Uudised http://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttp://tooelu.ee/et/uudised&nID=1643Töötervishoiu ja -ohutuse alaste kohustuste täitmine muutub tööandjatele paindlikumaks 2017-07-21<p><strong>Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eeln&otilde;u, millega muudetakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadust ning luuakse t&ouml;&ouml;andjatele paindlikumad tingimused t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse tagamiseks. Kaubanduskoda esitas eeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsuse kohta mitu ettepanekut, millest paljusid on valminud eeln&otilde;us ka arvesse v&otilde;etud. &nbsp;</strong></p> <p><strong>Mis on eesm&auml;rk?</strong></p> <p>Muudatustega tahetakse senisest enam soodustada ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomist ning ennetada t&ouml;&ouml;tajatele tervisekahjustuse tekkimisi.</p> <p><strong>Keda m&otilde;jutab?</strong></p> <p>Eeln&otilde;u m&otilde;jutab k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid, kes peavad tagama oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatele ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna ning kaitsma neid t&ouml;&ouml;ga kaasnevate ohutegurite eest.</p> <p>Mis on olulisemad muudatused? &bull;Tervisekontrolli korraldamise vajadus seostatakse senisest enam t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustega. Teatud ohutegurite, n&auml;iteks kantserogeenide esinemisel v&otilde;i &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; korral, tuleb tervisekontroll korraldada enne vastava ohuga kokkupuudet. &bull;T&ouml;&ouml;taja juhendamine muutub lihtsamaks ja vajadusp&otilde;hisemaks. Sissejuhatava, esmase ja t&auml;iendjuhendamise ning v&auml;lja&otilde;ppe asemel j&auml;&auml;b ainult juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning t&ouml;&ouml;andja saab otsustada, kuidas ja kes selle l&auml;bi viib, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, keerukust ja ohtlikkust. &bull;T&ouml;&ouml;keskkonnavolinike ja &ndash;n&otilde;ukogu liikmetele n&auml;hakse ette koolitus ja t&auml;iendkoolitus (seniste v&auml;lja- ja t&auml;iend&otilde;ppe m&otilde;istete asemel). Koolitusi ja t&auml;ienduskoolitusi peab l&auml;bi viima t&auml;ienduskoolitusasutus. Erandina v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja ise viia l&auml;bi t&auml;ienduskoolituse, kui vajadus tuleneb uutest t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest v&otilde;i terviseriskidest ning kui t&ouml;&ouml;andjal on selleks vajalikud teadmised ja oskused. &bull;Esmaabi korraldus muutub ettev&otilde;ttes paindlikumaks. T&ouml;&ouml;andja saab edaspidi v&otilde;imaluse korraldada t&ouml;&ouml;kohal esmaabi andmine vastavalt ettev&otilde;tte tegevuste iseloomule, esmaabi kiireloomulisusele ja ettev&otilde;tte varasematele juhtumitele. Loobutakse ka etteantud esmaabivahendite loetelust ning vajalike ja kohaste esmaabivahendite valimise &otilde;igus j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjale. &bull;Ps&uuml;hholoogiliste ohutegurite m&otilde;iste asendatakse ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;istega. See h&otilde;lmab senisest enam ka t&ouml;&ouml;keskkonna sotsiaalseid aspekte, nagu suhted kaast&ouml;&ouml;tajate ja juhtidega, samuti ebav&otilde;rdne kohtlemine mitmesuguste erip&auml;rade t&otilde;ttu (nt rass, sugu, nahav&auml;rv, usk, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime jms). Neid aspekte peab t&ouml;&ouml;andja edaspidi rohkem m&auml;rkama ning vajadusel rakendama abin&otilde;usid nende tegurite m&otilde;ju v&auml;hendamiseks. &bull;T&ouml;&ouml;andja ei pea enam t&ouml;&ouml;inspektsioonile raporteerima v&auml;iksemaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, n&auml;iteks marrastused v&otilde;i pindmised kriimustused. Uurimisraport tuleb edaspidi esitada vaid juhul, kui &otilde;nnetusega kaasneb ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. &bull;T&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal on edaspidi &otilde;igus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui t&ouml;&ouml;taja rikub t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid. Sellega antakse t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus suurendada t&ouml;&ouml;taja vastutust t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise eest.</p> <p>Kaubanduskoda tegi muudatuste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise k&auml;igus j&auml;rgmised ettepanekud, mida osaliselt eel&otilde;u koostamisel ka arvesse v&otilde;eti:</p> <p><em>Kuvariga t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;uded tuleb &uuml;le vaadata ja kaasajastada, kuna kuvarite tehnoloogia on v&otilde;rreldes 15 aasta taguse ajaga arenenud ja nende kahjulikkus t&ouml;&ouml;tajale v&auml;henenud.</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ja n&otilde;udeid uuendatakse samaaegselt EL- kuvaridirektiivi &uuml;levaatamisega. Samas m&auml;rgiti, et kuvariga t&ouml;&ouml;tamise juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe osas muudatusi ei tehta, kuna f&uuml;sioloogilised ohud t&ouml;&ouml;tajale s&auml;ilivad ka edaspidi.</p> <p><em>Kaugt&ouml;&ouml; korral tuleb vastutus t&ouml;&ouml;ohutuse eest panna t&ouml;&ouml;tajale.</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ja teemaga tegeletakse Vabariigi Valitsuse memorandumi koostamise raames, mis k&auml;sitleb uuenenud t&ouml;&ouml;suhteid.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;taja vastutust t&ouml;&ouml;ohutuse mitten&otilde;uetekohasel t&auml;itmisel tuleb suurendada olukordades, kus t&ouml;&ouml;andja on k&auml;itunud n&otilde;uetekohaselt, kuid t&ouml;&ouml;taja endiselt ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;ohutuse v&otilde;i &ndash;tervishoiualaseid n&otilde;udeid (nt ei kasuta isikukaitsevahendeid).</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ning eeln&otilde;usse lisati s&auml;te, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui t&ouml;&ouml;taja rikub t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;andja peaks saama automaatse teavituse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest.</em></p> <p>Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on ettepaneku idee juba teostamisel ning Eesti Haigekassa arendab tehnilist muudatust, mis v&otilde;imaldaks edastada t&ouml;&ouml;andjale info, kui t&ouml;&ouml;tajale avatakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht. Lahenduse rakendumine on planeeritud aprilliks 2018.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;taja juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet puudutav regulatsioon tuleb laiemalt &uuml;le vaadata ning kaotada praktikas ebavajalikud n&otilde;uded (nt puudub sisuline vajadus fikseerida v&auml;lja&otilde;ppe ja juhendamise registreerimisel v&auml;lja&otilde;ppe kestus).</em></p> <p>Ettepanekuga arvestati ja regulatsioon vaadatakse laiemalt &uuml;le.</p> <p><em>Elektroonsete tervisekontrolli otsuste kasutuselev&otilde;tmiseks tuleks luua terviklahendus</em>.</p> <p>Ettepanekuga arvestatakse ning vastava infovahetuse h&otilde;lbustamiseks kavandatakse infotehnoloogilist platvormi.</p> <p><em>Tervisekontrolli l&auml;biviimise &otilde;igust tuleks laiendada perearstidele. Senine kord n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll tuleb teha t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kuid paljudel juhtudel puudub vajadus nii spetsiifilise tervisekontrolli l&auml;biviimiseks ning hulga t&ouml;&ouml;tajate (nt kontorit&ouml;&ouml;tajad) puhul piisaks &uuml;ldisest tervisekontrollist ning t&uuml;&uuml;pilistest t&ouml;&ouml;keskkonnaohtudest l&auml;htuvate terviseriskide kontrollimisest. Sellega saab meie hinnangul hakkama ka perearst.</em></p> <p>Ettepanekut ei arvestatud, kuna perearsti koormamist t&ouml;&ouml;tervishoiualase tervisekontrolliga ei peetud p&otilde;hjendatuks ning leiti, et t&ouml;&ouml;tervishoiukontrolli peab teostama sellele valdkonnale spetsialiseerunud arst.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;tajat tuleks kohustada teavitama t&ouml;&ouml;andjat oma ravimitest v&otilde;i kroonilistest haigustest, mis v&otilde;ivad avaldada m&otilde;ju t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete sooritamisele.</em></p> <p>Ettepanekut ei arvestatud, kuiv&otilde;rd ravi ja ravimitega seotud teabe edastamine t&ouml;&ouml;andjale ilma t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta oleks m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne isikuandmete kaitse riive ja seda ei peeta &otilde;igustatuks.</p> <p><em>&Uuml;le tuleks vaadata esmaabiandjale, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile ja -volinikule korraldatava koolituse ja t&auml;iend&otilde;ppe regulatsioon, muuta selgemaks ja kaotada tarbetud n&otilde;uded. N&auml;iteks ei ole selge, millal tuleb korrata p&otilde;hikoolitusi ning millistel juhtudel piisab t&auml;iend&otilde;ppe korraldamisest. Samuti on p&otilde;hjendamatu n&otilde;uda eranditult v&auml;lja&otilde;ppe korraldamist ka t&ouml;&ouml;tajatele, kes on vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe omandanud juba seoses m&otilde;ne muu erialaga v&otilde;i varasema t&ouml;&ouml;ga.</em></p> <p>Ettepaneku osas ei peetud vajalikuks eraldi &otilde;igusliku lahenduse leidmist, vaid m&auml;rgiti, et nende k&uuml;simuste lahendamisel tuleb l&auml;htuda m&otilde;istlikkuse p&otilde;him&otilde;ttest. Oluline on tagada, et t&ouml;&ouml;tajal oleks vajalikud teadmised olemas ning&nbsp; neid uuendatakse m&otilde;istliku ajavahe j&auml;rel, vastavalt vajadusele.</p> <p><strong>Millal muudatused j&otilde;ustuvad?</strong></p> <p>Muudatused plaanitakse j&otilde;ustada alates 1. jaanuarist 2019.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/tootervishoiu-ja-ohutuse-alaste-kohustuste-taitmine-muutub-tooandjatele-paindlikumaks" target="_blank">rup.ee</a></p> <p>Pilt: pixabay/aamiraimer</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1642Uuring: mida töötajad tööandjalt kõige rohkem ootavad?2017-07-21<p><strong>Rahvusvahelise uuringu kohaselt peab 40 protsenti inimestest t&ouml;&ouml;koha valikul oluliseks t&ouml;&ouml;andja poolt pakutavat paindlikkust. Ennek&otilde;ike oodatakse paindlikumat t&ouml;&ouml;aega ning v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tada kodus</strong>.</p> <p>ManpowerGroupi 19 riigis l&auml;biviidud uuring h&otilde;lmas 14 000 k&uuml;sitletut vanuses 18-65 eluaastat ning uuring keskendus faktoritele, mis m&otilde;jutavad ja motiveerivad inimesi t&ouml;&ouml;kohta vahetama ning uue t&ouml;&ouml;andja kasuks otsustama.</p> <p>40 protsendi k&uuml;sitletute hinnangul on oluliseks valiku m&otilde;jutajaks paindlikkus, mida m&otilde;istetakse seejuures erinevalt. Paljuski s&otilde;ltub kandidaatide ootus paindlikkusele tegevusvaldkonnast. Kui klassikalist kontorit&ouml;&ouml;d tegevad inimesed, n&auml;iteks raamatupidajad ja IT-spetsialistid, ootavad eelk&otilde;ige, et nende t&ouml;&ouml;aeg oleks paindlikum ega oleks seotud kindla alguse ja l&otilde;pu kellaajaga, siis graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajad ootavad, et saaksid ise vahetuste aja osas l&auml;bi r&auml;&auml;kida ning muuhulgas otsustada vahetuse v&otilde;i t&ouml;&ouml;n&auml;dala pikkuse &uuml;le.</p> <p>K&otilde;ige enam toodi v&auml;lja allj&auml;rgnevaid ootuseid: &bull;paindlikkust t&ouml;&ouml;aja alguse ja l&otilde;pu kellaaja osas &bull;t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tamist kodus &bull;graafikuga t&ouml;&ouml;s vahetuste aja osas kaasar&auml;&auml;kimist &bull;osalise ajaga kodus t&ouml;&ouml;tamist &bull;kompaktsemat t&ouml;&ouml;n&auml;dalat/vahetust &bull;tasustatud lisapuhkust v&otilde;i pikema t&ouml;&ouml;pausi v&otilde;tmise v&otilde;imalust</p> <p>Geograafilises plaanis on Euroopa turgudel keskmisest oluliselt suurem ootus paindlikuma t&ouml;&ouml;aja suhtes, seevastu Ameerikas ja Aasias peetakse olulisemaks kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust, mis on ilmselt tingitud nii suurematest vahemaadest kui v&auml;hem arenenud &uuml;histranspordis&uuml;steemist.</p> <p>&ldquo;Uus p&otilde;lvkond kasvab peale ja j&auml;rjest enam on t&ouml;&ouml;turul inimesi, kes leiavad, et parima tulemuse saavutamiseks ei ole tarvis &uuml;heksast viieni konkreetse laua taga istuda,&rdquo; r&auml;&auml;kis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. &ldquo;Ka enamik juhte hakkab m&otilde;istma, et vanast t&ouml;&ouml;mudelist, mis on &uuml;les ehitatud kohalviibimisele, mitte tulemuse saavutamisele, tuleb lahti lasta. Kui teises linnas elav spetsialist pakub l&uuml;hema ajaga rohkem lisav&auml;&auml;rtust kui kohalik spetsialist, siis tulebki rakendada kaugt&ouml;&ouml;d. Muudatused ei saa toimuda siiski &uuml;le&ouml;&ouml;, eriti suurtes organisatsioonides ning ka t&ouml;&ouml;tajatel tuleb m&otilde;ista, et paindlikkus pole v&otilde;imalus teha v&auml;hem t&ouml;&ouml;d, vaid teha t&otilde;husamalt eesm&auml;rgistatud ning reaalselt lisav&auml;&auml;rtust loovat t&ouml;&ouml;d.&rdquo;</p> <p>Uuring kinnitab, et paindlikkuse ootuse suurenemine pole tekkinud iseenesest, seda toetab ennek&otilde;ike tehnoloogia kiire areng, mis annab v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;tada pea igal pool. Lisaks infotehnoloogia arengule m&otilde;jutab aga paindlikkuse ootust ka t&ouml;&ouml;andjate vajadus &uuml;ha spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste j&auml;rele, mis omakorda annab kandidaatidele v&otilde;imaluse oma tingimusi esitada.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-mida-tootajad-tooandjalt-koige-rohkem-ootavad?id=78938774" target="_blank">arileht.delfi.ee</a></p> <p>Pilt: pixabay/StartUpStockPhotoos</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1641Õnnetuste vältimiseks tuleb töötamiskoha paigutus hästi läbi mõelda2017-07-20<p><b>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</b></p> <p><b>Mis juhtus</b></p> <p>M&uuml;&uuml;ja ladustas m&uuml;&uuml;gisaalis oleva kaubariiuli &uuml;lemisele riiulile alkoholipudeleid. Kastid pudelitega t&otilde;i ta riiuli juurde k&auml;sikahvelt&otilde;stukiga. P&otilde;randalt pudeleid riiuli tagumisse &auml;&auml;rde asetada ta ei ulatunud ning seet&otilde;ttu kasutas umbes 40 cm k&otilde;rgust rulltaburetti. K&auml;sikahvelt&otilde;stuki j&auml;ttis ta riiuli juurde ja asetas rulltabureti selle k&otilde;rvale. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ttis kastist m&otilde;ned pudelid, astus rulltaburetile ja asetas need riiulile. Seda tegi ta korduvalt. J&auml;rjekordselt taburetilt alla astudes kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu ja seet&otilde;ttu astus k&auml;sikahvelt&otilde;stuki kahvlile. T&otilde;stuk hakkas liikuma ja t&ouml;&ouml;taja kukkus, mille tulemuseks olid pikaajalist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust p&otilde;hjustanud peap&otilde;rutus ning h&uuml;ppeliigese vigastus.</p> <p><b>Miks juhtus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tamiskoha paigutus ei olnud h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s oli k&uuml;ll l&auml;bi viidud kuid kauba k&otilde;rgemale riiulile asetamisega seotud tegevusi ei olnud selle k&auml;igus arvestatud. T&ouml;&ouml;tamiskoha &uuml;mbruses liikusid kliendid ja ruumikitsikuse t&otilde;ttu olid k&auml;sikahvelt&otilde;stuk ja rulltaburet asetatud vahetult teineteise k&otilde;rvale ning &uuml;mber tabureti ei olnud maha astumiseks piisavalt vaba ruumi. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rgi oleks leevendanud k&auml;sikahvelt&otilde;stuki paigaldamine viisil, mis v&auml;listanuks liikuma hakkamise sellele peale astumisel. Seda n&auml;gid ette ettev&otilde;ttes kehtivad t&ouml;&ouml;ohutusreeglid. Paraku t&ouml;&ouml;taja seda ei teinud.</p> <p>Nii ergonoomika kui kukkumisohu vaatenurgast oleks olnud hea kas kasutada reguleeritava k&otilde;rgusega k&auml;sikahvelt&otilde;stukit v&otilde;i teisaldada pudeleid koos kaast&ouml;&ouml;tajaga. K&auml;&auml;rkahvelt&otilde;stukiga oleks saanud kaubakaste t&otilde;sta k&otilde;rgemale ja t&ouml;&ouml;taja ei oleks pidanud pudelite k&auml;ttesaamiseks rulltaburetilt alla tulema. Kahekesi koos t&ouml;&ouml;tades oleks pudeleid riiulile asetav t&ouml;&ouml;taja olla rulltaburetil ja teine t&ouml;&ouml;taja oleks talle pudeleid kastist k&auml;tte andnud.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Pilt: pixabay/Ryan McGuire</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1639Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt2017-07-19<p><strong>Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi noorusp&otilde;lves omandatud haridus enam t&ouml;&ouml;andja vajadustele vastata. Statistikaamet uuris, mil moel ja kui palju panustavad ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;tajate koolitamisse?</strong></p> <p>Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal t&ouml;&ouml;tajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettev&otilde;tetest, 2015. aastal oli see n&auml;itaja juba 86%.</p> <p><strong>Suuremad ettev&otilde;tted saavad lubada rohkem</strong></p> <p>Siinkohal m&auml;ngis olulist rolli ettev&otilde;tte suurus &ndash; kui 10&ndash;49 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetest sai 2015. aasta jooksul t&ouml;&ouml;tjate koolitamist endale lubada 85% ettev&otilde;tetest, siis &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetest koolitas oma t&ouml;&ouml;tajaid koguni 98%. Suuremad ettev&otilde;tted said endale lubada ka rohkemate t&ouml;&ouml;tajate koolitamist. Kui &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tted pakkusid koolitusv&otilde;imalusi pea pooltele oma t&ouml;&ouml;tajatele, siis v&auml;iksemates koolitusv&otilde;imalusi pakkuvates ettev&otilde;tetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik t&ouml;&ouml;tajatest. Samuti m&otilde;jutas koolitamist ettev&otilde;tte tegevusala &ndash; finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusv&otilde;imalusi pakkuvate ettev&otilde;ttete osakaal k&otilde;ige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga k&otilde;ige v&auml;iksem (76%).</p> <p><strong>Ettev&otilde;ttev&auml;lised t&auml;iendkoolitused k&otilde;ige populaarsemad</strong></p> <p>Ettev&otilde;tete pakutud t&auml;ienduskoolitused jagunevad ettev&otilde;ttesisesteks ja ettev&otilde;ttev&auml;listeks. Eesti ettev&otilde;tjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettev&otilde;ttev&auml;lised koolitused, mida kasutas 60% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest. Olulisemateks ettev&otilde;ttev&auml;liste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettev&otilde;tted. V&auml;ga populaarsed ei olnud ameti&uuml;hingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% k&otilde;igist ettev&otilde;ttev&auml;liseid koolitusi kasutavatest ettev&otilde;tetest. Ettev&otilde;ttesiseseid koolitusi korraldas 46% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest ning need on populaarsemad eelk&otilde;ige suuremate ettev&otilde;tete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas n&auml;iteks e-&otilde;pet, t&ouml;&ouml;kohtade ringlust v&otilde;i konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal t&ouml;&ouml;tajate koolitamiseks 80% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest.</p> <p><strong>Koolituskulud aina suuremad</strong></p> <p>Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus &ndash; kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;tajate t&auml;ienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot t&ouml;&ouml;taja kohta, siis 2015. aastal oli sama n&auml;itaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna p&uuml;sinud nii koolitatavate t&ouml;&ouml;tajate osakaal k&otilde;igist koolitavate ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist p&otilde;hjustab hoopis asjaolu, et t&auml;ienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega &ndash; 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal v&otilde;isid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega v&otilde;ib &ouml;elda, et viie aastaga on koolitus ettev&otilde;tetes muutunud oluliselt p&otilde;hjalikumaks.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka p&otilde;hjendada. K&otilde;ige rohkem toodi mittekoolitamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;tajate oskustaseme vastavust ettev&otilde;tte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste v&auml;rbamist (16%). Oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitanud ettev&otilde;tted t&otilde;id koolitamist piirava tegurina samuti v&auml;lja t&ouml;&ouml;tajate oskustaseme vastavust ettev&otilde;tte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste k&otilde;rget maksumust (32%). Eelk&otilde;ige m&otilde;jutas koolituste k&otilde;rge maksumus &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettev&otilde;tetest t&otilde;id koolituste maksumust takistava tegurina v&auml;lja suhteliselt v&auml;hesed (9%), v&otilde;ib oletada, et koolituste hind ei m&otilde;juta eriti otsust, kas t&ouml;&ouml;tajaid koolitada, k&uuml;ll aga v&otilde;ib see m&auml;&auml;rata pakutavate koolituste hulga ja mahu.</p> <p><strong>Millised koolitusi eelistatakse?</strong></p> <p>Koolitusv&otilde;imalusi pakkunud ettev&otilde;tted t&otilde;id t&auml;htsamate koolitusalade juures v&auml;lja eelk&otilde;ige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnat&ouml;&ouml;oskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettev&otilde;tete jaoks olulised v&auml;ga erinevad oskused. N&auml;iteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas v&auml;lja v&otilde;rdlemisi v&auml;he (27% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;tajaid koolitanud ettev&otilde;tetest), kuid &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tjaga ettev&otilde;tete jaoks oli tegu v&auml;ga olulise koolitusalaga (58%). Samuti m&otilde;jutas koolitusalade valikut ettev&otilde;tte tegevusala &ndash; kui tekstiilit&ouml;&ouml;stuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettev&otilde;tetest, siis rohkem kliendisuhtlust n&otilde;udvas jaekaubanduses t&otilde;i neid v&auml;lja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettev&otilde;tetest.</p> <p>Marti Lillem&auml;gi, Statistikaameti anal&uuml;&uuml;tik</p> <p><strong>Metoodika</strong></p> <p><em>Statistika aluseks on uuring &bdquo;T&auml;iskasvanute koolitus ettev&otilde;tetes&ldquo;, mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab v&otilde;rreldava &uuml;levaate t&ouml;&ouml;turu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikat&ouml;&ouml; on osa Euroopa Liidu elukestva &otilde;ppe statistikast.</em></p> <p>Rohkem infot t&auml;iskasvanute hariduse kohta v&otilde;ib leida<a href="http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/05Haridus/12Taiskasvanute_koolitus/04Taiskasvanute_koolitus_ettevetetes/04Taiskasvanute_koolitus_ettevetetes.asp" target="_blank"> statistika andmebaasist</a></p> <p>Allikas: <a href="https://statistikaamet.wordpress.com/" target="_blank">Statistikaameti ajaveeb</a></p> <p><strong></strong></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1638Terviseameti uueks juhiks saab Merike Jürilo2017-07-18<p><strong>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski kinnitas avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul terviseameti peadirektoriks Merike J&uuml;rilo. Uus peadirektor asub ametisse alates 22. augustist 2017. &nbsp; Merike J&uuml;rilo on omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnika&uuml;likoolis haldusjuhtimise erialal. Alates 2014. aastast t&ouml;&ouml;tab ta politsei- ja piirivalveameti juhtimisarvestuse ja planeerimise b&uuml;roo juhatajana. J&uuml;rilo on t&ouml;&ouml;tanud politsei- ja piirivalve ametis ning enne seda kodakondsus- ja migratsiooniametis alates 1999. aastast, aastatel 2007-2014 peadirektori aset&auml;itjana.</strong></p> <p>&bdquo;Tervis, see on erinevate osaliste &uuml;hine vastutus, kus iga inimene ja ettev&otilde;te saab ise palju &auml;ra teha. Lisaks tervishoiuteenuste osutajad &ndash; iga&uuml;he teadlikkus oma rollist, v&otilde;imalustest ja vastutusest on v&otilde;tmet&auml;htsusega,&ldquo; &uuml;tles <strong>Merike J&uuml;rilo</strong>. &bdquo;Terviseameti t&auml;helepanu peab olema tervishoiuteenuste kvaliteedil, terviseohtude riskianal&uuml;&uuml;sil, nakkushaiguste ennetamisel ja t&otilde;rjel ning kriisideks valmisolekul. Oluline, et oleme usaldusv&auml;&auml;rne partner, oskame informatsiooni ja tagasisidet kasutada nii ennetuses, j&auml;relevalve sihistamises kui teenuste kvaliteedi hindamisel. Pikemas perspektiivis p&uuml;&uuml;ame suunas, kus erinevatel osalistel oleks v&otilde;imalus ise aktiivselt teenuste parendamisel ja kvaliteedi hoidmisel silma peal hoida l&auml;bi kokku lepitud regulaarse enesehindamise s&uuml;steemi .&ldquo; &nbsp; J&uuml;rilo on tegelenud pikka aega teenuste paketi arendamisega nii kodakondsus- ja migratsiooniameti kui politsei- ja piirivalveameti ajal, tal on mitmek&uuml;lgne t&ouml;&ouml;kogemus muudatuste juhtimisel, eelarve planeerimisel, teenuste kujundamisel ja kommunikatsioonis.</p> <p>&bdquo;K&otilde;igil tervisevaldkonna asutustel lasub l&auml;hiaastatel &uuml;hiskonna ees v&auml;ga suur vastutus, et tervishoidu suunatav lisaraha saaks inimeste tervise huvides v&otilde;imalikult tulemuslikult kasutatud ning terviseamet on oluline osa meie tervishoius&uuml;steemist,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Minu ootus uuele juhile on, et ka Terviseamet tema juhtimisel panustaks tervishoiusektori &uuml;mberkorraldamiseks vajalike muutuste elluviimisse.&ldquo;</p> <p>Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon kuulutas avaliku konkursi terviseameti peadirektori ametikoha t&auml;itmiseks v&auml;lja t&auml;navu mais.</p> <p>Allikas:<a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1636Uurige e-juhendist „VeSafe“, mida on vaja teada sõidukiohutusest töökohal.2017-07-18<p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoi Agentuur on koost&ouml;&ouml;s Euroopa Komisjoniga&nbsp;avaldanud uue e-juhendi. E-juhend &bdquo;VeSafe&ldquo; on interaktiivne teabeallikas s&otilde;idukiga seotud riskide kohta t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Juhendis k&auml;sitletakse ohutut s&otilde;idukijuhtimist, transporti t&ouml;&ouml;kohal ja t&ouml;&ouml;d maanteel v&otilde;i teepervel. Jjuhendis on palju hea tava n&auml;iteid ja asjakohaste &otilde;igusaktide &uuml;levaade. Juhend on tasuta ja kasutajas&otilde;bralik, teavet saab filtreerida riski v&otilde;i s&otilde;iduki liigi p&otilde;hjal.</p> <p>S&otilde;idukitega seotud &otilde;nnetused moodustavad 29% k&otilde;igist surmaga l&otilde;ppevatest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest, seega soovitame k&otilde;igil &ndash; t&ouml;&ouml;tajail, t&ouml;&ouml;andjail ja t&ouml;&ouml;ohutusspetsialistidel &ndash; tutvuda e-juhendiga &bdquo;VeSafe&ldquo;!</p> <ul> <li><a href="https://eguides.osha.europa.eu/vehicle-safety/" target="_blank">E-juhendi &bdquo;VeSafe&ldquo;&nbsp; hea tava n&auml;ited</a></li> <li>Lugege <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/literature_reviews/Road-transport-accidents.pdf/view" target="_blank">autojuhtidega juhtunud &otilde;nnetustest ja nende vigastustest </a>ning <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/reports/managing-risks-drivers_TEWE11002ENN/view" target="_blank">kuidas neid riske ohjata</a>.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1635Kas puhkepause on mõistlik kellaajaliselt kindlaks määrata?2017-07-17<p><strong>Meie poe klienditeenindajad kaebavad f&uuml;&uuml;silist &uuml;lekoormust ja on teinud ettepaneku t&ouml;&ouml;korraldust muuta. Seni oleme v&otilde;imaldanud t&ouml;&ouml;tajatele puhkepause vastavalt v&otilde;imalustele ning vaheajale l&auml;heb t&ouml;&ouml;taja siis, kui tunneb selleks vajadust. N&uuml;&uuml;d aga n&otilde;uavad t&ouml;&ouml;tajad puhkamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud kellaajal toimuvaid vaheaegasid. Kuidas peaksin probleemi lahendama?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Vaheajad kindlatel kellaaegadel annavad t&ouml;&ouml;tajatele kindlustunde ja kaotavad erisused, mis v&otilde;isid tekkida senise t&ouml;&ouml;korralduse juures, kui m&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad puhkepause etten&auml;htud mahus ei saanud - tihtilugu tuleb kedagi asendada v&otilde;i tuleb teatud kellaaegadel rohkem kliente teenindada. Seega t&ouml;&ouml;tajate ettepanek on siinkohal m&otilde;istetav.</p> <p>Siiski tuleb m&otilde;ista, et poodi ei saa t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;evasisesteks vaheaegadeks ajutiselt sulgeda ning puhkepausidel tuleb ka edaspidi k&auml;ia vaheldumisi. Kuna t&ouml;&ouml;tajad ise vaheaegade reguleerimisega rahuldavale tulemusele ei j&otilde;udnud, loob t&ouml;&ouml;andja kehtestatud korraldus selleks paremad eeldused. T&ouml;&ouml;andja (poe juhataja) saab iga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imeid, terviseseisundit ning tehtava t&ouml;&ouml; koormust arvesse v&otilde;ttes kehtestada t&ouml;&ouml;p&auml;evasiseste vaheaegade graafiku. Aja jooksul graafikut t&auml;iendades, muutes ning t&ouml;&ouml;tajate ettepanekuid arvestades on v&otilde;imalik luua m&otilde;istlik korraldus.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate kaebused ja ettepanekud on oluline tagasiside t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;korralduse mittesobivusest. T&ouml;&ouml; kohandamine t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele ja terviseseisundile v&auml;hendab tervisekahjustuste riski ning suurendab t&ouml;&ouml;tajate rahulolu. Oma t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga rahuloleva t&ouml;&ouml;taja tunneb &auml;ra ka klient, kellega t&ouml;&ouml;taja kokku puutub. Seep&auml;rast &auml;rge j&auml;tke olukorda t&auml;helepanuta, vaid p&uuml;&uuml;dke leida m&otilde;lemale poolele m&otilde;istlik lahendus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a>;</li> <li><a href="/redirect/375" target="_blank">puhkeaeg</a>.</li> </ul> <p>Foto: pixabay/Felix Hu</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1634Päiksega peab ettevaatlik olema2017-07-14<p><strong>P&auml;ike on hakanud k&otilde;rgemalt k&auml;ima. Vaevaliselt, aga kindlalt hakkab k&auml;tte j&otilde;udma suvi. Kuigi p&otilde;hjamaa inimestena tahame p&uuml;&uuml;da iga v&otilde;imalikku p&auml;ikesekiirt, tuleb olla ettevaatlik.</strong></p> <p>Eriti ettevaatlik tasub olla nendel, kes t&ouml;&ouml;tavad kogu oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva &otilde;ues &ndash; haljastust&ouml;&ouml;lised, teet&ouml;&ouml;lised jne. Randa p&auml;evitama minnes kasutame &uuml;ldjuhul p&auml;ikesekaitsekreemi, et v&auml;ltida p&auml;ikesep&otilde;letuse ning hilisemalt nahahaiguste teket. Sama p&otilde;him&otilde;te &ndash; kaitsta nahka p&auml;ikesekiirguse eest &ndash; peab kehtima ka &otilde;ues t&ouml;&ouml;d tehes.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tehes tuvastama k&otilde;ik t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, sealhulgas &otilde;ues t&ouml;&ouml;tamise korral kokkupuute UV-kiirgusega. Kui on selge, et t&ouml;&ouml;tajad mingi ohuteguriga kokku puutuvad, tuleb v&auml;lja selgitada, kuidas see inimesele m&otilde;jub. N&auml;iteks UV-kiirgus v&otilde;ib p&otilde;hjustada p&otilde;letust ning pikemas perspektiivis nahav&auml;hki, mis t&auml;hendab, et tegu on t&otilde;sise probleemiga, millele tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata.</p> <p>T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka ohuteguri ehk p&auml;ikesekiirguse kokkupuute ajale ehk kui suure osa t&ouml;&ouml;ajast peab inimene &otilde;ues viibima. Kuna p&auml;iksekiirgus on tugevaim vahemikus kell 11.00&ndash;15.00, tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata nendele t&ouml;&ouml;tajatele, kes viibivad &otilde;ues just sellel ajavahemikul, n&auml;iteks lasteaia&otilde;petajad. Kui on selge, et inimese tervis v&otilde;ib saada ohuteguriga kokkupuutes kahjustada, tuleb v&otilde;tta kasutusele meetmeid ohuteguri kahjuliku m&otilde;ju v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks.</p> <p>Kaitseks p&auml;ikesekiirguse eest v&otilde;ib kasutada kreeme, aga kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et kreem kaitseb nahka ainult siis, kui seda nahale m&auml;&auml;ritakse. Ehk kui kreem on autos olemas, aga seda varahommikul t&ouml;&ouml;d alustades peale ei m&auml;&auml;rita, sest p&auml;ike veel ei paista ja pealel&otilde;unat ei ole enam m&otilde;tet kreemitada, sest t&ouml;&ouml;p&auml;ev saab kohe l&auml;bi, ei ole kreemist mitte mingit kasu. Kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et p&auml;ikesekaitsefaktoriga m&auml;rgitud kaitse saadakse juhul, kui nahale kantakse kreemi korralikult, kogu keha katmiseks vajalik kogus v&otilde;ib ulatuda kolmandikuni v&auml;iksemast kreemipudelist. Lisaks ei pruugi piisata, kui kreem kantakse nahale ainult hommikul. Kreemi tuleb nahale uuesti kanda n&auml;iteks iga kahe tunni tagant (&uuml;ldjuhul on info kreemitamise sageduse kohta toodud kreemi pakendil). Arvestada tuleb ka sellega, et higistamine v&auml;hendab kreemi toimet. Ka kreemi valimine on keeruline, tuleb l&auml;htuda konkreetse inimese nahat&uuml;&uuml;bist ja arvestada, et kreem ei pruugi anda t&auml;ielikku kaitset (eriti kui seda ei kasutata piisavalt palju ega m&auml;&auml;rita piisava sagedusega).</p> <p>Teiseks ja toimivamaks meetmeks on pikkade aga kergete riiete kandmine. Riided peaksid olema heledat v&auml;rvi (tume riie neelab p&auml;ikest ja inimesel hakkab riiete sees kiiresti palav) ja pikkade varrukate ning s&auml;&auml;rtega, et nahk oleks v&otilde;imalikult suures osas p&auml;ikese eest kaitstud. Kindlasti peaksid riided olema materjalist, mis ei aja higistama ehk naturaalsetest materjalidest nagu puuvill ja lina v&otilde;i siis spetsiaalsetest hingavatest materjalidest. Hea oleks, kui riided ei oleks keha &uuml;mber liibuvad, sest see ajab higistama. Masinatega t&ouml;&ouml;tamisel, n&auml;iteks teet&ouml;&ouml;del ja haljastust&ouml;&ouml;del, tuleb arvestada, et riided ei oleks liiga laiad. Liiga laiad riided v&otilde;ivad takerduda masinate liikuvate osade k&uuml;lge ja p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.</p> <p>Pikkade varrukate ja heledate riiete kandmine on t&otilde;husaks ennetusmeetmeks ka puukide levitatavate haiguste vastu. Loodusesse, metsa, parki v&otilde;i haljasalale t&ouml;&ouml;le minnes panna selga pikkade varrukate ja s&auml;&auml;rtega heledad riided, mille varrukasuu on n&auml;iteks kummiga suletud ning sokid p&uuml;ksis&auml;&auml;rte peal, siis ei saa puugid pugeda riiete alla ja hakata omale hammustamiseks sobivat paika otsima. Ka paistab tume putukas heledate riiete pealt kergemini silma kui tumedate riiete pealt.</p> <p>T&ouml;&ouml;riideid soetades ei tohi &auml;ra unustada peakatet, suviste t&ouml;&ouml;riiete hulka kuulub ka m&uuml;ts.</p> <p>Kui ilmad soojenevad, hakatakse avama v&auml;likohvikud, kus ilusa ilmaga on igati kena istuda ja kohvi nautida. Kuid selleks, et meie klientidena saaksime kohvi nautida, peab ettekandja selle meile kohale tooma.</p> <p>Eelmises T&ouml;&ouml;elu numbris oli juttu t&ouml;&ouml;jalan&otilde;udest, mida t&ouml;&ouml;tajad peavad kandma juhul, kui nende t&ouml;&ouml; on seotud pideva seismise ja k&auml;imisega. Kui m&otilde;elda ettekandjate peale, siis enamik nende t&ouml;&ouml;st on seotud k&auml;imisega. N&auml;iteks m&otilde;&otilde;tis &uuml;ks ettekandja vahetuse jooksul l&auml;bitud vahemaaks 17 kilomeetrit. Kui m&otilde;elda, kui pikk maa on 17 kilomeetrit ja kui mitu tundi selle l&auml;bimiseks kulub, siis on selge, et tegu on korraliku f&uuml;&uuml;silise koormusega nii jalgadele kui ka seljale. M&otilde;elge selle, et peate l&auml;bima 17 kilomeetri pikkuse distantsi &otilde;hukese tallaga baleriinikingades. Ilmselt hakkavad jalad juba paljast m&otilde;tlemisest valutama.</p> <p>Selleks, et pikk k&otilde;ndimine oleks talutav, peavad selleks olema sobivad ja mugavad jalan&otilde;ud. Sobivatel jalan&otilde;udel on seismisest ja liikumisest tulenevate vaevuste &auml;ra hoidmiseks:</p> <ul> <li>kannarihm (kui tegu ei ole kinnise jalan&otilde;uga),</li> <li>kontsa k&otilde;rgus 2-3 cm,</li> <li>tallav&otilde;lvi tugi.</li> </ul> <p>Kui t&ouml;&ouml; toimub v&auml;likohvikus ehk &otilde;uetingimustes, tuleb jalan&otilde;ude soetamisel sellega arvestada. N&auml;iteks kui tee v&auml;likohvikuni kulgeb m&ouml;&ouml;da t&auml;navat v&otilde;i isegi m&ouml;&ouml;da munakiviteed, peavad jalan&otilde;ud oleme piisavalt paksu tallaga, et teel olevate kivikeste peale astumine valus ei oleks. Kindlasti peab jalan&otilde;udel olema kannarihm, kui tegu ei ole kinniste jalan&otilde;udega, sest lahtise kannaga jalan&otilde;udega on komistamise oht suurem. Kui ettekandja kukub n&auml;iteks lauda viidavate jookidega, saab ta ilmselt lisaks kukkumisest saadavatele vigastustele ka lisavigastusi katki l&auml;inud klaasist v&otilde;i talle peale loksunud kuumast kohvist.</p> <p>Autor: Piret Kaljula</p> <p>Artikkel ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta teises numbris.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1633Jevgeni Ossinovski Euroopa Parlamendis: Euroopal tuleb kiiresti kohaneda majanduse ja tööturu muutustega2017-07-13<p><strong>&bdquo;Meie prioriteet on kaasav ja kestlik Euroopa, mis toetab t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumist ja pakub k&otilde;igile oma elanikele v&otilde;rdseid v&otilde;imalusi. Tahame panustada innovatiivse ja digitaalse Euroopa arendamisse, seda k&otilde;igis valdkondades,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister t&auml;na Br&uuml;sselis Euroopa Parlamendi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive- ja sotsiaalkomisjonile (EMPL) ladusas inglise keeles peetud sisukas k&otilde;nes.</strong></p> <p>Jevgeni Ossinovski tutvustas k&otilde;nes Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise t&ouml;&ouml;valdkonna peamisi teemasid ja eesm&auml;rke ning vastas parlamendiliikmete k&uuml;simustele. L&auml;bivad teemad t&ouml;&ouml;valdkonnas on t&ouml;&ouml;tajate vaba liikumine, v&otilde;rdsed v&otilde;imalused ning t&ouml;&ouml;turu arengud.</p> <p>Eesti eesistumise ajal on arutlusel Euroopa sotsiaalsammas, mis k&auml;sitleb inimeste 20 p&otilde;hilist sotsiaalset &otilde;igust nagu v&otilde;rdsed v&otilde;imalused, ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;turule, &otilde;iglased t&ouml;&ouml;tingimused ja sotsiaalne kaitse. &bdquo;Pikaajaline majandusedu eeldab kogu Euroopas suuremat t&auml;helepanu v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste ja adekvaatse sotsiaalse kaitse tagamisele. Muutuv t&ouml;&ouml;turg ja digitehnoloogia areng eeldavad suuremat r&otilde;hku Euroopa Liidu sotsiaalsele m&otilde;&otilde;tmele ning meil on hea meel olla selle teedrajava algatuse eestvedaja j&auml;rgmise poole aasta jooksul,&ldquo; r&auml;&auml;kis Ossinovski.</p> <p>Eesti plaan on j&otilde;uda samba heakskiitmiseni Euroopa Liidu N&otilde;ukogu, Parlamendi ja Komisjoni poolt teise poolaasta jooksul.</p> <p>&Uuml;he olulise teemana k&auml;sitleb Eesti eesistujana ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid puudutava t&ouml;&ouml;&otilde;iguse kaasajastamist. &bdquo;Tahame eesistumise ajal j&otilde;uda ka kokkuleppele, kuidas tagada &uuml;helt poolt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;igused ning teisalt ka ettev&otilde;tete vabaduse pakkuda oma teenuseid Euroopa Liidu &uuml;hisel turul.&ldquo;</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate direktiivi muutmises soovitakse kokkuleppele j&otilde;uda oktoobris toimuval t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite n&otilde;ukogul. Peamine muudatus puudutab t&ouml;&ouml;tasu m&auml;&auml;rasid, millele l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatel on &otilde;igus. Eeln&otilde;u j&auml;rgi peab tasu h&otilde;lmama mitte ainult t&ouml;&ouml;tasu miinimumm&auml;&auml;ra nagu praegu, vaid ka muid t&ouml;&ouml;tasu osi, n&auml;iteks preemiaid.</p> <p>Eesti eesistumise ajal alustatakse ka esimesi arutelusid Euroopa Komisjoni pakutud t&ouml;&ouml;- ja pereelu direktiivi &uuml;le. &bdquo;Me peame tagama t&ouml;&ouml;turul k&otilde;igile v&otilde;rdsed v&otilde;imalused. Meetmed, mis soodustavad hoolduskoormuse jagamist kahe vanema vahel, on v&otilde;rdselt olulised, et anda naistele paremad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;elus ja meestele pereelus osalemiseks,&ldquo; s&otilde;nas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister&nbsp;</p> <p>Euroopa Liidu sotsiaal- ja t&ouml;&ouml;ministrid kohtuvad 19. ja 20. juulil Tallinnas, et arutada t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamise teemat. 13. ja 14. septembril arutatakse Tallinnas toimuval k&otilde;rgetasemelisel tulevikut&ouml;&ouml; konverentsil &bdquo;Future of Work: Making IT E-easy&ldquo; uute t&ouml;&ouml;vormidega seotud k&uuml;simusi.</p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on 11.&ndash;13. juulini t&ouml;&ouml;visiidil Br&uuml;sselis, kus vastasid Euroopa Parlamendi saadikute k&uuml;simustele Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise sotsiaal-, t&ouml;&ouml;- ja tervisepoliitika kohta.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1632Kõrgetasemeline tulevikutöö konverents toob Tallinnasse valdkonna tippjuhid 2017-07-12<p><strong>Eesti korraldab Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal Tallinnas k&otilde;rgetasemelise konverentsi &bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &ndash; uus reaalsus, uued lahendused&ldquo;, mis toimub Kultuurikatlas 13.-14. septembril. Rahvusvaheline konverents toob kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonnast, et r&auml;&auml;kida praktilistest lahendustest, mis teevad tulevikut&ouml;&ouml;ga kohanemise oluliselt lihtsamaks.</strong></p> <p>&bdquo;Digitehnoloogiate areng muudab p&otilde;hjalikult meie majandust, &uuml;hiskondi ja t&ouml;&ouml;turgu, mist&otilde;ttu peame juba t&auml;na panustama enam t&ouml;&ouml;tingimuste ja seaduste uuendamisse ning investeerima t&ouml;&ouml;tajate oskustesse ja teadmistesse. E-riigina usume, et tulevikut&ouml;&ouml;s on olulisel kohal nutikad e-lahendused ja &ndash;teenused,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Vajalike muudatuste elluviimine n&otilde;uab poliitikakujundajate tahet ja sotsiaalpartnerite kaasamist, mist&otilde;ttu soovime eesistumise ajal juhtida Euroopa Liidus tulevikut&ouml;&ouml; arutelusid ning teha ettepanekud tulevikut&ouml;&ouml; kohta edasiseks poliitikakujundamiseks t&ouml;&ouml;-, sotsiaal- ja terviseministrite kohtumisel detsembris.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; konverentsi raames on Tallinnasse oodatud 400 osalejat ning &uuml;le 30 esineja. Konverentsi avab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) peadirektor Guy Ryder. Oma teadmisi jagavad Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Komisjoni ja OECD k&otilde;rged esindajad, Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, juhid Euroopa Ameti&uuml;hingute Konf&ouml;deratsioonist ETUC ning Euroopa t&ouml;&ouml;andjate katuseorganisatsioonist BusinessEurope.</p> <p>Lisaks esinevad konverentsil Google&rsquo;i, LinkedIn&rsquo;i,&nbsp; &uuml;le 10 miljoni kasutajaga e-&otilde;ppe platvormi ALISON, infotehnoloogiavaldkonna t&ouml;&ouml;vahendusfirma Jobbatical ning Kanada e-&otilde;ppe platvormi eCampusOntario juhid. Tallinnasse tuleb ka maailma number 1 m&otilde;ttekoja McKinsey Global Institute direktor.</p> <p>Konverentsi sihtgrupp on t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonna tippametnikud ning sotsiaalpartnerid, samuti konverentsi teemadega tegelevad Euroopa Liidu asutused ja muud rahvusvahelised organisatsioonid.</p> <p><strong>Lisainformatsioon:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.eu2017.ee">https://www.eu2017.ee</a></li> <li>Twitter: @SoMinEstonia, #fowtallinn</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1629DigiABC viib digioskused tööstusesse2017-07-11<p><strong>T&ouml;&ouml;stussektori t&ouml;&ouml;tajatel on alates augustist v&otilde;imalus osaleda tasuta eesti- ja venekeelsetel koolitustel, et omandada algteadmised arvutikasutamisest.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;stussektori t&ouml;&ouml;tajate arvutioskuste t&auml;iendamise vajadus v&auml;ltimatu. &ldquo;T&ouml;&ouml;andjad, kes teadlikult panustavad oma t&ouml;&ouml;tajate digitaalsesse kirjaoskusesse, saavutavad t&ouml;&ouml;stuse j&auml;rjepidevas digitaliseerimise ja automatiseerimise protsessis m&auml;rgatava konkurentsieelise,&rdquo; s&otilde;nas Tamsar.</p> <p>IT Koolituse juhataja Martin Palm &uuml;tles, et DigiABC koolitused tehakse huvilistele lihtsasti k&auml;ttesaadavaks. &bdquo;Viime koolitused inimestele v&otilde;imalikult l&auml;hedale, mist&otilde;ttu need toimuvad &uuml;le Eesti. Lisaks saadame meeleldi oma koolitaja koos vajaliku tehnikaga ka ettev&otilde;ttesse nn tellimuskoolitusi l&auml;bi viima ning ettev&otilde;tte jaoks on see t&auml;iesti tasuta,&ldquo; lisas Palm.</p> <p>Augustis alguse saavatel koolitustel &otilde;pitakse n&auml;iteks iseseisvalt arvutit ja elektronposti kasutama, internetist infot otsima, dokumente ja tabeleid looma ning ID-kaarti ja digiallkirjastamist kasutama. Koolituse sisu p&otilde;hineb rahvusvahelisel digitaalse kirjaoskuse raamistikul DigiComp.</p> <p>DigiABC projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist &bdquo;Digitaalse kirjaoskuse suurendamine&ldquo; ning selle rakendamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti viivad ellu IT Koolitus ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p><strong>Lisainfo:</strong></p> <p><a href="http://www.digiabc.ee">www.digiabc.ee</a></p> <p>Koolitustele registreerimise ja lisainfo telefon: <span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">+372 618 1727</span></p> <p><span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></span></p> <p><span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">Foto: pixabay/bschut</span></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1628Töökeskkonna nõuded muutuvad selgemaks ning vähendavad ettevõtjate halduskoormust2017-07-10<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmise eeln&otilde;u, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;andjate halduskoormust ning muuta t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded eesm&auml;rgip&auml;rasemaks.</strong></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus vajas uuendamist, sest selles oli palju ajale jalgu j&auml;&auml;nud b&uuml;rokraatian&otilde;udeid. Formaalsete kohustuste asemel suuname ettev&otilde;tjaid reaalselt looma ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;K&otilde;ige olulisem on see, et uue korra j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded t&ouml;&ouml;tajale arusaadavamad ning t&ouml;&ouml;andja jaoks lihtsamini ning v&auml;iksemate kuludega rakendatavad.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll muutub tulevikus eesm&auml;rgip&auml;rasemaks ning kaitseb t&ouml;&ouml;tajat senisest paremini vahetut m&otilde;ju omavate ohtude korral. T&ouml;&ouml;taja tuleb suunata tervisekontrolli l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest.</p> <p>Uus kord annab t&ouml;&ouml;andjatele senisest rohkem otsustus&otilde;igust, n&auml;iteks on t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning esmaabi edaspidi ettev&otilde;tte vajadustest l&auml;htuv. V&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra ja ohtlikkust, on t&ouml;&ouml;andjal senisest rohkem v&otilde;imalusi otsustada t&ouml;&ouml;tajate juhendamise viisi ja l&auml;biviijate &uuml;le.</p> <p>Muudatustega v&auml;hendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu j&auml;&auml;nud kohustusi. N&auml;iteks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igus loobuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel topeltmenetlust.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kavatsus sai koosk&otilde;lastusringilt hulgaliselt tagasisidet. Ettepanekuid tegid nii ministeeriumid, allasutused- T&ouml;&ouml;inspektsioon ja Terviseamet, samuti sotsiaalpartnerid, sealhulgas Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ning Eesti Kaubandus- T&ouml;&ouml;stuskoda, samuti huvigrupid, n&auml;iteks Eesti T&ouml;&ouml;tervishoiuarstide Selts, Eesti Advokatuur, Eesti Punane Rist ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele esitatud eeln&otilde;u: <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ad5c3c0-7d84-4557-a4b9-f92d78049cb6#5S7nDvVS">http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ad5c3c0-7d84-4557-a4b9-f92d78049cb6#5S7nDvVS</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1627Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused2017-07-10<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemiga seotud seadusemuudatuste ettepanekud. Esimeses etapis kehtestatakse isadele t&auml;iendav 30-p&auml;evane individuaal&otilde;igus vanemah&uuml;vitisele,&nbsp; muudetakse paindlikumaks vanemah&uuml;vitisega samaaegselt tulu teenimine ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.</strong></p> <p>&bdquo;Soovime, et peredel oleks rohkem v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Kehtiv vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steem on helde ja ainulaadne, kuid sellele on ette heidetud v&auml;hest paindlikkust &ndash; seda n&uuml;&uuml;d muutma hakkamegi. Teiste riikide kogemus n&auml;itab, et paindlikum s&uuml;steem motiveerib ka isasid rohkem laste kasvatamises osalema. Kui vanemal on aga v&otilde;imalik lapse k&otilde;rvalt n&auml;iteks kodus t&ouml;&ouml;tada, on &otilde;iglane, kui ta saab seda muretult teha.&ldquo;</p> <p>Eeln&otilde;us v&auml;lja pakutud muudatused:</p> <ul> <li>isal on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da isapuhkusele senise 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva asemel 30 p&auml;evaks ning kasutada oma &otilde;igust emaga samal ajal v&otilde;i eraldi;</li> <li>isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitise saamise &otilde;igus ei s&otilde;ltu isa eelnevast t&ouml;&ouml;suhtest ega t&ouml;&ouml;tamise lepingulisest vormist;</li> <li>vanemah&uuml;vitise maksmist saab peatada ja j&auml;tkata vastavalt isiku soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;</li> <li>vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist ilma, et h&uuml;vitist v&auml;hendataks;</li> <li>senised lapsehooldustasu vahendid integreeritakse vanemah&uuml;vitise skeemi.</li> </ul> <p>Sotsiaalkaitseministri s&otilde;nul on muudatuste rahastamiseks kavas raha &uuml;mber jaotada skeemisiseselt ning olulisi lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis ning vanemah&uuml;vitise v&auml;hendamise valemi muudatused kaetakse eeln&otilde;u kohaselt lapsehooldustasu ja isapuhkuse tasu integreerimisega uude skeemi. &bdquo;Alam- ja keskmise palga kasvuga seoses tuleb arvestada, et ka kulutused vanemah&uuml;vitisele kasvavad aasta-aastalt. Samas loob uus s&uuml;steem paremad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamiseks, mist&otilde;ttu prognoosime, et lapsevanemate aktiivsus t&ouml;&ouml;turul suureneb ning sellega kaasneb ka t&auml;iendav maksutulu,&ldquo; lisas Iva.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele saadetud eeln&otilde;uga tehakse muudatusi kolmes seaduses:&nbsp; pereh&uuml;vitiste, maksukorralduse ja t&ouml;&ouml;lepingu seadustes. Eeln&otilde;u esitamine Vabariigi Valitsusele on kavas t&auml;navu s&uuml;gisel.</p> <p>Muudatused on kavandatud j&otilde;ustuma etapiviisi kuni l&otilde;pliku rakendumiseni 2020. aastal. &Uuml;lej&auml;&auml;nud seadusemuudatuste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis h&otilde;lmavad rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust ja lapsepuhkust ning nendega seotud h&uuml;vitisi, j&auml;tkatakse l&auml;hikuudel.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele esitatud eeln&otilde;u : <a href="https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6">https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeerium-saatis-kooskolastamisele-vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1626Kas asendajat peab ka juhendama?2017-07-10<p><strong>Mu laps sai &auml;sja 18 ja l&auml;ks suvehooajaks ajutiselt &uuml;hte kohvikusse t&ouml;&ouml;le. Tema &uuml;lesanne on teisi asendada ja aidata erinevate t&ouml;&ouml;dega, mis parasjagu tegemist vajavad. T&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid jagavad talle erinevad t&ouml;&ouml;tajad, aga keegi ei seleta t&auml;pselt, kuidas ta neid &uuml;lesandeid t&auml;itma peab. Ta on pidanud t&ouml;&ouml;tama n&auml;iteks k&ouml;&ouml;gimasinatega, millega ta pole kunagi varem kokku puutunud. Kas t&ouml;&ouml;andja ei pea teda enne t&ouml;&ouml;d juhendama?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab enne t&ouml;&ouml;le asumist korraldama t&ouml;&ouml;tajale asjakohase juhendamise ja v&auml;lja&otilde;pe. Ta peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama, kuidas konkreetseid t&ouml;id &otilde;igesti ja ohutult teha ja millised on v&otilde;imalikud riskid. Noore t&ouml;&ouml;taja puhul tuleb juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, sest noorel ei ole tihti eelnevaid kogemusi ja ta ei pruugi n&auml;ha ette v&otilde;imalikke ohtusid. T&ouml;&ouml;tajat tuleb juhendada ka siis, kui tegemist on asendajaga v&otilde;i muud moodi ajutise t&ouml;&ouml;tajaga olenemata t&ouml;&ouml;suhte pikkusest.</p> <p>Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on t&ouml;&ouml;andja korraldada, enamasti teevad seda kogenud p&auml;devad t&ouml;&ouml;tajad. Seega tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas uus t&ouml;&ouml;taja vastu v&otilde;etakse ja kes konkreetselt teda juhendama hakkab. Juhendamine on oluline ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded muutuvad v&otilde;i lisandub uusi &uuml;lesandeid. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;tajat on juhendatud ja &otilde;petatud kohviku klienditeenindaja t&ouml;&ouml; osas, kuid asendamistega seoses tuleb ka k&ouml;&ouml;gis abit&ouml;id teha.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab veenduma, et t&ouml;&ouml;taja on asjadest aru saanud ning oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutada. Kuni t&ouml;&ouml;andjal seda veendumust pole, peab t&ouml;&ouml;tajal olema toeks ja abiks keegi, kes tema tegevust j&auml;lgib, vajadusel korrigeerib ja vastab k&uuml;simustele. Kui t&ouml;&ouml;tajale ei ole selgitatud, millised on &otilde;iged t&ouml;&ouml;v&otilde;tted v&otilde;i ta ei ole juhistest aru saanud, tuleks sellest kindlasti t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kida ja k&uuml;sida vastavat juhendamist. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest, mille t&auml;itmine seab ohtu tema enda v&otilde;i teiste elu ja tervise.&nbsp;</p> <p><strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta</a></strong>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1625Ene Ergma tööelu 7 hetke2017-07-07<p><strong>Ene Ergma r&auml;&auml;kis ajakirjale T&ouml;&ouml;elu seitsmest m&auml;lestusv&auml;&auml;rseimast hetkest oma t&ouml;&ouml;elus. Avaldame intervjuu n&uuml;&uuml;d ka portaalis.</strong></p> <p><strong>Mis oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja kirkaim m&auml;lestus sellest?</strong></p> <p>Oma esimesele t&ouml;&ouml;kohale asusin siis, kui &otilde;ppisin esimesel kursusel Tartu &Uuml;likoolis. L&auml;ksin t&ouml;&ouml;le dotsent Reineti laborisse, kus tegeleti peamiselt aerosoolidega. Ma olin seal t&ouml;&ouml;l osalise koormusega. H&auml;rra Reinetile j&auml;in silma ilmselt sellega, et olin p&auml;rit Viljandist nagu temagi. Teiseks olin ma ainuke eestlasest tudeng vene grupis, mis oli veidi eksootiline.</p> <p>&Uuml;hte konkreetset m&auml;lestust sellest ajast on raske v&auml;lja tuua, sest esimese kursuse tudengina oled sellises keskkonnas kui tita, kellel on palju avastamisr&otilde;&otilde;mu. Seal vaatasin k&otilde;igile laboris pikalt t&ouml;&ouml;tanud inimestele alt &uuml;lesse. Mul oli suur soov nende inimeste k&auml;est teada saada, mida ja kuidas nad seda teevad. M&auml;letan, et meil t&ouml;&ouml;tas seal &uuml;ks huvitav inimene, kelle nimi oli Elgas ja ta tegeles elektrooniliste skeemide kokkupanemisega. See oli minu jaoks &auml;&auml;retult p&otilde;nev, kuidas ta suutis lugeda skeemi ilma, et ta midagi paberil rehkendaks. Ta oli suurep&auml;rane spetsialist, kes teadis peast, kuidas sellised skeemid t&ouml;&ouml;tavad. Kui oled ikka kaua aega m&otilde;ne asja kallal t&ouml;&ouml;tanud, siis oskad juba ilma paberil arvutamata j&otilde;uda &otilde;igete tulemusteni.</p> <p><strong>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</strong></p> <p>K&otilde;ige kaalukam on see, et kui sul on unistus, siis p&uuml;&uuml;a seda unistust t&auml;ita. Siis saad oma ettev&otilde;tmistest ka rahulduse. Mida raskem tundub alguses unistuse t&auml;itmine, seda suurem on hiljem rahuldus.</p> <p>Teine asi, mida tuleb alati meeles pidada, on see, et kui oled j&otilde;udnud m&otilde;nele positsioonile, siis kakle endast k&otilde;rgematega ja &auml;ra kunagi alanda neid, kes sulle alluvad.</p> <p><strong>Kui saaksid noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</strong></p> <p>Noorena ei olnud mul neid teadmisi, mida ma olen oma pika t&ouml;&ouml;elu jooksul saanud. Kui ma saaksin noorele iseendast midagi &ouml;elda, siis &uuml;tleksin kohe, et vaata, mida k&otilde;ike olen ma valesti teinud, ja soovitaksin nendest vigadest &otilde;ppida. Tean v&auml;ga h&auml;sti, et see soovitus v&auml;ga ei lenda, kuna noorel inimesel on s&uuml;gav veendumus (v&auml;hemalt nii oli see minul), et mina niisuguseid vigu ei teeks, aga kui l&ouml;&ouml;d ise oma nina veriseks, siis saad asjadest alles p&auml;ris t&otilde;siselt aru. Oma vigadest on v&auml;ga valus &otilde;ppida.</p> <p>&Uuml;he asja, mille tegin endale selgeks, on see, et pea alati meeles, et ei tasu otsida vigu teistes, kui sinul l&auml;heb halvasti. Isegi kui need vead on olemas ja teised ongi s&uuml;&uuml;di, siis m&otilde;tle alati selle &uuml;le, mida sina ise tegid valesti. Kui hakkad sellest aru saama, siis on v&otilde;imalik v&auml;ga palju vigu v&auml;ltida.</p> <p><strong>Palun nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on teile &otilde;petanud.</strong></p> <p>Ma olen t&ouml;&ouml;tanud kolmel elualal &ndash; teadlasena, &otilde;ppej&otilde;una ja l&uuml;hikese aja ka amat&ouml;&ouml;rpoliitikuna. Kui r&auml;&auml;gime elukestvast &otilde;ppest, siis teadlase jaoks on k&uuml;simus, kas sa pead kogu aeg &otilde;ppima, m&otilde;ttetu k&uuml;simus. Niipea, kui loobud &otilde;ppimisest, oled sa minevik. Elukestev &otilde;pe ja eri teemade vastu huvi tundmine on v&auml;ga oluline. Samuti peab olema julgust midagi muuta.</p> <p>N&auml;itlejate juures olen ma alati kadestanud, et t&auml;nu oma elukutsele saavad nad l&auml;bi elada v&auml;ga palju elusid. Teistel ei ole v&otilde;imalust oma eluea jooksul n&otilde;nda palju ameteid proovida. Minagi olen t&ouml;&ouml;tanud vaid kolmel elualal.</p> <p>Poliitiku juures s&otilde;ltub k&otilde;ik inimesest endast. Mina ei pidanud poliitikasse minnes kellelegi t&otilde;estama, et kes ma olen. Paljud inimesed, eriti noored, kes poliitikasse l&auml;hevad, peavad aga hakkama t&otilde;estama, miks nad sinna l&auml;ksid. Ma ei soovita &uuml;helegi noorele inimesele liiga vara poliitikasse minna. Soovitan k&otilde;igil kogeda natuke reaalset elu, t&ouml;&ouml;tada n&auml;iteks teaduses v&otilde;i luua oma ettev&otilde;te. Nii saab endale koguda m&otilde;ne valdkonna teadmiste ja kogemuste pagasi, et sellega siis poliitikasse minna. Kui sa pole poliitikuna p&auml;ris eluga kunagi kokku puutunud, siis iseloomustab seda h&auml;sti n&otilde;ukogudeaegne v&auml;ljend &bdquo;n&auml;ed elu l&auml;bi musta Volga akna&ldquo;.</p> <p>Osade valdkondade nagu ka poliitika osas arvatakse, et see on tore elu ja ollakse kuulus. Varajasel kuulsusel on bumerangiefekt. See on v&auml;ga valus, kui juba noore inimesena saad kuulsaks ja hiljem visatakse sind justkui pr&uuml;gikasti. See juhtub suure t&otilde;en&auml;osusega ja ma ei soovi seda &uuml;helegi noorele inimesele.</p> <p><strong>Milline on olnud teie k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</strong></p> <p>Mul on olnud mitu pingelist perioodi. &Uuml;ks pingelisemaid oli veidi &uuml;le k&uuml;mne aasta tagasi, kui oli pronksi&ouml;&ouml;. M&auml;letan, et suhtlesin telefonitsi toonase Vene riigiduuma esimehe Gr&otilde;zloviga ja palusin riigiduuma esindajatel Eestisse tulla, et olukord rahulikult lahendada. Riigiduuma esindajad ka tulid Tallinnasse.</p> <p>Samuti oli keeruline aeg, kui Eestis oli finants- ja majanduskriis. Enne seda oli paljudel tekkinud tunne, et muudkui lendad ja lendad ega j&auml;&auml;gi pidama. Kriisi tekkimise j&auml;rel oli v&auml;ga keeruline leida lahendusi tekkinud olukorrale.</p> <p>Varasemast meenub aeg Moskvas, kui t&ouml;&ouml;tasin Teaduste Akadeemias &uuml;he instituudi teadusliku sekret&auml;rina. Toona toimus v&otilde;imuv&otilde;itlus ja juhtusin lugema kirju, mida saadeti KGB-sse. Ei olnud just eriti meeldiv, kui n&auml;gid kirjades oma nime.</p> <p>Sellised olukorrad karastavad inimest. Kui inimene elab vati sees ja ta on harjunud, et teda hoitakse, siis on teda v&auml;ga lihtne erakorraliste asjadega rivist v&auml;lja l&uuml;&uuml;a. Mida varem oled katsumustega kokku puutunud, seda paremini kohaned. Kui noorest peast pekstakse, siis on k&uuml;ll valus, aga v&auml;hemasti tead, et sul on aega haavu parandada. Kui hakatakse peksma vanast peast, siis haavad ei pruugi enam paraneda.</p> <p><strong>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</strong></p> <p>Kui r&auml;&auml;kida teadusest, siis p&otilde;hiline on see, et teeksid seda asja armastusega. Teaduses ei &otilde;nnestu k&otilde;ik kohe esimesel korral ja vahepeal jooksed peaga vastu seina. Kui teed asja armastusega, siis j&auml;tkad ja naudid oma t&ouml;&ouml;d. M&auml;letan aega, kui kasutusel olid esimesed arvutid. Need lihtsustasid arvutamist, aga arvutite kasutamise aeg oli piiratud. Nii pidin &ouml;&ouml;de kaupa arvutusi tegema, aga minu jaoks oli see v&auml;ga p&otilde;nev ja see meeldis mulle.</p> <p>Kui inimene vihkab seda, mida ta teeb, siis on see v&auml;ga suur &otilde;nnetus. Meie k&otilde;igi heaolu s&otilde;ltub &uuml;ksteisest ja iga&uuml;ks annab oma panuse &uuml;hiskonna ehitamisse. Kui inimene vihkab oma t&ouml;&ouml;d, siis see v&otilde;ib negatiivselt m&otilde;juda veel suuremale ringile inimestele.</p> <p><strong>Millise soovituse(d) annaksid alustavale ametikaaslasele?</strong></p> <p>Armastage seda, mida te teete. See on k&otilde;ige olulisem. Kui inimene on armunud, siis on seda kohe tunda. Ta on siis nii s&uuml;mpaatne ja teeb k&otilde;ike armastusega. Kui teed oma t&ouml;&ouml;d armastusega, siis hakkavad ka teised seda kirega tegema. Kui tunned, et praegune t&ouml;&ouml; ei ole hinge j&auml;rgi, siis v&otilde;ta julgus kokku ja otsi endale teine t&ouml;&ouml;.</p> <p>T&ouml;&ouml;d otsides ei tohi lasta end eksitada. Vahel valitakse t&ouml;&ouml; selle j&auml;rgi, et see tundub prestiižne, aga l&otilde;puks ollakse seal &otilde;nnetud ja kannatatakse.</p> <p>Noortele inimestele &uuml;tlen, et tundke r&otilde;&otilde;mu sellest, et olete noored. &Auml;rge m&otilde;elge ennast vanaks. K&otilde;ige hirmsam on see, kui noor inimene m&otilde;tleb ennast vanaks ja t&auml;htsaks. Kui oled noor, siis ole noor, sest vana saab olla kaua aega.</p> <p>Intervjuu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta&nbsp;teises numbris.</p> <p>Intervjueeris: Hannus Luure</p> <p>Foto: pixabay/Alexis Fotos</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1624Ka sorteerimata jäätmed võivad põhjustada tööõnnetuse2017-07-06<p><strong>Uuest aastast hakkas j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja pani t&auml;is pr&uuml;gikotti pr&uuml;gikonteinerisse. Pr&uuml;gikotis oli klaasikild, mis tuli t&otilde;stmise ajal kotist l&auml;bi ja vigastas t&ouml;&ouml;taja k&auml;tt. T&ouml;&ouml;tajal olid pr&uuml;gikoti teisaldamise ajal k&auml;es tavalised t&ouml;&ouml;kindad. T&ouml;&ouml;tajal oli l&otilde;ikamise tulemusena vasakus labak&auml;es haav ja ta viibis vigastuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel 18 p&auml;eva.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks on teise t&ouml;&ouml;taja poolt ohutusn&otilde;uete rikkumine. Ettev&otilde;ttes on olemas juhend pr&uuml;gi sorteerimise kohta ja tulenevalt pr&uuml;gi sorteerimise korrast on olemas ka eraldi konteinerid klaasi jaoks. &Otilde;nnetus juhtus sellep&auml;rast, et kaast&ouml;&ouml;taja oli pannud klaasi valesse konteinerisse.</p> <p>See &otilde;nnetus, mis t&otilde;i t&ouml;&ouml;tajale kaasa suhteliselt&nbsp; pika t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse, oleks olnud v&auml;ga lihtsalt &auml;rahoitav, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad j&auml;rgiksid reegleid. Kui t&ouml;&ouml;taja oma tegevusi hoolikalt l&auml;bi ei m&otilde;tle ja kehtestatud reegleid ei j&auml;rgi v&otilde;ib tema ise v&otilde;i kaast&ouml;&ouml;taja viga saada.</p> <p>Samalaadsete &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks viis t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi t&auml;iendjuhendamise j&auml;&auml;tmete sorteerimise ja selle olulisuse kohta. Lisameetmena v&auml;ljastatakse t&ouml;&ouml;tajatele pr&uuml;gikottide k&auml;itlemiseks l&otilde;ikekindlad kindad.</p> <p>Foto: pixabay/cocoparisienne</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=16183D-printimine ja töötajate jälgimine: uus tööstusrevolutsioon?2017-07-06<p>Tehnoloogia m&auml;ngib &uuml;ha suurenevat rolli t&ouml;&ouml;kohal ja muudab inimeste t&ouml;&ouml;viise. See v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;tajatele hea, kuid v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka uusi ja tekkivaid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu riske. EU-OSHA avaldas kaks uut ekspert&uuml;levaadet, milles vaadeldakse teatud liiki tehnoloogia kasutamist t&ouml;&ouml;kohal: &uuml;hes anal&uuml;&uuml;sitakse 3D-printimist (lisaainete tootmine) ja v&otilde;imalikke uusi riske vastutuse, kasutatud materjalide, paindlike t&ouml;&ouml;viiside ja t&ouml;&ouml; monotoonsuse osas. Teises ekspert&uuml;levaates keskendutakse t&ouml;&ouml;tajate j&auml;lgimisele heaolu tekitava tehnoloogia abil, mis on juba paljudes t&ouml;&ouml;kohtades olukorda t&auml;ielikult muutnud.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/3d-printing-new-industrial-revolution/view" target="_blank">3D-printimine t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/monitoring-technology-workplace/view" target="_blank">J&auml;lgimistehnoloogia t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas:<a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/3d-printing-and-monitoring-workers-new-industrial-revolution" target="_blank"> EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1615Tööinspektsioon: autopesulates tuleb kemikaale ohutumalt käsitleda2017-07-04<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiu ning t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda autopesulates. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati 12 autopesulat. Tuvastati 73 rikkumist ning 51 rikkumise kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis, kuidas t&auml;idetakse ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;udeid autopesulates. Autopesulate peamised riskid on seotud ohtlike kemikaalidega, oskusega neid k&auml;idelda ning tagada t&ouml;&ouml;tajate ohutus. Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, mida t&ouml;&ouml;andja on teinud erinevate ohutegurite v&auml;ltimiseks v&otilde;i nende m&otilde;ju v&auml;hendamiseks. P&otilde;hit&auml;helepanu suunati ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise ohutusele nii vajaliku ventilatsiooni, ohutuskaartide, juhendite kui juhendamise osas. Samuti kontrolliti, kuidas on korraldatud t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll ning esmaabi andmine kohapeal.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul j&auml;tab suhtumine ohutult t&ouml;&ouml;tamisse autopesulates t&otilde;siselt soovida. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjad polnud hinnanud adekvaatselt t&ouml;&ouml;ga seotud riske ning seet&otilde;ttu j&auml;id need ka maandamata,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;T&otilde;siseid puuduj&auml;&auml;ke leidsime pea k&otilde;igis ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korralduses. T&ouml;&ouml;tajaid ei saadeta tervisekontrolli, kuigi t&ouml;&ouml;l puututakse kokku ohtlike kemikaalidega. Puudusi leidsime ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamisel,&ldquo; s&otilde;nas Oja. Rahule v&otilde;is j&auml;&auml;da m&otilde;istlike lahendustega raskuste k&auml;sitsi teisaldamisel, puhkepausidega ning t&ouml;&ouml;tajate olmeruumidega. Samuti on pesulates l&auml;bi m&otilde;eldud esmaabi korraldus.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis enne sihtkontrolli m&auml;rgukirja 56 ettev&otilde;ttele. Juhuvalikuga k&uuml;lastati ja kontrolliti 12 ettev&otilde;tet Tallinnas, Tartumaal ning L&auml;&auml;ne-Virumaal. Kontrollitute puhul oli tegemist v&auml;ikeettev&otilde;tetega, kus keskmine t&ouml;&ouml;tajate arv oli 2,6. &nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub ettev&otilde;tjatele tasuta t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenust. Konsultant n&otilde;ustab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimiss&uuml;steemi loomisel. Teda saab kutsuda nii ettev&otilde;tte &uuml;ldisele konsulteerimisele, mis h&otilde;lmab kogu t&ouml;&ouml;keskkonda ja dokumentatsiooni kui ka kindla t&ouml;&ouml;keskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultanti saab kutsuda oma ettev&otilde;ttesse kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti|&auml;t|ti.ee</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/716" target="_blank">keemilised ohutegurid</a>;<br /><a href="/redirect/2292" target="_blank">tervisekontroll</a>.</li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1613Kas tööandja võib mu puhkuse katkestada?2017-07-03<p><strong>T&ouml;&ouml;tan &uuml;hes toiduainetet&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;ttes mehaanikuna. J&auml;in peale jaanip&auml;eva graafikuj&auml;rgsele puhkusele. Plaanisin juulikuu teisel n&auml;dalal k&uuml;lastada oma &otilde;e peret Soomes, ostsin juba varakult v&auml;lja laevapiletidki. T&auml;na sain t&ouml;&ouml;andjalt &auml;kki s&otilde;numi telefoni, kus t&ouml;&ouml;andja soovib minu kiiret naasmist t&ouml;&ouml; juurde. Tema s&otilde;nul kannatab tootmisliini rikke t&otilde;ttu toodangu valmimine ning nii v&otilde;ivat ettev&otilde;te saada kaela suured leppetrahvid. Kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus minu puhkus taoliselt katkestada ja mind t&ouml;&ouml;le kutsuda?</strong></p> <p><strong>Vastab t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Leonid Siniavski:</strong> T&ouml;&ouml;andja koostab ettev&otilde;tte puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle t&ouml;&ouml;tajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava ei saa t&ouml;&ouml;andja &uuml;ldjuhul &uuml;hepoolselt muuta, selleks on vajalik t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokkulepe. Siiski annab seadus teatud juhtumil t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse t&ouml;&ouml;taja puhkus kas katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja puhkuse katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata &uuml;ksnes etten&auml;gematu olulise t&ouml;&ouml;korralduse h&auml;davajaduse t&otilde;ttu, eelk&otilde;ige kahju tekkimise &auml;rahoidmiseks. Tegemist peab olema erandliku olukorraga, mida ei olnud v&otilde;imalik ette n&auml;ha ja mida ei ole v&otilde;imalik muul viisil lahendada, kui t&ouml;&ouml;taja puhkus katkestada, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le kutsuda ning t&ouml;&ouml;ajakava vastavalt &uuml;mber teha.</p> <p>Puhkuse katkestamisel v&otilde;i edasil&uuml;kkamisel tuleb t&ouml;&ouml;tajale kasutamata j&auml;&auml;nud puhkuseosa anda vahetult p&auml;rast kiire t&ouml;&ouml;&uuml;lesande lahenemist v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel mingil muul ajal. T&ouml;&ouml;andja peab lisaks veel arvestama sellega, et kui ta katkestab t&ouml;&ouml;taja puhkuse, peab ta seaduse kohaselt h&uuml;vitama t&ouml;&ouml;tajale puhkuse katkestamisest v&otilde;i edasil&uuml;kkamisest tulenevad kulud.</p> <p>Ehk siis, t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib Teie puhkuse erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu teatud ajaks katkestada ning Teid t&ouml;&ouml;le kutsuda, kuid peab sealjuures h&uuml;vitama Teile puhkuse katkestamisega seonduvad kulud (nt laevapiletite maksumuse, nende &uuml;mbervahetamisega seotud kulud jmt).</p> <p><strong><a href="/redirect/395" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhkuse katkestamisest v&otilde;i edasil&uuml;kkamisest</a></strong></p> <p>Foto: pixabay/Dariusz Sankowski</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1611Kristjan Otsmann jagab läbipõlemise õppetunde2017-06-30<p><strong>Kui v&otilde;tsin koolitaja Kristjan Otsmanniga &uuml;hendust, et saada n&otilde;usolekut T&ouml;&ouml;elu intervjuu jaoks, saatis ta vastuseks enneolematult p&otilde;hjaliku e-kirja. V&auml;hemalt kuu aega ette olid teada ajavahemikud, millal oleks v&otilde;imalik kokku saada, millal oleks v&otilde;imalik vestelda telefoni teel ning t&auml;psed asukohad, kus ta nendel aegadel viibib. &bdquo;Ma lihtsalt ennetasin k&uuml;simusi, mis ma teadsin, et tulevad,&ldquo; p&otilde;hjendab Kristjan p&otilde;hjalikkust. See hoidis t&otilde;epoolest aega oluliselt kokku.</strong></p> <p><strong>Mis teid &otilde;nnelikuks teeb?</strong></p> <p>Kooselu ehk minu abikaasa ja kuus last. Esimese ringi lapsed on 18, 22, 26 ja teise ringi lapsed on &uuml;ks poolteist, teine peatselt neli ja kolmas peatselt seitse aastat vanad.</p> <p><strong>Millal te l&auml;bi p&otilde;lesite?</strong></p> <p>Ma olen kaks korda l&auml;bi k&auml;rsanud. Esimene kord olin loll ega saanud aru, et olen l&auml;bi p&otilde;lenud. Ma arvan et umbes 2000 oli esimene laks ja 2004 oli teine laks, mul on v&auml;ga halb aastam&auml;lu ja t&auml;pselt ei m&auml;leta.</p> <p><strong>2002 oli internetis leiduva info p&otilde;hjal teie murdepunkt.</strong></p> <p>See oli aasta, kui ma pidin endaga midagi ette v&otilde;tma. 1990. l&otilde;pus oli n&otilde;rgem k&auml;rssamine. Siis &uuml;tles organism &uuml;les ja nakatusin tiisikusse. See on haigus, mida normaalne inimene endale k&uuml;lge ei noki, n&otilde;rga ja kurnatud organismi haigus. Ma ei &otilde;ppinud sellest. M&otilde;ni aasta hiljem sain teise laksu k&auml;tte ja siis sain aru, et n&uuml;&uuml;d tuleb midagi ette v&otilde;tta.</p> <p><strong>Ehk olite l&auml;bi p&otilde;lenud mitu aastat j&auml;rjest?</strong></p> <p>Rajale tagasi j&otilde;udmine v&otilde;tab aega kaks kuni neli aastat, eriti kui sa korralikult l&auml;bi k&auml;rssad. See ei t&auml;henda seda, et inimene oleks t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu kaks kuni neli aastat &ndash; lihtsalt t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on m&otilde;nev&otilde;rra tagasihoidlik.</p> <p><strong>Millised on need konkreetsed m&auml;rgid, kuidas inimene ise v&otilde;i keegi k&otilde;rvalt saaks aru, et ta on l&auml;bi p&otilde;lenud?</strong></p> <p>Esimene m&auml;rk on see, et asjad ei saa valmis. Teine on see, et mitmel puhul t&ouml;&ouml;tunnid ja t&ouml;&ouml;p&auml;evad l&auml;hevad v&auml;ga pikaks, aga tulemusi ei tule. Kolmandaks, osa asju, mis muidu pakuvad lusti, enam ei tee seda. Neljandaks l&ouml;&ouml;vad v&auml;lja mingisugused kompensatoorsed mehhanismid &ndash; kes v&otilde;tab napsu, kes ajab vastassugupoolt taga, kes hakkab harrastusprofisportlaseks. See on p&uuml;&uuml;d ennast t&otilde;estada kusagil mujal, kui t&ouml;&ouml;elu t&auml;iega lappab ja inimene ei taha tunnistada, et tegelikult lappab. Samamoodi muud d&uuml;stressim&auml;rgid: &auml;rritus suureneb, kriitikameel v&auml;heneb. Need on p&otilde;hilised m&auml;rgid, mida ma n&auml;en enda ja teiste juures.</p> <p><strong>Kuulan teid ega saa aru. Mis vahe on l&auml;bip&otilde;lenud inimesel ja harilikul k&auml;pardil, kes ei saa oma t&ouml;&ouml;ga hakkama?</strong></p> <p>K&auml;pardeid ei ole olemas! Kui inimene ei saa oma t&ouml;&ouml;ga hakkama, siis on tal j&auml;relikult mingi motivatsiooni-, oskuste, teadmiste v&otilde;i eelduste puudus. K&auml;pardlus on v&auml;hendatav.</p> <p>Vahe on selles, et kui protsessi alguses on k&auml;pardi potentsiaal &uuml;sna avamata, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisel inimesel on potentsiaal olemas ja ta rakendab seda potentsiaali maksimaalselt. Kui toimub l&auml;bip&otilde;lemise krahh, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;imeline inimene lendab allapoole igasuguse k&auml;pardluse taset. Siis on potentsiaal null, paak on t&uuml;hi. P&uuml;&uuml;ad k&uuml;ll, aga ikka ei tule v&auml;lja, kuigi tead, et vanasti tuli. K&auml;pardil ei tulegi asjad v&auml;lja, l&auml;bi p&otilde;lenud inimesel on asjad varem v&auml;lja tulnud ja enam ei tule.</p> <p><strong>Kas l&auml;bip&otilde;lemine on paratamatu?</strong></p> <p>Ei ole, kui inimesel on olemas sisemine ja v&auml;line turvav&otilde;rk. Sisemine turvav&otilde;rk t&auml;hendab, et ma armastan seda, mida ma teen. Mih&aacute;ly Cs&iacute;kszentmih&aacute;lyi kasutab sellist m&otilde;istet nagu autoteelilisus ehk kulgeva tegutsemise kogemus. Kui kulgev kogemus on olemas, siis inimene p&otilde;leb harva l&auml;bi. Kulgemine on protsessi nautimine ja n&auml;gemine, et asjad saavad valmis. Teisis&otilde;nu ma m&otilde;testan seda, mida ma teen, ja selle tegevuse m&otilde;te ei kao.</p> <p>V&auml;limine turvav&otilde;rk t&auml;hendab seda, et on teised inimesed, kellele ma saan toetuda. Inimene on ikkagi karjaloom. Teisest k&uuml;ljest on hea, kui on olemas inimene, kes m&auml;rkab sinu eest, kui sa &uuml;hel hetkel ise ei m&auml;rka. N&auml;iteks kui minu abikaasa &uuml;tleb, et ma t&ouml;&ouml;tan liiga palju, siis ma tean, et tal on alati &otilde;igus. J&auml;relikult ma t&ouml;&ouml;tan liiga palju ja nui neljaks tuleb tempot v&auml;hemaks t&otilde;mmata.</p> <p><strong>See on usalduse k&uuml;simus, ma pean ennast ja l&auml;hedasi inimesi usaldama, sest nad n&auml;evad sageli asju, mida ma ise ei n&auml;e.</strong></p> <p>Inimene v&otilde;ib armastada seda, mida ta teeb, ja olla tohutult &otilde;nnelik, aga mingite v&auml;liste stiimulite m&otilde;jul tuleb siiski allak&auml;ik. N&auml;iteks surm perekonnas v&otilde;i depressioon. Kas ka siis on v&otilde;imalik l&auml;bi p&otilde;leda, kuigi k&otilde;ik turvav&otilde;rgud on olemas?</p> <p>Loomulikult on. Ootamatud s&uuml;ndmused, n&auml;iteks depressioon, surm, t&ouml;&ouml;kaotus v&otilde;i diagnoos v&otilde;ivad soodustada l&auml;bip&otilde;lemist. K&uuml;simus on selles, kuidas inimene muudatusega toime tuleb. Erinevad teadust&ouml;&ouml;d n&auml;itavad, et vaimne paindlikkus ehk v&otilde;ime kohaneda uute oludega mis iganes ka ei juhtuks, on treenitav.</p> <p><strong>Kaua teie l&auml;bip&otilde;lemine kestis, kuni te ise sellest aru saite ja kuidas te aru saite?</strong></p> <p>Mina sain sellest halvasti aru. T&ouml;&ouml; lendas k&auml;es, p&auml;evad olid pikad, aga tulemusi ei tulnud. Inimene v&auml;sib &auml;ra ja muutub n&otilde;rgaks. M&otilde;ni sureb &auml;ra, m&otilde;nel tuleb niisama aru p&auml;he ja m&otilde;nel tuleb t&otilde;bi kallale. Mul avaldus 2002 selline t&otilde;bi nagu sclerosis multiplex. See on selles m&otilde;ttes pull haigus, et ta on tohutult eripalgeline ja mitmete s&uuml;mptomitega. Minul avaldus see tohutu v&auml;simusena, millega kaasnes tunne, et sa k&otilde;nniksid nagu soo peal.</p> <p>Kui teada sain, siis l&auml;bisin k&otilde;ik diagnoosi saamise etapid; alguses arvasin, et ei ole midagi viga, siis arvasin, et suren &auml;ra, kolmandaks n&otilde;udsin, et ravige mind terveks, ja neljandaks sain aru, et pean end kokku v&otilde;tma ja elu edasi elama. Mul l&auml;ks h&auml;sti, mul on &uuml;sna healoomuline vorm ja ta ei sega mind peaaegu &uuml;ldse.</p> <p>See oli minu jaoks h&auml;irekell. Kuna asjaolud olid v&auml;ga soodsad, siis vahetasin ametikohta. L&auml;ksin &uuml;hte riigiametisse t&ouml;&ouml;le, kus v&auml;sisin aastaga &auml;ra ja l&auml;ksin uuesti ajakirjandusse tagasi. M&otilde;tlesin, et olen v&auml;lja puhanud, aga loomulikult ei olnud. Olin kolm-neli aastat ajakirjanik ja keskastme juht. Samal ajal uurisin efektiivsuse ja tootlikkuse t&otilde;stmise viise. Hoolimata t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemisest tulid asjad v&auml;lja, sest ma leidsin endas turbo-nuppe, mida sai aeg-ajalt sisse ja v&auml;lja l&uuml;litada. Mingi hetk hakkasid inimesed n&otilde;u k&uuml;sima. Ega ma kade mees ole, jagasin n&otilde;u. &Uuml;ks hetk abikaasa &uuml;tles, et n&uuml;&uuml;d sa peaksid selle eest raha k&uuml;sima. Siis vahetasin eriala ja teen seda siiamaani.</p> <p><strong>Kuidas suhtumine kolleegide ja perekonna poolt oli?</strong></p> <p>Kahtlustan siiani, et suur osa kolleegidest ei saanud &uuml;ldse aru. Sajandi alguse ajakirjandusmaastikul oli t&auml;iesti tavaline, et t&ouml;&ouml;d tehti roppu moodi ja ma kahtlustan, et tehakse siiani. Kui palju nendest kodanikest oli l&auml;bi p&otilde;lenud, ei tea keegi, aga ma kahtlustan, et mitte v&auml;he. See oli normaalne olukord ja keegi ei pannud seda pahaks. L&otilde;ppude l&otilde;puks tegi ta ju nii palju t&ouml;&ouml;d, vaata kui vara tuleb ja kui hilja l&auml;heb. L&auml;hedased ikka m&auml;rkasid ja tugi oli olemas.</p> <p><strong>Kas see oli patroniseeriv, hellitav?</strong></p> <p>Ei, ei, ei! See on minu isikuomadustes kinni, et ma ei salli haletsemist. Tol ajal ma ennast haletsesin, aga teistel ma end haletseda ei lase, see on minu privaatl&otilde;bu. Mind toetati heas m&otilde;ttes, haletsemine ei ole mingi tugi. Haletsemine on toe miraaž &ndash; keegi laseb hologrammiga t&auml;navale m&otilde;nusa seina, kuhu saad toetuda, ja kui toetad sinna, siis oled k&uuml;lili maas. T&otilde;eline tugi p&uuml;&uuml;ab sind kinni, kannab sind seni, kuni vaja, ega anna j&auml;rele.</p> <p><strong>Kui palju arvate, et endiste kolleegide hulgas l&auml;bi p&otilde;lenuid oli?</strong></p> <p>Ma ei julge ennustada, aga pakun, et umbes kolmandik. Ma v&otilde;tan arvesse seda, milles l&auml;bi p&otilde;lemine intelligentsete inimeste puhul avaldub. &Otilde;nneks lolle ajakirjanikke v&auml;ga palju ei ole, k&uuml;ll on arrogantseid. Esimene asi, milles see v&auml;ljendub, on see, et hakkavad pihta mingid lapselikud m&auml;ngud. P&auml;evatoimetajad t&otilde;mbasid endale kabinetti &uuml;les suure sildi, mille peale kirjutatud &bdquo;Palat nr 6&ldquo;. Samuti v&otilde;eti korralikult napsu. Ma ei tea, kuidas praegu on, ja ma loodan, et see on j&auml;&auml;nud v&auml;hemaks.</p> <p><strong>Kas te kolleege kuidagi inspireerisite, kui te avalikult v&auml;lja tulite oma l&auml;bip&otilde;lemisega?</strong></p> <p>Sellest keegi ei r&auml;&auml;kinud &ndash; j&otilde;le palju oli t&ouml;&ouml;d ja aega ei olnud &uuml;ldse.</p> <p><strong>Seda oli ju n&auml;ha, vahetasite t&ouml;&ouml;kohta.</strong></p> <p>Kui inimesed k&uuml;sivad, miks ma enam ajakirjanik ei ole, siis ma r&auml;&auml;gin alati &uuml;he anekdoodi. Mees l&auml;heb poodi ja &uuml;tleb, et ma tahan need &otilde;hupallid tagastada, need ei t&ouml;&ouml;ta enam. M&uuml;&uuml;ja vastab, et mis m&otilde;ttes ei t&ouml;&ouml;ta, kas l&auml;hevad katki v&otilde;i &otilde;hk tuleb v&auml;lja v&otilde;i midagi kolmandat? Mees selle peale, et ei, nad ei paku mulle enam l&otilde;bu.</p> <p>Ajakirjandus ei pakkunud mulle enam l&otilde;bu. Kui l&otilde;bu on kadunud, siis ei ole enam m&otilde;tet t&ouml;&ouml;d teha. Eestis on liiga palju inimesi, kes t&ouml;&ouml;tavad vaid palga p&auml;rast. Eesti t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad v&otilde;iksid oma m&otilde;tlemisega j&otilde;uda sama kaugele, kui on parimad t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad Eestis. N&auml;iteks Proekspert, kus on palgal v&auml;ga hea t&ouml;&ouml;&otilde;nne ekspert Tiina Saar-Veelmaa. Nad panustavad silman&auml;htavalt sellesse, et inimesed tunneksid end t&ouml;&ouml;l h&auml;sti, et nende t&ouml;&ouml; oleks m&otilde;testatud ja nad naudiksid oma t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml; on eneseteostus, mitte raha teenimise viis. Kui see m&otilde;tteviis &otilde;nnestuks m&otilde;nek&uuml;mne aastaga kohale viia, siis saaks suuri asju teha. Aga selle p&auml;rast ei tasu liiga palju muretseda. (naeratab rahulikult p&auml;rast paari &auml;gedamat lauset)</p> <p><strong>Niimoodi m&otilde;elda on ikkagi luksus. Mida peaks tegema keskmine eesti inimene, kellel on n&auml;iteks olnud pikka aega &uuml;ks amet ja kellel ei ole v&otilde;imalust hakata koolitajaks? Tal ei ole nii suur silmaring v&otilde;i sotsiaalne kapital, vaid on olnud elu aeg n&auml;iteks rekajuht. Kui tema p&otilde;leb l&auml;bi, siis mida teha?</strong></p> <p>Seal on j&auml;lle t&auml;htis t&ouml;&ouml; m&otilde;testamine.</p> <p><strong>Aga kui ei leia m&otilde;tet?</strong></p> <p>Siis on keeruline, ma ei tea, mis siin vastus on. Siin peaks Tiina Saare-Veelmaa k&auml;est k&uuml;sima. See on talle hea k&uuml;simus.</p> <p><strong>Kas inimene, kellel ei ole sotsiaalset mobiilsust, on siis hukule m&auml;&auml;ratud?</strong></p> <p>Ei, ma arvan, et ei ole. See taandub ikkagi sellele, kuidas ta suudab endal jalad k&otilde;hu alt v&auml;lja v&otilde;tta. Mil moel ta m&otilde;testab seda t&ouml;&ouml;d, mida ta teeb, kuidas tema klots klapib suurde tervikusse.</p> <p><strong>Mida see l&auml;bi p&otilde;lenud veoautojuht peaks tegema, et ta oma 60-tonnise palgikoormaga ei tekitaks liiklusohtlikke olukordi ega saadaks inimesi kabelisse?</strong></p> <p>Esimene k&uuml;simus, mida endalt peab k&uuml;sima, on &bdquo;Mis annab elule m&otilde;tte?&ldquo;. Elu m&otilde;tet vajame k&otilde;ik, olenemata sellest, mis t&ouml;&ouml;d me teeme. On inimesi, kes leiavad elu m&otilde;tte sellest, et nad s&otilde;idavad tuhandeid kilomeetreid m&ouml;&ouml;da maanteid. Neile meeldib n&auml;iteks, et nad pakuvad inimestele h&uuml;vesid. V&otilde;i meeldib neile &uuml;ksinda olla, ringi s&otilde;ita ja maailma n&auml;ha.</p> <p>T&ouml;&ouml; m&otilde;testamine on t&auml;htis, n&auml;iteks rekajuhtimisega kaasnev vabadus v&otilde;ib m&otilde;tte anda. V&otilde;i kui inimene saab muusikat v&otilde;i audioraamatuid kuulata. Peab m&otilde;tlema, mida saab &auml;ra teha, et tegevus natukenegi nauditavamaks muuta. Kui l&auml;bip&otilde;lemise pauk on &auml;ra k&auml;inud, siis seda m&otilde;tet enam kergelt ei leia. See tuleb varem &auml;ra teha, siis saab midagi p&auml;&auml;sta.</p> <p>Kui pauk on &auml;ra k&auml;inud, siis esimene asi on taastumine. See v&otilde;tab aega, aga &uuml;ldiselt tuleb eluisu tagasi. N&auml;iteks v&otilde;ib m&otilde;ttem&auml;nge m&auml;ngida. Logoteraapia looja Viktor Frankl soovitas k&uuml;sida endalt, mida teeksin t&auml;na siis, kui mul ei oleks &uuml;htegi kohustust. Sealt tuleb elu m&otilde;te v&auml;lja. Ametit ei saa vahetada siis, kui sa oled parajasti t&auml;iesti l&auml;bi.</p> <p>K&otilde;ige t&auml;htsam asi on muidugi f&uuml;&uuml;siline liikumine. Kas v&otilde;i tegeleda millegi nii m&otilde;ttetu kui s&ouml;rkimisega. Kui inimene saab f&uuml;&uuml;sise liikuma, siis m&otilde;te tuleb sageli kaasa. Vanasti &ouml;eldi, et terves kehas terve vaim, t&auml;nap&auml;eval &ouml;eldakse, et f&uuml;&uuml;silise tegevusega vallanduvad ajus dopamiin ja serotoniin.</p> <p>Samuti v&otilde;ib vabatahtlikuks minna. Uuringud n&auml;itavad, et kui inimene hakkab andma, siis kummalisel moel hakkab ta v&auml;ga palju vastu saama. Miks, ei tea.</p> <p><strong>Ehk k&otilde;igil on lootus?</strong></p> <p>Kui inimene jaksab, jah. Aga kui inimene on nii l&auml;bi p&otilde;lenud, et isegi liikuda enam ei jaksa, siis tuleb otsida v&auml;list abi. Keegi, kes tunneb kaasa. Olemas on terapeute, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge jne.</p> <p><strong>Kas j&auml;&auml;te midagi igatsema vana, veel l&auml;bi p&otilde;lemata Kristjan Otsmanni juures?</strong></p> <p>M&otilde;nikord ma igatsen oma t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. Kuldsetel aegadel tuli torust nii palju, kui k&uuml;sisid. Hea, et enam ei tule, nagu annaks Kala&scaron;nikovi ahvi k&auml;tte! &Otilde;nneks on lisandunud arukust v&auml;henenud &auml;ksi nutikalt &auml;ra kasutada.</p> <p>Leppimine on kasvanud, ehk enda &uuml;mbritseva &ouml;kos&uuml;steemi aktsepteerimine sellisena, nagu ta on. Tajun aina enam, milliseid asju ma saan muuta ja mida ma ei saa muuta. Ma ei rabele asjade p&auml;rast, mida ma ei saa muuta. V&auml;lja arvatud siis, kui see rabelemine on hullult l&otilde;bus.</p> <p>Suuremat eluj&otilde;udu ma igatsen, aga muud ei ole m&otilde;tet igatseda, ega ta tagasi ei tule. Eluj&otilde;u v&auml;henemise tempot saab aeglustada liikumisega ja erinevate meelevirgustehnikatega nagu n&auml;iteks mediteerimine, Hiina v&auml;etaid qigong ja jooga. Samuti pideva &otilde;ppimisega, ajul ei tohi laisaks lasta minna. Ka andmisega, kui annad, siis eluj&otilde;ud v&auml;heneb aeglasemalt. Aga m&otilde;testatult tuleb anda.</p> <p><strong>Kui palju ja kuidas teie annate?</strong></p> <p>Tahaks rohkem anda. Minu peamine andmine praegu on perele, eelk&otilde;ige lastele. See on oluline ja see vastutus on tohutu. See teadmine on ka alles hiljem kohale j&otilde;udnud. Ma teen j&otilde;udm&ouml;&ouml;da priitahtliku t&ouml;&ouml;d, praegu v&auml;hem, sest plika on v&auml;ike, aga kui ta vanemaks saab, siis panustan priitahtlikusse t&ouml;&ouml;sse rohkem.</p> <p>N&auml;puotsaga toetan kohalikku kogukonda ehk Padise valda ja eelk&otilde;ige Risti kihelkonda. Andsime kolm aastat tasuta vallalehte v&auml;lja, siis v&auml;sisime sellest. Korra aastas teen Noored Kooli &otilde;petajatele &uuml;he tasuta koolitusp&auml;eva, nad teevad niiv&otilde;rd olulist asja. MT&Uuml;-dega t&ouml;&ouml;tan kingitusmajanduse p&otilde;him&otilde;tetel ehk nemad &uuml;tlevad hinna ja mina kinnitan, et olen selle hinnaga n&otilde;us. Eeldus on vaid see, et hind peab &uuml;letama &uuml;hte eurosenti pluss k&auml;ibemaks ja ma v&otilde;iksin bensiiniraha tagasi saada. Sellisel moel teen umbes 15 koolitusp&auml;eva aastas. Hiljuti n&auml;iteks k&auml;isin Kivi&otilde;li koolis, tohutult lahe koolitusp&auml;ev oli, ning palgaks sain kaks purki k&uuml;psisesegu, millest sai ise k&uuml;psiseid teha. See oli k&uuml;ll &uuml;le pika aja parim palk.</p> <p><strong>Kui tihedad teie p&auml;evad on?</strong></p> <p>S&otilde;ltub ajast, praegu on liiga tihedad. Ma proovin endale v&otilde;imaldada luksust t&ouml;&ouml;tada neli p&auml;eva n&auml;dalas. Olen siiralt t&auml;nulik, et mul see v&otilde;imalus on. Ma proovisin vahepeal kolmep&auml;evast t&ouml;&ouml;n&auml;dalat teha, aga siis ma nii &otilde;nnelik ei olnud, ma vajan t&ouml;&ouml;d. Samuti vajan ma perekonda, proovin neid tasakaalus hoida. Neljap&auml;evane t&ouml;&ouml;n&auml;dal distsiplineerib mind, ma ei tee nii palju m&otilde;ttetuid asju.</p> <p>Minu t&ouml;&ouml; ise&auml;rasus on see, et ta on v&auml;ga hooajaline. Augustis hakkab mahtra pihta ja k&auml;ib kuni detsembri keskpaigani v&auml;lja. Siis on issanda rahu kuu aega ja jaanuari keskpaigast hakkab trall pihta ning l&otilde;peb &auml;ra enne jaanip&auml;eva. Millegip&auml;rast nende perioodide l&otilde;pud kujunevad v&auml;ga hoogsaks. Tegelikult peaks m&otilde;ned t&ouml;&ouml;d &auml;ra &uuml;tlema, aga m&otilde;ned asjad on nii &auml;gedad, et ei taha &auml;ra &ouml;elda. Ja siis l&auml;hevadki p&auml;evad tihedaks, ma ise tahaks, et nad oleksid veidi vabamad.</p> <p>S&uuml;gisest t&otilde;mban oma piire veidi koomale, praegu olen natukene &uuml;le piiri. Mind &auml;hvardab l&auml;bi p&otilde;lemine, kui ma sama moodi edasi panen. (naerab)</p> <p><strong>Kas k&otilde;igil on ajajuhtimist vaja? Nendel, kellel ei ole j&auml;rjekord ukse taha.</strong></p> <p>Ajajuhtimine on eesti keeles loll v&auml;ljend. Aega ei saa juhtida, aega saab natukene korrastada ja ennast natukene juhtida. Kui need kaks asja haagivad omavahel kokku, siis juhtub see, mida kutsutakse aja juhtimiseks, ehk tegelikult osatakse aega korrastada ja tegevusi juhtida. Kas seda on k&otilde;igil vaja? Mingil m&auml;&auml;ral kindlasti. On palju inimesi, kellel on see oskus teadvustamata.</p> <p>Inimestel on p&auml;eva jooksul mingid ajavahemikud, millal asjad tulevad h&auml;sti v&auml;lja, ja mingid ajad, kui &uuml;ldse ei tule v&auml;lja. Kui asjad tulevad h&auml;sti v&auml;lja, siis sel ajal peaks tegevusi optimeerima. Teine vajalik oskus on vaadata veidi kaugemale, kui oma nina ette. Me s&otilde;idame sinna, kuhu me vaatame. K&otilde;ige lollim soovitus, mida ma oma lapsele olen andnud, oli siis, kui ma &otilde;petasin teda jalgrattaga s&otilde;itma ja &uuml;tlesin, et vaata, et sa p&otilde;&otilde;sasse ei s&otilde;ida. V&otilde;ite ise arvata, kus ta j&auml;rgmisel hetkel oli. Kui inimene &otilde;pib vaatama silmapiiri, siis ta eksib harvemini &auml;ra.</p> <p>Samuti on t&auml;htis paindlikkus, v&otilde;ime kohaneda, kui elu tingimused oluliselt muutuvad.</p> <p><strong>Igasuguseid produktiivsust t&otilde;stvaid &auml;ppe ja metoodikat on jalaga segada. Millal piir ette tuleb? Millal enam ei pea optimeerima?</strong></p> <p>On selline v&auml;ljend nagu produktiivsusporno. Selle all m&otilde;istetakse seda, kui inimene katsetab aina uusi ja uusi imevahendeid, aga tulemusi ei tule. Abivahendite avastamise ja kasutamise peale v&otilde;iks kuluda oluliselt v&auml;hem aega kui tegutsemise peale. Teiseks, mida lihtsam abivahend on, seda parem. Aga see v&otilde;iks olla piisavalt keeruline, et rahuldada minu vajadusi. Veel oleks tore, kui see oleks skaleeritav, ehk ma saaksin seda vajadusel keerulisemaks teha. Kui ma hakkasin tegutsema, siis mu s&uuml;steem oli kaugeltki liiga keeruline ja energian&otilde;udlik.</p> <p><strong>Kas saaksite l&uuml;hidalt kirjeldada, milline teie s&uuml;steem praegu on?</strong></p> <p>Loomulikult, alustame suurtest klotsidest. Mul on olemas arusaam, miks ma midagi teen. T&ouml;&ouml;tan sellep&auml;rast, et see meeldib mulle, see on l&otilde;bus ja lisab energiat. Sellel t&ouml;&ouml;l on kasu sees &ndash; ma n&auml;en, et inimesed arenevad t&auml;nu minu t&ouml;&ouml;le. Teisest k&uuml;ljest toob see t&ouml;&ouml; k&otilde;rvaltootena raha sisse.</p> <p>Teine pool on see, et eraelu peab olema hoitud. On asju, mida teen liiga v&auml;he, n&auml;iteks enesearendus. &Uuml;hel ilusal p&auml;eval hakkan ma tubliks ja hakkan sellega rohkem tegelema. Lihtsalt laste peale l&auml;heb praegu v&auml;ga palju energiat, aga mu pikaajalised empiirilised uuringud on n&auml;idanud, et lapsed kasvavad suureks ja n&otilde;uavad tulevikus v&auml;hem energiat.</p> <p>Fookus peab olema paigas, minu fookus on koolitusel ja natukene v&auml;hem arengutoel. Minu t&ouml;&ouml; aitab inimestel leida enda jaoks aega. Sealt edasi on mingisugused kokkulepped, mis istuvad minu jaoks Google&rsquo;i kalendris. Ma saan neid omavahel jagada ning minu abikaasa n&auml;eb, millal ma olen kusagil kaugel t&ouml;&ouml;l ja mina n&auml;en seda, millal ma v&otilde;iksin varem koju tulla, et lapsed tingimata lasteaiast koju tuua. Kalendris on need asjad, millel on kuup&auml;ev k&uuml;ljes ja k&otilde;ik teised asjad on m&auml;rkmikus kirjas. Igal &otilde;htul v&otilde;tan p&auml;eva kokku ja login &auml;ra, mida ma sel p&auml;eval tegin. Kui pean p&auml;eva planeerima, siis kirjutan lihtsalt m&auml;rkmikusse.</p> <p><strong>Kui palju teil T&ouml;&ouml;inspektsiooniga kokkupuudet on?</strong></p> <p>Olen teinud m&otilde;ni aasta tagasi neile koolitust, v&auml;ga palju kokku ei puutu.</p> <p><strong>Koolitajad vist v&auml;ga ei puutugi kokku?</strong></p> <p>Jah, v&auml;lja arvatud juhul, kui sa oled t&ouml;&ouml;ohutuskoolitaja. Aga loomulikult ma vaatan koolitades n&auml;iteks, et pikendusjuhtmega ma pikendusjuhet ei pikenda ja proovin alati juhtme p&otilde;randa k&uuml;lge teibiga kinnitada, see on elementaarne. Kui mul on koolitusp&auml;ev, siis mu portfell &uuml;letab ilmselt igasugused lubatud piirid. Peaks ta kunagi &auml;ra kaaluma, oma 15 kilo on ta kindlasti.</p> <p><strong>Nagu esimese klassi lapsel!</strong></p> <p>Peaaegu, neil on natukene raskem.</p> <p><strong>Kui te oleks &uuml;he p&auml;eva Eesti peaminister, siis mida muudaksite, et k&otilde;igil oleks t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt rohkem kvaliteetset aega?</strong></p> <p>Ma olen k&uuml;ll makromajanduslikult loll ja sinisilmne, aga ma kaaluks t&otilde;siselt kodanikupalga kehtestamist. Selleks, et ei tekiks olukorda, kus inimene istub kodus, sest ta t&ouml;&ouml;tu abirahad on suuremad kui palk, mida ta saab. N&auml;iteks pagulane ei saa t&ouml;&ouml;le minna, sest ta saab ainult v&auml;ga odavat t&ouml;&ouml;d teha ja abirahad on sama suured. Tal ei olegi m&otilde;tet t&ouml;&ouml;le minna. Kodanikupalk lahendaks seda, meil oleks v&auml;hem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja meil oleks rohkem inimesi, kes end teostaksid, sest normaalne inimene ei suuda niisama molutada.</p> <p>Intervjuu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta teises numbris.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure.</p> <p>Foto: Rait Tuulas</p> <ul> <li><a href="/redirect/2804" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte l&auml;bip&otilde;lemisest. </a></li> <li><a href="http://ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Teavitustegevus/Infokirjad/2016/TI_Tooelu_nr2_2017-web.pdf" target="_blank">Tutvu ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. teise numbriga.</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1621Vanust arvestav töö Euroopas: ELi ametite nägemus eri vanuserühmi kaasavast töötamisest ja vananemisest 2017-06-29<p>Euroopa Liidu rahvastik ja t&ouml;&ouml;j&otilde;ud vananevad. See m&otilde;jutab nii t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet, t&ouml;&ouml;tingimusi, elustandardeid kui ka heaolu. Kuidas nende muutustega toime tulla? EU-OSHA eestvedamisel valminud uues aruandes selgitatakse, kuidas neljalt ametilt saadavad andmed aitavad kujundada vastastikku t&auml;iendavat poliitikat, mis on midagi enamat kui lihtsalt &uuml;ksikosade summa. Aruanne h&otilde;lmab k&otilde;igi nelja ameti p&auml;devusvaldkondi, tuues esile t&ouml;&ouml;j&otilde;u vananemisest tingitud probleemid ja pakkudes v&auml;lja uudseid lahendusi.</p> <p>&bull;<a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA </a>tutvustab vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu terviklike strateegiate n&auml;iteid.</p> <p>&bull;<a href="https://www.eurofound.europa.eu/" target="_blank">Eurofound</a>&nbsp; anal&uuml;&uuml;sib igas vanuses t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimusi, j&auml;tkusuutliku t&ouml;&ouml;h&otilde;ive tulemusi ning n&auml;itab, kuidas &otilde;iged meetmed aitavad t&ouml;&ouml;elu pikendada.</p> <p>&bull;<a href="http://www.cedefop.europa.eu/" target="_blank">Cedefop</a>&nbsp; uurib kutsehariduse ja -koolituse osat&auml;htsust t&ouml;&ouml;l aktiivsena vananemisel.</p> <p>&bull;<a href="http://eige.europa.eu/" target="_blank">EIGE</a>&nbsp; lisab vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u teemale soom&otilde;&otilde;tme ning arutleb mehi ja naisi m&otilde;jutavate erinevate probleemide &uuml;le.</p> <p>Aruandes vaadeldakse ka pikaaegsete demograafiasuundumuste m&otilde;ju t&ouml;&ouml;h&otilde;ivele ning elukestvat &otilde;pet. Selle aluseks on &uuml;leskutse leida aktiivsena vananemise lahendusi, mis aitaks p&uuml;sida eakatel t&ouml;&ouml;tajatel aktiivsena t&ouml;&ouml;h&otilde;ives, s&auml;ilitades kvalifikatsiooni.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/towards-age-friendly-work-europe-life-course-perspective-work/view" target="_blank">Lugege ametite &uuml;hisaruannet (t&auml;istekst)</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">Projekti &bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; s&otilde;ltumata east&ldquo; lisateave</a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">Tutvuge EU-OSHA kampaaniaga &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/towards-age-friendly-work-europe-life-course-perspective-work-and-ageing-eu-agencies" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>Pilt: pixabay/iriusman</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1610Sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused jõustuvad 1. septembrist2017-06-29<p><strong>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha s&otilde;idu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused j&otilde;ustuvad t&auml;navu 1. septembrist.</strong> &nbsp;</p> <p>&bdquo;Oleme s&uuml;steemi seest otsinud v&otilde;imalusi, kuidas tagada abi v&otilde;imalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda v&otilde;imalikult inimese kodukoha l&auml;hedal,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;S&otilde;idu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse k&auml;ttesaadavust t&auml;iskasvanutele.&ldquo;&nbsp;</p> <p><strong>1. septembrist j&otilde;ustuvad muudatused:</strong></p> <ul> <li>S&otilde;idukulu piirm&auml;&auml;r v&auml;heneb seniselt 0,2 eurolt 0,1 eurole kilomeetri kohta, mis on v&otilde;rdne t&ouml;&ouml;tukassa rahastatava rehabilitatsiooniteenuse piirm&auml;&auml;raga.</li> <li>Rehabilitatsiooniteenust saava inimese ja tema saatja s&otilde;idukulud h&uuml;vitatakse &uuml;hes kalendriaastas &uuml;hekordse s&otilde;idukulude maksimaalse summa ulatuses. K&uuml;tuset&scaron;eki saab sama s&otilde;idu eest esitada &uuml;he korra ehk sama kulu ei kaeta edaspidi mitmekordselt. Bussipiletite esitamisel midagi ei muutu.</li> <li>Alla 16-aastase inimese saatja majutuskulude maksimaalne maksumus on edaspidi 76% lapse majutuskulude maksimaalsest maksumusest.&nbsp;&nbsp;</li> <li></li> </ul> <p>Muudatused j&otilde;ustuvad 1. septembrist 2017. Prognooside j&auml;rgi saab t&auml;navu suunata t&auml;iendavalt 46 383 eurot ja 2018. aastal 139 148 eurot rehabilitatsiooni teenuse tagamisele. Sotsiaalkindlustusameti arvutuste j&auml;rgi on t&auml;navu v&otilde;imalik sellega tagada rehabilitatsiooni saamine t&auml;iendavalt kuni 100 inimesele ning 2018. aastal t&auml;iendavalt ca 240 inimesele.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Muudatuste koosk&otilde;lastamisel v&otilde;eti arvesse Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu ja Otep&auml;&auml; Rehabilitatsioonikeskuse tagasiside.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> <p><strong>Taustainfo:</strong></p> <ul> <li>2016. aastal muutus t&ouml;&ouml;- ja pensioniealiste rehabilitatsiooniteenus vajadusp&otilde;hiseks ja lisandus teenusevajaduse hindamine. Kui 28.06.2017 seisuga oli Sotsiaalkindlustusametis j&auml;rjekorras 621 inimest, siis enne muudatusi oli j&auml;rjekorras ligi 10 000 inimest. Laste puhul Sotsiaalkindlustusametis j&auml;rjekord puudub.</li> <li>2016. aastal taotles s&otilde;idukulude h&uuml;vitamist 2877 inimest, neist 80% k&uuml;tuset&scaron;ekkide alusel. T&auml;navu esimeses kvartalis tehti 978 taotlust s&otilde;idukulude h&uuml;vitamiseks k&uuml;tuset&scaron;ekkide alusel, neist 496 juhul esitati topelt t&scaron;ekid.</li> <li>Saatja majutuskulu &ndash; 76% &otilde;igustatud isiku majutuskulude maksimaalsest maksumusest &ndash; vastab suuremate majutust pakkuvate rehabilitatsiooniteenuse pakkujate kodulehtedel n&auml;idatud keskmistele turuhindadele kahekohalise toa eest. Sellest l&auml;htuvalt v&otilde;ib eeldada, et muudatusel ei ole negatiivset m&otilde;ju rehabilitatsiooniteenuse klientidele, kuna nende tegelikud majutuskulud saavad endiselt kaetud. 2016. aastal esitati majutuskulude h&uuml;vitamiseks taotlusi ligi iga viienda (1566 lapse) alla 16-aastase rehabilitatsiooniteenust saanud lapse kohta ja 1402 saatja eest, s.o &uuml;heksa saatja eest majutuskulu taotlenud 10 lapse kohta.</li> <li>M&auml;&auml;rus avaldatakse Riigi Teatajas 5. juulil 2017</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1609Otsid suvevaheajaks tööd? Vaata YouTüüpide õppetunde. 2017-06-27<p><strong>Vaata videost, kuidas YouT&uuml;&uuml;bid t&ouml;&ouml;le l&auml;ksid ning millised on noormeeste &otilde;ppetunnid!</strong></p> <p><iframe frameborder="0" height="415" src="https://www.youtube.com/embed/YdT2OfE1O18" title="" width="560"></iframe></p> <p>1.juulist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatused, millega lihtsustatakse alaealiste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmist.</p> <p><a href="/redirect/2758" target="_blank">Loe l&auml;hemalt T&ouml;&ouml;elu vastavalt teemalehelt, mida peaksid enne t&ouml;&ouml;leasumist kindlasti teadma.</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1607TET võrgustik annab juurde uusi ideid ja jagatud kogemusi 2017-06-27<p><strong>"K&otilde;ige parem asend on j&auml;rgmine asend,&ldquo; &uuml;tles tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustiku (TET) selle hooaja viimasel seminaril f&uuml;sioterapeut. Cristina L&otilde;okene, r&auml;&auml;kides sellest, kuidas vanemas eas liikumise abil paremini t&ouml;&ouml;v&otilde;imet s&auml;ilitada ning viidates sellele, et inimene on loodud liikujaks ja tervise huvides tuleks oma asendit t&ouml;&ouml;d tehes sageli muuta.</strong></p> <p>Selle poolaasta viimase tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade seminari teemaks oli t&ouml;&ouml;tamine ja vananemine ning keskendus seminar kahele teemale - kuidas oma m&otilde;tteid selgemaks ning lihtsamaks m&otilde;elda, kasutades selleks joonistamist ning kuidas vanemas eas s&auml;ilitada hea f&uuml;&uuml;siline tervis t&ouml;&ouml; juures, lisaks - millised harjutused sellele kaasa aitavad.</p> <p>Millele seminaridel t&auml;psemalt keskendutakse, selle valikul saavad tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustiku liikmed enamasti ise kaasa r&auml;&auml;kida ning suur osa esinejatest on praktikud ettev&otilde;tetest, kes jagavad teistele oma kogemusi. Aga mitte ainult. N&auml;iteks on kohtumiste teemasid seotud ka Tervise Arengu Instituudi tervisekalendriga.</p> <p>Kaubamaja personalikonsultandi ja t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti Piibe Pilme s&otilde;nul annavad v&otilde;rgustiku &uuml;ritused tavaliselt juurde uusi ideid ning kogemusi. &bdquo;Meil on k&uuml;ll m&otilde;tteid olnud muuta infot t&ouml;&ouml;tajate jaoks visuaalsemaks, et oleks huvitavam ning lihtsam meelde j&auml;tta. Idee v&otilde;ib olemas olla, tervist toetavate ettev&otilde;tete v&otilde;rgustikust saab selle teostamiseks vajaliku t&otilde;uke,&ldquo; r&auml;&auml;gib Piibe Pilme teisest seekordsest ettekandest, kus koolitaja Kati Orav r&auml;&auml;kis graafilisest lihtsustamisest ning sellest, kuidas seda kasutada eesm&auml;rkideni viiva tee l&auml;bim&otilde;tlemisel. Ka seda, kuidas meetodit kasutada, et vanemaealisi paremini t&ouml;&ouml;kohal tervisedendusse kaasata.</p> <p>V&otilde;rgustiku liikmena on Kaubamaja loonud oma terviseaasta, kus sarnaselt Tervise Arengu Instituudi tervisekalendrile on aasta &uuml;heksa kuud jaotatud terviseteemade vahel, millele kuu v&auml;ltel keskendutakse. N&auml;iteks oli veebruar p&uuml;hendatud toitumisele ja suhkrutele, aprill liikumisele, mai tubaka ja alkoholi tarvitamise v&auml;hendamisele. Sel kuul maalitakse Kaubamajas unen&auml;gusid &ndash; see t&auml;hendab, et r&auml;&auml;gitakse puhkuse olulisusest. &bdquo;V&auml;ga p&otilde;nevad on olnud meil ka tuberkuloosi ja HIV kuu, kus Tervise Arengu Instituudi spetsialistid k&auml;isid r&auml;&auml;kimas. Mis inimestele alati n&ouml; &bdquo;peale l&auml;heb&ldquo;, on liikumine. Kevadel alustasime iga esmasp&auml;evase jooksutrenniga, koos treeneriga. Nii et suuname kogu aeg oma inimesi tervislikuma elustiili poole.