kida v&otilde;imalikest erivajadustest, nt kuulmispuude korral igap&auml;evane suhtlemine, f&uuml;&uuml;siliste takistuste korral v&otilde;imalusest leida tugiisik jne. Kindlasti tuleb eelnevalt uurida ka erivajadusega inimeselt, millest ja kuidas v&otilde;iks tulevasi kolleege informeerida. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese ja t&ouml;&ouml;andja vaheline avatud suhtlus on siinkohal v&auml;ga oluline, sest enamasti ei soovi keegi ju kandideerides &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;le asumisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamisel v&otilde;ivad esineda takistused.</p> <p>Paljudel juhtudel ei kaasne erivajadustega t&ouml;&ouml;taja palkamisel suuri &uuml;mberkorraldusi, vaid piisab &otilde;igesti tehtud kohandustest t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i liikumisteede hoolikast l&auml;bim&otilde;tlemisest. Ka siin tasub parema t&ouml;&ouml;korralduse ja liikumise osas esmalt n&otilde;u pidada erivajadusega t&ouml;&ouml;tajaga ning konsulteerida T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikonsultandiga, kes saavad anda enda kogemusest tulenevalt v&auml;&auml;rt n&otilde;u, kuidas koost&ouml;&ouml; sujuma panna.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tukassa toetab t&ouml;&ouml;andjat lisaks n&otilde;ustamisele erinevate teenuste ja toetustega. Abi ja n&otilde;u saab t&ouml;&ouml;koha kohandamisel ja abivahendite kasutamisel, vajadusel toetakse tugiisiku teenuseid. Riik toetab t&ouml;&ouml;andjat ka sotsiaalmaksu tasumisega t&ouml;&ouml;andja eest,&ldquo; tutvustab Bode.</p> <p>Enamasti on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene suuteline teatavaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid tegema t&auml;iskoormusel ning nad on suutelised oma &uuml;lesandeid iseseisvalt t&auml;itma. Vajadusel kompenseerib T&ouml;&ouml;tukassa nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale lisateenused v&otilde;i &ndash;kulud.</p> <p><b>Head praktikad </b></p> <p>K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on mitmed t&ouml;&ouml;andjad juba kohandanud ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda v&otilde;i loonud erivajadustega inimestele sobivad tingimused, neid asjatundlikult toetanud ja juhendanud ning tervikliku meeskonna kujunemisele kaasa aidanud.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tukassa pakutav n&otilde;ustamisteenus on abiks olnud paljudel juhtudel ning selle eesm&auml;rgiks on eelk&otilde;ige suhtlemisel tekkivate raskuste lahendamine,&ldquo; s&otilde;nab Bode.&nbsp;</p> <p>Ta toob n&auml;ite, kus tootmisettev&otilde;ttesse oli t&ouml;&ouml;le asumas viipekeelne kurt mees ja tulevaste t&ouml;&ouml;kaaslaste ebakindluse p&otilde;hjuseks oli, et keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda. N&otilde;ustamisel k&uuml;siti konsultandilt n&auml;iteks seda, kas v&otilde;ib mehele tere &ouml;elda ja kuidas seda teha, kuidas suhelda temaga viipekeelt oskamata ning kas ta suu pealt lugeda oskab. N&otilde;ustaja oli eelnevalt t&ouml;&ouml;leasujaga vestelenud ja selgitanud v&auml;lja, et mees eelistab suhelda SMS-ide ja e-posti teel ning vastab m&otilde;lemal juhul kiiresti. N&otilde;ustaja r&auml;&auml;kis mehe soovidest &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiivile ja asjatud hirmud saidki seljatatud.</p> <p>Kaubanduses kohtame aga &uuml;ha enam kuulmislangusega t&ouml;&ouml;tajaid, kes kannavad nt rinnasilti, mis palub probleemide korral kolleegi poole p&ouml;&ouml;rduda. Enamasti suhtuvad kliendid ja kolleegid sellistesse olukordadesse h&auml;sti.</p> <p>Kuna iga inimese vajadused on erinevad, tasub ettev&otilde;tjal julgelt p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassa poole, kus n&otilde;ustamisteenus on tasuta.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et v&auml;henenud inimesele sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine saab alguse ettev&otilde;tja valmisolekust seda teha ja m&otilde;lema poole avatud suhtlemisest.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tja, kes soovib palgata v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi, saab n&otilde;u k&uuml;sida ja teenuste osas teadmisi t&auml;iendada <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/teenused-vahenenud-toovoimega-inimese-tooandjale" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa portaalis</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2052Kolmapäeval vastab Tööinspektsioon otse Facebooki vahendusel alaealiste töötamist puudutavatele küsimustele2018-07-17<p><strong>Suvel k&auml;ivad paljud lapsed ja noored t&ouml;&ouml;l. Sel aastal k&auml;ib t&ouml;&ouml;l enam kui 2100 alla 15aastast noort ja neile pakub t&ouml;&ouml;d 416 ettev&otilde;tet. T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile on seega helistajaid palju, nii noori, nende vanemaid kui ka t&ouml;&ouml;andjaid. K&uuml;sitakse nii noorte t&ouml;&ouml;suhete, eritingimuste kui t&ouml;&ouml;keskkonna kohta.&nbsp;</strong></p> <p>Kolmap&auml;eval vastavad t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul otse k&uuml;simustele T&ouml;&ouml;inspektsiooni Facebooki lehel jurist ja konsultant. K&uuml;simusi saab esitada otse T&ouml;&ouml;inspektsiooni Facebooki lehel v&otilde;i saata s&otilde;numina.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2049Sikkut: maksukoormus ei tõuse, hüvitise saamine läheb lihtsamaks2018-07-17<p><b>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse teemal on k&otilde;lama j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;andjate maksukoormuse v&otilde;imalik t&otilde;us. Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steem, mis ei suurenda</b><b> t&ouml;&ouml;andjate maksukoormust. &Uuml;ks v&otilde;imalus selleks on v&auml;hendada samal ajal n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakset.</b></p> <p>Minister r&otilde;hutab, et ettepaneku kohaselt saavad t&ouml;&ouml;andjad kindlustusest kaitse suurte kahjun&otilde;uete vastu ning t&ouml;&ouml;tajatele h&uuml;vitatakse tekkinud kahjud senisest lihtsamalt.</p> <p>&bdquo;Seistes silmitsi rahvastiku v&auml;henemise ja vananemisega, peame &uuml;hiskonnana suutma hoida inimesi tervena ja v&otilde;imalikult kaua t&ouml;&ouml;turul. T&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamiseks tuleks ennetada t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustusi ning seda ei tee me riigina piisavalt h&auml;sti,&ldquo; s&otilde;nab <b>tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut</b>.</p> <p>Eestis registreeritakse 4500-5000 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust aastas. Seejuures 1200 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on raske kehavigastus. Raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv on ka aasta-aastalt kasvutrendis. Igal aastal hukkub t&ouml;&ouml;keskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud v&auml;ltida. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tagaj&auml;rjel j&auml;&auml;b aastas tegemata 1,3 miljonit t&ouml;&ouml;tundi. Keskmise t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kulu &uuml;hiskonnale on ligi 16 000 eurot.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tajale tekkinud kahjude h&uuml;vitamine on kulukas nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale. Vaidlused on pikad, kallid ja keerulised. Kahjustada saab t&ouml;&ouml;andja maine. T&ouml;&ouml;taja peab vaidlema t&ouml;&ouml;andjaga olukorras, kus tema tervis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kahjustatud ning osalemine t&ouml;&ouml;turul ja sissetuleku teenimise v&otilde;ime on piiratud,&ldquo; selgitab Sikkut.</p> <p>&bdquo;Paratamatult tuleb seega t&otilde;deda, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuses kannatanu v&otilde;ib kaotada tervisekahjustuse t&otilde;ttu olulise osa oma sissetulekust ja selle kompenseerimiseks puudub efektiivne h&uuml;vitamise s&uuml;steem,&ldquo; lisab minister.</p> <p>T&auml;na on t&ouml;&ouml;andjate motivatsioon t&ouml;&ouml;keskkonda panustada ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetada piiratud. Kuigi v&otilde;imalus end vabatahtlikult t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste vastu kindlustada on juba t&auml;nagi olemas, ei ole tegemist levinud praktikaga ning kindlustuskaitse on vaid &uuml;ksikutel suurtel ettev&otilde;tetel.</p> <p>Ministri s&otilde;nul v&otilde;iks alternatiivselt t&ouml;&ouml;keskkonda parandada ka tugev riigipoolne j&auml;relevalve, kuid sotsiaalministeeriumi ettepanek on taotluslikult just teine v&otilde;imalus &ndash; t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustus.</p> <p>Ettepaneku kohaselt toimuks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustus erakindlustuse p&otilde;him&otilde;ttel. &bdquo;Seda sellep&auml;rast, et lisaks kahjude h&uuml;vitamisele, mis on kindlustuse &uuml;ks peamisi eesm&auml;rke, on meie soov, et loodav s&uuml;steem panustaks maksimaalselt ka ennetusse ehk s&uuml;steem peaks olema selline, mis paneks t&ouml;&ouml;andjaid senisest enam t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust tagama ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetama,&ldquo; m&auml;rgib Sikkut.</p> <p>&bdquo;Hoolimata sellest, et pakume v&auml;lja lahendusena kindlustuse, oleme avatud ka teistsugustele ettepanekutele. Tuleb saavutada lai &uuml;hiskondlik kokkulepe, kus k&otilde;ik kolm osapoolt - t&ouml;&ouml;tajad, t&ouml;&ouml;andjad, valitsus - peavad seda ideed toetama. Ilma selleta ei ole v&otilde;imalik &uuml;htegi suurt muudatust ellu viia. Ootame oma lahendustega panustama k&otilde;iki osapooli, &ldquo; lisab Sikkut.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse makse s&otilde;ltuks ettev&otilde;ttes varem juhtunud &otilde;nnetustest, nende raskusest ning ette v&otilde;etud ohutusabin&otilde;udest.</p> <p>Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oleks t&ouml;&ouml;andjate kulu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustusele 5-200 eurot t&ouml;&ouml;taja kohta aastas, s&otilde;ltuvalt nende tegutsemisalast. Nii oleks n&auml;iteks j&auml;&auml;tme- ja saastek&auml;itluses kulu ligi 160 eurot, t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses ligi 140 eurot, info ja side valdkonnas 6 eurot.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2048Kas töölepingu puudumise tõttu võin töölt päevapealt lahkuda?2018-07-16<p class="p1"><b>L&auml;ksin t&ouml;&ouml;le ettev&otilde;ttesse, kus t&ouml;&ouml;tan autojuhina. Olen t&ouml;&ouml;tanud peaaegu kolm n&auml;dalat, kuid t&ouml;&ouml;andja ei anna mulle t&ouml;&ouml;lepingut. Leian, et tegemist on raske rikkumisega. Kas ma v&otilde;in ettev&otilde;ttest lahkuda p&auml;eva pealt?</b></p> <p class="p2"><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Enne t&ouml;&ouml; tegemise algust r&auml;&auml;givad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi t&ouml;&ouml;lepingu tingimustes, nt t&ouml;&ouml;tasus, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes, t&ouml;&ouml;koormuses jne. Kuigi t&ouml;&ouml;lepingu seadus kohustab s&otilde;lmima kirjalikku t&ouml;&ouml;lepingut, siis olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja asub ettev&otilde;tte heaks tegema t&ouml;&ouml;d, loetakse t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmituks ka suuliselt.</p> <p class="p2">Nii nagu kirjaliku t&ouml;&ouml;suhte puhul, tuleb ka suulise t&ouml;&ouml;suhte puhul m&otilde;lemal poolel j&auml;rgida seadust ning k&auml;ituda &uuml;ksteise suhtes lojaalselt. N&auml;iteks tuleb t&ouml;&ouml;andjal tasuda tehtud t&ouml;&ouml; eest ning t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemisel j&auml;rgima seaduses s&auml;testatut. Ainu&uuml;ksi kirjaliku t&ouml;&ouml;lepingu puudumine ei ole raske rikkumine, mille t&otilde;ttu saaks t&ouml;&ouml;suhte etteteatamist&auml;htaega j&auml;rgimata &uuml;les &ouml;elda. Raske rikkumine, mille korral v&otilde;iks etteteatamist&auml;htaja j&auml;tta j&auml;rgimata, on n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmine. Enne erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist tuleks t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda kirjalikult t&ouml;&ouml;andja poole ja paluda rikkumise l&otilde;petamist.</p> <p class="p2">Kui t&ouml;&ouml;taja asub t&ouml;&ouml;le enne kirjaliku t&ouml;&ouml;lepingu allkirjastamist, siis v&otilde;tab ta endale teadlikult riski, kus ta ei pruugi hiljem suuta t&otilde;endada suuliselt antud lubadusi ja tehtud kokkuleppeid. Kuna suuline t&ouml;&ouml;suhe on kehtiv t&ouml;&ouml;suhe, siis tuleb t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemisel katseajal j&auml;rgida v&auml;hemalt 15-kalendrip&auml;evast etteteatamist&auml;htaega ning peale katseaja m&ouml;&ouml;dumist v&auml;hemalt 30-kalendrip&auml;evast etteteatamist&auml;htaega.</p> <p class="p2"><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong>&nbsp;</p> <ul> <li><a href="/redirect/558">T&ouml;&ouml;elping ja selle tunnused</a>;</li> <li><a href="/redirect/2567">Lepingueelsed l&auml;bir&auml;&auml;kimised</a>;</li> <li><a href="/redirect/335">T&ouml;&ouml;elpingu s&otilde;lmimine</a>;</li> <li><a href="/redirect/304">Katseaeg</a>;</li> <li><a href="/redirect/572">T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine</a>.</li> </ul> <p>Foto: pixabay</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=204715. juulist muutus Eestisse lähetatud töötajatest teavitamise kord2018-07-16<p><b>Alates 15. juulist 2018 tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatest T&ouml;&ouml;inspektsiooni teavitada enne l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tja t&ouml;&ouml;le asumist Eestis. Teavitamata j&auml;tmise korral v&otilde;ib kohtustust rikkunud ettev&otilde;tet karistada kuni 32&nbsp;000 euro suuruse trahviga.</b></p> <p>Eilsest j&otilde;ustusid muudatused ebaseadusliku t&ouml;&ouml;j&otilde;u ennetamiseks. Muudatuste eesm&auml;rk on, et nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;tajad oleksid motiveeritud j&auml;rgima Eestis seaduslikult t&ouml;&ouml;tamise reegleid. Sellest tulenevalt kehtestati uued reeglid nii v&auml;lismaalaste seaduse kui ka Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seadusega. Lisaks n&auml;hti ette riigihankemenetlusest k&otilde;rvaldamise kohustus, kui tegemist on ettev&otilde;ttega, keda on karistatud v&auml;lismaalase Eestis t&ouml;&ouml;tamise tingimuste rikkumise v&otilde;imaldamise eest. Ehitust&ouml;&ouml;de hankelepingute puhul tuleb edaspidi, kui allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja ei ole v&auml;lismaalaste t&ouml;&ouml;tamise reegleid t&auml;itnud, allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja asendada v&otilde;i leida muu viis t&ouml;&ouml; teostamiseks. T&auml;iendavalt loodi ka v&otilde;imalus keelata selliste ettev&otilde;tete majandustegevus, kes v&otilde;tavad v&auml;lismaalasi j&auml;rjepidevalt t&ouml;&ouml;le seadust eirates.</p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduses (ELTTS) muutus aga senikehtinud kord, mis v&otilde;imaldas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast teavitada hiljemalt Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval. N&uuml;&uuml;d tuleb teade T&ouml;&ouml;inspektsioonile l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumise kohta saata elektrooniliselt juba enne faktilist t&ouml;&ouml;tamise alustamist. T&ouml;&ouml;inspektsioonile tuleb esitada andmed t&ouml;&ouml;taja v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;andja, teda Eestis vastuv&otilde;tva ettev&otilde;tte ja m&otilde;lema ettev&otilde;tte kontaktisikute kohta ning kindlasti ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv, nimi, isikukood ja s&uuml;nniaeg. T&auml;psem info l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimise kohta ning teate vorm on leitav T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate infov&auml;ljal <a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/lahetatud-tootajad/">http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/lahetatud-tootajad/</a>.</p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast teavitamata j&auml;tmise korral on T&ouml;&ouml;inspektsioon &otilde;igus m&auml;&auml;rata trahv f&uuml;&uuml;silisele isikule kuni 300 trahvi&uuml;hikut ning juriidilisele isikule kuni 32&nbsp;000 eurot ELTTS &sect; 9 m&auml;rkega 3 alusel.</p> <p><i>Ebaseadusliku t&ouml;&ouml;tamise ennetamiseks ja t&otilde;kestamiseks loodud tegevuskava peamiste tegevuste ja statistikaga on aga leitav</i> <i><a href="https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/kodakondsus-ja-ranne/tegevuskava-ebaseadusliku-tootamise-ennetamiseks">siseministeeriumi kodulehel</a></i>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: sxc</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2046Uute töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid2018-07-16<p><strong>21. augustil 2018. a j&otilde;ustub Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid&ldquo; muudatus. M&auml;&auml;rusega v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga 2017/164 kehtestatud ohtlike ainete piirnormid. Piirnormidest kinnipidamine aitab ennetada t&ouml;&ouml;tajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud haigustesse (nahahaigused, allergeenidest p&otilde;hjustatud kutsehaigused, kutsem&uuml;rgistused, kopsukahjustused jne).</strong></p> <p>Direktiivis esitatud 31 ainest viie puhul on Eestis kehtiv piirnorm direktiivis esitatud piirnormist rangem ja nende piirnormi ei muudeta. &Uuml;lej&auml;&auml;nud 26 aine piirnormid muudetakse vastavalt direktiivile rangemaks (18 ainet) v&otilde;i kehtestatakse Eesti &otilde;iguses esimest korda (8 ainet).</p> <p>Piirnormiga m&auml;&auml;ratakse ohtliku aine lubatav sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus. Ohtliku kemikaali piirnorm on suurim lubatud keskmine sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus, mis on m&otilde;&otilde;detud v&otilde;i arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmise v&auml;&auml;rtusena (pikaajaline piirnorm). Osadele ohtlikele ainetele on t&ouml;&ouml;keskkonna piirnormid kehtestatud ka l&uuml;hemate perioodide, nt 15 minuti, aga ka 5 v&otilde;i 1 minuti pikkuse kokkupuuteaja kohta (l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnormid). Vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 3 l&otilde;ikele 3 ei tohi keemiliste ohutegurite parameetrid kehtestatud piirnorme &uuml;letada. T&ouml;&ouml;andja peab m&otilde;&otilde;tmise abil kindlaks tegema ohtliku aine sisalduse &otilde;hus ja vajadusel rakendama meetmeid, et aine sisaldus j&auml;&auml;ks allapoole piirnormi. Meetmeteks v&otilde;ib olla n&auml;iteks ventilatsiooni t&otilde;hustamine.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu ohtlike kemikaalide sisaldust v&otilde;ib Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; kohaselt m&otilde;&otilde;ta Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud v&otilde;i erialase kompetentsuse kinnitust omav m&otilde;&otilde;telabor.</p> <p>Ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkonnas teeb j&auml;relevalvet T&ouml;&ouml;inspektsioon.</p> <p>Kolme aine puhul (kaevandusgaasidena tuntud s&uuml;sinikoksiid CO, l&auml;mmastikoksiid NO ja l&auml;mmastikdioksiid NO2) on Eesti kehtestanud &uuml;leminekuperioodi: CO puhul 2 aastat, kuni 21.08.2020 ning NO ja NO2 puhul 5 aastat, kuni 21.08.2023. &Uuml;leminekuperioodi saavad m&otilde;&otilde;telaborid kasutada sobiva m&otilde;&otilde;temetoodika valikuks ja m&otilde;&otilde;teseadmete uuendamiseks.</p> <p><b>Allj&auml;rgnevalt on esitatud uued t&ouml;&ouml;keskkonna piirnormid</b></p> <table border="1" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 100%;"> <tbody> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p><b>Aine CAS number&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b></p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p><b>Aine&nbsp; nimetus&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; </b></p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p><b>&Uuml;lev&otilde;tmise selgitus, n&auml;ited</b></p> <p>&nbsp;</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>&nbsp;-</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Mangaan ja mangaani anorgaanilised &uuml;hendid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: piirnorm praegu 0,1 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 0,05.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>55-63-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Gl&uuml;tserooltrinitraat</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks:</p> <p>praegu 0,3 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 0,095. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>56-23-5</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>S&uuml;siniktetrakloriid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 13 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 6,4.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>61-82-5</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Amitrool</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm&nbsp; 0,2 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>74-90-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Vesinikts&uuml;aniid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks (lisandub pikaajalise kokkupuute piirnorm 1 mg/m<sup>3 </sup>ja l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm 4,5 ppm).</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>75-35-4</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Vin&uuml;lideenkloriid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 20 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 8 mg/m<sup>3</sup>.</p> <p>Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>78-10-4</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Tetraet&uuml;&uuml;lortosilikaat</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 44 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>79-10-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Akr&uuml;&uuml;lhape</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 30 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 29 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>80-05-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Bisfenool A</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 10 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 2 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>101-84-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Difen&uuml;&uuml;leeter</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm j&auml;&auml;b samaks, lisandub l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm 14 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>104-76-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>2-et&uuml;&uuml;lheksaan-1-ool</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>106-46-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>1,4-diklorobenseen</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 122 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 12. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>107-02-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Akroleiin; akr&uuml;&uuml;laldeh&uuml;&uuml;d</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 0,2 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 0,05. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>107-31-3</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Met&uuml;&uuml;lformiaat</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm muutub rangemaks: praegu 250 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 125. Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>110-65-6</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>But-2-&uuml;&uuml;n-1,4-diool</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 0,5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>143-33-9</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Naatriumts&uuml;aniid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 1 mg/m<sup>3</sup>, l&uuml;hiajaline 5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>151-50-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Kaaliumts&uuml;aniid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 1 mg/m<sup>3</sup>, l&uuml;hiajaline 5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>431-03-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Diatset&uuml;&uuml;l; butaandioon</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 0,07 mg/m<sup>3</sup>, l&uuml;hiajaline 0,36 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>630-08-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>S&uuml;sinikmonooksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Allmaakaevandustes j&auml;&auml;b kehtiv piirnorm samaks kuni 21.08.2020, kuna Eesti kasutab &uuml;leminekuaega 2 aastat. Kehtiv pikaajaline piirnorm on 40 mg/m<sup>3</sup>, uus 23 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>1305-62-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Kaltsiumdih&uuml;droksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks:</p> <p>praegu 5 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 1 mg/m<sup>3</sup>. Lisandub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>1305-78-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Kaltsiumoksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks: praegu 2 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 1.</p> <p>Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>7446-09-5</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>V&auml;&auml;veldioksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv piirnorm muutub rangemaks: praegu 5 mg/m<sup>3</sup>, m&auml;&auml;ruse muudatus &ndash; 1,3.</p> <p>Muutub ka l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>7580-67-8</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>Liitiumh&uuml;driid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Eestis kehtiv pikaajaline piirnorm j&auml;&auml;b samaks,lisandub l&uuml;hiajalise kokkupuute piirnorm 0,02 mg/m<sup>3</sup>.</p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>10102-43-9</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>L&auml;mmastikmonooksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Allmaakaevandustes j&auml;&auml;b kehtiv piirnorm samaks kuni 21.08.2023, kuna Eesti kasutab &uuml;leminekuaega 5 aastat. Kehtiv pikaajaline piirnorm on 30 mg/m<sup>3</sup>, uus 2,5 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>10102-44-0</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>L&auml;mmastikdioksiid</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Allmaakaevandustes j&auml;&auml;b kehtiv piirnorm samaks kuni 21.08.2023, kuna Eesti kasutab &uuml;leminekuaega 5 aastat. Kehtiv pikaajaline piirnorm on 4 mg/m<sup>3</sup>, uus 0,96 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> <tr> <td width="18%" valign="top"> <p>61788-32-7</p> </td> <td width="28%" valign="top"> <p>H&uuml;drogeenitud terfen&uuml;&uuml;l</p> </td> <td width="52%" valign="top"> <p>Uus piirnorm &ndash; pikaajaline 19 mg/m<sup>3</sup> , l&uuml;hiajaline 48 mg/m<sup>3</sup></p> </td> </tr> </tbody> </table> <p><b>Autor: </b>Ivar Raik, Sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;elu arengu osakonna n&otilde;unik</p> <p><strong>Foto: </strong>Pixabay</p> <p><b></b></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2045Tööinspektsioon: noortele tööd pakkuvate ettevõtete arv on kordades kasvanud2018-07-13<p><b>2018. aasta esimesel poolaastal v&otilde;ttis 416 ettev&otilde;tet t&ouml;&ouml;le &uuml;le 2100 alla 15aastase noore. 85% noortest t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Alla 15aastastega pole juhtunud &uuml;htegi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.</b></p> <p>Mullusega v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;tavate noorte arv veidi t&otilde;usnud. Kui aasta varem t&ouml;&ouml;tas 1840 noort, siis k&auml;esoleva aasta esimesel poolel 2100 alla 15aastast last. Oluliselt on kasvanud noortele t&ouml;&ouml;d pakkuvate ettev&otilde;tete arv. Kui aasta tagasi v&otilde;ttis noore t&ouml;&ouml;le 119 ettev&otilde;tet, siis sel aastal juba 416 erinevat ettev&otilde;tet.</p> <p>Suurimad t&ouml;&ouml;andjad on ka sel aastal SA &Otilde;pilasmalev, Linnahoolduse O&Uuml; ning kohalikud omavalitsused. Valdkondlikult t&ouml;&ouml;tab noori enam avalikus halduses, hariduses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Kui 7-12aastasele v&otilde;imaldatakse ainult kergeid t&ouml;id kultuuri-, kunsti-, spordi- ja reklaamivaldkonnas, siis 13-14aastased teevad meeleldi kergemaid abit&ouml;id nii lasteaedades, parkides, t&auml;navatel kui ka m&uuml;&uuml;giettev&otilde;tetes.</p> <p>85% alaealistest t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepingu alusel. V&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel t&ouml;&ouml;tab 13% ning tasuta t&ouml;&ouml;tab 2% alaealistest.</p> <p>Esimesel poolaastal ei juhtunud alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajatega &uuml;htegi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Kuus kerget t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust registreeriti 17aastate t&ouml;&ouml;tajatega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on hea, et pea 85% lastest t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepingu alusel. &bdquo;Positiivne on see, et t&ouml;&ouml;elu algab korras t&ouml;&ouml;suhte ehk korralikult vormistatud lepinguga. Esimene t&ouml;&ouml;kogemus m&auml;&auml;rab sageli &auml;ra, et ka edaspidine t&ouml;&ouml;elu kujuneks korrektseks, ohutuks ning meeldivaks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Heast t&ouml;&ouml;keskkonnast annab kinnitust see, et alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajatega ei juhtunud esimesel poolaastal &uuml;htegi &otilde;nnetust. Tunnustan t&ouml;&ouml;andjaid, kes on loonud noortele ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna,&ldquo; lisas ta. Maripuu t&otilde;i esile, et t&ouml;&ouml;andjad paraku hilinevad sageli t&ouml;&ouml;tamise registrisse kande tegemisega. &bdquo;Paneme t&ouml;&ouml;andjatele s&uuml;damele, et nad kindlasti 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne noore t&ouml;&ouml;le asumist teeksid kande &auml;ra. Siis j&otilde;uame vajadusel t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;mberkorraldamiseks soovitusi anda ja noor saab kokkulepitud ajal t&ouml;&ouml;d alustada,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>1. juulist 2017. aastal muutus alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;le lubamise kord ning t&ouml;&ouml;andja ei pea enam T&ouml;&ouml;inspektsioonile taotlust esitama. Selle asemel tuleb 7-14aastased t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanda juba 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne nende t&ouml;&ouml;le asumist, et info j&otilde;uaks T&ouml;&ouml;inspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist j&otilde;uaks anda eelhinnangu, kas kavandatud t&ouml;&ouml; on lapsele sobiv v&otilde;i mitte. T&ouml;&ouml;inspektsioon n&otilde;usolekuid ei v&auml;ljasta, kuid v&otilde;ib teha menetluse k&auml;igus ettepanekuid t&ouml;&ouml;korralduse v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete muumiseks v&otilde;i keelata kirjeldatud tingimustel lapse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise. Sel juhul v&auml;ljastatakse t&ouml;&ouml;andjale keelav otsus. Seni pole inspektsioon pidanud sarnaseid otsuseid tegema.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni vaates on probleemiks seadusele mittevastavad kanded t&ouml;&ouml;tamise registris. Lapse t&ouml;&ouml;tamine k&uuml;ll kajastub, kuid lisamata j&auml;etakse andmed t&ouml;&ouml;tamise koha, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete, t&ouml;&ouml;tingimuste v&otilde;i lapsevanema n&otilde;usoleku olemasolu kohta. Siin on tegemisti ka t&ouml;&ouml;andjate ja kandetegijate v&auml;hese teadlikkusega. N&auml;iteks &otilde;pilasmalevate kanded on v&auml;ga korrektsed, ka mitmed v&auml;ikeettev&otilde;tted sisestavad alati inspektsiooni jaoks olulise info. Samas on palju neid ettev&otilde;tteid, kellega jurist peab alustama lapse t&ouml;&ouml;tamisega seotud andmete t&auml;psustamiseks pikki kirjavahetusi. T&ouml;&ouml;andjad on saadud selgituste eest olnud t&auml;nulikud ning korraldanud t&ouml;&ouml;tingimused sel moel &uuml;mber, et need oleksid lapse vanust ja arengut arvestades sobivad.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristi &uuml;lesanne on teha koost&ouml;&ouml;s alaealist t&ouml;&ouml;lev&otilde;tva ettev&otilde;ttega k&otilde;ik, et laps ei satuks tema tervist kahjustada v&otilde;ivasse t&ouml;&ouml;keskkonda. Esmane vastutus selles k&uuml;simuses j&auml;&auml;b siiski alati lapsevanemale, kes lapse t&ouml;&ouml;tamiseks heakskiidu peab andma.</p> <p>T&auml;psemalt saab noorte t&ouml;&ouml;tamise kohta lugeda <a href="/redirect/2758">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.&nbsp;</p> <p>Lisak&uuml;simusi saab esitada aadressil&nbsp;jurist|&auml;t|ti.ee&nbsp;v&otilde;i infotelefonil 640 6000</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2044Enne ohtliku tööülesande täitmist tuleb hinnata oma tervislikku seisundit ning veenduda, et kõik ohutusnõuded oleksid täidetud2018-07-12<p><b><strong><b><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></b></strong></b></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>28- aastane mees t&ouml;&ouml;tas paigaldajana. Tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks oli lava montaaži- ja demontaažit&ouml;&ouml;de teostamine. &nbsp;</p> <p>&Otilde;nnetuse toimumise ajal tegeleti helitornide paigaldamisega. Paigaldaja oli umbes nelja meetri k&otilde;rgusel ja hakkas liikuma k&otilde;rgemale, et torni edasi ehitada. Mehel olid seljas kahe kinnituskarabiiniga turvarakmed. Kaks karabiini on rakmetele sellep&auml;rast, et m&ouml;&ouml;da konstruktsiooni liikumisel oleks &uuml;ks karabiin alati kinnitatud. Kuna t&ouml;&ouml;taja vasak k&auml;si oli haige ja seet&otilde;ttu ei liikunud korralikult ei saanud ta seda t&ouml;&ouml;s t&auml;iel m&auml;&auml;ra kasutada. T&ouml;&ouml;taja avas edasi liikumiseks &uuml;he karabiini, et seda edasi liigutada, kuid samal ajal ei olnud teine karabiin kinnitatud. T&ouml;&ouml;taja hoidis &uuml;he k&auml;ega tellingust kinni, kuid k&auml;si libises ja t&ouml;&ouml;taja kukkus maapinnale. Kukkudes sai t&ouml;&ouml;taja raskelt viga, vigastusteks olid p&otilde;rutused ja luumurrud.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Selle &otilde;nnetuse peamiseks p&otilde;hjuseks on see, et t&ouml;&ouml;taja asus tegema t&ouml;&ouml;d, mida tema tervislik seisund ei v&otilde;imaldanud st t&ouml;&ouml;taja ei saanud turvavarustust kasutada etten&auml;htud viisil, kuna tema k&auml;e liikuvus oli piiratud. T&ouml;&ouml;andja ei veendunud n&auml;iteks v&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajat tervisekontrolli saates v&otilde;i ka lihtsalt t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; tegemist j&auml;lgides, et t&ouml;&ouml;tajad teeksid t&ouml;&ouml;d nii nagu on ette n&auml;htud ja ohutu.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andjale, et tal on terviseh&auml;ire, mist&otilde;ttu tema &uuml;he k&auml;e liikuvus oli piiratud. T&ouml;&ouml;andja ei korraldanud t&ouml;&ouml;tajale tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kus oleks probleem kindlasti v&auml;lja tulnud.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tunnistas, et talle &otilde;petati turvarakmete kasutamist ja nende kinnitamist. Kuna t&ouml;&ouml;taja s&otilde;nul ei olnud tal mugav vasaku k&auml;ega t&ouml;&ouml;d teha, siis kinnitas ta ainult &uuml;he karabiini ja teise j&auml;ttis kinnitamata. Seega eiras t&ouml;&ouml;taja ohutusjuhiseid ja kasutas turvavarustust valesti. T&ouml;&ouml;taja eiras p&otilde;hilist reeglit, milleks on see, et &uuml;ks karabiinidest peab alati olema kinnitatud.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;tajal on kohustus j&auml;rgida juhiseid ja l&auml;htuvalt nendest teha t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul viisil ning kasutada isikukaitsevahendeid, on t&ouml;&ouml;andjal kohustus j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;taja seda k&otilde;ike ka teeks.</p> <p>Lisaks oli ettev&otilde;ttes korraldamata t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, koostamata tegevuskava ning paika panemata, kuidas toimub t&ouml;&ouml;keskkonna sisekontroll. Ehk sisuliselt selles ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega s&uuml;stemaatiliselt ei tegeletud, hoolimata sellest, et t&ouml;&ouml; on ohtlik (t&ouml;&ouml;tamine k&otilde;rgustes).</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/453">tervisekontroll</a>;</li> <li><a href="/redirect/421">risikianal&uuml;&uuml;s</a>;</li> <li><a href="/redirect/2286">isikukaitsevahendid</a>;</li> <li><a href="/redirect/451">sisekontroll</a>.</li> </ul> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2043Riik plaanib kaasajastada töötushüvitiste süsteemi2018-07-12<p><b>Sotsiaalministeerium kuulutas v&auml;lja hanke, millega otsitakse koost&ouml;&ouml;partnerit t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi tuleviku v&auml;ljavaadete anal&uuml;&uuml;simiseks.</b></p> <p>&bdquo;Ligi pooled Eesti t&ouml;&ouml;tutest elavad vaesuses. &Uuml;helt poolt on selle p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse maksmise ranged tingimused, teisalt h&uuml;vitiste suurus,&ldquo; &uuml;tles t&ouml;&ouml;ala asekantsler <b>Sten Andreas Ehrlich</b>. &bdquo;Samuti on &otilde;iguskantsler juhtinud t&auml;helepanu, et t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steem ei ole piisavalt paindlik ega pole sammu pidanud t&ouml;&ouml;tamise uute trendidega. Nende probleemide lahendamiseks peame t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi muutma.&ldquo;</p> <p>Uuringus t&ouml;&ouml;tatakse l&auml;htuvalt Eesti t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi kitsaskohtadest ja rahvusvahelisest praktikast v&auml;lja Eestile sobivad alternatiivsed lahendused, mis ei soosi pikka t&ouml;&ouml;tusperioodi, v&auml;hendavad vaesust ja on koosk&otilde;las rahvusvaheliste n&otilde;uetega. Uuring valmib j&auml;rgmise aasta m&auml;rtsis. Sotsiaalministeerium teeb 2019. aastal uuringu tulemustele tuginedes Vabariigi Valitsusele ettepanekud, kuidas t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi muuta.</p> <p>Eestis pakuvad esmast kaitset t&ouml;&ouml;tusriski korral t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised &ndash; t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis ja t&ouml;&ouml;tutoetus. T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste eesm&auml;rk on t&ouml;&ouml;tuse korral osaliselt kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek. T&ouml;&ouml;tutoetuse maksmise eesm&auml;rk on tagada t&ouml;&ouml;tule aktiivse t&ouml;&ouml; otsimise ajal minimaalne sissetulek. 2018. aastal on t&ouml;&ouml;tutoetuse suurus 164,61 eurot kuus ja minimaalne t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis 242,73 eurot.</p> <p>2016. aastal elas suhtelises vaesuses 49,6% ja absoluutses vaesuses 20,4% t&ouml;&ouml;tutest.</p> <p>Ministeerium on saanud uuringu tegemiseks toetust Eesti Teadusagentuuri teadmistep&otilde;hist poliitikakujundamist toetava programmi RITA Tegevuse 2 raames. Toetus katab poole uuringu kulust, teise poole katab sotsiaalministeerium enda eelarvest.</p> <p>Hankega saab l&auml;hemalt tutvuda siin: <a href="https://riigihanked.riik.ee/register/hange/198246">https://riigihanked.riik.ee/register/hange/198246</a></p> <p><a href="https://riigihanked.riik.ee/register/hange/198246"></a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium&nbsp;</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2042Renditöö tähendab kolmepoolset töösuhet2018-07-11<p><strong>Rendit&ouml;&ouml; on t&auml;nap&auml;evane t&ouml;&ouml;suhte vorm, mida kasutatakse &uuml;le maailma j&auml;rjest enam. Rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine hajutab ettev&otilde;tte majandusriske ning h&otilde;lbustab t&ouml;&ouml;j&otilde;uga tegelemist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;urendi teenust pakkuv ettev&otilde;te tagab t&ouml;&ouml;tajate olemasolu puhkuste v&otilde;i haiguste ajal, annab v&otilde;imaluse vajadusel kiiresti palgata lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu, v&auml;hendab v&auml;rbamis-, t&ouml;&ouml;j&otilde;u- ja tootmiskulusid ning maandab riske ja kohustusi, mis kaasnevad inimeste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisega.</p> <p>Eestis ei ole rendit&ouml;&ouml; eraldi seadusega reguleeritud, kuid t&ouml;&ouml;lepingu seadusega on &uuml;le v&otilde;etud Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu direktiivist 2008/104/E&Uuml; rendit&ouml;&ouml; kohta olulised &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted. T&ouml;&ouml;lepingu seaduses on reguleeritud rendit&ouml;&ouml; m&otilde;iste, t&auml;htajaliste t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimise p&otilde;him&otilde;tted rendit&ouml;&ouml;tajatega ning kasutajaettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;kohtadest teavitamise kohustus.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja jaoks on kolmepoolses t&ouml;&ouml;suhtes osalemine eelk&otilde;ige seda, et ta peab selgeks tegema kes mille eest seaduse kohaselt vastutab ning kumma ettev&otilde;tja poole tuleks probleemide ilmnemisel p&ouml;&ouml;rduda. T&ouml;&ouml;taja ei saa unustada, et tema t&ouml;&ouml;andjaks kasutajaettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tamise ajal j&auml;&auml;b rendiettev&otilde;te ehk selle ettev&otilde;tja kohustus on anda t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d ja maksta t&ouml;&ouml;tasu. Kasutajaettev&otilde;tjalt saab n&otilde;uda vaid t&ouml;&ouml;tamiseks sobivat keskkonda.</p> <p>Praktikas on v&auml;lja kujunenud, et kasutajaettev&otilde;tja juures annab t&ouml;&ouml;korraldusi kasutajaettev&otilde;tja esindaja, kuid teatud juhtudel on t&ouml;&ouml;d v&otilde;imalik korraldada ka nii, et &uuml;lesandeid annab ja nende t&auml;imist kontrollib siiski rendiettev&otilde;te ehk t&ouml;&ouml;taja tegelik t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Kui kasutajaettev&otilde;tja ja tegeliku t&ouml;&ouml;andja korralduste vahel tekib vastuolu, peab rendit&ouml;&ouml;taja l&auml;htuma oma t&ouml;&ouml;andja ehk rendiettev&otilde;tte korraldustest, ent kui t&ouml;&ouml;tajal tekib t&ouml;&ouml;keskkonnas ohtlik olukord, peab ta j&auml;rgima igal juhul kasutajaettev&otilde;tja korraldusi. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt tagab kasutajaettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise kasutajaettev&otilde;tja juures.</p> <p>Viimastel aastatel, kus Euroopat kimbutab j&auml;rjest enam t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus, renditakse t&ouml;&ouml;tajaid sageli ka &uuml;hest riigist teise. K&otilde;ige enam rendivad Eesti ettev&otilde;tjad t&ouml;&ouml;tajaid Soome. Selline piiri&uuml;lene Euroopa Liidu sisene t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimine t&auml;hendab, et rendit&ouml;&ouml;taja on &uuml;htlasi vaadeldav l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatele kehtib Euroopa Liidus eriregulatsioon, mis muuhulgas annab neile &otilde;iguse saada sihtkoha riigi t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra. N&auml;iteks Soomes t&ouml;&ouml;tades peab t&ouml;&ouml;taja saama tema kvalifikatsioonile vastavat ning konkreetses tegevusvaldkonnas kollektiivlepinguga kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ehk Eestis kehtiv t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r ei ole sellisel juhul piisav.</p> <p>Ka Eestis kohtab nii ehitusplatsides, tootmises kui ka teeninduses j&auml;rjest enam m&otilde;nest teise EL liikmesriigi rendiettev&otilde;ttest Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid. Sageli j&otilde;uavad just sel moel Eestisse t&ouml;&ouml;le ka Ukrainast v&otilde;i Valgevenest p&auml;rit ehitajad, kes asuvad t&ouml;&ouml;le Poola rendiettev&otilde;ttesse, kuid l&auml;hetatakse reaalselt t&ouml;&ouml;d tegema Eesti kasutajaettev&otilde;ttesse.</p> <hr /> <p><strong>Mis on rendit&ouml;&ouml;?</strong></p> <p>Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegu kolmepoolse suhtega. Rendit&ouml;&ouml;suhtes s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;andja ehk RENDILEANDJA T&Ouml;&Ouml;TAJAGA t&ouml;&ouml;lepingu, mille alusel saadetakse t&ouml;&ouml;taja tegema ajutiselt t&ouml;&ouml;d kolmanda isiku ehk KASUTAJAETTEV&Otilde;TJA juurde.</p> <p>See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu oma t&ouml;&ouml;andjaga, kes omakorda rendib t&ouml;&ouml;tajat kasutajaettev&otilde;ttele. Kuigi t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab kasutajaettev&otilde;tte juures, siis t&ouml;&ouml;lepinguline suhe on tal rendileandjaga. Rendileandjaga s&otilde;lmitud lepingus peab olema m&auml;rge, et t&ouml;&ouml;taja peab t&auml;itma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid rendit&ouml;&ouml;na kasutajaettev&otilde;ttes. Rendileandja ja kasutajaettev&otilde;tja s&otilde;lmivad omavahel aga v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu (nt t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu kahe ettev&otilde;tte vahel)</p> <hr /> <h4>Meelespea:</h4> <ul> <li>Rendit&ouml;&ouml; tegemine eeldab kirjalikku erikokkulepet.</li> <li>Rendit&ouml;&ouml; v&otilde;ib olla nii t&auml;htajatu kui ka t&auml;htajaline.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja, kes renditakse teise Euroopa Liidu riiki, on vaadeldav l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana ning talle kehtivad erireeglid (saada sihtkoha riigi t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra jne).</li> <li>Kuigi t&ouml;&ouml;taja teeb t&ouml;&ouml;d kasutajaettev&otilde;tte juures, on t&ouml;&ouml;tajal kehtiv t&ouml;&ouml;suhe rendileandjaga.</li> <li>Rendileandja ja kasutajaettev&otilde;te s&otilde;lmivad omavahel v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu.</li> <li>&Uuml;ldjuhul juhib ja kontrollib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d kasutajaettev&otilde;te.</li> <li>Kohustused (anda t&ouml;&ouml;d, maksta t&ouml;&ouml;tasu jne) on t&ouml;&ouml;taja ees rendileandjal.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmise eest vastutab kasutajaettev&otilde;te.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe ning tervisekontrolli korraldamise kohustus on kasutajaettev&otilde;ttel.</li> <li>T&ouml;&ouml;konfliktide lahendamisse tuleks kaasata nii rendileandja kui ka kasutajaettev&otilde;te.</li> <li>T&ouml;&ouml;suhte saab l&otilde;petada rendileandjaga.</li> </ul> <p><strong>Rendiettev&otilde;tja ja kasutajaettev&otilde;tja vahel on soovitatav kokku leppida j&auml;rgmistes tingimustes:</strong></p> <ul> <li>rendit&ouml;&ouml;tajate kvalifikatsioon ja tehtavad t&ouml;&ouml;d</li> <li>t&ouml;&ouml;andja kohustused t&ouml;&ouml;taja ja kasutajaettev&otilde;tja ees, n&auml;iteks:</li> <li>kohustus maksta t&ouml;&ouml;tasu</li> <li>kohustus arvestada makse ja makseid ning neid tasuda</li> <li>kohustus v&otilde;imaldada puhkust</li> <li>kohustus tagada v&auml;lja&otilde;pe</li> <li>kohustus soetada t&ouml;&ouml;riided ja isikukaitsevahendid ning kanda nende kulu</li> </ul> <div> <p><strong>Kasutajaettev&otilde;tja kohustused, n&auml;iteks:</strong></p> <ul> <li>kohustus m&auml;&auml;rata, kas t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;j&otilde;udu v&otilde;ib anda kolmandate isikute kasutusse</li> <li>kohustus korraldada enne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubamist t&ouml;&ouml;ohutus- ja t&ouml;&ouml;tervishoiualane juhendamine</li> <li>kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajale ohutud ja tervislikud t&ouml;&ouml;tingimused ning anda tema kasutusse &otilde;igusaktides n&otilde;utud v&otilde;i t&ouml;&ouml;ks vajalikud isikukaitsevahendid tasuta</li> </ul> </div> <h4>Ettev&otilde;tja vaade: Humanlink</h4> <div> <p>Aeg-ajalt tekib olukordi, kus on vaja ajutiselt rohkem k&auml;tepaare. Samas j&auml;&auml;b &uuml;le&uuml;ldiselt inimesi aina v&auml;hemaks ning t&ouml;&ouml;tajaid on raske leida. Kauplused on v&otilde;tnud kasutusele nt iseteeninduskassad, et vajadust kassapidajate j&auml;rele v&auml;hendada. Ka teised sektorid otsivad v&otilde;imalusi, kuidas tulla toime v&auml;heneva t&ouml;&ouml;ealise elanikkonnaga.</p> <p>N&otilde;nda kirjeldavad t&ouml;&ouml;turul toimuvat Baltikumis ja Soomes tegutseva Humanlinki juhid Toomas Sabsay ja Jarkko Tainio. T&auml;navu 15. tegutsemisaastat t&auml;histav Humanlink tegeles esimestel tegutsemisaastatel t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimisega nii kaubanduses, teeninduses, tootmises, logistikas, halduses, IT-s kui ka juhtimise tasandil. N&uuml;&uuml;dseks on ettev&otilde;te t&ouml;&ouml;j&otilde;u rendilt &uuml;le l&auml;inud m&uuml;&uuml;gi ja siselogistika optimeerimise teenuse pakkumisele. Uurisime Humanlinkilt, millega tuleb t&ouml;&ouml;j&otilde;u rendi osas arvestada ja miks nad sellest loobusid.</p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tted ootavad t&ouml;&ouml;j&otilde;udu rentides usaldusv&auml;&auml;rsust ja head tulemust. Kahjuks on aastate jooksul esinenud halbu kogemusi, mis on tekitanud ebakindlust t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimise suhtes. Lisaks on aru saadud, et rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine ei aita lahendada ettev&otilde;tete suurimat probleemi ehk kuidas v&auml;hemate inimestega t&ouml;&ouml; &auml;ra teha,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p><b>Milliste kitsaskohtadega te t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimise juures kokku puutusite?</b></p> <p>&bdquo;Rendiettev&otilde;ttena ei saa homse osas alati kindel olla. V&otilde;ib-olla vajatakse inimest ainult v&auml;ga l&uuml;hikeseks ajaks. Samas tahab t&ouml;&ouml;taja kindlust, et tal oleks t&ouml;&ouml; ja sissetulek. Tekib k&uuml;simus, millist lepingut inimesega s&otilde;lmida ja kuidas leppida kokku t&ouml;&ouml;tasus,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p>Samuti on k&uuml;simus, kuidas hoida piisavalt palju t&ouml;&ouml;tajaid. &bdquo;Rendit&ouml;&ouml;ks valmis olevaid inimesi ei ole kerge leida. Ka ei saa kindel olla, kui kaua on inimene valmis taoliselt t&ouml;&ouml;turul osalema,&ldquo; lisas Sabsay.</p> <p>Jarkko Tainio t&otilde;i v&auml;lja, et turul tegutsevad ka sellised firmad, mis vahendavad t&ouml;&ouml;tajaid, ilma et nendega ise kohtuks. &bdquo;Nad vahendavad t&ouml;&ouml;tajaid l&uuml;hikeseks ajaks t&auml;htajalise lepinguga. Idee on hea, aga kuidas garanteerida, et selle juures oleks k&otilde;ik seaduses ette n&auml;htu v&otilde;imaldatud ja tagatud. See on keeruline ja lihtsat lahendust siin ei ole,&ldquo; selgitas Tainio.</p> <p><b>Kas see oli p&otilde;hjus, miks loobusite t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimisest?</b></p> <p>&bdquo;Esmalt loobusime &uuml;hep&auml;evasest rendist, sest see ei pakkunud kliendile nii head teenust kui tahtsime. Uus t&ouml;&ouml;taja t&auml;hendab ettev&otilde;tte jaoks juhendamise l&auml;biviimist ning see v&otilde;tab aega. V&otilde;ib-olla m&otilde;ne lihtsa t&ouml;&ouml; osas, kus juhendamiseks kulub v&auml;he aega, tasub &uuml;hep&auml;evane rendit&ouml;&ouml; &auml;ra,&ldquo; selgitas Sabsay.</p> <p>Humanlink otsustas t&ouml;&ouml;j&otilde;u rentimist l&auml;hemalt anal&uuml;&uuml;sida ning leidis oma ni&scaron;i. &bdquo;Tahame aru saada kliendi &auml;ri toimimisest, et pakkuda paremat lahendust. Anal&uuml;&uuml;sisime kliendi vajadusi ja otsime tema jaoks v&auml;lja sobivad inimesed. Samuti koolitame ja instrueerime inimesi ise, et klient ei peaks sellega tegelema. Selle juures m&otilde;tleme, kuidas kliendi t&ouml;&ouml;protsesse efektiivsemaks muuta ja pakume v&auml;lja v&otilde;imalusi automatiseerimiseks ja t&ouml;&ouml;viise, mis n&otilde;uavad v&auml;hem t&ouml;&ouml;tajaid.&ldquo;</p> <p><b>Milliseid kitsaskohti n&auml;ete veel rendit&ouml;&ouml; juures?</b></p> <p>&bdquo;Muret valmistab see, et mitut osaajaga t&ouml;&ouml;d tegev inimene v&otilde;ib teha &uuml;leajat&ouml;&ouml;d, ilma et see v&auml;lja tuleks. Inimene kahjustab nii oma tervist ja seab ohtu nii enda kui ka oma kolleegid,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p>&bdquo;Omaette k&uuml;simus on sotsiaalsed garantiid, mis saadakse siis, kui on makstud sotsiaalmaksu miinimumm&auml;&auml;r (155,1 eurot kuus). Osaajaga t&ouml;&ouml;tavad inimesed ei pruugi t&ouml;&ouml;tada koormusega, kus miinimum t&auml;ituks. Meie s&uuml;steem peaks olema solidaarne, aga kui miinimumist j&auml;&auml;b euro puudu, siis inimene sotsiaalseid garantiisid ei saa, kuigi on s&uuml;steemi panustanud,&ldquo; kirjeldas Sabsay.</p> <p><b>Millised on Eesti ja Soome erinevused?</b></p> <p>&bdquo;Esimene erinevus seisnebki sotsiaalsetes garantiides. Soomes saab inimene sotsiaalsed garantiid ka siis, kui t&ouml;&ouml;tab &uuml;he tunni kuus. Soomes ei ole see sotsiaalmaksu miinimumiga seotud,&ldquo; selgitas Tainio.</p> <p>Soome eristub ka paindlikemate t&ouml;&ouml;suhte vormidega. &bdquo;Inimesed tahavad paindlikke v&otilde;imalusi ja valida, millal nad t&ouml;&ouml;tavad. N&auml;iteks v&otilde;ib inimene tahta &uuml;hel n&auml;dalal t&ouml;&ouml;tada &uuml;he p&auml;eva, j&auml;rgneval n&auml;dalal &uuml;ldse mitte ja siis &uuml;lej&auml;rgmisel neli p&auml;eva. Sellistel juhtudel on meie t&ouml;&ouml;lepingu raamid v&auml;ga j&auml;igad,&ldquo; kirjeldas murekohti Sabsay.</p> <p>&bdquo;Siin tuleb muidugi m&otilde;ista ka teist poolt. Oluline on kaitsta t&ouml;&ouml;suhte n&otilde;rgemat poolt ehk t&ouml;&ouml;tajat. Kui praegu ei ole t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d anda, siis tuleb inimesele anda tasuline puhkus v&otilde;i ta koondada. Paindlikku t&ouml;&ouml;suhet v&otilde;idakse taolises olukorras &auml;ra kasutada. V&otilde;idakse v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;taja ei tahtnud t&ouml;&ouml;tada rohkem kui &uuml;he p&auml;eva, aga tegelikult ei olnud t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;d anda,&ldquo; selgitas Sabsay.</p> <p><b>Kuidas tagada t&ouml;&ouml;ohutus rendit&ouml;&ouml; puhul?</b></p> <p>&bdquo;L&uuml;hiajalise rendi puhul on see keeruline. Esmalt tuleb l&auml;bi viia t&ouml;&ouml;ohutuse alane koolitus ning juhendamine. V&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;tamiseks v&auml;ga aega ei j&auml;&auml;gi. Pikaajalise kliendisuhete juures on see lihtsam,&ldquo; &uuml;tles Sabsay. V&otilde;imaliku ohuna n&auml;gi Sabsay seejuures, et kui t&ouml;&ouml;p&auml;ev kestab kaheksa tundi ja sellest kulub palju aega t&ouml;&ouml;ohutuse selgitamisele ning juhendamisele, siis v&otilde;ib tekkida kiusatus sellest k&otilde;vale hiilida.</p> <p><b>Kuidas olete Humanlinkis t&ouml;&ouml;ohutuse koolitused lahendanud?</b></p> <p>&bdquo;Meie koolitused on kliendispetsiifilised ehk tulenevad sellest, kuhu inimene t&ouml;&ouml;le l&auml;heb ja mis t&ouml;&ouml;d ta t&auml;psemalt l&auml;heb tegema,&ldquo; selgitas Sabsay.</p> <p>&bdquo;Inimeste koolitamine on meie jaoks v&auml;ga oluline. Sealt tuleb meie kvaliteet. Oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas interaktiivset &otilde;ppeprogrammi. Selle asemel, et inimene lihtsalt loeb teksti l&auml;bi, tuleb tal arvutiprogrammis s&uuml;veneda erinevatesse situatsioonidesse ning leida &otilde;ige lahendus. See aitab teadmisi paremini kinnistada ja aitab ka kiiremini t&ouml;&ouml;sse sisse elada,&ldquo; selgitas Tainio.</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 teises numbris.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> </div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2037Riik teeb ettepaneku töösuhete ja tööohutuse reeglite kaasajastamiseks2018-07-10<p class="MsoNormal"><strong>Riik teeb ettepaneku t&ouml;&ouml;suhete ja t&ouml;&ouml;ohutuse reeglite kaasajastamiseks Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele kaks v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsust, millest &uuml;hes tehakse ettepanek uute, paindlike t&ouml;&ouml;tingimuste ning teises t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse loomiseks. Eesm&auml;rk on tagada t&ouml;&ouml;tajaile ja t&ouml;&ouml;andjatele senisest paindlikumad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml; korraldamiseks ning suurendada t&ouml;&ouml;keskkondade ohutust.</strong></p> <p class="MsoNormal">&bdquo;Aastas registreeritakse Eesti umbes 5000 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust &ndash; need on umbes pooled k&otilde;igist Eestis juhtuvatest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest&nbsp; olnuks ennetatavad. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemiga loome t&ouml;&ouml;tajale &otilde;iglase h&uuml;vitamise s&uuml;steemi ning motiveerime t&ouml;&ouml;andjaid t&ouml;&ouml;keskkonda parandama,&rdquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. &bdquo;Kindlasti peame t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste h&uuml;vitamiseks &uuml;hiselt leidma &otilde;iglase lahenduse, mis arvestaks nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate huvidega ega t&otilde;staks m&auml;rgatavalt t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulusid.&rdquo;<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">2017. aastal registreeriti T&ouml;&ouml;inspektsioonis 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. 9 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga ning 1117 raske kehavigastusega.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse loomine puudutaks k&otilde;iki Eesti t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega seotud kuludest kaetakse t&auml;na solidaarsest sotsiaalkindlustuss&uuml;steemist. Lisaks on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt kahju h&uuml;vitamist. Juhul kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja ei j&otilde;ua kahjuh&uuml;vitamises kokkuleppele, v&otilde;ivad vaidlused j&otilde;uda kohtusse. See v&otilde;ib t&auml;hendada pikka, kulukat ja keerulist kohtuvaidlust olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja tervis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kahjustatud.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt peavad t&ouml;&ouml;andjad edaspidi oma t&ouml;&ouml;tajad kindlustama t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse suhtes ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud kulud h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajale kindlustus. T&ouml;&ouml;andjate kindlustusmaksed hakkaksid s&otilde;ltuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskitasemest ehk hea t&ouml;&ouml;keskkonnaga t&ouml;&ouml;andjate kindlustusmakse oleks madalam. Selline s&uuml;steem motiveerib t&ouml;&ouml;andjaid rohkem t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse panustama ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetama.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Lisaks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustusele esitas sotsiaalministeerium ettepanekud ka paindlikuma t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaldamiseks. Kavas on suurendada t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja ning t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise paindlikkust. Vajadus on reguleerida ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmist IKT-p&otilde;hisel kaugt&ouml;&ouml;l ja olukordades, kus &uuml;hes t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tavad koos nii t&ouml;&ouml;tajad kui ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">&bdquo;Kuigi traditsiooniline t&ouml;&ouml;suhe on veel &uuml;lekaalus, n&auml;eme muutusi paratamatult tulemas &ndash; uued tehnoloogiad ja IT-platvormid kujundavad juba praegu &uuml;mber organisatsioonide struktuuri ja toimimist, mis omakorda muudab t&ouml;&ouml; tegemise viise. Samas ei v&otilde;imalda senised reeglid piisavat paindlikkust t&ouml;&ouml;aja, -koha ja -suhte kestuse osas. Kui aga r&auml;&auml;gime kaugt&ouml;&ouml;st ja ebatraditsioonilisest t&ouml;&ouml;ajast, on t&ouml;&ouml;andjal enamasti raske tagada t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmist. Seep&auml;rast on tulnud kasutusele tavap&auml;rasest erinevad t&ouml;&ouml; tegemise viisid ning t&ouml;&ouml;d tehakse ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel, millega aga v&otilde;ivad v&auml;heneda t&ouml;&ouml;taja sotsiaalsed tagatised,&rdquo; selgitas minister Sikkut.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri s&otilde;nul ootab ministeerium huvir&uuml;hmadega konstruktiivset arutelu ja ka avalikku debatti, kus ollakse valmis &uuml;ksteist &auml;ra kuulama ning otsima parimat lahendust, pidades silmas nii t&ouml;&ouml;tajaid kui ka t&ouml;&ouml;andjaid. &bdquo;Teame juba, et huvir&uuml;hmadel on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse ja paindlike t&ouml;&ouml;vormide teemadel mitmeid vastandlikke seisukohti, kuid soovime diskussioonis leida parima lahenduse nii t&ouml;&ouml;tajatele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele,&rdquo; kutsus Sikkut osapooli avatult kavandatavate muudatuste &uuml;le arutlema.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>Tutvu v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsusega:</strong><o:p></o:p></p> <p></p> <p class="MsoNormal"><a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/021ab3f8-eaf9-4bc8-aeb4-77b3d904cdd4#tGTw81Kx" target="_blank">T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemi muutmisettepanekud</a>&nbsp;</p> <p class="MsoNormal">Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p class="MsoNormal"><a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/021ab3f8-eaf9-4bc8-aeb4-77b3d904cdd4#tGTw81Kx" target="_blank"></a><o:p></o:p></p> <p>&bdquo;Aastas registreeritakse Eesti umbes 5000 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust &ndash; need on umbes pooled k&otilde;igist Eestis juhtuvatest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest&nbsp; olnuks ennetatavad. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemiga loome t&ouml;&ouml;tajale &otilde;iglase h&uuml;vitamise s&uuml;steemi ning motiveerime t&ouml;&ouml;andjaid&nbsp;t&ouml;&ouml;keskkonda parandama,&rdquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. &bdquo;Kindlasti peame t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste h&uuml;vitamiseks &uuml;hiselt leidma &otilde;iglase lahenduse, mis arvestaks nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate huvidega ega t&otilde;staks m&auml;rgatavalt t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulusid.&rdquo;<br />2017. aastal registreeriti T&ouml;&ouml;inspektsioonis 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. 9 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga ning 1117 raske kehavigastusega.<br />T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse loomine puudutaks k&otilde;iki Eesti t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid. Enamik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega seotud kuludest kaetakse t&auml;na solidaarsest sotsiaalkindlustuss&uuml;steemist. Lisaks on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt kahju h&uuml;vitamist. Juhul kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja ei j&otilde;ua kahjuh&uuml;vitamises kokkuleppele, v&otilde;ivad vaidlused j&otilde;uda kohtusse. See v&otilde;ib t&auml;hendada pikka, kulukat ja keerulist kohtuvaidlust olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja tervis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kahjustatud.<br />Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt peavad t&ouml;&ouml;andjad edaspidi oma t&ouml;&ouml;tajad kindlustama t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse suhtes ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud kulud h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajale kindlustus. T&ouml;&ouml;andjate kindlustusmaksed hakkaksid s&otilde;ltuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskitasemest ehk hea t&ouml;&ouml;keskkonnaga t&ouml;&ouml;andjate kindlustusmakse oleks madalam. Selline s&uuml;steem motiveerib t&ouml;&ouml;andjaid rohkem t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse panustama ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetama.<br />Lisaks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustusele esitas sotsiaalministeerium ettepanekud ka paindlikuma t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaldamiseks. Kavas on suurendada t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja ning t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise paindlikkust. Vajadus on reguleerida ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmist IKT-p&otilde;hisel kaugt&ouml;&ouml;l ja olukordades, kus &uuml;hes t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tavad koos nii t&ouml;&ouml;tajad kui ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed.<br />&bdquo;Kuigi traditsiooniline t&ouml;&ouml;suhe on veel &uuml;lekaalus, n&auml;eme muutusi paratamatult tulemas &ndash; uued tehnoloogiad ja IT-platvormid kujundavad juba praegu &uuml;mber organisatsioonide struktuuri ja toimimist, mis omakorda muudab t&ouml;&ouml; tegemise viise. Samas ei v&otilde;imalda senised reeglid piisavat paindlikkust t&ouml;&ouml;aja, -koha ja -suhte kestuse osas. Kui aga r&auml;&auml;gime kaugt&ouml;&ouml;st ja ebatraditsioonilisest t&ouml;&ouml;ajast, on t&ouml;&ouml;andjal enamasti raske tagada t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmist. Seep&auml;rast on tulnud kasutusele tavap&auml;rasest erinevad t&ouml;&ouml; tegemise viisid ning t&ouml;&ouml;d tehakse ka muude v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute alusel, millega aga v&otilde;ivad v&auml;heneda t&ouml;&ouml;taja sotsiaalsed tagatised,&rdquo; selgitas minister Sikkut.<br /><br />Tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri s&otilde;nul ootab ministeerium huvir&uuml;hmadega konstruktiivset arutelu ja ka avalikku debatti, kus ollakse valmis &uuml;ksteist &auml;ra kuulama ning otsima parimat lahendust, pidades silmas nii t&ouml;&ouml;tajaid kui ka t&ouml;&ouml;andjaid. &bdquo;Teame juba, et huvir&uuml;hmadel on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse ja paindlike t&ouml;&ouml;vormide teemadel mitmeid vastandlikke seisukohti, kuid soovime diskussioonis leida parima lahenduse nii t&ouml;&ouml;tajatele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele,&rdquo; kutsus Sikkut osapooli avatult kavandatavate muudatuste &uuml;le arutlema.<br /><br />Tutvu v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsusega:<br />T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse s&uuml;steemi muutmisettepanekud&nbsp;</p> <div></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2035Vesi võib päästa sinu tööpäeva2018-07-09<p><strong>Euroopa Toiduohutusameti andmetel (2010) peaks t&auml;iskasvanud naine tarbima ligi 2 ning mees 2,5 liitrit vett p&auml;evas. Vesi on meie keha jaoks h&auml;davajalik. Veepuudus p&auml;rsib n&auml;iteks f&uuml;&uuml;silist v&otilde;imekust, m&otilde;ttetegevust, termoregulatsiooni, organite ja rakkude t&ouml;&ouml;d ning toitainete omastamist. Keha veesisalduse langemine &uuml;le 10% v&otilde;ib osutuda surmavaks.</strong></p> <p><b>Vesi meie kehas</b></p> <p>Inimene saab l&otilde;viosa veest l&auml;bi jookide ja toiduainete. Hinnanguliselt 80% veest j&otilde;uab meie organismi l&auml;bi jookide ning 20% l&auml;bi toiduainete. K&otilde;ige v&auml;hem leidub vett pagaritoodetes (tavaliselt v&auml;hem kui 40%), soe eine sisaldab 40-70% vett ning puu- ja k&ouml;&ouml;giviljad 80% v&otilde;i enam.</p> <p>Suurem osa veest kaob meie kehast l&auml;bi neerude normaalse t&ouml;&ouml; ja higistamise. Veekadu on paljuski seotud toitumise, kehalise aktiivsuse, v&auml;lise temperatuuri ning riietusega. Keha normaalse toimimise tagamiseks peab lisanduva ja v&auml;ljuva vee vahel valitsema tasakaal.</p> <p>Eesti riiklike toitumis- ja liikumissoovituste (2015) j&auml;rgi on t&auml;iskasvanutel veevajadus k&otilde;ikidest allikatest kokku 28&ndash;35 ml kehamassi kilogrammikohta p&auml;evas. N&auml;itlikustades v&otilde;iks selle katmist kirjeldada j&auml;rgmiselt. 70 kg kaaluva inimese veevajadus on seega 70x31 ml = 2170 ml. Toitumis- ja toidusoovitusi j&auml;rgides saadakse toiduga (st nii toiduainetest, roogadest kui jookidest) umbes 1&ndash;1,5 liitrit vett. N&auml;iteks s&uuml;&uuml;es puu- ja k&ouml;&ouml;givilju vastavalt soovitustele ehk kokku v&auml;hemalt 500 grammi p&auml;evas, oleme juba ainu&uuml;ksi neid tarbides saanud minimaalselt 400 grammi vett. Ainevahetuse k&auml;igus tekib lisaks ligikaudu 300&ndash;400 ml vett. Kui keskmised arvud (1250 ml + 350 ml) lahutada 2170 ml-st, j&auml;&auml;b vaheks 570 ml. Seega v&otilde;iks antud t&auml;iskasvanu vedelikuvajaduse katmiseks juua p&auml;evas lisaks 2&ndash;3 klaasi vett.</p> <p><b>Janu</b></p> <p>Janu tekib meis l&auml;bi tunnetusliku soovi (jookide maiste, v&auml;rv, l&otilde;hn jne) ning f&uuml;&uuml;silise vajaduse. Viimane neist tekib siis, kui veekadu &uuml;letab 3% meie kehamassist. Kahjuks annab veekadu ennast janu n&auml;ol m&auml;rku alles siis, kui meie funktsioneerimise tulemuslikkus on langenud (mis hakkab toimuma, kui veekadu &uuml;letab 1% meie kehamassist). Seega kannatame me veekaost tingitud vaevuste all enne, kui keha meile sellest teada annab. Sellest aitab p&auml;&auml;seda vee joomise (v&otilde;i veerikaste toiduainete tarbimise) vajalikkuse teadvustamine ning sellest endale harjumuse kujundamine.</p> <p>T&ouml;&ouml; juures v&otilde;iks kindlasti juua ka toidukordade vahepeal. T&auml;pse koguse saab v&auml;lja arvutada, kuid &uuml;ldiselt v&otilde;iks see olla v&auml;hemalt paar klaasi vett p&auml;evas.</p> <p><b>Mis juhtub, kui ma ei joo?</b></p> <p>Sellisel juhul tuleb silmitsi seista t&otilde;sisemate tagaj&auml;rgedega. Veekadu enam kui 4% meie kehamassist v&auml;hendab juba m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt meie j&otilde;udlust, tekivad t&auml;helepanuh&auml;ired, peavalu, kergesti &auml;rritumine ning unisus. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks kulub rohkem aega ning vigade tekkimise t&otilde;en&auml;osus suureneb. &Uuml;hes sellega kasvab ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattumise risk!</p> <p>Inglismaal Loughborough &uuml;likoolis teostati m&otilde;ned aastad tagasi katsed, kus k&otilde;rvutati kontrollitud tingimustes veepuuduses m&otilde;ju autojuhtide v&otilde;imetele. Ajakirjas Physiology and Behaviour (2015) ilmunud tulemused n&auml;itasid, et veepuuduse all kannatavad juhid tegid &uuml;le kahe korra enam s&otilde;iduvigu. Loughborough &uuml;likooli professori RonMaughan&rsquo;i s&otilde;nul on see v&otilde;rreldav alkoholi v&otilde;i narkootikumide m&otilde;juga s&otilde;iduv&otilde;imele. &bdquo;T&auml;psemalt on tehtud vigade arv v&otilde;rreldav 0,08 &permil; joobes oleva inimese vigade arvuga,&ldquo; selgitas Maughan.</p> <p>Viimati nimetatud fakt on &uuml;hteviisi oluline nii transpordisektoris t&ouml;&ouml;tajatele, kui ka mistahes teise ameti pidajatele. Tulemuslik ja ohutu t&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&auml;helepanu, keskendumist ja t&auml;psust. Meie keha suudab seda tagada aga ainult olukorras, kus p&auml;evane veenorm on tagatud.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2034Raamatupidajaid ja andmesisestajaid on liiga palju, tööturg vajab lähiaastatel programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte2018-07-09<p><strong>L&auml;hema kaheksa aasta jooksul v&auml;heneb Eesti t&ouml;&ouml;ealine elanikkond 43 000 inimese v&otilde;rra ning on selge, et tulevikus peab pikenema inimeste t&ouml;&ouml;elu ja v&auml;henema mitteaktiivsete inimeste arv t&ouml;&ouml;turul.</strong></p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad teineteist lihtsalt leiaks, noored teaks valida, mida &otilde;ppima asuda, vanemaealised ja tervislikel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud saaksid ennast t&auml;iendada ja leida uue v&auml;ljundi t&ouml;&ouml;turul, tehakse &uuml;ha rohkem p&otilde;hjalikke uuringuid ja prognoose.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa koostab kaks korda aastas t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii t&ouml;&ouml;andjale, kui t&ouml;&ouml;otsijale. Baromeeter prognoosib l&uuml;hiajalist t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadust ametite l&otilde;ikes. Baromeetri abil saavad t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;otsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on t&ouml;&ouml;j&otilde;u n&otilde;udlus k&otilde;ige suurem, millistel ametialadel on t&ouml;&ouml;turul t&ouml;&ouml;j&otilde;u &uuml;lej&auml;&auml;k, puuduj&auml;&auml;k v&otilde;i valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad maakonna tasandil t&ouml;&ouml;tukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad v&otilde;imalusel ka eksperte v&auml;ljastpoolt t&ouml;&ouml;tukassat.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa koostab prognoosi, et paremini kokku viia t&ouml;&ouml;otsija ning sobiv t&ouml;&ouml;koht. Samas saavad k&otilde;ik inimesed baromeetrit edukalt kasutada oma koolitusplaanide tegemisel. T&ouml;&ouml;andjale on rakendus toeks olukorras, kus tuleb hinnata, kas ettev&otilde;tte laienedes on vajalik t&ouml;&ouml;j&otilde;ud piirkonnas olemas.</p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub t&ouml;&ouml;andjate vajadus teatud ametiala t&ouml;&ouml;tajate j&auml;rele j&auml;rgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, v&auml;heneb v&otilde;i j&auml;&auml;b samaks? Teiseks hinnatakse t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumise ja n&otilde;udluse vahelist tasakaalu j&auml;rgmise 12 kuu p&auml;rast. Millistel ametialadel on t&ouml;&ouml;turul t&ouml;&ouml;j&otilde;u &uuml;lej&auml;&auml;k, puuduj&auml;&auml;k v&otilde;i tasakaal?</p> <p>Esimesest hindamisest on m&ouml;&ouml;dunud kolm aastat ja sel perioodil on t&ouml;&ouml;turul toimunud mitmeid muutusi, aina teravamalt kerkib pinnale probleem &ndash; vajalike oskustega t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;&auml;b &uuml;he v&auml;hemaks. 2016. aasta s&uuml;gisel oli baromeetri p&otilde;hjal v&auml;ga suur &uuml;lej&auml;&auml;k sekret&auml;r-asjaajajatest ning&nbsp; sekret&auml;r-juhiabidest. Viimased andmed n&auml;itavad aga, et v&auml;ga suurt &uuml;lej&auml;&auml;ki m&otilde;ne ameti esindajatest t&auml;na enam polegi. Suur &uuml;lej&auml;&auml;k on aga ajakirjanikest, andmesisestajatest ja raamatupidajatest. Kolme aasta eest tegid selles kategoorias ilma advokaadid, prokur&ouml;rid ja haldusjuristid ning &auml;ri- ja avaliku halduse tippspetsialistid.</p> <p>M&otilde;ned aastad tagasi oli Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul suur puudus kujundajatest ja multimeediakunstnikest ning telefonim&uuml;&uuml;gi agentidest. Viimasest baromeetrist selgub, et nende ametite esindajaid on n&uuml;&uuml;d juba t&auml;iesti piisavalt, kuid suur puudus on t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul kokkadest, tarkvara arendajatest, programmeerijatest ja veoautojuhtidest.</p> <p>Tallinnas ja Harjumaal hindas t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;j&otilde;u n&otilde;udlust ja vajadust koos CV Online&rsquo;iga. T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetri j&auml;rgi on n&otilde;udlus k&otilde;ige suurem IT-sektoris, kus on eriti puudus tarkvara arendajatest ning programmeerijatest, samuti napib t&ouml;&ouml;tajaid&nbsp; insener-tehnilistel ametikohtadel (insenerid, mehhatroonikud, CNC-pingi operaatorid).</p> <p>Teenindussektor on enim h&auml;das turvat&ouml;&ouml;tajate, kokkade,&nbsp; klienditeenindajate ja puhastusteenindajate leidmisega, tootmine vajab lihtt&ouml;&ouml;lisi ja spetsialiste, masin&otilde;mblejaid, tislereid, ehitus projektijuhte ja spetsialiste. Puudus on bussi- ja kaugs&otilde;iduautojuhtidest.</p> <p>Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske t&auml;ita &otilde;dede, hooldajate, tegevusjuhendajate, proviisorite ja haridussektoris &otilde;petajate ja &otilde;petajate abide, eripedagoogide ning logopeedide ametikohti.</p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse suurenemise p&otilde;hjused on erinevad: kui IKT sektoris puudutab n&otilde;udluse kasv kogu sektorit, kus arendatakse uusi teenuseid, luuakse programme ja tarkvara platvorme, siis ehituses ja tootmises v&otilde;ib p&otilde;hjuseks olla t&ouml;&ouml;j&otilde;u ebapiisav kvalifikatsioon, vananenud oskused v&otilde;i t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumine riigist v&auml;lja. Sotsiaalvaldkonnas tuleb ette olukordi, kus riik k&uuml;ll valmistab spetsialiste ette, kuid peale kooli l&otilde;ppu ei siirduta erialasele t&ouml;&ouml;le palgatingimuste v&otilde;i muude p&otilde;hjuste t&otilde;ttu. Kahanevat populaarsust on m&auml;rgata k&auml;elisi oskusi n&otilde;udvate erialade nagu metalli v&otilde;i puidu t&ouml;&ouml;tlemise osas. Klienditeeninduses v&otilde;ib v&auml;rbamisel takistuseks osutuda kandidaadi keeleoskus, t&ouml;&ouml;taja poolelt vaadatuna aga soov suurema tasu ja v&auml;iksema koormuse j&auml;rele.</p> <p>Ametikohtadel, kus investeering on m&otilde;ttekas ja v&auml;hendab inimese masinlikku t&ouml;&ouml;d, vaatavad t&ouml;&ouml;andjad kindlasti tehnoloogia suunas. Inimest vajavate erialade puhul v&otilde;iks siiski kaaluda paindlike v&otilde;imaluste pakkumist: on inimesi, kes sooviksid v&auml;ga t&ouml;&ouml;d teha, kuid ei suuda panustada t&auml;iskoormusega, on lapsevanemaid, kes ei saa liiga varaseks kellaajaks tulla, vaid peavad enne lapse lasteaeda viima, on t&ouml;id, mida saab teha kodukontorist jne. Tallinnast v&auml;ljaspool on v&otilde;tmek&uuml;simuseks kindlasti kodust t&ouml;&ouml;le saamine, kus t&ouml;&ouml;andja vastutulek on teinekord ainus v&otilde;imalik lahendus.</p> <p>Tartumaa t&ouml;&ouml;turg on v&otilde;rreldes eelmise korraga teinud v&auml;ikese sammu tasakaalu suunas. Nii n&auml;iteks ei ole Tartumaal suure &uuml;lej&auml;&auml;giga ametikohtade seas enam sekret&auml;re ja andmesisestajaid. T&ouml;&ouml;j&otilde;u defitsiidi poole on ka Tartumaal suur puudus infotehnoloogia spetsialistidest. T&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus on veidi v&auml;henenud m&otilde;nedel toitlustuse, teeninduse ja tekstiilit&ouml;&ouml;stuse ametialadel &ndash; n&auml;iteks kokkadest, pagaritest ja kondiitritest, masin&otilde;mblejatest ning postiljonidest ei ole enam nii suur puudus kui on seda olnud viimase aasta jooksul.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa roll t&ouml;&ouml;tuse ennetamisel on aasta-aastalt suurenenud. P&otilde;hjuseid, miks inimene &uuml;hel hetkel t&ouml;&ouml;tu on, on mitmeid, samal ajal kurdavad t&ouml;&ouml;andjad, et sobivate oskustega t&ouml;&ouml;tajaid on keeruline leida. Seega on &uuml;ha olulisem, et t&ouml;&ouml;tajad/t&ouml;&ouml;otsijad oleksid valmis &otilde;ppima ja t&ouml;&ouml;andjad toetaksid t&ouml;&ouml;tajaid &otilde;ppimise ajal.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassalt on v&otilde;imalik tuge saada nii t&ouml;&ouml;taval, t&ouml;&ouml;d otsival kui ka &otilde;ppival inimesel. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;ealised, kes soovivad end t&auml;iendada v&otilde;i uut kutset omandada on oodatud t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja juurde. Aja saab broneerida e-t&ouml;&ouml;tukassas. V&otilde;imalus on saada igakuist &otilde;ppetoetust, t&ouml;&ouml;tukassa toetab nende erialade ja ametite &otilde;ppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem t&ouml;&ouml;tajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega t&ouml;&ouml;tajaid napib. Erialad on v&auml;lja valitud t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse uuringute tulemuste p&otilde;hjal ja nimekiri on olemas t&ouml;&ouml;tukassa kodulehel ning see t&auml;ieneb igal aastal.&nbsp; Sellel aastal saab t&ouml;&ouml;tukassa toel kutse- v&otilde;i k&otilde;rgharidust omandada rohkem kui 200 &otilde;ppekaval eesti ja vene keeles.</p> <p>T&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeetriga saab tutvuda lehel&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/baromeeter" target="_blank">https://www.tootukassa.ee/baromeeter</a>. J&auml;rgmine t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse baromeeter ilmub oktoobris.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2033Kas ehitusplatsil peab olema pesemisvõimalus?2018-07-09<p><b>T&ouml;&ouml;tan ehitusobjektil. Meil pole aga mingeid pesemistingimusi ja ka joogivee saamiseks tuleb s&otilde;ita poodi. Kas selline olukord on lubatud v&otilde;i on seadused, mis sellist olukorda reguleerivad?&nbsp; </b></p> <p><b>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> T&ouml;&ouml;tajatele peab olema tagatud kvaliteetne joogivesi ning selle eest hoolitseb t&ouml;&ouml;andja. Kui ehitusobjektile pole veel j&otilde;utud veetrassi rajada, on &uuml;ks v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajad pudeliveega varustada. T&ouml;&ouml;taja sellega seotud rahalisi kulutusi kandma ei pea.</p> <p>Kuna ehitust&ouml;&ouml; on sageli tolmune ja m&auml;&auml;riv ning palavate ilmadega ka higistama ajav, peavad t&ouml;&ouml;tajad saama kasutada sooja ja k&uuml;lma veega du&scaron;&scaron;e, arvestusega 1 du&scaron;&scaron; kuni 15 t&ouml;&ouml;taja kohta. Enne einestamist ja muudel juhtudel peab saama kasutada k&uuml;lma ja sooja veega varustatud valamuid, arvestusega 1 valamu kuni 10 t&ouml;&ouml;taja kohta. Ka tualettruumis peab olema v&otilde;imalik k&auml;si pesta ja kuivatada. Ehitusobjekti erip&auml;rast ja kokkulepetest s&otilde;ltub, kes pesemistingimused looma peab. Kui on olemas peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja, siis eeldatakse temalt ka pesemistingimuste loomist. Igal allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjal pole otstarbekas pesemiseks m&otilde;eldud olmesoojakut platsile paigutada, kui puudub &uuml;hendamiseks vajalik vee- ja kanalisatsioonis&uuml;steem v&otilde;i ei ole ehitusplatsil ruumi mitme soojaku paigutamiseks. Sageli puudub allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjal luba ehitusobjektil trasside ehitamiseks ning seet&otilde;ttu j&auml;&auml;b pesemistingimuste loomine peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja korraldada.</p> <p>Selgituse aluseks on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 11 l&otilde;ige 8 ning Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 m&auml;&auml;ruse nr 377 "T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ehituses" &sect; 23.</p> <p>Vaata lisaks <strong><a href="/redirect/2290" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte olmeruumidest</a>.</strong></p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2032Madis Toomsalu: töökeskkond peab olema sisend õnnetunde loomiseks2018-07-06<p><b>Liftis taeva poole t&otilde;ustes l&auml;hevad k&otilde;rvad lukku. T&otilde;en&auml;oliselt tunneb LHV Group&rsquo;i juhi Madis Toomsalu seda enda 21. korrusel asuva kabineti t&otilde;ttu iga p&auml;ev mitu korda. Selleks vist pangad pilvel&otilde;hkujates ongi, et pankurid kiirete t&otilde;usude ja langustega &auml;ra harjuksid.</b></p> <p><b>Mind juhatatakse koosolekuruumi, kust avaneb vapustav vaade pea kogu linnale. Toomsalu saabub minuti pealt, seljas v&auml;rske, kuid mitte liiga edev &uuml;likond, silmis s&otilde;bralikkus ja sihikindlus. &bdquo;Selle vaatega harjub kolme p&auml;evaga &auml;ra,&ldquo; kinnitab ta. Madis on tippjuhi kohta suhteliselt noor, eriti sellise, kes juhib suurimat Eesti oma finantsgruppi (ja paljut veel). Ta r&auml;&auml;gib rahulikult ja vastab kaua m&otilde;tlemata. </b></p> <p><b>Olete LHV Groupi tegevjuht olnud 2016. aasta detsembrist. Mis hinde te endale selle aja peale paneksite? </b></p> <p>Saan endale panna ainult sellise hinde, mille saab panna ettev&otilde;ttele. Aktsion&auml;ride &uuml;ldkoosolekul tegime nalja, et LHV eelmise aasta hinne on 4. Meil l&auml;ks k&uuml;ll v&auml;ga h&auml;sti ja oleme kasvutrajektooril, aga oleme &auml;ri&uuml;hing ja investorid on siia investeerinud kapitali, millele nad tahavad tootlust, see oleks v&otilde;inud grammikese parem olla.