Uudised http://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttp://tooelu.ee/et/uudised&nID=1793Tervislike töökohtade tippkohtumisega lõpeb kestlikku tööelu edendav kampaania2017-11-22<p><strong>Euroopa juhtivad t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eksperdid kohtuvad t&auml;na Hispaanias Bilbaos Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) tervislike t&ouml;&ouml;kohtade tippkohtumisel. Tippkohtumisega l&otilde;peb v&auml;ga edukas kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;, mille eesm&auml;rk oli edendada kestlikku t&ouml;&ouml;elu seoses Euroopa vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;uga.</strong></p> <p>&Uuml;le 350 osaleja, sealhulgas poliitikud, sotsiaalpartnerid, kampaaniapartnerid, Euroopa Komisjoni esindajad, t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eksperdid ning muud peamised sidusr&uuml;hmad arutavad kaks aastat kestnud kampaania saavutusi ja kogemusi ning vahetavad kestliku t&ouml;&ouml;tamise head tava. Samuti t&auml;histavad osalejad kampaania partnerluskava edu &ndash; kavaga &uuml;hines rekordarv ametlikke kampaaniapartnereid ja meediapartnereid, samuti t&auml;histatakse t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu edendava populaarse animategelase Napo 20. s&uuml;nnip&auml;eva. Tippkohtumisest tehakse <strong><a href="https://healthy-workplaces.eu/en/healthy-workplaces-summit-2017" target="_blank">veebi&uuml;lekanne</a></strong>. K&otilde;ik istungid salvestatakse ja avaldatakse <a href="https://www.youtube.com/user/EUOSHA" target="_blank"><strong>EU-OSHA YouTube&rsquo;i kanalil</strong> </a>.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;ud vananeb ja ametlikku pensioniiga t&otilde;stetakse kogu Euroopas. T&ouml;&ouml;j&otilde;u muutuv demograafiline olukord p&otilde;hjustab organisatsioonidele arvukalt probleeme, ka seet&otilde;ttu, et 27% t&ouml;&ouml;tajaid arvab, et nad ei saa 60-aastasena praegusel t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata.[1] Neid probleeme kinnitavad Euroopa Parlamendi projekti<strong><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank"> &bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; igas vanuses&ldquo; </a></strong>tulemused. P&otilde;hij&auml;reldusi saab vaadata internetis <strong><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/safer-and-healthier-work-any-age-data-visualisation-tool" target="_blank">interaktiivse visualiseerimisvahendiga</a></strong>. Lisaks sellele, et kampaaniaga teadvustati &uuml;ldsusele Euroopa vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u probleeme, pakuti edukalt ka nende praktilisi, &otilde;iguslikke ja poliitilisi lahendusi.</p> <p>Marianne Thyssen, Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalk&uuml;simuste, oskuste ja t&ouml;&ouml;tajate liikuvuse volinik, r&otilde;hutab EU-OSHA tegevuse t&auml;htsust ja agentuuri panust Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba ning <strong><a href="https://oshwiki.eu/wiki/EU_OSH_Strategic_framework" target="_blank">Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse strateegiaraamistiku&nbsp;</a></strong>eesm&auml;rkide saavutamisse. &bdquo;&Uuml;ks Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba olulisimaid aluseid on ohutu ja tervislik t&ouml;&ouml;koht. EU-OSHA asus kampaaniaga &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; juhtima t&ouml;&ouml;j&otilde;u kestliku vananemise edendamist ja t&ouml;&ouml;turult varase lahkumise ennetamist. Tunnustame t&auml;nuga agentuuri tegevust liikumisel &uuml;hise eesm&auml;rgi poole &ndash; luua kodanikele &otilde;iglasem ja v&otilde;rd&otilde;iguslikum Euroopa.&ldquo;</p> <p>Kolmepoolse toetusv&otilde;rgustiku olulisust EU-OSHA tegevuse ja eelk&otilde;ige kampaania jaoks r&otilde;hutab ka K&aacute;roly Gy&ouml;rgy, EU-OSHA juhatuse esimees: &bdquo;R&otilde;hutame, et k&otilde;igi poolte koost&ouml;&ouml; on &auml;&auml;rmiselt t&auml;htis. &Uuml;ksnes koos tegutsedes saavad riigiasutused, t&ouml;&ouml;tajate esindajad, t&ouml;&ouml;andjad ja kampaaniapartnerid kindlustada Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u tulevikku. Sekkudes t&ouml;&ouml;elu varajases etapis, tulemusliku ennetamise nimel,saame tagada, et otsustamisel l&auml;htutakse kestlikkusest ja eelk&otilde;ige arvestatakse t&ouml;&ouml;tajate heaolu.&ldquo;</p> <p>Esimestel t&auml;iskogu istungitel toimub muu hulgas ettekanne vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u ebav&otilde;rdsete tervisetingimuste kohta ning arutatakse tervisliku vananemise edendamise edukaid poliitikameetmeid ja strateegiaid. Muudel istungitel k&auml;sitletakse kestliku t&ouml;&ouml;tamise edendamise meetmeid, head tava rehabilitatsioonis ja t&ouml;&ouml;le naasmisel ning mittes&otilde;nalise suhtluse ja huumori j&otilde;udu laiema kuulajaskonnani j&otilde;udmisel. Osalejad saavad omavahel tutvuda, vahetada head tava ja jagada kampaaniakogemusi.</p> <p>Viimasel t&auml;iskogu istungil tutvustatakse tippkohtumise osalejatele j&auml;rgmist, 2018.&ndash;2019. aasta kampaaniat <strong><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/future-campaigns" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;. </a></strong>Selle kampaania eesm&auml;rk on teadvustada kokkupuudet ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;kohas ning r&otilde;hutada STOP-p&otilde;him&otilde;tteks nimetatava ennetusj&auml;rjestuse olulisust: asendamine, tehnilised kontrollimeetmed, organisatsioonilised meetmed ja isikukaitsevahendid.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1791Tööinspektsioon: loomakliinikute töötajate tervise hoidmisele tuleb suuremat tähelepanu pöörata2017-11-22<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis bioloogilisest ohutegurist m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonna haldamist loomakliinikutes. Inspektorid k&uuml;lastasid 22 ettev&otilde;tet. Tuvastati 88 rikkumist, millest ettekirjutus koostati 15 rikkumise kohta.</strong></p> <p>Loomakliinikute sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, kas t&ouml;&ouml;andja on v&auml;ltinud v&otilde;i v&auml;hendanud bioloogiliste ohutegurite m&otilde;ju. T&ouml;&ouml;inspektorid vaatasid &uuml;le riskianal&uuml;&uuml;sid ning kontrollisid t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust, t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppe k&uuml;simusi ja tervisekontrolli korraldust.</p> <p>Bioloogilise ohuteguri osas on loomakliinikutes t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;pe &uuml;sna h&auml;sti korraldatud ning t&ouml;&ouml;tajad teavad &otilde;igeid ja ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Probleemseks osutus t&ouml;&ouml;tajate juhendamine, ligi pooltes ettev&otilde;tetes puudusid vajalikud ohutusjuhendid. Suurimaid puuduj&auml;&auml;ke tuvastasid inspektorid t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmisel t&ouml;&ouml;kohas, nii terviseriskide v&auml;ltimisel kui tervisekontrolli korralduses.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on iga t&ouml;&ouml;keskkond eriline ning hinnata tuleb just seal esinevaid ohte. &bdquo;Kahjuks peab t&otilde;dema, et probleeme ja tegemataj&auml;tmisi tuvastati k&otilde;igis loomakliinikutes,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Halvas m&otilde;ttes &uuml;llatavalt m&otilde;jus asjaolu, et t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimist n&auml;iteks marut&otilde;ve vastu ei peetud vajalikuks, kuigi tegemist on v&auml;ga ohtliku haigusega. Samuti polnud enamuses ettev&otilde;tetes korraldatud t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kuigi kokkupuude bioloogilise ohuteguriga on suur,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jmt), mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi, allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 22 loomakliinikut Harjumaal, J&otilde;gevamaal, P&auml;rnumaal, Tartumaal, Viljandimaal ja&nbsp; V&otilde;rumaal. Valdavalt oli tegemist alla 10 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttega.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay/skeeze</p> <p><strong>Bioloogiliste ohutegurite</strong> kohta vaata t&auml;psemalt ka <a href="/redirect/2705" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1790Mida peab tööandja arvestama maksuvaba tulu arvutamisel?2017-11-21<p><strong>Alates 2018. aastast muutub t&ouml;&ouml;andja jaoks tulumaksu kinnipidamisel igakuise maksuvaba tulu arvestamine. T&ouml;&ouml;taja maksuvaba tulu t&auml;pne suurus hakkab s&otilde;ltub tema aastasest tulust ning t&ouml;&ouml;andja peab isiku maksuvaba tulu arvutamisel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil l&auml;htuma kuup&otilde;hisest v&auml;ljamaksest.</strong></p> <p>See t&auml;hendab, et tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil (TSD) kaob &auml;ra alates kalendriaasta algusest maksuvaba tulu summeeritud arvestus ning kui m&otilde;nel kuul j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljamakse tegemata, siis j&auml;&auml;b ka sel kuul maksuvaba tulu arvestamata (nt seoses t&ouml;&ouml;taja puhkusega v&otilde;i haigusega). Samuti kaovad &uuml;ldise maksuvaba tulu t&otilde;usuga 500 euroni &auml;ra t&auml;iendav maksuvaba tulu pensionidele ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetush&uuml;vitistele ehk TSD-lt kaovad &auml;ra maksuvaba tulu liigid 620 ja 630.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik arvestada oma palgaarvestusprogrammis ka t&ouml;&ouml;tajale tehtud v&auml;ljamakseid summeeritult kalendriaasta algusest (nt kui v&auml;ljamaksed on kuude l&otilde;ikes erineva suurusega v&otilde;i m&otilde;nel kuul ei tehta v&auml;ljamakseid) ning leida isiku kogutulule vastav maksuvaba tulu aasta valemi alusel 6000 &ndash; 6000 &divide; 10 800 &times; (tulu summa &ndash; 14 400).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja n&auml;eb jooksva aasta palgaarvestuses, et isikul ei ole aastatulude p&otilde;hjal &otilde;igus maksuvaba tulu maha arvata (nt t&ouml;&ouml;taja saab tulemustasu, preemia, dividendi vm tasu), siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajat aasta kestel sellest teavitada ja talle maksuvaba tulu j&auml;rgnevatel kuudel mitte rakendada.</p> <p>Arvestuse lihtsustamiseks annab e-maksuametis/e-tollis TSD rakendus ka hoiatuse, kui tulumaksu kinnipidaja v&auml;ljamaksed summeeritult kalendriaasta algusest ei v&otilde;imalda enam isikul aastap&otilde;hist maksuvaba tulu arvestada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal peab maksuvaba tulu rakendamiseks olema t&ouml;&ouml;taja avaldus</p> <p>T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib avalduse esitada ainult &uuml;hele tulumaksu kinnipidajale, kas siis t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i nt sotsiaalkindlustusametile. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma avalduses n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja: a) arvestaks maksuvaba tulu; b) ei arvestaks maksuvaba tulu; c) arvestaks maksuvaba tulu konkreetse summa, nt 100 eurot kuus (kui valemij&auml;rgne maksuvaba tulu summa on v&auml;iksem kui isiku avalduses n&auml;idatud summa, siis peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuma valemij&auml;rgsest maksuvaba tulu summast).</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik avaldust ka &uuml;ks kord kuus muuta, kui sissetulek on aasta kestel muutuv ja aasta alguses aastase sissetuleku arvutamine on keeruline.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele on soovitatav t&ouml;&ouml;andjate poolt varasemalt esitatud avaldused &uuml;le vaadata ning juhtida vajadusel isikute t&auml;helepanu, et neil on v&otilde;imalik loobuda igakuise maksuvaba tulu arvestamisest t&auml;ielikult v&otilde;i esitada avaldus igakuiselt v&auml;iksema maksuvaba tulu arvestamiseks (500 eurost v&auml;iksema v&otilde;i valemij&auml;rgselt lubatud summast v&auml;iksema), kui neil on t&auml;iendavaid sissetulekuid lisaks t&ouml;&ouml;andja poolt makstavale tasule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad leiavad rohkem infot maksu- ja tolliameti kodulehelt <a href="http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1">www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1</a></p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/" target="_blank">&auml;rileht.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1782Mida kujutab endast ülemaailmne töötervisehoiu- ja ohutuse päev?2017-11-20<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Viiendas postituses tutvustatakse &uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva.</strong></p> <p>Alates 28. aprillist 2001 t&auml;histab Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (edaspidi ILO) &Uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;tervisehoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva (World Day for Work Safety and Health). Esialgu nimetati seda kuup&auml;eva [Hukkunud] T&ouml;&ouml;tajate M&auml;lestusp&auml;evaks (Workers&rsquo; Memorial Day). Osaliselt t&auml;histatakse 28. aprilli samal p&otilde;hjusel ka t&auml;nap&auml;eval. Eelk&otilde;ige on selle p&auml;eva eesm&auml;rk juhtida t&auml;helepanu sellele, et t&ouml;&ouml;kohal juhtuvaid &otilde;nnetusi on v&otilde;imalik &auml;ra hoida ning p&ouml;&ouml;rata inimeste t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja haiguste tagaj&auml;rgedele.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva ajalugu ulatub 1970. aastateni, kus Ameerika T&ouml;&ouml;stusorganisatsioonide Kongress pakkus v&auml;lja idee m&auml;lestada t&ouml;&ouml;kohal hukkunuid. Komme levis kiiresti &Uuml;hendriikidest &uuml;le maailma. ILO andmete j&auml;rgi hukkub igal aastal maailmas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes v&otilde;i t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigustesse u. 2 miljoni inimest.</p> <p>Igal aastal seab ILO eesm&auml;rgid, mille nimel tuleb tegutseda t&ouml;&ouml;tajate ohutuse paranemiseks. N&auml;iteks, 2017. aasta fookuses on &ldquo;kriitiline vajadus parandada riikide v&otilde;imalusi koguda ja rakendada usaldusv&auml;&auml;rset informatsiooni t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervise kohta&rdquo;. See vajadus tuleneb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistika puudulikkusest, mille t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ohutuse probleem ei saa piisavalt t&auml;helepanu ja t&ouml;&ouml;tingimused j&auml;&auml;vad miljonite t&ouml;&ouml;tajate jaoks &uuml;le maailma vastuv&otilde;etamatult halbadeks. 2016. aastal oli t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;ev p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;kohal tekkivale stressile. Seet&otilde;ttu avaldas ILO 2016. aasta aprilli alguses mahuka aruande ja esitluse t&ouml;&ouml;stressi teemal.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva t&auml;histamist v&otilde;ib j&auml;lgida ka veebilehel 28april.org. See portaal on valmistatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt koost&ouml;&ouml;s &ldquo;Hazards&rdquo; ajakirjaga. Veebilehele lisatakse &otilde;petlikke materjale, infot tulevaste t&ouml;&ouml;ohutuse teemaliste &uuml;rituste kohta &uuml;le maailma ja temaatilisi uudiseid. Samuti v&otilde;ib tutvuda juba toimunud &uuml;rituste raames avaldatud&nbsp;materjalide ning piltidega. Portaali deviis on: &ldquo;M&auml;leta hukkunuid, v&otilde;itle p&otilde;rgulikult elavate eest&ldquo;.</p> <p>Rohkem kui 40 aasta jooksul on t&ouml;&ouml;tajad &uuml;le maailma t&auml;histanud t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva, m&auml;lestades sellel kuup&auml;eval t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes hukkunuid kolleege ja v&otilde;ideldes paremate t&ouml;&ouml;tingimuste eest. Ohutusse t&ouml;&ouml;keskkonda saab panustada iga&uuml;ks, et&nbsp;kindlustada iseenda ning teiste ohutus. R&auml;&auml;gi s&otilde;brale ja tuttavale t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;evast, et ka ta teaks, mis p&auml;ev on 28. aprill!</p> <p>Allikad:</p> <p><a href="http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_005176/lang--en/index.htm">http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_005176/lang--en/index.htm</a></p> <p><a href="http://28april.org/">http://28april.org/</a></p> <p>Foto: sxc/Marco Michelini</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1781Kes vastutab ehitusplatsil juhtunud tööõnnetuse korral?2017-11-20<p><strong>Minu ettev&otilde;te on &uuml;hel ehitusel peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjana pean m&auml;&auml;rama ehitusplatsile t&ouml;&ouml;de tegemise ajaks koordinaatori, kes peab korraldama ja koordineerima t&ouml;&ouml;ohutusalast tegevust, regulaarseid &uuml;ldkontrolle ning j&auml;lgima, et k&otilde;igil oleksid ohule vastavad isikukaitsevahendid. Kui n&uuml;&uuml;d koordinaator oma kohustust ei t&auml;ida, siis kes vastutab allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Iga t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtum on erinev ning vastuse annab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud &otilde;igusaktid. Ehituse tegevusalal on n&otilde;uded kehtestatud Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rusega "T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ehituses". M&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et koordinaatori m&auml;&auml;ramine ei vabasta ehitusettev&otilde;tjat ega ehitise omanikku nende kohustuste t&auml;itmisega seotud vastutusest ning peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja vastutab selle eest, et ehitust&ouml;&ouml; ei ohustaks ehitusplatsil t&ouml;&ouml;tavaid ega selle m&otilde;jupiirkonnas olevaid isikuid.</p> <p>Seega v&otilde;ivad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud f&uuml;&uuml;silised ja juriidilised isikud vastutada neile seaduse, m&auml;&auml;ruse v&otilde;i ettev&otilde;tte sisemise korraldusega pandud kohustuste t&auml;itmise v&otilde;i t&auml;itmata j&auml;tmise eest. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseni viinud p&otilde;hjuslikud seosed selgitab uurimine. Kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust uurib t&ouml;&ouml;inspektor, selgitab tema v&auml;lja juhtumi asjaolud ja p&otilde;hjused ning t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmise eest vastutavad isikud.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1780Regulaarne tervisekontroll aitab ennetada kutsehaigusi2017-11-17<p><strong>Eduka ettev&otilde;tte aluseks on terve ja motiveeritud t&ouml;&ouml;taja. Regulaarne tervisekontroll aitab t&ouml;&ouml;tajatel varakult haigustele j&auml;lile saada ja t&ouml;&ouml;andjal vastavalt juhistele t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks muuta.</strong></p> <p>2016. aastal registreeriti t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide poolt Eestis 39 uut kutsehaigus- ja 95 t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigusjuhtu. K&otilde;ige enam p&otilde;hjustasid kutsehaigusi f&uuml;sioloogilised ohutegurid (nt korduvad ja &uuml;hetaolised liigutused, raskuste k&auml;sitsi teisaldamine). &Uuml;ldjuhul oli &uuml;hel isikul mitu kutsehaiguse diagnoosi.</p> <p><strong>Tervisekontroll aitab varakult haigusele j&auml;lile saada</strong></p> <p>Tervisekontroll on vajalik t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist m&otilde;jutab m&otilde;ni t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur. Eesm&auml;rk on varakult avastada t&ouml;&ouml;keskkonnast tingitud terviseh&auml;ired ja ennetada t&ouml;&ouml;taja tervise edasist halvenemist. Kontroll viiakse l&auml;bi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti poolt, kes hindab t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml;tingimiste sobivust ning diagnoosib t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu teenust pakkuva Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr. Toomas P&otilde;llu s&otilde;nul on tervisekontroll prof&uuml;laktiline uuring, mille l&auml;binud inimesed saavad hea &uuml;levaate oma tervisest. &bdquo;Kontroll on p&otilde;hjalik, tehakse erinevaid anal&uuml;&uuml;se ja uuringuid. K&uuml;mnest patsiendist kahel leiame tervises k&otilde;rvalekalde, mida isik ei tea ja kinnitame ka m&otilde;ne diagnoosi. N&auml;iteid on palju, enese teadmata l&auml;bi p&otilde;etud infarktist kasvajateni,&ldquo; r&auml;&auml;gib dr. P&otilde;llu.</p> <p>Dr. P&otilde;llu hinnangul on tervisekontroll eriti oluline &uuml;le 40-aastastel, kes ei pruugi otseselt vaevusi tunda, kuid organismi vananemise t&otilde;ttu vajatakse tegelikult prille v&otilde;i on tekkinud nt kuulmislangus. Terviseriske p&otilde;hjustab ka t&ouml;&ouml; arvutiga, kus inimesed on pikalt sundasendis, tekivad n&auml;gemish&auml;ired jm.</p> <p><strong>Kutsehaiguse diagnoosib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst</strong></p> <p>Kutsehaigus on pikaajaline terviseh&auml;ire, mille puhul enamasti tervistumist ei toimu ning selle p&otilde;hjustaja on t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. Kutsehaigusele on iseloomulik aeglane areng ja vahel on haigus nii v&auml;hem&auml;rgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada v&otilde;i seostada m&otilde;ne t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga. Sotsiaalministri m&auml;&auml;rusega kehtestatud kutsehaiguste ja ohutegurite loetelu leiab <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/897867">https://www.riigiteataja.ee/akt/897867</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigus on t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguri p&otilde;hjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigust kahtlustav arst saadab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde, kus tehakse tervisekontroll ja vajadusel diagnoositakse kutsehaigus.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarst v&otilde;ib saada esimesed viited kutsehaigusele perioodilise tervisekontrolli k&auml;igus, tehes kindlaks t&ouml;&ouml;taja terviseseisundi, kogudes andmeid tema praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjatele konfidentsiaalset infot diagnoosi kohta me ei edasta, vaid juhime t&auml;helepanu sellele, mida tuleks teisiti teha v&otilde;i kas on vajalik suunata inimene teisele t&ouml;&ouml;le,&ldquo; kinnitab dr. P&otilde;llu. Kutsehaiguse diagnoosist teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kirjalikult t&ouml;&ouml;andjale, T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja t&ouml;&ouml;taja perearstile.</p> <p><strong>Tervisekontrolli korraldamine</strong></p> <p>Tervisekontrolli sageduse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst esmasel kohtumisel. Esmane tervisekontroll viiakse l&auml;bi kuu jooksul peale ametisse asumist, et selgitada v&auml;lja, kas t&ouml;&ouml;taja sobib t&ouml;&ouml;oludesse.</p> <p>&bdquo;Tervisekontroll on d&uuml;naamiline j&auml;lgimine, mis l&auml;htub inimese terviseriskide individuaalsest j&auml;lgimisest,&ldquo; r&auml;&auml;gib Dr. P&otilde;llu. &bdquo;Enamasti k&auml;iakse kontrollis iga kahe aasta tagant, kroonilised haiged kutsutakse tagasi igal aastal, sest muutused on n&auml;ha regulaarsel kontrollil.&ldquo;</p> <p>Tervisekontrolli eest tasub t&ouml;&ouml;andja ja selle tegemist peab v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;ajast. Kontrolli saab teostada nii t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide juures kui tellida kaugemal asuvasse ettev&otilde;ttesse litsentseeritud tervishoiubussi.</p> <p>&bdquo;Tervisebussi kohapeale tellimine on v&auml;ga hea v&otilde;imalus, mis s&auml;&auml;stab ettev&otilde;ttele t&ouml;&ouml;aega,&ldquo; on teenusega rahul MS Balti Trafo tootmisjuht Toivo Sillandi. &bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiuarstid teevad meie ettev&otilde;ttes eelnevalt ringk&auml;igu, et n&auml;ha tegelikku t&ouml;&ouml;keskkonda ja aidata ohtusid tuvastada. Me tahame, et inimesed oleksid meie majas terved,&ldquo; tutvustab Sillandi kontrolli.</p> <p>Kaarli Hambapolikliiniku personalijuht Piret Sarv s&otilde;nab, et nende t&ouml;&ouml;tajatele on s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;keskkonna riskidest loodud koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga erineva sisuga tervisekontrollipaketid. &bdquo;Meil k&auml;ivad tervisekontrollis k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, sest k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;s on ohutegureid, n&auml;iteks hambaarstidel pidev sundasend. Meie t&ouml;&ouml;keskkonnas ohutegurid ei kao ja seet&otilde;ttu pakume v&otilde;imalusi vaevusi ennetada. N&auml;iteks f&uuml;sioterapeudid &otilde;petavad &otilde;igesti venitama, meil on varbseinad, massaažitoolid ja istumispallid, samuti v&otilde;imaldame t&ouml;&ouml;andja ruumides t&ouml;&ouml; ajal ka massaažiteenust, &ldquo; tutvustab Sarv.</p> <p><strong>Mida teha, kui kahtlustad kutsehaigust?</strong></p> <p>Kutsehaiguse kahtluse korral peab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i perearsti poole.</p> <p>Loe l&auml;hemalt tervisekontrolli korraldamisest: <a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll">http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tajal, kelle tervisekahjustus on saadud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel, on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt tekitatud kahju h&uuml;vitamist. T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama eelk&otilde;ige tervisekahjustuse m&otilde;istlikud ravikulud, t&ouml;&ouml;taja vahepealsest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest tekkinud ja sissetulekute v&auml;henemisest tuleneva kahju. Kannatanul on &otilde;igus n&otilde;uda ka tervisekahjustustest tingitud lisakulutuste, nt abivahendite ja retseptiravimite kulu h&uuml;vitamist. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet ei aktsepteeri, v&otilde;ivad pooled vaidluse lahendamiseks p&ouml;&ouml;rduda kohtusse.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et regulaarne tervisekontrolli l&auml;biviimine aitab ennetada kutsehaigusi, tagades t&ouml;&ouml;tajale hea tervise ja ettev&otilde;tjale &otilde;nneliku t&ouml;&ouml;taja.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1775Pärast töövahendi remontimist tuleb kontrollida selle ohutust ning vajadusel vähendada riske töötajatele2017-11-16<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Slovakkias juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p class="img-left"><img width="146" height="136" src="/UserFiles/koksisorteerimismasin.png" /></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;stusliku koksitootmistehase sorteerimismasina operaator alustas t&ouml;&ouml;p&auml;eva.Operaator oli teadlik, et koksisorteerimismasina m&otilde;lemad vibroplaadid on katki. Ta oli teavitanud juhtimiskeskust rikkest ja vajadusest remondit&ouml;&ouml;liste j&auml;rele. 2 tunni m&ouml;&ouml;dudes sai ta teate, et vibroplaadid on remonditud ja masinat v&otilde;ib j&auml;lle kasutada.</p> <p>P&auml;rast masina sissel&uuml;litamist kuulis ta aga sorteerimismasina ajamist peav&otilde;llilt ja korpusest kostuvat ebatavalist m&uuml;ra.Ta hakkas probleemi p&otilde;hjuse leidmiseks seadet &uuml;le vaatama. Sel hetkel surus veorihm parema k&auml;e kinni Selle tagaj&auml;rjel amputeeriti parema k&auml;e s&otilde;rmeotsad. Operaatori k&auml;si takerdus rihma vahele, kuna&nbsp; paigaldatud polnud vajalikke kaitsekatteid ja tema kehaosa asus masina ohualas.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>1. Ohtlike t&ouml;&ouml;v&otilde;tete kasutamine, ohualas viibimine.</p> <p>2. Masina kaitseseadiste puudumine v&otilde;i ebapiisavus.</p> <p><strong></strong>&nbsp;<strong>Kuidas edaspidi&nbsp;sarnaseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <ol> <li>Veenduda, et sorteerimismasin kui t&ouml;&ouml;vahend ei ohustaks operaatorit. Selleks paigaldada masina ohtlike osade juurde toimivad kaitseseadised, mis vastavad neile kehtivatele ohutus- ja tehnilistele n&otilde;uetele.</li> <li>Korraldada t&ouml;&ouml;tajate korduv <a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamine</a> masina ohutust kasutamisest ja keelust viibida masina ohualas.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;andja vastutab t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;vahendite eest. N&otilde;utav on<a href="/redirect/2293" target="_blank"> t&ouml;&ouml;vahendi </a>ohutuse kontrollimine ja operaatori riski v&auml;hendamine. Oluline on meeles pidada, et t&ouml;&ouml;tajaid peab t&ouml;&ouml;kohaga seonduvatest riskidest teavitama ja tagama, et riskide v&auml;hendamiseks ja v&auml;ltimiseks vajalikke meetmeid ka j&auml;rgitaks.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1774Ekskurss tööohutuse ajaloosse2017-11-14<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras neljandas artiklis p&ouml;&ouml;ratakse pilk minevikku.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse tagamine riigi poolt on inimajaloos v&auml;ga uus n&auml;htus. XIX sajandi keskpaigani t&ouml;&ouml;tasid&nbsp;mehed, naised ja isegi lapsed &nbsp;jubedates tingimustes&nbsp;ning heaolu t&ouml;&ouml;kohal s&otilde;ltus t&auml;ienisti t&ouml;&ouml;andja h&auml;rdameelsust ja heldusest.</p> <p>T&ouml;&ouml;stusrevolutsioon sai alguse Suurbritanniast ja sellega kaasnesid ka esimesed seadusandlikud sammud t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks. Esimeseks seaduseks selles valdkonnas v&otilde;ib nimetada 1802. aasta &ldquo;T&ouml;&ouml;tajate tervise ja moraali akt&rdquo; (The Health and Morals of Apprentices Act). Selle eesm&auml;rk oli n&otilde;uda vabrikute omanikelt piisav ventileeritus ja puhtus vabrikutes. Seaduse autor Sir Robert Peel pidas seda vajalikuks seoses ekstremaalsete epideemiatega tema enda ettev&otilde;tetes.</p> <p>Ametlikes vabrikutes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lised said ka muid &otilde;iguseid: &otilde;igus vastavale v&auml;lja&otilde;ppele ja t&ouml;&ouml;riietele t&ouml;&ouml;andja kulul. Lisaks pidi v&auml;hemalt kord kuus olema t&ouml;&ouml;listele tagatud jumalateenistus, t&ouml;&ouml;p&auml;ev oli piiratud 12 tunnini p&auml;evas (v.a. pausid), alaealistel oli &uuml;ldse keelatud &ouml;&ouml;siti t&ouml;&ouml;tada. Kuna seadus oli konkreetselt suunatud t&ouml;&ouml;listele ja praktikantidele, siis hakkasid t&ouml;&ouml;andjad lapsi registreerima teises staatuses ja t&auml;nu sellele v&auml;ltisid igasugust seadusest tulenevat vastutust.</p> <p>Robert Peel j&auml;tkas oma katseid saavutada progressi ja 1815. aastal esitas Briti parlamendis uue seaduseeln&otilde;u, mis v&otilde;eti vastu 1819. aastal &ldquo;Puuvilla veskide ja vabrikute akti&rdquo; nime all (Cotton Mills and Factories Act). Ka see seadus osutus v&auml;heefektiivseks, sest riigil puudusid &otilde;igused kontrollida seaduse t&auml;itmist.</p> <p>Vaatamata praktilise efekti puudumisele, sai t&ouml;&ouml;ohutuse teema t&auml;nu Robert Peeli tegevustele ulatusliku meediakajastuse. Briti ajalehed hakkasid v&otilde;rdlema kohalikke t&ouml;&ouml;tajaid Ameerika orjadega; t&otilde;en&auml;olised sarnasused m&otilde;jutasid avalikku arvamust. &Uuml;ks tuntumatest tegelastest, kes&nbsp;v&otilde;ttis sellel teemal palju s&otilde;na oli kirjanik Charles Dickens. Reformeerimise protsess sai alguse ja XIX l&otilde;ppus Suurbritannias tekkisid suhteliselt arenenud t&ouml;&ouml;seadused ja t&ouml;&ouml;tavad mehhanismid nende elluviimiseks ning meetmed kohusetundetute t&ouml;&ouml;andjate karistamiseks.</p> <p>Suurbritannia eeskuju m&otilde;jutas teiste riikide seadusandlust, m&otilde;ned riigid l&auml;ksid ka kaugemale. N&auml;iteks kantsleri Otto von Bismarki ajal kindlustas Saksa Reichstag riiklikult k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajaid. 1884. aastal tekkis t&ouml;&ouml;tajatel esmakordselt maailmapraktikas &otilde;igus kompensatsioonile &otilde;nnetusjuhtumi v&otilde;i haiguse korral.</p> <p>XX sajand t&otilde;i aina rohkem positiivseid muudatusi t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas. Palju t&auml;helepanu&nbsp; p&ouml;&ouml;rati arenenud riikides toksilistele ainetele, millega t&ouml;&ouml;stust&ouml;&ouml;tajad regulaarselt kokku puutusid. 28. juunil 1919. aastal asutati Genfis Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (ILO).&nbsp; Sinna kuulub 187 riiki ning ILO allub &Uuml;ROle. Ka t&auml;nap&auml;eval v&otilde;itleb Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon t&ouml;&ouml;liste &otilde;iguste eest arengumaadel, kus kohati on laialt levinud t&ouml;&ouml;le sundimine ja laste ekspluateerimine.</p> <p>Seega t&ouml;&ouml;tingimustel ning ohutul t&ouml;&ouml;tamisel on ka t&auml;nasel p&auml;eval palju ruumi areneda.</p> <p>Autor: Tallinna &Uuml;likooli tudengid</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1771Pagulaste kaasamine töökohal: juhend tööandjatele2017-11-13<p><strong>Kuidas saaksid t&ouml;&ouml;andjad pagulaste jaoks sisukaid t&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi luua? ENAR'i&nbsp;(Euroopa Rassismivastane V&otilde;rgustik) uusim <a href="mailto:Equal@work">Equal@work</a> juhendmaterjal k&auml;sitleb pagulaste kaasamist ettev&otilde;tetesse ning pakub t&ouml;&ouml;andjatele selles protsessis tuge.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andjad saavad t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi pakkudes integratsiooni soodustada. Pakkudes reaalseid, &otilde;iglaseid ning kvaliteetseid t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi t&otilde;usevad inimeste p&uuml;&uuml;dlused ning nad arenevad; samuti propageerib t&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imaluse pakkumine majanduslikku s&otilde;ltumatust ja vabadust - ning k&otilde;ik see on laiemasse &uuml;hiskonda sulandumise eelduseks.</p> <p>K&auml;esolev infomaterjal pakub t&ouml;&ouml;andjatele praktilisi juhtn&ouml;&ouml;re selle kohta, kuidas pagulastele t&ouml;&ouml;kohta pakkudes oma t&ouml;&ouml;kohta &uuml;mber kujundada. Esmalt uurime, millised on hetkel erinevat laadi ettev&otilde;tete (eraettev&otilde;tted, riigiteenistused, kodaniku&uuml;hendused, ameti&uuml;hingud) jaoks need takistused, mis raskendavad pagulastele t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluste pakkumist. Need takistused tulenevad nii laiemast pagulaste kaasamise temaatikast, kuid eksisteerib ka otseselt ettev&otilde;tte endaga seotud probleeme.</p> <p>Lahenduste l&otilde;ik tutvustab seej&auml;rel m&otilde;ningaid praktilisi nippe, mille abil erinevad ettev&otilde;tted on sellistest takistustest jagu saanud. Muuta on olnud vaja nii seadusi kui m&auml;&auml;ruseid, tagada t&ouml;&ouml;tajatele heaolu ja nende &otilde;iguste kaitse, ning samuti teavitada laiemat &uuml;hiskonda, et pagulasi soojemalt&nbsp; vastu v&otilde;etaks.</p> <p>Loodame, et juhend julgustab teid astuma esimesi samme teel ettev&otilde;tteni, mis oleks avatud ka pagulastele.</p> <ul> <li><a href="http://enar-eu.org/IMG/pdf/equal_work_2017_final.pdf" target="_blank">Tutvu ingliskeelse juhendiga ENAR-i kodulehel.</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://enar-eu.org/">enar-eu.org</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1770Kontorivõimlemine tõstab õnnehormooni taset 2017-11-13<p><strong>Trend, et liigutakse j&auml;rjest v&auml;hem, levib j&auml;rjest rohkem, ning mitte ainult Eestis. J&auml;rjest rohkem on neid, kes t&ouml;&ouml;tavad istudes ja j&auml;rjest paremini on k&auml;ttesaadav energiarikas toit. Teadlaste s&otilde;nul l&auml;heb tervise s&auml;ilitamiseks vaja v&auml;hemalt pool tundi m&otilde;&otilde;dukas tempos liikumist p&auml;evas. Statistika n&auml;itab, et Eesti inimene liigub liiga v&auml;he.</strong></p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontori-voimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontori-voimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo.jpg" /></a></p> <p>AngelaaavikKontoriv&otilde;imlemine on &uuml;ks v&otilde;imalustest, kuidas rohkem liikuda ja t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kaduma l&auml;inud v&auml;rskus uuesti &uuml;les leida. Nagu &uuml;tleb kontoriv&otilde;imlemist pakkuva firma Ofit omanik Angela Aavik - kui inimene istub liiga kaua, siis aeglustub tema verevarustus, meie m&otilde;te ei jookse enam nii kiiresti, mingil hetkel v&auml;sime ja t&ouml;&ouml; produktiivsus langeb h&uuml;ppeliselt. Liikumine suurendab ka &otilde;nnehormooni taset ning see t&auml;hendab, et v&otilde;imeldes t&otilde;useb t&ouml;&ouml;taja motivatsioon. Teadup&auml;rast on rahulolev t&ouml;&ouml;taja ju alati parem kui loid ja v&auml;sinud.</p> <p>Viimastel ajal on kontoriv&otilde;imlemine Eestis taas j&auml;rjest rohkem ausse t&otilde;usmas. Ja kuigi Ofiti tegijad ise suhtusid kontoriv&otilde;imlemise pakkumise idee realiseerumisse algul kerge skepsisega, siis n&uuml;&uuml;d leiavad nad, et tegelikult on asi k&auml;ima l&auml;inud v&auml;ga h&auml;sti. Kontoriv&otilde;imlemist tellitakse nii &uuml;hekordse ettev&otilde;tmisena kui leidub ka ettev&otilde;tteid, kus Ofit k&auml;ib regulaarselt kord v&otilde;i kaks n&auml;dalas.</p> <p>Mitte et inimesed seda k&otilde;ike, kuidas t&ouml;&ouml; juures ennast virgutada ja mida see annab, ei teaks. Sageli tegelikult kontorites juba ripuvad ustel ja seintel plakatid, kuidas &uuml;ht v&otilde;i teist vajalikku v&otilde;imlemisharjutust teha. &bdquo;Ikkagi liigub keskmine inimene t&ouml;&ouml;p&auml;evajooksul vaid kohviautomaadini, suitsule v&otilde;i siis tualetti,&ldquo; nendib Aavik. &bdquo;Kui sa iga p&auml;ev n&auml;ed neid plakateid, siis muutuvad nad sinu jaoks taustam&uuml;raks, sa ei p&ouml;&ouml;ra neile enam t&auml;helepanu, sa nagu ei n&auml;eks neid enam. V&otilde;i isegi kui n&auml;ed, siis kes ei viitsi v&otilde;i kelle jaoks on imelik keset koridori hakata harjutusi tegema.... &Otilde;nneks on ettev&otilde;tteid, kus haaratakse initsiatiiv.&ldquo; Siin aitab t&otilde;epoolest see, kui keegi tuleb ja lihtsalt t&otilde;mbab inimesed kaasa.</p> <p class="img-right"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontorivoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontorivoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" /></a></p> <p>Angela Aaviku s&otilde;nul on kontoriv&otilde;imlemise trend j&otilde;udnud seekord siia Skandinaaviast. &bdquo;Tundub, et juhid Eestis on orienteeritud pigem kiirele kasumile. Kohe tahetakse n&auml;ha tulemust. T&ouml;&ouml;tervishoidu n&auml;hakse pigem nagu ristina kaelas, on mingid n&otilde;udmised, mida tuleb linnukese p&auml;rast t&auml;ita. V&auml;ga palju leidub muidugi ka erandeid, nagu me n&uuml;&uuml;d oleme n&auml;inud. Meie eesm&auml;rk ongi otsida &uuml;les sellised innovatiivsed firmad, kes tahavad pakkuda midagi enamat, kui ainult see, mis seaduses kirjas. Meie r&otilde;&otilde;muks on ka selliseid.&ldquo;</p> <p>Kontoriv&otilde;imlemine ei k&auml;i ainult kontorites, vaid ka ladudes ja mujal. &bdquo;Kui r&auml;&auml;gime veel kontoriv&otilde;imlemise kasudest, siis v&otilde;imlesime &uuml;hes puidu-vineeritehases tervisen&auml;dala raames l&auml;bi 250 inimest. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegija arvab tihti, et tal ei olegi v&otilde;imlemist vaja, ta teeb nagunii kogu aeg trenni,&ldquo; r&auml;&auml;gib Aavik. &bdquo;Tal on nutikell k&auml;e peal, mis n&auml;itab, et ta liigub 26 kilomeetrit p&auml;evas. Ja nad liiguvadki palju. Aga see liikumine on &uuml;hek&uuml;lgne. Kes t&otilde;stab midagi liinile, kes liinilt maha. On teatud liigutused, mida kogu aeg teed. N&auml;iteks t&otilde;stad raskeid asju ja m&otilde;tled, et k&uuml;ll on hea trenn. Aga l&otilde;puks on su &otilde;lad nii l&auml;bi, sest osa lihaseid saab v&auml;ga suure koormuse ja osa saab koormust palju v&auml;hem. Ka siis on hea, kui ettev&otilde;te v&otilde;tab k&auml;tte ja kutsub meid k&uuml;lla.&ldquo;</p> <p>Tavaliselt kestab kontoriv&otilde;imlemise seanss 20 minutit, millest 15 minutit trenni ja viis puhveraega. N&auml;iteks, kui keegi k&uuml;sib konkreetset n&otilde;u. &bdquo;H&auml;sti palju olen selles t&ouml;&ouml;s &otilde;ppinud stereot&uuml;&uuml;pidest loobumist. N&auml;iteks k&auml;isime &uuml;hes toimetuses, kus oli &uuml;heksa naist ja &uuml;ks mees. See mees oli t&otilde;eline selline &bdquo;eesti mees&ldquo; &ndash; t&otilde;sise olekuga, ma vaatasin k&uuml;ll, et kui see mees oleks teadnud, et me tuleme, siis ta oleks kindlasti enne minema l&auml;inud. Tegi ka kuidagi poolikult, vahepeal tegi ja siis j&auml;lle kirjutas midagi arvutisse ja siis vahepeal j&auml;lle tegi ja... m&otilde;tlesin, et las ta siis olla. P&auml;rast treeningut tuli v&auml;lja, et mees oli kirjutanud harjutused &uuml;les, tuli veel k&uuml;sima, kui kaua mingit harjutust t&auml;pselt peab tegema ja kui kaugel ta toolist t&auml;pselt peab olema. Sain &otilde;ppetunni, et kunagi ei v&otilde;i inimese &uuml;le otsustada ainult peale vaadates. Iga selline asi kasvatab minu usku.&ldquo;Angela5</p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontorvoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontorvoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" /></a></p> <p>Seni on Aaviku s&otilde;nul tagasiside kontoriv&otilde;imlemisele olnud alati positiivne. Ja tagasisidet k&uuml;sivad nii treenerid kui sageli ka ettev&otilde;tteid ise. &bdquo;Regulaarsete treeningute puhul on v&auml;ga hea n&auml;itaja ka see, kui inimene ei kao &auml;ra. Me ju ei sunni kedagi. Nii et niikauaks, kui meil j&auml;tkub inimesi, keda v&otilde;imelda, niikaua ma ei kahtle, et treenerid teevad head t&ouml;&ouml;d. Kui r&auml;&auml;kida negatiivse poole pealt, siis vahetevahel v&otilde;ib juhtuda nii, et k&auml;ime kohal &auml;ra, inimesed on positiivselt meelestatud, neil on tore, aga kui seda tehakse vaid kord, siis see hea tunne ununeb &auml;ra. Regulaarsete trennide puhul &otilde;pib treener ka paremini kollektiivi tundma ja sellega arvestama. Aga &uuml;ks kord on ikkagi parem, kui &uuml;ldse mitte.&ldquo;</p> <p><strong>Fotodel (Kliki suuremalt kuvamiseks): </strong></p> <ol> <li>Tee liigutust nagu v&otilde;taks s&auml;rki seljast, soovitab Angela Aavik. Tekitab pikema istumise j&auml;rel m&otilde;nusa ringutustunde.</li> <li>See venitus on ilmselt k&otilde;igile tuttav. Selja n&otilde;gusus vaheldub k&auml;si ette viies seljal abaluude lahtit&otilde;mbamisega.</li> <li>Suru peal oleva jala p&otilde;lve p&otilde;randa suunas, proovi pisut alla k&uuml;kitada ning &uuml;lekeha ette kallutada. Reie tagaosa ja tuhar saab venitust.</li> <li></li> </ol> <p>Autor: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <p>Fotod: Tiina Salum&auml;e</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1769Kas töökeskkonnaspetsialist peab läbima koolituse?2017-11-13<p><strong>T&ouml;&ouml;andja pakkus v&auml;lja, et v&otilde;iksin hakata ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks. Tegelen hetkel personalit&ouml;&ouml;ga ja ei ole varasemalt t&ouml;&ouml;keskkonna tegevusega selliselt kokku puutunud. Kui ma olen n&otilde;us t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks hakkama, siis kas ja millises mahus peaks t&ouml;&ouml;andja mulle koolitust v&otilde;imaldama?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti roll eeldab t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivate seaduste ning ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimuste tundmist, t&ouml;&ouml;keskkonna korraldamist ja kontrolli. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist peab olema saanud t&ouml;&ouml;keskkonnaalast &otilde;pet ja olema oma valdkonnas p&auml;dev. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine on t&ouml;&ouml;andja vastutus.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti koolituse sisu ega mahtu pole &otilde;igusaktidega s&auml;testatud. M&otilde;elda tuleks sellele, kas ja milline on inimese eelnev kokkupuude t&ouml;&ouml;keskkonnaalase t&ouml;&ouml;ga ning millises tegevusvaldkonnas ettev&otilde;te tegutseb. Koolituse tulemusena peaks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist teadma ja m&otilde;istma nii &otilde;igusaktidega seatud n&otilde;udeid kui ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;protsessi sisuliselt ning sellega kaasnevaid v&otilde;imalikke ohte ja ennetust. V&auml;lja&otilde;pe v&otilde;ib koosneda ka mitmest koolitusest. N&auml;iteks kui ettev&otilde;te tegeleb ohtlike kemikaalide k&auml;itlemisega, siis peaks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist olema teadlik ka kemikaaliohutusest. Sellisel juhul v&otilde;iks kemikaaliohutuse teemaline koolitus olla osa t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&auml;lja&otilde;ppest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ja tulevasel t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistil on m&otilde;istlik panna koos paika esialgne v&auml;lja&otilde;ppe plaan ja kui kokkulepitud koolitus(ed) on l&auml;bitud, siis omavahel arutada, kas &otilde;pe on piisav. Kuna personalit&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaalane t&ouml;&ouml; on omavahel tihedalt seotud, siis on nii mitmeski organisatsioonis need kaks rolli &uuml;hendatud.</p> <p>Tasuta n&otilde;u ja konsultatsiooni saab k&uuml;sida ka T&ouml;&ouml;inspektsioonilt, sh n&otilde;ustamist ettev&otilde;ttes kohapeal. N&otilde;ustamise eesm&auml;rk on juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna ja selle korralduse kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid ja anda soovitusi, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda ja selle alast t&ouml;&ouml;d ettev&otilde;ttes parendada. Konsultatsiooni soovist saab meile m&auml;rku anda kirjutades aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <ul> <li><strong>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti m&auml;&auml;ramisest ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest loe t&auml;psemalt <a href="/redirect/3195" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</strong></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1773Tervislike töökohtade filmiauhinna 2017 võitsid kaks dokumentaalfilmi 2017-11-09<p><strong>T&ouml;&ouml;teemaliste filmide auhinda jagasid Lewis Wilcoxi (USA) &bdquo;Before the bridge&ldquo; [&bdquo;Enne silda&ldquo;] ja Tuna Kaptani (Saksamaa) &bdquo;Turtle shells&ldquo; [&bdquo;Kilpkonnakilbid&ldquo;]. Auhinnad andis &uuml;le Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse- ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA) Leipzigi dokumentaal- ja animafilmide 60. festivalil (DOK Leipzig).</strong></p> <p>Režiss&ouml;&ouml;r Lewis Wilcoxi v&auml;ndatud auhinnafilm &bdquo;Before the bridge&ldquo; [&bdquo;Enne silda&ldquo;] n&auml;itab, kuidas automatiseerimine m&otilde;jutab inimkonna tulevikku. Ž&uuml;rii kommenteeris filmi j&auml;rgmiselt. &bdquo;Maailma kiired tehnoloogilised ja sotsiaalsed muutused m&otilde;jutavad meid k&otilde;iki ning muudavad &uuml;htlasi arusaama t&ouml;&ouml; tulevikust.&ldquo;</p> <p>Teine v&otilde;itnud film, Tuna Kaptani &bdquo;Turtle shells&ldquo; [&bdquo;Kilpkonnakilbid&ldquo;], on mitme vaatenurgaga ning uurib loomade-, inimeste- ja s&otilde;javahelisi seoseid. Ž&uuml;rii arvates on film &bdquo;keeruline ja poeetiline arutelu t&auml;nap&auml;eva maailma vapustavate rahutuste &uuml;le, nagu s&otilde;da, rahvaster&auml;nne, j&otilde;hkrus, &uuml;hendades tervikuks ootamatuid tulemusi, sh meie suhetes loomariigiga.&ldquo;</p> <p>Veel m&auml;rkis ž&uuml;rii &auml;ra Morteza Atabaki (T&uuml;rgi) filmi &bdquo;Alien&ldquo; [&bdquo;Tulnukas&ldquo;], mis jutustab ketruskojas t&ouml;&ouml;tavast vanast mehest.</p> <p>EU-OSHA eesm&auml;rk on julgustada arutelusid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu &uuml;le Euroopas. Ohutute t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna loomise ja rahastamisega soovib EU-OSHA koondada filmid, mis suurendavad t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu teadlikkust ning innustavad režiss&ouml;&ouml;re p&uuml;henduma rohkem t&ouml;&ouml;teemale, t&ouml;&ouml; olemuse muutumisele ning t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;keskkonnale avalduvatele m&otilde;judele.</p> <p>Režiss&ouml;&ouml;rid jagavad 5000-eurost auhinda ja oma filmide DVD-koopiaid. N&otilde;utavate subtiitritega DVD-sid levitatakse kogu Euroopas linastamiseks ka EU-OSHA riiklikes teabekeskustes. Linastuste eesm&auml;rk on julgustada arutelu mitmesugustel t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu teemadel ning eelk&otilde;ige uute t&ouml;&ouml;vormide &uuml;le, et teadvustada laiemale vaatajaskonnale t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervise t&auml;htsust.</p> <p>T&auml;navused auhinnale kandideerinud dokumentaalfilmid paljastavad paljusid t&ouml;&ouml;ga seotud m&otilde;tlemapanevaid probleeme: &Uuml;hendkuningriigi v&auml;iketalunike toimetulekuraskused, kaevurite ohtlik elu Boliivia k&otilde;rgm&auml;estikes paiknevates kaevanduslaagrites ning ebainimlikud tingimused India hiiglaslikus tekstiilivabrikus.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/hw-film-award/award-winner-2017" target="_blank">Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna 2017 v&otilde;itjate lisateave</a></li> <li><a href="http://www.dok-leipzig.de/" target="_blank">K&uuml;lastage DOK Leipzigi veebilehte</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1768Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid muutuvad rangemaks2017-11-09<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele eeln&otilde;u, millega kehtestatakse mitmele ohtlikule keemilisele ainele t&ouml;&ouml;keskkonna piirnorm ning muudetakse mitmed senised piirnormid rangemaks. Eeln&otilde;uga v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid.</strong></p> <p>&bdquo;Eeln&otilde;us esitatud piirnormidest kinnipidamine t&ouml;&ouml;keskkonnas aitab ennetada t&ouml;&ouml;tajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud haigustesse, mille hulgas v&otilde;ivad olla nii nahahaigused, allergeenidest p&otilde;hjustatud kutsehaigused, kutsem&uuml;rgistused ja kopsukahjustused,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjal on vajalik teada t&ouml;&ouml;protsessis kasutatavate ja t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutavate ohtlike ainete sisalduse taset t&ouml;&ouml;keskkonnas. Need andmed peavad kajastuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis ja nende alusel rakendab t&ouml;&ouml;andja abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;taja tervise kaitseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p>M&auml;&auml;rusega kehtestatakse Eesti &otilde;iguses 8 uue ohtliku aine piirnormid ja 18 aine piirnormid muudetakse rangemaks, n&auml;iteks muutuvad rangemaks kaevandusgaasidena tuntud s&uuml;sinikoksiid CO, l&auml;mmastikoksiid NO ja l&auml;mmastikdioksiid NO2, mis j&auml;&auml;vad kaevandusk&auml;igu &otilde;hku p&auml;rast l&otilde;hkamist&ouml;id. Piirnormiga m&auml;&auml;ratakse ohtliku aine lubatav sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus.</p> <p>Ohtlike kemikaalide sisaldust t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus saab teha kindlaks m&otilde;&otilde;tmisega. T&ouml;&ouml;andja tellib m&otilde;&otilde;telaborilt ohtlike ainete m&otilde;&otilde;tmised, kui tal on kahtlus, et kasutatava kemikaali sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus v&otilde;ib olla piirnormist suurem v&otilde;i kui ta soovib seirata ohtlikule ainele kehtestatud normi piires p&uuml;simist. Ohtlike kemikaalide &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkonnas teeb j&auml;relevalvet T&ouml;&ouml;inspektsioon.</p> <p>Eeln&otilde;u edastatakse eeln&otilde;ude infos&uuml;steemi kaudu koosk&otilde;lastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidule, Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskojale, Eesti Keemiat&ouml;&ouml;stuse Liidule, Eesti Plastit&ouml;&ouml;stuse Liidule, Eesti Masinat&ouml;&ouml;stuse Liidule, Viru Keemia Grupp AS-le, Enefit Kaevandused AS-le, T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja Terviseametile.</p> <p>M&auml;&auml;rus j&otilde;ustub 21. augustil 2018. aastal, mis on ka Euroopa Komisjoni direktiivi &uuml;lev&otilde;tmise t&auml;htaeg. &nbsp;</p> <p>Allikas:<a href="http://sm.ee/et" target="_blank"> Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1767Eelarvamuste tõttu on tööturult tõrjutud hulk inimesi2017-11-09<p><strong>Iga&uuml;he elus on asju, mida saab ise muuta ja mida ei saa ise muuta. Me v&otilde;ime &otilde;ppida uue oskuse v&otilde;i kohandada k&auml;itumist, kuid me ei saa n&auml;iteks valida enda vanust v&otilde;i kaotada puuet. Kui meie endi poolt mittemuudetavad asjaolud saavad t&ouml;&ouml;juures p&otilde;hjendamata takistuseks, on tegemist inimese p&otilde;hi&otilde;iguste rikkumise ehk diskrimineerimisega.</strong></p> <p>Soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta s&otilde;nul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le soovija olla n&auml;iteks v&auml;ga hea pagar ja teistest kandidaatidest paremini k&uuml;psetada, kuid ikkagi t&ouml;&ouml;st ilma j&auml;&auml;da, sest tal on liikumispuue. See on inimese t&ouml;&ouml;tamise takistamine puude t&otilde;ttu ehk p&otilde;hi&otilde;iguse rikkumine.</p> <p><strong>Miks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive oluline?</strong></p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive puudutab meid k&otilde;iki. T&ouml;&ouml;taja vaatevinklist tagab t&ouml;&ouml; majandusliku s&otilde;ltumatuse ja v&otilde;imaldab eneseteostust. T&ouml;&ouml;andja jaoks on see v&otilde;imalus leevendada t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust ja leida p&uuml;hendunud t&ouml;&ouml;tajaid. Kohalike omavalitsuste ja riigi jaoks on t&ouml;&ouml;h&otilde;ive otseselt seotud sotsiaalse sidususe, rahvatervise ja makstavate maksudega &ndash; mida rohkem on inimesed rakendatud, parem on k&otilde;igil ja seda j&otilde;ukam on &uuml;hiskond. Seega on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tamisest v&otilde;ita nii &uuml;ksikisikul, ettev&otilde;tetel kui ka riigil tervikuna.</p> <p><strong>Vastuoluline statistika</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel suhtuvad 77% inimestest v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolleegidega koos t&ouml;&ouml;tamisse h&auml;sti. Samas m&auml;rgivad uuringus 68% vastanutest, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega. Vastuolulisel kombel on seega samal ajal k&otilde;ik h&auml;sti ja v&otilde;imutsevad eelarvamused.</p> <p>Pakosta hinnangul on eelarvamuste taga sageli lihtsalt teadmatus. Inimesed kardavad tundmatut ja ei kujuta ette toimivaid lahendusi, mis sageli on lihtsad ja loogilised.</p> <p>Eelarvamustele kui probleemile viitab ka Katri Mandel magistrit&ouml;&ouml;s &bdquo;T&ouml;&ouml;andja suhtumine ja valmisolek t&ouml;&ouml;h&otilde;ivereformi rakendamisel&ldquo; (2016), kus toob v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;andjate silmis t&auml;hendab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamine lisanduvaid kulusid. Erinevates uuringutes kinnitatakse, et t&ouml;&ouml;andjad on huvitatud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamisest, aga reaalsuses seda siiski ei tehta.</p> <p>Samas teadust&ouml;&ouml;s tuuakse ka v&auml;lja, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese v&auml;rbamise kogemusega t&ouml;&ouml;andjad on avatumad neid ka tulevikus kollektiivi kaasama. Kogemust omavad t&ouml;&ouml;andjad tunnistasid, et esimesel korral arvasid nad end v&otilde;tvat suurt riski, kuid rahunesid n&auml;hes, et t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;lesannetega hakkama ning on kolleegide seas aktsepteeritud.</p> <p>V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku hinnangul on vahel takistuseks ka kolleegide suhtumine. Inimesed tunnevad kadedust, sest puudega t&ouml;&ouml;tajal on n&auml;iteks l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&otilde;i talle spetsiaalselt kohandatud t&ouml;&ouml;koht, mis vastab t&auml;pselt tema vajadustele. K&otilde;rvaltvaataja peab aga leppima standardlahendusega. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja kohustus on sellises olukorras selgitada kollektiivile k&otilde;igi p&otilde;hi&otilde;igusi ja miks on m&otilde;nel t&ouml;&ouml;tajal vaja eriabi v&otilde;i teistest erinevat t&ouml;&ouml;kohta,&ldquo; kirjeldas Pakosta v&auml;ljap&auml;&auml;su.</p> <p><strong>Miks palgata v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene?</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel n&otilde;ustus 79% elanikest, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed suudavad ja tahavad t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Erivajadustega inimese kollektiivi kaasamine on mitmel moel kasulik. Reeglina on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed v&auml;ga lojaalsed ja p&uuml;sivad pikalt &uuml;hel t&ouml;&ouml;kohal. Nad on k&otilde;rge t&ouml;&ouml;eetikaga, t&auml;psed ja kohusetundlikud. T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatamine v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamiseks v&otilde;ib viia ka efektiivsemate ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumate lahendusteni terve kollektiivi jaoks.</p> <p>Lisaks saab taotleda l&auml;bi T&ouml;&ouml;tukassa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja eest sotsiaalmaksu h&uuml;vitamist, palgatoetust ning koolituskulude h&uuml;vitamist.</p> <p>&bdquo;T&auml;nap&auml;eval on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamine kollektiivi ka positiivne sotsiaalne s&otilde;num organisatsiooni klientidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele,&ldquo; t&auml;iendas Pakosta loetelu.</p> <p><strong>Mida diskrimineerimise korral ette v&otilde;tta?</strong></p> <p>P&otilde;hi&otilde;igused on Eestis seadusega kaitstud. Kui inimest ei v&otilde;eta t&ouml;&ouml;le, edutata, lubata t&ouml;&ouml;l&auml;hetusele v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime t&otilde;ttu (ja seda ei takista proportsionaalne v&otilde;i v&auml;&auml;ramatu p&otilde;hjus), siis rikutakse v&otilde;rdse kohtlemise seadust.</p> <p>Diskrimineerimise ohvriks sattunud inimene saab p&ouml;&ouml;rduda enda kaitseks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise voliniku poole. K&otilde;ige lihtsam on saata asjaolude kirjeldus aadressile <a href="mailto:avaldus@volinik.ee">avaldus@volinik.ee</a>. Volinik seisab selle eest, et k&otilde;ikidel oleks v&otilde;rdsed v&otilde;imalused &otilde;ppida ja t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja, kes kaalub v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese v&auml;rbamist, saab infot ja toetust <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassast</a>.</p> <p>V&otilde;rdse kohtlemise ja diskrimineerimise kohta saab t&auml;psemalt lugeda ka <a href="/redirect/1160" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1765Euroopa Liidu eesistumise raames arutatakse täna Tallinnas uute töövormide ning tööohutuse ja –tervishoiu üle2017-11-08<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon korraldab koost&ouml;&ouml;s sotsiaalministeeriumiga Vanemt&ouml;&ouml;inspektorite Komitee (SLIC) teemap&auml;eva ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ning t&ouml;&ouml;ohutuse konverentsi &ldquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid ning t&ouml;&ouml;ohutus ja -tervishoid&rdquo;.</strong></p> <p>Tallinnas toimuval konverentsil arutavad praktikud, eksperdid, sotsiaalpartnerid ning teadlased, kuidas tagada ja j&auml;lgida Euroopa k&otilde;rgeid t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tervishoiu standardeid ajal, mil muutunud on t&ouml;&ouml; sisu, harjumused ja keskkond. Konverents toimub hotellis Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia ning algab kell 9. Konverents on ERR-i vahendusel otse&uuml;lekandena j&auml;lgitav aadressil <a href="https://livestream.com/eu2017ee/events/7921532">https://livestream.com/eu2017ee/events/7921532</a>.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid ja paindlikumad t&ouml;&ouml;tingimused aitavad kaasa t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisele ning parandavad seel&auml;bi t&ouml;&ouml;tajate heaolu. Uued tehnoloogiad v&otilde;imaldavad ettev&otilde;tetel ohtlike t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimist ning v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet ohtlike t&ouml;&ouml;keskkondadega,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm. &bdquo;Olukorras, kus t&ouml;&ouml;d on v&otilde;imalik teha igal ajal ja igas kohas, peame arvestama ka uute v&auml;ljakutsetega t&ouml;&ouml;tajate tervise tagamisel, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate liigset stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Just seet&otilde;ttu on oluline, et ka muutuva t&ouml;&ouml;maailma ja &uuml;ha digitaalsemate ja paindlikemate t&ouml;&ouml;vormide puhul oleks tagatud t&ouml;&ouml;tajate tervishoid ja ohutus k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;vormide puhul.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul peavad ettev&otilde;tted juba praegu arvestama tehnoloogia pakutavate v&otilde;imaluste ning t&ouml;&ouml;turule sisenevate uute p&otilde;lvkondade ootustega kaasnevate muutustega. &bdquo;Tehnoloogia v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tada nii kodus kui meeldivama kliimaga paikades maailma teises otsas. Noored soovivad proovida erinevaid karj&auml;&auml;re ja ameteid, nad on avatumad ning varmad andma tagasisidet,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Aja ja muutustega peab kaasas k&auml;ima ka hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomine. Tingimused v&otilde;ivad muutuda, aga siiski peab t&ouml;&ouml;tamine olema ohutu ning t&ouml;&ouml;taja tervist s&auml;&auml;stev. Uued t&ouml;&ouml;vormid suurendavad t&ouml;&ouml;tegija enda vastutust oma tervise hoidmisel,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Esimese paneeli p&otilde;hiettekande teeb &Uuml;lemaailmse T&ouml;&ouml;h&otilde;ive Konf&ouml;deratsiooni tegevdirektor hr Denis Pennel, kes k&otilde;neleb t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate valmisolekust muutustega kaasa minna. Oma kogemusi uues ettev&otilde;tluses ning uute p&otilde;lvkondadega t&ouml;&ouml;turul jagavad Aino-Silvia Tali idufirmast Testlio ning Kai Realo ettev&otilde;ttest Circle K Eesti. Teises paneelis k&otilde;neleb William Cockburn EU-OSHAst uutest t&ouml;&ouml;vormidest ning t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tervishoiu regulatsioonist. Singapuri t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse instituudi tegevdirektor dr Jukka Takala k&otilde;neleb uuringute andmetele toetudes sellest, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;tajate tervist ja ohutust.&nbsp;</p> <p>Kogemusi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse edukal rakendamisel jagab Andreas Tautz, Deutsche Post DHL Groupi meditsiinijuht. Kolmanda paneeli p&otilde;hiettekandes teeb Cardiffi &Uuml;likooli t&ouml;&ouml;keskkonna uuringukeskuse professor David Walters &uuml;levaate Euroopa t&ouml;&ouml;inspektsioonidest, nende eri mudelitest ja valmisolekust uute v&auml;ljakutsetega toime tulla. H&aring;kan Olsson Rootsi t&ouml;&ouml;inspektsioonist k&otilde;neleb inspektsiooni rollist muutunud &uuml;hiskonnas. Dr Stephen Kinghorn-Perry tutvustab Suurbritannia t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervishoiu s&uuml;steemi eesm&auml;rke kontrollida riskide maandamist muutuvas t&ouml;&ouml;keskkonnas.</p> <p>Konverentsi avavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm ning Charlotte Grevfors Ernoult Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive sotsiaalk&uuml;simuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadist.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1763Seitse tundi päevas ekraani ees2017-11-07<p><strong>Valdav osa meie ajju j&otilde;udvast infost (erinevatel andmetel kuni 90%) on visuaalne. Seega on raske &uuml;lehinnata silmade rolli meie igap&auml;evases (t&ouml;&ouml;)elus. Silmade ja hea n&auml;gemise hoidmiseks tuleb aga monitoride ja ekraanide poolt vallutatud maailmas aina teadlikumalt k&auml;ituda.</strong></p> <p>Millward Browni &uuml;lemaailmse uuringu alusel (2014) vaatab keskmine inimene p&auml;evas 113 minutit telerit, kasutab 108 minutit arvutit, kulutab 147 minutit nutitelefonile ning 50 tahvelarvutile. Kokku m&ouml;&ouml;dub ekraanide ees seega 418 minutit ehk ca 7 tundi. See on meie silmadele suur koormus.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Ekraani-ees-veedetud-aeg-paevas.jpg" /></p> <p>N&otilde;mme Silmakeskuse arsti Aili Neieri s&otilde;nul arvuti ise tingimata n&auml;gemist ei kahjusta, k&uuml;ll teeb seda aga oma n&auml;gemisaparaadi &uuml;lekoormamine. Aktiivne ekraani kasutamine p&otilde;hjustab silmade v&auml;simist ja kuivust. &bdquo;Silmades tekib kipitustunne, punetus, pisaravool, v&otilde;ib tekkida ka peavalu ja h&auml;gune n&auml;gemine. H&auml;ired silmade ehituses, nagu n&auml;iteks l&uuml;hi- ja kaugn&auml;gelikkus ning astigmatism kiirendavad v&auml;simuse teket ja s&uuml;vendavad seda veelgi,&ldquo; selgitas Neier. Ekraanile keskendumise korral v&auml;heneb silma pilgutamiste arv kuni 5 korda. Selle tagaj&auml;rjel &otilde;heneb silma kattev pisarakile ja silma pinnale tekivad kuivad kohad, mis p&otilde;hjustavadki vaevusi.</p> <p><strong>Kuidas ennast aidata?</strong></p> <p>Suuremate probleemide ennetamiseks tuleks:</p> <ul> <li>pilgutada tihedamalt silmi. Normaalne pilgutuskordade arv, mis tagab silma piisava niisutamise, on 22 korda minutis. Iga pilgutusega vabaneb silma pinnale mikroskoopiline kogus pisaravedelikku, mis jaotub t&auml;nu laugude liikumisele &uuml;htlaselt &uuml;le silma;</li> <li>vajadusel kasutada niisutavaid silmatilkasid, nn kunstpisaraid;</li> <li>kasutada arvutiga t&ouml;&ouml;l prille, kui silmaarst on need m&auml;&auml;ranud (kontaktl&auml;&auml;tsed v&otilde;ivad m&otilde;juda kuivatavalt);</li> <li>asetada ekraan silmadest pisut kaugemale, kui on tavaline lugemiskaugus ja v&otilde;imaluse korral paigutada ekraan nii, et selle &uuml;lemine serv ei oleks silmadest k&otilde;rgemal;</li> <li>j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;ruumi valgustus ei oleks liiga ere ja ekraan oleks peegeldustevaba;</li> <li>planeerida t&ouml;&ouml;sse puhkepause, ideaalseks loetakse 15 minutit pausi iga 45 minuti t&ouml;&ouml; j&auml;rel;</li> <li>pauside ajal v&otilde;iks vaadata kaugusesse. See aitab silmalihastel taastada loomuliku asendi ja puhata. K&otilde;ige lihtsam on suunata pilk aknast v&auml;lja.</li> </ul> <p>&bdquo;Silmadele on kasulikud ka harjutused, nagu n&auml;iteks &uuml;les-alla ja vasakule-paremale vaatamine ning silmade ringitamine. Kindlasti ei soovita pausi ajal lugeda ega nutitelefonis tegutseda,&ldquo; jagas N&otilde;mme Silmakeskuse arst soovitusi.</p> <p><strong>Kui sageli silmi kontrollida?</strong></p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;iks silmi kontrollida iga 2 aasta tagant. &bdquo;Selle alla kuulub tavaliselt n&auml;gemise kontroll kaugele ja l&auml;hedale, silmade optilise ehituse ning silmar&otilde;hu m&otilde;&otilde;tmine, prillide vajaduse v&auml;ljaselgitamine ja vajadusel prillide m&auml;&auml;ramine. Silmaarst kontrollib ka silmap&otilde;hja olukorda,&ldquo; tegi Neier protseduuridest &uuml;levaate. Kaebuste korral v&otilde;ib muidugi arsti k&uuml;lastada ka sagedamini.</p> <p><strong>Kas t&ouml;&ouml;andja peab prillid h&uuml;vitama?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama v&auml;hemalt poole t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tavale inimesele prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamise juhul, kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.</p> <p>Levinud praktika kohaselt hangib t&ouml;&ouml;taja endale prillid ja t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab seej&auml;rel nende maksumuse (mingi rahalise piiri v&otilde;i protsendi ulatuses koguhinnast). H&uuml;vituse suurus peab olema piisav prillide soetamiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib osta kallimaid prille, kui t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab, peab ta ise juurde maksma.</p> <p>Kui ostetud prille kasutatakse ka t&ouml;&ouml;ga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse osakaal. Ettev&otilde;tlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul, kui ettev&otilde;tlusega mitteseotud osa maksumuse tasub t&ouml;&ouml;taja, siis t&ouml;&ouml;andjal t&auml;iendavaid maksukohustusi aga ei teki.</p> <ul> <li>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2774" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;tamisest arvutiga </a></li> <li>Pea puhkepause ning <a href="/redirect/1781" target="_blank">tee silmadele harjutusi</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Pixabay/fancycrave1</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1760Tallinnas toimub rahvusvaheline mitmekesisuse konverents2017-11-06<p><strong>T&auml;na ja homme toimub Tallinnas konverents &bdquo;<a href="https://humanrights.ee/uritused/uleeuroopaline-konverents-mitmekesisuse-ja-juhtimise-teemal/" target="_blank">Mitmekesisus ja juhtimine muutuvas maailmas</a>&ldquo;, kus r&auml;&auml;gitakse tehnoloogia, ettev&otilde;tete ja uute &auml;rimudelite m&otilde;just soolise, etnilise, religioosse, seksuaalse, aga ka vanuselise mitmekesisuse edendamisel. &Uuml;ritusel osalevad ettev&otilde;tete juhatuste esindajad, mitmekesisuse seisukohalt silmapaistvad ettev&otilde;tted, teadlased, poliitikakujundajad, kodaniku&uuml;hiskonnaorganisatsioonid jpt.</strong></p> <p>&bdquo;Paljud ettev&otilde;tted on m&otilde;istnud, et inimeste mitmekesisus on konkurentsieelis, mitte probleem," &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Diskrimineerimine pole mitte &uuml;ksnes ebainimlik, vaid see on ettev&otilde;ttele ka majanduslikult kahjulik. Kui inimesed tunnevad, et nende erinevusi n&auml;hakse organisatsioonis v&auml;&auml;rtusena, on nad motiveeritumad, nende p&uuml;hendumus oma t&ouml;&ouml;le on suurem ning t&ouml;&ouml;tulemused paremad.&ldquo;</p> <p>Turu-uuringute AS l&auml;bi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et suur osa (81%) Eesti elanikest on arvamusel, et t&ouml;&ouml;andjad peaksid oma t&ouml;&ouml;tajaid rohkem teavitama v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest. Veelgi enam (83%) inimesi peab oluliseks, et ettev&otilde;tted ja organisatsioonid p&ouml;&ouml;raksid oma tegevuses rohkem t&auml;helepanu v&otilde;rdsele kohtlemisele. Konverentsil selgitavad tuntud ettev&otilde;tete juhid ja esindajad l&auml;bi praktiliste n&auml;idete, miks nende jaoks on inimeste erinevuste austamine oluline ning kuidas on see seotud juhtimise ja eduka ning kasumliku &auml;ritegevusega.&nbsp;</p> <p>2012.aastast alates on Eesti ettev&otilde;tetel, avaliku sektori organisatsioonidel ja vaba&uuml;hendustel olnud v&otilde;imalik liituda Eesti mitmekesisuse kokkuleppega. Mitmekesisuse kokkuleppega kinnitab liituja, et l&auml;htub oma t&ouml;&ouml;s v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest ja kohtleb oma t&ouml;&ouml;tajaid, kliente ning koost&ouml;&ouml;partnereid nendest p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htuvalt. Kokkuleppe tegevust koordineerib Eesti Inim&otilde;iguste Keskus. M&ouml;&ouml;dunud n&auml;dalal m&ouml;&ouml;dus viis aastat sellest, kui Eesti liitus mitmekesisuse leppega.</p> <p>Vaata lisaks <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/liitunud-ettevoted/" target="_blank">Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehelt</a>. Konverentsi korraldavad Sotsiaalministeerium, Euroopa Komisjon ja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus. &Uuml;rituse otse&uuml;lekannet saab j&auml;lgida <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tana-delfi-tv-s-mitmekesisus-ja-juhtimine-muutuvas-maailmas?id=80072552" target="_blank">Delfi kodulehelt</a>.</p> <p>FOto: SXC/Vjeran Lisjak</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1759Kuidas hoida silmi arvutiga töötamisel?2017-11-06<p><strong>Mind m&auml;&auml;rati meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks. Muuhulgas on mu &uuml;lesanne v&otilde;tta tarvitusele abin&otilde;ud v&auml;hendamaks t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;ju. Tervisekontrollil on mitmel t&ouml;&ouml;tajal tuvastatud n&auml;gemise halvenemine ning oleme hankinud t&ouml;&ouml;tajatele kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid. See on aga tegelemine tagaj&auml;rgedega. Mida tuleks teha, et ennetada silman&auml;gemise halvenemist?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Silmi m&otilde;jutavad negatiivselt mitmed t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, nagu n&auml;iteks kuvariga t&ouml;&ouml;tamise koha kujundus, puudulik valgustus, t&ouml;&ouml;taja vaatev&auml;ljas olevad valgusallikad v&otilde;i nende peegeldumine kuvariekraanilt.</p> <p>N&auml;gemisteravuse langusele v&otilde;ib eelneda mitmeid s&uuml;mptome, nagu silmade valulikkus, s&uuml;gelus, &auml;rritus, samuti n&auml;gemise h&auml;gustumine ja topeltn&auml;gemine. Kuna n&auml;gemistaju tekib ajus, siis silmade koormamisega v&otilde;ivad kaasneda peavalud, pearinglus, v&auml;simus ja seel&auml;bi langeda t&ouml;&ouml;viljakus.</p> <p>Mida rohkem t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ohuteguritega kokku puutub, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega silmad ja n&auml;gemine kahjustuvad. Puhkuse korral silmade v&auml;simuse s&uuml;mptomid taanduvad. Pidev silmadele m&otilde;juv koormus ja v&auml;hene v&auml;simusest taastumise aeg tekitavad tervisekahjustuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sist peaks selguma, millele suunata ennetust&ouml;&ouml; p&otilde;hit&auml;helepanu.&nbsp; Riskianal&uuml;&uuml;si koostamise k&auml;igus hinnatakse iga t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamiskohta ka n&auml;gemist ohustavate tegurite osas. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemuste alusel saate vajadusel rakendada abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;tingimuste ja t&ouml;&ouml;korralduse parendamiseks. Kuna silmadele puhkuse andmine on v&auml;ga t&auml;htis, tuleks t&ouml;&ouml; korraldada selliselt, et t&ouml;&ouml;taja saab silmade &uuml;lepinge ennetamiseks vaheldada kuvariga t&ouml;&ouml;tamist teistlaadsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega v&otilde;i pidada perioodiliselt puhkepause. V&auml;ltige &uuml;letundide tegemist.</p> <p>Samuti on t&ouml;&ouml;andjale abiks t&ouml;&ouml;tajate n&auml;gemist kontrollinud&nbsp; t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitused t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks.</p> <p>Vaata lisaks<strong><a href="/redirect/2774" target="_blank"> T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte arvutiga t&ouml;&ouml;tamisest</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1756Ületunnitöö2017-11-02<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras kolmandas artiklis r&auml;&auml;givad tudengid &uuml;letunnit&ouml;&ouml;st. </strong></p> <p>&Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on aktuaalne teema, mis vajab t&auml;helepanu. Paljud t&ouml;&ouml;tajad teevad etten&auml;htust pikemaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi, et teenida lisa v&otilde;i olla vastutulelik ning lojaalne oma t&ouml;&ouml;andjale. Kas sellel on kindlad piirangud ning mis v&otilde;ivad olla tagaj&auml;rjed? Kas ja kuidas peaks &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tasustatud olema?</p> <p>&Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;tamine &uuml;le t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja. Seda saab teha kas t&ouml;&ouml;andja p&otilde;hjendatud korraldusel v&otilde;i poolte kokkuleppel. &Uuml;letundide tegemine on etten&auml;gematu ajutine olukord ning enamasti p&otilde;hjendatud erakorraliste s&uuml;ndmustega. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt v&otilde;ib &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d n&otilde;uda vaid erijuhtudel, see peab olema vajalik etten&auml;gematutel asjaoludel. Selleks on kas kahju &auml;rahoidmine v&otilde;i kui t&ouml;&ouml; on vahetustega ning t&ouml;&ouml;taja ei ilmu &otilde;igel ajal t&ouml;&ouml;le, kuid t&ouml;&ouml; tegemine ei tohi katkeda.</p> <p>Kuna &uuml;letunnit&ouml;&ouml; ei ole ette planeeritud, siis on t&ouml;&ouml;andjal vaja t&ouml;&ouml;tajaga &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemine iga kord eraldi kokku leppida. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemist ei tohi n&otilde;uda alaealiselt, rasedalt ja t&ouml;&ouml;tajalt, kellel on &otilde;igus rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele. Olenemata sellest tuleb &uuml;letunnit&ouml;&ouml; vajadust kaaluda alati ka teistel juhtudel, sest arvestada tuleb sellega, kas t&ouml;&ouml;taja suudab &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d teha oma tervist kahjustamata.</p> <p>&Uuml;letundide tegemine on v&auml;sitav ja kurnav ning pikapeale v&otilde;ib see hakata t&ouml;&ouml;taja tervisele. T&ouml;&ouml;taja peab saama piisavalt puhke- ja vaba aega. &Uuml;letundide tegemisel on kehtestatud ka oma piirnormid. N&auml;iteks ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas koos &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga &uuml;letada keskmiselt 48 tundi kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Samuti ei tohi vahetuse pikkus koos &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Seadus eeldab, et &uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse eelk&otilde;ige vaba ajaga. P&otilde;hjus seisnebki selles, et kaitsta t&ouml;&ouml;taja tervist ja ohutust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d h&uuml;vitada ka rahas, sel juhul tuleb tal see t&ouml;&ouml;tajaga eelnevalt kokku leppida. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitamisel rahas tuleb t&ouml;&ouml;andjal maksta t&ouml;&ouml;tajale 1,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu. Sealjuures tuleb arvestada, et kui t&ouml;&ouml;taja teeb &uuml;letunde &ouml;&ouml;ajal v&otilde;i riigip&uuml;hal, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada lisaks &uuml;letunnit&ouml;&ouml;le ka see.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud pidama &uuml;letunnit&ouml;&ouml; arvestust iga t&ouml;&ouml;taja ja iga &uuml;letunnit&ouml;&ouml; juhu kohta eraldi. T&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestuse korral loetakse &uuml;letundideks t&ouml;&ouml;tundide &uuml;ldarvust &uuml;letatud tunnid.</p> <p>&Uuml;letunde tehes ole alati kursis oma &otilde;iguste ja kohustustega. Ole teadlik, et &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tuleb alati eelnevalt kokku leppida ning on t&auml;htis, et olenemata &uuml;letundidest peab sulle j&auml;&auml;ma piisavalt puhkeaega. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitamiseks m&otilde;eldud vaba aeg antakse kokkulepitud t&ouml;&ouml;ajast ning tasustatakse seega nagu tavaline t&ouml;&ouml;aeg. Ole t&auml;helepanelik ja soovitan sul pidada arvestust tehtud &uuml;letundide osas.</p> <p>Vaata lisaks ka <strong><a href="/redirect/384" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte &uuml;letunnit&ouml;&ouml;st</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1755Hea tervis kui konkurentsieelis2017-10-31<p><strong>Kehva tervise t&otilde;ttu l&auml;heb aastas kaotsi suur hulk v&auml;&auml;rtuslikku aega. Siia alla v&otilde;ib arvestada nii haiguse t&otilde;ttu kaduma l&auml;inud t&ouml;&ouml;tunde kui ka varaseid pensionilej&auml;&auml;misi, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ja k&otilde;rget suremust t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna hulgas. T&ouml;&ouml;ealiste puudulik tervisek&auml;itumine, t&auml;helepanematus enda suhtes ja halb terviseseisund ei v&otilde;imalda kasutada t&auml;ielikult t&ouml;&ouml;j&otilde;u potentsiaali, m&otilde;jutades negatiivselt elukvaliteeti, t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumist ja t&ouml;&ouml;taja produktiivsust. Seet&otilde;ttu kannatab nii &uuml;ksikisik kui ka &uuml;hiskond tervikuna.</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 18 graafik tooelu.jpg" /></p> <p>Viimastel aastak&uuml;mnetel on arusaam tervislikust t&ouml;&ouml;kohast astunud pika sammu edasi. T&ouml;&ouml;kohal tervise edendamine ning tervist v&auml;&auml;rtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomine on muutumas ettev&otilde;tluse normaalseks osaks.</p> <p>TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti K&uuml;lli Luugi s&otilde;nul muutub olukord Eesti ettev&otilde;tetes pidevalt paremaks, kuid l&auml;bivalt heaks seda veel pidada ei saa. &bdquo;Sageli k&uuml;sivad n&otilde;u just suuremad ettev&otilde;tted v&otilde;i rahvusvahelise osalusega firmad. Tervislike eluviiside toetamine organisatsioonis on kindlasti lihtsam, kui finantsv&otilde;imekus on suurem. Samas ei ole see l&otilde;puni m&auml;&auml;rav. K&otilde;ige olulisem on soov panustada ja selles osas on tublid ka v&auml;ikesed ja mikroettev&otilde;tted. Arutelude ja katsetuste&nbsp; pinnalt tekivad ka j&otilde;ukohased lahendused,&ldquo; selgitas Luuk, kelle s&otilde;nul on tervislikke eluviise soosivast t&ouml;&ouml;keskkonnast &uuml;hteviisi kasu nii suurel kui ka v&auml;ikesel ettev&otilde;ttel.</p> <p><strong>Kuidas tervislikke eluviise toetatakse?</strong></p> <p>Klassikaliselt on tervise ja heaolu toetamiseks&nbsp; kaks&nbsp; l&auml;henemisviisi: l&uuml;hiajaline perspektiiv (projektit&ouml;&ouml;) ja pikaajaline, s&uuml;steemne l&auml;henemine. M&otilde;lemal juhul&nbsp; tuleks l&auml;htuda konkreetse ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest ja nende vajadustest.</p> <p>Populaarsemateks sekkumisviisideks Eestis on t&auml;na tasakaalustatud toitumise ja liikumisaktiivsuse edendamine. Tasakaalustatud toitumise toetamise n&auml;idetena saab tuua t&ouml;&ouml;kohal puu- ja k&ouml;&ouml;giviljade pakkumise, samuti koost&ouml;&ouml; tegemise samas majas asuvate toitlustusasutustega eesm&auml;rgiga pakkuda mitmek&uuml;lgset ja tervislikku valikut.</p> <p>Liikumisaktiivsuse toetamisel on j&auml;rjest enam neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes toetavad rahaliselt t&ouml;&ouml;tajate&nbsp; treeninguid ja/v&otilde;i massaaži v&otilde;i soetavad v&otilde;imlemisvahendeid , propageerivad &uuml;hiseid liikumistegevusi, loovad&nbsp; organisatsiooni spordiklubi vms.</p> <p>H&auml;sti populaarseks on viimasel ajal muutunud majasiseste terviseradade loomine. Kontorihoonete pikad koridorid ja trepid muudetakse m&auml;ngulises vormis omaette v&auml;ljakutseks, mida virgutuspausil p&auml;eva jooksul l&auml;bida. Nii ei pea isegi majast v&auml;ljuma ning sammud ja meetrid kogunevad justkui iseenesest. Siserajad sobivad h&auml;sti ka p&uuml;stijalakoosolekuteks.</p> <p>Samuti saab j&auml;rjest enam hoogu sisse v&otilde;itlus tubakavaba t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest, piirates suitsetamiseks m&otilde;eldud alasid kaitstes sellega mittesuitsetajaid&nbsp; ja toetades suitsetajaid tubakast loobumisel.</p> <p><strong>Kasu t&ouml;&ouml;andjale</strong></p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri andmetel on tervislikke eluviise soodustava t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel v&otilde;tmeroll t&ouml;&ouml;andjal. Ta saab panustada:</p> <ul> <li>n&auml;idates p&uuml;hendumust ja pakkudes t&auml;ielikku tuge, kaasa arvatud n&auml;htav osalemine;</li> <li>integreerides programmi organisatsiooni protsessidesse ja poliitikatesse nende alalise osana;</li> <li>soodustades t&ouml;&ouml;tajate aktiivset kaasamist ja osalemist meetmete kavandamisel ning elluviimisel.</li> </ul> <p>&bdquo;Tubli ja m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;andja ei tee investeeringuid aga ehku peale vaid soovib reaalseid tulemusi. Siin on oluline m&otilde;ista, et tulu investeeringust laekub viibega. T&ouml;&ouml;koha tervist edendavate tegevuste tulemuste hulka kuuluvad n&auml;iteks t&ouml;&ouml;lt puudumise v&auml;henemine, t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni t&otilde;us, suurem tootlikkus,&ldquo; kirjeldas Luuk. Tema s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tajat v&auml;&auml;rtustavas kollektiivis v&auml;iksem personalivoolavus ning lihtsam uusi t&ouml;&ouml;k&auml;si v&auml;rvata, sest organisatsioonile on kujunenud positiivne ja inimesest hooliv maine.</p> <p>TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti s&otilde;nul kinnitavad maailmas l&auml;bi viidud uuringud ja eri riikide kogemused kolme olulist asja:</p> <ol> <li>Ebatervislikud, ebaturvalised ja stressirohked t&ouml;&ouml;kohad t&auml;hendavad t&ouml;&ouml;andjale lisakulusid.</li> <li>T&ouml;&ouml;kohal teostatud l&auml;bim&otilde;eldud sekkumised aitavad s&auml;&auml;sta v&auml;hemalt 20% k&otilde;nealustest kuludest.</li> <li>Laiaulatuslikud tervisliku t&ouml;&ouml;kohaga seotud sekkumised toovad rohkem tagasi kui nende tegemata j&auml;tmisega s&auml;&auml;sta &otilde;nnestub.</li> </ol> <p><strong>Kuidas alustada?</strong></p> <p>Esimese asjana v&otilde;iks meeskonnaga&nbsp; arutada, mis on k&otilde;ige olulisem ja vajab muutust. Iga organisatsioon on erinev ja ka t&ouml;&ouml;ga seotud riskid on erinevad. Kui kontorit&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva vajada rohkem liikumist, siis postiljoni jaoks oleks asjakohasem&nbsp; hoopis vaktsineerimine v&otilde;i vitamiinirikas vahepala, mis hoiab organismi immuuns&uuml;steemi tugevana.</p> <p>Seega on heaks stardikohaks t&ouml;&ouml;tajate profiili v&otilde;i profiilide kaardistamine ja tervist v&auml;&auml;rtustavate eesm&auml;rkide seadmine. Eesm&auml;rgiks v&otilde;ib olla ka spordip&auml;eva korraldamine (eespool kirjeldatud l&uuml;hiajaline l&auml;henemine), kuid m&otilde;jusamate muutuste saavutamiseks tuleks m&otilde;elda suuremalt ja leida v&otilde;imalusi inimese heaolu&nbsp; igap&auml;evaseks parendamiseks.</p> <p><strong>Kelle k&auml;est n&otilde;u k&uuml;sida?</strong></p> <p>Tervise Arengu Instituut pakub tasuta t&ouml;&ouml;koha tervisedenduse alast n&otilde;ustamist. N&otilde;ustamise raames k&uuml;lastavad organisatsiooni kaks mentorit, kes annavad n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikumaks muutmiseks ja tutvustavad teiste t&ouml;&ouml;andjate h&auml;id kogemusi.</p> <p>N&otilde;ustamise soovist andke teada e-posti aadressile <a href="mailto:kulli.luuk@tai.ee">kulli.luuk@tai.ee</a>.</p> <p>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portali teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/2515" target="_blank">Tubakaennetus t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="/redirect/2251" target="_blank">Tervislik toitumine t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="/redirect/2505" target="_blank">Tervisedendus</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1754Mis võib tööl kahjustada töötaja luu- ja lihaskonda?2017-10-30<p><strong>Meil tekkis juhatajaga arutelu ning j&auml;in vastamisega h&auml;tta. Palun selgitage - kuidas t&ouml;&ouml; ajal korduvalt &uuml;hesuguse liigutuse tegemine ohustab t&ouml;&ouml;taja luu- ja lihaskonda?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Sama t&uuml;&uuml;pi liigutused v&otilde;ivad hakata t&ouml;&ouml;tajat kahjustama siis, kui need koormavad samu liigeseid ja lihasgruppe; liigutusi tehakse sageli, kiiresti ja suhteliselt pika aja jooksul. Kuna liigutustevahelistel l&uuml;hikestel perioodidel lihased v&auml;simusest ei taastu, peab inimene rohkem pingutama, kulub rohkem energiat ning j&auml;rk-j&auml;rgult lihased koormatakse &uuml;le. Osa lihaseid v&auml;sivad kiiremini, osa aeglasemalt. Sageli on vaevused ja vigastused just &otilde;lav&ouml;&ouml;tmes ja &uuml;laj&auml;semetes.</p> <p>Mida kiirem on t&ouml;&ouml;tempo, seda v&auml;hem on lihasv&auml;simusest taastumiseks aega ning seda k&otilde;rgem on risk vigastuste tekkimiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja ei saa liigutuste tempot ise m&auml;&auml;rata n&auml;iteks koosteliini, konveieri v&otilde;i kehtestatud t&ouml;&ouml;normi t&otilde;ttu, m&otilde;jutab see t&ouml;&ouml;tajat ka ps&uuml;&uuml;hiliselt. V&auml;lis&auml;rritajatele reageerib n&auml;rvis&uuml;steem lihaspingetega, mille t&otilde;ttu lihas kiiremini v&auml;sib, on j&auml;igem ja suureneb kahjustuste risk. Inimesele on loomup&auml;rane t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tada erineva tempoga.</p> <p>Sama t&uuml;&uuml;pi liigutuste kordumine on vaid &uuml;ks ohutegur luu- ja lihaskonna vaevuste ja vigastuste kujunemisel. T&ouml;&ouml;tamisel esineb sageli sundasendeid, raskuste teisaldamist, liigutusi, mis n&otilde;uavad lihaste &uuml;lem&auml;&auml;rast venitamist ja j&otilde;u rakendamist. Kehvas seisundis tugi- ja liikumiselundkonnal on risk kahjustuda suurem nii t&ouml;&ouml;l kui kodus.</p> <p><strong><a href="/redirect/2814" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist </a></strong>leiate n&otilde;uandeid, kuidas muuta t&ouml;&ouml;kohta ergonoomiliseks, sealhulgas v&auml;hendada koormust t&ouml;&ouml;taja luu- ja lihaskonnale.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tteod, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta. Ettev&otilde;tjad saavad konsultandi oma ettev&otilde;ttesse kutsuda kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti|&auml;t|ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta. T&auml;psemat infot teenuse kohta leiate&nbsp;<strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tasuta-tookeskkonna-konsultandi-teenus/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1753Oktoobri viimasel pühapäeval minnakse üle talveajale. 2017-10-27<p><strong>&Ouml;&ouml;l vastu 29. oktoobrit kell 4.00 keeratakse kell tunni v&otilde;rra tagasi. T&ouml;&ouml;tajate jaoks, kes sellel &ouml;&ouml;l t&ouml;&ouml;d teevad, v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;he t&ouml;&ouml;tunni lisandumist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;tavad esmasp&auml;evast reedeni p&auml;evasel ajal, see ei m&otilde;juta. Samuti ei muutu kuu &uuml;ldine t&ouml;&ouml;aeg. Kellakeeramine puudutab neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes on &ouml;&ouml;l vastu p&uuml;hap&auml;eva t&ouml;&ouml;l. See t&auml;hendab, et &ouml;&ouml;vahetuses t&ouml;&ouml;tajatel tekiks justkui lisatund tavap&auml;rasele t&ouml;&ouml;vahetusele juurde.</p> <p>Lisatunniga tuleks arvestada juba t&ouml;&ouml;ajakava koostamise ajal. Lisatund toob kaasa pikema t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Oluline on t&auml;hele panna, et pikemas t&ouml;&ouml;vahetuses tuleb pooltel kokkuleppele j&otilde;uda ning t&ouml;&ouml;vahetuse pikkus ei tohi &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Lisatund v&otilde;ib tekitada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemiseks peab olema t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vaheline kokkulepe. Seet&otilde;ttu v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja kohustub tegema t&ouml;&ouml;d &uuml;le kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja, antud juhul tund aega kauem. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tajatel h&uuml;vitatakse v&otilde;imalikud &uuml;letunnid (kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund) arvestusperioodi l&otilde;pus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a><br /><a href="/redirect/384" target="_blank">&uuml;letunnit&ouml;&ouml;</a><br /><a href="/redirect/903" target="_blank">summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1751Kaupade maha ja peale laadimisel tuleb olla tähelepanelik ja hoolikas2017-10-26<p class="img-left"><img width="189" height="143" src="/UserFiles/Furgoon_juhtunud_Holland.png" /></p> <p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Hollandis juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Kogemuste ja v&auml;lja&otilde;ppega veokijuht, kellel on mitu veokijuhi sertifikaati hakkas t&ouml;&ouml;stusalal maha laadima kaupu.</p> <p class="img-left"></p> <p>Ohver lasi enda veoki tagaluugi s&otilde;idukist v&auml;ljaspool asuva ja kahe k&auml;ega juhitava juhtseadme abil alla. Juhtseadet kasutati n&otilde;uetekohaselt. Juhtimiss&uuml;steem vastas masinadirektiivi ja &uuml;htlustatud standardite EN 1756-1:2001 ja A1: 2008 n&otilde;uetele. Koheselt p&auml;rast seda, kui tagaluuk hakkas avanema, pistis ohver pea laadruumi vaatamiseks laskuva tagaluugi ja furgooni vahele. Sedasi tehes sulges ta uuesti tagaluugi. Juhi pea j&auml;i tagaluugi ja furgooni vahele ning ohver l&auml;mbus s&uuml;ndmuskohal.</p> <p>Tagaluugi uuesti sulgemise p&otilde;hjus ajal, mil pea oli tagaluugi ja furgooni vahel, on teadmata. Arvame, et ohver m&otilde;istis, et unustas enda kahvelt&otilde;stuki kliendi juurde ja &uuml;ritas selles veenduda. Ta ei m&otilde;istnud tagaluugi sulgemisel, et ta pea on endiselt tagaluugi ja haagise vahel.</p> <p>Oleme hoolimata tunnistajate puudumisest suutnud selgitada v&auml;lja veokijuhi k&auml;itumise &ndash; seda t&auml;nu kohapealsele turvakaamerale. &nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Veokijuhi pea j&auml;i furgooni ja tagaluugi vahele l&otilde;ksu. Ohver hukkus kohapeal l&auml;mbumise tagaj&auml;rjel. Ohver pistis pea kaubaruumi vaatamiseks furgooni ja tagaluugi vahele. Ohver sulges kaubaruumi vaadates uuesti tagaluugi.</p> <p><img width="239" height="193" src="/UserFiles/Konsool_Juhtunud_kuid_Holland.png" />S&otilde;ltumata kahe k&auml;ega juhitava juhtimisseadme n&otilde;uetekohasest kasutamisest oli endiselt olemas pea ohutsooni seadmisega seotud risk. Tegu oli teadlikkuse ja isikliku k&auml;itumise probleemiga. Seda t&uuml;&uuml;pi &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks on vajalik teavitustegevus ja omavahelise suhtlemise julgustamine.</p> <p>Isegi siis, kui seadusega kehtestatud n&otilde;uetele vastavaid masinaid kasutavad kogemustega juhid, on endiselt olemas &otilde;nnetuse oht kuna suure t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;ttu unustatatkse t&ouml;&ouml;tada vastavalt juhenditele ja teadmistele.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1750Euroopa töötervishoiunädala raames toimuvad töökeskkonnalased filmiõhtud2017-10-25<p><strong>23. - 27. oktoobril t&auml;histatakse &uuml;leeuroopalist t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&auml;dalat, mille fookuses on targalt ja tervist hoidvalt t&ouml;&ouml;tamine. T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dala raames toimub sel kolmap&auml;eval Tallinnas ja neljap&auml;eval Tartus t&ouml;&ouml;keskkonnaalane filmi&otilde;htu, kus n&auml;idatakse dokumentaalfilmi &bdquo;Olla &otilde;petaja&ldquo;.</strong></p> <p>Filmi&otilde;htul linastuv film &bdquo;Olla &Otilde;petaja&ldquo; on saanud 2016. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. Emotsionaalne film on lugu kolmest noorest &otilde;petajast ja nende esimesest t&ouml;&ouml;kogemusest koolis, Saksamaal. Nad m&otilde;istavad, et nende &otilde;pingud on j&auml;tnud nad ette valmistamata &uuml;heks k&otilde;ige vastutustundlikumaks ja olulisemaks t&ouml;&ouml;ks. See on lugu noortest, kelle idealism p&otilde;rkub kokku karmi reaalsusega. Filmi j&auml;rel toimub arutelu, kus r&auml;&auml;gitakse tulevikut&ouml;&ouml;st, muutunud t&ouml;&ouml;keskkonnast, muutusest t&ouml;&ouml;turul, erineva vanusega t&ouml;&ouml;tajatest, stressist ja l&auml;bip&otilde;lemisest, t&ouml;&ouml; m&otilde;testatusest ning t&ouml;&ouml;r&otilde;&otilde;must. Arutelu modereerib Meeletervis O&Uuml; tegevjuht ja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul tuleb igat t&ouml;&ouml;d tehes teada, kuidas v&auml;ltida ohte ning hoida tervist. &bdquo;Olgu &otilde;petajad, kontorit&ouml;&ouml;tajad v&otilde;i tehaset&ouml;&ouml;lised, me k&otilde;ik puutume oma t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku erinevate ohuteguritega, mis v&otilde;ivad tervist kahjustada. Me oleme rohkem harjunud r&auml;&auml;kima f&uuml;&uuml;silistest, keemilistest ohuteguritest, kuid aasta aastalt suureneb ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite hulk meie t&ouml;&ouml;keskkonnas,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>Maripuu s&otilde;nul on &uuml;heks v&otilde;imaluseks ohtude v&auml;hendamisel t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, mis aitab v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ning s&uuml;venemist. &ldquo;T&ouml;&ouml;taja peaks saama innustust ja tuge, et ta julgeks probleemidest ning puudustest t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;andjaga r&auml;&auml;kida. Sageli peljatakse t&ouml;&ouml;alastest k&uuml;simustest oma &uuml;lemusega r&auml;&auml;kida, kuna kardetakse t&ouml;&ouml;d kaotada,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Tallinnas toimub filmi&otilde;htu kolmap&auml;eval, 25. oktoobril kinos Artis algusega kell 15 ning Tartus neljap&auml;eval, 26. oktoobril Apollo kinos L&otilde;unakeskuses algusega kell 15.</p> <p>Filmi treileriga saab tutvuda SIIN ning t&auml;psemalt saab filmi&otilde;htute kohta lugeda SIIT.</p> <p>Filmi&otilde;htuid korraldab T&ouml;&ouml;inspektsioon ja need saavad teoks Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; raames. Kampaania eesm&auml;rk on edendada j&auml;tkusuutlikku t&ouml;&ouml;tamist ja tervena vananemist t&ouml;&ouml;elu algusest saadik. R&otilde;hk on ennetamisel, heade tavade jagamisel ja koost&ouml;&ouml;l erinevate osapoolte vahel. Eestis on kampaania r&otilde;huasetus tervisekontrolli ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise t&auml;htsusel.</p> <p>Kampaania kohta leiab rohkem infot T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikud-tookohad-soltumata-east">http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikud-tookohad-soltumata-east</a> ja kampaania ametlikult kodulehelt <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">http://www.healthy-workplaces.eu/et</a>.</p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri kohta leiab infot Facebookist, Twitterist, organisatsiooni blogist v&otilde;i igakuist uudiskirja tellides. Agentuuri kodulehek&uuml;lg: <a href="http://osha.europa.eu">http://osha.europa.eu</a>.</p> <p>Foto: pixabay/geralt</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1748Tööinspektsioon andis välja „Hea töökeskkond 2017“ ning töökeskkonna parimate praktikate auhinnad2017-10-24<p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval tunnustas T&ouml;&ouml;inspektsioon &uuml;hte v&auml;ike- ja &uuml;hte suurettev&otilde;tet Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnaga. Kolm ettev&otilde;tet p&auml;lvisid tunnustuse parima praktika rakendamise eest t&ouml;&ouml;keskkonna ohutumaks ning tervist hoidvaks muutmise eest.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul rajaneb ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuskultuur t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate koost&ouml;&ouml;l. &bdquo;Sel aastal tunnustame hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad on koos p&uuml;&uuml;dnud t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Tihtipeale pole sugugi vaja suuri investeeringuid, et t&ouml;&ouml;koht oleks ohutu, vaja on ennek&otilde;ike head tahet ja leidlikkust,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2017 auhinnad p&auml;lvisid Baltic Oil Service ning Derivco Estonia. Baltic Oil Service on v&otilde;rdlemisi noor ettev&otilde;te, kus on kohe algusest peale korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonda nii, et see oleks ka p&auml;riselt t&ouml;&ouml;tajate jaoks ohutu. R&otilde;hku on pandud t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele &ndash; juhendamise aluseks on konkreetsed ja h&auml;sti arusaadavad ohutusjuhendid, milles on kasutatud ka pildimaterjali ja skeeme reaalsest t&ouml;&ouml;kohast ning enne t&ouml;&ouml; alustamist r&auml;&auml;gitakse t&ouml;&ouml;tajaga kogu t&ouml;&ouml;protsess l&auml;bi. Ettev&otilde;te m&otilde;istab, et t&ouml;&ouml;keskkonnaga tegelemine on pidev protsess, mis &uuml;hest k&uuml;ljest aitab v&auml;ltida v&otilde;imalikke kahjusid, teisalt aga aitab ettev&otilde;ttel areneda.&nbsp;</p> <p>Suurettev&otilde;tte kategoorias osutus v&otilde;itjaks Derivco Estonia. Ettev&otilde;te hindab k&otilde;rgelt t&ouml;&ouml;tajate heaolu. Ettev&otilde;tte suurimaks probleemiks on pidevast kuvariga t&ouml;&ouml;tamisest tulenevad luu- ja lihaskonna ning n&auml;gemisprobleemid. Seet&otilde;ttu panustab ettev&otilde;te terviseedendamisse nii spordip&auml;evade korraldamisega v&otilde;i sporditoetuse maksmisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kogus aasta jooksul parimaid praktikaid, millega t&ouml;&ouml;andjad on p&uuml;&uuml;dnud muuta t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks. Auhinnad p&auml;lvisid AS Jeld-Wen Eesti, kus kaasati k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tegema ettepanekuid t&ouml;&ouml;keskkonna paremaks muutmisel. O&Uuml; Saue Production muutis laadimisalale piirde paigaldamisega t&ouml;&ouml;tajatele ohutumaks, samal ajal s&auml;ilitades t&ouml;&ouml;keskkonna mugavuse. O&Uuml; Hotell P&auml;rnu v&otilde;ttis toateenijate t&ouml;&ouml; kergendamiseks kasutusele varrega uksekiilu, mis s&auml;&auml;stab t&ouml;&ouml;tajaid sundasendist toauste avamisel.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1747Täna on töötervishoiupäev2017-10-24<p><strong>&Uuml;le-euroopalise t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&auml;dala raames t&auml;histatakse teisip&auml;eval Eestis t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva. Sel aastal on t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva fookuses ergonoomia ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamine.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dala pea&uuml;ritus toimub 24. oktoobril Tallinna Lauluv&auml;ljaku klaassaalis algusega kell 11. Lisaks huvitavatele loengutele saab k&uuml;lastada ka minimessi ala, kus erinevad t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajad tutvustavad oma teenuseid, et kokku viia teenuse osutajad ja selle kasutajad.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;keskkond meie tervist &uuml;sna suurel m&auml;&auml;ral. &bdquo;T&auml;iskasvanud inimene veedab suure osa ajast t&ouml;&ouml;l. Tarkus t&ouml;&ouml;tada ohutult ja tervist s&auml;&auml;stvalt m&otilde;jutab &uuml;sna palju seda, kui h&auml;sti ja kui kaua meie t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilib,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Tihti kiputakse arvama, et hea t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamine n&otilde;uab rohkelt ressurssi. Tegelikult on sageli v&otilde;imalik v&auml;ga lihtsate nippidega hoida oma tervist, v&auml;hendada pingeid ning t&ouml;&ouml;tada tulemuslikumalt,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval r&auml;&auml;gitakse ergonoomiast ning kuidas korraldada oma t&ouml;&ouml;d nii, et s&auml;iliks t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja ei tekiks haigusi. Ettekannetes keskendutakse sagedasematele probleemikohtadele nagu kael ja &otilde;lav&ouml;&ouml;de, k&auml;ed, k&otilde;rvad, selg, uni ja h&auml;&auml;l. Loenguid peavad ja kogemusi jagavad oma ala spetsialistid, f&uuml;sioterapeudid ja ergonoomid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval tunnustatakse ka 2017. aasta T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimate praktikate konkursi esikolmikut ning antakse &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsiooni auhind &bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond 2017". Eelmise aasta parimate praktikate laureaatidega saab tutvuda siin: <a href="http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/19">http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/19</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dal toimub EU-OSHA kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; raames . Kampaania kohta leiab rohkem infot T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikudtookohad-soltumata-east">http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikudtookohad-soltumata-east</a> ja kampaania ametlikult kodulehelt <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">http://www.healthy-workplaces.eu/et</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1746Kas tööampsu tegemisel sõlmitakse leping?2017-10-23<p><strong>Viimasel ajal on mitmed minu tuttavad teinud &uuml;he- v&otilde;i mitmep&auml;evaseid t&ouml;&ouml;ampse. Kuna see on minu jaoks uus, kuid tundub huvitava v&otilde;imalusena lisaraha teenimiseks, siis otsustasin ka proovida. Olen kuulnud, et s&otilde;lmitakse t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping. Ma ei ole varem selle lepingu alusel t&ouml;&ouml;d teinud. Kas see erineb kuidagi t&ouml;&ouml;lepingust?</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> T&ouml;&ouml;ampsu tegemine eeldab, et teate valdkonnast midagigi ehk l&auml;hete oma teadmiste ja oskustega kellelegi appi teenuse osutamise kokkuleppe raames. Mis omakorda t&auml;hendab, et teid ei pea enam keegi t&ouml;&ouml; tegemiseks v&auml;lja &otilde;petama, vaid pakute ise konkreetset teenust (kuigi eraisikuna). Siit ka pakutava lepingu valik ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping konkreetse tellimuse t&auml;itmiseks.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;lepingu puhul allub t&ouml;&ouml; tegija t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu puhul on t&ouml;&ouml;v&otilde;tja iseseisev tellimuse t&auml;itja. Ta teab t&auml;pselt, mis &uuml;lesannet tuleb t&auml;ita, kuidas seda teha, tal peavad eelduslikult olema vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid ja -riided ning ta peab suutma ka ise ette n&auml;ha ja ennetada sellise t&ouml;&ouml; tegemisega seotud ohtusid (ehk et ta vastutab oma t&ouml;&ouml;keskkonna eest ise).</p> <p>Eestis kasutataksegi t&ouml;&ouml; tegemiseks peamiselt kolme lepingu t&uuml;&uuml;pi &ndash; t&ouml;&ouml;leping, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping v&otilde;i k&auml;sundusleping. Nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- kui k&auml;sunduslepingu puhul tuleb t&auml;hele panna, et neid lepinguid reguleerib v&otilde;la&otilde;igusseadus. T&ouml;&ouml;v&otilde;tu- v&otilde;i k&auml;sundusleping s&otilde;lmitakse siis, kus isik osutab teenust vastavalt oma teadmistele ja p&auml;devusele ehk teda v&otilde;ib v&otilde;rrelda ettev&otilde;tjaga.</p> <p>Teenuse osutajale ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu korral t&ouml;&ouml;v&otilde;tjale ei ole seadusega ette n&auml;htud &otilde;igust p&otilde;hi-, lapse-, &otilde;ppe-, isa- ja muudele puhkustele nagu t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tajale. Kokku lepitakse t&ouml;&ouml; valmimise t&auml;htajas ja tasu maksmise tingimustes. &Uuml;ldjuhul lepitakse kokku konkreetses tasu suuruses ehk kui &uuml;lesanne t&auml;idetud, siis makstakse ka raha. Samas kui t&ouml;&ouml; teostamine peaks v&otilde;tma kauem aega kui esialgselt planeeritud, siis v&otilde;la&otilde;igusseaduse kohaselt ei tule maksta &uuml;letunnit&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i kui t&ouml;&ouml; teostamine peaks sattuma riigip&uuml;hale, siis ei tule vastupidiselt t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tamisele maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</p> <p>V&otilde;la&otilde;igusseaduse alusel teenuse osutamine annab inimesele suurema vabaduse. Samas ei ole tagatud samasugust kaitset nagu t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tamise korral ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tja v&otilde;i k&auml;sundisaaja peab m&otilde;istma, et ta on teenuse osutamisel nagu ettev&otilde;tja ehk tellija v&otilde;rdne partner, kes vastutab ise enda eest.