&ldquo;</p> <p>Tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustik loodi 12 aastat tagasi ning sinna kuulub n&uuml;&uuml;dseks &uuml;le 270 organisatsiooni &uuml;le Eesti. V&otilde;rgustikus jagatakse kogemusi ning teavet selle kohta, kuidas arendada t&ouml;&ouml;keskkonda ning tervislikumat elustiili, samuti kuidas paremini ennetada kutsehaigusi ning parandada t&ouml;&ouml;ohutust. V&otilde;rgustikuga liitumine ei too ettev&otilde;tetele kaasa rahalisi kohustusi. Liitumine annab parema v&otilde;imaluse &otilde;ppida teistelt organisatsioonidelt, rikastada t&ouml;&ouml;tajatele pakutavat teavet ning arendada pakutavaid terviseteenuseid.</p> <p><strong>TET-v&otilde;rgustiku liikmete v&auml;&auml;rtused ja p&otilde;him&otilde;tted</strong></p> <p>V&otilde;rgustiku liikmed:</p> <ul> <li>arendavad inimv&auml;&auml;rtust, v&otilde;rdsust, solidaarsust, professionaalset eetikat, teadmisi erinevate elanikkonna gruppide rahvuslikest ja kultuurilistest vajadustest;</li> <li>orienteeruvad tervisedenduse kvaliteedi parandamisele, t&ouml;&ouml;tajate heaolu parandamisele, keskkonnakaitsele ja potentsiaali realiseerimisele olla &otilde;ppiv ja arenev organisatsioon;</li> <li>keskenduvad tervisele, inimeste vajadustele, v&otilde;ttes arvesse nende ootusi tervise suhtes;</li> <li>kasutavad ressursse &ouml;konoomselt ja efektiivselt;</li> <li>&nbsp;teevad koost&ouml;&ouml;d tervishoiuasutuste ja -institutsioonidega paikkonnas.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">Terviseinfo.ee</a></p> <p><a href="/redirect/676" target="_blank">Vaata t&auml;psemalt TET-v&otilde;rgustiku kohta vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1606Kas suvepäevadel juhtunud õnnetus on tööõnnetus?2017-06-26<p><strong>Kavandame ettev&otilde;ttes suvep&auml;evi, kus toimuksid ka erinevad sportlikud tegevused ja v&otilde;istlused, n&auml;iteks osakondade vaheline v&otilde;rkpalliv&otilde;istlus. Sportides aga v&otilde;ib ju ka viga saada. Kas suvep&auml;evadel saadud vigastus on tavaline olmevigastus v&otilde;i on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuigi t&ouml;&ouml;taja tol hetkel oma p&auml;rist&ouml;&ouml;d ei teinud?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on t&ouml;&ouml;taja tervisekahjustus, mis toimus t&ouml;&ouml;andja antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ites v&otilde;i muul tema loal tehtaval t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal v&otilde;i muul t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemise ajal. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga ja juhtub ajal, mil t&ouml;&ouml;taja:</p> <ul> <li>t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet;</li> <li>tegi muud t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;andja loal;</li> <li>tegutses t&ouml;&ouml;andja huvides;</li> <li>viibis t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemist tuleb vaadelda natuke laiemalt kui &uuml;ksnes otsene osalemine t&ouml;&ouml;andja&nbsp; majandustegevuses v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingus v&otilde;i ametijuhendis kokku lepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud &uuml;ritustel osalemine on vabatahtlik, pole tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Teame aga k&otilde;ik, et vabatahtlik v&otilde;ib olla ka &bdquo;vabatahtlik&ldquo;.</p> <p>Vabatahtlik on osalemine siis, kui suvep&auml;evade kutsel on kirjas, et kella seitsmest kuni &uuml;heksani on vaba tegevus, soovijad saavad m&auml;ngida v&otilde;rkpalli, jalgpalli v&otilde;i muul moel kolleegidega toredasti aega veeta. Sellisel juhul ei ole t&ouml;&ouml;andja mingil moel t&ouml;&ouml;tajatele ette kirjutanud, kuidas neid kahte tundi veeta tuleb vaid on loonud selleks erinevaid v&otilde;imalusi. Kui n&uuml;&uuml;d keegi peaks v&otilde;rkpalli m&auml;ngides &otilde;nnetul kombel oma jala &auml;ra v&auml;&auml;nama, ei ole tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, sest t&ouml;&ouml;taja ei tegutsenud &otilde;nnetuse hetkel t&ouml;&ouml;andja huvides ja puudus seos t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga.</p> <p>Kui aga suvep&auml;evade kavas on kirjas, et kella seitsmest kuni &uuml;heksani toimub osakondade vaheline v&otilde;rkpalliv&otilde;istlus, kuhu iga osakond peab oma esinduse v&auml;lja panema, on tegemist t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemisega. Sel juhul ei osale v&otilde;istlejad vabatahtlikult, kuigi nad otsustasid ise, et tahavad v&otilde;istlusest osa v&otilde;tta. Vabatahtlik pole osalemine sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;andja huvides on, et igast osakonnast keegi&nbsp; v&otilde;istlusel osaleks. Nii on ka sellel v&otilde;istlusel juhtunud &otilde;nnetus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, sest t&ouml;&ouml;taja tegutses t&ouml;&ouml;andja huvides.</p> <p>Kui sellises olukorras tekib vaidlus, siis vaidluse lahendamisel ei l&auml;htuta kitsalt ainult sellest, kas kutsel v&otilde;i ajakavas oli kirjas, et tegemist on vabatahtliku osalemisega vaid tuvastatakse sisuliselt, kas osalemine oli vabatahtlik. Ehk et pelgalt s&otilde;na vabatahtlik lisamine kuulutusele ei vabasta vastutusest.</p> <p>Foto: pixabay/webandi</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1605Tööinspektsioon lõpetas lehelaste väärteomenetluse2017-06-22<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon l&otilde;petas Ekspress Meedia AS suhtes seoses lehelastega alustatud v&auml;&auml;rteomenetluse karistust m&auml;&auml;ramata ehk oportuniteedi p&otilde;him&otilde;ttel.</strong></p> <p>Inspektsioon on seisukohal, et eelmisel suvel J&auml;rve Keskuse juures t&ouml;&ouml;tanud lehelapsed olid vaadeldavad t&ouml;&ouml;tajatena t&ouml;&ouml;lepingu seaduse m&otilde;istes ning nad ei teinud 7-12aastasele lapsele seadusega lubatud kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamivaldkonnas. Samas leiab T&ouml;&ouml;inspektsioon, et karistuse m&auml;&auml;ramine Ekspress Meediale ei ole eesm&auml;rgip&auml;rane, kuna antud juhul on t&ouml;&ouml;andja kohtumistel n&auml;idanud &uuml;les siirast soovi korraldada t&ouml;&ouml;keskkond &uuml;mber selliselt, et laste tervis ja ohutus oleks tagatud. Samuti on t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljendanud soovi leida v&otilde;imalusi, kuidas pakkuda t&ouml;&ouml;d 7-12 aastastele, minemata vastuollu seadusega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon arvestas v&auml;&auml;rteomenetluse l&otilde;petamsel, et Ekspress Meedia AS on teinud pingutusi alaealiste t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisel ja t&ouml;&ouml; ohutul &uuml;mberkorraldamisel ning leidis, et rahaline karistus ei saaks tuua t&auml;iendavaid paremaid tulemusi.</p> <p>"T&ouml;&ouml;inspektsioon on v&otilde;tnud otsuse tegemisel arvesse, et Ekspress Meedia ei pruukinud aru saada oma teo ehk alla 13-aastase lapse t&ouml;&ouml;le lubamise keelatusest, sest ta l&auml;htus juba v&auml;ljakujunenud tavast. Ajalehtede m&uuml;&uuml;giga tegelevate laste seaduslik esindaja ehk lapsevanem oli teadlik laste t&ouml;&ouml;tamisest ning andnud selleks n&otilde;usoleku ehk v&otilde;ttis ka endale vastutuse laste t&ouml;&ouml;tingimuste eest. Ekspress Meedia on asunud tegutsema, et edaspidiseid &otilde;igusrikkumisi &auml;ra hoida ning puudub avalik huvi tema karistamiseks ja karistamise v&otilde;imalik eesm&auml;rk &ndash; teadlikkuse t&otilde;stmine ning edaspidiste rikkumiste &auml;rahoidmine &ndash; on juba t&auml;idetud muude vahenditega," seisab v&auml;&auml;rteomenetluse l&otilde;petamise m&auml;&auml;ruses.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon teeb j&auml;relevalvet t&ouml;&ouml;suhete ja t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;le ning j&auml;tkab teavitamist &otilde;iguslikult korrektsetest t&ouml;&ouml;suhetest. T&ouml;&ouml;inspektsioon paneb nii ettev&otilde;tjatele kui ka lapsevanematele s&uuml;damele, et alaealisele kehtivad tema kaitseks t&ouml;&ouml;suhetes j&auml;rgmised seadusega pandud piirangud:</p> <p>7&ndash;12-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA:</p> <p>&bull;&nbsp;kergeid t&ouml;id kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal, eelk&otilde;ige on lubatud osalemine etendusasutuse t&ouml;&ouml;s loomingulise t&ouml;&ouml;tajana, t&ouml;&ouml; modellina.</p> <p>&Uuml;LE 13-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA EELK&Otilde;IGE J&Auml;RGMISI KERGEID T&Ouml;ID:</p> <p>&bull;&nbsp;p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;d, n&auml;iteks aia- v&otilde;i p&otilde;llukultuuride istutamine, rohimine, kastmine v&otilde;i muldamine, saagi koristamine, marjade v&otilde;i puuviljade korjamine, k&ouml;&ouml;givilja puhastamine v&otilde;i m&uuml;&uuml;giks ettevalmistamine;</p> <p>&bull;&nbsp;kaubandus- v&otilde;i teenindusettev&otilde;ttes tehtavad abit&ouml;&ouml;d, n&auml;iteks kauba lahtipakkimine v&otilde;i asetamine riiulitele, hinnasiltide v&otilde;i etikettide kleepimine, pakkematerjalide v&otilde;i pakendite ettevalmistamine, v&auml;ikesem&otilde;&otilde;duliste esemete pakkimine, reklaamn&auml;idiste v&otilde;i reklaamtr&uuml;kiste jagamine;</p> <p>&bull;&nbsp;toitlustus- v&otilde;i majutusettev&otilde;ttes tehtavad abit&ouml;&ouml;d, n&auml;iteks laudade katmine, n&otilde;ude koristamine v&otilde;i pesemine, ruumide koristamine;</p> <p>&bull;&nbsp;muud t&ouml;&ouml;d, mis vastavad T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 7 lg 2 ja 4 n&otilde;uetele.</p> <p>Samuti juhib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&auml;helepanu, et kui t&ouml;&ouml;d tehakse tasu eest ning t&ouml;&ouml;tegija allub t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldava isiku (ettev&otilde;te, asutus v&otilde;i ka f&uuml;&uuml;siline isik) juhtimisele ja kontrollile, siis on tegemist t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=407&amp;cHash=f3a3d43b44dde1b17a56e3f2651bc421" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1604Pühad laeval2017-06-22<p><strong>Olgu t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&otilde;i puhkep&auml;ev, olgu j&otilde;ul v&otilde;i jaan, Viking Line&acute;i laevad s&otilde;idavad ikka &uuml;le lahe. Et meil ei ole veel ises&otilde;itvaid laevu ja automaatset reisijate registreerimist, peavad ka laevakompanii t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;l olema &ndash; olenemata sellest, et on p&uuml;had.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;lepinguseadus &uuml;tleb, et Eestis on 11 riigip&uuml;ha ja ka rahvusp&auml;ev Eesti Vabariigi aastap&auml;ev vabad p&auml;evad. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja uusaastale, Eesti Vabariigi aastap&auml;evale, v&otilde;idup&uuml;hale ja j&otilde;ululaup&auml;evale eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. Ettev&otilde;tetes, mis peavad t&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tama ka riigip&uuml;hadel, on ette n&auml;htud puhkep&auml;evadel t&ouml;&ouml;l olevatele inimestele h&uuml;vitusmehhanismid.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml; 365 p&auml;eva aastas</strong></p> <p>Viking Line&acute;i personalijuhi Ave Lindbergi s&otilde;nul planeeritakse nende asutuses p&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;tamist nii nagu igat teistki t&ouml;&ouml;p&auml;eva. &bdquo;Me t&ouml;&ouml;tame sisuliselt 365 p&auml;eva aastas. Ehk siis, kui laev s&otilde;idab, registreerime reisijate pileteid ja ka k&otilde;nekeskus t&ouml;&ouml;tab p&uuml;hade ajal, kuigi lahtiolekuajad on siis l&uuml;hemad. T&ouml;&ouml; k&auml;ib vahetustega ning ka p&uuml;hadeaega planeerime rutiinselt eelmisel kuul t&ouml;&ouml;graafikuid tehes,&ldquo; selgitas ta.</p> <p>Lindbergi s&otilde;nul koostab p&uuml;hadeaegsed t&ouml;&ouml;graafikud iga osakond ise ning ikka p&uuml;&uuml;takse, nii palju kui v&otilde;imalik, arvestada t&ouml;&ouml;tajate soovidega. &bdquo;Samas, kui k&otilde;ik sooviksid saada p&uuml;hade ajal vaba p&auml;eva, siis sellist olukorda ei saa me endale lubada &ndash; osad meie hulgast peavad ikkagi t&ouml;&ouml;l olema. J&auml;lgime, et p&uuml;hade ajal ei oleks t&ouml;&ouml;l alati samad inimesed, vaid koormus jaotuks v&otilde;rdselt ja &otilde;iglaselt,&ldquo; r&auml;&auml;kis personalijuht, kelle s&otilde;nul eraldi p&uuml;hadeaegset t&ouml;&ouml;loleku motivatsioonipaketti eritasude n&auml;ol ettev&otilde;ttel ei ole &ndash; t&ouml;&ouml;l oleku aega tasustatakse nii, nagu seadus ette n&auml;eb.</p> <p><strong>Raha v&otilde;i vaba p&auml;ev</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma t&ouml;&ouml;tajale riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Samas v&otilde;imaldab seadus pooltel kokku leppida riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitamise tasulise vaba ajaga. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest &uuml;hekordset tasu ning seej&auml;rel v&otilde;imaldatakse tavap&auml;rasest t&ouml;&ouml;ajast vaba aeg, kuid tasustatakse seegi.</p> <p>Seadus n&auml;eb h&uuml;vitamise ette ka enne riigip&uuml;hi olevate l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;evade tarvis. Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks, mis tuleb h&uuml;vitada vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega &uuml;letundidega v&otilde;rdses ulatuses v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>Lindberg nendib, et inimesed ei ole t&auml;nap&auml;eval enam meelsasti p&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;l. &bdquo;Isegi topelttasu ei motiveeri piisavalt, Eesti inimesed v&auml;&auml;rtustavad &uuml;ha enam oma aega ja perega veedetud aega,&ldquo; lausus ta.</p> <p>Autor: t&ouml;&ouml;elu.ee toimetaja</p> <p>Pilt: softcodex</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1601Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem2017-06-20<p><strong>Sel aastal langeb v&otilde;idup&uuml;ha, mis on riigip&uuml;ha, t&ouml;&ouml;p&auml;evale. V&otilde;idup&uuml;hale, 23. juunile eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev (22. juuni) on kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem.</strong></p> <p>23. juunile eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva on t&ouml;&ouml;andja kohustatud l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. Kui ettev&otilde;tte tegevusalast tulenevalt pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, peab t&ouml;&ouml;andja saavutama t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppe, et ta t&ouml;&ouml;taks riigip&uuml;ha-eelsel p&auml;eval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;ajakava alusel, t&auml;hendab see seda, et t&ouml;&ouml;andja peab juba ajakava koostamisel l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva osas t&ouml;&ouml;tajatelt n&otilde;usoleku saama. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega ning ta t&ouml;&ouml;tab mittesummeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi &uuml;letundideks. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tamisel aga v&auml;heneb t&ouml;&ouml;taja kalendaarne t&ouml;&ouml;ajanorm kolme tunni v&otilde;rra. See, kas nende kolme tunni n&auml;ol on tegemist &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, selgub arvestusperioodi l&otilde;pus. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;tajale tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu ja t&ouml;&ouml;tajale kehtestatud t&ouml;&ouml;graafiku alusel on vajalik t&ouml;&ouml;tada ka v&otilde;idup&uuml;hal v&otilde;i jaanip&auml;eval, eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel v&otilde;ib riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitada ka tasulise vaba ajaga.</p> <p>Eesti Vabariigi rahvus- ja riigip&uuml;had, millele eelnevaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;ev.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=404&amp;cHash=74f80293a1f7d839d784a13761468bd0" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>.</p> <p>Pilt: Henry Murumaa</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1596Tööinspektsioon: juulist ei pea taotlema alaealise töölevõtmiseks Tööinspektsiooni luba2017-06-19<p><strong>Juulist ei pea taotlema alaealise t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks T&ouml;&ouml;inspektsiooni luba. &nbsp; </strong></p> <p><strong>1. juulist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatused ning T&ouml;&ouml;inspektsioonilt ei pea enam taotlema eraldi luba alla 15aastase t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks. T&ouml;&ouml;andja peab k&uuml;sima lapsevanema n&otilde;usolekut ning sisestama andmed t&ouml;&ouml;tamise registrisse k&uuml;mme p&auml;eva enne lapse t&ouml;&ouml;leasumist. &nbsp;</strong></p> <p>7-14aastase lapse kohta tuleb t&ouml;&ouml;tamise registrisse kande tegemisel sisestada m&auml;rkuste lahtrisse andmed alaealise seadusliku esindaja n&otilde;usoleku, alaealise t&ouml;&ouml;tingimuste (sh t&ouml;&ouml; tegemise koha ja t&ouml;&ouml;kohustuste) ning koolikohustuse kohta. M&otilde;istlik on lisada juurde ka t&ouml;&ouml;andja kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel &uuml;hendust v&otilde;tta. See muudab menetluse sujuvamaks. &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registrit haldab Maksu-ja Tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta T&ouml;&ouml;inspektsioonile. T&ouml;&ouml;inspektor kontrollib k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul, et tegemist poleks keelatud t&ouml;&ouml;ga ning alaealise t&ouml;&ouml;tingimused oleksid koosk&otilde;las seaduse n&otilde;uetega. Inspektor v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja esindajaga &uuml;hendust v&otilde;tta ning k&uuml;sida t&auml;iendavat informatsiooni. Kui k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dub ning inspektor pole &uuml;hendust v&otilde;tnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on n&otilde;usoleku andnud ja lapse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le lubada. &nbsp;</p> <p>Kui alla 15aastane asub t&ouml;&ouml;le enne 1. juulit, on selleks j&auml;tkuvalt vaja T&ouml;&ouml;inspektsiooni luba. Juulini kehtiv taotluse vorm on k&auml;ttesaadav inspektsiooni kodulehel. Samast leiate ka t&auml;psema selgituse alaealise t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks vajaliku n&otilde;usoleku taotlemise korra kohta <a href="http://ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/alaealise-toole-votmine/nousoleku-taotlemise-kord/" target="_blank">http://ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/alaealise-toole-votmine/nousoleku-taotlemise-kord/</a> &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonile on esitatud 135 taotlust alla 15aastaste noorte t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks. Sel aastal on taotluse esitanud 10 ettev&otilde;tet enam kui 2016. aastal samal ajal. Inspektsioon on juba andnud n&otilde;usoleku 1508 lapse t&ouml;&ouml;le lubamiseks.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=403&amp;cHash=be236d62c4cdaa7a2960aefa337f026e" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>.</p> <p>Pilt: PublicDomainPictures</p> <p>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1595Kas alaealise töölevõtmisel on vajalik Tööinspektsiooni nõusolek?2017-06-19<p><em>Lugeja k&uuml;sib: Kuulsin, et alaealise t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmise n&otilde;usoleku taotlemise kord muutus. Plaanin juulis oma 13aastase sugulase t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta ning tekkiski k&uuml;simus, kas n&otilde;usolek on vajalik ja kuidas n&otilde;usoleku taotlemine uue korra j&auml;rgi k&auml;ib?</em></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> T&otilde;epoolest, 1. juulist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatused ning enam ei pea taotlema T&ouml;&ouml;inspektsioonilt luba alla 15aastase t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks. T&ouml;&ouml;andjale j&auml;&auml;b alles kohustus k&uuml;sida lapsevanema luba 7-14-aastase lapse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks on oluline muudatus see, et alates 1. juulist peab ta k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne 7-14aastase t&ouml;&ouml;le asumist tegema t&ouml;&ouml;tamise registrisse vastava kande.&nbsp; See erineb oluliselt t&auml;iskasvanu v&otilde;i juba 15-aastaseks saanud t&ouml;&ouml;tajast, kelle v&otilde;ib registrisse kanda ka t&ouml;&ouml;le asumise p&auml;eval.</p> <p>7-14aastase lapse t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisel tuleb t&ouml;&ouml;tamise registri m&auml;rkuste lahtrisse sisestada andmed alaealise seadusliku esindaja n&otilde;usoleku, alaealise t&ouml;&ouml;tingimuste (sh t&ouml;&ouml; tegemise koha ja t&ouml;&ouml;kohustuste) ning koolikohustuslikkuse kohta. Lisage kindlasti juurde ka oma kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel &uuml;hendust v&otilde;tta &ndash; see muudab menetluse sujuvamaks.</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registrit haldab Maksu-ja Tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta T&ouml;&ouml;inspektsioonile. T&ouml;&ouml;inspektor kontrollib k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul, et tegemist poleks keelatud t&ouml;&ouml;ga ning alaealise t&ouml;&ouml;tingimused oleksid koosk&otilde;las seaduses s&auml;testatud n&otilde;uetega. Inspektor v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja esindajaga &uuml;hendust v&otilde;tta ning k&uuml;sida t&auml;iendavat informatsiooni. Kui k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dub ning inspektor pole &uuml;hendust v&otilde;tnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on n&otilde;usoleku andnud ja lapse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le lubada.</p> <p>Muudatus puudutab vaid neid alla 15-aastaseid, kes asuvad t&ouml;&ouml;le 1. juulist. Enne seda tuleb j&auml;tkuvalt esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile n&otilde;usoleku saamiseks taotlus. Taotluse vorm on k&auml;ttesaadav inspektsiooni kodulehel <a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/vormid-ja-blanketid/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/vormid-ja-blanketid/</a> Samast leiate ka t&auml;psema selgituse alaealise t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks vajaliku n&otilde;usoleku taotlemise korra kohta <a href="http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toolevotmisel/nousoleku-taotlemise-kord/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toolevotmisel/nousoleku-taotlemise-kord/</a> 1. juulist j&otilde;ustuva t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatustega saab tutvuda Riigi Teatajas <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017003" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017003</a></p> <p>Viitasite, et soovite t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta 13aastast last. Palume Teil kindlasti arvestada, et seadus lubab tal kerget t&ouml;&ouml;d teha ja seda maksimaalselt poole koolivaheajast. Samuti kehtivad 13aastasele erinevad t&ouml;&ouml;- ja puhkeajaga seotud piirangud. N&auml;iteks tohib ta t&ouml;&ouml;tada koolivaheajal kuni 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul (&otilde;ppeveerandi kestel &uuml;ksnes 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul). Lisaks ei tohi 13aastane (eelduslikult koolikohustuslik) laps teha t&ouml;&ouml;d kella 20.00-06.00 vahelisel ajal, v&auml;lja arvatud siis, kui t&ouml;&ouml; on kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal ning t&auml;iskasvanu j&auml;relevalve all. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on alaealiste puhul keelatud.</p> <p>Alaealiste t&ouml;&ouml;tamise t&auml;psed reeglid leiate <a href="http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/Piirangud-alaealise-tootegemisele" target="_blank">http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/Piirangud-alaealise-tootegemisele</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1594Ka ainult ühe riski teadvustamata jätmine võib põhjustada tööõnnetuse2017-06-15<p><strong>Uuest aastast hakkas j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Turvat&ouml;&ouml;tajale, kes oli autoga patrullis, edastati juhtimiskeskusest tehnilise valve all olnud objektilt tulnud h&auml;ire. Turvat&ouml;&ouml;taja s&otilde;itis seda kontrollima. Territoorium oli aiaga &uuml;mbritsetud ning territooriumi sai kontrollida ainult v&auml;ljastpoolt. Maapinnalt ei olnud v&otilde;imalik territooriumit piisavalt h&auml;sti n&auml;ha ja seet&otilde;ttu ronis turvat&ouml;&ouml;taja umbes 40 cm laiuse m&uuml;&uuml;ri peale. Kui turvat&ouml;&ouml;taja m&uuml;&uuml;ril liikus hakkasid sellel olnud kivid liikuma, t&ouml;&ouml;taja kaotas tasakaalu ja kukkus m&uuml;&uuml;rilt alla. Kukkumise tagaj&auml;rjeks oli jalaluu murd, mis t&otilde;i kaasa pikaajalise, neljakuise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Objektil turvateenuse teostamise ohutus ei olnud l&auml;bi m&otilde;eldud. Turvat&ouml;&ouml;taja &uuml;lesandeks oli territooriumi visuaalse vaatluse tegemine selgitamaks h&auml;ire p&otilde;hjuseid. Selle teostamiseks ei piisanud &uuml;mber territooriumi maapinnal k&otilde;ndimisest. Kuna territooriumi j&auml;lgimise teema oli t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis kajastamata, ei olnud t&ouml;&ouml;andjal teada, millised ohud konkreetse objekti &uuml;levaatamisel esinevad. Samuti&nbsp; ei olnud antud t&ouml;&ouml;tajale juhiseid, kuidas ohutult objekti &uuml;le vaadata.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tegi ise otsuse ronida m&uuml;&uuml;rile, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet paremini t&auml;ita. Paraku ei olnud m&uuml;&uuml;ri peal liikumine ohutu ja l&otilde;ppes raske vigastusega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oleks pidanud uuel valvataval objektil t&ouml;&ouml; alustamise eel vaatama &uuml;le turvat&ouml;&ouml;tajate jaoks uue t&ouml;&ouml;keskkonna ja l&auml;bi m&otilde;tlema, kuidas saab seal ohutult turvateenust osutada. Sealhulgas tulnuks m&otilde;elda ka asjaolule, mil moel saab turvat&ouml;&ouml;taja objektist piisava &uuml;levaate. Valvate objektide puhul on oluline turvaettev&otilde;tte koost&ouml;&ouml; ettev&otilde;ttega, kellele turvateenust osutatakse. Sellelt ettev&otilde;ttelt saadakse teavet nende t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohtudest ja nendest hoidumise abin&otilde;udest.</p> <p>&Otilde;nnetust oleks saanud ennetada, kui turvat&ouml;&ouml;tajad oleksid oma t&ouml;&ouml;andjat varasemalt teavitanud ohuolukorrast, mis v&otilde;ib tekkida kui sellel objektil on vaja t&otilde;usta maapinnast k&otilde;rgemale. Nemad olid sel objektil viibinud mitmel korral ja ilmselt kasutanud m&uuml;&uuml;rile ronimise v&otilde;imalust objekti j&auml;lgimiseks. V&otilde;imalikust ohuolukorrast teavitamisel pidanuks t&ouml;&ouml;andja &uuml;le vaatama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, lisama m&uuml;&uuml;ridele ronimise keelu ohutusjuhenditesse ning tagama v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;&uuml;lesande ohutuks teostamiseks.</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte <a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;si </a>ning <a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe </a>kohta.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1592Eesti alustab eesistumise ajal töö ja pereelu ühitamise direktiivi läbirääkimistega2017-06-15<p><strong>&bdquo;Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal alustab Eesti arutelude juhtimist Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutest t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamise soodustamiseks,&ldquo; &uuml;tles minister Iva t&auml;na Luxembourgis toimuval t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsek&uuml;simuste n&otilde;ukogu (EPSCO) istungil.</strong></p> <p>&bdquo;Hoolduskoormuse v&otilde;rdsemaks jagamiseks naiste ja meeste vahel ning naiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive toetamiseks on oluline pakkuda h&auml;id lahendusi t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamiseks," &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Euroopa Liidu Komisjon on v&auml;lja tulnud t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamise direktiivi eeln&otilde;uga, millega soovitakse hoolduskoormusega t&ouml;&ouml;tajatele luua selgemad ja konkreetsemad puhkuste ja h&uuml;vitiste saamise &otilde;igused. Uued algatused h&otilde;lmavad endas tasustatud isapuhkust, v&auml;hemalt nelja kuu pikkust tasustatud vanemapuhkuse tagamist m&otilde;lemale vanemale, tasustatud hoolduspuhkust, aga ka v&otilde;imalust k&uuml;sida t&ouml;&ouml;andjalt paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust.&ldquo;</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;- ja pereelu paketi arutelule on sotsiaalministeeriumi vedada veel mitmed teemad, sealhulgas Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse reeglid, ligip&auml;&auml;setavus ning Euroopa sotsiaal&otilde;iguste sammas. &bdquo;Ligip&auml;&auml;setavuse direktiiviga loodavad lahendused peavad olema tulevikku vaatavad. Tehnoloogia, tooted ja teenused arenevad pidevalt edasi ning nad peaksid olema k&otilde;igile kasutatavad ja k&auml;ttesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,&ldquo; &uuml;les minister Iva. &bdquo;Samuti soovitakse muuta selgemaks ja &otilde;iglasemaks sotsiaalkindlustuse reeglid, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustush&uuml;vitisi, kui inimene on kolinud teise liikmesriiki.&ldquo;</p> <p>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski osalevad t&auml;na ja homme Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsek&uuml;simuste n&otilde;ukogu (EPSCO) istungil. Muuhulgas tutvustavad ministrid oma v&auml;liskolleegidele Eesti eesistumise prioriteete ja plaane.</p> <p>EPSCO kohta loe l&auml;hemalt <a href="http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/configurations/epsco/" target="_blank">Euroopa Liidu N&otilde;ukogu kodulehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1591Eesti esimese sertifitseeritud Euroopa Ergonoomi kutse Eur.Erg. sai Triinu Sirge2017-06-14<p><strong>8-10. juuni 2017 Suurbritannias, Buxtonis peetud Euroopa registreeritud ergonoomide keskuse (<a href="https://www.eurerg.eu/" target="_blank">Centre for Registration of European Ergonomists </a>(CREE)) 51.-sel kohtumisel sai <a href="https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/d4d9f14a-9f68-4b02-bd58-719d9770332c?tabId=CV_EST" target="_blank">Triinu Sirge </a>(MSc ergonoomika) esimesena Eestist Euroopa ergonoomi kutse Eur.Erg.</strong></p> <p>Sertifitseeritud Euroopa ergonoome leidub enamus Euroopa riikides. Tiitel Eur.Erg. peale nime n&auml;itab erialaspetsialisti professionaalsust. See annab tunnistust sellest, et isik on saanud erialase k&otilde;rghariduse, omandanud mitmeaastase praktika k&auml;igus vajalikud oskused ja kogemused, mis on k&otilde;ik eelretsenseeritud CREE poolt.</p> <p>Sertifitseerimisprotsessi aitas l&auml;bi viia L&auml;ti Ergonoomika &Uuml;hing (<a href="http://www.ergonomika.lv/?lang=en" target="_blank">Latvian Ergonomics Society</a>), eesotsas &uuml;hingu president Henrijs Kalkis, Dr.sc., Eur.Erg. Kokku on registreeritud &uuml;le 500 ergonoomi erinevatest Euroopa riikidest, kuid lisaks ka Austraaliast ja Aafrikast. N&auml;iteks meie naaberriikidest on saanud ergonoomide p&auml;devustunnistuse Soomest seitse ja L&auml;tist neli ergonoomi. Reguleeritud p&auml;devuse tunnustamine aitab kaitsta nii ergonoomika teenuse kasutajaid kui ka ergonoomi mainet, &uuml;htlasi aitab see t&otilde;sta teenuse kvaliteeti.</p> <p><strong>Kes on ergonoom?</strong></p> <p>Ergonoom on erialase k&otilde;rgharidusega t&ouml;&ouml;tervishoiuspetsialist, kes viib l&auml;bi t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomilist hindamist. Selle tulemusena oskab ergonoom soovitada t&ouml;&ouml;tajale personaalselt sobivaid t&ouml;&ouml;vahendeid ja kontorim&ouml;&ouml;blit, arvestades tema keham&otilde;&otilde;te.&nbsp; Ergonoom aitab kaasa tervisliku, mugava ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele.</p> <p><strong>Mis on ergonoomika?</strong></p> <p>Ergonoomika on teadus inimesele k&otilde;ige mugavamatest tegevusviisidest, t&ouml;&ouml;vahenditest ja t&ouml;&ouml;keskkonnast, mis tagavad t&ouml;&ouml;tegevuse v&otilde;imalikult suure efektiivsuse ja turvalisuse. Rohkem ergonoomikast loe <a href="http://www.ergonoomika.ee/Esileht" target="_blank">Eesti Ergonoomide &Uuml;hingu (MT&Uuml; ErgoEst) kodulehelt</a>. Ergonoomikat saab &otilde;ppida<a href="http://www.emu.ee/sisseastujale/erialad/magistrioppekavade-tutvustused/ergonoomika/" target="_blank"> Eesti Maa&uuml;likoolis</a>.</p> <p><strong>Allikas:</strong> <a href="http://ergonomics-fees.eu/node/216" target="_blank">Federation of European Ergonomics Society (FEES) &ndash; New ergonomists in the Eur.Erg. register.</a></p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2775" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte ergonoomiast</a></p> <p><a href="https://ergoway.ee/" target="_blank">Ergoway.ee</a></p> <p>Foto; pixabay/3dman_eu</p> <p>&nbsp;</p> <p>.</p> <p>&nbsp;</p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1590Ilmunud on EU-OSHA aastaaruanne2017-06-13<p><strong>EU-OSHA aastaaruandes tutvustatakse agentuuri p&otilde;hitegevust 2016. aastal. Eelmisel aastal avaldas EU-OSHA n&auml;iteks teise uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete uuringu (<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/second-european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener/view" target="_blank">ESENER-2</a>) viimase versiooni j&auml;reldused, milles keskendutakse &uuml;ldteemana t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;tervishoiule ning konkreetsete teemadena ps&uuml;hhosotsiaalsetele riskidele, t&ouml;&ouml;tajate osalusele t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimises ning tegevuse peamistele ajenditele ja takistustele.</strong></p> <p>Avaldati ka mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu k&auml;sitlenud projekti (<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/contexts-and-arrangements-occupational-safety-and-health-micro/vie" target="_blank">SESAME</a>) esialgsed tulemused.</p> <p>M&otilde;lemad projektid pakuvad poliitikakujundajatele ja teadlastele &auml;&auml;rmiselt vajalikke riikide ja Euroopa tasandi andmeid.</p> <p>Lisaks tutvustatakse aastaaruandes EU‑OSHA mitmek&uuml;lgset tegevust seoses <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiuga</a>, sealhulgas <a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">2016.&ndash;2017. aasta tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kampaaniat</a>.</p> <p>Aastaaruanne k&auml;sitleb ka tulevikku, n&auml;iteks r&auml;&auml;gitakse selles <a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/future-campaigns" target="_blank">2018.&ndash;2019. aasta kampaaniast</a>, mis keskendub ohtlikele ainetele.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/annual-report-2016/view" target="_blank">Kogu aastaaruanne (ainult inglise keeles)</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/annual-report-2016-summary/view" target="_blank">Aruande kokkuv&otilde;tted (k&otilde;igis keeltes)</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1589Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas2017-06-13<p><strong>Kui siiani oleme t&ouml;&ouml;turuteenusena &uuml;mber&otilde;ppe ja eneset&auml;iendamise v&otilde;imalust pakkunud peamiselt&nbsp; t&ouml;&ouml;tutele, siis alates maist toetame teadmiste ning oskuste t&auml;iendamisel ka t&ouml;&ouml;tavaid inimesi ja seda nii otse kui ka t&ouml;&ouml;andjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne m&otilde;ju nii neile, kes sellest v&otilde;imalusest kinni haaravad, kui &uuml;hiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik Annika Sepp.</strong></p> <p>Uusi teenuseid v&auml;lja t&ouml;&ouml;tades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus t&ouml;&ouml;turul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba t&auml;na kiita. Kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u nappust on arengut p&auml;rssiva tegurina pidevalt v&auml;lja toonud meie omad ettev&otilde;tjad. Samuti paigutusime Lausanne&rsquo;i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsiv&otilde;ime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u ja infotehnoloogia-alase t&ouml;&ouml;j&otilde;u k&auml;ttesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.</p> <p>Pidev teadmiste ja oskuste t&auml;iendamine on kujunemas t&ouml;&ouml; lahutamatuks osaks. Uued tehnoloogiad ja majandusharud, nagu ka nendega kaasnev t&ouml;&ouml;elu muutumine, seavad t&ouml;&ouml;tajatele uusi n&otilde;udmisi. Teadmised ja oskused v&otilde;i nende puudumine m&otilde;jutab &uuml;ha enam inimeste t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi, sissetulekuid ja toimetulekut. Mida k&otilde;rgem haridustase, seda suurem t&ouml;ine sissetulek, kinnitavad arvukad rahvusvahelised uuringud. See leidis kinnitust ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016. aastal tehtud anal&uuml;&uuml;sis, kus vaadeldi kutse- ja k&otilde;rghariduse omandanute sissetulekuid. Selgus, et k&otilde;rgharitud inimesed teenivad keskharitutest ligi 50% enam. Kutsehariduse ja &uuml;ldharidusega inimeste sissetulekutes olulist vahet ei t&auml;heldatud, k&uuml;ll m&otilde;jutas j&auml;rgneva haridustaseme olemasolu seda, kas inimesel &uuml;ldse &otilde;nnestus t&ouml;&ouml;d leida. Selle taustal teame, et suur osa (29% 2016a.) Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;ust on t&auml;na kas p&otilde;hi- v&otilde;i &uuml;ldkeskharidusega ning ei oma erialast kutse- v&otilde;i k&otilde;rgharidust.</p> <p><strong>Mida ja kellele pakume?</strong></p> <p>Uute teenustega toetame teadmiste ja oskuste omandamist kasvava t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadusega ametitele, kus juba t&auml;na t&ouml;&ouml;tajaid napib. See aitab nendes valdkondades leevendada kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u puudust, suunata inimesi lisav&auml;&auml;rtuslikumale t&ouml;&ouml;le ning innustada ettev&otilde;tteid tootlikkust kasvatama. Sel aastal on toetatavateks valdkondadeks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidut&ouml;&ouml;stuse, arvestusala, sotsiaalt&ouml;&ouml;, metalli- ja masinat&ouml;&ouml;stuse, keemia- ja plastit&ouml;&ouml;stuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnas. Erialade valik p&otilde;hineb OSKA anal&uuml;&uuml;sidel, mis k&auml;sitlevad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadust l&auml;hema 10 aasta jooksul.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatele pakume teadmiste ja oskuste arendamiseks ning kvalifikatsiooni t&otilde;stmiseks kahte uut v&otilde;imalust. Taseme&otilde;ppes osalemise toetus on m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajatele, kel on puuduvate v&otilde;i vananenud oskuste t&otilde;ttu suurem t&ouml;&ouml; kaotamise risk v&otilde;i kes peavad tervise t&otilde;ttu ametit vahetama. Valida saab 40 haridusasutuse ja 175 erineva pikkusega kutse-, k&otilde;rg- v&otilde;i rakendusk&otilde;rghariduse &otilde;ppekava vahel. N&auml;iteks on v&otilde;imalik asuda bakalaureuse&otilde;ppesse omandama rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia v&otilde;i tootedisaini erialal, v&otilde;i kutse&otilde;ppesse palkmajaehitaja, laevaelektriku v&otilde;i hooldust&ouml;&ouml;taja eriala.</p> <p>T&auml;iendus&otilde;pe koolituskaardiga on suunatud eelk&otilde;ige madalama sissetulekuga t&ouml;&ouml;tajatele (kuni 1,7-kordne alampalk), kellel puudub erialane haridus, t&ouml;&ouml;tamiseks vajalik eesti keeleoskus v&otilde;i kes on &uuml;le 50-ne aasta vanad. Koolituskaarti saavad kasutada ka t&ouml;&ouml;tajad, kelle &otilde;ppimisvajadus on seotud tervisega. Lisaks kasvuvaldkondadele on t&ouml;&ouml;tajatel koolituskaardiga v&otilde;imalik t&auml;iendada eesti keele ja infotehnoloogia oskusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab koolitustoetust uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamiseks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduses valdkondadesse ja muutustega kohanemiseks. Koolitada saab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tajaid, keda v&auml;rvatakse juba eespool nimetatud IKT sektorisse, kus OSKA hinnangul on konkurentsiv&otilde;ime s&auml;ilitamiseks aastaks 2020 vaja t&auml;nasega v&otilde;rreldes 1,5 korda rohkem spetsialiste, sealhulgas peaks programmeerijate arv kasvama 61%.</p> <p>Muutustega kohanemise all on m&otilde;eldud olukordi, kus t&ouml;&ouml;andja peab koolitama olemasolevaid t&ouml;&ouml;tajaid seoses ettev&otilde;tte tegevuse &uuml;mberkorraldamise, n&auml;iteks uute tehnoloogiate kasutuselev&otilde;tmise v&otilde;i kvalifikatsioonin&otilde;uete muutumisega. Sageli ei ole t&ouml;&ouml;andjatel, eriti mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tetel, t&ouml;&ouml;tajate s&uuml;steemseks arendamiseks piisavalt vahendeid. Seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamatu muudatus v&otilde;i konkurentsis p&uuml;simiseks v&auml;ltimatu arenguvajadus t&auml;hendada, et ettev&otilde;te ei ole v&otilde;imeline oma tegevust j&auml;tkama. T&ouml;&ouml;tajale t&auml;hendab see omakorda t&ouml;&ouml; kaotust. Koolitustoetus panustab seega &uuml;helt poolt ettev&otilde;tete j&auml;tkusuutlikkusse, teiselt poolt t&ouml;&ouml;tajatesse, kes s&auml;ilitava t&ouml;&ouml; ja peaks t&auml;nu uutele oskustele parandama oma sissetulekuid ja &uuml;ldisi v&auml;ljavaateid t&ouml;&ouml;turul.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjaid toetame mahukamate koolituste puhul, millega kaasnevad tavap&auml;rasest suuremad lisakulud.</p> <p>K&otilde;igist v&otilde;imalustest ja t&auml;psematest tingimustest saab &uuml;levaate t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt. Esimese kuu kogemus n&auml;itab, et valmisolek ja vajadus juurde &otilde;ppida on olemas. Huvi t&ouml;&ouml;andja koolitustoetuse vastu on tundnud mitmed t&ouml;&ouml;andjad, taotluse esitamiseni on neist j&otilde;udnud neli, kelle koolitusvajadus on seotud muudatustega ettev&otilde;tte majandustegevuses. Koolitusplaani on t&ouml;&ouml;tukassa t&auml;naseks kokku leppinud ligi saja inimesega. Suurem osa neist soovib oskusi t&auml;iendada koolituskaardiga, taseme&otilde;ppe toetuse taotluse on esitanud 12 inimest. Koolituskaardi koolitusest on seni k&otilde;ige populaarsemaks osutunud eesti keele &otilde;pe ja arvutikoolitus. N&auml;iteks soovib eesti keelt &otilde;ppida Narva hotelli toateenija, kellele teeb muret, et tema eesti keele oskus ei ole piisav senisel t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkamiseks. Samuti loodab ta, et parem keeleoskus suurendab tema v&otilde;imalusi leida uut t&ouml;&ouml;d. Taseme&otilde;ppes on toetust taotletud sotsiaalt&ouml;&ouml; ja IT valdkonda &otilde;ppima asumiseks, valitud erialade seas on aga n&auml;iteks ka mesiniku ja laevajuhi &otilde;pe. Esimeste taotlustega on ilmnenud suurem &uuml;mber&otilde;ppe vajadus inimestel, kes tervise t&otilde;ttu ei saa j&auml;tkata senisel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tamist. N&auml;iteks soovib uut eriala omandada Tartumaa naine, kes ei suuda tervise t&otilde;ttu enam sooritada f&uuml;&uuml;silisi katseid, mis tema praegusel t&ouml;&ouml;kohal on kohustuslikud. Seet&otilde;ttu otsib ta uut tegevusvaldkonda, mis sobiks tema isikuomadustega, kuid kus poleks koormust seljale ja suurt f&uuml;&uuml;silist pingutust.</p> <p>Autor: <strong>Annika Sepp</strong>, t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1588Riik hakkab senisest enam toetama vähese töökogemusega noorte tööle saamist2017-06-12<p><strong>Alates 1. septembrist muudetakse Eesti T&ouml;&ouml;tukassa teenuse &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo; tingimusi, et lihtsustada t&ouml;&ouml;andjatel palgatoetuse abil v&auml;hese t&ouml;&ouml;kogemusega noorte v&auml;rbamist.</strong></p> <p>&bdquo;Minu esimese t&ouml;&ouml;koha&ldquo; teenust osutatakse t&ouml;&ouml;andjale, kes s&otilde;lmib noorega t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;heaastase t&auml;htajalise lepingu ning v&otilde;imaldab talle vajadusel t&ouml;&ouml;alast koolitust.</p> <p>&bdquo;Noorte t&ouml;&ouml;turule sisenemist taktistavad tihti just kogemuse ja oskuste puudumine. Nii teiste riikide praktikad kui ka teenuse vahehindamine n&auml;itas, et palgatoetus koos toetava t&auml;iend&otilde;ppev&otilde;imalusega on noorte t&ouml;&ouml;turule aitamiseks asjakohane, lihtsustades noortel t&ouml;&ouml;kogemuse saamist ning karj&auml;&auml;riv&otilde;imalusi tulevikus,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>Muudatuste aluseks on v&otilde;etud 2017. aasta veebruaris Balti Uuringute Instituudi l&auml;bi viidud &bdquo;Minu esimese t&ouml;&ouml;koha&ldquo; teenuse vahehindamine, kus toodi v&auml;lja ettepanekud teenuse tingimuste kohaldamiseks v&auml;hese t&ouml;&ouml;kogemusega noortele ja t&ouml;&ouml;andjatele sobivamaks.</p> <p>Kui seni oli teenus m&otilde;eldud erialase hariduseta 17&ndash;29-aastaste noorte palkamiseks, siis uus kord v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta ka erialase haridusega ja 16-aastase noore, kes on t&auml;itnud koolikohustuse.</p> <p>Muudatuse tingis asjaolu, et t&ouml;&ouml;tute noorte seas on arvestataval hulgal erialase haridusega noori, kes j&auml;rjest enam satuvad ka NEET noorte hulka ehk nende noorte hulka, kes ei t&ouml;&ouml;ta, &otilde;pi ega osale koolitustel. Seet&otilde;ttu lubab uus kord toetada ka erialase haridusega noorte esimese pikemaajalise t&ouml;&ouml;kogemuse saamist.</p> <p>Lisaks muudeti teenuse saamist paindlikumaks. Kui varem oli v&otilde;imalik teenusele p&auml;&auml;seda p&auml;rast 4 kuud Eesti T&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerimisest ja teiste t&ouml;&ouml; leidmise v&otilde;imaluste ammendumist, siis n&uuml;&uuml;d vastab noor tingimustele, kui ta ei ole olnud t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud viimase kolme kuu jooksul v&otilde;i on olnud ajutiselt h&otilde;ivatud. Seejuures ei ole oluline, kui kaua ta on olnud eelnevalt T&ouml;&ouml;tukassas registreeritud t&ouml;&ouml;tu.</p> <p>Seni oli t&ouml;&ouml;andja kohustus s&otilde;lmida noorega t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping v&otilde;i v&auml;hemalt kaheaastane t&auml;htajaline leping. Hiljutine CV Keskuse 16 717 Eesti t&ouml;&ouml;otsija t&ouml;&ouml;staaži anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et noored t&ouml;&ouml;tavad &uuml;hel ametikohal keskmiselt aasta ja seitse kuud. Ka vahehindamisest selgus, et tulenevalt noorte mobiilsusest, hoiakutest ja soovist saada erinevaid t&ouml;&ouml;kogemusi, samuti t&ouml;&ouml;andjate soovist noori l&auml;hemalt tundma &otilde;ppida, on asjakohasem seada l&uuml;hem t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu n&otilde;ue. Seega toetatakse t&ouml;&ouml;andjaid, kes s&otilde;lmivad noorega t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;heaastase t&auml;htajalise lepingu.</p> <p>Tegevuse &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo; vahehindamise raport on k&auml;ttesaadav <a href="http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/minuesimenetookoht_analuus.pdf" target="_blank">sotsiaalministeeriumi kodulehel</a>.</p> <ul> <li>Uue korra j&auml;rgi makstakse palgatoetust t&ouml;&ouml;andjale t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu korral 12 kuu eest noore t&ouml;&ouml;le asumisest arvates ning t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu korral poole lepingusuhte pikkuse eest, kuid mitte kauem kui 12 kuud.</li> <li>Palgatoetuse suuruseks on 50% t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu t&ouml;&ouml;tasust, kuid mitte rohkem kui kahekordne t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r.</li> <li>Ka edaspidi on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalik taotleda koolituskulude h&uuml;vitamist kuni 2500 euro ulatuses &uuml;he t&ouml;&ouml;taja kohta. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema eelnevalt T&ouml;&ouml;tukassaga kokku lepitud.</li> <li>Perioodil 1. jaanuar 2015 kuni aprill 2017 asus &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo; abil t&ouml;&ouml;le 700 noort 619 erinevas asutuses.</li> </ul> <p>Lisaks j&otilde;ustuvad 1. juunist 2017 alaealiste t&ouml;&ouml;tamise toetuse tingimused, mille kohaselt hakkab t&ouml;&ouml;tukassa juba uuest ehk 2018. aastast maksma tagasiulatuvalt toetust nendele ettev&otilde;tjatele, kes v&otilde;tavad endale t&auml;navu suvest t&ouml;&ouml;le 13&ndash;16-aastaseid noori. Toetuse suurus on 30% t&ouml;&ouml;lev&otilde;etava bruto t&ouml;&ouml;tasust.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1587Kui kaua peab säilitama riskianalüüsi?2017-06-12<p><strong>Koostasime uue t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kuna vahetasime v&auml;lja osad seadmed. Tean, et riskianal&uuml;&uuml;si peab s&auml;ilitama 55 aastat, aga kas uue riskianal&uuml;&uuml;si koostamisel v&otilde;ime vana h&auml;vitada? Aastatega koguneb riskianal&uuml;&uuml;se p&auml;ris palju, sest tootmisettev&otilde;ttes ikka midagi muudetakse ja siis tuleb iga kord uus riskianal&uuml;&uuml;s teha.</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Riskianal&uuml;&uuml;si s&auml;ilitamise kohustus tuleneb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest, mis &uuml;tleb, et riskianal&uuml;&uuml;si tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid s&auml;ilitatakse 55 aastat.</p> <p>Uue riskianal&uuml;&uuml;si koostamisel ei tule ega ka tohi eelmist riskianal&uuml;&uuml;si &auml;ra h&auml;vitada, vaid seda tuleb samuti s&auml;ilitada 55 aastat. Iga riskianal&uuml;&uuml;s, mis ettev&otilde;ttes on koostatud, kuulub s&auml;ilitamisele 55 aastat.</p> <p>K&otilde;ikide riskianal&uuml;&uuml;side s&auml;ilitamine on vajalik, et saada infot t&ouml;&ouml;keskkonna ja selle muutumise kohta. N&auml;iteks v&otilde;ib riskianal&uuml;&uuml;sist olla abi t&otilde;endamaks, et ettev&otilde;tte endisel t&ouml;&ouml;tajal, kellel on kutsehaigusena tuvastatud kuulmislangus, ei saanud see tekkida teie ettev&otilde;ttes, sest v&otilde;eti kasutusele uued seadmed ning kuulmist kahjustavat m&uuml;ra ei tekkinudki.</p> <p>Koos riskianal&uuml;&uuml;siga tuleb s&auml;ilitada ka t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;&otilde;tmistulemuste protokollid, sest need on osa riskianal&uuml;&uuml;sist. Teatud ohutegurite m&otilde;&otilde;tmiste puhul on valdkonda reguleerivates m&auml;&auml;rustes s&auml;testatud eraldi t&auml;htaeg m&otilde;&otilde;tmisprotokollide s&auml;ilitamisele. N&auml;iteks ohtlike kemikaalide puhul&nbsp; s&auml;ilitatakse m&otilde;&otilde;tetulemuste &uuml;ks eksemplar m&otilde;&otilde;telaboris, teist s&auml;ilitab t&ouml;&ouml;andja 40 aastat. Kui t&ouml;&ouml;andja l&otilde;petab tegevuse, antakse m&otilde;&otilde;tetulemused &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsioonile.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/421" target="_blank">Riskianal&uuml;&uuml;s</a></li> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1586Eestis kiputakse sageli haigena tööle minema2017-06-08<p><strong><a href="http://pluss.postimees.ee/4139017/eesti-riik-kus-vaesed-kaivad-haigena-tool" target="_blank">Postimehes</a> ilmus Nils Niitra intervjuu Evelyn Aaviksooga, kes &auml;sja kaitses Tartu &Uuml;likoolis doktorit&ouml;&ouml;. Doktorit&ouml;&ouml;st v&otilde;ib j&auml;reldada, et riigi 2009. aasta otsus l&otilde;petada esimese kolme haigusp&auml;eva h&uuml;vitamine l&otilde;i k&otilde;ige valusamalt madalapalgalisi, kes hakkasid ka haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;ima &ndash;&nbsp; j&auml;rsku hakati v&otilde;tma ligi kaks korda v&auml;hem haigusp&auml;evi kui varem.</strong></p> <p><strong>- Evelyn Aaviksoo, olete ise Ida-Tallinna keskhaigla t&ouml;&ouml;tervishoiuarst. Kui tihti kohtute inimestega, kelle kohta v&otilde;ib arvata, et haigused on j&auml;&auml;nud v&auml;lja ravimata ja inimene ei olnud haiguslehel, ehkki pidanuks?</strong></p> <p>Kindlasti n&auml;eme seda. Kasv&otilde;i k&otilde;ige tavalisemad k&uuml;lmetused &ndash; v&auml;ga kohusetundlikud inimesed teavad, et muidu peavad teised nende t&ouml;&ouml; &auml;ra tegema, ja ka palk on v&auml;ike, nemad l&auml;hevad siis iga hinna eest t&ouml;&ouml;le. Eriti suur probleem on haigena t&ouml;&ouml;lk&auml;imine &uuml;ksikvanemate ja madalapalgaliste puhul. Tagantj&auml;rele &uuml;tlevad nad ise, et olid haiguse v&auml;lja ravimata j&auml;tmise ja/v&otilde;i taastumisaja puudumise t&otilde;ttu palju kauem t&otilde;bised v&otilde;i et olid sel aastal rohkem haiged kui eelmisel aastal. Inimene ei saanud v&otilde;imaldada organismile taastumisaega.</p> <p>N&auml;en oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d tehes, et on ettev&otilde;tteid, kus inimesed on kurnatud ja j&auml;&auml;vadki kergemini haigeks, sellal kui teistes firmades on t&ouml;&ouml;korraldus ja sisekliima nii m&otilde;istlik, et inimene ei kurna ennast liialt &auml;ra ja tal ei tekigi nii tihti vajadust haiguslehe j&auml;rele.</p> <p><strong>- Teie t&ouml;&ouml;st saab teada, et kui on majanduslangus ja t&ouml;&ouml;tus suureneb, siis v&auml;heneb haigena t&ouml;&ouml;lt puudutud p&auml;evade arv ka neil, kellel t&ouml;&ouml; alles j&auml;&auml;b. Samas v&otilde;etakse majanduskasvu ajal haiguslehti rohkem.</strong></p> <p>Just. Selle &uuml;le on arutletud ja &uuml;he v&otilde;imalusena leitud, et majanduslanguse ajal j&auml;etakse t&ouml;&ouml;le need, kes ongi tervemad. Haigemaid inimesi koondatakse sagedamini. Samas on &uuml;sna palju uuringuid ka selle kohta, et t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;jatel tekib kriisi ajal suurem kohusetunne, mis on seotud ka hirmuga t&ouml;&ouml;st ilma j&auml;&auml;da. Majanduskasvu ajal on elu hea.</p> <p><strong>- Kas te vaatlesite p&otilde;hjuste seas ka seda, kui palju v&otilde;iks majanduse poolest heal ajal leiduda inimesi, kes kasutavad haiguslehte t&otilde;epoolest n&auml;iteks pohmelli ravimiseks? M&otilde;ne perearsti abiga on see endiselt v&otilde;imalik.</strong></p> <p>Kindlasti on v&otilde;imalik. Oma t&ouml;&ouml;s ma seda ei vaadelnud &ndash; ma ei k&uuml;sinud p&otilde;hjuseid, miks inimesed on haiguslehe v&otilde;tnud. Varasemad uuringud on k&uuml;ll n&auml;idanud, et haiguslehti v&otilde;etakse rohkem suurte spordiv&otilde;istluste ajal, samuti puudutakse esmasp&auml;eval t&ouml;&ouml;lt haiguse t&otilde;ttu sagedamini kui teistel n&auml;dalap&auml;evadel.</p> <p><strong>- Eelk&otilde;ige hakkas mulle teie t&ouml;&ouml;st silma, et k&otilde;ige madalapalgalisematele sinikraedele on kolmeks p&auml;evaks igasuguse h&uuml;vitiseta haigeks j&auml;&auml;mine niigi v&auml;ikse sissetuleku juures hirmus hoop. Pealegi v&auml;henes ju ka h&uuml;vitise m&auml;&auml;r 80 protsendilt 70 protsendile.</strong></p> <p>Eestis toimunud muutused on &uuml;ldse &uuml;hed ulatuslikumad, kui v&otilde;rrelda teiste riikidega. N&auml;iteks Saksamaal v&auml;hendati haigush&uuml;vitist 100 protsendilt 80 protsendile palgast, ameti&uuml;hingud t&otilde;stsid aga k&auml;ra ja varasem h&uuml;vitis taastati.</p> <p>Mulle meeldib n&auml;iteks kreeklaste puhul see, et neil s&otilde;ltub haigush&uuml;vitiste m&auml;&auml;r &uuml;lalpeetavate hulgast peres. S&uuml;steeme on igasuguseid, &uuml;sna palju on neid riike, kus on kolm esimest p&auml;eva tasustamata, aga ka selliseid, kus h&uuml;vitis j&auml;&auml;b saamata &uuml;he p&auml;eva eest. Osas riikides on kehtestatud h&uuml;vitisele &uuml;lempiir. Mitmes riigis on kehtestatud ka haigush&uuml;vitise alampiir, mis mulle isiklikult madalapalgalisi silmas pidades meeldib.</p> <p><strong>- Tekibki k&uuml;simus, kuidas teha niimoodi, et inimesed ei puuduks Eestis t&ouml;&ouml;lt ilmaasjata, aga j&auml;&auml;ksid siiski haiguslehele, kui on p&auml;riselt haiged. Praegu tundub, et haiged inimesed k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Mulle meeldiks, et tekiks arutelu, mida ikkagi tahavad saavutada riik ja t&ouml;&ouml;andjad, mida me hakkame muutma. Kas me tahame kaitsta madalapalgalisi inimesi? Minu meelest on nemad niigi palju haavatavamad. Neil on niigi raskem leida uut t&ouml;&ouml;kohta. Keegi ju ei taha, et nad j&auml;&auml;ksid sotsiaals&uuml;steemi ringlema selle t&otilde;ttu, et j&auml;&auml;vad veel haigemaks, sest ei saanud v&otilde;tta haiguslehte.</p> <p><strong>- Kas me oleme siis praegu oma haigush&uuml;vitiste s&uuml;steemiga langenud teise &auml;&auml;rmusse, kus paljud inimesed kardavad &uuml;ksk&otilde;ik mis p&otilde;hjusel haiguslehele j&auml;&auml;da ja k&auml;ivad haigena t&ouml;&ouml;l?</strong></p> <p>Euroopa Liidu n-&ouml; vanade liikmesriikidega v&otilde;rreldes oleme tekitanud endale kindlasti viletsama olukorra &ndash; seal on toetused suuremad, nagu ka haiguslehtede kasutamine. Iseenesest pole halb, kui on mingid distsiplineerivad mehhanismid, aga k&otilde;rval peavad olema toetavad meetmed. Me ei peaks p&ouml;&ouml;rama oma haigush&uuml;vitiste s&uuml;steemi tagasi 2008. aastasse, k&uuml;ll aga liikuma mingi uue lahenduse poole.</p> <p>Minu t&ouml;&ouml;st tuleb ka v&auml;lja, et t&auml;iesti ilmselgelt ja statistiliselt tunduvalt rohkem v&otilde;tavad haiguslehti need inimesed, kes ei ole oma t&ouml;&ouml;ga rahul. J&auml;relikult peaks panustama paremasse t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <p><strong>- V&auml;ljaravimata haigustel v&otilde;ivad olla l&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes pikaajalised tagaj&auml;rjed, nagu n&auml;iteks kroonilised haigused vanemas eas. Neid tagaj&auml;rgi ei ole v&otilde;imalik praegu veel uurida &ndash; aeg on olnud liiga l&uuml;hike.</strong></p> <p>Just. Need haigused ei ole veel v&auml;lja l&ouml;&ouml;nud ja ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarstil on keeruline seda tuvastada.</p> <p><strong>- Tegelikult ei ole see vist ainult madalapalgaliste probleem, et nad kipuvad haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;ima. S&uuml;steem on tekitanud paljudes tunde, et nui neljaks peab t&ouml;&ouml;le minema ja haiguslehe v&otilde;ib v&otilde;tta &uuml;ksnes siis, kui surm on silme ees. L&auml;&auml;ne pool j&auml;&auml;dakse vististi koju kohe, kui on veidi n&otilde;der olemine.</strong></p> <p>Olen sellega p&auml;ri. Suur hulk inimesi on kohusetundlikud. Mis on meil erinev heaoluriikidest &ndash; seal on k&otilde;rgemapalgalistel inimestel haiguslehele j&auml;&auml;des rohkem kaotada ja seet&otilde;ttu ei v&otilde;ta nad haiguslehte ka siis, kui peaks. Pigem v&otilde;tavad haiguslehe nende m&otilde;istes madalapalgalised.</p> <p>Eestis on aga madalapalgaliste sissetulekud nii v&auml;iksed, et nemad p&uuml;&uuml;avad mitte haiguslehele j&auml;&auml;da, sest muidu on rahaline seis v&auml;ga halb. Jutt k&auml;ib ju toidurahast ja elementaarsest toimetulekust.</p> <p><strong>- V&otilde;etud haigusp&auml;evade hulk v&auml;henes 2010. aastal v&otilde;rreldes 2008. aastaga ligi kaks korda, 6,35 miljonilt 3,6 miljonile. Viimastel aastatel on majanduse olukord paranenud, kas haigusp&auml;evi julgetakse n&uuml;&uuml;d taas rohkem v&otilde;tta?</strong></p> <p>Olen vaadanud andmeid 2015. aastani ja tegelikult j&auml;i see n&auml;itaja 2010. aastaga suhteliselt samale tasemele.</p> <p><strong>- Tundub, et meie riigi praegune l&auml;henemine haigush&uuml;vitistele on v&auml;ga parempoolne.</strong></p> <p>See on j&auml;ik. Saan aru, et 2009. aastal oli majanduskriis ja s&uuml;steemis oli vaja muutusi, sest riigi kulu haigush&uuml;vitistele kasvas 15&ndash;25 protsenti aastas &ndash; ka see on &uuml;le m&otilde;istuse ja kindlasti oli omajagu kuritarvitusi. N&uuml;&uuml;d oleme j&otilde;udnud siiski majanduslikult stabiilsemasse aega ja peame h&uuml;vitiste korra uuesti &uuml;le vaatama.</p> <p><strong>- Mis on selle tagaj&auml;rg, et riik kirjutas haigush&uuml;vitiste maksmise neljandast kaheksanda haigusp&auml;evani t&ouml;&ouml;andjate kraesse, peale fakti, et &otilde;nnestus kokku hoida suur hulk raha? Kui 2008. aastal maksis riik h&uuml;vitisi 93 miljonit eurot, siis 2010. aastal ligi kolm korda v&auml;hem ehk 33 miljonit.</strong></p> <p>Pluss on see, et t&ouml;&ouml;andjatel tekib ehk suurem motivatsioon uurida, miks nende inimesed haigestuvad, mis on selle p&otilde;hjused. &Auml;kki on midagi, mis tuleneb t&ouml;&ouml;keskkonnast? T&ouml;&ouml;andjal on muidugi niigi suur maksukoormus ja v&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;taja kardab talle lisakulutusi tekitada. Valdav osa haiguslehtedest kehtib meil ju 4&ndash;20 p&auml;eva, nii et suure osa h&uuml;vitistest maksavadki t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p><strong>- Minu t&ouml;&ouml;andja Eesti Meedia otsustas h&uuml;vitada oma inimestele teise ja kolmanda haigusp&auml;eva. Selliste ettev&otilde;tete hulk vist &otilde;nneks kasvab?</strong></p> <p>Jah. Neid tuleb juurde, aga v&otilde;iks olla veelgi rohkem. Meil on paraku ka selliseid ettev&otilde;tjaid, kes suhtuvad inimesse nii, et kuni jaksad t&ouml;&ouml;d teha, seni ole, ja kui ei jaksa, mine minema.</p> <p>M&otilde;ni t&ouml;&ouml;andja aga &uuml;tleb lihtsalt, et ole siis need paar p&auml;eva palgaga kodus &ndash; mida v&auml;iksem firma, seda paindlikum ollakse. Suurtes ettev&otilde;tetes kehtestatakse sageli kolm tervisep&auml;eva ja tee siis nendega, mida tahad. Ja muidugi on sellised nagu teie t&ouml;&ouml;andja: k&uuml;sivad arstit&otilde;endit, aga kompenseerivad alates teisest p&auml;evast. See on v&auml;ga tervitatav.</p> <h4>Doktorit&ouml;&ouml; j&auml;reldused</h4> <p><strong>Evelyn Aaviksoo doktorit&ouml;&ouml; &laquo;Haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumine Eestis: m&otilde;jurid ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtede h&uuml;vitamise korra muudatuste efekt&raquo;</strong></p> <ul> <li>Aastatel 2003&ndash;2008 suurenesid t&ouml;&ouml;v&otilde;imetush&uuml;vitistena v&auml;ljamakstavad kulud 15&ndash;25% aastas. 2008. aastaks ulatus t&ouml;&ouml;v&otilde;imetush&uuml;vitiste kogusumma 94 miljoni euroni.</li> <li>2009. aasta 1. juulil j&otilde;ustunud reformi tulemusel v&auml;henesid t&ouml;&ouml;v&otilde;imetush&uuml;vitiste kulud 33 miljonile eurole aastas, haigusp&auml;evade koguhulk v&auml;henes 6,35 miljonilt 2008. aastal 3,6 miljonile aastal 2010.</li> <li>Kui enne reformi oli sinikraede hulgas 51% haiguslehtede kasutajaid ja valgekraede hulgas 45%, siis p&auml;rast reformi haiguse t&otilde;ttu puudujate osakaal v&otilde;rdsustus, vastavalt 40% ja 41%. Reformij&auml;rgne muutus haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumises oli v&auml;ga suur. Haiguse t&otilde;ttu puudujate koguarv v&auml;henes 33%, haiguslehtede arv 40% ja haigusp&auml;evade arv 29%.</li> <li>Madalapalgalised ja madalamal sotsiaalsel positsioonil olevad t&ouml;&ouml;tajad v&auml;hendasid haigusp&auml;evade arvu k&otilde;ige enam. Seda v&otilde;ib pidada reformi negatiivseks m&otilde;juks, sest t&otilde;en&auml;oliselt oli nende puhul haiguslehe v&otilde;tmata j&auml;tmine suures osas tingitud majanduslikest p&otilde;hjustest &ndash; kartusest sissetuleku v&auml;henemise ja t&ouml;&ouml;koha kaotuse ees &ndash; ning v&auml;hem reformi distsiplineerivast efektist. Piiratud v&otilde;imalus kasutada haiguslehte v&otilde;ib tulevikus avaldada ebasoodsat m&otilde;ju tervisele.</li> <li>Haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumise peamised riskitegurid Eesti t&ouml;&ouml;tajatel olid kehv hinnang oma tervisele, krooniline haigus, madal haridustase ja&nbsp; rahulolematus t&ouml;&ouml;ga.</li> <li>Haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumiste seadusp&auml;ra hinnates leiti, et k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate hulgas oli haiguslehe kasutajate osakaal naiste seas suurem kui meeste seas, samuti oli naiste haigusp&auml;evade ja haiguslehtede arv suurem kui meestel. Haiguslehe kasutamisel esines U-kujuline jaotus: selle kasutajate arv oli suurem noorte ja vanemate t&ouml;&ouml;tajate seas v&otilde;rreldes keskealistega.</li> <li>Noored inimesed kasutasid&nbsp; v&otilde;rreldes keskealistega rohkem haiguslehti, haiguslehe kestus suurenes vanusega; sotsiaalse positsiooni j&auml;rgi vaadelduna olid sinikraede haiguslehed m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt pikemad kui valgekraedel.</li> </ul> <p>Reporter Nils Niitra</p> <p>Allikas: <a href="http://pluss.postimees.ee/" target="_blank">postimees.ee</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=158510 olulist punkti, millega kaugtöö tegemisel tuleb arvestada2017-06-07<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit allkirjastasid 7. juunil kaugt&ouml;&ouml; raamleppe, millega leppisid kokku kaugt&ouml;&ouml; tegemise soovituslikud p&otilde;him&otilde;tted.</strong></p> <p>Sotsiaalpartnerite hinnangul aitab kaugt&ouml;&ouml; tegemine suurendada ettev&otilde;tete tootlikkust ja t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni, ent kaugt&ouml;&ouml;d tuleb teha ohutult ja tervislikult.</p> <p>&bdquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid tekivad v&auml;ga kiiresti ja kaugt&ouml;&ouml; on muutumas &uuml;ha tavap&auml;rasemaks praktikaks,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. &bdquo;Samas, nagu enamasti uute asjadega, on kaugt&ouml;&ouml; puhul tihti korralduslikke k&uuml;simusi ja tuleb ette ka vaidlusi. Ent alati pole v&otilde;imalik ja ka m&otilde;istlik k&otilde;ige seadusega reguleerida. Kaugt&ouml;&ouml; kokkulepe on nimekiri soovitustest, millele nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja saavad toetuda. Loodame, et sellest kujuneb &uuml;le&uuml;ldine hea tava, mida j&auml;rgitakse.&ldquo;</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni s&otilde;nul t&otilde;stab kaugt&ouml;&ouml; tegemine t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni ning paindlikkust t&ouml;&ouml; tegemisel, ent kaugt&ouml;&ouml; tegemisel varitsevad t&ouml;&ouml;tajaid ka v&otilde;imalikud ohutegurid. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; tegemine v&otilde;imaldab paremini &uuml;hildada t&ouml;&ouml;- ja pereelu ning hoida kokku aega ja raha reisikuludelt. Samas on kaugt&ouml;&ouml; tegemisel teatud n&auml;htamatud ohud. N&auml;iteks, milline on kodukontori ergonoomia ja kas inimesel on seal ohutu t&ouml;&ouml;tada? Neid murekohti on veel,&ldquo; kommenteeris Peterson.</p> <p><strong>K&uuml;mme olulist punkti, millega kaugt&ouml;&ouml; tegemisel tasub meeles pidada:</strong></p> <ol> <li>Kaugt&ouml;&ouml; tegemine on vabatahtlik ning p&otilde;hineb vastastikusel kokkuleppel, mida on v&otilde;imalik ka &uuml;les &ouml;elda.</li> <li>K&otilde;igil samav&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel peavad olema v&otilde;rdsed &otilde;igused kaugt&ouml;&ouml;le ning kaugt&ouml;&ouml;tajatel on samav&auml;&auml;rsed &otilde;igused k&otilde;ikide teiste t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatega.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;d tehes tuleb j&auml;rgida t&ouml;&ouml;andja teatavaks tehtud andmekaitse alaseid eeskirju.</li> <li>T&ouml;&ouml;vahendite hankimise, paigaldamise ja hoolduse eest vastutab &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja hoiab ja kasutab t&ouml;&ouml;vahendeid vastavalt t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatud reeglitele.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml; tegemine ei tohi t&ouml;&ouml;tajale kaasa tuua t&ouml;&ouml;ga seotud sissetuleku v&auml;henemist seoses suurenenud kommunaal- v&otilde;i muude kuludega. Seejuures t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab kokkuleppel ainult otseselt t&ouml;&ouml;ga seotud kulud.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;taja vastutab talle teatavaks tehtud t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse eeskirjade j&auml;rgimise eest. T&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajate esindajal peab olema v&otilde;imalik kontrollida, kas kaugt&ouml;&ouml;taja t&auml;idab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse eeskirju.</li> <li>Tulenevalt t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete iseloomust v&otilde;ib kaugt&ouml;&ouml;tajal olla v&otilde;imalus ise oma t&ouml;&ouml;aega vabalt valida.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;taja ei tohiks tunda ennast muust t&ouml;&ouml;kollektiivist isoleerituna, seet&otilde;ttu tuleb luua v&otilde;imalused regulaarseteks kohtumisteks, koosolekutest osav&otilde;tuks, v&otilde;imaldada ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;ks vajalikele materjalidele ja muule vajalikule informatsioonile.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;tajale tuleb tagada &otilde;igus ja kohustus osa v&otilde;tta t&ouml;&ouml;alastest koolitustest v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt teiste t&ouml;&ouml;tajatega.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;tajale peavad olema tagatud samav&auml;&auml;rsed &otilde;igused teiste t&ouml;&ouml;tajatega kuuluda t&ouml;&ouml;tajate moodustatud organisatsioonidesse, osaleda t&ouml;&ouml;tajate esindajate valimisel, ise kandideerida t&ouml;&ouml;tajate esindajaks.</li> </ol> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p> <p><strong><a href="/redirect/2067" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte kaugt&ouml;&ouml;st.</a></strong></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1584Tööinspektsioon: laste töötamisel ei ole takistust, kui järgitakse seadust ning hoitakse laste tervist ja ohutust2017-06-06<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon ei ole keelanud lehelaste t&ouml;&ouml;d, kuid juhib t&auml;helepanu, et laste palkamisel tuleb arvestada, kas t&ouml;&ouml; on lastele eakohane ning ohutu nende tervisele. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediav&auml;ljaanne ise.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus seab laste t&ouml;&ouml;tamisele piirid. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib 13&ndash;14-aastase alaealisega v&otilde;i 15&ndash;16-aastase koolikohustusliku alaealisega s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu ja lubada teda t&ouml;&ouml;le, kus t&ouml;&ouml;kohustused on lihtsad ega n&otilde;ua suurt kehalist v&otilde;i vaimset pingutust (kerge t&ouml;&ouml;). 7&ndash;12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal.</p> <p>Seaduse j&auml;rgi tohivad n&auml;iteks 7&ndash;12-aastased lapsed t&ouml;&ouml;tada ainult kuni kaks tundi p&auml;evas ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning kuni kolm tundi p&auml;evas ja 15 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.&nbsp;</p> <p>"Lehelapse t&ouml;&ouml; ei pruugi senistel tingimustel igas vanuses lapsele sobida, kuna on f&uuml;&uuml;siliselt koormav ning on seotud rahaga arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teov&otilde;ime ja ka piiratud tehingu tegemise &otilde;igus, mida saab suurendada alates 15. eluaastast. Seega, v&auml;iksematele lastele varalist vastutust eeldavad t&ouml;&ouml;d, sh rahaga arveldamise t&ouml;&ouml;d ei sobi,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>"Laste palkamisel ei ole takistust, kui t&ouml;&ouml;d korraldada m&otilde;istlikult ja laste huvidest ning ohutusest l&auml;htudes. Kui lastega oleks kaasas t&auml;iskasvanu, kes aitaks vajadusel arvutamisel ja arveldamisel ning kelle k&auml;es saaks suuremaid summasid hoida, siis tunneks laps end turvalisemalt ning v&auml;heneks ka v&otilde;imaliku r&uuml;nde oht,&ldquo; lisas Meeli Miidla-Vanatalu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on korduvalt juhtinud t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu piirangutele alaealiste v&auml;rbamisel. Eelmisel aastal Ekspressi lehelaste tegevuse peale laekunud kaebuste alusel alustas T&ouml;&ouml;inspektsioon 2016. aasta augustis v&auml;&auml;rteomenetluse AS Ekspress Grupp kontserni kuuluva ettev&otilde;tte suhtes, mis on seotud alla 12aastaste laste t&ouml;&ouml;tamisega. Menetluse k&auml;igus ilmnenud probleemid on seotud eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;d teinud laste vanuse ning eakohaste t&ouml;&ouml;tingimuste tagamisega. Kaebused esitati eelmisel suvel J&auml;rve keskuses ja selle territooriumil t&ouml;&ouml;tanud 7- ja 9-aastase lapse t&ouml;&ouml;tamise t&otilde;ttu. Lastega s&otilde;lmiti ostu-m&uuml;&uuml;gi raamleping, millest n&auml;htus, et lepingut t&auml;idab alaealine, kuid lepingu allkirjastas alaealise seaduslik esindaja. Lepingu kohaselt m&uuml;&uuml;s laps n&auml;dalalehte Eesti Ekspress suveperioodil igal kolmap&auml;eval kell 8-17 ning neljap&auml;eviti n&auml;dalalehti Eesti Ekspress ja Maaleht kell 8-16. Sellega rikuti t&ouml;&ouml;lepingu seaduses kuni 12-aastastele lastele kehtestatud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;udeid.</p> <p>"Piirangud laste t&ouml;&ouml;tamisel on seadusega ette n&auml;htud selleks, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguv&otilde;imalused, soodustada &otilde;ppimist ning v&otilde;imalust puhata v&auml;lja enne uut &otilde;ppeperioodi. Ajalehti t&auml;is kotte saavad lapsed kanda vaid &uuml;le &otilde;la, mis on ilmselgelt liiga raske. Kotti ei saa v&otilde;rrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel &otilde;lal, sest n&otilde;nda jaotab koormus kehale v&otilde;rdselt," selgitas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>Lastele sobivat t&ouml;&ouml;d pakuvad ka kohalikud omavalitsused, &otilde;pilasmalevad ning t&ouml;&ouml; leidmisel aitab kindlasti kaasa Eesti T&ouml;&ouml;tukassa. Laste ja noorte t&ouml;&ouml;tingimustele kehtivate n&otilde;uete kohta saate rohkem teada ka portaalist T&ouml;&ouml;elu, aadressil <a href="http://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noor-voi-alaealine-tootaja/Mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/Noore-tootaja-meelespea">http://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noor-voi-alaealine-tootaja/Mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/Noore-tootaja-meelespea</a></p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1583Kindla eesmärgiga teenus2017-06-06<p><strong>T&ouml;&ouml;alasel rehabilitatsioonil on alati kindel eesm&auml;rk &ndash; toetada inimese t&ouml;&ouml;le saamist v&otilde;i t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;mist. N&auml;iteks insuldi l&auml;bi p&otilde;denud inimesel v&otilde;ib eesm&auml;rgiks olla, et teatud ajaks on ta leidnud v&otilde;imetekohase t&ouml;&ouml;, p&uuml;sinud seal kolm kuud ja tal on p&uuml;siv sissetulek.</strong></p> <p>Rehabilitatsioon algab alati t&ouml;&ouml;tukassast, kus hinnatakse inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ning seda, milliseid teenuseid inimene paremaks t&ouml;&ouml;ellu sisenemiseks vajab. Kui teenuste vajadus on tuvastatud, saab inimene valida endale sobiva rehabilitatsiooniteenuseid pakkuva asutuse.</p> <p>&bdquo;Rehabilitatsiooniteenus on alati kompleksne,&ldquo; nentis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsiooniteenuste koordinaator Marit Okas ja selgitas: &bdquo;Kui inimene vajab ainult f&uuml;sioteraapiat, siis sinna suunab taastusraviarst. Rehabilitatsiooniteenust saab aga siis, kui on v&auml;hemalt kaks valdkonda, mida on vaja j&auml;rele aidata. N&auml;iteks v&otilde;ib seda vaja minna insuldi l&auml;bip&otilde;denul, kel v&otilde;ib olla halvatuse t&otilde;ttu kannatada saanud k&auml;eline tegevus, tal v&otilde;ib olla probleeme m&auml;luga ja r&auml;&auml;kimisega, t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kaotamise t&otilde;ttu on sotsiaalsed probleemid toimetulekuga, liikumisraskuse t&otilde;ttu v&otilde;ib vajada f&uuml;sioterapeudi abi, ps&uuml;hholoogilise l&auml;bielamise t&otilde;ttu ps&uuml;hholoogi v&otilde;i ps&uuml;hhiaatri abi.&ldquo;</p> <p>&Uuml;ks t&ouml;&ouml;tukassa pakutav teenus, mida v&otilde;idakse osutada ka rehabilitatsiooni k&auml;igus, on kogemusn&otilde;ustamine. See on m&otilde;eldud inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude v&otilde;i terviseh&auml;irega inimese toetust. Eelk&otilde;ige vajalik on see inimestele, kelle tervis on ootamatult halvenenud v&otilde;i kes on puude v&otilde;i terviseh&auml;ire t&otilde;ttu sattunud raskustesse. Suhtlemine samas olukorras olnud inimesega, kes on aga hoolimata puudest v&otilde;i terviseh&auml;irest suutnud oma elu uuesti &uuml;les ehitada, annab l&auml;bi positiivse kogemuse indu ning motiveerib ja suurendab enesekindlust, et t&ouml;&ouml;elus taas h</p> <p>Soomes, kus iga tervisekeskuse juures on ka kogemusn&otilde;ustaja kabinet, on kogemusn&otilde;ustajate kasutamine andnud Okase s&otilde;nul v&auml;ga h&auml;id tulemusi.</p> <p>&bdquo;Kahjuks on Eestis kogemusn&otilde;ustajaid veel v&auml;ga v&auml;he,&ldquo; t&otilde;des Okas, kelle s&otilde;nul t&ouml;&ouml;tab aga n&auml;iteks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kogemusn&otilde;ustajana &uuml;ks liikumispuudega ratastoolis mees.</p> <p>Rehabilitatsiooniteenuseid ei tehta Okase s&otilde;nul ainult konkreetses rehabilitatsiooniasutuses, vaid nii palju kui v&otilde;imalik osutatakse teenust seal, kus on inimese reaalne tegutsemiskeskkond. &bdquo;N&auml;iteks l&auml;hevad meie spetsialistid inimese kodul&auml;hedasse spordiklubisse v&otilde;i j&otilde;ulinnakusse ja n&auml;itavad seal, kuidas taastavaid harjutusi teha.&ldquo;</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon v&otilde;ib sisaldada j&auml;rgmisi tegevusi:</strong></p> <ul> <li>f&uuml;sioteraapia</li> <li>tegevusteraapia</li> <li>loovteraapia</li> <li>logopeediline abi</li> <li>eripedagoogiline abi</li> <li>kogemusn&otilde;ustamine</li> <li>ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustamine</li> <li>sotsiaaln&otilde;ustamine</li> <li>ps&uuml;hhiaatri n&otilde;ustamine</li> </ul> <p><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon" target="_blank">Vaata lisaks t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooni kohta T&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1581Milliste ohtudega tuleb arvestada teetöödel? 2017-06-05<p><strong>Olen tudeng ja otsin suveks t&ouml;&ouml;d. N&auml;gin kuulutust, kus otsitakse teet&ouml;&ouml;lisi, kelle &uuml;lesandeks teede aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel abistavate t&ouml;&ouml;de tegemine. Kas selle t&ouml;&ouml; juures on midagi ohtlikku, millega peaksin arvestama?</strong></p> <p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Teet&ouml;&ouml;d v&otilde;ivad tunduda ohutu tegevusena, &uuml;mberringi v&auml;rske &otilde;hk ja aeglaselt liikuvad masinad. Tegelikult esineb ohte ka teet&ouml;&ouml;del. Meie kliima ei v&otilde;imalda asfalteerimist&ouml;id aastaringselt teha ja seet&otilde;ttu tuleb sobivaid tingimusi intensiivselt kasutada, et &uuml;le Eesti enam kui miljon tonni asfaldisegu hooajaga paigaldatud saaks. T&ouml;&ouml;ga kiirustades aga ununevad v&otilde;i j&auml;etakse t&auml;helepanuta m&otilde;ned olulised asjad, mida teet&ouml;&ouml;liste tervise kaitseks tuleb teha.</p> <p>&Uuml;heks ohuallikaks on asfaldit&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;kohale toodud asfaldisegu on paigaldamisel v&auml;ga kuum, seet&otilde;ttu tuleb jalgade kaitsmiseks kasutada kuumakindlate taldadega (t&auml;his HRO) kaitsejalan&otilde;usid. Kuum asfaldisegu v&otilde;ib p&otilde;hjustada naha p&otilde;letusi v&otilde;i naha allergilisi reaktsioone ning selle nahale sattumise v&auml;ltimiseks tuleb kanda keha piisavalt katvaid t&ouml;&ouml;riideid ja kuumakindlaid kindaid. Kuumast asfaldist eraldub aurusid, mis v&otilde;ivad korraks nuusutades tunduda meeldivana. Tegelikult on need tervisele ohtlikud ja v&otilde;ivad p&otilde;hjustada hingamisteede haigusi, n&auml;iteks astmat.</p> <p>Asfaldiaurude suurim lubatud keskmine sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus on enam kui sada korda v&auml;iksem n&auml;iteks atsetooni v&otilde;i bensiini piirnormist - see viitab asfaldiaurude ohtlikkusele. Seega on soovitatav asfaldiaurudega kokkupuutel alati kasutada hingamisteede kaitsevahendeid. K&auml;sitsi tohib asfaldisegu laotada ainult erandkorras v&auml;ikesemahuliste t&ouml;&ouml;de puhul. Kui v&auml;hegi v&otilde;imalik, tuleb v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tamist asfaldiaurude tekkimise kohast allatuult.</p> <p>Teet&ouml;&ouml;del kasutatavad masinad, n&auml;iteks teerullid, liiguvad k&uuml;ll suhteliselt aeglaselt, kuid kohtades, kus samal ajal asuvad t&ouml;&ouml;tajad, on tavap&auml;rasest tugevam m&uuml;ra ja palju muid tegevusi, mis t&auml;helepanu hajutavad. Seet&otilde;ttu peavad t&ouml;&ouml;tajad olema h&auml;sti m&auml;rgatava riietusega ning nii masinajuhid kui jalgsi liikujad hoolega j&auml;lgima teineteise liikumisi.</p> <p><a href="/redirect/593" target="_blank">Vaata lisaks tegevusvaldkonap&otilde;hist teedeehituse lehte T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1579Sotsiaalkaitseminister: pikem eluiga peab tähendama ka rohkem tervena elatud aastaid2017-06-02<p><strong>Tervena elatud eluea l&uuml;henemine on ohum&auml;rk t&ouml;&ouml;k&auml;te puuduse k&auml;es kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On t&auml;htis, et meie inimesed elaksid tervena v&otilde;imalikult kaua, et s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja elukvaliteet, p&uuml;sida t&ouml;&ouml;turul ja elada t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku elu ka k&otilde;rgemas eas, r&auml;&auml;kis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva t&auml;na Nordea kontserdimajas toimuva tervisedenduse konverentsi avamisel.&nbsp;</strong></p> <p>&bdquo;K&otilde;rgema oodatava eluea oleme praeguseks saavutanud t&auml;nu suurep&auml;rasele meditsiinile, kuid muret teeb tervena elatud eluiga &ndash; inimesed elavad kauem, kuid haigena. See on koorem nii inimesele endale kui ka laiemalt sotsiaals&uuml;steemile,&ldquo; &uuml;tles Kaia Iva. &bdquo;Praegu l&auml;heb palju ressurssi tagaj&auml;rgedega tegelemisele, kuid j&auml;rjest enam peame iga&uuml;ks v&otilde;tma vastutuse iseenda eest ja terviseprobleeme ennetama n&auml;iteks tasakaalustatud toitumisharjumuste, suurema kehalise aktiivsuse ja varajase m&auml;rkamisega. Tervislikumad toitumisvalikud on m&auml;&auml;rava t&auml;htsusega.&ldquo;</p> <p>Sotsiaalkaitseminister r&auml;&auml;kis konverentsil, et tervishoiu-, t&ouml;&ouml;turu- ja sotsiaalhoolekandes&uuml;steemide ressursside t&otilde;husamaks kasutamiseks ja koostoime parandamiseks panustab riik e-lahendustesse. Senisest enam IT-lahendusi kasutades on riigil v&otilde;imalik pakkuda mugavamaid teenuseid ning t&auml;psemini hinnata kas v&otilde;i erinevate hoolekandeteenuste vajadust. &bdquo;Suur vajadus on koduses keskkonnas toimetulekut toetavate ning kogukonnas elamist v&otilde;imaldavate teenuste j&auml;rele. Et meie inimesed saaksid vajalikku abi ning kauem elada tuttavas keskkonnas, tunda end koduselt ja v&auml;&auml;rikalt, peame panustama eri valdkondade l&auml;hendamisse, teenuste ja toetuste koostoimesse,&ldquo; r&auml;&auml;kis Iva.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Tulevikuvaates ei saa m&ouml;&ouml;da ka usaldusest. Me peame oma kvaliteetset meditsiinis&uuml;steemi usaldama. Siin ma kutsun &uuml;les mitte populariseerima ebateadust ja tunnustama meie meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid,&ldquo; lisas sotsiaalkaitseminister.</p> <p>2017. aasta alguse seisuga oli Statistikaameti andmeil Eesti elanikest 60-aastased v&otilde;i vanemad 338 119 inimest. Aastatel 2009-2016 v&auml;henes tervelt elatud eluiga Eesti meestel 1,4 ja naistel kolm aastat. Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat.</p> <p>2. juunil toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mis t&auml;navu keskendub vanemaealiste inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Konverentsi &bdquo;Toetades tervena ja aktiivsena vananemist&ldquo; korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tallinna &Uuml;likool ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.</p> <p>Allikas:<a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank"> Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1576Objektile kiirusega 13 km/h2017-05-31<p><strong>See oli juba 18 aastat tagasi, kui J&uuml;ri J&auml;rve &otilde;nnetu basseinih&uuml;ppe tagaj&auml;rjel kaelal&uuml;lid murdis ja alakehast halvatuks j&auml;i. Selle aja jooksul on tulnud tal nii m&otilde;nigi kord vastata k&uuml;simusele, kuidas ta ratastoolis eluga nii h&auml;sti hakkama saab ja isegi t&ouml;&ouml;l k&auml;ib.</strong></p> <p>&bdquo;Mul on vedanud, sest mul on olnud v&auml;ga tegus tutvusringkond ja ma olen tahtnud nendega samas seisus olla ja ise hakkama saada. See on pannud tegutsema ja liikuma. Oma puude peale ma ju ei m&otilde;tle igap&auml;evaselt, sellega on v&otilde;imalik t&auml;iesti elada, pole hullu,&ldquo; &uuml;tleb J&uuml;ri ja leiab, et on m&otilde;elnud, kui ta peaks &uuml;hel p&auml;eval k&otilde;ndida saama, siis see oleks hoopis t&otilde;sine p&auml;hkel &ndash; peaks hakkama kohanema.</p> <p>P&auml;rast &otilde;nnetust j&auml;tkas J&uuml;ri insenerit&ouml;&ouml;d oma senise t&ouml;&ouml;andja juures Tallinna Vees, kuid tegi seda kodust ja poole kohaga. Oma s&otilde;nutsi l&auml;ks elu paremaks aga siis, kui ta taas kodust v&auml;lja sai. &bdquo;Seitse aastat p&auml;rast &otilde;nnetust pakuti mulle v&otilde;imalust saada Tallinna Vees geoinfo-osakonna juhiks, mul oli 5&ndash;6 alluvat ja hakkasin iga p&auml;ev kohal k&auml;ima. Selleks ajaks olin juba ratastoolis liikumisega kohanenud,&ldquo; meenutab ta.</p> <p>2007. aastal vahetas mees t&ouml;&ouml;kohta, asudes t&ouml;&ouml;le projekteerimisfirmasse. Siis tulid aga rasked ajad ja koht firmas koondati. Kuid see ei t&auml;hendanud, et ratastool koju nurka j&auml;&auml;nud oleks. Paralleelselt p&otilde;hit&ouml;&ouml;ga v&otilde;ttis J&uuml;ri aktiivselt osa ka Eesti Liikumispuuetega Liidu t&ouml;&ouml;st, olles selle juhatuses. Tema p&otilde;hiteemaks oli puuetega inimeste ligip&auml;&auml;setavus hoonetele. Sealt algas ka koost&ouml;&ouml; Tallinna linnavalitsusega, kus mees praegu t&ouml;&ouml;tabki, j&auml;lgides ikka, kas ehitised vastavad invan&otilde;uetele. Tema igap&auml;evat&ouml;&ouml; on ehitusprojektide koosk&otilde;lastamine invan&otilde;uete osas ning valmis ehitiste &uuml;levaatamine enne kasutusloa andmist.</p> <p>&bdquo;Tallinn on Eestis ainus omavalitsus, kus invan&otilde;udeid ehituses s&uuml;steemselt j&auml;rgitakse,&ldquo; &uuml;tleb mees, kes on selle teemaga tegelenud &uuml;le 10 aasta ja usub, et on m&otilde;jutanud selle ajaga v&otilde;ib-olla sadat arhitekti &ndash; n&uuml;&uuml;d saabuvad tema lauale projektid, kus invan&otilde;uete peat&uuml;kk on seletuskirja juba sisse kirjutatud.</p> <p>Osa J&uuml;ri t&ouml;&ouml;st on s&otilde;ita m&ouml;&ouml;da linna ja kontrollida, kas &auml;sja valminud hoonetele p&auml;&auml;seb nii ligi, nagu eeskirjad ette n&auml;evad. Piritalt t&ouml;&ouml;le ja tagasi koju s&otilde;idab J&uuml;ri linna invatranspordiga, kuid p&auml;eva jooksul objektide &uuml;levaatamiseks see teenus k&otilde;ige paindlikum ei ole. Nii otsustaski ta kirjutada T&ouml;&ouml;tukassale avalduse elektrilise ratastooli saamiseks ja T&ouml;&ouml;tukassa oli n&otilde;us selle 9000 eurot maksva t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks vajaliku abivahendi J&uuml;rile ka ostma.</p> <p>&bdquo;Elektriline ratastool on sellise t&ouml;&ouml; jaoks parim &ndash; saan ise aega valida ja j&otilde;uan kiiresti kohale. Tallinnas on k&otilde;ik 10 kilomeetri raadiuses, nii et kevadest s&uuml;giseni on see t&auml;pselt paras maa s&otilde;ita,&ldquo; nendib J&uuml;ri, kes on p&auml;eva jooksul teinekord ka 30 km oma tooliga maha vuranud ja vahel ka kodust t&ouml;&ouml;le s&otilde;itnud. &bdquo;See on selline m&otilde;nus kulgemine 13 km/h, kuulad klapid peas muusikat, vaatad ringi ning oled tunni ja 15 minutiga Piritalt kesklinnas.&ldquo;</p> <p>Vahel s&otilde;idetakse ka s&otilde;pradega koos toolidega m&ouml;&ouml;da linna. J&uuml;ri v&auml;itel ongi oluline olla ise aktiivne. K&otilde;ige kehvemaks olukorraks peab ta elamist koos vanematega. &bdquo;See on ju loomulik, et vanem tahab oma last aidata, kuid lapsed j&auml;&auml;vad seet&otilde;ttu abituks ja sotsiaalne pool j&auml;&auml;b n&otilde;rgaks. Tegelikult saab &uuml;ksi hakkama k&uuml;ll. Minu ratastoolis tuttavate hulgas on j&auml;rjest rohkem neid, kes on v&otilde;tnud laenu ja ostnud endale korteri, kus on mugav liikuda ja lihtne v&auml;lja p&auml;&auml;seda.&ldquo;</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Teet Malsroos, &Otilde;htuleht/Scanpix</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1574Tööinspektsioon: ohutu töötamine ehitusplatsidel nõuab suuremat tähelepanu2017-05-31<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 66 ehitusplatsi &uuml;le Eesti. Inspektorid tuvastasid 130 rikkumist, neist viiel puhul algatati v&auml;&auml;rteomenetlus. Vaid neljal ehitusplatsil ei avastatud &uuml;htegi puudust.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis aprillis l&auml;bi etteteatamata sihtkontrolli ehitusplatsidel. Kontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati enim t&auml;helepanu k&otilde;rgustest kukkumise v&auml;ltimisele ehitusel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on olukord ehitusplatsidel muutunud iga aastaga k&uuml;ll paremaks, ent ohutus pole ikka veel saanud t&ouml;&ouml; loomulikuks osaks. &bdquo;K&otilde;rgelt kukkumised on ehituses &uuml;hed sagedasemad ning valdavalt v&auml;ga raskete v&otilde;i isegi fataalsete tagaj&auml;rgedega,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Paraku n&auml;gime aga ka seekord, et mitmel ehitusplatsil v&otilde;eti endiselt arutult riske ning &uuml;ritati proovida, kas f&uuml;&uuml;sikaseadused kehtivad. Sageli puuduvad ohutuspiirded v&otilde;i ei kasutata kukkumiskaitsevahendeid. Parklasse autosse j&auml;etud turvarakmetest ja &ndash;k&ouml;itest pole mingit kasu maja katusel t&ouml;&ouml;tades,&ldquo; nentis Oja. T&ouml;&ouml;inspektsioon paneb s&uuml;damele, et ehitusplatsil t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eest vastutavad koordinaatorid peavad oluliselt rohkem j&auml;lgima ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist. N&auml;iteks tuleb ohuala piirata, et sinna ei p&auml;&auml;seks k&otilde;rvalised isikud ning ehitust&ouml;&ouml;lised ja k&otilde;ik ehitusobjektil viibivad isikud peavad kasutama isikukaitsevahendeid. K&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamisel peab olema alati kasutatud kukkumiskaitsevahendid. Meeles tuleb pidada ka seda, et redel on &uuml;lesse-alla liikumiseks, mitte sellel t&ouml;&ouml;tamiseks.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ehitusplatse Harjumaal, Ida-Virumaal, J&auml;rvamaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, P&auml;rnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja V&otilde;rumaal.</p> <p>Eelmisel aastal toimus ehitussektoris 407 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Raske tervisekahjustusega l&otilde;ppes neist 105 ning kaheksa inimest kaotas ehitusplatsil elu.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1573Tööinspektsioon: hea töökeskkond aitab vältida kutsehaigestumisi2017-05-30<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis, milliseid muutusi on rakendanud ettev&otilde;tted, kus on esinenud kutsehaigestumisi. Kontrolliti 16 ettev&otilde;tet, avastati 18 rikkumist ning koostati 3 ettekirjutust.</strong></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid, kus on varasemalt diagnoositud kutsehaigusi. &bdquo;Iga kutsehaigestumise uurimine peab l&otilde;ppema plaaniga, kuidas samalaadseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida,&ldquo; selgitas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Kontrolli tulemusi kokku v&otilde;ttes saab &uuml;telda, et ettev&otilde;tted p&ouml;&ouml;ravad suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnale, on t&auml;iendanud riskianal&uuml;&uuml;si ning kavandanud abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;koormuse v&auml;hendamiseks. Maripuu t&otilde;des, et oma vigadest osatakse &otilde;ppida ning uusi kutsehaigestumise juhtumeid p&uuml;&uuml;takse t&otilde;epoolest v&auml;ltida. &bdquo;Kutsehaigus kujuneb aegamisi ning v&otilde;ib minna aastaid, enne kui terviseh&auml;dad t&ouml;&ouml;tajat h&auml;irima hakkavad. See on justkui hiiliv, ent t&ouml;&ouml;taja tervisele v&auml;ga t&otilde;sine oht,&ldquo; nentis Maripuu.</p> <p>Sihtkontrolli tulemusel soovitab T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;andjail vaadata &uuml;le, kas t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis on arvestatud k&otilde;iki ohutegureid. Kui m&otilde;&otilde;detavate ohutegurite (m&uuml;ra, vibratsioon, ohtlikud kemikaalid) m&otilde;ju on lihtsam hinnata, siis f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus ei teki ainult raskuste teisaldamisest v&otilde;i raskest f&uuml;&uuml;silisest t&ouml;&ouml;st. Ka kestev m&otilde;&otilde;dukas koormus v&otilde;i t&ouml;&ouml; pidevalt &uuml;hes asendis v&otilde;ib viia terviseh&auml;ireteni.</p> <p>Ohuteguritega kokku puutuvad t&ouml;&ouml;tajad tuleb kindlasti saata tervisekontrolli, et terviseh&auml;ired&nbsp; &otilde;igeaegselt avastada. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst teeb ka t&ouml;&ouml;korralduslikke ning tervist edendavaid ettepanekuid, et aidata t&ouml;&ouml;taja tervist s&auml;ilitada. Seet&otilde;ttu tuleb t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti otsustesse suhtuda t&otilde;siselt ning tutvuda hoolikalt iga t&ouml;&ouml;taja kohta esitatud ettepanekute ja soovitustega.</p> <p>Samuti tuleb &uuml;le vaadata ning ajakohastada k&otilde;iki ettev&otilde;ttes kasutusel olevaid ohutusjuhendeid, et neisse kirjapandu oleks vajalikul hetkel asjakohane ning vastaks reaalsele olukorrale.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid Harjumaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ning V&otilde;rumaal.</p> <p>2016. aastal registreeriti 39 uut kutsehaigestumise juhtumit. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste teatisi registreeriti 95. L&uuml;him kutsehaigestumise v&auml;ljakujunemise periood on alla aasta ning pikim 43 aastat. Noorim kutsehaiguse diagnoosi saanu oli 37aastane ning vanim 64aastane. Enamikke kutsehaigusi p&otilde;hjustab liiga suur f&uuml;&uuml;siline koormus. Viie juhtumi puhul oli p&otilde;hjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul f&uuml;&uuml;sikaline ohutegur.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay/tattybadger</p> <p><strong><a href="/redirect/409" target="_blank">Vaata lisaks kutsehaiguste kohta T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1572 Kas alaealisega võib sõlmida käsunduslepingu?2017-05-29<p><strong>Minu 16-aastane t&uuml;tar l&auml;heb suveks hotelli t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;andja ei soovi temaga t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida, sest t&ouml;&ouml;tundide arv v&otilde;ib k&otilde;ikuda olenevalt t&ouml;&ouml;mahust. T&ouml;&ouml;andja tahab s&otilde;lmida k&auml;sunduslepingu. Kas see on korrektne?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Kaire Saarep:</strong> Enne lepingu s&otilde;lmimist tuleb vaadelda, milline on tehtava t&ouml;&ouml; sisu ja seej&auml;rel otsustada, milline leping s&otilde;lmida. T&ouml;&ouml;leping tuleks s&otilde;lmida juhul, kus tehtav t&ouml;&ouml; vastab j&auml;rgmistele tingimustele: kindel t&ouml;&ouml; tegemise aeg (sh t&ouml;&ouml;tamine graafiku alusel), t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;andja ruumides, igakuise perioodilise tasu saamine ja k&otilde;ige olulisem &ndash; allumine t&ouml;&ouml;andja juhistele. Kui ettev&otilde;ttes on inimene, kes &otilde;petab noort ja kontrollib, kuidas t&ouml;&ouml; tehtud saab, siis allutakse t&ouml;&ouml;andja juhistele.</p> <p>K&auml;sundusleping eeldab, et k&auml;sundi t&auml;itja on oma valdkonna professionaal, ta osutab iseseisvalt teenust ehk sisuliselt on nagu ettev&otilde;tja. K&auml;sunduslepingu s&otilde;lmimine alaealisega v&otilde;iks k&otilde;ne alla tulla nt juhul, kui ta on muusik, kes tuleb &uuml;hel &otilde;htul oma instrumendiga hotelli esinema.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml; on hooajaline, siis on v&otilde;imalik s&otilde;lmida t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping. Nt hooajaliste suvet&ouml;&ouml;de puhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmida kuni suve l&otilde;puni. 16-aastane, kellel on p&otilde;hikool l&otilde;petatud, on mittekoolikohustuslik v&otilde;ib t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral t&ouml;&ouml;tada kuni 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul. Kui t&ouml;&ouml;taja v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le osalise t&ouml;&ouml;ajaga (nt arvestuslikult 4 tundi p&auml;evas ja 20 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul), siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;aega summeerida, s.t &uuml;hes p&auml;evas/n&auml;dalas/kuus t&ouml;&ouml;tab rohkem, teises v&auml;hem (kuid mitte &uuml;le alaealisele etten&auml;htud t&ouml;&ouml;aja, &uuml;letunnit&ouml;&ouml; kokkulepe alaealisega ei ole lubatud).</p> <p><strong>Vaata lisaks j&auml;rgmiseid T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/2759" target="_blank">T&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavad lepingud</a>;</li> <li><a href="/redirect/558" target="_blank">T&ouml;&ouml;leping ja selle tunnused</a>;</li> <li><a href="/redirect/559" target="_blank">Lepingueelsed l&auml;bir&auml;&auml;kimised</a>;</li> <li><a href="/redirect/335" target="_blank">T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine</a>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1571Mamo kohvikute erilised töötajad2017-05-29<p><strong>&bdquo;Meie organisatsioon on lame nagu praemuna,&ldquo; &uuml;tleb Mamo kohvikute omanik Margit H&auml;rma, kelle kohvikutes t&ouml;&ouml;tavad erilised inimesed &ndash; inimesed, kel on erivajadused, olgu nendeks siis ps&uuml;&uuml;hilised, neuroloogilised, sotsiaalsed v&otilde;i vaimsed erivajadused.</strong></p> <p>&bdquo;Selline vedelat t&uuml;&uuml;pi organisatsioon v&otilde;imaldab paindlikku t&ouml;&ouml;de jagamist. Meil ei ole kombeks joonistada kandilisi kaste, kuhu siis mittekandilisi inimesi sisse suruda, vaid meil v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded k&auml;ia k&auml;est k&auml;tte vastavalt vaimsetele v&otilde;imetele, keeleoskusele, vanusele. See on v&otilde;imalik siis, kui organisatsioon pole hierarhiline,&ldquo; r&auml;&auml;gib ta.</p> <p>Esimese Mamo kohviku avas Margit H&auml;rma 2009. aastal ja &uuml;sna alguses liitus meeskonnaga kuulmispuudega inimene, kelle t&ouml;&ouml; n&otilde;uab ka n&auml;iteks telefoniga r&auml;&auml;kimist.</p> <p>&bdquo;Ta alustas meil k&uuml;lma k&ouml;&ouml;gi &uuml;ksuses k&otilde;ige madalamalt astmelt ja on j&otilde;udnud n&uuml;&uuml;d vastutavale ametikohale, kus planeerib ja tellib toidukoguseid. Areng on olnud arvestatav,&ldquo; nendib H&auml;rma. &bdquo;See on saanud aga v&otilde;imalikuks t&auml;nu sellele, et telefoni teel esitatud tellimusi aitavad tal vastu v&otilde;tta teised t&ouml;&ouml;tajad.&ldquo;</p> <p><strong>Tee erisuste m&otilde;istmiseni</strong></p> <p>Toitude tellija ja planeerija pole aga ainus puudega t&ouml;&ouml;taja Mamo organisatsioonis. 40 t&ouml;&ouml;tajast on firmas olnud k&otilde;ige rohkem erivajadustega inimesi 4, kuid ka &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiiv on v&auml;ga eriline nii oma&nbsp; vanuse, kultuurilise kuuluvuse kui rahvuse suhtes. N&auml;iteks on kohvikus t&ouml;&ouml;taja Ghanast.</p> <p>&bdquo;Mind on k&otilde;ige rohkem liigutanud see, kui meie asutusse tuli t&ouml;&ouml;le varastamise eest vangis olnud noormees ja terve meie meeskond oli suuteline omaks v&otilde;tma suhtumise, et me ei eelda, et ta meie tagant varastaks. Ja see &otilde;nnestus meil!&ldquo; r&auml;&auml;kis H&auml;rma, kelle s&otilde;nul on olnud tee erisuste m&otilde;istmiseni ka nende ettev&otilde;ttes pikk, kuid samm-sammult on asjad laabunud ja erivajadustega inimesed omaks v&otilde;etud. &bdquo;Kui uskuda oma inimestesse, lasta neil harjuda ja r&auml;&auml;kida lahti nende hirmud, siis v&otilde;ivad nad &uuml;llatada suuremeelsusega. See k&otilde;ik vajab aga tippjuhi panust, selget s&otilde;numit.&ldquo;</p> <p>S&uuml;gava vaimse puudega inimene t&ouml;&ouml;tab Mamos aga abilisena &ndash; tema &uuml;lesanne on koristada saali ja pesta n&otilde;usid. Vahel paneb ta kokku salvr&auml;tist, noast ja kahvlist pakikesi. Kui aga &uuml;hel ettev&otilde;tte &uuml;his&uuml;ritusel tuli pimedas taskulampide valgel l&auml;bida ronides seiklusrada, siis k&auml;is ka tema selle l&auml;bi &ndash; &uuml;ks instruktor oli ees, teine taga; t&ouml;&ouml;tajad all julgustamas ja plaksutamas. &bdquo;Usun, et kogemuse ja emotsiooni said sealt k&otilde;ik kogu eluks,&ldquo; &uuml;tleb H&auml;rma, kes on osanud luua &uuml;htse ja &uuml;ksteist toetava meeskonna, kus n-&ouml; kaadri voolavus on v&auml;ga v&auml;ike.</p> <p>H&auml;rma s&otilde;nul v&otilde;ib &uuml;lemusel olla soov ja m&otilde;istmine, et erinevates inimestes on peidus erinevad v&otilde;imed, kuid tal on vaja see oma meeskonnale maha m&uuml;&uuml;a. &bdquo;See on k&otilde;ige suurem t&ouml;&ouml;,&ldquo; nendib ta ja lisab: &bdquo;V&auml;ga palju oleneb sellest, kui kindlameelsed on keskastme juhid, ja kui kindlalt on nad valmis seisma oma eriliste inimeste eest teiste t&ouml;&ouml;tajate ees. Kui ei ole konsensust, et me aktsepteerime nende erisusi, siis ei tule midagi v&auml;lja. Ja see ei k&auml;i mitte ainult puuetega inimeste kohta, vaid k&otilde;igi erinevuste kohta, olgu need siis rahvuse, kultuuri, soolise s&auml;ttumuse vm osas.&ldquo;</p> <p><strong>Abiks t&ouml;&ouml;andjale</strong></p> <p>Ettev&otilde;tja, turundaja ja tervisliku toidu propageerija hinnangul on Eesti &auml;rikliima aga nii karm, et ettev&otilde;tte juhil pole aega m&auml;ngida, eksida, katsetada. Samuti ei tasu H&auml;rma hinnangul ka tarbija maailmaparanduslikku missioonitunnet &uuml;le hinnata. &bdquo;Tarbija on v&auml;ga aja- ja hinnatundlik. Kui ta teab, et ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tavad puuetega inimesed, siis see ei pane teda rohkem ostma. Ja kui ta peab n&auml;iteks kolm korda kauem oma tellimust ootama, siis ta lihtsalt ei tule rohkem. Panna aga leti taha erivajadusega inimese k&otilde;rvale teda abistama veel &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, seda ei jaksa keegi kinni maksta,&ldquo; nendib H&auml;rma, kelle s&otilde;nul on aga riigis asjad ka palju muutuma hakanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime reformi &uuml;ks osa on just aidata erivajadustega inimestel t&ouml;&ouml;ellu sulanduda. Selleks sulandumiseks on ette n&auml;htud mitmeid v&otilde;imalusi, mille riik kinni maksab: tugiisik, kes aitab juba t&ouml;&ouml;vestlusel ning hiljem t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest aru saada; kogemusn&otilde;ustamine, mille puhul jagab oma kogemusi sarnase erivajadusega inimene; tasuta abivahendid t&ouml;&ouml; tegemiseks; ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustamine, et uues olukorras paremini hakkama saada; t&ouml;&ouml;koha kohandamine, et puudega inimene p&auml;&auml;seks t&ouml;&ouml;le ja et tal oleks v&otilde;imalik oma &uuml;lesandeid t&auml;ita; &uuml;hep&auml;evane proovit&ouml;&ouml;, kus inimene saab veenduda, kas see t&ouml;&ouml; talle &uuml;ldse sobib; t&ouml;&ouml;praktika, et &otilde;ppida t&ouml;&ouml;tamiseks vajalikke oskusi; palgatoetus t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>Vaata lisainformatsiooni t&ouml;&ouml;turuteenuste kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/ettevotjale-ja-koostoopartnerile" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Mamo</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1570Masinaga töötades tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid2017-05-25<p><strong>Uuest aastast hakkab j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>54-aastane naine t&ouml;&ouml;tas puidut&ouml;&ouml;tlemisettev&otilde;ttes j&auml;rkaja-staabeldajana. Sel p&auml;eval tegi ta t&ouml;&ouml;d&nbsp; neljakettalisel saagpingil. Saagpingil oli ametis neli t&ouml;&ouml;tajat. Kaks neist andsid saele materjali ette. Teised kaks v&otilde;tsid m&otilde;&otilde;tu saetud materjali vastu ning ladustasid selle. L&otilde;una paiku sai &uuml;ks saematerjali pakk t&auml;is, mille t&otilde;ttu tuli&nbsp; see enne t&otilde;stukiga &auml;ra viimist kinni siduda. Saagpingile l&otilde;petati toorikute etteandmine aga saag j&auml;eti t&ouml;&ouml;sse (saekettad p&ouml;&ouml;rlema). &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja hakkas materjalipakki kinni siduma. Samal ajal otsustas teine t&ouml;&ouml;taja saeketta k&otilde;rvalt, konstruktsiooni pealt, k&auml;ega saepuru &auml;ra p&uuml;hkida. Saepuru &auml;ra p&uuml;hkimise ajal sattus ta parema k&auml;e v&auml;ike s&otilde;rm saeketta ette ja sai vigastada. Vigastuseks olid s&otilde;rme ulatuslikud haavad ja lahtine luumurd, mis on raske tervisekahjustus. &nbsp; Kannatu kirjutas oma seletuskirjas, et ta hakkas saepuru &auml;ra p&uuml;hkima automaatselt, sest armastab puhtust.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli koostanud ning kinnitanud t&ouml;&ouml;ohutusjuhendi saagpingile. Juhendi koostamisel oli arvestatud valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. Juhendi j&auml;rgselt eemaldatakse puiduj&auml;&auml;tmeid alles p&auml;rast seda kui pink on v&auml;lja l&uuml;litatud ning detailide p&ouml;&ouml;rlemine t&auml;ielikult peatunud. Ohutusjuhendis ei kirjeldatud, kuidas tuleb k&auml;ituda t&ouml;&ouml;seisakute korral, nt juhul, kui&nbsp; saematerjali pakk saab t&auml;is ja seda on vaja siduda enne, kui t&otilde;stuk saab selle &auml;ra viia. Kas selleks ajaks tulnuks saekettad seisma j&auml;tta ning kelle kohustus pidanuks see olema.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse &uuml;heks p&otilde;hjuseks oli &uuml;lds&otilde;naline ohutusjuhend, kus ei kirjeldatud, kas t&ouml;&ouml;seisakute ajaks tuleb saekettad seisma j&auml;tta ning kelle kohutuseks see on.</p> <p>&Otilde;nnetuse teiseks p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;aja, kes m&otilde;tlematult hakkas eemaldama saepuru 3000 p&ouml;&ouml;ret minutis tegeva saeketta vahetust l&auml;hedusest. T&ouml;&ouml;tajale oli teatavaks tehtud ohutusjuhend, milles oli selges&otilde;naliselt kirjas, et puiduj&auml;&auml;tmeid eemaldatakse alles p&auml;rast seda kui pink on v&auml;lja l&uuml;litatud ja detailide p&ouml;&ouml;rlemine t&auml;ielikult peatunud. T&ouml;&ouml;tajal on kohustus j&auml;rgida talle teatavaks tehtud ohutusn&otilde;udeid.</p> <p>Paljud &otilde;nnetused juhtuvad seet&otilde;ttu, et inimesed ei m&otilde;tle oma tegevusi l&auml;bi ja proovitakse kiiresti mingi asi &auml;ra teha nt eemaldada sodi p&ouml;&ouml;rleva saeketta l&auml;hedusest. Legendaarseks kujunenud reklaamlause &bdquo;Tark ei torma&ldquo; j&auml;rgimine aitaks v&auml;ltida nii m&otilde;negi &otilde;nnetuse.</p> <p><strong><a href="/redirect/460" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;vahendist</a>.</strong></p> <p>Foto: pixabay/annawaldl</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1569Tööohutuse ja -turvalisuse parimaid näiteid2017-05-24<p><strong>Eelmine aasta oli viimase k&uuml;mne aasta k&otilde;ige t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkem. Keskmiselt juhtus 14 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust p&auml;evas ja neist ligi neljandik toimus masinate, seadmete v&otilde;i transpordivahendite k&auml;sistsemisel. Paljud t&ouml;&ouml;andjad p&ouml;&ouml;ravad aga t&ouml;&ouml;ohutusele aina enam t&auml;helepanu ja siin on antud &uuml;levaade ettev&otilde;tetest, kes oma t&ouml;&ouml;tajate tervise eest eriti s&uuml;steemselt hoolt kannavad.