</p> <p><b>Mis viiest puudu j&auml;i?</b></p> <p>Ambitsioonid on lihtsalt niiv&otilde;rd suured. Me ei k&auml;i koos &auml;ra tegemise r&otilde;&otilde;mu p&auml;rast, meie eesm&auml;rk on kiire kasv. K&otilde;ik asjad peavad ideaalselt kokku langema, alla selle me ei taha teha.</p> <p><b>Kas see on j&auml;tkusuutlik maailmavaade, et alati peab k&otilde;ik ideaalne olema?</b></p> <p>Eesm&auml;rgip&otilde;hiselt k&uuml;ll &ndash; alati peab tahtma kuhugi p&uuml;rgida. Kui mingi asja k&auml;sile v&otilde;tad, siis alati peab seda tegema maksimaalselt. See on minu arvates kogu inimkonna edasiviiv j&otilde;ud, et mingi hunnik inimesi v&otilde;i ettev&otilde;tteid tahavad kuhugi paremuse poole areneda. Loomulikult peab endale aru andma, et iga kord ideaali &auml;ra ei puudutagi. Unistuste realiseerimine on praktilises elus alati mingisuguse koefitsiendiga v&auml;iksem. Aga see ei t&auml;henda, et unistus ise ei v&otilde;iks suur olla.</p> <p><b>Kas on m&otilde;ni unistus, mida teie isiklikult, v&otilde;i LHV, ei ole saavutanud?</b></p> <p>Ma arvan, et ei ole. Unistama peab oskama nii, et unistused stressi ei tekita. Mul ei ole olnud praktilisi unistusi, pigem filosoofilised unistused ja need on &uuml;ldiselt t&auml;itunud. Minu l&auml;htekoht on see, et inimene tahab teha seda, mis teistele ja endale korda l&auml;heb.</p> <p>LHV vaade on sisuliselt sama. Me ei unista mingitest turuosadest vaid millegi muutmisest ja inimeste elu paremaks tegemisest. Meile on oluline Eesti kapitali v&otilde;iduk&auml;ik finantsteenuste turul ja endast suurema pildi n&auml;gemine.</p> <p><b>Milline on teie elu k&otilde;ige suurem l&auml;bikukkumine?</b></p> <p>Mul on v&auml;ga v&auml;rvikirev haridusk&auml;ik. K&auml;isin kunagi Reaalkoolis, olen reaalainetes &uuml;ldiselt hea, aga &uuml;heksandas klassis sain &uuml;hel semestril kaks kahte, matemaatikas ja f&uuml;&uuml;sikas. M&otilde;lemal on oma lugu.</p> <p>Matemaatika kahe olin &auml;ra teeninud &ndash; k&auml;isime pinginaabriga tunni ajal raha peale piljardit m&auml;ngimas. F&uuml;&uuml;sikas oleks paremini l&auml;inud, aga heale hindele tehatava t&ouml;&ouml; ajal pinginaaber spikerdas ja saime m&otilde;lemad &uuml;he. Enne ja peale seda olid mul matemaatika ja f&uuml;&uuml;sika hinded head.</p> <p>Nende hinnete peale ma vihastasin ja viisin keskkooli alguseks oma paberid Tallinna k&otilde;ige halvemasse kooli. &Otilde;nneks helistas ema 30. augustil &Uuml;ldg&uuml;mnaasiumisse ja k&uuml;sis, et kas poeg saaks veel siia tulla. Olin ka ise suve jooksul aru saanud, et see ei olnud mul k&otilde;ige targem idee. &Otilde;nneks saingi sinna sisse ning 1. septembril n&auml;gin oma uut kooli esimest korda.</p> <p>Suvel oli aega enesele otsa vaadata. Olin tegelikult tubli &otilde;pilane, saanud kiituskirju ja siis rikkusin selle k&otilde;ik ise &auml;ra. Proovisin veel korvpalliga tollasesse TSIKi. Tehniliselt olin hea, aga sealt &ouml;eldi, et oled liiga l&uuml;hike ja ei sobi. Seega sain &uuml;he perioodi jooksul korraga mitu pettumust.</p> <p><b>Kelleks lapsena soovisite saada?</b></p> <p>Kui mult lapsena k&uuml;siti kelleks ma saada tahan, siis &uuml;tlesin, et majandusinimeseks. Samas, kui koolist uuesti r&auml;&auml;kida, siis &nbsp;&uuml;likooli ma tasuta majandust &otilde;ppima ei saanud. Seega l&auml;ksin hoopis TT&Uuml;-sse tootmistehnikat &otilde;ppima. Sain esimesel semestril kolm ja pool punkti. &Uuml;he punkti kauplesin v&auml;lja kehalise kasvatuse eest, kuigi k&otilde;ikidesse tundidesse ei j&otilde;udnud. Kaks ja pool sain organisatsioonips&uuml;hholoogiast, kus tuli arvestuse jaoks lihtsalt kohal k&auml;ia. K&otilde;ik kodut&ouml;&ouml;d olid mul tehtud, aga eksamitele ma ei l&auml;inud. Sain poole aastaga aru, et minust tootmistehnikut ei saa ning mind eksmatrikuleeriti.</p> <p>Siis l&auml;ksin Mainorisse, vahepeal k&auml;isin s&otilde;jav&auml;es, p&auml;rast seda enam Mainorisse ei tahtnud minna, sest see tundus liiga kerge. J&otilde;udsin aktsiatega kauplemiseni, aitasin tol ajal s&otilde;pradel &uuml;ht &auml;ri teha ja sel ajal oli vaba aega niiv&otilde;rd palju, et avastasin enda jaoks aktsiamaailma. LHV oli tol ajal kauplemise <i>powerhouse</i>, seega tahtsin kangesti siia tulla.</p> <p><b>Kas &otilde;nnestus?</b></p> <p>Olin enda arvates LHV-sse praktikale tulemiseks liiga vana, 22-aastane, teised, kes siin olid, olid alustanud oluliselt varem. Arvasin, et kuna ma ei &otilde;pi ka kusagil midagi, siis vaevalt nad mind tahavad. Aga ma kangesti ikkagi tahtsin siia saada, seega l&auml;ksin Audentese &uuml;likooli ja peale aastast &otilde;ppimist siis sain siia praktikale. Tagantj&auml;rele tean, et oleksin siia nagunii saanud, sest ma olin selleks ajaks teinud &auml;ra juba ligi 1000 optsiooniaktsia tehingut. LHV-s t&ouml;&ouml;tamine on &uuml;ks asi mida ma kangesti olen elus tahtnud. L&otilde;puks see ka &otilde;nnestus.</p> <p>T&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt tegin &auml;ra nii bakalaureuse kui ka magistri, Audentes liideti veel TT&Uuml;-ga, nii et mul on m&otilde;lemad kraadid koolist, kus mind alguses v&auml;lja visati. Isegi doktorantuuri astusin, aga t&ouml;&ouml; kirjutamiseni ei j&otilde;udnud, olen rohkem praktilise vaatega ja ma ei n&auml;inud selles suurt lisav&auml;&auml;rtust.</p> <p><b>Milline on LHV Groupi tegevjuhi igap&auml;evat&ouml;&ouml;?</b></p> <p>Me oleme b&ouml;rsiettev&otilde;te ligi 5500 investoriga. Grupi tasemel tegelen strateegia, pika vaate, investorsuhete, ja finantsplaaniga, vajadusp&otilde;hiselt ka suuremate tehingute ja kapitali kaasamisega Meil on kolm t&uuml;tarettev&otilde;tet &ndash; pank, varahaldus ja Leedu &auml;ri&uuml;ksus, viimase k&uuml;ll tegelikult &auml;sja sisuliselt m&uuml;&uuml;sime. Samuti on meil m&otilde;ned kommiteed, kus osalen, lisaks t&auml;idan t&uuml;tarettev&otilde;tete n&otilde;ukogu esimehe &uuml;lesanded.</p> <p>Olen igap&auml;evaselt tegev krediidikommitees, mis on pangas operatiivne &uuml;ksus. Proovin oma n&auml;ppu toppida sinna, kus n&auml;en, et midagi on nihu. Kuna olen majas sees ja ei k&auml;i ainult korra kuus n&otilde;ukogus, siis kui kusagil hakkab mingi teema hargnema nii, nagu ma ei arva, et ta peaks hargnema, siis saan seda otse puudutada.</p> <p><b>Milline juht te olete?</b></p> <p>Ma olen pigem otsekohene, ei r&otilde;hu formaalsustele ja vormile. L&auml;hen kohe sisu juurde, m&otilde;nikord liiga kiiresti. Olen kindlasti n&otilde;udlik ning kiirele ja efektiivsele &auml;ra tegemisele suunatud.</p> <p>LHV-s on &uuml;lihea &otilde;hustik. Ma tahan, et siin oleksid parimad inimesed. Kui me igasuguseid palgatabeleid vaatame, siis meie esimene m&otilde;te on, et miks me esimesel kohal ei ole. Olen n&otilde;udlik aga saan v&auml;ga h&auml;sti aru, et t&ouml;&ouml;keskkond peab eesm&auml;rkide saavutamisel inimesi aitama ja olema sisend &otilde;nnetunde loomiseks. L&otilde;ppude l&otilde;puks vastutab t&ouml;&ouml;andja poole aja eest, mil oled &auml;rkvel. Kui me tahame, et inimesed oleksid tasemel, siis peame keskkonnaga tegelema. Pehmed teemad on mulle olulised, aga p&auml;eva l&otilde;puks oleme &auml;ri&uuml;hing, seega soovin n&auml;ha ka tulemust.</p> <p><b>Mida t&auml;psemalt te siis teete, et head t&ouml;&ouml;keskkonda luua? </b></p> <p>Pangandus ja fondide valitsemine on &uuml;ks enim reguleeritud majandusharusid &uuml;ldse. Meid reguleerib umbes 500 m&auml;&auml;rust ja &otilde;igusakti ning meil on majas sees paarsada sise-eeskirja. Seda meil majas ei tunne, meil on &uuml;limalt madala hierarhiaga organisatsioon. Ei ole liialt teietamist ja viisakusvorme &ndash; inimesed suhtlevad inimestega.</p> <p>Igasugused praktilised asjad on ka olulised, aga see on juba h&uuml;gieen. Sportimisv&otilde;imalused ja banaanid on juba igal pool. V&otilde;ib-olla mainiksin siin hoopis teise nurga alt &auml;ra meie &nbsp;ps&uuml;hholoogilise n&otilde;ustamise v&otilde;imaluse. Kui sa j&otilde;uad ummikusse, &uuml;ksk&otilde;ik, kas t&ouml;&ouml;- v&otilde;i eraeluga seotult, saad k&uuml;lastada ps&uuml;hholoogi. Meil on ettev&otilde;ttega Confido leping ning t&ouml;&ouml;taja saab ettev&otilde;tte kulul sinna minna. Meie sisuliselt p&otilde;hjustest teada ei saa, ja ei k&uuml;si ka.</p> <p>N&auml;eme, et teenust kasutatakse. Seda v&otilde;ib kahte pidi t&otilde;lgendada. Meil on kas v&auml;ga kehvasti v&otilde;i meil on just inimesed, kes hoolitsevad oma tervise eest. See ei pea &uuml;ldse t&ouml;&ouml;ga seotud olema. Isikliku elu probleemid m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;d samamoodi. Hea, kui suudame lahenduse pakkumisele kaasa aidata.</p> <p>F&uuml;&uuml;silise tervise eest hoolitsevad jube paljud ettev&otilde;tted aga vaimse tervisega ei ole Eesti ettev&otilde;tted &uuml;ldse tegelenud. Ometi k&uuml;sin &ndash; kumb rohkem m&otilde;jutab? See on must auk, n&otilde;uka aja p&auml;rand. Uuel p&otilde;lvkonnal kaob k&otilde;ik v&otilde;ltsh&auml;bi ja hullu maine. Suhtumine on muutumas ja me tahame nende muutuste esirinnas olla. Vaimne tervis on oluline ja kui inimene tahab professionaali soovitusi v&otilde;i kedagi, kes ta &auml;ra kuulaks, siis seda me pakume.</p> <p><b>Kui n&uuml;&uuml;d utreerida siis see on ikkagi tagaj&auml;rgedega tegelemine. Justkui kaevandus maksaks l&otilde;puks minu mustad kopsud kinni. Kas tehakse ka midagi sellist, et seda stressi ennetada? </b></p> <p>Kaevanduse analoogia seoses &ndash; meil ei ole ametiga kaasas k&auml;ivat konkreetset n&auml;htust. Inimesed on erinevad ja nende probleemid v&otilde;ivad tekkida erinevatest kombinatsioonidest. Olenemata sellest kuskohas sa t&ouml;&ouml;tad, v&otilde;ib n&otilde;ustamise vajadus ikkagi tekkida. Seega sellist &uuml;ks-&uuml;hele kinni maksmist ei ole.</p> <p>Meil on v&auml;ga paindlik t&ouml;&ouml;aeg, austame t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja konteksti ning &uuml;tleme ausalt v&auml;lja, et sa pead puhkama. Ma kunagi enda osakonnas r&auml;&auml;kisin, et kui tahate p&auml;eval kinno minna, siis minge kinno. Meil peavad olema parimad inimesed kes teevad parimaid tulemusi &ndash; te ise vastutate enda eest. Peab looma keskkonna, kus inimene ei tunne, et ta peab sinu nimel pingutama, et hommikul kell 8 j&otilde;uda. Kui ta ummikusse satub siis ta l&auml;heb n&auml;rvi, sest keegi v&otilde;tab ta stopperiga vastu. K&otilde;igepealt l&otilde;hume selle mentaliteedi &auml;ra, see on juba &uuml;lisuur algus.</p> <p>Stressi ennetamise kolm suurimat tegurit on minu jaoks uni, toitumine ja sport. Une eest me vastutada ei saa, aga sotsiaalne surve meil maja sees on olla tervislik, teha sporti. Korraldame ja toetame spordi&uuml;ritusi, n&auml;iteks eelmine aasta k&auml;is 200 inimest, kaasa arvatud kliendid, ilma mingisuguse eesm&auml;rgita LHV Cupil, lihtsalt jalgpalli m&auml;ngimas.</p> <p>Teist aastat teeme n&uuml;&uuml;d talvekontorit, eelmine aasta olid inimesed Malagas, Hispaanias, see aasta l&auml;hevad nad Portugali. Ehk kuu-pooleteise jooksul on v&otilde;imalik n&auml;dal-kaks soojal maal t&ouml;&ouml;d teha. Eeldus on see, et l&auml;hed t&ouml;&ouml;d tegema.</p> <p><b>LHV on tuntud oma foorumi ja raamatukogu p&auml;rast. Kas see on tekkinud orgaaniliselt, siin t&ouml;&ouml;tavate inimeste t&otilde;ttu v&otilde;i on see olnud teadlik strateegiline otsus. </b></p> <p>See ausalt &ouml;eldes kasvas v&auml;lja orgaaniliselt. Meie foorumis ja investeerimisportaalis jagati raamatuid mida keegi loeb ja meil majas sees palusid inimesed neid tellida. L&otilde;puks l&auml;ks see kogus nii suureks, et panime need alla v&auml;lja. Kui vaadata majandusalaste raamatute osas raamatukogudes ringi siis v&otilde;ib-olla kahel &uuml;likoolil on midagi, aga majandusalane raamatukogu on LHV-l &uuml;ks parimaid Eestis &uuml;ldse, ja k&otilde;igile klientidele tasuta.</p> <p><b>Mis raamatuid ise loete?</b></p> <p>Erialast kirjandust loen praegu pigem v&auml;he, olen 12-14 tundi teemas sees ja &otilde;htul ei taha enam. Loen erinevaid asju &ndash; mulle meeldib ajalugu, p&otilde;hiliselt Venemaa ja B&uuml;tsants. Samuti palju ilukirjandust, see viib m&otilde;tted teise maailma ja arendab s&otilde;nakasutuse ja kirjutamise oskust.</p> <p>Samuti raamatuid, mis k&auml;sitlevad teemasid huvitava nurga alt ja avardavad silmaringi, &uuml;ks viimastest raamatutest oli 20. sajandi teoloogia. Minevikus olen v&auml;ga palju lugenud ka majanduse ja investeerimise kohta.</p> <p><b>Lemmik ilukirjanduslik raamat?</b></p> <p>&Uuml;ldiselt kui lemmikraamatut k&uuml;sitakse, siis &uuml;tlevad paljud inimesed sellise raamatu mis j&auml;tab neist parema v&otilde;i targema mulje. Minu jaoks on lemmikraamat see, mis lugemise hetkel k&otilde;ige rohkem emotsioone tekitas. Ma ei saa midagi parata, k&otilde;ikide nende aastate lugemise peale j&otilde;uan ikka tagasi sinna kui olin 13 ja lugesin Alexandre Dumas&rsquo; &bdquo;Krahv Monte Cristot&ldquo;. Dumas avaldas seda j&auml;rjejutuna ajalehes, tema m&otilde;tles ainult karakterid v&auml;lja ja teised kirjutasid, tal oli&nbsp; mitu kaaskirjutajat, sellep&auml;rast on seal juba palju loogikavigu. Ma ei ole julgenud seda hiljem k&auml;tte v&otilde;tta, sest kardan, et see puruneb kildudeks. Aga ei ole vaja ka, see oli oma raamat omal ajal. Eks ta natukene naiivne ole aga see tekitas sel hetkel k&otilde;ige rohkem emotsioone. Ma arvan, et see on oluline.</p> <p>Noorusp&otilde;lves oli vaimustuses ka Frantitek Jileki raamatust &bdquo;Mees Vincist&ldquo;, mis r&auml;&auml;kis Leonardo da Vinci saavutustest ja eluloost. Viimastest Eesti raamatutest mainiks suvel maal loetud rannarahva</p> <p>T&otilde;eks ja &otilde;iguseks kutsutavat mammutromaani &bdquo;Tuulte tallermaa&ldquo;, aga meeldis ka Olavi Ruitlase &bdquo;Vee peal&ldquo;, mis oma krutskilikkuses meenutas lapsep&otilde;lve lemmikuid &bdquo;Vahtram&auml;e Emilit&ldquo; v&otilde;i &bdquo;V&auml;ikest Illimari&ldquo;.</p> <p>Mida ma olen ise viimasel ajal k&otilde;ige rohkem tsiteerinud, on Soome filosoofi Jari Ehrnroothi &bdquo;H&auml;sti toimiv &uuml;hiskond. Heaolu ja heaelu&ldquo;. Ma v&otilde;tsin sealt &uuml;he m&otilde;tte, mis ei ole k&uuml;ll tsitaat aga mida ma olen kasutanud ja mis iseloomustab minu filosoofiat; paradiis ei ole mitte see, kus mul on hea, vaid see, kus mina olen hea. Ehk &auml;ra tee asju enda jaoks, k&uuml;&uuml;ned enda poole vaid tee asju v&otilde;imalikult &otilde;igesti ja &otilde;iglaselt ning k&uuml;ll see tulu sealt p&auml;rast tuleb. See on natukene LHV filosoofia ka, k&otilde;igepealt tee &uuml;ks asi h&auml;sti valmis ja &auml;ra muretse, k&uuml;ll see tagasi j&otilde;uab.</p> <p><b>Milline on LHV t&ouml;&ouml;taja arhet&uuml;&uuml;p?</b></p> <p>Esiteks peab ta LHV-sse p&auml;riselt tahtma. Meil ei ole sellist ametikohta, et peame midagi t&auml;itma ja kui keegi tahab, siis tulgu. Otsime parimat v&otilde;imaliku inimest, oleme n&otilde;us temasse omalt poolt rohkem panustama ja siis tahame n&auml;ha, et ta ka on parim. T&auml;htis on otsustusvalmidus, julgus ja lai maailmavaade.</p> <p>Tegutseme tihti veidi oportunistlikult, pank loodi ju finantskriisi tipus ja UK-sse l&auml;heme vastu Brexitit, see on meie DNA-s. Teeme pigem &auml;ra t&auml;na, mitte homme ja oleme lahendustele suunatud. Oluline on, et sa ei pane end selle ametikoha kasti vaid teaksid, mis tuleb enne ja p&auml;rast sind. Pead aru saama, mis j&auml;rgneb ja eelneb sinu t&ouml;&ouml;le ja et iga ahela l&otilde;pus on klient, kellele peab pakkuma midagi v&auml;ga head.</p> <p>Nooruslikkus on ka loomulikult t&auml;htis &ndash; see ei ole vanus, vaid mentaliteet. Tehnoloogilise progressi &auml;ra tundmine on oluline. Teenindame pangaga 140 tuhat klienti kahe kontoriga, see n&auml;itab, et tehnoloogilise tagatoa tase on k&otilde;rge. Sellega peab vaimselt samastuma.</p> <p><b>Kuhu LHV-l veel kasvada on? </b></p> <p>Number &uuml;ks on k&uuml;simus, et miks peaks &uuml;ks Eesti inimene kasutama mingit v&auml;liskapitalil p&otilde;hinevat finantsteenuse pakkujat. P&auml;riselt ka, miks? Ajalooliselt on olnud kaks p&otilde;hjust; teised pakuvad paremat teenust, see t&auml;na enam ei kehti, oleme parima teenindusega pank ja parima pikaajalise tootlusega pensionifond. K&otilde;ik tooted on meil olemas. Teine p&otilde;hjus on hind, aga LHV-l on kogu see pakett soodne ka. N&auml;eme, et meil on Eestis ruumi kasvada mitu korda.</p> <p>&Uuml;he uue &auml;risuunana oleme hetkel laienemas&nbsp; &Uuml;hendkuningriikidesse, kuhu l&auml;heme teenindama finantstehnoloogia ettev&otilde;tteid. Need firmad on loonud tehnoloogiline protsess ja regulatsioonid. Regulatsioonid on muutnud pangad tohutult j&auml;igaks ja sealt ei tule mitte mingit innovatsiooni. Kui tuleb, siis on arendused v&auml;ga aeglased, ehkki Eesti on siin hea erand. Uued ettev&otilde;tted pakuvad oma klientidele makseteenuseid v&otilde;i midagi muud innovaatilist. Paradoks on selles, et seda teha, on neil ikkagi partneriks vaja panka. Kui nad l&auml;hevad &Uuml;hendkuningriikides mingi panga juurde mille bilansimaht on 1 triljon naela ja otsustustasemeid on kolm v&otilde;i enam, siis nad lihtsalt saa jutule. Pangad ei viitsi nendesse s&uuml;veneda, aga meie viitsime.</p> <p>Transferwise ja Coinbase on head n&auml;iteid ettev&otilde;tetest, kes olid alguses v&auml;ikesed ja kellel oleme aidanud kasvada. Varajases kasvufaasis ei pruugi taolised ettev&otilde;tted saada endale pangakontot v&otilde;i infrastruktuuri, mille pealt &auml;ri ehitada. T&auml;na tuleb kliente suure hooga ja m&otilde;nel on potentsiaal suureks kasvada. Nemad teenindavad l&otilde;ppkliente ise ja meie pakume oma teenust neile. N&auml;eme seda tugeva kasvuallikana.</p> <p><b>Teie jutust kumab l&auml;bi armastust Eesti vastu. Mis meil Eestis eriti h&auml;sti on? </b></p> <p>Peaaegu k&otilde;ik asjad on h&auml;sti. V&otilde;ib-olla mulle ei meeldi see, kuidas v&otilde;i millise tempoga v&otilde;i millise kaasamisega meil m&otilde;nda seadusandlust tehakse, aga &uuml;ldiselt on k&otilde;ik v&auml;ga h&auml;sti. Ainult &uuml;ks suur probleem on Eestil &ndash; meil on liiga v&auml;he inimesi. Rohkem probleeme ei ole, kui v&auml;ga laialt vaadata.</p> <p>See, et meil on 1,3 miljoni peale oma keel, kultuur, &uuml;likoolid ja riik ning me oleme nii h&auml;sti hakkama saanud, see on v&auml;iksemat sorti ime. Me peaksime v&auml;ga uhked olema. Majanduskeskkond ja looduskeskkond on head, inimeste vahelised suhted on head, ainult inimesi on v&auml;he.</p> <p><b>Kuidas seda lahendada?</b></p> <p>Lapsi saada rohkem! Tegelikult ei ole keegi seda &auml;ra suutnud lahendada. &Uuml;htepidi v&otilde;iksid piirid olla natukene l&otilde;dvemad, aga sellega ei tahaks &auml;&auml;rmusesse ka minna. Suurem probleem on see, kust need Eestlased tulevad. See number on ajalooliselt k&otilde;ikunud aga ega ta v&auml;ga palju suurem pole olnud. See on L&auml;&auml;ne &uuml;hiskonnale iseloomulik probleem, &nbsp;et s&uuml;ndivuse ei ole piisavalt suur.. Mentaalselt on need ajad m&ouml;&ouml;da l&auml;inud, kus k&otilde;igil on 4 v&otilde;i enam last. &nbsp;</p> <p><i>LHV maja 21. korrusel on suur koosolekuruum, kus k&auml;isime pildistamas. Seal j&auml;&auml;b Madis aknast v&auml;lja vaatama ning n&auml;itab k&auml;ega linna poole, &bdquo;Siit v&auml;lja vaadates on eriti h&auml;sti aru saada, kui v&auml;he meid on. See on Euroopa Liidu &uuml;he pealinna s&uuml;dalinn, keset p&auml;eva, ja inimesi p&otilde;him&otilde;tteliselt ei ole. Isegi ummikuid ei ole!&ldquo;</i></p> <p><b>Mis teid &otilde;nnelikuks teeb?</b></p> <p>Mul on vaja suurema pildi tunnetust. Tahan optimaalset suhet ratsionaalsest ja emotsionaalsest ja ma ei kannata v&auml;iklust ja k&uuml;&uuml;nilisust. Minu &otilde;nne valem on seesama varem tsiteeritud lause &ndash; mul ei ole oluline, et mul on hea. Teen asju, mis ongi olulised ja mis muudavad asju p&auml;riselt paremaks. Kui toimub mingi progress, suureneb mingisugune efektiivsus v&otilde;i Eestlased saavad kasutada mingeid maailma parimaid asju, siis olen &otilde;nnelik. Tahan, et siin Eestis l&auml;heks h&auml;sti ja oleks m&otilde;nus. L&auml;hemalt vaadates on loomulikult oluline k&otilde;ik, mis on perega seotud.</p> <p>Matkal k&auml;in ka palju, mulle meeldivad rabad, metsad, v&auml;rske &otilde;hk ja maakohad.</p> <p><b>Mis on igap&auml;evane v&auml;ike nauding mis teile j&otilde;udu annab?</b></p> <p>Kui kodu v&auml;lja arvata, siis ikka sport. Kui m&otilde;tled t&ouml;&ouml;asjadele enamv&auml;hem terve p&auml;eva, siis spordi ajal ei saa m&otilde;elda millelegi muule. Seet&otilde;ttu ongi ta veidi stressi ennetav, et lisaks f&uuml;&uuml;silisele pingutusele on aju tund aega muudes m&otilde;tetes. Lugemine on alati nauding, aga selleks vajan aega, &uuml;le jala mulle lugeda ei meeldi.</p> <p>M&otilde;nikord unistan, et saaks tund aega pikutada, mitte kabinetis, vaid lihtsalt muru peal. Seda juhtub v&auml;ga harva, aga kui see juhtub, siis on nauding selle v&otilde;rra suurem. Aga seda on v&auml;ga harva vaja.</p> <p><b>Teis on veidi t&otilde;sist t&ouml;&ouml;tegijat ja veidi rahuliku elunautlejat. Kas pigem l&auml;heksite varakult pensionile v&otilde;i t&ouml;&ouml;taksite surmani?</b></p> <p>Pigem t&ouml;&ouml;taksin kaua. Olen oma aja juhtimises piisavalt efektiivne, et suudan nii t&ouml;&ouml;tamise kui ka nautlemise &auml;ra mahutada. N&auml;iteks elan v&auml;ga l&auml;hedal, kolm minutit kontorist, ehk transpordi peale ei l&auml;he &uuml;ldse aega. Selle v&otilde;rra j&auml;&auml;b muuks rohkem aega.</p> <p>Kui naudid oma t&ouml;&ouml;d, siis see ei olegi t&ouml;&ouml;. Kui usud sellesse, mida teed, siis l&auml;heb aeg kiirelt ja sa ei k&auml;i t&ouml;&ouml;l kellast kellani vaid elad elu. T&ouml;&ouml; ja elu piir on &auml;hmane, f&uuml;&uuml;siliselt on ta kontori vahel aga p&auml;riselt teda ei ole. Kodus saab ka t&ouml;&ouml;d teha, arvuti ja telefon on ju olemas, aga neid saab vajadusel v&auml;lja l&uuml;litada.</p> <p><b>Kas teil on m&otilde;ni iidol v&otilde;i eeskuju? Kui saaksite kellegi inspireerivaga &otilde;htust s&uuml;&uuml;a, kes see oleks?</b></p> <p>Trumpiga s&ouml;&ouml;ks &otilde;htust. Ma ei tea kas see on hea v&otilde;i halb isegi, aga kindlasti oleks see huvitav. Tal on palju miinuseid aga ta l&otilde;hub praegu maailmas arvestataval hulgal dogmasid. Ta l&auml;htub oma sloganist &ndash; <i>make America great again</i>. See ongi tema n&auml;gemuse alusel Ameerika eest seismine. Tema tegevuse &uuml;le saab anda arutust vaid ajalugu aga ta teeb seda, millesse ta usub.</p> <p>Kui vaadata, mis &auml;ra on tehtud, siis m&otilde;nes asjas ta on &otilde;nnestunud ka, eks aeg annab arutust. Ma ei taha, et j&auml;&auml;ks k&otilde;lama, et ma mingi f&auml;nn oleks aga ma arvan, et see oleks huvitav kohtumine.</p> <p>&Uuml;ldiselt autoriteete mul ei ole. Autoriteedid on ohtlikud, sest sa hakkad mingeid iseloomuomadusi v&otilde;i maneere, mida sul endal ei pruugi olla, &uuml;le v&otilde;tma ja nii ei saa. R&otilde;huma peab iseenda tugevustele ja kui neid ei ole, siis autoriteetide j&auml;rgmine aitab kuhugi maani, aga sealt edasi mitte.</p> <p>Kui kedagi &uuml;ldse kogu oma elust v&auml;lja tuua, siis nooruses on mu elu majanduse poole m&otilde;jutanud minu vanem vend Raul , kes on majandusteemadega seotud olnud l&auml;bi Venemaa panganduse, SR&Uuml; p&otilde;llumajanduse ja raudtee-ettev&otilde;tte juhtimise.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta teises numbris.</p> <p>Foto: Meeli K&uuml;ttim</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2031Tööinspektsioon: tööõnnetuste arv on jätkuvalt kõrge2018-07-06<p><b>Esimesel poolaastal registreeriti 2674 &otilde;nnetusjuhtumit t&ouml;&ouml;l. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked. Elu kaotas t&ouml;&ouml;l kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud.</b></p> <p>Mulluse aastaga v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv j&auml;&auml;nud samasse suurusj&auml;rku. 2017. aastal registreeriti samal ajal 2692 &otilde;nnetust, millest 2063 olid kerged ning 628 rasked. Kui aasta eest kaotas elu &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, siis sel aastal on hukkunud juba kolm t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv &otilde;ige pisut kahanenud, ent r&otilde;&otilde;mustamiseks p&otilde;hjust pole. &bdquo;Iga t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. &Otilde;nnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, t&ouml;&ouml;andjale, riigile kui ka &uuml;hiskonnale,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;L&otilde;puni k&otilde;iki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida ei saa, aga l&otilde;viosa neist saaks &auml;ra hoida, kui j&auml;rgida ohutusn&otilde;udeid ning v&otilde;tta piisavalt aega t&ouml;&ouml;tajate juhendamiseks ja v&auml;lja &otilde;petamiseks,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>&Otilde;nnetusterohkeim tegevusala Eestis on j&auml;tkuvalt metallit&ouml;&ouml;stus, kus toimus 285 &otilde;nnetust. Sellele j&auml;rgneb kaubandus (258), riigikaitse (251) ning puidut&ouml;&ouml;stus (211). Varasema aastaga v&otilde;rreldes on enim kasvanud &otilde;nnetuste arv kaubandussektoris. Enim on v&auml;henenud &otilde;nnetuste arv kunsti- ja meelelahutussektoris. Maakondlikult juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas, Harjumaal ja V&otilde;rumaal, v&auml;him &otilde;nnetusi aga Hiiumaal. Varasema aastaga v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv v&auml;henenud k&otilde;ige enam Tallinnas ning L&auml;&auml;ne-Virumaal. V&auml;lismaal juhtus enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes ja Rootsis.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2026Kui edusõltuvus hakkab juhtimist häirima2018-07-04<p><strong>Julgen teha &uuml;ldistuse, et enamik inimestest soovivad olla &otilde;nnelikud. Ma ei avaks siinkohal teemat elukestva &otilde;nnelikkuse v&otilde;imalikkusest, vaid arutlen edukuse kui &uuml;he &otilde;nnelikkuse komponendi &uuml;le.</strong></p> <p>Oleme &uuml;hiskonnas harjunud edukusest r&auml;&auml;kima pigem positiivses, edasiviivas v&otilde;tmes. On ju p&uuml;&uuml;d h&uuml;vede poole olnud evolutsiooniline, inimloomusele p&uuml;sivalt omane. Teadjad aga hoiatavad, et edu v&otilde;ib tekitada s&otilde;ltuvust. See on enamikule meist &uuml;llatav ja paradoksaalnegi. Esiteks m&otilde;tleme s&otilde;ltuvusest r&auml;&auml;kides ennek&otilde;ike klassikalistele s&otilde;ltuvuse liikidele nagu narko- v&otilde;i alkoholis&otilde;ltuvus. Teiseks, oleme harjunud, et edukaks p&uuml;rgimise juurde kuulubki konkureerimine, v&otilde;itlemine ja kestev pingutamine. Me ei m&otilde;tle iga p&auml;ev sellele, mida eduihalev k&auml;itumine teeb meie ajuga, miks me nii k&auml;itume ja kuidas kujuneb edust s&otilde;ltuvus.</p> <p>Eelmise aasta detsembris toimunud &Auml;rip&auml;eva ps&uuml;hholoogiakonverentsil anal&uuml;&uuml;sis ps&uuml;hhofarmakoloog <b>Jaanus Harro</b>, uimastis&otilde;ltuvusele spetsialiseerunud Tartu &Uuml;likooli professor, s&otilde;ltuvust edust. Kuna edu v&otilde;ib inimesel kaasa tuua m&uuml;rgistusn&auml;hud, nimetatakse edus&otilde;ltuvust suure saavutusvajadusega juhtide uueks haiguseks. Professor Harro v&auml;itel p&uuml;&uuml;dleb aju edukuse poole seet&otilde;ttu, et &uuml;hiskond on edu defineerinud. Edu on majanduse arenguks ja inimese enda materiaalse heaolu jaoks t&auml;htis. Vikipeediast v&otilde;ime lugeda, et mida rohkem on riigis suure saavutusvajadusega inimesi, seda produktiivsem on majandus ja suurem inimeste t&ouml;&ouml;viljakus. Samas on iga&uuml;hel meist personaalne arusaamine ja m&auml;&auml;ratlus edust.</p> <p><b>Edukus k&auml;ib kokku suure saavutusvajadusega</b>. Saavutusvajadusega juht seab endale<b> </b>pingutust n&otilde;udvad<b> </b>eesm&auml;rgid, andes endast nende teostamiseks parima. Ps&uuml;hholoog <b>Anu Virovere</b> nimetab saavutusvajadust inimese oskuseks v&otilde;imalusest kinni haarata. Ameerika kuulsa ps&uuml;hholoogi D. McClellandi &otilde;pitud vajaduste teooriast v&otilde;ib j&auml;reldada, et suure saavutusvajadusega inimesed on enamasti edukad (ettev&otilde;tjad, juhid, sportlased). Vikipeedia j&auml;rgi on saavutusvajadus inimese soov t&auml;ita p&uuml;stitatud eesm&auml;rk varasemast efektiivsemalt. Seega on saavutusvajadus heade tulemuste jaoks h&auml;davajalik.</p> <p><b>Miks siis tekib edust s&otilde;ltuvus?</b> Nii uimasti kui ka eduelamus vabastavad ajus energia ja m&otilde;nu andva orgaanilise &uuml;hendi, mille nimi on dopamiin ja mis on eufooria (eduelamuse) eelduseks. Dr Harro v&auml;itel ei teata dopamiini kohta veel liiga palju. Lisaks m&otilde;nutundele ja energiliseks ajamisele paneb dopamiin inimest midagi himustama (nt uimastit, edu t&ouml;&ouml;l, pidevat spordi tegemist). Kui dopamiini on v&auml;he, tekib inimesel soov seda juurde tekitada. Jaanus Harro v&auml;itel v&otilde;ib inimene eduga &auml;ra harjuda ja olla pidevas eduelamuse n&auml;ljas. Edus&otilde;ltuvuses oleva juhi jaoks muutub edukus iseenesest m&otilde;istetavaks, millekski, mis peab alati ta ellu kuuluma. Juht muutub justkui edu (t&auml;helepanu, imetluse) vangiks ja edust saab omaette eesm&auml;rk. Sellest l&auml;htuvad aga valed juhtimisotsused. Lisaks hakkab edukas olemine toimuma juhi isikliku aja, perekonna, tema enda, vahel ka kolleegide tervise arvel.</p> <p>&Auml;rip&auml;eva projektijuht ja ps&uuml;hholoogiakonverentside korraldaja <b>Aira Tammem&auml;e</b> &uuml;tleb, et e<strong>dus&otilde;ltuvuses inimesele annab eduelamus alguses j&otilde;udu </strong>v&otilde;i<b> </b>rahu, tema enesekindlus suureneb, imetlejate ja j&auml;rgijate t&auml;helepanust tekib m&otilde;nutunne. Edu k&uuml;tab sooritusv&otilde;imet, uued eesm&auml;rgid ja proovikivid inspireerivad. Kuni sinnamaani, kus tavap&auml;rasest annusest enam ei piisa. Kui s&otilde;ltuvuse objekt kaob, tekib temast puudus, nagu s&otilde;ltuvusele omane. Saavutus, mis varasemalt oleks rahuldust pakkunud, ei r&otilde;&otilde;musta enam, vaid tekitab vajaduse veelgi kaugemale j&otilde;uda. Ligi hiilib edu pohmell ja eduelamuse doosi tuleb suurendada. Kui edu kaob, kaasnevad s&otilde;ltuvuses oleval inimesel s&otilde;ltuvushaigele omased v&otilde;&otilde;rutusn&auml;hud. Tihti inimesele ainult tundub, et senine edu kaob, sest aju ei tee vahet tegelikkuse ja illusoorse ehk m&otilde;tte, kujutluse vahel. Professor Jaanus Harro arvates v&otilde;ib edus&otilde;ltuvus olla inimesele sama ohtlik kui narkouim. Aira Tammem&auml;e peab eduelamuse ja narkoannuse toimet sarnaseks.</p> <p><b>Kuidas edukultuse kultuuris ellu j&auml;&auml;da ja v&auml;ltida edust s&otilde;ltuvusse sattumist? </b>Aira Tammem&auml;e arvates ei tohiks edukust ja &otilde;nne eraldiseisvateks eesm&auml;rkideks seada.<b> </b>L&auml;bikukkumine kuulub samuti elu (ja juhtimise) juurde. Kuni eba&otilde;nnestumist peetakse h&auml;biv&auml;&auml;rseks ja erakordseks, mitte v&auml;&auml;rtuslikuks kogemuseks, tekitab v&auml;liskeskkond edus&otilde;ltuvust juurde. Tiibeti elufilosoofia j&auml;rgi on heade emotsioonide k&otilde;rval olemas ka piinavad emotsioonid. Kui &otilde;nne k&otilde;rval pidada neid sama v&auml;&auml;rikaks, &otilde;ppides &auml;ra tundma oma hirmu, k&uuml;&uuml;nilisust, &uuml;ksk&otilde;iksust, h&auml;bi, muutub inimese maailmak&auml;sitlus tasahilju v&auml;hem dualistlikuks, v&auml;hem vastandlikuks. Siis saab ka piinavatest emotsioonidest oluline kogemus inimeseks arenemise teel.</p> <p>Ps&uuml;hholoog ja konsultant <b>Mare Pork </b>soovitab inimesel<b> </b>j&auml;lgida oma eduk&auml;itumist, olla iseenda suhtes k&otilde;rvaltvaataja. Kui ise endast aru ei saa, tuleb k&uuml;sida s&otilde;prade k&auml;est tagasisidet. Iga&uuml;ks meist saab &otilde;ppida ennast tasakaalustama ja harjutada dr Harro soovitust, et edu ei ole enesestm&otilde;istetav. Enda k&otilde;rvalt seiramine eeldab oma irratsionaalsuse teadvustamist, tahet vaadata ka oma &bdquo;pimedatesse nurkadesse&ldquo;. Irratsionaalset ja ratsionaalset k&auml;itumist on anal&uuml;&uuml;sinud n&auml;iteks Nobeli majanduspreemia laureaat <b>Daniel Kahneman </b>ja majandusteaduse professor<b> Dan Ariely</b>. Professor Harro arvates m&otilde;jutab edus&otilde;ltuvuses inimese edasist hakkamasaamist see, kui h&auml;sti ta suudab &uuml;le elada edust ilma j&auml;&auml;misega kaasnevad v&otilde;&otilde;rutusn&auml;hud. On v&auml;idetud, et tihti ei soovi juhid enda v&otilde;i oma meeskonna kohta kriitikat kuulda, vaid r&auml;&auml;gitakse ainult edust. Aira Tammem&auml;e nimetab sellist k&auml;itumist narkodiileri k&auml;itumiseks. Ps&uuml;hholoog Anu Virovere &uuml;tleb, et paremaid tulemusi saavutavad need, kellel on enda vastu positiivsed tunded ja kes on enesest teadlikud.</p> <p><strong>L&otilde;petuseks julgen m&otilde;nda k&auml;itumist soovitada. Neid v&otilde;ib lugeja v&otilde;tta kas &uuml;hekordse deklaratsioonina v&otilde;i isikliku arengukava eesm&auml;rgina. &Otilde;pi ennast k&otilde;rvalt j&auml;lgima! Tunne &auml;ra oma emotsionaalsed otsused! Harjuta teadmist, et elamise juurde kuuluvad edu ja l&auml;bikukkumine! Ja ma luban sulle, et saad ennast paremini tundma.</strong></p> <p><strong>Viidatud allikad:</strong></p> <ul> <li>Ariely,<b> </b>D. Irratsionaalne inimene. Tallinn: Hermes, 2011.</li> <li>Harro, J. Edus&otilde;ltuvus kui k&otilde;rge saavutusvajadusega juhtide uus diagnoos. 2018. <a href="file:///C:/Users/rasmus.miller/Downloads/www.valkiainen.ee/blogi/jaanus-harro-edusoltuvus-kui-korge-saavutusvajadusega-juhtide-uus-diagnoos">www.valkiainen.ee/blogi/jaanus-harro-edusoltuvus-kui-korge-saavutusvajadusega-juhtide-uus-diagnoos</a> 25.04.2018</li> <li>Harro, J. Uimastite ajastu. Tartu: &Uuml;likooli Kirjastus, 2017.</li> <li>Kahneman, D. Kiire ja aeglane m&otilde;tlemine. Tallinn: T&auml;nap&auml;ev, 2013.</li> <li>K&otilde;lli, M. Kirg ja meererahu on &otilde;pitavad. Intervjuu Mare Porgiga, 2016, <a href="file:///C:/Users/rasmus.miller/Downloads/www.konverentsid.ee/legendaarne-koolitaja/2016/03/27/kirg-ja-meelerahu-on-opitavad">www.konverentsid.ee/legendaarne-koolitaja/2016/03/27/kirg-ja-meelerahu-on-opitavad</a>, 25.04.2018</li> <li>Tammem&auml;e, A. Eduelamus v&otilde;i &otilde;htune kanepimahv &ndash; mis vahet seal on? 2017. <a href="file:///C:/Users/rasmus.miller/Downloads/www.bestsales.ee/uudised/2017/11/27/eduelamus-voi-ohtune-kanepimahv---mis-vahet-seal-on">www.bestsales.ee/uudised/2017/11/27/eduelamus-voi-ohtune-kanepimahv---mis-vahet-seal-on</a>, 25.04.2018</li> <li>Virovere, A. Saavutusvajadus &ndash; kas peamine liikumapanev j&otilde;ud? 2009. <a href="https://www.slideshare.net/TKHK/saavutusvajadus">www.slideshare.net/TKHK/saavutusvajadus</a>, 23.04.2018</li> <li><strong>Vikipeedia saavutusvajadusest. </strong><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Saavutusvajadus#cite_note-1">https://et.wikipedia.org/wiki/Saavutusvajadus#cite_note-1</a><strong>, 25.04.2018</strong></li> </ul> <div></div> <p><b><b>Autor:&nbsp;</b></b>Vilve Raik, Tallinna Linnakantselei personalidirektor</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta teises numbris.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2025Milline on efektiivne puhkepaus?2018-07-03<p><strong>Inimesel ja t&auml;nap&auml;eva nutitelefonil on mitmeid sarnasusi. M&otilde;lemal on n&ouml; eemaldamatu aku, mille t&uuml;hjenemisel ta enam ei t&ouml;&ouml;ta ja vajab laadimist. Meie v&otilde;imuses on aga suunata energia kulutamist ning varude uuendamist. Nii enda kui nutitelefoni puhul. Inimese t&ouml;&ouml;p&auml;eva silmas pidades on &uuml;heks v&otilde;tmes&otilde;naks puhkepausid. K&uuml;simuseks j&auml;&auml;b, millal on m&otilde;istlik ennast laadida ning kuidas teha seda nii, et tulemus nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja jaoks oleks parim.</strong></p> <p><b>M&otilde;tted t&ouml;&ouml;st eemale?</b></p> <p>Selles k&uuml;simuses esineb nii neid, kelle arvates on t&otilde;husaim viis puhkepausiks m&otilde;tted t&ouml;&ouml;st eemale saada, kui ka neid, kelle arvates ei ole see esmat&auml;htis.</p> <p>T&auml;helepanu t&ouml;&ouml;st lahti &uuml;hendamist soosivate USA P&otilde;hja-Illinoisi &uuml;likooli teadlaste L. Barberi ning A. Conlini hinnangul on selleks mitmeid erinevaid v&otilde;imalusi. N&auml;iteks on uuringutega t&otilde;estatud, et naljaka video vaatamine v&otilde;i lihtsalt looduse silmitsemine t&otilde;stab t&ouml;&ouml;postile naasnud inimese efektiivsust. Positiivsed emotsioonid tasakaalustavad n&otilde;udlikest t&ouml;&ouml;kohustustest tingitud stressi. N&auml;ide vastupidisest efektist on kohvinurgas t&ouml;&ouml;ga seotud probleemide &uuml;le kurtmine, mis kurnab m&otilde;ttelist akut veelgi.</p> <p>Barberi ja Conlini s&otilde;nul on headeks n&auml;ideteks efektiivsetest pausidest:</p> <ul> <li>Meditatsioon. V&otilde;imaldab puhastada m&otilde;tteid ja keskenduda l&otilde;&otilde;gastumisele.</li> <li>F&uuml;&uuml;siline tegevus. See parendab organismi ja ennek&otilde;ike aju verevarustust.</li> <li>M&auml;ngu m&auml;ngimine, mis aitab kasvatada enesekindlust ja t&otilde;sta motivatsiooni.</li> <li>Kolleegi aitamine. Inimliku positiivse l&auml;heduse tundmine.</li> <li>Tulevikuks eesm&auml;rkide seadmine ja nende peale m&otilde;tlemine. See lubab vaadata hetketegevusi laiemas perspektiivis.</li> </ul> <p>T&auml;helepanu t&ouml;&ouml;st lahti &uuml;hendamine ei ole aga k&otilde;igi arvates sugugi m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. E. Hunter ja C. Wu leiavad ajakirjas Journal of Applied Psychology (2016) avaldatud artiklis &bdquo;Give me a better break: Choosing workday break activities to maximize resource recovery&ldquo;, et k&otilde;ige t&otilde;husamad pausid sisaldavad endas tegevusi, mis inimesele meeldivad. Nende teadust&ouml;&ouml; andmetel ei ole m&auml;&auml;rav, kas puhkehetk on t&ouml;&ouml;ga seotud v&otilde;i mitte. Loeb see, kas t&ouml;&ouml;taja saab selle iseloomu ise valida v&otilde;i t&auml;idab kellegi antud &uuml;lesannet. Vaba tahte rakendamisel on paus t&otilde;husam.</p> <p>Nii n&auml;iteks v&otilde;ib kontorilaua taga istumise asemel koridori jalutamine ja seal meilide lugemine parandada enesetunnet ja valmidust uue &uuml;lesande kallale asuda.</p> <p><b>Pauside aeg ja sagedus</b></p> <p>Hunter ja Wu toovad esile, et k&otilde;ige parem hetk pausi tegemiseks on keset p&auml;eva esimest poolt. Nende s&otilde;nul on inimene siis v&auml;rskem ning taastub pingutusest kiiremini ja suuremas mahus. Seega suhtumine, et hommikust l&otilde;unani tuleb pingutada &uuml;hte jutti ning pealel&otilde;unal lubada omale pause, ei pruugi olla sugugi parim lahendus. Siinkohal inimene erineb nutitelefonist, mille v&otilde;ib t&uuml;hjaks kulutada ja kiiresti uuesti t&auml;is laadida. Inimesel v&otilde;tab nullist t&auml;is laadimine m&auml;rksa kauem aega kui sama energia taastamine l&uuml;hikeste laadimists&uuml;klitega.</p> <p>Selle pinnalt v&otilde;ib soovitada puhkepauside jaotamist &uuml;le p&auml;eva, ka hetkedele, kus v&auml;simustunnet veel ei ole. Kokkuv&otilde;ttes peaks t&ouml;&ouml;p&auml;ev tervikuna sellest v&otilde;itma.</p> <p><b>Ideaalne puhkepaus 17 minutit?</b></p> <p>&Uuml;he variandi efektiivse puhkepausi pikkusest k&auml;ib v&auml;lja t&ouml;&ouml;tajate produktiivsuse m&otilde;&otilde;tmise tarkvara pakkuv Desktime. Nad uurisid oma klientide miljoneid sissekandeid, eraldasid neist k&otilde;ige efektiivsemad inimesed ja uurisid nende t&ouml;&ouml;tamisharjumusi.</p> <p>Selle k&auml;igus leidsid nad, et k&otilde;ige produktiivsemad inimesed tegid 52 minutit t&ouml;&ouml;d ning seej&auml;rel 17 minutit pausi. Sisuliselt koosnes nende p&auml;ev sprintidest, mille vahele j&auml;i piisavalt hinget&otilde;mbepause.</p> <p>Loomulikult ei ole tegemist k&otilde;ikidele organisatsioonidele ja ametitele sobiva lahendusega. K&uuml;ll aga v&otilde;iks sellest inspireerituna m&otilde;elda, mis v&otilde;iks olla t&otilde;hus lahendus teie kollektiivile.</p> <p><b>Mida &uuml;tleb seadus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepinguseaduse alusel peab kaheksa tundi p&auml;evas t&ouml;&ouml;tavale inimesele olema v&otilde;imaldatud v&auml;hemalt &uuml;ks 30-minutiline t&ouml;&ouml;p&auml;evasisene vaheaeg, mis teeb t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestuseks &uuml;ldjuhul kokku 8,5 tundi.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusele peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavad vaheajad,&ldquo; lisas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask. Nende vaheaegade andmisel peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest.</p> <p>Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti k&uuml;ll t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rata, kuid see peab olema koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imete ning t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritega. Erandina on &otilde;igusaktidega m&auml;&auml;ratletud puhkepauside kestus kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel &ndash; v&auml;hemalt 10% kuvariga t&ouml;&ouml;tamise ajast.</p> <p>Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab n&auml;iteks 8-tunnises vahetuses tehes p&uuml;sti seistes f&uuml;&uuml;siliselt koormavat t&ouml;&ouml;d, peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama nii t&ouml;&ouml;lepinguseadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad l&uuml;hiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks,&ldquo; selgitas Ivask.</p> <p><strong>Puhkepausidega seotud levinud probleemid, mida v&auml;ltida:</strong></p> <ul> <li>Pausid on t&ouml;&ouml;aega k&uuml;ll ette n&auml;htud, kuid reaalselt ei ole t&ouml;&ouml;tempo t&otilde;ttu aega neid kasutada.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaldatud l&uuml;hikesi pause ei loeta t&ouml;&ouml;aja sisse.</li> <li>Pausid on t&ouml;&ouml;aega ette n&auml;htud, aga t&ouml;&ouml;tajad ei soovi neid kasutada.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;ks vajalike ressursside taastamine (energia, t&auml;helepanuv&otilde;ime, motivatsioon) s&uuml;nnib ennek&otilde;ike &bdquo;headel&ldquo; puhkepausidel. Puhkepauside kestuse ja hulga saab suuresti paika panna t&ouml;&ouml;andja. Samas tasub tal arvestada, et puhkus on seotud t&ouml;&ouml;viljakusega ning v&auml;iksema l&auml;bip&otilde;lemisohuga. Puhkepauside korraldus tasub l&auml;bi m&otilde;elda!</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2024Kas tervislikel põhjustel kirjutatud lahkumisavaldus annab töötajale õiguse taotleda Töötukassast töötuskindlustushüvitist?2018-07-02<p><strong>T&ouml;&ouml;tan kaupluses, kus on igap&auml;evaselt tarvis t&otilde;sta raskusi. Mul on pidevad seljavalud ja raskuste t&otilde;stmine teeb olukorra &uuml;ha halvemaks. Arst on &ouml;elnud, et ma peaksin leidma t&ouml;&ouml;, mis ei sisalda raskuste t&otilde;stmist. T&ouml;&ouml;andja palus mul seepeale kirjutada lahkumisavalduse, kuid kuna uut t&ouml;&ouml;d ei ole silmapiiril, siis ma muretsen, kas t&ouml;&ouml;taja kirjutatud lahkumisavaldus annab mulle &otilde;iguse taotleda T&ouml;&ouml;tukassast t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist. Minu k&uuml;simus on, kas pean ise kirjutama avalduse t&ouml;&ouml;lt lahkumiseks v&otilde;i l&otilde;petab minuga t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;andja?</strong></p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Heli Ojavee:</b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita, siis on t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemiseks kaks v&otilde;imalust. Esimene v&otilde;imalus on see, et t&ouml;&ouml;suhte &uuml;tleb &uuml;les t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) &sect; 91 lg 3 alusel. Teine v&otilde;imalus on see, et t&ouml;&ouml;suhte &uuml;tleb &uuml;les t&ouml;&ouml;andja TLS &sect; 88 lg 1 p 1 alusel. M&otilde;lemad v&otilde;imalused eeldavad kirjaliku arsti t&otilde;endi olemasolu, millelt n&auml;htub, milline t&ouml;&ouml; v&otilde;i millises t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tamine on t&ouml;&ouml;tajale vastun&auml;idustatud. N&auml;iteks kui t&otilde;endil on kirjas, et vastun&auml;idustatud t&ouml;&ouml; raskuste t&otilde;stmisega v&otilde;i t&ouml;&ouml; puidutolmuses kekskonnas, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjale seda arvesse v&otilde;tta.</p> <p>TLS &sect; 91 lg 3 kohaselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;taja isikust tuleneval p&otilde;hjusel, eelk&otilde;ige kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund v&otilde;i perekondlikud kohustused ei v&otilde;imalda tal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d teha. Tegemist peab olema erakorraliste p&otilde;hjustega, mis ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tajal enam t&ouml;&ouml; tegemist kokkulepitud tingimustel j&auml;tkata. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja igap&auml;evaseks t&ouml;&ouml;ks on raskuste t&otilde;stmine, kuid arst raskuste t&otilde;stmise keelanud, siis see v&otilde;ib olla aluseks t&ouml;&ouml;suhte erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks. Veel v&otilde;ib erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks TLS &sect; 91 lg 3 alusel olla t&ouml;&ouml;taja perekondlikud kohustused, nt kui l&auml;hedane haigestub ootamatult ja vajab hooldamist. Tegemist peab olema olukorraga, mis on ootamatu, mida t&ouml;&ouml;taja ei saanud ette n&auml;ha ning mis ei v&otilde;imalda enam t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhe t&ouml;&ouml;tajaga erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda TLS &sect; 88 lg 1 p 1 alusel (t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemine terviseseisundi t&otilde;ttu). Selleks peab eelnevalt olema t&auml;idetud n&otilde;ue st t&ouml;&ouml;taja on olnud v&auml;hemalt neli kuud haiguslehel v&otilde;i &uuml;les&uuml;tlemise aluseks on arsti t&otilde;end, mille kohaselt ei tohi t&ouml;&ouml;taja enam samasugustel tingimustel t&ouml;&ouml; tegemist j&auml;tkata. Kui t&ouml;&ouml;andjal pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d kergendada v&otilde;i teist t&ouml;&ouml;d pakkuda, &uuml;tleb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les TLS &sect; 88 lg 1 p 1 alusel.</p> <p>T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise &otilde;igus on t&ouml;&ouml;tajal siis, kui tal on t&ouml;&ouml;tuna arvelev&otilde;tmisele eelnenud kolme aasta jooksul v&auml;hemalt 12 kuud t&ouml;&ouml;tuskindlustusstaaži ning viimane t&ouml;&ouml;suhe on l&otilde;ppenud alusel, mis annab &otilde;iguse taotleda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, nt TLS &sect; 88 lg 1 alusel. Kui t&ouml;&ouml;leping on &uuml;les &ouml;eldud t&ouml;&ouml;taja poolt TLS &sect; 91 lg 3 alusel, siis nimetatud &uuml;les&uuml;tlemine ei anna &otilde;igust taotleda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist.</p> <p>P&ouml;&ouml;rame t&auml;helepanu sellele, et &uuml;les&uuml;tlemisavaldus muutub kehtivaks selle k&auml;ttesaamisega. See t&auml;hendab seda, et kui t&ouml;&ouml;taja on teinud kirjaliku &uuml;les&uuml;tlemisavalduse TLS &sect; 91 lg 3 alusel ning t&ouml;&ouml;andja on selle k&auml;tte saanud, siis ei saa t&ouml;&ouml;taja seda ilma t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekuta tagasi v&otilde;tta ega paluda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamist teistsugustel alustel, sest t&ouml;&ouml;taja avaldus on muutunud kehtivaks ning t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;peb TLS &sect; 91 lg 3 alusel.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2023Sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina alustab tööd Sten Andreas Ehrlich2018-07-02<p><b>Esmasp&auml;evast, 2. juulist on sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantslerina ametis Sten Andreas Ehrlich, kes juhtis 2017. aasta augustist t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonda ja on alates t&auml;navu aprillist t&auml;itnud ka asekantsleri &uuml;lesandeid. </b></p> <p><b>Sten Andreas Ehrlich</b>i s&otilde;nul n&otilde;uab Eesti rahvastikuprognoos riigilt ka t&ouml;&ouml;poliitikas otsustavaid samme. &bdquo;Isegi k&otilde;ige optimistlikumate prognooside kohaselt v&auml;heneb t&ouml;&ouml;ealine elanikkond l&auml;hima 15 aasta jooksul pea k&uuml;mnendiku v&otilde;rra. See paneb surve alla kogu &uuml;hiskonna, alates sotsiaals&uuml;steemist kuni ettev&otilde;tjateni. &Uuml;lalpidajate ja &uuml;lalpeetavate t&auml;nase suhtarvu s&auml;ilitamiseks peame veelgi suurendama t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;ra, unustamata samas ka siinsete t&ouml;&ouml;kohtade kvaliteeti ja inimeste oskuste arendamist,&ldquo; &uuml;tles Ehrlich. &bdquo;Seet&otilde;ttu on l&auml;hiaastail olulisemad v&auml;ljakutsed soodustada osaajaga ja kodust t&ouml;&ouml;tamist, kaitsta t&otilde;husamalt t&ouml;&ouml;tajate tervist, muuta paindlikumaks t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steem ja kaasajastada t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumist. Vaid nii saame tuua paljud inimesed tagasi t&ouml;&ouml;turule ning aidata iga&uuml;hel j&otilde;uda tema oskustele vastavatele ning v&otilde;imalikult k&otilde;rge lisandv&auml;&auml;rtusega t&ouml;&ouml;kohale.&ldquo;</p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b> r&otilde;hutas, et Eestil tuleb riigina olla valmis suurteks t&ouml;&ouml;turumuutusteks juba l&auml;hitulevikus. &bdquo;Digimajanduse areng muudab suuresti seda, millised t&ouml;&ouml;kohad meil on ja milliseid oskusi l&auml;heb t&ouml;&ouml;tajail vaja, inimesed on ka &uuml;ha enam iseendale t&ouml;&ouml;andjad, kasutatakse v&otilde;imalust erinevates riikides t&ouml;&ouml;tada. Peame riigina pingutama, et muutustega kaasas k&auml;ia nii, et keegi ei j&auml;&auml;ks k&otilde;rvale ning t&ouml;&ouml;turul saaksid osaleda ka need, kelle t&ouml;&ouml;tamine on siiani olnud takistatud,&ldquo; r&auml;&auml;kis minister Sikkut. &bdquo;Hindan k&otilde;rgelt Sten Andreas Ehrlichi senist t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna juhina ning usun, et tema juriidiline ja majandusalane haridus on v&auml;ga sobilik kombinatsioon valdkonna juhtimiseks t&ouml;&ouml;ala asekantslerina. Arvestades eesseisvaid muutusi t&ouml;&ouml;turul ei saa alahinnata ka tema nooruslikku energiat.&ldquo;</p> <p>Sten Andreas Ehrlich t&ouml;&ouml;tas aastatel 2015-2017 n&otilde;unikuna &otilde;iguskantsleri kantseleis, kus tegeles eelarve-, majandushaldus- ja taristu&otilde;iguse ning teiste ettev&otilde;tluskeskkonna osakonna p&auml;devusse kuuluvate k&uuml;simustega. Ta on varem t&ouml;&ouml;tanud advokaadib&uuml;roos Tark Grunte Sutkiene ning olnud praktikal Euroopa Komisjonis volinik Andrus Ansipi juures. Alates 2017. aastast on Sten Andreas Ehrlich ka Eesti V&auml;itlusseltsi n&otilde;ukogu esimees.</p> <p>Sten Andreas Ehrlichil on magistrikraad Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonnast ning l&otilde;petamisel magistri&otilde;pe Tallinna Tehnika&uuml;likooli majandusteaduskonnas.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2022Kuidas mõjutavad vananemisega seotud stereotüübid töötajate leidmist2018-07-02<p><strong>See, et vanemaealiste osakaal Eestis suureneb ja t&ouml;&ouml;ealiste osakaal v&auml;heneb, on fakt. T&ouml;&ouml;andjad kurdavad juba praegu t&ouml;&ouml;j&otilde;u puuduse &uuml;le ja otsivad erinevaid v&otilde;imalusi selle leevendamiseks. Kui t&ouml;&ouml;k&auml;test on puudus, v&otilde;ib eeldada, et k&otilde;ik inimesed, kes tahavad t&ouml;&ouml;d teha, v&otilde;etakse avas&uuml;li vastu. Kahjuks ei ole see alati nii ja m&otilde;nigi kord valitakse t&ouml;&ouml;tajaid mitte oskuste vaid vanuse j&auml;rgi, kirjutab t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik &Otilde;ie J&otilde;giste. &nbsp;</strong></p> <p>J&auml;tame seekord k&otilde;rvale uuringud, mis n&auml;itavad, et vanemaealistel on raskem t&ouml;&ouml;d leida, ja vaatame, milliseid tulemusi annab Google p&auml;ring vanuse j&auml;rgi t&ouml;&ouml;tajate otsimisele.</p> <p>N&auml;iteks <a href="https://tarbija24.postimees.ee/3838965/varbajad-ule-50-aastast-kandidaati-tooandja-naljalt-jutule-ei-vota?_ga=2.161744444.108787942.1528955411-127425963.1522241125&amp;_gac=1.241303862.1527851851.EAIaIQobChMI0_6L1auy2wIVSvlRCh04og_XEAAYASAAEgJykfD_BwE">artikkel</a>, milles Liis Tiideberg v&auml;rbamisagentuurist LKM Associates toob v&auml;lja, et 99% t&ouml;&ouml;andjatest soovib nende kaudu leida t&ouml;&ouml;tajat vanuses 28&ndash;40 ning harva kuni 45-aastast. Kas see, et eelistatakse 28&ndash;40-aastaseid, viitab et alla 28-aastased veel ei oska ja &uuml;le 40-aastased enam ei oska t&ouml;&ouml;d teha? V&otilde;i sellele, et nad on laisad ega viitsi t&ouml;&ouml;d teha?</p> <p>Teine n&auml;ide. &Uuml;hes t&ouml;&ouml;vahendusportaalis saab t&ouml;&ouml;pakkumisi valida selle j&auml;rgi, kas t&ouml;&ouml; sobib lastele, noortele, t&ouml;&ouml;otsijale 45pluss v&otilde;i pension&auml;ridele. Laste puhul v&otilde;ib selline liigitus anda olulist infot, sest alla 15-aastaste ja koolikohustuslike lastega t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisel tuleb arvestada <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017043">t&ouml;&ouml;lepingu seaduse</a> &sect;-s 7 s&auml;testatud piirangutega. Aga t&ouml;&ouml;de liigitamine &uuml;lej&auml;&auml;nud vanusegruppide kaupa tekitab k&uuml;simusi. Mis t&ouml;&ouml;ga on tegemist? Kas on &uuml;ldse t&ouml;id ja t&ouml;&ouml;alaseid oskusi, mida saab vanuse j&auml;rgi liigitada? Kas teatud vanusegruppi kuuluvatel inimestel on k&otilde;igil &uuml;hed ja samad oskused? Kui jah, siis millised? Millised on t&ouml;&ouml;d, mis sobivad pension&auml;ridele ka? Ja millised on t&ouml;&ouml;d, mis neile ei sobi?</p> <p>Vananemine algab p&auml;rast 20. eluaastat ja toob kaasa nii negatiivseid kui positiivseid muutuseid. Selleks ajaks on keha saavutanud k&uuml;psuse, lihasmass ja kollageeni tootmine hakkab v&auml;henema, tekivad kortsud. Nii nagu juust muutub laagerdades paremaks, muutuvad ka mitmed oskused vanuse kasvades paremaks &nbsp;&ndash; vaimne t&ouml;&ouml;v&otilde;ime j&otilde;uab haripunkti 40-selt ja sotsiaalsed oskused veelgi hiljem. Haripunkti j&otilde;udmine ei t&auml;henda seda, et p&auml;rast need oskused kaovad.</p> <p><a href="http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/ebs/ebs_378_en.pdf">Eurobaromeetri</a> 2011. aasta aktiivsena vananemise uuringu j&auml;rgi l&otilde;ppes eestlaste arvates noorus 41,9 aastaselt. Vanemaealiseks pidasid eestlased inimest alates 62,4-eluaastast. Euroopa Liidus keskmiselt peeti inimest nooreks kuni 41,8-eluaastani ja vanemaealiseks alates 63,9-eluaastast.</p> <p>Kui tegemist on t&ouml;&ouml;tamisega, siis vanusepiirid nihkuvad. 40-aastane, keda Eurobaromeetri k&uuml;sitluse j&auml;rgi peeti nooreks, muutub t&ouml;&ouml;turul hoopis vanemaealiseks. Miks? T&otilde;en&auml;oliselt on tegemist stereot&uuml;&uuml;pse m&otilde;tlemisega, mille j&auml;rgi on k&otilde;ik inimesed teatud vanuses &uuml;hesugused ja k&otilde;ige paremad t&ouml;&ouml; tegijad on 28&ndash;40-aastased. K&otilde;ik inimesed kuuluvad eluea jooksul m&otilde;nda vanusegruppi, see t&auml;hendab, et vanus on tunnus, mille j&auml;rgi saab teha &uuml;ldistusi ehk luua stereot&uuml;&uuml;pe.</p> <p>Stereot&uuml;&uuml;p n&auml;itab vaid seda, millised <strong>peaksid inimesed selles vanusegrupis olema.</strong> <strong>Millised nad tegelikult on, seda me ei tea. Enamlevinud </strong>negatiivsed stereot&uuml;&uuml;bid ja nende v&otilde;imalikud tekkep&otilde;hjused:</p> <ul> <li><strong>k&otilde;ik inimesed on teatud vanusegrupis &uuml;hesugused.</strong> Vananemine on suures osas p&otilde;hjustatud geneetilistest faktoritest, kuid oleneb ka inimese elustiilist, suhtumisest ja k&auml;itumisest. Kuna vananemine on individuaalne protsess, ei ole v&otilde;imalik, et k&otilde;ik &uuml;hevanused inimesed on &uuml;hesugused. Stereot&uuml;&uuml;bi loomisel kaldume &uuml;he grupi liikmete sarnasusi &uuml;lehindama ja erinevusi alahindama. Seet&otilde;ttu tunduvad kahe grupi (n&auml;iteks 28&ndash;35 ja 45&ndash;-50) omavahelised erinevused suuremad, kui need tegelikult on;</li> <li><strong>t&ouml;&ouml;tamine l&otilde;petatakse vanaduspensionikka j&otilde;udmisel. </strong>Eestis on levinud arusaam, et pensionile minnakse 55-aastaselt. See v&otilde;ib olla seotud enne 1994. aastat kehtinud vanaduspensionieaga (naistel oli see 55 ja meestel 60). Enne 2007. aastat v&otilde;is inimese ka t&ouml;&ouml;lt vabastada, kui ta oli 65-aastane ja sai pensioni. Eelmisel sajandil peeti loomulikuks, et inimene lahkus t&ouml;&ouml;lt, kui ta j&otilde;udis vanaduspensioniikka.</li> </ul> <p>Praegu on vanaduspensioniiga 65 aastat (erisus on 1953.&ndash;1960. aastal s&uuml;ndinutel) ja ainult vanuse t&otilde;ttu ei tohi kedagi t&ouml;&ouml;lt ega teenistusest vabastada. Kindlasti on neid, kes kavatsevad&nbsp; vanaduspensioni &otilde;iguse tekkimise korral t&ouml;&ouml;tamise l&otilde;petada. Aga on ka neid, kes soovivad t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkata. Seega ei saa teha &uuml;ldistust, et k&otilde;ik inimesed tahavad t&ouml;&ouml;tamise l&otilde;petada, sest tegelikult on suur osa t&ouml;&ouml;elust veel ees.</p> <p>Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuaril Eestis 50&ndash;74 aastaseid inimesi 386&nbsp;042, enamus neist t&ouml;&ouml;tas ja neid, kes t&ouml;&ouml;d ei teinud, oli 164&nbsp;800. T&ouml;&ouml;h&otilde;ivem&auml;&auml;r 55&ndash;64 aastaste &nbsp;seas oli 67,7%, Euroopa Liidu keskmine aga 57,5%. Inimestest, kes olid 65&ndash;74 aastased, &nbsp;t&ouml;&ouml;tas &uuml;le &uuml;he neljandiku. Seega ei ole k&otilde;ik inimesed vanaduspensioniea t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tamist l&otilde;petanud.</p> <ul> <li><strong>vanuse kasvades tervis halveneb ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;heneb</strong>. Tervise halvenemine ei ole seotud vanusega, vaid on individuaalne ja v&otilde;ib samah&auml;sti ilmneda ka noortel. 2017. aastal tehtud <a href="http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/03/RTA-hindamisraport_Praxis.pdf">Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 vahehindamise</a> aruande j&auml;rgi kimbutavad igap&auml;evaelu takistavad terviseh&auml;dad &uuml;ha nooremaid inimesi &ndash; k&otilde;ige enam on kasvanud selliste inimeste osakaal alla 35-aastaste seas. &Uuml;hest k&uuml;ljest on see seotud krooniliste haiguste kasvuga nooremates vanusr&uuml;hmades, teisalt on suurenenud ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete roll t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse p&otilde;hjustajana. Ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete t&otilde;ttu m&auml;&auml;rati p&uuml;siv t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus olid alla 44-aastased.</li> <li><strong>vanemaealised ei taha oma oskusi t&auml;iendada ega oska kasutada uusi tehnoloogiaid</strong>. Teadmised, oskused ja &otilde;ppimisv&otilde;ime ei v&auml;hene pelgalt vanuse t&otilde;ttu. Kui eeldada, et stereot&uuml;&uuml;p peab paika, siis saaksid &uuml;le 50-aastased teha vaid liht&ouml;id. Eelmisel aastal t&ouml;&ouml;tas lihtt&ouml;&ouml;d eeldaval ametikohal vaid 13% vanemaealistest (50&ndash;74) ja 13% noortest (15&ndash;24). Keskmisest vanuser&uuml;hmast (25&ndash;49) t&ouml;&ouml;tas sellisel ametikohal 7%.</li> </ul> <p>Vanemaealised ei suhtu t&auml;iendkoolitustesse ja enese harimisse negatiivselt. Eelmise aasta viimase nelja n&auml;dala jooksul osales 55&ndash;64-aastastest elukestvas &otilde;ppes 14&nbsp;800&nbsp; inimest&nbsp; ehk 8,5%. Kuigi vanemaealiste elukestvas &otilde;ppes osalemise m&auml;&auml;r on madalam kui noortel, ei t&auml;henda see, et k&otilde;ik vanemaealised ei omanda t&ouml;&ouml;ks vajalikke uusi oskusi.</p> <p>V&auml;iksema elukestvas &otilde;ppes osalemise m&auml;&auml;ra &uuml;heks p&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla see, et vanemaealised ise ei tunneta vajadust oma teadmistesse ja oskustesse investeerida. Teisalt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja, kes arvab et vanemaealised l&auml;hevad nagunii varsti pensionile ega ole v&otilde;imelised &otilde;ppima, pidada nn pensionieelikute koolitamist v&auml;heatraktiivseks. Siin on arenguruumi nii vanemaealiste kui t&ouml;&ouml;andjate hoiakute muutmisel.</p> <p>V&otilde;itlust stereot&uuml;&uuml;pidega on keeruline &otilde;igusaktidega reguleerida, sest need kujunevad v&auml;lja suhtumise, v&auml;&auml;rtuste ja tegude tulemusel noores eas. Seejuures unustatakse, et mingil ajal kuulub inimene ise ka teatud vanusegruppi. N&auml;iteks 25-aastane, kes t&auml;na peab juba 40- aastast vanemaealiseks, on &uuml;hel p&auml;eval ka ise 40-aastane. Kas ta tahab, et teda j&auml;etakse t&ouml;&ouml;vestluselt k&otilde;rvale vaid seet&otilde;ttu, et stereot&uuml;&uuml;bi kohaselt ei v&otilde;imalda tema kronoloogiline vanus teatud t&ouml;&ouml;d teha?</p> <p><strong>Tasuks m&otilde;elda ka selle peale, kellele on vanuselised stereot&uuml;&uuml;bid kasulikud:</strong></p> <ol> <li><strong>t&ouml;&ouml;andjale?</strong> T&otilde;en&auml;oliselt mitte. <strong>Stereot&uuml;&uuml;bist l&auml;htumine ei </strong>&uuml;tle t&ouml;&ouml;otsija ehk konkreetse inimese kohta midagi. Kui personalipoliitika soosib m&uuml;&uuml;tide p&otilde;hjal v&auml;rbamist, siis j&auml;etakse v&otilde;imalikud sobivad kandidaadid k&otilde;rvale enne kui nende oskusi, teadmisi ja kogemusi &uuml;ldse vaadatakse. Stereot&uuml;&uuml;pidest loobumine suurendab t&otilde;en&auml;osust leida t&ouml;&ouml;taja, kes sellele t&ouml;&ouml;kohale k&otilde;ige paremini sobib. Samuti mitmekesisust. Millist kasu mitmekesisus toob, saab pikemalt lugeda Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehel avaldatud materjalist <a href="https://humanrights.ee/app/uploads/2017/01/Mitmekesisus20ettevottes_EST_2015_veeb.pdf">mitmekesisus ettev&otilde;ttes</a>. Abiks v&otilde;ib olla ka <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppega</a> liitumine;</li> <li><strong>t&ouml;&ouml;vahendajale?</strong> V&otilde;ib-olla, sest klient on kuningas ja t&ouml;&ouml;andja ju otsib kindlas vanusevahemikus inimest. Pikemas perspektiivis ei ole see siiski kuigi j&auml;tkusuutlik l&auml;henemine, sest t&ouml;&ouml;vahendaja vajab teenuse osutamiseks piisavat hulka potentsiaalseid sobivaid kandidaate. Kui t&ouml;&ouml;otsija kogeb, et ta j&auml;etakse vanuse t&otilde;ttu pidevalt k&otilde;rvale, hakkab ta t&ouml;&ouml;d otsima teisi kanaleid pidi v&otilde;i loobub sootuks. Esimene samm stereot&uuml;&uuml;pidest loobumisel, mis lubaks t&ouml;&ouml;vahendajal pakkuda t&ouml;&ouml;andjale rohkem sobivaid t&ouml;&ouml;tajaid, oleks eemaldada t&ouml;&ouml;vahendusportaalidest v&otilde;imalus vanuse alusel t&ouml;&ouml;otsijaid sorteerida;</li> <li><strong>inimesele, kes tahab t&ouml;&ouml;d teha</strong>? Kindlasti mitte. Kui teatud stereot&uuml;&uuml;pide p&otilde;hjal j&auml;etakse mingisse vanusegruppi kuuluvad inimesed pidevalt k&otilde;rvale, tekib inimgrupp, kes on ilma j&auml;etud v&otilde;imalusest teha t&ouml;&ouml;d. Stereot&uuml;&uuml;bid m&otilde;jutavad ka vanemaealiste otsuseid iseenda suhtes ja muudavad nende k&auml;itumist. Inimene hakkab pidama end t&ouml;&ouml;tamiseks liiga vanaks, hindab oma oskusi mittevastavaks, kardab kandideerida ja mingil hetkel v&otilde;ib loobuda t&ouml;&ouml;otsingust.</li> <li><strong>&uuml;hiskonnale tervikuna?</strong> Kindlasti mitte. Kui stereot&uuml;&uuml;pide p&otilde;hjal j&auml;etakse k&otilde;rvale inimesed, kes tahaksid t&ouml;&ouml;d teha, siis v&auml;heneb inimeste sissetulek ja eluga rahulolu, halveneb tervis ja &uuml;hiskonna kulud suurenevad.</li> </ol> <div><strong>Autor:</strong>&nbsp;&Otilde;ie J&otilde;giste, Sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik</div> <div></div> <div>Lugu ilmus <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a>.</div> <div></div> <div>Foto: SXC</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1881Fotovõistlus: 100 aastat tööd Eesti heaks2018-07-02<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kutsub osalema Eesti 100. aastap&auml;evale p&uuml;hendatud fotov&otilde;istlusel. V&otilde;istlusele on oodatud fotod, mis kujutavad t&ouml;&ouml; tegemist eri aegadel. Parimad fotod j&otilde;uavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni kalendrisse.</strong></p> <p>Sel aastal t&auml;histab Eesti 100. s&uuml;nnip&auml;eva. Aasta l&otilde;pus, detsembris t&auml;itub 100 aastat T&ouml;&ouml;inspektsioonil. Loeme oma s&uuml;nnip&auml;evaks 14. detsembrit, mil m&auml;&auml;rati ametisse esimesed t&ouml;&ouml;kaitsekomissarid. Juubelite t&auml;histamiseks kuulutab T&ouml;&ouml;inspektsioon v&auml;lja fotov&otilde;istluse.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml; eestlaste jaoks m&auml;rgilise t&auml;hendusega.&nbsp; &bdquo;Aegade jooksul on t&ouml;&ouml;tamine v&auml;ga muutunud &ndash; p&otilde;llult ja suurtest vabrikutest on inimesed &uuml;ha enam kolinud kontoritesse arvutite taha. Ja arvutid on samas kolinud p&otilde;llule ning tootmisettev&otilde;tetesse,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Soovime v&otilde;istlusele laekuvate t&ouml;&ouml;de abil teha pildilise aegrea, kuidas on t&ouml;&ouml;tamine Eestis saja aasta jooksul muutunud,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Fotov&otilde;istlusele on oodatud fotod, mis tehtud ajavahemikus 1918-2018 ja kus kujutatakse inimesi t&ouml;&ouml;tamas, hobuvankreid, parvetajaid, ehitusobjekte, ettev&otilde;tteid, artelle, tootmiskombinaate, kaevandusi &ndash; kus ja kuidas iganes Eestis selle aja jooksul t&ouml;&ouml;d on tehtud. Parimad fotod j&otilde;uavad n&auml;itusele ning T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;rgmise aasta kalendrisse.</p> <p>Fotod v&otilde;ib saata aadressile <a href="mailto:infokiri@ti.ee">infokiri@ti.ee</a> kuni 1. septembrini. Palume lisada informatsiooni pildil kujutatu kohta - millal ja kus foto on tehtud, kes on pildil, millist tegevust on kajastatud jne. Lisainfo <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2021Kas tead, mis ajast pärinevad kaitsekiiver või töökindad?2018-06-29<p>Definitsiooni j&auml;rgi on isikukaitsevahend inimese seljas, peas, jalas v&otilde;i k&auml;es kantav v&otilde;i hoitav vahend, mis kaitseb tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Ilmselt k&otilde;ige tuntumad vahendid on kiiver, kindad ning turvajalan&otilde;ud. Oma tuntuse v&otilde;lgnevad nad osalt kindlasti muljetavaldavale ajaloole, mis ulatub sadu aastaid tagasi ning &uuml;llatuslikult ka s&otilde;dadele.</p> <p><b>Kiiver</b></p> <p>Esimesed kiivrid tehti nahast ja pronksist ligi 900 eKr. Nende eesm&auml;rk oli kaitsta kandja pead v&otilde;itluses saadavate vigastuste eest. L&uuml;hidalt aitas see kasutajal kauem elus p&uuml;sida. Funktsioon, mis ei ole muutunud t&auml;naseni.</p> <p>Kui algselt kasutati kiivrite juures pronksi, siis tehnoloogia ja oskuste arenedes j&otilde;uti v&auml;lja teraseni. Kuni 20. sajandini kuulus kiivri kandmine vaid s&otilde;ja valdkonda. Esimesed ametimehed, kes tugevdatud peakatte kasutusele v&otilde;tsid, olid laevaehitajad. Nad m&auml;&auml;risid oma m&uuml;tse t&otilde;rvaga ning lasid neil p&auml;ikese k&auml;es kuivada. Tulemuseks oli senisest t&otilde;husam kaitse k&otilde;rgustest pudenevate esemete eest.</p> <p>Esimese kaitsekiivri laadse asja t&otilde;i tootmisesse kaevandamisvarustust pakkunud Edward Dickinson Bullard. Alguses valmistas ka tema peakatteid nahast. Inspiratsiooni uuendusteks sai ta esimesest maailmas&otilde;jast naasnud poja kaasa toodud teraskiivrist. Peale seda hakkas ta tootma vastupidavast riidest aurutamise ja liimi abil vormitud k&otilde;vam&uuml;tse, mille patenteeris 1919. Sealt peale algas peakaitsete v&otilde;iduk&auml;ik.</p> <p>Esimene ehitusobjekt, kus n&otilde;uti t&ouml;&ouml;tajatel k&otilde;vam&uuml;tside kandmist, oli 1931. aastal Hooveri tamm, millele j&auml;rgnes m&otilde;ned aastad hiljem Golden Gate&rsquo;i sild. Viimasel neist tehti k&otilde;vam&uuml;tside kasutamine kohustuslikuks, sest projekti peainsener Joseph Strauss ei soovinud leppida kurva statistikaga, et iga kulutatud miljoni dollari kohta sai &uuml;ks inimene ehitusel surma. Ta v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;ohutust lausa nii t&otilde;siselt, et iga reeglitele mitteallunud t&ouml;&ouml;taja vallandati.</p> <p>Viimase 80 aastaga on k&otilde;vam&uuml;tside ja kaitsekiivrite&nbsp; kasutamine levinud &uuml;le maailma. Muutunud on ka m&uuml;tside valmistamise materjalid. Aurutatud ja liimitud naha asemele tulid esmalt alumiiniumist, siis aga klaaskiust, termoplastist ning k&otilde;rgtihendusega pol&uuml;et&uuml;leenist kiivrid. Kaasaegsetele kiivritele saab lisada n&auml;okaitseid, visiire, m&uuml;rasummutajaid, peegleid (n&auml;gemisv&auml;lja avardamiseks), lampe, raadiosidevahendeid ning kaameraid.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval on Eestis peavigastuse ohuga ametites kiivri kandmine kohustuslik.</p> <p><b>Kindad</b></p> <p>Ka kinnastel on muljetavaldav ajalugu. Esimesena m&auml;rgib oma teostes kindaid Kreeka poeet Homeros, kes elas t&otilde;en&auml;oliselt millalgi 12-8 sajandit eKr. Ta kirjutab mehest nimega Laertes, kes kasutas kindaid aiat&ouml;id tehes, et kaitsta oma k&auml;si okaste eest.</p> <p>Esimesed t&auml;nap&auml;evani s&auml;ilinud nahkkindad leiti vaarao Tutanhamoni hauakambrist (Egiptuse valitseja 1333-1323 eKr). Eeldatavasti kandis ta neid vibujahil. Teadaolevalt kasutati vanas Egiptuses kindaid ka ratsutamisel.</p> <p>Vanas Roomas kasutati kindaid veel n&auml;iteks poksiv&otilde;istlustel ning liha s&ouml;&ouml;misel, et kaitsta k&auml;si kuumuse ja rasva eest.</p> <p>Keskajal saavutasid kindad oma k&otilde;rgeima staatuse. Toona muutusid nad populaarseteks aksessuaarideks aadlike hulgas ning neid valmistati reeglina kitse- ja lambanahast. &Uuml;hest k&uuml;ljest kaitsesid nad k&auml;si k&uuml;lma ilma eest ning teisalt olid ka klassikuuluvuse s&uuml;mboliks. N&auml;iteks Inglismaa kuningas Henry II maeti 1189. aastal kindad k&auml;es. Keskajal sai kinnaste kandmisest ka katoliku kiriku rituaalide osa.</p> <p>Kinnastel on oma t&auml;htis roll ka r&uuml;&uuml;tlite kultuuris. N&auml;iteks t&auml;histati r&uuml;&uuml;tli vasalliks v&otilde;tmist kinda andmisega. Jalge ette visatud kinnas t&auml;histas aga duellile kutsumist ning naisterahvalt kinda saamine t&auml;hendas suurt poolehoiuavaldust. R&uuml;&uuml;tlid kinnitasid s&uuml;damedaamilt saadud kinda kiivrile v&otilde;i kandsid seda kotiga kaelas.</p> <p>19. sajandil leiutas inglane James Winter kinnaste &otilde;mblemiseks masina, mis h&otilde;lbustas m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt nende tootmist. Samal sajandil patenteeriti ka kummikindad.</p> <p>Huvitav aspekt kinnaste juures on ka see, et l&auml;bi ajaloo on v&auml;ga v&auml;he nende juures muutunud ning &uuml;heks populaarsemaks materjaliks on endiselt nahk. Lisaks nahale valmistatakse t&auml;nap&auml;eval ka kummist, tekstiilist ning s&uuml;nteetilistest materjalidest kaitsekindaid. Erinevate materjalide rakendamine pakub kaitset sissel&otilde;igete, kuumuse, h&otilde;&otilde;rdumise, vibratsiooni ning kemikaalide eest.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Jalan&otilde;ud</b></p> <p>Jalan&otilde;ud on ilmselt k&otilde;ige pikema ajalooga isikukaitsevahendid. Arheoloogilise ja antropoloogilise info alusel eeldatakse, et mingit t&uuml;&uuml;pi jalavarje kasutati juba ligi 30&nbsp;000 aastat tagasi Euraasias. Seda j&auml;reldatakse inimeste jalakuju muutumisest, mis viitas mingile kaitsevarustusele.</p> <p>Esimesed n&ouml; turvajalan&otilde;ud, mida laialdaselt kasutati, olid puukingad (inglise keeles <i>sabot</i>). Need kaitsesid ennek&otilde;ike p&otilde;llumeeste jalgu teravate kivide ning loomas&otilde;rgade eest. Hiljem rakendati neid kaitseeesm&auml;rgil ka tehastes. Industriaalrevolutsiooni ajal kasutasid t&ouml;&ouml;tajad puukingi masinate t&ouml;&ouml; takistamiseks heites neid hammasrataste vahele. Sealt tekkis muide ka m&otilde;iste sabotaaž.</p> <p>T&auml;nap&auml;eva m&otilde;istes turvasaapad s&uuml;ndisid aga alles 20. sajandil, kui hakati p&ouml;&ouml;rama suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ohutusele t&ouml;&ouml;stussektoris. Osalt tingis selle t&ouml;&ouml;vigastuste eest kompensatsioonis&uuml;steemi loomine (seni oli t&ouml;&ouml;ohutusele keskendumisest odavam uute inimeste leidmine). See t&auml;hendas, et hakati tegema ja kasutama paksemast nahast jalavarje, millele hiljem lisandusid ka terasest tugevdused. Terasninaga saabaste tootmine algas alles 1930. aastal Saksamaal.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval on heal turvajalatsil torkekindel p&otilde;hi, tugevdatud nina, libisemiskindel ja p&otilde;rutamist pehmendav tald ning vetth&uuml;lgav pealispind. S&otilde;ltuvalt vajadusest v&otilde;ib jalan&otilde;u pakkuda kaitset ka kuumuse, k&uuml;lma ning kemikaalide eest.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Isikukaitsevahenditest s&otilde;ltub sinu tervis!</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistika kohaselt toimub ligi 10% rasketest ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest isikukaitsevahendite puudumise v&otilde;i mittekasutamise t&otilde;ttu. Inimesed on aastatuhandeid neid edukalt rakendanud ning kiivrid, kindad v&otilde;i turvajalan&otilde;ud pakuvad t&auml;nap&auml;eval paremat kaitset kui kunagi varem. Ei ole &uuml;htegi head p&otilde;hjust neid mitte kanda. <b>Soovime, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;lised Eestis kasutaksid isikukaitsevahendeid.</b></p> <p>&nbsp;</p> <p>Kasutatud allikad:</p> <p><a href="https://www.hsmemagazine.com/article/ppe-from-the-beginning-786">https://www.hsmemagazine.com/article/ppe-from-the-beginning-786</a></p> <p><a href="http://www.oshacampus.com/blog/history-personal-protective-equipment/">http://www.oshacampus.com/blog/history-personal-protective-equipment/</a></p> <p><a href="https://www.universalclass.com/articles/business/the-history-of-personal-protective-equipment.htm">https://www.universalclass.com/articles/business/the-history-of-personal-protective-equipment.htm</a></p> <p><a href="https://info.orrsafety.com/blog/brief-history-hard-hat">https://info.orrsafety.com/blog/brief-history-hard-hat</a></p> <p><a href="https://ohsonline.com/Articles/2017/08/01/The-Golden-Era-of-Hand-Protection.aspx?Page=2">https://ohsonline.com/Articles/2017/08/01/The-Golden-Era-of-Hand-Protection.aspx?Page=2</a></p> <p><a href="http://www.gloves.com.ua/about_glove_en.php">http://www.gloves.com.ua/about_glove_en.php</a></p> <p><a href="https://www.hsmemagazine.com/article/the-origin-of-safety-shoes">https://www.hsmemagazine.com/article/the-origin-of-safety-shoes</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2020Liikuva töövahendi töötamisalale peab jalakäijatele olema õnnetuste vältimiseks ligipääs piiratud2018-06-28<p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Asfaldibrigaad paigaldas maanteele uut asfaldikatet. Lisaks pidevalt objektil t&ouml;&ouml;tajatele olid seal aeg-ajalt autojuhid, kes t&otilde;id objektile ehitusmaterjale. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus juhtus bituumeni paakauto juhiga. Tal oli vaja t&auml;psustada t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid teerullijuhiga.</p> <p>Asfaldisegu paigaldamisel s&otilde;idetakse teerulliga nii edasi kui tagasi. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ajal s&otilde;itis teerull tagasisuunas ning juht vaatas selja taha, et n&auml;ha kuhu teerull liigub. Autojuht tuli teerulli juurde ja astus liikuva teerulli astmelauale. Teerullil oli ainult &uuml;ks, teepinnast suhteliselt k&otilde;rgel (54 cm) asuv astmelaud, mis oli umbes 15 cm s&uuml;gavusega s&uuml;vend teerulli keres. Jalatsi m&auml;&auml;rdunud talla t&otilde;ttu libastus autojuht astmelaual, kaotas tasakaalu ja kukkus teerulli kahe valtsi vahele.</p> <p>Selja taha, liikumissuunas vaatav teerullijuht autojuhi teerullile h&uuml;ppamist ei n&auml;inud. Kuulnud karjatust, peatas ta kohe masina ning s&otilde;itis sellega veel natuke edasi, et autojuhi jala pealt &auml;ra s&otilde;ita. Kaast&ouml;&ouml;tajad viisid kannatanu kuuma asfaldi pealt &auml;ra, et v&auml;ltida p&otilde;letushaavu. Teerulli valtsi alla j&auml;&auml;mise tulemuseks oli jala pindluu murd, mist&otilde;ttu pidi kannatanu kuue n&auml;dala jooksul karkudega k&auml;ima ja jalale toetuda ei tohtinud.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Objektil t&ouml;&ouml;tavate masinate t&otilde;ttu oli teerulli &uuml;mbruses tugev m&uuml;ra ning autojuht ei saanud kaugusest teerulli juhiga suhelda. Seet&otilde;ttu tuli ta teerulli juurde ja h&uuml;ppas liikuva teerulli astmelauale. Asfaltt&ouml;&ouml;de tehnoloogia ei n&auml;e ette asfaldi kinni rullimise ajal teerulli kuumale asfaldile seisma j&auml;tmist, kuna seisu ajal vajub raske teerull asfaldisse tekitades lohu. Seet&otilde;ttu on teerulli juhil raskem j&auml;lgida t&ouml;&ouml;tamiskoha &uuml;mbrust. T&ouml;&ouml;andjal oli t&auml;itmata n&otilde;ue t&otilde;kestada liikluskorraldusega jalgsi liikuvate t&ouml;&ouml;tajate ja teiste isikute p&auml;&auml;s liikuva t&ouml;&ouml;vahendi t&ouml;&ouml;tamisalale. T&ouml;&ouml;tajate vahel teabe edastamiseks oleks tulnud kasutada tehnilisi abivahendeid v&otilde;i ette n&auml;ha m&auml;rguanded, mida saaks edastada eemalt.</p> <p>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2018Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad tasustatud lisapuhkepäevi2018-06-26<p><b>1. juulist hakkab kehtima t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatus, millega kehtestatakse</b> <b>kuni viie t&ouml;&ouml;p&auml;evane tasustatud hoolduspuhkus t&ouml;&ouml;tajale, kes on t&auml;isealise s&uuml;gava puudega inimese l&auml;hedane v&otilde;i talle kohaliku omavalitsuse poolt m&auml;&auml;ratud hooldaja. Hoolduspuhkuse eesm&auml;rk on toetada</b><b> </b><b>hoolduskoormusega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;elus osalemist, andes</b> <b>talle t&auml;iendavat vaba aega&nbsp;s&uuml;gava puudega l&auml;hedase hooldamiseks v&otilde;i hooldamise korraldamiseks.&nbsp;</b></p> <p class="s4">&bdquo;Tegemist on t&auml;iesti uue puhkuseliigiga, kus riik v&otilde;imaldab tasustatud puhkusep&auml;evi ka t&auml;isealise s&uuml;gava puudega inimese l&auml;hedastele. Seni said lisapuhkep&auml;evi lapse erivajadustega tegelemiseks vaid puudega laste vanemad, eestkostjad v&otilde;i hooldajad,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut.</b> &bdquo;Lisapuhkep&auml;evad on m&otilde;eldud n&auml;iteks s&uuml;gava puudega inimesega arsti juures k&auml;imiseks, tema hooldamise korraldamiseks v&otilde;i lihtsalt koos vaba aja veetmiseks.&ldquo;&nbsp;</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus puhkusele, kui ta on s&uuml;gava puudega t&auml;isealise vanem, vanavanem, &otilde;de, vend, pool&otilde;de, poolvend,&nbsp;abikaasa&nbsp;v&otilde;i&nbsp;registreeritud elukaaslane kooseluseaduse t&auml;henduses. Samuti saavad puhkep&auml;evi kasutada s&uuml;gava puudega t&auml;isealise inimese eestkostjad v&otilde;i kohaliku omavalitsuse poolt m&auml;&auml;ratud hooldajad.</li> <li>Viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva pikkust hoolduspuhkust v&otilde;ib kasutada &uuml;hes osas v&otilde;i eraldi p&auml;evade kaupa kalendriaasta jooksul.&nbsp;</li> <li>Hoolduspuhkuse kasutamiseks lepib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaga kokku ja esitab selle kohta t&ouml;&ouml;andjale avalduse. Vajadusel on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus k&uuml;sida hoolduspuhkuse &otilde;igust t&otilde;endavaid dokumente, milleks v&otilde;ib olla n&auml;iteks: - kehtiv s&uuml;gava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta; - v&auml;ljav&otilde;te, mis t&otilde;endab, et puhkust kasutada sooviv t&ouml;&ouml;taja on hooldatava l&auml;hedane.</li> <li>Puhkusetasu lisapuhkep&auml;evade eest arvestatakse alampalga m&auml;&auml;ras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot p&auml;evas.</li> <li>Riigieelarvest h&uuml;vitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja, kes saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul p&auml;rast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda.&nbsp;</li> </ul> <p class="s8">Hoolduspuhkuse kehtestamise s&uuml;gava puudega inimese t&ouml;&ouml;tavale l&auml;hedasele kiitis valitsus heaks 14. septembril&nbsp;2017 koos hoolduskoormuse v&auml;hendamise esmaste abin&otilde;ude paketiga.</p> <p class="s8">Eeln&otilde;u on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mis n&auml;eb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse v&auml;hendamiseks.</p> <p>Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab <strong><a href="http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele#Tasustatud%20hoolduspuhkus" target="_blank">sotsiaalkindlustusameti kodulehelt</a></strong>.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele puhkustasu h&uuml;vitamise korra kohta saab infot samuti<strong><a href="http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-liigid/lisapuhkepaevad-isale-puudega-lapse-vanemale-ja-lapse-rinnaga#Tasustatud%20hoolduspuhkus" target="_blank"> ameti kodulehelt</a></strong>.<a href="http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-liigid/lisapuhkepaevad-isale-puudega-lapse-vanemale-ja-lapse-rinnaga#Tasustatud%20hoolduspuhkus" target="_blank" title="http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-liigid/lisapuhkepaevad-isale-puudega-lapse-vanemale-ja-lapse-rinnaga#Tasustatud%20hoolduspuhkus"><br /></a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2015Mis allergeenid meid tööl varitsevad?2018-06-25<p class="MsoNormal"><strong>Eesti vabariigis on ametlik kutsehaiguste loetelu, mis paigutab allergeenid kutsehaiguste p&otilde;hjustajate loetellu. Nimelt m&auml;&auml;ruse &sect; 5 l&otilde;ikes 2 on &ouml;eldud otses&otilde;nu, et loetellu kuuluvad ka kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult t&otilde;estatud allergiat tekitavate v&otilde;i &auml;rritavate ainete tagaj&auml;rjel.</strong><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">K&otilde;ikidest registreeritud kutsehaigustest on umbes 10% p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatest ohtlikest kemikaalidest.</p> <p class="MsoNormal"><span style="text-decoration: underline;"><strong>N&auml;ide elust enesest &ndash; kuidas nii, et v&auml;ike kokkupuude ja palju h&auml;da?</strong><o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal">Aastaid tagasi uuris T&ouml;&ouml;inspektsioon juhtumit, kus &uuml;hes v&auml;ikeses ehitusfirmas diagnoositi t&ouml;&ouml;tajal kutsehaigus, allergiline kontaktdermatiit. T&ouml;&ouml;taja oli selle saanud kokkupuutest epoks&uuml;vaikudega.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">T&ouml;&ouml;andja ei suutnud m&otilde;ista, et selline haigus nagu allergia v&otilde;iks olla ka kutsehaigus ja haiguse p&otilde;hjuseks v&otilde;iks olla nende ettev&otilde;ttes kasutatavad materjalid. T&ouml;&ouml;andja s&otilde;nul oli kokkupuude epoks&uuml;vaikudega t&ouml;&ouml;tajal l&uuml;hiajaline (hinnanguliselt kaks kuud) ja selle aja jooksul ei saa ju ometigi t&ouml;&ouml;tajal p&uuml;sivat kahjustust v&auml;lja kujuneda! Epoks&uuml;vaigud on p&otilde;randa kattematerjalidena laialt kasutusel ja t&ouml;&ouml;dejuhataja oli enda s&otilde;nul suurte kogemustega spetsialist, kes nende materjalidega t&ouml;&ouml;tamisest on saanud teadmisi ka v&auml;ljaspool Eestit. T&ouml;&ouml; tegemiseks koostatud ohutusjuhendis ei olnud t&ouml;&ouml;andja epoks&uuml;vaikudega t&ouml;&ouml;d kahjulikuks pidanud ning kirjutas otses&otilde;nu, et t&ouml;&ouml; nende p&otilde;randakattematerjalidega (vaikudega) ei ole tervisele kahjulik ega n&auml;inud ette mingeid erilisi kaitseabin&otilde;usid ega kaitser&otilde;ivaid. T&ouml;&ouml; oli tavap&auml;rane ja ka kaitsevahendid pigem tavap&auml;rased.