</p> <p>Lisaks tasub &uuml;le vaadata muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe raames kehtivad ravikindlustuse p&otilde;him&otilde;tted: <a href="http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tooandja-kindlustatud-0/">http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tooandja-kindlustatud-0/</a></p> <p>&Otilde;igus ravikindlustusele on &uuml;he v&otilde;i mitme v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel t&ouml;&ouml;- v&otilde;i teenustasusid saavatel isikutel, kelle eest &uuml;ks v&otilde;i mitu juriidilist isikut maksavad sotsiaalmaksu &uuml;hes kuus kokku v&auml;hemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1744Tööinspektsioon: ka nädalavahetustel peab olema tagatud ohutu töö ehitusplatsidel2017-10-20<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust ning t&ouml;&ouml;tingimustest teavitamist ehitusobjektidel. Kontrolliti 18 ehitusobjekti, tuvastati 14 rikkumist ning algatati j&auml;relevalvemenetlus t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes olid j&auml;tnud t&ouml;&ouml;registrisse kandmata v&otilde;i l&auml;hetamise teatise esitamata 17 v&auml;lismaalase kohta.</strong></p> <p>L&auml;inud laup&auml;eval kontrollisid t&ouml;&ouml;inspektorid Tallinnas, Tartus ja P&auml;rnus 18 ehitusobjekti. T&ouml;&ouml;inspektorid p&ouml;&ouml;rasid t&auml;helepanu isikukaitsevahendite ja k&otilde;rgusest kukkumise kaitse vahendite kasutamisele. Samuti kontrolliti,&nbsp; kuidas on ehitusobjektil t&ouml;&ouml; korraldatud. T&ouml;&ouml;inspektor-juristid kontrollisid, kas t&ouml;&ouml;tajaid on teavitatud t&ouml;&ouml;tingimustest, kas on olemas kanne t&ouml;&ouml;tamise registrisse ning kas on t&auml;idetud Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste n&otilde;uded. T&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete rikkumisi fikseeriti 14 ning j&auml;relevalvemenetlus algatati 17 v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes ei olnud kandnud t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tamise registrisse v&otilde;i puudus nende kohta l&auml;hetamise teatis.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul lasub esmavastutus t&ouml;&ouml;tajate ohutuse eest t&ouml;&ouml;keskkonnas, sh ehitusobjektil t&ouml;id korraldaval peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjal, Eesti ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja puhul tema t&ouml;&ouml;andjal ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate korral sellele ettev&otilde;ttel, kes l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis vastu v&otilde;ttis. &bdquo;Ettev&otilde;tjad kurdavad, et t&ouml;&ouml;k&auml;si Eestis ehitusele ei j&auml;tku ning sageli on ehitusplatsidel kuulda v&otilde;&otilde;rkeelset juttu. T&ouml;&ouml;j&otilde;u palkamisel v&auml;ljastpoolt pole midagi halba, kui j&auml;rgitakse kehtivaid reegleid&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Teadaolevalt k&auml;ib kohati ka n&auml;dalavahetustel ehitustandril kibe t&ouml;&ouml;. Otsustasime kontrollida, kas ohutult t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;udeid j&auml;rgitakse, kas v&auml;ljastpoolt Eestit p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad on registreeritud ja kas nad on teadlikud meie reeglitest.&nbsp; Inspektorid kontrollisid ehitusplatse neljas suuremas linnas just n&auml;dalavahetusel selgitamaks, kas n&otilde;uetest peetakse siis v&auml;hem kinni kuna teatakse, et j&auml;relevalveametnikud n&auml;dalavahetustel &uuml;ldjuhul ei t&ouml;&ouml;ta,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>Kontrollitud ehitusobjektidel t&ouml;&ouml;tasid k&otilde;rvuti eestimaalastega ukrainlased, valgevenelased ja l&auml;tlased, kokku &uuml;le 60 t&ouml;&ouml;taja. J&auml;tkub j&auml;relevalvemenetlus t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes olid j&auml;tnud t&ouml;&ouml;tajad kandmata t&ouml;&ouml;tamise registrisse v&otilde;i kelle kohta puudus l&auml;hetamise teatis.</p> <p>Andmed l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta tuleb T&ouml;&ouml;inspektsioonile edastada e-posti teel hiljemalt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval. Teate v&otilde;ib esitada ka vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te, kui pooled on niimoodi kokku leppinud.</p> <p>Allikas:<a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"> T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1743Millist lepingut töö tegemiseks sõlmida?2017-10-19<p><strong>Oktoobris alanud Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Sel korral on vaatluse all t&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavad lepingud - t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;lpeing ning t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping. </strong></p> <p>K&auml;id aktiivselt t&ouml;&ouml;vestlustel ja l&otilde;puks n&auml;kkaski &uuml;ks magus koht ja sind oodatakse t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on mitmekesised ja ei j&otilde;ua &auml;ra oodata, et saaks asuda palka v&auml;lja teenima. Veel enne seda, kui koidab p&auml;ev, mil sammud seada uude kontorisse, heliseb telefon ja saad k&otilde;ne Maarikalt, kes on firma personaliosakonna spetsialist.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Palun saada mulle oma meiliaadres, elukoht ja isikukood, siis saadan sulle meilile t&otilde;&otilde;v&otilde;tulepingu allkirjastamiseks.&rdquo; T&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping? Mis asi see on? Kammid kiiresti peas l&auml;bi k&otilde;ik kuuldud info lepingute kohta. Ema t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepinguga ju, isa ka.. vist ? Mis vahet neil on, miks nad minuga s&otilde;lmivad t&ouml;&ouml;V&Otilde;TUlepingu?</p> <p>Jah, t&otilde;en&auml;oliselt su ema ja isa t&ouml;&ouml;tavad t&otilde;esti t&ouml;&ouml;lepingu alusel. T&ouml;&ouml;d tehakse reeglina t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Kuid &auml;ra muretse, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping ja k&auml;sundusleping on ka t&auml;iesti okeid ja legaliseeritud lepingud. T&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sundusleping s&otilde;lmitakse tavaliselt t&auml;htajaliselt ja siis kui sa osutad teenust, nt oled sa osav it-valdkonnas ja valmistad erinevatele ettev&otilde;tetele veebilehti v&otilde;i on sul suurep&auml;rased oskused lastega ning &uuml;rituste ajal hoiad peole tulnud vanemate lapsi.</p> <p>K&uuml;ll aga enne kui saadad Maarikale allkirjastatud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu tea seda, et sul ei ole &otilde;igus saada puhkust. Su vanemad t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lepingu alusel ja seega on neil &otilde;igus saada tasustatud puhkust. Samuti on neil kindlalt paika pandud t&ouml;&ouml; tegemise aeg, &uuml;letunnit&ouml;&ouml; on piiratud ning ka puhkeaeg on kehtestatud. T&otilde;&otilde;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ib n&otilde;uda sult t&ouml;&ouml;tamist piiramatult ja puhkeaega ette m&auml;&auml;ratud ei ole.</p> <p>Kui sul tekib t&ouml;&ouml;andjaga vaidlusi, siis nende lahendamiseks v&otilde;id p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Lisaks kohtule v&otilde;ivad p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni ainult need t&ouml;&ouml;tajad, kellega on s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;leping. T&ouml;&ouml;tades t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- v&otilde;i k&auml;sunduslepingu alusel ei ole t&ouml;&ouml;tellija asi kuidas tagad enda ohutuse t&ouml;&ouml;tamise ajal.&nbsp; Samas ei laiene sulle piirangud lepingu l&otilde;petamisel. Lepingu &uuml;les&uuml;tlemise seaduse aluseid need lepingud ei s&auml;testa, puudub ka etteteatamise ja h&uuml;vitise maksmise kohustus.</p> <p>Soovitan sul siiski alati eelistada t&ouml;&ouml;lepingut, kuid on kindlasti t&ouml;id, mille tegemiseks sobivad t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sundusleping isegi paremini. T&auml;htis on see, et sa teaksid, mis on nende erinevused ja alati loeksid lepingu enne allkirjastamist v&auml;hemalt korra l&auml;bi!</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/558" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;lepingust ja selle tunnustest</a>&nbsp;ning <a href="/redirect/2759" target="_blank">t&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavate lepingute kohta</a>.</strong></p> <p>Foto: openaccessbpo.com/blog/5-types-ineffective-call-center-team-leaders</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1742Millal kasutada renditööjõudu?2017-10-18<p><strong>Rendit&ouml;&ouml; suurimaks erip&auml;raks on kolmepoolne t&ouml;&ouml;suhe. &Uuml;ks ettev&otilde;te (rendiagentuur) s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;tajaga (rendit&ouml;&ouml;taja), kes asub ajutiselt t&ouml;&ouml;le teise ettev&otilde;ttesse (kasutajaettev&otilde;te). Rendiagentuuri ja kasutajaettev&otilde;tte suhteid reguleerib nendevaheline leping.</strong></p> <p><img title="Rendit&ouml;&ouml;" alt="Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega. Kui klassikalises t&ouml;&ouml;suhtes osaleb kaks poolt &ndash; t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja - siis rendit&ouml;&ouml; puhul osaleb t&ouml;&ouml;suhtes ka kolmanda poolena kasutajaettev&otilde;tja. Rendit&ouml;&ouml;suhte puhul s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;andja ehk rendiagentuur rendit&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu, mille alusel l&auml;hetab ta rendit&ouml;&ouml;taja ajutiselt t&ouml;&ouml;d tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettev&otilde;tja juurde viimase juhtimisel ja j&auml;relevalve all." src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 7_infograafika_moodus.jpg" /></p> <p><strong></strong></p> <p>Tartu &uuml;likooli uuringu &bdquo;T&ouml;&ouml;tingimused rendit&ouml;&ouml;l&ldquo; (2014) andmetel on rendit&ouml;&ouml;tajate osakaal (t&auml;ist&ouml;&ouml;ajale taandatult) Euroopa Liidus 1,4%&ndash;1,8% h&otilde;ivatutest. Rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu kasutatakse peamiselt kolmel p&otilde;hjusel:</p> <ul> <li>rendit&ouml;&ouml; pakub kasutajaettev&otilde;tjale v&otilde;imalust kiiresti palgata lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu juhul, kui see osutub vajalikuks;</li> <li>v&auml;hendab v&auml;rbamis-, t&ouml;&ouml;j&otilde;u- ja tootmiskulusid;</li> <li>maandab riske/kohustusi, mis kaasnevad inimeste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisega.</li> </ul> <p>Enam kui 80 riigis t&ouml;&ouml;j&otilde;urendiga tegeleva ManpowerGroupi Baltikumi personalijuhi Ene Kohtla s&otilde;nul j&auml;&auml;b rendit&ouml;&ouml;tajate arv Eestis vahemikku 5000-6000, mis moodustab ligi 1 protsendi t&ouml;&ouml;turul aktiivsetest inimestest.</p> <p>Eestis kasutatakse tema s&otilde;nul rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu, sest see aitab s&auml;&auml;sta aega ja raha. &bdquo;N&auml;iteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;maht h&uuml;ppeliselt v&otilde;i l&uuml;hiajaliselt kasvada ja rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud on kiire ja paindlik lahendus. Samuti annab rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud v&otilde;imaluse osaleda riigihangete elluviimises ning pakub vabadust ja paindlikkust uute projektide v&otilde;i teenuste rakendamisel, mil t&auml;pne t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus pole veel selge,&ldquo; lisas ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht. Iduettev&otilde;tete ning v&auml;ikeste ja keskmise suurusega ettev&otilde;tete jaoks v&otilde;ib rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud olla ka riskide maandamise v&otilde;imalus. Abiks v&otilde;ib see olla ka olukorras, kus ettev&otilde;tte enda teadmistest j&auml;&auml;b targa v&auml;rbamisotsuse tegemisel v&auml;heks, sest otsitakse v&auml;ga spetsiifilisi oskuseid.</p> <p><strong>Edu toovad l&auml;bim&otilde;eldus ja korrektsus</strong></p> <p>Ettev&otilde;te saab parima tulemuse l&auml;bi tiheda koost&ouml;&ouml; rendiagentuuriga. See t&auml;hendab nii etteplaneerimist ja varakult oma vajadustest teatamist kui ka osalemist l&otilde;ppkandidaatide intervjueerimisel ja l&otilde;pliku otsuse tegemisel.</p> <p>&bdquo;Probleemid tekivad enamasti siis, kui kasutajaettev&otilde;te pole jaganud rendiettev&otilde;ttele piisavalt informatsiooni t&ouml;&ouml; sisu, t&ouml;&ouml;aja v&otilde;i teiste tingimuste kohta, mis toob kaasa selle, et t&ouml;&ouml;taja siseneb ettev&otilde;ttesse valede ootuste ja ettekujutusega,&ldquo; kommenteeris Kohtla.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja huvides on valida erinevate pakkujate hulgast usaldusv&auml;&auml;rne koost&ouml;&ouml;partner, kelle taust on selge ning v&otilde;ib olla kindel, et riiklikud maksud saavad makstud ja t&ouml;&ouml;tajad registrisse kantud. T&auml;helepanu tasub p&ouml;&ouml;rata ka omavahelisele lepingule ja m&otilde;ista t&auml;pselt rendit&ouml;&ouml; tingimusi.</p> <p>&bdquo;Rendit&ouml;&ouml; puhul l&auml;htutakse kehtivast seadusest, millega m&otilde;lemad pooled peavad arvestama. Alati on hea kaardistada lisaks erinevate osapoolte vastutused &ndash; kes hoolitseb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja tervisekontrolli eest, kes arvestab t&ouml;&ouml;aega ning kuidas h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;reiside kulud,&ldquo; r&auml;&auml;kis korrektsest k&auml;itumisest ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht.</p> <p>Eestis on levinud praktika, kus kasutajaettev&otilde;tja juures jagab t&ouml;&ouml;juhiseid kasutajaettev&otilde;tja esindaja. Samas v&otilde;ib kokkuleppel selle korraldada ka vastupidi, et &uuml;lesandeid annab ja nende t&auml;itmist kontrollib rendiettev&otilde;tja.</p> <p>Kui kasutajaettev&otilde;tja ja rendiagentuuri korralduste vahel tekib vastuolu, peab t&ouml;&ouml;taja seadusest tulenevalt l&auml;htuma rendiagentuuri juhistest. Kui t&ouml;&ouml;tajal tekib aga ohtlik olukord t&ouml;&ouml;keskkonnas, peab ta kindlasti j&auml;rgima t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutava kasutajaettev&otilde;tja korraldusi.</p> <p>Seaduse kohaselt peab kasutajaettev&otilde;te ka tagama, et rendit&ouml;&ouml;taja t&auml;idaks tema juures t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. Kasutajaettev&otilde;te vastutab rendit&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe eest ning tagab talle isikukaitsevahendid.</p> <p><strong>Millest alustada?</strong></p> <p>Kui on plaan rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu kasutada, siis v&otilde;iks alustada ootuste ja vajaduste kaardistamisega &ndash; t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, t&ouml;&ouml;graafik, t&ouml;&ouml;tasu, vajadusel ka transport ja majutus. Kaardistust v&otilde;iks teha arvestusega, et kohanemiseks on rendit&ouml;&ouml;tajal v&auml;he aega. Seega v&otilde;iks planeerida neile t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis ei n&otilde;ua pikka ja p&otilde;hjalikku v&auml;lja&otilde;pet.</p> <p>Peale kaardistamist tuleb valida sobiv koost&ouml;&ouml;partner. Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega, mist&otilde;ttu koost&ouml;&ouml; algfaasis on oluline partneritel l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja kokku leppida rendiprojekti tingimused, osapoolte rollid ja neist l&auml;htuvad kohustused. Selleks, et koost&ouml;&ouml; sujuks parimal v&otilde;imalikul moel, on tarvis veenduda, et partneri n&auml;ol on tegemist finantsiliselt stabiilse ja eetilise ettev&otilde;ttega, kes l&auml;htub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest. &bdquo;Juriidiliseks t&ouml;&ouml;andjaks on rendit&ouml;&ouml; puhul k&uuml;ll rendiettev&otilde;te, kuid t&ouml;&ouml;taja ebaeetilise v&otilde;i halva kohtlemise puhul saab kahjustada m&otilde;lema ettev&otilde;tte maine,&ldquo; v&otilde;ttis Ene Kohtla kokku korrektse asjaajamise v&auml;&auml;rtuse.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2070" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte rendit&ouml;&ouml;st</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1741Kuidas pääseda kõrgelt kukkudes eluga?2017-10-17<p><strong>Turvavarustuse kasutamisega on meil ehitusobjektidel uskumatult kehvad lood. Selle tulemusena on juhtunud v&auml;ga kurbade tagaj&auml;rgedega kukkumisi, mida oleks saanud &otilde;ige varustuse kasutamisel &auml;ra hoida.</strong></p> <p>Kui h&auml;sti meil kasutatakse ehitusobjektidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel tarvilikku turvavarustust? &bdquo;Meie t&auml;navapilt n&auml;itab imeliselt, kui palju turvavarustust kasutatakse - ehk siis peaaegu &uuml;ldse mitte ei kasutata. Tihti juhtub ka, et turvavarustus antakse k&auml;tte t&auml;iesti koolitamata inimestele, kes kasutab seda valesti. Paraku on n&auml;ha k&otilde;ikides Eesti linnades ja k&otilde;igil suurematel ehitustel juba eemalt t&ouml;&ouml;lisi ilma turvavarustuseta, kas siis ronimas v&otilde;i tegemas muid t&ouml;id k&otilde;rgustes. Meil j&auml;&auml;b m&otilde;elda vaid, mis toimub objekti suletud territooriumil tavainimese silmale n&auml;htamatus kohas?. V&auml;hemalt iga viies registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on seotud kukkumisega. 2016. aastal registreeriti Eestis rekordiline 5082 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, p&otilde;him&otilde;tteliselt iga tund toimub raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus mille tulemusena t&ouml;&ouml;taja on haiguslehel rohkem kui kalendrikuu,&ldquo; annab olukorrast &uuml;levaate Taavi Lukas firmast Kukkumiskaitse O&Uuml;.</p> <p>Taavi Lukas usub, et k&otilde;ik rasked kukkumisega seotud &otilde;nnetused saaks &auml;ra hoida &otilde;ige turvavarustuse kasutamisega ja vastava koolitusega.</p> <p>Muidugi k&auml;ttesaadavast turvavarustusest ei ole kasu kui inimene ei oska v&otilde;i ei viitsi seda kasutada. Turvavarustus koolitamata t&ouml;&ouml;lise k&auml;es on sama kasutu, kui raamat lugemisoskamatu inimese k&auml;es. &bdquo;K&otilde;iki t&ouml;id on v&otilde;imalik teostada turvaliselt ja iga inimene peaks aru saama, et kui ta seda t&ouml;&ouml;d ilma enda elu ohtu panemata teostada ei suuda, tuleb t&ouml;&ouml; tegemata j&auml;tta ja leida vajalik varustus ja koolitus v&otilde;i kutsuda appi m&otilde;ni oma ala spetsialist,&ldquo; manitseb Lukas.</p> <p>Turvavarustuse kasutamisega on meil ehitusobjektidel uskumatult kehvad lood. Selle tulemusena on juhtunud v&auml;ga kurbade tagaj&auml;rgedega kukkumisi, mida oleks saanud &otilde;ige varustuse kasutamisel &auml;ra hoida.</p> <p>Kui h&auml;sti meil kasutatakse ehitusobjektidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel tarvilikku turvavarustust? &bdquo;Meie t&auml;navapilt n&auml;</p> <p>Taavi Lukas usub, et k&otilde;ik rasked kukkumisega seotud &otilde;nnetused saaks &auml;ra hoida &otilde;ige turvavarustuse kasutamisega ja vastava koolitusega.</p> <p>Muidugi k&auml;ttesaadavast turvavarustusest ei ole kasu kui inimene ei oska v&otilde;i ei viitsi seda kasutada. Turvavarustus koolitamata t&ouml;&ouml;lise k&auml;es on sama kasutu, kui raamat lugemisoskamatu inimese k&auml;es. &bdquo;K&otilde;iki t&ouml;id on v&otilde;imalik teostada turvaliselt ja iga inimene peaks aru saama, et kui ta seda t&ouml;&ouml;d ilma enda elu ohtu panemata teostada ei suuda, tuleb t&ouml;&ouml; tegemata j&auml;tta ja leida vajalik varustus ja koolitus v&otilde;i kutsuda appi m&otilde;ni oma ala spetsialist,&ldquo; manitseb Lukas.</p> <p><strong>Iga&uuml;hele siiski oma varustus</strong></p> <p>Milline oleks elementaarne ja h&auml;davajalik varustus? Taavi Lukas &uuml;tleb, et k&otilde;rgustes teostatakse v&auml;ga erinevaid t&ouml;id, mille jaoks tuleb kasutada ka v&auml;ga erinevat varustust. Elementaarsed on alati rakmed, turvaliin ja koht, kuhu ennast ankurdada. Samas ei saa eeldada, et arborist saab enda t&ouml;&ouml;d tehtud samasuguste rakmete, turvaliinide ja ankrutega nagu tellingumees ja vastupidi.</p> <p>Leidub ka rakmeid, mis on tehtud spetsiaalselt naistele. Muus osas meeste ja naiste varustuses erinevust ei ole. &bdquo;K&uuml;ll aga soovitame naistel enda varustusse valida kergemakaalulised seadmed ja vahendid, n&auml;iteks terase asemel alumiiniumist,&ldquo; lisab Taavi Lukas.</p> <p>Allikas: <a href="http://ity24.ee/" target="_blank">ehitusruudus.delfi.ee</a></p> <p>Foto: sxc/Ton Bryne</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/3044" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte ohutusrihmadest</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1739Kas kaugtööl võib ka tööõnnetus juhtuda?2017-10-16<p><strong>M&otilde;ned meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad teevad kaugt&ouml;&ouml;d, t&ouml;&ouml;d tehakse p&auml;ris kaugel (teisel mandril). Kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;iteks kaugt&ouml;&ouml;l olles kukub, kas siis t&ouml;&ouml;andja peab seda &otilde;nnetust ka kuidagi uurima?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega on tegemist, kui &otilde;nnetus on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga ja juhtub ajal, mil t&ouml;&ouml;taja:</p> <ul> <li>t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet;</li> <li>tegi muud t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;andja loal;</li> <li>tegutses t&ouml;&ouml;andja huvides;</li> <li>viibis t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse definitsioon ja uurimise l&auml;biviimine ei erine seet&otilde;ttu, et &otilde;nnetus juhtus kaugt&ouml;&ouml;d tehes. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andjal lasub ka kaugt&ouml;&ouml;l juhtunud &otilde;nnetuse puhul esmalt kohustus selgitada v&auml;lja, kas tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega ning seej&auml;rel selgitada v&auml;lja &otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused, et oleks v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele asjakohased meetmed samalaadsete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks. Peale uurimise l&otilde;petamist tuleb koostada kas vormikohane raport v&otilde;i vabas vormis akt (kui uurimise k&auml;igus selgub, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega). Raport v&otilde;i akt tuleb edastada t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; tegemisel sealhulgas ka p&auml;ris kaugel (nt teisel mandril) t&ouml;&ouml;tamise korral tuleb enne t&ouml;&ouml;taja kaugt&ouml;&ouml;le lubamist viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s veendumaks, et t&ouml;&ouml; tegemiseks on sobivad tingimused. Kui reaalselt ei ole v&otilde;imalik riskianal&uuml;&uuml;si tegijal kohale minna, siis v&otilde;ib riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;bi viia n&auml;iteks fotode p&otilde;hjal. Fotode p&otilde;hjal on v&otilde;imalik v&auml;lja selgitada, kas t&ouml;&ouml;tajal on olemas p&uuml;sikindel tool, mitte kolme jalaga taburet, millelt v&otilde;ib kergesti kukkuda. Peale seda, kui t&ouml;&ouml;keskkond on hinnatud ja l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas ohte v&auml;ltida tuleb l&auml;bi m&otilde;elda ka see, kuidas k&auml;ituda juhul, kui midagi ikkagi valesti l&auml;heb. N&auml;iteks kukub t&ouml;&ouml;taja trepil, kui tuleb poest pastakat ostmast. Kaugel juhtunud &otilde;nnetuse uurimisel saab t&ouml;&ouml;andja suuresti tugineda ainult kannatanu &uuml;tlustele ja tema poolt saadetud materjalidele (nt s&uuml;ndmuskohast tehtud fotod, pealtn&auml;gijate seletused). Oht v&otilde;ib peituda selles, et kui kaugt&ouml;&ouml;d tegeval t&ouml;&ouml;tajal ei ole ka t&ouml;&ouml;aeg t&auml;pselt&nbsp; m&auml;&auml;ratletud v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjal olla keeruline kui mitte v&otilde;imatu selgeks teha, kas t&ouml;&ouml;taja kukkumine oli seotud tema t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i mitte. See on &uuml;ks riskidest, millega tuleb kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet s&otilde;lmides arvestada.</p> <p>Enne kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe s&otilde;lmimist soovitame tutvuda ka sotsiaalpartnerite poolt koostatud kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppega, mille leiate lingilt <a href="https://www.employers.ee/uudised/kaugtoo-kokkulepe-10-olulist-punkti-millega-kaugtoo-tegemisel-tuleb-arvestada/">https://www.employers.ee/uudised/kaugtoo-kokkulepe-10-olulist-punkti-millega-kaugtoo-tegemisel-tuleb-arvestada/</a></p> <p>Foto: sxc/Dhiego Andrade</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1738Töö-ja puhkeaeg2017-10-16<p><strong>Oktoobris alanud Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames&nbsp;lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. </strong></p> <p>T&ouml;&ouml;le asudes peab kindlasti olema kursis t&ouml;&ouml;- ning puhkeajaga. Seadusega on paika pandud kindlad normid, mida t&ouml;&ouml;andja ning t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgima peavad. T&ouml;&ouml;aeg on seaduse, muu &otilde;igusakti, kollektiiv- v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i poolte kokkuleppega m&auml;&auml;ratud aeg, mille kestel t&ouml;&ouml;taja on kohustatud t&auml;itma oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, alludes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja riiklikuks t&ouml;&ouml;aja normiks on m&auml;&auml;ratud 40 tundi n&auml;dalas, s.o t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Erisused t&auml;ist&ouml;&ouml;aja puhul kehtivad alates 7. eluaastast kuni koolikohustuse l&otilde;puni, neile on kehtestatud l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Samuti kehtivad erandid allmaat&ouml;&ouml;l, tervistkahjustaval v&otilde;i eriiseloomuga t&ouml;&ouml; puhul. Erisused t&auml;ist&ouml;&ouml;aja puhul kehtivad alates 7. eluaastast kuni koolikohustuse l&otilde;puni, neile on kehtestatud l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Samuti kehtivad erandid allmaat&ouml;&ouml;l, tervistkahjustaval v&otilde;i eriiseloomuga t&ouml;&ouml; puhul. Lisaks t&auml;ist&ouml;&ouml;ajale on v&otilde;imalik kokku leppida ka t&auml;ist&ouml;&ouml;ajast l&uuml;hemas ajas ehk osalises t&ouml;&ouml;ajas.</p> <p>T&auml;isealistel t&ouml;&ouml;tajatel on lubatud t&ouml;&ouml;aeg kehtestatud l&auml;bi kohustusliku puhkeaja, mis t&auml;hendab, et 24 tunni jooksul peab t&ouml;&ouml;tajale j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt 11 tundi j&auml;rjestikust puhkeaega. Alaealiste puhul on v&auml;lja toodud lubatud t&ouml;&ouml;tundide arv p&auml;evas, mis on j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>7-12-aastastel - 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul, 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi n&auml;dalas koolivaheajal;</li> <li>13-14-aastastel v&otilde;i vanemal koolikohustuslikul* - 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul (3 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul, kui tehakse kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal), 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi n&auml;dalas koolivaheajal;</li> <li>15-17-aastane mittekoolikohustuslik - 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi n&auml;dalas</li> </ul> <p>* koolikohustuslik on isik p&otilde;hikooli l&otilde;petamiseni v&otilde;i 17-aastaseks saamiseni</p> <p>24-tunniseid vahetusi v&otilde;ivad erandina teha valve-ja turvat&ouml;&ouml;tajad, tervisehoiu- ja hoolekandet&ouml;&ouml;tajad, p&auml;&auml;steteenistujad v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajad, kelle puhul on see ette n&auml;htud kollektiivlepinguga. 24-tunniste vahetuste puhul peab t&ouml;&ouml;tajale olema kompenseeritud puhkeaeg.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud andma t&ouml;&ouml;tajale pausi einestamiseks ja puhkamiseks. V&auml;hemalt 30-minutiline paus peab olema antud iga 6-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta (alaealise puhul v&auml;hemalt iga 4,5-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta). Pausi ajal on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;kohast lahkuda v&otilde;i puhata ning einestada selleks etten&auml;htud kohas, kui t&ouml;&ouml;andja seda v&otilde;imaldab.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestuse korral peab igan&auml;dalane puhkeaeg olema v&auml;hemalt 36 j&auml;rjestikust tundi, mittesummeeritud t&ouml;&ouml;aja korral 48 j&auml;rjestikust tundi.</p> <p>Ole oma &otilde;igustega kursis ning vaata punktid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja kohta enne t&ouml;&ouml;leasumist kindlasti &uuml;le!</p> <p>Foto: <em>lawdonut.co.uk/sites/default/files/working-time-faqs_386159968</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1737Ergonoomika või ilusad disainlahendused?2017-10-13<p><strong>Ergonoomika asemel eelistatakse kontorites kahjuks ilusaid disainlahendusi ning 2/3 kontorit&ouml;&ouml;tajatest kaebavad alaselja valu, kirjutab <a href="http://ehitusruudus.delfi.ee/" target="_blank">ehitusruudus.ee</a>.</strong></p> <p>Ehitusmessil on p&auml;evakorras &uuml;he p&otilde;neva teemana ergonoomilised lahendused kodus ja kontoris, millest r&auml;&auml;gib l&auml;hemalt ergonoom Triinu Sirge. T&ouml;&ouml;keskkonna ergonoomikale p&ouml;&ouml;ratakse meil kahjuks v&auml;he t&auml;helepanu, pigem pannakse suurem r&otilde;hk disainile, eriti just uute t&ouml;&ouml;keskkondade kujundamisel. Riigihanke korras soetatud kontorim&ouml;&ouml;bel ei pruugi sobida k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, individuaallahendused on aga kallid. Populaarsed avatud kontori lahendused ei ole &uuml;ldsegi t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud.</p> <p>&bdquo;Disainlahendused on k&uuml;ll ilusad, kuid sageli ebapraktilised ja inimese jaoks ebaergonoomilised. Siinkohal n&auml;eksingi suuremat koost&ouml;&ouml;d disainerite ja ergonoomide vahel, et luua ideaalne keskkond. See on ka &uuml;heks minu missiooniks,&ldquo; &uuml;tleb Triinu Sirge.</p> <p>Tema seminar tuleb h&auml;sti praktiline. Triinu Sirge n&auml;itab erinevaid v&otilde;imalusi, kuidas muuta t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliseks. Inimene t&ouml;&ouml;tab enamiku aja oma elust. See, milline on tema t&ouml;&ouml;asend, m&otilde;jutab suurel m&auml;&auml;ral tema tervist. Oluline on m&auml;rgata ja teadvustada &otilde;iget t&ouml;&ouml;asendit ja selle m&otilde;ju tervisele.</p> <p>Triinu Sirge s&otilde;nul on reaalsus see, et pigem &uuml;ritatakse odavamalt l&auml;bi saada ja koost&ouml;&ouml;d ergonoomidega ei taheta tehta. Enne kujundatakse t&ouml;&ouml;kohad &auml;ra ja siis hakatakse vaatama, kuidas t&ouml;&ouml;tajatel seal olla on. Probleemidele hakatakse t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama heal juhul siis, kui mitmed t&ouml;&ouml;tajad kurdavad terviseh&auml;dade &uuml;le v&otilde;i on juba registreeritud kutsehaigusi.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks populaarsed avatud kontori lahendused ei ole &uuml;ldse t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud, vaid pigem v&auml;sitavad t&ouml;&ouml;tajaid mentaalselt. Siis kaasatakse t&ouml;&ouml;andja poolt alles ergonoom appi. Tegeleme t&auml;na peamiselt tulekahjude kustutamisega, aga see v&otilde;iks olla vastupidi,&ldquo; nendib Triinu Sirge.</p> <p><strong>Riigihanke korras soetatud m&ouml;&ouml;bel ei sobi k&otilde;igile</strong></p> <p>Tal on &auml;&auml;retult kahju, et uutes ja uhketes vastehitatud hoonetes on v&auml;ga palju probleeme. Nii f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;keskkonnaga, n&auml;iteks liiga madal &otilde;huniiskus, mis tekitab t&ouml;&ouml;tajatele terviseprobleeme kui ka ergonoomilise t&ouml;&ouml;keskkonnaga. &bdquo;Peamiseks p&otilde;hjuseks on riigihanke korras soetatud m&ouml;&ouml;bel, mis on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;hesugune. Paraku k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on keham&otilde;&otilde;tudelt erinevad ja vajavad individuaalset l&auml;henemist. Siis tekivadki probleemid, et kallis tool ei sobi t&ouml;&ouml;tajale, ei toeta selja nimmeosa, puuduvad k&auml;etoed v&otilde;i tool ei ole muud moodi piisavalt reguleeritav. Edasi pole t&ouml;&ouml;tajat piisavalt juhendatud, kuidas seda reguleerida. Nii s&uuml;venevadki terviseprobleemid. N&auml;iteks hiljutises kontorit&ouml;&ouml;tajate uuringus kaebas 68% t&ouml;&ouml;tajatest alaselja valu viimase 30 p&auml;eva jooksul. See on v&auml;ga suur probleem,&ldquo; toob Triinu Sirge n&auml;iteid.</p> <p><strong>Iga investeeritud euro ergonoomikasse toob tagasi kuni seitse eurot</strong></p> <p>Kuhu liigub maailm selles osas? Meie t&ouml;&ouml;keskkond viimastel aastak&uuml;mnetel on muutunud ja suur osa inimestest teeb igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;d arvutiga. N&uuml;&uuml;d on alles tekkinud arusaam, et ergonoomika aitab s&auml;ilitada tervist. &bdquo;Maailm liigub rohkem ergonoomiliste lahenduste ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutusele v&otilde;tmise poole. Hakatakse m&auml;rkama t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;asendeid ja vajadusi, muretsetakse nende tervise ja ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkuse p&auml;rast,&ldquo; &uuml;tleb Triinu Sirge.</p> <p>Ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid ei ole kindlasti kulu, vaid investeering ettev&otilde;ttesse ja selle j&auml;tkusuutlikkusse.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks on arvutatud, et iga investeeritud euro toob tagasi 3-7 eurot. 72% ettev&otilde;tetest, kes tegelesid aktiivselt t&ouml;&ouml;tervishoiuga ja tervisedendamisega n&auml;itasid suuremat loovust ja innovaatilisust, mis on ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagatiseks. Palju kallim on t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste, kutsehaiguste v&otilde;i muude t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haiguste kulusid. Ergonoomilisi lahendusi ja ergonoomilist t&ouml;&ouml;kohta saab ka v&auml;ga m&otilde;istliku hinna eest. N&auml;iteks 2013. aastal l&auml;ks t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleemide ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu kaduma v&auml;hemalt 300 miljonit t&ouml;&ouml;p&auml;eva Euroopas. M&otilde;istlikum on ennetada ja muuta t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliseks,&ldquo; on Triinu Sirge veendunud.</p> <p>Allikas: ehitusruudus.delfi.ee</p> <p>Foto: sxc/kubelik2</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1736Kontoritöötaja riietus loob organisatsioonikultuuri2017-10-13<p><strong>T&auml;nap&auml;eval pole &uuml;hte ranget reeglit, kuidas kontorit&ouml;&ouml;taja riides peab olema. Riietumisstiil s&otilde;ltub ettev&otilde;tte tegevusalast ja kontori asukohast. See, mis on asjakohane ehitusplatsi konteinerkontoris, ei pruugi sobida ministeeriumisse ja vastupidi. Riietumisstiil on osa organisatsioonikultuurist, on see siis kuskile kirja pandud v&otilde;i kujunenud v&auml;lja t&ouml;&ouml; k&auml;igus. Uued t&ouml;&ouml;tajad juhinduvad vanemate olijate stiilist. Ettev&otilde;ttes, kus on tavaks riietuda pigem konservatiivselt, v&otilde;tavad &uuml;ldjuhul ka uued t&ouml;&ouml;tajad selle omaks.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;korralduse reeglite v&otilde;i muu asutusesisese dokumendiga m&auml;&auml;rata ka reeglid riietumisele. Reeglid peavad olema &uuml;ldised, n&auml;iteks v&otilde;ib s&auml;testada reeglid selliselt &ndash;</p> <hr /> <p><em>T&ouml;&ouml;taja v&auml;limus peab olema puhas ja korrektne. Riietumisel peab t&ouml;&ouml;taja meeles, et on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel ettev&otilde;tte esindaja, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja riietumisstiil ei tohi juhtida t&auml;helepanu k&otilde;rvale t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetelt (n&auml;iteks pole sobivad paljastavad riided, suured ehted jne), ning j&auml;rgib t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid.</em></p> <hr /> <p>Kui ettev&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljan&auml;gemisele ranged reeglid, siis v&otilde;iks nendest reeglitest t&ouml;&ouml;tajat informeerida juba t&ouml;&ouml;vestlusel. N&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal ei tohi olla n&auml;htaval t&auml;toveeringuid ja ehteid v&otilde;i tuleb kanda vormir&otilde;ivaid. Igasuguste piirangute ja reeglite kehtestamisel on oluline inimestele selgitada, miks sellised reeglid kehtestatud on. Kui inimene teab reegli tagamaid, v&otilde;tab ta selle t&otilde;en&auml;olisemalt omaks ja k&auml;itub vastavalt. Arusaamatuste korral tuleks erimeelsustest kindlasti r&auml;&auml;kida ja p&uuml;&uuml;da teise poole seisukohtadest aru saada ning nendega v&otilde;imalusel arvestada. Kui reegleid on vaja kehtestada t&ouml;&ouml;suhte ajal, tuleks selleks varuda piisavalt aega, et uut korda t&ouml;&ouml;tajatele selgitada ning anda aega m&otilde;ttega harjumiseks. Eriti tuleb ajavaruga arvestada, kui uue reegli kehtestamine eeldab t&ouml;&ouml;tajalt kulutuste tegemist.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&auml;itel on asutusel olemas k&auml;itumisjuhised teavitus&uuml;ritustel osalemiseks, mis muuhulgas &uuml;tlevad, et teavitus&uuml;ritustel osalejad kasutavad riietumisel &uuml;htset asutuse s&uuml;mboolikat (lips, sall) ja soovituslikku v&auml;rvikombinatsiooni r&otilde;ivastuses. Soovituslikuks v&auml;rvikombinatsiooniks on must, valge ja sinine. V&auml;rvikombinatsioon on m&auml;&auml;ratud p&otilde;hjusel, et asutuse s&uuml;mboolikaga lipsud ja sallid on erksat v&auml;rvi sinisel p&otilde;hjal valged rukkililled. Kui erksinine sall v&otilde;i lips panna punase v&otilde;i n&auml;iteks v&auml;ga kirju pluusi peale, j&auml;&auml;b &uuml;ldmulje liiga kirju. Lisaks ei p&auml;&auml;se sall v&otilde;i lips m&otilde;jule.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib, et klienditeenindajad oleksid k&otilde;ik samamoodi riides, on v&otilde;imalik soetada t&ouml;&ouml;tajatele vormiriided. Vormiriideid valides tuleb p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu riiete sobivusele ja mugavusele ning arvestada t&ouml;&ouml;ruumide temperatuuriga. N&auml;iteks erinevad m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt sooja kontori t&ouml;&ouml;riided v&otilde;rreldes vastuv&otilde;tualaga, kus uksest k&auml;imisel puhub tuul ja &otilde;uest tuleb k&uuml;lma &otilde;hku. Lisaks peaksid riided olema sellisest materjalist, mis ei aja higistama. &Uuml;ldteada t&otilde;de &uuml;tleb, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Siiski oleks hea enne t&ouml;&ouml;riiete konkreetse mudeli ja l&otilde;ike v&auml;lja valimist konsulteerida ka t&ouml;&ouml;tajatega ning nende arvamusega arvestada, sest t&ouml;&ouml;tajad on need, kes peavad valitud riideid suure osa p&auml;evast kandma. Kui riietus on ebamugav v&otilde;i on valitud l&otilde;ige, mis sobib v&auml;hestele (nt v&auml;ga kitsa l&otilde;ikega pluus/jakk), siis tekitab see t&ouml;&ouml;tajates stressi. N&auml;iteks v&otilde;ib see muuta klienditeenindaja niigi stressirohke t&ouml;&ouml; veelgi raskemaks. T&ouml;&ouml;tajaid tuleb valikuprotsessi kaasata, et nad vormir&otilde;ivaid hea meelega kannaksid. Enne riiete tellimist tuleks anda t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus riideid selga proovida ja valida endale sobiv suurusnumber. Tellides riided ilma proovimisv&otilde;imaluseta, ootab ees ilmselt pettumus. Halvemal juhul ei saa k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tellitud riideid kanda, sest suurusnumbrid ei sobi.</p> <p>Avatud kontorite maailmas on probleemiks kerkinud parf&uuml;&uuml;mide kasutamine &ndash; &auml;sja soetatud kallis ja hea l&otilde;hnaga parf&uuml;&uuml;m v&otilde;ib olla kaast&ouml;&ouml;tajatele h&auml;iriv. Tegu ei ole &uuml;leskutsega loobuda parf&uuml;&uuml;mide kasutamisest, vaid pigem &uuml;leskutsega neid m&otilde;&otilde;dukalt kasutada.</p> <p>Riietust k&auml;sitlevates artiklites oleme alati r&auml;&auml;kinud ka jalan&otilde;udest. Kontoris kasutatavate jalan&otilde;ude kohta ei ole erilisi n&otilde;udeid peale selle, et jalan&otilde;u oleks mugav ja liikumine oleks ohutu. N&auml;iteks ei sobi jalan&otilde;ud, millel on libe tald v&otilde;i kontsaplekk. Kingad peavad kandjale olema mugavad. N&auml;iteks k&otilde;rgetel kontsadel on &otilde;nnetuse juhtumise t&otilde;en&auml;osus suur. Samuti p&otilde;hjustab pidev liiga k&otilde;rgete kontsadega kingade kandmine selja- ja jalavalu ning liigeste p&otilde;letikku.</p> <hr /> <p><em>T&ouml;&ouml;taja asendas sekret&auml;ri. Asenduse k&auml;igus pidi t&ouml;&ouml;taja kulleritelt pakid vastu v&otilde;tma ja viima need &otilde;igetesse kohtadesse (sh teistele korrustele). T&ouml;&ouml;taja viis pakid korrus k&otilde;rgemale ja p&auml;rast pakkide &uuml;leandmist kiirustas tagasi oma korrusele. &Otilde;nnetus toimus vahetult enne koridori ust. T&ouml;&ouml;taja kiirustamine ja kontsakingade libe tald p&otilde;hjustasid jalav&auml;&auml;namise, mille tagaj&auml;rjeks oli kandluu ja lodiluu murd.</em></p> <p>&Otilde;nnetuse<em> p&otilde;hjuseks oli &uuml;lekoormatus (haiguste hooaja asendused) ning ebasobiva kiiruse ja jalan&otilde;ude valik.</em></p> <hr /> <p><strong>Millistel juhtudel on t&auml;toveeringute keelamine t&ouml;&ouml;kohas lubatud?</strong></p> <p><strong>Liisa Pakosta, v&otilde;rd&otilde;igusvolinik:</strong></p> <p>Uue t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le palkamisel peaks valima inimese, kes sobib seda t&ouml;&ouml;d k&otilde;ige paremini tegema. Kui t&ouml;&ouml;lesoovija on teistega v&otilde;rreldes paremate t&ouml;&ouml;alaste n&auml;itajatega, kuid ta j&auml;etakse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmata ainu&uuml;ksi tema t&auml;toveeringute p&auml;rast, siis v&otilde;ib tegu olla eelarvamusest p&otilde;hjustatud otsusega. Kui t&auml;toveeringud pole seotud sobivusega pakutavale t&ouml;&ouml;le, siis ei ole m&otilde;istlikku p&otilde;hjendust t&ouml;&ouml;andja otsusele, miks ta v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;le halvemate t&ouml;&ouml;alaste n&auml;itajatega inimese.</p> <p>Samas ei ole Eesti seadustes v&auml;limust seadusega kaitstavate tunnuste hulgas t&auml;toveeringut nimetatud. Seega peaks iga inimene enne t&auml;toveeringu tegemist teadlik olema, et v&otilde;ib sattuda t&ouml;&ouml;andja juurde, kes nimetab t&auml;toveeringu ebasobilikuks. Iseasi muidugi, kui m&otilde;istlik see t&ouml;&ouml;tulemuste suhtes on, aga t&ouml;&ouml;andjal on selline v&otilde;imalus valikupiire seada. N&auml;iteks kui keegi soovib t&ouml;&ouml;le minna nahaarsti kabinetti ja tal on t&auml;toveeritud nahk, siis v&otilde;ib-olla t&ouml;&ouml;andja oma t&ouml;&ouml;alase kuvandiga ei propageeri sellist k&auml;itumist ja seet&otilde;ttu ei v&otilde;ta inimest t&ouml;&ouml;le. Samas usun, et on t&ouml;&ouml;andjaid, kes just otsivadki t&auml;toveeringuga t&ouml;&ouml;tajaid &ndash; see on valikute k&uuml;simus.</p> <p>V&auml;limusega seonduvalt on inimene seadusega kaitstud selle eest, et temalt ei tohi n&otilde;uda soorolliga seonduvat kindlat t&uuml;&uuml;pi k&auml;itumist v&otilde;i soorollile &bdquo;t&uuml;&uuml;pilist&ldquo; v&auml;limust. N&auml;iteks riietuse osas on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kanda nii seelikut kui ka p&uuml;kse. Kui t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uab seelikus k&auml;imist, siis on t&ouml;&ouml;tajal ikkagi &otilde;igus k&auml;ia p&uuml;kstes ja vastupidi. Samuti ei saa naist&ouml;&ouml;tajalt &uuml;ldjuhul n&otilde;uda n&auml;iteks &bdquo;meikige ennast nagu naine&ldquo;. Piiranguid meigile v&otilde;i v&auml;limusele on &otilde;igus panna m&otilde;istlikel, t&ouml;&ouml;ga seotud p&otilde;hjustel. N&auml;iteks v&otilde;ivad kunstripsmed olla teatud olukordades seotud t&ouml;&ouml;ohutusriskiga ja sel juhul v&otilde;ib neid keelata. Ka n&auml;iteks reklaamklippi on &otilde;igus otsida ainult kindlast soost ja teatud v&auml;limusega inimest.</p> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta kolmandas numbris.</p> <p><em></em></p> <p><em></em></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1735Tellingute demonteerimine nõuab korraliku juhendamist ja väljaõpet2017-10-12<p><strong>"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>&Uuml;hel sajusel juunikuu hommikul tuli Tarmol (nimi muudetud) j&auml;tkata ehitusplatsile paigaldatud fassaaditellingute demonteerimist. Ta t&ouml;&ouml;tas teist n&auml;dalat t&ouml;&ouml;dejuhatajana ettev&otilde;ttes, mis tegeleb tellingute ja t&ouml;&ouml;platvormide p&uuml;stituse ja demonteerimisega. T&ouml;&ouml;taja liikus tellingute teisel t&ouml;&ouml;laval 4 meetri k&otilde;rgusel. &Auml;kitselt nihkusid tellingud seinast eemale ning Tarmo reageeris sellele h&uuml;ppega hoone vihmast libeda katuser&auml;&auml;sta suunas. Ta libastus ja kukkus maapinnale. Kolleeg avastas Tarmo lebamas ning helistas kiirabisse, kes toimetas kannatanu erakorralise meditsiini osakonda. Arstid tuvastasid l&uuml;lisambas murru ning mitmeid p&otilde;rutusi.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse hetkel olid tellingud osaliselt seina ankurdatud, hoone nurgast teiste tellingutega kinnitamata ning tellingutele oli osaliselt kinnitatud kattekile. Viimane toimis tuulepuhangu korral nagu laevapuri, ankurdatud seinakinnitused ei pidanud koormusele vastu ning tellingud paiskusid seinast eemale.</p> <p>Kuigi Tarmo omas koolitustunnistusi tellingute paigaldamiseks ja demonteerimiseks ning teda oli ohutusalaselt praeguse t&ouml;&ouml;andja juures juhendatud, eiras ta valdkonnas teadaolevaid ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Tellingute demonteerimisel eemaldatakse detailid, kinnitused ja seotised j&auml;rk-j&auml;rgult, et p&uuml;sti seisev telling oleks v&otilde;imalikult p&uuml;sikindel. Esmalt eemaldatakse kattekiled, v&auml;ltimaks tuulest tingitud &uuml;mberminekut. Kuigi ohutuse tagamiseks oli tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaanis ette n&auml;htud &uuml;ldised ohutun&otilde;uded, vajab t&ouml;&ouml;taja, t&ouml;&ouml;dejuhataja ja ehitusplatsi koordinaator (ohutuse eest vastutav isik), arusaadavuse huvist konkreetsemaid suuniseid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamisega esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval pidi t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud juhendaja olema veendunud, et Tarmo tunneb ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja oskab neid praktikas rakendada. Kuna tellingute paigaldamine ja demonteerimine on keerukas ja ohtlik, ei tohi t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud juhendaja kergek&auml;eliselt veendumise kohustusse suhtuda. Kui t&ouml;&ouml;taja ei tunne ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid v&otilde;i ei oska neid praktikas rakendada, tuleb ka koolitustunnistusi omavatele t&ouml;&ouml;tajatele korraldada asjakohane v&auml;lja&otilde;pe t&ouml;&ouml;andja poolt m&auml;&auml;ratud spetsialisti v&otilde;i kogenud t&ouml;&ouml;taja juhendamisel. Iseseisvalt asub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le alles siis, kui on veendutud tema oskustes kasutada ohutuid t&ouml;&ouml;meetodeid.</p> <p>V&auml;lja&otilde;pe v&otilde;ib ka kogenud t&ouml;&ouml;taja juhendamisel kesta mitmeid p&auml;evi ning selle v&auml;ltel omandatakse j&auml;rk-j&auml;rgult etten&auml;htud oskused. Tavap&auml;raselt ei tehta tellingute paigaldamist ja demonteerimist &uuml;ksinda. Seda teevad kaks v&otilde;i rohkem t&ouml;&ouml;tajat. Kogenud t&ouml;&ouml;taja oleks saanud Tarmo t&auml;helepanu ohutusn&otilde;uetele juhtida. Igal t&ouml;&ouml;andjal, kes tegutseb samas valdkonnas, tasub anal&uuml;&uuml;sida, millistes olukordades on t&ouml;&ouml;tajad sunnitud &uuml;ksinda tellinguid paigaldama v&otilde;i demonteerima ning mida edaspidi ette v&otilde;tta, et samalaadseid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali&nbsp;juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe teemalehte</a>.</p> <p>Foto: Pixabay/Hans</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1734Oktoobris saab alguse Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni vaheline koostööprojekt2017-10-11<p><strong>Oktoobris saab alguse Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni vaheline koost&ouml;&ouml;, kus tugengid hakkavad kajastama Eesti t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid.</strong></p> <p>K&auml;esoleva projekti eesm&auml;rk on siiras &ndash; juhtida rohkem t&auml;helepanu Eesti t&ouml;&ouml;kultuurile ning seel&auml;bi aidata v&auml;hendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvu. Soovime teemat anal&uuml;&uuml;sides leida, miks juhtuvad &otilde;nnetused, kas ja kuidas saaks &otilde;nnetusi v&auml;hendada ning mida peaks tegema vigastuste v&auml;ltimiseks.</p> <p>P&otilde;hieesm&auml;rk on t&otilde;sta teadlikust t&ouml;&ouml;valdkonnas. Kahjuks puuduvad paljudel&nbsp; inimestel hetkel teadmised, milline peaks olema korrektne t&ouml;&ouml;keskkond ning kuidas oleks v&otilde;imalik ennetada &otilde;nnetusi. Igan&auml;dalaselt hakkame t&ouml;&ouml;eluportaalis avaldama aktuaalseid artikleid, mis tulevad kasuks nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale. Valik teemadest &ndash; t&ouml;&ouml;eetika, puhkus, lepingud, t&ouml;&ouml;intervjuud, t&ouml;&ouml;stress, mis &otilde;igused on v&auml;ikelapse vanematel jpm. Kindlasti leiab kajastust ka 24.oktoobril Tallinna Lauluv&auml;ljakul toimuv T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;ev.</p> <p>Hoidke meie tegemistel silm peal!</p> <p>Blogi sisuloomise eest vastutavad Tallinna &Uuml;likooli suhtekorralduse teise kursuse tudengid.</p> <ul> <li>Alina Leopard <br />Laura Lumi</li> <li>Sander Mets</li> <li>Martin Pius</li> <li>Fred Saul</li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1733Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest2017-10-11<p><strong>T&auml;na on Riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemah&uuml;vitist lubav eeln&otilde;u. Muudatuste eesm&auml;rk on motiveerida m&otilde;lemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral v&otilde;imalik kombineerida lapsega kodus olemist ja t&ouml;&ouml;tamist, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk.&nbsp;&nbsp;</strong></p> <p>T&auml;psemalt on eeln&otilde;uga plaanis:</p> <ul> <li>pikendada isapuhkus seniselt k&uuml;mnelt t&ouml;&ouml;p&auml;evalt 30-le p&auml;evale ning tasustada seda isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitisega;</li> <li>toetada paindlikumat t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamist ehk t&otilde;sta vanemah&uuml;vitisega samal ajal t&ouml;&ouml;tamise sissetulekupiiri ja anda vanematele v&otilde;imalus v&otilde;tta vanemah&uuml;vitist v&auml;lja osaliselt v&otilde;i seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;</li> <li>muuta vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olevat perioodi;</li> <li>luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.</li> </ul> <p>Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldan j&auml;rgnevalt k&otilde;iki muudatusi pikemalt.</p> <p><strong>Isale rohkem aega perega veetmiseks</strong></p> <p>Palju r&otilde;&otilde;mu, aga ka k&uuml;simusi on toonud isakuu, mille eesm&auml;rk on luua isale lapse eest hoolitsemiseks paremad v&otilde;imalused. Seniselt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;evalt 30-p&auml;evaseks pikenev isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis on praeguse isapuhkuse laiendus. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda perioodi emaga samal ajal v&otilde;i eraldi, v&otilde;i hoopis kombineerida nii, et veedab 10 p&auml;eva koos emaga, kui laps just s&uuml;nnib ning &uuml;lej&auml;&auml;nud 20 p&auml;eva millalgi hiljem.</p> <p>Isa v&otilde;ib kasutada oma t&auml;iendavat vanemah&uuml;vitist alates 30 p&auml;eva enne eeldatavat lapse s&uuml;ndi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kas seda tehakse emaga koos, eraldi v&otilde;i kombineerides, on iga perekonna enda otsustada.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise reformiga tekib isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitise &otilde;igus k&otilde;ikidele isadele. Kui seni oli isapuhkusele ja selle tasule &otilde;igus vaid t&ouml;&ouml;andja-t&ouml;&ouml;taja suhtes olevatel isadel ning n&auml;iteks FIE-dele, juhatuse liikmetele ja eelneva t&ouml;&ouml;ta isadele see &otilde;igus ei laienenud, siis uue regulatsiooni j&auml;rgi on k&otilde;ik isad &otilde;igustatud saama isa t&auml;iendavat vanemah&uuml;vitist. Ka juhul, kui isa ei ela oma lapse ja tema emaga koos, on tal samuti &otilde;igus isapuhkust kasutada.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise puhul ei loe inimeste abieluline staatus ega ka see, kas vanemad elavad koos. Oluline on see, et lapsel oleks v&otilde;imalik oma esimestel eluaastatel luua oma vanematega l&auml;hedussuhe, mis tagab lapsele edaspidiseks eluks turvatunde. Plaanide kohaselt hakkab 30-p&auml;evane isa t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis kehtima 1. juulist 2020.</p> <p>Siinkohal tahaksin ka r&otilde;hutada, et kui isa tahab lapsega olla kodus kauem kui 30 p&auml;eva ja saada vanemah&uuml;vitist, siis nagu praegugi, on see v&otilde;imalus olemas ka tulevikus. Kui laps on v&auml;hemalt 70-p&auml;evane, on see ema ja isa enda otsustada, kumb neist j&auml;&auml;b lapsega koju ja hakkab saama vanemah&uuml;vitist.</p> <p><strong>Paindlikud v&otilde;imalused t&ouml;&ouml; ja pereelu kombineerimiseks</strong></p> <p>Kui vanemah&uuml;vitist saav lapsevanem samal ajal t&ouml;&ouml;tab, siis praegu v&auml;hendatakse h&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml; eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot. Samas h&uuml;vitist ei v&auml;hendata kunagi alla poole konkreetsele vanemale arvutatud h&uuml;vitisest.</p> <p>Plaanide kohaselt j&otilde;ustub 1. m&auml;rtsil 2018 muudatus, mille kohaselt v&auml;hendatakse h&uuml;vitist alles siis, kui t&ouml;&ouml;tasu j&otilde;uab pooleni vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist. Teisis&otilde;nu, kui t&ouml;&ouml;tate vanemah&uuml;vitise saamise ajal ja teenitud t&ouml;&ouml;tasu j&auml;&auml;b alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemah&uuml;vitist ei v&auml;hendata. Kui teenite sellest rohkem, siis v&auml;hendatakse h&uuml;vitist seni kehtinud valemi j&auml;rgi, kuid mitte kunagi alla h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra, mis on 2018. aastal 470 eurot.</p> <p>Kui tegu ei ole p&auml;ris v&auml;ikese t&ouml;&ouml;otsaga ja t&ouml;&ouml;tamisele on vaja n&auml;iteks m&otilde;ne projekti raames p&uuml;hendada rohkem aega, siis on eeln&otilde;u j&auml;rgi alates 1. juulist 2020 selliste perioodide puhul v&otilde;imalik ka vanemah&uuml;vitise saamist peatada ja hiljem taasalustada. Nii v&otilde;ib vanemah&uuml;vitise saamist jupitada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.</p> <p><strong>Vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine</strong></p> <p>Kui seni oli vanemah&uuml;vitise arvestamise aluseks s&uuml;nnitush&uuml;vitise l&otilde;ppemise p&auml;evale eelnenud kalendriaasta, siis alates 1. septembrist 2019 muutub periood, mille alusel vanemah&uuml;vitist arvutatakse. See t&auml;hendab, et kahe aasta p&auml;rast j&otilde;ustub muudatus, mille j&auml;rgi vanemah&uuml;vitise arvutamiseks arvestatakse esmalt maha lapse s&uuml;nnikuule eelnenud 9 kalendrikuud ning vanemah&uuml;vitis arvutatakse rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu keskmise alusel. Seega rasedusperioodil teenitud tulu vanemah&uuml;vitise arvutamisel edaspidi enam arvesse ei v&otilde;eta.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise saajate jaoks &uuml;htlustub selle arvutamise periood, sest praegu v&otilde;ib s&otilde;ltuvalt lapse s&uuml;nniajast olla vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks 11 kuu tagune periood v&otilde;i ka &uuml;he kuu tagune periood. Uue regulatsiooni j&auml;rgi saab k&otilde;ikidel lapsevanematel olema vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks sama periood ehk rasedusele eelnenud 12 kuud. Seega, kui laps s&uuml;nnib n&auml;iteks 17. novembril 2019, arvutatakse vanemah&uuml;vitis selle lapse vanematele perioodi 01.02.2018-31.01.2019 alusel.</p> <p><strong>Oma toetus kolmikutele ja suurema arvuga mitmikele</strong></p> <p>Hea uudis on ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, kuna alates 1. m&auml;rtsist 2018 hakkab neile eeln&otilde;u kohaselt kehtima p&auml;ris oma toetus. Tegu on igakuise 1000-eurose toetusega, mida makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetust hakkavad saama ka n&auml;iteks need kolmikud v&otilde;i nelikud, kes on 2018 aasta 1. m&auml;rtsi seisuga nooremad kui 18-kuused.</p> <p>Kuna sellistes peredes on &uuml;hel vanemal &uuml;ksi &auml;&auml;rmiselt keeruline toime tulla, vajab selline pere tuge ja abik&auml;si. Seega on toetuse eesm&auml;rk v&otilde;imaldada perekonnal palgata endale abik&auml;si v&otilde;i kompenseerida saamata j&auml;&auml;nud tulu, kui m&otilde;ni pereliige n&auml;iteks v&auml;hendab sel perioodil oma t&ouml;&ouml;koormust.</p> <p>Lisaks on t&auml;navu aasta l&otilde;puks valmimas veel teinegi eeln&otilde;u, mis sisaldab samuti valitsuskabinetis kokku lepitud muudatusi, kuid mis j&otilde;ustuvad hiljem. J&auml;rgmises etapis on kavas n&auml;iteks rasedus- ja s&uuml;nnitush&uuml;vitise &uuml;hendamine vanemapuhkuse ja &ndash;h&uuml;vitisega, lapsepuhkuse tasustamise, sihtgrupi ja perioodi muutmine ning lapsendaja puhkuse ja h&uuml;vitisega seotud muudatused.</p> <p>Pirjo Turk, perepoliitika juht</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1732Sooline võrdõiguslikkus Eestis on vähehaaval suurenenud2017-10-11<p><strong>Euroopa Soolise V&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Instituut (EIGE) avalikustas t&auml;na indeksi, mille kohaselt on Eestis naiste ja meeste tasakaal rahaasjades, t&ouml;&ouml;s, teadmistes, aga ka v&otilde;imu valdkonnas varasemaga v&otilde;rreldes paranenud. 28 liikmesriigist on Eesti oma n&auml;itajate poolest 20. kohal, j&auml;&auml;des alla nii P&otilde;hja- kui ka Baltimaadele.</strong></p> <p>&bdquo;Eduka ja tasakaalustatud &uuml;hiskonna &uuml;heks tunnuseks on meeste ja naiste v&otilde;rdsed v&otilde;imalused &uuml;hiskonnaelus osalemisel, mist&otilde;ttu on t&auml;navuse raporti &uuml;le p&otilde;hjust r&otilde;&otilde;mustada &ndash; erinevate v&otilde;rdsuse n&auml;itajate paranemise eelduseks on muutused hoiakutes ja siin oleme &uuml;hiskonnana j&auml;rjepidevalt paremuse poole liikunud,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Meie naiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive on Euroopa &uuml;ks k&otilde;rgemaid ning v&otilde;rdsus tasustamata hooldust&ouml;&ouml;de jagunemisel naiste ja meeste vahel on suurenenud. Ometi on pikk tee veel minna, sest Eestis valitseb endiselt suur sooline palgal&otilde;he ja sooline segregatsioon hariduses ja t&ouml;&ouml;turul, r&auml;&auml;kimata sellest, et meie meeste tervis on endiselt naiste omast m&auml;rksa kehvem.&ldquo;</p> <p>Suur sissetulekute erinevus meeste ja naiste vahel t&auml;hendab seda, et t&auml;na t&ouml;&ouml;turul olevad naised ja mehed hakkavad tulevikus saama ka erinevat pensioni. Suur palgal&otilde;he ja sellest tulenev pensionil&otilde;he n&auml;itavad ka seda, et naistel on k&otilde;rgem vaesusrisk. Samuti on Eestis v&auml;ga suur erinevus naiste ja meeste osakaalul juhtivatel kohtadel.</p> <p>Heaolu arengukavas aastateks 2016&ndash;2023 on muu hulgas v&auml;lja toodud meetmed, kuidas v&auml;hendada soolist palgal&otilde;he ning t&otilde;sta elanikkonna teadlikkust soolisest v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest. &bdquo;Avalikus sektoris on plaanis muuta palgad l&auml;bipaistvamaks ning hakata l&auml;bi viima v&otilde;rdse palga j&auml;relevalvet,&ldquo; &uuml;tles minister Ossinovski. &bdquo;Loodetavasti innustab see ka erasektorit oma palgas&uuml;steeme senisest enam anal&uuml;&uuml;sima. Varasematel aastatel on palju panustatud lasteaia kohtade paremale k&auml;ttesaadavusele ning indeksi tulemused n&auml;itavad, et Eesti paistab selles valdkonnas silma positiivses valguses.&ldquo;</p> <p>Ka vanemah&uuml;vitiste s&uuml;steemi reformimise eesm&auml;rk on soodustada hoolduskoormuse &uuml;htlasemat jaotumist vanemate vahel.</p> <p>EIGE indeks hindab iga paari aasta tagant soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikke poliitikate m&otilde;ju Euroopa Liidu liikmesriikides. Indeksil on kuus p&otilde;hilist valdkonda: t&ouml;&ouml;, raha, aeg, teadmised, v&otilde;im ja tervis &ndash; &uuml;ldine soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse indeks arvutatakse nende koosm&otilde;just. Indeksi &uuml;ks eesm&auml;rk on hinnata, millised meetmed on olnud edukad ja millised v&auml;hem edukad. Lisaks annab see v&otilde;imaluse teha riikidevahelisi v&otilde;rdlusi ning j&auml;rgida soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse kasvu v&otilde;i langust ajas.</p> <p>Eesti soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse indeks 2012. aastal oli 53,5. Praeguste tulemuste aluseks on 2015. aasta andmed.</p> <p>Raport on k&auml;ttesaadav <a href="http://eige.europa.eu/rdc/eige-publications/gender-equality-index-2017-measuring-gender-equality-european-union-2005-2015-report" target="_blank">SIIT</a></p> <p>Allikas:<a href="http://sm.ee/et" target="_blank"> Sotsiaalministeerium</a></p> <p>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1730Töökeskkonna riskide ohjamine aitab hoida töötajate tervist2017-10-10<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis ettev&otilde;tteid, kus on t&ouml;&ouml;tajatel diagnoositud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi. Sihtkontrolli raames k&uuml;lastati 23 ettev&otilde;tet ning valikus oli enim tootmisettev&otilde;tteid.</strong></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati esmalt t&auml;helepanu, kas k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkonna riskid objektiivselt hinnatud ning kas t&ouml;&ouml;keskkonna riskide v&auml;ltimiseks on ka midagi ette v&otilde;etud.</p> <p>Viimase viie aastaga on Eestis diagnoositud 723 t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumist. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi avastatakse tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;tervishoiu kontrolli k&auml;igus. Kui haigestumine j&auml;&auml;b ravita ning t&ouml;&ouml;keskkonnas muutusi ei tehta, v&otilde;ib terviseh&auml;ire s&uuml;veneda ning j&auml;rgneda v&otilde;ib kutsehaigus.</p> <p>T&ouml;&ouml;ga seotud haigestumiste statistika Eestis n&auml;itab, et enim haigestumist p&otilde;hjustab f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus. M&otilde;nel puhul on sellele kaasa aidanud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinev vibratsioon ning ebasoodne sisekliima.</p> <p>K&otilde;igis k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetest oli koostatud riskianal&uuml;&uuml;s, kus oli paremini hinnatud f&uuml;&uuml;sikalisi ohutegureid.&nbsp; Suur osa ettev&otilde;tetest alahindas aga f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid probleeme. V&auml;he t&auml;helepanu oli p&ouml;&ouml;ratud t&ouml;&ouml;stressi allikatele ning vahetusega t&ouml;&ouml;tamisel tekkida v&otilde;ivatele probleemidele. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab t&ouml;&ouml;andjatele meelde, et riskianal&uuml;&uuml;si koostamine pole &uuml;hekordne tegevus, vaid seda tuleb pidevalt v&auml;rskendada. Anal&uuml;&uuml;si p&otilde;hjal tuleb koostada tegevuskava, et t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid riske maandada. Samuti tuleb t&ouml;&ouml;tajad saata tervisekontrolli. Kontrolli tulemusel selgub, kas ja kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta, et t&ouml;&ouml;tajate tervist hoida.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati valdavalt v&auml;ike- ja keskmise suurusega ettev&otilde;tteid Tartumaal, Harjumaal, Saaremaal, Viljandimaal, P&auml;rnumaal ning J&otilde;gevamaal.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1729 Kas kullerid peavad ka töötervishoiuarsti juures käima?2017-10-09<p><strong>T&ouml;&ouml;tan kullerina natuke &uuml;le aasta ja n&uuml;&uuml;d on selg hakanud valutama. Kui seljavaluga perearstile p&ouml;&ouml;rdusin k&uuml;sis ta, kas ma olen t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures tervisekontrollil k&auml;inud. Mind ei ole kontrolli saadetud. Ma arvasin, et see kehtib ainult arvutiga t&ouml;&ouml;tajatele. Kas need t&ouml;&ouml;tajad, kes t&ouml;&ouml;tavad kontorist v&auml;ljaspool (nt kullerid), peavad ka l&auml;bima kontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures? </strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;andja peab korraldama tervisekontroll t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, ning kandma sellega seotud kulud.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga t&ouml;&ouml;le asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul. Alaealise t&ouml;&ouml;taja puhul mitte harvem kui &uuml;ks kord kahe aasta jooksul.</p> <p>N&auml;iteks tuleb tervisekontroll korraldada t&ouml;&ouml;tajale, kes peab t&ouml;&ouml; k&auml;igus teisaldama raskusi (kaaluga viis ja enam kilo), tegema korduvaid liigutusi v&otilde;i olema sundasendis. Raskuste k&auml;sitsi teisaldamisel peab t&ouml;&ouml;andja hindama riske sotsiaalministri m&auml;&auml;ruse &bdquo;Raskuste k&auml;sitsi teisaldamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; lisas toodud metoodika alusel. Kui riskide hindamise tulemusel on riskihinne &uuml;le 10 ehk tegemist on riskitasemega 2, tuleb korraldada t&ouml;&ouml;tajatele tervisekontroll.</p> <p>Kuna kullerite t&ouml;&ouml; on seotud raskuste k&auml;sitsi teisaldamisega (nt pakkide autosse panemine ja kliendile kohale viimine), sundasendis viibimisega (nt pikka maad autoga s&otilde;ites) ja korduvate liigutuste tegemisega (nt linnaliikluses pidev k&auml;ikude vahetamine, korduvad kummardamised nt pakiautomaadi t&auml;itmisel v&otilde;i t&uuml;hjendamisel jmt) peab t&ouml;&ouml;andja kullerid saatma tervisekontrollile t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde.</p> <p>Tervisekontrolli k&auml;igus hindab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml; sobivust t&ouml;&ouml;tajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. N&auml;iteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst soovitada abivahendite soetamist, et pakke ei peaks k&auml;sitsi kliendi juurde viima vaid kasutada v&otilde;iks k&auml;ru (vajadusel sellist, millega saaks kaupu treppidest &uuml;les viia).</p> <p><strong>Vaata lisaks ka<a href="/redirect/2292" target="_blank"> T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte tervisekontrollist</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1728Töö- ja puhkeaeg määrab töötaja tulemuslikkuse2017-10-06<p><strong>Eesti suurima t&ouml;&ouml;portaali CV Keskus uuringust (2017) selgub, et ligi 80% t&ouml;&ouml;tajatest on t&auml;heldanud endal, &uuml;lemustel v&otilde;i kolleegidel l&auml;bip&otilde;lemist. 2387-st vastanust 43% m&auml;rkisid, et on ise &uuml;le t&ouml;&ouml;tanud, 30% on m&auml;rganud kolleegide seas l&auml;bip&otilde;lemist ja 7% on t&auml;heldanud, et nende &uuml;lemus on l&auml;bip&otilde;lemise piiril. Vaid 20% k&uuml;sitletuist kinnitas, et on t&ouml;&ouml;stressi v&auml;ltinud. Need on m&otilde;tlemapanevad numbrid ning selline olukord m&otilde;jutab otseselt ettev&otilde;tete tulemuslikkust ning t&ouml;&ouml;ohutust.</strong></p> <p><strong>Pikad vahetused koormavad organismi ja v&auml;hendavad t&ouml;&ouml;v&otilde;imet</strong></p> <p>P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskuse juhataja Viive Pille s&otilde;nul on Eestis &uuml;sna levinud t&ouml;&ouml; korraldamine 12-tunniste vahetustega ja sageli just f&uuml;&uuml;siliselt raskematel t&ouml;&ouml;del (t&ouml;&ouml;stuses, tervishoius, toitlustuses ja kaubanduses). 12-tunnised vahetused on aga t&ouml;&ouml;tajatele koormavad, ilma et t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seadust eiratud oleks.</p> <p>&bdquo;Sellisel juhul ohustab t&ouml;&ouml;tajat v&auml;simuse kogunemine ja lihaste &uuml;lekoormus. Liigne t&ouml;&ouml;koormus ja organismile kudede taastumiseks antud ebapiisav aeg hakkavad pikkamisi v&auml;hendama inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegijatel kannatab sageli luu-lihaskond.&nbsp; Liigne t&ouml;&ouml;koormus tekitab negatiivse stressi ja m&otilde;jub halvasti t&ouml;&ouml;taja ps&uuml;hho-emotsionaalsele seisundile,&ldquo; selgitas Pille. &Uuml;lekoormusest tingitud tervisevaevuste tulemuseks on kutsehaigused, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja kroonilised haigused, millest t&auml;ielikku tervistumist esineb harva.</p> <p>Inimese keha toimib &ouml;&ouml;p&auml;evase r&uuml;tmi j&auml;rgi, mille j&auml;rgi on k&otilde;ige parem ja efektiivsem t&ouml;&ouml;aeg p&auml;eval ning &otilde;htuks organism v&auml;sib. &Otilde;htune ja &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; on v&auml;iksema tootlikkusega, organismile koormavam ja kuna t&auml;helepanu on hajuvam, siis on ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste oht suurem.</p> <p>Neid seisukohti toetab ka Ulrich Stoetzer Rootsi T&ouml;&ouml;keskkonna Ametist: &bdquo;Puudulik puhkus ja uni m&otilde;jutavad keskendumist, otsuste langetamist ning v&otilde;ivad p&otilde;hjustada eksimusi ja &otilde;nnetusi!&ldquo;</p> <p><strong>Stoetzeri s&otilde;nul on taastumine seotud j&auml;rgmiste teguritega:</strong></p> <ul> <li>Kui pikalt t&ouml;&ouml;tatakse.</li> <li>Mis ajal p&auml;evas t&ouml;&ouml;tatakse.</li> <li>Kui palju j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;p&auml;evade vahele puhkeaega.</li> </ul> <p><strong>Negatiivsete tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks&nbsp; tuleks Stoetzer&rsquo;i s&otilde;nul:</strong></p> <ul> <li>luua piisavalt v&otilde;imalusi pausideks;</li> <li>panna keeruliste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete vahele lihtsamaid;</li> <li>j&auml;tta ohtlikumad &uuml;lesanded p&auml;evasele ajale;</li> <li>pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele meditsiinilist kontrolli;</li> <li>v&auml;ltida kontakte t&ouml;&ouml;ga vabal ajal.</li> </ul> <p><strong>Kuidas tagada t&ouml;&ouml;v&otilde;ime?</strong></p> <p>Eestis on t&ouml;&ouml;aja korralduse &otilde;igus t&ouml;&ouml;andjal, kes l&auml;htub ettev&otilde;tte vajadusest. Ametlik t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg on 40 tundi n&auml;dalas ehk 8 tundi p&auml;evas 7-p&auml;evase vahemiku kohta ning n&auml;dalas ei tohi t&ouml;&ouml;tada keskmiselt rohkem kui 48 tundi. T&ouml;&ouml;aja piirangut ei v&otilde;i &uuml;letada ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on ise n&otilde;us rohkem t&ouml;&ouml;tama. Iga t&ouml;&ouml;taja peab n&auml;dalas puhkama j&auml;rjest v&auml;hemalt 48 tundi, summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral v&auml;hemalt 36 tundi j&auml;rjest. Teistsugused kokkulepped on seaduse silmis t&uuml;hised.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva sees on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus 30-minutiliseks einestamis- ja puhkepausiks p&auml;rast 6-tunnist t&ouml;&ouml;tamist, kuid t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib anda vaheaja ka varem. Alaealistele tuleb 30-minutiline vaheaeg anda v&auml;hemalt 4,5-tunnise t&ouml;&ouml;tamise j&auml;rel.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ja terve t&ouml;&ouml;tajaskonna tagamiseks ei pruugi piisata aga pelgalt seaduse j&auml;rgimisest. Vastupidi, tulemusliku t&ouml;&ouml; eelduseks on teadlik ja t&auml;helepanelik terviseedendus t&ouml;&ouml;kohal. Oluline on keskenduda&nbsp; konkreetsetele t&ouml;&ouml;tingimustele ja arvestada t&ouml;&ouml; erip&auml;radega. Lisaks peab paljudes valdkondades arvestama vananeva elanikkonna osakaalu kasvuga, mis seab senisest k&otilde;rgemad ootused efektiivsele tervise taastamisele.</p> <p>&bdquo;Puhkepauside osas soovitavad teadlased sagedasi l&uuml;hemaid pause. N&auml;iteks igas t&ouml;&ouml;tunnis 5-8 minutit puhkust. See taastab t&ouml;&ouml;v&otilde;imet paremini, kui mitme tunni j&auml;rel tehtud pikemad puhkepausid. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; korral peaks olema puhkepausi ajal istumise v&otilde;imalus. Istuva t&ouml;&ouml; korral on aga soovitav puhkepausi ajal liikuda, venitada ja sirutada,&ldquo; jagas P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskuse juhataja Viive Pille head n&otilde;u. Kuvariga t&ouml;&ouml;tajad peaksid omakorda silmi puhkama ja pilgu vahepeal ekraanilt mujale suunama. V&auml;ga efektiivne on Pille s&otilde;nul ka t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete roteeriv vahetamine.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldus k&uuml;ll t&ouml;&ouml;andja k&auml;tes, kuid t&ouml;&ouml;tajad peaks andma selle parimaks v&otilde;imalikuks organiseerimiseks piisavat tagasisidet. Koost&ouml;&ouml;s saab leida k&otilde;igi huvisid arvestava lahenduse.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1727Muutus tööandjale arsti teatise edastamise kord2017-10-05<p><strong>Alates 4. oktoobrist 2017 on muutunud T&ouml;&ouml;inspektsioonile laekunud arsti teatise t&ouml;&ouml;andjale edastamise kord. Uus s&uuml;steem on vajalik isikuandmete kaitse seaduse n&otilde;uete t&auml;itmiseks ja delikaatsete isikuandmete turvaliseks edastamiseks.</strong></p> <p>Kehtiva korra kohaselt teatab arst raskest ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ning t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse m&auml;&auml;ramisest viivitamata kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (e-kirjaga) T&ouml;&ouml;inspektsiooni, esitades vastava teatise.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon teavitab seej&auml;rel &otilde;nnetusse sattunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjat e-kirja teel &Auml;riregistris m&auml;rgitud &uuml;ldaadressil sellest, et meile on laekunud &uuml;he tema t&ouml;&ouml;taja osas arsti teatis. Inspektsioon ei tohi seejuures delikaatsete isikuandmete kaitsmiseks avaldada kohe t&ouml;&ouml;taja nime, isikukoodi ega ka &otilde;nnetuse toimimise t&auml;pset aega.</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;andja saaks delikaatseid isikuandmeid sisaldava arsti teatise T&ouml;&ouml;inspektsioonilt k&auml;tte, peab ettev&otilde;tte/asutuse seaduslik v&otilde;i volitatud esindaja</p> <p>1.esitama digitaalselt allkirjastatud v&otilde;i omak&auml;eliselt allkirjastatud avalduse arsti teatise saamiseks;</p> <p>2.m&auml;rkima konkreetse isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmed, kelle andmetega oleks v&otilde;imalik arsti teatis kr&uuml;pteerida ehk andma volituse ettev&otilde;tte/asutuse nimel edastatavaid terviseandmeid t&ouml;&ouml;delda (volitatud isikute puhul palume esitada vastavasisuline volikiri);</p> <p>3.edastama eelviidatud andmetega taotluse aadressil <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a> v&otilde;i postiga aadressil M&auml;ealuse 2/2, B-hoone, Tallinn.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik T&ouml;&ouml;inspektsioonile teatada arsti teatiste edastamiseks p&uuml;siva kontaktisiku andmed ja volitus. Sel juhul v&auml;ljastatakse arsti teatise saabumisel koheselt info koos arsti teatisega m&auml;&auml;ratud kontaktisikule.</p> <p>P&auml;rast taotluse saamist v&auml;ljastab T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;andja seaduslikule v&otilde;i volitatud isikule kr&uuml;pteeritud kujul arsti teatise v&otilde;i edastab koopia arsti teatisest, kui andmete elektrooniline vastuv&otilde;tmine ei ole v&otilde;imalik. Kontaktisik saab arsti teatise avada ning edasi toimetada.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise tulemusel koostab t&ouml;&ouml;andja raporti v&otilde;i akti ning saadab <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Uus s&uuml;steem v&otilde;ib pikendad t&ouml;&ouml;andjaga suhtlemisele kuluvat aega ning seega v&otilde;ib viibida n&auml;iteks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud andmete j&otilde;udmine Eesti Haigekassale.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1725Töökeskkonna kohandamine aitab vähenenud töövõimega inimesed tööle2017-10-04<p><strong>Eestis elavate inimeste arv v&auml;heneb ja rahvastik vananeb, aga t&ouml;&ouml;k&auml;si on riigile h&auml;dasti vaja. &Uuml;heks lahenduseks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive suurendamine.</strong></p> <p>2017. aasta alguses avaldatud Riigikontrolli auditist selgus, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imekaoga inimesi on valmis palkama 31% t&ouml;&ouml;andjatest. Praxise andmetel on t&ouml;&ouml;turult eemal hetkel ligi 44 000 puudega inimest, kelle t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalused s&otilde;ltuvad t&ouml;&ouml;keskkonna kohandamisest.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna kohandamise vajadus s&otilde;ltub inimese puudest, nt kuulmispuudega v&otilde;i kuulmislangusega on enamasti f&uuml;&uuml;siliselt terved inimesed ja erilisi &uuml;mberkorraldusi ei vaja. K&uuml;ll aga ei sobi&nbsp;n&auml;iteks kuuldeaparaati kandvatele inimestele&nbsp;t&ouml;&ouml; m&uuml;rarikkas keskkonnas v&otilde;i kurtidele&nbsp;aktiivne suhtlus inimestega. Liikumispuudega inimene kasutab tavaliselt abivahendeid (ratastool, kargud jne) ja vajab liikumiseks kaldteid, tasast pinda, lifte ning k&auml;sipuid. Vaimupuudega inimeste oskuste skaala on lai ja enamasti vajavad nad ruumide kohandamise asemel hoopis p&uuml;sivat ja stabiilset &uuml;mbrust v&otilde;i l&uuml;hemat t&ouml;&ouml;p&auml;eva.</p> <p>Erivajadustega inimesed soovivad t&ouml;&ouml;d tehes olla v&otilde;imalikud iseseisvad ja vahel on t&ouml;&ouml;protsesside sujuvamaks muutumiseks vaja t&ouml;&ouml;andja ja kolleegide poolt vaid v&auml;ikest abi ja m&otilde;istvat suhtumist.</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed ei vaja enda k&otilde;rvale igap&auml;evaselt toeks teist inimest, vaid on enamasti suutelised oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itma iseseisvalt. Sageli ei oska t&ouml;&ouml;andja aga esmapilgul keerulisena tunduvale olukorrale lihtsaid lahendusi pakkuda.</p> <p><strong>Kuidas toetab t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;keskkonna kohandamist?</strong></p> <p>Kui sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine p&otilde;hjustab t&ouml;&ouml;andjale olulisi lisakulutusi, saab t&ouml;&ouml;tukassa anda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks vajaliku abivahendi (n&auml;iteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuuri, t&otilde;ste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid t&ouml;&ouml;kohal jms) v&otilde;i h&uuml;vitada t&ouml;&ouml;andjale tema t&ouml;&ouml;koha kohandamise kulu. T&ouml;&ouml;koha kohandamine v&otilde;ib seisneda n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasapindade k&otilde;rguse muutmises v&otilde;i lambil&uuml;litite madalamale toomises jms.</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;le asumisel h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tukassa tema t&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite ligip&auml;&auml;setavaks ja kasutatavaks kohandamise kulu m&otilde;istliku maksumuse 50-100% ulatuses. Juba t&ouml;&ouml;tava v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;koha kohandamise kulu h&uuml;vitatakse kuni 75% ulatuses.</p> <p>T&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamise kulu h&uuml;vitamiseks ja t&ouml;&ouml;tamiseks vajaliku abivahendi kasutamiseks tuleb p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja poole.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;taja erivajadust v&otilde;ib tasandada ka talle mugavam kontoritool, mis on lihtsalt teistsuguse seljatoega,&ldquo; t&otilde;i vajadustest n&auml;ite MT&Uuml; Iseseisvus Kuubis esindaja <strong>Valev M&auml;gi</strong>, et kohandamine ei pea olema kulukas.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja <strong>Tom R&uuml;&uuml;tel</strong> s&otilde;nab, et on ametilt n&ouml; sidemees t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel, aidates v&auml;lja selgitada takistused ja vajalikud kohandused. &bdquo;Julgustan t&ouml;&ouml;andjat v&otilde;imalust andma, see t&auml;hendab n&auml;iteks proovit&ouml;&ouml;d v&otilde;i t&ouml;&ouml;praktikat. On t&auml;iesti m&otilde;istetav, et t&ouml;&ouml;andja otsib t&ouml;&ouml;tajat, kes saab oma t&ouml;&ouml;ga hakkama. Puudega inimene vajab lihtsalt pikemat kohanemisaega ja kohandusi, et ta saaks keskenduda t&ouml;&ouml;le, mitte ligip&auml;&auml;setavusega seotud probleemidele,&ldquo; kommenteeris oma kogemusi R&uuml;&uuml;tel.</p> <p><strong>Tasuks pikaajaline motiveeritud t&ouml;&ouml;taja</strong></p> <p><strong>Valev M&auml;gi</strong> lisas, et sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine on inimese, t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tukassa &uuml;hist&ouml;&ouml;, sest napib soovitusi jagavaid spetsialiste.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjal tasub varuda kannatust, sest standardlahenduste puudumise t&otilde;ttu v&otilde;ib kohanemine olla pikaajaline ja v&otilde;imaluste leidmine koos t&ouml;&ouml;tajaga aegan&otilde;udev,&ldquo;&nbsp; kirjeldas M&auml;gi. &bdquo;Kui aga esmased raskused saavad &uuml;letatud, on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene t&ouml;&ouml;d tehes palju motiveeritum ning t&ouml;&ouml;koha sobivuse korral ka t&otilde;en&auml;oliselt pikaajaline t&ouml;&ouml;taja.&ldquo; Seega tasub t&ouml;&ouml;andja kannatlikkus end igati &auml;ra.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;le aitab julgus</strong></p> <p><strong>Tom R&uuml;&uuml;teli</strong> s&otilde;nul pole olemas t&auml;iuslikku inimest ja paljud asjad on &otilde;pitavad. &bdquo;Tuleb anda endale v&otilde;imalus ja mitte olla liiga kriitiline enda suhtes. Hea ja motiveeritud spetsialisti jaoks ollakse kindlasti valmis t&ouml;&ouml;kohta kohandama,&ldquo; on R&uuml;&uuml;tel optimistlik.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;le kandideerides tuleb olla julge. Puue tasub j&auml;tta tahaplaanile ning leida &uuml;les ja tuua esile enda tugevused,&ldquo; jagas n&otilde;uandeid Valev M&auml;gi. Ta soovitab olla ise aktiivne ja m&otilde;elda, kuidas puue t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;letada ja k&uuml;sida n&otilde;u lahenduste leidmiseks. &Uuml;ks v&otilde;imalus ennast proovile panna on M&auml;gi s&otilde;nul vabatahtlik t&ouml;&ouml;. See aitab m&otilde;ista enda v&otilde;imeid ning saadud praktilist kogemust hindab k&otilde;rgelt ka t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Infot t&ouml;&ouml;keskkonna kohandamise kohta leiab <strong><a href="/redirect/3890" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a></strong>. Vaata t&auml;psemalt ka <strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/abi-erivajadusega-inimese-toole-votmisel" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehel&uuml;ljelt</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1724Kas võin õppepuhkust mitme tööandja käest küsida?2017-10-02<p><strong>T&ouml;&ouml;tan kahe t&ouml;&ouml;andja juures. Kas &otilde;ppepuhkust on &otilde;igus k&uuml;sida mitme t&ouml;&ouml;andja juurest ja kui palju?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Anneli Lepik:</strong> Uus &otilde;ppeaasta on alanud ning iga &otilde;ppija teab, et &otilde;ppimine on mitmek&uuml;lgne tegevus, mille hulka kuuluvad nii loengutest ja seminaridest osav&otilde;tt, iseseisev t&ouml;&ouml; raamatukogus v&otilde;i kodus, eksamite ja arvestuste sooritamine ning n&auml;iteks ka &otilde;ppepraktikal viibimine. See k&otilde;ik vajab aega ning seet&otilde;ttu on t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt &otilde;ppijatel hea meelde tuletada &otilde;ppepuhkuse andmise korraga seotud k&uuml;simused.</p> <p>T&auml;iskasvanute koolituse seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kalendriaasta jooksul kasutada kuni 30 kalendrip&auml;eva &otilde;ppepuhkust. Nimetatud puhkus ei ole t&ouml;&ouml;taja &uuml;ldine &otilde;ppepuhkuse maksimumm&auml;&auml;r, vaid see on maksimumm&auml;&auml;raks konkreetse t&ouml;&ouml;andja juures. Juhul, kui t&ouml;&ouml;tatakse korraga kahel t&ouml;&ouml;kohal, on &otilde;igus saada 30 &otilde;ppepuhkuse p&auml;eva kalendriaastas kummagi t&ouml;&ouml;andja k&auml;est kas siis &uuml;heaegselt v&otilde;i erinevatel aegadel. M&otilde;lemad t&ouml;&ouml;andjad maksavad t&ouml;&ouml;tajale keskmist kalendrip&auml;evap&otilde;hist &otilde;ppepuhkusetasu 20 kalendrip&auml;eva eest kalendriaastas.</p> <p>Juhul aga, kui t&ouml;&ouml;taja peaks aasta kestel t&ouml;&ouml;kohta vahetama ja on &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures juba 30 kalendrip&auml;eva &otilde;ppepuhkust &auml;ra kasutanud, tekib tal uude t&ouml;&ouml;kohta minekul samal aastal taas &otilde;igus kasutada &otilde;ppepuhkust t&auml;ies ulatuses.</p> <p>Oluline on meeles pidada, et sarnaselt p&otilde;hipuhkusele tuleb ka &otilde;ppepuhkusest t&ouml;&ouml;andjat kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis teavitada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette. Lisaks avaldusele peab t&ouml;&ouml;taja esitama &otilde;ppepuhkuse taotlemiseks ka &otilde;ppeasutuse teatise.</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/912" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehte &otilde;ppepuhkuse kohta.</a></strong></li> </ul> <p>Foto: pixabay/qimono</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1723Töötukassa pakub nüüdsest ka töötavatele inimestele tasuta eesti keele õpet2017-10-02<p><strong>Sel kevadel avatud t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tust ennetavate t&auml;iendus&otilde;ppe v&otilde;imaluste vastu tuntakse enim huvi Ida-Virumaal, 80% koolituskaardiga koolitustele suunamisi on seotud eesti keele &otilde;ppega. Esimese viie kuuga on suunatud eesti keelt &otilde;ppima 602 inimest.</strong></p> <p>&bdquo;Erinevad uuringud n&auml;itavad, et riigikeele oskus on &uuml;ks peamisi tegureid, mis m&auml;&auml;rab muu emakeelega inimeste edukuse t&ouml;&ouml;turul. Hea eesti keele oskus ei t&auml;henda ainult v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tuse riski, vaid ka paremat ametipositsiooni ja sissetulekut,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &ldquo;Seet&otilde;ttu on oluline toetada t&ouml;&ouml;tavate inimeste keele&otilde;pet, kelle v&auml;hene eesti keele oskus piirab nende t&ouml;&ouml;alast arengut. Praegu suudab riik pakkuda arvestatavas mahus keele&otilde;ppe v&otilde;imalusi lisaks t&ouml;&ouml;tutele ka t&auml;iend&otilde;ppe vajadusega t&ouml;&ouml;tavatele inimestele. Meil on olnud pikalt t&otilde;sine mure, et tasuta eesti keele &otilde;ppimise v&otilde;imalusi pole olnud piisavalt. T&ouml;&ouml;tukassa toel avatud keele&otilde;pe on toonud sellele murele olulist leevendust,&ldquo; lisas minister.</p> <p>Seost eesti keele oskuse ja sissetulekute vahel kinnitavad rahvusvahelise t&auml;iskasvanute oskuste <a href="http://Sel kevadel avatud t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tust ennetavate t&auml;iendus&otilde;ppe v&otilde;imaluste vastu tuntakse enim huvi Ida-Virumaal, 80% koolituskaardiga koolitustele suunamisi on seotud eesti keele &otilde;ppega. Esimese viie kuuga on suunatud eesti keelt &otilde;ppima 602 inimest. " target="_blank">uuringu (PIAAC) andmed</a>. Kui eesti keelt halvasti oskavad vene koduse keelega inimesed v&otilde;ivad s&otilde;ltuvalt elukohast teenida kuni 30% v&auml;hem sarnase taustaga eesti koduse keelega inimestest, siis keskmise eesti keele oskuse puhul on see erinevus oluliselt v&auml;iksem ning hea eesti keele oskusega inimeste palgad ei erine eesti koduse keelega inimeste palgast &uuml;heski piirkonnas.</p> <p>Alates 1. maist 2017 pakub Eesti T&ouml;&ouml;tukassa tuge lisaks t&ouml;&ouml;tutele ka t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kes vajavad abi t&ouml;&ouml;koha vahetamisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;l p&uuml;simisel oskuste aegumise v&otilde;i puudumise t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;tuse ennetamiseks toetatakse nii taseme&otilde;ppes ja t&auml;ienduskoolitustel osalemist kui ka kvalifikatsiooni saamist. T&ouml;&ouml;ealist t&ouml;&ouml;tavat inimest toetatakse eesti keele &otilde;ppimisel, kui tal on viimase kolme aasta jooksul kogunenud v&auml;hemalt 12 kuud t&ouml;&ouml;tuskindlustusstaaži, kui ta keskmine sissetulek kuus oli alla 731 euro ning kui ta eesti keele oskus on t&ouml;&ouml;alaseks arenguks ebapiisav. &nbsp; Seni on k&otilde;ige suurem vajadus olnud B1- taseme ja B2- taseme koolituste j&auml;rele, samuti A2- taseme koolituste j&auml;rele. Arvestatav on ka nende inimeste hulk, kes vajavad C1 taseme koolitust ehk soovivad t&ouml;&ouml;alaste v&otilde;imaluste laiendamiseks t&auml;iendada juba heal tasemel eesti keelt. &nbsp;</p> <p>Lisainfo: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi">https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1722Riik panustab 2018. aastal olulisel määral inimeste tervisesse ja oskustesse 2017-09-29<p><strong>Riik suurendab 2018. aasta riigieelarves oluliselt investeeringuid inimeste tervisesse: tervishoid saab k&auml;ttesaadavuse parandamiseks lisaraha, riigi toel v&auml;henevad suure ravimivajadusega inimeste kulud soodusravimitele, tagatud on mitu olulist vaktsiini ja vajalik eelarve HIV ravimiteks. T&ouml;&ouml;valdkonnas panustab riik inimeste oskuste arendamisse l&auml;bi &uuml;mber&otilde;ppe ja esmaste t&ouml;&ouml;kogemuste toetamise.</strong></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski s&otilde;nul on j&auml;rgmine aasta m&auml;rgilise t&auml;htsusega nii tervise- kui t&ouml;&ouml;valdkonnas. &bdquo;&Uuml;le v&auml;ga paljude aastate j&otilde;uab tervishoidu ammu oodatud lisaraha, mis leevendab tervishoius&uuml;steemi pidevat alarahastatust ja l&uuml;hendab ravij&auml;rjekordi ning t&auml;iendava ravimih&uuml;vitisega v&auml;heneb inimeste omaosaluse koormus. &Uuml;htlasi eraldab riik uuest aastast rohkem raha tervisedendusele ja ennetusele.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;valdkonnas suureneb 2018. aastal panustamine t&ouml;&ouml;tavate inimeste t&auml;iend- ja &uuml;mber&otilde;ppesse. &bdquo;T&auml;navu maist alanud uusi koolitusv&otilde;imalusi on inimesed juba aktiivselt kasutama hakanud ja n&auml;eme selgelt, et inimesed tunnevad huvi oma kvalifikatsiooni t&otilde;stmise vastu, sealhulgas v&auml;ga usinasti on hakatud kasutama eesti keele &otilde;pet. Kokku suudame nelja aasta jooksul pakkuda koolitusi ja t&auml;iend&otilde;pet umbes 150 000 inimesele,&ldquo; selgitas Ossinovski.</p> <p><strong>Olulisemad investeeringud tervise- ja t&ouml;&ouml;valdkondades 2018. aastal:</strong></p> <ul> <li>Tervishoid saab k&auml;ttesaadavuse parandamiseks olulise lisaraha Tervishoid saab j&auml;rgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste k&auml;ttesaadavuse parandamiseks &uuml;le 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab l&auml;bi haigekassa tulubaasi laiendamise v&otilde;imaluse l&uuml;hendada ravij&auml;rjekordi, parandada tervishoiuteenuste k&auml;ttesaadavust, ravi j&auml;rjepidevust ja kvaliteeti.</li> <li>Suure ravimivajadusega inimesed saavad t&auml;iendava ravimih&uuml;vitise Riik hakkab 2018. aastast maksma t&auml;iendavat ravimih&uuml;vitist uue korra alusel, mis v&auml;hendab suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. K&otilde;rge omaosaluskuluga soodusravimite t&auml;iendavaks ravimih&uuml;vitiseks on tuleval aastal ette n&auml;htud 3 miljonit eurot.</li> <li>HIV ravi rahastamine suureneb 2018. aastast on tagatud stabiilne vajalik eelarve HIV ravimiteks. Rahastamine suureneb 5 miljoni euro v&otilde;rra, ulatudes 15 miljoni euroni aastas.</li> <li>Tagatud on mitu olulist vaktsiini Tulevast aastast v&otilde;etakse kasutusele kuue haigustekitaja (difteeria, teetanus, l&auml;kak&ouml;ha, lastehalvatust&otilde;bi, b-t&uuml;&uuml;bi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit) vastu kaitset pakkuv v&auml;ikelaste liitvaktsiin ning t&uuml;tarlapsi hakatakse vaktsineerima inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide tagamiseks on tuleva aasta eelarvesse planeeritud 3,97 miljonit eurot.</li> <li>T&ouml;&ouml;tavad inimesed saavad riigi toel oskusi t&auml;iendada Tuleval aastal on t&ouml;&ouml;tavatel inimestel v&otilde;imalik suuremas mahus saada Eesti T&ouml;&ouml;tukassa toel t&auml;iend- ja &uuml;mber&otilde;pet, sh astuda taseme&otilde;ppesse. &Otilde;ppimisv&otilde;imalust pakutakse inimestele, kelle oskused on aegunud v&otilde;i muutunud puudulikuks, et aidata neil t&ouml;&ouml;l p&uuml;sida v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohta vahetada. 2018. aastal saab oskuste t&auml;iendamisega alustada ligi 13 000 inimest, kuni aastani 2020 on oskusi v&otilde;imalik t&auml;iendada umbes 150 000 inimesel.&nbsp; T&auml;iend- ja &uuml;mber&otilde;ppe pakkumist alustati t&auml;navu mais ning esimese nelja kuu jooksul lepiti 730 inimesega kokku koolitusplaan osalemiseks enam kui 1100 koolitusel. Enim on huvi tuntud eesti keele oskuste t&auml;iendamise vastu (15.09 seisuga 600 inimest). Taseme&otilde;ppes on soovinud osaleda ligi 450 inimest, kellest poolte taotlused on juba saanud ka heakskiidu.&nbsp; Lisainfo: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi">https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi</a>&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;andjad saavad tuge alaealistele t&ouml;&ouml;kogemuse pakkumiseks 2018. aastal on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalik taotleda t&ouml;&ouml;tukassast toetust alaealistele t&ouml;&ouml;kogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30% t&ouml;&ouml;le v&otilde;etava alaealise bruto t&ouml;&ouml;tasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks 3,87 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse &bdquo;T&ouml;&ouml;turuteenuste osutamine tagamaks paremaid v&otilde;imalusi h&otilde;ives osalemiseks&ldquo; vahenditest.</li> <li>Mitteaktiivsed noored saavad tuge t&ouml;&ouml;alaste v&otilde;imaluste suurendamiseks Noortegarantii tugis&uuml;steemi v&auml;ljaarendamiseks on 2018. aasta eelarves kavandatud 160 000 eurot Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Eesm&auml;rk on lihtsustada kohalike omavalitsuste t&ouml;&ouml;d 16&ndash;26-aastastele mitteaktiivsetele noortele toe pakkumisel ning nende t&ouml;&ouml;alaste v&otilde;imaluste suurendamisel.</li> <li>T&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub Kohtuv&auml;line t&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute v&otilde;imalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi n&auml;ol. Eelarves on sellega seotud kuludeks ette n&auml;htud 790 000 eurot.</li> <li>&Auml;ri&uuml;hingu juhid saavad &otilde;iguse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele ja t&ouml;&ouml;turuteenustele T&ouml;&ouml;tuskindlustuskaitset laiendatakse &auml;ri&uuml;hingu juhtidele, kes ei saa &auml;ri&uuml;hingu juhtimise eest tasu, ent t&auml;idavad teisi t&ouml;&ouml;tuskindlustuse tingimusi. Samuti pakutakse neile edaspidi abi t&ouml;&ouml; leidmisel. Eelarves on selleks planeeritud 9,3 miljonit eurot.</li> <li></li> <li>Sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve on 2018. aastal 4,46 miljardit eurot, mis jaguneb kokku viie tulemusvaldkonna ja k&uuml;mne programmi vahel. Suurima eelarvega on 1,92 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (p&otilde;hiosas pensionid) ja 1,38 miljardi euroga tervise valdkonnad. Aastatel 2018-2021 suureneb sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve 625 miljoni euro v&otilde;rra.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1721Puulõhkujatega töötades tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid2017-09-28<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Kreekas juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>K&uuml;ttepuude ja s&ouml;e m&uuml;&uuml;giga tegeleva v&auml;ikefirma naist&ouml;&ouml;taja alustas t&ouml;&ouml;d &otilde;ues paikneva h&uuml;draulilise puul&otilde;hkumismasinaga. &Otilde;nnetus toimus t&ouml;&ouml;taja esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Ta oli just asetanud t&uuml;ki puitu masina l&otilde;iketera alla ja l&uuml;kkas seda, k&auml;si puupaku peal, kui tema vasaku jala vastu veeres selja tagant v&auml;ike puu, mis v&otilde;is olla p&auml;rit l&auml;hedal asuvast virnast. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;mber p&ouml;&ouml;ras, astus ta endalegi teadmata parema jalaga kogemata pedaall&uuml;litile ning vertikaalselt liikunud kirve kiil j&auml;ttis tema k&auml;e puupakule l&otilde;ksu ja sandistas kolme s&otilde;rme (keskmist s&otilde;rme, s&otilde;rmuses&otilde;rme ja v&auml;ikest s&otilde;rme).</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <ul> <li>Puudusid ohutuspiirded, mis oleksid takistanud t&ouml;&ouml;taja k&auml;tel seadme ohualasse sattumist.</li> <li>Seadmel on ohtlik juhtimisviis. Selle asemel, et kasutada kahek&auml;ejuhtimist, kasutatakse hoopis maas asuvat pedaall&uuml;litit</li> <li>V&auml;heste kogemustega seadme kasutaja ebapiisav koolitamine ja j&auml;relevalve.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu hajumine seadet kasutades &ndash; pole piisavalt vaba liikumisruumi.</li> </ul> <p><strong>Kuidas edaspidi sarnaseid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <p><strong></strong>Seade oli kodumaine toodang ja uus, kuid ilma CE m&auml;rgistuseta. Seega saadeti m&auml;rgukiri ka t&ouml;&ouml;stuse peasekretariaati, mis on Kreeka p&auml;dev turuj&auml;relevalveasutus, mis kehtestas tootjale trahvi ja keelustas toote edasise turustamise.</p> <p>Seej&auml;rel muudeti seadme mudelit, et see oleks koosk&otilde;las ELi masinadirektiiviga 2006/42/EK: pedaall&uuml;liti vahetati v&auml;lja kahe eraldiseisva k&auml;ivitusnupuga juhtimisseadme vastu, ning masina lauale, kasutaja t&ouml;&ouml;tamiskoha ette, monteeriti fikseeritud vertikaalne t&otilde;ke.</p> <p>Kohaliku t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse kontrollteenistuse soovitusel rakendas t&ouml;&ouml;andja &otilde;nnetuse p&otilde;hjustanud masinat puudutavad asjakohased ohutusmeetmed. Samuti juhendati piirkondlikke t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse kontrollteenistusi kontrollima analoogsetes ettev&otilde;tetes sellist t&uuml;&uuml;pi seadmeid.</p> <p>Uued seadmed, mis ei ole toodetud koosk&otilde;las EL&rsquo;i masinadirektiiviga ning mis seet&otilde;ttu ei oma ka CE-m&auml;rgistust, ei ole tavaliselt nende kasutajatele turvalised; eriti, mis puudutab <a href="http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32001L0045" target="_blank">Direktiivi 89/655/E&Uuml; Lisa I</a> peat&uuml;kis 2.8 t&auml;psustatud kaitsekatteid. Nimetatud seadmete kasutamine v&auml;hekogenud t&ouml;&ouml;tajate poolt on seotud k&otilde;rgendatud &otilde;nnetuste riskiga.</p> <p></p> <p></p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1720Valitsus kiitis heaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused2017-09-28<p><strong>Vabariigi Valitsus kiitis&nbsp;eilsel istungil heaks seadusmuudatused, millega pikendatakse isapuhkust ja antakse isadele t&auml;iendav 30-p&auml;evane &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele, muudetakse paindlikumaks vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.</strong></p> <p>&bdquo;Nende muudatustega toome vanemah&uuml;vitise skeemi rohkem paindlikkust ja v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamiseks ning soodustame ka hoolduskoormuse &uuml;htlasemat jaotumist vanemate vahel,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Eestis kehtiv vanemah&uuml;vitiste s&uuml;steem on kahtlemata &uuml;ks heldemaid oma pikkuse ja h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra poolest, kuid see toob kaasa ka naiste pikki karj&auml;&auml;rikatkestusi ega v&otilde;imalda lapsevanematel oma t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega piisavalt kombineerida.&ldquo;</p> <p>Isadel on juba praegu v&otilde;imalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemah&uuml;vitist, kuid vaatamata heldele h&uuml;vitisele on isade osakaal vanemah&uuml;vitise saajate hulgas olnud p&uuml;sivalt v&auml;ike. 2016. aastal sai vanemah&uuml;vitist 17 242 lapsevanemat, kellest k&otilde;igest 9,3% olid isad.</p> <p>&bdquo;Isa osalemine v&auml;ikelapse kasvatamises tugevdab peresiseseid suhteid ning lisab kindlustunnet, et laste kasvatamine ei j&auml;&auml; vaid ema &otilde;lule,&ldquo; &uuml;tles minister Iva. &bdquo;30-p&auml;evane isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis on isapuhkuse laiendus, et julgustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda v&otilde;i mitte &ndash; ta v&otilde;ib vanemah&uuml;vitist saada emaga samal ajal v&otilde;i ka &uuml;ksi.&ldquo;</p> <p><strong>Eeln&otilde;uga tehakse vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemis j&auml;rgmised muudatused:</strong></p> <ul> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et h&uuml;vitist v&auml;hendataks. Vanemah&uuml;vitise saajale tagatakse senise poole h&uuml;vitise asemel h&uuml;vitise m&auml;&auml;r, mis on 2018. aastal 470 eurot (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.03.2018);</li> <li>Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus &uuml;hele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.03.2018);</li> <li>Vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemah&uuml;vitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.09.2019);</li> <li>Lapsehooldustasu maksmine l&otilde;petatakse ning vastavad vahendid seotakse j&auml;rk-j&auml;rgult vanemah&uuml;vitise skeemi (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.09.2019);</li> <li>Isal on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da isapuhkusele senise 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva asemel 30 p&auml;evaks ning saada selle perioodi eest vanemah&uuml;vitist. Isa &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele ei s&otilde;ltu tema eelnevast t&ouml;&ouml;suhtest ega t&ouml;&ouml;tamise lepingulisest vormist ning isa saab h&uuml;vitist kasutada emaga samal ajal v&otilde;i eraldi (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.07.2020);</li> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmist saab peatada ja j&auml;tkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.07.2020);</li> </ul> <p>Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi I etapi muudatustega. J&auml;rgmises etapis on kavas muuta rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise p&otilde;him&otilde;tteid ja v&otilde;imaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga t&ouml;&ouml;tamist ja puhkamist.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1716Töökeskkonna konsultant tõstab ettevõtte tulemuslikkust2017-09-27<p><strong>V&auml;ikese ja keskmise suurusega organisatsiooni juht peab tihti katma mitut ametit tootmise korraldamisest kuni personali v&auml;rbamiseni. K&otilde;igele aga v&otilde;rdselt aega ei jagu. Seet&otilde;ttu peab teinekord v&auml;hema t&auml;helepanuga leppima ka t&ouml;&ouml;keskkonna ohutus.</strong></p> <p>Probleemi lahendamiseks l&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsioon 2015. aastal t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenuse. Selle abil pakutakse t&ouml;&ouml;andjale personaalset n&otilde;ustamist, et muuta ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja t&ouml;&ouml;d efektiivsemaks. N&auml;ites 2016. aastal kasutas tasuta teenust 212 ettev&otilde;tet ning see h&otilde;lmas 8900 t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p><strong>Kuidas toimub koost&ouml;&ouml; konsultandi vaatevinklist?</strong></p> <p>Koost&ouml;&ouml; algab tavaliselt ettev&otilde;tte juhi v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti e-kirjaga, milles tuuakse v&auml;lja, mis vallas n&otilde;ustamist soovitakse. &bdquo;Loomulikult esineb ka juhuseid, kus soovitakse &uuml;ldisemaid konsultatsioone ning &uuml;hte lahendamist vajavat murekohta ei ole. Ka sel juhul saame abiks olla,&ldquo; selgitas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Rein Reisberg.</p> <p>Peale ettev&otilde;ttest saabunud kirja konsultant helistab, et t&auml;psustada tegevusvaldkond ning seada n&otilde;ustamisele selged eesm&auml;rgid. Nii on koost&ouml;&ouml; k&otilde;ige t&otilde;husam.</p> <p>Selle j&auml;rgneb ettev&otilde;tte k&uuml;lastus. Reisbergi s&otilde;nul l&auml;htub ta kohtumisel juhtm&otilde;ttest: &bdquo;N&auml;idake, mida soovite ja k&uuml;sige, mis huvitab. Mina olen teie p&auml;ralt&ldquo;. &bdquo;Kui konkreetsed k&uuml;simused puuduvad, siis r&auml;&auml;gin sellest, mida m&auml;rkan ning annan praktilisi soovitusi,&ldquo; lisas Reisberg ka alternatiivi.</p> <p>Peale kohtumist saadab konsultant kirjaliku kokkuv&otilde;tte soovituste ja ettepanekutega. Ta toob v&auml;lja nii seadusest tulenevad n&otilde;uded, kui ka isiklikust praktikast l&auml;htuva, mis v&otilde;iks ettev&otilde;tet aidata.</p> <p>Mingeid kohustusi n&otilde;ustamine endaga kaasa ei too. &bdquo;Mina olen valmis ka peale kokkuv&otilde;tte saatmist vastama t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust puudutavatele k&uuml;simustele ja n&otilde;u andma. Tuleb vaid mulle helistada,&ldquo; t&auml;iendas Reisberg. Tema s&otilde;nul v&otilde;ib konsultandilt tulev tagasiside olla v&auml;gagi kaalukas. &bdquo;N&auml;iteks kord juhtisin t&auml;helepanu, et t&ouml;&ouml;tajad kasutavad ilma ohutusabin&otilde;udeta v&auml;ga plahvatusohtlikku ainet. Tuli v&auml;lja, et nad ei teadnud, et selle ainega tegelemine v&otilde;ib l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;koha maapealt p&uuml;hkimisega. See n&otilde;u v&otilde;is p&auml;&auml;sta nii inimelusid kui ka &auml;ri,&ldquo; t&otilde;i konsultant n&auml;ite.</p> <p>Lisaks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandist olla kasu ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;d andvale v&otilde;i alles seda kaaluvale organisatsioonile. &bdquo;Saame anda head n&otilde;u t&ouml;&ouml;kohtade ning liikumisteede kohandamiseks. Meil on ka sellealaseid kogemusi,&ldquo; lisas Reisberg.</p> <p><strong>N&auml;ide t&ouml;&ouml;andja vaatenurgast</strong></p> <p>Kontakti v&otilde;tnud ettev&otilde;tte eesm&auml;rgiks on tavaliselt terved, t&ouml;&ouml;v&otilde;imelised ja efektiivsed t&ouml;&ouml;tajad ning &otilde;nnetuste ja sellega kaasnevate kannatuste, raha- ja ajakulu v&auml;ltimine.</p> <p>Hiljuti t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teeneid kasutanud Andres Glass Solutions O&Uuml; t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti Nikita Pisnja s&otilde;nul sooviti vastutustundliku ettev&otilde;ttena k&uuml;sida n&otilde;u kogenumate k&auml;est. &bdquo;Mingeid hirme meil T&ouml;&ouml;inspektsiooni ees ei olnud. Parem ise uurida, milliseid asju saame parandada ja teha asjad korda,&ldquo; avas Pisnja tagamaid.</p> <p>Alguses konsultandile v&auml;ga selgelt piiritletud &uuml;lesannet ei p&uuml;stitatud. Lepiti kokku kohtumine, et vaadata &uuml;le olukord ettev&otilde;ttes ning valdkonnaga seotud dokumentatsioon. &bdquo;Kohtumine toimus v&auml;ga s&otilde;bralikus &otilde;hkkonnas ning vestlesime kohapeal tekkinud k&uuml;simuste pinnalt. M&otilde;ttevahetusest oli meile palju kasu ning saime mitmeid h&auml;id soovitusi. N&uuml;&uuml;d teame t&auml;pselt, mida muuta,&ldquo; kirjeldas Andres Glass Solutions O&Uuml; t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist. Tema s&otilde;nul oli kogu protsess lihtne ja loogiline.</p> <p>Suurim kasu konsultandist on Pisnja hinnangul see, et professionaal n&auml;eb pisiasju, mis ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatel endal v&otilde;ib kahe silma vahele j&auml;&auml;da. &bdquo;See aitab muuta t&ouml;&ouml;keskkonda turvalisemaks ja v&auml;hendada erinevaid riske. L&otilde;puks soovivad ju k&otilde;ik olla terved ja t&ouml;&ouml;tada ohututes tingimustes,&ldquo; v&otilde;ttis ta kokku.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenus on m&otilde;eldud v&auml;ga laiale sihtgrupile. Nii on seda kasutanud ka n&auml;iteks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus, kus riskitegurid on v&otilde;rdlemisi v&auml;ikesed ja inimesi t&ouml;&ouml;tab v&auml;he. &bdquo;Paljude asjadega oli meie silm juba harjunud. K&otilde;rvaltvaataja aga oskas neile t&auml;helepanu juhtida,&ldquo; kirjeldas koost&ouml;&ouml;d koguduse juhatuse liige Kaja Viisitamm. Nii sai n&auml;iteks kiriku kellamees k&otilde;rvaklapid ning orelim&auml;ngija k&uuml;lmaks ajaks t&auml;iendava soojapuhuri. &bdquo;V&auml;ga soovitan. See teenus on just inimeste seisukohast v&auml;ga oluline,&ldquo; hindas Viisitamm.