</strong></p> <p><strong>BLRT Grupp &ndash; t&ouml;&ouml;ohutus on t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja &uuml;hine probleem</strong></p> <p>BLRT Grupi &uuml;ks prioriteete on oma t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust tagada. Kontserni ettev&otilde;tetes rakendatakse t&ouml;&ouml;tajate tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml;korraldus- ja meditsiiniabin&otilde;usid, t&ouml;&ouml; kohandamist t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imetele ning t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Eesm&auml;rk on saavutada &otilde;igete t&ouml;&ouml;korraldusabin&otilde;ude ja tehnikavahendite s&uuml;steemi toel selline t&ouml;&ouml;keskkond, mis v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajal teha t&ouml;&ouml;d oma tervist ohtu seadmata. Selle eesm&auml;rgi saavutamiseks tehakse kontsernis s&uuml;stemaatilist ennetustegevust &ndash; kavandatakse ja rakendatakse meetmeid, millega v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada terviseriske.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andja &uuml;hine probleem ning &otilde;igeaegne sekkumine v&otilde;ib p&auml;&auml;sta kellegi tervise v&otilde;i koguni elu. T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;uete t&auml;itmine on eesk&auml;tt tervise s&auml;ilimise tagatis igale t&ouml;&ouml;tajale ja tihti ka l&auml;heduses viibivatele inimestele.</p> <p>Ettev&otilde;te juhindub oma igap&auml;evases tegevuses juhtlausest &bdquo;Safety first&rdquo; ehk &bdquo;Ohutus ennek&otilde;ike&rdquo;. Lisaks igap&auml;evasele kontrollile toimuvad ringk&auml;igud, mille raames p&ouml;&ouml;ratakse suurt t&auml;helepanu nii t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;kultuurile kui t&ouml;&ouml;tingimustele ja t&ouml;&ouml;olmele, mille raames toimub ka t&ouml;&ouml;tajate pidev n&otilde;ustamine.</p> <p>Kontserni ettev&otilde;tetes korraldatakse t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, m&otilde;&otilde;detakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele. Riskianal&uuml;&uuml;si alusel koostakse kirjalik tegevuskava, milles n&auml;hakse ette ettev&otilde;tte k&otilde;ikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused t&ouml;&ouml;tajate terviseriski v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks, nende ajakava ja teostajad, ning eraldatakse selleks vajalikud vahendid.</p> <p>Ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel on oluline t&ouml;&ouml;tajaid juhendada ja koolitada. Kontsernis kehtivate n&otilde;uete kohaselt saavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad vastavalt oma tegevusele vajaliku juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe. Selle t&auml;itmist j&auml;rgitakse rangelt ja t&ouml;&ouml;tajat ei lubata t&ouml;&ouml;le enne juhendamise l&auml;bimist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;utaval tasemel korraldamiseks on kontserni t&uuml;tarettev&otilde;tetes m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid, valitud t&ouml;&ouml;tajate esindajad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse k&uuml;simustes ning suuremates ettev&otilde;tetes moodustatud t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajate esindajate koost&ouml;&ouml;kogud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus siiski juhtub, uuritakse seda p&otilde;hjalikult, anal&uuml;&uuml;sitakse ja v&otilde;etakse tarvitusele nende kordumist ennetavad meetmed. P&auml;rast seda antakse kontserni juhtkonnale toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest ja rakendatud meetmetest &uuml;levaade ja edastatakse t&ouml;&ouml;tajatele infot infotundide raames, kus on k&otilde;ikidel osalistel v&otilde;imalik esitada k&uuml;simusi, v&auml;lja &ouml;elda oma arvamus ja teha ettepanekuid t&ouml;&ouml;ohutuse suurendamiseks.</p> <p><strong>ABB &ndash; suures tootmises ennetati aastasas ligi 6000 ohuolukorda</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on ABB-s oluline v&auml;&auml;rtus ja &otilde;nnetuste ennetamisega tegeletakse teadlikult, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid teha ohutult t&ouml;&ouml;d ning elada t&auml;nu sellele t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku elu ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega. Ennetust&ouml;&ouml; peamised v&auml;ljundid on riskianal&uuml;&uuml;s, tegelemine peaaegu juhtunud &otilde;nnetustega (ohuolukordadega) ja sisesed t&ouml;&ouml;ohutusringk&auml;igud.</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete regulaarsele inspekteerimisele on juurutanud sisesed t&ouml;&ouml;ohutusringk&auml;igud (safety observation tour). Tegu on l&uuml;hikontrolli ja sellega kaasneva aruteluga t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramiseks t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ohutusalasele k&auml;itumisele. 2016. aastal raporteerisid eri taseme juhid ligi 1500 t&ouml;&ouml;ohutusringk&auml;iku.</p> <p>ABB kaks suuremat tehast on rakendanud lisaks eraldi t&ouml;&ouml;ohutusalased kuldreeglid &ndash; olulised reeglid, mida k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on kohustatud teadma ja loomulikult ka rakendama. Samuti annavad need parema v&otilde;imaluse ohutusalaste teemade teavitamiseks, n&auml;iteks milliseid kuldreegleid t&auml;ites oleks saanud &otilde;nnetuse &auml;ra hoida.</p> <p>Iga kuu toimub t&ouml;&ouml;keskkonnas tehtud parimate praktikate jagamine &ndash; &uuml;ksused teavitavad t&ouml;&ouml;keskkonnas tehtud parendustest, parimatest ohuolukorda-alastest t&auml;helepanekutest jne. Eelmisel s&uuml;gisel toimus ABB-s kolmandat aastat j&auml;rjest t&ouml;&ouml;ohutusn&auml;dal. Selle raames tehti koolitusi, seminare ja t&ouml;&ouml;tubasid nii t&ouml;&ouml;ohutuse kui t&ouml;&ouml;tervishoiu teemal. Ohutusn&auml;dala &uuml;ritustel osales &uuml;le 400 t&ouml;&ouml;taja.</p> <p><strong>AS Tallinna Vesi &ndash; t&ouml;&ouml;ohutuses j&auml;releandmisi ei tehta</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on Tallinna Vee tegevuse lahutamatu osa, milles j&auml;releandmisi ei tehta. N&auml;iteks on Tallinna Vees t&ouml;&ouml;ohutuse alaste auditite koostamisse kaasatud ka k&otilde;ik ettev&otilde;tte juhid, kes igal aastal etteantud plaani alusel kindla hulga kontrolle peavad tegema. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ennetamisel peetakse v&auml;ga t&auml;htsaks pidevat suhtlust t&ouml;&ouml;tajatega, et saada neil v&otilde;imalikult palju tagasisidet. T&auml;helepanekuid laekub k&uuml;llaltki palju ja selle kaudu on v&otilde;imalik pidevalt t&ouml;&ouml;keskkonda ja -tingimusi parendada.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse tagamiseks ja t&ouml;&ouml;tajatele teema olulisuse meenutamiseks tehakse iga-aastaseid t&auml;iendjuhendamisi. V&auml;lja on t&ouml;&ouml;tatud t&otilde;steseadmete juurde pandud l&uuml;hijuhendid kohustuslike isikukaitsevahenditega ja k&otilde;ige olulisemate ohutusn&otilde;uetega. Uuendatud on isikukaitsevahendeid nii elektrit&ouml;&ouml;de, kaevet&ouml;&ouml;de kui k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadega t&ouml;&ouml;tamiseks. T&ouml;&ouml;ohutuse spetsialistid kontrollivad iga p&auml;ev remondi- ja ehitusobjekte ning hindavad kindlatest n&otilde;uetest kinnipidamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv Tallinna Vees on aasta-aastalt j&auml;rjekindlalt v&auml;henenud. Viimasel kahel aastal on juhtunud kaks kergemat t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, mille puhul kaotatud t&ouml;&ouml;p&auml;evade arv ei &uuml;letanud kolme p&auml;eva.</p> <p>K&otilde;iki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi anal&uuml;&uuml;sitakse p&otilde;hjalikult ja tehakse algp&otilde;hjuste anal&uuml;&uuml;s, m&auml;&auml;ratakse nii korrigeerivad kui ka ennetavad tegevused. T&ouml;&ouml;tajaid koolitatakse ja teavitatakse k&otilde;ikidest juhtumitest. Selle eesm&auml;rk on ennetada sarnaste juhtumiste esinemist tulevikus. T&ouml;&ouml;ohutuse infotahvlitel jagatakse infot juhtunud esmaabiga intsidentide ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kohta, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad oleksid kursis, mida on ette v&otilde;etud, et taolisi &otilde;nnetusi edaspidi ei juhtuks. Anal&uuml;&uuml;sitakse p&otilde;hjalikult ka esmaabi vajanud intsidente ja &bdquo;peaaegu juhtunud&rdquo; t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Masinatega seoses oli ettev&otilde;ttes viimane t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus neli aastat tagasi, kui t&otilde;stet&ouml;&ouml;del ei j&auml;rginud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ja sai seet&otilde;ttu viga.</p> <p><strong>AS Toode &ndash; masinatega t&ouml;&ouml;tamine kaasab alati ohte</strong></p> <p>AS-is Toode &uuml;ritatakse t&ouml;&ouml;ohutusele l&auml;heneda kollektiivselt. Seda valdkonda ei saa juhtida vaid &uuml;ks inimene, t&auml;htis on koost&ouml;&ouml; eri &uuml;ksuse vahel, koost&ouml;&ouml; ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajate vahel ning usalduslik omavaheline suhtlus, kus iga&uuml;ks saaks tulla ja &ouml;elda, mis tal m&otilde;ttes, ning teha ettepanekuid. Ettev&otilde;te leiab, et veel ei olda kaugeltki staadiumis, kus saaks &ouml;elda, et meil on k&otilde;ik h&auml;sti &ndash; t&ouml;&ouml; selle nimel peab pidevalt k&auml;ima ja alati on midagi, mida paremaks muuta.</p> <p>V&auml;hem t&auml;htis ei ole ka t&ouml;&ouml;tajate teavitamine. Masinatega t&ouml;&ouml;tamine toob alati kaasa ohte ja kahjuks ei ole alati v&otilde;imalik neid k&otilde;rvaldada. Iga inimene peab enda jaoks kindlasti k&otilde;ik ohud ja riskid l&auml;bi m&otilde;tlema ja v&auml;hendama ka enda riskik&auml;itumist &ndash; kasutama k&otilde;iki isikukaitsevahendeid, kui need on ette n&auml;htud, t&ouml;&ouml;tama ennast s&auml;&auml;stvalt ja ohutusreegleid j&auml;rgides. Kasuks ei tule m&otilde;tteviis, et minuga ei juhtu niikuinii midagi.</p> <p>Kes teeb, sel juhtub. Kahjuks on AS-is Toode tulnud ette t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi masinatega t&ouml;&ouml;tamisel. Ettev&otilde;te on alati &uuml;ritanud nendest midagi &otilde;ppida, midagi paremaks teha, olgu selleks siis m&otilde;ne t&ouml;&ouml;pingi t&auml;iustamine v&otilde;i uue koolituss&uuml;steemi v&auml;ljam&otilde;tlemine, et pingiga seotud ohud paremini kohale j&otilde;uaksid. Ollakse suheldud ka masinatootjatega, et leida optimaalseimad ohutuslahendusi. &Uuml;ks, mis kindel &ndash; ohutusvaldkond on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa.</p> <p><strong>CrystalSol &ndash; arendust&ouml;&ouml; kemikaalidega eeldab k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu ohutusele</strong></p> <p>CrystalSol on ettev&otilde;te, mis juba seitse aastat tegeleb p&auml;ikesepatareide arendamisega. Esimesel aastal oli ettev&otilde;te 6-liikmeline ja uuringuid tehti Tallinna Tehnika&uuml;likooli ruumides, kus valitses &uuml;likooli kord ja kombed ning teadust tehti v&auml;ga julgelt: ohutusest ja t&ouml;&ouml;keskkonnast m&otilde;eldi ainult siis, kui mured ja probleemid olid juba k&auml;es ehk preventiivset m&otilde;tlemist oli &uuml;sna v&auml;he. On aga oluline m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml; kemikaalidega on keeruline protsess &ndash; kemikaale peab austama! T&otilde;sisem viga v&otilde;ib maksta inimelu.</p> <p>&Uuml;sna pea tekkis ettev&otilde;ttel vajadus kolida oma ruumidesse ning isegi enne, kui neid ruume ja laborit hakati v&auml;lja ehitama, otsustas ettev&otilde;tte juhatus v&otilde;tta eeskuju rohkem Austria ja Saksamaa kogemusest, ning uuriti, kuidas seal on t&ouml;&ouml;ohutus korraldatud ja millised n&otilde;uded on laboritele seatud.</p> <p>L&otilde;puks ehitati v&auml;lja labor, kus on eraldiseisev ventilatsioon (n&auml;iteks &otilde;huvahetus laboris oli kolm korda suurem, kui tol ajal Eestis kehtestatud norm n&otilde;udis) ja esmaklassiline kaitsevahendite varustus. Lisaks sisustati kontor ergonoomilise kontorim&ouml;&ouml;bliga. Eriti suurt t&auml;helepanu suunati valgusele &ndash; valgustus on korralikult projekteeritud, puudub r&auml;igus ja valgustatus on &uuml;htlane.</p> <p>CrystalSoli juhtkond on algusest peale valinud suuna preventiivsele strateegiale &ndash; et&nbsp; ruumides oleks v&otilde;imalikult turvaline t&ouml;&ouml;d teha, et t&ouml;&ouml;tajate tervis oleks kaitstud ning t&ouml;&ouml;korraldus ja t&ouml;&ouml;eetika oleksid v&auml;ga k&otilde;rgel tasemel. Kui proovida &uuml;he lausega kirjeldada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuspoliitikat, siis k&otilde;laks see nii: oluline on k&uuml;simus, kes vastutab, mitte kes on s&uuml;&uuml;di. T&ouml;&ouml;tajatele on alati r&otilde;hutatud, et nende ohutus on nende endi k&auml;es, ettev&otilde;te saab pakkuda vaid vahendeid selle tagamiseks. Juhtkond on alati toetanud t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;keskkonna parendamise meetodeid ja vahendeid.</p> <p>Laboris on olemas k&otilde;ik vajalikud isikukaitsevahendid &ndash; kitlid, gaasimaskid, prillid, jalatsid jms on k&otilde;ik personaalsed, samuti on olemas varu. Gaasimaskid on valitud vastavalt laboris olemasolevatele kemikaalidele ja reaktsiooni saagistele. On olemas k&otilde;ik vajalik ohu neutraliseerimiseks &ndash; vahendid juhuks, kui happe v&otilde;i aluse pudel l&auml;heb &uuml;mber; on olemas t&ouml;&ouml;stuslikud, kemikaalikindlad imurid; plahvatuskindlad gaasikapid ja p&otilde;lemiskindlad kemikaalikapid; eriti m&uuml;rgised kemikaalid on luku taga ja nendele p&auml;&auml;sevad ligi vaid teatud t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Kuna tegemist on innovaatilist tehnoloogiat arendava ettev&otilde;tega, p&otilde;hineb osa igap&auml;evat&ouml;&ouml;st kirjandusest ja varasemast praktikast saadud teadmistel, kuid suur osa protsessidest ja eksperimentidest on uudsed ja neid pole keegi varem teinud. K&otilde;ige p&otilde;nevam osa on see, et keegi t&auml;pselt ei tea, kuidas need protsessid ja reaktsioonid k&auml;ivad ja kas peale oodatava tulemuse on veel midagi oodata. Ka siin m&auml;ngib rolli n-&ouml; liigselt preventiivne t&ouml;&ouml;ohutuspoliitika, mis on igati &otilde;igustatud uute tehnoloogiate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel.</p> <p>Selleks, et tagada t&ouml;&ouml;liste turvalisust, on k&otilde;ikidele protsessidele ja toimingutele kirjutatud t&auml;psed juhendid: alustades redeli ja gaasimaski kasutamisest kuni mitmekiloste k&otilde;rgetemperatuursete pooljuhtpulbri s&uuml;nteeside tegemiseni. Seadmetele on olemas kasutus&otilde;petused, k&otilde;ik kemikaalid on sildistatud ja arvestust peetakse v&auml;hemalt grammi t&auml;psusega. Kemikaalide j&auml;&auml;tmed kogutakse regulaarselt ja reeglip&auml;raselt ning utiliseeritakse vastavalt seadusele. Kaks korda kuus on firmasisene ettekanne kemikaalide ohutusest (mida esitavad rotatsiooni korras k&otilde;ik ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad), kus k&auml;sitletakse ohutuskaardil toodud teavet ning internetist saadud lisainformatsiooni.</p> <p>Selleks, et leevendada ps&uuml;hhosotsiaalseid riske ja v&auml;hendada t&ouml;&ouml;stressi, toetab ettev&otilde;te ka regulaarseid t&ouml;&ouml;v&auml;liseid &uuml;ritusi, n&auml;iteks lauam&auml;ngu&otilde;htuid koos pitsaga, s&uuml;nnip&auml;evade ja aastap&auml;evade t&auml;histamisi ning isegi su&scaron;i&otilde;htuid, r&auml;&auml;kimata spontaansetest kokkusaamistest ja iga-aastastest suvep&auml;evadest.</p> <p><strong>AS Wendre &ndash; juhendamisest ei pruugi alati piisata</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on Wendre tegevuse &uuml;ks lahutamatu osa, milles ei tehta j&auml;releandmisi. Ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomine on olnud pikk ja j&auml;rjepidev protsess. Peamisteks alustaladeks ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel on olnud t&ouml;&ouml;tajate juhendamine, v&auml;lja&otilde;pe, t&ouml;&ouml;vahendite ohutuse tagamine ning j&auml;rjepidev sisekontroll t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;le. T&ouml;&ouml;keskkonna sisekontrolle korraldatakse v&auml;hemalt kord kvartalis igas tootmis&uuml;ksuses ja selles osalevad nii t&ouml;&ouml;andjate kui ka t&ouml;&ouml;tajate esindajad. Sisekontrolli eesm&auml;rk on tuua v&auml;lja n&otilde;rku kohti t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse vallas.</p> <p>Siiski on Wendres juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on olnud &otilde;ppetunniks ja mille t&otilde;ttu ollakse suudetud oma t&ouml;&ouml;ohutust veelgi parendada. &Uuml;ks &otilde;ppetunde on olnud raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus rullpakkimisseadmega, mida kasutatakse tekkide ja patjade pakkimisel. &Otilde;nnetusse sattunud t&ouml;&ouml;tajale oli varem tehtud n&otilde;uetekohane juhendamine, mis h&otilde;lmas ka vastava seadme ohutusjuhendit, kuid &otilde;nnetust ei suutnud see &auml;ra hoida. Seet&otilde;ttu muudeti t&ouml;&ouml;vahendil jalgl&uuml;litus kahe-k&auml;e-režiimi vastu, mis aitab v&auml;ltida k&auml;te sattumist ohutsooni. &Otilde;nnetusest &otilde;ppis ettev&otilde;te seda, et t&ouml;&ouml;taja hoiatamine ohtude eest pole piisav tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks, vaid t&ouml;&ouml;vahendi ohutuse tagamise alustalaks on tehniliste meetmete (piirded, katted, ohutusseadised) rakendamine.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">Personaliuudised.ee </a></p> <p><strong>Vaata lisaks&nbsp;<a href="/redirect/2217" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimaid praktikaid</a>, mille hulgas on ka esindatud artiklis&nbsp;eeskujuks toodud ettev&otilde;tted.&nbsp;</strong></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1567Töötajad haigestusid mullusest 14% sagedamini2017-05-22<p><strong>Haigekassa I kvartali aruandest selgub, et t&ouml;&ouml;tajad olid selle aasta esimeses kvartalis 14% haigemad kui aasta tagasi. Kokku h&uuml;vitas Haigekassa 85 762 t&ouml;&ouml;p&auml;eva mullusest enam. Eesti majanduse t&auml;iendav kahju ulatus ameti&uuml;hingute hinnangul v&auml;hemalt 3,43 miljoni t&ouml;&ouml;tunnini.</strong></p> <p>Hoolduslehtede arv t&otilde;usis samal ajaperioodil vaid &uuml;he protsendi v&otilde;rra, millest ameti&uuml;hingute keskliit j&auml;reldab, et t&ouml;&ouml;tajad olid lastega v&otilde;rreldes nakkushaiguste suhtes kaitsetumas olukorras.<br />Ameti&uuml;hing kutsub t&ouml;&ouml;andjaid seet&otilde;ttu veelkord &uuml;les oma t&ouml;&ouml;tajaile h&uuml;vitama esimesi haigusp&auml;evi, et v&auml;hendada haiguspuhanguid t&ouml;&ouml;kohtadel.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajate terviseprobleemid kajastuvad ettev&otilde;tete majandustulemustes ja haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imine suurendab haiguspuhangute m&otilde;ju veelgi. Nii inimeste kui ettev&otilde;tete huvides on, et t&ouml;&ouml;tajad haigena t&ouml;&ouml;l ei k&auml;iks,&ldquo; kommenteeris Eesti Ameti&uuml;hingute keskliidu esimees ja Haigekassa n&otilde;ukogu liige Peep Peterson.</p> <p>Peterson selgitas, et ameti&uuml;hingud n&auml;evad sageli, et inimesed on &uuml;lekoormatud ega leia aega ja raha oma tervise eest hoolitsemiseks. "Nii kuhjuvad haigused, mille ravi on hilisemates etappides kordades kallim ja pikemaajalisem," &uuml;tles Peterson.</p> <p>Haigekassa aruanne t&otilde;i v&auml;lja, et v&otilde;rreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes 2017. aasta I kvartalis haigekassa poolt h&uuml;vitatud ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitiste lehtede arv 14% ja &uuml;he p&auml;eva keskmine h&uuml;vitis suurenes 5% (2016. aasta I kvartalis 22,8 eurot ja 2017. aasta I kvartalis 23,6 eurot). Suurenemise peamiseks p&otilde;hjuseks on haigestumiste arvu kasv.</p> <p>Allikas:<a href="http://www.eakl.ee/" target="_blank"> Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1566Kas sõidukijuhil on lubatud töö ajal kabiinis suitsetada? 2017-05-22<p><strong>T&ouml;&ouml;tan autojuhina ja mul on k&uuml;simus - kas autojuhi kabiinis v&otilde;ib suitsetada? Tubakaseadusest ma otses&otilde;nu selle kohta midagi ei leidnud. Mina ei suitseta, kuid sama autoga s&otilde;idavad ajutiselt teised juhid, kes suitsetavad. Hoolimata aastatepikkusest kurtmistest firma juhtidele ei ole midagi ette v&otilde;etud. Kuidas seda probleemi lahendama peaks?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Suitsetamise keeldu t&ouml;&ouml;kohal pole t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivates &otilde;igusaktides otseselt s&auml;testatud, kuid t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;keskkonnas toimivad f&uuml;&uuml;sikalised, keemilised, bioloogilised, f&uuml;sioloogilised ja ps&uuml;hholoogilised tegurid ei tohi ohustada t&ouml;&ouml;taja ega muu t&ouml;&ouml;keskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et puhkamiseks etten&auml;htud ruumis on suitsetamine keelatud. Juhul, kui veoautokabiini v&otilde;i osa sellest kasutab autojuht ka puhkamiseks, on seal kindlasti suitsetamine keelatud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja kohustus on tagada t&ouml;&ouml;tajatele ohutud ja tervislikud t&ouml;&ouml;tingimused. Ohutuks ja tervislikuks ei saa lugeda t&ouml;&ouml;kohta, kus t&ouml;&ouml;taja on sunnitud olema passiivse suitsetaja rollis (rohkem infot passiivse suitsetamise kohta leiate tubakainfo lehelt lingilt <a href="http://www.tubakainfo.ee/passiivne-suitsetamine/">http://www.tubakainfo.ee/passiivne-suitsetamine/</a>). T&ouml;&ouml;andja peab keelama autode kabiinides suitsetamise ning kontrollima selle kohustuse t&auml;itmist, kui see t&ouml;&ouml;tajaid h&auml;irib.</p> <p>Seega ennek&otilde;ike tuleb juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu rikkumisele, soovitatavalt kirjalikult, nt e-kirja teel.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1565Parim väikeettevõttest praktikakoht on restoran Mr. Jakob Otepääl2017-05-19<p><strong>Eesti parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoht, restoran Mr. Jakob Otep&auml;&auml;l, paneb kokaks &otilde;ppijate silmad s&auml;rama ning kasvatab uut grillmeistrite p&otilde;lvkonda.</strong></p> <p>Vaid viie t&ouml;&ouml;tajaga Mr. Jakob (O&Uuml; Naudingumaitse) on kujunenud Valgamaa Kutsehariduskeskusele v&auml;&auml;rt praktikabaasiks, kus noored koka&otilde;pilased saavad oma oskusi lihvida. T&auml;na, 19. mail, andis maaeluminister Tarmo Tamm ettev&otilde;ttes kohapeal &uuml;le parima v&auml;ikettev&otilde;ttest praktikakoha auhinna.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;uniku Anneli Entsoni s&otilde;nul on Mr. Jakob ehe n&auml;ide sellest, kuidas j&auml;relkasvu investeerimiseks ja noorte hariduse toetamiseks ei pea olema suur ja rikas ettev&otilde;te, eesk&auml;tt peab olema soovi ja missioonitunnet.</p> <p>&ldquo;Mr. Jakobis l&auml;henetakse igale praktikandile personaalselt ja p&uuml;&uuml;takse lisaks praktikaeesm&auml;rkide t&auml;itmisele &otilde;petada ka uusi oskusi, et praktikat mitmekesisemaks ja huvitavamaks muuta,&rdquo; &uuml;tles Tamsar. &ldquo;Ettev&otilde;tte konkursile esitanud Valgamaa Kutsehariduskeskus t&otilde;i lisaks veel v&auml;lja selle, et kuna restorani vedajad, Jorma Riivald ja Maanus Tafenau, on tuntud BBQ-meistrid, siis on nendega koos t&ouml;&ouml;tamine mitmeid &otilde;ppureid inspireerinud ja veelgi t&otilde;stnud nende huvi kokanduse eriala vastu. Samuti p&ouml;&ouml;ratakse praktika jooksul palju t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ohutusele.&rdquo;</p> <p>Mr. Jakobi &uuml;he asutaja ja juhi Jorma Riivaldi s&otilde;nul peab ettev&otilde;te j&auml;reltuleva k&ouml;&ouml;gip&otilde;lvkonna kasvatamist oma meeldivaks kohuseks. &bdquo;Koost&ouml;&ouml; erinevate kutsekoolidega on meil h&auml;sti laabunud ja nii m&otilde;nigi innukas k&ouml;&ouml;gikodanik, kes meie juures praktikal olnud, juhib n&uuml;&uuml;d mujal juba ise toiduvalmistamise protsessi,&ldquo; &uuml;tles Riivald. &bdquo;K&auml;ime Maanusega ka ise kutsekoolides &otilde;pilastega praktilisi tunde l&auml;bi viimas. See on p&otilde;nev nii meile kui ka &otilde;pilastele, sest rutiinne keskond muutub p&otilde;nevamaks. Seisame kindlalt maitsvama Eesti eest,&ldquo; lausus Riivald.</p> <p>&bdquo;Mul on hea meel, et Eestis on nii palju ettev&otilde;tteid, kes panustavad t&ouml;&ouml;tajate j&auml;relkasvu ja annavad noortele v&otilde;imaluse koolis &otilde;pitud teadmisi reaalses t&ouml;&ouml;elus rakendada,&ldquo; &uuml;tles maaeluminister Tarmo Tamm. &bdquo;Praktikakohtade pakkumisega panustab restoran Mr. Jakob ka kohaliku elu edendamisse ja piirkonna majanduslikku arengusse. Lisaks praktikakohtade pakkumisele paistab restoran Mr. Jakob silma ka t&otilde;siasjaga, et toitude valmistamisel kasutatakse kohalikku toorainet ning v&auml;&auml;rtustatakse seel&auml;bi kohalikke p&otilde;llumehi. See muudab nende tegevuse eriti t&auml;nuv&auml;&auml;rseks.&ldquo;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit tunnustab igal aastal &uuml;ht kuni 49 t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega.</p> <p>V&otilde;itja saab auhinnaks klaasikunstnik Ivo Lille valmistatud skulptuuri ning &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist.</p> <p>Parima praktikakoha konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Igal aastal antakse v&auml;lja kolm auhinda: Parim praktikakoht, Parim regionaalne praktikakoht ja Parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoht.</p> <p>Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>FOTO: Raido Paurson</p> <p><em>Fotol Mr. Jakob asutajad ja kokad Maanu Tafenau ja Jorma Riivald, maaeluminister Tarmo Tamm, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entson ja Valgamaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots.</em></p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1562Riik hakkab toetama tööandjaid alaealiste palkamisel2017-05-18<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile eeln&otilde;u, millega t&auml;iendatakse Eesti T&ouml;&ouml;tukassa pakutavat toetuste paketti, andes t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imaluse taotleda t&ouml;&ouml;tukassalt alaealiste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks toetust.</strong></p> <p>&bdquo;Eesm&auml;rk on motiveerida t&ouml;&ouml;andjaid tegelema ka alaealistega ning sellega suurendada noorte v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;kogemuse saamiseks, n&auml;iteks koolivaheajal,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;See on &uuml;ks meede, millega ennetada noorte t&ouml;&ouml;tust ja v&auml;hendada uute NEET noorte tekkimist.&ldquo;</p> <p>Toetuse abil saavad ettev&otilde;tjad anda 2018. aastaks t&ouml;&ouml;kogemuse t&auml;iendavalt 3500 noorele vanuses 13&ndash;16 ning 2020. aastaks v&otilde;iks t&ouml;&ouml;kogemus olla v&auml;hemalt igal k&uuml;mnendal 13&ndash;16-aastasel.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab 13&ndash;16-aastaste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks taotleda toetust, mille suurus on 30% t&ouml;&ouml;lev&otilde;etava bruto t&ouml;&ouml;tasust. Toetust makstakse tagasiulatuvalt 12 kuu eest. Selleks on vaja t&ouml;&ouml;tukassale taotlus esitada aasta I kvartalis ning eelneva aasta jooksul peab t&ouml;&ouml;andja olema noortele tasunud kokku v&auml;hemalt 1000 eurot brutopalka.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab toetust nii t&ouml;&ouml;lepingu kui muu v&otilde;la&otilde;igusliku (nt k&auml;sundus-, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping) lepingu alusel t&ouml;&ouml;tanud alaealiste eest. Toetust saab taotleda juriidiline isik, f&uuml;&uuml;siline isik v&otilde;i kohaliku omavalitsuse asutus.</p> <p>Maksu- ja tolliameti andmetel t&ouml;&ouml;tas 2015. aasta jooksul kokku ainult 6% 12&ndash;14-aastastest ning veerand 15&ndash;17-aastastest alaealistest. 2016. aastal oli eelneva t&ouml;&ouml;kogemuseta ligi 60% k&otilde;igist 15&ndash;24-aastastest t&ouml;&ouml;tutest.</p> <p>NEET noored on 15&ndash;29-aastased mittet&ouml;&ouml;tavad, mitte&otilde;ppivad ja koolitustel mitteosalevad noored.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1561Tööriided on osa töötajasõbralikust töökeskkonnast2017-05-18<p><strong>Kui t&ouml;&ouml; laad seda n&otilde;uab, peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastama t&ouml;&ouml;riided. N&auml;iteks tuleb t&ouml;&ouml;riided v&auml;ljastada tolmuse ja m&auml;&auml;riva t&ouml;&ouml; puhul. Samuti tuleb t&ouml;&ouml;riided v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad k&uuml;lma k&auml;es ja &otilde;ues. Artiklis tuleb eelk&otilde;ige juttu sellest, millega arvestada kevadiseks ajaks t&ouml;&ouml;riiete soetamisel. &Otilde;ues t&ouml;&ouml;tamine t&auml;hendab meie kliimas pahatihti t&ouml;&ouml;tamist k&uuml;lmas, tuules ja vihmas. Kuna temperatuuri k&otilde;ikumine aasta l&auml;bi on &uuml;le 50 kraadi, t&auml;hendab see seda, et &uuml;he komplekti t&ouml;&ouml;riietega hakkama ei saa.</strong></p> <p><strong>Jalan&otilde;ud</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;jalan&otilde;usid on kahte liiki. Isikukaitsevahendina turvajalan&otilde;ud, mis on varustatud n&auml;iteks turvanina ja torkekindla tallaga, ja t&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud, mis on m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajatele, kelle t&ouml;&ouml; on seotud pideva k&auml;imise ja seismisega. Artiklis ei tule juttu turvajalan&otilde;udest, vaid t&ouml;&ouml;jalan&otilde;udest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml; on seotud pideva seismise ja k&auml;imisega, v&otilde;ib vale t&ouml;&ouml;jalats p&otilde;hjustada muutusi p&ouml;ialuudes ning p&ouml;ia risti- ja pikiv&otilde;lv v&otilde;ib lameneda. Sellised muutused p&ouml;idades p&otilde;hjustavad selja- ja jalavalusid ning v&otilde;ivad p&otilde;hjustada muutusi selgroo f&uuml;sioloogilistes k&otilde;verustes ja n&otilde;gusustes. Jalatsite valimisel tuleb l&auml;htuda individuaalsest sobivusest t&ouml;&ouml;tajale. Selleks, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate pikaajalisest jalgadel viibimisest tekkida v&otilde;ivaid terviseh&auml;ireid, tuleb v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;jalatsid, mis on kannarihmaga, 2-3 cm k&otilde;rge kontsa ning tallatoega.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;d tehakse &otilde;ues n&auml;iteks kevadisel lumesulamise ajal, suvel vihmaste ilmadega v&otilde;i tuleb liikuda m&ouml;&ouml;da niisket metsaalust, siis tuleb arvestada, et jalan&otilde;ud oleksid vettpidavad, aga samas ei ajaks jalgu higistama.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/toojalanoud.gif" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="T&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud" alt="N&auml;iteks on head Gore-Tex- v&otilde;i muust analoogsest materjalist saapad, mis hingavad, st juhivad niiskuse saapast v&auml;lja, kuid ei lase niiskust v&auml;ljast saapasse. Selleks, et hingav saabas oma t&ouml;&ouml;d saaks teha, tuleb valida ka sobivad sokid. N&auml;iteks ei sobi villane sokk, mille kiud ummistavad membraanid ja saapa head omadused kaovad. " src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-toojalanoud.gif" /></a></p> <p>N&auml;iteks on head Gore-Tex- v&otilde;i muust analoogsest materjalist saapad, mis hingavad, st juhivad niiskuse saapast v&auml;lja, kuid ei lase niiskust v&auml;ljast saapasse. Selleks, et hingav saabas oma t&ouml;&ouml;d saaks teha, tuleb valida ka sobivad sokid. N&auml;iteks ei sobi villane sokk, mille kiud ummistavad membraanid ja saapa head omadused kaovad. &Uuml;ks variant on kasutada termosokke, mis juhivad niiskuse jalalt eemale, hoides sellega jalad kuivad ja soojad.</p> <p>Lisaks tehnilistele omadustele peab jalan&otilde;u olema kandjale mugav. Levinud hea praktika on see, et ettev&otilde;ttes valitakse v&auml;lja m&otilde;ned jalan&otilde;u mudelid l&auml;htuvalt omadustest ja t&ouml;&ouml;tajad saavad eri mudeleid proovida ja otsustada, milline on temale k&otilde;ige sobivam. Jalan&otilde;u sobivust ei saa otsustada ainult l&auml;htuvalt suurusnumbrist. Inimeste jalad on eri k&otilde;rguse ja laiusega ning selle k&otilde;igega tuleb jalan&otilde;ude soetamisel arvestada. Kindel on ka see, et ilma proovimata ei ole v&otilde;imalik sobivat ja mugavat jalan&otilde;ud osta. Oleme ju k&otilde;ik olnud olukorras, kus ilus king, mis on sobiva hinna ja suurusega, siiski mingil p&otilde;hjusel jalga ei sobi.</p> <p><strong>Jope ja p&uuml;ksid</strong></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajal tuleb kogu v&otilde;i osa oma t&ouml;&ouml;ajast t&ouml;&ouml;tada &otilde;ues, peab t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljastama talle t&ouml;&ouml;ks sobivad t&ouml;&ouml;riided. See, millised on sobivad t&ouml;&ouml;riided, s&otilde;ltub t&ouml;&ouml; iseloomust. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegijatele on vaja riideid, mis &uuml;helt poolt juhivad niiskuse kehast eemale ja teiselt poolt ei lase niiskust ja vihma jope sisse. Samuti on oluline, et jope peaks tuult.</p> <p>Tootjatel on kasutusel erinevad materjalid ja indeksid. J&auml;lgida tuleks, et riietel oleks m&auml;rked veepidavuse ja hingavuse kohta (waterproof, breathability). Isiklik kogemus n&auml;itab, et jope, mille vihmapidavuse indeks oli 10 000, talus keskmise tugevusega vihma neli tundi, st ka p&auml;rast nelja tundi vihma k&auml;es matkamist ei laskunud jope mitte kusagilt vett l&auml;bi. Vihmapidavuse puhul on oluline, et jope &otilde;mbluse oleksid teibitud (taped seams), vastasel juhul hakkab vihm tulema l&auml;bi &otilde;mbluste.</p> <p>Igasuguse tehnilise riietuse puhul on oluline riietuse hooldamine. Riiete pesemisel tuleb t&auml;pselt j&auml;rgida pesujuhendis toodud n&otilde;udeid. Enamasti on keelatud keemiline puhastus, sest selle k&auml;igus eemaldatakse riietel olev kaitsev kiht. Samuti on enamasti keelatud tsentrifuugimine (mistahes p&ouml;&ouml;retel), sest tsentrifuugimise k&auml;igus surutakse jope kortsu vastu tsentrifuugi, nii v&otilde;ib jopet kaitsev kiht murduda ja mitte enam toimida.</p> <p>Ettev&otilde;tte logode jopele panemisel m&otilde;elge l&auml;bi, et jope omadused kannatada ei saaks. N&auml;iteks logo tikkimisel tehakse kangasse augud, millest hakkab vihm esimesena l&auml;bi tulema.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;riiete pesemine</strong></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;riided v&auml;ljastanud, on tal ka kohustus organiseerida t&ouml;&ouml;riiete pesemine.</p> <p>Kuidas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;riiete pesemise korraldab, on j&auml;etud tema valida. V&otilde;imalik on kasutada pesumaja teenust, osta pesumasin ja pesupulber v&otilde;i leida muu lahendus. Praktikas on enamlevinud see, et t&ouml;&ouml;andja korraldab t&ouml;&ouml;riiete pesemise pesumajas v&otilde;i kasutatakse renditud t&ouml;&ouml;riideid koos pesemisteenusega. Kasutusel on ka variant, kus t&ouml;&ouml;andja ostab pesumasina ja n&auml;iteks koristaja &uuml;lesanne on muuhulgas ka t&ouml;&ouml;riiete pesemine.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on s&auml;testatud p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;tervishoidu, t&ouml;&ouml;ohutust ja -h&uuml;gieeni k&auml;sitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua t&ouml;&ouml;tajatele kaasa rahalisi kulutusi. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega kokkuleppe, et t&ouml;&ouml;tajad pesevad t&ouml;&ouml;riideid kodus, ei tohi see t&ouml;&ouml;tajatele kaasa tuua lisakulutusi (nt kulutused pesupulbrile). Sellised lisakulutused tuleb h&uuml;vitada. Kindlasti tuleb saavutada t&ouml;&ouml;riiete kodus pesemiseks kokkulepe iga t&ouml;&ouml;tajaga eraldi, t&ouml;&ouml;andja ei saa sundida t&ouml;&ouml;tajat kodus t&ouml;&ouml;riideid pesema. N&auml;iteks ei pruugi t&ouml;&ouml;tajal olla v&otilde;imalik sellist kokkulepet s&otilde;lmida, sest tal ei ole kodus pesumasinat.</p> <p><strong>P&auml;ikeseprillid</strong></p> <p>Kevadel hakkab p&auml;ike k&otilde;rgemalt k&auml;ima ja eredamalt paistma ning kogu maailm paistab helgem ja parem. Selleks, et seda ilu terve elu jooksul nautida, tuleb oma silmi hoida. &Uuml;ks osa silmade tervise s&auml;ilitamisel on p&auml;ikeseprillide kandmine.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja teeb &otilde;ues t&ouml;&ouml;d, tuleb p&auml;ikeseprillid soetada t&ouml;&ouml;andjal, sest tegu on t&ouml;&ouml;keskkonnas esineva f&uuml;&uuml;sikalise ohuteguriga (UV-kiirgus) ja t&ouml;&ouml;andjal on kohustus ohutegurite m&otilde;ju v&auml;hendada v&otilde;i v&auml;ltida. Kevadisel ajal tuleb arvestada ka pimestamisega, mille p&otilde;hjus on p&auml;ikese peegeldumine lumelt.</p> <p>P&auml;ikeseprille vajavad n&auml;iteks autojuhid, t&otilde;stukijuhid, haljastust&ouml;&ouml;tajad jne. P&auml;ikeseprillide valimisel tuleb veenduda, et p&auml;ikeseprillid ka UV-kiirguse eest kaitseksid. P&auml;ikeseprillid v&otilde;iksid vastata standardi EN 172 &bdquo;Isiklikud silmakaitsevahendid. Pimestava valguse filtrid t&ouml;&ouml;stusliku kasutamise jaoks&ldquo; n&otilde;uetele. M&auml;rge standardile vastavuse kohta on prillide v&otilde;i pakendi peal.</p> <p>Arvatakse, et mida tumedam on prilliklaaside toon, seda suuremat kaitset nad pakuvad. Tumedamad klaasid muudavad inimese pupillid tavap&auml;rasest suuremaks ja kui prilliklaasid ei kaitse UV-kiirguse eest, muutuvad suurenenud pupillid ohtlikule kiirgusele vastuv&otilde;tlikumaks. See t&auml;hendab, et kasutades p&auml;ikeseprille, mille kaitseomadused ei ole kontrollitud, v&otilde;ib kasu asemel endale rohkem kahju teha.</p> <p>Auor: Piret Kaljula, t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta esimeses numbris.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1559Selles ametis on kellatundmine oluline2017-05-16<p><strong>Kui pea k&otilde;igile ametitele kehtib t&ouml;&ouml;aeg ja puhkeaeg, siis veokijuhtidel on t&ouml;&ouml;aeg, s&otilde;iduaeg ja puhkeaeg.</strong></p> <p>Juhi t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg salvestatakse automaatselt s&otilde;idumeerikuga, mida on korrakaitsjatel ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektoril &otilde;igus kontrollida. S&otilde;idumeerik salvestab ka veoki kiiruse ja l&auml;bis&otilde;idu.</p> <p>T&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seadus on &otilde;ige asi: autojuhid peavad olema puhanud, m&auml;rkis betoonisegude tootmise ja transpordiga tegeleva ettev&otilde;tte Betoonimeister juhatuse esimees Kalle Suitslepp.</p> <p><strong>Betoon rikneb kiiremini kui piim</strong></p> <p>&bdquo;Meie autojuhtidel ei ole monotoonseid pikki otsi ja kuigi s&otilde;idumeerik n&auml;itab, et juht on t&ouml;&ouml;l, sest ka koorma laadimise aeg on t&ouml;&ouml;aeg, siis meie juhid saavad sel ajal rooli tagant &auml;ra tulla, v&otilde;ileiba s&uuml;&uuml;a v&otilde;i lihtsalt jalutada. Nii v&otilde;ivadki nad vahel k&uuml;ll m&otilde;ne minuti jagu seaduse m&otilde;ttes v&auml;hem puhata, kuid tegelikus elus ei t&auml;henda see &uuml;hte jutti rooli taga olemist,&ldquo; r&auml;&auml;kis Suitslepp ja kinnitas, et enamiku ajast nende autojuhtidel selle seaduse j&auml;rgimisega probleeme pole.</p> <p>&bdquo;Tavalistel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel saavad nad v&auml;ga h&auml;sti t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega j&auml;lgida ja ka j&auml;lgivad. N&auml;iteks l&auml;hevad uut koormat laadima siis, kui 15-minutiline puhkeaeg on t&auml;is. K&uuml;ll aga v&otilde;ib tekkida vahel probleeme suurte objektide korral, kui on vaja teha palju betoonivalu korraga. Autojuht ei saa valu pooleli j&auml;tta lihtsalt sellep&auml;rast, et seaduses ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;minutid on otsas, sest betoon kivistub. Seaduses on erandid tehtud n&auml;iteks tsirkusevarustust vedavatele eris&otilde;idukitele, piimaautodele, kanalisatsiooniautodele, kuid betooniautod sinna alla ei kuulu. Kuigi betoon rikneb kiiremini kui piim,&ldquo; nentis Suitslepp.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektori J&uuml;ri Milovi s&otilde;nul on peamisteks p&otilde;hjusteks, miks veoettev&otilde;tted rikuvad t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;udeid, logistikafirmade v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjate korraldus kaup teatud kindlaks ajaks kohale viia, hoolimata t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja piirangutest. Kuid ka juhid ise rikuvad Milovi v&auml;itel t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega sellistel inimlikel p&otilde;hjustel, et tahetakse &otilde;htuks koju v&otilde;i j&auml;rgmisele parvlaevale j&otilde;uda, ka piiri&uuml;letuste puhul v&otilde;ib seda ette tulla, kuigi viimaseid eksimusi on v&auml;hem. Lisaks nimetas ta eksimuste p&otilde;hjuseks s&otilde;idukijuhtide teadmatuse v&otilde;i oskamatuse aega arvestada, n&auml;iteks j&auml;etakse s&otilde;idumeeriku nupp t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppedes t&ouml;&ouml;asendisse. &bdquo;See on paljuski t&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne oma autojuhte koolitada, kuidas t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega arvestada,&ldquo; lausus ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektori s&otilde;nul on kindlasti erandlikke p&otilde;hjuseid, kuid enamik rikkumisi on ettev&otilde;ttel v&otilde;imalik &auml;ra hoida, planeerides oma autojuhtide teekonda ja t&ouml;&ouml;p&auml;eva paremini. &bdquo;Aastatega on hakatud seda ka j&auml;rjest rohkem tegema. Ettev&otilde;tjaid on korrale kutsunud hirm trahvide ees, mis paljudes riikides on suuremad kui Eestis,&ldquo; nentis Milov. On juhuseid, kus autojuhile (ettev&otilde;ttele) m&auml;&auml;ratakse Euroopas t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seaduse rikkumise eest 3000 eurot trahvi.</p> <p><strong>Kindlad reeglid t&ouml;&ouml;-, s&otilde;idu- ja puhkeajale</strong></p> <p>Veokijuhtidele kehtib rida erinevaid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaegu, mida k&otilde;ike tuleb j&auml;lgida ja osata omavahel kombineerida:</p> <ul> <li>45-tunnine katkematu igan&auml;dalane puhkeaeg</li> <li>11-tunnine katkematu igap&auml;evane puhkeaeg</li> <li>9-tunnine &ouml;&ouml;p&auml;evane s&otilde;iduaeg</li> <li>4,5-tunnine s&otilde;iduaeg</li> <li>45-minutiline katkematu vaheaeg</li> <li>30-minutiline vaheaeg</li> <li>15-minutiline vaheaeg</li> <li>v&auml;hendatud &ouml;&ouml;p&auml;evane 9-tunnine puhkeperiood</li> <li>kahe j&auml;rjestikuse n&auml;dala summeeritud s&otilde;iduaeg</li> </ul> <p>Keerukas s&uuml;steem on v&auml;lja m&otilde;eldud selleks, et parandada juhtide t&ouml;&ouml;tingimusi ja suurendada liiklusohutust teedel. Selle juba 1970. aastal s&otilde;lmitud &bdquo;Rahvusvahelisel maanteeveol t&ouml;&ouml;tava s&otilde;iduki meeskonna t&ouml;&ouml;aja Euroopa kokkuleppega&rdquo; on &uuml;hinenud t&auml;naseks &uuml;le 50 riigi. K&otilde;igis neis riikides kehtivad &uuml;htsed s&otilde;idu- ja puhkeaja reeglid.</p> <p><strong><a href="/redirect/3096" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte s&otilde;idukijuhtide t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja kohta</a></strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Raivo Tiikmaa.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1556Mida tuleb teha enne, kui töötaja esmakordselt tellinguid paigaldama lubada?2017-05-15<p><strong>T&ouml;&ouml;tame ehitusel ja t&ouml;&ouml;juht k&auml;skis panna ehitusplatsil &uuml;les fassaaditellingud. Meile tehti p&otilde;gus ohutusalane juhendamine, n&auml;idati ohutusjuhendit ning veerand tundi r&auml;&auml;giti ohutusabin&otilde;udest. Andsime allkirjad, aga ma pole kindel, et sellise juhendamisega k&otilde;ik r&auml;&auml;gitu ja loetu meelde j&auml;i. Tellinguid ma varem paigaldanud pole ning maa ja taeva vahel turnimine v&otilde;ib valesti t&ouml;&ouml;d tehes l&otilde;ppeda saatuslikult. Kas ohutuse tagamiseks peab t&ouml;&ouml;andja lisaks juhendamisele veel midagi tegema?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Ohutuse tagamine ehitusplatsil on v&auml;ga oluline, sest traagilise l&otilde;puga &otilde;nnetused on vastasel juhul kiired tulema.&nbsp; Iga t&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on hinnata t&ouml;&ouml;ga kaasnevaid riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele ning kavandama ja v&otilde;tma tarvitusele ennetavad abin&otilde;ud.</p> <p>Eeldame, et t&ouml;&ouml;andja on korraldanud teie tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning arsti hinnang terviseseisundile ja otsus t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse sobivuse kohta on positiivne. Eeldame samuti, et tellingute paigaldamiseks on olemas kasutusjuhend ja monteerimisplaan, mis l&auml;htub konkreetsest ehitusplatsist ja kus on selgelt kirjeldatud tellingute paigaldamine ja kasutamine. V&otilde;tame veel eelduseks, et tellingud on komplekteeritud ning deformatsioonideta, neid saab ohutult paigaldada ja kasutada ning puuduvate detailide t&otilde;ttu ei teki t&ouml;&ouml;s viivitusi ega mittevastavusi.</p> <p>Nimetasite, et t&ouml;&ouml;andja juhendas teid p&otilde;gusalt. Lisaks sellele peab t&ouml;&ouml;andja tellingute monteerijatele korraldama v&auml;lja&otilde;ppe. Selle k&auml;igus omandab t&ouml;&ouml;taja ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ja oskused, kuidas t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid praktikas rakendada. V&auml;lja&otilde;ppes k&auml;sitletakse muuhulgas monteerimise plaani m&otilde;istmist, j&auml;rgitavaid ohutusmeetmeid ja kuidas mitte kukkuda. Kuna tellingute monteerimisel kasutatakse kinnituss&uuml;steemiga turvarakmeid, tuleb ka sellekohane v&auml;lja&otilde;pe ja n&auml;itlik kasutamine l&auml;bi viia. T&ouml;&ouml;taja lubatakse iseseisvale t&ouml;&ouml;le alles siis, kui v&auml;lja&otilde;ppe juhendaja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja tunneb n&otilde;udeid ja oskab neid rakendada. V&auml;lja&otilde;ppe saamine peab olema dokumentaalselt t&otilde;endatud.</p> <p>Tellinguid kontrollitakse enne nende kasutuselev&otilde;ttu ehitusplatsil ja edaspidi v&auml;hemalt korra n&auml;dalas. Kontrolli k&auml;igus avastatud puudused tuleb k&otilde;rvaldada esimesel v&otilde;imalusel v&otilde;i enne t&ouml;&ouml;vahendi kasutuselev&otilde;ttu. Kui kontrolli k&auml;igus ilmneb oht ehitusplatsil t&ouml;&ouml;tavate v&otilde;i teiste isikute elule, tuleb ohtliku t&ouml;&ouml; tegemine v&otilde;i eluohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine viivitamata peatada kuni puuduste k&otilde;rvaldamiseni. Kontrolli tulemuste ja parandusettepanekute kohta koostatakse kirjalik akt.</p> <p>Foto: pixabay/Mathias173</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1555Tööinspektsioon: töölepinguseadus annab lapsevanemale eelise puhkuse aja valimisel2017-05-15<p><strong>15. mail t&auml;histatakse rahvusvahelist perep&auml;eva, mis on sel aastal p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamisele. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab meelde t&ouml;&ouml;lepingu seadusega lapsevanematele tagatud &otilde;igused puhkuse v&otilde;tmisel.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul annab t&ouml;&ouml;lepingu seadus lapsevanematele eelise valida oma puhkus nii, et see kattuks koolivaheaegadega. &bdquo;Tasakaalu leidmine t&ouml;&ouml;- ja pereelu vahel on tuttav igale t&ouml;&ouml;tajale, kelle peres kasvavad lapsed v&otilde;i kes pereliikmeid hooldavad,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Head t&ouml;&ouml;andjad m&otilde;istavad seda keerukust ning on leidnud v&otilde;imalusi, et aidata oma t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;d ja pereelu paremini &uuml;hildada. Nii on t&ouml;&ouml;andjad ise konkurentsiv&otilde;imelisemad t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Seadus n&auml;eb ette m&otilde;ned erisused lapsevanematele puhkuste v&otilde;tmisel. Isapuhkusele v&otilde;ib j&auml;&auml;da isa, kelle perre on s&uuml;ndimas v&otilde;i s&uuml;ndinud laps. Isa saab 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva puhkust, mida ta v&otilde;ib kasutada kahe kuu jooksul enne ema eeldatavat s&uuml;nnituse t&auml;htp&auml;eva v&otilde;i kuni lapse kahekuuseks saamiseni. Isapuhkuse eest makstakse keskmist t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu.</p> <p>Ema v&otilde;i isa, kellel on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last v&otilde;ib igal kalendriaastal saada kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva lapsepuhkust. V&auml;hemalt kolme alla 14-aastase lapse v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;he alla kolmeaastase lapse ema v&otilde;i isa saab kuni kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva lapsepuhkust. Lapsepuhkuse eest tasutakse t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel.</p> <p>Puudega lapse vanemal on &otilde;igus t&auml;iendavale &uuml;hele lapsepuhkusep&auml;evale kuus, mis h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;taja keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu alusel. Lapsepuhkust saab kasutada &uuml;ks vanematest. Lisaks on emal ja isal kuni 14-aastase lapse v&otilde;i kuni 18-aastase puudega lapse puhul &otilde;igus saada k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustamata puhkust. Lapsepuhkuse (sh tasustamata ja puudega lapse eest antava puhkuse) kasutamiseks tuleb teha t&ouml;&ouml;andjale avaldus v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva enne.</p> <p>Igal aastal tuleb esimese kvartali l&otilde;puks kinnitada puhkusegraafik. P&otilde;hipuhkust neile sobival ajal on &otilde;igus saada:</p> <ul> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).&nbsp;&nbsp;</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andja peab nende soovidega arvestama. See t&auml;hendab mh ka seda, et kui ettev&otilde;ttes on&nbsp; kollektiivpuhkus, mis on talvel, v&otilde;ib v&auml;ikese lapse vanem ikkagi puhata suvel, kui lasteaed on kinni. Oluline on, et oma puhkusesoov oleks t&ouml;&ouml;andjale esitatud enne puhkuste ajakava kinnitamist.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>&nbsp;</p> <p><br class="Apple-interchange-newline" />&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1552Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega väheneb tööandjate halduskoormus ning töökeskkond muutub turvalisemaks.2017-05-12<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmise v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsuse, millega v&auml;heneb t&ouml;&ouml;andjate halduskoormus ning t&ouml;&ouml;keskkond muutub turvalisemaks.</strong></p> <p>&bdquo;Mitmed praegu kehtivad t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded on iganenud ja koormavad asjatult ettev&otilde;tjaid, samas t&ouml;&ouml;ohutust tegelikkuses ei paranda. Kavandatavate muudatuste eesm&auml;rgiks on parandada t&ouml;&ouml;tervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni &otilde;igusselgust ja v&auml;hendada oluliselt b&uuml;rokraatiat. Seadus on edaspidi t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele arusaadavam ning lihtsamini ja v&auml;iksemate kuludega rakendatav,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>Pakutud lahendustega planeeritakse muuta t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll eesm&auml;rgip&auml;rasemaks ning kaitsta t&ouml;&ouml;tajat senisest paremini vahetut m&otilde;ju omavate ohtude korral. Teatud ohutegurite, n&auml;iteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne t&ouml;&ouml;keskkonnas ohuga kokkupuudet.</p> <p>Edaspidi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja saata t&ouml;&ouml;taja esmasesse tervisekontrolli pikema t&auml;htaja jooksul, mis t&auml;hendab, et tervisekontroll viiakse l&auml;bi katseaja jooksul, mitte enam t&ouml;&ouml;le asumise esimesel kuul. Samuti on vajalik senisest enam p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu sellele, mis p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli saadetakse. T&ouml;&ouml;taja tuleb suunata tervisekontrolli l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest. Kavandatavad muudatused v&auml;hendavad t&ouml;&ouml;andja aja- ja rahakulu.</p> <p>Muudatustega antakse t&ouml;&ouml;andjatele senisest rohkem otsustus&otilde;igust, n&auml;iteks muudetakse t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning esmaabi ettev&otilde;tte vajadustest l&auml;htuvaks. V&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra ja ohtlikkust, peab t&ouml;&ouml;andjal olema senisest rohkem v&otilde;imalusi otsustada t&ouml;&ouml;tajate juhendamise viisi ja l&auml;biviijate &uuml;le. Samuti on t&ouml;&ouml;andjal edaspidi suurem valikuvabadus esmaabiandjate ja esmaabivahendite tagamisel, v&otilde;ttes arvesse tegevuse iseloomu ja tervisekahjustuste sagedust.</p> <p>Muudatustega v&auml;hendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu j&auml;&auml;nud kohustusi. T&ouml;&ouml;andja ei pea raporteerima enam k&otilde;iki kergeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, vaid juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. T&ouml;&ouml;inspektsioonile antakse &otilde;igus loobuda surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et v&auml;ltida surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul topeltmenetlust.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1551Enne kaevetööde alustamist tuleb ohutuse tagamine väga hästi läbi mõelda2017-05-11<p><strong>Loe l&auml;hemalt, mis v&otilde;ib juhtuda, kui kaevet&ouml;&ouml;del ei ole kasutusele v&otilde;etud k&otilde;iki ohutuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Situatsiooni anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>23-aastane Kaidar t&ouml;&ouml;tas vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega tegelevas ettev&otilde;ttes viiendat aastat. &Uuml;hel hiliss&uuml;gisesel p&auml;eval oli t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks kanalisatsioonitrassi ehitus kahe kolleegi ja ekskavaatorijuhiga. Torustik paigaldati 3,5 meetri s&uuml;gavusele ekskavaatoriga ettevalmistatud kaevandisse, mis oli 5 meetri laiuselt kogu pikkuses lahti kaevatud. Kaevandi n&otilde;lvad olid j&auml;etud vertikaalseks ning pinnas oli valdavalt saviliivane. Kaevandis toru paigaldamise alal kasutati teisaldatavat kraaviraketist (pikkus 4,8 m * k&otilde;rgus 3,0 m * laius 1,5 meetrit), mis kaitseb t&ouml;&ouml;tajaid torude liitmisel n&otilde;lva v&otilde;imaliku varingu eest. N&otilde;lvad olid sellel p&auml;eval varasemalt varisenud.</p> <p>Kui j&auml;rjekordne kanalisatsiooni toru oli paigaldatud, v&auml;ljus Kaidar viimasena kraaviraketisest ning suundus kaevandin&otilde;lval toetuva redeli poole. Toimus varing ning liikunud pinnas paiskas Kaideri pikali ja kattis parema alaj&auml;seme. T&ouml;&ouml;taja p&auml;&auml;stis hullemast n&otilde;lva v&auml;hene varisemine ning teiste t&ouml;&ouml;tajate kiire tegutsemine. Erakorralise meditsiini osakonnas tuvastati t&ouml;&ouml;tajal paremas jalalabas luude murrud, mille t&otilde;ttu oli ta t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu peaaegu 100 p&auml;eva.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldas kasutada ning t&ouml;&ouml;tajad ka kasutasid kraaviraketist, ei olnud kaevand varustatud ohutu sisse- ja v&auml;ljap&auml;&auml;suga. Redel oli toetatud p&uuml;stisele varisemisohtlikule n&otilde;lvale. Pinnase varisemise korral ei olnud t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalust ohutult varjuda.</p> <p>Ohutusjuhendi j&auml;rgi tuli loodud p&uuml;stseinaga kaevandile ehitada toestus. Seda aga ei tehtud. T&ouml;&ouml;juht oli samuti asjast teadlik. Varisemist v&auml;ltinuks kraaviraketise l&auml;hedale sisse- ja v&auml;ljap&auml;&auml;su ohuala ulatuses n&otilde;lva toestamine, kaldega n&otilde;lva v&otilde;i astmete ja kaldega n&otilde;lva ehitamine.</p> <p>Pinnasekuhjad, materjalid ning liiklusvahendid tuleb hoida kaevamiskohast kaugemal, vajaduse korral p&uuml;stitada kaitset&otilde;kked. Tegemataj&auml;tmisega kaasnesid tagaj&auml;rjed. Seep&auml;rast tuleb ohtlike t&ouml;&ouml;dega kaasnevate tervisekahjustuste v&auml;ltimise abin&otilde;ud, ohutuse tagamise, &otilde;nnetusohu korral tegutsemise juhised ning esmaabi korraldus enne t&ouml;&ouml;dega alustamist t&ouml;&ouml;ohutuse plaanis kirjeldada, t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks teha. Samuti tuleb j&auml;lgida ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1548Kas tööl esmaabiandjale piisab autojuhiloa jaoks läbitud esmaabikoolitusest?2017-05-08<p><strong>Oleme t&ouml;&ouml;l otsustamas, kellele anda esmaabiandja &uuml;lesanne. &Uuml;ks meie t&ouml;&ouml;taja l&auml;bis hiljuti 16-tunnise esmaabikoolituse, mis on vajalik mootors&otilde;idukijuhi loa saamiseks. Kas sellest piisab ettev&otilde;ttes esmaabiandja koolituseks?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>Esmaabiandja koolitust ettev&otilde;ttes reguleerib sotsiaalministri m&auml;&auml;rus. M&auml;&auml;ruse lisas on ettev&otilde;ttes esmaabiandja v&auml;lja&otilde;ppekursuse aluseks toodud Eesti Punase Risti 16-tunnine &otilde;ppekava. See t&auml;hendab, et v&auml;lja&otilde;pe ei saa olla l&uuml;hem kui 16 tundi. Iga kolme aasta j&auml;rel tuleb l&auml;bida&nbsp; esmaabiandjate t&auml;iend&otilde;ppekursus minimaalse kestusega kuus tundi.</p> <p>Nii esmast kui t&auml;iend&otilde;pet koolitusasutuses v&otilde;ib l&auml;bi viia meditsiinit&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;binud Eesti Punase Risti v&otilde;i muu p&auml;deva asutuse esmaabi&otilde;petajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust. Ettev&otilde;ttes esmaabiandja v&auml;lja&otilde;pet ja t&auml;iend&otilde;pet v&otilde;ivad l&auml;bi viia Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused.</p> <p>Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse &otilde;ppekavale esitatud n&otilde;uded erinevad ettev&otilde;tte esmaabikoolitaja omast. N&auml;iteks ei k&auml;sitleta mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse &otilde;ppekavas uppunu elustamist, elustamist elektriga seotud &otilde;nnetuste ja s&uuml;dameinfarktide korral, m&uuml;rgistuste ja s&ouml;&ouml;vituste puhul. Ettev&otilde;ttes esmaabiandjana tegutsev t&ouml;&ouml;taja peab kindlasti oskama anda esmaabi elektritraumade korral, sest elekter on praktiliselt k&otilde;igis t&ouml;&ouml;kohtades. Esmaabiandja peab oskama&nbsp; anda esmaabi s&ouml;&ouml;vituste ja m&uuml;rgistuste korral, kui ettev&otilde;ttes kasutatakse kemikaale (nt tualettide pesemiseks).&nbsp;</p> <p>Seet&otilde;ttu ei piisa mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolitusest t&ouml;&ouml;kohal esmaabi andjale ning t&ouml;&ouml;taja, kellele pannakse esmaabiandja kohustus t&ouml;&ouml;kohal, peab l&auml;bima ka n&otilde;utava v&auml;lja&otilde;ppe.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2283" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte esmaabi andmise kohta</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1546Eva-Maria Õunapuu armastusest lõhnaküünalde vastu sündis edukas ettevõte2017-05-05<p><strong>JOIKi asutaja ja omaniku Eva-Maria &Otilde;unapuu eestvedamisel on muutunud l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde ja looduskosmeetika kaubandusp&otilde;him&otilde;tted ning &uuml;ha enam eestlasi saavad tuttavaks koduspaa v&otilde;imalustega. Kohtusime Eva-Maria &Otilde;unapuuga Tallinna k&uuml;lje all erekollases JOIKi tootmishoones, mis on justkui s&otilde;&otilde;m v&auml;rskust &uuml;mbritsevate hallide tootmishoonete keskel.</strong></p> <p><strong>12 aastat tagasi alustasite hobi korras l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde valmistamisega. Kuidas kasvas sellest v&auml;lja idee oma &auml;ri tegemiseks?</strong></p> <p>M&otilde;nes m&otilde;ttes oli see juhus. Kuigi ma ei alustanud k&uuml;&uuml;nalde valmistamist m&otilde;ttega, et sellest kasvab &auml;ri, viis &uuml;ks asi teiseni ja ometi nii l&auml;ks. Ettev&otilde;tlus sobib mulle ja ilmselt ma otsisin ka alateadlikult v&auml;ljundit, kuidas seda realiseerida.</p> <p>Huvi k&uuml;&uuml;nalde vastu oli see, millest kogu idee idanema hakkas. Kui olin m&otilde;nda aega l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlaid hobi korras teinud, siis &uuml;hel hetkel proovisin neid ka m&uuml;&uuml;giks pakkuda. Ma sain positiivset tagasisidet ning see motiveeris mind j&auml;tkama. Alguses oli k&uuml;&uuml;nalde valmistamine lisategevus, mida tegin oma palgat&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt. Ega v&auml;ga kaua aega l&auml;inudki, kui oli n&auml;ha, et l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde tootmisel on potentsiaali ning mind ennast hakkas see m&auml;rksa enam huvitama, kui senine palgat&ouml;&ouml; juristina.</p> <p><strong>Millal ja kuidas tulid esimesed t&ouml;&ouml;tajad?</strong></p> <p>Hobi korras alustasin ma l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde tegemist 2005. aastal. Esimestel aastatel tegin ma k&otilde;iki asju &uuml;ksi. &Uuml;hel hetkel kasvas maht aga n&otilde;nda suureks, et paratamatult tuli langetada otsus tuleviku osas. Minu ees oli valik, kas see ettev&otilde;tmine on vaikselt &uuml;ksinda nokitsemise asi v&otilde;i tuleb tegevust laiendada nii, et &uuml;ksi enam seda k&otilde;ike ei j&otilde;ua &auml;ra teha. Toona otsustasin laienemise kasuks ning kui tahad edasi areneda, siis tuleb otsida abiv&auml;gesid. Esimene t&ouml;&ouml;taja tuli ettev&otilde;ttesse 2008. aasta s&uuml;gisel.</p> <p><strong>Mis ajendas teid l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde k&otilde;rval looduskosmeetikat tootma hakkama?</strong></p> <p>Looduskosmeetika pool tuli ettev&otilde;tmisse &uuml;sna ruttu k&otilde;rvale. Kui alustasin l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde valmistamisega, siis &otilde;ppisin iseseisvalt v&auml;ga palju ning otsisin eri allikatest vajalikku teavet. Internetis on foorumeid, kus sarnase hobi v&otilde;i v&auml;ikeettev&otilde;tluse korras tegutsevad inimesed kogemusi vahetavad. Nendes aruteludes selguski, et v&auml;ga paljud k&uuml;&uuml;nalde valmistajad teevad selle k&otilde;rval ka seepe v&otilde;i vannitooteid.</p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest tulenes valik kindlasti ka hooajalisusest. K&uuml;&uuml;nlad on siiski mingil m&auml;&auml;ral hooajakaup, kuigi aasta-aastalt on j&auml;rjest enam kasvanud nende inimeste hulk, kes aasta l&auml;bi l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlaid p&otilde;letavad. K&uuml;ll aga eelistatakse eri perioodidel eri l&otilde;hnasid. Talvel on populaarsed piparkoogi- ja teised v&uuml;rtsikad l&otilde;hnad, suvel eelistatakse kergemaid l&otilde;hnu.</p> <p>Sellegipoolest on n&auml;ha, et k&uuml;&uuml;nlaid ostetakse p&otilde;hiliselt siiski talvel. Kosmeetikat seevastu saab &uuml;htlaselt m&uuml;&uuml;a aasta l&auml;bi, sest inimene tarbib seda kogu aeg. Eks selle pealt saabki &ouml;elda, et looduskosmeetika lisandumine l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde juurde oli m&otilde;nes m&otilde;ttes seotud &auml;rilise loogikaga.</p> <p><strong>Mis teid looduskosmeetika loomisel inspireerib?</strong></p> <p>Kosmeetika on v&otilde;rreldes l&otilde;hnak&uuml;&uuml;naldega palju laiem, keerulisem ja mitmek&uuml;lgsem valdkond. Kuigi ka l&otilde;hnak&uuml;&uuml;naldes on p&otilde;nevust. V&otilde;ib ju tunduda, et k&uuml;&uuml;nalde valmistamises ei ole midagi keerulist &ndash; sulatad vaha, lisad l&otilde;hnaaine ja ongi valmis &ndash; tegelikult aga eelneb k&uuml;&uuml;nla turule toomisele v&auml;ga pikk ja tihti keeruline eelt&ouml;&ouml; ning p&otilde;hjalik testimine.</p> <p>Siiski on k&uuml;&uuml;nlad v&otilde;rreldes kosmeetikaga &uuml;het&uuml;&uuml;biline toode. Kosmeetikamaailm on v&auml;ga mitmetahuline, juba valdkondi on selles nii palju erinevaid, r&auml;&auml;kimata toodetest endist. Ka JOIK on oma tootevalikut pidevalt arendanud. Kui alustasime lihtsamate toodetega nagu vannitooted v&otilde;i seebid, siis viimastel aastatel oleme liikunud j&auml;rjest keerulisemate tootegruppide ja spetsiaaltoodete poole nagu n&auml;iteks vananemisvastased tooted. Mind inspireeribki see v&otilde;imaluste rohkus, p&otilde;nevad toorained ning v&otilde;imalus &otilde;ppida ja teha pidevalt midagi uut.</p> <p><strong>Kuidas JOIKi uued tooted s&uuml;nnivad?</strong></p> <p>K&otilde;ik oma tooted t&ouml;&ouml;tame v&auml;lja maja sees. See, kuidas me m&otilde;ne konkreetse toote ideeni j&otilde;uame, v&otilde;ib olla v&auml;ga erinev. N&auml;iteks j&auml;lgime, millises suunas liiguvad &uuml;ldised turu suundumused. Teine v&otilde;imalus on klientidelt saadud tagasiside ja ettepanekud. Kliendid k&uuml;sivad meilt aeg-ajalt tooteid, mida meil veel ei ole, ning sellest tekibki idee. Kolmas variant on see, et meil on mingi p&otilde;nev tooraine ning siis hakkame sellele v&auml;ljundit m&otilde;tlema.</p> <p>&Uuml;ldiselt algab uue toote v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine ikka eesm&auml;rgi p&uuml;stitamisest, et millist toodet on tarvis luua. Siis algab katsetamise faas. Esimesena koostatakse esialgne retsept, mida katsetuste k&auml;igus hakatakse edasi arendama. Protsessi kestus v&otilde;ib olla v&auml;ga erinev. On tooteid, mis v&otilde;ivad valmida v&auml;ga kiiresti, sest kohe katsetuse alguses klapib k&otilde;ik h&auml;sti. Vahel on ka m&otilde;ni toode, mille turule toomist valmistame ette ka aasta aega v&otilde;i isegi kauem. See s&otilde;ltub v&auml;ga palju toote keerukusest.</p> <p>Esimesena valminud katsetused tuleb k&otilde;igepealt iseendal peal &auml;ra katsetada. Kui olen tulemustega rahul, siis teeme katsetusi maja sees. Sealt edasi on j&auml;rgmine etapp veidi laiem ning sinna on kaasatud meie t&ouml;&ouml;tajate pereliikmed ja s&otilde;brad. K&otilde;ik annavad oma tagasiside ning selle pealt saame teha t&auml;psustusi retseptis.</p> <p>Samuti teeme koost&ouml;&ouml;d tooraine tarnijatega. Ka neilt saame me tagasisidet ja infot. V&otilde;rreldes oma tegevuse algusaastatega, on n&uuml;&uuml;d oskusteavet palju rohkem ning seda on oluliselt kergem leida.</p> <p>Muidugi on uue toote turule toomiseks vaja l&auml;bida ka seadusest tulenevad etapid. Tootele tuleb teha ohuhinnang, viia l&auml;bi stabiilsustest jne. Need teeme me toodetele, mis on v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise viimases etapis ning valmis turule minema.</p> <p><strong>JOIKi tooted on lisaks Eestile saadaval ka v&auml;lismaal. Kuidas senine ekspordiedu on saavutatud?</strong></p> <p>&Uuml;hte kindlat edu valemit on siin v&auml;ga raske v&auml;lja tuua. Meil on ekspordi osas v&auml;ga vedanud ja h&auml;sti l&auml;inud, sest meie vastu on v&auml;lismaal v&auml;ga palju huvi tuntud. Juba algusaastatel, umbes 2008. aastast, hakkas see ilmnema. T&otilde;sisemalt hakkasime ekspordiga tegelema alles 2012. aastal. Enne seda tegime me v&auml;iksemamahulisi m&uuml;&uuml;ke l&auml;hiriikidesse.</p> <p>Aastal 2012 alustas meil t&ouml;&ouml;d spetsiaalselt ekspordile keskendunud inimene. Sellest ajast alates on meie eksport kogu aeg kasvanud. Meil on h&auml;sti l&auml;inud, sest v&auml;ga paljud meie ekspordipartneritest on meid ise &uuml;les leidnud. Samas aga peitub t&otilde;eline v&otilde;ti selles, kuidas see esialgne huvi toimivaks koost&ouml;&ouml;ks vormida &ndash; sellega peab t&ouml;&ouml;d tegema iga p&auml;ev ja tihti ei ole see sugugi lihtne.</p> <p><strong>Kuidas te praegu uusi koost&ouml;&ouml;partnereid leiate?</strong></p> <p>Pea iga n&auml;dal saame kirju koost&ouml;&ouml;ettepanekutega, aga elu on meile &otilde;petanud, et iga huvilisega ei ole siiski m&otilde;tet koost&ouml;&ouml;le asuda. Meie jaoks on oluline, et partner, kellega lepingu s&otilde;lmime, oleks p&uuml;hendunud, oma koduriigis vajalike kontaktidega ja tunneks nii kosmeetika, l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde kui ka jaekaubanduse valdkonda. Paratamatult n&auml;eme seda, et kosmeetika on emotsionaalne valdkond.</p> <p>Tihti juhtub, et meiega v&otilde;tavad &uuml;hendust inimesed, kes on meie toodete f&auml;nnid ja soovivad seet&otilde;ttu neid tooted ka oma koduriigis tutvustada ja m&uuml;&uuml;a. Nende hulgas on nii eestlasi, kes elavad v&auml;lismaal, kui ka v&auml;lismaalasi, kes on Eestis k&auml;ies v&otilde;i kusagil mujal saanud meie tooteid proovida. Neil on entusiasm, mis on kindlasti &auml;&auml;rmiselt vajalik, kuid paraku tihti puudub kogemus nii kosmeetika kui ka jaekaubanduse valdkonnas. Samuti ei anta endale aru, et kosmeetikavaldkond on &auml;&auml;rmiselt keeruline ning konkurents v&auml;ga tihe ning tundmatu tootemargiga, mida JOIK enamikes v&auml;lisriikides praegu siiski veel on, l&auml;bimurde saavutamine v&otilde;tab aega ja ressurssi. Praegu &uuml;ritame leida koost&ouml;&ouml;partnereid nende firmade hulgast, kellel on juba varasemad kogemused kosmeetika jaekaubanduse valdkonnas, kes teavad, milleks peab valmis olema ja kes on tulemustele orienteeritud.</p> <p><strong>Ukse Jaapani turule paotas teile ilublogija, kelle JOIKi toote postitust m&auml;rkas teie n&uuml;&uuml;dne koost&ouml;&ouml;partner Jaapanis. Kas taolisi juhtumisi on ka hiljem ette tulnud?</strong></p> <p>See kogemus oli t&otilde;esti v&auml;ga konkreetne. Meie praegune partner v&otilde;ttis meiega &uuml;hendust ning viitas kohe konkreetsele blogile ja selles ilmunud postitusele. Meie poole on p&ouml;&ouml;rdunud teisigi, kes on &ouml;elnud, et nad oma meie tooteid kusagil n&auml;inud v&otilde;i siis nende kohta lugenud. On ka inimesi, kes Eestis k&auml;ies on otsinud kohalikku kaupa ja ostnud proovimiseks meie tooteid.</p> <p>Kindlasti on blogimaailm praegu v&auml;ga oluline, eriti v&auml;ikeettev&otilde;tete jaoks. Seda enam, et v&auml;ikestel ettev&otilde;tetel, mida ka meie oleme, ei ole suurt turunduseelarvet. Seet&otilde;ttu on alternatiivsete meediakanalite nagu sotsiaalmeedia ja blogide kasutamine v&auml;ga t&auml;htis. Kindlasti aitab see leida uusi koost&ouml;&ouml;partnereid ja j&otilde;uda ka uute klientideni.</p> <p><strong>Kuidas &uuml;ldse k&uuml;&uuml;nalde turustamine k&auml;ib?</strong></p> <p>Meie oleme otsustanud, et me ei turusta oma l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlaid eraldi. Meie turustame oma tootemarki ning kogu oma tooteportfelli koos.</p> <p>Mis aga k&uuml;&uuml;nalde puhul on huvitav, siis v&otilde;ime v&auml;hemalt osaliselt lugeda enda teeneks selle, et n&uuml;&uuml;d leiame l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad kaubanduses k&otilde;rvuti kosmeetikaga. Varem oli kaubanduses kosmeetika ja l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad eraldatud. Kui v&otilde;tame &uuml;he konkreetse m&uuml;&uuml;gikoha, siis kosmeetikat m&uuml;&uuml;di &uuml;hes osakonnas ning k&uuml;&uuml;nlaid kusagil mujal tarbe- v&otilde;i kodukaupade osakonnas. Meile on s&uuml;damel&auml;hedane koduspaa kontseptsioon ja seet&otilde;ttu leiame, et l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad ja kosmeetika k&auml;ivad kokku. Inimesed tahavad terviklikku emotsiooni ja neil peab olema v&otilde;imalus luua ka kodus spaale iseloomulik atmosf&auml;&auml;r, mida saab teha n&auml;iteks l&otilde;hnak&uuml;&uuml;naldega.</p> <p>Kuidagi &otilde;nnestus meil oma suuremaid m&uuml;&uuml;gipartnereid veenda, et nad asetaksid l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad ja kosmeetika oma m&uuml;&uuml;gikohtades k&otilde;rvuti. &Uuml;hel hetkel avastasid nad ka ise, et see toimib v&auml;ga h&auml;sti. K&uuml;&uuml;nalde hea l&otilde;hn lausa kutsub inimesi riiuli juurde. Ning kui l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad ja kosmeetika asuvad k&otilde;rvuti, siis on inimestel v&otilde;imalik mugavalt soetada enda koduspaa jaoks vajalikud tooted &uuml;hes kohast.</p> <p>Meie igatahes turustame oma tooteid koos. Kuigi esmapilgul tundub, et tegu on erinevate toodetega, siis tegelikult need t&auml;iendavad teineteist.</p> <p>JOIK on oma tegutsemisaja jooksul pidevalt kasvanud. Kui palju on teil praegu t&ouml;&ouml;tajaid ja kes on teil k&otilde;ige kauem t&ouml;&ouml;l olnud?</p> <p>Praegu t&ouml;&ouml;tab JOIKis 19 inimest. V&auml;ga mitu t&ouml;&ouml;tajat on tulnud ja j&auml;&auml;nud, selle &uuml;le on v&auml;ga hea meel. Eks ikka on ka inimesi, kes otsivad vahepeal uusi proovikive, kuid hea meel on, et v&auml;ga paljud on JOIKi j&auml;&auml;nud pikemalt. Et k&otilde;ige suurem laienemine on toimunud viimastel aastatel, siis paljud t&ouml;&ouml;tajad on liitunud ka sellel ajal.</p> <p><strong>Millised teie juhtimisp&otilde;him&otilde;tetest on teie hinnangul JOIKile edu toonud?</strong></p> <p>Kui alustasin oma ettev&otilde;tmisega, siis ma ei m&otilde;elnud, et olen juht. Pean kohe ka &auml;ra &uuml;tlema, et mul ei ole vastavat ettevalmistust ja ma teen oma t&ouml;&ouml;d nii h&auml;sti, kui ma seda oskan. Seet&otilde;ttu ei ole ma tavaline juht nagu neid suuremates ettev&otilde;tetes kohtab. Seal kuulutatakse juhi leidmiseks v&auml;lja konkurss ja valitakse v&auml;lja inimene, kellel on vastav ettevalmistus ja v&auml;ga selge arusaam, kuidas ettev&otilde;tet juhtida.</p> <p>Meie ettev&otilde;tte kasv on olnud v&auml;ga orgaaniline. N&uuml;&uuml;d on meil t&ouml;&ouml;l 19 inimest, mist&otilde;ttu on juhtimises &uuml;lesandeid juurde tulnud. Ettev&otilde;tte algusaastatel oleks praegune seis minu jaoks utoopiline tundunud. Oma ettev&otilde;tte juhtimine on minu jaoks suur asi ja v&auml;ga suur vastutus.</p> <p>Ma loodan, et olen paindlik ja m&otilde;istlik juht. Meil on t&ouml;&ouml;l inimesed, kes on hakkajad ning neil on palju h&auml;id ideid. Me t&ouml;&ouml;tame pigem meeskonnana. Meil ei ole sellist kommet, et on juht, kellele j&auml;rgnetakse, meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tab koost&ouml;&ouml;s. Loomulikult on meil protsesse, mis vajavad iga p&auml;ev haldamist ja suunamist. Ettev&otilde;tte kui terviku osas tegutseme meeskonnana ja liigume edasi &uuml;heskoos.</p> <p><strong>Milline aeg on JOIKi tegutsemise ajal k&otilde;ige keerulisem olnud ja miks?</strong></p> <p>Seda on v&auml;ga keeruline &ouml;elda ja ma isegi ei oska v&auml;lja tuua &uuml;htegi sellist aega. Meie tegevus on olnud stabiilne ja me oleme saanud rahulikult oma ettev&otilde;tet arendada.</p> <p>V&otilde;ib-olla on veel tarvis aega, et kohaneda praeguse olukorraga, kus meie ettev&otilde;te on viimase kahe-kolme aasta jooksul h&uuml;ppeliselt kasvanud. On ikka v&auml;ga suur erinevus, kas tegutsed kolmekesi v&otilde;i 19 inimesega. V&otilde;ib-olla seisab keeruline hetk veel ees. Mingil hetkel oleme kindlasti valiku ees, kas tahame veelgi laieneda v&otilde;i hoiame olemasolevat olukorda.</p> <p>Kui vaadata tagasi majandussurutisele, siis see oli meie jaoks hea aeg. Ka edaspidi oleme aasta-aastalt k&auml;ivet kasvatanud. Selles m&otilde;ttes ei ole me &otilde;nneks pidanud keerulisi aegu &uuml;le elama ja oleme saanud segamatult kasvada.</p> <p><strong>Milline n&auml;eb v&auml;lja teie tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev?</strong></p> <p>Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev s&otilde;ltub v&auml;ga palju sellest, mis parasjagu toimub. Seet&otilde;ttu on minu t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&auml;ga erinevad.</p> <p>Kui meil on k&auml;sil m&otilde;ne uue toote v&auml;ljaarendamine, siis olen ma tootmisosakonnas, m&uuml;ts peas, ja valmistan tootekatsetusi. Kuigi tootearendusega tegeleme pidevalt, siis m&otilde;ni periood on v&auml;ga intensiivne ja p&auml;evad m&ouml;&ouml;duvad peamiselt tootmisosakonnas.</p> <p>Suurem osa p&auml;evi m&ouml;&ouml;dub siiski arvuti taga ja n&otilde;upidamistel. Paberit&ouml;&ouml; tahab tegemist ning samuti tuleb suhelda tarnijate ja edasim&uuml;&uuml;jatega. Selles osas proovime &uuml;lesandeid ka jaotada, et saaksin keskenduda uute toodete v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisele. See on minu peamine kirg ja sellest sai ju alguse kogu meie ettev&otilde;tmine.</p> <p>Meil on v&auml;ike meeskond ja enamiku asju arutame koos l&auml;bi, v&auml;ikeses firmas tuleb ka olla paindlik ja kursis erinevate valdkondadega. Nii ongi tavaline, et &uuml;hel p&auml;eval tuleb tegeleda tootearendusega, teisel otsustada reklaamide &uuml;le, kolmandal tegeleda ekspordik&uuml;simustega, jne. Igal juhul on minu t&ouml;&ouml; v&auml;ga vaheldusrikas.</p> <p><strong>Kasutate oma tootmises erinevaid tooraineid ning l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde tegemiseks n&auml;iteks ka intensiivseid l&otilde;hnaaineid. Kuidas tagate nende erinevate toorainete k&auml;sitlemisel t&ouml;&ouml;tajatele hea t&ouml;&ouml;keskkonna?</strong></p> <p>Igal toorainel on oma ohutusn&otilde;uded ja nendest tuleb kinni pidada, kuid &uuml;ldiselt ei ole looduskosmeetika valdkonnas kasutatavad toorained k&otilde;rge riskiastmega.</p> <p>Kindlasti j&auml;rgime me erinevaid regulatsioone. Mis puudutab konkreetselt l&otilde;hnaainetesse, siis nende k&auml;sitlemisel oleme p&ouml;&ouml;ranud t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonna ventilatsioonis&uuml;steemile. Kui v&otilde;&otilde;ras inimene tuleb meie majja, siis v&otilde;ib talle tunduda, et siin on palju l&otilde;hnu. Meie enda meeskonna liikmete jaoks on selles keskkonnas t&ouml;&ouml;tamine nii tavaliseks muutunud, et erinevalt v&otilde;&otilde;rast inimesest meie jaoks need l&otilde;hnad enam v&auml;ga intensiivsed ei tundu. Kindlasti on tootmisosakonnas meeldivaid l&otilde;hnasid k&otilde;ige tugevamalt tunda siis, kui parasjagu uusi k&uuml;&uuml;nlaid valatakse.</p> <p>Igal toorainel on kaasas oma ohutuskaardid ja vastavalt neile me ka k&auml;itume. Kuna meie ampluaas on ka looduskosmeetika, siis moodustavad suure osa meie toorainest ained, mida v&otilde;ib leida ka koduk&ouml;&ouml;gis &ndash; &otilde;lid, rasvad, sool-suhkur, &uuml;rdid jne. Seet&otilde;ttu meenutab meie tootmine paljuski m&otilde;nda suurt k&ouml;&ouml;ki. Kuigi meie kasutatavad toorained mahuvad laiemas m&otilde;istes kemikaalide alla, siis on enamjaolt tegu siiski madala riskiastmega toorainega.</p> <p><strong>Millised on teie ettev&otilde;tte k&otilde;ige suuremad riskid ja kuidas te neid maandate?</strong></p> <p>Kui vaatame riske laiemalt, siis &uuml;ks selline on majanduskeskkond tervikuna. Kui majanduskeskkond peaks kardinaalselt muutuma, siis on selge, et see m&otilde;jutab ka meid.</p> <p>Midagi spetsiifilist ei oska ma v&auml;lja tuua. V&otilde;ib-olla seda, et kosmeetika puhul tuleb j&auml;lgida, millises suunas liiguvad suundumused.</p> <p>Koost&ouml;&ouml; partneritega on meil samuti h&auml;sti sujunud. Eks vajadusel peavad ka alternatiivid olemas olema. Eks see ole pigem &uuml;ldine t&otilde;de, et &uuml;ksk&otilde;ik, millises valdkonnas ka ei tegutseks, siis mune ei tasu &uuml;hes korvis hoida. Olgu need siis m&uuml;&uuml;gikanalid v&otilde;i keskendumine vaid v&auml;ga konkreetsele turule. Kui &uuml;ks turg v&otilde;i edasim&uuml;&uuml;ja moodustab ettev&otilde;tte portfellis suure osa, siis see on risk. Hajutamine on kindlasti oluline ka tarnijate puhul. Kui n&auml;iteks m&otilde;ne tarnijaga peaks miskit juhtuma, siis peab leidma alternatiivsed lahendused tooraine saamiseks. Elus v&otilde;ib ju igasugu asju ette tulla.</p> <p><strong>Millal teil viimati t&ouml;&ouml;inspektor k&auml;is?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektor k&auml;is viimati meie juures m&ouml;&ouml;dunud aastal. Tegu oli konstruktiivse asjaajamisega ning meil l&auml;ks kenasti. Usutavasti pole vist &uuml;htegi ettev&otilde;tet, kus midagi paremaks ei saaks teha, ka meile esitati m&otilde;ni m&auml;rkus. N&auml;iteks tuli koostada redeli kasutusjuhend ja t&auml;iendada m&otilde;ningast dokumentatsiooni. Mulle tundub, et v&auml;ikeste ettev&otilde;tete jaoks v&otilde;ib olla kogu t&ouml;&ouml;keskkonna ja selle n&otilde;uetega seonduv paras katsumus. Meie olime siiski juba varem k&otilde;ik n&otilde;uded endale selgeks teinud, koostatud oli riskianal&uuml;&uuml;s ja muu vajalik, seet&otilde;ttu ei olnud ka suuri puuduj&auml;&auml;ke.</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta esimeses numbris.</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1553Veebipõhine riskihindamine – uus Napo video2017-05-02<p><strong><a href="https://www.napofilm.net/en/about-napo/napo-and-friends" target="_blank">Napo&nbsp;</a>on v&otilde;tnud &uuml;lesandeks veenda oma &uuml;lemust, et riskihindamine on t&auml;nu OiRA-le lihtsam kui iial varem. Nad tuvastavad koos t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu riske ja hindavad neid ning v&otilde;tavad &otilde;igeid ennetusmeetmed.</strong></p> <p><a href="https://oiraproject.eu/en/what-oira" target="_blank">Veebip&otilde;hine interaktiivne riskihindamine (OiRA)</a>&nbsp;aitab v&auml;ikestel ja mikroettev&otilde;tjatel hakata Napo n&auml;itel haldama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse riske. Juba praegu on kasutusvalmis ligi 120 veebip&otilde;hise interaktiivse riskihindamise vahendit. Vahendid on kohandatud 60 tegevussektori ja ametiga ning neid saab kasutada v&auml;hemalt 15 riigis. V&auml;ga palju vahendeid on veel arendamisel.</p> <p>Tehke kohe koos Napoga oma veebip&otilde;hine interaktiivne riskihindamine!</p> <ul> <li><a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-in-risk-assessment-online" target="_blank">Video</a></li> <li><a href="https://oiraproject.eu/en" target="_blank">OiRA veebileht</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1543Targa Töö Ühing ja Elisa kutsuvad ettevõtteid üles kandideerima Kaugtöö Tegija märgisele2017-05-02<p><strong>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja Elisa hakkavad alates sellest aastast v&auml;lja andma Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgist, mille eesm&auml;rgiks on tunnustada ja kaasata organisatsioone, kes rakendavad kaugt&ouml;&ouml;tamise erinevaid v&otilde;imalusi. &nbsp;</strong></p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on m&auml;rgist t&auml;navu v&otilde;imalik taotleda 2.-21. maini. &bdquo;Kandideerima on osalema oodatud k&otilde;ik avaliku ja erasektori ettev&otilde;tted, kes rakendavad oma organisatsioonis rohkemal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral kaugt&ouml;&ouml;d. Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi jooksul saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted k&uuml;sida n&otilde;u oma ala parimatelt spetsialistidelt. Seega kutsun k&otilde;iki kaasaegset t&ouml;&ouml;keskkonda pakkuvaid organisatsioone konkursil osalema. Usun, et Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgis annab t&ouml;&ouml;andjatele tulevikus t&ouml;&ouml;turul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse eelise,&ldquo; &uuml;tles Laas.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;edendaja ning ettev&otilde;tmise partneri Elisa Eesti personalijuhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul sai Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise ellukutsumine alguse muutustest t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul. &bdquo;Meie k&otilde;igi elutempo on aina kiirem ja mobiilsem. Kui t&auml;na on v&otilde;imalik k&auml;ia isegi toidupoes ilma seda reaalselt k&uuml;lastamata, siis miks ei v&otilde;iks saada oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita t&ouml;&ouml;kohta f&uuml;&uuml;siliselt k&uuml;lastamata? Harjumuste muutmine v&otilde;tab aga aega ning soovime n&otilde;u ja j&otilde;uga aidata k&otilde;iki ettev&otilde;tlikke t&ouml;&ouml;andjaid ja meeskondi, kes soovivad ajaga, tempoga ja noortega kaasas k&auml;ia,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise saamiseks tuleb ettev&otilde;tetel t&auml;ita kodulehel <a href="http://smartwork.ee/kaugtootegija/">http://smartwork.ee/kaugtootegija/</a> ankeet ning edastada see koos illustreeriva fotoga Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingule. Kvalifitseerunud osalejad v&otilde;ivad kasutada ettev&otilde;tte materjalides Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2017 m&auml;rgist. K&otilde;igi osalejate vahel loosib Elisa v&auml;lja auhindu, mis lihtsustavad koha- ja ajapaindlikku t&ouml;&ouml;tamisviisi. Eriauhind antakse v&auml;lja parima foto saatnud ettev&otilde;ttele.</p> <p>Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi v&auml;ltel tuuakse kaugt&ouml;&ouml; temaatika k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu alla ning ettev&otilde;tteid ja inimesi kutsutakse &uuml;les proovima kontorist eemal t&ouml;&ouml;tamist ja oma kogemust ka teistega jagama. Samuti saab ajavahemikul 2.-21. mail k&uuml;sida kaugt&ouml;&ouml;d ja selle rakendamise v&otilde;imalusi puudutavaid k&uuml;simusi Elisa spetsialistidelt Elisa karj&auml;&auml;rilehe live-chat&rsquo;is &ndash; <a href="https://too.elisa.ee/">https://too.elisa.ee/</a>.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise konkursi partnerid on Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.smartwork.ee/">http://www.smartwork.ee/</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1554EU-OSHA hea tava auhindade tseremoonial esile tõstetud uuenduslikud lahendused jätkusuutliku tööelu tagamiseks2017-04-27<p><strong>Osana EU-OSHA kampaaniast &bdquo;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east</a>&ldquo;&nbsp; toimus ELi n&otilde;ukogu eesistujariigi Malta kaaskorraldamisel 26. aprillil 2017 Vallettas hea tava auhindade tseremoonia. Hea tava auhinnatud ja tunnustatud n&auml;ited illustreerivad v&otilde;imalikku kasu nendele organisatsioonidele, kes tunnistavad potentsiaali, mis kaasneb t&ouml;&ouml;tajate tervise tagamisega kogu nende t&ouml;&ouml;alase karj&auml;&auml;ri jooksul.</strong></p> <p>Valikukriteeriumid olid muu hulgas terviklik l&auml;henemisviis t&ouml;&ouml;ohutusele ja -tervishoiule ning t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;hus kaasamine. Samuti pidid sekkumismeetmed olema praktikas edukad, kohandatavad muudele t&ouml;&ouml;kohtadele ja aja jooksul kestlikud.</p> <p><strong>Vaata t&auml;psemalt:</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/innovative-solutions-sustainable-working-lives-recognised-eu-osha-good" target="_blank">Pressiteadet</a>;</li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/healthy-workplaces-campaigns/awards/good-practice-awards" target="_blank">Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade hea tava auhindade lisateavet</a>;<br /><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/what-we-do/how-we-work/european-presidency" target="_blank">Malta ELi eesistumisperioodil toimunud tegevusi</a>.</li> </ul> <p>K&otilde;ikide auhinnatud ja tunnustatud n&auml;idete kohta saab lugeda <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/healthy-workplaces-good-practice-awards-2016-2017-booklet/view" target="_blank">hea tava auhinna bro&scaron;&uuml;&uuml;rist</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>Foto: Shutterstock/HeinzTeh</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=154218 küsimust: kas arvutiga töötamine kahjustab sinu tervist?2017-04-27<p>Autor: t&ouml;&ouml;elu.ee toimetaja</p> <p><b>Allj&auml;rgnev k&uuml;simustik on abiks kontorit&ouml;&ouml;tajatele, kelle p&auml;evad m&ouml;&ouml;duvad valdavalt arvuti taga. Mitmele k&uuml;simusele saad sina vastata jaatavalt?</b></p> <p>&bdquo;Kui vastad jaatavalt k&otilde;igile allj&auml;rgnevatele k&uuml;simustele, peaks sinu t&ouml;&ouml;koht olema ergonoomiline ja sina ise v&auml;ga suure t&otilde;en&auml;osusega hoolid oma tervisest,&rdquo; &uuml;tles Eesti Maa&uuml;likoolis t&ouml;&ouml;ergonoomika alal tehnikateaduse magistrikraadi kaitsnud t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor <b>Janika R&otilde;&otilde;mus</b>, kelle uurimist&ouml;&ouml; on aluseks allj&auml;rgnevale k&uuml;simustikule.</p> <p><b>18 K&Uuml;SIMUST: kas sinu arvutit&ouml;&ouml;koht on ergonoomiline ja arvutiga t&ouml;&ouml;tamine sinu tervisele ohutu:</b></p> <p>1.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas sa teed t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul 4&ndash;5 puhkepausi pikkusega umbes&nbsp; 5&ndash;7 minutit? Kas pausi ajal puhkad silmi, vaadates kaugusesse?</p> <p>2.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas puhkepausi ajaks avad akna ja lahkud oma t&ouml;&ouml;toast? Kas jalutad pausi ajal &otilde;ues v&otilde;i viibid h&auml;sti&otilde;hutatud ruumis?</p> <p>3.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas teed puhkepausi ajal venitus- ja sirutusharjutusi?</p> <p>4.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled reguleerinud t&ouml;&ouml;tooli seljatoe ja istme k&otilde;rguse endale sobivaks?</p> <p>5.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas sinu tooli k&auml;etoed v&otilde;imaldavad liikuda tooliga t&ouml;&ouml;laua alla?</p> <p>6.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas klaviatuuri kasutamisel toetad k&uuml;&uuml;narvarsi terves ulatuses t&ouml;&ouml;lauale?</p> <p>7.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled asetanud kuvari ja klaviatuuri otse enda ette, et v&auml;ltida ebamugavaid sundasendeid &ndash; keha p&ouml;&ouml;ramist ja kallutamist?</p> <p>8.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas toolil istudes toetad jalad tugevasti p&otilde;randale v&otilde;i jalatoele?</p> <p>9.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas t&ouml;&ouml;laua all on p&otilde;lvedele ja s&auml;&auml;rtele vabalt ruumi?</p> <p>10.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas toolil istudes toetad keha nii istmele kui ka seljatoele?</p> <p>11.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled seadnud tooli seljatoe kaldenurga nii, et saad seljaga kergelt tahapoole n&otilde;jatuda?</p> <p>12.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas klaviatuur ja hiir asuvad sinu t&ouml;&ouml;laual samal tasapinnal?</p> <p>13.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas klaviatuuri ja hiire kasutamisel hoiad k&uuml;&uuml;narvarsi, randmeid ja k&auml;elabasid otse ja mugavas asendis?</p> <p>14.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled kuvari paigutatud vasaku k&uuml;ljega akna poole, et v&auml;ltida h&auml;irivat p&auml;ikesevalgust?</p> <p>15.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas j&auml;lgid, et sa ei teeks t&ouml;&ouml;d pimedas ruumis?</p> <p>16.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas kuvar on silmadest 50&ndash;70 cm kaugusele?</p> <p>17.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas kuvarisse vaadates on sinu pilk suunatud horisontaalist 15&ndash;20 kraadi allapoole?</p> <p>18.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas sinu t&ouml;&ouml;laud asub kohas, kuhu ei puhu k&uuml;lma &otilde;hku aknast, uksest v&otilde;i ventilatsiooniavast?</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Kommentaar: J&auml;lgi ka enesetunnet</b></p> <p><b>Silja Soon</b></p> <p><b></b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiualase j&auml;relevalve talituse juhataja&nbsp;</p> <p>Valu ja pingetunne kaelas, k&uuml;&uuml;narnukis v&otilde;i randmes on esimesed m&auml;rk, et midagi v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;korralduses, -asendis v&otilde;i -liigutustes valesti. Valu ei tohiks v&otilde;tta iseenesestm&otilde;istetava kaebusena ja m&otilde;elda, et see kaasneb paratamatult vanusega v&otilde;i ehk l&auml;heb &uuml;le. Valu anda m&auml;rku ka sellest, et puhkepause on liiga v&auml;he. Kuid ainult puhkepausist ei pruugi abi olla - puhkepausi ajal peaks ka sirutama, venitama, pisut ringi k&auml;ima ja liigutama. Valu p&otilde;hjus tuleb kindlasti v&auml;lja selgitada.</p> <p>Kui pinged on juba tekkinud, siis tuleb nendega tegeleda. T&ouml;&ouml;ergonoomika spetsialistid r&otilde;hutavad, et inimesed ei peaks k&uuml;sima mitte niiv&otilde;rd massaaži, vaid pigem liigutama end ise &ndash; tegema &otilde;igeid venitusharjutusi, mille kohta saab head n&otilde;u k&uuml;sida f&uuml;sioterapeudilt.</p> <p>Seega, kui oled kontrollinud &uuml;le oma arvutit&ouml;&ouml;koha &uuml;le, k&uuml;si viimased k&uuml;simused iseenda kohta:</p> <p>1. Kas mul on sageli (v&auml;hemalt &uuml;ks kord n&auml;dalas) pea- ja kaelavalusid?</p> <p>2. Kas ma olen tundnud pingeid &otilde;lgades?</p> <p>3. Kas ma olen tundnud valulikkust v&otilde;i ebamugavustunnet k&uuml;&uuml;narnukis v&otilde;i randmes?</p> <p>Kui saad kasv&otilde;i &uuml;hele k&uuml;simusele vastata jaatavalt, vaata veelkord &uuml;le oma arvutit&ouml;&ouml;koha k&uuml;simuste vastused ja m&otilde;tle ausalt l&auml;bi, mis sulle muret valmistab.</p> <p>Terviseohud, mis kontorit&ouml;&ouml;tajaid varitsevad, on salakavalad, nende p&ouml;&ouml;rdumatud tagaj&auml;rjed ilmnevad t&auml;ies t&otilde;siduses alles aastate p&auml;rast. Kui kahtlustad, et sinu tervis on juba t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu halvenenud, tuleks sul oma murega p&ouml;&ouml;rduda perearsti v&otilde;i t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti poole, kes sind edasi taastusraviarsti juurde suunab.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Foto: Krista Must.</b></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1538Tööinspektsioon: paindlik tööaeg nõuab töö ja puhkuse mõistlikku tasakaalu2017-04-25<p><strong>T&auml;na, 25. aprillil toimuval rahvusvahelisel t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse alasel konverents &bdquo;Kas aeg tapab?&ldquo; r&auml;&auml;giti uutest t&ouml;&ouml;ajavormidest, muutunud t&ouml;&ouml;ajast, selle m&otilde;just t&ouml;&ouml;tamisele ning t&ouml;&ouml;taja tervisele. Samuti arutati, kas muutunud tingimustes oleks vaja uut t&ouml;&ouml;aja regulatsiooni. Konverentsi avas peaminister J&uuml;ri Ratas.</strong></p> <p><span>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu &uuml;tles avak&otilde;nes, et uued t&ouml;&ouml;ajavormid muudavad t&ouml;&ouml;tamise paindlikumaks ja mugavamaks. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamine algab usaldusest &ndash; kas t&ouml;&ouml;andja usaldab, et t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ka kontorist eemal olles. T&ouml;&ouml;taja peab usaldust oma hea t&ouml;&ouml;ga &otilde;igustama,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;Samas t&auml;hendab suurem paindlikkus sageli aga seda, et ajataju ja piirid kaovad ja inimene teeb kauem t&ouml;&ouml;d. Kvaliteetne t&ouml;&ouml; t&auml;hendab ka kvaliteetset puhkust. See on oluline, et s&auml;iliks meie tervis ja teeksime t&ouml;&ouml;d ohutult,&ldquo; lisas ta.&nbsp;</span><span>&nbsp;</span></p> <p>Paindlikust t&ouml;&ouml;ajast ja kaugt&ouml;&ouml;st r&auml;&auml;kis konverentsi peaesineja Sarah Wulfert, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Saksamaalt. Prantsusmaa Riigin&otilde;ukogu n&otilde;unik petitsioonide alal J&eacute;r&ocirc;me Marchand-Arvier avas Prantsusmaa t&ouml;&ouml;seaduse reformi tagamaid. Norra kogemustest l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamisel k&otilde;neles Norra T&ouml;&ouml;tervishoiu Instituudi teadlane Jenny-Anne Sigstad Lie. Rootsi T&ouml;&ouml;keskkonna Ameti ps&uuml;hholoog ja t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist Ulrich Stoetzer tegi &uuml;levaate uutest suundadest t&ouml;&ouml;keskkonnas Rootsi n&auml;itel.<span>&nbsp;</span></p> <p><span>Kristjan Port Tallinna &Uuml;likoolist arutles, kuidas tervist t&ouml;&ouml;kohal hoida. Unimed unekeskuse peaarst Heisl Vaher vaagis sotsiaalse unev&otilde;la m&otilde;just efektiivsele t&ouml;&ouml;ajale.&nbsp;</span></p> <p><span>Debatis uue t&ouml;&ouml;regulatsiooni vajalikkuse &uuml;le avaldasid arvamust Elisa personalijuht Kaija Teem&auml;gi, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidust Toomas Tamsar, Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidust Peep Peterson, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja majanduskomisjoni liige&nbsp;Kristen Michal.</span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1537Targa Töö Ühing ja Elisa kutsuvad ettevõtteid üles kandideerima Kaugtöö Tegija märgisele2017-04-25<p><b>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja Elisa hakkavad alates sellest aastast v&auml;lja andma Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgist, mille eesm&auml;rgiks on tunnustada ja kaasata organisatsioone, kes rakendavad kaugt&ouml;&ouml;tamise erinevaid v&otilde;imalusi.</b></p> <p><b></b>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on m&auml;rgist&nbsp;t&auml;navu v&otilde;imalik taotleda 2.-21. maini. &bdquo;Kandideerima on osalema oodatud k&otilde;ik avaliku ja erasektori ettev&otilde;tted, kes rakendavad oma organisatsioonis rohkemal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral kaugt&ouml;&ouml;d.&nbsp;Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi jooksul saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted k&uuml;sida n&otilde;u oma ala parimatelt spetsialistidelt. Seega kutsun k&otilde;iki kaasaegset t&ouml;&ouml;keskkonda pakkuvaid organisatsioone konkursil osalema. Usun, et Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgis annab t&ouml;&ouml;andjatele tulevikus t&ouml;&ouml;turul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse eelise,&ldquo; &uuml;tles Laas.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;edendaja ning ettev&otilde;tmise partneri Elisa Eesti personalijuhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul sai Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise ellukutsumine alguse muutustest t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul. &bdquo;Meie k&otilde;igi elutempo on aina kiirem ja mobiilsem. Kui t&auml;na on v&otilde;imalik k&auml;ia isegi toidupoes ilma seda reaalselt k&uuml;lastamata, siis miks ei v&otilde;iks saada oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita t&ouml;&ouml;kohta f&uuml;&uuml;siliselt k&uuml;lastamata? Harjumuste muutmine v&otilde;tab aga aega ning soovime n&otilde;u ja j&otilde;uga aidata k&otilde;iki ettev&otilde;tlikke t&ouml;&ouml;andjaid ja meeskondi, kes soovivad ajaga, tempoga ja noortega kaasas k&auml;ia,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise saamiseks tuleb ettev&otilde;tetel t&auml;ita kodulehel <a href="http://smartwork.ee/kaugtootegija/">http://smartwork.ee/kaugtootegija/</a> <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSduwTllheS86xACWH6u6-KH5PnkVitiv9vYGfgzquF8obYvJA/viewform?c=0&amp;w=1">ankeet</a> ning edastada see koos illustreeriva fotoga Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingule. Kvalifitseerunud osalejad v&otilde;ivad kasutada ettev&otilde;tte materjalides Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2017 m&auml;rgist. K&otilde;igi osalejate vahel loosib Elisa v&auml;lja auhindu, mis lihtsustavad koha- ja ajapaindlikku t&ouml;&ouml;tamisviisi. Eriauhind antakse v&auml;lja parima foto saatnud ettev&otilde;ttele.</p> <p>Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi v&auml;ltel tuuakse kaugt&ouml;&ouml; temaatika k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu alla ning ettev&otilde;tteid ja inimesi kutsutakse &uuml;les proovima kontorist eemal t&ouml;&ouml;tamist ja oma kogemust ka teistega jagama. Samuti saab&nbsp;ajavahemikul 2.-21. mail k&uuml;sida kaugt&ouml;&ouml;d ja selle rakendamise v&otilde;imalusi puudutavaid k&uuml;simusi Elisa spetsialistidelt Elisa karj&auml;&auml;rilehe <i>live-chat&rsquo;</i>is &ndash; <a href="https://too.elisa.ee/">https://too.elisa.ee/</a>.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise konkursi partnerid on Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE.</p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing</i></b><i> koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.</i></p> <p><i></i><i><b>Elisa</b> on P&otilde;hjamaade juhtiv sideteenuste pakkuja, mille aktsiad on avalikult noteeritud NASDAQ OMX Helsingi b&ouml;rsi suurte ettev&otilde;tete nimekirjas. Elisa teenindab P&otilde;hjamaades ligikaudu kaht miljonit klienti. Eestis eelistatuim mobiilsideoperaator Elisa pakub oma klientidele laia valikut erinevaid mobiili- ja andmesideteenuseid, . Vahendame l&auml;bi sidev&otilde;rkude inimestele elamusi ja parandame ettev&otilde;tete tootlikkust. Elisa keskendub eraklientidele ja ettev&otilde;tetele suunatud IKT- ja v&otilde;rguteenuste arendamisele. Elisa ja juhtiv globaalne mobiilsideoperaator Vodafone on s&otilde;lminud laiaulatusliku koost&ouml;&ouml;lepingu, mille kohaselt pakuvad nad &uuml;histeenuseid 40 erinevas riigis. Elisa Eesti AS k&auml;ive oli 2016. aastal 99,3 miljonit eurot.</i></p> <p><i></i><b><i>MT&Uuml; Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE&nbsp;</i></b><i>eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 300 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i></p> <p><i><br /></i></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1536Kuidas tunda ära tööstressi?2017-04-24<p><b>&bdquo;T&ouml;&ouml;stress on hiiliv probleem, mida ei olegi alati lihtne &auml;ra tunda, sest sellega kaasnevad s&uuml;mptomid, mis iseloomustavad stressi &uuml;le&uuml;ldiselt &ndash; n&auml;iteks sage &auml;rritumine, v&auml;simus, t&uuml;lpimus, muutused s&ouml;&ouml;giisus, seksuaalses aktiivsuses jne. Ent t&ouml;&ouml;stressi iseloomustab lisaks eelnimetatuile ka &auml;revus v&otilde;i &uuml;ksk&otilde;iksus t&ouml;&ouml;asjades, huvi puudumine, vastumeelsus t&ouml;&ouml;lemineku vastu, negatiivsed tunded t&ouml;&ouml;kaaslaste ja klientide suhtes. T&otilde;sine t&ouml;&ouml;stress v&otilde;ib minna &uuml;le depressiooniks, mis halvab elu juba laiemalt,&ldquo; hoiatab ps&uuml;hholoog Eva-Maria Kangro <i>(fotol)</i>. </b></p> <p>Tema on see, kes alati k&otilde;ik ja enamgi tehtud saab, teisi abistab ja kunagi ei virise!</p> <p>Tuleb tuttav ette? T&ouml;&ouml;stress kipubki tabama just tublisid ja kohusetundlikke inimesi, kes v&otilde;tavad enda &otilde;lule liiga suure vastutuse ja on enese suhtes &uuml;lin&otilde;udlikud. Nad tahavad n&auml;ida hakkamasaajad nii enese kui teiste silmis ning k&otilde;rvalseisjad ei pruugi raskustest t&uuml;kk aega arugi saada. See v&otilde;ib olla ohum&auml;rk, et inimene on tegelikult &uuml;lepinges ja proovib vastata &uuml;ha k&otilde;rgematele n&otilde;udmistele.</p> <p>T&ouml;&ouml;stressi suhtes on haavatavamad ka inimesed, kes t&ouml;&ouml;tavad abistavatel elukutsetel ja puutuvad sageli kokku raskete kriisidega. Siia kuuluvad n&auml;iteks politseinikud, kiirabiarstid, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad, &otilde;petajad, ps&uuml;hholoogid, p&auml;&auml;stjad ja professionaalsed s&otilde;jav&auml;elased.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi tuleb t&auml;ie t&otilde;sidusega suhtuda</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stress on haigus, millest taastumine n&otilde;uab samasugust hoolt ja kannatlikkust nagu mistahes teine t&otilde;sine terviseprobleem. T&ouml;&ouml;stressi m&otilde;jul alaneb inimese kognitiivne v&otilde;imekus, mist&otilde;ttu ei suuda ta t&ouml;&ouml;ellu p&auml;ris t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikult panustada. See omakorda v&auml;hendab enesev&auml;&auml;rikusetunnet, s&uuml;vendab s&uuml;&uuml;distavaid m&otilde;tteid nii enese kui teiste suunas ja v&otilde;ib m&otilde;juda p&auml;rssivalt kogu t&ouml;&ouml;&otilde;hustikule.</p> <p>Palju on uuritud stressi ja sealhulgas t&ouml;&ouml;stressi m&otilde;ju inimese f&uuml;&uuml;silisele tervisele ning n&auml;idatud, et p&uuml;siv stress on organismile tohutu koormus, mis kurnab s&uuml;dameveresoonkonda, n&otilde;rgestab immuunsust, p&otilde;hjustab pea- ja k&otilde;huvalusid ning isegi fertiilsusprobleeme.</p> <p>H&auml;da on selles, et kui t&ouml;&ouml;stressi ei julgeta k&auml;sitleda samasuguse probleemina nagu mis tahes f&uuml;&uuml;silise tervise t&otilde;rget, mis &otilde;ige kohtlemise korral kenasti leevendust leiab, v&otilde;ivad organisatsioonid kaotada oma k&otilde;ige p&uuml;hendunumad t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p><b>Kes vastutab t&ouml;&ouml;stressi v&auml;ltimise eest?</b></p> <p>Mitte keegi p&auml;ris &uuml;ksinda. See on iga&uuml;he enda, tema k&otilde;rval olevate inimeste ja organisatsiooni &uuml;hine teema, inimesi p&auml;riselt v&auml;&auml;rtustav m&otilde;tteviis. Me ei saa l&uuml;kata vastutust vaid t&ouml;&ouml;tajale, kes rabab liiga palju. Ega ka ainult t&ouml;&ouml;andjale, kes alati ei adu, kust kellegi jaoks piirid jooksevad. Samuti ei pruugi kolleegid alati m&auml;rgata, et kaaslase sees kruvib tuure &uuml;lepinge.</p> <p><b>Kuidas ilmse t&ouml;&ouml;stressiga toime tulla?</b></p> <p>Esmajoones tuleb murele ausalt otsa vaadata, mida v&otilde;ib aidata teadvustada ka armastav l&auml;hedane, t&ouml;&ouml;kaaslane, arst, ps&uuml;hholoog v&otilde;i keegi teine. Sotsiaalne tugi, mis kannab hoolt ja armastust, mitte s&uuml;&uuml;distusi ja n&otilde;uandeid, on &uuml;ks peamisi j&otilde;udu andvaid tegureid.</p> <p>Loomulikult ei saa &uuml;le ega &uuml;mber juhi ja kolleegide m&otilde;istvast suhtumisest, t&ouml;&ouml;koormuse v&otilde;i ka t&ouml;&ouml; sisu &uuml;mberkujundamisest. T&ouml;&ouml;stressi korral on organism kurnatud &ndash; seega on vaja taastuda, lubada enesele puhkust, l&otilde;&otilde;gastust ja tervislikku kosutust. Rehabiliteerumine ei toimu aga &uuml;le&ouml;&ouml;, vaid v&otilde;ib s&otilde;ltuvalt stressi s&uuml;gavusest aega v&otilde;tta lausa kuid.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi aitab ennetada tahe enese ja teiste vajadustega arvestada</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stressi aitab ennetada tahe enese ja teiste vajadustega arvestada, pingutuse ja l&otilde;&otilde;gastuse vaheldamine, oskus aeg-ajalt v&auml;lja hingata ja rahul olla, pingutamine ja sellest teadlikult r&otilde;&otilde;mu tundmine.</p> <p>Soovitan teadvustada t&auml;iesti siiralt, et t&ouml;&ouml;alane eneseteostus on elus &uuml;tlemata oluline, kuid siiski vaid &uuml;ks paljudest t&auml;htsatest asjadest. L&auml;hedussuhted, uni, liikumine, huvid, naudingud &ndash; k&otilde;ik see toimib ennetava teraapiana. Kui tundub, et kuhjunud probleemide k&otilde;rval ei ole ruumi mitte millelegi positiivsele, siis tasub astuda samm k&otilde;rvale ja hinnata olukorda teise m&auml;tta otsast.</p> <p>T&ouml;&ouml;stressi aitab ennetada pingutuse ja l&otilde;&otilde;gastuse vaheldamine, oskus aeg-ajalt v&auml;lja hingata ja rahul olla, seej&auml;rel pingutamine ja sellest teadlikult r&otilde;&otilde;mu tundmine.</p> <p>Vaata ka l&auml;hemalt: <a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/toostress">http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/toostress</a></p> <p>Foto: Kersti Niglas</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1535Kas uues töökohas peab kindlasti tervisekontroll minema?2017-04-24<p><b>Kolisin hiljuti ja vahetasin ka t&ouml;&ouml;kohta. T&ouml;&ouml;tasin varem &uuml;hes Tartu puidufirmas, n&uuml;&uuml;d ka puidufirmas, aga Tallinnas. Tartus saadeti mind aasta tagasi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Uues firmas &ouml;eldakse, et pean uuesti terviskontrolli minema. Kas t&otilde;esti pean seda tegema?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Tervisekontrolli eesm&auml;rk on selgitada v&auml;lja, kas tehtav t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkond sobivad t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. Tervisekontrolli k&auml;igus hinnatakse, kas konkreetses t&ouml;&ouml;kohas esinevad ohutegurid v&otilde;ivad kahjustada t&ouml;&ouml;taja tervist niiv&otilde;rd, et ta ei tohi enam sellistes tingimustes t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkata. Aasta tagasi l&auml;bitud terviskontrolli ajal v&otilde;isid Teie tervist m&otilde;jutavad ohutegurid olla teised kui n&uuml;&uuml;d uues t&ouml;&ouml;kohas. N&auml;iteks tuleb ehk uues kohas rohkem raskusi k&auml;sitsi teisaldada. Erineda v&otilde;ib ka m&uuml;ra tase, selle sagedus ja sellega kokkupuuteaeg. V&otilde;i puutute uues t&ouml;&ouml;kohas kokku ohtlike kemikaalidega, mida eelmises t&ouml;&ouml;kohas &uuml;ldse ei kasutatud.&nbsp;</p> <p>Tervisekontrolli suunamisel esitab t&ouml;&ouml;andja arstile t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, milles on hinnatud konkreetse t&ouml;&ouml;koha ohutegurite v&otilde;imalikku m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate tervisele. Lisaks sellele on p&otilde;hjaliku tervisekontrolli &uuml;heks osaks see, et t&ouml;&ouml;tervishoiuarst tutvub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega. Kui arst on saanud &uuml;levaate Teie uuest t&ouml;&ouml;kohast, saab ta hinnata selle sobivust Teie tervisele.