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Kahjuks oli t&ouml;&ouml;andja j&auml;tnud tutvumata v&auml;ga oluliste dokumentidega, milleks olid kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid. Nendes oli selgelt v&auml;lja toodud, et tegu on &auml;rritavate ja &uuml;litundlikkust p&otilde;hjustavate kemikaalidega ning ohutusabin&otilde;udena n&auml;hti ette nii korralikke hingamisteede kaitsevahendeid kui ka epoks&uuml;vaikudele vastupidavaid t&ouml;&ouml;riideid ja t&ouml;&ouml;kindaid.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Selle juhtumi valguses uuriti p&otilde;hjalikult ka erialakirjandust, et selgitada t&ouml;&ouml;andjale, miks t&ouml;&ouml;taja haigestus.</p> <ul> <li>Allergilist kontaktdermatiiti tekitavad paljud iseenesest ohutud kemikaalid.</li> <li>Haigustunnus v&otilde;ib s&otilde;ltuvalt ainest ilmneda v&auml;hem kui tund v&otilde;i m&otilde;ni &ouml;&ouml;p&auml;ev p&auml;rast kontakti.</li> <li>Allergilise kontaktdermatiidi puhul v&otilde;ib m&otilde;nikord dermatiiti n&auml;ha juba samal p&auml;eval p&auml;rast kontakti. On t&uuml;&uuml;piline, et reaktsioon muutub 4-5 p&auml;eva jooksul tugevamaks.</li> <li><span style="text-indent: -18pt;">Allergia kujunemist soodustab v&auml;line koormus.</span></li> <li><span style="text-indent: -18pt;">Allergilise kontaktdermatiidi p&otilde;hjustajad on ka epoks&uuml;&uuml;hendid.</span></li> <li>Epoks&uuml;&uuml;hendid kuuluvad ainete hulka, mis p&otilde;hjustavad varast allergilist kontaktreaktsiooni, mille puhul avalduvad s&uuml;mptomid 1-2 &ouml;&ouml;p&auml;eva p&auml;rast kontakti. Nahatestides on epoks&uuml;vaik p&otilde;hjustanud varast kontaktrektsiooni ja anaf&uuml;laktilisi s&uuml;mptome</li> <li>Epoks&uuml;vaigud on paigutatud tugevate sensibiliseerijate r&uuml;hma.</li> </ul> <p class="MsoNormal">(&bdquo;Allergoloogia&ldquo;, toimetanud Maie Laaniste, AS Medicina 2002).</p> <ul> <li>Kokkupuutest epoks&uuml;vaiguga kuni kontaktallergia v&auml;ljakujunemiseni v&otilde;ib olla k&uuml;llaltki l&uuml;hike (v&auml;hem kui 1 kuu kuni m&otilde;ni aasta).</li> <li>Iga &uuml;ksik ja juhuslik kokkupuude allergeeniga (epoks&uuml;vaiguga) v&otilde;ib olla &uuml;litundlikkusreaktsiooni vallandajaks.</li> <li>Epoks&uuml;&uuml;hendid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada kontaktdermatiiti sattudes vahetult nahale, aga ka &otilde;hu kaudu edasi kandudes. T&uuml;&uuml;pilised haaratud kohad on s&otilde;rmed, s&otilde;rmede vahed, k&auml;sivarred kuni randmeteni ja silmalaud.</li> <li></li> <li>(&bdquo;Handbook of Occupational Dermatology&ldquo; L. Kanerva, P. Elsner, J. E. Wahlberg, H. I. Maibach, Springer 2000).</li> </ul> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Eespool kirjeldatud juhtumi &otilde;petuss&otilde;na v&otilde;iks olla aga j&auml;rgmine: ka esialgu ohutuna n&auml;ivad kemikaalid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada tervisekahjustusi ning eelk&otilde;ige tuleb tutvuda ikkagi kasutatavate kemikaalidega p&otilde;hjalikumalt.<br />Tegelikult ei olnud kasutatavad epoks&uuml;vaigud &uuml;ldse ohutud ja on allergiamaailmas v&auml;ga tuntud.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong><span style="text-decoration-line: underline;">Mis on &uuml;ldse allergia?</span></strong></p> <p class="MsoNormal"><b>Doktor Kaja Julge kirjutab portaalis kliinik.ee</b>, et allergia t&auml;hendab organismi immuuns&uuml;steemi reaktiivsuse muutumist mingi teguri suhtes, millele immuuns&uuml;steem esmasel kokkupuutel ei reageerinud. Seega on tegu &bdquo;teisiti&ldquo; reageerimisega, tavalisest suurema tundlikkusega v&otilde;i &uuml;litundlikkusega mingi aine v&otilde;i teguri (antigeeni) suhtes, mida sel juhul nimetatakse allergeeniks.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">&Uuml;litundlikkust v&otilde;ivad p&otilde;hjustada n&auml;iteks toiduained, ravimid, sissehingatavad osakesed, putukam&uuml;rk, loomakarvad jne. Allergia puhul on eelk&otilde;ige tegu immuuns&uuml;steemi &uuml;litundlikkusreaktsiooniga, st kaitsega, kuid antud juhul liiga tugeva kaitsega mingi t&auml;iesti kahjutu v&otilde;i suhteliselt ohutu teguri suhtes. Teiseks allergia iseloomulikuks tunnuseks on spetsiifilisus, st allergiline reaktsioon tekib konkreetsel inimesel ainult kindlate allergeenide suhtes, kusjuures nende hulk v&otilde;ib aja jooksul suureneda.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong><span style="text-decoration-line: underline;">Kuidas kindlaks teha, kas t&ouml;&ouml;tajal puutub kokku allergeenidega?</span></strong></p> <p class="MsoNormal">Nagu eespool kirjutatud tsitaadist on v&otilde;imalik lugeda, siis v&otilde;ivad olla allergeenideks v&auml;ga paljud erinevad ained. T&ouml;&ouml;keskkonnas on nendeks enamasti kemikaalid, kuid v&otilde;ib olla ka bioloogilist p&auml;ritolu allergeene.<br />Kas &uuml;ks v&otilde;i teine kemikaal v&otilde;ib &uuml;litundlikkust p&otilde;hjustada v&otilde;i mitte, tuleb otsida nende kohta vajalikku teavet. Esmaseks infoallikaks on kemikaali pakend, eeldusel, et vastav kemikaal on villitud originaalpakendisse, mitte ei vaata meile vastu limonaadipudelist.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Allergiat p&otilde;hjustavate ohtlike kemikaalide m&auml;rgistamisel tehakse vahet, kas tegu on hingamiselundite v&otilde;i naha sensibiliseerimisega.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Hingamiselundite sensibiliseerimise m&auml;rgistuselemendiks on punasega &auml;&auml;ristatud rombis olev torso.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-hingamisteede-sensibiliseerimise-margistuselement.png" /></p> <p>Naha sensibiliseerimise m&auml;rgistuselemendiks on aga punasega &auml;&auml;ristatud rombis olev h&uuml;&uuml;um&auml;rk.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/naha-sensibiliseerimise-margistuselement.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-naha-sensibiliseerimise-margistuselement.jpg" /></a></p> <p class="img-left"><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/naha-sensibiliseerimise-margistuselement.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img id="__mce_tmp" /></a>Seega peab ohutunne suurenema, kui n&auml;ed kemikaali pakendil neid kahte ohupiktogrammi.</p> <p></p> <p></p> <p>Edasi tuleb loomulikult vaadata, milline on kasutatud ohulause. Ohulaused antakse t&auml;he H ja kolmekohalise numbri kombinatsioonina ning selgitavas tekstist leiame s&otilde;na &bdquo;allergia&ldquo;, &bdquo;allergiline&ldquo;.</p> <p class="MsoNormal"><strong><span style="text-decoration-line: underline;">Meie t&ouml;&ouml;keskkonnas on kasutusel allergeenid, mida edasi teha?</span></strong></p> <p class="MsoNormal">Edasised juhised, kuidas ohutult &uuml;he v&otilde;i teise kemikaaliga t&ouml;&ouml;tada, leiab juba kemikaali ohutuskaardilt. Selles antakse t&auml;psed n&otilde;uded, milline peab olema t&ouml;&ouml;keskkond (n&auml;iteks, kas kemikaaliga t&ouml;&ouml;tamine vajab eraldi v&auml;ljat&otilde;mbeventilatsiooni v&otilde;i piisab lihtsalt h&auml;stiventileeritud ruumist), millised peavad olema kasutatavad isikukaitsevahendid ning milline on sobiv kemikaali hoiustamise meetod.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong><span style="text-decoration-line: underline;">Millised on enamlevinud allergeenid t&ouml;&ouml;keskkonnas?</span></strong></p> <p class="MsoNormal">Kogu maailmas on kasutusel 100&nbsp;000 &ndash; 300&nbsp;000 kemikaali ja aastas v&otilde;etakse kasutusele ligi tuhat uut kemikaali. Seega t&otilde;useb kasutatavate kemikaalide hulk iga aastaga. K&otilde;ikidest kasutusel olevatest kemikaalidest v&otilde;ivad 10&ndash;25% olla ka allergeenid.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Hingamisteede sensibiliseerimist p&otilde;hjustavad tuntumad ained on mitmesugused liimid, v&auml;rvid, vaigud, pindade kaitsevahendid, ravimid, toidulisandid, puhastusvahendid, keevitusaurud, -metallid, juuksev&auml;rvid, pleegitusained, tekstiilikemikaalid, tekstiilikiud.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Naha sensibiliseerimist p&otilde;hjustajad on aga mitmesugused metallid (nikkel, kroom, koobalt), vaigud, plastid (kampol, epoks&uuml;vaigud, isots&uuml;anaadid, akr&uuml;laadid, formaledh&uuml;&uuml;d), v&auml;rvained (parafen&uuml;&uuml;ldiamiin, riidev&auml;rvid), desinfektsioonivahendid, l&otilde;hnaained, kummivalmistamise kemikaalid, lahustid, pinnakaitsevahendid.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong><span style="text-decoration-line: underline;">Kuidas v&auml;ltida kahjulikku m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele?</span></strong></p> <p class="MsoNormal">Abin&otilde;ud terviseriski v&auml;hendamiseks on piisavalt t&auml;pselt loetletud valitsuse m&auml;&auml;ruses, mis k&auml;sitleb ohtlike kemikaalide kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid. Need on universaalsed k&otilde;ikide kemikaalide puhul:<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; line-height: normal;">Esmane &uuml;lesanne on p&uuml;&uuml;da ohtusid v&auml;hendada t&ouml;&ouml;protsessi optimeerimisega ning eesk&auml;tt on prioriteet tegevustel, mida v&otilde;iks nimetada kollektiivseks kaitseks:</p> <p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; line-height: normal;">ohtlikel kemikaalidel p&otilde;hineva tehnoloogia asendamine ohutumaga;</p> <ul> <li>ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga</li> <li>ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate t&ouml;&ouml;tajate arvu v&auml;hendamine;</li> <li>ohtlike kemikaalidega t&ouml;&ouml;tamise aja l&uuml;hendamine;</li> <li>ohtlike kemikaalide koguste v&auml;hendamine t&ouml;&ouml;kohal.</li> </ul> <p>Kui aga eespool nimetatud abin&otilde;ud ei taga piisavat kaitset, pole piisava t&otilde;hususega, tuleb lisaks ohte v&auml;hendada parema t&ouml;&ouml;korraldusega, liikudes &uuml;ldiselt pigem &uuml;ksikule:</p> <ul> <li>&otilde;igete t&ouml;&ouml;v&otilde;tete kasutamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine;</li> </ul> <ul> <li><span style="text-indent: -18pt;">asjakohaste t&ouml;&ouml;vahendite ja materjalide kasutamine;</span></li> <li>seadmete regulaarne tehniline kontroll ja hooldamine.</li> </ul> <p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; line-height: normal;"><strong><span style="text-decoration-line: underline;">Mida r&otilde;hutada kokkuv&otilde;tteks?</span></strong></p> <p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; line-height: normal;"></p> <ul> <ul> <li><span style="text-indent: -18pt;">Mitte mingisugust ohutegurit t&ouml;&ouml;keskkonnas ei tohi eirata! Ka pealtn&auml;ha (esialgu arvatud) ohutuna n&auml;iv aine v&otilde;ib p&otilde;hjustada palju pahandust.</span></li> <li>Allergia kujunemist soodustab ka f&uuml;&uuml;siline koormus t&ouml;&ouml;keskkonnas.</li> <li>Enamasti on ohtlikel kemikaalidel olemas vajalik info (eeldusel, et neid ei tooda kuskilt kolmandatest riikides, kuhu Euroopa Liidu direktiivid ei laiene).</li> <li>Iga kemikaal on m&uuml;rk. M&uuml;rgi kogus s&otilde;ltub kogusest, kuid vahel piisab ka &uuml;liv&auml;ikesest kogusest ja l&uuml;hiajalisest kokkupuutest.</li> </ul> </ul> <div><strong><br /></strong></div> <div><strong>Autor:</strong>&nbsp;Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talitluse juhataja</div> <p>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta teises numbris</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2012Kas suvel õues töötades tuleb kanda kõiki isikukaitsevahendeid? 2018-06-25<p><strong>T&ouml;&ouml;tan niitjana ja t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uab, et kannaksin praegu suvel soojal ajal k&otilde;iki etten&auml;htud t&ouml;&ouml;riideid ja kaitsevahendeid. Selliselt on aga jube palav t&ouml;&ouml;tada. Kas ma pean ikka suvel sooja ja p&auml;ikselise ilmaga kogu varustust kandma?</strong></p> <p><b>Vastab t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:</b></p> <p>Isikukaitsevahendite kandmise vajadus ei s&otilde;ltu aastaajast ega ilmast. Isikukaitsevahendite eesm&auml;rk on kaitsta t&ouml;&ouml;taja elu ja tervist t&ouml;&ouml;ga seotud ohtude eest. N&auml;iteks kaitsevad k&otilde;rvaklapid t&ouml;&ouml;tajat m&uuml;ra kahjuliku m&otilde;ju eest, visiir kaitseb aga t&ouml;&ouml;taja n&auml;gu. Ka t&ouml;&ouml;riietel on oma eesm&auml;rk. Kui t&ouml;&ouml; on m&auml;&auml;riv, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal anda t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;riietus. T&ouml;&ouml;riietuse valiku puhul tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada nii riiete mugavusega kui ka nende kasutusoludega, sh erinevate aastaaegadega. N&auml;iteks on tee&auml;&auml;rte trimmerdamisel t&auml;htis, et t&ouml;&ouml;tajal oleks autojuhtide t&auml;helepanu t&otilde;mbamiseks kas korralik helkurvest v&otilde;i signaalriided. Niitmisel on oluline, et kasutataks pikki riideid, sest need kaitsevad nii p&auml;ikese kahjuliku m&otilde;ju eest kui v&auml;hendavad ohtu kokkupuuteks puukide ja karuputkega. Lisaks t&ouml;&ouml;riietusele tuleb kanda ka kinniseid jalan&otilde;usid, mis kaitsevad jalgu (turvajalan&otilde;ud).&nbsp;&nbsp;</p> <p>Seega t&ouml;&ouml;riideid ja isikukaitsevahendeid tuleb kanda igal juhul, kui see on n&otilde;utud. Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb, et olemasolevad t&ouml;&ouml;riided ei ole soojale ilmastikule vastavad, siis tuleb t&ouml;&ouml;tajal sellest teavitada t&ouml;&ouml;andjat. T&ouml;&ouml;andja peab arvestama t&ouml;&ouml;tajalt saadud infoga ja otsima &uuml;heskoos t&ouml;&ouml;tajaga paremaid variante. Palavuse korral on kindlasti abiks lisa puhkepausid. Nimelt tuleks palavatel p&auml;evadel keha jahutamiseks teha t&ouml;&ouml;s tavap&auml;rasest enam puhkepause ja juua rohkelt vett. Sellega tuleb arvestada nii t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamisel kui t&ouml;&ouml;tajal oma t&ouml;&ouml; tegemisel.</p> <p>Vaata lisaks ka <strong><a href="/redirect/443">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte isikukaitsevahenditest</a></strong>.</p> <p><strong>Foto:</strong> pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2011Suvel saab Tööinspektsiooni nõustajatega ühendust telefoni ja meili teel2018-06-25<p><b>Juulis ja augustis saab T&ouml;&ouml;inspektsioonilt n&otilde;u k&uuml;sida telefoni v&otilde;i meili teel. Dokumendid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonidele saab edastada postiga v&otilde;i j&auml;tta kohaliku kontori postkasti.</b></p> <p>Juristi vastuv&otilde;tt Tallinnas, Tartus, P&auml;rnus, J&otilde;hvis ja Narvas algab uuesti alates septembrist. T&ouml;&ouml;suhete, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutus alaseks n&otilde;ustamiseks&nbsp;saab juulis ja augustis helistada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000 t&ouml;&ouml;p&auml;eviti kella 9.00-16.30 ajal v&otilde;i kirjutada&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. T&ouml;&ouml;vaidlusavalduse v&otilde;ib esitada e-posti teel v&otilde;i&nbsp;<a href="https://eti.ti.ee/login/index?redir=true" target="_blank" title="Opens external link in new window">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kliendiportaali eTI&nbsp;</a>kaudu. Kui avaldus soovitakse teha paberkandjal, siis v&otilde;ib&nbsp;avalduse saata posti teel v&otilde;i viia kohaliku kontori postkasti. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide kontaktid on leitavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel <a href="http://ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tooinspektsiooni-vastuvotuajad/">http://ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tooinspektsiooni-vastuvotuajad/</a>&nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p>Palume vabandust v&otilde;imalike ebamugavuste p&auml;rast!</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2010Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid kokkuleppele lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalustamise põhimõtetes 2018-06-22<p><b>Eilsel sotsiaal- ja t&ouml;&ouml;ministrite kohtumisel Luksemburgis leppisid liikmesriigid kokku ehk kinnitati &uuml;ldine l&auml;henemisviis lapsevanemate ja hooldajate t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi, samuti sotsiaalkindlustuse koordinatsioonim&auml;&auml;ruse ning l&auml;bipaistvate t&ouml;&ouml;tingimuste direktiivi osas. </b></p> <p>Ministrid arutasid n&otilde;ukogu kohtumisel vanemapuhkuse &uuml;lekantamatu osa pikkust ja h&uuml;vitisi puudutavaid artikleid. &bdquo;Eesti vanemah&uuml;vitise s&uuml;steem on &uuml;ks heldemaid maailmas oma pikkuse poolest ning unikaalne ja heldeim ka oma paindlikkuse poolest. Seet&otilde;ttu on Eesti teatud m&otilde;ttes olnud ka teistele riikidele eeskujuks,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b>. &bdquo;Eesti puhul &auml;sja kinnitatud p&otilde;him&otilde;tted suuresti t&auml;na juba kehtivad, n&auml;iteks spetsiaalselt isadele m&otilde;eldud isapuhkus. Samas on mul hea meel, et Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal alustatud l&auml;bir&auml;&auml;kimised on vilja kandnud ning oleme lapsevanemate ja hooldajate t&ouml;&ouml;- ja pereelu parema tasakaalustamise olulistes p&otilde;him&otilde;tetes Euroopa Liidu tasemel kokkuleppele j&otilde;udnud&ldquo;.</p> <p>Direktiivi eeln&otilde;u esitas Euroopa Komisjon 2017. aasta aprillis. Eeln&otilde;us on ette n&auml;htud miinimumn&otilde;uded, mille eesm&auml;rk on muuta t&ouml;&ouml;tavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamine lihtsamaks, pannes paika puhkuste ja h&uuml;vitiste saamise &otilde;igused. Arutelude tulemusel on direktiivi tekst muutunud palju paindlikumaks ning riikidele enam otsustusvabadust v&otilde;imaldavaks.</p> <p>Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonim&auml;&auml;ruse kokku leppimisega j&otilde;udis l&otilde;pule t&ouml;&ouml; mahuka &otilde;igusaktide paketiga, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustush&uuml;vitisi, kui inimene elab ja t&ouml;&ouml;tab erinevates liikmesriikides. N&otilde;ukogu j&otilde;udis t&auml;na kokkuleppele t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste peat&uuml;kis, mis oli viimaseks killuks tervikpaketist. Eesistujana andis Eesti olulise panuse pereh&uuml;vitiste ja pikaajalise hoolduse h&uuml;vitiste reeglite kaasajastamisse.</p> <p>Muudatused puudutavad ka v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tavaid eestlasi. N&auml;iteks Soomes elab &uuml;le 50&nbsp;000 eestimaalase, kellest ligi 25&nbsp;000 on seal ametlikult t&ouml;&ouml;l. Hinnanguliselt veel 15&nbsp;000 inimest s&otilde;idavad pidevalt Eesti ja Soome vahel. Sihtgrupp, keda uus reeglistik v&otilde;ib potentsiaalselt puudutada, on seega &uuml;sna suur.</p> <p>Lisaks kinnitati n&otilde;ukogu kohtumisel ka eduaruanded v&otilde;rdse kohtlemise direktiivi ning Euroopa T&ouml;&ouml;j&otilde;uameti eeln&otilde;u kohta. Samuti v&otilde;eti vastu kolmed n&otilde;ukogu j&auml;reldused, mis k&auml;sitlevad tulevikut&ouml;&ouml;d, t&ouml;&ouml;tajate vaba liikumist ning varajase lapseea poliitikaid. Traditsiooniliselt toimus ministrite arutelu 2018. aasta Euroopa poolaasta teemadel ning kinnitati poliitiline kokkulepe t&ouml;&ouml;h&otilde;ivepoliitika suuniste osas.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> <p><a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2009Eesti ehitusplatsidel on näha hoolivamat suhtumist2018-06-21<p><strong>Eestis toimus mullu 7,5% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest ehitussektoris. Eurostati andmetel (2014) on vastav n&auml;itaja teistes Euroopa riikides keskmiselt 12%. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv ehituses 100&nbsp;000 t&ouml;&ouml;taja kohta on Eestis viimase k&uuml;mne aasta jooksul k&uuml;ll kerkinud, kuid selle taga v&otilde;ib olla ka ausam &otilde;nnetusjuhtumitest teadaandmine.</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tooonnetuste-suhtarv-ehituses-100000-inimese-kohta.jpg" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv ehituses 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta " /></p> <p>Numbreid k&otilde;rvale j&auml;ttes on t&ouml;&ouml;inspektor Harles Tiitsmaa s&otilde;nul hinnanguline olukord Eesti ehitusplatsidel paremaks l&auml;inud. &bdquo;Edasiminek on toimunud isikukaitsevahendite kasutamise vallas. N&auml;iteks turvajalan&otilde;ude kandmine on muutumas normaalsuseks. Samuti on situatsioon paranenud tehnika ja t&otilde;steseadmete vallas, mis on reeglina heas korras ja vajaliku turvavarustusega. Siin on positiivselt m&otilde;junud ka rendifirmade suund uue ja kvaliteetse masinapargi soetamisel,&ldquo; kommenteeris Tiitsmaa. Tema s&otilde;nul kasutatakse varasemast m&auml;rksa rohkem ka turvarakmeid, mis on just k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise puhul eluliselt t&auml;htsad.</p> <p>T&auml;naseks on levinud ka praktika, kus suurematel peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjatel on palgal eraldi inimesed, kes kontrollivad ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimist erinevatel objektidel. Lisaks T&ouml;&ouml;inspektsiooni asjatundjatele j&auml;lgib seega ehituse kulgemist ka sisekontroll.</p> <p><b>Tulevik v&otilde;iks tuua veelgi suuremat sisulist hoolimist</b></p> <p>K&otilde;ige positiivsema muutusena toob Tiitsmaa v&auml;lja turvapiirete aktiivsema kasutuse. Kuna suur hulk raskeid vigastusi tuleb l&auml;bi k&otilde;rgelt kukkumise, siis on see v&auml;ga t&otilde;hus abin&otilde;u inimeste hoidmiseks. &bdquo;J&auml;rgmise sammuna v&otilde;iks turvapiirdeid veelgi t&otilde;sisemalt v&otilde;tta. Hetkel kohtab veel objekte, kus piirded on kehvasti kinnitatud v&otilde;i pandud p&uuml;sti vaid ohu markeerimiseks. Tegelikult peavad nad takistama neisse komistanud inimest alla kukkumast ja pakkuma piisavalt tuge,&ldquo; n&auml;itas inspektor v&otilde;imalust olukorda parendada.</p> <p>Tema s&otilde;nul ahvatleb kohati lohakale k&auml;itumisele ehitusbuumile omane kiirustamine. Paraku k&auml;ib suure tempoga kaasas ka n&ouml; nurkade l&otilde;ikamine ehk osad detailid t&ouml;&ouml;s saavad v&auml;hem t&auml;helepanu. &bdquo;Kiirustamisega t&otilde;useb &otilde;nnetuste t&otilde;en&auml;osus. Paneelid on vaja siva paika saada ning turvatraksid ununevad soojakusse,&ldquo; illustreeris inspektor.</p> <p><b>Muutused m&otilde;ttemallis</b></p> <p>Hea meel on t&otilde;deda, et Eesti ehitajad ja ka t&ouml;&ouml;andjad v&auml;&auml;rtustavad ohutust senisest rohkem. &Uuml;helt poolt on sellele Tiitsmaa hinnangul kaasa aidanud pidev j&auml;relevalve ja etteteatamata kontrollid ning teisalt t&ouml;&ouml;taja suurem v&auml;&auml;rtustamine ning uue p&otilde;lvkonna pealekasvamine: &bdquo;T&auml;naste noorte jaoks on&nbsp; enda ohutuse eest seismine m&auml;rksa normaalsem kui varem. Nad on algusest peale harjunud helkurvestide ja kiivritega ning teavad h&auml;sti, kuidas asjad peaksid t&ouml;&ouml;maal olema tegelikult korraldatud.&ldquo; Lisaks tundub, et kasvanud on ka laiem &uuml;hiskondlik teadlikkus. N&auml;iteks tuleb T&ouml;&ouml;inspektsioonile n&uuml;&uuml;d m&auml;rksa enam kvaliteetseid ja p&otilde;hjendatud vihjeid ohutusn&otilde;uete rikkumisest kui k&uuml;mmekond aastat tagasi. Inimesed m&otilde;istavad, mis on ohtlik ning miks peab sellele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.</p> <p>&bdquo;K&uuml;ll on aga probleeme kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;j&otilde;uga. Ukrainast ja Valgevenest saabunud ehitajate teadmised turvalisusest on m&otilde;nev&otilde;rra tagasihoidlikumad,&ldquo; lisas T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve teostaja.</p> <p><b>Miks v&auml;&auml;rtustavad t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;ohutust?</b></p> <p>Sellel k&uuml;simusele on mitu vastust. Esiteks on see inimlikust vaatenurgast ainu&otilde;ige l&auml;henemine ning teisalt ka majanduslikult kasulik. Osade ettev&otilde;tete puhul on tegemist ka piiri&uuml;lese poliitikaga. Viimase heaks n&auml;iteks on YIT Grupp, kuhu kuuluvad ettev&otilde;tted j&auml;rgivad erinevates riikides k&otilde;rgeid standardeid. AS YIT Eesti juhatuse esimehe Margus P&otilde;imu s&otilde;nul saavutatakse head tulemused t&otilde;husa kontrolliga: &bdquo;AS YIT Eesti on oma ehitusobjektid teinud kinnisteks territooriumiteks kuhu p&auml;&auml;seb l&auml;bi p&auml;&auml;sla kaardiga. Selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks p&auml;&auml;sukaardi, peab ta l&auml;bima objekti t&ouml;&ouml;ohutusalase juhendamise, kus selgitatakse ohutusreegleid. P&auml;rast seda toimuvad &uuml;ks-kaks korda n&auml;dalas t&ouml;&ouml;ohutusalased kontrollk&auml;igud objektidel ning pidevat kontrolli teeb muuhulgas ka objektijuht.&ldquo;</p> <p>Lisaks sellele motiveerib ehitusfirma t&ouml;&ouml;tajaid ka ise vastutust v&otilde;tma. &bdquo;K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saavad p&auml;rast t&ouml;&ouml;ohutusalast juhendamist kiivrile kleebise, mis n&auml;itab, et nad on konkreetse objekti t&ouml;&ouml;ohutusalaste reeglitega kursis. Koos sellega t&auml;idavad nad ka firmasisese vormi, millega kinnitavad, et on reeglitest aru saanud ja kohustuvad neid t&auml;itma,&ldquo; jagas P&otilde;im kasutatavaid praktikaid. Tema s&otilde;nul on ju l&otilde;puks nii t&ouml;&ouml;andjal kui ehitajal sama eesm&auml;rk &ndash; soovime, et k&otilde;ik isad ja emad ning pojad ja t&uuml;tred tuleksid &otilde;htul t&ouml;&ouml;lt koju tervetena. Me k&otilde;ik soovime vananeda v&auml;&auml;rikalt ning selle saavutame vaid t&ouml;&ouml;ohutusse panustades.</p> <p>Autpr: tooelu.ee&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2007Milline leping suviseks tööks?2018-06-19<div class="WordSection1"> <p><strong>Hooajat&ouml;&ouml;de aastaaeg on saabunud. &Uuml;hes sellega on paljude jaoks saabunud ka hetk otsustamaks, milline kirjalik kokkulepe selleks s&otilde;lmida. Tavap&auml;rane on t&ouml;&ouml;leping, kuid valida on ka t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu ja k&auml;sunduslepingu vahel. Milline neist on aga sobivaim?</strong></p> <p><b>Sobiva lepinguvormi leiab l&auml;bi t&ouml;&ouml; iseloomu</b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml; tegija allub t&ouml;&ouml;d tehes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, t&auml;idab &uuml;lesandeid t&ouml;&ouml;andja vahenditega ning t&ouml;&ouml; tegemise koha, aja ja viisi m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja, siis on tegemist t&ouml;&ouml;suhtega, mille kohta s&otilde;lmitakse <b>t&ouml;&ouml;leping</b>. Kui n&auml;iteks kohvik otsib suveks teenindajat, kes serveeriks toitu ja jooke, koristaks laudu ning teeks seda j&auml;rjepidevalt mitu kuud samas kohas kohvikupidaja juhiseid j&auml;rgides, &nbsp;tuleks valida t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml; on aga suunatud hoopis konkreetse tulemuse saavutamisele kokkulepitud ajaks, on tegemist pigem <b>t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga</b>. N&auml;iteks soovib inimene tellida uue aia ehitamise. Sel juhul lepitakse kokku nii tulemuses kui ka tasu suuruses, kuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tja v&otilde;ib ise valida, kuidas &uuml;lesande t&auml;idab. Ta v&otilde;ib ehitada aia &uuml;he hooga v&otilde;i teha t&ouml;&ouml;d tunnikaupa k&uuml;mnel p&auml;eval. Samuti v&otilde;ib ta lasta aia valmistada kellelgi kolmandal. Oluline on t&auml;htaegselt kokkulepitud resultaadini j&otilde;udmine.</p> <p>Teenuse osutamine tingimustel, kus t&ouml;&ouml; l&otilde;pptulemus on raskesti ennustatav ning reguleerida oleks vaja pigem &uuml;lesande t&auml;itmise protsessi, vormistatakse aga <b>k&auml;sunduslepinguga. </b>See sobib n&auml;iteks lapsele klaveri&otilde;petaja palkamisel, kuna tulemust ei ole v&otilde;imalik ette ennustada, k&uuml;ll aga saab kokku leppida koost&ouml;&ouml; detailides &ndash; eelk&otilde;ige &otilde;ppetundide kestuses ja tasus.</p> <p>S&otilde;ltumata t&ouml;&ouml;suhte iseloomust on m&otilde;istlik see kirjalikult vormistada. Pearu &Otilde;igusb&uuml;roo juristi Kaili Siilaku s&otilde;nul tuleb nii t&ouml;&ouml;le asujal kui t&ouml;&ouml; pakkujal meeles pidada, et valitud lepinguvormist olulisem on reaalne tegevus. &bdquo;Lepingu pealkirjast ei s&otilde;ltu midagi. Alati tuleb vaadata, milline on koost&ouml;&ouml; tegelik sisu. Kui inimene teeb teisele inimesele t&ouml;&ouml;d, mida v&otilde;ib oodata &uuml;ksnes tasu eest, siis eeldatakse, et nende vahel on s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;leping,&ldquo; selgitas jurist. Tema s&otilde;nul tuleb vaidluse korral t&ouml;&ouml;andjal t&otilde;endada, et tegu on muu v&otilde;la&otilde;igusliku lepinguga, mida hinnatakse just t&ouml;&ouml; tegemise tegelikest tingimustest l&auml;htuvalt.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Levinumad-lepinguvormid-hooajaliseks-tooks.jpg" alt="Levinumad lepinguvormid hooajaliseks t&ouml;&ouml;ks" />&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>Mille poolest lepingud erinevad?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingulises suhtes on oluline osa vastutusest t&ouml;&ouml;andja &otilde;lgadel. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;, juhendamise, vahendid, ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna ning seaduses ette n&auml;htud h&uuml;ved nagu n&auml;iteks puhkus, puhkeaeg ja perioodiline t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt alamm&auml;&auml;ra ulatuses,&ldquo; kommenteeris Siilak. Seadusega on seega ette n&auml;htud minimaalsed n&otilde;uded, millest t&ouml;&ouml;taja kahjuks k&otilde;rvale kalduda ei ole lubatud ja sellised kokkulepped oleks t&uuml;hised.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu ja k&auml;sunduslepingu puhul on osapooled oluliselt v&otilde;rdsemas seisus ning v&otilde;ivad vabalt m&auml;&auml;rata oma koost&ouml;&ouml; tingimusi. Nii on t&ouml;&ouml;v&otilde;tjal kohustus j&otilde;uda kokkulepitud tulemuseni ja selle mittesaavutamisel lasub ka vastutus ennek&otilde;ike tema &otilde;lgadel. &bdquo;Eba&otilde;nnestumise korral v&otilde;ib t&ouml;&ouml; tellija keelduda tasu maksmisest olenevalt olukorrast kas osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult,&ldquo; t&otilde;i jurist v&auml;lja olulise erinevuse. Samuti ei tulene seadusest mingeid sotsiaalseid garantiisid, nt sellega ei kaasne tingimata&nbsp; ravikindlustus.</p> <p><strong>Praktikas v&otilde;ib lepingute erinevusi kirjeldada j&auml;rgmiselt.</strong></p> <ol> <li>Juuli soovib luua juuksurisalongi. Ta sisustab endale kuuluvad ruumid, s&otilde;lmib <b>t&ouml;&ouml;lepingud</b> kolme juuksuriga ning asub teenust reklaamima. Kliendid k&uuml;lastavad salongi. Soengud valmivad. Sissetulekute eest makstakse t&ouml;&ouml;tajatele s&otilde;ltumata t&ouml;&ouml;mahust kokkulepitud palka. Juuksuritel on &otilde;igus puhkusele ning neile on tagatud riiklikud sotsiaalsed garantiid (nt ravikindlustus).</li> <li>Juulil on juuksurisalong. Aeg-ajalt k&auml;ivad tema juures suuremad turistigrupid. Nende teenindamiseks s&otilde;lmib Juuli ajutise <b>t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu</b> kahe t&auml;iendava juuksuriga, kes kohustuvad klientidega kokkulepitud ajal neid teenindama. Nad v&otilde;tavad kaasa oma vahendid ning lahkuvad peale turistide teenindamist.</li> <li>Juulil on juuksurisalongiks sobilik ruum ja osa sisseseadest. Ta s&otilde;lmib <b>k&auml;sunduslepingu</b> &auml;ri&uuml;hinguga, kes tuleb oma vahendite ja t&ouml;&ouml;tajatega ning t&auml;idab salongi vaba pinna tasudes kokku lepitud protsendi oma k&auml;ibest. M&otilde;lemad pooled tegutsevad iseseisvalt aktiivses partnerluses vastutades oma t&ouml;&ouml;tajate eest ise.</li> </ol> <p><b>T&ouml;&ouml;tasu arvestamine </b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu puhul on t&ouml;&ouml;andjal kohustus maksta perioodilist tasu v&auml;hemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamm&auml;&auml;ra ulatuses. &bdquo;V&otilde;la&otilde;iguslike lepingute puhul kohustuslikku tasu alamm&auml;&auml;ra ei ole. Pooled v&otilde;ivad tasu suuruse vabalt l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja seet&otilde;ttu on m&otilde;istlik see kokkulepe ka kirjalikult fikseerida. Kui tasus ei ole kokkulepet, kuid k&auml;sundi t&auml;itmist v&otilde;ib m&otilde;istlikult eeldada siiski vaid tasu eest, kuulub asjaoludele m&otilde;istlik tasu ikkagi maksmisele. T&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu puhul tuleb samuti maksta tavalist tasu, selle puudumisel vastavalt asjaoludele m&otilde;istlikku tasu. Seega v&otilde;ib tasu kokku leppimata j&auml;tmine tekitada asjatuid vaidlusi, mida saab v&auml;ltida,&ldquo; soovitas Siilak.</p> <p><b>Mida teha kui s&otilde;lmitud leping ei vasta pooltevahelise suhte iseloomule</b></p> <p>&bdquo;Ennek&otilde;ike peaksid t&ouml;&ouml;tajad, kes on formaalselt allutatud sobimatule lepingu vormile, p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;andja poole selle &uuml;mber vormistamiseks, et poolte suhetes valitseks selgus. Aga nagu &ouml;eldud, kaitseb t&ouml;&ouml;tajaid eeldus, et tasu eest t&ouml;&ouml; tegemisel ongi tegemist t&ouml;&ouml;lepinguga koos k&otilde;igi seadusest tulenevate &otilde;iguste ja garantiidega. Kui t&ouml;&ouml;andjaga &uuml;hele n&otilde;ule ei j&otilde;uta, saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse,&ldquo; tutvustas jurist v&otilde;imalusi.</p> <p>K&otilde;ige aluseks on aga teadlikkus lepingute sisulisest erinevusest, enda &otilde;igustest ning valmisolek oma huvisid kaitsta.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p> <p></p> </div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2006Mis seaduse kaudu võib juhtida tööandja tähelepanu sellele, kuidas saab välistada kemikaalide levikut töökohal2018-06-18<p><strong>T&ouml;&ouml;tan sellises ettev&otilde;ttes, kus valmistatakse m&ouml;&ouml;blit ja m&otilde;ni t&ouml;&ouml;operatsioon n&auml;eb ette kemikaalide kasutamist. Kemikaalide kasutamise kohad on varustatud koht&auml;rat&otilde;mbega, kuid t&ouml;&ouml;koht ei asu eraldatud ruumis. Kuigi koht&auml;rat&otilde;mme t&ouml;&ouml;tab, ei v&auml;lista&nbsp;see kemikaalide levikut ka teistele t&ouml;&ouml;kohtadele. Selline kontakt kemikaalidega v&otilde;ib halvasti m&otilde;juda teistele l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate tervisele, kes on kemikaalide m&otilde;juv&auml;ljas. Nendele ei ole v&auml;ljastatud ka isikukaitsevahendeid. Kas on v&otilde;imalik mingi seaduse v&otilde;i m&auml;&auml;ruse kaudu juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu sellele, kuidas oleks v&otilde;imalik v&auml;listada kemikaalide levik teistele t&ouml;&ouml;kohtadele.</strong></p> <p><b>Vastab t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor Kaja Niinlaup:</b></p> <p>&Otilde;igusakt, mis kohustab tagama t&ouml;&ouml;tajatele ohutus ja tervislikud t&ouml;&ouml;tingimused on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus, mille &sect;4 lg 3 n&auml;eb ette, et kui t&ouml;&ouml;protsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru v&otilde;i vedeliku eraldumine koguses, mis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja tervist kahjustada, tuleb v&auml;ltida heitme levikut t&ouml;&ouml;keskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. Sama seaduse &sect; 12 lg 1 kohaselt t&ouml;&ouml;andja tagab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras.</p> <p>Ka teil on v&otilde;imalus teha t&ouml;&ouml;andjale ettepanekuid, kuidas t&ouml;&ouml;d korraldada nii, et see v&otilde;imalikult v&auml;he h&auml;iriks normaalset t&ouml;&ouml;tegemist. Tulenevalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 12 lg 5 on t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajad kohustatud ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna nimel tegema koost&ouml;&ouml;d. Selleks konsulteerib t&ouml;&ouml;andja eelnevalt t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikuga k&otilde;igis t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud k&uuml;simustes, mis puudutavad t&ouml;&ouml;keskkonna parandamise abin&otilde;ude kavandamist, esmaabi andmise, p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;de tegemise ja t&ouml;&ouml;tajate evakueerimise eest vastutavate t&ouml;&ouml;tajate m&auml;&auml;ramist, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse alase v&auml;lja&otilde;ppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja t&ouml;&ouml;vahendite valikut ja rakendamist. T&ouml;&ouml;andja arvestab v&otilde;imaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab t&ouml;&ouml;tajad kavandatu elluviimisesse.</p> <p>Foto: sxc/Diego Andrade</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2004Kuidas istuval tööl ellu jääda?2018-06-15<p><strong>Mida rohkem istud, seda suurem on risk surra terviseprobleemide t&otilde;ttu. T&auml;pselt nii s&uuml;ngelt v&otilde;ib kokku v&otilde;tta meditsiiniajakirjas Annals of Internal Medicine oktoobris 2017 avaldatud teadusartikli (Patterns of Sedentary Behavior and Mortality in U.S. Middle-Aged and Older Adults: A National Cohort Study), mis peegeldas uuringut ligi 8000 inimesega. Publikatsiooni andmetel on risk v&auml;ikseim neil, kes istuvad maksimaalselt 30 minutit korraga ning leiavad vahepeal v&otilde;imalusi liikumiseks. Mida aga teha, kui igap&auml;evane t&ouml;&ouml; eeldab istumist?</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kui-palju-istud.jpg" /></p> <p><b>Liiguta ennast</b></p> <p>Inimene on loodud liikuma. Kui oleme passiivselt &uuml;hes asendis, siis mingid lihasgrupid kannatavad pinge all. Lisaks aeglustuvad vereringe ning ainevahetus. F&uuml;sioteraapia Kliiniku f&uuml;sioterapeudi Katre Lust-Mardna s&otilde;nul on klassikalise istuva kontorit&ouml;&ouml;ga seotud mitmed vaevused. &bdquo;Levinud kaebused on valud alaseljas, pinge kaela- ja &otilde;lev&ouml;&ouml;tmes, randme- ja k&uuml;&uuml;narliigese probleemid,&ldquo; loetles Lust-Mardna, kelle s&otilde;nul muutub pika istumise peale aeglaseks ka inimese aju ehk kannatab t&ouml;&ouml;viljakus.</p> <p>Ideaalis v&otilde;iks korraks p&uuml;sti t&otilde;usta ja m&otilde;ned sammud teha iga 20 minuti j&auml;rel. Kui see tundub palju, siis v&otilde;iks igas tunnis leida v&auml;hemalt 5 minutit liikumiseks. Selleks sobivad h&auml;sti telefonik&otilde;ned v&otilde;i p&uuml;stijalakoosolekud. Samuti v&otilde;iks samades ruumides t&ouml;&ouml;tava kolleegiga kontakteerumiseks tema juurde k&otilde;ndida ning v&auml;ltida digitaalseid abivahendeid.</p> <p><b>Vali &otilde;ige tool</b></p> <p>See on aga vaid asja &uuml;ks pool. Paratamatult tuleb kontorit&ouml;&ouml;tajal sageli ette ka istumist. Seega m&auml;ngib meie tervelt elatud aastates olulist rolli valitud tool.</p> <p><strong>Mida pidada silmas kontoritooli valimisel:</strong></p> <ul> <li>Sellel v&otilde;iks olla v&otilde;imalikult palju reguleerimisv&otilde;imalusi. Iga inimese keha on unikaalne ning seega erineb ka ideaalne istumisasend. Katseta ja leia seadistus, mis k&otilde;ige v&auml;hem v&auml;sitab.</li> <li>Tooli reguleerimise tulemusena peaks alaselg olema toetatud. Ideaalis v&otilde;iks tool j&auml;rgida istuja l&uuml;lisamba kuju.</li> <li>Tooli k&otilde;rgus v&otilde;iks olla selline, mis lubab &otilde;lgadel olla normaalses asendis (mitte t&otilde;stetud), &otilde;lavarred asetsevad kehaga paralleelsed ning k&auml;sivarred toetuvad lauale.</li> <li>K&uuml;&uuml;narnukid v&otilde;ivad toetuda tooli k&auml;etugedele. Kui see tundub ebamugav, siis on alternatiiviks k&auml;sivarte toetamine lauale. K&auml;te toetuspunkt peaks asuma klaviatuuriga samal tasapinnal.</li> <li>Kui laua k&otilde;rgus ei ole reguleeritav, siis aitab istumisk&otilde;rgust sobivaks kohandada jalatugi.</li> <li>Jalad v&otilde;iksid toetuda kindlalt maha (v&otilde;i alusele) nii, et tooliplaadi ning reite esiosa vahele j&auml;&auml;b veidi ruumi. Nii saab veri jalgades vabamalt liikuda.&nbsp;</li> <li>Tooli materjalid v&otilde;iks olla hingavad.</li> </ul> <p>Siin tasub aga meeles pidada, et &uuml;ksk&otilde;ik kui hea on tool, siis keha ikka v&auml;sib. &bdquo;Parim asend istumiseks on alati j&auml;rgmine asend,&ldquo; soovitab f&uuml;sioterapeut m&otilde;&otilde;dukat nihelemist.</p> <p><b>Proovi, aga kahtle</b></p> <p>Uut tooli soetades peab arvestama, et m&otilde;neminutiline testistumine ei anna t&auml;it &uuml;levaadet. Seega v&otilde;iks v&otilde;imalusel eelistada reguleerimisv&otilde;imalusi n&auml;ilisele mugavusele. Palju abi v&otilde;ib olla ka sellest, kui on v&otilde;imalik konkreetset tooli t&ouml;&ouml;l juba proovida (laenata n&auml;iteks puhkusele l&auml;inud kolleegi oma) ning otsustada selle pinnalt.</p> <p><b>Igasse kontorisse oma pall</b></p> <p>Lisaks ergonoomilistele toolidele v&otilde;iks tervisest hoolivas kontoris olla ka istumispall. &bdquo;Palli v&otilde;iks iga tunni j&auml;rgi kolleegile edasi anda. See on piisav aeg, et pakkuda kehale vajalikku vaheldust. Lisaks saab palliga teha ka v&otilde;imlemisharjutusi,&ldquo; lisas Lust-Mardna.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja huvides</b></p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;taja ei saa omale ergonoomilist kontoritooli n&otilde;uda, v&otilde;iks selle pakkumine olla iga t&ouml;&ouml;andja huvides. See m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;taja efektiivsust, sest ebamugavustunde hajutamise asemel saab keskenduda &uuml;lesannete t&auml;itmisele. Samuti s&otilde;ltub sellest tervis, mis pikemas perspektiivis m&otilde;jutab omakorda v&otilde;etud haigusp&auml;evade arvu.</p> <p>Kontoriergonoomika osas Eesti ettev&otilde;tteid n&otilde;ustava Lust-Mardna s&otilde;nul muutuvad t&ouml;&ouml;andjad selles vallas aina t&auml;helepanelikumateks. &bdquo;Tuntakse huvi t&ouml;&ouml;tajate enesetunde vastu ning uusi vahendeid valides lubatakse s&otilde;na sekka &ouml;elda. &Otilde;nnelikud ja terved t&ouml;&ouml;tajad on omakorda produktiivsemad ja tulevad &auml;rile kasuks,&ldquo; summeeris f&uuml;sioterapeut.</p> <p><strong>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;iks hoolega j&auml;lgida istudes veedetud tunde ja hoolitseda piisava vahelduse eest ning kui juba istuda, siis teha seda &otilde;iges asendis.</strong></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/2775">Ergonoomia</a>;</strong></li> <li><strong><a href="/redirect/332">T&ouml;&ouml; istuvas asendis.</a></strong></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2003Kuum ilm võib kaasa tuua ootamatute tagajärgedega tööõnnetuse2018-06-14<p><strong><b><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></b></strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Suvesoe oli kestnud juba mitu n&auml;dalat ja temperatuurid ei n&auml;idanud sugugi alanemise m&auml;rke. Erinevalt selle aasta kevad&ouml;&ouml;dest, oli tol suvel ka &ouml;ised &otilde;hutemperatuurid pigem troopilised ja alla 28 kraadi &ouml;&ouml;p&auml;eva keskmine eriti ei langenudki.</p> <p>T&ouml;id tehti hoone katusel, mis oli k&uuml;ll lamekatus, kuid katuseakendega. Nagu &ouml;eldud, olid ilmad v&auml;ga kuumad ning selle t&otilde;ttu olid ka katuseaknad avatud. Kuiv&otilde;rd katuset&ouml;id tehti t&otilde;rvapapi ja pigitamisega, oli katusel veelgi palavam, sest must v&auml;rv akumuleerib soojust&nbsp;intensiivsemalt.</p> <p>Nii juhtuski, et suure kuuma ja f&uuml;&uuml;silist j&otilde;udu vajava t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu kukkus &uuml;ks ehitust&ouml;&ouml;listest kokku. Kahjuks aga toimus teadvuse kadu katuseakna l&auml;heduses ning t&ouml;&ouml;taja kukkus katusaknast sisse alloleva ruumi p&otilde;randale. Nii oli kukkumine sedav&otilde;rd k&otilde;rgem ning tagaj&auml;rjed r&auml;ngemad.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja j&auml;i k&uuml;ll ellu, kuid saadud vigastusest tema m&otilde;istus ei taastunud. Nii ei olnud ka hiljem v&otilde;imalik saada t&ouml;&ouml;tajalt selgitusi, mis juhtus.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Et taolised &otilde;nnetused oleksid olemata, tuleks veelkord hinnata, kas t&ouml;&ouml;andja on teinud k&otilde;ik endast oleneva. Ei tohi unustada, et ka lamekatus ei ole t&auml;iesti ohutu.</p> <p><strong>Abin&otilde;ud taoliste juhtumite v&auml;ltmiseks:</strong></p> <ol> <li>Piisavalt joogivett, mis oleks kerge soolasisaldusega (mineraalvesi on sel puhul parim variant).</li> <li>Hele peakate, mida ideaalis v&otilde;iks m&auml;rjaks teha, et jahutus paremini toimiks ning &uuml;lekuumenemine ei ohustaks.</li> <li>Piirded nendesse kohtadesse, kus on allakukkumise oht &ndash; &auml;ra unusta katuseservi &nbsp;ega katuseaknaid.</li> <li>Piirded ei tohi nende vastu minemisel/neisse sattumisel ei puruneda, vaid peavad t&otilde;kestama /v&auml;ltima kukkumise.</li> <li>T&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg paika ning puhkus jahedamas (aga mitte k&uuml;lmas) ruumis!</li> </ol> <p><strong><br /></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2002Karuputke mürgi mõju aitab leevendada päikesevalgusest hoidumine2018-06-13<p><strong>Karuputkega kokkupuutunu peaks nahka kiiresti pesema ja kokkupuute kohta v&auml;hemalt kaks p&auml;eva p&auml;ikesevalguse eest kaitsma. Terviseameti m&uuml;rgistusteabekeskuse infoliin 16662 on sel aastal juba esimese karuputke m&uuml;rgistuse ka registreerinud.</strong></p> <p><span>M&uuml;rgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi s&otilde;nul on karuputke p&otilde;hjustatud m&uuml;rgistused iga-aastane n&auml;htus, taimega puutuvad kokku nii lapsed kui t&auml;iskasvanud. &bdquo;Karuputk on inimesi vigastanud nii trimmerdamisel, ATV-ga maastikul liikudes kui ekslikult kena taime p&auml;he koju viiduna,&ldquo; &uuml;tles Mare Oder. Oderi s&otilde;nul aetakse noori karuputke v&otilde;rseid segamini varsselleriga, seda on &uuml;ritatud ka rabarberi p&auml;he s&uuml;&uuml;a. &bdquo;Kevadel ja suve hakul tuleb eriti ettevaatlik olla, sest muidu enam kui pooleteistk&uuml;mne meetrised taimed on veel l&uuml;hikesed ja v&otilde;ivad looduses r&auml;ndajat salaja tabada.&ldquo;</span><span>&nbsp;</span></p> <p>Maaomanik, kes kavatseb iseseisvalt&nbsp;<span>&nbsp;</span>oma aias v&otilde;i p&otilde;llul kasvavat karuputke t&otilde;rjuda, peaks kindlasti kandma pikki veekindlaid riideid ja kummikuid, kummikindaid ning v&otilde;imalusel ka kaitseprille. Peale t&otilde;rjet&ouml;&ouml;d tuleb v&otilde;tta riided &auml;ra ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, v&otilde;ib nahk sellega kokku puutuda.</p> <p>Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis &auml;rritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest m&otilde;ne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt p&auml;ikese ultraviolettkiirgust.</p> <p>Juhul, kui taimemahla ei pesta koheselt &auml;ra ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest v&auml;hemalt 48 tunni v&auml;ltel, tekivad kokkupuute kohtades paistetus ja villid.</p> <p>S&uuml;mptomid tekivad tavaliselt 18-24 tunni, maksimaalselt 2-3 &ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes taimemahla ja UV-kiirguse koostoimel. Villid l&auml;hevad katki paari p&auml;evaga, kuid nende armid kaovad alles &uuml;he-kahe aasta jooksul. Armid v&otilde;ivad ka pigmenteeruda ning j&auml;&auml;da inimesele eluks ajaks. Kui psoraleen p&auml;&auml;seb s&uuml;gavale nahka, v&otilde;ivad pigmendilaigud muutuda valgeteks laikudeks, millele p&auml;ike enam peale ei hakka.</p> <p>Peale karuputkega kokkupuutumist tuleb nahka pesta jaheda veega ning v&auml;ltida tugevat h&otilde;&otilde;rumist.<span>&nbsp;&nbsp;</span>Psoraleeniga toiminud kokkupuute korral<span>&nbsp;&nbsp;</span>saab v&auml;ltida s&uuml;mptomite vallandumist, kaitstes nahka<span>&nbsp;&nbsp;</span>ultraviolettkiirguse ehk p&auml;ikesevalguse eest v&auml;hemalt 48 tunni v&auml;ltel.</p> <p>Fototoksilist nahap&otilde;letikku ehk f&uuml;tofotodermatiiti ravitakse hormoonsalviga, mille vajadust hindab perearst. Ravi alguses v&otilde;ib tekkida vajadus niiskete m&auml;histe kasutamiseks.</p> <p>Eestis kasvab 2 invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke v&otilde;&otilde;rliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti p&auml;rismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) selgelt suurekasvulised.<span>&nbsp;&nbsp;</span>Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste h&otilde;lmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis v&auml;helevinud, v&auml;limuselt on taime Sosnovski karuputkest keeruline eristada.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html" target="_blank">Terviseamet</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> <p><a href="http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html" target="_blank"></a></p> <p><strong><br /></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=2001Ilmus ajakirja Tööelu teine number ja voldik Riskianalüüs2018-06-13<p class="bodytext"><strong>Uues T&ouml;&ouml;elu numbris r&auml;&auml;gime rendit&ouml;&ouml;st ja noorte t&ouml;&ouml;tamisest. Saame tuttavamaks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide juhatajatega. Madis Toomsalu LHVst r&auml;&auml;gib, kuidas t&ouml;&ouml;keskkond saab toetada &otilde;nnetunde loomist.</strong></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse juhtimiss&uuml;steemi oluline osa on ettev&otilde;tte v&otilde;ime kontrollida t&ouml;&ouml;keskkonnaga seonduvaid riske. Selleks peab ettev&otilde;te sisse seadma ja hoidma toimivana riskide tuvastamis-, hindamis- ja maandamismeetme elluviimiseks sobiliku protsessi. Kontrollida riske t&ouml;&ouml;kohas aitab meie uus elektrooniline juhend Riskianal&uuml;&uuml;s.&nbsp;&nbsp;</p> <p class="bodytext">Ajakirjaga saab tutvuda&nbsp;<a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/2018/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">siin</a>. Voldik Riskianal&uuml;&uuml;s asub&nbsp;<a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/trukised/tookeskkond/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">siin</a>.</p> <p class="bodytext">Head lugemist!</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1999Suvevaheajal tööd otsides tunne oma õigusi2018-06-12<p><strong>Suvine koolivaheaeg on kohe k&auml;es, mida sina plaanid teha? Kas v&otilde;tad j&auml;&auml;tisekokteili ja vedeled s&otilde;pradega rannas v&otilde;i plaanid hoopis endale taskuraha teenida ja t&ouml;&ouml;le minna? Selleks, et suvet&ouml;&ouml;st j&auml;&auml;ks hea m&auml;lestus, tasub end viia kurssi t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisega, alaealistele sobivate t&ouml;&ouml;de ja t&ouml;&ouml;ajaga ning v&otilde;imalike ohuteguritega.</strong></p> <p><b>Tunne oma &otilde;iguseid</b></p> <p>Helin on tubli ja t&ouml;&ouml;kas 12-aastane t&uuml;tarlaps, kes soovib minna suveks t&ouml;&ouml;le maasikaid korjama. T&ouml;&ouml;andja tundub lahke, lubab tublit t&ouml;&ouml;tasu korjatud kilodelt ja piiramatult maasikatega maiustada. K&otilde;ik tundub tore, kuid Helin on v&auml;ga tagasihoidlik ja ei julge k&uuml;sida, miks t&ouml;&ouml;andja temaga t&ouml;&ouml;lepingut ei s&otilde;lmi ega l&auml;hemalt t&ouml;&ouml;ajast ei r&auml;&auml;gi. Aga ju siis peab nii olema, m&otilde;tleb ta ja asub t&ouml;&ouml;le.</p> <p>Esimesel hommikul on t&uuml;druk hakkamist t&auml;is, korjamine sujub &uuml;ha paremini ja maasikad maitsevad magusalt. Helin tunneb pikapeale, et selg hakkab valusaks j&auml;&auml;ma ja k&otilde;ht l&auml;heb t&uuml;hjaks, aga t&ouml;&ouml;andja julgustab k&otilde;rvalt, et pole hullu, ainult neli kasti veel ja siis juba v&otilde;idki koju minna. Kuuleka t&uuml;drukuna teebki ta l&otilde;&otilde;skava p&auml;ikese all kokku vaid &uuml;he kiire pausiga 4-tunnise t&ouml;&ouml;p&auml;eva, mis ei ole aga koosk&otilde;las seadusega. T&ouml;&ouml;andja ei taha kuuldagi vahepausidest ja seaduses etten&auml;htud 3-tunnisest t&ouml;&ouml;p&auml;evast, sest maasikad on vaja ju &auml;ra korjata!</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal Meeli Miidla-Vanatalu teab, et kui noortele pakutakse t&ouml;&ouml;d ja raha, l&auml;hevad nad hea meelega t&ouml;&ouml;le, kuid otsus v&otilde;iks kindlasti olla pereringis l&auml;bi m&otilde;eldud.</p> <p>&bdquo;Alla 18a noor peab kindlasti oma vanematega l&auml;bi arutama, millise t&ouml;&ouml;lepingu raames t&ouml;&ouml;le asutakse, milline on seadusej&auml;rgne t&ouml;&ouml;tasu ja &ndash;aeg. Noortel puudub elukogemus, seega tuleb vanemal kindlasti l&auml;bi m&otilde;elda, kas t&ouml;&ouml; on vanusele sobiv , kas v&otilde;imaldatakse puhkepause ning tagatakse vajalikud isikukaitsevahendid,&ldquo; r&auml;&auml;gib Miidla-Vanatalu. &bdquo;Vanemana last t&ouml;&ouml;ks ette valmistades r&auml;&auml;gid k&uuml;ll k&otilde;ik l&auml;bi, aga kohepeal v&otilde;ib selguda, et t&ouml;&ouml;juhendaja l&auml;ks puhkusele ja kolleegid lisavad kokkulepitule erinevaid t&ouml;&ouml;kohustusi, sest ei teata, mis su &uuml;lesanded on,&ldquo; paneb ta t&ouml;&ouml;andjale s&uuml;damele noore t&ouml;&ouml;taja superviseerimise.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>J&auml;ta meelde:</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;vestlusel ole julge ja k&uuml;si infot, vajadusel pea l&auml;bir&auml;&auml;kimisi.</li> <li>T&ouml;&ouml;tasus, t&ouml;&ouml;ajas ja tehtavas t&ouml;&ouml;s tuleb eelnevalt kokku leppida.</li> <li>Enam kui 2-n&auml;dalane t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmitakse enne t&ouml;&ouml;le asumist kirjalikult ja selles on sinu &otilde;igused ja kohustused. T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;ks allkirjastatud eksemplar kuulub sulle.</li> <li>Ettev&otilde;tte usaldusv&auml;&auml;rsust kontrolli nt E-Krediidiinfo kodulehelt.</li> <li>Alaealisena peavad sinu seaduslikud esindajad (ema v&otilde;i isa) olema t&ouml;&ouml;leasumisega n&otilde;us. Pea nendega eelnevalt n&otilde;u!</li> </ul> <p>Alaealiste t&ouml;&ouml; ja puhkeaeg on reguleeritud t&ouml;&ouml;lepingu seadusega. T&ouml;&ouml;andja peab k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele puhkeaega v&otilde;imaldama ja t&ouml;&ouml;tajad seda kasutama, sest enda tervist tuleb s&auml;&auml;sta. Wikipedia andmetel v&otilde;ib nt Soomes piiratud ajaga kergeid t&ouml;id teha alates 14. ja Rootsis 13. eluaastast. Euroopa Liidu riikides &otilde;pib ja t&ouml;&ouml;tab aga 2016. a seisuga 15-19a noortest 11,9% (ec.europa.eu).&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Alaealistele-lubatud-tooaeg-koolivaheajal.jpg" />&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>Tunne oma kohustusi</b></p> <p>Kaspar on 15-aastane noormees, kes tahab v&auml;ga teenida suvel palju raha. Ta saab t&ouml;&ouml;le suurde toidukauplusesse kauba v&auml;ljapanijana ning s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu, kus kirjas nii t&ouml;&ouml;kohustused, t&ouml;&ouml;tasu kui puhkeaeg. On t&auml;htis tunne olla vastutav selle eest, et klientidel oleks, mida valida. T&ouml;&ouml;tunnid m&ouml;&ouml;duvad kiirelt, samuti pausid &ndash; ikka tahaks veidi kauem Instagrami j&auml;lgida ja telefonim&auml;ngus uusi tasemeid allutada. Nii kipuvad Kaspari pausid venima etten&auml;htust tunduvalt pikemaks ja t&ouml;&ouml;d teeb ta pigem hooletult ja kiirelt &ndash; s&otilde;pradega tahaks ju ka <i>chattida</i>. T&ouml;&ouml;dejuhataja aga pahandab, et tooted on hooletult riiulisse asetatud ja noore t&ouml;&ouml;lise leiab pigem puhkeruumist...&nbsp;</p> <p><b>Kaalu p&otilde;hjalikult:</b></p> <ul> <li>M&otilde;tle hoolikalt, milline t&ouml;&ouml; sulle meeldib ja millised t&ouml;&ouml;tingimused sobivad.</li> <li>M&otilde;tle, millised on sinu tugevad ja n&otilde;rgad k&uuml;ljed.</li> <li>Kas oled valmis tegema t&ouml;&ouml;d, mis v&otilde;ib muutuda &uuml;ksluiseks ja mida peab enamasti tegema &uuml;ksinda?</li> <li>Kas t&ouml;&ouml;taksid pigem kindlatel n&auml;dalap&auml;evadel v&otilde;i graafiku alusel?</li> <li>&Auml;ra peta t&ouml;&ouml;andja usaldust ja &auml;ra riku enda usaldusv&auml;&auml;rsust.</li> </ul> <p><b>Turvaline t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>Seadus keelab lubada t&ouml;&ouml;andjal alaealist t&ouml;&ouml;le, mis ohustab tema tervist kas t&ouml;&ouml; olemuse v&otilde;i ohtlikku t&ouml;&ouml;keskkonna t&otilde;ttu. N&auml;iteks m&otilde;nusa suvise tegevusena tunduv v&auml;rvimine v&otilde;i autopesulas t&ouml;&ouml;tamine t&auml;hendab igap&auml;evast kokkupuudet kemikaalidega, mis v&otilde;ivad olla noore tervisele ohtlikud. Ohtlike ainetega puututakse kokku ka n&auml;iteks kergeid puhastust&ouml;id tehes (m&otilde;ne kemikaali puhul ei piisa kaitsekinnastest, sest ainet hingatakse sisse) ja siseviimistlust tehes (mitte vesilahuselistes v&auml;rvides leidub kantserogeensed ained). Vajadusel tuleb t&ouml;&ouml;andjalt k&uuml;sida kemikaalide ohutuskaarti, millel on kirjas info kemikaali ohutu kasutamise ja v&otilde;imalike terviseriskide kohta.</p> <p>Pea ka meeles, et alla 16aastased ei tohi k&auml;sitsi t&otilde;sta esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.</p> <p>&Uuml;ks alaealistele keelatud t&ouml;id on muruniitmine, sest keelust hoolimata t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud noortega on juhtunud mitmeid raskeid &otilde;nnetusi, n&auml;iteks on jalg j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tava niiduki alla ja l&otilde;iketera on seda t&otilde;siselt kahjustanud.</p> <p>Meeli Miidla-Vanatalu s&otilde;nul peab t&ouml;&ouml;andja kindlasti noort tema t&ouml;&ouml;s juhendama ja kontrollima. &bdquo;Ka arvutiga t&ouml;&ouml;tades on kerge enda tervist kahjustada ja end kuvari taha unustada, tegelikult tuleks igas tunnis 6 minutit silmi puhata,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p><b>Suveks malevasse</b></p> <p>Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskuse kaasatuse ja konkurentsiv&otilde;ime &uuml;ksuse juhi Epp Reediku s&otilde;nul on populaarsed noortemalevad, mis pakuvad k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;d kodukandi heakorrat&ouml;&ouml;del ja p&otilde;llumajandussektoris. Noored hindavad ka v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tada teeninduse ja turismivaldkonnas. &bdquo;Malevas saavad noored praktilist t&ouml;&ouml;kogemust ja leiavad uusi s&otilde;pru. &Uuml;htlasi saavad nad t&auml;iendada teadmiseid karj&auml;&auml;riplaneerimise osas ja arendada oma sotsiaalseid oskusi l&auml;bi p&otilde;nevate &uuml;histegevuste,&ldquo; tutvustab Reedik.</p> <p>Reedik soovitab noortel t&ouml;&ouml;ga seotud teemadega tutvuda&nbsp;noorteinfo veebilehega&nbsp;<a href="http://stardiplats.ee/" target="_blank">stardiplats.ee</a>. Stardiplatsi veebilehelt saavad noored lisaks usaldusv&auml;&auml;rsele ja kvaliteetsele infole kasutada noortes&otilde;bralikku CV keskkonda, mis annab noorele v&otilde;imaluse sisestada oma &otilde;pi- ja t&ouml;&ouml;kogemused keskkonda lihtsal viisil juhendi ja suunavate juhiste abil. Keskkonna eesm&auml;rk on aidata noorel teadvustada ja kujundada harjumuseks erinevate kogemuste kokku kogumise ning m&otilde;testamise, mis omakorda aitab kaasa &otilde;pi-, huviala-, t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rivalikute tegemisel.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes tasub meeles pidada, et alaealiste t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on oluliselt v&auml;iksem, kui t&auml;iskasvanutel ja mida noorem on laps, seda kiiremini ta v&auml;sib. Kindlasti tuleb arvestada, et noor organism alles areneb ja suvet&ouml;&ouml;l &uuml;lepingutuse eest v&otilde;ib sinu keha l&otilde;ivu maksta alles aastate p&auml;rast. Lisaks t&ouml;&ouml;andjale peaksid ka lapsevanemad hoolikalt kaaluma, millist t&ouml;&ouml;d oma lapsel teha lubatakse ja hinnata erinevate ametite riske.</p> <p>Alaealiste t&ouml;&ouml;tamise kohta saab edasi lugeda <a href="/redirect/2769">T&ouml;&ouml;elu portaali noortele t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;eldud teemalehtedelt</a>.</p> <p>Autpr: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1997Kui raskeid asju tohib alaealine tööl tõsta?2018-06-11<p><b>Kas kuskil on kindlaks m&auml;&auml;ratud, kui palju ja kui raskeid asju alaealine t&ouml;&ouml;l t&otilde;sta tohib?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b><i> </i>T&ouml;&ouml;andja ei tohi alaealisega t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ega lubada teda t&ouml;&ouml;le, mis ohustab alaealise tervist. See puudutab ka raskuste k&auml;sitsi teisaldamist. Alla 16aastane ei tohi k&auml;sitsi teisaldada esemeid kaaluga &uuml;le 5 kg. 16-17aastaste alaealiste t&ouml;&ouml;tajate puhul tuleb hinnata terviseriski, kus arvestatakse nii&nbsp; teisaldatavat massi ning kui mitu korda ja millises asendis tuleb raskust teisaldada. Metoodika on toodud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruse nr 26 &bdquo;Raskuste k&auml;sitsi teisaldamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; lisas.</p> <p>Alaealist v&otilde;ib teisaldust&ouml;&ouml;le rakendada, kui riskide hindamisel saadud riskihinne on alla 10 (riskitase 1). Alates riskihindest 10 v&otilde;ib teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajatel tekkida &uuml;lekoormus, mist&otilde;ttu nende t&ouml;&ouml;korraldust on vaja muuta ja t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliselt &uuml;mber kujundada. Teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajate all m&otilde;eldakse ka nooremaid kui 21aastaseid t&ouml;&ouml;tajaid. Lisaks tuleb arvestada, et teisaldust&ouml;&ouml; ei moodustaks p&otilde;hiosa ehk &uuml;le poole t&ouml;&ouml;ajast. Alaealisel (nagu ka teistel t&ouml;&ouml;tajatel) on &otilde;igus teisaldust&ouml;&ouml;st keelduda, kui ta leiab, et vaatamata t&ouml;&ouml;andja antud juhiste t&auml;psele t&auml;itmisele osutub teisaldust&ouml;&ouml; siiski f&uuml;&uuml;siliselt liiga koormavaks. Sellest tuleb t&ouml;&ouml;andjat kindlasti teavitada.</p> <p>Kuigi lapsed on varmad suuri raskusi kandma kodus abiks olles v&otilde;i peavad kandma rasket koolikotti, ei ole need olukorrad v&otilde;rreldavad t&ouml;&ouml;tamisega. Alaealine ei ole v&auml;ike t&auml;iskasvanu, vaid arenev ja kasvav organism. Selle t&otilde;ttu on v&auml;ga oluline j&auml;lgida, et aktiivses kasvuperioodis luu- ja lihaskond ei saaks eba&otilde;iget ja &uuml;lem&auml;&auml;rast koormust, mis hilisemas t&auml;iskasvanueas toob kaasa terviseh&auml;ireid. Perekonda abistades toimub tegevus l&uuml;hiajaliselt ning lapsevanema teadmisel ja j&auml;relevalve all ehk tegemist ei ole p&uuml;siva kindlal ajal toimuva kohustuse t&auml;itmisega. Koolikotte kantakse seljas samuti limiteeritud ajal ehk kooli minnes, sealt tulles ning &uuml;hest klassist teise liikudes ehk samuti ei ole tegemist p&uuml;siva raskuste kandmise olukorraga. T&ouml;&ouml;tegemisele m&auml;&auml;rusega seatud piirangud aga eeldavad, et raskuste teisaldamine on t&ouml;&ouml;protsessi osa, mida tehakse pidevalt. Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib see m&otilde;jutada negatiivselt noore inimese f&uuml;&uuml;silist arengut v&otilde;i tekitada p&ouml;&ouml;rdumatu tervisekahjustuse.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/563">Piirangud alaelaiste t&ouml;&ouml;tamisele</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/2777">Raskuste teisaldamine</a>&nbsp;</strong></li> </ul> <div></div> <div>Foto: Pixabay</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1996Noorte teekond töö ja karjääri suunas läbi sajandi2018-06-08<p><strong>Iga noore t&ouml;&ouml;alane karj&auml;&auml;r algab hariduse omandamisega. Tuleb ammutada hulgaliselt &uuml;ldteadmiseid, harjutada eriilmeliste &uuml;lesannete lahendamist, &otilde;ppida ennast tundma, uurida t&ouml;&ouml;turu- ja haridusv&otilde;imalusi ning seej&auml;rel selgitada v&auml;lja endale sobivaim eriala. Sellel teekonnal on noori viimase saja aasta jooksul toetanud erinevad koolis&uuml;steemid ning karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine.</strong></p> <p>Iseseisvunud Eestis kinnitati &uuml;htluskooli s&uuml;steem 1920. aasta 7. mail. &Uuml;htluskooli esimese astme moodustas kohustuslik kuueaastase &otilde;ppeajaga tasuta&nbsp; emakeelne algkool. Koolikohustus kestis 7. &ndash; 16. eluaastani v&otilde;i algkoolikursuse l&otilde;petamiseni.</p> <p>Peatselt (1922. aastal) v&otilde;eti vastu ka keskkooliseadus, mille kohaselt g&uuml;mnaasium moodustas &uuml;htluskooli teise j&auml;rgu. Erinevalt esimest astmest oli keskkool tasuline. Sinna v&otilde;eti algkooli l&otilde;petanuid ilma katseteta. Selle seadusega kaotati ka erinevused poiste ja t&uuml;drukute g&uuml;mnaasiumide &otilde;ppet&ouml;&ouml;s, mis tunduvalt kergendas naiste teed intelligentsi hulka. G&uuml;mnaasiumi l&otilde;petanud noor sai eksameid sooritamata astuda &uuml;likooli.</p> <p>&Uuml;hes koolis&uuml;steemi korrastamisega kerkis esile ka vajadus kutsen&otilde;ustamise j&auml;rele. Pidi ju iga noor varem v&otilde;i hiljem otsustama, kuhu suunas soovib oma karj&auml;&auml;ri t&uuml;&uuml;rida. On andmeid, et juba 1930ndatel t&ouml;&ouml;tasid Tartus ja Tallinnas Linna Kutsevaliku N&otilde;uande B&uuml;rood. Nende eesm&auml;rgiks oli olla: &bdquo;&hellip; t&ouml;&ouml;andjatele vahetalitajaks sobivate noorte t&ouml;&ouml;j&otilde;udude leidmisel ja noortele abiks t&ouml;&ouml;kohtade leidmisel.&ldquo;</p> <p><b>Mida &otilde;piti?</b></p> <p>&bdquo;Eesti vabariik 100. Statistiline album&ldquo; (2018) andmetel andis 1922/1923. &otilde;ppeaastal Eestis k&otilde;rgemat haridust Tartu &Uuml;likool, kus &otilde;ppis 3400 &uuml;li&otilde;pilast, 2398 meest ja 1002 naist. 10&nbsp;000 elaniku kohta tegi see 27 &uuml;li&otilde;pilast.</p> <p>Mees&uuml;li&otilde;pilaste seas olid toona k&otilde;ige populaarsemad &otilde;igusteaduskond, kaubandusosakond ja matemaatika-loodusteaduskond, nais&uuml;li&otilde;pilaste seas aga filosoofiateaduskond, arstiteaduskond ja kaubandusosakond.</p> <p>K&otilde;ige m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsem erinevus nais- ja mees&uuml;li&otilde;pilaste vahel esines usuteaduskonnas, kus iga seitsme mehe kohta k&auml;is &uuml;ks naine. Filosoofiateaduskond oli aga ainus, kus naiste arv &uuml;letas meeste oma.</p> <p>V&otilde;rdluseks 2016/2017. &otilde;ppeaastal oli Eestis 24 k&otilde;rgharidust pakkuvat &otilde;ppeasutust, kus tudeeris 47 794 &uuml;li&otilde;pilast: 19 645 meest ja 28 149 naist. 10&nbsp;000 elaniku kohta tegi see 363 &uuml;li&otilde;pilast.</p> <p>Meeste seas oli k&otilde;ige populaarsem tehnika, tootmise ja ehituse valdkond, millele j&auml;rgnes &auml;rinduse, halduse ja &otilde;iguse valdkond. Naisi &otilde;ppis enim &auml;rinduse, halduse ja &otilde;iguse valdkonnas, millele j&auml;rgnes tervise ja heaolu suund.</p> <p>K&otilde;ige m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsem erinevus nais- ja mees&uuml;li&otilde;pilaste arvus oli haridusvaldkonnas, kus nais&otilde;ppurite arv &uuml;letas meeste arvu k&uuml;mme korda. Mehi aga oli naistest rohkem vaid informaatika, tehnika ja teenindusvaldkonna &otilde;ppekavadel.</p> <p><b>Millises valdkonnas t&ouml;&ouml;tati?</b></p> <p>&bdquo;Eesti vabariik 100. Statistiline album&ldquo; (2018) andmetel oli 1922. a. valdav t&ouml;&ouml;ala Eestis p&otilde;llumajandus &ndash; 652&nbsp;500 elanikku ehk 59% rahvastikust sai oma otsest t&ouml;&ouml;d ja &uuml;lalpidamist just sealt. T&ouml;&ouml;stussektoris teenis leiba 174 100 elanikku ehk 16% rahvastikust ning kaubanduses (koos majutuse ja toitlustuse ning finants- ja kindlustustegevusega) oli h&otilde;ivatud 46 300 inimest ehk 4% rahvastikust.</p> <p>V&otilde;rreldes t&auml;nasega, on erinevus muljetavaldav. 2011. a. oli p&otilde;llumajanduses h&otilde;ivatud 20 300 isikut ehk 4% v&auml;hemalt 15-aastastest. T&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses tegutses 102 800 ehk 18% ning kaubanduses 78 300 ehk 14% v&auml;hemalt 15-aastastest.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tooga-hoivatute-jaotumine.jpg" alt="T&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatute jaotumine" />&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>Karj&auml;&auml;riplaneerimine N&otilde;ukogude Liidus</b></p> <p>Kutsesuunitlusalane tegevus l&otilde;ppes Eestis II maailmas&otilde;ja ajal ning sellele j&auml;rgnes pikem paus. Teema muutus taas aktuaalseks kuuek&uuml;mnendatel, kui leiti, et n&otilde;ukogude kool peab andma platvormi ka</p> <p>teadlikuks elukutsevalikuks. Nii alustas t&ouml;&ouml;d Tartu &Uuml;likooli kutselabor nii metoodikate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kui ka praktilise n&otilde;ustamisega.</p> <p>1970ndatel toetasid suuremates asulates noori valikute tegemisel kutsen&otilde;uandlad. Erinevalt t&auml;nasest oli toona kutsesuunitlust&ouml;&ouml; koolides kohustuslik ning &otilde;pilased l&auml;bisid mitme aasta jooksul p&otilde;hjaliku kutseorientatsiooniprogrammi.</p> <p>Elukutse valikul oli n&otilde;ukogude s&uuml;steemis suur kaal ning seda peeti &uuml;heks olulisemaks otsuseks, mida inimene elu v&auml;ltel teeb. Otsuse raskuspunkt koondus toona eriala v&otilde;i kutse omandamiseks sobiva kooli valimisele. Kutsevalikul peeti k&otilde;ige olulisemaks huve, v&otilde;imeid, isiksuseomadusi ja &otilde;ppeedukust. M&auml;rksa v&auml;hem anti kaalu tulevase t&ouml;&ouml; sisule ja t&ouml;&ouml;saamise ning karj&auml;&auml;ri v&auml;ljavaadetele. N&otilde;ukogude liidus jagus t&ouml;&ouml;d ju k&otilde;igile.</p> <p>&Uuml;ldhariduskoolide &otilde;ppe- ja kasvatust&ouml;&ouml;s oli kutsesuunitlusel t&auml;htis roll. Kaheksa kooliaasta v&auml;ltel v&otilde;eti klassijuhatajatundides l&auml;bi 42-tunnine kutsesuunitlusprogramm, millele lisandusid huvialaringide t&ouml;&ouml;, ekskursioonid, intervjuud ning seinalehtede tegemine. K&otilde;igele andis v&auml;rvi aktiivne koost&ouml;&ouml; lapsevanematega, kes k&auml;isid koolis oma t&ouml;&ouml;st r&auml;&auml;kimas ja aitasid korraldada ekskursioone t&ouml;&ouml;kohtadesse. Selle kollektiivse pingutuse suurem eesm&auml;rk oli kindlustada kooli l&otilde;petanud noorte teadlik, iseseisev ja vabatahtlik kutsevalik.</p> <p>Erinevalt praegusest oli toona karj&auml;&auml;ri m&otilde;istel negatiivne alatoon, sest seda seostati ennek&otilde;ike parteilise karj&auml;&auml;riga. Ametiredelil edasip&uuml;rgimise asemel eelistasid inimesed lihtsalt kuidagi hakkama saada ning v&otilde;imaluste piires mugavalt &auml;ra elada.</p> <p><b>Keskkond muutub</b></p> <p>Taasiseseisvunud Eesti seisis silmitsi uute v&auml;ljakutsetega. &Uuml;hes vana s&uuml;steemi lagunemisega kasvas t&ouml;&ouml;puudus ning t&ouml;&ouml;turul tekkis n&otilde;udlus uute kutsete ja ametite j&auml;rele. &Uuml;hest k&uuml;ljest ei garanteerinud riik enam k&otilde;igile t&ouml;&ouml;d, kuid samas ei sundinud ka t&auml;itma inimesele ebameeldivat ametikohta. Seega kaasnesid suurema vabadusega ka suuremad kohustused.</p> <p>Noorte jaoks muutus oluliseks orienteerumine kiiresti muutuval t&ouml;&ouml;turumaastikul. Mida aeg edasi, seda enam hakkas konkurentsiv&otilde;imet m&auml;&auml;rama inimese v&otilde;ime anal&uuml;&uuml;sida ja hinnata oma kutseoskusi ja isikuomadusi, oskus ennast presenteerida ning oma tulevikku planeerida.</p> <p><b>K&otilde;igile k&auml;ttesaadav ja individuaalne tugi</b></p> <p>Peale iseseisvuse taastamist l&otilde;petas t&ouml;&ouml; kutsen&otilde;uandlate v&otilde;rgustik ning karj&auml;&auml;riteenuste s&uuml;steemi asuti uuesti &uuml;les ehitama 90ndate l&otilde;pus. Innove karj&auml;&auml;riteenuste arenduskeskuse juhataja Kristina Orioni s&otilde;nul on j&auml;rk-j&auml;rgult teenuste k&auml;ttesaadavus paranenud, muutunud aina s&uuml;steemsemaks, laienenud t&auml;nap&auml;evaste praktikate toomine karj&auml;&auml;rispetsialistideni ning j&auml;rjest rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratakse karj&auml;&auml;rispetsialistide koolitamisele, teenuste kvaliteedi tagamisele ja teenuste tulemuslikkuse j&auml;lgimisele.</p> <p>&bdquo;Viimane suurem karj&auml;&auml;riteenuste reform oli 2014. aastal, kui noortele hakati karj&auml;&auml;riteenuseid osutama koos &otilde;ppen&otilde;ustamisteenustega &uuml;le-eestilises SA Innove Rajaleidja v&otilde;rgustikus. J&auml;rgmine suurem karj&auml;&auml;riteenuste reform seisab ees 2019. aasta alguses kui SA Innove Rajaleidja karj&auml;&auml;riteenused ning nende arendamine &uuml;hendatakse Eesti T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;riteenuste s&uuml;steemiga, et viia kokku kahe suurima karj&auml;&auml;riteenuseid osutava asutuse kompetents ja v&otilde;imekus. Seel&auml;bi tekib inimesel v&otilde;imalus saada tuge karj&auml;&auml;ri kujundamiseks kogu elukaare ulatuses &uuml;hest asutusest,&ldquo; selgitas Orion. Tema hinnangul peaks t&auml;nane karj&auml;&auml;riteenuste korraldus tagama, et iga inimene saab piisavalt tuge.</p> <p>&bdquo;Julgustan noori enne haridus- ja t&ouml;&ouml;valikute tegemist uurima v&otilde;imalikult palju oma valiku kohta, r&auml;&auml;kima inimestega, kes selles valdkonnas juba t&ouml;&ouml;tavad ning proovima l&auml;bi tudengi- ja t&ouml;&ouml;varjutamise v&otilde;i vabatahtliku t&ouml;&ouml;. Nii tekib selgus, kas valitud eriala vastab ootustele,&ldquo; v&otilde;ttis kokku Innove karj&auml;&auml;riteenuste arenduskeskuse juhataja.</p> <p><b>Soovime, et iseseisvas Eestis oleks noortel julgust ja pealehakkamist otsida ja leida just neid k&otilde;netav eriala, ennast t&auml;iendada v&otilde;i ka &uuml;mber &otilde;ppida ning tunda r&otilde;&otilde;mu meie &uuml;hiskonda panustamisest.</b></p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ul> <li>Eksta, V., Kits, A., Lvova, M., Normak, V., Puust, P., Tootsi, T., Torm, M. ja Varik, V. (2010). Tallinna hariduskorralduse ja &uuml;ldhariduse areng aastatel 1918 &ndash; 2008. Tallinna &Uuml;likool ja Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum</li> <li>Servinski, M., Kivilaid, M. ja Tischler, G. (2018) &bdquo;Eesti vabariik 100. Statistiline album&ldquo;. Statistikaamet.</li> <li>Jamnes, P. ja Savisaar, K. (2004). <i>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamise arengust Eestis ja teistes Euroopa riikides. </i>INNOVE Elukestva &Otilde;ppe Arendamise SA.</li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1995Tööinspektsioon: puidutöötlejad peavad töövahendeid paremini korras hoidma 2018-06-08<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 170 puidut&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tet. Inspektorid registreerisid 727 rikkumist ja tegid 377 suulist soovitust. 19 ettev&otilde;ttes ei esinenud &uuml;htegi rikkumist.</b></p> <p>Puidut&ouml;&ouml;stus on Eestis t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste toimumise sageduse suhtarvult 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta esikohal. Eelmisel aastal juhtus puidut&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes 399 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 93 olid raskete tagaj&auml;rgedega.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede korrasolu, isikukaitsevahendite kasutamist, t&ouml;&ouml;tajate olmetingimusi ning tervisekontrolli l&auml;bimist.</p> <p>T&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumisi avastati 250. Neist 36% puhul oli eemaldatud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga kokkupuudet v&auml;ltida aitav kaitse. Puuduseid esines ka t&ouml;&ouml;vahendite perioodilise kontrolli ning nende kirjalike vormistamise osas. P&otilde;hjenduseks toodi sageli, et t&ouml;&ouml;vahendit kontrollitakse siis, kui seade enam ei t&ouml;&ouml;ta v&otilde;i et seade olevat sootuks hooldusvaba. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul pole aga &uuml;kski t&ouml;&ouml;vahend hooldusvaba. &bdquo;Puidut&ouml;&ouml;stuses on &uuml;ks p&otilde;hilisi &otilde;nnetuse p&otilde;hjusi katkise t&ouml;&ouml;riistaga t&ouml;&ouml;tamine. Ka selle kontrolli k&auml;igus n&auml;gime liiga mitmeid t&ouml;&ouml;riistu, millel puudusid kaitsekatted, terituskettad olid vigased,&nbsp; kaitseklaasid m&otilde;rased. Paraku on need &otilde;nnetuse v&auml;ljakutsujad ning sarnaste &otilde;nnetuste tagaj&auml;rjed on valdavalt v&auml;ga t&otilde;sised,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>44 ettev&otilde;ttel puudusid v&otilde;i olid puudulikud t&ouml;&ouml;vahendite ohutusjuhendid. Liikumisteede ja erinevate m&auml;rgistustega seotud rikkumisi oli kokku 105. Enamikes ettev&otilde;tetes olid t&ouml;&ouml;tajad varustatud vajalike isikukaitsevahenditega, kuid 33 ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tajad neid ei kasutanud. 40 ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad ei olnud k&auml;inud tervisekontrollis.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/2293">t&ouml;&ouml;vahend</a>;</strong></li> <li><strong><a href="/redirect/2286">isikukaitsevahendid</a>;</strong></li> <li><b><a href="/redirect/2292">tervisekontroll</a>;&nbsp;</b></li> <li><b><a href="/redirect/2289">ohutusjuhend</a>.</b></li> </ul> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1994Töötamise tulevik: Euroopa töökohtade uued riskid on e-müük ja suutlikkust tõstvate ainete kasutamine2018-06-07<p><strong>EU-OSHA kaks uut v&auml;ljaannet k&auml;sitlevad Euroopa t&ouml;&ouml;kohtades e-m&uuml;&uuml;gi kiire kasvu ja suutlikkust t&otilde;stvate ainete suurema kasutamise t&otilde;ttu tekkivaid uusi t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu riske.</strong></p> <p class="Textfo">E-m&uuml;&uuml;k on kiire ja tiheda konkurentsiga, eesm&auml;rgiks suurem t&otilde;husus ja v&auml;iksemad kulud. E-m&uuml;&uuml;gi kasvu j&auml;tkudes vaatleb v&auml;ljaanne selle m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate heaolule, r&otilde;hutades ennetava juhtimise t&auml;htsust.</p> <p class="Textfo">Ka suutlikkust t&otilde;stvate ainete kasutamine t&ouml;&ouml;kohal suureneb. V&auml;ljaanne uurib sellise ainekasutuse konteksti, r&otilde;hutades vajadust teemat teadvustada ning m&otilde;ista suhtumist ja tausta.</p> <ul> <li>Lugege &uuml;levaateid&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/future-e-retail-sector-occupational-safety-and-health-point-view/view">e-m&uuml;&uuml;gi tulevikust</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/managing-performance-enhancing-drugs-workplace-osh-perspective/view">suutlikkust t&otilde;stvate ainete kasutamisest t&ouml;&ouml;kohal</a>&nbsp;(inglise keeles).</li> <li>Avaldatud on&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/3d-printing-new-industrial-revolution/view">3D-printimise</a>&nbsp;ja t&ouml;&ouml;koha&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/monitoring-technology-workplace/view%20">seiretehnoloogia</a>&nbsp;&uuml;levaateartiklite keeleversioonid&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks">Tekkivate riskide EU-OSHA prognoosiprojektide lisateave</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1993Töö tõttu vaktsineerima2018-06-05<p><strong>Vabatahtlik vaktsineerimine on v&otilde;imalus organismi loomuliku kaitsev&otilde;ime aktiveerimiseks ja tugevdamiseks. Eelk&otilde;ige v&otilde;iksid seda v&otilde;imalust t&otilde;siselt kaaluda nende ametite esindajad, kellel on t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevalt risk puutuda kokku teatud haigusetekitajatega. Sisuliselt on tegemist bioloogilise riski maandamisega.</strong></p> <p><b>Riski tuvastamine</b></p> <p>Bioloogilised ohutegurid peaksid olema h&auml;sti koostatud riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;ks osa. Kui riskianal&uuml;&uuml;si tehtud ei ole, saavad nii t&ouml;&ouml;tajad kui ka t&ouml;&ouml;andjad ise m&otilde;elda, millised mikroorganismidest tulenevad ohud neid varitsevad. Sellest tulenevalt saab otsustada ka vaktsineerimisvajaduse &uuml;le.</p> <p><strong>Terviseameti andmetel on t&ouml;&ouml;alaselt ohustatud isikud j&auml;rgmised:</strong></p> <ul> <li><strong>B-viirushepatiit: v</strong>ere ja verekomponentidega kokku puutuvad meditsiinit&ouml;&ouml;tajad sh arstiteaduskonna &uuml;li&otilde;pilased ja meditsiinikoolide &otilde;pilased. Riskik&auml;itujatega tegelevad sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad. P&auml;&auml;steameti ja politseit&ouml;&ouml;tajad, kes otseselt osalevad p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del ning v&otilde;ivad kokku puutuda verega. Vanglat&ouml;&ouml;tajad, kes otseselt puutuvad kokku vangidega.</li> <li><strong>Puukentsefaliit:&nbsp;</strong>Metsat&ouml;&ouml;lised, v&auml;litingimustes viibivad kaitsev&auml;elased, piirivalvurid, jahimehed. Metsanduse, p&otilde;llumajanduse ja bioloogia &uuml;li&otilde;pilased, kelle &otilde;ppet&ouml;&ouml; kohustuslikuks osaks on viibimine v&auml;litingimustes.</li> <li><strong>Marut&otilde;bi: v</strong>eterinaart&ouml;&ouml;tajad, veterinaarlaborite t&ouml;&ouml;tajad, jahimehed, metsat&ouml;&ouml;lised ja vastavate erialade &uuml;li&otilde;pilased.</li> <li><strong>Gripp:&nbsp;</strong>tervishoiuasutuste vastuv&otilde;tuosakondade ja teiste haigetega kokkupuutuvate osakondade personal (sh perearstid), teenindust&ouml;&ouml;tajad, lasteasutuste &nbsp;ja hoolekandeasutuste t&ouml;&ouml;tajad.</li> <li><strong>Tuuler&otilde;uged / Leetrid, mumps ja punetised:&nbsp;</strong>lasteosakondade ja hemato-onkoloogia osakondade tuuler&otilde;ugete, leetrite, mumpsi v&otilde;i punetiste suhtes mitteimmuunsed t&ouml;&ouml;tajad.</li> <li><strong>A-viirushepatiit: v</strong>ee-ja kanalisatsiooniga tegelevates asutustes ja toitlustusasutustes t&ouml;&ouml;tavad isikud.</li> </ul> <ul> <li></li> </ul> <p>T&auml;iesti eraldi riskigrupiks on t&ouml;&ouml;alaselt palju reisivad inimesed, kes v&otilde;ivad r&auml;nnakutel kokku puutuda haigustekitajatega, mis ei pruugi olla otseselt seotud t&ouml;&ouml; iseloomuga. N&auml;iteks v&otilde;ib A-viirushepatiiti haigestuda ka kontorit&ouml;&ouml;taja, kes viibib piirkonnas, kus joogivesi on saastunud.</p> <p>Hetkel on &uuml;heks aktuaalsemaks teemaks puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine, sest t&ouml;&ouml;alaselt looduses liikujatel on oht puukidega kokku puutuda k&otilde;ikjal Eesti.</p> <p><b>Vaktsineerimine m&otilde;jutab ka l&auml;hedasi</b></p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla t&ouml;&ouml;tervishoiukeskuse juhataja Karin Sarapuu s&otilde;nul on vaktsineerimine k&uuml;ll iga&uuml;he isiklik otsus, kuid see m&otilde;jutab ka teisi. &bdquo;Hea n&auml;ide on gripp. Kui inimene haigestub, siis kannatab ta ise ning ohtu satuvad ka k&otilde;ik need, kellega ta kokku puutub. Eelk&otilde;ige v&auml;ikelapsed ja vanemad inimesed, kelle immuuns&uuml;steem ei ole nii tugev,&ldquo; selgitas p&otilde;hjuseid Sarapuu.</p> <p>Samuti on enda ja kolleegide vaktsineerimine v&auml;ga oluline krooniliste v&otilde;i madala immuunsusega inimestele, kes v&otilde;ivad haigestuda raskemini ning paraneda vaevalisemalt.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjad hoolivad</b></p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla t&ouml;&ouml;tervishoiukeskuse juhataja hinnangul suhtutakse Eesti ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tajate tervisesse hoolivalt ning vajadusel korraldatakse ka personali vaktsineerimine. &bdquo;Ettev&otilde;tetel &nbsp;on v&otilde;imalik s&otilde;lmida n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajaga kokkulepe ning saata t&ouml;&ouml;tajad, kes seda vajavad, vaktsineerima. Alternatiiviks on meditsiinit&ouml;&ouml;tajate kutsumine ettev&otilde;ttesse ning vajalikud protseduurid korraldatakse kohapeal,&ldquo; t&otilde;i Sarapuu n&auml;iteid. Inimene &nbsp;saab p&ouml;&ouml;rduda ka perearsti poole ja vaktsineerida ennast seal.&nbsp;</p> <p>Vastavalt Nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadusele on t&ouml;&ouml;andja kohustatud tagama t&ouml;&ouml;aladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht,&nbsp; t&ouml;&ouml;tajate immuniseerimise. T&ouml;&ouml;ga seotud bioloogiliste ohtude maandamiseks tehtud vaktsineerimise eest peab tasuma t&ouml;&ouml;andja oma vahenditest v&otilde;i kompenseerima kulutused t&ouml;&ouml;tajale tagantj&auml;rgi.