</p> <p><strong>Kasu n&otilde;ustamisest</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnale t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramine on pikemas perspektiivis ka &auml;riliselt kasulikum, kui tagaj&auml;rgede likvideerimine peale &otilde;nnetust v&otilde;i &otilde;nnetusi. Heades tingimustes t&ouml;&ouml;tajad on motiveeritumad, saavad keskenduda oma &uuml;lesannete t&auml;itmisele ning esineb v&auml;hem t&ouml;&ouml;seisakuid. Lisaks levib hea s&otilde;na t&ouml;&ouml;tingimuste ja -ohutuse kohta potentsiaalsete t&ouml;&ouml;tajate ja koost&ouml;&ouml;partnerite hulgas, parandab ettev&otilde;tte mainet ning muudab lihtsamaks uue t&ouml;&ouml;j&otilde;u ning klientide leidmise.</p> <p>Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1715Nutikad lahendused ohutuse tõstmiseks2017-09-26<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni 2016. a &uuml;levaates troonib t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tabelis peamise p&otilde;hjusena j&auml;tkuvalt kontrolli kaotamine masinate, t&ouml;&ouml;riistade, transpordivahendite v&otilde;i loomade &uuml;le. Kui 2015. a oli selliseid &otilde;nnetusi 26% k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest, siis eelmisel aastal 27%. K&otilde;ige sagedamini toimuvad sellised &otilde;nnetused metalli- ja puidut&ouml;&ouml;stuses.</strong></p> <p>&Otilde;nneks leidub Eestis mitmeid ettev&otilde;tteid, kelle jaoks on ohutu t&ouml;&ouml;keskkond s&uuml;dameasi ning t&ouml;&ouml;tajate tervise tagamiseks tehakse m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseid pingutusi. Arvestades t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust erinevates sektorites v&otilde;ib ennustada sellistele ettev&otilde;tetele edu. On ju suhtumine oma t&ouml;&ouml;tajatesse &uuml;ks oluline faktor, mille alusel t&ouml;&ouml;andjaid valitakse.</p> <p><strong>Hea ohutuspraktika</strong></p> <p>Juba mitu aastat on t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuks muutmisele panustamisega silma paistnud 450 t&ouml;&ouml;tajaga elektritarvikute tootja AS Ensto Ensek, kes p&auml;lvis t&auml;navu ka vastutustundliku ettev&otilde;tluse h&otilde;bem&auml;rgise.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajad on meie ettev&otilde;tte suurim vara ning nende turvalisus ja heaolu on prioriteet number &uuml;ks. Seep&auml;rast panustame ka 101%, et tagada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond,&ldquo; kirjeldas ettev&otilde;tte juhtm&otilde;tet Ensto Ensek Keila tehase juht Kaarel Suuk. Tema s&otilde;nul on AS Ensto Enseki eesm&auml;rk null t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. J&auml;tkusuutlikkuse p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htutakse mitte ainult tootmises, vaid ka t&ouml;&ouml;j&otilde;udu silmas pidades.</p> <p><strong>Kuidas saavutada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond?</strong></p> <p>Eesm&auml;rgi saavutamiseks on Enstos v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud mitmed konkreetsed tegevused ja kindlad reeglid, mille rakendamist saavad kaaluda ka teised ettev&otilde;tted. M&otilde;ned n&auml;ited:</p> <ul> <li><strong>Seadmete ennetav hooldus.</strong> Selle tegevuse eesm&auml;rk on v&auml;hendada masinate etten&auml;gematuid rikkeid, mis&nbsp; v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.&nbsp; Ennetav hooldus v&auml;hendab ka remondivajadust ja sellest tulenevaid t&ouml;&ouml;seisakuid.</li> <li><strong>Sagedamini hooldamist vajavate masinate ja seadmete j&auml;lgimine.</strong> Kui m&otilde;ned masinad v&otilde;i seadmed vajavad aina enam t&auml;helepanu ja parandamist, v&otilde;ib olla aeg need v&auml;lja vahetada. See lubab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetada ning investeeringuid suunata.</li> <li><strong>Reeglid masina rikke korral tegutsemiseks.</strong> T&ouml;&ouml;taja ei pruugi olla kvalifitseeritud masinat kohapeal parandama. P&ouml;&ouml;rdudes &otilde;ige inimese poole, saab t&ouml;&ouml;ga kiiremini j&auml;tkata ning v&auml;ltida teadmatusest tekkivaid ohuolukordi.</li> <li><strong>T&ouml;&ouml;riistade regulaarne kontroll.</strong> Sarnaselt seadmetele, vajavad t&auml;helepanu ka k&auml;sit&ouml;&ouml;riistad. &Otilde;igeaegne sekkumine aitab v&auml;ltida ohtu.</li> <li><strong>T&ouml;&ouml; robotitega</strong> v&auml;hendab inimeste f&uuml;&uuml;silist koormust ja annab v&otilde;imaluse inimressursse mujal rakendada. &Uuml;lesannete delegeerimine tehnikale v&otilde;ib v&auml;hendada ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ohtu.</li> <li><strong>Liikumisteede m&auml;rgistamine.</strong> Eriti oluline on see ettev&otilde;tetes, kus samal pinnal liiguvad nii inimesed kui masinad (t&otilde;stukid, veokid). M&auml;rgistus loob selguse, kus on ohutu liikuda, kus peab olema ettevaatlik ning kuhu ei ole &uuml;ldse soovitav astuda.</li> <li><strong>5S metoodika rakendamine.</strong> Organiseeritud t&ouml;&ouml;keskkond on turvalisem ning t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate efektiivsust.</li> <li><strong>Ohuolukordade kohta info kogumine.</strong> Ensto Ensekis saavad t&ouml;&ouml;tajad t&auml;ita spetsiaalseid vorme nii ohuolukordade kui ka t&ouml;&ouml; efektiivsuse parendamise kohta. Iga tagasiside p&auml;lvib t&auml;helepanu ning t&ouml;&ouml;taja preemia.</li> <li><strong>M&otilde;&otilde;tmised t&ouml;&ouml;keskkonnas.</strong> N&auml;iteks &otilde;hupuhtuse ja m&uuml;ra taseme j&auml;lgimine aitab ennetada kutsehaiguseid. Lisaks on mugavas keskkonnas inimene tulemuslikum.</li> <li><strong>Esmaabiandjate kohta info jagamine.</strong> Kui t&ouml;&ouml;tajatel on selge, kelle poole p&ouml;&ouml;rduda esmaabi saamiseks, on kriitilistes olukordades tegutsemine efektiivsem.</li> </ul> <p>K&otilde;ige paremini on t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti Evelin Org s&otilde;nul ettev&otilde;tte edu aluseks olevate t&ouml;&ouml;protsessidega kursis t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Arutelud nendega aitavad luua t&ouml;&ouml;kohad, kus inimesed tunnevad ennast mugavalt ja tahavad t&ouml;&ouml;d teha. V&auml;ga oluline on see, et t&ouml;&ouml;tajad saavad oma soove ja arvamusi vabalt avaldada ning nendega arvestatakse. See muudab&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks ja meeskonna tugevamaks,&ldquo; r&otilde;hutas Org kommunikatsiooni olulisust.</p> <p>Ettev&otilde;tte kasu Hea t&ouml;&ouml;keskkonna korraldus tagab tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu, kulude ja riskide v&auml;henemise ning t&otilde;stab ettev&otilde;tte konkurentsiv&otilde;imekust. T&ouml;&ouml;keskkonnast hoolival ettev&otilde;ttel on kergem leida uusi t&ouml;&ouml;tajaid, neid motiveerida ja hoida. Korralikus ja organiseeritud t&ouml;&ouml;keskkonnas on v&auml;iksem &otilde;nnetuste ja haigestumiste arv, mis t&auml;hendab paremaid tulemusi.</p> <p><strong>Juhtkonnal suur roll</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna parendamine &uuml;he ettev&otilde;tte sees on kogu meeskonna vastutus ja seda ei saa luua ning hoida &uuml;ks inimene. &bdquo;V&auml;ga t&auml;htis on juhtkonna toetus. Kui seda pole, ei saa ka t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutajad midagi ette v&otilde;tta,&ldquo; r&otilde;hutas Ensto t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist.</p> <p>Lisaks on oluline, et igal t&ouml;&ouml;tajal oleks selge, mis on tema roll&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ja mis on &uuml;hine eesm&auml;rk. T&ouml;&ouml;tajad peavad olema informeeritud ja korralikult juhendatud, juhtkonnaliikmed kontrollima reeglite j&auml;rgimist, t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused p&otilde;hjalikult uuritud ning erinevad parendustegevused teostatud. Inimeste heaolu silmas pidades saab &uuml;ks ettev&otilde;tte teha oluliselt rohkem, kui seaduses n&otilde;utakse.</p> <p><strong>Soovitused</strong></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajale:</strong></p> <ul> <li>Enne t&ouml;&ouml;le asumist veendu, et masin vastab ohutusn&otilde;uetele.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud kaitseseadist ei tohi eemaldada.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajana on sul &otilde;igus saada sisulist juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet. Uue v&otilde;i noore t&ouml;&ouml;tajana ole eriti t&auml;helepanelik ning ettevaatlik &ndash; k&uuml;simuste tekkimisel k&uuml;si alati juhiseid.</li> <li>K&uuml;si t&ouml;&ouml;andjalt sobivaid isikukaitsevahendeid ja kasuta neid.</li> <li>Teavita t&ouml;&ouml;andjat masinal esinevatest puudustest &ndash; n&auml;iteks puuduvatest kaitseseadistest, riketest ja ohuolukordadest.</li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjale:</strong></p> <ul> <li>Ole veendunud, et masinad vastavad ohutusn&otilde;uetele.</li> <li>Uue masina ostmisel j&auml;lgi, et sellel on CE m&auml;rgistus, vastavusdeklaratsioon ning kasutusjuhend.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud kaitseseadist ei tohi eemaldada &ndash; j&auml;lgi et t&ouml;&ouml;tajad seda ei teeks.</li> <li>Korralda t&ouml;&ouml;tajatele sisuline juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. J&auml;lgi eriti uusi ja noori t&ouml;&ouml;tajaid, sest suur osa t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtub just nendega.</li> <li>Anna oma t&ouml;&ouml;tajatele sobivad isikukaitsevahendid.</li> <li>Julgusta t&ouml;&ouml;tajaid masinal esinevatest puudustest teavitama &ndash; n&auml;iteks puuduvatest kaitseseadistest, riketest ja ohuolukordadest.</li> <li>Kontrolli s&uuml;stemaatiliselt ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda, sealhulgas masinate ohutust ja seda, kuidas t&ouml;&ouml;tajad masinatega t&ouml;&ouml;d teevad. T&ouml;&ouml;andja vastutab ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest.</li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1714Mis on summeeritud tööaja arvestus? 2017-09-25<p><b>L&auml;ksin uude t&ouml;&ouml;kohta t&ouml;&ouml;le ning sain t&ouml;&ouml;graafiku. Graafikus olen t&ouml;&ouml;l korrap&auml;ratult ning ka t&ouml;&ouml;p&auml;evad langevad n&auml;dalavahetustele. T&ouml;&ouml;tunde tundub samuti palju olevat. Kas nii v&otilde;ib?</b></p> <p><strong>Vastab Anni Raigna, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</strong> Kirjeldusest l&auml;htuvalt eeldan, et asusite t&ouml;&ouml;le summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestust kasutatakse eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;ajakava ehk graafiku alusel.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes t&ouml;&ouml;tingimustes. &Uuml;heks selliseks tingimuseks, milles tuleb saavutada kokkulepe on t&ouml;&ouml;aeg, mis peab sisalduma t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis. T&ouml;&ouml;lepingu seadus eeldab, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab 40 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul (t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg), kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei ole kokku leppinud l&uuml;hemas t&ouml;&ouml;ajas (osaline t&ouml;&ouml;aeg).&nbsp; T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja on vabad kokku leppima neile sobivas t&ouml;&ouml;aja pikkuses ja korralduses. T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab pooltel kokku leppida, et t&ouml;&ouml;aeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebav&otilde;rdselt (summeeritud t&ouml;&ouml;aeg).</p> <p>Summeeritud t&ouml;&ouml;aja puhul ei ole t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aja jaotus arvestusperioodis &uuml;htlane ehk t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tada &uuml;hes n&auml;dalas rohkem tunde ja/v&otilde;i p&auml;evi kui teises. T&ouml;&ouml;aja summeerimisel v&otilde;ivad graafikuj&auml;rgsed t&ouml;&ouml;p&auml;evad langeda ka riigip&uuml;hadele v&otilde;i n&auml;dalavahetusele. Kui riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamine tasustatakse 2-kordselt, siis n&auml;dalavahetusel t&ouml;&ouml;tamist t&auml;iendavalt ei h&uuml;vitata.</p> <p>Summeeritud t&ouml;&ouml;ajas kokkuleppimisel peab t&ouml;&ouml;andja andma t&ouml;&ouml;tajale teada t&ouml;&ouml;ajakava teatavaks tegemise tingimused. N&auml;iteks peab t&ouml;&ouml;taja teadma, mis perioodi kohta on t&ouml;&ouml;ajakava koostatud, millal ta j&auml;rgmise t&ouml;&ouml;ajakava teada saab ja kui pikk on t&ouml;&ouml;aja arvestusperiood. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral arvestatakse t&ouml;&ouml;aega arvestusperioodi l&otilde;pul (st 1, 2, 3 v&otilde;i 4 kuu l&otilde;pus selgub, kas t&ouml;&ouml;tajal tekkisid &uuml;letunnid v&otilde;i tekkisid alatunnid). Oluline on, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aeg kokku lepitud arvestusperioodi l&otilde;puks keskmiselt ei &uuml;letaks 48 tundi 7-p&auml;evase ajavahemiku kohta. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgima, et t&ouml;&ouml;tajale oleks tagatud igap&auml;evane puhkeaeg (v&auml;hemalt 11-tundi j&auml;rjestikkust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning igan&auml;dalane puhkeaeg (t&ouml;&ouml;aja summeerimisel 36 tundi j&auml;rjestikkust puhkeaega 7-p&auml;evases vahemikus).</p> <p>Seega summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestus t&auml;hendab seda, et tegelik t&ouml;&ouml;aeg v&otilde;ib p&auml;evade, n&auml;dalate ja kuude l&otilde;ikes k&otilde;ikuda nii &uuml;le kui alla kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja, sest kokkulepitud t&ouml;&ouml;tundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi l&otilde;puks. Nii v&otilde;ib t&ouml;&ouml;aeg olla &uuml;hes kuus v&auml;iksem v&otilde;i suurem kokkulepitud t&ouml;&ouml;ajast ning t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;ivad langeda ka n&auml;dalavahetusele. Summeerimisperioodi l&otilde;puks peab t&ouml;&ouml;tajale olema tagatud t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aeg ja sellele vastav t&ouml;&ouml;tasu.</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/903" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestusest</a></strong>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1712Lasnamäe töömessil pakutakse üle 300 töökoha2017-09-21<p><strong>Messil osaleb 21 tootmise, logistika/transpordi ning puhastusteeninduse valdkonnas tegutsevat t&ouml;&ouml;andjat, kes pakuvad &uuml;le 300 t&ouml;&ouml;koha. Endale sobivaid t&ouml;&ouml;pakkumisi leiavad ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed ja noored, pakutakse v&otilde;imalusi koolipraktikaks.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;mess on t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;otsijatele hea v&otilde;imalus silmast silma kohtumiseks.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu: &bdquo;Mille &uuml;le t&ouml;&ouml;otsijad peamiselt kurdavad? Nad ei saa t&ouml;&ouml;andjatelt infot oma kandideerimiste kohta ja otsused viibivad. Lasnam&auml;e t&ouml;&ouml;messil on vastupidi &ndash; 21 logistika-, puhastusteeninduse ja tootmisettev&otilde;tet on valmis andma t&ouml;&ouml;otsijatele igak&uuml;lgset informatsiooni oma t&ouml;&ouml;tingimuste kohta ja otsused s&uuml;nnivad kohapeal.</p> <p>T&ouml;&ouml;messile ootame ka t&ouml;&ouml;tavaid inimesi vestlema meie karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajatega oma koolitusvajadusest, sest t&ouml;&ouml;tukassa pakub teatud tingimustel koolitust ka t&ouml;&ouml;tavatele inimestele.&ldquo;</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;vahendusele saab osaleda tasuta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel ning k&uuml;sida infot t&ouml;&ouml;tukassa pakutavate teenuste kohta. V&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamise asjus annavad n&otilde;u EURES n&otilde;ustajad. Osalevate t&ouml;&ouml;andjate ja pakutavate t&ouml;&ouml;kohtadega saab tutvuda <a href="http://www.toomess.ee/toomessid-2016/lasnamae-toomess-1011">http://www.toomess.ee/toomessid-2016/lasnamae-toomess-1011</a>. Messil osalemine on k&otilde;igile tasuta.</p> <p>T&ouml;&ouml;messi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassa koost&ouml;&ouml;s Lasnam&auml;e linnaosa valitsusega.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1710Tööinspektsiooni parimate praktikate konkurss on lõpusirgel2017-09-20<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimate praktikate konkurss on l&otilde;pusirgel. Ootame parimaid praktikaid veel kuni 30. septembrini 2017. Kolmest parima praktika v&otilde;itjast filmitakse t&ouml;&ouml;keskkonda tutvustav l&uuml;hivideo, mida jagatakse T&ouml;&ouml;elu portaalis, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja T&ouml;&ouml;elu sotsiaalmeedia kanalites, ka ettev&otilde;tte ise saab oma video edasi jagada.</strong></p> <p>Konkursi kohta loe p&otilde;hjalikumalt <a href="/redirect/2217" target="_blank">parimate praktikate teemalehelt</a>.</p> <p><strong>Lisainfo:</strong></p> <p>Olga Kurdovskaja<br />e-post <a href="mailto:olga.kurdovskaja@ti.ee">olga.kurdovskaja@ti.ee</a> &nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1708Töökohal töötamine võib alandada tulemuslikkust 2017-09-20<p><strong>Kuidas v&otilde;ib t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml; tegemine m&otilde;jutada tulemuslikkust? Tallinna Tehnika&uuml;likooli (TT&Uuml;) uuringus vaadeldi 153 teaduse ja arenduse loovt&ouml;&ouml;tajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 t&ouml;&ouml;andjat: era- ja avaliku sektori T&amp;A asutused/ettev&otilde;tted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettev&otilde;tted. Selgus, et konkreetsel ajal ning kohas t&ouml;&ouml;tamine v&auml;hendab loovt&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;viljakust. </strong></p> <p>Rahvusvahelise uurimisr&uuml;hma juht, TT&Uuml; majandusteaduskonna professor Aaro Hazak: &ldquo;Uuringu &uuml;heks eesm&auml;rgiks oli v&auml;lja selgitada, millist seost omab t&ouml;&ouml; juures veedetud aeg t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse ja v&auml;simusega. Selgus, et mida suurema osa oma t&ouml;&ouml;ajast veedab loominguline teadus- ja arendust&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tades, seda suurem on ta v&auml;simus ja madalam t&ouml;&ouml; tulemuslikkus. Enamgi veel, kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusega t&ouml;&ouml;tajate tunnetatav t&ouml;&ouml; tulemuslikkus on oluliselt k&otilde;rgem kui neil, kes peavad t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml; juures laua taga tegema.&rdquo;</p> <p>Kui paindliku t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tegemise koha puhul saab loovt&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;d tegema asuda hetkel, kui ta ennast loomevalmina tunneb, siis nn t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tamine n&auml;ib suurendavat v&auml;simust ja alandavat tulemuslikkust seoses pingega saada t&ouml;&ouml; valmis t&ouml;&ouml;kohal, ruumilises ja ajalises &ldquo;puuris&rdquo;. Uuringu tulemused peaksid andma ainest nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;istmaks, kas t&ouml;&ouml; juures laua taga t&ouml;&ouml;tamine on ikka k&otilde;ige efektiivsem v&otilde;imalus loova arendust&ouml;&ouml; tegemiseks. Kaugt&ouml;&ouml; ja paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaluse pakkumine oleks ka t&ouml;&ouml;andja huvides, t&otilde;stmaks loovate T&amp;A t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; tulemuslikkust.</p> <p>Samuti tunnevad t&ouml;&ouml;tajad, kellel on paindlikkus nii t&ouml;&ouml;tegemise kohas kui ajas, oluliselt v&auml;hem, et nende t&ouml;&ouml; h&auml;iriks nende unerežiimi. Samas ilmnes uuringust, et loovate T&amp;A t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;evad on keskmiselt 10 tundi pikad ning oma t&ouml;&ouml; tulemuslikkust tunnetavad rohkem just need, kes rohkem t&ouml;&ouml;tunde teevad. Seega n&otilde;uab paindlik t&ouml;&ouml;aeg ka t&ouml;&ouml;tajalt k&otilde;rget enesedistsipliini veidi ootamatus vormis &ndash; mitte sundimaks end ilma &uuml;lemuse kontrollita t&ouml;&ouml;le asuma, vaid sundimaks end ilma &uuml;le pingutamata loovat t&ouml;&ouml;d l&otilde;petama.</p> <p>T&auml;nap&auml;eva projektip&otilde;hises &uuml;hiskonnas levib &uuml;ha enam t&ouml;&ouml;tajate palkamine t&auml;htajaliste lepingutega. Seda ka loovate teadus- ja arendusvaldkonna t&ouml;&ouml;tajate puhul kas konkreetse arendust&ouml;&ouml; elluviimiseks, grandiprojektis osalemiseks v&otilde;i rakendusuuringu teostamiseks. Uurimist&ouml;&ouml;st ilmnes siiski, et t&auml;htajaliste lepingutega t&ouml;&ouml;tajate &otilde;nnetunne on oluliselt v&auml;iksem (seda nii &otilde;nnelikkuse l&uuml;hiajalises kui tulevikku vaatavas perspektiivis).</p> <p>&bdquo;T&auml;htajalised t&ouml;&ouml;lepingud soodustavad &auml;revust, v&auml;simust ja unisust ning v&auml;hendavad tulemuslikkust&ldquo;, v&otilde;tab professor Hazak kokku.</p> <p>TT&Uuml; teadlaste juhitud rahvusvaheline t&ouml;&ouml;r&uuml;hm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; kvaliteedi m&otilde;jutajaid. Vaatluse all olid eelk&otilde;ige paindliku t&ouml;&ouml;aja ja -koha, t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse ning t&ouml;&ouml;taja ajakasutuse, unisuse, v&auml;simuse ja &otilde;nnelikkuse vahelised seosed.</p> <p>TT&Uuml; teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi tasuta seminaril 20. septembril. Seminar on j&auml;lgitav otse&uuml;lekandena aadressil <a href="https://youtu.be/x81cS3twAM0">https://youtu.be/x81cS3twAM0</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/" target="_blank">TT&Uuml;</a></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1707TTÜ teadusprojekt uuris teadus- ja arendustöötajate töö ja une kvaliteedi seoseid2017-09-19<p><strong>Tehnika&uuml;likooli majandus- ja meditsiiniteadlaste eestvedamisel on valminud uurimus teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate (T&amp;A) t&ouml;&ouml;korraldusest. Uuriti 153 teaduse ja arenduse loovt&ouml;&ouml;tajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 t&ouml;&ouml;andjat: era- ja avaliku sektori T&amp;A asutused/ettev&otilde;tted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettev&otilde;tted.</strong></p> <p>K&uuml;llap on paljud tundnud nii iseenda kui teiste puhul &auml;ra n&ouml; l&otilde;okese v&otilde;i &ouml;&ouml;kulli t&uuml;&uuml;pe, samuti on olemas ka ilma kindla hommikuse-&otilde;htuse t&uuml;&uuml;bita inimesi. &Otilde;igeks ajaks t&ouml;&ouml;le j&otilde;udmine on varastele &auml;rkajatele imelihtne, kuid paras katsumus n&ouml; &ouml;&ouml;kullidele, kes eelistavad hiljem magama minna ja seega hiljem &auml;rgata. Tavap&auml;rane, &uuml;heksast viieni, t&ouml;&ouml;graafik ei pruugi k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele sobida. Eesti teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate seas l&auml;bi viidud uuringu &uuml;heks eesm&auml;rgiks oli tuvastada, millised on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tulemuste, t&ouml;&ouml;korralduse, unerežiimi ja une h&auml;irituse vahelised seosed.</p> <p>Rahvusvahelise uurimisr&uuml;hma juht, TT&Uuml; majandusteaduskonna professor Aaro Hazak: &bdquo;Avastasime, et v&otilde;rreldes teistega on &otilde;htust t&uuml;&uuml;pi t&ouml;&ouml;tajate ehk n&ouml; &ouml;&ouml;kullide uner&uuml;tm traditsioonilisest t&ouml;&ouml;korraldusest oluliselt enam h&auml;iritud. P&otilde;hjuseid ei pea otsima kaugelt &ndash; tavap&auml;rane t&ouml;&ouml;p&auml;eva ajastus sobib ilmselgelt paremini hommikustele, mitte &otilde;htustele t&uuml;&uuml;pidele. Samas on t&ouml;&ouml; tunnetatav tulemuslikkus k&otilde;rgem just n&ouml; hommikuste ja &otilde;htuste t&uuml;&uuml;pide puhul. &bdquo;T&uuml;&uuml;bitute&ldquo; t&ouml;&ouml; tulemuslikkust h&auml;irivad n&auml;iteks olmekommunikatsioon, m&uuml;ra ja muud tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad segavad tegurid.&ldquo;</p> <p>Uudse avastusena selgus uuringust, et lisaks juba teada soolisele ja vanuselisele palgal&otilde;hele eksisteerib ka hommikuse-&otilde;htuse t&uuml;&uuml;bi p&otilde;hine palgal&otilde;he. &Otilde;htused t&uuml;&uuml;bid saavad k&otilde;rget palka madalama t&otilde;en&auml;osusega kui teised. Viimase aja rahvusvahelised uuringud on tuvastanud seoseid inimeste uner&uuml;tmi ja geneetiliste tegurite vahel. Uner&uuml;tm on inimese poolt raskesti muudetav ning seet&otilde;ttu ei erine &otilde;htune-hommikune palgal&otilde;he oma olemuselt soolise v&otilde;i vanuselise palgal&otilde;he probleemidest. Lisaks peab arvestama, et v&auml;hemasti osaliselt geneetilisest taustast tulenev uner&uuml;tm ei tohiks olla teguriks, mis m&otilde;jutab inimese v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;tada talle sobival kellaajal. Paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaldamine on seet&otilde;ttu v&auml;ga oluline.</p> <p>Lisaks selgus, et tavap&auml;rasest 7-8 tunnist v&auml;hem magavad inimesed eelistavad suurema t&otilde;en&auml;osusega 6-7 p&auml;evast t&ouml;&ouml;n&auml;dalat &ndash; arvatavasti v&otilde;imaldaks see neile sobivamat une- ja t&ouml;&ouml;aja jaotust. Normaalsete unetundidega inimesed aga eelistavad teistest suurema t&otilde;en&auml;osusega tavap&auml;rast viiep&auml;evast t&ouml;&ouml;n&auml;dalat. Uuringust ilmneb, et loovt&ouml;&ouml;tajad, kellele on antud v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tada paindliku t&ouml;&ouml;ajaga, on p&auml;eval v&auml;hem unised. Samuti tunnetasid nad ise v&auml;hemal m&auml;&auml;ral, et t&ouml;&ouml; h&auml;irib nende und, v&otilde;rreldes t&ouml;&ouml;tajatega, kellel paindlikkus t&ouml;&ouml;tegemise ajas ja kohas puudub.</p> <p>&bdquo;Seega v&otilde;ib paindlik t&ouml;&ouml;aeg ja kaugt&ouml;&ouml; olla v&auml;hemasti loovate teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate puhul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseks abiks p&auml;evase unisuse probleemide leevendamisel ning samas t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse t&otilde;stmisel, v&otilde;imaldades arvestada hommikust ja &otilde;htust t&uuml;&uuml;pi t&ouml;&ouml;tajate erisustega,&ldquo; kinnitab professor Hazak.</p> <p>TT&Uuml; teadlaste juhitud rahvusvaheline t&ouml;&ouml;r&uuml;hm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; kvaliteedi m&otilde;jutajaid. Vaatluse all olid eelk&otilde;ige paindliku t&ouml;&ouml;aja ja -koha, t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse ning t&ouml;&ouml;taja ajakasutuse, unisuse, v&auml;simuse ja &otilde;nnelikkuse vahelised seosed.</p> <p>TT&Uuml; teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi veebilehel <a href="http://www.ttu.ee/ta2">www.ttu.ee/ta2</a>, kus on v&otilde;imalik vaadata ka salvestusi projekti tutvustavatest seminaridest. Samal lehel on v&otilde;imalik veel registreeruda 20. septembril kl 14 TT&Uuml; Mektory konverentsisaalis toimuvale projekti tutvustavale viimasele seminarile T&amp;A &amp; V&auml;simus.&nbsp;</p> <p>Allikas: TT&Uuml; majandusanal&uuml;&uuml;si ja rahanduse instituut</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1705Uus kandideerimisvoor on avatud alates 1. novembrist!2017-09-18<p><strong>1. novembril avati uus Peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvoor. Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja nende hulgast, kes on t&auml;itnud T&ouml;&ouml;elu lehel asuva kandideerimisankeedi. </strong></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja konkursil osalemine on t&ouml;&ouml;andjale tasuta Euroopa Sotsiaalfondi toetamiseperioodil 2014-2020.a. K&uuml;ll aga peaks programmis osalev t&ouml;&ouml;andja arvestama kuludega, mis tekivad erinevate peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudeli meetmete rakendamisega. Samuti kaasnevad kulud t&ouml;&ouml;andja esindaja seminaridel osalemisega (transport, l&otilde;unas&ouml;&ouml;k vms).</p> <p><strong></strong><strong>T&auml;psem info <a href="http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tootamist-toetavad-tegevused/peresobralik-tooandja/peresobraliku-tooandja-margis" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</strong></p> <p>&nbsp;</p> <p></p> <p></p> <p class="center"><a href="http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tootamist-toetavad-tegevused/peresobralik-tooandja/peresobraliku-tooandja-margis" target="_blank"></a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1704Digikanalid teevad Tööinspektsiooniga suhtlemise lihtsamaks2017-09-18<p><strong>Nagu saab panka minna v&otilde;i teatripileti osta l&auml;bi interneti, saab ka T&ouml;&ouml;inspektsiooniga suhelda digitaalselt. &Uuml;hed olulisemad kanalid selleks on T&ouml;&ouml;elu.ee infoportaal, kus te praegu viibite ning <a href="https://eti.ti.ee/login/index?redir=true" target="_blank">kliendiportaal eTI</a>. Esimesest leiab vastused sadadele t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;suhteid puudutavatele k&uuml;simustele ning teine pakub mugavat viisi T&ouml;&ouml;inspektsiooniga suhtlemiseks ja dokumentide vahetamiseks.</strong></p> <p><strong>Samm klientidele l&auml;hemale</strong></p> <p>eTI peaspetsialisti Olle K&auml;rneri s&otilde;nul loodi kliendiportaal, et teha f&uuml;&uuml;silistest kontoritest samm ettev&otilde;tjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;hemale. Digitaalne kontor on &uuml;le interneti k&otilde;ikjal k&auml;ttesaadav ning avatud 24 tundi &ouml;&ouml;p&auml;evas ja seitse p&auml;eva n&auml;dalas. Kliendiportaal on m&otilde;eldud nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele. &bdquo;Portaali vahendusel saavad t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile dokumente ning tutvuda enda andmetega registrites. Selle kaudu on v&auml;ga mugav andmeid edastada,&ldquo; selgitab K&auml;rner. Portaal v&otilde;imaldab juhtumite kiiremat menetlemist ning toetab liikumist paberivaba T&ouml;&ouml;inspektsiooni suunas. &nbsp; Mis on eTI-st kasu?</p> <p>eTI kasutamine hoiab kokku aega ja raha. Portaali kasutamine on ettev&otilde;ttele kasulik, sest t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja ei pea ise T&ouml;&ouml;inspektsiooni kontorisse kohale tulema v&otilde;i ootama postiteel liikuvate dokumentide j&auml;rgi. &bdquo;N&auml;iteks kui ettev&otilde;ttest l&auml;ks postiga teele dokument, kus m&otilde;ni v&auml;li j&auml;i t&auml;itmata, saabub peatselt vastus, kus palutakse esitada kogu vajalik informatsioon. eTI-s on kohustuslikud v&auml;ljad t&auml;histatud ning poolikut dokumenti esitada ei saa,&ldquo; t&otilde;i K&auml;rner n&auml;ite. Olulist ajalist v&otilde;itu annab ka portaali kasutamine arhiivina. eTI vahendusel tehtud infovahetus j&auml;&auml;b alati alles. Nii on v&otilde;imalik seal vaadata kunagi toimunud menetlusi, raporteid ja avaldusi. &bdquo;See v&auml;listab olukorra, kus ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutava inimese vahetumisel kaob koos temaga ka kogu ajalugu. Nii saab uus inimene j&auml;tkata sealt, kus eelmine l&otilde;petas,&ldquo; lisas K&auml;rner.</p> <p>Seni on kliendiportaali kasutanud umbes 1600 t&ouml;&ouml;andjat ja 4000 eraisikut. Igas kalendrikuus lisandub eTI kasutajate hulka 50-80 uut ettev&otilde;tet. Seega kasutajatering laieneb pidevalt. &bdquo;K&otilde;ige sagedamini saadetakse kliendiportaali kaudu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporteid, teatatakse t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti, -voliniku, -n&otilde;ukogu liikmete andmeid ning saadetakse t&ouml;&ouml;vaidlusavaldusi,&ldquo; t&otilde;i K&auml;rner esile enim kasutatavad funktsioonid.</p> <p><strong>Tulevikuplaanid</strong></p> <p>eTI ei ole aga kaugeltki valmis. &bdquo;Teame, milliseks soovime s&uuml;steemi arendada ning t&ouml;&ouml; k&auml;ib selles osas pidevalt. Prioriteet on kasutusmugavuse t&otilde;stmine ning selle ja j&auml;rgmise aasta jooksul soovime n&auml;iteks isikutuvastuse ja autoriseerimise muuta senisest mugavamaks,&ldquo; avas eTI peaspetsialisti tulevikuplaane.</p> <p><strong>Suund digitaalsele infovahetusele</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;elu.ee portaali toimetaja Rasmus Milleri s&otilde;nul liigub amet &uuml;ldiselt infovahetuse digitaliseerimise suunal. &bdquo;Kohapeal vastuv&otilde;ttudel k&auml;ivate inimeste arv on tuntavalt v&auml;henenud ning erinevate digikanalite kasutatavus m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt t&otilde;usnud,&ldquo; r&auml;&auml;kis Miller. Lisaks t&ouml;&ouml;elu- ja kliendiportaalile p&ouml;&ouml;rdutakse T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole aktiivselt ka sotsiaalmeedias T&ouml;&ouml;elu Facebooki lehe vahendusel ning k&uuml;sitakse n&otilde;u meilitsi. Tulevikku v&otilde;ib kuuluda ka Skype teel n&otilde;ustamine.</p> <p>Milleri s&otilde;nul on T&ouml;&ouml;inspektsioon digikanalite kasutuses Baltikumis suunan&auml;itajaks: &bdquo;Meil on ainukesena nii ulatuslik infoportaal, mida pidevalt uuendatakse ning mida k&uuml;lastab aasta l&otilde;ikes ligi kuuendik kogu t&ouml;&ouml;ealisest elanikkonnast.&ldquo;</p> <p><strong>Ka meie naabrid v&auml;&auml;rtustavad digikanaleid</strong></p> <p>Sarnaselt Eestile kasutab ka Leedu T&ouml;&ouml;inspektsioon infos&uuml;steemi suhtlemaks t&ouml;&ouml;andjatega. Lisaks on nad loonud interaktiivse riskide hindamise t&ouml;&ouml;riista, mis h&otilde;lbustab v&auml;ikestel ettev&otilde;tetel riskianal&uuml;&uuml;si koostamist ning online vormid kodulehele n&auml;iteks illegaalsest tegevusest teatamiseks. Leedukad kasutavad T&ouml;&ouml;inspektsiooniga suhtlemisel aktiivselt emaili ja Facebooki v&otilde;imalusi. P&auml;evas tehakse esimese abil 50-100 p&auml;ringut ning sotsiaalmeediakanali toel 20-40 p&auml;ringut.</p> <p>Leedu T&ouml;&ouml;inspektsiooni esindaja Marija Čere&scaron;kevičiūtė&rsquo;i s&otilde;nul plaanitakse l&auml;hemas tulevikus p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu ka virtuaalse konsultandi arendamisele. Praktiliselt t&auml;hendab see v&otilde;imalust esitada nende veebilehel k&uuml;simus ning digitaalne abimees otsib &uuml;les seadusepunkti, milles vastus sisaldub ning esitab selle k&uuml;sijale. Detailsema selgituse saamiseks tuleb siiski inspektsiooniga eraldi &uuml;hendust v&otilde;tta. Asja m&otilde;te on muuta seadustest orienteerumine lihtsamaks.</p> <p>L&auml;ti T&ouml;&ouml;inspektsiooni esindaja Linda Matisāne&rsquo;i s&otilde;nul on nad t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjatega info vahetamiseks loonud&nbsp; 17 erinevat e-teenust. E-teenuste abil saab n&auml;iteks teatada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest, esitada kaebuseid ja vaidlustada inspektsiooni otsuseid. Meie l&otilde;unanaabrid plaanivad l&auml;hemas tulevikus luua ka oma &auml;pi ning p&ouml;&ouml;rata rohkem t&auml;helepanu loodud e-teenuste avalikule tutvustamisele.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1703Kas tõstuki juhtimiseks peab olema eraldi luba?2017-09-18<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: Kas mul peavad olema t&otilde;stukijuhi load v&otilde;i tunnistus, kui tahan t&otilde;stukijuhina t&ouml;&ouml;le hakata? T&ouml;&ouml; toimuks ettev&otilde;te territooriumil, maanteel s&otilde;itma ei peaks.</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Erin&otilde;udeid t&otilde;stukijuhtide koolitusele ja lubade v&otilde;i tunnistuse olemasolule t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivates &otilde;igusaktides kehtestatud ei ole. T&otilde;stukijuhile tuleb t&ouml;&ouml;le asumisel korraldada<a href="/redirect/2287" target="_blank"><strong> juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</strong> </a>nagu ka k&otilde;ikidele teistele t&ouml;&ouml;tajatele. <strong>Juhendamine</strong> tuleb l&auml;bi viia kirjaliku <strong><a href="/redirect/2289" target="_blank">ohutusjuhendi</a></strong> alusel, mis on koostatud t&otilde;stuki kasutusjuhendi p&otilde;hjal. Samuti tuleb uuele t&ouml;&ouml;tajale korraldada praktiline v&auml;lja&otilde;pe kogenud t&ouml;&ouml;taja juhendamisel. <strong>Juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe&nbsp;</strong>kavandamisel tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kas ettev&otilde;ttes on olemas inimene, kes oskab juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe l&auml;bi viia. Juhendamise l&auml;biviija peab oskama ka n&auml;iteks uue t&ouml;&ouml;taja k&uuml;simustele vastata. Samuti peab juhendaja olema p&auml;dev, st omama reaalset t&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tamise kogemust. Kui ettev&otilde;ttesse tuleb t&ouml;&ouml;le uus t&otilde;stukijuht ja ei ole piisavate kogemustega inimesi, kes saaksid teda asjakohaselt juhendada ja v&auml;lja &otilde;petada, tuleks t&otilde;stukijuhti koolitada koolitusasutuses. Edaspidi saab juba koolituse l&auml;binud t&otilde;stukijuht vajadusel uusi kolleege juhendada ja v&auml;lja &otilde;petada.</p> <p>Ettev&otilde;te ise v&otilde;ib kehtestada n&otilde;ude, et t&otilde;stukitega t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad peavad olema l&auml;binud koolituse ja omama t&otilde;stukijuhi lube v&otilde;i tunnistust. Kuna t&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada ohtu nii t&otilde;stuki kasutajale kui teistele t&ouml;&ouml;tajatele, on paljud ettev&otilde;tted selle n&otilde;ude ka kehtestanud.</p> <p>Lisaks eelnimetatud m&auml;&auml;ruse n&otilde;uetele tuleb j&auml;lgida, et juhul kui t&otilde;stukijuht osaleb liikluses Eesti teedel, peab tal olema kasutatavale t&otilde;stukile vastava kategooria juhtimis&otilde;igus.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1701Kristel Kruustük avab iduettevõtte telgitagust2017-09-15<p><strong>Vihmasel kolmap&auml;eva hommikupoolikul kohtusime Telliskivi loomelinnakus hubases Testlio kontoris Eesti &uuml;he viimaste aastate edukaima IT-ettev&otilde;tja Kristel Kruust&uuml;kiga. Lahke vastuv&otilde;tt, siiras naeratus ja perenaise silmapaistvad valged lokid t&auml;itsid ruumi hea energiaga. &bdquo;Mul on t&auml;na p&auml;ris tihe p&auml;ev, homme toimub testijate esimene webinar (toim. veebiseminar), mille ettevalmistav koosolek just l&otilde;ppes, n&uuml;&uuml;d on intervjuu ja &otilde;htupoolikul l&auml;hen &uuml;hele pangakollektiivile Testlio lugu r&auml;&auml;kima,&ldquo; jutustas Kristel Kruust&uuml;k.</strong></p> <p><strong>Kuidas teie t&auml;nane p&auml;ev algas?</strong></p> <p>Minu t&ouml;&ouml;s on palju reisimist. Pool ajast olen Eestis ja pool USA-s. J&otilde;udsin alles laup&auml;eva &otilde;htul Eestisse tagasi ja ajav&ouml;&ouml;ndite erinevus vajab veel harjumist. T&auml;na &auml;rkasin juba varahommikul kella nelja ajal, &uuml;ritasin veel magama j&auml;&auml;da, aga ei saanud. Kella kaheksaks l&auml;ksin kohvikusse NOP ja siis tulin kontorisse. Olen kindlasti hommikuinimene. Eriti meeldib mulle Eestis varem &auml;rgata, tulla kontorisse, k&otilde;ik USA-st tulnud meilid &uuml;le vaadata ja siis p&auml;evaga t&auml;iesti v&auml;rskelt alustada, kui k&otilde;ik teised kontorisse j&otilde;uavad. Vihmane ilm m&otilde;jub mulle ka positiivselt. Tahan t&ouml;&ouml; &auml;ra teha ja pole soovi kuskile v&auml;lja minna. See on nii m&otilde;nus! Mulle meeldib vihm.</p> <p><strong>Kui m&otilde;elda end n&uuml;&uuml;d tagasi Testlio tegevuse algusesse, 2013. aastasse, siis millised olid toona hommikud Testlio tegevjuhina?</strong></p> <p>Testlio sai alguse Londonis ja kogu ettev&otilde;tmine algas &uuml;helt globaalselt hackathon&rsquo;ilt (toim. programmeerimismaratonilt). Alates selle v&otilde;itmisest on Testlio olnud minu elu prioriteet. Algusehommikud olid palju stressirohkemad. Asutasin Testlio sellel ajal partneri, n&uuml;&uuml;d abikaasa Marko Kruust&uuml;kiga, ja sellel ajal me ennast t&ouml;&ouml;st kunagi lahti ei l&otilde;iganud. N&uuml;&uuml;d on see kindlasti muutunud. Kui ma &otilde;htul koju l&auml;hen, siis ma enam t&ouml;&ouml;meili ei loe. Pole m&otilde;tet enne magamaminekut t&ouml;iste asjadega ennast &auml;revaks ajada. Lahendamist vajavaid asju on alati, aga seda tuleb ikkagi tervislikult teha. &Uuml;le oma varju ei h&uuml;ppa. Hommikud on alati &otilde;htust targemad.</p> <p><strong>Kas te olete struktureeritud plaaniinimene v&otilde;i eelistate olukordade kujunemist?</strong></p> <p>Olen rohkem kulgeja, aga ma oskan ka asju plaanip&auml;raselt teha. Kui ma vaatan enda natuuri ja v&otilde;rdlen ennast Testlio kaasasutaja Markoga, siis tema on kindlasti plaanidele keskendunud. Mina vaatan rohkem jooksvalt, kus midagi vaja teha on. Praegu on minu fookuses testijate community (toim. kogukonna) ehitamine, lisaks erinevate webinar&rsquo;ide ja sotsiaalmeedia kaudu teadlikkuse t&otilde;stmine Testliost. &Uuml;tlen alati, et me Markoga tasakaalustame teineteist. Mina olen vision&auml;&auml;r, energiapall, jooksen kontoris ringi ja teen k&otilde;ike, mida jooksvalt vaja on. Marko tasakaalustab mind sellega, et tal on plaan, mille j&auml;rgi peame toimetama. Usun, et eesm&auml;rkide seadmine ja nende j&auml;rgi tegutsemine on hea.</p> <p><strong>Kui alustasite Testlio tegevusega, kui suur oli teie meeskond?</strong></p> <p>Siis olime Markoga kahekesi. Aasta aega ehitasime Testliot &uuml;les ainult mina ja Marko ning alles siis palkasime esimese inimese oma tiimi. Praegu on meie meeskonnas 65 inimest, kellest 45 on Eestis ja 20 USA-s. Kui me Testlio alguses Londonisse hackathon&rsquo;ile l&auml;ksime, siis soovisime oma ideed presenteerida potentsiaalsetele meekonnaliikmetele &ndash; disaineritele, tootejuhtidele, &auml;riinimestele, m&uuml;&uuml;giinimestele, arendajatele. Nendega koos oleksime ehitanud idee protot&uuml;&uuml;bi ja presenteerinud seda uuesti. Mul ei l&auml;inud alguses k&otilde;ige paremini ja p&auml;rast esimest presentatsiooni tuli meie juurde ainult &uuml;ks inimene. Kuna see inimene oli enne meie ja teiste osalejatega halvasti k&auml;itunud, siis &uuml;tlesime talle &auml;ra. Otsustasime, et teeme kahekesi oma asja ja see oli v&auml;ga hea otsus! Ettev&otilde;tet tuleb alustada inimestega, keda sa usaldad 150%.</p> <p><strong>Kirjeldage &uuml;he lausega, mis on Testlio.</strong></p> <p>Testlio on globaalne ekspert-testijate kogukond, kes testib suurklientide tooteid nagu n&auml;iteks Microsoft, Strava, Lyft ja Salesforce.</p> <p><strong>Olete &ouml;elnud, et te poleks siin ilma tarkade meeskonnaliikmeteta. Kuidas te inimesi enda juurde valite?</strong></p> <p>Testlio tiimi valime inimesi eelk&otilde;ige selle j&auml;rgi, et nad usuksid ja hindaksid meiega samu v&auml;&auml;rtusi. Praeguses t&ouml;&ouml;kultuuris ei piisa enam sellest, et sul on tehniline teadmine, kuidas asju tegema peab. Tegelikult peab inimesega tekkima ka emotsionaalne side. See on minu arvates v&auml;ga oluline! Siis tekib ka inimeste vahel s&uuml;nergia. V&auml;ga paljuski oleme valinud enda &uuml;mber inimesed, kes peegeldavad mingis m&otilde;ttes meid.</p> <p><strong>Mis on Testlio t&ouml;&ouml;kultuuris k&otilde;ige t&auml;htsamad v&auml;&auml;rtused?</strong></p> <p>Me oleme committed, spirited ja responsive (toim. p&uuml;hendunud, elavad ja positiivselt osav&otilde;tlikud). Ja siis on meil ka printsiibid, mille j&auml;rgi me t&ouml;&ouml;tame. N&auml;iteks l&auml;htume p&otilde;him&otilde;tetest: tiim on k&otilde;ik ja hooli sellest, mida teed. Teisis&otilde;nu me oleme p&uuml;hendunud ja kiirgame seda, kes me oleme &ndash; soojust ja empaatiat. Meie jaoks on oluline j&auml;rgida neid printsiipe nii tiimis, testijate community&rsquo;ga kui ka klientidega suheldes.</p> <p><strong>&Uuml;ks osa Testliost on USA-s, teine siin, Eestis. Kuidas juhina neid samu v&auml;&auml;rtusi ja &uuml;hiseid eesm&auml;rke kahe nii kauge meeskonna vahel hoida?</strong></p> <p>See on v&auml;ga keeruline. Peame arvestama, et meil on k&uuml;mnetunnine ajavahe Eesti ja San Francisco vahel. Kui Eesti tiim hakkab koju minema &otilde;htul kell kuus, siis USA-s on kell kaheksa hommikul ja nad alustavad t&ouml;&ouml;p&auml;evaga. Seega reaalselt kattuvat t&ouml;&ouml;aega p&otilde;him&otilde;tteliselt polegi. Tihtipeale tulevad Eestis inimesed hiljem t&ouml;&ouml;le ja l&otilde;petavad ka hiljem, et teha t&ouml;&ouml;d koos USA tiimiga. Lisaks aitab &uuml;htsusele kaasa see, et mina ja Marko k&auml;ime pidevalt USA-s. Ka t&ouml;&ouml;tajad Eestist k&auml;ivad aeg-ajalt San Francisco kontoris, et koos t&ouml;&ouml;tades tekiks suurem &uuml;htsustunne. Koos toimimisele aitab kaasa igakuine kogu kollektiivi koosolek, kus r&auml;&auml;gime k&otilde;igist saavutustest ja j&auml;rgmistest eesm&auml;rkidest. Kord aastas on meil off-site (toim. kokkusaamine), kus kogu San Francisco tiim lendab Eestisse ja me veedame n&auml;dala koos. Esmasp&auml;evast reedeni teeme t&ouml;&ouml;d ja n&auml;dalavahetuseks l&auml;hme kuskile vaiksesse paika Eestis. Sel aastal k&auml;isime Viljandi l&auml;hedal. Sellised kokkusaamised suurendavad &uuml;htsust. Arvan, et juhtide kohalolu on ka v&auml;ga oluline, sest juhid saavad k&otilde;ige tugevamalt ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtusi peegeldada.</p> <p><strong>Mida Testlios tehakse, et siin oleks turvaline t&ouml;&ouml;tada?</strong></p> <p>&Uuml;ks asi on kindlasti see, et oleme loonud keskkonna, kus hoolime &uuml;ksteisest. Pole ainult piits ja pr&auml;&auml;nik (naerab). Me reaalselt hoolime ja tahame k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele parimat. Nagu mainisin, siis on iga kuu kogu kollektiivi koosolekud, kus ma omalt poolt r&auml;&auml;gin k&otilde;igi panuse olulisusest. Meil on suuri proovikive, aga meie &uuml;htehoidev meeskond ja asjade koos tegemine on see, mis meid k&otilde;iges edasi viib. Selline suhtumine loob turvalisuse. Tahes-tahtmata l&auml;hevad m&otilde;nikord inimestega teed lahku, aga see on asjade loomulik k&auml;ik. Olen meeskonnaliikmeid alati valmis vastu v&otilde;tma nii r&otilde;&otilde;mude kui ka muredega. &Uuml;ritan t&ouml;&ouml;keskkonda v&otilde;imalikult palju sisse tuua koost&ouml;&ouml; olulisust ja r&otilde;hutada heas&uuml;damlikkust.</p> <p><strong>Millistele t&ouml;&ouml;ohutuse aspektidele teie IT-ettev&otilde;ttes t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rate?</strong></p> <p>Kuna t&ouml;&ouml; on ikkagi arvuti taga, siis peab ennast piisavalt liigutama. Meil on t&ouml;&ouml;tajatele selle soodustamiseks sporditoetus. Tihti tekivad arvutiga t&ouml;&ouml;tavatel inimestel probleemid n&auml;gemisega, seega on meil ka prillide soetamise toetus. Lisaks saavad t&ouml;&ouml;tajad Testlio kulul k&auml;ia kaks korda kuus massaažis. Ma arvan, et need on asjad, millega me ise investeerime inimestesse, et nad oleksid motiveeritud. IT- ja startup&rsquo;i kogukondade kohta r&auml;&auml;gitakse h&auml;sti palju, et me t&ouml;&ouml;tame &ouml;&ouml;d ja p&auml;evad ning muu peale ei m&otilde;tle. See on minu arvates t&auml;ielik lollus. Iga&uuml;hel on vaja juhe seinast v&auml;lja t&otilde;mmata ja oma asjadega tegeleda. Oleme oma meeskonnaga r&auml;&auml;kinud, kui oluline on iseendaga tegeleda, mitte v&otilde;tta oma elu prioriteediks t&ouml;&ouml;d. Meil kehtib p&otilde;him&otilde;te, et sina ise oled prioriteet.</p> <p><strong>Mida IT-maailm t&ouml;&ouml;keskkonnas teisiti teeb, mida teistes valdkondades t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib-olla ei oska m&otilde;istagi?</strong></p> <p>Kui ma v&otilde;rdlen seda &otilde;e t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i vaatan isa, ema ja vanaema pealt, siis IT-ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;kultuuri iseloomustavad k&otilde;ige paremini koost&ouml;&ouml;, paindlikkus ja innovaatilisus. N&auml;iteks saad kontoris m&auml;ngida lauajalgpalli! (naerab) Tule, millal tahad, ja mine t&ouml;&ouml;ta, kus iganes. Kuna IT-maailmal on palju tulevikku ja t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus on nii suur, siis ka meie Testlios peame tegema k&otilde;ik selleks, et talente enda juurde kutsuda ja samas ka hoida. V&otilde;istlus on suur, sest igal andekal IT-inimesel on v&otilde;imalus s&otilde;rmenipsuga leida endale uus t&ouml;&ouml;koht. Ma arvan, et IT-ettev&otilde;tted peavad palju talentide nimel v&otilde;itlema ja selle t&otilde;ttu pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele ka igasuguseid h&uuml;vesid. Kui ma vaatan oma pereliikmete t&ouml;&ouml;kohti, siis seal ei ole sellist &uuml;ksteisest hoolimist, suhtlemist ja l&auml;bipaistvust.</p> <p><strong>Mis teid &otilde;nnelikuks teeb?</strong></p> <p>Oh, nii palju asju teeb mind &otilde;nnelikuks! K&otilde;ige &otilde;nnelikum olen selle &uuml;le, kuhu me j&otilde;udnud oleme. Vahepeal on raske end t&ouml;&ouml;st v&auml;lja t&otilde;mmata, vaadata suurt pilti ja m&otilde;elda &ndash; kuhu me j&otilde;udnud oleme. P&auml;ris pikk maa on k&otilde;nnitud ja ilmselt ootab ees veel pikem ja keerulisem. Tean, et k&otilde;ik katsumused ja probleemid on paratamatud. Need tuleb lihtsalt jooksvalt lahendada ja nendest positiivsusega l&auml;bi sammuda. Kindlasti teeb Testlio mind v&auml;ga &otilde;nnelikuks. Ja mu hobune. Ja Marko ka. Ja mu tiim. Ja testijate community.</p> <p><strong>Millal te saite aru, et Testliost v&otilde;ib midagi suurt v&auml;lja tulla?</strong></p> <p>Tegelikult m&otilde;istsin seda kohe alguses, kui mul ettev&otilde;tte idee tekkis. Hakkasime Markoga v&otilde;imalike ideede osas aju r&uuml;ndama ja juba siis tekkis unelm Testliost. Olen alati uskunud Testlio ideesse, sest me lahendasime Testlio loomisega kaks v&auml;ga konkreetset probleemi.</p> <p>Testijate t&ouml;&ouml;d ei hinnatud &ndash; hinnati kvantiteeti, mitte kvaliteeti ehk testijatele maksti vigade arvu pealt, mitte selle pealt, kui palju v&auml;&auml;rtust tehtud t&ouml;&ouml; kliendile pakkus. Teiseks ei teinud testijad omavahel koost&ouml;&ouml;d, et aidata tiimil tagada parem kvaliteet. Testijate vahel oli pidev v&otilde;istlusmoment, aga minu jaoks on kvaliteedi tagamine alati olnud koost&ouml;&ouml; koht.</p> <p><strong>Milline on olnud pere roll teie eduloos?</strong></p> <p>Perel on v&auml;ga suur roll. Kui m&otilde;tlen just Testlio algusaegadele, siis ma arvan, et sellise toetuse saamine perekonnalt oli parim v&otilde;imalik asi. Kolisime alguses Markoga tagasi Eestisse vanemate juurde, et &uuml;ldse hakkama saada. Nende juures olles saime m&otilde;elda, kuidas eluga edasi tahame minna. Nad uskusid meisse, ei tekitanud kordagi pingeid ega n&otilde;udnud meilt kiireid otsuseid. Mul on &auml;&auml;rmiselt hea meel, et vanemad uskusid meie ettev&otilde;tte loomise ideesse ja saavad n&uuml;&uuml;d ka tulemust n&auml;ha. Julgen &ouml;elda, et k&otilde;ik oli seda v&auml;&auml;rt &ndash; k&otilde;ik need riskid, see valu.</p> <p>Kui inimesed k&uuml;sivad minult, mis mind inspireerib, siis minu elus on olulisel kohal vanaema. Imetlen, kuidas ta oma elu tagasil&ouml;&ouml;kidest on v&auml;lja tulnud. Tema &auml;ra-anna-alla mentaliteet on see, mis on ka minusse j&otilde;udnud.</p> <p>Kui me arvestame startup&rsquo;i t&ouml;&ouml;kultuuri ja &uuml;ldse uue ettev&otilde;tte ehitamist, siis l&auml;heb seda omadust v&auml;ga vaja. Kui tahad kiiresti ja kaugele j&otilde;uda, tuleb endasse uskuda, eksperimenteerida ja oma unistused ellu viia!</p> <p><strong>Kui saaksite alustavale endale mingi soovituse anda, siis mis see oleks?</strong></p> <p>N&uuml;&uuml;d on nii raske tagasi m&otilde;elda sellele, kuidas mu m&otilde;te sel ajal t&ouml;&ouml;tas. Muidugi oli alguses raske, sest igasugused tagasil&ouml;&ouml;gid olid minu jaoks laastavad. Kui keegi &uuml;tles midagi Testlio kohta halvasti, siis v&otilde;tsin seda alati suure emotsionaalse koormana. Praeguseks olen j&otilde;udnud selleni, et ma lihtsalt ei hooli k&otilde;igest, mida teised &uuml;tlevad. Ma usun ja n&auml;en, et Testliol on tegelikult turgu ja me ei saagi alati k&otilde;igile meeldida. Samas on see p&otilde;hiline tarkus, mida ma oleksin alustades v&otilde;inud rohkem teada, aga see on ajaga tulnud. Kokkuv&otilde;ttes, mitte keegi ei saagi k&otilde;igile meeldida.</p> <p><strong>Aga v&otilde;imalusel uuesti alustades muudaksite midagi?</strong></p> <p>See on alati kahe otsaga asi. M&otilde;tlen, et olen k&otilde;ik endast juba andnud. Aga kui n&auml;iteks kunagi peaksin mingi j&auml;rgmise ettev&otilde;tte tegema, siis kindlasti oleks teekond lihtsam, sest ma tean, mis sammud tuleb l&auml;bi teha. N&auml;iteks kuidas j&otilde;uda ettev&otilde;ttega 100 miljoni dollari tuluni, keda palgata eri faasides ja kuidas efektiivselt reorganiseerida tiimi. Praegu ma ikkagi &otilde;pin ja kuulan, mida k&otilde;ik teised teevad, ja p&uuml;&uuml;an enda peal katsetada.</p> <p>Alati saab m&otilde;elda sellele, et oleks v&otilde;inud eksimusi v&auml;ltida, kiiremini probleeme lahendada ja otsuseid vastu v&otilde;tta. Aga see on raske k&uuml;simus, sest ma arvan, et kokkuv&otilde;ttes oleme Testlios arenguid h&auml;sti planeerinud ja kaugele j&otilde;udnud.</p> <p><strong>Mainisite eksimusi. Millised need olid?</strong></p> <p>Meil on olnud t&otilde;siseid k&uuml;simusi, kas oleme &auml;rimudeli osas vea teinud. N&auml;iteks esimesel aastal ei m&otilde;elnud me sellele, et kuidas saaksime klientidelt teenida igakuist tasu. Meil olid k&otilde;ik projektid on-and-off ehk klient tuli ja l&auml;ks. Pikaajalist &auml;rimudelit meil tegelikult polnud. Arvan, et oleksime v&otilde;inud kiiremini j&otilde;uda arusaamiseni, mida meil igakuise sissetuleku tagamiseks on vaja teha. Meil l&auml;ks umbes aasta v&otilde;i isegi natuke rohkem, et olukorda m&otilde;ista ja parandada. Aga kui ei ole kogemust, siis ongi v&auml;ga raske alustada oma ettev&otilde;ttega. T&ouml;&ouml;tajate palkamisel tuleb vigade v&auml;ltimine samuti kogemusega.</p> <p><strong>Kas teil Testlio algusest siiani on olnud hetki, kus tundub, et asi v&otilde;ib katki j&auml;&auml;da ja l&otilde;ppeda?</strong></p> <p>Alguses oli mul kogu aeg selline tunne. Kuna Marko oli juba enne Testliot ettev&otilde;tluses, siis tema oli alati positiivne inimene minu k&otilde;rval, kes &uuml;tles, et &bdquo;ah, see ei ole mingi probleem, see l&auml;heb &uuml;le, lahendame &auml;ra, ei ole midagi&ldquo;. Kui me l&auml;ksime Techstarsi &auml;rikiirendisse Ameerikas, siis kohtusime esimese kuu aja jooksul umbes 90 ettev&otilde;tja ja investoriga. Nad k&otilde;ik andsid meie toote kohta tagasisidet ja sealt tuli t&otilde;esti &auml;&auml;rest &auml;&auml;reni arvamusi. &Uuml;ks &uuml;tles, et &bdquo;oi, kui hea idee&ldquo;, teine &uuml;tles, et &bdquo;sellega pole &uuml;ldse midagi teha&ldquo;. See viimane suhtumine l&otilde;i mind alati jalust n&otilde;rgaks, kuna mul puudus tollal t&auml;ielikult enesekindlus. Inimestel oli h&auml;sti kerge mind m&otilde;jutada, aga Marko oli minu k&otilde;rval see, kes &uuml;tles, et pole midagi, l&auml;hme edasi ja nii oligi!</p> <p>T&otilde;esti alguses oli neid murdehetki palju, eriti minul. Olin harjunud elustiiliga, kus t&ouml;&ouml;tasime &ouml;&ouml;d ja p&auml;evad Testlios. Me ei j&otilde;udnud s&otilde;pradele ega perele &uuml;ldse aega p&uuml;hendada, see oli emotsionaalselt h&auml;sti kurnav. Kui Testlios midagi halvasti l&auml;ks, siis v&otilde;tsin seda alati v&auml;ga raskelt. Ja see on ka koht, kus &otilde;ppisin, et ei saa elus ainult &uuml;hte asja omada.</p> <p><strong>&Uuml;tlesite, et alguses m&otilde;jutas teid iga negatiivne kriitika. Aga kes v&otilde;i mis teid praegu m&otilde;jutab?</strong></p> <p>Ma arvan, et praegused m&otilde;jutajad on kindlasti kliendid, community &ndash; need on inimesed, keda ma kuulan ja kelle tagasiside on minu jaoks v&auml;ga oluline. Community on meie globaalne testijate kogukond ehk nad on testijad &uuml;le kogu maailma. Praegu on meil 200 testijat, kellega me igakuiselt koost&ouml;&ouml;d teeme. Nemad annavad meile platvormide ja ka muude asjade kohta tagasisidet. Nad k&uuml;ll m&otilde;jutavad mind, aga mitte negatiivselt. Ma ei m&otilde;tle nende tagasiside peale, et n&uuml;&uuml;d on vaja pillid kotti panna ja tegevus &auml;ra l&otilde;petada. Pigem suhtun nii, et kriitika on alati hea, sest siis saab asju paremini teha. Arvan, et on oluline saada tagasisidet nendelt, kes kasutavad sinu toodet, kellele meeldib su toode ja kes tahavad, et see alati paremaks l&auml;heks.</p> <p><strong>Ehk siis Testlio v&otilde;rgustik on tegelikult veelgi suurem?</strong></p> <p>Jah, &uuml;helt poolt on meil oma t&ouml;&ouml;tajad, aga lisaks ka globaalne testijate kogukond. Paljud inimesed on &ouml;elnud, et me ei ole lihtsalt 65 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te, vaid tegelikult on meil 265 inimest. Testijate kogukonna olemasolu on v&auml;ga oluline osa meie Marketplace&rsquo;i &auml;rimudelist. Samas kuna see t&auml;hendab rohkem inimesi, siis selle v&otilde;rra ka rohkem hoolt ja tegelemist. Meil on testijad ja kliendid, aga alati ei pruugi meil piisavalt kliente olla, et leida v&otilde;imalus, kuidas k&otilde;igile testijatele piisavalt t&ouml;&ouml;d anda. Sellises olukorras peame leidma testijatega piisavalt &uuml;hisosa, et nad p&auml;riselt &auml;ra ei l&auml;heks. Seep&auml;rast teemegi webinar&rsquo;e ja erinevaid m&auml;nge, et nad tunneksid ennast osana Testliost. Tegelikult me hoolime neist ja teeme k&otilde;ik selleks, et saaksime rohkem kliente ja nemad saaksid rohkem t&ouml;&ouml;d.</p> <p><strong>Kuidas testijad &uuml;ldse Testlioni j&otilde;uavad?</strong></p> <p>Kui me alustasime Testlioga, siis ma olin ise testija ja kutsusin paljud oma tuttavad platvormile. Siiani on testijate community tegelikult ikkagi s&otilde;bralt s&otilde;brale laienenud haru. Mina olengi praegu oma t&ouml;&ouml; fookuseks v&otilde;tnud just community, et saaksin k&auml;ia nende kokkusaamistel ja r&auml;&auml;kida testijatega, miks nende t&ouml;&ouml; meile oluline on.</p> <p><strong>Mida Testlios tehakse, et &uuml;lemaailmne testijate community v&otilde;rgustik p&uuml;siks?</strong></p> <p>Praegu on meil Testlios olemas eraldi community tiim, kes tegeleb sellega, et meie platvormile registreeruvad testijad oleks &otilde;nnelikud &ndash; neil oleks v&otilde;imalusi &otilde;ppida ning neil oleks proovikive. Testlio community testijad on vabakutselised ega ole Testlio palgal.</p> <p><strong>Alustasite ise testijana ja n&uuml;&uuml;d olete tegevjuht. Kes on teie jaoks see inimene, kellele alt &uuml;les vaatate?</strong></p> <p>Neid on ikka palju. Kui ma m&otilde;tlen ettev&otilde;tja perspektiivist, siis ma vaatan alt &uuml;les teistele Eesti edukatele ettev&otilde;tjatele ja idufirma loojatele, kes on kaugele j&otilde;udnud. R&auml;&auml;gin siinkohal TransferWise&rsquo;i ja Pipedrive&rsquo;i asutajatest. Nemad on alati minu jaoks v&auml;ga inspireerivad. Olulised on kindlasti ka Testlio mentorid, kes on oma kogemustepagasiga aidanud meil v&auml;ga rasketest olukordadest v&auml;lja tulla. N&auml;iteks meil on USA-s v&auml;ga hea n&otilde;ustaja Steve Semelsberger. Ta on Testlio ajaloos palju aidanud teha kannap&ouml;&ouml;rdeid, mis on meid v&auml;ga positiivselt edasi aidanud. Mind inspireerib see, kuidas m&otilde;ned inimesed annavad suure kogemuse pealt sellise enesekindlusega tagasisidet. Siis tekib tunne, v&otilde;ikski proovida seda teha, mida nad soovitasid. Seej&auml;rel l&auml;hed r&auml;&auml;gid teistega ja kuuled sama tagasisidet, m&otilde;eldes, et okei, proovime siis. Ja kui proovid, siis see l&auml;hebki nii, nagu sa lootsid. Keegi ei saa meile kunagi &ouml;elda, et mingi lahendus toimiks 100%. Peame ise kuldse kesktee leidma.</p> <p><strong>Mainisid teisi Eesti edukaid IT-ettev&otilde;tteid. Kas teete nendega omavahel ka koost&ouml;&ouml;d v&otilde;i on see karm konkurentsimaailm?</strong></p> <p>Ei ole! Me teame ju k&otilde;iki Eesti suuremaid startup&rsquo;e ja ma just panin t&auml;hele, et n&auml;iteks kaks n&auml;dalat tagasi k&auml;is meie HR-tiim (toim. personali-tiim) TransferWise&rsquo;il k&uuml;las, et kuulda nende kogemusi. Samamoodi r&auml;&auml;kis meil Pipedrive&rsquo;i arendusjuht oma kogemusest. T&auml;psemalt sellest, millist arendustiimi moodustada ja eesm&auml;rke paika panna, et tulemus oleks efektiivne. Jagamist on h&auml;sti palju ja tuleb lihtsalt k&uuml;sida, sest tegelikult inimesed on enamasti valmis jagama oma kogemusi. Startup-kogukond on toetav ja see on minu arust &auml;ge. Ma arvan, et see eristab meid ka teist t&uuml;&uuml;pi ettev&otilde;tetest, sest meil pole otsest konkurentsi omavahel. Konkurents pigem hajub, sest me m&otilde;tleme nii globaalselt.</p> <p><strong>Kas v&auml;idan &otilde;igesti kui &uuml;tlen, et Testlio kollektiiv on nooremapoolne?</strong></p> <p>Jah, see on k&uuml;ll nii. Meil on keskmine vanus kuskil 28 v&otilde;i 29.</p> <p><strong>Miks see nii on?</strong></p> <p>Sellele on raske vastust leida. Kui me alguses hakkasime inimesi palkama, siis v&otilde;tsime rohkem tiimi inimesi, kellel oli paar aastat t&ouml;&ouml;kogemust ja nad olid rohkem huvitatud startup&rsquo;iga &uuml;hinemast. Arvan, et algfaasis on lihtsam palgata nooremaid inimesi, sest nad on ise valmis riskima ja nad tulevadki teadmisega, et ettev&otilde;te ei pruugi kuue kuu p&auml;rast eksisteerida. Suurema kogemustepagasiga inimesed v&otilde;ib-olla tahavad mingit kindlust ja seda me alguses lihtsalt ei suutnud pakkuda. Paljudel on juba ka pered, kus ei saa v&otilde;tta vastu otsust minna startup-ettev&otilde;ttesse, kus keegi ei garanteeri, et j&auml;rgmised viis aastat on kindlad. Noored, vastupidi, on v&auml;ga n&auml;ljased ja arvan, et me oleme endiselt v&auml;ga n&auml;ljane ettev&otilde;te. Tahame kiiresti ja kaugele j&otilde;uda. N&uuml;&uuml;d on muidugi v&auml;ga hea, et oleme stabiilsuse leidnud. Meil on &auml;rimudel ja teame, et me ei sure v&auml;lja. Peame lihtsalt &otilde;iged otsused vastu v&otilde;tma ja &otilde;igesti oma ettev&otilde;tet hindama, siis on k&otilde;ik h&auml;sti.</p> <p><strong>Ennustame &ndash; teie k&uuml;mne aasta p&auml;rast, kus te oma elus olete, mida teete ja kellega?</strong></p> <p>Ma arvan, et olen ikkagi Testlioga seotud. Ma ei n&auml;e, et ma niipea tahaks midagi muud teha. Paljud k&uuml;sivad, kas me tahame Testlio maha m&uuml;&uuml;a, aga sellist momenti pole olnud. Meil on nii palju teha ja meil on nii suur turg, mida &uuml;le v&otilde;tta. Tuleb lihtsalt t&ouml;&ouml;d teha ja edasi minna. K&uuml;mme aastat on v&auml;ga pikk aeg muidugi, aga minul j&otilde;ud ei rauge. Seda enam, et mul on t&otilde;esti nii &auml;ge olnud ehitada ettev&otilde;tet, kus mul on nii suur kirg eriala vastu. Proovikivi tegelikult ongi muuta see teema rohkematele inimestele s&uuml;damel&auml;hedaseks.</p> <p><strong>K&uuml;mme aastat on t&otilde;esti pikk aeg. Aga kui m&otilde;tleme l&auml;hitulevikku, siis n&auml;iteks mida tahaksite poole aastaga &auml;ra teha ja kuhu j&otilde;uda?</strong></p> <p>L&uuml;hike eesm&auml;rk on Testlio t&ouml;&ouml;le saada nii, et m&otilde;tleme detailselt turundusest kuni klienditeeninduseni v&auml;lja. Oletame, et me l&auml;hme kuskile &uuml;ritusele, kus saame t&auml;pselt 50 potentsiaalset klienti, kelle seast viis tuleb meile kliendiks ja hakkavad meile raha maksma. Meie soov on omakorda teada saada, et viie kliendi teenindamiseks on meil vaja x number testijaid x riikides ja x number klienditeenindajaid, et kliente hallata. Lisaks soovime t&auml;pselt teada, kui palju on meil vaja arendajaid, et j&otilde;uda soovitud tulemuseni ja automatiseerida t&ouml;&ouml;keskkond meie testijatele ja QA-tiimile (toim. kvaliteedikontrolli tiimile). Tahame masinav&auml;rgi t&ouml;&ouml;le saada, et m&otilde;ista, milliste klientidega meil k&otilde;ige parem koost&ouml;&ouml; on, miks see nii on ja milliseid protsesse peame neile pakkuma. Praegused kliendid on v&auml;ga suured ja erinevad ning n&otilde;udlikud ettev&otilde;tted, aga samas neil on ikkagi haakumiskohad, mis on neil k&otilde;igil samasugused. &Otilde;pime kogemusest ja proovime masinav&auml;rgi t&ouml;&ouml;le panna. Meil on kindlasti v&auml;ga keeruline &auml;rimudel, sest seda pole varem testimisvallas v&auml;ga palju praktiseeritud. See t&auml;hendab, et puudub suur turuliider, kes oleks n&auml;idanud 100% h&auml;sti toimivat mudelit. Meil on palju katsetamist, see on v&auml;ga p&otilde;nev.</p> <p>Kui me r&auml;&auml;gime potentsiaalsete t&ouml;&ouml;tajatega, siis just see on &uuml;ks p&otilde;hjustest, miks inimesed tahavad Testliosse tulla. Suur turg on nii palju ajast maas seal, kus meil on v&otilde;imalik suurt innovatsiooni luua. Proovikive on palju, ei tohi lihtsalt alla anda!</p> <p><strong>Aga on ka siis Eesti ja USA Testlio koduks?</strong></p> <p>Siis on Testlio kindlasti juba suurem. Meie eesm&auml;rk on saada turuliidriks ja j&otilde;uda olukorrani, kus tarkvara testimise osas m&otilde;eldakse kohe Testlio peale. Minu soov on j&otilde;uda ka selleni, et testimisest ei m&otilde;eldaks enam kui algtasemel t&ouml;&ouml;st, vaid v&otilde;imalusest saada endale &auml;ge ja v&otilde;imas karj&auml;&auml;r.</p> <p><strong>Olete v&auml;ga optimistlik, kas te ettev&otilde;tte kiire kasvu kestel l&auml;bip&otilde;lemisohtu pole tunnetanud?</strong></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal olin olukorras, kus p&uuml;hendusin vaid t&ouml;&ouml;le ja selle tulemusena halvenes tervis. Siis sain aru, et niimoodi enam edasi minna ei saa ja pean enda eest hoolt kandma. Sain endale pulmakingiks hobuse ja temaga tegeledes hakkasin ka enda tervise eest rohkem hoolt kandma. Praegu on mul nii palju energiat, et tahaks k&otilde;ik maailma asjad &auml;ra lahendada.</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta kolmandas numbris.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure</p> <p>Foto: Rait Tuulas</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1788Becoming a Family-Friendly Enterprise2017-09-14<p><strong>I had an honor to participate in an event where the Minister of Social Protection Kaia Iva gave family-friendly primary label to 44 employers. Among the Family-Friendly Employer&rsquo;s Program participants, employers come from a wide range of fields, starting from public sector education institution and ending with the IT and banking sector. One of the participants in the program is our company ToughWood Homes O&Uuml;, which is the only participant in its field. Here&rsquo;s an overview of the program and how our company relates to it.</strong></p> <p><strong>What is a Family-Friendly Employer&rsquo;s Program?</strong></p> <p>With the support of the European Social Fund, the Ministry of Social Affairs and its partners have established a Family-Friendly Employer&rsquo;s Program. Its purpose is to draw attention to the family-friendly culture and to rise awareness among employers about the importance of the topic. This program is divided into several stages and lasts for a long time. During the program organisations will be given the guidance and evaluation necessary to create family-friendly working environment. When the employer passes the program successfully, a gold, silver or bronze label will be given, which is a proof that family-friendly values are being implemented.</p> <p><strong>ToughWood Homes and Family-Friendliness</strong></p> <p>Family-friendliness and ToughWood Homes are well suited! Since the foundation of the company, one of the main focus has been creating a good working environment for our employees. The organisation has almost completed its fourth year of operation, in which the principles of a Family-Friendly Employer&rsquo;s Program have been partially implemented from the very beginning. We believe that participating in the Family-Friendly Employers Program will help us to create best possible working enviroment for our employees.</p> <p>Speaking about our company as a family-friendly organization, I feel that a lot of work has been done, but more needs to be done. At this point, it seems appropriate to recall the two guiding principles of ToughWood Homes: company&rsquo;s competitive edge is its people, and when the company takes care of its employees, they will take good care of the clients. This is the key how we can provide top-quality wooden house construction! So we feel lucky to be given the chance to participate in the Family-Friendly Employer&rsquo;s Program. Looking forward to experiment new ways to be better employer and we will do our best that one day we could truly say that we are a family-friendly enterprise!</p> <p><strong>Author:</strong> Kairo Tamm, ToughWood Homes CEO</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1700Katkestused e-teenuste töös 14. septembril2017-09-14<p><strong>Tehnilistel p&otilde;hjustel pole neljap&auml;eva, 14. septembri &otilde;htul kell 19-23 k&auml;ttesaadav T&ouml;&ouml;elu portaal ning T&ouml;&ouml;inspektsiooni koduleht. Sel ajavahemikul ei toimi ka eTi teenused.</strong></p> <p>Vabandame ebameeldivuste p&auml;rast!</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1786EANS pälvis peresõbraliku tööandja algmärgise2017-09-13<p><strong>12. september andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 43 t&ouml;&ouml;andjale kaasaarvatud EANS-ile peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, mis v&otilde;imaldab praegustele ja tulevastele t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse.</strong></p> <p>&bdquo;Osaleme pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku ettev&otilde;tte m&auml;rgise programmis, kuna meie jaoks on oluline, et meie inimesed saaksid t&ouml;&ouml;d teha heades t&ouml;&ouml;tingimustes, mis arvestavad nende vajadustega. Oleme selle nimel palju teinud ja plaanime ka edaspidi teha. M&auml;rgis annab meile v&otilde;imaluse ka v&auml;ljapoole ettev&otilde;tet n&auml;idata, et meil on hea t&ouml;&ouml;tada ning lisaks saame programmi raames vahetada kogemusi teiste ettev&otilde;tetega ning k&uuml;sida abi konsultandilt. &ldquo; s&otilde;nas EANS-i tegevjuht Tanel Rautits.</p> <p>Algm&auml;rgise saamiseks tuli l&auml;bida konkurss ning koostada tegevuskava, kuidas ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;kultuuri t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikumaks muuta.</p> <p>Juba praegu oleme ettev&otilde;ttes palju t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud tervise edendamisele, &uuml;histunde loomisele, perede kaasamisele ja ka paindlikule t&ouml;&ouml;ajale ja &ndash;kohale. Edaspidi tahame rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata&nbsp; graafikualusel t&ouml;&ouml;tavate inimeste t&ouml;&ouml; planeerimisele, et neil oleks parem v&otilde;imalus oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitada, &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;st tuleneva v&auml;simuse ennetamisele, ps&uuml;hholoogilisele t&ouml;&ouml;keskkonnale ja t&ouml;&ouml;tajate haaratuse suurendamisele on mitmeid tegevusi planeeritud.</p> <p>Edasiseks sammuks on tegevuskavast l&auml;htuvalt valitud meetmete rakendamine ning selle etapi l&otilde;pus, 1,5- 2 aasta p&auml;rast, hinnatakse saavutatud taset ning m&auml;&auml;ratakse vastavalt siis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldm&auml;rgis.</p> <p>2017. aastast alates annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused.</p> <p>M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.eans.ee/" target="_blank">EANS</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1785Incapile peresõbraliku ettevõtte märgis2017-09-13<p><strong>Ministeeriumi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi valiti kandideerijate seast 43 t&ouml;&ouml;andjat. Elektroonikatehase Incap juht Otto Richard Pukk (pildil) tunnistas, et programmi l&auml;bimine on juba praegu ettev&otilde;ttele mitmete v&auml;ljakutsete lahendamisel abiks olnud.</strong></p> <p>&ldquo;Meie silmis on pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralik organisatsioon see, kuhu on r&otilde;&otilde;m hommikuti tulla ja kust on r&otilde;&otilde;m &otilde;htuti taas koju minna. Reaalsus on aga see, et meil on tehases vahetustega t&ouml;&ouml; ja see seab meile paratamatult v&auml;ljakutseid, kuna t&ouml;&ouml;tajatel on paindlikkust m&otilde;nev&otilde;rra v&auml;hem, sest kodukontorisse tootmisliini paraku viia ei saa,&rdquo; selgitas Pukk.</p> <p>Kuigi 82% m&auml;rgisele kandideerinud t&ouml;&ouml;andjatest olid Harjumaalt, t&otilde;i Incap esile ka piirkondlike ettev&otilde;tete pingutusi organisatsioonikultuuri t&otilde;stmisel. &ldquo;Programmis osaledes saime head n&otilde;u, kuidas tugevat organisatsioonikultuuri luua ja selleks oma meeskonda rohkem kaasata. Oleme seda n&otilde;u poolaasta jooksul rakendanud ja tulemustega v&auml;ga rahul,&rdquo; s&otilde;nas Pukk.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.saartehaal.ee/2017/09/13/incapile-peresobraliku-ettevotte-margis/" target="_blank">Saarte H&auml;&auml;l</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1784Oilseeds Grupile omistati peresõbraliku tööandja algmärgis!2017-09-13<p><strong>Alates 2017. aastast annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused. M&auml;rgise idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</strong></p> <p>12. septembril andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 43 ettev&otilde;ttele peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, mis v&otilde;imaldab praegustele ja tulevastele t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse.</p> <p>Algm&auml;rgise saamiseks l&auml;bisid konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad eelhindamise ning koostasid tegevuskava, kuidas nad organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri peres&otilde;bralikumaks muudavad. &laquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima mitmeid hindamisi, teda n&otilde;ustatakse ning lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid. Seega on iga peres&otilde;braliku m&auml;rgise saaja teinud t&otilde;siseid j&otilde;upingutusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamise v&otilde;imaluste parandamiseks ja v&auml;&auml;rib tunnustust,&raquo; selgitas Iva.</p> <p>Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist. Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad ka konkurentsiv&otilde;imelisemad.</p> <p>&laquo;Peres&otilde;bralike meetmete rakendamine on tihti kulukas, kuid selline investeering oma t&ouml;&ouml;tajatesse suurendab usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu ja teeb ka t&ouml;&ouml;tajad &otilde;nnelikumaks,&raquo; m&auml;rkis sotsiaalkaitseminister.</p> <p>Allikas: <a href="http://oilseeds.ee/et" target="_blank">Oilseeds</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1783SA Innove pälvis peresõbraliku organisatsiooni algmärgise2017-09-13<p><strong>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva andis 43 t&ouml;&ouml;andjale &uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, nende seas ka Innovele. Innove poolt v&otilde;ttis auhinna vastu juhatuse liige Birgit Lao.</strong></p> <p>2017. aastast alates annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused. M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p>Algm&auml;rgis n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse. M&auml;rgise saamiseks l&auml;bisid konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad eelhindamise ning koostasid tegevuskava, kuidas nad organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri peres&otilde;bralikumaks muudavad.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.innove.ee/et" target="_blank">Innove</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1699Tööinspektsioon: kemikaale tuleb töökeskkonnas kasutada vastavalt juhistele2017-09-13<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis ettev&otilde;tteid, kus kasutatakse biotsiide. Sihtkontrolli raames k&uuml;lastati 19 ettev&otilde;tet. T&ouml;&ouml;andjatele esitati 46 suulist soovitust, kontrollakti m&auml;rgiti 63 rikkumist ning seitsme rikkumise kohta koostati ettekirjutus. K&otilde;ige enam k&uuml;lastati Tallinna ja Harju maakonna ettev&otilde;tteid.</strong></p> <p>Biotsiid on aine v&otilde;i segu, mille kasutamise eesm&auml;rk on kahjulike organismide h&auml;vitamine v&otilde;i t&otilde;rjumine. Biotsiide kasutatakse n&auml;iteks desinfektsioonivahendites, konservantides ning kahjurit&otilde;rjes. Eestis registreeritakse ja v&auml;ljastatakse biotsiidi lube vastavalt biotsiidiseadusele.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontroll tuvastas, et paljudel juhtudel ei olnud t&ouml;&ouml;andja &uuml;ldse teadlik, et kasutatav kemikaal on biotsiid ning seet&otilde;ttu eksiti mitmel juhul just biotsiidiseaduse vastu. N&auml;iteks olid biotsiidi pakendid lahtised, neid pakendati &uuml;mber ning m&otilde;ned biotsiidipakendid olid ka purunenud. Rohkem oli rikkumisi kahjurit&otilde;rjuja teadmiste ja oskuste ning asjakohase tunnistuse osas.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab meelde, et iga kemikaal on m&uuml;rk, mille toime s&otilde;ltub kogusest. T&ouml;&ouml;keskkonnas tuleb kemikaale kasutada vastavalt juhistele, mis on toodud kemikaali pakendil. Ohtliku kemikaali jaoks on tootja koostanud ka kemikaali ohutuskaardi, milles on toodud teave nii kemikaali toime, kasutusviiside, ohu v&auml;ltimise abin&otilde;ude jmt kohta. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si koostades tuleb hinnata k&otilde;iki seal esinevaid ohutegureid ning t&ouml;&ouml;tajaid asjakohaselt juhendada. Isikukaitsevahendi valikul peaks l&auml;htuma eelk&otilde;ige ohutuskaardil toodud andmetest. Samuti tuleb korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervis v&otilde;ib m&otilde;jutatud saada. Tervisekontrolli otsused on t&ouml;&ouml;andjale heaks informatsiooniks, kas t&ouml;&ouml;keskkonnas on vaja l&auml;bi viia muudatusi v&otilde;i on t&ouml;&ouml;keskkond t&ouml;&ouml;taja tervist s&auml;&auml;stev.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub ettev&otilde;tjatele v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes n&otilde;ustab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimiss&uuml;steemi loomisel. Teenus on ettev&otilde;tjale tasuta. Konsultanti saab oma ettev&otilde;ttesse kutsuda kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-posti aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <ul> <li><a href="/redirect/2702" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte keemilistest ohuteguritest.</a></li> <li><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/1395" target="_blank">Loe artiklit ka keemilistest ohuteguritest, mis esinevad kodukeemia kasutaisel.</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1697Täna algav kõrgetasemeline konverents toob Tallinnasse tulevikutöö suunanäitajad2017-09-13<p><strong>T&auml;na ja homme toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise raames k&otilde;rgetasemeline rahvusvaheline konverents &bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &ndash; uus reaalsus, uued lahendused&ldquo;, mis toob Eestisse tippjuhid ning poliitikakujundajaid t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonnast &uuml;le kogu maailma. P&otilde;hifookuses on arutelud, kuidas tehnoloogia areng ning muutuv majandusmaastik m&otilde;jutab meie t&ouml;&ouml;d ja selle kvaliteeti. Konverentsi avab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, konverentsi v&otilde;&otilde;rustajaks on Eesti tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</strong></p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; konverentsil jagavad oma kogemusi tippjuhid, teadlased ja eksperdid, kes r&auml;&auml;givad, kuidas saaks praktiliste digilahenduste abil kaasa aidata t&ouml;&ouml;h&otilde;ive suurenemisele, korralike t&ouml;&ouml;kohtade tekkimisele ning piisava sotsiaalse turvalisuse loomisele. Konverentsil peatutakse ka oskustel ning otsitakse lahendusi, kuidas tulevikus t&ouml;&ouml;tajate oskused ja t&ouml;&ouml;kohad kokku sobivad.</p> <p>&bdquo;Peame kasutama digitaliseerimise ja automatiseerimise pakutavaid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;maailma kujundamisel nii, et sellest saavad kasu nii t&ouml;&ouml;tajad, t&ouml;&ouml;andjad kui ka &uuml;hiskond tervikuna,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Veelgi olulisem on m&otilde;ista tulevikut&ouml;&ouml; mitmekesisust ning kohandada hariduss&uuml;steem tuleviku vajadustele vastavaks. Teame, et hinnanguliselt 65% praegustest koolilastest t&ouml;&ouml;tab tulevikus t&ouml;&ouml;kohtadel, mida ei ole veel olemas. Siin hakkavad olulist rolli m&auml;ngima meeskonnat&ouml;&ouml;, paindlikkus, loomulikult e-oskused ja tahe ennast arendada, et ka t&auml;iskasvanuna pidevalt edasi ja juurde &otilde;ppida.&ldquo;</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; konverents toob Tallinnasse 30 esinejat. Oma teadmisi jagavad Soome endine peaminister ja OECD asepeasekret&auml;r Mari Kiviniemi, kes r&auml;&auml;gib rahvusvahelistest v&auml;ljakutsetest uues t&ouml;&ouml;maailmas ning sellest, kuidas v&auml;hendada oskuste l&otilde;het, ja seda, et tulevikus ei vasta paljude inimeste kvalifikatsioon enam t&ouml;&ouml;andja vajadustele.</p> <p>LinkedIni esindaja Barbara Wittmann teeb ettekande teemal &ldquo;Tuleviku oskused ja tuleviku t&ouml;&ouml;tajad - kuidas need omavahel kokku sobivad?&ldquo;. Iarla Flynn Google&acute;ist r&auml;&auml;gib konverentsil oskuste arendamisest ja talendijuhtimisest tuleviku t&ouml;&ouml;kohas. Oma kogemusi annab edasi Mike Feerick, kelle asutatud &uuml;leilmsel &otilde;ppeplatvormil ALISON on &uuml;le 10 miljoni kasutaja, kes osalevad kokku &uuml;le 800 tasuta kursusel. Tallinnasse tulevad ka Kanada e-&otilde;ppe platvormi eCampusOntario juht ning maailma juhtiva m&otilde;ttekoja McKinsey Global Institute'i direktor.</p> <p>Lisaks esinevad konverentsil Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Komisjoni k&otilde;rged esindajad, Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, juhid Euroopa Ameti&uuml;hingute Keskliidust (ETUC) ning Euroopa t&ouml;&ouml;andjate katuseorganisatsioonist BusinessEurope.</p> <p>Kokku osaleb konverentsil &uuml;le 300 k&uuml;lalise, teiste hulgas Prantsuse digiminister, Liechtensteini asepeaminister, L&auml;ti heaoluminister, Euroopa tippametnikud, sotsiaalpartnerid ning ettev&otilde;tete juhid.</p> <p>T&auml;nasel avap&auml;eval on fookuses ettekanded, mis k&auml;sitlevad t&ouml;&ouml;tingimusi ning sotsiaalkaitset. Aruteludes on p&otilde;hik&uuml;simus, kuidas t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajana kohaneda t&ouml;&ouml;elu muutustega. Homme keskendutakse rahvusvahelistele v&auml;ljakutsetele uuenenud t&ouml;&ouml;maailmas, digitaalajastu oskustele ja nende &otilde;ppimisele ning otsitakse lahendusi, kuidas v&otilde;idelda oskuste l&otilde;hega.</p> <p>Ettepanekud tulevikut&ouml;&ouml; kohta edasiseks ELi poliitikakujundamiseks edastab Eesti t&ouml;&ouml;-, sotsiaal- ja terviseministrite kohtumisel detsembris.</p> <ul> <li><strong>Konverentsi veebi&uuml;lekannet saab j&auml;lgida <a href="https://www.eu2017.ee/et/videos" target="_blank">videote lehelt</a>.</strong></li> <li><strong>Kohtumisel k&otilde;lanud ettekanded lisatakse konverentsi ajal ka <a href="https://www.eu2017.ee/et/political-meetings/tulevikutoo-konverents-uus-reaalsus-uued-lahendused" target="_blank">&uuml;rituse lehele</a>.</strong></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://www.eu2017.ee/" target="_blank">eu2017.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1695Millised tööandjad said peresõbraliku tööandja märgise?2017-09-12<p><strong>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva andis 43 t&ouml;&ouml;andjale peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, mis v&otilde;imaldab&nbsp; praegustele ja tulevastele t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse. Algm&auml;rgise saamiseks l&auml;bisid konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad eelhindamise ning koostasid tegevuskava, kuidas nad organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri peres&otilde;bralikumaks muudavad.</strong></p> <p>&bdquo;Peres&otilde;bralike meetmete rakendamine on tihti kulukas, kuid selline investeering oma t&ouml;&ouml;tajatesse suurendab usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu ja teeb ka t&ouml;&ouml;tajad &otilde;nnelikumaks,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaia Iva.</p> <p>Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</p> <p>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima mitmeid hindamisi, teda n&otilde;ustatakse ning lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid. Seega on iga peres&otilde;braliku m&auml;rgise saaja teinud t&otilde;siseid j&otilde;upingutusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamise v&otilde;imaluste parandamiseks ja v&auml;&auml;rib tunnustust,&ldquo; selgitas Kaia Iva.&nbsp;</p> <p>2017. aastast alates annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused. M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjate nimekirja leiate <a href="/redirect/3852" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1694Maret Maripuu: olulisim oskus praegusaja tööturul2017-09-12<p><strong>Noorem p&otilde;lvkond n&auml;eb praegusaja kiiresti muutuvat t&ouml;&ouml;turgu &uuml;ht-, vanem p&otilde;lvkond teistpidi. &Uuml;hiskonnal on kasulik m&otilde;ista, et vaja pole ainult uusi, vaid ka ununema kippuvaid oskusi, millest t&auml;htsaim on vana hea suhtlemisoskus, kirjutab t&ouml;&ouml;inspektsiooni juht Maret Maripuu.</strong></p> <p>Maailm muutub hullup&ouml;&ouml;ra kiiresti. 20 aastat tagasi polnud laialt tarbitavat internetti, poes tuli m&uuml;&uuml;jalt kaupa k&uuml;sida ja laost andis ehitusmaterjale v&auml;lja kulunud kitlis laomees, pliiats k&otilde;rva taga ja peas prillid, mida hoidis ees kummipael.</p> <p>Neid ameteid enam kas ei ole, need on kadumas v&otilde;i on tekkinud hoopis uued n&auml;htused &ndash; laomehe on asendanud robott&otilde;stukid, poodides tuleb oma v&auml;ljavalitud kaup kassalindile laduda ja kassapidaja t&ouml;&ouml;d hakkame tasapisi juba ise tegema. Kadunud on sarjast &laquo;ENSV&raquo; tuntud &uuml;lemuste-sekret&auml;rid. Muutumas on kogu t&ouml;&ouml;tamise viis: inimene on seal, kus masin veel ei oska v&otilde;i kuhu me roboteid (veel) ei usalda.</p> <p>Usaldamise ja seel&auml;bi harjumuste t&otilde;ttu ongi inimene visa muutuma. Lihtne n&auml;ide: paljud ostjad (s&otilde;ltumata vanusest) eelistavad seista pigem kassaj&auml;rjekorras kui ise kaupu kassast l&auml;bi l&uuml;&uuml;a, vaatamata mugavatele internetipankadele on pangasaalid j&auml;tkuvalt rahvast tulvil. Eks ikka sellep&auml;rast, et inimesed tahavad n&auml;ost n&auml;kku teenust saada, tahavad suhelda!</p> <p>Kuigi r&auml;&auml;gitakse noorema p&otilde;lvkonna eelistest t&ouml;&ouml;turul (paljud uued ja head t&ouml;&ouml;kohad eeldavad arvuti valdamist), tuleb arvestada ka asjaoluga, et praegu l&auml;heb eriti vaja &uuml;ht peaaegu kaduvat oskust &ndash; oskust suhelda inimestega: klientide, alluvate, kolleegide ja &uuml;lemustega. Ja vastupidi, vanem p&otilde;lvkond on suhtlemisel kibedam k&auml;si, kuid v&otilde;ib peljata tehnoloogia pealetungi. V&otilde;ti ongi peidus p&otilde;lvkondade koost&ouml;&ouml;s.</p> <p>Iga koost&ouml;&ouml; algab teineteise m&otilde;istmisest. &Uuml;hiskonna normaalseks toimimiseks on vaja nii noori kui ka vanu. P&otilde;lvkonnad on alati erinenud, aga meie ajal on muutused olnud tohutult kiired. Vanem p&otilde;lvkond peab aru saama ja leppima t&otilde;siasjaga, et 21. sajandi arenenud turumajanduses on sokkide n&otilde;elumine ja telefoniputkad j&auml;&auml;nud minevikku ja kaotanud oma t&auml;henduse.</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond peab m&otilde;istma, et k&otilde;ik need vigurid, mis vilguvad arvutiekraanil, omavad v&auml;&auml;rtust &uuml;ksnes seoses reaalse eluga. S&ouml;&ouml;miseks vajame me p&auml;riselt leiba ja ulualuseks p&auml;ris katust, mitte nende 3D-kujutisi. Reaalsel maailmal on sageli komme rikki minna nii, et virtuaalses maailmas seda parandada ei saa &ndash; tuleb ka tegelikult kas ise nael seina l&uuml;&uuml;a v&otilde;i leida t&ouml;&ouml;mees, kes ummistunud toru puhastaks.</p> <p>Sokratese ajast saati on vanem p&otilde;lvkond kurtnud, et noorus on hukas. Eks kuuleme seda ju praegugi. Selles v&auml;ljendub kartus, et noored v&auml;&auml;rtustavad midagi muud, seavad endale teisi eesm&auml;rke, ei tee t&ouml;&ouml;d nagu meie omal ajal.</p> <p>Selle suve suurs&uuml;ndmus XII noorte laulu- ja tantsupidu andis kindluse, et meie siin Eestis v&otilde;ime k&uuml;ll rahulikult hingata. Staažikate dirigentide k&otilde;rval tegid oma deb&uuml;&uuml;te noored, laulupeo kavas olid nii ammu tuttavad viisid kui ka noorte heliloojate uudislooming, mis nii lauljate kui ka kuulajate s&uuml;dames oma koha leidsid.</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond n&auml;itas &uuml;les sitkust, kus tuult ja k&uuml;lma trotsides ja t&auml;nap&auml;evaseid sidevahendeid kasutades korraldati &auml;raj&auml;&auml;nud tantsupeo etenduse asemel Vabaduse platsil oma pidu, kus Iff laulis ja noored tantsisid. Oli muidugi ka eestlastele omast virinat, et miski justkui ei olnud ikka nii, kui v&otilde;inuks olla &ndash; lausa veider oleks olnud ilma v&auml;ikese nurinata. Kuid l&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes olid rahul k&otilde;ik &ndash; nii noored kui ka vanad. Tulemus oli super.</p> <p>Meie noored n&auml;itasid, et nad v&otilde;ivad k&uuml;ll teha t&ouml;&ouml;d arvutiga ja projektip&otilde;hiselt, aga v&auml;&auml;rtused ja p&uuml;hendumine on paigas. Osatakse hinnata vanemate tarkust ning lisada sinna juurde nooruse pealehakkamine ning asjade uutmoodi tegemise oskus. Tulemuseks on Eesti, mis tuleb kenasti toime nii t&auml;na, homme kui ka &uuml;lehomme.</p> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirjas T&ouml;&ouml;elu.</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1693Tööinspektsiooni uus Tallinna-kodu Mustamäe mändide all2017-09-12<p><strong>&bdquo;N&uuml;&uuml;d elan Mustam&auml;el, korter on aus ja hea, ning selle &otilde;nne eest Fortunat kiitma pean...&ldquo; laulis Voldemar Kuslap aastal 1971. Toona hakati rajama Mustam&auml;e alla All-N&otilde;mmet, millest arendati &uuml;heksa mikrorajooniga Mustam&auml;e. Selle aasta 1. mai seisuga elab Mustam&auml;el 67 757 elanikku. Kui Mustam&auml;e oleks linn, siis elanike arvult oleks ta Eesti kolmas Tartu ja Narva j&auml;rel (P&auml;rnus on &bdquo;ainult&ldquo; 40 702 elanikku). N&uuml;&uuml;d saab Mustam&auml;e koduks ka T&ouml;&ouml;inspektsioonile.</strong></p> <p>Mis Fortuna T&ouml;&ouml;inspektsiooni Mustam&auml;ele aitas? Sel suvel on riigiasutustel pealinnas palju kolimist ning kolimisfirmadel k&auml;ed-jalad t&ouml;&ouml;d t&auml;is. Valmis sai n-&ouml; superministeerium Liivalaia ristmikul aadressil Suur-Ameerika 1 / V&auml;ike-Ameerika 2, kuhu kolivad neli ministeeriumi: rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni-, justiits- ning sotsiaalministeerium. Nagu doominokivid, nii m&otilde;jutab see kolimine ka teisi riigiasutusi. T&ouml;&ouml;inspektsioon on seni olnud oma emaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi tiiva all Gonsiori 29. See maja aga on n&uuml;&uuml;dseks uue omaniku saanud ning T&ouml;&ouml;inspektsioon pidi uue kodu leidma.</p> <hr /> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide uus asukoht</strong></p> <p>M&auml;ealuse 2/2, Mustam&auml;e, Tallinn</p> <p>Kodanike vastuv&otilde;tt: kolmas korrus</p> <p><strong>Kuidas tulla?</strong></p> <p>bussid 11, 23, 24A Raja peatus</p> <p>troll 3 Raja peatus</p> <hr /> <p>Kolimisprojekti asus juhtima Apo Oja, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja. Tema s&otilde;nul ei &otilde;nnestunud esialgne plaan, millega inspektsioon oleks kolinud endisesse Terviseameti majja Kotka t&auml;naval ja kuhu oleks klientidel olnud h&otilde;lbus ligi p&auml;&auml;seda. &bdquo;Mis parata, k&otilde;igil headel m&otilde;tetel pole antud t&auml;ituda,&ldquo; t&otilde;des Oja. Sageli on aga nii, et esialgu eba&otilde;nnena paistnud olukord p&ouml;&ouml;rdub hoopis paremaks lahenduseks. Nii tundub, et l&auml;ks ka seekord. &bdquo;V&otilde;tsime lausa 10 pakkumist eraturult,&ldquo; j&auml;tkab Oja. K&otilde;iki sai kaalutud hoolsalt, sest oli teada, et me ei otsi &uuml;ksnes kontoripinda laudadele, mille taga inspektorid t&ouml;&ouml;d teha saaksid, vaid uus kodu pidi majutama ka Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid. &bdquo;Ja see seadis juba omad tingimused nii ligip&auml;&auml;setavuse kui ka istungiruumide suuruse osas,&ldquo; toonitas Oja.</p> <p>Liisk langes Tehnopoli pakkumise kasuks. Mis see Tehnopol on, kas see on see, mis &Uuml;lemistel on, k&uuml;sisid mitmed kolleegid. Aga ei ole! Tallinnas on kaks kiirelt arenevat &auml;rilinnakut. &Uuml;ks asub t&otilde;esti lennujaama ja raudtee vahel ning selle nimi on Technopolis &Uuml;lemiste. Teine aga on Mustam&auml;el, Tallinna Tehnika&uuml;likooli kaitsva selja taga. Ja selle nimi ongi Tehnopol.</p> <p>SA Tallinna Teaduspark Tehnopol tutvustab oma kodulehel end kui teadus- ja &auml;rilinnakut, mille eesm&auml;rk on edendada Eestis tehnoloogiap&otilde;hist ettev&otilde;tlust, tuua kokku teadlased ja ettev&otilde;tjad ning pakkuda sobivaid tingimusi ja keskkonda l&auml;bimurdeliste &auml;riideede elluviimiseks. Praeguseks asub siin juba enam kui 200 ettev&otilde;tet, suuremalt jaolt IT-ettev&otilde;tted. Nende seas on palju uusi ja alustavaid. &Uuml;ks neist on n&auml;iteks Skype, millest on kujunenud juba omamoodi Eesti visiitkaart. Tarmo Loogil, Tehnopoli arendus- ja kinnisvarajuhil on uue tulija &uuml;le hea meel: &bdquo;Teaduspargi Tehnopol ehk linnak, mis on Eesti &uuml;ks suurimaid keskusi, kus teadus, ettev&otilde;tlus ja innovatsioon kokku saavad, on T&ouml;&ouml;inspektsiooni jaoks arengu m&otilde;ttes kindlasti &uuml;ks strateegilisemaid kohti, kus tegutseda,&ldquo; &uuml;tles ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni kasutusse tuleb kaks korrust moodsas vastvalmivas b&uuml;roohoones aadressil M&auml;etaguse 2/2. Teisel korrusel hakkavad paiknema t&ouml;&ouml;ruumid, kus asuvad t&ouml;&ouml;le k&otilde;ik Tallinna kontori t&ouml;&ouml;tajad, inspektoritest ja konsultantidest juhtkonnani. Kolmas korrus on m&otilde;eldud meie klientidele &ndash; siin hakkavad toimuma t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungid, v&otilde;etakse vastu dokumente, n&otilde;ustatakse kliente.</p> <p>Mustam&auml;ele on inimestel palju ebamugavam tulla kui kesklinna, on arvatud. Tegelikult on uus asukoht igati ligip&auml;&auml;setav. J&otilde;uavad ju ka meie uue &uuml;leaedse Tallinna Tehnika&uuml;likooli tuhanded tudengid loengutesse ning sajad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;le. &bdquo;Linn on loonud mugavad v&otilde;imalused p&auml;&auml;seda meie maja juurde nii trolli kui ka bussiga, peatustest on jalutada vaid 100&ndash;200 meetrit,&ldquo; &uuml;tleb Apo Oja. &bdquo;Arenduses on kergliiklusteede ehitus, mis v&otilde;imaldab nii N&otilde;mme, &Otilde;ism&auml;e kui ka kesklinna suunas rattaga liikuda. Autoga tulijad saavad tasuta maja juures parkida. Unustada ei saa ka seda, et asume n&uuml;&uuml;d tunduvalt l&auml;hemal neile inimestele, kes elavad Mustam&auml;el, &Otilde;ism&auml;el, N&otilde;mmel, Tabasalus, aga ka n&auml;iteks Keilas,&ldquo; lisas ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ootab Mustam&auml;ele kolimist p&otilde;nevusega ning leiab selles inspektsioonile palju olulist. &bdquo;&Uuml;hte hoonesse kolimine on samm meie visiooni suunas. Tahame olla usaldusv&auml;&auml;rne riigiasutus, kus t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti koost&ouml;&ouml;d tegev asjatundlik, p&uuml;hendunud ning uuendusmeelne meeskond. N&uuml;&uuml;dsest on &uuml;he katuse all koos k&otilde;ik T&ouml;&ouml;inspektsiooni Tallinna t&ouml;&ouml;tajad. Saame rohkem &uuml;ksteisele toetuda, kolleegilt n&otilde;u k&uuml;sida, ise kaasa aidata. Meie uus asukoht Tallinna ja Eesti moodsas arengukeskuses uute ideede ja ettev&otilde;tete keskel inspireerib ka meid. Saame oma naabritelt &otilde;ppida ning aidata neil luua ka oma t&ouml;&ouml;keskkonda uutes tingimustes ohutuks ning t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidvaks,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;Ootan p&otilde;nevusega t&ouml;&ouml;d Mustam&auml;el ning usun, et saame Eesti t&ouml;&ouml;tajatele ning t&ouml;&ouml;andjatele olla senisest veelgi paremaks toeks ja abiks.&ldquo;</p> <p>Autor: Kristel Abel, T&ouml;&ouml;inspektsiooni meedian&otilde;unik</p> <p><em>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 3 numbris</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1692Kas kontori klaasseinad tuleb kuidagi tähistada?2017-09-11<p><strong>Kolisime uude kontorisse, kus on palju maast laeni klaasist seinu ja klaasuksi. Seintel ja ustel ei ole m&auml;rke peal ja juba olen mina ise ja ka paar kolleegi vastu seina k&otilde;ndinud. &Otilde;nneks keegi v&auml;ga viga ei ole saanud. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks need uksed ja seinad m&auml;rgistama? Olen teistes kontorites n&auml;inud, et klaasist seintele ja ustele on kleebitud punaseid ja rohelisi ringe.</strong></p> <p>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: L&auml;bipaistavate seinte ja uste ohutuse tagamisel on t&ouml;&ouml;andjal kaks kohustust. Esimeseks kohustuseks on valida seinte ja uste materjaliks ohutu materjal (tavaline aknaklaas ei sobi, kuna see v&otilde;ib purunedes inimesi vigastada).</p> <p>Teiseks kohustuseks on klaasseinad ja uksed selgelt m&auml;rgistada. Selgelt m&auml;rgistamine ei t&auml;henda v&auml;ltimatult punaste v&otilde;i roheliste ringide kasutamist. Kasutada v&otilde;ib ettev&otilde;tte s&uuml;mboolikat, laste joonistusi, vitraaže v&otilde;i muid lahendusi, piiriks on ainult fantaasia. Ainus n&otilde;ue on see, et m&auml;rgistus oleks selgelt eristuv, ehk seda peab olema v&otilde;imalik ka k&otilde;ndimisel m&auml;rgata. Sobilik pole m&auml;rgistus, mille n&auml;gemiseks peab seda otseselt vaatama, n&auml;iteks paari peenikese matistatud triibu kleepimine uksele ei ole selgelt m&auml;rgistamine. M&auml;rgistus tuleb panna enamv&auml;hem silmade k&otilde;rgusele.</p> <p>M&auml;rgistus peab olema ustele ja seintele p&uuml;sivalt paigaldatud, et neid n&auml;iteks koristamise k&auml;igus ei eemaldataks. Kui m&auml;rgistust tuleb koristamise k&auml;igus pidevalt eemaldada v&otilde;ib juhtuda, et see unustatakse tagasi panna ja siis on suur v&otilde;imalus, et keegi vastu ust v&otilde;i seina k&otilde;ndides viga saab.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1691Tööõnne puudumine viib läbipõlemise ja karjääri krahhini2017-09-08<p><strong>Koolitaja, n&otilde;ustaja ja ps&uuml;hholoog Tiina Saar-Veelmaa on v&otilde;tnud enda kanda &uuml;he olulise rolli &ndash; luua inimestele t&ouml;&ouml;&otilde;nne.Ta on aidanud paljusid organisatsioone, mis on muutunud edukamaks ja tugevamaks, seet&otilde;ttu uuris <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">Personaliuudised.ee</a>&nbsp;Tiinalt, kuidas saaksid ka need, kes veel t&ouml;&ouml;&otilde;nnega teadlikult ei tegele, oma inimeste ja seel&auml;bi ettev&otilde;tte edule kaasa aidata.</strong></p> <p><strong>Miks peaks pealtn&auml;ha pehme teemaga, nagu t&ouml;&ouml;&otilde;nn, &uuml;ldse tegelema? Omanikke ja juhte huvitavad eelk&otilde;ige majandustulemused. Millist m&otilde;ju avaldavad &otilde;nnelikumad t&ouml;&ouml;tajad ettev&otilde;tte tulemustele?</strong></p> <p>T&auml;naseks on t&ouml;&ouml;&otilde;nne teemat juba v&auml;ga pikalt uuritud ja leitud, et see ongi ainus viis, mis ettev&otilde;ttele oodatud majandustulemused toob. Kui inimene saab olla v&otilde;imalikult tema ise, teha t&ouml;&ouml;d, mis tundub talle t&auml;henduslik, siis avaldub ka tema parim potentsiaal. T&ouml;&ouml;andjad ei m&otilde;tle sellele tihti, et erinevate asjaolude koosm&otilde;jul v&otilde;ivad nad oma t&ouml;&ouml;tajate energiast saada k&auml;tte vaid 30%. Olgu siis p&otilde;hjus selles, et inimeste tervisealane kirjaoskus on n&otilde;rk, nad ei maga ega toitu korralikult, mis v&auml;hendab keskendumisv&otilde;imet; v&otilde;i on suhted meeskonnas halvad, mis tekitab stressifooni v&otilde;i m&otilde;jutab neid nende isiklikku elu. P&otilde;hjuseid v&otilde;ib olla palju. T&ouml;&ouml;&otilde;nnega tegelemine aitabki leida lahenduse sellele, et inimene oleks ise teadlikum oma tasakaalust, oma arenguruumist, et ta saaks piisavalt kaasa m&otilde;elda ja r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;kultuuri disainis ja t&auml;nu sellele v&otilde;taks ka vastutuse oma p&uuml;hendumise eest.</p> <p><strong>Kui levinud on praegusel ajal teadlik organisatsioonikultuuriga tegelemine? Kas sellega n&auml;evad vaeva vaid IT-ettev&otilde;tted ja startup&rsquo;id v&otilde;i tegeletakse sellega ka vanemates ja traditsioonilisemates organisatsioonides?</strong></p> <p>Teadlikkus organisatsiooni kultuuri t&auml;htsusest on &otilde;nneks &uuml;ha s&uuml;venemas. Tehnoloogiaettev&otilde;tted ja start-up&rsquo;id on pioneerid sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;j&otilde;uturu konkurents osutus &uuml;hel hetkel nii suureks, et parimate talentide ligit&otilde;mbamiseks oli vaja midagi kardinaalselt teisiti teha. N&uuml;&uuml;d k&uuml;sivad paljud t&ouml;&ouml;andjad endalt &ndash; millega me eristume, miks just meile peaks t&ouml;&ouml;le tulema, kuidas ehitada oma organisatsioonis p&uuml;hendumust toetav kultuur. Lisaks v&auml;rbamise v&auml;ljakutsetele, et ei leita parimaid v&otilde;i inimesed ei p&uuml;si t&ouml;&ouml;kohal, v&otilde;ib lahendamist vajavaks probleemiks olla ka l&auml;bip&otilde;lemine v&otilde;i v&auml;hene t&ouml;&ouml;efektiivsus, pingeline suhtekliima v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja kehv maine.</p> <p>Suurim v&auml;ljakutse on praegu see, et kuigi paljud t&ouml;&ouml;andjad on teadvustanud, et vanamoodi ei saa, siis p&auml;ris uut moodi veel ei oska. See v&otilde;tab aega, et vanast loobuda, ja uus m&otilde;tteviis ei teki kohe. Ka uue aja organisatsiooni kultuuri disainimise t&ouml;&ouml;vahendeid pole &uuml;learu palju.</p> <p><strong>Kelle asi peaks t&ouml;&ouml;&otilde;nn &uuml;ldse olema? Kas sellega on v&otilde;imalik tegeleda keskastmejuhi tasandil v&otilde;i peaks see algama ikkagi juhtkonnast? V&otilde;i ehk saab iga t&ouml;&ouml;taja hoopiski ise selleks midagi &auml;ra teha, et t&ouml;&ouml;l &otilde;nnelikum olla?</strong></p> <p>Jah, see k&uuml;simus peaks alati algama endast. K&otilde;igepealt julgusest k&uuml;sida, kas ma olen &otilde;nnelik. Ja vastus ei peaks algama s&otilde;nadega: &bdquo;Ei ole, aga...&rdquo; T&ouml;&ouml;&otilde;nne seisukohalt on aga-d v&auml;ga ohtlikud, mis viivad inimese l&otilde;puks l&auml;bip&otilde;lemiseni v&otilde;i karj&auml;&auml;ri krahhini. Isegi kui p&otilde;hjused on v&auml;ga m&otilde;istetavad: maksud on vaja maksta; kus ma ikka selle parema koha leian; meie piirkonnas pole t&ouml;&ouml;d jne.</p> <p>Iga missiooni on lihtsam ellu viia, kui organisatsioonis on inimene, kelle jaoks on see pealis&uuml;lesanne v&otilde;i s&uuml;dameasi. Seep&auml;rast soovitan kindlasti ettev&otilde;tetel t&ouml;&ouml;&otilde;nne spetsialist v&auml;rvata. Samas, iga t&ouml;&ouml;taja jaoks on tema juht eesk&auml;tt t&ouml;&ouml;&otilde;nne maaletooja. Igal t&ouml;&ouml;tajal peab olema inimene v&otilde;i v&auml;ike v&otilde;rgustik, kelle s&uuml;lle piltlikult &ouml;eldes pea panna. Keegi ei tohiks j&auml;&auml;da oma v&auml;ljakutsete v&otilde;i muredega &uuml;ksi. Ja sellise loogikaga peab see minema tippjuhtkonnani v&auml;lja.</p> <p><strong>N&uuml;&uuml;d k&uuml;simus &ndash; kelle s&uuml;lle paneb tippjuht oma pea? Tal peab ka olema keegi ja see keegi ei saa olla abikaasa v&otilde;i l&auml;him s&otilde;ber, vaid mentor, ps&uuml;hholoog, coach v&otilde;i superviisor, kellega koos anal&uuml;&uuml;sida iseenda arengut, vaadata peeglisse, harutada lahti tekkinud probleemipusasid.</strong></p> <p>Kui tippjuhil pole sellist enesega tegelemise h&uuml;gieeni v&auml;lja kujunenud, siis n&auml;eme, et organisatsioon sumbub &uuml;hel hetkel. Siis ei l&auml;he keskjuhid oma murega enam tippjuhtkonda ega t&ouml;&ouml;tajad keskjuhi juurde. Tekib tunne, et niikuinii midagi ei muutu, kuidas temagi aidata saab.</p> <p>&Uuml;he kaasaaegse karj&auml;&auml;riteooria kohaselt nimetatakse keskastmejuhte v&auml;ravavahtideks, just sellet&otilde;ttu, et nad takistavad oma t&ouml;&ouml;tajatel end t&auml;iel m&auml;&auml;ral realiseerimast. Et suur osa ideedest ja potentsiaalidest ei pruugigi j&otilde;uda sinna, kuhu peaksid. V&otilde;ib juhtuda, ettev&otilde;te tervikuna hoopis raiskab oma ressursse ega toimi sugugi &ouml;konoomselt.</p> <p>Selle asemel on pakutud partnerlusel p&otilde;hinevaid t&ouml;&ouml;suhteid, kus juhtimiskihte pole kas &uuml;ldse v&otilde;i on minimaalselt ning selle asemel on valdkondade eestvedajad. Selline holokraatia v&otilde;imaldab luua inimkeskse kultuuri, kus k&otilde;ik tunnevad, et nende potentsiaalid saavad avalduda. Kus see lause, et iga&uuml;ks on ise oma &otilde;nne sepp, saab p&auml;riselt teostuda. Sellise kultuuri loomiseks on aga omakorda vaja tarkust ja raamistikke, et see t&ouml;&ouml;tama hakkaks.</p> <p><strong>Milles t&ouml;&ouml;&otilde;nn seisneb ja kuidas seda &auml;ra tunda?</strong></p> <p>Esa Saarinen on &ouml;elnud, et P&otilde;hjamaades, kus on palju pimedat aega, on &otilde;nne definitsioon see, kui &auml;rkad hommikul &uuml;les ja sul on armumise laadne tunne &ndash; elevus elamisest. Midagi sellist v&otilde;iks ka t&ouml;&ouml; suhtes tunda. Lisaks v&otilde;iksime kogeda rohkem vooseisundit, tunnetaksime oma t&ouml;&ouml; t&auml;hendust, tajuksime, et muutume iga p&auml;ev maailma ja enda jaoks &uuml;ha v&auml;&auml;rtuslikumaks.</p> <p><strong>Sageli r&auml;&auml;gitakse, et t&ouml;&ouml;tajate ootused ongi liiga k&otilde;rgeks l&auml;inud ja ideaalset unistuste t&ouml;&ouml;d polegi olemas. Kuidas &auml;ra tunda, kas rahulolematus tuleneb t&ouml;&ouml; sobimatusest v&otilde;i on midagi hoopis valesti t&ouml;&ouml;korraldusega, mida tegelikult saaks muuta?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nne saab m&otilde;&otilde;ta erinevate skaaladega, v&auml;&auml;rtusanal&uuml;&uuml;sidega. K&otilde;ige lihtsam on kujutleda skaalat, kus &uuml;hes otsas on miinusm&auml;rk ehk t&ouml;&ouml;d, mida me mitte mingi hinna eest ei teeks. Teises otsas plussm&auml;rk ehk unistuste t&ouml;&ouml;d, mida teeksime siis, kui meil poleks ei geograafilisi, rahalisi ega oskuste-teadmiste piire. Mida l&auml;hemale plussile me saame oma t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;andja valida, seda &otilde;nnelikumaks see meid teeb. N&uuml;&uuml;d saabki m&otilde;tiskleda, kus ta seal skaalal paikneb, kas keskel, plussi v&otilde;i miinuse poolel. Kui avastada, et pigem miinuse poolel, siis peabki uurima, miks see nii on.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval saavad karj&auml;&auml;rid olla v&auml;ga personaliseeritud ehk r&auml;tsepat&ouml;&ouml;na meie j&auml;rgi &otilde;mmeldud. Iga&uuml;ks saab leida selle, mis just teda &otilde;nnelikuks teeb.</p> <p><strong>Sageli r&auml;&auml;gitakse, et t&ouml;&ouml;tajate ootused ongi liiga k&otilde;rgeks l&auml;inud ja ideaalset unistuste t&ouml;&ouml;d polegi olemas. Kuidas &auml;ra tunda, kas rahulolematus tuleneb t&ouml;&ouml; sobimatusest v&otilde;i on midagi hoopis valesti t&ouml;&ouml;korraldusega, mida tegelikult saaks muuta?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nne saab m&otilde;&otilde;ta erinevate skaaladega, v&auml;&auml;rtusanal&uuml;&uuml;sidega. K&otilde;ige lihtsam on kujutleda skaalat, kus &uuml;hes otsas on miinusm&auml;rk ehk t&ouml;&ouml;d, mida me mitte mingi hinna eest ei teeks. Teises otsas plussm&auml;rk ehk unistuste t&ouml;&ouml;d, mida teeksime siis, kui meil poleks ei geograafilisi, rahalisi ega oskuste-teadmiste piire. Mida l&auml;hemale plussile me saame oma t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;andja valida, seda &otilde;nnelikumaks see meid teeb. N&uuml;&uuml;d saabki m&otilde;tiskleda, kus ta seal skaalal paikneb, kas keskel, plussi v&otilde;i miinuse poolel. Kui avastada, et pigem miinuse poolel, siis peabki uurima, miks see nii on.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval saavad karj&auml;&auml;rid olla v&auml;ga personaliseeritud ehk r&auml;tsepat&ouml;&ouml;na meie j&auml;rgi &otilde;mmeldud. Iga&uuml;ks saab leida selle, mis just teda &otilde;nnelikuks teeb.