</p> <p>Tervisekontrolli l&auml;bimine t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures on ennek&otilde;ike Teie enda tervise huvides. Siis saate selgust uue t&ouml;&ouml;koha ohutegurite v&otilde;imalikust m&otilde;just ja saate oma tervist paremini hoida.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1534Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-04-20<p><strong>"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Valmistoidu tootmisega tegeleva ettev&otilde;tte k&ouml;&ouml;gis oli olude sunnil ruumi puudus &ndash; seoses p&uuml;hadega oli rohkem tellimusi ja rohkem kaupa. Kaupa ladustati osalt koridorides ja osalt vahetult t&ouml;&ouml;kohtade juures vahek&auml;ikudes, sh pliidi k&otilde;rval vahek&auml;igus. Kokk oli parasjagu minemas pliidi juurde, kui ta komistas vahek&auml;igus p&otilde;randal oleva kauba taha, kaotas tasakaalu ja kukkus. Kokk &uuml;ritas maandumist pehmendada toetades parema k&auml;e ette, kuid selle tagaj&auml;rjel sai ta k&auml;si p&otilde;rutada ja v&auml;ike s&otilde;rm luumurru. Lisaks riivas koka k&auml;si kukkumisel parasjagu pliidil olnud tulise &otilde;liga panni ja pann kukkus pliidilt maha nii, et &otilde;li paiskus kokale peale tekitades tema k&auml;tele p&otilde;letust.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjused on eelk&otilde;ige seotud kauba ladustamisega vahek&auml;ikudes, kus tegelikult kaupa ladustada ei tohi. Koridorid ja vahek&auml;igud peavad olema vabad ja ohutud, et &auml;ra hoida komistamise, libisemise ja kukkumisega seotud &otilde;nnetusi. Seda ka olukorras, kus kaupa on mingil p&otilde;hjusel ajutiselt rohkem. Kui teatud perioodil n&auml;iteks p&uuml;hade ajal on teada, et kaupa tuleb tavap&auml;rasest enam sisse, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;bi m&otilde;elda ja paika panna, kus ja kuidas seda kaupa ajutiselt hoitakse m&otilde;eldes seejuures ohutusele. Sellest tuleb teavitada ka t&ouml;&ouml;tajaid ja kontrollida t&ouml;&ouml;keskkonda, et ohutusreegleid j&auml;lgitaks.</p> <p>Kukkumisel tabas koka k&auml;si panni sanga ja pann kukkus selle t&otilde;ttu pliidilt maha. Panni sang oli sellel hetkel &uuml;le pliidi &auml;&auml;re, nii et sanga riivates v&otilde;ib pann paigast liikuda v&otilde;i pliidilt maha kukkuda. Seda ka juhul, kui panni sanga riivata n&auml;iteks lihtsalt m&ouml;&ouml;da minnes.</p> <p>Antud &otilde;nnetus on n&auml;ide sellest, et komistamise ja kukkumisega seotud juhtumite tagaj&auml;rgedeks on tihti rasked vigastused ning olenevalt olukorrast v&otilde;ib kukkumisega kaasneda ka muid traumasid (p&otilde;letused kuuma &otilde;li v&otilde;i veega, haavad noa otsa kukkudes jms).</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte <a href="/redirect/2922" target="_blank">libisemisest ja komistamisest</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1533Mitmekesisuse päev – 19. aprill2017-04-19<p><strong>T&auml;na, 19. aprillil toimub mitmekesisuse p&auml;ev</strong></p> <p><strong>Millal ja mis on p&auml;eva eesm&auml;rk?</strong></p> <p>19. aprillil toimub Eestis j&auml;rjekordne mitmekesisuse p&auml;ev, mille eesm&auml;rk on m&auml;rgata ja v&auml;&auml;rtustada iga inimese t&auml;htsust ja erakordsust nii ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides kui &uuml;hiskonnas laiemalt. K&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel, organisatsioonidel ja eraisikutel on v&otilde;imalik l&uuml;&uuml;a p&auml;eva v&auml;&auml;rtuste tutvustamises kaasa ja korralda sel p&auml;eval oma ettev&otilde;ttes v&otilde;i organisatsioonis m&otilde;ni huvitav &uuml;ritus!</p> <p>Kaasa l&ouml;&ouml;ma ja &uuml;ritusi korraldama on oodatud k&otilde;ik Eesti ettev&otilde;tted ja organisatsioonid. T&ouml;&ouml;andjad kannavad olulist rolli v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tete eest seismisel, viies neid v&auml;&auml;rtusi kandvad s&otilde;numid oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide ja koost&ouml;&ouml;partneriteni. Seega loodame korraldajatena, et paljud tublid t&ouml;&ouml;andjad panevad p&auml;eva &otilde;nnestumisele oma &otilde;la alla. Mitmekesisusega haakuvaid tegevusi v&otilde;ib samas l&auml;bi viia ka noortekeskustes, teatrites, koolides, kinodes, &uuml;likoolides, klubides ja s&otilde;pruskondadeski!</p> <p>N&auml;iteks on varasematel aastatel kinod korraldanud mitmekesisuse teemaga haakuvaid eriseansse, Tallinna Kaubamaja Grupis on p&auml;eva hinnatud nii <a href="http://www.tkmgroup.ee/kaubamajast/head-mitmekesisuse-paeva" target="_blank">s&otilde;nas</a>, kui lisatud n&auml;iteks k&otilde;igile ostut&scaron;ekkidele mitmekesisuse p&auml;eva puhul tervituse, Advokaadib&uuml;roo LMP pakkus tasuta &otilde;igusabi t&ouml;&ouml;alase diskrimineerimise ohvritele, Manpower k&uuml;lastas terve kollektiiviga meie lilleinstallatsiooni ning kajastas p&auml;eva v&auml;&auml;rtusi oma <a href="http://humanage.manpower.ee/mitmekesisuse-paev/" target="_blank">blogis</a>, T&ouml;&ouml;tukassas aga maitsti rahvusroogasid, prooviti ratastoolis toimetulekut v&otilde;i p&uuml;&uuml;ti t&uuml;kikest aimu saada pimeda inimese maailmast, loe nende tegemiste kohta siit.</p> <p><strong>Ideed, mida sel p&auml;eval oma ettev&otilde;ttes v&otilde;i organisatsioonis korraldada</strong></p> <p>Oleme koostanud <a href="https://humanrights.ee/app/uploads/2017/03/T&ouml;&ouml;riistakast_mitmekesisuse_kokkulepe.pdf" target="_blank">t&ouml;&ouml;riistakasti</a> ideede ja ettepanekutega, mida mitmekesisuse p&auml;eva puhul korraldada oma t&ouml;&ouml;tajatele, koost&ouml;&ouml;parteritele ja avalikkusele. Materjal on eelk&otilde;ige m&otilde;eldud inspiratsiooniks, teha v&otilde;ib loomulikult palju muudki!</p> <p>M&otilde;ned n&auml;ited tegevustest:&nbsp; s&otilde;nav&otilde;tud, arutelud, seminarid, t&ouml;&ouml;toad mitmekesisuse teemal. Fotokonkurss t&ouml;&ouml;tajatele-&otilde;pilastele-partneritele mitmekesisuse teemal, temaatiline viktoriin v&otilde;i filmivaatamine. &Uuml;hine erinevate rahvustoitude valmistamine v&otilde;i tavap&auml;rasest mitmekesisem valik t&ouml;&ouml;koha kohvikus. Mitmekesisuse teemalise infohommiku v&otilde;i seminari korraldamine koost&ouml;&ouml;partneritele. Koolitus v&otilde;rdse kohtlemise, mitmekesisuse, inim&otilde;iguste teemal. Eelmisel aastal kutsuti veel n&auml;iteks ettev&otilde;ttesse pimemass&ouml;&ouml;re, Ladina-Ameerika tantsude &otilde;petajaid ning &uuml;ks organisatsioon kutsus &uuml;hisl&otilde;unale oma b&uuml;roohoones asuvad teised rentnikud, et koos mitmekesisuse teemat arutada. Kutsuge ka julgelt esinejaid ja valdkonna eksperte!</p> <p>Rohkem infot leiad <a href="https://humanrights.ee/" target="_blank">Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://humanrights.ee/" target="_blank">Inim&otilde;iguste Keskus</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1530Kuidas uurida kutsehaigestumise põhjuseid2017-04-17<p><strong>Meie kolleegil tuvastati kutsehaigus. Anal&uuml;&uuml;sisime ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;taja kutsehaigestumise asjaolusid ja uurisime p&otilde;hjuseid. Uurimistulemuste alusel peame rakendama abin&otilde;usid, et samalaadseid kutsehaigestumisi v&auml;ltida. Kardan, et meil endal pole piisavalt teadmist, kuidas seda teha. Kust v&otilde;iksime saada abi ning mida peaksime peale kutsehaigestumise uurimist veel tegema?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Kutsehaiguse p&otilde;hjusteni saab j&otilde;uda koost&ouml;&ouml;s haiguse diagnoosinud t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga, kes kogus andmed t&ouml;&ouml;taja praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta. Samalaadse kutsehaigestumise kordumist saab v&auml;ltida, kui kavandada selleks asjakohased abin&otilde;ud ning neid ka korrektselt rakendada.</p> <p>Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti &uuml;lesanne on v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;ju. Kutsehaigestumise j&auml;rgselt ja ka muudel juhtudel oleks m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;tajate tervisele ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise, t&ouml;&ouml;ga seotu haiguste ennetamise ning tervise ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise nimel teha kost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;tervishoiuspetsialistiga. Selleks spetsialistiks v&otilde;ib olla ettev&otilde;ttev&auml;line t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, -h&uuml;gieenik, -ps&uuml;hholoog v&otilde;i ergonoom, kes annaks n&otilde;u t&ouml;&ouml;tingimuste parandamisel, t&ouml;&ouml;vahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on kutsehaigestunud, peab t&ouml;&ouml;andja korraldama uue t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kus hinnatakse riskide m&otilde;ju samalaadset t&ouml;&ouml;d tegevate t&ouml;&ouml;tajate tervisele. Ka selles valdkonnas saavad t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, ergonoom ja t&ouml;&ouml;h&uuml;gieenik t&ouml;&ouml;andjat abistada. Uue riskianal&uuml;&uuml;si tulemuste p&otilde;hjal t&auml;iendab t&ouml;&ouml;andja tegevuskava samalaadsete kutsehaigestumiste v&auml;ltimiseks.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja kutsehaigestumise v&otilde;is p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tamine eelmiste t&ouml;&ouml;andjate juures ning praeguse t&ouml;&ouml;andja juures haigus s&uuml;venes, tasub kriitiliselt hinnata t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldust. &Uuml;le tuleks vaadata, millised t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemused t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile esitatakse, kas t&ouml;&ouml;tervishoiuarst tutvub t&ouml;&ouml;koha, t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega; kas ta m&auml;&auml;rab vajalikud terviseuuringud; milliseid ettepanekuid on tervisekontrolli otsuses esitatud ning kas k&otilde;ik vajalik on tervishoiuteenuse osutajaga kokku lepitud.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/409" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte kutsehaigusest</a>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1528Masinal on jõud. Sinul on mõistus2017-04-17<p><strong>Eesti on tuntud oma innovatsiooni ja kiire tehnoloogilise arengu p&auml;rast. Samas ei p&ouml;&ouml;ra me piisavalt t&auml;helepanu oma t&ouml;&ouml;kultuurile ning -ohutusele. Aasta-aastalt on kasvanud registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv ning 2016. aastal teatati koguni 5081 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest. Pea iga neljanda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse moodustasid masinate, t&ouml;&ouml;riistade ja transpordivahenditega seotud &otilde;nnetused ning tegelikkuses saaks selliseid juhtumeid ennetada.</strong></p> <p>Statistika n&auml;itab, et paljud masinatega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad tegelikult hooletusest, hoolimatusest ning hajameelsusest. Kiputakse unustama, et t&ouml;&ouml;vahendi tootja pole kaitseseadised ilmaasjata ette n&auml;inud ning masinaid hakatakse omavoliliselt &uuml;mber seadistama v&otilde;i muutma. See loob sobiva pinnase t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste juhtumiseks. Kontrolli kaotamisest masinate, t&ouml;&ouml;riistade v&otilde;i transpordivahendite &uuml;le v&otilde;ivad tekkida v&auml;ga t&otilde;sised ohuolukorrad, mille tulemuseks on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, halvimal juhul ka t&ouml;&ouml;surm.</p> <p>Kampaania &ldquo;Tunne oma &otilde;igusi &ndash; m&auml;rka ohtu&rdquo; eesm&auml;rgiks on teadvustada nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjatele, et masinatega t&ouml;&ouml;tamisel tuleb olla t&auml;helepanelik ning kontrollida alati t&ouml;&ouml;vahendite seisukorda. Kui m&auml;rgatakse t&ouml;&ouml;vahendites vigu v&otilde;i puudusi, tuleks sellest alati teavitada oma t&ouml;&ouml;andjat.</p> <p><strong>Ohutusn&otilde;uanded t&ouml;&ouml;tajale, kes kasutab oma t&ouml;&ouml;s masinaid, transpordivahendeid v&otilde;i t&ouml;&ouml;riistu:</strong></p> <ul> <li>Enne masinaga t&ouml;&ouml;le asumist veendu, et masin vastab <a href="/redirect/460" target="_blank">ohutusn&otilde;uetele</a>.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud<strong> kaitseseadist ei tohi eemaldada</strong>.</li> <li>Kaitseseadised on paigaldatud ohutuse tagamiseks. <strong>&Auml;ra eemalda ega muuda neid kiirema ja mugavama t&ouml;&ouml; tegemiseks</strong>. Aeg on n&auml;idanud, et kaitseseadiste eemaldamisel <strong>juhtuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused</strong> varem v&otilde;i hiljem.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajana on sul &otilde;igus saada <a href="/redirect/444" target="_blank">sisulist juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet</a>.</li> <li>Uue v&otilde;i noore t&ouml;&ouml;tajana ole eriti <strong>t&auml;helepanelik ning ettevaatlik</strong> &ndash; k&uuml;simuste tekkimisel, <strong>k&uuml;si alati juhiseid</strong>.</li> <li>Vajadusel k&uuml;si t&ouml;&ouml;andjalt sobivaid <a href="/redirect/443" target="_blank">isikukaitsevahendeid</a>.</li> <li>Teavita t&ouml;&ouml;andjat <strong>masinal esinevatest puudustest</strong> &ndash; n&auml;iteks<strong> puuduvatest kaitseseadistest</strong>, <strong>riketest</strong> ja <strong>ohuolukordadest</strong>.</li> </ul> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/x69RmcxuVdk" title="" width="100%"></iframe></p> <p><strong>Ohutusn&otilde;uanded t&ouml;&ouml;andjale, kes vastutab masinatega t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate eest:</strong></p> <ul> <li>Ole veendunud, et kasututavad masinad vastavad <a href="/redirect/2293" target="_blank">ohutusn&otilde;uetele</a></li> <li>Uue masina ostmisel j&auml;lgi, et sellel on <strong>CE m&auml;rgustus</strong>, <strong>vastavusdeklaratsioon</strong> ning <a href="/redirect/2293" target="_blank">kasutusjuhend</a>.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud <strong>kaitseseadist ei tohi eemaldada</strong> &ndash; j&auml;lgi et ka <strong>t&ouml;&ouml;tajad seda ei teeks</strong>.</li> <li>Paljud t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad arvavad, et kaitseseadised segavad kiiret ja mugavat t&ouml;&ouml;d. Aeg on n&auml;idanud, et kaitseseadiste eemaldamisel juhtuvad <strong>t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused</strong> varem v&otilde;i hiljem.</li> <li>Korralda t&ouml;&ouml;tajatele <a href="/redirect/2287" target="_blank">sisuline juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a>.</li> <li>J&auml;lgi <strong>eriti uute ja noorte t&ouml;&ouml;tajate</strong> t&ouml;&ouml;tamist &ndash; suur osa t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtub just nendega.</li> <li>Anna oma t&ouml;&ouml;tajatele vajadusel sobivad <a href="/redirect/2286" target="_blank">isikukaitsevahendid</a>.</li> <li>Julgusta oma t&ouml;&ouml;tajaid k&otilde;ikidest <strong>masinal esinevatest puudustest</strong> teavitama &ndash; n&auml;iteks puuduvatest <strong>kaitseseadistest</strong>, <strong>riketest</strong> ja <strong>ohuolukordadest</strong>.</li> <li><a href="/redirect/451" target="_blank">Kontrolli s&uuml;stemaatiliselt oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda</a>, sh masinate ohutust ja seda, kuidas t&ouml;&ouml;tajad masinatega t&ouml;&ouml;d teevad. T&ouml;&ouml;andja vastutab ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest.</li> </ul> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/wMb1ecvtBjM" title="" width="100%"></iframe></p> <p>Kontrolli masinat, muidu masin kontrollib Sind!</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1526Riigikogu muutis alaealiste töösuhted paindlikumaks2017-04-13<p><strong>Riigikogu v&otilde;ttis vastu valitsuse algatatud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (356 SE), mis kaasajastab alaealiste t&ouml;&ouml;tingimusi paindlikumate t&ouml;&ouml;suhete v&otilde;imaldamise kaudu.</strong></p> <p>Seadus muudab ka alaealiste t&ouml;&ouml;aega puudutavaid piiranguid, igap&auml;evast puhkeaega, alaealistele lubatud t&ouml;id ja T&ouml;&ouml;inspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena t&ouml;&ouml;tamiseks.</p> <p>Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi t&ouml;&ouml;aega &otilde;ppeveerandi jooksul ja t&ouml;&ouml;aega koolivaheajal ning m&auml;&auml;ratakse kindlaks nende lubatud kestvus. Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi t&ouml;&ouml;aega &otilde;ppeveerandi jooksul ja t&ouml;&ouml;aega koolivaheajal, mida kehtiv seadus ette ei n&auml;e. T&ouml;&ouml;aeg &otilde;ppeveerendi kestel viiakse koosk&otilde;lla ELi direktiiviga, mist&otilde;ttu v&otilde;rreldes kehtiva &otilde;igusega on koolikohustuslikel alaealistel t&ouml;&ouml;aeg &otilde;ppeveerandi jooksul piiratud 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas. Kehtiva seaduse j&auml;rgi v&otilde;ib koolikohustuslik alaealine s&otilde;ltuvalt vanusest t&ouml;&ouml;tada 3-4 tundi p&auml;evas ja 15-20 tundi n&auml;dalas. Vastuv&otilde;etud seadus v&otilde;imaldab koolivaheaegadel t&ouml;&ouml;tada oluliselt rohkem. N&auml;iteks v&otilde;ib 13-14-aastane v&otilde;i vanem koolikohustuslik alaealine t&ouml;&ouml;tada kuni 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi n&auml;dalas kehtivas seaduses s&auml;testatud 4 tunni p&auml;evas ja 20 tunni n&auml;dalas asemel. Samas j&auml;&auml;b koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld t&ouml;&ouml;tada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt t&ouml;&ouml;tada 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi n&auml;dalas. Seadus kaotab 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise t&ouml;&ouml;aja erisuse, mis v&otilde;imaldab teda t&ouml;&ouml;le rakendada sarnaselt t&auml;iskasvanutega 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi n&auml;dalas.</p> <p>Seadus kaotab valitsuse m&auml;&auml;rusega kehtestatud 13-16-aastastele alaealistele lubatud t&ouml;&ouml;de liigid. See muudatus avardab alaealise t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust erinevatel t&ouml;&ouml;del ning edaspidi v&otilde;ib selles vanuses alaealisega s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu igasuguse kerge t&ouml;&ouml; tegemiseks, mis on neile ea- ja j&otilde;ukohane.</p> <p>Seadusega tehakse tehnilisi muudatusi ameti&uuml;hingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seaduses, t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le&uuml;henduselise kaasamise seaduses ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses. Luuakse seosed korrakaitse seadusega j&auml;relevalve ja erimeetmete rakendamise osas. Samuti viiakse t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le&uuml;henduselise kaasamise seaduses ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses ette n&auml;htud sunniraha &uuml;lemm&auml;&auml;r 3200-lt eurolt koosk&otilde;lla korrakaitseseaduses ette n&auml;htud sunniraha &uuml;lemm&auml;&auml;raga (9600 eurot).</p> <p>Seaduse kohaselt eeldatakse t&ouml;&ouml;inspektori n&otilde;usolekut alaealise t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisel praeguse eelneva kirjaliku n&otilde;usoleku asemel. Seadusega etten&auml;htud korra kohaselt lisab t&ouml;&ouml;andja alaealise t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamise registrisse 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne alaealise t&ouml;&ouml;le asumise kuup&auml;eva, lisades info selle kohta, et lapse t&ouml;&ouml;le asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja n&otilde;usolek, mis tingimustel laps t&ouml;&ouml;le asub, kus t&ouml;&ouml; tegemine toimub ja mis t&ouml;&ouml;d tehakse ning kas laps on koolikohustuslik v&otilde;i mitte.</p> <p><strong>NB!Alla 15-aastase alaealise t&ouml;&ouml;le lubamiseks vajaliku t&ouml;&ouml;inspektori n&otilde;usoleku taotlemise kord muutub alles 1. juulist, seega k&otilde;igi 7-14aastaste laste osas, kes asuvad t&ouml;&ouml;le enne 1. juulit, tuleb taotleda veel t&ouml;&ouml;inspektori n&otilde;usolekut seni kehtinud korras.</strong></p> <p>T&auml;psem info ja vorm taotluse esitamiseks <a href="http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toolevotmisel/nousoleku-taotlemise-kord/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1525Kui on raske, otsi naist?2017-04-11<p><strong>&bdquo;Kahel naisel on omavahel rohkem erinevusi kui keskmisel naisel keskmise mehega. Sama kehtib ka kahe mehe kohta. Seega poleks justkui p&otilde;hjust juhtide soost &uuml;ldse r&auml;&auml;kida, kuna olulisemad on isiksuseomadused, kogemused, p&uuml;hendumus, oskused ja silmaring. Ometi on m&auml;rgatud suundumust, et raskesse olukorda sattunud ettev&otilde;ttes, asutuses v&otilde;i erakonnas v&otilde;ivad naised sattuda juhipositsioonile suurema t&otilde;en&auml;osusega kui tavap&auml;raselt,&ldquo; kirjutab soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.</strong></p> <p>Pole vist vaja meenutada, et naisi j&otilde;uab tippjuhtideks silmariivavalt v&auml;hem kui mehi. Mis on p&otilde;hjustanud, et naised meenuvad juhikandidaadina sagedamini just siis, kui olukord on keeruline ja on suur t&otilde;en&auml;osus eba&otilde;nnestuda v&otilde;i langeda isegi &otilde;nnestumise korral kriitikarahe alla? Fenomen on saanud endale ingliskeelses kirjanduses isegi nime glass cliff &ndash; klaasist rannaj&auml;rsak. Laiendatuna klaaslae ja klaaslifti terminitest (inglise keeles vastavalt glass ceiling ja glass elevator) t&auml;histab see olukorda, kus naised v&otilde;i teised juhtimises v&auml;hemuste hulka kuuluvate r&uuml;hmade esindajad p&otilde;rkuvad probleemij&auml;rsakuga, mis satub nende teele sagedamini kui tavap&auml;raselt. Ehkki paljud &uuml;letavad vaatamata raskustele teel seisva j&auml;rsaku kokkuv&otilde;ttes edukalt, ei saa nad siiski teenitud kiituse osaliseks, kuna neid v&otilde;rreldakse enamr&uuml;hma kriisiv&auml;liste esindajatega, kelleks juhtimises on enamasti mehed.</p> <p>H&auml;sti n&auml;itlikustab seda klaasj&auml;rsaku kui fenomeni selgitamise lugu 2003. aastal The Times&rsquo;is ilmunud artikkel &ldquo;Women on Board: Help or Hindrence&rdquo; (&bdquo;Kas naised on ettev&otilde;tete juhtkondades abiks v&otilde;i takistuseks?&rdquo;). Artiklis anal&uuml;&uuml;siti Londoni B&ouml;rsi 100 suurima ettev&otilde;tte tulemusi, mis n&auml;itasid meesjuhtidega ettev&otilde;tete suuremat edukust v&otilde;rreldes nende ettev&otilde;tetega, mille juhtorganites oli ka naisi. Seej&auml;rel anal&uuml;&uuml;sisid aga t&auml;pselt samu ettev&otilde;tteid M.K. Ryan ja S.A. Haslam, kes vaatasid ettev&otilde;tete majandustulemusi pikemal ajateljel.</p> <p>Teadlased avastasid, et naisjuhte nimetati ettev&otilde;tete etteotsa juhtudel, kus ettev&otilde;tte k&auml;si ei k&auml;inud h&auml;sti. Tegelikkuses saavutasid naisjuhid olulise olukorra paranemise, ent vaadeldud aastast j&auml;i tulemuste n&auml;itamiseks lihtsalt v&auml;heks. Seega ei olnud halvemates majandusn&auml;itajates s&uuml;&uuml;di naised, vaid vastupidi &ndash; juba halvemas olukorras juhiks naise valimisega p&ouml;&ouml;rdusid majandustulemused stabiilselt paremuse poole. Nende ettev&otilde;tete etteotsa, millel l&auml;ks h&auml;sti, samal ajal naisi aga ei nimetatud.</p> <p>Uurijad avastasid, et sama fenomen kordus 2003. aastal &Scaron;otimaa valimistel, kus erakonnad saatsid naissoost kandidaadid valmisv&otilde;itlusse piirkondades, kus erakonna positsioon oli v&auml;ga n&otilde;rk, ehk teisis&otilde;nu oli valmisv&otilde;it ja koht esinduskogus v&auml;ga ebat&otilde;en&auml;oline. Samal ajal kandideerisid meespoliitikud ringkondades, kus valimisv&otilde;it oli pigem vormistamise k&uuml;simus.</p> <p>Kord arutasin ka ise Eesti eri erakondade esindajatega Riigikogu kohvikus, et imelikul kombel vaadatakse k&otilde;ikides fraktsioonides usaldava n&auml;oga naiste otsa just siis, kui on vaja s&otilde;ita valijatega kohtuma m&otilde;nda eriti kaugesse ehk aegan&otilde;udvasse kohta, eriti keerulisel teemal ja eriti v&auml;ikse t&otilde;en&auml;osusega valijate poolehoidu juurde v&otilde;ita. Ehk et mida keerulisem ja energiakulukam, ent olematu &otilde;nnestumisv&otilde;imalusega &uuml;lesanne, seda t&otilde;en&auml;olisemalt &bdquo;usaldatakse&rdquo; see naistele.</p> <p>Naiste klaasj&auml;rsakule on nimetatud erinevaid p&otilde;hjendusi. Oma rolli m&auml;ngivad stereot&uuml;&uuml;bid naiste ja meeste erinevate omaduste, sealhulgas juhtimisstiilide kohta. Alates sellest, et naiselik juhtimisstiil sobib kriisiajale rohkem, kuni selleni, et kriisiajal on vaja juhi vahetusega anda signaal, et soovitakse teha olulisi muudatusi.</p> <p>Silmatorkavaim signaal selleks on vahetada meessoost juht naissoost juhi vastu ja vastupidi. Nimelt n&auml;itasid uuringud, et klaasj&auml;rsaku edukam &uuml;letamine &otilde;nnestub naistel siis, kui enne on sellel kohal olnud meessoost juht. Kui enne kriisi oli juhiks naine, siis kriisi ajal naisi juhtidena ei eelistatud. Teisis&otilde;nu on efekt nais- ja meessoo vastandamises ja vajaduses anda teisest soost juhi m&auml;&auml;ramisega signaal, et juhtimises toimub oluline suunamuutus. Katsetega on t&otilde;endatud, et ootus naissoost juhi ametisse nimetamiseks on ka organisatsioonidel endil &ndash; ent ainult kriisiaegadel.</p> <p>On v&auml;ga oluline, et ettev&otilde;tete, asutuste ja erakondade juhtimises oleks selleks parimad v&otilde;imalikud inimesed. Nende inimeste t&ouml;&ouml; edust s&otilde;ltub otseselt paljude inimeste heaolu. Teadvustades klaasj&auml;rsaku fenomeni, suudetakse loodetavasti naisi senisest palju &otilde;iglasemalt hinnata ja teadvustada seniste juhist-r&auml;&auml;kides-r&auml;&auml;gime-mehest-t&uuml;&uuml;pi stereot&uuml;&uuml;pide paikapidamatust.</p> <p>Rohkem infot t&ouml;&ouml;andjale selle kohta, kuidas saavutada parimaid tulemusi stereot&uuml;&uuml;pidesse takerdumata, leiate T&ouml;&ouml;elu portaalist ning v&otilde;rd&otilde;igusvoliniku hea t&ouml;&ouml;andja teejuhist.</p> <p><i>Artikli kirjutamisel on kasutatud Euroopa Parlamendi </i><a href="http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/workshop/join/2013/474408/IPOL-FEMM_AT(2013)474408_EN.pdf"><i>anal&uuml;&uuml;si</i></a><i> &bdquo;The psychology and economics of women in leadership&ldquo; ja Exetery &uuml;likooli vastavateemalise uurimisr&uuml;hma </i><a href="http://psychology.exeter.ac.uk/research/glasscliff/research/"><i>materjale</i></a><i>.</i></p> <p>Autor: Liisa Pakosta</p> <p>Foto: <em>pakosta.ee</em></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1524Kas asendaja palk peab olema sama suur kui asendatava oma?2017-04-10<p><strong>Asendasin &uuml;sna t&uuml;kk aega haiguslehel olevat kolleegi. N&uuml;&uuml;d hiljem sain teada, et mulle maksti selle t&ouml;&ouml; eest v&auml;hem kui mu kolleegile. Kas mulle oleks pidanud makstama sama palka?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;suhete n&otilde;ustamistalituse juhataja Anni Raigna:</strong> Lepinguvabaduse p&otilde;him&otilde;ttest l&auml;htudes v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel sobivas t&ouml;&ouml;tasu suuruses kokku leppida. Oluline on, et t&ouml;&ouml;tasu vastaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alamm&auml;&auml;rale ning t&ouml;&ouml;andja j&auml;rgiks v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet.</p> <p>V&otilde;rdse kohtlemise eesm&auml;rgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest nt rahvuse, rassi, nahav&auml;rvi, usutunnistuse v&otilde;i veendumuste, vanuse, puude, soo v&otilde;i seksuaalsete s&auml;ttumuse alusel. V&otilde;rdse kohtlemise n&otilde;uded t&ouml;&ouml;suhetes laienevad ka perekondlike kohustuste t&auml;itmisele, sotsiaalse seisundile ja t&ouml;&ouml;tajate huvide esindamisele v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate &uuml;hingusse kuulumisele, keeleoskusele v&otilde;i kaitsev&auml;eteenistuse kohustusele. Eelpool nimetatud p&otilde;hjustel diskrimineerimine on keelatud nii t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisel, kokkulepete tegemisel, t&ouml;&ouml;tasustamisel, edutamisel, t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemisel jne.</p> <p>Seega ei tohi t&ouml;&ouml;tasu suurus olla diskrimineeriv, vaid peab tulenema objektiivsetest asjaoludest (t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; sisu, t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, oskused, kogemused, t&ouml;&ouml; tegemise kiirus ja kvaliteet, staaž jne) ning olema p&otilde;hjendatud. Kui t&ouml;&ouml;tasude erinevus ei ole diskrimineeriv ning on p&otilde;hjendatud, kuid t&ouml;&ouml;tajat makstav t&ouml;&ouml;tasu ei rahulda, tuleb t&ouml;&ouml;tajal palgatingimuste l&auml;bir&auml;&auml;kimiseks t&ouml;&ouml;andja poole p&ouml;&ouml;rduda.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1523Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva 2017-04-10<p><strong>T&auml;nasel v&otilde;rdse palga p&auml;eval on sotsiaalministeerium fookusesse v&otilde;tnud soolise palgal&otilde;he, mis on Eestis 26,9 protsenti naiste kahjuks. Naised peavad sama palga teenimiseks t&ouml;&ouml;tama meestest 100 p&auml;eva rohkem ehk meeste eelmise aasta keskmine palk teenitakse naiste poolt v&auml;lja alles t&auml;na, 10. aprillil.</strong></p> <p>Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgal&otilde;hega riik, j&auml;ttes konkurendid kaugele maha. Iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti.</p> <p>&ldquo;Sooline palgal&otilde;he on eba&otilde;iglane ja lubamatu. Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgal&otilde;het oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgal&otilde;he olemasolu &uuml;le, vaid meil tuleb v&auml;lja pakkuda konkreetsed lahendused v&otilde;rdse kohtlemise edendamiseks t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti &uuml;he seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettev&otilde;tete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja v&otilde;rdse palga k&uuml;simusega tegeleda ka iga ettev&otilde;tte tasandil, kus erinevat palka makstakse. &Uuml;ksikute sammude m&otilde;juna suureneb ka sooline v&otilde;rdsus.&rdquo; T&auml;nase v&otilde;rdse palga p&auml;eval kutsub sotsiaalministeerium k&otilde;iki huvitatuid kuulama palgal&otilde;he teemalist debatti &bdquo;S&otilde;nadelt tegudeni&ldquo;, mis toimub Solarise keskuse aatriumis kella 13.00&ndash;14.30. Arutelus osalevad tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski, soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse n&otilde;ukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja &otilde;petaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht &Uuml;lle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhib ajakirjanik Rain Kooli.</p> <p>Lisaks avalikustab sotsiaalministeerium t&auml;na 9.&ndash;12. klassi &otilde;pilaste palgal&otilde;he teemalise kirjanduskonkursi parimad t&ouml;&ouml;d. Kokku laekus konkursile 50 kirjat&ouml;&ouml;d, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored t&otilde;id palgal&otilde;he p&otilde;hjustena v&auml;lja eelk&otilde;ige soolisi stereot&uuml;&uuml;pe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. L&auml;bivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu t&auml;nap&auml;eva &uuml;hiskonnas. V&otilde;idut&ouml;&ouml;de autoriteks on 12. klassi &otilde;pilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri G&uuml;mnaasiumist, 12. klassi &otilde;pilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi &otilde;pilane Grete Sirge Jaan Poska G&uuml;mnaasiumist.</p> <p>V&otilde;rdse palga p&auml;eval juhitakse palgal&otilde;hele t&auml;helepanu ka toitlustusasutustes &uuml;les Eesti. Eesti Ettev&otilde;tlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub n&auml;dala jooksul taas &uuml;le Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus s&ouml;&ouml;ke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgal&otilde;he protsendi v&otilde;rra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks k&uuml;psetatakse t&auml;na restoranides palgal&otilde;het, mis t&auml;hendab, et men&uuml;&uuml;s on palgal&otilde;he temaatikale ja ehmatavale protsendile t&auml;helepanu t&otilde;mbav maitsev l&otilde;heroog.</p> <p>Sotsiaalministeerium jagab k&uuml;psetatud palgal&otilde;he k&otilde;rvale ka temaatilist infotr&uuml;kist, mille saab h&otilde;lpsalt voltida l&otilde;hekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik K&auml;rt Hammer, kampaanias osaleb &uuml;le Eesti umbes 40 s&ouml;&ouml;gikohta.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1522Aprill on südame- ning liikumiskuu 2017-04-06<p><strong>Hiljuti avaldatud t&auml;iskasvanud rahvastiku tervisek&auml;itumise uuringu kohaselt on v&otilde;rreldes 2014. aastaga tunduvalt kasvanud tervisespordiga tegelevate inimeste arv. Siiski ei tegele tervisespordiga &uuml;ldse 32 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, kes seda tervise t&otilde;ttu teha saaksid.</strong></p> <p>T&auml;iskasvanul, kelle tervis on korras, peaks kehaline aktiivsus n&auml;dalas kestma m&otilde;&otilde;dukal koormusel v&auml;hemalt 2,5-5 tundi v&otilde;i intensiivsel koormusel 1-2,5 tundi. Juba pool tundi igap&auml;evast k&otilde;ndi annaks l&otilde;viosa kehalise koormuse positiivsest toimest. Kuidas seda teha luu- ja liigeskonda s&auml;&auml;stvalt?</p> <p><strong>Arvestage koormuse valikul oma j&otilde;u, oskuste ja vastupidavusega</strong></p> <p>Paljude tugi-liikumisaparaadi vigastuste eelsoodumuseks on eba&otilde;ige r&uuml;ht, ka halb koordinatsioon. Samuti v&otilde;ib vigastusi p&otilde;hjustada vale sporditehnika v&otilde;i ebapiisav ettevalmistus. On teada, et vanuse kasvades suureneb spordivigastuste esinemise sagedus. Treenida tuleb ettevaatlikult, kasutades &otilde;iget treenimistehnikat ning arvestama peab oma f&uuml;&uuml;silise vormiga. Keha ei tohi liiga palju korraga koormata ning v&auml;ga vajalik on kehale p&auml;rast igat treeningut puhkust anda.</p> <p>M&otilde;elge oma keha s&auml;&auml;stmisele &ndash; liikuda ja treenida kindlasti tuleb, kuid vale ja liiga intensiivse treeningu korral on oht ennast vigastada v&otilde;i &uuml;le treenida suur.</p> <p><strong>&Auml;rge treenige v&auml;sinuna, v&auml;ltige &uuml;lekoormust</strong></p> <p>Liiga suur ja v&auml;ga kaua kestnud koormus teatud kehapiirkondades p&otilde;hjustab mikrotraumade kuhjumist. Enamasti &uuml;letreenituse v&otilde;i rutiinse f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tagaj&auml;rjel tekivad luu- ja k&otilde;hrkoes, samuti pehmetes kudedes &uuml;lekoormusvigastused. Mikrotraumad toovad kaasa valu- ja v&auml;simustunde, liikumispiirangud.</p> <p>Lihaste v&auml;sides nende l&ouml;&ouml;gipehmendusv&otilde;ime n&otilde;rgeneb, kaasneva p&otilde;rutuskoormuse jagunemine muutub ning selle m&otilde;ju luudele suureneb. Lihaste v&auml;simine suurendab luudele avaldatavat koormust ning see v&otilde;ib j&auml;llegi omakorda soodustada luude ja pehmete kudede &uuml;lekoormuskahjustusi. Seet&otilde;ttu lubage endale regulaarselt ka puhkust.</p> <p><strong>Treenimine peale pikemat pausi v&otilde;i suure koormuse j&auml;rel</strong></p> <p>Suure koormuse j&auml;rel, p&auml;rast pikemat pausi uuesti harjutama hakates v&otilde;i lihtsalt harjumatusest v&otilde;ib tekkida lihasevalu (m&uuml;algia) v&otilde;i ebamugavuse tunne. Tavaliselt juhtub see 24-72 tundi p&auml;rast treeningut ning taandub peale teist v&otilde;i kolmandat p&auml;eva. Samuti toob ekstsentriline lihast&ouml;&ouml; režiim (nt m&auml;est alla jooksud, trepijooksud) kaasa pisikeste mikrorebendite tekke lihaskiududes. Kaasnevad lihaskangus, j&otilde;u kadu, valu liigutustel ja liigustuste ulatuse v&auml;henemine.</p> <p>Nende ennetamiseks peaks alati enne ja p&auml;rast treeningut tegema korraliku 5-10-minutilise soojenduse ning p&auml;rast trenni end kindlasti ka venitama. J&otilde;uharjutuste puhul peaks koormus olema v&auml;iksem ja enamate kordustega.</p> <p>Ebamugavustunnet ja valuaistinguid aitavad leevendada massaaž (kui valu enam pole), k&uuml;lm kompress ja puhkus. Samuti aitab kerge aeroobne treening, mis suurendab verevoolu kahjustunud piirkonda ja aitab kaasa kiiremale paranemisele.</p> <p><strong>S&ouml;&ouml;mine-joomine ning treening</strong></p> <p>P&auml;rast s&ouml;&ouml;ki tuleb puhata v&auml;hemalt &uuml;ks tund, et mitte t&auml;is k&otilde;huga oma s&uuml;dant &uuml;le koormata. Ohuks s&uuml;damele on ka vedelikupuudus koormusel. Seet&otilde;ttu peaks koormuse eel, ajal ja j&auml;rgselt jooma m&otilde;&otilde;dukas koguses vett.</p> <p>Koormus tuleb katkestada kohe, kui tunnete valu s&uuml;dame piirkonnas, r&uuml;tmih&auml;ireid v&otilde;i j&auml;rsku n&otilde;rkustunnet. Kui soovite oma koormusi muuta, on &otilde;ige konsulteerida arstiga, sest m&otilde;ned ravimid m&otilde;justavad koormustaluvust v&auml;ga oluliselt.</p> <p><strong>Valige liikumiseks &otilde;iged jalatsid ja riietus</strong></p> <p>Vanad ja kulunud spordijalan&otilde;ud soodustavad vigastuse teket. Jooksmisel ja h&uuml;ppamisel saavad jalad korduvaid p&otilde;rutusi ja halva kvaliteediga jalatsid v&otilde;imendavad kahju veelgi. Liiga suur ja pikaajaline surve kanna piirkonnale kahjustab naha all paiknevat padjandit, mis pikkam&ouml;&ouml;da &otilde;heneb, ei toimi enam piisava puhvrina ja muutub valu suhtes tundliku(ma)ks. Ebasoovitavaid tagaj&auml;rgi toovad kaasa ka pikaajaline treenimine k&otilde;val pinnasel v&otilde;i v&auml;hese amortisatsiooniga spordiv&auml;ljakul. Ebasobiv riietus v&auml;hendab tunduvalt liikumise mugavust ja v&otilde;ib olla takistavaks vabadele liigutustele.</p> <p><strong>Kuidas on &uuml;les ehitatud s&auml;&auml;stev treening?</strong></p> <p>Korralik ja &uuml;htlasi kasu toov treening koosneb kolmest p&otilde;hiosast:</p> <ul> <li>ettevalmistav lihaste soojendamine</li> <li>p&otilde;hitreening</li> <li>treeningu l&otilde;petamine - pulsi taastamine ja lihaste venitamine</li> </ul> <p>Ettevalmistamata treeningul on suurem risk saada vigastusi.</p> <p>P&otilde;hitreeningul ei tohi valida liiga suurt treeningkoormust. Pigem alustada vaiksemalt ning kui enesetunne ja kogemus &uuml;tleb, et koormust on v&auml;he, saab seda ka keset treeningut t&otilde;sta. N&otilde;rk lihasvalu p&auml;rast treeninguid on normaalne ja isegi soovitatav, siis on n&auml;ha, et treening on l&auml;inud &otilde;igesti. N&otilde;rka valu v&otilde;idakse tunda ka siis, kui treeningu viimane etapp ehk lihaste venitamine on &auml;ra j&auml;&auml;nud. Tugev valu n&auml;itab, et keha on &uuml;le treenitud ning treeningust taastumine venib pikemaks.</p> <p>Treeningu l&otilde;petamist ehk venitamist ja pulsi taastamist ei tohiks kunagi &auml;ra unustada. Sellest oleneb taastumine j&auml;rgmiseks treeninguks ning keha &uuml;ldine heaolu.</p> <p><strong>Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha t&ouml;&ouml;kohal?</strong></p> <ul> <li>Mitmed liikumisaktiivsust suurendavad tegevused on &uuml;sna lihtsad ega n&otilde;ua suuri kulutusi.</li> <li>Looge v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja vaheldumiseks, korraldades ja/v&otilde;i v&otilde;imaldades v&otilde;imlemis- ja venituspause.</li> <li>Paigutage olulised t&ouml;&ouml;vahendid v&otilde;i muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) n&otilde;nda, et inimesed peaksid nendeni j&otilde;udmiseks veidi k&otilde;ndima.</li> <li>Kavandage hoonetesse erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid ja/v&otilde;i ruume, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh ka lihtsate treening&otilde;petuste ja &ndash;kavadega.</li> <li>Soodustage rattaga t&ouml;&ouml;l k&auml;imist ning looge turvalise parkimise v&otilde;imalused.</li> <li>V&otilde;imaldage t&ouml;&ouml;tajatele l&otilde;unapausi ajal liikumisega tegelemist.</li> <li>Muutke puhkeaeg veidi pikemaks, et soovijad saaksid teha einestamisele lisaks ka v&auml;ikese jalutusk&auml;igu, minitreeningu vms. Siinkohal saavad teile abiks olla kohalikud spordiklubid ja treenerid.</li> <li>V&otilde;tke osa kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja rahvaspordis&uuml;ndmustest, jagades nende kohta aegsasti infot.</li> </ul> <p><strong>Lisalugemist</strong></p> <ul> <li>R. Jalak, P.Lusm&auml;gi. Liikumise ja spordi ABC II. Menu Kirjastus, 2014</li> <li><a href="http://www.spordivigastused.ee/vigastuste-ennetamine" target="_blank">Spordivigastuste andmebaas</a></li> <li><a href="http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4550-liikumine-on-elu-ja-sudametervise-alus" target="_blank">Prof Margus Viigimaa artikkel "Liikumine on elu ja s&uuml;dametervise alus!"</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <ul> <li></li> </ul> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1521Rehabilitatsiooni abil tööle2017-04-05<p><strong>Kui 27-aastane Mia m&auml;rtsikuus ratastoolis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse saabus, ei olnud tal ei t&ouml;&ouml;kogemust ega teadmist, mis t&ouml;&ouml;d tegema hakata. K&uuml;ll aga oli naisel kindel soov saada t&ouml;&ouml;le.</strong></p> <p>Kuna aastaid tagasi oli Mia samas asutuses kursusel k&auml;inud, siis oligi k&otilde;ige loogilisem samm p&ouml;&ouml;rduda kohta, mis juba tuttav. Esimene n&otilde;u, mille ta keskusest sai, oli p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassasse, sest 2016. aasta jaanuarist osutab just T&ouml;&ouml;tukassa &uuml;he teenusena t&ouml;&ouml;alast rehabilitatsiooni. See on m&otilde;eldud inimestele, kelle t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on langenud, kuid kes on t&ouml;&ouml;turul aktiivsed &ndash; t&ouml;&ouml;tavad, &otilde;pivad v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;etud ja vajavad kompleksset tuge t&ouml;&ouml;elus paremini hakkama saamiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon saab alguse t&ouml;&ouml;tukassast, kus hinnatakse inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ja juhtumikorraldaja anal&uuml;&uuml;sib, mida oleks vaja, et t&ouml;&ouml;l toimetulekut parandada. T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldajate s&otilde;nul v&otilde;tab rehabilitatsioonivajaduse hindamine aega poolteist tundi, sageli ka kauem. Hindamisel v&otilde;tab t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja arvesse nii f&uuml;&uuml;silisi kui vaimseid aspekte ja kui selgub, et inimene vajab rehabilitatsiooniteenust, siis saab ta valida endale ise rehabilitatsiooniasutuse ning sealse meeskonnaga pannakse paika edasine tegevuskava. Mia valis selleks asutuseks Astangu ja p&auml;rast t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmist v&otilde;is rehabilitatsioon alata.</p> <p>Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse t&ouml;&ouml;h&otilde;ivespetsialisti Kristi Kobini s&otilde;nul koostasid nad esmalt koos Miaga kutseprofiili. &bdquo;Ta oli k&uuml;ll &otilde;ppinud Astangu keskuse kohanemiskursusel ja saanud T&ouml;&ouml;tukassast varem manik&uuml;&uuml;rikoolitust, kuid j&otilde;udsime selleni, et praegu oleks parim lahendus t&ouml;&ouml;tada poes kassapidajana. Tegimegi siis koos CV, otsisime v&otilde;imalikke t&ouml;&ouml;pakkumisi, kandideerisime, k&auml;isime koos t&ouml;&ouml;vestlusel,&ldquo; kirjeldab Kobin, kelle s&otilde;nul sai Mia keskusest veel f&uuml;sioterapeudi, sotsiaalt&ouml;&ouml;taja ja kogemusn&otilde;ustaja teenust.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;le esimesel v&otilde;imalusel</strong></p> <p>Kobini s&otilde;nul oleks Mia v&otilde;inud kassapidajana alustada juba mais, sest esimene koht, kuhu naine kandideeris, oli valmis ta kohe t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma. Tegelikkuses alustas Mia samas toidukaupluses aga septembris, sest klientide teenindamiseks kassas oli vaja spetsiaalset ratastooli, mida T&ouml;&ouml;tukassa toel Miale juunis valmistama hakati.</p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;ive spetsialist kiidab siinjuures v&auml;ga t&ouml;&ouml;andjat, kes oli valmis esiteks kogemusteta inimese t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma ja mitu kuud ratastooli valmimist ootama.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige keerulisem oli v&auml;lja m&otilde;elda, kuidas Mia t&ouml;&ouml;le ja koju saab, kuid ka siin oli t&ouml;&ouml;andja valmis vastu tulema &ndash; naine v&otilde;ib l&otilde;petada oma t&ouml;&ouml;p&auml;evad kell viis. Nii saab ta kasutada koju s&otilde;itmiseks invatransporti, mille Tallinna linn kompenseerib. Kui ta peaks ise s&otilde;idu kinni maksma, maksaks ta t&ouml;&ouml;l k&auml;imisele peale,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kobin, kelle s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andja Miaga rahul. &bdquo;Veidi tagasil&ouml;&ouml;ke on tekitanud sundasendid t&ouml;&ouml;l, kuid ka selles osas on v&otilde;imalus Mial saada veel abi rehabilitatsiooniteenuselt.&ldquo;</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Alar Truu, &Otilde;htuleht/Scanpix</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1519Kutsehaigus algab hiilivalt2017-04-03<p><strong>Aastas diagnoositakse Eestis pea 150 t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud haigust. &Uuml;le poole haigestunutest on naised ning eelk&otilde;ige oskus- ja k&auml;sit&ouml;&ouml;tegijad, selgub T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistikast.</strong></p> <p>2016. aastal diagnoositi kutsehaigestumisi 39 inimesel. Lisaks tuvastati 95 inimesel t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumine ehk nende haiguse puhul on k&uuml;ll t&otilde;endatud p&otilde;hjuslik seos haiguse ja t&ouml;&ouml;keskkonna vahel, kuid t&ouml;&ouml;keskkond ei ole peamine haiguse p&otilde;hjustaja.</p> <p>Statistika p&otilde;hjal v&otilde;ib &ouml;elda, et kutsehaigus ei ohusta vaid kauaaegseid t&ouml;&ouml;tajaid, see v&otilde;ib tabada inimest &otilde;ige noorelt &ndash; noorim, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 37-aastane. Haigestunute keskmine vanus oli k&uuml;ll 53,1 eluaastat. Samas t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise diagnoosi saanutest oli noorim vaid 26aastane, kelle haigus kujunes v&auml;lja vaid kuue aastaga.</p> <p>Enim on kutsehaigusest ohustatud toiduainet&ouml;&ouml;stuste ning p&otilde;llumajanduse t&ouml;&ouml;tajad, aga ka teenindust&ouml;&ouml;tajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Haigestumist p&otilde;hjustavad j&auml;tkuvalt k&otilde;ige rohkem f&uuml;sioloogilised ohutegurid: korduvad ja &uuml;hetaolised liigutused, kus tuleb j&otilde;udu rakendada, &uuml;lev&auml;simust p&otilde;hjustavad t&ouml;&ouml;asendid ehk sundasendid, raskuste k&auml;sitsi teisaldamine ja raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml;. Peamiselt olid vaevused seotud &otilde;lapiirkonna, k&auml;te ja seljaga.</p> <p>&bdquo;M&otilde;tteviis, et &uuml;ks ergonoomiline lahendus sobib k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, l&auml;heb vastuollu isegi seadusega,&ldquo; nendib t&ouml;&ouml;ergonoomika alal magistrikraadi kaitsnud Janika R&otilde;&otilde;mus. N&auml;iteks &bdquo;Kuvariga t&ouml;&ouml;tamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; &sect; 3 lg 1 p 4 &uuml;tleb, et ohutegurite hindamisel tuleb arvestada t&ouml;&ouml;tamiskoha ergonoomilisust ja sobivust t&ouml;&ouml;tajale. Enamasti v&otilde;ib olla piisav reguleeritava t&ouml;&ouml;tooli ja muudetava k&otilde;rgusega klaviatuurialuse kasutamine, kuid t&ouml;&ouml;koht tuleb alati kujundada ka t&ouml;&ouml;taja isikup&auml;rast ja vajadustest l&auml;htuvalt.</p> <p><strong>Ennetus algab riskianal&uuml;&uuml;sist</strong></p> <p>Enamikke kutsehaigusi p&otilde;hjustab f&uuml;sioloogiline ohutegur (liiga suur f&uuml;&uuml;siline koormus). Viie juhtumi puhul on p&otilde;hjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul f&uuml;&uuml;sikaline ohutegur. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. Kuna enamik t&ouml;&ouml;ga seotud haigusi on p&otilde;hjustatud f&uuml;sioloogilistest ohuteguritest, on oluline, et t&ouml;&ouml;andjad p&ouml;&ouml;raksid t&ouml;&ouml;keskkonnas suuremat t&auml;helepanu f&uuml;sioloogilistele ohutegurite ennetusmeetmetele.</p> <p>&bdquo;Ennetus algab riskianal&uuml;&uuml;sist,&ldquo; nendib Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonna peaspetsialist Kaie Kudre ja r&otilde;hutab, et riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimine ei tohi olla &uuml;hekordne tegevus. &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;si on vajalik muuta ja t&auml;iendada vastavalt t&ouml;&ouml;keskkonna olukorrale, n&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;keskkonnas ilmnevad uued ohutegurid, siis peab see kajastuma ka riskianal&uuml;&uuml;sis. Oluline on ka m&otilde;ista, et riskianal&uuml;&uuml;siga on v&otilde;imalik selgitada v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid ja nende m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajatele ning selle baasilt saab kavandada ennetustegevusi ohuteguri m&otilde;ju v&auml;hendamiseks v&otilde;i v&auml;ltimiseks.&ldquo;</p> <p><strong>Kuhu p&ouml;&ouml;rduda kutsehaiguse kahtlusega?</strong></p> <p>&bdquo;Kutsehaiguse kahtluse korral peab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduma kas t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i perearsti poole ning seej&auml;rel suunatakse ta P&otilde;hja-eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Keskusesse &ndash; see on Eestis ainuke meditsiiniasutus, kus kutsehaigusi diagnoositakse. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti vastuv&otilde;tule tulles peab patsient esitama perearsti v&otilde;i eriarsti saatekirja,&ldquo; selgitas Kudre. &bdquo;Kutsehaigusi diagnoosib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst keskuses tehtud terviseuuringute, perearsti esitatud tervisekaardi andmete ning patsiendi ja tema t&ouml;&ouml;andja esitatud t&ouml;&ouml;tingimuste alusel. Ta kogub andmeid t&ouml;&ouml;taja praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta.&ldquo;</p> <p>Kutsehaigestumisest teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kirjalikult 5 p&auml;eva jooksul p&auml;rast haiguse diagnoosimist t&ouml;&ouml;andjale, T&ouml;&ouml;inspektsiooni kohalikule asutusele ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde suunanud arstile.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Pixabay/WolfBlur</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1518Millise lepinguga töötavad lapsehoolduspuhkuse ajal asendajad?2017-04-03<p><strong>J&auml;in lapsehoolduspuhkusele. Sain teada, et minu asendaja v&otilde;eti t&ouml;&ouml;le t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepinguga. Kas see t&auml;hendab, et kui ma t&ouml;&ouml;le naasen, ei olegi mul t&ouml;&ouml;kohta?</strong></p> <p>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar: T&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi s&otilde;lmitakse ajutiselt &auml;raoleva t&ouml;&ouml;taja asendamise ajaks t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping. N&auml;iteks on t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine &otilde;igustatud lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja asendamiseks.</p> <p>T&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping l&otilde;peb t&auml;htaja saabumisega. Antud juhul peaks t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;htaeg olema seotud lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naasmisega. Kui asendatav naaseb lapsehoolduspuhkuselt t&ouml;&ouml;le, siis l&otilde;peb asendamise ajaks t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping automaatselt.</p> <p>Lapsehoolduspuhkuselt t&ouml;&ouml;le naasval t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;lepinguj&auml;rgsetele tingimustele, s.t t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab samu t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis enne rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele j&auml;&auml;mist, saab sama suurusega t&ouml;&ouml;tasu jne. Kui t&ouml;&ouml;tingimused on paranenud, on lapsehoolduspuhkuselt naasval t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus paranenud t&ouml;&ouml;tingimustele (nt &uuml;ldise palgat&otilde;usu korral peab ka lapsehoolduspuhkuselt naasva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu t&otilde;stma samav&auml;&auml;rselt ja samadel alustel nagu teistel t&ouml;&ouml;tajatel t&otilde;steti tema lapsehoolduspuhkuse ajal).</p> <p>Kui lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja asendajaga on s&otilde;lmitud aga t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping, siis t&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada p&otilde;hjusel, et lapsehoolduspuhkusel olev t&ouml;&ouml;taja naaseb t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;andja saab t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda &uuml;ksnes erakorraliselt &ndash; t&ouml;&ouml;tajast tuleneval v&otilde;i majanduslikel p&otilde;hjustel.</p> <p>Sellisel juhul tekib olukord, kus t&ouml;&ouml;andja on samale ametikohale s&otilde;lminud kaks t&auml;htajatut t&ouml;&ouml;lepingut. Kui t&ouml;&ouml;andja on kindel, et tal on m&otilde;lemale t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d anda, ei ole samale ametikohale kahe t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine keelatud. Kui hiljem selgub, et m&otilde;lemale t&ouml;&ouml;tajale ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d pakkuda, peab t&ouml;&ouml;andja &uuml;he t&ouml;&ouml;taja koondama.&nbsp;</p> <p>Kui lapsehoolduspuhkusel olev t&ouml;&ouml;taja naaseb t&ouml;&ouml;le enne lapse kolmeaastaseks saamist, on temal eelis&otilde;igus t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da, sest t&ouml;&ouml;andja ei saa koondada v&auml;ikelast kasvatavat t&ouml;&ouml;tajat. Kui kumbki t&ouml;&ouml;taja v&auml;ikelast ei kasvata, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja valida, kelle ta koondab. T&ouml;&ouml;tajad on seaduse ees v&otilde;rdsed ka siis, kui m&otilde;lemad kasvatavad alla kolmeaastast last.</p> <p>Seega, korrektne on s&otilde;lmida asendajaga t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping, mille t&auml;htaeg on s&otilde;ltuvuses lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naasmisega. Kui t&ouml;&ouml;andja on m&otilde;lema t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lminud t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu ning hiljem selgub, et kahele t&ouml;&ouml;tajale ei ole v&otilde;imalik samadel tingimustel t&ouml;&ouml;d anda, on tegemist pahatahtliku k&auml;itumisega. Sellisel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja seista silmitsi t&ouml;&ouml;vaidlusega, mille v&otilde;imalikuks p&otilde;hjuseks on diskrimineerimine.&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/566" target="_blank">T&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping</a>;</li> <li><a href="/redirect/909" target="_blank">Lapsehoolduspuhkus</a>;</li> <li><a href="/redirect/575" target="_blank">T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andja algatusel</a>;</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1517Hästi toimivas ettevõttes on kõigil töötajatel võimalik teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks2017-03-31<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustas&nbsp;2016. aastal&nbsp;Hea T&ouml;&ouml;keskkonna auhinnaga ASi Saku Metall, t&otilde;stes esile ettev&otilde;tte p&otilde;hjalikku ja selgelt kirjutatud riskianal&uuml;&uuml;si, efektiivset uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamisprogrammi ning t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamist. Oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnast r&auml;&auml;gib Saku Metalli personalijuht Kerstin K&uuml;rsa.</strong></p> <p><strong>Kuidas olete oma t&ouml;&ouml;protsesse muutnud ja t&auml;iustanud, et t&ouml;&ouml;tajatel parem t&ouml;&ouml;tada oleks?</strong></p> <p>Oleme hakanud juurutama tootmises 5S-p&otilde;him&otilde;tteid. Kevadel tellisime k&otilde;igile ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatele koolituse, mille eesm&auml;rk oli anda &uuml;levaade levinumatest praktikas kasutatavatest kulus&auml;&auml;stliku m&otilde;tlemise p&otilde;him&otilde;tetest ja t&ouml;&ouml;riistadest. Koolitus sisaldas nii teoreetilisi seisukohti kui ka t&ouml;&ouml;tajatel tuli lahendada praktilisi &uuml;lesandeid, n&auml;iteks leida enda t&ouml;&ouml;kohal &bdquo;raiskamised&ldquo; ning t&ouml;&ouml;tada v&auml;lja plaan, kuidas nendest vabaneda.</p> <p>Positiivse eeskujuna t&otilde;staksin esile pingioperaatoreid, kes m&otilde;tlesid koost&ouml;&ouml;s inseneridega v&auml;lja pingit&ouml;&ouml;riistade hoiustamiseks ja transportimiseks m&otilde;eldud riiulid, mis oluliselt kiirendasid t&ouml;&ouml;protsessi.</p> <p>Ettepanekuid raiskamiste v&auml;hendamiseks ja t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks oli v&otilde;imalik teha k&otilde;igil koolitusel osalenud t&ouml;&ouml;tajatel. Need koondati kokku ning koos tootmisjuhtide ja t&ouml;&ouml;tajatega vaadati need &uuml;le ja lepiti kokku, mis j&auml;rjekorras ja mida lahendama hakatakse.</p> <p><strong>Kas v&otilde;iksite tuua v&auml;lja veel m&otilde;ne konkreetse uuenduse, mis on parandanud t&ouml;&ouml;keskkonda?</strong></p> <p>Hiljuti v&otilde;tsime kasutusele automaatlehelao s&uuml;steemi, mis oluliselt v&auml;hendab pingioperaatorite ja laot&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silist koormust, sest n&uuml;&uuml;d ei pea nad enam materjali pinkidele k&auml;sitsi ette t&otilde;stma. Samm-sammult v&otilde;tame kasutusele konsoole, mille abil viime voolujuhtmed ja suru&otilde;huvoolikuid p&otilde;randapinnalt t&ouml;&ouml;laudade kohale, see aitab v&auml;ltida komistamist ja ei takista t&ouml;&ouml;tajate liikumist t&ouml;&ouml;kohal. Raskuste t&otilde;stmise v&auml;ltimiseks on meie ettev&otilde;ttes kasutusel kraana-telferid. Lisaks oleme visualiseerinud juhendmaterjalid, kasutame pilte seniste tekstide asemel.</p> <p><strong>Mis on olnud k&otilde;ige keerulisem nende muutuste tegemisel?</strong></p> <p>K&otilde;ige keerulisem on olnud muuta t&ouml;&ouml;tajate arusaamu. On t&ouml;&ouml;tajaid, kes v&otilde;tsid 5S-i p&otilde;him&otilde;tted omaks v&auml;ga kiiresti, kuid on ka t&ouml;&ouml;tajaid, kellele tuleb teha t&auml;iendavat selgitust&ouml;&ouml;d. Korras t&ouml;&ouml;koha m&otilde;iste arusaam on erinevatel t&ouml;&ouml;tajatel v&auml;ga erinev.</p> <p>Oma t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse t&otilde;stmiseks oleme rakendanud ka preemiate s&uuml;steemi. Eelmisel n&auml;dala toimunud Saku Metalli juubelipeol premeerisime kahte tootmist&ouml;&ouml;tajat, kes said auhinna 5S p&otilde;him&otilde;tetel materjalikulu optimeerimise eest.</p> <p>Viimastel aastatel oleme teinud v&auml;ga palju t&ouml;&ouml;d, et t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust selles osas, kui palju just nendest s&otilde;ltub ning kui oluline meile on, et nad t&ouml;&ouml;taksid efektiivselt ja hoolitseksid enda tervise eest. Meie ettev&otilde;ttes on k&otilde;igil t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalik teha ettepanekuid t&ouml;&ouml;korralduse parendamiseks ning juhtida t&auml;helepanu probleemidele.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon m&auml;rkis teie ettev&otilde;tet tunnustades &auml;ra teie uute t&ouml;&ouml;tajate sisseelamisprogrammi. Milline see on?</strong></p> <p>Uuel t&ouml;&ouml;tajal aitab sisse elada talle m&auml;&auml;ratud kindel juhendaja. Juhendaja on isik, kes abistab ja koolitab uut t&ouml;&ouml;tajat terve katseaja v&auml;ltel. Paremaks sisseelamiseks on koostatud tegevuskava, kus on kirjeldatud tegevused, mis on vaja katseajal l&auml;bida. Kahe kuu m&ouml;&ouml;dudes p&auml;rast t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumist viib juhendaja l&auml;bi katseaja vestluse, mille eesm&auml;rk on teha vahekokkuv&otilde;te ja anda tagasisidet t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;sooritusele nii positiivsete omaduste kohta kui ka vajadusel juhtida t&auml;helepanu nendele aspektidele, mis vajavad korrigeerimist. Samas formaadis vestlus viiakse l&auml;bi ka vahetult enne katseaja l&otilde;ppu. See on meie arvates v&auml;ga oluline, et uuel t&ouml;&ouml;tajal tekiks turvaline tunne ja ta tunneks end v&otilde;imalikult kiiresti kollektiivi osana.</p> <p><strong>Mis on need j&auml;rgmised sammud, mida t&ouml;&ouml;keskkonna parandamiseks ette v&otilde;tate?</strong></p> <p>Soovime v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tajate ps&uuml;hholoogilist koormust ja selle juures on &uuml;ks t&auml;htis aspekt t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamine. Soovime oma uues kontoris luua t&ouml;&ouml;tajatele puhkamiseks mugavad tingimused ja mitmekesistada t&ouml;&ouml;tajate puhkepausidel puhkamise v&otilde;imalusi. Selleks kavandame uut puhkeruumi, kus t&ouml;&ouml;tajad saaksid teha erinevaid tegevusi, n&auml;iteks v&otilde;imelda, m&auml;ngida lauam&auml;nge, vajadusel lihtsalt lamada. Juba praegu n&auml;itame puhkepauside ajal v&otilde;imlemisvideosid, mille j&auml;rgi on v&otilde;imalik l&otilde;dvestusharjutusi teha. Samuti oleme m&otilde;elnud rajada ettev&otilde;ttesse &bdquo;Saku miili&ldquo;, et kontorit&ouml;&ouml;tajaid rohkem liikuma &otilde;hutada. Iga ettev&otilde;te on oma t&ouml;&ouml;tajate n&auml;gu. Meie soovime, et meil t&ouml;&ouml;taksid &bdquo;n&auml;od&ldquo;, kes hoolivad endast ning t&ouml;&ouml;tavad targalt!</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Andres Raudjalg</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1515Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-03-30<p><strong>Miks tuleb valida t&ouml;&ouml;tamiseks alati &otilde;ige t&ouml;&ouml;vahend. Kuiv&otilde;rd oluline roll on uue t&ouml;&ouml;taja sisse elamisel korrektsel juhendamisel ja v&auml;lja&otilde;ppel? Loe l&auml;hemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kommentaari juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusele ning saa n&auml;pun&auml;iteid ohutuks t&ouml;&ouml;tamiseks. </strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Esimest p&auml;eva ehitusettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;l olnud t&ouml;&ouml;taja pidi paigaldama lehtmetallist katteplaadid vaheseinale k&otilde;rgusega 3,5 m. P&auml;rast metallplaatide kinnitamist asus ta paigaldama plaatide vahele vertikaalset liistu. Liistu kinnitamiseks kasutas t&ouml;&ouml;taja akutrelli. Madalamal olevad kruvid sai ta sisse keerata seistes p&otilde;randal. K&otilde;rgemal oleva kruvi keeramiseks oli vaja saada p&otilde;randapinnast k&otilde;rgemale. T&ouml;&ouml;taja valis k&otilde;rgemale saamise abivahendiks l&auml;heduses olnud 2,5 m pikkuse kaabliredeli. &Uuml;lemise kruvi kinnikeeramise ajal seisis t&ouml;&ouml;taja redelil umbes &uuml;he meetri k&otilde;rgusel p&otilde;randapinnast. T&ouml;&ouml;tamise ajal hakkas kaabliredel p&otilde;randal nihkuma, t&ouml;&ouml;taja kaotas tasakaalu ja kukkus betoonp&otilde;randale. Kukkumise tagaj&auml;rjeks oli teadvuse kaotus ja raske peavigastus.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>&Otilde;nnetuse otsene p&otilde;hjus oli p&otilde;randast k&otilde;rgemal t&ouml;&ouml;tamiseks kasutatud vahendi vale valik. Ehkki kaabliredelite nimetus v&otilde;ib viidata redelile, mille abil k&otilde;rgemale liikuda, siis tegelikult see nii ei ole. Kaabliredelid on ette n&auml;htud elektrikaablite paigaldamiseks ning nende tugevus ja kuju v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel ei ole arvestatud ronimise ja seismisega. Isegi siis kui kaabliredel sellel seistes ei deformeeru, ei sobi see abivahendiks k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamisel, sest redeli k&uuml;lgmiste elementide otsad puutuvad aluspinnaga kokku v&auml;ga v&auml;ikesel pinnal. Seet&otilde;ttu on redeli nihkumine neil seistes v&auml;ga t&otilde;en&auml;oline. Eelkirjeldatud olukorras v&otilde;is piisata kaabliredeli nihkumiseks veidi tugevama j&otilde;u rakendamisest akutrelli kasutamisel.</p> <p>Teisel pool seina oli olemas selleks t&ouml;&ouml;ks sobilik redel, mida t&ouml;&ouml;taja oli eelnevalt kasutanud kinnitamiseks. Siiski otsustas t&ouml;&ouml;taja j&auml;tta &uuml;he kruvi keeramiseks paark&uuml;mmend sammu tegemata ning kasutas l&auml;hemalt k&auml;tte saadud, aga sobimatut abivahendit. &Otilde;nnetuse kaudseks p&otilde;hjuseks saabki pidada esimest p&auml;eva t&ouml;&ouml;l olnud t&ouml;&ouml;taja v&auml;hest juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet ning varajast iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamist. Uute t&ouml;&ouml;tajate puhul on soovitatav, et nad m&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;taksid koos kogenud kolleegiga, kes muuhulgas j&auml;lgiks ka seda, kas uus kolleeg oskab ja tahab ohutult t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1514Tööelu-uuring: Kui levinud on Eestis kaugtöö vormis töötamine?2017-03-29<p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; iseloomustab t&ouml;&ouml;korraldust, kus inimesed t&ouml;&ouml;tavad osaliselt v&auml;ljaspool organisatsiooni tavap&auml;raseid t&ouml;&ouml;ruume. Selline t&ouml;&ouml;korraldus on enim levinud teadmistep&otilde;histel t&ouml;&ouml;kohtadel, kus t&ouml;&ouml;tajad ei ole enam seotud konkreetse asukohaga, et t&ouml;&ouml;d valmis teha. Kuna viimaste aastak&uuml;mnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on &uuml;leilmselt muutunud j&auml;rjest levinumaks ka kaugt&ouml;&ouml; tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi anal&uuml;&uuml;si ja statistika osakonna anal&uuml;&uuml;tik Liina Kaldm&auml;e.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid, kes ei veeda kogu oma t&ouml;&ouml;aega organisatsiooni t&ouml;&ouml;ruumides ning kasutavad professionaalsel eesm&auml;rgil harjumusp&auml;raselt arvutit, internetti ja meili, nimetatakse ka e-nomaadideks. Juba 2010. aasta Euroopa T&ouml;&ouml;tingimuste Uuringu kohaselt oli veerand Euroopa t&ouml;&ouml;tajatest e-nomaadid. Nende osakaal erineb riigiti m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt, alates 5% Albaanias, Bulgaarias, Rumeenias ja T&uuml;rgis, kuni &uuml;le 40% Hollandis, Taanis ja Rootsis ning 45% Soomes (Eurofound 2012).</p> <p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; plussid ja miinused</strong></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d k&auml;sitlevad uuringud on kaugt&ouml;&ouml; kasutamise juures v&auml;lja toonud nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. &Uuml;hest k&uuml;ljest on leitud, et kaugt&ouml;&ouml; tegemisel on positiivne m&otilde;ju t&ouml;&ouml;ga rahulolule, juhi poolt hinnatud t&ouml;&ouml; tulemuslikkusele ning t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamisele. Samuti tajuvad t&ouml;&ouml;tajad kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&auml;hem stressi ja m&otilde;tlevad v&auml;hem t&ouml;&ouml;lt lahkumisele. Teisest k&uuml;ljest on kaugt&ouml;&ouml;d seostatud ka negatiivsete m&otilde;judega, eriti kui t&ouml;&ouml;taja teeb kaugt&ouml;&ouml;d suurema osa t&ouml;&ouml;ajast. On leitud, et t&ouml;&ouml;tajad, kes teevad kaugt&ouml;&ouml;d sagedamini, tunnevad end rohkem t&ouml;&ouml;kohast eraldatuna ja neil esineb raskusi t&ouml;&ouml; ja kodu keskkonna eristamisel. (vt nt Vega jt 2015)</p> <p><strong>Kui palju tehakse Eestis kaugt&ouml;&ouml;d?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;elu-uuringus k&uuml;siti t&ouml;&ouml;tajatelt, kas nad on viimase nelja n&auml;dala jooksul t&ouml;&ouml;tanud osaliselt v&otilde;i kogu t&ouml;&ouml;aja jooksul v&auml;ljaspool ettev&otilde;tte/asutuse tavap&auml;raseid t&ouml;&ouml;ruume kodus, raamatukogus, kaugt&ouml;&ouml;b&uuml;roos v&otilde;i mujal, kusjuures arvesse ei l&auml;inud t&ouml;&ouml;ga seotud k&auml;igud (kohtumised klientidega, koost&ouml;&ouml;partneritega). Tulemustest selgub, et Eestis oli 2015. aastal kaugt&ouml;&ouml;d teinud 20% t&ouml;&ouml;tajatest. Ka 2009. aastal oli kaugt&ouml;&ouml; tegijate osakaal 20% ehk kaugt&ouml;&ouml; kasutamine ei ole viimaste aastate jooksul Eesti t&ouml;&ouml;kohtadel &uuml;ldiselt levinumaks muutunud. M&otilde;nev&otilde;rra on v&auml;henenud aga kaugt&ouml;&ouml; tegemise hulk nende seas, kes on kaugt&ouml;&ouml;d teinud. Suurim osa kaugt&ouml;&ouml; tegijatest t&ouml;&ouml;tab v&auml;ljaspool tavap&auml;raseid t&ouml;&ouml;ruume alla veerandi t&ouml;&ouml;ajast, enamiku v&otilde;i kogu t&ouml;&ouml;aja jooksul tegi 2015. aastal kaugt&ouml;&ouml;d 24% .</p> <p><strong>Kes teevad kaugt&ouml;&ouml;d?</strong></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d teevad soo l&otilde;ikes oluliselt rohkem mehed ja vanuse l&otilde;ikes 25&ndash;49-aastased t&ouml;&ouml;tajad. Ametialalt on kaugt&ouml;&ouml; tegemine enim levinud juhtide ja tippspetsialistide seas, teistes ametigruppides on kaugt&ouml;&ouml; tegijate osakaal 2 kuni 5 korda madalam.</p> <p>Tegevusalade l&otilde;ikes on enim kaugt&ouml;&ouml;d teinud t&ouml;&ouml;tajaid info ja side (47%), ehituse (31%) ja kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega seotud aladel (31%), v&auml;him tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (12%) ja t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse aladel (9,4%).</p> <p><strong>Soov kaugt&ouml;&ouml;d teha on t&ouml;&ouml;tajate seas t&otilde;usnud</strong></p> <p>V&otilde;rreldes 2009. aastaga on t&otilde;usnud nende t&ouml;&ouml;tajate osa, kes ei tee kaugt&ouml;&ouml;d, kuid sooviksid seda teha (vt joonis 3). T&ouml;&ouml;tajatest, kes ei ole kaugt&ouml;&ouml;d viimase nelja n&auml;dala jooksul teinud, eelistas 2015. aastal osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;ruume t&ouml;&ouml;tada 34%, 2009. aastal eelistas v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;ruume t&ouml;&ouml;tada 18%. Seega v&otilde;ib uuringu tulemuste p&otilde;hjal j&auml;reldada, et inimeste soov kaugt&ouml;&ouml;d teha on aastatega suurenenud, kuid sellise t&ouml;&ouml;vormi v&otilde;imaldamine ei ole t&ouml;&ouml;tajate soovidele j&auml;rele j&otilde;udnud. Kaugt&ouml;&ouml;d sooviksid osaliselt v&otilde;i kogu aeg teha (aga ei tee) enim noored (42% 15&ndash;24-aastastest, 38% 25&ndash;49-aastastest ning 24% 50+ vanuses t&ouml;&ouml;tajatest) ja mehed (39% meestest ja 29% naistest).</p> <p><strong>Millised t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tajatele kaugt&ouml;&ouml; vormis t&ouml;&ouml;tamist?</strong></p> <p>2015. aastal oli kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid t&ouml;&ouml;tajaid 18%-s organisatsioonidest (2009. aastal 21%-s). Enim on kaugt&ouml;&ouml; kasutusel MT&Uuml;-des ja sihtasutustes ning oluliselt v&auml;hem &auml;ri&uuml;hingutes ja riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes.</p> <p>Rahvusvahelistes uuringutes on leitud, et t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamist toetav organisatsioonikultuur t&otilde;stab m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt juhtide valmidust v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatele kaugt&ouml;&ouml; tegemist (Beham jt 2015). Seos nende kahe vahel tuleb v&auml;lja ka t&ouml;&ouml;elu-uuringust. Organisatsioonidest, kus kaugt&ouml;&ouml; vorm on kasutusel, peab t&ouml;&ouml;tajate vajadusi sobitada t&ouml;&ouml;d muu elukorraldusega v&auml;ga v&otilde;i pigem oluliseks 76%, &uuml;lej&auml;&auml;nud organisatsioonidest 65% (vt joonis 4). Kaugt&ouml;&ouml;vormi v&otilde;imaldavate organisatsioonide seas on ka v&auml;hem neid, kes peavad oluliseks tugevat j&auml;relevalvet t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le: tugevat j&auml;relevalvet peab neist oluliseks 44%, &uuml;lej&auml;&auml;nud organisatsioonidest aga 59%. Kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldavad organisatsioonid on samuti paindlikumad selles, kuidas kujuneb t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aeg &ndash; t&ouml;&ouml;aja m&auml;&auml;rab ainult t&ouml;&ouml;andja, ilma et t&ouml;&ouml;tajatel oleks v&otilde;imalust seda muuta, 21%-s sellistest ettev&otilde;tetest, &uuml;lej&auml;&auml;nute seas oli see osakaal 33%.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;elu-uuringu tulemuste p&otilde;hjal j&auml;reldada, et inimeste soov kaugt&ouml;&ouml; vormis t&ouml;&ouml;tada on aastatega suurenenud, kuid sellise t&ouml;&ouml;vormi v&otilde;imaldamine ei ole vajadusele j&auml;rele j&otilde;udnud. Kaugt&ouml;&ouml; tegemise kasvuks on l&auml;hitulevi&shy;kus potentsiaali, kuna on olemas l&otilde;he selle vahel, kui palju praegu kaugt&ouml;&ouml; tegijaid on ja kui palju on t&ouml;&ouml;tajaid, kelle t&ouml;&ouml;d saaks potentsiaalselt ka kaugt&ouml;&ouml; vormis teha, kuid hetkel t&ouml;&ouml;andja seda ei v&otilde;imalda. Arvestades lisaks t&ouml;&ouml;andjate j&auml;rjest suuremat vajadust t&ouml;&ouml;j&otilde;u&shy;puuduse tingimustes pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele neile so&shy;bivaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning ka tehnoloogia j&auml;rjepide&shy;vat arengut, peaks tulevikus kaugt&ouml;&ouml; vorm Eestis levinumaks muutuma.</p> <p><strong>Lisainfo</strong></p> <p>K&auml;esolev tekst on osa sotsiaalministeeriumi toimetisest &bdquo;T&ouml;&ouml;elu-uuring 2015 artiklite kogumik&ldquo;, milles on vaadatud t&ouml;&ouml;elu eri aspekte Eestis, tuginedes Statistikaameti t&ouml;&ouml;elu-uuringule.</p> <p>2015. aastal viis Statistikaamet teistkordselt l&auml;bi &uuml;leriigilist t&ouml;&ouml;elu-uuringut, mis keskendub t&ouml;&ouml;korralduse, t&ouml;&ouml;alaste suhete, t&ouml;&ouml;tajate kaasamise, kollektiivsete t&ouml;&ouml;suhete ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse olukorrale Eestis. Esimene t&ouml;&ouml;elu-uuring toimus 2009. aastal. T&ouml;&ouml;elu-uuringu raames k&uuml;sitletakse nii t&ouml;&ouml;andjaid kui t&ouml;&ouml;tajaid viie ja enama t&ouml;&ouml;tajaga organisatsioonides, 2015. aastal vastas uuringule 4778 t&ouml;&ouml;tajat ja 848 t&ouml;&ouml;andjat.</p> <p><strong>Kasutatud kirjandus</strong></p> <ul> <li>Eurofound. (2012). Fifth European Working Conditions Survey &ndash; Overview report. Publications Office of the European Union, Luxembourg.</li> <li>Vega, R. P., Anderson, A. J., Kaplan, S. A. (2015). A Within-Person Examination of the Effects of Telework. J Bus Psychol (2015), 30: 313&ndash;323.</li> <li>Beham, B., Baierl, A., Poelmans, S. (2015). Managerial telework allowance decisions &ndash; a vignette study among German managers. The International Journal of Human Resource Management, 26: 11, 1385&ndash;1406.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1512Betooniühingu tegevdirektor: Tööõnnetused on kinni töötaja peas2017-03-27<p class="center">&nbsp;</p> <p class="img-left"><img title="Betooni&uuml;hingu tegevdirektor Toomas Vainola" alt="Betooni&uuml;hingu tegevdirektor Toomas Vainola" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-39 foto Toomas Vainola autor Eesti Betooni&uuml;hing.jpg" /></p> <p><strong>&bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimine on kinni t&ouml;&ouml;tajate peas,&ldquo; &uuml;tles Betooni&uuml;hingu tegevdirektor Toomas Vainola (fotol), kelle hinnangul on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi &auml;ra hoida j&auml;rjepideva koolituse ja kontrolliga.</strong></p> <p>Juhtides 21 aastat betooni, betoontooteid ja killustikku valmistava ettev&otilde;tte Rudus AS-i t&ouml;&ouml;d, n&auml;gi ta, kuidas seatud t&ouml;&ouml;ohutuse eesm&auml;rgid viivad sihile &ndash; Ruduses, kus Eestis t&ouml;&ouml;tab 50 ja kogu grupis &uuml;le tuhande inimese, ei olnud 2015. aastal &uuml;htki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Ei ole ka palju ettev&otilde;tteid, mille kodulehel on v&auml;&auml;rtuste all esimese punktina kirjas &bdquo;Juhindume oma tegevuses p&otilde;him&otilde;tetest, mis aitavad v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja keskkonnakahjustusi&ldquo;.</p> <p>Vainola s&otilde;nul ei ole see mitte ainult loosung, vaid emaettev&otilde;ttele Soomes oli see t&otilde;epoolest eesm&auml;rk, mille nimel tehti k&otilde;vasti t&ouml;&ouml;d. &bdquo;Tehti k&otilde;ike, mis t&ouml;&ouml;ohutuse tagamiseks vaja on: tehti riskianal&uuml;&uuml;se; otsustati, milliseid isikukaitsevahendeid vaja on; vaadati detailselt l&auml;bi t&ouml;&ouml;operatsioonide jaotus ja reeglid, kuidas k&otilde;iki t&ouml;id ohutult teha,&ldquo; loetles ta. &bdquo;Esmapilgul v&otilde;is tunduda imelik, miks seda k&otilde;ike nii palju vaja on, aga kui sa n&auml;ed, et see tegevus t&otilde;esti m&otilde;jub ja &otilde;nnetused j&auml;rjest v&auml;henevad, siis saad aru, et see ennetustegevus t&ouml;&ouml;tab. T&ouml;&ouml;ohutus on Ruduse kontserni oluline n&otilde;ue ja selle parandamisele p&uuml;hendatakse seal v&auml;ga palju aega ja energiat.&ldquo;</p> <p>K&otilde;ige keerulisem on Vainola hinnangul muuta aga inimeste hoiakuid, et iga t&ouml;&ouml;taja m&otilde;tleks ise oma riskid l&auml;bi. &bdquo;Iga kord, kui midagi tegema hakkad, peab k&auml;ima peast l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;s: mida teen, kuidas teen, mis riskid on ja kuidas end kaitsta,&ldquo; &uuml;tles ta.</p> <p>Vainola kogemus n&auml;itab, et &otilde;nnetusi juhtub rohkem uute t&ouml;&ouml;tajatega, kes ei ole koolitust saanud ja ei tea, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada, ning ka vanade kaladega, kes arvavad, et nemad on juba nii kogenud, et nendega nii ei juhtu. Seda seisukohta toetab ka statistika, mille kohaselt kolmandik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub alla &uuml;heaastase t&ouml;&ouml;staažiga t&ouml;&ouml;tajatega.</p> <p>Lisaks sellele, et inimesed teavad, mida nad peavad tegema, tuleb Vainola v&auml;itel seda pidevalt neile meelde tuletada, tuleb oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitada, aga ka kontrollida ja teadlikult valesti tegemise korral karistada.</p> <p>&bdquo;See oli meie kontserni v&auml;ga tugev suund ja neil on karmid n&otilde;udmised: t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;isid kontrollimas ka inimesed v&auml;ljapoolt ettev&otilde;tet ja kontrolle tehti ette hoiatamata. See on olnud aastatepikkune t&ouml;&ouml; ja l&otilde;puks ei tule t&ouml;&ouml;tajad enam selle peale, et teha asju kuidagi nii, kuidas pole ette n&auml;htud. &Otilde;iged t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ja kaitsevahendid kujunevad harjumuseks ja enam ei m&otilde;tlegi keegi, et t&uuml;likas on kaitsevahendit kasutada ega proovi m&otilde;nda operatsiooni lohakalt teha.&ldquo;</p> <p>Kontrolli ja karistuste olulisust m&ouml;&ouml;nab ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, tuues oma statistikaaruandes v&auml;lja j&auml;rgmist: &bdquo;Ettepanek on suurendada trahvide m&auml;&auml;ramist selliste juhtumite puhul, mis on l&auml;bi aastate&nbsp; traditsioonilised &ndash; ehitustel tellingute, redelitega seotud juhtumid, kiivrite ja turvajalan&otilde;ude puudumine; puidut&ouml;&ouml;stuses masinatega seotud juhtumid, kui kaitsekatted on eemaldatud v&otilde;i t&ouml;id tehakse t&ouml;&ouml;tajale ohtlike masinatega v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja kasutab ohtlikke t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. N&auml;ha on, et sihtkontrollidest v&otilde;i muudest &bdquo;pehmetest&ldquo; meetmetest nendes tegevusalades ei piisa.&ldquo;</p> <p>&bdquo;K&otilde;ik vahendid ohutuks t&ouml;&ouml;tamiseks on olemas, k&uuml;simus on lihtsalt selles, kas neid kasutatakse,&ldquo; leiab Vainola ja toob n&auml;iteks kukkumised ja libisemised, mille puhul on v&otilde;imalik kasutada nii libedusvastaseid vahendeid kui ka spetsiaalseid jalan&otilde;usid.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistikast n&auml;htub, et kui suudame v&auml;hendada kasv&otilde;i ainult kukkumisega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osakaalu, v&auml;heneks raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv lausa veidi rohkem kui kolmandiku v&otilde;rra.</p> <p>Kui me j&otilde;uame selleni, et iga t&ouml;&ouml;taja on p&uuml;hendunud ohutule t&ouml;&ouml;tamisele, siis v&auml;heneb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv kordades v&otilde;i k&uuml;mnetes kordades.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Fotod: sondem/shutterstock;&nbsp;Eesti Betooni&uuml;hing</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1511Kuidas mootorsaega ohutult töötada?2017-03-27<p><strong>T&ouml;&ouml;tan palkmaju valmistavas ettev&otilde;ttes ning kasutan t&ouml;&ouml;s sageli mootorsaagi. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleb palkmaja ehitusel eelk&otilde;ige mootorsaega t&ouml;&ouml;tamisel kasutada?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Mootorsae valmistaja on kasutusjuhendis esitanud n&otilde;uded, mida tuleb sae ohutuks kasutamiseks rakendada.</p> <p><strong>&Uuml;ks tuntud saetootja on teinud j&auml;rgmise loetelu:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/3055" target="_blank">kaitsekiiver</a>,</li> <li><a href="/redirect/3052" target="_blank">kuulmiskaitsevahendid</a>,</li> <li><a href="/redirect/3050" target="_blank">kaitseprillid v&otilde;i n&auml;okaitse</a>,</li> <li><a href="/redirect/3045" target="_blank">kaitsekihiga kindad</a>,</li> <li>saekaitsega p&uuml;ksid,</li> <li><a href="/redirect/3043" target="_blank">kaitsekihiga, terasest varbakaitsega ja libisemiskindla alustallaga saapad</a>.</li> </ul> <p>Kasutusjuhendi n&otilde;uded on t&ouml;&ouml;andjale j&auml;rgimiseks ning t&ouml;&ouml;tajad tuleb isikukaitsevahenditega varustada. T&ouml;&ouml;andja peab hindama kaitsevajaduse suurust ning m&auml;&auml;rama kindlaks isikukaitsevahendi n&otilde;utavad kaitseomadused. Levinud on kombineeritud komplektid, mis v&otilde;imaldavad kasutada kaitsekiivri k&uuml;lge &uuml;hendatud k&otilde;rvaklappe ja n&auml;okaitseks visiiri. Kui v&otilde;rkvisiirist tungib puidutolm silma, tuleb kasutada kaitseprille. S&otilde;ltuvalt olukorrast v&otilde;ib olla vajalik kasutada &uuml;heaegselt nii k&otilde;rvaklappe kui ka k&otilde;rvatroppe. Mootorsae kasutajad peaksid saeketiga vigastuse v&auml;ltimiseks valima standardile vastavad kaitsekindad (EN 381-7), kaitsep&uuml;ksid (EN 381-5) ning vajadusel kaitsekedrid (EN 381-9). Jalan&otilde;ud peaksid olema saeketi l&otilde;igetele vastupidavad, s&uuml;gavamustrilise tallaga, pahkluud toetavad,&nbsp; tugevdatud varvaste piirkonnaga ning vastama standardile ISO 17249.</p> <p>T&ouml;&ouml;s v&otilde;ib ette tulla ka ohutegureid, mis pole otseselt mootorsaega seotud ning mille m&otilde;ju ei saa v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. T&ouml;&ouml;andja korraldatav t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s peab ka need ohutegurid v&auml;lja selgitama. Liikuvate masinate l&auml;heduses v&otilde;i v&auml;hese valgustuse tingimustes t&ouml;&ouml;tades on oluline, et t&ouml;&ouml;taja oleks n&auml;htav. T&ouml;&ouml;taja m&auml;rgatavaks tegemiseks etten&auml;htud riietuse standardile EN 471 vastavus annab kindlustunde, et riietus vastab kaitseomadustele. Kaitsekiiver v&otilde;iks olla erksav&auml;rviline ning peab vastama EN 397 v&otilde;i EN 14052 standardile.</p> <p>Isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda m&auml;&auml;rates tuleb arvestada t&ouml;&ouml;tajate ettepanekutega, sest ebamugavat isikukaitsevahendit ei pruugi t&ouml;&ouml;tajad kasutama hakatagi.</p> <p>Foto: Pixabay/Hans Braxmeier</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1510Tervislikum ja ohutum ehk 280 parimat praktikat2017-03-24<p><strong>&bdquo;Kaardista. T&auml;hista. M&otilde;&otilde;da.&ldquo; &ndash; k&otilde;lab nagu ol&uuml;mpiadeviis &bdquo;Citius. Altius. Fortius&ldquo;. Ja ega palju m&ouml;&ouml;da ei panegi, sest just nii valmib &uuml;ks ettev&otilde;ttesisene terviserada, mis propageerib t&ouml;&ouml;tajate seas sportlikku vaimu. Mullu avatud, Jooksevkonto nime kandev sisemine terviserada t&otilde;i&nbsp;2016. aastal&nbsp;Swedbankile tunnustuse T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimate t&ouml;&ouml;keskkonna edendamise praktikate konkursil.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon jagas parimate praktikate auhindu juba seitsmendat korda. Konkursil tunnustatakse ideid, mida on v&otilde;imalik rakendada ebam&otilde;istlikke kulutusi tegemata ja mida ka teised ettev&otilde;tted saavad j&auml;rgi teha. Alates 2009. aastast on kogunenud T&ouml;&ouml;inspektsiooni andmebaasi n&otilde;nda juba ligi 280 head ideed, mida saavad eeskujuks v&otilde;tta k&otilde;ik t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisest huvitatud organisatsioonid. Edulood on kogutud k&otilde;ikidelt, nii era- kui ka avalikus sektoris tegutsevatelt organisatsioonidelt, kes on leidnud, et nende kogemus on jagamist v&auml;&auml;rt.</p> <p>Lisaks Swedbankile tunnustas T&ouml;&ouml;inspektsioon t&auml;navu t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval veel Saint Gobain Glass Estoniat ja Elisa Eestit. Saint-Gobain Glass Estonia v&otilde;ttis kasutusele bluespoti ehk t&otilde;stukile paigaldatud sinise valgusti, mis aitab l&auml;henevat s&otilde;idukit varem m&auml;rgata ning j&auml;tab jalak&auml;ijale v&otilde;i teistele liiklejatele aega reageerida, et kokkup&otilde;rget v&auml;ltida. Elisa kujundas aga &uuml;mber oma k&otilde;nekeskused kaasaegseks, ergonoomiliseks ja funktsionaalseks t&ouml;&ouml;keskkonnaks. Muutus on oluline k&otilde;nekeskuste t&ouml;&ouml;tajatele, kellel pole oma kindlat t&ouml;&ouml;lauda, kes saavad aga n&uuml;&uuml;d laudade asendi endale sobivaks s&auml;ttida.</p> <p>Parimate praktikate andmebaasis on nende ettev&otilde;tete ideed ja lahendused, kes on anal&uuml;&uuml;sinud oma t&ouml;&ouml;keskkonda ja m&otilde;elnud v&auml;lja, kuidas lahendada kriitilisi kohti oma t&ouml;&ouml;protsessis, olgu nendeks siis ettev&otilde;tte sisekliima, ergonoomika v&otilde;i ohutus.</p> <p>N&auml;iteks pidid Kohtla-J&auml;rve Ahtme g&uuml;mnaasiumi koolis&ouml;&ouml;kla t&ouml;&ouml;tajad tassima varem k&auml;sitsi treppidest suuri potte ja toiduainetekotte, mis oli suur terviserisk. Selle maandamiseks otsustas kooli juhtkond osta oma s&ouml;&ouml;kla t&ouml;&ouml;tajatele trepik&auml;ru.</p> <p>Ventilatsiooniseadmeid m&uuml;&uuml;v firma Pro PMK anal&uuml;&uuml;sis ka oma kontori siseruumi &otilde;hku ja leidis, et tiheda autoliiklusega tee &auml;&auml;res olevasse kontorisse j&otilde;uab palju saastet, mida t&ouml;&ouml;tajad iga p&auml;ev sisse hingavad. Nii otsustati paigaldada ka oma kontorile spetsiaalne ventilatsioonis&uuml;steem, mis hoiab &otilde;hu puhtana.</p> <p>K&otilde;ik parimate praktikate ideed pole aga sugugi kulutusi n&otilde;udvad. Paljud ettev&otilde;tted on riskide v&auml;hendamiseks ja sisekliima parandamiseks muutnud oma t&ouml;&ouml;korraldust, kehtestanud uusi juhiseid v&otilde;i korraldanud t&ouml;&ouml;tajatele rohkem puhkepause.</p> <p>N&auml;iteks Rimi kaupluste kett otsustas teadvustada oma t&ouml;&ouml;tajate seas liikumisv&otilde;imalust, sest t&ouml;&ouml;l on m&uuml;&uuml;jad palju sundasendites. Firma juhtkond kutsus t&ouml;&ouml;tajaid osalema 2012. aasta Maijooksul, kus osaleski &uuml;le 185 Rimi t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>LHV panga juhtkond m&otilde;tles aga v&auml;lja, kuidas hoida oma t&ouml;&ouml;tajaid motiveerituna ja efektiivsena. Inspiratsiooniks korraldati asutuses aasta jooksul seminarisari &bdquo;Vaata oma vaatenurgast kaugemale!&ldquo;. Selle raames r&auml;&auml;kisid oma t&ouml;&ouml;st LHV t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ga erinevate valdkondade esindajaid, kes teevad t&ouml;&ouml;d kire ja p&uuml;hendumusega. N&auml;iteks pidas Reet Aus loengu &bdquo;J&auml;tkusuutlik mood ja kiirmoe tagaj&auml;rjed &uuml;hiskonnale ja inimesele&ldquo; v&otilde;i Urmas Viilma &bdquo;Raha seosed p&uuml;hakirjaga&ldquo;.</p> <p>&bdquo;L&otilde;viosa meie t&ouml;&ouml;tajatest teeb istuvat t&ouml;&ouml;d arvuti taga. Ka arstide hinnangul on istumine &bdquo;uus suitsetamine&ldquo;, mist&otilde;ttu tasub p&auml;eva jooksul paar korda toolilt t&otilde;usta ja miks mitte siis ka 1,2-kilomeetri pikkune terviserada l&auml;bi k&otilde;ndida,&ldquo; &uuml;tles Swedbank ASi t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist Liis Oja. Rada on mitmek&uuml;lgne: on pikki koridore, treppidel t&otilde;use ja laskumisi, 13. korrusel vaatega &bdquo;platvorm&ldquo;,&nbsp; peatus on v&otilde;imalik teha j&otilde;usaalis v&otilde;i s&ouml;&ouml;klas. Kokku saavad t&ouml;&ouml;tajad sellel nelja maja l&auml;bival terviserajal teha &uuml;le 2000 sammu.</p> <p>Parimate praktikatega saab tutvuda <a href="/redirect/2217" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastaval teemalehel</a>.</p> <p>Foto: Tiina K&otilde;rtsini, Scanpix</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1508Toetusega tööle2017-03-22<p><strong>Mari j&auml;i t&ouml;&ouml;lt koju 2010. aastal. Tal on &auml;revush&auml;ire ja tavap&auml;rasest veidi madalam intellekt. N&uuml;&uuml;d teeb Mari aga juba aasta otsa taas t&ouml;&ouml;d. Ta ei k&auml;i k&uuml;ll veel iseseisvalt ja&nbsp; p&auml;riselt t&ouml;&ouml;l, kuid proovib taas t&ouml;&ouml;lk&auml;imisega hakkama saada. Mari on puhastusteenindaja.</strong></p> <p>2015. aasta suvel viibis Mari erihoolekandeasutuses igap&auml;evaelu toetamise ning toetatud elamise teenusel, sealt tuli Mari t&ouml;&ouml;tukassasse vastuv&otilde;tule. Temaga oli kaasas tugiisik. Mari &auml;revush&auml;ire t&auml;hendab, et ta pelgab uusi situatsioone, suuri inimgruppe ning grupis &uuml;ksi viibimist.</p> <p>&bdquo;Kuna Mari k&auml;is viimati t&ouml;&ouml;l 2010. aastal, siis m&otilde;tlesime &uuml;heskoos, et tuleb alustada rahulikus tempos,&ldquo; &uuml;tles t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja. &bdquo;Leidsime, et k&otilde;ige parem on algust teha vabatahtliku t&ouml;&ouml;ga. Mari k&auml;iski kuu aega vabatahtlikul t&ouml;&ouml;l ning osales lisaks ka proovit&ouml;&ouml; teenusel.&ldquo;</p> <p><strong>M&Otilde;ISTED: VABATAHTLIK T&Ouml;&Ouml;, PROOVIT&Ouml;&Ouml;</strong></p> <p>Vabatahtlik t&ouml;&ouml; aitab valmistada ette t&ouml;&ouml;eluks, annab uusi kogemusi, teadmisi ja oskusi ning aitab tekitada v&otilde;i s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;harjumust. Vabatahtliku t&ouml;&ouml; pakkujad on t&ouml;&ouml;tukassa lepingupartnerid. &Uuml;ldjuhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tu osaleda vabatahtlikul t&ouml;&ouml;l maksimaalselt kuni 3 kuud j&auml;rjest ja mitte sagedamini kui neli korda n&auml;dalas.</p> <p>Proovit&ouml;&ouml; annab v&otilde;imaluse pakutaval t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tamist eelnevalt proovida. T&ouml;&ouml;andjale annab proovit&ouml;&ouml; aga enne t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimist kinnituse, et kandidaat on sobiv. Proovit&ouml;&ouml; kestab &uuml;he p&auml;eva.</p> <p><strong>TESTI TEGEMINE SELGITAS INIMESE TUGEVUSED JA SOBIVA T&Ouml;&Ouml;</strong></p> <p>Samuti tegi Mari HAMET-testi ehk t&ouml;&ouml;ealiste erivajadustega inimeste kutsesobivuse, v&otilde;imete ja t&ouml;&ouml;k&auml;itumise eelhindamiseks kasutatavate testide kogumikku. Testi tegemine aitas Maril veel kord tema tugevad k&uuml;ljed v&auml;lja selgitada. Kuna t&ouml;&ouml;turule suundumine tundus ikka veel raske, leidis t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja Marile t&ouml;&ouml;praktika v&otilde;imaluse puhastusteenindaja-toateenija ametikohal.</p> <p><strong>M&Otilde;ISTED: T&Ouml;&Ouml;PRAKTIKA</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;praktika eesm&auml;rk on anda inimesele t&ouml;&ouml; leidmiseks vajalik praktiline t&ouml;&ouml;kogemus ning t&auml;iendada t&ouml;&ouml;lesaamiseks vajalikke ametialaseid oskuseid ja teadmisi. T&ouml;&ouml;praktika kestab nii kaua, kui on t&ouml;&ouml;tamiseks vajalike praktiliste oskuste omandamiseks tarvis, aga mitte &uuml;le nelja kuu. Praktika ajal maksab t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;andjale juhendamistasu ning praktikal osalejale osaletud p&auml;evade eest stipendiumi ja s&otilde;idutoetust. Lisaks on t&ouml;&ouml;tukassa valmis ka t&ouml;&ouml;andjat juhendama, n&auml;iteks kuidas kohandada t&ouml;&ouml;keskkonda, kuidas teha kolleegidele ja klientidele paremini m&otilde;istetavaks erivajadustega inimese erip&auml;rad v&otilde;i kuidas k&auml;ituda sellise t&ouml;&ouml;taja haigushoo ajal.</p> <p><strong>JUHTUMIKORRALDAJA ABIGA LAHENDUSED TERVISEMUREDE KORRAL</strong></p> <p>&bdquo;Kahjuks ei sobinud see Mari tervisliku seisundiga &ndash; t&ouml;&ouml; tekitas temas pearinglust ning tasakaaluh&auml;ireid,&ldquo; nentis juhtumikorraldaja. &bdquo;Pidasime n&otilde;u Mari ja tema tugiisikuga ning leidsime, et ehk v&otilde;imaldaks Maril t&ouml;&ouml;turule tagasi saada kaitstud t&ouml;&ouml; tingimustes t&ouml;&ouml;tamine.&ldquo;</p> <p><strong>M&Otilde;ISTED: KAITSTUD T&Ouml;&Ouml;</strong></p> <p>Kaitstud t&ouml;&ouml; teenust pakub t&ouml;&ouml;tukassa osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele, kes vajavad ettevalmistust avatud t&ouml;&ouml;turule sisenemiseks, sest puude v&otilde;i terviseseisundi t&otilde;ttu ei suuda nad t&ouml;&ouml;tada tavap&auml;rastes t&ouml;&ouml;tingimustes ning vajavad t&ouml;&ouml; leidmiseks ja t&ouml;&ouml;le asumiseks pidevat juhendamist. Ka kaitstud t&ouml;&ouml; eest saavad sellel osalejad, kes oma t&ouml;&ouml;ga veel ise ei teeni, stipendiumi. Samuti v&otilde;ivad teenusel olijad saada teenuse esimesel perioodil, mil nad veel reaalselt t&ouml;&ouml;l ei ole, s&otilde;idu- ja majutustoetust. T&ouml;&ouml;tukassa plaanib j&auml;rgmisel aastal kaitstud t&ouml;&ouml; teenust pakkuda ligi 200 inimesele, &uuml;lej&auml;rgmisel juba ligi 400-le.</p> <p><strong>KAITSTUD T&Ouml;&Ouml; PROGRAMM AITAB T&Ouml;&Ouml;GA KOHANEDA</strong></p> <p>Mari alustaski 2016. aasta veebruaris kaitstud t&ouml;&ouml; teenusel ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega inimestele. Juhtumikorraldaja s&otilde;nul l&auml;bis ta kaitstud t&ouml;&ouml; esimese etapi edukalt ning liikus edasi teise etappi, kus ta praeguseni t&ouml;&ouml;tab kaitstud t&ouml;&ouml; tingimustes avatud t&ouml;&ouml;turul puhastusteenindajana.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;praktikal olles juhendas Marit tema tavaline kolleeg, siis kaitstud t&ouml;&ouml;l on tema juhendaja kaitstud t&ouml;&ouml; teenuse osutaja, kes oskab klienti suunata, toetada ja abistada ning oskab kliendi erivajadusest l&auml;htuda. Kaitstud t&ouml;&ouml; teenust ei saa &uuml;le 24 kuu pikendada. Kui selgub, et inimene siiski ei saa veel iseseisvalt t&ouml;&ouml;le minna, siis p&uuml;&uuml;ab t&ouml;&ouml;tukassa toetada inimest teiste t&ouml;&ouml;turuteenustega, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooniga.</p> <p><strong>T&Ouml;&Ouml;ANDJA SAAB TAOTLEDA PALGATOETUST</strong></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;le, saab ta t&ouml;&ouml;tukassalt taotleda ka palgatoetust. Toetuse suurus on 50% palgakulust, maksimaalselt saab toetust kehtiva t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ulatuses (2016. aastal 430 eurot kuus) ja seda makstakse 12 kuu eest. Lisaks maksab riik t&ouml;&ouml;tukassa kaudu v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja eest sotsiaalmaksu selleks kehtestatud kuum&auml;&auml;ralt (2016. aastal on see 390 eurot).</p> <p>Lisainfot vaata <strong><a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehek&uuml;ljelt</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1507UURING: Meeste ja naiste võrdõiguslikkust toetavad hoiakud on ühiskonnas veidi tugevnenud2017-03-21<p><strong>Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja t&ouml;&ouml;jaotus perekondades on aga j&auml;tkuvalt k&uuml;llaltki traditsioonilisi soorolle j&auml;rgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse monitooringu tulemustest.</strong></p> <p>Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust soosiv, pidades naiste ja meeste v&otilde;rdsemat vastutuse jagunemist t&ouml;&ouml;s ja pereelus positiivseks. Traditsioonilisi soorolle toetavad ning &otilde;igustavad hoiakud on elanikkonnas v&auml;hemuses ning omasemad pigem eakamatele v&otilde;i madalama haridusega inimestele, m&otilde;nev&otilde;rra ka mitte-eestlastele. Perioodil 2009-2016 toimunud muutused annavad tunnistust traditsiooniliste soorollide m&otilde;ju n&otilde;rgenemisest, kuid muutused on olnud pigem v&auml;ikesed.</p> <p>Meeste positsiooni t&auml;nases Eesti &uuml;hiskonnas ning nende v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;elus peetakse valdavalt paremateks kui naistel. Monitooring n&auml;itas, et naistel on meestega v&otilde;rreldes enam kokkupuuteid soost tuleneva ebav&otilde;rdse kohtlemisega t&ouml;&ouml;kohal ning samuti on alaealiste lastega peredes naistel sagedamini raskusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisel kui meestel. Keeruliseks osutub n&auml;iteks t&ouml;&ouml;l &uuml;letundide tegemine, koolitustel osalemine ning komandeeringutes k&auml;imine.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml; tegemise viisid on seoses tehnoloogia arenguga muutumas &uuml;ha paindlikumaks ning sellega seoses muutub ka perede elukorraldus. Riik peab k&auml;ima muutustega kaasas, mist&otilde;ttu oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud eeln&otilde;u, et v&auml;hendada soolist palgal&otilde;het ning tagada naiste ja meeste v&otilde;rdne kohtlemine t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. Ministri hinnangul tuleb pidevalt t&ouml;&ouml;d teha ka t&ouml;&ouml;andjate hinnangute ja hoiakutega, sest hoolimata riikliku kontrolli olemasolust peab v&otilde;rdse palga maksmise kohustuse t&auml;itmises olema veendunud ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;andja ise.</p> <p>2013. aastal arvas 62% ja 2016. aastal 49% vastajatest, et pereelu ja lapsed piiravad naiste karj&auml;&auml;riv&otilde;imalusi. Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski s&otilde;nul on riik t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamisse viimaste aastate jooksul tugevalt panustanud, kaasajastades vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi. &bdquo;Selleks, et mehed saaksid panustada rohkem hoolduskoormuse jagamisse, muudame olulise sammuna vanemapuhkuse paindlikumaks. Muudatused annavad isadele v&otilde;imaluse rohkem aega perega veeta ning emadele paindlikumad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;lk&auml;imiseks,&ldquo; &uuml;tles minister.</p> <p>Monitooringu andmetel ei ole soolist palgal&otilde;het soosivad hoiakud elanikkonnas levinud. 95% k&uuml;sitletutest oli arvamusel, et mehed ja naised peaksid saama sama t&ouml;&ouml; eest v&otilde;rdset t&ouml;&ouml;tasu. Soolisest palgal&otilde;hest on kuulnud 69% elanikkonnast, kellest omakorda 64% peab seda suureks probleemiks.</p> <p>Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja t&ouml;&ouml;jaotus j&auml;tkuvalt k&uuml;llaltki traditsioonilisi soorolle j&auml;rgiv. Igap&auml;evad rutiinsed majapidamist&ouml;&ouml;d on enamikus peredes naiste &otilde;lul, samas kui meestele langeb suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest. Naistest 27% ja meestest 18% oli m&otilde;nest oma pereliikmest majanduslikult s&otilde;ltuv, sealjuures naiste puhul oli enamasti tegu majandusliku s&otilde;ltumisega oma abikaasast v&otilde;i elukaaslasest, kuid meeste puhul s&otilde;ltumisega oma emast v&otilde;i isast.</p> <p>Kuigi meeste osav&otilde;tt igap&auml;evastest rutiinsetest majapidamist&ouml;&ouml;dest on pigem v&auml;hene, siis lastega tegelemisest v&otilde;tavad suures osas lastega peredest osa ka mehed. Ajalises v&otilde;rdluses on v&auml;henenud arvamus, mille kohaselt peaks peres olema peamine leivateenija mees: t&auml;navu arvas nii 18%, 2013. aastal 26%.</p> <p>Soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse monitooringu eesm&auml;rgiks oli v&auml;lja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere &uuml;lalpidamise, koduste t&ouml;&ouml;de ning laste eest hoolitsemise osas. K&auml;esoleva monitooringu k&uuml;sitlust&ouml;&ouml; viidi l&auml;bi s&uuml;gisel 2016.</p> <p>Soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse monitooringu tellijaks on Sotsiaalministeerium, uuringut rahastati Norra finantstoetuste programmist &bdquo;Sooline v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ning t&ouml;&ouml; ja pereelu tasakaal&ldquo;. Uuringu viis l&auml;bi Turu-uuringute AS.</p> <p>Uuringu raport on k&auml;ttesaadav <a href="http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf" target="_blank">sotsiaalministeeriumi kodulehel</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/463" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse kohta</a></strong>.</p> <p>Foto: Pixabay/montgomster</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=150610 lihtsalt soovitust töötamise registrist2017-03-20<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon on koostanud k&uuml;mnest punktist koosneva nimekirja, mis h&otilde;lbustab t&ouml;&ouml;tamise registrisse kannete tegemist.</strong> <strong>Vaata l&auml;hemalt, kuidas korrektselt teha kandeid t&ouml;&ouml;tamise registrisse.</strong></p> <ol> <li>Registrisse tuleb kanda k&otilde;ik f&uuml;&uuml;silised isikud, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lepingu alusel v&otilde;i osutavad teenust muu v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel (nt k&auml;sund, t&ouml;&ouml;v&otilde;tt, agendileping vms).</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingu korral tuleb t&ouml;&ouml;tamise alustamine registris registreerida hiljemalt t&ouml;&ouml;d tegeva isiku t&ouml;&ouml;le asumise hetkeks v&otilde;i v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute korral t&ouml;&ouml;tamise alustamiseks on lepingu j&otilde;ustumise kuup&auml;ev, mis &uuml;ldjuhul on lepingu allkirjastamise kuup&auml;ev. Kui see toimub hiljem on tegemist rikkumisega!</li> <li>Kontrolli, et t&ouml;&ouml;tamise alustamise kuup&auml;ev on &otilde;ige!</li> <li>Registris peab olema m&auml;rgitud t&ouml;&ouml;tamise alustamine, peatumine, l&otilde;petamine ning t&ouml;&ouml;tamise liik. T&auml;htaeg t&ouml;&ouml;tamise peatumise ja l&otilde;petamise registrisse kandmiseks on 10 p&auml;eva.</li> <li>Tee endale automaatne teavitamine registris andmete muudatuste kohta. Usalda aga kontrolli, sest kande kustutamise v&otilde;i muutmise korral teavitust ei tule!</li> <li>Lepingu l&otilde;ppemise korral on oluline &otilde;ige l&otilde;petamise alus ja kuup&auml;ev!</li> <li>Kui kanne on lepingu l&otilde;ppemise kohta on puudu v&otilde;i vale, siis esimesena p&ouml;&ouml;rdu selle muutmiseks t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldanud isiku poole ehk t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i k&auml;sundiandja v&otilde;i tellija poole. Kui t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldanud isik ei ole n&otilde;us&nbsp; parandust tegema, st keeldub kande tegemisest v&otilde;i ei ole temaga enam v&otilde;imalik kontakti saada, siis on Sul v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole v&otilde;i kohtusse. Selleks on Sul aega 4 kuud t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petamisest arvates. J&auml;tta meelde, et kohus kandemuudatusi ise ei tee ning t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon teeb kandemuudatuse alles otsusele j&otilde;ustumism&auml;rke lisamisel.</li> <li>Andmete mitte vastavus v&otilde;i puudumine on Sinu jaoks kahjulik! &Otilde;igel ajal &otilde;igete andmete sisestamine registrisse s&auml;&auml;stab aega&nbsp; ja ressursse ning aitab v&auml;ltida vaidlust tulevikus!</li> <li>Andmed t&ouml;&ouml;tamise registris on Sinu kindlustus sotsiaalsetele tagatistele ja &otilde;igel ajal pensioonile minekule!</li> <li>&Otilde;iged andmed lihtsustavad Sinu kohta info edastamist, sest register on ristkasutusel Eesti Haigekassa, Eesti T&ouml;&ouml;tukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ning Maksu- ja Tolliameti vahel.</li> </ol> <p>Rohkem informatsiooni leiab t&ouml;&ouml;tamise registreerimise kohta <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-registreerimine" target="_blank">Maksu- ja Tolliameti kodulehek&uuml;ljelt</a>.</p> <p>Foto: pixabay/StockSnap</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1505Milleks on vaja tööõnnetuse raportit?2017-03-20<p><strong>Minuga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mist&otilde;ttu olin kaks n&auml;dalat haiguslehel. Olen juba ammu t&ouml;&ouml;l tagasi, aga haigusraha ei ole &uuml;le kantud. K&uuml;sisin haigekassast ja sealt &ouml;eldi, et mingi raport on puudu. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et tema ei saa raportit koostada, sest arsti teatist ei ole. Mida ma tegema pean, et haigusraha k&auml;tte saada?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Kui t&ouml;&ouml;tajaga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, peab ta sellest esimesel v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;andjale teada andma. Kui t&ouml;&ouml;l saadud trauma t&otilde;ttu arsti poole p&ouml;&ouml;rdute, tuleb talle &ouml;elda, et saite viga t&ouml;&ouml;d tehes. Kui tegemist oli raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i kui arst m&auml;&auml;ras t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse, esitab ta T&ouml;&ouml;inspektsioonile teatise. T&ouml;&ouml;inspektsioon omakorda informeerib t&ouml;&ouml;andjat, et sai vastava teatise arstilt.</p> <p>Kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral, mille tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ei m&auml;&auml;rata, arst teatist esitama ei pea. Kuid ka sel juhul peab t&ouml;&ouml;taja ise juhtunust t&ouml;&ouml;andjale teada andma.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja alustab juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimist. Siinjuures ei oma t&auml;htsust see, kas info t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumisest j&otilde;udis t&ouml;&ouml;andjani kannatanult, pealtn&auml;gijalt v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsioonist. S&otilde;ltumata arsti teatise olemasolust peab t&ouml;&ouml;andja viima l&auml;bi uurimise, koostama t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti v&otilde;i akti ja saatma see T&ouml;&ouml;inspektsioonile.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ei ole Teiega juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kohta uurimist l&auml;bi viinud ja raportit koostanud, saatke t&ouml;&ouml;andjale esmalt teade, et Teiega juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Soovitame seda teha kirjalikult, n&auml;iteks e-posti v&otilde;i smsiga, siis on Teil hilisemalt v&otilde;imalik t&otilde;endada, et olete info edastanud. Samuti p&ouml;&ouml;rduge arsti poole, kes t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe v&auml;ljastas ja paluge tal saata T&ouml;&ouml;inspektsioonile teatis t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumisest.</p> <p>Mida rohkem on &otilde;nnetuse juhtumisest aega m&ouml;&ouml;da l&auml;inud, seda keerulisem ehk isegi v&otilde;imatum on kannatanul t&ouml;&ouml;andjale t&otilde;estada, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;kohal - eriti kui tegemist oli n&auml;iteks kukkumisega, mis v&otilde;ib juhtuda igal pool. Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, koostab ta vabas vormis akti. Aktile kirjutavad alla t&ouml;&ouml;andja esindaja ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik. Akt tuleb saata T&ouml;&ouml;inspektsioonile, kust info liigub edasi Haigekassasse. Haigekassa maksab haigush&uuml;vitist samamoodi nagu n&auml;iteks olmetrauma korral. Kui t&ouml;&ouml;taja pole aktiga n&otilde;us, siis esmalt tuleks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole. J&auml;llegi soovitatavalt viisil, et m&auml;rk maha j&auml;&auml;b. Kui erimeelsus t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel j&auml;tkub, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja vaidlustada akti kohtus.</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/414" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</a></strong>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1504Valitsus kiitis heaks töövaidluste lahendamise seaduse eelnõu uuendused2017-03-16<p><strong>Valitsus kiitis heaks t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse eeln&otilde;u, millega kiireneb ja lihtsustub kohtuv&auml;line t&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine.</strong></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski s&otilde;nul on kehtiv seadus ajale jalgu j&auml;&auml;nud ja vajas juba ammu uuendusi. &bdquo;Valdava osa muudatustest moodustavad uued juhtn&ouml;&ouml;rid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile, et t&ouml;&ouml;vaidlust lahendada lihtsamalt, kiiremalt, kvaliteetsemalt ning ka pooltele selgemalt&ldquo;, &uuml;tles Ossinovski. &bdquo;Kui kehtiv kord v&otilde;imaldab avalduse l&auml;bivaatamist t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungil, siis eeln&otilde;u n&auml;eb ette uued v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamiseks.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud n&otilde;uetest 90% on rahalised n&otilde;uded, mist&otilde;ttu v&otilde;imaldatakse rahaliste n&otilde;uete lahendamist ka kirjalikus menetluses. See annab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile rohkem aega p&uuml;henduda keerukamatele juhtumitele.</p> <p>Teise olulise uuendusena kehtestatakse lepitusmenetlus, mis v&otilde;imaldab lahendada vaidlust tunnistajateta ja t&otilde;endite esitamiseta ning lihtsalt kokku leppida m&otilde;lemale poolele sobivas lahenduses. &bdquo;Soovime, et t&ouml;&ouml;vaidlusi saaks lahendada senisest lihtsamalt ning aidata t&ouml;&ouml;tajatel ja t&ouml;&ouml;andjatel j&otilde;uda m&otilde;lemat poolt rahuldava tulemuseni leppimise teel&ldquo;, s&otilde;nas minister.</p> <p>Eeln&otilde;u vastuv&otilde;tmisel kaob 2009. aastast kehtiv rahalise n&otilde;ude piirm&auml;&auml;r 10 000 eurot. Edaspidi saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole p&ouml;&ouml;rduda ka rahaliselt suurema n&otilde;udega.</p> <p>Seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1503Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-03-16<p><strong>Millised t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ei ole ohutud kettsaega t&ouml;&ouml;tamisel? Loe l&auml;hemalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest, mis juhtus palkmaja ehitusel. Olukorrale annab hinnangu t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Kasuta ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ning maanda riske.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>22-aastane Erik oli palkehitiste renoveerimise ja tootmisega tegelevas ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tanud kaks aastat. Renoveerimisel oli ehitis, millel m&auml;danenud palgiread tuli v&auml;lja vahetada uute vastu. Tavap&auml;raselt kasutati palgi l&otilde;ikamiseks kettsaagi ning nii sai tehtud ka seekord. Aknaalusele palgile otsustati teha sissel&otilde;ige aknaavast eemalt ning selle t&otilde;ttu alustas Erik l&otilde;ike tegemist sae juhtplaadi otsaga. Niiviisi l&otilde;iget tehes k&auml;itus kettsaag ebastabiilselt ning t&ouml;&ouml;taja rakendas suuremat j&otilde;udu l&otilde;ike sooritamiseks. Sae juhtplaati ei &otilde;nnestunud kindlas asendis hoida ning see libises Erikule vastu vasakut p&otilde;lve ning saekett tekitas lahtise haava.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Kettsae juhtplaadi otsaga l&otilde;ikamine on ohtlik tegevus. Selle &uuml;lemise otsaga l&otilde;ikamisel tekib suure t&otilde;en&auml;osusega saeketi haakumine materjaliga ning kiire ja tugev sae juhtplaadi taha- ja &uuml;lessuunaline viskumine ehk tagasil&ouml;&ouml;k. Tagaj&auml;rjed v&otilde;ivad olla rasked v&otilde;i l&otilde;ppeda surmaga. Selle juhtumi puhul hoidis t&ouml;&ouml;taja saagi tagasil&ouml;&ouml;gi v&auml;ltimiseks tugevalt ning p&uuml;&uuml;dis l&otilde;iget teha juhtplaadi alumise otsaga. Ka nii on l&otilde;ike ohutu l&auml;biviimine kettsaega &auml;&auml;rmiselt keeruline. Sissel&otilde;iget v&auml;ltinuks asjakohaste kaitsep&uuml;kste kasutamine, kuid eelistada tuleb siiski ohutumaid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja t&ouml;&ouml;vahendeid.</p> <p>Palgile l&otilde;ike tegemiseks saab kasutada oluliselt ohutumat l&otilde;ikesaagi, tuntud ka kui m&otilde;&otilde;gasaag, mis v&auml;limuselt meenutab edasiarendatud tikksaagi. Enne l&otilde;ikeseaga t&ouml;&ouml; alustamist, tuleb saeterale ette puurida tera l&auml;bim&otilde;&otilde;dust veidi suurem ava. Ka suure l&auml;bim&otilde;&otilde;duga palgi saagimisel tasub esmalt kasutada nimetatud t&ouml;&ouml;vahendeid. Olemasolevas l&otilde;ikesoones v&otilde;ib kettsaega teha l&otilde;pliku l&auml;bil&otilde;ike, v&auml;ltides juhtplaadi otsaga l&otilde;ikamist ning olles l&otilde;ikamisel veendunud, et juhtplaat l&otilde;ikesoonest ei v&auml;lju.</p> <p><strong>Vaata ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/444" target="_blank">juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a>;<br /><a href="/redirect/460" target="_blank">t&ouml;&ouml;vahend</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1502Tööandjate aastakonverents: Töö ei lõpe, aga ebavõrdsus suureneb 2017-03-15<p><strong>T&ouml;&ouml; ei l&otilde;pe ja t&ouml;&ouml;d tuleb teha rohkem kui seni, ent ohuks on ebav&otilde;rdsuse kiire suurenemine ning seda just vajalike oskuste ja teadmiste pinnalt, leiti t&auml;na Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu 100. juubeliaasta konverentsil Tuulelohe Lend &bdquo;T&ouml;&ouml; l&otilde;pp?&ldquo;.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare s&otilde;nul on selge, et t&ouml;&ouml; ei l&otilde;pe, aga t&ouml;&ouml; muutub ja see esitab suured v&auml;ljakutsed nii t&ouml;&ouml;andjatele, t&ouml;&ouml;tajatele kui ka poliitikakujundajatele.</p> <p>&bdquo;Osad t&ouml;&ouml;kohad kaovad, osad tekivad juurde ja meil v&otilde;ib tekkida olukord, kus meil samal ajal on inimesi &uuml;le ja puudu. Ebav&otilde;rdsus suureneb ja seda just oskuste ja teadmiste pinnalt, sest uued t&ouml;&ouml;kohad eeldavad t&auml;nasest hoopis teistsuguseid oskusi. Praegu aga ei ole koguni kolmandikul t&ouml;&ouml;ealistest omandatud erialast haridust. Kuidas saavad nad hakkama, kui lihtsad t&ouml;&ouml;d v&otilde;tavad &uuml;le automaadid ja robotid,&rdquo; &uuml;tles Tamsar.</p> <p>Tamsare s&otilde;nul sunnib see poliitikakujundaid vastu v&otilde;tma olulisi, kuid ka ebapopulaarseid otsuseid. &bdquo;N&auml;iteks &ndash; v&otilde;ibolla tuleks osa erialade &otilde;petamine &uuml;likoolides lihtsalt &auml;ra l&otilde;petada. V&otilde;i kuidas me korjame kokku maksuraha olukorras, kus &uuml;ha enam inimesi ei t&ouml;&ouml;ta 40 tundi n&auml;dalas ja &uuml;hel kohal? Meil ei ole veel tegelikult seda diskussiooni, oleme sellega v&otilde;ib-olla juba hiljaks j&auml;&auml;mas,&rdquo; lisas ta.</p> <p>Muutuv t&ouml;&ouml; esitab v&auml;ljakutsed ka t&ouml;&ouml;andjatele, kes peavad olema valmis ise juhtidena muutuma ja oma organisatsioonid &uuml;mber ehitama. &bdquo;Kuidas kaasata t&ouml;&ouml;le nii noori, vanemaealisi kui ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi, samuti v&auml;lismaalastest t&ouml;&ouml;tajaid? Kuidas teha t&ouml;&ouml;tajatest oma organisatsiooni f&auml;nnid ja saavutada see, et iga&uuml;ks tunneks: minu t&ouml;&ouml;l on m&otilde;te!&rdquo; r&auml;&auml;kis Tamsar. &bdquo;Just t&ouml;&ouml;andjate v&otilde;imekusest muutustega kaasa minna s&otilde;ltub paljuski see, kas Eesti on selles suures muutuse protsessis v&otilde;itja v&otilde;i kaotaja.&rdquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate 100. juubeliaasta konverentsil lahkasid v&auml;ljakutseid t&ouml;&ouml;andjale ja ettev&otilde;tjale Circle K Eesti peadirekor Kai Realo, ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson, AS Elering juhataja Taavi Veskim&auml;gi, ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.</p> <p>Kirjanik Viivi Luik r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml; rollist ja p&uuml;hendumisest, strateegilise meedia ekspert Raul Rebane t&ouml;&ouml;tegemise tajust Eestis. H&auml;&auml;demeeste Keskkooli 8. klassi &otilde;pilane Pauliine P&otilde;ldmaa avas noorte vaadet t&ouml;&ouml;tegemisse, T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja Tom R&uuml;&uuml;tel vaatles t&ouml;&ouml; t&auml;hendust v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste seisukohast.</p> <p>Vestlusringis &bdquo;Kuidas t&ouml;&ouml;tab maailm ja kuhu tahab Eesti j&otilde;uda&ldquo; debateerisid tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski, NG Investeeringute juhatuse esimees J&uuml;ri K&auml;o, Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt ja rahvusvaheline e-&auml;ri juht Kati Vabi.</p> <p>Konverentsi peamise ettekande pidas Eesti Vabariigi President pr Kersti Kaljulaid.</p> <p>Konverentsi salvestust on v&otilde;imalik vaadata postimees.ee portaalis: <a href="http://majandus24.postimees.ee/4043717/otse-tuulelohelennult-kas-toeoe-lopp-on-laehedal">http://majandus24.postimees.ee/4043717/otse-tuulelohelennult-kas-toeoe-lopp-on-laehedal</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1500Tööandjate juubelikonverents küsib: Kas tööga ongi lõpp?2017-03-15<p><strong>T&auml;na toimuv Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu 100. juubeliaasta konverents Tuulelohe Lend 2017 keskendub k&uuml;simusele, kuidas m&otilde;jutab tehnoloogiline revolutsioon ja seet&otilde;ttu muutuv t&ouml;&ouml; Eestit ja k&otilde;igi eestimaalaste heaolu. Suured muutused toovad alati kaasa v&otilde;itjad ja kaotajad. Mida peavad tegema t&ouml;&ouml;andjad, poliitikud ja t&ouml;&ouml;tajad, et Eesti oleks v&otilde;itjate poolel?</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu volikogu esimehe Tiit Kuuli s&otilde;nul on Eestil l&auml;inud h&auml;sti t&auml;nu t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;kusele, kuid &uuml;ha enam unistatakse sellest, kuidas saavutada rohkem, tehes samal ajal v&auml;hem t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml; muutumine ja kiire automatiseerimine toob aga kaasa n&otilde;udluse spetsiifilisemate oskuste j&auml;rele.</p> <p>&ldquo;T&auml;na puudub ligi kolmandikul t&ouml;&ouml;ealisest elanikkonnast erialane haridus v&otilde;i kutse. Kuidas me tagame selle, et nad leiaksid rakendust ka siis, kui lihtsamad t&ouml;&ouml;d kaduma hakkavad ja kes teeb &auml;ra uusi oskusi n&otilde;udvad keerulised t&ouml;&ouml;d, on &uuml;ks k&uuml;simus, mille ees seisame,&rdquo; &uuml;tles Kuuli. &ldquo;Peame Eestis l&auml;hiajal tegema v&auml;ga p&otilde;him&otilde;ttelisi ja pikaajalise m&otilde;juga otsuseid, et suudaksime t&ouml;&ouml; muutumise rakendada majanduse arengu vankri ette.&rdquo;</p> <p>T&auml;na toimuval T&ouml;&ouml;andjate 100. juubeliaasta konverentsil otsitaksegi vastuseid koos Eesti juhtivate ettev&otilde;tjate, &uuml;hiskonnategelaste ja poliitikutega, vanade ja noortega.</p> <p>V&auml;ljakutseid t&ouml;&ouml;andjale ja ettev&otilde;tjale lahkavad Circle K Eesti peadirekor Kai Realo, ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson, AS Elering juhataja Taavi Veskim&auml;gi, ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.</p> <p>Kirjanik Viivi Luik r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml; rollist ja p&uuml;hendumisest, strateegilise meedia ekspert Raul Rebane t&ouml;&ouml;tegemise tajust Eestis.</p> <p>H&auml;&auml;demeeste Keskkooli 8. klassi &otilde;pilane Pauliine P&otilde;ldmaa avab noorte vaadet t&ouml;&ouml;tegemisse, T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja Tom R&uuml;&uuml;tel vaatleb t&ouml;&ouml; t&auml;hendust v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste seisukohast.</p> <p>Vestlusringis &bdquo;Kuidas t&ouml;&ouml;tab maailm ja kuhu tahab Eesti j&otilde;uda&ldquo; debateerivad tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski, NG Investeeringute juhatuse esimees J&uuml;ri K&auml;o, Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt ja rahvusvaheline e-&auml;ri juht Kati Vabi.</p> <p>Konverentsi avaetteaknde peab Eesti Vabariigi President pr Kersti Kaljulaid.</p> <p>Konverentsi otse&uuml;lekannet on v&otilde;imalik j&auml;lgida postimees.ee portaali kaudu: <a href="http://majandus24.postimees.ee/4043717/otse-tuulelohelennult-kas-toeoe-lopp-on-laehedal">http://majandus24.postimees.ee/4043717/otse-tuulelohelennult-kas-toeoe-lopp-on-laehedal</a>&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kutsume k&otilde;iki vaatajaid-j&auml;lgijaid jagama kommenteerima ettekandeid sotsiaalmeedias, lisades kommentaarile #tuulelohelend</p> <p>Vaata konverentsi kohta lisaks: <a href="http://www.tuulelohe.ee">www.tuulelohe.ee</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1496Veel 31. märtsini saab kandideerida peresõbraliku tööandja märgisele2017-03-13<p><strong>Veel 31. m&auml;rtsini saab kandideerida peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgisele</strong></p> <p>Sotsiaalministeerium koos partneritega on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise. M&auml;rgise saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjatel l&auml;bida spetsiaalne programm, mille k&auml;igus hinnatakse ja konsulteeritakse t&ouml;&ouml;andjaid peres&otilde;bralike v&otilde;imaluste loomisel. Protsessi l&otilde;pus p&auml;lvib t&ouml;&ouml;andja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise, mis n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja hoolib oma t&ouml;&ouml;tajaskonnast ja hindab tema soove ning vajadusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istab t&ouml;&ouml;taja soove ja vajadusi, siis on t&ouml;&ouml;taja rahulolevam ja see v&otilde;imaldab tal rohkem t&ouml;&ouml;le keskenduda. Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad &uuml;ldjuhul konkurentsiv&otilde;imelisemad. Positiivse efektina on v&auml;lja toodud haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist. Enne m&auml;rgise taotlemist ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid. Taotlemiseks piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri rakendada.</p> <p>Lisainfo ja kandideerimine<a href="/redirect/3392" target="_blank"> T&ouml;&ouml;&ouml;elu portaali peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise teemalehelt</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1495Kas viilutajaga töötamine on ohtlik?2017-03-13<p><strong>Ostsin poest sinki, mida palusin m&uuml;&uuml;jal viilutada. Viilutamisel l&otilde;ikas m&uuml;&uuml;ja endale s&otilde;rme. Kui tuttavate seas sellest juttu tuli, &uuml;tlesid nad, et on &otilde;ige tihti lihatoodete letis n&auml;ha plaasterdatud n&auml;puga t&ouml;&ouml;tajaid. Kas nende viilutajatega t&ouml;&ouml;tamine on t&otilde;esti nii ohtlik?</strong></p> <p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Eesti kauplustes juhtub igal n&auml;dalal t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;tamine viilutajaga v&otilde;i noaga ning mille t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. Lisaks neile juhtub ka veel kergemaid vigastusi, mille t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemale ei j&auml;&auml;, kuid mille tagaj&auml;rjed paistavad v&auml;lja m&uuml;&uuml;jate plaasterdatud k&auml;telt.</p> <p>Viilutajaga t&ouml;&ouml;tamisel tagavad ohutuse nii t&ouml;&ouml;tamise viis kui korras viilutaja. Vale t&ouml;&ouml;v&otilde;te on ennek&otilde;ike see, kui viilutatavat toodet hoitakse v&otilde;i l&uuml;katakse k&auml;ega. Seda ei tohi teha ka siis, kui k&auml;es on kaitsekinnas. Eriti lihtsalt libiseb k&auml;si v&otilde;i liigub vales suunas siis, kui toode on rasvane, m&auml;rg v&otilde;i ebakorrap&auml;rase kujuga ehk t&auml;pselt selline, nagu viilutatavad vorstid ja singid &uuml;ldjuhul on. &Otilde;ige on hoida kinni alusest, millele toode on asetatud ja liigutada alust koos tootega. &Otilde;nnetusi juhtub sageli ka siis, kui l&otilde;iketera p&ouml;&ouml;rleb suurel kiirusel ning t&ouml;&ouml;taja &uuml;ritab samal ajal toote t&uuml;kke l&otilde;iketera l&auml;hedusest eemaldada.</p> <p>Korras seadme puhul peaks viilutajale tootja paigaldatud kaitsekatted v&auml;listama k&auml;e sattumise vastu l&otilde;ikeketast. Kahjuks on m&otilde;nikord kaitsekatted eemaldatud kas hoolimatusest v&otilde;i arusaamisest, et ilma katteta saaks justkui kiiremini t&ouml;&ouml;d teha. Kaitsekatteid aga &auml;ra v&otilde;tta ei tohi, sest need on pandud sinna selleks, et keegi viga ei saaks.</p> <p>Viilutajate k&otilde;rval p&otilde;hjustavad m&uuml;&uuml;jate k&auml;evigastusi ka toiduainete t&uuml;keldamiseks ja pakendite avamiseks kasutatavad noad. Nuga peab olema terav, sest n&uuml;ri noaga t&ouml;&ouml;tamisel tuleb kasutada suuremat j&otilde;udu ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib nuga vales suunas liikuda. Noa k&auml;epide ei v&otilde;i olla rasvane v&otilde;i muul moel libe. T&uuml;keldatav toode tuleb asetada l&otilde;ikelauale, mitte seda teises k&auml;es hoida. Noast tuleb korralikult kinni hoida ning l&otilde;igata nii, et toodet kinni hoidev k&auml;si viga ei saaks. Noaga t&ouml;&ouml;tamisel ei tohi t&auml;helepanu hajuda n&auml;iteks vestluse v&otilde;i mobiilik&otilde;ne t&otilde;ttu.</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/460" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;vahendi kohta</a>.</p> <p>Foto:Pixabay/LeesportMarket</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1493Eelmine aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim2017-03-10<p><strong>Registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest 4036 juhul said t&ouml;&ouml;tajad kerge kehavigastuse, 1019 juhul raske kehavigastuse ning 26 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga. Raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi toimus enim metallit&ouml;&ouml;stuses, veonduses ja laonduses ning ehitussektoris. 65% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtus meestega. K&otilde;ik hukkunud olid mehed. Enim juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi 25-34 aastaste noorte meestega. Maakonniti oli enim &otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal.&nbsp; T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv v&auml;henes Tartumaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal ning L&auml;&auml;nemaal.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul juhtus 35% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest uute t&ouml;&ouml;tajatega. &bdquo;Puudulik v&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine t&ouml;&ouml;kohal on v&auml;ga sage p&otilde;hjus, miks satuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse kas esimesele t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i uuel kohal alla aasta t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;tajad. Teisel kohal on t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete eiramine. K&otilde;rge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv ning seet&otilde;ttu tegemata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml; kahjustab oluliselt meie ettev&otilde;tete konkurentsiv&otilde;imet. On juba olnud juhtumeid, kus v&auml;lismaised partnerid &uuml;tlevad &uuml;les lepingu Eesti ettev&otilde;ttega, kuna t&ouml;&ouml;ohutuskultuur j&auml;tab t&otilde;siselt soovida,&ldquo; s&otilde;nas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;suhete j&auml;relevalves on k&otilde;ige probleemsemateks teemadeks t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldus ning t&ouml;&ouml;tajate ebapiisav teavitamine t&ouml;&ouml;aja korralduse ning t&ouml;&ouml;tasu maksmise tingimustest. T&ouml;&ouml;vaidlusi oli eelmisel aastal 2671. Enim vaieldi ehitussektoris, kaubanduses ning veonduses ja laonduses.</p> <p>&bdquo;Eelmisel aastal kasvas T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve maht varasemaga v&otilde;rreldes 16%. Iga t&ouml;&ouml;taja k&otilde;rvale t&ouml;&ouml;inspektorid aga panna ei saa. Ohutu ja oma t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stev t&ouml;&ouml;tamine peab saama loomulikuks t&ouml;&ouml;kultuuri osaks ka kartuseta t&ouml;&ouml;inspektori ees,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon k&uuml;lastas eelmisel aastal 4436 ettev&otilde;tet, kus tuvastati 20 004 rikkumist. N&otilde;ustamisteenuse maht kasvas aastaga ca 5%. Telefonitsi, e-kirjaga ja vastuv&otilde;ttudel n&otilde;ustati kokku 56352 korral. Eelmisel aastal konsulteeris T&ouml;&ouml;inspektsioon 212 ettev&otilde;tet parema t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel. Suures osas toimusid konsultatsioonid t&ouml;&ouml;andjate kutsel.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatega saab tutvuda siin: <a href="http://ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistika/statistika/">http://ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistika/statistika/</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1492Öötöö riskid vajavad analüüsimist2017-03-09<p><strong>Arenenud riikides teeb viiendik rahvastikust &ouml;&ouml;vahetustes t&ouml;&ouml;d. Eestis on see osakaal veelgi suurem &ndash; tervelt 27 protsenti &ndash; ning &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;liste arv &uuml;ha kasvab. Kuna &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; puhul t&ouml;&ouml;tab inimene vastu oma bioloogilisele r&uuml;tmile, on v&auml;simusest tingitud ohud &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;tades suuremad kui p&auml;eval. Sellest tulenevalt p&ouml;&ouml;rab T&ouml;&ouml;inspektsioon suuremat t&auml;helepanu selliste ettev&otilde;tete kontrollimisele, mis t&ouml;&ouml;tavad kas mitmes vahetuses v&otilde;i eelk&otilde;ige ongi avatud just &otilde;htusel ja &ouml;isel ajal.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni viimastel aastatel l&auml;bi viidud sihtkontrollid erinevatesse &ouml;&ouml;sel avatud asutustesse n&auml;itavad, et tuvastatud rikkumised saavad alguse puudulikust riskianal&uuml;&uuml;sist.</p> <p>2015. aastal kontrollis T&ouml;&ouml;inspektsioon P&auml;rnu &ouml;&ouml;klubisid, baare, kasiinosid, pubisid ning tuvastas &uuml;sna palju rikkumisi &ndash; keskmiselt 5,2 rikkumist ettev&otilde;tte kohta. Kontrolliti 15 ettev&otilde;tet ning kontroll keskendus &ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korraldamisele. T&ouml;&ouml;andja kohustuseks on tagada t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmine igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras, sealhulgas ka &ouml;isel ajal. Sihtkontrolli k&auml;igus tuvastati t&ouml;&ouml;keskkonnas palju ohtlikke kohti v&otilde;i tegemataj&auml;tmisi, kus t&ouml;&ouml;tajatel on vigastuse oht ning esmaabi andmine pole tagatud.</p> <p>2016. aastal kontrollis T&ouml;&ouml;inspektsioon aga &ouml;&ouml;p&auml;ev l&auml;bi avatud tanklate teenindusjaamu. K&uuml;lastati 24 tanklat, kus kontrolliti, kas &ouml;isel ajal t&ouml;&ouml;tajatele on tagatud ohutud ja tervist hoidvad t&ouml;&ouml;tingimused. T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 12 ettev&otilde;tet ning kokku k&uuml;lastati juhuvaliku p&otilde;hjal valitud 24 tanklat. &Uuml;hes ettev&otilde;ttes ei avastatud &uuml;htegi rikkumist, &uuml;lej&auml;&auml;nud tanklates m&auml;rkasid inspektorid mitmeid tegemataj&auml;tmisi. Kokku tuvastati 60 erinevat rikkumist.</p> <p><strong>Puudulik riskianal&uuml;&uuml;s</strong></p> <p>Nii baaride ja &ouml;&ouml;klubide kui tanklate puhul olid tuvastatud rikkumised enamasti samad, mis p&auml;evasel ajal t&ouml;&ouml;tamisel. &bdquo;Suurimad kontrolli k&auml;igus tuvastatud probleemid said alguse puudulikust riskianal&uuml;&uuml;sist. Nimelt oli sageli alahinnatud riske, mis seotud f&uuml;&uuml;silise koormusega ja v&auml;hese puhkamisv&otilde;imalusega,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja. &bdquo;Samuti tuvastasime vajakaj&auml;&auml;misi t&ouml;&ouml;tajate tervise kontrollis ja t&ouml;&ouml;tajate juhendamises. Mitmel puhul tuli teha m&auml;rkus liikumisteede korrasolu ja puhtuse kohta,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamisel oli T&ouml;&ouml;inspektsiooni hinnangul olukord parem: mitmes tanklas teenindati kliente &ouml;&ouml;sel vaid luugi kaudu, et paremini tagada t&ouml;&ouml;tajate turvalisus. T&ouml;&ouml;tajad teadsid, mida teha h&auml;ireolukorras. Kiireks abi kutsumiseks olid olemas paanikanupud. Samuti oli t&ouml;&ouml;andja s&otilde;lminud lepingu turvafirmaga.</p> <p>Tervise seisukohast oleks parim &ouml;&ouml;siti mitte t&ouml;&ouml;tada, vaid magada, kuid paratamatult on valdkondi, mille toimimist eeldatakse &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt. Enne &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;le minekut tuleb l&auml;bida t&auml;iendav tervisekontroll, sest on rida terviseseisundeid, mille olemasolul on &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; vastun&auml;idustatud, n&auml;iteks s&uuml;damehaigused. Seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja korraldama tervisekontrolli &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;tajatele nii enne &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;le asumist kui ka regulaarsete vaheaegade j&auml;rel t&ouml;&ouml;tamise ajal ning kandma sellega seotud kulud.</p> <p><strong>Praktilised n&otilde;uanded &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;listele</strong></p> <ul> <li>Et &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;ga paremini hakkama saada, selleks on toitumisteadlased ja ps&uuml;hholoogid andnud mitmeid soovitusi:</li> <li>Enne &ouml;&ouml;vahetust tuleks end korralikult v&auml;lja puhata, n&auml;iteks teha &uuml;ks umbes kahetunnine uinak ka p&auml;rastl&otilde;unal.</li> <li>Uuringud on n&auml;idanud, et valgusel on &ouml;&ouml;sel oluline roll. T&ouml;&ouml;lised, kes istusid eredate lampide all 6 ja enam tundi &ouml;&ouml;sel, olid erksamad ja nende p&auml;evane uni oli m&otilde;nusam. Kui t&ouml;&ouml;l ere valgus puudub, ostke spetsiaalne ereda valgusega lamp ning viibige selle valguses enne t&ouml;&ouml;leminekut v&otilde;i t&ouml;&ouml;l kohvipauside ajal.</li> <li>Kuigi kohv aitab hoida erksana, on arstidel &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;listele selles osas kindlad soovitused. Osa arste leiab, et kohvi ei tohiks juua enam p&auml;rast kesk&ouml;&ouml;d. Teised aga soovitavad v&auml;ltida kofeiini tarbimist v&auml;hemalt neli tundi enne &ouml;&ouml;vahetuse l&otilde;ppu, et see ei takistaks p&auml;rast vahetust koju j&otilde;udes uinumist. Kofeiin p&uuml;sib veres kuus tundi. &Ouml;ise vahetuse ajal ei soovitata juua &uuml;le kahe tassi kohvi.</li> <li>Oluline roll &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;ga hakkama saamisel on ka toitumisel. Kuna magus ja rasvane seedub aeglaselt ning s&uuml;vendab v&auml;simustunnet, siis neid tuleks v&auml;ltida. &Ouml;&ouml;sel aitavad &auml;rksana hoida lahjemad eined, mis sisaldavad palju valku,&nbsp; n&auml;iteks munad, p&auml;hklid, kodujuust. Samuti on kasulik soe taimetee, sest &ouml;&ouml;siti kipub kehatemperatuur langema.</li> <li>P&auml;rast &ouml;&ouml;vahetust soovitavad arstid kohe magama minna. Kui kohe on v&otilde;imalik magada vaid 4&ndash;5 tundi, siis&nbsp; soovitatakse teha &uuml;ks paaritunnine uinak veel &otilde;htupoole. Kui hommikul &otilde;nnestub magada 5&ndash;6 tundi, siis v&otilde;ib &otilde;htupoolne uinak olla ainult 15&ndash;45 minutit.</li> </ul> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/383" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; kohta</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Karli Saul, Ekspress Meedia/ Scanpix</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1491Elektrioht – nähtamatu, kuuldamatu2017-03-07<p><strong>Elektrioht on v&auml;ga kaval oht &ndash; n&auml;htamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu. Kuna elektri&otilde;nnetusi juhtub paljudest teistest, n&auml;iteks tule&otilde;nnetustest, v&auml;hem, siis neid ka teadvustatakse v&auml;hem. Samas on elektri&otilde;nnetused &uuml;ldjuhul v&auml;ga traagiliste tagaj&auml;rgedega.</strong></p> <p>Elekter on k&uuml;ll iseenesestm&otilde;istetav ja oluline elu osa, kuid tavainimene tema n&uuml;anssidest suurt ei tea. Elekter on lihtsalt elekter. Elektripaigaldisi reguleerivaid standardeid on aga ligikaudu 400.</p> <p>&bdquo;Juba see number annab aimu elektripaigaldiste mitmekesisusest. Igale elektripaigaldisele ja -seadmele tuleb l&auml;heneda personaalselt konkreetse objekti vajadusi silmas pidades, et elektripaigaldise t&ouml;&ouml; oleks katkematu ning kasutajale ohutu,&ldquo; &uuml;tleb O&Uuml; Tamrex Ohutuse projekteerija, elektrik&auml;itudega tegelev Indrek Gr&uuml;nberg, Tema s&otilde;nul ei pruugi isegi &uuml;ks elektrik teada teise elektrivaldkonna n&otilde;udmisi. &bdquo;Nii tuleb ette, et mitu spetsialisti v&otilde;i isegi erinevad firmad kontrollivad &uuml;hte elektripaigaldist.&ldquo;</p> <p><strong>Salakaval pikendusjuhe</strong></p> <p>Seadme ohutuse seadus n&auml;eb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie v&otilde;i k&uuml;mne aasta j&auml;rel. Gr&uuml;nbergi s&otilde;nul on neil n&otilde;udmistel ka kindlad p&otilde;hjused.</p> <p>&bdquo;Kuigi tundub, et elektripaigaldises midagi ei liigu, k&auml;ib seal n&auml;htamatu elu &ndash; elektronide liikumine. On &uuml;hendusi, mis ajapikku nii &ouml;elda v&auml;sivad, n&auml;iteks on praegugi veel kasutusel 15&ndash;20 aastat tagasi paigaldatud alumiiniumist elektrikaablid. Alumiinium on aga juba iseenesest pehme materjal ja ajapikku annavad nad klemmi all olles j&auml;rele ning neid &uuml;hendusi tuleb pingutada,&ldquo; selgitab ta. &bdquo;Ka elektrikilp v&otilde;ib pealtn&auml;ha olla tehniliselt korras, aga n&auml;iteks valesti koormatud, mist&otilde;ttu v&otilde;ivad &uuml;hendusklemmid &uuml;le kuumeneda. &Uuml;le kuumenevaid &uuml;hendusi ja komponente aitavad tuvastada termokaamerad.&ldquo;</p> <p>Elektri&otilde;nnetused jagunevadki kaheks: elektril&ouml;&ouml;gi ja liigtemperatuuri t&otilde;ttu toimuvateks &otilde;nnetusteks. Ja &otilde;nnetus v&otilde;ib tulla teinekord sealt, kust seda ei oskagi oodata &ndash; n&auml;iteks tavalisest ja t&auml;iesti tervest pikendusjuhtmest.</p> <p>&bdquo;Kui kasutada 50-meetrist trumlile keritud pikendusjuhet ja sinna m&otilde;ni v&otilde;imsam tarbija &uuml;hendada, kuumeneb lahtikerimata pikendusjuhe &uuml;le. Mobiililaadija veel tulekahju ei tekita, kuid kui &uuml;hendada lahtikerimata pikendusjuhtmega 2 kW soojapuhur, on tuleoht juba olemas. Ohutuse m&otilde;ttes tuleb trummel pikendusjuhe kindlasti ka siis lahti kerida, kui seda kogupikkuses vaja ei l&auml;he,&ldquo; &otilde;petab Tamrexi spetsialist.</p> <p><strong>Elektritraumade p&otilde;hjused</strong></p> <p>TT&Uuml; elektriajamite ja j&otilde;uelektroonika instituudi dotsendi Raivo Teemetsa andmetel on t&uuml;&uuml;pilised elektritraumade p&otilde;hjused:</p> <ul> <li>elektriohutusn&otilde;uetest mittekinnipidamine &ndash; lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus;</li> <li>mittekorras elektriseade v&otilde;i -t&ouml;&ouml;riist &ndash; lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine;</li> <li>kaitsev&ouml;&ouml;ndi n&otilde;uete mittet&auml;itmine &ndash; eelk&otilde;ige omavolilised t&ouml;&ouml;d valdaja loata;</li> <li>muu &ndash; metallivargused, omavolilised t&ouml;&ouml;d alajaamades v&otilde;i &otilde;huliinidel.</li> </ul> <p>Indrek Gr&uuml;nbergi s&otilde;nul on ta n&auml;inud ettev&otilde;tetes inimesi sellistel redelitel elektrit&ouml;id tegemas, mille peale ise ei julgeks niisamagi ronidagi. &bdquo;Elektrit&ouml;id tehakse tihti k&otilde;rgustes, n&auml;iteks ripplagede peale on peidetud palju &uuml;hendusi ja elektriseadmeid. Kui siis jalgealune on seal k&otilde;rgel ebakindel, v&otilde;ib lisaks kukkumisele puutuda ka vastu pinge all olevaid &uuml;hendusi ja saada elektril&ouml;&ouml;gi,&ldquo; &uuml;tleb ta.</p> <p>&bdquo;Oluline on ka see, et katkised elektriseadmed k&otilde;rvaldataks nii, et need ei satuks enam kasutusse. N&auml;iteks katkist akulaadijat ei tohiks lihtsalt sahtlisse vedelema j&auml;tta &ndash; kui kolleeg selle vooluv&otilde;rku &uuml;hendab, siis heal juhul rakenduvad kaitsel&uuml;litid elektrikilbis, halvemal juhul v&otilde;ib ta saada aga elektril&ouml;&ouml;gi,&ldquo; r&otilde;hutas Gr&uuml;nberg.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: PM SCANPIX BALTICS/Toomas Huik</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1490Kas tööinspektorid aktsepteerivad Tööbikus tehtud riskianalüüsi või peab veel midagi eraldi vormistama?2017-03-06<p><strong>Alustasime just ettev&otilde;ttega ja hakkasime tegema riskianal&uuml;&uuml;si. M&otilde;tlesime seda teha keskkonnas <a href="http://www.t&ouml;&ouml;bik.ee">www.t&ouml;&ouml;bik.ee</a>. Kas t&ouml;&ouml;inspektorid aktsepteerivad T&ouml;&ouml;bikus tehtud riskianal&uuml;&uuml;si v&otilde;i peab veel midagi eraldi vormistama?</strong></p> <p><strong>Vastab Apo Oja, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> Kahtlemata aktsepteerivad t&ouml;&ouml;inspektorid T&ouml;&ouml;bik.ee portaalis tehtud riskianal&uuml;&uuml;si.</p> <p>Ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;s on v&auml;ga oluline, sest see aitab luua ja hoida head t&ouml;&ouml;keskkonda, kus on tagatud inimeste ohutus ja t&ouml;&ouml;tajate tervis on hoitud. Riskianal&uuml;&uuml;sis tuleb kaardistada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajaid ohustavad riskid, neid tuleb asjakohaselt ja &otilde;iglaselt hinnata ning m&auml;&auml;ratleda riskide maandamiseks vajalikud tegevused. Riskide hindamise tulemustest tuleb kindlasti t&ouml;&ouml;tajatele teada anda. Siis saavad ka t&ouml;&ouml;tajad p&ouml;&ouml;rata ohukohtadele suuremat t&auml;helepanu, et nende realiseerumist &auml;ra hoida.</p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si tuleb hoida ajakohasena. Kui peaks juhtuma t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i toimuvad suuremad muudatused (n&auml;iteks v&otilde;etakse kasutusele uued masinad vm) tuleb ka riskianal&uuml;&uuml;s &uuml;le vaadata ja seda vajadusel t&auml;iendada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks riskianal&uuml;&uuml;si koostamisse kaasata v&otilde;imalikult laia ringi eksperte organisatsiooni seest. Kui enda teadmisi j&auml;&auml;b v&auml;heks, v&otilde;ib kaasata ka v&auml;liseksperte. Kindlasti tuleb l&auml;htuda p&otilde;him&otilde;ttest, et riskianal&uuml;&uuml;s koostatakse selleks, et t&ouml;&ouml;keskkond ettev&otilde;ttes oleks hea, ei juhtuks &otilde;nnetusi ning t&ouml;&ouml;tajate tervis oleks hoitud,&nbsp; mitte selleks, et oleks midagi T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitada.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/421" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimisest</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1489Valitsus jõudis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi kaasajastamises kokkuleppele2017-03-02<p><strong>Valitsus leppis t&auml;nasel kabinetin&otilde;upidamisel kokku muudatustes, mis toetavad lapsevanemate t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamist ning lapse eest hoolitsemise v&otilde;rdsemat jagamist ema ja isa vahel.</strong></p> <p>&bdquo;Soovime anda peredele rohkem otsustus&otilde;igust oma t&ouml;&ouml; ja pereelu planeerimisel,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Poliitikakujundamisel on oluline arvestada lapsevanemate vajaduste ja soovidega t&ouml;&ouml;d ja pereelu &uuml;hitada. Paindlikum s&uuml;steem motiveerib ka isasid rohkem pereelus osalema, mis loomulikult tugevdab peresuhteid ja lapsed kasvavad seega &otilde;nnelikumas keskkonnas. Samuti kui vanemal on v&otilde;imalus lapse k&otilde;rvalt n&auml;iteks kodus t&ouml;&ouml;tada, peab ta saama seda muretult teha.&ldquo;</p> <p>Plaanis on liita senised rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning luua &uuml;htne vanemapuhkus, mida vanemad saavad kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seejuures liidetakse ka s&uuml;nnitush&uuml;vitis, isapuhkuse tasu ja vanemah&uuml;vitis ning osa vanemah&uuml;vitisest reserveeritakse kasutamiseks vaid emale ja osa isale. Isale on m&otilde;eldud &uuml;ks kuu vanemah&uuml;vitisest, mis lisandub praegusele ca 18 kuu pikkusele vanemah&uuml;vitise perioodile ning isa saab kasutada oma osa paindlikult kogu vanemapuhkuse perioodil.</p> <p>&bdquo;Enamik vanemah&uuml;vitisest on endiselt vanemate vahel jagatav ja see j&auml;&auml;b pere otsustada, kumb vanematest puhkust ja h&uuml;vitist kasutab,&ldquo; &uuml;tles minister Iva. &bdquo;Oluliseks muudatuseks on ka see, et kahe kuu v&auml;ltel saavad vanemad puhata ja kasutada h&uuml;vitist &uuml;hiselt, samuti on v&otilde;imalik vanemah&uuml;vitise saamist kolme aasta jooksul katkestada ja taasalustada.&ldquo; &nbsp; Plaanis on muuta vanemah&uuml;vitise maksmise valemit nii, et vanemah&uuml;vitise saamise ja samaaegse tulu teenimise korral ei v&auml;hendata h&uuml;vitist, kui tulu j&auml;&auml;b alla pooleteistkordse keskmise palga (2018. aastal ca 1500 eurot). Sealjuures s&auml;ilib vanemah&uuml;vitise saajale alati v&auml;hemalt pool talle m&auml;&auml;ratud vanemah&uuml;vitisest ega v&auml;hendata h&uuml;vitist alla vanemah&uuml;vitise m&auml;&auml;ra (2018. aastal 470 eurot). Praeguse s&uuml;steemi kohaselt v&auml;hendatakse vanemah&uuml;vitist juba siis, kui inimene teenib samaaegselt lisatulu rohkem kui 430 eurot.</p> <p>&bdquo;Kuna enamik vanemaid soovib vanemah&uuml;vitise k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tada pigem madalama t&ouml;&ouml;koormusega, vastab selline l&auml;henemine vanemate ootustele t&ouml;&ouml;turul osaleda. Samuti v&auml;heneb risk, et vanemah&uuml;vitist v&auml;hendatakse olukorras, kus vanem pole lapse k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tanud, vaid on saanud tagantj&auml;rele &uuml;hekordset preemiat, toetust v&otilde;i muud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu,&ldquo; &uuml;tles minister Iva.</p> <p>&Uuml;le pooleteisekordse keskmise t&ouml;&ouml;tasu teenivate vanemate h&uuml;vitis v&auml;heneb v&auml;hehaaval s&otilde;ltuvalt teenitava tulu suurusest, ent ka nende h&uuml;vitis on uue valemi korral oluliselt suurem kui praegu.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1488Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-03-02<p><strong>Uuest aastast hakkab j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik&nbsp;"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Puude oksad oli kasvanud elektri &otilde;huliinidele liiga l&auml;hedale ning neid oli tarvis l&otilde;igata. T&ouml;&ouml;de teostamiseks kasutati autole paigaldatud korvt&otilde;stukit, mille korvis t&ouml;&ouml;tati kahekesi. T&ouml;&ouml;de juht korraldas kahe alajaamast v&auml;ljuva &otilde;huliini pingevabastuse, et isoleerimata &otilde;huliinide juures oleks ohutu t&ouml;&ouml;tada. Enamus oksi oli v&otilde;imalik eemaldada kahe pingestustatud &otilde;huliini l&auml;heduses. M&otilde;nede okste eemaldamiseks oli vaja s&otilde;ita autoga teisele poole alajaama, kus oli samuti kaks v&auml;ljuvat &otilde;huliini. Neist &uuml;ks oli pingestamata ja teine pingestatud. Kuna l&otilde;igata oli vaja tunduvalt v&auml;hem oksi kui teisel pool alajaama, ei pidanud t&ouml;id teostanud t&ouml;&ouml;tajad &otilde;huliinist voolu v&auml;ljal&uuml;litamist oluliseks ja lootsid, et hoiavad end &otilde;huliinist eemale. Peale viimaste okste l&otilde;ikamist hakkas &uuml;ks korvis t&ouml;&ouml;tanutest t&otilde;stukikorvi maapinna poole liigutama, juhtides seda tegevust t&otilde;stuki korvist. Teine t&ouml;&ouml;taja najatus samal ajal t&otilde;stuki korvi piirdele. T&otilde;stukit juhtinud t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgis t&otilde;stukipoomi liikumist ning ei m&auml;rganud, et t&otilde;stuki korv l&auml;heneb pingestatud liinile. &Uuml;hel hetkel puutus kaast&ouml;&ouml;taja &otilde;lg vastu pingestatud liini juhet.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjused on ennek&otilde;ike seotud t&ouml;&ouml; korraldamisega. T&ouml;&ouml;de juht ei viibinud pidevalt t&ouml;&ouml;de teostamise juures. Seet&otilde;ttu valisid t&ouml;&ouml;de j&auml;tkamiseks korvt&otilde;stuki uue asukoha kahe &otilde;huliini, millest &uuml;ks oli pingestatud, vahel t&ouml;&ouml;tajad ise. Naastes n&auml;gi t&ouml;&ouml;de juht, et t&otilde;stuk oli &uuml;mber paigutatud, see asus pingestatud liini l&auml;hedal ning t&ouml;&ouml;lised olid t&otilde;stuki korviga t&otilde;usnud okste l&otilde;ikamiseks vajalikule k&otilde;rgusele. T&ouml;&ouml;de juht t&ouml;&ouml;d ei peatanud. Ta ainult tuletas t&ouml;&ouml;tajatele meelde, et nad paiknevad pinge all oleva liini k&otilde;rval ning korviga sellele l&auml;hedale liikuda ei tohi. Samas teadis t&ouml;&ouml;de juht, et ettev&otilde;ttes kehtestatud korra kohaselt ei tohi t&otilde;stukiga teha t&ouml;id pingestatud 10kV &otilde;huliini juhtmetele l&auml;hemal kui 3 meetrit.</p> <p>Ajaks kui okste l&otilde;ikamine l&otilde;ppes, oli t&otilde;stukijuht l&auml;inud t&otilde;stuki juurest eemale vaatama, kas ladustatud okste hunnik on &otilde;iges kohas. Seet&otilde;ttu hakkas t&otilde;stukit juhtima korvis asunud t&ouml;&ouml;taja. T&otilde;stukijuht oli j&auml;tnud t&ouml;&ouml;tava t&otilde;stuki j&auml;relevalveta, mist&otilde;ttu sai seda kasutada t&ouml;&ouml;taja, kes ei olnud saanud selleks juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet.</p> <p>T&otilde;stuki korvis olnud t&ouml;&ouml;taja ei oodanud &auml;ra t&otilde;stukijuhi tagasitulekut ja hakkas t&otilde;stukikorvi maapinna poole liigutama, ehkki tal puudusid vajalikud teadmised ja oskused.</p> <p><strong>Vaata lisaks j&auml;rgmiseid T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a></li> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1486Ehitusvaldkonnas välismaise tööjõu kasutamisel kontrollitakse üha sagedamini alltöövõtjaid2017-03-01<p><strong>L&otilde;una-Soomes on hakatud varasemast p&otilde;hjalikumalt kontrollima allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid, kes kasutavad v&auml;lismaist t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Eriti kontrollitakse allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasusid ja t&ouml;&ouml;aegu. Selle eesm&auml;rk on kindlustada, et nii soomlaste kui ka v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate puhul j&auml;rgitakse t&ouml;&ouml;lepingu miinimumtingimusi. Kontrollitakse nii Soome kui ka v&auml;lismaiseid allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid. Peale allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate kontrollimise j&auml;tkatakse ka ehitusobjektide tavalisi &uuml;ldkontrolle, millega kontrollitakse peamiselt t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igust.</strong></p> <p>Eelmisel aastal L&otilde;una-Soomes ehitusvaldkonnas teostati &uuml;le saja allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate sihtkontrolli, milles kontrolliti v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamist. T&ouml;&ouml;ajaarvestus oli korras ainult igas kolmandas kontrollitud ettev&otilde;ttes. 22 ettev&otilde;ttes ei olnud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igust kontrollitud seaduses ette n&auml;htud viisil. 11 ettev&otilde;ttes ilmnes p&otilde;hjust kahtlustada v&auml;lismaalastest t&ouml;&ouml;tajate diskrimineerimist palga osas ja t&ouml;&ouml;andjat kohustati j&auml;rgima v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse diskrimineerimise keeldu.</p> <p>L&otilde;una-Soomes vastutab v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relevalve eest L&otilde;una-Soome kohaliku omavalitsuse t&ouml;&ouml;kaitse osakond. Kui kontrollimise ajal avastatakse m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseid puudusi, m&auml;&auml;rab inspektor kohustuse nende k&otilde;rvaldamiseks. Peale j&auml;relevalve juhendavad ja n&otilde;ustavad inspektorid ettev&otilde;tteid tegutsema Soome t&ouml;&ouml;seadusandluse kohaselt.</p> <p><strong>Eestist saabuval t&ouml;&ouml;tajal ei pruugi olla t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igust Soomes t&ouml;&ouml;tamiseks</strong></p> <p>Seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja veenduma kas v&auml;lismaalasest t&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igus Soomes ja s&auml;ilitama neid andmeid t&ouml;&ouml;kohal. Kontrollk&auml;ikudel on m&auml;rgatud, et ehitusvaldkonna t&ouml;&ouml;andjad ei tea selle kohta endiselt paljut ja neil on valesid arusaamu.</p> <p>&Uuml;ks tavaline arvamus on see, et Eestist saabuvatel t&ouml;&ouml;tajatel on automaatselt Soomes t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igus. See on aga vale arusaam, sest kuigi eestlastel on EL-i kodanikena Soomes t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igus, elab Eestis palju ka ilma kodakondsuseta ja Venemaa kodakondsusega isikuid.</p> <p>L&otilde;una-Soome kohaliku omavalitsuse t&ouml;&ouml;kaitse osakond on piirkonna vastutav t&ouml;&ouml;kaitseorgan. See valvab, et t&ouml;&ouml;andjad j&auml;rgiksid t&ouml;&ouml;seadusandlust ja seda, et t&ouml;&ouml; tegemine oleks v&otilde;imalikult ohutu ega ohustaks tervist. Piirkonnas t&ouml;&ouml;tab 1,1 miljonit inimest ja j&auml;relevalve alla kuulub 120 000 t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.tyosuojelu.fi/" target="_blank">T&ouml;&ouml;kaitse osakond, L&otilde;una-Soome kohalik omavalitsus</a></p> <p>Foto: Shutterstock/Sondem</p> <p>&nbsp;</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1485Eestis jäävad paljud kutsehaigused diagnoosimata2017-03-01<p><strong>Kuigi esmapilgul v&otilde;iks arvata, et Eestis on v&auml;hem kutsehaigusi kui paljudes teistes Euroopa riikides, on Qvalitase arstikeskuse peaarsti dr Toomas P&otilde;llu s&otilde;nul v&auml;ikese numbri &uuml;heks oluliseks p&otilde;hjuseks palju avastamata haigusi.</strong></p> <p>&laquo;V&otilde;rreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis v&auml;hem kutsehaigusi,&raquo; r&auml;&auml;kis P&otilde;ld. Erinevused on tema s&otilde;nul tingitud nii klimaatilistest erip&auml;rasustest kui ka t&ouml;&ouml;kultuurist. &laquo;Skandinaavias p&ouml;&ouml;ratakse t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite v&auml;hendamisele rohkem t&auml;helepanu ja investeeritakse t&ouml;&ouml;tervishoidu m&auml;rksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja taastusravi on k&auml;ttesaadavam. Seega on meie number v&auml;iksem just sellep&auml;rast, et paljud kutsehaigused j&auml;&auml;vad diagnoosimata,&raquo; &uuml;tles tohter. 2015. aastal registreeriti Eesti t&ouml;&ouml;inspektsioonis 50 uut kutsehaigestumise juhtumit.</p> <p>&Uuml;lekoormusvigastused v&otilde;ivad P&otilde;llu s&otilde;nul tekkida nii &uuml;la- kui ka alaj&auml;semetes, sealhulgas &otilde;la- ja kaelapiirkonnas, randmetes, k&uuml;&uuml;narnukkides ja p&otilde;lvedes, ning olla tingitud t&ouml;&ouml;st, mis n&otilde;uab ebaloomulikku asendit ja ebaharilikke v&otilde;i korduvaid v&otilde;i kiireid liigutusi.</p> <p>Vaevused v&otilde;ivad olla mitmesugused, alates ebamugavustundest ja n&otilde;rgast valust kuni t&otilde;sisemate haigusteni, mille p&otilde;hjusel ei saa inimene t&ouml;&ouml;l k&auml;ia ning n&otilde;uavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul v&otilde;ib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks ja tagaj&auml;rjeks v&otilde;ib olla eluaegne puue v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus. T&ouml;&ouml;taja jaoks t&auml;hendavad need isiklikke kannatusi ja sissetuleku kaotust, t&ouml;&ouml;andjale ettev&otilde;tte tootluse langemist ning riigile suuremaid sotsiaalkindlustuskulusid.</p> <p>P&otilde;llu hinnangul on Qvalitase arstikeskuses viimaste aastate jooksul palju leitud pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste &uuml;lepingutusega, karpaalkanali s&uuml;ndroomi (randme piirkonna &uuml;lekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud &uuml;lepingest ja sundliigutustest.</p> <p>Paljusid probleeme saab tohtri s&otilde;nul v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada nende raskusastet m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt. Selleks tuleks j&auml;rgida kehtivaid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu seadusi ning hea tava suuniseid, mis n&auml;evad ette t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hindamist, ennetusmeetmete kasutuselev&otilde;tmist. Tihti aga ei p&ouml;&ouml;rata neile piisavalt t&auml;helepanu ja tulemuseks on kutsehaiguste pidev kasv.</p> <p>28. veebruaril toimunud rahvusvahelise &uuml;lekoormusvigastuste teadvustamise p&auml;eva eesm&auml;rgiks oli t&auml;helepanu juhtida erinevate t&ouml;&ouml;st tingitud luu- ja lihaskonna vaevuste p&otilde;hjustele ning kutsuda inimesi ja ettev&otilde;tteid &uuml;les panustama rohkem t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tervishoidu.</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2703" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti f&uuml;sioloogilistest ohuteguritest</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://tervis.postimees.ee/" target="_blank">tervis.postimees.ee </a></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1484Jagamismajanduses ei laiene teenusepakkujaile töötaja õigused automaatselt2017-02-28<p><strong>Eestis on populaarsust kogumas jagamismajandusel p&otilde;hinev ettev&otilde;tlusvorm, tuntuimad selles vallas on Taxify ja Uber. Teenuse pakkumine toimub inimeselt inimesele ning vahendamiseks on loodud koost&ouml;&ouml;platvorm, mis muu hulgas paneb teenusepakkujaile ette &otilde;iguslikud piirid.</strong></p> <p>Eesti Jagamismajanduse Liidu esimehe Hannes Lentsi s&otilde;nul eelistavad asjaosalised ise &uuml;ha enam kasutada koost&ouml;&ouml;majanduse m&otilde;istet. M&otilde;te aga j&auml;&auml;b samaks &ndash; teenusepakkujat k&auml;sitleb liit kui ettev&otilde;tjat, mitte t&ouml;&ouml;tajat. Seda isegi juhul, kui teenusepakkuja on eraisik ilma juriidilise kehata.</p> <p>&bdquo;Praktiliselt mitte &uuml;kski koost&ouml;&ouml;majanduse platvorm ei k&auml;sitle eraisikutest teenusepakkujaid t&ouml;&ouml;tajatena. Seaduses s&auml;testatakse spetsiifiliste v&otilde;la&otilde;iguslike suhete kohta v&auml;he ning koost&ouml;&ouml;tingimused lepitakse kokku omavahelises lepingus,&ldquo; lisas Hannes Lents.</p> <p><strong>Millised on teenusepakkujate sotsiaalsed garantiid?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;igus ja sotsiaal&otilde;igus on vajalik selleks, et t&ouml;&ouml;d tegevad inimesed v&otilde;iksid loota sotsiaalsetele garantiidele nagu ravikindlustus, pension v&otilde;i t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise korral t&ouml;&ouml;tuskindlustus. Reeglina on k&otilde;ik tagatised sisse kirjutatud t&ouml;&ouml;lepingutesse, erandiks on jagamismajanduse t&uuml;&uuml;pi teenuse osutamine, m&auml;rkis T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu.</p> <p>&bdquo;Jagamismajanduse puhul tuleb hoolikalt l&auml;bi m&otilde;elda, kas teenust osutav eraisik vajab sotsiaalseid garantiisid ning kui vajab, siis kas ja kuidas v&otilde;i mis ulatuses need talle tekivad. &Uuml;heks v&otilde;imaluseks oleks n&auml;iteks sotsiaalsete garantiide v&otilde;imaldamine erakindlustuse vormis. Eriregulatsioone jagamismajandusele ei ole, sest paljudel juhtudel on sisuliselt ikkagi tegemist teenuse osutamisega, mida erinevates riikides reguleerivad erinevad seadused. Eestis n&auml;iteks lepingutingimuste osas v&otilde;la&otilde;igusseadus. Kuid tegemist v&otilde;ib olla ka varjatud t&ouml;&ouml;suhtega, sel juhul peab rakenduma juba t&ouml;&ouml;&otilde;iguse regulatsioon,&ldquo; s&otilde;nas Meeli Miidla-Vanatalu.</p> <p><strong>Kes vastutab t&ouml;&ouml;keskkonna eest?</strong></p> <p>Meeli Miidla-Vanatalu s&otilde;nul lasub vastutus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ohutuse eest klassikalise t&ouml;&ouml;suhte puhul t&ouml;&ouml;andjal. Kui t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldanud ettev&otilde;tte esindaja kinnitab inimesega t&ouml;&ouml;lepingulise suhte, siis on ta kohustatud t&auml;itma ka k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse alusel ette n&auml;htud kohustusi, sealhulgas tegelema t&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;petamisega, tutvustama t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid ning vajadusel soetama t&ouml;&ouml;taja tervise kaitsmiseks vajalikke kaitsevahendeid.</p> <p>&bdquo;Kui aga t&ouml;&ouml;tamise registrisse on tehtud kanne, et tegevus toimub muu v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel ehk siis teenuse osutamisena k&auml;sundus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingulise suhte raames, siis tuleb t&ouml;&ouml; tegijal sellest aru saada nii, et ta on ettev&otilde;tja, kes pakub teenust ja vastutab oma tegevuse eest t&auml;iel m&auml;&auml;ral ise,&ldquo; selgitas Meeli Miidla-Vanatalu.</p> <p>Sarnane on reegel ka jagamismajanduse puhul. Kui teenuse osutaja otsustab ise, mil viisil, kus kohas ja kuidas ta teenust osutab, siis vastutab ta ka ise oma ohutuse eest.</p> <p>Eesti Jagamismajanduse Liidu esindaja Hannes Lents on seisukohal, et kuna koost&ouml;&ouml;majandusplatvormide kaudu teenuse pakkujad pole t&ouml;&ouml;tajad, ei laiene neile t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tja poolsed seaduses s&auml;testatud &otilde;igused ja kohustused, nende hulgas t&ouml;&ouml;keskkonda puudutav. K&uuml;ll aga reguleeritakse koost&ouml;&ouml;majandusplatvormide puhul vastastikusi &otilde;igusi ja kohustusi omavahelises lepingus s&otilde;lmitud kasutustingimuste kaudu.</p> <p>Hannes Lentsi s&otilde;nul ei saa alahinnata platvormide endi soovi pakkuda teenusepakkujatele omapoolset tuge. &bdquo;Koost&ouml;&ouml;majanduseplatvormide edu ja j&auml;tkusuutlikus s&otilde;ltub muuhulgas olulisel m&auml;&auml;ral teenusepakkujate arvust ja teenuse kvaliteedist. Platvormiga liitumine ning sealt lahkumine on lihtne ja kiire ning teenusepakkuja eelistab seda platvormi, mis pakub paremaid tingimusi. Platvormid pingutavad, et tagada oma teenuse pakkujate heaolu, kuid isik ei saa loota ega eeldada midagi, milles pole kasutustingimustes v&otilde;i muudes lepingutes kokku lepitud,&ldquo; s&otilde;nas Lents.</p> <p><strong>Kas j&auml;relevalve on vajalik?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil ei ole eraldi eesm&auml;rki kontrollida jagamismajandusse kaasatud ettev&otilde;tjaid v&otilde;i teenuse osutajaid. Kuid selline eesm&auml;rk v&otilde;ib tekkida n&auml;iteks kaebuste pinnalt v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;tegijateks on alaealised ning tekib kahtlus, et nende &otilde;igusi on rikutud.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni sekkumine on kindlasti vajalik ka juhul, kui toimub &otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjeks on t&ouml;&ouml;tegija raske vigastus v&otilde;i surm. Selles olukorras hakkab T&ouml;&ouml;inspektsioon hindama juba poolte vahel aset leidnud &otilde;igussuhte olemust ning kui sellel on t&ouml;&ouml;suhtele omased tunnused, siis v&otilde;etakse tarvitusele juba seadusega etten&auml;htud meetmed.</p> <p>M&otilde;netine rahvusvaheline kogemus hakkab samuti tekkima &ndash; n&auml;iteks s&otilde;idujagamisteenust vahendava Uberi juhid on kohtusse p&ouml;&ouml;rdunud nii USA-s kui ka Suurbritannias, Euroopa Kohtult on n&otilde;u k&uuml;sinud ka Hispaania ja Prantsusmaa kohtud. Selliste kaasuste puhul ongi k&otilde;ige enam vaatluse all k&uuml;simus, et kas teenusepakkujale laienevad t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused. Ka Eesti platvormide puhul peaksid teenusepakkujad hoolikalt j&auml;lgima s&otilde;lmitava lepingu punkte, mis puudutavad sotsiaalseid garantiisid. &nbsp;</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Liis Treimann, PM/Scanpix Baltics</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1482Kuidas puhkuseid planeerida ning millega tuleb arvestada?2017-02-27<p><strong>Ettev&otilde;ttes on puhkuste ajakava koostamise aeg. Kuidas puhkuseid planeerida ning millega tuleb arvestada?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Galina Kreintzberg:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus saada kalendriaastas 28 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust, mida arvutatakse ja antakse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamise eest. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ivad kokku leppida ka seaduses s&auml;testatust pikemas p&otilde;hipuhkuses. P&otilde;hipuhkuse pikkus on t&auml;ist&ouml;&ouml;aja ja osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajatel &uuml;hepikkune.</p> <p>Puhkuse ajakava eesm&auml;rk on anda nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;d ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava tehakse t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. T&ouml;&ouml;andjal tuleb puhkuse ajakavasse m&auml;rkida p&otilde;hipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna v&otilde;ib lisada ka muid puhkuseid, n&auml;iteks isapuhkus, lapsepuhkus, &otilde;ppepuhkus. T&ouml;&ouml;andja peab arvestama, et t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalik puhkus &auml;ra kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus kehtestada &uuml;hepoolselt puhkus, v&otilde;ttes sealjuures arvesse t&ouml;&ouml;taja m&otilde;istlikke soove. Kui t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema j&auml;rjestikused 28 kalendrip&auml;eva. Kui puhkust soovitakse osadeks jagada, tuleb selles pooltel eelnevalt kokku leppida. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus kehtestada ka kollektiivpuhkus. N&auml;iteks talvisel perioodil, kui ettev&otilde;ttel on k&otilde;ige madalam t&ouml;&ouml;koormus. Kollektiivpuhkuse m&auml;&auml;ramiseks ei pea ettev&otilde;ttel olema kollektiivlepingut.</p> <p><strong>P&otilde;hipuhkust neile sobival ajal on &otilde;igus n&otilde;uda:</strong></p> <ul> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).</li> </ul> <p>Nendel isikutel on &otilde;igus esitada oma p&otilde;hipuhkuse kasutamise soov, millega t&ouml;&ouml;andja peab arvestama. See t&auml;hendab mh seda, et kui n&auml;iteks kokku on lepitud kollektiivpuhkuses, mis on talvel, on v&auml;ikelapsevanemal vaatamata sellele &otilde;igus kasutada puhkust suvel, kui lasteaed kinni. Oluline on, et oma puhkusesoov oleks t&ouml;&ouml;andjale esitatud enne puhkuste ajakava kinnitamist.</p> <p>Kui pooled saavad kokkuleppele puhkuse osadeks jagamisel, peab v&auml;hemalt &uuml;he puhkuseosa pikkuseks olema 14 j&auml;rjestikust kalendrip&auml;eva. L&uuml;hemast kui 7-p&auml;evasest puhkusest on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus keelduda. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja v&otilde;tab puhkust n&auml;iteks 5-p&auml;evaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud.</p> <p>Puhkusi saab t&ouml;&ouml;taja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse m&auml;rgitule. Kui t&ouml;&ouml;andja ei ole ajakava koostanud, tuleb t&ouml;&ouml;tajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada t&ouml;&ouml;andjat 14 kalendrip&auml;eva varem kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne). Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja &otilde;igus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. &Otilde;igust puhata peab kasutama ja kui t&ouml;&ouml;andja seda ise ei paku, tuleb t&ouml;&ouml;tajal puhkust n&otilde;uda esitades vastav avaldus, vastasel juhul v&otilde;ib puhkus aeguda ja saamata j&auml;&auml;vad ka puhkuserahad.</p> <p>Puhkuse ajakava kinnitab t&ouml;&ouml;andja ja tutvustab t&ouml;&ouml;tajatele allkirja vastu. K&otilde;ik muudatused toimuvad poolte kokkuleppel allkirja vastu edaspidiste vaidluste v&auml;ltimiseks. Puhkuse ajakavasse tuleb m&auml;rkida kogu kasutamisele kuuluv p&otilde;hipuhkus. T&ouml;&ouml;taja ei saa p&otilde;hipuhkuse kasutamisest keelduda.</p> <p><strong>Vaata lisaks <a href="/redirect/401" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte</a> puhkuste ajakava ja kestuse kohta.</strong></p> <p>Foto: SXC/Ove Topfer</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1476Tööinspektsioon: neljapäevane tööpäev on lühendatud 2017-02-22<p><strong>Eesti Vabariigi aastap&auml;eva eelne t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;p&auml;eva pole objektiivsetel p&otilde;hjustel v&otilde;imalik l&uuml;hendada, tuleb t&ouml;&ouml;tajaga kokku leppida&nbsp; t&ouml;&ouml;tamine p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega ning ta t&ouml;&ouml;tab mittesummeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi &uuml;letundideks. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tamisel aga v&auml;heneb tema kalendaarne t&ouml;&ouml;ajanorm kolme tunni v&otilde;rra. See, kas nende kolme tunni n&auml;ol on tegemist &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, selgub arvestusperioodi l&otilde;pus. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;tajale tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5-kordselt rahas. Vabariigi aastap&auml;ev on riigip&uuml;ha. Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;eva eel.</p> <p>Soovime kaunist Vabariigi aastap&auml;eva ning turvalist t&ouml;&ouml;tamist k&otilde;igile p&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;l olijatele. &nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1475Esimene aasta töövõimereformiga2017-02-21<p><strong>Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest &uuml;le 100 000 on neid, kelle t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on v&auml;henenud. Umbes 50 000 ei tee t&ouml;&ouml;d, kuid neist omakorda pooled tahaksid t&ouml;&ouml;le minna.</strong></p> <p>Et pakkuda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;le saamiseks senisest paremat tuge, k&auml;ivitas riik 2016. aasta jaanuarist t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi &ndash; t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspensioni asemel makstakse n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetusi ja pakutakse teenuseid.<strong></strong></p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/22 Graafik__2017_7_est.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;turuprogrammides osalemine" alt="V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;turuprogrammides osalemine: alates t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi k&auml;ivitumisest 2016. aasta alguses on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;turuprogrammides osalemine igakuiselt kasvanud. Kliki pildil. " src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-22%20Graafik__2017_7_est.jpg" /></a></p> <p><strong>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;turuprogrammides osalemine (vaata graafikut)</strong></p> <p>K&auml;ivitunud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereform t&otilde;i muutusi inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamisse. T&ouml;&ouml;tukassa hindabki n&uuml;&uuml;d hoopis inimese s&auml;ilinud v&otilde;imet teha t&ouml;&ouml;d, mitte enam seda, mida ta ei suuda teha. Tihtilugu t&otilde;stab v&otilde;imekust vajalik abivahend, mille aitab muretseda riik.</p> <p>&ldquo;T&ouml;&ouml;tukassa abiga on aasta algusest t&ouml;&ouml;d otsinud ehk olnud t&ouml;&ouml;tuna registreeritud iga kuu &uuml;le 5000 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese, koolitust on alustanud neist ligi 2000 ja t&ouml;&ouml;praktikat 750 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest. Karj&auml;&auml;ri ja t&ouml;&ouml;otsingute n&otilde;ustamisele lisaks on need inimesed sageli vajanud ka ps&uuml;hholoogilist, v&otilde;la- v&otilde;i s&otilde;ltuvusn&otilde;ustamist &ndash; kokku ligi 600 juhul. Aasta esimese k&uuml;mne kuuga sai 515 inimest t&ouml;&ouml;le palgatoetusega ja 156 inimest tugiisikuga. Uutest teenustest oleme v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele k&otilde;ige rohkem pakkunud t&ouml;&ouml;alast rehabilitatsiooni &ndash; teenusel osalemist on alustanud pea 650 inimest. Ka t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamise ja teavitamise teenus on h&auml;sti vastu v&otilde;etud,&rdquo; tegi t&ouml;&ouml;h&otilde;ivereformi esimese aasta kokkuv&otilde;tteid t&ouml;&ouml;tukassa juhatuse liige <strong>Pille Liimal</strong>.</p> <p><strong>Abivahend avitab</strong></p> <p>Elektrooniline l&uuml;his&otilde;numite salvestaja, k&otilde;nelev sise- ja v&auml;listermomeeter, ekraanilugemistarkvara JAWS, k&otilde;nelev rahatester ja verer&otilde;huaparaat, m&auml;rgistaja Penfriend, vibratsiooniga kell, kaasaskantav printer, s&uuml;learvuti &ndash; need on abivahendid, t&auml;nu millele sai Tartus oma pimemassaažisalongi avada n&auml;gemispuudega mees. Lisaks sai salongis t&ouml;&ouml;d ka tema n&auml;gemispuudega abikaasa. Oma firmaga alustada aitasid tal ka t&ouml;&ouml;tukassa kaudu saadud koolitused: ettev&otilde;tluskoolitus vaegn&auml;gijatele, massaaži- ja t&ouml;&ouml;ohutuskoolitus. Lisaks kasutab ta ka t&ouml;&ouml;les&otilde;idu toetust, kuna teeb t&ouml;&ouml;d vahel Tallinnas.</p> <p>Peale nende teenustele toetab t&ouml;&ouml;tukassa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi veel paljude teenustega, nagu t&ouml;&ouml;praktika, ps&uuml;hholoogiline ja kogemusn&otilde;ustamine, t&ouml;&ouml;koha kohandamine, kaitstud t&ouml;&ouml;.</p> <p><strong>Tugiisik toetab</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa pakub v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele teenuseid juba enne, kui inimene t&ouml;&ouml;le on saanud. Nii on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vestlusele minnes endale t&ouml;&ouml;tukassa kaudu appi kutsuda tugiisik, kes aitab t&auml;pselt aru saada t&ouml;&ouml; tingimustest, t&ouml;&ouml;taja &otilde;igustest ja kohustustest. Tugiisik v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;le kandideerija tuttav, kolleeg v&otilde;i t&ouml;&ouml;tukassa soovitatud inimene ning ta v&otilde;ib abiks olla ka esimestel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel, v&auml;lja&otilde;ppel ja koolitustel. Vajaduse korral saab kasutada tugiisiku abi kuni 1000 tundi aastas ning t&ouml;&ouml;tukassa maksab tugiisikule t&ouml;&ouml;tasu, 2016. aastal on see 2,56 eurot tunnis.</p> <p>Enesekindlust ja motivatsiooni t&ouml;&ouml;koha leidmisel aitab suurendada ka selline teenus nagu t&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon, mis peale ps&uuml;hholoogiliste takistuste aitab n&auml;iteks &otilde;ppida kasutama abivahendeid ning parandama liikumisoskust v&otilde;i k&otilde;net. Seda teenust saab t&ouml;&ouml;tukassa pakkuda aasta jooksul ja kuni 1800 euro eest.</p> <p><strong>Vaimupuue ei v&auml;lista</strong></p> <p>Tavainimesel on ehk lihtsam m&otilde;ista, kuidas t&ouml;&ouml;paiga kohandamise ja abivahendite toel saab suurendada f&uuml;&uuml;silise puudega inimeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet. Kuid ka vaimupuudega inimestel on v&otilde;imalik teha lihtsamaid t&ouml;id, nii usuvad P&otilde;lvamaa Maarja K&uuml;la t&ouml;&ouml;tajad. 15 tegutsemisaasta jooksul on selle k&uuml;la t&ouml;&ouml;tajatel kogunenud teadmisi, mida puuetega inimeste t&ouml;&ouml;le aitamiseks ja t&ouml;&ouml;l toetamiseks edasi anda ning 2017. aasta algusest hakkabki Maarja K&uuml;la koolitama t&ouml;&ouml;le minna soovivaid puuetega inimesi, nende t&ouml;&ouml;andjaid ning sotsiaalt&ouml;&ouml;tajaid. Intellektipuudega inimestele hakatakse &otilde;petama n&auml;iteks puidut&ouml;&ouml;lise ja koka abilise praktilisi t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ning arusaamist t&ouml;&ouml;ajast- ja kohustustest.</p> <p>Toetuste ja teenuste kohta saab rohkem lugeda <a href="https://www.tootukassa.ee/toovoimereform" target="_blank">t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: SXC/Helmut Gevert</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1472Kas kuskil on kirjas, kui raskeid asju tööl tõsta tohib?2017-02-20<p><strong>T&ouml;&ouml;tan ettev&otilde;ttes, kus minu t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks on kauba komplekteerimine ja &uuml;pris raskete kastide k&auml;sitsi teisaldamine. Kas t&ouml;&ouml;tajatele on ette n&auml;htud suurim raskus, mida tohib k&auml;sitsi t&otilde;sta? Suur t&ouml;&ouml;koormus tekitab mul valusid k&auml;tes ja seljas.</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Raskuste k&auml;sitsi teisaldamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded on kehtestatud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruses, mille eesm&auml;rk on v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tajate luu- ja lihaskonna &uuml;lekoormuse ja seljavigastuse riski. Suurimat teisaldamiseks lubatavat massi ei ole aga m&auml;&auml;ruses s&auml;testatud. K&uuml;ll on m&auml;&auml;ruse lisas juhend, millega saab hinnata riski t&ouml;&ouml;taja tervisele. T&ouml;&ouml;andja peab j&auml;lgima, et teisaldatavad raskused ei &uuml;letaks t&ouml;&ouml;tajate eeldatavaid f&uuml;&uuml;silisi v&otilde;imeid. Selleks tuleb riske hinnata ning kohandada teisaldust&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;tajale sobivaks. Kui t&ouml;&ouml;taja leiab, et vaatamata t&ouml;&ouml;andja antud juhiste t&auml;psele t&auml;itmisele on teisaldamine talle siiski f&uuml;&uuml;siliselt liiga koormav, v&otilde;ib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>Toon n&auml;ite teisaldust&ouml;&ouml;st, mille k&auml;igus hoitakse v&otilde;i kantakse raskust summaarselt &uuml;le viie tunni v&otilde;i &uuml;le 500 korra vahetuse jooksul. Raskust ei saa toetada vastu keha, t&otilde;stetakse enamasti kummargil asendis v&otilde;i on &uuml;lakeha kallutatud ette. Juhendi abil terviseriski hinnates on 10 kg raskuse puhul ilmne f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus. T&ouml;&ouml; tuleb l&otilde;petada kuni &uuml;mberkorralduste tegemiseni. Samal t&ouml;&ouml;l v&otilde;ib 5 kg raskuste teisaldamisel f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormuse tekkida ka tugeval t&ouml;&ouml;tajal. Muuta tuleks t&ouml;&ouml;korraldust ning kujundada t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliseks. Raskuste k&auml;sitsi teisaldamine v&otilde;ib tervisekahjustuse p&otilde;hjustada ning lisaks peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;kohta kujundades ja t&ouml;&ouml;d korraldades arvestama t&ouml;&ouml; kestuse ja mitme muu ohuteguriga. Koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tajatega on v&otilde;imalik leida t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imetekohane t&ouml;&ouml;korraldus.&nbsp; &nbsp;</p> <p>Valude esinemine k&auml;tes ja seljas v&otilde;ivad viidata t&ouml;&ouml;ga seotud &uuml;lekoormushaigusele. Seep&auml;rast soovitame p&ouml;&ouml;rduda ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti poole, kes t&ouml;&ouml;ga seotud haiguse kahtluse korral saab suunata teid t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti &uuml;lesanne on anda hinnang t&ouml;&ouml;taja terviseseisundile ning teha otsus t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse t&ouml;&ouml;tajale sobivuse kohta. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst teeb sageli ka ettepanekuid t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks. V&otilde;ite soovitada t&ouml;&ouml;andjale T&ouml;&ouml;inspektsiooni tasuta n&otilde;ustamisteenust, mille k&auml;igus annab konsultant n&otilde;u ettev&otilde;ttes kohapeal. Ettev&otilde;tja saab kutsuda konsultandi kirjutades aadressil <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2777" target="_blank">raskuste k&auml;sitisi teisaldamise teemalehte T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p>Foto: pixabay/Clker Free Vector Images</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1471Harjutused kontorivõimlemiseks2017-02-17<p><strong>Igap&auml;evaselt kontorit&ouml;&ouml;d tegevate inimeste tervist kahjustab enim pikalt arvuti taga istumine. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks on tihtipeale v&auml;sinud mitte &uuml;ksnes vaim, vaid ka silmad.</strong></p> <p>&ldquo;Sundasend koormab luu- ja lihaskonda, silmi v&auml;sitab pikalt ja ilma pausideta kuvarisse vaatamine, kuvari vale kaugus, aga ka arvutit&ouml;&ouml;koha &uuml;le- v&otilde;i alavalgustatus. V&auml;ga sageli on t&ouml;&ouml;ruumide valgustites v&auml;relust, mis kurnab nii silmi kui ka organismi. Seet&otilde;ttu on h&auml;sti oluline p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ajal puhkepauside tegemisele ja enese liigutamisele,&rdquo; &uuml;tles koolitaja ja t&ouml;&ouml;tervishoiuarst Annika K&uuml;&uuml;dorf T&ouml;&ouml;keskkonna Haldus O&Uuml;-st.</p> <p>Leevendust toovad juba lihtsad harjutused. Alusta sirutamisest</p> <p>T&otilde;use t&ouml;&ouml;laua tagant p&uuml;sti ning j&auml;lgi, et su &uuml;mber oleks veidi ruumi. Siruta aeglaselt k&auml;ed enda k&otilde;rvale v&auml;lja.</p> <p>Seej&auml;rel t&otilde;sta k&auml;ed &uuml;les ning siruta ennast v&otilde;imalikult pikaks &ndash;piltlikult &ouml;eldes p&uuml;&uuml;a puudutada lage. See harjutus aitab h&auml;sti luu- ja lihaskonda sundasendist v&auml;lja tuua, venitab selgroogu ja s&uuml;valihaseid selgroo &uuml;mber.</p> <p>Selgroogu saab v&auml;ga h&auml;sti venitada ka ette kummardudes ning k&uuml;kkasendis k&auml;tega jalgade &uuml;mbert kinni v&otilde;ttes. Hoia seda poosi m&otilde;ned sekundid, hinga rahulikult ning tunneta seljalihaste venitust. Seej&auml;rel t&otilde;use rahulikult taas p&uuml;stiasendisse.</p> <p>K&otilde;ikide v&otilde;imlemisharjutuste puhul ongi v&otilde;tmeks rahulikus tempos liigutamine ja s&uuml;gav hingamine.</p> <h2 class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_1_Pilt_!.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_1_Pilt_!.jpg" /></a>&nbsp;<a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_1_Pilt_2.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_1_Pilt_2.jpg" /></a>&nbsp;<a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_1_Pilt_3.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_1_Pilt_3.jpg" /></a></h2> <p><strong>Harjutused &otilde;lgadele</strong></p> <p>Vii &otilde;lad aeglaselt taha ning hoia veidi aega seda poosi &ndash; see aitab &otilde;lav&ouml;&ouml;tme eesmisi lihaseid venitada. Seej&auml;rel too &otilde;lad tagasi keskele, l&otilde;dvesta veidi ning siis too &otilde;lad ettepoole &ndash; taas lihaseid pingutades ja tagumisi &otilde;lav&ouml;&ouml;tme lihaseid venitades. Too &otilde;lad tagasi keskele ning raputa end veidi. See harjutus aitab &otilde;lav&ouml;&ouml;tme piirkonda l&otilde;dvestada ja seel&auml;bi ka peavalusid ning lihaspingete tekkimist v&auml;ltida.</p> <h2 class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_2_Pilt_1.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_2_Pilt_1.jpg" /></a>&nbsp;<a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_2_Pilt_2.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_2_Pilt_2.jpg" /></a><strong></strong></h2> <p><strong>V&otilde;ta aega ka k&auml;te eest hoolitsemiseks</strong></p> <p>T&ouml;&ouml; klaviatuuri ja hiirega seab k&auml;ed tundideks sundasendisse. &Uuml;ks v&auml;ga hea v&otilde;imalus oma randmete ja s&otilde;rmede l&otilde;dvestamiseks on k&auml;e ettetoomine ning s&otilde;rmede painutamine enese poole. Hoia seda asendit m&otilde;ned sekundid, seej&auml;rel l&otilde;dvesta k&auml;tt. Korda sama teise k&auml;ega.</p> <p>K&auml;si tasub ka v&auml;ikese massaažiga ergutada &ndash; alusta masseerimist s&otilde;rmedest, sellel j&auml;rgnevalt masseeri peopesa, k&uuml;&uuml;nar- ja &otilde;lavart. K&uuml;&uuml;nar- ja &otilde;lavarre piirkonnas tee massaažiliigutusi s&uuml;dame suunas.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_3.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_3.jpg" /></a></p> <p><strong>Jalgade l&otilde;dvestamine</strong></p> <p>Pidev istumine m&otilde;jub v&auml;ga koormavalt ka jalgadele. Seep&auml;rast tasub v&auml;hemalt paar korda p&auml;evas jalad istudes v&auml;lja sirutada, seejuures jalalabasid ja varbaid vaheldumisi enda poole painutades ja sirutades. See harjutus aitab v&auml;ltida jalgade tursumist ja veenilaiendite tekkimist.</p> <h2 class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_4_Pilt_1.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_4_Pilt_1.jpg" /></a>&nbsp;<a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/28_Harjutus_4_Pilt_2.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontoriv&otilde;imlemine/thumbs/__thumb_-2-28_Harjutus_4_Pilt_2.jpg" /></a>&nbsp;</h2> <p>Kui tunned, et p&auml;ris iga tunni jooksul v&otilde;imelda ei saa, siis tee v&auml;hemalt kord p&auml;evas kaasa Vikerraadio virgutusv&otilde;imlemist. Virgutusv&otilde;imlemine on eetris Vikerraadios igal t&ouml;&ouml;p&auml;eval kell 11.05 algavas &bdquo;Huvitaja&ldquo; saates. Virgutusv&otilde;imlemist saab ka j&auml;relkuulata<a href="http://vikerraadio.err.ee/listing/virgutusvoimlemine#?page=1&amp;pagesize=20&amp;phrase=&amp;from=&amp;to=&amp;path=virgutusvoimlemine&amp;showAll=false" target="_blank"> Vikerraadio kodulehel</a>.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks ka<a href="http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/12 " target="_blank"> T&ouml;&ouml;inspektsiooni videoid </a>virgutusv&otilde;imlemisest ning plakateid harjutusest nii<a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/v6imlemisplakat_istuv_too" target="_blank"> istuva</a> kui ka<a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/v6imlemisplakat_seisev_too" target="_blank"> seisva </a>t&ouml;&ouml; puhul.</p> <p class="img-left"></p> <p class="img-left"></p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Fotod: Raivo Tiikmaa</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1469Välismaalaste seaduse muudatused2017-02-16<p><strong>V&auml;lismaalaste seaduse uus muudatustepakett j&otilde;ustus 17. ja 18. jaanuaril 2017 a. Muudatuste eesm&auml;rgiks on soodustada ja lihtsustada nutikate ja ettev&otilde;tlike inimeste Eestis ajutist viibimist, elamist ja t&ouml;&ouml;tamist. Muudatused v&otilde;imaldavad &uuml;helt poolt v&auml;lismaalaste paindlikku ligip&auml;&auml;su Eesti t&ouml;&ouml;- ja ettev&otilde;tlusturule, kuid minimeerivad ka v&otilde;imalikke elamislubadega seonduvaid v&auml;&auml;rkasutusriske. &Uuml;htlasi v&otilde;eti riigisisesesse &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Liidu direktiivid <a href="http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32014L0036" target="_blank">hooajat&ouml;&ouml;tajate</a> ja <a href="http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0066" target="_blank">ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud t&ouml;&ouml;tajate</a> kohta.</strong></p> <p>J&auml;rgnevalt on tehtud &uuml;levaade 2017 a. jaanuaris VMS-is j&otilde;ustunud olulisematest muudatustest:</p> <h4>Ajutise Eestis viibimisega seotud muudatused</h4> <p><strong>Teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud t&ouml;&ouml;taja loaga Eestis viibimine</strong></p> <p>Muudatuste kohaselt on Eestis viibimise seaduslikuks aluseks ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi p&auml;deva asutuse antud ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud t&ouml;&ouml;taja elamisluba2, kui Eestis viibimine on ettev&otilde;tjasisese &uuml;leviimise raames tehtava t&ouml;&ouml; eesm&auml;rgil v&otilde;i liikumiseks l&auml;bi Eesti teise Euroopa Liidu liikmesriiki ettev&otilde;tjasisese &uuml;leviimise eesm&auml;rgil. Seega ei kohaldu teise Euroopa Liidu liikmesriigi p&auml;deva asutuse antud ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud loa alusel Eestis viibimisele VMS &sect;-s 44 s&auml;testatud piirang, mille kohaselt v&otilde;ib Schengeni konventsiooni liikmesriigi p&auml;deva asutuse antud elamisloa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendrip&auml;eva 180 p&auml;eva jooksul.</p> <p><strong>Riigis viibimise &otilde;iguslik alus viibimisaja pikendamise v&otilde;i pikaajalise viisa taotluse l&auml;bivaatamisel</strong></p> <p>Kui varasemalt ei andnud viibimisaja pikendamise taotluse esitamine riigis viibimiseks seaduslikku alust, siis muudatustega on v&auml;lismaalase riigis viibimine seaduslik tema taotluse l&auml;bivaatamise ajal, tingimusel et:</p> <ul> <li>viibimisaja pikendamist taotletakse ajutise viibimisaja jooksul;</li> <li>viisaga m&auml;&auml;ratud viibimisaja pikendamist taotletakse viisa kehtivusajal;</li> <li>pikaajalist viisat taotletakse v&auml;lismaalaste seaduse &sect;-s 911 s&auml;testatud korras.</li> </ul> <p><strong>Pikaajaline viisa</strong></p> <p>Pikaajalise viisa regulatsiooni viidi sisse mitmeid muudatusi:</p> <ul> <li>V&otilde;imaldatakse anda pikaajalist viisat kuni 365-p&auml;evase viibimisajaga kaheteistk&uuml;mne j&auml;rjestikuse kuu jooksul senise 180 p&auml;eva asemel.</li> <li>S&auml;testati maksimaalne viibimisperiood pikaajalise viisa alusel - kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi &uuml;letada 548 p&auml;eva 730 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul, kui v&auml;lisleping ei s&auml;testa teisiti.</li> <li>V&otilde;imaldatakse pikaajalise viisa taotlemist Eestis neile v&auml;lismaalastele, kes viibivad riigis seaduslikult. Selleks peab v&auml;lismaalane v&otilde;i tema esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.</li> </ul> <p>Muudatustega s&auml;testati ka viisa kehtivuse automaatne l&otilde;ppemine, kui v&auml;lismaalasele antakse Eesti p&auml;deva asutuse poolt elamisluba.</p> <p><strong>T&auml;htajalise elamisloa kehtivusaja l&otilde;ppemisest tuleneva viibimisaja vormistamine</strong></p> <p>Alates 2016 a. jaanuarist on v&auml;lismaalastel Eestis t&auml;htajalise elamisloa kehtivusaja l&otilde;ppemise saabumisel ajutine viibimis&otilde;igus. Ajutine viibimis&otilde;igus on reeglina j&auml;rgneva 90 p&auml;eva jooksul elamisloa kehtivusaja l&otilde;ppemise p&auml;evast arvates. &Otilde;ppimiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamiseks teadlasena/&otilde;ppej&otilde;una omandatud t&auml;htajalise elamisloaga v&auml;lismaalastele kehtib 183 p&auml;evane ajutine viibimis&otilde;igus elamisloa kehtivusaja l&otilde;ppemise korral.</p> <p>2017 a. jaanuaris j&otilde;ustunud muudatuste kohaselt on v&auml;lismaalastel, kellel on t&auml;htajalise elamisloa kehtivusaja l&otilde;ppemisest tulenev ajutine Eestis viibimise &otilde;igus, v&otilde;imalik see viibimis&otilde;igus soovi korral vormistada Politsei- ja Piirivalveametis pikaajalise viisana. Viibimis&otilde;iguse vormistamiseks peab v&auml;lismaalane v&otilde;i tema esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.</p> <p><strong>Viibimisaja pikendamine</strong></p> <p>&Uuml;ldjuhul on viibimisaja pikendamine lubatud &uuml;ksnes erandkorras, nt humaansetel p&otilde;hjustel v&otilde;i v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u korral. Muudatustega v&otilde;imaldatakse viibimisaja pikendamist lisaks ka j&auml;rgnevatel juhtudel:</p> <ul> <li>l&uuml;hiajalise Eestis t&ouml;&ouml;tamise eesm&auml;rgil, tingimusel et viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei &uuml;leta 548 p&auml;eva 730 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul;</li> <li>iduettev&otilde;tlusega tegelemiseks, tingimusel et kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei &uuml;leta 548 p&auml;eva 730 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul</li> </ul> <p>Samuti lubatakse eelnimetatud v&auml;lismaalase abikaasal, alaealisel lapsel ja t&auml;isealisel lapsel, kes ei ole terviseseisundi v&otilde;i puude t&otilde;ttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikendada oma viibimisaega samadel tingimustel.</p> <h4>L&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamisega seotud muudatused</h4> <p><strong>L&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimine</strong></p> <p>Kui varasemalt oli l&uuml;hiajaline t&ouml;&ouml;tamine ilma elamisloata lubatud ainult teatud juhtudel, siis muudatustega v&otilde;imaldati l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimist erinevatel ametikohtadel ja erinevates sektorites. Seel&auml;bi avardatakse v&auml;lismaalaste l&uuml;hiajalise Eestis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi.</p> <p>Samuti pikendati Eestis l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise maksimaalset perioodi seniselt kuuelt kuult aastas &uuml;heksale kuule aastas. Teatud soodustatud kategooriatel on lubatud t&ouml;&ouml;tada kogu</p> <ul> <li>nende viibimisaja kestuse jooksul. Maksimaalselt &uuml;heksa kuud t&ouml;&ouml;tamise piirang ei kohaldu j&auml;rgmistel juhtudel:</li> <li>t&ouml;&ouml;tamine &otilde;petajana Eestis &otilde;igusaktidega kehtestatud n&otilde;uetele vastavas &otilde;ppeasutuses;</li> <li>teaduslik tegevus, kui v&auml;lismaalasel on selleks erialane ettevalmistus v&otilde;i kogemus, v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamine &otilde;ppej&otilde;una Eestis &otilde;igusaktidega kehtestatud n&otilde;uetele vastavas &otilde;ppeasutuses;</li> <li>t&ouml;&ouml;tamine tippspetsialistina, kui v&auml;lismaalasel on selles valdkonnas t&ouml;&ouml;tamiseks erialane ettevalmistus;</li> <li>t&ouml;&ouml;tamine iduettev&otilde;ttes;</li> <li>t&ouml;&ouml;tamine ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud t&ouml;&ouml;tajana. Teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud t&ouml;&ouml;taja elamisloa alusel v&otilde;ib Eestis t&ouml;&ouml;tada ettev&otilde;tjasisese &uuml;leviimise eesm&auml;rgil kogu selle elamisloa kehtivusaja jooksul.</li> </ul> <p>Muudatustega n&auml;hti ette ka t&auml;iendav erisus l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimise n&otilde;udest. L&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimine ei ole n&otilde;utud, kui t&ouml;&ouml;tamise kestus on kuni viis p&auml;eva kolmek&uuml;mne p&auml;eva jooksul.</p> <p>Samuti muutusid l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimisest keeldumise ja t&uuml;histamise alused. Kui varasemalt olid keeldumise ja t&uuml;histamise alused imperatiivsed, siis muudatustega anti teatud keeldumiste aluste puhul haldusorganile rohkem kaalutlusruumi, mis v&otilde;imaldab paremini arvesse v&otilde;tta t&ouml;&ouml;andja ja v&auml;lismaalase spetsiifilist olukorda.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tasu n&otilde;uded l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise korral</strong></p> <p>Samuti muudeti Eestis l&uuml;hiajaliselt ja elamisloa t&ouml;&ouml;tamiseks alusel t&ouml;&ouml;tavale v&auml;lismaalasele makstava t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;udeid, s&auml;testades Eesti keskmise brutokuupalga n&otilde;ude.</p> <p>J&auml;tkuvalt on teatud soodustatud kategooriad vabastatud v&auml;lismaalaste seaduses seatud palgan&otilde;udest. Lisaks varasemalt kehtinud loetelule, kohaldatakse palgakriteeriumi erisust ka hooajat&ouml;&ouml;tajatele ja iduettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;le asuvatele v&auml;lismaalastele.</p> <p><strong>Taotlusprotsessi lihtsustamine</strong></p> <p>Muutmaks taotlusprotsesse paindlikumaks ja lihtsamaks, v&auml;hendati oluliselt l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimisel esitatavate dokumentide hulka. Muudatuse tulemusel peab taotleja esitama tunduvalt v&auml;hem dokumente. Nii muutub taotluse esitamine isiku jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Muuhulgas ei ole enam n&otilde;utud v&auml;lismaalase erialast ettevalmistust v&otilde;i kvalifikatsiooni t&otilde;endava dokumendi esitamine, vabatahtliku teenistuse lepingu koopia, l&auml;hetava &uuml;li&otilde;pilasorganisatsiooni v&otilde;i &otilde;ppeasutuse t&otilde;endi ega rendit&ouml;&ouml; puhul deposiidi olemasolu t&otilde;endava dokumendi esitamine. V&auml;hemate kohustuslike dokumentide esitamine ei muuda samas l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimise tingimusi ja eeldusi, mist&otilde;ttu on PPA-l v&auml;lismaalaste seadusest tulenev &otilde;igus vajadusel n&otilde;uda t&auml;iendavaid andmeid ja dokumente, et hinnata tingimuste t&auml;itmist.</p> <p><strong>Hooajat&ouml;&ouml;tajad ja hooajast s&otilde;ltuvad sektorid</strong></p> <p>Direktiivist 2014/36/EL tulenevalt m&auml;&auml;ratleti muudatustega seaduses hooajat&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste ning hooajat&ouml;&ouml;tajate l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimise tingimused. Samuti ei kohaldu hooajat&ouml;&ouml;tajatele VMS-is s&auml;testatud palgakriteerium.</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;andja saaks registreerida v&auml;lismaalase l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise hooajat&ouml;&ouml;tajana, peab:</p> <ul> <li>hooajat&ouml;&ouml; olema hooajalise iseloomuga. See t&auml;hendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil n&otilde;udlus t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele on tavap&auml;rasest oluliselt suurem;</li> <li>v&auml;lismaalane asuma t&ouml;&ouml;le Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruses loetletud hooajast s&otilde;ltuval tegevusalal. M&auml;&auml;ruse kohaselt s&otilde;ltuvad hooajast j&auml;rgmised tegevusalad: taime- jaloomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad; metsamajandus ja metsavarumine; kalap&uuml;&uuml;k ja vesiviljelus; majutus; toidu ja joogi serveerimine ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad t&ouml;&ouml;d;</li> <li>t&ouml;&ouml;andja enne l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimise taotluse esitamist olema s&otilde;lminud v&auml;lismaalasega t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i teinud t&ouml;&ouml;pakkumise, millega v&auml;ljendab tahet olla s&otilde;lmitava lepinguga &otilde;iguslikult seotud ja kohustub v&auml;lismaalase t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma s&otilde;lmitud lepingus v&otilde;i tehtud t&ouml;&ouml;pakkumises kindlaks m&auml;&auml;ratud tingimustel;</li> <li>v&auml;lismaalase majutus Eestis viibimise ajal olema tagatud &otilde;igusaktides kehtestatud n&otilde;uetele vastavas eluruumis v&otilde;i majutusettev&otilde;ttes.</li> </ul> <p>Nendele hooajat&ouml;&ouml;tajatele, kes on juba viimase viie aasta jooksul varasemalt Eestis hooajat&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;tanud ega ole Eestis viibimise ega t&ouml;&ouml;tamise tingimusi rikkunud, v&otilde;imaldatakse kiirendatud korras l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimist.</p> <p>Samuti tehakse hooajat&ouml;&ouml;tajatele erisus riigis viibimise maksimaalsest perioodist pikaajalise viisa alusel. Kui reeglina ei v&otilde;i kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel &uuml;letada 548 p&auml;eva 730 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul, siis see piirang ei kohaldu hooajat&ouml;&ouml;tajate suhtes, kes on eelnevalt riigis viibinud pikaajalise viisa alusel muul eesm&auml;rgil kui hooajat&ouml;&ouml;.</p> <h4>Elamisloaga seotud muudatused</h4> <p><strong>P&uuml;sivalt Eestis elamise n&otilde;ude muutmine ja Eestist eemalviibimise registreerimise n&otilde;ude kaotamine</strong></p> <p>Muutus p&uuml;sivalt Eestis elamise n&otilde;ue - kaotati kohustus viibida Eestis elamisloa v&otilde;i elamis&otilde;iguse alusel v&auml;hemalt 183 p&auml;eva aastas. Selle asemel hinnatakse v&auml;lismaalase elamisloa v&otilde;i elamis&otilde;iguse omamisel selle eesm&auml;rgip&auml;rast kasutamist. Eelnevast tulenevalt tunnistatakse kehtetuks Eestist eemalviimise registreerimise regulatsioon, mis t&auml;hendab, et enam ei pea elamisloa alusel Eestis elav v&auml;lismaalane registreerima oma Eestist enam kui 183-p&auml;evast eemalolemist.</p> <p><strong>Sisser&auml;nde piirarvuga erisus</strong></p> <p>Muudatustega laiendati nende isikute kategooriate loetelu, kellele sisser&auml;nde piirarv ei kohaldu. Lisaks varasemalt kehtinud erisustele, ei kohaldu muudatuste j&auml;rgselt sisser&auml;nde piirarv ka:</p> <ul> <li>v&auml;lismaalasele, kellele antakse elamisluba t&ouml;&ouml;tamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;</li> <li>v&auml;lismaalasele, kellele antakse elamisluba t&ouml;&ouml;tamiseks iduettev&otilde;ttes;</li> <li>v&auml;lismaalasele, kellele antakse elamisluba ettev&otilde;tluseks seoses iduettev&otilde;tlusega; v&auml;lismaalasele, kellele antakse t&auml;htajaline elamisluba ettev&otilde;tluseks suurinvestorina.</li> </ul> <p><strong>Taotlusprotsessi lihtsustamine</strong></p> <p>Muutmaks taotlusprotsesse paindlikumaks ja lihtsamaks, v&auml;hendati oluliselt elamisloa taotlemisel v&otilde;i selle pikendamisel esitatavate dokumentide hulka. Muudatuse tulemusel peab taotleja esitama tunduvalt v&auml;hem dokumente kui kehtivas m&auml;&auml;ruses s&auml;testatud, nii muutub taotluse esitamine isiku jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Muuhulgas ei ole enam n&otilde;utud legaalse sissetuleku olemasolu t&otilde;endava dokumendi, v&auml;lismaalase erialast ettevalmistust v&otilde;i kvalifikatsiooni t&otilde;endava dokumendi v&otilde;i ravikindlustuse olemasolu t&otilde;endava dokumendi esitamine.</p> <p>Taotlemisel esitatavate lisadokumentide asemel kinnitab taotleja v&otilde;i kutsuja taotluse/kutse allkirjastamisega tingimuste t&auml;itmist ning vajalike dokumentide olemasolu.</p> <p><strong>&Uuml;leminek j&auml;relkontrollip&otilde;hisele menetlusele</strong></p> <p>Oluliseks elamislubasid puudutavaks muudatuseks on &uuml;leminek elamisloa pikendamise p&otilde;hiselt menetluselt j&auml;relkontrollip&otilde;hisele menetlusele. Senisest tugevamalt hakatakse kontrollima, kas isik on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele ja eesm&auml;rgile. Vastavad muudatused on kavandatud j&otilde;ustuma 1. oktoobril 2017 aastal.</p> <p>Seonduvalt fookuse suunamisega j&auml;relkontrollile, pikenevad elamislubade kehtivusajad. &Uuml;ldjuhul antakse esmane elamisluba kuni 5 aastaks ning pikendatakse kuni 10 aastaks.</p> <h4>T&ouml;&ouml;r&auml;ndega seotud muudatused</h4> <p><strong>T&ouml;&ouml;tasu n&otilde;uded</strong></p> <p>Muutusid v&auml;lismaalasele makstava t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;uded. Senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel tuleb elamisloa t&ouml;&ouml;tamiseks alusel t&ouml;&ouml;tavale v&auml;lismaalasele maksta t&ouml;&ouml;tasu, mis on v&auml;hemalt v&otilde;rdne Eesti keskmise brutokuupalgaga. J&auml;tkuvalt on teatud soodustatud kategooriad vabastatud v&auml;lismaalaste seaduses n&otilde;utavast palgan&otilde;udest. Lisaks varasemalt kehtinud loetelule, kohaldatakse palgakriteeriumi erisust ka iduettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;le asuvatele v&auml;lismaalastele ning Eestis neljanda ja viienda taseme kutsehariduse omandanud v&auml;lismaalastele.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;koha vahetamine sama t&ouml;&ouml;andja juures</strong></p> <p>Muudetakse paindlikumaks t&ouml;&ouml;r&auml;ndega seotud menetlusprotseduure, v&otilde;imaldades ametikoha vahetust sama t&ouml;&ouml;andja juures, ilma et v&auml;lismaalane peaks taotlema uut elamisluba t&ouml;&ouml;tamiseks v&otilde;i Eesti T&ouml;&ouml;tukassa luba, tingimusel, et muud elamisloas kindlaks m&auml;&auml;ratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal t&ouml;&ouml;tamiseks on n&otilde;utavad samad kutse- ja kvalifikatsioonin&otilde;uded.</p> <p><strong>Omakapitali n&otilde;uded t&ouml;&ouml;tamiseks tippspetsialistina</strong></p> <p>Muudatustega t&auml;psustatakse omakapitalile esitatavaid n&otilde;udeid, juhul kui elamisluba t&ouml;&ouml;tamiseks registreeritakse tippspetsialistina kohaldades neile ette n&auml;htud erisusi. Muudatuste kohaselt peab soodsamatel tingimustel elamisloa taotlemiseks t&ouml;&ouml;tamiseks tippspetsialistina olema &auml;ri&uuml;hingul v&auml;hemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja p&otilde;hivarana arvele v&otilde;etud kinnisvara, masinaid v&otilde;i seadmeid v&otilde;i mille eest on tehtud investeering teise Eesti &auml;riregistrisse kantud &auml;ri&uuml;hingusse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, v&otilde;i investeerimisfondide seaduse alusel loodud v&otilde;i asutatud investeerimisfondi.</p> <p><strong>T&auml;htajaline elamisluba ettev&otilde;tjasiseseks &uuml;leviimiseks</strong></p> <p>Loodi uus elamisloa t&ouml;&ouml;tamiseks alaliik &bdquo;t&auml;htajaline elamisluba ettev&otilde;tjasiseseks &uuml;leviimiseks&ldquo;. Nimetatud elamisluba saavad taotleda ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud juhtivt&ouml;&ouml;tajad, spetsialistid ja k&otilde;rgharidusega praktikandid. &Uuml;leviimise maksimaalne t&auml;htaeg on kolm aastat juhtivt&ouml;&ouml;tajatele ja spetsialistidele ning &uuml;ks aasta k&otilde;rgharidusega praktikantidele. Ettev&otilde;tjasiseselt &uuml;leviidud t&ouml;&ouml;taja elamisluba saavad taotleda v&auml;lismaalased &uuml;leviimiseks Eestis paiknevasse ettev&otilde;ttesse, mis kuulub v&auml;ljaspool Euroopa Liitu asuva ettev&otilde;ttega &uuml;hte ettev&otilde;tete gruppi v&otilde;i on selle ettev&otilde;tte filiaal Eestis. Samuti peab</p> <h4>Iduettev&otilde;tlusega seotud muudatused</h4> <p>Selleks, et v&otilde;imaldada Eesti majandusarengu huvides perspektiivsetel iduettev&otilde;tetel Eestisse tulla ja Eesti idufirmadel soodsamatel tingimustel v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;udu v&auml;rvata, n&auml;hti muudatustega ette erisused nii iduettev&otilde;tjatele Eestisse tulemiseks kui Eestis tegutsevatele iduettev&otilde;tetele v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;u v&auml;rbamiseks.</p> <ul> <li>iduettev&otilde;tte loomiseks v&otilde;i arendamiseks Eestis on ettev&otilde;tjal v&otilde;imalik taotleda l&uuml;hiajalist v&otilde;i pikaajalist viisat. Viisa taotlemisel on iduettev&otilde;tjatele madalam sissetuleku n&otilde;ue- iduettev&otilde;tjatel peab olema sissetulekuid &uuml;hekordse toimetulekum&auml;&auml;ra ulatuses iga Eestis viibitava kuu kohta;</li> <li>ettev&otilde;tluseks antava elamisloa taotlemisel ei pea iduettev&otilde;tjad t&auml;itma investeerimise n&otilde;udeid;</li> <li>v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;u v&auml;rbamisel on iduettev&otilde;tted vabastatud v&auml;lismaalaste seaduses s&auml;testatud palgakriteeriumist. Samuti on iduettev&otilde;tetele erisus T&ouml;&ouml;tukassa loa taotlemise n&otilde;udest.</li> </ul> <p>Selleks, et soodustatud tingimustel viisat v&otilde;i elamisluba taotleda v&otilde;i l&uuml;hiajalist t&ouml;&ouml;tamist registreerida, peab eksperdikomisjon andma arvamuse, et t&otilde;epoolest on tegemist idufirmaga v&auml;lismaalaste seaduse t&auml;henduses. Eksperdikomisjoni arvamuse jaoks tuleb v&auml;lismaalasel v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjal esitada elektrooniline taotlus. Eksperdikomisjoni arvamuse taotlemine ei ole vajalik, kui iduettev&otilde;tja tuleb Eestisse, et osaleda usaldusv&auml;&auml;rses kiirendiprogrammis.</p> <p>T&auml;na on selliseid programme kaks:</p> <ul> <li>Buildit Accelerator O&Uuml; (registrikood12489199) kiirendiprogramm Buildit Accelerator</li> <li>Wise Guys Holding O&Uuml; (registrikood 14081077) kiirendiprogramm Startup Wise Guys.</li> </ul> <p>Samuti ei ole eksperdikomisjoni arvamus vajalik, kui siseministri k&auml;skkirjaga on ettev&otilde;te juba tunnustatud iduettev&otilde;ttena.</p> <h4>Suurinvestorile t&auml;htajaline elamisluba ettev&otilde;tluseks</h4> <p>V&auml;lisinvestoritele parema keskkonna loomiseks ja v&auml;lisinvesteeringute ligimeelitamiseks v&otilde;imaldati muudatustega t&auml;htajalise elamisloa andmist suurinvestorile. Suurinvestoriks loetakse v&auml;lismaalast, kes on teinud v&auml;hemalt &uuml;he miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti &auml;ri&uuml;hingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse, v&otilde;i investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti &auml;riregistrisse kantud &auml;ri&uuml;hingutesse. Suurinvestorile elamisloa andmiseks ei ole n&otilde;utav, et tal oleks tegelik elukoht Eestis ning et ta oma elukoha Eesti rahvastikuregistris registreeriks.</p> <p>Samuti soodustatakse suurinvestori perekonnaliikmete Eestisse tulemist koos suurinvestoriga. Ka suurinvestori abikaasa ja l&auml;hedase pereliikme puhul ei ole n&otilde;utav, et neil oleks tegelik elukoht Eestis ning et nad oma elukoha Eesti rahvastikuregistris registreeriks.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.siseministeerium.ee/et" target="_blank">Siseministeerium</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1468Viis S-i tõid Harju Elekter Teletehnikale parima töökeskkonna tunnustuse2017-02-14<p><strong>Sorteeri, sea korda, hoia t&ouml;&ouml;koht s&auml;ravpuhtana, standardiseeri, s&auml;ilita &ndash; need on tegevused, millest l&auml;htub t&auml;navu T&ouml;&ouml;inspektsioonilt Hea T&ouml;&ouml;keskkonna auhinna p&auml;lvinud AS Harju Elekter Teletehnika.</strong></p> <p>5S-s&uuml;steem t&auml;hendab, et iga Harju Elekter Teletehnika t&ouml;&ouml;taja sorteerib oma t&ouml;&ouml;kohal olevad esemed, seab korda antud operatsiooni teostamiseks vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid, hoiab t&ouml;&ouml;koha korras ehk s&auml;ravpuhtana. &Uuml;htse s&uuml;steemi loomiseks kasutatakse standardiseerimist ehk kokkulepitud t&auml;histusv&auml;rve ja silte. Nii s&auml;ilitatakse heakord ja panustatakse t&ouml;&ouml;ohutusse.</p> <p>&bdquo;5S-s&uuml;steem on k&uuml;ll p&auml;rit Jaapanist, kuid sobib k&otilde;igile ettev&otilde;tetele, kellele on oluline s&auml;&auml;stev m&otilde;tteviis,&ldquo; leiab Harju Elekter Teletehnika juhiabi-kvaliteedijuht Katre Tulp, kelle s&otilde;nul s&otilde;ltub iga t&ouml;&ouml;taja valikust, milline on ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkond ja kui palju avaldatakse m&otilde;ju &uuml;mbritsevale. Nii ongi ettev&otilde;te loonud 5S-le ka v&otilde;istlusmomendi ehk tootmis&uuml;ksused saavad iga kuu kontroll-ringk&auml;ikude tulemusena punkte ja v&otilde;istlevad omavahel. &bdquo;Selle tulemusena suureneb t&ouml;&ouml;tajate aktiivsus asju paremini teha ja uusi lahendusi v&auml;lja pakkuda,&ldquo; nendib Tulp.</p> <p>Peale selle, et ettev&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;keskkond heas korras, m&auml;rkisid tunnustuse andjad Harju Elekter Teletehnika puhul &auml;ra ka l&auml;bim&otilde;eldud ja p&otilde;hjaliku uue t&ouml;&ouml;taja v&auml;lja&otilde;ppe, mis ei piirdu vaid k&auml;tte antud juhendi ja allkirja k&uuml;simisega.</p> <p><strong>Personaalne l&auml;henemine</strong></p> <p>&bdquo;Uue t&ouml;&ouml;taja v&auml;lja&otilde;pe kestab v&auml;hemalt &uuml;he kuu. Selleks ajaks on talle m&auml;&auml;ratud juhendaja, kes selgitab p&otilde;hjalikumalt ohutu t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;tteid, aitab leida sobivaid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid, selgitab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna, kuid ka kvaliteedi- ja keskkonnalaseid p&otilde;him&otilde;tteid. Loa iseseisvalt t&ouml;&ouml;tada annab tootmisjuht v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, konsulteerides juhendajaga. P&auml;rast v&auml;lja&otilde;ppe perioodi on kontaktisikuks eest&ouml;&ouml;line,&ldquo; selgitas kvaliteedijuht protsessi.</p> <p>Eest&ouml;&ouml;lise &uuml;lesanne on j&auml;lgida ka isikukaitsevahendite kasutamist ning selleski osas on ettev&otilde;te T&ouml;&ouml;inspektsiooni hinnangul teistele eeskujuks, sest firma peab oluliseks, et isikukaitsevahendid t&ouml;&ouml;tajale sobiksid. Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ruumis on saadaval erinevad t&ouml;&ouml;kindad ja k&otilde;rvatropid ning t&ouml;&ouml;riided on valitud vastavalt t&ouml;&ouml;koha temperatuurile ja arvestades t&ouml;&ouml;tajate soove.</p> <p>&bdquo;L&auml;heneme t&ouml;&ouml;tajatele personaalselt: n&auml;iteks &uuml;hel meie uuel laot&ouml;&ouml;tajal oli jalaprobleem ja me v&otilde;imaldasime tal proovida erinevate tootjate erinevaid mudeleid seni, kuni ta sai sobivad turvajalatsid. Teisele uuele laot&ouml;&ouml;tajale soetasime sobivama redeli, arvestades tema tugevamat kehaehitust,&ldquo; t&otilde;i Tulp n&auml;ite.</p> <p><strong>Kvaliteet + keskkonnas&auml;&auml;stlikkus = t&ouml;&ouml;ohutus</strong></p> <p>Ettev&otilde;ttele on omistatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissertifikaadid ISO 9001 ja 14001. N&auml;iteks kasutab Harju Elekter Teletehnika pulberv&auml;rvimist, mis on ohutuim metalldetailide v&auml;rvimisviis, ning eelistab tarnijaid, kes jagavad ettev&otilde;ttega samu keskkonnahoiu p&otilde;him&otilde;tteid.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti s&otilde;nul on kvaliteedi- ja keskkonnateemad tihedalt seotud t&ouml;&ouml;ohutusega. &bdquo;On selge, et metalliettev&otilde;ttena peame tooted tegema sirged ja kriimustusteta, kuid samas peame oluliseks teha need ka ohutud. N&auml;iteks toodete servad ei tohi olla teravad, kuna m&otilde;tleme oma ettev&otilde;ttest kaugemale, et vigastada ei saaks koostajad ega toodete paigaldajad,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta, lisades, et t&ouml;&ouml;keskkonna parendamise eesm&auml;rk on, et tootmist&ouml;&ouml;taja saaks maksimaalselt keskenduda t&ouml;&ouml;protsessile ja panustada klienditellimuste edukale&nbsp; t&auml;itmisele.</p> <p>Tootmisettev&otilde;tetes eeldatavat traditsioonilist liinit&ouml;&ouml;d Harju Elekter Teletehnikas ei ole. T&ouml;&ouml; on ettev&otilde;ttes korraldatud nii, et iga tootmist&ouml;&ouml;taja teeb oma operatsiooni iseseisvalt, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja saab ise valida, millal pause teha, et sundasendid ei muutuks organismi kahjustavaks. Nii on v&otilde;imalik p&auml;rast partii valmimist istuval t&ouml;&ouml;tajal sirutada ja liigutada ning seisval t&ouml;&ouml;tajal istuda. Peale selle on operaatoritel t&ouml;&ouml;toolid, et oleks v&otilde;imalus ka istuda. Kummardamise vajaduse v&auml;hendamiseks kasutatakse reguleeritava k&otilde;rgusega aluseid, mida plaanitakse ka juurde soetada. &bdquo;Sundasendeid ja -liigutusi ettev&otilde;ttes peaaegu ei esine,&ldquo; leiab ettev&otilde;tet tunnustanud T&ouml;&ouml;inspektsioon. Hea T&ouml;&ouml;keskkonna tunnustuse eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tted, kus ohutu t&ouml;&ouml;tamine ning t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmine on au sees.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Harju Elekter Teletehnika</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1467Kas tööandja peab mulle hüvitama uute prillide maksumuse? 2017-02-13<p><strong>T&ouml;&ouml;andja saatis mind tervisekontrolli.&nbsp; Arst kirjutas tervisekontrolli otsusele, et mul oleks vaja kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks uusi prille, sest n&auml;gemine on halvenenud. Kas t&ouml;&ouml;andja peab mulle h&uuml;vitama uute prillide maksumuse?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Prillide h&uuml;vitamist reguleerib m&auml;&auml;rus "Kuvariga t&ouml;&ouml;tamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded". T&ouml;&ouml;andja on kohustatud prille v&otilde;i muid n&auml;gemisteravust korrigeerivaid abivahendeid h&uuml;vitama, kui t&auml;idetud on j&auml;rgmised tingimused:</p> <p>t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast kuvariga, st &uuml;le nelja tunni t&ouml;&ouml;p&auml;evas v&otilde;i &uuml;le 20 tunni n&auml;dalas;</p> <p>tervisekontrollis selgub, et t&ouml;&ouml;taja vajab prille kuvariga t&ouml;&ouml;ks;</p> <p>tervisekontrollis selgub, et t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on muutunud ja ta vajab seet&otilde;ttu (uusi) prille.</p> <p>Kui eelpool kirjeldatud tingimused on t&auml;idetud, siis peab t&ouml;&ouml;andja kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga h&uuml;vitama prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andjal on kohustus kompenseerida, kuid kompenseerimise m&auml;&auml;ra ei ole &otilde;igusaktidega reguleeritud.</p> <p>Tavap&auml;raselt on pandud prillide h&uuml;vitamine paika ettev&otilde;tte siseste reeglite v&otilde;i korraldustega. N&auml;iteks on m&auml;&auml;ratletud h&uuml;vitamiseks rahaline piirm&auml;&auml;r v&otilde;i protsent kogu maksumusest. See t&auml;hendab, et&nbsp; t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitis v&otilde;ib olla v&auml;iksem kui prillide tegelik maksumus.</p> <p>Prillide maksumuse h&uuml;vitamine ei olene t&ouml;&ouml;suhte pikkusest ega sellest, kas n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud konkreetse t&ouml;&ouml;andja juures. Prillide h&uuml;vitist on &otilde;igus saada ka uuel t&ouml;&ouml;tajal, sest prillid on kuvariga t&ouml;&ouml;taja jaoks vajalikud abivahendid t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete sooritamisel.