</p> <p>Vaktsineerimist v&otilde;ivad l&auml;bi viia vaid immuniseerimisalase t&auml;iendus&otilde;ppekursuse l&auml;binud tervishoiut&ouml;&ouml;tajad. Otsides t&ouml;&ouml;andjana koost&ouml;&ouml;partnerit vaktsineerimise l&auml;biviimiseks tasub uurida, kas teenusepakkujal on l&auml;bitud vajalikud koolitused.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on vaktsineerimine t&ouml;&ouml; kontekstis oluline teema, mis m&otilde;jutab nii inimest ennast kui ka kolleege ja l&auml;hedasi. Tasub m&otilde;elda, kas ametiga kaasnevate &uuml;lesannete t&auml;itmisel on oht kokku puutuda m&otilde;ne haigusetekitajaga ning vajadusel kaaluda ohu v&auml;hendamist vaktsiinis&uuml;stiga.</p> <p><strong>Autor:</strong> tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1991Millal tuleb välja maksta puhkusetasu? 2018-06-04<p><strong>T&ouml;&ouml;tan koolis &otilde;petajana ning kohe on algamas p&otilde;hipuhkus. Iga-aastaselt on t&ouml;&ouml;andja maksnud puhkusetasu enne puhkuse algust. Kuid kuna &otilde;petajate puhkus langeb kolmele kuule, siis sel aastal avaldasime koos k&otilde;ikide teiste &otilde;petajatega soovi saada puhkusetasu osade kaupa iga kuu palgap&auml;eval. P&otilde;hjus on eelk&otilde;ige selles, et kui puhkusetasu makstakse v&auml;lja enne puhkuse algust juunikuus, siis arvestatakse lubatud tulumaksuvaba miinimum ainult &uuml;he korra ning see t&auml;hendab meie jaoks, olenevalt t&ouml;&ouml;tasu suurusest, saja kuni mitmesaja eurost kaotust v&otilde;rreldes sellega kui puhkusetasu makstakse v&auml;lja osade kaupa kord kuus. Proovisime t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bir&auml;&auml;kimisi pidada, kuid ta keeldus meie soovist. Kas ta v&otilde;ib keelduda meie soovist kui see on meie jaoks rahaliselt kahjulik?</strong></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus s&auml;testab puhkusetasu v&auml;ljamaksmise kuup&auml;evaks eelviimase t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne puhkuse algust. Kui pooled saavutavad kokkuleppe, siis v&otilde;ib puhkusetasu maksmiseks olla ka m&otilde;ni teine kuup&auml;ev, n&auml;iteks on mitmele kuule langeva puhkuse korral lubatud kokku leppida, et puhkusetasu makstakse osade kaupa kord kuus. Samas t&auml;hendab kokkulepe seda, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teisele poolele teha ettepaneku, kuid teine pool ei pruugi n&otilde;ustuda. Antud juhul on &otilde;petajad teinud t&ouml;&ouml;andjale ettepaneku, kuid t&ouml;&ouml;andja on keeldunud. T&ouml;&ouml;andja ei pea oma keeldumist p&otilde;hjendama. Seaduses ei ole ette n&auml;htud erandeid, mis kohustaksid t&ouml;&ouml;andjat n&otilde;ustuma. Ka olukord, kus tulenevalt tulumaksu arvestamise ajast v&otilde;ib k&auml;tte saadava tasu suurus muutuda, ei kohusta t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;tajate ettepanekuga n&otilde;ustuma. Kokkulepe eeldab m&otilde;lema poole n&otilde;usolekut. Samas tuleb t&auml;hele panna, et lubatud tulumaksuvaba miinimumi kasutamist arvestatakse aasta l&otilde;ikes. See t&auml;hendab seda, et kui t&ouml;&ouml;taja ei ole aasta l&otilde;ikes kogu lubatud tulumaksuvaba miinimumi kasutanud, siis j&auml;rgmisel aastal saab ta enammakstud tulumaksu riigilt tagasi.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/895" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte</a> puhkusetasu kohta.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1990Ilmus inimväärikusele ja sotsiaalsele õiglusele pühendatud ajakirja Sotsiaaltöö number2018-06-04<p></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>&Auml;sja ilmunud v&auml;rske Sotsiaalt&ouml;&ouml; number on suuresti p&uuml;hendatud sotsiaalt&ouml;&ouml; p&otilde;hiv&auml;&auml;rtustele &ndash; inimv&auml;&auml;rikusele ja sotsiaalsele &otilde;iglusele. </b></p> <p><b></b>Numbri k&uuml;lalistoimetaja, Tartu &Uuml;likooli k&uuml;lalisprofessor Hans van Ewijki s&otilde;nul on sotsiaalt&ouml;&ouml;taja suhetes adressaatidega eetilised, esteetilised ja praktilised aspektid tihedalt l&auml;bi p&otilde;imunud. Nii sisaldabki number teoreetiliste artiklite k&otilde;rval ka praktilisi artikleid inim&otilde;iguste tagamisest ning eri sihtr&uuml;hmadele m&otilde;eldud abiv&otilde;imalustest.</p> <p><b>Artiklid sotsiaalt&ouml;&ouml; korraldusest ja praktikast</b></p> <ul> <li>Anneli Habicht ja Mihkel T&otilde;kke tutvustavad Eesti Puuetega Inimeste Koja koostatud <b>variraportit &bdquo;Puuetega inimeste eluolu Eestis</b>&ldquo;.</li> <li>Sotsiaalministeeriumi (SoM) tellimusel valminud uuringust selgus, et <b>puuetega laste</b> arv on kasvanud, vanemate hinnangul kasutavad nad <b>teenuseid</b> rohkem, kuid kasvanud on ka katmata vajadus, vahendab anal&uuml;&uuml;tik Mari Sarv. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Mari_Sarv.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Elise Nikonov (SoM), Egle V&auml;lba ja Kadi Lauri (Sotsiaalkindlustusamet, SKA) selgitavad, kuidas on korraldatud <b>abivajava ja/v&otilde;i &otilde;igusrikkumise toime pannud lapse</b> suunamine sotsiaalse rehabilitatsiooni, kinnise lasteasutuse v&otilde;i mitmedimensioonilise pereteraapia teenusele ning mida kujutab endast lepitusteenus. <a href="http://www.tai.ee/images/ST2_2018_Nikonov_V%C3%A4lja_Lauri.pdf">Loe artiklit</a></li> <li><b>V&auml;&auml;rikast elust hooldekodus</b> jagab m&otilde;tteid Hiiu valla Tohvri hooldekeskuse juht Elge H&auml;rma, n&otilde;uetest teenusele kirjutab Kersti L&otilde;hmus (SKA)</li> <li><b>Arengutest erihoolekandes</b> ja kaheksas omavalitsuses katsetatud isikukesksest mudelist kirjutavad Maarja Krais-Leosk (SoM) ja Katrin Tsuiman (SKA)</li> <li>&Otilde;iguskantsleri n&otilde;unikud Helen Kranich ja Angelika Sarapuu anal&uuml;&uuml;sivad <b>v&otilde;lgniku ja v&otilde;lausaldaja </b>rolle ning nende huvidega arvestamist&nbsp; t&auml;itemenetluses. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Kranich_ja_Sarapuu.pdf">&nbsp;Loe artikit</a></li> <li>&Otilde;iguskantsleri n&otilde;unik Aigi Kivioja kirjutab, kuidas <b>patsienditestament</b> saaks aidata arvestada inimeste tervisealaste soovidega. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Aigi_Kivioja.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Persoonilugu on aasta sotsiaalt&ouml;&ouml;tajast <b>Marina Runno</b>st, kes tegeleb puuetega inimestele m&otilde;eldud teenustega Tallinnas. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Persoon_Marina_Runno.pdf">Loe artiklit</a></li> </ul> <p><b>Teoreetilised artiklid</b></p> <ul> <li>Prof Hans van Ewijk anal&uuml;&uuml;sib oma artiklites m&otilde;isteid <b>inimv&auml;&auml;rikus</b>&nbsp; ja <b>sotsiaalne &otilde;iglus</b>, nende omavahelisi seoseid ning eri liiki haavatavust.</li> <li>Tartu &Uuml;likooli teadlane Dagmar Kutsar <b>m&otilde;testab sotsiaalt&ouml;&ouml; praktikat</b> kui protsessi, milles suhtlemise k&auml;igus puuduvad kokku sotsiaalt&ouml;&ouml;tajate ja nende klientide erinevad vaatekohad ja k&auml;sitused, heaks koost&ouml;&ouml;ks on vaja &uuml;ksteise tunnustamist.</li> <li>T&Uuml; filosoofia doktorant Merike Reiljan kirjutab <b>empaatiast</b> ja sellega seotud erinevatest v&otilde;imetest.</li> <li>Simone Epro uuris oma magistrit&ouml;&ouml;s <b>intellektipuudega inimeste</b> kirjeldusi iseendast, oma argip&auml;evast ja kasutavatest teenustest.</li> <li>T&Uuml; doktorant Indrek Linnuste arutleb oma eelretsenseeritud artiklis v&otilde;imaluste &uuml;le kasutada <b>spirituaalsust</b> vaimse tervise probleemidega inimeste taastumisel ja rehabilitatsioonis.</li> <li>Kaili Inno koos Muusikateraapia Keskuse kolleegidega kirjatavad <b>muusikateraapia </b>kasutamisest autismispektrih&auml;irega, aktiivsus- ja t&auml;helepanuh&auml;irega ning ajukahjustuste inimeste puhul.</li> </ul> <p><i>Sotsiaalvaldkonnas t&ouml;&ouml;tavatele ja tulevastele spetsialistidele ning teistele sotsiaalt&ouml;&ouml; ja sotsiaalpoliitika huvilistele suunatud erialast ajakirja Sotsiaalt&ouml;&ouml; annab v&auml;lja Tervise Arengu Instituut koost&ouml;&ouml;s sotsiaalministeeriumiga. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Lisainfo: </i><i><a href="http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo">http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo</a>&nbsp;</i></p> <p>Allikas: <a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></p> <p><a href="http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo"><i></i></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1989Lee Tammemäe ei harju elu imega kunagi2018-06-01<p><strong>Kohtun Lee Tammem&auml;ega tema kabinetis, Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku s&uuml;nnituseelses osakonnas. &bdquo;Siin &auml;rme kindlasti pilti tee,&ldquo; &uuml;tleb kliiniku juhataja. Seega olen sunnitud tuba kirjeldama. Ruumi on v&auml;ike ning t&auml;is p&auml;ikesevalgust. Laua peal on suured virnad kaustikuid, pabereid ja raamatuid.&nbsp;Algselt j&auml;&auml;b mulje, et tegu on organiseerimata s&uuml;steemiga. Mulje puruneb siis, kui r&auml;&auml;kides haarab doktor Tammem&auml;e muuseas t&auml;pselt &otilde;igest virnast, t&auml;pselt &otilde;ige koha pealt &otilde;ige kausta ning v&otilde;tab sealt &otilde;ige paberilehe. V&auml;rskelt Eesti Punase Risti II klassi teenetem&auml;rgiga p&auml;rjatud arst r&auml;&auml;gib rahulikult, liigub sujuvalt &uuml;helt teemalt teisele ega unusta midagi.</strong></p> <p>Intervjuu alguses &uuml;tleb Lee Tammem&auml;e, et temalt on viimasel ajal palju asju k&uuml;situd, aga on &uuml;ks teema, millest ta ei ole r&auml;&auml;kida saanud, kuid tahaks.</p> <p><b>Palun v&auml;ga, kuulan teid.</b></p> <p>Haigla peab olema &ouml;&ouml;p&auml;ev l&auml;bi ning absoluutselt iga p&auml;ev valmis inimesi aitama. See on justkui midagi iseenesest m&otilde;istetavat. K&otilde;ik eeldavad, et haigla ja kiirabi on pidevalt olemas. Kui inimene on terve, siis ta ei m&otilde;tle sellele, et kusagil on s&uuml;steem, mis on valmis tema tervise eest hoolt kandma.</p> <p>Inimesed ei m&otilde;ista seda. M&otilde;ni n&otilde;uab, et olen ju maksumaksja - tehke mulle k&otilde;ik anal&uuml;&uuml;sid. Kui k&uuml;sida, mida ta konkreetselt kaebab, siis &ouml;eldakse, et tahab lihtsalt igaks juhuks k&otilde;iki anal&uuml;&uuml;se.</p> <p><i>Lee v&otilde;tab oma pabereid t&auml;is laua pealt &uuml;he keskmiselt paksu meditsiiniraamatu ning lappab seda demonstratiivselt kui lehvikut.</i></p> <p>Neid anal&uuml;&uuml;se on nii palju &ndash; tuhandeid. Nii ei saa k&uuml;sida ja &otilde;ngitseda. Rahahulk, mis meditsiinis on kasutada, on piiratud. Iga meditsiiniline tegevus ja iga arsti otsus n&otilde;uab raha ja see peab olema v&auml;ga l&auml;bi kaalutud. Anal&uuml;&uuml;s peab viima diagnoosini v&otilde;i v&auml;listama mingi haiguse, neid ei tehta niisama.</p> <p>Nurisevad enamasti need, kellel on v&auml;iksemad h&auml;dad. Kui ma veel n&otilde;ukogude ajal arstiks &otilde;ppisin, siis saime s&otilde;jav&auml;elise v&auml;lja&otilde;ppe ning seal &otilde;petati triaaži. Meil on ka t&auml;nap&auml;eval erakorralise meditsiini osakonnas triaaž. Seal &otilde;petati p&otilde;him&otilde;tet, et mine esimesena selle haige juurde, kes on vait. Kui keegi k&otilde;va h&auml;&auml;lega karjub, siis temal ei ole veel midagi viga.</p> <p><b>Mis teeb just teie eriala eriliseks?</b></p> <p>S&uuml;nnitusabi on eriala, kus k&otilde;ik v&otilde;ib olla normaalne ja &auml;kki v&otilde;ib midagi juhtuda. &Otilde;nneks on meditsiini areng &uuml;llatusi v&auml;hemaks j&auml;tnud. 1990ndate alguses, kui piirid avanesid, saime v&otilde;imaluse suhelda kolleegidega Soomest ja Rootsist ning tutvuda sealse t&ouml;&ouml;korralduse, ravi ja diagnostikav&otilde;imalustega. Nemad r&auml;&auml;kisid, et nad saavad raseduse ja s&uuml;nnitusega seotud probleeme v&auml;ga tihti ette prognoosida. See tundus sellel ajal uskumatu, sest meile tuli tookord enamik asju &uuml;llatusena. N&uuml;&uuml;dseks oleme j&otilde;udnud samale tasemele &ndash; v&auml;ga palju riske saab ette prognoosida, kaaluda ja maandada ja olla k&otilde;igiks ootamatusteks valmis.&nbsp;</p> <p><b>Milline t&ouml;&ouml;keskkond on haigla?</b></p> <p>Suur haigla on justkui organism, erinevate osade ja l&uuml;lidega, mis k&otilde;ik on h&auml;davajalikud, et tagada valmisolek kriitilistes olukorras adekvaatselt ja kohe reageerida. Aga edukaks ja t&otilde;husaks teevad haigla inimesed, kes siin t&ouml;&ouml;tavad. Nurgas v&otilde;ib seista tipptasemel aparaat, aga aparaat ei tee otsust, kas patsient on haige v&otilde;i mitte. Selle hinnangu annab ikkagi arst. Olen s&uuml;gavalt veendunud, et need inimesed, kes siia t&ouml;&ouml;le on tulnud, armastavad seda t&ouml;&ouml;d ja nad armastavad inimesi ning tahavad neid aidata. See ei ole selline amet, kuhu tullakse ainult teenistuse v&otilde;i au ja kuulsuse p&auml;rast.</p> <p><b>Arstid on tihti oma elukutse orjad &ndash; seda &otilde;pitakse kokku 10 aastat. Kuidas arstid sellega toime tulevad, et neil on t&otilde;en&auml;oliselt oma elukutset v&auml;ga keeruline vahetada?</b></p> <p>Ma arvan, et arstiks ei minda &otilde;ppima sellep&auml;rast, et midagi muud ei oska valida. Sinna minnakse ikka kutsumusest. Arstiteaduskonnas peab palju pingutama ja paljustki loobuma, kindlasti rohkem kui paljudel teistel erialadel, kus valikuv&otilde;imalusi p&auml;rast l&otilde;petamist rohkem.</p> <p>R&otilde;hutaksin, et meditsiinis on palju erialasid ning pea k&otilde;ik leiavad endale sobiva. Kes tahab, saab pidevalt kiire tempoga t&ouml;&ouml;d teha. Kes tahab pikalt m&otilde;elda, leiab enda eriala.</p> <p>On olnud juhuseid, kus arst tuleb meile residentuuri, kuid p&auml;rast kolme-nelja kuud saab aru, et sellist pinget ja stressi ta ei talu. Meie eriala on suures osas erakorraline, s&uuml;nnitaja seisund v&otilde;ib minutitega muutuda, peab suutma v&auml;ga kiiresti langetada &otilde;igeid otsuseid, peab oskama teha triaaži ja prioritiseerida. Samuti on palju &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;d ja &ouml;&ouml;valved on v&auml;ga aktiivsed.</p> <p>Mul oli &uuml;kskord &uuml;he haigla juhiga arutelu teemal, kui palju peaks &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; eest tunnitasu suurem olema. See inimene, kes ei olnud arst, arvas, et ega seal suurt vahet ei ole &ndash; ta t&ouml;&ouml;tab ka tihti kodus arvutiga. Aga kui inimene meditsiinilist &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;d ei tee, siis ta ei m&otilde;ista seda vastutust. Kui sa kodust t&ouml;&ouml;d teed, v&otilde;id iga kell p&uuml;sti t&otilde;usta ja n&auml;iteks magama minna. Haiglas sa oma t&ouml;&ouml;postilt lahkuda ei v&otilde;i.</p> <p><b>Aga millal v&otilde;ib lahkuda?</b></p> <p>Siis, kui valve on l&auml;bi. &Otilde;igemini haiglas valve ei l&otilde;ppegi, vaid see antakse &uuml;le j&auml;rgmisele inimesele. Enne &auml;ra ei saa minna, kui kogu informatsioon, mis sul on, on j&auml;rgmisele inimesele edasi antud.</p> <p>Need inimesed, kes on valves, ei saa oma perede juures olla, tihti on n&auml;dalavahetused ja p&uuml;had kinni. Ma leian, et see on ebav&otilde;rdne, paljudel pastakas p&auml;rast t&ouml;&ouml;aja l&otilde;ppemist kukub, aga on t&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;tavad olenemata ajast ja see peab olema v&auml;&auml;rtustatud. Nende inimeste pered on seet&otilde;ttu millestki ilma j&auml;&auml;nud, seda peab kuidagi kompenseerima. &Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; pole tervisele kasulik, &ouml;&ouml; on ikka magamiseks m&otilde;eldud. &Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;ga ei harju kunagi.</p> <p><b>Kuidas teie kui kliiniku juhataja hoolitsete selle eest, et teie t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustataks ja nende t&ouml;&ouml;d kompenseeritaks?</b></p> <p>&Ouml;&ouml;tundide eest on haiglas 30 protsenti suurem t&ouml;&ouml;tasu, see on aga ebapiisav. Aina raskem on leida meedikuid, kes on n&otilde;us &ouml;&ouml;valveid tegema. Erakorralist t&ouml;&ouml;d tegevates osakondades peaks &ouml;&ouml;tundide tasu olema kahekordne, nagu praegu on t&ouml;&ouml; riiklike p&uuml;hade ajal tasustatud. Need, kes teevad ainult valveid, teevad t&ouml;&ouml;d vahetustega. See on muidugi kokku 40 tundi n&auml;dalas ja 168 tundi kuus ning kui t&ouml;&ouml;taja on teinud &ouml;&ouml;valve, siis j&auml;rgmine p&auml;ev on vaba. See ei &otilde;nnestu arstidel muidugi alati, aga &otilde;dedel, &auml;mmaemandatel ja hooldajatel on j&auml;rgmine p&auml;ev vaba.</p> <p><b>Miks see arstidel ei &otilde;nnestu?</b></p> <p>Arst peab oma haiged &uuml;le vaatama ka p&auml;rast valvet. M&otilde;nikord peab asendama puuduvat kolleegi. N&uuml;&uuml;d on olukord parem, sest m&otilde;ni aeg tagasi v&otilde;eti vastu seadus, millega 24-tunnised valved l&otilde;ppesid. Ma olen &uuml;le 30 aasta t&ouml;&ouml;d teinud ja sellest pool aega nii, et tegin 24-tunnise valve ja p&auml;rast seda 8-tunnise t&ouml;&ouml;p&auml;eva otsa, nii 5 korda kuus. Korrutasin selle aja k&otilde;ik kokku ja sain valvates oldud ajaks kokku 3 aastat. Seda v&otilde;iks juba piltlikult sunnit&ouml;&ouml;vanglaks nimetada. Pead tegema &ouml;&ouml;sel ja p&auml;eval t&ouml;&ouml;d ja &auml;ra ei tohi minna. See teeb inimeste pereliikmetele ja lastele liiga. Kogu aeg oled uimane, &auml;rkad &auml;kki puhkuse teiseks n&auml;dalaks ellu ja nii kuni esimese valveni.</p> <p><b>Kuidas on uute t&ouml;&ouml;tajaid kaitsvate seaduste abil elu haiglas paranenud</b>?</p> <p>Kindlasti on inimestel rohkem aega perede ja laste jaoks. Mida see tervisele teeb, on raske hinnata, inimestel on v&auml;ga erinev stressitaluvus. N&auml;en n&uuml;&uuml;dki, et &uuml;let&ouml;&ouml;d ei ole nii palju, aga ikka esineb inimestel aeg-ajalt l&auml;bip&otilde;lemist. K&otilde;ik ei pruugi isegi t&ouml;&ouml;ga seotud olla, ka isiklikus elus v&otilde;ib olla eba&otilde;nne ja suhete purunemist, eks see tuleb t&ouml;&ouml; juurde kaasa ja siis ongi tunne, et k&otilde;ik on halvasti ega jaksa.</p> <p><b>Kuidas sellises t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;ohutust hoida &ndash; et vigu ei tekiks? Kuidas hoida patsiendid ja arstid tervena?</b></p> <p>Meil on lihtsalt niiv&otilde;rd karmid reeglid ja rutiinid, et k&otilde;iki v&otilde;imalikke vigu minimaliseerida. Palju on sarnast lennundusega, kus tehakse ka enne starti n&auml;iteks topeltkontrolle. Meil on operatsioonitoas sama lugu, kasutusel on kirurgilise ohutuse kaart, kus on punktid kirjas. Alustades patsiendi identifitseerimisest, operatsiooni nimetusest, kestvusest kuni oletatava verekaotuseni m&otilde;eldakse l&auml;bi, et kontrollida valmisolekut.</p> <p><b>Kuidas saab arst oma vigadest &otilde;ppida? Arstide puhul on vead t&otilde;siste tagaj&auml;rgedega, kui ta &uuml;ldse neid &uuml;les tunnistab.</b></p> <p>Parem oleks, kui &otilde;piks teiste vigadest. Kui noor arst hakkab t&ouml;&ouml;le, siis tal on pikka aega mentor. Kogenenumad kolleegid on elu aeg sul k&otilde;rval, kuni oled ise see vana ja kogenenud kolleeg. Hea meelega annan noortele n&otilde;u ja &otilde;petan neid. Keerulisemaid juhtumeid arutan hea meelega kolleegidega, et teadmisi, mis meil on, saaks summeerida.</p> <p>Alati tuleks j&otilde;uda p&otilde;hjuseni, et miks ei tulnud selline ravitulemus, mida oodati. Kui operatsioonil on soovimatu tagaj&auml;rg, siis tuleb vaadata, kas saab midagi teha, et see enam ei juhtuks. See p&otilde;hjus v&otilde;ib olla meditsiiniline, kuid ka t&ouml;&ouml;korralduslik, v&otilde;ib-olla on vaja rohkem topeltkontrolli. Asju peab nimetama &otilde;ige nimega ja vigu tunnistama. Kui arsti viga ei ole tahtlik, siis ei peaks olema eesm&auml;rk kedagi karistada nii, et arst ei saagi enam t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>P&otilde;hjus, miks praegu Eestis tahetakse karistada just meedikut, on see, et meil ei ole mittes&uuml;&uuml;list vastutuskindlustust. Puudub patsientidele nii-&ouml;elda valuraha maksmise s&uuml;steem. Kui patsient tunneb, et ta on raviprotsessis kahju kannatanud, siis ta v&otilde;iks saada selle eest rahalise h&uuml;vitise. T&auml;nap&auml;eval seda ei ole ja ainukene v&otilde;imalus mingitki h&uuml;vitist saada on hakata l&auml;bi kohtu s&uuml;&uuml;dlast otsima. See on m&otilde;lemale poolele v&auml;ga muserdav, nii patsient kui ka meedik kannatavad.</p> <p>Ministeerium on seda kindlustust ammu lubanud ja n&auml;iteks naabrite juures on see riiklik s&uuml;steem olemas. Need summad ei pea suured olema, aga mingit lohutust need inimestele pakuvad. Valuraha on minu arvates v&auml;ga ilus s&otilde;na selle kohta &ndash; muidugi ei tee see kannatusi olematuks, aga kahjuks alati raviprotsessis ei saada seda maksimaalset tulemust, mida tahaks.</p> <p><b>Mida me saaksime teha, et seda olukorda leevendada?</b></p> <p>Oluline on arsti ja patsiendi dialoog enne ravi alustamist. Arsti ei tohi kunagi anda p&otilde;hjendamatuid lubadusi ja lootusi, sest arst ei saa kunagi garanteerida 100% &otilde;nnestumist. Me ei saa lubada, et teeme tagasi nooreks. Seda me veel ei oska.</p> <p>Igal kirurgilisel tegevusel on omad riskid, m&otilde;nel suuremad, teistel v&auml;iksemad, aga need riskid on. Arstil on kohustus patsiendile r&auml;&auml;kida k&otilde;ikidest variantidest ja meetoditest, kus riskid ja efekt on k&otilde;igil erinevas osakaalus. M&otilde;ni ei taha &uuml;ldse l&otilde;ikust ja m&otilde;ni patsient k&uuml;sib otse, mida doktor soovitab.</p> <p>Osa kaebusi tekivadki sellest, et inimestele pole kas piisavalt selgitatud v&otilde;i inimene ei ole tahtnud kuulata. Kui ootused protseduuridele on suured ja n&auml;iteks tulevad veel mingid k&otilde;rvalised tulemused, siis on pettumus kindel tulema.</p> <p><b>Millal teadsite, et tahate naistearstiks saada?</b></p> <p>Meie suguv&otilde;sas oli kolm arsti, minu isa oli radioloog, onu oli naistearst ja onunaine oli lastearst. Seega ei olnud meditsiiniteemad mulle v&otilde;&otilde;rad ja tundsin juba v&auml;ga varasest noorusest, et see on see, mis mind huvitab. Tollel ajal &otilde;petati koolides esmaabi ja sidumist &ndash; isegi koolidevahelised v&otilde;istlused olid, seega &otilde;ppisin esmaabi andmist juba kooli ajal. Hakkasin kodus r&auml;&auml;kima, et tahaks ruttu juba meditsiini minna &otilde;ppima, oli v&otilde;imalus minna p&auml;rast kaheksandat klassi &otilde;eks &otilde;ppima, aga selle m&otilde;tte laitsid ema ja isa kohe maha. Keskkooli ei tohtinud pooleli j&auml;tta. Kuna ma arstijuttu edasi ajasin, siis isa &uuml;tles, et mine naistearstist onu juurde sanitariks t&ouml;&ouml;le ja vaatame siis uuesti, kas tahad ikka arstiks saada.</p> <p>Suvel p&auml;rast k&uuml;mnendat klassi (tol ajal oli keskkoolis 11 klassi) t&ouml;&ouml;tasin kuu aega operatsioonitoas sanitarina, see oli v&auml;ga verine t&ouml;&ouml;. Mulle seal v&auml;ga meeldis, n&auml;gin operatsioone ja protseduure, l&auml;ksin koju ja &uuml;tlesin isale, et ma ei m&otilde;elnud &uuml;mber, vaid olen eriala ka valinud ja l&auml;ksingi &uuml;likooli juba kindla m&otilde;ttega, et see on minu eriala. Ma ei ole mitte kunagi oma valikut kahetsenud. See on &auml;&auml;rmiselt mitmek&uuml;lgne ala &ndash; siin on nii kirurgilist kui ka terapeutilist t&ouml;&ouml;d ja ka v&auml;ga palju erakorralist, mis mulle meeldib. Samuti saavad enamik meie patsiente t&auml;iesti terveks.</p> <p>S&uuml;nnitusabi on emotsionaalne ala. S&uuml;nnitused on v&auml;ga pingelised ja kui need h&auml;sti l&otilde;ppevad, siis see &otilde;nn ja r&otilde;&otilde;m on v&auml;ga suur. Uue inimese s&uuml;nd on peres see k&otilde;ige suurem s&uuml;ndmus ja r&otilde;&otilde;m. Olla selles osaline, iga p&auml;ev, see on kingitus.</p> <p><b>Kas sellega harjub &auml;ra ka?</b></p> <p>Mitte kunagi, ma ei muutu selles osas tuimaks ja m&auml;rkan seda ilu alati.</p> <p>M&otilde;ned inimesed muutuvad kriitilistes situatsioonides n&otilde;utuks. Minul on vastupidi, mida kriitilisem on situatsiooni, seda rahulikum ma olen ja ma ainult tegutsen ja otsin lahendust. Eks ma veidi olen adrenaliinis&otilde;ltlane. On palju inimesi, kes oma puhkuse ajal naudivad ekstreemsporte v&otilde;i teravaid elamusi, mina oma puhkuse ajal adrenaliini k&uuml;ll ei taha, selle doosi saan valvetest.</p> <p><b>Kuidas te l&otilde;&otilde;gastute?</b></p> <p>Mulle meeldib v&auml;ga reisida, meil on abikaasaga lemmikkohti, kus k&auml;ime lausa mitu korda. Meile meeldib v&auml;ga n&auml;iteks Ameerikas, seal on imelised looduspargid. Viimati kui k&auml;isime, siis rentisime auto ja s&otilde;itsime kolm n&auml;dalat m&ouml;&ouml;da rahvusparke ja kanjoneid. See oli vapustav reis.</p> <p>Minu abikaasa on samuti naistearst, olen v&auml;ga &otilde;nnelik, et me teeme abikaasaga sama t&ouml;&ouml;d. M&otilde;istame seet&otilde;ttu &uuml;ksteist poolelt s&otilde;nalt ja me saame k&otilde;ik ideed l&auml;bi arutada. Tema on ideede generaator, tal tuleb neid t&otilde;esti palju ja lennult ja mina olen kriitik, selekteerija ning enamasti ka elluviija.</p> <p>Mul on ka neli lapselast &ndash; &uuml;ks t&uuml;druk ja kolm poissi. Poisid on 3, 11 ja 15 ning t&uuml;druk Paula on seitsmene. Oleme teinud mitu reise just neljakesi &ndash; mina, suuremad poisid ja Paula. See on ikka t&otilde;eline kvaliteetaeg, kus me suhtleme omavahel. &Otilde;ppimine on kahepoolne. Saan lastega koos teha toredaid asju, vaevalt et ma &uuml;ksi uisutama oleks l&auml;inud.</p> <p>Meil on J&auml;gala j&otilde;e &auml;&auml;res maakodu, kus ka talvel n&auml;dalavahetustel k&auml;ime. Seal on v&auml;ga kaunis ning saab ka veidi aiandusega tegeleda. Sinna mahub ka meie suur k&auml;rgpere, s&uuml;nnip&auml;evadel ja j&otilde;ulude ajal on meid 19 inimest.</p> <p>K&auml;in laulmas Ida-Tallinna Keskhaigla segakooris, meie dirigent on Mare V&auml;ljataga, kes on minu klassi&otilde;de. 10 aastat tagasi ma Mare kutsusin, sest meil oli haiglas &uuml;ks kamp, kes tahtis laulda. See on v&auml;ga l&otilde;&otilde;gastav tegevus, seda on naljakas seletada, aga see on nii tore, sest see on t&auml;iesti ebapraktiline. Kui me muidu midagi teeme, siis sellep&auml;rast, et seda on vaja teha v&otilde;i see on kasulik. Aga kooris laulmisel ei ole praktilist v&otilde;i materiaalset kasu ja seda ei pea tegema, see on tegevus puhtalt iseendale. Meil ei ole suur koor, kuni 20 inimest, ehk iga h&auml;&auml;l loeb ja kui see &auml;kki hakkab k&otilde;lama ja laulame m&otilde;nda akordi kuueh&auml;&auml;lselt, siis see teeb &otilde;nnelikuks. Isegi kui ma tunnen, et olen p&auml;rast &ouml;&ouml;valvet v&auml;sinud ega j&otilde;ua minna ja ma ikkagi l&auml;hen, siis k&otilde;ik v&auml;simus ununeb ja tore on olla.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige raskem hetk teie t&ouml;&ouml;elus?</b></p> <p>K&otilde;ige raskem on olnud siis, kui on tekkinud usaldamatus ja mittem&otilde;istmine. Olen selle p&otilde;hjuseid anal&uuml;&uuml;sinud &ndash; aastaid tagasi oli &uuml;ks olukord. See tekkis, sest olin oma ideid ja m&otilde;tteid v&auml;he selgitanud, aga olin eeldanud, et teised on oma ideede ja m&otilde;tetega sama kaugel kui mina olin m&otilde;elda j&otilde;udnud. Olin liigselt kiirustanud ega olnud teisi piisavalt kaasanud. See on kuldne t&otilde;de, et ei saa eeldada, et teine m&otilde;tleb samamoodi nagu sina arvad, ikka tuleb r&auml;&auml;kida ja r&auml;&auml;kida. Ent see on v&auml;ga raske. Praegu tunnen, et meil on &uuml;htne meeskond ja oleme sellest &uuml;le saanud.</p> <p>Head asjad juhtuvad niikuinii ja head ideed viiakse ellu niikuinii. See v&otilde;tab kahjuks lihtsalt rohkem aega kui tahaks v&otilde;i eeldaks. Ma olen m&otilde;elnud, et see koefitsient on umbes 6, alati l&auml;heb umbes 6 korda rohkem aega, kui tahaksid.</p> <p><b>Millised on parimad teie hetked t&ouml;&ouml;elus?</b></p> <p>Mul on kaks rolli: naistearst ja kliiniku juhataja, seega on neid kahesuguseid. Esiteks kui operatsioon saab edukalt tehtud, siis on hea tunne. Kui on olnud keeruline operatsioon ja pikaaegne pinge ning l&otilde;puks l&auml;heb patsiendil h&auml;sti, siis on teistmoodi ja omamoodi veel parem tunne.</p> <p>Patsientidega suhtlemine on v&auml;ga t&auml;nuv&auml;&auml;rne, sest saad kiiresti tagasisidet. Nagu enne mainisin, siis saavad meie kliiniku patsiendid enamasti terveks ja kui sa n&auml;ed, et sa oled saanud inimese elukvaliteeti parandada ning inimesel silmad s&auml;ravad ja ta tuleb &uuml;tleb, et tal on alanud uus elu, siis see teeb r&otilde;&otilde;msaks. See usaldus, mis tekib arsti ja patsiendi vahel, on v&auml;ga v&auml;&auml;rtuslik.</p> <p>Juhina on parimad hetked siis, kui mingi suur projekt, mille nimel terve meeskond on tegutsenud, teoks saab. See teeb r&otilde;&otilde;msaks.</p> <p><b>Mis tunne oli Eesti Punase Risti II klassi teenetem&auml;rk k&auml;tte saada?</b></p> <p>Meditsiinis medaleid v&otilde;rreldes n&auml;iteks spordiga ei jagata. Kui &uuml;hele meedikule tuleb selline tunnustus ja t&auml;helepanu, siis see oleks justkui ol&uuml;mpiav&otilde;it, see on v&auml;ga haruldane. See ei ole ju mulle &uuml;ksinda, see on nii vaid formaalselt s&otilde;nastatud. See on selle eest, et olen olnud osaline innovaatilise s&uuml;nnitusmaja loomisel, mis on eeskujuks teistele. Aga &uuml;ks inimene ei tee meditsiinis midagi. Selleks peab olema hea tiim, kellega saab plaane &uuml;hiselt ellu viia.</p> <p>Mul on tohutult vedanud, et sain 1990. aastate alguses m&otilde;ttekaaslastega kokku ning koos saime teha asju totaalselt teistmoodi senisest n&otilde;ukogude viisist. See oli tohutult p&otilde;nev aeg &ndash; siis ei olnud mingeid piiravaid reegleid ja seadusi, mis protsessi aeglustaks. Piiride avanemisega tekkis v&otilde;imalus k&uuml;lastada mitut Soome ja Rootsi haiglat, tutvuda nende s&uuml;nnitusabi korraldusega ja luua h&auml;id kontakte sealsete kolleegidega. Soome meditsiin on v&auml;ga efektiivne ja ratsionaalne ning v&auml;ga heade tulemustega. Seega on meil olnud &otilde;nn neilt eeskuju v&otilde;tta ning algusaastatel s&otilde;bralikku abi ja toetust saada, selle k&otilde;ige eest neile s&uuml;gav kummardus.</p> <p>K&otilde;ik need reeglid on muidugi &auml;&auml;rmiselt vajalikud, aga tol ajal oli v&auml;hem reegleid ja rohkem entusiasmi ehk k&otilde;ik muudatused s&uuml;nnitusabi korralduses &otilde;nnestus teha kiiresti.</p> <p><b>Kas meedikuid peaks rohkem tunnustama?</b></p> <p>Meedikud v&auml;&auml;rivad rohkem lugupidamist, toetust ja tunnustust. Ei tahaks, et otsitakse ainult vigu, n&auml;idatakse n&auml;puga ja kirjutatakse halbu artikleid v&otilde;i antakse kohtusse. Rasked juhused tuleks lahendada mittes&uuml;&uuml;lise vastutuskindlustusega. Meedikud ja patsiendid ei ole vastased &ndash; me ei v&otilde;itle teineteisega, vaid peame olema liitlased.</p> <p><b>Eestis on kombeks patsientidel arste tunnustada igasuguste kingituste ja meenetega &ndash; tuuakse kommipakk v&otilde;i pudel, kuidas sellesse suhtute?</b></p> <p>Tulge vaadake &ndash; mul on siin muuseum.</p> <p><i>Lee n&auml;itab kappi, mis on &auml;&auml;reni t&auml;is erinevat k&auml;sitsi valmistatud meeneid. Leidub heegeldatud kaktuseid, pildialbumeid, tohutult k&auml;sit&ouml;&ouml;d ning m&otilde;ned pudelid, mis on suursuguselt kaunistatud. </i></p> <p>Need ei ole ainult mulle toodud &ndash;olen ikka kolleegidele &ouml;elnud, et tooge huvitavad asjad ikka siia ja &auml;rge neid sahtlisse peitke. &Uuml;kskord me teeme n&auml;ituse!</p> <p>Kingituste toomine on n&uuml;&uuml;dsel ajal oluliselt v&auml;henenud v&otilde;rreldes sellega, mis oli n&otilde;ukogude ajal. V&auml;hemalt ma ei ole enda erialal m&auml;rganud, et see oleks probleem. Meile ei tooda liiga kalleid kingitusi ning kingituste eest ei oodata mingit tegu. Kui inimene arvab, et ta tahab arsti t&auml;nada, siis selle vastu ma k&uuml;ll ei ole. Meelehead ei tohi kindlasti muidugi k&uuml;sida &ndash; see on ebaeetiline ja ma loodan t&otilde;esti, et minu erialal seda ei ole.</p> <p><b>Mis on Eesti meditsiinis nii h&auml;sti, et midagi ei peaks muutma?</b></p> <p>V&auml;ga palju asju on h&auml;sti, aga kunagi ei saa &ouml;elda, et miski on n&uuml;&uuml;d valmis ja enam ei pea pingutama. Meditsiin areneb nii kiiresti edasi, nii tehnika kui ka teadmiste osas, et kui istud hetkeks loorberitele, siis oled rongist juba maha j&auml;&auml;nud.</p> <p>Arstiks olemine t&auml;hendab elukestvat &otilde;pet ja sul on pidev v&otilde;imalus ning kohustus &otilde;ppida. Pean seda boonuseks, et ma saan pidevalt &otilde;ppida. Nende teadmisetega, millega ma &uuml;likoolist tulin, j&auml;&auml;ksin t&auml;nap&auml;eval j&auml;nni. Juurde on tulnud lausa valdkondi, mida tookord veel ei eksisteerinud. K&otilde;ik, mis kusagil avastatakse ja leiutatakse, levib kiiresti ja v&auml;ga suur osa teadussaavutustest on Eestis k&auml;ttesaadav ja olemas.</p> <p>V&otilde;imalusi ja vajadusi on tohutult. K&otilde;ik taandub selleni, et kuidas leida selle jaoks raha. Kui v&otilde;imalusi tekib, on alati neid, kes seda ravi vajaksid. Siis tuleb teha valikuid &ndash; mida maksta, kellele maksta ja kuskohast raha juurde leida. Oleme Eestis muide maha j&auml;&auml;nud &ndash; kulutame vaid 5,5% SKP-st meditsiinile. Ameerikas on see sama n&auml;itaja n&auml;iteks &uuml;le k&uuml;mne. Samas t&otilde;den, et selle raha juures, mis &uuml;hiskond on meditsiini pannud, on meil v&auml;ga efektiivne meditsiin. Aga midagi saab alati efektiivsemaks teha.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta esimeses numbris</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1987Rasedus- ja sünnituspuhkusest saab tulevikus emapuhkus ning lapsendajapuhkus laieneb ka hoolduspere vanematele2018-05-31<p><b>Valitsus kiitis t&auml;nasel istungil heaks vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi muudatuste teise etapi, millega lapsevanemad, sh lapsendajad ja hoolduspered saavad v&otilde;imaluse vanemah&uuml;vitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja m&otilde;lema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise p&otilde;him&otilde;tted &uuml;htlustatakse ja edaspidi maksab k&otilde;iki vanemapuhkustega seotud h&uuml;vitisi sotsiaalkindlustusamet.</b></p> <p>&bdquo;Peamine eesm&auml;rk on luua vanematele rohkem valikuv&otilde;imalusi, et iga pere saaks vanemapuhkusi ja -h&uuml;vitisi kasutada nii nagu selle konkreetse pere jaoks k&otilde;ige paremini sobib. Iga pere teab ise k&otilde;ige paremini, kas neil on vaja kombineerida t&ouml;&ouml;tamist ja lapsega koos olemist, vanemad soovivad &uuml;hiselt lapsega kodus olla v&otilde;i kasutada vanemah&uuml;vitist pikema aja jooksul p&auml;evade kaupa,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister&nbsp;<strong>Kaia Iva</strong>. &bdquo;Lisaks lahendame ka vanematele sageli peavalu valmistanud lapsepuhkuse p&auml;evade jagamise, tagades edaspidi m&otilde;lemale vanemale 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Nii ei teki edaspidi segadust, kus &uuml;ks vanem on lapsepuhkuse p&auml;evad juba &auml;ra kasutanud ning m&otilde;lemal vanemal on samav&auml;&auml;rne v&otilde;imalus lastega aega veeta.&ldquo;</p> <p><strong>Vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi teise etapi muudatused (j&otilde;ustumine 1. aprillil 2022) on:</strong></p> <ul> <li><strong>Senine rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkus nimetatakse &uuml;mber emapuhkuseks ning s&uuml;nnitush&uuml;vitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemah&uuml;vitist.</strong>&nbsp;Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemah&uuml;vitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da kuni 70 p&auml;eva enne lapse eeldatavat s&uuml;ndi, emapuhkuse ajal on t&ouml;&ouml;tamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud. Kokkuv&otilde;ttes luuakse koos esimese etapi muudatustega s&uuml;steem, kus vanemapuhkusest ja -h&uuml;vitisest osa on m&otilde;eldud emale, osa isale ja &uuml;lej&auml;&auml;nud osa vanemate vahel jagamiseks.&nbsp;</li> <li><strong>Lapsevanem saab edaspidi vanemah&uuml;vitist v&auml;lja v&otilde;tta ka kalendrip&auml;evade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.</strong>&nbsp;Kui esimese etapi eeln&otilde;uga anti vanematele v&otilde;imalus vanemah&uuml;vitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega v&otilde;ib h&uuml;vitist kasutada p&auml;evade kaupa. Seega saab vanem n&auml;iteks lapse k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tamist osaliselt j&auml;tkata, jagades vanemah&uuml;vitise pikema perioodi peale, v&otilde;i saavad m&otilde;lemad vanemad osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.</li> <li><strong>Lapsevanematel on edaspidi v&otilde;imalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemah&uuml;vitist saada ja vanemapuhkusel olla.&nbsp;</strong>Sellisel juhul l&uuml;heneb vanemah&uuml;vitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende p&auml;evade v&otilde;rra, mille eest vanemad said vanemah&uuml;vitist samal ajal. Enneaegselt s&uuml;ndinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemah&uuml;vitise maksmise koguperioodi ei v&auml;hendata rohkem kui 30 p&auml;eva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise v&otilde;imalus igal juhul kuni lapse v&auml;hemalt 18-kuuseks saamiseni.</li> <li><strong>Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemah&uuml;vitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja h&uuml;vitisele on &otilde;igus k&otilde;ikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel.&nbsp;</strong>Lapsendaja vanemah&uuml;vitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 p&auml;eva pikkust puhkust on v&otilde;imalik kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa ja seda m&otilde;lema vanema v&otilde;i hoolduspere vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja h&uuml;vitise &otilde;igus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes v&otilde;tsid lapse enda perre kasvatada hoolduspere vanema lepingu alusel.</li> <li><strong>M&otilde;lemal t&ouml;ises suhtes vanemal on muudatuste j&otilde;ustumisel v&otilde;imalik kasutada 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk kahepeale kokku 20 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni.</strong>&nbsp;Puhkust on v&otilde;imalik kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi h&uuml;vitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra suuruses h&uuml;vitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised k&auml;rgperedega seotud probleemid, sest m&otilde;lemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja h&uuml;vitise &otilde;igus.</li> </ul> <p>Mullu detsembris v&otilde;ttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-p&auml;evaseks (j&otilde;ustub 1.07.2020), muudetakse vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.</p> <p>Alates <strong>1. m&auml;rtsist 2018</strong>&nbsp;on vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et h&uuml;vitist v&auml;hendataks. Samuti hakkas kehtima ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus &uuml;hele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.</p> <p>Lisainfo vanemapuhkuste- ja h&uuml;vitiste s&uuml;steemi t&auml;iustamisest: <a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine">http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine</a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium&nbsp;</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1986Täna on ülemaailmne tubakavaba päev2018-05-31<p><strong>T&auml;na, 31. mail, t&auml;histatakse kogu maailmas tubakavaba p&auml;eva, p&auml;eva h&uuml;&uuml;dlause on &bdquo;Tubakas kahjustab s&uuml;dant: vali tervis, mitte tubakas!&ldquo; Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel p&otilde;hjustab tubakas maailmas igal aastal &uuml;le 7 miljoni surma, neist ligi miljoni puhul on p&otilde;hjuseks passiivne suitsetamine.</strong></p> <p>Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubaka valdkonna eksperdi Tiiu H&auml;rmi s&otilde;nul on tubakas oluline riskifaktor s&uuml;dame isheemiat&otilde;ve, insuldi ja perifeersete veresoonte haiguste kujunemisel, samuti on tubakas kantserogeense toimega, p&otilde;hjustades v&auml;hki v&auml;hemalt 12 erinevas kehapiirkonnas. Euroopa v&otilde;rdluses on meie suitsetama hakkamise vanus &uuml;ks nooremaid ja seega on on oluline p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu noorte kaitsmisele tubaka eest.</p> <p>&bdquo;Pole &uuml;htegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks,&ldquo; kinnitas H&auml;rm. &ldquo;<strong>Tubaka tarvitamisest hoidumisel on aga 40% neist haigustest ennetatavad, j&auml;rgides tervislikke eluviise. Kui oled f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne, ei suitseta, ei&nbsp; tarvita &uuml;lem&auml;&auml;ra alkoholi, toitud tervislikult, oled positiivse eluhoiakuga &ndash; on elukvaliteet parem ja haigused ei kimbuta.&ldquo;</strong><strong></strong></p> <p>Suitsetamise kahjulikust m&otilde;just inimese tervisele on palju r&auml;&auml;gitud, kuid v&auml;hem sellest, millised on tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagaj&auml;rjed mittesuitsetaja tervisele.</p> <hr /> <p><strong><a href="/redirect/2196">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte tubakaennetusest t&ouml;&ouml;kohal</a>.</strong></p> <hr /> <p>&bdquo;Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, k&ouml;&ouml;gi t&otilde;mbekapi all v&otilde;i lahtise uksega r&otilde;dul, kaitsevad nad mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest<b>. </b><strong>Tuleb teada, et suitsetajad ise ei tunneta tubakahaisu ja et 80% m&uuml;rgisest sigaretisuitsust on n&auml;htamatu, paraku kandub suits ka v&auml;ga lihtsalt ruumi tagasi,&ldquo; &uuml;tles H&auml;rm. &bdquo;</strong>Ainuke viis enda l&auml;hedasi ja koduseid passiivse suitsetamise eest kaitsta, on mitte suitsetada nende l&auml;heduses, eluruumides ega autos. Tuleks loobuda suitsetamisest t&auml;ielikult, et mitte kahjustada enese ja &uuml;mbritsevate inimeste tervist.&ldquo;</p> <p>H&auml;rmi s&otilde;nul on suitsetamine s&otilde;ltuvus, millest vabanemine v&otilde;ib olla keeruline, kuid see on v&otilde;imalik. Tubakatarvitamisel on v&auml;hemalt 3 s&otilde;ltuvuse komponenti &ndash; s&otilde;ltuvus nikotiinist, tegevusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Alustuseks v&otilde;iks oma nikotiinis&otilde;ltuvuse t&otilde;sidust testida <a href="http://www.tubakainfo.ee">www.tubakainfo.ee</a> lehel (<a href="http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/testi-oma-nikotiinisoltuvust/">http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/testi-oma-nikotiinisoltuvust/</a>) , seej&auml;rel v&otilde;tta vastu otsus tubakast loobumiseks ja viia see ka ellu.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige keerulisemad on neli esimest p&auml;eva, ent v&otilde;&otilde;rutusn&auml;hud v&otilde;ivad esineda mitme n&auml;dala jooksul. Kui nikotiinis&otilde;ltuvus on liiga suur, et iseseisvalt loobuda, soovitan kasutada n&otilde;ustaja abi, kellega koos koostatakse individuaalne loobumisplaan ja otsustatakse nikotiins&otilde;ltuvusravi meetod,&ldquo; lisas H&auml;rm. &bdquo;N&otilde;u oskab anda n&auml;iteks perearst, ent Eestis on ka 16 tubakast loobumise n&otilde;ustamiskabinetti, kus saab tasuta professionaalset abi.&ldquo;</p> <p>K&otilde;igi n&otilde;ustamiskabinetiide kontaktid leiab samuti <a href="http://www.tubakainfo.ee">www.tubakainfo.ee</a> lehelt (<a href="http://www.tubakainfo.ee/kontakt/">http://www.tubakainfo.ee/kontakt/</a>). N&otilde;ustaja vastuv&otilde;tule pole vaja saatekirja, kuid tuleks eelnevalt registreeruda.</p> <p>T&auml;iskasvanud rahvastiku tervisek&auml;itumise uuringu j&auml;rgi suitsetab igap&auml;evaselt 30% Eesti meestest ja 16% naistest (vanuses 16&ndash;64 eluaastat). Suitsetajate osakaal on Eestis j&otilde;udsalt langenud &ndash; 2000. aastal suitsetas iga p&auml;ev 45% meestest ja viiendik naistest.</p> <p>Kooli&otilde;pilaste tervisek&auml;itumise uuringust selgus, et v&auml;hemalt korra on suitsetamist proovinud 61% 15aastastest poistest ja 55% t&uuml;drukutest. Igap&auml;evaselt suitsetab siiski oluliselt v&auml;hem &otilde;pilastest &ndash; 9% 15aastastest poistest ja 7% t&uuml;drukutest. 13aastastest tarvitab suitsu igap&auml;evaselt v&auml;hem kui 3%. Esimest korda prooviti sigaretti keskmiselt 12 aastaselt.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Insituut</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> <p><a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1985Milliste ohtlike ainetega puutud kokku tööl?2018-05-30<p><strong>Me veedame m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse aja oma elust t&ouml;&ouml;tades ning selle k&auml;igus puutume igap&auml;evaselt kokku erinevate ohtlike ainetega, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada alles aastate p&auml;rast avalduvaid terviseprobleeme ja haigusi, raskemal juhul v&auml;hki. Euroopa Liidus ja teistes arenenud riikides moodustab t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk hinnanguliselt 53% k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumitest.</strong></p> <p>Aasta aastalt asendavad kemikaalip&otilde;hised tehnoloogiad &uuml;ha enam traditsioonilisi t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Eurostati andmetel toodetakse Euroopas igal aastal &uuml;le 30 miljoni tonni kantserogeene ja m&uuml;rgiseid aineid, n&auml;iteks Rootsis kasutati 2014. aastal iga inimese kohta 3,7 tonni ohtlikke aineid.</p> <p>Ohtlike ainetega puutuvad igap&auml;evaselt kokku meie jaoks &uuml;sna s&uuml;&uuml;tul ametipostil olevad t&ouml;&ouml;tajad, n&auml;iteks autopesu v&otilde;i kodupuhastuse teenuse pakkuja tegeleb igap&auml;evaselt puhastuskeemiaga, ilusalongi t&ouml;&ouml;tajad kasutavad juuksev&auml;rve, meditsiini&otilde;ed latekskindaid, kontorit&ouml;&ouml;tajad hingavad sisse aga paberitolmu. &nbsp;</p> <p><b>Tulemuseks t&otilde;sised tervisekahjustused</b></p> <p>Ohtlikke aineid on v&auml;ga erinevaid, nii v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda erinevate kemikaalidega, nt v&auml;rvide, liimide, puhastusvahendite v&otilde;i pestitsiididega, samuti saasteainetega nagu keevitusaurud v&otilde;i diisli heitgaasid ning looduslike materjalidega (puidutolm, asbest jne). Tervisekahjud v&otilde;ivad s&uuml;ndida nii l&uuml;hi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega, ning need v&otilde;ivad p&otilde;hjustada &auml;gedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude selliste ainetega viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, p&otilde;hjustades nii allergiaid, nahahaigusi, hingamisteede haigusi, m&uuml;rgistust, erinevaid v&auml;hke, viljakusprobleeme ja s&uuml;nnidefekte.</p> <p><b>Ohtlikke aineid leidub pea k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;kohtadel</b></p> <p>R&auml;&auml;kides ohtlikest ainetest kangastuvad enamasti kemikaalid, kuid tihti ei teadvustada, et tegelikult leidub neid pea k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;kohadel. Tervisekahju v&otilde;ib tekitada ka tolm nii raamatukogus kui puut&ouml;&ouml;kojas. S&uuml;&uuml;tuna tunduv tolm t&ouml;&ouml;keskkonnas &auml;rritab nt &uuml;lemiste hingamisteede limaskesti, mille tulemusel v&otilde;ib tekkida bronhiaalastma, lisaks p&otilde;hjustab tolm silmap&otilde;letikke ja pikaajalisel higisele v&otilde;i rasusele nahale kleepumisel nahap&otilde;letikku.</p> <p>K&otilde;ige enam ohtlikke aineid kasutatakse p&otilde;llumajanduse, metsamajanduse ja kalap&uuml;&uuml;giga seotud ettev&otilde;tetes, j&auml;rgnevad tootmise ning ehituse, j&auml;&auml;tmek&auml;itluse, vee- ja elektrivarustusega tegelevad valdkonnad.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Infograafik-ohtlike-ainete-esinemine-sektori-ettevotetes.jpg" alt="Ohtlike ainete esinemine sektori ettev&otilde;tetes. P&otilde;llumajandus, metsandus ja kalap&uuml;&uuml;k 62%; Tootmine 52%; Ehitus, j&auml;&auml;tmek&auml;itlus, vee- ja elektrivarustus 51%. Allikas: ESENER-2 &quot;T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimine t&ouml;&ouml;kohal&quot;" title="Ohtlike ainete esinemine sektori ettev&otilde;tetes " /></p> <p>Ohtlike ainete v&auml;&auml;ral k&auml;itlemisel tekib turvarisk, on oht tulekahjuks, plahvatuseks v&otilde;i l&auml;mbumiseks. Probleemide v&auml;ltimiseks tuleb l&auml;bi m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate kaitsemeetmed, panustada v&auml;lja&otilde;ppesse ning lahendada ohtlike ainete utiliseerimise k&uuml;simus. Nii j&auml;&auml;vad terveks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad, seadmed ning hooned.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;keskkond v&otilde;ib p&otilde;hjustada v&auml;hki</b></p> <p>Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel p&otilde;hjustab t&ouml;&ouml;keskkonnas kantserogeensete ehk v&auml;hki tekitavate ainetega kokkupuutumine Euroopa Liidu riikides enamiku surmaga l&otilde;ppevatest kutsehaigustest. Igal aastal diagnoositakse t&ouml;&ouml;keskkonnas kantserogeensete ainetega kokkupuutuvatest inimestest enam kui 120&nbsp;000 v&auml;hk ja 80&nbsp;000 kaotab selle t&otilde;ttu elu (<i>Global estimates of occupational accidents and fatal work-related diseases in 2014</i>). Need haigused on aga ennetatavad.</p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse&nbsp; juhataja dr Kristiina Ojamaa tunneb muret, et teemale&nbsp; ei p&ouml;&ouml;rata piisavat t&auml;helepanu. &bdquo;Inimesed veedavad v&auml;ga suure osa oma elust t&ouml;&ouml;l. T&ouml;&ouml;keskkond, milles viibime, m&otilde;jutab meie tervist. Kahjuks ei saa tuvastada hetke, mil meid &uuml;mbritsevate kantserogeensete ainete m&otilde;jul tekib v&auml;hk. See haigus areneb aastatega,&ldquo; avab dr Ojamaa raske t&otilde;ve ja t&ouml;&ouml;keskkonna seoseid.</p> <p>&bdquo;Inimesed ei tule selle pealegi, kui palju m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tingimused organismi. N&auml;iteks meditsiini&otilde;dedel on tehtud mitmeid uuringud &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; ja rinnav&auml;hi seose leidmiseks ning avastatud, et kolm &ouml;&ouml;vahetust kuus viie aasta jooksul t&otilde;stab riski m&auml;rgatavalt,&ldquo; s&otilde;nab arst.</p> <p>Teada-tuntud kantserogeenid on tubakas ja suits, mis m&otilde;jutavad lisaks tarbijatele ka passiivsed suitsetajad. Siin on ohus n&auml;iteks suitsetamist lubavate baaride t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Tuntud v&auml;hitekitaja on ka p&auml;ike. Seega peaksid n&auml;iteks teet&ouml;&ouml;lised p&ouml;&ouml;rama t&otilde;sist t&auml;helepanu oma naha kaitsmisele. Abiks on siin riided, m&uuml;ts ja p&auml;ikesekreem.</p> <p>&bdquo;Esmased t&ouml;&ouml;tajad uues t&ouml;&ouml;kohas peaksid teadma k&otilde;ikidest riskidest ja neid tuleb &otilde;petada kasutama k&otilde;iki kaitsevahendeid. &Uuml;htlasi tuleb j&auml;lgida, et kiires t&ouml;&ouml;tempos neid ei unustata. T&ouml;&ouml;andjal tuleb pidevalt selgitust&ouml;&ouml;d teha ja muuta t&ouml;&ouml;kaitsevahendid kohustuseks,&ldquo; n&auml;itab dr. Ojamaa stardijoone k&auml;tte k&otilde;ikidele tervisest hoolivatele t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p><b>Millele p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu ja kuidas end kaitsta?</b></p> <p>Eelneva valguses on eriti oluline, et t&ouml;&ouml;tajad teaksid, kuidas oma tervist t&ouml;&ouml;keskkonnas hoida. Riskide maandamine on m&otilde;istlik nii inimlikul tasandil kui &auml;rilises v&otilde;tmes, sest turvalises keskkonnas suureneb tootlikkus ja v&auml;henevad haiguspuhkused.</p> <p><strong>Iga t&ouml;&ouml;tajatest hooliv t&ouml;&ouml;andja peaks:</strong></p> <ul> <li>l&auml;bi viima riskianal&uuml;&uuml;si;</li> <li>panustama kvaliteetsetele isikukaitsevahenditele ja juhendama nende kasutamist;</li> <li>v&otilde;imalusel vahetama ohtlikud ained ohutute v&otilde;i kahjutumate alternatiivide vastu;</li> <li>kasutama tehnoloogilisi abivahendeid (nt v&auml;ljat&otilde;mbeventilatsioon) riskide maandamiseks.</li> </ul> <div></div> <div><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></div> <div><strong><br /></strong></div> <div> <ul> <li><strong><a href="/redirect/2702">keemilised ohutegurid</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/3904">kantserogeenid</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/2705">bioloogilised ohutegurid</a></strong></li> </ul> <div></div> <div>Autor: tooelu.ee</div> </div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1983Tööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste kontrollimist2018-05-29<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon hindab sihtkontrolli k&auml;igus alla 18aastaste t&ouml;&ouml;tegijate t&ouml;&ouml;tingimuste sobivust. Sel aastal on saabunud 358 teadet alla 15aastase t&ouml;&ouml;tegija kohta. Eelmisel aastal registreeriti 2848 alaealise t&ouml;&ouml;tamine. Alaealistega juhtus 20 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepinguseadus lubab t&ouml;&ouml;tegemisega alustada alates 7. eluaastast. 7&ndash;12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal. 13-16aastase koolikohustusliku alaealisega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu ja lubada teda t&ouml;&ouml;le, kus t&ouml;&ouml;kohustused on lihtsad ega n&otilde;ua suurt kehalist v&otilde;i vaimset pingutust. Samas keelab seadus t&ouml;&ouml;andjal lubada alaealist t&ouml;&ouml;le, mis ohustab tema tervist t&ouml;&ouml; iseloomu v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite t&otilde;ttu.</p> <p>13aastasega v&otilde;ib s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu n&auml;iteks p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;de tegemiseks, abit&ouml;&ouml;deks kaubandus- v&otilde;i teenindusettev&otilde;ttes,&nbsp; toitlustus- v&otilde;i majutusettev&otilde;ttes ja teisteks t&ouml;&ouml;deks, kus t&ouml;&ouml;d tehes ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega. Kui t&ouml;&ouml; eeldab raskuste t&otilde;stmist, tuleb teada, et alla 16aastased ei tohi k&auml;sitsi teisaldada esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on noore inimese t&ouml;&ouml;tamisega harjutamine juba koolieas igati m&otilde;istlik. T&auml;hele tuleb aga panna, et laste t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on oluliselt v&auml;iksem kui t&auml;iskasvanutel ning mida noorem on laps, seda kiiremini ta v&auml;sib. &bdquo;Noori t&ouml;&ouml;le v&otilde;tvad t&ouml;&ouml;andjad peavad endale noorte t&ouml;&ouml;tamist puudutava seadusandluse h&auml;sti selgeks tegema. N&otilde;uded ja piirangud pole seatud mitte t&ouml;&ouml;andjate kiusamiseks vaid selleks, et noorte tervist s&auml;&auml;sta,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Oluline on ka lapsevanema vastutus noore t&ouml;&ouml;tamisel. Kutsun lapsevanemaid &uuml;les hoolikalt kaaluma, millist t&ouml;&ouml;d oma lapsel teha lubate. Teie oskate erinevalt oma lapsest hinnata riske, mis pakutava t&ouml;&ouml;ga kaasneda v&otilde;ivad,&ldquo; lisas Maripuu. Maripuu soovitab lapsevanematel p&ouml;&ouml;rati eriti t&auml;helepanu, kui noor soovib teha v&auml;rvimist&ouml;id, t&ouml;&ouml;tada m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses, p&otilde;llumajanduses, autopesulates, teha siseviimistlust, koristada hotelle v&otilde;i lammutada vanu hooneid. K&otilde;igi nende t&ouml;&ouml;dega kaasnevad kokkupuuted kemikaalide v&otilde;i ohtlike ainetega, mis v&otilde;ivad noore inimese tervist t&otilde;siselt kahjustada.</p> <p>Kasvutrendis on alaealistega juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv. Kui 2015. aastal registreeriti 10 &otilde;nnetust, siis mullu juba 20.&nbsp; Enim registreeritakse t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi majutuse ja toitlustuse valdkonnas ning kaubanduses, kus t&ouml;&ouml;tab k&otilde;ige rohkem alaealisi. Toitlustuses juhtub enim &otilde;nnetusi toiduainete l&otilde;ikurite ja viilutajatega, samuti nugadega. Kaubanduses on p&otilde;hiprobleemiks samuti teravad noad ja l&otilde;ikurid, aga ka kaupade kandmisel v&otilde;i paigutamisel viga saavad s&otilde;rmed, k&auml;ed ja jalad.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks alaealistele keelatud t&ouml;id on muruniitmine. Keelust hoolimata t&ouml;&ouml;le lubatud noored on sattunud ka rasketesse &otilde;nnetustesse. Mitmel juhul on noore jalg j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tava niiduki alla ning saanud l&otilde;iketerast t&otilde;siselt kahjustada.</p> <p>Viimane surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus alaealisega j&auml;i aastasse 2011, mil 17aastane noormees hukkus kaevet&ouml;&ouml;de k&auml;igus toimunud pinnasevaringu t&otilde;ttu.</p> <p>Alates 1. juulist 2017. aastal muutus alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;le lubamise kord ning sellest ajast alates ei pea t&ouml;&ouml;andja enam T&ouml;&ouml;inspektsioonile taotlust esitama. Selle asemel tuleb 7-14aastased t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanda juba 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne nende t&ouml;&ouml;le asumist, et info j&otilde;uaks T&ouml;&ouml;inspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist j&otilde;uaks anda eelhinnangu, kas kavandatud t&ouml;&ouml; on lapsele sobiv v&otilde;i mitte.</p> <p>K&auml;esoleval aastal on juba laekunud teated 358 noore, alla 15aastase t&ouml;&ouml;tegija kohta. T&ouml;&ouml;inspektsioon n&otilde;usolekuid ei v&auml;ljasta, kuid v&otilde;ib teha menetluse k&auml;igus ettepanekuid t&ouml;&ouml;korralduse v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete muumiseks v&otilde;i keelata kirjeldatud tingimustel lapse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise. Sel juhul v&auml;ljastatakse t&ouml;&ouml;andjale keelav otsus.</p> <p>T&auml;psemalt saab noorte t&ouml;&ouml;tamise kohta lugeda <strong><a href="/redirect/2758">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehtedelt</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1982Kui pikk on 17aastase noore puhkus?2018-05-28<p class="p1"><span class="s1"><b><span>S&otilde;lmime 17aastase noorega hooajat&ouml;&ouml;ks t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu. Lepingu kehtivuse ajal saab ta 18. Kuidas arvutatakse talle puhkuseh&uuml;vitist, kas 35 v&otilde;i 28 kalendrip&auml;eva eest? Kuidas toimuks arvutus siis, kui s&otilde;lmime t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu ja vahetult p&auml;rast lepingu s&otilde;lmimist saab ta 18?</span></b></span><o:p></o:p></p> <p class="p2"><span class="s1"><b>Vastab Helena Ilves, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </b></span><span class="s1">T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt on alaealise t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse kestus 35 kalendrip&auml;eva kalendriaastas ning seda olemata sellest, et alaealine saab kalendriaastal (t&ouml;&ouml;suhte ajal) t&auml;isealiseks.</span><span class="apple-converted-space">&nbsp;</span></p> <p class="p1"><o:p></o:p></p> <p class="p1"><span class="s1"><span>T&ouml;&ouml;taja saab n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust siis, kui ta on t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tanud v&auml;hemalt kuus kuud. P&otilde;hipuhkust antakse t&ouml;&ouml;tatud aja eest. Seega alates t&ouml;&ouml;suhte algamisest hakkab t&ouml;&ouml;taja teenima endale p&otilde;hipuhkust.</span></span><o:p></o:p></p> <p class="p1"><span class="s1"><span>Kui t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud t&auml;htajalisena ja selle kestvus on l&uuml;hem kui kuus kuud, siis t&ouml;&ouml;tajal puudub v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhte ajal puhkust n&otilde;uda ja seet&otilde;ttu h&uuml;vitatakse talle tema teenitud p&otilde;hipuhkus rahaliselt t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppedes.</span></span><span class="apple-converted-space"><span>&nbsp;</span></span><o:p></o:p></p> <p class="p1"><strong><span class="s1"><i>N&auml;ide 1:</i></span></strong><span class="s1"> t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;suhe kestab 1.juunist kuni 31.juulini. 14.juulil saab t&ouml;&ouml;taja t&auml;isealiseks. T&ouml;&ouml;suhte viimasel p&auml;eval, so 31. juulil tuleb t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja maksta l&otilde;pparve (t&ouml;&ouml;tasu ja puhkuseh&uuml;vitis). Kuna t&ouml;&ouml;taja ei t&ouml;&ouml;tanud tervet aastat, siis teenis ta kahekuulise t&ouml;&ouml;tamise ajaga p&otilde;hipuhkust 35 (kalendriaastas v&auml;ljateenitavate p&otilde;hipuhkuse p&auml;evade arv) / 365 (kalendrip&auml;evade arv kalendriaastas) &times; 61 (kalendrip&auml;evade arv 1. juunist kuni 31.juulini) = 5,84 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andjal tuleb 5,84 p&auml;eva eest arvutada ja maksta p&otilde;hipuhkuseh&uuml;vitis.</span><span class="apple-converted-space">&nbsp;</span></p> <p class="p1"><o:p></o:p></p> <p class="p2"><strong><span class="s1"><i>N&auml;ide 2:</i></span></strong><span class="s1"> t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitakse t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping 1. juunil 2018 ning 14. juulil saab t&ouml;&ouml;taja 18aastaseks. 2018. aasta eest arvestatakse noorele t&ouml;&ouml;tajale 35-kalendrip&auml;evast puhkust (proportsionaalselt t&ouml;&ouml;tatud ajale):</span><span class="apple-converted-space">&nbsp; </span><span class="s1">35 (kalendriaastas v&auml;ljateenitavate p&otilde;hipuhkuse p&auml;evade arv) / 365 (kalendrip&auml;evade arv kalendriaastas) &times; 214 (kalendrip&auml;evade arv 1. juunist kuni 31. detsembrini) = 20,52 kalendrip&auml;eva. 2019. aastal on t&ouml;&ouml;taja t&auml;isealine ning teenib edaspidi 28 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust aastas.</span><span class="apple-converted-space">&nbsp;</span></p> <p class="p1"><o:p></o:p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1980Isikuandmed töösuhetes. Mida peab teadma uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest?2018-05-25<p><b>Selle aasta 25. maist hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rus. Uus m&auml;&auml;rus on otsekohalduv, mis t&auml;hendab, et koos riigisiseste rakendusaktidega hakkab see asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Ehkki muutuvast andmekaitse&otilde;igusest on meedias &uuml;sna palju r&auml;&auml;gitud, on seni peamiselt fookuses olnud kliendiandmetega seonduv. K&uuml;simused, mis puudutavad isikuandmetega ringi k&auml;imist t&ouml;&ouml;suhetes, on aga j&auml;&auml;nud suurema t&auml;helepanuta</b>. <b>Milliseid muudatusi uus andmekaitseraamistik endaga kaasa toob ning mida peaks m&auml;&auml;ruse valguses silmas pidama t&ouml;&ouml;suhete kontekstis?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;suhted on Euroopa Liidus riigiti erinevalt reguleeritud ja n&uuml;ansse, mis n&auml;iteks t&ouml;&ouml;elu korraldust puudutavates seadustes ja m&auml;&auml;rustes erinevad, on palju. Kuna t&ouml;&ouml;&otilde;igus ja sellega seotud harjumusp&auml;rased tavad riigiti erinevad, on ka isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruses j&auml;etud liikmesriikidele v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhete kontekstis andmete t&ouml;&ouml;tlemise osas t&auml;psemad reeglid kehtestada.</p> <p>Eelk&otilde;ige on igal liikmesriigil &otilde;igus kehtestada t&auml;psemad eeskirjad seoses t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisega, t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmisega, juhtimisega, t&ouml;&ouml; kavandamise ja korraldamisega, v&otilde;rdsuse ja mitmekesisusega t&ouml;&ouml;kohal, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega, t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kliendi vara kaitsega ning t&ouml;&ouml;h&otilde;ivega seotud &otilde;iguste ja h&uuml;vitiste isikliku v&otilde;i kollektiivse kasutamisega ning t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemisega.</p> <p>Need riigisiseselt kehtestatud reeglid peavad sisaldama sobivaid meetmeid, et kaitsta t&ouml;&ouml;taja inimv&auml;&auml;rikust, &otilde;igustatud huve ja p&otilde;hi&otilde;igusi, eelk&otilde;ige seoses andmet&ouml;&ouml;tluse l&auml;bipaistvusega, isikuandmete edastamisega kontsernisiseselt ning j&auml;relevalves&uuml;steemidega t&ouml;&ouml;kohal. On ju t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja reeglina ebav&otilde;rdses olukorras ja riigi kohustus on kehtestada reeglid, mis t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;suhte n&otilde;rgema poole &otilde;iguseid kaitseks.</p> <p>Suurem osa t&ouml;&ouml;suhteid puudutavatest muudatustest on seega j&auml;etud iga riigi seadusandja otsustada ja erisused peaksid selguma eelk&otilde;ige m&auml;&auml;ruse riigisisesest rakendusaktist koosm&otilde;jus teiste seaduste muutmiseks vajaliku eriseaduste paketiga. Uut isikuandmete kaitset valmistatakse parasjagu justiitsministeeriumis ette. Sama seis on ka eriseaduste muutmisega.</p> <p>Andmekaitse Inspektsioon on eeln&otilde;ud ettevalmistavale justiitsministeeriumile teinud mitu ettepanekut. N&auml;iteks oleme soovitanud &uuml;he olulise teemana selgemalt &auml;ra reguleerida j&auml;lgimisseadmete kasutamise. Siia alla kuuluvad t&ouml;&ouml;korralduslikud kaamerad, turvakaamerad, GPS-seadmed, aga ka n&auml;iteks arvutiprogrammid t&ouml;&ouml;tajate tegevuse kontrollimiseks. Kuna tehnoloogilised v&otilde;imalused arenevad kiiresti, peab seadus sellele arengule j&auml;rele j&otilde;udma.</p> <p>Samuti oleme soovitanud senist regulatsiooni t&auml;iendada t&ouml;&ouml;andja &otilde;iguste osas t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;taja delikaatseid ehk eriliiki isikuandmeid. Senine regulatsioon koosneb lisaks isikuandmete kaitse seaduse &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetele kahest t&ouml;&ouml;lepingu seaduse normist. Esiteks ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;lesoovijalt k&uuml;sida infot, mille suhtes t&ouml;&ouml;andjal puudub &otilde;igustatud huvi (TLS &sect; 11), teiseks peab t&ouml;&ouml;andja austama t&ouml;&ouml;taja eraelu ega tohi t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist kontrollida viisil, mis riivab t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hi&otilde;igusi (TLS &sect; 28 lg 2 p 11). Need kaks s&auml;tet on aga v&otilde;rdlemisi &uuml;lds&otilde;nalised ja vajavad &uuml;ldm&auml;&auml;ruse kontekstis kindlasti t&auml;iendamist. Seet&otilde;ttu oleme soovitanud t&ouml;&ouml;lepingu seadust eriliiki andmete t&ouml;&ouml;tlemise osas t&auml;psustada.</p> <p>Siia kuuluvad mitu k&uuml;simust alates sellest, kas ja kuidas on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus kontrollida t&ouml;&ouml;tajate joobeseisundit v&otilde;i kuidas v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja kontrollida t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist kuni selleni, kas ja milliseid terviset&otilde;endeid on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus eri olukordades t&ouml;&ouml;tajalt endalt v&otilde;i ka arstilt-Haigekassalt k&uuml;sida.</p> <p>Tegu on problemaatiliste, ent paraku iga p&auml;ev meie t&ouml;&ouml;elu juurde kuuluvate k&uuml;simustega, mis on seni olnud ebaselged ja p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;suhetes palju vaidlusi. Loodetavasti v&otilde;tab ministeerium inspektsiooni soovitusi arvesse.</p> <p><b>Millest juhinduda?</b></p> <p>Nagu eelnevast j&auml;reldub, on m&auml;&auml;ruse rakendamisega seoses veel paljud k&uuml;simused lahtised. Seda eriti t&ouml;&ouml;suhete valdkonnas. Samas on 25. mai on kohe-kohe ukse ees ja ettev&otilde;tted peavad &uuml;leminekuks valmis olema. Millest t&ouml;&ouml;andjad oma t&ouml;&ouml;korralduslike k&uuml;simusi ja personalipoliitikat planeerides siis juhinduda saavad?</p> <p>Esmalt tasub r&otilde;hutada, et andmekaitse alusp&otilde;him&otilde;tted on siiski suures osas j&auml;&auml;nud samaks. Ehkki t&auml;psustusi v&otilde;ib veel tulla, ei tasu karta liiga kardinaalseid muudatusi. Teemaga kursis olemiseks tasub tutvuda Euroopa andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;grupi arvamusega, Andmekaitse Inspektsiooni juhenditega ning v&auml;rske infoga inspektsiooni kodulehel.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;grupi arvamus</strong></p> <p>Euroopa andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;grupp v&otilde;ttis m&ouml;&ouml;dunud aasta suvel vastu arvamuse andmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta t&ouml;&ouml;kohal. Selles dokumendis on p&otilde;hjalikult k&auml;sitletud isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemist just t&ouml;&ouml;suhete kontekstis. Paralleelselt on v&auml;lja toodud nii seni kehtinud andmekaitsedirektiivist (95/46/E&Uuml;) tulenevad kohustused kui ka uuest isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rusest tulenev. Arvamus on t&otilde;lgitud ka eesti keelde, seega on seda mugav lugeda ka neil, kelle t&ouml;&ouml;keeleks ongi peamiselt eesti keel ja kes v&otilde;&otilde;rkeelsete tekstidega v&auml;hem kokku puutuvad. Materjal on k&auml;ttesaadav nii Andmekaitse Inspektsiooni kui ka t&ouml;&ouml;grupi kodulehel. Lihtsasti leiab selle ka pealkirja j&auml;rgi otsides (&bdquo;Arvamus nr 2/2017 andmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;).</p> <p><strong>Millest juhinduda?</strong></p> <p>Andmekaitse Inspektsioon on v&auml;lja andnud kaks juhendit isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta t&ouml;&ouml;suhetes. &Uuml;ks neist on p&otilde;hjalikum ja detailideni minev abistav juhendmaterjal, millest saavad juhinduda m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;suhte pooled, teine aga l&uuml;hike spikker personalijuhile. Juhendid on esialgu veel m&auml;&auml;ruse valguses v&auml;rskendamata &ndash; riigisisesest rakenduspaketist v&otilde;ib veel tulla m&otilde;ningaid n&uuml;ansse, mida juhendite uuendamisel arvesse v&otilde;tta. Kuna aga &uuml;ldised p&otilde;him&otilde;tted on t&ouml;&ouml;suhte kontekstis andmete t&ouml;&ouml;tlemisel j&auml;&auml;nud samaks, saab neis toodud juhtn&ouml;&ouml;re eeskujuks v&otilde;tta ka seni. M&otilde;lemad juhendid on k&auml;ttesaadavad inspektsiooni kodulehelt www.aki.ee. Niipea kui juhend uuendatud, leiab sealt ka v&auml;rske versiooni.</p> <p><strong>V&auml;rske info veebis</strong></p> <p>Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel on eraldi rubriik reformiga seonduvate materjalide kajastamiseks. Sealt leiab v&auml;rske info m&auml;&auml;ruse t&otilde;lgendamise ja kujundatud seisukohtade osas. Samuti avaldame kodulehel vastuseid sagedasematele k&uuml;simustele, mis inimestel igap&auml;evases t&ouml;&ouml;elus andmekaitse kohta tekkida v&otilde;ivad.</p> <p><strong>Autor:&nbsp;</strong><i>Maire Iro, Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete n&otilde;unik</i></p> <h4>Andmekaitse alustalad on kindlalt paigas!</h4> <p><b>Ehkki uue m&auml;&auml;ruse tulekut nimetatakse lausa reformiks, ei tule senistesse andmekaitse p&otilde;him&otilde;tetesse suuri muudatusi.</b></p> <p>Isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse ootuses on meediav&auml;ljaanded t&auml;is pealkirju uutest paindumatutest reeglitest ning hiiglaslikest trahvidest, mis kohe-kohe, 25. mai saabudes ukse ees ootavad. Tahan aga k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid rahustada &ndash; ehkki ajaleheveergudelt v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, nagu oleks tegu kardinaalsete senist andmekaitse&otilde;igust p&otilde;hjalikult &uuml;mberkujundavate muudatustega, siis tegelikult see kindlasti nii ei ole. Senise andmekaitse&otilde;iguse alustalad on kindlalt paigas ja k&otilde;ik olulised seni kehtinud p&otilde;him&otilde;tted j&auml;&auml;vad kehtima ka edaspidi.</p> <p>Kindlasti ei pea liigselt muretsema t&ouml;&ouml;andja, kel olid juba varem k&otilde;ik andmet&ouml;&ouml;tlusprotsessid p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud ning kes seni oma t&ouml;&ouml;tajate privaatsust austas ja andmekaitse reegleid j&auml;rgis. Rohkem peavalu on aga neil, kel ka praeguste reeglite j&auml;rgi asjad korrast &auml;ra on. Teatud ettevalmistusi tuleb aga siiski teha k&otilde;igil.</p> <p><b>Riskip&otilde;hine l&auml;henemine</b></p> <p>Uue m&auml;&auml;ruse l&auml;bivaks jooneks on riskip&otilde;hine l&auml;henemine. See t&auml;hendab, et mida tundlikum andmet&ouml;&ouml;tlus, seda rangemad reeglid. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjad, kes teavad, et neil on pidev kaameravalve, kelle t&ouml;&ouml;tajate liikumisi j&auml;lgitakse v&otilde;i kelle juures arvutite ja internetikasutust mingil p&otilde;hjusel monitooritakse, need t&ouml;&ouml;andjad peavad kindlasti oma t&ouml;&ouml;korralduse ja andmet&ouml;&ouml;tlusprotsessid l&auml;bi m&otilde;tlema. Samuti on juba pisut keerulisem neil, kelle puhul me r&auml;&auml;gime rahvusvahelisest keerulise struktuuriga ettev&otilde;ttest, kus andmeid on vaja liigutada &uuml;hest riigist teise. Neil juhtudel tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata, kas k&otilde;ik tema tegevused on p&otilde;hjendatud ja andmekaitsep&otilde;him&otilde;tetega koosk&otilde;las.</p> <p><b>L&auml;bipaistvus</b></p> <p>Teiseks oluliseks p&otilde;him&otilde;tteks isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruses on andmet&ouml;&ouml;tluse l&auml;bipaistvus. L&auml;bipaistvuse p&otilde;him&otilde;te eeldab seda, et isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisega seotud teave ja s&otilde;numid on lihtsalt k&auml;ttesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt s&otilde;nastatud. Ehk teisiti &ouml;eldes peab t&ouml;&ouml;taja aru saama, milliseid andmeid t&ouml;&ouml;andja tema kohta kogub ja miks. Mida paremini on t&ouml;&ouml;andja seda k&otilde;ike oma t&ouml;&ouml;tajatele selgitanud, seda kindlamini saab ta v&auml;ltida arusaamatusi ja v&otilde;imalikke t&uuml;lisid.</p> <hr /> <p><b>5 soovitust t&ouml;&ouml;andjale andmekaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruseks valmistumisel</b></p> <ol> <li>Esmalt &ndash; &auml;ra mine paanikasse! Andmekaitse alusp&otilde;him&otilde;tted j&auml;&auml;vad ikka samaks. Ehkki muudatusi tuleb, ei tasu neid liigselt karta.</li> <li>Selgita v&auml;lja, milliseid t&ouml;&ouml;tajate isikuandmeid ja millistel eesm&auml;rkidel sa oma t&ouml;&ouml;protsesside k&auml;igus t&ouml;&ouml;tled.</li> <li>Veendu, et t&ouml;&ouml;tajad on teadlikud, milliseid andmeid ja mille jaoks sa nende kohta kogud.</li> <li>Kui midagi tundub korrast &auml;ra olevat, siis t&otilde;en&auml;oliselt ta seda ka on. K&uuml;si n&otilde;u Andmekaitse Inspektsioonist v&otilde;i keerulisematel juhtudel &otilde;igusn&otilde;ustajalt ning vajadusel muuda senist praktikat.</li> <li>Hoie ennast kursis riigisiseselt kehtestatavate muudatustega. V&auml;rsket infot saad n&auml;iteks Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt.</li> </ol> <div><hr /></div> <p><b>Trahvid</b></p> <p>Andmekaitse&otilde;iguse uuenemine on tekitanud &auml;revust eelk&otilde;ige just trahvidega seoses. Ilmselt enim kajastatud muutus on trahvi uus &uuml;lempiir &ndash; kuni 20 miljonit eurot v&otilde;i kuni 4% ettev&otilde;tte &uuml;leilmsest k&auml;ibest, s&otilde;ltuvalt sellest, kumb on suurem. Meilt on v&auml;ga palju k&uuml;situd, milline hakkab olema inspektsiooni karistuspoliitika siis, kui m&auml;&auml;rust juba kohaldatakse. Kas t&ouml;&ouml;andjatel tasuks muretseda?</p> <p>&Uuml;helt poolt on kindlasti hea, et &uuml;ldm&auml;&auml;rus annab andmekaitseasutustele t&otilde;husad hoovad &otilde;igusrikkumistesse sekkuda. Kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;andja t&otilde;epoolest tahtlikult ja teadlikult, olgu siis omakasu saamise eesm&auml;rgil, usaldamatusest, pahatahtlikkusest v&otilde;i ka pelgast uudishimust, oma t&ouml;&ouml;tajate privaatsust rikub, siis tasub tal valmis olla ka inspektsiooni ettekirjutuseks. Suuremate rikkumiste puhul on oodata ka trahvi.</p> <p>Teiselt poolt ei ole aga uue andmekaitse&otilde;iguse eesm&auml;rk trahvide esikohale seadmine. &Uuml;ldm&auml;&auml;ruse p&otilde;hiline m&otilde;te on siiski anda inimestele suurem kontroll oma andmete &uuml;le ning juurutada ettev&otilde;tetes-asutustes riskip&otilde;hist l&auml;henemist.</p> <p>Eesti haldustavad on praeguseks p&auml;ris p&otilde;hjaeuroopalikud. Meie j&auml;relevalveasutused ei ole karistusorganid, kelle eesm&auml;rk on igale avastatud &otilde;iguserikkumisele raske trahviga lajatada ning riigikassasse raha teenida. See k&auml;ib ka Andmekaitse Inspektsiooni kohta. Praegu v&otilde;ime m&auml;&auml;rata v&auml;&auml;rteokaristusena kuni 32 000 ning sunnirahana kuni 9600 eurot. Inspektsiooni kogu 18-aastase tegutsemisaja v&auml;ltel ei ole me m&auml;&auml;ranud mitte &uuml;htki &uuml;lempiirini ulatuvat trahvi v&otilde;i sunniraha.</p> <p>Inspektsioon ei ole oma t&ouml;&ouml;s keskendunud &uuml;ksikrikkumiste avastamisele ja karistamisele, vaid terveid sektoreid katvale ennetavale ja n&otilde;ustavale j&auml;relevalvele ning selgitust&ouml;&ouml;le. Nii saame k&otilde;ige t&otilde;husamalt m&otilde;jutada infoturvet ja inimeste &otilde;iguste kaitset ettev&otilde;ttetes ja asutustes. Teisis&otilde;nu &ndash; tegeleme eesk&auml;tt metsaga, mitte puudega.</p> <p>Trahvide m&auml;&auml;ramine on olnud viimane abin&otilde;u &ndash; kui tegu on raske, pahatahtliku ja/v&otilde;i korduva rikkumisega. Vajadusel saame rikkujale teha hoiatuse v&otilde;i ettekirjutuse ilma trahvi m&auml;&auml;ramata. Vaid v&auml;ga harva &ndash; aastas keskmiselt v&auml;hem kui &uuml;he k&auml;e s&otilde;rmi &ndash; on meie ettekirjutus j&auml;etud t&auml;itamata ning oleme pidanud m&auml;&auml;rama sunniraha. Erinevalt trahvist v&otilde;ib sunniraha m&auml;&auml;rata korduvalt &ndash; kuni ettekirjutuse t&auml;itmiseni.</p> <p>On t&otilde;si, et ajalehepealkirjades ja koolitusreklaamides on hiigeltrahvidele r&otilde;humine v&auml;ga levinud. Uue andmekaitse&otilde;iguse eesm&auml;rk ei ole aga siiski senise karistuspoliitika muutmine ja trahvide esikohale seadmine.</p> <p><strong>Autor:&nbsp;</strong><i>Viljar Peep, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor&nbsp;</i></p> <hr /> <h4><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1em;">Andmekaitsek&uuml;simused on muutunud aktuaalseks</span></h4> <p><b>Uue isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rusega on nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate teadlikkus andmekaitsevaldkonna probleemidest suurenenud. J&auml;rjest enam v&otilde;tavad m&otilde;lema poole esindajad &uuml;hendust ka Andmekaitse Inspektsiooniga, et &uuml;ht v&otilde;i teist n&uuml;anssi t&auml;psustada v&otilde;i k&uuml;simuste korral selgust saada. Harvad ei ole paraku ka need olukorrad, kus osapooled &uuml;ksmeelt ei saavuta ning inspektsioonil tuleb sekkuda ja alustada j&auml;relevalvet. Millised mured need peamiselt on?</b></p> <p>Paljude k&uuml;simuste korral, millega inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rdutakse, peame t&otilde;dema, et tegu ei ole mingi uue reegli v&otilde;i p&otilde;him&otilde;ttega, vaid inimesed on alles n&uuml;&uuml;d hakanud andmekaitsek&uuml;simusi laiemalt teadvustama.</p> <p>Peamised andmekaitsemured, mis t&ouml;&ouml;suhetes esile on kerkinud on seotud t&ouml;&ouml;tajate pideva j&auml;lgimisega. &Otilde;nneks saame t&otilde;deda, et j&auml;rjest enam k&uuml;sivad n&otilde;u ka t&ouml;&ouml;andjad, enne kui nad kaameraid paigaldama asuvad. Sellises olukorras saame soovitada kuhu ja millistel tingimustel on lubatud kaamera paigaldada ja millistel juhtudel seda teha ei tohi.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate arvutikasutuse ja meililiikluse j&auml;lgimise kohta on samuti sageli k&uuml;simusi. Kui t&ouml;&ouml;andja seadmete ning t&ouml;&ouml;tajale eraldatud e-posti kasutamisega seotud reeglid eelnevalt paika on pandud ja nende vajalikkust ning p&otilde;him&otilde;tteid t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;bipaistvalt selgitatud on, siis &uuml;ldjuhul nende osas hiljem t&ouml;&ouml;tajatega arusaamatusi ei teki.</p> <p><strong>Autor:</strong>&nbsp;<i>Maire Iro, Andmekaitse Inspektsioon</i></p> <p>Artiklid ilmusid T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimseses numbris</p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1979Tööinspektsioon: vaid 10% kontrollitud ehitusplatsidest on tagatud tööohutus2018-05-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis ette teatamata 79 ehitusplatsi. Kontrolli k&auml;igus leiti 227 rikkumist ning algatati seitse v&auml;&auml;rteomenetlust. Vaid kaheksal kontrollitud ehitusplatsil oli t&ouml;&ouml;ohutus tagatud.</b></p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, kus toimuvad j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, milles t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;liraskelt vigastada v&otilde;i hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 392 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Seet&otilde;ttu on ehitussektor T&ouml;&ouml;inspektsiooni k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu all.</p> <p>Sihtkontrolli eesm&auml;rgiks on ennetada ehitajatega toimuvaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille peamiseks p&otilde;hjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine v&otilde;i nende eba&otilde;ige kasutamine. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati k&otilde;iki maakondi, va. Hiiu ja J&otilde;geva.</p> <p>79st kontrollitud ehitusobjektist 55 ehitusplatsil toimus t&ouml;&ouml; tellingutel, neist 30-l ei olnud kontrollitud tellingute korrasolekut. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on aga ehitussektori t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamine p&otilde;hjus k&otilde;rgustest kukkumine, mist&otilde;ttu on tellingute korrasolek ja kontrollimine eriti oluline. &bdquo;Tellingute montaaž peab toimuma kasutusjuhendi kohaselt ja monteeritud tellingute vastuv&otilde;tt tuleb dokumenteerida. N&auml;iteks L&auml;&auml;ne-Virumaal avastati ehitusplatsi kontrollimisel, et tellingutelt oli kaks ankurduspolti eemaldatud ning j&auml;etud tagasi panemata. Sellise vea tagaj&auml;rjel kaotavad tellingud nii oma tugevuse ja v&otilde;ivad &uuml;mber kukkuda,&ldquo; s&otilde;nas Oja.</p> <p>1/3 kontrollitud ehitusobjektidel oli igan&auml;dalane &uuml;ldkontroll l&auml;bi viimata. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutav koordinaator oli m&auml;&auml;ramata &uuml;heksal objektil ning 16 objektil ei t&auml;itnud koordinaator oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Kontrollitud 79 ehitusobjektist vaid 10% ei esinenud &uuml;htegi rikkumist.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annaks n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda parendada. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1975Noortegarantii tugisüsteem aitab toetada noorte õpingute jätkamist ja töö leidmist2018-05-24<p><b>Mais alustavad kohalikud omavalitsused just noorte jaoks loodud noortegarantii tugis&uuml;steemi kasutamist, et toetada noorte &otilde;pingute j&auml;tkamist ja t&ouml;&ouml; leidmist.</b></p> <p><b>Vaata t&auml;psemalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</b></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/3946" target="_blank">Noorele Noortegarantii tugi&uuml;steemist</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/3942">Kohalikule omavalitsusele Noortegarantii tugis&uuml;steemist</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/3947">Lapsevanemale Noortegaranii tugis&uuml;steemist</a></strong></li> </ul> <div><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/Pkf2bwvlUQY" title="" width="100%"></iframe>&nbsp;</div> <div><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/SfuxGHMWL_E" title="" width="100%"></iframe></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1974Käivitati uus e-vahend: alustage ohtlike ainete riskide hindamist ja haldamist juba praegu2018-05-23<p><strong>Lisaks&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">2018.&ndash;2019.&nbsp;aasta tervislike t&ouml;&ouml;kohtade<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kampaania mitmesugustele ressurssidele on&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/dangerous-substances-e-tool">EU-OSHA ohtlike ainete e-vahendi</a>&nbsp;eesm&auml;rk anda ettev&otilde;tetele vajalikku teavet ja n&otilde;u seonduvate ohutus- ja terviseohtude hindamiseks ja haldamiseks.