</p> <p><strong>Milliseid m&auml;rke peaks juht j&auml;lgima, et m&auml;rgata, kas tema t&ouml;&ouml;tajad on &otilde;nnelikud v&otilde;i kas organisatsioon vajab muudatusi?</strong></p> <p>Alustuseks v&otilde;iks inimestele otsa vaadata, kas nad on r&otilde;&otilde;msad, pigem naeratavad, v&otilde;i on t&otilde;sised. Heaks kriteeriumiks on ka m&auml;ngulisus &ndash; kas koosolekud on interaktiivsed, haaravad, kas tekib piisavalt uusi ideid, kui altid on inimesed muutustele.</p> <p>Need on olulised indikaatorid. Lisaks saab m&otilde;&otilde;ta rahulolu nii uuringutega, arenguvestluste k&auml;igus kui ka erinevate tujumeetritega (nagu nt BlueMonday.ee). P&otilde;him&otilde;tteliselt v&otilde;ib iga koolituse v&otilde;i koosoleku l&otilde;pus k&uuml;sida, kas see oli kasulikult veedetud aeg.</p> <p>K&otilde;ige tagumine aeg arenguvajadustest teada saada on lahkumisintervjuudel. Neid mustreid tasub siis uurida ja k&uuml;sida ka soovitusindeksit enda kui t&ouml;&ouml;andja kohta.</p> <p><strong>Millistest sammudest tasub alustada, kui tahad, et sinu organisatsioonis valitseks positiivsem ja &otilde;nnelikum &otilde;hkkond?</strong></p> <p>Tavaliselt on puudus avatusest, infost ja tunnustusest. Sellega v&otilde;ikski alustada. Proeksperdis oleme kuus aastat rakendanud kultuuri disainiks tervikliku arenguringi filosoofiat, sellest r&auml;&auml;gin ka Juhtimislaboris (vt rohkem m&auml;rks&otilde;na &bdquo;Tulekul&rdquo; alt &ndash; toim). Juhtimislaboris jagangi eesk&auml;tt oma kogemusi, kuidas ehitada inimkeskset kultuuri, sellist, mis t&ouml;&ouml;andja &otilde;itsema paneb. Tuleb palju praktilisi n&auml;iteid ja ka t&ouml;&ouml;vahendeid, kuidas midagi teha.</p> <p><strong>Kui keeruline on t&ouml;&ouml;&otilde;nne juurutamist &otilde;petada ja mis veel t&auml;htsam, neid &otilde;ppetunde ka rakendama hakata? Sinu koolitusettev&otilde;te Aaretesaar pakub t&ouml;&ouml;&otilde;nne koolitusi &ndash; mis on nende koolituste eesm&auml;rk?</strong></p> <p>K&otilde;ik algab tegelikult m&otilde;tteviisist. T&ouml;&ouml;&otilde;nne on tegelikult v&auml;ga lihtne juurutada. Teadvustamine on esimene samm muutuste teel. Tihti saavad minu kliendid ahaa-elamuse sellest, kui palju asju on nad juba ise &otilde;iges suunas v&auml;lja m&otilde;elnud. Samuti saavad infot selle kohta, mida erinevad p&otilde;lvkonnad t&ouml;&ouml;kohalt ootavad. Selle pinnalt saab juba disainida erilise, oman&auml;olise kultuuri, mis kosutab hinge ja vaimu.</p> <p><strong>Sinu &otilde;nnestumised t&ouml;&ouml;&otilde;nne spetsialistina tarkvaraarendusettev&otilde;ttes Proekspert on meediast palju l&auml;bi k&auml;inud, olete saanud ka rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi. Mis asjad on Proeksperdis eriti h&auml;sti &otilde;nnestunud ja kas teistel on v&otilde;imalik seda edu ka korrata?</strong></p> <p>Proekspert on eriline seet&otilde;ttu, et nad on julged katsetama. Organisatsioonis on olnud selle kuue aasta jooksul, mil mina olen seal olnud, pidevalt muutused ja uue otsingud. Kogu aeg soovitakse saada paremaks, teha asju m&otilde;istlikumalt ja targemalt. Valdkond ise aitab ka sellele kaasa, sest oma klientide jaoks tuleb samuti luua geniaalseid lahendusi. Siis ei saa see t&ouml;&ouml;tajate suunalgi teisiti olla.</p> <p>Viimased neli aastat on Proekspert olnud juhtidevaba ettev&otilde;te ja kasutanud holokraatia p&otilde;him&otilde;tteid, see t&auml;hendab et k&otilde;ikide inimeste initsiatiiv, vastutusv&otilde;ime ja m&otilde;tted on organisatsiooni toimimise seisukohalt v&auml;ga t&auml;htsad.</p> <p>Minu t&ouml;&ouml; on siin &otilde;nnestunud, kuna mul olnud vabad k&auml;ed, olen saanud improviseerida ja ka k&otilde;ige hullumeelsemaid asju katsetada koos meie inimestega. Mind on usaldatud ja see on toonud tuntuse nii t&ouml;&ouml;andajana kui ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnekeskse kultuuri eestvedajana nii Eestis kui ka Euroopas.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">Personaliuudised.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1690Igasuguse masinaga töö tegemise eelduseks on veendumine selle ohutuses 2017-09-07<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tles treipingil toru&auml;&auml;rikuid. Ta oli sellistel pinkidel t&ouml;&ouml;tanud 25-aastat. Peale toru&auml;&auml;riku &uuml;he k&uuml;lje puhastamist asus ta seda teistpidi treipingi spindlisse paigaldama. Sel ajal puutus t&ouml;&ouml;taja juhuslikult vastu k&auml;ivituskangi. Treipink k&auml;ivitus ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;jaki lahtised h&otilde;lmad haakusid p&ouml;&ouml;rleva spindli k&uuml;lge ning p&ouml;&ouml;rlev spindel hakkas t&ouml;&ouml;riideid enda &uuml;mber kerima. &Otilde;nneks rakendus tekkinud &uuml;lekoormuse t&otilde;ttu treipingi kaitseseadis ja t&ouml;&ouml;vahend seiskus, misj&auml;rel t&ouml;&ouml;taja suutis end liigutada katkiste t&ouml;&ouml;riiete vahelt v&auml;lja. Spindli k&uuml;lge haakumine p&otilde;hjustas mitmeid lahtiseid haavu ja roidemurde ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse kaheks kuuks.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Treipink ei vastanud mitmele ohutusn&otilde;udele. Ei olnud tagatud, et t&ouml;&ouml;vahendi k&auml;ivitumine toimuks ainult selleks etten&auml;htud juhtimisseadise tahtliku m&otilde;jutamisega. Treipingi k&auml;ivitusseadise konstruktsioon (asukoht ja kuju) oli selline, et kogemata selle vastu minnes hakkas treipink t&ouml;&ouml;le.</p> <p>Treipingi puhul on asjakohane ka blokeeringuga kaitsepiire, mis takistab juurdep&auml;&auml;su p&ouml;&ouml;rlevale spindlile ja v&auml;ldib ohtlikku kokkupuudet t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga. Spindlisse detaili kinnitamisel v&otilde;i eemaldamisel t&otilde;stetakse kaitsepiire &uuml;les ning &uuml;lest&otilde;stetud kaitsepiirde puhul ei k&auml;ivitu treipink ka siis, kui m&otilde;jutatakse k&auml;ivitusseadist.</p> <p>Treipingi kasutaja alalises t&ouml;&ouml;tamiskohas peab olema vabalt juurdep&auml;&auml;setav t&ouml;&ouml;kindel seadis h&auml;daseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks. &Otilde;nnetusohu puhul on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalus kasutada seda treipingi seiskamiseks. &Otilde;nnetuse p&otilde;hjustanud treipingil h&auml;daseiskamisseadist polnud.</p> <p>N&otilde;uetele mittevastava treipingi kasutamist v&otilde;imaldasid nii ebapiisav t&ouml;&ouml;keskkonna <a href="/redirect/451" target="_blank">sisekontroll</a> kui <a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;si</a> puudumine. Kui sisekontroll ja riskianal&uuml;&uuml;s oleks korraldatud p&auml;deva isiku poolt, oleks loodetavasti puudused tuvastatud ja treipink muudetud ohutuks enne t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ning ettev&otilde;te ei oleks pidanud maksma trahvi n&otilde;uetele mittevastava treipingi kasutamise eest.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumist soodustas ka selleks t&ouml;&ouml;ks ebasobiv, lahtiste h&otilde;lmadega t&ouml;&ouml;riietus.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1689Uute üldhinnangute kohaselt oli tööõnnetuste ja tööga seotud vigastuste kogukulu Euroopa Liidus 476 miljardit eurot aastas2017-09-07<p><strong>T&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid on selgelt seotud majandustulemustega. T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kulude ja tulude projekti uutest hinnangutest selgub, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste kulud on Euroopa Liidus igal aastal ligikaudu 476 miljardit eurot. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hkt&otilde;ve kulu on 119,5 miljardit eurot.</strong></p> <p>EU-OSHA koos Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni&nbsp; ja muude partneritega on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud mudeli, mille alusel hinnata ebat&otilde;husate v&otilde;i puuduvate t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu meetmete ligikaudset majanduskulu. Mudeli alusel saab p&otilde;hjalikult m&otilde;&otilde;ta tulenevat sotsiaalkoormust, mis v&otilde;imaldab poliitikakujundajatel paremini m&otilde;ista puuduliku t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu majandusm&otilde;ju.</p> <p>Projekti viimaseid tulemusi ja k&auml;ttesaadavate andmete interaktiivset visualiseerimisvahendit esitletakse t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu XXI maailmakongressil Singapuris.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/eu-osha-presents-new-figures-costs-poor-workplace-safety-and-health-world" target="_blank">Lugege uudiskirja</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/economics-occupational-safety-and-health-value-osh-society" target="_blank">Juurdep&auml;&auml;s andmete visualiseerimisvahendile</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/good-osh-is-good-for-business" target="_blank">Lisateave t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu hea tava majanduskasu kohta</a></li> <li><a href="https://www.flickr.com/photos/euosha/sets/72157688094771886" target="_blank">Vaata fotogaleriid</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1684"Ära põe": erivajadustega inimesed jagavad kasulikke nõuandeid2017-09-05<p><b>Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi k&auml;ima l&uuml;katud kampaania "&Auml;ra p&otilde;e" Eesti inimestele praktilisi n&otilde;uandeid, kuidas igap&auml;evases t&ouml;&ouml;- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.</b></p> <p>&bdquo;Erivajadustega inimeste kaasamisel t&ouml;&ouml;ellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega r&auml;&auml;kida. Seda soovimegi kampaaniaga &ouml;elda," &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;v&otilde;imepoliitika juht <b>Arne Kailas</b>. "Erivajadustega inimeste senisest suurem kaasamine &uuml;hiskonnaellu on v&auml;ga oluline teema, mis puudutab meid k&otilde;iki.&ldquo;</p> <p>"&Auml;ra p&otilde;e" meeskonda disainerina konsulteerinud <b>Daniel Kotsjuba</b> s&otilde;nul pole palju vaja, et edukalt suhelda inimesega, kes toimetab tavap&auml;rasest erineval moel.&nbsp;"Kui me t&auml;pselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume &uuml;ldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seep&auml;rast julgustamegi, et &auml;ra p&otilde;e k&uuml;sida v&otilde;i midagi valesti &ouml;elda. K&uuml;simusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna," lausus Kotsjuba, kes kasutab igap&auml;evaelus ratastooli.</p> <p>Kampaania toobki v&auml;lja kolm peamist n&otilde;uannet, kuidas asjatuid arusaamatusi v&auml;ltida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:</p> <ol start="1"> <li>K&uuml;si alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- v&otilde;i k&otilde;nepuue, siis kirjuta oma k&uuml;simus paberile v&otilde;i mobiili s&otilde;numiaknasse.</li> <li>Kui abistad, siis &auml;ra tee seda&nbsp;ootamatult, sest see v&otilde;ib ehmatada v&otilde;i osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.</li> <li>Abipakkumisega&nbsp;ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise v&auml;ga edukalt hakkama ja ei vajagi abi.&nbsp;</li> </ol> <p>T&auml;psemate n&otilde;uannetega saab tutvuda veebilehel <a href="http://www.tegijad.ee ">www.tegijad.ee</a>, kust saab teada n&auml;iteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul &uuml;kshaaval r&auml;&auml;kimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte l&auml;bi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule v&otilde;i n&auml;e.</p> <p>&ldquo;Need on m&otilde;ned lihtsad n&auml;ited, mida ise t&ouml;&ouml; k&auml;igus ka oma meeskonnaga &otilde;ppisime ja teavituskampaanias jagame, et luua keskkond, kus puue ei ole probleemiks,&rdquo; lausus kampaania valmimist juhtinud loovagentuuri Division strateegiajuht<b> Madis Taras</b>.</p> <p>Teavituskampaania loovidee t&ouml;&ouml;tas v&auml;lja reklaamiagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada v&auml;henenud liikumis-, n&auml;gemis- v&otilde;i kuulmisv&otilde;imega. Laiendatud meeskonda kuuluvad&nbsp;graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igap&auml;evaelus kasutab ratastooli;&nbsp;tekstikirjutaja ehk <i>copywriter </i>Jakob Rosin, kes<i>&nbsp;</i>on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik ja kes kaotas k&uuml;mne aasta eest n&auml;gemise; ning fotograafiaga tegelev&nbsp;Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja.</p> <p>Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania j&otilde;uab &uuml;le Eesti&nbsp;eetrisse t&auml;navu septembris,&nbsp;praktilisi n&otilde;uandeid erivajadustega inimeste endi kogemustest&nbsp;koondab veebileht <a href="http://www.tegijad.ee">www.tegijad.ee</a>.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1686Inimeste kaasamine parandab tööohutust2017-09-04<p><strong>Kaarel Suuk, Ensto Ensek Keila tehase juht selgitab, et t&ouml;&ouml;ohutuse teemat on oluline hoida pidevalt pildis, &uuml;ksk&otilde;ik kuidas statistiliselt parasjagu l&auml;heb.</strong></p> <p>Eestis 1992. aastast tegevust alustanud Ensto Enseki Keila tehas asub praegustes ruumides 2004. aastast ning tehases t&ouml;&ouml;tab 350 inimest. Elektritarvikuid ja -seadmeid koostava ja metallitooteid tootva tehase laost liigub igal aastal l&auml;bi umbes 7000 erinevat komponenti ja ligi 3500 erinevat l&otilde;pptoodet.</p> <p>2010. aastal alustati tehases Leani juurutamisega. Muutmaks t&ouml;&ouml;keskkonda &ldquo;m&uuml;ravabaks&rdquo;, kasutatakse iga t&ouml;&ouml;koha osas korra ja standardiseerituse loomiseks 5S t&ouml;&ouml;riista. &ldquo;Seda v&otilde;ibki pidada Leani vundamendiks tootmises. T&ouml;&ouml;ohutus ja 5S on meie jaoks lahutamatud. Samamoodi on Lean t&ouml;&ouml;riistadest t&ouml;&ouml;ohutusega tugevalt seotud &ldquo;War Room&rdquo; ehk s&otilde;jatuba, kus lisaks ajakadude v&auml;hendamisele m&auml;rkame ja registreerime ohuolukordi. Kolmandaks oleme laoga seotud ohutuse t&otilde;stmiseks lisanud lao t&otilde;stukid ennetava hoolduse programmi.&rdquo;</p> <p><strong>Oluline osa koolitusel</strong></p> <p>Suuk lisab veel, et Leani puhul on &uuml;ks olulisemaid p&otilde;him&otilde;tteid inimeste kaasatus, t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivi ja algatuste loomine ning nendega ka arvestamine.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Uusi asju tehes alustame k&otilde;igepealt pilootlahendustest. Selleks, et veenduda, kas v&auml;ljapakutud lahendused sobivad olemasolevate protsessidega, kas need on kulus&auml;&auml;stlikud ja sobivad inimestele, kes neid kasutama hakkavad.&rdquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuses on v&auml;ga suur r&otilde;hk ka koolitustel: esmased- ja korduvkoolitused, riskianal&uuml;&uuml;sid ja ametikohtade kaupa riskide v&auml;lja toomine.&nbsp;</p> <p>&ldquo;K&otilde;ik need on t&auml;nap&auml;eval iseenesestm&otilde;istetavad nii-&ouml;elda h&uuml;gieenifaktorid. Oluline on suhtuda t&ouml;&ouml;ohutusse t&otilde;siselt, mitte teha seda &uuml;ksnes linnukese p&auml;rast. Teema pildil hoidmine ning ausalt peeglisse vaatamine on v&auml;him, millest alustada. Samuti panna inimesed kaasa m&otilde;tlema. N&auml;iteks koolituste puhul on heaks viisiks viia hiljem l&auml;bi l&uuml;hitestid kuuldu kohta v&otilde;i toetada visuaalsete materjalidega, mis on hiljem tootmisruumides n&auml;htaval kohal.&rdquo;</p> <p>Leani iseloomustab ka uute algatuste ja parimate praktikate juurutamine, seda tehakse koost&ouml;&ouml;s teiste Ensto tehastega. V&auml;hemalt kord kvartalis saavad Suuki s&otilde;nul erinevate Lean-t&ouml;&ouml;riistade eestvedajad k&otilde;igist tehastest kokku. Arutatakse parimaid praktikaid ja vajadusel t&auml;iustatakse standardmaterjale.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Tehase juhina pean k&otilde;ige olulisemaks eesm&auml;rgiks seda, et inimesed tuleksid tervena t&ouml;&ouml;le ja l&auml;heks tervena koju. Seet&otilde;ttu on &uuml;ks meie peamistest eesm&auml;rkidest null t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust,&rdquo; &uuml;tleb Suuk selgelt v&auml;lja. &ldquo;Selline eesm&auml;rk on meie tehases olnud juba pikka aega ja t&ouml;&ouml;ohutus on alati pildil k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;tajate inforingides, muudes sisekanalites ja eesm&auml;rkide aruandluses.&rdquo;</p> <p>&ldquo;Lisaks toetame ka tervisearendust. On oluline, et inimesed m&otilde;istaksid, kuiv&otilde;rd oluline on olla terve ja kui oluline on ennetada, mitte tegeleda tagaj&auml;rgedega.&rdquo; Suuk toob v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;tajaid toetatatakse igakuiselt 45 euroga, mida kasutatakse oma tervise heaks: massaažist kuni spordiklubide k&uuml;lastusteni.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Viimasel ajal oleme veelgi rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud sellele, et inimesed m&otilde;istaksid puhkepauside olulisust. N&auml;iteks l&auml;bi selle, et oleme t&auml;iustanud t&ouml;&ouml;le ja pausidele registreerimise s&uuml;steemi &ndash; nii m&otilde;istavad inimesed paremini oma ajakasutust.&rdquo;</p> <p><strong>Rutiin tekitab ohte</strong></p> <p>&ldquo;Kindlasti ei saa &ouml;elda, et meil on k&otilde;ik v&auml;ga h&auml;sti, arenguruumi on palju. Oleme aga ise t&auml;heldanud, et eelk&otilde;ige tulevad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused kas liiga pikale veninud &uuml;lekoormusest v&otilde;i t&auml;helepanelikkuse hajumisest. N&auml;iteks minnakse oma t&ouml;&ouml;s liiga automaatseks, tekib rutiin,&rdquo; tunnistab Suuk samas ausalt.&nbsp;</p> <p>T&auml;helepanelikkust ei ole rutiinsete liigutustega t&ouml;&ouml; puhul alati kerge t&otilde;sta. L&auml;bivalt on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjusteks kas valed t&ouml;&ouml;v&otilde;tted v&otilde;i enda unustamine. &ldquo;Kindlasti aitab olukorda parandada k&otilde;ik see, mida eelnevalt juba v&auml;lja t&otilde;in &ndash; alustades tervise edendusega. Palju p&ouml;&ouml;rame t&auml;helepanu ka t&ouml;&ouml;tajate rotatsioonile, et t&ouml;&ouml; ei oleks liiga &uuml;ksluine.&rdquo;</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt r&otilde;hutab Suuk, et t&ouml;&ouml;ohutuse teemat on oluline hoida pidevalt pildis, &uuml;ksk&otilde;ik, kuidas h&auml;sti v&otilde;i halvasti statistiliselt parasjagu l&auml;heb. &ldquo;Kindlasti ei tohi eesm&auml;rkide t&auml;itmise nimel teha tegelikkuse osas kompromisse. Oluline on ausus ja avatus, muidu ei tule ka t&ouml;&ouml;tajatelt algatusi.&rdquo;</p> <p></p> <p><span>Allikas:</span><a class="thickbox" href="http://%20www.logistikauudised.ee%20/?KeepThis=true&amp;amp;TB_iframe=true&amp;amp;height=600&amp;amp;width=800">&nbsp;www.logistikauudised.ee&nbsp;</a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1685Ladudes ollakse tõstukitega lohakad2017-09-04<p><strong>Mille poolest erineb laondus t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste m&otilde;ttes teistest sektoritest?</strong> Laiem statistika r&auml;&auml;gib veondus-laondusest, eraldi vaid laonduse kohta statistikat kogutud ei ole. V&auml;ga ohtlik see valdkond statistika p&otilde;hjal ei ole, mitmesugused t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse ja tootmise valdkonnad on ohtlikumad. Tuleb r&otilde;hutada ka, et k&otilde;nealune statistika ei h&otilde;lma tootmisettev&otilde;tete laopooli, neid eraldi v&auml;lja noppida ei saa<span style="text-align: right; font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.5em;">.</span></p> <p><strong>Millised siiski on p&otilde;hilised vead t&ouml;&ouml;v&otilde;tetes, kust tekivad ohtlikud olukorrad just ladudes?</strong>&nbsp;Nimetades m&otilde;ned olulisemad &otilde;nnetuste p&otilde;hjused ladudes &ndash; esimeks on mitmesugused libisemised ja komistamised. Samal tasapinnal kukkumine, see on ladude &otilde;nnetuste temaatika.&nbsp;<br />Teiseks m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseks ohukohaks on lohakas s&otilde;itmine laaduritega. P&auml;ris &uuml;llatav on, et laadurijuhid teevad &uuml;sna tihti endale ise viga. Eestis on olnud p&auml;ris mitu &otilde;nnetust, kus laadurijuht lihtsalt ei t&otilde;sta oma jalga t&auml;ielikult laadurisse sisse, see j&auml;&auml;b vedelema kusagile &auml;&auml;rele ning seej&auml;rel s&otilde;idetakse kas teise laaduriga kokku v&otilde;i vastu riiuleid v&otilde;i posti. Ja nii see kusagil vales kohas tilpnev jalg viga saabki.</p> <p><strong>S&auml;&auml;rast lohakust vist kuidagi kindla reegliga parandada ei saagi.</strong>&nbsp;Siin on k&otilde;ige &otilde;igem r&auml;&auml;kida talupojam&otilde;istusest v&otilde;i talupojatarkusest, nagu &ouml;eldakse &ndash; m&otilde;tle, mis sa teed! Aga eks nii m&otilde;nelegi tundub, et ilma saab kiiremini ja mugavamalt.&nbsp;<br />Edasi, kolmas suurem &otilde;nnetuste juhtum ladudes, on suuremad s&otilde;idukid, mis tulevad lattu kaupa tooma v&otilde;i viima, nendega seotud &otilde;nnetused. Territooriumile saabuvate autode juhid kipuvad j&auml;&auml;ma kusagile uitama ning siis lihtsalt s&otilde;idetakse neile otsa.</p> <p><strong>Millised on konkreetsemad isikukaitse- v&otilde;i muud vajalikud vahendid, mida ladudes piisavalt ei kasutata?</strong>&nbsp;Isikukaitsevahendid ei ole laonduses niiv&otilde;rd oluline temaatika. Pigem r&otilde;huksin m&otilde;isteid nagu ohutuskultuur ja sinna juurde ka t&ouml;&ouml;tervise ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimine. Oluline on, et ettev&otilde;ttes m&otilde;eldaks ohutuse teema l&auml;bi. Ladudes on olulisim pigem t&ouml;&ouml;de korraldamine &ndash; kus s&otilde;idavad t&otilde;stukid, kus jalak&auml;ijad, mis moodi on t&otilde;stukijuhi t&ouml;&ouml; korraldatud &ndash; kas ta peab t&otilde;esti alati oma t&ouml;&ouml; tegemiseks pedaali p&otilde;hja tallama v&otilde;i saaks ka m&otilde;istlikuma kiirusega hakkama. Ja kas t&otilde;stukile valmistaja poolt peale pandud kiirusepiirang ikka t&ouml;&ouml;tab. Ettev&otilde;tetes kohal k&auml;ies tekib teinekord tunne, et k&auml;ib hoopis t&otilde;stukite ralli, mitte t&ouml;&ouml;tegemine.</p> <p><strong>On s&auml;&auml;rane t&otilde;stukite kiirusepiirnagute mahav&otilde;tmine &uuml;ldse lubatud?</strong>&nbsp;Tegelikult ei ole, kui see on valmistaja poolt peale pandud, aga meil on selliseid insenere k&uuml;ll, kes seda siiski teevad ning kes oskavad piirangu maha v&otilde;tta nii, et t&otilde;stuk p&auml;rast seda ka edasi t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;b.</p> <p><strong>Kui aktiivne on t&ouml;&ouml;inspektsiooni kontroll laonduses ning kuidas see tegevus v&auml;lja n&auml;eb?</strong>&nbsp;Tegelikult on meil kaks erinevat v&auml;ljundit, &uuml;ks on inspekteerimine, kontroll, teine on ettev&otilde;tete konsulteerimine. Praegu on t&ouml;&ouml;andjal olemas ka see v&otilde;imalus, et kutsuda ettev&otilde;ttesse konsultant, kes ei kontrolli ega tee trahvi, vaid annab n&otilde;u ja jagab infot.</p> <p><strong>Kasutatakse seda v&otilde;imalust?</strong>&nbsp;Kasutatakse, aga v&otilde;iks siiski rohkem kutsuda. Siis saab juba minna ettev&otilde;ttep&otilde;hiseks, mitte pelgalt tegevusvaldkonnap&otilde;hiseks</p> <p></p> <p>Allikas:<a class="thickbox" href="http:// www.logistikauudised.ee ?KeepThis=true&amp;amp;TB_iframe=true&amp;amp;height=600&amp;amp;width=800"> www.logistikauudised.ee&nbsp;</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1683Kas ehitusel tuleb vahelagedele alati paigaldada kaitsepiirded?2017-09-04<p><b>Olen ehitusettev&otilde;tja. T&ouml;&ouml;tajate kukkumisohu v&auml;ltimiseks olen nad varustanud turvarakmete ja kinnistuss&uuml;steemidega ning korraldanud nende kasutamiseks v&auml;lja&otilde;ppe. T&ouml;&ouml;tajad aga keelduvad viie meetri k&otilde;rgusel asuva seina viimistlemisest meetrilaiuselt vahelaelt ning n&otilde;uavad kukkumisohu v&auml;ltimiseks kaitsepiirete paigaldamist. Kas t&ouml;&ouml;tajatel on &otilde;igus seda teha ning mida peaksin t&ouml;&ouml;andjana olukorra lahendamiseks ette v&otilde;tma?</b></p> <p><b>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise. Seadus s&auml;testab ka t&ouml;&ouml;taja &otilde;iguse n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning &uuml;his- ja isikukaitsevahendeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad on veendunud ja Teie t&ouml;&ouml;andjana m&otilde;istate, et meetrilaiusel vahelael t&ouml;&ouml;tamisel on kukkumisoht. Kuigi olete andnud t&ouml;&ouml;tajatele kinnituss&uuml;steemidega turvarakmed ehk isikukaitsevahendid, tunnevad t&ouml;&ouml;tajad end ebaturvaliselt ja leiavad, et t&ouml;&ouml; ohustab oluliselt nende tervist. Nii on neil &otilde;igus t&ouml;&ouml;st keelduda v&otilde;i see ajutiselt peatada. Tegite v&auml;ga &otilde;igesti, et andsite oma t&ouml;&ouml;tajatele isikukaitsevahendid, ent paraku n&auml;eme sageli, et neid ei kiputa kasutama. Turvarakmetele ja kinnituss&uuml;steemidele seet&otilde;ttu lootma j&auml;&auml;da ei saa. &Otilde;igusakt n&auml;ebki ette t&auml;iendavad ohutusmeetmed. Ennetusp&otilde;him&otilde;tte kohaselt tuleb eelistada &uuml;hiskaitsemeetmeid ja -vahendeid isikukaitsevahendite kasutamisele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumisk&otilde;rguse puhul rakendama ohutusabin&otilde;usid nagu kaitsepiirded, ohutusv&otilde;rgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui t&ouml;&ouml; laadi t&otilde;ttu on nende kasutamine v&otilde;imatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda t&ouml;&ouml;tajale ohutusv&ouml;&ouml; v&otilde;i &ndash;rakmed, kinnitada need ohutustrosside v&otilde;i -k&ouml;itega v&otilde;i kasutada teisi julgestusmeetodeid.</p> <p>Ehitustehniliselt on vahelae v&auml;lisk&uuml;lgedele v&otilde;imalik paigaldada kaitsepiirdeid - selles on veendunud ka Teie t&ouml;&ouml;tajad. Seet&otilde;ttu tuleb eelistada kaitsepiirdeid, mille kasutamisel saab t&ouml;&ouml;tada ohutult ning ennetada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. &nbsp;&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1682Mis juhtub, kui klaasist sein jääb märgistamata?2017-09-01<p><strong>"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ruumides oli palju klaasist seinu ja -uksi, millele olid kleebitud ka vastavad hoiatussildid. &Otilde;htul teostati ruumides puhastusfirma poolt puhastust&ouml;id, sh puhastati ka klaaspindu nii, et selleks eemaldati klaasile kleebitud hoiatussildid. Peale klaaside puhastamist unustati aga hoiatussildid tagasi kleepida. Hommikul t&ouml;&ouml;le minnes ei m&auml;rganud t&ouml;&ouml;taja uksel puuduva hoiatussildi t&otilde;ttu suletud klaasust ja k&otilde;ndis hooga vastu ust. Selle t&otilde;ttu sai t&ouml;&ouml;taja t&otilde;siseid vigastusi- ninaluu murru ja marrastused n&auml;ol.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnas olevad l&auml;bipaistvad seinad ja uksed peavad olema alati selgelt m&auml;rgistatud, et v&auml;ltida v&otilde;imalikke &otilde;nnetusi. M&auml;rgistamata suured klaaspinnad nii seinte kui ustena tekitavad petliku tunde, et ees ei ole takistusi &ndash; st inimesed k&otilde;nnivad vastu klaaspinda. Paljud taolistest &otilde;nnetustest l&otilde;ppevad paraku raskete tagaj&auml;rgedega.</p> <p>M&auml;rgistus peaks klaasil asuma enamv&auml;hem inimese silmade k&otilde;rgusel, et see oleks kiirelt ja h&auml;sti n&auml;htav. J&auml;lgida tuleks, et m&auml;rgistus ei oleks liiga v&auml;ike v&otilde;i ei kaoks nn &auml;ra sulandudes liigselt muu taustaga. M&auml;rgistuse planeerimisel tuleks arvestada ka sellega, kas ruumides k&auml;ivad lapsed v&otilde;i erivajadustega inimesed (n&auml;iteks vaegn&auml;gijad, inimesed ratastoolis). Vastavalt sellele v&otilde;ib olla vajadus m&auml;rgistada pindu ka madalamalt ning kontrastsemalt.</p> <p>Klaaspindade m&auml;rgistamisel soovitame kasutada hoiatussilte ja kleebiseid, mis on v&otilde;imalikult p&uuml;sivad. Selliselt ei ole ohtu, et keegi m&auml;rgistuse vahepeal &auml;ra v&otilde;tab ja unustab tagasi panna. Kui klaaside puhastamiseks on siiski vaja m&auml;rgistused eemaldada, siis tuleks t&ouml;&ouml;andjal puhastusteenindaja v&otilde;i puhastusteenuse pakkujaga kokku leppida, et peale klaasipesu pandaks m&auml;rgistused kohe tagasi.</p> <p>Klaaside m&auml;rgistamine on oluline ka uutes t&ouml;&ouml;ruumides. Kui kleebiste kujundamine ja tellimine v&otilde;tab aega, siis tuleb leida lahendus klaaspindade ajutiseks m&auml;rgistamiseks. Abiks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks m&auml;rkmepaberid, ajutised kleepsud, joonistused v&otilde;i muu taoline.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1678Tööle osalisest töövõimest sõltumata2017-08-30<p>Paljudel inimestel on haiguste v&otilde;i traumade tagaj&auml;rjel v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, kuid mitte t&ouml;&ouml;tahe. Uute t&ouml;&ouml;suhete loomine on sellistes tingimustes aga tihtipeale keerukas. Abi leiab Eesti T&ouml;&ouml;tukassast, kes toetab sobiva t&ouml;&ouml;koha leidmisel ja valitud teel p&uuml;simisel. Seejuures on teenused suunatud nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p><b>Uue t&ouml;&ouml;suhte alustamine t&ouml;&ouml;tukassa abiga</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste osakonna juhataja Kerstin Hollandi s&otilde;nul kasutavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kliendid palju tavateenuseid ja on m&auml;rgata huvi ja teadlikkuse kasvu.</p> <p>&bdquo;Aastate 2016 ning 2017 v&otilde;rdluses on kasutatud teenused nii v&auml;henenud kui ka tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste puhul sarnased. Kuigi t&ouml;&ouml;tukassa toetab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml; leidmist ja t&ouml;&ouml;l p&uuml;simist spetsiaalselt sellele sihtr&uuml;hmale loodud teenuste abil, on enim kasutatud nii&ouml;elda tavateenused nagu n&otilde;ustamine ning koolitus-v&auml;lja&otilde;pe,&ldquo; selgitas Holland.</p> <p>K&otilde;ige populaarsem teenus eelmisel aastal oli karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine, mis moodustas v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega klientide seas k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;turuteenustel osalemistest 23% (3438 osalemist). Sellel aastal on vastav number juuni seisuga 19%. Teisel kohal olid t&ouml;&ouml;otsingu oskuste t&otilde;stmisele suunatud teenused (t&ouml;&ouml;otsingu t&ouml;&ouml;tuba, t&ouml;&ouml;klubi), mida kokku alustas 2016. aastal 3414 inimest, moodustades 23% k&otilde;ikidest teenustele sisenemistest. T&auml;navu on vastav n&auml;itaja kerkinud 25%-ile. Populaarsuselt kolmanda koha h&otilde;ivas erialane v&auml;lja&otilde;pe 18%-iga (2671), mis on p&uuml;sinud sarnasel tasemel ka t&auml;navu.</p> <p>Kerstin Hollandi hinnangul n&auml;itab t&auml;nane kogemus, et t&ouml;&ouml;tukassasse j&otilde;udnud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kliendid on &uuml;sna teadlikud pakutavatest v&otilde;imalustest. &bdquo;V&auml;ga h&auml;sti ollakse kursis, et t&ouml;&ouml;tukassa kaudu saab t&auml;iendada oma oskuseid erialakoolituste raames. Spetsiaalselt v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele m&otilde;eldud teenuste kontekstis ollakse &uuml;sna kursis t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooni teenusega. See info on j&otilde;udnud inimesteni n&auml;iteks arstide kaudu,&ldquo; lisas Holland. Tema s&otilde;nul on ka m&otilde;ne tervist puudutava organisatsiooni liikmed &uuml;ldjuhul keskmisest teadlikumad t&ouml;&ouml;tukassa v&otilde;imalustest.</p> <p><b>Millist abi leiab t&ouml;&ouml;tukassast?</b></p> <p>Valik on suur. Siin on esile toodud valik v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele suunatud teenustest.</p> <p><b>Abistamine t&ouml;&ouml;intervjuul</b> &ndash; kui vajatakse abi mistahes suhtlemistakistuste &uuml;letamiseks (n&auml;iteks suhtleb inimene vaid viipekeeles, mida t&ouml;&ouml;andja ei valda), korraldab t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja abistamise.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamine</b> &ndash; kui puue v&otilde;i v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime takistavad t&ouml;&ouml;le asumist v&otilde;i senisel ametikohal j&auml;tkamist, aitab t&ouml;&ouml;tukassa kohandada t&ouml;&ouml;koha ja -vahendid ligip&auml;&auml;setavaks ja kasutatavaks. T&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamise kulu h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;andjale (kuni 100% ulatuses).</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine</b> &ndash; kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine t&ouml;&ouml;andja vahenditega on puude v&otilde;i v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime t&otilde;ttu takistatud, annab t&ouml;&ouml;tukassa vajaliku abivahendi tasuta kasutada.</p> <p><b>Tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine</b> &ndash; tugiisik aitab t&ouml;&ouml;koha ja -&uuml;lesannetega kohaneda ning toime tulla. Ta juhendab ja abistab, kui on raskusi t&ouml;&ouml;leasumisel, t&ouml;&ouml;kollektiivi sisseelamisel, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete m&otilde;istmisel v&otilde;i omandamisel.</p> <p><b>Kaitstud t&ouml;&ouml;</b> &ndash; v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene saab teha v&otilde;imetekohast t&ouml;&ouml;d talle sobivas tempos ning keskkonnas, kus on tagatud piisav juhendamine ja abi. Selle v&auml;ltel valmistatakse ta ette t&ouml;&ouml;le saamiseks avatud t&ouml;&ouml;turul, toetatakse t&ouml;&ouml;le asumisel ja t&ouml;&ouml;tamise algusperioodil.</p> <p><b>Kogemusn&otilde;ustamine</b> &ndash; see teenus on inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude v&otilde;i terviseh&auml;irega inimese toetust. Kogemusn&otilde;ustamise siht on puude v&otilde;i terviseh&auml;irega toimetuleku toetamine, motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine ning ettevalmistamine t&ouml;&ouml;otsinguteks ja t&ouml;&ouml;eluks v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise j&auml;tkamiseks.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon</b> &ndash; see on m&otilde;eldud neile, kes vajavad puude v&otilde;i haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;le asumiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise j&auml;tkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.</p> <p>Sedalaadi toetust v&otilde;ib olla vaja, et parandada liikumisoskusi v&otilde;i k&otilde;net, &otilde;ppida kasutama abivahendeid v&otilde;i lahendada ps&uuml;hholoogilisi probleeme. Samuti v&otilde;ib sellest abi olla motivatsiooni leidmisel ja enesekindluse kasvatamisel.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja n&otilde;ustamine ja koolitamine</b> &ndash; erivajadustega inimeste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel on v&otilde;tmet&auml;htsusega t&ouml;&ouml;andja hoiak. T&ouml;&ouml;tukassast saab n&otilde;u nende v&auml;rbamiseks ja koost&ouml;&ouml; parendamiseks.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;turukoolituse h&uuml;vitamine</b> &ndash; kui t&ouml;&ouml;taja on terviseseisundi t&otilde;ttu pikalt t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest eemal olnud ning t&ouml;&ouml;andja on valmis talle p&auml;rast &uuml;mber- v&otilde;i t&auml;iendus&otilde;ppe l&auml;bimist teist t&ouml;&ouml;d pakkuma, h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tukassa tagantj&auml;rele t&ouml;&ouml;andjale 50% ulatuses koolituse kulud.</p> <p>Arvestades, et t&ouml;&ouml;tukassa varasalvest leiab ligi 50 erinevat teenust, ei eelda asutuse n&otilde;ustajad kunagi klientidelt t&auml;ielikku teadlikkust erinevatest v&otilde;imalustest, vaid n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml; t&auml;hendabki muuhulgas nende tutvustamist.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjate suhtumine paraneb</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste osakonna juhataja s&otilde;nul m&auml;rkavad nad t&ouml;&ouml;andjate seas eelarvamusi nagu omandaks v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene teadmisi ja oskusi aeglasemalt, oleks t&ouml;&ouml;kohal v&auml;hem efektiivne ning vajaks kindlasti osakoormusega t&ouml;&ouml;tamist. &bdquo;Suurema osa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;otsijate puhul r&auml;&auml;gime me tegelikult inimestest, kelle erivajadus ei takista t&ouml;&ouml;tamist. Kui ka peaks esinema t&ouml;&ouml;tamist takistav asjaolu, siis reeglina on v&otilde;imalik leida inimesele just tema v&otilde;imetele vastava t&ouml;&ouml;,&ldquo; kommenteeris Holland.</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste osas on t&ouml;&ouml;andjate suhtumine liikumas paremuse suunas. &Uuml;ldise t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse t&otilde;ttu vaatavad t&ouml;&ouml;andjad j&auml;rjest enam erivajadustega inimeste poole ning on senisest paindlikumad neile sobivate t&ouml;&ouml;tingimuste loomisel.</p> <p><b>Kuidas alustada?</b></p> <ol> <li>Kui inimene soovib end t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta ja kasutada t&ouml;&ouml;otsingutes t&ouml;&ouml;tukassa abi, esitab ta t&ouml;&ouml;tuna arvelev&otilde;tmise avalduse e-t&ouml;&ouml;tukassas v&otilde;i p&ouml;&ouml;rdub isiklikult sobivasse t&ouml;&ouml;tukassa osakonda.</li> <li>Iga t&ouml;&ouml;tukassasse p&ouml;&ouml;rduv klient saab omale isikliku n&otilde;ustaja, kes tegeleb tema toetamisega kogu sobiva t&ouml;&ouml;koha leidmise protsessi jooksul.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskse n&otilde;ustamise jooksul kaardistatakse koos kliendiga, millised on erinevad tegurid, mis takistavad teda t&auml;na t&ouml;&ouml;le asumast ning millised on t&ouml;&ouml;koha leidmist soodustavad asjaolud. M&otilde;lemaga haakuvalt tutvustab t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ustaja kliendile erinevaid teenuseid, mis v&otilde;iksid sobiva t&ouml;&ouml; leidmisel toetada.</li> <li>Koos planeeritakse sobivaim tee eesm&auml;rgini j&otilde;udmiseks ja koostatakse individuaalne t&ouml;&ouml;otsimiskava.</li> </ol> <p>Graafik <span class="parent_link_info_data"><img src="/img_admin/ico/16/jpg.gif" alt="Artikkel30.08.17infograafika.jpg (134 KiB)" /> </span><a href="/UserFiles/Artikkel30.08.17infograafika.jpg" title="Artikkel30.08.17infograafika.jpg (134 KiB)">V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kuu l&otilde;pu seisuga&nbsp;<span class="link_info_data"> (jpg, 134 KiB)</span></a></p> <p>Lisainfot tasub otsida ka t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt <a href="http://www.tootukassa.ee/">www.tootukassa.ee</a></p> <p><a href="http://www.tootukassa.ee/"></a></p> <p><a href="http://www.tootukassa.ee/"></a></p> <p><a href="http://www.tootukassa.ee/"></a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1677Kust saab teada, kas tööpink on kasutamiseks ohutu?2017-08-29<p><b>Meie t&ouml;&ouml;kotta toodi tegevuse l&otilde;petanud firmast t&ouml;&ouml;pinke. See, millega pean n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;d tegema, ei tundu eriti ohutu. Juhtimisnuppude puldist on n&auml;ha, et mingid nupud on puudu, sest puldil on kinni kaetud augud. Kuidas saaks teada, mis seal aukudes peab olema?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Soovitan esmalt arutada probleemi ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiga. Tema peab olema kursis, millised ohutusseadised on t&ouml;&ouml;pingi valmistaja ette n&auml;inud. Kui ettev&otilde;ttesse paigaldatakse uus t&ouml;&ouml;pink, tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;bi viia selle korrasoleku ja paigalduse &otilde;igsuse kontroll. Kontrollimisel tuleb j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;pingi konstruktsiooni v&otilde;i kasutusviisi poleks muudetud nii, et see halvendaks t&ouml;&ouml;vahendi ohutust, v&otilde;rreldes valmistaja poolt etten&auml;htuga. Kinni kaetud augud juhtimispuldil viitavad sellele, et ilmselt on mingeid muudatusi t&ouml;&ouml;pingil tehtud. Millised ohutusseadised on t&ouml;&ouml;pingil ette n&auml;htud, saab teada t&ouml;&ouml;pingi valmistaja koostatud kasutusjuhendist.</p> <p>Tavap&auml;raselt peab t&ouml;&ouml;pingi kasutaja alalises t&ouml;&ouml;tamiskohas olema vabalt juurdep&auml;&auml;setav t&ouml;&ouml;kindel seadis masina h&auml;daseiskamiseks. Selle tunneb &auml;ra v&auml;rvi ja kuju j&auml;rgi &ndash; punane seenekujuline nupp kollasel alusel. H&auml;daseiskamisnupp on ette n&auml;htud masina seiskamiseks h&auml;daolukorra puhul ja peab olema kasutatav kohtadest, kus t&ouml;&ouml;taja tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;idab. T&ouml;&ouml;pingi seiskamine v&otilde;ib olla vajalik n&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;taja riietus on j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;pingi vahele.</p> <p>Parema ohutustaseme saavutamiseks on m&otilde;nele t&ouml;&ouml;pingile paigaldatud ohutusseadised, mis seiskavad t&ouml;&ouml;pingi, kui t&ouml;&ouml;taja hakkab l&auml;henema ohualale. Sellisteks seadisteks on ohutusmatid, turvakardinad, ohutustrossid, fotoandurid ja blokeeringuga katted v&otilde;i v&auml;ravad.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1675Kontroll- ja hoiatussüsteemid reageerivad tööga seotud haiguste ilmnemise varajastele märkidele2017-08-23<p><strong>Hoiatus- ja kontrolls&uuml;steemid v&otilde;imaldavad avastada uusi v&otilde;i esilekerkivaid t&ouml;&ouml;ga seotud haigusi, on kasulikud kutsehaiguste ametliku statistika t&auml;iendamise seisukohast. ja aitavad luua t&otilde;endusp&otilde;hiseid ennetuss&uuml;steeme. &nbsp;EU-OSHA on l&auml;bi vaadanud erialakirjanduse olemasolevate v&auml;heste hoiatus- ja kontrollimeetodite kohta, et kaaluda nende kasulikkust. </strong>Paraku on selliseid s&uuml;steeme loodud &uuml;sna v&auml;he.</p> <p>K&auml;esolevas aruandes vaadatakse l&auml;bi olemasolevad hoiatus- ja kontrolls&uuml;steemid, samuti muud seires&uuml;steemid, mis sobivad ka t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste tekke avastamiseks.</p> <p>L&auml;bivaatamise k&auml;igus tehakse kindlaks puudused, nagu n&auml;iteks t&ouml;&ouml;koha kokkupuute hindamisandmete kogumata j&auml;tmine, teatud t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmade ja haiguste, nagu vaimse tervise ebapiisav k&auml;sitlemine ja n&otilde;rk seos t&ouml;&ouml;kohal toimuva ennetusega. Selles esitatakse ka heade tavade n&auml;iteid ning r&otilde;hutatakse rahvusvahelise koost&ouml;&ouml; ja andmete levitamise t&auml;htsust hoiatus- ja kontrollimeetodite rakendamisest maksimaalse kasu saamisel.<br /><br />EU-OSHA &uuml;levaade pakub heade tavade n&auml;iteid ja r&otilde;hutab t&ouml;&ouml;kohal esineva kokkupuute hindamise parema integreerimise t&auml;htsust, et h&otilde;lmata konkreetsed t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmad ja haigused ning kaasata &otilde;iged osalejad, saades s&uuml;steemide rakendamisest maksimaalset kasu.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/methodologies-identify-work-related-diseases-review-sentinel-and/view">Laadige t&auml;ielik aruanne alla siin</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances">Ohtlike ainete ja t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste</a> lisateave</p> <p>Lugege t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervisega seotud <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Monitoring_new_and_emerging_risks" target="_blank">uute ja esilekerkivate riskide seire<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a> t&auml;htsusest:<br /><br />Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1674Napo kujundab laste suhtumist ohutusse2017-08-22<p>Iga organisatsiooni t&ouml;&ouml;ohutust m&otilde;jutab k&otilde;ige rohkem suhtumine. Kas kiivrit ja kaitseprille kannavad vaid algajad v&otilde;i on see professionaalse t&ouml;&ouml;mehe tunnus? Kas kuvariga t&ouml;&ouml;tades puhkavad silmi vaid n&otilde;rgad v&otilde;i on see efektiivse t&ouml;&ouml;tamise alus? Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib seda nimetada ohutuskultuuriks.</p> <p>Hea ohutuskultuuriga ettev&otilde;tet iseloomustab &uuml;hine arusaam ohutuse t&auml;htsusest ja usk olemasolevatesse kaitsemeetoditesse. Need on grupi v&auml;&auml;rtushinnangud ja k&auml;itumismudelid, mille kujundamisega ei pea ootama erialase karj&auml;&auml;ri alguseni. Alustada v&otilde;ib varem, palju varem.</p> <p><b>Ohutus ja lapsed</b></p> <p>Viimasest juhtm&otilde;ttest l&auml;htuvad ka erinevad t&ouml;&ouml;inspektsioonid Euroopas. Sellest inspireerituna s&uuml;ndis 20 aastat tagasi t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu teabevahetusspetsialistide peades Napo &ndash; lastele suunatud multifilmikangelane, kes on sage k&uuml;laline ka Eesti lasteaedades.</p> <p>Napo on mistahes t&ouml;&ouml;stusharu v&otilde;i sektori t&ouml;&ouml;taja v&otilde;rdkuju. Ta peegeldab keskmist inimest - ta ei ole hea ega halb, ei noor ega vana. Ta on kultuuriliselt neutraalne, kuid innukas t&ouml;&ouml;taja, kes v&otilde;ib sattuda t&auml;barasse olukorda. Napo suudab &auml;ra tunda ohte ja riske ning teha h&auml;id ettepanekuid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;korralduse parandamiseks.</p> <p><b>Napo Eesti lasteaedades</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon alustas lasteaedade k&uuml;lastamisi koos Napoga 2015. aasta s&uuml;gisel. Sellest ajast peale on tehtud ligi 40 k&uuml;lastust ning k&auml;idud l&auml;bi peaaegu k&otilde;ik maakonnad. Suur ja pehme tegelane &uuml;hes eakohase &otilde;ppeprogrammiga on alati h&auml;sti vastu v&otilde;etud.</p> <p>Napo kost&uuml;&uuml;mi t&auml;idavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni enda t&ouml;&ouml;tajad ning erinevate Napot m&auml;nginud inimeste s&otilde;nul on tegemist toreda vahelduse ning l&otilde;busa v&auml;ljakutsega. &bdquo;Ennek&otilde;ike on tegemist sooja kogemusega. Seda nii temperatuuri m&otilde;ttes, mis kost&uuml;&uuml;mis valitseb, kui ka laste vastuv&otilde;tu osas, mis alati tuju t&otilde;stab,&ldquo; kirjeldas mitmeid kordi Napot kehastanud Riina Otsepp.</p> <p>Tema s&otilde;nul on Eesti lapsed p&auml;ris ohutusteadlikud. &bdquo;N&auml;iteks &uuml;he &uuml;lesandena palutakse lastel leida Napoga kaasas olevalt plakatilt ohule viitavaid detaile. Seal on palju asju valesti. Noored leiavad vead h&auml;sti &uuml;les ning oskavad ka &ouml;elda, kuidas asjad peaks olema. Tabavalt luuakse ka seoseid igap&auml;evaeluga,&ldquo; kiitis Otsepp. Kohtumistel aitab meeleolu ja laste motivatsiooni t&otilde;sta ka see, kui Napo demonstreerib, kuidas ta on maas vedeleva juhtme taha kinni j&auml;&auml;nud ja komistanud v&otilde;i m&auml;rja p&otilde;randa peal libastunud.</p> <p>Lisaks Napole on kohtumistel alati kaasas teine T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;taja, kelle &uuml;lesanne on lastega vestelda, sest rahvusvaheliselt tuntud multifilmitegelane ise ei r&auml;&auml;gi.</p> <p><b>Valmis materjalid &otilde;petajatele</b></p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur koost&ouml;&ouml;s Napo konsortsiumiga on t&ouml;&ouml;tanud v&auml;lja hulga t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse &otilde;ppevahendite komplekte &otilde;petajatele. Nende eesm&auml;rgiks on tutvustada algkooli lastele tervise ja ohutuse teemasid harivate ning samas l&otilde;busate ja kaasakiskuvate Napo videoklippide ja loovtegevuste abil.</p> <p>Igas &otilde;ppekomplektis on kirjas p&otilde;his&otilde;numid ja &otilde;pieesm&auml;rgid, soovituslike tegevuste ja vajalike materjalide &uuml;ksikasjalik kirjeldus ning n&auml;itlik tunnikava, mida &otilde;petajal on h&otilde;lbus j&auml;lgida. Selle abil saavad k&otilde;ik &otilde;petajad teemaga hakkama ning lastel on huvitav.</p> <p>Iga Napo k&uuml;lask&auml;iguga k&auml;ib kaasas ka DVD-de jagamine, millelt noored saavad kodus, lasteaias v&otilde;i koolis hiljem &otilde;petlikke klippe vaadata.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on Napo suurep&auml;rane keskne tegelane, kelle toel panna lapsed lasteaias v&otilde;i koolis m&otilde;tlema v&otilde;imalikele ohuolukordadele ja nende lahendamisele. Teemad muudab kergesti j&auml;lgitavaks n&auml;itlikustamine ja ohutuse esitamine l&auml;bi v&auml;rvikate lugude.</p> <p>Napo k&uuml;llakutsumiseks kirjutage aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. Napo kohta saab rohkem lugeda veebiaadressilt: <a href="https://www.napofilm.net/et">https://www.napofilm.net/et</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1673Kas tavalises kontoris, kus pea kõik töö tehakse arvutiga, on elektromagnetväljasid? 2017-08-21<p><b>Meie kontorit&ouml;&ouml;tajatel on viimasel ajal tekkinud k&uuml;simused seoses ruumis levivate elektromagnetv&auml;ljadega ja nende tervisem&otilde;juga. Kas tavalises kontoris, kus pea k&otilde;ik t&ouml;&ouml; tehakse arvutiga, on elektromagnetv&auml;ljasid? Kui jah, kas tegemist on terviseriskiga?</b></p> <p><b>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> T&auml;nap&auml;eva t&ouml;&ouml;keskkonnas puutume suurema osa ajast kokku elektromagnetv&auml;ljadega, mida tekitavad k&otilde;ikv&otilde;imalikud elektritoitel toimivad seadmed ja masinad. Seega elektromagnetv&auml;ljad esinevad ka kontoriruumides ja olmeruumides.</p> <p>Elektromagnetv&auml;ljas viibimine v&otilde;ib avaldada inimese organismile otsest biof&uuml;&uuml;sikalist m&otilde;ju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille &uuml;letamisel m&otilde;jutavad elektromagnetv&auml;ljad inimese tervist ja ohutust l&uuml;hiajalise kokkupuute korral olulisel m&auml;&auml;ral. Tavap&auml;rastel kontorit&ouml;&ouml;del on v&auml;ljad &uuml;ldjuhul sadades v&otilde;i tuhandetes kordades piirnormidest&nbsp;madalamad. Seega enamikus t&ouml;&ouml;kohtades on elektromagnetv&auml;ljadega kokkupuute tase v&auml;ga madal ning ei p&otilde;hjusta inimesele ohtu.</p> <p>Samas tuleb t&auml;hele panna, et piirnormist oluliselt madalamad elektromagnetv&auml;ljade tasemed v&otilde;ivad h&auml;irida t&ouml;&ouml;tajale siiratud (sealhulgas&nbsp;kardiostimulaator) v&otilde;i kehal kantavate meditsiiniseadmete (sealhulgas&nbsp;insuliinipumba)&nbsp;t&ouml;&ouml;d ning seadme rikke korral ohustada t&ouml;&ouml;tajat. Nende t&ouml;&ouml;tajate terviseriski tuleb &uuml;ksikasjalikumalt hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus. Tulemuste alusel saab vajadusel kavandada ja rakendada ennetustegevusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja kohustused elektromagnetv&auml;ljadest tingitud terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas on s&auml;testatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 a. m&auml;&auml;rusega nr 44 "T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded elektromagnetv&auml;ljadest m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonnale, elektromagnetv&auml;ljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusv&auml;&auml;rtused ning elektromagnetv&auml;ljade m&otilde;&otilde;tmise kord<sup>1</sup>"</p> <p>Elektromagnetv&auml;ljadest&nbsp;v&otilde;ib pikemalt lugeda -&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali">http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1671Noores töötajas peitub väärtus2017-08-18<p>Statistikaameti andmetel lisandus 2016. aastal t&ouml;&ouml;turule ligi 4000 t&ouml;&ouml;ealist h&otilde;ivatut. Kokku oli mullu Eestis t&ouml;&ouml;turul h&otilde;ivatud noori (20&ndash;29-aastaseid) 117 600 ehk 3500 v&otilde;rra v&auml;hem kui 2015. aastal. Seda p&otilde;hjustab &uuml;helt poolt noorte arvu v&auml;henemine (v&otilde;rreldes 2011. aastaga on 20-29-aastaste arv v&auml;henenud 22 000 inimese v&otilde;rra) ning teisalt t&ouml;&ouml;kultuuri puudutavate hoiakute muutumine. Esimesi kogemusi hangitakse sageli v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;turgu, n&auml;iteks vabatahtliku tegevuse kaudu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; leiavad noored reeglina sugulaste v&otilde;i tuttavate abil, reageerivad t&ouml;&ouml;kuulutustele v&otilde;i v&otilde;tavad ise otse t&ouml;&ouml;andjaga &uuml;hendust. Tallinna noortega palju kokku puutuva SA &Otilde;pilasmalev juhataja Ott V&auml;li s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjate suurimaks hirmuks, et noored ei ole kohusetundlikud. &bdquo;See eelarvamus ei pea &uuml;ldiselt paika. K&uuml;ll aga vajavad noored aktiivset suunamist,&ldquo; lisas V&auml;li. Tema s&otilde;nul on noorte suurimaks v&auml;&auml;rtuseks vastuv&otilde;tlikkus k&otilde;ige uue suhtes ning entusiasm.</p> <p>Prisma Peremarketi personalispetsialist Aili P&otilde;llu s&otilde;nul paistab t&auml;nane t&ouml;&ouml;turule sisenev noor silma eelk&otilde;ige oma avatud meele, suurte ideede ja IT-alaste teadmiste poolest. Noor t&ouml;&ouml;taja toob ettev&otilde;ttesse uusi tuuli, v&auml;rskeid m&otilde;tteid ja on tavaliselt ka rohkem innustunud. Noored on avatud erinevatele muutustele ja tulevad nendega kiiremini kaasa. Nad tahavad areneda ja &otilde;ppida.</p> <p>&bdquo;T&auml;nase noore ootused t&ouml;&ouml;le on ka k&otilde;rgemad kui varem. Oodatakse v&otilde;imalust leida omale paremal positsioonil t&ouml;&ouml;, kus saaks juhtida ja otsustada. Rohujuuretasandilt alustada tahtjaid j&auml;&auml;b j&auml;rjest v&auml;hemaks. See on ka &uuml;hest k&uuml;ljest t&auml;iesti m&otilde;istetav, kuna t&auml;nane noor panustab &otilde;ppimisse ja enese harimisse rohkem kui varem,&ldquo; j&auml;tkas P&otilde;llu.</p> <p><b>Kuidas hoida tulemuslikke suhteid?</b></p> <p>Viljakate t&ouml;&ouml;suhete loomiseks ja hoidmiseks on vaja m&otilde;ista, mida noor hindab. SA &Otilde;pilasmalev juhataja s&otilde;nul on selleks vaheldus ja paindlikkus, t&ouml;&ouml; peab pakkuma v&otilde;imalust areneda, uut kogeda ja m&otilde;ista, v&otilde;tta ja &uuml;letada v&auml;ljakutseid ja tekitama tunde, et ta on oluline osa meeskonnast. &bdquo;Vahel ei oska noor midagi oodata. Uuele rollile minnakse julgelt peale. Seda kannustab suur huvi teada saada, mis v&otilde;ib v&auml;ljenduda ka k&auml;rsitusena. Seda energiat peab juht oskama suunata,&ldquo; kirjeldas V&auml;li.</p> <p>V&auml;ga oluline roll edukate t&ouml;&ouml;suhte kujunemisel ongi noore otsesel &uuml;lemusel, kelle &uuml;lesandeks on tema juhendamine. Noor vajab pidevat tagasisidet ning selgitusi, miks midagi tehakse. N&auml;iteks restorani teenindaja vajab lisaks teadmisele, et aeg-ajalt tuleb kliendi k&auml;est uurida, kas ta soovib veel midagi, ka tausta m&otilde;istmist. M&otilde;istmist, mis rolli see tegevus kannab ettev&otilde;tte jaoks ning kuidas on kasulik k&uuml;lastajale. Nii suudab ta teha paremaid otsuseid ning on ka ettev&otilde;ttele kasulikum.</p> <p>K&otilde;ige suurem oht viljakatele t&ouml;&ouml;suhetele on &uuml;ksluine t&ouml;&ouml;, mis v&otilde;ib kustutada noore motivatsiooni. T&ouml;&ouml; peab olema vaheldusrikas ja pakkuma v&auml;ljakutseid.</p> <p>&bdquo;Noortega t&ouml;&ouml;tades ei tohi neid m&auml;rkamata j&auml;tta. Tuleb pakkuda v&otilde;imalust teha erinevaid t&ouml;&ouml;l&otilde;ike, et motivatsioon s&auml;iliks. Samuti pakkuda v&otilde;imalusi suurema vastutuse v&otilde;tmiseks, kutsuda neid erinevatesse projektidesse kaasa m&otilde;tlema. V&auml;ltida tuleks noorte initsiatiivi maha surumist,&ldquo; jagas Prisma Peremarketi personalispetsialist n&otilde;u omast kogemusest.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjate hirmud</b></p> <p>SA &Otilde;pilasmalev juhataja s&otilde;nul otsivad nad igal aastal ettev&otilde;tteid, kes v&otilde;iksid olla noorte r&uuml;hmadele t&ouml;&ouml;andjaks. &bdquo;Sageli j&auml;&auml;b koost&ouml;&ouml; katki, sest firma ei julge noortega t&ouml;&ouml;tamise vastutust v&otilde;tta. V&auml;ga tihti lastakse ennast teiste negatiivsest arvamusest m&otilde;jutada ja kantakse see laiemale hulgale &uuml;le. Kellegi kogemust ei peaks alati &uuml;ks-&uuml;hele &uuml;mber t&otilde;stma,&ldquo; avas V&auml;li t&ouml;&ouml;andjate kahtluseid.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes peitub noores suur v&auml;&auml;rtus ning heas koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga saab see parimal viisil teoks.</p> <p><a href="/UserFiles/Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg" title="Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg (126 KiB)" target="_blank"><br /></a></p> <p><span class="parent_link_info_data"><img src="/img_admin/ico/16/jpg.gif" alt="Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg (126 KiB)" /> </span><a href="/UserFiles/Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg" title="Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg (126 KiB)" target="_blank">Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;r Eestis<span class="link_info_data">&nbsp;</span></a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1669Tööinspektsioon kolib Mustamäele2017-08-17<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide Tallinna kontorid alustavad 1. septembril t&ouml;&ouml;d &uuml;hisel aadressil M&auml;ealuse 2/2 teaduspargi Tehnopol territooriumil. Esimene n&otilde;ustamisjuristi vastuv&otilde;tt ning t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istung uuel aadressil toimub 5. septembril.</strong></p> <p class="bodytext">Kolimise t&otilde;ttu ei toimu alates 16. augustist kuni kuu l&otilde;puni juristi vastuv&otilde;ttu Tallinnas. Juristi infotelefonil kolimisega seoses katkestusi ei tule ning n&otilde;u saab k&uuml;sida telefonil 640 6000 igal t&ouml;&ouml;p&auml;eval kella 9-16:30. Samuti v&otilde;ib saata k&uuml;simuse e-kirja teel aadressile <a>jurist|&auml;t|ti.ee</a>.&nbsp;</p> <p class="bodytext">Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ei v&otilde;ta alates 28. augustist kuni augusti l&otilde;puni Endla kontoris avaldusi vastu. Avaldused saab sel ajavahemikul j&auml;tta postkasti aadressil Endla 10A. Dokumente on v&otilde;imalik saata ka e-kirjaga.</p> <p class="bodytext">Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid ja n&otilde;ustamisjuristid alustavad septembris tegevust M&auml;ealuse 2/2 maja III korrusel. Alates septembrist ootame kodanikke n&otilde;ustamisjuristi vastuv&otilde;tule teisip&auml;eviti ja neljap&auml;eviti ajavahemikus 9-12 ning 13-16. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni avaldusi saab paberkandjal tuua teisip&auml;eviti, kolmap&auml;eviti ja neljap&auml;eviti kell 9-12 ja 13-16. Muul ajal saab dokumendid j&auml;tta vastavasse postkasti v&otilde;i esitada elektrooniliselt e-kirjaga.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni uus kontor asub SA Tallinna Teaduslinnak Tehnopoli territooriumil Mustam&auml;el. L&auml;him bussipeatus on Raja, kus peatuvad bussid 23 ja 24A. Tulla saab ka trolliga nr 3. Parkimine T&ouml;&ouml;inspektsiooni juures on tasuta.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1667Tööinspektsioon: töötaja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on kordades vähenenud2017-08-15<p><b>K&auml;esoleva aasta esimese seitsme kuuga on Eestis registreeritud 2935 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Neist 2264 on kerged ning 670 rasked. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 2943 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 2346, raskeid 580 ning 17 inimest hukkus.</b></p> <p>Valdkondadest on sel aastal t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkeim olnud metalltoodete tootmine, millele j&auml;rgnes riigikaitse ning kaubandus. Turvalisim t&ouml;&ouml;valdkond oli kalandus, kus ei registreeritud &uuml;htegi &otilde;nnetust.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja surmaga l&otilde;ppes esimesel poolaastal &uuml;ks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, millele augustis lisandus paraku ka teine. &nbsp;T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu m&auml;rkis, et surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi on oluliselt v&auml;hem, ent registreeriti kaheksa juhtumit, kus t&ouml;&ouml;taja suri terviserikke tagaj&auml;rjel. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;l terviserikke t&otilde;ttu surnud olid &uuml;le 60aastased mehed. &bdquo;Vananevas &uuml;hiskonnas on &uuml;ha rohkem eakaid t&ouml;&ouml;tajaid, kelle tervis vajab suuremat t&auml;helepanu. Kindlasti tuleb kuulata ja j&auml;rgida arsti n&otilde;uandeid, kuidas tervist t&ouml;&ouml;l paremini hoida. T&ouml;&ouml;andja saab aga j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu ning tervises&otilde;bralik,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidlusi toimus seitsme kuu jooksul 1618, neist t&ouml;&ouml;andja avalduse alusel 170 ning t&ouml;&ouml;taja algatusel 1448. Varasema aastaga v&otilde;rreldes on enim kasvanud vaidluste arv ehitussektoris.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid on sel aastal viinud l&auml;bi 2389 j&auml;relevalvemenetlust, enim ehitussektoris, metalltoodete tootmises ning kaubanduses. Rikkumisi tuvastati 10&nbsp;085 ning v&auml;&auml;rteomenetlusi koostati 65. Suurimad probleemid kontrollitud ettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si puudumine ning t&ouml;&ouml;tajate puudulik juhendamine ning v&auml;lja&otilde;pe. Riskianal&uuml;&uuml;s aitab luua turvalist ja tervist hoidvat t&ouml;&ouml;keskkonda. T&ouml;&ouml;tajate &otilde;ige juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe aitab v&otilde;imalikke &otilde;nnetusi ennetata, seda eriti just noorte ja uute t&ouml;&ouml;tajate seas. Statistika kohaselt juhtub 35% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi t&ouml;&ouml;tamise esimesel aastal. T&ouml;&ouml;suhete vallas olid suurimad puuduj&auml;&auml;gid t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ajast ning t&ouml;&ouml;tasu maksmise tingimustest teavitamisel.</p> <p>Esimese kuue kuuga esitati 149 taotlust alla 15aastase lapse t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks. N&otilde;usolek anti 1797 alla 15aastase t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks, keelduv otsus tehti 10 lapse osas.&nbsp; 1. juulist on t&ouml;&ouml;tamise registris registreeritud alla 15aastaseid t&ouml;&ouml;tajaid 207 korral, kokku 668 last. Neist t&ouml;&ouml;lepinguga 556, muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe raames 100 ja tasuta t&ouml;&ouml;tamise kandega 12 last.</p> <p>Esimesel poolaastal esitati 135 teadet kokku 557 Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. Enim registreeriti l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid L&auml;tist, Poolast ning Leedust.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1666Kas baaris kasutatav süsihappegaas võib töötaja tervist mõjutada?2017-08-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikeses kohvikus. Tihti tunnen unisust ning vahetevahel lausa iiveldust. &Uuml;ks klient arvas, et see v&otilde;ib olla gaasist, mida laseme m&uuml;&uuml;davate jookide sisse. Kas see v&otilde;ib olla t&otilde;si?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Mullidega ja kihiseva joogi saamiseks kasutatakse m&uuml;&uuml;gikohtades gaasi, mis segatakse joogiga mahutist v&auml;ljalaskmisel. Selleks gaasiks on tavaliselt s&uuml;sihappegaas (CO<sub>2</sub>). T&auml;pne teave gaasiballoonis sisalduva gaasi kohta on m&auml;rgitud gaasiballooni sildil, kuid &uuml;ldisemalt annavad sisu tuvastamiseks infot ka ballooni ja balloonikrae v&auml;rvid. S&uuml;sihappegaasi ballooni standardikohane v&auml;rv on must ja balloonikrae on hall.</p> <p>Kui seade, mis v&otilde;imaldab gaasi lisamist joogile, on korras, ei eraldu s&uuml;sihappegaasi t&ouml;&ouml;keskkonda. Juhul kui gaasi reduktor, ventiil v&otilde;i &uuml;hendusvoolikud on vigastatud v&otilde;i ei ole need korralikult kinnitatud, satub s&uuml;sihappegaas sisshingatavasse &otilde;hku. Kuna s&uuml;sihappegaas on v&auml;rvuseta ja l&otilde;hnata, ei ole v&otilde;imalik selle lisandumist &otilde;hku m&auml;&auml;rata aistinguliselt. Esmasteks tunnusteks ongi terviseh&auml;ired nagu peavalu, iiveldus ja oksendamine, mis v&otilde;ib viia kuni teadvuse kaotamiseni. Tervisekahjustus on t&otilde;en&auml;olisem, kui t&ouml;&ouml;ruumi ventilatsioon on v&auml;hene. Kuna tegemist on &otilde;hust 1,5 korda raskema gaasiga, koguneb see ruumi madalamasse osasse. S&uuml;sihappegaasi piirnormiks t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus on 9000 mg/m<sup>3</sup> v&otilde;i 5000 ppm</p> <p>Gaasi lekke v&auml;ltimiseks tuleb kontrollida, et seadme osade &uuml;hendused oleks korralikult kinnitatud ning ei kasutataks vigastatud keermega v&otilde;i keermeteibiga tihendatud kinnitusi. T&ouml;&ouml;andja peab tagama v&auml;lja&otilde;ppe, et t&ouml;&ouml;tajad seda &otilde;igesti teha oskaksid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tervisekahjutuste v&auml;ltimiseks on abi ka gaasidetektorist, mis annab m&auml;rku s&uuml;sihappegaasi liiga k&otilde;rgest kontsentratsioonist.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1664Tegevuspõhise kontori võimalikkusest ja võimalustest avalikus sektoris2017-08-10<p><strong>Lisaks kaasaegsele, s&auml;&auml;stlikule ja koost&ouml;&ouml;d toetavale t&ouml;&ouml;keskkonnale v&otilde;lus &uuml;hishoone projekt v&otilde;imalusega luua sotsiaalministeeriumi inimeste ning t&ouml;&ouml;kultuuriga k&otilde;ige paremini sobituv ruumilahendus. Meie erip&auml;rasid ja soove arvestades vastas k&otilde;ige paremini tegevusp&otilde;hise kontori lahendus, millest r&auml;&auml;gib l&auml;hemalt sotsiaalministeeriumi kantsleri n&otilde;unik Nele Gerberson.</strong></p> <p><strong>Tegevusp&otilde;hine kontor peegeldab t&ouml;&ouml;kultuuri, mitte ainult sisekujundust</strong></p> <p>Sotsiaalministeerium liitus &uuml;hishoone projektiga 2011. aastal. Neljale ministeeriumile uue hoone ehitamise eesm&auml;rk oli luua kaasaegne ja s&auml;&auml;stlik t&ouml;&ouml;keskkond, mis v&otilde;imaldab riigil kulusid kokku hoida. Sotsiaalministeeriumi soov oli lisaks sellele luua &uuml;hishoones t&ouml;&ouml;keskkond, mis v&otilde;rreldes t&auml;naste oludega vastaks rohkem meie vajadustele, aitaks t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate rahulolu t&ouml;&ouml;keskkonnaga ning pakuks mitmek&uuml;lgsemaid koost&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi. Seet&otilde;ttu otsustasime erinevalt esialgses projektis v&auml;lja pakutud avatud kontori planeeringust hoopis tegevusp&otilde;hise kontori kasuks.</p> <p>M&otilde;tleme julgelt ja suurelt tulevikut&ouml;&ouml; teemadele ning &uuml;ks keskseid suundi selles on paindlikkus. Paindlikkus tegevusp&otilde;hise kontori m&otilde;ttes t&auml;hendab seda, et p&uuml;sitakse liikumises: t&ouml;&ouml;grupid koostatakse vastavalt teemale ja ruume kasutatakse t&ouml;&ouml;&uuml;lesandest l&auml;htuvalt. Tulevikut&ouml;&ouml; on ka Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise &uuml;ks prioriteete ning sellega seoses on sotsiaalministeerium ka ise paindlike lahendustega tulevikut&ouml;&ouml; suunan&auml;itajaks.</p> <p><strong>Tegevusp&otilde;hises kontoris on iga t&ouml;&ouml; jaoks sobivaim koht ja v&otilde;imalused</strong></p> <p>Sotsiaalministeerium asub &uuml;hishoones 3.-7. korrusel. Teiste ministeeriumitega jagatakse &uuml;hiselt -1.-2. korrust. Sobiva kaasaegse t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel aitas meid Martin P&auml;rn. Praeguse t&ouml;&ouml;korralduse ja ruumide kasutamise problemaatika m&otilde;istmiseks anal&uuml;&uuml;sis ta t&ouml;&ouml;tajate ruumi kasutust, viis l&auml;bi intervjuusid ning korraldas t&ouml;&ouml;toa, kus t&ouml;&ouml;tajad said kaasa r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisse.</p> <p>Uue kontori kujundamisel l&auml;htuti sellest, et ministeeriumi teenistujad saaksid oma t&ouml;&ouml;kohta valida s&otilde;ltuvalt tehtava t&ouml;&ouml; iseloomust. &Uuml;hishoones on sotsiaalministeeriumi korrustel olemas kohad, mis toetavad meeskonnat&ouml;&ouml; tegemist ning koosolekuruumid nii v&auml;iksemate kui suuremate meeskondade kohtumiseks. Igal korrusel on telefoniboksid privaatsust n&otilde;udvate k&otilde;nede tegemiseks ja vaiksed ruumid s&uuml;venemist n&otilde;udva t&ouml;&ouml; tegemiseks. Spontaansete arutelude jaoks on avatud alal p&uuml;stiseisu koosoleku lauad. Lisaks aruteludele saab nende &uuml;mber soovi korral ka p&uuml;sti seistes t&ouml;&ouml;d teha. Samuti on igal korrusel istumisalad, mida saab kasutada nii l&uuml;hiajalisteks aruteludeks kolleegidega kui ka mahukamate materjalide lugemiseks. Eriilmelised t&ouml;&ouml;kohad pakuvad t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ka f&uuml;&uuml;silist vaheldust, kuna v&otilde;imaldavad valida, millises asendis t&ouml;&ouml;d teha: seistes, t&ouml;&ouml;toolil v&otilde;i diivanil istudes.</p> <p>Tegevusp&otilde;hisele kontorile omaselt on ruum tsoonideks jagatud ning avatust katkestavad erinevad koost&ouml;&ouml;ruumid. Erineva funktsionaalsusega t&ouml;&ouml;tsoone on kolm, mis koosnevad veel omakorda erinevatest t&ouml;&ouml;kohtadest:</p> <ol> <li>Jagatavate t&ouml;&ouml;kohtadega tsoon koosneb avatud alal paiknevatest t&ouml;&ouml;kohtadest ning vaiksetest t&ouml;&ouml;kohtadest,</li> <li>Avaliku ala tsooni moodustavad n&otilde;upidamisruumid ning avatud ala,</li> <li>Kolmanda tsooni moodustavad kindlale grupile m&auml;&auml;ratud projektiruumid ja juhtimiskeskus.</li> </ol> <p>Et inimene ei peaks hommikul mitme korruse vahel endale vaba t&ouml;&ouml;kohta otsima hakkama, on iga&uuml;hel oma n-&ouml; &bdquo;kodukorrus&ldquo;. Kodukorrusel on t&ouml;&ouml;tajatel lukustatav kapp oma isiklike asjade ja t&ouml;&ouml;vahendite hoidmiseks. S&uuml;venemist n&otilde;udva t&ouml;&ouml; jaoks on igal korrusel vaiksed toad. Nendes ruumides on keelatud ka telefoniga r&auml;&auml;kimine. Akustika parandamiseks on kasutatud nii laua- kui ka p&otilde;randasirme.</p> <p><strong>&Uuml;ks v&otilde;tmes&otilde;na on t&otilde;husad IT-lahendused</strong></p> <p>Tegevusp&otilde;hise kontori toimimist toetab t&otilde;husalt toimiv sidelahendus. Varasemalt kasutusel olnud lauatelefonid on asendunud tarkvaratelefoniga. Ametnike lauatelefoni numbrid ei kao kuhugi, telefoniga r&auml;&auml;kimine k&auml;ib kas k&otilde;rvaklappidega &uuml;hendatud arvuti kaudu v&otilde;i oma mobiiltelefoniga, millele on lauatelefoni number edasi suunatud. Selline lahendus v&otilde;imaldab paindlikumalt helistada ning vajadusel j&auml;tkata k&otilde;ne telefonikabiinis.</p> <p><strong>M&otilde;testatud sisekujundus</strong></p> <p>Tegevusp&otilde;hise kontori ideed toetavad erinevad sisekujunduse detailid ja graafika. Sisearhitekt on kasutanud vastavalt ruumi kasutamisfunktsioonile erinevaid vaibamustri motiive. Kui kontori vaiba p&otilde;hitoon on soe helehall rukkilille &otilde;ielehe motiiviga, siis vaiksete avakontori t&ouml;&ouml;kohtade juures muutub ebakorrap&auml;rane muster r&uuml;tmilisteks t&auml;ppide sammuks andes niimoodi ruumis liikujale m&auml;rku tsooni muutusest. K&ouml;&ouml;gi keskel on aga triibulisest kattest risttee tingm&auml;rk markeerimaks kohtumispunkti ja risteed, st v&otilde;imalust vaagides hetkeseisu teha uusi valikuid.</p> <p>Graafika toetab korrustel liikumist ja erinevate tsoonide vahel orienteerumist. Ministeeriumid eristuvad &uuml;ksteisest l&auml;bi v&auml;rvide, millel on oma t&auml;hendus. &Uuml;he ministeeriumi erinevatel korrustel aitavad vahet teha s&uuml;mbolid ja n&otilde;upidamisruumide nimede. Graafika kontseptsiooni on v&auml;lja pakkunud Velvet.</p> <p><strong>Autor:</strong> Nele Nele Gerberson</p> <p><strong>Allikas: </strong><a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1663Ajutistel kõrgtöödel ohutusnõuete eiramine võib lõppeda traagiliselt2017-08-10<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>38-aastane Viktor (nimi muudetud) oli ehitusettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tanud veidi &uuml;le kolme n&auml;dala. T&ouml;&ouml; h&otilde;lmas ehitusplatsil abistavaid tegevusi, sealhulgas koristus- ja puhastust&ouml;&ouml;de tegemist. &Uuml;hel augustikuu t&ouml;&ouml;p&auml;eva p&auml;rastl&otilde;unasel ajal alustas ta abistavatest t&ouml;&ouml;dest sootuks erinevat t&ouml;&ouml;d. &Uuml;lesandeks tehti v&auml;rvimist&ouml;&ouml;d 5 meetri k&otilde;rgusel v&otilde;lviga klaasfassaadi konstruktsioonidel. V&auml;rvimisel liikus Viktor kitsal metallkonstruktsioonil ning kaotas tasakaalu ning kukkus k&otilde;rgusest p&otilde;randale. Kohale kutsuti kiirabi, kes toimetas kannatanu haiglasse. Tuvastati mitmetes kehapiirkondades luumurrud ning siseelundite vigastused.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;tajale oli v&auml;ljastatud kinnituss&uuml;steemidega turvarakmed ning korraldatud nende kasutamise v&auml;lja&otilde;pe, ei pidanud t&ouml;&ouml;taja nende kasutamist vajalikuks. Ajutistel k&otilde;rgt&ouml;&ouml;del v&otilde;ib ohutusn&otilde;uete eiramine l&otilde;ppeda raskete tagaj&auml;rgedega v&otilde;i surmaga. T&ouml;&ouml;andja peab hoolsamalt kontrollima n&otilde;uete j&auml;rgimist. Iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubatakse t&ouml;&ouml;taja alles siis, kui juhendaja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja tunneb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ning oskab neid praktikas rakendada. Seni lihtsamate t&ouml;&ouml;dega suurep&auml;raselt toime tulnud t&ouml;&ouml;taja ei pruugi ohtlike t&ouml;&ouml;de puhul ohutusn&otilde;udeid korrektselt t&auml;ita. Seep&auml;rast tasub ta ohtlikele t&ouml;&ouml;dele suunata koos ohutusn&otilde;udeid t&auml;itva kogenud t&ouml;&ouml;tajaga.</p> <p>Liikumine m&ouml;&ouml;da kitsast metallkonstruktsiooni ei ole ohutu tegevus ning inimene v&auml;sib seda tehes kiiresti. T&otilde;en&auml;osus libastuda v&otilde;i konstruktsioonist m&ouml;&ouml;da astuda on suur. Ehitusettev&otilde;tjal tuleb eelistada turvarakmetest kindlamaid meetmeid. T&ouml;&ouml;tamiskohale saanuks paigaldada kaitsepiiretega t&ouml;&ouml;lava v&otilde;i tellingu, mille sihip&auml;rasel kasutamisel on kukkumisoht minimaalne. Sellisel juhul ei oleks ohutusrakmete mittekasutamisel ilmselt &otilde;nnetust juhtunud. Esmapilgul t&ouml;&ouml;lava v&otilde;i tellingute paigaldamata j&auml;tmisega kokkuhoitud t&ouml;&ouml;aeg ja nende rendikulud ei &uuml;leta kulusid, mis kaasnevad t&ouml;&ouml;andjale toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemlehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/3044" target="_blank">ohutusrihmad</a>;</li> <li><a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1662Tööinspektsioon alustab taas infohommikutega2017-08-09<p><strong>Augustis ja septembris leiavad aset T&ouml;&ouml;inspektsiooni infohommikud erinevatel t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust puudutavatel teemadel.</strong></p> <p>Augusti infohommiku teema on jalgadel t&ouml;&ouml;. R&auml;&auml;gime millist m&otilde;ju inimese tugi- ja liikumiss&uuml;steemile avaldab pikaajaline jalgadel t&ouml;&ouml;tamine. Kuidas probleemi &auml;ra tunda, milline v&otilde;iks olla t&otilde;en&auml;osus tervise kahjustuseks ning kuidas v&auml;ltida kahjulikku m&otilde;ju. Septembris toimub infohommik T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus metallit&ouml;&ouml;stuses, kus k&auml;sitletakse j&auml;rgmisi teemasid &ndash; masinad ja t&otilde;steseadmed, ohtlikud kemikaalid, sundasendid, liikumisteed, t&ouml;&ouml;olme ning isikukaitsevahendid ja t&ouml;&ouml;riided.</p> <p><strong>Tutvu infohommikutega ning registreeri &uuml;ritusele</strong></p> <p><strong>1. "F&uuml;sioloogilised ohutegurid: jalgadel t&ouml;&ouml;"</strong></p> <ul> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/757813?lang=et" target="_blank">17.08.2017 Tartus (V Spaahotell ja Konverentsikeskus, Riia 2) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/836962?lang=et" target="_blank">23.08.2017 P&auml;rnus (Estonia Resort Hotel &amp; Spa konverentsikeskuses, A.H. Tammsaare 4a/6) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/984389?lang=et" target="_blank">24.08.2017 J&otilde;hvis (Kersti V&otilde;lu Koolituskeskus, Kooli 7 ) Vene keeles</a></li> </ul> <p><strong>2. &ldquo;T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus metallit&ouml;&ouml;stuses&rdquo;</strong></p> <ul> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/544826?lang=et" target="_blank">5.09.2017 kell 9.45-12.00 Tallinnas (Bliss Maja Konverentsikeskus, Mustam&auml;e tee 17) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/992374?lang=et" target="_blank">6.09.2017 kell 9.45-12.00 Tartus Eesti Rahva Muuseum (Helmi Kurriku auditoorium A-II, Muuseumi tee 2) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/669398?lang=et" target="_blank">7.09.2017 kell 9.45-12.00 P&auml;rnus (Estonia Resort Hotel &amp; Spa konverentsikeskus, A.H. Tammsaare 4a/6) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/276586?lang=et" target="_blank">8.09.2017 kell 9.45-12.00 Rakveres (Aqva Hotelli konverentsikeskus, Parkali 4) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/777746?lang=et" target="_blank">19.09.2017 kell 9.45-12.00 Narvas (T&Uuml; Narva kolledžis, Raekoja plats 2) Vene keeles </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/784274?lang=et" target="_blank">21.09.2017 kell 9.45-12.00 Viljandis (Grand Hotel Viljandi konverentsikeskus, Tartu 11/Lossi29)</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li>&nbsp;</li> <li></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1660Euroopa sotsiaalõiguste sammast täiendav projekt „Ohutum ja tervislikum töö sõltumata east“2017-08-08<p><strong>K&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate huvide kaitsmine, s&otilde;ltumata east, on eriti oluline <a href="https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_en" target="_blank">Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba</a>&nbsp; kontekstis, mille eesm&auml;rk on tagada muu hulgas v&otilde;rdsed v&otilde;imalused ja &otilde;iglased t&ouml;&ouml;tingimused. N&auml;iteks on &uuml;ks samba 20 p&otilde;him&otilde;ttest: &bdquo;T&ouml;&ouml;tajatel on &otilde;igus nende ametioskustega kohandatud t&ouml;&ouml;keskkonnale, mis v&otilde;imaldab neil pikendada osalemist t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</strong></p> <p>Euroopa Parlamendi tellimusel tegi EU-OSHA kolm aastat kestnud uuringu, millega p&uuml;&uuml;ti tuvastada viise, kuidas parandada t&ouml;&ouml;ohutust ja -tervishoidu t&ouml;&ouml;j&otilde;u vananemise tingimustes. Projekti tulemuste p&otilde;hjal koostati <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">mitu v&auml;ljaannet</a>, samuti <a href="https://visualisation.osha.europa.eu/ageing-and-osh#!/" target="_blank">kasutajas&otilde;bralik andmete visualiseerimisvahend</a>.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">Tutvu projekti &bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; s&otilde;ltumata east&ldquo; tulemustega</a></li> <li><a href="https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_en" target="_blank">Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba lisateave</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1659Kaugtöö toimib, kui seda õigesti teha2017-08-08<p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; on hea viis tuua t&ouml;&ouml;ellu paindlikkust ja v&otilde;imendada loovust. Ometi leidub siin ka hulgaliselt komistuskohti, mida saab siiski edukalt v&auml;ltida. Kertu Kriisk andis &Uuml;lemiste Citys toimunud Elisa v&auml;likontoris n&otilde;uandeid, millega peab distantsilt t&ouml;&ouml;tamisega kindlasti arvestama. Elisa korraldatava v&auml;likontori eesm&auml;rk on julgustada inimesi oma tavap&auml;rasest t&ouml;&ouml;rutiinist v&auml;lja tulema ja vabas &otilde;hus t&ouml;&ouml;tama.</strong></p> <p>Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk t&otilde;i v&auml;lja peamised tegurid, mida kaugt&ouml;&ouml;tamise puhul arvestada, olgu see siis kodumaal v&otilde;i kaugemal. Kertu on ise kaugt&ouml;&ouml;d praktiseerinud Hispaaniast, juhtides Eesti kontoris tegutsevat tiimi ja suheldes iga p&auml;ev Skype&rsquo;i vahendusel koost&ouml;&ouml;partneritega Soomest, Prantsusmaalt, Rootsist ja Venemaalt. Eestist t&ouml;&ouml;tades praktiseerib ta kaugt&ouml;&ouml;d vastavalt soovile regulaarselt.</p> <p><strong>1. Kaugt&ouml;&ouml; ei ole eesm&auml;rk omaette</strong></p> <p>Esimene ja k&otilde;ige olulisem p&otilde;hit&otilde;de on, et kaugt&ouml;&ouml; ei ole eesm&auml;rk omaette kuskilt mujalt kui kontorist t&ouml;&ouml;d teha. See on v&otilde;imalus t&auml;ita vastavalt vajadusele ja soovile ametikohustusi mujalt kui t&ouml;&ouml;kohalt. Teisis&otilde;nu on eesk&auml;tt oluline siiski see, et t&ouml;&ouml;tajale meeldiks oma t&ouml;&ouml; ja tiim. T&ouml;&ouml;ks sobiliku f&uuml;&uuml;silise asukoha valik peaks tulema jutuks alles siis, kui sisemine leek ja motivatsioon ametikoha ja valdkonna suhtes p&otilde;leb heleda leegiga.</p> <p><strong>2. T&ouml;&ouml;eetika peab olema paigas</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;eetikat ei tohiks m&otilde;jutada see, milliselt aadressilt t&ouml;&ouml;tatakse. Kui t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmine ja t&ouml;&ouml;sse suhtumine muutuvad koos aadressiga, siis peab p&otilde;hjust otsima juba s&uuml;gavamalt ning t&ouml;&ouml;taja v&otilde;iks endalt k&uuml;sida, kas ta soovib &uuml;ldse just selles ettev&otilde;ttes ja sellel positsioonil j&auml;tkata.</p> <p><strong>3. Kaugt&ouml;&ouml; puudutab k&otilde;iki tiimiliikmeid</strong></p> <p>Uus olukord ettev&otilde;ttes m&otilde;jutab k&otilde;iki osapooli, nii kaugt&ouml;&ouml;tegijaid kui ka kontoris viibijaid. T&auml;htis on paika panna kindlad m&auml;ngureeglid, millest k&otilde;ik &uuml;htselt kinni peavad. Ettev&otilde;tte sisemine kommunikatsioon on oluline nii enne kaugt&ouml;&ouml;ga alustamist kui ka selle v&auml;ltel. K&otilde;ik tiimiliikmed peaksid olema samas infov&auml;ljas ning teadma, kuidas omavahel kontakteeruda ja mil viisil pidada n&otilde;upidamisi, kaasates kaugt&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p><strong>4. T&ouml;&ouml;suhe toimib vaid siis, kui pooled &uuml;ksteist austavad</strong></p> <p>Igasuguse t&ouml;&ouml;suhte puhul on oluline, et see toimiks m&otilde;lemapoolselt. Kui sobivas valdkonnas tegutsev ettev&otilde;te ei saa usaldada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ks sobilikku aega ja asukohta kasutama, siis tekib laiem k&uuml;simus &ndash; kas oma palgalehel peetakse teadlikult t&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;andjale teadaolevalt t&ouml;&ouml;d teha ei soovigi?</p> <p>Motiveeritud t&ouml;&ouml;tajad teevad t&ouml;&ouml;d s&uuml;damega ja tihtilugu kellaaega k&uuml;simata. T&ouml;&ouml;andja umbusaldus v&otilde;ib sellistele t&ouml;&ouml;tajale solvav tunduda ja seet&otilde;ttu kuuleb just tugeva t&ouml;&ouml;tahtega inimeste suust pahameelt, kui t&ouml;&ouml;andja neid kontorisse aheldada soovib.</p> <p>M&otilde;istagi ei sobigi kaugt&ouml;&ouml; k&otilde;igile, ent t&ouml;&ouml;taja peaks enda vastu olema aus &ndash; juhul kui tema t&ouml;&ouml; sujubki paremini kontoris, v&otilde;iks j&auml;tta kodukontori ebaproduktiivsed p&auml;evad tegemata. Vastasel juhul v&otilde;ib tekkida olukord, kus paari kaugt&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rkasutava kolleegi t&otilde;ttu keelatakse selline v&otilde;imalus k&otilde;igile.</p> <p><strong>Kokkuv&otilde;ttes, tegelgem sellega, et:</strong></p> <ul> <li>k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad sooviksid p&auml;riselt oma t&ouml;&ouml;d teha, asukohast s&otilde;ltumata;</li> <li>ettev&otilde;te austaks oma t&ouml;&ouml;tajaid piisavalt, et v&otilde;imaldada neile t&ouml;&ouml;ks sobivad tingimused (&uuml;hele kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalus, teisele sobival k&otilde;rgusel monitor kontorisse laua taha);</li> <li>t&ouml;&ouml;taja austaks oma ettev&otilde;tet ja kolleege, et temaga saaks arvestada nii kontoris kui ka kaugemal.</li> </ul> <p>Autor: Kertu Kriisk, Elisa uute teenuste juht</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">personaliuudised.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1658Kas lapse esimese koolipäeva puhul saab vanem vaba päeva?2017-08-07<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: mu laps l&auml;heb s&uuml;gisel esimesse klassi ja tahaksin sel p&auml;eval temaga koos olla. Kas esimesse klassi minevate laste vanemad saavad lapse esimese koolip&auml;eva puhul t&ouml;&ouml;lt vaba p&auml;eva?</strong></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist &Uuml;lle Kool:</strong> T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei kohusta t&ouml;&ouml;andjat andma vaba aega t&ouml;&ouml;tajale, kelle laps l&auml;heb esimesse klassi. Samas v&otilde;imaldavad paljud t&ouml;&ouml;andjad seda t&ouml;&ouml;korralduse reeglitega v&otilde;i poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on ettev&otilde;ttes olemas t&ouml;&ouml;korralduse reeglid, tasub need &uuml;le vaadata ka 1. septembri osas. &nbsp;</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us andma t&ouml;&ouml;tajale vaba p&auml;eva 1. septembri puhul ja t&ouml;&ouml;tajale ei tule sellist &otilde;igust ka nt t&ouml;&ouml;korralduse reeglitest, siis t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjalt seda n&otilde;uda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek ootamatult ning t&ouml;&ouml;tajal on praegu piisavalt aega r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;andjaga oma soovist ning leida sobivaid lahendusi. Nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja peavad k&auml;ituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja m&otilde;istlikult.</p> <p>&Uuml;heks v&otilde;imaluseks on tasustatud lapsepuhkuse kasutamine. Kalendriaastas on &otilde;igus kasutada lapsepuhkust kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last ja kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps.&nbsp; Lapsepuhkuse p&auml;evad peavad vanemad omavahel &auml;ra jagama. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel (2017. aastal on lapsepuhkuse tasu 22,20 eurot). Lapsepuhkust v&otilde;ib v&otilde;tta ka &uuml;he p&auml;eva kaupa. &nbsp;</p> <p>Kui tasustatav lapsepuhkus on juba planeeritud v&otilde;i kasutatud, on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalus kasutada ka tasustamata lapsepuhkust, mida antakse kuni 14-aastase lapse v&otilde;i kuni 18-aastase puudega lapse emale ja isale k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva kalendriaastas. &nbsp;</p> <p>Siinjuures tuleb lapsevanemate t&auml;helepanu juhtida kohustusele, mille kohaselt, kui t&ouml;&ouml;taja soovib kasutada puhkuste ajakavasse m&auml;rkimata tasustatud v&otilde;i tasustamata lapsepuhkust - n&auml;iteks just seoses viibimisega lapse esimese koolip&auml;eva aktusel - tuleb tal sellest t&ouml;&ouml;andjale v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette teatada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (nt e-kiri). Seega on viimane aeg t&ouml;&ouml;andjale avaldus teha, et 1. september vabaks saada. &nbsp;</p> <p>Kui lapsepuhkus on m&auml;rgitud puhkuste ajakavasse, siis toimub selle kasutamine vastavalt ajakavasse m&auml;rgitud ajal ja eraldi avaldust ei ole vaja t&ouml;&ouml;andjale esitada.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1657Töötamise registreerimise erijuhud2017-08-04<p><strong>Maksu- ja tolliamet selgitab eluliste n&auml;idete varal, kelle t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida ja kuidas lahendada keerukamaid olukordi.</strong></p> <p><strong>1. Kas juhatuse liikmed, kes t&ouml;&ouml;tasu sellest ettev&otilde;ttest ei saa, tuleb registreerida?</strong></p> <p>Kui juhatuse liige ettev&otilde;ttest t&ouml;&ouml;tasu ei saa, siis teda registreerima ei pea. Juhatuse liikme t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida &uuml;ksnes juhul, kui sellest tekib maksukohustus Eestis.</p> <p><strong>2. Kuidas registreerida, kui isik saab &uuml;hest firmast nii juhatuse liikme tasu kui t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepinguga?</strong></p> <p>M&otilde;lemad t&ouml;&ouml;tamised tuleb registreerida, tekib kaks eraldi t&ouml;&ouml;tamise kannet.</p> <p><strong>3. Kas tuleb registreerida endine t&ouml;&ouml;taja, kellele makstakse konkurentsipiirangu h&uuml;vitist?</strong></p> <p>Ei pea registreerima, kuna tegemist ei ole t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes. Isikule tehtud v&auml;ljamaksed tuleb aga deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormil TSD.</p> <p><strong>4. Kas endine t&ouml;&ouml;taja tuleb registreerida, kui p&auml;rast lepingu l&otilde;ppemist (nt aasta l&otilde;pus) makstakse talle preemiat v&otilde;i tulemustasu?</strong></p> <p>Ei tule, kuna t&ouml;&ouml;tamine on l&otilde;ppenud ning v&auml;ljamakse tehakse juba l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;tamise (varasema perioodi) eest.</p> <p><strong>5. Kas t&ouml;&ouml;tamise registrisse peab registreerituks j&auml;&auml;ma t&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;hetatud m&otilde;neks ajaks v&auml;lismaale ja isikul Eestis maksukohustust selle aja eest ei teki?</strong></p> <p>Maksukohustuse &uuml;leminekul teise riiki tuleb t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;tamise registris l&otilde;petada v&otilde;i peatada.</p> <p><strong>6. Poola ettev&otilde;te l&auml;hetab oma Poola t&ouml;&ouml;tajad aastaks Eestisse t&ouml;&ouml;le. Poola ettev&otilde;te registreerib end mitteresidendist palgamaksude maksjaks ning tasub t&ouml;&ouml;tasult maksud ja maksed vastavalt Eesti seadusandluse kohaselt, kuiv&otilde;rd Poola t&ouml;&ouml;tajad viibivad Eestis kauem kui kuus kuud. Kas Poola ettev&otilde;ttel tuleb Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajad (Poolas sotsiaalselt kindlustatud, eksisteerib A1) t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida?</strong></p> <p>Jah. Maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 4 kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tamine registreerida, kui tekib Eestis maksukohustus. Kui isikutel ei ole &otilde;igust Eesti ravikindlustusele (nad on kindlustatud Poolas), tuleb registreerimisel valida t&ouml;&ouml;tamise liigiks &bdquo;T&ouml;&ouml;tamine tulumaksukohustuse tekkimisega Eestis, sotsiaalkindlustusmaksed v&auml;lisriigis&ldquo;.</p> <p><strong>7. Kas tulumaksuga maksustatud stipendiumi, rendi-, litsentsi- jms tasu saaja saaja tuleb t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida? Kas autoritasu saaja tuleb registreerida?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise peab registreerima autorilepingu alusel uue teose loomise v&otilde;i kasutamise korral, mil kohaldatakse autorilepingule v&otilde;la&otilde;igusseaduses t&ouml;&ouml;v&otilde;tu kohta s&auml;testatut (autori&otilde;iguse seaduse &sect; 48 lg 4).</p> <p>Teistel nimetatud juhtudel ei ole tegemist t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes ning registreerima ei pea.</p> <p><strong>8. Kas t&ouml;&ouml;tamise registris tuleb registreerida suulise lepinguga t&ouml;&ouml;tamine?</strong></p> <p>Jah, registreerida tuleb k&otilde;ikide f&uuml;&uuml;siliste isikute t&ouml;&ouml;tamised, kelle t&ouml;&ouml;tamisel tekib Eestis maksukohustus ning seda olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestvusest.</p> <p><strong>9. Kui vormistatakse t&ouml;&ouml;ettev&otilde;tuleping n&auml;iteks &uuml;heks p&auml;evaks (ettekande pidamine vms) ning sellel isikul on p&otilde;hit&ouml;&ouml;koht teises ettev&otilde;ttes ning miinimumkuum&auml;&auml;ralt sotsiaalmaksu tasuda ei tule, kas tuleb registreerida kui &bdquo;V&Otilde;S leping&rdquo;? Kui leping s&otilde;lmitakse &uuml;heks p&auml;evaks, kas siis registreerimise algus ja l&otilde;pp m&auml;rkida samale p&auml;evale?</strong></p> <p>Jah, t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida ja valida t&ouml;&ouml;tamise liigiks &bdquo;V&otilde;S leping&ldquo;. T&ouml;&ouml;tamise algus- ja l&otilde;pukuup&auml;ev on sama.</p> <p><strong>10. Millal tuleb tasuta t&ouml;&ouml;tamine registreerida?</strong></p> <p>Registreerida tuleb &auml;ri&uuml;hingu ja FIE majandushuvides tasuta t&ouml;&ouml;tamine (t&ouml;&ouml;tamise liik "Tasuta t&ouml;&ouml;tamine"). Kui t&ouml;&ouml;taja saab maksustatavat tasu, ei ole see enam tasuta t&ouml;&ouml;tamine ja registreerimisel tuleb valida t&ouml;&ouml;tamise liigiks kas t&ouml;&ouml;leping, V&Otilde;S-leping jne.</p> <p><strong>11. Kas proovip&auml;eval osaleja tuleb registreerida?</strong></p> <p>Eestis kehtivate seaduste kohaselt v&otilde;ib proovip&auml;eval olla ainult Eesti T&ouml;&ouml;tukassas arvele v&otilde;etud t&ouml;&ouml;tu, kelle suhtes on rakendatud t&ouml;&ouml;turumeedet vastavalt t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste seaduse &sect; 41 l&otilde;ikele 1 ja selle alusel v&auml;lja antud Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm 2014&ndash;2015&rdquo; &sect;-le 16. Muid proovip&auml;evi ette n&auml;htud ei ole, t&ouml;&ouml;taja proovimiseks on t&ouml;&ouml;lepingu seaduses ette n&auml;htud katseaeg. Juhime t&auml;helepanu, et ka t&ouml;&ouml;tuna arvel olev isik v&otilde;ib proovip&auml;eval olla ainult &uuml;he p&auml;eva ja ka sellel p&auml;eval peab ta olema enne t&ouml;&ouml;le asumist t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt juhendatud. K&otilde;ik &uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;le lubatud, kuid lepinguta isikud on t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 4 lg 2 alusel vaadeldavad t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajatena ning nende t&ouml;&ouml;tamine tuleb ka vastavalt registreerida.</p> <p><strong>12. Kas t&ouml;&ouml;vari tuleb registreerida?</strong></p> <p>Juhul kui isik tuleb tutvuma v&otilde;imaliku pakutava t&ouml;&ouml;ga, et seej&auml;rel otsustada, kas asuda sellele t&ouml;&ouml;kohale v&otilde;i mitte, ning tema tegevus piirdub ainult v&otilde;imaliku t&ouml;&ouml; vaatlemisega, siis teda t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida ei tule. Juhul kui isik lubatakse juba t&ouml;&ouml;le (t&ouml;&ouml;d proovima), on tegemist t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 4 lg 2 kohaselt t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tava t&ouml;&ouml;tajaga, kelle t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida.</p> <p><strong>13. Kas praktikant tuleb registreerida?</strong></p> <p>&Uuml;ldjuhul s&otilde;lmitakse praktika l&auml;bimise kohta kolmepoolne praktikaleping (&otilde;ppeasutus, praktikant, praktikaandja). Juhul, kui praktika eest praktikandile tasu ei maksta, siis praktika l&auml;bimist t&ouml;&ouml;tamise registris registreerima ei pea. Juhul, kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis on tegemist juba t&ouml;&ouml;tamisega, mis tuleb registreerida.</p> <p><strong>14. Praktikandiga on s&otilde;lmitud kolmepoolne praktikaleping praktika l&auml;bimise kohta ettev&otilde;ttes (&otilde;ppeasutus, praktikant, praktikaandja), praktikant l&auml;bib praktika ning praktika l&otilde;ppedes otsustab praktikaandja maksta eriti silmapaistvale praktikandile tasu, s&otilde;lmides temaga t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu. Praktikaandja ei saanud praktikaperioodi alguses eeldada, et ta tasustab praktikandi t&ouml;&ouml;d. Mis hetkel peab/v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tamise registreerida?</strong></p> <p>Sellisel juhul v&otilde;ib teha t&ouml;&ouml;tamise kande tagantj&auml;rele, kuna asjaolud on muutunud ning sellise kande tegemine on ka hiljem p&otilde;hjendatud. Registrisse tuleb kanda tegelik t&ouml;&ouml;tamise aeg. Elektroonselt on v&otilde;imalik andmeid parandada 3 kuud ning kui praktika mahub selle perioodi sisse, on elektroonselt v&otilde;imalik teha vastav paranduskanne. Sellega tekib ka praktikandile t&ouml;&ouml;tuskindlustusstaaž.</p> <p><strong>15. Praktikandiga on s&otilde;lmitud kolmepoolne praktikaleping praktika l&auml;bimise kohta ettev&otilde;ttes (&otilde;ppeasutus, praktikant, praktikaandja), mis eeldab ka tasu maksmist praktika l&auml;bimise eest. Praktikant l&auml;bib praktika, mille l&otilde;ppedes makstakse talle v&auml;lja praktikalepinguga etten&auml;htud tasu. Kas praktikaandja peaks seda &uuml;ldse registreerima, makstakse ju tasu mitte tehtud t&ouml;&ouml;, vaid lihtsalt praktikas osalemise eest, mis ei ole t&ouml;&ouml;suhe, kuid samas ei saa seda ka t&ouml;&ouml;v&otilde;tuks nimetada. Kuidas peaks t&ouml;&ouml;andja antud juhul toimima?</strong></p> <p>Juhul kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis tuleb t&ouml;&ouml;tamine registreerida. &Uuml;ldjuhul on sellised t&ouml;&ouml;tamised reguleeritud t&ouml;&ouml;lepingu seadusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti.</p> <p><strong>16. Vallavalitsuste sihtasutuste n&otilde;ukogu liikmetele otsustatakse palka maksta volikogu m&auml;&auml;rusega. Kui nende isikutega lepinguid s&otilde;lmitud ei ole, siis kas on vaja n&otilde;ukogu liige registreerida?</strong></p> <p>On vaja registreerida. T&ouml;&ouml;tamine, mille osas tekib maksukohustus, tuleb registreerida.</p> <p><strong>17. Kui on s&otilde;lmitud leping kontrollorgani t&ouml;&ouml; tegemiseks, kas siis v&otilde;ib registreerida t&ouml;&ouml;tamise liigiga &bdquo;V&Otilde;S leping&rdquo; ilma sotsiaalmaksu kohustuseta?</strong></p> <p>Jah, v&otilde;ib registreerida, kui igakuised v&auml;ljamaksed puuduvad ning sotsiaalmaksu tasutakse v&auml;hem kui sotsiaalmaksu miinimumkohustus igakuiselt on. T&ouml;&ouml;tajal puudub sellisel juhul ravikindlustus.</p> <p><strong>18. Kas volikogu liikmed, kes tasu ei saa, tuleb registreerida?</strong></p> <p>Ei, volikogu liikmed tuleb registreerida vaid juhul, kui volikogu liikmele tehakse maksustatavaid v&auml;ljamakseid.</p> <p><strong>19. Kas seltsingu t&ouml;&ouml;tajad registreeritakse?</strong></p> <p>Kui tekib maksukohustus, tuleb registreerida. Seltsingu t&ouml;&ouml;taja saab registreerida seltsingu liige enda nimel f&uuml;&uuml;silise isikuna (nagu toimub ka v&auml;ljamaksete deklareerimine). Kui maksukohustust t&ouml;&ouml;tamisel ei teki, st v&auml;ljamakseid ei ole, siis registreerida ei tule.</p> <p><strong>20. Kas t&ouml;&ouml;tamise registris tuleb registreerida ka FIE abikaasa?</strong></p> <p>&Uuml;ldjuhul tuleb FIE abikaasa, kes osaleb FIE ettev&otilde;tlustegevuses, t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida.</p> <p>Erandina ei pea FIE oma abikaasat t&ouml;&ouml;tamise registris registreerima juhul, kui abikaasa on registreeritud Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registris FIE abikaasana ning FIE-l on kohustus maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu.</p> <p><strong>21. Kas t&ouml;&ouml;tamise registrisse tuleb registreerima hakata ka honorarisaajad (kellele makstavalt honorarilt deklareerime sotsiaalmaksu ja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmaksu)? Nad ei ole aga meie firma lepingulised t&ouml;&ouml;tajad, vaid tehakse meile mingi artikkel, pilt vmt, mille eest me maksame neile honorari, kui teos on k&auml;tte saadud ja ka avaldamisse l&auml;inud. Meile pole ette teada, millal nad seda teost/ t&ouml;&ouml;d tegema hakkavad ja kas me &uuml;ldse selle avaldame ja seega kas tasustamisele l&auml;heb, seega ei ole v&otilde;imalik teada ka n-&ouml; alustamise kuup&auml;eva, vaid ainult v&auml;ljamaksu kuup&auml;ev (millal honorar m&auml;&auml;ratakse).</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registris tuleb registreerida honorarisaajad, kui nende puhul on tegemist t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes, mille kohaselt loetakse t&ouml;&ouml;tamiseks muuhulgas t&ouml;&ouml; tegemist v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel. T&ouml;&ouml;tamise alguseks on sellisel juhul lepingu j&otilde;ustumise kuup&auml;ev.</p> <p>V&otilde;la&otilde;igusseaduse &sect; 9 &bdquo;Lepingu s&otilde;lmimine&ldquo; kohaselt s&otilde;lmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele n&otilde;ustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele n&otilde;ustumuse andmisega on leping s&otilde;lmitud ajast, mil pakkumuse esitaja n&otilde;ustumuse k&auml;tte sai. Kui n&otilde;ustumus v&auml;ljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping s&otilde;lmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v&auml;lja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast v&otilde;i tavast tulenevalt loetakse leping s&otilde;lmituks teo tegemisest.</p> <p>Kui honorari (millelt deklareeritakse sotsiaalmaksu ja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakset) makstakse n&auml;iteks ettetellitud t&ouml;&ouml; v&otilde;i teenuse (artikkel, pilt vms) eest v&otilde;la&otilde;igusliku tellimuslepingu alusel, siis lepingu j&otilde;ustumise kuup&auml;evaks v&otilde;iks lugeda autori n&otilde;ustumist toimetuse ettepanekuga artikli kirjutamise kohta, muudel juhtudel &ndash; toimetuse otsuse langetamist artikli avaldamise ja selle eest honorari maksmise kohta.</p> <p>Litsentsilepingu (nt autori&otilde;iguse loovutamine) alusel tasu (millelt makstakse ainult tulumaksu) saajaid t&ouml;&ouml;tamise registris ei registreerita, kuna antud juhul ei ole tegemist t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes.</p> <p><strong>22. Kui t&ouml;&ouml;taja asub t&ouml;&ouml;le lapsehoolduspuhkuse ajal, millal t&ouml;&ouml;tamine on peatatud, siis kas t&ouml;&ouml;tamine tuleb eraldi registreerida v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise peatamine l&otilde;petada?</strong></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tamine on peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks, aga isik t&ouml;&ouml;tab edasi sama t&ouml;&ouml;andja juures, tuleb t&ouml;&ouml;tamise peatamine l&otilde;petada. Selliselt on tagatud, et isikul on haigestumise korral &otilde;igus ka haigush&uuml;vitisele. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on isik kindlustatud riigi poolt.</p> <p><strong>23. Kas FIE (notar, kohtut&auml;itur, vandet&otilde;lk) tuleb t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida?</strong></p> <p>FIE-t t&ouml;&ouml;tamise registris ei registreerita. FIE-le, kes teostab t&ouml;id v&otilde;i osutab teenuseid kui ettev&otilde;tja, tasutakse t&ouml;&ouml;de eest arve alusel.</p> <p><strong>24. Tasume igal kuul &uuml;hekordsete maksetena erinevate lepinguvormide, mitte t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele isikutele tasusid (retsensioonid, ostetud katkendid teostest, ostetud pildid &otilde;pikutesse). Vastavalt lepingule maksustatakse kas ainult tulumaksuga v&otilde;i siis tulumaksu ja sotsiaalmaksuga jne. Vastavalt kehtivatele autorilepingutele makstakse honorarid v&auml;lja vastavalt l&auml;bim&uuml;&uuml;gile (m&otilde;nele igal kuul, m&otilde;nel paar korda aastas). V&auml;ljamaksed maksustatakse tulumaksuga. Millal tuleb t&ouml;&ouml;tamine registreerida, millal mitte?</strong></p> <p>Registreerida tuleb nende isikute t&ouml;&ouml;tamine, kelle autoritasud maksustatakse nii tulumaksuga, sotsiaalmaksuga kui ka maksetega (t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse kohustatud isiku puhul).</p> <p>Registreerida ei tule nende isikute t&ouml;&ouml;tamine, kelle autoritasud (litsentsitasud) maksustatakse ainult tulumaksuga.</p> <p>Vaata t&ouml;&ouml;tamise registreerimise kohta ka <a href="/redirect/3898" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-registreerimine?kmi=0I2LhOQAtq4qXnyj6DSvEbBPra8%3D" target="_blank">Maksu- ja tolliamet</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=165612 aruelu personalijuhtimise teemadel arvamusfestivalil2017-08-04<p><strong>11.-12. augustil kogunevad tuhanded inimesed Paidesse, et kaasa r&auml;&auml;kida iga-aastasel arvamusfestivalil. Kuna festivali kahe p&auml;eva jooksul toimub 160 erinevat arutelu, noppisime kavast v&auml;lja just HR-valdkonda puudutavad arutelud.</strong></p> <p>Sel aastal on fookuses mitu olulist teemat, n&auml;iteks v&auml;lisv&auml;rbamine, mille teemalisi arutelusid korraldavad Work in Estonia (EAS), Archimedes ja kultuuriministeerium koost&ouml;&ouml;s erinevate ettev&otilde;tetega. Lisaks on tuleb mitmel arutelul juttu inseneride pealekasvust, palkadest ja t&ouml;&ouml;tamise tulevikust.</p> <p>Kui enamik arutelusid on eesti keeles, siis &uuml;ks viiakse l&auml;bi ka inglise keeles. &bdquo;Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly&rdquo; on m&otilde;eldud just Eestis t&ouml;&ouml;tavatele v&auml;lismaalastele. Arutelu on &uuml;les ehitatud maailmakohviku meetodil, kus vestlused toimuvad v&auml;ikestes gruppides. Kui sinu ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab v&auml;lismaalasi, siis tule ise ja soovita kindlasti ka oma kolleegidele. Vaata ka &uuml;rituse tutvustust <a href="https://www.facebook.com/events/122660035017648/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Facebookist</a>.</p> <p><strong>11. august, reede</strong></p> <p>1. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/valistoojou-kaasamine/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">V&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;u kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha? </a><br />2. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/uus-uued-reeglid/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Uus t&ouml;&ouml;, uued reeglid? </a><br />3. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/insenerihariduse-tulevik/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Insenerim&otilde;te ajas </a><br />4. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/kuidas-muutnud-inimest-ja-inimene-muudab-tood/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Kuidas t&ouml;&ouml; on muutnud inimest ja inimene muudab t&ouml;&ouml;d?&nbsp; </a><br />5. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/varbamine-teisest-kultuuriruumist-kus-paindlikkuse-piir/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">V&auml;rbamine teisest kultuuriruumist &ndash; kus on paindlikkuse piir?&nbsp;</a> <br />6. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/neljas-tehnikarevolutsioon-kas-eesti-rongist-maha-jaanud/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Neljas tehnikarevolutsioon &ndash; kas Eesti on rongist maha j&auml;&auml;nud?</a> <br />7. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/kas-votta-paus-voi-ruhkida-kiire-lopuni/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Kas v&otilde;tta paus v&otilde;i r&uuml;hkida kiire l&otilde;puni?</a></p> <p><strong>12. august, laup&auml;ev</strong></p> <p>1. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/diversity-estonian-workplace-society-good-bad-ugly/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly PS! Sellel &uuml;ritusel on ka Facebooki &uuml;ritus! </a><br />2. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/tulevikuerialad-2030/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Tulevikuerialad 2030 </a><br />3. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/kas-palgad-tapavad-eesti-majanduse/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Kas palgad tapavad Eesti majanduse? </a><br />4. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/taiskasvanuks-saamise-volu-ja-valu-eestis-ja-euroopas/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">T&auml;iskasvanuks saamise v&otilde;lu ja valu Eestis ja Euroopas </a><br />5. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/opirandur-45-milles-kusimus/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">&Otilde;pir&auml;ndur 45+? Milles k&uuml;simus?</a></p> <p>Tule ja avalda oma arvamust ning saa neil teemadel targemaks.</p> <p>Kaisa-Triin Karu, Work in Estonia</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1655Uutmoodi töötamine2017-08-03<p><strong>Tehnoloogia areng, rahvastiku vananemine, inimeste muutuvad eelistused ja &uuml;ha globaliseeruv majandus m&otilde;jutab kogu t&ouml;&ouml;tegemist. Muutused toimuvad digiajastul &uuml;ha kiiremini ning ettev&otilde;tetel ja t&ouml;&ouml;tegijatel tuleb konkurentsis p&uuml;simiseks nende muutustega kaasas k&auml;ia &ndash; ollakse sunnitud &uuml;mber m&otilde;testama nii t&ouml;&ouml;tegija ja t&ouml;&ouml;andja m&otilde;isteid kui ka seda, mida m&otilde;tleme t&ouml;&ouml;tamise all.</strong></p> <p>Tehnoloogia, sealhulgas andmed, seadmed, koost&ouml;&ouml;v&otilde;rgustikud, suhtluskeskkonnad, asjade internet ja pilvetehnoloogia v&otilde;imaldavad teha t&ouml;&ouml;d uuel moel, hoides meid pidevalt tegevuses ja parandades meie t&ouml;&ouml; tulemuslikkust. Tehnoloogia on juba praegu ja &uuml;ha enam tulevikus organisatsiooni &uuml;ks olulisemaid aluseid, mis teeb v&otilde;imalikuks k&otilde;ikide muude tegevuste toimumise.</p> <p>Globaliseerumise ja tehnoloogia kiire arengu tulemusena on maailm muutumas &uuml;htseks turuks, kus kauplevate ettev&otilde;tete puhul ei m&auml;ngi enam suurt rolli nende asukohariik, keel, kultuur ega raha&uuml;hik. Edaspidi on ilmselt veelgi v&auml;hem oluline, kus asuvad t&ouml;&ouml;tegijad &ndash; ettev&otilde;tetel on v&otilde;imalik otsida ja leida sobivate teadmiste ja oskustega t&ouml;&ouml;tegijaid &uuml;le maailma. Teisalt sunnib globaliseerumine ettev&otilde;tteid karmides konkurentsitingimustes elusp&uuml;simiseks oma tegevust optimeerima &ndash; kulusid v&auml;hendama, t&ouml;&ouml; tulemuslikkust parandama ning vajalikke teadmisi ja oskusi omandama. On prognoositud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas v&otilde;ib 2020. aastaks Euroopas olla kuni 825 000 t&auml;itmata t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>Sajandivahetuse paiku ja p&auml;rast seda t&auml;iskasvanuks saanud moodustavad m&otilde;ne aasta p&auml;rast juba poole t&ouml;&ouml;j&otilde;ust. Nende jaoks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja selle v&otilde;imaluste kasutamine iseenesestm&otilde;istetav ning nad tahavad elada ja t&ouml;&ouml;tada ajakohaselt. Nemad ja ka uuemad p&otilde;lvkonnad on juba toonud organisatsioonidesse palju muudatusi. Tuleviku t&ouml;&ouml;tegija v&otilde;ib olla iga&uuml;ks s&otilde;ltumata east, kui ta on valmis oma m&otilde;tte- ja tegutsemisviisi t&ouml;&ouml;turu muutustega kohandama.</p> <p>Ajaga on muutunud ka ettev&otilde;tete ja t&ouml;&ouml;tegijate ootused ja eelistused ning k&auml;itumine ja tavad. Muutunud on viis, kuidas me suhtleme, koost&ouml;&ouml;d teeme, infot otsime, &otilde;pime, &otilde;petame, tehnoloogiat kasutame ja sisu toodame. Mitmekesised suhtlusv&otilde;imalused ja pilveteenused v&otilde;imaldavad paljudel t&ouml;&ouml;kohtadel valida t&ouml;&ouml;tamiseks sobiva aja ja koha. Suhtlusv&otilde;rgustikud ja elektroonilised pilves asuvad t&ouml;&ouml;keskkonnad v&otilde;imaldavad ettev&otilde;tetel luua ja kasutada virtuaalseid ja ka rahvusvahelisi meeskondi, mis ajas pidevalt teisenevad.</p> <p>Enamik t&ouml;&ouml;tegijatest ei arva enam, et peab v&auml;&auml;rtuse loomiseks istuma kontoris. Nii nooremad kui vanemad t&ouml;&ouml;tajad ootavad t&ouml;&ouml;lt tasakaalu ja paindlikke tingimusi. N&auml;iteks on iseendale t&ouml;&ouml;andjaks olemine &Uuml;hendkuningriigis 40 aasta k&otilde;rgeimal tasemel. Kontoris t&ouml;&ouml;tajatest on paljud arvamusel, et nad veedavad t&ouml;&ouml;l liiga palju aega, n&auml;iteks ligi poolte USA isade arvates on nende t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamine keeruline.</p> <p>Siiani on paindlikult t&ouml;&ouml;tamine olnud organisatsioonides teatud t&ouml;&ouml;tajate gruppidele vastutulek, kuid praegu arvatakse, et j&auml;rgmise k&uuml;mne aasta jooksul toimuvad selles p&otilde;hjalikud muutused. Usutakse, et tulevikus on v&auml;hem j&auml;iku hierarhilisi organisatsioone, kus t&ouml;&ouml;tatakse traditsioonilisel viisil &ndash; kus t&ouml;&ouml;leping n&auml;eb ette t&auml;ist&ouml;&ouml;aja ja kontoris kohaloleku kohustuse. OECD hinnangul moodustavad ebastandardsed t&ouml;&ouml;vormid juba praegu ligikaudu kolmandiku kogu h&otilde;ivest. &Uuml;ha enam on organisatsioone, mis koosnevad selliste inimeste v&otilde;rgustikust, kes t&auml;idavad paindlikult sobivast kohast ja sobival ajal konkreetseid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Sellistes organisatsioonides ei toimu t&ouml;&ouml;tegemine tavap&auml;raselt, kus t&ouml;&ouml;andja kontrollib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tegemist, pigem toimub see usaldusel p&otilde;hineva hankija-pakkuja v&otilde;i tellija-tarnija kombel.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohad muutuvad peamiselt kohtadeks, kus k&auml;iakse koost&ouml;&ouml;kohtumisi pidamas. On n&auml;ha, et &uuml;ha enam soovivad ettev&otilde;tted kokku hoida transpordikuludelt, samuti kontoripinnaga seotud kuludelt. Neid muutusi katsetanud ettev&otilde;tted on juba saavutanud positiivse muutuse t&ouml;&ouml; tulemuslikkuses ja kulude kokkuhoius peamiselt t&auml;nu kontoripinna nutikamale kasutamisele. Samuti on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;lt eemalolek ja t&ouml;&ouml;tajate voolavus.</p> <p>T&ouml;&ouml;turu osaliste &uuml;hine soov on suurem valikuvabadus ja iseseisvus oma t&ouml;&ouml; tegemisel. Varem on t&ouml;&ouml;tegijatel olnud pikalt muutumatu stabiilne ja lineaarne karj&auml;&auml;r. N&uuml;&uuml;dne t&ouml;&ouml;elu on rohkem t&uuml;keldatud, spetsialiseerunud ja keerukam. Inimeste t&ouml;&ouml;elu koosneb juba praegu t&otilde;en&auml;oliselt mitmest &uuml;ksteisele j&auml;rgnevast v&otilde;i samaaegsest l&uuml;hiajalisest t&ouml;&ouml;suhtest. Euroopa Liidu 28-s liikmesriigis on n&auml;iteks nende 25&ndash;34-aastaste osakaal, kes &uuml;hes kohas k&uuml;mme aastast j&auml;rjest t&ouml;&ouml;tavad, aastatel 2000&ndash;2014 v&auml;henenud 17,5%-lt 12,5%-le. USA-s kestab 25&ndash;34-aastaste keskmine t&ouml;&ouml;suhe kolm aastat, 55&ndash;64-aastaste puhul aga 10,4 aastat. Praegu tehakse samal ajal sarnase v&otilde;i erineva sisuga t&ouml;&ouml;d ka mitmele t&ouml;&ouml;andjale &ndash; variante on erinevaid ja see ongi tulevikut&ouml;&ouml;.</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml;teemalise arutelu j&auml;tkamiseks Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal korraldab Sotsiaalministeerium Eestis rahvusvahelise k&otilde;rgetasemelise konverentsi <a href="https://www.eu2017.ee/et/political-meetings/tulevikutoo-konverents-uus-reaalsus-uued-lahendused" target="_blank">&bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &ndash; uus reaalsus, uued lahendused&ldquo;</a>, mis toimub Tallinnas 13.&ndash;14. septembril. Konverentsi peamine eesm&auml;rk on tutvustada praktilisi lahendusi, mis teevad tulevikut&ouml;&ouml;ga kohanemise oluliselt lihtsamaks. Konverentsi raames on Tallinna oodatud 400 osalejat ning &uuml;le 30 esineja &uuml;le maailma.</p> <p><strong>Autor:</strong> Rauno Piirsalu, sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;elu arengu osakonna peaspetsialist</p> <p><strong>Allikas:</strong> Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1652Pead autojuhina töötades lugu ohutusest? Napo näitab ohutu juhtimise võtteid2017-08-02<p><strong>Kas oled autojuht v&otilde;i korraldad autojuhtide tegevust? Napo r&auml;&auml;gib oma viimases filmis kutseliste autojuhtide ohutusest ja terviseriskidest.</strong></p> <p>Film tutvustab l&otilde;busas toonis teemasid, nagu hooldus, halb ilm ja vajaduse korral autojuhtimisele alternatiivsete v&otilde;imaluste kasutamine. R&otilde;hutatakse s&otilde;idu hea planeerimise ja ettevalmistamise t&auml;htsust, sh koorma ohutu laadimine, k&otilde;ige otstarbekam marsruut ja piisav ajavaru, et ohutult sihtkohta j&otilde;uda.</p> <ul> <li>Vaadake uut filmi <a href="https://www.napofilm.net/et/napos-films/napo-road-safety" target="_blank">"Napo ... ohutu teekond"</a></li> <li>Vaadake ka <a href="https://www.napofilm.net/et/napos-films/napo-safe-moves" target="_blank">"Napo ... liigub ohutult&nbsp; transpordist t&ouml;&ouml;kohal"</a></li> <li>Tutvuge <a href="https://eguides.osha.europa.eu/vehicle-safety/" target="_blank">e-juhendiga &bdquo;VeSafe&ldquo;: s&otilde;idukiohutuse teabeallikas</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1651Kuidas tagada tõstukiga töötamisel inimeste ohutus?2017-07-31<p><strong>Meie ettev&otilde;ttes kasutatakse palju kahvelt&otilde;stukeid. Pidin eile peaaegu t&otilde;stuki alla j&auml;&auml;ma ja kui sellest teiste t&ouml;&ouml;tajatega juttu tegin oli peaaegu iga&uuml;hel r&auml;&auml;kida oma lugu sarnasest ohtlikust olukorrast. Mida teha, et selliseid olukordi rohkem ei tekiks?</strong></p> <p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> &Uuml;ldine n&otilde;ue on, et kui liikumisteel liiguvad nii jalak&auml;ijad kui ka s&otilde;idukid, peab jalak&auml;ijatele olema tagatud k&uuml;llaldane ohutu liikumisruum v&otilde;i paigaldatud kaitsepiirded. Kui samal teel veetakse ka kaupu, peab arvestama teisaldatavate lastide m&otilde;&otilde;tmetega.</p> <p>Liikumisteed peavad olema selgesti m&auml;rgistatud. Eelistatud on valged v&otilde;i kollased jooned, et tekiks vajalik kontrast p&otilde;randa v&auml;rvusega.</p> <p>Kui liikumisteed on m&auml;rgistatud, peavad seda j&auml;rgima nii jalak&auml;ijad kui t&otilde;stukijuhid. M&auml;rgistus kipub ajaga tuhmuma nii liiklemise kui ladestuva mustuse t&otilde;ttu. Kui m&auml;rgistus pole enam h&auml;sti n&auml;htav, tuleb seda v&auml;rskendada. L&auml;bi tuleb m&otilde;telda ka materjalide paigutus t&ouml;&ouml;ruumides v&otilde;i v&auml;literritooriumil. Nii saab v&auml;ltida olukorda, kus materjal on paigutatud t&ouml;&ouml;tajate liikumisteele ja nad peavad liikumiseks kasutama t&otilde;stukite liikumiseks etten&auml;htud teed.</p> <p>Ohuolukordade v&auml;ltimiseks peab juht olema t&auml;helepanelik ning t&otilde;stuk tehniliselt korras. Mitmed t&otilde;stukivalmistajad on paigaldanud t&otilde;stukile nii liikumiskiiruse piirajad kui ka tagurpidi liikumise signaali. Need peavad olema t&ouml;&ouml;korras kogu t&otilde;stuki kasutamisaja jooksul. Soovitatav on t&otilde;stukile paigaldada valgusm&auml;rguanne. See v&otilde;ib olla n&auml;iteks kollane vilkur v&otilde;i seade, mis annab t&otilde;stuki l&auml;henemisest m&auml;rku maha suunatud sinaka valgusega.</p> <p>Asjakohane on kasutada kollasel taustal t&otilde;stuki kujutisega kolmnurkset hoiatusm&auml;rki&nbsp; aladel, kus t&otilde;stukid liikuda v&otilde;ivad. See m&auml;rk tuletab t&ouml;&ouml;tajale meelde, et ta siseneb alale, kus liikuva t&otilde;stukiga v&otilde;ib kokku juhtuda. Samas v&otilde;ib &otilde;nnetusi juhtuda ka k&otilde;ige hoolsamate juhtidega ning seep&auml;rast on m&otilde;istlik valida&nbsp; teine, kasv&otilde;i veidi pikem liikumistee, et t&otilde;stukite liikumisteele mitte sattuda.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1650Tööandjate küsitlus 2017: noored hindavad praktikat ja õpipoisiõpet 2017-07-31<p><strong>Noored v&auml;&auml;rtustavad praktikat ja &otilde;pipoisi&otilde;pet, selgus Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu l&auml;bi viidud k&uuml;sitlusest.</strong></p> <p>Teist aastat j&auml;rjest leidis ligi 90% k&uuml;sitlusele vastanud noortest, et praktikal on &otilde;ppet&ouml;&ouml;s oluline roll. Samuti soovivad &otilde;ppurid endiselt praktika osakaalu suurendamist &otilde;ppet&ouml;&ouml;s - k&otilde;ige enam tunnevad selleks vajadust &uuml;likoolides &otilde;ppivad tudengid.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entsoni hinnangul on r&otilde;&otilde;mustamist v&auml;&auml;rt, et noored peavad praktikat oluliseks. &ldquo;Praktika annab v&otilde;imaluse lihvida koolis kogutud teadmisi ja oskusi reaalses t&ouml;&ouml;keskkonnas. Tulevaste spetsialistide ettevalmistamisel on praktikal v&auml;ga oluline roll ja on tore, et noored seda m&otilde;istavad&rdquo;, &uuml;tleb Entson. &ldquo;Samuti r&otilde;&otilde;mustab, et praktikakoha leidmisel on noored ise agaramaks muutunud&rdquo;, lisas Entson.</p> <p>Vastanutest 60% eelistaksid &otilde;ppevormi, kus enamik &otilde;ppet&ouml;&ouml;st toimuks praktilise t&ouml;&ouml;na ehk t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes. See t&auml;hendab, et enam kui pooltel vastanud noortest on huvi proovida sellist &otilde;ppevormi, kus suur osa &otilde;ppet&ouml;&ouml;st toimub t&ouml;&ouml;andja juures.</p> <p>Eelmise aastaga v&otilde;rreldes on noorte arvates muutunud kergemaks praktikakoha leidmine - v&auml;hem noori pidas seda v&auml;ga keeruliseks v&otilde;i pigem keeruliseks. Samuti on aastaga v&auml;henenud noorte ootus, et kool abistaks praktikakoha leidmisel.</p> <p>Aastataguse k&uuml;sitlusega v&otilde;rreldes on kasvanud Eesti &otilde;ppurite teadlikkus &otilde;pipoisi&otilde;ppest ehk t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hisest &otilde;ppest. Vastajate seas on aastaga suurenenud ka &otilde;pipoisi&otilde;ppes osalenute protsent, mis n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hine &otilde;pe on muutumas populaarsemaks.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu korraldatud k&uuml;sitlusele vastas 512 inimest, kelle hulgas olid p&otilde;hikoolide, g&uuml;mnaasiumide, kutse&otilde;ppeasutuste, &uuml;likoolide ja rakendusk&otilde;rgkoolide &otilde;ppurid.</p> <p>K&uuml;sitlus viidi l&auml;bi programmi PR&Otilde;M toetava tegevuse 8.2 &bdquo;Praktilise &otilde;ppe t&auml;htsustamine &uuml;hiskonnas&ldquo; raames. K&uuml;sitluse l&auml;biviimist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>T&auml;ismahus anal&uuml;&uuml;si leiate <a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Noorte-suhtumine-ja-kogemused_-%C3%B5pipoisi%C3%B5pe-ja-praktika-2017-2.pdf" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehek&uuml;ljelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p> <p>Foto: SXC/Griszka Niewiadomski</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1648Iga seitsmes küsitletu tunnistab, et on saanud ümbrikupalka2017-07-27<p><strong>CV Keskus.ee v&auml;rske k&uuml;sitlus n&auml;itab, et &uuml;mbrikupalk on levinuim madala haridustasemega t&ouml;&ouml;tajate ja noorte seas ning ehitus- ja kinnisvarasektoris.</strong></p> <p>&laquo;Eelmise aasta k&uuml;sitlusega v&otilde;rreldes suurt trendimuutust n&auml;ha ei ole &ndash; ka t&auml;navu tunnistas iga seitsmes k&uuml;sitletu, et on, kasv&otilde;i osaliselt, saanud palka nii-&ouml;elda mustalt,&raquo; r&auml;&auml;kis CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auv&auml;&auml;rt. &laquo;Kui eelmisel aastal tunnistas &uuml;mbrikupalga saamist 12,2 protsenti k&uuml;sitletuist, siis t&auml;navu on see osakaal 13,9 protsenti,&raquo; lisas ta.</p> <p>&Uuml;mbrikupalga saajad jagunevad kaheks &ndash; 8,1 protsenti k&uuml;sitletuist saab osa palgast &uuml;mbrikus, 5,8 protsenti k&uuml;sitletuist aga kogu palga &uuml;mbrikus. &laquo;Nii osalise kui ka t&auml;ieliku &uuml;mbrikupalga n&auml;itajad on eelmise aastaga v&otilde;rreldes samal tasemel, mil 6,1 protsenti vastajatest olid t&auml;ielikult &laquo;mustalt&raquo; tasustatud. K&uuml;ll aga on antud n&auml;itajad kordades madalamad v&otilde;rreldes 2015. aastaga, mil koguni 31 protsenti vastajatest olid saanud t&ouml;&ouml;tasu &laquo;mustalt&raquo;. Seega v&otilde;ib &ouml;elda, et varimajanduse vastane v&otilde;itlus on n&auml;itamas oodatud tulemusi,&raquo; selgitas Auv&auml;&auml;rt.</p> <p>K&uuml;sitluse kohaselt on noorukid ja madalama haridustasemega inimesed &uuml;mbrikupalgale avatumad - 22,2 protsenti alla 19-aastastest vastajatest olid saanud &uuml;mbrikupalka. P&otilde;hiharidusega vastajatest oli n&auml;itajaks 18,1 protsenti. Keskharidusega vastajate seas said palka &uuml;mbrikus 8,1 protsenti ja k&otilde;rgharidusega 4,9 protsenti.</p> <p>Valdkondade l&otilde;ikes said &uuml;mbrikupalka enim ehituse ja kinnisvara- (18,5 protsenti) ning toitlustussektori (14,6 protsenti) t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Allikas: <a href="http://tarbija24.postimees.ee/" target="_blank">tarbija24.postimees,ee</a></p> <p><strong></strong></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1647Kujunevad ohud: praegu tegutsedes tagame uute töökohtade ohutuse ja tervislikkuse2017-07-26<p><strong>Selle t&auml;htsa valdkonna t&ouml;&ouml; lisateabe saamiseks k&uuml;lastage EU-OSHA <a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks" target="_blank">kujunevate ohtude lehek&uuml;lge. </a>Uusi ja kujunevaid ohte, mis on tingitud n&auml;iteks uutest t&ouml;&ouml;viisidest v&otilde;i uuenduslikest t&ouml;&ouml;protsessidest, tuuakse esile ja anal&uuml;&uuml;sitakse meie <a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/what-we-do/european-risk-observatory" target="_blank">Euroopa Riskiseirekeskuses</a>.</strong></p> <p>Teemadest on h&otilde;lmatud <a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks/green-jobs" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate ohutus ja tervis keskkonnas&otilde;bralikes t&ouml;&ouml;kohtades</a>, <a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks/nanomaterials" target="_blank">nanomaterjalide haldamine t&ouml;&ouml;kohtades </a>ning<a href="https://osha.europa.eu/et/developments-ict-and-digitalisation-work" target="_blank"> info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ja t&ouml;&ouml; digitaliseerumine</a>.</p> <p>Meie tuleviku-uuringud uurivad t&ouml;&ouml; arengut ning muudatuste m&otilde;ju ohutusele ja tervisele. Uuringutulemus v&otilde;ib aidata asjatundjatel ja poliitikakujundajatel leida Euroopa t&ouml;&ouml;tajate ohutumat ja tervislikku tulevikku tagavaid viise.</p> <p>Peat&uuml;kk sisaldab ka <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/l_en/type_9?text&amp;sort_by=search_api_relevance&amp;direction=desc" target="_blank">asjatundjate aruteludokumente </a>teemadel nagu massiotsing, robootika, v&otilde;imekust t&otilde;stvad ergutid, 3D-printimine ja seiretehnoloogia.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks" target="_blank">K&uuml;lastage kujunevaid ohte k&auml;sitlevat lehek&uuml;lge</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1645Kas tööandjal tuleb endiselt töötajatele tervisekontroll korraldada?2017-07-25<p><strong>Meie ettev&otilde;te tegeleb toitude valmistamise ja toitlustusega. Kuulsime kolleegidelt, et alates sellest aastast ei pea enam t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele tervisekontrolle korraldama t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Kas see on &otilde;ige info?</strong></p> <p>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Tervisekontrolli m&otilde;istet kasutatakse laialdaselt, antud k&uuml;simuse p&otilde;hjal saame r&auml;&auml;kida kahest erit&uuml;&uuml;pi tervisekontrollist &ndash; t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevast tervisekontrollist ja nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadusest tulenevast tervisekontrollist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tuleneva tervisekontrolli eesm&auml;rk on hinnata t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja konkreetsete t&ouml;&ouml;tingimuste sobivust t&ouml;&ouml;tajale. Sellist tervisekontrolli teevad vaid t&ouml;&ouml;tervishoiuarstid. Tervisekontrolli vajaduse v&auml;lja selgitamiseks peab t&ouml;&ouml;andja hindama t&ouml;&ouml;keskkonnast ja t&ouml;&ouml;laadist l&auml;htuvalt v&otilde;imalikke riske, st l&auml;bi tuleb viia t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s. Tervisekontrolli korraldamise kohta leiab infot <a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tuleneva tervisekontrolliga seoses ei ole midagi muutunud &ndash; st t&ouml;&ouml;andjal tuleb endiselt korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures nendele t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml;laad.</p> <p>Nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadusest tuleneva tervisekontrolli eesm&auml;rk on nakkushaiguste leviku ennetamine klientidele. Selle tervisekontrolli tegemine on vajalik vaid tegevusaladel, kus t&ouml;&ouml;ise&auml;rasused v&otilde;ivad soodustada nakkushaiguste levikut (n&auml;iteks toitlustuse valdkonnas). Alanud aastast muutus nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seaduses regulaarse tervisekontrolli korraldamise kohustus. Muudatustest saab t&auml;psemalt lugeda <a href="https://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/uuest-aastast-joustusid-muudatused-nakkushaiguste-tervisekontrollis.html" target="_blank">Terviseameti kodulehek&uuml;ljelt</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1643Töötervishoiu ja -ohutuse alaste kohustuste täitmine muutub tööandjatele paindlikumaks 2017-07-21<p><strong>Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eeln&otilde;u, millega muudetakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadust ning luuakse t&ouml;&ouml;andjatele paindlikumad tingimused t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse tagamiseks. Kaubanduskoda esitas eeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsuse kohta mitu ettepanekut, millest paljusid on valminud eeln&otilde;us ka arvesse v&otilde;etud. &nbsp;</strong></p> <p><strong>Mis on eesm&auml;rk?</strong></p> <p>Muudatustega tahetakse senisest enam soodustada ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomist ning ennetada t&ouml;&ouml;tajatele tervisekahjustuse tekkimisi.</p> <p><strong>Keda m&otilde;jutab?</strong></p> <p>Eeln&otilde;u m&otilde;jutab k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid, kes peavad tagama oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatele ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna ning kaitsma neid t&ouml;&ouml;ga kaasnevate ohutegurite eest.</p> <p>Mis on olulisemad muudatused? &bull;Tervisekontrolli korraldamise vajadus seostatakse senisest enam t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustega. Teatud ohutegurite, n&auml;iteks kantserogeenide esinemisel v&otilde;i &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; korral, tuleb tervisekontroll korraldada enne vastava ohuga kokkupuudet. &bull;T&ouml;&ouml;taja juhendamine muutub lihtsamaks ja vajadusp&otilde;hisemaks. Sissejuhatava, esmase ja t&auml;iendjuhendamise ning v&auml;lja&otilde;ppe asemel j&auml;&auml;b ainult juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning t&ouml;&ouml;andja saab otsustada, kuidas ja kes selle l&auml;bi viib, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, keerukust ja ohtlikkust. &bull;T&ouml;&ouml;keskkonnavolinike ja &ndash;n&otilde;ukogu liikmetele n&auml;hakse ette koolitus ja t&auml;iendkoolitus (seniste v&auml;lja- ja t&auml;iend&otilde;ppe m&otilde;istete asemel). Koolitusi ja t&auml;ienduskoolitusi peab l&auml;bi viima t&auml;ienduskoolitusasutus. Erandina v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja ise viia l&auml;bi t&auml;ienduskoolituse, kui vajadus tuleneb uutest t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest v&otilde;i terviseriskidest ning kui t&ouml;&ouml;andjal on selleks vajalikud teadmised ja oskused. &bull;Esmaabi korraldus muutub ettev&otilde;ttes paindlikumaks. T&ouml;&ouml;andja saab edaspidi v&otilde;imaluse korraldada t&ouml;&ouml;kohal esmaabi andmine vastavalt ettev&otilde;tte tegevuste iseloomule, esmaabi kiireloomulisusele ja ettev&otilde;tte varasematele juhtumitele. Loobutakse ka etteantud esmaabivahendite loetelust ning vajalike ja kohaste esmaabivahendite valimise &otilde;igus j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjale. &bull;Ps&uuml;hholoogiliste ohutegurite m&otilde;iste asendatakse ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;istega. See h&otilde;lmab senisest enam ka t&ouml;&ouml;keskkonna sotsiaalseid aspekte, nagu suhted kaast&ouml;&ouml;tajate ja juhtidega, samuti ebav&otilde;rdne kohtlemine mitmesuguste erip&auml;rade t&otilde;ttu (nt rass, sugu, nahav&auml;rv, usk, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime jms). Neid aspekte peab t&ouml;&ouml;andja edaspidi rohkem m&auml;rkama ning vajadusel rakendama abin&otilde;usid nende tegurite m&otilde;ju v&auml;hendamiseks. &bull;T&ouml;&ouml;andja ei pea enam t&ouml;&ouml;inspektsioonile raporteerima v&auml;iksemaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, n&auml;iteks marrastused v&otilde;i pindmised kriimustused. Uurimisraport tuleb edaspidi esitada vaid juhul, kui &otilde;nnetusega kaasneb ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. &bull;T&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal on edaspidi &otilde;igus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui t&ouml;&ouml;taja rikub t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid. Sellega antakse t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus suurendada t&ouml;&ouml;taja vastutust t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise eest.</p> <p>Kaubanduskoda tegi muudatuste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise k&auml;igus j&auml;rgmised ettepanekud, mida osaliselt eel&otilde;u koostamisel ka arvesse v&otilde;eti:</p> <p><em>Kuvariga t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;uded tuleb &uuml;le vaadata ja kaasajastada, kuna kuvarite tehnoloogia on v&otilde;rreldes 15 aasta taguse ajaga arenenud ja nende kahjulikkus t&ouml;&ouml;tajale v&auml;henenud.</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ja n&otilde;udeid uuendatakse samaaegselt EL- kuvaridirektiivi &uuml;levaatamisega. Samas m&auml;rgiti, et kuvariga t&ouml;&ouml;tamise juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe osas muudatusi ei tehta, kuna f&uuml;sioloogilised ohud t&ouml;&ouml;tajale s&auml;ilivad ka edaspidi.</p> <p><em>Kaugt&ouml;&ouml; korral tuleb vastutus t&ouml;&ouml;ohutuse eest panna t&ouml;&ouml;tajale.</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ja teemaga tegeletakse Vabariigi Valitsuse memorandumi koostamise raames, mis k&auml;sitleb uuenenud t&ouml;&ouml;suhteid.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;taja vastutust t&ouml;&ouml;ohutuse mitten&otilde;uetekohasel t&auml;itmisel tuleb suurendada olukordades, kus t&ouml;&ouml;andja on k&auml;itunud n&otilde;uetekohaselt, kuid t&ouml;&ouml;taja endiselt ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;ohutuse v&otilde;i &ndash;tervishoiualaseid n&otilde;udeid (nt ei kasuta isikukaitsevahendeid).</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ning eeln&otilde;usse lisati s&auml;te, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui t&ouml;&ouml;taja rikub t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;andja peaks saama automaatse teavituse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest.</em></p> <p>Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on ettepaneku idee juba teostamisel ning Eesti Haigekassa arendab tehnilist muudatust, mis v&otilde;imaldaks edastada t&ouml;&ouml;andjale info, kui t&ouml;&ouml;tajale avatakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht. Lahenduse rakendumine on planeeritud aprilliks 2018.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;taja juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet puudutav regulatsioon tuleb laiemalt &uuml;le vaadata ning kaotada praktikas ebavajalikud n&otilde;uded (nt puudub sisuline vajadus fikseerida v&auml;lja&otilde;ppe ja juhendamise registreerimisel v&auml;lja&otilde;ppe kestus).</em></p> <p>Ettepanekuga arvestati ja regulatsioon vaadatakse laiemalt &uuml;le.</p> <p><em>Elektroonsete tervisekontrolli otsuste kasutuselev&otilde;tmiseks tuleks luua terviklahendus</em>.</p> <p>Ettepanekuga arvestatakse ning vastava infovahetuse h&otilde;lbustamiseks kavandatakse infotehnoloogilist platvormi.</p> <p><em>Tervisekontrolli l&auml;biviimise &otilde;igust tuleks laiendada perearstidele. Senine kord n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll tuleb teha t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kuid paljudel juhtudel puudub vajadus nii spetsiifilise tervisekontrolli l&auml;biviimiseks ning hulga t&ouml;&ouml;tajate (nt kontorit&ouml;&ouml;tajad) puhul piisaks &uuml;ldisest tervisekontrollist ning t&uuml;&uuml;pilistest t&ouml;&ouml;keskkonnaohtudest l&auml;htuvate terviseriskide kontrollimisest. Sellega saab meie hinnangul hakkama ka perearst.</em></p> <p>Ettepanekut ei arvestatud, kuna perearsti koormamist t&ouml;&ouml;tervishoiualase tervisekontrolliga ei peetud p&otilde;hjendatuks ning leiti, et t&ouml;&ouml;tervishoiukontrolli peab teostama sellele valdkonnale spetsialiseerunud arst.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;tajat tuleks kohustada teavitama t&ouml;&ouml;andjat oma ravimitest v&otilde;i kroonilistest haigustest, mis v&otilde;ivad avaldada m&otilde;ju t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete sooritamisele.</em></p> <p>Ettepanekut ei arvestatud, kuiv&otilde;rd ravi ja ravimitega seotud teabe edastamine t&ouml;&ouml;andjale ilma t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta oleks m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne isikuandmete kaitse riive ja seda ei peeta &otilde;igustatuks.</p> <p><em>&Uuml;le tuleks vaadata esmaabiandjale, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile ja -volinikule korraldatava koolituse ja t&auml;iend&otilde;ppe regulatsioon, muuta selgemaks ja kaotada tarbetud n&otilde;uded. N&auml;iteks ei ole selge, millal tuleb korrata p&otilde;hikoolitusi ning millistel juhtudel piisab t&auml;iend&otilde;ppe korraldamisest. Samuti on p&otilde;hjendamatu n&otilde;uda eranditult v&auml;lja&otilde;ppe korraldamist ka t&ouml;&ouml;tajatele, kes on vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe omandanud juba seoses m&otilde;ne muu erialaga v&otilde;i varasema t&ouml;&ouml;ga.</em></p> <p>Ettepaneku osas ei peetud vajalikuks eraldi &otilde;igusliku lahenduse leidmist, vaid m&auml;rgiti, et nende k&uuml;simuste lahendamisel tuleb l&auml;htuda m&otilde;istlikkuse p&otilde;him&otilde;ttest. Oluline on tagada, et t&ouml;&ouml;tajal oleks vajalikud teadmised olemas ning&nbsp; neid uuendatakse m&otilde;istliku ajavahe j&auml;rel, vastavalt vajadusele.</p> <p><strong>Millal muudatused j&otilde;ustuvad?</strong></p> <p>Muudatused plaanitakse j&otilde;ustada alates 1. jaanuarist 2019.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/tootervishoiu-ja-ohutuse-alaste-kohustuste-taitmine-muutub-tooandjatele-paindlikumaks" target="_blank">rup.ee</a></p> <p>Pilt: pixabay/aamiraimer</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1642Uuring: mida töötajad tööandjalt kõige rohkem ootavad?2017-07-21<p><strong>Rahvusvahelise uuringu kohaselt peab 40 protsenti inimestest t&ouml;&ouml;koha valikul oluliseks t&ouml;&ouml;andja poolt pakutavat paindlikkust. Ennek&otilde;ike oodatakse paindlikumat t&ouml;&ouml;aega ning v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tada kodus</strong>.</p> <p>ManpowerGroupi 19 riigis l&auml;biviidud uuring h&otilde;lmas 14 000 k&uuml;sitletut vanuses 18-65 eluaastat ning uuring keskendus faktoritele, mis m&otilde;jutavad ja motiveerivad inimesi t&ouml;&ouml;kohta vahetama ning uue t&ouml;&ouml;andja kasuks otsustama.</p> <p>40 protsendi k&uuml;sitletute hinnangul on oluliseks valiku m&otilde;jutajaks paindlikkus, mida m&otilde;istetakse seejuures erinevalt. Paljuski s&otilde;ltub kandidaatide ootus paindlikkusele tegevusvaldkonnast. Kui klassikalist kontorit&ouml;&ouml;d tegevad inimesed, n&auml;iteks raamatupidajad ja IT-spetsialistid, ootavad eelk&otilde;ige, et nende t&ouml;&ouml;aeg oleks paindlikum ega oleks seotud kindla alguse ja l&otilde;pu kellaajaga, siis graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajad ootavad, et saaksid ise vahetuste aja osas l&auml;bi r&auml;&auml;kida ning muuhulgas otsustada vahetuse v&otilde;i t&ouml;&ouml;n&auml;dala pikkuse &uuml;le.</p> <p>K&otilde;ige enam toodi v&auml;lja allj&auml;rgnevaid ootuseid: &bull;paindlikkust t&ouml;&ouml;aja alguse ja l&otilde;pu kellaaja osas &bull;t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tamist kodus &bull;graafikuga t&ouml;&ouml;s vahetuste aja osas kaasar&auml;&auml;kimist &bull;osalise ajaga kodus t&ouml;&ouml;tamist &bull;kompaktsemat t&ouml;&ouml;n&auml;dalat/vahetust &bull;tasustatud lisapuhkust v&otilde;i pikema t&ouml;&ouml;pausi v&otilde;tmise v&otilde;imalust</p> <p>Geograafilises plaanis on Euroopa turgudel keskmisest oluliselt suurem ootus paindlikuma t&ouml;&ouml;aja suhtes, seevastu Ameerikas ja Aasias peetakse olulisemaks kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust, mis on ilmselt tingitud nii suurematest vahemaadest kui v&auml;hem arenenud &uuml;histranspordis&uuml;steemist.</p> <p>&ldquo;Uus p&otilde;lvkond kasvab peale ja j&auml;rjest enam on t&ouml;&ouml;turul inimesi, kes leiavad, et parima tulemuse saavutamiseks ei ole tarvis &uuml;heksast viieni konkreetse laua taga istuda,&rdquo; r&auml;&auml;kis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. &ldquo;Ka enamik juhte hakkab m&otilde;istma, et vanast t&ouml;&ouml;mudelist, mis on &uuml;les ehitatud kohalviibimisele, mitte tulemuse saavutamisele, tuleb lahti lasta. Kui teises linnas elav spetsialist pakub l&uuml;hema ajaga rohkem lisav&auml;&auml;rtust kui kohalik spetsialist, siis tulebki rakendada kaugt&ouml;&ouml;d. Muudatused ei saa toimuda siiski &uuml;le&ouml;&ouml;, eriti suurtes organisatsioonides ning ka t&ouml;&ouml;tajatel tuleb m&otilde;ista, et paindlikkus pole v&otilde;imalus teha v&auml;hem t&ouml;&ouml;d, vaid teha t&otilde;husamalt eesm&auml;rgistatud ning reaalselt lisav&auml;&auml;rtust loovat t&ouml;&ouml;d.&rdquo;</p> <p>Uuring kinnitab, et paindlikkuse ootuse suurenemine pole tekkinud iseenesest, seda toetab ennek&otilde;ike tehnoloogia kiire areng, mis annab v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;tada pea igal pool. Lisaks infotehnoloogia arengule m&otilde;jutab aga paindlikkuse ootust ka t&ouml;&ouml;andjate vajadus &uuml;ha spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste j&auml;rele, mis omakorda annab kandidaatidele v&otilde;imaluse oma tingimusi esitada.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-mida-tootajad-tooandjalt-koige-rohkem-ootavad?id=78938774" target="_blank">arileht.delfi.ee</a></p> <p>Pilt: pixabay/StartUpStockPhotoos</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1641Õnnetuste vältimiseks tuleb töötamiskoha paigutus hästi läbi mõelda2017-07-20<p><b>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</b></p> <p><b>Mis juhtus</b></p> <p>M&uuml;&uuml;ja ladustas m&uuml;&uuml;gisaalis oleva kaubariiuli &uuml;lemisele riiulile alkoholipudeleid. Kastid pudelitega t&otilde;i ta riiuli juurde k&auml;sikahvelt&otilde;stukiga. P&otilde;randalt pudeleid riiuli tagumisse &auml;&auml;rde asetada ta ei ulatunud ning seet&otilde;ttu kasutas umbes 40 cm k&otilde;rgust rulltaburetti. K&auml;sikahvelt&otilde;stuki j&auml;ttis ta riiuli juurde ja asetas rulltabureti selle k&otilde;rvale. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ttis kastist m&otilde;ned pudelid, astus rulltaburetile ja asetas need riiulile. Seda tegi ta korduvalt. J&auml;rjekordselt taburetilt alla astudes kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu ja seet&otilde;ttu astus k&auml;sikahvelt&otilde;stuki kahvlile. T&otilde;stuk hakkas liikuma ja t&ouml;&ouml;taja kukkus, mille tulemuseks olid pikaajalist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust p&otilde;hjustanud peap&otilde;rutus ning h&uuml;ppeliigese vigastus.</p> <p><b>Miks juhtus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tamiskoha paigutus ei olnud h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s oli k&uuml;ll l&auml;bi viidud kuid kauba k&otilde;rgemale riiulile asetamisega seotud tegevusi ei olnud selle k&auml;igus arvestatud. T&ouml;&ouml;tamiskoha &uuml;mbruses liikusid kliendid ja ruumikitsikuse t&otilde;ttu olid k&auml;sikahvelt&otilde;stuk ja rulltaburet asetatud vahetult teineteise k&otilde;rvale ning &uuml;mber tabureti ei olnud maha astumiseks piisavalt vaba ruumi. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rgi oleks leevendanud k&auml;sikahvelt&otilde;stuki paigaldamine viisil, mis v&auml;listanuks liikuma hakkamise sellele peale astumisel. Seda n&auml;gid ette ettev&otilde;ttes kehtivad t&ouml;&ouml;ohutusreeglid. Paraku t&ouml;&ouml;taja seda ei teinud.</p> <p>Nii ergonoomika kui kukkumisohu vaatenurgast oleks olnud hea kas kasutada reguleeritava k&otilde;rgusega k&auml;sikahvelt&otilde;stukit v&otilde;i teisaldada pudeleid koos kaast&ouml;&ouml;tajaga. K&auml;&auml;rkahvelt&otilde;stukiga oleks saanud kaubakaste t&otilde;sta k&otilde;rgemale ja t&ouml;&ouml;taja ei oleks pidanud pudelite k&auml;ttesaamiseks rulltaburetilt alla tulema. Kahekesi koos t&ouml;&ouml;tades oleks pudeleid riiulile asetav t&ouml;&ouml;taja olla rulltaburetil ja teine t&ouml;&ouml;taja oleks talle pudeleid kastist k&auml;tte andnud.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Pilt: pixabay/Ryan McGuire</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1639Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt2017-07-19<p><strong>Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi noorusp&otilde;lves omandatud haridus enam t&ouml;&ouml;andja vajadustele vastata. Statistikaamet uuris, mil moel ja kui palju panustavad ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;tajate koolitamisse?</strong></p> <p>Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal t&ouml;&ouml;tajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettev&otilde;tetest, 2015. aastal oli see n&auml;itaja juba 86%.</p> <p><strong>Suuremad ettev&otilde;tted saavad lubada rohkem</strong></p> <p>Siinkohal m&auml;ngis olulist rolli ettev&otilde;tte suurus &ndash; kui 10&ndash;49 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetest sai 2015. aasta jooksul t&ouml;&ouml;tjate koolitamist endale lubada 85% ettev&otilde;tetest, siis &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetest koolitas oma t&ouml;&ouml;tajaid koguni 98%. Suuremad ettev&otilde;tted said endale lubada ka rohkemate t&ouml;&ouml;tajate koolitamist. Kui &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tted pakkusid koolitusv&otilde;imalusi pea pooltele oma t&ouml;&ouml;tajatele, siis v&auml;iksemates koolitusv&otilde;imalusi pakkuvates ettev&otilde;tetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik t&ouml;&ouml;tajatest. Samuti m&otilde;jutas koolitamist ettev&otilde;tte tegevusala &ndash; finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusv&otilde;imalusi pakkuvate ettev&otilde;ttete osakaal k&otilde;ige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga k&otilde;ige v&auml;iksem (76%).</p> <p><strong>Ettev&otilde;ttev&auml;lised t&auml;iendkoolitused k&otilde;ige populaarsemad</strong></p> <p>Ettev&otilde;tete pakutud t&auml;ienduskoolitused jagunevad ettev&otilde;ttesisesteks ja ettev&otilde;ttev&auml;listeks. Eesti ettev&otilde;tjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettev&otilde;ttev&auml;lised koolitused, mida kasutas 60% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest. Olulisemateks ettev&otilde;ttev&auml;liste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettev&otilde;tted. V&auml;ga populaarsed ei olnud ameti&uuml;hingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% k&otilde;igist ettev&otilde;ttev&auml;liseid koolitusi kasutavatest ettev&otilde;tetest. Ettev&otilde;ttesiseseid koolitusi korraldas 46% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest ning need on populaarsemad eelk&otilde;ige suuremate ettev&otilde;tete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas n&auml;iteks e-&otilde;pet, t&ouml;&ouml;kohtade ringlust v&otilde;i konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal t&ouml;&ouml;tajate koolitamiseks 80% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest.</p> <p><strong>Koolituskulud aina suuremad</strong></p> <p>Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus &ndash; kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;tajate t&auml;ienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot t&ouml;&ouml;taja kohta, siis 2015. aastal oli sama n&auml;itaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna p&uuml;sinud nii koolitatavate t&ouml;&ouml;tajate osakaal k&otilde;igist koolitavate ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist p&otilde;hjustab hoopis asjaolu, et t&auml;ienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega &ndash; 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal v&otilde;isid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega v&otilde;ib &ouml;elda, et viie aastaga on koolitus ettev&otilde;tetes muutunud oluliselt p&otilde;hjalikumaks.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka p&otilde;hjendada. K&otilde;ige rohkem toodi mittekoolitamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;tajate oskustaseme vastavust ettev&otilde;tte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste v&auml;rbamist (16%). Oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitanud ettev&otilde;tted t&otilde;id koolitamist piirava tegurina samuti v&auml;lja t&ouml;&ouml;tajate oskustaseme vastavust ettev&otilde;tte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste k&otilde;rget maksumust (32%). Eelk&otilde;ige m&otilde;jutas koolituste k&otilde;rge maksumus &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettev&otilde;tetest t&otilde;id koolituste maksumust takistava tegurina v&auml;lja suhteliselt v&auml;hesed (9%), v&otilde;ib oletada, et koolituste hind ei m&otilde;juta eriti otsust, kas t&ouml;&ouml;tajaid koolitada, k&uuml;ll aga v&otilde;ib see m&auml;&auml;rata pakutavate koolituste hulga ja mahu.</p> <p><strong>Millised koolitusi eelistatakse?</strong></p> <p>Koolitusv&otilde;imalusi pakkunud ettev&otilde;tted t&otilde;id t&auml;htsamate koolitusalade juures v&auml;lja eelk&otilde;ige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnat&ouml;&ouml;oskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettev&otilde;tete jaoks olulised v&auml;ga erinevad oskused. N&auml;iteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas v&auml;lja v&otilde;rdlemisi v&auml;he (27% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;tajaid koolitanud ettev&otilde;tetest), kuid &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tjaga ettev&otilde;tete jaoks oli tegu v&auml;ga olulise koolitusalaga (58%). Samuti m&otilde;jutas koolitusalade valikut ettev&otilde;tte tegevusala &ndash; kui tekstiilit&ouml;&ouml;stuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettev&otilde;tetest, siis rohkem kliendisuhtlust n&otilde;udvas jaekaubanduses t&otilde;i neid v&auml;lja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettev&otilde;tetest.</p> <p>Marti Lillem&auml;gi, Statistikaameti anal&uuml;&uuml;tik</p> <p><strong>Metoodika</strong></p> <p><em>Statistika aluseks on uuring &bdquo;T&auml;iskasvanute koolitus ettev&otilde;tetes&ldquo;, mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab v&otilde;rreldava &uuml;levaate t&ouml;&ouml;turu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikat&ouml;&ouml; on osa Euroopa Liidu elukestva &otilde;ppe statistikast.</em></p> <p>Rohkem infot t&auml;iskasvanute hariduse kohta v&otilde;ib leida<a href="http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/05Haridus/12Taiskasvanute_koolitus/04Taiskasvanute_koolitus_ettevetetes/04Taiskasvanute_koolitus_ettevetetes.asp" target="_blank"> statistika andmebaasist</a></p> <p>Allikas: <a href="https://statistikaamet.wordpress.com/" target="_blank">Statistikaameti ajaveeb</a></p> <p><strong></strong></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1638Terviseameti uueks juhiks saab Merike Jürilo2017-07-18<p><strong>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski kinnitas avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul terviseameti peadirektoriks Merike J&uuml;rilo. Uus peadirektor asub ametisse alates 22. augustist 2017. &nbsp; Merike J&uuml;rilo on omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnika&uuml;likoolis haldusjuhtimise erialal. Alates 2014. aastast t&ouml;&ouml;tab ta politsei- ja piirivalveameti juhtimisarvestuse ja planeerimise b&uuml;roo juhatajana. J&uuml;rilo on t&ouml;&ouml;tanud politsei- ja piirivalve ametis ning enne seda kodakondsus- ja migratsiooniametis alates 1999. aastast, aastatel 2007-2014 peadirektori aset&auml;itjana.</strong></p> <p>&bdquo;Tervis, see on erinevate osaliste &uuml;hine vastutus, kus iga inimene ja ettev&otilde;te saab ise palju &auml;ra teha. Lisaks tervishoiuteenuste osutajad &ndash; iga&uuml;he teadlikkus oma rollist, v&otilde;imalustest ja vastutusest on v&otilde;tmet&auml;htsusega,&ldquo; &uuml;tles <strong>Merike J&uuml;rilo</strong>. &bdquo;Terviseameti t&auml;helepanu peab olema tervishoiuteenuste kvaliteedil, terviseohtude riskianal&uuml;&uuml;sil, nakkushaiguste ennetamisel ja t&otilde;rjel ning kriisideks valmisolekul. Oluline, et oleme usaldusv&auml;&auml;rne partner, oskame informatsiooni ja tagasisidet kasutada nii ennetuses, j&auml;relevalve sihistamises kui teenuste kvaliteedi hindamisel. Pikemas perspektiivis p&uuml;&uuml;ame suunas, kus erinevatel osalistel oleks v&otilde;imalus ise aktiivselt teenuste parendamisel ja kvaliteedi hoidmisel silma peal hoida l&auml;bi kokku lepitud regulaarse enesehindamise s&uuml;steemi .&ldquo; &nbsp; J&uuml;rilo on tegelenud pikka aega teenuste paketi arendamisega nii kodakondsus- ja migratsiooniameti kui politsei- ja piirivalveameti ajal, tal on mitmek&uuml;lgne t&ouml;&ouml;kogemus muudatuste juhtimisel, eelarve planeerimisel, teenuste kujundamisel ja kommunikatsioonis.</p> <p>&bdquo;K&otilde;igil tervisevaldkonna asutustel lasub l&auml;hiaastatel &uuml;hiskonna ees v&auml;ga suur vastutus, et tervishoidu suunatav lisaraha saaks inimeste tervise huvides v&otilde;imalikult tulemuslikult kasutatud ning terviseamet on oluline osa meie tervishoius&uuml;steemist,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Minu ootus uuele juhile on, et ka Terviseamet tema juhtimisel panustaks tervishoiusektori &uuml;mberkorraldamiseks vajalike muutuste elluviimisse.&ldquo;</p> <p>Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon kuulutas avaliku konkursi terviseameti peadirektori ametikoha t&auml;itmiseks v&auml;lja t&auml;navu mais.</p> <p>Allikas:<a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1636Uurige e-juhendist „VeSafe“, mida on vaja teada sõidukiohutusest töökohal.2017-07-18<p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoi Agentuur on koost&ouml;&ouml;s Euroopa Komisjoniga&nbsp;avaldanud uue e-juhendi. E-juhend &bdquo;VeSafe&ldquo; on interaktiivne teabeallikas s&otilde;idukiga seotud riskide kohta t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Juhendis k&auml;sitletakse ohutut s&otilde;idukijuhtimist, transporti t&ouml;&ouml;kohal ja t&ouml;&ouml;d maanteel v&otilde;i teepervel. Jjuhendis on palju hea tava n&auml;iteid ja asjakohaste &otilde;igusaktide &uuml;levaade. Juhend on tasuta ja kasutajas&otilde;bralik, teavet saab filtreerida riski v&otilde;i s&otilde;iduki liigi p&otilde;hjal.</p> <p>S&otilde;idukitega seotud &otilde;nnetused moodustavad 29% k&otilde;igist surmaga l&otilde;ppevatest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest, seega soovitame k&otilde;igil &ndash; t&ouml;&ouml;tajail, t&ouml;&ouml;andjail ja t&ouml;&ouml;ohutusspetsialistidel &ndash; tutvuda e-juhendiga &bdquo;VeSafe&ldquo;!</p> <ul> <li><a href="https://eguides.osha.europa.eu/vehicle-safety/" target="_blank">E-juhendi &bdquo;VeSafe&ldquo;&nbsp; hea tava n&auml;ited</a></li> <li>Lugege <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/literature_reviews/Road-transport-accidents.pdf/view" target="_blank">autojuhtidega juhtunud &otilde;nnetustest ja nende vigastustest </a>ning <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/reports/managing-risks-drivers_TEWE11002ENN/view" target="_blank">kuidas neid riske ohjata</a>.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1635Kas puhkepause on mõistlik kellaajaliselt kindlaks määrata?2017-07-17<p><strong>Meie poe klienditeenindajad kaebavad f&uuml;&uuml;silist &uuml;lekoormust ja on teinud ettepaneku t&ouml;&ouml;korraldust muuta. Seni oleme v&otilde;imaldanud t&ouml;&ouml;tajatele puhkepause vastavalt v&otilde;imalustele ning vaheajale l&auml;heb t&ouml;&ouml;taja siis, kui tunneb selleks vajadust. N&uuml;&uuml;d aga n&otilde;uavad t&ouml;&ouml;tajad puhkamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud kellaajal toimuvaid vaheaegasid. Kuidas peaksin probleemi lahendama?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Vaheajad kindlatel kellaaegadel annavad t&ouml;&ouml;tajatele kindlustunde ja kaotavad erisused, mis v&otilde;isid tekkida senise t&ouml;&ouml;korralduse juures, kui m&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad puhkepause etten&auml;htud mahus ei saanud - tihtilugu tuleb kedagi asendada v&otilde;i tuleb teatud kellaaegadel rohkem kliente teenindada. Seega t&ouml;&ouml;tajate ettepanek on siinkohal m&otilde;istetav.</p> <p>Siiski tuleb m&otilde;ista, et poodi ei saa t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;evasisesteks vaheaegadeks ajutiselt sulgeda ning puhkepausidel tuleb ka edaspidi k&auml;ia vaheldumisi. Kuna t&ouml;&ouml;tajad ise vaheaegade reguleerimisega rahuldavale tulemusele ei j&otilde;udnud, loob t&ouml;&ouml;andja kehtestatud korraldus selleks paremad eeldused. T&ouml;&ouml;andja (poe juhataja) saab iga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imeid, terviseseisundit ning tehtava t&ouml;&ouml; koormust arvesse v&otilde;ttes kehtestada t&ouml;&ouml;p&auml;evasiseste vaheaegade graafiku. Aja jooksul graafikut t&auml;iendades, muutes ning t&ouml;&ouml;tajate ettepanekuid arvestades on v&otilde;imalik luua m&otilde;istlik korraldus.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate kaebused ja ettepanekud on oluline tagasiside t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;korralduse mittesobivusest. T&ouml;&ouml; kohandamine t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele ja terviseseisundile v&auml;hendab tervisekahjustuste riski ning suurendab t&ouml;&ouml;tajate rahulolu. Oma t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga rahuloleva t&ouml;&ouml;taja tunneb &auml;ra ka klient, kellega t&ouml;&ouml;taja kokku puutub. Seep&auml;rast &auml;rge j&auml;tke olukorda t&auml;helepanuta, vaid p&uuml;&uuml;dke leida m&otilde;lemale poolele m&otilde;istlik lahendus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a>;</li> <li><a href="/redirect/375" target="_blank">puhkeaeg</a>.</li> </ul> <p>Foto: pixabay/Felix Hu</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=17875 soovitust tugeva meeskonna loomiseks tööstusettevõttes2017-07-15<p><strong>Tugeva ettev&otilde;tte nurgakiviks on motiveeritud meeskond, kelle jaoks on t&auml;na asukoha- ja tegutsemisvabadus &uuml;ha olulisem. Kuidas aga motiveerida ja tuua paindlikkust t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttesse, kus vahetustega tootmisliini kodukontorisse kaasa tuua ei saa? N&otilde;uandeid jagab Incapi personalijuht Tiiu V&auml;rkraud.</strong></p> <p>Veel m&otilde;ned aastad tagasi m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsete koondamistega vaevelnud Saaremaa elektroonikat&ouml;&ouml;stuse Incap tootmistulemus on t&auml;naseks aastaga kahekordistunud ning seda suuresti t&auml;nu strateegia muutmisele ja meeskonnale, kes muudatustega edukalt kohaneda suutis.</p> <p>&ldquo;Oleme panustanud Incapis viimastel aastatel palju just tugeva meeskonna loomisesse, sest usume, et &uuml;hel ettev&otilde;ttel l&auml;heb t&auml;pselt nii h&auml;sti, kui h&auml;sti l&auml;heb selle t&ouml;&ouml;tajatel,&rdquo; selgitab Eestis uusima tehnoloogia abil kvaliteetseid elektroonikaseadmete lahendusi pakkuva Incapi personalijuht Tiiu V&auml;rkraud. Ta lisab, et just t&ouml;&ouml;stuse puhul on oluline kaardistada ja tegeleda peamiste v&auml;ljakutsetega, mis meeskonda ja selle komplekteerimist m&otilde;jutavad.</p> <p>"T&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tamine erineb suuresti paljudest muudest t&ouml;&ouml;vormidest - n&auml;iteks selle poolest, et ei v&otilde;imalda n-&ouml; t&ouml;&ouml;d asukohast kaasa v&otilde;tta. Ka vahetustes t&ouml;&ouml;tamine on paratamatu ja teeb olukorra keerukamaks. Sellegi poolest saab ka t&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajale pakkuda paindlikkust ja innustavaid v&auml;ljakutseid," kinnitab V&auml;rkraud, kelle s&otilde;nul tugineb tugeva meeskonna motiveerimine l&auml;bim&otilde;eldud personalipoliitikale ning inimlikkusele ja hoolivusele.</p> <p><strong>1. Juhi t&auml;helepanu info liikumisele</strong></p> <p>Info liikumine nii ettev&otilde;ttest v&auml;lja kui ettev&otilde;ttes sees on oluline nii mainekujunduse kui usaldusliku t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;tajate rahulolu seisukohast. &ldquo;Alati tasub arvestada, et negatiivne info liigub paratamatult kiiremini. Aga n&auml;iteks seda, et rasked koondamistega seotud ajad Incapis on m&ouml;&ouml;das ja ettev&otilde;ttel l&auml;heb v&auml;ga h&auml;sti, tuleb meil veel m&otilde;nda aega p&otilde;hjalikult ka ettev&otilde;ttest v&auml;ljapoole kommunikeerida - et ka uued t&ouml;&ouml;tajad ei peaks kahtlema, kas meie ettev&otilde;ttesse tasub ikka t&ouml;&ouml;le kandideerida,&rdquo; selgitab V&auml;rkraud.</p> <p>&ldquo;Iga&uuml;he jaoks on oluline stabiilsus v&otilde;i kui toimuvad muutused, siis ka nendega kursis olemine - see loob usalduse ja m&otilde;istmise,&rdquo; paneb V&auml;rkraud s&uuml;damele, et mainekujunduse k&otilde;rval ei tohiks unustada ka ettev&otilde;tte-sisese info liikumist. &ldquo;Siseinfo levitamiseks on t&ouml;&ouml;stuses head vahendid nii infostendid, ekraanid kui ka n&auml;iteks infoleht - eriti juhul kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tehases oma igap&auml;evat&ouml;&ouml;s arvutit ei kasuta,&rdquo; soovitab V&auml;rkraud Incapi kogemusele tuginedes.</p> <p><strong>2. Paku vastutulelikku t&ouml;&ouml;graafikut</strong></p> <p>&ldquo;Kuigi suurest t&ouml;&ouml;aja paindlikkusest ja kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusest me vahetustega t&ouml;&ouml;stuste puhul r&auml;&auml;kida ei saa, on erinevad inimlikud m&ouml;&ouml;ndused alati v&otilde;imalikud,&rdquo; kinnitab V&auml;rkraud. Ta toob v&auml;lja, et n&auml;iteks ei pane Incap v&auml;ikeste laste emasid kunagi t&ouml;&ouml;le &ouml;istesse vahetustesse, on valmis t&ouml;&ouml;graafikutes alternatiivide leidmiseks ja vajadusel t&ouml;&ouml;taja soovidele vastutulemiseks. &ldquo;Enamasti leidub ka selline lahendus, mis k&otilde;iki osapooli rahuldab - tasub lihtsalt koos t&ouml;&ouml;tajatega erinevad variandid l&auml;bi arutada ja neist parim valida. Oma kogemuste p&otilde;hjal saan &ouml;elda, et siiani on meil see ka edukalt &otilde;nnestunud.&rdquo;</p> <p><strong>3. Tunnusta head t&ouml;&ouml;d</strong></p> <p>Pingutuste m&auml;rkamine ja v&auml;ljatoomine on kahtlemata iga&uuml;he jaoks suureks innustuseks - seda enam, kui t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevalt peab t&ouml;&ouml;taja p&uuml;hendama end oma ametile kindlalt paika pandud ajal ja kindlas kohas. &ldquo;Peame meeles ja v&auml;&auml;rtustame n&auml;iteks nii meie meeskonnaliikmete lojaalsust ehk t&ouml;&ouml;staaži, kui ka t&ouml;&ouml; tulemuslikkust. Samuti on tunnustuseks v&otilde;imalus osaleda ettev&otilde;ttega seotud oluliste otsuste langetamisel ja elluviimisel - seda enam suure kollektiiviga tootmisettev&otilde;ttes, kus iga tehtud otsus m&otilde;jutab kogu meeskonda,&rdquo; selgitab V&auml;rkraud, kes soovitab rakendada l&auml;bim&otilde;eldud tunnustusp&otilde;him&otilde;tteid kindlasti ka tootmisega mitte-seotud ettev&otilde;tetes.</p> <p><strong>4. Kindlusta j&auml;relkasv noorte kaasamisega</strong></p> <p>V&auml;rkraua s&otilde;nul v&otilde;iks oma tegevusvaldkonnas j&auml;relkasvu kindlustamine olla iga t&ouml;&ouml;stus- ja tootmisettev&otilde;tte s&uuml;dameasi. &ldquo;Praktika on hea viis, kuidas anda noortele &uuml;levaade ja kogemus, millised arenguv&otilde;imalused on neil t&ouml;&ouml;stuse valdkonnas. Nii on noortel ka lihtsam selles suunas edasi liikuda ja &otilde;ppida ning valmistuda paremini tulevaseks t&ouml;&ouml;kohaks,&rdquo; kirjeldab V&auml;rkraud. &ldquo;N&auml;iteks Incapis pakume sel suvel &otilde;pilastele hooajalist t&ouml;&ouml;d ja praktikav&otilde;imalusi. Teeme selleks koost&ouml;&ouml;d Tallinna Pol&uuml;tehnikumiga, sest oleme n&auml;inud, kuidas praktiline pool v&otilde;ib noorte jaoks olla just see, mis s&uuml;vendab huvi inseneeria ja elektroonika vastu ning tekitab suurema soovi sel alal edasi liikuda,&rdquo; toob V&auml;rkraud v&auml;lja, kuidas tulevast inseneride p&otilde;lve kasvatatakse.</p> <p><strong>5. V&auml;&auml;rtusta nii t&ouml;&ouml;- kui ka eraelu</strong></p> <p>&ldquo;Kui meeskonnaliige on motiveeritud, loob ta ka ettev&otilde;ttele suuremat v&auml;&auml;rtust. Paraku on motivatsioon sageli seotud inimese t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaaluga,&rdquo; r&auml;&auml;gib V&auml;rkraud. &ldquo;Kuna t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttes ei ole v&otilde;imalik pakkuda just k&otilde;ige paindlikumat t&ouml;&ouml;aega, viibib t&ouml;&ouml;taja suurema osa ajast perest eemal. Seega tasub kindlasti leida v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal v&otilde;imalikult v&auml;he perest eemale viia ja leida v&otilde;imalusi, et n&auml;idata, kui oluline on pere toetus ettev&otilde;tte jaoks,&rdquo; j&auml;tkab V&auml;rkraud.</p> <p>&ldquo;Nii n&auml;iteks saab kaasata peresid ettev&otilde;tte &uuml;his&uuml;ritustesse, et pakkuda perekondlikuks koosviibimiseks m&otilde;nusat &uuml;hist ajaviidet ja tutvustada pereliikmetele ka ettev&otilde;tet ning meeskonda, kus pereliige oma t&ouml;&ouml;aja veedab,&rdquo; toob V&auml;rkraud n&auml;ite.</p> <p>Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;d tunnustab n&uuml;&uuml;dsest ka Sotsiaalministeerium, mis valis sel kevadel peres&otilde;bralike ettev&otilde;tete konkursil kandideerinud organisatsioonide seast Incapi 40 parima hulka, kes osalevad konkursiga kaasnevas projektis. Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte tunnustuse ja m&auml;rgise saamiseks, tuleb Saaremaal tegutseval rahvusvahelisel elektroonikaseadmete tootjal l&auml;bida pikaajaline programm, mille k&auml;igus hinnatakse ja konsulteeritakse ettev&otilde;tet peres&otilde;bralike v&otilde;imaluste loomisel.</p> <p>Autor: Tiiu V&auml;rkraud</p> <p>Allikas: <a href="http://www.toostusuudised.ee/" target="_blank">toostusuudised.ee</a></p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1634Päiksega peab ettevaatlik olema2017-07-14<p><strong>P&auml;ike on hakanud k&otilde;rgemalt k&auml;ima. Vaevaliselt, aga kindlalt hakkab k&auml;tte j&otilde;udma suvi. Kuigi p&otilde;hjamaa inimestena tahame p&uuml;&uuml;da iga v&otilde;imalikku p&auml;ikesekiirt, tuleb olla ettevaatlik.</strong></p> <p>Eriti ettevaatlik tasub olla nendel, kes t&ouml;&ouml;tavad kogu oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva &otilde;ues &ndash; haljastust&ouml;&ouml;lised, teet&ouml;&ouml;lised jne. Randa p&auml;evitama minnes kasutame &uuml;ldjuhul p&auml;ikesekaitsekreemi, et v&auml;ltida p&auml;ikesep&otilde;letuse ning hilisemalt nahahaiguste teket. Sama p&otilde;him&otilde;te &ndash; kaitsta nahka p&auml;ikesekiirguse eest &ndash; peab kehtima ka &otilde;ues t&ouml;&ouml;d tehes.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tehes tuvastama k&otilde;ik t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, sealhulgas &otilde;ues t&ouml;&ouml;tamise korral kokkupuute UV-kiirgusega. Kui on selge, et t&ouml;&ouml;tajad mingi ohuteguriga kokku puutuvad, tuleb v&auml;lja selgitada, kuidas see inimesele m&otilde;jub. N&auml;iteks UV-kiirgus v&otilde;ib p&otilde;hjustada p&otilde;letust ning pikemas perspektiivis nahav&auml;hki, mis t&auml;hendab, et tegu on t&otilde;sise probleemiga, millele tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata.</p> <p>T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka ohuteguri ehk p&auml;ikesekiirguse kokkupuute ajale ehk kui suure osa t&ouml;&ouml;ajast peab inimene &otilde;ues viibima. Kuna p&auml;iksekiirgus on tugevaim vahemikus kell 11.00&ndash;15.00, tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata nendele t&ouml;&ouml;tajatele, kes viibivad &otilde;ues just sellel ajavahemikul, n&auml;iteks lasteaia&otilde;petajad. Kui on selge, et inimese tervis v&otilde;ib saada ohuteguriga kokkupuutes kahjustada, tuleb v&otilde;tta kasutusele meetmeid ohuteguri kahjuliku m&otilde;ju v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks.</p> <p>Kaitseks p&auml;ikesekiirguse eest v&otilde;ib kasutada kreeme, aga kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et kreem kaitseb nahka ainult siis, kui seda nahale m&auml;&auml;ritakse. Ehk kui kreem on autos olemas, aga seda varahommikul t&ouml;&ouml;d alustades peale ei m&auml;&auml;rita, sest p&auml;ike veel ei paista ja pealel&otilde;unat ei ole enam m&otilde;tet kreemitada, sest t&ouml;&ouml;p&auml;ev saab kohe l&auml;bi, ei ole kreemist mitte mingit kasu. Kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et p&auml;ikesekaitsefaktoriga m&auml;rgitud kaitse saadakse juhul, kui nahale kantakse kreemi korralikult, kogu keha katmiseks vajalik kogus v&otilde;ib ulatuda kolmandikuni v&auml;iksemast kreemipudelist. Lisaks ei pruugi piisata, kui kreem kantakse nahale ainult hommikul. Kreemi tuleb nahale uuesti kanda n&auml;iteks iga kahe tunni tagant (&uuml;ldjuhul on info kreemitamise sageduse kohta toodud kreemi pakendil). Arvestada tuleb ka sellega, et higistamine v&auml;hendab kreemi toimet. Ka kreemi valimine on keeruline, tuleb l&auml;htuda konkreetse inimese nahat&uuml;&uuml;bist ja arvestada, et kreem ei pruugi anda t&auml;ielikku kaitset (eriti kui seda ei kasutata piisavalt palju ega m&auml;&auml;rita piisava sagedusega).</p> <p>Teiseks ja toimivamaks meetmeks on pikkade aga kergete riiete kandmine. Riided peaksid olema heledat v&auml;rvi (tume riie neelab p&auml;ikest ja inimesel hakkab riiete sees kiiresti palav) ja pikkade varrukate ning s&auml;&auml;rtega, et nahk oleks v&otilde;imalikult suures osas p&auml;ikese eest kaitstud. Kindlasti peaksid riided olema materjalist, mis ei aja higistama ehk naturaalsetest materjalidest nagu puuvill ja lina v&otilde;i siis spetsiaalsetest hingavatest materjalidest. Hea oleks, kui riided ei oleks keha &uuml;mber liibuvad, sest see ajab higistama. Masinatega t&ouml;&ouml;tamisel, n&auml;iteks teet&ouml;&ouml;del ja haljastust&ouml;&ouml;del, tuleb arvestada, et riided ei oleks liiga laiad. Liiga laiad riided v&otilde;ivad takerduda masinate liikuvate osade k&uuml;lge ja p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.</p> <p>Pikkade varrukate ja heledate riiete kandmine on t&otilde;husaks ennetusmeetmeks ka puukide levitatavate haiguste vastu. Loodusesse, metsa, parki v&otilde;i haljasalale t&ouml;&ouml;le minnes panna selga pikkade varrukate ja s&auml;&auml;rtega heledad riided, mille varrukasuu on n&auml;iteks kummiga suletud ning sokid p&uuml;ksis&auml;&auml;rte peal, siis ei saa puugid pugeda riiete alla ja hakata omale hammustamiseks sobivat paika otsima. Ka paistab tume putukas heledate riiete pealt kergemini silma kui tumedate riiete pealt.</p> <p>T&ouml;&ouml;riideid soetades ei tohi &auml;ra unustada peakatet, suviste t&ouml;&ouml;riiete hulka kuulub ka m&uuml;ts.</p> <p>Kui ilmad soojenevad, hakatakse avama v&auml;likohvikud, kus ilusa ilmaga on igati kena istuda ja kohvi nautida. Kuid selleks, et meie klientidena saaksime kohvi nautida, peab ettekandja selle meile kohale tooma.</p> <p>Eelmises T&ouml;&ouml;elu numbris oli juttu t&ouml;&ouml;jalan&otilde;udest, mida t&ouml;&ouml;tajad peavad kandma juhul, kui nende t&ouml;&ouml; on seotud pideva seismise ja k&auml;imisega. Kui m&otilde;elda ettekandjate peale, siis enamik nende t&ouml;&ouml;st on seotud k&auml;imisega. N&auml;iteks m&otilde;&otilde;tis &uuml;ks ettekandja vahetuse jooksul l&auml;bitud vahemaaks 17 kilomeetrit. Kui m&otilde;elda, kui pikk maa on 17 kilomeetrit ja kui mitu tundi selle l&auml;bimiseks kulub, siis on selge, et tegu on korraliku f&uuml;&uuml;silise koormusega nii jalgadele kui ka seljale. M&otilde;elge selle, et peate l&auml;bima 17 kilomeetri pikkuse distantsi &otilde;hukese tallaga baleriinikingades. Ilmselt hakkavad jalad juba paljast m&otilde;tlemisest valutama.</p> <p>Selleks, et pikk k&otilde;ndimine oleks talutav, peavad selleks olema sobivad ja mugavad jalan&otilde;ud. Sobivatel jalan&otilde;udel on seismisest ja liikumisest tulenevate vaevuste &auml;ra hoidmiseks:</p> <ul> <li>kannarihm (kui tegu ei ole kinnise jalan&otilde;uga),</li> <li>kontsa k&otilde;rgus 2-3 cm,</li> <li>tallav&otilde;lvi tugi.</li> </ul> <p>Kui t&ouml;&ouml; toimub v&auml;likohvikus ehk &otilde;uetingimustes, tuleb jalan&otilde;ude soetamisel sellega arvestada. N&auml;iteks kui tee v&auml;likohvikuni kulgeb m&ouml;&ouml;da t&auml;navat v&otilde;i isegi m&ouml;&ouml;da munakiviteed, peavad jalan&otilde;ud oleme piisavalt paksu tallaga, et teel olevate kivikeste peale astumine valus ei oleks. Kindlasti peab jalan&otilde;udel olema kannarihm, kui tegu ei ole kinniste jalan&otilde;udega, sest lahtise kannaga jalan&otilde;udega on komistamise oht suurem. Kui ettekandja kukub n&auml;iteks lauda viidavate jookidega, saab ta ilmselt lisaks kukkumisest saadavatele vigastustele ka lisavigastusi katki l&auml;inud klaasist v&otilde;i talle peale loksunud kuumast kohvist.</p> <p>Autor: Piret Kaljula</p> <p>Artikkel ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta teises numbris.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1633Jevgeni Ossinovski Euroopa Parlamendis: Euroopal tuleb kiiresti kohaneda majanduse ja tööturu muutustega2017-07-13<p><strong>&bdquo;Meie prioriteet on kaasav ja kestlik Euroopa, mis toetab t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumist ja pakub k&otilde;igile oma elanikele v&otilde;rdseid v&otilde;imalusi. Tahame panustada innovatiivse ja digitaalse Euroopa arendamisse, seda k&otilde;igis valdkondades,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister t&auml;na Br&uuml;sselis Euroopa Parlamendi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive- ja sotsiaalkomisjonile (EMPL) ladusas inglise keeles peetud sisukas k&otilde;nes.</strong></p> <p>Jevgeni Ossinovski tutvustas k&otilde;nes Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise t&ouml;&ouml;valdkonna peamisi teemasid ja eesm&auml;rke ning vastas parlamendiliikmete k&uuml;simustele. L&auml;bivad teemad t&ouml;&ouml;valdkonnas on t&ouml;&ouml;tajate vaba liikumine, v&otilde;rdsed v&otilde;imalused ning t&ouml;&ouml;turu arengud.</p> <p>Eesti eesistumise ajal on arutlusel Euroopa sotsiaalsammas, mis k&auml;sitleb inimeste 20 p&otilde;hilist sotsiaalset &otilde;igust nagu v&otilde;rdsed v&otilde;imalused, ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;turule, &otilde;iglased t&ouml;&ouml;tingimused ja sotsiaalne kaitse. &bdquo;Pikaajaline majandusedu eeldab kogu Euroopas suuremat t&auml;helepanu v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste ja adekvaatse sotsiaalse kaitse tagamisele. Muutuv t&ouml;&ouml;turg ja digitehnoloogia areng eeldavad suuremat r&otilde;hku Euroopa Liidu sotsiaalsele m&otilde;&otilde;tmele ning meil on hea meel olla selle teedrajava algatuse eestvedaja j&auml;rgmise poole aasta jooksul,&ldquo; r&auml;&auml;kis Ossinovski.</p> <p>Eesti plaan on j&otilde;uda samba heakskiitmiseni Euroopa Liidu N&otilde;ukogu, Parlamendi ja Komisjoni poolt teise poolaasta jooksul.</p> <p>&Uuml;he olulise teemana k&auml;sitleb Eesti eesistujana ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid puudutava t&ouml;&ouml;&otilde;iguse kaasajastamist. &bdquo;Tahame eesistumise ajal j&otilde;uda ka kokkuleppele, kuidas tagada &uuml;helt poolt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;igused ning teisalt ka ettev&otilde;tete vabaduse pakkuda oma teenuseid Euroopa Liidu &uuml;hisel turul.&ldquo;</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate direktiivi muutmises soovitakse kokkuleppele j&otilde;uda oktoobris toimuval t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite n&otilde;ukogul. Peamine muudatus puudutab t&ouml;&ouml;tasu m&auml;&auml;rasid, millele l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatel on &otilde;igus. Eeln&otilde;u j&auml;rgi peab tasu h&otilde;lmama mitte ainult t&ouml;&ouml;tasu miinimumm&auml;&auml;ra nagu praegu, vaid ka muid t&ouml;&ouml;tasu osi, n&auml;iteks preemiaid.</p> <p>Eesti eesistumise ajal alustatakse ka esimesi arutelusid Euroopa Komisjoni pakutud t&ouml;&ouml;- ja pereelu direktiivi &uuml;le. &bdquo;Me peame tagama t&ouml;&ouml;turul k&otilde;igile v&otilde;rdsed v&otilde;imalused. Meetmed, mis soodustavad hoolduskoormuse jagamist kahe vanema vahel, on v&otilde;rdselt olulised, et anda naistele paremad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;elus ja meestele pereelus osalemiseks,&ldquo; s&otilde;nas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister&nbsp;</p> <p>Euroopa Liidu sotsiaal- ja t&ouml;&ouml;ministrid kohtuvad 19. ja 20. juulil Tallinnas, et arutada t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamise teemat. 13. ja 14. septembril arutatakse Tallinnas toimuval k&otilde;rgetasemelisel tulevikut&ouml;&ouml; konverentsil &bdquo;Future of Work: Making IT E-easy&ldquo; uute t&ouml;&ouml;vormidega seotud k&uuml;simusi.</p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on 11.&ndash;13. juulini t&ouml;&ouml;visiidil Br&uuml;sselis, kus vastasid Euroopa Parlamendi saadikute k&uuml;simustele Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise sotsiaal-, t&ouml;&ouml;- ja tervisepoliitika kohta.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1632Kõrgetasemeline tulevikutöö konverents toob Tallinnasse valdkonna tippjuhid 2017-07-12<p><strong>Eesti korraldab Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal Tallinnas k&otilde;rgetasemelise konverentsi &bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &ndash; uus reaalsus, uued lahendused&ldquo;, mis toimub Kultuurikatlas 13.-14. septembril. Rahvusvaheline konverents toob kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonnast, et r&auml;&auml;kida praktilistest lahendustest, mis teevad tulevikut&ouml;&ouml;ga kohanemise oluliselt lihtsamaks.</strong></p> <p>&bdquo;Digitehnoloogiate areng muudab p&otilde;hjalikult meie majandust, &uuml;hiskondi ja t&ouml;&ouml;turgu, mist&otilde;ttu peame juba t&auml;na panustama enam t&ouml;&ouml;tingimuste ja seaduste uuendamisse ning investeerima t&ouml;&ouml;tajate oskustesse ja teadmistesse. E-riigina usume, et tulevikut&ouml;&ouml;s on olulisel kohal nutikad e-lahendused ja &ndash;teenused,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Vajalike muudatuste elluviimine n&otilde;uab poliitikakujundajate tahet ja sotsiaalpartnerite kaasamist, mist&otilde;ttu soovime eesistumise ajal juhtida Euroopa Liidus tulevikut&ouml;&ouml; arutelusid ning teha ettepanekud tulevikut&ouml;&ouml; kohta edasiseks poliitikakujundamiseks t&ouml;&ouml;-, sotsiaal- ja terviseministrite kohtumisel detsembris.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; konverentsi raames on Tallinnasse oodatud 400 osalejat ning &uuml;le 30 esineja. Konverentsi avab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) peadirektor Guy Ryder. Oma teadmisi jagavad Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Komisjoni ja OECD k&otilde;rged esindajad, Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, juhid Euroopa Ameti&uuml;hingute Konf&ouml;deratsioonist ETUC ning Euroopa t&ouml;&ouml;andjate katuseorganisatsioonist BusinessEurope.</p> <p>Lisaks esinevad konverentsil Google&rsquo;i, LinkedIn&rsquo;i,&nbsp; &uuml;le 10 miljoni kasutajaga e-&otilde;ppe platvormi ALISON, infotehnoloogiavaldkonna t&ouml;&ouml;vahendusfirma Jobbatical ning Kanada e-&otilde;ppe platvormi eCampusOntario juhid. Tallinnasse tuleb ka maailma number 1 m&otilde;ttekoja McKinsey Global Institute direktor.</p> <p>Konverentsi sihtgrupp on t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonna tippametnikud ning sotsiaalpartnerid, samuti konverentsi teemadega tegelevad Euroopa Liidu asutused ja muud rahvusvahelised organisatsioonid.</p> <p><strong>Lisainformatsioon:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.eu2017.ee">https://www.eu2017.ee</a></li> <li>Twitter: @SoMinEstonia, #fowtallinn</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1629DigiABC viib digioskused tööstusesse2017-07-11<p><strong>T&ouml;&ouml;stussektori t&ouml;&ouml;tajatel on alates augustist v&otilde;imalus osaleda tasuta eesti- ja venekeelsetel koolitustel, et omandada algteadmised arvutikasutamisest.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;stussektori t&ouml;&ouml;tajate arvutioskuste t&auml;iendamise vajadus v&auml;ltimatu. &ldquo;T&ouml;&ouml;andjad, kes teadlikult panustavad oma t&ouml;&ouml;tajate digitaalsesse kirjaoskusesse, saavutavad t&ouml;&ouml;stuse j&auml;rjepidevas digitaliseerimise ja automatiseerimise protsessis m&auml;rgatava konkurentsieelise,&rdquo; s&otilde;nas Tamsar.</p> <p>IT Koolituse juhataja Martin Palm &uuml;tles, et DigiABC koolitused tehakse huvilistele lihtsasti k&auml;ttesaadavaks. &bdquo;Viime koolitused inimestele v&otilde;imalikult l&auml;hedale, mist&otilde;ttu need toimuvad &uuml;le Eesti. Lisaks saadame meeleldi oma koolitaja koos vajaliku tehnikaga ka ettev&otilde;ttesse nn tellimuskoolitusi l&auml;bi viima ning ettev&otilde;tte jaoks on see t&auml;iesti tasuta,&ldquo; lisas Palm.</p> <p>Augustis alguse saavatel koolitustel &otilde;pitakse n&auml;iteks iseseisvalt arvutit ja elektronposti kasutama, internetist infot otsima, dokumente ja tabeleid looma ning ID-kaarti ja digiallkirjastamist kasutama. Koolituse sisu p&otilde;hineb rahvusvahelisel digitaalse kirjaoskuse raamistikul DigiComp.</p> <p>DigiABC projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist &bdquo;Digitaalse kirjaoskuse suurendamine&ldquo; ning selle rakendamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti viivad ellu IT Koolitus ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p><strong>Lisainfo:</strong></p> <p><a href="http://www.digiabc.ee">www.digiabc.ee</a></p> <p>Koolitustele registreerimise ja lisainfo telefon: <span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">+372 618 1727</span></p> <p><span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></span></p> <p><span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">Foto: pixabay/bschut</span></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1628Töökeskkonna nõuded muutuvad selgemaks ning vähendavad ettevõtjate halduskoormust2017-07-10<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmise eeln&otilde;u, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;andjate halduskoormust ning muuta t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded eesm&auml;rgip&auml;rasemaks.</strong></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus vajas uuendamist, sest selles oli palju ajale jalgu j&auml;&auml;nud b&uuml;rokraatian&otilde;udeid. Formaalsete kohustuste asemel suuname ettev&otilde;tjaid reaalselt looma ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;K&otilde;ige olulisem on see, et uue korra j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded t&ouml;&ouml;tajale arusaadavamad ning t&ouml;&ouml;andja jaoks lihtsamini ning v&auml;iksemate kuludega rakendatavad.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll muutub tulevikus eesm&auml;rgip&auml;rasemaks ning kaitseb t&ouml;&ouml;tajat senisest paremini vahetut m&otilde;ju omavate ohtude korral. T&ouml;&ouml;taja tuleb suunata tervisekontrolli l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest.</p> <p>Uus kord annab t&ouml;&ouml;andjatele senisest rohkem otsustus&otilde;igust, n&auml;iteks on t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning esmaabi edaspidi ettev&otilde;tte vajadustest l&auml;htuv. V&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra ja ohtlikkust, on t&ouml;&ouml;andjal senisest rohkem v&otilde;imalusi otsustada t&ouml;&ouml;tajate juhendamise viisi ja l&auml;biviijate &uuml;le.</p> <p>Muudatustega v&auml;hendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu j&auml;&auml;nud kohustusi. N&auml;iteks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igus loobuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel topeltmenetlust.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kavatsus sai koosk&otilde;lastusringilt hulgaliselt tagasisidet. Ettepanekuid tegid nii ministeeriumid, allasutused- T&ouml;&ouml;inspektsioon ja Terviseamet, samuti sotsiaalpartnerid, sealhulgas Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ning Eesti Kaubandus- T&ouml;&ouml;stuskoda, samuti huvigrupid, n&auml;iteks Eesti T&ouml;&ouml;tervishoiuarstide Selts, Eesti Advokatuur, Eesti Punane Rist ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele esitatud eeln&otilde;u: <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ad5c3c0-7d84-4557-a4b9-f92d78049cb6#5S7nDvVS">http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ad5c3c0-7d84-4557-a4b9-f92d78049cb6#5S7nDvVS</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1627Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused2017-07-10<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemiga seotud seadusemuudatuste ettepanekud. Esimeses etapis kehtestatakse isadele t&auml;iendav 30-p&auml;evane individuaal&otilde;igus vanemah&uuml;vitisele,&nbsp; muudetakse paindlikumaks vanemah&uuml;vitisega samaaegselt tulu teenimine ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.</strong></p> <p>&bdquo;Soovime, et peredel oleks rohkem v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Kehtiv vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steem on helde ja ainulaadne, kuid sellele on ette heidetud v&auml;hest paindlikkust &ndash; seda n&uuml;&uuml;d muutma hakkamegi. Teiste riikide kogemus n&auml;itab, et paindlikum s&uuml;steem motiveerib ka isasid rohkem laste kasvatamises osalema. Kui vanemal on aga v&otilde;imalik lapse k&otilde;rvalt n&auml;iteks kodus t&ouml;&ouml;tada, on &otilde;iglane, kui ta saab seda muretult teha.&ldquo;</p> <p>Eeln&otilde;us v&auml;lja pakutud muudatused:</p> <ul> <li>isal on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da isapuhkusele senise 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva asemel 30 p&auml;evaks ning kasutada oma &otilde;igust emaga samal ajal v&otilde;i eraldi;</li> <li>isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitise saamise &otilde;igus ei s&otilde;ltu isa eelnevast t&ouml;&ouml;suhtest ega t&ouml;&ouml;tamise lepingulisest vormist;</li> <li>vanemah&uuml;vitise maksmist saab peatada ja j&auml;tkata vastavalt isiku soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;</li> <li>vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist ilma, et h&uuml;vitist v&auml;hendataks;</li> <li>senised lapsehooldustasu vahendid integreeritakse vanemah&uuml;vitise skeemi.</li> </ul> <p>Sotsiaalkaitseministri s&otilde;nul on muudatuste rahastamiseks kavas raha &uuml;mber jaotada skeemisiseselt ning olulisi lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis ning vanemah&uuml;vitise v&auml;hendamise valemi muudatused kaetakse eeln&otilde;u kohaselt lapsehooldustasu ja isapuhkuse tasu integreerimisega uude skeemi. &bdquo;Alam- ja keskmise palga kasvuga seoses tuleb arvestada, et ka kulutused vanemah&uuml;vitisele kasvavad aasta-aastalt. Samas loob uus s&uuml;steem paremad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamiseks, mist&otilde;ttu prognoosime, et lapsevanemate aktiivsus t&ouml;&ouml;turul suureneb ning sellega kaasneb ka t&auml;iendav maksutulu,&ldquo; lisas Iva.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele saadetud eeln&otilde;uga tehakse muudatusi kolmes seaduses:&nbsp; pereh&uuml;vitiste, maksukorralduse ja t&ouml;&ouml;lepingu seadustes. Eeln&otilde;u esitamine Vabariigi Valitsusele on kavas t&auml;navu s&uuml;gisel.</p> <p>Muudatused on kavandatud j&otilde;ustuma etapiviisi kuni l&otilde;pliku rakendumiseni 2020. aastal. &Uuml;lej&auml;&auml;nud seadusemuudatuste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis h&otilde;lmavad rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust ja lapsepuhkust ning nendega seotud h&uuml;vitisi, j&auml;tkatakse l&auml;hikuudel.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele esitatud eeln&otilde;u : <a href="https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6">https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeerium-saatis-kooskolastamisele-vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1626Kas asendajat peab ka juhendama?2017-07-10<p><strong>Mu laps sai &auml;sja 18 ja l&auml;ks suvehooajaks ajutiselt &uuml;hte kohvikusse t&ouml;&ouml;le. Tema &uuml;lesanne on teisi asendada ja aidata erinevate t&ouml;&ouml;dega, mis parasjagu tegemist vajavad. T&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid jagavad talle erinevad t&ouml;&ouml;tajad, aga keegi ei seleta t&auml;pselt, kuidas ta neid &uuml;lesandeid t&auml;itma peab. Ta on pidanud t&ouml;&ouml;tama n&auml;iteks k&ouml;&ouml;gimasinatega, millega ta pole kunagi varem kokku puutunud. Kas t&ouml;&ouml;andja ei pea teda enne t&ouml;&ouml;d juhendama?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab enne t&ouml;&ouml;le asumist korraldama t&ouml;&ouml;tajale asjakohase juhendamise ja v&auml;lja&otilde;pe. Ta peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama, kuidas konkreetseid t&ouml;id &otilde;igesti ja ohutult teha ja millised on v&otilde;imalikud riskid. Noore t&ouml;&ouml;taja puhul tuleb juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, sest noorel ei ole tihti eelnevaid kogemusi ja ta ei pruugi n&auml;ha ette v&otilde;imalikke ohtusid. T&ouml;&ouml;tajat tuleb juhendada ka siis, kui tegemist on asendajaga v&otilde;i muud moodi ajutise t&ouml;&ouml;tajaga olenemata t&ouml;&ouml;suhte pikkusest.</p> <p>Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on t&ouml;&ouml;andja korraldada, enamasti teevad seda kogenud p&auml;devad t&ouml;&ouml;tajad. Seega tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas uus t&ouml;&ouml;taja vastu v&otilde;etakse ja kes konkreetselt teda juhendama hakkab. Juhendamine on oluline ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded muutuvad v&otilde;i lisandub uusi &uuml;lesandeid. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;tajat on juhendatud ja &otilde;petatud kohviku klienditeenindaja t&ouml;&ouml; osas, kuid asendamistega seoses tuleb ka k&ouml;&ouml;gis abit&ouml;id teha.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab veenduma, et t&ouml;&ouml;taja on asjadest aru saanud ning oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutada. Kuni t&ouml;&ouml;andjal seda veendumust pole, peab t&ouml;&ouml;tajal olema toeks ja abiks keegi, kes tema tegevust j&auml;lgib, vajadusel korrigeerib ja vastab k&uuml;simustele. Kui t&ouml;&ouml;tajale ei ole selgitatud, millised on &otilde;iged t&ouml;&ouml;v&otilde;tted v&otilde;i ta ei ole juhistest aru saanud, tuleks sellest kindlasti t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kida ja k&uuml;sida vastavat juhendamist. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest, mille t&auml;itmine seab ohtu tema enda v&otilde;i teiste elu ja tervise.&nbsp;</p> <p><strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta</a></strong>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1625Ene Ergma tööelu 7 hetke2017-07-07<p><strong>Ene Ergma r&auml;&auml;kis ajakirjale T&ouml;&ouml;elu seitsmest m&auml;lestusv&auml;&auml;rseimast hetkest oma t&ouml;&ouml;elus. Avaldame intervjuu n&uuml;&uuml;d ka portaalis.</strong></p> <p><strong>Mis oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja kirkaim m&auml;lestus sellest?</strong></p> <p>Oma esimesele t&ouml;&ouml;kohale asusin siis, kui &otilde;ppisin esimesel kursusel Tartu &Uuml;likoolis. L&auml;ksin t&ouml;&ouml;le dotsent Reineti laborisse, kus tegeleti peamiselt aerosoolidega. Ma olin seal t&ouml;&ouml;l osalise koormusega. H&auml;rra Reinetile j&auml;in silma ilmselt sellega, et olin p&auml;rit Viljandist nagu temagi. Teiseks olin ma ainuke eestlasest tudeng vene grupis, mis oli veidi eksootiline.</p> <p>&Uuml;hte konkreetset m&auml;lestust sellest ajast on raske v&auml;lja tuua, sest esimese kursuse tudengina oled sellises keskkonnas kui tita, kellel on palju avastamisr&otilde;&otilde;mu. Seal vaatasin k&otilde;igile laboris pikalt t&ouml;&ouml;tanud inimestele alt &uuml;lesse. Mul oli suur soov nende inimeste k&auml;est teada saada, mida ja kuidas nad seda teevad. M&auml;letan, et meil t&ouml;&ouml;tas seal &uuml;ks huvitav inimene, kelle nimi oli Elgas ja ta tegeles elektrooniliste skeemide kokkupanemisega. See oli minu jaoks &auml;&auml;retult p&otilde;nev, kuidas ta suutis lugeda skeemi ilma, et ta midagi paberil rehkendaks. Ta oli suurep&auml;rane spetsialist, kes teadis peast, kuidas sellised skeemid t&ouml;&ouml;tavad. Kui oled ikka kaua aega m&otilde;ne asja kallal t&ouml;&ouml;tanud, siis oskad juba ilma paberil arvutamata j&otilde;uda &otilde;igete tulemusteni.</p> <p><strong>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</strong></p> <p>K&otilde;ige kaalukam on see, et kui sul on unistus, siis p&uuml;&uuml;a seda unistust t&auml;ita. Siis saad oma ettev&otilde;tmistest ka rahulduse. Mida raskem tundub alguses unistuse t&auml;itmine, seda suurem on hiljem rahuldus.</p> <p>Teine asi, mida tuleb alati meeles pidada, on see, et kui oled j&otilde;udnud m&otilde;nele positsioonile, siis kakle endast k&otilde;rgematega ja &auml;ra kunagi alanda neid, kes sulle alluvad.</p> <p><strong>Kui saaksid noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</strong></p> <p>Noorena ei olnud mul neid teadmisi, mida ma olen oma pika t&ouml;&ouml;elu jooksul saanud. Kui ma saaksin noorele iseendast midagi &ouml;elda, siis &uuml;tleksin kohe, et vaata, mida k&otilde;ike olen ma valesti teinud, ja soovitaksin nendest vigadest &otilde;ppida. Tean v&auml;ga h&auml;sti, et see soovitus v&auml;ga ei lenda, kuna noorel inimesel on s&uuml;gav veendumus (v&auml;hemalt nii oli see minul), et mina niisuguseid vigu ei teeks, aga kui l&ouml;&ouml;d ise oma nina veriseks, siis saad asjadest alles p&auml;ris t&otilde;siselt aru. Oma vigadest on v&auml;ga valus &otilde;ppida.</p> <p>&Uuml;he asja, mille tegin endale selgeks, on see, et pea alati meeles, et ei tasu otsida vigu teistes, kui sinul l&auml;heb halvasti. Isegi kui need vead on olemas ja teised ongi s&uuml;&uuml;di, siis m&otilde;tle alati selle &uuml;le, mida sina ise tegid valesti. Kui hakkad sellest aru saama, siis on v&otilde;imalik v&auml;ga palju vigu v&auml;ltida.</p> <p><strong>Palun nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on teile &otilde;petanud.</strong></p> <p>Ma olen t&ouml;&ouml;tanud kolmel elualal &ndash; teadlasena, &otilde;ppej&otilde;una ja l&uuml;hikese aja ka amat&ouml;&ouml;rpoliitikuna. Kui r&auml;&auml;gime elukestvast &otilde;ppest, siis teadlase jaoks on k&uuml;simus, kas sa pead kogu aeg &otilde;ppima, m&otilde;ttetu k&uuml;simus. Niipea, kui loobud &otilde;ppimisest, oled sa minevik. Elukestev &otilde;pe ja eri teemade vastu huvi tundmine on v&auml;ga oluline. Samuti peab olema julgust midagi muuta.</p> <p>N&auml;itlejate juures olen ma alati kadestanud, et t&auml;nu oma elukutsele saavad nad l&auml;bi elada v&auml;ga palju elusid. Teistel ei ole v&otilde;imalust oma eluea jooksul n&otilde;nda palju ameteid proovida. Minagi olen t&ouml;&ouml;tanud vaid kolmel elualal.</p> <p>Poliitiku juures s&otilde;ltub k&otilde;ik inimesest endast. Mina ei pidanud poliitikasse minnes kellelegi t&otilde;estama, et kes ma olen. Paljud inimesed, eriti noored, kes poliitikasse l&auml;hevad, peavad aga hakkama t&otilde;estama, miks nad sinna l&auml;ksid. Ma ei soovita &uuml;helegi noorele inimesele liiga vara poliitikasse minna. Soovitan k&otilde;igil kogeda natuke reaalset elu, t&ouml;&ouml;tada n&auml;iteks teaduses v&otilde;i luua oma ettev&otilde;te. Nii saab endale koguda m&otilde;ne valdkonna teadmiste ja kogemuste pagasi, et sellega siis poliitikasse minna. Kui sa pole poliitikuna p&auml;ris eluga kunagi kokku puutunud, siis iseloomustab seda h&auml;sti n&otilde;ukogudeaegne v&auml;ljend &bdquo;n&auml;ed elu l&auml;bi musta Volga akna&ldquo;.</p> <p>Osade valdkondade nagu ka poliitika osas arvatakse, et see on tore elu ja ollakse kuulus. Varajasel kuulsusel on bumerangiefekt. See on v&auml;ga valus, kui juba noore inimesena saad kuulsaks ja hiljem visatakse sind justkui pr&uuml;gikasti. See juhtub suure t&otilde;en&auml;osusega ja ma ei soovi seda &uuml;helegi noorele inimesele.</p> <p><strong>Milline on olnud teie k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</strong></p> <p>Mul on olnud mitu pingelist perioodi. &Uuml;ks pingelisemaid oli veidi &uuml;le k&uuml;mne aasta tagasi, kui oli pronksi&ouml;&ouml;. M&auml;letan, et suhtlesin telefonitsi toonase Vene riigiduuma esimehe Gr&otilde;zloviga ja palusin riigiduuma esindajatel Eestisse tulla, et olukord rahulikult lahendada. Riigiduuma esindajad ka tulid Tallinnasse.</p> <p>Samuti oli keeruline aeg, kui Eestis oli finants- ja majanduskriis. Enne seda oli paljudel tekkinud tunne, et muudkui lendad ja lendad ega j&auml;&auml;gi pidama. Kriisi tekkimise j&auml;rel oli v&auml;ga keeruline leida lahendusi tekkinud olukorrale.</p> <p>Varasemast meenub aeg Moskvas, kui t&ouml;&ouml;tasin Teaduste Akadeemias &uuml;he instituudi teadusliku sekret&auml;rina. Toona toimus v&otilde;imuv&otilde;itlus ja juhtusin lugema kirju, mida saadeti KGB-sse. Ei olnud just eriti meeldiv, kui n&auml;gid kirjades oma nime.</p> <p>Sellised olukorrad karastavad inimest. Kui inimene elab vati sees ja ta on harjunud, et teda hoitakse, siis on teda v&auml;ga lihtne erakorraliste asjadega rivist v&auml;lja l&uuml;&uuml;a. Mida varem oled katsumustega kokku puutunud, seda paremini kohaned. Kui noorest peast pekstakse, siis on k&uuml;ll valus, aga v&auml;hemasti tead, et sul on aega haavu parandada. Kui hakatakse peksma vanast peast, siis haavad ei pruugi enam paraneda.</p> <p><strong>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</strong></p> <p>Kui r&auml;&auml;kida teadusest, siis p&otilde;hiline on see, et teeksid seda asja armastusega. Teaduses ei &otilde;nnestu k&otilde;ik kohe esimesel korral ja vahepeal jooksed peaga vastu seina. Kui teed asja armastusega, siis j&auml;tkad ja naudid oma t&ouml;&ouml;d. M&auml;letan aega, kui kasutusel olid esimesed arvutid. Need lihtsustasid arvutamist, aga arvutite kasutamise aeg oli piiratud. Nii pidin &ouml;&ouml;de kaupa arvutusi tegema, aga minu jaoks oli see v&auml;ga p&otilde;nev ja see meeldis mulle.</p> <p>Kui inimene vihkab seda, mida ta teeb, siis on see v&auml;ga suur &otilde;nnetus. Meie k&otilde;igi heaolu s&otilde;ltub &uuml;ksteisest ja iga&uuml;ks annab oma panuse &uuml;hiskonna ehitamisse. Kui inimene vihkab oma t&ouml;&ouml;d, siis see v&otilde;ib negatiivselt m&otilde;juda veel suuremale ringile inimestele.</p> <p><strong>Millise soovituse(d) annaksid alustavale ametikaaslasele?</strong></p> <p>Armastage seda, mida te teete. See on k&otilde;ige olulisem. Kui inimene on armunud, siis on seda kohe tunda. Ta on siis nii s&uuml;mpaatne ja teeb k&otilde;ike armastusega. Kui teed oma t&ouml;&ouml;d armastusega, siis hakkavad ka teised seda kirega tegema. Kui tunned, et praegune t&ouml;&ouml; ei ole hinge j&auml;rgi, siis v&otilde;ta julgus kokku ja otsi endale teine t&ouml;&ouml;.</p> <p>T&ouml;&ouml;d otsides ei tohi lasta end eksitada. Vahel valitakse t&ouml;&ouml; selle j&auml;rgi, et see tundub prestiižne, aga l&otilde;puks ollakse seal &otilde;nnetud ja kannatatakse.</p> <p>Noortele inimestele &uuml;tlen, et tundke r&otilde;&otilde;mu sellest, et olete noored. &Auml;rge m&otilde;elge ennast vanaks. K&otilde;ige hirmsam on see, kui noor inimene m&otilde;tleb ennast vanaks ja t&auml;htsaks. Kui oled noor, siis ole noor, sest vana saab olla kaua aega.</p> <p>Intervjuu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta&nbsp;teises numbris.</p> <p>Intervjueeris: Hannus Luure</p> <p>Foto: pixabay/Alexis Fotos</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1624Ka sorteerimata jäätmed võivad põhjustada tööõnnetuse2017-07-06<p><strong>Uuest aastast hakkas j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja pani t&auml;is pr&uuml;gikotti pr&uuml;gikonteinerisse. Pr&uuml;gikotis oli klaasikild, mis tuli t&otilde;stmise ajal kotist l&auml;bi ja vigastas t&ouml;&ouml;taja k&auml;tt. T&ouml;&ouml;tajal olid pr&uuml;gikoti teisaldamise ajal k&auml;es tavalised t&ouml;&ouml;kindad. T&ouml;&ouml;tajal oli l&otilde;ikamise tulemusena vasakus labak&auml;es haav ja ta viibis vigastuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel 18 p&auml;eva.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks on teise t&ouml;&ouml;taja poolt ohutusn&otilde;uete rikkumine. Ettev&otilde;ttes on olemas juhend pr&uuml;gi sorteerimise kohta ja tulenevalt pr&uuml;gi sorteerimise korrast on olemas ka eraldi konteinerid klaasi jaoks. &Otilde;nnetus juhtus sellep&auml;rast, et kaast&ouml;&ouml;taja oli pannud klaasi valesse konteinerisse.</p> <p>See &otilde;nnetus, mis t&otilde;i t&ouml;&ouml;tajale kaasa suhteliselt&nbsp; pika t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse, oleks olnud v&auml;ga lihtsalt &auml;rahoitav, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad j&auml;rgiksid reegleid. Kui t&ouml;&ouml;taja oma tegevusi hoolikalt l&auml;bi ei m&otilde;tle ja kehtestatud reegleid ei j&auml;rgi v&otilde;ib tema ise v&otilde;i kaast&ouml;&ouml;taja viga saada.</p> <p>Samalaadsete &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks viis t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi t&auml;iendjuhendamise j&auml;&auml;tmete sorteerimise ja selle olulisuse kohta. Lisameetmena v&auml;ljastatakse t&ouml;&ouml;tajatele pr&uuml;gikottide k&auml;itlemiseks l&otilde;ikekindlad kindad.</p> <p>Foto: pixabay/cocoparisienne</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=16183D-printimine ja töötajate jälgimine: uus tööstusrevolutsioon?2017-07-06<p>Tehnoloogia m&auml;ngib &uuml;ha suurenevat rolli t&ouml;&ouml;kohal ja muudab inimeste t&ouml;&ouml;viise. See v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;tajatele hea, kuid v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka uusi ja tekkivaid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu riske. EU-OSHA avaldas kaks uut ekspert&uuml;levaadet, milles vaadeldakse teatud liiki tehnoloogia kasutamist t&ouml;&ouml;kohal: &uuml;hes anal&uuml;&uuml;sitakse 3D-printimist (lisaainete tootmine) ja v&otilde;imalikke uusi riske vastutuse, kasutatud materjalide, paindlike t&ouml;&ouml;viiside ja t&ouml;&ouml; monotoonsuse osas. Teises ekspert&uuml;levaates keskendutakse t&ouml;&ouml;tajate j&auml;lgimisele heaolu tekitava tehnoloogia abil, mis on juba paljudes t&ouml;&ouml;kohtades olukorda t&auml;ielikult muutnud.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/3d-printing-new-industrial-revolution/view" target="_blank">3D-printimine t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/monitoring-technology-workplace/view" target="_blank">J&auml;lgimistehnoloogia t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas:<a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/3d-printing-and-monitoring-workers-new-industrial-revolution" target="_blank"> EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1615Tööinspektsioon: autopesulates tuleb kemikaale ohutumalt käsitleda2017-07-04<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiu ning t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda autopesulates. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati 12 autopesulat. Tuvastati 73 rikkumist ning 51 rikkumise kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis, kuidas t&auml;idetakse ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;udeid autopesulates. Autopesulate peamised riskid on seotud ohtlike kemikaalidega, oskusega neid k&auml;idelda ning tagada t&ouml;&ouml;tajate ohutus. Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, mida t&ouml;&ouml;andja on teinud erinevate ohutegurite v&auml;ltimiseks v&otilde;i nende m&otilde;ju v&auml;hendamiseks. P&otilde;hit&auml;helepanu suunati ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise ohutusele nii vajaliku ventilatsiooni, ohutuskaartide, juhendite kui juhendamise osas. Samuti kontrolliti, kuidas on korraldatud t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll ning esmaabi andmine kohapeal.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul j&auml;tab suhtumine ohutult t&ouml;&ouml;tamisse autopesulates t&otilde;siselt soovida. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjad polnud hinnanud adekvaatselt t&ouml;&ouml;ga seotud riske ning seet&otilde;ttu j&auml;id need ka maandamata,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;T&otilde;siseid puuduj&auml;&auml;ke leidsime pea k&otilde;igis ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korralduses. T&ouml;&ouml;tajaid ei saadeta tervisekontrolli, kuigi t&ouml;&ouml;l puututakse kokku ohtlike kemikaalidega. Puudusi leidsime ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamisel,&ldquo; s&otilde;nas Oja. Rahule v&otilde;is j&auml;&auml;da m&otilde;istlike lahendustega raskuste k&auml;sitsi teisaldamisel, puhkepausidega ning t&ouml;&ouml;tajate olmeruumidega. Samuti on pesulates l&auml;bi m&otilde;eldud esmaabi korraldus.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis enne sihtkontrolli m&auml;rgukirja 56 ettev&otilde;ttele. Juhuvalikuga k&uuml;lastati ja kontrolliti 12 ettev&otilde;tet Tallinnas, Tartumaal ning L&auml;&auml;ne-Virumaal. Kontrollitute puhul oli tegemist v&auml;ikeettev&otilde;tetega, kus keskmine t&ouml;&ouml;tajate arv oli 2,6. &nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub ettev&otilde;tjatele tasuta t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenust. Konsultant n&otilde;ustab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimiss&uuml;steemi loomisel. Teda saab kutsuda nii ettev&otilde;tte &uuml;ldisele konsulteerimisele, mis h&otilde;lmab kogu t&ouml;&ouml;keskkonda ja dokumentatsiooni kui ka kindla t&ouml;&ouml;keskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultanti saab kutsuda oma ettev&otilde;ttesse kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti|&auml;t|ti.ee</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/716" target="_blank">keemilised ohutegurid</a>;<br /><a href="/redirect/2292" target="_blank">tervisekontroll</a>.</li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1613Kas tööandja võib mu puhkuse katkestada?2017-07-03<p><strong>T&ouml;&ouml;tan &uuml;hes toiduainetet&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;ttes mehaanikuna. J&auml;in peale jaanip&auml;eva graafikuj&auml;rgsele puhkusele. Plaanisin juulikuu teisel n&auml;dalal k&uuml;lastada oma &otilde;e peret Soomes, ostsin juba varakult v&auml;lja laevapiletidki. T&auml;na sain t&ouml;&ouml;andjalt &auml;kki s&otilde;numi telefoni, kus t&ouml;&ouml;andja soovib minu kiiret naasmist t&ouml;&ouml; juurde. Tema s&otilde;nul kannatab tootmisliini rikke t&otilde;ttu toodangu valmimine ning nii v&otilde;ivat ettev&otilde;te saada kaela suured leppetrahvid. Kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus minu puhkus taoliselt katkestada ja mind t&ouml;&ouml;le kutsuda?</strong></p> <p><strong>Vastab t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Leonid Siniavski:</strong> T&ouml;&ouml;andja koostab ettev&otilde;tte puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle t&ouml;&ouml;tajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava ei saa t&ouml;&ouml;andja &uuml;ldjuhul &uuml;hepoolselt muuta, selleks on vajalik t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokkulepe. Siiski annab seadus teatud juhtumil t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse t&ouml;&ouml;taja puhkus kas katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja puhkuse katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata &uuml;ksnes etten&auml;gematu olulise t&ouml;&ouml;korralduse h&auml;davajaduse t&otilde;ttu, eelk&otilde;ige kahju tekkimise &auml;rahoidmiseks. Tegemist peab olema erandliku olukorraga, mida ei olnud v&otilde;imalik ette n&auml;ha ja mida ei ole v&otilde;imalik muul viisil lahendada, kui t&ouml;&ouml;taja puhkus katkestada, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le kutsuda ning t&ouml;&ouml;ajakava vastavalt &uuml;mber teha.</p> <p>Puhkuse katkestamisel v&otilde;i edasil&uuml;kkamisel tuleb t&ouml;&ouml;tajale kasutamata j&auml;&auml;nud puhkuseosa anda vahetult p&auml;rast kiire t&ouml;&ouml;&uuml;lesande lahenemist v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel mingil muul ajal. T&ouml;&ouml;andja peab lisaks veel arvestama sellega, et kui ta katkestab t&ouml;&ouml;taja puhkuse, peab ta seaduse kohaselt h&uuml;vitama t&ouml;&ouml;tajale puhkuse katkestamisest v&otilde;i edasil&uuml;kkamisest tulenevad kulud.</p> <p>Ehk siis, t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib Teie puhkuse erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu teatud ajaks katkestada ning Teid t&ouml;&ouml;le kutsuda, kuid peab sealjuures h&uuml;vitama Teile puhkuse katkestamisega seonduvad kulud (nt laevapiletite maksumuse, nende &uuml;mbervahetamisega seotud kulud jmt).</p> <p><strong><a href="/redirect/395" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhkuse katkestamisest v&otilde;i edasil&uuml;kkamisest</a></strong></p> <p>Foto: pixabay/Dariusz Sankowski</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1611Kristjan Otsmann jagab läbipõlemise õppetunde2017-06-30<p><strong>Kui v&otilde;tsin koolitaja Kristjan Otsmanniga &uuml;hendust, et saada n&otilde;usolekut T&ouml;&ouml;elu intervjuu jaoks, saatis ta vastuseks enneolematult p&otilde;hjaliku e-kirja. V&auml;hemalt kuu aega ette olid teada ajavahemikud, millal oleks v&otilde;imalik kokku saada, millal oleks v&otilde;imalik vestelda telefoni teel ning t&auml;psed asukohad, kus ta nendel aegadel viibib. &bdquo;Ma lihtsalt ennetasin k&uuml;simusi, mis ma teadsin, et tulevad,&ldquo; p&otilde;hjendab Kristjan p&otilde;hjalikkust. See hoidis t&otilde;epoolest aega oluliselt kokku.</strong></p> <p><strong>Mis teid &otilde;nnelikuks teeb?</strong></p> <p>Kooselu ehk minu abikaasa ja kuus last. Esimese ringi lapsed on 18, 22, 26 ja teise ringi lapsed on &uuml;ks poolteist, teine peatselt neli ja kolmas peatselt seitse aastat vanad.</p> <p><strong>Millal te l&auml;bi p&otilde;lesite?</strong></p> <p>Ma olen kaks korda l&auml;bi k&auml;rsanud. Esimene kord olin loll ega saanud aru, et olen l&auml;bi p&otilde;lenud. Ma arvan et umbes 2000 oli esimene laks ja 2004 oli teine laks, mul on v&auml;ga halb aastam&auml;lu ja t&auml;pselt ei m&auml;leta.</p> <p><strong>2002 oli internetis leiduva info p&otilde;hjal teie murdepunkt.</strong></p> <p>See oli aasta, kui ma pidin endaga midagi ette v&otilde;tma. 1990. l&otilde;pus oli n&otilde;rgem k&auml;rssamine. Siis &uuml;tles organism &uuml;les ja nakatusin tiisikusse. See on haigus, mida normaalne inimene endale k&uuml;lge ei noki, n&otilde;rga ja kurnatud organismi haigus. Ma ei &otilde;ppinud sellest. M&otilde;ni aasta hiljem sain teise laksu k&auml;tte ja siis sain aru, et n&uuml;&uuml;d tuleb midagi ette v&otilde;tta.</p> <p><strong>Ehk olite l&auml;bi p&otilde;lenud mitu aastat j&auml;rjest?</strong></p> <p>Rajale tagasi j&otilde;udmine v&otilde;tab aega kaks kuni neli aastat, eriti kui sa korralikult l&auml;bi k&auml;rssad. See ei t&auml;henda seda, et inimene oleks t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu kaks kuni neli aastat &ndash; lihtsalt t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on m&otilde;nev&otilde;rra tagasihoidlik.</p> <p><strong>Millised on need konkreetsed m&auml;rgid, kuidas inimene ise v&otilde;i keegi k&otilde;rvalt saaks aru, et ta on l&auml;bi p&otilde;lenud?</strong></p> <p>Esimene m&auml;rk on see, et asjad ei saa valmis. Teine on see, et mitmel puhul t&ouml;&ouml;tunnid ja t&ouml;&ouml;p&auml;evad l&auml;hevad v&auml;ga pikaks, aga tulemusi ei tule. Kolmandaks, osa asju, mis muidu pakuvad lusti, enam ei tee seda. Neljandaks l&ouml;&ouml;vad v&auml;lja mingisugused kompensatoorsed mehhanismid &ndash; kes v&otilde;tab napsu, kes ajab vastassugupoolt taga, kes hakkab harrastusprofisportlaseks. See on p&uuml;&uuml;d ennast t&otilde;estada kusagil mujal, kui t&ouml;&ouml;elu t&auml;iega lappab ja inimene ei taha tunnistada, et tegelikult lappab. Samamoodi muud d&uuml;stressim&auml;rgid: &auml;rritus suureneb, kriitikameel v&auml;heneb. Need on p&otilde;hilised m&auml;rgid, mida ma n&auml;en enda ja teiste juures.</p> <p><strong>Kuulan teid ega saa aru. Mis vahe on l&auml;bip&otilde;lenud inimesel ja harilikul k&auml;pardil, kes ei saa oma t&ouml;&ouml;ga hakkama?</strong></p> <p>K&auml;pardeid ei ole olemas! Kui inimene ei saa oma t&ouml;&ouml;ga hakkama, siis on tal j&auml;relikult mingi motivatsiooni-, oskuste, teadmiste v&otilde;i eelduste puudus. K&auml;pardlus on v&auml;hendatav.</p> <p>Vahe on selles, et kui protsessi alguses on k&auml;pardi potentsiaal &uuml;sna avamata, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisel inimesel on potentsiaal olemas ja ta rakendab seda potentsiaali maksimaalselt. Kui toimub l&auml;bip&otilde;lemise krahh, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;imeline inimene lendab allapoole igasuguse k&auml;pardluse taset. Siis on potentsiaal null, paak on t&uuml;hi. P&uuml;&uuml;ad k&uuml;ll, aga ikka ei tule v&auml;lja, kuigi tead, et vanasti tuli. K&auml;pardil ei tulegi asjad v&auml;lja, l&auml;bi p&otilde;lenud inimesel on asjad varem v&auml;lja tulnud ja enam ei tule.</p> <p><strong>Kas l&auml;bip&otilde;lemine on paratamatu?</strong></p> <p>Ei ole, kui inimesel on olemas sisemine ja v&auml;line turvav&otilde;rk. Sisemine turvav&otilde;rk t&auml;hendab, et ma armastan seda, mida ma teen. Mih&aacute;ly Cs&iacute;kszentmih&aacute;lyi kasutab sellist m&otilde;istet nagu autoteelilisus ehk kulgeva tegutsemise kogemus. Kui kulgev kogemus on olemas, siis inimene p&otilde;leb harva l&auml;bi. Kulgemine on protsessi nautimine ja n&auml;gemine, et asjad saavad valmis. Teisis&otilde;nu ma m&otilde;testan seda, mida ma teen, ja selle tegevuse m&otilde;te ei kao.</p> <p>V&auml;limine turvav&otilde;rk t&auml;hendab seda, et on teised inimesed, kellele ma saan toetuda. Inimene on ikkagi karjaloom. Teisest k&uuml;ljest on hea, kui on olemas inimene, kes m&auml;rkab sinu eest, kui sa &uuml;hel hetkel ise ei m&auml;rka. N&auml;iteks kui minu abikaasa &uuml;tleb, et ma t&ouml;&ouml;tan liiga palju, siis ma tean, et tal on alati &otilde;igus. J&auml;relikult ma t&ouml;&ouml;tan liiga palju ja nui neljaks tuleb tempot v&auml;hemaks t&otilde;mmata.</p> <p><strong>See on usalduse k&uuml;simus, ma pean ennast ja l&auml;hedasi inimesi usaldama, sest nad n&auml;evad sageli asju, mida ma ise ei n&auml;e.</strong></p> <p>Inimene v&otilde;ib armastada seda, mida ta teeb, ja olla tohutult &otilde;nnelik, aga mingite v&auml;liste stiimulite m&otilde;jul tuleb siiski allak&auml;ik. N&auml;iteks surm perekonnas v&otilde;i depressioon. Kas ka siis on v&otilde;imalik l&auml;bi p&otilde;leda, kuigi k&otilde;ik turvav&otilde;rgud on olemas?</p> <p>Loomulikult on. Ootamatud s&uuml;ndmused, n&auml;iteks depressioon, surm, t&ouml;&ouml;kaotus v&otilde;i diagnoos v&otilde;ivad soodustada l&auml;bip&otilde;lemist. K&uuml;simus on selles, kuidas inimene muudatusega toime tuleb. Erinevad teadust&ouml;&ouml;d n&auml;itavad, et vaimne paindlikkus ehk v&otilde;ime kohaneda uute oludega mis iganes ka ei juhtuks, on treenitav.</p> <p><strong>Kaua teie l&auml;bip&otilde;lemine kestis, kuni te ise sellest aru saite ja kuidas te aru saite?</strong></p> <p>Mina sain sellest halvasti aru. T&ouml;&ouml; lendas k&auml;es, p&auml;evad olid pikad, aga tulemusi ei tulnud. Inimene v&auml;sib &auml;ra ja muutub n&otilde;rgaks. M&otilde;ni sureb &auml;ra, m&otilde;nel tuleb niisama aru p&auml;he ja m&otilde;nel tuleb t&otilde;bi kallale. Mul avaldus 2002 selline t&otilde;bi nagu sclerosis multiplex. See on selles m&otilde;ttes pull haigus, et ta on tohutult eripalgeline ja mitmete s&uuml;mptomitega. Minul avaldus see tohutu v&auml;simusena, millega kaasnes tunne, et sa k&otilde;nniksid nagu soo peal.</p> <p>Kui teada sain, siis l&auml;bisin k&otilde;ik diagnoosi saamise etapid; alguses arvasin, et ei ole midagi viga, siis arvasin, et suren &auml;ra, kolmandaks n&otilde;udsin, et ravige mind terveks, ja neljandaks sain aru, et pean end kokku v&otilde;tma ja elu edasi elama. Mul l&auml;ks h&auml;sti, mul on &uuml;sna healoomuline vorm ja ta ei sega mind peaaegu &uuml;ldse.</p> <p>See oli minu jaoks h&auml;irekell. Kuna asjaolud olid v&auml;ga soodsad, siis vahetasin ametikohta. L&auml;ksin &uuml;hte riigiametisse t&ouml;&ouml;le, kus v&auml;sisin aastaga &auml;ra ja l&auml;ksin uuesti ajakirjandusse tagasi. M&otilde;tlesin, et olen v&auml;lja puhanud, aga loomulikult ei olnud. Olin kolm-neli aastat ajakirjanik ja keskastme juht. Samal ajal uurisin efektiivsuse ja tootlikkuse t&otilde;stmise viise. Hoolimata t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemisest tulid asjad v&auml;lja, sest ma leidsin endas turbo-nuppe, mida sai aeg-ajalt sisse ja v&auml;lja l&uuml;litada. Mingi hetk hakkasid inimesed n&otilde;u k&uuml;sima. Ega ma kade mees ole, jagasin n&otilde;u. &Uuml;ks hetk abikaasa &uuml;tles, et n&uuml;&uuml;d sa peaksid selle eest raha k&uuml;sima. Siis vahetasin eriala ja teen seda siiamaani.</p> <p><strong>Kuidas suhtumine kolleegide ja perekonna poolt oli?</strong></p> <p>Kahtlustan siiani, et suur osa kolleegidest ei saanud &uuml;ldse aru. Sajandi alguse ajakirjandusmaastikul oli t&auml;iesti tavaline, et t&ouml;&ouml;d tehti roppu moodi ja ma kahtlustan, et tehakse siiani. Kui palju nendest kodanikest oli l&auml;bi p&otilde;lenud, ei tea keegi, aga ma kahtlustan, et mitte v&auml;he. See oli normaalne olukord ja keegi ei pannud seda pahaks. L&otilde;ppude l&otilde;puks tegi ta ju nii palju t&ouml;&ouml;d, vaata kui vara tuleb ja kui hilja l&auml;heb. L&auml;hedased ikka m&auml;rkasid ja tugi oli olemas.</p> <p><strong>Kas see oli patroniseeriv, hellitav?</strong></p> <p>Ei, ei, ei! See on minu isikuomadustes kinni, et ma ei salli haletsemist. Tol ajal ma ennast haletsesin, aga teistel ma end haletseda ei lase, see on minu privaatl&otilde;bu. Mind toetati heas m&otilde;ttes, haletsemine ei ole mingi tugi. Haletsemine on toe miraaž &ndash; keegi laseb hologrammiga t&auml;navale m&otilde;nusa seina, kuhu saad toetuda, ja kui toetad sinna, siis oled k&uuml;lili maas. T&otilde;eline tugi p&uuml;&uuml;ab sind kinni, kannab sind seni, kuni vaja, ega anna j&auml;rele.</p> <p><strong>Kui palju arvate, et endiste kolleegide hulgas l&auml;bi p&otilde;lenuid oli?</strong></p> <p>Ma ei julge ennustada, aga pakun, et umbes kolmandik. Ma v&otilde;tan arvesse seda, milles l&auml;bi p&otilde;lemine intelligentsete inimeste puhul avaldub. &Otilde;nneks lolle ajakirjanikke v&auml;ga palju ei ole, k&uuml;ll on arrogantseid. Esimene asi, milles see v&auml;ljendub, on see, et hakkavad pihta mingid lapselikud m&auml;ngud. P&auml;evatoimetajad t&otilde;mbasid endale kabinetti &uuml;les suure sildi, mille peale kirjutatud &bdquo;Palat nr 6&ldquo;. Samuti v&otilde;eti korralikult napsu. Ma ei tea, kuidas praegu on, ja ma loodan, et see on j&auml;&auml;nud v&auml;hemaks.</p> <p><strong>Kas te kolleege kuidagi inspireerisite, kui te avalikult v&auml;lja tulite oma l&auml;bip&otilde;lemisega?</strong></p> <p>Sellest keegi ei r&auml;&auml;kinud &ndash; j&otilde;le palju oli t&ouml;&ouml;d ja aega ei olnud &uuml;ldse.</p> <p><strong>Seda oli ju n&auml;ha, vahetasite t&ouml;&ouml;kohta.</strong></p> <p>Kui inimesed k&uuml;sivad, miks ma enam ajakirjanik ei ole, siis ma r&auml;&auml;gin alati &uuml;he anekdoodi. Mees l&auml;heb poodi ja &uuml;tleb, et ma tahan need &otilde;hupallid tagastada, need ei t&ouml;&ouml;ta enam. M&uuml;&uuml;ja vastab, et mis m&otilde;ttes ei t&ouml;&ouml;ta, kas l&auml;hevad katki v&otilde;i &otilde;hk tuleb v&auml;lja v&otilde;i midagi kolmandat? Mees selle peale, et ei, nad ei paku mulle enam l&otilde;bu.</p> <p>Ajakirjandus ei pakkunud mulle enam l&otilde;bu. Kui l&otilde;bu on kadunud, siis ei ole enam m&otilde;tet t&ouml;&ouml;d teha. Eestis on liiga palju inimesi, kes t&ouml;&ouml;tavad vaid palga p&auml;rast. Eesti t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad v&otilde;iksid oma m&otilde;tlemisega j&otilde;uda sama kaugele, kui on parimad t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad Eestis. N&auml;iteks Proekspert, kus on palgal v&auml;ga hea t&ouml;&ouml;&otilde;nne ekspert Tiina Saar-Veelmaa. Nad panustavad silman&auml;htavalt sellesse, et inimesed tunneksid end t&ouml;&ouml;l h&auml;sti, et nende t&ouml;&ouml; oleks m&otilde;testatud ja nad naudiksid oma t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml; on eneseteostus, mitte raha teenimise viis. Kui see m&otilde;tteviis &otilde;nnestuks m&otilde;nek&uuml;mne aastaga kohale viia, siis saaks suuri asju teha. Aga selle p&auml;rast ei tasu liiga palju muretseda. (naeratab rahulikult p&auml;rast paari &auml;gedamat lauset)</p> <p><strong>Niimoodi m&otilde;elda on ikkagi luksus. Mida peaks tegema keskmine eesti inimene, kellel on n&auml;iteks olnud pikka aega &uuml;ks amet ja kellel ei ole v&otilde;imalust hakata koolitajaks? Tal ei ole nii suur silmaring v&otilde;i sotsiaalne kapital, vaid on olnud elu aeg n&auml;iteks rekajuht. Kui tema p&otilde;leb l&auml;bi, siis mida teha?</strong></p> <p>Seal on j&auml;lle t&auml;htis t&ouml;&ouml; m&otilde;testamine.</p> <p><strong>Aga kui ei leia m&otilde;tet?</strong></p> <p>Siis on keeruline, ma ei tea, mis siin vastus on. Siin peaks Tiina Saare-Veelmaa k&auml;est k&uuml;sima. See on talle hea k&uuml;simus.</p> <p><strong>Kas inimene, kellel ei ole sotsiaalset mobiilsust, on siis hukule m&auml;&auml;ratud?</strong></p> <p>Ei, ma arvan, et ei ole. See taandub ikkagi sellele, kuidas ta suudab endal jalad k&otilde;hu alt v&auml;lja v&otilde;tta. Mil moel ta m&otilde;testab seda t&ouml;&ouml;d, mida ta teeb, kuidas tema klots klapib suurde tervikusse.</p> <p><strong>Mida see l&auml;bi p&otilde;lenud veoautojuht peaks tegema, et ta oma 60-tonnise palgikoormaga ei tekitaks liiklusohtlikke olukordi ega saadaks inimesi kabelisse?</strong></p> <p>Esimene k&uuml;simus, mida endalt peab k&uuml;sima, on &bdquo;Mis annab elule m&otilde;tte?&ldquo;. Elu m&otilde;tet vajame k&otilde;ik, olenemata sellest, mis t&ouml;&ouml;d me teeme. On inimesi, kes leiavad elu m&otilde;tte sellest, et nad s&otilde;idavad tuhandeid kilomeetreid m&ouml;&ouml;da maanteid. Neile meeldib n&auml;iteks, et nad pakuvad inimestele h&uuml;vesid. V&otilde;i meeldib neile &uuml;ksinda olla, ringi s&otilde;ita ja maailma n&auml;ha.</p> <p>T&ouml;&ouml; m&otilde;testamine on t&auml;htis, n&auml;iteks rekajuhtimisega kaasnev vabadus v&otilde;ib m&otilde;tte anda. V&otilde;i kui inimene saab muusikat v&otilde;i audioraamatuid kuulata. Peab m&otilde;tlema, mida saab &auml;ra teha, et tegevus natukenegi nauditavamaks muuta. Kui l&auml;bip&otilde;lemise pauk on &auml;ra k&auml;inud, siis seda m&otilde;tet enam kergelt ei leia. See tuleb varem &auml;ra teha, siis saab midagi p&auml;&auml;sta.</p> <p>Kui pauk on &auml;ra k&auml;inud, siis esimene asi on taastumine. See v&otilde;tab aega, aga &uuml;ldiselt tuleb eluisu tagasi. N&auml;iteks v&otilde;ib m&otilde;ttem&auml;nge m&auml;ngida. Logoteraapia looja Viktor Frankl soovitas k&uuml;sida endalt, mida teeksin t&auml;na siis, kui mul ei oleks &uuml;htegi kohustust. Sealt tuleb elu m&otilde;te v&auml;lja. Ametit ei saa vahetada siis, kui sa oled parajasti t&auml;iesti l&auml;bi.</p> <p>K&otilde;ige t&auml;htsam asi on muidugi f&uuml;&uuml;siline liikumine. Kas v&otilde;i tegeleda millegi nii m&otilde;ttetu kui s&ouml;rkimisega. Kui inimene saab f&uuml;&uuml;sise liikuma, siis m&otilde;te tuleb sageli kaasa. Vanasti &ouml;eldi, et terves kehas terve vaim, t&auml;nap&auml;eval &ouml;eldakse, et f&uuml;&uuml;silise tegevusega vallanduvad ajus dopamiin ja serotoniin.</p> <p>Samuti v&otilde;ib vabatahtlikuks minna. Uuringud n&auml;itavad, et kui inimene hakkab andma, siis kummalisel moel hakkab ta v&auml;ga palju vastu saama. Miks, ei tea.</p> <p><strong>Ehk k&otilde;igil on lootus?</strong></p> <p>Kui inimene jaksab, jah. Aga kui inimene on nii l&auml;bi p&otilde;lenud, et isegi liikuda enam ei jaksa, siis tuleb otsida v&auml;list abi. Keegi, kes tunneb kaasa. Olemas on terapeute, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge jne.</p> <p><strong>Kas j&auml;&auml;te midagi igatsema vana, veel l&auml;bi p&otilde;lemata Kristjan Otsmanni juures?</strong></p> <p>M&otilde;nikord ma igatsen oma t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. Kuldsetel aegadel tuli torust nii palju, kui k&uuml;sisid. Hea, et enam ei tule, nagu annaks Kala&scaron;nikovi ahvi k&auml;tte! &Otilde;nneks on lisandunud arukust v&auml;henenud &auml;ksi nutikalt &auml;ra kasutada.</p> <p>Leppimine on kasvanud, ehk enda &uuml;mbritseva &ouml;kos&uuml;steemi aktsepteerimine sellisena, nagu ta on. Tajun aina enam, milliseid asju ma saan muuta ja mida ma ei saa muuta. Ma ei rabele asjade p&auml;rast, mida ma ei saa muuta. V&auml;lja arvatud siis, kui see rabelemine on hullult l&otilde;bus.</p> <p>Suuremat eluj&otilde;udu ma igatsen, aga muud ei ole m&otilde;tet igatseda, ega ta tagasi ei tule. Eluj&otilde;u v&auml;henemise tempot saab aeglustada liikumisega ja erinevate meelevirgustehnikatega nagu n&auml;iteks mediteerimine, Hiina v&auml;etaid qigong ja jooga. Samuti pideva &otilde;ppimisega, ajul ei tohi laisaks lasta minna. Ka andmisega, kui annad, siis eluj&otilde;ud v&auml;heneb aeglasemalt. Aga m&otilde;testatult tuleb anda.</p> <p><strong>Kui palju ja kuidas teie annate?</strong></p> <p>Tahaks rohkem anda. Minu peamine andmine praegu on perele, eelk&otilde;ige lastele. See on oluline ja see vastutus on tohutu. See teadmine on ka alles hiljem kohale j&otilde;udnud. Ma teen j&otilde;udm&ouml;&ouml;da priitahtliku t&ouml;&ouml;d, praegu v&auml;hem, sest plika on v&auml;ike, aga kui ta vanemaks saab, siis panustan priitahtlikusse t&ouml;&ouml;sse rohkem.</p> <p>N&auml;puotsaga toetan kohalikku kogukonda ehk Padise valda ja eelk&otilde;ige Risti kihelkonda. Andsime kolm aastat tasuta vallalehte v&auml;lja, siis v&auml;sisime sellest. Korra aastas teen Noored Kooli &otilde;petajatele &uuml;he tasuta koolitusp&auml;eva, nad teevad niiv&otilde;rd olulist asja. MT&Uuml;-dega t&ouml;&ouml;tan kingitusmajanduse p&otilde;him&otilde;tetel ehk nemad &uuml;tlevad hinna ja mina kinnitan, et olen selle hinnaga n&otilde;us. Eeldus on vaid see, et hind peab &uuml;letama &uuml;hte eurosenti pluss k&auml;ibemaks ja ma v&otilde;iksin bensiiniraha tagasi saada. Sellisel moel teen umbes 15 koolitusp&auml;eva aastas. Hiljuti n&auml;iteks k&auml;isin Kivi&otilde;li koolis, tohutult lahe koolitusp&auml;ev oli, ning palgaks sain kaks purki k&uuml;psisesegu, millest sai ise k&uuml;psiseid teha. See oli k&uuml;ll &uuml;le pika aja parim palk.</p> <p><strong>Kui tihedad teie p&auml;evad on?</strong></p> <p>S&otilde;ltub ajast, praegu on liiga tihedad. Ma proovin endale v&otilde;imaldada luksust t&ouml;&ouml;tada neli p&auml;eva n&auml;dalas. Olen siiralt t&auml;nulik, et mul see v&otilde;imalus on. Ma proovisin vahepeal kolmep&auml;evast t&ouml;&ouml;n&auml;dalat teha, aga siis ma nii &otilde;nnelik ei olnud, ma vajan t&ouml;&ouml;d. Samuti vajan ma perekonda, proovin neid tasakaalus hoida. Neljap&auml;evane t&ouml;&ouml;n&auml;dal distsiplineerib mind, ma ei tee nii palju m&otilde;ttetuid asju.</p> <p>Minu t&ouml;&ouml; ise&auml;rasus on see, et ta on v&auml;ga hooajaline. Augustis hakkab mahtra pihta ja k&auml;ib kuni detsembri keskpaigani v&auml;lja. Siis on issanda rahu kuu aega ja jaanuari keskpaigast hakkab trall pihta ning l&otilde;peb &auml;ra enne jaanip&auml;eva. Millegip&auml;rast nende perioodide l&otilde;pud kujunevad v&auml;ga hoogsaks. Tegelikult peaks m&otilde;ned t&ouml;&ouml;d &auml;ra &uuml;tlema, aga m&otilde;ned asjad on nii &auml;gedad, et ei taha &auml;ra &ouml;elda. Ja siis l&auml;hevadki p&auml;evad tihedaks, ma ise tahaks, et nad oleksid veidi vabamad.</p> <p>S&uuml;gisest t&otilde;mban oma piire veidi koomale, praegu olen natukene &uuml;le piiri. Mind &auml;hvardab l&auml;bi p&otilde;lemine, kui ma sama moodi edasi panen. (naerab)</p> <p><strong>Kas k&otilde;igil on ajajuhtimist vaja? Nendel, kellel ei ole j&auml;rjekord ukse taha.</strong></p> <p>Ajajuhtimine on eesti keeles loll v&auml;ljend. Aega ei saa juhtida, aega saab natukene korrastada ja ennast natukene juhtida. Kui need kaks asja haagivad omavahel kokku, siis juhtub see, mida kutsutakse aja juhtimiseks, ehk tegelikult osatakse aega korrastada ja tegevusi juhtida. Kas seda on k&otilde;igil vaja? Mingil m&auml;&auml;ral kindlasti. On palju inimesi, kellel on see oskus teadvustamata.</p> <p>Inimestel on p&auml;eva jooksul mingid ajavahemikud, millal asjad tulevad h&auml;sti v&auml;lja, ja mingid ajad, kui &uuml;ldse ei tule v&auml;lja. Kui asjad tulevad h&auml;sti v&auml;lja, siis sel ajal peaks tegevusi optimeerima. Teine vajalik oskus on vaadata veidi kaugemale, kui oma nina ette. Me s&otilde;idame sinna, kuhu me vaatame. K&otilde;ige lollim soovitus, mida ma oma lapsele olen andnud, oli siis, kui ma &otilde;petasin teda jalgrattaga s&otilde;itma ja &uuml;tlesin, et vaata, et sa p&otilde;&otilde;sasse ei s&otilde;ida. V&otilde;ite ise arvata, kus ta j&auml;rgmisel hetkel oli. Kui inimene &otilde;pib vaatama silmapiiri, siis ta eksib harvemini &auml;ra.</p> <p>Samuti on t&auml;htis paindlikkus, v&otilde;ime kohaneda, kui elu tingimused oluliselt muutuvad.</p> <p><strong>Igasuguseid produktiivsust t&otilde;stvaid &auml;ppe ja metoodikat on jalaga segada. Millal piir ette tuleb? Millal enam ei pea optimeerima?</strong></p> <p>On selline v&auml;ljend nagu produktiivsusporno. Selle all m&otilde;istetakse seda, kui inimene katsetab aina uusi ja uusi imevahendeid, aga tulemusi ei tule. Abivahendite avastamise ja kasutamise peale v&otilde;iks kuluda oluliselt v&auml;hem aega kui tegutsemise peale. Teiseks, mida lihtsam abivahend on, seda parem. Aga see v&otilde;iks olla piisavalt keeruline, et rahuldada minu vajadusi. Veel oleks tore, kui see oleks skaleeritav, ehk ma saaksin seda vajadusel keerulisemaks teha. Kui ma hakkasin tegutsema, siis mu s&uuml;steem oli kaugeltki liiga keeruline ja energian&otilde;udlik.</p> <p><strong>Kas saaksite l&uuml;hidalt kirjeldada, milline teie s&uuml;steem praegu on?</strong></p> <p>Loomulikult, alustame suurtest klotsidest. Mul on olemas arusaam, miks ma midagi teen. T&ouml;&ouml;tan sellep&auml;rast, et see meeldib mulle, see on l&otilde;bus ja lisab energiat. Sellel t&ouml;&ouml;l on kasu sees &ndash; ma n&auml;en, et inimesed arenevad t&auml;nu minu t&ouml;&ouml;le. Teisest k&uuml;ljest toob see t&ouml;&ouml; k&otilde;rvaltootena raha sisse.</p> <p>Teine pool on see, et eraelu peab olema hoitud. On asju, mida teen liiga v&auml;he, n&auml;iteks enesearendus. &Uuml;hel ilusal p&auml;eval hakkan ma tubliks ja hakkan sellega rohkem tegelema. Lihtsalt laste peale l&auml;heb praegu v&auml;ga palju energiat, aga mu pikaajalised empiirilised uuringud on n&auml;idanud, et lapsed kasvavad suureks ja n&otilde;uavad tulevikus v&auml;hem energiat.</p> <p>Fookus peab olema paigas, minu fookus on koolitusel ja natukene v&auml;hem arengutoel. Minu t&ouml;&ouml; aitab inimestel leida enda jaoks aega. Sealt edasi on mingisugused kokkulepped, mis istuvad minu jaoks Google&rsquo;i kalendris. Ma saan neid omavahel jagada ning minu abikaasa n&auml;eb, millal ma olen kusagil kaugel t&ouml;&ouml;l ja mina n&auml;en seda, millal ma v&otilde;iksin varem koju tulla, et lapsed tingimata lasteaiast koju tuua. Kalendris on need asjad, millel on kuup&auml;ev k&uuml;ljes ja k&otilde;ik teised asjad on m&auml;rkmikus kirjas. Igal &otilde;htul v&otilde;tan p&auml;eva kokku ja login &auml;ra, mida ma sel p&auml;eval tegin. Kui pean p&auml;eva planeerima, siis kirjutan lihtsalt m&auml;rkmikusse.</p> <p><strong>Kui palju teil T&ouml;&ouml;inspektsiooniga kokkupuudet on?</strong></p> <p>Olen teinud m&otilde;ni aasta tagasi neile koolitust, v&auml;ga palju kokku ei puutu.</p> <p><strong>Koolitajad vist v&auml;ga ei puutugi kokku?</strong></p> <p>Jah, v&auml;lja arvatud juhul, kui sa oled t&ouml;&ouml;ohutuskoolitaja. Aga loomulikult ma vaatan koolitades n&auml;iteks, et pikendusjuhtmega ma pikendusjuhet ei pikenda ja proovin alati juhtme p&otilde;randa k&uuml;lge teibiga kinnitada, see on elementaarne. Kui mul on koolitusp&auml;ev, siis mu portfell &uuml;letab ilmselt igasugused lubatud piirid. Peaks ta kunagi &auml;ra kaaluma, oma 15 kilo on ta kindlasti.</p> <p><strong>Nagu esimese klassi lapsel!</strong></p> <p>Peaaegu, neil on natukene raskem.</p> <p><strong>Kui te oleks &uuml;he p&auml;eva Eesti peaminister, siis mida muudaksite, et k&otilde;igil oleks t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt rohkem kvaliteetset aega?</strong></p> <p>Ma olen k&uuml;ll makromajanduslikult loll ja sinisilmne, aga ma kaaluks t&otilde;siselt kodanikupalga kehtestamist. Selleks, et ei tekiks olukorda, kus inimene istub kodus, sest ta t&ouml;&ouml;tu abirahad on suuremad kui palk, mida ta saab. N&auml;iteks pagulane ei saa t&ouml;&ouml;le minna, sest ta saab ainult v&auml;ga odavat t&ouml;&ouml;d teha ja abirahad on sama suured. Tal ei olegi m&otilde;tet t&ouml;&ouml;le minna. Kodanikupalk lahendaks seda, meil oleks v&auml;hem allpool vaesuspiiri elavaid inimesi ja meil oleks rohkem inimesi, kes end teostaksid, sest normaalne inimene ei suuda niisama molutada.</p> <p>Intervjuu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta teises numbris.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure.</p> <p>Foto: Rait Tuulas</p> <ul> <li><a href="/redirect/2804" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte l&auml;bip&otilde;lemisest. </a></li> <li><a href="http://ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Teavitustegevus/Infokirjad/2016/TI_Tooelu_nr2_2017-web.pdf" target="_blank">Tutvu ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. teise numbriga.</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1621Vanust arvestav töö Euroopas: ELi ametite nägemus eri vanuserühmi kaasavast töötamisest ja vananemisest 2017-06-29<p>Euroopa Liidu rahvastik ja t&ouml;&ouml;j&otilde;ud vananevad. See m&otilde;jutab nii t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet, t&ouml;&ouml;tingimusi, elustandardeid kui ka heaolu. Kuidas nende muutustega toime tulla? EU-OSHA eestvedamisel valminud uues aruandes selgitatakse, kuidas neljalt ametilt saadavad andmed aitavad kujundada vastastikku t&auml;iendavat poliitikat, mis on midagi enamat kui lihtsalt &uuml;ksikosade summa. Aruanne h&otilde;lmab k&otilde;igi nelja ameti p&auml;devusvaldkondi, tuues esile t&ouml;&ouml;j&otilde;u vananemisest tingitud probleemid ja pakkudes v&auml;lja uudseid lahendusi.</p> <p>&bull;<a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA </a>tutvustab vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu terviklike strateegiate n&auml;iteid.</p> <p>&bull;<a href="https://www.eurofound.europa.eu/" target="_blank">Eurofound</a>&nbsp; anal&uuml;&uuml;sib igas vanuses t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimusi, j&auml;tkusuutliku t&ouml;&ouml;h&otilde;ive tulemusi ning n&auml;itab, kuidas &otilde;iged meetmed aitavad t&ouml;&ouml;elu pikendada.</p> <p>&bull;<a href="http://www.cedefop.europa.eu/" target="_blank">Cedefop</a>&nbsp; uurib kutsehariduse ja -koolituse osat&auml;htsust t&ouml;&ouml;l aktiivsena vananemisel.</p> <p>&bull;<a href="http://eige.europa.eu/" target="_blank">EIGE</a>&nbsp; lisab vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u teemale soom&otilde;&otilde;tme ning arutleb mehi ja naisi m&otilde;jutavate erinevate probleemide &uuml;le.</p> <p>Aruandes vaadeldakse ka pikaaegsete demograafiasuundumuste m&otilde;ju t&ouml;&ouml;h&otilde;ivele ning elukestvat &otilde;pet. Selle aluseks on &uuml;leskutse leida aktiivsena vananemise lahendusi, mis aitaks p&uuml;sida eakatel t&ouml;&ouml;tajatel aktiivsena t&ouml;&ouml;h&otilde;ives, s&auml;ilitades kvalifikatsiooni.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/towards-age-friendly-work-europe-life-course-perspective-work/view" target="_blank">Lugege ametite &uuml;hisaruannet (t&auml;istekst)</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">Projekti &bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; s&otilde;ltumata east&ldquo; lisateave</a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">Tutvuge EU-OSHA kampaaniaga &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/towards-age-friendly-work-europe-life-course-perspective-work-and-ageing-eu-agencies" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>Pilt: pixabay/iriusman</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1610Sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused jõustuvad 1. septembrist2017-06-29<p><strong>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha s&otilde;idu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused j&otilde;ustuvad t&auml;navu 1. septembrist.</strong> &nbsp;</p> <p>&bdquo;Oleme s&uuml;steemi seest otsinud v&otilde;imalusi, kuidas tagada abi v&otilde;imalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda v&otilde;imalikult inimese kodukoha l&auml;hedal,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;S&otilde;idu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse k&auml;ttesaadavust t&auml;iskasvanutele.&ldquo;&nbsp;</p> <p><strong>1. septembrist j&otilde;ustuvad muudatused:</strong></p> <ul> <li>S&otilde;idukulu piirm&auml;&auml;r v&auml;heneb seniselt 0,2 eurolt 0,1 eurole kilomeetri kohta, mis on v&otilde;rdne t&ouml;&ouml;tukassa rahastatava rehabilitatsiooniteenuse piirm&auml;&auml;raga.</li> <li>Rehabilitatsiooniteenust saava inimese ja tema saatja s&otilde;idukulud h&uuml;vitatakse &uuml;hes kalendriaastas &uuml;hekordse s&otilde;idukulude maksimaalse summa ulatuses. K&uuml;tuset&scaron;eki saab sama s&otilde;idu eest esitada &uuml;he korra ehk sama kulu ei kaeta edaspidi mitmekordselt. Bussipiletite esitamisel midagi ei muutu.</li> <li>Alla 16-aastase inimese saatja majutuskulude maksimaalne maksumus on edaspidi 76% lapse majutuskulude maksimaalsest maksumusest.&nbsp;&nbsp;</li> <li></li> </ul> <p>Muudatused j&otilde;ustuvad 1. septembrist 2017. Prognooside j&auml;rgi saab t&auml;navu suunata t&auml;iendavalt 46 383 eurot ja 2018. aastal 139 148 eurot rehabilitatsiooni teenuse tagamisele. Sotsiaalkindlustusameti arvutuste j&auml;rgi on t&auml;navu v&otilde;imalik sellega tagada rehabilitatsiooni saamine t&auml;iendavalt kuni 100 inimesele ning 2018. aastal t&auml;iendavalt ca 240 inimesele.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Muudatuste koosk&otilde;lastamisel v&otilde;eti arvesse Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu ja Otep&auml;&auml; Rehabilitatsioonikeskuse tagasiside.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> <p><strong>Taustainfo:</strong></p> <ul> <li>2016. aastal muutus t&ouml;&ouml;- ja pensioniealiste rehabilitatsiooniteenus vajadusp&otilde;hiseks ja lisandus teenusevajaduse hindamine. Kui 28.06.2017 seisuga oli Sotsiaalkindlustusametis j&auml;rjekorras 621 inimest, siis enne muudatusi oli j&auml;rjekorras ligi 10 000 inimest. Laste puhul Sotsiaalkindlustusametis j&auml;rjekord puudub.</li> <li>2016. aastal taotles s&otilde;idukulude h&uuml;vitamist 2877 inimest, neist 80% k&uuml;tuset&scaron;ekkide alusel. T&auml;navu esimeses kvartalis tehti 978 taotlust s&otilde;idukulude h&uuml;vitamiseks k&uuml;tuset&scaron;ekkide alusel, neist 496 juhul esitati topelt t&scaron;ekid.</li> <li>Saatja majutuskulu &ndash; 76% &otilde;igustatud isiku majutuskulude maksimaalsest maksumusest &ndash; vastab suuremate majutust pakkuvate rehabilitatsiooniteenuse pakkujate kodulehtedel n&auml;idatud keskmistele turuhindadele kahekohalise toa eest. Sellest l&auml;htuvalt v&otilde;ib eeldada, et muudatusel ei ole negatiivset m&otilde;ju rehabilitatsiooniteenuse klientidele, kuna nende tegelikud majutuskulud saavad endiselt kaetud. 2016. aastal esitati majutuskulude h&uuml;vitamiseks taotlusi ligi iga viienda (1566 lapse) alla 16-aastase rehabilitatsiooniteenust saanud lapse kohta ja 1402 saatja eest, s.o &uuml;heksa saatja eest majutuskulu taotlenud 10 lapse kohta.</li> <li>M&auml;&auml;rus avaldatakse Riigi Teatajas 5. juulil 2017</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1609Otsid suvevaheajaks tööd? Vaata YouTüüpide õppetunde. 2017-06-27<p><strong>Vaata videost, kuidas YouT&uuml;&uuml;bid t&ouml;&ouml;le l&auml;ksid ning millised on noormeeste &otilde;ppetunnid!</strong></p> <p><iframe frameborder="0" height="415" src="https://www.youtube.com/embed/YdT2OfE1O18" title="" width="560"></iframe></p> <p>1.juulist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatused, millega lihtsustatakse alaealiste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmist.</p> <p><a href="/redirect/2758" target="_blank">Loe l&auml;hemalt T&ouml;&ouml;elu vastavalt teemalehelt, mida peaksid enne t&ouml;&ouml;leasumist kindlasti teadma.</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1607TET võrgustik annab juurde uusi ideid ja jagatud kogemusi 2017-06-27<p><strong>"K&otilde;ige parem asend on j&auml;rgmine asend,&ldquo; &uuml;tles tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustiku (TET) selle hooaja viimasel seminaril f&uuml;sioterapeut. Cristina L&otilde;okene, r&auml;&auml;kides sellest, kuidas vanemas eas liikumise abil paremini t&ouml;&ouml;v&otilde;imet s&auml;ilitada ning viidates sellele, et inimene on loodud liikujaks ja tervise huvides tuleks oma asendit t&ouml;&ouml;d tehes sageli muuta.</strong></p> <p>Selle poolaasta viimase tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade seminari teemaks oli t&ouml;&ouml;tamine ja vananemine ning keskendus seminar kahele teemale - kuidas oma m&otilde;tteid selgemaks ning lihtsamaks m&otilde;elda, kasutades selleks joonistamist ning kuidas vanemas eas s&auml;ilitada hea f&uuml;&uuml;siline tervis t&ouml;&ouml; juures, lisaks - millised harjutused sellele kaasa aitavad.</p> <p>Millele seminaridel t&auml;psemalt keskendutakse, selle valikul saavad tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustiku liikmed enamasti ise kaasa r&auml;&auml;kida ning suur osa esinejatest on praktikud ettev&otilde;tetest, kes jagavad teistele oma kogemusi. Aga mitte ainult. N&auml;iteks on kohtumiste teemasid seotud ka Tervise Arengu Instituudi tervisekalendriga.</p> <p>Kaubamaja personalikonsultandi ja t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti Piibe Pilme s&otilde;nul annavad v&otilde;rgustiku &uuml;ritused tavaliselt juurde uusi ideid ning kogemusi. &bdquo;Meil on k&uuml;ll m&otilde;tteid olnud muuta infot t&ouml;&ouml;tajate jaoks visuaalsemaks, et oleks huvitavam ning lihtsam meelde j&auml;tta. Idee v&otilde;ib olemas olla, tervist toetavate ettev&otilde;tete v&otilde;rgustikust saab selle teostamiseks vajaliku t&otilde;uke,&ldquo; r&auml;&auml;gib Piibe Pilme teisest seekordsest ettekandest, kus koolitaja Kati Orav r&auml;&auml;kis graafilisest lihtsustamisest ning sellest, kuidas seda kasutada eesm&auml;rkideni viiva tee l&auml;bim&otilde;tlemisel. Ka seda, kuidas meetodit kasutada, et vanemaealisi paremini t&ouml;&ouml;kohal tervisedendusse kaasata.</p> <p>V&otilde;rgustiku liikmena on Kaubamaja loonud oma terviseaasta, kus sarnaselt Tervise Arengu Instituudi tervisekalendrile on aasta &uuml;heksa kuud jaotatud terviseteemade vahel, millele kuu v&auml;ltel keskendutakse. N&auml;iteks oli veebruar p&uuml;hendatud toitumisele ja suhkrutele, aprill liikumisele, mai tubaka ja alkoholi tarvitamise v&auml;hendamisele. Sel kuul maalitakse Kaubamajas unen&auml;gusid &ndash; see t&auml;hendab, et r&auml;&auml;gitakse puhkuse olulisusest. &bdquo;V&auml;ga p&otilde;nevad on olnud meil ka tuberkuloosi ja HIV kuu, kus Tervise Arengu Instituudi spetsialistid k&auml;isid r&auml;&auml;kimas. Mis inimestele alati n&ouml; &bdquo;peale l&auml;heb&ldquo;, on liikumine. Kevadel alustasime iga esmasp&auml;evase jooksutrenniga, koos treeneriga. Nii et suuname kogu aeg oma inimesi tervislikuma elustiili poole.&ldquo;</p> <p>Tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustik loodi 12 aastat tagasi ning sinna kuulub n&uuml;&uuml;dseks &uuml;le 270 organisatsiooni &uuml;le Eesti. V&otilde;rgustikus jagatakse kogemusi ning teavet selle kohta, kuidas arendada t&ouml;&ouml;keskkonda ning tervislikumat elustiili, samuti kuidas paremini ennetada kutsehaigusi ning parandada t&ouml;&ouml;ohutust. V&otilde;rgustikuga liitumine ei too ettev&otilde;tetele kaasa rahalisi kohustusi. Liitumine annab parema v&otilde;imaluse &otilde;ppida teistelt organisatsioonidelt, rikastada t&ouml;&ouml;tajatele pakutavat teavet ning arendada pakutavaid terviseteenuseid.</p> <p><strong>TET-v&otilde;rgustiku liikmete v&auml;&auml;rtused ja p&otilde;him&otilde;tted</strong></p> <p>V&otilde;rgustiku liikmed:</p> <ul> <li>arendavad inimv&auml;&auml;rtust, v&otilde;rdsust, solidaarsust, professionaalset eetikat, teadmisi erinevate elanikkonna gruppide rahvuslikest ja kultuurilistest vajadustest;</li> <li>orienteeruvad tervisedenduse kvaliteedi parandamisele, t&ouml;&ouml;tajate heaolu parandamisele, keskkonnakaitsele ja potentsiaali realiseerimisele olla &otilde;ppiv ja arenev organisatsioon;</li> <li>keskenduvad tervisele, inimeste vajadustele, v&otilde;ttes arvesse nende ootusi tervise suhtes;</li> <li>kasutavad ressursse &ouml;konoomselt ja efektiivselt;</li> <li>&nbsp;teevad koost&ouml;&ouml;d tervishoiuasutuste ja -institutsioonidega paikkonnas.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">Terviseinfo.ee</a></p> <p><a href="/redirect/676" target="_blank">Vaata t&auml;psemalt TET-v&otilde;rgustiku kohta vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>Pilt: pixabay/PublicDomainPictures</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1606Kas suvepäevadel juhtunud õnnetus on tööõnnetus?2017-06-26<p><strong>Kavandame ettev&otilde;ttes suvep&auml;evi, kus toimuksid ka erinevad sportlikud tegevused ja v&otilde;istlused, n&auml;iteks osakondade vaheline v&otilde;rkpalliv&otilde;istlus. Sportides aga v&otilde;ib ju ka viga saada. Kas suvep&auml;evadel saadud vigastus on tavaline olmevigastus v&otilde;i on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuigi t&ouml;&ouml;taja tol hetkel oma p&auml;rist&ouml;&ouml;d ei teinud?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on t&ouml;&ouml;taja tervisekahjustus, mis toimus t&ouml;&ouml;andja antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ites v&otilde;i muul tema loal tehtaval t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal v&otilde;i muul t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemise ajal. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga ja juhtub ajal, mil t&ouml;&ouml;taja:</p> <ul> <li>t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet;</li> <li>tegi muud t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;andja loal;</li> <li>tegutses t&ouml;&ouml;andja huvides;</li> <li>viibis t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemist tuleb vaadelda natuke laiemalt kui &uuml;ksnes otsene osalemine t&ouml;&ouml;andja&nbsp; majandustegevuses v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingus v&otilde;i ametijuhendis kokku lepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud &uuml;ritustel osalemine on vabatahtlik, pole tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Teame aga k&otilde;ik, et vabatahtlik v&otilde;ib olla ka &bdquo;vabatahtlik&ldquo;.</p> <p>Vabatahtlik on osalemine siis, kui suvep&auml;evade kutsel on kirjas, et kella seitsmest kuni &uuml;heksani on vaba tegevus, soovijad saavad m&auml;ngida v&otilde;rkpalli, jalgpalli v&otilde;i muul moel kolleegidega toredasti aega veeta. Sellisel juhul ei ole t&ouml;&ouml;andja mingil moel t&ouml;&ouml;tajatele ette kirjutanud, kuidas neid kahte tundi veeta tuleb vaid on loonud selleks erinevaid v&otilde;imalusi. Kui n&uuml;&uuml;d keegi peaks v&otilde;rkpalli m&auml;ngides &otilde;nnetul kombel oma jala &auml;ra v&auml;&auml;nama, ei ole tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, sest t&ouml;&ouml;taja ei tegutsenud &otilde;nnetuse hetkel t&ouml;&ouml;andja huvides ja puudus seos t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga.</p> <p>Kui aga suvep&auml;evade kavas on kirjas, et kella seitsmest kuni &uuml;heksani toimub osakondade vaheline v&otilde;rkpalliv&otilde;istlus, kuhu iga osakond peab oma esinduse v&auml;lja panema, on tegemist t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemisega. Sel juhul ei osale v&otilde;istlejad vabatahtlikult, kuigi nad otsustasid ise, et tahavad v&otilde;istlusest osa v&otilde;tta. Vabatahtlik pole osalemine sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;andja huvides on, et igast osakonnast keegi&nbsp; v&otilde;istlusel osaleks. Nii on ka sellel v&otilde;istlusel juhtunud &otilde;nnetus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, sest t&ouml;&ouml;taja tegutses t&ouml;&ouml;andja huvides.</p> <p>Kui sellises olukorras tekib vaidlus, siis vaidluse lahendamisel ei l&auml;htuta kitsalt ainult sellest, kas kutsel v&otilde;i ajakavas oli kirjas, et tegemist on vabatahtliku osalemisega vaid tuvastatakse sisuliselt, kas osalemine oli vabatahtlik. Ehk et pelgalt s&otilde;na vabatahtlik lisamine kuulutusele ei vabasta vastutusest.</p> <p>Foto: pixabay/webandi</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1605Tööinspektsioon lõpetas lehelaste väärteomenetluse2017-06-22<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon l&otilde;petas Ekspress Meedia AS suhtes seoses lehelastega alustatud v&auml;&auml;rteomenetluse karistust m&auml;&auml;ramata ehk oportuniteedi p&otilde;him&otilde;ttel.</strong></p> <p>Inspektsioon on seisukohal, et eelmisel suvel J&auml;rve Keskuse juures t&ouml;&ouml;tanud lehelapsed olid vaadeldavad t&ouml;&ouml;tajatena t&ouml;&ouml;lepingu seaduse m&otilde;istes ning nad ei teinud 7-12aastasele lapsele seadusega lubatud kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamivaldkonnas. Samas leiab T&ouml;&ouml;inspektsioon, et karistuse m&auml;&auml;ramine Ekspress Meediale ei ole eesm&auml;rgip&auml;rane, kuna antud juhul on t&ouml;&ouml;andja kohtumistel n&auml;idanud &uuml;les siirast soovi korraldada t&ouml;&ouml;keskkond &uuml;mber selliselt, et laste tervis ja ohutus oleks tagatud. Samuti on t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljendanud soovi leida v&otilde;imalusi, kuidas pakkuda t&ouml;&ouml;d 7-12 aastastele, minemata vastuollu seadusega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon arvestas v&auml;&auml;rteomenetluse l&otilde;petamsel, et Ekspress Meedia AS on teinud pingutusi alaealiste t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisel ja t&ouml;&ouml; ohutul &uuml;mberkorraldamisel ning leidis, et rahaline karistus ei saaks tuua t&auml;iendavaid paremaid tulemusi.</p> <p>"T&ouml;&ouml;inspektsioon on v&otilde;tnud otsuse tegemisel arvesse, et Ekspress Meedia ei pruukinud aru saada oma teo ehk alla 13-aastase lapse t&ouml;&ouml;le lubamise keelatusest, sest ta l&auml;htus juba v&auml;ljakujunenud tavast. Ajalehtede m&uuml;&uuml;giga tegelevate laste seaduslik esindaja ehk lapsevanem oli teadlik laste t&ouml;&ouml;tamisest ning andnud selleks n&otilde;usoleku ehk v&otilde;ttis ka endale vastutuse laste t&ouml;&ouml;tingimuste eest. Ekspress Meedia on asunud tegutsema, et edaspidiseid &otilde;igusrikkumisi &auml;ra hoida ning puudub avalik huvi tema karistamiseks ja karistamise v&otilde;imalik eesm&auml;rk &ndash; teadlikkuse t&otilde;stmine ning edaspidiste rikkumiste &auml;rahoidmine &ndash; on juba t&auml;idetud muude vahenditega," seisab v&auml;&auml;rteomenetluse l&otilde;petamise m&auml;&auml;ruses.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon teeb j&auml;relevalvet t&ouml;&ouml;suhete ja t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;le ning j&auml;tkab teavitamist &otilde;iguslikult korrektsetest t&ouml;&ouml;suhetest. T&ouml;&ouml;inspektsioon paneb nii ettev&otilde;tjatele kui ka lapsevanematele s&uuml;damele, et alaealisele kehtivad tema kaitseks t&ouml;&ouml;suhetes j&auml;rgmised seadusega pandud piirangud:</p> <p>7&ndash;12-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA:</p> <p>&bull;&nbsp;kergeid t&ouml;id kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal, eelk&otilde;ige on lubatud osalemine etendusasutuse t&ouml;&ouml;s loomingulise t&ouml;&ouml;tajana, t&ouml;&ouml; modellina.</p> <p>&Uuml;LE 13-AASTASEL ALAEALISEL ON LUBATUD TEHA EELK&Otilde;IGE J&Auml;RGMISI KERGEID T&Ouml;ID:</p> <p>&bull;&nbsp;p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;d, n&auml;iteks aia- v&otilde;i p&otilde;llukultuuride istutamine, rohimine, kastmine v&otilde;i muldamine, saagi koristamine, marjade v&otilde;i puuviljade korjamine, k&ouml;&ouml;givilja puhastamine v&otilde;i m&uuml;&uuml;giks ettevalmistamine;</p> <p>&bull;&nbsp;kaubandus- v&otilde;i teenindusettev&otilde;ttes tehtavad abit&ouml;&ouml;d, n&auml;iteks kauba lahtipakkimine v&otilde;i asetamine riiulitele, hinnasiltide v&otilde;i etikettide kleepimine, pakkematerjalide v&otilde;i pakendite ettevalmistamine, v&auml;ikesem&otilde;&otilde;duliste esemete pakkimine, reklaamn&auml;idiste v&otilde;i reklaamtr&uuml;kiste jagamine;</p> <p>&bull;&nbsp;toitlustus- v&otilde;i majutusettev&otilde;ttes tehtavad abit&ouml;&ouml;d, n&auml;iteks laudade katmine, n&otilde;ude koristamine v&otilde;i pesemine, ruumide koristamine;</p> <p>&bull;&nbsp;muud t&ouml;&ouml;d, mis vastavad T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 7 lg 2 ja 4 n&otilde;uetele.</p> <p>Samuti juhib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&auml;helepanu, et kui t&ouml;&ouml;d tehakse tasu eest ning t&ouml;&ouml;tegija allub t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldava isiku (ettev&otilde;te, asutus v&otilde;i ka f&uuml;&uuml;siline isik) juhtimisele ja kontrollile, siis on tegemist t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=407&amp;cHash=f3a3d43b44dde1b17a56e3f2651bc421" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1604Pühad laeval2017-06-22<p><strong>Olgu t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&otilde;i puhkep&auml;ev, olgu j&otilde;ul v&otilde;i jaan, Viking Line&acute;i laevad s&otilde;idavad ikka &uuml;le lahe. Et meil ei ole veel ises&otilde;itvaid laevu ja automaatset reisijate registreerimist, peavad ka laevakompanii t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;l olema &ndash; olenemata sellest, et on p&uuml;had.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;lepinguseadus &uuml;tleb, et Eestis on 11 riigip&uuml;ha ja ka rahvusp&auml;ev Eesti Vabariigi aastap&auml;ev vabad p&auml;evad. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja uusaastale, Eesti Vabariigi aastap&auml;evale, v&otilde;idup&uuml;hale ja j&otilde;ululaup&auml;evale eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. Ettev&otilde;tetes, mis peavad t&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tama ka riigip&uuml;hadel, on ette n&auml;htud puhkep&auml;evadel t&ouml;&ouml;l olevatele inimestele h&uuml;vitusmehhanismid.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml; 365 p&auml;eva aastas</strong></p> <p>Viking Line&acute;i personalijuhi Ave Lindbergi s&otilde;nul planeeritakse nende asutuses p&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;tamist nii nagu igat teistki t&ouml;&ouml;p&auml;eva. &bdquo;Me t&ouml;&ouml;tame sisuliselt 365 p&auml;eva aastas. Ehk siis, kui laev s&otilde;idab, registreerime reisijate pileteid ja ka k&otilde;nekeskus t&ouml;&ouml;tab p&uuml;hade ajal, kuigi lahtiolekuajad on siis l&uuml;hemad. T&ouml;&ouml; k&auml;ib vahetustega ning ka p&uuml;hadeaega planeerime rutiinselt eelmisel kuul t&ouml;&ouml;graafikuid tehes,&ldquo; selgitas ta.</p> <p>Lindbergi s&otilde;nul koostab p&uuml;hadeaegsed t&ouml;&ouml;graafikud iga osakond ise ning ikka p&uuml;&uuml;takse, nii palju kui v&otilde;imalik, arvestada t&ouml;&ouml;tajate soovidega. &bdquo;Samas, kui k&otilde;ik sooviksid saada p&uuml;hade ajal vaba p&auml;eva, siis sellist olukorda ei saa me endale lubada &ndash; osad meie hulgast peavad ikkagi t&ouml;&ouml;l olema. J&auml;lgime, et p&uuml;hade ajal ei oleks t&ouml;&ouml;l alati samad inimesed, vaid koormus jaotuks v&otilde;rdselt ja &otilde;iglaselt,&ldquo; r&auml;&auml;kis personalijuht, kelle s&otilde;nul eraldi p&uuml;hadeaegset t&ouml;&ouml;loleku motivatsioonipaketti eritasude n&auml;ol ettev&otilde;ttel ei ole &ndash; t&ouml;&ouml;l oleku aega tasustatakse nii, nagu seadus ette n&auml;eb.</p> <p><strong>Raha v&otilde;i vaba p&auml;ev</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma t&ouml;&ouml;tajale riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Samas v&otilde;imaldab seadus pooltel kokku leppida riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitamise tasulise vaba ajaga. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest &uuml;hekordset tasu ning seej&auml;rel v&otilde;imaldatakse tavap&auml;rasest t&ouml;&ouml;ajast vaba aeg, kuid tasustatakse seegi.</p> <p>Seadus n&auml;eb h&uuml;vitamise ette ka enne riigip&uuml;hi olevate l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;evade tarvis. Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks, mis tuleb h&uuml;vitada vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega &uuml;letundidega v&otilde;rdses ulatuses v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>Lindberg nendib, et inimesed ei ole t&auml;nap&auml;eval enam meelsasti p&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;l. &bdquo;Isegi topelttasu ei motiveeri piisavalt, Eesti inimesed v&auml;&auml;rtustavad &uuml;ha enam oma aega ja perega veedetud aega,&ldquo; lausus ta.</p> <p>Autor: t&ouml;&ouml;elu.ee toimetaja</p> <p>Pilt: softcodex</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1601Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem2017-06-20<p><strong>Sel aastal langeb v&otilde;idup&uuml;ha, mis on riigip&uuml;ha, t&ouml;&ouml;p&auml;evale. V&otilde;idup&uuml;hale, 23. juunile eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev (22. juuni) on kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem.</strong></p> <p>23. juunile eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva on t&ouml;&ouml;andja kohustatud l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. Kui ettev&otilde;tte tegevusalast tulenevalt pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, peab t&ouml;&ouml;andja saavutama t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppe, et ta t&ouml;&ouml;taks riigip&uuml;ha-eelsel p&auml;eval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;ajakava alusel, t&auml;hendab see seda, et t&ouml;&ouml;andja peab juba ajakava koostamisel l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva osas t&ouml;&ouml;tajatelt n&otilde;usoleku saama. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega ning ta t&ouml;&ouml;tab mittesummeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi &uuml;letundideks. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tamisel aga v&auml;heneb t&ouml;&ouml;taja kalendaarne t&ouml;&ouml;ajanorm kolme tunni v&otilde;rra. See, kas nende kolme tunni n&auml;ol on tegemist &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, selgub arvestusperioodi l&otilde;pus. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;tajale tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu ja t&ouml;&ouml;tajale kehtestatud t&ouml;&ouml;graafiku alusel on vajalik t&ouml;&ouml;tada ka v&otilde;idup&uuml;hal v&otilde;i jaanip&auml;eval, eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel v&otilde;ib riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitada ka tasulise vaba ajaga.</p> <p>Eesti Vabariigi rahvus- ja riigip&uuml;had, millele eelnevaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;ev.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=404&amp;cHash=74f80293a1f7d839d784a13761468bd0" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>.</p> <p>Pilt: Henry Murumaa</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1596Tööinspektsioon: juulist ei pea taotlema alaealise töölevõtmiseks Tööinspektsiooni luba2017-06-19<p><strong>Juulist ei pea taotlema alaealise t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks T&ouml;&ouml;inspektsiooni luba. &nbsp; </strong></p> <p><strong>1. juulist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatused ning T&ouml;&ouml;inspektsioonilt ei pea enam taotlema eraldi luba alla 15aastase t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks. T&ouml;&ouml;andja peab k&uuml;sima lapsevanema n&otilde;usolekut ning sisestama andmed t&ouml;&ouml;tamise registrisse k&uuml;mme p&auml;eva enne lapse t&ouml;&ouml;leasumist. &nbsp;</strong></p> <p>7-14aastase lapse kohta tuleb t&ouml;&ouml;tamise registrisse kande tegemisel sisestada m&auml;rkuste lahtrisse andmed alaealise seadusliku esindaja n&otilde;usoleku, alaealise t&ouml;&ouml;tingimuste (sh t&ouml;&ouml; tegemise koha ja t&ouml;&ouml;kohustuste) ning koolikohustuse kohta. M&otilde;istlik on lisada juurde ka t&ouml;&ouml;andja kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel &uuml;hendust v&otilde;tta. See muudab menetluse sujuvamaks. &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registrit haldab Maksu-ja Tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta T&ouml;&ouml;inspektsioonile. T&ouml;&ouml;inspektor kontrollib k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul, et tegemist poleks keelatud t&ouml;&ouml;ga ning alaealise t&ouml;&ouml;tingimused oleksid koosk&otilde;las seaduse n&otilde;uetega. Inspektor v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja esindajaga &uuml;hendust v&otilde;tta ning k&uuml;sida t&auml;iendavat informatsiooni. Kui k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dub ning inspektor pole &uuml;hendust v&otilde;tnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on n&otilde;usoleku andnud ja lapse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le lubada. &nbsp;</p> <p>Kui alla 15aastane asub t&ouml;&ouml;le enne 1. juulit, on selleks j&auml;tkuvalt vaja T&ouml;&ouml;inspektsiooni luba. Juulini kehtiv taotluse vorm on k&auml;ttesaadav inspektsiooni kodulehel. Samast leiate ka t&auml;psema selgituse alaealise t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks vajaliku n&otilde;usoleku taotlemise korra kohta <a href="http://ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/alaealise-toole-votmine/nousoleku-taotlemise-kord/" target="_blank">http://ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/alaealise-toole-votmine/nousoleku-taotlemise-kord/</a> &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonile on esitatud 135 taotlust alla 15aastaste noorte t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks. Sel aastal on taotluse esitanud 10 ettev&otilde;tet enam kui 2016. aastal samal ajal. Inspektsioon on juba andnud n&otilde;usoleku 1508 lapse t&ouml;&ouml;le lubamiseks.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=403&amp;cHash=be236d62c4cdaa7a2960aefa337f026e" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>.</p> <p>Pilt: PublicDomainPictures</p> <p>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1595Kas alaealise töölevõtmisel on vajalik Tööinspektsiooni nõusolek?2017-06-19<p><em>Lugeja k&uuml;sib: Kuulsin, et alaealise t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmise n&otilde;usoleku taotlemise kord muutus. Plaanin juulis oma 13aastase sugulase t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta ning tekkiski k&uuml;simus, kas n&otilde;usolek on vajalik ja kuidas n&otilde;usoleku taotlemine uue korra j&auml;rgi k&auml;ib?</em></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> T&otilde;epoolest, 1. juulist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatused ning enam ei pea taotlema T&ouml;&ouml;inspektsioonilt luba alla 15aastase t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks. T&ouml;&ouml;andjale j&auml;&auml;b alles kohustus k&uuml;sida lapsevanema luba 7-14-aastase lapse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks on oluline muudatus see, et alates 1. juulist peab ta k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne 7-14aastase t&ouml;&ouml;le asumist tegema t&ouml;&ouml;tamise registrisse vastava kande.&nbsp; See erineb oluliselt t&auml;iskasvanu v&otilde;i juba 15-aastaseks saanud t&ouml;&ouml;tajast, kelle v&otilde;ib registrisse kanda ka t&ouml;&ouml;le asumise p&auml;eval.</p> <p>7-14aastase lapse t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisel tuleb t&ouml;&ouml;tamise registri m&auml;rkuste lahtrisse sisestada andmed alaealise seadusliku esindaja n&otilde;usoleku, alaealise t&ouml;&ouml;tingimuste (sh t&ouml;&ouml; tegemise koha ja t&ouml;&ouml;kohustuste) ning koolikohustuslikkuse kohta. Lisage kindlasti juurde ka oma kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel &uuml;hendust v&otilde;tta &ndash; see muudab menetluse sujuvamaks.</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registrit haldab Maksu-ja Tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta T&ouml;&ouml;inspektsioonile. T&ouml;&ouml;inspektor kontrollib k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul, et tegemist poleks keelatud t&ouml;&ouml;ga ning alaealise t&ouml;&ouml;tingimused oleksid koosk&otilde;las seaduses s&auml;testatud n&otilde;uetega. Inspektor v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja esindajaga &uuml;hendust v&otilde;tta ning k&uuml;sida t&auml;iendavat informatsiooni. Kui k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dub ning inspektor pole &uuml;hendust v&otilde;tnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on n&otilde;usoleku andnud ja lapse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le lubada.</p> <p>Muudatus puudutab vaid neid alla 15-aastaseid, kes asuvad t&ouml;&ouml;le 1. juulist. Enne seda tuleb j&auml;tkuvalt esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile n&otilde;usoleku saamiseks taotlus. Taotluse vorm on k&auml;ttesaadav inspektsiooni kodulehel <a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/vormid-ja-blanketid/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/vormid-ja-blanketid/</a> Samast leiate ka t&auml;psema selgituse alaealise t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks vajaliku n&otilde;usoleku taotlemise korra kohta <a href="http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toolevotmisel/nousoleku-taotlemise-kord/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toolevotmisel/nousoleku-taotlemise-kord/</a> 1. juulist j&otilde;ustuva t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatustega saab tutvuda Riigi Teatajas <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017003" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017003</a></p> <p>Viitasite, et soovite t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta 13aastast last. Palume Teil kindlasti arvestada, et seadus lubab tal kerget t&ouml;&ouml;d teha ja seda maksimaalselt poole koolivaheajast. Samuti kehtivad 13aastasele erinevad t&ouml;&ouml;- ja puhkeajaga seotud piirangud. N&auml;iteks tohib ta t&ouml;&ouml;tada koolivaheajal kuni 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul (&otilde;ppeveerandi kestel &uuml;ksnes 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul). Lisaks ei tohi 13aastane (eelduslikult koolikohustuslik) laps teha t&ouml;&ouml;d kella 20.00-06.00 vahelisel ajal, v&auml;lja arvatud siis, kui t&ouml;&ouml; on kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal ning t&auml;iskasvanu j&auml;relevalve all. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on alaealiste puhul keelatud.</p> <p>Alaealiste t&ouml;&ouml;tamise t&auml;psed reeglid leiate <a href="http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/Piirangud-alaealise-tootegemisele" target="_blank">http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/Piirangud-alaealise-tootegemisele</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1594Ka ainult ühe riski teadvustamata jätmine võib põhjustada tööõnnetuse2017-06-15<p><strong>Uuest aastast hakkas j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Turvat&ouml;&ouml;tajale, kes oli autoga patrullis, edastati juhtimiskeskusest tehnilise valve all olnud objektilt tulnud h&auml;ire. Turvat&ouml;&ouml;taja s&otilde;itis seda kontrollima. Territoorium oli aiaga &uuml;mbritsetud ning territooriumi sai kontrollida ainult v&auml;ljastpoolt. Maapinnalt ei olnud v&otilde;imalik territooriumit piisavalt h&auml;sti n&auml;ha ja seet&otilde;ttu ronis turvat&ouml;&ouml;taja umbes 40 cm laiuse m&uuml;&uuml;ri peale. Kui turvat&ouml;&ouml;taja m&uuml;&uuml;ril liikus hakkasid sellel olnud kivid liikuma, t&ouml;&ouml;taja kaotas tasakaalu ja kukkus m&uuml;&uuml;rilt alla. Kukkumise tagaj&auml;rjeks oli jalaluu murd, mis t&otilde;i kaasa pikaajalise, neljakuise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Objektil turvateenuse teostamise ohutus ei olnud l&auml;bi m&otilde;eldud. Turvat&ouml;&ouml;taja &uuml;lesandeks oli territooriumi visuaalse vaatluse tegemine selgitamaks h&auml;ire p&otilde;hjuseid. Selle teostamiseks ei piisanud &uuml;mber territooriumi maapinnal k&otilde;ndimisest. Kuna territooriumi j&auml;lgimise teema oli t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis kajastamata, ei olnud t&ouml;&ouml;andjal teada, millised ohud konkreetse objekti &uuml;levaatamisel esinevad. Samuti&nbsp; ei olnud antud t&ouml;&ouml;tajale juhiseid, kuidas ohutult objekti &uuml;le vaadata.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tegi ise otsuse ronida m&uuml;&uuml;rile, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet paremini t&auml;ita. Paraku ei olnud m&uuml;&uuml;ri peal liikumine ohutu ja l&otilde;ppes raske vigastusega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oleks pidanud uuel valvataval objektil t&ouml;&ouml; alustamise eel vaatama &uuml;le turvat&ouml;&ouml;tajate jaoks uue t&ouml;&ouml;keskkonna ja l&auml;bi m&otilde;tlema, kuidas saab seal ohutult turvateenust osutada. Sealhulgas tulnuks m&otilde;elda ka asjaolule, mil moel saab turvat&ouml;&ouml;taja objektist piisava &uuml;levaate. Valvate objektide puhul on oluline turvaettev&otilde;tte koost&ouml;&ouml; ettev&otilde;ttega, kellele turvateenust osutatakse. Sellelt ettev&otilde;ttelt saadakse teavet nende t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohtudest ja nendest hoidumise abin&otilde;udest.</p> <p>&Otilde;nnetust oleks saanud ennetada, kui turvat&ouml;&ouml;tajad oleksid oma t&ouml;&ouml;andjat varasemalt teavitanud ohuolukorrast, mis v&otilde;ib tekkida kui sellel objektil on vaja t&otilde;usta maapinnast k&otilde;rgemale. Nemad olid sel objektil viibinud mitmel korral ja ilmselt kasutanud m&uuml;&uuml;rile ronimise v&otilde;imalust objekti j&auml;lgimiseks. V&otilde;imalikust ohuolukorrast teavitamisel pidanuks t&ouml;&ouml;andja &uuml;le vaatama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, lisama m&uuml;&uuml;ridele ronimise keelu ohutusjuhenditesse ning tagama v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;&uuml;lesande ohutuks teostamiseks.</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte <a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;si </a>ning <a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe </a>kohta.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1592Eesti alustab eesistumise ajal töö ja pereelu ühitamise direktiivi läbirääkimistega2017-06-15<p><strong>&bdquo;Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal alustab Eesti arutelude juhtimist Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutest t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamise soodustamiseks,&ldquo; &uuml;tles minister Iva t&auml;na Luxembourgis toimuval t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsek&uuml;simuste n&otilde;ukogu (EPSCO) istungil.</strong></p> <p>&bdquo;Hoolduskoormuse v&otilde;rdsemaks jagamiseks naiste ja meeste vahel ning naiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive toetamiseks on oluline pakkuda h&auml;id lahendusi t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamiseks," &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Euroopa Liidu Komisjon on v&auml;lja tulnud t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamise direktiivi eeln&otilde;uga, millega soovitakse hoolduskoormusega t&ouml;&ouml;tajatele luua selgemad ja konkreetsemad puhkuste ja h&uuml;vitiste saamise &otilde;igused. Uued algatused h&otilde;lmavad endas tasustatud isapuhkust, v&auml;hemalt nelja kuu pikkust tasustatud vanemapuhkuse tagamist m&otilde;lemale vanemale, tasustatud hoolduspuhkust, aga ka v&otilde;imalust k&uuml;sida t&ouml;&ouml;andjalt paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust.&ldquo;</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;- ja pereelu paketi arutelule on sotsiaalministeeriumi vedada veel mitmed teemad, sealhulgas Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse reeglid, ligip&auml;&auml;setavus ning Euroopa sotsiaal&otilde;iguste sammas. &bdquo;Ligip&auml;&auml;setavuse direktiiviga loodavad lahendused peavad olema tulevikku vaatavad. Tehnoloogia, tooted ja teenused arenevad pidevalt edasi ning nad peaksid olema k&otilde;igile kasutatavad ja k&auml;ttesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,&ldquo; &uuml;les minister Iva. &bdquo;Samuti soovitakse muuta selgemaks ja &otilde;iglasemaks sotsiaalkindlustuse reeglid, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustush&uuml;vitisi, kui inimene on kolinud teise liikmesriiki.&ldquo;</p> <p>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski osalevad t&auml;na ja homme Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsek&uuml;simuste n&otilde;ukogu (EPSCO) istungil. Muuhulgas tutvustavad ministrid oma v&auml;liskolleegidele Eesti eesistumise prioriteete ja plaane.</p> <p>EPSCO kohta loe l&auml;hemalt <a href="http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/configurations/epsco/" target="_blank">Euroopa Liidu N&otilde;ukogu kodulehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1591Eesti esimese sertifitseeritud Euroopa Ergonoomi kutse Eur.Erg. sai Triinu Sirge2017-06-14<p><strong>8-10. juuni 2017 Suurbritannias, Buxtonis peetud Euroopa registreeritud ergonoomide keskuse (<a href="https://www.eurerg.eu/" target="_blank">Centre for Registration of European Ergonomists </a>(CREE)) 51.-sel kohtumisel sai <a href="https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/d4d9f14a-9f68-4b02-bd58-719d9770332c?tabId=CV_EST" target="_blank">Triinu Sirge </a>(MSc ergonoomika) esimesena Eestist Euroopa ergonoomi kutse Eur.Erg.</strong></p> <p>Sertifitseeritud Euroopa ergonoome leidub enamus Euroopa riikides. Tiitel Eur.Erg. peale nime n&auml;itab erialaspetsialisti professionaalsust. See annab tunnistust sellest, et isik on saanud erialase k&otilde;rghariduse, omandanud mitmeaastase praktika k&auml;igus vajalikud oskused ja kogemused, mis on k&otilde;ik eelretsenseeritud CREE poolt.</p> <p>Sertifitseerimisprotsessi aitas l&auml;bi viia L&auml;ti Ergonoomika &Uuml;hing (<a href="http://www.ergonomika.lv/?lang=en" target="_blank">Latvian Ergonomics Society</a>), eesotsas &uuml;hingu president Henrijs Kalkis, Dr.sc., Eur.Erg. Kokku on registreeritud &uuml;le 500 ergonoomi erinevatest Euroopa riikidest, kuid lisaks ka Austraaliast ja Aafrikast. N&auml;iteks meie naaberriikidest on saanud ergonoomide p&auml;devustunnistuse Soomest seitse ja L&auml;tist neli ergonoomi. Reguleeritud p&auml;devuse tunnustamine aitab kaitsta nii ergonoomika teenuse kasutajaid kui ka ergonoomi mainet, &uuml;htlasi aitab see t&otilde;sta teenuse kvaliteeti.</p> <p><strong>Kes on ergonoom?</strong></p> <p>Ergonoom on erialase k&otilde;rgharidusega t&ouml;&ouml;tervishoiuspetsialist, kes viib l&auml;bi t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomilist hindamist. Selle tulemusena oskab ergonoom soovitada t&ouml;&ouml;tajale personaalselt sobivaid t&ouml;&ouml;vahendeid ja kontorim&ouml;&ouml;blit, arvestades tema keham&otilde;&otilde;te.&nbsp; Ergonoom aitab kaasa tervisliku, mugava ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele.</p> <p><strong>Mis on ergonoomika?</strong></p> <p>Ergonoomika on teadus inimesele k&otilde;ige mugavamatest tegevusviisidest, t&ouml;&ouml;vahenditest ja t&ouml;&ouml;keskkonnast, mis tagavad t&ouml;&ouml;tegevuse v&otilde;imalikult suure efektiivsuse ja turvalisuse. Rohkem ergonoomikast loe <a href="http://www.ergonoomika.ee/Esileht" target="_blank">Eesti Ergonoomide &Uuml;hingu (MT&Uuml; ErgoEst) kodulehelt</a>. Ergonoomikat saab &otilde;ppida<a href="http://www.emu.ee/sisseastujale/erialad/magistrioppekavade-tutvustused/ergonoomika/" target="_blank"> Eesti Maa&uuml;likoolis</a>.</p> <p><strong>Allikas:</strong> <a href="http://ergonomics-fees.eu/node/216" target="_blank">Federation of European Ergonomics Society (FEES) &ndash; New ergonomists in the Eur.Erg. register.</a></p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2775" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte ergonoomiast</a></p> <p><a href="https://ergoway.ee/" target="_blank">Ergoway.ee</a></p> <p>Foto; pixabay/3dman_eu</p> <p>&nbsp;</p> <p>.</p> <p>&nbsp;</p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1590Ilmunud on EU-OSHA aastaaruanne2017-06-13<p><strong>EU-OSHA aastaaruandes tutvustatakse agentuuri p&otilde;hitegevust 2016. aastal. Eelmisel aastal avaldas EU-OSHA n&auml;iteks teise uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete uuringu (<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/second-european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener/view" target="_blank">ESENER-2</a>) viimase versiooni j&auml;reldused, milles keskendutakse &uuml;ldteemana t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;tervishoiule ning konkreetsete teemadena ps&uuml;hhosotsiaalsetele riskidele, t&ouml;&ouml;tajate osalusele t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimises ning tegevuse peamistele ajenditele ja takistustele.</strong></p> <p>Avaldati ka mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu k&auml;sitlenud projekti (<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/contexts-and-arrangements-occupational-safety-and-health-micro/vie" target="_blank">SESAME</a>) esialgsed tulemused.</p> <p>M&otilde;lemad projektid pakuvad poliitikakujundajatele ja teadlastele &auml;&auml;rmiselt vajalikke riikide ja Euroopa tasandi andmeid.</p> <p>Lisaks tutvustatakse aastaaruandes EU‑OSHA mitmek&uuml;lgset tegevust seoses <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiuga</a>, sealhulgas <a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">2016.&ndash;2017. aasta tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kampaaniat</a>.</p> <p>Aastaaruanne k&auml;sitleb ka tulevikku, n&auml;iteks r&auml;&auml;gitakse selles <a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/future-campaigns" target="_blank">2018.&ndash;2019. aasta kampaaniast</a>, mis keskendub ohtlikele ainetele.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/annual-report-2016/view" target="_blank">Kogu aastaaruanne (ainult inglise keeles)</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/annual-report-2016-summary/view" target="_blank">Aruande kokkuv&otilde;tted (k&otilde;igis keeltes)</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1589Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas2017-06-13<p><strong>Kui siiani oleme t&ouml;&ouml;turuteenusena &uuml;mber&otilde;ppe ja eneset&auml;iendamise v&otilde;imalust pakkunud peamiselt&nbsp; t&ouml;&ouml;tutele, siis alates maist toetame teadmiste ning oskuste t&auml;iendamisel ka t&ouml;&ouml;tavaid inimesi ja seda nii otse kui ka t&ouml;&ouml;andjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne m&otilde;ju nii neile, kes sellest v&otilde;imalusest kinni haaravad, kui &uuml;hiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik Annika Sepp.</strong></p> <p>Uusi teenuseid v&auml;lja t&ouml;&ouml;tades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus t&ouml;&ouml;turul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. Eestis ei ole sellega juba t&auml;na kiita. Kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u nappust on arengut p&auml;rssiva tegurina pidevalt v&auml;lja toonud meie omad ettev&otilde;tjad. Samuti paigutusime Lausanne&rsquo;i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsiv&otilde;ime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u ja infotehnoloogia-alase t&ouml;&ouml;j&otilde;u k&auml;ttesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.</p> <p>Pidev teadmiste ja oskuste t&auml;iendamine on kujunemas t&ouml;&ouml; lahutamatuks osaks. Uued tehnoloogiad ja majandusharud, nagu ka nendega kaasnev t&ouml;&ouml;elu muutumine, seavad t&ouml;&ouml;tajatele uusi n&otilde;udmisi. Teadmised ja oskused v&otilde;i nende puudumine m&otilde;jutab &uuml;ha enam inimeste t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi, sissetulekuid ja toimetulekut. Mida k&otilde;rgem haridustase, seda suurem t&ouml;ine sissetulek, kinnitavad arvukad rahvusvahelised uuringud. See leidis kinnitust ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016. aastal tehtud anal&uuml;&uuml;sis, kus vaadeldi kutse- ja k&otilde;rghariduse omandanute sissetulekuid. Selgus, et k&otilde;rgharitud inimesed teenivad keskharitutest ligi 50% enam. Kutsehariduse ja &uuml;ldharidusega inimeste sissetulekutes olulist vahet ei t&auml;heldatud, k&uuml;ll m&otilde;jutas j&auml;rgneva haridustaseme olemasolu seda, kas inimesel &uuml;ldse &otilde;nnestus t&ouml;&ouml;d leida. Selle taustal teame, et suur osa (29% 2016a.) Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;ust on t&auml;na kas p&otilde;hi- v&otilde;i &uuml;ldkeskharidusega ning ei oma erialast kutse- v&otilde;i k&otilde;rgharidust.</p> <p><strong>Mida ja kellele pakume?</strong></p> <p>Uute teenustega toetame teadmiste ja oskuste omandamist kasvava t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadusega ametitele, kus juba t&auml;na t&ouml;&ouml;tajaid napib. See aitab nendes valdkondades leevendada kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u puudust, suunata inimesi lisav&auml;&auml;rtuslikumale t&ouml;&ouml;le ning innustada ettev&otilde;tteid tootlikkust kasvatama. Sel aastal on toetatavateks valdkondadeks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidut&ouml;&ouml;stuse, arvestusala, sotsiaalt&ouml;&ouml;, metalli- ja masinat&ouml;&ouml;stuse, keemia- ja plastit&ouml;&ouml;stuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnas. Erialade valik p&otilde;hineb OSKA anal&uuml;&uuml;sidel, mis k&auml;sitlevad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadust l&auml;hema 10 aasta jooksul.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatele pakume teadmiste ja oskuste arendamiseks ning kvalifikatsiooni t&otilde;stmiseks kahte uut v&otilde;imalust. Taseme&otilde;ppes osalemise toetus on m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajatele, kel on puuduvate v&otilde;i vananenud oskuste t&otilde;ttu suurem t&ouml;&ouml; kaotamise risk v&otilde;i kes peavad tervise t&otilde;ttu ametit vahetama. Valida saab 40 haridusasutuse ja 175 erineva pikkusega kutse-, k&otilde;rg- v&otilde;i rakendusk&otilde;rghariduse &otilde;ppekava vahel. N&auml;iteks on v&otilde;imalik asuda bakalaureuse&otilde;ppesse omandama rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia v&otilde;i tootedisaini erialal, v&otilde;i kutse&otilde;ppesse palkmajaehitaja, laevaelektriku v&otilde;i hooldust&ouml;&ouml;taja eriala.</p> <p>T&auml;iendus&otilde;pe koolituskaardiga on suunatud eelk&otilde;ige madalama sissetulekuga t&ouml;&ouml;tajatele (kuni 1,7-kordne alampalk), kellel puudub erialane haridus, t&ouml;&ouml;tamiseks vajalik eesti keeleoskus v&otilde;i kes on &uuml;le 50-ne aasta vanad. Koolituskaarti saavad kasutada ka t&ouml;&ouml;tajad, kelle &otilde;ppimisvajadus on seotud tervisega. Lisaks kasvuvaldkondadele on t&ouml;&ouml;tajatel koolituskaardiga v&otilde;imalik t&auml;iendada eesti keele ja infotehnoloogia oskusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab koolitustoetust uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamiseks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduses valdkondadesse ja muutustega kohanemiseks. Koolitada saab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tajaid, keda v&auml;rvatakse juba eespool nimetatud IKT sektorisse, kus OSKA hinnangul on konkurentsiv&otilde;ime s&auml;ilitamiseks aastaks 2020 vaja t&auml;nasega v&otilde;rreldes 1,5 korda rohkem spetsialiste, sealhulgas peaks programmeerijate arv kasvama 61%.</p> <p>Muutustega kohanemise all on m&otilde;eldud olukordi, kus t&ouml;&ouml;andja peab koolitama olemasolevaid t&ouml;&ouml;tajaid seoses ettev&otilde;tte tegevuse &uuml;mberkorraldamise, n&auml;iteks uute tehnoloogiate kasutuselev&otilde;tmise v&otilde;i kvalifikatsioonin&otilde;uete muutumisega. Sageli ei ole t&ouml;&ouml;andjatel, eriti mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tetel, t&ouml;&ouml;tajate s&uuml;steemseks arendamiseks piisavalt vahendeid. Seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamatu muudatus v&otilde;i konkurentsis p&uuml;simiseks v&auml;ltimatu arenguvajadus t&auml;hendada, et ettev&otilde;te ei ole v&otilde;imeline oma tegevust j&auml;tkama. T&ouml;&ouml;tajale t&auml;hendab see omakorda t&ouml;&ouml; kaotust. Koolitustoetus panustab seega &uuml;helt poolt ettev&otilde;tete j&auml;tkusuutlikkusse, teiselt poolt t&ouml;&ouml;tajatesse, kes s&auml;ilitava t&ouml;&ouml; ja peaks t&auml;nu uutele oskustele parandama oma sissetulekuid ja &uuml;ldisi v&auml;ljavaateid t&ouml;&ouml;turul.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjaid toetame mahukamate koolituste puhul, millega kaasnevad tavap&auml;rasest suuremad lisakulud.</p> <p>K&otilde;igist v&otilde;imalustest ja t&auml;psematest tingimustest saab &uuml;levaate t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt. Esimese kuu kogemus n&auml;itab, et valmisolek ja vajadus juurde &otilde;ppida on olemas. Huvi t&ouml;&ouml;andja koolitustoetuse vastu on tundnud mitmed t&ouml;&ouml;andjad, taotluse esitamiseni on neist j&otilde;udnud neli, kelle koolitusvajadus on seotud muudatustega ettev&otilde;tte majandustegevuses. Koolitusplaani on t&ouml;&ouml;tukassa t&auml;naseks kokku leppinud ligi saja inimesega. Suurem osa neist soovib oskusi t&auml;iendada koolituskaardiga, taseme&otilde;ppe toetuse taotluse on esitanud 12 inimest. Koolituskaardi koolitusest on seni k&otilde;ige populaarsemaks osutunud eesti keele &otilde;pe ja arvutikoolitus. N&auml;iteks soovib eesti keelt &otilde;ppida Narva hotelli toateenija, kellele teeb muret, et tema eesti keele oskus ei ole piisav senisel t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkamiseks. Samuti loodab ta, et parem keeleoskus suurendab tema v&otilde;imalusi leida uut t&ouml;&ouml;d. Taseme&otilde;ppes on toetust taotletud sotsiaalt&ouml;&ouml; ja IT valdkonda &otilde;ppima asumiseks, valitud erialade seas on aga n&auml;iteks ka mesiniku ja laevajuhi &otilde;pe. Esimeste taotlustega on ilmnenud suurem &uuml;mber&otilde;ppe vajadus inimestel, kes tervise t&otilde;ttu ei saa j&auml;tkata senisel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tamist. N&auml;iteks soovib uut eriala omandada Tartumaa naine, kes ei suuda tervise t&otilde;ttu enam sooritada f&uuml;&uuml;silisi katseid, mis tema praegusel t&ouml;&ouml;kohal on kohustuslikud. Seet&otilde;ttu otsib ta uut tegevusvaldkonda, mis sobiks tema isikuomadustega, kuid kus poleks koormust seljale ja suurt f&uuml;&uuml;silist pingutust.</p> <p>Autor: <strong>Annika Sepp</strong>, t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1588Riik hakkab senisest enam toetama vähese töökogemusega noorte tööle saamist2017-06-12<p><strong>Alates 1. septembrist muudetakse Eesti T&ouml;&ouml;tukassa teenuse &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo; tingimusi, et lihtsustada t&ouml;&ouml;andjatel palgatoetuse abil v&auml;hese t&ouml;&ouml;kogemusega noorte v&auml;rbamist.</strong></p> <p>&bdquo;Minu esimese t&ouml;&ouml;koha&ldquo; teenust osutatakse t&ouml;&ouml;andjale, kes s&otilde;lmib noorega t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;heaastase t&auml;htajalise lepingu ning v&otilde;imaldab talle vajadusel t&ouml;&ouml;alast koolitust.</p> <p>&bdquo;Noorte t&ouml;&ouml;turule sisenemist taktistavad tihti just kogemuse ja oskuste puudumine. Nii teiste riikide praktikad kui ka teenuse vahehindamine n&auml;itas, et palgatoetus koos toetava t&auml;iend&otilde;ppev&otilde;imalusega on noorte t&ouml;&ouml;turule aitamiseks asjakohane, lihtsustades noortel t&ouml;&ouml;kogemuse saamist ning karj&auml;&auml;riv&otilde;imalusi tulevikus,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>Muudatuste aluseks on v&otilde;etud 2017. aasta veebruaris Balti Uuringute Instituudi l&auml;bi viidud &bdquo;Minu esimese t&ouml;&ouml;koha&ldquo; teenuse vahehindamine, kus toodi v&auml;lja ettepanekud teenuse tingimuste kohaldamiseks v&auml;hese t&ouml;&ouml;kogemusega noortele ja t&ouml;&ouml;andjatele sobivamaks.</p> <p>Kui seni oli teenus m&otilde;eldud erialase hariduseta 17&ndash;29-aastaste noorte palkamiseks, siis uus kord v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta ka erialase haridusega ja 16-aastase noore, kes on t&auml;itnud koolikohustuse.</p> <p>Muudatuse tingis asjaolu, et t&ouml;&ouml;tute noorte seas on arvestataval hulgal erialase haridusega noori, kes j&auml;rjest enam satuvad ka NEET noorte hulka ehk nende noorte hulka, kes ei t&ouml;&ouml;ta, &otilde;pi ega osale koolitustel. Seet&otilde;ttu lubab uus kord toetada ka erialase haridusega noorte esimese pikemaajalise t&ouml;&ouml;kogemuse saamist.</p> <p>Lisaks muudeti teenuse saamist paindlikumaks. Kui varem oli v&otilde;imalik teenusele p&auml;&auml;seda p&auml;rast 4 kuud Eesti T&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerimisest ja teiste t&ouml;&ouml; leidmise v&otilde;imaluste ammendumist, siis n&uuml;&uuml;d vastab noor tingimustele, kui ta ei ole olnud t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud viimase kolme kuu jooksul v&otilde;i on olnud ajutiselt h&otilde;ivatud. Seejuures ei ole oluline, kui kaua ta on olnud eelnevalt T&ouml;&ouml;tukassas registreeritud t&ouml;&ouml;tu.</p> <p>Seni oli t&ouml;&ouml;andja kohustus s&otilde;lmida noorega t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping v&otilde;i v&auml;hemalt kaheaastane t&auml;htajaline leping. Hiljutine CV Keskuse 16 717 Eesti t&ouml;&ouml;otsija t&ouml;&ouml;staaži anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et noored t&ouml;&ouml;tavad &uuml;hel ametikohal keskmiselt aasta ja seitse kuud. Ka vahehindamisest selgus, et tulenevalt noorte mobiilsusest, hoiakutest ja soovist saada erinevaid t&ouml;&ouml;kogemusi, samuti t&ouml;&ouml;andjate soovist noori l&auml;hemalt tundma &otilde;ppida, on asjakohasem seada l&uuml;hem t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu n&otilde;ue. Seega toetatakse t&ouml;&ouml;andjaid, kes s&otilde;lmivad noorega t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;heaastase t&auml;htajalise lepingu.</p> <p>Tegevuse &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo; vahehindamise raport on k&auml;ttesaadav <a href="http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/minuesimenetookoht_analuus.pdf" target="_blank">sotsiaalministeeriumi kodulehel</a>.</p> <ul> <li>Uue korra j&auml;rgi makstakse palgatoetust t&ouml;&ouml;andjale t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu korral 12 kuu eest noore t&ouml;&ouml;le asumisest arvates ning t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu korral poole lepingusuhte pikkuse eest, kuid mitte kauem kui 12 kuud.</li> <li>Palgatoetuse suuruseks on 50% t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu t&ouml;&ouml;tasust, kuid mitte rohkem kui kahekordne t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r.</li> <li>Ka edaspidi on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalik taotleda koolituskulude h&uuml;vitamist kuni 2500 euro ulatuses &uuml;he t&ouml;&ouml;taja kohta. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema eelnevalt T&ouml;&ouml;tukassaga kokku lepitud.</li> <li>Perioodil 1. jaanuar 2015 kuni aprill 2017 asus &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo; abil t&ouml;&ouml;le 700 noort 619 erinevas asutuses.</li> </ul> <p>Lisaks j&otilde;ustuvad 1. juunist 2017 alaealiste t&ouml;&ouml;tamise toetuse tingimused, mille kohaselt hakkab t&ouml;&ouml;tukassa juba uuest ehk 2018. aastast maksma tagasiulatuvalt toetust nendele ettev&otilde;tjatele, kes v&otilde;tavad endale t&auml;navu suvest t&ouml;&ouml;le 13&ndash;16-aastaseid noori. Toetuse suurus on 30% t&ouml;&ouml;lev&otilde;etava bruto t&ouml;&ouml;tasust.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1587Kui kaua peab säilitama riskianalüüsi?2017-06-12<p><strong>Koostasime uue t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kuna vahetasime v&auml;lja osad seadmed. Tean, et riskianal&uuml;&uuml;si peab s&auml;ilitama 55 aastat, aga kas uue riskianal&uuml;&uuml;si koostamisel v&otilde;ime vana h&auml;vitada? Aastatega koguneb riskianal&uuml;&uuml;se p&auml;ris palju, sest tootmisettev&otilde;ttes ikka midagi muudetakse ja siis tuleb iga kord uus riskianal&uuml;&uuml;s teha.</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Riskianal&uuml;&uuml;si s&auml;ilitamise kohustus tuleneb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest, mis &uuml;tleb, et riskianal&uuml;&uuml;si tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid s&auml;ilitatakse 55 aastat.</p> <p>Uue riskianal&uuml;&uuml;si koostamisel ei tule ega ka tohi eelmist riskianal&uuml;&uuml;si &auml;ra h&auml;vitada, vaid seda tuleb samuti s&auml;ilitada 55 aastat. Iga riskianal&uuml;&uuml;s, mis ettev&otilde;ttes on koostatud, kuulub s&auml;ilitamisele 55 aastat.</p> <p>K&otilde;ikide riskianal&uuml;&uuml;side s&auml;ilitamine on vajalik, et saada infot t&ouml;&ouml;keskkonna ja selle muutumise kohta. N&auml;iteks v&otilde;ib riskianal&uuml;&uuml;sist olla abi t&otilde;endamaks, et ettev&otilde;tte endisel t&ouml;&ouml;tajal, kellel on kutsehaigusena tuvastatud kuulmislangus, ei saanud see tekkida teie ettev&otilde;ttes, sest v&otilde;eti kasutusele uued seadmed ning kuulmist kahjustavat m&uuml;ra ei tekkinudki.</p> <p>Koos riskianal&uuml;&uuml;siga tuleb s&auml;ilitada ka t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;&otilde;tmistulemuste protokollid, sest need on osa riskianal&uuml;&uuml;sist. Teatud ohutegurite m&otilde;&otilde;tmiste puhul on valdkonda reguleerivates m&auml;&auml;rustes s&auml;testatud eraldi t&auml;htaeg m&otilde;&otilde;tmisprotokollide s&auml;ilitamisele. N&auml;iteks ohtlike kemikaalide puhul&nbsp; s&auml;ilitatakse m&otilde;&otilde;tetulemuste &uuml;ks eksemplar m&otilde;&otilde;telaboris, teist s&auml;ilitab t&ouml;&ouml;andja 40 aastat. Kui t&ouml;&ouml;andja l&otilde;petab tegevuse, antakse m&otilde;&otilde;tetulemused &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsioonile.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/421" target="_blank">Riskianal&uuml;&uuml;s</a></li> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1586Eestis kiputakse sageli haigena tööle minema2017-06-08<p><strong><a href="http://pluss.postimees.ee/4139017/eesti-riik-kus-vaesed-kaivad-haigena-tool" target="_blank">Postimehes</a> ilmus Nils Niitra intervjuu Evelyn Aaviksooga, kes &auml;sja kaitses Tartu &Uuml;likoolis doktorit&ouml;&ouml;. Doktorit&ouml;&ouml;st v&otilde;ib j&auml;reldada, et riigi 2009. aasta otsus l&otilde;petada esimese kolme haigusp&auml;eva h&uuml;vitamine l&otilde;i k&otilde;ige valusamalt madalapalgalisi, kes hakkasid ka haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;ima &ndash;&nbsp; j&auml;rsku hakati v&otilde;tma ligi kaks korda v&auml;hem haigusp&auml;evi kui varem.</strong></p> <p><strong>- Evelyn Aaviksoo, olete ise Ida-Tallinna keskhaigla t&ouml;&ouml;tervishoiuarst. Kui tihti kohtute inimestega, kelle kohta v&otilde;ib arvata, et haigused on j&auml;&auml;nud v&auml;lja ravimata ja inimene ei olnud haiguslehel, ehkki pidanuks?</strong></p> <p>Kindlasti n&auml;eme seda. Kasv&otilde;i k&otilde;ige tavalisemad k&uuml;lmetused &ndash; v&auml;ga kohusetundlikud inimesed teavad, et muidu peavad teised nende t&ouml;&ouml; &auml;ra tegema, ja ka palk on v&auml;ike, nemad l&auml;hevad siis iga hinna eest t&ouml;&ouml;le. Eriti suur probleem on haigena t&ouml;&ouml;lk&auml;imine &uuml;ksikvanemate ja madalapalgaliste puhul. Tagantj&auml;rele &uuml;tlevad nad ise, et olid haiguse v&auml;lja ravimata j&auml;tmise ja/v&otilde;i taastumisaja puudumise t&otilde;ttu palju kauem t&otilde;bised v&otilde;i et olid sel aastal rohkem haiged kui eelmisel aastal. Inimene ei saanud v&otilde;imaldada organismile taastumisaega.</p> <p>N&auml;en oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d tehes, et on ettev&otilde;tteid, kus inimesed on kurnatud ja j&auml;&auml;vadki kergemini haigeks, sellal kui teistes firmades on t&ouml;&ouml;korraldus ja sisekliima nii m&otilde;istlik, et inimene ei kurna ennast liialt &auml;ra ja tal ei tekigi nii tihti vajadust haiguslehe j&auml;rele.</p> <p><strong>- Teie t&ouml;&ouml;st saab teada, et kui on majanduslangus ja t&ouml;&ouml;tus suureneb, siis v&auml;heneb haigena t&ouml;&ouml;lt puudutud p&auml;evade arv ka neil, kellel t&ouml;&ouml; alles j&auml;&auml;b. Samas v&otilde;etakse majanduskasvu ajal haiguslehti rohkem.</strong></p> <p>Just. Selle &uuml;le on arutletud ja &uuml;he v&otilde;imalusena leitud, et majanduslanguse ajal j&auml;etakse t&ouml;&ouml;le need, kes ongi tervemad. Haigemaid inimesi koondatakse sagedamini. Samas on &uuml;sna palju uuringuid ka selle kohta, et t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;jatel tekib kriisi ajal suurem kohusetunne, mis on seotud ka hirmuga t&ouml;&ouml;st ilma j&auml;&auml;da. Majanduskasvu ajal on elu hea.</p> <p><strong>- Kas te vaatlesite p&otilde;hjuste seas ka seda, kui palju v&otilde;iks majanduse poolest heal ajal leiduda inimesi, kes kasutavad haiguslehte t&otilde;epoolest n&auml;iteks pohmelli ravimiseks? M&otilde;ne perearsti abiga on see endiselt v&otilde;imalik.</strong></p> <p>Kindlasti on v&otilde;imalik. Oma t&ouml;&ouml;s ma seda ei vaadelnud &ndash; ma ei k&uuml;sinud p&otilde;hjuseid, miks inimesed on haiguslehe v&otilde;tnud. Varasemad uuringud on k&uuml;ll n&auml;idanud, et haiguslehti v&otilde;etakse rohkem suurte spordiv&otilde;istluste ajal, samuti puudutakse esmasp&auml;eval t&ouml;&ouml;lt haiguse t&otilde;ttu sagedamini kui teistel n&auml;dalap&auml;evadel.</p> <p><strong>- Eelk&otilde;ige hakkas mulle teie t&ouml;&ouml;st silma, et k&otilde;ige madalapalgalisematele sinikraedele on kolmeks p&auml;evaks igasuguse h&uuml;vitiseta haigeks j&auml;&auml;mine niigi v&auml;ikse sissetuleku juures hirmus hoop. Pealegi v&auml;henes ju ka h&uuml;vitise m&auml;&auml;r 80 protsendilt 70 protsendile.</strong></p> <p>Eestis toimunud muutused on &uuml;ldse &uuml;hed ulatuslikumad, kui v&otilde;rrelda teiste riikidega. N&auml;iteks Saksamaal v&auml;hendati haigush&uuml;vitist 100 protsendilt 80 protsendile palgast, ameti&uuml;hingud t&otilde;stsid aga k&auml;ra ja varasem h&uuml;vitis taastati.</p> <p>Mulle meeldib n&auml;iteks kreeklaste puhul see, et neil s&otilde;ltub haigush&uuml;vitiste m&auml;&auml;r &uuml;lalpeetavate hulgast peres. S&uuml;steeme on igasuguseid, &uuml;sna palju on neid riike, kus on kolm esimest p&auml;eva tasustamata, aga ka selliseid, kus h&uuml;vitis j&auml;&auml;b saamata &uuml;he p&auml;eva eest. Osas riikides on kehtestatud h&uuml;vitisele &uuml;lempiir. Mitmes riigis on kehtestatud ka haigush&uuml;vitise alampiir, mis mulle isiklikult madalapalgalisi silmas pidades meeldib.</p> <p><strong>- Tekibki k&uuml;simus, kuidas teha niimoodi, et inimesed ei puuduks Eestis t&ouml;&ouml;lt ilmaasjata, aga j&auml;&auml;ksid siiski haiguslehele, kui on p&auml;riselt haiged. Praegu tundub, et haiged inimesed k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Mulle meeldiks, et tekiks arutelu, mida ikkagi tahavad saavutada riik ja t&ouml;&ouml;andjad, mida me hakkame muutma. Kas me tahame kaitsta madalapalgalisi inimesi? Minu meelest on nemad niigi palju haavatavamad. Neil on niigi raskem leida uut t&ouml;&ouml;kohta. Keegi ju ei taha, et nad j&auml;&auml;ksid sotsiaals&uuml;steemi ringlema selle t&otilde;ttu, et j&auml;&auml;vad veel haigemaks, sest ei saanud v&otilde;tta haiguslehte.</p> <p><strong>- Kas me oleme siis praegu oma haigush&uuml;vitiste s&uuml;steemiga langenud teise &auml;&auml;rmusse, kus paljud inimesed kardavad &uuml;ksk&otilde;ik mis p&otilde;hjusel haiguslehele j&auml;&auml;da ja k&auml;ivad haigena t&ouml;&ouml;l?</strong></p> <p>Euroopa Liidu n-&ouml; vanade liikmesriikidega v&otilde;rreldes oleme tekitanud endale kindlasti viletsama olukorra &ndash; seal on toetused suuremad, nagu ka haiguslehtede kasutamine. Iseenesest pole halb, kui on mingid distsiplineerivad mehhanismid, aga k&otilde;rval peavad olema toetavad meetmed. Me ei peaks p&ouml;&ouml;rama oma haigush&uuml;vitiste s&uuml;steemi tagasi 2008. aastasse, k&uuml;ll aga liikuma mingi uue lahenduse poole.</p> <p>Minu t&ouml;&ouml;st tuleb ka v&auml;lja, et t&auml;iesti ilmselgelt ja statistiliselt tunduvalt rohkem v&otilde;tavad haiguslehti need inimesed, kes ei ole oma t&ouml;&ouml;ga rahul. J&auml;relikult peaks panustama paremasse t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <p><strong>- V&auml;ljaravimata haigustel v&otilde;ivad olla l&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes pikaajalised tagaj&auml;rjed, nagu n&auml;iteks kroonilised haigused vanemas eas. Neid tagaj&auml;rgi ei ole v&otilde;imalik praegu veel uurida &ndash; aeg on olnud liiga l&uuml;hike.</strong></p> <p>Just. Need haigused ei ole veel v&auml;lja l&ouml;&ouml;nud ja ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarstil on keeruline seda tuvastada.</p> <p><strong>- Tegelikult ei ole see vist ainult madalapalgaliste probleem, et nad kipuvad haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;ima. S&uuml;steem on tekitanud paljudes tunde, et nui neljaks peab t&ouml;&ouml;le minema ja haiguslehe v&otilde;ib v&otilde;tta &uuml;ksnes siis, kui surm on silme ees. L&auml;&auml;ne pool j&auml;&auml;dakse vististi koju kohe, kui on veidi n&otilde;der olemine.</strong></p> <p>Olen sellega p&auml;ri. Suur hulk inimesi on kohusetundlikud. Mis on meil erinev heaoluriikidest &ndash; seal on k&otilde;rgemapalgalistel inimestel haiguslehele j&auml;&auml;des rohkem kaotada ja seet&otilde;ttu ei v&otilde;ta nad haiguslehte ka siis, kui peaks. Pigem v&otilde;tavad haiguslehe nende m&otilde;istes madalapalgalised.</p> <p>Eestis on aga madalapalgaliste sissetulekud nii v&auml;iksed, et nemad p&uuml;&uuml;avad mitte haiguslehele j&auml;&auml;da, sest muidu on rahaline seis v&auml;ga halb. Jutt k&auml;ib ju toidurahast ja elementaarsest toimetulekust.</p> <p><strong>- V&otilde;etud haigusp&auml;evade hulk v&auml;henes 2010. aastal v&otilde;rreldes 2008. aastaga ligi kaks korda, 6,35 miljonilt 3,6 miljonile. Viimastel aastatel on majanduse olukord paranenud, kas haigusp&auml;evi julgetakse n&uuml;&uuml;d taas rohkem v&otilde;tta?</strong></p> <p>Olen vaadanud andmeid 2015. aastani ja tegelikult j&auml;i see n&auml;itaja 2010. aastaga suhteliselt samale tasemele.</p> <p><strong>- Tundub, et meie riigi praegune l&auml;henemine haigush&uuml;vitistele on v&auml;ga parempoolne.</strong></p> <p>See on j&auml;ik. Saan aru, et 2009. aastal oli majanduskriis ja s&uuml;steemis oli vaja muutusi, sest riigi kulu haigush&uuml;vitistele kasvas 15&ndash;25 protsenti aastas &ndash; ka see on &uuml;le m&otilde;istuse ja kindlasti oli omajagu kuritarvitusi. N&uuml;&uuml;d oleme j&otilde;udnud siiski majanduslikult stabiilsemasse aega ja peame h&uuml;vitiste korra uuesti &uuml;le vaatama.</p> <p><strong>- Mis on selle tagaj&auml;rg, et riik kirjutas haigush&uuml;vitiste maksmise neljandast kaheksanda haigusp&auml;evani t&ouml;&ouml;andjate kraesse, peale fakti, et &otilde;nnestus kokku hoida suur hulk raha? Kui 2008. aastal maksis riik h&uuml;vitisi 93 miljonit eurot, siis 2010. aastal ligi kolm korda v&auml;hem ehk 33 miljonit.</strong></p> <p>Pluss on see, et t&ouml;&ouml;andjatel tekib ehk suurem motivatsioon uurida, miks nende inimesed haigestuvad, mis on selle p&otilde;hjused. &Auml;kki on midagi, mis tuleneb t&ouml;&ouml;keskkonnast? T&ouml;&ouml;andjal on muidugi niigi suur maksukoormus ja v&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;taja kardab talle lisakulutusi tekitada. Valdav osa haiguslehtedest kehtib meil ju 4&ndash;20 p&auml;eva, nii et suure osa h&uuml;vitistest maksavadki t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p><strong>- Minu t&ouml;&ouml;andja Eesti Meedia otsustas h&uuml;vitada oma inimestele teise ja kolmanda haigusp&auml;eva. Selliste ettev&otilde;tete hulk vist &otilde;nneks kasvab?</strong></p> <p>Jah. Neid tuleb juurde, aga v&otilde;iks olla veelgi rohkem. Meil on paraku ka selliseid ettev&otilde;tjaid, kes suhtuvad inimesse nii, et kuni jaksad t&ouml;&ouml;d teha, seni ole, ja kui ei jaksa, mine minema.</p> <p>M&otilde;ni t&ouml;&ouml;andja aga &uuml;tleb lihtsalt, et ole siis need paar p&auml;eva palgaga kodus &ndash; mida v&auml;iksem firma, seda paindlikum ollakse. Suurtes ettev&otilde;tetes kehtestatakse sageli kolm tervisep&auml;eva ja tee siis nendega, mida tahad. Ja muidugi on sellised nagu teie t&ouml;&ouml;andja: k&uuml;sivad arstit&otilde;endit, aga kompenseerivad alates teisest p&auml;evast. See on v&auml;ga tervitatav.</p> <h4>Doktorit&ouml;&ouml; j&auml;reldused</h4> <p><strong>Evelyn Aaviksoo doktorit&ouml;&ouml; &laquo;Haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumine Eestis: m&otilde;jurid ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtede h&uuml;vitamise korra muudatuste efekt&raquo;</strong></p> <ul> <li>Aastatel 2003&ndash;2008 suurenesid t&ouml;&ouml;v&otilde;imetush&uuml;vitistena v&auml;ljamakstavad kulud 15&ndash;25% aastas. 2008. aastaks ulatus t&ouml;&ouml;v&otilde;imetush&uuml;vitiste kogusumma 94 miljoni euroni.</li> <li>2009. aasta 1. juulil j&otilde;ustunud reformi tulemusel v&auml;henesid t&ouml;&ouml;v&otilde;imetush&uuml;vitiste kulud 33 miljonile eurole aastas, haigusp&auml;evade koguhulk v&auml;henes 6,35 miljonilt 2008. aastal 3,6 miljonile aastal 2010.</li> <li>Kui enne reformi oli sinikraede hulgas 51% haiguslehtede kasutajaid ja valgekraede hulgas 45%, siis p&auml;rast reformi haiguse t&otilde;ttu puudujate osakaal v&otilde;rdsustus, vastavalt 40% ja 41%. Reformij&auml;rgne muutus haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumises oli v&auml;ga suur. Haiguse t&otilde;ttu puudujate koguarv v&auml;henes 33%, haiguslehtede arv 40% ja haigusp&auml;evade arv 29%.</li> <li>Madalapalgalised ja madalamal sotsiaalsel positsioonil olevad t&ouml;&ouml;tajad v&auml;hendasid haigusp&auml;evade arvu k&otilde;ige enam. Seda v&otilde;ib pidada reformi negatiivseks m&otilde;juks, sest t&otilde;en&auml;oliselt oli nende puhul haiguslehe v&otilde;tmata j&auml;tmine suures osas tingitud majanduslikest p&otilde;hjustest &ndash; kartusest sissetuleku v&auml;henemise ja t&ouml;&ouml;koha kaotuse ees &ndash; ning v&auml;hem reformi distsiplineerivast efektist. Piiratud v&otilde;imalus kasutada haiguslehte v&otilde;ib tulevikus avaldada ebasoodsat m&otilde;ju tervisele.</li> <li>Haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumise peamised riskitegurid Eesti t&ouml;&ouml;tajatel olid kehv hinnang oma tervisele, krooniline haigus, madal haridustase ja&nbsp; rahulolematus t&ouml;&ouml;ga.</li> <li>Haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puudumiste seadusp&auml;ra hinnates leiti, et k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate hulgas oli haiguslehe kasutajate osakaal naiste seas suurem kui meeste seas, samuti oli naiste haigusp&auml;evade ja haiguslehtede arv suurem kui meestel. Haiguslehe kasutamisel esines U-kujuline jaotus: selle kasutajate arv oli suurem noorte ja vanemate t&ouml;&ouml;tajate seas v&otilde;rreldes keskealistega.</li> <li>Noored inimesed kasutasid&nbsp; v&otilde;rreldes keskealistega rohkem haiguslehti, haiguslehe kestus suurenes vanusega; sotsiaalse positsiooni j&auml;rgi vaadelduna olid sinikraede haiguslehed m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt pikemad kui valgekraedel.</li> </ul> <p>Reporter Nils Niitra</p> <p>Allikas: <a href="http://pluss.postimees.ee/" target="_blank">postimees.ee</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=158510 olulist punkti, millega kaugtöö tegemisel tuleb arvestada2017-06-07<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit allkirjastasid 7. juunil kaugt&ouml;&ouml; raamleppe, millega leppisid kokku kaugt&ouml;&ouml; tegemise soovituslikud p&otilde;him&otilde;tted.</strong></p> <p>Sotsiaalpartnerite hinnangul aitab kaugt&ouml;&ouml; tegemine suurendada ettev&otilde;tete tootlikkust ja t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni, ent kaugt&ouml;&ouml;d tuleb teha ohutult ja tervislikult.</p> <p>&bdquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid tekivad v&auml;ga kiiresti ja kaugt&ouml;&ouml; on muutumas &uuml;ha tavap&auml;rasemaks praktikaks,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. &bdquo;Samas, nagu enamasti uute asjadega, on kaugt&ouml;&ouml; puhul tihti korralduslikke k&uuml;simusi ja tuleb ette ka vaidlusi. Ent alati pole v&otilde;imalik ja ka m&otilde;istlik k&otilde;ige seadusega reguleerida. Kaugt&ouml;&ouml; kokkulepe on nimekiri soovitustest, millele nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja saavad toetuda. Loodame, et sellest kujuneb &uuml;le&uuml;ldine hea tava, mida j&auml;rgitakse.&ldquo;</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni s&otilde;nul t&otilde;stab kaugt&ouml;&ouml; tegemine t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni ning paindlikkust t&ouml;&ouml; tegemisel, ent kaugt&ouml;&ouml; tegemisel varitsevad t&ouml;&ouml;tajaid ka v&otilde;imalikud ohutegurid. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; tegemine v&otilde;imaldab paremini &uuml;hildada t&ouml;&ouml;- ja pereelu ning hoida kokku aega ja raha reisikuludelt. Samas on kaugt&ouml;&ouml; tegemisel teatud n&auml;htamatud ohud. N&auml;iteks, milline on kodukontori ergonoomia ja kas inimesel on seal ohutu t&ouml;&ouml;tada? Neid murekohti on veel,&ldquo; kommenteeris Peterson.</p> <p><strong>K&uuml;mme olulist punkti, millega kaugt&ouml;&ouml; tegemisel tasub meeles pidada:</strong></p> <ol> <li>Kaugt&ouml;&ouml; tegemine on vabatahtlik ning p&otilde;hineb vastastikusel kokkuleppel, mida on v&otilde;imalik ka &uuml;les &ouml;elda.</li> <li>K&otilde;igil samav&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel peavad olema v&otilde;rdsed &otilde;igused kaugt&ouml;&ouml;le ning kaugt&ouml;&ouml;tajatel on samav&auml;&auml;rsed &otilde;igused k&otilde;ikide teiste t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatega.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;d tehes tuleb j&auml;rgida t&ouml;&ouml;andja teatavaks tehtud andmekaitse alaseid eeskirju.</li> <li>T&ouml;&ouml;vahendite hankimise, paigaldamise ja hoolduse eest vastutab &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja hoiab ja kasutab t&ouml;&ouml;vahendeid vastavalt t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatud reeglitele.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml; tegemine ei tohi t&ouml;&ouml;tajale kaasa tuua t&ouml;&ouml;ga seotud sissetuleku v&auml;henemist seoses suurenenud kommunaal- v&otilde;i muude kuludega. Seejuures t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab kokkuleppel ainult otseselt t&ouml;&ouml;ga seotud kulud.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;taja vastutab talle teatavaks tehtud t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse eeskirjade j&auml;rgimise eest. T&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajate esindajal peab olema v&otilde;imalik kontrollida, kas kaugt&ouml;&ouml;taja t&auml;idab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse eeskirju.</li> <li>Tulenevalt t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete iseloomust v&otilde;ib kaugt&ouml;&ouml;tajal olla v&otilde;imalus ise oma t&ouml;&ouml;aega vabalt valida.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;taja ei tohiks tunda ennast muust t&ouml;&ouml;kollektiivist isoleerituna, seet&otilde;ttu tuleb luua v&otilde;imalused regulaarseteks kohtumisteks, koosolekutest osav&otilde;tuks, v&otilde;imaldada ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;ks vajalikele materjalidele ja muule vajalikule informatsioonile.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;tajale tuleb tagada &otilde;igus ja kohustus osa v&otilde;tta t&ouml;&ouml;alastest koolitustest v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt teiste t&ouml;&ouml;tajatega.</li> <li>Kaugt&ouml;&ouml;tajale peavad olema tagatud samav&auml;&auml;rsed &otilde;igused teiste t&ouml;&ouml;tajatega kuuluda t&ouml;&ouml;tajate moodustatud organisatsioonidesse, osaleda t&ouml;&ouml;tajate esindajate valimisel, ise kandideerida t&ouml;&ouml;tajate esindajaks.</li> </ol> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p> <p><strong><a href="/redirect/2067" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte kaugt&ouml;&ouml;st.</a></strong></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1584Tööinspektsioon: laste töötamisel ei ole takistust, kui järgitakse seadust ning hoitakse laste tervist ja ohutust2017-06-06<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon ei ole keelanud lehelaste t&ouml;&ouml;d, kuid juhib t&auml;helepanu, et laste palkamisel tuleb arvestada, kas t&ouml;&ouml; on lastele eakohane ning ohutu nende tervisele. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediav&auml;ljaanne ise.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus seab laste t&ouml;&ouml;tamisele piirid. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib 13&ndash;14-aastase alaealisega v&otilde;i 15&ndash;16-aastase koolikohustusliku alaealisega s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu ja lubada teda t&ouml;&ouml;le, kus t&ouml;&ouml;kohustused on lihtsad ega n&otilde;ua suurt kehalist v&otilde;i vaimset pingutust (kerge t&ouml;&ouml;). 7&ndash;12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal.</p> <p>Seaduse j&auml;rgi tohivad n&auml;iteks 7&ndash;12-aastased lapsed t&ouml;&ouml;tada ainult kuni kaks tundi p&auml;evas ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning kuni kolm tundi p&auml;evas ja 15 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.&nbsp;</p> <p>"Lehelapse t&ouml;&ouml; ei pruugi senistel tingimustel igas vanuses lapsele sobida, kuna on f&uuml;&uuml;siliselt koormav ning on seotud rahaga arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teov&otilde;ime ja ka piiratud tehingu tegemise &otilde;igus, mida saab suurendada alates 15. eluaastast. Seega, v&auml;iksematele lastele varalist vastutust eeldavad t&ouml;&ouml;d, sh rahaga arveldamise t&ouml;&ouml;d ei sobi,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>"Laste palkamisel ei ole takistust, kui t&ouml;&ouml;d korraldada m&otilde;istlikult ja laste huvidest ning ohutusest l&auml;htudes. Kui lastega oleks kaasas t&auml;iskasvanu, kes aitaks vajadusel arvutamisel ja arveldamisel ning kelle k&auml;es saaks suuremaid summasid hoida, siis tunneks laps end turvalisemalt ning v&auml;heneks ka v&otilde;imaliku r&uuml;nde oht,&ldquo; lisas Meeli Miidla-Vanatalu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on korduvalt juhtinud t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu piirangutele alaealiste v&auml;rbamisel. Eelmisel aastal Ekspressi lehelaste tegevuse peale laekunud kaebuste alusel alustas T&ouml;&ouml;inspektsioon 2016. aasta augustis v&auml;&auml;rteomenetluse AS Ekspress Grupp kontserni kuuluva ettev&otilde;tte suhtes, mis on seotud alla 12aastaste laste t&ouml;&ouml;tamisega. Menetluse k&auml;igus ilmnenud probleemid on seotud eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;d teinud laste vanuse ning eakohaste t&ouml;&ouml;tingimuste tagamisega. Kaebused esitati eelmisel suvel J&auml;rve keskuses ja selle territooriumil t&ouml;&ouml;tanud 7- ja 9-aastase lapse t&ouml;&ouml;tamise t&otilde;ttu. Lastega s&otilde;lmiti ostu-m&uuml;&uuml;gi raamleping, millest n&auml;htus, et lepingut t&auml;idab alaealine, kuid lepingu allkirjastas alaealise seaduslik esindaja. Lepingu kohaselt m&uuml;&uuml;s laps n&auml;dalalehte Eesti Ekspress suveperioodil igal kolmap&auml;eval kell 8-17 ning neljap&auml;eviti n&auml;dalalehti Eesti Ekspress ja Maaleht kell 8-16. Sellega rikuti t&ouml;&ouml;lepingu seaduses kuni 12-aastastele lastele kehtestatud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;udeid.</p> <p>"Piirangud laste t&ouml;&ouml;tamisel on seadusega ette n&auml;htud selleks, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguv&otilde;imalused, soodustada &otilde;ppimist ning v&otilde;imalust puhata v&auml;lja enne uut &otilde;ppeperioodi. Ajalehti t&auml;is kotte saavad lapsed kanda vaid &uuml;le &otilde;la, mis on ilmselgelt liiga raske. Kotti ei saa v&otilde;rrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel &otilde;lal, sest n&otilde;nda jaotab koormus kehale v&otilde;rdselt," selgitas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>Lastele sobivat t&ouml;&ouml;d pakuvad ka kohalikud omavalitsused, &otilde;pilasmalevad ning t&ouml;&ouml; leidmisel aitab kindlasti kaasa Eesti T&ouml;&ouml;tukassa. Laste ja noorte t&ouml;&ouml;tingimustele kehtivate n&otilde;uete kohta saate rohkem teada ka portaalist T&ouml;&ouml;elu, aadressil <a href="http://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noor-voi-alaealine-tootaja/Mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/Noore-tootaja-meelespea">http://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noor-voi-alaealine-tootaja/Mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/Noore-tootaja-meelespea</a></p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1583Kindla eesmärgiga teenus2017-06-06<p><strong>T&ouml;&ouml;alasel rehabilitatsioonil on alati kindel eesm&auml;rk &ndash; toetada inimese t&ouml;&ouml;le saamist v&otilde;i t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;mist. N&auml;iteks insuldi l&auml;bi p&otilde;denud inimesel v&otilde;ib eesm&auml;rgiks olla, et teatud ajaks on ta leidnud v&otilde;imetekohase t&ouml;&ouml;, p&uuml;sinud seal kolm kuud ja tal on p&uuml;siv sissetulek.</strong></p> <p>Rehabilitatsioon algab alati t&ouml;&ouml;tukassast, kus hinnatakse inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ning seda, milliseid teenuseid inimene paremaks t&ouml;&ouml;ellu sisenemiseks vajab. Kui teenuste vajadus on tuvastatud, saab inimene valida endale sobiva rehabilitatsiooniteenuseid pakkuva asutuse.</p> <p>&bdquo;Rehabilitatsiooniteenus on alati kompleksne,&ldquo; nentis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsiooniteenuste koordinaator Marit Okas ja selgitas: &bdquo;Kui inimene vajab ainult f&uuml;sioteraapiat, siis sinna suunab taastusraviarst. Rehabilitatsiooniteenust saab aga siis, kui on v&auml;hemalt kaks valdkonda, mida on vaja j&auml;rele aidata. N&auml;iteks v&otilde;ib seda vaja minna insuldi l&auml;bip&otilde;denul, kel v&otilde;ib olla halvatuse t&otilde;ttu kannatada saanud k&auml;eline tegevus, tal v&otilde;ib olla probleeme m&auml;luga ja r&auml;&auml;kimisega, t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kaotamise t&otilde;ttu on sotsiaalsed probleemid toimetulekuga, liikumisraskuse t&otilde;ttu v&otilde;ib vajada f&uuml;sioterapeudi abi, ps&uuml;hholoogilise l&auml;bielamise t&otilde;ttu ps&uuml;hholoogi v&otilde;i ps&uuml;hhiaatri abi.&ldquo;</p> <p>&Uuml;ks t&ouml;&ouml;tukassa pakutav teenus, mida v&otilde;idakse osutada ka rehabilitatsiooni k&auml;igus, on kogemusn&otilde;ustamine. See on m&otilde;eldud inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude v&otilde;i terviseh&auml;irega inimese toetust. Eelk&otilde;ige vajalik on see inimestele, kelle tervis on ootamatult halvenenud v&otilde;i kes on puude v&otilde;i terviseh&auml;ire t&otilde;ttu sattunud raskustesse. Suhtlemine samas olukorras olnud inimesega, kes on aga hoolimata puudest v&otilde;i terviseh&auml;irest suutnud oma elu uuesti &uuml;les ehitada, annab l&auml;bi positiivse kogemuse indu ning motiveerib ja suurendab enesekindlust, et t&ouml;&ouml;elus taas h</p> <p>Soomes, kus iga tervisekeskuse juures on ka kogemusn&otilde;ustaja kabinet, on kogemusn&otilde;ustajate kasutamine andnud Okase s&otilde;nul v&auml;ga h&auml;id tulemusi.</p> <p>&bdquo;Kahjuks on Eestis kogemusn&otilde;ustajaid veel v&auml;ga v&auml;he,&ldquo; t&otilde;des Okas, kelle s&otilde;nul t&ouml;&ouml;tab aga n&auml;iteks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses kogemusn&otilde;ustajana &uuml;ks liikumispuudega ratastoolis mees.</p> <p>Rehabilitatsiooniteenuseid ei tehta Okase s&otilde;nul ainult konkreetses rehabilitatsiooniasutuses, vaid nii palju kui v&otilde;imalik osutatakse teenust seal, kus on inimese reaalne tegutsemiskeskkond. &bdquo;N&auml;iteks l&auml;hevad meie spetsialistid inimese kodul&auml;hedasse spordiklubisse v&otilde;i j&otilde;ulinnakusse ja n&auml;itavad seal, kuidas taastavaid harjutusi teha.&ldquo;</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon v&otilde;ib sisaldada j&auml;rgmisi tegevusi:</strong></p> <ul> <li>f&uuml;sioteraapia</li> <li>tegevusteraapia</li> <li>loovteraapia</li> <li>logopeediline abi</li> <li>eripedagoogiline abi</li> <li>kogemusn&otilde;ustamine</li> <li>ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustamine</li> <li>sotsiaaln&otilde;ustamine</li> <li>ps&uuml;hhiaatri n&otilde;ustamine</li> </ul> <p><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon" target="_blank">Vaata lisaks t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooni kohta T&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1581Milliste ohtudega tuleb arvestada teetöödel? 2017-06-05<p><strong>Olen tudeng ja otsin suveks t&ouml;&ouml;d. N&auml;gin kuulutust, kus otsitakse teet&ouml;&ouml;lisi, kelle &uuml;lesandeks teede aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel abistavate t&ouml;&ouml;de tegemine. Kas selle t&ouml;&ouml; juures on midagi ohtlikku, millega peaksin arvestama?</strong></p> <p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Teet&ouml;&ouml;d v&otilde;ivad tunduda ohutu tegevusena, &uuml;mberringi v&auml;rske &otilde;hk ja aeglaselt liikuvad masinad. Tegelikult esineb ohte ka teet&ouml;&ouml;del. Meie kliima ei v&otilde;imalda asfalteerimist&ouml;id aastaringselt teha ja seet&otilde;ttu tuleb sobivaid tingimusi intensiivselt kasutada, et &uuml;le Eesti enam kui miljon tonni asfaldisegu hooajaga paigaldatud saaks. T&ouml;&ouml;ga kiirustades aga ununevad v&otilde;i j&auml;etakse t&auml;helepanuta m&otilde;ned olulised asjad, mida teet&ouml;&ouml;liste tervise kaitseks tuleb teha.</p> <p>&Uuml;heks ohuallikaks on asfaldit&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;kohale toodud asfaldisegu on paigaldamisel v&auml;ga kuum, seet&otilde;ttu tuleb jalgade kaitsmiseks kasutada kuumakindlate taldadega (t&auml;his HRO) kaitsejalan&otilde;usid. Kuum asfaldisegu v&otilde;ib p&otilde;hjustada naha p&otilde;letusi v&otilde;i naha allergilisi reaktsioone ning selle nahale sattumise v&auml;ltimiseks tuleb kanda keha piisavalt katvaid t&ouml;&ouml;riideid ja kuumakindlaid kindaid. Kuumast asfaldist eraldub aurusid, mis v&otilde;ivad korraks nuusutades tunduda meeldivana. Tegelikult on need tervisele ohtlikud ja v&otilde;ivad p&otilde;hjustada hingamisteede haigusi, n&auml;iteks astmat.</p> <p>Asfaldiaurude suurim lubatud keskmine sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus on enam kui sada korda v&auml;iksem n&auml;iteks atsetooni v&otilde;i bensiini piirnormist - see viitab asfaldiaurude ohtlikkusele. Seega on soovitatav asfaldiaurudega kokkupuutel alati kasutada hingamisteede kaitsevahendeid. K&auml;sitsi tohib asfaldisegu laotada ainult erandkorras v&auml;ikesemahuliste t&ouml;&ouml;de puhul. Kui v&auml;hegi v&otilde;imalik, tuleb v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tamist asfaldiaurude tekkimise kohast allatuult.</p> <p>Teet&ouml;&ouml;del kasutatavad masinad, n&auml;iteks teerullid, liiguvad k&uuml;ll suhteliselt aeglaselt, kuid kohtades, kus samal ajal asuvad t&ouml;&ouml;tajad, on tavap&auml;rasest tugevam m&uuml;ra ja palju muid tegevusi, mis t&auml;helepanu hajutavad. Seet&otilde;ttu peavad t&ouml;&ouml;tajad olema h&auml;sti m&auml;rgatava riietusega ning nii masinajuhid kui jalgsi liikujad hoolega j&auml;lgima teineteise liikumisi.</p> <p><a href="/redirect/593" target="_blank">Vaata lisaks tegevusvaldkonap&otilde;hist teedeehituse lehte T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1579Sotsiaalkaitseminister: pikem eluiga peab tähendama ka rohkem tervena elatud aastaid2017-06-02<p><strong>Tervena elatud eluea l&uuml;henemine on ohum&auml;rk t&ouml;&ouml;k&auml;te puuduse k&auml;es kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On t&auml;htis, et meie inimesed elaksid tervena v&otilde;imalikult kaua, et s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja elukvaliteet, p&uuml;sida t&ouml;&ouml;turul ja elada t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku elu ka k&otilde;rgemas eas, r&auml;&auml;kis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva t&auml;na Nordea kontserdimajas toimuva tervisedenduse konverentsi avamisel.&nbsp;</strong></p> <p>&bdquo;K&otilde;rgema oodatava eluea oleme praeguseks saavutanud t&auml;nu suurep&auml;rasele meditsiinile, kuid muret teeb tervena elatud eluiga &ndash; inimesed elavad kauem, kuid haigena. See on koorem nii inimesele endale kui ka laiemalt sotsiaals&uuml;steemile,&ldquo; &uuml;tles Kaia Iva. &bdquo;Praegu l&auml;heb palju ressurssi tagaj&auml;rgedega tegelemisele, kuid j&auml;rjest enam peame iga&uuml;ks v&otilde;tma vastutuse iseenda eest ja terviseprobleeme ennetama n&auml;iteks tasakaalustatud toitumisharjumuste, suurema kehalise aktiivsuse ja varajase m&auml;rkamisega. Tervislikumad toitumisvalikud on m&auml;&auml;rava t&auml;htsusega.&ldquo;</p> <p>Sotsiaalkaitseminister r&auml;&auml;kis konverentsil, et tervishoiu-, t&ouml;&ouml;turu- ja sotsiaalhoolekandes&uuml;steemide ressursside t&otilde;husamaks kasutamiseks ja koostoime parandamiseks panustab riik e-lahendustesse. Senisest enam IT-lahendusi kasutades on riigil v&otilde;imalik pakkuda mugavamaid teenuseid ning t&auml;psemini hinnata kas v&otilde;i erinevate hoolekandeteenuste vajadust. &bdquo;Suur vajadus on koduses keskkonnas toimetulekut toetavate ning kogukonnas elamist v&otilde;imaldavate teenuste j&auml;rele. Et meie inimesed saaksid vajalikku abi ning kauem elada tuttavas keskkonnas, tunda end koduselt ja v&auml;&auml;rikalt, peame panustama eri valdkondade l&auml;hendamisse, teenuste ja toetuste koostoimesse,&ldquo; r&auml;&auml;kis Iva.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Tulevikuvaates ei saa m&ouml;&ouml;da ka usaldusest. Me peame oma kvaliteetset meditsiinis&uuml;steemi usaldama. Siin ma kutsun &uuml;les mitte populariseerima ebateadust ja tunnustama meie meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid,&ldquo; lisas sotsiaalkaitseminister.</p> <p>2017. aasta alguse seisuga oli Statistikaameti andmeil Eesti elanikest 60-aastased v&otilde;i vanemad 338 119 inimest. Aastatel 2009-2016 v&auml;henes tervelt elatud eluiga Eesti meestel 1,4 ja naistel kolm aastat. Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat.</p> <p>2. juunil toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mis t&auml;navu keskendub vanemaealiste inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Konverentsi &bdquo;Toetades tervena ja aktiivsena vananemist&ldquo; korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tallinna &Uuml;likool ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.</p> <p>Allikas:<a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank"> Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1576Objektile kiirusega 13 km/h2017-05-31<p><strong>See oli juba 18 aastat tagasi, kui J&uuml;ri J&auml;rve &otilde;nnetu basseinih&uuml;ppe tagaj&auml;rjel kaelal&uuml;lid murdis ja alakehast halvatuks j&auml;i. Selle aja jooksul on tulnud tal nii m&otilde;nigi kord vastata k&uuml;simusele, kuidas ta ratastoolis eluga nii h&auml;sti hakkama saab ja isegi t&ouml;&ouml;l k&auml;ib.</strong></p> <p>&bdquo;Mul on vedanud, sest mul on olnud v&auml;ga tegus tutvusringkond ja ma olen tahtnud nendega samas seisus olla ja ise hakkama saada. See on pannud tegutsema ja liikuma. Oma puude peale ma ju ei m&otilde;tle igap&auml;evaselt, sellega on v&otilde;imalik t&auml;iesti elada, pole hullu,&ldquo; &uuml;tleb J&uuml;ri ja leiab, et on m&otilde;elnud, kui ta peaks &uuml;hel p&auml;eval k&otilde;ndida saama, siis see oleks hoopis t&otilde;sine p&auml;hkel &ndash; peaks hakkama kohanema.</p> <p>P&auml;rast &otilde;nnetust j&auml;tkas J&uuml;ri insenerit&ouml;&ouml;d oma senise t&ouml;&ouml;andja juures Tallinna Vees, kuid tegi seda kodust ja poole kohaga. Oma s&otilde;nutsi l&auml;ks elu paremaks aga siis, kui ta taas kodust v&auml;lja sai. &bdquo;Seitse aastat p&auml;rast &otilde;nnetust pakuti mulle v&otilde;imalust saada Tallinna Vees geoinfo-osakonna juhiks, mul oli 5&ndash;6 alluvat ja hakkasin iga p&auml;ev kohal k&auml;ima. Selleks ajaks olin juba ratastoolis liikumisega kohanenud,&ldquo; meenutab ta.</p> <p>2007. aastal vahetas mees t&ouml;&ouml;kohta, asudes t&ouml;&ouml;le projekteerimisfirmasse. Siis tulid aga rasked ajad ja koht firmas koondati. Kuid see ei t&auml;hendanud, et ratastool koju nurka j&auml;&auml;nud oleks. Paralleelselt p&otilde;hit&ouml;&ouml;ga v&otilde;ttis J&uuml;ri aktiivselt osa ka Eesti Liikumispuuetega Liidu t&ouml;&ouml;st, olles selle juhatuses. Tema p&otilde;hiteemaks oli puuetega inimeste ligip&auml;&auml;setavus hoonetele. Sealt algas ka koost&ouml;&ouml; Tallinna linnavalitsusega, kus mees praegu t&ouml;&ouml;tabki, j&auml;lgides ikka, kas ehitised vastavad invan&otilde;uetele. Tema igap&auml;evat&ouml;&ouml; on ehitusprojektide koosk&otilde;lastamine invan&otilde;uete osas ning valmis ehitiste &uuml;levaatamine enne kasutusloa andmist.</p> <p>&bdquo;Tallinn on Eestis ainus omavalitsus, kus invan&otilde;udeid ehituses s&uuml;steemselt j&auml;rgitakse,&ldquo; &uuml;tleb mees, kes on selle teemaga tegelenud &uuml;le 10 aasta ja usub, et on m&otilde;jutanud selle ajaga v&otilde;ib-olla sadat arhitekti &ndash; n&uuml;&uuml;d saabuvad tema lauale projektid, kus invan&otilde;uete peat&uuml;kk on seletuskirja juba sisse kirjutatud.</p> <p>Osa J&uuml;ri t&ouml;&ouml;st on s&otilde;ita m&ouml;&ouml;da linna ja kontrollida, kas &auml;sja valminud hoonetele p&auml;&auml;seb nii ligi, nagu eeskirjad ette n&auml;evad. Piritalt t&ouml;&ouml;le ja tagasi koju s&otilde;idab J&uuml;ri linna invatranspordiga, kuid p&auml;eva jooksul objektide &uuml;levaatamiseks see teenus k&otilde;ige paindlikum ei ole. Nii otsustaski ta kirjutada T&ouml;&ouml;tukassale avalduse elektrilise ratastooli saamiseks ja T&ouml;&ouml;tukassa oli n&otilde;us selle 9000 eurot maksva t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks vajaliku abivahendi J&uuml;rile ka ostma.</p> <p>&bdquo;Elektriline ratastool on sellise t&ouml;&ouml; jaoks parim &ndash; saan ise aega valida ja j&otilde;uan kiiresti kohale. Tallinnas on k&otilde;ik 10 kilomeetri raadiuses, nii et kevadest s&uuml;giseni on see t&auml;pselt paras maa s&otilde;ita,&ldquo; nendib J&uuml;ri, kes on p&auml;eva jooksul teinekord ka 30 km oma tooliga maha vuranud ja vahel ka kodust t&ouml;&ouml;le s&otilde;itnud. &bdquo;See on selline m&otilde;nus kulgemine 13 km/h, kuulad klapid peas muusikat, vaatad ringi ning oled tunni ja 15 minutiga Piritalt kesklinnas.&ldquo;</p> <p>Vahel s&otilde;idetakse ka s&otilde;pradega koos toolidega m&ouml;&ouml;da linna. J&uuml;ri v&auml;itel ongi oluline olla ise aktiivne. K&otilde;ige kehvemaks olukorraks peab ta elamist koos vanematega. &bdquo;See on ju loomulik, et vanem tahab oma last aidata, kuid lapsed j&auml;&auml;vad seet&otilde;ttu abituks ja sotsiaalne pool j&auml;&auml;b n&otilde;rgaks. Tegelikult saab &uuml;ksi hakkama k&uuml;ll. Minu ratastoolis tuttavate hulgas on j&auml;rjest rohkem neid, kes on v&otilde;tnud laenu ja ostnud endale korteri, kus on mugav liikuda ja lihtne v&auml;lja p&auml;&auml;seda.&ldquo;</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Teet Malsroos, &Otilde;htuleht/Scanpix</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1574Tööinspektsioon: ohutu töötamine ehitusplatsidel nõuab suuremat tähelepanu2017-05-31<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 66 ehitusplatsi &uuml;le Eesti. Inspektorid tuvastasid 130 rikkumist, neist viiel puhul algatati v&auml;&auml;rteomenetlus. Vaid neljal ehitusplatsil ei avastatud &uuml;htegi puudust.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis aprillis l&auml;bi etteteatamata sihtkontrolli ehitusplatsidel. Kontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati enim t&auml;helepanu k&otilde;rgustest kukkumise v&auml;ltimisele ehitusel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on olukord ehitusplatsidel muutunud iga aastaga k&uuml;ll paremaks, ent ohutus pole ikka veel saanud t&ouml;&ouml; loomulikuks osaks. &bdquo;K&otilde;rgelt kukkumised on ehituses &uuml;hed sagedasemad ning valdavalt v&auml;ga raskete v&otilde;i isegi fataalsete tagaj&auml;rgedega,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Paraku n&auml;gime aga ka seekord, et mitmel ehitusplatsil v&otilde;eti endiselt arutult riske ning &uuml;ritati proovida, kas f&uuml;&uuml;sikaseadused kehtivad. Sageli puuduvad ohutuspiirded v&otilde;i ei kasutata kukkumiskaitsevahendeid. Parklasse autosse j&auml;etud turvarakmetest ja &ndash;k&ouml;itest pole mingit kasu maja katusel t&ouml;&ouml;tades,&ldquo; nentis Oja. T&ouml;&ouml;inspektsioon paneb s&uuml;damele, et ehitusplatsil t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eest vastutavad koordinaatorid peavad oluliselt rohkem j&auml;lgima ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist. N&auml;iteks tuleb ohuala piirata, et sinna ei p&auml;&auml;seks k&otilde;rvalised isikud ning ehitust&ouml;&ouml;lised ja k&otilde;ik ehitusobjektil viibivad isikud peavad kasutama isikukaitsevahendeid. K&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamisel peab olema alati kasutatud kukkumiskaitsevahendid. Meeles tuleb pidada ka seda, et redel on &uuml;lesse-alla liikumiseks, mitte sellel t&ouml;&ouml;tamiseks.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ehitusplatse Harjumaal, Ida-Virumaal, J&auml;rvamaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, P&auml;rnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja V&otilde;rumaal.</p> <p>Eelmisel aastal toimus ehitussektoris 407 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Raske tervisekahjustusega l&otilde;ppes neist 105 ning kaheksa inimest kaotas ehitusplatsil elu.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1573Tööinspektsioon: hea töökeskkond aitab vältida kutsehaigestumisi2017-05-30<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis, milliseid muutusi on rakendanud ettev&otilde;tted, kus on esinenud kutsehaigestumisi. Kontrolliti 16 ettev&otilde;tet, avastati 18 rikkumist ning koostati 3 ettekirjutust.</strong></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid, kus on varasemalt diagnoositud kutsehaigusi. &bdquo;Iga kutsehaigestumise uurimine peab l&otilde;ppema plaaniga, kuidas samalaadseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida,&ldquo; selgitas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Kontrolli tulemusi kokku v&otilde;ttes saab &uuml;telda, et ettev&otilde;tted p&ouml;&ouml;ravad suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnale, on t&auml;iendanud riskianal&uuml;&uuml;si ning kavandanud abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;koormuse v&auml;hendamiseks. Maripuu t&otilde;des, et oma vigadest osatakse &otilde;ppida ning uusi kutsehaigestumise juhtumeid p&uuml;&uuml;takse t&otilde;epoolest v&auml;ltida. &bdquo;Kutsehaigus kujuneb aegamisi ning v&otilde;ib minna aastaid, enne kui terviseh&auml;dad t&ouml;&ouml;tajat h&auml;irima hakkavad. See on justkui hiiliv, ent t&ouml;&ouml;taja tervisele v&auml;ga t&otilde;sine oht,&ldquo; nentis Maripuu.</p> <p>Sihtkontrolli tulemusel soovitab T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;andjail vaadata &uuml;le, kas t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis on arvestatud k&otilde;iki ohutegureid. Kui m&otilde;&otilde;detavate ohutegurite (m&uuml;ra, vibratsioon, ohtlikud kemikaalid) m&otilde;ju on lihtsam hinnata, siis f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus ei teki ainult raskuste teisaldamisest v&otilde;i raskest f&uuml;&uuml;silisest t&ouml;&ouml;st. Ka kestev m&otilde;&otilde;dukas koormus v&otilde;i t&ouml;&ouml; pidevalt &uuml;hes asendis v&otilde;ib viia terviseh&auml;ireteni.</p> <p>Ohuteguritega kokku puutuvad t&ouml;&ouml;tajad tuleb kindlasti saata tervisekontrolli, et terviseh&auml;ired&nbsp; &otilde;igeaegselt avastada. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst teeb ka t&ouml;&ouml;korralduslikke ning tervist edendavaid ettepanekuid, et aidata t&ouml;&ouml;taja tervist s&auml;ilitada. Seet&otilde;ttu tuleb t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti otsustesse suhtuda t&otilde;siselt ning tutvuda hoolikalt iga t&ouml;&ouml;taja kohta esitatud ettepanekute ja soovitustega.</p> <p>Samuti tuleb &uuml;le vaadata ning ajakohastada k&otilde;iki ettev&otilde;ttes kasutusel olevaid ohutusjuhendeid, et neisse kirjapandu oleks vajalikul hetkel asjakohane ning vastaks reaalsele olukorrale.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid Harjumaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ning V&otilde;rumaal.</p> <p>2016. aastal registreeriti 39 uut kutsehaigestumise juhtumit. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste teatisi registreeriti 95. L&uuml;him kutsehaigestumise v&auml;ljakujunemise periood on alla aasta ning pikim 43 aastat. Noorim kutsehaiguse diagnoosi saanu oli 37aastane ning vanim 64aastane. Enamikke kutsehaigusi p&otilde;hjustab liiga suur f&uuml;&uuml;siline koormus. Viie juhtumi puhul oli p&otilde;hjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul f&uuml;&uuml;sikaline ohutegur.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay/tattybadger</p> <p><strong><a href="/redirect/409" target="_blank">Vaata lisaks kutsehaiguste kohta T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1572 Kas alaealisega võib sõlmida käsunduslepingu?2017-05-29<p><strong>Minu 16-aastane t&uuml;tar l&auml;heb suveks hotelli t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;andja ei soovi temaga t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida, sest t&ouml;&ouml;tundide arv v&otilde;ib k&otilde;ikuda olenevalt t&ouml;&ouml;mahust. T&ouml;&ouml;andja tahab s&otilde;lmida k&auml;sunduslepingu. Kas see on korrektne?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Kaire Saarep:</strong> Enne lepingu s&otilde;lmimist tuleb vaadelda, milline on tehtava t&ouml;&ouml; sisu ja seej&auml;rel otsustada, milline leping s&otilde;lmida. T&ouml;&ouml;leping tuleks s&otilde;lmida juhul, kus tehtav t&ouml;&ouml; vastab j&auml;rgmistele tingimustele: kindel t&ouml;&ouml; tegemise aeg (sh t&ouml;&ouml;tamine graafiku alusel), t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;andja ruumides, igakuise perioodilise tasu saamine ja k&otilde;ige olulisem &ndash; allumine t&ouml;&ouml;andja juhistele. Kui ettev&otilde;ttes on inimene, kes &otilde;petab noort ja kontrollib, kuidas t&ouml;&ouml; tehtud saab, siis allutakse t&ouml;&ouml;andja juhistele.</p> <p>K&auml;sundusleping eeldab, et k&auml;sundi t&auml;itja on oma valdkonna professionaal, ta osutab iseseisvalt teenust ehk sisuliselt on nagu ettev&otilde;tja. K&auml;sunduslepingu s&otilde;lmimine alaealisega v&otilde;iks k&otilde;ne alla tulla nt juhul, kui ta on muusik, kes tuleb &uuml;hel &otilde;htul oma instrumendiga hotelli esinema.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml; on hooajaline, siis on v&otilde;imalik s&otilde;lmida t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping. Nt hooajaliste suvet&ouml;&ouml;de puhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmida kuni suve l&otilde;puni. 16-aastane, kellel on p&otilde;hikool l&otilde;petatud, on mittekoolikohustuslik v&otilde;ib t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral t&ouml;&ouml;tada kuni 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul. Kui t&ouml;&ouml;taja v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le osalise t&ouml;&ouml;ajaga (nt arvestuslikult 4 tundi p&auml;evas ja 20 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul), siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;aega summeerida, s.t &uuml;hes p&auml;evas/n&auml;dalas/kuus t&ouml;&ouml;tab rohkem, teises v&auml;hem (kuid mitte &uuml;le alaealisele etten&auml;htud t&ouml;&ouml;aja, &uuml;letunnit&ouml;&ouml; kokkulepe alaealisega ei ole lubatud).</p> <p><strong>Vaata lisaks j&auml;rgmiseid T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/2759" target="_blank">T&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavad lepingud</a>;</li> <li><a href="/redirect/558" target="_blank">T&ouml;&ouml;leping ja selle tunnused</a>;</li> <li><a href="/redirect/559" target="_blank">Lepingueelsed l&auml;bir&auml;&auml;kimised</a>;</li> <li><a href="/redirect/335" target="_blank">T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine</a>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1571Mamo kohvikute erilised töötajad2017-05-29<p><strong>&bdquo;Meie organisatsioon on lame nagu praemuna,&ldquo; &uuml;tleb Mamo kohvikute omanik Margit H&auml;rma, kelle kohvikutes t&ouml;&ouml;tavad erilised inimesed &ndash; inimesed, kel on erivajadused, olgu nendeks siis ps&uuml;&uuml;hilised, neuroloogilised, sotsiaalsed v&otilde;i vaimsed erivajadused.</strong></p> <p>&bdquo;Selline vedelat t&uuml;&uuml;pi organisatsioon v&otilde;imaldab paindlikku t&ouml;&ouml;de jagamist. Meil ei ole kombeks joonistada kandilisi kaste, kuhu siis mittekandilisi inimesi sisse suruda, vaid meil v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded k&auml;ia k&auml;est k&auml;tte vastavalt vaimsetele v&otilde;imetele, keeleoskusele, vanusele. See on v&otilde;imalik siis, kui organisatsioon pole hierarhiline,&ldquo; r&auml;&auml;gib ta.</p> <p>Esimese Mamo kohviku avas Margit H&auml;rma 2009. aastal ja &uuml;sna alguses liitus meeskonnaga kuulmispuudega inimene, kelle t&ouml;&ouml; n&otilde;uab ka n&auml;iteks telefoniga r&auml;&auml;kimist.</p> <p>&bdquo;Ta alustas meil k&uuml;lma k&ouml;&ouml;gi &uuml;ksuses k&otilde;ige madalamalt astmelt ja on j&otilde;udnud n&uuml;&uuml;d vastutavale ametikohale, kus planeerib ja tellib toidukoguseid. Areng on olnud arvestatav,&ldquo; nendib H&auml;rma. &bdquo;See on saanud aga v&otilde;imalikuks t&auml;nu sellele, et telefoni teel esitatud tellimusi aitavad tal vastu v&otilde;tta teised t&ouml;&ouml;tajad.&ldquo;</p> <p><strong>Tee erisuste m&otilde;istmiseni</strong></p> <p>Toitude tellija ja planeerija pole aga ainus puudega t&ouml;&ouml;taja Mamo organisatsioonis. 40 t&ouml;&ouml;tajast on firmas olnud k&otilde;ige rohkem erivajadustega inimesi 4, kuid ka &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiiv on v&auml;ga eriline nii oma&nbsp; vanuse, kultuurilise kuuluvuse kui rahvuse suhtes. N&auml;iteks on kohvikus t&ouml;&ouml;taja Ghanast.</p> <p>&bdquo;Mind on k&otilde;ige rohkem liigutanud see, kui meie asutusse tuli t&ouml;&ouml;le varastamise eest vangis olnud noormees ja terve meie meeskond oli suuteline omaks v&otilde;tma suhtumise, et me ei eelda, et ta meie tagant varastaks. Ja see &otilde;nnestus meil!&ldquo; r&auml;&auml;kis H&auml;rma, kelle s&otilde;nul on olnud tee erisuste m&otilde;istmiseni ka nende ettev&otilde;ttes pikk, kuid samm-sammult on asjad laabunud ja erivajadustega inimesed omaks v&otilde;etud. &bdquo;Kui uskuda oma inimestesse, lasta neil harjuda ja r&auml;&auml;kida lahti nende hirmud, siis v&otilde;ivad nad &uuml;llatada suuremeelsusega. See k&otilde;ik vajab aga tippjuhi panust, selget s&otilde;numit.&ldquo;</p> <p>S&uuml;gava vaimse puudega inimene t&ouml;&ouml;tab Mamos aga abilisena &ndash; tema &uuml;lesanne on koristada saali ja pesta n&otilde;usid. Vahel paneb ta kokku salvr&auml;tist, noast ja kahvlist pakikesi. Kui aga &uuml;hel ettev&otilde;tte &uuml;his&uuml;ritusel tuli pimedas taskulampide valgel l&auml;bida ronides seiklusrada, siis k&auml;is ka tema selle l&auml;bi &ndash; &uuml;ks instruktor oli ees, teine taga; t&ouml;&ouml;tajad all julgustamas ja plaksutamas. &bdquo;Usun, et kogemuse ja emotsiooni said sealt k&otilde;ik kogu eluks,&ldquo; &uuml;tleb H&auml;rma, kes on osanud luua &uuml;htse ja &uuml;ksteist toetava meeskonna, kus n-&ouml; kaadri voolavus on v&auml;ga v&auml;ike.</p> <p>H&auml;rma s&otilde;nul v&otilde;ib &uuml;lemusel olla soov ja m&otilde;istmine, et erinevates inimestes on peidus erinevad v&otilde;imed, kuid tal on vaja see oma meeskonnale maha m&uuml;&uuml;a. &bdquo;See on k&otilde;ige suurem t&ouml;&ouml;,&ldquo; nendib ta ja lisab: &bdquo;V&auml;ga palju oleneb sellest, kui kindlameelsed on keskastme juhid, ja kui kindlalt on nad valmis seisma oma eriliste inimeste eest teiste t&ouml;&ouml;tajate ees. Kui ei ole konsensust, et me aktsepteerime nende erisusi, siis ei tule midagi v&auml;lja. Ja see ei k&auml;i mitte ainult puuetega inimeste kohta, vaid k&otilde;igi erinevuste kohta, olgu need siis rahvuse, kultuuri, soolise s&auml;ttumuse vm osas.&ldquo;</p> <p><strong>Abiks t&ouml;&ouml;andjale</strong></p> <p>Ettev&otilde;tja, turundaja ja tervisliku toidu propageerija hinnangul on Eesti &auml;rikliima aga nii karm, et ettev&otilde;tte juhil pole aega m&auml;ngida, eksida, katsetada. Samuti ei tasu H&auml;rma hinnangul ka tarbija maailmaparanduslikku missioonitunnet &uuml;le hinnata. &bdquo;Tarbija on v&auml;ga aja- ja hinnatundlik. Kui ta teab, et ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tavad puuetega inimesed, siis see ei pane teda rohkem ostma. Ja kui ta peab n&auml;iteks kolm korda kauem oma tellimust ootama, siis ta lihtsalt ei tule rohkem. Panna aga leti taha erivajadusega inimese k&otilde;rvale teda abistama veel &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, seda ei jaksa keegi kinni maksta,&ldquo; nendib H&auml;rma, kelle s&otilde;nul on aga riigis asjad ka palju muutuma hakanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime reformi &uuml;ks osa on just aidata erivajadustega inimestel t&ouml;&ouml;ellu sulanduda. Selleks sulandumiseks on ette n&auml;htud mitmeid v&otilde;imalusi, mille riik kinni maksab: tugiisik, kes aitab juba t&ouml;&ouml;vestlusel ning hiljem t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest aru saada; kogemusn&otilde;ustamine, mille puhul jagab oma kogemusi sarnase erivajadusega inimene; tasuta abivahendid t&ouml;&ouml; tegemiseks; ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustamine, et uues olukorras paremini hakkama saada; t&ouml;&ouml;koha kohandamine, et puudega inimene p&auml;&auml;seks t&ouml;&ouml;le ja et tal oleks v&otilde;imalik oma &uuml;lesandeid t&auml;ita; &uuml;hep&auml;evane proovit&ouml;&ouml;, kus inimene saab veenduda, kas see t&ouml;&ouml; talle &uuml;ldse sobib; t&ouml;&ouml;praktika, et &otilde;ppida t&ouml;&ouml;tamiseks vajalikke oskusi; palgatoetus t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>Vaata lisainformatsiooni t&ouml;&ouml;turuteenuste kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/ettevotjale-ja-koostoopartnerile" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Mamo</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1570Masinaga töötades tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid2017-05-25<p><strong>Uuest aastast hakkab j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>54-aastane naine t&ouml;&ouml;tas puidut&ouml;&ouml;tlemisettev&otilde;ttes j&auml;rkaja-staabeldajana. Sel p&auml;eval tegi ta t&ouml;&ouml;d&nbsp; neljakettalisel saagpingil. Saagpingil oli ametis neli t&ouml;&ouml;tajat. Kaks neist andsid saele materjali ette. Teised kaks v&otilde;tsid m&otilde;&otilde;tu saetud materjali vastu ning ladustasid selle. L&otilde;una paiku sai &uuml;ks saematerjali pakk t&auml;is, mille t&otilde;ttu tuli&nbsp; see enne t&otilde;stukiga &auml;ra viimist kinni siduda. Saagpingile l&otilde;petati toorikute etteandmine aga saag j&auml;eti t&ouml;&ouml;sse (saekettad p&ouml;&ouml;rlema). &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja hakkas materjalipakki kinni siduma. Samal ajal otsustas teine t&ouml;&ouml;taja saeketta k&otilde;rvalt, konstruktsiooni pealt, k&auml;ega saepuru &auml;ra p&uuml;hkida. Saepuru &auml;ra p&uuml;hkimise ajal sattus ta parema k&auml;e v&auml;ike s&otilde;rm saeketta ette ja sai vigastada. Vigastuseks olid s&otilde;rme ulatuslikud haavad ja lahtine luumurd, mis on raske tervisekahjustus. &nbsp; Kannatu kirjutas oma seletuskirjas, et ta hakkas saepuru &auml;ra p&uuml;hkima automaatselt, sest armastab puhtust.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli koostanud ning kinnitanud t&ouml;&ouml;ohutusjuhendi saagpingile. Juhendi koostamisel oli arvestatud valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. Juhendi j&auml;rgselt eemaldatakse puiduj&auml;&auml;tmeid alles p&auml;rast seda kui pink on v&auml;lja l&uuml;litatud ning detailide p&ouml;&ouml;rlemine t&auml;ielikult peatunud. Ohutusjuhendis ei kirjeldatud, kuidas tuleb k&auml;ituda t&ouml;&ouml;seisakute korral, nt juhul, kui&nbsp; saematerjali pakk saab t&auml;is ja seda on vaja siduda enne, kui t&otilde;stuk saab selle &auml;ra viia. Kas selleks ajaks tulnuks saekettad seisma j&auml;tta ning kelle kohustus pidanuks see olema.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse &uuml;heks p&otilde;hjuseks oli &uuml;lds&otilde;naline ohutusjuhend, kus ei kirjeldatud, kas t&ouml;&ouml;seisakute ajaks tuleb saekettad seisma j&auml;tta ning kelle kohutuseks see on.</p> <p>&Otilde;nnetuse teiseks p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;aja, kes m&otilde;tlematult hakkas eemaldama saepuru 3000 p&ouml;&ouml;ret minutis tegeva saeketta vahetust l&auml;hedusest. T&ouml;&ouml;tajale oli teatavaks tehtud ohutusjuhend, milles oli selges&otilde;naliselt kirjas, et puiduj&auml;&auml;tmeid eemaldatakse alles p&auml;rast seda kui pink on v&auml;lja l&uuml;litatud ja detailide p&ouml;&ouml;rlemine t&auml;ielikult peatunud. T&ouml;&ouml;tajal on kohustus j&auml;rgida talle teatavaks tehtud ohutusn&otilde;udeid.</p> <p>Paljud &otilde;nnetused juhtuvad seet&otilde;ttu, et inimesed ei m&otilde;tle oma tegevusi l&auml;bi ja proovitakse kiiresti mingi asi &auml;ra teha nt eemaldada sodi p&ouml;&ouml;rleva saeketta l&auml;hedusest. Legendaarseks kujunenud reklaamlause &bdquo;Tark ei torma&ldquo; j&auml;rgimine aitaks v&auml;ltida nii m&otilde;negi &otilde;nnetuse.</p> <p><strong><a href="/redirect/460" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;vahendist</a>.</strong></p> <p>Foto: pixabay/annawaldl</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1569Tööohutuse ja -turvalisuse parimaid näiteid2017-05-24<p><strong>Eelmine aasta oli viimase k&uuml;mne aasta k&otilde;ige t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkem. Keskmiselt juhtus 14 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust p&auml;evas ja neist ligi neljandik toimus masinate, seadmete v&otilde;i transpordivahendite k&auml;sistsemisel. Paljud t&ouml;&ouml;andjad p&ouml;&ouml;ravad aga t&ouml;&ouml;ohutusele aina enam t&auml;helepanu ja siin on antud &uuml;levaade ettev&otilde;tetest, kes oma t&ouml;&ouml;tajate tervise eest eriti s&uuml;steemselt hoolt kannavad.</strong></p> <p><strong>BLRT Grupp &ndash; t&ouml;&ouml;ohutus on t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja &uuml;hine probleem</strong></p> <p>BLRT Grupi &uuml;ks prioriteete on oma t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust tagada. Kontserni ettev&otilde;tetes rakendatakse t&ouml;&ouml;tajate tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml;korraldus- ja meditsiiniabin&otilde;usid, t&ouml;&ouml; kohandamist t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imetele ning t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Eesm&auml;rk on saavutada &otilde;igete t&ouml;&ouml;korraldusabin&otilde;ude ja tehnikavahendite s&uuml;steemi toel selline t&ouml;&ouml;keskkond, mis v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajal teha t&ouml;&ouml;d oma tervist ohtu seadmata. Selle eesm&auml;rgi saavutamiseks tehakse kontsernis s&uuml;stemaatilist ennetustegevust &ndash; kavandatakse ja rakendatakse meetmeid, millega v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada terviseriske.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andja &uuml;hine probleem ning &otilde;igeaegne sekkumine v&otilde;ib p&auml;&auml;sta kellegi tervise v&otilde;i koguni elu. T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;uete t&auml;itmine on eesk&auml;tt tervise s&auml;ilimise tagatis igale t&ouml;&ouml;tajale ja tihti ka l&auml;heduses viibivatele inimestele.</p> <p>Ettev&otilde;te juhindub oma igap&auml;evases tegevuses juhtlausest &bdquo;Safety first&rdquo; ehk &bdquo;Ohutus ennek&otilde;ike&rdquo;. Lisaks igap&auml;evasele kontrollile toimuvad ringk&auml;igud, mille raames p&ouml;&ouml;ratakse suurt t&auml;helepanu nii t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;kultuurile kui t&ouml;&ouml;tingimustele ja t&ouml;&ouml;olmele, mille raames toimub ka t&ouml;&ouml;tajate pidev n&otilde;ustamine.</p> <p>Kontserni ettev&otilde;tetes korraldatakse t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, m&otilde;&otilde;detakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele. Riskianal&uuml;&uuml;si alusel koostakse kirjalik tegevuskava, milles n&auml;hakse ette ettev&otilde;tte k&otilde;ikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused t&ouml;&ouml;tajate terviseriski v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks, nende ajakava ja teostajad, ning eraldatakse selleks vajalikud vahendid.</p> <p>Ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel on oluline t&ouml;&ouml;tajaid juhendada ja koolitada. Kontsernis kehtivate n&otilde;uete kohaselt saavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad vastavalt oma tegevusele vajaliku juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe. Selle t&auml;itmist j&auml;rgitakse rangelt ja t&ouml;&ouml;tajat ei lubata t&ouml;&ouml;le enne juhendamise l&auml;bimist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;utaval tasemel korraldamiseks on kontserni t&uuml;tarettev&otilde;tetes m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid, valitud t&ouml;&ouml;tajate esindajad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse k&uuml;simustes ning suuremates ettev&otilde;tetes moodustatud t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajate esindajate koost&ouml;&ouml;kogud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus siiski juhtub, uuritakse seda p&otilde;hjalikult, anal&uuml;&uuml;sitakse ja v&otilde;etakse tarvitusele nende kordumist ennetavad meetmed. P&auml;rast seda antakse kontserni juhtkonnale toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest ja rakendatud meetmetest &uuml;levaade ja edastatakse t&ouml;&ouml;tajatele infot infotundide raames, kus on k&otilde;ikidel osalistel v&otilde;imalik esitada k&uuml;simusi, v&auml;lja &ouml;elda oma arvamus ja teha ettepanekuid t&ouml;&ouml;ohutuse suurendamiseks.</p> <p><strong>ABB &ndash; suures tootmises ennetati aastasas ligi 6000 ohuolukorda</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on ABB-s oluline v&auml;&auml;rtus ja &otilde;nnetuste ennetamisega tegeletakse teadlikult, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid teha ohutult t&ouml;&ouml;d ning elada t&auml;nu sellele t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku elu ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega. Ennetust&ouml;&ouml; peamised v&auml;ljundid on riskianal&uuml;&uuml;s, tegelemine peaaegu juhtunud &otilde;nnetustega (ohuolukordadega) ja sisesed t&ouml;&ouml;ohutusringk&auml;igud.</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete regulaarsele inspekteerimisele on juurutanud sisesed t&ouml;&ouml;ohutusringk&auml;igud (safety observation tour). Tegu on l&uuml;hikontrolli ja sellega kaasneva aruteluga t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramiseks t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ohutusalasele k&auml;itumisele. 2016. aastal raporteerisid eri taseme juhid ligi 1500 t&ouml;&ouml;ohutusringk&auml;iku.</p> <p>ABB kaks suuremat tehast on rakendanud lisaks eraldi t&ouml;&ouml;ohutusalased kuldreeglid &ndash; olulised reeglid, mida k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on kohustatud teadma ja loomulikult ka rakendama. Samuti annavad need parema v&otilde;imaluse ohutusalaste teemade teavitamiseks, n&auml;iteks milliseid kuldreegleid t&auml;ites oleks saanud &otilde;nnetuse &auml;ra hoida.</p> <p>Iga kuu toimub t&ouml;&ouml;keskkonnas tehtud parimate praktikate jagamine &ndash; &uuml;ksused teavitavad t&ouml;&ouml;keskkonnas tehtud parendustest, parimatest ohuolukorda-alastest t&auml;helepanekutest jne. Eelmisel s&uuml;gisel toimus ABB-s kolmandat aastat j&auml;rjest t&ouml;&ouml;ohutusn&auml;dal. Selle raames tehti koolitusi, seminare ja t&ouml;&ouml;tubasid nii t&ouml;&ouml;ohutuse kui t&ouml;&ouml;tervishoiu teemal. Ohutusn&auml;dala &uuml;ritustel osales &uuml;le 400 t&ouml;&ouml;taja.</p> <p><strong>AS Tallinna Vesi &ndash; t&ouml;&ouml;ohutuses j&auml;releandmisi ei tehta</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on Tallinna Vee tegevuse lahutamatu osa, milles j&auml;releandmisi ei tehta. N&auml;iteks on Tallinna Vees t&ouml;&ouml;ohutuse alaste auditite koostamisse kaasatud ka k&otilde;ik ettev&otilde;tte juhid, kes igal aastal etteantud plaani alusel kindla hulga kontrolle peavad tegema. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ennetamisel peetakse v&auml;ga t&auml;htsaks pidevat suhtlust t&ouml;&ouml;tajatega, et saada neil v&otilde;imalikult palju tagasisidet. T&auml;helepanekuid laekub k&uuml;llaltki palju ja selle kaudu on v&otilde;imalik pidevalt t&ouml;&ouml;keskkonda ja -tingimusi parendada.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse tagamiseks ja t&ouml;&ouml;tajatele teema olulisuse meenutamiseks tehakse iga-aastaseid t&auml;iendjuhendamisi. V&auml;lja on t&ouml;&ouml;tatud t&otilde;steseadmete juurde pandud l&uuml;hijuhendid kohustuslike isikukaitsevahenditega ja k&otilde;ige olulisemate ohutusn&otilde;uetega. Uuendatud on isikukaitsevahendeid nii elektrit&ouml;&ouml;de, kaevet&ouml;&ouml;de kui k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadega t&ouml;&ouml;tamiseks. T&ouml;&ouml;ohutuse spetsialistid kontrollivad iga p&auml;ev remondi- ja ehitusobjekte ning hindavad kindlatest n&otilde;uetest kinnipidamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv Tallinna Vees on aasta-aastalt j&auml;rjekindlalt v&auml;henenud. Viimasel kahel aastal on juhtunud kaks kergemat t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, mille puhul kaotatud t&ouml;&ouml;p&auml;evade arv ei &uuml;letanud kolme p&auml;eva.</p> <p>K&otilde;iki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi anal&uuml;&uuml;sitakse p&otilde;hjalikult ja tehakse algp&otilde;hjuste anal&uuml;&uuml;s, m&auml;&auml;ratakse nii korrigeerivad kui ka ennetavad tegevused. T&ouml;&ouml;tajaid koolitatakse ja teavitatakse k&otilde;ikidest juhtumitest. Selle eesm&auml;rk on ennetada sarnaste juhtumiste esinemist tulevikus. T&ouml;&ouml;ohutuse infotahvlitel jagatakse infot juhtunud esmaabiga intsidentide ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kohta, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad oleksid kursis, mida on ette v&otilde;etud, et taolisi &otilde;nnetusi edaspidi ei juhtuks. Anal&uuml;&uuml;sitakse p&otilde;hjalikult ka esmaabi vajanud intsidente ja &bdquo;peaaegu juhtunud&rdquo; t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Masinatega seoses oli ettev&otilde;ttes viimane t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus neli aastat tagasi, kui t&otilde;stet&ouml;&ouml;del ei j&auml;rginud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ja sai seet&otilde;ttu viga.</p> <p><strong>AS Toode &ndash; masinatega t&ouml;&ouml;tamine kaasab alati ohte</strong></p> <p>AS-is Toode &uuml;ritatakse t&ouml;&ouml;ohutusele l&auml;heneda kollektiivselt. Seda valdkonda ei saa juhtida vaid &uuml;ks inimene, t&auml;htis on koost&ouml;&ouml; eri &uuml;ksuse vahel, koost&ouml;&ouml; ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajate vahel ning usalduslik omavaheline suhtlus, kus iga&uuml;ks saaks tulla ja &ouml;elda, mis tal m&otilde;ttes, ning teha ettepanekuid. Ettev&otilde;te leiab, et veel ei olda kaugeltki staadiumis, kus saaks &ouml;elda, et meil on k&otilde;ik h&auml;sti &ndash; t&ouml;&ouml; selle nimel peab pidevalt k&auml;ima ja alati on midagi, mida paremaks muuta.</p> <p>V&auml;hem t&auml;htis ei ole ka t&ouml;&ouml;tajate teavitamine. Masinatega t&ouml;&ouml;tamine toob alati kaasa ohte ja kahjuks ei ole alati v&otilde;imalik neid k&otilde;rvaldada. Iga inimene peab enda jaoks kindlasti k&otilde;ik ohud ja riskid l&auml;bi m&otilde;tlema ja v&auml;hendama ka enda riskik&auml;itumist &ndash; kasutama k&otilde;iki isikukaitsevahendeid, kui need on ette n&auml;htud, t&ouml;&ouml;tama ennast s&auml;&auml;stvalt ja ohutusreegleid j&auml;rgides. Kasuks ei tule m&otilde;tteviis, et minuga ei juhtu niikuinii midagi.</p> <p>Kes teeb, sel juhtub. Kahjuks on AS-is Toode tulnud ette t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi masinatega t&ouml;&ouml;tamisel. Ettev&otilde;te on alati &uuml;ritanud nendest midagi &otilde;ppida, midagi paremaks teha, olgu selleks siis m&otilde;ne t&ouml;&ouml;pingi t&auml;iustamine v&otilde;i uue koolituss&uuml;steemi v&auml;ljam&otilde;tlemine, et pingiga seotud ohud paremini kohale j&otilde;uaksid. Ollakse suheldud ka masinatootjatega, et leida optimaalseimad ohutuslahendusi. &Uuml;ks, mis kindel &ndash; ohutusvaldkond on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa.</p> <p><strong>CrystalSol &ndash; arendust&ouml;&ouml; kemikaalidega eeldab k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu ohutusele</strong></p> <p>CrystalSol on ettev&otilde;te, mis juba seitse aastat tegeleb p&auml;ikesepatareide arendamisega. Esimesel aastal oli ettev&otilde;te 6-liikmeline ja uuringuid tehti Tallinna Tehnika&uuml;likooli ruumides, kus valitses &uuml;likooli kord ja kombed ning teadust tehti v&auml;ga julgelt: ohutusest ja t&ouml;&ouml;keskkonnast m&otilde;eldi ainult siis, kui mured ja probleemid olid juba k&auml;es ehk preventiivset m&otilde;tlemist oli &uuml;sna v&auml;he. On aga oluline m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml; kemikaalidega on keeruline protsess &ndash; kemikaale peab austama! T&otilde;sisem viga v&otilde;ib maksta inimelu.</p> <p>&Uuml;sna pea tekkis ettev&otilde;ttel vajadus kolida oma ruumidesse ning isegi enne, kui neid ruume ja laborit hakati v&auml;lja ehitama, otsustas ettev&otilde;tte juhatus v&otilde;tta eeskuju rohkem Austria ja Saksamaa kogemusest, ning uuriti, kuidas seal on t&ouml;&ouml;ohutus korraldatud ja millised n&otilde;uded on laboritele seatud.</p> <p>L&otilde;puks ehitati v&auml;lja labor, kus on eraldiseisev ventilatsioon (n&auml;iteks &otilde;huvahetus laboris oli kolm korda suurem, kui tol ajal Eestis kehtestatud norm n&otilde;udis) ja esmaklassiline kaitsevahendite varustus. Lisaks sisustati kontor ergonoomilise kontorim&ouml;&ouml;bliga. Eriti suurt t&auml;helepanu suunati valgusele &ndash; valgustus on korralikult projekteeritud, puudub r&auml;igus ja valgustatus on &uuml;htlane.</p> <p>CrystalSoli juhtkond on algusest peale valinud suuna preventiivsele strateegiale &ndash; et&nbsp; ruumides oleks v&otilde;imalikult turvaline t&ouml;&ouml;d teha, et t&ouml;&ouml;tajate tervis oleks kaitstud ning t&ouml;&ouml;korraldus ja t&ouml;&ouml;eetika oleksid v&auml;ga k&otilde;rgel tasemel. Kui proovida &uuml;he lausega kirjeldada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuspoliitikat, siis k&otilde;laks see nii: oluline on k&uuml;simus, kes vastutab, mitte kes on s&uuml;&uuml;di. T&ouml;&ouml;tajatele on alati r&otilde;hutatud, et nende ohutus on nende endi k&auml;es, ettev&otilde;te saab pakkuda vaid vahendeid selle tagamiseks. Juhtkond on alati toetanud t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;keskkonna parendamise meetodeid ja vahendeid.</p> <p>Laboris on olemas k&otilde;ik vajalikud isikukaitsevahendid &ndash; kitlid, gaasimaskid, prillid, jalatsid jms on k&otilde;ik personaalsed, samuti on olemas varu. Gaasimaskid on valitud vastavalt laboris olemasolevatele kemikaalidele ja reaktsiooni saagistele. On olemas k&otilde;ik vajalik ohu neutraliseerimiseks &ndash; vahendid juhuks, kui happe v&otilde;i aluse pudel l&auml;heb &uuml;mber; on olemas t&ouml;&ouml;stuslikud, kemikaalikindlad imurid; plahvatuskindlad gaasikapid ja p&otilde;lemiskindlad kemikaalikapid; eriti m&uuml;rgised kemikaalid on luku taga ja nendele p&auml;&auml;sevad ligi vaid teatud t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Kuna tegemist on innovaatilist tehnoloogiat arendava ettev&otilde;tega, p&otilde;hineb osa igap&auml;evat&ouml;&ouml;st kirjandusest ja varasemast praktikast saadud teadmistel, kuid suur osa protsessidest ja eksperimentidest on uudsed ja neid pole keegi varem teinud. K&otilde;ige p&otilde;nevam osa on see, et keegi t&auml;pselt ei tea, kuidas need protsessid ja reaktsioonid k&auml;ivad ja kas peale oodatava tulemuse on veel midagi oodata. Ka siin m&auml;ngib rolli n-&ouml; liigselt preventiivne t&ouml;&ouml;ohutuspoliitika, mis on igati &otilde;igustatud uute tehnoloogiate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel.</p> <p>Selleks, et tagada t&ouml;&ouml;liste turvalisust, on k&otilde;ikidele protsessidele ja toimingutele kirjutatud t&auml;psed juhendid: alustades redeli ja gaasimaski kasutamisest kuni mitmekiloste k&otilde;rgetemperatuursete pooljuhtpulbri s&uuml;nteeside tegemiseni. Seadmetele on olemas kasutus&otilde;petused, k&otilde;ik kemikaalid on sildistatud ja arvestust peetakse v&auml;hemalt grammi t&auml;psusega. Kemikaalide j&auml;&auml;tmed kogutakse regulaarselt ja reeglip&auml;raselt ning utiliseeritakse vastavalt seadusele. Kaks korda kuus on firmasisene ettekanne kemikaalide ohutusest (mida esitavad rotatsiooni korras k&otilde;ik ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad), kus k&auml;sitletakse ohutuskaardil toodud teavet ning internetist saadud lisainformatsiooni.</p> <p>Selleks, et leevendada ps&uuml;hhosotsiaalseid riske ja v&auml;hendada t&ouml;&ouml;stressi, toetab ettev&otilde;te ka regulaarseid t&ouml;&ouml;v&auml;liseid &uuml;ritusi, n&auml;iteks lauam&auml;ngu&otilde;htuid koos pitsaga, s&uuml;nnip&auml;evade ja aastap&auml;evade t&auml;histamisi ning isegi su&scaron;i&otilde;htuid, r&auml;&auml;kimata spontaansetest kokkusaamistest ja iga-aastastest suvep&auml;evadest.</p> <p><strong>AS Wendre &ndash; juhendamisest ei pruugi alati piisata</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on Wendre tegevuse &uuml;ks lahutamatu osa, milles ei tehta j&auml;releandmisi. Ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomine on olnud pikk ja j&auml;rjepidev protsess. Peamisteks alustaladeks ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel on olnud t&ouml;&ouml;tajate juhendamine, v&auml;lja&otilde;pe, t&ouml;&ouml;vahendite ohutuse tagamine ning j&auml;rjepidev sisekontroll t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;le. T&ouml;&ouml;keskkonna sisekontrolle korraldatakse v&auml;hemalt kord kvartalis igas tootmis&uuml;ksuses ja selles osalevad nii t&ouml;&ouml;andjate kui ka t&ouml;&ouml;tajate esindajad. Sisekontrolli eesm&auml;rk on tuua v&auml;lja n&otilde;rku kohti t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse vallas.</p> <p>Siiski on Wendres juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on olnud &otilde;ppetunniks ja mille t&otilde;ttu ollakse suudetud oma t&ouml;&ouml;ohutust veelgi parendada. &Uuml;ks &otilde;ppetunde on olnud raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus rullpakkimisseadmega, mida kasutatakse tekkide ja patjade pakkimisel. &Otilde;nnetusse sattunud t&ouml;&ouml;tajale oli varem tehtud n&otilde;uetekohane juhendamine, mis h&otilde;lmas ka vastava seadme ohutusjuhendit, kuid &otilde;nnetust ei suutnud see &auml;ra hoida. Seet&otilde;ttu muudeti t&ouml;&ouml;vahendil jalgl&uuml;litus kahe-k&auml;e-režiimi vastu, mis aitab v&auml;ltida k&auml;te sattumist ohutsooni. &Otilde;nnetusest &otilde;ppis ettev&otilde;te seda, et t&ouml;&ouml;taja hoiatamine ohtude eest pole piisav tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks, vaid t&ouml;&ouml;vahendi ohutuse tagamise alustalaks on tehniliste meetmete (piirded, katted, ohutusseadised) rakendamine.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">Personaliuudised.ee </a></p> <p><strong>Vaata lisaks&nbsp;<a href="/redirect/2217" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimaid praktikaid</a>, mille hulgas on ka esindatud artiklis&nbsp;eeskujuks toodud ettev&otilde;tted.&nbsp;</strong></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1567Töötajad haigestusid mullusest 14% sagedamini2017-05-22<p><strong>Haigekassa I kvartali aruandest selgub, et t&ouml;&ouml;tajad olid selle aasta esimeses kvartalis 14% haigemad kui aasta tagasi. Kokku h&uuml;vitas Haigekassa 85 762 t&ouml;&ouml;p&auml;eva mullusest enam. Eesti majanduse t&auml;iendav kahju ulatus ameti&uuml;hingute hinnangul v&auml;hemalt 3,43 miljoni t&ouml;&ouml;tunnini.</strong></p> <p>Hoolduslehtede arv t&otilde;usis samal ajaperioodil vaid &uuml;he protsendi v&otilde;rra, millest ameti&uuml;hingute keskliit j&auml;reldab, et t&ouml;&ouml;tajad olid lastega v&otilde;rreldes nakkushaiguste suhtes kaitsetumas olukorras.<br />Ameti&uuml;hing kutsub t&ouml;&ouml;andjaid seet&otilde;ttu veelkord &uuml;les oma t&ouml;&ouml;tajaile h&uuml;vitama esimesi haigusp&auml;evi, et v&auml;hendada haiguspuhanguid t&ouml;&ouml;kohtadel.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajate terviseprobleemid kajastuvad ettev&otilde;tete majandustulemustes ja haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imine suurendab haiguspuhangute m&otilde;ju veelgi. Nii inimeste kui ettev&otilde;tete huvides on, et t&ouml;&ouml;tajad haigena t&ouml;&ouml;l ei k&auml;iks,&ldquo; kommenteeris Eesti Ameti&uuml;hingute keskliidu esimees ja Haigekassa n&otilde;ukogu liige Peep Peterson.</p> <p>Peterson selgitas, et ameti&uuml;hingud n&auml;evad sageli, et inimesed on &uuml;lekoormatud ega leia aega ja raha oma tervise eest hoolitsemiseks. "Nii kuhjuvad haigused, mille ravi on hilisemates etappides kordades kallim ja pikemaajalisem," &uuml;tles Peterson.</p> <p>Haigekassa aruanne t&otilde;i v&auml;lja, et v&otilde;rreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes 2017. aasta I kvartalis haigekassa poolt h&uuml;vitatud ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitiste lehtede arv 14% ja &uuml;he p&auml;eva keskmine h&uuml;vitis suurenes 5% (2016. aasta I kvartalis 22,8 eurot ja 2017. aasta I kvartalis 23,6 eurot). Suurenemise peamiseks p&otilde;hjuseks on haigestumiste arvu kasv.</p> <p>Allikas:<a href="http://www.eakl.ee/" target="_blank"> Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1566Kas sõidukijuhil on lubatud töö ajal kabiinis suitsetada? 2017-05-22<p><strong>T&ouml;&ouml;tan autojuhina ja mul on k&uuml;simus - kas autojuhi kabiinis v&otilde;ib suitsetada? Tubakaseadusest ma otses&otilde;nu selle kohta midagi ei leidnud. Mina ei suitseta, kuid sama autoga s&otilde;idavad ajutiselt teised juhid, kes suitsetavad. Hoolimata aastatepikkusest kurtmistest firma juhtidele ei ole midagi ette v&otilde;etud. Kuidas seda probleemi lahendama peaks?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Suitsetamise keeldu t&ouml;&ouml;kohal pole t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivates &otilde;igusaktides otseselt s&auml;testatud, kuid t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;keskkonnas toimivad f&uuml;&uuml;sikalised, keemilised, bioloogilised, f&uuml;sioloogilised ja ps&uuml;hholoogilised tegurid ei tohi ohustada t&ouml;&ouml;taja ega muu t&ouml;&ouml;keskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et puhkamiseks etten&auml;htud ruumis on suitsetamine keelatud. Juhul, kui veoautokabiini v&otilde;i osa sellest kasutab autojuht ka puhkamiseks, on seal kindlasti suitsetamine keelatud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja kohustus on tagada t&ouml;&ouml;tajatele ohutud ja tervislikud t&ouml;&ouml;tingimused. Ohutuks ja tervislikuks ei saa lugeda t&ouml;&ouml;kohta, kus t&ouml;&ouml;taja on sunnitud olema passiivse suitsetaja rollis (rohkem infot passiivse suitsetamise kohta leiate tubakainfo lehelt lingilt <a href="http://www.tubakainfo.ee/passiivne-suitsetamine/">http://www.tubakainfo.ee/passiivne-suitsetamine/</a>). T&ouml;&ouml;andja peab keelama autode kabiinides suitsetamise ning kontrollima selle kohustuse t&auml;itmist, kui see t&ouml;&ouml;tajaid h&auml;irib.</p> <p>Seega ennek&otilde;ike tuleb juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu rikkumisele, soovitatavalt kirjalikult, nt e-kirja teel.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1565Parim väikeettevõttest praktikakoht on restoran Mr. Jakob Otepääl2017-05-19<p><strong>Eesti parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoht, restoran Mr. Jakob Otep&auml;&auml;l, paneb kokaks &otilde;ppijate silmad s&auml;rama ning kasvatab uut grillmeistrite p&otilde;lvkonda.</strong></p> <p>Vaid viie t&ouml;&ouml;tajaga Mr. Jakob (O&Uuml; Naudingumaitse) on kujunenud Valgamaa Kutsehariduskeskusele v&auml;&auml;rt praktikabaasiks, kus noored koka&otilde;pilased saavad oma oskusi lihvida. T&auml;na, 19. mail, andis maaeluminister Tarmo Tamm ettev&otilde;ttes kohapeal &uuml;le parima v&auml;ikettev&otilde;ttest praktikakoha auhinna.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;uniku Anneli Entsoni s&otilde;nul on Mr. Jakob ehe n&auml;ide sellest, kuidas j&auml;relkasvu investeerimiseks ja noorte hariduse toetamiseks ei pea olema suur ja rikas ettev&otilde;te, eesk&auml;tt peab olema soovi ja missioonitunnet.</p> <p>&ldquo;Mr. Jakobis l&auml;henetakse igale praktikandile personaalselt ja p&uuml;&uuml;takse lisaks praktikaeesm&auml;rkide t&auml;itmisele &otilde;petada ka uusi oskusi, et praktikat mitmekesisemaks ja huvitavamaks muuta,&rdquo; &uuml;tles Tamsar. &ldquo;Ettev&otilde;tte konkursile esitanud Valgamaa Kutsehariduskeskus t&otilde;i lisaks veel v&auml;lja selle, et kuna restorani vedajad, Jorma Riivald ja Maanus Tafenau, on tuntud BBQ-meistrid, siis on nendega koos t&ouml;&ouml;tamine mitmeid &otilde;ppureid inspireerinud ja veelgi t&otilde;stnud nende huvi kokanduse eriala vastu. Samuti p&ouml;&ouml;ratakse praktika jooksul palju t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ohutusele.&rdquo;</p> <p>Mr. Jakobi &uuml;he asutaja ja juhi Jorma Riivaldi s&otilde;nul peab ettev&otilde;te j&auml;reltuleva k&ouml;&ouml;gip&otilde;lvkonna kasvatamist oma meeldivaks kohuseks. &bdquo;Koost&ouml;&ouml; erinevate kutsekoolidega on meil h&auml;sti laabunud ja nii m&otilde;nigi innukas k&ouml;&ouml;gikodanik, kes meie juures praktikal olnud, juhib n&uuml;&uuml;d mujal juba ise toiduvalmistamise protsessi,&ldquo; &uuml;tles Riivald. &bdquo;K&auml;ime Maanusega ka ise kutsekoolides &otilde;pilastega praktilisi tunde l&auml;bi viimas. See on p&otilde;nev nii meile kui ka &otilde;pilastele, sest rutiinne keskond muutub p&otilde;nevamaks. Seisame kindlalt maitsvama Eesti eest,&ldquo; lausus Riivald.</p> <p>&bdquo;Mul on hea meel, et Eestis on nii palju ettev&otilde;tteid, kes panustavad t&ouml;&ouml;tajate j&auml;relkasvu ja annavad noortele v&otilde;imaluse koolis &otilde;pitud teadmisi reaalses t&ouml;&ouml;elus rakendada,&ldquo; &uuml;tles maaeluminister Tarmo Tamm. &bdquo;Praktikakohtade pakkumisega panustab restoran Mr. Jakob ka kohaliku elu edendamisse ja piirkonna majanduslikku arengusse. Lisaks praktikakohtade pakkumisele paistab restoran Mr. Jakob silma ka t&otilde;siasjaga, et toitude valmistamisel kasutatakse kohalikku toorainet ning v&auml;&auml;rtustatakse seel&auml;bi kohalikke p&otilde;llumehi. See muudab nende tegevuse eriti t&auml;nuv&auml;&auml;rseks.&ldquo;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit tunnustab igal aastal &uuml;ht kuni 49 t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega.</p> <p>V&otilde;itja saab auhinnaks klaasikunstnik Ivo Lille valmistatud skulptuuri ning &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist.</p> <p>Parima praktikakoha konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Igal aastal antakse v&auml;lja kolm auhinda: Parim praktikakoht, Parim regionaalne praktikakoht ja Parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoht.</p> <p>Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>FOTO: Raido Paurson</p> <p><em>Fotol Mr. Jakob asutajad ja kokad Maanu Tafenau ja Jorma Riivald, maaeluminister Tarmo Tamm, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entson ja Valgamaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots.</em></p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1562Riik hakkab toetama tööandjaid alaealiste palkamisel2017-05-18<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile eeln&otilde;u, millega t&auml;iendatakse Eesti T&ouml;&ouml;tukassa pakutavat toetuste paketti, andes t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imaluse taotleda t&ouml;&ouml;tukassalt alaealiste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks toetust.</strong></p> <p>&bdquo;Eesm&auml;rk on motiveerida t&ouml;&ouml;andjaid tegelema ka alaealistega ning sellega suurendada noorte v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;kogemuse saamiseks, n&auml;iteks koolivaheajal,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;See on &uuml;ks meede, millega ennetada noorte t&ouml;&ouml;tust ja v&auml;hendada uute NEET noorte tekkimist.&ldquo;</p> <p>Toetuse abil saavad ettev&otilde;tjad anda 2018. aastaks t&ouml;&ouml;kogemuse t&auml;iendavalt 3500 noorele vanuses 13&ndash;16 ning 2020. aastaks v&otilde;iks t&ouml;&ouml;kogemus olla v&auml;hemalt igal k&uuml;mnendal 13&ndash;16-aastasel.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab 13&ndash;16-aastaste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks taotleda toetust, mille suurus on 30% t&ouml;&ouml;lev&otilde;etava bruto t&ouml;&ouml;tasust. Toetust makstakse tagasiulatuvalt 12 kuu eest. Selleks on vaja t&ouml;&ouml;tukassale taotlus esitada aasta I kvartalis ning eelneva aasta jooksul peab t&ouml;&ouml;andja olema noortele tasunud kokku v&auml;hemalt 1000 eurot brutopalka.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab toetust nii t&ouml;&ouml;lepingu kui muu v&otilde;la&otilde;igusliku (nt k&auml;sundus-, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping) lepingu alusel t&ouml;&ouml;tanud alaealiste eest. Toetust saab taotleda juriidiline isik, f&uuml;&uuml;siline isik v&otilde;i kohaliku omavalitsuse asutus.</p> <p>Maksu- ja tolliameti andmetel t&ouml;&ouml;tas 2015. aasta jooksul kokku ainult 6% 12&ndash;14-aastastest ning veerand 15&ndash;17-aastastest alaealistest. 2016. aastal oli eelneva t&ouml;&ouml;kogemuseta ligi 60% k&otilde;igist 15&ndash;24-aastastest t&ouml;&ouml;tutest.</p> <p>NEET noored on 15&ndash;29-aastased mittet&ouml;&ouml;tavad, mitte&otilde;ppivad ja koolitustel mitteosalevad noored.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1561Tööriided on osa töötajasõbralikust töökeskkonnast2017-05-18<p><strong>Kui t&ouml;&ouml; laad seda n&otilde;uab, peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastama t&ouml;&ouml;riided. N&auml;iteks tuleb t&ouml;&ouml;riided v&auml;ljastada tolmuse ja m&auml;&auml;riva t&ouml;&ouml; puhul. Samuti tuleb t&ouml;&ouml;riided v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad k&uuml;lma k&auml;es ja &otilde;ues. Artiklis tuleb eelk&otilde;ige juttu sellest, millega arvestada kevadiseks ajaks t&ouml;&ouml;riiete soetamisel. &Otilde;ues t&ouml;&ouml;tamine t&auml;hendab meie kliimas pahatihti t&ouml;&ouml;tamist k&uuml;lmas, tuules ja vihmas. Kuna temperatuuri k&otilde;ikumine aasta l&auml;bi on &uuml;le 50 kraadi, t&auml;hendab see seda, et &uuml;he komplekti t&ouml;&ouml;riietega hakkama ei saa.</strong></p> <p><strong>Jalan&otilde;ud</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;jalan&otilde;usid on kahte liiki. Isikukaitsevahendina turvajalan&otilde;ud, mis on varustatud n&auml;iteks turvanina ja torkekindla tallaga, ja t&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud, mis on m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajatele, kelle t&ouml;&ouml; on seotud pideva k&auml;imise ja seismisega. Artiklis ei tule juttu turvajalan&otilde;udest, vaid t&ouml;&ouml;jalan&otilde;udest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml; on seotud pideva seismise ja k&auml;imisega, v&otilde;ib vale t&ouml;&ouml;jalats p&otilde;hjustada muutusi p&ouml;ialuudes ning p&ouml;ia risti- ja pikiv&otilde;lv v&otilde;ib lameneda. Sellised muutused p&ouml;idades p&otilde;hjustavad selja- ja jalavalusid ning v&otilde;ivad p&otilde;hjustada muutusi selgroo f&uuml;sioloogilistes k&otilde;verustes ja n&otilde;gusustes. Jalatsite valimisel tuleb l&auml;htuda individuaalsest sobivusest t&ouml;&ouml;tajale. Selleks, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate pikaajalisest jalgadel viibimisest tekkida v&otilde;ivaid terviseh&auml;ireid, tuleb v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;jalatsid, mis on kannarihmaga, 2-3 cm k&otilde;rge kontsa ning tallatoega.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;d tehakse &otilde;ues n&auml;iteks kevadisel lumesulamise ajal, suvel vihmaste ilmadega v&otilde;i tuleb liikuda m&ouml;&ouml;da niisket metsaalust, siis tuleb arvestada, et jalan&otilde;ud oleksid vettpidavad, aga samas ei ajaks jalgu higistama.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/toojalanoud.gif" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="T&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud" alt="N&auml;iteks on head Gore-Tex- v&otilde;i muust analoogsest materjalist saapad, mis hingavad, st juhivad niiskuse saapast v&auml;lja, kuid ei lase niiskust v&auml;ljast saapasse. Selleks, et hingav saabas oma t&ouml;&ouml;d saaks teha, tuleb valida ka sobivad sokid. N&auml;iteks ei sobi villane sokk, mille kiud ummistavad membraanid ja saapa head omadused kaovad. " src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-toojalanoud.gif" /></a></p> <p>N&auml;iteks on head Gore-Tex- v&otilde;i muust analoogsest materjalist saapad, mis hingavad, st juhivad niiskuse saapast v&auml;lja, kuid ei lase niiskust v&auml;ljast saapasse. Selleks, et hingav saabas oma t&ouml;&ouml;d saaks teha, tuleb valida ka sobivad sokid. N&auml;iteks ei sobi villane sokk, mille kiud ummistavad membraanid ja saapa head omadused kaovad. &Uuml;ks variant on kasutada termosokke, mis juhivad niiskuse jalalt eemale, hoides sellega jalad kuivad ja soojad.</p> <p>Lisaks tehnilistele omadustele peab jalan&otilde;u olema kandjale mugav. Levinud hea praktika on see, et ettev&otilde;ttes valitakse v&auml;lja m&otilde;ned jalan&otilde;u mudelid l&auml;htuvalt omadustest ja t&ouml;&ouml;tajad saavad eri mudeleid proovida ja otsustada, milline on temale k&otilde;ige sobivam. Jalan&otilde;u sobivust ei saa otsustada ainult l&auml;htuvalt suurusnumbrist. Inimeste jalad on eri k&otilde;rguse ja laiusega ning selle k&otilde;igega tuleb jalan&otilde;ude soetamisel arvestada. Kindel on ka see, et ilma proovimata ei ole v&otilde;imalik sobivat ja mugavat jalan&otilde;ud osta. Oleme ju k&otilde;ik olnud olukorras, kus ilus king, mis on sobiva hinna ja suurusega, siiski mingil p&otilde;hjusel jalga ei sobi.</p> <p><strong>Jope ja p&uuml;ksid</strong></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajal tuleb kogu v&otilde;i osa oma t&ouml;&ouml;ajast t&ouml;&ouml;tada &otilde;ues, peab t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljastama talle t&ouml;&ouml;ks sobivad t&ouml;&ouml;riided. See, millised on sobivad t&ouml;&ouml;riided, s&otilde;ltub t&ouml;&ouml; iseloomust. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegijatele on vaja riideid, mis &uuml;helt poolt juhivad niiskuse kehast eemale ja teiselt poolt ei lase niiskust ja vihma jope sisse. Samuti on oluline, et jope peaks tuult.</p> <p>Tootjatel on kasutusel erinevad materjalid ja indeksid. J&auml;lgida tuleks, et riietel oleks m&auml;rked veepidavuse ja hingavuse kohta (waterproof, breathability). Isiklik kogemus n&auml;itab, et jope, mille vihmapidavuse indeks oli 10 000, talus keskmise tugevusega vihma neli tundi, st ka p&auml;rast nelja tundi vihma k&auml;es matkamist ei laskunud jope mitte kusagilt vett l&auml;bi. Vihmapidavuse puhul on oluline, et jope &otilde;mbluse oleksid teibitud (taped seams), vastasel juhul hakkab vihm tulema l&auml;bi &otilde;mbluste.</p> <p>Igasuguse tehnilise riietuse puhul on oluline riietuse hooldamine. Riiete pesemisel tuleb t&auml;pselt j&auml;rgida pesujuhendis toodud n&otilde;udeid. Enamasti on keelatud keemiline puhastus, sest selle k&auml;igus eemaldatakse riietel olev kaitsev kiht. Samuti on enamasti keelatud tsentrifuugimine (mistahes p&ouml;&ouml;retel), sest tsentrifuugimise k&auml;igus surutakse jope kortsu vastu tsentrifuugi, nii v&otilde;ib jopet kaitsev kiht murduda ja mitte enam toimida.</p> <p>Ettev&otilde;tte logode jopele panemisel m&otilde;elge l&auml;bi, et jope omadused kannatada ei saaks. N&auml;iteks logo tikkimisel tehakse kangasse augud, millest hakkab vihm esimesena l&auml;bi tulema.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;riiete pesemine</strong></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;riided v&auml;ljastanud, on tal ka kohustus organiseerida t&ouml;&ouml;riiete pesemine.</p> <p>Kuidas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;riiete pesemise korraldab, on j&auml;etud tema valida. V&otilde;imalik on kasutada pesumaja teenust, osta pesumasin ja pesupulber v&otilde;i leida muu lahendus. Praktikas on enamlevinud see, et t&ouml;&ouml;andja korraldab t&ouml;&ouml;riiete pesemise pesumajas v&otilde;i kasutatakse renditud t&ouml;&ouml;riideid koos pesemisteenusega. Kasutusel on ka variant, kus t&ouml;&ouml;andja ostab pesumasina ja n&auml;iteks koristaja &uuml;lesanne on muuhulgas ka t&ouml;&ouml;riiete pesemine.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on s&auml;testatud p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;tervishoidu, t&ouml;&ouml;ohutust ja -h&uuml;gieeni k&auml;sitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua t&ouml;&ouml;tajatele kaasa rahalisi kulutusi. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega kokkuleppe, et t&ouml;&ouml;tajad pesevad t&ouml;&ouml;riideid kodus, ei tohi see t&ouml;&ouml;tajatele kaasa tuua lisakulutusi (nt kulutused pesupulbrile). Sellised lisakulutused tuleb h&uuml;vitada. Kindlasti tuleb saavutada t&ouml;&ouml;riiete kodus pesemiseks kokkulepe iga t&ouml;&ouml;tajaga eraldi, t&ouml;&ouml;andja ei saa sundida t&ouml;&ouml;tajat kodus t&ouml;&ouml;riideid pesema. N&auml;iteks ei pruugi t&ouml;&ouml;tajal olla v&otilde;imalik sellist kokkulepet s&otilde;lmida, sest tal ei ole kodus pesumasinat.</p> <p><strong>P&auml;ikeseprillid</strong></p> <p>Kevadel hakkab p&auml;ike k&otilde;rgemalt k&auml;ima ja eredamalt paistma ning kogu maailm paistab helgem ja parem. Selleks, et seda ilu terve elu jooksul nautida, tuleb oma silmi hoida. &Uuml;ks osa silmade tervise s&auml;ilitamisel on p&auml;ikeseprillide kandmine.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja teeb &otilde;ues t&ouml;&ouml;d, tuleb p&auml;ikeseprillid soetada t&ouml;&ouml;andjal, sest tegu on t&ouml;&ouml;keskkonnas esineva f&uuml;&uuml;sikalise ohuteguriga (UV-kiirgus) ja t&ouml;&ouml;andjal on kohustus ohutegurite m&otilde;ju v&auml;hendada v&otilde;i v&auml;ltida. Kevadisel ajal tuleb arvestada ka pimestamisega, mille p&otilde;hjus on p&auml;ikese peegeldumine lumelt.</p> <p>P&auml;ikeseprille vajavad n&auml;iteks autojuhid, t&otilde;stukijuhid, haljastust&ouml;&ouml;tajad jne. P&auml;ikeseprillide valimisel tuleb veenduda, et p&auml;ikeseprillid ka UV-kiirguse eest kaitseksid. P&auml;ikeseprillid v&otilde;iksid vastata standardi EN 172 &bdquo;Isiklikud silmakaitsevahendid. Pimestava valguse filtrid t&ouml;&ouml;stusliku kasutamise jaoks&ldquo; n&otilde;uetele. M&auml;rge standardile vastavuse kohta on prillide v&otilde;i pakendi peal.</p> <p>Arvatakse, et mida tumedam on prilliklaaside toon, seda suuremat kaitset nad pakuvad. Tumedamad klaasid muudavad inimese pupillid tavap&auml;rasest suuremaks ja kui prilliklaasid ei kaitse UV-kiirguse eest, muutuvad suurenenud pupillid ohtlikule kiirgusele vastuv&otilde;tlikumaks. See t&auml;hendab, et kasutades p&auml;ikeseprille, mille kaitseomadused ei ole kontrollitud, v&otilde;ib kasu asemel endale rohkem kahju teha.</p> <p>Auor: Piret Kaljula, t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta esimeses numbris.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1559Selles ametis on kellatundmine oluline2017-05-16<p><strong>Kui pea k&otilde;igile ametitele kehtib t&ouml;&ouml;aeg ja puhkeaeg, siis veokijuhtidel on t&ouml;&ouml;aeg, s&otilde;iduaeg ja puhkeaeg.</strong></p> <p>Juhi t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg salvestatakse automaatselt s&otilde;idumeerikuga, mida on korrakaitsjatel ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektoril &otilde;igus kontrollida. S&otilde;idumeerik salvestab ka veoki kiiruse ja l&auml;bis&otilde;idu.</p> <p>T&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seadus on &otilde;ige asi: autojuhid peavad olema puhanud, m&auml;rkis betoonisegude tootmise ja transpordiga tegeleva ettev&otilde;tte Betoonimeister juhatuse esimees Kalle Suitslepp.</p> <p><strong>Betoon rikneb kiiremini kui piim</strong></p> <p>&bdquo;Meie autojuhtidel ei ole monotoonseid pikki otsi ja kuigi s&otilde;idumeerik n&auml;itab, et juht on t&ouml;&ouml;l, sest ka koorma laadimise aeg on t&ouml;&ouml;aeg, siis meie juhid saavad sel ajal rooli tagant &auml;ra tulla, v&otilde;ileiba s&uuml;&uuml;a v&otilde;i lihtsalt jalutada. Nii v&otilde;ivadki nad vahel k&uuml;ll m&otilde;ne minuti jagu seaduse m&otilde;ttes v&auml;hem puhata, kuid tegelikus elus ei t&auml;henda see &uuml;hte jutti rooli taga olemist,&ldquo; r&auml;&auml;kis Suitslepp ja kinnitas, et enamiku ajast nende autojuhtidel selle seaduse j&auml;rgimisega probleeme pole.</p> <p>&bdquo;Tavalistel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel saavad nad v&auml;ga h&auml;sti t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega j&auml;lgida ja ka j&auml;lgivad. N&auml;iteks l&auml;hevad uut koormat laadima siis, kui 15-minutiline puhkeaeg on t&auml;is. K&uuml;ll aga v&otilde;ib tekkida vahel probleeme suurte objektide korral, kui on vaja teha palju betoonivalu korraga. Autojuht ei saa valu pooleli j&auml;tta lihtsalt sellep&auml;rast, et seaduses ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;minutid on otsas, sest betoon kivistub. Seaduses on erandid tehtud n&auml;iteks tsirkusevarustust vedavatele eris&otilde;idukitele, piimaautodele, kanalisatsiooniautodele, kuid betooniautod sinna alla ei kuulu. Kuigi betoon rikneb kiiremini kui piim,&ldquo; nentis Suitslepp.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektori J&uuml;ri Milovi s&otilde;nul on peamisteks p&otilde;hjusteks, miks veoettev&otilde;tted rikuvad t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;udeid, logistikafirmade v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjate korraldus kaup teatud kindlaks ajaks kohale viia, hoolimata t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja piirangutest. Kuid ka juhid ise rikuvad Milovi v&auml;itel t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega sellistel inimlikel p&otilde;hjustel, et tahetakse &otilde;htuks koju v&otilde;i j&auml;rgmisele parvlaevale j&otilde;uda, ka piiri&uuml;letuste puhul v&otilde;ib seda ette tulla, kuigi viimaseid eksimusi on v&auml;hem. Lisaks nimetas ta eksimuste p&otilde;hjuseks s&otilde;idukijuhtide teadmatuse v&otilde;i oskamatuse aega arvestada, n&auml;iteks j&auml;etakse s&otilde;idumeeriku nupp t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppedes t&ouml;&ouml;asendisse. &bdquo;See on paljuski t&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne oma autojuhte koolitada, kuidas t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega arvestada,&ldquo; lausus ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektori s&otilde;nul on kindlasti erandlikke p&otilde;hjuseid, kuid enamik rikkumisi on ettev&otilde;ttel v&otilde;imalik &auml;ra hoida, planeerides oma autojuhtide teekonda ja t&ouml;&ouml;p&auml;eva paremini. &bdquo;Aastatega on hakatud seda ka j&auml;rjest rohkem tegema. Ettev&otilde;tjaid on korrale kutsunud hirm trahvide ees, mis paljudes riikides on suuremad kui Eestis,&ldquo; nentis Milov. On juhuseid, kus autojuhile (ettev&otilde;ttele) m&auml;&auml;ratakse Euroopas t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seaduse rikkumise eest 3000 eurot trahvi.</p> <p><strong>Kindlad reeglid t&ouml;&ouml;-, s&otilde;idu- ja puhkeajale</strong></p> <p>Veokijuhtidele kehtib rida erinevaid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaegu, mida k&otilde;ike tuleb j&auml;lgida ja osata omavahel kombineerida:</p> <ul> <li>45-tunnine katkematu igan&auml;dalane puhkeaeg</li> <li>11-tunnine katkematu igap&auml;evane puhkeaeg</li> <li>9-tunnine &ouml;&ouml;p&auml;evane s&otilde;iduaeg</li> <li>4,5-tunnine s&otilde;iduaeg</li> <li>45-minutiline katkematu vaheaeg</li> <li>30-minutiline vaheaeg</li> <li>15-minutiline vaheaeg</li> <li>v&auml;hendatud &ouml;&ouml;p&auml;evane 9-tunnine puhkeperiood</li> <li>kahe j&auml;rjestikuse n&auml;dala summeeritud s&otilde;iduaeg</li> </ul> <p>Keerukas s&uuml;steem on v&auml;lja m&otilde;eldud selleks, et parandada juhtide t&ouml;&ouml;tingimusi ja suurendada liiklusohutust teedel. Selle juba 1970. aastal s&otilde;lmitud &bdquo;Rahvusvahelisel maanteeveol t&ouml;&ouml;tava s&otilde;iduki meeskonna t&ouml;&ouml;aja Euroopa kokkuleppega&rdquo; on &uuml;hinenud t&auml;naseks &uuml;le 50 riigi. K&otilde;igis neis riikides kehtivad &uuml;htsed s&otilde;idu- ja puhkeaja reeglid.</p> <p><strong><a href="/redirect/3096" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte s&otilde;idukijuhtide t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja kohta</a></strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Raivo Tiikmaa.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1556Mida tuleb teha enne, kui töötaja esmakordselt tellinguid paigaldama lubada?2017-05-15<p><strong>T&ouml;&ouml;tame ehitusel ja t&ouml;&ouml;juht k&auml;skis panna ehitusplatsil &uuml;les fassaaditellingud. Meile tehti p&otilde;gus ohutusalane juhendamine, n&auml;idati ohutusjuhendit ning veerand tundi r&auml;&auml;giti ohutusabin&otilde;udest. Andsime allkirjad, aga ma pole kindel, et sellise juhendamisega k&otilde;ik r&auml;&auml;gitu ja loetu meelde j&auml;i. Tellinguid ma varem paigaldanud pole ning maa ja taeva vahel turnimine v&otilde;ib valesti t&ouml;&ouml;d tehes l&otilde;ppeda saatuslikult. Kas ohutuse tagamiseks peab t&ouml;&ouml;andja lisaks juhendamisele veel midagi tegema?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Ohutuse tagamine ehitusplatsil on v&auml;ga oluline, sest traagilise l&otilde;puga &otilde;nnetused on vastasel juhul kiired tulema.&nbsp; Iga t&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on hinnata t&ouml;&ouml;ga kaasnevaid riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele ning kavandama ja v&otilde;tma tarvitusele ennetavad abin&otilde;ud.</p> <p>Eeldame, et t&ouml;&ouml;andja on korraldanud teie tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning arsti hinnang terviseseisundile ja otsus t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse sobivuse kohta on positiivne. Eeldame samuti, et tellingute paigaldamiseks on olemas kasutusjuhend ja monteerimisplaan, mis l&auml;htub konkreetsest ehitusplatsist ja kus on selgelt kirjeldatud tellingute paigaldamine ja kasutamine. V&otilde;tame veel eelduseks, et tellingud on komplekteeritud ning deformatsioonideta, neid saab ohutult paigaldada ja kasutada ning puuduvate detailide t&otilde;ttu ei teki t&ouml;&ouml;s viivitusi ega mittevastavusi.</p> <p>Nimetasite, et t&ouml;&ouml;andja juhendas teid p&otilde;gusalt. Lisaks sellele peab t&ouml;&ouml;andja tellingute monteerijatele korraldama v&auml;lja&otilde;ppe. Selle k&auml;igus omandab t&ouml;&ouml;taja ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ja oskused, kuidas t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid praktikas rakendada. V&auml;lja&otilde;ppes k&auml;sitletakse muuhulgas monteerimise plaani m&otilde;istmist, j&auml;rgitavaid ohutusmeetmeid ja kuidas mitte kukkuda. Kuna tellingute monteerimisel kasutatakse kinnituss&uuml;steemiga turvarakmeid, tuleb ka sellekohane v&auml;lja&otilde;pe ja n&auml;itlik kasutamine l&auml;bi viia. T&ouml;&ouml;taja lubatakse iseseisvale t&ouml;&ouml;le alles siis, kui v&auml;lja&otilde;ppe juhendaja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja tunneb n&otilde;udeid ja oskab neid rakendada. V&auml;lja&otilde;ppe saamine peab olema dokumentaalselt t&otilde;endatud.</p> <p>Tellinguid kontrollitakse enne nende kasutuselev&otilde;ttu ehitusplatsil ja edaspidi v&auml;hemalt korra n&auml;dalas. Kontrolli k&auml;igus avastatud puudused tuleb k&otilde;rvaldada esimesel v&otilde;imalusel v&otilde;i enne t&ouml;&ouml;vahendi kasutuselev&otilde;ttu. Kui kontrolli k&auml;igus ilmneb oht ehitusplatsil t&ouml;&ouml;tavate v&otilde;i teiste isikute elule, tuleb ohtliku t&ouml;&ouml; tegemine v&otilde;i eluohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine viivitamata peatada kuni puuduste k&otilde;rvaldamiseni. Kontrolli tulemuste ja parandusettepanekute kohta koostatakse kirjalik akt.</p> <p>Foto: pixabay/Mathias173</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1555Tööinspektsioon: töölepinguseadus annab lapsevanemale eelise puhkuse aja valimisel2017-05-15<p><strong>15. mail t&auml;histatakse rahvusvahelist perep&auml;eva, mis on sel aastal p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamisele. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab meelde t&ouml;&ouml;lepingu seadusega lapsevanematele tagatud &otilde;igused puhkuse v&otilde;tmisel.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul annab t&ouml;&ouml;lepingu seadus lapsevanematele eelise valida oma puhkus nii, et see kattuks koolivaheaegadega. &bdquo;Tasakaalu leidmine t&ouml;&ouml;- ja pereelu vahel on tuttav igale t&ouml;&ouml;tajale, kelle peres kasvavad lapsed v&otilde;i kes pereliikmeid hooldavad,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Head t&ouml;&ouml;andjad m&otilde;istavad seda keerukust ning on leidnud v&otilde;imalusi, et aidata oma t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;d ja pereelu paremini &uuml;hildada. Nii on t&ouml;&ouml;andjad ise konkurentsiv&otilde;imelisemad t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Seadus n&auml;eb ette m&otilde;ned erisused lapsevanematele puhkuste v&otilde;tmisel. Isapuhkusele v&otilde;ib j&auml;&auml;da isa, kelle perre on s&uuml;ndimas v&otilde;i s&uuml;ndinud laps. Isa saab 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva puhkust, mida ta v&otilde;ib kasutada kahe kuu jooksul enne ema eeldatavat s&uuml;nnituse t&auml;htp&auml;eva v&otilde;i kuni lapse kahekuuseks saamiseni. Isapuhkuse eest makstakse keskmist t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu.</p> <p>Ema v&otilde;i isa, kellel on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last v&otilde;ib igal kalendriaastal saada kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva lapsepuhkust. V&auml;hemalt kolme alla 14-aastase lapse v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;he alla kolmeaastase lapse ema v&otilde;i isa saab kuni kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva lapsepuhkust. Lapsepuhkuse eest tasutakse t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel.</p> <p>Puudega lapse vanemal on &otilde;igus t&auml;iendavale &uuml;hele lapsepuhkusep&auml;evale kuus, mis h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;taja keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu alusel. Lapsepuhkust saab kasutada &uuml;ks vanematest. Lisaks on emal ja isal kuni 14-aastase lapse v&otilde;i kuni 18-aastase puudega lapse puhul &otilde;igus saada k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustamata puhkust. Lapsepuhkuse (sh tasustamata ja puudega lapse eest antava puhkuse) kasutamiseks tuleb teha t&ouml;&ouml;andjale avaldus v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva enne.</p> <p>Igal aastal tuleb esimese kvartali l&otilde;puks kinnitada puhkusegraafik. P&otilde;hipuhkust neile sobival ajal on &otilde;igus saada:</p> <ul> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).&nbsp;&nbsp;</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andja peab nende soovidega arvestama. See t&auml;hendab mh ka seda, et kui ettev&otilde;ttes on&nbsp; kollektiivpuhkus, mis on talvel, v&otilde;ib v&auml;ikese lapse vanem ikkagi puhata suvel, kui lasteaed on kinni. Oluline on, et oma puhkusesoov oleks t&ouml;&ouml;andjale esitatud enne puhkuste ajakava kinnitamist.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>&nbsp;</p> <p><br class="Apple-interchange-newline" />&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1552Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega väheneb tööandjate halduskoormus ning töökeskkond muutub turvalisemaks.2017-05-12<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmise v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsuse, millega v&auml;heneb t&ouml;&ouml;andjate halduskoormus ning t&ouml;&ouml;keskkond muutub turvalisemaks.</strong></p> <p>&bdquo;Mitmed praegu kehtivad t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded on iganenud ja koormavad asjatult ettev&otilde;tjaid, samas t&ouml;&ouml;ohutust tegelikkuses ei paranda. Kavandatavate muudatuste eesm&auml;rgiks on parandada t&ouml;&ouml;tervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni &otilde;igusselgust ja v&auml;hendada oluliselt b&uuml;rokraatiat. Seadus on edaspidi t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele arusaadavam ning lihtsamini ja v&auml;iksemate kuludega rakendatav,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>Pakutud lahendustega planeeritakse muuta t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll eesm&auml;rgip&auml;rasemaks ning kaitsta t&ouml;&ouml;tajat senisest paremini vahetut m&otilde;ju omavate ohtude korral. Teatud ohutegurite, n&auml;iteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne t&ouml;&ouml;keskkonnas ohuga kokkupuudet.</p> <p>Edaspidi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja saata t&ouml;&ouml;taja esmasesse tervisekontrolli pikema t&auml;htaja jooksul, mis t&auml;hendab, et tervisekontroll viiakse l&auml;bi katseaja jooksul, mitte enam t&ouml;&ouml;le asumise esimesel kuul. Samuti on vajalik senisest enam p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu sellele, mis p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli saadetakse. T&ouml;&ouml;taja tuleb suunata tervisekontrolli l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest. Kavandatavad muudatused v&auml;hendavad t&ouml;&ouml;andja aja- ja rahakulu.</p> <p>Muudatustega antakse t&ouml;&ouml;andjatele senisest rohkem otsustus&otilde;igust, n&auml;iteks muudetakse t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning esmaabi ettev&otilde;tte vajadustest l&auml;htuvaks. V&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra ja ohtlikkust, peab t&ouml;&ouml;andjal olema senisest rohkem v&otilde;imalusi otsustada t&ouml;&ouml;tajate juhendamise viisi ja l&auml;biviijate &uuml;le. Samuti on t&ouml;&ouml;andjal edaspidi suurem valikuvabadus esmaabiandjate ja esmaabivahendite tagamisel, v&otilde;ttes arvesse tegevuse iseloomu ja tervisekahjustuste sagedust.</p> <p>Muudatustega v&auml;hendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu j&auml;&auml;nud kohustusi. T&ouml;&ouml;andja ei pea raporteerima enam k&otilde;iki kergeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, vaid juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. T&ouml;&ouml;inspektsioonile antakse &otilde;igus loobuda surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et v&auml;ltida surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul topeltmenetlust.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1551Enne kaevetööde alustamist tuleb ohutuse tagamine väga hästi läbi mõelda2017-05-11<p><strong>Loe l&auml;hemalt, mis v&otilde;ib juhtuda, kui kaevet&ouml;&ouml;del ei ole kasutusele v&otilde;etud k&otilde;iki ohutuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Situatsiooni anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>23-aastane Kaidar t&ouml;&ouml;tas vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega tegelevas ettev&otilde;ttes viiendat aastat. &Uuml;hel hiliss&uuml;gisesel p&auml;eval oli t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks kanalisatsioonitrassi ehitus kahe kolleegi ja ekskavaatorijuhiga. Torustik paigaldati 3,5 meetri s&uuml;gavusele ekskavaatoriga ettevalmistatud kaevandisse, mis oli 5 meetri laiuselt kogu pikkuses lahti kaevatud. Kaevandi n&otilde;lvad olid j&auml;etud vertikaalseks ning pinnas oli valdavalt saviliivane. Kaevandis toru paigaldamise alal kasutati teisaldatavat kraaviraketist (pikkus 4,8 m * k&otilde;rgus 3,0 m * laius 1,5 meetrit), mis kaitseb t&ouml;&ouml;tajaid torude liitmisel n&otilde;lva v&otilde;imaliku varingu eest. N&otilde;lvad olid sellel p&auml;eval varasemalt varisenud.</p> <p>Kui j&auml;rjekordne kanalisatsiooni toru oli paigaldatud, v&auml;ljus Kaidar viimasena kraaviraketisest ning suundus kaevandin&otilde;lval toetuva redeli poole. Toimus varing ning liikunud pinnas paiskas Kaideri pikali ja kattis parema alaj&auml;seme. T&ouml;&ouml;taja p&auml;&auml;stis hullemast n&otilde;lva v&auml;hene varisemine ning teiste t&ouml;&ouml;tajate kiire tegutsemine. Erakorralise meditsiini osakonnas tuvastati t&ouml;&ouml;tajal paremas jalalabas luude murrud, mille t&otilde;ttu oli ta t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu peaaegu 100 p&auml;eva.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldas kasutada ning t&ouml;&ouml;tajad ka kasutasid kraaviraketist, ei olnud kaevand varustatud ohutu sisse- ja v&auml;ljap&auml;&auml;suga. Redel oli toetatud p&uuml;stisele varisemisohtlikule n&otilde;lvale. Pinnase varisemise korral ei olnud t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalust ohutult varjuda.</p> <p>Ohutusjuhendi j&auml;rgi tuli loodud p&uuml;stseinaga kaevandile ehitada toestus. Seda aga ei tehtud. T&ouml;&ouml;juht oli samuti asjast teadlik. Varisemist v&auml;ltinuks kraaviraketise l&auml;hedale sisse- ja v&auml;ljap&auml;&auml;su ohuala ulatuses n&otilde;lva toestamine, kaldega n&otilde;lva v&otilde;i astmete ja kaldega n&otilde;lva ehitamine.</p> <p>Pinnasekuhjad, materjalid ning liiklusvahendid tuleb hoida kaevamiskohast kaugemal, vajaduse korral p&uuml;stitada kaitset&otilde;kked. Tegemataj&auml;tmisega kaasnesid tagaj&auml;rjed. Seep&auml;rast tuleb ohtlike t&ouml;&ouml;dega kaasnevate tervisekahjustuste v&auml;ltimise abin&otilde;ud, ohutuse tagamise, &otilde;nnetusohu korral tegutsemise juhised ning esmaabi korraldus enne t&ouml;&ouml;dega alustamist t&ouml;&ouml;ohutuse plaanis kirjeldada, t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks teha. Samuti tuleb j&auml;lgida ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1548Kas tööl esmaabiandjale piisab autojuhiloa jaoks läbitud esmaabikoolitusest?2017-05-08<p><strong>Oleme t&ouml;&ouml;l otsustamas, kellele anda esmaabiandja &uuml;lesanne. &Uuml;ks meie t&ouml;&ouml;taja l&auml;bis hiljuti 16-tunnise esmaabikoolituse, mis on vajalik mootors&otilde;idukijuhi loa saamiseks. Kas sellest piisab ettev&otilde;ttes esmaabiandja koolituseks?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>Esmaabiandja koolitust ettev&otilde;ttes reguleerib sotsiaalministri m&auml;&auml;rus. M&auml;&auml;ruse lisas on ettev&otilde;ttes esmaabiandja v&auml;lja&otilde;ppekursuse aluseks toodud Eesti Punase Risti 16-tunnine &otilde;ppekava. See t&auml;hendab, et v&auml;lja&otilde;pe ei saa olla l&uuml;hem kui 16 tundi. Iga kolme aasta j&auml;rel tuleb l&auml;bida&nbsp; esmaabiandjate t&auml;iend&otilde;ppekursus minimaalse kestusega kuus tundi.</p> <p>Nii esmast kui t&auml;iend&otilde;pet koolitusasutuses v&otilde;ib l&auml;bi viia meditsiinit&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;binud Eesti Punase Risti v&otilde;i muu p&auml;deva asutuse esmaabi&otilde;petajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistust. Ettev&otilde;ttes esmaabiandja v&auml;lja&otilde;pet ja t&auml;iend&otilde;pet v&otilde;ivad l&auml;bi viia Sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused.</p> <p>Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse &otilde;ppekavale esitatud n&otilde;uded erinevad ettev&otilde;tte esmaabikoolitaja omast. N&auml;iteks ei k&auml;sitleta mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse &otilde;ppekavas uppunu elustamist, elustamist elektriga seotud &otilde;nnetuste ja s&uuml;dameinfarktide korral, m&uuml;rgistuste ja s&ouml;&ouml;vituste puhul. Ettev&otilde;ttes esmaabiandjana tegutsev t&ouml;&ouml;taja peab kindlasti oskama anda esmaabi elektritraumade korral, sest elekter on praktiliselt k&otilde;igis t&ouml;&ouml;kohtades. Esmaabiandja peab oskama&nbsp; anda esmaabi s&ouml;&ouml;vituste ja m&uuml;rgistuste korral, kui ettev&otilde;ttes kasutatakse kemikaale (nt tualettide pesemiseks).&nbsp;</p> <p>Seet&otilde;ttu ei piisa mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolitusest t&ouml;&ouml;kohal esmaabi andjale ning t&ouml;&ouml;taja, kellele pannakse esmaabiandja kohustus t&ouml;&ouml;kohal, peab l&auml;bima ka n&otilde;utava v&auml;lja&otilde;ppe.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2283" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte esmaabi andmise kohta</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1546Eva-Maria Õunapuu armastusest lõhnaküünalde vastu sündis edukas ettevõte2017-05-05<p><strong>JOIKi asutaja ja omaniku Eva-Maria &Otilde;unapuu eestvedamisel on muutunud l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde ja looduskosmeetika kaubandusp&otilde;him&otilde;tted ning &uuml;ha enam eestlasi saavad tuttavaks koduspaa v&otilde;imalustega. Kohtusime Eva-Maria &Otilde;unapuuga Tallinna k&uuml;lje all erekollases JOIKi tootmishoones, mis on justkui s&otilde;&otilde;m v&auml;rskust &uuml;mbritsevate hallide tootmishoonete keskel.</strong></p> <p><strong>12 aastat tagasi alustasite hobi korras l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde valmistamisega. Kuidas kasvas sellest v&auml;lja idee oma &auml;ri tegemiseks?</strong></p> <p>M&otilde;nes m&otilde;ttes oli see juhus. Kuigi ma ei alustanud k&uuml;&uuml;nalde valmistamist m&otilde;ttega, et sellest kasvab &auml;ri, viis &uuml;ks asi teiseni ja ometi nii l&auml;ks. Ettev&otilde;tlus sobib mulle ja ilmselt ma otsisin ka alateadlikult v&auml;ljundit, kuidas seda realiseerida.</p> <p>Huvi k&uuml;&uuml;nalde vastu oli see, millest kogu idee idanema hakkas. Kui olin m&otilde;nda aega l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlaid hobi korras teinud, siis &uuml;hel hetkel proovisin neid ka m&uuml;&uuml;giks pakkuda. Ma sain positiivset tagasisidet ning see motiveeris mind j&auml;tkama. Alguses oli k&uuml;&uuml;nalde valmistamine lisategevus, mida tegin oma palgat&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt. Ega v&auml;ga kaua aega l&auml;inudki, kui oli n&auml;ha, et l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde tootmisel on potentsiaali ning mind ennast hakkas see m&auml;rksa enam huvitama, kui senine palgat&ouml;&ouml; juristina.</p> <p><strong>Millal ja kuidas tulid esimesed t&ouml;&ouml;tajad?</strong></p> <p>Hobi korras alustasin ma l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde tegemist 2005. aastal. Esimestel aastatel tegin ma k&otilde;iki asju &uuml;ksi. &Uuml;hel hetkel kasvas maht aga n&otilde;nda suureks, et paratamatult tuli langetada otsus tuleviku osas. Minu ees oli valik, kas see ettev&otilde;tmine on vaikselt &uuml;ksinda nokitsemise asi v&otilde;i tuleb tegevust laiendada nii, et &uuml;ksi enam seda k&otilde;ike ei j&otilde;ua &auml;ra teha. Toona otsustasin laienemise kasuks ning kui tahad edasi areneda, siis tuleb otsida abiv&auml;gesid. Esimene t&ouml;&ouml;taja tuli ettev&otilde;ttesse 2008. aasta s&uuml;gisel.</p> <p><strong>Mis ajendas teid l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde k&otilde;rval looduskosmeetikat tootma hakkama?</strong></p> <p>Looduskosmeetika pool tuli ettev&otilde;tmisse &uuml;sna ruttu k&otilde;rvale. Kui alustasin l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde valmistamisega, siis &otilde;ppisin iseseisvalt v&auml;ga palju ning otsisin eri allikatest vajalikku teavet. Internetis on foorumeid, kus sarnase hobi v&otilde;i v&auml;ikeettev&otilde;tluse korras tegutsevad inimesed kogemusi vahetavad. Nendes aruteludes selguski, et v&auml;ga paljud k&uuml;&uuml;nalde valmistajad teevad selle k&otilde;rval ka seepe v&otilde;i vannitooteid.</p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest tulenes valik kindlasti ka hooajalisusest. K&uuml;&uuml;nlad on siiski mingil m&auml;&auml;ral hooajakaup, kuigi aasta-aastalt on j&auml;rjest enam kasvanud nende inimeste hulk, kes aasta l&auml;bi l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlaid p&otilde;letavad. K&uuml;ll aga eelistatakse eri perioodidel eri l&otilde;hnasid. Talvel on populaarsed piparkoogi- ja teised v&uuml;rtsikad l&otilde;hnad, suvel eelistatakse kergemaid l&otilde;hnu.</p> <p>Sellegipoolest on n&auml;ha, et k&uuml;&uuml;nlaid ostetakse p&otilde;hiliselt siiski talvel. Kosmeetikat seevastu saab &uuml;htlaselt m&uuml;&uuml;a aasta l&auml;bi, sest inimene tarbib seda kogu aeg. Eks selle pealt saabki &ouml;elda, et looduskosmeetika lisandumine l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde juurde oli m&otilde;nes m&otilde;ttes seotud &auml;rilise loogikaga.</p> <p><strong>Mis teid looduskosmeetika loomisel inspireerib?</strong></p> <p>Kosmeetika on v&otilde;rreldes l&otilde;hnak&uuml;&uuml;naldega palju laiem, keerulisem ja mitmek&uuml;lgsem valdkond. Kuigi ka l&otilde;hnak&uuml;&uuml;naldes on p&otilde;nevust. V&otilde;ib ju tunduda, et k&uuml;&uuml;nalde valmistamises ei ole midagi keerulist &ndash; sulatad vaha, lisad l&otilde;hnaaine ja ongi valmis &ndash; tegelikult aga eelneb k&uuml;&uuml;nla turule toomisele v&auml;ga pikk ja tihti keeruline eelt&ouml;&ouml; ning p&otilde;hjalik testimine.</p> <p>Siiski on k&uuml;&uuml;nlad v&otilde;rreldes kosmeetikaga &uuml;het&uuml;&uuml;biline toode. Kosmeetikamaailm on v&auml;ga mitmetahuline, juba valdkondi on selles nii palju erinevaid, r&auml;&auml;kimata toodetest endist. Ka JOIK on oma tootevalikut pidevalt arendanud. Kui alustasime lihtsamate toodetega nagu vannitooted v&otilde;i seebid, siis viimastel aastatel oleme liikunud j&auml;rjest keerulisemate tootegruppide ja spetsiaaltoodete poole nagu n&auml;iteks vananemisvastased tooted. Mind inspireeribki see v&otilde;imaluste rohkus, p&otilde;nevad toorained ning v&otilde;imalus &otilde;ppida ja teha pidevalt midagi uut.</p> <p><strong>Kuidas JOIKi uued tooted s&uuml;nnivad?</strong></p> <p>K&otilde;ik oma tooted t&ouml;&ouml;tame v&auml;lja maja sees. See, kuidas me m&otilde;ne konkreetse toote ideeni j&otilde;uame, v&otilde;ib olla v&auml;ga erinev. N&auml;iteks j&auml;lgime, millises suunas liiguvad &uuml;ldised turu suundumused. Teine v&otilde;imalus on klientidelt saadud tagasiside ja ettepanekud. Kliendid k&uuml;sivad meilt aeg-ajalt tooteid, mida meil veel ei ole, ning sellest tekibki idee. Kolmas variant on see, et meil on mingi p&otilde;nev tooraine ning siis hakkame sellele v&auml;ljundit m&otilde;tlema.</p> <p>&Uuml;ldiselt algab uue toote v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine ikka eesm&auml;rgi p&uuml;stitamisest, et millist toodet on tarvis luua. Siis algab katsetamise faas. Esimesena koostatakse esialgne retsept, mida katsetuste k&auml;igus hakatakse edasi arendama. Protsessi kestus v&otilde;ib olla v&auml;ga erinev. On tooteid, mis v&otilde;ivad valmida v&auml;ga kiiresti, sest kohe katsetuse alguses klapib k&otilde;ik h&auml;sti. Vahel on ka m&otilde;ni toode, mille turule toomist valmistame ette ka aasta aega v&otilde;i isegi kauem. See s&otilde;ltub v&auml;ga palju toote keerukusest.</p> <p>Esimesena valminud katsetused tuleb k&otilde;igepealt iseendal peal &auml;ra katsetada. Kui olen tulemustega rahul, siis teeme katsetusi maja sees. Sealt edasi on j&auml;rgmine etapp veidi laiem ning sinna on kaasatud meie t&ouml;&ouml;tajate pereliikmed ja s&otilde;brad. K&otilde;ik annavad oma tagasiside ning selle pealt saame teha t&auml;psustusi retseptis.</p> <p>Samuti teeme koost&ouml;&ouml;d tooraine tarnijatega. Ka neilt saame me tagasisidet ja infot. V&otilde;rreldes oma tegevuse algusaastatega, on n&uuml;&uuml;d oskusteavet palju rohkem ning seda on oluliselt kergem leida.</p> <p>Muidugi on uue toote turule toomiseks vaja l&auml;bida ka seadusest tulenevad etapid. Tootele tuleb teha ohuhinnang, viia l&auml;bi stabiilsustest jne. Need teeme me toodetele, mis on v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise viimases etapis ning valmis turule minema.</p> <p><strong>JOIKi tooted on lisaks Eestile saadaval ka v&auml;lismaal. Kuidas senine ekspordiedu on saavutatud?</strong></p> <p>&Uuml;hte kindlat edu valemit on siin v&auml;ga raske v&auml;lja tuua. Meil on ekspordi osas v&auml;ga vedanud ja h&auml;sti l&auml;inud, sest meie vastu on v&auml;lismaal v&auml;ga palju huvi tuntud. Juba algusaastatel, umbes 2008. aastast, hakkas see ilmnema. T&otilde;sisemalt hakkasime ekspordiga tegelema alles 2012. aastal. Enne seda tegime me v&auml;iksemamahulisi m&uuml;&uuml;ke l&auml;hiriikidesse.</p> <p>Aastal 2012 alustas meil t&ouml;&ouml;d spetsiaalselt ekspordile keskendunud inimene. Sellest ajast alates on meie eksport kogu aeg kasvanud. Meil on h&auml;sti l&auml;inud, sest v&auml;ga paljud meie ekspordipartneritest on meid ise &uuml;les leidnud. Samas aga peitub t&otilde;eline v&otilde;ti selles, kuidas see esialgne huvi toimivaks koost&ouml;&ouml;ks vormida &ndash; sellega peab t&ouml;&ouml;d tegema iga p&auml;ev ja tihti ei ole see sugugi lihtne.</p> <p><strong>Kuidas te praegu uusi koost&ouml;&ouml;partnereid leiate?</strong></p> <p>Pea iga n&auml;dal saame kirju koost&ouml;&ouml;ettepanekutega, aga elu on meile &otilde;petanud, et iga huvilisega ei ole siiski m&otilde;tet koost&ouml;&ouml;le asuda. Meie jaoks on oluline, et partner, kellega lepingu s&otilde;lmime, oleks p&uuml;hendunud, oma koduriigis vajalike kontaktidega ja tunneks nii kosmeetika, l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde kui ka jaekaubanduse valdkonda. Paratamatult n&auml;eme seda, et kosmeetika on emotsionaalne valdkond.</p> <p>Tihti juhtub, et meiega v&otilde;tavad &uuml;hendust inimesed, kes on meie toodete f&auml;nnid ja soovivad seet&otilde;ttu neid tooted ka oma koduriigis tutvustada ja m&uuml;&uuml;a. Nende hulgas on nii eestlasi, kes elavad v&auml;lismaal, kui ka v&auml;lismaalasi, kes on Eestis k&auml;ies v&otilde;i kusagil mujal saanud meie tooteid proovida. Neil on entusiasm, mis on kindlasti &auml;&auml;rmiselt vajalik, kuid paraku tihti puudub kogemus nii kosmeetika kui ka jaekaubanduse valdkonnas. Samuti ei anta endale aru, et kosmeetikavaldkond on &auml;&auml;rmiselt keeruline ning konkurents v&auml;ga tihe ning tundmatu tootemargiga, mida JOIK enamikes v&auml;lisriikides praegu siiski veel on, l&auml;bimurde saavutamine v&otilde;tab aega ja ressurssi. Praegu &uuml;ritame leida koost&ouml;&ouml;partnereid nende firmade hulgast, kellel on juba varasemad kogemused kosmeetika jaekaubanduse valdkonnas, kes teavad, milleks peab valmis olema ja kes on tulemustele orienteeritud.</p> <p><strong>Ukse Jaapani turule paotas teile ilublogija, kelle JOIKi toote postitust m&auml;rkas teie n&uuml;&uuml;dne koost&ouml;&ouml;partner Jaapanis. Kas taolisi juhtumisi on ka hiljem ette tulnud?</strong></p> <p>See kogemus oli t&otilde;esti v&auml;ga konkreetne. Meie praegune partner v&otilde;ttis meiega &uuml;hendust ning viitas kohe konkreetsele blogile ja selles ilmunud postitusele. Meie poole on p&ouml;&ouml;rdunud teisigi, kes on &ouml;elnud, et nad oma meie tooteid kusagil n&auml;inud v&otilde;i siis nende kohta lugenud. On ka inimesi, kes Eestis k&auml;ies on otsinud kohalikku kaupa ja ostnud proovimiseks meie tooteid.</p> <p>Kindlasti on blogimaailm praegu v&auml;ga oluline, eriti v&auml;ikeettev&otilde;tete jaoks. Seda enam, et v&auml;ikestel ettev&otilde;tetel, mida ka meie oleme, ei ole suurt turunduseelarvet. Seet&otilde;ttu on alternatiivsete meediakanalite nagu sotsiaalmeedia ja blogide kasutamine v&auml;ga t&auml;htis. Kindlasti aitab see leida uusi koost&ouml;&ouml;partnereid ja j&otilde;uda ka uute klientideni.</p> <p><strong>Kuidas &uuml;ldse k&uuml;&uuml;nalde turustamine k&auml;ib?</strong></p> <p>Meie oleme otsustanud, et me ei turusta oma l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlaid eraldi. Meie turustame oma tootemarki ning kogu oma tooteportfelli koos.</p> <p>Mis aga k&uuml;&uuml;nalde puhul on huvitav, siis v&otilde;ime v&auml;hemalt osaliselt lugeda enda teeneks selle, et n&uuml;&uuml;d leiame l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad kaubanduses k&otilde;rvuti kosmeetikaga. Varem oli kaubanduses kosmeetika ja l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad eraldatud. Kui v&otilde;tame &uuml;he konkreetse m&uuml;&uuml;gikoha, siis kosmeetikat m&uuml;&uuml;di &uuml;hes osakonnas ning k&uuml;&uuml;nlaid kusagil mujal tarbe- v&otilde;i kodukaupade osakonnas. Meile on s&uuml;damel&auml;hedane koduspaa kontseptsioon ja seet&otilde;ttu leiame, et l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad ja kosmeetika k&auml;ivad kokku. Inimesed tahavad terviklikku emotsiooni ja neil peab olema v&otilde;imalus luua ka kodus spaale iseloomulik atmosf&auml;&auml;r, mida saab teha n&auml;iteks l&otilde;hnak&uuml;&uuml;naldega.</p> <p>Kuidagi &otilde;nnestus meil oma suuremaid m&uuml;&uuml;gipartnereid veenda, et nad asetaksid l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad ja kosmeetika oma m&uuml;&uuml;gikohtades k&otilde;rvuti. &Uuml;hel hetkel avastasid nad ka ise, et see toimib v&auml;ga h&auml;sti. K&uuml;&uuml;nalde hea l&otilde;hn lausa kutsub inimesi riiuli juurde. Ning kui l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nlad ja kosmeetika asuvad k&otilde;rvuti, siis on inimestel v&otilde;imalik mugavalt soetada enda koduspaa jaoks vajalikud tooted &uuml;hes kohast.</p> <p>Meie igatahes turustame oma tooteid koos. Kuigi esmapilgul tundub, et tegu on erinevate toodetega, siis tegelikult need t&auml;iendavad teineteist.</p> <p>JOIK on oma tegutsemisaja jooksul pidevalt kasvanud. Kui palju on teil praegu t&ouml;&ouml;tajaid ja kes on teil k&otilde;ige kauem t&ouml;&ouml;l olnud?</p> <p>Praegu t&ouml;&ouml;tab JOIKis 19 inimest. V&auml;ga mitu t&ouml;&ouml;tajat on tulnud ja j&auml;&auml;nud, selle &uuml;le on v&auml;ga hea meel. Eks ikka on ka inimesi, kes otsivad vahepeal uusi proovikive, kuid hea meel on, et v&auml;ga paljud on JOIKi j&auml;&auml;nud pikemalt. Et k&otilde;ige suurem laienemine on toimunud viimastel aastatel, siis paljud t&ouml;&ouml;tajad on liitunud ka sellel ajal.</p> <p><strong>Millised teie juhtimisp&otilde;him&otilde;tetest on teie hinnangul JOIKile edu toonud?</strong></p> <p>Kui alustasin oma ettev&otilde;tmisega, siis ma ei m&otilde;elnud, et olen juht. Pean kohe ka &auml;ra &uuml;tlema, et mul ei ole vastavat ettevalmistust ja ma teen oma t&ouml;&ouml;d nii h&auml;sti, kui ma seda oskan. Seet&otilde;ttu ei ole ma tavaline juht nagu neid suuremates ettev&otilde;tetes kohtab. Seal kuulutatakse juhi leidmiseks v&auml;lja konkurss ja valitakse v&auml;lja inimene, kellel on vastav ettevalmistus ja v&auml;ga selge arusaam, kuidas ettev&otilde;tet juhtida.</p> <p>Meie ettev&otilde;tte kasv on olnud v&auml;ga orgaaniline. N&uuml;&uuml;d on meil t&ouml;&ouml;l 19 inimest, mist&otilde;ttu on juhtimises &uuml;lesandeid juurde tulnud. Ettev&otilde;tte algusaastatel oleks praegune seis minu jaoks utoopiline tundunud. Oma ettev&otilde;tte juhtimine on minu jaoks suur asi ja v&auml;ga suur vastutus.</p> <p>Ma loodan, et olen paindlik ja m&otilde;istlik juht. Meil on t&ouml;&ouml;l inimesed, kes on hakkajad ning neil on palju h&auml;id ideid. Me t&ouml;&ouml;tame pigem meeskonnana. Meil ei ole sellist kommet, et on juht, kellele j&auml;rgnetakse, meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tab koost&ouml;&ouml;s. Loomulikult on meil protsesse, mis vajavad iga p&auml;ev haldamist ja suunamist. Ettev&otilde;tte kui terviku osas tegutseme meeskonnana ja liigume edasi &uuml;heskoos.</p> <p><strong>Milline aeg on JOIKi tegutsemise ajal k&otilde;ige keerulisem olnud ja miks?</strong></p> <p>Seda on v&auml;ga keeruline &ouml;elda ja ma isegi ei oska v&auml;lja tuua &uuml;htegi sellist aega. Meie tegevus on olnud stabiilne ja me oleme saanud rahulikult oma ettev&otilde;tet arendada.</p> <p>V&otilde;ib-olla on veel tarvis aega, et kohaneda praeguse olukorraga, kus meie ettev&otilde;te on viimase kahe-kolme aasta jooksul h&uuml;ppeliselt kasvanud. On ikka v&auml;ga suur erinevus, kas tegutsed kolmekesi v&otilde;i 19 inimesega. V&otilde;ib-olla seisab keeruline hetk veel ees. Mingil hetkel oleme kindlasti valiku ees, kas tahame veelgi laieneda v&otilde;i hoiame olemasolevat olukorda.</p> <p>Kui vaadata tagasi majandussurutisele, siis see oli meie jaoks hea aeg. Ka edaspidi oleme aasta-aastalt k&auml;ivet kasvatanud. Selles m&otilde;ttes ei ole me &otilde;nneks pidanud keerulisi aegu &uuml;le elama ja oleme saanud segamatult kasvada.</p> <p><strong>Milline n&auml;eb v&auml;lja teie tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev?</strong></p> <p>Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev s&otilde;ltub v&auml;ga palju sellest, mis parasjagu toimub. Seet&otilde;ttu on minu t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&auml;ga erinevad.</p> <p>Kui meil on k&auml;sil m&otilde;ne uue toote v&auml;ljaarendamine, siis olen ma tootmisosakonnas, m&uuml;ts peas, ja valmistan tootekatsetusi. Kuigi tootearendusega tegeleme pidevalt, siis m&otilde;ni periood on v&auml;ga intensiivne ja p&auml;evad m&ouml;&ouml;duvad peamiselt tootmisosakonnas.</p> <p>Suurem osa p&auml;evi m&ouml;&ouml;dub siiski arvuti taga ja n&otilde;upidamistel. Paberit&ouml;&ouml; tahab tegemist ning samuti tuleb suhelda tarnijate ja edasim&uuml;&uuml;jatega. Selles osas proovime &uuml;lesandeid ka jaotada, et saaksin keskenduda uute toodete v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisele. See on minu peamine kirg ja sellest sai ju alguse kogu meie ettev&otilde;tmine.</p> <p>Meil on v&auml;ike meeskond ja enamiku asju arutame koos l&auml;bi, v&auml;ikeses firmas tuleb ka olla paindlik ja kursis erinevate valdkondadega. Nii ongi tavaline, et &uuml;hel p&auml;eval tuleb tegeleda tootearendusega, teisel otsustada reklaamide &uuml;le, kolmandal tegeleda ekspordik&uuml;simustega, jne. Igal juhul on minu t&ouml;&ouml; v&auml;ga vaheldusrikas.</p> <p><strong>Kasutate oma tootmises erinevaid tooraineid ning l&otilde;hnak&uuml;&uuml;nalde tegemiseks n&auml;iteks ka intensiivseid l&otilde;hnaaineid. Kuidas tagate nende erinevate toorainete k&auml;sitlemisel t&ouml;&ouml;tajatele hea t&ouml;&ouml;keskkonna?</strong></p> <p>Igal toorainel on oma ohutusn&otilde;uded ja nendest tuleb kinni pidada, kuid &uuml;ldiselt ei ole looduskosmeetika valdkonnas kasutatavad toorained k&otilde;rge riskiastmega.</p> <p>Kindlasti j&auml;rgime me erinevaid regulatsioone. Mis puudutab konkreetselt l&otilde;hnaainetesse, siis nende k&auml;sitlemisel oleme p&ouml;&ouml;ranud t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonna ventilatsioonis&uuml;steemile. Kui v&otilde;&otilde;ras inimene tuleb meie majja, siis v&otilde;ib talle tunduda, et siin on palju l&otilde;hnu. Meie enda meeskonna liikmete jaoks on selles keskkonnas t&ouml;&ouml;tamine nii tavaliseks muutunud, et erinevalt v&otilde;&otilde;rast inimesest meie jaoks need l&otilde;hnad enam v&auml;ga intensiivsed ei tundu. Kindlasti on tootmisosakonnas meeldivaid l&otilde;hnasid k&otilde;ige tugevamalt tunda siis, kui parasjagu uusi k&uuml;&uuml;nlaid valatakse.</p> <p>Igal toorainel on kaasas oma ohutuskaardid ja vastavalt neile me ka k&auml;itume. Kuna meie ampluaas on ka looduskosmeetika, siis moodustavad suure osa meie toorainest ained, mida v&otilde;ib leida ka koduk&ouml;&ouml;gis &ndash; &otilde;lid, rasvad, sool-suhkur, &uuml;rdid jne. Seet&otilde;ttu meenutab meie tootmine paljuski m&otilde;nda suurt k&ouml;&ouml;ki. Kuigi meie kasutatavad toorained mahuvad laiemas m&otilde;istes kemikaalide alla, siis on enamjaolt tegu siiski madala riskiastmega toorainega.</p> <p><strong>Millised on teie ettev&otilde;tte k&otilde;ige suuremad riskid ja kuidas te neid maandate?</strong></p> <p>Kui vaatame riske laiemalt, siis &uuml;ks selline on majanduskeskkond tervikuna. Kui majanduskeskkond peaks kardinaalselt muutuma, siis on selge, et see m&otilde;jutab ka meid.</p> <p>Midagi spetsiifilist ei oska ma v&auml;lja tuua. V&otilde;ib-olla seda, et kosmeetika puhul tuleb j&auml;lgida, millises suunas liiguvad suundumused.</p> <p>Koost&ouml;&ouml; partneritega on meil samuti h&auml;sti sujunud. Eks vajadusel peavad ka alternatiivid olemas olema. Eks see ole pigem &uuml;ldine t&otilde;de, et &uuml;ksk&otilde;ik, millises valdkonnas ka ei tegutseks, siis mune ei tasu &uuml;hes korvis hoida. Olgu need siis m&uuml;&uuml;gikanalid v&otilde;i keskendumine vaid v&auml;ga konkreetsele turule. Kui &uuml;ks turg v&otilde;i edasim&uuml;&uuml;ja moodustab ettev&otilde;tte portfellis suure osa, siis see on risk. Hajutamine on kindlasti oluline ka tarnijate puhul. Kui n&auml;iteks m&otilde;ne tarnijaga peaks miskit juhtuma, siis peab leidma alternatiivsed lahendused tooraine saamiseks. Elus v&otilde;ib ju igasugu asju ette tulla.</p> <p><strong>Millal teil viimati t&ouml;&ouml;inspektor k&auml;is?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektor k&auml;is viimati meie juures m&ouml;&ouml;dunud aastal. Tegu oli konstruktiivse asjaajamisega ning meil l&auml;ks kenasti. Usutavasti pole vist &uuml;htegi ettev&otilde;tet, kus midagi paremaks ei saaks teha, ka meile esitati m&otilde;ni m&auml;rkus. N&auml;iteks tuli koostada redeli kasutusjuhend ja t&auml;iendada m&otilde;ningast dokumentatsiooni. Mulle tundub, et v&auml;ikeste ettev&otilde;tete jaoks v&otilde;ib olla kogu t&ouml;&ouml;keskkonna ja selle n&otilde;uetega seonduv paras katsumus. Meie olime siiski juba varem k&otilde;ik n&otilde;uded endale selgeks teinud, koostatud oli riskianal&uuml;&uuml;s ja muu vajalik, seet&otilde;ttu ei olnud ka suuri puuduj&auml;&auml;ke.</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta esimeses numbris.</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1553Veebipõhine riskihindamine – uus Napo video2017-05-02<p><strong><a href="https://www.napofilm.net/en/about-napo/napo-and-friends" target="_blank">Napo&nbsp;</a>on v&otilde;tnud &uuml;lesandeks veenda oma &uuml;lemust, et riskihindamine on t&auml;nu OiRA-le lihtsam kui iial varem. Nad tuvastavad koos t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu riske ja hindavad neid ning v&otilde;tavad &otilde;igeid ennetusmeetmed.</strong></p> <p><a href="https://oiraproject.eu/en/what-oira" target="_blank">Veebip&otilde;hine interaktiivne riskihindamine (OiRA)</a>&nbsp;aitab v&auml;ikestel ja mikroettev&otilde;tjatel hakata Napo n&auml;itel haldama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse riske. Juba praegu on kasutusvalmis ligi 120 veebip&otilde;hise interaktiivse riskihindamise vahendit. Vahendid on kohandatud 60 tegevussektori ja ametiga ning neid saab kasutada v&auml;hemalt 15 riigis. V&auml;ga palju vahendeid on veel arendamisel.</p> <p>Tehke kohe koos Napoga oma veebip&otilde;hine interaktiivne riskihindamine!</p> <ul> <li><a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-in-risk-assessment-online" target="_blank">Video</a></li> <li><a href="https://oiraproject.eu/en" target="_blank">OiRA veebileht</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1543Targa Töö Ühing ja Elisa kutsuvad ettevõtteid üles kandideerima Kaugtöö Tegija märgisele2017-05-02<p><strong>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja Elisa hakkavad alates sellest aastast v&auml;lja andma Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgist, mille eesm&auml;rgiks on tunnustada ja kaasata organisatsioone, kes rakendavad kaugt&ouml;&ouml;tamise erinevaid v&otilde;imalusi. &nbsp;</strong></p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on m&auml;rgist t&auml;navu v&otilde;imalik taotleda 2.-21. maini. &bdquo;Kandideerima on osalema oodatud k&otilde;ik avaliku ja erasektori ettev&otilde;tted, kes rakendavad oma organisatsioonis rohkemal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral kaugt&ouml;&ouml;d. Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi jooksul saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted k&uuml;sida n&otilde;u oma ala parimatelt spetsialistidelt. Seega kutsun k&otilde;iki kaasaegset t&ouml;&ouml;keskkonda pakkuvaid organisatsioone konkursil osalema. Usun, et Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgis annab t&ouml;&ouml;andjatele tulevikus t&ouml;&ouml;turul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse eelise,&ldquo; &uuml;tles Laas.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;edendaja ning ettev&otilde;tmise partneri Elisa Eesti personalijuhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul sai Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise ellukutsumine alguse muutustest t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul. &bdquo;Meie k&otilde;igi elutempo on aina kiirem ja mobiilsem. Kui t&auml;na on v&otilde;imalik k&auml;ia isegi toidupoes ilma seda reaalselt k&uuml;lastamata, siis miks ei v&otilde;iks saada oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita t&ouml;&ouml;kohta f&uuml;&uuml;siliselt k&uuml;lastamata? Harjumuste muutmine v&otilde;tab aga aega ning soovime n&otilde;u ja j&otilde;uga aidata k&otilde;iki ettev&otilde;tlikke t&ouml;&ouml;andjaid ja meeskondi, kes soovivad ajaga, tempoga ja noortega kaasas k&auml;ia,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise saamiseks tuleb ettev&otilde;tetel t&auml;ita kodulehel <a href="http://smartwork.ee/kaugtootegija/">http://smartwork.ee/kaugtootegija/</a> ankeet ning edastada see koos illustreeriva fotoga Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingule. Kvalifitseerunud osalejad v&otilde;ivad kasutada ettev&otilde;tte materjalides Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2017 m&auml;rgist. K&otilde;igi osalejate vahel loosib Elisa v&auml;lja auhindu, mis lihtsustavad koha- ja ajapaindlikku t&ouml;&ouml;tamisviisi. Eriauhind antakse v&auml;lja parima foto saatnud ettev&otilde;ttele.</p> <p>Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi v&auml;ltel tuuakse kaugt&ouml;&ouml; temaatika k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu alla ning ettev&otilde;tteid ja inimesi kutsutakse &uuml;les proovima kontorist eemal t&ouml;&ouml;tamist ja oma kogemust ka teistega jagama. Samuti saab ajavahemikul 2.-21. mail k&uuml;sida kaugt&ouml;&ouml;d ja selle rakendamise v&otilde;imalusi puudutavaid k&uuml;simusi Elisa spetsialistidelt Elisa karj&auml;&auml;rilehe live-chat&rsquo;is &ndash; <a href="https://too.elisa.ee/">https://too.elisa.ee/</a>.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise konkursi partnerid on Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.smartwork.ee/">http://www.smartwork.ee/</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1554EU-OSHA hea tava auhindade tseremoonial esile tõstetud uuenduslikud lahendused jätkusuutliku tööelu tagamiseks2017-04-27<p><strong>Osana EU-OSHA kampaaniast &bdquo;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east</a>&ldquo;&nbsp; toimus ELi n&otilde;ukogu eesistujariigi Malta kaaskorraldamisel 26. aprillil 2017 Vallettas hea tava auhindade tseremoonia. Hea tava auhinnatud ja tunnustatud n&auml;ited illustreerivad v&otilde;imalikku kasu nendele organisatsioonidele, kes tunnistavad potentsiaali, mis kaasneb t&ouml;&ouml;tajate tervise tagamisega kogu nende t&ouml;&ouml;alase karj&auml;&auml;ri jooksul.</strong></p> <p>Valikukriteeriumid olid muu hulgas terviklik l&auml;henemisviis t&ouml;&ouml;ohutusele ja -tervishoiule ning t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;hus kaasamine. Samuti pidid sekkumismeetmed olema praktikas edukad, kohandatavad muudele t&ouml;&ouml;kohtadele ja aja jooksul kestlikud.</p> <p><strong>Vaata t&auml;psemalt:</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/innovative-solutions-sustainable-working-lives-recognised-eu-osha-good" target="_blank">Pressiteadet</a>;</li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/healthy-workplaces-campaigns/awards/good-practice-awards" target="_blank">Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade hea tava auhindade lisateavet</a>;<br /><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/what-we-do/how-we-work/european-presidency" target="_blank">Malta ELi eesistumisperioodil toimunud tegevusi</a>.</li> </ul> <p>K&otilde;ikide auhinnatud ja tunnustatud n&auml;idete kohta saab lugeda <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/healthy-workplaces-good-practice-awards-2016-2017-booklet/view" target="_blank">hea tava auhinna bro&scaron;&uuml;&uuml;rist</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>Foto: Shutterstock/HeinzTeh</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=154218 küsimust: kas arvutiga töötamine kahjustab sinu tervist?2017-04-27<p>Autor: t&ouml;&ouml;elu.ee toimetaja</p> <p><b>Allj&auml;rgnev k&uuml;simustik on abiks kontorit&ouml;&ouml;tajatele, kelle p&auml;evad m&ouml;&ouml;duvad valdavalt arvuti taga. Mitmele k&uuml;simusele saad sina vastata jaatavalt?</b></p> <p>&bdquo;Kui vastad jaatavalt k&otilde;igile allj&auml;rgnevatele k&uuml;simustele, peaks sinu t&ouml;&ouml;koht olema ergonoomiline ja sina ise v&auml;ga suure t&otilde;en&auml;osusega hoolid oma tervisest,&rdquo; &uuml;tles Eesti Maa&uuml;likoolis t&ouml;&ouml;ergonoomika alal tehnikateaduse magistrikraadi kaitsnud t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor <b>Janika R&otilde;&otilde;mus</b>, kelle uurimist&ouml;&ouml; on aluseks allj&auml;rgnevale k&uuml;simustikule.</p> <p><b>18 K&Uuml;SIMUST: kas sinu arvutit&ouml;&ouml;koht on ergonoomiline ja arvutiga t&ouml;&ouml;tamine sinu tervisele ohutu:</b></p> <p>1.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas sa teed t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul 4&ndash;5 puhkepausi pikkusega umbes&nbsp; 5&ndash;7 minutit? Kas pausi ajal puhkad silmi, vaadates kaugusesse?</p> <p>2.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas puhkepausi ajaks avad akna ja lahkud oma t&ouml;&ouml;toast? Kas jalutad pausi ajal &otilde;ues v&otilde;i viibid h&auml;sti&otilde;hutatud ruumis?</p> <p>3.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas teed puhkepausi ajal venitus- ja sirutusharjutusi?</p> <p>4.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled reguleerinud t&ouml;&ouml;tooli seljatoe ja istme k&otilde;rguse endale sobivaks?</p> <p>5.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas sinu tooli k&auml;etoed v&otilde;imaldavad liikuda tooliga t&ouml;&ouml;laua alla?</p> <p>6.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas klaviatuuri kasutamisel toetad k&uuml;&uuml;narvarsi terves ulatuses t&ouml;&ouml;lauale?</p> <p>7.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled asetanud kuvari ja klaviatuuri otse enda ette, et v&auml;ltida ebamugavaid sundasendeid &ndash; keha p&ouml;&ouml;ramist ja kallutamist?</p> <p>8.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas toolil istudes toetad jalad tugevasti p&otilde;randale v&otilde;i jalatoele?</p> <p>9.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas t&ouml;&ouml;laua all on p&otilde;lvedele ja s&auml;&auml;rtele vabalt ruumi?</p> <p>10.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas toolil istudes toetad keha nii istmele kui ka seljatoele?</p> <p>11.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled seadnud tooli seljatoe kaldenurga nii, et saad seljaga kergelt tahapoole n&otilde;jatuda?</p> <p>12.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas klaviatuur ja hiir asuvad sinu t&ouml;&ouml;laual samal tasapinnal?</p> <p>13.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas klaviatuuri ja hiire kasutamisel hoiad k&uuml;&uuml;narvarsi, randmeid ja k&auml;elabasid otse ja mugavas asendis?</p> <p>14.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas oled kuvari paigutatud vasaku k&uuml;ljega akna poole, et v&auml;ltida h&auml;irivat p&auml;ikesevalgust?</p> <p>15.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas j&auml;lgid, et sa ei teeks t&ouml;&ouml;d pimedas ruumis?</p> <p>16.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas kuvar on silmadest 50&ndash;70 cm kaugusele?</p> <p>17.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas kuvarisse vaadates on sinu pilk suunatud horisontaalist 15&ndash;20 kraadi allapoole?</p> <p>18.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Kas sinu t&ouml;&ouml;laud asub kohas, kuhu ei puhu k&uuml;lma &otilde;hku aknast, uksest v&otilde;i ventilatsiooniavast?</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Kommentaar: J&auml;lgi ka enesetunnet</b></p> <p><b>Silja Soon</b></p> <p><b></b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiualase j&auml;relevalve talituse juhataja&nbsp;</p> <p>Valu ja pingetunne kaelas, k&uuml;&uuml;narnukis v&otilde;i randmes on esimesed m&auml;rk, et midagi v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;korralduses, -asendis v&otilde;i -liigutustes valesti. Valu ei tohiks v&otilde;tta iseenesestm&otilde;istetava kaebusena ja m&otilde;elda, et see kaasneb paratamatult vanusega v&otilde;i ehk l&auml;heb &uuml;le. Valu anda m&auml;rku ka sellest, et puhkepause on liiga v&auml;he. Kuid ainult puhkepausist ei pruugi abi olla - puhkepausi ajal peaks ka sirutama, venitama, pisut ringi k&auml;ima ja liigutama. Valu p&otilde;hjus tuleb kindlasti v&auml;lja selgitada.</p> <p>Kui pinged on juba tekkinud, siis tuleb nendega tegeleda. T&ouml;&ouml;ergonoomika spetsialistid r&otilde;hutavad, et inimesed ei peaks k&uuml;sima mitte niiv&otilde;rd massaaži, vaid pigem liigutama end ise &ndash; tegema &otilde;igeid venitusharjutusi, mille kohta saab head n&otilde;u k&uuml;sida f&uuml;sioterapeudilt.</p> <p>Seega, kui oled kontrollinud &uuml;le oma arvutit&ouml;&ouml;koha &uuml;le, k&uuml;si viimased k&uuml;simused iseenda kohta:</p> <p>1. Kas mul on sageli (v&auml;hemalt &uuml;ks kord n&auml;dalas) pea- ja kaelavalusid?</p> <p>2. Kas ma olen tundnud pingeid &otilde;lgades?</p> <p>3. Kas ma olen tundnud valulikkust v&otilde;i ebamugavustunnet k&uuml;&uuml;narnukis v&otilde;i randmes?</p> <p>Kui saad kasv&otilde;i &uuml;hele k&uuml;simusele vastata jaatavalt, vaata veelkord &uuml;le oma arvutit&ouml;&ouml;koha k&uuml;simuste vastused ja m&otilde;tle ausalt l&auml;bi, mis sulle muret valmistab.</p> <p>Terviseohud, mis kontorit&ouml;&ouml;tajaid varitsevad, on salakavalad, nende p&ouml;&ouml;rdumatud tagaj&auml;rjed ilmnevad t&auml;ies t&otilde;siduses alles aastate p&auml;rast. Kui kahtlustad, et sinu tervis on juba t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu halvenenud, tuleks sul oma murega p&ouml;&ouml;rduda perearsti v&otilde;i t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti poole, kes sind edasi taastusraviarsti juurde suunab.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Foto: Krista Must.</b></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1538Tööinspektsioon: paindlik tööaeg nõuab töö ja puhkuse mõistlikku tasakaalu2017-04-25<p><strong>T&auml;na, 25. aprillil toimuval rahvusvahelisel t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse alasel konverents &bdquo;Kas aeg tapab?&ldquo; r&auml;&auml;giti uutest t&ouml;&ouml;ajavormidest, muutunud t&ouml;&ouml;ajast, selle m&otilde;just t&ouml;&ouml;tamisele ning t&ouml;&ouml;taja tervisele. Samuti arutati, kas muutunud tingimustes oleks vaja uut t&ouml;&ouml;aja regulatsiooni. Konverentsi avas peaminister J&uuml;ri Ratas.</strong></p> <p><span>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu &uuml;tles avak&otilde;nes, et uued t&ouml;&ouml;ajavormid muudavad t&ouml;&ouml;tamise paindlikumaks ja mugavamaks. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamine algab usaldusest &ndash; kas t&ouml;&ouml;andja usaldab, et t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ka kontorist eemal olles. T&ouml;&ouml;taja peab usaldust oma hea t&ouml;&ouml;ga &otilde;igustama,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;Samas t&auml;hendab suurem paindlikkus sageli aga seda, et ajataju ja piirid kaovad ja inimene teeb kauem t&ouml;&ouml;d. Kvaliteetne t&ouml;&ouml; t&auml;hendab ka kvaliteetset puhkust. See on oluline, et s&auml;iliks meie tervis ja teeksime t&ouml;&ouml;d ohutult,&ldquo; lisas ta.&nbsp;</span><span>&nbsp;</span></p> <p>Paindlikust t&ouml;&ouml;ajast ja kaugt&ouml;&ouml;st r&auml;&auml;kis konverentsi peaesineja Sarah Wulfert, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Saksamaalt. Prantsusmaa Riigin&otilde;ukogu n&otilde;unik petitsioonide alal J&eacute;r&ocirc;me Marchand-Arvier avas Prantsusmaa t&ouml;&ouml;seaduse reformi tagamaid. Norra kogemustest l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamisel k&otilde;neles Norra T&ouml;&ouml;tervishoiu Instituudi teadlane Jenny-Anne Sigstad Lie. Rootsi T&ouml;&ouml;keskkonna Ameti ps&uuml;hholoog ja t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist Ulrich Stoetzer tegi &uuml;levaate uutest suundadest t&ouml;&ouml;keskkonnas Rootsi n&auml;itel.<span>&nbsp;</span></p> <p><span>Kristjan Port Tallinna &Uuml;likoolist arutles, kuidas tervist t&ouml;&ouml;kohal hoida. Unimed unekeskuse peaarst Heisl Vaher vaagis sotsiaalse unev&otilde;la m&otilde;just efektiivsele t&ouml;&ouml;ajale.&nbsp;</span></p> <p><span>Debatis uue t&ouml;&ouml;regulatsiooni vajalikkuse &uuml;le avaldasid arvamust Elisa personalijuht Kaija Teem&auml;gi, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidust Toomas Tamsar, Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidust Peep Peterson, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja majanduskomisjoni liige&nbsp;Kristen Michal.</span></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1537Targa Töö Ühing ja Elisa kutsuvad ettevõtteid üles kandideerima Kaugtöö Tegija märgisele2017-04-25<p><b>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja Elisa hakkavad alates sellest aastast v&auml;lja andma Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgist, mille eesm&auml;rgiks on tunnustada ja kaasata organisatsioone, kes rakendavad kaugt&ouml;&ouml;tamise erinevaid v&otilde;imalusi.</b></p> <p><b></b>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on m&auml;rgist&nbsp;t&auml;navu v&otilde;imalik taotleda 2.-21. maini. &bdquo;Kandideerima on osalema oodatud k&otilde;ik avaliku ja erasektori ettev&otilde;tted, kes rakendavad oma organisatsioonis rohkemal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral kaugt&ouml;&ouml;d.&nbsp;Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi jooksul saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted k&uuml;sida n&otilde;u oma ala parimatelt spetsialistidelt. Seega kutsun k&otilde;iki kaasaegset t&ouml;&ouml;keskkonda pakkuvaid organisatsioone konkursil osalema. Usun, et Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgis annab t&ouml;&ouml;andjatele tulevikus t&ouml;&ouml;turul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse eelise,&ldquo; &uuml;tles Laas.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;edendaja ning ettev&otilde;tmise partneri Elisa Eesti personalijuhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul sai Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise ellukutsumine alguse muutustest t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul. &bdquo;Meie k&otilde;igi elutempo on aina kiirem ja mobiilsem. Kui t&auml;na on v&otilde;imalik k&auml;ia isegi toidupoes ilma seda reaalselt k&uuml;lastamata, siis miks ei v&otilde;iks saada oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita t&ouml;&ouml;kohta f&uuml;&uuml;siliselt k&uuml;lastamata? Harjumuste muutmine v&otilde;tab aga aega ning soovime n&otilde;u ja j&otilde;uga aidata k&otilde;iki ettev&otilde;tlikke t&ouml;&ouml;andjaid ja meeskondi, kes soovivad ajaga, tempoga ja noortega kaasas k&auml;ia,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise saamiseks tuleb ettev&otilde;tetel t&auml;ita kodulehel <a href="http://smartwork.ee/kaugtootegija/">http://smartwork.ee/kaugtootegija/</a> <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSduwTllheS86xACWH6u6-KH5PnkVitiv9vYGfgzquF8obYvJA/viewform?c=0&amp;w=1">ankeet</a> ning edastada see koos illustreeriva fotoga Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingule. Kvalifitseerunud osalejad v&otilde;ivad kasutada ettev&otilde;tte materjalides Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2017 m&auml;rgist. K&otilde;igi osalejate vahel loosib Elisa v&auml;lja auhindu, mis lihtsustavad koha- ja ajapaindlikku t&ouml;&ouml;tamisviisi. Eriauhind antakse v&auml;lja parima foto saatnud ettev&otilde;ttele.</p> <p>Kolmen&auml;dalase kandideerimisperioodi v&auml;ltel tuuakse kaugt&ouml;&ouml; temaatika k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu alla ning ettev&otilde;tteid ja inimesi kutsutakse &uuml;les proovima kontorist eemal t&ouml;&ouml;tamist ja oma kogemust ka teistega jagama. Samuti saab&nbsp;ajavahemikul 2.-21. mail k&uuml;sida kaugt&ouml;&ouml;d ja selle rakendamise v&otilde;imalusi puudutavaid k&uuml;simusi Elisa spetsialistidelt Elisa karj&auml;&auml;rilehe <i>live-chat&rsquo;</i>is &ndash; <a href="https://too.elisa.ee/">https://too.elisa.ee/</a>.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise konkursi partnerid on Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE.</p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing</i></b><i> koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.</i></p> <p><i></i><i><b>Elisa</b> on P&otilde;hjamaade juhtiv sideteenuste pakkuja, mille aktsiad on avalikult noteeritud NASDAQ OMX Helsingi b&ouml;rsi suurte ettev&otilde;tete nimekirjas. Elisa teenindab P&otilde;hjamaades ligikaudu kaht miljonit klienti. Eestis eelistatuim mobiilsideoperaator Elisa pakub oma klientidele laia valikut erinevaid mobiili- ja andmesideteenuseid, . Vahendame l&auml;bi sidev&otilde;rkude inimestele elamusi ja parandame ettev&otilde;tete tootlikkust. Elisa keskendub eraklientidele ja ettev&otilde;tetele suunatud IKT- ja v&otilde;rguteenuste arendamisele. Elisa ja juhtiv globaalne mobiilsideoperaator Vodafone on s&otilde;lminud laiaulatusliku koost&ouml;&ouml;lepingu, mille kohaselt pakuvad nad &uuml;histeenuseid 40 erinevas riigis. Elisa Eesti AS k&auml;ive oli 2016. aastal 99,3 miljonit eurot.</i></p> <p><i></i><b><i>MT&Uuml; Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE&nbsp;</i></b><i>eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 300 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i></p> <p><i><br /></i></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1536Kuidas tunda ära tööstressi?2017-04-24<p><b>&bdquo;T&ouml;&ouml;stress on hiiliv probleem, mida ei olegi alati lihtne &auml;ra tunda, sest sellega kaasnevad s&uuml;mptomid, mis iseloomustavad stressi &uuml;le&uuml;ldiselt &ndash; n&auml;iteks sage &auml;rritumine, v&auml;simus, t&uuml;lpimus, muutused s&ouml;&ouml;giisus, seksuaalses aktiivsuses jne. Ent t&ouml;&ouml;stressi iseloomustab lisaks eelnimetatuile ka &auml;revus v&otilde;i &uuml;ksk&otilde;iksus t&ouml;&ouml;asjades, huvi puudumine, vastumeelsus t&ouml;&ouml;lemineku vastu, negatiivsed tunded t&ouml;&ouml;kaaslaste ja klientide suhtes. T&otilde;sine t&ouml;&ouml;stress v&otilde;ib minna &uuml;le depressiooniks, mis halvab elu juba laiemalt,&ldquo; hoiatab ps&uuml;hholoog Eva-Maria Kangro <i>(fotol)</i>. </b></p> <p>Tema on see, kes alati k&otilde;ik ja enamgi tehtud saab, teisi abistab ja kunagi ei virise!</p> <p>Tuleb tuttav ette? T&ouml;&ouml;stress kipubki tabama just tublisid ja kohusetundlikke inimesi, kes v&otilde;tavad enda &otilde;lule liiga suure vastutuse ja on enese suhtes &uuml;lin&otilde;udlikud. Nad tahavad n&auml;ida hakkamasaajad nii enese kui teiste silmis ning k&otilde;rvalseisjad ei pruugi raskustest t&uuml;kk aega arugi saada. See v&otilde;ib olla ohum&auml;rk, et inimene on tegelikult &uuml;lepinges ja proovib vastata &uuml;ha k&otilde;rgematele n&otilde;udmistele.</p> <p>T&ouml;&ouml;stressi suhtes on haavatavamad ka inimesed, kes t&ouml;&ouml;tavad abistavatel elukutsetel ja puutuvad sageli kokku raskete kriisidega. Siia kuuluvad n&auml;iteks politseinikud, kiirabiarstid, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad, &otilde;petajad, ps&uuml;hholoogid, p&auml;&auml;stjad ja professionaalsed s&otilde;jav&auml;elased.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi tuleb t&auml;ie t&otilde;sidusega suhtuda</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stress on haigus, millest taastumine n&otilde;uab samasugust hoolt ja kannatlikkust nagu mistahes teine t&otilde;sine terviseprobleem. T&ouml;&ouml;stressi m&otilde;jul alaneb inimese kognitiivne v&otilde;imekus, mist&otilde;ttu ei suuda ta t&ouml;&ouml;ellu p&auml;ris t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikult panustada. See omakorda v&auml;hendab enesev&auml;&auml;rikusetunnet, s&uuml;vendab s&uuml;&uuml;distavaid m&otilde;tteid nii enese kui teiste suunas ja v&otilde;ib m&otilde;juda p&auml;rssivalt kogu t&ouml;&ouml;&otilde;hustikule.</p> <p>Palju on uuritud stressi ja sealhulgas t&ouml;&ouml;stressi m&otilde;ju inimese f&uuml;&uuml;silisele tervisele ning n&auml;idatud, et p&uuml;siv stress on organismile tohutu koormus, mis kurnab s&uuml;dameveresoonkonda, n&otilde;rgestab immuunsust, p&otilde;hjustab pea- ja k&otilde;huvalusid ning isegi fertiilsusprobleeme.</p> <p>H&auml;da on selles, et kui t&ouml;&ouml;stressi ei julgeta k&auml;sitleda samasuguse probleemina nagu mis tahes f&uuml;&uuml;silise tervise t&otilde;rget, mis &otilde;ige kohtlemise korral kenasti leevendust leiab, v&otilde;ivad organisatsioonid kaotada oma k&otilde;ige p&uuml;hendunumad t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p><b>Kes vastutab t&ouml;&ouml;stressi v&auml;ltimise eest?</b></p> <p>Mitte keegi p&auml;ris &uuml;ksinda. See on iga&uuml;he enda, tema k&otilde;rval olevate inimeste ja organisatsiooni &uuml;hine teema, inimesi p&auml;riselt v&auml;&auml;rtustav m&otilde;tteviis. Me ei saa l&uuml;kata vastutust vaid t&ouml;&ouml;tajale, kes rabab liiga palju. Ega ka ainult t&ouml;&ouml;andjale, kes alati ei adu, kust kellegi jaoks piirid jooksevad. Samuti ei pruugi kolleegid alati m&auml;rgata, et kaaslase sees kruvib tuure &uuml;lepinge.</p> <p><b>Kuidas ilmse t&ouml;&ouml;stressiga toime tulla?</b></p> <p>Esmajoones tuleb murele ausalt otsa vaadata, mida v&otilde;ib aidata teadvustada ka armastav l&auml;hedane, t&ouml;&ouml;kaaslane, arst, ps&uuml;hholoog v&otilde;i keegi teine. Sotsiaalne tugi, mis kannab hoolt ja armastust, mitte s&uuml;&uuml;distusi ja n&otilde;uandeid, on &uuml;ks peamisi j&otilde;udu andvaid tegureid.</p> <p>Loomulikult ei saa &uuml;le ega &uuml;mber juhi ja kolleegide m&otilde;istvast suhtumisest, t&ouml;&ouml;koormuse v&otilde;i ka t&ouml;&ouml; sisu &uuml;mberkujundamisest. T&ouml;&ouml;stressi korral on organism kurnatud &ndash; seega on vaja taastuda, lubada enesele puhkust, l&otilde;&otilde;gastust ja tervislikku kosutust. Rehabiliteerumine ei toimu aga &uuml;le&ouml;&ouml;, vaid v&otilde;ib s&otilde;ltuvalt stressi s&uuml;gavusest aega v&otilde;tta lausa kuid.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi aitab ennetada tahe enese ja teiste vajadustega arvestada</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stressi aitab ennetada tahe enese ja teiste vajadustega arvestada, pingutuse ja l&otilde;&otilde;gastuse vaheldamine, oskus aeg-ajalt v&auml;lja hingata ja rahul olla, pingutamine ja sellest teadlikult r&otilde;&otilde;mu tundmine.</p> <p>Soovitan teadvustada t&auml;iesti siiralt, et t&ouml;&ouml;alane eneseteostus on elus &uuml;tlemata oluline, kuid siiski vaid &uuml;ks paljudest t&auml;htsatest asjadest. L&auml;hedussuhted, uni, liikumine, huvid, naudingud &ndash; k&otilde;ik see toimib ennetava teraapiana. Kui tundub, et kuhjunud probleemide k&otilde;rval ei ole ruumi mitte millelegi positiivsele, siis tasub astuda samm k&otilde;rvale ja hinnata olukorda teise m&auml;tta otsast.</p> <p>T&ouml;&ouml;stressi aitab ennetada pingutuse ja l&otilde;&otilde;gastuse vaheldamine, oskus aeg-ajalt v&auml;lja hingata ja rahul olla, seej&auml;rel pingutamine ja sellest teadlikult r&otilde;&otilde;mu tundmine.</p> <p>Vaata ka l&auml;hemalt: <a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/toostress">http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/toostress</a></p> <p>Foto: Kersti Niglas</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1535Kas uues töökohas peab kindlasti tervisekontroll minema?2017-04-24<p><b>Kolisin hiljuti ja vahetasin ka t&ouml;&ouml;kohta. T&ouml;&ouml;tasin varem &uuml;hes Tartu puidufirmas, n&uuml;&uuml;d ka puidufirmas, aga Tallinnas. Tartus saadeti mind aasta tagasi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Uues firmas &ouml;eldakse, et pean uuesti terviskontrolli minema. Kas t&otilde;esti pean seda tegema?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Tervisekontrolli eesm&auml;rk on selgitada v&auml;lja, kas tehtav t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkond sobivad t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. Tervisekontrolli k&auml;igus hinnatakse, kas konkreetses t&ouml;&ouml;kohas esinevad ohutegurid v&otilde;ivad kahjustada t&ouml;&ouml;taja tervist niiv&otilde;rd, et ta ei tohi enam sellistes tingimustes t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkata. Aasta tagasi l&auml;bitud terviskontrolli ajal v&otilde;isid Teie tervist m&otilde;jutavad ohutegurid olla teised kui n&uuml;&uuml;d uues t&ouml;&ouml;kohas. N&auml;iteks tuleb ehk uues kohas rohkem raskusi k&auml;sitsi teisaldada. Erineda v&otilde;ib ka m&uuml;ra tase, selle sagedus ja sellega kokkupuuteaeg. V&otilde;i puutute uues t&ouml;&ouml;kohas kokku ohtlike kemikaalidega, mida eelmises t&ouml;&ouml;kohas &uuml;ldse ei kasutatud.&nbsp;</p> <p>Tervisekontrolli suunamisel esitab t&ouml;&ouml;andja arstile t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, milles on hinnatud konkreetse t&ouml;&ouml;koha ohutegurite v&otilde;imalikku m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate tervisele. Lisaks sellele on p&otilde;hjaliku tervisekontrolli &uuml;heks osaks see, et t&ouml;&ouml;tervishoiuarst tutvub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega. Kui arst on saanud &uuml;levaate Teie uuest t&ouml;&ouml;kohast, saab ta hinnata selle sobivust Teie tervisele.</p> <p>Tervisekontrolli l&auml;bimine t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures on ennek&otilde;ike Teie enda tervise huvides. Siis saate selgust uue t&ouml;&ouml;koha ohutegurite v&otilde;imalikust m&otilde;just ja saate oma tervist paremini hoida.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1534Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-04-20<p><strong>"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Valmistoidu tootmisega tegeleva ettev&otilde;tte k&ouml;&ouml;gis oli olude sunnil ruumi puudus &ndash; seoses p&uuml;hadega oli rohkem tellimusi ja rohkem kaupa. Kaupa ladustati osalt koridorides ja osalt vahetult t&ouml;&ouml;kohtade juures vahek&auml;ikudes, sh pliidi k&otilde;rval vahek&auml;igus. Kokk oli parasjagu minemas pliidi juurde, kui ta komistas vahek&auml;igus p&otilde;randal oleva kauba taha, kaotas tasakaalu ja kukkus. Kokk &uuml;ritas maandumist pehmendada toetades parema k&auml;e ette, kuid selle tagaj&auml;rjel sai ta k&auml;si p&otilde;rutada ja v&auml;ike s&otilde;rm luumurru. Lisaks riivas koka k&auml;si kukkumisel parasjagu pliidil olnud tulise &otilde;liga panni ja pann kukkus pliidilt maha nii, et &otilde;li paiskus kokale peale tekitades tema k&auml;tele p&otilde;letust.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjused on eelk&otilde;ige seotud kauba ladustamisega vahek&auml;ikudes, kus tegelikult kaupa ladustada ei tohi. Koridorid ja vahek&auml;igud peavad olema vabad ja ohutud, et &auml;ra hoida komistamise, libisemise ja kukkumisega seotud &otilde;nnetusi. Seda ka olukorras, kus kaupa on mingil p&otilde;hjusel ajutiselt rohkem. Kui teatud perioodil n&auml;iteks p&uuml;hade ajal on teada, et kaupa tuleb tavap&auml;rasest enam sisse, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;bi m&otilde;elda ja paika panna, kus ja kuidas seda kaupa ajutiselt hoitakse m&otilde;eldes seejuures ohutusele. Sellest tuleb teavitada ka t&ouml;&ouml;tajaid ja kontrollida t&ouml;&ouml;keskkonda, et ohutusreegleid j&auml;lgitaks.</p> <p>Kukkumisel tabas koka k&auml;si panni sanga ja pann kukkus selle t&otilde;ttu pliidilt maha. Panni sang oli sellel hetkel &uuml;le pliidi &auml;&auml;re, nii et sanga riivates v&otilde;ib pann paigast liikuda v&otilde;i pliidilt maha kukkuda. Seda ka juhul, kui panni sanga riivata n&auml;iteks lihtsalt m&ouml;&ouml;da minnes.</p> <p>Antud &otilde;nnetus on n&auml;ide sellest, et komistamise ja kukkumisega seotud juhtumite tagaj&auml;rgedeks on tihti rasked vigastused ning olenevalt olukorrast v&otilde;ib kukkumisega kaasneda ka muid traumasid (p&otilde;letused kuuma &otilde;li v&otilde;i veega, haavad noa otsa kukkudes jms).</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte <a href="/redirect/2922" target="_blank">libisemisest ja komistamisest</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1533Mitmekesisuse päev – 19. aprill2017-04-19<p><strong>T&auml;na, 19. aprillil toimub mitmekesisuse p&auml;ev</strong></p> <p><strong>Millal ja mis on p&auml;eva eesm&auml;rk?</strong></p> <p>19. aprillil toimub Eestis j&auml;rjekordne mitmekesisuse p&auml;ev, mille eesm&auml;rk on m&auml;rgata ja v&auml;&auml;rtustada iga inimese t&auml;htsust ja erakordsust nii ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides kui &uuml;hiskonnas laiemalt. K&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel, organisatsioonidel ja eraisikutel on v&otilde;imalik l&uuml;&uuml;a p&auml;eva v&auml;&auml;rtuste tutvustamises kaasa ja korralda sel p&auml;eval oma ettev&otilde;ttes v&otilde;i organisatsioonis m&otilde;ni huvitav &uuml;ritus!</p> <p>Kaasa l&ouml;&ouml;ma ja &uuml;ritusi korraldama on oodatud k&otilde;ik Eesti ettev&otilde;tted ja organisatsioonid. T&ouml;&ouml;andjad kannavad olulist rolli v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tete eest seismisel, viies neid v&auml;&auml;rtusi kandvad s&otilde;numid oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide ja koost&ouml;&ouml;partneriteni. Seega loodame korraldajatena, et paljud tublid t&ouml;&ouml;andjad panevad p&auml;eva &otilde;nnestumisele oma &otilde;la alla. Mitmekesisusega haakuvaid tegevusi v&otilde;ib samas l&auml;bi viia ka noortekeskustes, teatrites, koolides, kinodes, &uuml;likoolides, klubides ja s&otilde;pruskondadeski!</p> <p>N&auml;iteks on varasematel aastatel kinod korraldanud mitmekesisuse teemaga haakuvaid eriseansse, Tallinna Kaubamaja Grupis on p&auml;eva hinnatud nii <a href="http://www.tkmgroup.ee/kaubamajast/head-mitmekesisuse-paeva" target="_blank">s&otilde;nas</a>, kui lisatud n&auml;iteks k&otilde;igile ostut&scaron;ekkidele mitmekesisuse p&auml;eva puhul tervituse, Advokaadib&uuml;roo LMP pakkus tasuta &otilde;igusabi t&ouml;&ouml;alase diskrimineerimise ohvritele, Manpower k&uuml;lastas terve kollektiiviga meie lilleinstallatsiooni ning kajastas p&auml;eva v&auml;&auml;rtusi oma <a href="http://humanage.manpower.ee/mitmekesisuse-paev/" target="_blank">blogis</a>, T&ouml;&ouml;tukassas aga maitsti rahvusroogasid, prooviti ratastoolis toimetulekut v&otilde;i p&uuml;&uuml;ti t&uuml;kikest aimu saada pimeda inimese maailmast, loe nende tegemiste kohta siit.</p> <p><strong>Ideed, mida sel p&auml;eval oma ettev&otilde;ttes v&otilde;i organisatsioonis korraldada</strong></p> <p>Oleme koostanud <a href="https://humanrights.ee/app/uploads/2017/03/T&ouml;&ouml;riistakast_mitmekesisuse_kokkulepe.pdf" target="_blank">t&ouml;&ouml;riistakasti</a> ideede ja ettepanekutega, mida mitmekesisuse p&auml;eva puhul korraldada oma t&ouml;&ouml;tajatele, koost&ouml;&ouml;parteritele ja avalikkusele. Materjal on eelk&otilde;ige m&otilde;eldud inspiratsiooniks, teha v&otilde;ib loomulikult palju muudki!</p> <p>M&otilde;ned n&auml;ited tegevustest:&nbsp; s&otilde;nav&otilde;tud, arutelud, seminarid, t&ouml;&ouml;toad mitmekesisuse teemal. Fotokonkurss t&ouml;&ouml;tajatele-&otilde;pilastele-partneritele mitmekesisuse teemal, temaatiline viktoriin v&otilde;i filmivaatamine. &Uuml;hine erinevate rahvustoitude valmistamine v&otilde;i tavap&auml;rasest mitmekesisem valik t&ouml;&ouml;koha kohvikus. Mitmekesisuse teemalise infohommiku v&otilde;i seminari korraldamine koost&ouml;&ouml;partneritele. Koolitus v&otilde;rdse kohtlemise, mitmekesisuse, inim&otilde;iguste teemal. Eelmisel aastal kutsuti veel n&auml;iteks ettev&otilde;ttesse pimemass&ouml;&ouml;re, Ladina-Ameerika tantsude &otilde;petajaid ning &uuml;ks organisatsioon kutsus &uuml;hisl&otilde;unale oma b&uuml;roohoones asuvad teised rentnikud, et koos mitmekesisuse teemat arutada. Kutsuge ka julgelt esinejaid ja valdkonna eksperte!</p> <p>Rohkem infot leiad <a href="https://humanrights.ee/" target="_blank">Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://humanrights.ee/" target="_blank">Inim&otilde;iguste Keskus</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1530Kuidas uurida kutsehaigestumise põhjuseid2017-04-17<p><strong>Meie kolleegil tuvastati kutsehaigus. Anal&uuml;&uuml;sisime ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;taja kutsehaigestumise asjaolusid ja uurisime p&otilde;hjuseid. Uurimistulemuste alusel peame rakendama abin&otilde;usid, et samalaadseid kutsehaigestumisi v&auml;ltida. Kardan, et meil endal pole piisavalt teadmist, kuidas seda teha. Kust v&otilde;iksime saada abi ning mida peaksime peale kutsehaigestumise uurimist veel tegema?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Kutsehaiguse p&otilde;hjusteni saab j&otilde;uda koost&ouml;&ouml;s haiguse diagnoosinud t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga, kes kogus andmed t&ouml;&ouml;taja praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta. Samalaadse kutsehaigestumise kordumist saab v&auml;ltida, kui kavandada selleks asjakohased abin&otilde;ud ning neid ka korrektselt rakendada.</p> <p>Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti &uuml;lesanne on v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;ju. Kutsehaigestumise j&auml;rgselt ja ka muudel juhtudel oleks m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;tajate tervisele ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise, t&ouml;&ouml;ga seotu haiguste ennetamise ning tervise ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise nimel teha kost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;tervishoiuspetsialistiga. Selleks spetsialistiks v&otilde;ib olla ettev&otilde;ttev&auml;line t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, -h&uuml;gieenik, -ps&uuml;hholoog v&otilde;i ergonoom, kes annaks n&otilde;u t&ouml;&ouml;tingimuste parandamisel, t&ouml;&ouml;vahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on kutsehaigestunud, peab t&ouml;&ouml;andja korraldama uue t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kus hinnatakse riskide m&otilde;ju samalaadset t&ouml;&ouml;d tegevate t&ouml;&ouml;tajate tervisele. Ka selles valdkonnas saavad t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, ergonoom ja t&ouml;&ouml;h&uuml;gieenik t&ouml;&ouml;andjat abistada. Uue riskianal&uuml;&uuml;si tulemuste p&otilde;hjal t&auml;iendab t&ouml;&ouml;andja tegevuskava samalaadsete kutsehaigestumiste v&auml;ltimiseks.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja kutsehaigestumise v&otilde;is p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tamine eelmiste t&ouml;&ouml;andjate juures ning praeguse t&ouml;&ouml;andja juures haigus s&uuml;venes, tasub kriitiliselt hinnata t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldust. &Uuml;le tuleks vaadata, millised t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemused t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile esitatakse, kas t&ouml;&ouml;tervishoiuarst tutvub t&ouml;&ouml;koha, t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega; kas ta m&auml;&auml;rab vajalikud terviseuuringud; milliseid ettepanekuid on tervisekontrolli otsuses esitatud ning kas k&otilde;ik vajalik on tervishoiuteenuse osutajaga kokku lepitud.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/409" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte kutsehaigusest</a>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1528Masinal on jõud. Sinul on mõistus2017-04-17<p><strong>Eesti on tuntud oma innovatsiooni ja kiire tehnoloogilise arengu p&auml;rast. Samas ei p&ouml;&ouml;ra me piisavalt t&auml;helepanu oma t&ouml;&ouml;kultuurile ning -ohutusele. Aasta-aastalt on kasvanud registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv ning 2016. aastal teatati koguni 5081 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest. Pea iga neljanda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse moodustasid masinate, t&ouml;&ouml;riistade ja transpordivahenditega seotud &otilde;nnetused ning tegelikkuses saaks selliseid juhtumeid ennetada.</strong></p> <p>Statistika n&auml;itab, et paljud masinatega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad tegelikult hooletusest, hoolimatusest ning hajameelsusest. Kiputakse unustama, et t&ouml;&ouml;vahendi tootja pole kaitseseadised ilmaasjata ette n&auml;inud ning masinaid hakatakse omavoliliselt &uuml;mber seadistama v&otilde;i muutma. See loob sobiva pinnase t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste juhtumiseks. Kontrolli kaotamisest masinate, t&ouml;&ouml;riistade v&otilde;i transpordivahendite &uuml;le v&otilde;ivad tekkida v&auml;ga t&otilde;sised ohuolukorrad, mille tulemuseks on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, halvimal juhul ka t&ouml;&ouml;surm.</p> <p>Kampaania &ldquo;Tunne oma &otilde;igusi &ndash; m&auml;rka ohtu&rdquo; eesm&auml;rgiks on teadvustada nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjatele, et masinatega t&ouml;&ouml;tamisel tuleb olla t&auml;helepanelik ning kontrollida alati t&ouml;&ouml;vahendite seisukorda. Kui m&auml;rgatakse t&ouml;&ouml;vahendites vigu v&otilde;i puudusi, tuleks sellest alati teavitada oma t&ouml;&ouml;andjat.</p> <p><strong>Ohutusn&otilde;uanded t&ouml;&ouml;tajale, kes kasutab oma t&ouml;&ouml;s masinaid, transpordivahendeid v&otilde;i t&ouml;&ouml;riistu:</strong></p> <ul> <li>Enne masinaga t&ouml;&ouml;le asumist veendu, et masin vastab <a href="/redirect/460" target="_blank">ohutusn&otilde;uetele</a>.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud<strong> kaitseseadist ei tohi eemaldada</strong>.</li> <li>Kaitseseadised on paigaldatud ohutuse tagamiseks. <strong>&Auml;ra eemalda ega muuda neid kiirema ja mugavama t&ouml;&ouml; tegemiseks</strong>. Aeg on n&auml;idanud, et kaitseseadiste eemaldamisel <strong>juhtuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused</strong> varem v&otilde;i hiljem.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajana on sul &otilde;igus saada <a href="/redirect/444" target="_blank">sisulist juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet</a>.</li> <li>Uue v&otilde;i noore t&ouml;&ouml;tajana ole eriti <strong>t&auml;helepanelik ning ettevaatlik</strong> &ndash; k&uuml;simuste tekkimisel, <strong>k&uuml;si alati juhiseid</strong>.</li> <li>Vajadusel k&uuml;si t&ouml;&ouml;andjalt sobivaid <a href="/redirect/443" target="_blank">isikukaitsevahendeid</a>.</li> <li>Teavita t&ouml;&ouml;andjat <strong>masinal esinevatest puudustest</strong> &ndash; n&auml;iteks<strong> puuduvatest kaitseseadistest</strong>, <strong>riketest</strong> ja <strong>ohuolukordadest</strong>.</li> </ul> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/x69RmcxuVdk" title="" width="100%"></iframe></p> <p><strong>Ohutusn&otilde;uanded t&ouml;&ouml;andjale, kes vastutab masinatega t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate eest:</strong></p> <ul> <li>Ole veendunud, et kasututavad masinad vastavad <a href="/redirect/2293" target="_blank">ohutusn&otilde;uetele</a></li> <li>Uue masina ostmisel j&auml;lgi, et sellel on <strong>CE m&auml;rgustus</strong>, <strong>vastavusdeklaratsioon</strong> ning <a href="/redirect/2293" target="_blank">kasutusjuhend</a>.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud <strong>kaitseseadist ei tohi eemaldada</strong> &ndash; j&auml;lgi et ka <strong>t&ouml;&ouml;tajad seda ei teeks</strong>.</li> <li>Paljud t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad arvavad, et kaitseseadised segavad kiiret ja mugavat t&ouml;&ouml;d. Aeg on n&auml;idanud, et kaitseseadiste eemaldamisel juhtuvad <strong>t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused</strong> varem v&otilde;i hiljem.</li> <li>Korralda t&ouml;&ouml;tajatele <a href="/redirect/2287" target="_blank">sisuline juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a>.</li> <li>J&auml;lgi <strong>eriti uute ja noorte t&ouml;&ouml;tajate</strong> t&ouml;&ouml;tamist &ndash; suur osa t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtub just nendega.</li> <li>Anna oma t&ouml;&ouml;tajatele vajadusel sobivad <a href="/redirect/2286" target="_blank">isikukaitsevahendid</a>.</li> <li>Julgusta oma t&ouml;&ouml;tajaid k&otilde;ikidest <strong>masinal esinevatest puudustest</strong> teavitama &ndash; n&auml;iteks puuduvatest <strong>kaitseseadistest</strong>, <strong>riketest</strong> ja <strong>ohuolukordadest</strong>.</li> <li><a href="/redirect/451" target="_blank">Kontrolli s&uuml;stemaatiliselt oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda</a>, sh masinate ohutust ja seda, kuidas t&ouml;&ouml;tajad masinatega t&ouml;&ouml;d teevad. T&ouml;&ouml;andja vastutab ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest.</li> </ul> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/wMb1ecvtBjM" title="" width="100%"></iframe></p> <p>Kontrolli masinat, muidu masin kontrollib Sind!</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1526Riigikogu muutis alaealiste töösuhted paindlikumaks2017-04-13<p><strong>Riigikogu v&otilde;ttis vastu valitsuse algatatud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (356 SE), mis kaasajastab alaealiste t&ouml;&ouml;tingimusi paindlikumate t&ouml;&ouml;suhete v&otilde;imaldamise kaudu.</strong></p> <p>Seadus muudab ka alaealiste t&ouml;&ouml;aega puudutavaid piiranguid, igap&auml;evast puhkeaega, alaealistele lubatud t&ouml;id ja T&ouml;&ouml;inspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena t&ouml;&ouml;tamiseks.</p> <p>Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi t&ouml;&ouml;aega &otilde;ppeveerandi jooksul ja t&ouml;&ouml;aega koolivaheajal ning m&auml;&auml;ratakse kindlaks nende lubatud kestvus. Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi t&ouml;&ouml;aega &otilde;ppeveerandi jooksul ja t&ouml;&ouml;aega koolivaheajal, mida kehtiv seadus ette ei n&auml;e. T&ouml;&ouml;aeg &otilde;ppeveerendi kestel viiakse koosk&otilde;lla ELi direktiiviga, mist&otilde;ttu v&otilde;rreldes kehtiva &otilde;igusega on koolikohustuslikel alaealistel t&ouml;&ouml;aeg &otilde;ppeveerandi jooksul piiratud 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas. Kehtiva seaduse j&auml;rgi v&otilde;ib koolikohustuslik alaealine s&otilde;ltuvalt vanusest t&ouml;&ouml;tada 3-4 tundi p&auml;evas ja 15-20 tundi n&auml;dalas. Vastuv&otilde;etud seadus v&otilde;imaldab koolivaheaegadel t&ouml;&ouml;tada oluliselt rohkem. N&auml;iteks v&otilde;ib 13-14-aastane v&otilde;i vanem koolikohustuslik alaealine t&ouml;&ouml;tada kuni 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi n&auml;dalas kehtivas seaduses s&auml;testatud 4 tunni p&auml;evas ja 20 tunni n&auml;dalas asemel. Samas j&auml;&auml;b koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld t&ouml;&ouml;tada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt t&ouml;&ouml;tada 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi n&auml;dalas. Seadus kaotab 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise t&ouml;&ouml;aja erisuse, mis v&otilde;imaldab teda t&ouml;&ouml;le rakendada sarnaselt t&auml;iskasvanutega 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi n&auml;dalas.</p> <p>Seadus kaotab valitsuse m&auml;&auml;rusega kehtestatud 13-16-aastastele alaealistele lubatud t&ouml;&ouml;de liigid. See muudatus avardab alaealise t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust erinevatel t&ouml;&ouml;del ning edaspidi v&otilde;ib selles vanuses alaealisega s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu igasuguse kerge t&ouml;&ouml; tegemiseks, mis on neile ea- ja j&otilde;ukohane.</p> <p>Seadusega tehakse tehnilisi muudatusi ameti&uuml;hingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seaduses, t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le&uuml;henduselise kaasamise seaduses ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses. Luuakse seosed korrakaitse seadusega j&auml;relevalve ja erimeetmete rakendamise osas. Samuti viiakse t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le&uuml;henduselise kaasamise seaduses ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses ette n&auml;htud sunniraha &uuml;lemm&auml;&auml;r 3200-lt eurolt koosk&otilde;lla korrakaitseseaduses ette n&auml;htud sunniraha &uuml;lemm&auml;&auml;raga (9600 eurot).</p> <p>Seaduse kohaselt eeldatakse t&ouml;&ouml;inspektori n&otilde;usolekut alaealise t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisel praeguse eelneva kirjaliku n&otilde;usoleku asemel. Seadusega etten&auml;htud korra kohaselt lisab t&ouml;&ouml;andja alaealise t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamise registrisse 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne alaealise t&ouml;&ouml;le asumise kuup&auml;eva, lisades info selle kohta, et lapse t&ouml;&ouml;le asumiseks on olemas tema seadusliku esindaja n&otilde;usolek, mis tingimustel laps t&ouml;&ouml;le asub, kus t&ouml;&ouml; tegemine toimub ja mis t&ouml;&ouml;d tehakse ning kas laps on koolikohustuslik v&otilde;i mitte.</p> <p><strong>NB!Alla 15-aastase alaealise t&ouml;&ouml;le lubamiseks vajaliku t&ouml;&ouml;inspektori n&otilde;usoleku taotlemise kord muutub alles 1. juulist, seega k&otilde;igi 7-14aastaste laste osas, kes asuvad t&ouml;&ouml;le enne 1. juulit, tuleb taotleda veel t&ouml;&ouml;inspektori n&otilde;usolekut seni kehtinud korras.</strong></p> <p>T&auml;psem info ja vorm taotluse esitamiseks <a href="http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toolevotmisel/nousoleku-taotlemise-kord/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1525Kui on raske, otsi naist?2017-04-11<p><strong>&bdquo;Kahel naisel on omavahel rohkem erinevusi kui keskmisel naisel keskmise mehega. Sama kehtib ka kahe mehe kohta. Seega poleks justkui p&otilde;hjust juhtide soost &uuml;ldse r&auml;&auml;kida, kuna olulisemad on isiksuseomadused, kogemused, p&uuml;hendumus, oskused ja silmaring. Ometi on m&auml;rgatud suundumust, et raskesse olukorda sattunud ettev&otilde;ttes, asutuses v&otilde;i erakonnas v&otilde;ivad naised sattuda juhipositsioonile suurema t&otilde;en&auml;osusega kui tavap&auml;raselt,&ldquo; kirjutab soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.</strong></p> <p>Pole vist vaja meenutada, et naisi j&otilde;uab tippjuhtideks silmariivavalt v&auml;hem kui mehi. Mis on p&otilde;hjustanud, et naised meenuvad juhikandidaadina sagedamini just siis, kui olukord on keeruline ja on suur t&otilde;en&auml;osus eba&otilde;nnestuda v&otilde;i langeda isegi &otilde;nnestumise korral kriitikarahe alla? Fenomen on saanud endale ingliskeelses kirjanduses isegi nime glass cliff &ndash; klaasist rannaj&auml;rsak. Laiendatuna klaaslae ja klaaslifti terminitest (inglise keeles vastavalt glass ceiling ja glass elevator) t&auml;histab see olukorda, kus naised v&otilde;i teised juhtimises v&auml;hemuste hulka kuuluvate r&uuml;hmade esindajad p&otilde;rkuvad probleemij&auml;rsakuga, mis satub nende teele sagedamini kui tavap&auml;raselt. Ehkki paljud &uuml;letavad vaatamata raskustele teel seisva j&auml;rsaku kokkuv&otilde;ttes edukalt, ei saa nad siiski teenitud kiituse osaliseks, kuna neid v&otilde;rreldakse enamr&uuml;hma kriisiv&auml;liste esindajatega, kelleks juhtimises on enamasti mehed.</p> <p>H&auml;sti n&auml;itlikustab seda klaasj&auml;rsaku kui fenomeni selgitamise lugu 2003. aastal The Times&rsquo;is ilmunud artikkel &ldquo;Women on Board: Help or Hindrence&rdquo; (&bdquo;Kas naised on ettev&otilde;tete juhtkondades abiks v&otilde;i takistuseks?&rdquo;). Artiklis anal&uuml;&uuml;siti Londoni B&ouml;rsi 100 suurima ettev&otilde;tte tulemusi, mis n&auml;itasid meesjuhtidega ettev&otilde;tete suuremat edukust v&otilde;rreldes nende ettev&otilde;tetega, mille juhtorganites oli ka naisi. Seej&auml;rel anal&uuml;&uuml;sisid aga t&auml;pselt samu ettev&otilde;tteid M.K. Ryan ja S.A. Haslam, kes vaatasid ettev&otilde;tete majandustulemusi pikemal ajateljel.</p> <p>Teadlased avastasid, et naisjuhte nimetati ettev&otilde;tete etteotsa juhtudel, kus ettev&otilde;tte k&auml;si ei k&auml;inud h&auml;sti. Tegelikkuses saavutasid naisjuhid olulise olukorra paranemise, ent vaadeldud aastast j&auml;i tulemuste n&auml;itamiseks lihtsalt v&auml;heks. Seega ei olnud halvemates majandusn&auml;itajates s&uuml;&uuml;di naised, vaid vastupidi &ndash; juba halvemas olukorras juhiks naise valimisega p&ouml;&ouml;rdusid majandustulemused stabiilselt paremuse poole. Nende ettev&otilde;tete etteotsa, millel l&auml;ks h&auml;sti, samal ajal naisi aga ei nimetatud.</p> <p>Uurijad avastasid, et sama fenomen kordus 2003. aastal &Scaron;otimaa valimistel, kus erakonnad saatsid naissoost kandidaadid valmisv&otilde;itlusse piirkondades, kus erakonna positsioon oli v&auml;ga n&otilde;rk, ehk teisis&otilde;nu oli valmisv&otilde;it ja koht esinduskogus v&auml;ga ebat&otilde;en&auml;oline. Samal ajal kandideerisid meespoliitikud ringkondades, kus valimisv&otilde;it oli pigem vormistamise k&uuml;simus.</p> <p>Kord arutasin ka ise Eesti eri erakondade esindajatega Riigikogu kohvikus, et imelikul kombel vaadatakse k&otilde;ikides fraktsioonides usaldava n&auml;oga naiste otsa just siis, kui on vaja s&otilde;ita valijatega kohtuma m&otilde;nda eriti kaugesse ehk aegan&otilde;udvasse kohta, eriti keerulisel teemal ja eriti v&auml;ikse t&otilde;en&auml;osusega valijate poolehoidu juurde v&otilde;ita. Ehk et mida keerulisem ja energiakulukam, ent olematu &otilde;nnestumisv&otilde;imalusega &uuml;lesanne, seda t&otilde;en&auml;olisemalt &bdquo;usaldatakse&rdquo; see naistele.</p> <p>Naiste klaasj&auml;rsakule on nimetatud erinevaid p&otilde;hjendusi. Oma rolli m&auml;ngivad stereot&uuml;&uuml;bid naiste ja meeste erinevate omaduste, sealhulgas juhtimisstiilide kohta. Alates sellest, et naiselik juhtimisstiil sobib kriisiajale rohkem, kuni selleni, et kriisiajal on vaja juhi vahetusega anda signaal, et soovitakse teha olulisi muudatusi.</p> <p>Silmatorkavaim signaal selleks on vahetada meessoost juht naissoost juhi vastu ja vastupidi. Nimelt n&auml;itasid uuringud, et klaasj&auml;rsaku edukam &uuml;letamine &otilde;nnestub naistel siis, kui enne on sellel kohal olnud meessoost juht. Kui enne kriisi oli juhiks naine, siis kriisi ajal naisi juhtidena ei eelistatud. Teisis&otilde;nu on efekt nais- ja meessoo vastandamises ja vajaduses anda teisest soost juhi m&auml;&auml;ramisega signaal, et juhtimises toimub oluline suunamuutus. Katsetega on t&otilde;endatud, et ootus naissoost juhi ametisse nimetamiseks on ka organisatsioonidel endil &ndash; ent ainult kriisiaegadel.</p> <p>On v&auml;ga oluline, et ettev&otilde;tete, asutuste ja erakondade juhtimises oleks selleks parimad v&otilde;imalikud inimesed. Nende inimeste t&ouml;&ouml; edust s&otilde;ltub otseselt paljude inimeste heaolu. Teadvustades klaasj&auml;rsaku fenomeni, suudetakse loodetavasti naisi senisest palju &otilde;iglasemalt hinnata ja teadvustada seniste juhist-r&auml;&auml;kides-r&auml;&auml;gime-mehest-t&uuml;&uuml;pi stereot&uuml;&uuml;pide paikapidamatust.</p> <p>Rohkem infot t&ouml;&ouml;andjale selle kohta, kuidas saavutada parimaid tulemusi stereot&uuml;&uuml;pidesse takerdumata, leiate T&ouml;&ouml;elu portaalist ning v&otilde;rd&otilde;igusvoliniku hea t&ouml;&ouml;andja teejuhist.</p> <p><i>Artikli kirjutamisel on kasutatud Euroopa Parlamendi </i><a href="http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/workshop/join/2013/474408/IPOL-FEMM_AT(2013)474408_EN.pdf"><i>anal&uuml;&uuml;si</i></a><i> &bdquo;The psychology and economics of women in leadership&ldquo; ja Exetery &uuml;likooli vastavateemalise uurimisr&uuml;hma </i><a href="http://psychology.exeter.ac.uk/research/glasscliff/research/"><i>materjale</i></a><i>.</i></p> <p>Autor: Liisa Pakosta</p> <p>Foto: <em>pakosta.ee</em></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1524Kas asendaja palk peab olema sama suur kui asendatava oma?2017-04-10<p><strong>Asendasin &uuml;sna t&uuml;kk aega haiguslehel olevat kolleegi. N&uuml;&uuml;d hiljem sain teada, et mulle maksti selle t&ouml;&ouml; eest v&auml;hem kui mu kolleegile. Kas mulle oleks pidanud makstama sama palka?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;suhete n&otilde;ustamistalituse juhataja Anni Raigna:</strong> Lepinguvabaduse p&otilde;him&otilde;ttest l&auml;htudes v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel sobivas t&ouml;&ouml;tasu suuruses kokku leppida. Oluline on, et t&ouml;&ouml;tasu vastaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alamm&auml;&auml;rale ning t&ouml;&ouml;andja j&auml;rgiks v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet.</p> <p>V&otilde;rdse kohtlemise eesm&auml;rgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest nt rahvuse, rassi, nahav&auml;rvi, usutunnistuse v&otilde;i veendumuste, vanuse, puude, soo v&otilde;i seksuaalsete s&auml;ttumuse alusel. V&otilde;rdse kohtlemise n&otilde;uded t&ouml;&ouml;suhetes laienevad ka perekondlike kohustuste t&auml;itmisele, sotsiaalse seisundile ja t&ouml;&ouml;tajate huvide esindamisele v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate &uuml;hingusse kuulumisele, keeleoskusele v&otilde;i kaitsev&auml;eteenistuse kohustusele. Eelpool nimetatud p&otilde;hjustel diskrimineerimine on keelatud nii t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisel, kokkulepete tegemisel, t&ouml;&ouml;tasustamisel, edutamisel, t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemisel jne.</p> <p>Seega ei tohi t&ouml;&ouml;tasu suurus olla diskrimineeriv, vaid peab tulenema objektiivsetest asjaoludest (t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; sisu, t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, oskused, kogemused, t&ouml;&ouml; tegemise kiirus ja kvaliteet, staaž jne) ning olema p&otilde;hjendatud. Kui t&ouml;&ouml;tasude erinevus ei ole diskrimineeriv ning on p&otilde;hjendatud, kuid t&ouml;&ouml;tajat makstav t&ouml;&ouml;tasu ei rahulda, tuleb t&ouml;&ouml;tajal palgatingimuste l&auml;bir&auml;&auml;kimiseks t&ouml;&ouml;andja poole p&ouml;&ouml;rduda.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1523Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva 2017-04-10<p><strong>T&auml;nasel v&otilde;rdse palga p&auml;eval on sotsiaalministeerium fookusesse v&otilde;tnud soolise palgal&otilde;he, mis on Eestis 26,9 protsenti naiste kahjuks. Naised peavad sama palga teenimiseks t&ouml;&ouml;tama meestest 100 p&auml;eva rohkem ehk meeste eelmise aasta keskmine palk teenitakse naiste poolt v&auml;lja alles t&auml;na, 10. aprillil.</strong></p> <p>Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgal&otilde;hega riik, j&auml;ttes konkurendid kaugele maha. Iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti.</p> <p>&ldquo;Sooline palgal&otilde;he on eba&otilde;iglane ja lubamatu. Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgal&otilde;het oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgal&otilde;he olemasolu &uuml;le, vaid meil tuleb v&auml;lja pakkuda konkreetsed lahendused v&otilde;rdse kohtlemise edendamiseks t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti &uuml;he seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettev&otilde;tete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja v&otilde;rdse palga k&uuml;simusega tegeleda ka iga ettev&otilde;tte tasandil, kus erinevat palka makstakse. &Uuml;ksikute sammude m&otilde;juna suureneb ka sooline v&otilde;rdsus.&rdquo; T&auml;nase v&otilde;rdse palga p&auml;eval kutsub sotsiaalministeerium k&otilde;iki huvitatuid kuulama palgal&otilde;he teemalist debatti &bdquo;S&otilde;nadelt tegudeni&ldquo;, mis toimub Solarise keskuse aatriumis kella 13.00&ndash;14.30. Arutelus osalevad tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski, soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse n&otilde;ukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja &otilde;petaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht &Uuml;lle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhib ajakirjanik Rain Kooli.</p> <p>Lisaks avalikustab sotsiaalministeerium t&auml;na 9.&ndash;12. klassi &otilde;pilaste palgal&otilde;he teemalise kirjanduskonkursi parimad t&ouml;&ouml;d. Kokku laekus konkursile 50 kirjat&ouml;&ouml;d, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored t&otilde;id palgal&otilde;he p&otilde;hjustena v&auml;lja eelk&otilde;ige soolisi stereot&uuml;&uuml;pe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. L&auml;bivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu t&auml;nap&auml;eva &uuml;hiskonnas. V&otilde;idut&ouml;&ouml;de autoriteks on 12. klassi &otilde;pilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri G&uuml;mnaasiumist, 12. klassi &otilde;pilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi &otilde;pilane Grete Sirge Jaan Poska G&uuml;mnaasiumist.</p> <p>V&otilde;rdse palga p&auml;eval juhitakse palgal&otilde;hele t&auml;helepanu ka toitlustusasutustes &uuml;les Eesti. Eesti Ettev&otilde;tlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub n&auml;dala jooksul taas &uuml;le Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus s&ouml;&ouml;ke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgal&otilde;he protsendi v&otilde;rra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks k&uuml;psetatakse t&auml;na restoranides palgal&otilde;het, mis t&auml;hendab, et men&uuml;&uuml;s on palgal&otilde;he temaatikale ja ehmatavale protsendile t&auml;helepanu t&otilde;mbav maitsev l&otilde;heroog.</p> <p>Sotsiaalministeerium jagab k&uuml;psetatud palgal&otilde;he k&otilde;rvale ka temaatilist infotr&uuml;kist, mille saab h&otilde;lpsalt voltida l&otilde;hekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik K&auml;rt Hammer, kampaanias osaleb &uuml;le Eesti umbes 40 s&ouml;&ouml;gikohta.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1522Aprill on südame- ning liikumiskuu 2017-04-06<p><strong>Hiljuti avaldatud t&auml;iskasvanud rahvastiku tervisek&auml;itumise uuringu kohaselt on v&otilde;rreldes 2014. aastaga tunduvalt kasvanud tervisespordiga tegelevate inimeste arv. Siiski ei tegele tervisespordiga &uuml;ldse 32 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, kes seda tervise t&otilde;ttu teha saaksid.</strong></p> <p>T&auml;iskasvanul, kelle tervis on korras, peaks kehaline aktiivsus n&auml;dalas kestma m&otilde;&otilde;dukal koormusel v&auml;hemalt 2,5-5 tundi v&otilde;i intensiivsel koormusel 1-2,5 tundi. Juba pool tundi igap&auml;evast k&otilde;ndi annaks l&otilde;viosa kehalise koormuse positiivsest toimest. Kuidas seda teha luu- ja liigeskonda s&auml;&auml;stvalt?</p> <p><strong>Arvestage koormuse valikul oma j&otilde;u, oskuste ja vastupidavusega</strong></p> <p>Paljude tugi-liikumisaparaadi vigastuste eelsoodumuseks on eba&otilde;ige r&uuml;ht, ka halb koordinatsioon. Samuti v&otilde;ib vigastusi p&otilde;hjustada vale sporditehnika v&otilde;i ebapiisav ettevalmistus. On teada, et vanuse kasvades suureneb spordivigastuste esinemise sagedus. Treenida tuleb ettevaatlikult, kasutades &otilde;iget treenimistehnikat ning arvestama peab oma f&uuml;&uuml;silise vormiga. Keha ei tohi liiga palju korraga koormata ning v&auml;ga vajalik on kehale p&auml;rast igat treeningut puhkust anda.</p> <p>M&otilde;elge oma keha s&auml;&auml;stmisele &ndash; liikuda ja treenida kindlasti tuleb, kuid vale ja liiga intensiivse treeningu korral on oht ennast vigastada v&otilde;i &uuml;le treenida suur.</p> <p><strong>&Auml;rge treenige v&auml;sinuna, v&auml;ltige &uuml;lekoormust</strong></p> <p>Liiga suur ja v&auml;ga kaua kestnud koormus teatud kehapiirkondades p&otilde;hjustab mikrotraumade kuhjumist. Enamasti &uuml;letreenituse v&otilde;i rutiinse f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tagaj&auml;rjel tekivad luu- ja k&otilde;hrkoes, samuti pehmetes kudedes &uuml;lekoormusvigastused. Mikrotraumad toovad kaasa valu- ja v&auml;simustunde, liikumispiirangud.</p> <p>Lihaste v&auml;sides nende l&ouml;&ouml;gipehmendusv&otilde;ime n&otilde;rgeneb, kaasneva p&otilde;rutuskoormuse jagunemine muutub ning selle m&otilde;ju luudele suureneb. Lihaste v&auml;simine suurendab luudele avaldatavat koormust ning see v&otilde;ib j&auml;llegi omakorda soodustada luude ja pehmete kudede &uuml;lekoormuskahjustusi. Seet&otilde;ttu lubage endale regulaarselt ka puhkust.</p> <p><strong>Treenimine peale pikemat pausi v&otilde;i suure koormuse j&auml;rel</strong></p> <p>Suure koormuse j&auml;rel, p&auml;rast pikemat pausi uuesti harjutama hakates v&otilde;i lihtsalt harjumatusest v&otilde;ib tekkida lihasevalu (m&uuml;algia) v&otilde;i ebamugavuse tunne. Tavaliselt juhtub see 24-72 tundi p&auml;rast treeningut ning taandub peale teist v&otilde;i kolmandat p&auml;eva. Samuti toob ekstsentriline lihast&ouml;&ouml; režiim (nt m&auml;est alla jooksud, trepijooksud) kaasa pisikeste mikrorebendite tekke lihaskiududes. Kaasnevad lihaskangus, j&otilde;u kadu, valu liigutustel ja liigustuste ulatuse v&auml;henemine.</p> <p>Nende ennetamiseks peaks alati enne ja p&auml;rast treeningut tegema korraliku 5-10-minutilise soojenduse ning p&auml;rast trenni end kindlasti ka venitama. J&otilde;uharjutuste puhul peaks koormus olema v&auml;iksem ja enamate kordustega.</p> <p>Ebamugavustunnet ja valuaistinguid aitavad leevendada massaaž (kui valu enam pole), k&uuml;lm kompress ja puhkus. Samuti aitab kerge aeroobne treening, mis suurendab verevoolu kahjustunud piirkonda ja aitab kaasa kiiremale paranemisele.</p> <p><strong>S&ouml;&ouml;mine-joomine ning treening</strong></p> <p>P&auml;rast s&ouml;&ouml;ki tuleb puhata v&auml;hemalt &uuml;ks tund, et mitte t&auml;is k&otilde;huga oma s&uuml;dant &uuml;le koormata. Ohuks s&uuml;damele on ka vedelikupuudus koormusel. Seet&otilde;ttu peaks koormuse eel, ajal ja j&auml;rgselt jooma m&otilde;&otilde;dukas koguses vett.</p> <p>Koormus tuleb katkestada kohe, kui tunnete valu s&uuml;dame piirkonnas, r&uuml;tmih&auml;ireid v&otilde;i j&auml;rsku n&otilde;rkustunnet. Kui soovite oma koormusi muuta, on &otilde;ige konsulteerida arstiga, sest m&otilde;ned ravimid m&otilde;justavad koormustaluvust v&auml;ga oluliselt.</p> <p><strong>Valige liikumiseks &otilde;iged jalatsid ja riietus</strong></p> <p>Vanad ja kulunud spordijalan&otilde;ud soodustavad vigastuse teket. Jooksmisel ja h&uuml;ppamisel saavad jalad korduvaid p&otilde;rutusi ja halva kvaliteediga jalatsid v&otilde;imendavad kahju veelgi. Liiga suur ja pikaajaline surve kanna piirkonnale kahjustab naha all paiknevat padjandit, mis pikkam&ouml;&ouml;da &otilde;heneb, ei toimi enam piisava puhvrina ja muutub valu suhtes tundliku(ma)ks. Ebasoovitavaid tagaj&auml;rgi toovad kaasa ka pikaajaline treenimine k&otilde;val pinnasel v&otilde;i v&auml;hese amortisatsiooniga spordiv&auml;ljakul. Ebasobiv riietus v&auml;hendab tunduvalt liikumise mugavust ja v&otilde;ib olla takistavaks vabadele liigutustele.</p> <p><strong>Kuidas on &uuml;les ehitatud s&auml;&auml;stev treening?</strong></p> <p>Korralik ja &uuml;htlasi kasu toov treening koosneb kolmest p&otilde;hiosast:</p> <ul> <li>ettevalmistav lihaste soojendamine</li> <li>p&otilde;hitreening</li> <li>treeningu l&otilde;petamine - pulsi taastamine ja lihaste venitamine</li> </ul> <p>Ettevalmistamata treeningul on suurem risk saada vigastusi.</p> <p>P&otilde;hitreeningul ei tohi valida liiga suurt treeningkoormust. Pigem alustada vaiksemalt ning kui enesetunne ja kogemus &uuml;tleb, et koormust on v&auml;he, saab seda ka keset treeningut t&otilde;sta. N&otilde;rk lihasvalu p&auml;rast treeninguid on normaalne ja isegi soovitatav, siis on n&auml;ha, et treening on l&auml;inud &otilde;igesti. N&otilde;rka valu v&otilde;idakse tunda ka siis, kui treeningu viimane etapp ehk lihaste venitamine on &auml;ra j&auml;&auml;nud. Tugev valu n&auml;itab, et keha on &uuml;le treenitud ning treeningust taastumine venib pikemaks.</p> <p>Treeningu l&otilde;petamist ehk venitamist ja pulsi taastamist ei tohiks kunagi &auml;ra unustada. Sellest oleneb taastumine j&auml;rgmiseks treeninguks ning keha &uuml;ldine heaolu.</p> <p><strong>Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha t&ouml;&ouml;kohal?</strong></p> <ul> <li>Mitmed liikumisaktiivsust suurendavad tegevused on &uuml;sna lihtsad ega n&otilde;ua suuri kulutusi.</li> <li>Looge v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja vaheldumiseks, korraldades ja/v&otilde;i v&otilde;imaldades v&otilde;imlemis- ja venituspause.</li> <li>Paigutage olulised t&ouml;&ouml;vahendid v&otilde;i muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) n&otilde;nda, et inimesed peaksid nendeni j&otilde;udmiseks veidi k&otilde;ndima.</li> <li>Kavandage hoonetesse erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid ja/v&otilde;i ruume, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh ka lihtsate treening&otilde;petuste ja &ndash;kavadega.</li> <li>Soodustage rattaga t&ouml;&ouml;l k&auml;imist ning looge turvalise parkimise v&otilde;imalused.</li> <li>V&otilde;imaldage t&ouml;&ouml;tajatele l&otilde;unapausi ajal liikumisega tegelemist.</li> <li>Muutke puhkeaeg veidi pikemaks, et soovijad saaksid teha einestamisele lisaks ka v&auml;ikese jalutusk&auml;igu, minitreeningu vms. Siinkohal saavad teile abiks olla kohalikud spordiklubid ja treenerid.</li> <li>V&otilde;tke osa kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja rahvaspordis&uuml;ndmustest, jagades nende kohta aegsasti infot.</li> </ul> <p><strong>Lisalugemist</strong></p> <ul> <li>R. Jalak, P.Lusm&auml;gi. Liikumise ja spordi ABC II. Menu Kirjastus, 2014</li> <li><a href="http://www.spordivigastused.ee/vigastuste-ennetamine" target="_blank">Spordivigastuste andmebaas</a></li> <li><a href="http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4550-liikumine-on-elu-ja-sudametervise-alus" target="_blank">Prof Margus Viigimaa artikkel "Liikumine on elu ja s&uuml;dametervise alus!"</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <ul> <li></li> </ul> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1521Rehabilitatsiooni abil tööle2017-04-05<p><strong>Kui 27-aastane Mia m&auml;rtsikuus ratastoolis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse saabus, ei olnud tal ei t&ouml;&ouml;kogemust ega teadmist, mis t&ouml;&ouml;d tegema hakata. K&uuml;ll aga oli naisel kindel soov saada t&ouml;&ouml;le.</strong></p> <p>Kuna aastaid tagasi oli Mia samas asutuses kursusel k&auml;inud, siis oligi k&otilde;ige loogilisem samm p&ouml;&ouml;rduda kohta, mis juba tuttav. Esimene n&otilde;u, mille ta keskusest sai, oli p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassasse, sest 2016. aasta jaanuarist osutab just T&ouml;&ouml;tukassa &uuml;he teenusena t&ouml;&ouml;alast rehabilitatsiooni. See on m&otilde;eldud inimestele, kelle t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on langenud, kuid kes on t&ouml;&ouml;turul aktiivsed &ndash; t&ouml;&ouml;tavad, &otilde;pivad v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;etud ja vajavad kompleksset tuge t&ouml;&ouml;elus paremini hakkama saamiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon saab alguse t&ouml;&ouml;tukassast, kus hinnatakse inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ja juhtumikorraldaja anal&uuml;&uuml;sib, mida oleks vaja, et t&ouml;&ouml;l toimetulekut parandada. T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldajate s&otilde;nul v&otilde;tab rehabilitatsioonivajaduse hindamine aega poolteist tundi, sageli ka kauem. Hindamisel v&otilde;tab t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja arvesse nii f&uuml;&uuml;silisi kui vaimseid aspekte ja kui selgub, et inimene vajab rehabilitatsiooniteenust, siis saab ta valida endale ise rehabilitatsiooniasutuse ning sealse meeskonnaga pannakse paika edasine tegevuskava. Mia valis selleks asutuseks Astangu ja p&auml;rast t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmist v&otilde;is rehabilitatsioon alata.</p> <p>Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse t&ouml;&ouml;h&otilde;ivespetsialisti Kristi Kobini s&otilde;nul koostasid nad esmalt koos Miaga kutseprofiili. &bdquo;Ta oli k&uuml;ll &otilde;ppinud Astangu keskuse kohanemiskursusel ja saanud T&ouml;&ouml;tukassast varem manik&uuml;&uuml;rikoolitust, kuid j&otilde;udsime selleni, et praegu oleks parim lahendus t&ouml;&ouml;tada poes kassapidajana. Tegimegi siis koos CV, otsisime v&otilde;imalikke t&ouml;&ouml;pakkumisi, kandideerisime, k&auml;isime koos t&ouml;&ouml;vestlusel,&ldquo; kirjeldab Kobin, kelle s&otilde;nul sai Mia keskusest veel f&uuml;sioterapeudi, sotsiaalt&ouml;&ouml;taja ja kogemusn&otilde;ustaja teenust.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;le esimesel v&otilde;imalusel</strong></p> <p>Kobini s&otilde;nul oleks Mia v&otilde;inud kassapidajana alustada juba mais, sest esimene koht, kuhu naine kandideeris, oli valmis ta kohe t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma. Tegelikkuses alustas Mia samas toidukaupluses aga septembris, sest klientide teenindamiseks kassas oli vaja spetsiaalset ratastooli, mida T&ouml;&ouml;tukassa toel Miale juunis valmistama hakati.</p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;ive spetsialist kiidab siinjuures v&auml;ga t&ouml;&ouml;andjat, kes oli valmis esiteks kogemusteta inimese t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma ja mitu kuud ratastooli valmimist ootama.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige keerulisem oli v&auml;lja m&otilde;elda, kuidas Mia t&ouml;&ouml;le ja koju saab, kuid ka siin oli t&ouml;&ouml;andja valmis vastu tulema &ndash; naine v&otilde;ib l&otilde;petada oma t&ouml;&ouml;p&auml;evad kell viis. Nii saab ta kasutada koju s&otilde;itmiseks invatransporti, mille Tallinna linn kompenseerib. Kui ta peaks ise s&otilde;idu kinni maksma, maksaks ta t&ouml;&ouml;l k&auml;imisele peale,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kobin, kelle s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andja Miaga rahul. &bdquo;Veidi tagasil&ouml;&ouml;ke on tekitanud sundasendid t&ouml;&ouml;l, kuid ka selles osas on v&otilde;imalus Mial saada veel abi rehabilitatsiooniteenuselt.&ldquo;</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Alar Truu, &Otilde;htuleht/Scanpix</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1519Kutsehaigus algab hiilivalt2017-04-03<p><strong>Aastas diagnoositakse Eestis pea 150 t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud haigust. &Uuml;le poole haigestunutest on naised ning eelk&otilde;ige oskus- ja k&auml;sit&ouml;&ouml;tegijad, selgub T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistikast.</strong></p> <p>2016. aastal diagnoositi kutsehaigestumisi 39 inimesel. Lisaks tuvastati 95 inimesel t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumine ehk nende haiguse puhul on k&uuml;ll t&otilde;endatud p&otilde;hjuslik seos haiguse ja t&ouml;&ouml;keskkonna vahel, kuid t&ouml;&ouml;keskkond ei ole peamine haiguse p&otilde;hjustaja.</p> <p>Statistika p&otilde;hjal v&otilde;ib &ouml;elda, et kutsehaigus ei ohusta vaid kauaaegseid t&ouml;&ouml;tajaid, see v&otilde;ib tabada inimest &otilde;ige noorelt &ndash; noorim, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 37-aastane. Haigestunute keskmine vanus oli k&uuml;ll 53,1 eluaastat. Samas t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise diagnoosi saanutest oli noorim vaid 26aastane, kelle haigus kujunes v&auml;lja vaid kuue aastaga.</p> <p>Enim on kutsehaigusest ohustatud toiduainet&ouml;&ouml;stuste ning p&otilde;llumajanduse t&ouml;&ouml;tajad, aga ka teenindust&ouml;&ouml;tajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Haigestumist p&otilde;hjustavad j&auml;tkuvalt k&otilde;ige rohkem f&uuml;sioloogilised ohutegurid: korduvad ja &uuml;hetaolised liigutused, kus tuleb j&otilde;udu rakendada, &uuml;lev&auml;simust p&otilde;hjustavad t&ouml;&ouml;asendid ehk sundasendid, raskuste k&auml;sitsi teisaldamine ja raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml;. Peamiselt olid vaevused seotud &otilde;lapiirkonna, k&auml;te ja seljaga.</p> <p>&bdquo;M&otilde;tteviis, et &uuml;ks ergonoomiline lahendus sobib k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, l&auml;heb vastuollu isegi seadusega,&ldquo; nendib t&ouml;&ouml;ergonoomika alal magistrikraadi kaitsnud Janika R&otilde;&otilde;mus. N&auml;iteks &bdquo;Kuvariga t&ouml;&ouml;tamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; &sect; 3 lg 1 p 4 &uuml;tleb, et ohutegurite hindamisel tuleb arvestada t&ouml;&ouml;tamiskoha ergonoomilisust ja sobivust t&ouml;&ouml;tajale. Enamasti v&otilde;ib olla piisav reguleeritava t&ouml;&ouml;tooli ja muudetava k&otilde;rgusega klaviatuurialuse kasutamine, kuid t&ouml;&ouml;koht tuleb alati kujundada ka t&ouml;&ouml;taja isikup&auml;rast ja vajadustest l&auml;htuvalt.</p> <p><strong>Ennetus algab riskianal&uuml;&uuml;sist</strong></p> <p>Enamikke kutsehaigusi p&otilde;hjustab f&uuml;sioloogiline ohutegur (liiga suur f&uuml;&uuml;siline koormus). Viie juhtumi puhul on p&otilde;hjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul f&uuml;&uuml;sikaline ohutegur. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. Kuna enamik t&ouml;&ouml;ga seotud haigusi on p&otilde;hjustatud f&uuml;sioloogilistest ohuteguritest, on oluline, et t&ouml;&ouml;andjad p&ouml;&ouml;raksid t&ouml;&ouml;keskkonnas suuremat t&auml;helepanu f&uuml;sioloogilistele ohutegurite ennetusmeetmetele.</p> <p>&bdquo;Ennetus algab riskianal&uuml;&uuml;sist,&ldquo; nendib Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonna peaspetsialist Kaie Kudre ja r&otilde;hutab, et riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimine ei tohi olla &uuml;hekordne tegevus. &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;si on vajalik muuta ja t&auml;iendada vastavalt t&ouml;&ouml;keskkonna olukorrale, n&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;keskkonnas ilmnevad uued ohutegurid, siis peab see kajastuma ka riskianal&uuml;&uuml;sis. Oluline on ka m&otilde;ista, et riskianal&uuml;&uuml;siga on v&otilde;imalik selgitada v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid ja nende m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajatele ning selle baasilt saab kavandada ennetustegevusi ohuteguri m&otilde;ju v&auml;hendamiseks v&otilde;i v&auml;ltimiseks.&ldquo;</p> <p><strong>Kuhu p&ouml;&ouml;rduda kutsehaiguse kahtlusega?</strong></p> <p>&bdquo;Kutsehaiguse kahtluse korral peab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduma kas t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i perearsti poole ning seej&auml;rel suunatakse ta P&otilde;hja-eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Keskusesse &ndash; see on Eestis ainuke meditsiiniasutus, kus kutsehaigusi diagnoositakse. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti vastuv&otilde;tule tulles peab patsient esitama perearsti v&otilde;i eriarsti saatekirja,&ldquo; selgitas Kudre. &bdquo;Kutsehaigusi diagnoosib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst keskuses tehtud terviseuuringute, perearsti esitatud tervisekaardi andmete ning patsiendi ja tema t&ouml;&ouml;andja esitatud t&ouml;&ouml;tingimuste alusel. Ta kogub andmeid t&ouml;&ouml;taja praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta.&ldquo;</p> <p>Kutsehaigestumisest teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kirjalikult 5 p&auml;eva jooksul p&auml;rast haiguse diagnoosimist t&ouml;&ouml;andjale, T&ouml;&ouml;inspektsiooni kohalikule asutusele ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde suunanud arstile.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Pixabay/WolfBlur</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1518Millise lepinguga töötavad lapsehoolduspuhkuse ajal asendajad?2017-04-03<p><strong>J&auml;in lapsehoolduspuhkusele. Sain teada, et minu asendaja v&otilde;eti t&ouml;&ouml;le t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepinguga. Kas see t&auml;hendab, et kui ma t&ouml;&ouml;le naasen, ei olegi mul t&ouml;&ouml;kohta?</strong></p> <p>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar: T&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi s&otilde;lmitakse ajutiselt &auml;raoleva t&ouml;&ouml;taja asendamise ajaks t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping. N&auml;iteks on t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine &otilde;igustatud lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja asendamiseks.</p> <p>T&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping l&otilde;peb t&auml;htaja saabumisega. Antud juhul peaks t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;htaeg olema seotud lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naasmisega. Kui asendatav naaseb lapsehoolduspuhkuselt t&ouml;&ouml;le, siis l&otilde;peb asendamise ajaks t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping automaatselt.</p> <p>Lapsehoolduspuhkuselt t&ouml;&ouml;le naasval t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;lepinguj&auml;rgsetele tingimustele, s.t t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab samu t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis enne rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele j&auml;&auml;mist, saab sama suurusega t&ouml;&ouml;tasu jne. Kui t&ouml;&ouml;tingimused on paranenud, on lapsehoolduspuhkuselt naasval t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus paranenud t&ouml;&ouml;tingimustele (nt &uuml;ldise palgat&otilde;usu korral peab ka lapsehoolduspuhkuselt naasva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu t&otilde;stma samav&auml;&auml;rselt ja samadel alustel nagu teistel t&ouml;&ouml;tajatel t&otilde;steti tema lapsehoolduspuhkuse ajal).</p> <p>Kui lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja asendajaga on s&otilde;lmitud aga t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping, siis t&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada p&otilde;hjusel, et lapsehoolduspuhkusel olev t&ouml;&ouml;taja naaseb t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;andja saab t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda &uuml;ksnes erakorraliselt &ndash; t&ouml;&ouml;tajast tuleneval v&otilde;i majanduslikel p&otilde;hjustel.</p> <p>Sellisel juhul tekib olukord, kus t&ouml;&ouml;andja on samale ametikohale s&otilde;lminud kaks t&auml;htajatut t&ouml;&ouml;lepingut. Kui t&ouml;&ouml;andja on kindel, et tal on m&otilde;lemale t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d anda, ei ole samale ametikohale kahe t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine keelatud. Kui hiljem selgub, et m&otilde;lemale t&ouml;&ouml;tajale ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d pakkuda, peab t&ouml;&ouml;andja &uuml;he t&ouml;&ouml;taja koondama.&nbsp;</p> <p>Kui lapsehoolduspuhkusel olev t&ouml;&ouml;taja naaseb t&ouml;&ouml;le enne lapse kolmeaastaseks saamist, on temal eelis&otilde;igus t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da, sest t&ouml;&ouml;andja ei saa koondada v&auml;ikelast kasvatavat t&ouml;&ouml;tajat. Kui kumbki t&ouml;&ouml;taja v&auml;ikelast ei kasvata, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja valida, kelle ta koondab. T&ouml;&ouml;tajad on seaduse ees v&otilde;rdsed ka siis, kui m&otilde;lemad kasvatavad alla kolmeaastast last.</p> <p>Seega, korrektne on s&otilde;lmida asendajaga t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping, mille t&auml;htaeg on s&otilde;ltuvuses lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naasmisega. Kui t&ouml;&ouml;andja on m&otilde;lema t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lminud t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu ning hiljem selgub, et kahele t&ouml;&ouml;tajale ei ole v&otilde;imalik samadel tingimustel t&ouml;&ouml;d anda, on tegemist pahatahtliku k&auml;itumisega. Sellisel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja seista silmitsi t&ouml;&ouml;vaidlusega, mille v&otilde;imalikuks p&otilde;hjuseks on diskrimineerimine.&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/566" target="_blank">T&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping</a>;</li> <li><a href="/redirect/909" target="_blank">Lapsehoolduspuhkus</a>;</li> <li><a href="/redirect/575" target="_blank">T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andja algatusel</a>;</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1517Hästi toimivas ettevõttes on kõigil töötajatel võimalik teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks2017-03-31<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustas&nbsp;2016. aastal&nbsp;Hea T&ouml;&ouml;keskkonna auhinnaga ASi Saku Metall, t&otilde;stes esile ettev&otilde;tte p&otilde;hjalikku ja selgelt kirjutatud riskianal&uuml;&uuml;si, efektiivset uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamisprogrammi ning t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamist. Oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnast r&auml;&auml;gib Saku Metalli personalijuht Kerstin K&uuml;rsa.</strong></p> <p><strong>Kuidas olete oma t&ouml;&ouml;protsesse muutnud ja t&auml;iustanud, et t&ouml;&ouml;tajatel parem t&ouml;&ouml;tada oleks?</strong></p> <p>Oleme hakanud juurutama tootmises 5S-p&otilde;him&otilde;tteid. Kevadel tellisime k&otilde;igile ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatele koolituse, mille eesm&auml;rk oli anda &uuml;levaade levinumatest praktikas kasutatavatest kulus&auml;&auml;stliku m&otilde;tlemise p&otilde;him&otilde;tetest ja t&ouml;&ouml;riistadest. Koolitus sisaldas nii teoreetilisi seisukohti kui ka t&ouml;&ouml;tajatel tuli lahendada praktilisi &uuml;lesandeid, n&auml;iteks leida enda t&ouml;&ouml;kohal &bdquo;raiskamised&ldquo; ning t&ouml;&ouml;tada v&auml;lja plaan, kuidas nendest vabaneda.</p> <p>Positiivse eeskujuna t&otilde;staksin esile pingioperaatoreid, kes m&otilde;tlesid koost&ouml;&ouml;s inseneridega v&auml;lja pingit&ouml;&ouml;riistade hoiustamiseks ja transportimiseks m&otilde;eldud riiulid, mis oluliselt kiirendasid t&ouml;&ouml;protsessi.</p> <p>Ettepanekuid raiskamiste v&auml;hendamiseks ja t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks oli v&otilde;imalik teha k&otilde;igil koolitusel osalenud t&ouml;&ouml;tajatel. Need koondati kokku ning koos tootmisjuhtide ja t&ouml;&ouml;tajatega vaadati need &uuml;le ja lepiti kokku, mis j&auml;rjekorras ja mida lahendama hakatakse.</p> <p><strong>Kas v&otilde;iksite tuua v&auml;lja veel m&otilde;ne konkreetse uuenduse, mis on parandanud t&ouml;&ouml;keskkonda?</strong></p> <p>Hiljuti v&otilde;tsime kasutusele automaatlehelao s&uuml;steemi, mis oluliselt v&auml;hendab pingioperaatorite ja laot&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silist koormust, sest n&uuml;&uuml;d ei pea nad enam materjali pinkidele k&auml;sitsi ette t&otilde;stma. Samm-sammult v&otilde;tame kasutusele konsoole, mille abil viime voolujuhtmed ja suru&otilde;huvoolikuid p&otilde;randapinnalt t&ouml;&ouml;laudade kohale, see aitab v&auml;ltida komistamist ja ei takista t&ouml;&ouml;tajate liikumist t&ouml;&ouml;kohal. Raskuste t&otilde;stmise v&auml;ltimiseks on meie ettev&otilde;ttes kasutusel kraana-telferid. Lisaks oleme visualiseerinud juhendmaterjalid, kasutame pilte seniste tekstide asemel.</p> <p><strong>Mis on olnud k&otilde;ige keerulisem nende muutuste tegemisel?</strong></p> <p>K&otilde;ige keerulisem on olnud muuta t&ouml;&ouml;tajate arusaamu. On t&ouml;&ouml;tajaid, kes v&otilde;tsid 5S-i p&otilde;him&otilde;tted omaks v&auml;ga kiiresti, kuid on ka t&ouml;&ouml;tajaid, kellele tuleb teha t&auml;iendavat selgitust&ouml;&ouml;d. Korras t&ouml;&ouml;koha m&otilde;iste arusaam on erinevatel t&ouml;&ouml;tajatel v&auml;ga erinev.</p> <p>Oma t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse t&otilde;stmiseks oleme rakendanud ka preemiate s&uuml;steemi. Eelmisel n&auml;dala toimunud Saku Metalli juubelipeol premeerisime kahte tootmist&ouml;&ouml;tajat, kes said auhinna 5S p&otilde;him&otilde;tetel materjalikulu optimeerimise eest.</p> <p>Viimastel aastatel oleme teinud v&auml;ga palju t&ouml;&ouml;d, et t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust selles osas, kui palju just nendest s&otilde;ltub ning kui oluline meile on, et nad t&ouml;&ouml;taksid efektiivselt ja hoolitseksid enda tervise eest. Meie ettev&otilde;ttes on k&otilde;igil t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalik teha ettepanekuid t&ouml;&ouml;korralduse parendamiseks ning juhtida t&auml;helepanu probleemidele.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon m&auml;rkis teie ettev&otilde;tet tunnustades &auml;ra teie uute t&ouml;&ouml;tajate sisseelamisprogrammi. Milline see on?</strong></p> <p>Uuel t&ouml;&ouml;tajal aitab sisse elada talle m&auml;&auml;ratud kindel juhendaja. Juhendaja on isik, kes abistab ja koolitab uut t&ouml;&ouml;tajat terve katseaja v&auml;ltel. Paremaks sisseelamiseks on koostatud tegevuskava, kus on kirjeldatud tegevused, mis on vaja katseajal l&auml;bida. Kahe kuu m&ouml;&ouml;dudes p&auml;rast t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumist viib juhendaja l&auml;bi katseaja vestluse, mille eesm&auml;rk on teha vahekokkuv&otilde;te ja anda tagasisidet t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;sooritusele nii positiivsete omaduste kohta kui ka vajadusel juhtida t&auml;helepanu nendele aspektidele, mis vajavad korrigeerimist. Samas formaadis vestlus viiakse l&auml;bi ka vahetult enne katseaja l&otilde;ppu. See on meie arvates v&auml;ga oluline, et uuel t&ouml;&ouml;tajal tekiks turvaline tunne ja ta tunneks end v&otilde;imalikult kiiresti kollektiivi osana.</p> <p><strong>Mis on need j&auml;rgmised sammud, mida t&ouml;&ouml;keskkonna parandamiseks ette v&otilde;tate?</strong></p> <p>Soovime v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tajate ps&uuml;hholoogilist koormust ja selle juures on &uuml;ks t&auml;htis aspekt t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamine. Soovime oma uues kontoris luua t&ouml;&ouml;tajatele puhkamiseks mugavad tingimused ja mitmekesistada t&ouml;&ouml;tajate puhkepausidel puhkamise v&otilde;imalusi. Selleks kavandame uut puhkeruumi, kus t&ouml;&ouml;tajad saaksid teha erinevaid tegevusi, n&auml;iteks v&otilde;imelda, m&auml;ngida lauam&auml;nge, vajadusel lihtsalt lamada. Juba praegu n&auml;itame puhkepauside ajal v&otilde;imlemisvideosid, mille j&auml;rgi on v&otilde;imalik l&otilde;dvestusharjutusi teha. Samuti oleme m&otilde;elnud rajada ettev&otilde;ttesse &bdquo;Saku miili&ldquo;, et kontorit&ouml;&ouml;tajaid rohkem liikuma &otilde;hutada. Iga ettev&otilde;te on oma t&ouml;&ouml;tajate n&auml;gu. Meie soovime, et meil t&ouml;&ouml;taksid &bdquo;n&auml;od&ldquo;, kes hoolivad endast ning t&ouml;&ouml;tavad targalt!</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Andres Raudjalg</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1515Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda2017-03-30<p><strong>Miks tuleb valida t&ouml;&ouml;tamiseks alati &otilde;ige t&ouml;&ouml;vahend. Kuiv&otilde;rd oluline roll on uue t&ouml;&ouml;taja sisse elamisel korrektsel juhendamisel ja v&auml;lja&otilde;ppel? Loe l&auml;hemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kommentaari juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusele ning saa n&auml;pun&auml;iteid ohutuks t&ouml;&ouml;tamiseks. </strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Esimest p&auml;eva ehitusettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;l olnud t&ouml;&ouml;taja pidi paigaldama lehtmetallist katteplaadid vaheseinale k&otilde;rgusega 3,5 m. P&auml;rast metallplaatide kinnitamist asus ta paigaldama plaatide vahele vertikaalset liistu. Liistu kinnitamiseks kasutas t&ouml;&ouml;taja akutrelli. Madalamal olevad kruvid sai ta sisse keerata seistes p&otilde;randal. K&otilde;rgemal oleva kruvi keeramiseks oli vaja saada p&otilde;randapinnast k&otilde;rgemale. T&ouml;&ouml;taja valis k&otilde;rgemale saamise abivahendiks l&auml;heduses olnud 2,5 m pikkuse kaabliredeli. &Uuml;lemise kruvi kinnikeeramise ajal seisis t&ouml;&ouml;taja redelil umbes &uuml;he meetri k&otilde;rgusel p&otilde;randapinnast. T&ouml;&ouml;tamise ajal hakkas kaabliredel p&otilde;randal nihkuma, t&ouml;&ouml;taja kaotas tasakaalu ja kukkus betoonp&otilde;randale. Kukkumise tagaj&auml;rjeks oli teadvuse kaotus ja raske peavigastus.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>&Otilde;nnetuse otsene p&otilde;hjus oli p&otilde;randast k&otilde;rgemal t&ouml;&ouml;tamiseks kasutatud vahendi vale valik. Ehkki kaabliredelite nimetus v&otilde;ib viidata redelile, mille abil k&otilde;rgemale liikuda, siis tegelikult see nii ei ole. Kaabliredelid on ette n&auml;htud elektrikaablite paigaldamiseks ning nende tugevus ja kuju v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel ei ole arvestatud ronimise ja seismisega. Isegi siis kui kaabliredel sellel seistes ei deformeeru, ei sobi see abivahendiks k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamisel, sest redeli k&uuml;lgmiste elementide otsad puutuvad aluspinnaga kokku v&auml;ga v&auml;ikesel pinnal. Seet&otilde;ttu on redeli nihkumine neil seistes v&auml;ga t&otilde;en&auml;oline. Eelkirjeldatud olukorras v&otilde;is piisata kaabliredeli nihkumiseks veidi tugevama j&otilde;u rakendamisest akutrelli kasutamisel.</p> <p>Teisel pool seina oli olemas selleks t&ouml;&ouml;ks sobilik redel, mida t&ouml;&ouml;taja oli eelnevalt kasutanud kinnitamiseks. Siiski otsustas t&ouml;&ouml;taja j&auml;tta &uuml;he kruvi keeramiseks paark&uuml;mmend sammu tegemata ning kasutas l&auml;hemalt k&auml;tte saadud, aga sobimatut abivahendit. &Otilde;nnetuse kaudseks p&otilde;hjuseks saabki pidada esimest p&auml;eva t&ouml;&ouml;l olnud t&ouml;&ouml;taja v&auml;hest juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet ning varajast iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamist. Uute t&ouml;&ouml;tajate puhul on soovitatav, et nad m&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;taksid koos kogenud kolleegiga, kes muuhulgas j&auml;lgiks ka seda, kas uus kolleeg oskab ja tahab ohutult t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1514Tööelu-uuring: Kui levinud on Eestis kaugtöö vormis töötamine?2017-03-29<p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; iseloomustab t&ouml;&ouml;korraldust, kus inimesed t&ouml;&ouml;tavad osaliselt v&auml;ljaspool organisatsiooni tavap&auml;raseid t&ouml;&ouml;ruume. Selline t&ouml;&ouml;korraldus on enim levinud teadmistep&otilde;histel t&ouml;&ouml;kohtadel, kus t&ouml;&ouml;tajad ei ole enam seotud konkreetse asukohaga, et t&ouml;&ouml;d valmis teha. Kuna viimaste aastak&uuml;mnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on &uuml;leilmselt muutunud j&auml;rjest levinumaks ka kaugt&ouml;&ouml; tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi anal&uuml;&uuml;si ja statistika osakonna anal&uuml;&uuml;tik Liina Kaldm&auml;e.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid, kes ei veeda kogu oma t&ouml;&ouml;aega organisatsiooni t&ouml;&ouml;ruumides ning kasutavad professionaalsel eesm&auml;rgil harjumusp&auml;raselt arvutit, internetti ja meili, nimetatakse ka e-nomaadideks. Juba 2010. aasta Euroopa T&ouml;&ouml;tingimuste Uuringu kohaselt oli veerand Euroopa t&ouml;&ouml;tajatest e-nomaadid. Nende osakaal erineb riigiti m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt, alates 5% Albaanias, Bulgaarias, Rumeenias ja T&uuml;rgis, kuni &uuml;le 40% Hollandis, Taanis ja Rootsis ning 45% Soomes (Eurofound 2012).</p> <p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; plussid ja miinused</strong></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d k&auml;sitlevad uuringud on kaugt&ouml;&ouml; kasutamise juures v&auml;lja toonud nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. &Uuml;hest k&uuml;ljest on leitud, et kaugt&ouml;&ouml; tegemisel on positiivne m&otilde;ju t&ouml;&ouml;ga rahulolule, juhi poolt hinnatud t&ouml;&ouml; tulemuslikkusele ning t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamisele. Samuti tajuvad t&ouml;&ouml;tajad kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&auml;hem stressi ja m&otilde;tlevad v&auml;hem t&ouml;&ouml;lt lahkumisele. Teisest k&uuml;ljest on kaugt&ouml;&ouml;d seostatud ka negatiivsete m&otilde;judega, eriti kui t&ouml;&ouml;taja teeb kaugt&ouml;&ouml;d suurema osa t&ouml;&ouml;ajast. On leitud, et t&ouml;&ouml;tajad, kes teevad kaugt&ouml;&ouml;d sagedamini, tunnevad end rohkem t&ouml;&ouml;kohast eraldatuna ja neil esineb raskusi t&ouml;&ouml; ja kodu keskkonna eristamisel. (vt nt Vega jt 2015)</p> <p><strong>Kui palju tehakse Eestis kaugt&ouml;&ouml;d?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;elu-uuringus k&uuml;siti t&ouml;&ouml;tajatelt, kas nad on viimase nelja n&auml;dala jooksul t&ouml;&ouml;tanud osaliselt v&otilde;i kogu t&ouml;&ouml;aja jooksul v&auml;ljaspool ettev&otilde;tte/asutuse tavap&auml;raseid t&ouml;&ouml;ruume kodus, raamatukogus, kaugt&ouml;&ouml;b&uuml;roos v&otilde;i mujal, kusjuures arvesse ei l&auml;inud t&ouml;&ouml;ga seotud k&auml;igud (kohtumised klientidega, koost&ouml;&ouml;partneritega). Tulemustest selgub, et Eestis oli 2015. aastal kaugt&ouml;&ouml;d teinud 20% t&ouml;&ouml;tajatest. Ka 2009. aastal oli kaugt&ouml;&ouml; tegijate osakaal 20% ehk kaugt&ouml;&ouml; kasutamine ei ole viimaste aastate jooksul Eesti t&ouml;&ouml;kohtadel &uuml;ldiselt levinumaks muutunud. M&otilde;nev&otilde;rra on v&auml;henenud aga kaugt&ouml;&ouml; tegemise hulk nende seas, kes on kaugt&ouml;&ouml;d teinud. Suurim osa kaugt&ouml;&ouml; tegijatest t&ouml;&ouml;tab v&auml;ljaspool tavap&auml;raseid t&ouml;&ouml;ruume alla veerandi t&ouml;&ouml;ajast, enamiku v&otilde;i kogu t&ouml;&ouml;aja jooksul tegi 2015. aastal kaugt&ouml;&ouml;d 24% .</p> <p><strong>Kes teevad kaugt&ouml;&ouml;d?</strong></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d teevad soo l&otilde;ikes oluliselt rohkem mehed ja vanuse l&otilde;ikes 25&ndash;49-aastased t&ouml;&ouml;tajad. Ametialalt on kaugt&ouml;&ouml; tegemine enim levinud juhtide ja tippspetsialistide seas, teistes ametigruppides on kaugt&ouml;&ouml; tegijate osakaal 2 kuni 5 korda madalam.</p> <p>Tegevusalade l&otilde;ikes on enim kaugt&ouml;&ouml;d teinud t&ouml;&ouml;tajaid info ja side (47%), ehituse (31%) ja kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega seotud aladel (31%), v&auml;him tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (12%) ja t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse aladel (9,4%).</p> <p><strong>Soov kaugt&ouml;&ouml;d teha on t&ouml;&ouml;tajate seas t&otilde;usnud</strong></p> <p>V&otilde;rreldes 2009. aastaga on t&otilde;usnud nende t&ouml;&ouml;tajate osa, kes ei tee kaugt&ouml;&ouml;d, kuid sooviksid seda teha (vt joonis 3). T&ouml;&ouml;tajatest, kes ei ole kaugt&ouml;&ouml;d viimase nelja n&auml;dala jooksul teinud, eelistas 2015. aastal osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;ruume t&ouml;&ouml;tada 34%, 2009. aastal eelistas v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;ruume t&ouml;&ouml;tada 18%. Seega v&otilde;ib uuringu tulemuste p&otilde;hjal j&auml;reldada, et inimeste soov kaugt&ouml;&ouml;d teha on aastatega suurenenud, kuid sellise t&ouml;&ouml;vormi v&otilde;imaldamine ei ole t&ouml;&ouml;tajate soovidele j&auml;rele j&otilde;udnud. Kaugt&ouml;&ouml;d sooviksid osaliselt v&otilde;i kogu aeg teha (aga ei tee) enim noored (42% 15&ndash;24-aastastest, 38% 25&ndash;49-aastastest ning 24% 50+ vanuses t&ouml;&ouml;tajatest) ja mehed (39% meestest ja 29% naistest).</p> <p><strong>Millised t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tajatele kaugt&ouml;&ouml; vormis t&ouml;&ouml;tamist?</strong></p> <p>2015. aastal oli kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid t&ouml;&ouml;tajaid 18%-s organisatsioonidest (2009. aastal 21%-s). Enim on kaugt&ouml;&ouml; kasutusel MT&Uuml;-des ja sihtasutustes ning oluliselt v&auml;hem &auml;ri&uuml;hingutes ja riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes.</p> <p>Rahvusvahelistes uuringutes on leitud, et t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamist toetav organisatsioonikultuur t&otilde;stab m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt juhtide valmidust v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatele kaugt&ouml;&ouml; tegemist (Beham jt 2015). Seos nende kahe vahel tuleb v&auml;lja ka t&ouml;&ouml;elu-uuringust. Organisatsioonidest, kus kaugt&ouml;&ouml; vorm on kasutusel, peab t&ouml;&ouml;tajate vajadusi sobitada t&ouml;&ouml;d muu elukorraldusega v&auml;ga v&otilde;i pigem oluliseks 76%, &uuml;lej&auml;&auml;nud organisatsioonidest 65% (vt joonis 4). Kaugt&ouml;&ouml;vormi v&otilde;imaldavate organisatsioonide seas on ka v&auml;hem neid, kes peavad oluliseks tugevat j&auml;relevalvet t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le: tugevat j&auml;relevalvet peab neist oluliseks 44%, &uuml;lej&auml;&auml;nud organisatsioonidest aga 59%. Kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldavad organisatsioonid on samuti paindlikumad selles, kuidas kujuneb t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aeg &ndash; t&ouml;&ouml;aja m&auml;&auml;rab ainult t&ouml;&ouml;andja, ilma et t&ouml;&ouml;tajatel oleks v&otilde;imalust seda muuta, 21%-s sellistest ettev&otilde;tetest, &uuml;lej&auml;&auml;nute seas oli see osakaal 33%.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;elu-uuringu tulemuste p&otilde;hjal j&auml;reldada, et inimeste soov kaugt&ouml;&ouml; vormis t&ouml;&ouml;tada on aastatega suurenenud, kuid sellise t&ouml;&ouml;vormi v&otilde;imaldamine ei ole vajadusele j&auml;rele j&otilde;udnud. Kaugt&ouml;&ouml; tegemise kasvuks on l&auml;hitulevi&shy;kus potentsiaali, kuna on olemas l&otilde;he selle vahel, kui palju praegu kaugt&ouml;&ouml; tegijaid on ja kui palju on t&ouml;&ouml;tajaid, kelle t&ouml;&ouml;d saaks potentsiaalselt ka kaugt&ouml;&ouml; vormis teha, kuid hetkel t&ouml;&ouml;andja seda ei v&otilde;imalda. Arvestades lisaks t&ouml;&ouml;andjate j&auml;rjest suuremat vajadust t&ouml;&ouml;j&otilde;u&shy;puuduse tingimustes pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele neile so&shy;bivaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning ka tehnoloogia j&auml;rjepide&shy;vat arengut, peaks tulevikus kaugt&ouml;&ouml; vorm Eestis levinumaks muutuma.</p> <p><strong>Lisainfo</strong></p> <p>K&auml;esolev tekst on osa sotsiaalministeeriumi toimetisest &bdquo;T&ouml;&ouml;elu-uuring 2015 artiklite kogumik&ldquo;, milles on vaadatud t&ouml;&ouml;elu eri aspekte Eestis, tuginedes Statistikaameti t&ouml;&ouml;elu-uuringule.</p> <p>2015. aastal viis Statistikaamet teistkordselt l&auml;bi &uuml;leriigilist t&ouml;&ouml;elu-uuringut, mis keskendub t&ouml;&ouml;korralduse, t&ouml;&ouml;alaste suhete, t&ouml;&ouml;tajate kaasamise, kollektiivsete t&ouml;&ouml;suhete ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse olukorrale Eestis. Esimene t&ouml;&ouml;elu-uuring toimus 2009. aastal. T&ouml;&ouml;elu-uuringu raames k&uuml;sitletakse nii t&ouml;&ouml;andjaid kui t&ouml;&ouml;tajaid viie ja enama t&ouml;&ouml;tajaga organisatsioonides, 2015. aastal vastas uuringule 4778 t&ouml;&ouml;tajat ja 848 t&ouml;&ouml;andjat.</p> <p><strong>Kasutatud kirjandus</strong></p> <ul> <li>Eurofound. (2012). Fifth European Working Conditions Survey &ndash; Overview report. Publications Office of the European Union, Luxembourg.</li> <li>Vega, R. P., Anderson, A. J., Kaplan, S. A. (2015). A Within-Person Examination of the Effects of Telework. J Bus Psychol (2015), 30: 313&ndash;323.</li> <li>Beham, B., Baierl, A., Poelmans, S. (2015). Managerial telework allowance decisions &ndash; a vignette study among German managers. The International Journal of Human Resource Management, 26: 11, 1385&ndash;1406.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1512Betooniühingu tegevdirektor: Tööõnnetused on kinni töötaja peas2017-03-27<p class="center">&nbsp;</p> <p class="img-left"><img title="Betooni&uuml;hingu tegevdirektor Toomas Vainola" alt="Betooni&uuml;hingu tegevdirektor Toomas Vainola" src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-39 foto Toomas Vainola autor Eesti Betooni&uuml;hing.jpg" /></p> <p><strong>&bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimine on kinni t&ouml;&ouml;tajate peas,&ldquo; &uuml;tles Betooni&uuml;hingu tegevdirektor Toomas Vainola (fotol), kelle hinnangul on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi &auml;ra hoida j&auml;rjepideva koolituse ja kontrolliga.</strong></p> <p>Juhtides 21 aastat betooni, betoontooteid ja killustikku valmistava ettev&otilde;tte Rudus AS-i t&ouml;&ouml;d, n&auml;gi ta, kuidas seatud t&ouml;&ouml;ohutuse eesm&auml;rgid viivad sihile &ndash; Ruduses, kus Eestis t&ouml;&ouml;tab 50 ja kogu grupis &uuml;le tuhande inimese, ei olnud 2015. aastal &uuml;htki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Ei ole ka palju ettev&otilde;tteid, mille kodulehel on v&auml;&auml;rtuste all esimese punktina kirjas &bdquo;Juhindume oma tegevuses p&otilde;him&otilde;tetest, mis aitavad v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja keskkonnakahjustusi&ldquo;.</p> <p>Vainola s&otilde;nul ei ole see mitte ainult loosung, vaid emaettev&otilde;ttele Soomes oli see t&otilde;epoolest eesm&auml;rk, mille nimel tehti k&otilde;vasti t&ouml;&ouml;d. &bdquo;Tehti k&otilde;ike, mis t&ouml;&ouml;ohutuse tagamiseks vaja on: tehti riskianal&uuml;&uuml;se; otsustati, milliseid isikukaitsevahendeid vaja on; vaadati detailselt l&auml;bi t&ouml;&ouml;operatsioonide jaotus ja reeglid, kuidas k&otilde;iki t&ouml;id ohutult teha,&ldquo; loetles ta. &bdquo;Esmapilgul v&otilde;is tunduda imelik, miks seda k&otilde;ike nii palju vaja on, aga kui sa n&auml;ed, et see tegevus t&otilde;esti m&otilde;jub ja &otilde;nnetused j&auml;rjest v&auml;henevad, siis saad aru, et see ennetustegevus t&ouml;&ouml;tab. T&ouml;&ouml;ohutus on Ruduse kontserni oluline n&otilde;ue ja selle parandamisele p&uuml;hendatakse seal v&auml;ga palju aega ja energiat.&ldquo;</p> <p>K&otilde;ige keerulisem on Vainola hinnangul muuta aga inimeste hoiakuid, et iga t&ouml;&ouml;taja m&otilde;tleks ise oma riskid l&auml;bi. &bdquo;Iga kord, kui midagi tegema hakkad, peab k&auml;ima peast l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;s: mida teen, kuidas teen, mis riskid on ja kuidas end kaitsta,&ldquo; &uuml;tles ta.</p> <p>Vainola kogemus n&auml;itab, et &otilde;nnetusi juhtub rohkem uute t&ouml;&ouml;tajatega, kes ei ole koolitust saanud ja ei tea, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada, ning ka vanade kaladega, kes arvavad, et nemad on juba nii kogenud, et nendega nii ei juhtu. Seda seisukohta toetab ka statistika, mille kohaselt kolmandik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub alla &uuml;heaastase t&ouml;&ouml;staažiga t&ouml;&ouml;tajatega.</p> <p>Lisaks sellele, et inimesed teavad, mida nad peavad tegema, tuleb Vainola v&auml;itel seda pidevalt neile meelde tuletada, tuleb oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitada, aga ka kontrollida ja teadlikult valesti tegemise korral karistada.</p> <p>&bdquo;See oli meie kontserni v&auml;ga tugev suund ja neil on karmid n&otilde;udmised: t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;isid kontrollimas ka inimesed v&auml;ljapoolt ettev&otilde;tet ja kontrolle tehti ette hoiatamata. See on olnud aastatepikkune t&ouml;&ouml; ja l&otilde;puks ei tule t&ouml;&ouml;tajad enam selle peale, et teha asju kuidagi nii, kuidas pole ette n&auml;htud. &Otilde;iged t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ja kaitsevahendid kujunevad harjumuseks ja enam ei m&otilde;tlegi keegi, et t&uuml;likas on kaitsevahendit kasutada ega proovi m&otilde;nda operatsiooni lohakalt teha.&ldquo;</p> <p>Kontrolli ja karistuste olulisust m&ouml;&ouml;nab ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, tuues oma statistikaaruandes v&auml;lja j&auml;rgmist: &bdquo;Ettepanek on suurendada trahvide m&auml;&auml;ramist selliste juhtumite puhul, mis on l&auml;bi aastate&nbsp; traditsioonilised &ndash; ehitustel tellingute, redelitega seotud juhtumid, kiivrite ja turvajalan&otilde;ude puudumine; puidut&ouml;&ouml;stuses masinatega seotud juhtumid, kui kaitsekatted on eemaldatud v&otilde;i t&ouml;id tehakse t&ouml;&ouml;tajale ohtlike masinatega v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja kasutab ohtlikke t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. N&auml;ha on, et sihtkontrollidest v&otilde;i muudest &bdquo;pehmetest&ldquo; meetmetest nendes tegevusalades ei piisa.&ldquo;</p> <p>&bdquo;K&otilde;ik vahendid ohutuks t&ouml;&ouml;tamiseks on olemas, k&uuml;simus on lihtsalt selles, kas neid kasutatakse,&ldquo; leiab Vainola ja toob n&auml;iteks kukkumised ja libisemised, mille puhul on v&otilde;imalik kasutada nii libedusvastaseid vahendeid kui ka spetsiaalseid jalan&otilde;usid.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistikast n&auml;htub, et kui suudame v&auml;hendada kasv&otilde;i ainult kukkumisega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osakaalu, v&auml;heneks raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv lausa veidi rohkem kui kolmandiku v&otilde;rra.</p> <p>Kui me j&otilde;uame selleni, et iga t&ouml;&ouml;taja on p&uuml;hendunud ohutule t&ouml;&ouml;tamisele, siis v&auml;heneb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv kordades v&otilde;i k&uuml;mnetes kordades.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Fotod: sondem/shutterstock;&nbsp;Eesti Betooni&uuml;hing</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1511Kuidas mootorsaega ohutult töötada?2017-03-27<p><strong>T&ouml;&ouml;tan palkmaju valmistavas ettev&otilde;ttes ning kasutan t&ouml;&ouml;s sageli mootorsaagi. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleb palkmaja ehitusel eelk&otilde;ige mootorsaega t&ouml;&ouml;tamisel kasutada?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Mootorsae valmistaja on kasutusjuhendis esitanud n&otilde;uded, mida tuleb sae ohutuks kasutamiseks rakendada.</p> <p><strong>&Uuml;ks tuntud saetootja on teinud j&auml;rgmise loetelu:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/3055" target="_blank">kaitsekiiver</a>,</li> <li><a href="/redirect/3052" target="_blank">kuulmiskaitsevahendid</a>,</li> <li><a href="/redirect/3050" target="_blank">kaitseprillid v&otilde;i n&auml;okaitse</a>,</li> <li><a