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2774" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte kuvariga t&ouml;&ouml;tamisest</a>.</p> <p>Foto: sxc/Cathy Kaplan</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1466Veoautojuhi ametis on kukkumisõnnetused kõige tõenäolisemad2017-02-13<p><strong>Liiklus&otilde;nnetused on veoautojuhtide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistikas alles teisel kohal. Esikohal on kukkumine k&otilde;rgelt ehk enim &otilde;nnetusi veoautojuhtidega juhtub hoopis kauba laadimisel ja koorma kohendamisel.</strong></p> <p>&ldquo;H&uuml;patakse auto kastist alla, kukutakse tasapinnal, redelid libisevad alt &auml;ra,&rdquo; loetles T&ouml;&ouml;inspektsiooni transpordi j&auml;relevalve talituse juhataja <strong>J&uuml;ri Milov</strong>.</p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/16 Graafik__2017_9_est.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Viis ametit, kus raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub k&otilde;ige sagedamini (kliki graafikul)" alt="Viis ametit, kus raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub k&otilde;ige sagedamini (kliki graafikul)" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-16 Graafik__2017_9_est.jpg" /></a></p> <p>&ldquo;Kui t&ouml;&ouml;tajatel on t&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;imalik k&otilde;rgelt kukkuda, liikumisteedel esemete v&otilde;i juhtmete otsa komistada v&otilde;i ebasobivate jalan&otilde;ude t&otilde;ttu m&auml;rjal v&otilde;i j&auml;isel p&otilde;randal kukkuda, on p&otilde;hjust ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;protsesse l&auml;bi vaadata ja leida &uuml;les t&ouml;&ouml;kohal esineda v&otilde;ivad ohud enne, kui &otilde;nnetus juhtub,&rdquo;&nbsp; lisas ta.</p> <p>Kukkumised &ndash; nii k&otilde;rgelt kui ka samal tasapinnal libastumised ja komistamised&nbsp; moodustavad veidi rohkem kui kolmandiku raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste koguarvust. &ldquo;Kui suudaksime v&auml;hendada kasv&otilde;i ainult kukkumisega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osakaalu, v&auml;heneks m&auml;rgatavalt ka raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv,&rdquo; r&otilde;hutas T&ouml;&ouml;inspektsiooni transpordi j&auml;relevalve talituse juhataja Milov.</p> <p>K&otilde;ige rohkem raskete kehavigastustega l&otilde;ppenud &otilde;nnetusi juhtub t&ouml;&ouml;tajatega ehituse, metallit&ouml;&ouml;stuse, veonduse ja laonduse ning puidut&ouml;&ouml;stuse sektoris. Levinumad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjused on kukkumised, t&ouml;&ouml; masinate ja k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadega ning k&auml;sitsi ja t&otilde;stukitega materjalide teisaldamine.</p> <p class="img-left">&nbsp;</p> <p>Statistikanumbrid n&auml;itavad, et Eestis on palju veoettev&otilde;tteid, kus j&otilde;ud ja ressursid on t&auml;iel m&auml;&auml;ral p&uuml;hendatud teenuse osutamisele ning panus t&ouml;&ouml;tervishoidu ja -ohutusse on madal. &ldquo;See pole aga &otilde;ige t&ouml;&ouml;tajate ja nende t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilimise seisukohalt,&rdquo; nentis Milov.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni andmetel juhtub tervelt 35% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest inimestega, kes on t&ouml;&ouml;l olnud alla aasta. Need on noored, alles t&ouml;&ouml;elu alustanud inimesed, aga palju on ka neid, kes on vahetanud t&ouml;&ouml;kohta ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tted uuel kohal pole veel selgeks saanud.</p> <p>Milovi s&otilde;nul v&otilde;ib sedav&otilde;rd suure hulga alustavate t&ouml;&ouml;tajate &otilde;nnetustesse sattumise taga n&auml;ha ebapiisavat juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet. Samuti on v&auml;ga paljude sellise &otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks mitmesugused t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumised.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks: &nbsp;</strong></p> <ol> <li>Varustage t&ouml;&ouml;tajad sobivate isikukaitsevahenditega.</li> <li>Paigutage seadmed nii, et juhtmed ei satuks t&ouml;&ouml;tajatele k&auml;iguteele.</li> <li>Kontrollige kinnitusvahendite ja redelite kvaliteeti ning seisukorda.</li> <li>Iga t&ouml;&ouml;andja on kohustatud korraldama t&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe.</li> <li>Iga t&ouml;&ouml;taja on kohustatud j&auml;rgima t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid ning aitama kaasa ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele.</li> </ol> <p>Vaadake ka <a href="/redirect/2181" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte libimisemisest ja komistamisest</a>.</p> <p>Foto: pixabay.com/skeeze</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1465Eesti Tööandjate Keskliit otsib taas parimat praktikakohta2017-02-10<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit k&auml;ivitab taas konkursi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;, et leida ja t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes pakuvad silmapaistval moel &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare s&otilde;nul n&auml;itas eelmisel aastal esimest korda toimunud konkursil osalejate suur arv, et t&ouml;&ouml;andjad peavad praktikakohtade l&auml;bim&otilde;eldud pakkumist oluliseks ja tahavad oma kogemusi jagada. &ldquo;Eelmisel aastal parimateks praktikakohtadeks valitud ettev&otilde;tete n&auml;itel saab &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;andjad panustavavad &uuml;ha enam praktikaprogrammidesse ja n&auml;evad selles kasu nii &otilde;pilasele kui ka ettev&otilde;ttele. Praktika aitab noorel l&auml;hemalt tutvuda valitud erialaga, proovida koolis &otilde;pitu paikapidavust t&ouml;&ouml;keskkonnas ning loob uusi sidemeid. Samas t&ouml;&ouml;andjale on praktika v&otilde;imaluseks leida tulevasi t&ouml;&ouml;tajaid,&rdquo; s&otilde;nas Tamsar.</p> <p>2016. aastal kuulutati parimaks praktikakohaks ABB AS, mis tegeleb energeetika- ja automaatikatehnoloogiatega. ABB Balti riikide personalijuht Agnes Hansen hindab tiitlit k&otilde;rgelt ja leiab, et tunnustus t&otilde;i kaasa praktika olulisuse laiema teadvustamise nii praktikajuhendajate kui ettev&otilde;tte juhtide seas. &bdquo;V&otilde;ttes noori praktikale, loome endale tulevaste t&ouml;&ouml;tajate j&auml;rjepidevuse. Praktika ajal on &uuml;htlasi v&otilde;imalik tutvustada tulevasele t&ouml;&ouml;tajale ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtushinnanguid. Samal ajal toovad noored praktikandid endaga kaasa uue vaatenurga. Praktika on &uuml;ks vorme, kuidas hoida ettev&otilde;tet v&auml;rske ja kaasaegsena,&ldquo; s&otilde;nas Hansen.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja k&otilde;rgkoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2016. aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb t&auml;ita Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel asuv ankeet 10. m&auml;rtsiks.</p> <p>V&otilde;itjad valib viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE tegevjuht Ene Olle, Eesti Metsa- ja Puidut&ouml;&ouml;stuse Liidu t&ouml;&ouml;stus- ja haridusvaldkonna juht Pille Meier ja Tallinna Teeninduskooli direktor Meeli Kaldma.</p> <p>V&otilde;itja kuulutatakse v&auml;lja aprillis.</p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada spetsiaalselt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel, tr&uuml;kistel jm.</p> <p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit valib parimad praktikakohad kolmes kategoorias:</strong></p> <ul> <li>Parima praktikakohana tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kes paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel ning panustab kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsel moel, kasutades praktikas&uuml;steeme ja &ndash;mudeleid, millest teistel on v&otilde;imalik &otilde;ppida.</li> <li>Parima regionaalse praktikakohana tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise&nbsp; &otilde;ppe kohtade pakkumisel edendab t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsel moel regionaalset koost&ouml;&ouml;d kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu koolitamisel.</li> <li>Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakohana tunnustatakse &uuml;ht kuni 49 t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega.</li> </ul> <p><strong>Olulised materjalid:</strong></p> <ul> <li><a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1" target="_blank">Parima praktikakoha konkursile kandidaadi esitamise avaldus</a></li> <li><a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/statuut-uue-logoga.pdf" target="_blank">Parima praktikakoha konkursi statuut</a></li> </ul> <p><strong>Parima praktikakoha m&auml;rgised:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/parim-praktikakoht.pdf" target="_blank">Parim praktikakoht</a>,</li> <li><a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/regionaalne-m%C3%A4rgis.pdf" target="_blank">Parim regionaalne praktikakoht</a>,</li> <li><a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/vaikeettev%C3%B5te-m%C3%A4rgis.pdf" target="_blank">Parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoht</a></li> </ul> <p><strong>Lisainfo konkursil kandideerimise kohta:</strong></p> <p>Anneli Entson Eesti <br />T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik<br />telefon 6999 303 <br />e-mail <a href="mailto:anneli.entson@employers.ee">anneli.entson@employers.ee</a></p> <p>Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1464Valitsus arutas paindlikumat vanemapuhkust2017-02-10<p><strong>Valitsus arutas t&auml;nasel kabinetin&otilde;upidamisel vanemapuhkuste s&uuml;steemi kaasajastamist, et soodustada t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamist ning hoolduskoormuse v&otilde;rdsemat jaotumist vanemate vahel. Arutelu j&auml;tkatakse uuesti m&auml;rtsis ning eeln&otilde;u on kavas valmis saada s&uuml;giseks.</strong></p> <p>&bdquo;Muutunud on t&ouml;&ouml; tegemise viisid ja ka perede soovid ning v&otilde;imalused on v&auml;ga erinevad. See eeldab vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemilt ajaga kaasas k&auml;imist &ndash; paindlikkust ning valikuv&otilde;imalusi,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Plaanitud muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning h&uuml;vitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuv&otilde;imalusi.&ldquo;</p> <p>Peamise muudatusena on plaanis liita senised rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos k&otilde;igi seniste h&uuml;vitistega &uuml;heks vanemapuhkuseks ja &ndash;h&uuml;vitiseks, mida saaks tulevikus kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i osadena kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.</p> <p>Teise peamise uuendusega on ettepanek suurendada isade osalemist hoolduskoormuse jagamisel. Selleks on kavas lisada praegusele vanemah&uuml;vitise perioodile &uuml;ks kuu, mis oleks m&otilde;eldud kasutamiseks ainult isadele ega oleks &uuml;le antav teisele vanemale. &bdquo;Hoolduskoormusega kaasnevat vastutust kannavad praegu peamiselt naised, mis v&otilde;ib kaasa tuua nii karj&auml;&auml;ri takerdumise, diskrimineerimise kui ka sissetulekutes kaotamise. Teiste riikide kogemus n&auml;itab, et paindlikud v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;- ja pereelu kombineerimisel motiveerivad isasid v&otilde;tma rohkem aega pere ja laste jaoks,&ldquo; r&auml;&auml;kis Iva.</p> <p>Eelnevalt t&ouml;&ouml;suhtes olnud vanematele on seega tulevikus plaanis maksta vanemah&uuml;vitist kuni 605 p&auml;eva ehk j&auml;rjestikku kasutades kuni lapse u 19-kuuseks saamiseni. Mittet&ouml;&ouml;tavale vanemale oleks tasustatud vanemah&uuml;vitise periood 575 p&auml;eva.</p> <p><strong>TAUST</strong></p> <ul> <li>2015. aastal sai vanemah&uuml;vitist kokku 14 505 inimest, kellest k&otilde;igest 8% olid isad.</li> <li>Lapsehooldustasu maksti alla 3-aastase lapse kasvatamise korral 98% juhtudest naistele.</li> <li>Tasustatud lapsepuhkust ja puudega lapse lisapuhkust kasutavad enamasti (vastavalt 79% ja 76%) emad.</li> <li>FIEdel, vaba elukutse esindajatel (nt notarid, kohtut&auml;iturid, vandet&otilde;lgid, audiitorid, pankrotihaldurid), k&auml;sundus- ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatel v&otilde;i mittet&ouml;&ouml;tavatel isadel puudub praegu &otilde;igus isapuhkusele ja selle tasule.</li> <li>140-p&auml;evase rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal ei ole praegu Eestis lubatud t&ouml;&ouml;tada, kuna &otilde;iguslikult k&auml;sitletakse seda perioodi ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusena. T&auml;nap&auml;evased arusaamad ja t&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalused sellist l&auml;henemist ei toeta ning paljud lapseootel naised on v&otilde;imelised ja tahavad t&ouml;&ouml;tada.</li> <li>Vanematel ei ole praegu v&otilde;imalik osakoormusega t&ouml;&ouml;tades ja puhates olla lapsehoolduspuhkusel samaaegselt.</li> <li>Taanis, Norras ja Rootsis saab kombineerida osaajaga t&ouml;&ouml;tamist ja puhkamist, vanemad saavad olla puhkusel nii &uuml;heaegselt kui eraldi, osa h&uuml;vitisest on v&otilde;imalik s&auml;ilitada hilisemaks perioodiks, samuti on v&otilde;imalik valida madalamalt h&uuml;vitatud pikema puhkuseperioodi ja k&otilde;rgemalt h&uuml;vitatud l&uuml;hema puhkuseperioodi vahel.</li> <li>Riikides, kus osa vanemapuhkusest on reserveeritud isadele, on isade osakaal vanemapuhkuse kasutajate hulgas v&auml;ga k&otilde;rge (nt Norras, Islandil ja Rootsis ca 90%). Samuti jagavad isad peale individuaal&otilde;iguse kasutamist meelsamini ka &uuml;lej&auml;&auml;nud, perele jagamiseks m&otilde;eldud puhkuseosa.</li> <li>Norras t&otilde;usis isade osakaal vanemapuhkuse kasutamises p&auml;rast isadele suunatud vanemapuhkuste muudatusi 1993. aastal 1997. aastaks 4 protsendilt 70-ni ja on viimastel aastatel olnud ca 90%.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1463Tööandja vastutab, töötaja kohustub2017-02-09<p><strong>Mis on &uuml;hist Tallinnas 60 meetri k&otilde;rgusel Eesti superministeeriumit ehitaval ehitust&ouml;&ouml;lisel ja Ahtmes Polven Foodsi tsehhis majoneesi valmistaval t&ouml;&ouml;lisel? Nad m&otilde;lemad kannavad respiraatoreid, kaitseprille ja kindaid ehk isikukaitsevahendeid.</strong><strong></strong></p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Graafik_2017_1_est.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra rikkumiste arv 2011-2015" alt="Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra rikkumiste arv 2011-2015 (Kliki pildil)" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Graafik_2017_1_est.jpg" /></a></p> <p>Isikukaitsevahend on inimese seljas, peas, jalas v&otilde;i k&auml;es kantav v&otilde;i hoitav vahend, mis kaitseb tema elu ja tervist. Kuna enim raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi toimub ehitussektoris, on iga&uuml;hele arusaadav, et ehitajatel tuleb kanda vastavalt t&ouml;&ouml; iseloomule erinevaid isikukaitsevahendeid: kaitsekiivrit, turvarakmeid ja ohutusv&ouml;id, samuti kaitsejalan&otilde;usid, silmade- ja n&auml;okaitsevahendeid, hingamiselundite- ja kuulmiskaitsevahendeid, kaitsekindaid, p&otilde;lvekaitseid, helkurvesti ja kaitseriietust.</p> <p><strong>Ka t&auml;rklis v&otilde;ib ohtlik olla</strong></p> <p>Miks peavad aga majoneesi kokku segajad endale respiraatori ja prillid p&auml;he ning kindad k&auml;tte panema, ei pruugigi nii iseenesestm&otilde;istetav olla. Asi saab selgemaks siis, kui teada, et Polven Foods on &uuml;ks neist ettev&otilde;tetest, keda T&ouml;&ouml;inspektsioon on tunnustanud t&ouml;&ouml;keskkonna parimate praktikate konkursil isikukaitsevahendite kasutamise eest ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;tamisel toiduainetet&ouml;&ouml;stuses.</p> <p>Selle ettev&otilde;tte operaator-keetjad, pakendajad ja laot&ouml;&ouml;tajad puutuvad t&ouml;&ouml; juures kokku toorainetega (l&otilde;ssipulber, t&auml;rklis, &auml;&auml;dikas jne), mis tekitavad tolmu ja mis on kahjulikud hingamisele. T&ouml;&ouml;pindade ja seadmete puhastamiseks ning desinfitseerimiseks kasutavad nad aga leeliselist lahustit, mis v&otilde;ib p&otilde;hjustada keemilisi p&otilde;letusi ja allergiat.</p> <p>Nii tulebki t&ouml;&ouml;tajatel naha- ja hingamisteede kahjustuste v&auml;ltimiseks kanda isikukaitsevahendeid. Samuti annab t&ouml;&ouml;andja oma t&ouml;&ouml;tajatele ka mugavad, spetsiaalsed libisemisvastaste taldadega jalatsid ja m&uuml;tsid ning kolm t&ouml;&ouml;riiete komplekti, mille pesemise, parandamise ja asendamise eest vastutab t&ouml;&ouml;andja. Isikukaitsevahendite olemasolu eest vastutab t&ouml;&ouml;andja, kuid t&ouml;&ouml;tajal lasub kohustus neid kasutada.</p> <p><strong>Puru silmas</strong></p> <p>Ehitusobjektidel tehtud kontrollk&auml;igud ja avastatud rikkumised n&auml;itavad aga, et ehitajad ise ei pea iga kord sugugi iseenesestm&otilde;istetavaks isikukaitsevahendite kasutamist. Silmavigastused ehitust&ouml;&ouml;de ajal on muutunud nii tavaliseks, et t&ouml;&ouml;tajatele tundub, et see on ametiga kaasnev normaalne olukord. Kui puru, pritsmed v&otilde;i tolm silma l&auml;hevad, ei panda seda enam t&auml;hele ega m&auml;rgita juhtunut intsidendina.</p> <p>&bdquo;Isikukaitsevahendite kasutamata j&auml;tmise t&otilde;ttu saavad enim kannatada silmad, s&otilde;rmed ja pea,&ldquo; &uuml;tleb T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;inspektor Alari Nahkur, kelle s&otilde;nul ei ole isikukaitsevahendid t&uuml;&uuml;tu kohustus ega ebameeldiv t&ouml;&ouml; segaja, kui need on soetatud t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja koost&ouml;&ouml; tulemusena. &bdquo;Need aitavad kaitsta t&ouml;&ouml;taja elu ja tervist ning peavad sobima t&ouml;&ouml;taja kehaehituse ja suurusega. T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata isikukaitsevahendite reguleerimis- ja kinnitusvahenditele.&ldquo;</p> <p>Kuigi enamik t&ouml;&ouml;ajast m&ouml;&ouml;dub &otilde;nnetusteta, siis piisab vaid &uuml;hest &otilde;nnetust juhusest, kui t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib saada raske tervisekahjustuse, mida aga t&ouml;&ouml;kaitsevahend oleks saanud &auml;ra hoida. &bdquo;Haamriga vastu metalli l&uuml;&uuml;es lendas suur metallikild t&ouml;&ouml;tajale silma. Tagaj&auml;rjeks raske kehavigastus, silma sarvkesta lahtine haav koos silmasisese v&otilde;&otilde;rkehaga. T&ouml;&ouml;taja ei kandnud kaitseprille,&ldquo; toob Nahkur &uuml;he n&auml;ite elust endast ja lisab, et selliseid n&auml;iteid v&otilde;ib tuua l&otilde;putult.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja selgitab isikukaitsevahendite kasutamise vajaduse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga. Isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda m&auml;&auml;rates peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike ettepanekutega. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus isikukaitsevahendeid t&ouml;&ouml;andjalt ka ise n&otilde;uda, kui ta tajub ohtu oma tervisele.</p> <p>T&auml;nastest valikutest s&otilde;ltub homne heaolu ehk hoolitse l&ouml;&ouml;gikindla m&uuml;tsi ja kaitsekiivri eest ning see hoolitseb sinu v&otilde;i sinu t&ouml;&ouml;taja eest.</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/443" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte isikukaitsevahenditest.</a></strong></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Juss Saska, PM / Scanpix Baltics</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1461Mida peaks sel aastal teadma tuludeklaratsiooni esitamisest?2017-02-08<p><strong>Tuludeklaratsiooni esitamine algab 15. veebruaril, mis t&auml;hendab, et on aeg &uuml;le vaadata, millised muutused on selles v&otilde;rreldes eelnevate aastatega.</strong></p> <p>Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasm&auml;e s&otilde;nul ei ole enam v&otilde;imalik maha arvata mootorratta ja -s&otilde;iduki (A- ja B-kategooria) juhilubade koolituskulusid. Samuti ei saa 2016. aasta 1. jaanuari seisuga maha arvata 18 aasta vanuste ja vanemate inimeste huvihariduse kulusid. &laquo;See t&auml;hendab ka seda, et sellist koolitusteenust pakkuvad ettev&otilde;tted seda infot inimese eelt&auml;idetud deklaratsioonil enam ei esita,&raquo; kommenteeris Aasm&auml;e.</p> <p>Teine oluline muudatus puudutab &uuml;&uuml;ritulude deklareerimist. Kui siiani maksustati tulumaksuga kogu &uuml;&uuml;rileandja deklareeritud &uuml;&uuml;ritulu, siis n&uuml;&uuml;d maksustatakse eluruumi v&auml;lja &uuml;&uuml;rimisest saadud tulust 80 protsenti.</p> <p>&laquo;Samuti v&otilde;imaldame koost&ouml;&ouml;s osa Eestis tegutsevate jagamismajanduse platvormidega saata oma eelmise aasta tuluandmed otse e-maksuametisse/e-tolli ning kanda need automaatselt tuludeklaratsiooni vastavatesse lahtritesse,&raquo; m&auml;rkis Aasm&auml;e.</p> <p>Pressiesindaja tuletas meelde, et tuludeklaratsiooni eelvaade on avatud 8.&ndash;10. veebruarini ja siis tuleks &uuml;le vaadata, kas kogu vajalik info on olemas. Kui midagi on puudu, tuleks &uuml;hendust v&otilde;tta andmete esitajatega. &laquo;Samamoodi tuleb n&auml;iteks eluasemelaenu intressid ise internetipangast deklaratsioonile saata,&raquo; r&auml;&auml;kis Aasm&auml;e.</p> <p>Tuludeklaratsioon tuleb esitada k&otilde;igil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt&nbsp; makstavat madalapalgaliste t&ouml;&ouml;tajate toetust. See v&otilde;ib puudutada ka neid m&ouml;&ouml;dunud aasta jooksul v&auml;hemalt kuus kuud t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tanud ja alla 7817 euro tulu saanud inimesi, kes tavaliselt tuludeklaratsiooni esitama ei ole pidanud. &laquo;Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seej&auml;rel saab see inimene, kellel tagasimakseks &otilde;igus, teha taotluse e-maksuametis/e-tollis,&raquo; selgitas Aasm&auml;e.</p> <p>Maksu- ja tolliamet teeb madalapalgaliste tagasimakse 2016. aasta tulude p&otilde;hjal neile, kes tingimused t&auml;idavad. Tingimused t&auml;idavad ligikaudu 100 000 t&auml;iskasvanut, kelle aastatulu oli alla 7818 euro ehk kuni 651 eurot kuu kohta ja kes 2016. aastal t&ouml;&ouml;tasid t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga v&auml;hemalt kuus kuud.</p> <p>T&auml;ist&ouml;&ouml;aja n&otilde;ue ei kehti piiratud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele. Tagasimakse suurus on kuni 709 eurot, aga mitte rohkem kui 2016. aastal tasutud tulumaks.</p> <p><strong>Madalapalgaliste toetusest t&auml;psemalt:</strong></p> <ul> <li>Taotleja peab olema v&auml;hemalt 18-aastane Eesti resident, kes on 2016. aastal t&ouml;&ouml;tanud t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga v&auml;hemalt kuuel kalendrikuul.</li> <li>T&auml;ist&ouml;&ouml;aeg v&otilde;ib kokku tulla ka selliselt, et inimesel on mitu osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;kohta, mis summeeritult annavad kokku t&auml;ist&ouml;&ouml;aja.</li> <li>Tagasimakset saab taotleda, kui inimese 2016. aasta kogutulu j&auml;&auml;b alla 7817 euro. Aastase kogutuluna arvestatakse lisaks t&ouml;&ouml;tasule ka n&auml;iteks pension, ettev&otilde;tlustulu, dividend, maksustatav toetus, stipendium, preemia vms.</li> <li>Tagasimakse suurus s&otilde;ltub f&uuml;&uuml;silise isiku kogutulust ja tulumaksukohustusest, mida l&auml;hemal on aasta kogutulu 7817 eurole, seda v&auml;iksem on saadav rahaline toetus.</li> <li>Samuti m&otilde;jutab tagasimakse suurust, kas inimene kasutab tulu deklareerimisel lubatud mahaarvamisi ja soodustusi (n&auml;iteks eluasemelaenu intressid, koolituskulud, t&auml;iendav maksuvaba tulu lapse &uuml;lalpidamisest v&otilde;i pensioni korral).</li> <li>Madalapalgalise t&ouml;&ouml;taja toetuse saamisel ei kohaldata t&auml;ist&ouml;&ouml;aja n&otilde;uet k&otilde;igile t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ridele ega v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega isikutele. T&ouml;&ouml;taja ega t&ouml;&ouml;andja ei pea maksu- ja tolliametit t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspensionist ega v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imest teatama, sest sotsiaalkindlustusamet ja t&ouml;&ouml;tukassa edastavad maksu- ja tolliametile vajalikud andmed ise jooksva aasta veebruari alguses. P&auml;rast seda kuvatakse e-maksuametis/e-tollis k&otilde;igile t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ridele ja v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega isikutele, et t&auml;ist&ouml;&ouml;aja tingimus on t&auml;idetud.</li> </ul> <p>2016. aasta tuludeklaratsiooni saab esitada maksu- ja tolliametile alates 15. veebruarist kuni 31. m&auml;rtsini 2017.</p> <p>Allikas: <a href="http://tarbija24.postimees.ee/" target="_blank">tarbija24.postimees.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1459Kas masinatele tuleb alati koostada ohutusjuhend?2017-02-06<p><b>Ostsime oma ettev&otilde;ttele maaletoojalt uue h&ouml;&ouml;velmasina. Maaletooja korraldas meie t&ouml;&ouml;tajale koolituse, kuidas masinaga t&ouml;&ouml;tada. Kas peame juba koolitatud t&ouml;&ouml;tajale korraldama ka ise mingi juhendamise ja v&otilde;tma selle kohta allkirja?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe peab tagama t&ouml;&ouml;andja. T&ouml;&ouml;andja ei tohi lubada t&ouml;&ouml;le asuda t&ouml;&ouml;tajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalased teadmised. Mil moel t&ouml;&ouml;andja tagab, et uuel masinal t&ouml;&ouml;leasujal on piisavad oskused ja teadmised, s&otilde;ltub nii uue masina kasutamise keerukusest kui ka v&otilde;imalustest saada v&auml;lja&otilde;pet v&auml;ljaspool ettev&otilde;tet.</p> <p>Kui masina m&uuml;&uuml;ja pakub kasutajale v&auml;lja&otilde;pet masina kasutamiseks, on m&otilde;istlik see v&otilde;imalus &auml;ra kasutada. M&uuml;&uuml;jad ei pea sellist v&auml;lja&otilde;pet korraldama, aga mitmed maaletoojad v&otilde;i valmistajate esindajad seda teevad ja seda saab lugeda heaks praktikaks. On ju valmistaja esindajad k&otilde;ige paremini kursis, kuidas kasutada masinat nii, et ohus ei oleks masin ise ega selle kasutaja.</p> <p>Lisaks m&uuml;&uuml;ja juures l&auml;bitud koolitusele peab aga ka t&ouml;&ouml;andja korraldama juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe. T&ouml;&ouml;andja peab koostama ohutusjuhendi, mille tegemisel on abiks valmistaja koostatud kasutusjuhend ja antud juhul ka m&uuml;&uuml;ja korraldatud koolitus. Ohutusjuhendisse tuleb kirja panna n&otilde;uded, mis tulenevad t&ouml;&ouml;keskkonnast, kuhu uus masin paigaldatakse. N&auml;iteks v&otilde;ivad samas ruumis liikuda autot&otilde;stukid v&otilde;i kasutatakse seal t&otilde;steseadmeid. Ohutusjuhendis peavad olema k&auml;itumisjuhised, kuidas v&auml;hendada riske masinal t&ouml;&ouml;tajale. Ohutusjuhendi alusel tuleb korraldada masina kasutajale juhendamine ning see kirjalikult registreerida.<br /><br />Vaata lisaks teemalehte <a href="http://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/juhendamine" target="_blank">juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1458Terviseamet jagab huvilistele kemikaalide märgistuse infomaterjale2017-02-03<p><strong>Alates selle aasta suvest peavad k&otilde;ik turul olevad kemikaalid olema m&auml;rgistatud uute punase raamiga &uuml;mbritsetud rombikujuliste ohule viitavate m&auml;rgistuselementidega.</strong></p> <p>Sellega seoses jagab Terviseamet Sotsiaalministeeriumi fuajees aadressil Gonsiori 29 m&auml;rgistuse muutumise kohta tasuta infomaterjale: v&auml;rvilisi rombikujulisi kleepse ja flaiereid ning plakateid. Teavita ka oma t&ouml;&ouml;tajaid, kolleege, s&otilde;pru ja tuttavaid sellest, et k&otilde;ikidel kemikaalidel, sh poes m&uuml;&uuml;davatel puhastusvahenditel, kodukemikaalidel, ehituskemikaalidel muutuvad m&auml;rgistuselemendid. Inimese tervist ja keskkonda m&otilde;jutavaid ohte hakatakse kajastama punase &auml;&auml;rega rombikujuliste m&auml;rkidega.</p> <p>1.juunil 2017 l&otilde;ppeb kemikaalide m&auml;rgistuselementide uuendamise &uuml;leminekuperiood ning p&auml;rast seda ei tohi enam m&uuml;&uuml;gil olla &uuml;htegi vana m&auml;rgistusega kemikaali.</p> <p><strong>Vaata lisaks</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/716" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte keemilistest ohuteguritest</a></li> <li><a href="https://echa.europa.eu/chemicals-in-our-life/clp-pictograms" target="_blank">Info Kemikaalide m&auml;rgistuse kohta Euroopa Kemikaaliameti veebilehelt</a></li> <li><a href="http://terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo.html" target="_blank">Kemikaalide m&auml;rgistuse infomaterjalid terviseameti veebil</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://terviseamet.ee/info/uudised.html" target="_blank">Terviseamet</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1457Lähetatud töötajad tuleb registreerida Tööinspektsioonis2017-02-03<p><strong>Eestis tegutsevatel, aga teistes Euroopa Liidu riikides registreeritud ettev&otilde;tetel tuleb n&uuml;&uuml;dsest teavitada T&ouml;&ouml;inspektsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatest ja nende t&ouml;&ouml; tegemise kohast. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja ei ole aga sama, kes t&ouml;&ouml;l&auml;hetuses viibija.</strong></p> <p>Teavitusn&otilde;ue kehtib alates 17. detsembrist 2016, mil j&otilde;ustus<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/107122016002?leiaKehtiv" target="_blank"> l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduse muudatus</a> ning koos sellega ka Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise j&otilde;ustamisdirektiiv 2014/67/EL.</p> <p>Direktiiv kaitseb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguseid piiri&uuml;leselt ja seda ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;tingimuste osas. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajad on teise riigi ettev&otilde;tte palgal ja neile kehtivad selle riigi &otilde;igusnormid, samas on seadusega tagatud ka p&otilde;hi&otilde;igused vastuv&otilde;tvas riigis &ndash; Eestis.</p> <h2 class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/31 Graafik__2017_6_est.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate suhtarvud Euroopa riikides (2014) Kliki pildil" alt="L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate suhtarvud Euroopa riikides (2014)" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-31%20Graafik__2017_6_est.jpg" /></a>&nbsp;</h2> <p>Lisaks toetab direktiiv Euroopa Liidu siseturu toimimist, soodustab teenuste vaba liikumist, edendab ausat konkurentsi ning aitab tuvastada kuritarvitamist ja eeskirjadest k&otilde;rvalehoidmist. T&auml;nu direktiivile on T&ouml;&ouml;inspektsioonil v&otilde;imalus kontrollida, kas ettev&otilde;te teeb Eestis ka tegelikult t&ouml;&ouml;d v&otilde;i piirdub haldustegevusega ning kas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on l&auml;hetavas riigis t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud.</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajad on &uuml;ks haavatavamaid t&ouml;&ouml;tajate gruppe: nad tulevad teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja ei tunne kohalikku &otilde;igust. Informatsiooni kogumine riigis viibivate l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta annab T&ouml;&ouml;inspektsioonile v&otilde;imaluse t&otilde;husamalt nende inimeste t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;le j&auml;rele valvata ning neid vajadusel abistada.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;l&auml;hetuses viibiv t&ouml;&ouml;taja ei ole l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja</strong></p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on inimene, kes saadetakse ajutiselt t&ouml;&ouml;le teise riiki kas teenuse osutamise raames v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vahendava ettev&otilde;tte poolt. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping v&otilde;ib sisaldada mitut t&ouml;&ouml;tegemise kohta, eeldusel, et t&ouml;&ouml;kohad on ajutise iseloomuga ja v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise riiki.</p> <p>T&ouml;&ouml;l&auml;hetuses viibivad t&ouml;&ouml;tajad saadetakse t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;ga seotud &uuml;lesandeid t&auml;itma kokku lepitud t&ouml;&ouml;tamise kohast kaugemale &ndash; kas teise linna v&otilde;i maakonda v&otilde;i v&auml;lisl&auml;hetusse. T&ouml;&ouml;l&auml;hetus ei kesta &uuml;ldjuhul kauem kui 30 j&auml;rjestikust kalendrip&auml;eva ning lisaks t&ouml;&ouml;andjapoolse teenuse osutamisele v&otilde;ib l&auml;hetuse eesm&auml;rk olla ka konverents, koolitus, mess jne, selgitas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist Cady Kaisa Rivera.</p> <p><strong>Kui palju l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid on Euroopa Liidus?</strong></p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate osakaal Euroopa Liidu kogut&ouml;&ouml;h&otilde;ivest on hetkel 0,7%. Number on aga kiirelt kasvamas, sest viimase viie aasta jooksul on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimine pea kahekordistunud.</p> <p>Statistika j&auml;rgi kasvas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv Euroopa Liidus 2010.&ndash;2014. aastal 45%. Kui 2010. aastal oli neid Euroopa Liidus 1,3 miljonit ja 2013. aastal 1,7 miljonit, siis 2014. aastal oli arv juba 1,9 miljonit.</p> <p>Keskmiselt kestab Euroopa Liidus l&auml;hetus neli kuud. M&otilde;nedes sektorites ja liikmesriikides on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate osakaal suurem kui teistes. Enim on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid ehitussektoris (44%), t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses (22%), hariduses, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste (13,5%) ning &auml;riteenuste valdkonnas (10%).</p> <p>K&otilde;ige rohkem l&auml;hetatakse t&ouml;&ouml;tajaid Saksamaale, Prantsusmaale ja Belgiasse, kes kokku v&otilde;tavad vastu ligikaudu 50% k&otilde;igist l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatest. Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa omakorda on kolm k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;tajaid l&auml;hetavat riiki.</p> <p>Eestis j&otilde;ustus l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimise n&otilde;ue 17. detsembril 2016.</p> <h4>Kuidas registreerida l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajat?</h4> <p>T&ouml;&ouml;andja peab hiljemalt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval edastama T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-posti aadressile <a href="mailto:posting@ti.ee">posting@ti.ee</a> j&auml;rgmised andmed:</p> <ul> <li>l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja nimi, isiku- v&otilde;i registrikood, tegevusala, elu- v&otilde;i asukoha ja sidevahendite andmed;</li> <li>l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;</li> <li>l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv, nende nimed ja isikukoodid v&otilde;i s&uuml;nnikuup&auml;evad;</li> <li>l&auml;hetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja l&otilde;ppkuup&auml;ev;</li> <li>tellija ja/v&otilde;i isiku, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml;tab, nimi, isiku- v&otilde;i registrikood, tegevusala, elu- v&otilde;i asukoha ja sidevahendite andmed;</li> <li>tellijat ja/ v&otilde;i isikut, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml;tab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;</li> <li>info selle kohta, millisel tegevusalal l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml;tama hakkab ja l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemise koha aadress.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamisega seotud &otilde;iguste ja kohustuste kohta loe&nbsp;ka <a href="/redirect/2680" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali&nbsp;vastavalt teemalehelt</a>.</p> <p>Autor: t&ouml;&ouml;elu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1456Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-02-02<p><strong>Uuest aastast hakkab j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik&nbsp;"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja hakkas koos kaast&ouml;&ouml;tajaga pingutama hakkepuidu tigutransport&ouml;&ouml;ri ning reduktori vahelise kett&uuml;lekande ketti. Pingutamiseks l&auml;ksid kaks t&ouml;&ouml;tajat reduktori all olevasse s&uuml;vendisse. Reduktori ajamina kasutatav elektrimootor oli s&uuml;vendis olevast l&uuml;litist v&auml;lja l&uuml;litatud. Pingutamiseks keerati reduktorit alusele kinnitavad poldid lahti ning liigutati reduktorit alusel tigutransport&ouml;&ouml;rist eemale. Selle tegevuse l&auml;biviimise ajal elektrimootor k&auml;ivitus ning reduktori v&otilde;lli otsas olev ketiratas hakkas p&ouml;&ouml;rlema. T&ouml;&ouml;taja parema k&auml;e s&otilde;rmed j&auml;id keti ja ketiratta vahele. Tulemuseks oli &uuml;he s&otilde;rme amputatsioon ning teiste s&otilde;rmede luumurrud ning haavad. Kuna reduktori all olev s&uuml;vend oli kahele t&ouml;&ouml;tajale kitsas, siis ilmselt oli kaast&ouml;&ouml;taja tahtmatult l&auml;inud vastu l&uuml;liti hooba ja elektrimootori k&auml;ivitanud.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Reduktori ajamina kasutatava elektrimootori l&uuml;liti oli paigaldatud reduktori all asuvasse s&uuml;vendisse nii, et ei olnud v&auml;listatud l&uuml;liti tahtmatu l&uuml;litamine. Seet&otilde;ttu oli v&otilde;imalik mootori, seega ka reduktori, kett&uuml;lekande ning tigutransport&ouml;&ouml;ri iseeneslik k&auml;ivitumine. L&uuml;liti oleks pidanud olema sellise konstruktsiooniga ja paigaldatud nii, et k&auml;ivitumine saab toimuda ainult l&uuml;liti tahtliku m&otilde;jutamisega. Ilmselt aitas tahtmatule l&uuml;litamisele kaasa asjaolu, et kahe t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamiskoht oli s&uuml;vendis liiga kitsas.</p> <p>&Otilde;nnetus oleks j&auml;&auml;nud toimumata ka siis, kui reduktorit k&auml;itava elektrimootori energiavarustus oleks elektripaigaldises v&auml;lja l&uuml;litatud juba enne s&uuml;vendis asuvat l&uuml;litit. Sel juhul ei oleks l&uuml;liti tahtmatul vajutamisel elektrimootor k&auml;ivitunud.</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/460" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;vahendist.</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1454Kust leida infot 2017. aasta 1. jaanuarist jõustunud töötamist mõjutavate uuenduste kohta? 2017-02-01<p><strong>Ligikaudu 36% T&ouml;&ouml;elu portaali jaanuarikuu k&uuml;sitlusele vastanutest ei tea, kust kohast on v&otilde;imalik leida infot t&ouml;&ouml;elus toimuvate seadusandlike muudatuste kohta. Tervelt 42% vastanutest ei ole j&otilde;udnud ennast veel toimunud muudatustega kurssi viia. Tuletame meelde, millised on t&ouml;&ouml;tamist m&otilde;jutavad uuendused 2017. aastal.</strong></p> <p><strong>T&otilde;useb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r</strong></p> <p>Uuest aastast on tunnitasu alamm&auml;&auml;r 2,78 eurot ja kuutasu alamm&auml;&auml;r t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral 470 eurot. T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra t&otilde;usuga suurenevad ka sellega seotud h&uuml;vitised, nt vanemah&uuml;vitis ja lapsepuhkuse tasu.</p> <ul> <li><a href="/redirect/557" target="_blank">Vaata T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;tasu maksmise kohta</a></li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hindab edaspidi ainult t&ouml;&ouml;tukassa</strong></p> <p>Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ainult t&ouml;&ouml;tukassa. Senised t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;rid on oodatud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamisele korduvekspertiisi t&auml;htajal.</p> <p><a href="http://sm.ee/et/toovoimereform" target="_blank">Vaata t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi kohta</a></p> <p><strong>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast tuleb teavitada t&ouml;&ouml;inspektsiooni</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andjad peavad n&uuml;&uuml;dsest t&ouml;&ouml;inspektsioonile teada andma Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast. Andmed tuleb esitada t&ouml;&ouml;inspektsioonile e-posti teel hiljemalt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <ul> <li><a href="/redirect/2680" target="_blank">Loe t&auml;psemalt T&ouml;&ouml;elu portaali l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate teemalehte</a></li> </ul> <p><strong>Hakkasid kehtima uued n&otilde;uded elektromagnetv&auml;ljadest m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonnale</strong></p> <p>J&otilde;ustusid uued n&otilde;uded elektromagnetv&auml;ljadest m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonnale. T&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks peab t&ouml;&ouml;andja hindama t&ouml;&ouml;tajate elektromagnetv&auml;ljadega kokkupuute taset, m&otilde;&otilde;tma elektromagnetv&auml;ljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja t&ouml;&ouml;korralduslikke abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;taja terviseriski v&auml;hendamiseks.</p> <ul> <li><a href="/redirect/2903" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali elektromagnetv&auml;lju puudutavat teemalehte</a></li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tamist&nbsp;m&otilde;jutavate muudatuste kui ka seadusandluses toimuvate muudatuste kohta&nbsp;kohta leiab alati informatsiooni T&ouml;&ouml;elu portaali vastavatelt teemalehtedelt, mida t&auml;iendatakse ja uuendatakse pidevalt.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1453Kes vastutab töösuhetes seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest?2017-01-31<p><strong>Ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna tagamisse peavad oma panuse andma nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja. Seejuures on just t&ouml;&ouml;andjal siin kaalukam roll, kuna erinevates t&ouml;&ouml;suhteid, t&ouml;&ouml;tervishoidu- ja -ohutust reguleerivates &otilde;igusaktidest tuleb t&ouml;&ouml;andjale hulgaliselt kohustusi, mida t&auml;ita. Kohustuse t&auml;itmata j&auml;tmisega v&otilde;ib aga kaasneda v&auml;ga erinevaid tagaj&auml;rgi, sh v&auml;&auml;rteovastutus, kirjutab T&ouml;&ouml;inspektsiooni &otilde;igustalituse peajurist Kairit Ehala.</strong></p> <p>Eelviidatud &otilde;igusaktid r&auml;&auml;givad t&ouml;&ouml;andja vastutusest, seejuures eristatakse f&uuml;&uuml;silise ja juriidilise isiku vastutust. Kuid kes ikkagi reaalselt saavad vastutada t&ouml;&ouml;suhtes seadusest tulenevate kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmise eest? Kas v&auml;&auml;rteomenetluse l&auml;biviimine on v&otilde;imalik &auml;ri&uuml;hingu t&ouml;&ouml;tajate suhtes? Kas vastutust on v&otilde;imalik v&auml;listada v&otilde;i piirata n&auml;iteks juhatuse liikme lepinguga? Kas t&ouml;&ouml;tajate tegevusest saab tuletada juriidilise isiku karistus&otilde;igusliku vastutuse?</p> <p><strong>V&auml;&auml;rteomenetluse l&auml;biviimise v&otilde;imalusest konkreetse f&uuml;&uuml;silise isiku suhtes</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;suhteid reguleerib t&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS), mis annab ka t&ouml;&ouml;andja m&otilde;iste. TLS &sect; 1 l&otilde;ikest 1 tuleneb, et t&ouml;&ouml;andjana m&otilde;istetakse nii f&uuml;&uuml;silist kui juriidilist isikut, kelle juhtimisele ja kontrollile allub t&ouml;&ouml;taja (tingimata f&uuml;&uuml;siline isik) ja kes maksab t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml; eest tasu.</p> <p>Juriidilisel isikul teatavasti ei ole teov&otilde;imet lahus teda esindava isiku teov&otilde;imest. Teisiti &ouml;eldes juriidiline isik kui abstraktsioon ei saa tegutseda iseseisvalt, vaid teeb seda teda esindavate isikute kaudu. Juriidilise isiku seadusj&auml;rgne esindamise p&auml;devus tuleneb tsiviilseadustiku &uuml;ldosa seaduse (Ts&Uuml;S) &sect;-st 34 ja kuulub juriidilise isiku korral &uuml;ldjuhul isiku juhatusele. Samuti on v&otilde;imalik juriidilise isiku esindamine esinduse s&auml;tete alusel. Esindus&otilde;igus tuleneb seejuures seadusest v&otilde;i volitusest.</p> <p>Nagu m&auml;rgitud, t&auml;idab juriidilisest isikust t&ouml;&ouml;andja talle &otilde;igusaktidest tulenevaid kohustusi oma esindajate kaudu. Samuti on juriidiline isik v&otilde;imeline rikkuma neid kohustusi oma esindajate kaudu. Vastupidine t&otilde;lgendus t&auml;hendaks, et juriidilisest isikust t&ouml;&ouml;andja ei olegi kohustatud neid kohustusi t&auml;itma, kuna ta saab neid t&auml;ita ainult esindaja vahendusel ja esindaja kohustust seadus ei s&auml;testa. Ka t&otilde;lgendus, nagu poleks seaduses s&auml;testatud v&auml;&auml;rtegude eest v&otilde;imalik juriidilise isiku nimel tegutsenud f&uuml;&uuml;silist isikut vastutusele v&otilde;tta, oleks kahtlemata eba&otilde;iglane f&uuml;&uuml;silisest isikutest ettev&otilde;tjate suhtes ning muudaks &otilde;igusaktid raskesti kohaldatavaks. Nimelt, kui f&uuml;&uuml;silise isiku vastutust kehtestavad s&auml;tted kohalduksid ainult f&uuml;&uuml;silisest isikust t&ouml;&ouml;andjale, siis oleks sisutu juriidilise isiku vastutust s&auml;testav norm, sest kui ei ole v&otilde;imalik tuvastada teo toimepanemist f&uuml;&uuml;silise isiku poolt, puuduks ka v&otilde;imalus sama teo omistamiseks juriidilisele isikule, kui tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides.</p> <p>2016. aasta kevadel anal&uuml;&uuml;sis Tartu Maakohus t&ouml;&ouml;andja esindaja vastutuse k&uuml;simust t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uete rikkumisel. 25.04.2016 otsuses nr 4-16-465 on kohus m&auml;rkinud, et: &bdquo;Vaatamata asjaolule, et&nbsp; TLS &sect;-des 125 lg 1 ja 126 lg 1 on ette n&auml;htud just t&ouml;&ouml;andja vastutus, on v&otilde;imalik&nbsp; vastutusele v&otilde;tta ka t&ouml;&ouml;andja esindajat f&uuml;&uuml;silise isikuna. V&otilde;rreldes TLS&nbsp; 7-nda peat&uuml;ki s&auml;tteid n&auml;iteks karistusseadustiku [KarS] eriosa s&auml;tete &uuml;lesehitusega, seisneb sarnasus selles, et ka KarS-is on paljudel juhtudel ette n&auml;htud nii f&uuml;&uuml;siliste isikute vastutus ja sama teo eest ka juriidiliste isikute vastutus. Mitmesuguste ametialaste ja majandusalaste kuritegude eest saab vastutusele v&otilde;tta vastavaid ametiisikuid. Kohus viitab siinkohal n&auml;iteks KarS &sect;-le 3811, milles on ette n&auml;htud vastutus raamatupidamise kohustuse rikkumise eest. Raamatupidamiskohustuslane on isik v&otilde;i asutus, kes on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust (Raamatupidamise seaduse &sect; 2 lg 1). Samas t&auml;idab konkreetseid &uuml;lesandeid raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamisel konkreetne isik v&otilde;i organ, kes selleks on kohustatud tulenevalt kas seadusest (nt &auml;ri&uuml;hingu juhatus) v&otilde;i asutuse siseselt kindlaksm&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;korraldusest. Raamatupidamise korraldamise n&otilde;uete rikkumise subjektiks saab olla isik, kellele on raamatupidamise korraldamise kohustus pandud seadusega (nt &auml;ri&uuml;hingu juhatuse liige), samuti isik, kes teeb seda muu &otilde;igusakti alusel (nt raamatupidaja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse alusel).</p> <p>Kohtu arvates saab eespoolkirjeldatud p&otilde;him&otilde;ttest l&auml;htuda ka k&auml;esoleval juhul. Kohus leiab, et M. R. Kaagvere Erikooli direktorina vastutas TLS-ist tulenevate t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uetest kinnipidamise&nbsp; eest Kaagvere Erikooli Vastseliina tegevuskohas ja saab seet&otilde;ttu kanda ka vastutust selles valdkonnas aset leidnud rikkumiste eest t&ouml;&ouml;andja esindajana.&ldquo;</p> <p>Seega n&otilde;ustus kohus, et seaduse eesm&auml;rk ei saa olla &uuml;ksnes v&otilde;imalus vastutusele v&otilde;tta f&uuml;&uuml;silisest isikust t&ouml;&ouml;andjat vaid ka t&ouml;&ouml;andja seaduslikku esindajat. Kuigi kooli tegevuskohas puutusid &otilde;ppealajuhataja, filiaali juhi v&otilde;i majandusspetsialisti ametikohal&nbsp; t&ouml;&ouml;tanud isikud faktiliselt kokku ka t&ouml;&ouml;aja korraldamise k&uuml;simustega ja pidid t&auml;itma t&ouml;&ouml;aja arvestamisega seonduvaid dokumente (t&ouml;&ouml;aja arvestamise tabeleid v&otilde;i graafikuid), olid vastavad &uuml;lesanded t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;lepingutes ja ametijuhendites enamikel juhtudel fikseerimata. Kooli direktori kohustuseks oli aga kinnitada t&ouml;&ouml;ajagraafikud ning nende muudatused ja seega l&otilde;pliku otsustuse tegemine t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamisega seonduvalt j&auml;i direktorile.</p> <p><strong>Kas vastutust saab piirata juhatuse liikme lepinguga?</strong></p> <p>&Uuml;hes hiljutises kohtuvaidluses, kus ettev&otilde;ttel oli kaks juhatuse liiget, p&uuml;&uuml;dis neist &uuml;ks vastutusest vabaneda v&auml;itega, et tema vastutusalaks oli ettev&otilde;tte finatsjuhtimine, t&uuml;tarettev&otilde;tte tegevuses osalemine ning &uuml;ldjuhtimises osalemine ja t&ouml;&ouml;suhteid puudutate valdkondades oli vastutus ning sellest tulenevad kohustused teisel juhatuse liikmel.</p> <p>L&auml;htuvalt &auml;riseadustiku (&Auml;S) &sect; 187 lg-st 1, &sect; 315 lg-st 1 ning tsiviilseadustiku &uuml;ldosa seaduse (Ts&Uuml;S) &sect;&ndash;st 35 peab juriidilise isiku juhtorgani liikmed t&auml;itma oma seadusest v&otilde;i p&otilde;hikirjast tulenevaid kohustusi korraliku ettev&otilde;tja hoolsusega. Riigikohus on m&auml;rkinud, et juhatuse liikme hoolsuskohustust oma kohustuste t&auml;itmisel saab pidada t&auml;idetuks, kui ka teine keskmine heas usus tegutsev professionaal oleks sarnases olukorras samamoodi k&auml;itunud (RKTKo 3-2-1-33-10).</p> <p>Seega juhatuse liikmed peavad oma t&ouml;&ouml;s l&auml;htuma neile seadusega pandud kohustustest (nt hoolsus- ja lojaalsuskohustus) ning neist kohustustest, mis v&otilde;ivad tuleneda ka juhatuse liikmega s&otilde;lmitud ametilepingust. Juhatuse liikme leping annab v&otilde;imaluse mitte &uuml;ksnes laiendada ja t&auml;psustada juhatuse liikme vastutust vaid ka s&auml;testada selgemad reeglid juhatuse t&ouml;&ouml;korraldusele, m&auml;&auml;rata kindlaks juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja piirata rahaliselt, ajaliselt, raskusastmelt jms asjaolude poolest juhatuse liikme vastutust.</p> <p>Siiski ei vabasta vastutusvaldkondade jagamine &uuml;lej&auml;&auml;nud juhatuse liikmeid automaatselt vastutusest, kui neil lasus j&auml;relevalve kohustus. N&auml;iteks v&otilde;ivad olla teised juhatuse liikmed oma kohustust rikkunud sellega, et ei n&auml;idanud &uuml;les piisavalt hoolt, et rikkumist avastada ja &auml;ra hoida.</p> <p>Seejuures tsiviil- ja kriminaalmenetluses (aga ka v&auml;&auml;rteomenetluses) on vastutusvaldkondade jagamisel v&auml;ga erinev t&auml;hendus. N&auml;iteks nn Weroli kriminaalasjas (RKKKo 3-1-1-89-11) toonitas riigikohus, et kriminaal&otilde;iguslikult saab vastutada vaid iga juhatuse liige enda toime pandud tegude eest ning teised v&otilde;ivad vastutata kaasaitajatena, kui nad olid teost teadlikud ja tegutsesid &uuml;hise eesm&auml;rgi nimel. Samuti toonitas kohus, et paberil kirjas olev t&ouml;&ouml;jaotus ei anna alust vastutuse v&auml;listamiseks &ndash; hinnata tuleb tegelikku t&ouml;&ouml;jaotust &uuml;hingus.</p> <p>Tulles tagasi &uuml;lalpool viidatud kohtuvaidluse juurde, siis leidis Harju Maakohus (12.09.2016 otsus nr 4-16-4791), et: &bdquo;kohtule esitatud juhatuse liikme lepingust ei tulene vastutuse piiranguid, vaid vastupidi, lepingu punktist 9.2. tuleneb juhatuse liikme vastutus teiste juhatuste liikmetega &uuml;hiselt ja solidaarselt, s.h vastutus kohaldatavate seaduste ja &otilde;igusaktide n&otilde;uete mittet&auml;itmise eest. Seega lepingu j&auml;rgselt eelm&auml;rgitud kohustusi j&auml;rgides pidi iga juhatuse liige esmalt j&auml;rgima &otilde;igusaktidest ja seadustest tulenevaid tegutsemisvaldkonda puudutavaid n&otilde;udeid, ettekirjutusi ja keeldusid ning alles sisulise t&ouml;&ouml; tegemisel &auml;ri&uuml;hingu siseselt vastutama lepingu punktis 2.5 m&auml;rgitud valdkonna [s.o ettev&otilde;tte finantsjuhtimine, t&uuml;tarettev&otilde;tte tegevuses osalemine ning &uuml;ldjuhtimises osalemine] eest. Lepingu p 2.5 ei s&auml;testa seda, et juhatuse liige ei pea j&auml;rgima asukoha riigi seadusi.</p> <p>Isegi juhul, kui juhatuse liige pidas v&otilde;imalikuks, et tema peab juhinduma vaid juhatuse liikme lepingust, siis on samas lepingus juhatuse liime &uuml;lesannete, kohustuste ja &otilde;iguste esimeses punktis m&auml;rgitud, et juhatuse liige korraldab oma tegevust oma &auml;ran&auml;gemise j&auml;rgi, kuid koosk&otilde;las Lepingu, Seltsi p&otilde;hikirja ning Seltsi ja juhatuse liikme tegevuse suhtes kohaldatavate &otilde;igusaktidega. Juba see s&auml;te n&auml;itab seda, et juhatuse liige peab olema kursis nii &auml;ritegevust kui ka tegutsemisvaldkonda reguleerivate &otilde;igusaktidega, sh ka neis sisalduvate n&otilde;uete, keeldude ja kohustustega.&ldquo;</p> <p>Lisaks leidis antud v&auml;&auml;rteoasjas veelkord kinnitamist juba eelnevalt viidatud nn Weroli kriminaalasjas&nbsp; v&auml;ljatoodu, et isegi kui juhatuse liikmed lepivad kokku omavahelises t&ouml;&ouml;jaotuses, siis tuleb vastutuse k&uuml;simuse puhul hinnata tegelikku t&ouml;&ouml;jaotust &auml;ri&uuml;hingus. Nimelt tunnistas juhatuse liige ise, et teavitas koos teise juhatuse liikmega t&ouml;&ouml;tajaid koondamise v&otilde;imalusest juba aegsasti nii koosolekutel kui Skype kaudu, osaleti ettev&otilde;tte juhtimisel ja esindamisel (sh t&ouml;&ouml;tajaid puudutavates k&uuml;simustes, T&ouml;&ouml;tukassa teavitamisel) &uuml;hiselt ning dokumente allkirjastasid m&otilde;lemad juhatuse liikmed samuti koos. See aga n&auml;itas &uuml;heselt, et ka kaebuse esitanud juhatuse liige tegeles faktiliselt t&ouml;&ouml;suhteid puudutava valdkonnaga (t&ouml;&ouml;tajate koondamisega seotud k&uuml;simused) samaaegselt teise juhatuse liikmega. Seega oli m&otilde;lemal juhatuse liikmel reaalne v&otilde;imalus, &otilde;igus ja kohustus t&auml;ita seadusest tulenevaid t&ouml;&ouml;andja kohustusi ja korraliku ettev&otilde;tja hoolsuskohustust j&auml;rgides oleks saanud v&auml;ltida seaduses toodud n&otilde;uete rikkumisi.</p> <p><strong>Millal vastutab juriidiline isik?</strong></p> <p>Karistusseadustiku &sect; 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses s&auml;testatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivt&ouml;&ouml;taja v&otilde;i p&auml;deva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Keskseks k&uuml;simuseks on seega, milliste f&uuml;&uuml;siliste isikute tegu juriidilisele isikule omistada. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et juriidilise isiku vastutuse v&otilde;ib kaasa tuua ka keskastme juhi tegu, sest konkreetses valdkonnas on temal &otilde;igus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (23.03.2005 otsus 3-1-1-9-05), samuti tavat&ouml;&ouml;taja tegu, kui see on toimunud organi v&otilde;i juhtivt&ouml;&ouml;taja k&auml;sul v&otilde;i heakskiidul (10.02.2006 otsus 3-1-1-145-05; 9.04.2008 otsus 3-1-1-9-08). N&auml;iteks v&otilde;ib nn tavat&ouml;&ouml;taja ametijuhendi kohaselt tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja planeerimine, mida saab pidada ettev&otilde;tte funktsioneerimise ja tootlikkuse aluseks, mist&otilde;ttu on sellest tuletatav t&ouml;&ouml;andja kui juriidilise isiku huvi.</p> <p>Riigikohus on r&otilde;hutanud, et juriidilise isiku karistus&otilde;iguslik vastutus ei asenda, vaid t&auml;iendab f&uuml;&uuml;silise isiku vastutust (22.12.2004 otsus nr 3-1-1-121-04). Juriidilise isiku vastutusele v&otilde;tmise eeldused (s&uuml;&uuml;teokoosseis, &otilde;igusvastasus, s&uuml;&uuml;) tuleb tuvastada konkreetse teo toime pannud f&uuml;&uuml;silise isiku k&auml;itumises. Teisiti &ouml;eldes juriidilise isiku vastutusele v&otilde;tmiseks tuleb v&auml;lja selgitada f&uuml;&uuml;siline isik, kes vastutab konkreetse kohustuse t&auml;itmise eest. Selleks v&otilde;ib juhatuse liikme k&otilde;rval olla ka muu juhtivt&ouml;&ouml;taja v&otilde;i ka p&auml;dev esindaja.</p> <p><strong>Kokkuv&otilde;tteks</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tingimuste j&auml;relevalve teostamise &otilde;igus on T&ouml;&ouml;inspektsioonil, kes on &uuml;htlasi ka j&auml;relevalve k&auml;igus ilmnenud rikkumiste kohtuv&auml;liseks menetlejaks. T&ouml;&ouml;suhetes seadusest tulenevate kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmise eest saab T&ouml;&ouml;inspektsioon seega v&auml;&auml;rtegu menetleda nii selle rikkumise toime pannud t&ouml;&ouml;andja huvides ja volitusel v&otilde;i esindajana tegutsenud f&uuml;&uuml;silise isiku suhtes, kui ka juriidilise isiku suhtes (juhul, kui seadus n&auml;eb ette juriidilise isiku vastutuse!). N&auml;iteks kui vahetuse vanemale, tegevdirektorile v&otilde;i m&otilde;nele teisele ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajale on ametijuhendiga m&auml;&auml;ratud &uuml;lesandeks t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamine (t&ouml;&ouml;ajakavade koostamine, muutmine, koosk&otilde;lastamine jms), siis seaduse n&otilde;uete rikkumine v&otilde;ib v&auml;&auml;rteovastutuse kaasa tuua nii sellele konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale, kui ka &auml;ri&uuml;hingule endale.</p> <p>Lisaks v&otilde;ib m&auml;rkida, et karistusseadustik ei v&auml;lista f&uuml;&uuml;silise isiku karistamist v&auml;&auml;rteo toimepanemise eest ka olukorras, kui ta on tegutsenud juriidilise isiku nimel ja otsustusprotsessis on osalenud teised isikud, keda mingil p&otilde;hjusel ei ole vastutusele v&otilde;etud. Ka juhul, kui juhatuse liikmed on omavahel kokku leppinud vastusvaldkondade jaotamises ja/v&otilde;i piiranud vastutust juhatuse liikme lepinguga, siis tsiviil-, v&auml;&auml;rteo- ja kriminaalmenetluses on vastutusel erinev t&auml;hendus. Nimelt paberil kirjas olev t&ouml;&ouml;jaotus ei anna alust vastutuse v&auml;listamiseks ja menetluse k&auml;igus tuleb hinnata tegelikku t&ouml;&ouml;jaotust &auml;ri&uuml;hingus. Seejuures v&auml;hemasti juhatuse liikme vastutust ei saa v&auml;listada ka asjaolu, et ta n&auml;iteks ei olnud s&auml;testatud kohustusest teadlik v&otilde;i usaldas pimesi m&otilde;nd juristi. Juhatuse liige, kes peab j&auml;rgima k&otilde;rgendatud hoolsuskohustust, ei ole v&otilde;rreldav &bdquo;inimesega t&auml;navalt&ldquo;. Ta peab ka ise end oma tegevusvaldkonda reguleerivate &otilde;igusaktidega kurssi viima. Vastasel juhul ei oleks juhatuse liikme vastutusel m&otilde;tet, kui seda saaks veeretada kellegi teise kanda.</p> <p>Autor: Kairit Ehala, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1452Kuidas korrektselt töölepingut üles ütelda?2017-01-30<p><strong>Soovin t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna. Mis v&otilde;imalused on mul t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseks?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Andrei Polovnjov:</strong></p> <p>Esimene v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhet l&otilde;petada on t&ouml;&ouml;andjaga kokkuleppele j&otilde;uda. Selleks peaksite tegema t&ouml;&ouml;andjale ettepaneku t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseks. Kui t&ouml;&ouml;andja on n&otilde;us, saab t&ouml;&ouml;suhte poolte kokkuleppel l&otilde;petada. T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) ei eelda k&uuml;ll poolte kokkuleppe vormistamist, kuid hilisemate vaidluste v&auml;ltimiseks tuleks kokkulepe vormistada kirjalikus v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (n&auml;iteks e-kirjaga).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja poolte kokkuleppega n&otilde;us pole, saab t&ouml;&ouml;taja &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda. T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;hepoolne &uuml;les&uuml;tlemine saab olla korraline v&otilde;i erakorraline. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu igal ajal korraliselt &uuml;les &ouml;elda. T&auml;htajalise lepingu puhul saab t&ouml;&ouml;suhte korraliselt &uuml;les &ouml;elda &uuml;ksnes katseajal ja/v&otilde;i siis, kui t&auml;htajaline leping on s&otilde;lmitud kellegi asendamiseks. Oma lahkumise p&otilde;hjust t&ouml;&ouml;taja avaldama ei pea. T&ouml;&ouml;lepingu korraline &uuml;les&uuml;tlemine eeldab seda, et t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;andjale ette teatama v&auml;hemalt 30 kalendrip&auml;eva, katseajal kehtib 15-p&auml;evane etteteatamise t&auml;htaeg. Kui t&ouml;&ouml;taja etteteatamist&auml;htaegadest kinni ei pea, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt h&uuml;vitist v&auml;hem etteteatatud aja t&otilde;ttu tekkinud kahju eest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda erakorraliselt, peab ta t&otilde;endama, et selleks on tal m&otilde;juv p&otilde;hjus (TLS &sect; 91 lg 1). Seadusandja on siinkohal m&otilde;elnud eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;andja kohustuste olulist rikkumist (nt oluline t&ouml;&ouml;tasuga viivitamine, ebav&auml;&auml;rikas kohtlemine vms) v&otilde;i isiklikke p&otilde;hjuseid, mis ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les t&ouml;&ouml;andja kohustuste rikkumise t&otilde;ttu, peab ta enne&nbsp; t&ouml;&ouml;andjat hoiatama. Isiklikel p&otilde;hjustel &uuml;les&uuml;tlemisel v&otilde;ivad p&otilde;hjusteks olla n&auml;iteks halb tervis v&otilde;i perekondlikud kohustused. T&ouml;&ouml;vaidluste praktika n&auml;itab, et &uuml;ldjuhul pole erakorraliseks p&otilde;hjuseks n&auml;iteks elukoha v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha muutus.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda &uuml;ksnes m&otilde;istliku aja jooksul p&auml;rast seda, kui ta &uuml;les&uuml;tlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kui t&ouml;&ouml;taja lepingut m&otilde;istliku aja jooksul &uuml;les ei &uuml;tle, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja eeldada, et t&ouml;&ouml;taja on rikkumisega n&otilde;ustunud ning valmis oma kohustusi t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&auml;itma. T&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avalduses peab t&ouml;&ouml;taja v&auml;lja tooma &uuml;les&uuml;tlemise aluse ja p&otilde;hjendama m&otilde;juva p&otilde;hjuse olemasolu ja olema valmis seda t&otilde;endama. Erakorralisest &uuml;les&uuml;tlemisest ei ole t&ouml;&ouml;taja kohustatud t&ouml;&ouml;andjale ette teatama, kui seda ei ole m&otilde;lemapoolseid huve arvestades m&otilde;istlik eeldada.</p> <p>Nii korralise kui ka erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise puhul tuleb j&auml;rgida vormin&otilde;uet. &Uuml;les&uuml;tlemisavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (kiri, e-kiri, SMS). Vormin&otilde;uet rikkudes on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&uuml;hine (nt suuline &uuml;les&uuml;tlemine). Seega, et t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;ppeks, tuleb pooltel j&otilde;uda kokkuleppele v&otilde;i peab t&ouml;&ouml;taja tegema avalduse.</p> <p><strong>Kokkuv&otilde;tvalt - kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi enam t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata, on j&auml;rgmised v&otilde;imalused:</strong></p> <ul> <li>Teha t&ouml;&ouml;andjale ettepanek t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseks poolte kokkuleppel ja saada sellele t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolek. Kui t&ouml;&ouml;andja ei n&otilde;ustu, siis t&ouml;&ouml;suhe ei l&otilde;ppe. Poolte kokkulepe oleks m&otilde;istlik vormistada kirjalikult v&otilde;i n&auml;iteks e-kirjaga.</li> <li>Teha t&ouml;&ouml;andjale avaldus t&ouml;&ouml;suhte korraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks. P&otilde;hjendada pole vaja. Katseajal saab t&ouml;&ouml;suhte korraliselt &uuml;les &ouml;elda 15 kalendrip&auml;evase etteteatamisega, p&auml;rast seda 30 kalendrip&auml;evase etteteatamisega.</li> <li>Teha t&ouml;&ouml;andjale avaldus t&ouml;&ouml;suhte erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks. Erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks peab olema m&otilde;juv p&otilde;hjus (t&ouml;&ouml;andja oluline kohustuste rikkumine, t&ouml;&ouml;taja tervislik seisund vms) ja seda tuleb p&otilde;hjendada. Etteteatamist&auml;htaja (v&auml;hemalt 15 v&otilde;i 30 p&auml;eva) v&otilde;ib &uuml;ksnes p&otilde;hjendatud juhtudel j&auml;tta j&auml;rgimata.</li> </ul> <p><strong>NB! </strong>Suuliselt ei saa t&ouml;&ouml;suhet &uuml;les &ouml;elda!</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/336" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise kohta</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1449Tööinspektsioon: finantsasutustes hoolitakse töötajate tervisest2017-01-27<p><b>Finantsasutuste sihtkontrolli k&auml;igus kontrollis T&ouml;&ouml;inspektsioon 22 finantsasutust. Kontrolli k&auml;igus tehti 47 suulist m&auml;rkust, ning vaid &uuml;hel juhul tehti ettekirjutus.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul n&auml;itas sihtkontroll, et Eesti finantsasutustes on t&ouml;&ouml;keskkonnaalane t&ouml;&ouml; l&auml;bi m&otilde;eldud ning sellega tegeletakse j&auml;rjekindlalt. &bdquo;V&otilde;ime &uuml;telda, et Eesti inimeste rahaasjadega tegelevad t&ouml;&ouml;tajad, kelle tervis on t&ouml;&ouml;l hoitud,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Kontrollitud ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajad kinnitasid ka ise, et t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml; korraldus on t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidev ning juhtkonna suhtumine t&ouml;&ouml;tingimuste parandamisse on v&auml;ga hea,&ldquo; lisas Oja. Pea k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad olid koostanud riskianal&uuml;&uuml;si, suunanud t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrolli ning arsti tehtud ettepanekutega ka arvestanud. T&ouml;&ouml;tajate juhendamine oli samuti enamikel juhtudel n&otilde;uetekohaselt korraldatud, puudusi esines vaid 14% ettev&otilde;tetest. Vajalikud juhendid olid olemas 91% ettev&otilde;tetes.</p> <p>Mitmes finantsasutuses olid&nbsp; t&ouml;&ouml;tajatel reguleeritava k&otilde;rgusega lauad, mis v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tada nii istudes kui seistes.&nbsp; Asutustes soositi paindliku t&ouml;&ouml;aja kasutamist ning tervisespordiga tegelemist. M&otilde;nedes ettev&otilde;tetes olid oma spordisaalid, l&otilde;&otilde;gastumis- v&otilde;i massaažitoad. R&otilde;hku pannakse ka tervislikule toitumisele &ndash; tehakse puuviljap&auml;evi, mil kontoritesse ostetakse v&auml;rskeid puuvilju. Kontrolli k&auml;igus juhtisid t&ouml;&ouml;inspektorid t&auml;helepanu, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis tuleb hinnata k&otilde;iki, ka ps&uuml;hhosotsiaalseid riske. Finantsasutuste puhul v&otilde;ib selleks olla n&auml;iteks avatud kontori m&otilde;ju, suhtlemine klientidega jmt.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati 22 finantsasutust viies maakonnas. Asutused valiti juhuvalikuga.<br /><br />Allikas: <a href="http://www.ti.ee" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1450Alaealistele töökogemuse andmise toetamine sai valitsuse heakskiidu2017-01-26<p><b>Valitsus leppis t&auml;nasel kabinetin&otilde;upidamisel kokku, et riik hakkab noorte l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise soodustamiseks maksma toetust alaealistele t&ouml;&ouml;kogemust pakkunud t&ouml;&ouml;andjatele. Esialgu on toetust kavas piloteerida Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest juba sel aastal.</b></p> <p>&bdquo;Statistika n&auml;itab, et &uuml;le poole t&ouml;&ouml;tutest noortest ei oma eelnevat kogemust. Seega juba esimesed, koolivaheajal saadud t&ouml;&ouml;kogemused aitaksid noortel edasises elus t&ouml;&ouml;d leida ja t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist ennetada,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Jevgeni Ossinovski</b>. &bdquo;Riik saab siinkohal t&ouml;&ouml;andjale appi tulla, et ta oleks motiveeritud l&uuml;hiajaliselt ka kooli&otilde;pilasele v&otilde;imalust andma.&ldquo;</p> <p>Valitsuskabineti otsuse j&auml;rel alustab sotsiaalministeerium toetuse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist ning esimesed t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid taotleda toetust juba t&auml;navu suvel palgatud kuni 16-aastaste alaealiste eest. Toetuse suuruseks on esialgu kavandatud 30% alaealise brutotasust, kuid mitte &uuml;le poole t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast.</p> <p>Mullu pakkus alaealistele t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust 1900 t&ouml;&ouml;andjat ehk ca kolm protsenti k&otilde;igist Eesti t&ouml;&ouml;andjatest. &bdquo;Neid tublisid t&ouml;&ouml;andjaid v&otilde;iks Eestis rohkemgi olla. Toetus aitab katta noorte juhendamisega kaasnevat lisakulu ja v&auml;hendab t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulusid ning selleks, et alaealistele t&ouml;&ouml;kogemuse v&otilde;imaldamine oleks ka t&ouml;&ouml;&otilde;iguslikult v&otilde;imalikult lihtne, on riigikogus lugemisel t&ouml;&ouml;lepinguseaduse muudatused.&ldquo;</p> <p>&Uuml;le 13 protsendi ulatuv noorte t&ouml;&ouml;tus on Eestis &uuml;le kahe korra k&otilde;rgem &uuml;ldisest t&ouml;&ouml;tusest ning kogemuse puudumine &uuml;ks peamisi takistusi t&ouml;&ouml; leidmisel. Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu viimastel andmetel oli Eestis mullu 15-24-aastaseid t&ouml;&ouml;tuid noori umbes 7800, kellest ligi 60 protsendil puudus ka t&ouml;&ouml;kogemus.</p> <p>T&ouml;&ouml;tamine hariduse omandamist ei takista, sest peamiselt t&ouml;&ouml;tavad noored maksu- ja tolliameti andmetel suvisel koolivaheajal. V&auml;ljaspool suvekuid t&ouml;&ouml;tab Eestis igal kuul umbes 200 alaealist. Kooliajal t&ouml;&ouml;tamine on piiratud t&ouml;&ouml;&otilde;iguse rangete reeglitega.</p> <p>Toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.</p> <p>Loe lisaks:</p> <ul> <li>Noorte t&ouml;&ouml;le asumine muutub tulevikus lihtsamaks (sotsiaalministeeriumi pressiteade, 15.12.2916)&nbsp; <a href="http://sm.ee/et/uudised/noorte-toole-asumine-muutub-tulevikus-lihtsamaks">http://sm.ee/et/uudised/noorte-toole-asumine-muutub-tulevikus-lihtsamaks</a></li> <li>Liis T&otilde;nismaa: Alaealised vajavad paremaid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul osalemiseks (Somblogi, sepember 2016) <a href="https://somblogi.wordpress.com/2016/09/30/alaealised-vajavad-paremaid-voimalusi-tooturul-osalemiseks/">https://somblogi.wordpress.com/2016/09/30/alaealised-vajavad-paremaid-voimalusi-tooturul-osalemiseks/</a><br /><br />Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1448Elektrist põhjustatud tööõnnetusi oli möödunud aastal varasemast rohkem2017-01-25<p><strong>Tehnilise J&auml;relevalve Ameti statistika kohaselt toimus 2016. aastal 54 elektriga seotud &otilde;nnetusjuhtumit. Elektri&otilde;nnetustes hukkus 4 inimest, t&otilde;sisemalt sai kannatada 8 ja kergemalt 42 inimest. V&otilde;rreldes 2015. aastaga ei ole elektri&otilde;nnetuste &uuml;ldarv oluliselt t&otilde;usnud, kuid m&auml;rgatav on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvu suurenemine (7-lt 12-ni) ja traagiliste tagaj&auml;rgedega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvu suurenemine (1-lt 3-ni). Elektrist p&otilde;hjustatud &otilde;nnetuste peamisteks p&otilde;hjusteks on ohutusn&otilde;uete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.</strong></p> <p>Enamus &otilde;nnetusi (78%) toimus kodudes v&otilde;i nende l&auml;hi&uuml;mbruses, 22 % juhtudest olid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused. Kodustes ja sarnastes oludes toimusid &otilde;nnetused elektriohutusn&otilde;uete eiramise ja hooletuse t&otilde;ttu, remondit&ouml;&ouml;del, katkiste elektrijuhtmete v&otilde;i -seadmete kasutamisel v&otilde;i elektriseadmete kasutamisel mitteetten&auml;htud otsatarbel. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetused toimusid elektrit&ouml;&ouml;de k&auml;igus jaotlates ja &otilde;huliinidel. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamiseks p&otilde;hjuseks olid elektriohutusn&otilde;uete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine. Piirkonniti toimus &otilde;nnetusi k&otilde;ige rohkem P&otilde;hja-Eestis (Tallinnas, Harjumaal) ja Ida-Virumaal (72% &otilde;nnetustest).</p> <p>Elektri&otilde;nnetuste tagaj&auml;rjel kannatanute vanuselises jaotuses eristusid m&ouml;&ouml;dunud aastal 3 vanusegruppi: v&auml;ikelapsed (22% &otilde;nnetustest) ning vanusegrupid 20-29 (22% &otilde;nnetustest) ja 40-49 (18% &otilde;nnetustest). T&uuml;&uuml;piliseks &otilde;nnetuseks v&auml;ikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Elektri&otilde;nnetusi toimus ka katkiste juhtmete v&otilde;i pikendusjuhtmete t&otilde;ttu toas ja &otilde;ues ning mittekorras v&otilde;i oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise t&otilde;ttu. Kuna m&ouml;&ouml;dunud aastal toimus palju just elektriga seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, siis tuletab TJA meelde, et k&otilde;igil t&ouml;&ouml;protsessis osalejatel (vastutav isik, t&ouml;&ouml;juht, t&ouml;&ouml;line) tuleb kinni pidada kehtestatud ohutusn&otilde;uetest ja &ndash;reeglitest. Eelk&otilde;ige tuleb enne t&ouml;&ouml;le asumist veenduda, et t&ouml;&ouml;koht oleks ettevalmistatud ning pingetu ja maandatud ning et t&ouml;&ouml;tajad kasutaksid t&ouml;&ouml;deks etten&auml;htud isikukaitsevahendeid.<br />Elektri&otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks tuleb alati j&auml;rgida ohutusn&otilde;udeid:</p> <p>&bull; Elektriseadmeid tohib kasutada &uuml;ksnes kasutusjuhendis etten&auml;htud viisil ja oludes; &bull; N&auml;htava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega j&auml;tta laste k&auml;eulatusse; &bull; Maja v&otilde;i korteri elektris&uuml;steemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitsel&uuml;liti, mis kaitseb elektril&ouml;&ouml;gi ja tulekahju eest; &bull; Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb p&ouml;&ouml;rduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama; &bull; Elektrit&ouml;id v&otilde;ivad teha vastava ettevalmistusega elektrit&ouml;&ouml;de tegijad; &bull; Lastega tuleb r&auml;&auml;kida elektriga seotud ohtudest. Samuti tuleb &otilde;petada lapsi elektriseadmeid &otilde;igesti kasutama ning rikkega seadmeid &auml;ra tundma;<br />Lisainfo <a href="http://tja.ee/elektriohutus/"><strong>siit</strong></a><strong><br /><br /></strong>Allikas: <a href="http://www.tja.ee/" target="_blank">Tehnilise J&Auml;relevalve Amet</a><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1446Kas talvepäevadel murtud käeluu on tööõnnetus?2017-01-23<p><strong>Meie ettev&otilde;te korraldas talvep&auml;evad, mil k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad said valida endale meelep&auml;rase aktiivse tegevuse. Otsustasin minna m&auml;ele suusatama, kuid kukkusin suusatades ja murdsin k&auml;eluu. Kas see on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</strong></p> <p><strong>V</strong><b>astab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> <br />T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest saame r&auml;&auml;kida siis, kui &otilde;nnetus on juhtunud t&ouml;&ouml;andja antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ites v&otilde;i muul tema loal tehtaval t&ouml;&ouml;l v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemisel ajal ja sellel on p&otilde;hjuslik seos t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga. Tihti on motivatsiooni&uuml;ritustel, talvep&auml;evadel v&otilde;i muu nimetusega ettev&otilde;tte s&uuml;ndmustel t&ouml;&ouml;tajate jaoks nn kohustuslik ja vabatahtlik osa. Kohustuslik osa on seotud konkreetsemalt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga, t&ouml;&ouml;korraldusega, uute oskuste omandamisega v&otilde;i muu taolisega. Vabatahtliku osa puhul on aga t&ouml;&ouml;taja enda valik, kas ja millistest tegevustest ta osa v&otilde;tab.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse m&auml;&auml;ratlemisel on oluline, mis asjaoludel &otilde;nnetus toimus. Kui &otilde;nnetus juhtus talvep&auml;evade ajal, mil t&ouml;&ouml;taja oli kohustatud v&otilde;tma osa etten&auml;htud &uuml;ritustest, on eeldatavalt tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Kui aga t&ouml;&ouml;taja osales p&auml;rast p&auml;eva kohustuslikku osa vabatahtlikult meelelahutuslikes &uuml;ritustes, ei saa juhtunud &otilde;nnetust t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks lugeda.</p> <p>Kui r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tajate tervisedendusest, siis aktiivsete tegevuste soodustamine on igati hea. Eriti juhul, kui t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml; iseloomu t&otilde;ttu tavap&auml;raselt v&auml;ga palju liikuda ei ole v&otilde;imalik (n&auml;iteks kontorit&ouml;&ouml;ajad, kes teevad enamuse oma t&ouml;&ouml;st istudes). Inimestel on erinevad huvid ja soovid, seega on m&otilde;istlik anda t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus valida erinevate tegevuste vahel. Kui need tegevused on t&ouml;&ouml;taja jaoks vabatahtlikud, st t&ouml;&ouml;taja ei t&auml;ida suusatamise hetkel t&ouml;&ouml;andja poolt antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet ega tegutse muud moodi t&ouml;&ouml;andja huvides v&otilde;i h&uuml;vanguks, siis ei ole suusatamisel saadud vigastus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Kui aga suusatamine on t&ouml;&ouml;tajate jaoks kohustuslik, n&auml;iteks juhul kui meeskonnad peavad omavahel v&otilde;istlema suusatamises ja sellest keelduda ei ole v&otilde;imalik, siis v&otilde;ib vigastuse korral olla tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.<br /><br />Vaata lisaks <a href="http://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/tooonnetus" target="_blank">t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse teemalehte</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1445Uuring: istuv töö lisab su kukile kaheksa eluaastat 2017-01-20<p><strong>V&auml;rske uuringu j&auml;rgi annavad k&uuml;mnetunnised istuva t&ouml;&ouml; p&auml;evad su bioloogilisele vanusele kaheksa aastat juurde.</strong></p> <p>Nende inimeste puhul, kelle t&ouml;&ouml; kujutas endast pikka istumist ja v&auml;hest liigutamist, m&auml;rkasid teadlased, et nende rakud olid kaheksa aasta v&otilde;rra vanemad kui sama vanadel inimestel, kes liikusid rohkem ringi, kirjutab News.com.au.</p> <p>San Diego California &uuml;likooli teadlased uurisid oma oma t&ouml;&ouml;s 1500 naist vanuses 64-95 ja leidsid, et k&otilde;ige valusamalt m&otilde;jutab istuv t&ouml;&ouml; neid inimesi, kelle t&ouml;&ouml;p&auml;ev on 10 tundi pikk ja kel tuleb f&uuml;&uuml;silist liikumist ette alla 40 minuti jooksul p&auml;evas. &nbsp; Istuv t&ouml;&ouml; m&otilde;jutab DNA otstes olevaid v&auml;ikseid kaitsekorke, mis t&auml;hendab, et kui istumine neid kaitsekorgikesi kulutab, siis vananevad ka rakud kiiremini.</p> <p>Lisaks istuvale t&ouml;&ouml;le lisavad aastaid turjale teised elustiilist tulenevad faktorid, nagu &uuml;lekaalulisus ja suitsetamine.</p> <p>Allikas: <a href="http://kasulik.delfi.ee/" target="_blank">kasulik.delfi.ee</a></p> <ul> <li><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/1429" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elus ilmunud artiklit "Istumine on uus suitsetamine".</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1439Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-01-19<p><strong>Uuest aastast hakkab j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik&nbsp;"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajale oli l&auml;bi viidud sissejuhatav juhendamine, esmane juhendamine t&ouml;&ouml;kohal ning v&auml;lja&otilde;pe, mis kestis &uuml;he p&auml;eva. T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesandeks oli plekkdetailide valmistamine painutuspressil.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva keskel tuli t&ouml;&ouml;taja juurde kolleeg, kes soovis oma t&ouml;&ouml; l&otilde;petamiseks kasutada sama painutuspressi. Kuna kasutuses olevad matriitsid ei olnud kolleegile vajalike detailide jaoks sobilikud, siis lepiti kokku, et kolleeg tuleb hiljem tagasi ja vahetab matriitsid &auml;ra ning teeb oma detailid l&otilde;puni.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja &uuml;ritas kolleegil vajaminevaid detaile siiski ise painutada, pannes detaili pressi vahel natuke kaugemale, sest soovis proovida, kas n&otilde;nda on v&otilde;imalik pressida. Pressi juhtimiseks kasutati jalgpedaali. Asetades detaili matriitsile oli t&ouml;&ouml;taja k&auml;si matriitsi liikumisteel. Samal ajal kaldus ta kehaga veidi ettepoole, jalg vajus pedaalile ning k&auml;si j&auml;i pressi vahele.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja hakkas ise proovima detailide painutamist, sest matriitsi vahetus oleks v&otilde;tnud aega ning seej&auml;rel oleks ta pidanud pressi uuesti oma detailide jaoks seadistama hakkama. T&ouml;&ouml;taja oli j&auml;rjekindel. Vaatamata matriitsi mitte sobivusele proovis ta ikkagi kolleegil vajaminevad detaile ise pressida.</p> <p>&Otilde;nnetuse &uuml;heks p&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla &auml;sja t&ouml;&ouml;le asunud t&ouml;&ouml;taja soov olla kiire ning abivalmis. Samas puudusid tal p&otilde;hjalikud kogemused pressi kasutamiseks. Selliste &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks on oluline, et t&ouml;&ouml;taja teeks t&ouml;&ouml;d, mida ta oskab ning mille tegemiseks ta on v&auml;lja &otilde;petatud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli koostanud ohutusjuhendi, kus oli t&auml;pselt kirjeldatud, kuidas pressil tuleb t&ouml;&ouml;d teha, juhendi koostamisel oli aluseks v&otilde;etud seadme valmistaja antud kasutusjuhend. Ohutusjuhendi kohaselt tuleb painutust vajav detail asetada avatud pressi vahele, seej&auml;rel astuda eemale, v&auml;ljapoole ohuala ning vajutada jalgl&uuml;litit. Sellele vajutades pressib seade detailid vastavalt seadistusele.</p> <p>&Uuml;heks &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla ka see, et jalgpedaal ei olnud p&otilde;randa k&uuml;lge kinnitatud. T&ouml;&ouml;tajal oli v&otilde;imalik viia jalgpedaal pressile l&auml;hemale sellisel viisil, et oli v&otilde;imalik pedaalile vajutamise ajal hoida k&auml;tt pressi ohualas (matriitsi vahel).</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/3020" target="_blank">Uus t&ouml;&ouml;taja</a></li> <li><a href="/redirect/2287" target="_blank">Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1437Osale peresõbraliku tööandja märgise konkursil!2017-01-19<p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/JjHn25RdipU" title="" width="100%"></iframe></p> <ul> <li><a href="/redirect/3392" target="_blank">K&uuml;lasta T&ouml;&ouml;elu portaali peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise teemalehte ning osale konkursil!</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1436Tööinspektsioon: möödunud aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim2017-01-19<p><strong>Esmastel andmetel toimus eelmisel aastal 4919 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. T&auml;psustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Surmaga l&otilde;ppes 24 &otilde;nnetust (kaks on veel t&auml;psustamisel). Aasta tagasi oli surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetusi 17.</strong></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal toimus 300 &otilde;nnetust rohkem kui aasta varem. Kergeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi registreeriti 3916 ning raskeid 975. Tegevusaladest juhtus enim &otilde;nnetusi metalltoodete tootmisel, kaubanduses, riigikaitses ning veonduses ja laonduses.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul valmib p&otilde;hjalik t&ouml;&ouml;keskkonna anal&uuml;&uuml;s m&auml;rtsis, ent juba esmaste andmete p&otilde;hjal saab &uuml;telda, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi on oluliselt rohkem. &bdquo;&Uuml;hest k&uuml;ljest on hea, et &uuml;ha v&auml;hem varjatakse t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning neist antakse teada. V&auml;ga t&otilde;siselt tuleb aga v&otilde;tta seda, et oma elu j&auml;ttis t&ouml;&ouml;l 24 inimest. Kahe inimese surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetus on veel uurimisel. V&otilde;ime &uuml;telda, et tegemist oli viimase k&uuml;mne aasta halvima aastaga,&ldquo; nentis Maripuu. Maripuu kinnitas, et T&ouml;&ouml;inspektsioon suurendab alanud aastal j&auml;relevalve mahtu probleemsetes sektorites nagu elektrienergia, veondus ja laondus ning ehitus, kus eelmisel aastal oli rohkem raskeid &otilde;nnetusi.&nbsp; &bdquo;Selge on see, et inspektor ei saa olla iga p&auml;ev igal ehitusplatsil v&otilde;i tootmistsehhis. Ohutult ja nii enda kui kolleegide tervist s&auml;&auml;stev t&ouml;&ouml;tamine peab olema igal t&ouml;&ouml;kohal esmane v&auml;&auml;rtus. T&ouml;&ouml;tamine ei tohi 21. sajandil olla eluohtlik ettev&otilde;tmine,&ldquo; r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imalust kutsuda oma ettev&otilde;ttesse konsultant, kes annaks n&otilde;u kuidas t&ouml;&ouml;keskkonna riskid viia miinimumini. Teenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p> <p>2015. aastal toimus 4774 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 3800 kerget, 958 rasket ning 17 l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1434Jevgeni Ossinovski: tööturg peab käima digimajanduse arenguga ühte sammu2017-01-17<p><strong>Euroopa Liidu eesistujana t&otilde;stab Eesti fookusesse tulevikut&ouml;&ouml; teemad, r&auml;&auml;kis tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski Pariisis t&auml;nasel kohtumisel Prantsuse t&ouml;&ouml;ministri Myriam El Khomriga.</strong></p> <p>&bdquo;&Uuml;ks Eesti prioriteete on tulevikut&ouml;&ouml;ga seotud t&ouml;&ouml;turureformid ehk see, kuidas viia t&ouml;&ouml;turg vastavusse tehnoloogia arenguga,&ldquo; tutvustas Ossinovski Prantsuse t&ouml;&ouml;ministrile Eesti eesistumise programmi. &bdquo;Digitehnoloogiate areng muudab p&otilde;hjalikult meie &uuml;hiskondi ja t&ouml;&ouml;turgu, mist&otilde;ttu peame juba t&auml;na panustama enam inimeste oskustesse ja seadusandluse uuendamisse,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Prantsuse t&ouml;&ouml;minister Khomri kinnitas omalt poolt vajadust luua selge ja &otilde;iglane t&ouml;&ouml;j&otilde;u vaba liikumise regulatsioon, mille oluliseks teet&auml;hiseks on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate direktiivi uuendamine. &bdquo;Prantsusmaa pole kunagi olnud t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise vastu, vaid me soovime paremat kuritarvitamise vastu v&otilde;itlemist,&ldquo; lausus Myriam El Khomri.</p> <p>Tegemist oli Eesti jaoks olulise kohtumisega, kus arutati Euroopa Liidu &uuml;he asutajariigi t&ouml;&ouml;ministriga &uuml;htse Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;turu temaatikat. &Uuml;htlasi esitas Ossinovski oma Prantsuse kolleegile kutse osalemaks Eesti tulevikut&ouml;&ouml; konverentsil, mis korraldatakse Eesti ELi eesistumise ajal 13.&ndash;14. septembril.</p> <p>Minister Ossinovski on koos sotsiaalministeeriumi delegatsiooniga kahep&auml;evasel visiidil Pariisis, kus kohtub Prantsuse t&ouml;&ouml;- ja terviseministritega ning osaleb OECD tervisekomitee ministrite tasandi kohtumisel. Ministrit saadavad visiidil sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, tervises&uuml;steemi arendamise osakonna n&otilde;unik Kaija Lukka, digitaalv&otilde;imekuse arendamise osakonna programmijuht T&otilde;nis Jaagus ja Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Eigo.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1433Kas töökohal õues olev liikumistee peab olema hooldatud?2017-01-16<p><strong>Meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad p&auml;evad p&auml;evas mitu korda liikuma olmehoone ja tootmistsehhi vahet. Eile oleks &uuml;hele t&ouml;&ouml;tajale j&auml;&auml;purikas katuser&auml;&auml;stast peaaegu p&auml;he kukkunud. N&auml;dal tagasi teine t&ouml;&ouml;taja kukkus ja p&otilde;rutas selja &auml;ra. Kas v&auml;ljas olev liikumistee peab olema hooldatud?</strong></p> <p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>Ka v&auml;ljas olev ettev&otilde;tte territoorium on osa t&ouml;&ouml;keskkonnast ja selle ohutuse peab tagama t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajad peavad liikuma ettev&otilde;tte territooriumil &uuml;hest hoonest teise, peab olema l&auml;bi m&otilde;eldud, millist teed selleks kasutada ja kuidas tagada seal ohutus. Suvel v&otilde;ib ohutuse osas olla k&otilde;ige t&auml;htsam, et territooriumil s&otilde;itvad autod ja jalgsi liikujad oleks eraldatud. Talvel lisandub siia veel mitu aspekti. Esmalt, et liikumisteed ei oleks libedad ja teiseks, et hoonete l&auml;hedal k&otilde;ndides ei oleks ohtu katuselt langevast lumest v&otilde;i j&auml;&auml;purikatest. Liikumisteed peaksid olema eemal kohtadest, kuhu katuselt v&otilde;ivad langevad purikad v&otilde;i lumi. Kui liikumistee on sellise koha l&auml;heduses, tuleb ohtlik koht kogu ulatuses piirestada n&auml;iteks kilelindiga, et t&ouml;&ouml;tajad oskaksid hoiduda k&otilde;ndimisest ohtlikus kohas.</p> <p>Jalgsi liikumiseks m&otilde;eldud kohad tuleb hoida lumest v&otilde;imalikult puhtad ja neil tuleb vajadusel teha libeduset&otilde;rjet kas liiva, peene killustiku v&otilde;i muu sarnasega. Vahetevahel peab m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja &otilde;igeks kasutada k&otilde;ige otsemat rada, kuid lume all v&otilde;ib olla konarlik ja libe pind ning seal on kukkumine lihtne juhtuma. &Otilde;ige on j&auml;lgida ka kaast&ouml;&ouml;tajate k&auml;itumist ja nende ohtlikku tegutsemist m&auml;rgates r&auml;&auml;kida sellest neile ja t&ouml;&ouml;andjale. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja reageerima, kui ta n&auml;eb inimeste liikumist v&otilde;i liikumisj&auml;lgi kohtades, kus asumine v&otilde;ib olla ohtlik. &nbsp;</p> <ul> <li>Vaata lisaks ka&nbsp;<a href="/redirect/2181" target="_blank">libisemise ja komistamise teemalehte</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1432Ilmusid mitmed uued Tööinspektsiooni trükised2017-01-12<p><strong>Ilmunud on mitmed T&ouml;&ouml;inspektsiooni tr&uuml;kiseid, sealhulgas t&auml;iendatud kordustr&uuml;kk bro&scaron;&uuml;&uuml;rist "Eelista t&ouml;&ouml;lepingut", t&auml;iesti uus juhendmaterjal "T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus kaubanduses, toitlustuses ja majutuses", ning voldik "Tervisekontroll".</strong></p> <ul> <li><strong>Bro&scaron;&uuml;&uuml;ris "Eelista t&ouml;&ouml;lepingut"</strong> antakse &uuml;levaade Eesti seadustest, mis reguleerivad t&ouml;&ouml;tamisega seotud eluvaldkondi. Lugejad saavad teada mis vahe on t&ouml;&ouml;lepingul ja k&auml;sunduslepingul, miks on t&ouml;&ouml;tajale kasulik s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping ning millised sotsiaalsed tagatised kaasnevad korrektselt vormistatud lepinguga.</li> <li><strong>Juhendmaterjalis "T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus kaubanduses, toitlustuses ja majutuses"</strong> on juttu kaubanduses, toitlustuses ja majutuses esinevatest ohuteguritest &ndash; kuidas neid &auml;ra tunda ja mida teha, et need m&otilde;jutaksid t&ouml;&ouml;tajate tervist v&otilde;imalikult v&auml;he. K&auml;sitlemist leiavad riskid, mis on seotud p&otilde;hiliselt istumise v&otilde;i seismisega, raskuste k&auml;sitsi teisaldamise, ps&uuml;hholoogiliste ohutegurite, liikumisteede korrashoiu, t&ouml;&ouml;vahendite ohutuse, kemikaalide kasutamise ja mitmete teiste valdkonnas levinud olukordadega. Samuti antakse n&otilde;u esmaabi ja tervisekontrolli korraldamiseks ning jagatakse n&auml;pun&auml;iteid olmeruumide sisustamiseks.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</li> <li><strong>Voldikust "Tervisekontroll"</strong> saab lugeja teada, miks on tervisekontrollis k&auml;imine vajalik ja kasulik nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale.</li> <li><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni voldik</strong> on m&otilde;eldud k&otilde;igile, kes soovivad teada saada, millega T&ouml;&ouml;inspektsioon tegeleb, milliseid teenuseid pakub ning milliste kanalite vahendusel on v&otilde;imalik T&ouml;&ouml;inspektsiooniga suhelda.</li> </ul> <p>K&otilde;iki T&ouml;&ouml;inspektsiooni tr&uuml;kiseid on v&otilde;imalik lugeda ja alla laadida <a href="http://ti.ee/est/meedia-truekised-statistika/teavitustegevus/truekised/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</p> <p>Foto: SXC/Svilen Milev</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1431EU-OSHA tööohutuse ja töötervishoiu tasuta väljaanded2017-01-11<p><strong>Kas te olete huvitatud t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu teabeallikatest? Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu v&auml;ljaannete andmebaasis on muu hulgas p&otilde;hjalikud uuringuaruanded ja t&ouml;&ouml;kohal kasutamiseks etten&auml;htud temaatilised teabelehed E-fact.</strong></p> <p>K&otilde;iki v&auml;ljaandeid saab tasuta alla laadida. Andmebaasis saab otsida keele, teema v&otilde;i m&auml;rks&otilde;na p&otilde;hjal, seal on hulgaliselt t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu p&otilde;hivaldkondade ja -teemade mitmekeelseid v&auml;ljaandeid.</p> <ul> <li><strong>K&uuml;lastage <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications" target="_blank">EU-OSHA v&auml;ljaannete jaotist</a>.</strong></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1429Istumine on uus suitsetamine2017-01-10<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimate praktikate konkursil sai t&auml;navu tunnustuse Swedbanki siseterviserada, kuid see pole ainus panga ettev&otilde;tmine, mis t&ouml;&ouml;tajaid liikuma innustab.</strong></p> <p>P&otilde;hiline ja juba traditsiooniks kujunenud ettev&otilde;tmine, mida Swedbanki t&ouml;&ouml;tajad iga aasta mais ootavad, on juba &uuml;heksa korda toimunud Tervisekuu, r&auml;&auml;kis Swedbanki t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist Liis Oja.</p> <p><img title="Foto: Priit Simson, Ekspress Meedia/ Scanpix." alt="Nutiseadmed muudavad liikumise l&otilde;busamaks ja seltskondlikumaks. Foto: Priit Simson, Ekspress Meedia/ Scanpix." src="/UserFiles/Uudiste-pildid/30 foto 1LT13MAY15A12.JPG" /></p> <p>Tervisekuu eestvedajaks on vabatahtlik projektijuht, igal aastal erinev inimene, teda toetab vabatahtlikest koosnev meeskond. Kuu aja v&auml;ltel tegeletakse pangas seminaride, v&otilde;istluste ja t&ouml;&ouml;tubade vormis erinevate tervise s&auml;ilitamise ja aktiivse liikumise teemadega, sealhulgas t&ouml;&ouml;tervishoiu, erinevate spordialade tutvustamise, toitumisalase teabe jagamise ning east ja soost tulenevate terviseriskide ja nende ennetamisega.</p> <p>&bdquo;Tavaks on saanud s&otilde;bralikud m&otilde;&otilde;duv&otilde;tmised erinevatel aladel, n&auml;iteks sammulugemisv&otilde;istlus, Endomondo v&auml;ljakutsed ja teisedki vahvad v&otilde;istlused, mis istuva t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt kevadiselt v&auml;rskesse &otilde;hku liikuma kutsuvad. Sellest grupist s&uuml;nnib palju nutikaid ja innovaatilisi ideid, millest m&otilde;ned on j&auml;tkuvalt kasutuses ka tulevikus,&ldquo; r&auml;&auml;kis Oja ning t&otilde;i tervist edendava n&auml;itena kolleeg Ardo Pajuri algatusel Tallinna peamaja vahetus l&auml;heduses kaardile kantud k&uuml;mne kontrollpunktiga mobiilse orienteerumise raja MOBO.</p> <p>Kaks aastat tagasi soetas Swedbank tervisekuu raames k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;kohtade puhkenurkadesse v&otilde;imlemispallid, mida saab kasutada puhkepausil harjutuste tegemiseks v&otilde;i soovi korral ajutiselt tooli asemel t&ouml;&ouml;laua taga.</p> <p>&bdquo;On t&ouml;&ouml;tajaid, kes on kujundanud palli kasutamisest tooli asemel regulaarse harjumuse, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tavad iga p&auml;ev 15 minutit pallil istudes,&ldquo; kinnitas t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, kelle s&otilde;nul p&uuml;&uuml;ab pank igati soosida liikumist ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestel ja t&ouml;&ouml;kohal. &bdquo;Selleks sai paar aastat tagasi &bdquo;Rohelise n&auml;dala&ldquo; raames kontoriruumidest laudade alt vabatahtlikkuse alusel &auml;ra korjatud suur hulk paberikorve ning m&otilde;ni aeg hiljem muutsime ka oma printimiskorraldust ning korjasime &auml;ra t&ouml;&ouml;laudade juures asuvad v&auml;ikeprinterid, s&auml;ilitades v&otilde;imaluse korruste keskel asuvate tsentraalsete printerite kasutamiseks.&ldquo;</p> <p>Nii tulebki juhul, kui printimine ikka on vajalik, t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;tta v&auml;ike paus ja teha jalutusk&auml;ik l&auml;hima tsentraalse printerini, paberj&auml;&auml;tmete tekkimisel aga k&otilde;ndida paberihundini v&otilde;i pr&uuml;gikastini korruse puhkenurgas.</p> <p>Kahes suurema t&ouml;&ouml;tajate arvuga majas Tallinnas on pangal aga oma spordisaalid, mida k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saavad kasutada k&otilde;ikidel n&auml;dalap&auml;evadel kella 7&ndash;22. S&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml; iseloomust on kasutajaid nii t&ouml;&ouml;p&auml;eva sees kui ka enne ja p&auml;rast ametlikku t&ouml;&ouml;aega. &bdquo;Pakume neljal korral n&auml;dalas ka ringtreeninguid professionaalse treeneri juhendamisel,&ldquo; &uuml;tles Oja. &bdquo;Samuti tegutseb peamajas peale t&ouml;&ouml;p&auml;eva kord n&auml;dalas &uuml;ks pilatese ja &uuml;ks kundalini jooga grupp.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna statistika n&auml;itab, et pidev istumine on sama kahjulik kui suitsetamine ning &uuml;ks krooniliste haiguste p&otilde;hjustest, siis on v&auml;ga oluline olla f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne ning leida ka t&ouml;&ouml;tamise ajal m&otilde;ni minut sirutus- v&otilde;i v&otilde;imlemispausideks.&nbsp;</p> <p><img alt="Kahel viimasel aastal on Swedbankis populaarsust kogunud GPS-joonistusv&otilde;istlus, mis on suurep&auml;rane v&otilde;imalus kunstilembestele sportlastele v&otilde;i siis spordilembestele kunstnikele. " src="/UserFiles/Uudiste-pildid/08%20FOTO%20joonis_.png" /></p> <h4>Kommentaar</h4> <p><strong>Huvitav seiklusrada on v&otilde;imalik rajada pea igale poole</strong></p> <p><strong>Ardo Pajur</strong><br />MOBO raja autor ja orienteeruja</p> <p>Eesm&auml;rk oli luua liikumisv&otilde;imalus, kuhu oleks lihtne j&otilde;uda ning mis oleks j&otilde;ukohane iga&uuml;hele. Reisidel jalutavad paljud turismikaart k&auml;es, seega ei tohiks orienteerumiskaart maja &uuml;mbruses olla midagi keerulist. Kui k&otilde;ik kokkulepped olid s&otilde;lmitud, siis raja valmimiseks kulus paar n&auml;dalat, kuna pidime laskma ka kaardi joonistada (muidu saaks veel kiiremini).</p> <p>Valikpunktidega rada annab v&otilde;imaluse l&auml;bida just need punktid, mis tunduvad j&otilde;ukohased. Need, kes soovivad sporti teha, v&otilde;ivad joosta, aga v&otilde;istlemine ei ole olnud eesm&auml;rk. Tahtsin n&auml;idata, et huvitav seiklus on v&otilde;imalik rajada pea igasse kohta, kui veidi loovamalt l&auml;heneda. MOBO raja puhul v&otilde;lus veel lihtsus ja kaasaegsus, punktid on v&otilde;imalik v&auml;lja printida ja nutitelefon, millega punkte m&auml;rkida, on t&auml;na pea iga&uuml;hel. Tulemusi ja punktide l&auml;bimist saab reaalajas j&auml;lgida. Lisaks on mul veel ootus, et kui see l&uuml;hike MOBO rada meeldib, siis satuvad inimesed ehk ka m&otilde;nele teisele MOBO rajale, mida on Eestis t&auml;na piisavalt ja &uuml;ldjuhul on need looduslikult p&otilde;nevates kohtades.</p> <p>Kuna samale kaardile on v&otilde;imlaik punkte m&auml;rkida erinevatesse kohtadesse, siis konkreetne rada on meil avatud j&otilde;uludeni ja kevadel s&auml;time samale kaardile p&uuml;sti uue raja, nii et k&otilde;igil on v&otilde;imalik j&auml;lle uuele seiklusele asuda.</p> <p>Minu soovitused sarnase MOBO raja koostamiseks on j&auml;rgmised: rada v&otilde;iks pakkuda palju valikuid ning olla selline, et jalutades on v&otilde;imalik 45&ndash;60 minuti jooksul k&otilde;ik punktid l&auml;bi k&auml;ia; leia punktidele selline asukoht, kuhu saad need kindlalt kinnitada ning et kellelgi ei tekiks tahtmist punkti eemaldada. MOBO raja saab rajada soovi korral ka siseruumidesse ning v&otilde;ime oma meeskonnaga ka teistele ettev&otilde;tetele sarnaseid MOBO radasid teha.</p> <p><strong>Autor:</strong> tooelu.ee</p> <p><strong>Foto:</strong> Priit Simson, Ekspress Meedia/ Scanpix</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1428Kas tööandja peab mulle tööriided hankima? 2017-01-09<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: T&auml;idan sageli t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ettev&otilde;tte v&auml;listerritooriumil. Kas t&ouml;&ouml;andja peab mulle t&ouml;&ouml;riided hankima? Seni olen oma riietust kasutanud. V&auml;ljas on k&uuml;lm ja riided sageli m&auml;&auml;rduvad.</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;andja on kohustatud oma kulul andma t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;riietuse, kui t&ouml;&ouml; laad seda n&otilde;uab. N&auml;iteks mitmetes ametites, kus t&ouml;&ouml;d tuleb teha palju ka v&auml;ljas, v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja tervist kahjustada ilmastikutingimused ning nii on t&ouml;&ouml;riietusel t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamisel oluline osa. Kui t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamiseks ja haigestumise v&auml;ltimiseks on t&ouml;&ouml;tajal vajalik hankida t&auml;iendavat t&ouml;&ouml;riietust, siis tasub p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete tavap&auml;rasel t&auml;itmisel v&otilde;ib riietus m&auml;&auml;rduda v&otilde;i kahjustuda, ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;taja kasutab t&ouml;&ouml;l isiklikku riietust ning riiete hooldamise, parandamise v&otilde;i asendamisega seonduvad kulud ise kataks. Kuna Teie t&ouml;&ouml;s riietus m&auml;&auml;rdub, siis peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;riietuse Teile andma ning tagama hoolduse oma kulul. T&ouml;&ouml;riietus tuleb Teile v&otilde;imaldada ka olukorras, kus teistele samalaadset t&ouml;&ouml;d tegevatele t&ouml;&ouml;tajatele on riietus antud. Kui t&ouml;&ouml;andja saab korraldada t&ouml;&ouml; selliselt, et isikliku riietusega t&ouml;&ouml;tamisel ei kaasne Teile ebam&otilde;istlikke kulutusi v&otilde;i ohtu Teie tervisele, siis t&ouml;&ouml;riietuse andmise kohustust t&ouml;&ouml;andjal ei ole.</p> <p>Milline t&ouml;&ouml;riietus on t&ouml;&ouml;ks sobiv ning kandmisel mugav, s&otilde;ltub tehtavast t&ouml;&ouml;st ja t&ouml;&ouml;tingimustest &ndash; kas t&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siliselt raske v&otilde;i kerge, on v&auml;ljas vali tuul v&otilde;i tuulevaikus, karmid miinuskraadid v&otilde;i sajab l&ouml;rtsi. T&ouml;&ouml;riideid valides tuleks t&ouml;&ouml;andjal arvestada t&ouml;&ouml;tajate ettepanekutega. Vastasel juhul ei pruugi valik langeda sobilike ja mugavate riiete kasuks.</p> <p>Foto: Freeimages.com/Nicholas Sales</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1427Ilmunud on Tööinspektsiooni uued trükised2017-01-06<p><strong>2016. aasta l&otilde;pus ilmus voldik "&Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;". Uue aasta alguses on ilmunud t&auml;iendatud kordustr&uuml;kk bro&scaron;&uuml;&uuml;rist "Uus t&ouml;&ouml;taja".</strong></p> <p>Voldikus "&Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;" antakse kiire, lihtne aga p&otilde;hjalik &uuml;levaade k&otilde;ikidest seadustest tulenevatest erisustest, mida &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; tegemisel on tarvis silmas pidada.&nbsp;</p> <p>Bro&scaron;&uuml;&uuml;ri &bdquo;Uus t&ouml;&ouml;taja ettev&otilde;ttes&ldquo; eesm&auml;rk on selgitada, kuidas saada uuest t&ouml;&ouml;tajast vanaks olijaks ja sealjuures terveks j&auml;&auml;da. Lisaks antakse &uuml;levaade t&ouml;&ouml;lepingust, muudest kokkulepetest, dokumentidest ja tingimustest, millega tasub arvestada. Samuti saab teavet juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe korraldamise, t&ouml;&ouml;koha ja -vahendite uuele tulijale sobivaks kohandamise, tervisekontrolli jm vajaliku kohta.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhendmaterjale on v&otilde;imalik tasuta lugeda ja alla laadida <a href="http://ti.ee/est/meedia-truekised-statistika/teavitustegevus/truekised/toeoesuhted/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>,</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1423Eakad – väärtuslik osa tööturust2017-01-04<p><strong>Eesti elanikkond vananeb, lapsi s&uuml;nnib v&auml;he ning inimesed elavad kaua. Eestis on eakaid ning noori laias laastus sama palju. <br /><br /></strong>See on probleem, sest inimesi, kes teeksid t&ouml;&ouml;d ning kelle maksudest saaks riiki &uuml;lal pidada, j&auml;&auml;b aina v&auml;hemaks. &Uuml;ks lahendus on pensioniea stabiilne t&otilde;stmine, nagu ka Eestis hetkel p&auml;evakorras on. Kuid t&ouml;&ouml;tamine ei ole elus k&otilde;ige t&auml;htsam &ndash; endale leiva teenimine tuleb teha meeldivaks ja turvaliseks. Paralleelselt pensioniea t&otilde;stmisega tuleb vanemaealiste t&ouml;&ouml;le asumist kergemaks muuta.<i> </i></p> <p><b>Jahmatavad prognoosid</b></p> <p>Euroopa Liidu rahvastikup&uuml;ramiidis v&otilde;ib juba 15 aasta l&otilde;ikes n&auml;ha m&auml;rgatavaid muutuseid. Veel 2001. aastal oli p&uuml;ramiid keskelt laieneva noolepea moodi. See t&auml;hendab, et k&otilde;ige enam oli keskealisi inimesi, noori veidi v&auml;hem ja vanureid v&auml;he. T&auml;naseks on p&uuml;ramiidi kuju muutunud nii, et alumine osa aina aheneb ja &uuml;lemine osa on m&auml;rgatavalt suurenenud. K&otilde;igest 15 aastaga on muutused selgelt m&auml;rgata. Aastaks 2080 prognoositakse Euroopa rahvastikup&uuml;ramiidi kujuks j&auml;meda jalaga T t&auml;hte. See t&auml;hendab, et eakaid saab olema v&auml;ga palju.</p> <p>Nii kaugele kui aasta 2080 ei peagi minema, et jahmatuda. Statistikaameti rahvastikuprognoosi j&auml;rgi v&auml;heneb Eesti rahvastik 2040. aastaks v&otilde;rreldes 2015. aastaga 130 tuhande inimese v&otilde;rra ning 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus kasvab 18,4%-lt aastal 2014 27,6%-le aastaks 2040. Eestlasi on 25 aasta p&auml;rast statistikaameti andmetel v&auml;hem sama palju, kui praegu elab inimesi Tartus, Haapsalus ja Viljandis kokku. Lisaks on selleks ajaks Eestis elanikkonnast ligi kolmandik vanurid. Kuna Eesti on Euroopas vananemise osas eesrinnas, j&otilde;uab meie eakate osakaal &uuml;hiskonnast veerandini ehk 25 protsendini juba aastaks 2020.</p> <p><b>Generatsioon U </b></p> <p>Mida teha, et t&ouml;&ouml;turu olukorda parandada? Rahvastikup&uuml;ramiidi &uuml;mberkujundamine on v&auml;ga ajamahukas ja j&auml;rjepidevust n&otilde;udev ettev&otilde;tmine, mida ei ole v&otilde;imalik kiiresti teha. Kuna k&otilde;ik prognoosid &uuml;tlevad, et olukord t&ouml;&ouml;turul l&auml;heb kiiresti j&auml;rjest halvemaks, tuleb v&auml;lja m&otilde;elda lahendusi.</p> <p>&Uuml;ks lahendus on eakate kaasamine ning nende t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmine. Sealt tuleb ka termin generatsioon U (ing.k <i>generation unretired</i>) ehk pensionilt naasnute p&otilde;lvkond. N&auml;iteks USA t&ouml;&ouml;j&otilde;us on &uuml;le 65-aastased k&otilde;ige kiiremini kasvav vanusegrupp ning veel m&otilde;ned aastad tagasi andis see p&otilde;lvkond 93 protsenti sealse t&ouml;&ouml;turu kasvust. Eakad v&otilde;ivad osutuda p&auml;&auml;ster&otilde;ngaks, kes aitavad majanduslangust edasi l&uuml;kata.</p> <p>Selleks, et meie sotsiaal- ja tervishoius&uuml;steem oleks j&auml;tkusuutlik, on &auml;&auml;rmiselt oluline, et vanemaealisemad inimesed p&uuml;siksid v&otilde;imalikult kaua tervetena ning osaleksid v&otilde;imalikult kaua t&ouml;&ouml;turul. Kahtlemata on see teema, millega riik peab tegelema. Eesti T&ouml;&ouml;tukassa toetab eakate ettev&otilde;tlust ning probleemist saadakse aru, kuid pikk tee on veel minna.