&nbsp;</strong></p> <p>See interaktiivne veebip&otilde;hine juhend keskendub v&auml;ikestele ja keskmise suurusega ettev&otilde;tetele ning ettev&otilde;tetele, kellel puuduvad ohtlike ainete eriteadmised, pakkudes spetsiifilist ja kergesti m&otilde;istetavat konteksti ning head praktilist teavet riskide, m&auml;rgistamise, &otilde;igusaktide, ennetusmeetmete ja palju muu kohta.</p> <p>E-vahend genereerib k&uuml;simuste p&otilde;hjal ka aruande, mis on kohandatud iga ettev&otilde;tte ohtlike ainete halduse jaoks, sealhulgas olukorra parandamise soovitused. E-vahend on praegu olemas inglise keeles ja muude riikide versioonid ilmuvad aasta jooksul.</p> <ul> <li><a href="https://eguides.osha.europa.eu/dangerous-substances/" target="_blank">Tutvuge ohtlike ainete e-vahendiga<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances">K&uuml;lastage Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri veebilehe ohtlike ainete jaotist</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1973Libisemine ja komistamine põhjustavad raskeid vigastusi2018-05-22<p><strong>Libisemise v&otilde;i komistamise n&auml;gemine v&otilde;ib tunduda naljakas, kuid p&otilde;hjustab tihti raskeid vigastusi ja on naljast v&auml;ga kaugel. Peaaegu iga neljas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on p&otilde;hjustatud libisemisest v&otilde;i komistamisest, pea kolmandik neist l&otilde;peb luumurruga ja umbes pooltel juhtudel kestab t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus kauem kui kuu.</strong></p> <p>T&otilde;en&auml;osus saada libisemise ja komistamise tagaj&auml;rjel tervisekahjustus on suurem eakamatel t&ouml;&ouml;tajatel ning ohus on ka t&ouml;&ouml;tajad, kes l&uuml;kkavad v&otilde;i t&otilde;mbavad raskusi.</p> <p><b>Ohutuskultuuri m&otilde;&otilde;dupuu</b></p> <p>K&otilde;ige sagedasemaks libisemise p&otilde;hjuseks on siset&ouml;&ouml;del m&auml;rg p&otilde;rand ja v&auml;list&ouml;&ouml;del ilmastikust tingitud libedus, nt j&auml;&auml;, m&auml;rjad lehed, vihmam&auml;rg trepp jm. Tehniliselt t&auml;hendab <b>libisemine</b> seda, et inimese jalatalla ja p&otilde;randa vaheline haardetegur v&auml;heneb ootamatult, &uuml;lakeha ei j&otilde;ua jalgadele j&auml;rele ja inimene kukub tahapoole.</p> <p>P&otilde;randaid pestes on oluline puhastatav ala markeerida ning v&auml;lit&ouml;&ouml;del kasutada libeduse t&otilde;rjeks sobivaid vahendeid. Libisemist ei p&otilde;hjusta ainult vedelikud, vaid ka nt tahked tootmisega seonduvad osakesed nagu tolm, saepuru, kiud, graanulid v&otilde;i pulber v&otilde;i k&ouml;&ouml;gis maha kukkunud toiduosakesed. Tolmu ladestumise v&auml;ltimiseks on vajalik t&otilde;hus v&auml;ljat&otilde;mbeventilatsioon ja p&otilde;randa regulaarne puhastamine.</p> <p><b>Komistamist</b> p&otilde;hjustab jala takerdumine millegi taha, &uuml;lakeha liigub inertsist edasi ja selle tulemusena kukutakse. Komistatakse enamasti seet&otilde;ttu, et teel on liikumist takistavaid esemeid.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja peaks teadma, milline on korras t&ouml;&ouml;koht, sest komistamise peamiseks p&otilde;hjuseks on korralagedus. K&otilde;ige ohtlikumad ongi ootamatud takistused liikumisteel, nt vedelema j&auml;etud esemed, juhtmed, voolikud jne. Ka v&otilde;ivad p&otilde;randa v&otilde;i p&otilde;randakatte ebatasasused p&otilde;hjustada komistamist, sest eeldame liikumisteel &uuml;htlast tasapinda ega vaata nii hoolikalt jalge ette. V&otilde;imalusel tasub v&auml;ltida liikumisteele erinevate tasapindade ja astmete loomist, vastasel juhul tuleb kohad t&auml;histada. Enamike komistamist p&otilde;hjustavate puuduste (nt lahtine vaibaserv, vedelevad juhtmed ja kastid) likvideerimine on enamasti lihtne ja sellega mittetegelemine n&auml;itab t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajate &uuml;ksk&otilde;iksust.</p> <p>&Otilde;nnetusi v&otilde;ivad p&otilde;hjustada ka klaasseinad ja l&auml;bipaistvad uksed, mis peavad olema ohutust materjalist ja selgelt m&auml;rgistatud.</p> <p><b>Isikliku eeskuju m&otilde;ju</b></p> <p>Kalevi ja P&otilde;ltsamaa tehast omava Orkla Eesti AS-i t&ouml;&ouml;keskkonna juhi Mario K&auml;&auml;ra s&otilde;nul on suurtes kontserniettev&otilde;tetes v&auml;ga t&auml;htsal kohal igasuguste ohutusalastest k&otilde;rvalekalletest raporteerimine olenemata t&ouml;&ouml;taja positsioonist. &bdquo;Paneme r&otilde;hku mitte ainult teatamisele, vaid ka riskik&auml;itumise m&auml;rkamisele. Soovime j&otilde;uda punkti, kus reegleid t&auml;idetakse sellep&auml;rast, et tahetakse tervelt koju minna ja inimesed ise v&otilde;tavad enda eest vastutuse. Selleks soovime anda t&ouml;&ouml;tajatele oskuse erinevate olukordade hindamiseks ja ohu ennetamiseks,&ldquo; selgitab K&auml;&auml;ra reeglit, et iga kontserni t&ouml;&ouml;taja peab aastas v&auml;hemalt kolmest ohutusalasest k&otilde;rvalekaldest teatama.</p> <p>ISS Eesti AS-i kvaliteedijuht Jaanika T&otilde;nnissoni hinnangul juhtub &otilde;nnetus siis, kui mitmeid tegevusi tehakse paralleelselt ja ei m&auml;rgata &uuml;mbrust. &bdquo;Kontoris v&auml;ldime ootamatuid tasapinna erinevusi ning vastavad kohad on t&auml;histatud ohulintidega ja &ndash;m&auml;rkidega. Jagame infot terviseteemadel, kasutame plakateid, juhime t&auml;helepanu ohtlikele olukordadele,&ldquo; r&auml;&auml;gib T&otilde;nnisson. Ta toob n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tajate k&auml;itumiskultuurist alguse saavad ohuolukorrad, n&auml;iteks treppidel liikumise, jalas k&otilde;rgete kontsadega kingad, k&auml;es s&uuml;learvuti, telefon ja kohvitass, mille t&otilde;ttu ei saa hoida kinni k&auml;sipuust. T&auml;helepanu hajub ka juhul, kui treppidel k&otilde;ndides r&auml;&auml;gitakse telefoniga.</p> <p>&bdquo;Juhtkonna liikmetega oleme kokku leppinud, et iga&uuml;ks on majas liikudes eeskujuks, see toimib&ldquo; tunnustab kvaliteedijuht isikliku eeskuju m&otilde;ju.</p> <p>ISS-i t&ouml;&ouml;tajatest 95% t&ouml;&ouml;tab klientide objektidel. Seet&otilde;ttu on ISS-ile oluline tagada k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate ohutus ka seal, mitte ainult kontoris. Kliendi objektidel viiakse enne teenuse alustamist ja hiljem regulaarselt l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonnaalaseid kontrolle. K&auml;iakse kohapeal ja p&ouml;&ouml;ratakse ka kliendi t&auml;helepanu erinevatele ohuolukordadele. &bdquo;Meie klientide kontorites on tihti probleemiks n&auml;iteks arvutite maas olevad juhtmed, mille taha v&otilde;ib komistada. Lisaks on juhtmete vahelt keelatud niiske mopiga puhastada, sest juhe v&otilde;ib olla vigastatud v&otilde;i on oht see kogemata v&auml;lja t&otilde;mmata,&ldquo; toob T&otilde;nnisson lihtsa n&auml;ite.</p> <p>Lisaks juhendatakse t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ruumide korrashoiu k&uuml;simustes, koristusruumides ripuvad ohutusalased plakatid ja igale t&ouml;&ouml;tajale jagatakse t&ouml;&ouml;le asudes t&ouml;&ouml;turvalisuse meelespea.</p> <p><b>Kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkond turvalisemaks?</b></p> <p>Tuvastage libisemis- ja komistamisohud nii sees kui v&auml;ljas, sh ebatasased v&otilde;i m&auml;rjalt libedad trepid, p&otilde;randad, vedelevad juhtmed, kuhjuvad asjad jne. Hinnake ka ohtu suurendavaid tegureid, nt halb n&auml;htavus, ootamatu saaste, m&uuml;ra vms.</p> <p>Hinnake, kes v&otilde;ivad saada vigastada, arvestades ka k&uuml;laliste, eakamate, laste ja erivajadusega inimestega. Vaadake &uuml;le nii t&ouml;&ouml;liigutused kui &ndash;teekonnad.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ustamise osakonna konsultant Rein Reisberg kinnitab, et t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisus on k&otilde;ikide &uuml;hine mure. Kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;eb maas n&auml;iteks kohviloiku, siis tasub see kiiresti &auml;ra koristada v&otilde;i teavitada isikut, kes sellega tegelema peaks, et keegi ei libiseks. Sama kehtib ka liikumisteedel olevate takistuste kohta.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjale soovitan m&otilde;nikord aega v&otilde;tta ja keskenduda ringi k&otilde;ndides ainult t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusele. Kui t&ouml;&ouml;andja leiab midagi ohtlikku, tasub endalt k&uuml;sida, kuidas selline asi juhtuda saab, kas on olemas t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimiss&uuml;steem, mis m&auml;&auml;rab olukorra eest vastutava isiku,&ldquo; soovitab konsultant.</p> <p>Vahel on t&ouml;&ouml;keskkonda hea vaadelda v&otilde;&otilde;ra pilguga. T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub selleks tasuta konsultandi teenust, mille raames koostatakse t&ouml;&ouml;andjale kokkuv&otilde;te soovitustega.</p> <p>ISS Eesti AS-i kvaliteedijuht on veendunud, et t&ouml;&ouml;turvalisuse suurendamiseks on vaja eestvedajaks inspireerivat inimest. &bdquo;Enamasti on vajalikud muudatused v&auml;ikese kulu, kuid suure v&auml;&auml;rtusega, n&auml;iteks turvalint v&otilde;i kontrollk&auml;ik v&otilde;ivad palju t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisusele juurde anda. Samuti annavad sellised justnagu pisiasjad meie v&auml;&auml;rtuslikumale varale, inimestele, m&auml;rku sellest, et t&ouml;&ouml;andja hoolib,&ldquo; soovitab ta alustada k&otilde;ige lihtsamatest asjadest.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1972Kaubandusettevõtted pakuvad suvetööd enam kui tuhandele noorele2018-05-21<p><strong>Eesti kaubandusettev&otilde;tted otsivad suveks lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu ja t&ouml;&ouml;kohti on enam kui tuhandele inimesele, selgus Eesti Kaupmeeste Liidu liikmete seas l&auml;bi viidud k&uuml;sitlusest.</strong></p> <p>&bdquo;Kuigi suvet&ouml;&ouml;tajatena n&auml;hakse eesk&auml;tt &otilde;pilasi ja tudengeid, on oodatud igas vanuses inimesed,&ldquo; &uuml;tles kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil. &bdquo;Suvet&ouml;&ouml; kaupluses on hea v&otilde;imalus katsetada, kas selline t&ouml;&ouml; v&otilde;iks sobida ka pikemas plaanis. Samas v&otilde;ib seda v&otilde;tta ka kogemusena, mis &otilde;petab suhtlemist ja olukordade lahendamist, neid oskusi l&auml;heb aga vaja igas ametis. Praegu on just &otilde;ige aeg endale sobiva kaubandusettev&otilde;ttega &uuml;hendust v&otilde;tta ja oma t&ouml;&ouml;soovist teada anda. T&ouml;&ouml;tajaid vajatakse kauplustesse &uuml;le Eesti.&ldquo;</p> <p>N&auml;iteks Prisma Peremarket v&otilde;tab suveks t&ouml;&ouml;le kuni 200 abilist vanuses alates 16. eluaastast. Alla 18aastased saavad t&ouml;&ouml;d m&uuml;&uuml;gisaalis kauba v&auml;ljapanijatena, t&auml;isealistel on lisaks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada ka kassas.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml; kaubanduses annab noortele v&auml;ga suure kogemuste pagasi, saab palju suhelda, t&ouml;&ouml;tada paindliku t&ouml;&ouml;ajaga, v&otilde;imaluse areneda ja &otilde;ppida. Lisaks pakub Prisma sel aastal osas kauplustes ka nn t&uuml;kit&ouml;&ouml; v&otilde;imalust ja seda igas vanuses inimestele,&ldquo; &uuml;tles Prisma personalijuht Aili P&otilde;llu.</p> <p>Selver v&otilde;ttis eelmisel suvel t&ouml;&ouml;le &uuml;le paarisaja noore ja samas suurusj&auml;rgus abilisi oodatakse ka t&auml;navu. &bdquo;Abit&ouml;&ouml;j&otilde;udu on vaja peamiselt kauplustesse, kus noored saavad asendada meie puhkusel olevaid t&ouml;&ouml;tajaid. Seega Selveris t&ouml;&ouml;tamine on hea v&otilde;imalus saada hea &uuml;levaade, kuidas toimib &uuml;ks efektiivne toidupood. V&otilde;imalus on t&ouml;&ouml;tada nii kassas kui ka kaupa vastu v&otilde;tta ja seda v&auml;lja panna,&ldquo; &uuml;tles Selveri juhataja Kristi Lomp. &bdquo;V&otilde;tame suvel r&otilde;&otilde;muga noori vastu, oleme seda teinud juba v&auml;ga pikka aega ning senimaani on see osutunud v&auml;ga edukaks. Meil on arvukalt n&auml;iteid, kus noor on tulnud puhkuse asendajana Selverisse t&ouml;&ouml;le ning leidnud endale kutsumuse terveks eluks.&ldquo;</p> <p>Kaubandussektor on Eesti suurimaid t&ouml;&ouml;andjaid, kus t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 90&nbsp;000 inimese ehk iga seitsmes palgat&ouml;&ouml;taja. M&uuml;&uuml;ja-klienditeenindaja on Eesti levinuim amet, sellel ametikohal t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 24&nbsp;000 inimese.</p> <p>Allikas: Eesti Kaupmeeste Liit</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1971„Napo ja tolmune töö“ – vähendame kokkupuudet töökoha tolmuga!2018-05-21<p><strong><a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-dust-work" target="_blank">&bdquo;Napo ja tolmune t&ouml;&ouml;&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kujutab olukordi t&ouml;&ouml;kohas, kus t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad kokku puutuda puidu-, metalli-, jahu- ja muu tolmuga. Koosk&otilde;las kampaaniaga&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;</a>&nbsp;r&otilde;hutab see Napo film kokkupuute t&otilde;husa piiramise t&auml;htsust, et v&auml;ltida tervisekahjustusi ja vigastusi.</strong></p> <p>Tolm t&ouml;&ouml;kohas v&otilde;ib tekitada plahvatusriski ja vahetuid tervisekahjustusi, n&auml;iteks hingamiselundite probleeme, naha&auml;rritust ja v&auml;hki, olenevalt tolmu koostisest ning kokkupuute liigist ja ulatusest.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-dust-work" target="_blank">&bdquo;Napo ja tolmune t&ouml;&ouml;&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li>Muud&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en/napo-film" target="_blank">Napo filmid ohtlike ainete kohta<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank">EU-OSHA uuendatud teemalehte ohtlike ainete kohta</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1966Kas pean alati rakmeid kasutama, kuigi tean, et ma alla ei kuku?2018-05-21<p><b>T&ouml;&ouml;tan ehitusel. Objektijuht andis mulle turvarakmed ja n&auml;itas, kuidas neid kasutada.&nbsp; Objektijuht&nbsp; &uuml;tles, et kui ma t&ouml;&ouml;tan k&otilde;rgemal kui kaks meetrit, pean rakmeid kasutama. Aga ma ei taha neid kasutada, sest rakmetega on ebamugav olla ja nad piiravad liikumist. Kas ma v&otilde;in rakmeid mitte kasutada, kui ma olen kindel, et ma alla ei kuku? Ma olen ehitusel, sh k&otilde;rgustes juba viis aastat t&ouml;&ouml;tanud ja minuga ei ole midagi juhtunud, ma oskan olla ettevaatlik. </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>V&otilde;imalik, et rakmetega on ebamugav t&ouml;&ouml;tada kuid kindel on see, et k&otilde;rgelt alla kukkuda on oluliselt ebamugavam. Kui t&ouml;&ouml;andja on tuvastanud, et t&ouml;&ouml;tades on oht k&otilde;rgusest kukkuda (kukkumisk&otilde;rgus &uuml;le kahe meetri) peab ta v&otilde;tma kasutusele meetmed kukkumisohu v&auml;ltimiseks. N&auml;iteks paigaldama piirded v&otilde;i v&auml;ljastama t&ouml;&ouml;tajatele kukkumiskaitsevahendid ja &otilde;petama t&ouml;&ouml;tajat neid kasutama. Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajale isikukaitsevahendi (sh kukkumiskaitsevahendi) v&auml;ljastanud, peab t&ouml;&ouml;taja seda kasutama. T&ouml;&ouml;tajal ei ole &otilde;igust keelduda isikukaitsevahendi kasutamisest. T&ouml;&ouml;andjal lasub k&uuml;ll kohustus kontrollida, et t&ouml;&ouml;taja isikukaitsevahendit kasutaks, aga iga t&ouml;&ouml;taja k&otilde;rval pole v&otilde;imalik hoida pidevalt kontrollijat, kes isikukaitsevahendi kasutamist j&auml;lgib.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on kohustus l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;andja antud juhistele teha t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul moel. T&ouml;&ouml;taja peab m&otilde;istma, et isikukaitsevahendi kasutamine on vajalik selleks, et s&auml;&auml;sta tema tervist ja elu. Kui t&ouml;&ouml;taja otsustab mitte kasutada isikukaitsevahendit, mis on talle antud ja mida on teda kasutama &otilde;petatud, seab ta ise oma elu ja tervise ohtu.</p> <p><a href="/redirect/3044"><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehte ohutusrihmade kohta.&nbsp;</strong></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1964Tööinspektsioon läbi sajandi2018-05-18<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni alguseks v&otilde;ib pidada 14. detsembrit 1918, kui Konstantin P&auml;ts, t&ouml;&ouml;- ja hoolekandeminister August Rei ning asjadevalitseja kohuset&auml;itja Theodor K&auml;&auml;rik kirjutasid alla &bdquo;M&auml;&auml;rused t&ouml;&ouml;kaitse komissaride kohta&ldquo;. Tolleaegsete t&ouml;&ouml;kaitsekomissaride &uuml;lesanded olid v&otilde;rreldavad praeguste t&ouml;&ouml;inspektoritele kohustustega, muuhulgas n&auml;iteks:</strong></p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;kaitseseaduste t&auml;itmise kontrollimine;</li> <li>rikkumiste registreerimine ja neist teatamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;korralduse &uuml;levaatamine ja reeglite kinnitamine, nende &uuml;le j&auml;relevalve korraldamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate konfliktide lahendamine vahekohtute ja lepituskodade abil;</li> <li>statistika kogumine.</li> </ul> <p><b>Milliseid n&otilde;udmisi esitati ettev&otilde;tetele?</b></p> <p>1920. avaldatud Leopold Johansoni koostatud bro&scaron;&uuml;&uuml;ris &ldquo;T&ouml;&ouml;kaitse seadused&rdquo; on v&auml;lja toodud n&otilde;udmised Eestis tegutsevatele ettev&otilde;tetele. Nende hulgast leiab j&auml;rgmist:</p> <ul> <li>Hooned peavad olema tugevad, vastupidavad ja korras.</li> <li>K&otilde;ik ruumid, ka k&auml;igud, koridorid ja trepid, nii sisemised kui v&auml;lised, peavad tarvilikul m&auml;&auml;ral olema valgustatud kas loomuliku v&otilde;i kunstliku valgustusega.</li> <li>K&otilde;ik t&ouml;&ouml;ruumid peavad k&uuml;llalt avarad olema. Nende k&otilde;rgus peab olema v&auml;hemalt 3 1/2 arsinat (endisaegne pikkusm&otilde;&otilde;t Venemaal, 71,12 cm).</li> <li>K&auml;igud, v&auml;ljak&auml;igud, koridorid ja trepid, nii sisemised kui ka v&auml;limised olgu k&uuml;llalt avarad.</li> <li>&Otilde;hu puhastamiseks tuleb siis, kui loomulikust ventilatsioonist ei aita, kunstlik sisse seada.</li> <li>T&ouml;&ouml;ruumides olgu tarvilik temperatuur.</li> <li>K&auml;ikude ja v&auml;ljak&auml;ikude arv ja nende asukoht peab vastama k&otilde;ige suurimale tuleohutuse h&auml;daohule.</li> <li>Ehitusi, masinaid, t&ouml;&ouml;pinke, instrumente ja t&ouml;&ouml;riistu v&otilde;ib tarvitusele v&otilde;tta ainult siis, kui nad t&auml;iesti korras on.</li> <li>Joobunud olekus isikutele keelatakse t&ouml;&ouml;tubadesse minek &auml;ra.</li> <li>K&uuml;lgehakkavate haigustega inimesi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta ei tohi.</li> <li>Liikuvate mehhanismide juures ei tohi riideid maha v&otilde;tta ega selga panna ja ka hoida.</li> <li>T&ouml;&ouml;listele tuleb v&otilde;imaldada k&auml;te ja n&auml;opesemist enne s&ouml;&ouml;mist ja t&ouml;&ouml;l&otilde;pul.</li> <li>Igas t&ouml;&ouml;stuses peavad olema abin&otilde;ud &otilde;nnetuse korral esimese abi andmiseks.</li> </ul> <p>Kui esimesele vabariigile eelnenud vene ajal kohaldati t&ouml;&ouml;kaitsem&auml;&auml;rusi vaid suurt&ouml;&ouml;stustele, siis vabas Eestis kehtisid need ka v&auml;ikeettev&otilde;tetele. 1932. aastal avaldas Johannes Klesment Eesti Arstis artikli &bdquo;T&ouml;&ouml;kaitse seadused ja m&auml;&auml;rused seletustega&ldquo;, kus t&otilde;i v&auml;lja, mis puhul tuli t&ouml;&ouml;inspektorile teatada. Nendeks olid:</p> <ol> <li>Kollektiivse rahulolematuse tundem&auml;rgid.</li> <li>T&ouml;&ouml;listega juhtunud &otilde;nnetused.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise kord ja sellest k&otilde;rvalekalded.</li> <li>Ettev&otilde;tjate soovid kasutada alaealiste v&otilde;i naiste t&ouml;&ouml;j&otilde;udu.</li> </ol> <p><b>Valdkonnale p&ouml;&ouml;rati suurt t&auml;helepanu</b></p> <p>Hubert Kahn toob oma raamatus &bdquo;Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiu arengulugu 1918-2008&ldquo; v&auml;lja, et valdkonnale p&ouml;&ouml;rati peale iseseisvumist suurt t&auml;helepanu. Kaasa aitasid ka haigekassa olemasolu, arstide huvi t&ouml;&ouml;tervishoiu vastu ning tootmistehnoloogia kiire areng.</p> <p><b>N&otilde;ukogude Liit ja plaanimajandus</b></p> <p>Kui Eestist sai N&otilde;ukogude Liidu osa, toimusid muudatused ka t&ouml;&ouml;tervishoiu vallas. Peamine erinevus seisnes selles, et N&otilde;ukogude Liidus kehtis riiklik tervishoius&uuml;steem, mis p&otilde;hines plaanimajandusel. T&ouml;&ouml;tervishoiu korralduses valitses selgelt ideoloogiline noot - partei programmiga oli ette kirjutatud &uuml;lesanne luua ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;vigastusi ja kutsehaigusi ennetavad h&uuml;gieenitingimused ning rakendada meetmeid haiguste v&auml;ltimiseks ja v&auml;hendamiseks. T&ouml;&ouml;tervishoiule p&ouml;&ouml;rati t&auml;helepanu eesm&auml;rgiga t&otilde;sta tootmispotentsiaali ja t&ouml;&ouml;viljakust.</p> <p>N&otilde;ukogude Liidu ajal tegutsesid suurettev&otilde;tetes tervishoiupunktid, kus t&ouml;&ouml;tas meditsiini&otilde;de, kes andis arstiabi ja n&auml;iteks vaktsineeris. Suuremate ettev&otilde;tete juurde loodi ka polikliinikuid, kus seati sisse laboratooriume, f&uuml;sioteraapia ja hambaarstikabinette.</p> <p>Omamoodi propagandana ja samas ka t&ouml;&ouml;tajate heaolu eest hoolitsemisena toimis puhkekodude ja sanatooriumide v&otilde;rgustik, mille juhtm&otilde;tteks oli &bdquo;kindlustada k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajaile endisest v&otilde;rratu paremad puhkuse ja ravi v&otilde;imalused&rdquo;. Sanatooriumid olid inimestele tasuta &ndash; tuli saada vaid luba sinna minna.</p> <p>N&otilde;ukogude Liidu seaduste kohaselt tuli riigis hoolitseda sanitaar- ja epidemioloogilise heaolu eest ning see &uuml;lesanne oli j&auml;etud Tervishoiuministeeriumile. Ministeeriumi alluvuses tegutsesid sanitaar- ja epidemioloogiavalitsused, kelle heaks viisid organisatsioonides kontrolle l&auml;bi t&ouml;&ouml;inspektorid. T&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalvet (sh t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimist) teostasid aga ameti&uuml;hingute ridadesse kuulunud t&ouml;&ouml;tehnikainspektorid.</p> <p>Nagu toona ikka, siis kontrollimise tulemused ja ametlikud tulemused sageli erinesid. Nii n&auml;iteks v&otilde;is v&otilde;rrelda N&otilde;ukogude Liidu keemiat&ouml;&ouml;stuste &otilde;hupuhtust parimate kuurortidega ning kutsehaiguseid diagnoositi (1990. aastal) 290 miljoni elanikuga N&otilde;ukogude Liidus umbes sama palju, kui 5 miljoni elanikuga Soomes.</p> <p>See aga ei t&auml;henda nagu oleks N&otilde;ukogude Liidus t&ouml;&ouml;tervishoiu vallas tegutsenud inimesed olnud hoolimatud &ndash; pingutati t&ouml;&ouml;tajate heaolu nimel nii palju, kui olud v&otilde;imaldasid.</p> <p><b>Olukord taasiseseisvunud Eestis</b></p> <p>Taasiseseisvunud Eestis m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;ohutust kontrollima T&ouml;&ouml;inspektsioon. Tegeleti t&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relvalve, &otilde;nnetusjuhtumite uurimise ja veidi hiljem ka seaduse eirajate trahvimisega. &Uuml;htlasi kohustas T&ouml;&ouml;ministeerium k&otilde;iki Eestis tegutsevaid organisatsioone teatama t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest T&ouml;&ouml;inspektsiooni.</p> <p>Inspektorite &uuml;lesanne oli ennek&otilde;ike seadusen&otilde;uete t&auml;itmise kontrollimine aga ka t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine. &Uuml;htlasi ei tohtinud inspektor liiga karm olla, sest Eesti majanduses toimusid suured &uuml;mberkorraldused. T&ouml;&ouml;k&auml;si oli palju, kuid j&auml;tkusuutlikke ettev&otilde;tteid j&auml;llegi v&auml;he.</p> <p>Mitmed pika ajalooga ja tuntud ettev&otilde;tted vaakusid hinge. T&ouml;&ouml;tajaid koondati ilma seadusega etten&auml;htud h&uuml;vitisi maksmata. Julgemad p&ouml;&ouml;rdusid kohtusse ja nad olid ka ainukesed, kes midagi said.</p> <p>&Uuml;heksak&uuml;mnendate alguses tuli T&ouml;&ouml;inspektsioonil k&otilde;vasti rinda pista reegleid eirava suhtumisega. T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;tsid kohati seisukoha, et need p&auml;rinevad n&otilde;ukogude ajast ja on n&uuml;&uuml;dseks kehtetud. Samuti varjati t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Visalt juurdus ka kirjalike t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimise komme. Aegamisi tuli t&ouml;&ouml;andjatel aga harjuda t&ouml;&ouml;tajate suuremate &otilde;igustega.</p> <p><b>T&auml;nap&auml;ev</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ustamise osakonna konsultandi Rein Reisbergi s&otilde;nul on t&auml;nased inspektorite t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded laias laastus sarnased Eesti riigi algusaegadel tegutsenud t&ouml;&ouml;kaitsekomissaride omadele. V&otilde;rreldavad on ka organisatsioonidele esitatud n&otilde;udmised: &bdquo;Ei leidnud midagi sellist, mida siis k&uuml;siti ja t&auml;na enam ei k&uuml;sita. P&otilde;hit&otilde;ed on samad, n&uuml;ansid erinevad. N&auml;iteks on n&uuml;&uuml;d juurde tulnud kuvariga t&ouml;&ouml; ja ergonoomika teemad,&ldquo; kommenteeris Reisberg.</p> <p>V&otilde;rreldes t&auml;nap&auml;evaga valitses N&otilde;ukogude Liitu kuulumise ajal t&ouml;&ouml;ohutuses oluliselt reguleeritum kord. &bdquo;Ettekirjutused ja n&otilde;uded olid m&auml;rksa konkreetsemad. N&auml;iteks olen n&auml;inud skeemi, kus kujutati kahte t&ouml;&ouml;pinki, mille puhul oli ette kirjutatud nii lubatud kaugus teineteisest kui ka seintest. N&uuml;&uuml;d on ettev&otilde;tetel rohkem vabadust otsustamaks, mil moel ohutus tagada,&ldquo; n&auml;itlikustas&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ustamise osakonna konsultant.</p> <p>T&auml;naseks on T&ouml;&ouml;inspektsioonist kujunenud avatum organisatsioon. Lisaks kontrollimisele p&ouml;&ouml;ratakse palju t&auml;helepanu info jagamisele, teavitamisele ja n&otilde;ustamisele. <b>Soovime, et iseseisva Eesti t&ouml;&ouml;keskkond oleks inimest ja t&ouml;&ouml; tulemuslikkust v&auml;&auml;rtustav.</b></p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ul> <li>L. Johanson (koost.). T&ouml;&ouml;kaitse seadused. Tallinn: Eesti T&ouml;&ouml;liste Kirjastus-&Uuml;hisus 1920</li> <li>H. Kahn. Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiu arengulugu 1918-2008. 2009.</li> <li>Liina Saar. Artikkel portaalis t&ouml;&ouml;elu.ee &bdquo;L&uuml;hidalt: Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiu minevikust t&auml;nap&auml;eva&ldquo;. 2015.</li> </ul> <div></div> <div>Autor: tooelu.ee</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1963Kaameraid kasutatakse töökohadel tihti valedel eesmärkidel2018-05-17<p class="Default"><span><strong>Kaamerate paigaldamine ettev&otilde;tte ruumidesse tekitab tihti vaidluse, kumb on olulisem &ndash; kas t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus t&ouml;&ouml;tajat kontrollida v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus privaatsusele. Kuigi tegu on p&otilde;him&otilde;ttelise vaidlusega, siis Eesti koos Euroopaga on v&otilde;tnud selge suuna inimeste &otilde;iguste kaitseks (inglise keeles &bdquo;<i>right approach</i>&rdquo;), mis t&auml;hendab seda, et igal inimesel on &otilde;igus v&auml;&auml;rikusele ja eraelule ning need &otilde;igused on v&otilde;rdsed teiste &otilde;igustega. V&otilde;rdluseks, et Ameerika &Uuml;hendriikides on omandip&otilde;hine l&auml;henemine (inglise keeles &bdquo;<i>property approach</i>&rdquo;), mis t&auml;hendab seda, et vara ja ressursside omajal on &otilde;igus omada kontrollivahendeid ja dikteerida reegleid, mis on talle soodsamad.</strong><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Turvakaamerate kasutamine ettev&otilde;ttes toob kaasa isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise juhul, kui isik on tuvastatav. Andmekaitse Inspektsioon on selgitanud, et isik on tuvastatav ka siis, kui j&auml;lgimisseadmete abil saadavalt pildilt ei n&auml;htu isiku n&auml;gu; isikut on v&otilde;imalik idenfitseerida tema muude tunnuste kaudu &ndash; nt kehakuju, riietus, kaasas olevad asjad jne. Seega turvakaamerate kasutamisel on pea alati tegu isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisega ning tuleb l&auml;htuda seaduses s&auml;testatust isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Rahvusvahelisi &otilde;iguslikult siduvaid dokumente, mis k&auml;sitlevad privaatsust ja andmekaitset, on mitu. N&auml;iteks isikuandmete automatiseeritud t&ouml;&ouml;tlemisel isiku kaitse konventsioon, mille eesm&auml;rk on isiku &otilde;igus s&auml;ilitada privaatsus isikuandmete automatiseeritud t&ouml;&ouml;tlemisel ja eraelu kaitse tugevdamine digitaalajastul. Samuti Euroopa Liidu p&otilde;hi&otilde;iguste harta, mis s&auml;testab, et iga&uuml;hel on &otilde;igus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastavate s&otilde;numite saladust ning, et k&otilde;igil on &otilde;igus isikuandmete kaitsele ja nende eesm&auml;rgip&auml;rasele t&ouml;&ouml;tlemisele isiku n&otilde;usolekul v&otilde;i seaduses etten&auml;htud &otilde;iguslikul alusel. Samuti on k&otilde;igil &otilde;igus tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kuid k&otilde;ige peamine Euroopa Liidu andmekaitsealane &otilde;igusakt on Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiiv 95/46/E&Uuml;, mis reguleerib &uuml;ksikisikute kaitset isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisel ja andmete vaba liikumist.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Andmekaitsedirektiivi &uuml;ks olulisemaid p&otilde;him&otilde;tteid, mida tuleb j&auml;rgida j&auml;lgimisseadmete rakendamisel, on see, et nende paigaldamiseks on tarvis seaduslikku alust. Oluline on ka eesm&auml;rgip&auml;rane kasutamine ning seadmete abil kogutud info edasine kasutamine, mis ei v&otilde;i olla vastuolus esialgsete eesm&auml;rkidega. Kuna direktiiv ei kohaldu otse, siis on Eesti &otilde;iguses v&otilde;etud selle s&auml;tted aluseks isikuandmete kaitse seaduse (IKS) v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>IKS kohaselt on isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;suhtes lubatud kahel peamisel juhul: t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul ja seadusest tulenevatel p&otilde;hjustel. Isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul saab toimuda juhul, kui see tugineb t&ouml;&ouml;taja vabal tahtel ning t&ouml;&ouml;tajal on hiljem v&otilde;imalik n&otilde;usolek tagasi v&otilde;tta, kartmata negatiivseid tagaj&auml;rgi. AKI on seisukohal, et t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekut saab isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemiseks k&uuml;sida vaid juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on reaalselt v&otilde;imalus n&otilde;usolek tagasi v&otilde;tta. Seet&otilde;ttu ei saa j&auml;lgimisseadmete abil kogutud isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine toimuda t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul, sest tal puudub reaalselt v&otilde;imalus paluda &uuml;ksk&otilde;ik mis ajal l&otilde;petada tema j&auml;lgimine.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Seadusest tulenevalt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta t&ouml;&ouml;suhtes isikuandmeid t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitud lepingu t&auml;itmiseks, t&ouml;&ouml;taja elu, tervise v&otilde;i vabaduse kaitseks, kui temalt ei ole v&otilde;imalik n&otilde;usolekut saada, v&otilde;i isikute ja vara kaitseks, kui sellega ei kahjustata &uuml;lem&auml;&auml;raselt andmesubjekti &otilde;igustatud huve.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Seega saab turvakaameraid ettev&otilde;tte ruumidesse paigaldada &uuml;ksnes isikute ja vara kaitseks, nt hoonete ja seadmete j&auml;lgimiseks, kuid need ei tohiks olla suunatud konkreetselt t&ouml;&ouml;tajate tegevuse j&auml;lgimisele. T&ouml;&ouml;tajate kontrollimist seadus ei luba. IKS &sect; 14 lg 3 on s&otilde;nastatud j&auml;rgmiselt: Isikute v&otilde;i vara kaitseks v&otilde;ib isikuandmeid edastavat v&otilde;i salvestavat j&auml;lgimisseadmestikku kasutada &uuml;ksnes juhul, kui sellega ei kahjustata &uuml;lem&auml;&auml;raselt andmesubjekti &otilde;igustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult l&auml;htuvalt nende kogumise eesm&auml;rgist. Andmesubjekti n&otilde;usolekut asendab sellise andmet&ouml;&ouml;tluse korral j&auml;lgimisseadme kasutamise fakti ning andmete t&ouml;&ouml;tleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavaks tegemine.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Seega turvakaameraid v&otilde;ib paigaldada isikute ja vara kaitseks, kuid peab j&auml;lgima, et kaamerad oleksid paigaldatud selliselt, et see ei kahjustaks liigselt t&ouml;&ouml;tajaid. Paratamatult j&auml;&auml;vad kaamerate vaatev&auml;lja kohati ka t&ouml;&ouml;tajaid, mist&otilde;ttu tuleb mingil m&auml;&auml;ral t&ouml;&ouml;tajate isikuandmeid siiski t&ouml;&ouml;delda. Seet&otilde;ttu peab turvakaamerate paigaldamisel arvestama IKS &sect;-is 6 s&auml;testatud p&otilde;him&otilde;tteid nagu eesm&auml;rgikohasuse p&otilde;him&otilde;te &ndash; isikuandmeid v&otilde;ib koguda &uuml;ksnes m&auml;&auml;ratletud ja &otilde;igusp&auml;raste eesm&auml;rkide saavutamiseks ning neid ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;delda viisil, mis ei ole andmet&ouml;&ouml;tluse eesm&auml;rkidega koosk&otilde;las ja minimaalsuse p&otilde;him&otilde;te &ndash; isikuandmeid v&otilde;ib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik m&auml;&auml;ratletud eesm&auml;rkide saavutamiseks.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Magistrit&ouml;&ouml; &bdquo;J&auml;lgimisseadmete kasutamine t&ouml;&ouml;kohal ja t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus privaatsusele&ldquo; raames viisin l&auml;bi uuringu Tallinna toitlustusettev&otilde;tete seas, et v&auml;lja selgitada, millistel eesm&auml;rkidel kasutavad t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;kohal turvakaameraid, kas nende kasutamine on &otilde;igusp&auml;rane ning kas turvakaamerate kasutamisega rikutakse t&ouml;&ouml;tajate &otilde;igusi.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Esimene suurem leid oli see, et &uuml;ldjuhul ei ole ettev&otilde;tted kasutanud teisi lahendusi, et saavutada sama eesm&auml;rki, mida turvakaamerate kasutamisega soovitakse saavutada. &Uuml;ksnes 6% ettev&otilde;tetest on kaalunud ja kasutusele v&otilde;tnud muid lahendusi alternatiivina turvakaameratele, nagu n&auml;iteks turvat&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;ajaarvestuse seadet ning elementaarset suhtlemist t&ouml;&ouml;tajatega. T&ouml;&ouml;andjate vastused nimetatud k&uuml;simuses peegeldavad teadmatust, milliseid ohud kaasnevad turvakaamerate kasutamisega ning puuduvad teadmised mitteformaalsete meetodite rakendamiseks, nt parema t&ouml;&ouml;kultuuri loomine ettev&otilde;ttes.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>&Uuml;sna kurb t&otilde;demus oli ka see, et kuigi turvakaameraid v&otilde;ib kasutada &uuml;ksnes isikute ja vara kaitseks, siis t&ouml;&ouml;andjad on turvakaameraid paigaldanud t&ouml;&ouml;tajate poolt toime pandud varguste avastamiseks, tootlikkuse t&otilde;hustamiseks ja hindamiseks (nt t&ouml;&ouml;aja optimaalne kasutamine, materjalide m&otilde;istlik kasutamine), (teenindus)kvaliteedikontrolliks jne. Nimetatud eesm&auml;rgid eeldavad t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; tegemise pidevat j&auml;lgimist ning on seotud t&ouml;&ouml;andjate usaldamatusega t&ouml;&ouml;tajate suhtes. Lisaks m&auml;rkisid t&ouml;&ouml;andjad avatud k&uuml;simustes, et turvakaamera salvestisi on kasutatud t&ouml;&ouml;ajast kinnipidamiseks, t&ouml;&ouml;le tuleku ja t&ouml;&ouml;lt mineku kellaaegade kontrollimiseks, samuti l&otilde;unapauside pikkuse ja toodete kasutamise hulga (nt kui palju kasutab kokk k&ouml;&ouml;gis toiduaineid) kontrollimiseks. Euroopa Andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;r&uuml;hm on seisukohal, et distantsilt t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgimine tema t&ouml;&ouml; kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesm&auml;rgil ei ole lubatav. Ka Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et eesm&auml;rgid nagu tootlikkuse juhtimine, kvaliteedi tagamine, ettev&otilde;tte poliitikate juurutamine v&otilde;i vaidluste puhuks t&otilde;endite kogumine, ei ole piisavad eesm&auml;rgid, et &otilde;igustada turvakaamerate kasutamist. T&ouml;&ouml;tajate pidevat terve t&ouml;&ouml;aja kestvat j&auml;lgimist tuleks igal v&otilde;imalikul juhul v&auml;ltida.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et turvakaamerate kasutusele v&otilde;tmine on ainu&otilde;ige lahendus, siis tuleks j&auml;rgida AKI soovituslikku juhendit, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid sellest teavitada. Mitte &uuml;kski vastanutest ei olnud kasutusele v&otilde;tnud t&auml;ielikku AKI soovituslikku juhendit. Nimetatud juhendis tuleks t&ouml;&ouml;tajatele kirjalikult teada anda kaamerate paigaldamise eesm&auml;rgist, kas ja milliste t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumiste menetlemiseks j&auml;lgimisseadmete salvestisi v&otilde;idakse kasutada, milline on j&auml;lgitav ala, j&auml;lgimise aeg, j&auml;lgimise liik (reaalajas v&otilde;i salvestamisega), j&auml;lgimisseadme &uuml;ldine kirjeldus (statsionaarne, p&ouml;&ouml;ratav, suurendamisv&otilde;imalustega, koos helisalvestamisega jne), j&auml;lgimisega kogutud andmete t&ouml;&ouml;tlejate andmed, j&auml;lgimisega kogutud andmete kolmandatele isikutele edastamine, j&auml;lgimisega kogutud andmete kaitse korraldus, salvestiste s&auml;ilitamise aeg ning salvestistega tutvumise kord.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Kui kaamerad paigaldatakse isikute ja vara kaitseks, siis asendab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekut see, kui j&auml;lgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete t&ouml;&ouml;tleja nime ja kontaktandmeid piisavalt selgelt teatavaks tehakse ehk sisuliselt on teavitamise n&otilde;ue t&auml;idetud, kui toitlustuskoha uksel on silt, et siin on kaamerad ning kes neid andmeid t&ouml;&ouml;tleb.<o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Samas vastas &uuml;ksnes 50% ettev&otilde;tetest, et neil on ettev&otilde;tte sissep&auml;&auml;sude juures v&otilde;i ettev&otilde;tte siseruumides turvakaameratest teavitavad sildid. See t&auml;hendab seda, et pooled ettev&otilde;tted ei t&auml;ida isegi minimaalset teavitamisese kohustust. Ainult 12 ettev&otilde;tet olid t&ouml;&ouml;tajaid kirjalikult kaamerate olemasolust teavitanud. Juba 2010. aastal leidis AKI kaubandusettev&otilde;tteid kontrollides, et enamik t&ouml;&ouml;andjaid ei olnud t&ouml;&ouml;tajaid valvekaamerate kasutamisest teavitanud. AKI leidis, et rikkumised tulenesid teadmatusest. V&otilde;rreldes 2010. aastaga ei ole olukord paranenud. 33% ettev&otilde;tetest ei pea t&ouml;&ouml;tajate teavitamist &uuml;le&uuml;ldse vajalikuks, vaid m&auml;rkisid, et &bdquo;<i>t&ouml;&ouml;tajad n&auml;evad ise turvakaameraid</i>&ldquo;, &bdquo;<i>t&ouml;&ouml;tajaid ei teavitata turvakaamerate olemasolust, see ei ole neile vajalik informatsioon</i>&ldquo;.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>See t&auml;hendab, et siis koorub v&auml;lja t&otilde;sine probleem, kus t&ouml;&ouml;tajatel on praktiliselt v&otilde;imatu privaatsuse rikkumist esiteks t&otilde;endada ja teiseks n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt rikkumise l&otilde;petamist v&otilde;i isegi h&uuml;vitist rikkumise eest. Seda t&otilde;endavad ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide 2012. ja 2016. aastal tehtud otsused, kus t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andjate selgitus olukorrast oli vastandlik. T&ouml;&ouml;taja tundis, et tema privaatsust on rikutud, t&ouml;&ouml;andja selgitas, et tal on &otilde;igus kaameraid paigaldada vastavalt ettev&otilde;tte huvidele. Kuna m&otilde;lemal ettev&otilde;ttel oli t&auml;idetud minimaalne teavitamise n&otilde;ue &ndash; ettev&otilde;tte ustel olid kaameratest teavitavad sildid, siis leidis t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon, et privaatsust pole rikutud.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>Samas ei t&otilde;enda kaameratest teavitavad sildid ustel, et privaatsust pole rikutud. Sellega on t&auml;idetud &uuml;ksnes seadusest tulenev minimaalne teavitamise n&otilde;ue. Samas ei ole t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonil &uuml;htegi seadusest tulenevat alust, et teha vastupidine otsus. Autor leiab, et see on turvakaamerate kasutamise k&otilde;ige suurem vastuolu ja probleem. Kaamerad on v&auml;ga invasiivsed ja suur oht t&ouml;&ouml;taja privaatsusele, kuid seadusest tulenev kaitse on minimaalne.</span></p> <table border="0"><caption>J&auml;lgimisseadmetega kogutud salvestite kaitsmise meetmed. Allikas: autori koostatud</caption> <tbody> <tr> <td><strong>J&auml;lgimisseadmetega kogutud salvestiste kaitsmise meetmed</strong></td> <td><strong>N</strong></td> <td><strong>% vastajatest</strong></td> </tr> <tr> <td>Salvestised on kaitstud paroolidega</td> <td>53</td> <td>65%</td> </tr> <tr> <td>Salvestisi saab vaadata ainult ettev&otilde;tte serverist</td> <td>29</td> <td>35%</td> </tr> <tr> <td>Salvestiste vaatamaiseks on etten&auml;htud piiratud juurdep&auml;&auml;suga ruum</td> <td>17</td> <td>21%</td> </tr> <tr> <td>Salvestisele on juurdep&auml;&auml;s piiratud isikutega ringil</td> <td>64</td> <td>78%</td> </tr> <tr> <td>Andmeid s&auml;ilitatakse vaid teatud perioodi jooksul</td> <td>45</td> <td>55%</td> </tr> <tr> <td>Muu</td> <td>2</td> <td>2%</td> </tr> </tbody> </table> <p>25. mail rakendub Euroopa Liidus uus isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rus, mis eelk&otilde;ige toob kaasa kohustuse andmeid turvaliselt koguda ja hoida. Selles k&uuml;simuses olid t&ouml;&ouml;andjad ka siiamaani k&auml;itunud pigem eeskujulikult. Andmete t&ouml;&ouml;tlemise eest oli vastutaja m&auml;&auml;ratud 44% ettev&otilde;tetest, 65% ettev&otilde;tetest olid andmed kaitstud parooliga, 78% ettev&otilde;tetest p&auml;&auml;ses salvestusi vaatama &uuml;ksnes piiratud isikute ring. Kuigi turvalisuse k&uuml;simuses on veel kohti, kus saab ennast parandada, siis pool teed on juba k&auml;idud.</p> <p class="Default">Lisaks toob uus isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rus t&ouml;&ouml;andjatele kaasa isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise toimingute registri pidamise kohustuse. Register peab sisaldama seda, milliseid isikuandmeid, mille alusel ja mis eesm&auml;rkidel t&ouml;&ouml;deldakse, kellele ja mille alusel neid edastada v&otilde;ib, mis on isikuandmete s&auml;ilitamise t&auml;htajad ning millised on rakendatavad turvameetmed. Elektroonilise andmet&ouml;&ouml;tluse puhul tuleb pidada logikirjeid isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta, mist&otilde;ttu peab j&auml;lg j&auml;&auml;ma nii andmete vaatamise, muutmise, edastamise kui ka kustutamise kohta.</p> <p class="Default">Sarnaselt praegu kehtivale IKSiga tuleb andmeid kasutada eesm&auml;rgip&auml;raselt, n&auml;iteks kui andmeid kogutakse sellest, et tuvastada, kes murdis ettev&otilde;ttesse sisse, siis ei saa kaamerapilti kasutada t&ouml;&ouml;le tuleku aegade kontrollimiseks.</p> <p class="Default">Uue isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse ja t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadusega tuleb t&ouml;&ouml;tajatele juurde v&otilde;imalus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kaudu t&ouml;&ouml;andjale v&auml;lja andmeid, mille pidamise kohustus tal on. Seega suureneb v&otilde;imalus rikkumiste tuvastamiseks. Lisaks on AKIl t&ouml;&ouml;taja kaebuse korral v&otilde;imalus teha t&ouml;&ouml;andjale ettekirjutus, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole t&ouml;&ouml;tajat kirjalikult teavitanud, milline on kaamerate kasutamise eesm&auml;rk, kui kaua salvestisi hoitakse ning kes p&auml;&auml;seb andmetele ligi.</p> <p class="Default">Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et turvakaamera paigaldamine ettev&otilde;ttesse tundub ilmselt lihtsa lahendusena, et saavutada soovitud eesm&auml;rke. Samas ei ole l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas seda korrektselt teha, millised alternatiivid on veel olemas ning millised negatiivsed tagaj&auml;rjed v&otilde;ivad kaamerate paigaldamisega kaasneda t&ouml;&ouml;tajate motivatsioonile ja t&ouml;&ouml; tulemuslikkusele.</p> <p><strong>Kasutatud kirjandus:</strong></p> <ul> <li>Levin, A., Foster, M., Nicholson, M.J., Hernancez, T. (2006). Under the Radar? The Employer Perspective on Workplace Privacy. Office of the Privacy Commissioner. Toronto: Ryerson Centre for the Study of Commercial Activity. Canada.</li> <li>Andmekaitse Inspektsioon. (2013). Isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;suhetes. Abistav juhendmaterjal. Tallinn. Kasutatud 01.03.2017 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/ files/elfinder/article_files/ Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_ 0.pdf</li> <li>Euroopa Andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;r&uuml;hm (ingl Article 29 Data Protection Working Party). (2002). Opinion 4/2004 on the Processing of Personal Data by Means of Video Surveillance. Kasutatud 12.04.2017 http://ec.europa.eu/justice/data-protection/ article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2004/wp89_en.pdf</li> <li>Euroopa Andmekaitseinspektor (ingl European Data Protection Supervisor). (2010). Video-surveillane Guidelines. Kasutatud 12.04.2017 https://edps.europa.eu/sites/edp/ files/publication/10-03-17_video-surveillance_guidelines_en.pdf</li> <li>Andmekaitse Inspektsioon. (2011). Avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse t&auml;itmisest aastal 2010. Soovitused aastaks 2011.</li> <li>TVKo 22.02.2012, 4.1-2/128-2012</li> <li>TVKo 04.02.2016, 4-1/2633</li> <li>Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu direktiiv 95/46/E&Uuml; &uuml;ksiksikute kaitse kohta isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 284, 31.10.2003)</li> </ul> <p class="Default">Autor:&nbsp;Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist</p> <p class="Default">Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris.&nbsp;</p> <p class="Default">Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1962Riina Sikkut Stockholmis: soolisest võrdõiguslikkusest võidavad ka mehed2018-05-17<p><strong>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut osaleb t&auml;na Stockholmis P&otilde;hja- ja Baltimaade ministrite kohtumisel ning esineb konverentsil &bdquo;Mehed ja v&otilde;rdsed v&otilde;imalused&ldquo;</strong></p> <p>Riina Sikkut arutleb konverentsil koos Rootsi, Taani, Islandi ja Leedu ministritega noorte meeste ja maskuliinsuse &uuml;le.</p> <p>&ldquo;Oluline on kaasata poisse juba noores eas aruteludesse, mis puudutavad v&otilde;rdseid v&otilde;imalusi ja soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust,&rdquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. Meestele ja poistele tuleb p&ouml;&ouml;rata nende teemade selgitamisel sama palju t&auml;helepanu kui naistele ja t&uuml;drukutele. L&auml;henemisnurk v&otilde;ib olla erinev, aga s&otilde;num peab olema nii naistele kui meestele &uuml;htemoodi arusaadav.</p> <p>Ministri s&otilde;nul on Eestis meeste kehva tervise ja riskik&auml;itumise probleemid endiselt kriitilised. Meeste eluiga on Eestis naistest &uuml;le 8 aastat madalam, samuti on v&otilde;rreldes naistega noorte meeste hulgas tunduvalt rohkem vigastustest ja alkoholist p&otilde;hjustatud surmasid. 2015. aastal l&auml;bi viidud uuring meeste tervise kohta n&auml;itab, et mehed sooviksid tunduvalt enam l&auml;hedasi suhteid ja rohkem lapsi kui neil tegelikult on. See n&auml;itab, et soo aspektile tuleb l&auml;heneda senisest rohkem ka valdkondade &uuml;leselt ning p&ouml;&ouml;rata meestele ja naistele eraldi rohkem t&auml;helepanu ka n&auml;iteks tervises ja hariduses.</p> <p>P&otilde;hja- ja Baltimaade ministrite kohtumisel vahetati kogemusi, kuidas edendatakse erinevates riikides soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust. Eesti t&otilde;i soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse edendamisena n&auml;ite vanemapuhkuste- ja h&uuml;vitiste s&uuml;steemi muudatustest, mis v&otilde;imaldavad isadel lastega tulevikus rohkem aega veeta ning paremini vanemate vahel hoolduskoormust jagada. Samuti annavad vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemi muudatused v&otilde;imaluse paindlikumalt t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitada ning vanemah&uuml;vitise saamise ajal teenida t&ouml;ist tulu.</p> <p>Minister t&otilde;i ka v&auml;lja, et Eesti riik on l&auml;hiajal saatmas valitsusse eeln&otilde;u, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks. Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha soolise palgal&otilde;he j&auml;relevalvet avalikus sektoris.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1961Tööstressist depressioonini on vaid üks samm2018-05-15<p class="article-lead"><strong>Kuigi Eestis statistikat depressiooni haigestumise kohta ei ole, kipub see tabama pigem pingelisemat ja vastutusrikkamat t&ouml;&ouml;d tegevaid inimesi. Samas on haigusest lihtne hoiduda.</strong></p> <p>&bdquo;Delfis t&ouml;&ouml;tamise ajast on mul endalgi depressiooni kogemus ning sama on l&auml;bi elanud paljud s&otilde;brad-tuttavad,&rdquo; meenutas ettev&otilde;tja ja juhtimiskoolitaja Ville Jehe. &bdquo;Depressioon on Eestis kahjuks suur probleem.&rdquo;</p> <p>Oma kogemuse p&otilde;hjal &uuml;tles Jehe, et vaimse tervise eest peab hoolitsema t&auml;pselt samamoodi nagu f&uuml;&uuml;silise keha eest. &bdquo;K&otilde;ige suurem probleem ongi just see, et sisemaailma korrastamisega ei tegeletagi. Kui seal on suured probleemid, ei p&auml;&auml;se ka f&uuml;&uuml;siline keha haigusest.&rdquo;</p> <p>P&auml;rnu Haigla ps&uuml;hhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli nentis, et depressiooni v&otilde;ib haigestuda iga&uuml;ks, see ei s&otilde;ltu soost, haridusest v&otilde;i ametist. Kuigi ametlik statistika puudub, on tema hinnangul ohugrupp just pingelises ja vastutusrikkas ametis t&ouml;&ouml;tavad inimesed, eriti need, kes peavad t&ouml;&ouml;tama teiste inimestega.</p> <p>Ettev&otilde;tjate puhul on Pilli s&otilde;nul depressioonist veelgi tavap&auml;rasem &auml;revush&auml;irete teke, kuna isiklik seos ja vastutus oma ettev&otilde;tte ja tulemuste p&auml;rast viib esmalt pigem &auml;revuse s&uuml;mptomiteni. Pikaajalisest &auml;revusest aga v&otilde;ib v&auml;lja kasvada depressioon. &bdquo;T&ouml;&ouml;alane &uuml;lekoormatus ja v&otilde;imetus t&otilde;mmata piiri t&ouml;&ouml; ja muu elu vahele haarab inimese enda alla ning v&otilde;ib juhtuda, et muud elu enam polegi,&rdquo; lausus Pilli. Ta m&auml;rkis, et inimesed kipuvad end pidevalt &uuml;le hindama, tahtes rohkem, kui reaalselt suudetakse, kuid l&otilde;ppude l&otilde;puks kaotatakse hoopis k&otilde;ik v&auml;&auml;rtuslik.</p> <p>Tervise ja heaolu koolitusi pakkuva Holistika Instituudi juhataja Marina Paula Eberth m&auml;rkis, et depressioonist on saanud moes&otilde;na, mida kasutatakse palju, kuid tihti ei teata, mis see tegelikult on. &bdquo;Iga inimene on elus mingil hetkel masenduses ja see on normaalne reageerimise viis, kui m&otilde;ni elus&uuml;ndmus toob pettumust v&otilde;i kaotusvalu,&rdquo; selgitas ta. Depressioon aga pole lihtsalt masendus, vaid seisund, mis m&otilde;jutab inimest tervikuna &ndash; nii tema meelt, keha kui ka hinge. &bdquo;Depressiivse inimese ps&uuml;&uuml;hika s&uuml;gavuses on abitusetunne. Kuigi k&otilde;rvaltvaataja pilgu l&auml;bi on tal palju elu muutmise v&otilde;imalusi, tunneb depressioonis inimene ise, et tal pole valikut,&rdquo; lausus Eberth.</p> <p><strong>T&auml;htajad l&uuml;kkuvad, t&ouml;&ouml;kvaliteet langeb</strong></p> <p>Esimene m&auml;rk l&auml;henevast depressioonist v&otilde;ib olla tujumuutus &ndash; inimene on pahur, v&auml;sinud, kergesti &auml;rrituv, temaga ei saa enam r&auml;&auml;kida ning ta ei soovi seltskonnas olla. Samuti j&auml;etakse tavap&auml;rased kohustused tegemata. &bdquo;Tihtipeale m&auml;rkavad kaast&ouml;&ouml;tajad muutusi, kui muidu t&auml;htaegadest h&auml;sti kinni pidav inimene hakkab nende vastu eksima v&otilde;i t&ouml;&ouml;kvaliteet langeb,&rdquo; lausus Pilli.</p> <p>Eberthi s&otilde;nul v&otilde;ivad esimest h&auml;irekella l&uuml;&uuml;a hoopis uneh&auml;ired. &bdquo;Inimene &auml;rkab &ouml;&ouml;sel kella 3 ja 5 vahel ning ei saa enam uinuda, v&auml;hkreb ja v&auml;hkreb, kuni uinub mitu tundi hiljem ja l&otilde;puks j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;le hiljaks,&rdquo; kirjeldas Eberth. Kui depressioon s&uuml;veneb, v&otilde;ib inimene magada ja magada ega tahagi enam &auml;rgata.</p> <p>Depressiooni v&otilde;ib &auml;ra tunda ka selle j&auml;rgi, et varem huvi pakkunud asjad enam ei huvita ning inimene keskendub ainult negatiivsele ja positiivseid momente elus ei m&auml;rka enam &uuml;ldse. &bdquo;Depressioonis inimene on hajevil, tal on raske keskenduda ja &uuml;ldine energiapuudus, v&auml;simus ning j&otilde;uetus ei lase olla endisel moel efektiivne. Lisaks v&otilde;ib s&uuml;&uuml;tundest, millel pole otsest p&otilde;hjust, ja tundest &bdquo;ma olen halb inimene ning mitte midagi v&auml;&auml;rt&rdquo;, saada igap&auml;evane saatja,&rdquo; selgitas Eberth.</p> <p>Tema s&otilde;nul on stressist depressioonini vaid &uuml;ks samm. &bdquo;Kui stress kestab pikka aega ja inimene selles olukorras vajalikke muutusi ei tee, on &uuml;ldine masendus ja j&otilde;etus kerged tulema.&rdquo;</p> <p><strong>Parem ennetada kui ravida</strong></p> <p>Ettev&otilde;tja Ville Jehe m&auml;rkis, et kui sisemaailm on korras, pole vaja enam iga p&auml;ev ennast maandada, sest pinget ei teki. Selle ennetamiseks peab ta parimaks teadliku muutuse kunsti tehnikaid, aga aitavad ka mindfulness&rsquo;i tehnikad. &bdquo;Tehnikate eesm&auml;rk on m&auml;rgata oma m&otilde;tteid ja emotsioone ehk meie peamisi energiar&ouml;&ouml;vleid,&rdquo; selgitas Jehe.</p> <p>Holistika Instituudi juhataja s&otilde;nul on targem depressiooni ennetada kui s&uuml;gavat depressiooni ravida. Haigusest on v&otilde;imalik v&auml;lja tulla ka ravimiteta, kuid selleks on vaja abi.</p> <p>&bdquo;Nii s&uuml;gavast depressioonist, kus inimene ei jaksa enam voodist t&otilde;usta ega teha k&otilde;ige elementaarsemaid toimetusi, on &uuml;ksinda v&auml;ga raske v&auml;lja tulla. S&uuml;gavas depressioonis oleva inimese tahe on kahanenud olematuks,&rdquo; lausus Eberth. Kuigi inimene v&otilde;ib endale sada korda &ouml;elda &bdquo;V&otilde;ta end kokku. Tule voodist v&auml;lja ja hakka liikuma. Pole sul h&auml;da midagi!&rdquo;, siis see ei m&otilde;ju. Pilli lisas, et ilma k&otilde;rvalabita depressioonist v&auml;ljatulek s&otilde;ltub suuresti ka haiguse raskusastmest. Kerget depressiooni ei peaks tema meelest kindlasti ravimitega ravima, kuid &uuml;ldjuhul m&otilde;&otilde;dukat depressiooni ps&uuml;hhoteraapia ja ravimiteta ei v&otilde;ida ning raske depressiooni korral on ravimid h&auml;davajalikud. &bdquo;Enamasti kui inimesed juba arsti poole p&ouml;&ouml;rduvad, on neil harva kerge depressioon.&rdquo;</p> <p>Depressioonist jagusaamisel on kaks peamist abisuunda: eneseabi ja abi terapeudilt v&otilde;i ps&uuml;hholoogilt. Pilli nentis, et esimese asjana peaks aga hoopis rohkem liikuma ja aja maha v&otilde;tma, et igap&auml;evasest stressimustrist v&auml;lja saada. &bdquo;K&otilde;lab &uuml;sna trafaretsena, kuid puhkus ning t&ouml;&ouml;lt eemal viibimine aitavad j&auml;rele m&otilde;elda, mis on inimese nii kaugele viinud,&rdquo; lausus ta. Piisav uni, v&auml;rskes &otilde;hus liikumine ja tervislikud eluviisid enamasti aitavad enne ravimitega alustamist. Kindlasti peaks v&auml;ltima alkoholi v&otilde;i muid m&otilde;nuaineid, mille pikaajaline toime s&uuml;vendab depressiooni. Eberthi s&otilde;nul aitavad ka meditatiivsed praktikad ja murem&otilde;tete jagamine. Kui eelnevast enam kasu pole, tuleb otsida abi professionaalidelt.</p> <hr /> <p><strong>Kuidas hoolitseda oma keha ja vaimu eest?</strong></p> <p>1.&nbsp;<strong id="strong-f99f2626e0e2762551d147349ba2f896">Liikumine.</strong>&nbsp;Kehalised harjutused ja liikumine on suurep&auml;rane vahend stressiga toimetulemiseks ja depressiooni &auml;rahoidmiseks.</p> <p>2.&nbsp;<em id="emphasis-dc64cf88febf3768796f50a07cdf50f4">Mindfulness</em><strong id="strong-ed8f2e30f2356a9a7092df62db09e43b">&rsquo;i</strong>&nbsp;valdkonda kuuluvad praktikad.&nbsp;<em id="emphasis-169e48d97475ac1cddff1d05c787e472">Mindfulness&nbsp;</em>ehk &auml;rksameelsus on kunst olla kontaktis olevikuga. Kui enamik p&auml;evast muretseda tuleviku p&auml;rast v&otilde;i kedrata peas minevikus&uuml;ndmusi, j&auml;&auml;b olevikus veedetud aeg napiks. Siin aitavad meelerahu andvad praktikad, n&auml;iteks meditatsioon, kus 5&ndash;10 minutit kinniste silmadega omaette istumist v&otilde;i pikutamist aitab ajul puhata ja keha normaalset energiataset taastada. Istumise asemel v&otilde;ib proovida ka rahulikus tempos k&otilde;ndimist looduses, p&ouml;&ouml;rates t&auml;helepanu oma kehale ja hingamisele.</p> <p>3.&nbsp;<strong id="strong-a67d31f6bed4b3553b79757e9a5322ad">Uni.</strong>&nbsp;Kui inimene magab liiga v&auml;he, langeb tegutsemise efektiivsus p&auml;eval ja t&ouml;&ouml;de tegemiseks tuleb &ouml;&ouml;tunde lisaks v&otilde;tta. T&ouml;&ouml;tulemused on seej&auml;rel veelgi halvemad.</p> <p>4.&nbsp;<strong id="strong-30666496acc0ffd2b39d5f31ff976529">Mure jagamine.</strong>&nbsp;K&otilde;ige rohkem on probleeme inimestel, kes ei jaga muresid teistega ning on harjunud &uuml;ksi hakkama saama. Hea s&otilde;ber v&otilde;i t&auml;helepanelik partner on kulda v&auml;&auml;rt. Neil, kes endast r&auml;&auml;kimist pelgavad, tasub alustada jagamise &otilde;ppetundi koost&ouml;&ouml;s neutraalse inimese ehk terapeudiga.</p> <hr /> <p>Artikkel ilmus ajalehes &Auml;rip&auml;ev.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">personaliuudised.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1960Tööinspektsiooni peadirektorina jätkab Maret Maripuu2018-05-14<p><b>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut nimetas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektoriks Maret Maripuu, kes j&auml;tkab uuest aastast T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhina teisel ametiajal.</b></p> <p>&bdquo;Maret Maripuu on nelja aasta jooksul teinud &auml;ra suure t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;ohutuse parandamiseks.&nbsp;Koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;inspektsiooniga on ministeerium v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud uuest aastast kehtima hakkavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, seadus on olnud aastaid uuendamata,&ldquo; kommenteeris tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b>.&nbsp;&bdquo;Usun, et senine hea koost&ouml;&ouml; ministeeriumi ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni vahel j&auml;tkub ka edaspidi."</p> <p>&bdquo;Mul on v&auml;ga hea meel, et saan j&auml;tkata uuel ametiajal T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektorina. See on tunnustus kogu T&ouml;&ouml;inspektsiooni meeskonnale, et alustatut j&auml;tkata. T&ouml;&ouml;d on veel teha palju, et olla t&ouml;&ouml;suhete osapooltele hea partner. Peame iga tegevusega aitama kaasa sellele, et t&ouml;&ouml;ohutuskultuur saaks meie t&ouml;&ouml;kohtadel oluliseks v&auml;&auml;rtuseks,&ldquo; &uuml;tles <b>Maret Maripuu</b>. &bdquo;V&auml;hendada tuleb ettev&otilde;tete halduskoormust, et t&ouml;&ouml;andjad saaksid keskenduda oma ettev&otilde;tte arendamisele ning ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele. Suurendada tuleb inimeste arusaama, et oma tervise ja ohutuse hoidmine on ennek&otilde;ike iga&uuml;he enda k&auml;tes.&nbsp;Hea t&ouml;&ouml;keskkond on eeldus Eesti ettev&otilde;tete tulemuslikkusele, konkurentsiv&otilde;imele ning majanduse kasvule.&ldquo;</p> <p>Maret Maripuu valis kandidaatide seast v&auml;lja Riigikantselei k&otilde;rgemate riigiametnike valikukomisjon. Maret Maripuu avaliku teenistuse staaž seisuga 31.12.2018 on 24 aastat, 2 kuud ja 20 p&auml;eva.&nbsp;Maripuu teine ametiaeg kestab 31. detsembrini 2023.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1958Kas puhkuse asendajana töötav noor võib koristamisel puhastusvahendeid kasutada?2018-05-14<p><strong>Soovime suvel koristaja puhkuse asendajana t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta &uuml;he 14aastase noore. Koristaja kasutab oma t&ouml;&ouml;s ka erinevaid puhastusvahendeid. Kas ka puhkuse asendajana t&ouml;&ouml;tav noor v&otilde;ib samu puhastusvahendeid kasutada v&otilde;i mitte? Lugesime seadusest v&auml;lja, et alaealisele on kemikaalidega t&ouml;&ouml; keelatud.</strong></p> <p><b>Vastab Marika Liiv, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist:</b> T&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite ja t&ouml;&ouml;de loetelus on toodud &auml;ra keemiliste ohutegurite kriteeriumid, mille esinemisel ei tohi alaealisega t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ega lubada teda t&ouml;&ouml;le (Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus nr 94, 11.06.2009).</p> <p>Infot selle kohta, kas alaealine tohib teha t&ouml;&ouml;d kokku puutudes konkreetse kemikaaliga tuleb alustuseks uurida kemikaali ohutuskaardilt. Kemikaali ohutuskaardil on kirjas, kuidas&nbsp;ohtlikku kemikaali ohutult k&auml;idelda. Esmalt peategi v&otilde;rdlema ohutuskaardi 2. jaos toodud informatsiooni m&auml;&auml;ruses toodud informatsiooniga. Kui&nbsp;kemikaalil esineb &uuml;ks v&otilde;i mitu omadust, mis on m&auml;&auml;ruse loetelus esitatud,&nbsp;siis ei tohi alaealist selle kemikaaliga t&ouml;&ouml;le lubada.</p> <p>Kui alaealised kasutavad t&ouml;&ouml;s kemikaale, mida ei ole m&auml;&auml;ruse loetelus toodud, tuleb enne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubamist viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, kus hinnatakse muuhulgas kokkupuudet keemilise ohuteguriga. Kui kemikaali ohutuskaardil on ette n&auml;htud isikukaitsevahendite kasutamine (ohutuskaardi 8. jaos), tuleb ette n&auml;htud isikukaitsevahendid ka t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastada. Samuti tuleb j&auml;rgida teisi ohutuskaardil toodud n&otilde;udeid. N&auml;iteks v&otilde;ib olla ohutuskaardil olla kirjas, et toote kasutamise j&auml;rel tuleb kindlasti k&auml;si pesta. See eeldab, et t&ouml;&ouml;tamiskohal peab olema k&auml;tepesuv&otilde;imalus.</p> <p>Paneme s&uuml;damele, et alaealise t&ouml;&ouml;taja puhul on eriti oluline v&otilde;tta aega p&otilde;hjalikuks juhendamiseks ja v&auml;lja&otilde;ppeks. Siis on nende esimene t&ouml;&ouml;kogemus hea, millele toetada edasine ohutut ning tervist hoidev t&ouml;&ouml;karj&auml;&auml;r.</p> <p>Rohkem infot alaealiste t&ouml;&ouml;tamisest leiab T&ouml;&ouml;elu portaalist: <a href="http://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/noor-voi-alaealine-tootaja/mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/noore-tootaja-meelespea">http://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/noor-voi-alaealine-tootaja/mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/noore-tootaja-meelespea</a>.&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2702">keemiiste ohutegurite teemalehte</a>.</p> <p>Foto: Kurmet Vasser</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1957Tööinspektsioon: Ööpäevaringselt töötavad ettevõtted ei analüüsi tööriske 2018-05-11<p><b><span>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tavaid tootmisettev&otilde;tteid. Kontrollitud ettev&otilde;tetele tehti 43 suulist soovitust, tuvastati 44 rikkumist ning ettekirjutus koostati 10 rikkumise kohta.</span></b><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>Sihtkontrolli eesm&auml;rgiks on p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu &ouml;isel ajal t&ouml;&ouml;tamisele kui terviseriskile. Kontrolli k&auml;igus vaadati &uuml;le t&ouml;&ouml;andja tegevus ohutute ja t&ouml;&ouml;taja tervist hoidvate t&ouml;&ouml;tingimuste tagamisel ning seda eelk&otilde;ige tootmisettev&otilde;tetes, kus t&ouml;&ouml; toimub katkematu protsessina 24/7.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja Silja Soone s&otilde;nul on inimese organism loodud tegutsema valges ning puhkama pimedas. &Ouml;&ouml;p&auml;evase r&uuml;tmi muutudes on t&ouml;&ouml;tajad rohkem ohustatud n&auml;rvis&uuml;steemi, hingamisteede, s&uuml;dame- ja veresoonkonna ning seedeelundite haigustest. Sageli esineb &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;d tegevatel inimestel ka ps&uuml;&uuml;hilisi h&auml;ireid ja depressiooni. Seoseid on leitud ka teatud t&uuml;&uuml;pi pahaloomuliste kasvajatega nagu n&auml;iteks rinna- ja eesn&auml;&auml;rmev&auml;higa. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjad peavad m&otilde;istma, et &ouml;isel t&ouml;&ouml;tamisel on oluliselt suuremad riskid. Kui &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; on ettev&otilde;tte jaoks vajalik, tuleb riske adekvaatselt hinnata, v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatele sagedasi puhkepause ning korraldada tervisekontrolle t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures,&ldquo; lausus Soon.<o:p></o:p></span></p> <p>&Ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tavates ettev&otilde;tetes tuvastatud rikkumistest v&otilde;ib v&auml;lja tuua puudusi riskianal&uuml;&uuml;sis. &Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; riskid oli j&auml;&auml;nud hindamata koguni 38% ning tervisekontrolli korraldus ei olnud n&otilde;uetekohane 31 % k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetest. Enamasti oli eiratud &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;taja puhul eelneva tervisekontrolli n&otilde;uet. 23% ettev&otilde;tetes tuvastati rikkumisi t&ouml;&ouml;tajate juhendamise l&auml;biviimises ning selle registreerimisel.</p> <p><span>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid Tallinnas, Tartumaal ja L&auml;&auml;ne- ning Ida-Virumaal.</span></p> <p>Allikas:<a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1956Tööinspektsioon: ehitusplatsidel ei seata ohutust ikka veel esikohale 2018-05-09<p><b><span>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 75 ehitusplatsi. Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 68 rikkumist ning rikkumiste kohta tehti 20 ettekirjutust. Vaid 36% kontrollitud ehitusplatsidest oli t&ouml;&ouml; ohutult korraldatud.</span></b><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontrollide eesm&auml;rgiks on suurendada teadlikkust erinevates t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatest ohtudest ja nende &auml;rahoidmise v&otilde;imalustest. Seekord olid t&auml;helepanu all ehitusplatside allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate t&ouml;&ouml;korraldus ja t&ouml;&ouml;ohutus.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ohutu t&ouml;&ouml; koordineerimist ja j&auml;lgimist ehitusplatsil ning t&ouml;&ouml;ohutusplaani vastavust tegelikule olukorrale. Samuti kontrolliti, kas t&ouml;&ouml;ohutusplaani on tutvustatud allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele ning allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Igale ehitusobjektile oli koordinaator k&uuml;ll m&auml;&auml;ratud, kuid kuuel ehitusplatsil ei t&auml;itnud nad oma &uuml;lesandeid, sest viibisid eemal - kas puhkusel v&otilde;i teisel objektil.&nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori </span><span>aset&auml;itja Apo Oja <span>s&otilde;nul on lubamatu, et koordinaatorile m&auml;&auml;ratakse mitu objekti, sest ta peab otseselt vastutama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise eest. &bdquo;Koordinaator ei saa samal ajal olla korraga nii Narvas kui ka J&otilde;hvis ehitusobjektil ning j&auml;lgida t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist,&ldquo; s&otilde;nas </span>Oja<span>.</span><o:p></o:p></span></p> <p><span>75 kontrollitud ehitusplatsist 13 ehitusplatsil ei olnud koordinaator allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele t&ouml;&ouml;ohutusplaani tutvustanud ja kuuel oli koostamata t&ouml;&ouml;ohutusplaan. Paraku n&auml;itab kogemus, et just taolise hooletu suhtumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused tihtipeale juhtuvadki.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>27 ehitusplatsil polnud &uuml;htegi rikkumist. Maakondade l&otilde;ikes ei avastatud &uuml;htegi rikkumist P&otilde;lva-, Tartu- ja Valgamaal. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati k&otilde;iki maakondi, v&auml;lja arvatud Hiiu- ja J&otilde;gevamaad.<o:p></o:p></span></p> <p><span><o:p>&nbsp;</o:p></span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1955Milline väljaõpe peab olema tehase territooriumil töötaval tõstukijuhil?2018-05-07<p><b>Meile tuleb varsti t&ouml;&ouml;le uus t&otilde;stukijuht. Ta hakkab t&otilde;stukiga s&otilde;itma ainult ettev&otilde;tte siseterritooriumil (tehases ja laos sees) ja tehase aiaga piiratud v&auml;literritooriumil. Kas ta peab kindlasti l&auml;bima t&otilde;stukijuhi kursuse kuskil koolituskeskuses ja saama t&otilde;stukijuhiload v&otilde;i piisab, kui t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud teine t&ouml;&ouml;taja, kellel olemas t&otilde;stukijuhiload ja piisav kogemus, teostab v&auml;lja&otilde;ppe ja juhendab vastavalt ohutusjuhendile?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Erin&otilde;udeid t&otilde;stukijuhtide koolitusele Eesti &otilde;igusaktides kehtestatud ei ole. T&otilde;stukijuhi juhendamisel ja v&auml;lja&otilde;ppel tuleb l&auml;htuda sotsiaalministri m&auml;&auml;rusest t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase v&auml;lja&otilde;ppe ja t&auml;iend&otilde;ppe korra kohta.</p> <p>Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja korraldada t&otilde;stukijuhi juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe ettev&otilde;ttes kohapeal. Selle kavandamisel tasub aga kaaluda, kas ettev&otilde;ttes esmajuhendamist l&auml;bi viiv isik omab piisavalt p&auml;devust ja v&auml;lja&otilde;ppe juhendaja piisavalt kogemust. Samuti tuleb j&auml;lgida, et ettev&otilde;ttes toimuv juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe oleks sisuline, mitte pelgalt formaalne.</p> <p>Kui selliseid isikuid ettev&otilde;ttes pole, on soovitatav koolitada t&otilde;stukijuhte koolitusasutuses. Koolitusvajaduse hindamisel tasub lisaks ohutusele m&otilde;elda t&otilde;stukijuhi ebapiisavatest teadmistest ja oskustest tuleneda v&otilde;ivale materiaalsele kahjule. P&otilde;hjalikult v&auml;lja&otilde;petamata t&otilde;stukijuht v&otilde;ib oskamatu k&auml;sitlemisega rikkuda t&otilde;stuki, vigastada teisaldatavat lasti v&otilde;i liikumistee l&auml;hedusse j&auml;&auml;vat ehitist ja esemeid. Sel moel tekkinud kahjud v&otilde;ivad olla hoopis suuremad kui t&otilde;stukijuhi koolitusele tehtud kulutused.</p> <p>T&otilde;stukijuhi puhul tuleb j&auml;lgida, kas ta osaleb liikluses liiklusseaduse m&otilde;istes. Kui osaleb, peab ta omama kehtivat vastava kategooria v&otilde;i alamkategooria mootors&otilde;iduki juhtimis&otilde;igust t&otilde;endavat juhiluba.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1953Tegevuspõhise kontori head ja vead2018-05-03<p><strong>Koos tehnoloogia, kommunikatsioonivahendite ja turu kiire arenguga muutub ka t&ouml;&ouml;keskkond. Selleks, et kiirete muutustega edukalt kaasas k&auml;ia, liiguvad ettev&otilde;tted aina enam paindlike meeskonnap&otilde;histe t&ouml;&ouml;tamise mudelite poole. Koos sellega on vaja, et t&ouml;&ouml;tamise ruum toetaks meeskondades t&ouml;&ouml;tamist ning seega muutub aina populaarsemaks avatud kontori mudel. Sellega kaasnevad muidugi ka omad probleemid ning igale ettev&otilde;ttele ja kultuuriruumile selline t&ouml;&ouml;koht ei sobi.</strong></p> <p>Paljudel tekitab keskendumine raskusi, kui &uuml;mberringi k&auml;ib pidev jutt ning t&ouml;&ouml;ruumis puudub privaatsus, see omakorda tekitab lisastressi ning seel&auml;bi v&auml;hendab produktiivsust. Teistele, kellel on &uuml;hest teemast teise h&uuml;plemine nagunii kerge, sobib aga avatud kontori vahetu kontakt v&auml;ga. Just vahetus ja paindlikus on &uuml;ks avatud kontorite suurimaid eeliseid.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu kolleegiumi liige Maria K&uuml;tt avab oma kolumnis, mille leiab meie ajakirja lehek&uuml;ljelt 31, kellele t&auml;psemalt avatud kontor tegelikult sobib ning mida teha, et heade kavatsustega tehtud moer&ouml;&ouml;gatusest ei saaks takistus t&ouml;&ouml; tegemisel.<b></b></p> <p><b>Telia kontor on tegevusp&otilde;hise kontori mustern&auml;idis</b></p> <p>Astudes Mustam&auml;e tee ja Endla t&auml;nava nurga peal asuvasse moodsasse hoonesse, tervitab sind esimesena Telia t&ouml;&ouml;taja, kes justkui nii muuseas on fuajeesse sattunud, sest konkreetset t&ouml;&ouml;lauda tal ei ole. K&uuml;sitakse, kelle juurde k&uuml;lla on tuldud ning palutakse enda andmed sisestada &uuml;hte mitmest tahvelarvutist, mis prindivad sulle v&auml;lja nii enda nimega k&uuml;lastajakleepsu kui ka teavitavad v&otilde;&otilde;rustajat, et k&uuml;laline on kohal. Majal on 14 korrust ning moodsas kontorihoones t&ouml;&ouml;tab umbes 800 inimest.</p> <p>Telia organisatsioonina on pidevas arengus. Ostetakse v&auml;iksemaid ettev&otilde;tteid, liitutakse kontserni sees, automatiseeritakse protsesse jne. Sellest tulenevalt muutub inimeste hulk pidevalt olulisel m&auml;&auml;ral ja selline muutus vajab paindlikku kontorikorraldust.</p> <p>&bdquo;Eelmise aastani kolisime pidevalt oma meeskondi erinevate majade ja ruumide vahel ning liikusime igap&auml;evaselt mitmete majade vahel. Meie t&ouml;&ouml; iseloom on selline, et edukaks toimetamiseks &nbsp;vajame &uuml;ksteist, &uuml;ksuste vaheline koost&ouml;&ouml; on v&auml;ga tihe. Nii, et iga&uuml;ks on eraldatud oma kabinetti ja toimetab seal vaikselt, ei p&uuml;si me konkurentsiv&otilde;imelised,&ldquo; selgitas uue ja suure maja vajadust Telia haldusjuht Mari-Liis Vihul.</p> <p>&bdquo;Veel &uuml;ks p&otilde;hjus tavap&auml;rasest kontori kasutusest edasi liikuda on aina paindlikumaks muutuvad t&ouml;&ouml;suhted inimesed ei k&auml;i enam t&ouml;&ouml;l ainult kaheksast viieni - &nbsp;me teeme aeg-ajalt &nbsp;kodut&ouml;&ouml; p&auml;evi v&otilde;i t&ouml;&ouml;tame &otilde;htuti hilja. Samuti ei ole me kunagi kollektiivpuhkusel vaid puhkame erinevatel aegadel. See muudab klassikalist kontori vajadust ja paneb m&otilde;tlema, et kas meil on kindlasti vaja isiklikku lauda ja tooli kui me seda igal hetkel ei vaja,&ldquo; lisas Vihul</p> <p><b>L&auml;bim&otilde;eldud &uuml;lesehitusega hoone</b></p> <p>Maja esimesel korrusel on kohvik, mille teeb eriliseks fakt, et puhvetis kassapidajat ei ole. Toidu v&otilde;tmine ja selle eest tasumine k&auml;ib selvekassas s&uuml;dametunnistuse j&auml;rgi, maksta saab nii spetsiaalse mTasku &auml;pi kui pangakaardiga.</p> <p>Teise korruse v&otilde;tavad enda alla p&otilde;hiliselt koosolekuruumid. N&otilde;upidamisteks vajalik tehnika hakkab t&ouml;&ouml;le siis, kui &otilde;ige juhe arvutisse pista, juhe jookseb mugavalt laua seest v&auml;lja, k&auml;ivitamiseks vajalike pulte ja muud liigset ei ole. Iga koosolekuruumi ukse juures on tahvelarvuti, kus kirjas ruumi p&auml;evakava. Samuti helendab tahvel kas roheliselt v&otilde;i punaselt vastavalt sellele, kas ruum on hetkel vaba v&otilde;i mitte. Sama ekraan v&otilde;imaldab kohapeal vaba ruumi oma kasutuseks broneerida. J&auml;rjestikku asuvad 5 koosolekuruumi on v&otilde;imalik lihtsa vaevaga &uuml;heks &uuml;hendada ja poole maja jagu rahvast kokku kutsuda.</p> <p>Korrused 4-13 on n-&ouml; t&ouml;&ouml;korrused. Klassikalisi kabinette t&ouml;&ouml;korrustel ei ole. Ei ole ka isiklikke t&ouml;&ouml;kohti &ndash; on avatud t&ouml;&ouml;ala koos t&ouml;&ouml;tamiseks, vaikne ruum iseseisvaks t&ouml;&ouml;tamiseks ja v&auml;iksed ruumid privaatseteks vestlusteks. Erinevate ruumide kasutusel on &uuml;le maja kehtivad kokkulepped: n&auml;iteks vaikses ruumis ei lobiseta, telefon on h&auml;&auml;letu peal ja sellest ruumist k&auml;ib inimeste kutsumine vaid siis, kui tegemist on reaalselt vaimse v&otilde;i f&uuml;&uuml;silise tulekahjuga. T&ouml;&ouml;lt lahkudes v&otilde;i pikemale koosolekule minnes tehakse t&ouml;&ouml;laud puhtaks nii, et kolleegid seda kasutada saaks.</p> <p>Korrused on jagatud eesm&auml;rgi-, mitte struktuurip&otilde;hiselt ja valdav osa inimesi saab p&auml;eva jooksul k&otilde;ik t&ouml;ised tegemised tehtud oma n-&ouml; kodukorrusel. K&otilde;ik teavad, kust kontori nurgast omale vajalikud inimesed &uuml;les leiab.</p> <p><b>Tegevusp&otilde;hine kontor</b></p> <p>&bdquo;Kontori kontseptsioon mida kasutame, nimetatakse tegevusp&otilde;hiseks kontoriks. See t&auml;hendab, et kontori ala on l&auml;bim&otilde;eldud ja kujundatud nii, et see v&otilde;imaldab leida p&auml;eva jooksul ette tulevateks erinevateks &uuml;lesanneteks sobiva keskkonna. &Uuml;htlasi t&auml;hendab see ka seda, et samaaegselt kasutatakse &uuml;hte t&ouml;&ouml;kohta. Ehk kui l&auml;hen pikemale koosolekule v&otilde;i majast lahkun, siis ma &uuml;htegi t&ouml;&ouml;kohta kusagil mujal oma asjadega h&otilde;ivatuna ei hoia. Selline isikliku t&ouml;&ouml;kohata toimetamine on vajalik eesk&auml;tt selleks, et anda inimestele v&otilde;imalus istuda erinevatel hetkedel erinevate kolleegide k&otilde;rvale ja selliselt k&otilde;rvuti t&ouml;&ouml;tades suuta oma tegevustes kiiremini tulemusteni j&otilde;uda&ldquo; selgitab Vihul.</p> <p>Kontseptsiooni realiseerimist toetavad lisaks l&auml;bim&otilde;eldud ruumiplaneeringule ja sisustuse valikule ka tehnilised lahendused. N&auml;iteks selleks, et v&auml;henda juhtmete arvu t&ouml;&ouml;kohtadel, on kogu Telia maja kaetud &uuml;liv&otilde;imsa WIFIga. Teine oluline kontseptsiooni toetav lahendus on ruumibroneerimise s&uuml;steem. Selle eesm&auml;rk on v&otilde;imaldada leida n&otilde;upidamisv&otilde;imalus hetkel kui see tekib -&nbsp; k&otilde;iki n&otilde;upidamisi ei pea pikalt ette planeerima. Igal korrusel on ekraanid, kus n&auml;ha terve maja korruseplaanid koos vabade ja h&otilde;ivatud ruumidega. Samadelt ekraanidelt saab leida endale l&auml;hima sobivate tingimustega n&otilde;upidamisruumi ja selle ka kohapeal broneerida. Ekraanidel tehtud broneeringud s&uuml;nkroniseerivad automaatselt Outlook kalendriga.</p> <p><b>Lai valik kohti, kus t&ouml;&ouml;d teha</b></p> <p>Lisaks avatud kontori alale ja vaikuse tubadele on igal t&ouml;&ouml;korrusel kaks suuremat ja neli v&auml;iksemat n&otilde;upidamiste ruumi, v&auml;ike <i>stand up</i> n&otilde;upidamisnurk kiireteks aruteludeks, lisaks erinevad ni&scaron;id ja telefoniputkad, mis v&otilde;imaldavad pisut privaatsemat olemist. &Uuml;ks olulisi k&uuml;simusi, mis inimestel avatud kontoriruumi kasutusel tekib on see, kuidas saada paika t&ouml;&ouml;ks sobilik m&uuml;rafoon - kas avatud kontoris v&otilde;ib r&auml;&auml;kida mida ja kui palju.</p> <p>&bdquo;Meil on majas kokkulepe, et avatud kontorialal v&otilde;ib r&auml;&auml;kida, telefonile vastata, ning arutleda t&ouml;&ouml;teemadel. Kui on soov t&ouml;&ouml;tada vaikuses, saab selleks kasutada k&otilde;rvaklappe v&otilde;i minna vaikusetuppa. Ja kui arutelud avatud alal l&auml;hevad v&auml;ga intensiivseks v&otilde;i on vajalik arutada midagi konfidentsiaalset, on m&otilde;istlik kasutada koosolekuruumi,&ldquo; selgitab Vihul. &nbsp;</p> <p>Selleks, et tegevusp&otilde;hise kontori &uuml;ht olulisimat v&otilde;imalust - t&ouml;&ouml;tada k&otilde;rvuti hetkel vajalike kolleegidega - parimal moel &auml;ra kasutada, on v&auml;ga oluline, millised tiimid &uuml;ht t&ouml;&ouml;korrust jagavad. Telia majas paiknevad tiimid korrustel eesm&auml;rgip&auml;rased, mitte struktuurist tulenevalt. N&auml;iteks haldusosakond on struktuuris finants&uuml;ksuses ning raamatupidajate v&otilde;i krediidikontrolliga ei ole neil igap&auml;evast kokkupuudet, ent palju on tegemist personali- ostu ja t&ouml;&ouml;kohateenuste tiimidega. Seega on nendel tiimidel &uuml;ks kodukorrus. Kommunikatsiooniosakond on aga koos n&auml;iteks turunduse, juriidika ning erakliendi&uuml;ksusega. Ehk relevantsetel tiimidel on rohkem omavahelist suhtlust. See ei t&auml;henda muidugi, et kommunikatsiooniinimene ei v&otilde;iks minna t&auml;iesti &uuml;ksk&otilde;ik millisele teisele korrusele et leida seal omale sobiv t&ouml;&ouml;koht ning terve p&auml;ev seal t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p><b>Kuhu panna isiklikud asjad?</b></p> <p>Kuna isiklikke laudu ei ole, pole ka laudade all sahtlibokse. Isiklike asjade hoidmiseks on igal korrusel kapid, mis avanevad ja lukustuvad t&ouml;&ouml;t&otilde;endiga. Kui p&auml;eval hoitakse neis oma k&auml;ekotte vm materjale, siis &ouml;&ouml;seks peidetakse neisse ka hiir ja klaviatuur ning t&ouml;&ouml;arvuti, kui seda pole plaanis just kodukontoris t&ouml;&ouml;tamiseks kaasa v&otilde;tta.</p> <p>Igal korrusel on leiunurk, kuhu kogutakse t&ouml;&ouml;vahendid, mis ununenud t&ouml;&ouml;lt lahkudes laudadele. Igal &otilde;htul saab koristaja k&otilde;ik pinnad kenasti puhastada. Kuigi ehk oleks mugavam, kui lisaks kuvaritele oleks ka hiired ja klaviatuurid laudade peal, siis eelk&otilde;ige h&uuml;gieeni p&auml;rast otsustati ka need isiklikuks teha, klaviatuur on ometi &uuml;ks bakterirohkemaid esemeid kontorites.</p> <p>&bdquo;Puhtus on &uuml;ks suuremaid plusse, mida skeptikud sellise kontori kasutuse juures n&auml;evad. Laudadele j&auml;&auml;vad vaid kuvarid, koristaja peseb igal &otilde;htul &auml;ra k&otilde;ik t&ouml;&ouml;pinnad,&ldquo; r&otilde;hutab Vihul.&nbsp;</p> <p><b>Ka sisustus on l&auml;bim&otilde;eldud</b></p> <p>Kontoritoolide valikul l&auml;htuti sellest, et toolid oleks kiirelt ja lihtsalt seadistatavad eri suuruses inimestele sobivaks. Valdav osa kontori laudu on elektrooniliselt k&otilde;rgusesse reguleeritavad, mis v&otilde;imaldab neid erineva pikkusega inimeste tarbeks kiiresti kohandada, aga ka soovi korral p&uuml;sti seistes t&ouml;&ouml;d teha. Samas on osa kontorilaudu spetsiaalsed tiimit&ouml;&ouml; lauad, mis aitavad kaasa kiirele infovahetusele ja sobivad eesk&auml;tt projektit&ouml;&ouml;ks. Osades n&otilde;upidamisruumides on harjumusp&auml;raste toolide asemel pukktoolid, selleks et soodustada kiireid otsuseid l&otilde;pututele aruteludele. 50% kontori seintest t&auml;idavad tahvli funktsiooni ja korrustel, kus on rohkelt IT-inimesi, on need seinad strateegiaplaane t&auml;is kirjutatud.</p> <p>Kui Telia kontoris oleks iga laua all pr&uuml;gikastid, t&auml;hendaks see iga korruse peale umbes 70 pr&uuml;gikotti, mida peaks igal &otilde;htul t&uuml;hjendama. Selle asemel on igal korrusel kolm pr&uuml;gisorteerimise s&uuml;steemi. &nbsp;Ka pr&uuml;gikotid on disainitud nii, et &auml;ra peab viskama vaid selle osa pr&uuml;gikotist, mis on reaalselt t&auml;is saanud. Kiletoru seotakse kahelt poolt pr&uuml;gi kokku ning pr&uuml;gikott ongi justkui &uuml;ks pikk soolikas. See t&auml;hendab, et korruse peale visatakse 70 koti asemel &auml;ra 10 kotti p&auml;evas.</p> <p>Igal korrusel on puhkenurk, kus m&auml;ngib rahulik muusika, saab kohvi juua, mugavatel toolidel puhata ja kolleegidega suhelda. Korruse kokkuleppena saab sinna tellida ka n&auml;iteks lauajalgpalli, kuid valdav osa korruseid eelistab siiski puhkenurgas vaikset olemist. Loomulikult saab ka puhkenurgas t&ouml;&ouml;d teha, kui on soov n&auml;iteks lamades kirju saata.</p> <p><b>Tegevusp&otilde;hise kontori m&otilde;te n&otilde;uab harjutamist</b></p> <p>Viimane korrus on sarnaselt teise korrusega k&otilde;igile avatud ning seal tehakse partnerkoosolekuid ning <i>teambuilding</i> &uuml;ritusi. Samuti leiab siit toa, mis on ilmselgelt saanud inspiratsiooni Eesti metsadest - &nbsp;toolide asemel on siin kiiged, maas vedelevad puuhalud, mis l&auml;hemal inspekteerimisel osutuvad patjadeks. V&otilde;tsime siin oma ringk&auml;igu kokku ning arutasime Mari-Liis Vihuliga, mida arvavad uuest kontorist Telia t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p><b>Kuidas inimesed sellise suure muutusega &auml;ra harjusid? Mitmes v&auml;ikesest kontorist liiguti ju &uuml;hte suurde kontorisse. </b></p> <p>Tavalises, v&auml;ga tihedalt paigutatud avatud kontoris, arvestatakse inimese kohta ruumi 15m<sup>2</sup>. Telia vanades kontorites, kus osaliselt oli kabinetis&uuml;steem ja osaliselt avatud kontor, oli ruutmeetreid inimese kohta 21m<sup>2</sup>. Telia uues majas on vaid 11m<sup>2 </sup>kuid s&otilde;ltumata numbritest tundub t&auml;na ruumi isegi rohkem kui varem. Kokkuhoitud ruutmeetrite rendihinna vahe on Telias paigutatud mugavat toimetamist toetavatesse IT-lahenduste, mugavusse ja pisut ka toredusse.</p> <p>Oluline ruumi kokkuhoid tuleb soetatud t&ouml;&ouml;kohtade arvust - Telia kontoris on umbes 15% v&auml;hem t&ouml;&ouml;kohti kui inimesi. 15-20% t&ouml;&ouml;tajatest on majast v&otilde;i v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;kohalt pidevalt eemal niikuinii &ndash; koosolekutel, puhkustel jne.</p> <p><b>Kas k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele selline t&ouml;&ouml;tamise viis sobib?</b></p> <p>Kindlasti mitte. &Uuml;le 80% Telia uues kontoris t&ouml;&ouml;tajatest &uuml;tlevad, et tunnevad end siin h&auml;sti ja on uue t&ouml;&ouml;korraldusega kenasti harjunud. 13% inimesi tunnistab, et tunnevad ilma isikliku t&ouml;&ouml;kohata kontoris stressi. Oleme teadlikud kellele uus toimetamismudel v&auml;hem sobilik ja juhid p&ouml;&ouml;ravad sellistele inimestele rohkem t&auml;helepanu &ndash; p&uuml;&uuml;avad leida neile sobivamaid lahendusi. &nbsp;Teisalt oleme &auml;ra defineerinud&nbsp; inimese DNA, keda me Teliasse t&ouml;&ouml;le otsime ja uus kontseptsioon toetab sellist inimt&uuml;&uuml;pi kenasti.</p> <p>Tegevusp&otilde;hine kontor on Eestis siiski veel uus asi ja meie inimestele suur paradigma muutus &ndash; selle omaks v&otilde;tmine vajab sisse kasvamist ja kasvatamist, v&auml;ga tugevat personalijuhtimist&ouml;&ouml;d. Veebist v&otilde;ib lugeda palju nii tegevusp&otilde;hise kontseptsiooni edulugusid, kui ka l&auml;bikukkumisi, sellise kontseptsiooni kasuks otsustamine s&otilde;ltub eelk&otilde;ige ettev&otilde;tte vajadustest ja kultuurist. Kui eesm&auml;rk on vaid hoida kokku rendikulusid, siis v&otilde;ib selle sama h&auml;sti tegemata j&auml;tta, sest see ei tasu &auml;ra. &nbsp;&Otilde;nnestumine n&otilde;uab kogu ettev&otilde;tte panustamist. Telias hakati uue kontori tulekut kommunikeerima umbes aasta-poolteist varem. Tehti t&ouml;&ouml;tubasid, kus k&auml;idi l&auml;bi korruseplaane, selgitati lahti kontseptsiooni eesm&auml;rk ja ruumide funktsioonid, m&otilde;eldi mida ja kuidas muuta. Inimesetel paluti m&otilde;elda kuidas nad isiklikult ruumi kasutaks ja millisena nende tiim seda ruumi vajaks. Tehti kokkuleppeid kuidas on sobilik k&auml;ituda avatud alal, kuidas vaikses toas . Selline koosloomine tekitas tunde, et uus maja on kogu ettev&otilde;tte &uuml;hist&ouml;&ouml;na s&uuml;ndinud teos , see on ilmselt ainus v&otilde;imalus kuidas sellist suurt paradigmamuutust edukalt ellu viia.</p> <p>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris.&nbsp;</p> <p>Fotol on Telia kontor. Foto autor on T&otilde;nu Runnel.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1952Kellega juhtub tööõnnetus?2018-05-02<p><strong>2017. aastal laekus T&ouml;&ouml;inspektsioonile 5184 teadet t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest. 4058 t&ouml;&ouml;tajat said t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse k&auml;igus kerge ja 117 inimest raske kehavigastuse ning &uuml;heksa inimese jaoks l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus elu kaotusega.</strong></p> <p class="img-left"><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Suhtarv.png" target="_blank" class="thickbox" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Suhtarv.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta maakonnas" title="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta maakonnas" /></a></p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Suhtarv.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"></a></strong>Statistiliselt on k&otilde;ige suurem t&otilde;en&auml;osus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattuda L&auml;&auml;ne-Virumaal ja J&auml;rvamaal. Samas arvuliselt k&otilde;ige enam &otilde;nnetusi juhtus Tallinnas, mida seletab ka linna suurus.</p> <p>K&otilde;ige suuremas ohus on 25&ndash;34-aastased mehed (meestega toimub 65% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest) ning 55-64-aastased naised.Levinuim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjus on kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi, k&auml;sit&ouml;&ouml;riista, objekti v&otilde;i looma &uuml;le ning kukkumine, libastumine ja komistamine.</p> <p class="img-right"><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Sugu-ja-vanus.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Sugu-ja-vanus.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes kannatanud soo ja vanuse l&otilde;ikes aastal 2017" title="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes kannatanud soo ja vanuse l&otilde;ikes aastal 2017" /></a></p> <p>Eelmise aasta andmete p&otilde;hjal on tegevusalade l&otilde;ikes suurim t&otilde;en&auml;osus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattuda j&auml;tkuvalt puidu- ja toiduainet&ouml;&ouml;stuses.</p> <p>Kellaajaliselt tuleks eriti ettevaatlik olla 10&ndash;11 ajal ennel&otilde;unal ning kella kahe paiku pealel&otilde;unal. Seega soovitused teha puhkepause ca 1,5 tunni tagant ei ole antud ilmaasjata. Inimene v&auml;sib ja t&auml;helepanu hajub ning &otilde;nnetused on kerged juhtuma.</p> <p>Statistiliselt on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsemas ohus suurte organisatsioonide t&ouml;&ouml;tajad. Ligi 70% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest toimuvad &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetes. N&auml;iteks 2017. aasta andmetel toimus &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetes 81 t&ouml;&ouml;taja kohta 1 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ning 1-9 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetes vaid 1 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus 235 t&ouml;&ouml;taja kohta. Samas peab siin arvestama, et v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes esineb sagedamini ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste varjamist. Keskmiselt t&auml;hendab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust 20-p&auml;evast haiguslehte.</p> <p class="img-left"><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tegevusalad-suhtarv.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Tegevusalad-suhtarv.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta tegevusalas 2016&ndash;2017" title="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta tegevusalas 2016&ndash;2017" /></a></p> <p><b>Kes on k&otilde;ige suuremas ohus?</b></p> <p>Tehes eelnevate numbrite pinnalt meelevaldse &uuml;ldistuse v&otilde;ib v&auml;lja joonistada j&auml;rgmised isikud, kes peaks t&ouml;&ouml;l oma tervise eest ekstra hoolt kandma.</p> <p>Saage tuttavaks Statistilise Keviniga. Ta on 29-aastane suures J&auml;rvamaa puidut&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tav mees, kes tegutseb masinate v&otilde;i transpordivahenditega ning plaanib minna v&otilde;i on tulnud just l&otilde;unapausilt. Kevin t&ouml;&ouml;p&auml;ev algas kell 8 hommikul. T&ouml;&ouml;d on palju ja tempo k&otilde;rge. Ta on juba hulk aega j&auml;rjest tegutsenud, kaotab korraks fookuse ning k&auml;si puutub kokku terava saeteraga. J&auml;rgneb s&otilde;it erakorralise meditsiini osakonda ning neljan&auml;dalane haigusleht.</p> <p>Memo Kevinile: tee puhkepause ning j&auml;rgi masinatega t&ouml;&ouml;tades k&otilde;iki ohutusn&otilde;udeid.</p> <p>Samuti v&otilde;iks eriti ettevaatlik olla 59-aastane suures L&auml;&auml;ne-Virumaa toiduainet&ouml;&ouml;stuses leiba teeniv Statistiline Mari, kellel on oht libastuda, kukkuda v&otilde;i komistada. Tal on seljataga mitmetunnine t&ouml;&ouml;etapp ning rutiinsed liigutused toimuvad juba peaaegu automaatselt. Ta ei kontrolli k&otilde;rgemalt riiulilt asjade k&auml;tte saamiseks p&uuml;stitatud redeli turvalisust, kukub ning v&auml;&auml;nab jala. J&auml;rgneb arstivisiit ja kahen&auml;dalane haigusleht.</p> <p>Memo Marile: m&auml;rka, et hakkad v&auml;sima ja v&otilde;ta korraks hoog maha. Kontrolli alati redelit kasutades, kas see on paigaldatud turvaliselt.</p> <p><b>Mida teha?</b></p> <p>Antud loo eesm&auml;rk ei ole muuta &auml;revaks L&auml;&auml;ne-Virumaa ja J&auml;rvamaa inimesi, vaid juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisusele ja enese eest hoolitsemisele. T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;lesanne on meelde tuletada, et suure osa oma p&auml;evast veedame me &nbsp;t&ouml;&ouml;postil ning nii t&ouml;&ouml;taja, tema l&auml;hedaste ning t&ouml;&ouml;andja huvides on &otilde;htul t&auml;ie tervise juures sealt lahkuda.</p> <p><b>Suhtumine muutub</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;uniku Krista Vaikmetsa s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;alane ohutuskultuur ajapikku natuke paremaks l&auml;inud, kuid arenguruumi kindlasti veel jagub. &bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse &auml;rahoidmine s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;andjast kui t&ouml;&ouml;tajast, sest t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad m&otilde;lemad v&otilde;rdselt,&ldquo; r&auml;&auml;kis Vaikmets. Tema hinnangul aitab paljusid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida hooliv t&ouml;&ouml;kultuur.</p> <p>&bdquo;Koolipingist tulev noorem p&otilde;lvkond on teadlikkum t&ouml;&ouml;ohutusest ja n&otilde;udlikum t&ouml;&ouml;tingimuste osas,&ldquo; on Vaikmets lootusrikas. Juba kogenud inimestele, kelle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks on enamasti rutiinist tingitud hooletus, soovitab n&otilde;unik julgelt seista oma tervise eest. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja saab juhtida t&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu n&auml;iteks puhkepauside tegemisele,&ldquo; lisab ta.</p> <p>&bdquo;Muutuma peaks suhtumine: peaasi, et t&ouml;&ouml;koht on, mis ma ikka n&otilde;uan. Tervis on iga&uuml;he kalleim vara &ndash; seda tasub targalt hoida!&ldquo; l&otilde;petas Vaikmets.</p> <p>P&otilde;hjalikuma statistilise &uuml;levaate leiab <a href="http://ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistika/statistika/2017/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni 2017 t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levatest</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1950Kas tükitöö alusel töötajale kehtib ka miinimumpalk?2018-04-30<p class="MsoNormal"><b>T&ouml;&ouml;tan t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ning t&ouml;&ouml;tasu arvestatakse vastavalt t&uuml;kit&ouml;&ouml;hinnetele. Probleem on selles, et ma ei j&otilde;ua t&uuml;kke t&auml;is teha ning t&ouml;&ouml;andja maksab palka vastavalt t&uuml;kkidele. Eelmine kuu ma ei saanud isegi miinimumi. Kas t&ouml;&ouml;andja k&auml;itub &otilde;igesti? <o:p></o:p></b></p> <p class="MsoNormal"><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 5 lg 1 p 5 kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja olema teadlik oma t&ouml;&ouml;tasust, selle arvutamise viisist ja palgap&auml;evast, samuti t&ouml;&ouml;andja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. T&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas k&otilde;ik tasud, mida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemise eest saab. T&ouml;&ouml; eest saadavad tasud v&otilde;ivad olla m&auml;&auml;ratud ka palgajuhendis, mis on t&ouml;&ouml;lepingu lahutamatu osa. T&ouml;&ouml;tasu peab&nbsp; olema kokku lepitud numbriliselt ja seega &uuml;heselt m&otilde;istetavana.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei n&auml;e ette t&ouml;&ouml;tasu kohustuslikke osasid. See t&auml;hendab, et pooled saavad ise otsustada, millest t&ouml;&ouml;tasu koosneb ning kuidas seda arvutatakse. N&auml;iteks on lubatud kokku leppida t&ouml;&ouml;tasu arvestamise alustes aja&uuml;hiku (tunni- ja kuut&ouml;&ouml;tasu) v&otilde;i t&ouml;&ouml;soorituste hulga (t&uuml;kit&ouml;&ouml;tasu) eest.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Juhul kui pooled on kokku leppinud, et t&ouml;&ouml; eest tasustamine toimub t&uuml;kit&ouml;&ouml; alusel, peab t&ouml;&ouml;lepingus v&otilde;i selle lisades olema eraldi v&auml;lja toodud t&uuml;kit&ouml;&ouml; hinne. R&otilde;hutan, et t&uuml;kit&ouml;&ouml;tasu peab igal juhul olema seotud ka ajapalgaga, nt tunni- v&otilde;i kuut&ouml;&ouml;tasuga.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas t&ouml;&ouml;tasu suuruses ja selle arvestamise alustes, ei saa t&ouml;&ouml;tasu kujunemine viia selleni, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse v&auml;hem kui kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale vastav summa. Seega peab t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajale, kelle t&ouml;&ouml;tasu arvestatakse t&uuml;kit&ouml;&ouml; alusel, maksma iga kuu v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Kui t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja sees teha nii palju t&uuml;kke, et ta teeniks t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt selle alamm&auml;&auml;ra ulatuses, tuleb t&ouml;&ouml;tajale siiski maksta t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra. T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r tuleb maksta olenemata sellest, kas selline kokkulepe t&ouml;&ouml;lepingus sisaldub v&otilde;i mitte, kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 29 lg 6 kohaselt ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamm&auml;&auml;rast madalamat t&ouml;&ouml;tasu maksta.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 m&auml;&auml;ruse nr 189 &bdquo;T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra kehtestamine&rdquo; &sect; 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018. aastal tunnitasu alamm&auml;&auml;r 2,97 eurot ja kuutasu alamm&auml;&auml;raks t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral 500 eurot.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal"><b><i>N&auml;ide:</i></b><i> T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingus on kokkulepe, et t&ouml;&ouml; k&auml;ib t&uuml;kit&ouml;&ouml; alusel vastavalt t&uuml;kkide hinnakirjale, mis on t&ouml;&ouml;lepingu lisas. Sealhulgas garanteerib t&ouml;&ouml;andja, et t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;tasu vastavalt kehtivale t&uuml;kit&ouml;&ouml; hinnakirjale, kuid mitte v&auml;hem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, mis 2018. aastal on 500 eurot.</i></p> <p></p> <p class="MsoNormal">Vaata lisaks ka <a href="/redirect/554" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;tasu maksmisest</a>.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1951Rahvusvaheline tööohutuse päev juhib tähelepanu hea töökeskkonnale olulisusele2018-04-28<p><b>28. aprillil t&auml;histatakse &uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva, mis on p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes hukkunutele ja viga saanutele. Eelmisel aastal registreeriti Eestis 5184 &otilde;nnetust ning hukkus &uuml;heksa inimest.</b></p> <p>Hiljutine rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO, Soome, Singapuri ning Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri &uuml;hisuuring n&auml;itab, et EL kaotab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ning t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumiste t&otilde;ttu 3,3% SKPst ehk 476 miljardit eurot aastas.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul kaotab Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu 1,3 miljonit t&ouml;&ouml;tundi aastas. &bdquo;Eelmisel aastal oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kannatada saanu haiguslehel keskmiselt 20 p&auml;eva. Haigekassa maksis h&uuml;vitisteks v&auml;lja 4,4 miljonit eurot. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu kaotasime &uuml;heksa inimest, kelle elu j&auml;&auml;b elamata ning t&ouml;&ouml; tegemata,&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp; &bdquo;M&otilde;tlemapanev on, et v&auml;ga suurt osa &otilde;nnetustest &otilde;nnestuks v&auml;ltida, kui riske &otilde;igesti hinnata, kasutada isikukaitsevahendeid ning ennek&otilde;ike hoolida endast ja oma kolleegidest,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomine algab riskianal&uuml;&uuml;si koostamisest ning tegevuskava alusel riskide maandamisest. J&auml;relevalve k&auml;igus aga selgus, et puudulik t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s on ettev&otilde;tetes j&auml;tkuvalt suurimaks probleemiks. Teisel kohal on t&ouml;&ouml;tajate puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. Paraku n&auml;itab statistika, et 35% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtub t&ouml;&ouml;tamise esimesel aastal. Nii tuleb juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet m&auml;rksa t&otilde;sisemalt v&otilde;tta.</p> <p>Eelmisel aastal registreeris T&ouml;&ouml;inspektsioon 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 9 l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.<strong> </strong>Peamine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed. Ametitest sattusid sagedamini &otilde;nnetustesse puidut&ouml;&ouml;tlejad, poem&uuml;&uuml;jad ja veoautojuhid. Sektoritest juhtus enim &otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses (10%), riigikaitses (9%) ning kaubanduses (8%). Maakondlikult olid &otilde;nnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. V&auml;ljaspool Eestit juhtus enim &otilde;nnetusi meie t&ouml;&ouml;tajatega Soomes. Selle aasta esimese nelja kuuga on registreeritud 1662 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest osade asjaolud on veel t&auml;psustamisel. Kergeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi oli 1286 ning raskeid 370. Surmaga on l&otilde;ppenud neli &otilde;nnetust.</p> <p>32% &otilde;nnetustest oli p&otilde;hjustatud kontrolli kaotamisest masinate, t&ouml;&ouml;riistade v&otilde;i seadmete &uuml;le. Ligi veerand &otilde;nnetustest juhtus, kuna inimene kukkus, libastus v&otilde;i komistas. T&ouml;&ouml;inspektsioon on portaali <a href="http://www.tooelu.ee/">http://www.tooelu.ee/</a> kogunud praktilisi ohutusn&otilde;uandeid nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile ohutut ning turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda!</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1949Harles Tiitsmaa tuli Eestisse tagasi tööohutuskultuuri arendama2018-04-27<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektor Harles Tiitsmaa r&auml;&auml;gib muhedalt sellest, kuidas ta T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le sattus, milline ohutuskultuur valitseb meie ehitusplatsidel ning kuidas on t&ouml;&ouml;keskkond viimase k&uuml;mne aasta jooksul muutunud.&nbsp;</strong></p> <p><b>Milline on teie t&ouml;&ouml;elu olnud?</b></p> <p>L&otilde;petasin Tamsalu g&uuml;mnaasiumi 2005. aastal, see oli ilus aeg, majandusbuum. Ma olin noor poiss, kellel oli raha vaja, seega l&auml;ksin ehitusele t&ouml;&ouml;le. Alustasin abit&ouml;&ouml;lisena, olin mitmes ettev&otilde;ttes &uuml;le Eesti kuni 2012. aastani. Ma tol ajal veel seda ei teadnud, aga t&ouml;&ouml;ohutuskultuur oli &uuml;sna kesine. Jah, turvajalan&otilde;ud, kiiver ja helkurvest olid olemas, aga sisuliselt ei huvitanud ohutus kedagi.</p> <p>Ehituses on kaadrivoolavus suur, kes rohkem pakub, sinna minnakse. Nagu mainitud, alustasin abit&ouml;&ouml;lisena ehk eelk&otilde;ige koristasin. J&auml;rgmisena hakkasin saunu ehitama, eelk&otilde;ige korteritesse. Sealt sain oma puut&ouml;&ouml;pisiku, mis pole siiani &auml;ra l&auml;inud.</p> <p>Edasi l&auml;ksin betooni ja v&auml;lit&ouml;&ouml;de peale. Mul olid siset&ouml;&ouml;d enam-v&auml;hem selged ja m&otilde;tlesin, et tahaksin midagi uut proovida. &Otilde;ppisin armeerimist, betoneerimist ning suures plaanis elurajoonide ehitust. Seda t&ouml;&ouml;d tegin umbes neli-viis aastat.</p> <p>Siis sain s&otilde;bralt k&otilde;ne: &bdquo;Harles-poiss, &auml;kki tahad Soome t&ouml;&ouml;le tulla?&ldquo;. See oli 2011. aasta detsember &ndash; m&otilde;tlesin terve j&otilde;ulupuhkuse. Mul oli Eestis hea t&ouml;&ouml;koht ja mul ei olnud tegelikult p&otilde;hjust minna, mul ei olnud soovi millegi eest p&otilde;geneda. Samas arvasin, et see v&otilde;ib olla hea proovikivi. Seega v&otilde;tsin pakkumise vastu ning 2012. aasta alguses l&auml;ksin kahe kotiga Soome.</p> <p>Ma ei osanud keelt ega midagi, s&otilde;ber oli ees, kes aitas paberid korda ajada. Ehitusplats koos oma n&otilde;uetega oli midagi t&auml;iesti muud kui Eestis. Pidin k&otilde;ik oma harjumused &uuml;mber m&otilde;tlema. Soomes on n&auml;iteks oluline, et ei tehtaks liialt &uuml;letunde. Aga ma olin noor poiss, kes tahtis raha teenida, ning 10 tundi p&auml;evas t&ouml;&ouml;d teha. Siis tegin kokkuleppe, et teen m&otilde;ned &uuml;letunnid ja saan p&auml;eva varem ehk neljap&auml;eval laevaga Eestisse tulla. Seal ma siis vaikselt arenesin, &otilde;ppisin soome keele &auml;ra, k&auml;isin kursustel, kahe aastaga sain p&otilde;him&otilde;tteliselt keele suhu.</p> <p><b>Kuidas T&ouml;&ouml;inspektsiooni sattusite?</b></p> <p>Olin Soomes aastaid t&ouml;&ouml;d teinud ning j&otilde;udnud karj&auml;&auml;riredelil armeerijast t&ouml;&ouml;dejuhatajaks v&auml;lja. Mul oli &uuml;ks venelaste punt, keda kamandasin ja k&auml;skisin. Siis sain aru, et nii see j&auml;tkuda ei saa ning tahaksin midagi hoopis Eesti ehituses muuta. Olin palju ka Eesti ehitusplatse k&uuml;lastanud ning sain aru, et olukord ei ole selline, nagu see v&otilde;iks olla. Majandus oli t&otilde;usuteel ja siis peaks ka suuremat t&auml;helepanu ohutusele p&ouml;&ouml;rama, muidu tekib j&auml;lle sama seis kui buumi eel 2005. aastal. See oli t&auml;ielik kaos ja k&otilde;igil oli p&otilde;him&otilde;tteliselt &uuml;ksk&otilde;ik.</p> <p><b>Kuidas te nii l&uuml;hikese ajaga niiv&otilde;rd positiivselt T&ouml;&ouml;inspektsioonis silma olete j&auml;&auml;nud?</b></p> <p>Ma olen abivalmis &ndash; minu jaoks ei ole olemas p&otilde;him&otilde;tet, et see ei ole minu t&ouml;&ouml;. K&otilde;ik, kes tahavad abi, saavad alati. Mul ei ole kommet ei &ouml;elda. Pigem kohe jah ja siis m&otilde;tleme midagi v&auml;lja.</p> <p><b>Kas see on kuidagi k&auml;tte ka maksnud?</b></p> <p>Kindlasti on &ndash; &uuml;tled &bdquo;jah!&ldquo; ja siis l&auml;hed koju ja m&otilde;tled, et pagan, kuidas ma sellest supist end v&auml;lja vingerdan.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Millest te ehitusi inspekteerides juhindute?</b></p> <p>Meie piibel on ehitusm&auml;&auml;rus, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ehituses &ndash; m&auml;&auml;rus 377. Seda peavad k&otilde;ik ehitusettev&otilde;tjad t&auml;itma. Eks reaalsus ja see, mis on paberil, on kaks eri asja. Seega tuleb leida kuldne kesktee, et mis on m&otilde;istlik.</p> <p><b>Kuidas leida kuldne kesktee?</b></p> <p>Iga ehitusplats on oma ohtude ja riskidega mingil m&auml;&auml;ral erinev. Seal, kus on kraanad, on kindlasti ohtlikud t&ouml;&ouml;d. N&auml;iteks suvila ehitusel ei m&auml;ngi inimfaktor nii suurt rolli kui kusagil suurel ehitusel, kus on 160 t&ouml;&ouml;tajat ja kunagi ei tea, mis v&otilde;ib kusagilt p&auml;he kukkuda. Kuna olen 10 aastat ehitustel t&ouml;&ouml;tanud, siis olen enda nahal mitu &bdquo;napikat&ldquo; tundnud. Olen isegi redeliga libisenud ja kukkunud ning seel&auml;bi tean, mis olukorras redelit kasutada. K&otilde;rgustest &otilde;nneks ei ole alla kukkunud. (<i>Harles teeb pt&uuml;i-pt&uuml;i-pt&uuml;i &uuml;le vasaku &otilde;la.)</i></p> <p>Olen t&ouml;&ouml;ohutuse ignoreerimist enda nahal tundnud ja ma ei taha teistele sama. Eesti objektijuhid on viimasel ajal m&ouml;kumaks j&auml;&auml;nud. Ei ole konkreetsust ja &otilde;ige asja n&otilde;udmist, vaid t&ouml;&ouml;ohutuse koordinaator k&auml;ib klapid peas platsil ringi ega juhi &otilde;igetele asjadele t&auml;helepanu. Sellep&auml;rast ongi oluline, et meie, t&ouml;&ouml;inspektorid, j&otilde;uaksime igale poole.</p> <p>Ehitusel peab t&ouml;&ouml;inspektor olema veidi karmim ja k&auml;redama h&auml;&auml;lega.</p> <p><b>Kui palju te ise siis objektidel karjatate?</b></p> <p>M&otilde;nikord tuleb ette k&uuml;ll. N&auml;iteks k&otilde;ndisin kesklinnas ning n&auml;gin, et ehitatakse midagi ja ohuala ei olnud piirestatud ning samal ajal paigaldati korvt&otilde;stukis aknapaneele. Siis kutsusin mehed alla ja palusin neil vaadata, kui palju inimesi neil korvi alt l&auml;bi k&otilde;nnib. Lugesin k&uuml;mneni ja lasin neil lugeda, mitu inimest alt l&auml;bi k&auml;ivad &ndash; siis k&uuml;sisin, et kas nad ise ka aru saavad, mis neil valesti on. Nad said k&uuml;ll aru. P&auml;rast pikemat arutelu inimesed tavaliselt m&otilde;istavad. Laiskus on see, mis paneb ohutuse arvelt viilima.</p> <p><b>Kas hakatakse vastu ka?</b></p> <p>Ikka, on olnud v&auml;ga bravuurikaid h&auml;rrasid.</p> <p><b>Mis siis teha?</b></p> <p>J&auml;&auml;da rahulikuks ning &uuml;ritada kuidagi jutule saada. Tuleb inimene maha rahustada ning r&otilde;hutada, et me ei tulnud teile trahvi tegema. Vaatame objekti &uuml;le ja saame alati kokkuleppele, kuidas asjad ohutuks muuta. Me ei ole trahviv organisatsioon, vaid koost&ouml;&ouml;partnerid. K&otilde;ik tahavad tervena koju saada. Tavaliselt on mul veel varuks m&otilde;ni jutuke, et kuidas v&otilde;ib juhtuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, kui ei kasutata isikukaitsevahendeid v&otilde;i &uuml;hiskaitsevahendeid. Selles osas suhtlen ma aktiivselt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurijatega ning aeg-ajalt vaatan ka Youtube&rsquo;ist markantsemaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.</p> <p><b>Kuidas v&otilde;rreldes 2005. a buumiajaga n&uuml;&uuml;d ohutus paremaks on l&auml;inud?</b></p> <p>K&otilde;vasti on paremaks l&auml;inud. N&auml;iteks tellingud &ndash; meil on praegu v&auml;hemalt kuus t&otilde;siseltv&otilde;etavat pakkujat, kes pakuvad kvaliteetseid tellinguid. Tellingutel v&otilde;iks olla kolm piiret: &uuml;lemine piire, keskmine piire ja alumine piire ehk varbalaud. Tihti arvatakse seda, et kui paigaldatakse kile, siis ei ole alumist varbalauda vaja. Aga nii ei ole, kui on t&ouml;&ouml;riistad maas ja l&auml;hed jalaga vastu, siis v&otilde;ib see varbalaud k&otilde;rgelt kukkuva haamri eest p&auml;&auml;sta. Kile funktsioon on midagi muud.</p> <p>T&ouml;&ouml;riietus ja isikukaitsevahendid on palju paremaks l&auml;inud. T&ouml;&ouml;kindaid on sisuliselt igale maitsele, vajadusele, samuti p&otilde;lvekaitsmeid, respiraatoreid ja kiivreid. K&otilde;ik need kaitsevad t&ouml;&ouml;tajaid ja on arendatud aastatega kasutajas&otilde;bralikumaks.</p> <p><b>Kas &uuml;le&uuml;ldises suhtumises on ka mingi muutus toimunud?</b></p> <p>&Uuml;ks oluline aspekt on see, et nagu minugi puhul, on paljud ehitust&ouml;&ouml;lised k&auml;inud Soomes v&otilde;i Norras &auml;ra ja neil on k&otilde;rgemad standardid. Kui sul on mingid ootused, siis sa ei taha allahindlust teha ja n&otilde;uad ka rohkem. Ehk veidi on Soomet siia j&otilde;udnud, mingi hetk oli ju mitteametlike andmete j&auml;rgi ligi 100&nbsp;000 eestlast Soomes t&ouml;&ouml;l. V&auml;lismaal k&auml;imine ei tee kellelegi halba, mina soovitan noortel minna kindlasti ja elu n&auml;ha.</p> <p>Eestis on ka suurtel firmadel tihti enda t&ouml;&ouml;ohutusinimene. Seda olen alati kiitnud ja parimaid praktikaid palunud ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni saata. Ma ei proovi ainult piitsaga m&otilde;jutada, vaid eelk&otilde;ige pr&auml;&auml;nikuga. Kuna olen ise ehitusel olnud, siis saame &uuml;ldjuhul alati jutule.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on tihti p&ouml;&ouml;rdv&otilde;rdelises seoses ajaga, kui on kiire, siis ei panda turvalisusele r&otilde;hku. T&auml;na just pragasin objektil &ndash; v&auml;liselt on k&otilde;ik korras, aga kui ehitusobjektile sisse minna, siis seal ikka toimub midagi, mida v&auml;ljast n&auml;ha ei ole.</p> <p><b>Miks hakkab &uuml;ks Eesti mees ragbit m&auml;ngima, kuidas see tee sinna viib?</b></p> <p>Eks ma olen natukene hulluke. Ragbini viis mind Tallinna elu &ndash; tahtsin peale t&ouml;&ouml; ja kodu midagi muud teha. Siis lugesin FHM-ist, et hipodroomil teeb mingi inglane ragbitrenni. L&auml;ksin kohale ja hakkas meeldima, sest see oli m&otilde;nus ja raske trenn. Justkui jalgpall ja maadlus kombineeritud. K&otilde;ik, mis m&auml;ngus toimub, j&auml;&auml;b m&auml;ngu. Ragbi on t&auml;iskontaktala, juhtub igasuguseid vigastusi.</p> <p>Soomeski l&auml;ksin Espoo ragbiklubisse trenni ning sain endale head tuttavad kogu eluks. See on hea sotsiaalne ja sportlik aja veetmise viis. Paari n&auml;dalaga sain juba p&otilde;hinimekirja m&auml;ngima ning m&auml;ngisime Soome meistriliigas &ndash; esimese aastaga saime kolmanda koha. Seal oli Eesti poisse veelgi, kes Soomes ehitajad olid.</p> <p><b>Mis m&auml;ngu eesm&auml;rk on?</b></p> <p>Pall on vaja saada vastase v&auml;rava taha. M&otilde;lemal pool on 15 meest, kes igal juhul &uuml;ritavad seda &auml;ra hoida. Palli ei tohi kunagi ette s&ouml;&ouml;ta, vaid ainult tahapoole ning ainult palliga meest tohib maha t&auml;klida (inglise keelest <i>tackle &ndash; maha murdma)</i>. Reegleid on palju, korraliku raamatu jagu. Mina olen r&uuml;ndaja, r&uuml;ndaja eesm&auml;rk on v&otilde;ita maad massiga. Selline hirmus hobuj&otilde;udude raiskamine.</p> <p><b>Kuidas Eestis tase on?</b></p> <p>Koos Tallinna Kalevi ragbiklubiga v&otilde;itsime just Soome esiliiga ning liikusime edasi Soome meistriliigasse. L&auml;ti ja Leedu on meie jaoks liiga head, seal on meeskonnam&auml;ngud paremini arenenud. Meile tuleb sel aastal uus peatreener Walesist, &uuml;ks s&otilde;jav&auml;elane, kes teenib Tapal. Mina praegu ei saa m&auml;ngida, mul on p&otilde;lvevigastus. Tahaks k&uuml;ll hirmsasti. Koondisega oleme Euroopa C-divisjonis koos Soome, Norra, Taani ja Ungariga. Euroopa parimad on loomulikult inglased.</p> <p><b>Kuidas ragbit ohutult m&auml;ngida?</b></p> <p>&Ouml;eldakse, et ragbi on huligaanide m&auml;ng, mida m&auml;ngivad h&auml;rrad. Ragbis sa tegelikult tead, et kui sul on pall k&auml;es, siis tahetakse sind maha t&auml;klida. Siis hoiad keha pingul ega saa nii palju haiget. V&otilde;rreldes n&auml;iteks jalgpalliga, kus l&ouml;&ouml;gid tulevad ootamatult, ei tule ragbis midagi ootamatult &ndash; sa tead, et sa jooksed n&uuml;&uuml;d sinna sisse ja m&otilde;ni 120-kilone mees v&otilde;tab sind rajalt maha ning sa pead palli enda meeskonnale s&auml;ilitama. Loomulikult kasutame isikukaitsevahendeid nagu n&auml;iteks hambakaitsmed, mis on kohustuslikud. V&auml;iksemad poisid v&otilde;ivad kasutada ka polsterdatud &otilde;la- ja rinnapehmendusi, et suuremad ja puhevil v&auml;lja paista ning v&auml;ga populaarne on kasutada ka n-&ouml; tankistim&uuml;tsi ja seda k&otilde;ike selleks, et p&auml;rast mat&scaron;i tervena pubi poole suunduda.</p> <p>Ragbi on veidi sarnane t&ouml;&ouml;ohutusega &ndash; uued tulijad saavad k&otilde;ige brutaalsemaid vigastusi. Sellised, kes on juba aastaid olnud, oskavad end hoida ning j&auml;&auml;vad terveks. Vanad olijad lihtsalt v&auml;sivad &auml;ra ja midagi annab j&auml;rele. Ragbis on meeskonna kapten see, kes suhtleb kohtunikuga ja annab siis muudatustest m&auml;ngijatele teada, ehitusel on selleks objektijuhid.</p> <p><b>Kuidas veel l&otilde;&otilde;gastute?</b></p> <p>P&auml;rast sisukat t&ouml;&ouml;p&auml;eva ootab mind ees tunniajane rongis&otilde;it Tamsallu. Rongis v&otilde;tan enda p&auml;eva kokku ja teen kaugt&ouml;&ouml;d. Mul on hea meel, et T&ouml;&ouml;inspektsioon seda aktsepteerib. Inspektori t&ouml;&ouml; on v&auml;ga mitmek&uuml;lgne ja huvitav, mist&otilde;ttu ma ei valeta, kui &uuml;tlen, et isegi ehitusplatside k&uuml;lastamine m&otilde;jub vahest l&otilde;&otilde;gastavalt, kui n&auml;ed, et asjad on korras.</p> <p>Praegu ma vigastuse t&otilde;ttu trenni v&auml;ga ei tee. Kodus on mul veel peale kahe kodulooma &uuml;ks ahi ja pliit, kelle eest peab samamoodi hoolitsema. Mul on kass ja koer, kassi nimi on Albert, ilus, punast v&auml;rvi, ja koera nimi on Sumo. Ta on Saksa lambakoer, vanake, 14-aastane, aga v&auml;ga hea tervisega. Koju l&auml;hen, siis m&auml;ngin koeraga, kass teeb kassiasju.</p> <p>Toimetan maal, niidan muru, kasvatan juurvilju. Vahepeal oli isegi uitm&otilde;te hakata kanu kasvatama. Projekt on sahtlis olemas, vaatab, millal ellu viin.</p> <p>Selleks, et k&auml;si valgena hoida, teen veidi puut&ouml;&ouml;d, ehitan m&ouml;&ouml;blit. Mitte sellist disainikat, vaid k&auml;ep&auml;rastest vahenditest taaskasutusm&ouml;&ouml;blit. Selliseid, nagu praegu on popp &ndash; valgustid betoonist ja metallist. Kingin neid s&otilde;pradele.</p> <p>Samuti nokitsen Sauv&auml;ljal enda maja kallal, seda tuleb vaikselt hooldada. Harrastan ka j&auml;&auml;rajas&otilde;itu ning paar korda aastas, kui lund on, siis k&auml;in ka m&auml;el lumelauaga s&otilde;itmas.</p> <p>See aasta on mulle m&otilde;junud isiklikult h&auml;sti &ndash; olen palju &otilde;ppinud, muutunud enesekindlamaks ja saanud targemaks. Lisaks leidsin palju uusi tuttavaid. Sain n&auml;iteks parima uue kolleegi tiitli.</p> <p>Ma olen eluga rahul. T&ouml;&ouml;inspektsioon on justkui Eesti t&ouml;&ouml;elu ema. K&otilde;ik n&otilde;uded, mida &uuml;ks t&ouml;&ouml;andja peab t&auml;itma, seda T&ouml;&ouml;inspektsioon teeb ning see teeb temast hea t&ouml;&ouml;andja.</p> <p><strong>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris</strong></p> <p><strong>Foto: </strong>erakogu</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1948Ohtlike ainetega seonduvaid terviseriske töökeskkonnas tuleb teadvustada2018-04-26<p><strong>Inimesed puutuvad t&ouml;&ouml;kohtadel ohtlike ainetega kokku palju rohkem, kui nad oskavad ette kujutada. Ohtlikud ained t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;ivad p&otilde;hjustada mitmeid terviseprobleeme ja haigusi, mis ei avaldu kohe, vaid alles aastate p&auml;rast. Seet&otilde;ttu otsustas&nbsp;<strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur&nbsp;<strong>(EU-OSHA)</strong></strong>&nbsp;2018.&ndash;2019. aastal l&auml;bi viia kampaania, mille eesm&auml;rk on teadlikkuse t&otilde;stmine riskidest, mida p&otilde;hjustavad t&ouml;&ouml;kohal ohtlikud ained ning riske ennetava ohutuskultuuri edendamine.&nbsp;</strong></p> <p>Eurostati andmetel produtseeritakse Euroopas iga aasta &uuml;le 30 miljonit tonni kantserogeene, mutageene ja m&uuml;rgiseid aineid. Uued kalkulatsioonid n&auml;itavad, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja &ndash;haigused maksavad Euroopa Liidule iga aasta v&auml;hemalt 476 miljardit eurot ning ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hihaiguste kulud moodustavad sellest 119,5 miljardit eurot aastas.</p> <p><b>Kantserogeenid</b></p> <p>Kantserogeenide n&auml;ol on tegemist ainetega, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada v&auml;hki. N&auml;iteks on ohtlikud keemilised kantserogeenid, milleks on kindlad pestitsiidi t&uuml;&uuml;bid ja t&ouml;&ouml;stuslik v&auml;rv. Nimetatud kemikaalid v&otilde;ivad v&auml;hki p&otilde;hjustada oma looduslike omaduste t&otilde;ttu. Teistel juhtudel v&otilde;ib kindel protsess tekitada kahjulike ainete vallandumist nagu n&auml;iteks autode heitgaasist ja puidutolmust kahjulike osakeste sattumist &otilde;hku.</p> <p>M&otilde;ningad kantserogeenid v&otilde;ivad organismi sattuda hingamisteede kaudu ning seej&auml;rel siseneda juba vereringesse ja organitesse, seal hulgas ka ajju. Teised kantserogeenid sisenevad organismi hoopis naha kaudu. Kui kantserogeenid on j&otilde;udnud inimese kehasse, v&otilde;ivad nad kahjustada DNA&rsquo;d v&otilde;i muuta rakkude toimimist ning paljunemist kehas. Selle tagaj&auml;rjel v&otilde;ibki kujuneda v&auml;lja m&otilde;ni terviseprobleem v&otilde;i halvemal juhul v&auml;hk. Ka kiirgust, stressi ning teisi t&ouml;&ouml;korralduse ja -tingimustega seotud tegureid on samuti seostatud t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;higa.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk </b><b></b></p> <p><a href="https://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer" target="_blank">T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk&nbsp;</a>on &uuml;ks suurimaid tervisprobleeme, millega Euroopa ja ka kogu maailma t&ouml;&ouml;kohtades silmitsi seistakse. See moodustab hinnanguliselt&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/File:Cancer_Figure_3.png" target="_blank">53&nbsp;% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumitest&nbsp;</a>&nbsp;ELis ja teistes arenenud riikides. Euroopa Liidus avastatakse igal aastal umbes 120&nbsp;000 t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hijuhtumit, mis on tingitud kokkupuutest kantserogeenidega ja p&otilde;hjustavad igal aastal ligikaudu 80&nbsp;000 surmajuhtumit.</p> <p>Peaaegu k&otilde;igis t&ouml;&ouml;kohtades leidub <a href="https://eguides.osha.europa.eu/dangerous-substances/glossary" target="_blank">ohtlikke aineid&nbsp;</a> &ndash; keemilisi v&otilde;i bioloogilisi vedelaid, gaasilisi v&otilde;i tahkeid aineid, mis ohustavad t&ouml;&ouml;tajate tervist. M&otilde;ni v&auml;ga ohtlik aine &ndash; nagu <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Asbestos" target="_blank">asbest&nbsp;</a>v&otilde;i pol&uuml;klooritud bifen&uuml;&uuml;lid (PCB-d) &ndash; on n&uuml;&uuml;dseks keelatud v&otilde;i range kontrolli all. Teisi v&otilde;imalikke ohtlikke aineid kasutatakse aga endiselt ulatuslikult.</p> <p><b>Terviseprobleemid, mida ohtlikud ained v&otilde;ivad p&otilde;hjustada</b></p> <p>Terviseprobleemid, mida v&otilde;ib p&otilde;hjustada ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;tamine, ulatuvad kergest silma- ja naha&auml;rritusest raskete tagaj&auml;rgedeni, nagu s&uuml;nnidefektid ja v&auml;hk. Toime v&otilde;ib olla akuutne v&otilde;i pikaajaline; m&otilde;ne aine toime v&otilde;ib olla kumulatiivne. K&otilde;ige tavalisemad ohud on:</p> <ul> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Occupational_allergens" target="_blank">allergia&nbsp;</a></li> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Work-related_skin_diseases" target="_blank">nahahaigused&nbsp;</a></li> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer" target="_blank">eri v&auml;hiliigid&nbsp;</a></li> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Reproductive_effects_caused_by_chemical_and_biological_agents" target="_blank">viljakusprobleemid ja s&uuml;nnidefektid&nbsp;</a></li> <li>hingamisteede haigused</li> <li>m&uuml;rgistus</li> </ul> <p><b>Teejuht kantserogeenidest tingitud tervisekahjustuste ennetamiseks</b></p> <p>Juba 2016. aastal alustati projektiga Roadmap on carcinogens, mille eesm&auml;rgiks on v&otilde;imaldada organisatsioonidel ja ettev&otilde;tetel omavahel jagada lahendusi ja h&auml;id praktikaid sellest, kuidas ennetada&nbsp; kantserogeenidega seonduvaid terviseriske t&ouml;&ouml;kohtadel. Veebiplatvorm on hea v&otilde;imalus, kuidas v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tajate haavatavust kantserogeenide suhtes ning p&auml;&auml;sta seel&auml;bi nii t&auml;naseid kui homseid t&ouml;&ouml;tajaid. Tutvu <strong><a href="/redirect/3906">kantserogeenide teejuhiga </a></strong>T&ouml;&ouml;elu portaalis.</p> <p><strong>Vaata lisaks:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=yEjsSiMzvnU" target="_blank">Kantserogeniide teejuhi videot;</a></li> <li><a href="/redirect/3904">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte kantserogeenidest.</a></li> </ul> <div></div> <div><strong>Allikad:&nbsp;</strong></div> <div><strong><br /></strong></div> <div> <ul> <li><a href="https://oshwiki.eu/wiki/File:Cancer_Figure_3.png">https://oshwiki.eu/wiki/File:Cancer_Figure_3.png</a> <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens">https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/themes/dangerous-substances">https://osha.europa.eu/en/themes/dangerous-substances</a></li> <li><a href="https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs#!/">https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs#!/</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/practical-tools-dangerous-substances?f%5b0%5d=field_material_country%3A2987&amp;f%5b1%5d=field_available_in_languages%253Avalue%3Aet">https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/practical-tools-dangerous-substances?f[0]=field_material_country%3A2987&amp;f[1]=field_available_in_languages%253Avalue%3Aet</a></li> <li><a href="https://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer">https://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/themes/work-related-diseases/work-related-cancer">https://osha.europa.eu/en/themes/work-related-diseases/work-related-cancer</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</li> <li><a href="https://roadmaponcarcinogens.eu/about/the-facts/">https://roadmaponcarcinogens.eu/about/the-facts/</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/international-comparison-cost-work-related-accidents-and/view">https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/international-comparison-cost-work-related-accidents-and/view</a></li> </ul> </div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1947Eesti inimesed ei oska märgata ohtlikke aineid töökeskkonnas2018-04-24<p><b>T&auml;na algas Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja Tervishoiu Agentuuri juhtimisel kaheaastane teavitus-ja koost&ouml;&ouml;projekt p&ouml;&ouml;ramaks t&auml;helepanu ohtlikele ainetele t&ouml;&ouml;keskkonnas. Eestis on erilise t&auml;helepanu all kantserogeenid, mis p&otilde;hjustavad enamiku surmaga l&otilde;ppevatest kutsehaigustest Euroopa Liidust.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon peadirektori <b>Maret Maripuu</b> s&otilde;nul on ohtlikke aineid t&ouml;&ouml;keskkonnas rohkem, kui me m&auml;rgatagi oskame. &bdquo;Ohtlikke aineid leidub pea k&otilde;igil t&ouml;&ouml;kohtadel, tolmust, puhastusvahenditest asbesti ja diislisaasteni v&auml;lja,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul n&auml;eme probleemset tulemust kohe, siis t&ouml;&ouml;keskkonna p&otilde;hjustatud haigestumine v&otilde;ib v&otilde;tta aega aastaid,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiaosakonna juhi<b> dr Kristiina Ojamaa</b> s&otilde;nul kujuneb v&auml;hk tavaliselt v&auml;lja pika aja jooksul ning oluline on oma tervist ka ise kaitsta. &bdquo;T&auml;iskasvanud inimene veedab v&auml;ga suure osa oma ajast t&ouml;&ouml;l ning seep&auml;rast on&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna tingimustel tervisele ka suur m&otilde;ju,&ldquo; kinnitas ta. &bdquo;&Uuml;ldteada on fakt, et tubakas p&otilde;hjustab kopsuv&auml;hki, kuid on ka palju teisi ohte. Kuuma ilmaga on tavaline vaatepilt, kuidas teet&ouml;&ouml;lised teevad oma t&ouml;&ouml;d l&otilde;&otilde;skava p&auml;ikese all. Arsti pilgule on see v&auml;ga valus vaadata, sest nad reeglina ei kasuta isegi p&auml;ikesekreemi, kaitsvast riietusest r&auml;&auml;kimata,&ldquo; lisas dr Ojamaa.</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe <b>Peep Petersoni</b> s&otilde;nul v&otilde;ib Euroopa statistikale tuginedes &uuml;telda, et Eestis haigestub aastas ca 500 inimest, kelle diagnoos v&otilde;ib olla p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;keskkonnast. &bdquo;Meil registreeritakse aastas 70 kutsehaigust, nende hulgas aga pole mitte &uuml;htegi v&auml;hidiagnoosi,&ldquo; imestas ta. Peterson kutsub t&ouml;&ouml;tajaid &uuml;les n&otilde;udma ettev&otilde;ttelt riskianal&uuml;&uuml;si, vajalikke sobivaid isikukaitsevahendeid ja neid ka kasutama. &bdquo;Julgustan igati t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;andjatele m&auml;rku andma, kui tekib v&auml;himgi kahtlus t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse suhtes,&ldquo; lisas Peterson.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate esindaja, Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektori <b>Mait Paltsi</b> s&otilde;nul selgus kaubanduskoja &auml;sja korraldatud k&uuml;sitluse tulemustest, et teadlikkus ohtlikest ainetest t&ouml;&ouml;kohtadel on pigem madal. &bdquo;85% t&ouml;&ouml;andjatest soovib saada sellekohast lisainfot ning peab oluliseks ka laiemat t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse t&otilde;stmist. See n&auml;itab, et on &otilde;ige aeg sel teemal r&auml;&auml;kida, sest huvi ja valmisolek on igal juhul olemas,&ldquo; selgitas ta.</p> <p><strong>Taustast:</strong> T&auml;na algas kaheaastane Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teavitus- ja koost&ouml;&ouml;projekt, mis toimub &uuml;heaegselt enam kui 30&nbsp;riigis. Teavitust&ouml;&ouml; eesm&auml;rgiks on juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas peituvatele ohtlike ainetega seotud riskidele. Lisainfo kampaania kohta: <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">www.healthy-workplaces.eu/et</a></p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1946Tervislikud töökohad haldavad ohtlikke aineid: 2018.–2019. aasta kampaania on ametlikult alanud!2018-04-24<p><strong>Ohtlikud ained ohustuvad j&auml;tkuvalt Euroopa t&ouml;&ouml;tajate turvalisust ja tervist. Meie uue kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;keskmes on teadlikkuse suurendamine nende ainetega kokkupuute &auml;rahoidmise ja &ndash; kui see pole v&otilde;imalik &ndash; nende haldamise vajalikkusest. Kampaania algab 24. aprillil 2018 kell 12 Br&uuml;sselis toimuval pressikonverentsil.</strong></p> <p class="Textfo">Paljud kampaaniamaterjalid on saadaval mitmes keeles ning Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA) on kogunud &uuml;le Euroopa vahendeid, suuniseid ja hea tava n&auml;iteid. K&otilde;ik need on kampaania veebilehel. EU-OSHA&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/national-focal-points" target="_blank">riiklikud teabekeskused<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>,&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/official-campaign-partners" target="_blank">ametlikud kampaaniapartnerid<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/campaign-media-partners" target="_blank">meediapartnerid<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ning&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/enterprise-europe-network" target="_blank">Euroopa ettev&otilde;tlusv&otilde;rgustik<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;toetavad aktiivselt kampaaniat 2018. ja 2019. aasta jooksul.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/eu-agency-safety-and-health-work-launches-europe-wide-awareness-raising">Lugege pressiteadet</a></li> <li><a href="https://ec.europa.eu/avservices/ebs/live.cfm?page=1" target="_blank">Vaadake pressikonverentsi<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a>&nbsp;</div> <div></div> <div>Foto: Pixabay/hioahelsefag</div> <div><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1944Ohtlikud ained: praktiline teave EU-OSHA uue teemajaotise kohta2018-04-24<p><strong>EU-OSHA ajakohastatud veebilehe jaotises antakse olulist teavet t&ouml;&ouml;kohal leiduvate ohtlike ainete kohta. K&auml;sitletakse peamisi asjaomaseid &otilde;igusakte, selgitatakse nende p&otilde;him&otilde;tteid ja antakse juhiseid, kuidas hallata t&ouml;&ouml;kohal ohtlikke aineid.</strong></p> <p>Samuti sisaldab veebileht jaotisi kantserogeenide, bioloogiliste m&otilde;jurite ja tekkivate riskide kohta ning sellel pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele rohkelt kasulikke linke lisateabe saamiseks.</p> <p>Koosk&otilde;las&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">2018.&ndash;2019. aasta kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;eesm&auml;rkidega annab see jaotis &uuml;levaate EU-OSHA tegevustest ja teemakohastest v&auml;ljaannetest.</p> <p>Vaata lisaks ka EU-OSHA <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank">ohtlike ainete jaotist</a>.</p> <p>Allikas:<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank">EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/716">T&ouml;&ouml;elu teemalehte ohtlikest kemikaalidest.</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1943Mida tähendab mitmekesisus töökeskkonna vaates?2018-04-23<p><b>Oleme rahvusvaheline ettev&otilde;te ja tahame ettev&otilde;ttes suuremat t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata mitmekesisuse edendamisele. Mida t&auml;hendab mitmekesisus t&ouml;&ouml;keskkonna vaates?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Mitmekesisus (ingl k <i>diversity</i>) on inimese erip&auml;rast tulenev ainulaadsus, mis annab talle elukogemuse ning sellest tulenevalt potentsiaali panustada &uuml;hiskonnaellu oma unikaalse visiooni, oskuste ja kogemustega.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt kujundab ja sisustab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;koha nii, et on v&otilde;imalik v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja tervisekahjustusi ning s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja heaolu. T&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja heaolu s&auml;ilitamine eeldab aga t&ouml;&ouml;taja isikust tulenevate erip&auml;radega arvestamist.</p> <p>Juba t&ouml;&ouml;koha kujundamisel ning t&ouml;&ouml;vahendi andmisel peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et see peab vastama kasutaja keham&otilde;&otilde;tmetele ning f&uuml;&uuml;silistele ja vaimsetele v&otilde;imetele. N&auml;iteks tool, mis v&otilde;imaldab keskmise pikkuse ja kaaluga naisterahval ennast igati mugavalt istuma s&auml;ttida, suure t&otilde;en&auml;osusega ei sobi 1.90 pikkusele meesterahvale, sest tal lihtsalt ei ole v&otilde;imalik mugavat t&ouml;&ouml;asendit leida.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise ja vaimse &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks peab t&ouml;&ouml;andja kohandama t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalikult sobivaks. Lisaks tuleb arvestada ka t&ouml;&ouml;taja sooliste ja ealiste ise&auml;rasustega, tema t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumisega t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i vahetuse jooksul ning v&otilde;imaliku pikaajalise &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamisega.</p> <p>Siia v&otilde;ib tuua &uuml;he elulise n&auml;ite. Ettev&otilde;te v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;le kojamehe, keda oli vaja teistest natuke rohkem &otilde;petada ja juhendada. Paraku aga seda ei tehtud ning kojamees saadeti kohe objektile. Nii ei teadnudki ta, mida ta t&auml;pselt tegema peab ning keegi temaga ka ei tegelenud. Kojamees k&uuml;sis seepeale klientidelt, mida ta tegema peaks -&nbsp; ta t&otilde;esti p&uuml;&uuml;dis oma t&ouml;&ouml;d v&otilde;imalikult h&auml;sti teha, aga kliendid ei osanud talle juhised anda. &Uuml;hel hetkel leidis ettev&otilde;te, et kojamees ei saa t&ouml;&ouml;ga hakkama ning t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petati. Peagi aga v&otilde;is kojameest n&auml;ha t&ouml;&ouml;tamas &uuml;hes teises ettev&otilde;ttes, kus ta tuli oma &uuml;lesannetega kenasti toime. See ettev&otilde;te arvestas t&ouml;&ouml;taja erip&auml;raga, tema juhendamiseks ja v&auml;lja &otilde;petamiseks v&otilde;eti piisavalt aega ja n&uuml;&uuml;d saab inimene oma t&ouml;&ouml;ga suurep&auml;raselt hakkama.</p> <p>Mitmekesisuse juhtimine t&ouml;&ouml;keskkonna vaates aitab organisatsioonidel oma tegevuses paremini arvestada t&ouml;&ouml;tajate ja klientide erinevusi, nende vajadusi, eelistusi ja harjumusi ning seel&auml;bi edendada v&otilde;rdset kohtlemist.</p> <p>Mitmekesisusest saab lugeda t&auml;psemalt Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehel <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesisuse-paev/">https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesisuse-paev/</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1942Müügitöö fänn Mai Kastemäe: klienditeenindaja töö on noorele kogemuste omandamiseks ideaalne2018-04-23<p><strong>P&auml;rast pikka p&auml;evat&ouml;&ouml;d kauplusesse sisseoste tegema minnes tahaks seal n&auml;ha s&otilde;bralikke ja naeratavaid n&auml;gusid. T&otilde;eline m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; f&auml;nn, Eesti Parim Teenindaja Kaubanduses 2017 Mai Kastem&auml;e r&auml;&auml;gib, mis teda selle t&ouml;&ouml; juures motiveerib.</strong></p> <p><b>Kuidas sai alguse Sinu t&ouml;&ouml;/karj&auml;&auml;r kaubanduses teenindajana?</b></p> <p>Ma olen v&auml;ga &otilde;nnelik inimene. Nimelt ma leidsin selle inimese, kellega kogu oma elu veeta, v&auml;ga varakult. Meil sai plaan tehtud, et kohe peale minu keskkooli l&otilde;petamist abiellume.&nbsp; Pruutkleidid on ikka p&auml;ris kallid ja seet&otilde;ttu asusin ma kooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;le Maximasse kassapidajana.</p> <p><b>Mis on m&uuml;&uuml;ja t&ouml;&ouml; suurimad plussid ja miinused, v&auml;ljakutsed?</b></p> <p>Mulle meeldib teenindajana see, et ma kohtun nii paljude uute inimestega. K&otilde;igil on oma pagas ja p&auml;ris tihti nad jagavad seda minuga ja nii saan iga p&auml;ev tarkust juurde. Teenindaja t&ouml;&ouml;l on suureks plussiks ka see, et on v&otilde;imalik leida just sulle sobiva graafikuga t&ouml;&ouml;. On teeninduskohti, mis on avatud E-R ja on ka kohti, kus saab t&ouml;&ouml;tada &ouml;&ouml;sel. Teenindaja t&ouml;&ouml; juures pole miinuseid, on vaid v&auml;ljakutsed, ja see on vahest t&otilde;esti v&auml;ga raske. &Uuml;ldjuhul inimestele ei meeldi tunnistada, et nad eksivad ja vabandamine tekitab ebamugavust, kuid teenindaja peab tihti v&otilde;tma kellegi teise eksimuse enda peale ja vabandama kellegi teise eest. <b></b></p> <p>Aga suurim pluss on ikka see, et nii palju on &otilde;ppida. T&ouml;&ouml; kaubanduses areneb tohutu kiirusega.&nbsp; Ma ei usu, et teenindajad oskasid n&otilde;ukogude ajal unistada sellistest nutikatest kassadest ja m&uuml;&uuml;giprogrammidest, mis t&auml;nap&auml;eval on. Arvelauast arvutiteni on olnud tohutu h&uuml;pe ja v&auml;ga v&auml;ikse aja jooksul. Olen kooli kaudu tutvunud ka juba uute innovaatiliste lahendustega ja see on t&otilde;esti uskumatu, mis meid veel ees ootab. Ma ootan seda k&otilde;ike suure huviga.<br /> <br /> <b>Kas robotid v&otilde;tavad tulevikus kaubanduses t&ouml;&ouml; enda kanda?</b></p> <p>Robotid lihtustavad meie t&ouml;&ouml;d, aga t&ouml;&ouml; ei kao kuskile. Masinal ei ole empaatiav&otilde;imet. Klient vajab inimest, kes tema pretensiooniga tegeleks. Jah t&otilde;esti, teenindajaid pole &uuml;hel hetkel enam nii palju korraga vaja, aga selle eest need teenindajad, keda on vaja, peavad olema spetsialistid. Ma arvan, et t&auml;nu sellele teenindustase t&otilde;useb ja teenindajaid hakatakse rohkem v&auml;&auml;rtustama. Nad pole enam lihtt&ouml;&ouml;lised, vaid spetsialistid.<b></b></p> <p><b>Mida peaksid kaubandusettev&otilde;tted tegema, et rohkem noori tahaks kaubandusse erinevatele ametikohtadele t&ouml;&ouml;le tulla?</b></p> <p>Alustuseks tuleb teadvustada see, et t&auml;nap&auml;eva noored ja noored 20-25 aastat tagasi on t&auml;iesti erinevad inimesed. Me elame teistsuguses &uuml;hiskonnas. Kaubandus peab end kohandama nii, et Z generatsioon oleks motiveeritud t&ouml;&ouml;tama. Need ettev&otilde;tted, kus on seda juba avastatud ja juhid t&ouml;&ouml;tavad selle nimel, on kindlad v&otilde;itjad.<br /> <b><br /> Mida soovitad noortele, kes n&auml;iteks &otilde;pingute ajaks paindlikku t&ouml;&ouml;kohta vajavad. Kas teenindaja amet sobiks selleks?</b>&nbsp;</p> <p>Kui sa oled noor ja tahad elus saada kogemusi, siis klienditeenindaja t&ouml;&ouml; on selleks ideaalne. Sa saad arendada meeskonnat&ouml;&ouml; oskust, suhtlemist ja tihti praktiseerida v&otilde;&otilde;rkeeli. Kui sa aga oled k&uuml;ll hea meeskonnam&auml;ngija, aga kliente pelgad ja ei meeldi suures koguses suhtlemine, siis pole hullu, kaubanduses on ka muid t&ouml;&ouml;pakkumisi, mis sulle v&otilde;ibolla rohkem sobib, n&auml;iteks on t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vaja ka laos. V&otilde;ib juhtuda t&auml;itsa nii, et tuled kaubandusse t&ouml;&ouml;le ajutiselt ja avastad, et see ongi see, mis sulle sobib. Nii juhtus just minuga.<br /> <br /> <b>Millised omadused peaksid olema heal teenindajal?</b></p> <p>Hea teenindaja on see, kes t&otilde;esti tahab s&uuml;damest seda t&ouml;&ouml;d teha. K&otilde;ike muud saab &otilde;ppida ja arendada. Minu kaaskolleeg &uuml;tles kunagi v&auml;ga h&auml;sti, et hea teenindaja peab olema nagu kameeleon. Ja nii ongi! Suurep&auml;rane teenindaja oskab end h&auml;&auml;lestada igas situatsioonis just nii nagu selle konkreetse kliendiga on vaja.</p> <p>Vaata, millised v&otilde;imalused on noortel kaubanduses: <a href="http://www.kaupmeesteliit.ee/tulekaubandusse">www.kaupmeesteliit.ee/tulekaubandusse</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1941TAI liikumispüramiid: Iga päev tuleb liikuda vähemalt 30 minutit 2018-04-17<p><strong>Veerand Eesti t&auml;iskasvanutest on f&uuml;&uuml;siliselt t&auml;iesti passiivsed, soovituslikus mahus ehk v&auml;hemalt 30 minutit p&auml;evas liigub vaid 7 protsenti t&auml;iskasvanutest. Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas t&auml;na liikumisp&uuml;ramiidi, mis aitab oma n&auml;dalast liikumist j&auml;lgida.</strong></p> <p>TAI koostatud liikumisp&uuml;ramiid on graafiline mudel, mis n&auml;itab, kui palju ja kuidas tuleks n&auml;dalas olla kehaliselt aktiivne, et see oleks tervisele kasulik. Liikumisp&uuml;ramiidil on f&uuml;&uuml;silised tegevused jaotatud neljaks korruseks. K&otilde;ige alumise korruse moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema suurem osa meie igap&auml;eva tegevustest, sellele j&auml;rgneb aeroobsed tegevused, j&otilde;u-, venitus- ja tasakaalu harjutused ning p&uuml;ramiidist k&otilde;ige v&auml;iksema osa moodustavad istuvad tegevused.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/liikumispyramiid_est_loplik_tooelu.png" /></p> <p>Just p&uuml;ramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel k&otilde;ige suuremad k&auml;&auml;rid - eestimaalased istuvad aina enam &ndash; 41 protsenti inimestest veedavad enamuse t&ouml;&ouml;ajast istudes. Probleeme on ka p&uuml;ramiidi aluseks oleva liikuva eluviisiga, mis peaks olema meie igap&auml;eva elu lahutamatuks osaks.</p> <p>&bdquo;Kaasajal elu ei paku niipalju f&uuml;&uuml;silist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, samuti hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. N&auml;iteks j&auml;&auml;b f&uuml;&uuml;silist pingutust n&otilde;udvat t&ouml;&ouml;d j&auml;rjest v&auml;hemaks, 2016. aastal tegi f&uuml;&uuml;siliselt rasket t&ouml;&ouml;d 15% meestest ja 4% naistest,&ldquo; &uuml;tles TAI&nbsp; teadur Leila Oja. &bdquo;Seet&otilde;ttu tuleb ise teadlikult otsida v&otilde;imalusi, kuidas iga p&auml;ev v&auml;hemalt 30 minutit liikuda. N&auml;iteks tuleks teha osa igap&auml;evatoimetusi jalgsi v&otilde;i v&otilde;tta spetsiaalselt ette aktiivse k&otilde;nniga pooletunnine jalutusk&auml;ik.&ldquo;</p> <p>Lisaks igap&auml;evasele liikumisele tuleks n&auml;dalas v&auml;hemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus t&otilde;useb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused v&otilde;iksid olla jagatud 2-3 korra peale n&auml;dalas. Selleks sobib n&auml;iteks jooksmine&nbsp; ja jalgrattas&otilde;it looduses v&otilde;i trenaž&ouml;&ouml;ril, ujumine, vesiv&otilde;imlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportm&auml;ngud. Lisaks tuleks 2-3 korda n&auml;dalas teha j&otilde;u-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Istumine on p&uuml;ramiidi tipus ehk sellele peaks kuluma k&otilde;ige v&auml;hem aega, kuid ka siin on p&uuml;ramiidis esitatud soovitused, kuidas istuvale tegevusele tasakaaluks end liigutada.</p> <p>Liikumise positiivne m&otilde;ju tervisele on oluliselt laiem, kui esmapilgul v&auml;lja paistab, r&otilde;hutas Oja. &bdquo;Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, v&auml;hendab riski luudeh&otilde;renemisele, parandab meeleolu ja enesetunnet. Kehalist aktiivsust seostatakse ka&nbsp; depressioonis&uuml;mtomite v&auml;henemisega. Samuti on leitud, et peale kehalist tegevust paraneb ka m&auml;lu ning &otilde;ppimisv&otilde;ime.&ldquo;</p> <p>Samas on Oja s&otilde;nul liikumis- ja treeningv&otilde;imalusi juurde tulnud ja uuringutulemused n&auml;itavad meie inimeste liikumisharjumustes positiivseid trende. Kolmandik t&auml;iskasvanutest harjutavad v&auml;hemalt paar korda n&auml;dalas ja seda on rohkem kui kaks aastat varem. Samuti on v&auml;henemas t&auml;iesti passiivsete t&auml;iskasvanute hulk.</p> <p>Aprill on Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel S&uuml;damekuu, mille raames p&ouml;&ouml;ratakse t&auml;helepanu liikumisele, terve kuu jooksul toimuvad &uuml;le Eesti liikumis&uuml;ritused</p> <p>Loe liikumise kohta lisa: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine">http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine</a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/liikumispyramiid_est_loplik.png" title="liikumispyramiid_est_loplik.png (181 KiB)">Laadi alla likumisp&uuml;ramiid.</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1940Mööblitööstuses on vaja pöörata suuremat tähelepanu ohtlike kemikaalide kasutamisele2018-04-17<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioonis viiakse igal aastal l&auml;bi k&uuml;mneid sihtkontrolle, mille puhul on alati t&auml;helepanu m&otilde;nel kitsamal probleemil. 2017. aasta &uuml;ks viimastest T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontrollidest toimus m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes.</strong></p> <p>&nbsp;Kui t&ouml;&ouml;inspektorid kontrollivad rohkem neid olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;iksid sattuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse, siis t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid kontrollivad neid ohte, mis ei ole alati silmaga n&auml;htavad. Nende t&ouml;&ouml; p&otilde;hiline eesm&auml;rk on t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste ennetamine, ehk nad kontrollivad t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikumaks muutmist, et t&ouml;&ouml;taja ei j&auml;&auml;ks t&ouml;&ouml;d tehes haigeks ning j&otilde;uaks tervena nautida ka v&auml;ljateenitud pensionip&otilde;lve. V&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;inspektorid aitavad t&ouml;&ouml;tajaid l&auml;bi t&ouml;&ouml;elu pensionip&otilde;lveni ning t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid p&uuml;&uuml;avad kindlustada terviseh&auml;ireteta pensionip&otilde;lve.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati t&auml;helepanu kahele p&otilde;hilisele ohutegurite grupile: f&uuml;&uuml;silisele &uuml;lekoormusele ja ohtlike kemikaalide kasutamisele. Viimase puhul keskenduti enam kantserogeensetele ja mutageensetele kemikaalidele. F&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus, mille p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;tamine ebamugavas kehaasendis, lokaalse lihaspingega v&otilde;i korduvate stereot&uuml;&uuml;psete liigutustega, on endiselt sagedasim t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste p&otilde;hjustaja.</p> <p>M&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses on kasutusel ka erinevaid kemikaale, mis v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajatel pikema aja jooksul p&otilde;hjustada v&auml;ga t&otilde;siseid terviseh&auml;ireid. Tuntuimateks on liimide koostises olev formaldeh&uuml;&uuml;d, tamme ja p&ouml;&ouml;gi tolm, mis k&otilde;ik on kantserogeense toimega. Kasutatavate ohtlike kemikaalide valik m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses on v&auml;ga lai ning nendega t&ouml;&ouml;tamise ohte tuleb tunda.</p> <p>Ettev&otilde;tete k&uuml;lastused ja kutsehaiguste uurimine n&auml;itavad ikka ja j&auml;lle, et suurimaks probleemiks on riskide alahindamine ning t&ouml;&ouml;andjate tagasihoidlik tegevus nende riskide m&otilde;ju v&auml;ltimisel v&otilde;i v&auml;hendamisel. Sihtkontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati k&otilde;ige rohkem t&auml;helepanu sellele, kas t&ouml;&ouml;andja on rakendanud piisavalt abin&otilde;usid erinevate ohutegurite m&otilde;ju v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. Nii kontrolliti riskianal&uuml;&uuml;si olemasolu, selle vastavust ettev&otilde;tte tegelikule olukorrale ja tegevuskava planeerimist ning selle t&auml;itmist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid viisid l&auml;bi 24 k&uuml;lastust kuues maakonnas. Enim k&uuml;lastusi toimusid Tartumaal ja V&otilde;rumaal ning k&uuml;lastati peamiselt alla k&uuml;mne t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid. Kontrollide k&auml;igus avastati 142 rikkumist ja anti 97 suulist soovitust parendustegevusteks. Enamik kontrollitud ettev&otilde;tteid k&otilde;rvaldasid rikkumised ilma ettekirjutuseta. K&uuml;lastuste k&auml;igus tuvastati keskmiselt viis rikkumist ettev&otilde;tte kohta. Suurim rikkumiste arv ettev&otilde;ttes oli 12. Kahes ettev&otilde;ttes rikkumisi ei avastatud. Ka selle sihtkontrolli tulemusi anal&uuml;&uuml;sides v&otilde;ib v&auml;lja tuua, et endiselt on m&ouml;&ouml;bli tootmine f&uuml;&uuml;siliselt raske t&ouml;&ouml;, mis koormab t&ouml;&ouml;taja tugi- ja liikumisaparaati.</p> <hr /> <p><b>&Uuml;lest&otilde;stetud k&auml;tega t&ouml;&ouml;tamine on v&auml;ga koormav &otilde;lav&ouml;&ouml;tmele ning terviseprobleemid ei lase end kaua oodata.</b></p> <hr /> <p>Hea meel on siiski t&otilde;deda, et just ergonoomikavaldkonnas on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused oluliselt muutunud. T&ouml;&ouml;keskkond on teinud suure arengu edasi n&uuml;&uuml;disaegse tootmise suunas. T&ouml;&ouml;inspektorid on ettev&otilde;tete kohta kirjutanud ka mitu positiivset m&auml;rkust:</p> <ul> <li>Kasutusele v&otilde;etud n&uuml;&uuml;disaegsed t&ouml;&ouml;pingid.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamisel kasutatakse t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete rotatsiooni ja &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja suudab t&ouml;&ouml;tada k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudel. T&ouml;&ouml;tasapind ei ole reguleeritav, kuid on tehtud selliseks, et oleks maksimaalselt mugav m&ouml;&ouml;blit kokku panna. T&ouml;&ouml;tajad on teinud t&ouml;&ouml;lauad ise valmis vastavalt enda vajadustele.</li> <li>Erinevate t&ouml;&ouml;pinkide kasutamine v&otilde;imaldab ka t&ouml;&ouml;asendeid palju muuta.</li> <li>T&ouml;&ouml;laudade k&otilde;rgused on reguleeritavad ning vastavad t&ouml;&ouml;&uuml;lesandele.</li> </ul> <p>Nii v&otilde;ib v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;andjad on teinud palju selleks, et v&auml;ltida f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse teket. Nad m&otilde;istavad, et investeerimine paremasse t&ouml;&ouml;keskkonda, parematesse t&ouml;&ouml;vahenditesse, t&ouml;&ouml;tajate tervisesse aitab saavutada paremaid t&ouml;&ouml;tulemusi.</p> <p>Samas on m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes palju probleeme just kemikaaliohutuse seisukohalt, kus terviseriski v&otilde;imalusega ei osata &uuml;ldse arvestada ning isikukaitsevahendite kandmise vajadust v&otilde;etakse kui t&uuml;&uuml;tut ja koormavat n&otilde;uet. Puudulik on elementaarne ohutaju, mida v&otilde;ib kaasa tuua kokkupuute &uuml;he v&otilde;i teise ohtliku kemikaaliga.</p> <p>Kui ettev&otilde;ttes oli kasutusel kantserogeense v&otilde;i mutageense toimega kemikaale, siis oli p&otilde;hit&auml;helepanu nendel. Taoliste ainete kasutamist ei tuvastatud just paljudes ettev&otilde;tetes, kuid &uuml;kski neist t&ouml;&ouml;andjatest ei olnud teadlik, et kasutatavad kemikaalid v&otilde;i tootmises tekkiv tammetolm on kantserogeense toimega. V&auml;&auml;rib m&auml;rkimist, et t&ouml;&ouml;andjad isegi ei teadnud, et kantserogeensete kemikaalide kasutamist reguleerib m&auml;&auml;rus, mis kehtib juba 2005. aastast.</p> <p>On oluline r&otilde;hutada, et on olemas regulatsioon kantserogeense ja mutageense toimega kemikaalide kasutamiseks, sest t&ouml;&ouml;andjal on kohustus pidada arvestust niisuguste kemikaalidega kokku puutuvate t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le, teavitada nendest kemikaalidest T&ouml;&ouml;inspektsiooni ning tagada t&ouml;&ouml;h&uuml;gieeni n&otilde;uete t&auml;itmine t&ouml;&ouml;keskkonnas.</p> <p>Paraku on Eestis v&auml;hiriskid t&ouml;&ouml; juures alahinnatud ning ohtu ei osata hinnata. Nii m&otilde;neski riskianal&uuml;&uuml;sis on ohtlike kemikaalide m&otilde;ju v&auml;lja toodud vaid allergilise toimena. Samuti ei teata, et kantserogeensetel-mutageensetel kemikaalidel puudub l&auml;viv&auml;&auml;rtus, mis t&auml;hendab, et piisab v&auml;iksemastki kokkupuutest, mil see v&otilde;ib organismi normaalsed rakud viia kontrollimatule, pidurdamatule ja eesm&auml;rgip&auml;ratule vohamisele.</p> <p>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris.&nbsp;</p> <p>Keemiliste ohutegurite kohta loe l&auml;hemalt<strong><a href="/redirect/716" target="_blank"> vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt.&nbsp;</a>&nbsp;</strong></p> <p><strong><br /></strong></p> <p><strong><a href="/redirect/716" target="_blank"></a></strong></p> <p><strong><a href="/redirect/716" target="_blank"></a></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1939Kuidas valitakse töötajate usaldusisik?2018-04-16<p><b>Meie ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab 80 inimest, kes on laiali erinevates &uuml;ksustes &uuml;le Eesti. Ettev&otilde;tte juht arvab, et t&ouml;&ouml;tajatega oleks infovahetus lihtsam, kui k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid esindaks usaldusisik nii t&ouml;&ouml;suhete kui t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;simustes. Kas juht saab ja v&otilde;ib korraldada ise t&ouml;&ouml;tajate &uuml;ldkoosoleku, et valida sellel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik ning kas ta v&otilde;ib ise v&auml;lja pakkuda ka kandidaadid?</b></p> <p><b>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</b> T&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valimise korda reguleerib t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadus (TUIS). Erinevalt t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimistest ei saa t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valimine toimuda t&ouml;&ouml;andja initsiatiivil, vaid see tahe peab olema t&ouml;&ouml;tajatel endil.</p> <p>TUIS kohaselt saavad t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valmisteks &uuml;ldkoosoleku kokku kutsuda t&ouml;&ouml;andja juures tegutsev ameti&uuml;hing v&otilde;i enamus t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tavatest ameti&uuml;hingu liikmetest, kui &uuml;hing ei ole loodud t&ouml;&ouml;andja juures. Koosoleku v&otilde;ivad kokku kutsuda ka v&auml;hemalt 10 protsenti t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatest, ehk antud juhul oleks siis vaja v&auml;hemalt kaheksa t&ouml;&ouml;taja &uuml;hist algatust.</p> <p>&Uuml;ldkoosoleku kokkukutsuja teatab t&ouml;&ouml;tajatele koosoleku p&otilde;hjuse ja toimumise aja v&auml;hemalt kaks n&auml;dalat ette.</p> <p>&Uuml;ldkoosolek saab t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valida ehk on otsustusv&otilde;imeline siis, kui osa v&otilde;tavad v&auml;hemalt pooled t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ise usaldusisiku kandidaate pakkuda ei tohi. Valimise eesm&auml;rk ja m&otilde;te ongi selles, et tegemist on t&ouml;&ouml;tajate esindajaga. Kandidaate v&otilde;ivad esitada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andja juures tegutsev ameti&uuml;hing.</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valmiste ning tema &otilde;iguste ja kohustuste kohta lugeda <strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tootajate-esindamine-ja-kollektiivsed-toosuhted/esindamine" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1938Tööinspektsioon: ilu- ja hooldusteenuste ettevõtted väärtustavad ka oma töötajate tervist2018-04-13<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;uete t&auml;itmist ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes. K&uuml;lastati 26 spaad, sanatooriumi ning rehabilitatsiooni- ja massaažiteenuse pakkujat. T&ouml;&ouml;tervishoiu inspektorid andsid 78 suulist soovitust, protokollidesse m&auml;rgiti 53 rikkumist ning ettekirjutus koostati 20 puuduse k&otilde;rvaldamiseks.</b></p> <p><b>&nbsp;</b>Sihtkontrolli eesm&auml;rk oli veenduda, et ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvate ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused toetavad nende tervist. T&auml;helepanu all olid f&uuml;&uuml;silisest koormusest tekkivad riskid, eeterlike &otilde;lide kasutamisega seotud probleemid, ps&uuml;hholoogilised ohutegurid, tervisekontrolli korraldus jmt.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul v&otilde;ib &uuml;telda, et valdavalt hoolitakse ilu- ja heaoluteenuste sektoris ka oma t&ouml;&ouml;tajate tervisest ja heaolust. &bdquo;Kontrolli k&auml;igus n&auml;gime nii mitmeski ettev&otilde;ttes, et t&ouml;&ouml;tajate jaoks on loodud tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond. Samas tuleks rohkem j&auml;lgida f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse m&otilde;ju, mis v&otilde;ib avalduda alles pikema aja v&auml;ltel, sest terviseh&auml;ire ei pruugi kohe endast m&auml;rku anda,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna riske tuleb alati hinnata adekvaatselt ning regulaarselt kontrollida t&ouml;&ouml;tajate tervist. Nii saab juba eos, esimeste probleemide ilmnedes teha t&ouml;&ouml;keskkonnas vajalikud muudatused. Teiste inimeste heaolu eest hoolitsejad peavad ka ise olema t&ouml;&ouml;l hoitud,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Pea k&otilde;igis ettev&otilde;tetes olid riskid hinnatud. Mitmes ettev&otilde;ttes oli t&ouml;&ouml;keskkond h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud ning arvestatud t&ouml;&ouml;tajate tervise ning heaoluga. Suuremat t&auml;helepanu tuleks riskide hindamisel p&ouml;&ouml;rata k&auml;te f&uuml;&uuml;silisele koormusele, kokkupuutele eeterlike &otilde;lidega ja basseinikemikaalidega ning hinnata paremini ps&uuml;hhosotsiaalseid riske (nt pahased kliendid). Pooltes ettev&otilde;tetes polnud t&ouml;&ouml;tajaid saadetud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. Vajakaj&auml;&auml;misi esines ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamisel ja v&auml;lja&otilde;ppel.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ettev&otilde;tteid Harjumaal, Ida-Virumaal, L&auml;&auml;nemaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&auml;rnumaal ja Tartumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay/joe137</p> <p><a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1937 Kas tööandja peab andma kaitseprillid, kui töötan kemikaalidega?2018-04-10<p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajatele andma maskid ja prillid, mis kaitseks v&auml;ga ohtliku kemikaali eest? T&ouml;&ouml;d tehes kasutan kemikaali, mis paneb silmad kipitama ja vett jooksma ja pea tugevalt valutama. Mis &otilde;igused t&ouml;&ouml;tajatel oleks?</b></p> <p><b>&nbsp;</b><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Teie k&uuml;simusest ei selgu, millise kemikaaliga Te oma t&ouml;&ouml;s kokku puutute. Nii ei saa ka t&auml;pselt &ouml;elda, kas t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;ks selle konkreetse kemikaaliga andma isikukaitsevahendid (nt kaitseprillid ja maski) ja milliste kaitseomadustega need olema peavad. Kui Te tunnete, et kemikaal m&otilde;jutab Teie tervist (silmade kipitus, peavalu), siis ilmselt on tegemist ohtliku kemikaaliga ja t&ouml;&ouml;andja peab v&otilde;tma kasutusele meetmed terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks, n&auml;iteks v&auml;ljastama sobivad isikukaitsevahendid.</p> <p>Kemikaalide k&auml;itlemisel s&otilde;ltuvad t&ouml;&ouml;andja kohustused konkreetse kemikaali omadustest. Iga ohtliku kemikaali kohta peab ettev&otilde;ttes olema kemikaali ohutuskaart. Eestikeelse ohutuskaardi peab andma kemikaali tarnija (m&uuml;&uuml;ja). Enne, kui t&ouml;&ouml;andja annab ohtliku kemikaali t&ouml;&ouml;taja kasutusse peab ta t&ouml;&ouml;tajat juhendama muuhulgas kasutatava kemikaali ohutuskaardi alusel.</p> <p>Kui kemikaali ohutuskaart n&auml;eb ette isikukaitsevahendite kasutamise, peab t&ouml;&ouml;andja sobivad isikukaitsevahendid t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastama. Info vajalike isikukaitsevahendite ja nende kaitseomaduste kohta (nt kinda materjal, hingamisteede kaitsevahendi t&uuml;&uuml;p) on ohutuskaardil esitatud.</p> <p>P&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole ja paluge endale kasutatavate kemikaalide ohutuskaarte tutvustada. Sealt saate infot konkreetse kemikaali v&otilde;imalike tervisem&otilde;jude ning n&otilde;utavate isikukaitsevahendite kohta. Soovitame t&ouml;&ouml;andjale kirjalikult teada anda, et antud kemikaali kasutamine ilma isikukaitsevahenditeta p&otilde;hjustab Teile terviseh&auml;ireid ning n&otilde;udke probleemi lahendamist. Ka seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;andjat teavitama t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmist takistavast terviseh&auml;irest, n&auml;iteks peavalust v&otilde;i silmade kipitusest, mis ei v&otilde;imalda piisava t&auml;helepanuga t&ouml;&ouml;protsessi j&auml;lgida v&otilde;i masinate l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tada ilma ennast v&otilde;i teisi ohtu seadmata.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ka peale t&auml;helepanu juhtimist probleemi lahendamisega ei tegele, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda tegemast t&ouml;&ouml;d, mis seab ohtu tema enda v&otilde;i teiste isikute (n&auml;iteks kaast&ouml;&ouml;tajate) tervise. T&ouml;&ouml;st keeldumisel tuleb sellest viivitamata teatada t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule. Ka info t&ouml;&ouml;st keeldumise kohta esitage esimesel v&otilde;imalusel kirjalikult, et Teil oleks vajadusel hilisemalt v&otilde;imalik t&otilde;endada, miks Te t&ouml;&ouml;st keeldusite (Teie tervis oli ohus), mitte et Te keeldusite lihtsalt t&ouml;&ouml; tegemisest.</p> <p>Rohkem infot kemikaalide k&auml;itlemise kohta leiate <strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Keemilised-ohutegurid" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt.</a></strong></p> <p>Ohtlike kemikaalide kasutamist on k&auml;sitletud ka bro&scaron;&uuml;&uuml;ris <strong><a href=" https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_ohtlikud_kemikaalid_est_2016_web" target="_blank">Ohtlikud kemikaalid t&ouml;&ouml;keskkonnas.</a></strong></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1936Robotid ja töökohad 2018-04-09<p class="MsoNormal"><strong>Kuigi Eestis on t&auml;na probleemiks pigem t&ouml;&ouml;j&otilde;unappus, ei saa siiski ka meie m&ouml;&ouml;da vaadata tehnoloogia kiirest arengust, mis vabastab rutiinsest t&ouml;&ouml;st, kuid sunnib inimest leidma uut ametit. OECD v&auml;rske uuringu valguses ei ole Eesti k&uuml;ll nii haavatav kui paljud teised Ida-Euroopa riigid.</strong> <o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>Kas t&ouml;&ouml;kohad kaovad?</strong></p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Ettev&otilde;tlusvision&auml;&auml;ride lemmikteema on viimastel aastatel olnud kahtlemata t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine, robotite v&otilde;iduk&auml;ik ja sellest tulenev t&ouml;&ouml;tuse kasv. &Uuml;ks viimastest panustest valdkonna kohta kuhjuvasse teadmiste pagasisse on &auml;sja avaldatud OECD uuring, mis kasutab alusandemetena t&auml;iskasvanute oskuste uuringut PIAAC. Selle l&auml;henemisviisi eelis on asjaolu, et PIAAC-uuringust v&otilde;ttis osa ka Eesti, mist&otilde;ttu ei pea me enam automatiseerimise m&otilde;just r&auml;&auml;kides piirduma vaid m&otilde;ne j&otilde;uka L&auml;&auml;ne suurriigi n&auml;itega.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Esmalt &uuml;ldisest &ndash; sarnaselt varasematele uuringutele leidis kinnitust tehnoloogilise arengu oodatav suur m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule. Keskmiselt puudutab automatiseerimine OECD riikides pea pooli t&ouml;&ouml;kohtasid. Samas ei t&auml;henda see tingimata nende kadumist: t&ouml;&ouml;&shy;kohtasid, mille&nbsp; automatiseerimise t&otilde;en&auml;osus on k&otilde;rge (&uuml;le 70%), oli ainult 14%. Nende ametite puhul saame</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">t&otilde;esti r&auml;&auml;kida olukorrast, kus masin inimese ilmselt asendab. Et valdavalt on tegu v&auml;ga rutiinse t&ouml;&ouml;ga t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, siis ehk ei ole m&otilde;tet selle p&auml;rast ka liigselt meelt heita. &Uuml;lej&auml;&auml;nud ametite puhul v&otilde;ib automatiseerimine k&uuml;ll t&ouml;&ouml;protsesse m&otilde;jutada ja n&otilde;uda inimestelt uusi oskuseid, kuid t&otilde;en&auml;osus, et masin inimese t&auml;ielikult asendab, on siiski madal.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Eesti jaoks on uuringu tulemused &uuml;llatuslikult pigem r&otilde;&otilde;mustavad. Eeldatavalt m&otilde;jutab automatiseerimine 47% siinsetest t&ouml;&ouml;kohtadest, seejuures on k&otilde;rge automatiseerimis&shy;riskiga ametite osakaal 12%, mis j&auml;&auml;vad m&otilde;lemad alla OECD riikide keskmisele. Eesti seis on eriti hea v&otilde;rreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, kus ohus olevate ametikohtade arv on palju suurem. N&auml;iteks on Slovakkias uuringu p&otilde;hjal k&otilde;rge automatiseerimisriskiga koguni kolmandik k&otilde;igist t&ouml;&ouml;kohtadest. &Uuml;ldiselt kirjeldab t&ouml;&ouml;kohtade automatiseeritust h&auml;sti siiski riikide palgatase &ndash; P&otilde;hjamaades on ohus palju v&auml;iksem hulk ameteid kui L&otilde;una- v&otilde;i Ida-Euroopas. Erandiks on kaks suurt t&ouml;&ouml;stusriiki, Saksamaa ja Jaapan, kus hulk t&ouml;&ouml;kohti v&otilde;ib siiski kaduda.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><o:p>&nbsp;</o:p>Eestile m&otilde;jub julgustavalt ka uuringu j&auml;reldus, et t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimise potentsiaali selgitab paremini viis, kuidas t&ouml;&ouml; on organiseeritud, mitte niiv&otilde;rd majanduse struktuur. Kui inimeste t&ouml;&ouml;tamine lihtsamini automatiseeritavatel tegevusaladel selgitab riikidevahelisest erinevusest umbes 30%, siis t&ouml;&ouml;tajate erinev profiil sektorisiseselt 70%. Lihtsustatult t&auml;hendab see, et Eesti ei pea tingimata &Scaron;veitsi eeskujul hakkama meditsiinit&ouml;&ouml;stust ja finantssektorit eelisarendama, vaid piisab ka sellest, kui olemasolevatel tegevusaladel</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">tehtaks &bdquo;targemat&ldquo; t&ouml;&ouml;d.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>Eestis napib hetkel just lihtt&ouml;&ouml;tajaid</strong></p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Tulles kaugest tulevikust t&auml;nap&auml;eva, on Eestis hetkel k&uuml;ll pigem probleem t&ouml;&ouml;k&auml;te puudus kui nende &uuml;lej&auml;&auml;k. Kuigi 2017. aasta viimases kvartalis vabade ametikohtade arv III kvartaliga v&otilde;rreldes v&auml;henes, on tegemist pigem ajutise sesoonse langusega. 