</p> <p>Mida rohkem edasi meditsiin areneb, seda kauem on meie tervis piisavalt hea, et teha t&auml;isv&auml;&auml;rtusliku t&ouml;&ouml;d. Euroopa Komisjoni 2012. aasta uuringu j&auml;rgi peetakse inimest &bdquo;mitte enam nooreks&ldquo; alates 42 eluaastast ning &bdquo;vanaks&ldquo; juba 62 aasta vanuselt. Kuid k&otilde;ige t&auml;htsam on, kuidas inimene end ise tunneb. Mida rohkem &uuml;hiskond sisestab, et k&otilde;rge iga ei t&auml;henda mandumist, seda enam saame aktiivseid eakaid.</p> <p><b>Asi on suhtumises</b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellimusel viidi 2012. aastal t&ouml;&ouml;andjate seas l&auml;bi uuring, mis uurib nende suhtumist vanemaealistesse t&ouml;&ouml;tajatesse. Esimene murekoht on t&otilde;sisasi, et ettev&otilde;tted ei taju rahvastiku vananemist probleemina. Kuigi kindlasti paljud firmajuhid saavad aru, et vananev rahvastik on &uuml;leilmne probleem, siis enda rolli sellega tegelemisel ei n&auml;hta. 83 protsendi t&ouml;&ouml;andjate hinnangul ei ole vananeva personali probleem nende organisatsioonis oluline k&uuml;simus. 77 protsenti vastanud organisatsioonide juhtidest ei arva, et vanemaealiste t&ouml;&ouml;tajate osakaal nende organisatsioonis kasvab j&auml;rgmisel 5 aastal olulisel m&auml;&auml;ral. Samuti ei ole 82 protsenti t&ouml;&ouml;andjatest t&ouml;&ouml;j&otilde;u vananemisega seotud riske oma organisatsiooni jaoks hinnanud.</p> <p>2015. aastal tehtud Praxise uuring annab n&otilde;u, kuidas riik saab eakate t&ouml;&ouml;turule naasmist lihtsamaks muuta. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringu j&auml;rgi on juba praeguseks Eestis nii vanemaealiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive kui ka t&ouml;&ouml;alane aktiivsus &uuml;sna k&otilde;rge<strong>.</strong> See on ajendatud pigem eelk&otilde;ige madalast sotsiaalkaitsest mitte aktiivsest t&ouml;&ouml;turupoliitikast ja t&ouml;&ouml;suhetepoliitikast. Vanemaealiste t&ouml;&ouml;turupoliitika arendamisel on riik astunud olulise sammu lugedes pensioniealised aktiivsete t&ouml;&ouml;poliitikameetmete sihtr&uuml;hma. Samuti on rohkelt t&auml;helepanu juhitud elukestvale &otilde;ppele, mis peaks tagama t&ouml;&ouml;tamiseks vajalikud oskused ja teadmised.</p> <p>Riik on v&auml;he p&ouml;&ouml;ranud t&auml;helepanu, kuidas m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;suhte osapooli vanemaealistele sobivas t&ouml;&ouml;s kokku leppima, v&otilde;imaldamaks paindlike t&ouml;&ouml;tingimusi. Lisaks soovitab Praxise uuring riiki aktiivsemalt teavitama t&ouml;&ouml;suhte osapooli vananemisega kaasnevatest erivajadustest, ka peaksid t&ouml;&ouml;andjad olema valmis vanematele t&ouml;&ouml;tajatele looma sobivaid t&ouml;&ouml;tingimusi. Kuna eakad on tundlikumad koormuse suhtes, peaksid t&ouml;&ouml;andjad olema valmis paindlikumaks koormuse jagamiseks. Samuti peaks m&otilde;tlema, kuidas erinevaid eakatele m&otilde;eldud sotsiaalkaitse ja -hoolekandemeetmeid paremini teatavaks teha. Anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et teenuse osutajatel on mitmeid v&auml;ljakutseid, sest teenuste pakkumine ei vasta n&otilde;udlusele ning teenuseid taotletakse v&auml;hem kui peaks.</p> <p><b>Kas Eesti on valmis orienteeruma tunduvamalt eakamale elanikkonnale?<br /></b><em>Vastab Iris Pettai, </em><em>Eesti Avatud &Uuml;hiskonna Instituudi juhataja</em></p> <p>Eesti paistab silma vanemaealiste k&otilde;rge t&ouml;&ouml;h&otilde;ivega ja statistilisi n&auml;itajaid vaadates v&otilde;ib tunduda, et Eesti t&ouml;&ouml;turg suudab edukalt vanemaealistele orienteeruda. Kuni 59 eluaastani on Eestis t&ouml;&ouml;h&otilde;ive k&otilde;rge, alates 60. eluaastast algab langus, mis s&uuml;veneb 65. eluaasta juures j&auml;rsult. 70-74 aastastest t&ouml;&ouml;tab&nbsp; 12%, 75&ndash;79 aastastest 5% ja 80-aastastest ja vanematest vaid 2%.</p> <p>&nbsp;Eesti jaoks on seni lahendamata probleemiks, kuidas hoida inimesi t&ouml;&ouml;turul pensionieani. Meil minnakse pensionile keskmiselt 59 aastaselt. Varast pensionile j&auml;&auml;mist p&otilde;hjustab see, et vanemaealised ei ole Eesti t&ouml;&ouml;turul oodatud. Eakad on t&ouml;&ouml;turul suuremal v&otilde;i v&auml;iksemal m&auml;&auml;ral t&otilde;rjutud. Uuringud n&auml;itavad, et 50-64 aastastel on suuri raskusi t&ouml;&ouml; leidmisel. Inimene, kes koondatakse vanuses 50+, peab t&otilde;sist vaeva n&auml;gema, et t&ouml;&ouml;d leida. Selleks v&otilde;ib kuluda aasta ja rohkemgi. T&ouml;&ouml;kohtade valik on piiratud, iseloomulik on k&otilde;rge keeldumiste arv ja palju madalam palk v&otilde;rreldes nooremale t&ouml;&ouml;j&otilde;ule makstavaga. T&ouml;&ouml;kohad, mida pakutakse 50+ inimestele on sageli rutiinsed ja &uuml;he&uuml;lbalised: m&uuml;&uuml;ja, koristaja, hooldaja, sanitar, sekret&auml;r, valvur jms. Ka sellise rutiinse ja &uuml;he&uuml;lbalise t&ouml;&ouml; saamisel on vanemaealisel harva v&otilde;imalik loota t&ouml;&ouml;andja poolsele paindlikkusele.</p> <p>&nbsp;Olukord t&ouml;&ouml;turul n&auml;itab, et Eestis ei v&auml;&auml;rtustata aastatega kogutud kogemusi ja tarkust. Vanemaealistesse ei suhtuta meil kui efektiivsetesse ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rsetesse &uuml;hiskonna liikmetesse, mis on v&auml;ga suur viga. Vanemaealistele j&auml;&auml;vad kohad, mida noorem t&ouml;&ouml;j&otilde;ud ei soovi. Reeglina on need t&ouml;&ouml;kohad alarahastatud.</p> <p>&nbsp;<b>T&otilde;rjuv ja v&auml;hepaindlik l&auml;henemisviis vajab muutmist</b></p> <p><b>&nbsp;</b>Vanemaealiste potentsiaali&nbsp; t&ouml;&ouml;turul tuleks &otilde;ppida tundma ja v&auml;&auml;rtustama, et seda efektiivselt rakendada. Vanemaealistele tuleks pakkuda t&ouml;&ouml;kohti, mis vastavad nende tugevatele k&uuml;lgedele: usaldusv&auml;&auml;rsus, lojaalsus, suhtlemis- ja veenmisoskus jms. Eestis on n&auml;iteks Tallinna Kaubamaja ja Swedbank suutnud edukalt vanemaealisi rakendada. Nad on pakkunud eakatele t&ouml;&ouml;d, kus eeldatakse k&otilde;rget usaldust, on vaja h&auml;id suhtlemis- ja m&uuml;&uuml;gioskuseid, heatahtlikku ja m&otilde;istvat suhtumist klienti jms.</p> <p>&nbsp;Juurdep&auml;&auml;s t&auml;iendharidusele ja taseme&otilde;ppele on v&auml;ga piiratud. 50+ vanustele &nbsp;heidetakse sageli ette nende aegunud haridust. Eesti 55&ndash;74 aastastest inimestest osaleb hariduses v&otilde;i eneset&auml;iendamises 3,8 protsenti. Euroopa Liidu vastav keskmine on 4,8 protsenti.</p> <p>Eakatele orienteerumiseks tasuks vaadata, mida on teinud riigid, kes on maailmas eakate t&ouml;&ouml;h&otilde;ives tipus. Sellised riigid on n&auml;iteks Island, Uus-Meremaa, Rootsi, Norra, Iisrael, Jaapan ja &Scaron;veits.</p> <p>&nbsp;<b>Mida saab riik &auml;ra teha?</b></p> <ul> <li>&nbsp;<b>Motiveerida inimesi t&ouml;&ouml;tama ka k&otilde;rgemas vanuses</b> <b>(70+) ja&nbsp; tundma t&ouml;&ouml;st r&otilde;&otilde;mu. </b>Rahvani tuleb viia arusaam, et parim sotsiaalne kaitse on t&ouml;&ouml;tamine ka k&otilde;rges vanuses. See teeb inimese &otilde;nnelikuks ja hoiab teda tervena. Islandi, Uus-Meremaa jt. kogemus n&auml;itab, et ka 70+ inimesed suudavad t&ouml;&ouml;tada kui t&ouml;&ouml;turg pakub huvitavat, arendavat&nbsp; ja&nbsp; j&otilde;ukohast t&ouml;&ouml;d.</li> <li><b>V&auml;hendada eakate diskrimineerimist t&ouml;&ouml;turul</b> kaitstes eakate&nbsp; v&auml;&auml;rikust, vaimset ja f&uuml;&uuml;silist tervist. Eakatele on vaja turvalist keskkonda t&ouml;&ouml;turul. &Otilde;ppida v&otilde;iks Uus-Meremaalt, kus on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud t&ouml;&ouml;turupoliitika koos vastavate meetmetega, mis kaitsevad&nbsp; eakaid vaimse,&nbsp; f&uuml;&uuml;silise&nbsp; ja ka finantsilise diskrimineerimise eest.&nbsp;</li> <li><b>Stimuleerida&nbsp; ja toetada t&ouml;&ouml;andjaid </b>eakate t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel<b> </b>ja neile j&otilde;ukohaste ning paindlike t&ouml;&ouml;tingimuste pakkumisel. T&ouml;&ouml;andjaid on stimuleeritud ja motiveeritud&nbsp; v&auml;&auml;rtustama 50+ inimeste tugevaid k&uuml;lgi, et neid seej&auml;rel t&ouml;&ouml;turul rakendada. Jaapanilt v&otilde;iks &otilde;ppida seoses sellealaste originaalsete algatustega.</li> <li><b>Tagada vaba juurdep&auml;&auml;s t&auml;iendharidusele ja taseme&otilde;ppele</b>. Individuaalne ja vaba juurdep&auml;&auml;s&nbsp; t&auml;iendharidusele ja taseme&otilde;ppele peaks eakatele olema sama loomulik, kui see on noorema p&otilde;lvkonna puhul. Eeskujuks v&otilde;iks siinkohal olla Island. Islandi edu &uuml;ks v&otilde;ti on eakatele juurdep&auml;&auml;su tagamine haridusele ja edasi&otilde;ppimisele ka k&otilde;rges vanuses.</li> </ul> <p>Kui r&auml;&auml;kida Eesti t&ouml;&ouml;turu orienteeritusest 65+ vanuses inimestele, siis valmisolek on v&auml;ga v&auml;ike. Vanuse kasvades muutub see praktiliselt olematuks. Probleem tundub kauge ja v&otilde;&otilde;ras, eeldatakse, et see j&auml;&auml;b uute p&otilde;lvkondade lahendada. On viimane aeg t&otilde;sisteks &uuml;mberkorraldusteks ja vanemaealiste keskse t&ouml;&ouml;turupoliitika v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiseks. 2040. aastaks on Eestis, aga ka mujal Euroopas peaaegu pool rahvastikust ja ka pool t&ouml;&ouml;ealistest &uuml;le 50-aastased.<br /><br />Allikas: <a href="http://tooelu.ee/et/Tooinspektsiooni-infokiri-Tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;elu ajakiri nr 6 /detsember 2016</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1424Töölepingute üleminek või kollektiivne ülesütlemine2017-01-03<p><strong>Eestis on majandussektoreid, kus ettev&otilde;tte keskmine eluiga j&auml;&auml;b alla viie aasta. N&auml;iteks on &uuml;sna tavaline olukord, et &uuml;he aasta jooksul tegutseb samades ruumides mitu s&ouml;&ouml;gikohta. Vahetub omanik ja vahetuvad t&ouml;&ouml;tajad.</strong></p> <p>Ettev&otilde;tluses on see normaalne protsess. Kuid kaasneb k&uuml;simus &ndash; mis saab t&ouml;&ouml;tajatest? Kas neil on &otilde;igus j&auml;tkata uues ettev&otilde;ttes v&otilde;i on neil &otilde;igus koondamisele ja sellega kaasnevatele h&uuml;vitistele?</p> <p><b>Millal r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminekust?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte &uuml;leminek t&auml;hendab &auml;riseadustiku ja v&otilde;la&otilde;igusseaduse m&otilde;istes tervikliku majandus&uuml;ksuse v&otilde;i selle organisatsiooniliselt iseseisva osa &uuml;leminekut. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 112 t&auml;psustab, et t&ouml;&ouml;lepingud l&auml;hevad muutumatul kujul &uuml;le ettev&otilde;tte omandajale siis, kui ettev&otilde;te j&auml;tkab sama v&otilde;i sarnast majandustegevust.</p> <p>Vahel p&uuml;&uuml;takse faktilist &uuml;leminekut varjata eesm&auml;rgiga v&auml;ltida sellega kaasnevate &otilde;iguste ja kohustuste &uuml;leminekut &uuml;helt ettev&otilde;ttelt teisele.</p> <p>Vaidluse korral peab kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon suutma hinnata, kas ettev&otilde;tte &uuml;leminek leidis aset v&otilde;i mitte. Selleks hinnatakse, kas ettev&otilde;tte olulise vara v&otilde;i tegevuse j&auml;tkamiseks oluliste t&ouml;&ouml;tajate &uuml;leminek on toimund. Samuti hinnatakse, kas uus ettev&otilde;te j&auml;tkab suhteid endise ettev&otilde;tte oluliste hankijate ja klientidega. Lisaks hinnatakse majandustegevuse sarnasust enne ja p&auml;rast &uuml;leminekut ning majandustegevuse ajalist j&auml;rjepidevust. Kui need eeltingimused on t&auml;idetud, saab r&auml;&auml;kida ka ettev&otilde;tte &uuml;leminekust.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peavad ettev&otilde;tte &uuml;leminekul muutumatul kujul &uuml;le minema ka t&ouml;&ouml;lepingud ja kollektiivlepingud. Lisaks l&auml;hevad uuele ettev&otilde;ttele &uuml;le ka muud t&ouml;&ouml;suhetest tulenevad &otilde;igused ja kohustused. Ettev&otilde;tte &uuml;leminekul on ettev&otilde;tte &uuml;leandjal ja omandajal keelatud t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda ettev&otilde;tte &uuml;lemineku t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine on aga v&otilde;imalik muudel t&ouml;&ouml;lepingu seaduses etten&auml;htud alustel, n&auml;iteks koondamise t&otilde;ttu.</p> <p><b>Ettev&otilde;tte &uuml;lemineku olukorda saab ise hinnata</b></p> <p>Kui tekib kahtlus, kas tegemist on &uuml;leminekuga, siis saab seda kontrollida. &Uuml;leminekule viitavad j&auml;rgmised asjaolud:</p> <p>1)&nbsp;Kas seniselt t&ouml;&ouml;andjalt l&auml;hevad teisele ettev&otilde;ttele &uuml;le ettev&otilde;tte majandamisega seotud asjad, &otilde;igused ja kohustused? Euroopa kohus on r&otilde;hutanud, et piisab &uuml;he t&ouml;&ouml;stusliini &uuml;leminekust ja uus ettev&otilde;te peab t&ouml;&ouml;tajad &uuml;le v&otilde;tma.</p> <p>2)&nbsp;Kas majandus&uuml;ksus j&auml;tkab p&auml;rast &uuml;leminekut tegevust?</p> <p>3)&nbsp;Kas tegevus j&auml;tkub samas kohas ja sarnasel tegevusalal?</p> <p>Kui nendele k&uuml;simustele saab vastata jaatavalt, siis on suure t&otilde;en&auml;osusega tegemist ettev&otilde;tte &uuml;leminekuga.</p> <p><b>Mis siis, kui uus t&ouml;&ouml;andja ei meeldi?</b></p> <p>&Uuml;lemineku regulatsioon annab v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;tajal n&otilde;uda t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamist. Kui n&auml;iteks uus omanik v&otilde;i juhatus t&ouml;&ouml;tajale ei meeldi, siis ta ise koondamist n&otilde;uda ei saa. Sellisel juhul j&auml;&auml;b lahenduseks t&ouml;&ouml;lepingu korraline &uuml;les&uuml;tlemine 30-p&auml;evase etteteatamist&auml;htajaga.</p> <p>Muidugi on ka olukordi, kus k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate &uuml;lev&otilde;tmine uude ettev&otilde;ttesse ei osutu v&otilde;imalikuks. N&auml;iteks kui &uuml;hinevad kaks sama tegevusala ettev&otilde;tet ja m&otilde;lemal on &uuml;hesugust t&ouml;&ouml;d tegevad t&ouml;&ouml;tajaid. Kui uues ettev&otilde;ttes ei ole nii palju t&ouml;&ouml;tajaid vaja, siis on v&otilde;imalik osa t&ouml;&ouml;tajate koondamine.</p> <p>&Uuml;lemineku korral on t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;les&uuml;tlemine koondamise t&otilde;ttu v&otilde;imalik kui:</p> <p>1)&nbsp;&uuml;leminekuga kaasnevad olulised struktuurimuudatused, st t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;les&uuml;tlemine on tingitud majanduslikest, tehnilistest v&otilde;i organisatsioonilistest p&otilde;hjusest;</p> <p>2)&nbsp;&uuml;leminek toob kaasa t&ouml;&ouml;tingimuste olulise muudatuse t&ouml;&ouml;taja kahjuks, mida t&ouml;&ouml;taja ei saa m&otilde;istlikuks pidada. Kui n&auml;iteks muutub oluliselt t&ouml;&ouml;tamise asukoht, millega kaasnevad t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendavad kulud.</p> <p>Ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminekul peavad t&ouml;&ouml;tajad olema toimuvast teadlikud ning saama v&otilde;imaluse protsessis kaasa r&auml;&auml;kida. See kohustus tuleneb t&ouml;&ouml;lepingu seadusest, kuid asi ei ole ainult seaduse t&auml;itmises. On oluline, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid &otilde;igeaegselt olulist infot ning senine t&ouml;&ouml; saaks sujuvalt j&auml;tkuda.</p> <p>Kui ettev&otilde;tte uus omanik soovib muuta t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi, siis seaduse kohaselt on see v&otilde;imalik ainult poolte kokkuleppel. Seega peab uus t&ouml;&ouml;andja arvestama tavaliste tingimustega t&ouml;&ouml;lepingu muutmisesks.</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise andmed on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tamise registris &uuml;le viia nii, et inimeste t&ouml;&ouml;tuskindlustusstaaž s&auml;iliks. Selleks peab t&ouml;&ouml;andja esitama Maksu- ja Tolliametile vabas vormis avalduse t&ouml;&ouml;tajate &uuml;leviimiseks ning t&ouml;&ouml;tajate nimekirja. Amet teeb seej&auml;rel t&ouml;&ouml;tamise registris vastavad muudatused.</p> <p>Vahel t&ouml;&ouml;tajatele uus t&ouml;&ouml;andja ei meeldi. Sellises olukorras p&uuml;&uuml;takse teha k&otilde;ik endast olenev, et tema alluvuses mitte t&ouml;&ouml;le asuda.</p> <p>N&auml;iteks &uuml;ks 2015. aasta l&otilde;pus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis arutusel olnud t&ouml;&ouml;vaidlusasi. T&ouml;&ouml;taja oli &uuml;le 16 aasta t&ouml;&ouml;tanud kioski m&uuml;&uuml;ja ja juhatajana. Augustis 2015 otsustati kioskid koos t&ouml;&ouml;tajatega &uuml;le anda &uuml;helt ettev&otilde;ttelt teisele. Sellest teavitati seaduse n&otilde;uete kohaselt ka t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Kioski m&uuml;&uuml;ja aga keeldus teatise allkirjastamisest, lootes, et sel juhul j&auml;rgneb tema koondamine. Koondamiseks aga alus puudus ja senine t&ouml;&ouml;andja tuletas veelkord meelde, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping l&auml;heb &uuml;le.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustunud uue t&ouml;&ouml;andja esitatud t&ouml;&ouml;ajakavaga ning t&ouml;&ouml;le enam ei l&auml;inud. Uus t&ouml;&ouml;andja &uuml;tles t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les. T&ouml;&ouml;taja vaidlustas selle ja n&otilde;udis &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuse tuvastamist ning t&ouml;&ouml;d endiselt t&ouml;&ouml;andjalt.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon j&auml;ttis t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uded rahuldamata. Komisjon tuvastas, et t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminek oli aset leidnud ja t&ouml;&ouml;tajal tuli uue t&ouml;&ouml;andja korraldustele alluda.</p> <p><b>Kui uues ettev&otilde;ttes k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;d ei jagu</b></p> <p>Seadus ei luba t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;lepingut pelgalt ettev&otilde;tte &uuml;lemineku t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda. Muudel alustel t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine ei ole aga otseselt keelatud.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt koondamise t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda teatud tingimustel. Koondamine on v&otilde;imalik kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu. Koondamiseks loetakse ka t&ouml;&ouml;lepingute erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist t&ouml;&ouml;andja tegevuse l&otilde;ppemisel, milleks on likvideerimine v&otilde;i sundl&otilde;petamine. Samuti loetakse siia alla olukorrad, kui kuulutatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja pankrot v&otilde;i l&otilde;petatakse pankrotimenetlus raugemise t&otilde;ttu.</p> <p>Nii senine kui ka uus t&ouml;&ouml;andja ei tohi &auml;ra unustada lapsehoolduspuhkusel viibivaid t&ouml;&ouml;tajaid. Ka neil on &otilde;igus &uuml;leminekule v&otilde;i ettev&otilde;tte tegevuse l&otilde;ppemisel koondamisele.</p> <p>Ettev&otilde;tted ei suuda vahel otsustada, mida sellises olukorras eemalviibivate t&ouml;&ouml;tajatega teha. On juhtunud, et t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leandmisel omandajale infot selliste t&ouml;&ouml;tajate kohta ei anta ning hiljem unustatakse nad sootuks.</p> <p>N&auml;iteks oli arutusel t&ouml;&ouml;vaidlusasi, kus t&ouml;&ouml;taja palus tuvastada, et tema t&ouml;&ouml;leping ei ole seoses ettev&otilde;tte &uuml;leminekuga poolte kokkuleppel l&otilde;ppenud. Samas sai inimene aru, et uus ettev&otilde;te teda t&ouml;&ouml;le ei taha. Seega n&otilde;udis t&ouml;&ouml;taja, et komisjon loeks t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppenuks.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja oli aasta t&ouml;&ouml;tanud ettekandjana, kuid j&auml;i siis lapseootele ning rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele. Tema eemalviibimise ajal m&uuml;&uuml;di toitlustuskoht &uuml;helt ettev&otilde;ttelt teisele ning toimus ka t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminek. Uus omanik ei olnud lastega kodus olevatest t&ouml;&ouml;tajatest huvitatud ning palus senisel omanikul nendega t&ouml;&ouml;lepingud l&otilde;petada. Senine t&ouml;&ouml;andja tegi seepeale l&otilde;petamise kanded t&ouml;&ouml;tamise registris, m&auml;rkides t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise alusena poolte kokkulepe.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad said sellest kannetest teada alles siis, kui soovisid t&ouml;&ouml;le naasta v&otilde;i l&auml;ksid arsti juurde ja selgus, et ravikindlustus enam ei toimi.</p> <p>Lapsehoolduspuhkuselt naasta soovinud t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uded rahuldati. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon tuvastas, et kuna poolte kokkulepe kinnitust ei leidnud, siis lepingu sellel alusel l&otilde;petamine on algusest peale t&uuml;hine. T&ouml;&ouml;leping loeti l&otilde;ppenuks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsusega ning t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;isteti v&auml;lja h&uuml;vitis tema kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;lepingute kollektiivne &uuml;les&uuml;tlemine</b></p> <p>&nbsp;Ettev&otilde;tte v&otilde;i selle osa &uuml;leminekuga v&otilde;ib kaasneda paljude t&ouml;&ouml;tajate koondamise vajadus ehk t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivne &uuml;les&uuml;tlemine.</p> <p>&nbsp;Seaduses on eraldi reguleeritud &uuml;heaegselt paljude t&ouml;&ouml;tajate koondamine ehk t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivne &uuml;les&uuml;tlemine. See on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine 30 kalendrip&auml;eva jooksul koondamise t&otilde;ttu:</p> <p>1)&nbsp;v&auml;hemalt 5 t&ouml;&ouml;taja puhul ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab keskmiselt kuni 19 t&ouml;&ouml;tajat;</p> <p>2)&nbsp;v&auml;hemalt 10 t&ouml;&ouml;taja puhul ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab keskmiselt 20 kuni 99 t&ouml;&ouml;tajat;</p> <p>3)&nbsp;v&auml;hemalt 10 protsendiga t&ouml;&ouml;tajatest ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab keskmiselt 100 kuni 299 t&ouml;&ouml;tajat;</p> <p>4)&nbsp;v&auml;hemalt 30 t&ouml;&ouml;taja puhul ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab keskmiselt v&auml;hemalt 300 t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seaduse kohaselt v&otilde;tab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajate arvu m&auml;&auml;ramisel arvesse kuue kuu keskmise t&ouml;&ouml;tajate arvu. Siinjuures tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata asjaolule, et esmalt on oluline t&ouml;&ouml;tajate arv, kelle koondamist t&ouml;&ouml;andja kavandab. Alles ettevalmistusprotsessi hilisemas osas tuleb keskenduda p&auml;evade arvule, mille jooksul t&ouml;&ouml;lepingute l&otilde;petamine aset leiab. T&ouml;&ouml;tajate informeerimise ja nendega konsulteerimise protsessis v&otilde;ib muutuda nii koondatavate arv kui ka aeg, mille jooksul t&ouml;&ouml;lepingud &uuml;les &ouml;eldakse.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja alluvuses t&ouml;&ouml;tab v&auml;hemalt 30 t&ouml;&ouml;tajat, on ta kohustatud olulistest muudatustest informeerima enne muudatuste tegemist.</p> <p>Nii t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kui ka t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seaduse kohaselt on esmat&auml;htis t&ouml;&ouml;tajate kaasamine muudatuste protsessi. T&ouml;&ouml;tajatele tuleb anda v&otilde;imalus arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks. Seadus n&auml;eb seda ette, isegi kui ettev&otilde;te on otsustatud likvideerida v&otilde;i k&auml;sil on pankrotimenetlus.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingute kollektiivsel &uuml;les&uuml;tlemisel peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;rgima TLS &sect; 101 &ndash; 103 s&auml;testatud erisusi. &Uuml;les&uuml;tlemisprotsessi tuleb kaasata t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik v&otilde;i tema puudumisel t&ouml;&ouml;tajad. Lisaks tuleb teavitada kavandatavast t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;les&uuml;tlemisest Eesti T&ouml;&ouml;tukassat.</p> <p>&nbsp;T&ouml;&ouml;tajate informeerimine ja konsulteerimine peab algama kohe, kui t&ouml;&ouml;andjal on p&otilde;hjust eeldada, et koondamine puudutab olulist hulka t&ouml;&ouml;tajatest. Informeerimise ja konsulteerimise protsessi alustamiseks esitatakse usaldusisikule v&otilde;i tema puudumisel k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele j&auml;rgmised andmed:</p> <p>1)&nbsp;kollektiivse &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjused;</p> <p>2) t&ouml;&ouml;tajate arv ja ametinimetused;</p> <p>3) nende t&ouml;&ouml;tajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega t&ouml;&ouml;lepingud kavandatakse &uuml;les &ouml;elda;</p> <p>4)&nbsp;ajavahemik, mille jooksul t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;les&uuml;tlemist kavandatakse;</p> <p>5)&nbsp;t&ouml;&ouml;tajatele seaduses v&otilde;i kollektiivlepingus etten&auml;htud h&uuml;vitistele lisaks makstava h&uuml;vitise arvutamise viis.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajate informeerimise ja konsulteerimise eesm&auml;rk</b></p> <p>Informeerimise ja konsulteerimise eesm&auml;rk on j&otilde;uda kokkuleppele kavandatavate &uuml;les&uuml;tlemiste &auml;rahoidmiseks ja nende arvu v&auml;hendamiseks. Samuti on eesm&auml;rk &uuml;les&uuml;tlemiste tagaj&auml;rgede leevendamine, sealhulgas aidata kaasa koondatavate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;otsingutele.</p> <p>&nbsp;P&auml;rast andmete saamist on usaldusisikul v&otilde;i tema puudumisel t&ouml;&ouml;tajatel &otilde;igus 15 p&auml;eva jooksul kohtuda t&ouml;&ouml;andja esindaja(te)ga ja teha ettepanekuid.</p> <p>Konsulteerimise tulemusi arvesse v&otilde;ttes, teeb t&ouml;&ouml;andja l&otilde;pliku otsuse koondatavate arvu ja t&ouml;&ouml;lepingute l&otilde;petamise kuup&auml;eva osas. Andmed esitatakse Eesti T&ouml;&ouml;tukassale ning esitatud andmete &auml;rakiri usaldusisikule v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavalduse saab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele esitada alles p&auml;rast seda, kui ta on saanud t&ouml;&ouml;tukassalt tagasiside, et koondamine on aset leidnud.</p> <p><b>Abi saamise v&otilde;imalus Eesti T&ouml;&ouml;tukassalt ja T&ouml;&ouml;inspektsioonilt</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminekut v&otilde;i kollektiivset &uuml;les&uuml;tlemist puudutavate k&uuml;simuste tekkimisel on v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda abi saamiseks T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole. Selleks saab tulla vastuv&otilde;tule, helistadada infotelefonile 6406 000 v&otilde;i saata e-kiri aadressil <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>&nbsp;T&ouml;&ouml;andjal, likvideerijal, pankrotihalduril ja t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalus enne t&ouml;&ouml;lepingute l&otilde;petamist abi ja n&otilde;ud saada ka Eesti T&ouml;&ouml;tukassalt. T&auml;psem info t&ouml;&ouml;tukassa kodulehel: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/ettevotjale-ja-koostoopartnerile/abi-ja-noustamine-koondamisel">https://www.tootukassa.ee/content/ettevotjale-ja-koostoopartnerile/abi-ja-noustamine-koondamisel</a><br /><br />Allikas: <a href="http://tooelu.ee/et/Tooinspektsiooni-infokiri-Tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;elu ajakiri nr 6 /detsember 2016</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1422Uuring: Eesti elanikel on järjest suurem valmisolek vähenenud töövõimega inimestega koos töötamiseks 2017-01-02<p><strong>75% inimestest, kellele endale pole p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;v&otilde;imekadu ega v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imet m&auml;&auml;ratud, suhtuvad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestega koos t&ouml;&ouml;tamisse h&auml;sti, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud v&auml;rskest k&uuml;sitlusuuringust.&nbsp; Aasta varem oli sama n&auml;itaja 71%.</strong></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi suurim eesm&auml;rk on anda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele paremad v&otilde;imalused aktiivseks osalemiseks &uuml;hiskonnaelus. Selleks on t&auml;htis meie k&otilde;igi valmisolek v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestega arvestamiseks ja koos t&ouml;&ouml;tamiseks,&ldquo; &uuml;tles t&ouml;&ouml;v&otilde;imepoliitika juht Arne Kailas. &bdquo;Aastaga on astutud v&auml;ike, kuid positiivne samm suurema valmisoleku poole &ndash; rohkem inimesi on valmis t&ouml;&ouml;tama mitmekesises meeskonnas.&ldquo;</p> <p>K&uuml;sitlusuuringu andmetel tunnetavad Eesti elanikud varasemaga v&otilde;rreldes v&auml;hem eelarvamuslikku suhtumist v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestesse. Kui 2015. aastal n&otilde;ustus 81% k&uuml;sitletutest v&auml;itega, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega, siis t&auml;navu oli samal seisukohal 72% vastanutest.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi aluseks olevale p&otilde;him&otilde;ttele l&auml;htuda t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamisel sellest, mida inimene suudab, p&uuml;sib k&otilde;rge toetus &ndash; seda pooldas 86% k&otilde;igist elanikest ja 83% t&ouml;&ouml;v&otilde;imekaoga inimestest.</p> <p>K&otilde;igist Eesti elanikest 66% teab, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse asemel hinnataksegi uues s&uuml;steemis t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ning 57% oli kursis, et hindamisega tegeleb Eesti T&ouml;&ouml;tukassa. Kolmandik elanikest on kursis, et osal taotlejatest tuleb t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetuse saamiseks end n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta ning kolmandik on teadlik, et uues s&uuml;steemis s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetuse suurus ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese sissetulekutest.</p> <p>&bdquo;Osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestel tuleb t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetuse saamiseks edaspidi olla aktiivne ehk n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tada, t&ouml;&ouml;d otsida, &otilde;ppida v&otilde;i kasvatada alla kolmeaastast last. Samuti s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetuse suurus inimese sissetulekust, sest on m&otilde;eldud neile, kes ei teeni ise piisaval m&auml;&auml;ral elatist. See t&auml;hendab, et ligi Eesti keskmist palka teenivatel inimestel hakkab t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetus v&auml;henema. Kuna need tingimused ei puuduta k&otilde;iki v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi, on madalam teadlikkus nendest ootusp&auml;rane,&ldquo; selgitas Kailas.&nbsp;</p> <p>K&uuml;sitlusuuringu viis 22. novembrist kuni 8. detsembrini l&auml;bi Turu-uuringute AS. Kokku k&uuml;sitleti &uuml;le Eesti silmast silma 1015 v&auml;hemalt 16-aastast vastajat. Ilma p&uuml;siva t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao ja/v&otilde;i puudeta inimesi oli k&uuml;sitlusvalimis 846.<br /><br />K&uuml;sitlusuuringu <a href="http://www.sm.ee/et/uudised/uuring-eesti-elanikel-jarjest-suurem-valmisolek-vahenenud-toovoimega-inimestega-koos" target="_blank">tulemused</a> detsembris 2016<br /><br />Vaata ka <a href="http://www.sm.ee/et/toovoimereform" target="_blank">T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi</a> teemalehte<br /><br />Allikas: <a href="http://www.sm.ee" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1421Miinimumtasu 2017. aastal2017-01-02<p><b>Olen lugenud, et 2017. aastal kehtestatakse t&ouml;&ouml;taja miinimumpalgaks 470 eurot. Kas see t&auml;hendab seda, et 470 eurot peab mulle igal kuul pangaarvele laekuma v&otilde;i arvutatakse siit ka veel maksud maha? Mida t&auml;hendavad palga puhul sellised m&otilde;isted nagu netopalk ja brutopalk?</b></p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Leonid Siniavski:</b>&nbsp;Eestis kehtestab vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) &sect; 29 l&otilde;ikele 5 t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra Vabariigi Valitsus. Valitsus kehtestab t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra eraldi tunnitasule ja kuutasule. 1. jaanuarist 2017 on Eestis tunnitasu alamm&auml;&auml;r <strong>2,78 eurot</strong> ja kuutasu alamm&auml;&auml;r t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral <strong>470 eurot</strong>. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamm&auml;&auml;rast madalamat t&ouml;&ouml;tasu ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale maksta (TLS &sect; 29 l&otilde;ige 6).</p> <p>TLS &sect; 29 l&otilde;ige 3 s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud t&ouml;&ouml;tasust arvestatakse maha t&ouml;&ouml;taja maksukohustus ehk t&ouml;&ouml;tasust kinnipeetavad seaduses etten&auml;htud maksud ja maksed. Viidatud maksuks on eelk&otilde;ige tulumaks ning makseteks t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse ja enamikel t&ouml;&ouml;tajatel ka kohustuslik kogumispensioni makse. Seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus lasub t&ouml;&ouml;andjal. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja teavitama t&ouml;&ouml;tajat tema t&ouml;&ouml;tasult makstavatest ja t&ouml;&ouml;tasust kinni peetavatest maksudest ja maksetest (TLS &sect; 5 l&otilde;ike 1 punkt 5).&nbsp;</p> <p>Seadus eeldab seega, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu lepitakse kokku brutosummas, milleks v&otilde;ib olla ka kehtiv miinimumpalk, ehk kuutasu alamm&auml;&auml;r. T&ouml;&ouml;tajaga kokku lepitud t&ouml;&ouml;tasu brutosumma, ehk brutopalk on niisiis t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu koos kohustusliku tulumaksu ja seaduslike maksetega (t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensioni makse). Netopalk on aga see osa t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasust, mis p&auml;rast maksude ja maksete maha arvestamist t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja makstakse, ehk &uuml;ldjuhul tema pangaarvele &uuml;le kantakse. Arvele laekuva t&ouml;&ouml;tasu, ehk netopalga suurust saate ise &uuml;le vaadata ja arvutada veebilehel: <a href="http://www.kalkulaator.ee/">http://www.kalkulaator.ee/</a>.&nbsp;</p> <p>Lisame, et j&auml;relevalve teostamise k&auml;igus n&otilde;uab T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tajale garantii andmist ehk t&ouml;&ouml;taja teavitamist t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis, et ta ei saa Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamm&auml;&auml;rast madalamat t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r peab seejuures olema numbriliselt v&auml;ljendatud. Seega tuleb t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra muutumisel t&ouml;&ouml;tajat teavitada uuest t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra suurusest (numbriliselt, nt e-kirjaga).</p> <p>N&auml;iteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis v&auml;lja tuua, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu selle alamm&auml;&auml;ras ning sel hetkel kehtiva t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra suuruse. Dokument v&otilde;ib sisaldada s&auml;tet, et t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra muutumisel maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu uue alamm&auml;&auml;ra alusel, samuti selgitusi, kust v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja leida kehtiva t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra suuruse. Heauskne t&ouml;&ouml;andja teavitab t&ouml;&ouml;tajat ka maksum&auml;&auml;rade muutusest.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r muutub 1. jaanuarist 2017, siis arvestatakse 2016. a detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu veel vana alamm&auml;&auml;ra alusel (kuutasu 430 eurot, tunnitasu 2,54 eurot).<br /><br />Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte <a href="http://tooelu.ee//tooandjale/toosuhted/tootasu/tootasu-kokkulepe" target="_blank">t&ouml;&ouml;tasu kokkuleppest</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1425Konsultant aitab ettevõtjal luua head töökeskkonda 2016-12-30<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon hakkas 2015. aasta kevadel pakkuma tasuta t&ouml;&ouml;keskkonna konsultatsioone, et anda n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta. Konsultatsiooni teenus on vabatahtlik. T&ouml;&ouml;andja kutsub meid &nbsp;ettev&otilde;ttesse ise. Juhul, kui teenust spetsiaalselt pakume, peab ettev&otilde;te konsultandi kaasamisele n&otilde;usoleku andma.</strong></p> <p>Kuidas see protsess v&auml;lja n&auml;eb, n&auml;eme j&auml;rgneva kirjelduse p&otilde;hjal. Konsultatsiooni kirjeldavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultant Mari-Liis Ivask ning konsulteeritava ettev&otilde;tte Pety City O&Uuml; t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist Marge K&otilde;iv.</p> <p><b>Konsultant<br /></b><i>T&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask</i></p> <p>Pet City O&Uuml; v&otilde;ttis meiega ise &uuml;hendust ning kutsus t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi n&otilde;u andma. Eesm&auml;rk oli parendada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;keskkonna korraldust.</p> <p>Esimese konsultatsiooni hetkeks oli lemmikloomakeskus valmis ja avatud. Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist Marge K&otilde;iv v&otilde;ttis mind v&auml;ga s&otilde;bralikult ja avatult vastu. Pet City soovib luua head t&ouml;&ouml;keskkonda t&ouml;&ouml;tajatele, olla eeskujuks teistele ja pakkuda oma klientidele parimat teenust. Konsulteerimise k&auml;igus vaatasime esmalt ettev&otilde;tte tegelikku t&ouml;&ouml;keskkonda &ndash; kauplust, ladu, hotelli ja salongi. &Uuml;htlasi r&auml;&auml;kisime t&ouml;&ouml;korraldustest ning vaatasime olemasolevat dokumentatsiooni.</p> <p>Alustavate ettev&otilde;tete puhul on arusaadav, et esineb teatud kitsaskohti. Leidisime konsultatsiooni k&auml;igus koos Margega v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. N&auml;iteks laos oli v&otilde;imalik kauba paigutuse muutmine ning m&auml;rgistuste lisamine, esmaabivahendite asukoha m&auml;rgistamine ja t&ouml;&ouml;koha valgustuslahenduse &uuml;mberkujundamine. Lisaks r&auml;&auml;kisime riskianal&uuml;&uuml;si, ohutusjuhendite ja t&ouml;&ouml;tajate juhendamise ning tervisekontrollide teemal.</p> <p>K&uuml;lastuse k&auml;igus t&otilde;desin, et ettev&otilde;te oli juba ise palju m&otilde;elnud, kuidas t&ouml;&ouml;d ohutult ja s&otilde;bralikult t&ouml;&ouml;tajatele korraldada. Kaubanduses on tihti probleemiks, et t&ouml;&ouml;tajad ei saa t&ouml;&ouml;ajal istuda ja jalgu puhata. Pet City oli aga m&otilde;elnud t&ouml;&ouml;tajate soovidele ja vajadustele ning neil on v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;ajal istuda ja ka puhkepause teha. T&ouml;&ouml;kohtade kujundusele ja t&ouml;&ouml;vahendite sobivusele oli m&otilde;eldud. N&auml;iteks on pesuruumis spetsiaalsed reguleeritava k&otilde;rgusega lemmikloomade pesemise vannid, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;s esinevaid ebamugavaid t&ouml;&ouml;asendeid.</p> <p>Konsultatsiooni l&otilde;puks esitasin oma soovitused ja ettepanekud ning Arutasime need Margega l&auml;bi. Lisaks koostasin vahetut p&auml;rast k&uuml;lastust kirjaliku konsultatsiooni kokkuv&otilde;tte. See aitab t&ouml;&ouml;andjal minu soovituste ja ettepanekute p&otilde;hjal tegutsema hakata. Marge soovil leppisime kokku ka uue konsulteerimise aja. J&auml;rgmisel k&uuml;lastusel vaatasime &uuml;le ettev&otilde;tte dokumentatsiooni. N&auml;iteks riskianal&uuml;&uuml;si, ohutusjuhendid ja t&ouml;&ouml;tajate juhendamise registreerimise. Uuel k&uuml;lastusel veendusin, et esimesel konsultatsioonil on olnud m&otilde;ju. Ettev&otilde;ttes oli soovitusi arvesse v&otilde;etud ning probleemkohti lahendatud.</p> <p>Konsultatsiooni k&auml;igus on meil ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiga tekkinud hea kontakt ja usaldus. Mida avatum on ettev&otilde;te konsultandiga, seda paremini saab ta n&otilde;uga abiks olla. N&auml;en, et ettev&otilde;te t&otilde;esti tegutseb hea t&ouml;&ouml;keskkonna nimel ja minu n&otilde;uanded on ettev&otilde;tte jaoks kasulikud.</p> <p><b>Konsulteeritav ettev&otilde;te Pet City<br /></b><i>Pet City O&Uuml; t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist Marge K&otilde;iv</i></p> <p>Pet City ambitsioonikad plaanid avada 50-60 kauplust &uuml;le Baltikumi eeldavad, et k&otilde;iki asju tehakse algusest peale &otilde;igesti. T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt ettev&otilde;tjatele pakutav konsultanditeenus on t&auml;pselt see, mida ettev&otilde;te vajas.</p> <p>Otsustasime, et me ei osta t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si sisse, vaid viime selle ise l&auml;bi. Keegi ei tea paremini kui meie t&ouml;&ouml;tajad, mis ohud meid t&ouml;&ouml;l varitsevad ja mille eest end kaitsta tuleb. Pet City kvaliteedijuhina sain pakkumise olla ka t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist. Pidasin seda piisavalt huvitavaks v&auml;ljakutseks ja v&otilde;tsin pakkumise vastu. Varasemalt ei ole ma t&ouml;&ouml;ohutuse teemadega v&auml;ga l&auml;hedalt kokku puutunud.</p> <p><b>Head teenused </b></p> <p>Olin eelnevalt kursis T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristi n&otilde;uandeliiniga, kust saab alati kiiret ja asjatundlikku n&otilde;u. J&otilde;udsingi T&ouml;&ouml;inspektsiooni pakutava v&otilde;imaluseni kaasata tasuta spetsialist konsulteerima alustava ettev&otilde;tte loodavat t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse s&uuml;steemi. Olen kuulnud, et m&otilde;ni tunneb t&ouml;&ouml;inspektsiooni ees hirmu, pidades asutust karistavaks. Minu arvates on tegu alusetu eelarvamusega, minu kogemused on vastupidised. T&ouml;&ouml;inspektsiooni pakutav avalik teenus on kvaliteetne, abistav ja n&otilde;uandev. &nbsp;</p> <p>Loomulikult on v&auml;ga oluline t&ouml;&ouml;tajate suhtumine. Juba esmakohtumisel tekkis meil T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultandiga hea kontakt.</p> <p><b>Erit&auml;helepanu hotellile ja salongile</b></p> <p>Konsultatsiooni puhul on parim, et sa viid ise kogu protsessi l&auml;bi. Alustasime konsultandiga t&auml;iesti algusest. Arutasime t&ouml;&ouml;keskkonna teemad l&auml;bi ja koostasime tegevusplaani. Konsultatsiooni k&auml;igus kontrollisime nii t&ouml;&ouml;keskkonda kui ka dokumentatsiooni. Muuhulgas vaatasime &uuml;le ka olemasolevad t&ouml;&ouml;tajate juhendamise kaardid ja tegime nendes konsultandi ettepanekul parandusi. K&otilde;ige suurem risk lemmikloomakeskuses on otseselt loomadega kokku puutuvatel t&ouml;&ouml;tajatel. Nende puhul on k&otilde;ige suuremad nii f&uuml;&uuml;silise r&uuml;nde kui ka bioloogilise ohu tegurid. Konsultant juhib v&auml;lise spetsialistina t&auml;helepanu v&otilde;imalikele lisariskidele ning annab soovitusi tegevusteks, mis aitaks riske maandada. Pet City eesm&auml;rk on luua ohutu t&ouml;&ouml;keskkond. K&otilde;rgema riskiga t&ouml;&ouml;tajad on meil juba ka t&ouml;&ouml;andja poolt kindlustatud.</p> <p>Asjatundlik n&otilde;u tugevdab kindlustunnet, et liigume &otilde;iges suunas ja &otilde;iges ajagraafikus. Sihiks on saavutada tervislik ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkond, kus t&ouml;&ouml;tajad on kaitstud ja hoitud. T&ouml;&ouml;inspektsioonist oleme saanud head n&otilde;u t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks ning samuti infomaterjale t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse t&otilde;stmiseks.</p> <p><b>Konsultatsiooni lisav&auml;&auml;rtused</b></p> <p>Konsultatsiooni teenuse abil on Pet City ressursse kokku hoidnud. Neid saab n&uuml;&uuml;d kasutada t&ouml;&ouml;keskonna ja t&ouml;&ouml;tervishoiu arendamiseks. Konsultant on meid teavitanud teemakohastest seminaridest, kus kuuldud info aitab s&uuml;steemi ajakohasena hoida. V&auml;hem t&auml;htis ei ole ka valdkonnaspetsialistidega tutvumine, parimate praktikate kuulamine ja info jagamine oma ettev&otilde;ttes.</p> <p>Konsultant kaasata oli kindlasti hea m&otilde;te. Konsultatsioon aitab asju teha &otilde;igesti, hoiab kokku aega ja pakub tuge. T&ouml;&ouml;keskkonnas tuleb ette k&uuml;simusi, mida on hea lahendada oma ala spetsialistidega.</p> <p>Pet City on ellu kutsutud t&otilde;stmaks loomapidamise kultuuri k&otilde;rgemale tasemele. Eesm&auml;rk eeldab, et k&otilde;ik Pet City t&ouml;&ouml;tajad on hoitud, kasutavad ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja pakuvad lemmikloomadele maksimaalset hoolitsust.</p> <p><b>Kuidas luua ettev&otilde;ttes ohutu ja tervist toetav t&ouml;&ouml;keskkond?</b></p> <p>Kutsu oma ettev&otilde;ttesse T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultant, kes annab n&otilde;u nii t&ouml;&ouml;keskkonna kui vajaliku dokumentatsiooni kohta. Konsultanti v&otilde;ib kutsuda ka kindla t&ouml;&ouml;keskkonna valdkonna konsulteerimisele.</p> <p>Teenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta. Kui soovite kutsuda konsultanti oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile&nbsp; <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a><br /><br />Allikas: <a href="http://tooelu.ee/et/Tooinspektsiooni-infokiri-Tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;elu ajakiri nr 6 /detsember 2016</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1420Palgasüsteem peab muutuma läbipaistvamaks2016-12-29<p><strong>Kuigi t&ouml;&ouml;andjatel on juba praegu seadusega ette n&auml;htud maksta naistele ja meestele sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest v&otilde;rdset tasu, on selle j&auml;rgimine seni olnud kesine. N&auml;iteks kolmandikus </strong><a href="http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse-rakendamine/"><strong>Eesti organisatsioonidest</strong></a><strong> on t&ouml;&ouml;tasu t&auml;ielikult l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemus. Olukorra parandamiseks on sotsiaalministeerium v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas eeln&otilde;u, millega toetada t&ouml;&ouml;andjaid oma kohustuste t&auml;itmisel &ndash; aluseks&nbsp;oleme v&otilde;tnud teiste riikide praktika, kirjutab soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse poliitika juht Agnes Einman.</strong></p> <p>Kui Eestis on siiani keskendutud peamiselt teadlikkuse t&otilde;stmisele, siis n&auml;iteks Rootsi seadused&nbsp;kohustavad organisatsioone anal&uuml;&uuml;sima t&ouml;&ouml;tasu regulatsioone, praktikaid ja t&ouml;&ouml;suhete tingimusi ning p&otilde;hjendamatute palgaerinevuste ilmnemisel tuleb organisatsioonidel koostada tegevuskava ebav&otilde;rdsuse kaotamiseks.</p> <p><strong>Teiste riikide kogemused on postiivsed</strong></p> <p>Rootsis tuvastas 44% t&ouml;&ouml;andjatest anal&uuml;&uuml;si tulemusel p&otilde;hjendamatuid palgaerinevusi, 60% k&uuml;sitletud organisatsioonidest muutsid palkasid v&otilde;i leidsid muid lahendusi v&otilde;rdset v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevate naiste ja meeste tasu v&otilde;rdsustamiseks. Palgamuudatused puudutasid v&auml;hemalt 5800 t&ouml;&ouml;tajat, kellest 90% olid naised.</p> <p>&Scaron;veitsis on t&ouml;&ouml;andjate abistamiseks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud digitaalne t&ouml;&ouml;riist <em>Logib</em> , mis aitab v&auml;lja selgitada, kas organisatsioonis t&auml;idetakse v&otilde;rdse palga n&otilde;uet. &Scaron;veitsi eeskujul on <em>Logibi</em>-laadseid lahendusi kasutusele v&otilde;tnud mitmed teised EL riigid, sealhulgas Saksamaa ja Luksemburg.&nbsp; Sarnane t&ouml;&ouml;riist on plaanis luua ka Eestisse.</p> <p>Slovakkias kontrollib &nbsp;naistele ja meestele makstava palga v&otilde;rdsust T&ouml;&ouml;inspektsioon. P&otilde;hjendamatute palgaerinevuste tuvastamisel v&otilde;ib t&ouml;&ouml;inspektor teha ettepaneku viia ellu tehnilisi v&otilde;i organisatsioonilisi abin&otilde;usid ning m&auml;&auml;rata kitsaskohtade lahendamiseks t&auml;htaja. Ettepanekute eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel kaotada p&otilde;hjendamatuid palgaerinevusi ning tagada naistele ja meestele v&otilde;rdne tasu tehtud t&ouml;&ouml; eest. Ka Rumeenias, T&scaron;ehhis, Poolas, Soomes ja mitmes teises riigis on kasutusele v&otilde;etud sarnaseid praktikad soolise palgal&otilde;he kaotamiseks ja ebav&otilde;rdsuse v&auml;hendamiseks.</p> <p>Naiste ja meeste palgal&otilde;he on Eestis p&uuml;sinud &uuml;le 20% &ndash; Statistikaameti andmetel oli see 2015. aastal 22,2%. Palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks plaanitakse T&ouml;&ouml;inspektsioonile (TI) anda volitused teha j&auml;relevalvet t&ouml;&ouml;andja poolt makstavate palkade ja h&uuml;vitiste &uuml;le.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjatele on abiks digitaalne t&ouml;&ouml;riist </strong></p> <p>Esialgse j&auml;relevalve l&auml;bi viimiseks on plaanis v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada digitaalne t&ouml;&ouml;vahend, mis annab T&ouml;&ouml;inspektsioonile v&otilde;imaluse l&auml;bi viia n-&ouml; kontaktivaba eelkontroll. Selle k&auml;igus saab TI teha esmase &uuml;levaatuse t&ouml;&ouml;andjate poolt riigile juba edastatud andmete p&otilde;hjal. Juhul kui esialgse j&auml;relevalve k&auml;igus tekib kahtlus, et t&ouml;&ouml;andja tegevus v&otilde;ib olla diskrimineeriv, on t&ouml;&ouml;inspektsioonil &otilde;igus teha 10 ja enama t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;andjale ettekirjutus v&otilde;rdse palga auditi l&auml;biviimiseks.</p> <p>V&otilde;rdse palga audit on t&ouml;&ouml;andjap&otilde;hine naiste ja meeste palkade, t&ouml;&ouml;tasude ja muude t&ouml;&ouml;ga seotud tasude maksmise ja korralduse anal&uuml;&uuml;s. Audit aitab tuvastada ja v&auml;hendada sama ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevate inimeste palkade ebav&otilde;rdsust. T&ouml;&ouml;inspektsiooni roll on auditi l&auml;biviimisel organisatsiooni aidata ja n&otilde;ustada.</p> <p>Sotsiaalministeeriumi eesm&auml;rk on aidata koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;inspektsiooniga (TI) t&ouml;&ouml;andjatel muuta oma palgas&uuml;steeme l&auml;bipaistvamaks. See omakorda aitab tuvastada ja parandada puuduj&auml;&auml;ke ning v&auml;hendada soolist palgal&otilde;het. Naistele ja meestele v&otilde;rdse tasu tagamise aluseks on organisatsiooni ametikohtade hindamine. T&ouml;&ouml;tasude m&auml;&auml;ramine peab t&ouml;&ouml;andja poolt olema l&auml;bi m&otilde;eldud, sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest tuleb maksta v&otilde;rdset palka ning t&ouml;&ouml;tasusid ei saa m&auml;&auml;rata vaid k&otilde;hutunde pealt.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel on juba praegu <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/738642">soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusest</a> tulenevalt kohustus sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest maksta naistele ja meestele v&otilde;rdset tasu. Samuti koguda soop&otilde;hiseid statistilisi andmeid ja anda regulaarselt ning asjakohast teavet naiste ja meeste v&otilde;rdse kohtlemise kohta organisatsioonis. <a href="http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse-rakendamine/">Uuringud</a> aga n&auml;itavad, et seaduse j&auml;rgimine on senini olnud kesine.<br /><br />Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2016/12/28/palgasusteem-peab-muutuma-labipaistvamaks/" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1419Tööinspektsioon: kaubanduskeskuste poodide töötajad vajavad puhkepause2016-12-28<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis kaubanduskeskuste v&auml;ikepoodide ja esinduste t&ouml;&ouml;tingimusi. K&uuml;lastati 59 kauplust, m&auml;rgiti 86 rikkumist ning nendest 16 kohta tehti t&ouml;&ouml;andjale ettekirjutus.</strong></p> <p>Kaubanduskeskustes asuvate v&auml;ikepoodide ja esinduste kontrolli ajendasid l&auml;bi viima mitmed vihjed T&ouml;&ouml;inspektsioonile, et t&ouml;&ouml;tajatel ei lubata istuda isegi siis, kui poes pole kliente.&nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul peitub aga t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste &uuml;ks p&otilde;hjusi just pikalt p&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tamises. &bdquo;Pikk puhkepausideta t&ouml;&ouml;, sundasend ja pidev seismine koormab enim jalgu ja selga. Kontrollisime, kas t&ouml;&ouml;tajad saavad t&ouml;&ouml;kohal istuda ja teha puhkepause,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Tuletame ka t&ouml;&ouml;tajatele meelde, et kui t&ouml;&ouml; n&otilde;uab pikalt seismist, valige endale sobivad jalan&otilde;ud, mis jalgu toetaksid. K&otilde;rged kontsakingad v&otilde;i vastupidi, madala tallaga kingad pole m&otilde;istlik valik, kui peate kaheksa tundi valdavalt seistes t&ouml;&ouml;tama,&ldquo; pani Maripuu s&uuml;damele.</p> <p>Sihtkontroll n&auml;itas, et &uuml;ldiselt saavad kaupluste klienditeenindajad puhkepause v&otilde;tta. Istumisv&otilde;imalus puudus kaheksas kontrollitud kaupluses. Tervelt 78% v&auml;ikekaupluste t&ouml;&ouml;tajatest ei olnud aga k&auml;inud tervisekontrollis. Samas kurtsid &uuml;le poole t&ouml;&ouml;tajaist valusid seljas, jalgades ning ka k&auml;tes.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovitab kaubanduskeskuste v&auml;ikekaupluste t&ouml;&ouml;andjatel hinnata riske ning arvestada pidevast p&uuml;sti seistes t&ouml;&ouml;tamisest tekkivaid terviseriske. Liigkoormuse v&auml;ltimiseks tuleks hoida vahetused kaheksatunnistena. T&ouml;&ouml;tajatel tuleb v&otilde;imaldada v&otilde;tta puhkepause ka tihedatel t&ouml;&ouml;perioodidel. Samuti tuleb korraldada t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll ning j&auml;rgida t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti tehtud soovitusi.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati juhuvalikuga valitud kauplusi Harjumaal, Ida-Virumaal, P&auml;rnumaal ning Tartumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a>;</li> <li><a href="/redirect/375" target="_blank">puhkeaeg</a></li> <li><a href="/redirect/2782" target="_blank">sundasend</a>;</li> <li><a href="/redirect/2786" target="_blank">t&ouml;&ouml; seisvas asendis</a>;<br /><a href="/redirect/453" target="_blank">tervisekontroll</a>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1418Töötamist mõjutavad uuendused Sotsiaalministeeriumi haldusalas uuel aastal2016-12-27<p><strong>2017. aasta saabudes hakkavad kehtima mitmed t&ouml;&ouml;tamist m&otilde;jutavad uuendused. Loe l&auml;hemalt, mis muutub ning kuidas need uuendused nii t&ouml;&ouml;tamise kui ka t&ouml;&ouml;tamist toetavate teenuste kvaliteeti parandavad.</strong></p> <h4>Uued ja paremad teenused</h4> <ul> <li><strong>Uued teenused aitavad ennetada t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist ja toetavad t&ouml;&ouml;andjaid t&ouml;&ouml;tajate oskuste arendamisel</strong></li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tuse ennetamiseks hakkab riik l&auml;bi t&ouml;&ouml;tukassa toetama t&ouml;&ouml;tajate &uuml;mber&otilde;pet ja koolitust. T&ouml;&ouml;tust ennetavad meetmed on t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendus- ja &uuml;mber&otilde;pe koolituskaardiga, taseme&otilde;ppes osalemise toetus ja koolitustoetus t&ouml;&ouml;andjale. Uusi t&ouml;&ouml;turuteenuseid pakutakse t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate individuaalsetest vajadustest l&auml;htudes. Lisainfo <a href="https://www.tootukassa.ee/uudised/tootukassalt-tootajale-uued-voimalused-oskuste-taiendamiseks" target="_blank">t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</p> <h4>T&ouml;&ouml;tamist m&otilde;jutavad uuendused</h4> <ul> <li><strong>T&otilde;useb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r</strong></li> </ul> <p>Uuest aastast on tunnitasu alamm&auml;&auml;r 2,78 eurot ja kuutasu alamm&auml;&auml;r t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral 470 eurot. T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra t&otilde;usuga suurenevad ka sellega seotud h&uuml;vitised, nt vanemah&uuml;vitis ja lapsepuhkuse tasu.</p> <ul> <li><strong>T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hindab edaspidi ainult t&ouml;&ouml;tukassa</strong></li> </ul> <p>Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ainult t&ouml;&ouml;tukassa. Senised t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;rid on oodatud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamisele korduvekspertiisi t&auml;htajal.&nbsp;Vaata t&auml;psemalt <a href="http://www.toovoimereform.ee " target="_blank">t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi puudutavat informatsiooni</a>.&nbsp;</p> <ul> <li><strong>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast tuleb teavitada t&ouml;&ouml;inspektsiooni</strong></li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andjad peavad n&uuml;&uuml;dsest t&ouml;&ouml;inspektsioonile teada andma Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast. Andmed tuleb esitada t&ouml;&ouml;inspektsioonile e-posti teel hiljemalt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud t&ouml;&ouml;tajaid. Loe l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta t&auml;psemalt <a href="/redirect/2680" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <ul> <li><strong>Hakkasid kehtima uued n&otilde;uded elektromagnetv&auml;ljadest m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonnale</strong></li> </ul> <p>J&otilde;ustusid uued n&otilde;uded elektromagnetv&auml;ljadest m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonnale. T&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks peab t&ouml;&ouml;andja hindama t&ouml;&ouml;tajate elektromagnetv&auml;ljadega kokkupuute taset, m&otilde;&otilde;tma elektromagnetv&auml;ljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja t&ouml;&ouml;korralduslikke abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;taja terviseriski v&auml;hendamiseks. Vaata t&auml;psemalt <a href="/redirect/1090" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>. &nbsp;</p> <p>Teiste Sotsiaalministeeriumi haldusalas toimuvate uuenduste kohta on v&otilde;imalik rohkem lugeda <a href="http://sm.ee/et/uudised/2017-aasta-muudatused-sotsiaalministeeriumi-haldusalas" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi kodulehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1417Jõuluvana töötervis vajab lisatähelepanu2016-12-23<p><strong>J&otilde;uluvana tervise &uuml;le on meditsiinikirjanduses ennegi arutatud. Tuleb t&otilde;deda, et j&otilde;uluvanauuringud on kiiresti arenev valdkond. Paraku j&auml;&auml;b selle teema puhul tihti puudu t&otilde;sistest uurimustest. Eriti puudulik on osa, mis k&auml;sitleb j&otilde;uluvana t&ouml;&ouml;tervist. L&auml;hemal vaatlusel paljastub rohkelt probleeme.</strong></p> <p><strong>J&otilde;uluvana t&ouml;&ouml;vahendid</strong></p> <p>Juba ainu&uuml;ksi saan tekitab palju muret. T&ouml;&ouml; ajal v&otilde;ib j&otilde;uluvana saaniga sattuda ohtlikesse olukordadesse, kuhu tavainimesed reguleeritud transpordiga ei satu. &Uuml;ks varasem saani fookusega uurimus seab n&auml;iteks kahtluse alla traditsiooni, millega j&otilde;uluvanale j&auml;etakse klaasike br&auml;ndit. Kuigi ei ole t&auml;pselt fikseeritud, kes saani juhib &ndash; kas j&otilde;uluvana v&otilde;i hoopis p&otilde;hjap&otilde;drad, ei ole alkoholi tarbimine t&ouml;&ouml;ajal siiski soovitav. Lisaks sellele puuduvad j&otilde;uluvana saanil nii turvav&ouml;&ouml;d kui ka &otilde;hupadjad. Pealegi ei ole saan ehitatud 21. sajandi n&otilde;udmisi silmas pidades.</p> <p>Tagatipuks on saanil nii &otilde;hu- kui maas&otilde;iduki omadused. See t&auml;hendab, et saan liikleb suurte linnade kohal v&auml;ga tiheda &otilde;huliiklusega alas. J&otilde;uluvana meeskonnas ei ole kaaspilooti ega isegi mitte radisti. J&auml;&auml;b selgusetuks, kas j&otilde;uluvana saanil on v&otilde;imekus j&auml;lgida standardseid lennuliikluse kommunikatsioonikanaleid. Ka ei ole teada, et j&otilde;uluvana saanil oleks kokkup&otilde;rkeid ennetavad s&uuml;steemid. Samuti puuduvad t&otilde;endid, et p&otilde;hjap&otilde;der Rudolfi punane nina suudaks teistele lennukitele m&auml;rgutulena m&otilde;juda.</p> <p>Hiljutine uurimus kinnitab, et saaniga s&otilde;itmine k&auml;tkeb endas v&auml;ga k&otilde;rget riski vigastusteks. Meenub h&auml;iriv juhtum, kus j&otilde;uluvana saan kukkus s&otilde;ja ajal alla &uuml;ksikul troopilisel saarel. Juhtum on dokumenteeritud Simpsonite seriaali episoodis &bdquo;Ma n&auml;gin vanaisa j&otilde;uluvana kirumas&ldquo;. Peale selle, et avarii puhul v&otilde;ivad nii j&otilde;uluvana kui ka p&otilde;hjap&otilde;drad raskeid vigastusi saada, tuleb arvestada ka allakukkumisega v&auml;ga ressursivaestes piirkondades. Sellisel juhul ei ole arstiabi ega eluks tarvilikke vahendeid kuskilt saada.</p> <p>Kui v&otilde;tta allakukkumiskohaks mainitud &uuml;ksik troopiline saar, siis peavad j&otilde;uluvanal olema spetsiifilised oskused, et kohapealseid ressursse kasutada. N&auml;iteks peaks ta teadma, et kookosp&auml;hklis leiduv vesi on puhas ja seda v&otilde;ib juua. Isegi kui j&otilde;uluvana kohtuks saarel mingi ime l&auml;bi arstiga, siis saaks arst talle abi anda, teadmata midagi j&otilde;uluvana terviseseisundist ega ise&auml;rasustest. Juurdep&auml;&auml;s j&otilde;uluvana terviseinfole puudub, sest kogu j&otilde;uluvana dokumentatsioon asub p&otilde;hjanabal. V&otilde;ib oletada, et j&otilde;uluvana terviseandmed ei ole elektrooniliselt k&auml;ttesaadavad.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;graafik ja reisimisega seotud vaevused</strong></p> <p>J&auml;rgmine murekoht seisneb j&otilde;uluvana t&ouml;&ouml; eba&uuml;htlases jaotuses. On v&auml;he teada, mida j&otilde;uluvana terve aasta teeb, aga t&otilde;en&auml;oliselt on ta suurema osa ajast t&ouml;&ouml;tu. J&otilde;uluperioodil on tema t&ouml;&ouml;koormus v&auml;ga suur. Kindlasti tuleb tal teha kauem t&ouml;&ouml;d kui ette n&auml;htud kaheksa tundi p&auml;evas. Seega v&otilde;ime j&otilde;uluvana pidada hooajat&ouml;&ouml;liseks, kes teeb periooditi tohutult &uuml;letunde.</p> <p>Levinud k&auml;sitlus j&otilde;uluvanast lubab meil tema puhul aimata ka kardiovaskulaarseid riske. Esiteks on tema kehamassiindeks &uuml;le normi, t&otilde;en&auml;oliselt on ta isegi rasvunud. Lisaks on tal harjumus suitsetada. See on t&uuml;&uuml;piline n&auml;ide halvast t&ouml;&ouml;keskkonnast ja elustiilist, mis s&uuml;vendab kardiovaskulaarseid riske. Uuringud n&auml;itavad, et hooajaline t&ouml;&ouml; l&ouml;&ouml;b segi toitumisharjumused ja suurendab sn&auml;kkide osakaalu men&uuml;&uuml;s.</p> <p>&Uuml;htlasi tuleb m&auml;rkida, et j&otilde;uluvana t&ouml;&ouml;tunnid j&auml;&auml;vad perioodi, mil p&otilde;hjanabal valitseb pimedus. Ka on t&auml;heldatud, et j&otilde;uluvana tarbib liiga palju piima ja k&uuml;psiseid. Samas pole tema treeningharjumustest mitte midagi teada. J&otilde;uluvana t&ouml;&ouml; &uuml;ks ise&auml;rasus on, et &uuml;lesanded tuleb sooritada v&auml;ga l&uuml;hikese ajaga. See tekitab reeglina stressi, mis on otseselt seotud kardiovaskulaarsete riskidega.</p> <p>Tuleb arvestada, et j&otilde;uluvana peab l&auml;bima hulgaliselt erinevaid ajav&ouml;&ouml;ndeid, et kingid igasse maailma otsa j&otilde;uaksid. On &uuml;sna kindel, et j&otilde;uluvana kannatab raske ajavahest tuleneva v&auml;simuse all. J&otilde;uluvana t&ouml;&ouml;l on v&auml;ga paindumatu t&auml;htaeg. Sellest kinni pidamiseks t&ouml;&ouml;tab ta hooti 36 tundi j&auml;rjest. Pole selge, kas j&otilde;uluvana tarbib looduslikke toidulisandeid v&otilde;i farmatseutilisi vahendeid, et intensiivsetel t&ouml;&ouml;perioodidel efektiivsust hoida. Samuti ei ole teada, et j&otilde;uluvana tarbiks stimulante nagu n&auml;iteks kofeiin.</p> <p><strong>Stress kuumusest</strong></p> <p>J&otilde;uluvana on harjunud k&uuml;lma kliimaga, sest ta resideerub p&otilde;hjapoolusel. V&otilde;ib oletada, et kui kinke tuleb toimetada soojematesse piirkondadesse, siis kannatab ta kuumastressi all. V&auml;he on teada j&otilde;uluvana karvase kraega punase mantli termoregulatsioonist. Pealegi kannab ta rasket kingikotti ja see muudab tema f&uuml;&uuml;silise pingutuse veelgi suuremaks. See aga omakorda suurendab kuumastressi.</p> <p>Kuna j&otilde;uluvana eelistatud teekond majja kulgeb l&auml;bi korstna, tekitab see lisak&uuml;simusi seoses t&ouml;&ouml;ga kuumal ja kitsal alal. Nagu eelnevalt mainitud, siis j&otilde;uluvana teeb suure osa oma t&ouml;&ouml;st &auml;ra 36 tunniga. On &auml;&auml;rmiselt ebat&otilde;en&auml;oline, et talle pakutakse enne seda v&otilde;imalust l&auml;bida treeninguid, mis aitaksid kuumusega paremini toime tulla.</p> <p><strong>Vananev t&ouml;&ouml;taja ja mantlip&auml;rija</strong></p> <p>Peale kardiovaskulaarsete lisariskide, ei saa me &uuml;le ega &uuml;mber j&otilde;uluvana vanusest. J&otilde;uluvana t&auml;pne vanus on teadmata. V&otilde;imalik, et selle p&otilde;hjuseks on ebat&auml;pne dokumentatsioon. See aga t&otilde;statab omakorda ebamugava teema, kas j&otilde;uluvanal &uuml;ldse on vajalikud t&ouml;&ouml;load. &Auml;rme siinkohal siiski t&ouml;&ouml;lubade spetsiifikasse lasku. Kui vaadata &uuml;he tuntud joogitootja reklaame 1930ndatest, siis v&otilde;ib juba seal n&auml;ha, et tegu on vanema meesterahvaga. Pole teada, kas j&otilde;uluvanale on kunagi pakutud t&ouml;&ouml;andjapoolset tervise programmi, mis aitaks vanemate t&ouml;&ouml;tajate produktiivsust t&otilde;sta. Samuti ei ole teada, et j&otilde;uluvanaga oleks kunagi arutatud tema mantlip&auml;rija k&uuml;simust.</p> <p><strong>Vaimne tervis</strong></p> <p>&Uuml;ldiselt arvatakse, et j&otilde;uluvana langetab adekvaatseid otsuseid ja tema vaimses tervises reeglina ei kahelda. Populaarse legendi ja laulu j&auml;rgi on j&otilde;uluvanal v&auml;hemasti linnaruumis toimetades (&bdquo;Santa Claus is coming to town&ldquo;) peaaegu k&otilde;iketeadja omadused (&bdquo;He sees you when you&rsquo;re sleeping / He knows when you are awake&ldquo;). Siiski on tal ka kirjalikud m&auml;rkmed, mille abil ta fakte kontrollib (&bdquo;He&rsquo;s making a list, checking it twice&ldquo;). Topeltkontrollimine on iseenesest paljudel t&ouml;&ouml;del v&auml;gagi soositud harjumus. J&otilde;uluvana puhul tekib aga k&uuml;simus, kas tema kontrollimisharjumus on standardprotseduuridega ette n&auml;htud v&otilde;i on tegemist haiglase &uuml;lekontrolliga. Viimased uurimused n&auml;evad stressi ja erinevate vaimsete probleemide nagu n&auml;iteks obsessiiv-kompulsiivsete h&auml;irete vahel seoseid. Lisaks sellele on j&otilde;uluvana vaimsele tervisele ilmselt m&otilde;junud tema j&auml;lgimine erinevate valitsusasutuste poolt. Mitmed USA julgeolekuga seotud institutsioonid on tunnistanud, et j&auml;lgivad j&otilde;uluvana detsembrikuiseid lende k&otilde;rgendatud valmisole kus ja suure t&auml;helepanuga.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;koha ergonoomika</strong></p> <p>V&otilde;rreldes oma p&auml;kapikkudest abilistega on j&otilde;uluvana hiiglaslik. P&auml;kapikkude t&auml;pset pikkust on v&otilde;imatu m&auml;&auml;rata, sest avaldatud kirjanduses ei ole sellekohast &uuml;ksmeelt. Siiski v&otilde;ib &ouml;elda, et nad on tillukesed. T&ouml;&ouml;kohas, kus varustus ja vajalik tehnika on kohandatud peamiste t&ouml;&ouml;liste ehk p&auml;kapikkude j&auml;rgi, on &uuml;sna t&otilde;en&auml;oline, et j&otilde;uluvana vajaks ergonoomi hinnangut oma t&ouml;&ouml;kohale. Vastasel juhul on k&uuml;llalt t&otilde;en&auml;oline, et j&otilde;uluvana hakkavad vaevama rasked terviseh&auml;dad, mis tulenevad sobimatust t&ouml;&ouml;keskkonnast.</p> <p>Varasemalt on teada, et j&otilde;uluvanale ei ole regulaarsed tervisekontrollid kohustuslikud, v&auml;lja arvatud enne t&ouml;&ouml;kohale asumist tehtav narkotest. V&otilde;ttes arvesse k&otilde;iki eelpool toodud muresid, tuleks j&otilde;uluvana jaoks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada eraldi t&ouml;&ouml;terviseprogramm. Teiseks tuleks luua standardiseeritud kontrollnimekiri, mille abil hinnata j&otilde;uluvana seisukorda t&ouml;&ouml;le asumisel. Siiski tunneme muret ka teiste osapoolte p&auml;rast ja seega ei tahaks kogu edaspidist t&auml;helepanu ainult j&otilde;uluvanale suunata. Soovitame, et tulevikus tehtavad uurimused v&otilde;taks t&ouml;&ouml;tervise uurimise alla ka p&auml;kapikud ning p&otilde;hjap&otilde;drad.</p> <p><strong>Allikas:</strong> T&ouml;&ouml;inspektsiooni infokiri T&ouml;&ouml;elu 6/2016</p> <p><strong>Foto:</strong> Freeimages.com/alpeviolen</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1416In memoriam. Üks viimaseid intervjuusid Ülo Pärnitsaga2016-12-22<h4>&Uuml;lo P&auml;rnits: Eesti ei arene, sest me ei oska</h4> <p><strong>&Uuml;lo P&auml;rnitsal on olnud aegu, kus ettev&otilde;ttesse tuuakse raha kohvritega. T&auml;nasel p&auml;eval ta raha p&auml;rast ei muretse. Ta on &uuml;le neljak&uuml;mne aasta t&ouml;&ouml;tanud Mainoris. &Uuml;lo P&auml;rnits tunneb muret hoopis inimeste p&auml;rast.</strong></p> <p><strong>Milline on teie esimene m&auml;lestus &auml;ritegevusest?</strong></p> <p>&Auml;ri sai teha ikkagi p&auml;rast 1. jaanuari 1990, kui tekkis erakapital. Enne seda ei olnud see v&otilde;imalik. Ma ei ole m&uuml;&uuml;nud kurke ja kapsaid Leningradis nagu paljud Peipsi&auml;&auml;rsed inimesed. Kaheksak&uuml;mnendate alguseks oli k&otilde;ige k&otilde;rgemal tasemel selge, et olukord on vilets. N&otilde;ukogude Liit oli liiga suur, et suuri muutusi teha. Liiga kergesti v&otilde;is asjad nii tuksi keerata, et p&auml;rast lasti sind maha.</p> <p>Me l&auml;ksime Mainorist Moskvasse ja pakkusime, et teeks Eestis eksperimenti. Eesti majandus oli 0,4 protsenti kogu liidu majandusest. Me &uuml;tlesime, et kui midagi valesti l&auml;heb, siis seda ei m&auml;rgata. Aga kui h&auml;sti l&auml;heb, saab uue lahenduse kogu liidule &uuml;le kanda. See jutt Moskva v&otilde;imuritele meeldis. Mainoris oli tollal v&auml;ga palju tohutult arukaid inimesi. Ei ole teist firmat, kust oleks 1990ndatel l&auml;inud nii palju inimesi Eesti v&otilde;imuladvikusse. Meilt on tulnud linnapead, peaminister, ministrid, parlamendi liikmed jne. Meil oli v&auml;ga tugev potentsiaal.</p> <p>Tollal tekkis kerget&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;stusharu isemajandamine. See hakkas umbes kaheksa v&otilde;i k&uuml;mme aastat enne isemajandava Eesti projekti pihta. Meile anti Moskvast luba kerget&ouml;&ouml;stuses teha majanduseksperimente. See oli tollal veerand Eesti t&ouml;&ouml;stust ja andis v&auml;ga suured v&otilde;imalused. Saime Moskvast hulga eritingimusi. N&auml;iteks v&otilde;isime ilma Moskva loata s&otilde;lmida ise ekspordilepinguid. Ettev&otilde;tte kasumist v&otilde;eti &auml;ra teatud osa, mitte k&otilde;ik jne. 1985. aasta paiku andsime me inimestele v&otilde;imaluse teha &auml;ri. Diil oli selline, et Mainor andis v&otilde;imaluse ja 20 protsenti tulust anti meile. See oli aeg, kui meile toodi raha kohvritega.</p> <hr /> <p><em>&bdquo;Ma v&auml;idan, et N&otilde;ukogude Liidu lagunemise s&auml;de l&auml;ks v&auml;lja Mainorist. See levis v&auml;ga kiiresti siit L&auml;tti ja Leetu. Seej&auml;rel L&auml;&auml;ne-Ukrainasse ja Venemaale.&ldquo;</em></p> <hr /> <p></p> <p><strong>R&auml;&auml;kides IME-st, kas te n&auml;gite selles ainult majanduslikku projekti v&otilde;i tundus juba siis, et see v&otilde;ib-olla midagi, mis viib Eesti taasiseseisvuseni?</strong></p> <p>Ei, see oli puhtalt majandusliku olukorra parendamise projekt. Keegi ei m&otilde;elnud, et sellega me vabastame Eesti. Hiljem, kui Mainoris juba IME projekti edasi arendati, siis ilmselt kasvas sellele k&uuml;lge ka poliitiline m&otilde;&otilde;de. Ma v&auml;idan, et N&otilde;ukogude Liidu lagunemise s&auml;de l&auml;ks v&auml;lja Mainorist. See levis v&auml;ga kiiresti siit L&auml;tti ja Leetu. Seej&auml;rel L&auml;&auml;ne-Ukrainasse ja Venemaale.</p> <p>Sellise m&otilde;tteviisi levik Venemaale &ndash; see on v&otilde;tmek&uuml;simus. Ma m&auml;letan h&auml;sti, kuidas vene noored tulid Peterburis ja Moskvas kokku ja arutasid, et Venemaa peab olema iseseisev. Leiti, et Venemaa ei vaja l&otilde;unapoolseid alasid, kus elavad moslemid, keda Moskva peab toitma. See idee levis nii j&otilde;udsalt, et tekkisidki sellised seltskonnad nagu Jeltsini kamp. Seda, mis edasi sai, me teame.</p> <p><strong>Ma tuleks hoopis teie persooni juurde t&auml;nap&auml;evas. Milline on teie harilik t&ouml;&ouml;p&auml;ev?</strong></p> <p>Nagu igal teisel inimesel. Hommikul tulen t&ouml;&ouml;le ja &otilde;htul l&auml;hen &auml;ra. Saabun kell 9 ja lahkun 17. Aga mul on hea meel, et saan palju liikuda ja k&otilde;ndida. Mul ei ole v&auml;ga istuv ja paikne t&ouml;&ouml;.</p> <p><strong>Millised on teie t&ouml;&ouml;p&auml;evad olnud k&otilde;ige pingelisematel ja raskematel aegadel? On siin t&auml;nasega suur kontrast?</strong></p> <p>Meil ei ole v&auml;ga ekstreemseid aegu Mainoris olnud. Oleme koguaeg teinud t&ouml;&ouml;d &uuml;hes tempos ja samal viisil. Kui olin noorem, tegin p&auml;evas k&uuml;mme kuni kaksteist tundi t&ouml;&ouml;d. Praegu enam nii palju ei tee. Tormilisem periood oli 1990ndate alguses, kui toimusid suured majanduslikud muutused. Paljud l&auml;ksid Mainorist riigi asju ajama. Me t&ouml;&ouml;tasime tollase valitsuse jaoks paljud lahendused v&auml;lja &ndash; n&auml;iteks aktsiaseltside p&otilde;him&auml;&auml;ruse. Mainoril ei ole mitte mingisuguseid kriisiperioode esinenud, isegi kui &uuml;hiskonnas on suur kriis olnud.</p> <p><strong>Milline juht te olete?</strong></p> <p>Kolleegid &uuml;tlevad, et mul on v&auml;ga paks nahk. Mind ei h&auml;iri v&auml;lised tegurid &uuml;ldse. Ma ei &auml;rritu ega l&auml;he vihaseks, kui asjad on keerulised. Ma ei hakka inimesi s&otilde;imama. Suudan asju v&otilde;tta &uuml;pris malbelt.</p> <p><strong>Mis teid &Uuml;lemiste City linnakut rajama ajendas?</strong></p> <p>Seda linnakut arendavad kaks firmat. &Uuml;ks on Technopolis &Uuml;lemiste ja teine on Mainor &Uuml;lemiste. Territooriumist kaks kolmandikku kuulub Mainor &Uuml;lemistele. Technopolisest omakorda kuulub Mainor &Uuml;lemistele 49 protsenti.</p> <p>See piirkond lagunes pikka aega. Omanikke oli mitu ja k&otilde;ikidel oli selle ala tuleviku osas oma n&auml;gemus. Kompromissi oli raske leida, aga viimaks saadi aru, et ilma kokkuleppeta laguneb see k&otilde;ik p&auml;ris &auml;ra. Mainor ostis teised v&auml;lja ja me hakkasime &Uuml;lemiste Cityt arendama. Peale masu tekkis olukord, kus pangad hakkasid laene pidurdama. Siis me v&otilde;tsime soomlased ehk Technopolis &Uuml;lemiste siia sisse.</p> <p><strong>Mind huvitab ikkagi see impulss, mis seda k&otilde;ike looma pani.</strong></p> <p>Ma &otilde;ppisin kaheksak&uuml;mnendate l&otilde;pus kaks aastat Moskvas, rahvamajanduse juhtimise akadeemias. Sinna v&otilde;eti &otilde;ppima 30-40 kandidaadikraadiga inimest, kes olid suurte firmade juhid. Seal oli inimesi, kellele allus 80 000 &ndash; 100 000 inimest. Selle seltskonnaga arutasime asjade &uuml;le &otilde;htuti v&auml;ga suures plaanis. Ma arvan, et sealt saadud kogemus suurte ideede m&otilde;tlemisel ongi see, kust teie k&uuml;situd impulss tuleb.</p> <hr /> <p><em>&bdquo;P&otilde;hjus, miks me praegu ei arene, on selles, et me ei oska. Ma n&auml;en seda iga p&auml;ev.&ldquo;</em></p> <hr /> <p></p> <p><strong>Kuhu te &Uuml;lemiste Cityga j&otilde;uda tahate, mis selle l&otilde;ppvisioon on?</strong></p> <p>Meie eesm&auml;rk on lihtne &ndash; saada P&otilde;hjamaade Silicon Valleyks. Baltimaades on &Uuml;lemiste City k&otilde;ige suurem taoline linnak. Samas oleme praegu P&otilde;hja-Euroopas suurim &uuml;he omaniku poolt juhitud kontorilinnak. &Uuml;ldiselt on nii, et majad kuuluvad v&auml;ga paljudele ehitajatele, aga meil mitte. Meil on &uuml;htlasi ka kiire &uuml;hiskondlik areng, siin on lihtsam teha sellist asja.</p> <hr /> <p><em>&bdquo;Meil ei osata asju teha. N&auml;iteks r&auml;&auml;gitakse palju, et ettev&otilde;tted peavad looma lisav&auml;&auml;rtust. Kes seda ei teaks? K&otilde;ik juhid teavad seda, aga miks nad siis ei loo? Sest nad ei oska.&ldquo;</em></p> <hr /> <p></p> <p><strong>Ma kujutan ette, et &Uuml;lemiste City idee v&otilde;is omal ajal &uuml;sna utoopiliselt k&otilde;lada. Milline inimene te olete, kas teis on m&auml;ngurit? V&otilde;tate te tihti riske?</strong></p> <p>Mina ei ole m&auml;ngur. Ma olen olnud kapitalistliku firma eesotsas 25 aastat. Selle aja jooksul on see firma olnud kogu aja kasumis, vaatamata k&otilde;ikidele kriisidele. Viimase kriisi &uuml;leelamise asjus olen ma ise&auml;ranis uhke. Meil olid tohutud laenud ja paljud &uuml;tlesid, et Mainor variseb kokku nagu kaardimaja. Me ei pidanud &uuml;heltki pangalt manguma, et palun andke laenule pikendust v&otilde;i palun v&auml;hendage koormust. Rootsist taheti tollal v&auml;ga laenusid tagasi saada ja meiltki prooviti neid k&auml;tte saada. See oli keeruline periood, aga me tulime v&auml;lja.</p> <p>Muide, me maksame juba 17 aastat dividende. Iga aasta eelmisest k&uuml;mme protsenti rohkem. Selle info peale oskasid meie Soome kolleegid Technopolisest &ouml;elda ainult, et see on j&otilde;hker v&auml;rk. See n&auml;itab, et firmat on juhitud v&auml;ga stabiilselt. Meil on v&auml;ga p&otilde;hjalikud arutelud, k&otilde;ik n&uuml;ansid m&otilde;eldakse l&auml;bi. Kuidas me tuleme v&auml;lja, kui juhtub nii? Aga kuidas siis, kui juhtub naa? Me oleme alati valmis.</p> <p>Pangad annavad kahek&uuml;mneks aastaks laenu, aga tegelikult tuleb lepingut iga viie aasta tagant pikendada. Ja kui pank n&auml;eb, et olukord on kehv, siis ta ei pikenda lepingut ja tahab laenu tagasi. Ma &uuml;tlen pankadele, et on kaks olukorda, millal me v&otilde;ib-olla ei suuda tagasi maksta. Esimene on Vene okupatsioon ja teine, kui majandus k&auml;ib nii alla, et Viru t&auml;nav on kerjuseid t&auml;is. Lihtsalt tuleb ette m&otilde;elda, muud moodi ei saa.</p> <hr /> <p><em>&bdquo;Ma &uuml;tlen pankadele, et on kaks olukorda, millal me v&otilde;ib-olla ei suuda tagasi maksta. Esimene on Vene okupatsioon ja teine, kui majandus k&auml;ib nii alla, et Viru t&auml;navad on kerjuseid t&auml;is.&ldquo;</em></p> <hr /> <p></p> <p><strong>Hiljuti on erinevad &auml;rimehed &ouml;elnud, et investeerida tuleks pigem asfalti kui ajudesse ja idufirmadelt pole midagi &otilde;ppida. Milline on teie n&auml;gemus?</strong></p> <p>Ma ei tahaks kolleegide kohta halvasti &ouml;elda. Majanduses on kolm p&otilde;hilist ressurssi: materiaal-tehnilised ressursid, finantsressurss ja sotsiaalne ressurss. Kui sul on raha, siis saad sa k&otilde;iksugu tehnikat osta. Raha ei ole Eesti puhul &uuml;ldse probleem. P&otilde;hjus, miks me praegu ei arene, on selles, et me ei oska. Ma n&auml;en seda iga p&auml;ev.</p> <p>Meie IT on v&auml;ga kuulus. Aga kui hakata otsima tegelikke inimesi, kes teeks vajaliku asja &auml;ra, siis ma j&auml;&auml;n tihti h&auml;tta. Ma ei leia tarvilike oskustega inimesi. N&auml;iteks sattusin hiljaaegu &uuml;hele loengule. Superhea loeng, midagi halba pole &ouml;elda. P&auml;rast k&uuml;sisin lektorilt, et kas ta saaks sama asja mul firmas &auml;ra teha, millest just r&auml;&auml;kis. Ta oli n&otilde;us. Tegime lepingu, aga v&auml;lja ei tulnud midagi. Siis v&otilde;tsime teise mehe, j&auml;lle sama asi. M&otilde;lemad on v&auml;ga tuntud nimed. Meil ei osata asju teha. N&auml;iteks r&auml;&auml;gitakse palju, et ettev&otilde;tted peavad looma lisav&auml;&auml;rtust. Kes seda ei teaks? K&otilde;ik juhid teavad seda, aga miks nad siis ei loo? Sest nad ei oska.</p> <p><strong>Te olete &ouml;elnud, et Eesti &auml;&auml;remaastub ja kolkastub tohutu kiirusega. Mis meid p&auml;&auml;stab?</strong></p> <p>Tuleb likvideerida suured palgavahed. Eesti majanduse praegune seis on hea, me v&otilde;iks maksta palju k&otilde;rgemaid palkasid. Indrek Neivelt on &ouml;elnud, et Eesti pangandus on efektiivsem kui Skandinaavia oma, aga palka saame siin mitu korda v&auml;hem. Samamoodi on meil efektiivsem saet&ouml;&ouml;stus, p&otilde;llumajandus ja paljutki veel. Aga miks me maksame oma t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;hem? V&otilde;tame n&auml;iteks Technopolis &Uuml;lemiste, mis siin k&otilde;rval on. See on Technopolise grupi k&otilde;ige efektiivsem firma, see annab nende kogu grupi tulust ligi poole. Aga inimesed saavad siin kolm korda v&auml;hem palka kui mujal. Meil lihtsalt ei ole kombeks rohkem palka maksta, muud midagi.</p> <p>Olete &ouml;elnud, et inimestel peaks olema mitu k&otilde;rgharidust, et konkurentsis p&uuml;sima j&auml;&auml;da ja ametit peaks olema v&otilde;imalik vahetada ka vanemas eas. Olete te elu jooksul m&otilde;elnud oma ametit vahetada?</p> <p>Ma olengi vahetanud. Ma &otilde;ppisin keemiainseneriks ja t&ouml;&ouml;tasin keemiatehases. T&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt hakkasin kaug&otilde;ppes ps&uuml;hholoogiat &otilde;ppima. Keemiatehases oli mul 500 inimest juhtida ja uuesti &uuml;likoolis olles sain aru, et keemiaga ei ole mu t&ouml;&ouml;l enam midagi pistmist. Ma hakkasin hoopis loenguid pidama ja need olid v&auml;ga populaarsed. Siis kutsutigi mind Mainorisse ja nii ta hakkas minema.</p> <p><strong>Arvestades teie diagnoosi, et meie inimestel puuduvad oskused ja et Eesti &auml;&auml;remaastub, siis kas &auml;kki ei v&otilde;iks &uuml;ks lahendus olla ajude sissevool?</strong></p> <p>Selle jaoks olekski k&otilde;rgemat palka vaja, et nad siia tulla tahaksid. Miinimumpalk peaks olema v&auml;hemalt tuhat eurot. Midagi hullu ei juhtuks, kui miinimumi t&otilde;sta. Meil on probleeme sotsiaalse ressursiga. Me peaksime arutama, kuidas seda ressurssi suurendada, mitte r&auml;&auml;kima ainult sellest, kuidas tuua v&auml;lisinvestoreid.</p> <p>Eestis v&otilde;ime leida mitut t&uuml;&uuml;pi ettev&otilde;tteid. On neid, kes toovad oma &uuml;ksuse v&auml;lismaalt siia, aga t&ouml;&ouml;j&otilde;u palkavad siit. Nemad ei suurenda kuidagi meie sotsiaalset ressurssi. Aga on ka neid, kes toovad m&otilde;ne tootmise siia koos inimestega &ndash; vot nemad suurendavad meie sotsiaalset ressurssi. Meie siin tegeleme selle arendamisega, et maailmast tuleksid andekad inimesed siia. Jutud, et meil lennukid ei lenda ja et meil on k&uuml;lm, on t&auml;iesti asjatundmatud. &Uuml;ks tippfirma valis just &auml;sja oma uue Baltikumi kontori asukohaks &Uuml;lemiste City, tuues &uuml;heks p&otilde;hjuseks hea lennuliikluse teiste P&otilde;hjamaade pealinnadega.</p> <p><strong>R&auml;&auml;kides uute inimeste tulekust, siis kuidas teie hinnangul m&otilde;jutavad k&otilde;ike seda Eestiski levivad ksenofoobsed meeleolud?</strong></p> <p>See on v&auml;ga suur asi ja see s&uuml;veneb. Olen lehtedest lugenud, et teise nahav&auml;rviga inimesi on hiljuti hakatud solvama, kuigi varasemalt neil taolised kogemused siin puuduvad. Meil on &Uuml;lemiste Citys t&ouml;&ouml;l 8000 inimest ja umbes k&uuml;mme protsenti neist on teistsuguse nahav&auml;rviga v&auml;lismaalased. Minuni ei ole j&otilde;udnud infot, et keegi neist oleks siit s&auml;&auml;rastel p&otilde;hjustel lahkunud. P&otilde;lgus teistsuguste inimeste vastu v&auml;hendab meie sotsiaalset ressurssi. Meile sobiks v&auml;ga tuua t&ouml;&ouml;tajaid Indiast. Ma arvan, et nad sobiksid siia.</p> <p><strong>Vanadusest r&auml;&auml;kides, mida te arvate hiljutisest pensioniea t&otilde;stmise ideest?</strong></p> <p>Kui arvestada, et ma olen 80, siis mis mul selle vastu olla saab. Mina k&auml;in t&ouml;&ouml;l ja mulle makstakse palka. Palju on selliseid inimesi, kes ei tahagi pensionile minna. Samas on ka selliseid, kes v&auml;ga tahavad. Ma tean &uuml;hte doktorit, ta on 59 aastat vana ja ta r&auml;&auml;gib, kuidas ta juba pikisilmi pensionit ootab. Inimesed on erinevad.</p> <p><strong>Olete tuntud malehuviline. Mida on male teile &auml;ris &otilde;petanud?</strong></p> <p>Male on &otilde;petanud strateegilist m&otilde;tlemist ja laiemate seoste n&auml;gemist. Samas aitab male m&auml;rgata detaile. Selles m&auml;ngus viivad pisikesed, mikroskoopilised vead kaotuseni. Males tuleb teha k&otilde;ige paremad k&auml;igud, ei tohi teha v&auml;hegi halbu k&auml;ike, sest tulemused on saatuslikud. Teed &uuml;he kehva k&auml;igu ja samm sammu haaval hakkabki kiiva kiskuma. Ma n&auml;en, kuidas paljud firmad teevad v&auml;ikesi vigu ja nad vaikselt vajuvad &auml;ra. V&otilde;ib-olla Mainor sellep&auml;rast ongi nii h&auml;sti p&uuml;sinud, et me m&otilde;tleme k&otilde;ik v&auml;ga t&auml;pselt l&auml;bi. Ma arvan, et minu karj&auml;&auml;ris on kaks v&auml;ga t&auml;htsat m&auml;rks&otilde;na: male ja Moskva.</p> <p><strong>Olete &ouml;elnud, et t&otilde;sised &auml;rimehed on tagasihoidlikud inimesed, millest selline arusaam?</strong></p> <p>Ma ei saa aru sellisest m&otilde;tlemisest, et ostad endale kallid autod ja majad Hispaaniasse, kui sa saad seal majas tegelikult aastas kaks n&auml;dalat olla. M&otilde;ttetud kulud. Kui ma l&auml;hen Hispaaniasse, siis ma rendin sealt korraliku maja n&auml;dalaks. Asi on ratsionaalsuses. Alles j&auml;&auml;vad tavaliselt need, kes teevad oma t&ouml;&ouml;d t&otilde;siselt ja ei hoople, kellel on suurem ja parem auto.</p> <p><strong>Mis teid k&auml;imas hoiab, mis on teie mootor?</strong></p> <p>&Uuml;ks asi on huvi selle vastu, millega ma tegelen. See on h&auml;sti l&auml;inud ja seega rahuldustpakkuv tegevus. Ja muidugi inimesed minu &uuml;mber. Ma r&auml;&auml;gin j&auml;lle sotsiaalsest ressursist. &Uuml;hel paneeldiskussioonil k&uuml;siti osalejatelt, et milline oli teie k&otilde;ige suurem viga, mis teile k&otilde;ige rohkem maksma l&auml;ks? Statoili juhataja r&auml;&auml;kis midagi valede pirukate m&uuml;&uuml;gist ja k&otilde;ik r&auml;&auml;kisid tehnoloogilistest valearvestustest. Mina r&auml;&auml;kisin, kuidas ma v&otilde;tsin t&ouml;&ouml;le kord &uuml;he vale inimese. Ta l&auml;ks mulle v&auml;ga palju maksma.</p> <p>Aga v&otilde;ib ka vastupidi olla. Mul on siin &uuml;ks v&auml;ga arukas noor mees. Ta on selline, kes ei suuda inimestega l&auml;bi saada. Ta kohe oskab t&uuml;lli minna. Keegi teda enda kabinetti ega enda l&auml;hedusse t&ouml;&ouml;tama ei taha. Tema t&ouml;&ouml;tab meil nii, et palka ta ei saa ja ametinimetust tal ei ole, tal on ainult t&ouml;&ouml;laud. Ta t&ouml;&ouml; seisneb selles, et k&auml;ib ja vaatab lepinguid ja muid dokumente &uuml;le ja ta pilk on geniaalne. Ta on s&auml;&auml;stnud mulle mitmeid miljoneid ja ma austan seda. Ma maksan talle s&auml;&auml;stetud summast korraliku protsendi.</p> <p>Tr&uuml;kiversioonis on sama intervjuu k&auml;ttesaadav <a href="/redirect/2257" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni infokirjas T&ouml;&ouml;elu</a>.</p> <p>Foto: Erakogu</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=141523. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. 2016-12-22<p><strong>23. ja 31. detsembril tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra. 24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. T&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu v&otilde;i kehtestatud t&ouml;&ouml;ajakava alusel riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele peab t&ouml;&ouml;andja maksma selle aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu sellest, kas t&ouml;&ouml;andja majandustegevus v&otilde;imaldab seda teha v&otilde;i mitte. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei ole t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus vaid kohustus.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavatel t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.</p> <p>K&uuml;simuste korral on T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda infotelefonil 23. detsembril kuni kella 13.00 ja 30. detsembril kuni kella 15.00. Muudel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel v&otilde;tab T&ouml;&ouml;inspektsioon k&otilde;nesid ja kirjasid vastu tavap&auml;rastel aegadel. 26. detsember n&otilde;ustamist ei toimu.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaal&nbsp;soovib k&otilde;igile turvalist ja rahulikku p&uuml;hade aega!</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1414Tuleohutus algab enesekontrollist2016-12-21<p><strong>Ettev&otilde;ttes pidevalt t&ouml;&ouml;le hakkavad automaatsed tulet&otilde;rjesignalisatsioonid on kui osa loost, kus karjapoiss h&uuml;&uuml;dis nalja p&auml;rast &bdquo;hunt tuleb, hunt tuleb!&ldquo; ja keegi ei v&otilde;tnud teda t&otilde;siselt. &Uuml;hel p&auml;eval tuli aga hunt p&auml;riselt, karjapoisi h&uuml;&uuml;dmist ei uskunud enam keegi ja hunt murdis karja maha.</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/17 FOTO Margus Ansu PM_SCANPIX BALTICS 1MA22FEB11D4_tooelu.jpg" /></p> <p>Tulet&otilde;rjesignalisatsiooni valeh&auml;ire t&otilde;ttu v&auml;ljas&otilde;it on p&auml;&auml;stjatele &uuml;ks sagedasemaid s&uuml;ndmusi, sest andurid hakkavad t&ouml;&ouml;le eri tegurite m&otilde;jul. Igat h&auml;iret tuleb aga v&otilde;tta t&otilde;siselt. O&Uuml; Tamrex Ohutuse tuleohutusosakonna juhataja Margus Oberschneider n&auml;eb korralikult hooldamata automaatse tulet&otilde;rjesignalisatsiooni puhul probleemi &uuml;lisuures konkurentsis.</p> <p><strong>Hooletud hooldajad</strong></p> <p>&bdquo;Tohutu konkurents on viinud selleni, et k&otilde;ige odavama pakkumise teinud firma m&uuml;&uuml;b ainult allkirja hooldusp&auml;evikusse,&ldquo; nentis ta, tuues v&auml;lja ka teise probleemse koha &ndash; ebakvaliteetsed ja &otilde;igesti hooldamata tulekustutid. &bdquo;Erinevate&nbsp; kvaliteedi tasemetega tulekustutite m&uuml;&uuml;k Eestis ning tulekustutite asjatundmatu kontroll ja hooldus on v&auml;ljunud igasuguse m&otilde;istlikkuse piiridest ja v&otilde;tnud sellise ulatuse, et on halvendanud j&auml;rsult tuleohutusalast olukorda Eestis. Kontrolli asemel m&uuml;&uuml;vad hooldajad kontrollkleebiseid.&ldquo;</p> <p>Tuleohutusosakonna juhataja s&otilde;nul kontrollivad tulekustuteid tihti inimesed, kel puuduvad teadmised, kuidas seda teha. &bdquo;Kui manomeetri osuti on rohelisel, ei t&auml;henda see veel, et kustuti on korras ja t&ouml;&ouml;tab ja sellele v&otilde;ib kleepsu peale panna &ndash; paljusid tulekustuteid ei saagi ilma hooldustoiminguid tegemata kontrollida. Hoone sisetingimustes olevaid kustuteid tuleb kontrollida iga kahe aasta tagant, kuid n&auml;iteks paljude odavate&nbsp; kustutite puhul ei olegi v&otilde;imalik tavap&auml;raste kontrolltoimingutega tagada tulekustutite t&ouml;&ouml;valmidus, vaid kontrolli asemel tuleb teha hooldustoimingud. Kuid seda kahjuks ei tehta ja nii satuvadki ringlusse kustutid, millest ei pruugi tulekahju korral abi olla,&ldquo; selgitas Oberschneider. Asjatundlikku teavet tulekustutite ja teiste tuleohutuspaigaldiste ning nende hoolduse ja hooldajate kohta saab Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu kodulehelt.</p> <p><strong>Tuleohutuse enesekontroll on kohustuslik k&otilde;igile</strong></p> <p>Tulekustutite ja tulet&otilde;rjesignalisatsiooni korrasoleku tagamine on vaid &uuml;ks osa tuleohutuse enesekontrollist, mida 2010. aastast alates peavad tegema k&otilde;ik asutused ja ettev&otilde;tted. Lisaks n&auml;eb 2012. aastast kehtiv m&auml;&auml;rus ette ehitised, milles asuvad asutused peavad enesekontrolli aruande esitama kord aastas oma piirkonna p&auml;&auml;stekeskusele. Need on ehitised, kus viibib palju inimesi, kus v&otilde;ib tekkida suur varaline kahju v&otilde;i kus esineb k&otilde;rgendatud tulekahjuoht.</p> <p>Nendeks on n&auml;iteks kaubanduskeskused, koolimajad, kontserdisaalid, k&otilde;rghooned, hotellid; p&otilde;levmaterjali ladustavad t&ouml;&ouml;stus- ja laohooned, kuid ka elut&auml;htsat teenust tagavad ettev&otilde;tted, nagu elektri-, soojus-, telekommunikatsiooni-, vee- v&otilde;i kanalisatsioonivarustust tagavad ettev&otilde;tted; ka ettev&otilde;tted, kus toimub tule- v&otilde;i plahvatusohtlik tegevus v&otilde;i hoiustatakse tuleohtlikke vedelikke v&otilde;i gaase v&otilde;i kui ehitises on raske teha kustutus- ja p&auml;&auml;stet&ouml;id.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kes peavad esitama enesekontrolli tuleohutusaruande, peavad koostama ka tulekahju korral tegutsemise plaani ning korraldama kord aastas evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise &otilde;ppuse. Tuleohutusaruanne on hoone valdajale justkui juhis, kust ta n&auml;eb,&nbsp; millele tuleb oma ehitises tuleohutuse kontrollimisel t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata.</p> <p><strong>Allkiri ei asenda koolitust</strong></p> <p>K&otilde;igil asutustel ei ole k&uuml;ll kohustust aruannet esitada, kuid Oberschneideri s&otilde;nul peaks k&otilde;ik asutused koostama enda tarvis nii asutuse tuleohutuskorralduse kui ka objektip&otilde;hise tulekahju korral tegutsemise plaani. Ta r&otilde;hutab, et need m&otilde;lemad tuleb koostada vastavalt konkreetsele ettev&otilde;ttele, mitte kopeerida teiste j&auml;rgi. Kuidas plaan t&ouml;&ouml;tab, sellest annavad aimu &otilde;ppused.</p> <p>&bdquo;Kui plaan ei t&ouml;&ouml;ta, siis tuleb seda nii kaua tuunida, kuni see t&ouml;&ouml;tab,&ldquo; selgitas Oberschneider, kelle s&otilde;nul pole aga ka t&ouml;&ouml;tavast plaanist mingit kasu, kui t&ouml;&ouml;tajatele pole seda tutvustatud. Kui nad ei tea, kus asuvad tulekustutid ja h&auml;irenupp, kuidas neid kasutada, millised on evakuatsiooniteed, millise signaali peale tuleb evakueeruda jne.</p> <p>Kuigi v&auml;iksematel ettev&otilde;tetel on &otilde;igus ise otsustada, kui tihti ja kuidas oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitada, siis Oberschneideri hinnangul ei piisa vaid dokumendi k&auml;tteandmisest ja sellele allkirja k&uuml;simisest. &bdquo;Vastutustundlik juht teeb koolitusi v&auml;hemalt iga kahe aasta tagant ja igale uuele t&ouml;&ouml;tajale,&ldquo; &uuml;tles ta ja t&otilde;i n&auml;iteks juhuse, kus inimesed j&otilde;udsid k&uuml;ll &otilde;ppuse k&auml;igus evakuatsioonitrepikojani, kuid ust katsudes tundus neile, et see on lukus ja nad p&ouml;&ouml;rdusid tagasi. &bdquo;Inimesed ei teadnud, et tulekahju korral tekitatakse evakuatsioonitrepikotta &uuml;ler&otilde;hk, mist&otilde;ttu uksed k&auml;ivad tunduvalt raskemalt kui tavaliselt.&ldquo;</p> <p>Foto: Margus Ansu PM/SCANPIX BALTICS</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1412Kas kukkumine väljaspool tööandja territooriumit on tööõnnetus?2016-12-19<p><strong>Kukkusin linnas libedal k&otilde;nniteel ja murdsin k&auml;eluu. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tleb, et see ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, sest see ei juhtunud meie ettev&otilde;tte territooriumil. Kas tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i mitte?&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Linnas k&otilde;nniteel toimunud &otilde;nnetus on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus s&otilde;ltuvalt sellest, miks t&ouml;&ouml;taja seal k&otilde;ndis. Kui ta t&auml;itis seal oma igap&auml;evaseid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, n&auml;iteks postiljonina, siis on ilmne, et tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Samuti on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega juhul, kui n&auml;iteks igap&auml;evaselt kontoris t&ouml;&ouml;tav sekret&auml;r sai t&ouml;&ouml;&uuml;lesande osta kontori j&otilde;ulukuusele ehteid ja &otilde;nnetus juhtus ajal, millal ta k&otilde;ndis kauplusesse ehteid ostma. Siinjuures ei oma t&auml;htsust, mis esmapilgul tundub &otilde;nnetuse p&otilde;hjusena &ndash; libe hooldamata k&otilde;nnitee, talvetingimusteks liiga libeda tallaga jalan&otilde;ud, t&auml;helepanu hajumine telefoniga r&auml;&auml;kimise t&otilde;ttu v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja kiirustamine. Tegemist on ikkagi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega ja p&otilde;hjused selguvad uurimise k&auml;igus.</p> <p>Kuid on ka olukordi, millal k&otilde;nniteel toimunud &otilde;nnetust ei loeta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks. Teel kodunt t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;lt koju toimunud &otilde;nnetus ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Sellekohane muudatus tehti t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses juba aastal 2003. Samuti ei loeta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks kukkumist k&otilde;nniteel, kui see juhtus t&ouml;&ouml;aja hulka mitte arvataval l&otilde;unavaheajal, n&auml;iteks teel oma ettev&otilde;ttest eemal asuvasse s&ouml;&ouml;gikohta.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjani j&otilde;uab teave t&ouml;&ouml;taja kukkumisest k&otilde;nniteel, siis tuleb v&auml;lja selgitada &otilde;nnetuse asjaolud. Kui asjaoludest ilmneb, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, peab t&ouml;&ouml;andja vormistama raporti. Kui ilmneb, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, koostab t&ouml;&ouml;andja akti, milles kirjeldab vabas vormis &otilde;nnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise l&otilde;petamise p&otilde;hjuse. S&otilde;ltumata sellest, kas koostatakse raport v&otilde;i akt, tuleb see esitada nii kannatanule kui t&ouml;&ouml;inspektsioonile.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1410Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada Tööinspektsiooni2016-12-18<p><strong>Alates 17. detsembrist j&otilde;ustuvad Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduse muudatused, mis toovad kaasa uusi &otilde;igusi ja kohustusi nii t&ouml;&ouml;suhte pooltele, l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja teenuseid kasutavale ettev&otilde;tjale kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile. T&ouml;&ouml;andjad peavad n&uuml;&uuml;dsest T&ouml;&ouml;inspektsioonile teada andma Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajat Eestisse l&auml;hetav teise liikmesriigi t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja kohta esitama t&ouml;&ouml;inspektsioonile andmeid nii t&ouml;&ouml;taja kui ka enda kohta. Samuti tuleb esitada andmed tellija kohta, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml;le asub. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peab teavitama ka sellest, mis tegevusalal l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tama hakkab. Andmed tuleb esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile e-posti teel hiljemalt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval.</p> <p>Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Muudatuste j&otilde;ustumisega on Eesti &uuml;le v&otilde;tnud Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi 2014/67/EL.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2680" target="_blank">vastavat T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1407Ilmunud on infokirja Tööelu detsembrikuu number 2016-12-13<p><strong>Detsembrikuu T&ouml;&ouml;elu infokirjast leiab huvitavaid artikleid mitmetel teemadel:</strong></p> <ul> <li>Eesti t&ouml;&ouml;turg ja eakad t&ouml;&ouml;tajad,</li> <li>hea t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;suhted,</li> <li>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide tegevus.</li> </ul> <p>&Uuml;levaate saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt korraldatud t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;evast ja rahvusvahelisest konverentsist. Persooniintervjuus r&auml;&auml;gib Eesti ettev&otilde;tluskeskkonnast &Uuml;lo P&auml;rnits. Oma t&ouml;&ouml;dest ja tegemistest pajatab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna osakonna t&ouml;&ouml;inspektor Rein Nelis. Kuna on aasta viimane kuu ja j&otilde;uluvanadel&nbsp; kibekiire t&ouml;&ouml;aeg, siis antakse &uuml;levaade j&otilde;uluvanade t&ouml;&ouml;tervisest.&nbsp;</p> <p>Detsembrikuu T&ouml;&ouml;elu saab <strong>lugeda</strong> ja <strong>alla laadida </strong><a href="/redirect/2257" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu teemalehelt</a>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1406Tööinspektsioon: tööõnnetuste arv on kasvanud2016-12-13<p><strong>K&auml;esoleva aasta 11 kuuga on juhtunud 4535 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Oma elu on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel kaotanud 19 inimest.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonile on 11 kuuga teada antud 4535 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest. Neist valdav osa, 3614 olid kerged, raskeid &otilde;nnetusi oli 900. T&auml;psustamisel on veel 189 juhtumi asjaolud.</p> <p>Enim &otilde;nnetusi on sel aastal toimunud metallit&ouml;&ouml;stuses, kaubanduses ja ehituses. Ligi veerand t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest on p&otilde;hjustatud masinate ja k&auml;sit&ouml;&ouml;riistade valest k&auml;sitsemisest v&otilde;i ohutusn&otilde;uete eiramisest. Iga viies t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on seotud kukkumisega.</p> <p>Novembri seisuga on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuses surma saanud 19 inimest. Nelja inimese surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetuse asjaolud on veel t&auml;psustamisel.&nbsp; Enim surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetusi juhtus ehitussektoris, transpordisektoris ning elektrienergia sektoris. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul n&auml;itab uurimine, et t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uetest kinni pidamisega oleks saanud &auml;ra hoida v&auml;hemalt pooled surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. &bdquo;Ohutusn&otilde;uded on j&auml;rgimiseks k&otilde;igile, nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele. Isikukaitsevahendite kasutamine v&otilde;i turvareeglite j&auml;rgimine v&otilde;ib tunduda ebamugav, aga see aitab &auml;ra hoida v&auml;gagi traagilise l&otilde;puga &otilde;nnetusi,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>V&auml;ljaspool Eestit on novembri seisuga toimunud 180 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega juhtub Soomes, Rootsis ning Saksamaal. Kolm v&auml;lismaal juhtunud &otilde;nnetust l&otilde;ppesid paraku t&ouml;&ouml;taja surmaga.</p> <p>Eelmisel aastal toimus 11 kuuga 4448 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/414" target="_blank">t&ouml;&ouml;&otilde;nntusi puudutavat teemalehte </a>T&ouml;&ouml;elu portaalist.</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1405Kas töötaja saab nõuda tööandjalt taustamuusika vahetamist töökohal? 2016-12-12<p><strong>T&ouml;&ouml;tan kaupluses, kus terve detsembrikuu m&auml;ngivad taustaks &uuml;hed ja samad j&otilde;ululaulud. Ei jaksa seda enam kuulata ja igasugune j&otilde;ulur&otilde;&otilde;m on kadunud. Kas ma saan t&ouml;&ouml;andjalt n&otilde;uda muusika vahetamist? </strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;koha taustamuusika valikut &otilde;igusaktid konkreetselt ei reguleeri. Tavaliselt ei m&auml;ngi kaupluste taustamuusika ka nii k&otilde;vasti, et see kahjustaks inimese kuulmist. K&uuml;ll aga v&otilde;ib taustamuusika olla inimese jaoks t&auml;iendavaks stressi allikaks, sest segab keskendumist ja v&auml;sitab.</p> <p>Muusikal on tavaliselt meelelahutuslik eesm&auml;rk. Samas v&otilde;ib see aga muutuda ebameeldivaks m&uuml;raks, kui meil ei ole v&otilde;imalik kontrollida, mis muusikat me kuulame v&otilde;i millal me seda teeme&ndash; n&auml;iteks taustamuusika t&ouml;&ouml;l v&otilde;i kodus naaberkorterist kostev muusika. Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb, et tasutamuusika t&ouml;&ouml;kohal v&auml;sitab, siis tuleks sellest anda t&ouml;&ouml;andjale m&auml;rku ja otsida koos v&otilde;imalusi probleemi leevendamiseks. Kui sama mure on mitmel t&ouml;&ouml;tajal, siis v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;tajad p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole koos, et t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istaks paremini probleemi ulatust.&nbsp;</p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest on arusaadav, et t&ouml;&ouml;andja tahab j&otilde;uluajal kaupluses j&otilde;ulumuusikat m&auml;ngida. Teisest k&uuml;ljest on arusaadav, et t&ouml;&ouml;taja jaoks muutub see korduvaks ja v&auml;sitavaks. T&ouml;&ouml;andja saab olukorda parandada n&auml;iteks l&auml;bi j&auml;rgnevate tegevuste:</p> <ol> <li>Muusikat tasub vaheldada. Kui kaupluses m&auml;ngivad vaheldumisi kaks plaati samade j&otilde;ululugudega, muutub see &uuml;sna kiiresti v&auml;sitavaks, eriti arvestades t&ouml;&ouml;tajate pikki vahetusi. V&auml;hem aktiivsetel ostuaegadel v&otilde;iks j&otilde;ulumuusika vaheldada muu muusikaga.</li> <li>Tavap&auml;raseid j&otilde;ululugusid v&otilde;ib vaheldada instrumentaalsete lugudega. Uuringud n&auml;itavad, et instrumentaalmuusika aitab paremini keskenduda ja segab t&ouml;&ouml;tajat v&auml;hem.</li> <li>Vajadusel v&otilde;iks keerata muusikat vaiksemaks, et taustam&uuml;ra ei oleks liiga vali.</li> <li>V&otilde;imalusel vaheldada t&ouml;&ouml;d nii, et t&ouml;&ouml;taja saaks vahepeal ka vaikuses t&ouml;&ouml;tada v&otilde;i anda lisav&otilde;imalust pidevast m&uuml;rast puhkamiseks vaikuses.</li> <li>Pidada t&ouml;&ouml;tajatega koos n&otilde;u, mis konkreetselt segab ja v&auml;sitab ning kuidas muret lahendada v&otilde;iks.</li> </ol> <p>Foto: Freeimages.com/Sharlene Jackson</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1404Alkoholivaba pidu? Pole probleeme, lähme!2016-12-12<p><strong>On kaunis &otilde;htu kell 20 Olustvere m&otilde;isapargis. M&otilde;isakompleksi peamajas t&otilde;stetakse &scaron;ampanjaklaase &auml;sja abiellunute terviseks. Samas k&otilde;rval m&otilde;isa leivakojas peab suvep&auml;evi keeletoimetajate liit, kelle &otilde;htus&ouml;&ouml;gilaualt puuduvad jalaga klaasid. Elevust on &otilde;hus m&otilde;lemas seltskonnast.</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 12 FOTO.jpg" /></p> <p><strong></strong></p> <p>&bdquo;Me ei tulnud selle pealegi, et peaksime m&otilde;tlema ka sauna&otilde;llede v&otilde;i &otilde;htuse veini peale,&ldquo; &uuml;tleb &uuml;rituse &uuml;ks korraldajatest Egle Heinsar. &bdquo;Programm sai paika ja selles ei tundunud midagi puudu olevat.&ldquo;</p> <p>Laup&auml;eva keskp&auml;eval kohale saabunud filolooge ootasid ees n-&ouml; tervituspirukad ning kohv ja tee. P&auml;rast kehakinnitust mindi aga klaasi- ja keraamikakotta, et puhuda endale sulaklaasist vaas v&otilde;i voolida savist kruus. J&auml;rgnes l&otilde;unas&ouml;&ouml;k ja seminar ametivendi huvitavatel teemadel. Kuigi seminari l&otilde;puajaks oli m&auml;rgitud programmis kell 19, j&auml;tkus juttu laua taga tunduvalt kauemaks. J&auml;rgmisel hommikul ootas aga ees ekskursioon m&otilde;isakompleksis. Selgub, et ka eelmise suve kokkusaamine m&ouml;&ouml;dus alkoholita. Olid seminar, meeskonnam&auml;ngud ja t&uuml;nnisaun, aga ei &uuml;htki &otilde;llepudelit.</p> <p><strong>Kas oled m&otilde;eldud korraldada jahilaske&uuml;ritust kolleegidele v&otilde;i klientidele?</strong></p> <p>On olemas peopaiku, mis reklaamivad end kui v&otilde;imalust korraldada &uuml;ritus kolleegidele v&otilde;i klientidele, kuid m&auml;rgivad sealjuures, et alkohol on nende juures keelatud.</p> <p>&bdquo;Kas oled kunagi m&otilde;elnud korraldada jahilaske&uuml;ritust oma kolleegidele v&otilde;i klientidele? See on &uuml;ks visuaalsemaid ja p&otilde;nevamaid kogemusi nii algajale kui ka kogemusega laskjale. Jahilaskmise klassikapakett on sobivaim firma&uuml;ritusteks, poissmeeste &otilde;htuteks, s&uuml;nnip&auml;evadeks v&otilde;i lihtsalt s&otilde;pradega seltskonnale, kes tahavad v&auml;lja minna,&ldquo; nii kutsub M&auml;nniku jahilasketiir oma kodulehel enda juurde pidu korraldama ja l&otilde;petab oma &uuml;ritusepaketi kirjelduse j&auml;rgmiselt: &bdquo;Alkohoolsete jookide tarbimine enne laskmist v&otilde;i laskmise ajal on rangelt keelatud!&ldquo;</p> <p>See, et laskmine ja alkohol kokku ei k&auml;i, tundub enesestm&otilde;istetav, ning alkoholita tiirus peetud pidu ei pea ilmselt keegi igavaks. Et aga ka iga teine pidu v&otilde;iks l&otilde;bus olla alkoholita, seda kinnitab &uuml;ritustekorraldaja Heikki Sal-Saller.</p> <p><strong>Ideid alkoholivabadeks pidudeks</strong></p> <p>&bdquo;Miks ja millal korraldada alkoholivaba pidu? K&uuml;simusele &ldquo;millal?&rdquo; on vastata lihtsam: t&ouml;&ouml;aeg on harilikult kella 9&ndash;17 vahel ja t&ouml;&ouml;ajal ei ole alkoholi tarvitamine &uuml;ksk&otilde;ik millises koguses sallitav. Seega, kui on kontoripidu &ndash; avamine, kellegi s&uuml;nnip&auml;ev v&otilde;i muu t&auml;htp&auml;ev, saab selle rahumeeles ilma alkoholita korraldada ja keegi ei saa nina krimpsutada,&ldquo; nendib Sal-Saller ja soovitab keskenduda toidule &ndash; huvitav ja v&auml;rske idee on kindlasti taimetoit ja sinna juurde k&ouml;&ouml;giviljasmuuti.</p> <p>&ldquo;M&otilde;istlik on niisugune &uuml;ritus sisse juhatada juba kutsega, kus p&auml;evakorra k&otilde;rval on ka kirjas, mida p&otilde;nevat s&ouml;&ouml;giks pakutakse. K&uuml;lalistele saab niisugusel s&uuml;ndmusel korraldada toiduviktoriini &ndash; kas nad tunnevad &auml;ra maitsest, millest road on valmistatud,&rdquo; lisab ta.</p> <p>Kui on vaja klaase kokku l&uuml;&uuml;a, v&otilde;ib Sal-Salleri s&otilde;nul olla klaasis alkoholivabasid magusaid ja soolaseid kokteile, aga ka n&auml;iteks &otilde;unamahl, m&otilde;ne k&auml;sit&ouml;&ouml;valmistaja limonaad v&otilde;i v&otilde;&otilde;rustaja tegevusega haakuv lahendus.</p> <p>&bdquo;Nii oleme piimakombinaati avades l&ouml;&ouml;nud kokku piimaklaase ja samal avamisel piimaklaasiga president Lennart Meri sai TV-st n&auml;ha korduvalt ka hiljem. Erisused j&auml;&auml;vad meelde k&uuml;lalistele ja pakuvad ainet meediale!&ldquo; leiab Sal-Saller, kes &otilde;llehuvilisena oskab soovitada v&auml;hemalt kaht alkoholivaba &otilde;lut, mille maitse on kraadidega sugulaste omaga &uuml;sna sarnane.</p> <p><strong>Miks alkoholita?</strong></p> <p>&Uuml;ldiselt ei ole &uuml;rituste korraldaja s&otilde;nul p&auml;evaste s&uuml;ndmustega suurt muret. Veiniklaasi v&otilde;tab tema kogemusel v&auml;hem kui viiendik k&uuml;lalistest &ndash; Eesti rahvas on teada autorahvas ja veinipudeleid j&auml;&auml;b tavaliselt &uuml;le. Nii on alkoholita lihtne pidada ka k&otilde;iki autode, kartidega ja tsiklitega seotud s&uuml;ndmusi.</p> <p>Sal-Saller nendib, et &otilde;htuste firma&uuml;rituste alkoholivabalt pidamine on veidi keerukam, kuid kindlasti mitte ilmv&otilde;imatu. &bdquo;Eestlased on introvertsed ja mingi osa &uuml;ritusel osalejatest vajab sotsiaalsuse suurendamiseks ikka &ldquo;jutu&otilde;li&rdquo; &ndash; olgu see siis vein v&otilde;i br&auml;ndi,&ldquo; &uuml;tleb taja lisab, et alkoholita peo p&auml;&auml;stab k&otilde;iki k&uuml;lalisi haarav programm. &bdquo;See v&otilde;ib olla teatrit&uuml;kk, p&otilde;nev viktoriin v&otilde;i terve &otilde;htu kestev m&auml;ng. Kergem, k&otilde;ikidele konti m&ouml;&ouml;da sport on samuti lahendus &ndash; n&auml;iteks matk maal v&otilde;i vees. Olen k&auml;inud peol, mis algas vehklemissaalis, kus k&otilde;ik said s&otilde;pru m&otilde;&otilde;gaga torgata.&rdquo;</p> <p>&Uuml;rituste korraldajana on ta m&auml;rganud, et alkoholi pruugitakse reedeti rohkem kui n&auml;iteks neljap&auml;eviti, mist&otilde;ttu on alkoholivaba s&uuml;ndmuse toimumisp&auml;evaks head p&auml;evad teisip&auml;evast neljap&auml;evani ja miks mitte ka p&uuml;hap&auml;ev.</p> <p>&bdquo;Alkoholivabade &uuml;rituste korraldamiseks ainest jagub. Kui m&otilde;ni ettev&otilde;te v&otilde;tab ette korraldada oma sise- v&otilde;i kliendi&uuml;ritust traditsiooniliselt ilma alkoholita ja kui alkoholi puudumine ei m&otilde;juta m&auml;rgatavalt osav&otilde;ttu, on tegu korraliku kordaminekuga,&ldquo; &uuml;tleb Sal-Saller.</p> <p>Foto: Erik Riikoja</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1402Robotid töökohal2016-12-08<p>Hollandi Rakendusuuringute keskusel on valminud &uuml;levaade, kus kirjeldatakse riske, mis on tingitud robotite kasutuselev&otilde;tust t&ouml;&ouml;kohtadel. Kuigi nende t&ouml;&ouml;operatsioonid ja liikumispiirkonnad on t&auml;pselt m&auml;&auml;ratletud turvatsoonide ja puuridega, avalduvad siiski&nbsp;ohud, mida varem ei osatud ette n&auml;ha.</p> <p>Raportiti saab lugeda siit (inglise keeles) <a href="https://www.tno.nl/en/focus-area/healthy-living/prevention-work-health/healthy-safe-and-productive-working/safe-working/">https://www.tno.nl/en/focus-area/healthy-living/prevention-work-health/healthy-safe-and-productive-working/safe-working/</a></p> <p>Loe ka Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri poolt v&auml;lja antud tuleviku ohtude artiklit &bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &uuml;levaade: robootika&ldquo; (eetsi ja inglise keeles) <a href="https://osha.europa.eu/en/tools-and-publications/publications/future-work-robotics/view">https://osha.europa.eu/en/tools-and-publications/publications/future-work-robotics/view</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1401Hea tööasend on vahelduv tööasend2016-12-06<p><strong>Sundasendid, sundliigutused ja f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus &ndash; moodsa aja t&ouml;&ouml;keskkonna kolm peamist ohutegurit, mis ei muuda inimest haigeks p&auml;evapealt, kuid p&otilde;hjustavad hiilimisi kutsehaigusi.</strong></p> <p>Sageli ei osata m&auml;rgata seost f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse ning sellest p&otilde;hjustatud terviseh&auml;irete vahel. Pigem seostatakse valutavat selga v&otilde;i kaela vanuse, mitte t&ouml;&ouml;tingimustega.</p> <p>T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste diagnoosidest n&auml;htub aga, et enim m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajate tervist f&uuml;sioloogilised ohutegurid: korduvad stereot&uuml;&uuml;psed liigutused ning &uuml;lev&auml;simust p&otilde;hjustavad sundasendid. Positiivse muutusena v&otilde;ib v&auml;lja tuua, et raskuste k&auml;sitsi teisaldamine kui k&otilde;ige enam haigestumist p&otilde;hjustav ohutegur on v&otilde;rrelduna 2014. aastaga oluliselt v&auml;henenud.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 12 Graafik__2017_1.jpg" /></p> <p>Laua taga istumine, k&auml;si arvutihiirel ja pilk kuvaril, ei tundu esmapilgul just eriti konti murdev t&ouml;&ouml;. Samas kurdab j&auml;rjest rohkem kontorit&ouml;&ouml;tajaid valutava randme v&otilde;i k&uuml;&uuml;narnuki, pinges &otilde;lgade v&otilde;i kange selja &uuml;le. Esmalt kujuneb v&auml;lja ebamugavustunne &uuml;lekoormatud j&auml;semetes v&otilde;i seljapiirkonnas ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;heneb, seej&auml;rel kaevatakse m&otilde;&otilde;dukat valu, mis ei m&ouml;&ouml;du ka puhkamisel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;keskkonda ei muuda, v&otilde;ivad kujuneda juba kindla haiguse tunnused &ndash; valud probleemsetes piirkondades, tursed, tundlikkuse h&auml;ired ja lihaste n&otilde;rgenemine. Ja l&otilde;puks ka kroonilise haiguse tunnused, mis viivad p&uuml;siva t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise ja l&otilde;pliku invaliidistumiseni, n&auml;iteks radikuliit, karpaalkanali s&uuml;ndroom, kroonilised seljavalud, kaela kangus jne.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu j&auml;relevalve talituse juhataja Silja Soone s&otilde;nul on sundasendite v&auml;ltimiseks vaja silmas pidada kaht olulist asja. &bdquo;Esimene on asendite v&otilde;imalikult sage vahetamine &ndash; hea t&ouml;&ouml;asend on vahelduv t&ouml;&ouml;asend. Taani ergonoomid &uuml;tlevad v&auml;ga toredasti, iga j&auml;rgnev asend on parem kui eelmine,&ldquo; lausus ta. &bdquo;Teine on puhkepauside pidamine. Puhkamise puhul on oluline, et ei j&auml;&auml;daks arvutis Postimeest lugema v&otilde;i pasjanssi laduma, vaid t&otilde;ustakse reaalselt laua tagant p&uuml;sti ja eriti hea oleks teha ka m&otilde;ned sirutus- ja venitusharjutused.&ldquo;</p> <p><strong>Pikutamise koolitus</strong></p> <p>Kinnisvara ja online-kaubanduse portaalidega tegelev O&Uuml; AllePal korraldas juhendaja abiga oma t&ouml;&ouml;tajatele pikutamise koolituse. &Otilde;piti pinges lihaste l&otilde;dvestamist, hingamist ja &otilde;igeid asendeid, mis ei koormaks selga. Tegemist oli klassikalistele kontorit&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;eldud aktiivse puhkepausiga, sest just pinge k&auml;e- ja seljapiirkonnas on nende sagedane tervisemure.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu asjatundja Silja Soone s&otilde;nul ei ole puhkepauside sagedus ja pikkus &uuml;heselt m&auml;&auml;ratud, kriteeriumiks on lihasv&auml;simuse teke, mis m&otilde;nel tuleb kiiremini, m&otilde;nel aeglasemalt, kuid mida tuleks ennetada. Seega tuleb inimesel endal otsustada, millal oleks &otilde;ige aeg teha paus.</p> <p>&bdquo;Rusikareegel on, et paus peaks olema pigem sage ja l&uuml;hike kui harv ja pikk. N&auml;iteks soovitatakse kuvariga t&ouml;&ouml; puhul pause pidada 10% t&ouml;&ouml;ajast, kuid sama p&otilde;him&otilde;tet v&otilde;iks rakendada mistahes f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse jaoks,&ldquo; nentis Soon.</p> <p>Mitmed ettev&otilde;tted pakuvad oma t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;iteks kord kuus tasuta massaaži v&otilde;i on muretsenud kontorisse massaažitoolid, mida t&ouml;&ouml;tajad igal ajal kasutada v&otilde;ivad.</p> <p>&bdquo;Arvatakse, et massaaž on v&otilde;luvits, mis ravib probleemi, kuid massaaž ei ole kunagi nii t&otilde;hus, kui inimese enda aktiivne liigutamine,&ldquo; &uuml;tles Soon ja tsiteeris hiljutist t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva ettekannet: &bdquo;Enda aktiivne liigutamine on imeravim, mis on tasuta, lihtne, aitab &auml;ra hoida erinevate haiguste teket, annab hea meeleolu, l&otilde;dvestab lihaseid. Sellel on vaid &uuml;ks h&auml;da &ndash; seda peab ISE tegema. &Uuml;ldjuhul hoiavad sellised v&auml;ikesed pausid kutsehaiguste tekke &auml;ra, kuid t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide s&otilde;nul mingi risk tervisehaiguste tekkeks ikka j&auml;&auml;b.&ldquo;</p> <p><strong>Virgutusv&otilde;imlemine t&ouml;&ouml;postil</strong></p> <p>Kui kontorit&ouml;&ouml;tajad saavad oma pauside aja enamasti ise valida, siis liinit&ouml;&ouml;tajate pauside pidamine on t&ouml;&ouml;andja korraldada. Seda kohustab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 9 l&otilde;ige 31: Suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavad vaheajad.</p> <p>Saku &Otilde;lletehase personalidirektori Sigita Ozola s&otilde;nul on n&auml;iteks nende pakendusosakonna t&ouml;&ouml; korraldatud nii, et pakendajad ei tee terve p&auml;ev &uuml;hesugust t&ouml;&ouml;d. &bdquo;Kasutame vahetusesisest t&ouml;&ouml;tajate rotatsiooni &ndash; kui m&otilde;nda aega on &uuml;hte t&ouml;&ouml;d tehtud, mis n&otilde;uab f&uuml;&uuml;silist pingutust, siis vahepeal tehakse teistsugust ja lihtsamat t&ouml;&ouml;d, mis v&otilde;imaldab puhata,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta. &bdquo;Oleme tehases oma t&ouml;id automatiseerinud, mis t&auml;hendab, et vajame k&otilde;rgema kvalifikatsiooniga operaatoreid ja v&auml;hem tuleb teha f&uuml;&uuml;silist pingutust n&otilde;udvat k&auml;sit&ouml;&ouml;d. Oleme ka hankinud n&auml;iteks pakendajatele t&otilde;stelauad, mille k&otilde;rgust saab reguleerida, et ei tekiks seljavaevusi. Kuna t&ouml;&ouml; on p&uuml;sti seistes, siis on kohustuslikud regulaarsed puhke- ja sirutuspausid.&ldquo;</p> <p>Pidevalt sundasendis t&ouml;&ouml;tavad O&Uuml; MISS-L &otilde;mblejad ja juurdel&otilde;ikajad teevad aga t&ouml;&ouml;andja algatusel iga p&auml;ev kell 13 &uuml;hiselt v&otilde;imlemisharjutusi, et ennetada v&otilde;imalikke t&ouml;&ouml;st tulenevaid terviseriske.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p class="center">&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1400Kas töökohal jõuluehete ülesse panemise ajal juhtunud õnnetus on tööõnnetus?2016-12-05<p><strong>Kaunistame igal aastal j&otilde;ulude eel kontorit, nii ka sel aastal. Juhtus aga nii, et&nbsp; kaunistusi &uuml;les riputades hakkas tool k&otilde;ikuma ja ma kukkusin. Kukkudes sain p&otilde;rutada ja perearst kirjutas mulle haiguslehe. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et see ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, sest ma ei teinud oma t&ouml;&ouml;d. Olen sekret&auml;r ja ametijuhendis ei ole t&otilde;esti t&ouml;&ouml;kohustusena kirjas j&otilde;ulukaunistuste &uuml;les panemine. Kas see ei olegi siis t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</strong></p> <p>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega juhul, kui t&ouml;&ouml;andja teadis ja oli n&otilde;us, et j&otilde;ulukaunistused &uuml;les riputatakse.</p> <p>Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus t&ouml;&ouml;taja tervisekahjustus v&otilde;i surm, mis toimus t&ouml;&ouml;andja antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ites v&otilde;i muul tema loal tehtaval t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal v&otilde;i muul t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemise ajal. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena ei k&auml;sitata juhtumeid, mis ei ole p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga.</p> <p>Kuigi j&otilde;ulukaunistuste &uuml;les panemine ei ole otseselt Teie t&ouml;&ouml;kohustus, tegite Te seda t&ouml;&ouml;andja loal. Alati ei pea luba olema suuliselt v&otilde;i kirjalikult otses&otilde;nu antud, vaid selle v&otilde;ib anda ka vaikides. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;andja on aktsepteerinud j&otilde;ulukaunistuste ostmise, on ta ju teadlik sellest, et need kuidagi kellegi poolt ka &uuml;les riputatakse. Samuti v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja loa v&auml;lja lugeda sellest, kui ta eelnevatel aastatel ei ole keelanud kaunistusi &uuml;les panna, st ta on n&auml;inud, et kontor on kaunistatud, aga ei ole kuidagi m&auml;rku andnud, et see ei ole lubatud.</p> <p>J&otilde;ulukaunistuste &uuml;lespanek ei ole tavaliselt kellegi otsene t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne ja seda tehakse &uuml;hel korral aastal. Siiski&nbsp; tuleb ka siin l&auml;htuda ohutusest. Kontorisse j&otilde;ulukaunistusi ostes v&otilde;i varasemalt kasutusel olnuid kapist v&auml;lja v&otilde;ttes peaks t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bi arutama, kes, kuhu ja kuidas kaunistused v&auml;lja paneb. Kui m&otilde;ned neist tuleb riputada k&otilde;rgele, peab selleks olema korralik abivahend, n&auml;iteks p&uuml;sikindel redel v&otilde;i tool. Kindlasti ei sobi selleks ratastega tool. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda ka see, kust saadakse vajadusel elekter. Pikendusjuhtme vedamine &uuml;le k&auml;igutee pole hea plaan, sest kolleegid v&otilde;ivad selle taha takerduda ning komistada ja kukkuda. V&auml;ike hetk l&auml;bim&otilde;tlemiseks aitab tagada, et j&otilde;uluaeg on r&otilde;&otilde;mus ja ohutu k&otilde;ikide jaoks.&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/414" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1399Meeli Leeman töötas end nullist tippu 2016-12-05<p><strong>Lasteriideid tootva perefirma Lenne &uuml;he omaniku Meeli Leemani olekust &otilde;hkub enesekindlust ning vabadust. Koos abikaasaga on nad veerand sajandi jooksul ehitanud &uuml;he Eesti edukaima r&otilde;ivafirma ning kasvatanud kolm last. Lenne kontorisse s&otilde;itva liftini viiv tee on kaetud punase vaibaga.</strong></p> <p><strong>25 aastat tagasi alustasite oma &auml;ri t&auml;iesti nullist. Milline Lenne algus oli?</strong></p> <p>Olin alles 20-aastane, kui alustasin pesu tegemisega. Ostsime Kaubamajast suurte t&auml;dide &ouml;&ouml;s&auml;rke ja sellest sain kaheksa pesukomplekti. See oli aeg, kui &otilde;mblemiseks materjali ei olnud, aga arvati, et naistel on suur &ouml;&ouml;s&auml;rgipuudus. Tegelikult ei ostnud neid s&auml;rke keegi ja samas ei olnud pesu &uuml;ldse saada. &Otilde;mblesin kodus 32 pesukomplekti p&auml;evas. Kahetsen, et mul seda pesu alles ei ole. See oli tol ajal julge l&auml;henemine &ndash; n&ouml;&ouml;r &uuml;hendas esimest ja tagumist t&uuml;kki.</p> <p>J&auml;rgmisena j&otilde;udsime laste dressideni. Mees t&otilde;i koju kotit&auml;ie autode puhastamiseks m&otilde;eldud lappe, mis olid Marati tootmisj&auml;&auml;gid. Vaatasin, et jube &auml;ge, sellest saaks dressi teha. Kui ma juba &ouml;&ouml;s&auml;rgi t&uuml;kkidest pesu kokku &otilde;mblesin, siis dressidega polnud probleemi. Need dressid olid t&otilde;eline hitt. &Uuml;he komplekti oleme isegi Eesti ajaloomuuseumile annetanud.</p> <p>1991. aastal tegime enda firma, alguses tegime soomlastele allhanget ja natukene tegime k&otilde;rvalt enda toodangut. 1997 l&auml;ksime t&auml;ielikult &uuml;le omatoodangule.</p> <p><strong>Miks just lasteriided?</strong></p> <p>Ei olegi mingit suurt kalkuleeritud p&otilde;hjust. Mulle meeldisid just laste asjad.</p> <p><strong>Kuidas te oma toodangut m&uuml;&uuml;site?</strong></p> <p>N&otilde;ukogude aja l&otilde;pus oli lihtne &ndash; &uuml;ksk&otilde;ik mida sa tegid, see osteti &auml;ra. Praegu toodame &uuml;heksas suuruses dresse. Tol ajal tegin &uuml;hes suuruses ja nii kui ma selle Kaubamajja viisin, tekkis j&auml;rjekord ja need osteti kohe &auml;ra. See oli lihtne aeg.</p> <p>Eesti ajal pidi juba oluliselt rohkem pingutama, et m&uuml;&uuml;a. M&otilde;tlesime mudelid v&auml;lja, &otilde;mblesime valmis ja siis s&otilde;itsin spordikotiga Soome, k&auml;isin firmades, pakkusin neid mudeleid ja sain tellimusi. See oli suur vaev.</p> <p>Leida ise need kanalid, kuhu toodangut m&uuml;&uuml;a, on v&auml;ga suur t&ouml;&ouml;. Mitte keegi ei tule sinu juurde ja ei palu, et sa talle m&uuml;&uuml;ksid. Ikka ise peab k&otilde;ik need inimesed &uuml;les otsima. &Otilde;nneks soomlased suhtusid eestlastesse v&auml;ga h&auml;sti ja &uuml;ldiselt soosisid meid. Kui ma esimest korda Anttilas k&auml;isin, siis seal &ouml;eldi, et pigem ostetakse Eestist kui Hiinast.</p> <p><strong>Kuidas t&ouml;&ouml;kultuur &uuml;heksak&uuml;mnendatega v&otilde;rreldes arenenud on?</strong></p> <p>See aeg oli l&otilde;putu t&ouml;&ouml;r&uuml;gamine, 16 tundi p&auml;evas. Ma olen selles firmas pidanud k&otilde;iki ameteid. Olen koristanud, laos kaste t&otilde;stnud, riiet l&otilde;iganud, &otilde;mmelnud, joonistanud ja konstrueerinud. See kogemus aitas inimeste v&auml;rbamisel v&auml;ga palju. Mulle ei saanud &ouml;elda, et seda pole v&otilde;imalik teha. Olin k&otilde;ik etapid ise l&auml;bi teinud ja ma teadsin t&auml;pselt, mis on v&otilde;imalik ja mis ei ole.</p> <p>Tollal oli tobe komme v&otilde;i lausa taktika, et palgad hilinesid. M&otilde;ned ootasid mitu kuud palka ja v&otilde;isid ka sellest ilma j&auml;&auml;da. Inimene ei teadnud kuu alguses kunagi, kas ta saab kuu l&otilde;pus palka ega ka seda, kui palju. Me tagasime stabiilsuse ja ei j&auml;&auml;nud kunagi v&otilde;lgu ega j&auml;tnud palka maksmata. Pigem j&auml;ime ise ilma, aga mitte kunagi ei vedanud t&ouml;&ouml;tajaid alt. Tagasime, et k&otilde;ik teadsid &otilde;htuks, kui palju nad t&auml;na teenisid. Suhtusime inimestesse h&auml;sti ja lugupidavalt. Meil on &otilde;mblejaid, kellega koos alustasime ja kes on siiani meiega. Esimese t&ouml;&ouml;lepingu omanik on meil t&auml;nap&auml;evani t&ouml;&ouml;l.</p> <hr /> <p><em>Esimese t&ouml;&ouml;lepingu omanik on meil t&auml;nap&auml;evani t&ouml;&ouml;l.</em></p> <hr /> <p><em></em></p> <p><strong>Miks nad teie juurde on j&auml;&auml;nud?</strong></p> <p>Esimese t&ouml;&ouml;lepingu omanik alustas koos meiega enne, kui me firma tegime ja &otilde;mblesime alles kodus. Tema on praegu meie tootmisjuht. Koos meie firma s&uuml;nnip&auml;evaga t&auml;histame tema aastap&auml;eva, ta on meie t&auml;ielik raudvara. Kunstnik on t&ouml;&ouml;l 1999. aastast ja on &otilde;mblejaid, kes on olnud meiega algusest saati. Vahel m&otilde;ni k&auml;ib teises firmas proovimas ja siis k&uuml;sib, et kas tohib tagasi tulla. Loomulikult v&otilde;ib. Me v&otilde;tame alati tagasi.</p> <p><strong>Kas olete kuidagi eriliselt pingutanud, et neid pikaajalisi t&ouml;&ouml;tajaid hoida?</strong></p> <p>Me proovime neid lihtsalt hoida ja oleme inimlikud. Ma ei oska seda seletada, midagi erilist me ei tee. J&auml;relikult on t&ouml;&ouml;keskkond lihtsalt sobinud. V&otilde;ib-olla suhtume neisse nagu nad oleksid meie pere, elame nende tegemistele kaasa. See ei ole selline suure asutuse l&auml;henemine, kus sa ei tea teistest midagi. Eks see on perefirma asi, sellest see peretunne tekib.</p> <p><strong>Mis teile edu on toonud?</strong></p> <p>Me olime suhteliselt noored ja edumeelsed. Lasime n&auml;iteks teha endale arvutiprogrammi, mida me kasutame siiamaani. Ma ei olnud siis veel &uuml;ldse arvutit kasutanud, aga ma teadsin, et arvutid viivad elu edasi. Teadsime t&auml;pselt, et tahame palgaarvestuse programmi &ndash; see oli sellel ajal julge samm. Teised ettev&otilde;tted arvutasid paberil. Meie teadsime t&auml;pselt, millal ja kui palju toodangut valmib ning kui palju aega iga t&ouml;&ouml;etapp v&otilde;tab.</p> <p>Pealehakkamist peab olema. See on &uuml;ks asi, mis minu arvates j&auml;&auml;b ettev&otilde;tlusega tegelevatel inimestel puudu. Nad ei tea, mida nad t&auml;pselt tahavad. Aga peab oskama asju tahta, k&uuml;ll see inimene leidub, kes selle asja &auml;ra teeb.</p> <p>Me reeglina ei v&otilde;ta v&auml;ga palju inimesi t&ouml;&ouml;le. Kui meil on vaja lahendada mingi probleem v&otilde;i tahame kiirendada m&otilde;nda t&ouml;&ouml;etappi, siis me palume IT-mehelt abi. Proovime alati tellida programme, mis meid aitaksid. N&auml;iteks meil ei ole sekret&auml;ri praegu kontoris, oleme &uuml;ksteisega &uuml;henduses l&auml;bi telefonide ja kui keegi tahab kontorisse tulla, siis l&auml;heb vastu see inimene, kellega tullakse kohtuma.</p> <p><strong>Kui te oleksite t&auml;nap&auml;eval sama noored ja alustaksite j&auml;lle nullist ettev&otilde;tlusega, kas oleksite 25 aasta p&auml;rast sama edukad?</strong></p> <p>Ma arvan k&uuml;ll. Ilmselt teeks me midagi muud. Edu on inimeses kinni. See on mingil m&auml;&auml;ral ikkagi oskus, et kas sa oskad asju ajada v&otilde;i ei oska.&nbsp;</p> <p>&Uuml;heksak&uuml;mnendate omap&auml;ra, mis enam kunagi ei kordu, oli see, et terve Eesti oli &uuml;hel stardipositsioonil. K&otilde;ik olime &uuml;htemoodi vaesed ja mitte midagi ei olnud siin riigis olemas. Anti &uuml;hisstart ja &uuml;ksk&otilde;ik, millise tee sa valisid, sa v&otilde;isid saada edukaks. Praegu on k&otilde;ik juba tehtud. T&auml;nap&auml;eval peab eriti andekas olema ja m&otilde;tlema v&auml;lja midagi erakordset, et turule murda.</p> <p>Vanasti oli alustamine kohati lihtsam, aga m&otilde;nes m&otilde;ttes ka raskem, sest me tulime totaalsest vaesusest. T&auml;nap&auml;eval saad EASilt mingi laenu. Meie abikaasaga alustasime nii nullist kui null saab olla.</p> <p><strong>Lenne on pereettev&otilde;te, kuidas te oma t&ouml;id jagate?</strong></p> <p>Mina tegelen tootmise poolega, olen nii-&ouml;elda br&auml;ndim&auml;nedžer. Minu abikaasa tegeleb firma asjadega. N&auml;iteks kui mina m&otilde;tlesin mudeleid v&auml;lja ja l&auml;ksin neid m&uuml;&uuml;ma, siis abikaasa tegeles &otilde;mbluse poolega, muretses tehnika ja materjali, hoidis firmat p&uuml;sti. See on &uuml;ks p&otilde;hjus, miks meil oli lihtsam, me ajasime kahekesi &uuml;hte asja. &Uuml;ksinda ei oleks see v&otilde;imalik olnud. Meil on ikkagi kaks pead.</p> <p><strong>Millised pereettev&otilde;tte eelised on?</strong></p> <p>Me oleme alati &uuml;hise asja eest v&auml;ljas. Peres ei teki lahkheli seoses sellega, et keegi on n&auml;iteks k&uuml;mneni t&ouml;&ouml;l. Teine pool saab alati aru. Saame aja niimoodi &auml;ra jaotada, et me ajaks &uuml;hist asja. Tavalises peres on nii, et kui &uuml;ks pool teeb 16 tundi t&ouml;&ouml;d, siis kindlasti teine pool kuidagi kannatab.</p> <p>Vanasti, kui mees viis autoga kaupa Soome, siis mina pidin lapsega kodus olema. Praegu oleme j&otilde;udnud sinnamaani, kus me enam &uuml;letunde ei tee. See k&otilde;lab kummaliselt, aga see on suur saavutus. Alati on midagi teha, aga me proovime nii, et me t&ouml;&ouml;tame t&ouml;&ouml; ajal. Kodus eriti t&ouml;&ouml;st ei r&auml;&auml;gi.</p> <p><strong>Millal see n&otilde;ks k&auml;is?</strong></p> <p>Kusagil k&uuml;mmekond aastat tagasi. Lihtsalt ei jaksa muidu, ei pea vastu. V&auml;ikeettev&otilde;tetes tavaliselt juhtub see, et kui omanik teeb ise mingit t&ouml;&ouml;l&otilde;iku, siis tal ei ole aega m&otilde;elda, kas palgata inimesi juurde. Alati tuleb m&otilde;elda, kuidas teha firmat nii, et ise ei peaks tavat&ouml;&ouml;d tegema. Proovisime seda v&auml;ltida, et omanik on mingi t&ouml;&ouml;l&otilde;iguga seotud. N&auml;iteks aitasin algusaastatel kaupa pakkida, aga targem on kaaluda, kas &auml;kki peaks &uuml;he pakkija t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma.</p> <p><strong>Kuidas te suuremaid otsuseid vastu v&otilde;tate?</strong></p> <p>Oleneb otsusest, aga reeglina v&otilde;tame suuremad otsused kahekesi vastu. Kui on mingi suurem programmiline muutus, siis loomulikult kaasame rohkem inimesi. Meie kollektiiv ei ole tegelikult eriti suur, me anname t&ouml;&ouml;d paljudele, aga need on enamasti allhankijad. See t&auml;hendab, et meie otsustamismeeskond ei ole suur. Hiljuti tuli meie t&uuml;tar ka t&ouml;&ouml;le.</p> <p><strong>Kas t&uuml;tre tulemine Lennesse k&auml;ib plaani juurde? P&auml;randate edasi?</strong></p> <p>Ma v&auml;ga loodan, aga see ei ole nii lihtne. Mina v&otilde;in olla &otilde;mbluse f&auml;nn, aga ma ei saa eeldada, et minu kolm last seda on. Praegu on t&uuml;tar siin t&ouml;&ouml;l, tegeleb turundusega. Poeg n&auml;iteks ei ole, tema on ehitusinsener ja l&auml;heb oma rada. Ei ole nii lihtne, et tuleb uus p&otilde;lvkond ja kohe astub keegi su kingadesse. See on paljude firmade mure, et mis saab edasi. Pigem on h&auml;sti, kui on kellelegi p&auml;randada.</p> <p><strong>Mis on 25 aasta jooksul k&otilde;ige raskem hetk olnud?</strong></p> <p>Me oleme 24 aastat ainult kasvanud ja t&otilde;usnud. Aga k&otilde;ige raskem oli siis, kui Ukrainas hakkas s&otilde;da. Me olime v&auml;ga tugevalt Venemaa ja Ukraina turgudel, see m&otilde;jutas meid v&auml;ga. Meil oli n&auml;iteks showroom Donetskis &ndash; see on n&uuml;&uuml;d puruks pommitatud. Lisaks on Vene rubla kukkumine majandustulemusi k&otilde;vasti m&otilde;jutanud.</p> <p>Alla tulemine oli uus tunne, mida polnud varem kogenud. Praeguseks oleme sellega harjunud. Kuna kukkumine oli h&auml;sti j&auml;rsk, siis pidime palju planeerima, et p&uuml;sti j&auml;&auml;da. Tegelikult meil suurt ohtu ei olnud, me oleme olnud suhteliselt s&auml;&auml;stlikud ja elasime kriisi ilusasti &uuml;le. Lihtsalt m&uuml;&uuml;ki on v&auml;hem, t&ouml;&ouml; hulk suureneb, aga tellimused v&auml;henevad. Rohkem peab pingutama, natukene on selline algusaastate tunne.</p> <p>Rekordaastatel saime loorberitel puhata. Praegu on tegelikult ka hinget&otilde;mbeaeg. Muidu pidime iga aasta alguses, 23 aastat j&auml;rjest vaatama, et kuidas me j&auml;lle kasvame. Pidime otsustama, kus me toodame, kust me leiame 70 uut &otilde;mblejat. Ise muidugi arvad, et teed &uuml;hel aastal plaanid &auml;ra, aga iga aasta peab tegema. Kui see kukkumine tuli, siis mahud v&auml;henesid k&otilde;vasti ja ei pidanud enam kasvu planeerima. Siis tegime endale kontori valmis &ndash; varem ei olnud mahti sellele isegi m&otilde;elda. Rekordaastad tulid meil kitsikuses, olime saja ruutmeetrises kontoris kolmeteistk&uuml;mnekesi. N&uuml;&uuml;d oleme tuhande &uuml;hesaja ruutmeetrises kontoris viieteistk&uuml;mnekesi.</p> <p><strong>Kas parimad aastad on veel ees v&otilde;i on need juba l&auml;inud?</strong></p> <p>Sinna tippu, kus me olime, me l&auml;hiaastatel ei j&otilde;ua. Kunagi kindlasti, see ei ole m&otilde;eldamatu.</p> <p>Sellises olukorras ei j&auml;&auml; muud &uuml;le kui kohaneda. Need on protsessid, kus ettev&otilde;tjal ei ole v&otilde;imalik kaasa r&auml;&auml;kida. Need on poliitilised s&uuml;ndmused, mis toimuvad sinust olenemata. Pead lihtsalt p&ouml;ialt hoidma ja lootma, et k&otilde;ik saaks korda. Meil vedas, et masu meid &otilde;petas ja meil oli piisavalt varusid, muidu oleks see kriis meile v&auml;ga valus olnud. Kuidas saab nii, et j&auml;rsku otsustatakse Krimm vallutada, ilma sulle &uuml;tlemata! (naerab)</p> <p>Mitmed ettev&otilde;tted kolivad tootmist v&auml;lismaale. Teiegi m&uuml;&uuml;te enamiku on toodangust v&auml;lismaale, miks te ikka veel Eestis olete?</p> <p>Me oleme viimased mohikaanlased ja Eestile truud. Ei taha minna sinna Hiinasse. Leian, et on kahjulik viia kogu teadmus hiinlastele ja k&otilde;ik t&ouml;&ouml;stused &auml;ra kaotada. Euroopas on seda v&auml;ga h&auml;sti n&auml;ha, kuidas k&otilde;ik kangatehased Itaalias ja Hispaanias on kadunud. Soomest r&auml;&auml;kimata, seal ei toimu &uuml;ldse mingit tootmist.</p> <p>Ma ei leia, et see oleks &otilde;ige. Nii kaua, kuni me suudame ja hinnad vastu peavad, oleme siin, Eestis ja L&auml;tis. Aga kui tuleb v&auml;ga suur surve, siis tuleb &auml;ra kolida. Aga kontor ja m&otilde;tlev pool j&auml;&auml;b kindlasti siia. Praegu me veel peame vastu. K&uuml;mme aastat tagasi arvasime ka, et k&uuml;mne aasta p&auml;rast ei ole meil v&otilde;imalik siin olla. Aga siin me oleme, &auml;kki veab veel k&uuml;mme aastat v&auml;lja.</p> <p><strong>Milline teie keskmine t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&auml;lja n&auml;eb?</strong></p> <p>V&auml;ga tavaline, tulen hommikul t&ouml;&ouml;le ja hakkan probleeme lahendama. K&auml;in kunstnike, tootmise ja konstruktorite vahet. Erilisi kombeid v&otilde;i rituaale peale selle ei ole, et paned koti k&auml;est, l&auml;hed v&otilde;tad &uuml;he kohvi ja m&otilde;tled, kas keegi on midagi magusat ka toonud. Aga v&auml;ga vabalt ei saa v&otilde;tta, jooksvaid asju on palju. Suures plaanis on t&ouml;&ouml;p&auml;ev selline nagu k&otilde;igil teistel. T&ouml;&ouml; ajal kuskile v&otilde;imlema ma n&auml;iteks ei l&auml;he, see on riigiasutuste teema rohkem. Mina sellist luksust endale lubada ei saa.</p> <p><strong>Kuidas Lennes t&ouml;&ouml;ohutusse suhtutakse?</strong></p> <p>Me j&auml;rgime t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid v&auml;ga t&auml;pselt. T&ouml;&ouml;tajaid on ohtudest teavitatud ja nad arvestavad nendega. N&auml;iteks juurdel&otilde;ikamist on mugavam teha ilma spetsiaalse kindata, aga mitu korda ohtlikum. Meie t&ouml;&ouml;tajad oskavad &otilde;nneks ohutust hinnata.</p> <p>Kui me vanas kontoris saja ruudu peal istusime ja higistasime, siis meie &otilde;mblejatel on alati head tingimused olnud. Nemad olid konditsioneeritud ruumis. See ei ole v&auml;ga tavaline, et &otilde;mblust&scaron;ehhis on konditsioneer. Neil peab olema mugav, see on raske t&ouml;&ouml;.</p> <p><strong>Millal teil viimati t&ouml;&ouml;inspektor k&auml;is?</strong></p> <p>Ma ei m&auml;letagi, me olime siis eelmises kontoris. Umbes kaks v&otilde;i kolm aastat tagasi. Kui inspektor tuleb, siis alati valmistad natukene ette, aga midagi erilist me ei teinud. T&ouml;&ouml;keskkond vaadati &uuml;le ja leiti asju, mida saaks paremini teha. Siis me korrigeerisime n&otilde;rku kohti. N&auml;iteks panime treppidele ohusilte juurde ja m&auml;rgistasime alasid. Samuti k&auml;isime k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti juures. See on osa t&ouml;&ouml;p&auml;evast.</p> <p>K&uuml;sis Hannus Luure</p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;inspektsiooni infokiri T&ouml;&ouml;elu</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1395Pole nii lihtsat asja, mille kasutamist ei ole vaja õpetada2016-11-30<p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 02 FOTO Kurmet Vassar_erakogu.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img alt="Kurmet Vasser" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Artikkel 02 FOTO Kurmet Vassar_erakogu.jpg" /></a></p> <p><strong>&bdquo;K&otilde;ige elementaarsem asi, mida kahjuks vaid v&auml;hesed teavad, on see, et miks on kaitsekindal pikk varrukaosa. See ei ole selleks, et kinnast k&uuml;&uuml;narnukini &uuml;les t&otilde;mmata. See on selleks, et saaks kinda serva tagasi keerata ja tekiks kaitsev renn &ndash; et kui sa k&auml;e &uuml;les t&otilde;stad, siis puhastusvahend j&auml;&auml;b sinna renni kinni, mitte ei jookse nahale. Nii paljud ei tea seda!&ldquo; nendib puhastusvaldkonna ekspert Kurmet Vasser.</strong></p> <p>Kurmet Vasser on t&auml;naseks pea 15 aastat koolitanud nii puhastusteenust pakkuvaid ettev&otilde;tteid kui ka koduperenaisi ja -peremehi, &otilde;petades neile, millised on toimivad ja ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ning -vahendid. K&otilde;ige olulisem on Vasseri hinnangul teadlikkuse t&otilde;stmine, vastasel juhul satuvad ohtu nii koristust&ouml;&ouml;d tegeva inimese tervis kui ka koristatavad pinnad, sest kiire tulemuse saavutamiseks kasutatakse &uuml;ha agressiivsemaid puhastusaineid.</p> <p>&bdquo;T&auml;nap&auml;eva koristajal on kaks unistust &ndash; &uuml;ks on isekoristav t&ouml;&ouml;vahend, teine unistus sellest teles reklaamitud imelisest puhastusainest, mis puhastab k&otilde;ike ja kiiresti. Sellist ainet ei ole seni veel keegi p&auml;riselus toimimas n&auml;inud. Me ei saa aga tootjaid s&uuml;&uuml;distada &ndash; nemad peavad &otilde;igustama tarbija ootusi ja toodavad &uuml;ha kangemaid aineid,&ldquo; s&otilde;nab Vasser.</p> <p><strong>Keemiliste ainetel v&otilde;ivad olla negatiivsed k&otilde;rvalm&otilde;jud</strong></p> <p>Keemiliste kodupuhastusainete, eriti kangete hapete kasutamisel v&otilde;ib aga teadmatusest ja hooletusest tingituna tekkida mitmeid k&otilde;rvalm&otilde;jusid kui ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. T&ouml;&ouml;inspektsiooni anal&uuml;&uuml;si kohaselt on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv ohtlike kemikaalidega kokkupuute t&otilde;ttu kasvanud. Kui n&auml;iteks 2012. aastal juhtus 54 ohtlike kemikaalide p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, siis 2015. aastal fikseeriti neid juba 236. K&otilde;ige sagedamini on kahjustada saanud just t&ouml;&ouml;tajate silmad ja n&auml;opiirkond. Ained, mille t&otilde;ttu on vigastus aset leidnud on, on v&auml;ga erinevaid &ndash; alates lubjasegust, seebikivist ja loputusvahenditest&nbsp; kuni erinevate hapeteni. Seet&otilde;ttu paneb ka T&ouml;&ouml;inspektsioon s&uuml;damele, et k&otilde;igi v&auml;hegi keemiliste ohuteguritega tuleb &uuml;mber k&auml;ia ettevaatlikult.</p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 02 FOTO keemiliste vahendite ohus&uuml;mbolid.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Foto: http://www.thinkbefore.eu/kodukemikaalid/ " alt="Ohutegurite eest hoiatavad s&uuml;mbolid" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Artikkel 02 FOTO keemiliste vahendite ohus&uuml;mbolid.jpg" /></a></p> <p>Kodukeemiatoodete, mis tihtipeale leiavad tee ka professionaalsete koristajate t&ouml;&ouml;paika, pakenditelt leiab Vasseri hinnangul v&auml;ga v&auml;he infot. &bdquo;Tihtipeale on keeruline v&auml;lja lugeda kasv&otilde;i seda, et kas tegemist on happe v&otilde;i alusega,&ldquo; s&otilde;nab Vasser. Esimene asi, mida peaks etiketilt otsima ja &auml;ra tundma, on vahendi ohutegurite eest hoiatavad s&uuml;mbolid.</p> <p>&bdquo;Ma julgen v&auml;ita, et&nbsp; 90%-l juhtudest, kui teen koristusobjekti koristusainete kapi lahti, siis keskeltl&auml;bi on seal &uuml;ks neutraalne v&otilde;i n&otilde;rgalt aluseline aine ja kolm kuni k&uuml;mme dubleerivat tugevat hapet. Ja kui seal t&ouml;&ouml;tab veel mitu koristajat, siis tavaliselt on iga&uuml;hel veel ka oma lemmikaine, &uuml;ldjuhul ikka kange,&ldquo;&nbsp; vangutab Kurmet Vasser pead. Aga miks? Sest hape t&ouml;&ouml;tab &uuml;htlasi ka kirgastaja ja valgendajana. &bdquo;Kohe l&auml;igib! Siis tekib illusioon, et vaat kus on alles aine &ndash; esimene, mis t&otilde;eliselt t&ouml;&ouml;tab!&ldquo; s&otilde;nab Vasser.</p> <p>Puhastusaineid tuleks kasutada vajadusp&otilde;hiselt, mustusest ja pinnakattest l&auml;htudes. Kui aine ei toimi nii nagu lubatud on p&otilde;hjuseks enamasti ebasobiv aine valik v&otilde;i valed t&ouml;&ouml;v&otilde;tted.</p> <p>&nbsp;See, et koristust&ouml;&ouml;dega tegelevate inimeste nahk, eriti k&auml;te oma, on tihtipeale rikutud, on tingitud nii hooletusest kui teadmatusest. Mingid kaitsekindad on&nbsp; olemas &uuml;ldjuhul nii oma kodu korrastajal kui ka professionaalsel koristajal, aga neid tihtipeale ei kasutata, ennek&otilde;ike seep&auml;rast, et ei olda harjutud. Sama lugu on Vasseri arvates ka kaitseprillidega &ndash; kvaliteedikontrolli ja koolitusi tehes m&auml;rkab ta, et vahel harva on kaitseprillid koristusvahendite seas k&uuml;ll olemas, kuid praktikas ei ole ta kordagi n&auml;inud, et neid reaalselt ka kasutataks.&nbsp;&bdquo;Inimesele peab &auml;ra selgitama, et miks ta peab end kaitsma, muidu ei muutu midagi,&ldquo; paneb Vasser s&uuml;damele.</p> <hr /> <p><em>&Uuml;ks suur viga, mida puhastusaineid suurtes kogustes soetades tehakse, on see, et ained villitakse hiljem &uuml;mber mittesobivatesse pudelitesse, millel puudub selge nimetus, kasutusjuhend ja doseerimis&otilde;petus.</em></p> <hr /> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 02 FOTO tugevalt happelise aine kasutamine_Puhastusekspert.JPG" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Artikkel%2002%20FOTO%20tugevalt%20happelise%20aine%20kasutamine_Puhastusekspert.JPG" /></a></p> <p><strong>Kurmet Vasseri soovitused nii igale koristamisega tegelevale inimesele</strong></p> <ul> <li>V&auml;rv- ja l&otilde;hnained on k&otilde;ige suuremad allergeenid, need tuleks v&otilde;imalusel valikust v&auml;lja j&auml;tta! K&otilde;ige parem l&otilde;hn on puhtuse l&otilde;hn.</li> <li>V&auml;ldi puhastusvahendi laialt pihustamist (udutamist), pihusta &uuml;ksnes lapile, kuna pihustamisel aine lendub ja me ei tea, kuidas erinevad pinnad, aga ka meie enda organism v&otilde;ib sellele reageerida. Ohtlik on n&auml;iteks klaasipuhastusvahendite pidev pihustamine otse suurtele pindadele (klaasile, laudadele, peeglitele) &ndash; lendavad alkohoolsed &uuml;hendid v&otilde;ivad &auml;rritada inimese limaskestasid ja tekitada p&otilde;letikke. Tegelikult saaks sellesama t&ouml;&ouml; &auml;ra teha vee ja puhta mikrokiust lapiga.</li> <li>J&auml;lgi puhastusaine doseerimisjuhendit T&auml;na on niiv&otilde;rd tavaline, et puhastusaine &uuml;ledoseerimisest tekkinud omakorda mustus. Kui puhastatavat pinda liiga kange lahusega t&ouml;&ouml;delda ja hiljem loputamata j&auml;tta, rikub see pikema aja jooksul pinda ning &uuml;htlasi on omakorda mustuse koguja.</li> <li>Kasuta sobivast materjalist (nt nitriil) kaitsekindaid, mis kaitsevad nahka puhastusainete kahjuliku m&otilde;ju eest. Kontrolli enne kasutamist, kas kindad on terved ja sinu k&auml;tele sobiva suurusega.</li> <li>Tugeval&otilde;hnaliste ja kergesti lenduvate puhastusainetega t&ouml;&ouml;tamisel kasuta sobivat respiraatorit.</li> <li>Kanna agressiivsete ainete kasutamisel kaitseprille. N&auml;iteks kraani v&otilde;i trapi k&uuml;&uuml;rimisel harjaga v&otilde;ib v&auml;ga kergesti aine silmadesse v&otilde;i nahale lennata ja t&otilde;siseid tervisekahjustusi tekitada.</li> <li>Tugeva happelise (pH 0&ndash;2) puhastusaine kasutamisel tuleb pind hiljem aluselise (pH 9&ndash;10) ainega neutraliseerida. Kodustes tingimustes kasutada selleks kasv&otilde;i s&ouml;&ouml;gisoodat.</li> </ul> <p class="img-right"></p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2702" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte keemilistest ohuteguritest</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Fotod: Kurmet Vasser / thinkbefore.eu / Puhastusekspert / Kurmet Vasser</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1394Tööinspektsioon: kemikaalidega seotud terviseriske kiputakse alahindama2016-11-29<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 30 ettev&otilde;tet, mis tegelevad keemilise puhastusega. Tuvastati 105 rikkumist, millest 44 k&otilde;rvaldamiseks koostati ettekirjutus.</b></p> <p>Sihtkontrolli tulemusel selgus, et enim probleeme on kemikaalide kasutamisega kaasnevate ohutegurite m&otilde;istmise ja nende ohtude v&auml;ltimisega. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul n&auml;itab ka inspektsiooni varasem kogemus, et nii&nbsp; t&ouml;&ouml;andjad kui t&ouml;&ouml;tajad alahindavad kemikaalide m&otilde;ju tervisele. &bdquo;Kemikaalide vale kasutamine v&otilde;ib panna alguse terviseh&auml;irele, mis v&otilde;ib avalduda alles aastate p&auml;rast. Samas on probleem t&otilde;sine, sest 15% kutsehaigestumistest on seotud just kemikaalidega,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;Kontroll n&auml;itas, et t&ouml;&ouml;andjad peaksid kemikaalidest tulenevaid ohutegureid v&otilde;tma oluliselt t&otilde;sisemalt ning leidma v&otilde;imalusi neid ohte v&auml;hendada v&otilde;i v&auml;ltida. T&ouml;&ouml;tajatele tuleb aga s&uuml;damele panna, et t&ouml;&ouml;andja pakutud juhendeid ja isikukaitsevahendeid tuleb ka kasutada,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Kontrollitud ettev&otilde;tetes oli riskianal&uuml;&uuml;s tehtud 78% juhul, kuid &uuml;le pooltel juhtudel polnud kemikaale mainitud v&otilde;i oli nende m&otilde;ju alahinnatud. Mitmel juhul puudusid kemikaalide kasutamise juhendid ning t&ouml;&ouml;tajaid oli puudulikult juhendatud, kuidas kemikaale k&auml;sitseda. M&auml;rksa parem oli olukord isikukaitsevahenditega. 85% ettev&otilde;tetest olid vajalikud vahendid t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastatud. Paraku tuvastati kahel juhul, et t&ouml;&ouml;tajad isikukaitsevahendeid ei kasutanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon valis ettev&otilde;tted v&auml;lja juhuvalikuga. Valikus oli nii keemilise puhastuse kui ka autode keemilise puhastuse ning hoonete &uuml;ldpuhastusega tegelevaid ettev&otilde;tteid.&nbsp;</p> <p>Foto: Freeimages.com/Lotus Head</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2702" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte keemilistest ohuteguritest</a>.</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1393Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötajad oma rahast kassapuudujäägid kinni maksavad?2016-11-28<p><strong>Asusin restorani t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus peab ka kassat tegema ja t&ouml;&ouml;andja on andnud juhised, et kui ilmneb, et kassas on puuduj&auml;&auml;k, peavad sel p&auml;eval kassas t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad maksma puuduj&auml;&auml;gi kinni. Olen paaril korral v&auml;iksemaid summasid oma jootrahast maksnud, kuid mulle tundub see eba&otilde;iglasena. </strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist &Uuml;lle Kool:</strong> Kassa puuduj&auml;&auml;gi kinnimaksmine on oma olemuselt kahju h&uuml;vitamine. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt vastutab t&ouml;&ouml;taja tekitatud kahju eest, kui ta on selle tekitamises s&uuml;&uuml;di v&otilde;i kui poolte vahel on s&otilde;lmitud varalise vastutuse kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel saame r&auml;&auml;kida ainult s&uuml;&uuml;lisest vastutusest.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja vastutuse kindlakstegemisel tuleb l&auml;htuda t&ouml;&ouml;suhtele omasest hoolsuse m&auml;&auml;rast. Selle kindlakstegemisel tuleb arvestada nii t&ouml;&ouml;andja tegevuse kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga seotud tavalisi riske, t&ouml;&ouml;taja v&auml;lja&otilde;pet, ametialaseid teadmisi ja tema v&otilde;imeid ning omadusi. Klienditeenindaja t&ouml;&ouml;s, kes l&ouml;&ouml;b arveid&nbsp; kassase, tuleb n&auml;iteks arvestada, milline on kassas&uuml;steem ja selle kasutamise reeglid, kas t&ouml;&ouml;taja on saanud vastava v&auml;lja&otilde;ppe, kas kassale p&auml;&auml;seb ligi kolmandaid isikuid jne.</p> <p>Kui on selge, millist hoolsust t&ouml;&ouml;tajalt oma t&ouml;&ouml;l oodatakse, saab hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;ks vajalikku hoolsust j&auml;rginud, siis ei ole ta ka t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumises s&uuml;&uuml;di. Kui aga ei ole j&auml;rginud, on tegemist s&uuml;&uuml;lise k&auml;itumisega ning vastavalt s&uuml;&uuml; astmele - tahtlikult v&otilde;i hooletuse t&otilde;ttu &ndash; tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;lepingu rikkumise tagaj&auml;rjel tekkinud kahju t&ouml;&ouml;andjale h&uuml;vitada.</p> <p>Kahju h&uuml;vitamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjal tuvastada, milline t&ouml;&ouml;taja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja(d) on tuvastatavad, tuleb t&ouml;&ouml;andjal selgitada, kas kahju p&otilde;hjustati tahtlikult v&otilde;i hooletusest. Hooletuse korral ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;tajal on kohustus h&uuml;vitada tekkinud kahju t&auml;ies ulatuses. Sellisel juhul tuleb kahjuh&uuml;vitise suuruse m&auml;&auml;ramisel arvestada nii t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, talle antud juhiseid, t&ouml;&ouml;tingimusi, t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevaid riske, s&uuml;&uuml; astet jms.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja leiab, et t&ouml;&ouml;andja kahjun&otilde;ue on p&otilde;hjendamata ning tema ei ole oma t&ouml;&ouml;kohustusi rikkunud, on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik kahju h&uuml;vitamisest keelduda. Sellisel juhul saab t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uda kahju h&uuml;vitamist t&ouml;&ouml;vaidlusorgani kaudu (t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus).</p> <p>Kui aga t&ouml;&ouml;andja soovib puuduj&auml;&auml;ki t&ouml;&ouml;tasust kinni pidada, tuleb selleks saada t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolek kas kirjalikus (paberkandjal) v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas (nt e-kiri) vormis. T&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolek tasaarvestamiseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei reguleeri jootrahaga seonduvat. Jootrahade osas peaksid t&ouml;&ouml;tajad teadma, et Maksu-ja Tolliamet k&auml;sitleb seda kui tulu, mille pealt tuleb maksta ka maksud. Kui t&ouml;&ouml;taja saab jootraha sularahas, tuleb sellelt maksta tulumaks. Kui jootraha j&auml;etakse pangakaardiga ning t&ouml;&ouml;andja jaotab selle t&ouml;&ouml;tajate vahel &auml;ra, on tegemist t&ouml;&ouml; eest saadava tuluga ning selle pealt tuleb t&ouml;&ouml;andjal maksta ja kinni pidada maksud ja maksed. Ja ainult viimasel juhul saame r&auml;&auml;kida sotsiaalsetest garantiidest (nt ravikindlustus jms) kuna sularahas j&auml;etava jootraha pealt sotsiaalmaksu ei maksta.&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/3072" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte varalise vastutuse m&auml;&auml;ramisest</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1390Maret Maripuu: kuidas jõuda pensioniea nautimiseni?2016-11-24<p><strong>Elanikkonna vananemine toob kaasa vajaduse &uuml;hiskonnas mitmed protsessid &uuml;mber hinnata. T&ouml;&ouml;ealisi inimesi j&auml;&auml;b &uuml;ha v&auml;hemaks. See t&auml;hendab, et &uuml;ha v&auml;hem koguneb maksuraha, mida pensioniteks maksta &uuml;ha kasvavale hulgale pensionisaajatele. Probleemi lahendust n&auml;hakse k&otilde;ikjal Euroopas pensioniea t&otilde;usus, mis tundub andvat kahekordse efekti. Selle sammuga t&ouml;&ouml;tajate arv kasvab ja pensionisaajate arv v&auml;heneb ning vajalik tasakaal peaks justkui s&auml;ilima, kirjutab T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu infokirjas T&ouml;&ouml;elu.</strong></p> <p>Eestis on pensioniiga juba korra t&otilde;stetud. Sotsiaalkaitseminister on v&auml;lja k&auml;inud, et aastal 2040 peaks pensionile mineku iga olema 70 aastat. Ent &uuml;ks asi on number paberil ja tulude-kulude aritmeetiline tasakaal, hoopis miskit muud aga reaalne elu.</p> <p>Keskmise eluea k&otilde;rval on v&auml;ga oluline n&auml;itaja see, kui pikk on inimeste tervena elatud elu. Siin pole meil olukord kiita. Ehk et kui tulevikus pensionieani v&auml;lja veab, ei pruugi enam olla palju jaksu pensioniiga nautida. Hea tervise juures on esmat&auml;htis tervises&otilde;bralik eluviis ja elukeskkond. &Auml;&auml;rmiselt t&auml;htis on ka tervist toetav t&ouml;&ouml;keskkond.</p> <p>Hea tervise eest seismine peab algama elu esimesest t&ouml;&ouml;p&auml;evast. Ei saa oodata seni, kuni selg kangeks v&otilde;i silmad viletsaks hakkavad j&auml;&auml;ma. K&otilde;ik algab ausast riskide anal&uuml;&uuml;sist &ndash; mis v&otilde;ib meie t&ouml;&ouml;kohal inimeste tervist kahjustada v&otilde;i elu ohtu seada? Seaduse j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;andjal kohustus teha t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s. Paraku n&auml;itab T&ouml;&ouml;inspektsiooni viimaste aastate j&auml;relevalve, et paljudes ettev&otilde;tetes on riskid hindamata v&otilde;i alahinnatud. J&auml;relikult pole l&auml;bi m&otilde;eldud ka tegevusi, kuidas riske maandada ja inimeste tervist t&ouml;&ouml;l hoida.</p> <p>Teine oluline t&ouml;&ouml;andja kohustus on saata t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli. T&ouml;&ouml;andja peab korraldama tervisekontrolli k&otilde;igile, kelle tervist v&otilde;ib m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. Ka tervisekontrolli korralduses n&auml;eme vajakaj&auml;&auml;misi. Ligi pooltes k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetes on inspektorite hinnang tervisekontrolli korraldusele halb v&otilde;i pigem halb. T&ouml;&ouml;tajaid pole tervisekontrolli saadetud v&otilde;i ei osata kontrolli tulemusi t&ouml;&ouml;tingimuste parandamiseks kasutada.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tervisekontroll ei ole tavaline l&auml;bivaatus, vaid l&auml;htub konkreetse t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete m&otilde;just t&ouml;&ouml;taja tervisele. T&ouml;&ouml;andja peaks lisaks paberil saadud tervisekontrolli otsustele k&uuml;sima t&ouml;&ouml;tervishoiuarstilt &uuml;ldist tagasisidet t&ouml;&ouml;koha tervisem&otilde;jude kohta. Samuti v&otilde;iks ta arstiga arutada v&otilde;imalikke t&ouml;&ouml;kohaparendusi ning kasutama saadud infot t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;kohtade planeerimisel. See aitab v&auml;hendada juba ilmnenud tervisem&otilde;jusid ning v&auml;ltida haigestumisi ja &otilde;nnetusi.</p> <p>Kasvutrendi n&auml;itab ka juhtumite arv, kus t&ouml;&ouml;taja sureb t&ouml;&ouml;kohal terviserikke tagaj&auml;rjel. 2015. aastal oli selliseid juhtumeid 15. Samas oleks olnud m&otilde;nel juhul t&ouml;&ouml;taja surmani viinud juhtumit v&otilde;imalik &auml;ra hoida, kui t&ouml;&ouml;taja oleks &otilde;igel ajal tervisekontrolli suunatud. Tervisekontroll ei aita v&auml;ltida tervisekahjustuse teket, kuid aitab kiiremini avastada t&ouml;&ouml;ga seotud terviseriske.</p> <p>Sageli j&otilde;uab inimene esmalt t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde, sest perearsti juurde minekut kiputakse edasi l&uuml;kkama. Siin avaneb oluline koost&ouml;&ouml;v&otilde;imalus. Ajal, mil Haigekassas ressursse napib, peab kordades paranema koost&ouml;&ouml; perearstide ja t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide vahel. Info jagamine e-tervise kaudu on otsene kokkuhoid &ndash; pole vaja protseduure dubleerida jmt. R&auml;&auml;kimata aja kokkuhoiust ja parima ravi pakkumisest.</p> <p>Parem infovahetus aitab selgitada v&auml;lja n&auml;iteks allergia p&otilde;hjusi, mis v&otilde;ivad peituda t&ouml;&ouml;kohas. T&ouml;&ouml;tajad tihtipeale varjavad teatud haigusi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti ja t&ouml;&ouml;andja eest, kartes kaotada t&ouml;&ouml;. Probleeme eirates v&otilde;ib aga inimese tervislik seisund veelgi halveneda ja tagaj&auml;rjeks olla kroonilised haigused v&otilde;i terviserikkest tingitud &otilde;nnetused.</p> <p>T&ouml;&ouml;st ei tohi saada inimest tappev ega sandistav tegevus. See peab olema k&otilde;igile kasulik, rahulolu pakkuv ja edukas ettev&otilde;tmine. Vaid nii suudame t&ouml;&ouml;tada 70. eluaastani ja p&auml;rast ka pensioni nautida.</p> <p>Allikas: <a href="/redirect/2257" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni infokiri T&ouml;&ouml;elu</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1389Kõige sagedasem tööõnnetus on kukkumine2016-11-23<p><strong>21 503 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust viimase viie aasta jooksul &ndash; 86 hukkunut, lisaks 4239 raske ja 17 178 kerge vigastusega juhtumit. Suured numbrid, mis v&otilde;iks olla palju v&auml;iksemad.</strong></p> <p>Enim ehk 75% rasketest &otilde;nnetustest p&otilde;hjustavad kukkumised, masina, t&ouml;&ouml;riista v&otilde;i transpordivahendi &uuml;le kontrolli kaotamine ja juhtumid, kus inimene ise konkreetse t&ouml;&ouml;&uuml;lesande sooritamise k&auml;igus midagi valesti ei teegi, kuid saab pihta kas m&ouml;&ouml;duva s&otilde;idukiga v&otilde;i masinast tuleva detailiga.</p> <p class="center"><img title="Raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamised p&otilde;hjused" alt="75% rasketest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest p&otilde;hjustavad kukkumised, masina, t&ouml;&ouml;riista v&otilde;i transpordivahendi &uuml;le kontrolli kaotamine ja juhtumid, kus inimene ise konkreetse t&ouml;&ouml;&uuml;lesande sooritamise k&auml;igus midagi valesti ei teegi, kuid saab pihta kas m&ouml;&ouml;duva s&otilde;idukiga v&otilde;i masinast tuleva detailiga." src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 13 Graafik__2017_3_est 3_.jpg" /></p> <p>&bdquo;Kui suudaksime v&auml;hendada kas v&otilde;i ainult kukkumisega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osakaalu, v&auml;heneks raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv Eestis rohkem kui kolmandiku v&otilde;rra. Ning kui meil &otilde;nnestuks v&auml;hendada ka masinate ja t&ouml;&ouml;riistade &uuml;le kontrolli kaotamist, oleksime m&otilde;jutanud kokku juba rohkem kui pooli rasketest juhtumitest,&ldquo; &uuml;tleb T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Rein Reisberg.</p> <p>Reisbergi s&otilde;nul on v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rata raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistikat langusesse, kui j&auml;rjekindlalt hoida t&auml;helepanu kukkumiste &auml;rahoidmisel, masinate ja k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadega t&ouml;&ouml;tamise ohutusel ning j&auml;rgida k&auml;sitsi ja t&otilde;stukitega materjalide teisaldamise n&otilde;udeid. Enim juhtub neid &otilde;nnetusi just ehituses, metallit&ouml;&ouml;stuses, veonduses ja laonduses ning puidut&ouml;&ouml;stuses.</p> <p><strong>&Otilde;nnetusterohkem valdkond &ndash; ehitus</strong></p> <p>Statistika p&otilde;hjal on &otilde;nnetuste poolest j&auml;tkuvalt esikohal ehitus &ndash; ja paraku 2015. aastal suure t&otilde;usva trendiga. Metalli- ja transpordiettev&otilde;tetes 2015. aastal raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv v&auml;henes, kuid pole teada, kas see on j&auml;tkuv trend.</p> <p>Ehituses on v&auml;henenud tasapinnal kukkumised, kuid samas kasvanud k&otilde;rgelt kukkumiste arv. 2015. aastal oli m&auml;rgatavalt rohkem kukkumisi tellingutelt ja redelitelt, eriti just A-redelitelt. Ning puidut&ouml;&ouml;stuses, mis teeb enim muret masinatega &otilde;nnetuste suure hulga t&otilde;ttu, on ka kukkumiste arv kasvamas.</p> <p>&bdquo;Redelid, tellingud ja muud t&ouml;&ouml;pinnad peavad olema ohutult paigaldatud ja t&ouml;&ouml;korras. J&auml;lgida tuleb, et t&ouml;&ouml;tajatel ei oleks v&otilde;imalik k&otilde;rgelt kukkuda. T&ouml;&ouml;tajate liikumistrajektooridel ei tohiks olla juhtmeid ja esemeid, mille otsa on v&otilde;imalik komistada,&rdquo; soovitab Rein Reisberg.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;riistade ja masinate k&auml;sitsemise osas saab palju &auml;ra teha t&ouml;&ouml;andja, kel on voli n&otilde;uda, et tema ettev&otilde;ttes ohututest t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest kinni peetaks,&ldquo; lisab Reisberg, &bdquo;kuid ka t&ouml;&ouml;korralduslikult annab kindlasti ehitusplatsidel v&auml;ltida juhtumeid, kus &uuml;he t&ouml;&ouml;taja tegevuse t&otilde;ttu saab kannatada teine t&ouml;&ouml;taja.&ldquo;</p> <p><strong>Juhtumid statistikanumbrite taga:</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja k&otilde;ndis kraana t&ouml;&ouml;kabiini platvormil, kuid libises ja kukkus kahe meetri k&otilde;rguselt alla.</li> <li>Selle asemel, et ronida kahe meetri k&otilde;rgusel asuvalt t&ouml;&ouml;platvormilt alla ja uuesti teisele, otsustas t&ouml;&ouml;taja h&uuml;pata. Kuid h&uuml;pe eba&otilde;nnestus &ndash; ta kukkus ja murdis jalaluu.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja hakkas redeli pealt alla tulema. Jalg libises, t&ouml;&ouml;taja kaotas tasakaalu ja kukkus umbes kahe meetri k&otilde;rguselt.</li> <li>T&ouml;&ouml;mees libises redelilt ja vigastas vasakut labak&auml;tt klaasiga ja nina redeliga.</li> <li>Ehitusobjektil l&auml;ksid ehitusplaadid katki, ehitaja kaotas tasakaalu ning kukkus n&auml;oli betoonile.</li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Freeimages.com/Tory Byrne</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1388Korstnapühkijate ning kõrgustes töötajate tööohutusest2016-11-22<p><strong>Kes vastutab k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuse eest ning mida tuleks k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel silmas pidada?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevalt tagab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Kuid nimetatud seadus reguleerib ainult t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamist. Seega rakendub seadus, kui korstnap&uuml;hkija&nbsp;v&otilde;i m&otilde;ne teise ameti esindaja, mis eeldab k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete l&auml;biviimist, t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;lepingu alusel ja sel juhul peab t&ouml;&ouml;andja tagama&nbsp;t&ouml;&ouml;tajale ohutud t&ouml;&ouml;tingimused. Kuid paljudel juhtudel on n&auml;iteks korstnap&uuml;hkija korstnap&uuml;hkimisteenust pakkuva osa&uuml;hingu ainus juhatuse liige ja ainus t&ouml;&ouml;tegija v&otilde;i tegutseb f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjana. M&otilde;lemal&nbsp; juhul peab korstnap&uuml;hkija ise j&auml;lgima, kas t&ouml;&ouml;tamine on ohutu. Ohutus h&otilde;lmab nii liikumisteid, redeleid, k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamist, kui ka n&auml;iteks isikukaitsevahendeid.</p> <p><strong>Kes vastutab kui juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</strong></p> <p>Kui &otilde;nnetus juhtub t&ouml;&ouml;tajaga, kellel on t&ouml;&ouml;andjaga s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;leping, on kohustus &otilde;nnetust uurida t&ouml;&ouml;andjal. Kui &otilde;nnetus juhtub t&ouml;&ouml;tajaga, kes on osa&uuml;hingu ainus juhatuse liige, siis tuleb &otilde;nnetust uurida tal endal. Kui aga &otilde;nnetus juhtub t&ouml;&ouml;tajaga, kes pakub teenust f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjana, siis uuritakse &otilde;nnetust ainult juhul kui ta t&ouml;&ouml;tas t&ouml;&ouml;kohal samal ajal koos &uuml;he v&otilde;i mitme t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatega. Sel juhul uurib &otilde;nnetuse asjaolusid ja selgitab p&otilde;hjused t&ouml;&ouml;andja, kes korraldab t&ouml;id v&otilde;i kellega f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjal on lepinguline suhe. Tavap&auml;raselt ei t&ouml;&ouml;ta n&auml;iteks korstnap&uuml;hkija t&ouml;&ouml;kohal samal ajal koos &uuml;he v&otilde;i mitme t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatega ja siis &otilde;nnetuse uurimist t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse m&otilde;istes ei toimu. K&uuml;ll v&otilde;ib uurimist l&auml;bi viia politsei.</p> <p><strong>Kust leida infot ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete kohta ning kes teostab t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;le j&auml;relevalvet?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on osalenud <a href="http://www.monier.ee/fileadmin/bu-files/ee/downloads/pdf/Fact_sheet/Ohutus_katusel_Katuse_ohutusjuhend.pdf" target="_blank">Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhendi EETL KT 1-2013 "Ohutus katusel"</a> v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel. Juhendis olevate soovituste j&auml;rgimisel on katustel kindlasti ohutum t&ouml;&ouml;tada. T&ouml;&ouml;inspektsioon teostab j&auml;relevalvet mistahes tegevusaladel tegutsevate t&ouml;&ouml;andjate &uuml;le ja seega on j&auml;relevalvega h&otilde;lmatud ka katustel v&otilde;i k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itvad isikud, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lepingu alusel v&otilde;i kes on teenusepakkuja juhatuse liikmed.</p> <p>Foto: Freeimages.com/porcn001</p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1387Mida silmas pidada, kui ettevõtte töökeskkonnas toimuvad muudatused?2016-11-21<p><strong>Tegeleme ettev&otilde;ttes parasjagu &uuml;he t&ouml;&ouml;l&otilde;igu automatiseerimisega &ndash; st t&ouml;&ouml;d, mida varem tegid t&ouml;&ouml;tajad k&auml;sitsi, hakkab tegema masin ja t&ouml;&ouml;tajad hakkavad n&uuml;&uuml;d selle masinaga t&ouml;&ouml;tama. Mida me peaksime t&ouml;&ouml;andjana selle muudatuse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seoses arvestama?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Tegemist on kindlasti muutusega t&ouml;&ouml;keskkonnas, mis t&auml;hendab, et &uuml;le tuleb hinnata t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohud ning viia l&auml;bi <a href="/redirect/421" target="_blank">uus riskianal&uuml;&uuml;s</a>.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; automatiseerimisega muutub tihti t&ouml;&ouml; inimese jaoks f&uuml;&uuml;siliselt kergemaks, kuid masinatega seoses v&otilde;ib kaasneda erinevaid uusi ohte (n&auml;iteks kokkupuude masina liikuvate osadega, <a href="/redirect/2788" target="_blank">m&uuml;ra</a>, <a href="/redirect/331" target="_blank">sundasendid</a> ja <a href="/redirect/2783" target="_blank">sundliigutused</a> masina opereerimisel). Kui t&ouml;&ouml;andja on uued ohud v&auml;lja selgitanud, siis tuleb ka m&otilde;elda sellele, kuidas neid ohte v&auml;hendada ja v&auml;ltida. Kui masina kasutamiseks on vajalik luua uus t&ouml;&ouml;koht, tuleb arvesse v&otilde;tta, et t&ouml;&ouml;koht oleks sobilik t&ouml;&ouml;tajale, kes seal t&ouml;&ouml;le asub.</p> <p>Muutuste puhul tuleb kindlasti olulist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata <a href="/redirect/2287" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele</a>. Kuna t&ouml;&ouml;tajad puutuvad kokku uue t&ouml;&ouml;protsessi, uute masinate ja uue t&ouml;&ouml;keskkonnaga, siis tuleb neid enne t&ouml;&ouml;le asumist juhendada ja &otilde;petada. Paljud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad just nende&nbsp; t&ouml;&ouml;tajatega, kellel puudub teadmine ja eelnev kogemus, kuidas konkreetset t&ouml;&ouml;d ohutult teha.</p> <p>Samuti tasub m&otilde;elda h&auml;sti l&auml;bi ka see, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid muutustest teavitatakse, kuidas muutuste sisu selgitatakse ja kuidas t&ouml;&ouml;tajaid muutustega kohanemisel toetatakse. Tehnoloogia areng ja t&ouml;&ouml;protsesside automatiseerimine on t&ouml;&ouml;andjale kindlasti abiks, kuid see toob t&ouml;&ouml;tajate jaoks kaasa ka teatava ebakindluse ja t&auml;iendava stressi seoses t&ouml;&ouml;kohtade muutumise, uute oskuste &otilde;ppimisega ja uute tingimustega kohanemisega.</p> <p>Foto: SXC/Alaa Safei</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1385Videolugu: tööandjad räägivad oma kogemusest osalise töövõimega inimestega2016-11-18<p><strong>T&ouml;&ouml;v&otilde;imereform puudutab suuremal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral meid k&otilde;iki. Uuendused, mis aitasid n&auml;iteks oktoobris t&ouml;&ouml;le 443 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest, toetavad inimesi t&ouml;&ouml; leidmisel ja t&ouml;&ouml;andjaid tublide t&ouml;&ouml;tajate saamisel.</strong></p> <p>Estonia Klaverivabrik ja Margon O&Uuml; on head n&auml;ited, kuidas v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestesse panustamine tasub end &auml;ra. Estonia Klaverivabriku juhataja Venno Laul julgustab t&ouml;&ouml;tajaid otsima just erivajadusega inimeste seast, sest nad on oma suhtumisega eeskujuks teistelegi t&ouml;&ouml;tajatele. Klaverivabrikus on juba 14 aastat valmistanud klaviatuure Arne, kes on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega.</p> <p>Reklaamikingitustega tegeleva Margon O&Uuml; juhataja Ene Maide peab oluliseks anda igale inimesele v&otilde;imalus tunda end vajaliku ja t&auml;isv&auml;&auml;rtusliku kodanikuna. Ettev&otilde;tte leidis sobiva t&ouml;&ouml;taja Rauli T&ouml;&ouml;tukassa kaudu.</p> <p>Tutvu Estonia Klaverivabriku ja Margoni lugudega j&auml;rgnevas videos!</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/YaobkwazQzM" title="" width="100%"></iframe></p> <p><strong>TAUST &ndash; mis on t&ouml;&ouml;v&otilde;imereform?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi eesm&auml;rk on anda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele paremad v&otilde;imalused t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikuks eluks. Eestis on palju inimesi, kes tahavad ja suudavad t&ouml;&ouml;d teha, kuid vajavad selleks natuke abi, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;koha kohandamist v&otilde;i osalist t&ouml;&ouml;aega. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese palkamine aitab leevendada t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust, toob meeskonda head t&ouml;&ouml;tajad ja uusi m&otilde;tteid, suurendab kollektiivi mitmekesisust ja toetab ettev&otilde;tte vastutustundlikku mainet. T&ouml;&ouml;tajate leidmisel on ettev&otilde;tetele suureks abiks t&ouml;&ouml;tukassa, kes pakub t&ouml;&ouml;andjale erinevaid koolitusi ja tuge n&auml;iteks palgatoetuse ning sotsiaalmaksu h&uuml;vitise n&auml;ol.</p> <p>Kirjutas: Mathi Kivi, kommunikatsiooniosakonna praktikant</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1384Suitsuruumist sai võimlemisruum2016-11-17<p><strong>1958. aastal Porvoos perefirmana rajatud Ensto on ettev&otilde;te, kel on kodulehel eraldi alamleht pealkirjaga &bdquo;Suitsuvaba Ensto&ldquo;, kus seisab: &bdquo;Ensto toetab t&ouml;&ouml;tajate mittesuitsetamist ja Ensto kontorid Soomes on alates 1. jaanuarist 2016 suitsuvabad. Eestis ollakse suitsuvabad alates 1. jaanuarist 2018.&ldquo;</strong></p> <p>Selle eesm&auml;rgi nimel on juba paljugi tehtud. Kui mitmed firmad on oma asutuses suitsuruumid kaotanud, siis ASi Ensto Ensek Keila kontoris astuti veel sammuke rohkem tervisliku eluviisi suunas &ndash; otsustati, et nende suitsuruumist saab hoopis v&otilde;imlemisruum. M&otilde;eldud, tehtud: 2013. aastal suitsuruum puhastati, tehti remont, paigaldati varbseinad, telliti v&otilde;imlemispallid ja v&otilde;imlemismatid ning seinale pandi hoidik, mille seest leiab t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imlemis- ja venitusharjutuste kogumiku.</p> <p>Tulemuseks on, et t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivad meelsasti ruumis v&otilde;imlemas, mis aitab v&auml;hendada lihaspingeid. Samal ajal on see meeldiv v&otilde;imalus olla m&otilde;nda aega rahulikus ja vaikses keskkonnas.</p> <p><strong>Teekond suitsuvabaks haiglaks</strong></p> <p>Suitsuvaba asutusena on end defineerinud ka Ida-Tallinna Keskhaigla, kus&nbsp; t&ouml;&ouml;tab pea 2700 inimest ning viibivad iga p&auml;ev ka sajad ja tuhanded patsiendid.</p> <p>&bdquo;Tervishoiuteenuste osutajana on Ida-Tallinna Keskhaiglal v&auml;ga oluline olla ise hea eeskuju, hoolida ning kaitsta kaast&ouml;&ouml;tajaid, patsiente ja k&uuml;lastajaid passiivse suitsetamise eest,&ldquo; &uuml;tles haigla turundusosakonna juhataja Inge Suder, kelle s&otilde;nul alustati eesm&auml;rgi poole liikumist 2005. aastal, mil koostati &uuml;levaade t&ouml;&ouml;tajate suitsetamisharjumustest. &bdquo;Paar aastat hiljem v&auml;hendasime suitsetamiskohtade arvu ning 2009. aastal kehtestasime n&otilde;ude, mille j&auml;rgi oli suitsetamine lubatud vaid haigla &otilde;uealal. J&auml;rgmine samm oli haigla juhtkonna otsus muuta haigla suitsuvabaks 2011. aasta 1. septembrist.&ldquo;</p> <p>Avalikkust ja t&ouml;&ouml;tajaid teavitati otsusest ulatusliku kampaaniaga: plakatid, flaierid, teavitus kodukorra muutumisest ja n&otilde;ustamisteenuste v&otilde;imalusest. T&ouml;&ouml;tajaile pakuti v&otilde;imalust osaleda koolitustel, mis k&auml;sitlesid tubaka tarvitamise ohtusid ja suitsetamisest loobumist; samuti pakuti n&otilde;ustamisteenust, ka plaastreid ja n&auml;tsu loobumisvaevuste leevendamiseks. Lisaks motiveeriti t&ouml;&ouml;tajaid siseveebis leiduva infomaterjali abil. Loodi e-postiaadress, millele saab saata suitsetamisega seotud probleemikirjeldusi ja t&auml;helepanekuid. K&auml;ivitati vabatahtlik mentorlus &ndash; kolleegi toetamine suitsetamisest loobumisel. &Uuml;ksuste hooned ja territooriumid on t&auml;histatud m&auml;rgistusega: &bdquo;Oleme suitsuvaba haigla&rdquo;, &bdquo;Suitsuvaba haigla ala&rdquo;, &bdquo;Viibid suitsuvaba haigla territooriumil. Meil on suitsetamine keelatud!&rdquo;.</p> <p>&bdquo;Meie tegevus on olnud viljakas: 2009. aasta k&uuml;sitluse p&otilde;hjal oli personali suitsetamislevimus 25%, 2011. aastal 18%. Haiglal on eesm&auml;rk v&auml;hendada 2017. aastaks suitsetamislevimust veel 1% v&otilde;rra. Teeme selleks j&auml;rjepidevalt teavitust&ouml;&ouml;d nii personali kui patsientide seas. Oleme muutnud suitsetamise haiglas ebamugavaks, samas pakume igak&uuml;lgset toetust neile, kes on teinud otsuse suitsetamisest loobuda,&ldquo; r&auml;&auml;kis Suder, kelle s&otilde;nul on probleemkoht selles, et patsiente saab k&uuml;ll teavitada, kuid mitte keelata neil haigla v&auml;listerritooriumil suitsetada. &bdquo;P&uuml;&uuml;ame reageerida vastavalt olukorrale ning edasiste tegevustega suurendada teadlikkust, et ITK territooriumil suitsetamist ei aktsepteerita.&ldquo;</p> <p><strong>Positiivsed m&auml;rgid juba paarik&uuml;mne minutiga</strong></p> <p>Seireandmed n&auml;itavad, et kui n&otilde;ustamiseta loobub suitsetamisest ainult 3&ndash;6% nikotiinis&otilde;ltlastest, siis n&otilde;ustamise korral on neid 20% ja enam. Tubakatarvitamisest aktiivne v&otilde;&otilde;rutamine kestab 2 kuud ning eeldab tubakatarvitaja ja n&otilde;ustaja kestvat omavahelist koost&ouml;&ouml;d, sh ka kogu j&auml;rgneva aasta v&auml;ltel p&auml;rast loobumist.</p> <p>Olenemata sellest, kui pikk on olnud suitsetamiskogemus, hakkavad tervisen&auml;itajad p&auml;rast suitsetamise l&otilde;petamist k&uuml;llalt kiiresti taastuma:</p> <ul> <li>Juba 20 minutit p&auml;rast viimast suitsu hakkab verer&otilde;hk ning pulss normaliseeruma.</li> <li>1 &ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes on vingugaas kehast v&auml;ljutatud. Kopsud hakkavad end puhastama r&ouml;gast ja muudest j&auml;&auml;kidest, mis suitsetamisel tekkisid.</li> <li>2 &ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes on nikotiin kehast kadunud ning haistmis- ja maitsmismeel on paranenud.</li> <li>Paari kuu p&auml;rast l&otilde;ppevad suitsetamisest loobumise v&otilde;&otilde;rutusn&auml;hud, pidevalt paraneb hingamine ning tekib rohkem energiat.</li> <li>1 aasta m&ouml;&ouml;dudes v&auml;heneb s&uuml;dameinfarkti risk 50% v&otilde;rreldes selle inimesega, kes endiselt suitsetab.</li> <li>10 aasta p&auml;rast on kopsuv&auml;hi risk v&auml;henenud 50% v&otilde;rreldes inimestega, kes endiselt suitsetavad.</li> </ul> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte <a href="/redirect/2515" target="_blank">tubakaennetusest t&ouml;&ouml;kohal</a>.</p> <p>Autor: t&ouml;&ouml;elu.ee</p> <p>Foto: SCANPIX/Ekspress Meedia/Vallo Kruuser</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1382Ilmus infokirja Tööelu novembrikuu number 2016-11-17<p><strong>Novembrikuu T&ouml;&ouml;elu fookuses on t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;revishoiuga seotud teemad.</strong></p> <p>Oma elust ettev&otilde;tjana r&auml;&auml;gib perefirma Lenne &uuml;ks omanik Meeli Leeman. Ajakirjas on kajastust leidnud ka k&otilde;ige t&auml;htsamad uudised T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegemiste kohta. Pikema intervjuu annab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu j&auml;relevalve talituse juhatja Silja Soon.</p> <p>Novembrikuu numbrit saab lugeda <a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_tooelu_november_web" target="_blank">elektrooniliselt </a>v&otilde;i alla laadida <a href="/redirect/2257" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu&nbsp;portaalist</a>.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1381Eesti parima töökeskkonnaga ettevõtted on Harju Elekter ja Saku Metall2016-11-16<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustas Hea T&ouml;&ouml;keskkond 2016 auhinnaga ASi Harju Elekter Teletehnika ja ASi Saku Metall. V&otilde;itjatele andis auhinnad k&auml;tte T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu eile Tallinnas toimunud t&ouml;&ouml;keskkonna konverentsil &bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoid 21. sajandil&ldquo;.</b></p> <p>&bdquo;Tunnustame igal aastal &uuml;ht suuremat ja &uuml;ht v&auml;iksemat ettev&otilde;tet hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest. Tunnustusega soovime t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes l&auml;henevad t&ouml;&ouml;ohutusele s&uuml;steemselt ja p&otilde;hjalikult ning teevad selles vallas enam, kui seadus neilt ootab. Loodan, et eeskuju on nakkav ning innustab ka teisi ettev&otilde;tteid hindama, j&auml;rgima ja edendama t&ouml;&ouml;ohutuskultuuri,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.</p> <p>&bdquo;T&auml;navu on &uuml;heksa kuuga t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes surma saanud 18 inimest. Need on surmad, mida saab &auml;ra hoida panustades t&ouml;&ouml;tervishoidu ning t&ouml;&ouml;ohutusse. Nii t&ouml;&ouml;tajatel kui ka t&ouml;&ouml;andjatel on &uuml;hine kohustus ja vastutus astuda 21. sajandi t&ouml;&ouml;kulutuuri, kus elu ja tervis ei ole ohus,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.</p> <p>Auhinnad v&otilde;tsid vastu Harju Elekter Teletehnika ASi juhatuse liige Andre Koit ning Saku Metall ASi t&ouml;&ouml;keskkonna- ja personalispetsialist Vladimir &Scaron;ar&otilde;i.</p> <p>&ldquo;Oleme 25 aastat tegutsenud ja kogu selle aja p&ouml;&ouml;ranud suurt r&otilde;hku t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusele. Meil on juba aastaid toimiv Jaapanist p&auml;rit 5S-s&uuml;steem, mis aitab tagada t&ouml;&ouml;ohutust. &Uuml;ks selle tulemusi on, et iga t&ouml;&ouml;taja hoiab oma t&ouml;&ouml;paiga korras ja aitab seega tagada &uuml;ldist heakorda,&rdquo; &uuml;tles Harju Elekter Teletehnika AS kvaliteedijuht Katre Tulp.</p> <p>&bdquo;Meie ettev&otilde;tte eesm&auml;rk on olla parimate t&ouml;&ouml;andjate seas, kes hoolitsevad oma t&ouml;&ouml;tajate eest. See peaks olema iga ettev&otilde;tte eesm&auml;rk. Hea t&ouml;&ouml;keskkond tagab t&ouml;&ouml;tajatele paremad t&ouml;&ouml;tingimused ning kaitseb nende k&otilde;ige kallimat vara &ndash; tervist,&ldquo; kommenteeris tunnustust Saku Metall ASi personalijuht Kerstin K&uuml;rsa.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkonnaga ettev&otilde;tted valib T&ouml;&ouml;inspektsioon v&auml;lja kolme viimase aasta kontrollitud ettev&otilde;tete seast. Ettev&otilde;ttes peab olema olemas riskianal&uuml;&uuml;s ning t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist. Samuti ei tohi t&ouml;&ouml;tajatel olla viimase kolme aasta jooksul diagnoositud kutsehaigestumisi.&nbsp; Hea T&ouml;&ouml;keskkonna tunnustuse eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tted, kus ohutu t&ouml;&ouml;tamine ning t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmine on au sees. Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnale ei saa ise kandideerida.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1380Ekspert: töökeskkonnas tuleb hinnata riske, mis võivad töötajate tervist ohustada2016-11-15<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni korraldatud rahvusvahelisel konverentsil&nbsp; arutasid Eesti, Norra, OECD ja Euroopa eksperdid t&ouml;&ouml;tervishoiust uuenenud t&ouml;&ouml;keskkonnas.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni korraldatud konverents keskendub t&ouml;&ouml;tervishoiu k&uuml;simustele oludes, kus tehnoloogia ning uuenenud t&ouml;&ouml;turg on muutnud t&ouml;&ouml;tingimusi. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu r&otilde;hutas konverentsi avades, et t&ouml;&ouml;tervishoius&uuml;steem peab l&auml;htuma konkreetse t&ouml;&ouml;keskkonna ning t&ouml;&ouml;taja vajadustest. &bdquo;T&ouml;&ouml;ealise inimese tervis s&otilde;ltub v&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral sellest, kui h&auml;sti t&ouml;&ouml;tervishoid toetab inimese tervist. Meist s&otilde;ltub, kas l&auml;heme pensionile postuumselt v&otilde;i suudame riske oluliselt v&auml;henda,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>Konverentsi peaesineja, dr Tim Carter&nbsp; Norra Meremeditsiini Keskuse ja Haukelandi &Uuml;likooli Haigla professor keskendus t&ouml;&ouml;tervishoiu tulevikule muutunud t&ouml;&ouml;keskkonnas ning vajadusele keskenduda riskide maandamisele, mitte niiv&otilde;rd &otilde;nnetuste tagaj&auml;rgedega tegelemisele. T&ouml;&ouml;kohtade uutest terviseriskidest r&auml;&auml;kisid Veerle Miranda OECDst ning Julia Flintrop Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuurist.</p> <p>Pealel&otilde;unal keskenduti Eestiga seotud teemadele.&nbsp; T&ouml;&ouml;tervishoiu hetkeseisust Eesti ettev&otilde;tetes teeb &uuml;levaate Marina J&auml;rvis Tallinna Tehnika&uuml;likoolist. Ettekandele j&auml;rgneb debatt &bdquo;Kelle asi on t&ouml;&ouml;tervishoid?&ldquo;. Debatis osalesid Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige dr Viktor Vassiljev, Qvalitas Arstikeskus AS peaarst Toomas P&otilde;ld, AS Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar ning Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees Peep Peterson.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1378Sissehingatav kristalne ränidioksiiditolm ehitusplatsidel: äsja avaldati tööinspektorite uus Euroopa juhend 2016-11-14<p><strong>K&otilde;rgemate t&ouml;&ouml;inspektorite komitee ja Madalmaade t&ouml;&ouml;ministeerium (t&ouml;&ouml;inspektsioon) avaldasid riiklike t&ouml;&ouml;inspektorite juhendi, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tajate riske, kes puutuvad ehitusplatsil kokku sissehingatava kristalse r&auml;nidioksiiditolmuga.</strong></p> <p>Sissehingatavat kristalset r&auml;nidioksiiditolmu leidub Euroopa Liidu mitmesugustel t&ouml;&ouml;stussektori t&ouml;&ouml;kohtadel. On teada, et kristalne r&auml;nidioksiiditolm tekitab raskeid haigusi, n&auml;iteks silikoosi, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ja kopsuv&auml;hki. See juhenddokument keskendub ehitust&ouml;&ouml;le, sest sissehingatav kristalne r&auml;nidioksiiditolm on Euroopas laialt levinud ning v&otilde;imalik kokkupuuterisk on suur ja v&otilde;ib puudutada suurt arvu t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Juhend annab riiklikele t&ouml;&ouml;inspektoritele sissehingatava kristalse r&auml;nidioksiiditolmu kohta taustteavet, m&auml;&auml;ratleb terviseriskid, &otilde;igusraamistiku ja kontrollimeetmed ning pakub mitmesuguseid &uuml;lesandelehti. Soovitatakse v&otilde;imalikke meetmeid juhtudeks, kus sissehingatavast kristalsest r&auml;nidioksiiditolmust tulenev terviserisk v&otilde;ib olla suur, keskmine v&otilde;i v&auml;ike, s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;andja v&otilde;etud kontrollimeetmete ulatusest ja tasemest inspektsiooni ajal.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/guidance-national-labour-inspectors-on-addressing-risks-from-worker-exposure-to-respirable-crystalline-silica" target="_blank">Juurdep&auml;&auml;s riiklike t&ouml;&ouml;inspektorite juhendile sissehingatava kristalse r&auml;nidioksiiditolmuga ehitusplatsil kokkupuutuvate t&ouml;&ouml;tajate riskide kohta</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank">EU-OSHA veebijaotis ohtlike ainete kohta</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/2702" target="_blank">Keemilised ohutegurid</a>;<br /><a href="/redirect/312" target="_blank">Valdkonnap&otilde;hine juhend ehitusest</a>;</p> <ul> <li></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1377Kes peab tagama sõidukijuhi ohutuse talvistes ilmastikuoludes? 2016-11-14<p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Teie t&ouml;&ouml;s on talvisel ajal v&auml;hemalt kaks aspekti, mis erinevad suvisest t&ouml;&ouml;tamisest.</p> <p>Esmalt autoga s&otilde;itmine. Kaubik on autojuhi t&ouml;&ouml;vahend ning t&ouml;&ouml;andja peab tagama selle sobivuse t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmiseks. Talvel on teed libeda ja seet&otilde;ttu tuleb enne talviste liiklustingimuste saabumist &uuml;le vaadata rehvide sobivus talveoludele ning vajadusel need vahetada. Kui kaubiku t&auml;ismass ei &uuml;leta 3,5 t, on kohustuslik kasutada talverehve. Ehkki talverehvide kasutamine on kohustuslik alates 1. detsembrist, on m&otilde;istlik rehvivahetusel arvestada ilmast tulenevate teeolude, mitte &uuml;ksnes kalendriga. Kui olete terve suve s&otilde;itnud rehvidega, millega m&auml;rgistusest l&auml;htuvalt tohib s&otilde;ita ka talvel, tuleb veenduda, et rehvid ei ole liialt kulunud ja on talvistes oludes s&otilde;itmiseks sobilikud. Kulunud rehvidest tuleb esimesel v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;andjale teada anda, et need saaksid v&auml;lja vahetatud.</p> <p>Kui mingil t&otilde;sisel p&otilde;hjusel ei saa kohe talverehve kasutama hakata, tuleb seda arvestada t&ouml;&ouml;de kavandamisel. Nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja peavad hoolitsema, et kaubiku kasutamine poleks ohtlik ei kasutajale ega teistele liiklejatele.</p> <p>Teiseks talviseks probleemiks on libedad liikumisteed klientidele kauba viimisel. &Otilde;nnetuste ennetamiseks tuleb kasutada klientide poolt hooldatud liikumisteed, mitte l&uuml;hemat, aga hooldamata teed. Libisemise ja kukkumise v&auml;ltimiseks tuleb valida sobivad, n&auml;iteks s&uuml;gavama tallamustriga jalan&otilde;ud. Samuti saab jalan&otilde;ude alla panna naelikud, mis takistavad libisemist.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/3096" target="_blank">S&otilde;idukijuhtide t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg</a><br /><a href="/redirect/2922" target="_blank">Libisemine ja komistamine</a></p> <p>Muutlikele ilmastikuoludele ning ohutule liiklemisele juhib t&auml;helepanu ka <a href="https://www.mnt.ee/et/uudised/muutlikud-teeolud-pusivad-kogu-nadalavahetuse" target="_blank">Maanteeamet</a>.</p> <p>Foto. Freeimages.com / Hajnalka Ardai Mrs.</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1376Kuulutati välja tervislike töökohtade 2016. aasta filmiauhinna võitja2016-11-11<p><strong>Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade 2016. aasta filmiauhinna v&otilde;itis &bdquo;Olla &otilde;petaja&ldquo;&nbsp; (&bdquo;To Be a Teacher&ldquo;, originaalpealkiri &bdquo;Zwischen den St&uuml;hlen&ldquo;), mille režiss&ouml;&ouml;r on Jakob Schmidt Saksamaalt. Auhind parima t&ouml;&ouml;teemalise filmi eest antakse &uuml;le rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil <a href="http://www.dok-leipzig.de/en/home" target="_blank">DOK Leipzig</a>.</strong></p> <p>Filmis j&auml;lgitakse kolme v&auml;ga erinevat tegelast nende pingelisel teekonnal haridussektoris. Jakob Schmidt laseb huumori, noorte tulevikku k&auml;sitleva t&otilde;sise s&otilde;numi ja h&auml;sti kujutatud tegelaste kaudu vaatajatel kaasa elada nende inimlikule draamale, mis puudutab hinge ja teritab vaimu.</p> <p>Olla &otilde;petaja (&bdquo;Zwischen den St&uuml;hlen&ldquo;) jutustab emotsionaalse loo kolmest noorest &otilde;petajast ja nende esimestest aastatest koolis ajavahemikul, mida kutsutakse Saksamaal &bdquo;Refendariat&ldquo;. Peategelased j&otilde;uavad arusaamisele, et &otilde;pingud ei valmistanud neid ette t&ouml;&ouml;ks &uuml;hel &uuml;hiskonna k&otilde;ige vastutusrikkamal ja t&auml;htsamal ametikohal. See on harukordne pilguheit t&auml;nap&auml;eval olulise haridusressursi loomisesse. Film jutustab kolme noore t&auml;iskasvanuks saamise loo, milles idealism p&otilde;rkub karmi tegelikkusega.</p> <p>Ž&uuml;rii m&auml;rkis v&otilde;idufilmi kohta j&auml;rgmist: Film kajastab meie stressirohket t&auml;nap&auml;eva. Tegelaskujud on v&auml;ljaarendatud ja k&ouml;itvad, režiss&ouml;&ouml;ri "cinema verit&eacute;" laadi l&auml;henemisviis toob vaatajani inimliku draama, mis puudutab hinge ja teritab vaimu. Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna p&auml;lvib seekord humoorikas, kuid noorte tulevikuv&auml;ljavaate p&auml;rast muretsev film "Olla &otilde;petaja".</p> <p>Filmifestivalil DOK Leipzig, mis on &uuml;ks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiliste dokumentaal- ja animafilmide festivale, on tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinda &uuml;le antud igal aastal alates 2009. aastast. Seda toetab EU-OSHA, et innustada andekaid filmitegijaid looma teoseid, mis k&auml;sitlevad t&ouml;&ouml;tajate riske ja t&ouml;&ouml;kohtades toimuvaid muutusi. Auhind aitab Euroopas edendada ohutuid ja tervislikke t&ouml;&ouml;kohti.</p> <p>V&otilde;itnud režiss&ouml;&ouml;r saab auhinnarahaks 5000 eurot ja oma filmi DVDd, mille on valmistanud EU-OSHA. EU-OSHA jaotab mitmes Euroopa keeles subtiitritega varustatud v&otilde;idufilmi DVDsid ka oma <a href="https://www.healthy-workplaces.eu/en/national-focal-points" target="_blank">riiklikele teabekeskustele </a>. Teabekeskused korraldavad filmiesitlusi, millele j&auml;rgnevad arutelud, suurendades nii teadlikkust t&otilde;statatud teemadest ja &uuml;ldiselt t&ouml;&ouml;ohutusest ja -tervishoiust.</p> <p>Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade 2016. aasta auhinna kandidaatfilmid k&auml;sitlevad mitmesuguseid probleeme, mis m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;kohti. Paar filmi pakuvad pilguheitu t&ouml;&ouml;tajate tegelikesse kogemustesse, n&auml;iteks v&auml;ikesemahuline papitootmine Prantsusmaal ja t&ouml;&ouml;stuslik kalap&uuml;&uuml;k Islandil, samas kui teised n&auml;itavad, kuidas majanduslikud, poliitilised ja tehnoloogilised muutused v&otilde;ivad m&otilde;jutada &uuml;ksikt&ouml;&ouml;tajaid ja sektoreid tervikuna.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/node/10423?orig_lng=en" target="_blank">V&otilde;idufilmi lisateave</a></li> <li><a href="http://www.dok-leipzig.de/en/home/?lang=en&amp;" target="_blank">Filmifestivali DOK Leipzig 2016 veebileht</a></li> <li><a href="https://www.healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade 2016.&ndash;2017. aasta kampaania veebileht</a><strong></strong></li> <li></li> <li>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/" target="_blank">EU-OSHA</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1375Tööohutus ja töötervishoid – mikro- ja väikeettevõtete tegevuse oluline osa 2016-11-09<p><strong>Valdav enamik (92,4%) Euroopa Liidu ettev&otilde;tetest on mikroettev&otilde;tted. Nende m&otilde;ju Euroopa majandusele on tohutu, sest nendes on Euroopa Liidu k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;kohtadest 67,4%; samas toimub mikroettev&otilde;tetes k&otilde;igist t&ouml;&ouml;vigastustest 82% ja surmavatest &otilde;nnetustest 90%.</strong></p> <p>EU-OSHA veebilehe mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete jaotist on uuendatud. Seal on v&auml;rske teave probleemide kohta t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimisel nendes ettev&otilde;tetes, samuti &uuml;levaade meie veebip&otilde;hisest interaktiivsest riskihindamisvahendist (OiRA), mille eesm&auml;rk on abistada mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tteid riskihindamisel.</p> <p>Pidades silmas mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete t&auml;htsust Euroopa Liidu &uuml;hiskonnas ja majanduses, korraldab EU-OSHA kolmeaastase (2014&ndash;2017) suuremahulise teadusprojekti SESAME (Safe Small and Micro Enterprises), et parandada t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu Euroopa mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tetes.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/safety-and-health-micro-and-small-enterprises" target="_blank">Mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu jaotis EU-OSHA veebilehel</a></li> <li><a href="http://www.oiraproject.eu/" target="_blank">Veebip&otilde;hine interaktiivne riskihindamisvahend (OiRA)</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/safety-and-health-micro-and-small-enterprises" target="_blank">Projekt SESAME (Safe Small and Micro Enterprises)</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1373Eksperdid: selged ja arusaadavad reeglid toetavad organisatsiooni arengut2016-11-08<p><strong>Mida enam on t&ouml;&ouml;tajaid, seda rohkem l&auml;heb organisatsioonis vaja reegleid, tavasid ja kokkuleppeid. T&auml;nase t&ouml;&ouml;lepinguseaduse j&auml;rgi ei ole t&ouml;&ouml;andja enam kohustatud sisekorraeeskirju kinnitama ja neid T&ouml;&ouml;inspektsiooniga koosk&otilde;lastama, kuid t&ouml;&ouml;korralduslikest reeglitest peab t&ouml;&ouml;tajaid teavitama sellegipoolest.</strong></p> <p>Kuidas parimal viisil organisatsioonis t&ouml;&ouml;korralduse alast teavitust korraldada ning millist kasu v&otilde;ib t&otilde;usta, kui reeglite muutumisse ka t&ouml;&ouml;tajaid kaasata, siin annavad n&otilde;u Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu tegevjuht <strong>Ene Olle</strong> ja Ericssoni Tallinna tehase t&ouml;&ouml;suhete- ja kompetentsijuht <strong>Evely Gorobinski</strong>.&nbsp;</p> <p><strong>Mida peaks reeglistama?</strong></p> <p>T&auml;nane t&ouml;&ouml;lepinguseadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja on kohustatud informeerima t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;korralduslikest reeglitest. Kuigi enam ei tule reegleid T&ouml;&ouml;inspektsiooniga koosk&otilde;lastada, on j&auml;tkuvalt oluline, et need oleksid organisatsioonis olemas.</p> <p>Sealjuures peaksid t&ouml;&ouml;korralduslikud reeglid olema &uuml;heselt m&otilde;istetavad ning t&ouml;&ouml;tajatel alati v&otilde;imalus nendega tutvuda. Kuigi t&ouml;&ouml;lepinguseadus ei t&auml;psusta reeglite sisu, on seaduseandja silmas pidanud eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;aja algust ja l&otilde;ppu, t&ouml;&ouml;p&auml;evasiseseid vaheaegu, t&ouml;&ouml;- ja tuleohutuse &uuml;ldisi p&otilde;him&otilde;tteid, isikukaitsevahendite kasutamise kohustust, t&ouml;&ouml;andja korralduste andmise korda jmt.</p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 04 Ene Olle_autor Meeli K&uuml;ttim.png" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu tegevjuht Ene Olle." alt="Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu tegevjuht Ene Olle." src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Artikkel 04 Ene Olle_autor Meeli K&uuml;ttim.png" /></a></p> <p>&bdquo;Olenevalt organisatsiooni suurusest ja vajadustest, v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;korralduse reeglid sisaldada v&auml;ga erinevaid regulatsioone. Viimastel aastatel on t&ouml;&ouml;suhetesse tekkinud v&auml;ga palju uusi tavasid ja kokkuleppeid, sealhulgas on kiirelt masskasutusse j&otilde;udnud m&otilde;isted nagu kaugt&ouml;&ouml; ja osaline t&ouml;&ouml;aeg. Lisaks on igal organisatsioonil norme, mida t&ouml;&ouml;lepingusse pole m&otilde;istlik kirjutada, kuid mida t&ouml;&ouml;tajatelt siiski eeldatakse. Sellised on n&auml;iteks normid t&ouml;&ouml;ajal alkoholi tarvitamise kohta,&ldquo; selgitab Ene Olle.</p> <p>Loomulikult peavad t&ouml;&ouml;andja kehtestatud t&ouml;&ouml;korralduse reeglid olema koosk&otilde;las kehtiva &otilde;iguskorraga. Seadusega vastuolus reeglid on algusest peale t&uuml;hised ja ei kuulu t&auml;itmisele. Oma kehtestatud reeglitele tuginedes on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;tajat hoiatada v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingut erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda. T&ouml;&ouml;korralduse reeglid v&otilde;ivad seejuures kujuneda oluliseks t&otilde;endiks ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamisel kohtus.</p> <p><strong>Keda reeglid kaitsevad?</strong></p> <p>Ericssoni Eesti tehases t&ouml;&ouml;suhete- ja kompetentsijuhina t&ouml;&ouml;tava <strong>Evely Gorobinski</strong> s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;korralduse reeglitel v&auml;ga oluline roll &ndash; nende abil saab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, millist k&auml;itumist ta neilt ootab. &bdquo;Selleks aga peavad reeglid olema kirja pandud t&ouml;&ouml;tajale arusaadavalt, lihtsas keeles ning &uuml;heselt m&otilde;istetavana. Kui t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tab erinevaid keeli r&auml;&auml;kivaid t&ouml;&ouml;tajaid, peab t&ouml;&ouml;andja hoolitsema selle eest, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saaksid t&ouml;&ouml;korralduse reeglitega tutvuda neile arusaadavas keeles.&ldquo;</p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 04 Evely_Gorobinski_1.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Ericsson Eesti tehase t&ouml;&ouml;suhete- ja kompetentsijuht Evely Gorobinski" alt="Ericsson Eesti tehase t&ouml;&ouml;suhete- ja kompetentsijuht Evely Gorobinski" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Artikkel 04 Evely_Gorobinski_1.jpg" /></a></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;korralduslikud reeglid puuduvad, v&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;taja otsustab toimida oma parema &auml;ran&auml;gemise j&auml;rgi, mis aga ei pruugi &uuml;htida t&ouml;&ouml;andja n&auml;gemusega. Seet&otilde;ttu, r&otilde;hutab Evely Gorobinski, on taoliste olukordade v&auml;ltimiseks oluline, et t&ouml;&ouml;korralduse reeglid oleksid kirjalikult vormistatud. Kasuks tuleb, kui reeglid on t&ouml;&ouml;tajatele kergesti k&auml;ttesaadavad ning aeg-ajalt tuletatakse neid t&ouml;&ouml;tajatele uuesti meelde.</p> <p>Reeglite olemasolu kaitseb paljuski ka t&ouml;&ouml;andjat ennast: regulatsioonide puudumisel ei ole t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajapoolsete rikkumiste korral millelegi tugineda ning kannab seet&otilde;ttu ka ise suuremat vastutust. V&otilde;imalike t&ouml;&ouml;ohutusalaste n&otilde;uete rikkumiste risk on alati suurem, kui reeglid ei ole kirjas v&otilde;i neid ei ole piisavalt tutvustatud.</p> <p><strong>Kuidas saada hakkama kommunikatsiooniga?</strong></p> <p>Ene Olle toob v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;korralduse reeglid ei pea alati paika saama igavas ja kantseliitlikus vormis. &bdquo;Miks mitte kasutada t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanu paremaks haaramiseks, meelde j&auml;tmiseks ja organisatsioonikultuuri edasiandmiseks reeglite visualiseerimist, looks kirjutamist v&otilde;i videona esitamist? T&auml;htis on vaid see, et s&otilde;num oleks selge,&ldquo; annab Olle n&otilde;u.</p> <p>Evely Gorobinski r&otilde;hutab, et lisaks t&ouml;&ouml;taja iseseisvale reeglitega tutvumisele peaks t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma ka aega, et reegleid selgitada ja tagasisidet k&uuml;sida. T&ouml;&ouml;tajad on alati rohkem rahul, kui neil on v&otilde;imalik esitada k&uuml;simusi ja saada t&auml;iendavaid selgitusi.</p> <p>Paljudel juhtudel on kasulik t&ouml;&ouml;tajate arvamust kuulda v&otilde;tta reeglite kehtestamisel v&otilde;i muudatuste elluviimisel. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate kaasamine loob paremad eeldused reeglite kiiremaks omaks v&otilde;tmiseks. Samuti saab t&ouml;&ouml;tajaid kaasates kontrollida reeglite arusaadavust ning m&otilde;istetavust. T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad anda olulist tagasisidet reeglite t&auml;itmisega kaasnevatele asjaoludele, mida t&ouml;&ouml;andja ei osanud ette n&auml;ha v&otilde;i ei olnud varem arvesse v&otilde;tnud,&ldquo; selgitab Evely Gorobinski.</p> <p>Gorobinski toob n&auml;iteks oma t&ouml;&ouml;alase kogemuse: t&ouml;&ouml;keskkonna muutustest tingituna taheti, et t&ouml;&ouml;tajad hakkaksid kandma turvajalatseid. &bdquo;Kui esialgu tekitas uus n&otilde;ue turvajalatseid kanda t&ouml;&ouml;tajates vastuseisu, siis t&auml;nu &uuml;histele aruteludele tekkis meil v&otilde;imalus jagada t&ouml;&ouml;tajatele reeglite kohta t&auml;iendavaid selgitusi ning t&ouml;&ouml;tajad omakorda juhtisid t&auml;helepanu asjaoludele, mida saime uut korda rakendades juba arvesse v&otilde;tta,&ldquo; s&otilde;nab Gorobinski. Arutelu turvajalatsite vajalikkuse &uuml;le t&otilde;i muuhulgas v&auml;lja, et mitmetel t&ouml;&ouml;tajatel on probleeme jalgadega &ndash; kantakse regulaarselt tallatugesid ning vajatakse neid ka turvajalatsites. Koos j&otilde;uti kokkuleppele, et kui kasutusele v&otilde;etakse turvajalatsid, tagatakse t&ouml;&ouml;tajatele riietusruumis ka jalgade ja jalan&otilde;ude desinfitseerimisvahendid. Selline varajane kaasamine aitas kaasa muutuse sujuvamale elluviimisele ning t&ouml;&ouml;tajate jaoks muutus reegel oluliselt selgemaks ja vastuv&otilde;etavamaks.</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/1041" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte reeglitest t&ouml;&ouml;korraldusele</a>.</p> <p><strong>Autor:</strong> t&ouml;&ouml;elu.ee</p> <p>Fotod: Meeli K&uuml;ttim / erakogu</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1372Kas tööd võib jätkata ruumis, kus toimuvad ehitus- või remonttööd? 2016-11-07<p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Remondit&ouml;&ouml;d ei ole erandiks.</p> <p>T&ouml;&ouml;tingimuste tagamine on lihtsam, kui t&ouml;&ouml;andja on ise ehitise omanik v&otilde;i ehitust&ouml;&ouml;de tellija. Kui aga t&ouml;&ouml;tatakse rendipinnal, on erinevate osapoolte vajadustega arvestamine keerulisem. T&ouml;&ouml;keskkonda v&otilde;ivad halvendada ka remondit&ouml;&ouml;d, mida tehakse hoone &uuml;ldkasutatavates v&otilde;i hoopis teise ettev&otilde;tte kasutada olevates ruumides. S&otilde;ltumata remondit&ouml;&ouml;de kohast tuleb t&ouml;&ouml;tajal probleemide korral p&ouml;&ouml;rduda oma t&ouml;&ouml;andja poole. Rendiruumide omanikuga v&otilde;i ehitust&ouml;&ouml;de tegijatega suhtlemine ei ole t&ouml;&ouml;taja kohustus, seda teeb vajadusel ikka t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Kas t&ouml;&ouml;d v&otilde;ib j&auml;tkata ruumis, kus toimuvad ehitust&ouml;&ouml;d v&otilde;i kus t&ouml;&ouml; on h&auml;iritud k&otilde;rvalruumides tehtava remondi t&otilde;ttu s&otilde;ltub sellest, millised t&auml;iendavaid ohte remont v&otilde;ib tekitada. Kui ehitusel kasutatakse ohtlikke kemikaale, mille tolm v&otilde;i aurud levivad teie t&ouml;&ouml;keskkonda, ei ole t&ouml;&ouml;tingimused ilmselt n&otilde;uetekohased. Kui teie t&ouml;&ouml; eeldab keskendumist, h&auml;irib t&ouml;&ouml;tamist k&otilde;rvalruumidest kostev t&ouml;&ouml;riistade m&uuml;ra. Sellistel juhtudel peab t&ouml;&ouml;andja leidma v&otilde;imaluse v&auml;hendada tolmu ja auru v&otilde;i m&uuml;ra levikut teie t&ouml;&ouml;tamiskohtadele. Kui aga teie t&ouml;&ouml;ruumis p&otilde;randa vahetamine toob kaasa ainult selle, et t&ouml;&ouml;tajad peavad t&ouml;&ouml;tamiskohale liikuma m&otilde;nda teist teed pidi, kuid see tee on ohutu ning muid takistusi pole, siis ei ole t&ouml;&ouml;tamine samas ruumis keelatud.</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/636" target="_blank">valdkonnap&otilde;hist juhendit ehitust&ouml;&ouml;de l&auml;biviimise kohta</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1371Riik soovib muuta vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks2016-11-04<p><strong>Sotsiaalministeerium edastas t&auml;na valitsusele vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi anal&uuml;&uuml;si, mis puudutab n&auml;iteks vanemah&uuml;vitise kasutamist, t&ouml;&ouml;aja planeerimist lapsehoolduspuhkuse ajal, aga ka h&uuml;vitiste jagamist vanemate vahel.</strong></p> <p>"Eesti vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steem on helde, kuid hoolduskoormus on endiselt peaasjalikult emade peal. Samas peame arvesse v&otilde;tma muutuvaid t&ouml;&ouml;tamise vorme ja selleks peab s&uuml;steem olema paindlikum, pakkuma lapsevanematele erinevaid valikuv&otilde;imalusi ning toetama nende osalust t&ouml;&ouml;turul," &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. "Eestis on vanematel praegu v&otilde;imalik kasutada seitset erinevat vanemapuhkust ja kuut erinevat h&uuml;vitist. Tahame muuta s&uuml;steemi vanematele lihtsamaks ning anda neile v&otilde;imaluse ise otsustada, kuidas kasutada oma lapsepuhkust ja h&uuml;vitisi."</p> <p>Ettepanek on liita rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning s&uuml;nnitush&uuml;vitis, isapuhkuse tasu ja vanemah&uuml;vitis &uuml;htseks vanemapuhkuseks ja -h&uuml;vitiseks, millest osa oleks reserveeritud emale, osa isale ja osa vanematele jagamiseks.&nbsp;</p> <p>Kuigi lapsehoolduspuhkust saab v&otilde;tta nii ema kui ka isa, on 91% vanemah&uuml;vitise v&otilde;tjatest t&auml;na siiski naised ja vaid 9% mehed. Ministeeriumi ettepanekul v&otilde;iks senine 10 p&auml;eva pikkune isapuhkus pikeneda kuule ajale. Emade osa puhkusest on 70 p&auml;eva pikk ning &uuml;lej&auml;&auml;nut osa vanemah&uuml;vitise perioodist saaksid vanemad vastavalt enda soovile ja pere vajadustele omavahel jagada. Oluline on see, et vanemad saaksid soovi korral puhata &uuml;heaegselt.</p> <p>Samuti teeb ministeerium ettepaneku liita tasustatud lapsepuhkuse p&auml;evad, v&otilde;imaldades nende senisest paindlikumat kasutamist ja paremat tasustamist.</p> <p>Augustis toimus ettev&otilde;ttes Nortal &uuml;marlaud, kus pakuti lahendusi selleks, kuidas Eesti vanemapuhkuse ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi muuta paindlikumaks ja lihtsamaks nii lapsevanematele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele. &Uuml;marlauast v&otilde;tsid osa t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate esindajad, ettev&otilde;tjad ning vaba&uuml;henduste esindajad.</p> <p><strong>Loe lisa sotsiaalministeeriumi blogist:</strong></p> <ul> <li><a href="https://somblogi.wordpress.com/2016/09/09/isade-osalemine-lapse-kasvatamisel-on-kasulik-kogu-perele/" target="_blank">&bdquo;Isade osaline lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele&ldquo;</a></li> <li><a href="https://somblogi.wordpress.com/2016/08/17/tooandjad-ootavad-vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemilt-paindlikkust/" target="_blank">&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad ootavad vanemapuhkuste ja h&uuml;vitiste s&uuml;steemilt paindlikkust&ldquo;</a></li> <li><a href="https://somblogi.wordpress.com/2016/08/09/milline-on-eesti-lapsevanema-olukord-tooturul/" target="_blank">&bdquo;Milline on Eesti lapsevanema olukord t&ouml;&ouml;turul?&ldquo;</a></li> <li><a href="https://somblogi.wordpress.com/2016/08/25/kas-vanemapuhkuste-muudatustega-saaks-parandada-naiste-positsiooni-tooturul/" target="_blank">&bdquo;Kas vanemapuhkuste muudatustega saaks parandada naiste positsiooni t&ouml;&ouml;turul?</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <ul> <li></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1370Mida töölepingu sõlmimisel veel tähele panna?2016-11-04<p><strong>Mis on t&ouml;&ouml;leping? T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkulepe, mille kohaselt t&ouml;&ouml;taja kohustub tegema t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;d ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile, t&ouml;&ouml;andja aga kohustub maksma t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml; eest tasu ning kindlustama talle t&ouml;&ouml;tingimused.</strong></p> <p>Selline kokkulepe k&otilde;lab nii lihtsalt ja iseenesestm&otilde;istetavalt, et selle kirjapanek tundub olevat puhas formaalsus. Seet&otilde;ttu ei p&ouml;&ouml;ratagi alati piisavalt t&auml;helepanu sellele, mis ja kuidas t&ouml;&ouml;lepingusse kirja saab. Leping muutub aga oluliseks siis, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja asjadest enam &uuml;htmoodi aru ei saa v&otilde;i suhted sassi l&auml;hevad ning tekib soov &otilde;igus jalule seada t&ouml;&ouml;lepingu abiga. Kuigi t&ouml;&ouml;lepingu puudumine ei tee t&ouml;&ouml;suhet olematuks (t&ouml;&ouml;suhe algab t&ouml;&ouml;le asumisega), on hilisemate vaidluste korral siiski lihtsam, kui t&ouml;&ouml;leping on olemas.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;&uuml;lesanded selgeks</strong></p> <p>&bdquo;Noorel inimesel on ilmselt hea meel, et ta saab t&ouml;&ouml;le ja et lepingus on kirjas palganumber. Suurt rohkem ei oskagi ta tahta, sest kogemusi ju pole,&ldquo; t&otilde;deb koolitaja ja m&auml;lutreener Tauri Tallermaa, kes s&otilde;lmis oma esimese t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;tajana 1987. aastal. Ta m&ouml;&ouml;nab, et hakkas ka ise t&ouml;&ouml;lepingute sisusse alles siis p&otilde;hjalikumalt s&uuml;&uuml;vima, kui oli tegevjuht. &bdquo;Siis muutus oluliseks selgeks teha, millised kokkulepped oleks olulised lepingusse panna.&ldquo;</p> <p class="img-left"><img style="vertical-align: middle;" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel%2006%20%20Mida%20t&ouml;&ouml;lepingu%20s&otilde;lmimise%20veel%20t&auml;hele%20panna%20Scanpix%20Teet%20Malsroos%20_.jpg" /></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;suhete n&otilde;ustamistalituse juhataja Anni Raigna s&otilde;nul tekib v&auml;ga palju vaidlusi t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete p&auml;rast, mida t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja t&otilde;lgendavad erinevalt. &bdquo;Koristajana t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud inimene arvab, et tema &uuml;lesanne on ainult p&otilde;randaid pesta ja tolmu v&otilde;tta, t&ouml;&ouml;andja eeldab aga, et ta peaks l&uuml;kkama ka k&auml;rusid,&ldquo; toob ta n&auml;ite. &bdquo;Tihti on &uuml;lesannete kirjeldus v&auml;ga pikk ja need on m&otilde;istlik panna hoopis ametijuhendisse, millele tuleb siis t&ouml;&ouml;lepingus viidata.&ldquo;</p> <p>Ka Tallermaa s&otilde;nul on ta t&ouml;&ouml;andja poolt lepinguid koostades pidanud k&otilde;ige rohkem j&auml;lgima t&ouml;&ouml; sisu kirjeldust ning seda eriti firmades, mis on kiiresti kasvanud. Ta meenutab t&ouml;&ouml;d &uuml;hes reklaamiagentuuris, kus alul tegid k&otilde;ik k&otilde;ike ja asjad said tehtud. &bdquo;Firma kasvades oli aga &uuml;hel hetkel k&otilde;igil tuli takus ja inimesed &uuml;lekoormatud. Siis hakkasimegi uurima, miks see nii on. Selgus, et vahel tegi asju &uuml;ks, vahel teine ja vahel ei teinud keegi. Ei olnud t&auml;pseid ametijuhendeid. T&ouml;&ouml;lepingut v&otilde;i ametijuhendeid on vaja juba sellep&auml;rast, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded saaksid jaotatud, et t&ouml;&ouml;andja saaks aru, mis &uuml;lesanded tal t&auml;ita on vaja ja kui palju t&ouml;&ouml;tajaid on vaja,&ldquo; nendib Tallermaa.</p> <hr /> <p><strong>T&ouml;&ouml;lepingu aluseks on t&ouml;&ouml;lepingu seadus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;leping on niiv&otilde;rd oluline dokument, et tal on lausa oma seadus &ndash; t&ouml;&ouml;lepingu seadus, kus on kirjas 12 punkti, mida t&ouml;&ouml;leping kindlasti peab sisaldama:</p> <ol> <li>t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja andmed,</li> <li>t&ouml;&ouml;le asumise aeg,</li> <li>t&ouml;&ouml;taja ametinimetus</li> <li>t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kirjeldus v&otilde;i viide t&ouml;&ouml;korralduse reeglitele,</li> <li>t&ouml;&ouml;aeg,</li> <li>t&ouml;&ouml;koht,</li> <li>t&ouml;&ouml; eest makstav tasu, palgap&auml;ev ja kinni peetavad maksud,</li> <li>muud kokku lepitud h&uuml;ved (n&auml;iteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms),</li> <li>puhkuse kestus,</li> <li>t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise etteteatamise t&auml;htajad,</li> <li>viide t&ouml;&ouml;andja kehtestatud t&ouml;&ouml;korralduse reeglitele,</li> &