2016. aasta IV kvartaliga v&otilde;rreldes oli t&auml;itmata ametikohtade arv 17% k&otilde;rgem. Kokku oli eelmise aasta l&otilde;pus saadaval &uuml;le 10 000 t&ouml;&ouml;koha. Seejuures oli vabade ametikohtade arv suurim t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, kus see k&uuml;&uuml;ndis 2200 l&auml;hedale. Hulgi- ja jaekaubanduses oli t&auml;itmata ametikohti &uuml;le 1700. T&ouml;&ouml;j&otilde;unappusest r&auml;&auml;givad ka pea k&otilde;ik teised indikaatorid. Omaette m&auml;rgiline on asjaolu, et kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamist reguleeriv sisser&auml;nde piirarv t&auml;itus t&auml;navu juba m&auml;rtsis.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Kui tehnoloogiast tulenevate muutuste t&otilde;ttu ennustatakse kadu ennek&otilde;ike just t&ouml;&ouml;kohtadele, mis kuigi k&otilde;rget haridustaset v&otilde;i spetsiifilisi oskusi ei eelda, siis Eestis napib hetkel inimesi just lihtsamates ametites. Konjunktuuriuuringute p&otilde;hjal kipuvad t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse &uuml;le enim kurtma just need tegevusalad, mille lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta ja palgatase on keskmisest madalamad. T&ouml;&ouml;stuses on n&otilde;udlust enim tootmist&ouml;&ouml;liste j&auml;rele, teeninduses vajatakse m&uuml;&uuml;jaid, puhastusteenindajaid jt. &Uuml;heks v&auml;heseks erandiks on t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse ja</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">lisandv&auml;&auml;rtuse suhte poolest IT-sektor, kelle jaoks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus n&auml;ib olevat stabiilne seisund.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>T&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust saab leevendada vaid investeeringutega</strong></p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Kuigi t&auml;itmata ametikohti on k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;stussektoris, ei saa sealset olukorda pidada v&auml;ljap&auml;&auml;smatuks. V&otilde;rreldes sarnaste tegevusalade tootlikkusn&auml;itajaid Eestis ja P&otilde;hjamaades, &uuml;letab sealne lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta siinset taset 2-3-kordselt. See viitab aga asjaolule, et kohalikes t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes peaks jaguma veel k&uuml;llaga ruumi efektiivsuse kasvatamiseks. V&otilde;ime k&uuml;ll r&auml;&auml;kida Eesti paindlikest v&auml;ikeettev&otilde;tetest, kes valmis kiirelt muutuvale n&otilde;udlusele reageerima, kuid selle pahupool on suur t&ouml;&ouml;j&otilde;umahukus ja madalad palgad.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Seet&otilde;ttu on paratamatu, et mida kallimaks muutub t&ouml;&ouml;j&otilde;ud, seda enam peab ettev&otilde;te m&otilde;tlema v&otilde;imalustele, kuidas oma tegevust efektiivsemalt korraldada. Kahjuks ei ole ettev&otilde;tete kasvanud ind investeeringuid teha kuigiv&otilde;rd m&auml;rgatav. Ehkki p&auml;rast pikalt kestnud langust suurenesid eelmisel aastal t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse investeeringud masinatesse ja seadmetesse &uuml;le 10%, k&auml;ibe ja investeeringute suhet vaadates suuremat muutust ei toimunud.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">&Uuml;hest p&otilde;hjust, miks ettev&otilde;tted on investeerimisel olnud tagasihoidlikud, pole usutavalt suutnud seni keegi anda. Varem on selleks peetud kesist n&otilde;udlust, mis muutis ettev&otilde;tjad tulevikuplaanide tegemisel konservatiivseks. Samas hakkas majanduskasv selgelt kiirenema juba 2016. aasta l&otilde;pul ja ka ettev&otilde;tjate kindlustunnet iseloomustavad n&auml;itajad on</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">pikalt p&uuml;sinud k&otilde;rgel tasemel. N&otilde;udluse k&otilde;rval on konkureerivaks selgituseks olnud kiire t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude t&otilde;us koos kasumite stagnatsiooniga, mis ei ole investeerimiseks lihtsalt raha j&auml;tnud. Kuigi t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude kasv on t&otilde;epoolest olnud hoogne, on Eesti ettev&otilde;tted samal ajal h&auml;sti kapitaliseeritud, mis v&otilde;imaldab neil investeeringuid teha ka varasemate aastate jaotamata kasumi arvelt. Kolmanda p&otilde;hjendusena on nimetatud ka &uuml;leinvesteerimist buumiaastatel. T&otilde;epoolest olid mullu Eestis tehtud investeeringud p&otilde;hivarasse p&uuml;sihindades m&otilde;&otilde;detuna pea viiendiku v&otilde;rra madalamad kui 2007. aastal. Siiski n&auml;itab praegune tootmisv&otilde;imsuse rakendatuse tase t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, et liialt ruumi &bdquo;vana rasva&ldquo; abil mahtusid kasvatada ei ole.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Teenindussektoris on t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine m&otilde;istagi veidi keerukam, kuid pakiautomaatide ja iseteeninduskassade n&auml;itel leidub selleks v&otilde;imalusi ka seal. Raske on &ouml;elda, kas selles just automatiseerimisprotsessi m&otilde;ju peegeldub, kuid viimastel aastatel on kaubandussektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse kasvanud oluliselt kiiremini kui ettev&otilde;tlussektoris keskmiselt.</p> <p class="MsoNormal">Teenindusettev&otilde;tted, kes v&auml;rbavad sageli v&auml;ga noori inimesi, tunnetavad t&auml;na esimeste seas demograafiliste trendide m&otilde;ju. Kui valdavas osas 20. sajandist &uuml;letas aastane s&uuml;ndide arv 20 000, siis 1990-ndate teises pooles langes see 12 000 &ndash; 13 000 vahele. Seet&otilde;ttu v&otilde;iks t&otilde;deda, et t&auml;na 20-aastasel inimesel on t&ouml;&ouml;koha leidmine pea kaks korda lihtsam kui k&uuml;mme aastat tagasi.</p> <p class="MsoNormal">Autor:&nbsp;Mihkel Nestor, majandusanal&uuml;&uuml;tik</p> <p class="MsoNormal">Alliksd: <a href="http://www.rup.ee/" target="_blank">rup.ee&nbsp;</a></p> <div class="itemIntroText">Kuigi Eestis on t&auml;na probleemiks pigem t&ouml;&ouml;j&otilde;unappus, ei saa siiski ka meie m&ouml;&ouml;da vaadata tehnoloogia kiirest arengust, mis vabastab rutiinsest t&ouml;&ouml;st, kuid sunnib inimest leidma uut ametit. OECD v&auml;rske uuringu valguses ei ole Eesti k&uuml;ll nii haavatav kui paljud teised Ida-Euroopa riigid.</div> <!-- Item fulltext --> <div class="itemFullText"> <h3>Kas t&ouml;&ouml;kohad kaovad?</h3> <p>Ettev&otilde;tlusvision&auml;&auml;ride lemmikteema on viimastel aastatel olnud kahtlemata t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine, robotite v&otilde;iduk&auml;ik ja sellest tulenev t&ouml;&ouml;tuse kasv. &Uuml;ks viimastest panustest valdkonna kohta kuhjuvasse teadmiste pagasisse on &auml;sja avaldatud OECD uuring, mis kasutab alusandemetena t&auml;iskasvanute oskuste uuringut PIAAC. Selle l&auml;henemisviisi eelis on asjaolu, et PIAAC-uuringust v&otilde;ttis osa ka Eesti, mist&otilde;ttu ei pea me enam automatiseerimise m&otilde;just r&auml;&auml;kides piirduma vaid m&otilde;ne j&otilde;uka L&auml;&auml;ne suurriigi n&auml;itega.</p> <p>Esmalt &uuml;ldisest &ndash; sarnaselt varasematele uuringutele leidis kinnitust tehnoloogilise arengu oodatav suur m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule. Keskmiselt puudutab automatiseerimine OECD riikides pea pooli t&ouml;&ouml;kohtasid. Samas ei t&auml;henda see tingimata nende kadumist: t&ouml;&ouml;&shy;kohtasid, mille&nbsp; automatiseerimise t&otilde;en&auml;osus on k&otilde;rge (&uuml;le 70%), oli ainult 14%. Nende ametite puhul saame<br />t&otilde;esti r&auml;&auml;kida olukorrast, kus masin inimese ilmselt asendab. Et valdavalt on tegu v&auml;ga rutiinse t&ouml;&ouml;ga t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, siis ehk ei ole m&otilde;tet selle p&auml;rast ka liigselt meelt heita. &Uuml;lej&auml;&auml;nud ametite puhul v&otilde;ib automatiseerimine k&uuml;ll t&ouml;&ouml;protsesse m&otilde;jutada ja n&otilde;uda inimestelt uusi oskuseid, kuid t&otilde;en&auml;osus, et masin inimese t&auml;ielikult asendab, on siiski madal.</p> <p>Eesti jaoks on uuringu tulemused &uuml;llatuslikult pigem r&otilde;&otilde;mustavad. Eeldatavalt m&otilde;jutab automatiseerimine 47% siinsetest t&ouml;&ouml;kohtadest, seejuures on k&otilde;rge automatiseerimis&shy;riskiga ametite osakaal 12%, mis j&auml;&auml;vad m&otilde;lemad alla OECD riikide keskmisele. Eesti seis on eriti hea v&otilde;rreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, kus ohus olevate ametikohtade arv on palju suurem. N&auml;iteks on Slovakkias uuringu p&otilde;hjal k&otilde;rge automatiseerimisriskiga koguni kolmandik k&otilde;igist t&ouml;&ouml;kohtadest. &Uuml;ldiselt kirjeldab t&ouml;&ouml;kohtade automatiseeritust h&auml;sti siiski riikide palgatase &ndash; P&otilde;hjamaades on ohus palju v&auml;iksem hulk ameteid kui L&otilde;una- v&otilde;i Ida-Euroopas. Erandiks on kaks suurt t&ouml;&ouml;stusriiki, Saksamaa ja Jaapan, kus hulk t&ouml;&ouml;kohti v&otilde;ib siiski kaduda.</p> <p>Eestile m&otilde;jub julgustavalt ka uuringu j&auml;reldus, et t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimise potentsiaali selgitab paremini viis, kuidas t&ouml;&ouml; on organiseeritud, mitte niiv&otilde;rd majanduse struktuur. Kui inimeste t&ouml;&ouml;tamine lihtsamini automatiseeritavatel tegevusaladel selgitab riikidevahelisest erinevusest umbes 30%, siis t&ouml;&ouml;tajate erinev profiil sektorisiseselt 70%. Lihtsustatult t&auml;hendab see, et Eesti ei pea tingimata &Scaron;veitsi eeskujul hakkama meditsiinit&ouml;&ouml;stust ja finantssektorit eelisarendama, vaid piisab ka sellest, kui olemasolevatel tegevusaladel<br />tehtaks &bdquo;targemat&ldquo; t&ouml;&ouml;d.</p> <h3>Eestis napib hetkel just lihtt&ouml;&ouml;tajaid</h3> <p>Tulles kaugest tulevikust t&auml;nap&auml;eva, on Eestis hetkel k&uuml;ll pigem probleem t&ouml;&ouml;k&auml;te puudus kui nende &uuml;lej&auml;&auml;k. Kuigi 2017. aasta viimases kvartalis vabade ametikohtade arv III kvartaliga v&otilde;rreldes v&auml;henes, on tegemist pigem ajutise sesoonse langusega. 2016. aasta IV kvartaliga v&otilde;rreldes oli t&auml;itmata ametikohtade arv 17% k&otilde;rgem. Kokku oli eelmise aasta l&otilde;pus saadaval &uuml;le 10 000 t&ouml;&ouml;koha. Seejuures oli vabade ametikohtade arv suurim t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, kus see k&uuml;&uuml;ndis 2200 l&auml;hedale. Hulgi- ja jaekaubanduses oli t&auml;itmata ametikohti &uuml;le 1700. T&ouml;&ouml;j&otilde;unappusest r&auml;&auml;givad ka pea k&otilde;ik teised indikaatorid. Omaette m&auml;rgiline on asjaolu, et kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamist reguleeriv sisser&auml;nde piirarv t&auml;itus t&auml;navu juba m&auml;rtsis.</p> <p>Kui tehnoloogiast tulenevate muutuste t&otilde;ttu ennustatakse kadu ennek&otilde;ike just t&ouml;&ouml;kohtadele, mis kuigi k&otilde;rget haridustaset v&otilde;i spetsiifilisi oskusi ei eelda, siis Eestis napib hetkel inimesi just lihtsamates ametites. Konjunktuuriuuringute p&otilde;hjal kipuvad t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse &uuml;le enim kurtma just need tegevusalad, mille lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta ja palgatase on keskmisest madalamad. T&ouml;&ouml;stuses on n&otilde;udlust enim tootmist&ouml;&ouml;liste j&auml;rele, teeninduses vajatakse m&uuml;&uuml;jaid, puhastusteenindajaid jt. &Uuml;heks v&auml;heseks erandiks on t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse ja<br />lisandv&auml;&auml;rtuse suhte poolest IT-sektor, kelle jaoks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus n&auml;ib olevat stabiilne seisund.</p> <h3>T&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust saab leevendada vaid investeeringutega</h3> <p>Kuigi t&auml;itmata ametikohti on k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;stussektoris, ei saa sealset olukorda pidada v&auml;ljap&auml;&auml;smatuks. V&otilde;rreldes sarnaste tegevusalade tootlikkusn&auml;itajaid Eestis ja P&otilde;hjamaades, &uuml;letab sealne lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta siinset taset 2-3-kordselt. See viitab aga asjaolule, et kohalikes t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes peaks jaguma veel k&uuml;llaga ruumi efektiivsuse kasvatamiseks. V&otilde;ime k&uuml;ll r&auml;&auml;kida Eesti paindlikest v&auml;ikeettev&otilde;tetest, kes valmis kiirelt muutuvale n&otilde;udlusele reageerima, kuid selle pahupool on suur t&ouml;&ouml;j&otilde;umahukus ja madalad palgad.</p> <p>Seet&otilde;ttu on paratamatu, et mida kallimaks muutub t&ouml;&ouml;j&otilde;ud, seda enam peab ettev&otilde;te m&otilde;tlema v&otilde;imalustele, kuidas oma tegevust efektiivsemalt korraldada. Kahjuks ei ole ettev&otilde;tete kasvanud ind investeeringuid teha kuigiv&otilde;rd m&auml;rgatav. Ehkki p&auml;rast pikalt kestnud langust suurenesid eelmisel aastal t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse investeeringud masinatesse ja<br />seadmetesse &uuml;le 10%, k&auml;ibe ja investeeringute suhet vaadates suuremat muutust ei toimunud.</p> <p>&Uuml;hest p&otilde;hjust, miks ettev&otilde;tted on investeerimisel olnud tagasihoidlikud, pole usutavalt suutnud seni keegi anda. Varem on selleks peetud kesist n&otilde;udlust, mis muutis ettev&otilde;tjad tulevikuplaanide tegemisel konservatiivseks. Samas hakkas majanduskasv selgelt kiirenema juba 2016. aasta l&otilde;pul ja ka ettev&otilde;tjate kindlustunnet iseloomustavad n&auml;itajad on<br />pikalt p&uuml;sinud k&otilde;rgel tasemel. N&otilde;udluse k&otilde;rval on konkureerivaks selgituseks olnud kiire t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude t&otilde;us koos kasumite stagnatsiooniga, mis ei ole investeerimiseks lihtsalt raha j&auml;tnud. Kuigi t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude kasv on t&otilde;epoolest olnud hoogne, on Eesti ettev&otilde;tted samal ajal h&auml;sti kapitaliseeritud, mis v&otilde;imaldab neil investeeringuid teha ka varasemate aastate jaotamata kasumi arvelt. Kolmanda p&otilde;hjendusena on nimetatud ka &uuml;leinvesteerimist buumiaastatel. T&otilde;epoolest olid mullu Eestis tehtud investeeringud p&otilde;hivarasse p&uuml;sihindades m&otilde;&otilde;detuna pea viiendiku v&otilde;rra madalamad kui 2007. aastal. Siiski n&auml;itab praegune tootmisv&otilde;imsuse rakendatuse tase t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, et liialt ruumi &bdquo;vana rasva&ldquo; abil mahtusid kasvatada ei ole.</p> <p>Teenindussektoris on t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine m&otilde;istagi veidi keerukam, kuid pakiautomaatide ja iseteeninduskassade n&auml;itel leidub selleks v&otilde;imalusi ka seal. Raske on &ouml;elda, kas selles just automatiseerimisprotsessi m&otilde;ju peegeldub, kuid viimastel aastatel on kaubandussektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse kasvanud oluliselt kiiremini kui ettev&otilde;tlussektoris keskmiselt.</p> <p>Teenindusettev&otilde;tted, kes v&auml;rbavad sageli v&auml;ga noori inimesi, tunnetavad t&auml;na esimeste seas demograafiliste trendide m&otilde;ju. Kui valdavas osas 20. sajandist &uuml;letas aastane s&uuml;ndide arv 20 000, siis 1990-ndate teises pooles langes see 12 000 &ndash; 13 000 vahele. Seet&otilde;ttu v&otilde;iks t&otilde;deda, et t&auml;na 20-aastasel inimesel on t&ouml;&ouml;koha leidmine pea kaks korda lihtsam kui k&uuml;mme aastat tagasi.</p> </div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1935Euroopa Liidu asjade komisjon toetas töötingimuste läbipaistvamaks muutmist2018-04-09<p class="lead"><strong>Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas valitsuse seisukohti Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi eeln&otilde;u l&auml;bipaistvate ja prognoositavate t&ouml;&ouml;tingimuste kohta, millega muuhulgas kirjutatakse &uuml;henduse seadusesse t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja m&otilde;isted.</strong></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on edendada turvalisemat ja prognoositavamat t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet, tagades samal ajal t&ouml;&ouml;turu kohanemisv&otilde;ime ning parandades t&ouml;&ouml;tajate elu- ja t&ouml;&ouml;tingimusi.</p> <p>ELAKi esimehe&nbsp;<strong>Toomas Vitsuti</strong>&nbsp;s&otilde;nul t&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste puhul Eestil eriarvamusi pole, kuid t&ouml;&ouml;andja m&otilde;iste tekitab vastuolu kehtiva siseriikliku seadusega, mida direktiivi j&otilde;ustumisel tuleb hakata muutma. &bdquo;Eestis on t&ouml;&ouml;suhe igal juhul kahepoolne suhe t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel ja meie seadus ei tunnista t&ouml;&ouml;andjate paljusust,&ldquo; r&auml;&auml;kis Vitsut.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste tuleneb Euroopa Kohtu praktikast ja on Eesti &otilde;igusega koosk&otilde;las. T&ouml;&ouml;andja m&otilde;iste defineerimisel leiab Eesti aga, et pakutav definitsioon v&otilde;ib p&otilde;hjustada ebaselgust nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja jaoks vastutuse ja kohustuste jagamisel.</p> <p>Eeln&otilde;u n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;tajaks loetakse f&uuml;&uuml;silist isikut, kes osutab teatava aja jooksul teisele isikule selle isiku juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu. T&ouml;&ouml;andjaks tuleb aga lugeda &uuml;hte v&otilde;i mitut f&uuml;&uuml;silist v&otilde;i juriidilist isikut, kes on otseselt v&otilde;i kaudselt t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;suhtes.</p> <p>Komisjoni liikme&nbsp;<strong>Marianne Mikko</strong>&nbsp;s&otilde;nul on Eesti praegu silmn&auml;htavalt kaldu t&ouml;&ouml;andja poole. &bdquo;Euroopa soovib toetada rohkem t&ouml;&ouml;tajat,&ldquo; &uuml;tles Mikko. &bdquo;Seet&otilde;ttu pooldan kavandatavaid muudatusi, mis lisavad t&ouml;&ouml;tajale kindlustunnet.&ldquo; &nbsp;</p> <p>N&auml;iteks t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tavatele inimestele tahetakse direktiiviga anda &otilde;igus t&ouml;&ouml;andjalt uurida ja saada ka m&auml;&auml;ratud aja jooksul vastus, kas neil on v&otilde;imalik saada alaliselt t&ouml;&ouml;le ning p&otilde;hjendust, kui sellist v&otilde;imalust ei ole. Eesti ei poolda komisjoni ettepanekut, kuna see p&auml;rsib t&ouml;&ouml;suhete reguleerimist siseriiklikult. Lisaks on Eestil kevadel plaanis esitada v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kavatsus ebatraditsioonilises t&ouml;&ouml;suhtes olevate t&ouml;&ouml;tajate kaitseks.</p> <p>Eesti toetab muudatust, et t&ouml;&ouml;tajale peab andma &uuml;levaate tema &otilde;igustest esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja seda v&otilde;ib teha ka elektrooniliselt. Kehtiva &otilde;iguse j&auml;rgi on selleks aega kaks kuud.</p> <p>Direktiivi eeln&otilde;u tingimuse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hakkama teavitama t&ouml;&ouml;tajat katseajast, mis v&otilde;ib olla kuni pool aastat. Eesti hinnangul v&otilde;iks katseaja pikkus j&auml;&auml;da liikmesriigi otsustada.</p> <p>Euroopa Liidu seadust tahetakse muuta nii, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust keelata oma t&ouml;&ouml;tajal ka mujal t&ouml;&ouml;tamast, juhul kui tegu pole huvide konflikti v&otilde;i &auml;risaladuse lekke ohuga. Eesti sellist &uuml;henduse tasandil reguleerimist ei poolda, sest on oht, et sellisel juhul peab Euroopa Kohus hakkama igal &uuml;ksikul juhul sisustama &auml;risaladuse ja huvide konflikti m&otilde;istete sisu.</p> <p>Allikas:<a href="https://www.riigikogu.ee/" target="_blank">riigikogu.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1933Kemikaalide käitlemisel tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendieid2018-04-05<p><b><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></b></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja valas t&uuml;nnist kemikaali &auml;mbrisse. T&uuml;nnist v&auml;ljus koos vedelikuga t&uuml;kk, mis kukkus &auml;mbrisse ja &auml;mbrist pritsis t&ouml;&ouml;tajale kemikaali silma. T&ouml;&ouml;taja sai silma side- ja sarvkesta s&ouml;&ouml;vituse, tegemist oli kerge tervisekahjutusega.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;taja kasutab igap&auml;evaselt prille, siis ei sobinud talle v&auml;ljastatud kemikaalikindlad ja kaitseprillid.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Ettev&otilde;ttes oli selgeks tehtud, et antud kemikaali k&auml;itlemiseks on vajalik kasutada kaitseprille, kaitseprillid olid soetatud ja t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastatud. Kuna antud t&ouml;&ouml;taja kandis n&auml;gemisteravust korrigeerivaid prille siis teistele t&ouml;&ouml;tajatele sobivad kaitseprillid talle ei sobinud. T&ouml;&ouml;taja ise ei olnud t&ouml;&ouml;andjat teavitanud, et tal oleks vaja teistsuguseid kaitseprille. T&ouml;&ouml;andja ei olnud piisavalt p&ouml;&ouml;ranud t&auml;helepanu isikukaitsevahendite kasutamisele, muidu ta oleks n&auml;inud, et &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja ei kasuta kaitseprille. Saades teada, et t&ouml;&ouml;taja isikukaitsevahendeid ei kasuta tuleb v&auml;lja selgitada, mis on isikukaitsevahendite mittekasutamise p&otilde;hjuseks. T&ouml;&ouml;andjal on kohustus v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajale isikukaitsevahend, mis ei v&auml;hendaks t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemist korrigeerivate abivahendite toimet st oleks kasutatav koos oma prillidega.</p> <p>Selle &otilde;nnetuse &uuml;heks p&otilde;hjuseks oli koost&ouml;&ouml; puudumine &ndash; t&ouml;&ouml;taja ei informeerinud t&ouml;&ouml;andjat, et ta ei saa v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid kasutada.</p> <p>&Otilde;nnetuse teiseks p&otilde;hjuseks on puudulik sisekontroll - t&ouml;&ouml;andja ei kontrollinud, kas t&ouml;&ouml;tajad neile v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid kasutavad. T&ouml;&ouml;andja roll ei piirdu t&ouml;&ouml;tajatele isikukaitsevahendite v&auml;ljastamisega vaid nende (&otilde;igesti) kasutamist tuleb ka kontrollida.&nbsp;</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/443" target="_blank">iskikukaitsevahendid;</a></li> <li><a href="/redirect/451" target="_blank">Sisekontroll</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1932Tööandjate konverents küsib: Kuidas me kestame? 2018-04-04<p><strong>T&auml;na toimuv Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konverents Tuulelohe Lend 2018 alapealkirjaga &ldquo;Kuidas me kestame?&rdquo;, keskendub Eesti suurimale v&auml;ljakutsele &ndash; v&auml;henevale rahavastikule ja sellest tulenevatele probleemidele ning otsib koos esinejatega neile lahendusi.</strong><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Kesliidu juhataja Toomas Tamsari s&otilde;nul on Eesti jaoks pikemas perspektiivis suurim v&auml;ljakutse just meie rahvastikuga seonduv. &ldquo;Teadlased on sellest probleemist juba aastaid r&auml;&auml;kinud, kuid me ei taha v&otilde;i ei julge siiani seda h&auml;sti kuulda, sest see on ebamugav t&otilde;de. Kuid enam meil p&auml;&auml;su pole - peame n&uuml;&uuml;d ja praegu tegema nii l&uuml;hiajalise kui pikaajalise m&otilde;juga otsuseid, et suudaksime rahvana kesta.&rdquo;</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Konverentsip&auml;eva avas&otilde;nad &uuml;tleb peaminister <b>J&uuml;ri Ratas </b>ja seda juhib Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja <b>Toomas Tamsar</b>.</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Olukorra t&otilde;sidusele vaatab keele ja kultuuri perspektiivist otsa politoloog <b>Rein Taagepera</b>, kes hoiatas meid juba 13 aastat tagasi demograafilise vetsupoti efekti eest. Eesti inimarengu aruande p&otilde;hjal teeb j&auml;reldusi ja ennustab tulevikku rahvastikuteadlane <b>Tiit Tammaru. </b>Nortali asutaja ja juht <b>Priit Alam&auml;e</b> k&otilde;neleb spetsialistide puudusest tulenevatest probleemidest ettev&otilde;tjatele. Eesti Teaduste Akadeemia president <b>Tarmo Soomere </b>v&otilde;tab vaatluse alla looduses toimuvad muudatused, millest ka meil p&auml;&auml;su pole. Maailmas toimuvaid r&auml;nde- ja t&ouml;&ouml;turutrende lahkavad Euroopa r&auml;ndev&otilde;rgustiku koordinaator<b> Ave Lauren</b> ja MOVE Guides tootejuht <b>Krisjtan Lepik</b>. Majanduslikku vaadet tuleviku majandusele ja t&ouml;&ouml;turule avab majandusteadlane <b>Raul Eamets. </b>Eestis elav venelane <b>Katja Danilova </b>annab edasi oma m&otilde;tteid Eestist, siin elamisest ja oma v&otilde;imalikust tulevikust. Noor ja tegus kodanikuaktivist <b>Martin Noork&otilde;iv </b>k&otilde;neleb Eestist t&auml;nap&auml;eva noorte pilgu l&auml;bi ja sellest, millisena tema n&auml;eb oma tulevast elu Eestis.</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Konverentsi viimases osas debateerivad &otilde;iguskantsler <b>&Uuml;lle Madise</b> juhtimisel meie kestmise lahenduste &uuml;le Eesti erakondade naispoliitikud.</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Vaata lisaks ja tutvu programmiga<a href="http://www.tuulelohe.ee/" previewremoved="true"> </a><a href="http://www.tuulelohe.ee/" previewremoved="true">http://www.tuulelohe.ee</a></p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>1917 asutatud Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit on Eesti ettev&otilde;tteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja l&auml;bi haruliitude &uuml;le 1500 ettev&otilde;tte, mis on t&ouml;&ouml;andjaks enam kui 145 000 t&ouml;&ouml;tajale. T&ouml;&ouml;andjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme t&otilde;usule.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p> <p class="tandjad"><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p></u1:p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1931Peresõbraliku tööandja märgise programmi kandideeris teisel konkursil 52 organisatsiooni2018-04-03<p><strong>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise&nbsp;programmi kandideeris selle aasta veebruaris 52 organisatsiooni. Kuna programmis oli kohti 32 organisatsioonile, siis kahjuks k&otilde;ik seekord programmi ei p&auml;&auml;senud. Programmi kandidaadid olid v&auml;ga erinevatest tegevusvaldkondadest, kelle hulgas oli nii haridusasutusi, IT-ettev&otilde;tteid, toiduaine- ja metallit&ouml;&ouml;stuseid kui ka kohalikke omavalitsusi.</strong></p> <p>Sel aastal programmi p&auml;&auml;senud organisatsioonid on asunud juba algm&auml;rgise saavutamiseks pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike meetmete rakendamiseks tegevuskavasid koostama. T&auml;naseks on peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmis kokku 76 organisatsiooni, kellest 44 on l&otilde;ppm&auml;rgise taotlemise protsessis.</p> <p>&nbsp;</p> <p>2018. aastal programmi p&auml;&auml;senud organisatsioonid on:</p> <table border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 0px;"> <tbody> <tr> <td width="517"> <p>AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>ACNielsen Eesti O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Admiral Markets AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS Estiko-Plastar</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS Go Group</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS Helmes</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS SEB Pank</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Bigbank AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Bondora AS grupp (Bondora AS, Bondora Capital O&Uuml;, Bondora Servicer O&Uuml;)</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Estanc AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Harju Ettev&otilde;tlus- ja Arenduskeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>H&auml;irekeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>InBio O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Innopolis Insenerid O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>K&auml;o Tugikeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Mandatum Life Insurance Company Ltd Eesti Filiaal</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>MDC Max Daetwyler Eesti AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Omniva (Eesti Post AS)</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Paletti Eesti As</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>P&otilde;ltsamaa Vallavalitsus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>P&auml;rnu Lasteaed Kelluke</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Ridango AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>SA Elva Laste- ja Perekeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Sihtasutus Eesti Meremuuseum</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>S&uuml;dameapteek ( &Auml;rinimed Pharma Holding O&Uuml; ja Pharma Group O&Uuml;)</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Tartu Kutsehariduskeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Tele2 Eesti AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Thermory AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>VELUX Eesti O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Wunder Estonia O&Uuml;</p> </td> </tr> </tbody> </table>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1929Riik asub vähendama soolist palgalõhet avalikus sektoris2018-04-03<p><b>2. aprillil toimunud v&otilde;rdse palga p&auml;eval, saatis sotsiaalministeerium koosk&otilde;lastusringile soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse eeln&otilde;u muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha soolise palgal&otilde;he j&auml;relevalvet avalikus sektoris.</p> <p><b>&bdquo;</b>K&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel on juba kehtiva korra j&auml;rgi kohustus tagada naiste ja meeste v&otilde;rdne tasustamine sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Luues uudse digitaalse t&ouml;&ouml;riista, aitame avalikul sektoril seda kohustust paremini t&auml;ita ning v&auml;hendada soolist palgal&otilde;het. Tahame sellega olla eeskujuks ka k&otilde;igile erasektori t&ouml;&ouml;andjatele.&rdquo;</p> <p>2. aprillil t&auml;histatakse Eestis v&otilde;rdse palga p&auml;eva, mille puhul korraldatakse &uuml;le Eesti erinevaid teadlikkuse t&otilde;stmise &uuml;ritusi, et naiste ja meeste t&ouml;&ouml;tasude ebav&otilde;rdsus fookusesse tuua. V&otilde;rdse palga p&auml;eva t&auml;histatakse igal aastal erineval kuup&auml;eval: see t&auml;hendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised t&ouml;&ouml;tama aastas kolm kuud ja kaks p&auml;eva rohkem.</p> <p>Esmane kontaktivaba palgaandmete anal&uuml;&uuml;s viiakse l&auml;bi nende andmete pinnalt, mida t&ouml;&ouml;andjad riigile juba esitavad ning mis on k&auml;ttesaadavad l&auml;bi registrite. Anal&uuml;&uuml;si tarbeks on plaanis v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada digitaalne t&ouml;&ouml;vahend, mis arvutab palgal&otilde;he ulatuse organisatsioonis automaatselt, ehk nn<b> </b>palgal&otilde;he spidomeeter. Palgal&otilde;he spidomeeter kasutab anal&uuml;&uuml;siks t&ouml;&ouml;andjate poolt riigile esitatavaid andmeid ning esmane palgaandmete anal&uuml;&uuml;s viiakse l&auml;bi kord aastas.</p> <p>Kui esmane palgaandmete anal&uuml;&uuml;s n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja maksab naistele ja meestele sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest erinevat tasu, teeb t&ouml;&ouml;inspektsioon 10 ja enama t&ouml;&ouml;tajaga avaliku sektori t&ouml;&ouml;andjale ettepaneku viia organisatsioonis l&auml;bi naiste ja meeste v&otilde;rdse palga audit.</p> <p>Auditi k&auml;igus anal&uuml;&uuml;sib t&ouml;&ouml;andja tasustamise p&otilde;him&otilde;tteid organisatsioonis ning koostab tegevuskava soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks. &Uuml;htlasi annab audit t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imaluse n&auml;idata, et erinevused tulenevad sooga mitteseotud objektiivsetest p&otilde;hjustest.</p> <p>Loodav palgal&otilde;he spidomeeter annab informatsiooni soolise palgal&otilde;he osas ka erasektori t&ouml;&ouml;andjatele. T&ouml;&ouml;inspektsioon teostab j&auml;relevalvet vaid avaliku sektori asutustes, kuid n&otilde;ustab soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse aspektides soovi korral ka erasektori t&ouml;&ouml;andjaid.</p> <p>Eeln&otilde;u t&auml;psustab ka t&ouml;&ouml;andjate kohustusi t&ouml;&ouml;tajate kohta soop&otilde;histe andmete kogumisel ja t&ouml;&ouml;tajate informeerimisel naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest organisatsioonis. See t&auml;hendab s&otilde;naselgelt andmete loetlemist, mille p&otilde;hjal nii t&ouml;&ouml;andjal endal, t&ouml;&ouml;inspektsioonil ja teistel seaduse t&auml;itmist j&auml;lgivatel organitel, aga ka t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i nende esindajatel on v&otilde;imalik hinnata sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist.&nbsp;</p> <p>Eeln&otilde;u j&otilde;ustub 1. juulil 2020. aastal, et j&auml;tta nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;inspektsioonile aega j&auml;relevalve rakendamiseks ettevalmistuste tegemiseks.</p> <p><b>Taust</b></p> <ul> <li>Naiste ja meeste palgal&otilde;he on Eestis pidevalt p&uuml;sinud &uuml;le 20%. 2016. aastal oli Eurostati andmetel naiste ja meeste palgal&otilde;he Eestis 25,3%. Palkade l&auml;bipaistvus on &uuml;ks tulemuslikumaid meetmeid palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks.</li> <li>Soolise palgal&otilde;he uuringud ja anal&uuml;&uuml;sid n&auml;itavad, et m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne osa Eesti suurest palgal&otilde;hest ei ole selgitatav tavap&auml;raste tunnuste abil nagu n&auml;iteks naiste ja meeste t&ouml;&ouml;tamine erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, t&ouml;&ouml;staaž ja haridus. Selgitamata palgal&otilde;he v&otilde;ib v&auml;ljendada &uuml;helt poolt selliste tegurite m&otilde;ju, mida ei ole m&otilde;&otilde;detud v&otilde;i mida ei suudeta m&otilde;&otilde;ta, n&auml;iteks motivatsioon ja p&uuml;hendumus, teisest k&uuml;ljest aga t&ouml;&ouml;turul aset leidvat diskrimineerimist.</li> <li>Eeln&otilde;us pakutud j&auml;relevalvelahenduse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel on l&auml;htutud eelk&otilde;ige Eesti olukorrast ja vajadustest ning seet&otilde;ttu ei ole siinkohal otseselt aluseks v&otilde;etud &uuml;hegi teise riigi regulatsioone. Osaliselt sarnaseid meetmeid v&otilde;ib leida n&auml;iteks Slovakkiast, Rootsist, Soomest, Belgiast, Austriast, Portugalist, kuid ka teistest EL riikidest. Islandil peavad t&ouml;&ouml;andjad alates 2018. aasta jaanuarist taotlema riigilt sertifikaati, mis t&otilde;endab, et t&ouml;&ouml;andja maksab naistele ja meestele v&otilde;rdset tasu. Kui t&ouml;&ouml;andja ei suuda v&otilde;rdse tasu maksmise p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgmist t&otilde;estada, peab ta tasuma trahvi. Sertifikaati tuleb uuendada iga kolme aasta tagant.</li> <li>Umbes kolmandikus organisatsioonidest (33%) on t&ouml;&ouml;tasu t&auml;ielikult l&auml;bir&auml;&auml;kimiste k&uuml;simus, umbkaudu pooltes (47%) l&auml;htutakse palgal&auml;bir&auml;&auml;kimistel palgavahemikest- ja v&otilde;i astmestikest. 19% organisatsioonidest on uue t&ouml;&ouml;taja palk t&auml;pselt m&auml;&auml;ratletud ning l&auml;bir&auml;&auml;kimisruumi on enam v&auml;iksemates ja erasektori organisatsioonides.</li> </ul> <div></div> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1928Kas töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka töösuhte keskel?2018-04-02<p><strong>Olen oma t&ouml;&ouml;tajaga lahkarvamusel t&ouml;&ouml;aja korralduse ning tulemustasu arvestamise p&otilde;him&otilde;tete &uuml;le. Samas pole me kumbki veel huvitatud t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamisest, soovime aga leida &otilde;iget ja &otilde;iglast lahendust. Kas ja kuidas saaks sellises olukorras saaks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon meid aidata?</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> Sageli p&ouml;&ouml;rdutakse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni alles siis, kui t&ouml;&ouml;suhe on l&auml;bi. K&uuml;ll aga oleks t&ouml;&ouml;suhte s&auml;ilimise eesm&auml;rki silmas pidades suurem abi sellest, kui pooled m&otilde;tleksid leppimisele ja edaspidise koost&ouml;&ouml; v&otilde;imalustele juba t&ouml;&ouml;suhte kestel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on kohtuv&auml;line t&ouml;&ouml;vaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peamiseks eesm&auml;rgiks ongi t&ouml;&ouml;suhte poolte lepitamine. Ka kehtiva t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse (TvLS) kohaselt&nbsp; lahendatakse t&ouml;&ouml;vaidlusasi v&otilde;imaluse korral vaidlevate poolte kokkuleppel:</p> <ol> <li>&nbsp;enne t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumist, l&auml;htudes hea usu ja m&otilde;istlikkuse p&otilde;him&otilde;ttest, ning vajaduse korral t&ouml;&ouml;tajate esindaja vahendusel;</li> <li>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis leppimise teel v&otilde;i kompromissiga, l&auml;htudes seaduses s&auml;testatust.</li> </ol> <p>Siiski saab komisjoni poole p&ouml;&ouml;rduda vaid juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml;andja vastu v&otilde;i vastupidi. t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;taja vastu tekkinud konkreetne n&otilde;ue. N&auml;iteks saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ue v&otilde;i kahju h&uuml;vitamise n&otilde;ue. Poolte n&otilde;uded v&otilde;ivad olla ka vastastikused.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab t&ouml;&ouml;vaidluse lahendada lepitusmenetluses, kirjalikus menetluses v&otilde;i n&ouml; tavamenetluses asja arutamisega istungil. Lisaks eeltoodule saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon suunata vaidlevaid pooli kompromisskokkuleppe s&otilde;lmimisele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhte kestel tekkinud vaidluse lahendamisel on kindlasti abi lepitusmenetlusest, kuid see eeldab m&otilde;lema poole n&otilde;usolekut ja ka valmisolekut vahendatud lepituses osalemiseks. Lepitusmenetluse alustamiseks tuleb esitada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile vastav tahteavaldus. Avaldusele lisatakse poolte kirjalik v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis s&otilde;lmitud kokkulepe t&ouml;&ouml;vaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Komisjonil peab olema v&otilde;imalik veenduda, et see on poolte selge ja vaba tahe.</p> <p>Lepitusmenetluse suur eelis m&otilde;lemale poolele on kindlasti menetluse kiirus ning m&otilde;lemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine. Kirjalik lepituskokkulepe s&otilde;lmitakse poolte vahel k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul avalduse menetlusse v&otilde;tmise otsustamisest arvates.</p> <p>Tasub ka meeles pidada, et seadus v&otilde;imaldab liikuda ka erinevate menetlusliikide vahel, st kui pooled leppimiseni ei j&otilde;ua ehk lepituskokkulepet ei s&uuml;nni, on pooltel v&otilde;imalik tagasi p&ouml;&ouml;rduda vaidlusmenetlusse, mille tulemusel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus lahendab vaidluse otsusega (TvLS &sect; 36).</p> <p><strong>Tutvu ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni v&auml;rske <a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/toovaidluste_lahendamine_sisu-est_w" target="_blank">bro&scaron;&uuml;&uuml;riga T&ouml;&ouml;vaidluste lahendamisest t&ouml;&ouml;vailduskomisjonis</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1926Kas puidutööstuses peab tööandja andma tööriided?2018-03-26<p><strong>T&ouml;&ouml;tan puiduettev&otilde;ttes, kus teen t&ouml;&ouml;d erinevatel pinkidel (press, h&ouml;&ouml;velpink, saag jne). T&ouml;&ouml;d tehes seisan betoonp&otilde;randal. &Otilde;hus on pidevalt v&auml;ga palju tolmu, nii et t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks on &otilde;hk juba t&auml;itsa paks sellest. T&ouml;&ouml;andja pole meile andnud ei t&ouml;&ouml;riideid ega t&ouml;&ouml;jalan&otilde;usid. Kas mul on &otilde;igus neid k&uuml;sida ja saada? Kas ka teised t&ouml;&ouml;tajad peaksid saama t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;riided ja t&ouml;&ouml;jalatsid?</strong></p> <p><strong>Vastab Arina Shepelev, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor:</strong> Seadusest tulenevalt peab t&ouml;&ouml;andja oma kulul andma t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;riietuse, kui t&ouml;&ouml; laad seda n&otilde;uab. Kirjeldate, et t&ouml;&ouml;tate puiduettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;keskkond on tolmune ning t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus kasutatavad ained ja kemikaalid v&otilde;ivad omakorda ohustada Teie tervist. Sel juhul on t&ouml;&ouml;andjal kohustus v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;riided ja korraldada nende pesu.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;riiete juurde kuuluvad ka kahte liiki t&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud:</strong></p> <ul> <li>Isikukaitsevahendina turvajalan&otilde;ud - vajadus nende j&auml;rele selgub t&ouml;&ouml;keskkonna <strong><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;sist</a></strong>.</li> <li>T&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud, mis on m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajale, kes peab palju liikuma ja/v&otilde;i seisma. Kui t&ouml;&ouml;tajal pole jalas &otilde;iged jalan&otilde;ud, v&otilde;ib vale t&ouml;&ouml;jalats p&otilde;hjustada muutusi p&ouml;idades, mis omakorda tekitavad selja- ja jalavalusid ning v&otilde;ivad p&otilde;hjustada muutusi selgroos.</li> </ul> <p>Kui t&ouml;&ouml;protsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru v&otilde;i vedeliku eraldumine koguses, mis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja tervist kahjustada, tuleb v&auml;ltida heitme levikut t&ouml;&ouml;keskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja kahjutuks muutmine. Esmalt peab t&ouml;&ouml;andja tagama piisava v&auml;ljat&otilde;mbeventilatsiooni.</p> <p>Samuti tuleb tutvuda t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga ning selgitada v&auml;lja, mis t&uuml;&uuml;pi tolmuga tegemist on. Kui puutute kokku k&otilde;va puidu, n&auml;iteks p&ouml;&ouml;gi v&otilde;i tamme t&ouml;&ouml;tlemisel tekkiva tolmuga, siis k&otilde;va puidu tolm v&otilde;ib p&otilde;hjustada inimesel v&auml;hkkasvaja teket nina k&otilde;rvalkoobastes ja nina&otilde;&otilde;nes. Sellistel juhul kehtivad rangemad n&otilde;uded t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korraldamisele.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <p><strong><a href="/redirect/443" target="_blank">isikukaitsevahendid</a></strong>;<br /><strong><a href="/redirect/3057" target="_blank">turvajalan&otilde;ud</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1925Tööinspektsioon: kontrollitud pakendi vastuvõtupunktidest kolmes oli tagatud töötajate ohutus 2018-03-23<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 56 pandipakendite vastuv&otilde;tupunkti &uuml;le Eesti. Avastati 264 rikkumist, millest 136 kohta koostati ettekirjutus. Keelustati kolme taaratagastusautomaadi kasutamine.</strong></p> <p>Pandipakendi vastuv&otilde;tupunktide sihtkontrolli k&auml;igus kontrollisid t&ouml;&ouml;inspektorid t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede korrasolu, t&ouml;&ouml;kohtade sisekliimat, kemikaalide ohutust ning isikukaitsevahendite kasutamist. Enamikes kontrollitud t&ouml;&ouml;kohtades olid liikumisteed puhtad. Piisavalt oli ruumi taaratagastusautomaatide puhastamiseks ning juurdep&auml;&auml;s automaadi juhtimisseadmetele oli vaba.</p> <p>Vajakaj&auml;&auml;misi oli aga palju. Vaid kolmes vastuv&otilde;tupunktis ei esinenud &uuml;htegi rikkumist. K&otilde;ige probleemsemaks osutus t&ouml;&ouml;kohtade sisekliima, kemikaalide ohutuse tagamine ja esmaabivahendite k&auml;ttesaadavus. Pea veerandis kontrollitud kohtadest t&ouml;&ouml;tati k&uuml;lmades tingimustes. Pooltes kohtades polnud t&ouml;&ouml;tajad saanud vajalikku kaitseriietust. Kaitsekindad olid sageli valed ning m&otilde;eldud kaitseks mehaanilise, mitte keemilise ohuteguri eest. Pooltes kontrollitud kohtades puudusid esmaabivahendid.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul oli m&otilde;neti ootamatu, et pandipakendite tagastuspunktide t&ouml;&ouml;keskkonnas nii palju puudusi esineb. &bdquo;Keskkonnas&auml;&auml;stlik eluviis ning taaskasutus on muutumas iseenesestm&otilde;istetavaks elu osaks. &Auml;ra aga tohi unustada t&ouml;&ouml;tajaid, kes aitavad meil k&auml;ituda keskkonnas&otilde;bralikult,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Kontrolli tulemused n&auml;itavad, et pakendeid vastu v&otilde;tvate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonda tuleb oluliselt parandada, et t&ouml;&ouml;tamine oleks ohutu ning tervist hoidev. &Otilde;iged kaitsevahendid, sobilik temperatuur, k&auml;tepesuv&otilde;imalus ning esmaabivahendid peavad olema tagatud igas t&ouml;&ouml;kohas,&ldquo; r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis pandipakendi vastuv&otilde;tupunkte k&otilde;igis maakondades peale Hiiumaa.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u parema t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel. Teenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1923Miks tuleb kaubanduskeskusesse või kauplusesse sisenedes tähelepanelik olla?2018-03-22<p><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks kaubanduskeskusesse, et osta ettev&otilde;ttele vajalikke majapidamistarbeid. Kaubanduskeskuse sissep&auml;&auml;su juures oleva porivaiba oli koristaja osaliselt rulli keeratud. Ehkki liikumistee oli h&auml;sti valgustatud, ei m&auml;rganud t&ouml;&ouml;taja uste vahel liikudes p&otilde;randal olevat takistust ning komistas ja kukkus. Kukkudes sai ta k&auml;e raske tervisekahjustuse, kodarluu nihkumisega murru, samuti olid kukkumise tagaj&auml;rjeks marrastused n&auml;ol.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Kaubanduskeskuse koristaja oli porivaiba osaliselt kokku rullimisega tekitanud komistamisohu, kuid ei teinud midagi selleks, et kaubanduskeskusesse sisenejaid sellest teavitada kas hoiatussildiga v&otilde;i suuliselt. Ta oli &otilde;nnetuse hetkel s&uuml;ndmuskohal, kuid r&auml;&auml;kis juttu oma tuttavaga. Veidi p&auml;rast raske tervisekahjustusega juhtunud &otilde;nnetust komistas samas kohas ka teine kaubanduskeskusesse siseneja. Tema p&auml;&auml;ses &otilde;nneks vigastusteta.</p> <p>Koristust&ouml;&ouml;de tegemine ei olnud korralikult l&auml;bi m&otilde;eldud. Kui t&ouml;&ouml;de k&auml;igus on vaja porivaipa teisaldada, siis tuleb v&auml;ltida sellega tekkivaid lisaohte. P&otilde;randale laotatud vaip tuleb teise kohta nihutada v&otilde;i see t&auml;ielikult kokku rullida ja liikumisteedest eemale viia.</p> <p>Taolist komistamisohtu on tihti n&auml;ha kaubanduskeskuste sissep&auml;&auml;sude juures. Porivaipade &auml;&auml;red v&otilde;ivad olla &uuml;les keerdunud klientide liikumise tagaj&auml;rjel. Vaiba&auml;&auml;ri t&otilde;stavad &uuml;lesse ka koristajad. M&otilde;nes kohas on porivaip p&otilde;randast k&otilde;rgemal seet&otilde;ttu, et see on antud kohal kasutamiseks liiga suur.</p> <p>Ohu k&otilde;rvaldamiseks on oluline k&otilde;igi t&auml;helepanelikkus, kes kaubanduskeskuses t&ouml;&ouml;tavad. N&auml;iteks peaks ohule reageerima ka turvat&ouml;&ouml;taja v&otilde;i m&otilde;ne v&auml;ikese poe m&uuml;&uuml;ja, kelle t&ouml;&ouml;andja pole k&uuml;ll seotud porivaiba paigaldamisega ega vastuta liikumisteede ohutuse eest. &Uuml;leskeerdunud vaibanurga saab iga&uuml;ks tagasi keerata ning kui nad ise ei saa ohtu k&otilde;rvaldada, peab neil olema teada, kellele edastada teave ohust ning kelle &uuml;lesandeks on selle k&otilde;rvaldamine.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1922Kutsehaigus tuli kummardades 2018-03-21<p><strong>T&ouml;&ouml;le asumisel on meil k&otilde;igil palju ootusi ja lootusi, kuidas oma t&ouml;&ouml;d teha v&otilde;imalikult h&auml;sti ja end teostada. Keegi meist ei unista, et t&ouml;&ouml;ga v&otilde;iks kaasneda kutsehaigus. Paraku v&otilde;ib ka nii minna. &Uuml;hte sellist n&auml;idet kirjeldangi.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Puhastusteenindaja t&ouml;&ouml; on enamasti f&uuml;&uuml;siline. Teha tuleb korduvaid &uuml;hetaolisi liigutusi, palju on sundasendeid ning koormus langeb p&otilde;hiliselt k&auml;tele ja seljale. Kuid kui koristama peab kiiresti ja palju, suureneb koormus luu- ja lihaskonnale veelgi. See teema pole v&otilde;&otilde;ras &uuml;helegi hotellitubade koristajale, kes k&otilde;ik on kutsehaiguse v&auml;ljakujunemise ohus. Meie loo kangelane on aga kutsehaige, kes t&ouml;&ouml;tas laeval kajutite koristajana.</p> <p>Kutsehaige, nimetagem teda Eneks, on 49aastane ning ta t&ouml;&ouml;tas erinevatel laevadel 14 aastat. Tema peamisteks t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks oli reisijate kajutite koristamine. Tavaliselt tuli kajuteid koristada siis, kui laev oli sadamas ning reisijaid laeval ei olnud. Kajutite arv varieerus &ndash; rahulikumal perioodil tuli koristada 30 kajutit ehk 60 voodikohta, intensiivsel perioodil 100 voodikohta. Aega kajutite koristamiseks oli 3-6 tundi s&otilde;ltuvalt laeva marsruudist kas Tallinn-Helsingi v&otilde;i Tallinn-Stockholmi liinil. T&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul koristatavate kajutite maksimumarvu polnud ette antud. Oluline oli, et vastavalt reisijate arvule said kajutid koristatud. T&ouml;&ouml; toimus p&uuml;stiasendis ning koormus langes p&otilde;hiliselt k&auml;tele ja seljale. Kajutid olid valdavalt kahe- v&otilde;i neljakohalised, kuid tuli ka ette suurte preemiumkajutite koristamist. Kajutite koristamise protseduur n&auml;gi ette, et kokku tuli korjata pr&uuml;gi, mis tuli viia pr&uuml;gi&scaron;ahti; v&auml;lja tuli vahetada voodipesu, t&otilde;mmata &uuml;le tolmuimejaga ning puhastada tualettruum. Enet k&uuml;ll juhendati ja ta teadis &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ning ergonoomilisi t&ouml;&ouml;asendeid, kuid alati ei &otilde;nnestunud neid suure t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;ttu kasutada.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Pooltel laevadel, kus Ene t&ouml;&ouml;tas, ei olnud t&ouml;&ouml;andja koostanud riskianal&uuml;&uuml;si stjuardessi ohutegurite v&auml;ljaselgitamiseks. T&ouml;&ouml;andja ei olnud hinnanud t&ouml;&ouml;koormuse tagaj&auml;rgesid, pauside vajalikkusest t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamiseks ning t&ouml;&ouml;asendeid ja &ndash;liigutusi, mis t&ouml;&ouml;taja kutsehaigestumiseni viisid.</p> <p>Kuigi riskianal&uuml;&uuml;si koostas t&ouml;&ouml;andja kaootiliselt, siis ohutusjuhendid, millega Ene tutvuma pidi oli rohkelt. Algas see t&ouml;&ouml;ohutusjuhendist laevapereliikmele ja l&otilde;ppes stjuardessi ohutusjuhendiga, kus kirjeldati kutsehaigestumist p&otilde;hjustavaid tegureid ning ergonoomilisi t&ouml;&ouml;asendeid ja &ndash;v&otilde;tteid. Oluline on m&auml;rkida, et kuigi Enet juhendati, ei toimunud see kohe t&ouml;&ouml;le asudes, nagu seadus ette n&auml;eb, vaid alles aastaid hiljem. Ehk siis, kui Enel juba esimesed haigusilmingud tekkisid.</p> <p>Vastavalt meret&ouml;&ouml; seadusele peab iga t&ouml;&ouml;taja l&auml;bima tervisekontrolli litsentseeritud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures igal aastal v&otilde;i kahe aasta tagant. Arst v&auml;ljastab ka meremehe terviset&otilde;endi. Kuigi Ene asus t&ouml;&ouml;le 2000. aastal, hakati teda tervisekontrolli suunama perioodiliselt alles alates 2008. aastast. Arsti otsuse p&otilde;hjal oli Ene sobiv t&ouml;&ouml;tama laeval ning terviseseisundist tulenevad piirangud puudusid. M&auml;rgiks puhastusteenindajate &uuml;lekoormusest nii maal kui merel on reeglina k&auml;te-, &otilde;la- ja seljavalud, mis &nbsp;enne kutsehaigestumise tekkimist endast varakult m&auml;rku annavad. Enel tekkisid esimesed haigusilmingud (k&auml;te- ja seljavalud) nelja t&ouml;&ouml;aasta j&auml;rel. Valude leevendamiseks kasutas Ene valuvaigisteid ja kreeme. Kuna perioodiliselt l&auml;bi viidud tervisekontrolli otsuse andmetel piirangud puudusid, paneb see konkreetsel juhul kahtluse alla tervisekontrolli m&otilde;tte. Tervisekontrolli m&otilde;te on v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;taja sobivus ametikohale ning kutsehaiguste ennetamine. L&otilde;plikult pole k&uuml;ll teada, kas Ene ei r&auml;&auml;kinud oma vaevustest t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile v&otilde;i t&ouml;&ouml;tervishoiuarst ei p&ouml;&ouml;ranud piisavat t&auml;helepanu Ene ametis esinevate ohutegurite seostamisega kurdetud terviseh&auml;dadega.</p> <p>Ene juhtumit kokku v&otilde;ttes tuleb &uuml;telda, et t&ouml;&ouml;andja k&uuml;ll panustas t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutusse: koostas igaks juhtumiks ohutusjuhendi, tagas vajalikud isikukaitsevahendid ja suunas t&ouml;&ouml;taja perioodiliselt tervisekontrolli. Paraku j&auml;i selle k&otilde;ige varju inimene, t&ouml;&ouml;taja, kel arenes v&auml;lja kutsehaigus.</p> <p>Kuidas saaks t&ouml;&ouml;andja v&auml;ltida puhastusteenindajate kutsehaigestumisi? K&otilde;igepealt tuleks optimeerida t&ouml;&ouml;koormust nii, et koristatavate kajutite arv vastaks t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silistele ja vaimsetele v&otilde;imetele. Kindlasti tuleks t&ouml;&ouml;tajat juhendada kohe, kui ta t&ouml;&ouml;le asub, et ta teaks &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ning oskaks t&ouml;&ouml;d tehes oma tervist hoida.&nbsp;</p> <p>N&auml;eme sageli, et t&ouml;&ouml;tajad ei julge m&auml;rku anda, kui neil t&ouml;&ouml;l tervisega probleeme tekib. P&otilde;hjuseks tuuakse, et kardetakse t&ouml;&ouml;kohta kaotada. Kindlasti tuleks aga juba esimeste vaevuste puhul t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile oma probleeme kirjeldada. Nii on v&otilde;imalik saada varakult abi ja n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada selliselt, et suuremat kahju tervisele &auml;ra hoida. &nbsp;</p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1920Mida peaksin tegema, kui tööl tervisega probleem tekib?2018-03-19<p><b><b>T&ouml;&ouml;tan kokana toitlustusasutuses. P&otilde;hiline t&ouml;&ouml; on k&auml;tega &ndash; t&otilde;stan toitu, t&uuml;keldan, viilutan, koorin, kaalun, segan jne. Viimasel ajal on hakanud k&auml;ed valutama ning t&ouml;&ouml;d on ebamugav ja kohati isegi valulik teha. Olen sellest r&auml;&auml;kinud kolleegidega, aga kas pean ka t&ouml;&ouml;andjale teada andma?</b></b></p> <p><b>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</b> T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusseaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja kohe t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule teatama &otilde;nnetusjuhtumist v&otilde;i selle tekkimise ohust ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmist takistavast terviseh&auml;irest. Siis saab t&ouml;&ouml;andja asuda probleemiga tegelema.</p> <p>Valulikud ja koormatud k&auml;ed v&otilde;ivad olla tingitud valedest t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest ja liiga suurest t&ouml;&ouml;koormusest. Neid tuleks kohe muuta, et t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkates terviseprobleemid ei s&uuml;veneks. T&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise ja vaimse &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks peab t&ouml;&ouml;andja kohandama t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalikult sobivaks. T&ouml;&ouml;koha kujundamisel ja t&ouml;&ouml; korraldamisel tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada t&ouml;&ouml;taja kehaliste, vaimsete, sooliste ja ealiste ise&auml;rasustega, t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumisega t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i vahetuse jooksul ning v&otilde;imaliku pikaajalise &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamisega.</p> <p>Kindlasti tuleks terviseprobleemidest teada anda t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile, kes on p&auml;dev hindama t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml;tingimuste sobivust. Samuti diagnoosib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi ja kutsehaigestumisi. &Uuml;heks tervisekontrolli eesm&auml;rgiks on avastada v&otilde;imalikult vara niisugused terviseh&auml;ired, mis v&otilde;ivad tuleneda t&ouml;&ouml;keskkonnast. Mida varem probleem avastada, seda kiiremini saab pidurada t&ouml;&ouml;taja tervise edasist halvenemist. Samuti saab teha t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;mberkorraldusi, et see oleks ohutum ja t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidvam.</p> <p>Telefonitsi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;simuste kohta n&otilde;u k&uuml;sida helistades t&ouml;&ouml;p&auml;eviti T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile 640 6000.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1919Õpetajate tervisele ja ohutusele tuleb koolides suuremat tähelepanu pöörata2018-03-16<p class="bodytext">Koolides juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi komistamise ja kukkumise tagaj&auml;rjel. Seet&otilde;ttu keskenduski sihtkontroll liikumisteede ohutusele. T&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati ka t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomiale, tervisekontrollidele ning t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimise s&uuml;steemi toimimisele.</p> <p class="bodytext">Ligi pooltes kontrollitud koolides olid liikumisteed ohtlikud: esines ebatasasusi, trepiastmed v&otilde;i p&otilde;randakattematerjal oli katkine, koridorid alavalgustatud,&nbsp; p&otilde;randal vedelesid juhtmed v&otilde;i oli koridorides liikumine takistatud. 12% koolides oli probleeme ventilatsiooniga: see oli kas liiga n&otilde;rk, liiga tugev v&otilde;i puudus &uuml;ldse. Mitmes keemiaklassis puudus v&auml;ljat&otilde;mbes&uuml;steem. Probleeme esines ka t&ouml;&ouml;ruumide alavalgustusega. T&otilde;siselt j&auml;ttis soovida t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldus, sest vaid 16% kontrollitud koolide t&ouml;&ouml;tajad olid k&auml;inud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Pea pooltes k&uuml;lastatud koolidest oli varasemalt juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Paraku ei olnud mitte k&otilde;ikjal tehtud &otilde;nnetusest j&auml;reldusi, kuidas sarnaseid olukordi tulevikus v&auml;ltida.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul tuleb koolijuhtidel t&ouml;&ouml;keskkonnale suuremat t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. &bdquo;Nii mitmeski koolis n&auml;gime probleeme, mille parandamine n&otilde;uab kooli omanikult investeeringut, et parandada katkised trepid ning tagada vajalik ventilatsioon. Samas saab mitmed ohuolukorrad parandada ka v&auml;heste vahenditega, korjates vedelevad juhtmed maast ning hoides k&auml;iguteid vabana,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Sihtkontrolli tulemustest edastasime &uuml;levaate ka kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeeriumile. Ohutum t&ouml;&ouml;keskkond &otilde;petajatele vajab koolide omanike suuremat t&auml;helepanu. Hoolimine &otilde;petajate tervisest ja ohutusest loob turvalisemad olud ka &otilde;pilastele ning kooli k&uuml;lalistele,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p class="bodytext">Eelmisel aastal registreeriti haridusasutustes 155 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, mis valdavalt olid p&otilde;hjustatud kukkumisest ja komistamisest. Selliste &otilde;nnetuste t&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemal keskmiselt enam kui 20 p&auml;eva.</p> <p class="bodytext">Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;inspektorid 76 kooli Harjumaal, J&auml;rvamaal, L&auml;&auml;nemaal, P&otilde;lvamaal, P&auml;rnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja V&otilde;rumaal.</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=509&amp;cHash=1c618f79fad8a09abd499c8111c0fbe1" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p class="bodytext">Foto: pixabay.com</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1917Kas igal trepil peavad olema käsipuud?2018-03-13<p><b>Meie ettev&otilde;ttesse paigaldati uued seadmed. Kohtadesse, kus peame tegema nende hooldust&ouml;id, p&auml;&auml;seme m&ouml;&ouml;da kohapeal valmistatud k&auml;iguteid ja treppe. &Uuml;le transport&ouml;&ouml;ri minekuks on viieastmeline trepp, aga sellel pole k&auml;sipuid. Tunnen, et on oht kukkuda trepilt alla, eriti siis kui mul on kaasas t&ouml;&ouml;riistad. Ilmselt v&otilde;ib transport&ouml;&ouml;rile kukkumisel saada t&otilde;siselt vigastada. Kas sellisel trepil peavad olema k&auml;sipuud?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> M&auml;&auml;rus s&auml;testab, et ettev&otilde;tte territooriumil v&otilde;i t&ouml;&ouml;ruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud trepid, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud jalak&auml;ijate ohutu liiklemine ning nende l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tavate inimeste ohutus. Trepid peavad olema kindlalt paigaldatud, ei tohi olla libedad ning neil peavad olema inimese allakukkumist takistavad piirded.</p> <p>T&auml;psemaid n&otilde;udeid &otilde;igusaktides ei ole, kuid ohutuse tagamiseks on asjakohane l&auml;htuda standarditest. Standardi kohaselt peab trepil olema kaitsepiire, mille &uuml;lemiseks osaks on k&auml;sipuu juhul, kui trepil liikudes &uuml;letab ronimisk&otilde;rgus poolt meetrit. Viieastmelise trepi puhul on k&otilde;rgus ilmselt suurem. Trepi k&auml;sipuu soovitatavaks k&otilde;rguseks on &uuml;ks meeter trepiastmest. K&auml;sipuu ja trepi vahel peab olema v&auml;hemalt &uuml;ks p&otilde;lvepiire. Vahemaa k&auml;sipuu ja p&otilde;lvepiirde vahel ning p&otilde;lvepiirde ja trepi vahel ei tohi &uuml;letada poolt meetrit. Et k&auml;ega oleks k&auml;sipuust hea haarata, on soovitatav k&auml;sipuu l&auml;bim&otilde;&otilde;t 3-5 cm. K&auml;sipuu peab olema selline, et sellel ei oleks teravaid servi ja ei p&otilde;hjusta riiete kinnij&auml;&auml;mist.</p> <p>Kui trepp on valmistatud standardi soovituste kohaselt, on ilmselt tagatud sellel ohutu liiklemine ja seega t&auml;idetud m&auml;&auml;ruse n&otilde;uded.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1912Eelmisel aastal juhtus 14 tööõnnetust päevas2018-03-06<p class="bodytext">Eelmisel aastal registreeritud 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest 4058 l&otilde;ppesid t&ouml;&ouml;taja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 t&ouml;&ouml;tajat said raske kehavigastuse ning hukkus &uuml;heksa inimest. Peamine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed. Enim &otilde;nnetusi juhtus metallit&ouml;&ouml;stuses, riigikaitses ning kaubanduses. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu v&otilde;eti eelmisel aastal 7464 t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehte, mille h&uuml;vitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot. Maakondlikult olid &otilde;nnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. V&auml;ljaspool Eestit juhtus enim &otilde;nnetusi meie t&ouml;&ouml;tajatega Soomes.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul n&auml;itab kasvutrendis raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu. &bdquo;Anal&uuml;&uuml;sist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osakaal, kus t&ouml;&ouml;taja pidi vigastuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt eemale j&auml;&auml;ma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii t&ouml;&ouml;andjale, riigile kui &uuml;hiskonnale tervikuna. R&auml;&auml;kimata inimesest endast ja tema l&auml;hedastest, kes kahju kannavad,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimine kinnitab, et pea k&otilde;iki &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik ennetada. Selleks peab t&ouml;&ouml;andja kehtestama ohutusjuhised, mida t&ouml;&ouml;tajad peavad j&auml;rgima. Eelmisel aastal n&auml;gime, et &uuml;ha enam t&ouml;&ouml;andjaid hindab t&ouml;&ouml;keskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see trend j&auml;tkub ka sel aastal,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p class="bodytext">2017. aastal oli Eestis&nbsp; ligi 699&nbsp;000 t&ouml;&ouml;turul aktiivset inimest. T&ouml;&ouml;inspektsioon teostab j&auml;relevalvet ettev&otilde;tete &uuml;le, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettev&otilde;tteid oli eelmisel aastal 54&nbsp;652. Tegutsevaid ettev&otilde;tteid oli enim kaubanduses, ehituses ning kinnisvaras.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon tutvustab t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaadet Riigikogu sotsiaal- ja majanduskomisjoni &uuml;hisistungil Riigikogu konverentsisaalis 6. m&auml;rtsil kell 14. Istung on avalik ja otse&uuml;lekannet sellest saab j&auml;lgida Riigikogu kodulehel <a href="http://www.riigikogu.ee/#_blank" target="_blank">www.riigikogu.ee</a> T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatega saab tutvuda <a title="Opens external link in new window" class="external-link-new-window" href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2015/Tookeskkond_2017_veebi.pdf" target="_blank">SIIN</a>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=502&amp;cHash=970daebfd672462979990c436614cfa6" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p class="bodytext">Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1911Kas katuselt jääpurikate eemaldamisel tuleb alati turvavarustust kasutada?2018-03-05<p><b>Peame katusele lund rookima minema. Kas alati peab kasutama turvarakmeid, isegi lamekatusel ja olukorras, kus katuse&auml;&auml;rele ei l&auml;hene?</b></p> <p><b>Vastab Indek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Kui lamekatusel lume v&otilde;i j&auml;&auml; eelmaldamisega on oht alla kukkuda, tuleb kasutada oludele sobiva kinnituss&uuml;steemiga turvarakmeid.&nbsp;Allakukkumise ohu hindamisel tuleb arvestada k&otilde;igi t&ouml;&ouml;s ettetulevate olukordadega. Kui t&ouml;&ouml; k&auml;igus on v&otilde;imalik alla kukkuda, tuleb turvarakmeid ja muid ennetavaid meetmeid kasutada.</p> <p>Vastajana p&uuml;&uuml;an ette kujutada katuselt lume ja j&auml;&auml; eemaldamise&nbsp;t&ouml;&ouml;protsessi, kus katuse &auml;&auml;rele l&auml;heneda ei ole vaja.&nbsp;Olen veendunud, et mingis olukorras peab katuse &auml;&auml;rele l&auml;henema. T&ouml;&ouml;tajal on mugavam&nbsp;&uuml;le katuse &auml;&auml;re&nbsp;lund l&uuml;kata l&auml;hemal olles ja seet&otilde;ttu on turvarakmete kasutamine vajalik. Parapetita lamekatustel tekib katuser&auml;&auml;stale j&auml;&auml;purikaid ning nende t&otilde;rjumiseks katuselt tuleb kasutada turvarakmeid.&nbsp;Kui isikukaitse- ja t&ouml;&ouml;vahendeid ning t&ouml;&ouml;kogemusi napib, on m&otilde;istlikum p&ouml;&ouml;rduda katustelt lume ja j&auml;&auml; eemaldamisega tegeleva ettev&otilde;tte poole.</p> <p>Juhime &uuml;htlasi t&auml;helepanu ohuala l&auml;heduses t&auml;naval liiklejate ohutuse tagamisele.&nbsp;Enne t&ouml;&ouml;dega alustamist tuleb ohuala arusaadavalt m&auml;rgistada ja piirestada.</p> <p>Katuselt lume ja j&auml;&auml; ohutult eemaldamist oleme &uuml;ksikasjalikult kirjeldanud&nbsp;ajakirjas "T&ouml;&ouml;elu" (6/2015), mis on k&auml;ttesaadav:&nbsp;<a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/infokiri_2015_06.pdf">http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/infokiri_2015_06.pdf</a>&nbsp;</p> <p>Foto: unsplash.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1910Uuring: sooline palgalõhe väheneb, sest naisjuhte tuleb järjest juurde 2018-03-03<p>&bdquo;Sooline palgal&otilde;he kujuneb paljude tegurite koosm&otilde;jus, kuid s&uuml;steemse l&auml;henemise ja pideva teavitust&ouml;&ouml;ga k&otilde;igis eluvaldkondades on v&otilde;imalik ebav&otilde;rdsuse v&auml;henemisele kaasa aidata,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Kindlasti on soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamisel oluline roll t&ouml;&ouml;andjatel ning nende toetamisel, et organisatsioonide sees m&otilde;eldaks rohkem soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja palgas&uuml;steemide anal&uuml;&uuml;simisele. Samuti on naised muutunud julgemaks ning oskavad oma kvalifikatsiooni hinnata ning t&ouml;&ouml; eest ka v&auml;&auml;rilist tasu n&otilde;uda.&ldquo;</p> <p>Soolise palgal&otilde;he kahanemist on m&otilde;jutanud ka asjaolu, et statistikaameti andmetel on viimastel aastatel t&otilde;usnud juhtivatel ametikohtadel t&ouml;&ouml;tavate naiste osakaal, mis omakorda peaks avaldama m&otilde;ju naiste palkadele.</p> <p>Eurostati andmetel on 2016. aastal suurim langus soolises palgal&otilde;hes toimunud hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal. T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmed n&auml;itavad, et viimastel aastatel on hulgi- ja jaekaubanduses t&otilde;usnud naiste osakaal, kes on juhtival ametikohal. 2016. aastal t&otilde;usis m&otilde;nev&otilde;rra ka naistest tippspetsialistide osakaal.</p> <p>Soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks on sotsiaalministeerium v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas eeln&otilde;u, millega luuakse senisest t&otilde;husam s&uuml;steem soolise palgal&otilde;he anal&uuml;&uuml;simiseks ning aidatakse t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha soolise palgal&otilde;he j&auml;relevalvet avalikus sektoris.</p> <p>Naiste l&uuml;hemad t&ouml;ise sissetuleku katkestused aitavad samuti kaasa soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamisele. Eelmise aasta detsembris vastu v&otilde;etud vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi esimese etapi muudatustega innustatakse ka isasid v&otilde;tma rohkem osa vanemapuhkusest, mis omakorda v&otilde;imaldab vanematel paindlikumalt kombineerida osaajaga t&ouml;&ouml;tamist ja puhkamist.</p> <p>2016. aastal oli sooline palgal&otilde;he Eestis viimase 11 aasta madalaim ehk 25,3%, 2015. aastal 26,9%, 2014. aastal 28,1% ning 2013. aastal 29,8%.</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-sooline-palgalohe-vaheneb-sest-naisjuhte-tuleb-jarjest-juurde?id=81327013" target="_blank">arileht.delfi.ee</a></p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1908Tööinspektsioon: metallijäätmete käitlemisel tuleb riske paremini maandada2018-03-02<p>Sihtkontrolli keskmes oli t&ouml;&ouml;keskkonna k&otilde;igi riskide hindamine ning tegevused riskide maandamiseks. Eraldi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati sihtkontrolli k&auml;igus kiirgusriskide hindamisele. Samuti hinnati t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldust ning ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase juhendamise s&uuml;steemi. Enimlevinud veaks oli ettev&otilde;tetes riskide alahindamine ning t&ouml;&ouml;andjate tagasihoidlik tegevus riskide m&otilde;ju v&auml;ltimisel v&otilde;i v&auml;hendamisel. Alahinnatud olid ka kiirgusriske, vaid 40% ettev&otilde;tetest olid olemas m&otilde;&otilde;teriistad kiirgusallika tuvastamiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on p&otilde;hiprobleemiks j&auml;tkuvalt aus ja adekvaatne riskide hindamine. &bdquo;Suuremates ettev&otilde;tetes n&auml;eme, et riske osatakse juba paremini hinnata ning paremat t&ouml;&ouml;keskkonda luua. V&auml;iksemates ettev&otilde;tetes peame aga ikka veel selgitama, miks t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;udeid j&auml;rgima peab ja miks need kasulikud on,&ldquo; &uuml;tles Oja.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektorid Harjumaa, Ida- ja L&auml;&auml;ne-Virumaa, Tartumaa ja Valgamaa ettev&otilde;tteid.</p> <p>Sihtkontrolli keskmes oli t&ouml;&ouml;keskkonna k&otilde;igi riskide hindamine ning tegevused riskide maandamiseks. Eraldi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati sihtkontrolli k&auml;igus kiirgusriskide hindamisele. Samuti hinnati t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldust ning ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase juhendamise s&uuml;steemi. Enimlevinud veaks oli ettev&otilde;tetes riskide alahindamine ning t&ouml;&ouml;andjate tagasihoidlik tegevus riskide m&otilde;ju v&auml;ltimisel v&otilde;i v&auml;hendamisel. Alahinnatud olid ka kiirgusriske, vaid 40% ettev&otilde;tetest olid olemas m&otilde;&otilde;teriistad kiirgusallika tuvastamiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on p&otilde;hiprobleemiks j&auml;tkuvalt aus ja adekvaatne riskide hindamine. &bdquo;Suuremates ettev&otilde;tetes n&auml;eme, et riske osatakse juba paremini hinnata ning paremat t&ouml;&ouml;keskkonda luua. V&auml;iksemates ettev&otilde;tetes peame aga ikka veel selgitama, miks t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;udeid j&auml;rgima peab ja miks need kasulikud on,&ldquo; &uuml;tles Oja.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektorid Harjumaa, Ida- ja L&auml;&auml;ne-Virumaa, Tartumaa ja Valgamaa ettev&otilde;tteid.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1905Kas tööandja saab puhkuste ajakavas ette näha kollektiivpuhkuse?2018-02-26<p><b>T&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab puhkuste ajakavaga, et kevadel on kogu kollektiiv kollektiivpuhkusel. Mina aga sooviksin suvel puhata. Kas t&ouml;&ouml;andja saab nii teha?</b></p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Elnara Nadžafova:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei s&auml;testa kollektiivpuhkuse m&otilde;istet. P&otilde;hipuhkuse andmisel saame r&auml;&auml;kida &uuml;ksnes &uuml;ldistest reeglitest.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt koostab t&ouml;&ouml;andja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle t&ouml;&ouml;tajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31. m&auml;rtsiks. Puhkuste ajakavasse m&auml;rgitakse p&otilde;hipuhkus ja kasutamata puhkus. Puhkuste planeerimisel tuleb t&auml;hele panna, et p&otilde;hipuhkust saab osadeks jagada &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. See t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;andja soovib p&otilde;hipuhkuse aja m&auml;&auml;rata &uuml;hes osas, siis on tal selleks &otilde;igus. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib p&otilde;hipuhkuse jagada osadeks nt 14 + 7 + 7 kalendrip&auml;eva, siis selleks on tarvis saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe.</p> <p>Lisaks tuleb puhkuste ajakava koostamisel, sh kollektiivse puhkuse m&auml;&auml;ramisel silmas pidada n-&ouml; soodustatud isikud. Selle s&auml;tte kohaselt on &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust sobival ajal:</p> <p>1) naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</p> <p>2) mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</p> <p>3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</p> <p>4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last - lapse koolivaheajal;</p> <p>5) koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.&nbsp;</p> <p>Kui soodustatud isik soovib p&otilde;hipuhkust kasutada muul ajal kui t&ouml;&ouml;andja poolt m&auml;&auml;ratud kollektiivpuhkuse ajal, siis on tal see &otilde;igus, kui ta teatab oma p&otilde;hipuhkuse soovitud aegadest puhkuste ajakava koostamise ajal. Kui soodustatud isik keeldub kollektiivpuhkusest, tuleb t&ouml;&ouml;tajale puhkust v&otilde;imaldada temale sobival ajal ning v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;d ajal, kui teised t&ouml;&ouml;tajad on kollektiivpuhkusel. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;ga ei kindlusta, siis peab t&ouml;&ouml;andja selle aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksma.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et kui t&ouml;&ouml;andja soovib p&otilde;hipuhkuse aega m&auml;&auml;rata &uuml;hes osas, siis saab ta seda teha endale sobival ajal, arvestades soodustatud isikute soovidega. Kui p&otilde;hipuhkust soovitakse jagada osadeks, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajatega kokkulepe.</p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1904Tööandjad otsivad vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks nutikaid lahendusi2018-02-22<p><strong>8. m&auml;rtsil korraldavad T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Garage48 ideetalgud, leidmaks nutikaid lahendusi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste suuremaks kaasamiseks t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul. Ideetalgutest on oodatud osa v&otilde;tma k&otilde;ik keda see teema k&otilde;netab.</strong></p> <p>SEB Innovatsioonikeskuses toimuvatel ideetalgutel saavad osalejad &uuml;he p&auml;eva v&auml;ltel esitleda oma probleeme ja pakkuda neile v&auml;lja ka v&otilde;imalikke lahendusi. Garage48 mentorid aitavad neist p&auml;eva l&otilde;puks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada efektiivseid ning rakendatavad projekte. Ideetalgutel osalemine on k&otilde;igile tasuta.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare s&otilde;nul kujutavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed endast v&auml;&auml;rtuslikku personali t&ouml;&ouml;turul ning nende parema kaasamise nimel tasub pingutada. &bdquo;Vananeva ja v&auml;heneva rahvastiku tingimustes peame andma endast maksimumi, selleks et k&otilde;ik kes soovivad t&ouml;&ouml;tada, saaksid seda teha&ldquo; toonitab Tamsar.</p> <p>Ideetalgud toimuvad Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel ning neile saab registreeruda <a href="http://garage48.ee/events/workability" target="_blank">Garage48 kodulehel</a>.</p> <p>1917 asutatud Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit on Eesti ettev&otilde;tteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja l&auml;bi haruliitude &uuml;le 1500 ettev&otilde;tte, mis on t&ouml;&ouml;andjaks enam kui 145 000 t&ouml;&ouml;tajale. T&ouml;&ouml;andjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme t&otilde;usule.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1903Õnnetuste ära hoidmiseks on oluline kujundada ja sisustada töökoht vastavalt vajadustele2018-02-22<p><strong>J&auml;tkame ka 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Taaraoperaatori &uuml;ks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest oli hoida taara vastuv&otilde;ttu teostav masin t&ouml;&ouml;korras. Masinas oli tekkinud t&otilde;rge ja t&ouml;&ouml;taja asus seda k&otilde;rvaldama. Ta kasutas masinale ligip&auml;&auml;suks t&uuml;hjasid taarakaste, kaotas nendel tasakaalu, kukkus ja venitas parema jala h&uuml;ppeliigese &uuml;mbruse k&otilde;&otilde;luseid.</p> <p>Kaks kuud hiljem toimus teise t&ouml;&ouml;tajaga samas tegevuskohas ning samadel asjaoludel t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, millega kaasnes parema p&otilde;lve sidemete venitus. Kuigi vigastused olid m&otilde;lemal juhul kerged, v&otilde;ivad sarnase kukkumisega tagaj&auml;rjed olla raskemad &ndash; n&auml;iteks v&otilde;ib &auml;ra l&uuml;&uuml;a pea.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Masinale ligip&auml;&auml;suks kasutasid t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ep&auml;rast olevaid taarakaste, sest muid sobilikke t&ouml;&ouml;vahendeid ei olnud t&ouml;&ouml;kohas ette n&auml;htud. Siiski ootas t&ouml;&ouml;andja, et masina t&otilde;rked k&otilde;rvaldatakse. Sellise korraldusega kaasnesid kaks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, mida saanuks t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmiseks sobiva t&ouml;&ouml;vahendi kasutamisega &auml;ra hoida.</p> <p>T&ouml;&ouml;koha kujundab ja sisustab t&ouml;&ouml;andja nii, et on v&otilde;imalik v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja tervisekahjustusi.&nbsp; Masinale ligip&auml;&auml;suks v&otilde;ib kasutada teisaldatavat ja kokkupandavat t&ouml;&ouml;platvormi, trepp-redelit v&otilde;i klapp-treppi. T&ouml;&ouml;vahendi valikul tuleb arvestada t&ouml;&ouml;tamiskoha erip&auml;raga ning ligip&auml;&auml;su vajadustega. Taarakastid ei ole ligip&auml;&auml;semiseks sobilikud ning nende kasutamist sellisel viisil tuleb v&auml;ltida.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1902Tööandjate keskliit otsib parimat praktikakohta2018-02-21<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit k&auml;ivitab taas konkursi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;, et t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes pakuvad parimal v&otilde;imalikul moel &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare s&otilde;nul on varasemalt kahel korral toimunud konkurss n&auml;idanud, et t&ouml;&ouml;andjad peavad praktikakohtade pakkumist oluliseks ja on varmad oma kogemusi jagama. &ldquo;T&ouml;&ouml;andjad panustavad &uuml;ha enam praktikaprogrammidesse ja n&auml;evad selles kasu nii &otilde;pilasele kui ka ettev&otilde;ttele. Praktikakoht v&otilde;ib noore t&ouml;&ouml;alases karj&auml;&auml;ris olulist rolli m&auml;ngida, sest aitab l&auml;hemalt tutvuda valitud erialaga, proovida koolis &otilde;pitu paikapidavust t&ouml;&ouml;keskkonnas ning loob uusi sidemeid. T&ouml;&ouml;andjale on praktika &uuml;heks heaks v&otilde;imaluseks leida tulevasi t&ouml;&ouml;tajaid,&rdquo; s&otilde;nas Tamsar.</p> <p>Sel aastal on konkursil v&auml;lja pandud ka eriauhind v&auml;listudengitele h&auml;id praktikav&otilde;imalusi pakkuvale ettev&otilde;ttele. &bdquo;Eestis &otilde;ppivatel v&auml;lismaa noortel on kaunis keeruline leida praktikakohti ja seet&otilde;ttu soovime tunnustada ettev&otilde;tteid, kes on v&otilde;tnud vastu keerulise v&auml;ljakutse tagada kvaliteetne praktika ja juhendamine just v&auml;listudengitele,&ldquo; lisas Tamsar.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja k&otilde;rgkoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2017.&nbsp; aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 16. aprilliks t&auml;ita vastav, mille leiab siit: <strong><a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1" target="_blank">ankeet</a>.</strong></p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada <strong><a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/parim_praktikakoht.pdf" target="_blank">spetsiaalselt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud m&auml;rgist</a></strong> oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel.</p> <p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit valib parimad praktikakohad kolmes kategoorias ja lisaks annab sel aastal v&auml;lja eriauhinna:</strong></p> <p><strong>Parima praktikakohana</strong> tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kes paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel ning panustab kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsel moel, kasutades praktikas&uuml;steeme ja &ndash;mudeleid, millest teistel on v&otilde;imalik &otilde;ppida.</p> <p><strong>Parima regionaalse praktikakohana</strong> tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise&nbsp; &otilde;ppe kohtade pakkumisel edendab t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsel moel regionaalset koost&ouml;&ouml;d kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu koolitamisel.</p> <p><strong>Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakohana</strong> tunnustatakse &uuml;ht kuni 49 t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega.</p> <p><strong>Eriauhinnaga</strong> tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kes on silmapaistval moel toetanud v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilaste praktikat.</p> <p>Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1900Reedel on lühendatud tööpäev2018-02-20<p><strong>Eesti Vabariigi aastap&auml;ev on sel aastal laup&auml;eval, sellele eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem. Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb aga maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</strong></p> <p>L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelnevatel reaalsetel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. veebruaril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavatel t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;eva eel.</p> <p>Soovime kaunist Vabariigi 100. aastap&auml;eva!</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: freeimages/Veiko Veski</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1898Kolleeg tuleb tõbisena tööle, mida peaksin ette võtma ning kes selle eest vastutab?2018-02-19<p><strong>T&ouml;&ouml;kaaslane,&nbsp; kellega me paaris t&ouml;&ouml;tame tuleb t&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le. Mida peaksin ette v&otilde;tma ning kes selle eest vastutab?</strong></p> <p><strong>Vastab Arina Shepelev, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor:</strong> Tihtilugu oleme olukorras, kus meid &uuml;mbritsevad nii ilmselgete k&uuml;lmetusn&auml;htudega teenindussektori t&ouml;&ouml;tajad kui kuuleme t&ouml;&ouml;le tulles, kuidas &uuml;ks v&otilde;i teine kolleeg kurdab halba enesetunnet, kuid asendajat ei ole v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja ise palus t&ouml;&ouml;le tulla t&ouml;&ouml;tajate nappuse t&otilde;ttu.</p> <p>Tootmist&ouml;&ouml;liste hulgas valitseb aga arvamus, et haiguslehega koju j&auml;&auml;mine toob endaga kaasa madalama palga kuu l&otilde;pus ning palgast kulude katteks ei piisa.</p> <p>Kes aga vastutab selle eest, et nt kaupluse v&otilde;i restorani klienditeenindaja v&otilde;i kassapidaja ei teenindaks meid k&auml;hiseva h&auml;&auml;lega v&otilde;i ilmselgete sesoonse haiguse s&uuml;mptomitega. Sama k&uuml;simus tekib t&ouml;&ouml;l, kui kolleeg on t&otilde;bine.</p> <p>T&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le v&otilde;i inimeste sekka tulles seate paraku ohtu teiste inimeste tervise ja heaolu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale teada andma t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmist takistavast terviseh&auml;irest.&nbsp; Ka kerge palavik alandab inimese t&auml;helepanuv&otilde;imet ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel ohustab palavikuga t&ouml;&ouml;taja nii enda kui ka teiste inimeste tervist. &Uuml;ks t&uuml;&uuml;pilisest s&uuml;mptomitest on ka lihasvalu, mis avaldab m&otilde;ju tehtava t&ouml;&ouml; kvaliteedile ning l&otilde;ppude l&otilde;ppuks ka inimese enda heaolule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on veelgi t&auml;htsam roll sellises olukorras. Kuna t&ouml;&ouml;andja peab tegema k&otilde;ik selleks, et v&auml;hendada&nbsp; terviseriske, peab ta t&ouml;&ouml;l t&otilde;bist t&ouml;&ouml;tajat n&auml;hes selgitama t&ouml;&ouml;tajale, et ta peaks j&auml;&auml;ma koju ning ennast terveks ravima. See on kasulik ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;tajale endale, sest v&auml;lja ravimata haigus v&otilde;ib kaasa tuua t&uuml;sistusi. Samuti aitab see v&auml;ltida kolleegide ja v&otilde;imalike klientide nakatumist ning takistab viirushaiguse edasist levikut.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1897Puhkusegraafiku koostamise meelespea2018-02-16<p><strong>Igal ettev&otilde;ttel tuleb hiljemalt esimese kvartali l&otilde;puks ehk 31. m&auml;rtsiks koostada ja t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkusegraafik. Miks seda &uuml;ldse teha tuleb? &nbsp;</strong></p> <p>&Uuml;helt poolt on see t&ouml;&ouml;lepingu seadusest (TLS) tulenev n&otilde;ue (paragrahv 69, l&otilde;ige 2), aga teiselt poolt aitab see oluliselt lihtsustada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;de planeerimist.</p> <p>TLS-i paragrahv 55 n&auml;eb ette, et igal t&ouml;&ouml;tajal on aastas &otilde;igus 28 kalendrip&auml;eva pikkusele p&otilde;hipuhkusele, millest v&auml;hemalt &uuml;ks osa peab kestma 14 j&auml;rjestikust kalendrip&auml;eva. Juhul kui t&ouml;&ouml;taja on liitunud ettev&otilde;ttega poole aasta pealt, on tal &otilde;igus saada p&otilde;hipuhkust proportsionaalselt t&ouml;&ouml;l oldud ajaga. Lisaks p&otilde;hipuhkusele on veel erinevad lisapuhkused, mida t&ouml;&ouml;tajad saavad kasutada: nt &otilde;ppepuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus, osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja puhkus.</p> <p>Seega, v&auml;ltimaks olukorda, kus k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tahavad puhkusele minna samal ajal, on m&otilde;istlik aasta alguses koostada puhkusegraafik.</p> <p><strong>Mida tuleb ettev&otilde;ttel silmas pidada puhkusegraafiku koostamisel?</strong></p> <p>Puhkusegraafik tuleb koostada t&ouml;&ouml;taja soove arvesse v&otilde;ttes. Sealjuures tuleb t&ouml;&ouml;andjal silmas pidada t&ouml;&ouml;tajaid, kel on TLS-i paragrahvi 69 l&otilde;ike 7 j&auml;rgi &otilde;igus saada puhkust endale sobival ajal:</p> <ul> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.</li> </ul> <p>Puhkusegraafikusse tuleks kirja panna k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate (sh nende t&ouml;&ouml;tajate, kel kehtib veel katseaeg) jooksva aasta etten&auml;htud puhkusep&auml;evad. Samuti eelmise aasta puhkusej&auml;&auml;gid. Lisaks sellele on hea, kui t&ouml;&ouml;tajad oskavad v&otilde;imalusel graafikusse panna ka oma lisapuhkuse p&auml;evad.</p> <p>Graafiku koostamine annab t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imaluse veenduda, et sama t&ouml;&ouml;d tegevate t&ouml;&ouml;tajate puhkused ei kattuks. Samuti annab graafiku koostamine t&ouml;&ouml;andjale piisavalt aega, et vajadusel m&auml;&auml;rata puhkuseperioodiks t&ouml;&ouml;tajale asendaja. Juhtkonna kinnitatud puhkusegraafiku kinnitavad t&ouml;&ouml;tajad hiljemalt 31. m&auml;rtsiks oma allkirjaga.</p> <p><strong>Puhkusegraafiku muutmine ja puhkused v&auml;ljaspool graafikut</strong></p> <p>Sageli tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja ei saa v&otilde;i ei soovi (nt isiklikel p&otilde;hjustel) graafikus kirjas oleval ajal puhkusele minna. M&otilde;nikord v&otilde;ib tulla ette ka vastupidist, kus t&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;tajale puhkust pakkuda etten&auml;htud ajal (nt on just tulnud eriti suur tellimus, mis peab olema t&auml;htaegselt t&auml;idetud). Sellistes olukordades saab alati vastavalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppele puhkusegraafikut muuta.</p> <p>Samuti v&otilde;ib puhkusegraafikut jooksvalt t&auml;iendada. N&auml;iteks kui ettev&otilde;ttesse tuleb uus t&ouml;&ouml;taja, saab ka tema puhkusesoovid graafikusse lisada. Kui ettev&otilde;te ei soovi puhkusegraafikut jooksvalt uute t&ouml;&ouml;tajate p&auml;rast uuendada, v&otilde;imaldatakse uutele t&ouml;&ouml;tajatele puhkus puhkuseavalduse p&otilde;hjal, mis on esitatud v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette.</p> <p>Kohustus esitada puhkuseavaldus 14 kalendrip&auml;eva enne puhkust kehtib ka juhul, kui ettev&otilde;te ei ole puhkusegraafikut koostanud v&otilde;i graafikus on j&auml;&auml;nud m&otilde;ni puhkus m&auml;rkimata.</p> <p>K&uuml;ll aga ei kehti 14 kalendrip&auml;evane etteteatamise aeg aasta esimeses kvartalis, kui puhkusegraafik on alles koostamisel ning pole veel kinnitatud. Sel ajal saab t&ouml;&ouml;taja (v.a t&ouml;&ouml;tajad, kel on &otilde;igus puhata endale sobival ajal) minna puhkusele &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekul.</p> <p><strong>Millal on kasulik puhata: ettev&otilde;tte vaade</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks on kindlasti kasulik, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad kasutavad oma saadaolevad puhkusep&auml;evad aasta jooksul &auml;ra ning jagavad puhkused omavahel &uuml;htlaselt aasta peale &auml;ra, mitte ei puhka k&otilde;ik korraga &uuml;hes kuus. &Uuml;helt poolt on see ettev&otilde;ttele kasulik, kuna aasta l&otilde;pus ei teki aruannetesse liiga suurt puhkusereservi. Teiselt poolt saab ettev&otilde;te puhanud ja v&auml;rsked t&ouml;&ouml;tajad, mis tagab omakorda kvaliteetsema t&ouml;&ouml;.</p> <p><strong>Millal on kasulik puhata: t&ouml;&ouml;taja vaade</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja jaoks jaguneb puhkuse planeerimisel kasulikkus kaheks: kasulikkus ajalises m&otilde;ttes ja kasulikkus rahalises m&otilde;ttes.</p> <p>Need t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivad v&otilde;imalikult kaua j&auml;rjest puhata, peaksid planeerima oma puhkuseperioodi selliselt, et sellesse j&auml;&auml;b ka m&otilde;ni riigip&uuml;ha. Kuna riigip&uuml;ha p&auml;evad ei l&auml;he puhkusep&auml;evade arvestusse, siis nende p&auml;evade v&otilde;rra puhkus pikeneb. Kokku on Eestis ametlikult 12 riigip&uuml;ha, millest enamik on kindlatel kuup&auml;evadel, kuid on ka nn liikuvad p&uuml;had.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad, kelle eesm&auml;rk on saada v&otilde;imalikult suur puhkusetasu (kehtib ainult neile, kes saavad muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu: n&auml;iteks saavad lisaks p&otilde;hitasule ka erinevaid boonuseid v&otilde;i t&ouml;&ouml;tavad tunnitasu alusel), peaksid oma puhkuse planeerima perioodi, mille puhkusetasu arvestusse (puhkusetasu arvutatakse keskmise t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgi ehk eelnenud kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjal) l&auml;heksid sisse ka saadud lisatasud. Samuti on muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu korral rahaliselt kasulik puhata terve n&auml;dal ehk esmasp&auml;evast p&uuml;hap&auml;evani, kuna puhkusetasu arvutatakse ka n&auml;dalavahetuse p&auml;evade eest.</p> <p>Viimane soovitus on j&auml;lgida t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu kuus. Mida rohkem on kuus t&ouml;&ouml;p&auml;evi, seda kasulikum on sel kuul puhata, kuna siis on nn &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&auml;&auml;rtus palgas k&otilde;ige v&auml;iksem. Seega kaotab t&ouml;&ouml;taja sel kuul puhkusel viibides k&otilde;ige v&auml;hem.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes peaks muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu saajal olema 2018. aastal rahalises m&otilde;ttes k&otilde;ige kasulikum puhata oktoobris (23 t&ouml;&ouml;p&auml;eva) v&auml;hemalt seitse p&auml;eva j&auml;rjest (nii et n&auml;dalavahetuse p&auml;evad sisse j&auml;&auml;vad). Seda eeldusel, et perioodil aprill-september on saadud ka lisatasusid.</p> <p>Nagu varem mainitud, kehtib see k&otilde;ik muutuva t&ouml;&ouml;tasuga t&ouml;&ouml;tajate kohta. Kui t&ouml;&ouml;taja saab fikseeritud kuupalka, siis tema puhkusetasu arvutatakse kuupalga s&auml;ilitamise meetodil ehk ta saab puhkusetasuks sama palju raha, nagu ta oleks sel perioodil t&ouml;&ouml;tades saanud.</p> <p>Autor: Kaija Salu, Grant Thornton Balticu vanemraamatupidaja</p> <p>Allikas: <a href="http://rup.ee/" target="_blank">rup.ee</a></p> <p><strong><a href="/redirect/2612" target="_blank">Vaata liaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhuse ajakava ja kestuse kohta</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1896Uus ESENER-2 analüüs rõhutab töökohal tekkivate ohutus- ja terviseriskide juhtimise ebakõlasid2018-02-15<p><strong>Uus aruanne, milles anal&uuml;&uuml;sitakse uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete teise uuringu (ESENER-2) tulemusi, vaatleb laiemalt Euroopa t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu tavasid. Aruandes r&otilde;hutatakse, et kuigi traditsiooniliste ohutusriskidega tegeldakse kogu Euroopas &uuml;ldjoontes h&auml;sti, siis tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide haldamine nii heal tasemel ei ole. Tuleb suurendada praegust suundumust p&ouml;&ouml;rata ulatuslikumat t&auml;helepanu tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsetele riskidele t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse hea tava osana.</strong></p> <p>Aruandes m&auml;rgitakse, et juhtkonna suur p&uuml;hendumus, t&ouml;&ouml;tajate esindatus ning k&auml;ttesaadavad finantsvahendid ja inimressursid muudavad ettev&otilde;tetele t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse hea tava juurutamise oluliselt lihtsamaks. Suuremad ettev&otilde;tted ning tootmis- ja t&ouml;&ouml;stussektori ettev&otilde;tted n&auml;itavad &uuml;ldjuhul suuremat t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimist, kuid isegi nendes organisatsioonides on fookus ikka veel peamiselt pigem traditsioonilistel ohutusriskidel kui tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsetel teguritel.</p> <p>Aruandes tuvastatakse s&uuml;nergia praeguse ELi poliitika ja tavade vahel, mis annab v&otilde;imaluse t&auml;iendada ja konsolideerida t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse tavas viimastel aastatel tehtud edusamme.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/management-occupational-health-and-safety-european-workplaces/view" target="_blank">Laadige alla t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimise ESENER-2 t&auml;isaruanne ning kokkuv&otilde;te</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/surveys-and-statistics-osh/esener" target="_blank">ESENERi uuringute l&uuml;hi&uuml;levaade</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/en" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1895Tervislike töökohtade 2018–2019. aasta kampaania algus läheneb2018-02-15<p><strong>Ohtlikud ained on j&auml;tkuvalt suur ohutus- ja terviseprobleem, mis m&otilde;jutab miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid kogu Euroopas. Kuid kokkupuute ulatust ja kaasnevaid riske sageli alahinnatakse v&otilde;i eiratakse.</strong></p> <p>EU-OSHA peatne kampaania <a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;</a>&nbsp; selgitab peamisi v&auml;&auml;rarusaamu, suurendab riskiteadlikkust ning tutvustab h&auml;id tavasid ja ressursse, mille abil ohtlikke aineid t&ouml;&ouml;kohal t&otilde;husalt juhtida.</p> <p>Kampaania algab 24.4.2018 ning selles osalevad sajad partnerid, sealhulgas meie kolmepoolne v&otilde;rgustik, kuhu kuuluvad valitsused, t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjate esindajad.</p> <p>Laadige kampaaniajuhend, teabeleht, plakat ja PowerPointi esitlus alla veebilehelt <a href="https://healthy-workplaces.eu/">https://healthy-workplaces.eu/</a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1892Töötan talvel õues, millised tööriided peab tööandja mulle andma?2018-02-14<p><strong>Teen pidevalt hooldust&ouml;id &otilde;ues ja tunnen talvel miinuskraadidega, et kehal on k&uuml;lm. Olen juba saanud ka natuke k&uuml;lmetada. Kas mul on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt paremaid tingimusi &otilde;ues t&ouml;&ouml;tamiseks?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> &Otilde;ues t&ouml;&ouml;tamisel on oluline, et t&ouml;&ouml;tajat kaitseksid ilmastikum&otilde;jude eest korralikud t&ouml;&ouml;riided ning ta saaks t&ouml;&ouml; vahepeal puhata ja ennast soojendada. Universaalselt sobivat t&ouml;&ouml;riietust iga t&ouml;&ouml; jaoks pole paraku olemas. T&ouml;&ouml;riietuse peab t&ouml;&ouml;andja valima vastavalt konkreetsele t&ouml;&ouml;le (on see f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne t&ouml;&ouml;, f&uuml;&uuml;siliselt passiivne t&ouml;&ouml; v&otilde;i tegevused vahelduvad). Lisaks sooja hoidmisele tuleb m&otilde;elda ka sellele, et riided oleksid lume- ja vihmakindlad. Sooja aitab tagada ja riietust v&auml;litemperatuurile vastavaks kohandada kihiline riietus &ndash; alates soojast pesust kuni ilmastikukindla &otilde;uejopeni. &Otilde;igesti valitud soe pesu aitab sooja hoidmisele v&auml;ga palju kaasa.</p> <p>K&uuml;lmas t&ouml;&ouml;tades on t&auml;htsad ka puhkepausid, mil t&ouml;&ouml;taja saab end soojendada ja soovituslikult juua sooja jooki. Puhkepauside rohkus s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;koormusest ja v&auml;listemperatuurist. Kui v&auml;ljas on tugevad miinuskraadid, jahtub keha kiiremini ja seet&otilde;ttu tuleb v&otilde;imaldada rohkem pause sooja saamiseks.</p> <p>Kui v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamisel on t&ouml;&ouml;riietega k&uuml;lm ja/v&otilde;i pole piisavat v&otilde;imalust ennast soojendada, siis tuleb sellest teavitada t&ouml;&ouml;andjat ja otsida &uuml;heskoos lahendusi, kuidas t&ouml;&ouml;riietust ja puhketingimusi t&auml;iustada. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamiseks sobivaid t&ouml;&ouml;tingimusi, st piisavalt sooja t&ouml;&ouml;riietust ja pause. T&ouml;&ouml;andjale soovitame enne t&ouml;&ouml;riiete soetamist m&uuml;&uuml;jaga l&auml;bi arutada, millise t&ouml;&ouml; tegemiseks riideid ostetakse ja millised v&otilde;iksid olla erinevad riietuse kihtide variandid.</p> <p><strong>Vaata lisaks</strong> <strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1850" target="_blank">ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta neljandas numbris ilmunud lugu "Talvel on t&ouml;&ouml;riiete valik eriti t&auml;htis".</a></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1890Tööinspektsioon: mööblitööstuse ettevõtete arusaam kemikaalide ohutust kasutamisest on puudulik2018-02-14<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimist ning ohtlike kemikaalide kasutamist&nbsp; m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes. Kontrolliti 24 ettev&otilde;tet. Protokollidesse m&auml;rgiti 123 rikkumist ning neist 19 kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, kas ettev&otilde;tted on hinnanud f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid riske ning mida on ette v&otilde;etud riskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i maandamiseks. Kontrolliti ka ohtlike kemikaalide kasutamist ettev&otilde;tetes. Riskianal&uuml;&uuml;sides on f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivad riske sageli alahinnatud. Samas kasutavad mitmed ettev&otilde;tted uusi ergonoomilisi t&ouml;&ouml;vahendeid ning roteerivad t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis aitab hoida t&ouml;&ouml;tajate tervist. Probleemseks osutus aga kemikaaliohutus. Ettev&otilde;tetes ei osata arvestada terviseriskide v&otilde;imalusega ega taheta kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuste t&ouml;&ouml;tajate sagedasemad tervisemured saanud alguse f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest. &bdquo;Mitmed m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tted on investeerinud t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisse. Kasutusele on v&otilde;etud ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid, et v&auml;hendada f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid probleeme,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Samas on m&otilde;tlemapanev, et ettev&otilde;tted ei olnud teadlikud kasutatavate&nbsp; kemikaalide kantserogeensest toimest. Neid ohte tuleb aga v&auml;ga t&otilde;siselt v&otilde;tta, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;siste terviseprobleemide teket,&ldquo; r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektorid 24 ettev&otilde;tet kuues maakonnas: Harjumaal, Ida-Virumaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, Tartumaal ning V&otilde;rumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;s</a><br /><a href="/redirect/716" target="_blank">ohtlikud kemikaalid</a><br /><a href="/redirect/2814" target="_blank">f&uuml;sioloogilised ohutegurid</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1887Eestis kasvab paindliku tööaja ja kaugtöö trend, aga seda saavad kasutada suurettevõtete ja kõrgema haridusega töötajad2018-02-09<p><strong>J&auml;rjest enam Eesti t&ouml;&ouml;andjaid v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajatele paindlikku t&ouml;&ouml;aega ja kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi. Paindlikule t&ouml;&ouml;le ligip&auml;&auml;s on aga eesk&auml;tt suurettev&otilde;tetes ning k&otilde;rgema haridustaseme ja kvalifikatsiooniga t&ouml;&ouml;tajatel, selgub Arenguseire Keskuse tellitud t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku paindlikkuse uuringust.</strong></p> <p>Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu t&otilde;i anal&uuml;&uuml;si tulemuste p&otilde;hjal v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;suhte paindlikkus on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. &bdquo;P&auml;rast majanduskriisi on t&ouml;&ouml;aja paindlikkus Eestis suurenenud ning j&otilde;udnud j&auml;rgi Euroopa keskmisele n&auml;itajale &ndash; tervelt 65% Eesti ettev&otilde;tetest pakub paindlikku t&ouml;&ouml;aega. Kasvab ka kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusi pakkuvate t&ouml;&ouml;andjate hulk ning kaugt&ouml;&ouml;d saab teha ligi viiendik Eesti t&ouml;&ouml;tajatest, seegi n&auml;itaja sarnaneb Euroopa keskmisega,&ldquo; selgitas Vallistu.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja ja &ndash;vormide paindlikkuse kasvu p&otilde;hjus v&otilde;ib Vallistu s&otilde;nul olla selles, et majanduskriisi ajal toimus paindlikkuse v&otilde;imaldamises langus, kuid n&uuml;&uuml;dseks on Eesti &uuml;letanud kriisi-eelse taseme ning n&auml;itajad on kasvanud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.</p> <p>Arenguseire Keskuse t&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekti raames uuris Kenti &Uuml;likooli sotsioloogia &otilde;ppetooli professor dr Heejung Chung paindliku t&ouml;&ouml; arengut nii t&ouml;&ouml;aja paindlikkuse, kaugt&ouml;&ouml; kui ka autonoomse t&ouml;&ouml;aja l&otilde;ikes. &bdquo;Anal&uuml;&uuml;si tulemused r&auml;&auml;givad selget keelt &ndash; juhi v&otilde;i eksperdina t&ouml;&ouml;taval inimesel v&otilde;ib olla kaheksa korda suurem ligip&auml;&auml;s kaugt&ouml;&ouml;le ning neli korda suurem ligip&auml;&auml;s ajapaindlikule t&ouml;&ouml;le kui n&auml;iteks m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;d tegeval inimesel,&ldquo; s&otilde;nas Vallistu. Anal&uuml;&uuml;s tugines Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu ja Euroopa ettev&otilde;tete uuringu andmetele.</p> <p>K&otilde;ige sagedamini v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tajatele paindlikkust Eestis suured ettev&otilde;tted, kuid paindlikkust v&otilde;imaldatakse sageli vaid osale t&ouml;&ouml;tajatest. V&auml;ikesed ettev&otilde;tted v&otilde;imaldavad paindlikku t&ouml;&ouml;d harvem, kuid sel juhul on see tihti v&otilde;imaldatud k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Teistes Euroopa Liidu riikides on v&otilde;rreldes Eestiga paindlikule t&ouml;&ouml;le suurem ligip&auml;&auml;s v&auml;ikeste laste vanematel. &bdquo;Eesti tulemused sellist trendi veel ei n&auml;ita,&ldquo; kinnitas Vallistu.</p> <p>Arenguseire Keskuse eksperdi s&otilde;nul on k&uuml;simus ka selles, kas paindliku t&ouml;&ouml; puhul on tegemist privileegiga v&otilde;i peaks hoopis rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama selle ohtudele t&ouml;&ouml;taja jaoks. &bdquo;Uuringu tulemused n&auml;itavad, et kaugt&ouml;&ouml; tegijad muretsevad vabal ajal t&ouml;&ouml;asjade p&auml;rast neli korda sagedamini ning teevad vabal ajal t&ouml;&ouml;d viis korda sagedamini,&rdquo; t&otilde;i Vallistu v&auml;lja.</p> <p>Uuringu tulemusi retsenseerinud Tartu &Uuml;likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse anal&uuml;&uuml;tik Kerly Espenberg r&otilde;hutas, et k&otilde;ige suurem oht, mis t&ouml;&ouml;aja ja -koha paindlikul kujundamisel tekib, on see, et t&ouml;&ouml;taja ei oska t&otilde;mmata piiri t&ouml;&ouml; ja koduse elu vahele. &ldquo;Lihtne on vaid korraks &otilde;htul t&ouml;&ouml;-meile kiigata, kui selline v&otilde;imalus on olemas, ja kui sealt leida t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, siis see &auml;ra t&auml;ita. See v&otilde;ib viia &uuml;letundide tekkimiseni, mida t&ouml;&ouml;taja ei taju ja t&ouml;&ouml;andja ei tea,&rdquo; lisas Espenberg.</p> <p>Samas n&auml;itavad rahvusvaheliste uuringute tulemused, et &uuml;ldjuhul on paindliku t&ouml;&ouml;korraldusega t&ouml;&ouml;tajad oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaaluga rohkem rahul ning t&ouml;&ouml;tavad produktiivsemalt ja teistest rohkem, samas puuduvad nad t&ouml;&ouml;lt v&auml;hem ja on harvem haiged.</p> <p>Arenguseire Keskus viib sel aastal l&auml;bi t&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekti, mille eesm&auml;rk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini m&otilde;ista t&ouml;&ouml;turu arenguid Eestis ning nende m&otilde;jutegureid. Uurimisprojekti raames teostatud anal&uuml;&uuml;s h&otilde;lmas Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu andmeid 2005., 2010. ja 2015. aastal ning Euroopa ettev&otilde;tete uuringu andmeid 2009. ja 2013. aastal. T&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta l&otilde;pus.</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/" target="_blank">&auml;rileht.delfi.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1886Tasakaalustatud toitumine aitab viirushaigusi eemal hoida 2018-02-08<p><strong>Veebruari on TAI tervisekalender p&uuml;hendanud viirushaiguste perioodile ja tasakaalustatud toitumisele t&ouml;&ouml;kohal. Kuigi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;taja toitumisharjumusi muuta j&auml;&auml;vad piiratuks - sahtlisse ju piiluma ei l&auml;he, kas seal ootab vahepalaks &otilde;un v&otilde;i lehttaignak&uuml;psis - siis &uuml;ht-teist saab kollektiivi tasakaalustatud ja tervisliku toitumise nimel &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;andja, usub toitumisn&otilde;ustaja ja Tervise Arengu Instituudi toitumise infos&uuml;steemi NutriData projektijuht Kristin Salupuu intervjuus terviseinfo.ee-le.</strong></p> <p><strong>Alustame &uuml;ldisemalt. Kuidas siinsed inimesed tavaliselt t&ouml;&ouml;kohal toituvad, millised on harjumused ja kui palju need erinevad sellest, kuidas ideaalis v&otilde;iks olla?</strong></p> <p>&Uuml;ldistusi, et k&otilde;ik inimesed kuidagi &uuml;htmoodi toituksid, teha ei saa. Inimesed erinevad, ent suur osa siiski ei toitu tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Pigem s&uuml;&uuml;akse &uuml;htesid ja samu toite, kaldutakse s&ouml;&ouml;ma liigselt t&ouml;&ouml;deldut, liiga v&auml;he mahub men&uuml;&uuml;sse puu- ja k&ouml;&ouml;givilju, viimaseid eriti just v&auml;rskelt ja v&auml;het&ouml;&ouml;deldud kujul. Muidugi, palju m&auml;&auml;rab &auml;ra seegi, millised on &uuml;ldse v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;kohal s&uuml;&uuml;a. Kas on olemas kohvik, kas on olemas v&otilde;imalus ise toitu kaasa v&otilde;tta. Ja kui see v&otilde;imalus on, siis tuleb juba see, millise valiku t&ouml;&ouml;taja teeb.</p> <p>Paljudele meeldib s&uuml;&uuml;a liiga palju liha ja liigselt soola sisaldavaid toitusid. Samuti rasvarohkeid, sest rasv on selline kiire energiaallikas, mis tekitab m&otilde;nutunnet. Teistsugused toidud ei pruugi sellisel viisil s&ouml;&ouml;ma harjunud inimesele alguses maitsedagi.</p> <p>Teine asi on see, et sageli s&uuml;&uuml;akse mitte siis, kui peaks vaid siis kui leidub aega. On ka neid, kes aja kokkuhoiuks &uuml;ldse l&otilde;una vahele j&auml;tavad. S&uuml;&uuml;akse kerge hommikus&ouml;&ouml;k ja seej&auml;rel v&auml;ga toekas &otilde;htus&ouml;&ouml;k. Et siis j&auml;rgmise &otilde;htuni vastu pidada. Selline muster v&otilde;ib viia v&auml;ga lihtsasti &uuml;lekaaluni. M&otilde;nikord asendab &auml;raj&auml;&auml;nud l&otilde;unat hoopis midagi magusat ja energiatihedat. Vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete kohapealt j&auml;&auml;b selline valik muidugi v&auml;ga kesiseks. Ka selline toitainete puuduj&auml;&auml;k v&otilde;ib soodustada &otilde;htuseid &uuml;les&ouml;&ouml;misi.</p> <p><strong>Nii et toitumise regulaarseks muutmine on esimene samm.</strong></p> <p>Kui veel r&auml;&auml;kida pidevast kiirustamisest ja tormamisest, siis kiirustamine s&ouml;&ouml;mise ajal ei ole samuti k&otilde;ige m&otilde;istlikum. S&ouml;&ouml;mine algab juba silmadega ja seedimine algab suust. Kui toitu korralikult l&auml;bi ei n&auml;rita, v&otilde;ib juhtuda see, et toitaineid omastatakse halvemini, seedimine muutub raskemaks, enesetunne ja tuju halvemaks. Stress on samuti paljude haiguste puhul &uuml;ks peamisi riskitegureid.</p> <p><strong>Kas on v&otilde;imalik v&auml;lja tuua n&auml;iteid, kus tingimused heaks p&auml;evaseks toidupausiks paranesid ning sellega koos paranes ka inimeste tervis?</strong></p> <p>Statistikat siin v&auml;lja tuua oleks keeruline, aga tean n&auml;iteks omast kogemusest sellist ettev&otilde;tet, kus l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi pakkuja vahetus ning uus oli v&otilde;tnud endale eesm&auml;rgiks pakkuda suurema k&ouml;&ouml;giviljade, v&auml;iksema rasva ja soolasisaldusega men&uuml;&uuml;d. Selline toit on muidugi kergem ning osade inimeste jaoks v&otilde;ib tunduda, et kui p&auml;rast s&ouml;&ouml;mist ei ole raske olla, siis polekski nagu k&otilde;ht t&auml;is. &Otilde;nneks on harjumusi v&otilde;imalik muuta ning m&otilde;nigi inimene sealt on juba m&auml;rgatavalt kaalust kaotanud.</p> <p>Kuigi, t&otilde;epoolest, on olemas neidki, kellele ikkagi selline toit ei maitse ning nad ostavad meelsamini kusagilt kulinaarialetist omale l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi. Kulinaarialett on &uuml;sna suureks konkurentsiks l&otilde;unas&ouml;&ouml;gipakkujatele.</p> <p><strong>Kulinaarialetid on paljudes kohtades ja l&otilde;una ajal omale &uuml;ks mugav karbit&auml;is salatit tihti ostetakse. Kuidas need toitumisn&otilde;ustaja seisukohalt vaadates on? Kas sellist l&otilde;unat v&otilde;iks soovitada?</strong></p> <p>Neid t&otilde;epoolest ostetakse. Siin on valikuk&uuml;simus, kui mitmekesine see men&uuml;&uuml; on ja kui t&auml;helepanelikult pakendeid loed. Loomulikult, ideaalis v&otilde;iks s&uuml;&uuml;a alati tervisliku valmistamisviisiga v&auml;rskelt tehtud toitu. Kuid paljude jaoks hakkab rolli m&auml;ngima hind. Kui inimesel on valida, kas ta saab oma l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi k&auml;tte kahe viiek&uuml;mne v&otilde;i kuue euro eest, siis paljud valivad odavama variandi. Siin on ikkagi alternatiiv, et teed ise endale toidu kaasa. Kuigi, ega see mikrolaineahjus soojendamine ei ole ka k&otilde;ige ideaalsem. Samas, kui paljudel on v&otilde;imalus toit v&auml;rskelt valmis teha t&ouml;&ouml; juures? Kui v&auml;lja pakkuda mingit konkreetset lahendusvarianti, siis soovitan, et n&auml;iteks kolm korda n&auml;dalas tee toit kaasa ja need korrad kui v&auml;ljas s&uuml;&uuml;a, siis valida pigem parem ja kallim.</p> <p><strong>Mis hakkab muutuma toidusedelit tervislikumaks muutes inimese terviseseisundis?</strong></p> <p>Ei j&auml;&auml;da nii kergesti k&uuml;lmetushaigustesse. Kui keha saab piisavalt vajalikke toitaineid, siis on immuuns&uuml;steem tugevam ja haigused ei hakka nii kergelt k&uuml;lge. Hea toit parandab ka une kvaliteeti. Kui k&uuml;lmetushaigusi on v&auml;hem, paranevad t&ouml;&ouml;tulemused. Oma elustiili tervislikumaks muutmisele tuleb muidugi l&auml;heneda kompleksselt. Lisaks toitumisele tuleb vaadata liikumist, und ja tingimusi, kus t&ouml;&ouml;tad. N&auml;iteks v&otilde;ib paljude inimeste jaoks tunduda pikk uneaeg lihtsalt ajaraiskamisena. Tegelikult une arvelt t&ouml;&ouml; tegemisega &uuml;ldjuhul h&auml;id tulemusi ei saavutata, kui &uuml;ldse, siis l&uuml;hiajaliselt. V&auml;ljapuhanud t&ouml;&ouml;taja on tegelikult palju efektiivsem.</p> <p><strong>Kas on v&otilde;imalik anda t&ouml;&ouml;andjatele mingeid konkreetseid soovitusi, mida nad saavad &auml;ra teha, et t&ouml;&ouml;tajate toiduvalikud oleks paremad ja tasakaalustatumad?</strong></p> <p>Loomulikult ei l&auml;he t&ouml;&ouml;andja piiluma kellegi sahtlisse, mida t&ouml;&ouml;taja kaasa v&otilde;ttis, aga kindlasti m&otilde;juvad inimestele tervislikku toitumist tutvustavad &uuml;ritused. N&auml;iteks tervisekuud ja tervisep&auml;evad, mis aitavad kujundada uusi paremaid toitumisharjumusi. Mis kohe ka meelde tuleb, on see, et koosolekutel mitte pakkuda k&uuml;psiseid ja komme vaid v&auml;rskeid puu- ja k&ouml;&ouml;givilju. Nende ettevalmistamine k&uuml;ll n&otilde;uab teatavat pingutust, aga sageli paisutatakse siin probleemi &uuml;le, et oi, n&uuml;&uuml;d tuleb l&otilde;ikama ja koorima hakata. Tegelikult ei ole see nii suur t&ouml;&ouml;, kuid tasub ennast &auml;ra.</p> <p>Veel, kus saab t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rata, on kindlasti organisatsiooni &uuml;his&uuml;ritused, n&auml;iteks suvep&auml;evad. Vaadata, milline on sealne toiduvalik.</p> <p>V&otilde;ib teha koos &uuml;hiskokkamisi, et n&auml;idata midagi uut ja p&otilde;nevat toiduvalikusse. Sageli toitutakse &uuml;hek&uuml;lgselt, sest puuduvad ideed ja m&otilde;tted, mida uut teha. Poest &uuml;ritatakse ju v&otilde;imalikult kiiresti l&auml;bi joosta ja toidukorvi valitakse see, millega on juba harjutud. Uued ideed aitavad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;elda, siis pigem p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu kogu eluviisile, nii toitumisele kui liikumisele, need k&auml;ivad tavaliselt k&auml;sik&auml;es. Kui soodustatakse sporditegemist kollektiivis, on juba suurem t&otilde;en&auml;osus, et inimene muudab k&auml;itumist, sest ta satub teistsugusesse keskkonda, kus inimesed teevad teistsuguseid valikuid. Teistsugused m&otilde;tted, hoiakud ja k&auml;itumine tekib juba lihtsamini. Nii et kindlasti on ka liikumine v&auml;ga t&auml;htis.</p> <p><strong>Kui n&uuml;&uuml;d v&auml;lja tuua v&auml;ga kokkuv&otilde;tlikult t&ouml;&ouml;andja kasu, mida ta saab sellest, kui pakub rohkem v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;tajatele tervislikumateks valikuteks.</strong></p> <p>Tema t&ouml;&ouml;tajad on tervemad, produktiivsemad. Terve, energiline ja motiveeritud t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;ttele kasum. Muide, tervemate t&ouml;&ouml;tajatega organisatsioonis on ka t&ouml;&ouml;andja ise tervem. Viirused levivad ju inimesi pidi. Heas t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonnas t&ouml;&ouml;tada on ju igapidi hea. Kui t&ouml;&ouml;tajad on rahul, siis ka need paremad t&ouml;&ouml;tajad ei otsi uusi v&auml;ljakutseid vaid on lojaalsemad.</p> <p>Autor: <strong><a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></strong></p> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <p>Foto: pixabay</p> <p><strong><a href="/redirect/2521" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte tervislikust toitumisest t&ouml;&ouml;kohal</a></strong>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1884Töökaaslased koos sporti ei tee, kuid jõulude ajal saadakse meelsasti kokku2018-02-06<p><strong>T&ouml;&ouml;elu portaalis toimunud k&uuml;sitlusest selgus, et vaid ligikaudu 4% t&ouml;&ouml;kaaslastest k&auml;ivad lisaks muudele &uuml;his&uuml;ritustele ka koos sporti tegemas.</strong></p> <p>Populaarseimaks ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides toimuvaks &uuml;his&uuml;rituseks osutus j&otilde;ulupidu. Enamasti ongi j&otilde;ulude t&auml;histamine kujunenud peamiseks ning ainsaks suuremaks koosviibimiseks t&ouml;&ouml;kaaslastega. Nii on see 35% vastanute puhul.</p> <p>31,7% vastanute t&ouml;&ouml;andjad korraldavad aasta jooksul mitmeid erineva suunitlusega &uuml;his&uuml;ritusi. 29,3% k&uuml;sitluses osalenute seas toimub aga &uuml;ks suurem &uuml;ritus talvel ning teine suvel.</p> <p>Kindlasti on &uuml;histe koosviibimiste ja &uuml;rituste korraldamine ning s&uuml;ndmuste t&auml;histamine koos kolleegidega &uuml;ks v&auml;ga oluline ning vajalik t&ouml;&ouml;kultuuri osa, mis aitab kaasa meeskonnatunde loomisele.</p> <p>Meeles tuleb pidada aga seda, kas t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud &uuml;ritus on tehtud kohustuslikuks v&otilde;i on tegemist vabatahtlikkuse alusel osalemisega. Esimesel juhul on tegemist t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmisega ning kohalduvad ka k&otilde;ik seadusest tulenevad &otilde;igused ja kohustused. Teisel juhul osaleb t&ouml;&ouml;taja &uuml;ritusel vabatahtlikult t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal ning puudub ka t&ouml;&ouml;andja vastutus.</p> <p>K&uuml;sitluse tulemused on n&auml;htavad <a href="http://tooelu.ee/et/gallup" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalis</a>.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/626" target="_blank">T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus suvep&auml;evadel</a><br /><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1446" target="_blank">Kas talvep&auml;evadel murtud k&auml;eluu on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</a></li> <li><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1404" target="_blank">Kuidas korraldada alkoholivabu pidusid?</a></li> </ul> <p>Tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1883Kas pean arvutiga töötamisel saama igas tunnis lisapuhkepause?2018-02-05<p><strong>Lugesin, et t&ouml;&ouml;andja peaks kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel v&otilde;imaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei v&otilde;imaldata? Meil on ette n&auml;htud vaid 30-minutiline l&otilde;unapaus. Kui 10-minutilisi pause ei v&otilde;imaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu l&otilde;unale v&otilde;i peaksin saama varem koju minna?&nbsp;&nbsp;</strong>&nbsp;</p> <p>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks etten&auml;htud pauside kohta on m&auml;&auml;rusega kehtestatud, et t&ouml;&ouml;andja peab korraldama t&ouml;&ouml; selliselt, et t&ouml;&ouml;taja saab silmade &uuml;lepinge ja sundasendis t&ouml;&ouml;tamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga t&ouml;&ouml;tamist teistlaadsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega. Kui see pole v&otilde;imalik, peab t&ouml;&ouml;taja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama v&auml;hemalt 10% kuvariga t&ouml;&ouml;tamise ajast. St kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab &uuml;ks tund kuvariga, siis ta peab saama 10% ehk 6 minutit puhkeaega, mis arvestatakse t&ouml;&ouml;aja sisse. Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgmises tunnis t&ouml;&ouml;tab pool tundi kuvariga ning &uuml;lej&auml;&auml;nud aja t&auml;idab muid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, siis ei pruugi selles tunnis puhkepausi kuvariga t&ouml;&ouml;tamisest vaja olla.</p> <p>Puhkepauside m&otilde;te on leevendada silmade- ja lihaspingeid ning need pausid on ette n&auml;htud selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks ennast sirutada ja silmi puhata. F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks on kasulikum teha tihedamini l&uuml;hikesi puhkepause kui v&auml;hem ja pikemaid pause. Pause tuleb teha regulaarselt, mitte liita pausid t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kokku ja selle arvelt l&uuml;hendada t&ouml;&ouml;aega v&otilde;i pikendada l&otilde;unavaheaega.</p> <p>P&ouml;&ouml;rduge esmalt ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&otilde;i tema kohustusi t&auml;itva t&ouml;&ouml;taja poole ning selgitage, et teil on &otilde;igus igas tunnis, mis te kuvariga t&ouml;&ouml;tate saada 6 minutit puhkepausi, mis arvestatakse t&ouml;&ouml;aja sisse. Kui teil on ettev&otilde;ttes valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, siis andke ka talle teada, et t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;imalda teil kasutada etten&auml;htud puhkepause.</p> <p><strong><a href="/redirect/2774" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte arvutiga t&ouml;&ouml;tamisest</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1880Tuleohtlike ainetega töötamisel tuleb hinnata riski ning võtta kasutusele kõik ohutusmeetmed2018-02-01<p><strong>J&auml;tkame ka 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Lammutust&ouml;&ouml;koja riiulitel ladustati kaheksa mahutit, milles iga&uuml;hes oli 1300 liitrit tuleohtlikku vedelikku. &Uuml;ks riiulil olnud mahutitest kukkus alla, l&auml;ks katki, ning selles olnud bensiin voolas p&otilde;randale. T&ouml;&ouml;tajad otsustasid mahuti elektrilise t&otilde;stuki abil &uuml;les t&otilde;sta, et leket oleks lihtsam peatada. See p&otilde;hjustas suure plahvatuse ja tulekahju. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja sai surma ja kaks t&ouml;&ouml;tajat said t&otilde;siseid p&otilde;letushaavu.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Otsese &otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjusena v&otilde;ib v&auml;lja tuua selle, et ruumis, mis oli t&auml;is bensiiniaure, kasutati elektrilist t&otilde;stukit. Kaudseid p&otilde;hjuseid, mis l&otilde;id eelduse &otilde;nnetuse juhtumiseks oli mitmeid:</p> <ul> <li>Tuleohtlikku vedelikku sisaldavad mahutid olid paigutatud terasest riiulile, mille olid paigaldanud t&ouml;&ouml;tajad, kellel puudus selleks &uuml;lesandeks vajalik <strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">v&auml;lja&otilde;pe</a></strong>;</li> <li>Riiuli kokkupanemisel ei olnud l&auml;htutud riiuli valmistaja antud kasutusjuhendist;</li> <li>Mahutid ei olnud m&otilde;eldud sellist laadi vedeliku hoiustamiseks;</li> <li>Nii t&ouml;&ouml;andjal kui t&ouml;&ouml;tajatel puudusid teadmised kuidas tuleohtlikke vedelikke ladustada ja k&auml;idelda;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei olnud saanud t&ouml;&ouml;keskkonnalast koolitust, mis on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;andjatele kohustuslik</li> <li>Ettev&otilde;te ei olnud hinnanud <strong><a href="/redirect/716" target="_blank">kemikaalide ladustamise ja k&auml;itlemisega kaasnevaid riske</a></strong>.</li> <li>Ka t&ouml;&ouml;tajatele ei olnud l&auml;bi viidud ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise koolitust ning neid ei olnud riskidest teavitatud.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatel puudusid <a href="/redirect/443"><strong>isikukaitsevahendid</strong> </a>ning t&ouml;&ouml;tajaid ei olnud juhendatud h&auml;daolukorras n&auml;iteks tuleohtlike ainete lekkimise korral, k&auml;itumiseks.</li> </ul> <p><strong>Mida teha, et edaspidi selliseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <ul> <li>Spetsialistide poolt tuleb l&auml;bi viia koolitused selle kohta, millised on t&ouml;&ouml;ks sobivad vahendid, seadmed, samuti isikukaitsevahendid, ning millised on n&otilde;uded tuleohtlike kemikaalide hoiustamiseks ja k&auml;sitlemiseks.</li> <li>L&auml;bi viia p&otilde;hjalik <strong><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;s</a></strong> ning v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide v&auml;ltimiseks sh leke tekkimise v&otilde;imaluse v&auml;ltimiseks ja evakuatsiooni korraldamiseks h&auml;daolukorras.</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1878Tööinspektsioon: töökeskkonda metallitööstuses saab oluliselt ohutumaks ja tervist säästvamaks muuta2018-01-31<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 34 metallit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tet. Sihtkontroll keskendus liikumisteede m&auml;rgistusele, t&ouml;&ouml;vahendite ja isikukaitsevahendite kasutamisele ning esmaabivahendite k&auml;ttesaadavusele. Tuvastati kokku 163 rikkumist, millest 37 kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>Liikumisteede ja erinevate m&auml;rgistustega seotud rikkumisi oli kokku 47. Peamiselt oli probleemiks kukkumisohtlike kohtade m&auml;rgistamata j&auml;tmine. Sageli olid n&otilde;uetekohaselt m&auml;rgistamata ka ohualad. T&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumisi oli kokku 57. Siin oli valdavaks probleemiks omavoliliselt eemaldatud kaitsekatted treipinkidelt ja k&auml;iadelt. &Uuml;heksas ettev&otilde;ttes puudusid esmaabivahendid t&ouml;&ouml;kohal. Osades ettev&otilde;tetes ei kasutatud ka isikukaitsevahendeid n&otilde;uetekohaselt. Positiivse poole pealt ei tuvastanud t&ouml;&ouml;inspektorid sihtkontrolli k&auml;igus &uuml;htegi elule ohtlikku t&ouml;&ouml;d ega eluohtlikku t&ouml;&ouml;vahendit, mille tegemise v&otilde;i kasutamise oleks tulnud peatada.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul juhtub metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. &bdquo;Tihti on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused metallit&ouml;&ouml;stuses seotud oma tarkusest t&ouml;&ouml;vahendite muutmisega, mille k&auml;igus v&otilde;etakse maha kaitsekatted. Ka sihtkontrolli k&auml;igus kuulsime sageli, et kaitsekate muudab t&ouml;&ouml;tamise ebamugavaks. Selline tegevus on aga &otilde;nnetuse v&auml;lja kutsumine,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Vaid neljas sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastatud ettev&otilde;ttes ehk 12% ettev&otilde;tetes polnud &uuml;htegi rikkumist. See n&auml;itab, et arenguruumi hea ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna loomiseks on veel k&uuml;llaga,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti 34 metallit&ouml;&ouml;stusega tegelevat ettev&otilde;tet. Neist asus Harjumaal 8, Tartumaal 4, P&auml;rnumaal 2, Viljandimaal 3, J&auml;rvamaal 2, J&otilde;gevamaal 2, Ida-Virumaal 7, L&auml;&auml;ne-Virumaal 4, P&otilde;lvamaal 1 ja V&otilde;rumaal 1. Kontrolli toimumisest kontrollitavaid ettev&otilde;tteid eelnevalt ei teavitatud.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks <a href="/redirect/616" target="_blank">valdkonnap&otilde;hist teemalehte T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</strong></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1876Kas puhkusele võib jääda ka enne puhkuste ajakava kinnitamist?2018-01-29<p><strong>Kas t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale puhkust andma enne puhkuse ajakava kinnitamist?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Anneli Lepik:</strong> Uue aasta puhkuste ajakavad on koostamisel ning t&ouml;&ouml;tajail on taas tekkinud k&uuml;simusi oma &otilde;iguste osas puhkuse kasutamisel. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hiljemalt m&auml;rtsi l&otilde;puks koostama puhkuse ajakava. Kavasse peab olema m&auml;rgitud p&otilde;hipuhkus ja kasutamata p&otilde;hipuhkus, kuid vajadusel ka muud seaduses etten&auml;htud puhkused, n&auml;iteks &otilde;ppe-, lapse-v&otilde;i m&otilde;ni muu puhkus.</p> <p>Olukorras, mil puhkuse ajakava on alles koostamisel, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkusele j&auml;&auml;da vaid poolte kokkuleppel. K&uuml;ll v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi nagu n&auml;iteks &otilde;ppepuhkus. Oma soovist tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;andjat 14 kalendrip&auml;eva ette teavitada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. Seega tuleb t&ouml;&ouml;tajal ja t&ouml;&ouml;andjal enne puhkuste ajakava kinnitamist p&otilde;hipuhkuse osas kokkuleppele j&otilde;uda.</p> <p>Siinkohal on sobiv viidata seadusest tulenevale erisusele selle kohta, kes saavad n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust ka enne ajakava kinnitamist. Nimelt peab t&ouml;&ouml;andja arvestama puhkusesoove, mis tulevad seaduses nimetatud isikutelt ja s&auml;testatud olukordades. &Otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust t&ouml;&ouml;tajale sobival ajal on naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust. Samuti on &otilde;igus p&otilde;hipuhkus soovitud ajal saada mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal.</p> <p>Lisaks kuulub loetelusse vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, on &otilde;igus p&otilde;hipuhkusele lapse koolivaheajal. Samamoodi on koolivaheajal &otilde;igus puhkusele koolikohustuslikul alaealisel.</p> <p>Puhkuste m&auml;&auml;ramisel tuleb arvesse v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tajate soove, mis on m&otilde;istlikult &uuml;hildatavad t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte huvidega. Oluline on samas ka teada, et t&ouml;&ouml;tajale tuleb v&otilde;imaldada v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud puhkuse kasutamist enne puhkusen&otilde;ude aegumist. Kui t&ouml;&ouml;andja pole m&auml;rtsi l&otilde;puks ajakava siiski kinnitanud, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus teha avaldus ja alates aprillist enda jaoks sobival ajal p&otilde;hipuhkusele j&auml;&auml;da. Avaldusega saab p&otilde;hipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu p&otilde;hipuhkust ei ole ajakavasse kantud. M&otilde;lemal juhul tuleb avaldus esitada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva enne puhkusele j&auml;&auml;mist.</p> <p><strong>Vaata lisaks <a href="/redirect/401" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhkuste ajakava ja kasutamise&nbsp;kohta</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1875Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe 2018-01-26<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit s&otilde;lmisid &otilde;iguskantsleri ettepanekul kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe, milles m&auml;&auml;ratakse poolte esinduslikkuse kriteeriumid ning protseduurilised k&uuml;simused.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari s&otilde;nul aitab see kokkulepe luua &otilde;igusselgust m&otilde;lema poole jaoks, seega on tegemist kasuliku kokkuleppega k&otilde;igile osapooltele. &bdquo;Kuigi tegemist on hea tavaga, loodan siiralt, et k&otilde;ik osapooled peavad sellest tavast kinni,&ldquo; &uuml;tles Tamsar lepingu allakirjutamisel.</p> <p>Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni s&otilde;nul on tegu ses m&otilde;ttes ajaloolise leppega, et sotsiaalpartnerid v&otilde;tavad P&otilde;hjamaadele omase rolli ja asendavad-t&auml;iendavad seadust oma kokkuleppega. &bdquo;Sektori kollektiivlepingu s&otilde;lmijatel tasub head tava j&auml;rgida, sest see kohaldab ILO p&otilde;him&otilde;tteid. Mittej&auml;rgimine v&otilde;ib p&otilde;hjustada ebamugavaid vaidlusi,&ldquo; &uuml;tles Peterson.</p> <p>&Uuml;htlasi kiideti kohtumisel heaks Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingu t&otilde;lge aktiivsena vananemise ja p&otilde;lvkondadevahelise l&auml;henemise kohta.</p> <p>Tutvu <a title="Kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkulepe.pdf (1.2 MiB)" href="/UserFiles/Kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkulepe.pdf">kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe </a>ja <a title="Aktiivsena vananemise raamleping.pdf (315 KiB)" href="/UserFiles/Aktiivsena vananemise raamleping.pdf">Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepinguga</a></p> <p>Allikas: Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1873Töötervishoid ja tööohutus ilu ja – heaoluteenuseid pakkuvates ettevõtetes2018-01-26<p><strong>T&ouml;&ouml;tamine ilu ja &ndash;heaoluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes tundub sageli ohutuna ning enamasti ei osata sellises kohas t&ouml;&ouml;tamisel n&auml;ha ohte tervisele. P&auml;ris nii see siiski ei ole - nagu igas muus t&ouml;&ouml;s esineb ka ilu ja heaolut&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;s ohutegureid, mis v&otilde;ivad nende tervist kahjustada.</strong></p> <p>Sellisteks ohuteguriteks on n&auml;iteks mass&ouml;&ouml;ride t&ouml;&ouml;s esinev f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus ning kokkupuude &auml;rritavate &otilde;lidega, veekeskustes kokkupuude ohtlike kemikaalidega, mida kasutatakse vee puhastamiseks, ps&uuml;hholoogiline pinge kokkupuutest klientidega v&otilde;i ajapuudusest tulenev vajadus j&auml;tta vahele puhkepausid v&otilde;i l&otilde;una. T&auml;helepanuta ei saa j&auml;tta kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga, sest puutudes teise inimesega v&auml;ga l&auml;hedalt kokku (mass&ouml;&ouml;r, iluteenindaja) ei ole kahjuks v&auml;listatud mingi nakkuse saamine.</p> <p>F&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest oleme tavap&auml;raselt harjunud r&auml;&auml;kima eelk&otilde;ige n&auml;iteks ehitajate ja tootmist&ouml;&ouml;liste ning p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tavate inimeste kontekstis. F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse riski tuleb aga arvestada ka mass&ouml;&ouml;ride t&ouml;&ouml;s, sest see eeldab j&otilde;u rakendamist ning seistes t&ouml;&ouml;tamist. Selleks, et t&ouml;&ouml; liiga koormavaks ei muutuks tuleb k&otilde;igepealt v&auml;lja selgitada, millised ohud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;s esinevad ning kui tihti ja pikalt t&ouml;&ouml;taja nende ohtudega kokku puutub. Seda tegevust nimetatakse t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siks. Riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid ja hinnatakse riski t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele.</p> <p><strong>Milleks on vajalik riskianal&uuml;&uuml;s?</strong></p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimine on kohustuslik igas ettev&otilde;ttes olenemata tegevusalast ja t&ouml;&ouml;tajate arvust. Ka ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja tuleb korraldada riskianal&uuml;&uuml;s. Riskianal&uuml;&uuml;si ei tuleks teha ainult sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;inspektor n&otilde;uab vaid riskianal&uuml;&uuml;s k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;andja olulist infot t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. Kui riskid ja ohukohad on v&auml;lja selgitatud, on v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. Kui ei ole teada, mis t&ouml;&ouml;keskkonnas halvasti on v&otilde;i millised ohutegurid t&ouml;&ouml;tajate tervist ohutustavad, ei ole v&otilde;imalik probleeme ka lahendada. Kui panustada riskianal&uuml;&uuml;si p&otilde;hjalikku l&auml;biviimisesse ning esilekerkinud probleemid lahendada, on edaspidi ohutu ja tervisthoidva t&ouml;&ouml;keskkonna tagamine oluliselt lihtsam.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja tunneb, et tal puuduvad piisavad teadmised ja kogemused riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimiseks on hea kaasata ettev&otilde;ttev&auml;line spetsialist, kes aitab t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad riskid &uuml;les leida. Kuna t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu puhul on tegemist erialateadmisi eeldava teemaga, siis on spetsialisti kaasamine m&otilde;istlik. Reeglina ei hakata ju ise proovima raamatupidamist v&otilde;i maksuarvestust teha, pigem p&ouml;&ouml;rdutakse spetsialisti poole. Sama v&otilde;iks teha ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse teemadel.</p> <p>Siinkohal saab abiks olla ka t&ouml;&ouml;inspektsioon, kes pakub t&ouml;&ouml;andjatele tasuta n&otilde;ustamist ettev&otilde;ttes. Konsultatsiooniteenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta ja seda saab kasutada &uuml;le Eesti. T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik kutsuda kohale t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultant, kellega koos vaadatakse &uuml;le ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkond ja dokumentatsioon. Konsultant annab t&ouml;&ouml;andjale soovitusi, mida v&otilde;iks t&ouml;&ouml;keskkonnas ja dokumentatsioonis muuta v&otilde;i parendada. Konsultant dokumente ja nende mustandeid ei koosta, kuid olemasolevad dokumendid on v&otilde;imalik &uuml;le vaadata ning saada soovitusi, mida v&otilde;iks teistmoodi v&otilde;i paremini kajastada. <strong>Konsultatsiooniteenusest</strong> saate rohkem lugeda <strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tasuta-tookeskkonna-konsultandi-teenus/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehek&uuml;ljelt</a></strong>.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml; planeerimine aitab ennetada tervisekahjustusi</strong></p> <p>Kuna mass&ouml;&ouml;ri t&ouml;&ouml;s f&uuml;&uuml;silist koormust v&auml;ltida ei ole v&otilde;imalik, siis saab &uuml;lekoormus ohtu v&auml;hendada t&ouml;&ouml; planeerimisega. N&auml;iteks on ju teada, kui mitu massaaži &uuml;ks mass&ouml;&ouml;r t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul teeb ja sellest tulenevalt on v&otilde;imalik saada infot, et t&ouml;&ouml;taja teeb p&uuml;sti seistes f&uuml;&uuml;siliselt rasket t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kuus tundi. Samuti puutub ta selle kuue tunni jooksul kokku &otilde;lidega, mis v&otilde;ivad olla &auml;rritavad. Sellest tulenevalt on v&otilde;imalik panna paika puhkepausid ning vajadusel muuta t&ouml;&ouml; mahtu (n&auml;iteks teeb mass&ouml;&ouml;r p&auml;evas kuue massaaži asemel viis). Puhkepauside ajal on v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;ruumi &otilde;hutada, et j&auml;rgmist t&ouml;&ouml;d ei peaks alustama umbses ruumis. Kindlasti ei soovi ka klient viibida umbses ruumis.</p> <p><strong>Spaade ja sanatooriumide t&ouml;&ouml;tajad puutuvad tihti kokku ohtlike kemikaalidega</strong></p> <p>Spaades ja sanatooriumites lisandub veel &uuml;ks oluline ohutegurite grupp &ndash; ohtlikud kemikaalid, mida kasutatakse basseinide vee puhastamiseks. Tegemist on reeglina ohtlike kemikaalidega, mille valel kasutamisel v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetus. Pea igal aastal v&otilde;ime meediast lugeda, kuidas inimesed on veekeskusest v&otilde;i ujulast evakueeritud, sest veepuhastamiseks kasutatavaid kemikaale on k&auml;ideldud valesti ning kemikaalide aurud on sattunud kohta, kus inimesed liiguvad. Selleks, et taolisi olukordi &auml;ra hoida tuleb teada, milliste omadustega kemikaale kasutatakse, millised on nende kemikaalide v&otilde;imalikud tervisem&otilde;jud ja kuidas ennast nende m&otilde;ju eest kaitsta.</p> <p>Selle info leiab kemikaali ohutuskaardilt, mille saab kemikaali tarnijalt (m&uuml;&uuml;jalt). Ohutuskaart peab olema eestikeelne. Selleks, et ohutuskaardist kasu oleks tuleb seda ka lugeda. Pahatihi n&auml;eme ettev&otilde;tteid, kus on ohutuskaardid k&uuml;ll olemas, kuid neid ei ole keegi l&auml;bi lugenud ega tea, kuidas konkreetset kemikaali tuleb ohutult kasutada. Ohutuskaardilt saab muuhulgas info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kemikaali k&auml;ideldes kasutada. N&auml;iteks millisest materjallist kindaid kasutada v&otilde;i millist hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Ohutuskaardi 8. jaos v&auml;lja toodud isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik - seega kui ohutuskaardil on toodud, et kasutada tuleb kaitseriietust siis tuleb kaitseriietus soetada ja j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;taja selle ka selga paneks.</p> <p>Samuti on ohutuskaardil toodud info esmaabimeetmete kohta ning selle kohta, kuidas kemikaali ohutult ladustada (st milliste teiste kemikaalidega ei tohi kemikaal kokku puutuda). Kemikaali ohutuskaarti tuleb t&ouml;&ouml;tajatele tutvustada, et nad oskaksid kemikaali ohutult k&auml;idelda. Eelpool viidatud &otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks on paljudel juhtudel olnud t&ouml;&ouml;taja eksimus, mida aga on asjakohase juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppega v&otilde;imalik v&auml;ltida.</p> <p><strong>Ohtlikest kemikaalidest</strong> saate t&auml;psemalt lugeda <strong><a href="/redirect/716" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong> ja <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_ohtlikud_kemikaalid_est_2016_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist &bdquo;Ohtlikud kemikaalid t&ouml;&ouml;keskkonnas&ldquo;.</a></strong></p> <p><strong>Unustada ei tohi ka regulaarset tervisekontrolli</strong></p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;tajate tervis ei saaks t&ouml;&ouml;d tehes kahjustada ja v&otilde;imalikud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumised saaks avastatud v&otilde;imalikult vara on vajalik t&ouml;&ouml;tajatele korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Tegemist ei ole tervisekontrolliga, mida teeb n&auml;iteks perearst nakkushaiguste ennetamiseks ehk terviset&otilde;endi v&auml;ljastamiseks. Kui tervisekontrollil terviset&otilde;endi v&auml;ljastamiseks kontrollitakse, et t&ouml;&ouml;taja ei ohustaks klienti siis t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kontrollib, et t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkond ei ohustaks t&ouml;&ouml;taja tervist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarst tutvub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga (tutvub t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga ja t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega) ning t&ouml;&ouml;taja tervisliku seisundiga ja annab hinnangu, kas konkreetne t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale sobib. Samuti on tervisekontrolli k&auml;igus v&otilde;imalik avastada varakult t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud terviseprobleemid, kui t&ouml;&ouml;taja tervist on v&otilde;imalik veel parandada. Paraku ei pruugi hilja avastatud n&auml;iteks f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tingitud terviseprobleemid olla ravitavad. Tervisekontrolli tuleb t&ouml;&ouml;taja saata t&ouml;&ouml;le asudes (&uuml;he kuu jooksul) ning hiljem juba t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel. Tervisekontrolli otsusele on m&auml;rgitud j&auml;rgmise kontrolli aeg ja sellest tuleb kinni pidada.</p> <ul> <li>T&auml;psemalt saate <strong>tervisekontrollist</strong> lugeda <strong><a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist </a></strong>ja&nbsp; <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_tervisekontrolli_voldik_a65_est_" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni voldikust Tervisekontroll</a></strong>.</li> </ul> <p><strong>Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe loob eeldused t&ouml;&ouml;keskkonna riskide ennetamiseks</strong></p> <p>Viimase aga kindlasti mitte v&auml;heolulise teemana paari s&otilde;naga t&ouml;&ouml;tajate juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest. Hoolimata sellest, et t&ouml;&ouml;taja, kes tuleb t&ouml;&ouml;le n&auml;iteks mass&ouml;&ouml;rina omab kutsetunnistust v&otilde;i on v&auml;hemasti l&auml;binud v&auml;lja&otilde;ppe, on talle siiski vaja viia ettev&otilde;ttes l&auml;bi juhendamine ja korraldada v&auml;lja&otilde;pe.</p> <p>Juhendamine viiakse l&auml;bi kirjaliku juhendi alusel ja t&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendiga tutvumist oma allkirja. Ohutusjuhendis on kirjas, kuidas t&ouml;&ouml;tada v&auml;ltimaks tervisekahjustusi konkreetses ettev&otilde;ttes. Juhendist peab t&ouml;&ouml;taja saama kogu info, mida tal t&ouml;&ouml; ohutuks tegemiseks vaja on. Teine oluline osa uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamisel on v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine.</p> <p>V&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus n&auml;itab kogenud t&ouml;&ouml;taja uuele t&ouml;&ouml;tajale, millised on ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted, st kuidas t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul moel teha. V&auml;lja&otilde;ppe v&otilde;ib j&auml;tta korraldamata, kui t&ouml;&ouml;taja on varem samalaadset t&ouml;&ouml;d teinud, kuid soovitatav on siiski korraldada v&auml;lja&otilde;pe k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele, sest k&otilde;ik t&ouml;&ouml;kohad on erinevad. Kogenud t&ouml;&ouml;taja puhul v&otilde;ib v&auml;lja&otilde;pe olla l&uuml;hem ja piirduda paaritunise t&ouml;&ouml;koha ja t&ouml;&ouml;vahendite tutvustamisega.</p> <ul> <li><strong>Juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe</strong> kohta vaata lisaks <strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong> ja <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tootajate_juhendamine_a5d_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist T&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a></strong></li> <li><strong>Ohutusjuhendite</strong> kohta leiate lisainfot vastavalt <strong><a href="/redirect/2289" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</strong></li> <li>Soovitame tutvuda ka <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kaubandus_est_2016_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus kaubanduses, toitlustuses ja majutuses</a></strong>.&nbsp;</li> <li>Samuti soovitame tutvuda bro&scaron;&uuml;&uuml;riga <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web" target="_blank">Kontorit&ouml;&ouml; ABC</a></strong>.</li> </ul> <p>Autor: Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p>Foto: sxc/Thiago Martins</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1862Kandideerimine on avatud veel 4. veebruarini!2018-01-26<p><strong>Veel 4. veebruarini&nbsp;on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalik kandideerida peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi. Kandideerimiseks tuleb t&auml;ita ja esitada kandideerimisankeet, mis on k&auml;ttesaadav t&ouml;&ouml;elu portaalis. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad juba veebruari l&otilde;puks.</strong></p> <p>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis osalemisega saavad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;idata, et nad arvestavad t&ouml;&ouml;tajate soovide ning vajadustega,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajad hindavad &uuml;ha rohkem t&ouml;&ouml;koha valikul paindlikkust ja peres&otilde;bralikkust, sest t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamine puudutab v&auml;ga paljusid, n&auml;iteks ka neid, kes hooldavad eakat pereliiget v&otilde;i tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga,&ldquo; lisas minister.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi on oodatud kandideerima k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist. Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri rakendada.</p> <p>2018. aastal kaasatakse peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi 30 organisatsiooni, kellele pakutakse n&otilde;ustamist pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike meetmete valimisel, tegevuskava koostamisel ja rakendamisel. Programmis osalevate organisatsioonide esindajad saavad osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel ning panustada Eesti t&ouml;&ouml;kultuuri pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks muutmisse.</p> <p>2017. aastast alates annab sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mille idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamise abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet. M&auml;rgise saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjatel l&auml;bida pikaajaline programm, mille k&auml;igus hinnatakse ja konsulteeritakse t&ouml;&ouml;andjaid peres&otilde;bralike v&otilde;imaluste loomisel.</p> <p>Lisainfo ja kandideerimisankeet: <a href="http://www.tooelu.ee/margis">http://www.tooelu.ee/margis</a></p> <p>2017. aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjate nimekiri: <a href="http://bit.ly/2gLHwFC">http://bit.ly/2gLHwFC</a></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja visuaal: <a href="http://bit.ly/2xOwnId">http://bit.ly/2xOwnId</a></p> <p>Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1872Bioloogilised ohutegurid – sageli silmaga nähtamatud, kuid tervisele ohtlikud2018-01-24<p><strong>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi (sh nakkushaigusi), allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</strong></p> <p>Bioloogiliste ohutegurite ise&auml;rasuseks, v&otilde;rreldes teiste ohuteguritega, on nende paljunemisv&otilde;ime. V&auml;ike kogus tervisele ohtlikke mikroorganisme v&otilde;ib soodsates tingimustes v&auml;ga l&uuml;hikese aja jooksul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt kasvada. Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha v&otilde;i limaskesta kaudu. Neid v&otilde;ib sisse hingata v&otilde;i alla neela, mille tagaj&auml;rjeks v&otilde;ib olla &uuml;lemiste hingamisteede v&otilde;i seedeelundkonna infektsioon. Esineda v&otilde;ib ka juhuslikku kokkupuudet loomahammustuse v&otilde;i s&uuml;stlatorke vigastuste kaudu.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohur&uuml;hma vastavalt nende nakatamisv&otilde;imele ja haigusega kaasnevatele tagaj&auml;rgedele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohal on oht kokkupuuteks bioloogilise ohuteguriga peab t&ouml;&ouml;andja <strong>t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si</strong> k&auml;igus kindlaks m&auml;&auml;rama t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski t&ouml;&ouml;taja tervisele ja v&otilde;tma tarvitusele vajalikud ennetusabin&otilde;ud.</p> <p><strong>Bioloogliste ohutegurite sihtkontroll</strong></p> <p>Bioloogilisi ohutegureid kiputakse t&ouml;&ouml;kohtadel sageli alahindama ning mitte m&auml;rkama nendega kaasnevaid riske. Seet&otilde;ttu&nbsp; viis t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talitus 2017. aastal l&auml;bi sihtkontrolli loomakliinikutes, mis keskendus bioloogilise ohuteguri riskide hindamisele ja m&otilde;ju v&auml;hendamiseks kasutusele v&otilde;etud meetmetele. T&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid viisid l&auml;bi 22 k&uuml;lastust kuues maakonnas, enim Harjumaal.</p> <p>Teadmatust bioloogiliste ohutegurite v&otilde;imalikust tervistkahjustavast m&otilde;just illustreerivad sihtkontrolli tulemused. Kontrolli protokollidesse m&auml;rgiti 88 rikkumist ning 15 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Kiidame seejuures t&ouml;&ouml;andjaid hea koost&ouml;&ouml; eest, sest suurem osa rikkumisi k&otilde;rvaldati juba esimese viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ning seet&otilde;ttu tuli koostada ettekirjutus vaid 17 protsendi rikkumiste kohta.</p> <p><strong>Mida T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis?</strong></p> <p>Esmalt kontrolliti t&ouml;&ouml;andja juures kas riskianal&uuml;&uuml;sis on bioloogiline ohutegur hinnatud. Kuues ettev&otilde;ttes esines puudusi riskianal&uuml;&uuml;sides &ndash; bioloogiline ohutegur oli riskianal&uuml;&uuml;sis j&auml;&auml;nud hindamata v&otilde;i oli alahinnatud.</p> <p>Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 m&auml;&auml;rus nr 144 &bdquo;Bioloogilisest ohutegurist m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonna t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; &sect; 3 l&otilde;ige 1 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hindama bioloogilise ohuteguri puhul nii nakatumisohu laadi kui ka kestust. M&otilde;lemad aspektid nakatumisohu osas olid hindamata 30 protsendil ettev&otilde;tetest. Pooltel ettev&otilde;tetest puudus riskianal&uuml;&uuml;si alusel koostatud kirjalik tegevuskava. Kui ettev&otilde;ttes ei ole l&auml;bi viidud p&otilde;hjalikku ja asjakohast riskianal&uuml;&uuml;si, siis ei ole v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta meetmeid, mis v&otilde;imalikke ohte v&auml;hendaksid.</p> <p>Probleemiks oli see, et bioloogilised ohutegurid olid riskianal&uuml;&uuml;sis alahinnatud ja hindamisel k&auml;sitleti vaid inimeselt inimesele levivaid infektsioone, kuid mitte loomalt inimesele levivaid nakkusi.</p> <p>Terviseriskide v&auml;ltimise k&uuml;simustest kontrolliti t&ouml;&ouml;tajate <strong>vaktsineerimisv&otilde;imaluse tagamist</strong>, <strong>ohualade m&auml;rgistamist</strong>, <strong>nakkusohtlike j&auml;&auml;tmete ohutut k&auml;itlemist</strong>.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ka <strong>t&ouml;&ouml;tajate juhendamist</strong> just bioloogilise ohuteguri osas. T&ouml;&ouml;andja koostatud ja kinnitatud <strong>ohutusjuhendid</strong> puudusid ligi 41 protsendil ettev&otilde;tetest. Parem oli olukord t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppes, et bioloogilise ohuteguriga kokkupuutel kasutataks &otilde;igeid ja ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Siin esines rikkumisi vaid 9 protsendil ettev&otilde;tetel.</p> <p>Ka k&auml;itumine <strong>bioloogilisest ohutegurist p&otilde;hjustatud &otilde;nnetusohu likvideerimiseks</strong> oli enamikel t&ouml;&ouml;andjatel korraldatud ning t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;pe <strong>isikukaitsevahendite</strong> (edaspidi IKV) kasutamiseks oli korraldamata vaid 5 protsendil t&ouml;&ouml;andjal. T&ouml;&ouml;taja peab oskama kasutada talle etten&auml;htud isikukaitsevahendit, sest ainult nii on tagatud, et vajalik IKV t&auml;idab ka oma eesm&auml;rki.</p> <p>Ohualad olid m&auml;rgistamata 45 protsendil loomakliinikutes ning rikkumisi nakkusohtlike j&auml;&auml;tmete k&auml;itlemises esines 14 protsendil k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetest. T&ouml;&ouml;h&uuml;gieeni tagamiseks on vajalik t&ouml;&ouml;andjal hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks puhkamiseks, einetamiseks v&otilde;imalik kasutada eraldi ruumi, t&ouml;&ouml;keskkonnas ei s&ouml;&ouml;daks ega joodaks. Samuti on vajalikud asjakohane t&ouml;&ouml;riietus ja isikukaitsevahendid. Selles osas esines rikkumisi vaid 5 protsendil ettev&otilde;tetest.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli</strong> korralduses esines aga rikkumisi praktiliselt k&otilde;ikides loomakliinikutes &ndash; tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ei olnud korraldatud 86 protsendil ettev&otilde;tetest. Loomakliinikute t&ouml;&ouml;tajad puutuvad kokku bioloogilise ohuteguriga ning nende t&ouml;&ouml; v&otilde;ib olla f&uuml;&uuml;siliselt koormav. M&otilde;&otilde;dukalt puututakse kokku ka keemilise ohuteguriga (sh biotsiididega). Need ohutegurid v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;tajate tervist ning sellel p&otilde;hjusel on vaja korraldada ka terviskontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.</p> <p><strong>Kes peaksid ennast vaktsineerima?&nbsp;</strong></p> <p>Vaktsineerimise v&otilde;imalust ei olnud tagatud &uuml;hes ettev&otilde;ttes. Samas oli &uuml;hes ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele vaktsineerimisv&otilde;imaluse k&uuml;ll taganud, kuid seda v&otilde;imalust ei kasutatud. Vaktsineerimist (n&auml;iteks marut&otilde;ve vastu) ei peetud vajalikuks. Vaktsineerimise t&auml;htsust ei tohiks aga alahinnata, seda eriti v&auml;ga raskete haiguste ennetamisel. N&auml;iteks on marut&otilde;bi &uuml;ks neist haigustest, mis l&otilde;peb alati surmaga. Marut&otilde;veviirus kuulub 3. ohur&uuml;hma bioloogiliste ohutegurite hulka. 3. ohur&uuml;hma ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada inimese rasket haigestumist, seet&otilde;ttu ohustavad t&otilde;siselt t&ouml;&ouml;taja tervist. Samuti v&otilde;ivad 3. ohur&uuml;hma ohutegurid p&otilde;hjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas t&otilde;husad ennetus- ja ravivahendid.</p> <p>M&otilde;nel juhul on m&otilde;istlik v&otilde;tta arvesse bioloogilise ohuteguri terviseriski ka sellistel juhtudel, kui ohuteguriga kokkupuude v&otilde;ib olla juhuslik n&auml;htus. Arvestada tuleb v&otilde;imalusega, et reisitakse koos lemmikloomadega ning v&auml;listada ei saa loomaarsti kokkupuudet nakatunud loomaga. Marutaudi esineb n&auml;iteks Venemaal, Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias. Vaatamata asjaolule, et Eesti on kuulutatud marutaudivabaks riigiks, on vajalik riski hinnata just juhuslikku kokkupuudet arvestades ja seda eriti loomakliinikutes.&nbsp; Nii saab kavandada ka asjakohased meetmed, mis aitavad v&auml;ltida seda v&auml;ga rasket ja surmaga l&otilde;ppevat haigust. N&auml;iteks soovitab WHO (maailma terviseorganisatsioon) marutaudi vastu vaktsineerida ohustatud inimesi sh loomaarste.</p> <p>T&auml;psemalt loe vaktsineerimise kohta WHO kodulehelt. <a href="http://www.who.int/ith/vaccines/rabies/en/">http://www.who.int/ith/vaccines/rabies/en/</a></p> <p><strong>Marutaud &ndash; kas meie t&ouml;&ouml;tajate jaoks ikka veel oht?</strong></p> <p>Marut&otilde;vevastase vaktsineerimise kohta informeerib ka Terviseameti kodulehek&uuml;lg: &bdquo;kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis t&auml;nu laialdasele vaktsineerimisele oluliselt v&auml;henenud soovitatakse ennetavalt marut&otilde;ve vastu vaktsineerida &uuml;ldjuhul neid inimesi, kelle t&ouml;&ouml; ise&auml;rasuste t&otilde;ttu on v&otilde;imalik oht nakatumiseks (nt veterinaart&ouml;&ouml;tajad, metsat&ouml;&ouml;lised, jahimehed jt)&ldquo;.</p> <ul> <li>T&auml;psem info marutaudi vastu vaktsineerimise kohta Terviseameti kodulehek&uuml;ljelt: <a href="http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html">http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html</a></li> </ul> <p><strong>Kus esineb veel marutaudi?</strong></p> <p>Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt leiame hoiatava &uuml;levaate: &bdquo;kahjuks esineb ka praegusel ajal rohkearvuliselt marutaudijuhtumeid meie naaberriigis Venemaal ning haiguse leviala ja juhtumite arv seal kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal. Haiguse uuesti levima hakkamiseks piisab, kui &uuml;le piiri tuleb &uuml;ks nakatunud metsloom v&otilde;i tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga. Seoses sellega on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht p&uuml;sivalt v&auml;ga suur. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda v&auml;ga t&otilde;siselt, sest marutaud on haigus, mis l&otilde;peb haiguse s&uuml;mptomite v&auml;ljakujunemisel alati surmaga&ldquo;.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon jagab Terviseameti seisukohta, et t&ouml;&ouml;tajate tervist aitab hoida lisaks muudele meetmetele ka vaktsineerimine, kui haiguse v&auml;ltimiseks on olemas t&otilde;hus vaktsiin. Juhime t&auml;helepanu, et ka m&otilde;nede teiste nakkushaiguste (n&auml;iteks poliom&uuml;eliit ehk lastehalvatust&otilde;bi) puhul on Eesti kuulutatud nakkusevabaks riigiks, kuid j&auml;tkub endiselt ka nende haiguste vastu vaktsineerimine vaatamata sellele, et kogu Euroopa on kuulutatud poliom&uuml;eliidivabaks regiooniks juba 2002. aastal ja viimane haigusjuht Eestis oli 1961. aastal.</p> <hr /> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/tootajate_juhendamine_A5d_web.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni infomaterjal &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe&ldquo;;</a></li> <li><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/TI_tervisekontrolli_voldik_A65_EST_veeb.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni voldik &bdquo;Tervisekontroll&ldquo;;</a></li> <li><a href="http://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=468&amp;cHash=ab10a032af6e4de97c2ce5140c34a066" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni pressiteade toimunud bioloogiliste ohutegurite sihtkontrollist&nbsp;</a></li> <li><a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest t&ouml;&ouml;kohal;</a></li> <li><a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht tervisekontrolli korraldamisest ettev&otilde;ttes;</a></li> <li><a href="/redirect/2975" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht ohutusjuhendi koostamisest.</a></li> <li><hr /></li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused bioloogilistest ohuteguritest tingitud terviseriskide ennetamiseks</strong></p> <ul> <li>Iga t&ouml;&ouml;keskkond on spetsiifiline. T&ouml;&ouml;keskkonna edukal haldamisel tuleb l&auml;htuda kolmest omavahel v&auml;ga tihedalt seotud tegevusest &ndash; loo, tegele ja kontrolli. Olles loonud t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;keskkonna, tuleb selle eest ka hoolt kanda ning l&otilde;puks kontrollida, kas ettev&otilde;etud tegevused aitavad tagada t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;ilimise ja terviseedenduse.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamisel tuleb l&auml;htuda eelk&otilde;ige enda ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna spetsiifikast koos sellele omaste ohuteguritega. N&auml;iteks loomakliinikutes on paratamatult tavap&auml;rasest suurem kokkupuude bioloogilise ohuteguriga ning seega on vajalik riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus hinnata nakatumisohu laadi, suurust ning kestust. Nii saadakse objektiivne hinnang t&ouml;&ouml;tajate terviseriskile.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalane juhendamine on &uuml;lioluline, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste juhtumist ja t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumiste kujunemist. Ohutusjuhendid peavad olema konkreetsed ning asjakohaselt l&auml;htuma antud ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimusest. Nii on v&otilde;imalik v&auml;ltida &uuml;he v&otilde;i teise t&ouml;&ouml; tegemisel (seadme kasutamisel) tekkida v&otilde;ivaid vigu.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamine on t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik, kui t&ouml;&ouml;keskkonnas on ohutegureid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;tajate tervist. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti teostatava tervisekontrolli eesm&auml;rk on avastada &otilde;igeaegselt t&ouml;&ouml;keskkonnast p&otilde;hjustatud terviseh&auml;ireid ning kiiresti leida abin&otilde;ud, et terviseprobleem ei s&uuml;veneks</li> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1870Kauaoodatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega pürgime turvalisema töökeskkonna poole2018-01-23<p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muudatustega v&auml;hendatakse halduskoormust ja parandatakse t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli, kirjutab T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon esitas oma ettepanekud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmiseks 2015. aasta novembris. Praeguses eeln&otilde;us kajastuvad mitmed meie ettepanekud, mille j&otilde;ustumisel v&auml;heneb nii ettev&otilde;tja kui ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni halduskoormus.</p> <p>Kui varem pidi ettev&otilde;te teavitama inspektsiooni oma tegevuse alustamisest v&otilde;i muutmisest, siis seaduseeln&otilde;u j&auml;rgi see kohustus tulevikus kaob. Saame sama informatsiooni &auml;riregistrist ja ettev&otilde;tjad eraldi teadet meile saatma ei pea. Ehk senise kirjade ja teadete registreerimise asemel saame panustada enam sisulistesse tegevustesse.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli kohustus muutub konkreetsemaks</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse eesm&auml;rk on kehtestada t&ouml;&ouml;keskkonnale n&otilde;uded, mis aitaksid &auml;ra hoida, ennetada ning v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevate ohtude m&otilde;ju inimese tervisele. Meie &uuml;hine soov on, et inimese tervis t&ouml;&ouml;d tehes kahjustada ei saaks. Nii on ka seaduses k&otilde;ige olulisemad planeeritavad muudatused seotud t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolliga.</p> <p>Praegu kehtiva seaduse j&auml;rgi on tervisekontrollidel kaks peamist murekohta. Esiteks ei anna t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile piisavat infot t&ouml;&ouml;keskkonna tegeliku olukorra kohta. Teiseks pakuvad t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajad t&ouml;&ouml;andjale liiga j&auml;ika pakett-teenust.</p> <p>Seadusemuudatusega soovime senisest enam tervisekontrolli korraldamise vajaduse ning sisu seostada t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustega. Uuenenud seaduses tuuakse v&auml;lja need ohutegurid ja t&ouml;&ouml;laad, mille korral on t&ouml;&ouml;andja &uuml;heselt kohustatud t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli saatma. Lisaks on seaduses t&auml;psemalt s&otilde;nastatud need t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, mille puhul tuleb tervisekontroll korraldada enne esimest kokkupuudet.</p> <p><strong>Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid saavad rohkem t&auml;helepanu</strong></p> <p>Teine oluline muudatus on seotud avalikus ruumis j&auml;rjest rohkem t&auml;helepanu saava ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguriga. Kui kehtiv seadus mainib vaid &uuml;hes paragrahvis ps&uuml;hholoogilist ohutegurit, siis muudatustega on kavas t&auml;psemalt m&auml;&auml;ratleda ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguri m&otilde;iste ning panna t&ouml;&ouml;andjale kohustus rakendada abin&otilde;usid tervisekahjustuse ennetamiseks.</p> <p>Kavandatava muudatusega defineeritakse ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteg