Uudised http://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttp://tooelu.ee/et/uudised&nID=1898Kolleeg tuleb tõbisena tööle, mida peaksin ette võtma ning kes selle eest vastutab?2018-02-19<p><strong>T&ouml;&ouml;kaaslane,&nbsp; kellega me paaris t&ouml;&ouml;tame tuleb t&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le. Mida peaksin ette v&otilde;tma ning kes selle eest vastutab?</strong></p> <p><strong>Vastab Arina Shepelev, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor:</strong> Tihtilugu oleme olukorras, kus meid &uuml;mbritsevad nii ilmselgete k&uuml;lmetusn&auml;htudega teenindussektori t&ouml;&ouml;tajad kui kuuleme t&ouml;&ouml;le tulles, kuidas &uuml;ks v&otilde;i teine kolleeg kurdab halba enesetunnet, kuid asendajat ei ole v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja ise palus t&ouml;&ouml;le tulla t&ouml;&ouml;tajate nappuse t&otilde;ttu.</p> <p>Tootmist&ouml;&ouml;liste hulgas valitseb aga arvamus, et haiguslehega koju j&auml;&auml;mine toob endaga kaasa madalama palga kuu l&otilde;pus ning palgast kulude katteks ei piisa.</p> <p>Kes aga vastutab selle eest, et nt kaupluse v&otilde;i restorani klienditeenindaja v&otilde;i kassapidaja ei teenindaks meid k&auml;hiseva h&auml;&auml;lega v&otilde;i ilmselgete sesoonse haiguse s&uuml;mptomitega. Sama k&uuml;simus tekib t&ouml;&ouml;l, kui kolleeg on t&otilde;bine.</p> <p>T&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le v&otilde;i inimeste sekka tulles seate paraku ohtu teiste inimeste tervise ja heaolu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale teada andma t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmist takistavast terviseh&auml;irest.&nbsp; Ka kerge palavik alandab inimese t&auml;helepanuv&otilde;imet ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel ohustab palavikuga t&ouml;&ouml;taja nii enda kui ka teiste inimeste tervist. &Uuml;ks t&uuml;&uuml;pilisest s&uuml;mptomitest on ka lihasvalu, mis avaldab m&otilde;ju tehtava t&ouml;&ouml; kvaliteedile ning l&otilde;ppude l&otilde;ppuks ka inimese enda heaolule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on veelgi t&auml;htsam roll sellises olukorras. Kuna t&ouml;&ouml;andja peab tegema k&otilde;ik selleks, et v&auml;hendada&nbsp; terviseriske, peab ta t&ouml;&ouml;l t&otilde;bist t&ouml;&ouml;tajat n&auml;hes selgitama t&ouml;&ouml;tajale, et ta peaks j&auml;&auml;ma koju ning ennast terveks ravima. See on kasulik ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;tajale endale, sest v&auml;lja ravimata haigus v&otilde;ib kaasa tuua t&uuml;sistusi. Samuti aitab see v&auml;ltida kolleegide ja v&otilde;imalike klientide nakatumist ning takistab viirushaiguse edasist levikut.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1897Puhkusegraafiku koostamise meelespea2018-02-16<p><strong>Igal ettev&otilde;ttel tuleb hiljemalt esimese kvartali l&otilde;puks ehk 31. m&auml;rtsiks koostada ja t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkusegraafik. Miks seda &uuml;ldse teha tuleb? &nbsp;</strong></p> <p>&Uuml;helt poolt on see t&ouml;&ouml;lepingu seadusest (TLS) tulenev n&otilde;ue (paragrahv 69, l&otilde;ige 2), aga teiselt poolt aitab see oluliselt lihtsustada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;de planeerimist.</p> <p>TLS-i paragrahv 55 n&auml;eb ette, et igal t&ouml;&ouml;tajal on aastas &otilde;igus 28 kalendrip&auml;eva pikkusele p&otilde;hipuhkusele, millest v&auml;hemalt &uuml;ks osa peab kestma 14 j&auml;rjestikust kalendrip&auml;eva. Juhul kui t&ouml;&ouml;taja on liitunud ettev&otilde;ttega poole aasta pealt, on tal &otilde;igus saada p&otilde;hipuhkust proportsionaalselt t&ouml;&ouml;l oldud ajaga. Lisaks p&otilde;hipuhkusele on veel erinevad lisapuhkused, mida t&ouml;&ouml;tajad saavad kasutada: nt &otilde;ppepuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus, osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja puhkus.</p> <p>Seega, v&auml;ltimaks olukorda, kus k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tahavad puhkusele minna samal ajal, on m&otilde;istlik aasta alguses koostada puhkusegraafik.</p> <p><strong>Mida tuleb ettev&otilde;ttel silmas pidada puhkusegraafiku koostamisel?</strong></p> <p>Puhkusegraafik tuleb koostada t&ouml;&ouml;taja soove arvesse v&otilde;ttes. Sealjuures tuleb t&ouml;&ouml;andjal silmas pidada t&ouml;&ouml;tajaid, kel on TLS-i paragrahvi 69 l&otilde;ike 7 j&auml;rgi &otilde;igus saada puhkust endale sobival ajal:</p> <ul> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.</li> </ul> <p>Puhkusegraafikusse tuleks kirja panna k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate (sh nende t&ouml;&ouml;tajate, kel kehtib veel katseaeg) jooksva aasta etten&auml;htud puhkusep&auml;evad. Samuti eelmise aasta puhkusej&auml;&auml;gid. Lisaks sellele on hea, kui t&ouml;&ouml;tajad oskavad v&otilde;imalusel graafikusse panna ka oma lisapuhkuse p&auml;evad.</p> <p>Graafiku koostamine annab t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imaluse veenduda, et sama t&ouml;&ouml;d tegevate t&ouml;&ouml;tajate puhkused ei kattuks. Samuti annab graafiku koostamine t&ouml;&ouml;andjale piisavalt aega, et vajadusel m&auml;&auml;rata puhkuseperioodiks t&ouml;&ouml;tajale asendaja. Juhtkonna kinnitatud puhkusegraafiku kinnitavad t&ouml;&ouml;tajad hiljemalt 31. m&auml;rtsiks oma allkirjaga.</p> <p><strong>Puhkusegraafiku muutmine ja puhkused v&auml;ljaspool graafikut</strong></p> <p>Sageli tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja ei saa v&otilde;i ei soovi (nt isiklikel p&otilde;hjustel) graafikus kirjas oleval ajal puhkusele minna. M&otilde;nikord v&otilde;ib tulla ette ka vastupidist, kus t&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;tajale puhkust pakkuda etten&auml;htud ajal (nt on just tulnud eriti suur tellimus, mis peab olema t&auml;htaegselt t&auml;idetud). Sellistes olukordades saab alati vastavalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppele puhkusegraafikut muuta.</p> <p>Samuti v&otilde;ib puhkusegraafikut jooksvalt t&auml;iendada. N&auml;iteks kui ettev&otilde;ttesse tuleb uus t&ouml;&ouml;taja, saab ka tema puhkusesoovid graafikusse lisada. Kui ettev&otilde;te ei soovi puhkusegraafikut jooksvalt uute t&ouml;&ouml;tajate p&auml;rast uuendada, v&otilde;imaldatakse uutele t&ouml;&ouml;tajatele puhkus puhkuseavalduse p&otilde;hjal, mis on esitatud v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette.</p> <p>Kohustus esitada puhkuseavaldus 14 kalendrip&auml;eva enne puhkust kehtib ka juhul, kui ettev&otilde;te ei ole puhkusegraafikut koostanud v&otilde;i graafikus on j&auml;&auml;nud m&otilde;ni puhkus m&auml;rkimata.</p> <p>K&uuml;ll aga ei kehti 14 kalendrip&auml;evane etteteatamise aeg aasta esimeses kvartalis, kui puhkusegraafik on alles koostamisel ning pole veel kinnitatud. Sel ajal saab t&ouml;&ouml;taja (v.a t&ouml;&ouml;tajad, kel on &otilde;igus puhata endale sobival ajal) minna puhkusele &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekul.</p> <p><strong>Millal on kasulik puhata: ettev&otilde;tte vaade</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks on kindlasti kasulik, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad kasutavad oma saadaolevad puhkusep&auml;evad aasta jooksul &auml;ra ning jagavad puhkused omavahel &uuml;htlaselt aasta peale &auml;ra, mitte ei puhka k&otilde;ik korraga &uuml;hes kuus. &Uuml;helt poolt on see ettev&otilde;ttele kasulik, kuna aasta l&otilde;pus ei teki aruannetesse liiga suurt puhkusereservi. Teiselt poolt saab ettev&otilde;te puhanud ja v&auml;rsked t&ouml;&ouml;tajad, mis tagab omakorda kvaliteetsema t&ouml;&ouml;.</p> <p><strong>Millal on kasulik puhata: t&ouml;&ouml;taja vaade</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja jaoks jaguneb puhkuse planeerimisel kasulikkus kaheks: kasulikkus ajalises m&otilde;ttes ja kasulikkus rahalises m&otilde;ttes.</p> <p>Need t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivad v&otilde;imalikult kaua j&auml;rjest puhata, peaksid planeerima oma puhkuseperioodi selliselt, et sellesse j&auml;&auml;b ka m&otilde;ni riigip&uuml;ha. Kuna riigip&uuml;ha p&auml;evad ei l&auml;he puhkusep&auml;evade arvestusse, siis nende p&auml;evade v&otilde;rra puhkus pikeneb. Kokku on Eestis ametlikult 12 riigip&uuml;ha, millest enamik on kindlatel kuup&auml;evadel, kuid on ka nn liikuvad p&uuml;had.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad, kelle eesm&auml;rk on saada v&otilde;imalikult suur puhkusetasu (kehtib ainult neile, kes saavad muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu: n&auml;iteks saavad lisaks p&otilde;hitasule ka erinevaid boonuseid v&otilde;i t&ouml;&ouml;tavad tunnitasu alusel), peaksid oma puhkuse planeerima perioodi, mille puhkusetasu arvestusse (puhkusetasu arvutatakse keskmise t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgi ehk eelnenud kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjal) l&auml;heksid sisse ka saadud lisatasud. Samuti on muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu korral rahaliselt kasulik puhata terve n&auml;dal ehk esmasp&auml;evast p&uuml;hap&auml;evani, kuna puhkusetasu arvutatakse ka n&auml;dalavahetuse p&auml;evade eest.</p> <p>Viimane soovitus on j&auml;lgida t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu kuus. Mida rohkem on kuus t&ouml;&ouml;p&auml;evi, seda kasulikum on sel kuul puhata, kuna siis on nn &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&auml;&auml;rtus palgas k&otilde;ige v&auml;iksem. Seega kaotab t&ouml;&ouml;taja sel kuul puhkusel viibides k&otilde;ige v&auml;hem.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes peaks muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu saajal olema 2018. aastal rahalises m&otilde;ttes k&otilde;ige kasulikum puhata oktoobris (23 t&ouml;&ouml;p&auml;eva) v&auml;hemalt seitse p&auml;eva j&auml;rjest (nii et n&auml;dalavahetuse p&auml;evad sisse j&auml;&auml;vad). Seda eeldusel, et perioodil aprill-september on saadud ka lisatasusid.</p> <p>Nagu varem mainitud, kehtib see k&otilde;ik muutuva t&ouml;&ouml;tasuga t&ouml;&ouml;tajate kohta. Kui t&ouml;&ouml;taja saab fikseeritud kuupalka, siis tema puhkusetasu arvutatakse kuupalga s&auml;ilitamise meetodil ehk ta saab puhkusetasuks sama palju raha, nagu ta oleks sel perioodil t&ouml;&ouml;tades saanud.</p> <p>Autor: Kaija Salu, Grant Thornton Balticu vanemraamatupidaja</p> <p>Allikas: <a href="http://rup.ee/" target="_blank">rup.ee</a></p> <p><strong><a href="/redirect/2612" target="_blank">Vaata liaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhuse ajakava ja kestuse kohta</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1896Uus ESENER-2 analüüs rõhutab töökohal tekkivate ohutus- ja terviseriskide juhtimise ebakõlasid2018-02-15<p><strong>Uus aruanne, milles anal&uuml;&uuml;sitakse uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete teise uuringu (ESENER-2) tulemusi, vaatleb laiemalt Euroopa t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu tavasid. Aruandes r&otilde;hutatakse, et kuigi traditsiooniliste ohutusriskidega tegeldakse kogu Euroopas &uuml;ldjoontes h&auml;sti, siis tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide haldamine nii heal tasemel ei ole. Tuleb suurendada praegust suundumust p&ouml;&ouml;rata ulatuslikumat t&auml;helepanu tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsetele riskidele t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse hea tava osana.</strong></p> <p>Aruandes m&auml;rgitakse, et juhtkonna suur p&uuml;hendumus, t&ouml;&ouml;tajate esindatus ning k&auml;ttesaadavad finantsvahendid ja inimressursid muudavad ettev&otilde;tetele t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse hea tava juurutamise oluliselt lihtsamaks. Suuremad ettev&otilde;tted ning tootmis- ja t&ouml;&ouml;stussektori ettev&otilde;tted n&auml;itavad &uuml;ldjuhul suuremat t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimist, kuid isegi nendes organisatsioonides on fookus ikka veel peamiselt pigem traditsioonilistel ohutusriskidel kui tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsetel teguritel.</p> <p>Aruandes tuvastatakse s&uuml;nergia praeguse ELi poliitika ja tavade vahel, mis annab v&otilde;imaluse t&auml;iendada ja konsolideerida t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse tavas viimastel aastatel tehtud edusamme.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/management-occupational-health-and-safety-european-workplaces/view" target="_blank">Laadige alla t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimise ESENER-2 t&auml;isaruanne ning kokkuv&otilde;te</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/surveys-and-statistics-osh/esener" target="_blank">ESENERi uuringute l&uuml;hi&uuml;levaade</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/en" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1895Tervislike töökohtade 2018–2019. aasta kampaania algus läheneb2018-02-15<p><strong>Ohtlikud ained on j&auml;tkuvalt suur ohutus- ja terviseprobleem, mis m&otilde;jutab miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid kogu Euroopas. Kuid kokkupuute ulatust ja kaasnevaid riske sageli alahinnatakse v&otilde;i eiratakse.</strong></p> <p>EU-OSHA peatne kampaania <a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;</a>&nbsp; selgitab peamisi v&auml;&auml;rarusaamu, suurendab riskiteadlikkust ning tutvustab h&auml;id tavasid ja ressursse, mille abil ohtlikke aineid t&ouml;&ouml;kohal t&otilde;husalt juhtida.</p> <p>Kampaania algab 24.4.2018 ning selles osalevad sajad partnerid, sealhulgas meie kolmepoolne v&otilde;rgustik, kuhu kuuluvad valitsused, t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjate esindajad.</p> <p>Laadige kampaaniajuhend, teabeleht, plakat ja PowerPointi esitlus alla veebilehelt <a href="https://healthy-workplaces.eu/">https://healthy-workplaces.eu/</a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1892Töötan talvel õues, millised tööriided peab tööandja mulle andma?2018-02-14<p><strong>Teen pidevalt hooldust&ouml;id &otilde;ues ja tunnen talvel miinuskraadidega, et kehal on k&uuml;lm. Olen juba saanud ka natuke k&uuml;lmetada. Kas mul on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt paremaid tingimusi &otilde;ues t&ouml;&ouml;tamiseks?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> &Otilde;ues t&ouml;&ouml;tamisel on oluline, et t&ouml;&ouml;tajat kaitseksid ilmastikum&otilde;jude eest korralikud t&ouml;&ouml;riided ning ta saaks t&ouml;&ouml; vahepeal puhata ja ennast soojendada. Universaalselt sobivat t&ouml;&ouml;riietust iga t&ouml;&ouml; jaoks pole paraku olemas. T&ouml;&ouml;riietuse peab t&ouml;&ouml;andja valima vastavalt konkreetsele t&ouml;&ouml;le (on see f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne t&ouml;&ouml;, f&uuml;&uuml;siliselt passiivne t&ouml;&ouml; v&otilde;i tegevused vahelduvad). Lisaks sooja hoidmisele tuleb m&otilde;elda ka sellele, et riided oleksid lume- ja vihmakindlad. Sooja aitab tagada ja riietust v&auml;litemperatuurile vastavaks kohandada kihiline riietus &ndash; alates soojast pesust kuni ilmastikukindla &otilde;uejopeni. &Otilde;igesti valitud soe pesu aitab sooja hoidmisele v&auml;ga palju kaasa.</p> <p>K&uuml;lmas t&ouml;&ouml;tades on t&auml;htsad ka puhkepausid, mil t&ouml;&ouml;taja saab end soojendada ja soovituslikult juua sooja jooki. Puhkepauside rohkus s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;koormusest ja v&auml;listemperatuurist. Kui v&auml;ljas on tugevad miinuskraadid, jahtub keha kiiremini ja seet&otilde;ttu tuleb v&otilde;imaldada rohkem pause sooja saamiseks.</p> <p>Kui v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamisel on t&ouml;&ouml;riietega k&uuml;lm ja/v&otilde;i pole piisavat v&otilde;imalust ennast soojendada, siis tuleb sellest teavitada t&ouml;&ouml;andjat ja otsida &uuml;heskoos lahendusi, kuidas t&ouml;&ouml;riietust ja puhketingimusi t&auml;iustada. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamiseks sobivaid t&ouml;&ouml;tingimusi, st piisavalt sooja t&ouml;&ouml;riietust ja pause. T&ouml;&ouml;andjale soovitame enne t&ouml;&ouml;riiete soetamist m&uuml;&uuml;jaga l&auml;bi arutada, millise t&ouml;&ouml; tegemiseks riideid ostetakse ja millised v&otilde;iksid olla erinevad riietuse kihtide variandid.</p> <p><strong>Vaata lisaks</strong> <strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1850" target="_blank">ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta neljandas numbris ilmunud lugu "Talvel on t&ouml;&ouml;riiete valik eriti t&auml;htis".</a></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1890Tööinspektsioon: mööblitööstuse ettevõtete arusaam kemikaalide ohutust kasutamisest on puudulik2018-02-14<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimist ning ohtlike kemikaalide kasutamist&nbsp; m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes. Kontrolliti 24 ettev&otilde;tet. Protokollidesse m&auml;rgiti 123 rikkumist ning neist 19 kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, kas ettev&otilde;tted on hinnanud f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid riske ning mida on ette v&otilde;etud riskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i maandamiseks. Kontrolliti ka ohtlike kemikaalide kasutamist ettev&otilde;tetes. Riskianal&uuml;&uuml;sides on f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivad riske sageli alahinnatud. Samas kasutavad mitmed ettev&otilde;tted uusi ergonoomilisi t&ouml;&ouml;vahendeid ning roteerivad t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis aitab hoida t&ouml;&ouml;tajate tervist. Probleemseks osutus aga kemikaaliohutus. Ettev&otilde;tetes ei osata arvestada terviseriskide v&otilde;imalusega ega taheta kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuste t&ouml;&ouml;tajate sagedasemad tervisemured saanud alguse f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest. &bdquo;Mitmed m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tted on investeerinud t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisse. Kasutusele on v&otilde;etud ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid, et v&auml;hendada f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid probleeme,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Samas on m&otilde;tlemapanev, et ettev&otilde;tted ei olnud teadlikud kasutatavate&nbsp; kemikaalide kantserogeensest toimest. Neid ohte tuleb aga v&auml;ga t&otilde;siselt v&otilde;tta, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;siste terviseprobleemide teket,&ldquo; r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektorid 24 ettev&otilde;tet kuues maakonnas: Harjumaal, Ida-Virumaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, Tartumaal ning V&otilde;rumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;s</a><br /><a href="/redirect/716" target="_blank">ohtlikud kemikaalid</a><br /><a href="/redirect/2814" target="_blank">f&uuml;sioloogilised ohutegurid</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1887Eestis kasvab paindliku tööaja ja kaugtöö trend, aga seda saavad kasutada suurettevõtete ja kõrgema haridusega töötajad2018-02-09<p><strong>J&auml;rjest enam Eesti t&ouml;&ouml;andjaid v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajatele paindlikku t&ouml;&ouml;aega ja kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi. Paindlikule t&ouml;&ouml;le ligip&auml;&auml;s on aga eesk&auml;tt suurettev&otilde;tetes ning k&otilde;rgema haridustaseme ja kvalifikatsiooniga t&ouml;&ouml;tajatel, selgub Arenguseire Keskuse tellitud t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku paindlikkuse uuringust.</strong></p> <p>Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu t&otilde;i anal&uuml;&uuml;si tulemuste p&otilde;hjal v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;suhte paindlikkus on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. &bdquo;P&auml;rast majanduskriisi on t&ouml;&ouml;aja paindlikkus Eestis suurenenud ning j&otilde;udnud j&auml;rgi Euroopa keskmisele n&auml;itajale &ndash; tervelt 65% Eesti ettev&otilde;tetest pakub paindlikku t&ouml;&ouml;aega. Kasvab ka kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusi pakkuvate t&ouml;&ouml;andjate hulk ning kaugt&ouml;&ouml;d saab teha ligi viiendik Eesti t&ouml;&ouml;tajatest, seegi n&auml;itaja sarnaneb Euroopa keskmisega,&ldquo; selgitas Vallistu.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja ja &ndash;vormide paindlikkuse kasvu p&otilde;hjus v&otilde;ib Vallistu s&otilde;nul olla selles, et majanduskriisi ajal toimus paindlikkuse v&otilde;imaldamises langus, kuid n&uuml;&uuml;dseks on Eesti &uuml;letanud kriisi-eelse taseme ning n&auml;itajad on kasvanud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.</p> <p>Arenguseire Keskuse t&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekti raames uuris Kenti &Uuml;likooli sotsioloogia &otilde;ppetooli professor dr Heejung Chung paindliku t&ouml;&ouml; arengut nii t&ouml;&ouml;aja paindlikkuse, kaugt&ouml;&ouml; kui ka autonoomse t&ouml;&ouml;aja l&otilde;ikes. &bdquo;Anal&uuml;&uuml;si tulemused r&auml;&auml;givad selget keelt &ndash; juhi v&otilde;i eksperdina t&ouml;&ouml;taval inimesel v&otilde;ib olla kaheksa korda suurem ligip&auml;&auml;s kaugt&ouml;&ouml;le ning neli korda suurem ligip&auml;&auml;s ajapaindlikule t&ouml;&ouml;le kui n&auml;iteks m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;d tegeval inimesel,&ldquo; s&otilde;nas Vallistu. Anal&uuml;&uuml;s tugines Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu ja Euroopa ettev&otilde;tete uuringu andmetele.</p> <p>K&otilde;ige sagedamini v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tajatele paindlikkust Eestis suured ettev&otilde;tted, kuid paindlikkust v&otilde;imaldatakse sageli vaid osale t&ouml;&ouml;tajatest. V&auml;ikesed ettev&otilde;tted v&otilde;imaldavad paindlikku t&ouml;&ouml;d harvem, kuid sel juhul on see tihti v&otilde;imaldatud k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Teistes Euroopa Liidu riikides on v&otilde;rreldes Eestiga paindlikule t&ouml;&ouml;le suurem ligip&auml;&auml;s v&auml;ikeste laste vanematel. &bdquo;Eesti tulemused sellist trendi veel ei n&auml;ita,&ldquo; kinnitas Vallistu.</p> <p>Arenguseire Keskuse eksperdi s&otilde;nul on k&uuml;simus ka selles, kas paindliku t&ouml;&ouml; puhul on tegemist privileegiga v&otilde;i peaks hoopis rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama selle ohtudele t&ouml;&ouml;taja jaoks. &bdquo;Uuringu tulemused n&auml;itavad, et kaugt&ouml;&ouml; tegijad muretsevad vabal ajal t&ouml;&ouml;asjade p&auml;rast neli korda sagedamini ning teevad vabal ajal t&ouml;&ouml;d viis korda sagedamini,&rdquo; t&otilde;i Vallistu v&auml;lja.</p> <p>Uuringu tulemusi retsenseerinud Tartu &Uuml;likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse anal&uuml;&uuml;tik Kerly Espenberg r&otilde;hutas, et k&otilde;ige suurem oht, mis t&ouml;&ouml;aja ja -koha paindlikul kujundamisel tekib, on see, et t&ouml;&ouml;taja ei oska t&otilde;mmata piiri t&ouml;&ouml; ja koduse elu vahele. &ldquo;Lihtne on vaid korraks &otilde;htul t&ouml;&ouml;-meile kiigata, kui selline v&otilde;imalus on olemas, ja kui sealt leida t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, siis see &auml;ra t&auml;ita. See v&otilde;ib viia &uuml;letundide tekkimiseni, mida t&ouml;&ouml;taja ei taju ja t&ouml;&ouml;andja ei tea,&rdquo; lisas Espenberg.</p> <p>Samas n&auml;itavad rahvusvaheliste uuringute tulemused, et &uuml;ldjuhul on paindliku t&ouml;&ouml;korraldusega t&ouml;&ouml;tajad oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaaluga rohkem rahul ning t&ouml;&ouml;tavad produktiivsemalt ja teistest rohkem, samas puuduvad nad t&ouml;&ouml;lt v&auml;hem ja on harvem haiged.</p> <p>Arenguseire Keskus viib sel aastal l&auml;bi t&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekti, mille eesm&auml;rk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini m&otilde;ista t&ouml;&ouml;turu arenguid Eestis ning nende m&otilde;jutegureid. Uurimisprojekti raames teostatud anal&uuml;&uuml;s h&otilde;lmas Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu andmeid 2005., 2010. ja 2015. aastal ning Euroopa ettev&otilde;tete uuringu andmeid 2009. ja 2013. aastal. T&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta l&otilde;pus.</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/" target="_blank">&auml;rileht.delfi.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1886Tasakaalustatud toitumine aitab viirushaigusi eemal hoida 2018-02-08<p><strong>Veebruari on TAI tervisekalender p&uuml;hendanud viirushaiguste perioodile ja tasakaalustatud toitumisele t&ouml;&ouml;kohal. Kuigi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;taja toitumisharjumusi muuta j&auml;&auml;vad piiratuks - sahtlisse ju piiluma ei l&auml;he, kas seal ootab vahepalaks &otilde;un v&otilde;i lehttaignak&uuml;psis - siis &uuml;ht-teist saab kollektiivi tasakaalustatud ja tervisliku toitumise nimel &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;andja, usub toitumisn&otilde;ustaja ja Tervise Arengu Instituudi toitumise infos&uuml;steemi NutriData projektijuht Kristin Salupuu intervjuus terviseinfo.ee-le.</strong></p> <p><strong>Alustame &uuml;ldisemalt. Kuidas siinsed inimesed tavaliselt t&ouml;&ouml;kohal toituvad, millised on harjumused ja kui palju need erinevad sellest, kuidas ideaalis v&otilde;iks olla?</strong></p> <p>&Uuml;ldistusi, et k&otilde;ik inimesed kuidagi &uuml;htmoodi toituksid, teha ei saa. Inimesed erinevad, ent suur osa siiski ei toitu tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Pigem s&uuml;&uuml;akse &uuml;htesid ja samu toite, kaldutakse s&ouml;&ouml;ma liigselt t&ouml;&ouml;deldut, liiga v&auml;he mahub men&uuml;&uuml;sse puu- ja k&ouml;&ouml;givilju, viimaseid eriti just v&auml;rskelt ja v&auml;het&ouml;&ouml;deldud kujul. Muidugi, palju m&auml;&auml;rab &auml;ra seegi, millised on &uuml;ldse v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;kohal s&uuml;&uuml;a. Kas on olemas kohvik, kas on olemas v&otilde;imalus ise toitu kaasa v&otilde;tta. Ja kui see v&otilde;imalus on, siis tuleb juba see, millise valiku t&ouml;&ouml;taja teeb.</p> <p>Paljudele meeldib s&uuml;&uuml;a liiga palju liha ja liigselt soola sisaldavaid toitusid. Samuti rasvarohkeid, sest rasv on selline kiire energiaallikas, mis tekitab m&otilde;nutunnet. Teistsugused toidud ei pruugi sellisel viisil s&ouml;&ouml;ma harjunud inimesele alguses maitsedagi.</p> <p>Teine asi on see, et sageli s&uuml;&uuml;akse mitte siis, kui peaks vaid siis kui leidub aega. On ka neid, kes aja kokkuhoiuks &uuml;ldse l&otilde;una vahele j&auml;tavad. S&uuml;&uuml;akse kerge hommikus&ouml;&ouml;k ja seej&auml;rel v&auml;ga toekas &otilde;htus&ouml;&ouml;k. Et siis j&auml;rgmise &otilde;htuni vastu pidada. Selline muster v&otilde;ib viia v&auml;ga lihtsasti &uuml;lekaaluni. M&otilde;nikord asendab &auml;raj&auml;&auml;nud l&otilde;unat hoopis midagi magusat ja energiatihedat. Vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete kohapealt j&auml;&auml;b selline valik muidugi v&auml;ga kesiseks. Ka selline toitainete puuduj&auml;&auml;k v&otilde;ib soodustada &otilde;htuseid &uuml;les&ouml;&ouml;misi.</p> <p><strong>Nii et toitumise regulaarseks muutmine on esimene samm.</strong></p> <p>Kui veel r&auml;&auml;kida pidevast kiirustamisest ja tormamisest, siis kiirustamine s&ouml;&ouml;mise ajal ei ole samuti k&otilde;ige m&otilde;istlikum. S&ouml;&ouml;mine algab juba silmadega ja seedimine algab suust. Kui toitu korralikult l&auml;bi ei n&auml;rita, v&otilde;ib juhtuda see, et toitaineid omastatakse halvemini, seedimine muutub raskemaks, enesetunne ja tuju halvemaks. Stress on samuti paljude haiguste puhul &uuml;ks peamisi riskitegureid.</p> <p><strong>Kas on v&otilde;imalik v&auml;lja tuua n&auml;iteid, kus tingimused heaks p&auml;evaseks toidupausiks paranesid ning sellega koos paranes ka inimeste tervis?</strong></p> <p>Statistikat siin v&auml;lja tuua oleks keeruline, aga tean n&auml;iteks omast kogemusest sellist ettev&otilde;tet, kus l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi pakkuja vahetus ning uus oli v&otilde;tnud endale eesm&auml;rgiks pakkuda suurema k&ouml;&ouml;giviljade, v&auml;iksema rasva ja soolasisaldusega men&uuml;&uuml;d. Selline toit on muidugi kergem ning osade inimeste jaoks v&otilde;ib tunduda, et kui p&auml;rast s&ouml;&ouml;mist ei ole raske olla, siis polekski nagu k&otilde;ht t&auml;is. &Otilde;nneks on harjumusi v&otilde;imalik muuta ning m&otilde;nigi inimene sealt on juba m&auml;rgatavalt kaalust kaotanud.</p> <p>Kuigi, t&otilde;epoolest, on olemas neidki, kellele ikkagi selline toit ei maitse ning nad ostavad meelsamini kusagilt kulinaarialetist omale l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi. Kulinaarialett on &uuml;sna suureks konkurentsiks l&otilde;unas&ouml;&ouml;gipakkujatele.</p> <p><strong>Kulinaarialetid on paljudes kohtades ja l&otilde;una ajal omale &uuml;ks mugav karbit&auml;is salatit tihti ostetakse. Kuidas need toitumisn&otilde;ustaja seisukohalt vaadates on? Kas sellist l&otilde;unat v&otilde;iks soovitada?</strong></p> <p>Neid t&otilde;epoolest ostetakse. Siin on valikuk&uuml;simus, kui mitmekesine see men&uuml;&uuml; on ja kui t&auml;helepanelikult pakendeid loed. Loomulikult, ideaalis v&otilde;iks s&uuml;&uuml;a alati tervisliku valmistamisviisiga v&auml;rskelt tehtud toitu. Kuid paljude jaoks hakkab rolli m&auml;ngima hind. Kui inimesel on valida, kas ta saab oma l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi k&auml;tte kahe viiek&uuml;mne v&otilde;i kuue euro eest, siis paljud valivad odavama variandi. Siin on ikkagi alternatiiv, et teed ise endale toidu kaasa. Kuigi, ega see mikrolaineahjus soojendamine ei ole ka k&otilde;ige ideaalsem. Samas, kui paljudel on v&otilde;imalus toit v&auml;rskelt valmis teha t&ouml;&ouml; juures? Kui v&auml;lja pakkuda mingit konkreetset lahendusvarianti, siis soovitan, et n&auml;iteks kolm korda n&auml;dalas tee toit kaasa ja need korrad kui v&auml;ljas s&uuml;&uuml;a, siis valida pigem parem ja kallim.</p> <p><strong>Mis hakkab muutuma toidusedelit tervislikumaks muutes inimese terviseseisundis?</strong></p> <p>Ei j&auml;&auml;da nii kergesti k&uuml;lmetushaigustesse. Kui keha saab piisavalt vajalikke toitaineid, siis on immuuns&uuml;steem tugevam ja haigused ei hakka nii kergelt k&uuml;lge. Hea toit parandab ka une kvaliteeti. Kui k&uuml;lmetushaigusi on v&auml;hem, paranevad t&ouml;&ouml;tulemused. Oma elustiili tervislikumaks muutmisele tuleb muidugi l&auml;heneda kompleksselt. Lisaks toitumisele tuleb vaadata liikumist, und ja tingimusi, kus t&ouml;&ouml;tad. N&auml;iteks v&otilde;ib paljude inimeste jaoks tunduda pikk uneaeg lihtsalt ajaraiskamisena. Tegelikult une arvelt t&ouml;&ouml; tegemisega &uuml;ldjuhul h&auml;id tulemusi ei saavutata, kui &uuml;ldse, siis l&uuml;hiajaliselt. V&auml;ljapuhanud t&ouml;&ouml;taja on tegelikult palju efektiivsem.</p> <p><strong>Kas on v&otilde;imalik anda t&ouml;&ouml;andjatele mingeid konkreetseid soovitusi, mida nad saavad &auml;ra teha, et t&ouml;&ouml;tajate toiduvalikud oleks paremad ja tasakaalustatumad?</strong></p> <p>Loomulikult ei l&auml;he t&ouml;&ouml;andja piiluma kellegi sahtlisse, mida t&ouml;&ouml;taja kaasa v&otilde;ttis, aga kindlasti m&otilde;juvad inimestele tervislikku toitumist tutvustavad &uuml;ritused. N&auml;iteks tervisekuud ja tervisep&auml;evad, mis aitavad kujundada uusi paremaid toitumisharjumusi. Mis kohe ka meelde tuleb, on see, et koosolekutel mitte pakkuda k&uuml;psiseid ja komme vaid v&auml;rskeid puu- ja k&ouml;&ouml;givilju. Nende ettevalmistamine k&uuml;ll n&otilde;uab teatavat pingutust, aga sageli paisutatakse siin probleemi &uuml;le, et oi, n&uuml;&uuml;d tuleb l&otilde;ikama ja koorima hakata. Tegelikult ei ole see nii suur t&ouml;&ouml;, kuid tasub ennast &auml;ra.</p> <p>Veel, kus saab t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rata, on kindlasti organisatsiooni &uuml;his&uuml;ritused, n&auml;iteks suvep&auml;evad. Vaadata, milline on sealne toiduvalik.</p> <p>V&otilde;ib teha koos &uuml;hiskokkamisi, et n&auml;idata midagi uut ja p&otilde;nevat toiduvalikusse. Sageli toitutakse &uuml;hek&uuml;lgselt, sest puuduvad ideed ja m&otilde;tted, mida uut teha. Poest &uuml;ritatakse ju v&otilde;imalikult kiiresti l&auml;bi joosta ja toidukorvi valitakse see, millega on juba harjutud. Uued ideed aitavad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;elda, siis pigem p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu kogu eluviisile, nii toitumisele kui liikumisele, need k&auml;ivad tavaliselt k&auml;sik&auml;es. Kui soodustatakse sporditegemist kollektiivis, on juba suurem t&otilde;en&auml;osus, et inimene muudab k&auml;itumist, sest ta satub teistsugusesse keskkonda, kus inimesed teevad teistsuguseid valikuid. Teistsugused m&otilde;tted, hoiakud ja k&auml;itumine tekib juba lihtsamini. Nii et kindlasti on ka liikumine v&auml;ga t&auml;htis.</p> <p><strong>Kui n&uuml;&uuml;d v&auml;lja tuua v&auml;ga kokkuv&otilde;tlikult t&ouml;&ouml;andja kasu, mida ta saab sellest, kui pakub rohkem v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;tajatele tervislikumateks valikuteks.</strong></p> <p>Tema t&ouml;&ouml;tajad on tervemad, produktiivsemad. Terve, energiline ja motiveeritud t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;ttele kasum. Muide, tervemate t&ouml;&ouml;tajatega organisatsioonis on ka t&ouml;&ouml;andja ise tervem. Viirused levivad ju inimesi pidi. Heas t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonnas t&ouml;&ouml;tada on ju igapidi hea. Kui t&ouml;&ouml;tajad on rahul, siis ka need paremad t&ouml;&ouml;tajad ei otsi uusi v&auml;ljakutseid vaid on lojaalsemad.</p> <p>Autor: <strong><a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></strong></p> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <p>Foto: pixabay</p> <p><strong><a href="/redirect/2521" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte tervislikust toitumisest t&ouml;&ouml;kohal</a></strong>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1884Töökaaslased koos sporti ei tee, kuid jõulude ajal saadakse meelsasti kokku2018-02-06<p><strong>T&ouml;&ouml;elu portaalis toimunud k&uuml;sitlusest selgus, et vaid ligikaudu 4% t&ouml;&ouml;kaaslastest k&auml;ivad lisaks muudele &uuml;his&uuml;ritustele ka koos sporti tegemas.</strong></p> <p>Populaarseimaks ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides toimuvaks &uuml;his&uuml;rituseks osutus j&otilde;ulupidu. Enamasti ongi j&otilde;ulude t&auml;histamine kujunenud peamiseks ning ainsaks suuremaks koosviibimiseks t&ouml;&ouml;kaaslastega. Nii on see 35% vastanute puhul.</p> <p>31,7% vastanute t&ouml;&ouml;andjad korraldavad aasta jooksul mitmeid erineva suunitlusega &uuml;his&uuml;ritusi. 29,3% k&uuml;sitluses osalenute seas toimub aga &uuml;ks suurem &uuml;ritus talvel ning teine suvel.</p> <p>Kindlasti on &uuml;histe koosviibimiste ja &uuml;rituste korraldamine ning s&uuml;ndmuste t&auml;histamine koos kolleegidega &uuml;ks v&auml;ga oluline ning vajalik t&ouml;&ouml;kultuuri osa, mis aitab kaasa meeskonnatunde loomisele.</p> <p>Meeles tuleb pidada aga seda, kas t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud &uuml;ritus on tehtud kohustuslikuks v&otilde;i on tegemist vabatahtlikkuse alusel osalemisega. Esimesel juhul on tegemist t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmisega ning kohalduvad ka k&otilde;ik seadusest tulenevad &otilde;igused ja kohustused. Teisel juhul osaleb t&ouml;&ouml;taja &uuml;ritusel vabatahtlikult t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal ning puudub ka t&ouml;&ouml;andja vastutus.</p> <p>K&uuml;sitluse tulemused on n&auml;htavad <a href="http://tooelu.ee/et/gallup" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalis</a>.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/626" target="_blank">T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus suvep&auml;evadel</a><br /><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1446" target="_blank">Kas talvep&auml;evadel murtud k&auml;eluu on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</a></li> <li><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1404" target="_blank">Kuidas korraldada alkoholivabu pidusid?</a></li> </ul> <p>Tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1883Kas pean arvutiga töötamisel saama igas tunnis lisapuhkepause?2018-02-05<p><strong>Lugesin, et t&ouml;&ouml;andja peaks kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel v&otilde;imaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei v&otilde;imaldata? Meil on ette n&auml;htud vaid 30-minutiline l&otilde;unapaus. Kui 10-minutilisi pause ei v&otilde;imaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu l&otilde;unale v&otilde;i peaksin saama varem koju minna?&nbsp;&nbsp;</strong>&nbsp;</p> <p>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks etten&auml;htud pauside kohta on m&auml;&auml;rusega kehtestatud, et t&ouml;&ouml;andja peab korraldama t&ouml;&ouml; selliselt, et t&ouml;&ouml;taja saab silmade &uuml;lepinge ja sundasendis t&ouml;&ouml;tamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga t&ouml;&ouml;tamist teistlaadsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega. Kui see pole v&otilde;imalik, peab t&ouml;&ouml;taja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama v&auml;hemalt 10% kuvariga t&ouml;&ouml;tamise ajast. St kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab &uuml;ks tund kuvariga, siis ta peab saama 10% ehk 6 minutit puhkeaega, mis arvestatakse t&ouml;&ouml;aja sisse. Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgmises tunnis t&ouml;&ouml;tab pool tundi kuvariga ning &uuml;lej&auml;&auml;nud aja t&auml;idab muid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, siis ei pruugi selles tunnis puhkepausi kuvariga t&ouml;&ouml;tamisest vaja olla.</p> <p>Puhkepauside m&otilde;te on leevendada silmade- ja lihaspingeid ning need pausid on ette n&auml;htud selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks ennast sirutada ja silmi puhata. F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks on kasulikum teha tihedamini l&uuml;hikesi puhkepause kui v&auml;hem ja pikemaid pause. Pause tuleb teha regulaarselt, mitte liita pausid t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kokku ja selle arvelt l&uuml;hendada t&ouml;&ouml;aega v&otilde;i pikendada l&otilde;unavaheaega.</p> <p>P&ouml;&ouml;rduge esmalt ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&otilde;i tema kohustusi t&auml;itva t&ouml;&ouml;taja poole ning selgitage, et teil on &otilde;igus igas tunnis, mis te kuvariga t&ouml;&ouml;tate saada 6 minutit puhkepausi, mis arvestatakse t&ouml;&ouml;aja sisse. Kui teil on ettev&otilde;ttes valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, siis andke ka talle teada, et t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;imalda teil kasutada etten&auml;htud puhkepause.</p> <p><strong><a href="/redirect/2774" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte arvutiga t&ouml;&ouml;tamisest</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1881Fotovõistlus: 100 aastat tööd Eesti heaks2018-02-02<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kutsub osalema Eesti 100. aastap&auml;evale p&uuml;hendatud fotov&otilde;istlusel. V&otilde;istlusele on oodatud fotod, mis kujutavad t&ouml;&ouml; tegemist eri aegadel. Parimad fotod j&otilde;uavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni kalendrisse.</strong></p> <p>Sel aastal t&auml;histab Eesti 100. s&uuml;nnip&auml;eva. Aasta l&otilde;pus, detsembris t&auml;itub 100 aastat T&ouml;&ouml;inspektsioonil. Loeme oma s&uuml;nnip&auml;evaks 14. detsembrit, mil m&auml;&auml;rati ametisse esimesed t&ouml;&ouml;kaitsekomissarid. Juubelite t&auml;histamiseks kuulutab T&ouml;&ouml;inspektsioon v&auml;lja fotov&otilde;istluse.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml; eestlaste jaoks m&auml;rgilise t&auml;hendusega.&nbsp; &bdquo;Aegade jooksul on t&ouml;&ouml;tamine v&auml;ga muutunud &ndash; p&otilde;llult ja suurtest vabrikutest on inimesed &uuml;ha enam kolinud kontoritesse arvutite taha. Ja arvutid on samas kolinud p&otilde;llule ning tootmisettev&otilde;tetesse,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Soovime v&otilde;istlusele laekuvate t&ouml;&ouml;de abil teha pildilise aegrea, kuidas on t&ouml;&ouml;tamine Eestis saja aasta jooksul muutunud,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Fotov&otilde;istlusele on oodatud fotod, mis tehtud ajavahemikus 1918-2018 ja kus kujutatakse inimesi t&ouml;&ouml;tamas, hobuvankreid, parvetajaid, ehitusobjekte, ettev&otilde;tteid, artelle, tootmiskombinaate, kaevandusi &ndash; kus ja kuidas iganes Eestis selle aja jooksul t&ouml;&ouml;d on tehtud. Parimad fotod j&otilde;uavad n&auml;itusele ning T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;rgmise aasta kalendrisse.</p> <p>Fotod v&otilde;ib saata aadressile <a href="mailto:infokiri@ti.ee">infokiri@ti.ee</a> kuni 1. septembrini. Palume lisada informatsiooni pildil kujutatu kohta - millal ja kus foto on tehtud, kes on pildil, millist tegevust on kajastatud jne. Lisainfo <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1880Tuleohtlike ainetega töötamisel tuleb hinnata riski ning võtta kasutusele kõik ohutusmeetmed2018-02-01<p><strong>J&auml;tkame ka 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Lammutust&ouml;&ouml;koja riiulitel ladustati kaheksa mahutit, milles iga&uuml;hes oli 1300 liitrit tuleohtlikku vedelikku. &Uuml;ks riiulil olnud mahutitest kukkus alla, l&auml;ks katki, ning selles olnud bensiin voolas p&otilde;randale. T&ouml;&ouml;tajad otsustasid mahuti elektrilise t&otilde;stuki abil &uuml;les t&otilde;sta, et leket oleks lihtsam peatada. See p&otilde;hjustas suure plahvatuse ja tulekahju. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja sai surma ja kaks t&ouml;&ouml;tajat said t&otilde;siseid p&otilde;letushaavu.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Otsese &otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjusena v&otilde;ib v&auml;lja tuua selle, et ruumis, mis oli t&auml;is bensiiniaure, kasutati elektrilist t&otilde;stukit. Kaudseid p&otilde;hjuseid, mis l&otilde;id eelduse &otilde;nnetuse juhtumiseks oli mitmeid:</p> <ul> <li>Tuleohtlikku vedelikku sisaldavad mahutid olid paigutatud terasest riiulile, mille olid paigaldanud t&ouml;&ouml;tajad, kellel puudus selleks &uuml;lesandeks vajalik <strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">v&auml;lja&otilde;pe</a></strong>;</li> <li>Riiuli kokkupanemisel ei olnud l&auml;htutud riiuli valmistaja antud kasutusjuhendist;</li> <li>Mahutid ei olnud m&otilde;eldud sellist laadi vedeliku hoiustamiseks;</li> <li>Nii t&ouml;&ouml;andjal kui t&ouml;&ouml;tajatel puudusid teadmised kuidas tuleohtlikke vedelikke ladustada ja k&auml;idelda;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei olnud saanud t&ouml;&ouml;keskkonnalast koolitust, mis on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;andjatele kohustuslik</li> <li>Ettev&otilde;te ei olnud hinnanud <strong><a href="/redirect/716" target="_blank">kemikaalide ladustamise ja k&auml;itlemisega kaasnevaid riske</a></strong>.</li> <li>Ka t&ouml;&ouml;tajatele ei olnud l&auml;bi viidud ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise koolitust ning neid ei olnud riskidest teavitatud.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatel puudusid <a href="/redirect/443"><strong>isikukaitsevahendid</strong> </a>ning t&ouml;&ouml;tajaid ei olnud juhendatud h&auml;daolukorras n&auml;iteks tuleohtlike ainete lekkimise korral, k&auml;itumiseks.</li> </ul> <p><strong>Mida teha, et edaspidi selliseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <ul> <li>Spetsialistide poolt tuleb l&auml;bi viia koolitused selle kohta, millised on t&ouml;&ouml;ks sobivad vahendid, seadmed, samuti isikukaitsevahendid, ning millised on n&otilde;uded tuleohtlike kemikaalide hoiustamiseks ja k&auml;sitlemiseks.</li> <li>L&auml;bi viia p&otilde;hjalik <strong><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;s</a></strong> ning v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide v&auml;ltimiseks sh leke tekkimise v&otilde;imaluse v&auml;ltimiseks ja evakuatsiooni korraldamiseks h&auml;daolukorras.</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1878Tööinspektsioon: töökeskkonda metallitööstuses saab oluliselt ohutumaks ja tervist säästvamaks muuta2018-01-31<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 34 metallit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tet. Sihtkontroll keskendus liikumisteede m&auml;rgistusele, t&ouml;&ouml;vahendite ja isikukaitsevahendite kasutamisele ning esmaabivahendite k&auml;ttesaadavusele. Tuvastati kokku 163 rikkumist, millest 37 kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>Liikumisteede ja erinevate m&auml;rgistustega seotud rikkumisi oli kokku 47. Peamiselt oli probleemiks kukkumisohtlike kohtade m&auml;rgistamata j&auml;tmine. Sageli olid n&otilde;uetekohaselt m&auml;rgistamata ka ohualad. T&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumisi oli kokku 57. Siin oli valdavaks probleemiks omavoliliselt eemaldatud kaitsekatted treipinkidelt ja k&auml;iadelt. &Uuml;heksas ettev&otilde;ttes puudusid esmaabivahendid t&ouml;&ouml;kohal. Osades ettev&otilde;tetes ei kasutatud ka isikukaitsevahendeid n&otilde;uetekohaselt. Positiivse poole pealt ei tuvastanud t&ouml;&ouml;inspektorid sihtkontrolli k&auml;igus &uuml;htegi elule ohtlikku t&ouml;&ouml;d ega eluohtlikku t&ouml;&ouml;vahendit, mille tegemise v&otilde;i kasutamise oleks tulnud peatada.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul juhtub metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. &bdquo;Tihti on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused metallit&ouml;&ouml;stuses seotud oma tarkusest t&ouml;&ouml;vahendite muutmisega, mille k&auml;igus v&otilde;etakse maha kaitsekatted. Ka sihtkontrolli k&auml;igus kuulsime sageli, et kaitsekate muudab t&ouml;&ouml;tamise ebamugavaks. Selline tegevus on aga &otilde;nnetuse v&auml;lja kutsumine,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Vaid neljas sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastatud ettev&otilde;ttes ehk 12% ettev&otilde;tetes polnud &uuml;htegi rikkumist. See n&auml;itab, et arenguruumi hea ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna loomiseks on veel k&uuml;llaga,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti 34 metallit&ouml;&ouml;stusega tegelevat ettev&otilde;tet. Neist asus Harjumaal 8, Tartumaal 4, P&auml;rnumaal 2, Viljandimaal 3, J&auml;rvamaal 2, J&otilde;gevamaal 2, Ida-Virumaal 7, L&auml;&auml;ne-Virumaal 4, P&otilde;lvamaal 1 ja V&otilde;rumaal 1. Kontrolli toimumisest kontrollitavaid ettev&otilde;tteid eelnevalt ei teavitatud.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks <a href="/redirect/616" target="_blank">valdkonnap&otilde;hist teemalehte T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</strong></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1876Kas puhkusele võib jääda ka enne puhkuste ajakava kinnitamist?2018-01-29<p><strong>Kas t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale puhkust andma enne puhkuse ajakava kinnitamist?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Anneli Lepik:</strong> Uue aasta puhkuste ajakavad on koostamisel ning t&ouml;&ouml;tajail on taas tekkinud k&uuml;simusi oma &otilde;iguste osas puhkuse kasutamisel. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hiljemalt m&auml;rtsi l&otilde;puks koostama puhkuse ajakava. Kavasse peab olema m&auml;rgitud p&otilde;hipuhkus ja kasutamata p&otilde;hipuhkus, kuid vajadusel ka muud seaduses etten&auml;htud puhkused, n&auml;iteks &otilde;ppe-, lapse-v&otilde;i m&otilde;ni muu puhkus.</p> <p>Olukorras, mil puhkuse ajakava on alles koostamisel, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkusele j&auml;&auml;da vaid poolte kokkuleppel. K&uuml;ll v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi nagu n&auml;iteks &otilde;ppepuhkus. Oma soovist tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;andjat 14 kalendrip&auml;eva ette teavitada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. Seega tuleb t&ouml;&ouml;tajal ja t&ouml;&ouml;andjal enne puhkuste ajakava kinnitamist p&otilde;hipuhkuse osas kokkuleppele j&otilde;uda.</p> <p>Siinkohal on sobiv viidata seadusest tulenevale erisusele selle kohta, kes saavad n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust ka enne ajakava kinnitamist. Nimelt peab t&ouml;&ouml;andja arvestama puhkusesoove, mis tulevad seaduses nimetatud isikutelt ja s&auml;testatud olukordades. &Otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust t&ouml;&ouml;tajale sobival ajal on naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust. Samuti on &otilde;igus p&otilde;hipuhkus soovitud ajal saada mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal.</p> <p>Lisaks kuulub loetelusse vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, on &otilde;igus p&otilde;hipuhkusele lapse koolivaheajal. Samamoodi on koolivaheajal &otilde;igus puhkusele koolikohustuslikul alaealisel.</p> <p>Puhkuste m&auml;&auml;ramisel tuleb arvesse v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tajate soove, mis on m&otilde;istlikult &uuml;hildatavad t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte huvidega. Oluline on samas ka teada, et t&ouml;&ouml;tajale tuleb v&otilde;imaldada v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud puhkuse kasutamist enne puhkusen&otilde;ude aegumist. Kui t&ouml;&ouml;andja pole m&auml;rtsi l&otilde;puks ajakava siiski kinnitanud, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus teha avaldus ja alates aprillist enda jaoks sobival ajal p&otilde;hipuhkusele j&auml;&auml;da. Avaldusega saab p&otilde;hipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu p&otilde;hipuhkust ei ole ajakavasse kantud. M&otilde;lemal juhul tuleb avaldus esitada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva enne puhkusele j&auml;&auml;mist.</p> <p><strong>Vaata lisaks <a href="/redirect/401" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhkuste ajakava ja kasutamise&nbsp;kohta</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1875Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe 2018-01-26<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit s&otilde;lmisid &otilde;iguskantsleri ettepanekul kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe, milles m&auml;&auml;ratakse poolte esinduslikkuse kriteeriumid ning protseduurilised k&uuml;simused.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari s&otilde;nul aitab see kokkulepe luua &otilde;igusselgust m&otilde;lema poole jaoks, seega on tegemist kasuliku kokkuleppega k&otilde;igile osapooltele. &bdquo;Kuigi tegemist on hea tavaga, loodan siiralt, et k&otilde;ik osapooled peavad sellest tavast kinni,&ldquo; &uuml;tles Tamsar lepingu allakirjutamisel.</p> <p>Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni s&otilde;nul on tegu ses m&otilde;ttes ajaloolise leppega, et sotsiaalpartnerid v&otilde;tavad P&otilde;hjamaadele omase rolli ja asendavad-t&auml;iendavad seadust oma kokkuleppega. &bdquo;Sektori kollektiivlepingu s&otilde;lmijatel tasub head tava j&auml;rgida, sest see kohaldab ILO p&otilde;him&otilde;tteid. Mittej&auml;rgimine v&otilde;ib p&otilde;hjustada ebamugavaid vaidlusi,&ldquo; &uuml;tles Peterson.</p> <p>&Uuml;htlasi kiideti kohtumisel heaks Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingu t&otilde;lge aktiivsena vananemise ja p&otilde;lvkondadevahelise l&auml;henemise kohta.</p> <p>Tutvu <a title="Kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkulepe.pdf (1.2 MiB)" href="/UserFiles/Kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkulepe.pdf">kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe </a>ja <a title="Aktiivsena vananemise raamleping.pdf (315 KiB)" href="/UserFiles/Aktiivsena vananemise raamleping.pdf">Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepinguga</a></p> <p>Allikas: Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1873Töötervishoid ja tööohutus ilu ja – heaoluteenuseid pakkuvates ettevõtetes2018-01-26<p><strong>T&ouml;&ouml;tamine ilu ja &ndash;heaoluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes tundub sageli ohutuna ning enamasti ei osata sellises kohas t&ouml;&ouml;tamisel n&auml;ha ohte tervisele. P&auml;ris nii see siiski ei ole - nagu igas muus t&ouml;&ouml;s esineb ka ilu ja heaolut&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;s ohutegureid, mis v&otilde;ivad nende tervist kahjustada.</strong></p> <p>Sellisteks ohuteguriteks on n&auml;iteks mass&ouml;&ouml;ride t&ouml;&ouml;s esinev f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus ning kokkupuude &auml;rritavate &otilde;lidega, veekeskustes kokkupuude ohtlike kemikaalidega, mida kasutatakse vee puhastamiseks, ps&uuml;hholoogiline pinge kokkupuutest klientidega v&otilde;i ajapuudusest tulenev vajadus j&auml;tta vahele puhkepausid v&otilde;i l&otilde;una. T&auml;helepanuta ei saa j&auml;tta kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga, sest puutudes teise inimesega v&auml;ga l&auml;hedalt kokku (mass&ouml;&ouml;r, iluteenindaja) ei ole kahjuks v&auml;listatud mingi nakkuse saamine.</p> <p>F&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest oleme tavap&auml;raselt harjunud r&auml;&auml;kima eelk&otilde;ige n&auml;iteks ehitajate ja tootmist&ouml;&ouml;liste ning p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tavate inimeste kontekstis. F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse riski tuleb aga arvestada ka mass&ouml;&ouml;ride t&ouml;&ouml;s, sest see eeldab j&otilde;u rakendamist ning seistes t&ouml;&ouml;tamist. Selleks, et t&ouml;&ouml; liiga koormavaks ei muutuks tuleb k&otilde;igepealt v&auml;lja selgitada, millised ohud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;s esinevad ning kui tihti ja pikalt t&ouml;&ouml;taja nende ohtudega kokku puutub. Seda tegevust nimetatakse t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siks. Riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid ja hinnatakse riski t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele.</p> <p><strong>Milleks on vajalik riskianal&uuml;&uuml;s?</strong></p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimine on kohustuslik igas ettev&otilde;ttes olenemata tegevusalast ja t&ouml;&ouml;tajate arvust. Ka ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja tuleb korraldada riskianal&uuml;&uuml;s. Riskianal&uuml;&uuml;si ei tuleks teha ainult sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;inspektor n&otilde;uab vaid riskianal&uuml;&uuml;s k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;andja olulist infot t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. Kui riskid ja ohukohad on v&auml;lja selgitatud, on v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. Kui ei ole teada, mis t&ouml;&ouml;keskkonnas halvasti on v&otilde;i millised ohutegurid t&ouml;&ouml;tajate tervist ohutustavad, ei ole v&otilde;imalik probleeme ka lahendada. Kui panustada riskianal&uuml;&uuml;si p&otilde;hjalikku l&auml;biviimisesse ning esilekerkinud probleemid lahendada, on edaspidi ohutu ja tervisthoidva t&ouml;&ouml;keskkonna tagamine oluliselt lihtsam.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja tunneb, et tal puuduvad piisavad teadmised ja kogemused riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimiseks on hea kaasata ettev&otilde;ttev&auml;line spetsialist, kes aitab t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad riskid &uuml;les leida. Kuna t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu puhul on tegemist erialateadmisi eeldava teemaga, siis on spetsialisti kaasamine m&otilde;istlik. Reeglina ei hakata ju ise proovima raamatupidamist v&otilde;i maksuarvestust teha, pigem p&ouml;&ouml;rdutakse spetsialisti poole. Sama v&otilde;iks teha ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse teemadel.</p> <p>Siinkohal saab abiks olla ka t&ouml;&ouml;inspektsioon, kes pakub t&ouml;&ouml;andjatele tasuta n&otilde;ustamist ettev&otilde;ttes. Konsultatsiooniteenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta ja seda saab kasutada &uuml;le Eesti. T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik kutsuda kohale t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultant, kellega koos vaadatakse &uuml;le ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkond ja dokumentatsioon. Konsultant annab t&ouml;&ouml;andjale soovitusi, mida v&otilde;iks t&ouml;&ouml;keskkonnas ja dokumentatsioonis muuta v&otilde;i parendada. Konsultant dokumente ja nende mustandeid ei koosta, kuid olemasolevad dokumendid on v&otilde;imalik &uuml;le vaadata ning saada soovitusi, mida v&otilde;iks teistmoodi v&otilde;i paremini kajastada. <strong>Konsultatsiooniteenusest</strong> saate rohkem lugeda <strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tasuta-tookeskkonna-konsultandi-teenus/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehek&uuml;ljelt</a></strong>.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml; planeerimine aitab ennetada tervisekahjustusi</strong></p> <p>Kuna mass&ouml;&ouml;ri t&ouml;&ouml;s f&uuml;&uuml;silist koormust v&auml;ltida ei ole v&otilde;imalik, siis saab &uuml;lekoormus ohtu v&auml;hendada t&ouml;&ouml; planeerimisega. N&auml;iteks on ju teada, kui mitu massaaži &uuml;ks mass&ouml;&ouml;r t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul teeb ja sellest tulenevalt on v&otilde;imalik saada infot, et t&ouml;&ouml;taja teeb p&uuml;sti seistes f&uuml;&uuml;siliselt rasket t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kuus tundi. Samuti puutub ta selle kuue tunni jooksul kokku &otilde;lidega, mis v&otilde;ivad olla &auml;rritavad. Sellest tulenevalt on v&otilde;imalik panna paika puhkepausid ning vajadusel muuta t&ouml;&ouml; mahtu (n&auml;iteks teeb mass&ouml;&ouml;r p&auml;evas kuue massaaži asemel viis). Puhkepauside ajal on v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;ruumi &otilde;hutada, et j&auml;rgmist t&ouml;&ouml;d ei peaks alustama umbses ruumis. Kindlasti ei soovi ka klient viibida umbses ruumis.</p> <p><strong>Spaade ja sanatooriumide t&ouml;&ouml;tajad puutuvad tihti kokku ohtlike kemikaalidega</strong></p> <p>Spaades ja sanatooriumites lisandub veel &uuml;ks oluline ohutegurite grupp &ndash; ohtlikud kemikaalid, mida kasutatakse basseinide vee puhastamiseks. Tegemist on reeglina ohtlike kemikaalidega, mille valel kasutamisel v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetus. Pea igal aastal v&otilde;ime meediast lugeda, kuidas inimesed on veekeskusest v&otilde;i ujulast evakueeritud, sest veepuhastamiseks kasutatavaid kemikaale on k&auml;ideldud valesti ning kemikaalide aurud on sattunud kohta, kus inimesed liiguvad. Selleks, et taolisi olukordi &auml;ra hoida tuleb teada, milliste omadustega kemikaale kasutatakse, millised on nende kemikaalide v&otilde;imalikud tervisem&otilde;jud ja kuidas ennast nende m&otilde;ju eest kaitsta.</p> <p>Selle info leiab kemikaali ohutuskaardilt, mille saab kemikaali tarnijalt (m&uuml;&uuml;jalt). Ohutuskaart peab olema eestikeelne. Selleks, et ohutuskaardist kasu oleks tuleb seda ka lugeda. Pahatihi n&auml;eme ettev&otilde;tteid, kus on ohutuskaardid k&uuml;ll olemas, kuid neid ei ole keegi l&auml;bi lugenud ega tea, kuidas konkreetset kemikaali tuleb ohutult kasutada. Ohutuskaardilt saab muuhulgas info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kemikaali k&auml;ideldes kasutada. N&auml;iteks millisest materjallist kindaid kasutada v&otilde;i millist hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Ohutuskaardi 8. jaos v&auml;lja toodud isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik - seega kui ohutuskaardil on toodud, et kasutada tuleb kaitseriietust siis tuleb kaitseriietus soetada ja j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;taja selle ka selga paneks.</p> <p>Samuti on ohutuskaardil toodud info esmaabimeetmete kohta ning selle kohta, kuidas kemikaali ohutult ladustada (st milliste teiste kemikaalidega ei tohi kemikaal kokku puutuda). Kemikaali ohutuskaarti tuleb t&ouml;&ouml;tajatele tutvustada, et nad oskaksid kemikaali ohutult k&auml;idelda. Eelpool viidatud &otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks on paljudel juhtudel olnud t&ouml;&ouml;taja eksimus, mida aga on asjakohase juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppega v&otilde;imalik v&auml;ltida.</p> <p><strong>Ohtlikest kemikaalidest</strong> saate t&auml;psemalt lugeda <strong><a href="/redirect/716" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong> ja <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_ohtlikud_kemikaalid_est_2016_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist &bdquo;Ohtlikud kemikaalid t&ouml;&ouml;keskkonnas&ldquo;.</a></strong></p> <p><strong>Unustada ei tohi ka regulaarset tervisekontrolli</strong></p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;tajate tervis ei saaks t&ouml;&ouml;d tehes kahjustada ja v&otilde;imalikud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumised saaks avastatud v&otilde;imalikult vara on vajalik t&ouml;&ouml;tajatele korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Tegemist ei ole tervisekontrolliga, mida teeb n&auml;iteks perearst nakkushaiguste ennetamiseks ehk terviset&otilde;endi v&auml;ljastamiseks. Kui tervisekontrollil terviset&otilde;endi v&auml;ljastamiseks kontrollitakse, et t&ouml;&ouml;taja ei ohustaks klienti siis t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kontrollib, et t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkond ei ohustaks t&ouml;&ouml;taja tervist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarst tutvub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga (tutvub t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga ja t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega) ning t&ouml;&ouml;taja tervisliku seisundiga ja annab hinnangu, kas konkreetne t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale sobib. Samuti on tervisekontrolli k&auml;igus v&otilde;imalik avastada varakult t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud terviseprobleemid, kui t&ouml;&ouml;taja tervist on v&otilde;imalik veel parandada. Paraku ei pruugi hilja avastatud n&auml;iteks f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tingitud terviseprobleemid olla ravitavad. Tervisekontrolli tuleb t&ouml;&ouml;taja saata t&ouml;&ouml;le asudes (&uuml;he kuu jooksul) ning hiljem juba t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel. Tervisekontrolli otsusele on m&auml;rgitud j&auml;rgmise kontrolli aeg ja sellest tuleb kinni pidada.</p> <ul> <li>T&auml;psemalt saate <strong>tervisekontrollist</strong> lugeda <strong><a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist </a></strong>ja&nbsp; <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_tervisekontrolli_voldik_a65_est_" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni voldikust Tervisekontroll</a></strong>.</li> </ul> <p><strong>Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe loob eeldused t&ouml;&ouml;keskkonna riskide ennetamiseks</strong></p> <p>Viimase aga kindlasti mitte v&auml;heolulise teemana paari s&otilde;naga t&ouml;&ouml;tajate juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest. Hoolimata sellest, et t&ouml;&ouml;taja, kes tuleb t&ouml;&ouml;le n&auml;iteks mass&ouml;&ouml;rina omab kutsetunnistust v&otilde;i on v&auml;hemasti l&auml;binud v&auml;lja&otilde;ppe, on talle siiski vaja viia ettev&otilde;ttes l&auml;bi juhendamine ja korraldada v&auml;lja&otilde;pe.</p> <p>Juhendamine viiakse l&auml;bi kirjaliku juhendi alusel ja t&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendiga tutvumist oma allkirja. Ohutusjuhendis on kirjas, kuidas t&ouml;&ouml;tada v&auml;ltimaks tervisekahjustusi konkreetses ettev&otilde;ttes. Juhendist peab t&ouml;&ouml;taja saama kogu info, mida tal t&ouml;&ouml; ohutuks tegemiseks vaja on. Teine oluline osa uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamisel on v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine.</p> <p>V&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus n&auml;itab kogenud t&ouml;&ouml;taja uuele t&ouml;&ouml;tajale, millised on ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted, st kuidas t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul moel teha. V&auml;lja&otilde;ppe v&otilde;ib j&auml;tta korraldamata, kui t&ouml;&ouml;taja on varem samalaadset t&ouml;&ouml;d teinud, kuid soovitatav on siiski korraldada v&auml;lja&otilde;pe k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele, sest k&otilde;ik t&ouml;&ouml;kohad on erinevad. Kogenud t&ouml;&ouml;taja puhul v&otilde;ib v&auml;lja&otilde;pe olla l&uuml;hem ja piirduda paaritunise t&ouml;&ouml;koha ja t&ouml;&ouml;vahendite tutvustamisega.</p> <ul> <li><strong>Juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe</strong> kohta vaata lisaks <strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong> ja <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tootajate_juhendamine_a5d_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist T&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a></strong></li> <li><strong>Ohutusjuhendite</strong> kohta leiate lisainfot vastavalt <strong><a href="/redirect/2289" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</strong></li> <li>Soovitame tutvuda ka <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kaubandus_est_2016_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus kaubanduses, toitlustuses ja majutuses</a></strong>.&nbsp;</li> <li>Samuti soovitame tutvuda bro&scaron;&uuml;&uuml;riga <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web" target="_blank">Kontorit&ouml;&ouml; ABC</a></strong>.</li> </ul> <p>Autor: Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p>Foto: sxc/Thiago Martins</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1862Kandideerimine on avatud veel 4. veebruarini!2018-01-26<p><strong>Veel 4. veebruarini&nbsp;on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalik kandideerida peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi. Kandideerimiseks tuleb t&auml;ita ja esitada kandideerimisankeet, mis on k&auml;ttesaadav t&ouml;&ouml;elu portaalis. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad juba veebruari l&otilde;puks.</strong></p> <p>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis osalemisega saavad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;idata, et nad arvestavad t&ouml;&ouml;tajate soovide ning vajadustega,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajad hindavad &uuml;ha rohkem t&ouml;&ouml;koha valikul paindlikkust ja peres&otilde;bralikkust, sest t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamine puudutab v&auml;ga paljusid, n&auml;iteks ka neid, kes hooldavad eakat pereliiget v&otilde;i tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga,&ldquo; lisas minister.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi on oodatud kandideerima k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist. Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri rakendada.</p> <p>2018. aastal kaasatakse peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi 30 organisatsiooni, kellele pakutakse n&otilde;ustamist pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike meetmete valimisel, tegevuskava koostamisel ja rakendamisel. Programmis osalevate organisatsioonide esindajad saavad osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel ning panustada Eesti t&ouml;&ouml;kultuuri pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks muutmisse.</p> <p>2017. aastast alates annab sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mille idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamise abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet. M&auml;rgise saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjatel l&auml;bida pikaajaline programm, mille k&auml;igus hinnatakse ja konsulteeritakse t&ouml;&ouml;andjaid peres&otilde;bralike v&otilde;imaluste loomisel.</p> <p>Lisainfo ja kandideerimisankeet: <a href="http://www.tooelu.ee/margis">http://www.tooelu.ee/margis</a></p> <p>2017. aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjate nimekiri: <a href="http://bit.ly/2gLHwFC">http://bit.ly/2gLHwFC</a></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja visuaal: <a href="http://bit.ly/2xOwnId">http://bit.ly/2xOwnId</a></p> <p>Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1872Bioloogilised ohutegurid – sageli silmaga nähtamatud, kuid tervisele ohtlikud2018-01-24<p><strong>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi (sh nakkushaigusi), allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</strong></p> <p>Bioloogiliste ohutegurite ise&auml;rasuseks, v&otilde;rreldes teiste ohuteguritega, on nende paljunemisv&otilde;ime. V&auml;ike kogus tervisele ohtlikke mikroorganisme v&otilde;ib soodsates tingimustes v&auml;ga l&uuml;hikese aja jooksul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt kasvada. Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha v&otilde;i limaskesta kaudu. Neid v&otilde;ib sisse hingata v&otilde;i alla neela, mille tagaj&auml;rjeks v&otilde;ib olla &uuml;lemiste hingamisteede v&otilde;i seedeelundkonna infektsioon. Esineda v&otilde;ib ka juhuslikku kokkupuudet loomahammustuse v&otilde;i s&uuml;stlatorke vigastuste kaudu.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohur&uuml;hma vastavalt nende nakatamisv&otilde;imele ja haigusega kaasnevatele tagaj&auml;rgedele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohal on oht kokkupuuteks bioloogilise ohuteguriga peab t&ouml;&ouml;andja <strong>t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si</strong> k&auml;igus kindlaks m&auml;&auml;rama t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski t&ouml;&ouml;taja tervisele ja v&otilde;tma tarvitusele vajalikud ennetusabin&otilde;ud.</p> <p><strong>Bioloogliste ohutegurite sihtkontroll</strong></p> <p>Bioloogilisi ohutegureid kiputakse t&ouml;&ouml;kohtadel sageli alahindama ning mitte m&auml;rkama nendega kaasnevaid riske. Seet&otilde;ttu&nbsp; viis t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talitus 2017. aastal l&auml;bi sihtkontrolli loomakliinikutes, mis keskendus bioloogilise ohuteguri riskide hindamisele ja m&otilde;ju v&auml;hendamiseks kasutusele v&otilde;etud meetmetele. T&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid viisid l&auml;bi 22 k&uuml;lastust kuues maakonnas, enim Harjumaal.</p> <p>Teadmatust bioloogiliste ohutegurite v&otilde;imalikust tervistkahjustavast m&otilde;just illustreerivad sihtkontrolli tulemused. Kontrolli protokollidesse m&auml;rgiti 88 rikkumist ning 15 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Kiidame seejuures t&ouml;&ouml;andjaid hea koost&ouml;&ouml; eest, sest suurem osa rikkumisi k&otilde;rvaldati juba esimese viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ning seet&otilde;ttu tuli koostada ettekirjutus vaid 17 protsendi rikkumiste kohta.</p> <p><strong>Mida T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis?</strong></p> <p>Esmalt kontrolliti t&ouml;&ouml;andja juures kas riskianal&uuml;&uuml;sis on bioloogiline ohutegur hinnatud. Kuues ettev&otilde;ttes esines puudusi riskianal&uuml;&uuml;sides &ndash; bioloogiline ohutegur oli riskianal&uuml;&uuml;sis j&auml;&auml;nud hindamata v&otilde;i oli alahinnatud.</p> <p>Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 m&auml;&auml;rus nr 144 &bdquo;Bioloogilisest ohutegurist m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonna t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; &sect; 3 l&otilde;ige 1 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hindama bioloogilise ohuteguri puhul nii nakatumisohu laadi kui ka kestust. M&otilde;lemad aspektid nakatumisohu osas olid hindamata 30 protsendil ettev&otilde;tetest. Pooltel ettev&otilde;tetest puudus riskianal&uuml;&uuml;si alusel koostatud kirjalik tegevuskava. Kui ettev&otilde;ttes ei ole l&auml;bi viidud p&otilde;hjalikku ja asjakohast riskianal&uuml;&uuml;si, siis ei ole v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta meetmeid, mis v&otilde;imalikke ohte v&auml;hendaksid.</p> <p>Probleemiks oli see, et bioloogilised ohutegurid olid riskianal&uuml;&uuml;sis alahinnatud ja hindamisel k&auml;sitleti vaid inimeselt inimesele levivaid infektsioone, kuid mitte loomalt inimesele levivaid nakkusi.</p> <p>Terviseriskide v&auml;ltimise k&uuml;simustest kontrolliti t&ouml;&ouml;tajate <strong>vaktsineerimisv&otilde;imaluse tagamist</strong>, <strong>ohualade m&auml;rgistamist</strong>, <strong>nakkusohtlike j&auml;&auml;tmete ohutut k&auml;itlemist</strong>.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ka <strong>t&ouml;&ouml;tajate juhendamist</strong> just bioloogilise ohuteguri osas. T&ouml;&ouml;andja koostatud ja kinnitatud <strong>ohutusjuhendid</strong> puudusid ligi 41 protsendil ettev&otilde;tetest. Parem oli olukord t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppes, et bioloogilise ohuteguriga kokkupuutel kasutataks &otilde;igeid ja ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Siin esines rikkumisi vaid 9 protsendil ettev&otilde;tetel.</p> <p>Ka k&auml;itumine <strong>bioloogilisest ohutegurist p&otilde;hjustatud &otilde;nnetusohu likvideerimiseks</strong> oli enamikel t&ouml;&ouml;andjatel korraldatud ning t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;pe <strong>isikukaitsevahendite</strong> (edaspidi IKV) kasutamiseks oli korraldamata vaid 5 protsendil t&ouml;&ouml;andjal. T&ouml;&ouml;taja peab oskama kasutada talle etten&auml;htud isikukaitsevahendit, sest ainult nii on tagatud, et vajalik IKV t&auml;idab ka oma eesm&auml;rki.</p> <p>Ohualad olid m&auml;rgistamata 45 protsendil loomakliinikutes ning rikkumisi nakkusohtlike j&auml;&auml;tmete k&auml;itlemises esines 14 protsendil k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetest. T&ouml;&ouml;h&uuml;gieeni tagamiseks on vajalik t&ouml;&ouml;andjal hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks puhkamiseks, einetamiseks v&otilde;imalik kasutada eraldi ruumi, t&ouml;&ouml;keskkonnas ei s&ouml;&ouml;daks ega joodaks. Samuti on vajalikud asjakohane t&ouml;&ouml;riietus ja isikukaitsevahendid. Selles osas esines rikkumisi vaid 5 protsendil ettev&otilde;tetest.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli</strong> korralduses esines aga rikkumisi praktiliselt k&otilde;ikides loomakliinikutes &ndash; tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ei olnud korraldatud 86 protsendil ettev&otilde;tetest. Loomakliinikute t&ouml;&ouml;tajad puutuvad kokku bioloogilise ohuteguriga ning nende t&ouml;&ouml; v&otilde;ib olla f&uuml;&uuml;siliselt koormav. M&otilde;&otilde;dukalt puututakse kokku ka keemilise ohuteguriga (sh biotsiididega). Need ohutegurid v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;tajate tervist ning sellel p&otilde;hjusel on vaja korraldada ka terviskontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.</p> <p><strong>Kes peaksid ennast vaktsineerima?&nbsp;</strong></p> <p>Vaktsineerimise v&otilde;imalust ei olnud tagatud &uuml;hes ettev&otilde;ttes. Samas oli &uuml;hes ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele vaktsineerimisv&otilde;imaluse k&uuml;ll taganud, kuid seda v&otilde;imalust ei kasutatud. Vaktsineerimist (n&auml;iteks marut&otilde;ve vastu) ei peetud vajalikuks. Vaktsineerimise t&auml;htsust ei tohiks aga alahinnata, seda eriti v&auml;ga raskete haiguste ennetamisel. N&auml;iteks on marut&otilde;bi &uuml;ks neist haigustest, mis l&otilde;peb alati surmaga. Marut&otilde;veviirus kuulub 3. ohur&uuml;hma bioloogiliste ohutegurite hulka. 3. ohur&uuml;hma ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada inimese rasket haigestumist, seet&otilde;ttu ohustavad t&otilde;siselt t&ouml;&ouml;taja tervist. Samuti v&otilde;ivad 3. ohur&uuml;hma ohutegurid p&otilde;hjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas t&otilde;husad ennetus- ja ravivahendid.</p> <p>M&otilde;nel juhul on m&otilde;istlik v&otilde;tta arvesse bioloogilise ohuteguri terviseriski ka sellistel juhtudel, kui ohuteguriga kokkupuude v&otilde;ib olla juhuslik n&auml;htus. Arvestada tuleb v&otilde;imalusega, et reisitakse koos lemmikloomadega ning v&auml;listada ei saa loomaarsti kokkupuudet nakatunud loomaga. Marutaudi esineb n&auml;iteks Venemaal, Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias. Vaatamata asjaolule, et Eesti on kuulutatud marutaudivabaks riigiks, on vajalik riski hinnata just juhuslikku kokkupuudet arvestades ja seda eriti loomakliinikutes.&nbsp; Nii saab kavandada ka asjakohased meetmed, mis aitavad v&auml;ltida seda v&auml;ga rasket ja surmaga l&otilde;ppevat haigust. N&auml;iteks soovitab WHO (maailma terviseorganisatsioon) marutaudi vastu vaktsineerida ohustatud inimesi sh loomaarste.</p> <p>T&auml;psemalt loe vaktsineerimise kohta WHO kodulehelt. <a href="http://www.who.int/ith/vaccines/rabies/en/">http://www.who.int/ith/vaccines/rabies/en/</a></p> <p><strong>Marutaud &ndash; kas meie t&ouml;&ouml;tajate jaoks ikka veel oht?</strong></p> <p>Marut&otilde;vevastase vaktsineerimise kohta informeerib ka Terviseameti kodulehek&uuml;lg: &bdquo;kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis t&auml;nu laialdasele vaktsineerimisele oluliselt v&auml;henenud soovitatakse ennetavalt marut&otilde;ve vastu vaktsineerida &uuml;ldjuhul neid inimesi, kelle t&ouml;&ouml; ise&auml;rasuste t&otilde;ttu on v&otilde;imalik oht nakatumiseks (nt veterinaart&ouml;&ouml;tajad, metsat&ouml;&ouml;lised, jahimehed jt)&ldquo;.</p> <ul> <li>T&auml;psem info marutaudi vastu vaktsineerimise kohta Terviseameti kodulehek&uuml;ljelt: <a href="http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html">http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html</a></li> </ul> <p><strong>Kus esineb veel marutaudi?</strong></p> <p>Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt leiame hoiatava &uuml;levaate: &bdquo;kahjuks esineb ka praegusel ajal rohkearvuliselt marutaudijuhtumeid meie naaberriigis Venemaal ning haiguse leviala ja juhtumite arv seal kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal. Haiguse uuesti levima hakkamiseks piisab, kui &uuml;le piiri tuleb &uuml;ks nakatunud metsloom v&otilde;i tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga. Seoses sellega on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht p&uuml;sivalt v&auml;ga suur. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda v&auml;ga t&otilde;siselt, sest marutaud on haigus, mis l&otilde;peb haiguse s&uuml;mptomite v&auml;ljakujunemisel alati surmaga&ldquo;.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon jagab Terviseameti seisukohta, et t&ouml;&ouml;tajate tervist aitab hoida lisaks muudele meetmetele ka vaktsineerimine, kui haiguse v&auml;ltimiseks on olemas t&otilde;hus vaktsiin. Juhime t&auml;helepanu, et ka m&otilde;nede teiste nakkushaiguste (n&auml;iteks poliom&uuml;eliit ehk lastehalvatust&otilde;bi) puhul on Eesti kuulutatud nakkusevabaks riigiks, kuid j&auml;tkub endiselt ka nende haiguste vastu vaktsineerimine vaatamata sellele, et kogu Euroopa on kuulutatud poliom&uuml;eliidivabaks regiooniks juba 2002. aastal ja viimane haigusjuht Eestis oli 1961. aastal.</p> <hr /> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/tootajate_juhendamine_A5d_web.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni infomaterjal &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe&ldquo;;</a></li> <li><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/TI_tervisekontrolli_voldik_A65_EST_veeb.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni voldik &bdquo;Tervisekontroll&ldquo;;</a></li> <li><a href="http://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=468&amp;cHash=ab10a032af6e4de97c2ce5140c34a066" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni pressiteade toimunud bioloogiliste ohutegurite sihtkontrollist&nbsp;</a></li> <li><a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest t&ouml;&ouml;kohal;</a></li> <li><a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht tervisekontrolli korraldamisest ettev&otilde;ttes;</a></li> <li><a href="/redirect/2975" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht ohutusjuhendi koostamisest.</a></li> <li><hr /></li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused bioloogilistest ohuteguritest tingitud terviseriskide ennetamiseks</strong></p> <ul> <li>Iga t&ouml;&ouml;keskkond on spetsiifiline. T&ouml;&ouml;keskkonna edukal haldamisel tuleb l&auml;htuda kolmest omavahel v&auml;ga tihedalt seotud tegevusest &ndash; loo, tegele ja kontrolli. Olles loonud t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;keskkonna, tuleb selle eest ka hoolt kanda ning l&otilde;puks kontrollida, kas ettev&otilde;etud tegevused aitavad tagada t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;ilimise ja terviseedenduse.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamisel tuleb l&auml;htuda eelk&otilde;ige enda ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna spetsiifikast koos sellele omaste ohuteguritega. N&auml;iteks loomakliinikutes on paratamatult tavap&auml;rasest suurem kokkupuude bioloogilise ohuteguriga ning seega on vajalik riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus hinnata nakatumisohu laadi, suurust ning kestust. Nii saadakse objektiivne hinnang t&ouml;&ouml;tajate terviseriskile.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalane juhendamine on &uuml;lioluline, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste juhtumist ja t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumiste kujunemist. Ohutusjuhendid peavad olema konkreetsed ning asjakohaselt l&auml;htuma antud ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimusest. Nii on v&otilde;imalik v&auml;ltida &uuml;he v&otilde;i teise t&ouml;&ouml; tegemisel (seadme kasutamisel) tekkida v&otilde;ivaid vigu.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamine on t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik, kui t&ouml;&ouml;keskkonnas on ohutegureid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;tajate tervist. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti teostatava tervisekontrolli eesm&auml;rk on avastada &otilde;igeaegselt t&ouml;&ouml;keskkonnast p&otilde;hjustatud terviseh&auml;ireid ning kiiresti leida abin&otilde;ud, et terviseprobleem ei s&uuml;veneks</li> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1870Kauaoodatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega pürgime turvalisema töökeskkonna poole2018-01-23<p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muudatustega v&auml;hendatakse halduskoormust ja parandatakse t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli, kirjutab T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon esitas oma ettepanekud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmiseks 2015. aasta novembris. Praeguses eeln&otilde;us kajastuvad mitmed meie ettepanekud, mille j&otilde;ustumisel v&auml;heneb nii ettev&otilde;tja kui ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni halduskoormus.</p> <p>Kui varem pidi ettev&otilde;te teavitama inspektsiooni oma tegevuse alustamisest v&otilde;i muutmisest, siis seaduseeln&otilde;u j&auml;rgi see kohustus tulevikus kaob. Saame sama informatsiooni &auml;riregistrist ja ettev&otilde;tjad eraldi teadet meile saatma ei pea. Ehk senise kirjade ja teadete registreerimise asemel saame panustada enam sisulistesse tegevustesse.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli kohustus muutub konkreetsemaks</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse eesm&auml;rk on kehtestada t&ouml;&ouml;keskkonnale n&otilde;uded, mis aitaksid &auml;ra hoida, ennetada ning v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevate ohtude m&otilde;ju inimese tervisele. Meie &uuml;hine soov on, et inimese tervis t&ouml;&ouml;d tehes kahjustada ei saaks. Nii on ka seaduses k&otilde;ige olulisemad planeeritavad muudatused seotud t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolliga.</p> <p>Praegu kehtiva seaduse j&auml;rgi on tervisekontrollidel kaks peamist murekohta. Esiteks ei anna t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile piisavat infot t&ouml;&ouml;keskkonna tegeliku olukorra kohta. Teiseks pakuvad t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajad t&ouml;&ouml;andjale liiga j&auml;ika pakett-teenust.</p> <p>Seadusemuudatusega soovime senisest enam tervisekontrolli korraldamise vajaduse ning sisu seostada t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustega. Uuenenud seaduses tuuakse v&auml;lja need ohutegurid ja t&ouml;&ouml;laad, mille korral on t&ouml;&ouml;andja &uuml;heselt kohustatud t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli saatma. Lisaks on seaduses t&auml;psemalt s&otilde;nastatud need t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, mille puhul tuleb tervisekontroll korraldada enne esimest kokkupuudet.</p> <p><strong>Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid saavad rohkem t&auml;helepanu</strong></p> <p>Teine oluline muudatus on seotud avalikus ruumis j&auml;rjest rohkem t&auml;helepanu saava ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguriga. Kui kehtiv seadus mainib vaid &uuml;hes paragrahvis ps&uuml;hholoogilist ohutegurit, siis muudatustega on kavas t&auml;psemalt m&auml;&auml;ratleda ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguri m&otilde;iste ning panna t&ouml;&ouml;andjale kohustus rakendada abin&otilde;usid tervisekahjustuse ennetamiseks.</p> <p>Kavandatava muudatusega defineeritakse ps&uuml;hhosotsiaalse ohutegurina &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;taja ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastava t&ouml;&ouml; n&otilde;udmine, pikaajaline &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamine ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohutegurid. Need k&otilde;ik v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset ja f&uuml;&uuml;silist tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p>Kui seadus annab selgema s&otilde;nastuse ohuteguritest, siis on ka t&ouml;&ouml;andjal lihtsam probleemiga tegeleda ning ka t&ouml;&ouml;inspektoril kindlam suuniseid anda.</p> <p><strong>V&auml;henevad dubleerivad tegevused</strong></p> <p>Kolmas muudatus on seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisega ja see m&otilde;jutab eelk&otilde;ige T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevust. Praegu kehtivale uurimise korrale vastavalt peab T&ouml;&ouml;inspektsioon uurima k&otilde;iki surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetusi. Tulevikus ei pea inspektsioon enam uurima neid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja mida uurib prokuratuur. See v&auml;hendab riigi dubleerivaid tegevusi. Samas ei j&auml;&auml; inspektsioon k&otilde;rvale, sest alles j&auml;&auml;b v&otilde;imalus panustada prokuratuuri uurmisse oma t&ouml;&ouml;keskkonnaalaste ekspertteadmistega.</p> <p>Muudatuste j&otilde;ustumisel lihtsustab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;d uus v&otilde;imalus m&auml;rgistada lindiga ala, kus asub kasutamiseks keelatud t&ouml;&ouml;vahend v&otilde;i ohtlik t&ouml;&ouml;tsoon. Seaduseeln&otilde;u j&otilde;ustumisega v&otilde;idavad nii t&ouml;&ouml;andjad, t&ouml;&ouml;tajad kui ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, sest uuenenud seadusega s&otilde;nastatakse seni k&auml;sitlemata m&otilde;isted, v&auml;heneb halduskoormus ja t&ouml;&ouml;ohutuse tagamine saab selgema raamistiku.</p> <p>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal</p> <hr /> <p><strong>P&otilde;hik&uuml;simus ameti&uuml;hingute jaoks: kuidas tagada seaduse t&auml;itmine?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) muutmine on ameti&uuml;hingute jaoks m&auml;rgiline, sest t&ouml;&ouml;tajate jaoks on t&ouml;&ouml;tervishoid ja -ohutus &uuml;ha suurema t&auml;htsusega. Oleme juba aastaid oodanud reformi koos t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisega.</p> <p>Loomulikult kahetseme, et t&ouml;&ouml;andjaid rahaliselt motiveeriv kindlustuss&uuml;steem (v&otilde;i riskip&otilde;hiselt diferentseeriv maksustamine) on taas eeln&otilde;ust v&auml;ljas. Arvame, et seaduseeln&otilde;us on t&ouml;&ouml;tajate jaoks nii positiivset kui ka negatiivset.</p> <p>Ameti&uuml;hingud tunnustavad, et praegu kehtiv t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus loob iseenesest selge ja loogilise s&uuml;steemi ohtude ja tervisekahjustuste tagamiseks. Paraku j&otilde;uavad liiga v&auml;hesed t&ouml;&ouml;andjad seaduse t&auml;itmiseni. Selle tulemusena vohavad registreerimata kutsehaigused ja n&auml;eme rekordeid t&ouml;&ouml;surmade tabelis.</p> <p><strong>K&otilde;ik algab riskianal&uuml;&uuml;sist</strong></p> <p>Nii on meil raske n&otilde;ustuda eeln&otilde;u autorite peamise l&auml;htekohaga, milleks on t&ouml;&ouml;andjate halduskoormuse v&auml;hendamine. Sellest eespool peab olema t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmine ja seaduse massiline j&otilde;ustamine. Samas usume, et k&otilde;ik need eesm&auml;rgid on omavahel seostatavad ja saavutatavad, kui kogu t&ouml;&ouml;ohutusprotsess esimestest sammudest kuni j&auml;relkontrollini uuesti l&auml;bi m&otilde;elda ja t&auml;nap&auml;evaste infotehnoloogiliste vahenditega teostada.</p> <p>K&otilde;ik algab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sist &ndash; selle puudumine on praegu T&ouml;&ouml;inspektsiooni rikkumiste tabelis esikohal. Peame leidma viisi, kuidas riskianal&uuml;&uuml;si olemasolu efektiivselt kontrollida. Soovitame siin loobuda senisest p&otilde;him&otilde;ttest, et riskianal&uuml;&uuml;s on t&ouml;&ouml;andja sisedokument, millele pole esitatud &uuml;htegi kvaliteedin&otilde;uet. Oleme teinud sotsiaalministeeriumile korduvalt ettepaneku alustada kohe sobiva infos&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis v&otilde;imaldaks k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel oma riskianal&uuml;&uuml;sid lihtsa vaevaga t&ouml;&ouml;inspektsioonile n&auml;htavaks teha. Inspektsioon saab sel viisil teha esmast kaugkontrolli, n&otilde;uda anal&uuml;&uuml;si mitteesitajatelt nende esitamist m&otilde;istliku aja m&ouml;&ouml;dudes ning teha ka pistelist kontrolli anal&uuml;&uuml;si kvaliteedi osas.</p> <p>Teiseks teame, et riskianal&uuml;&uuml;se tehakse v&auml;ga erineva p&otilde;hjalikkusega ja paljudest praegustest anal&uuml;&uuml;sidest pole ohtude v&auml;ltimisel mitte mingisugust kasu. Oleme p&uuml;&uuml;dnud veenda t&ouml;&ouml;ala asekantslerit, et suuremates ettev&otilde;tetes tuleb n&otilde;uda litsentseeritud riskianal&uuml;&uuml;tikute koostatud anal&uuml;&uuml;side olemasolu. Selliste anal&uuml;&uuml;side kvaliteedi eest v&otilde;iks kaasvastutada t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si koda (audiitorite koja analoogina). Praegu sellist korraldust ei ole, kuid selle loomiseks on turul tegutsejad valmis. V&auml;ikeettev&otilde;tete tarbeks tuleb moderniseerida veebilehte T&ouml;&ouml;bik ja siduda see t&ouml;&ouml;inspektsiooni s&uuml;steemidega.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate koost&ouml;&ouml;</strong></p> <p>Praegu toimiva seaduse n&otilde;rk koht on ka t&ouml;&ouml;tajate osalemine riskianal&uuml;&uuml;side koostamisel ja nendes toodud probleemide lahendamisel. Tegime oma ettepanekud, kuidas t&ouml;&ouml;tajate esindaja positsiooni tugevdada. T&ouml;&ouml;keskkonna volinikku saab toetada v&otilde;i asendada ameti&uuml;hing. Selleks, et garanteerida asjade tegelik l&auml;biarutamine, soovitasime panna kohustuse, et regulaarsete arutelude protokollid on kohustuslik osa t&ouml;&ouml;keskkonna dokumentatsioonis.</p> <p>K&otilde;ik ideed, mis on suunatud teineteise trahvimisele t&ouml;&ouml;suhte osapoolte vahel, ei tekita meie arvates ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna tagamisel head koost&ouml;&ouml; &otilde;hkkonda. Seet&otilde;ttu on ameti&uuml;hing v&auml;ga teravalt vastu leppetrahvide rakendamisele, eriti kui need on &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tajate vastu suunatud. Vahevariandina oleme kaalunud v&otilde;imalust, et leppetrahvi saaks kokku leppida ainult vastastikusena, ehk s&auml;ilib ka v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;andjatelt leppetrahvi n&otilde;udmiseks, kui need oma kohustusi ohutusvaldkonnas piisavalt t&otilde;siselt ei v&otilde;ta.</p> <p>Peep Peterson Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees</p> <p>&nbsp;</p> <hr /> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjad: ootame, et eeln&otilde;uga saaks vastutus paremini jagatud</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu arvates on positiivne, et t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmisega luuakse v&otilde;imalus leppetrahvi rakendamises kokkuleppe s&otilde;lmimiseks t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise motiveerimiseks. Kahjuks v&otilde;ib praktikas nimetatud s&auml;tte rakendamisel tekkida probleeme, sest kehtivate t&ouml;&ouml;lepingute muutmiseks on vaja t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekut, mida t&ouml;&ouml;tajad ei pruugi anda, sest nad ei ole vastutuseks valmis.</p> <p>Eeln&otilde;uga suurendatakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest rakendatavaid trahvim&auml;&auml;rasid, mille eesm&auml;rk on motiveerida t&ouml;&ouml;andjaid senisest enam t&auml;itma t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. Need t&ouml;&ouml;andjad, kes tegelevad t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisega, teevad seda niigi. Kuna t&ouml;&ouml;j&otilde;udu j&auml;&auml;b aina v&auml;hemaks, siis tahab enamik t&ouml;&ouml;andjaid oma inimesi hoida ja seda ka ilma trahvi&auml;hvarduseta.</p> <p>Kuna raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistika n&auml;itab, et suurem osa &otilde;nnetustest on tingitud t&ouml;&ouml;tajapoolsest ohutusn&otilde;uete rikkumisest, on t&ouml;&ouml;andjate soov, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;taks veelgi suurema vastutuse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise eest. Seet&otilde;ttu ootame, et lisaks TTOS muutmise eeln&otilde;us toodud muudatustele saaks vastutuse k&uuml;simus veelgi paremini lahendatud.</p> <p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&ouml;&ouml;taja vastutust</strong></p> <p>Arvestades, et aina enam levivad kaugt&ouml;&ouml; erinevad vormid, vajab kiiresti muutmist sellega seotud t&ouml;&ouml;ohutuse ja vastutuse regulatsioon. T&ouml;&ouml;andja ei saa vastutada juhul, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab vabalt valitud kohas. N&auml;iteks, kuidas saab t&ouml;&ouml;andja kontrollida, et t&ouml;&ouml;ajal on &otilde;ige valgustus ja ta istub korrektselt laua taga. Samas, pikaajaliselt ebakorrektses asendis t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal tekkida tervisekahjustus.</p> <p>Veelgi enam, et n&auml;iteks kodukontoris t&ouml;&ouml;taja komistab vaiba otsa ja kukkudes murrab k&auml;eluu ning see toimub t&ouml;&ouml; ajal. Eba&otilde;iglane on sellisel juhul t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavaks pidada t&ouml;&ouml;andjat. Oleme seisukohal, et tuleks eristada t&ouml;&ouml;kohta ja t&ouml;&ouml;aega, mis on t&ouml;&ouml;andja kontrolli all ning tema kontrolli alt v&auml;ljas olevat t&ouml;&ouml;kohta ja t&ouml;&ouml;aega.</p> <p>&Uuml;ldpildis loodame, et t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervishoiu regulatsiooni n&uuml;&uuml;disajastamine astub &uuml;hte jalga uute t&ouml;&ouml;vormide kujunemise tempoga ja j&auml;rjest enam usaldatakse t&ouml;&ouml;tajat ise oma tervise ja ohutuse eest vastutust v&otilde;tma.</p> <p>Toomas Tamsar, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja</p> <hr /> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta neljandas numbris</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1869Kas pean tingimata töötervishoiukontrolli minema?2018-01-22<p><strong>T&ouml;&ouml;tan klienditeeninduses ja mul on kehtiv terviset&otilde;end perearstilt. T&ouml;&ouml;andja k&auml;sib mul minna tervisekontrolli, mida teostab nende poolt valitud firma. Kas sellest on &otilde;igus ka keelduda nii, et sellele ei j&auml;rgneks t&ouml;&ouml;andja sanktsioone? Minu t&ouml;&ouml;andja tunneb liiga suurt huvi inimeste konfidentsiaalse info vastu ja seejuures ei oska konfidentsiaalsust pidada. Seega sooviksin tervisekontrollist keelduda.</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus ei n&auml;e ette t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalust keelduda talle ette n&auml;htud tervisekontrollist. Seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;taja peab l&auml;bima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale ning t&ouml;&ouml;taja peab t&auml;itma t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tervishoiualast korraldust.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab korraldama tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, ning kandma sellega seotud kulud. Seadus kehtestab seega kohustused m&otilde;lemale poolele ja pooled ei saa omavahel seaduse rikkumises kokku leppida.</p> <p>Tervisekontrolli tegemisel hindab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse sobivust t&ouml;&ouml;tajale ning selgitab v&auml;lja t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise v&otilde;i v&otilde;imaliku kutsehaigestumise. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;tervishoiuarst annab hinnangu, kas konkreetne t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;korraldus konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale sobib. Samuti selgub tervisekontrolli k&auml;igus, kas t&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud tervisekahjustus. Kui t&ouml;&ouml;taja k&auml;ib n&auml;iteks regulaarselt m&otilde;ne teise arsti juures t&auml;hendab see seda, et arst on k&uuml;ll kursis t&ouml;&ouml;taja tervisliku seisundiga, kuid ta ei ole kursis t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonnaga (t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on tutvunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga ja tutvunud t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega). Selle t&otilde;ttu peabki t&ouml;&ouml;taja l&auml;bima tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarstile, nagu ka teistele arstidele edastatud terviseandmed on konfidentsiaalsed ja neid ei edastada t&ouml;&ouml;andjale. T&ouml;&ouml;andjale edastab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst vormikohase tervisekontrolli otsuse, milles on m&auml;rgitud otsus t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse t&ouml;&ouml;tajale sobivuse kohta. Samuti edastab ta ettepanekud t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks ning j&auml;rgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli otsuse vorm on n&auml;htav siit <a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/4201/5003/4.pdf">https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/4201/5003/4.pdf</a>#</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;andja korraldusi (korraldust minna tervisekontrollile t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde) v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada. Hoiatus on &uuml;ks v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;andja oma ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;d korraldab ning t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alasele k&auml;itumisele ja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumisele reageerib. Hoiatus v&otilde;ib olla nii suuline kui kirjalik, kuid t&ouml;&ouml;andja peab olema hiljem v&otilde;imeline hoiatuse tegemist t&otilde;endama. Kui hoiatamine ei aita ja t&ouml;&ouml;taja rikub endiselt oma kohustusi, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse alusel, kui t&ouml;&ouml;taja on hoiatusest hoolimata eiranud t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi v&otilde;i rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi.</p> <p>Vaata lisaks <strong><a href="/redirect/453" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte tervisekontrollist</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1867Tööinspektsiooni Narva kontor kolib2018-01-22<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni Narva kontor on 30. jaanuarist kuni 2. veebruarini kolimise t&otilde;ttu suletud. Klientide vastuv&otilde;ttu nendel p&auml;evadel ei toimu.&nbsp;&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni Narva kontori uus aadress alates esmasp&auml;evast, 5. veebruarist on I. Grafovi 21, Narva.&nbsp;</p> <p>Kontori kolimisega seoses muutub ka juristi vastuv&otilde;tuaeg. Juristi vastuv&otilde;tt hakkab toimuma I korrusel neljap&auml;eviti kell 09.00-12.30 ja 13.00-15.30. Esimene juristi vastuv&otilde;tt uues kontoris toimub 8. veebruaril.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1865Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine on tööandjate arvates pigem keerukas ja kulukas2018-01-19<div><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;tervishoiu talitus korraldas t&ouml;&ouml;andjate hulgas k&uuml;sitluse, mille fookuses oli naiste t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalused neis ametites, kus tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tavad mehed. Ettev&otilde;tete valikul keskenduti eelk&otilde;ige nendele tegevusaladele, kus t&ouml;&ouml;tavad peamiselt mehed. K&uuml;sitluse l&auml;biviimise puhul ei olnud t&auml;htis, kas t&ouml;&ouml;tajaskonna koosseis ettev&otilde;tetes on kujunenud selliseks harjumusest, ajalooliselt v&otilde;i stereot&uuml;&uuml;pidest l&auml;htununa.</strong></div> <div>&nbsp;</div> <div><strong>K&uuml;sitluse eesm&auml;rk</strong></div> <div><br />K&uuml;sitluse eesm&auml;rgiks oli v&auml;lja selgitada, kas ja kuidas t&ouml;&ouml;andjad t&auml;idavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) &sect; 9 l&otilde;ikes 3 toodud kohustust t&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise ja vaimse koormuse v&auml;ltimiseks arvestada t&ouml;&ouml;koha kujundamisel ja t&ouml;&ouml; korraldamisel muuhulgas ka t&ouml;&ouml;taja soolisi ise&auml;rasusi.</div> <div>Lisaks &uuml;tleb T&ouml;&ouml;lepinguseaduse &sect; 3, et t&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tajate kaitse diskrimineerimise eest, j&auml;rgima v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ning edendama v&otilde;rd&otilde;iguslikkust vastavalt v&otilde;rdse kohtlemise seadusele ja soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele. Need p&otilde;him&otilde;tted kehtivad ka t&ouml;&ouml;taja tervisele ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ja tagamisel.</div> <div><br /><strong>K&uuml;sitluse l&auml;biviimise p&otilde;him&otilde;tted</strong></div> <div><br />T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis k&uuml;sitluse ankeedi 448 ettev&otilde;ttele, mille tegevusala seondus metalli- v&otilde;i rasket&ouml;&ouml;stusega ning kus t&ouml;&ouml;tas k&uuml;sitluse l&auml;biviimise ajal v&auml;hemalt viis inimest. K&uuml;sitlusele oli v&otilde;imalik vastata &uuml;he n&auml;dala jooksul. T&auml;ielikke vastuseid kogunes sellel perioodil 107.</div> <div><br /><strong>K&uuml;sitluse tulemused</strong></div> <div><br />72% vastanutest olid veendunud, et naist&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada meest&ouml;&ouml;tajaga samal ametikohal. 28% arvas, et see ei ole ikkagi v&otilde;imalik. Peamiste p&otilde;hjustena, miks ei sobi &uuml;hel v&otilde;i teisel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tama naissoost isik, toodi v&auml;lja suurte muudatuste tegemine tootmisprotsessis, t&ouml;&ouml;vahendite kohandamise v&otilde;i isegi &uuml;mberehitamisega seonduvad probleemid. Lisaks mainiti ka negatiivset m&otilde;ju ettev&otilde;tte &uuml;ldisele tootlikkusele. Leiti, et t&ouml;&ouml; on naistele f&uuml;&uuml;siliselt raske, mis t&auml;hendab, et kannatab tootlikkus v&otilde;i tuleks ametikohal etten&auml;htud &uuml;lesandeid panna t&auml;itma kaks naist&ouml;&ouml;tajat.</div> <div>Samuti juhiti t&auml;helepanu naiste v&auml;lja&otilde;ppe puudustele &ndash; t&ouml;&ouml;taja peab tundma metallit&ouml;&ouml;tlemisseadmeid, tundma metallide omadusi, oskama keevitada, lugema jooniseid jne. Veel p&otilde;hjendati t&ouml;&ouml;kohtade mittesobivust naistele sellega, et t&ouml;&ouml; ei oleks ilmselgelt nende hulgas populaarne ning pole veel kohatud &uuml;htki naist selles ametis. Mitmed vastajad r&otilde;hutasid, et neil ei oleks v&otilde;imalik tagada eraldi riietusruume ja pesemisruume naist&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;i tuleks naistele koostada eraldi t&ouml;&ouml;graafik.</div> <div>&nbsp;</div> <div>Viimasele probleemile on olemas aga lihtne lahendus. Nimelt ei tohiks riietus- ja pesemisruumide puudumine olema takistuseks naist&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;le v&auml;rbamisel, sest Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 m&auml;&auml;ruse nr 176 &bdquo;T&ouml;&ouml;kohale esitatavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded1&ldquo; &sect; 9 kohaselt v&otilde;ivad olla riietus- ja pesemisruumid ka &uuml;hiselt juhul, kui on korraldatud riietus- ja pesemisruumide kasutamine erinevatel aegadel</div> <div>Positiivsena v&otilde;ib v&auml;lja tuua, et peaaegu kolmandik neist, kes esialgu arvasid, et naised ei saaks nende ettev&otilde;ttes &uuml;le v&otilde;tta meeste ametikohti, olid siiski seisukohal, et t&ouml;&ouml;koha kohandamine naist&ouml;&ouml;tajale sobivaks ei n&otilde;ua ikkagi paljude muudatuste tegemist. Seega ei n&auml;inud need vastajad erilisi takistusi naist&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le v&auml;rbamiseks ning loodetavasti on nad ka valmis vajalikke kohandusi v&otilde;i muudatusi vajadusel ellu viima.</div> <div>Ka nende vastajate hulgas (72%), kes m&ouml;&ouml;nsid, et naist&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik meest&ouml;&ouml;taja ametit pidada, oldi enamuses seda meelt, et naist&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimuste ja &ndash;korralduste osas ei ole vaja teha palju muudatusi (87%).</div> <div><br /><strong>Kuidas t&ouml;&ouml;kohta naist&ouml;&ouml;tajale sobivaks kohandada?</strong></div> <div><br />Kokkuv&otilde;tvalt v&otilde;ib paraku &ouml;elda, et soolisi ise&auml;rasusi arvestav t&ouml;&ouml;koha kujundamine on t&ouml;&ouml;andjate arvates pigem keerukas ja kulukas ettev&otilde;tmine. See vajaks kaasaegsemate seadmete soetamist ning t&ouml;&ouml;protsessi hoolikat l&auml;bim&otilde;tlemist.</div> <div>V&otilde;imlike lahendustena n&auml;hti rohkemate abivahendite kasutamist t&ouml;&ouml;protsessis ning samuti puhkepauside tegemist. Eeldusena t&ouml;&ouml;le saamiseks toodi v&auml;lja ka suur huvi valdkonna vastu ning vastava kvalifikatsiooni olemasolu. &Uuml;he v&otilde;imalusena kaaluti t&ouml;&ouml;koha robotiseerimist.</div> <div><br />Silmas tuleb pidada, et sageli ei n&otilde;ua t&ouml;&ouml;koha naist&ouml;&ouml;tajale sobivaks kohandamine v&auml;ga personaalset l&auml;henemist ning seel&auml;bi paranevad ka meessoost t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused. Uuenduslikud lahendused t&otilde;stavad t&ouml;&ouml; tulemuslikkust olenemata sellest, kas ametikohal t&auml;idab t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid mees v&otilde;i naine.</div>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1864Valitsus kiitis heaks töökeskkonna nõuete muudatused 2018-01-18<p><strong>Vabariigi Valitsus kiitis t&auml;nasel istungil heaks t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, mille eesm&auml;rk on v&auml;hendada t&ouml;&ouml;ohutuse b&uuml;rokraatian&otilde;udeid ning muuta t&ouml;&ouml;keskkond turvalisemaks.</strong></p> <p>&bdquo;Pikka aega muutmata olnud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses oli palju n&otilde;udeid, mis koormasid ettev&otilde;tjaid formaalsete kohustuste ja lisakuludega. P&otilde;hjaliku anal&uuml;&uuml;si ja huvigruppide kaasamise tulemusena on valminud arusaadav ja &otilde;igusselge t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse regulatsioon,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Uued n&otilde;uded suunavad t&ouml;&ouml;andjat ka ise rohkem ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna peale m&otilde;tlema, kaitstes seel&auml;bi ka t&ouml;&ouml;tajat paremini vahetut m&otilde;ju omavate ohtude eest.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tuleb suunata tervisekontrolli l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest ning teatud ohutegurite, n&auml;iteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne t&ouml;&ouml;keskkonnas ohuga kokkupuudet. Edaspidi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja saata t&ouml;&ouml;taja esmasesse tervisekontrolli pikema t&auml;htaja jooksul, mis t&auml;hendab, et tervisekontroll viiakse l&auml;bi katseaja jooksul, mitte enam t&ouml;&ouml;le asumise esimesel kuul.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on edaspidi senisest rohkem v&otilde;imalusi otsustada t&ouml;&ouml;tajate juhendamise viisi ja l&auml;biviijate &uuml;le, n&auml;iteks muudetakse t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning esmaabi ettev&otilde;tte vajadustest l&auml;htuvaks.</p> <p>Uue korra j&auml;rgi antakse t&ouml;&ouml;tajale ja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus leppida kokku leppetrahvi maksmises t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb s&auml;testada konkreetsed t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja tegevused, mida k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumisena ja mis v&otilde;ivad kaasa tuua ohu t&ouml;&ouml;taja tervisele. N&auml;iteks v&otilde;ivad sellisteks tegevusteks olla t&ouml;&ouml;taja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude t&ouml;&ouml;vahendite ohutusn&otilde;uete eiramine.</p> <p>Selleks et kaitsta t&ouml;&ouml;tajat ebam&otilde;istlike kokkulepete eest, s&auml;testatakse rikkumise korral rakendatavale leppetrahvile &uuml;lempiir - t&ouml;&ouml;taja poolse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi &uuml;letada t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;andja poolse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile &uuml;lempiiri ei seata.</p> <p>Muudatusega kaotatakse t&ouml;&ouml;andja kohustus teavitada t&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevuse alustamisest,&nbsp; tegevusala muutmisest ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu moodustamisest ning esitada igal aastal t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;inspektsioonile raporteerima enam k&otilde;iki kergeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, vaid juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. Edaspidi ei uuri t&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kriminaalmenetluse l&auml;biviimise ajal, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel paralleelset menetlust.</p> <p>Seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 1. jaanuaril 2019.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1863Riigikogus läbis esimese lugemise noortegarantii tugisüsteemi eelnõu2018-01-18<p><strong>Riigikogus l&auml;bis t&auml;na esimese lugemise noortegarantii tugis&uuml;steemi loomiseks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eeln&otilde;u.</strong></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski tutvustas ettekandes Riigikogule noortegarantii tugis&uuml;steemi eeln&otilde;u, mille eesm&auml;rk on v&auml;hendada mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte arvu. Loodav s&uuml;steem v&otilde;imaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16&ndash;26-aastastele noortele tuge naasta t&ouml;&ouml;turule ja haridusellu.</p> <p>&bdquo;Mittet&ouml;&ouml;tavate ja mitte&otilde;ppivate noorteni j&otilde;udmine on keeruline, kuna osadel neist puudub aktiivne suhtlusringkond ning samas n&auml;eme, et nad ei j&otilde;ua ka iseseisvalt olemasolevate teenusteni. Just viidatud p&otilde;hjustel ongi vajalik, et kohalik omavalitsus teeks ise esimese sammu, j&otilde;udmaks noorteni, kes vajavad ebasoodsast olukorrast v&auml;ljumisel, t&ouml;&ouml;turule j&otilde;udmisel v&otilde;i haridustee j&auml;tkamisel avaliku sektori tuge,&ldquo;&nbsp; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>&bdquo;&Uuml;ha kasvava t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse tingimustes on aga j&auml;rjest olulisem, et iga noor leiaks endale t&ouml;&ouml;turul rakenduse v&otilde;i t&auml;iendaks oma kvalifikatsiooni edasi&otilde;ppimise n&auml;ol. Ka rahvusvaheline praktika n&auml;iteks Rootsis, Saksamaal, Taanis on n&auml;idanud, et mitteaktiivsete inimeste t&ouml;&ouml;turule v&otilde;i kooli tagasi aitamiseks on k&otilde;ige t&otilde;husam just varajane sekkumine,&ldquo; lisas minister.</p> <p>Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab t&auml;iendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta, ei otsi t&ouml;&ouml;d ega viibi m&otilde;juval p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;turult eemal. See info v&otilde;imaldab noorega &uuml;hendust v&otilde;tta ning kui noor soovib haridustee j&auml;tkamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;turule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Seejuures on abi vastuv&otilde;tmine vabatahtlik ning kui noor seda mingitel p&otilde;hjustel ei soovi, v&otilde;ib ta abist igal hetkel loobuda.</p> <p>Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugis&uuml;steemi koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega aastatel 2018&ndash;2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, V&otilde;ru ja Kohtla-J&auml;rve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.</p> <p>2016. aastal viidi Tartu ja V&otilde;ru linnades l&auml;bi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused n&auml;itasid, et noortegarantii tugis&uuml;steemiga loodava IT-lahendusega on v&otilde;imalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni j&otilde;udmise m&auml;rksa lihtsamaks.</p> <p>Tugis&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning &uuml;lej&auml;&auml;nud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli v&auml;ljaarendamist.</p> <p>Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugis&uuml;steemi kasutuselev&otilde;tuks taotleda vajadusel t&auml;iendavat rahastust. Loodava tugis&uuml;steemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.</p> <p>Eestis on noorte t&ouml;&ouml;tus kaks korda suurem kui keskmine t&ouml;&ouml;tus ning &uuml;ldisele heale t&ouml;&ouml;turuseisule vaatamata on noorte t&ouml;&ouml;tus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 14,1%, samas &uuml;ldise t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r ca. 6%.</p> <p>Seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 2018. aasta 15. aprillil.</p> <p>Eeln&otilde;u muudatusettepanekute t&auml;htajaks m&auml;&auml;rati 31. jaanuar 2018.</p> <p>Alllikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1858Kas on õhutemperatuuri alampiir, alla mille ei pea tööle minema?2018-01-15<p><strong>Olen klienditeenindaja m&ouml;&ouml;blipoes. Kas v&otilde;in t&ouml;&ouml;d teha siseruumis, kus on ainult 10 kraadi sooja? Kas on mingi piir, alla mille ei ole t&ouml;&ouml;taja kohustatud t&ouml;&ouml;le minema, kui ei tagata soojem t&ouml;&ouml;keskkond? Kas saaks mingit viidet?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: &Otilde;igusaktides ei ole s&auml;testatud &otilde;hutemperatuuri numbrilist v&auml;&auml;rtust, mille t&otilde;ttu v&otilde;ib siseruumides t&ouml;&ouml;tamisest keelduda. Sellele vaatamata peab t&ouml;&ouml;andja rakendama abin&otilde;usid, et v&auml;ltida riski t&ouml;&ouml;taja tervisele v&otilde;i selle riski v&otilde;imalikult madalale tasemele viimiseks.</p> <p>Siseruumide t&ouml;&ouml;kohtadel peab &otilde;hutemperatuur ja -niiskus ning &otilde;hu liikumise kiirus olema t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmiseks sobiv ning tagada tuleb t&ouml;&ouml;kohtade varustatus v&auml;rske &otilde;huga. Kuna inimese soojusliku mugavuse m&auml;&auml;ravad muuhulgas t&ouml;&ouml; f&uuml;&uuml;siline koormus ja kasutatav riietus, tuleb sobiva &otilde;hutemperatuuri m&auml;&auml;ramisel nendega arvestada. Meie kogemustest l&auml;htuvalt on siseruumides talvisel aastaajal klienditeenindaja alalisel t&ouml;&ouml;kohal optimaalne &otilde;hutemperatuur 19-23 &deg;C, minimaalselt&nbsp; 18 &deg;C, l&uuml;hiajaliselt 17 &deg;C. Mida erinevam on t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hutemperatuur optimaalsest, seda suurem on t&ouml;&ouml;taja terviserisk ja t&otilde;en&auml;osus haigestumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt eemal viibida. T&ouml;&ouml;keskkonna paremaks muutmise kavandamisel tuleb eelk&otilde;ige konsulteerida t&ouml;&ouml;tajatega, sest sobilikku t&ouml;&ouml;keskkonda kujundatakse ju neile.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavaid t&ouml;&ouml;tingimusi. T&ouml;&ouml;andja peab tagama n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Kui leiate, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine seab ohtu teie tervise, on teil &otilde;igus t&ouml;&ouml;st keelduda v&otilde;i t&ouml;&ouml; peatada. Sellest tuleb viivitamata teavitada t&ouml;&ouml;andjat v&otilde;i tema esindajat. Kui olete t&ouml;&ouml;andja poole korduvalt p&ouml;&ouml;rdunud ja rakendatud abin&otilde;ud ei taga ohutust, on teil &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;inspektori poole. Meie kontaktid on leitavad kodulehek&uuml;ljelt <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a>.</p> <p>Selgituse aluseks on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 2 ja 4; &sect; 12 lg 1; &sect; 14 l&otilde;ige 5 punkt 1, 4 ja 7.</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/450" target="_blank">Sisekliima</a><br /><a href="/redirect/443" target="_blank">Isikukaitsevahendid</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1857Töötamine kemikaalidega nõuab põhjalikku juhendamist ja väljaõpet2018-01-11<p><strong>J&auml;tkame ka 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja tegeles koristamisega ja pidi valmistama v&auml;iksesse n&otilde;usse uue kemikaali lahuse. Lahuse valmistamiseks tuli n&otilde;usse panna suurest kanistrist kemikaali kontsentraati ja segada seda veega. Kemikaali lahuse tegemiseks jaoks oli spetsiaalne dosaator, kuid t&ouml;&ouml;taja ei teadnud, kuidas see t&ouml;&ouml;tab ning ei kasutanud etten&auml;htud dosaatorit. Ta otsustas kontsentraati valada kanistrist v&auml;iksesse n&otilde;usse. Valamise k&auml;igus sattusid kemikaali pritsmed t&ouml;&ouml;tajale silma, mille tagaj&auml;rjeks oli s&ouml;&ouml;vitus t&ouml;&ouml;taja paremas silmas. T&ouml;&ouml;taja oli &auml;sja t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud asendajaks ja talle oli k&uuml;ll n&auml;idatud, kus asuvad ohutusjuhendid, kuid t&ouml;&ouml;tajat ei oldud sisuliselt juhendatud.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>P&otilde;hiline &otilde;nnetuse p&otilde;hjus on t&ouml;&ouml;taja puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. T&ouml;&ouml;taja ei kasutanud etten&auml;htud dosaatorit, sest talle ei olnud keegi selgitanud, kuidas seda kasutada. T&ouml;&ouml;andja kohustus on enne t&ouml;&ouml;le asumist korraldada t&ouml;&ouml;tajale asjakohane juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama ja n&auml;itama, kuidas konkreetseid t&ouml;id &otilde;igesti ja ohutult teha ja millised on v&otilde;imalikud riskid. T&ouml;&ouml;tajat tuleb juhendada ka siis, kui tegemist on asendajaga v&otilde;i muud moodi ajutise t&ouml;&ouml;tajaga olenemata t&ouml;&ouml;suhte pikkusest.</p> <p>Seega juhendite asukoha etten&auml;itamine ei ole piisav. T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on ka veenduda, et t&ouml;&ouml;taja on asjadest arusaanud ning oskab kasutada ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Seni kuni t&ouml;&ouml;andjal seda veendumust ei ole, peab t&ouml;&ouml;taja jaoks olema keegi nn toeks ja abiks &ndash; keegi, kes t&ouml;&ouml;taja tegevusi j&auml;lgiks, vajadusel korrigeeriks ja vastaks k&uuml;simustele.</p> <p>Kemikaali kontsentraadi puhul oli tegemist ohtliku kemikaaliga, mis oli ka silmale ohtlik. Kui sellist kemikaali avatult kasutada, siis tuleb kasutada isikukaitsevahendina muuhulgas kemikaaliprille (liibuva kummi&auml;&auml;rega kaitseprillid). Antud juhul ei olnud t&ouml;&ouml;tajal vastavat teadmist kemikaali ohtude ja isikukaitseahendite kasutamise vajaduse kohta, mis on samuti seotud puuduliku juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppega.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/2702" target="_blank">Keemilised ohutegurid</a><br /><a href="/redirect/2287" target="_blank">Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe&nbsp;</a></p> <p>Foto: pixabay</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1855Magades turvaliselt tööle2018-01-10<p><strong>S&otilde;idukite laupkokkup&otilde;rge maanteel. P&auml;evane aeg. Kuiv tee. Sama kuiv, nagu hilisem politseiuudis selle kohta, et veok oli kaldunud vastassuunav&ouml;&ouml;ndisse ja p&otilde;rkas kokku vastutuleva s&otilde;iduautoga. Nii rekajuht kui ka s&otilde;iduautos olnu said surma. M&otilde;lemad olid t&ouml;&ouml;s&otilde;ite tegemas. Veoautojuht oli &uuml;lekaaluline, suure kaela&uuml;mberm&otilde;&otilde;du ja v&auml;ikese alal&otilde;uaga.</strong></p> <p>Ilmselt on enamik selliseid juhtumeid seotud asjaoluga, et uneh&auml;ired ja uneapnoe on organismi kurnanud ja see v&otilde;tab v&otilde;imalusel oma, kostitab &auml;kkunega keset maanteed.</p> <p>Tootmiskoosolek &uuml;hes tehases. Praaki on palju ja m&otilde;ne aasta eest inseneriks koolitatud tootmisjuht n&otilde;uab suuremat hoolsust ja erilist t&auml;helepanu. Tehases hakkab t&ouml;&ouml;p&auml;ev pool seitse. Tegu on uue ettev&otilde;ttega, seal on kallis sisseseade, loodetakse k&auml;ima panna veel teinegi vahetus. Kaks kuud tagasi oli olnud t&otilde;sisem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;line kaotas k&auml;elaba. Kuu aja p&auml;rast on j&auml;rgmine. T&otilde;stukiga tagurdatakse otsa naisterahvale, kes saab t&otilde;siselt vigastada, aga j&auml;&auml;b &otilde;nneks ellu. T&otilde;stukijuht ei n&auml;inud naist, naine ei kuulnud t&otilde;stuki tagurdamissignaalina k&auml;ivitunud piibitamist ega m&auml;rganud kollast vilkuvat tuld. M&otilde;lemal olid unev&otilde;lad tasumata. Naisel oli ka veel t&otilde;sisem unemiinus, sest tema v&auml;ikse lapse uner&uuml;tm ei ole veel ema omaga sama ehk &ouml;&ouml;siti tuleb &uuml;les t&otilde;usta.</p> <p>Arusaam, et uni ja v&auml;ljamagamine on osa t&ouml;&ouml;tervishoiust, on ju tegelikult sama ilmne, kui asjaolu, et p&auml;eval tuleb teha s&ouml;&ouml;gipause. Paraku pole tegu &uuml;ldm&otilde;istetava teemaga. Praegu on m&otilde;nes m&otilde;ttes eriti hea sellest r&auml;&auml;kimiseks. 2017. aasta Nobeli meditsiiniauhind anti tsirkadiaanr&uuml;tmi k&auml;ivitava molekulaarse kella avastamise eest. Kui veelgi t&auml;psem olla, siis selle genoomiosa avastamise eest, mis selle kella tekitab ja mille t&otilde;ttu &ouml;&ouml;p&auml;evane r&uuml;tm on osa meist, nagu juukse- v&otilde;i nahav&auml;rv v&otilde;i see, kas me talume gluteeni v&otilde;i mitte.</p> <p>Nagu teisedki suured avastused, on ka geneetiliselt m&auml;&auml;ratud &ouml;&ouml;p&auml;evase kella toimemehhanism n&uuml;&uuml;dseks teadulikult selgelt kirjeldatud. 2017. aastal Nobeli meditsiiniauhinna saanud Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young tegid kindlaks, et &auml;&auml;dikak&auml;rbestel on geen, mille abil uneajal s&uuml;nteesitakse rakku valku, mis p&auml;eva jooksul laguneb. PER-valguks kutsutu kontsentratsioon v&otilde;ngubki 24tunnises ts&uuml;klis. V&otilde;nkumine saab v&otilde;imalikuks seet&otilde;ttu, et PER-valk suunatakse veel &uuml;he valgu abil rakutuuma ja seal see p&auml;rsibki teda ennast s&uuml;nteesiva geeni aktiivsuse. Valk laguneb (see on loomulik protsess), aga geen, millest valk tuleneb, muutub taas aktiivseks ja j&auml;rgmisel &ouml;&ouml;l s&uuml;nteesitakse taas sobilik kogus PER-valku. Kell tiksub. Selle kellaga maadlemine: liigvarane sunnitud &auml;rkamine, koormust n&otilde;udvate tegevuste regulaarne harrastamine, kui organism pole selleks valmis, tekitavad unev&otilde;la. Selle tulemus on elukvaliteedi j&auml;rsk langus, ps&uuml;&uuml;hilise seisundi halvenemine ja sellest tulenev t&ouml;&ouml;kvaliteedi langus, aga ka t&otilde;sised t&ouml;&ouml;vead ja -&otilde;nnetused. &Otilde;li tulle valab lisaks veel meie kellade sinna-t&auml;nna keeramine, kui kokku lepitud t&ouml;&ouml;de ja tegemiste algusajad j&auml;etakse samaks.</p> <p>Une-&auml;rkveloleku r&uuml;tmi on geenid ning looduslik valgusr&uuml;tm paika s&auml;ttinud. Iga&uuml;ks saab aga isiklikku une-&auml;rkveloleku r&uuml;tmi parandada regulaarse f&uuml;&uuml;silise aktiivsuse ja toidukordade ajastamise abil.</p> <p>Me ei saa kontrollida Maa p&ouml;&ouml;rlemist &uuml;mber oma telje ning P&auml;ikese, kuid kunstliku valguse sisse- ja v&auml;ljal&uuml;litamine on iga&uuml;he enda teha. Sinine ja l&uuml;hilaineline roheline valgus, mida meie nutiseadmete ekraanid edastavad, on &uuml;ks peamine p&otilde;hjus, miks p&auml;rast &otilde;htust e-lugeri v&otilde;i teleri vaatamist ei suudeta uinuda. &Otilde;htul v&auml;hemalt 30 minutit enne magamaminekut nutiseadmest ja telerist loobumine v&otilde;imaldab normaalselt magama j&auml;&auml;da. P&otilde;hjus on selles, et selline valgus nii-&ouml;elda petab aju &auml;ra, v&auml;hendades melatoniini ehk ajus tekkiva unehormooni tootmist. Melatoniin on aga &uuml;ks peamisi uinumist v&otilde;imaldavaid kemikaale meie kehas. Une-&auml;rkvelolekur&uuml;tmi muutmised (&uuml;leminek suve- v&otilde;i talveajale) v&otilde;ivad eelsoodumusega inimestel vallandada v&otilde;i kiirendada haigestumise sellistesse rasketesse n&auml;rvihaigustesse nagu Parkinsoni ja Alzheimeri t&otilde;ppe.</p> <p>K&otilde;igile on arusaadav, et oleme ohustatud v&auml;hese une all kannatanud kaasliiklejast &ndash; nii unisest juhist roolis kui ka jalak&auml;ijast, kes t&auml;helepanematusest astub auto alla. Uneh&auml;ired p&otilde;hjustavad ligi 30% surmaga l&otilde;ppenud liiklus&otilde;nnetustest Euroopas ja USAs. Samuti esineb uneh&auml;irete korral rohkem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. On arvatud, et T&scaron;ernob&otilde;li tuumajaamas &ouml;isel aja hullumeelseid suur&otilde;nnetusega p&auml;&auml;dinud katseid teinud jaama peainsener Djatlovgi v&otilde;is olla vaevatud magamatusest tingitud uneh&auml;iretest. Veel paarisaja aasta eest ei olnud harv, kus olulist t&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;idi &uuml;lev&auml;simuse ja uner&uuml;tmi rikkumisest tingitud &uuml;lekoormatuse t&otilde;ttu ka hobuselt maha kukkuda.</p> <p>Eriti &otilde;nnetusohtlikuks muutub olukord, kus korraga on m&auml;ngus alkohol ja unev&otilde;lg. 1989. aastal toimus USA vetes suurima reostusega &otilde;nnetus inimkonna ajaloos, kus meeletu 41 miljoni liitrise naftakoguse ookeanivette sattumise p&otilde;hjus oli Exxon Valdezi kapten Hazelwoodi alkoholijoove ja unenappus. Uneh&auml;iretest tingitud terviseh&auml;ired p&otilde;hjustavad liikluses rohkem ohtlikke olukordi kui alkoholi ja narkootikumid.</p> <p>Unearstide t&ouml;&ouml;laual on mahukad uurimistulemused uneh&auml;irete otsestest ja kaudsetest m&otilde;judest. Uneh&auml;iretest tulenevaid kulusid hinnates on neis t&ouml;&ouml;des arvesse v&otilde;etud j&auml;rgnevaid asjaolusid: haiglas viibimine ja perearstikeskuse tehtavad kulutused, ravimite kasutamine, haiguse tagaj&auml;rjed, sotsiaalne m&otilde;ju ning otsesed kulud ja m&otilde;ju peredele. Iga&uuml;hte meist m&otilde;jutab krooniline uneh&auml;ire otsese tervisekahjuga, mida saame m&otilde;&otilde;ta tegemata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;ga ning vormistatud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuselehtede hulga ning kestvusega.</p> <p>Uneh&auml;ire toob esile ja v&otilde;imendab teisi kroonilisi haigusi ning soodustab haigestumist s&uuml;dame- ja veresoonkonna haigustesse ja pahaloomulistesse kasvajatesse. H. Wittchen, F. Jaccob ja J. Rehm avaldasid 2011 &uuml;levaade ajuhaiguste sotsio&ouml;konoomilisest m&otilde;just Euroopas, kus tuuakse v&auml;lja, et kui v&otilde;tta arvesse vaid unetust, liigunisust ja uneapnoed, siis uneh&auml;ired on viie k&otilde;ige kulukama terviseh&auml;ire hulgas. Viimase 20&ndash;40 aasta jooksul on v&auml;lja toodud, et uneh&auml;ired on p&auml;riselt esinevad terviseh&auml;dad, aga alles viimase 5&ndash;10 aasta jooksul on saanud selgeks, et uneh&auml;ired on &uuml;hiskonnale ka suur kuluartikkel.</p> <p>Otseste kulude hulka arvatakse ka l&uuml;hi- ja pikaajalised hospitaliseerimised (n&auml;iteks uneapnoe all kannatajatel esineb rohkem s&uuml;damelihase infarkti ja ajuinsulti), arstivisiidid ja vajadus pikaajaliseks hoolduseks. Kaasuvatest haigustest r&auml;&auml;kides esineb p&auml;evaste vastupandamatute suigatustega kulgev narkolepsia koos rasvumisega; unetus k&auml;ib k&auml;sik&auml;es depressiooniga. Uneapnoe esineb sageli koos suhkruhaigusega. L&auml;biviidud uuringute n&otilde;rkusena toovad autorid &auml;ra selle, et uneh&auml;ired ilmnevad hulgakesi koos ning v&auml;ga raske on hinnata &uuml;he h&auml;ire individuaalset sotsio&ouml;konoomilist m&otilde;ju.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajale annab uneh&auml;ire tunda v&auml;henenud sissetulekus ja suurenenud isiklikes kuludes terviseteenustele. Kaudne kulu &uuml;hiskonnale on seotud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imekuse ja p&uuml;sivate t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust p&otilde;hjustavate puuetega ning enneaegse suremisega. Probleem on asjaolu, et uneh&auml;ired avastatakse hilja &ndash; siis, kui h&auml;ire on kestnud pikka aega ning kahju tervisele on juba p&ouml;&ouml;rdumatu, n&auml;iteks uneapnoega seotud diabeedist pimedaks j&auml;&auml;mine.</p> <p>Kui arukam ajakasutus v&otilde;inuks olemata j&auml;tta juhtumi laohoones, siis esimese juhtumi puhul ei aidanuks ka kellakeeramise &auml;raj&auml;tmine v&otilde;i t&ouml;&ouml; alguse hilisemaks toomine. Sel puhul oli tegu t&otilde;sise uneaegse hingamish&auml;irega. Apnoe on hingamisseisak, mis on tingitud hingamisteede kokkulangemisest une ajal. V&auml;heneb s&uuml;gava, v&auml;ljapuhkamist v&otilde;imaldava une osakaal ning keha on &ouml;&ouml;sel pidevalt stressihormoonide meelevallas. Uneapnoe on v&auml;ga levinud haigus nii t&auml;iskasvanute kui ka laste hulgas.</p> <p>Pikaaegselt kurnab see organismi, sest hingamisseisaku lahendab organism suure koguse adrenaliini s&uuml;nteesimisega ja hingamine t&otilde;mmatakse taas toore j&otilde;uga k&auml;ima. Meie loo rekajuht oli sellises seisus olnud aastaid. Norsanud ja vajunud p&auml;evasel ajal hetkega &auml;kkunne. Uneapnoega inimene v&otilde;ib raskematel juhtudel ka n&auml;iteks s&ouml;&ouml;gilauas tukkuma j&auml;&auml;da, r&auml;&auml;kimata teatrisaalis magamisest. Kui seda n&auml;gema juhtute, pole kohta naermiseks v&otilde;i aasimiseks. Aidake nad v&otilde;imalikult ruttu asjatundliku abi &ndash; unearstide &ndash; juurde.</p> <p>Kesk- ja vanemaealiste hulgas esineb uneapnoed &uuml;hel k&uuml;mnendikul inimestest. Uneapnoega kaasask&auml;ivad haigused kulgevad raskemalt &uuml;lekaalulistel inimestel. Kuna uneapnoe puhul on patsiendil sageli mitu haigust (&uuml;lekaalulisus, diabeet ja s&uuml;dameveresoonkonna haigused), siis on ka kulutused tervisele suured. Kuna enamasti k&auml;ivad nimetatud haigused k&auml;sik&auml;es, siis kulutused tervisele suurenevad aja jooksul veelgi ning t&ouml;&ouml;viljakus v&auml;heneb.</p> <p>Uneapnoe ravimine v&auml;hendab liiklus- ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning enneaegseid surmasid.</p> <p>Lisaks uneapnoele p&otilde;hjustavad suuri kulutusi tervisehoiule ka j&auml;rgnevad uneh&auml;ired: unetus, liigunisuse h&auml;ired (narkolepsia ja teadmata p&otilde;hjusega liigunisus), l&uuml;hike uneaeg ja rahutute jalgade s&uuml;ndroom. Nimetatud h&auml;irete &uuml;hisosaks on p&auml;evane liigne unisus ja v&auml;simus, mis sagedasti viib unerohu tarvitamiseni, mis paraku on Eestis ka v&auml;ga h&auml;sti k&auml;ttesaadav esmatasandi arstiabis.</p> <p>Unetus ei ole sama, mis l&uuml;hike uneaeg. Tegu on h&auml;irega, mille puhul und ei suudeta alustada v&otilde;i uni katkeb ega j&auml;tku. Unetud puuduvad palju t&ouml;&ouml;lt, nad on madala t&ouml;&ouml;viljakusega ning p&otilde;hjustavad rohkem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. V. Shaly 2012. aasta uurimus n&auml;itab, et 7,2% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest ja 23,7% t&ouml;&ouml;vigadest on seotud unetusega. Unetutel esines rohkem t&ouml;&ouml;lt puudumisi ning kaasuvaid haigusi kui mitteunetutel.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatel, kes magavad pidevalt v&auml;hem kui seitse tundi, esineb unepuudus, mille puhul on sagedasti kaebusteks unisus, t&ouml;&ouml;efektiivsuse langus, vaimse v&otilde;imekuse v&auml;henemine, suurenenud risk t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tekkeks, v&auml;henenud &otilde;ppimisv&otilde;ime, suurenenud haigestumine s&uuml;dame-veresoonkonna haigustesse ning enneaegne suremine. Tihti on unepuuduse p&otilde;hjus suur t&ouml;&ouml;koormus, mille t&otilde;ttu ei suudeta &otilde;htul rahuneda, nutiseadmete liigne kasutamine, hiline magamamineku kellaaeg, varane koolialgus lastel ning valvet&ouml;&ouml; lapsevanemal. Ligikaudu 18% t&auml;iskasvanuid vanuses 25&ndash;45 a magavad &ouml;&ouml; jooksul v&auml;hem kui seitse tundi j&auml;rjest. Unev&otilde;laga inimestel esineb rohkem &uuml;lekaalulisust, diabeeti ja s&uuml;damehaigusi. L&uuml;hem kui viie-kuuetunnine &ouml;ine uni suurendab suremust nii s&uuml;damepuudulikusesse kui ka ajuinfarkti.</p> <p>Juhul kui oleme haigestunud nohusse, kuid paranemisperioodil ei maga piisavalt, siis t&otilde;en&auml;osus uuesti haigestuda on kolm korda t&otilde;en&auml;olisem kui v&otilde;tta nohu korral aeg maha, mitte k&auml;ia haigena t&ouml;&ouml;l ning raviperioodil piisavalt magada. Praeguseks t&otilde;estab piisav kogus uurimistulemusi, et haigestumisel k&uuml;lmetushaigustesse tekib kehas aineid, mis suurendavad unevajadust ja soodustavad magamaj&auml;&auml;mist ning organismi peab sellisel juhul kuulama, kuna tegu on evolutsiooni k&auml;igus tekkinud kohastumisega, mis kaitseb meid &uuml;mbritsevaid inimesi haigestumast, kuna haige on kodus ja paraneb ning suurenenud unevajadus v&auml;hendab soovi ringi liikuda ja soodustab terveks saamist.</p> <p>Korralik unekvaliteet ja piisavas koguses und on vajalikud mistahes t&ouml;&ouml; tegijatele. Mis juhtub unepuuduse v&otilde;i uneaegsete hingamish&auml;irete j&auml;tkumisel? Infarkt, insult, ps&uuml;hhoos, depressioon &ndash; need on vaid m&otilde;ned n&auml;ited. Neist saavad alguse aga kaskaadina muud tervise- v&otilde;i sotsiaalsed h&auml;ired. Surm on neist ehk isegi k&otilde;ige v&auml;hem kannatusi p&otilde;hjustav.</p> <p>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja, mida n&otilde;uda ametiliidud ja ameti&uuml;hingud? Me saame m&otilde;&otilde;ta ja hinnata inimeste loomuliku uner&uuml;tmi t&uuml;&uuml;pe ja korrigeerida sel moel nende t&ouml;&ouml;aegu. M&otilde;istlik on panna ettev&otilde;te toimima v&otilde;imalikult astronoomilises ajas ja vajaduse kellakeeramise poliit&ouml;konoomilist trikki korrigeerida t&ouml;&ouml;aja alguse muutmisega, pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust osaleda uneuuringutes ja toetada uneh&auml;irete ilmnemisel korrigeerivat teraapiat.</p> <p>Kumuleeruva unev&otilde;la v&auml;hendamiseks peab kaaluma pidevalt v&otilde;i perioodiliselt neljap&auml;evaseid t&ouml;&ouml;n&auml;dalaid ning looma v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;tajatele lisaks l&otilde;unas&ouml;&ouml;gile teha ka v&auml;ike virgutav uni &ndash; 5&ndash;20 minutit. Vahel on sellest v&auml;ga palju abi. Hoiak, et uni on iga&uuml;he justkui eraasi ja ettev&otilde;tet ei peaks see kuidagi puudutama, on ajast ja arust. T&ouml;&ouml;korralduse iseloom on see, mis uner&uuml;tme v&otilde;ib suurel m&auml;&auml;ral h&auml;irida. T&ouml;&ouml;korraldusega on v&otilde;imalik seda ka muuta ja kohendada.</p> <p>Inimene on &uuml;llatavalt paindlik ja v&otilde;ib suuta aastaid toimida nii unev&otilde;las kui ka uneaegsete hingamish&auml;iretega. See p&auml;&auml;dib aga &uuml;sna sageli kas ajutise v&otilde;i j&auml;&auml;va t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusega. Maksukulude kaudu on see meie k&otilde;igi asi, aga peab olema ka t&ouml;&ouml;andja s&uuml;dameasi. Selle paikaseadmiseks ei piisa t&ouml;&ouml;tajate jaoks joogatreenerist. Selleks pole vaja muud, kui v&otilde;tta juhtimisotsuste osaks n&uuml;&uuml;disaegne teadmise unest ja selle r&uuml;tmidest. &Otilde;nneks on Nobeli teaduspreemiate kommitee ses osas suure t&ouml;&ouml; ette &auml;ra teinud. Unearstide ja -uurijate ning hea tahte ja m&otilde;istmisega saab teha ka &uuml;lej&auml;&auml;nu.</p> <p>Head und.</p> <p>Autor: Heisl Vaher, unearst ja -uurija</p> <p>Foto: pixabay/geralt</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta neljandas numbris.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1854Töökohtade digitaliseerimine kui järgmine samm Eesti eduloos2018-01-08<p><strong>Eesti on tehnoloogia rakendamise vallas &uuml;ks Euroopa juhtriike. Sellest on v&otilde;itnud nii meie majandus kui ka riigi rahvusvaheline maine. Me ei ole aga ainukesed, kes digivaldkonda perspektiivikaks peavad. Tunnustatud juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey &amp; Company koostatud tulevikut&ouml;&ouml; raporti andmetel tuleb eesotsas p&uuml;simiseks olla muutustele avatud ning seada ambitsioonikaid eesm&auml;rke.</strong></p> <p><strong>Tehnoloogia aitab luua uusi t&ouml;&ouml;kohti</strong></p> <p>Optimismiks annab p&otilde;hjust fakt, et seni on ajaloos uute tehnoloogiate rakendamine aidanud t&otilde;sta nii produktiivsust kui ka t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet. N&auml;iteks aastatel 1999 &ndash; 2010 tekkis digitaalselt edumeelsetes riikides igal aastal t&auml;nu innovatsiooni toetavale l&auml;henemisele ligi 80 000 uut t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>McKinsey &amp; Company juhtivt&ouml;&ouml;taja Jacob Stauni s&otilde;nul on Eesti Euroopas juhtivate riikide hulgas avaliku sektori teenuste digitaliseerituse, interneti kasutuse ning inimeste digitaalsete oskuste vallas. Parimatest j&auml;&auml;dakse maha aga digitaalse taristu ning e-&auml;ri arendamises.</p> <p>Kui soovime digiliidrite hulka j&auml;&auml;da, siis peame raporti andmetel arvestama suureneva masinate, automatiseerimise ja tehisintellekti rolliga t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel. &Uuml;htlasi kasvab l&auml;hitulevikus masinate ja neile usaldatavate &uuml;lesannete keerukus ning tehnoloogia saab suurema rolli ka juhi igap&auml;evat&ouml;&ouml;s.&nbsp;</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjatel suur roll</strong></p> <p>Muutuste elluviimine on paljus t&ouml;&ouml;andjate &otilde;lgadel. Nende oskus uue tehnoloogia rakendamises v&otilde;imalusi n&auml;ha ning julgus v&auml;ljakutse vastu v&otilde;tta loob aluse laiemaks arenguks. Edu selles vallas m&otilde;jutab oluliselt ka ettev&otilde;tete &auml;ritulemusi. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <strong>Maret&nbsp; Maripuu</strong> s&otilde;nul aitab automatiseerimine luua uusi t&ouml;&ouml;kohti eelk&otilde;ige l&auml;bi tootlikkuse ja innovatsiooni toetamise. &bdquo;Raporti andmetel v&otilde;iks edukas digitaliseerimine Eestis tekitada 30 000 uut t&ouml;&ouml;kohta. See t&auml;hendaks rohkem n&ouml; digit&ouml;&ouml;kohti, aga ka nende teenindamiseks vajalikke ametiposte,&ldquo; selgitas Maripuu. Tulevikut&ouml;&ouml; raporti andmetel on k&otilde;ige suurema automatiseerimise potentsiaaliga tootmis-,&nbsp; transpordi- ja ehitussektor.</p> <p><strong>Uute t&ouml;&ouml;kohtade tekkep&otilde;hjused:</strong></p> <ul> <li>automatiseerimist v&otilde;imaldav tehnoloogia tuleb toota ja luua vajalik tarkvara;</li> <li>tekib t&auml;iendav vajadus andmeid koguda, anal&uuml;&uuml;sida ja turvata;</li> <li>uus tehnoloogia vajab t&auml;helepanu ja hooldamist;</li> <li>tekib vajadus uute toetavate funktsioonide j&auml;rgi (nt &otilde;igusalane tugi);</li> <li>k&otilde;iki uute t&ouml;&ouml;kohtadega seonduvat ei ole v&otilde;imalik ette organiseerida ning s&uuml;nnib ka t&auml;iesti uusi ametiposte, mida seni ei ole kunagi eksisteerinud.</li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajatele ohutum ja huvitavam t&ouml;&ouml;</strong></p> <p>Juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey &amp; Company anal&uuml;&uuml;tikute hinnangul liigub tuleviku t&ouml;&ouml; korduvatelt &uuml;lesannetelt loovuse, suhtluse ja probleemilahenduse suunas. V&auml;heneb rutiinse ja ohtliku t&ouml;&ouml; osakaal ning suureneb v&otilde;imalus ennast mitmek&uuml;lgselt teostada. J&auml;rk-j&auml;rgult kasvab ka juhtimisoskuse osat&auml;htsus. See aga ei t&auml;henda, et lihtsam t&ouml;&ouml; kuhugi kaoks. Positiivse stsenaariumi j&auml;rgi s&uuml;nniks Eestis iga uue digit&ouml;&ouml;koha kohta ligi kolm seda toetavat t&ouml;&ouml;paika.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori hinnangul on l&auml;hituleviku suurim v&auml;ljakutse t&ouml;&ouml;tajate oskuste &uuml;htlustamine. &bdquo;Osa t&ouml;&ouml;j&otilde;ust on juba praegu vajalike oskustega ja valmis edasi &otilde;ppima. Teine osa, eriti vanusegrupis 40+, kogeb rohkem raskuseid probleemide lahendamisel tehnoloogiarikkas keskkonnas. Seega on kriitilise t&auml;htsusega vajaliku t&auml;iend&otilde;ppe pakkumine, et k&otilde;igil oleks v&otilde;rdv&auml;&auml;rsed v&otilde;imalused tuleviku t&ouml;&ouml;turul osalemiseks,&ldquo; lisas Maripuu. Parim lahendus oma tuleviku kindlustamiseks on avatud meel, pidev eneseharimine ja muutustega kohanemine.</p> <p><strong>Uued v&otilde;imalused puuetega inimestele</strong></p> <p>Maailmapanga raporti (World Development Report 2016, Digital Dividends) loomisel kogutud andmete alusel esineb puue ligi 15% inimestel. Nende h&otilde;ivatus on reeglina &uuml;le 50% v&auml;iksem kui &uuml;lej&auml;&auml;nud populatsioonil. Digitaalsete tehnoloogiate laialdane rakendamine aitaks seda probleemi lahendada.</p> <p>Tehnoloogia rolli v&otilde;tab h&auml;sti kokku IBM-i juhtivt&ouml;&ouml;taja Mary Pat Radabaugh&rsquo;i palju korratud tsitaat: &bdquo;Paljude inimeste jaoks muudab tehnoloogia asju lihtsamaks. Puuetega inimeste jaoks muudab see asjad v&otilde;imalikuks.&ldquo; Ennek&otilde;ike t&auml;hendab see puuduste neutraliseerimist nagu n&auml;iteks masinate abil info edastamist ja vastuv&otilde;tmist inimesele sobival viisil, kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaluste avardumist, aga ka tehnoloogia oskust ennast kasutaja j&auml;rgi kohandada ning koost&ouml;&ouml;st n&ouml; &otilde;ppida.</p> <p>Puuetega inimestele annab see uusi viise enese arendamiseks, paindlikumaid v&otilde;imalusi enda ja riigi heaolusse panustamiseks ning suuremat iseseisvust. Oluline on siin aga m&otilde;ista, et tehnoloogia rakendamine ja kohandamine s&otilde;ltub ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;andjate valmisolekust.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;iks digitaalsete tehnoloogiate ulatuslik rakendamine olla j&auml;rgmine k&auml;ik Eesti eduloos, mis aitab kasvatada majandust, motiveerib inimesi ennast t&auml;iendama ja loob uusi t&ouml;&ouml;kohti. Samas t&auml;hendab see arvestatavaid muutuseid, mida tuleb teadvustada ja juhtida.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1853Kui sageli tuleb uuendada tegevuskava, mille abil vältida või vähendada töötajate terviseriske?2018-01-08<p><strong>K&auml;isin t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalasel koolitusel. Seal r&auml;&auml;giti, et t&ouml;&ouml;andja peab igal aastal koostama tegevuskava, et v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tajate terviseriske. Seadus aga ei kohusta tegevuskava igal aastal koostama. Mille alusel t&ouml;&ouml;andja tegevuskava koostama peab?&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;andja peab koostama tegevuskava, et v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada riske t&ouml;&ouml;tajate tervisele. Tegevuskava kirjeldab ettev&otilde;tte k&otilde;ikide tegevusalade ja juhtimistasandite tegevusi, nende ajakava ja teostajad. Tegevused on eesm&auml;rgip&auml;rased vaid siis, kui riskianal&uuml;&uuml;sis on v&auml;lja selgitatud k&otilde;ik t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutavad ohutegurid ning hinnatud &auml;ra riskid t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele. Kui t&ouml;&ouml;tingimused muutuvad, vahetatakse t&ouml;&ouml;vahendeid v&otilde;i tehnoloogiat, tuvastatakse t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumine, muutub riskitase t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i asetleidnud ohtliku olukorra t&otilde;ttu, peab t&ouml;&ouml;andja korraldama uue riskianal&uuml;&uuml;si ning kavandama tegevusi terviseriski v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. Seega tegevuskava koostamisel tuleb aluseks v&otilde;tta t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemused. Kui riskianal&uuml;&uuml;si tulemused uuenevad, lisatakse tegevuskavasse tegevusi v&otilde;i muudetakse olemasolevaid.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab igal aastal vaatama l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna sisekontrolli korralduse ning anal&uuml;&uuml;sima selle tulemusi. T&ouml;&ouml;keskkonna sisekontrolli k&auml;igus j&auml;lgib t&ouml;&ouml;andja, kas t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse olukord ettev&otilde;ttes vastab n&otilde;uetele ning kavandab ja korraldab vajalikke tegevusi. Kui n&otilde;udeid ei t&auml;ideta, tuleb tegevuskavasse tegevusi lisada.&nbsp;</p> <p><strong><a href="/redirect/421" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte riskianal&uuml;&uuml;sist.</a></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1851Priit Pärkna – superametnik2018-01-05<p><strong>Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori aset&auml;itja Priit P&auml;rkna v&otilde;tab mind vastu naerusui ja tugeva k&auml;epigistusega. Intervjuu jooksul n&otilde;uab ta mitu korda, et teda ei teietataks, samas justkui iseenesest see siiski juhtub. Ta on &uuml;ks tippametnikest, kelle t&ouml;&ouml; hulk on seoses Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumisega mitmekordistunud. Vestleme temaga sellest, kuidas sellise suure hulga uute t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega toime tulla, nii isiklikult kui ka organisatsioonina.</strong></p> <p><strong>L&otilde;petasid keskkooli 1994 ja riigikaitse akadeemiasse astusid paar aastat hiljem. Kas see on m&auml;rk, et sul ei olnud kogu aeg soovi saada politseinikuks?</strong></p> <p>Ei, vastupidi. Selle, et tahan minna riigikaitse akadeemiasse uurimist &otilde;ppima, sain enda jaoks sada protsenti kindlaks umbes 1994. aprillikuus ehk kaks kuud enne keskkooli l&otilde;petamist. See oli mu otsus, millest kujunes kinnisidee, ma isegi ei vaadanud muid erialasid ega alternatiive. Nooruse uljuses arvasin, et k&otilde;ik tuleb lihtsalt ning esimene kord ma ei saanud akadeemiasse sisse. Siis l&auml;ksin t&ouml;&ouml;le, teenisin raha ja elasin n-&ouml; nooreelu.</p> <p><strong>Kui inimestel kristalliseerub m&otilde;te elus kellekski saada, siis on see tihtilugu seotud s&uuml;ndmuse v&otilde;i eeskujuga, kas sul oli midagi sarnast?</strong></p> <p>Mul oli m&otilde;nes m&otilde;ttes eeskuju. Hannes Liivak, kes on praegu Tallinna vangla juht. Ta oli minu sugulase klassivend, kes l&auml;ks akadeemiasse &otilde;ppima korrektsiooni ja kuna olime samas seltskonnas ja k&auml;isime l&auml;bi, siis sealt tuli riigikaitse akadeemia m&otilde;te.</p> <p>Ma ei ole kunagi oma otsust kahetsenud ja olen iga hetke nautinud. Loomulikult on olnud keerulised ja rasked ajad, aga see k&auml;ib asja juurde.</p> <p><strong>Mida sinu 21aastane kogemus politseinikuna &uuml;tleb, kas inimesed on loomult head v&otilde;i halvad?</strong></p> <p>(M&otilde;tleb veidi kauem) Ma ei tahaks &ouml;elda, et inimesed on pahad. Loomulikult on &uuml;hiskonnas kurje inimesi. Ma ei oska &ouml;elda, kas see on nende loomus v&otilde;i on see mingisugune haigus &ndash; m&otilde;ni ei oskagi muud moodi siin elus hakkama saada. M&otilde;ne elu ongi selline, et paneb kuriteo toime, l&auml;heb vangi, vangla muutub ta eluks ning ta ei oska enam &uuml;hiskonnas hakkama saada.</p> <p>Mul on h&auml;sti meeles &uuml;ks tapja, kes k&auml;is minu k&auml;e alt kaks korda l&auml;bi. Uurisin esimest kuritegu, tapmist, ja see inimene m&otilde;isteti s&uuml;&uuml;di. Kui ta vanglast v&auml;lja tuli, siis pani toime uue tapmise. Kui temaga r&auml;&auml;kida, siis ta tundus olevat normaalne inimene, aga kui m&auml;ngu tuli alkohol, siis kogu maailm muutus tema jaoks. Kas ta on kuri inimene v&otilde;i halb inimene &hellip; See, mida ta tegi, on &auml;&auml;rmiselt taunitav. Samas olid tal oma mured, keerulised suhted vanematega. L&auml;bi aegade on kuriteod maailmas olnud, ma ei tea, kas neid on maailmast v&otilde;imalik v&auml;lja juurida.</p> <p><strong>Kas neid inimesi on v&otilde;imalik ravida, aidata?</strong></p> <p>Mitte keegi teine sind muuta ei saa, inimene peab ise seda tahtma. Riigi &uuml;lesanne peaks olema luua selleks v&otilde;imalusi, et inimene saaks ennast muuta. Vangla ei ole alati see koht, kus inimene ennast muudab. T&auml;nap&auml;eva kamber-t&uuml;&uuml;pi vanglad on &otilde;nneks rohkemate v&otilde;imalustega kui vanad laager-t&uuml;&uuml;pi vanglad, mis reaalselt kasvatasidki uusi kurjategijaid. Ma detailidesse ei lasku, aga mulle meenub mitu juhust, kus kuriteo toime pannud grupp on saanud alguse vanglas &ndash; nad on seal tuttavaks saanud, tegu planeerinud ja hiljem toime pannud. Kamber-t&uuml;&uuml;pi vanglad ei v&otilde;imalda seda nii palju.</p> <p><strong>Teame jutte Norra viiet&auml;rnivanglatest, kus elamistingimused on paremad kui keskmises Eesti kodus. Kas see on adekvaatne l&auml;henemine?</strong></p> <p>Olen n&otilde;us h&uuml;poteesiga, et vangla ei paranda inimest. Vangla annab v&otilde;imaluse kurjategija &uuml;hiskonnast isoleerida. Ma ei usu Norra mudelisse, aga ma usun, et toimida v&otilde;iks see, kui riik v&otilde;imaldab teenuseid, mis aitavad inimestel &otilde;ige tee leida ja &uuml;hiskonnas normaalset elu elada. Kui t&ouml;&ouml;tasin P&otilde;hja prefektuuris kriminaalb&uuml;roo juhina, siis narko&uuml;ksuses kutsusime ellu projekti &bdquo;Puhas tulevik&ldquo;, mille eesm&auml;rk oli anda esmatarvitajatele v&otilde;imalus tulla s&uuml;steemist puhtalt v&auml;lja. Meie eesm&auml;rk ei tohi olla karistamine, vaid see, et inimene tuleks kriminaalsest s&uuml;steemist v&auml;lja.</p> <p>H&auml;sti kiire varajane sekkumine on see, mis toimib. Kui sa oled juba paadunud kurjategija, siis minu praktika n&auml;itab, et mingi sotsiaalne programm ei m&otilde;ju.</p> <p><strong>Mis etapid oled oma 21aastase t&ouml;&ouml;elu jooksul politseis l&auml;binud?</strong></p> <p>K&otilde;ik etapid. Alustasin noorinspektorist, k&otilde;ige madalamast astmest, ja &uuml;htegi astet ei ole vahele j&auml;&auml;nud. Olen olnud tavaline t&ouml;&ouml;mesilane, grupijuht, talituse juht, b&uuml;roojuht ja n&uuml;&uuml;d osakonnajuht, peadirektori aset&auml;itja.</p> <p><strong>Milline osa on k&otilde;ige p&otilde;nevam olnud?</strong></p> <p>Igas etapis oli oma v&otilde;lu ja midagi erilist. Tagantj&auml;rele m&otilde;eldes ei ole vahet, kas lahendad &uuml;hte v&auml;ikest kuritegu v&otilde;i juhid suurt &uuml;ksust. Politsei eesm&auml;rk on tekitada inimestes turvatunnet ja seda saab teha igal ametikohal.</p> <p><strong>Action-filmidest teame, et politseinikule meeldib olla p&otilde;llul ja lahendada juhtumeid ning kontorit&ouml;&ouml; on talle pigem karistus selle eest, et ta mingist piirist &uuml;le astus. Kas vahepeal on tunne, et tahaks tagasi p&otilde;llule?</strong></p> <p>Suurem muudatus mu t&ouml;&ouml;s toimus siis, kui ma sain talituse juhist b&uuml;roojuhiks. Kuni sinnamaani oli mul konkreetne valdkond &ndash; tapmised Harjumaal. Siis k&auml;isin enamiku s&uuml;ndmuskohti ise l&auml;bi. B&uuml;roojuhina enam ei k&auml;inud. Ma ei ole tundnud, et kontorit&ouml;&ouml; oleks karistus. Olen alati operatiivtegevusega seotud olnud ja ka praegu on minu vastutusalas operatiivne tegevus - minu vastutusalasse kuulub Keskkriminaalpolitsei juhtimine. Kuigi ma ei ole ise t&auml;naval, olen sellega tugevalt seotud. Olen &otilde;nnelik, et saan p&otilde;llu pealt saadud teadmisi siin tippjuhtkonnas rakendada.</p> <p><strong>Tapmised Harjumaal k&otilde;lab karmilt. Mis on selline asi, mis ei l&auml;he kunagi meelest?</strong></p> <p>On olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Positiivset on &otilde;nneks palju ning sellele peabki keskenduma.</p> <p>Kindlasti ei unune suuremat k&otilde;lapinda saanud s&uuml;ndmused: Veronika Dari juhtum, koolit&uuml;druk kesklinnas, kurikuulus kurikamees. K&otilde;ige raskem oli &uuml;ks juhtum mehega, kes tappis oma perekonna ja seej&auml;rel iseenda. Vaatepilt s&uuml;ndmuskohal oli selline, mis ei kao. See j&auml;&auml;b elu l&otilde;puni &ndash; see ei kummita ega paina, aga see lihtsalt j&auml;&auml;b.</p> <p>Huvitavaid lugusid on k&uuml;ll ja k&uuml;ll. Keilas oli tapmine, &uuml;ks vanem naisterahvas pussitati surnuks. Kui saime selle inimese aastaid hiljem k&auml;tte, siis pidime leidma m&otilde;rvarelva. Tapja &uuml;tles, et ta viskas selle v&otilde;ssa. See t&auml;hendab, et suure t&otilde;en&auml;osusega on relv seal veel alles. Kui me s&uuml;ndmuskohale j&otilde;udsime, n&auml;itas ta k&auml;ega v&otilde;sa poole ja siis oli seal juba uuselamurajoon (naerab).</p> <p><strong>Kuidas k&otilde;ikide nende keeruliste emotsioonidega toime tulla?</strong></p> <p>Fakt on see, et seda t&ouml;&ouml;d ei saa teha, kui sa ei suuda oma emotsioonidega toime tulla. See on karm, aga asju ei tohi hinge v&otilde;tta, neid peab oskama enda sees blokeerida. See on sinu t&ouml;&ouml; ja sa teed t&ouml;&ouml;d. M&otilde;nikord see muidugi ei &otilde;nnestu. Suudan siiani selle pere m&otilde;rvanud mehe juhtumi s&uuml;ndmuskohta detailselt kirjelda, tean t&auml;pselt, kus miski asetses. See ei paina mind igap&auml;evaselt, aga see j&auml;&auml;b.</p> <p>Pead asjadele vaatama l&auml;bi musta huumori prisma. Karm on seda &ouml;elda, eriti nende inimeste suhtes, kes on l&auml;hedase kaotanud, aga seda suhtumist ei saagi s&otilde;nadega kirjeldada.</p> <p><strong>Kas selliste intensiivsete kogemuste k&otilde;rval on t&auml;nap&auml;eva v&auml;ljakutsed ka kuidagi kergemad? Tapmiste k&otilde;rval tundub m&otilde;ne suure koosoleku diplomaatiline juhtimine k&auml;kitegu. Kas mingeid pingeid &uuml;ldse tekib enam?</strong></p> <p>Muidugi, need on hoopis erinevad asjad, mida ei anna v&otilde;rrelda. &Uuml;ks on fakt, millega tegeled, ja situatsioon, millega pead ise toime tulema. Koosoleku juhtimine on hoopis teine asi, siis ootad inimestelt seisukohti ja arvamusi ning loodad leida probleemile lahenduse, mis oleks k&otilde;igile vastuv&otilde;etav. Pead toime tulema k&otilde;ikide inimeste emotsioonide ja tunnetega, juhtumite lahendamisel pead rohkem iseendaga tegelema.</p> <p><strong>Vastutad muuhulgas Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise turvalisuse eest. Kuidas see l&auml;inud on?</strong></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aasta jaanuaris pani minister eesistumise turvalisuse ette valmistamise minu &otilde;lgadele. See oli v&auml;ga hea v&auml;ljakutse ja suur au.</p> <p>Julgen arvata, et oleme t&auml;itnud oma &uuml;lesanded h&auml;sti ja v&auml;ga v&auml;ikeste ressurssidega. Olen r&auml;&auml;kinud partneritega teistest riikidest ja kuulnud, kui palju teised kuhugi ressursse panevad. Ma ei taha &ouml;elda, et meie oleme targalt teinud ja teised ei ole, aga oleme riskiprofiilide ja -hinnangute abil j&otilde;uliselt plaaninud, kuhu ressurssi panna, ja leidnud m&otilde;istliku kesktee.</p> <p><strong>Kuskohast siis kokku on t&otilde;mmatud?</strong></p> <p>See ei t&auml;henda, et me oleks kusagil turvalisuse osas j&auml;releandmisi teinud. Teadsime, et kui tippkohtumine v&auml;lja j&auml;tta, on Eestis umbes kakssada eesistumise &uuml;ritust. Meil &otilde;nnestus j&otilde;uda kokkuleppeni, kus prioritiseerisime need kohtumised ohuhinnangute p&otilde;hjal, selle tulemusena kujunes umbes 20 kohtumist, kuhu panime t&otilde;siselt ressurssi. M&otilde;ni kohtumine, kuhu meie ei pane absoluutselt ressurssi, saab teises riigis tohutult t&auml;helepanu. Kui k&uuml;sida, miks, siis tunnistan ausalt, ma ei saa aru.</p> <p><strong>See on selline k&uuml;lm kalkulatsioon.</strong></p> <p>Ma ei &uuml;tleks, et k&uuml;lm. See ongi minu haldusala &uuml;ks roll hinnata oma valdkonna spetsialistidega, mis on mingi konkreetse kohtumise ohutase. J&otilde;udsime l&otilde;puks v&auml;ga h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud lahendusteni.</p> <p><strong>See on tohutult pingeline aeg olnud. Kuidas k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on hakkama saanud?</strong></p> <p>See on olnud k&otilde;igile katsumus. Kuna Brexiti t&otilde;ttu eesistumise ajakava muutus, siis oli juulikuus palju kohtumisi, mis eeldasid v&auml;ga palju ressurssi. Seet&otilde;ttu tegime asutuse sees otsuse, et me ei lase inimesi sel ajal puhkusele. Eks nurinat oli, aga see on loomulik. Meil on PPA-s 5000 t&ouml;&ouml;tajat ja me ei saa eeldada, et k&otilde;ik on rahul.</p> <p>Koos P&otilde;hja prefekti Kristian Jaaniga oleme pidevalt r&auml;&auml;kinud &uuml;hte &ndash; me peame seda v&otilde;tma kui v&otilde;imalust osaleda milleski, milles enamik meist ei pruugi enam kunagi osaleda. Loogiliselt v&otilde;ttes on j&auml;rgmine Eesti eesistumine 14-15 aasta p&auml;rast. Mina ei tea, mida ma 15 aasta p&auml;rast teen ja kus ma t&auml;pselt olen. See on v&otilde;imalus teha midagi erilist ja seda oleme ka inimestele &ouml;elnud. Iga inimene osaleb milleski v&auml;ga suures. &Otilde;nneks on tagasiside olnud positiivne.</p> <p>Maru vahva oli tippkohtumine, kus kokku tulid Euroopa riigijuhid. Kommunikeerisime inimestele, et tuleb v&auml;ga palju kolonne ja liiklusseisakuid ning liigelda on v&auml;ga keeruline. Me ei keelanud kellelgi autoga s&otilde;ita ja me ei pannud &uuml;htegi teed l&otilde;puni kinni. M&otilde;ned riigid panevad lausa koole ja kaubanduskeskuseid kinni, et inimesi eemal hoida. Meie hoidsime inimesi lihtsalt kursis. Selle l&otilde;pptulemus oli see, et meil oli sisuliselt teine autovaba p&auml;ev.</p> <p>See n&auml;itab, et meie &uuml;hiskond on k&otilde;ike valmis vastu v&otilde;tma, aga meile ei meeldi, kui asjad kukuvad puuga p&auml;he. T&auml;htis on hoida inimesi kursis ja anda neile v&otilde;imalus ette valmistada. Mulle siiralt meeldis see koost&ouml;&ouml; kogukonnaga turvalisuse tagamisel. K&otilde;ik sai tehtud, loomulikult oli inimestel probleeme, aga nad said n&auml;dala v&otilde;i paar ette m&otilde;elda ja asju teistmoodi teha, selle asemel et viis tundi hommikul ummikus istuda.</p> <p><strong>Kas n&uuml;&uuml;d v&otilde;etakse Politsei- ja Piirivalveametis vabamalt?</strong></p> <p>J&auml;rgmise aasta aprillis on &uuml;ks k&otilde;rgetasemeline kohtumine veel, aga n&uuml;&uuml;d (intervjuu toimus 30. oktoobril &ndash; toim) v&otilde;ime rahulikumalt hingata. Joont ei taha ma veel alla t&otilde;mmata, eesistumine l&otilde;ppeb siiski 31. detsembril ja ma ei taha v&auml;listada seda, et kusagil Euroopas tekib m&otilde;ni kriis, mis p&auml;&auml;dib sellega, et Eestil on selleks vaja korraldada m&otilde;ned kiire kokkusaamised. Peame selleks alati valmis olema.</p> <p><strong>Kas politseinik saab &uuml;ldse aega maha v&otilde;tta? &Ouml;eldakse, et politseinik on kogu aeg t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Politseinik peab aja maha v&otilde;tma, vastasel juhul ei ole v&otilde;imalik ellu j&auml;&auml;da. Politseinik on eelk&otilde;ige inimene ja ka temal peab olema see hetk, kus ta saab vabalt v&otilde;tta. Siinkohal on oluline kodu ja pere toetus. Saan aru su k&uuml;simusest ja &uuml;hiskonna ootustest, aga selleks on s&uuml;steemid olemas &ndash; politsei on kogu aeg k&auml;ttesaadav, aga s&uuml;steemi taga olev inimene ei pea olema &ouml;&ouml;p&auml;ev l&auml;bi k&auml;ttesaadav. Me ei tohi inimesi t&ouml;&ouml;ga tappa.</p> <p><strong>Mis on sinu t&ouml;&ouml;elus k&otilde;ige pingelisem aeg olnud?</strong></p> <p>(M&otilde;tleb kaua) Ma tunnistan ausalt, ma ei salvesta endale neid asju. Paratamatult meenuvad viimase aja asjad. Praegu on minu kanda Europoli haldusn&otilde;ukogu juhtimine. Esimene istung, mida pidin juhatama, oli selle aasta &uuml;ks keerulisemaid ja pingelisemaid aegu. Meie &uuml;lesanne oli kokku leppida Europoli uue direktori v&otilde;imalikud kandidaadid, seal on v&auml;ga selged protseduurireeglid ning samas on igal liikmesriigil oma huvi.</p> <p>Pean ka Euroopa Parlamendi ees aru andma, mis oli samuti uus proovikivi. See ei olnud k&uuml;ll t&auml;iskogu, aga parlamendi tippliikmed olid kohal. Seal ei k&uuml;si enam keegi k&uuml;simusi Eesti kohta, vaid Europoli kohta.</p> <p><strong>Kuulan sind ja hakkan isegi kergelt muretsema kogu selle t&ouml;&ouml;mahu p&auml;rast. Kuidas sa l&otilde;&otilde;gastud?</strong></p> <p>Minu jaoks on l&auml;bi elu olnud sport see, mis annab mulle hingerahu. Enamiku oma elust olen tegelenud Eesti tipptasemel suusatamisega ja pisik &otilde;ues trenni teha on j&auml;tkuvalt sees. Samuti on loomulikult pere ja kodu need, mis annavad positiivset energiat.</p> <p><strong>Kuidas juhina hoolitsed selle eest, et t&ouml;&ouml;tajad, kes koos sinuga teevad 12tunniseid t&ouml;&ouml;p&auml;evi, l&otilde;&otilde;gastuda j&otilde;uaksid?</strong></p> <p>Pinge maandamine on iga inimese individuaalne k&uuml;simus. K&otilde;igil ei ole peret ning k&otilde;igile ei meeldi sporti teha, kuid &auml;kki rahustab teda male m&auml;ngimine. Inimene peab leidma endale v&auml;ljundi. Juhina annan inimestele hoolimata pingelisest perioodist v&otilde;imaluse v&otilde;tta aeg maha. Ma ei &uuml;tle ette, et mine tee sporti &ndash; ma annan talle lihtsalt v&otilde;imaluse aeg maha v&otilde;tta.</p> <p>Pingetega tegelikult ei tule keegi toime, kui ei ole head meeskonda. Kui meeskonnas on inimene, kes teab ja tunneb sind ning oskab &otilde;igel ajal suunata puhkama, siis see on tohutu v&auml;&auml;rtus. PPAs tunned on tiimiga peretunnet, &otilde;lg &otilde;la vastas tunnetus on meil v&auml;ga oluline ja see aitab toime tulla.</p> <p>Me ei saa muidugi unustada, et on inimesi, kes ei tulegi pingetega toime. Juhtidena peame need inimesed &auml;ra tundma, neid m&auml;rkama ja neile abi pakkuma, n&auml;iteks ps&uuml;hholoogi n&auml;ol.</p> <p><strong>On sul m&otilde;ni n&auml;ide, kuidas m&auml;rkasid m&otilde;nda sellist inimest ja mida siis tegid?</strong></p> <p>T&auml;hele panemine ei t&auml;henda seda, et m&auml;rkad kedagi koridoris. Selleks peab ikkagi inimestega pidevalt suhtlema ja m&auml;rkama seda tema olekust. Olen vestluse k&auml;igus aru saanud, et kellelgi on mure, siis tuleb vestlus arendada selleni, et proovida aimata tema mure olemust. Lahenduse leidmine on inimese enda eesm&auml;rk, juht ei saa lahendust v&auml;lja pakkuda, vaid m&auml;rgata ja toetada.</p> <p><strong>PPA palgad ei ole suurep&auml;rased ja t&ouml;&ouml;p&auml;evad on pikad. Samas j&otilde;uavad t&ouml;&ouml;tajad teha tohutult t&ouml;&ouml;d ning tulevad m&otilde;nikord oma vabast ajast kolleegidele r&otilde;&otilde;muga appi. Mida te siin majas kohvi sisse panete?</strong></p> <p>Politsei- ja Piirivalveametis paratamatult on nii, et meie t&ouml;&ouml; olemuses on inimeste aitamine ja see on see, mis hoiab inimesi k&auml;imas. Oleme ammu seljatanud juhtimisp&otilde;him&otilde;tte, et politsei karistab inimesi. Vastupidi, me aitame neid. See ongi see, mis toob inimese puhkusel ja n&auml;dalavahetusel v&auml;lja. Kuldreegel on, et alati, kui midagi juhtub, on see reede &otilde;htul kell viis.</p> <p>Tark juht peab aru saama, kust jookseb piir. Esimesel k&uuml;mnel aastal oli minu elu politseit&ouml;&ouml;. Ma ei arva, et ma midagi valesti tegin, aga juhina ma ei tohiks seda enam soosida. Ametnik ei tohi tunda, et t&ouml;&ouml; on tema elu, sest elus on palju suuremaid v&auml;&auml;rtusi. Loomulikult on olemas kriisid ja kriitilised hetked, kus lihtsalt tuleb tulla t&ouml;&ouml;le. Kas sellep&auml;rast, et riik on ohus v&otilde;i meil on &uuml;hine probleem, mida peame koos lahendama.</p> <p>Tegelikult on v&auml;gev! P&otilde;nev on t&ouml;&ouml;d teha, tuled t&ouml;&ouml;le ja j&otilde;ud on sees. Mulle nii v&auml;ga meeldib see asutus.</p> <p><strong>Kas raugemise m&auml;rke ka on? V&otilde;rreldes 20 aasta taguse ajaga, kas j&otilde;uad sama palju teha t&ouml;&ouml;d v&otilde;i hakkab ajahammas peale?</strong></p> <p>Ei hakka, seda ma k&uuml;ll ei tunne. Aeg on &otilde;petanud ja oskus iseennast juhtida t&auml;hendab, et tootlikkus on isegi suurem.</p> <hr /> <p><strong>Aivar Alavere, Keskkriminaalpolitsei juht</strong></p> <p>Kohtusin Priiduga esmakordselt 1997. aasta paiku Harju prefektuuri kriminaalpolitseis, kuhu Priit oli suunatud praktikale. Selle ajastu kuritegevus, eelk&otilde;ige isikuvastased kuriteod, pakkus krimkameestele kuhjaga huvitavat t&ouml;&ouml;d. Mitte et t&auml;na t&ouml;&ouml;d v&auml;hem oleks, aga sel ajal oli actionit rohkem, mis noorele hakkajale kriminaalpolitseinikule ju sobib. Kindlasti sai Priit sellest perioodist innustust ja kogemusi.</p> <p>Vahepealsete aastate jooksul, kui Priit t&ouml;&ouml;tas P&otilde;hja prefektuuri kriminaalpolitseis erinevatel ametikohtadel ja mina keskkriminaalpolitsei operatiivb&uuml;roo juhina, sai korduvalt puid-maid jagatud nii konkreetsete kriminaalmenetluste tegevuste osas kui ka koosolekulauas k&otilde;ikv&otilde;imalike juhtimisotsuste tegemisel. Nii m&otilde;rvade uurimisgrupi juhina kui ka P&otilde;hja politseiprefektuuri kriminaalpolitsei juhina oli Priit olulisemate kriminaalasjadega v&auml;ga h&auml;sti kursis ja tihtipeale ka ise nende lahendamisel vahetult osalemas.</p> <p>T&auml;naseks on t&ouml;&ouml; viinud meid sinnamaale, et mina olen Keskkriminaalpolitsei juht ja Priidust on peadirektori aset&auml;itjana saanud minu vahetu juht. Vaatamata sellele, et rollid on m&otilde;lema jaoks &uuml;sna v&auml;rsked, ei ole meie suhtlustasand minu arust oluliselt muutunud. Ega ametikoht inimese isiksust muuda. Kui meil on mingites k&uuml;simustes eriarvamusi, julgeme need v&auml;lja &ouml;elda ja p&uuml;&uuml;ame kokkuleppele j&otilde;uda.</p> <p>Viimase aasta jooksul on Priidul olnud v&auml;ga palju kohustusi ja vastutusrikas roll seoses Euroopa Liidu n&otilde;ukogu eesistumise ja Europoli haldusn&otilde;ukogu juhtimisega. Minu ja kolleegide arvates on ta sellega v&auml;ga h&auml;sti hakkama saanud.</p> <hr /> <p>Intervjueerinud ja toimetanud Hannus Luure</p> <p>Foto: Reelika Riimand</p> <p>Artikkel ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta neljandas numbris.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1850Talvel on tööriiete valik eriti tähtis2018-01-04<p><strong>Talv on k&auml;es ja kapist on tulnud v&auml;lja otsida j&auml;rjest paksemaid vammuseid. Kui t&ouml;&ouml;taja peab oma t&ouml;&ouml;d v&otilde;i osa sellest tegema &otilde;ues, on t&ouml;&ouml;riiete hankimine t&ouml;&ouml;andja kohustus. Ei ole olemas universaalset sobivat t&ouml;&ouml;riietust, mis sobiks mistahes t&ouml;&ouml;d tehes. Kui osta riietus, mis peaks justkui k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;del sobiv olema, ei sobi see tegelikkuses p&auml;ris h&auml;sti &uuml;hegi jaoks. Selleks, et t&ouml;&ouml;riiete soetamiseks tehtud kulutus oleks asja eest, tuleb t&auml;pselt l&auml;bi m&otilde;elda, mis t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;taja teeb, ja sellest l&auml;htuvalt riided valida. Meie kliimas ei piisa kohe kindlasti &uuml;hest komplektist riietest, ka kahest v&otilde;ib v&auml;heseks j&auml;&auml;da, sest suviste ja talviste riiete k&otilde;rvale on ilmselt vaja ka vihmakindlaid riideid.</strong></p> <p>Kui riided on v&auml;lja valitud, tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, mitu komplekti peab &uuml;hel inimesel riideid olema. Kaks komplekti kindlasti, &uuml;ks on seljas ja teine pesus. Kuid kui t&ouml;&ouml; on eriti m&auml;&auml;riv, ei pruugi kahest komplektist piisata, sest &uuml;ks ei j&otilde;ua &auml;ra kuivada, kui teine juba mustaks on saanud, ja siis ei ole t&ouml;&ouml;tajal midagi selga panna. Ehk teatud juhtudel v&otilde;ib olla vaja soetada kolm komplekti t&ouml;&ouml;riideid.</p> <p>&Otilde;igesti valitud soe pesu aitab sooja hoidmisele v&auml;ga palju kaasa. Sooja pesu valik on ka t&ouml;&ouml;riideid m&uuml;&uuml;vates kauplustes suur ja enne ostu sooritamist on m&otilde;istlik m&uuml;&uuml;jaga l&auml;bi arutada, millise t&ouml;&ouml; tegemiseks riideid otsite. Kas on tegu liikumist ja f&uuml;&uuml;silist pingutust n&otilde;udva t&ouml;&ouml;ga, mille puhul peab pesu juhtima niiskuse keha pinnalt eemale, et hoida keha kuivana? T&ouml;&ouml;del, kus tuleb k&uuml;lmas &otilde;ues pigem seista, on j&auml;lle vaja teiste omadustega sooja pesu, n&auml;iteks meriinovillasisaldusega varianti.</p> <p>Talvel muutuvad meie teed ja t&auml;navad libedaks. Libisemisohtu on v&otilde;imalik v&auml;hendada sobivate, libisemisvastase tallaga jalan&otilde;udega. V&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tajatel on soovitatav kasutada jalan&otilde;udele paigaldatavaid libisemist&otilde;kkeid, eriti kui neil on vaja liikuda vaheldumisi libedal ja mittelibedal pinnal. V&otilde;imalik on valida ka jalan&otilde;ud, mille talla all on metallnaastudega p&ouml;&ouml;ratav osa. Sellised jalan&otilde;ud aitavad ennetada libisemist v&auml;ljas ja naastude &uuml;lespoole p&ouml;&ouml;ramisel on samade jalan&otilde;udega v&otilde;imalik liikuda ka siseruumides.</p> <p>R&auml;&auml;gime n&auml;itest, kus &uuml;he ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja libedal t&auml;naval kukkus. T&ouml;&ouml;andja oli v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastanud jalan&otilde;udele paigaldatavad libisemist&otilde;kked, kuid t&ouml;&ouml;taja neid ei kasutanud. Seda seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;taja pidi autoga s&otilde;itma, peatuma, paki &uuml;le andma ja siis j&auml;lle s&otilde;itma ja siis j&auml;lle peatuma ja nii terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&auml;ltel. Libisemist&otilde;kked, mille t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastanud, ei v&otilde;imaldanud autoga s&otilde;ita. Sellep&auml;rast t&ouml;&ouml;taja neid ei kasutanudki. Siin j&auml;i puudu t&ouml;&ouml;andjapoolsest s&uuml;venemisest, kas kasutusele v&otilde;etud meede ka toimib. Samuti tuleks t&ouml;&ouml;tajaid julgustama t&ouml;&ouml;andjaid teavitama, kui neile v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;riided, jalan&otilde;ud v&otilde;i isikukaitsevahendid mingil p&otilde;hjusel ei sobi.</p> <p>Lisaks &otilde;ues t&ouml;&ouml;tavatele inimestele v&otilde;ib talvine kliima m&otilde;juda ka t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad siseruumides uksele v&auml;ga l&auml;hedal. Kui ukse ees ei ole topeltustega koridori v&otilde;i soojakardinat, on ukse l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad ilmast v&auml;ga otseselt m&otilde;jutatud. Isegi kui on paigaldatud topeltuksed v&otilde;i soojakardinad, tuleks nende toimivust hinnata n&auml;iteks olukorras, kus poes k&auml;ib palju kliente. Topeltustest, mis kogu aeg avanevad, ei pruugi kasu olla. Ei ole meeldiv klienti teenindada, kui saad iga paari minuti tagant sahmaka j&auml;&auml;k&uuml;lma &otilde;hku vastu selga.</p> <p>Kehvas olukorras v&otilde;ivad olla ka t&ouml;&ouml;tajad, kellele pannakse kaubanduskeskusesse v&otilde;i suuremasse poodi lett n&auml;iteks j&otilde;ulutulede v&otilde;i p&uuml;rotehnika m&uuml;&uuml;miseks. Kuna ruumi on v&auml;he, v&otilde;ib selline lett sattuda ukse l&auml;hedusse ja siis peab t&ouml;&ouml;taja terve oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva sisuliselt &otilde;uekliimas t&ouml;&ouml;tama. Soovitame ka ajutiste t&ouml;&ouml;kohtade loomisel m&otilde;elda sellele, et t&ouml;&ouml;taja saaks oma t&ouml;&ouml;d teha sobiva temperatuuriga ja t&otilde;mbetuuleta kohas.</p> <p><strong>Autor:</strong> Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsioooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta neljandas numbris</em></p> <p><strong>Foto:</strong> pixabay/adzeka</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1846Alates 2018.a saabunud töövaidluste lahendamine, töövaidluse lahendamise seaduse alusel2018-01-03<p><strong>Alates 01.01.2018 kehtib uus t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse t&ouml;&ouml;vaidlusasju T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis. Enne antud seaduse j&otilde;ustumist algatatud t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamisele kohaldatakse eelnevalt kehtinud individuaalse t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadust.</strong></p> <p><strong>Uus t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus</strong> toob m&auml;rgatavaid muudatusi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni t&ouml;&ouml;s. Muudatuste eesm&auml;rk on n&uuml;&uuml;disajastada t&ouml;&ouml;vaidluste lahendamise reegleid, et vastata rohkem &uuml;hiskonnas olevatele ootustele, kuid samas on eesm&auml;rk olemuselt veidi vastuoluline. &Uuml;helt poolt vajatakse t&auml;psemaid reegleid isikute &otilde;iguste efektiivsemaks tagamiseks, mis muudab menetluse reegleid paratamatult keerulisemaks. Teiselt poolt on soov j&auml;tkuvalt tagada lihtne, kiire ja odav t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamine Eestis</p> <p>Uue eeln&otilde;u menetluse k&auml;igus oli esitatud hulk ettepanekuid, muuhulgas soovitati kohtuv&auml;lise t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise s&uuml;steem &uuml;hendada esimese astme kohtute s&uuml;steemiga. Seadusandja otsustas j&auml;tta t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid T&ouml;&ouml;inspektsiooni juurde, kuid muutis komisjonide p&auml;devust ning menetluse korda.</p> <p>14. juulil j&otilde;ustusid individuaalse t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse s&auml;tted, mis kehtestavad t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajate ametikohale vastavuse hindamise. Tulevikus hinnatakse ametikohale sobivust korra kolme aasta jooksul.</p> <p><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Toeoesuhted_ja_toeoevaidlus/TVK_ja_toeoesuhete_dokumendid/TVK_avalduse_vorm_2018.docx" target="_blank">Avaldus T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile</a></p> <p>Allj&auml;rgnevalt valik olulisemaid muudatusi, mis j&otilde;ustuvad uue seaduse kehtima hakkamisega <strong>1. jaanuaril 2018</strong>:</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&auml;devus muutub selgemaks</strong></p> <p>Komisjonile on v&otilde;imalik lahendamiseks esitada t&ouml;&ouml;suhtest ning t&ouml;&ouml;suhte ettevalmistamisest tulenevaid n&otilde;udeid ning kindlatel tingimustel Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja ja tema t&ouml;&ouml;andja vahelistest t&ouml;&ouml;suhtest tulenevaid n&otilde;udeid.</p> <p>See t&auml;hendab, et komisjonil tuleb rohkem kokku puutuda v&auml;lisriikide &otilde;igusega. Samuti on selgelt v&auml;ljendatud, et kollektiivlepingu t&auml;itmisest tulenevad n&otilde;uded on lahendatavad t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis, mis v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;t&uuml;li raames kollektiivselt komisjoni p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>Selge erandina n&auml;hakse uues seaduses, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ei lahenda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest v&otilde;i kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse v&otilde;i surma p&otilde;hjustamisega tekitatud kahju h&uuml;vitamise vaidlusi.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajatel ja t&ouml;&ouml;andjatel on edaspidi suurem v&otilde;imalus otsustada, millise piirkonna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile t&ouml;&ouml;vaidlusavaldus esitatakse</strong></p> <p>Peale selle, et t&ouml;&ouml;vaidluse pooled v&otilde;ivad kokkuleppel otsustada &uuml;ksk&otilde;ik millises Eesti piirkonnas t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise kasuks, on kokkuleppe puudumisel avaldajal v&otilde;imalik valida mitme alternatiivi vahel. T&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise kohta valida n&auml;iteks oma elukoha, t&ouml;&ouml;tamise koha v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja elu- v&otilde;i asukoha j&auml;rgi.</p> <p><strong>Praegu ei lahenda komisjon rahalisi n&otilde;udeid, mis &uuml;letavad 10 000 eurot</strong></p> <p>Selgelt tajutavaks muutuseks on n&otilde;ude rahalise piirm&auml;&auml;ra kadumine.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni lisandub uus menetluse liik, lepitusmenetlus</strong></p> <p>Selle raames on ainuisikuliseks lepitajaks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja, kes tegutseb lepituskokkuleppe s&otilde;lmimise eesm&auml;rgil. Lepitusmenetluse raames on v&otilde;imalik j&otilde;uda lahenduseni lihtsustatult ja lepituse tulemit ei avalikustata. Lepitusmenetluse kasuks otsustamisel tasub arvesse v&otilde;tta edaspidiseid v&otilde;imalusi sama t&ouml;&ouml;vaidluse j&auml;tkamiseks.</p> <p><strong>Lisaks lepitusmenetlusele on tervitatav muutus v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;vaidlusmenetlus l&otilde;petada kompromissiga</strong></p> <p>Seejuures on see v&otilde;imalik lausa mitte t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse tegemiseni, vaid komisjoni otsuse j&otilde;ustumiseni. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi m&auml;&auml;rusega, millega &uuml;htlasi l&otilde;petab t&ouml;&ouml;vaidlusasja menetluse. Kompromissi sisule on seatud m&otilde;ningad piirangud, n&auml;iteks peab kompromiss olema t&auml;idetav. Kompromiss ei ole vaidlustatav nagu tavap&auml;rane t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni tehtud otsus.</p> <p><strong>Rahalise n&otilde;ude kirjalik menetlus</strong></p> <p>Oluline muudatus, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;vaidluse menetluslikku kulgu, on rahalise n&otilde;ude kirjalik menetlus. Peamine osa t&ouml;&ouml;vaidlusi on seotud rahaliste n&otilde;uetega. Senini kehtiva korra j&auml;rgi tuleb t&ouml;&ouml;vaidlusavaldust igal juhul vaadata ja lahendada t&ouml;&ouml;vaidluse osapoolte juuresolekul. Peatselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidlus komisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda rahalise n&otilde;ude avaldust kirjalikult, n&auml;iteks vaadata l&auml;bi t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitise n&otilde;uded. See on v&otilde;imalik &uuml;ksnes juhul, kui n&otilde;uete kogusumma ei &uuml;leta 6400 eurot, t&ouml;&ouml;vaidluse osapoole isiklik kohalolek ei ole juhataja hinnangul vajalik ning t&ouml;&ouml;vaidluse pool on n&otilde;us kirjaliku menetlusega. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rduja m&auml;rgib oma avalduses, kas ta on n&otilde;us asja kirjaliku menetlusega v&otilde;i soovib asja l&auml;bivaatamist istungil.</p> <p><strong>Kindlatel tingimustel on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vaidlusavaldusi liita &uuml;hte menetlusse</strong></p> <p>Seda siis, kui n&otilde;uded on &otilde;iguslikult omavahel seotud v&otilde;i need n&otilde;uded oleks v&otilde;inud esitada &uuml;hes menetluses ning nende &uuml;hine menetlemine v&otilde;imaldab kiiremat lahendamist v&otilde;i lihtsustab nende menetlemist. Samuti muutub v&otilde;imalikuks &uuml;hes avalduses olevate n&otilde;uete eraldamine.</p> <p><strong>K&auml;sitletakse terviklikult t&otilde;endi temaatikat, v&otilde;ttes eeskuju tsiviilkohtumenetluses kehtivatest reeglitest</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;ib olla t&otilde;endiks tunnistaja &uuml;tlus, dokumentaalne t&otilde;end, asit&otilde;end ja vaatlus. Seadus l&auml;htub menetluse v&otilde;istlevuse p&otilde;him&otilde;ttest, s&auml;testades, et kumbki pool peab t&otilde;endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema n&otilde;uded ja vastuv&auml;ited. Jagatud t&otilde;endamiskohustus diskrimineerimisvaidluste puhul j&auml;&auml;b kehtima. T&otilde;endama ei pea asjaolusid, mida loetakse &uuml;ldtuntuks, kui vastaspool v&otilde;tab faktilise asjaolu kohta esitatud v&auml;ite omaks.</p> <p><strong>Avalduse l&auml;bivaatamise t&auml;htaeg pikendatakse seniselt &uuml;helt kuult 45 p&auml;evani m&otilde;ningate eranditega</strong></p> <p>Lisaks sellele, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajale hakkavad kehtima karmimad kvalifikatsioonin&otilde;uded, kehtestati n&otilde;uded ka kaasistujale. N&auml;iteks peab olema kaasistuja elukoht Eestis, ta peab oskama eesti keelt B2-tasemel ja olema kaasistuja tegevuseks sobivate k&otilde;lbeliste omadustega.</p> <p><strong>Kaasistujate osalus komisjoni t&ouml;&ouml;s on tulevikus v&auml;iksem, sest juhatajate ainup&auml;devus laieneb</strong></p> <p>Praegu saab juhataja ainuisikuliselt asja l&auml;bi vaadata &uuml;ksnes juhul, kui pool, kelle vastu n&otilde;ue on esitatud, tunnistab k&otilde;iki avalduses esitatud n&otilde;udeid. Tulevikus ei ole komisjoni t&ouml;&ouml;sse kaasistujaid vaja kaasata n&otilde;uete tunnistamisel vastaspoole poolt, kompromissi kinnitamisel, lepitusmenetluse l&auml;biviimisel ning rahalise n&otilde;ude lahendamisel kirjalikus menetluses.</p> <p><strong>Dokumentide, sealhulgas t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse k&auml;ttetoimetamise reeglid muutuvad</strong></p> <p>Otsuse j&otilde;ustumise eeldus on, et m&otilde;lemad osapooled saavad otsuse k&auml;tte. Aeg-ajalt esineb juhtumeid, kus otsuse k&auml;tte toimetamine m&otilde;lemale osapoolele ei &otilde;nnestu ning seega on tekkinud probleem otsuse j&otilde;ustumisega. Menetlusdokumendi k&auml;ttetoimetamist hakatakse korraldama sarnaselt tsiviilkohtumenetlustega. Nii on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonil toimetada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus Ametlike Teadaannete kaudu kui nn tavap&auml;rane k&auml;ttetoimetamine on eba&otilde;nnestunud.</p> <p>T&auml;psustatud on ka menetlustoimingute tegemine ainuisikuliselt juhataja poolt m&auml;&auml;rusega, menetluse kinniseks kuulutamine, t&ouml;&ouml;vaidlusasja menetlemise peatamine, menetluskulude kandmine, istungi l&auml;biviimise kord, n&otilde;uded t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse p&otilde;hjendatusele ja sisule jne. N&otilde;ude esitamise t&auml;htaeg t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile v&otilde;i kohtusse p&ouml;&ouml;rdumiseks t&ouml;&ouml;suhetest tulenevate &otilde;iguste kaitseks on aga j&auml;&auml;nud samaks.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1845Kas jaanuaris makstavat detsembrikuu töötasu tuleb arvestada uue või vana alammäära järgi? 2018-01-02<p><strong>Arvestan detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;tajale, kellega on t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ras. V&auml;ljamakse toimub 8. jaanuaril. T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r jaanuaris suureneb. Kas detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu arvestan uue v&otilde;i vana alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi?</strong></p> <p>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;suhete n&otilde;ustamistalituse n&otilde;ustamisjurist Helena Ilves: T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt ei tohi t&ouml;&ouml; eest makstav tasu olla v&auml;iksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas t&ouml;&ouml;tasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis t&ouml;&ouml;tasu kujunemine ei v&otilde;i viia selleni, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse v&auml;hem kui kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale vastav summa.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r on alates 1. jaanuarist 2018.a t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 500 eurot kuus ning tunnitasu alamm&auml;&auml;raks 2,97 eurot.</p> <p>Kuna detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu on v&auml;lja teenitud enne 1. jaanuarit 2018, arvestatakse detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu veel vana alamm&auml;&auml;ra alusel (kuutasu 470 eurot, tunnitasu 2,78 eurot). K&uuml;ll aga tuleb t&ouml;&ouml;tasu makstes arvestada aasta alguses kehtima hakkavate uute maksum&auml;&auml;radega, sh pange t&auml;hele muudatusi tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel. 2018. aastal kehtivate maksum&auml;&auml;rade kohta leiate informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad">https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu kohta leiab lisainfot ka <strong><a href="/redirect/556" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu vastavalt teemalehelt</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1842Tööandjad: vähenenud töövõimega inimesed loovad ettevõttele uut väärtust2017-12-28<p style="display: inline !important;"><strong>T&ouml;&ouml;tukassa andmetel oli 2017. aasta juuni l&otilde;pus k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;otsijatest 28% v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. Need on inimesed, kes soovivad leida ja teha v&otilde;imetekohast t&ouml;&ouml;d. Mitmed Eesti ettev&otilde;tted on seda m&otilde;istnud ning rakendavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi edukalt oma igap&auml;evategevuses.</strong></p> <p><strong>Kogemustega ettev&otilde;tjad v&auml;&auml;rtustavad erivajadustega t&ouml;&ouml;tajate p&uuml;hendumist</strong></p> <p>Kinnisvara korrashoiu teenuseid pakkuv AS ISS Eesti pakub t&auml;naseks t&ouml;&ouml;d enam kui 250-le v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele. ISS-i personalijuhi Helo Tamme kogemustele tuginedes on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed lojaalsed, stabiilsed t&ouml;&ouml;tajad ja nende t&ouml;&ouml;voolavus on madalam. &bdquo;Tublid ja p&uuml;sivad t&ouml;&ouml;tajad aitavad tagada teenuse stabiilsuse ning klientide ja juhtide rahulolu,&ldquo; s&otilde;nas Tamme.&nbsp;</p> <p>Rimi Eesti Food AS-i t&ouml;&ouml;keskkonna juhi Egne Kurvitsa s&otilde;nul on Rimi t&ouml;&ouml;tajaskonnast ca 8% v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega, neist paark&uuml;mmend kuulmispuudega. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene ei pea oma puude kohta t&ouml;&ouml;andjale t&auml;psemalt aru andma, k&uuml;ll aga on tarvis selgitada sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks olulisi erisusi, n&auml;iteks kuulmis- v&otilde;i liikumispuuet. Kurvitsa s&otilde;nul ei ole Rimis t&ouml;&ouml;tades v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime takistuseks, kui inimene tahab t&ouml;&ouml;d teha ja tuleb sellega toime.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks kuulmispuudega inimesed on meil tegelikult h&auml;sti suhtlemisaltid, t&ouml;&ouml;tades edukalt kassades. Intellekti ja vaimupuudega t&ouml;&ouml;tajad tulevad aga suurep&auml;raselt toime k&auml;rupaigaldaja rolliga,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kurvits. &bdquo;Oleme erivajadustega inimesi julgelt t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud igasse l&otilde;iku, sest tegemist on h&auml;sti positiivsete inimestega, kes teevad oma t&ouml;&ouml;d p&uuml;hendumise ja naudinguga ning n&auml;itavad seda ka v&auml;lja.&ldquo;</p> <p><strong>Edu tagavad avatud suhtumine ja head koost&ouml;&ouml;partnerid</strong></p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks oma kohustusi edukalt t&auml;ita, tuleb enamasti t&ouml;&ouml;kohta kohandada ja korraldada sobiv v&auml;lja&otilde;pe. T&ouml;&ouml;koha kohandamine on individuaalne protsess. Hea tulemuse annab koost&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;otsijaga.&nbsp;&nbsp;</p> <p>&bdquo;Erivajadustega inimestele t&ouml;&ouml;koha leidmisel oleme vaadanud pigem seda, milline t&ouml;&ouml; neile k&otilde;ige paremini sobib, millised on nende enda ootused ja eelistused ning millise kliendi objektile nad k&otilde;ige paremini sobivad,&ldquo; jagas kogemusi ISS-i personalijuht. Sobiva t&ouml;&ouml;koha valikul l&auml;htutakse eelk&otilde;ige kliendi objekti erip&auml;rast ja kandidaadi ootustest, n&auml;iteks kas inimene soovib t&ouml;&ouml;tada pigem &uuml;ksi v&otilde;i suuremas kollektiivis.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Meil on tekkinud justkui ettev&otilde;ttesisene folkloor, kus objektijuhid jagavad omavahel edulugusid, julgustades neid koost&ouml;&ouml;le v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestega, sest see on hea v&otilde;imalus leida v&auml;&auml;rt t&ouml;&ouml;taja. Oleme avatud h&auml;sti erinevatele inimestele ja see tagabki edu,&ldquo; r&auml;&auml;kis Tamme.</p> <p>Tamme s&otilde;nul koolitatakse regulaarselt juhte, et seljatada nende hirme ja teadmatust erivajadustega inimestega t&ouml;&ouml;tamise osas, n&auml;iteks &otilde;petatakse, mida teha epilepsiahoo vmt korral. &bdquo;Oluline on leida head koost&ouml;&ouml;- ja koolituspartnerid, n&auml;iteks T&ouml;&ouml;tukassa,&ldquo; jagas Tamme n&auml;pun&auml;iteid neile, kes v&auml;rbamist kaaluvad.</p> <p><strong>Lahendused s&uuml;nnivad k&auml;sik&auml;es t&ouml;&ouml;tajatega</strong></p> <p>Rimi t&ouml;&ouml;keskkonna juhi s&otilde;nul on lihtsam kuulmispuudega inimeste v&auml;lja&otilde;pet korraldada kauplustes, kus juhatajad on sellega juba kokku puutunud. &Uuml;htlasi aitavad uuele inimesele t&ouml;&ouml;kohustusi selgitada ka teised kuulmispuudega t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Heade praktikatena toob Kurvits esile:</p> <ul> <li>koos kuulmispuudega kassapidajatega rahvusvaheliselt m&otilde;istetavate rinnam&auml;rkide loomise;</li> <li>kassadesse teavitussiltide panemise;</li> <li>ettev&otilde;tte poolt viipet&otilde;lgi tagamise v&auml;lja&otilde;ppel ja konverentsidel ning sellega samade v&otilde;imaluste andmise k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele.</li> </ul> <p>Tema s&otilde;nul on kaupluste juhatajad loovad, kasutades suhtlemiseks n&auml;iteks Wordi dokumenti, kuhu kordam&ouml;&ouml;da kirjutatakse. Puhkeruumide seintelt leiab aga oluliste viibete pildid, et k&otilde;ikidel oleks lihtsam suhelda. &bdquo;Erinevate inimeste v&auml;rbamine annab tolerantsust ja m&otilde;istmist juurde nii klientidele kui ka kollektiivile ning &otilde;petab rohkem &uuml;ksteisega arvestama,&ldquo; t&otilde;stis Kurvits esile olulise lisav&auml;&auml;rtuse.</p> <p><strong>Ei midagi &uuml;letamatut</strong></p> <p>&Uuml;lemiste Rimis on loodud laiema vahega seina&auml;&auml;rne kassa koos laiemate turvav&auml;ravatega spetsiaalselt ratastoolis t&ouml;&ouml;tajale. Koos T&ouml;&ouml;tukassa spetsialistide ja ratastoolis t&ouml;&ouml;tajaga m&otilde;eldi l&auml;bi kogu liikumistee, mis on sobiv edaspidi ka teistele samas olukorras v&auml;rvatavatele.</p> <p>Koost&ouml;&ouml; T&ouml;&ouml;tukassaga t&ouml;&ouml;kohtade kohandamisel, abilise palkamisel v&otilde;i igap&auml;evase transpordi korraldamisel on oluline ka k&otilde;nekeskuse Kontaktikeskus O&Uuml; personalijuhi K&uuml;lli Kuke s&otilde;nul. &bdquo;&Uuml;letamatuid takistusi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamisel ei ole. Kui on suur soov ja tahe, saab kenasti hakkama,&ldquo; jagas Kukk kogemust, kuidas ratastooliga t&ouml;&ouml;tajale panevad kolleegid iga p&auml;ev majja sisenedes paika kaldpinna, sest rendipinnale seda p&uuml;sivalt rajada ei &otilde;nnestu. &Uuml;htlasi usub Kukk, et erivajadustega inimesed v&otilde;iksid aktiivsemalt sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks kandideerida.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Kuigi inimesed on erinevad, on erivajadustega t&ouml;&ouml;tajad enamasti tublid ja suudavad end v&auml;ga kiiresti t&otilde;estada,&ldquo; julgustas ka Tamme teisi ettev&otilde;tjaid.</p> <p>&bdquo;Erinevus rikastab ja seda tuleks v&otilde;tta pigem kui v&auml;&auml;rtust, sest suhtlemisprobleeme v&otilde;ib ette tulla ka t&auml;iesti tervete inimestega,&ldquo; lisas Kurvits.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1840Kontoritöö valutuks ja tulemuslikumaks2017-12-27<p><strong>Kontorit&ouml;&ouml; on kehale paras v&auml;ljakutse. Istumine on k&uuml;ll mugav, kuid kontorit&ouml;&ouml; puhul saab seda liiga palju. Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri laiaulatusliku uuringu andmetel (2014) on v&auml;sitavad ja valusad asendid, sealhulgas pikaajaline istumine, Eestis ulatuslik probleem.&nbsp; Kui Euroopa Liidus keskmiselt esineb see mure 55,8%, siis Eestis lausa 64% organisatsioonides.</strong></p> <p>&Otilde;nneks on kontorit&ouml;&ouml;tajal nii m&otilde;negi teise ametiga v&otilde;rreldes rohkem vabadust ja v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;paika kehale sobivaks kohandada ning teha piisavalt mitmek&uuml;lgseid liikumispause. Enda eest hoolitsemine algab teadmisest, mis mind ohustab ja kuidas riske maandada.</p> <p><strong>Levinuimad mured kontorit&ouml;&ouml;tajate seas</strong></p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja, t&ouml;&ouml;f&uuml;sioterapeudi Liina P&auml;&auml;bo s&otilde;nul on kontorit&ouml;&ouml;tajate hulgas k&otilde;ige levinumad t&ouml;&ouml;ga seotud tervisemured j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tme kangustunne ja valu;</li> <li>probleemid &uuml;laj&auml;semega (ei pruugi olla konkreetne diagnoos, aga tuleb ette randme-, k&uuml;&uuml;narliigese- ja &otilde;lavalu);</li> <li>alaseljavalu;</li> <li>pingepeavalu.</li> </ul> <p>&bdquo;Kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tme probleemide puhul v&otilde;ib p&otilde;hjuseid olla palju, n&auml;iteks liiga pikalt &uuml;hes asendis viibimine, kaela painutus koos sissep&ouml;&ouml;ratud ja t&otilde;stetud &otilde;lgadega, stressirohke t&ouml;&ouml; ja lisanduv tuulet&otilde;mbus. Siin kombineeruvad f&uuml;sioloogilised, ps&uuml;hhosotsiaalsed ja f&uuml;&uuml;sikalised ohutegurid ning tegeleda tuleks k&otilde;igiga,&ldquo; selgitas&nbsp; P&auml;&auml;bo.</p> <p>Alustada v&otilde;iks arvutit&ouml;&ouml;koha endale mugavaks kohandamisega. See k&otilde;lab lihtsalt, kuid j&auml;&auml;b paraku paljudel juhtudel ainult m&otilde;tteks. Milline n&auml;eb v&auml;lja korrektselt kohandatud t&ouml;&ouml;koht, saab vaadata <a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ergonoomia/TI_kontoriergonoomika_A4.pdf" title="TI_kontoriergonoomika_A4.pdf (308 KiB)">T&ouml;&ouml;inspektsiooni uuest juhendist</a>.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tmele suurt koormust, siis v&otilde;iks kontrollida, kas k&uuml;&uuml;narvarred on toetatud. Kui ei ole, siis tasuks kaaluda k&uuml;&uuml;narvarretugesid (v&auml;hendavad k&auml;e raskust ja &uuml;htlasi kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tmelihastele m&otilde;juvat koormust). Samuti on palju abi venitusharjutustest (sh ka joogaharjutustest), liikumispausidest ja ka j&otilde;utreeningust kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tmelihastele.</p> <p>&bdquo;Praegu r&otilde;hutatakse teaduskirjanduses v&auml;ga j&otilde;utreeningu olulisust ning h&auml;id tulemusi on toonud juba kaks minutit j&otilde;utreeningut p&auml;evas. Tulemuste saavutamiseks tuleks seda teha regulaarselt v&auml;hemalt kuus n&auml;dalat,&ldquo; jagas t&ouml;&ouml;f&uuml;sioterapeut n&otilde;u.</p> <p>Kui esineb probleeme k&auml;tega, siis tuleb p&otilde;hjuseid otsida taas arvutit&ouml;&ouml;koha ergonoomikast, sh kuidas arvutit ja klaviatuuri kasutatakse ning kas oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d tehes jaotada koormus &uuml;htlasemalt m&otilde;lema k&auml;e vahel. Kasu on ka k&auml;elihaste treenimisest.</p> <p>Alaseljavalu puhul on oluline sobiv t&ouml;&ouml;tool. &bdquo;Sageli ostetakse k&otilde;igile &uuml;hesugused toolid, kuid inimesed on erinevate m&otilde;&otilde;tmete, vajaduste ja mugavustajuga. Hea oleks pakkuda v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tada erinevates asendites - istudes, seistes v&otilde;i pukk-toolil ehk poolistuvas asendis,&ldquo; andis&nbsp; P&auml;&auml;bo soovitusi alaseljavalude ennetamiseks.</p> <p>Pingepeavalude p&otilde;hjuseid v&otilde;ib otsida t&ouml;&ouml;stressist ning pea ja kaela sundasendist. Olukorrale pakuvad leevendust t&ouml;&ouml;stressi v&auml;hendamine, silmaharjutused, liikumispausid ja harjutused kaela liikuvuse parandamiseks. Omal kohal on ka massaaž tennisepalliga, v&auml;rske &otilde;hk, hingamis- ja l&otilde;dvestusharjutused.</p> <p><strong>M&otilde;ju t&ouml;&ouml;tulemustele</strong></p> <p>K&otilde;ige suurem tervisega seotud regulaarne m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tulemustele on ametikohalt puudumine. T&ouml;&ouml; j&auml;&auml;b tegemata v&otilde;i tuleb kulutada t&auml;iendavaid ressursse asendaja leidmisele, mis &auml;rile on ikkagi kokkuv&otilde;ttes miinusm&auml;rgiga. Mida v&auml;hem p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu ergonoomikale, seda enam tuleb tegeleda probleemidega ja teha planeerimata kulutusi. T&ouml;&ouml;andja jaoks on nii inimlikul kui majanduslikul tasandil kasulik p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu kollektiivi f&uuml;&uuml;silisele heaolule.</p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjate teadlikkus, kuidas t&ouml;&ouml;taja tervis m&otilde;jutab ettev&otilde;tte finantsn&auml;itajaid, viimasel ajal t&otilde;usmas. Oma rolli m&auml;ngib siin hea t&ouml;&ouml;j&otilde;u nappus, mis paneb olemasolevaid inimesi k&otilde;rgemalt hindama.</p> <p>Olukorda aitaks parandada t&ouml;&ouml;p&auml;eva sisse enamate liikumispauside planeerimine. On arusaadav, et t&ouml;&ouml;d on palju ja aega v&auml;he, kuid terve t&ouml;&ouml;taja ongi efektiivsem ja j&otilde;uab rohkem &auml;ra teha.</p> <p>&bdquo;Osades t&ouml;&ouml;kohtades on t&ouml;&ouml;tajad, kes pauside ajal teised liikuma kutsuvad ja ise harjutusi ette n&auml;itavad, teised k&auml;ivad p&auml;rast t&ouml;&ouml;d koos treenimas, kolmandatel on olemas tervisenurk koos varbseina, mati ja palliga, neljandad kutsuvad treeneri kontorisse,&ldquo; loetles P&auml;&auml;bo h&auml;id n&auml;iteid. K&otilde;ige olulisem on muuta liikumine osaks t&ouml;&ouml;kultuurist.</p> <p><strong>Milline on hea kontori t&ouml;&ouml;koht?</strong></p> <p>Et uuel aastal oleks h&auml;id kontori t&ouml;&ouml;kohti rohkem avaldasime <strong>T&ouml;&ouml;elu portaalis</strong> <strong>elektroonilise juhendi</strong>, mis aitab t&ouml;&ouml;kohta kontoris paremaks muuta. <strong>Tutvu juhendiga</strong> ning laadi see alla ning prindi v&auml;lja kas<strong> <a title="TI_kontoriergonoomika_A4.pdf (308 KiB)" href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ergonoomia/TI_kontoriergonoomika_A4.pdf">juhendi</a></strong> v&otilde;i <strong><a title="TI_kontoriergonoomika_A2.pdf (333 KiB)" href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ergonoomia/TI_kontoriergonoomika_A2.pdf">plakatina</a></strong>.</p> <p><strong>F&uuml;sioloogilistest ohuteguritest</strong> saad rohkem lugeda ka <strong><a href="/redirect/2703" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1839Jõuluvana ja päkapikkude töö ohutumaks2017-12-22<p><strong>J&otilde;uluvana ja p&auml;kapikkude t&ouml;&ouml; v&otilde;ib tunduda paljudele puhta lustimisena. Suur osa aastast on puhkus, t&ouml;&ouml; ajal saab ohtralt reisida ja kohtuda huvitavate inimestega. Kahetsusv&auml;&auml;rselt v&auml;he on aga t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud nende t&ouml;&ouml; ohutusele ja korrektselt vormistatud t&ouml;&ouml;suhtest tulenevatele sotsiaalsetele garantiidele.</strong></p> <p>Kuna T&ouml;&ouml;inspektsioonil ei &otilde;nnestunud j&otilde;uluvanaga &uuml;hendust saada, siis tugineb k&auml;esolev artikkel erinevate h&auml;sti informeeritud allikate t&auml;helepanekutele.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;suhte iseloom</strong></p> <p>Traditsiooniliselt loetakse t&ouml;&ouml;suhte olulisemateks tunnusteks tegutsemist kellegi juhendamisel, talle v&auml;&auml;rtuse loomist ning selle eest tasu saamist. J&otilde;uluvana puhul on selle k&auml;sitluse j&auml;rgi tegemist ettev&otilde;tjaga, sest puudub info, nagu t&ouml;&ouml;taks ta kellegi alluvuses. Kas ta on s&otilde;lminud iseendaga t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tab juhatuse liikme lepingu alusel, ei ole teada.</p> <p>P&auml;kapikkudega on asi m&otilde;nev&otilde;rra lihtsam. Isegi kui nad on asunud t&ouml;&ouml;le kirjalikku lepingut s&otilde;lmimata, on neil j&otilde;uluvanaga siiski lepinguline suhe ja m&otilde;lemale osapoolele kehtib t&ouml;&ouml;lepingu seadus. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;suhte aluseks olevad tunnused on selles koosluses olemas. K&uuml;ll v&otilde;iksid p&auml;kapikud ise huvi tunda, kas nende eest on sotsiaalmaks korrektselt tasutud. See toob meelekindluse, et n&auml;iteks pohlamoosi &uuml;les&ouml;&ouml;misest tekkinud terviserikke korral leiavad nad abi riiklikust meditsiinis&uuml;steemist.</p> <p><strong>Sooline v&otilde;rd&otilde;iguslikkus</strong></p> <p>Avalike kahtluste hajutamiseks v&otilde;iks j&otilde;uluvana avada oma kollektiivi isikkoosseisu. Kuulujuttude alusel eelistab ta v&auml;rvata meessoost abilisi. Samas on p&auml;kapikkude &uuml;htlaste habemete juures raske hinnata, kas sooline v&otilde;rd&otilde;iguslikkus on j&otilde;uluvana kontoris tagatud. Asjas aitaks selgust luua t&ouml;&ouml;riiete valikule suunatud reeglite l&otilde;dvendamine, mis soosiks ka kleitide, seelikute ning kitlite kasutamist. Suurem isiklik v&auml;ljendusvabadus v&otilde;iks m&otilde;juda ka p&auml;kapikkudele motiveerivalt.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tingimused</strong></p> <p>Teadaolevalt teevad j&otilde;uluvana ja p&auml;kapikud oma t&ouml;&ouml;d k&auml;sitsi ning palju tuleb ette esemete t&otilde;stmist ja teisaldamist. Tulenevalt p&auml;kapikkude tagasihoidlikest m&otilde;&otilde;tudest v&otilde;ib aga suuremate pakkide, nagu n&auml;iteks Harry Potteri raamatusarja v&otilde;i terve aasta k&uuml;&uuml;nlavaru, liigutamine osutuda ohtlikuks.</p> <p>J&otilde;uluvana peab arvestama, et suure f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;koormuse puhul peab ta v&otilde;imaldama oma abilistele t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu. Kindlasti v&otilde;iks ta kaaluda ka raskuste k&auml;sitsi teisaldamist v&auml;ltivaid meetmeid. N&auml;iteks j&otilde;u&uuml;lekandega v&otilde;i mehaanilisi teisaldamisseadmeid nagu konveierid v&otilde;i laadurid.</p> <p>Teine suur risk j&otilde;uluvana ettev&otilde;ttes on sundliigutused (sama t&uuml;&uuml;pi liigutuste kordamine &uuml;hetaolises asendis ligikaudu 45 minuti v&auml;ltel). Detsembris tuleb pakkida ilmselt miljoneid kingitusi, mis v&otilde;ib osutuda v&auml;ga rutiinseks tegevuseks. Pidevad sundliigutused koormavad lihaseid ja meeleelundeid, p&otilde;hjustavad v&auml;simust ja stressi ning v&otilde;ivad isegi tekitada seede- ning vereringeelundite h&auml;ired. Seede- ning vereringeelundite h&auml;iretega j&otilde;ulude ja aastavahetuse m&ouml;&ouml;da saatmine on aga teadaolevalt v&auml;ga keeruline.</p> <p>Sundliigutustest tuleneva ohu maandamiseks v&otilde;iks kaaluda t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete roteerimist, kui see on p&auml;kapikkude kvalifikatsioonist tulenevalt v&auml;hegi v&otilde;imalik. See t&auml;hendaks n&auml;iteks, et kingipakkijad l&otilde;ikavad vahepeal kleeplinti ja vastupidi. Vajadusel v&otilde;ib korraldada ka t&auml;iendkoolitusi, et kollektiivi oskustepagasit &uuml;htlustada.</p> <p><strong>J&otilde;uluvana kui masinaoperaator</strong></p> <p>J&otilde;uluvana t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohalt on &uuml;heks kriitiliseks punktiks saanis&otilde;it. Ohtlikuks muudab selle ennek&otilde;ike s&otilde;iduki konstruktsioonide mittevastavus 21. sajandi n&otilde;uetele. Katuse puudumise t&otilde;ttu on saanisviibijad avatud ekstreemsetele temperatuuridele, tuulele ja sademetele. Teadaolevalt ei kasuta j&otilde;uluvana ka mingit turvavarustust. &Otilde;hukesest mantlist ja tutim&uuml;tsist on mitme kilomeetri k&otilde;rgusel valitsevate ekstreemsete ilmastikuolude vastu v&auml;he abi.</p> <p>Avalikel andmetel puudub saanil ka sissel&uuml;litatud transponder ja kinnitatud lennuplaan. See muudab arusaadavalt &auml;revaks lennujuhtimisteenistused ning &otilde;huturvet tagavad rahvusvahelised relva&uuml;ksused. Lahenduseks v&otilde;iks olla seaduslikus &uuml;levaatuspunktis saani inspekteerimine ning ettepanekute tegemine ja elluviimine transpordivahendi turvalisuse t&otilde;stmiseks.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes leiab t&ouml;&ouml;&otilde;iguse ja t&ouml;&ouml;ohutuse vallas j&otilde;uluvana ettev&otilde;tmises mitmeid k&uuml;sitavusi. Samas ei ole T&ouml;&ouml;inspektsiooni laekunud &uuml;htegi kaebust v&otilde;i teadet &otilde;nnetusjuhtumist. Seega j&auml;&auml;b &uuml;le loota, et saabuvate p&uuml;hade &uuml;hes t&auml;htsaimas kontoris on k&otilde;ik h&auml;sti korraldatud ning j&otilde;ulud toovad k&otilde;igile rahu ja r&otilde;&otilde;mu.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile rahulikke ja ohutuid p&uuml;hi, meeleolukat aastavahetust ning turvalist uut aastat.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1838Aasta 2018 on saabumas ja ühtlasi algab uus tervislike töökohtade kampaania2017-12-21<p><strong>Saabumas on 2018. aasta, mil algab kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;. Kampaaniaga soovitakse suurendada teadlikkust ohtlikest ainetest ja edendada nendega kokkupuute ennetamist t&ouml;&ouml;kohtadel Euroopas.</strong></p> <p>EU-OSHA k&auml;ivitab kevadel kampaania 2018&ndash;2019. Loodame oma partneritelt ja sidusr&uuml;hmadelt sama tugevat toetust kui viimasele kampaaniale &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;.</p> <ul> <li><a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">Ole kursis tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kampaaniaga 2018&ndash;2019</a></li> <li></li> <li>H&auml;id p&uuml;hi ja rahulikku uut aastat ning ohutust ja tervist t&ouml;&ouml;kohal!</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1837Milline on korrektne töötaja lähetamine?2017-12-20<p><em><strong>Saksamaa firma tellis Eesti ettev&otilde;ttelt t&ouml;&ouml;. &Uuml;heksa Eesti ehitajat s&otilde;itsid kohale, et panustada uue tunneli rajamisse. Kohapeal majutati nad tubadesse, kus seinad hallitasid ning ruumidel puudus vajalik k&uuml;te. Eestist saabunud ehitajad pidid maksma majutuse eest omast taskust 300&euro; kuus ning t&ouml;&ouml;objektile transpordi eest veel 100&euro; kuus. Objektil n&auml;idati neile isikukaitsevahendeid andmata t&ouml;&ouml;ots k&auml;tte ning seati karm t&auml;htaeg. Juhendamine oli minimaalne. Palka maksti neile endiselt Eestis kehtinud kokkuleppe j&auml;rgi. Pikad ja rasked t&ouml;&ouml;p&auml;evad ning oma taskust tehtud investeering pidi saama h&uuml;vitatud hiljem preemia n&auml;ol. T&ouml;&ouml;periood osutus algse kuu asemel kahe pikkuseks ning preemia oodatust poole v&auml;iksemaks.</strong></em></p> <p>Sellised lood on kahjuks liiga sagedased ning sisaldavad t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste r&auml;nki rikkumisi.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate liikumisvabadus on &uuml;ks Euroopa Liidu alusp&otilde;him&otilde;tetest. Muuhulgas h&otilde;lmab see ka &otilde;igust teises liikmesriigis t&ouml;&ouml;tada ning &otilde;igust samasugusele kohtlemisele nagu selle riigi kodanikel. &Uuml;histuru v&otilde;imalusi kasutavad aktiivselt paljud ettev&otilde;tted nii Eestist kui v&auml;lismaalt ning n&auml;iteks 2014. aastal tehti Euroopa Liidus ligi kaks miljonit l&auml;hetust.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;l&auml;hetus vs t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetamine</strong></p> <p>Eestis kehtiva t&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;l&auml;hetuses, kui t&ouml;&ouml;andja saadab ta &uuml;lesandeid t&auml;itma kokku lepitud t&ouml;&ouml;tamise kohast erinevasse kohta. T&ouml;&ouml;l&auml;hetus v&otilde;ib kesta maksimaalselt 30 j&auml;rjestikust kalendrip&auml;eva, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei ole kokku leppinud teisiti.</p> <p><strong>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja</strong> on t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tav isik, kelle t&ouml;&ouml;andja l&auml;hetab teise riiki teenuse osutamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud ajavahemikus. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajal on vastuv&otilde;tvas riigis olemas tema t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;keskkonda korraldav ettev&otilde;te &ndash; teenuse tellija, kontserni ema- v&otilde;i t&uuml;tarettev&otilde;te, filiaal v&otilde;i rendit&ouml;&ouml; korral kasutajaettev&otilde;te.</p> <p><strong>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja palk ja t&ouml;&ouml;ohutus</strong></p> <p>&bdquo;&Uuml;ldjuhul kohaldatakse Eestist v&otilde;i Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale kohalikke seadusi, sealhulgas t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja, t&ouml;&ouml;tasu, &uuml;letundide h&uuml;vitamise, p&otilde;hipuhkuse, v&otilde;rdse kohtlemise, v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste ja rendit&ouml;&ouml; tingimusi, v&auml;lja arvatud juhul, kui v&auml;lisriigi &otilde;iguse s&auml;tted on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale soodsamad,&ldquo; avab Advokaadib&uuml;roo Deloitte Legal jurist Helen Altk&uuml;la t&ouml;&ouml;taja &otilde;iguseid.</p> <p>N&auml;iteks, kui v&auml;lisriigi seaduse v&otilde;i m&otilde;ne konkreetse valdkonna kollektiivlepinguga on ette n&auml;htud k&otilde;rgem t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, siis peab Eesti t&ouml;&ouml;andja maksma l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale tasu vastavalt sihtriigis s&auml;testatud korrale. Selle juhtm&otilde;tte j&auml;rgi oleks pidanud ka n&auml;ites toodud Eesti t&ouml;&ouml;lised saama palka vastavalt Saksamaal kehtivale korrale.</p> <p>&bdquo;L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja ja teenuse tellija peavad kokku leppima ka selles, kes neist vastutab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest. Eraldi kokkuleppe puudumisel on vastutavaks isikuks reeglina tellija, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab,&ldquo; selgitab Advokaadib&uuml;roo Deloitte Legal jurist.</p> <p><strong>Kulude katmine</strong></p> <p>V&otilde;&otilde;ras riigis t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad erinevad kulud majutusele, transpordile ja toidule. Kui kulutused on seotud t&ouml;&ouml; tegemisega, siis on t&ouml;&ouml;andja kohustatud kulud katma. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja ja vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te v&otilde;ivad kokku leppida, et vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te organiseerib ise t&ouml;&ouml;taja majutuskulud v&otilde;i sisaldub see juba teenuse osutamise hinnas,&ldquo; pakub Altk&uuml;la t&ouml;&ouml;andjale v&auml;lja kaks alternatiivi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei pea aga h&uuml;vitama t&ouml;&ouml;tajale toitlustamisega seotud kulutusi, sest selliseid kulutusi teeks t&ouml;&ouml;taja ka juhul, kui ta t&ouml;&ouml;taks oma tavap&auml;rases t&ouml;&ouml;kohas. &bdquo;K&otilde;ne alla tuleb toitlustuse h&uuml;vitamine juhul, kui tegemist on kliendi&uuml;ritusega v&otilde;i kliendikohtumisega, millel osalemist t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajalt n&otilde;uab kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist,&ldquo; toob Altk&uuml;la n&auml;ite.</p> <p><strong>Kas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja toob t&ouml;&ouml;andjale kaasa t&auml;iendava aruandluskohustuse?</strong></p> <p>Juhul kui Eesti organisatsioon saadab oma t&ouml;&ouml;taja v&auml;lisriiki t&ouml;&ouml;le, siis t&ouml;&ouml;andjale Eesti riigi ees aruandluskohustust ei teki. K&uuml;ll aga v&otilde;ib Eesti t&ouml;&ouml;andjal tekkida kohustus v&auml;lisriigi ees. N&auml;iteks peab t&ouml;&ouml;andja v&auml;liriigi vastavas ametiasutuses v&otilde;i ametiasutustes l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja registreerima.</p> <p>&bdquo;Samasugune olukord esineb ka vastupidisel juhul. N&auml;iteks kui Poola rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u ettev&otilde;te saadab Eesti ettev&otilde;tte juurde t&ouml;&ouml;le oma Ukrainast p&auml;rit rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u, siis peab ettev&otilde;te registreerima t&ouml;&ouml;tajad T&ouml;&ouml;inspektsioonis ning lisaks Politsei-ja Piirivalveametis,&ldquo; lisab Advokaadib&uuml;roo Deloitte Legal jurist.</p> <p><strong>&Otilde;ige k&auml;itumine Artikli alguses toodud n&auml;ite baasil n&auml;eks korrektne t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetamine v&auml;lja j&auml;rgmine.</strong></p> <p>&Uuml;heksa Eesti ehitaja majutus- ja transpordikulud kattis t&ouml;&ouml;andja, kes hoolitses korraliku majutuse ning transpordi eest t&ouml;&ouml;paika ja tagasi. T&ouml;&ouml;tajate juhendamise ja t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutas vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te, kes t&auml;itis k&otilde;ik n&otilde;uded. T&ouml;&ouml;tajatele maksti palka vastavalt Saksamaal kehtivale kollektiivlepingule ning l&auml;hetuse pikendamise &uuml;le said t&ouml;&ouml;tajad eraldi otsustada.</p> <p>Korrektne k&auml;itumine aitab tugevdada t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andja vahelist suhet ning hoida motivatsiooni. Sellest on v&otilde;ita nii t&ouml;&ouml;tajatel kui ka t&ouml;&ouml;andjal.</p> <p>Lisainformatsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate teemal leiab <strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/lahetatud-tootajad/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate infov&auml;ljalt</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1836Tööinspektsioon tuletab meelde: töötamine pühade ajal2017-12-20<p><strong>24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. Riigip&uuml;hade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra. T&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu v&otilde;i kehtestatud t&ouml;&ouml;ajakava alusel riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele peab t&ouml;&ouml;andja maksma selle aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</strong></p> <p>Riigip&uuml;hade eel t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei ole t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus, vaid kohustus. L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelnevatel reaalsetel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. ja 31. detsembril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea. Neil t&ouml;&ouml;tajatel, kes t&ouml;&ouml;tavad reedel, 22. detsembril ja 29. detsembril ei pea t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendama, kuid olenevalt asutusesisesest t&ouml;&ouml;korrast v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja seda ette n&auml;ha.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavatel t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eviti saab n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000. Oma k&uuml;simuse v&otilde;ib saata ka e-postiga <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. Infotelefon t&ouml;&ouml;tab 22. ning 29. detsembril kuni kella 15.00ni. 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril n&otilde;ustamist ei toimu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile turvalisi ja rahulikke p&uuml;hi!</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1832Korduma kippuvad küsimused töötasust2017-12-19<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Artiklis vaadeltakse, millised on levinumad arusaamatused ja vaidlused, mis puudutavad t&ouml;&ouml;tasu ning kuidas need tekivad. </strong></p> <p>2016. aastal esitati t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate poolt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile kokku 2671 avaldust, nendest 1625 esitas t&ouml;&ouml;taja muude n&otilde;uete hulgas saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ude. T&ouml;&ouml;tasu vaidluste suur osakaal t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis tuleneb mitmetest asjaoludest, nii pankrotiteed l&auml;inud ettev&otilde;tetest, aga suures osas ka t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andjate erinevatest n&auml;gemusest t&ouml;&ouml;tasu suuruse ja selle arvutamise osas.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu suurus ja selle arvutamise viis lepitakse kokku t&ouml;&ouml;lepingus. Seet&otilde;ttu v&otilde;ib tunduda arusaamatu, kuidas kaks osapoolt, kes on &uuml;hiselt kokku leppinud t&ouml;&ouml;tasu suuruses, m&otilde;istavad kokkulepitut erinevalt. Allj&auml;rgnevalt vaatleme peamiseid t&uuml;likohti.</p> <p><strong>1. T&ouml;&ouml;tasu suuruses</strong> on kokku lepitud suuliselt. &Uuml;sna ilmsetel p&otilde;hjustel v&otilde;ib suuline kokkulepe tekitada palju erimeelsusi. Tegemist v&otilde;ib olla nii pahatahtlikkusega, kus t&ouml;&ouml;andja lubas t&ouml;&ouml;tajale suuremat t&ouml;&ouml;tasu kui oli tegelikkuses valmis maksma, kui ka arusaamatusega, kus t&ouml;&ouml;andja leiab, et kokku lepiti brutosummas, millelt l&auml;hevad maksud maha, kuid t&ouml;&ouml;taja leiab, et tegemist oli netosummaga. Igal juhul on suuliseid kokkuleppeid hiljem vaidlustes &auml;&auml;rmiselt keeruline, kui mitte v&otilde;imatu t&otilde;endada.</p> <p><strong>2. T&ouml;&ouml;andja soovib muuta t&ouml;&ouml;tasu suurust ja/v&otilde;i selle arvutamise viisi</strong>. Kuigi l&auml;bir&auml;&auml;kimiste pidamist t&ouml;&ouml;tasu osas ei saa pahaks panna, siis tuleb r&otilde;hutada, et t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 kohaselt saab t&ouml;&ouml;tasu muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teisele poolele teha ettepaneku, kuid teist poolt ei saa kohustada n&otilde;ustuma. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;andja soovib fikseeritud kuupalga asemel juurutada ettev&otilde;ttes uut t&ouml;&ouml;tasu arvutamise viisi vastavalt m&uuml;&uuml;gitulemustele, siis on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus sellest keelduda. &Uuml;hepoolselt tehtud muudatused l&otilde;pevad tihti t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis.</p> <p><strong>3.</strong> Arusaamatusi p&otilde;hjustavad <strong>&uuml;letunnit&ouml;&ouml;, &ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tamise ja riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise tasud</strong>. &Ouml;&ouml;ajal (kell 22.00-06.00) t&ouml;&ouml;tamise tasu peab olema v&auml;hemat 1,25-korde t&ouml;&ouml;tasu, kuid t&ouml;&ouml;lepingus on lubatud kokku leppida, et &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;tamise tasu sisaldub t&ouml;&ouml;tasus. &Ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;tamise tasu ei saa sisalduda t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra hulgas, vaid peab sellisel juhul olema proportsionaalselt suurem. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; eest tasustatakse &uuml;ldjuhul 1,5-kordse t&ouml;&ouml;tasuga (v&otilde;imalik tasustada ka tasulise vaba ajaga). Riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamise eest makstakse 2-kordset t&ouml;&ouml;tasu. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml;tasu ja riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamise tasu ei saa sisalduda juba t&ouml;&ouml;tasus.</p> <p>K&otilde;ikide nende tasude arvutamiseks tuleb esmalt arvutada keskmine tunnitasu kui ei ole kokkulepitud fikseeritud tunnitasus. Keskmise tasu arvutamise aluseks v&otilde;etakse k&otilde;ik t&ouml;&ouml; tegemise eest teenitud tasud.</p> <p><strong>4</strong>.&nbsp; Ei ole selge, mille eest ja millistel alustel <strong>makstakse lisatasu</strong>. Lihtne reegel, mida tasub lisatasu puhul silmas pidada on see, et k&otilde;ik tasud, mida makstakse t&ouml;&ouml; tegemise eest on t&ouml;&ouml;tasu osad. Tulles tagasi eelmises l&otilde;igus r&auml;&auml;gitud keskmise tasu arvutamise juurde, siis k&otilde;ik tasud, sealhulgas lisatasud, mis on saadud t&ouml;&ouml; tegemise eest v&otilde;etakse keskmise tasu arvutamisel arvesse. Seda nii puhkusetasu, &uuml;letunnit&ouml;&ouml;, riigip&uuml;hadel kui &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;tamise arvutamise aluseks olevate tasude hulka.</p> <p>Lisatasu puhul tuleb j&auml;lgida, mille eest seda saadakse. N&auml;iteks kui on kokkulepitud, et lisatasu saadakse &uuml;hekordselt mingisuguste lisa&uuml;lesannete t&auml;itmise eest, siis lisatasu ongi ette n&auml;htud &uuml;ksnes konkreetsete &uuml;lesannete t&auml;timise eest. Kui neid &uuml;lesandeid ei t&auml;ideta, siis nimetatud tasu ka ei saada. Kui t&ouml;&ouml;taja teeb iga p&auml;ev on tavap&auml;rast t&ouml;&ouml;d ning tema palk koosneb p&otilde;hipalgast ja lisatasust ilma t&auml;iendavate selgitusteta, siis on suure t&otilde;en&auml;osusega tegemist tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;tasuga, mida t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 kohaselt saab muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Kui t&ouml;&ouml;andja maksab j&otilde;ulude ajal preemiat, siis v&otilde;ib tegemist olla t&ouml;&ouml;andja poolt &uuml;hepoolselt m&auml;&auml;ratava preemiaga ning t&ouml;&ouml;tajal ei teki igakuiselt &otilde;igust n&otilde;uda j&otilde;ulupreemiat ning tegemist pole t&ouml;&ouml;tasu osaga.</p> <p><strong>5.</strong>&nbsp;T&auml;iendavad lisat&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja (lisa)t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes lepitakse kokku t&ouml;&ouml;lepingus. T&ouml;&ouml;taja t&auml;idab kokkulepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevaid &uuml;lesandeid kokkulepitud aja sees. Kui t&ouml;&ouml;andja teeb ettepaneku t&auml;ita &uuml;lesandeid, milles pole kokkulepitud, siis t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda. Keeldumise asemel v&otilde;ib asuda ka l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse, kus lepitakse kokku tasus, mida saadakse t&auml;iendavate &uuml;lesannete t&auml;itmise eest.</p> <p>On v&otilde;imalik ka olukord, kus t&ouml;&ouml;taja asub t&auml;itma t&auml;iendavaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, milles pole kokkulepitud, kuid lisatasu nende eest ei n&otilde;uta. Kui selline pooltevaheline praktika toimib pikema perioodi v&auml;ltel, siis loetakse kokkulepe s&otilde;lmituks. Kui t&ouml;&ouml;taja on t&auml;iendavate t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega n&otilde;ustunud ning j&otilde;uab need oma t&ouml;&ouml;aja sees &auml;ra teha, siis hiljem ei ole lisatasu k&uuml;simiseks alust.</p> <p>Vaidluseid p&otilde;hjustab ka teise t&ouml;&ouml;taja asendamine. Kui teise t&ouml;&ouml;taja asendamine ei too kaasa t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, milles pole varasemalt kokku lepitud ning kogu t&ouml;&ouml; j&otilde;utakse &auml;ra teha tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;aja sees, siis ei ole alust t&auml;iendavat tasu n&otilde;uda.</p> <p>Seet&otilde;ttu tasub olla v&auml;ga t&auml;helepanelik selles osas, millistes &uuml;lesannetes, millise tasu eest on kokkulepitud. K&otilde;ik ettepanekud, mis h&otilde;lmavad t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu muutust, saavad toimuda &uuml;ksnes poolte kokkuleppel.</p> <p>K&otilde;ige lihtsam ja efektiivsem soovitus vaidluste v&auml;ltimiseks on r&auml;&auml;kida v&auml;ga p&otilde;hjalikult l&auml;bi, millistest osadest t&ouml;&ouml;tasu koosneb ja milliste kriteeriumite/&uuml;lesannete t&auml;itmisest eest teatud t&ouml;&ouml;tasu osa makstakse. K&otilde;ik kokkulepped peaksid kajastuma t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis. Kui midagi j&auml;&auml;b kirja panemata, siis tasub pidada kirjavahetust. Igasugune kirjavahetus, mida on v&otilde;imalik hiljem taasesitada, nt e-kirjad, on hilisemates vaidlustes t&otilde;enditeks. Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu on &otilde;igus n&otilde;uda kuni kolm aastat tagant j&auml;rele. Kuna vaidlus ise t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus ei ole kunagi kellegi eesm&auml;rk, siis hoolikas t&ouml;&ouml;lepingu lugemine ja t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramine punktidele, mis tekitavad segadust, v&otilde;ivad &auml;ra hoida vaidluse.</p> <p><strong>Foto: </strong><a href="https://idealstaffinggroup.com/job-seekers/faq/">https://idealstaffinggroup.com/job-seekers/faq/</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1831Innovatsioon ja ohutu töökeskkonna loomine2017-12-19<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Artiklis n&auml;idatakse, et innovatsioon ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkond k&auml;ivad k&auml;sik&auml;es. T&otilde;eline innovatsioon arvestab alati ka t&ouml;&ouml;tajate tervise ja ohutusega. </strong></p> <p>Fordi tehaset&ouml;&ouml;tajad peavad p&auml;evas t&otilde;stma k&auml;si 4600 korda, mis teeb miljon korda aastas. See aga&nbsp; toob kaasa lihaste v&auml;simise, &uuml;lekoormuse ning suure vigastuste ohtu. Novembri alguses avaldas autotootja Ford pressiteate, milles esitles uue eksoskeleti kasutuselev&otilde;tmist. Motoriseeritud eksoskelett ehk v&auml;lisskelett on inimese poolt seljas kantav skeletilaadne raamistik, mis on motoriseeritud ja tagab v&auml;hemalt osaliselt liigutuste aktiviseerimisenergia ning seet&otilde;ttu toetab ja kergendab j&auml;semete liigutusi. Kui Fordi t&ouml;&ouml;taja t&otilde;stab k&auml;si, hoiab eksoskelett tema &otilde;lalihased paigas ilma, et inimene ise oma lihaseid oluliselt pingutaks.</p> <p>Uued tehnoloogiad j&otilde;uavad j&auml;rjest enam meie igap&auml;evaellu, sealhulgas t&ouml;&ouml;ellu. Uute tehnoloogiate eesm&auml;rk on muuta t&ouml;&ouml;protsessid kiiremaks ja efektiivsemaks, v&auml;hendada inimeste enda pingutusi ja suurendada ohutust. Fordi tehastes kasutusele v&otilde;etud eksoskelett on ideaalne n&auml;ide, kuidas uus tehnoloogia on t&ouml;&ouml; teinud mitte ainult lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid ka palju ohutumaks.</p> <p>Ka Ameerika ettev&otilde;tja ja revolutsion&auml;&auml;r Elon Musk on&nbsp; v&auml;ga suurt t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud ohutusele. Tema &uuml;heks peamiseks eesm&auml;rgiks on muuta terve t&ouml;&ouml;stusharu oluliselt efektiivsemaks, aga samal ajal ka ohutumaks. 2017. aasta novembris tutvustati maailmale Tesla Semi veoautosid. Enne presentatsiooni kirjutas Elon Musk Twiterisse, et tema veoauto v&otilde;ib transformeeruda robotiks, v&otilde;idelda tulnukatega ning see on v&otilde;imeline valmistama vajadusel ka lattet. Lattet uus veoauto-robot k&uuml;ll veel iseseisvalt valmistada ei suuda, kuid tegemist on sellegipoolest suure tehnoloogilise h&uuml;ppega kaugveo&auml;ris. Veoautojuhi t&ouml;&ouml; on v&otilde;rdlemisi ohtlik. Tesla paigaldas autole uue pardaarvuti koos autmaatpiloodiga, mis on suurep&auml;raseks abimeheks tagamaks ohutust teedel. Kui veoautojuht ei pane teel toimuvat piisavalt t&auml;hele v&otilde;i j&auml;&auml;b hoopis magama, siis auto v&auml;ldib iseseisvalt ohtlike situatsioonide tekkimist ega kaldu vastassuunav&ouml;&ouml;ndisse. Kui &otilde;nnetus on siiski v&auml;ltimatu ja inimene saab viga, siis v&otilde;tab veoauto iseseisvalt &uuml;hendust kohaliku h&auml;irekeskusega ning kutsub abi. Kuigi Tesla on antud valdkonnas teerajaja, siis suure t&otilde;en&auml;osusega hakkavad l&auml;hiajal ka teised autotootjad pakkuma samasuguseid lahendusi.</p> <p>Ohutu t&ouml;&ouml;keskonna jaoks ei ole vaja alati kasutusele v&otilde;tta tehnoloogiaid, mis &uuml;letavad isegi Hollywoodi filmides kohatud fantaasia. N&auml;iteks T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt parima praktika tunnustuse saanud Elisa parandas 2017 aastal oma k&otilde;nekeskuse t&ouml;&ouml;keskkonda viisil, mis suurmale avalikuse eest v&otilde;ib j&auml;&auml;da m&auml;rkamatuks. K&otilde;nekeskuse t&ouml;&ouml; iseloomu t&otilde;ttu kuulevad Elisa t&ouml;&ouml;tajad igap&auml;evaselt h&auml;irivat taustam&uuml;ra. M&uuml;ra ei ole lihtsalt ebameeldiv t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, see on reaalne terviserisk &ndash; taustam&uuml;ra v&otilde;ib k&otilde;rgendada verer&otilde;hku, v&auml;hendada produktiivsust ning p&otilde;hjustada&nbsp; ps&uuml;&uuml;hikah&auml;ireid (Stansfeld &amp; Matheson, 2003). Elisa ehitas &uuml;mber oma k&otilde;nekeskuse kasutades helisummutavaid ehitusmaterjale. Lisaks paigaldati b&uuml;roosse Eestis ainulaadne helimaskeeringu s&uuml;steem. Sisuliselt t&ouml;&ouml;tab see nagu kallid k&otilde;rvaklapid, kus seade genereerib vastaspoole helilaineid m&uuml;ra vastastikuseks summutamiseks &ndash; seda v&otilde;rreldes k&otilde;rvaklappidega suuremas mastaabis.</p> <p>M&otilde;ned innovaatilised rakendused j&auml;&auml;vad silmapaistmatuks, teised aga &scaron;okeerivad v&auml;limusega ning tekivad tunde, et oleme j&otilde;udnud kaugele tulevikku. Sageli&nbsp; ei osatud paar aastat tagasi nii m&otilde;nestki tehnoloogiast veel unistadagi. &Uuml;hine oluline tunnus k&otilde;igil neil kasutuselev&otilde;etud tehnoloogiatel ja lahendustel on see, et meid &uuml;mbritsev t&ouml;&ouml;keskkond muutub j&auml;rjest ohutumaks. K&otilde;ik inimesed, kes on kord juba t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;kohal, kus ohutus on prioriteet ning sellesse ka j&auml;rjepidevalt investeeritakse, ei soovi enam t&ouml;&ouml;tada ettev&otilde;ttes, kus ohutusele ja inimeste tervisele samasugust t&auml;helepanu ei p&ouml;&ouml;rata. T&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse t&otilde;us t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse teemadel ning ettev&otilde;tete soov kasvatada efektiivsust on arvatavasti p&otilde;hjused, miks &uuml;ha enam m&otilde;eldakse ohutule t&ouml;&ouml;keskkonnale, sest keegi ei soovi teha t&ouml;&ouml;d oma tervise arvelt ning ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted suurendavad enamasti ka t&ouml;&ouml; tulemuslikkust.</p> <p><strong>Allikad:</strong></p> <p>Stansfeld, S. A., &amp; Matheson, M. P. (2003). Noise pollution: non-auditory effects on health. British medical bulletin, 68(1), 243-257.</p> <p><strong>Foto:</strong> pixabayAichi8Seiran</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1829Kas jõulude ostuhulluse ajal võib müüja puhkepause võtta?2017-12-18<p><strong>J&otilde;ulu ajal on poodides hullumaja ja klienditeenindajana on sel perioodil puhkepauside pidamine keeruline. Tunnen, et olen selle t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks t&auml;iesti l&auml;bi. Kas mul on &otilde;igus kasutada oma etten&auml;htud puhkepause ka kiirel j&otilde;ulu ajal, kui poes on inimesi palju ja j&auml;rjekorrad on pikad?</strong></p> <p><b>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> T&ouml;&ouml;lepinguseaduse alusel on t&ouml;&ouml;andjal kohustus korraldada t&ouml;&ouml;d selliselt, et t&ouml;&ouml;tajale oleks tagatud iga 6 tunni t&ouml;&ouml;tamise kohta v&auml;hemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusele v&otilde;imaldama suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavad vaheajad. Nende vaheaegade eesm&auml;rk on just anda t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;st l&uuml;hiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on v&auml;ltida nii f&uuml;&uuml;silist kui vaimset &uuml;lekoormust, et s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ning hoida &auml;ra t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumisi.</p> <p>Pauside vajadus ja v&otilde;imaldamine ei s&otilde;ltu aastaajast v&otilde;i hooajast. Arusaadavalt on j&otilde;ulud kaubanduses kiire ja intensiivne aeg. Vaatamata sellele peab klienditeenindaja siiski saama v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;p&auml;eva sees s&uuml;&uuml;a ja puhata, et olla oma t&ouml;&ouml;s tubli ja t&auml;helepanelik kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&auml;ltel. Kuna t&ouml;&ouml; on vaid &uuml;ks osa meie elust, siis peaks inimesel peale t&ouml;&ouml;d j&auml;tkuma energiat ka muudeks toimetusteks.</p> <p>Pauside v&otilde;imaldamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus. Kiiretel aegadel tuleks t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja kokku leppida, kuidas t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult h&auml;sti nii korraldada, et kliendid oleksid teenindatud ja t&ouml;&ouml;tajatele saaks lubada ka puhkehetki. Oma panuse saavad anda &uuml;htlasi k&otilde;ik kliendid, varudes j&otilde;ulude ostuhulluseks rohkem aega ja kannatust.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1828Euroopa Liit toetab töötervishoidu2017-12-15<p class="Body"><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Seekord tuleb juttu Euroopa Liidu rollist t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisel.&nbsp;</strong></p> <p class="Body">Euroopa Liit ning liikmesriigid panustavad olulisel m&auml;&auml;ral ohutusse t&ouml;&ouml;keskkonda erinevatel viisidel. Euroopa Liit panustab ohutusse t&ouml;&ouml;keskkonda statistika kogumisega iga liikmesriigi kohta. Samuti t&ouml;&ouml;tab Euroopa Liit v&auml;lja erinevaid kohustuslikke direktiive.</p> <p class="Body"><b>Enne igasuguseid reforme peab looma &uuml;hist arusaama teemast </b></p> <p class="Body">&Uuml;histe p&otilde;him&otilde;tete kokku leppimise j&auml;rel v&otilde;eti 1989. aastal Euroopa N&otilde;ukogus vastu esimene direktiiv &bdquo;Raamistiku direktiiv&ldquo; (OSH &bdquo;Framework Directive&ldquo;) 1989. M&otilde;iste &bdquo;t&ouml;&ouml;keskkond&ldquo; oli defineeritud vastavalt ILO standardile, mis h&otilde;lmab nii otsest tehnilist ohtu t&ouml;&ouml;tajale, kui ka t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise riske. Muuhulgas on Raamistiku direktiivis &uuml;he t&ouml;&ouml;andja kohustusena m&auml;&auml;ratletud investeerimine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ennetamisse. Antud kohustusega kaasneb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&otilde;hilise rolli kinnitamine &uuml;ldises t&ouml;&ouml; juhtimises, ehk kogu t&ouml;&ouml;protsess peab olema alati korraldatud algusest peale t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udmistega arvestades. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ikides sf&auml;&auml;rides (v&auml;lja arvatud teatud erandid nagu s&otilde;jalised missioonid) peavad olema kaitstud. Selles direktiivis ette n&auml;htud normid ja definitsioonid on kohustuslikud k&otilde;ikide ELi liikmesriikide jaoks. T&auml;nu sellele k&otilde;ik liikmesriigid tegutsevad &uuml;htses m&otilde;isteruumis, mis on vajalik nii uuenduste rakendamiseks, kui ka vaidluste lahendamiseks.</p> <p class="Body">Hilisemad direktiivid sisaldavad konkreetseid t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udmisi, nagu reeglid raskuste ohutuse t&otilde;stmise kohta, minimaalsed n&otilde;udmised t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks kemikaalide m&otilde;just jne. ELi seadusandlus k&auml;sitleb nii v&auml;ga &uuml;ldiseid k&uuml;simusi nagu t&ouml;&ouml;keskkonda hoiatavate m&auml;rkidega s&uuml;stemaatiline markeerimine v&otilde;i rasedate t&ouml;&ouml;tajate kaitse, kui ka v&auml;ga kitsalt spetsialiseerunud probleeme. N&auml;iteks, eraldi on vastu v&otilde;etud direktiivid ohutuse kalanduse ning mineraalide v&auml;ljakaevamise kohta. Samm-sammult liikmesriikide t&ouml;&ouml;keskkonnad ja neid reguleerivad seadused on muutunud palju sarnastemaks t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udmiste poolt. H&auml;id otsuseid on v&otilde;imalik teha &uuml;ksnes siis, kui on olemas t&auml;psed ning usaldusv&auml;&auml;rsed teadmised.</p> <p class="Body">Kui seadusandlus on kohustuslik igale liikmesriigile, siis peaks see olema igati teaduslikult p&otilde;hjendatud. Ka konkreetsete meetmete efektiivsuse m&otilde;&otilde;tmiseks on vaja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonna keskendunult j&auml;lgida ja seal toimuvaid muutusi m&otilde;ista. Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) asutamine 1994. aastal on olnud &uuml;ks olulisematest otsustest Euroopa t&ouml;&ouml;tajate ohutuse s&uuml;stemaatiliseks uurimiseks. Hetkel kehtib agentuuri arengukava 2014-2020, milles on fikseeritud peamised eesm&auml;gid ja tegevusalad. Vastavalt sellele t&auml;nap&auml;eval EU-OSHA tegeleb aktiivselt infovahetusega nii EL liikmesriikide, kui ka EL institutsioonide ja sotsiaalsete partneritega. Konkreetselt EU-OSHA toetab ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajaid, ettev&otilde;tjaid, t&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse valdkonna spetsialiste ja teadlasi. <a href="#_msocom_2">[2]</a>&nbsp;Kuna eesm&auml;rk on t&otilde;sta k&otilde;igi &uuml;hiskonnaliikmete informeerituse taset t&ouml;&ouml;ohutuse ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna teemadel ning seel&auml;bi v&auml;hendada kulutusi haiguste ja &otilde;nnetuste raviks ning suurendada inimeste tervena ja &otilde;nnelikult elamise iga, siis on v&auml;ga paljud nimetatud valdkonda puudutavad materjalid Internetis tasuta k&auml;ttesaadavad.</p> <p class="Body"><strong>Avalikud materjalid huvilistele ja proffidele</strong></p> <p class="Body">&Uuml;ks ilmekas n&auml;ide ELi hariduslikkust algatusest t&ouml;&ouml;ohutuse teemal on k&otilde;ikidele huvilistele k&auml;ttesaadav veebiportaal OSHWIKI (oshwiki.eu). See Vikipeedia-laadne projekt &uuml;hendab kvaliteetseid materjale t&ouml;&ouml;ohutusega seotud teemadest, mille autoriteks on tunnustatud eksperdid liikmesriikide t&ouml;&ouml;ohutuse agentuuridest. OSHWikis v&otilde;ib pealiskaudselt tutvuda p&otilde;hiliste ohtude ja riskigruppidega. V&otilde;ib ka s&uuml;veneda v&auml;ga spetsiifilisesse teemasse nagu &bdquo;ps&uuml;hhosotsioloogilised faktorid t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<a href="#_msocom_3">[3]</a>&nbsp;, &bdquo;ohtlikud kemikaalid&ldquo; jne. Selliseid teadmisi saab kasutada nii t&ouml;&ouml;protsessi v&auml;lja kujunemiseks, kui ka&nbsp; enda ettev&otilde;tte ohutuse &uuml;levaatamiseks v&otilde;i m&otilde;ne aruande koostamiseks. Tulenevalt autorite erinevatest p&auml;ritolumaadest, enamus artiklidest on k&auml;ttesaadavad vaid teatud keeltes &ndash; nagu t&otilde;elise Wiki puhul juhtub, t&ouml;&ouml;d OSHWIKI kirjutamisega veel j&auml;tkub. Kui teil on sobilik taust, v&otilde;ite ise pakuda oma abi!</p> <p class="Body">EU-OSHA&nbsp; toetab ka teisi veebip&otilde;hiseid initsiatiive, mis on suunatud haridusele ja t&ouml;&ouml;ohutuse paranemisele. Hea n&auml;ide on NAPO filmide portaal (napofilm.net). Seal v&otilde;ib tasuta vaadata rahvusvahelise meeskonna poolt loodud l&uuml;hikesi multiplikatsioonivideosid. Need tutvustavad erinevaid kaasaegsel t&ouml;&ouml;kohal tekkivaid probleemide lahendusi, nagu n&auml;iteks, Internetis viibimise riskianal&uuml;&uuml;si. Vastavalt projekti vaimule lubavad autori&otilde;iguse tingimused kasutada neid filme hariduse, koolituse ja teadlikkuse t&otilde;stmise eesm&auml;rgil, ilma et selleks oleks vaja Napo konsortsiumi eelnevat luba. Lisaks filmidele, sisaldab projekt <a href="#_msocom_4">[4]</a>&nbsp;p&otilde;his&otilde;numeid, &otilde;ppeesm&auml;rke, tunnikavasid ja tegevusideesid<a href="#_msocom_5">[5]</a>&nbsp;. &Otilde;petajad, t&ouml;&ouml;andjad ja v&otilde;ib olla isegi &uuml;likooli lektorid v&otilde;ivad oma elu teha lihtsamaks kasutades Napo materjale t&ouml;&ouml;ohutuse alust &otilde;petamiseks.</p> <p>V&auml;&auml;rika ohutuse t&ouml;&ouml;kohtadel tagamine ja p&uuml;simine &uuml;le Euroopa vajab mitmek&uuml;lgset tegevust. Euroopa Liit suunab liikmesriikide arengut selles valdkonnas vajaliku seadusandlusega. EL samuti toetab EU-OSHA kaudu usaldusv&auml;&auml;rsete teadmiste kogunemist ja levitamist, et t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid planeerida ohutuid &auml;risid ja t&ouml;&ouml;tajad oleksid teadlikud oma &otilde;igustest ja t&ouml;&ouml;tervishoiust l&auml;htuvaid vajadustest. S&otilde;ltumata sellest, kas teie elate ja t&ouml;&ouml;tate Eestis, Rumeenias v&otilde;i Prantsusmaal, v&otilde;ite te v&otilde;rdselt nautida maailma &uuml;he k&otilde;ige ohutumad t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <p>Autor: Vladislav Velizanin</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1827Töötamine riigipühadel2017-12-14<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid.</strong> <strong>Tallinna &Uuml;likooli tudeng Laura Lumi r&auml;&auml;gib sellest, mida tuleks teada riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamisest.</strong></p> <p>J&otilde;ulud ja aastavahetus ei ole enam kaugel ning seet&otilde;ttu on &otilde;ige aeg r&auml;&auml;kida riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamisest. Kas ja millal on mulle ette n&auml;htud l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev? Kas mulle on seadusega ette n&auml;htud vaba p&auml;ev? Kuidas on lood t&ouml;&ouml;tasu maksmisega? Millised on erandjuhtumid? &ndash; need on vaid m&otilde;ned k&uuml;simused, mis t&ouml;&ouml;tajatel ja t&ouml;&ouml;andjatel seoses riigip&uuml;hadega esile kerkivad.V&auml;ltimaks arusaamatusi, tasuks vastuste saamisele m&otilde;elda juba varakult.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 53 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja uusaastale, Eesti Vabariigi aastap&auml;evale, v&otilde;idup&uuml;hale ja j&otilde;ululaup&auml;evale eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. T&ouml;&ouml;p&auml;eva all on silmas peetud t&ouml;&ouml;taja tegelikku t&ouml;&ouml;p&auml;eva. See t&auml;hendab seda, et kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb laup&auml;evale v&otilde;i p&uuml;hap&auml;evale ning tegemist on TLS &sect;-s 53 nimetatud p&auml;evaga, mida tuleb l&uuml;hendada, siis tuleb l&uuml;hendada ka laup&auml;evast v&otilde;i p&uuml;hap&auml;evast p&auml;eva. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine on t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik nii tavalise t&ouml;&ouml;aja kui summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral. T&ouml;&ouml;p&auml;eva tuleb l&uuml;hendada ka siis, kui t&ouml;&ouml;protsess ise on katkematu, nt ei ole v&otilde;imalik kauplust v&otilde;i tehast kolm tundi varem sulgeda. Samuti ei ole erandiks olukorrad, kus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osalise t&ouml;&ouml;aja alusel. L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev enne loetletud riigip&uuml;hi on kohustuslik!</p> <p>Kuigi riigip&uuml;ha on paljude t&ouml;&ouml;tajate jaoks vaba p&auml;ev, siis on nii m&otilde;nedki valdkonnad, kus riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamine on tavap&auml;rane, nt klienditeenindajad, auto- ja bussijuhid, tootmist&ouml;&ouml;lised jne. K&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad riigip&uuml;hadel, sealhulgas ka neile t&ouml;&ouml;tajatele, kelle graafikuj&auml;rgne t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb riigip&uuml;hale, tuleb TLS &sect; 45 lg 2 kohaselt maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;ib riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitada ka tasulise vaba ajaga.</p> <p>Rahvusp&uuml;ha ja riigip&uuml;had, millel t&ouml;&ouml;tamise korral tuleb maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu, on Eesti Vabariigi aastap&auml;ev (24. veebruar), uusaasta (1. jaanuar), suur reede, &uuml;lest&otilde;usmisp&uuml;hade 1. p&uuml;ha, kevadp&uuml;ha (1. mai), nelip&uuml;hade 1. p&uuml;ha, v&otilde;idup&uuml;ha (23. juuni), jaanip&auml;ev (24. juuni), taasiseseisvumisp&auml;ev (20. august), j&otilde;ululaup&auml;ev (24. detsember), esimene j&otilde;ulup&uuml;ha (25. detsember) ja teine j&otilde;ulup&uuml;ha (26. detsember).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja palub t&ouml;&ouml;tajal graafikuv&auml;liselt riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tada ning t&ouml;&ouml;taja on sellega n&otilde;us, siis tuleb t&auml;hele panna, et graafikuv&auml;line t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&otilde;ib, kuid ei pruugi tekitada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d. Kui t&ouml;&ouml;tajal tekib seoses riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamisega &uuml;letunnit&ouml;&ouml;, siis tuleb t&ouml;&ouml;tajale tasuda nii &uuml;letunnit&ouml;&ouml; kui ka riigip&uuml;hal tehtud t&ouml;&ouml; eest. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; eest tasutakse tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5-kordse t&ouml;&ouml;tasuga.</p> <p><a href="/redirect/373" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamisest</a>.</p> <p>Foto: <a href="https://cifss.org/wp-content/uploads/2017/01/calendar3_endplay_10246774_ver1.0_640_480.jpg">https://cifss.org/wp-content/uploads/2017/01/calendar3_endplay_10246774_ver1.0_640_480.jpg</a>)</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1826Libisemine võib kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi2017-12-14<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Turvat&ouml;&ouml;taja oli ringk&auml;igul valvatava objekti territooriumil. Minnes sulgema hoone ust ta libastus, kuna lume all oli j&auml;&auml;. Libastumise tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;taja kukkus, tundis tugevat valu puusas ja ei saanud enam ise p&uuml;sti t&otilde;usta. Abisaamiseks helistas ta kolleegidele, kes s&otilde;itsid valvatavale objektile. Kuna ka kolleegide abil ei saanud t&ouml;&ouml;taja ilma valuta p&uuml;sti seista, kutsuti kiirabi. Haiglas diagnoositi t&ouml;&ouml;tajal reieluu murd, mist&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu lausa pool aastat.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Turvat&ouml;&ouml;tajal oli valvatava objekti territooriumil vaja liikuda ka kohtades, kus ei olnud hooldatud liikumisteid. N&auml;dal tagasi olnud soojemate ilmadega tekkis lume sulamisest maapinnale vesi, mis ilma k&uuml;lmenedes j&auml;&auml;tus ning uuesti sadanud lumi oli katnud j&auml;&auml;. Sellistes oludes liikumiseks oli t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljastanud jalan&otilde;udele paigaldatavad libisemist&otilde;kked. Need olid olemas ka valvataval objektil. Paraku t&ouml;&ouml;taja neid territooriumile minnes jalan&otilde;udele ei kinnitanud. Ehkki t&ouml;&ouml;taja oli juhendatud libisemist&otilde;kete kasutamise vajadusest ja ta oli teadlik, et need objektil olemas on.</p> <p><strong><a href="/redirect/3041" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte eemaldatavatest libisemiskindlatest vahenditest. </a></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1825Töö-ja kaitsejalanõude tähtsus2017-12-13<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Tallinna &Uuml;likooli tudeng Laura Lumi kirjutab, miks on oluline kanda kaitsejalan&otilde;usid.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;- ja kaitsejalan&otilde;ude valikul tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata nii mugavusele kui ka ohutusele. Pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad p&uuml;stijalu v&auml;sitavad alaselga ning jalgu. Samuti ei v&auml;henda sobimatud jalan&otilde;ud p&otilde;rutust ning t&ouml;&ouml;st tekkivaid vaevusi. Tuleb meeles pidada, et korralikud kaitsejalan&otilde;ud tagavad ka ohutuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;jalan&otilde;udel on mitmeid h&auml;id omadusi, mis aitavad kaasa mugavusele ja v&auml;hendavad terviseriske. Spetsiaalne tald v&auml;hendab pingeid seljas ja koormust liigestes, sisetallad aitavad hoida &otilde;iget r&uuml;hti ja v&auml;hendavad jalgade ning alaselja v&auml;simust. &Uuml;ks t&auml;htsamaid omadusi t&ouml;&ouml;jalan&otilde;u valikul on talla libisemiskindlus - nii v&auml;heneb kasutaja libisemisrisk ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattumine.</p> <p>Kaitsejalan&otilde;ud on loodud selleks, et kaitsta kasutaja jalgu ohtude eest. Kaitsejalan&otilde;u osad on tugevdatud materjalidega ning tihti on neil ka varbaotsaplaadid, mis on kombineeritud vahetalla plaadiga- nii kaitsevad need l&auml;bil&ouml;&ouml;kide eest nii &uuml;levalt kui ka alt. Spetsiaalsed turvaninad kaitsevad kandjat vigastuste eest. Osadel kaitsejalan&otilde;udel on l&auml;bistamist&otilde;kkega tald, &otilde;li v&otilde;i mustust h&uuml;lgav pealispind, vastupidavus hapetele/leelistele jne. T&ouml;&ouml;- ja kaitsejalan&otilde;u on kerge ning seet&otilde;ttu v&auml;sitab kasutajat v&auml;hem.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;- ja kaitsejalan&otilde;usid on mitmete erinevate omadustega, siis ostmisel tuleb arvestada oma t&ouml;&ouml; erip&auml;radega ning kaitsevajadusega. Kindel on, et korralikud jalan&otilde;ud tagavad ohutuse ning hoiavad kasutaja tervist. Arvan, et oma heaolu ning turvalisuse p&auml;rast on kvaliteetsetesse jalan&otilde;udesse investeerimine &uuml;ks t&auml;htsamaid punkte mida j&auml;lgida. Tuleks meeles pidada, et jalan&otilde;u v&otilde;ib olla mitte ainult mugav aga ka turvaline!</p> <p>Autor: Laura Lumi</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/3043" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte kaitsejalan&otilde;udest</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1824Vaid 13% ehitusplatsidel on tagatud töötajate turvalisus2017-12-13<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis, kuidas on ehitusplatsidel tagatud siseviimistlusega tegelevate t&ouml;&ouml;tajate ohutus. Ette teatamata kontrolliti 55 ehitusplatsi, kus tuvastati 157 rikkumist. Tehti viis ettekirjutust,&nbsp; keelustati nelja t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine ja &uuml;hel platsil peatati t&ouml;&ouml;. &Uuml;ksnes neljal ehitusplatsil ei leitud &uuml;htegi rikkumist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid kontrollisid, mida on ehitusplatsidel ette v&otilde;etud selleks, et v&auml;ltida kukkumisi. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul p&otilde;hjustab ehituses just kukkumine enim raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. &bdquo;Paraku n&auml;eme pidevalt, et ehitusplatsidel pole paigaldatud piirdeid v&otilde;i kasutusele v&otilde;etud muid vahendeid, et kukkumist takistada,&ldquo; nentis ta. &bdquo;Ehitajatega on sel aastal juhtunud 96 rasket t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ja oma elu j&auml;ttis &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. Traagiline on see, et pea k&otilde;iki neid &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik v&auml;ltida, kui oleks t&auml;idetud elementaarseid ohutusn&otilde;udeid,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Vaid seitsmel kontrollitud ehitusplatsil oli ohuala selgelt m&auml;&auml;ratletud. 25 kontrollitud kohas vedelesid liikumisteedel lahtised pikendusjuhtmed ja kaablid. Treppidel ja lahtistel avadel puudusid kaitsepiirded. 18% kontrollitud elektrilistest k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadest ei vastanud n&otilde;uetele. Kontrolliti 17 tellingut, neist k&uuml;mnel puudusid osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult kaitsepiirded. Probleeme esines isikukaitsevahendite, n&auml;iteks p&otilde;lvekaitsete ja silmakaitsete kasutamisel. Samuti oli puudulikult korraldatud ohtlike kemikaalide kasutamine.</p> <p>Siseviimistluse sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ettev&otilde;tteid Harjumaal, Ida-Virumaal, J&auml;rvamaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, P&auml;rnumaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja V&otilde;rumaal.</p> <p>2016. aastal toimus ehituses 407 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist surmaga l&otilde;ppes kaheksa. T&auml;navu on esimese k&uuml;mne kuuga ehituses juhtunud 314 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist surmaga l&otilde;ppes &uuml;ks ja raskeid &otilde;nnetusi oli 96.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1821Tööbik on taas töökorras2017-12-12<p><strong>T&ouml;&ouml;biku kasutamisel esinenud t&otilde;rked on k&otilde;rvaldatud.</strong></p> <p>M&otilde;ned kasutajad saidT&ouml;&ouml;bikusse sisenemisel veateate, et neil pole teenuse kasutamiseks piisavalt &otilde;igusi, mist&otilde;ttu on platvorm neile k&auml;ttesaamatu. n&uuml;&uuml;dseks on see probleem lahendatud.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1819Kas kontoris jõulukaunistuste ülesseadmisel võib juhtuda tööõnnetus?2017-12-11<p><strong>Hakkame kontorit j&otilde;uludeks kaunistama. Kui keegi peaks kaunistamise ajal viga saama, kas siis on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega on tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;andja teadis ja oli n&otilde;us, et j&otilde;ulukaunistused &uuml;les riputatakse. Kontori kaunistamisel juhtunud &otilde;nnetust tuleb uurida samamoodi kui k&otilde;iki teisi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning uurimise l&otilde;ppedes koostada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raport.</p> <p>Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus t&ouml;&ouml;taja tervisekahjustus v&otilde;i surm, mis toimus t&ouml;&ouml;andja antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ites v&otilde;i muul tema loal tehtaval t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal v&otilde;i muul t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemise ajal. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena ei k&auml;sitata juhtumeid, mis ei ole p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga.</p> <p>Kuigi j&otilde;ulukaunistuste &uuml;les panemine ilmselt ei ole t&ouml;&ouml;taja otsene t&ouml;&ouml;kohustus, tehakse seda t&ouml;&ouml;andja loal. Alati ei pea luba olema suuliselt v&otilde;i kirjalikult otses&otilde;nu antud, vaid selle v&otilde;ib anda ka vaikides. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;andja on aktsepteerinud j&otilde;ulukaunistuste ostmise, on ta ju teadlik sellest, et need &uuml;les riputatakse. Samuti v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja loa v&auml;lja lugeda sellest, kui ta eelnevatel aastatel ei ole keelanud kaunistusi &uuml;les panna, st ta on n&auml;inud, et kontor on kaunistatud, aga ei ole kuidagi m&auml;rku andnud, et see ei ole lubatud.</p> <p>Hoolimata sellest, et ehteid riputatakse &uuml;les &uuml;hel korral aastas ning ilmselt teeb seda iga t&ouml;&ouml;taja ka oma kodus, tuleb ohutusele siiski t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. L&auml;bi tuleks arutada kes, kuhu ja kuidas kaunistused v&auml;lja paneb. Kui m&otilde;ned kaunistused plaanitakse riputada k&otilde;rgele, peab selleks olema korralik abivahend, n&auml;iteks p&uuml;sikindel redel v&otilde;i tool. Kindlasti ei sobi selleks ratastega tool. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda ka see, kust saadakse vajadusel elekter. Pikendusjuhtme vedamine &uuml;le k&auml;igutee pole hea plaan, sest kolleegid v&otilde;ivad selle taha takerduda ning komistada ja kukkuda. Kui t&ouml;&ouml;keskkonnas on erivajadusega t&ouml;&ouml;tajaid, tuleks arvestada ka nende ohutusega. N&auml;iteks n&auml;gemispuudega t&ouml;&ouml;taja ei n&auml;e, et koridori on kuusk pandud ning kui talle seda ei &ouml;elda on suur oht, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib kuuse t&otilde;ttu komistada, kukkuda ja viga saada.</p> <p>V&auml;ike hetk tegevuste l&auml;bim&otilde;tlemiseks aitab tagada, et j&otilde;uluaeg on r&otilde;&otilde;mus ja ohutu k&otilde;ikide jaoks.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1817Uued töötamise vormid aitavad tööjõudu leida ja hoida2017-12-08<p>Inimeste t&ouml;ine argip&auml;ev on paarisaja aastaga tundmatuseni muutunud. 19. sajandi alguses ootas t&ouml;&ouml;list hommikul &auml;rgates ees 10-tunnine vahetus kitsas, kuumuse ja m&uuml;rgiste aurudega t&auml;idetud tehases palga eest, mis m&auml;&auml;ras nad j&auml;tkuvasse vaesusesse. Perekonna &uuml;lalpidamiseks pidid sageli t&ouml;&ouml;l k&auml;ima ka lapsed. T&auml;nasel p&auml;eval ootab inimest hommikul reeglina ees 8-tunnine t&ouml;&ouml;p&auml;ev konditsioneeritud ning valges ruumis l&otilde;unapausi ja muude mugavustega ning lapsed saab lasteaeda v&otilde;i kooli viia. T&ouml;&ouml;tamise vormid muutuvad aga edasi.</p> <p><strong>Kliki graafikul</strong></p> <p class="center"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 13_infograafika_1.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Artikkel 13_infograafika_1.jpg" /></a></p> <p>Euroopa Elu- ja T&ouml;&ouml;tingimuste Parandamise Fondi andmetel on alates aastatuhande vahetusest populaarsust v&otilde;itnud mitmed uued t&ouml;&ouml;tamise vormid ning hiljutises raportis (2015) tuuakse trendidena v&auml;lja j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja jagamine mitme erineva t&ouml;&ouml;andja vahel, kes kokku pakuvad talle t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;d.</li> <li>T&ouml;&ouml;koha jagamine, kus mitu osakoormusega inimest t&auml;idavad &uuml;he ametikoha.</li> <li>Ajutine juhtimine, kus projekti raames kaasatakse &uuml;ks v&otilde;i mitu eksperti lahendama mingit probleemi v&otilde;i saavutama tulemusi.</li> <li>Juhut&ouml;&ouml;, kus t&ouml;&ouml;andja kaasab t&ouml;&ouml;tajat vastavalt vajadustele.</li> <li>IKT-p&otilde;hine t&ouml;&ouml;, kus t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab &uuml;lesandeid enda valitud kohas ja ajal.</li> <li>Vaut&scaron;erip&otilde;hine t&ouml;&ouml;, mille korral tasub t&ouml;&ouml;andja inimesele volitatud organisatsioonilt ostetud vaut&scaron;eriga, mis katab nii palga kui ka sotsiaalkindlustusmaksed.</li> <li>Portfellip&otilde;hine t&ouml;&ouml;, kus inimene t&ouml;&ouml;tab mitme kliendi heaks ning on iseendale t&ouml;&ouml;andjaks.</li> <li>Hulgakesi t&ouml;&ouml;, kus veebip&otilde;hised platvormid &uuml;hendavad t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid ning &uuml;lesanded jagatakse sageli v&auml;iksemate t&uuml;kkidena paljude vahel.</li> <li>Koost&ouml;&ouml;, kus vabakutselised v&otilde;i v&auml;ikeettev&otilde;tted &uuml;hendavad j&otilde;ud, et teha soovitud projekte.</li> </ul> <p>Eesti ettev&otilde;tete kogemustest v&otilde;ib siia lisada veel l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;aja ja kontori kolimise t&ouml;&ouml;tajatele sobivamasse paika.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;aja l&uuml;hendamine t&otilde;stab efektiivsust</strong></p> <p>Hea n&auml;ite t&ouml;&ouml;aja optimeerimisest leiab Elisa Eesti AS-ist. Ettev&otilde;tte personalijuhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul sai m&otilde;te alguse t&ouml;&ouml;tajate k&uuml;sitlusest. &bdquo;Vastajad mainisid, et l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev ja kaugt&ouml;&ouml; t&otilde;stavad nende motivatsiooni ja seega otsustas Elisa t&ouml;&ouml;tajate heaolu parandamiseks katsetada l&uuml;hema t&ouml;&ouml;p&auml;eva kontseptsiooni,&ldquo; avas Teem&auml;gi tausta. Pilootprojekti raames said m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;tajad teha tavap&auml;raste 8-tunniste t&ouml;&ouml;p&auml;evade asemel kuuetunniseid ning nende t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja palk j&auml;id sealjuures samaks.</p> <p>&bdquo;Klientidega suhtlemine on &auml;&auml;retult intensiivne t&ouml;&ouml; ja pika p&auml;eva l&otilde;puks v&otilde;ib v&auml;simus takistada endast parima andmist. L&uuml;hema t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul jaksab inimene t&ouml;&ouml;tada intensiivsemalt, klient saab parema teeninduskogemuse ning hiljem jagub energiat ka perele ja hobidele,&ldquo; kirjeldas personalijuht kasu. Tema s&otilde;nul olid Kristiine esinduses l&auml;bi viidud prooviperioodi tulemused v&auml;ga positiivsed ning sama kontseptsiooni plaanitakse juurutada ka teistes Elisa esindustes.</p> <p><strong>Kontori kolimine t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;hemale</strong></p> <p>Hea t&ouml;&ouml;j&otilde;u leidmine ja hoidmine on paras p&auml;hkel paljudele, eelk&otilde;ige aga IT-ettev&otilde;tetele. Siin tuleb kasuks paindlikkus ja avatud meel uutele lahendustele.</p> <p>Tarkvaraarenduse ettev&otilde;tte Proekspert tooteomanik Kunnar Kukk soovis kolida perega pealinna melust kaugemale, P&auml;rnusse. K&otilde;ige lihtsamaks lahenduseks oleks olnud kaugt&ouml;&ouml;. Tal tekkis aga ka teine idee &ndash; luua P&auml;rnusse harukontor.</p> <p>&bdquo;Uurisin ettev&otilde;tte siseselt, kas keegi oleks veel huvitatud P&auml;rnus t&ouml;&ouml;tamisest ning leidsin &uuml;he kolleegi. Peagi avaldas samas soovi ka &uuml;ks uus t&ouml;&ouml;taja ning sealt l&auml;ks tee ainult &uuml;hes suunas,&ldquo; kirjeldas algust Kukk. Tema s&otilde;nul suhtus juhtkond m&otilde;ttesse soosivalt ning nii turundus- kui ka personaliosakond toetasid vajalike tegevustega.</p> <p>&bdquo;Kuigi t&ouml;&ouml;tajate soovi j&auml;rgi uue t&ouml;&ouml;paiga loomine v&otilde;ib tunduda emotsionaalse lahendusena, olid seal taga reaalsed kulu- ja tuluarvutused. Vaatasime projekti ka &auml;rilisest vaatenurgast ning see pidi ennast &auml;ra tasuma,&ldquo; lisas tarkvaraettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>Nii p&auml;rnakate kui sealt l&auml;hedalt p&auml;rit inimeste jaoks v&auml;hendab harukontor oluliselt t&ouml;&ouml;ga seotud s&otilde;ite ning lubab nautida v&auml;ikelinna eeliseid. &bdquo;See on v&auml;&auml;rtus omaette, kui saad jalutada t&ouml;&ouml;le m&ouml;&ouml;da vaikseid t&auml;navaid, viia last k&auml;e k&otilde;rval lasteaeda ja osta hommikul enne t&ouml;&ouml;p&auml;eva pagarikojast v&auml;rskeid k&uuml;psetisi ja kohvi. Kulutasin aastas enne 5 &ouml;&ouml;p&auml;eva autoga t&ouml;&ouml;le- ja kojus&otilde;iduks, aja, mille n&uuml;&uuml;d k&auml;in jala,&ldquo; v&otilde;ttis Kukk kokku.</p> <p>Sarnasel m&otilde;ttel v&otilde;ib olla jumet ka m&otilde;nes teises ettev&otilde;ttes. &bdquo;Esmalt on vaja ideele juhtkonna toetust. Selle elluviimine n&otilde;uab harjumusp&auml;rastest raamidest v&auml;lja astumist,&ldquo; t&otilde;i IT-ettev&otilde;tte Proekspert t&ouml;&ouml;taja v&auml;lja p&otilde;hilise v&auml;ljakutse. Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib see osutuda aga v&auml;ga praktiliseks ja motiveerivaks lahenduseks.</p> <p><strong>Uued t&ouml;&ouml;tamise vormid avardavad t&ouml;&ouml;j&otilde;uturgu</strong></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;, harukontori loomine ning paindliku t&ouml;&ouml;aja pakkumine peidavad endas v&otilde;imalusi leida juurde motiveeritud t&ouml;&ouml;tajaid. &bdquo;L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;aeg v&otilde;imaldab pakkuda t&ouml;&ouml;kohta neile, kellele tavap&auml;rane 8-tunnine t&ouml;&ouml;korraldus ei sobi, n&auml;iteks &otilde;pilastele v&otilde;i lapsevanematele, kes soovivad veeta rohkem aega perega,&ldquo; selgitas Elisa Eesti AS-i personalijuht Kaija Teem&auml;gi. Tema s&otilde;nul on suurem produktiivsus l&uuml;hema aja jooksul ja kohapaindlikult t&ouml;&ouml;tamine arvestatav juhtimisv&auml;ljakutse. T&auml;na on n&auml;ha, et aina enam juhte pooldab uusi t&ouml;&ouml;viise ja seda peetakse &auml;&auml;rmiselt oluliseks osaks motivatsiooniprogrammist.</p> <p>Uute t&ouml;&ouml;tamise vormide rakendamine v&otilde;ib seega alata nii t&ouml;&ouml;tajast kui juhtkonnast. Oluline on teha esimene samm ja leida organisatsiooni jaoks sobivaimad lahendused.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1815Bioloogilise ohuteguriga kokku puutuvate töötajate tervist peab kontrollima töötervishoiuarst 2017-12-08<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiu tingimusi ettev&otilde;tetes, mis tegelevad j&auml;&auml;tme- ja heitvee k&auml;itlusega. Kontrolliti 11 ettev&otilde;tet, m&auml;rgiti 32 rikkumist ning kolme rikkumise kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli, mis keskendus bioloogilise ohuteguri k&uuml;simustele j&auml;&auml;tme- ja heitveek&auml;itlusettev&otilde;tetes. J&auml;&auml;tme- ja heitveek&auml;itlusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajaid ohustavad eelk&otilde;ige niisugused bioloogilised ohutegurid, mis v&otilde;ivad inimestele kanduda esemete, pindade ja vee kaudu. Kontrolliti, kas t&ouml;&ouml;andja on rakendanud abin&otilde;usid bioloogiliste ohutegurite m&otilde;ju v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. T&ouml;&ouml;inspektorid tuvastasid enim probleeme riskianal&uuml;&uuml;si tegevuskava tegemata j&auml;tmise, t&ouml;&ouml;tajate juhendamise ning t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja Silja Soone s&otilde;nul peavad nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja teadma riske, mis kaasnevad mikroorganismidega kokkupuutumisel ja seda, kuidas neid riske v&auml;ltida. &bdquo;Igas t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib esineda riske, mis m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajate tervist. Neid riske tuleb hinnata ning viia ellu tegevusi nende minimeerimiseks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Samuti tuleb korraldada regulaarselt t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. See aitab &otilde;igeaegselt avastada terviseh&auml;ireid ning leida kiirelt abin&otilde;usid, et terviseprobleem ei s&uuml;veneks,&ldquo; lisas Soon.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi (sh nakkushaigusi), allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid Harjumaal, Ida-Virumaal, J&otilde;gevamaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal ning Tartumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay/jackmac34</p> <p><strong><a href="/redirect/2705" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti bioloogilistest ohuteguritest.</a></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1814Mis on motivatsioon?2017-12-07<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekordses postituses on vaatluse alla v&otilde;etud ka t&ouml;&ouml;elus v&auml;ga oluline n&auml;htus motivatsioon.</strong></p> <p>Motivatsioon on j&otilde;ud, mis meid edasi liikuma sunnib ning mida me k&otilde;ik elutegevuseks vajame. Kindlasti on suurem osa meist tabanud ennast m&otilde;tisklemast selle &uuml;le, et puudub motivatsioon teatud vaimse v&otilde;i f&uuml;&uuml;silise tegevuse teostamiseks. &Auml;rge laske neil m&otilde;tetel ennast h&auml;irida, sest see on samuti &uuml;ks osa motivatsiooni kujunemisest.</p> <p><strong>Motivatsioon on personaalne</strong></p> <p>Inimestel on erinevad tujud ja meeleseisundid, mis kujundavad meie k&auml;itumist ja olemust. Motivatsioon peitub kuskil meis k&otilde;igis. Sisemist j&otilde;udu ammutab iga &uuml;ks v&auml;gagi erinevatest ja isiklikest allikatest &ndash;&nbsp; &uuml;htedel aitab kiitus sihile l&auml;hemale j&otilde;uda, teistele aga piisab vaid finantsilisest turgutusest. K&otilde;ik s&otilde;ltub sellest, mis t&uuml;&uuml;pi on inimene ja kuidas tema m&otilde;ttemaailm kannustab tulemuse saavutamiseks vajalikke samme astuma.</p> <p><strong>Kui suur v&otilde;ib olla motivatsioon?</strong></p> <p>Motivatsiooni suuruse arvutamiseks pole vastavat &uuml;hikut ega m&otilde;&otilde;teriista veel leiutatud, kuid seda saab m&otilde;&otilde;ta tehtud tegudega. Enda eest seismine ja kohustuslike toimingute l&otilde;pule viimine v&otilde;ib olla motivatsiooni peegeldus. Motivatsiooni v&otilde;ib samuti t&otilde;lgedada kui negatiivset kogetud n&auml;htust. Seda sel juhul, kui see erinevatest teguritest tingituna puudub. See v&auml;ljendub tihtipeale enese jaoks m&auml;&auml;ratletud kohustuste mitte sooritamises v&otilde;i t&auml;htaegade ignoreerimise n&auml;ol.</p> <p><strong>Kuidas motivatsiooni olemasolu enesele teadvustada?</strong></p> <p>Motivatsiooni tajumiseks on kaks levinud meetodit. Esiteks on motivatsioon, mida me tajume v&auml;liselt ning teiseks on olemas sisemine motivatsioon. V&auml;line nagu nimigi &uuml;tleb, tuleneb meid &uuml;mbritsevatest n&auml;htustest v&otilde;i teguritest &ndash; n&auml;iteks rahalise premeerimise v&otilde;i teatud liiki tunnustuse n&auml;ol. Teistelt inimestelt saadav t&auml;helepanu on meie jaoks &auml;&auml;retult oluline ja paneb meid endast rohkem andma. V&auml;liseks motivaatoriks on ka t&ouml;&ouml;kad kolleegid, kelle p&uuml;hendumus tekitab soovi olla sama konkuretsiv&otilde;imeline .&nbsp;</p> <p>Sisemine motivatsioon on selle k&otilde;ige meeldivam ning puhtaim vorm, mida ei ole m&otilde;jutanud v&auml;lised tegurid &ndash; see t&auml;hendab, et kannustab miski muu kui n&auml;iteks raha v&otilde;i tunnustus. T&ouml;&ouml; juures v&otilde;ib parajasti pooleli olla p&otilde;nev projekt, millega on pidev soov tegeleda, seda isegi vabal ajal ning t&ouml;&ouml;st eemal olles.</p> <p><strong>Kas motivatsiooni saab kunstlikult tekitada?</strong></p> <p>Motivatsiooni tekitamine l&auml;bi iseendale valetamise ei kanna tihtipeale vilja. Inimestel puudub motivatsiooni reguleerimiseks l&uuml;liti. Samuti ei ole olemas k&otilde;rge motivatsiooni sisaldusega toitaineid. Inimkonna j&auml;tkusuutlikuks arenguks oleks see muidugi geniaalne leiutis. Reaalsuses on vaja motivatsiooni tekitamiseks ikkagi elulisi situatsioone nagu enda oskuste proovile panek. T&auml;htis on leida v&auml;ljakutseid, mis v&otilde;imaldavad regulaarselt ennast &uuml;letada, proovida tegeleda millegi teistsugusega, mis murraks rutiini ning aitaks avastada enda sees varjus olevaid k&uuml;lgi.</p> <p><strong>Motivatsioon ja t&ouml;&ouml;tamine</strong></p> <p>Iga t&ouml;&ouml;andja unistus on kiire, t&auml;helepanelik ja hoolikas t&ouml;&ouml;taja. Motiveeritud t&ouml;&ouml;line tagab tehtud t&ouml;&ouml; tipptasemel kvaliteedi ning kasutab seejuures ka ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. T&ouml;&ouml;andja jaoks on motiveeritud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;rdeline lotov&otilde;iduga. V&otilde;ta ennast kokku ja &auml;ra j&auml;ta enda muresid ainult endale, sest t&ouml;&ouml;andja kohustuseks ongi tagada, et tellitud t&ouml;&ouml;d oleksid sooritatud kiirelt, perfektselt, kuid samal ajal nauditavalt. Motiveeri ennast r&auml;&auml;kima asjadest, millele&nbsp; tagasiside andmine v&otilde;ib esialgu tunduda hirmutav. Iga t&ouml;&ouml;andja huvides peab olema muuhulgas ka t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamine. Seega on oluline jagada informatsiooni &ndash; ka sellist, mis esmapilgul ei pruugi t&ouml;&ouml;andjale meeldida. Probleemide lahendamine aga t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni.</p> <p><strong>Kuidas ennast ja teisi motiveerida?</strong></p> <p>Kiireks motivatsiooni puhanguks on olemas m&otilde;ned nipid. Tegelikkuses toimivad need siiski hetkeliselt. Pikas perspektiivis tuleks k&auml;ituda natuke teistmoodi. M&otilde;tle l&auml;bi miks sa midagi teed, mida see sulle annab ning mis on selle kasutegur.</p> <p>On oluline teada, et t&ouml;&ouml; edukas j&auml;tkamine on v&otilde;imalik ainult siis, kui selle tegemisel&nbsp; m&auml;ngivad rolli nii sisemine kui v&auml;limine motivatsioon. &Uuml;tlus, et tee ainult seda, mida su hing ihaldab, on m&uuml;&uuml;t, mis reaalsuses ei pruugi soovitud eneserahulolu tagada. Arved vajavad maksmist ning leib tuleb lauale tuua. Tuleviku v&auml;etiseks on oluline meeles pidada, et pikaaegselt vihatud t&ouml;&ouml; v&otilde;ib viia t&otilde;sisemate tagaj&auml;rgedeni. On oluline leida endale see sobiv v&auml;ljund, mis j&auml;taks ruumi eneseteostusele, kuid tagaks ka materiaalse kindlustatuse ja heaolutunde.</p> <p><strong>Autor:</strong> Fred Saul</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1812Uuest aastast muutub toimetulekutoetus paindlikumaks ja kehtestatakse matusetoetus2017-12-07<p><strong>Riigikogus v&otilde;eti t&auml;na vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega tehakse toimetulekutoetuse s&uuml;steem senisest paindlikumaks ning soodustatakse toetuste saajate naasmist t&ouml;&ouml;turule. Toimetulekupiir on tuleval aastal 140 eurot. &Uuml;htlasi toetab riik matuste korraldamist k&otilde;igi lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.</strong></p> <p>&bdquo;On oluline soodustada toimetulekutoetuse saajatest t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisi inimesi naasma t&ouml;&ouml;turule, kuna just t&ouml;&ouml;tamine kaitseb vaesuse eest parimal v&otilde;imalikul moel. Loome selleks paindlikumad tingimused,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Kui praeguses s&uuml;steemis v&auml;heneb toetus juba esimesel palgap&auml;eval, siis uue s&uuml;steemi j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;le minejale poole aasta jooksul soodsamad tingimused.&ldquo;</p> <p>Edaspidi, kui inimene l&auml;heb t&ouml;&ouml;le, siis esimese kahe kuu jooksul tema t&ouml;&ouml;tasu toimetulekutoetuse m&auml;&auml;ramisel sissetulekute hulka ei arvata. J&auml;rgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka t&ouml;&ouml;tasust vaid 50%. Kirjeldatud erand on m&otilde;eldud neile inimestele, kellele on v&auml;hemalt kahel j&auml;rjestikusel kuul m&auml;&auml;ratud toimetulekutoetus ilma t&ouml;ist sissetulekut arvesse v&otilde;tmata ning seda on v&otilde;imalik kasutada &uuml;ks kord kahe aasta jooksul. Samuti luuakse paindlikumad tingimused &otilde;pilaste t&ouml;&ouml;tamiseks n&auml;iteks koolivaheajal, kuna edaspidi ei arvata kooli&otilde;pilaste t&ouml;&ouml;tasu toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka.</p> <p>Alates 2018. aastast t&otilde;useb toimetulekupiir seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajadusp&otilde;hisest peretoetusest ning selle asemel t&otilde;stetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2 kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus. Toimetulekutoetust saab taotleda kogu kuu v&auml;ltel ehk loobutakse n&otilde;udest, mille kohaselt on seni tulnud taotlus toimetulekutoetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu 20. kuup&auml;eval. Kohalikel omavalitsustel tekib rohkem &otilde;igusi otsustamaks, millised tulud v&otilde;ib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata j&auml;tta.</p> <p>Seadusemuudatuste j&otilde;ustumisega taaskehtestatakse matusetoetus, millega riik toetab matuste korraldamist k&otilde;igi lahkunute puhul 250 euro ulatuses. Matusetoetuse m&auml;&auml;ramine j&auml;&auml;b kohaliku omavalitsuse p&auml;devusse. Riigieelarvest matuste korraldamiseks eraldatavaid vahendeid on kohalikel omavalitsustel v&otilde;imalik lisaks matusetoetuse maksmisele kasutada ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste kulude katmiseks.</p> <p>2016. aastal maksid KOV-id toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest.</p> <p>2016. aastal maksid matusetoetust kokku 180 kohaliku omavalitsuse &uuml;ksust (85% KOVidest) 860 700 euro ulatuses.</p> <p>Muudatused j&otilde;ustuvad alates 1. jaanuarist 2018.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1811Mida tohib küsida tööintervjuul?2017-12-07<p><strong>T&ouml;&ouml;elu.ee poolt l&auml;bi viidud k&uuml;sitluse tulemustest selgus, et tervelt 55% vastanutest ei tea, mida potentsiaalne t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib neilt t&ouml;&ouml;intervjuul k&uuml;sida. Venekeelsel T&ouml;&ouml;elu portaali lehel vastanute hulgas oli selliseid inimesi veelgi rohkem &ndash; ainult 30% teadsid, mille kohta v&otilde;ib tulevane t&ouml;&ouml;andja k&uuml;simusi esitada.</strong></p> <p>Tuletame meelde, mida ikkagi t&ouml;&ouml;intervjuul k&uuml;sida tohib ning millistele k&uuml;simustele ei ole t&ouml;&ouml;le kandideerija kohustatud vastama.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjal puudub &uuml;ldjuhul &otilde;igus k&uuml;sida infot j&auml;rgneva kohta:</strong></p> <ul> <li>perekonnaseis, laste olemasolu ja pere planeerimine;</li> <li>ajateenistuse l&auml;bimine;</li> <li>religioossed v&otilde;i poliitilised vaated, veendumused;</li> <li>seksuaalne orientatsioon;</li> <li>tervislik seisund, puue;</li> <li>t&ouml;&ouml; tegemisse mittepuutuv taustainfo nagu n&auml;iteks vaba aja veetmine, hobid jms.</li> </ul> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;le v&auml;rbaja m&otilde;ne eelloetletud asjaolu kohta k&uuml;simuse esitab, siis on ta kohustatud p&otilde;hjendama, miks on info vajalik ning kuidas on see t&ouml;&ouml;ga seotud.</p> <p>T&auml;psemalt loe lepingueelsete l&auml;bir&auml;&auml;kimiste ning t&ouml;&ouml;intervjuu kohta <a href="/redirect/559" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>Ole teadlik ning pane t&auml;hele, millist laadi k&uuml;simusi ning mis otstarbel sinult t&ouml;&ouml;intervjuul k&uuml;sitakse.</p> <p><strong>Tutvu ka k&uuml;sitluse tulemustega:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.tooelu.ee/et/gallup" target="_blank">eesti keeles</a></li> <li><a href="http://www.tooelu.ee/ru/gallup" target="_blank">vene keeles&nbsp;</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <ul> <li></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1810Nüüd kindel: vanemapuhkus muutub paindlikumaks ja isapuhkus pikemaks2017-12-06<p><strong>Riigikogu v&otilde;ttis t&auml;nasel istungil vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-p&auml;evaseks, muudetakse vanemah&uuml;vitisega samaaegne tulu teenimine paindlikumaks ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti luuakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.</strong></p> <p>&bdquo;Isadel on juba praegu v&otilde;imalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemah&uuml;vitist, kuid Eestis kasutavad isad seda v&otilde;imalust veel &uuml;sna v&auml;he &ndash; n&auml;iteks mullu vaid &uuml;heksa protsenti isadest. Loodetavasti motiveerib pikem isapuhkus ja paindlikum vanemah&uuml;vitise s&uuml;steem isasid v&otilde;tma osa vanemapuhkusest, mis omakorda v&otilde;imaldab vanematel paremini t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega kombineerida, hoolduskoormust &uuml;htlasemalt jagada ning peresiseseid suhteid tugevdada,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Nii t&ouml;&ouml; tegemise viisid kui ka perede elukorraldus on ajas muutumas, mis eeldab ka vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemilt ajaga kaasas k&auml;imist &ndash; paindlikkust ning valikuv&otilde;imalusi.&ldquo;</p> <p>30-p&auml;evane isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis on senise 10-p&auml;evase isapuhkuse laiendus, et innustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda v&otilde;i mitte &ndash; ta v&otilde;ib vanemah&uuml;vitist saada emaga samal ajal v&otilde;i ka &uuml;ksi.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise s&uuml;steem saab j&auml;rgmised muudatused:</p> <p><strong>1. m&auml;rtsist 2018:</strong></p> <ul> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et h&uuml;vitist v&auml;hendataks. Vanemah&uuml;vitise saajale tagatakse senise poole h&uuml;vitise asemel h&uuml;vitise m&auml;&auml;r, mis on 2018. aastal 470 eurot; &bull;</li> <li>Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus &uuml;hele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni;</li> </ul> <p><strong>1. septembrist 2019:</strong></p> <ul> <li>Vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemah&uuml;vitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.09.2019);</li> <li>Lapsehooldustasu maksmine l&otilde;petatakse ning vastavad vahendid seotakse j&auml;rk-j&auml;rgult vanemah&uuml;vitise skeemi;</li> </ul> <p><strong>1. juulist 2020:</strong></p> <ul> <li>Isal on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da isapuhkusele senise 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva asemel 30 p&auml;evaks ning saada selle perioodi eest vanemah&uuml;vitist. Isa &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele ei s&otilde;ltu tema eelnevast t&ouml;&ouml;suhtest ega t&ouml;&ouml;tamise lepingulisest vormist ning isa saab h&uuml;vitist kasutada emaga samal ajal v&otilde;i eraldi;</li> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmist saab peatada ja j&auml;tkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.</li> </ul> <p>Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi esimese etapi muudatustega. J&auml;rgmisena on kavas muuta rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise p&otilde;him&otilde;tteid ja v&otilde;imaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga t&ouml;&ouml;tamist ja puhkamist.</p> <p>Praegu on k&auml;imas ka sotsiaalkampaania &bdquo;Kasvage koos&ldquo;, mis kutsub isasid oma lastega rohkem aega veetma, sealhulgas v&otilde;tma osa vanemapuhkusest. Sotsiaalkampaania kestab t&auml;navatel, teles, raadios, print- ja sotsiaalmeedias 15. detsembrini. Isa- ja vanemapuhkuse kohta on koondatud infot ja kasulikke n&otilde;uandeid veebilehele <a href="http://www.papsigakodus.ee">www.papsigakodus.ee</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1809Tööstress laastab töötajate tervist ja ettevõtete tulemuslikkust2017-12-05<p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri andmetel on t&ouml;&ouml;stress tavaline n&auml;htus peaaegu poolele Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;ealisest elanikkonnast. T&ouml;&ouml;stressi p&otilde;hjustajaks on reeglina j&auml;rgmised tegurid:</strong></p> <ul> <li>suur koormus;</li> <li>kiire tempo;</li> <li>ebakindlus t&ouml;&ouml;koha s&auml;ilimise suhtes;</li> <li>paindumatu t&ouml;&ouml;graafik;</li> <li>prognoosimatu t&ouml;&ouml;maht;</li> <li>kehvad suhtes kolleegidega;</li> <li>ebaselge roll organisatsioonis;</li> <li>era- ja t&ouml;&ouml;elu &uuml;hildamatus.</li> </ul> <p>Ligi poolte t&ouml;&ouml;tavate t&auml;iskasvanute hinnangul m&otilde;jutab t&ouml;&ouml; nende tervist, selgub Harvardi &uuml;likooli teadlaste l&auml;bi viidud uuringust (2016). Samas vaid 28% nentis, et see m&otilde;ju on positiivne. K&otilde;ige stressirikkamaks hindasid oma t&ouml;&ouml;d ohtlike ning v&auml;hemakstud ametite esindajad ning osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed. Lisaks k&otilde;rgemale stressitasemele (43%) toodi negatiivsete m&otilde;judena veel v&auml;lja toitumisharjumuste muutus (28%), unekvaliteedi halvenemine (27%) ja kehakaalu t&otilde;us (22%).</p> <p>Kanadas teostatud ja ajakirjas Preventive Medicine (2017) avaldatud uuring t&otilde;mbab otsesed seosed ka t&ouml;&ouml;stressi ja v&auml;hkhaiguse vahele. Riskigruppi kuuluvad ennek&otilde;ike 15 v&otilde;i enam aastat stressirikast t&ouml;&ouml;d teinud mehed.</p> <p>Siit v&otilde;ib astuda aga veel sammu edasi. Jaapanis sureb t&ouml;&ouml;st tingitud pinge tagaj&auml;rjel igal aastal ligi 10 000 inimest. &Uuml;let&ouml;&ouml;tamise t&otilde;ttu hukkunud inimeste eest seisva organisatsiooni National Defence Council for Victims of Karoshi andmetel on see v&otilde;rreldav sealse aastase liiklussurmade arvuga.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjate v&otilde;tmeroll</strong></p> <p>Eelpool mainitud Harvardi &uuml;likooli uuringu teinud teadlaste s&otilde;nul peitub peamine probleem t&ouml;&ouml;andjate tegevusetuses. Kahju ei kanna seejuures vaid t&ouml;&ouml;tajad. Ka ettev&otilde;tete tulemuslikkus kannatab.</p> <p>N&auml;iteks Inglismaal t&ouml;&ouml;ohutusega tegeleva organisatsiooni Health and Safety Executive viimastel andmetel l&auml;heb seal aastas t&ouml;&ouml;stressi t&otilde;ttu kaotsi 12,5 miljonit t&ouml;&ouml;p&auml;eva ning enam kui pool miljonit t&ouml;&ouml;tajat kannatab t&ouml;&ouml;ga seotud stressi, depressiooni v&otilde;i &auml;revuse k&auml;es.</p> <p><strong>Ettev&otilde;tte jaoks kaasnevad k&otilde;rge stressitasemega sageli j&auml;rgnevad probleemid:</strong></p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;tajate v&auml;hene loovus;</li> <li>madal t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja v&auml;hene p&uuml;hendumine;</li> <li>palju haigusp&auml;evi ja madalam tootlikkus;</li> <li>suur personalivoolavus;</li> <li>suurenenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusrisk;</li> <li>kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematuseni.</li> </ul> <p><strong>Kuidas olukorda parandada?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andjale on kasulik l&auml;heneda stressile nagu igale teisele t&ouml;&ouml;keskkonnast tulenevale probleemile ning ennetada soovimatuid tagaj&auml;rgi. Selleks v&otilde;iks teha l&auml;bi j&auml;rgmise teekonna:</p> <ol> <li>Teha kindlaks v&otilde;imalikud ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajaid ohustavad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid.</li> <li>Hinnata, missugused t&ouml;&ouml;tajate grupid on ohustatud. Selleks v&otilde;ib teha nii eraldi anon&uuml;&uuml;mse uuringu, kui ka vaadata personalivoolavuse v&otilde;i n&auml;iteks haigusp&auml;evade statistikat.</li> <li>Selgitada v&auml;lja olulised (t&ouml;&ouml; iseloomust ja t&ouml;&ouml;kohast tulenevad) riskid ning leida lahendused riskide maandamiseks. Sellesse protsessi tuleks kaasata ka t&ouml;&ouml;tajad.</li> <li>Vormistada tulemus kirjalikult konkreetseks plaaniks.</li> <li>Kontrollida tulemuste saavutamist ja uuendada plaani.</li> </ol> <p><strong>Ka t&ouml;&ouml;taja saab pingeid leevendada</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;stressi ohjamisse saab panustada ka t&ouml;&ouml;taja. Tema tunneb selle m&otilde;ju k&otilde;ige otsesemalt ning saab pakkuda t&ouml;&ouml;andjale adekvaatset sisendit soovimatute tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab anda teada, kui: -&nbsp;t&ouml;&ouml;koormus on &uuml;le tema v&otilde;imete; -&nbsp;t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded v&otilde;i vastutus on ebaselged; -&nbsp;t&ouml;&ouml;korralduses esineb probleeme; -&nbsp;teda v&otilde;i m&otilde;nda kolleegi kiusatakse v&otilde;i ahistatakse; -&nbsp;tal on probleeme tervisega; -&nbsp;t&ouml;&ouml;ajad v&otilde;i &ndash;koht vajaksid muutmist; -&nbsp;m&auml;rkab m&otilde;nel kolleegil olulist t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p>Lisaks v&otilde;iks t&ouml;&ouml;taja osaleda t&ouml;&ouml;stressi v&auml;hendamiseks loodud programmis ning aidata t&ouml;&ouml;andjal koguda infot vajalike muutuste ellukutsumiseks.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;stress kahjulik k&otilde;igile. Seda tuleb m&auml;rgata, teadvustada stressi tekkep&otilde;hjuseid ning astuda samme elu- ja t&ouml;&ouml;kvaliteedi parandamiseks.</p> <p><strong><a href="/redirect/2802" target="_blank">Vaadake ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;stressist ja teistest ps&uuml;hholoogilistest ohuteguritest. </a></strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1808Kuidas aidata kuulmispuudega töötajal võimalikult hästi uuel töökohal sisse elada?2017-12-04<p><strong>Meie tootmisettev&otilde;ttesse tuleb t&ouml;&ouml;le uus t&ouml;&ouml;taja, kellel on kuulmispuue. Millega peaksime t&ouml;&ouml;keskkonnas arvestama, et t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalikult lihtne sisse elada ning t&ouml;&ouml;le asuda? Kas peaksime tegema mingisuguseid muutusi?</strong></p> <p>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: T&ouml;&ouml;andja peab esmalt anal&uuml;&uuml;sima ja hindama t&ouml;&ouml;keskkonnaga seonduvaid ohutegureid ehk l&auml;bi tuleb viia t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s. Seej&auml;rel tuleb m&otilde;elda, kas t&ouml;&ouml;keskkonnas on konkreetse t&ouml;&ouml;taja erivajadusest v&otilde;i erip&auml;rast tulenevalt t&auml;iendavaid ohtusid.</p> <p>Vaegkuulja puhul tuleb arvestada sellega, et ta ei kuule kas osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid helisid. Seega ta ei pruugi kuulda tootmises liikuvaid t&otilde;stukeid, ohum&auml;rguandeid ja h&auml;dasignaale. T&ouml;&ouml;tajale tuleks leida selline t&ouml;&ouml;koht, kus ta saaks t&ouml;&ouml;d teha ja liikuda rahulikult nii, et ei oleks ohtu t&otilde;stukitega v&otilde;i muu taolisega kokku p&otilde;rgata. Samuti tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas saab vaegkuulja infot ohum&auml;rguannete, n&auml;iteks tulet&otilde;rje alarmi kohta. Heaks alternatiiviks on n&auml;iteks hoiatustuled, mis annavad ohust visuaalselt m&auml;rku.</p> <p>Kindlasti tuleb t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;le asumist t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu alal p&otilde;hjalikult juhendada ja v&auml;lja &otilde;petada. Vajadusel tuleb juhendada ka teisi t&ouml;&ouml;tajaid, kui nende jaoks t&ouml;&ouml;protsesside v&otilde;i ohutuse kohapealt midagi muutub. Kui n&auml;iteks teised t&ouml;&ouml;tajad peavad vaegkuuljale h&auml;daolukorrast m&auml;rku andma ja evakueerida aitama, siis tuleb sellest teisi t&ouml;&ouml;tajaid teavitada.</p> <p>Oluliseks k&uuml;simuseks on ka suhtlemine &ndash; kuidas saab t&ouml;&ouml;taja suhelda nii t&ouml;&ouml;andjaga kui kaast&ouml;&ouml;tajatega (kas vaegkuulja loeb huultelt, kas ettev&otilde;tte sees on olemas viipet&otilde;lk, kas vajadus on ettev&otilde;tte v&auml;lise viipet&otilde;lgi j&auml;rele). Kindlasti tasub t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajalt endalt k&uuml;sida, millised on murekohad ning millist abi t&ouml;&ouml;taja vajab. N&auml;iteks v&otilde;ivad kuulmisaparaadi kandjatel v&otilde;imenduda teatud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad helid, mis v&otilde;ivad tekitada ebamugavustunnet ja &uuml;leliigset stressi.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1820Millega tegeleb Rahvusvaheline Tööorganisatsioon?2017-11-30<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Seekord on vaatluse alla v&otilde;etud Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni roll ja tegevused. </strong></p> <p>Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (International Labour Organization &ndash; ILO) on &Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsiooni agentuur, mis &uuml;hendab t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja 187 riigi esindajaid. ILO ainulaadne kolmepoolne iseloom soodustab v&auml;&auml;rikate t&ouml;&ouml;standartide v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist ja edendamist k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate kasuks &uuml;le maailma.</p> <p>Soov &uuml;hendada seadusandjaid t&ouml;&ouml; reguleerimise alal erinevatest riikidest tekkis XIX sajandi l&otilde;pus. Esimese maailmas&otilde;jale j&auml;rgnenud Versailles' rahu tulemusena asutati 1919. aastal Rahvasteliit ning selle agentuurina ka Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon. Juhtiv idee ILO asutamisel s&otilde;jaj&auml;rgses Euroopas oli idee, et &ldquo;rahu on v&otilde;imalik luua vaid juhul, kui see p&otilde;hineb sotsiaalsel &otilde;iglusel&rdquo;. ILO peamine eesm&auml;rk sellel ajal piirdus rahvusvahelise t&ouml;&ouml;seadusandluse koordineerimisega.&nbsp; &nbsp;</p> <p>Esimene iga-aastane Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;konverents (International Labour Conference) korraldati juba 29. oktoobril 1919. Seal v&otilde;eti vastu kuus esimest ILO konventsiooni. Nende hulgas olid n&auml;iteks emaduse ja t&ouml;&ouml;puuduse konventsioonid, mille eesm&auml;rk oli luua sotsiaalsed garantiid t&ouml;&ouml;kohal v&auml;hem kaitstud &uuml;hiskonna liikmete jaoks. Ehkki need sammud olid v&auml;ga progressiivsed ja vajalikud v&auml;&auml;rika t&ouml;&ouml; tagamiseks, siis 2013. aasta seisuga ratifitseeris emaduse konventsiooni vaid 34 riiki, t&ouml;&ouml;puuduse oma &ndash; 57. T&otilde;en&auml;oliselt on need algatused siiani aktuaalsed.</p> <p>Kaasaegsema rolli sai ILO 1944. aastal Philadelphia deklaratsiooni allkirjastamise j&auml;rel. Deklaratsioon fikseerib Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni t&auml;nap&auml;evased eesm&auml;r ja otstarvet. Sellega v&otilde;eti vastu muuhulgas j&auml;rgmine printsiip: kustahes vaesus ei oleks, ohustab see heaolu k&otilde;ikjal. Deklaratsioon kinnitab samuti, et ILO hinnangud ja seadusandlik tegevus l&auml;htuvad inim&otilde;iguste ja heaolu edasiviimise vajadusest.</p> <p>Oma tegevuste t&otilde;ttu v&otilde;itis Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon Nobeli rahupreemiat 1969. aastal &ndash; 50 aastat p&auml;rast organisatsiooni asutamist. Aastatel 1919 &ndash; 1969 on ILO koostanud ja vastu v&otilde;tnud 128 konventsiooni, t&ouml;&ouml;tades koos nii t&ouml;&ouml;andjate kui ka t&ouml;&ouml;tajate ja riikide esindajatega. Auhinna saamine r&otilde;hutas veel kord sotsiaalse &otilde;igluse t&auml;htsust maailma rahu s&auml;ilitamisel.</p> <p>Vastuseks maailma majanduskriisile 2008. aastal v&otilde;tsid ILO liikmesriigid &uuml;ksmeelselt vastu Deklaratsiooni Sotsiaalse &Otilde;igluse Kohta &Otilde;iglase Globaliseerumise Nimel (ILO Declaration on Social Justice for a Fair Globalization). Dokument t&otilde;endab Philadelphia deklaratsiooni t&auml;iusliku p&auml;evakohasust 21. sajandil ja s&uuml;vendab ILO juhtivat rolli maailma majanduse eetilisel muutmisel.</p> <p>Rahvusvaheline agentuur areneb aktiivselt t&auml;nap&auml;evani. Lisaks peakorterile, mis asub Genevas,&nbsp; on Rahvusvahelisel T&ouml;&ouml;organisatsioonil n&uuml;&uuml;d 40 esindust &uuml;le maailma. Arenenud v&otilde;rgustikku kasutatakse uurimist&ouml;&ouml;de l&auml;biviimiseks, riikide ja ettev&otilde;tete konsulteerimiseks kohapeal jne.</p> <p>&Uuml;RO tegevuskava 2030 ja &uuml;lemaailmsed s&auml;&auml;stva arengu eesm&auml;rgid sisaldavad 17 punkti hulgas ka v&auml;&auml;rika t&ouml;&ouml; tagamise eesm&auml;rki. ILO tegeleb just selle punkti elluviimisega. V&auml;&auml;rika t&ouml;&ouml; tegevuskava omaette h&otilde;lmab enda alla v&auml;&auml;rilisi karj&auml;&auml;riv&otilde;imalusi, sotsiaalset kindlustust, tugevat kolmepoolset koost&ouml;&ouml;d ning ILO p&otilde;hiprintsiipe ja &otilde;iguseid. K&otilde;ik s&auml;&auml;stva arengu eesm&auml;rgid on suunatud inimkonna edenemisele. Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon on &uuml;ks t&auml;htsamatest saavutustest teel rahulikku ja v&auml;&auml;rikasse maailma.</p> <p>Vaata lisaks ka <strong><a href="http://www.ilo.org/global/lang--en/index.htm" target="_blank">ILO kodulehek&uuml;lge</a></strong>.</p> <p><strong>Allikad:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.ilo.org/global/topics/sdg-2030/lang--en/index.htm">http://www.ilo.org/global/topics/sdg-2030/lang--en/index.htm</a></li> <li><a href="http://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=1000:62:0::NO:62:P62_LIST_ENTRIE_ID:2453907:NO#declaration">http://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=1000:62:0::NO:62:P62_LIST_ENTRIE_ID:2453907:NO#declaration</a> &ndash; Philadelphia deklaratsioon</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1804Riik liigub noortegarantii tugisüsteemi loomisega edasi2017-11-30<p><strong>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski tutvustas t&auml;na valitsuse istungil uut noortegarantii tugis&uuml;steemi ning valitsuse liikmed kiitsid selle p&otilde;him&otilde;tted heaks. Loodav s&uuml;steem v&otilde;imaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16&ndash;26-aastastele noortele tuge naasta t&ouml;&ouml;turule ja haridusellu. Noortegarantii tugis&uuml;steemi eesm&auml;rk on v&auml;hendada mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte arvu.</strong></p> <p>&bdquo;Ehkki paljud organisatsioonid teevad t&auml;nuv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d noorte abistamisel, puudub meil praegu terviklahendus nende noorte leidmiseks ja toetamiseks, kes vajavad haridustee j&auml;tkamisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;h&otilde;ivesse liikumisel spetsialistide abi. Peamiseks takistuseks on olnud &uuml;levaate puudumine tuge vajavatest noortest, lisaks ka ebapiisav juhtumikorraldus abivajajate toetamiseks, mist&otilde;ttu on toetuss&uuml;steem killustunud,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Rahvusvaheline praktika ja Eesti enda kogemus n&auml;itavad selgelt, et tuge vajavate noorteni j&otilde;udmine ja nende tegutsema panemine eeldab personaalset l&auml;henemist ja usalduse tekitamist.&ldquo;</p> <p>Noortegarantii tugis&uuml;steemi loomiseks on sotsiaalministeerium v&auml;ljat&ouml;&ouml;tanud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eeln&otilde;u.</p> <p>Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab t&auml;iendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta, ei otsi t&ouml;&ouml;d ega viibi m&otilde;juval p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;turult eemal. See info v&otilde;imaldab noorega &uuml;hendust v&otilde;tta ning kui noor soovib haridustee j&auml;tkamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;turule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Kui noor abi ei soovi, v&otilde;ib ta sellest loobuda ja keelata oma andmete t&ouml;&ouml;tlemise.</p> <p>Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugis&uuml;steemi koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega aastatel 2018&ndash;2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, V&otilde;ru ja Kohtla-J&auml;rve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.</p> <p>&bdquo;Kohalikult omavalitsuselt oodatakse oma piirkonna noortega tegelemist ja nende kasvatamist t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikeks kodanikeks,&ldquo; &uuml;tles V&otilde;ru abilinnapea Sixten Sild. &bdquo;P&uuml;&uuml;amegi seda teha, kuid ikka ja j&auml;lle tulevad ilmsiks murelapsed, kelle puhul tuleb &uuml;hiskonnal hakata tegelema kurbade tagaj&auml;rgedega, sest &otilde;igel ajal on j&auml;&auml;nud sekkumata ja suunamata. Selliseid probleeme saaks minu hinnangul tublisti v&auml;hendada, kui omavalitsused saaksid riskitsooni j&auml;&auml;vate noorte kohta infot v&otilde;imalikult varakult. Seep&auml;rast toetan v&auml;ga noortegarantii tugis&uuml;steemi loomist ja oleme V&otilde;ru linnavalitsuse poolt meeleldi selle piloteerijateks.&rdquo;</p> <p>2016. aastal viidi Tartu ja V&otilde;ru linnades l&auml;bi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused n&auml;itasid, et noortegarantii tugis&uuml;steemiga loodava IT-lahendusega on v&otilde;imalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni j&otilde;udmise m&auml;rksa lihtsamaks.</p> <p>Tugis&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning &uuml;lej&auml;&auml;nud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli v&auml;ljaarendamist.</p> <p>Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugis&uuml;steemi kasutuselev&otilde;tuks taotleda vajadusel t&auml;iendavat rahastust. Loodava tugis&uuml;steemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.</p> <p>Eestis on noorte t&ouml;&ouml;tus kaks korda suurem kui keskmine t&ouml;&ouml;tus ning &uuml;ldisele heale t&ouml;&ouml;turuseisule vaatamata on noorte t&ouml;&ouml;tus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 14,1%, samas &uuml;ldise t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r ca. 6%.</p> <p>K&auml;esolev seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 2018. aasta 15. aprillil.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1802Tervisedendaja kutse taotlemise ja dokumentide esitamise tähtaeg on 4. detsember 20172017-11-30<p><strong>Eesti Tervisedenduse &Uuml;hing v&otilde;tab vastu dokumente tervisedendaja kutse taotlemiseks t&auml;htajaga 04. detsember 2017.a (kuni kella 23.59-ni).</strong></p> <p>Kutse andmise kord ja maksumused on kinnitatud Tervishoiu Kutsen&otilde;ukogu 21. novembri 2017 otsusega. J&auml;rgmine kutse andmise voor kuulutatakse v&auml;lja 2018. aasta kevadel.</p> <ul> <li><a href="http://www.tervis.ee/uudis/eelinfo-tervisedendaja-kutse-taotlemise-ja-dokumentide-esitamise-tahtaeg-on-30-november-2017/" target="_blank">Taotlemise ja taast&otilde;endamise eeltingimusi vaata siit.</a></li> </ul> <p>Kutse andmise etapid on dokumentide hindamine ja vestlus. Kutset taotleda soovijatel tuleb ette valmistada dokumendid, s.h eneseanal&uuml;&uuml;s v&otilde;i taast&otilde;endamisel vabas vormis varasema tegevuse ja arenguperspektiivi kirjeldus ning tasuda kutse andmise tasu (eraisikuna, soovi korral v&auml;ljastab ET&Uuml; arve firmale v&otilde;i T&ouml;&ouml;tukassale). Kutse andmise maksumus on esmasel taotlemisel 120 eurot, taast&otilde;endamisel 85 eurot.</p> <p>Igat kutse taotlejat hindavad 3 tervisedenduse valdkonna eksperti. Kutse taotlejatele antakse tagasiside dokumentide k&auml;ttesaamise kohta ning dokumentide (eneseanal&uuml;&uuml;si) alusel hindamise etapi j&auml;rgselt. Esmastaotleja, vajadusel ka taast&otilde;endaja vestluste ajad t&auml;psustame p&auml;rast seda, kui dokumentide alusel on hindamise I etapp l&auml;bi viidud (jaanuaris 2018).</p> <p><strong>Avalduse ja dokumentide saatmise kontaktandmed:</strong></p> <p>Soovitavalt digitaalselt, e-postiga aadressile <a href="mailto:kutseandmine@gmail.com">kutseandmine@gmail.com</a>.</p> <p>Paberkandjal: t&auml;hitud postiga v&otilde;i k&auml;est-k&auml;tte, Sirje Vaask nimele, Tallinna &Uuml;likool, Narva mnt 29, Tallinn, 10120, ruum 510, kuni 4. detsembril kella 17.00-ni.</p> <p>Tervisedendaja kutsestandarditega, kutseomistamise korraga, s.h taotlemise eeltingimustega on v&otilde;imalik tutvuda ET&Uuml; veebilehel <a href="http://www.tervis.ee/kutseomistamine">www.tervis.ee/kutseomistamine</a>. Samas on k&auml;ttesaadavad ka avalduse ja eneseanal&uuml;&uuml;si vormid.</p> <p>Info saamise v&otilde;imalus (kohtumine eelneval kokkuleppel) kutse taotlejatele on 30. novembril ja 01. detsembril (Tallinna &Uuml;likoolis, Narva mnt 29) v&otilde;i muul kokkulepitud moel.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">Terviseinfo</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1805Algav sotsiaalkampaania „Kasvage koos“ kutsub isasid vanemapuhkust kasutama2017-11-29<p><strong>Vaid &uuml;heksa protsenti vanemah&uuml;vitise saajatest on praegu isad. T&auml;na algav sotsiaalkampaania &bdquo;Kasvage koos&ldquo; kutsubki isasid oma lastega rohkem aega veetma, sealhulgas v&otilde;tma osa vanemapuhkusest.</strong></p> <p>Televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias ja t&auml;navatel levivates reklaamides esinevad ja jutustavad oma kooskasvamise loo isad koos oma lastega.</p> <p>&bdquo;Eesti mehed kasutavad vanemapuhkust praegu veel harva, kuigi isade osalemine laste kasvatamisel toetab paremaid peresuhteid. Vanemapuhkust kasutav isa suurendab ema turvatunnet nii t&ouml;&ouml;turul kui peresuhetes, andes seel&auml;bi julguse saada veel lapsi,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Isadel on tihti raske ette kujutada, et nad j&auml;&auml;ksid m&otilde;neks ajaks koduseks ja t&ouml;&ouml;st eemale. Aga tasub ikka j&auml;rele proovida, algatuseks n&auml;iteks l&uuml;hemaks perioodiks &ndash; isad on &ouml;elnud, et ka kuu v&otilde;i paar vanemapuhkust on hindamatu kogemus.&ldquo;</p> <p>Isade suuremal osalusel laste kasvatamisel on mitmeid positiivseid m&otilde;jusid naistele, meestele ja eelk&otilde;ige lastele. N&auml;iteks selgus <a href="http://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/fathers-leave-fathers-involvement-and-child-development_5k4dlw9w6czq-en" target="_blank">OECD 2013. aasta uuringust</a>, et mida rohkem osalevad isad lapse s&uuml;nni j&auml;rel tema hooldamises, seda suurem on isade kiindumus oma lastesse ja ka edasine osalemine lapse elus, sealhulgas lapse &uuml;lalpidamises. Suurem seotus oma lastega m&otilde;jutab omakorda positiivselt meeste tervist ja v&auml;hendab nii isade kui laste riskik&auml;itumist.</p> <p>Peredele annavad rohkem paindlikkust vanemapuhkuse jagamisel kahe vanema vahel ka praegu Riigikogu menetluses olevad <a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine" target="_blank">muudatused</a>. &bdquo;Loodetavasti v&otilde;tab Riigikogu juba l&auml;hin&auml;dalatel vastu seadusemuudatused, mis muudavad vanemah&uuml;vitise kasutamise paindlikumaks ka isade jaoks ja annavad isadele tulevikus senise 10 p&auml;eva asemel terve kuu pikkuse tasustatud isapuhkuse. Kuid esmat&auml;htis on ikka meeste endi soov vanemapuhkusest osa v&otilde;tta ja naistele turvatunnet pakkuda. Loodame kampaaniaga inspireerida nii isasid, kes seni ise vanemapuhkusele j&auml;&auml;mist kaalunud ei ole, kui ka emasid &ndash; mehed saavad lastega kodus v&auml;ga h&auml;sti hakkama,&ldquo; lisas Iva.</p> <p>Sotsiaalkampaania kestab t&auml;navatel, teles, raadios, print- ja sotsiaalmeedias kuni 15. detsembrini. Isa- ja vanemapuhkuse kohta on koondatud infot ja kasulikke n&otilde;uandeid veebilehele <a href="http://www.papsigakodus.ee">www.papsigakodus.ee</a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1800Kas sinu töökoht võib mõjutada su kopsude tervist? Vasta veebiküsitlusele ja saa teada2017-11-29<p><strong>Euroopa Pulmonoloogia Sihtasutus (European Lung Foundation) on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud uue veebik&uuml;sitluse, mis aitab inimestel hinnata, kas nende kopsude tervis v&otilde;ib nende t&ouml;&ouml;tingimuste t&otilde;ttu ohus olla.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ga seotud kopsuhaigused on seisundid, mida p&otilde;hjustavad v&otilde;i s&uuml;vendavad teatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid.</p> <p>Paljud inimesed puutuvad oma t&ouml;&ouml;kohas kokku kahjulike ainetega nagu puhastusvahendid, erinevad aurud ja tolm. Kui t&ouml;&ouml;kohal puuduvad asjakohased kaitsevahendid, v&otilde;ib niisuguste ainete pidev sissehingamine p&otilde;hjustada v&otilde;i s&uuml;vendada mitmesuguseid kopsuhaigusi, nende seas astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsuv&auml;hk ja silikoos.</p> <p>K&uuml;simustiku koostas juhtgrupp, kuhu kuuluvad elukutsega seotud kopsuhaiguste eksperdid, esmase tervishoiu professionaalid ja patsiendiesindajad.</p> <p>K&uuml;simustiku vaatasid &uuml;le ja andsid soovitusi &Uuml;hendkuningriigi organisatsioonid ELF Patient and Professional Advisory Committees ja Health and Safety Healthy Lung Partnership, ning riiklikke fookuspunkte aitas m&auml;&auml;rata Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA).</p> <p>L&uuml;hike k&uuml;sitlus h&otilde;lmab k&uuml;simusi vastaja s&uuml;mptomite ja t&ouml;&ouml;koha kohta. P&auml;rast k&uuml;sitlust esitatakse vastuste p&otilde;hjal kokkuv&otilde;te koos soovitustega, kuidas oma kopse t&ouml;&ouml;kohal kaitsta &ndash; koos v&otilde;imaliku soovitusega minna oma kopsude tervise edasiseks uurimiseks perearsti juurde.</p> <p>Platvorm sisaldab ka faktiteavet paljude erinevate t&ouml;&ouml;kohtade kohta, k&auml;sitledes m&otilde;nda neis esineda v&otilde;ivat ohtu ja iga ohuga seotud kopsude tervise probleeme, samuti abin&otilde;usid, mida inimesed saavad rakendada, et nende ohtudega v&auml;hem kokku puutuda.</p> <p>Veebik&uuml;sitluse koostamise t&ouml;&ouml;r&uuml;hma kuulunud Iirimaa uneh&auml;irete toe sihtasutuse (Sleep Disorder Support Foundation) liige ja endine ELF juhatuse esimees Dan Smyth: &ldquo;Ma olen v&auml;ga uhke, et sain aidata ellu viia seda projekti, mis on tervise- ja keskkonnaspetsialistide eduka koost&ouml;&ouml; tulemus kopsuhaigete patsientide ja nende esindajatega. See lihtne veebik&uuml;sitlus toob kopsutervisega seotud riskidesse suuremat selgust, aidates paljudes t&ouml;&ouml;stusharudes t&ouml;&ouml;tavaid inimesi.&rdquo;</p> <p>Praegu on veebik&uuml;simustik k&auml;ttesaadav ingliskeelsena,</p> <p><strong><a href="http://elf-occupational-health.rocketscience.modxcloud.com/en/" target="_blank">Kontrolli, kas sinu t&ouml;&ouml;kohas on p&ouml;&ouml;ratud t&auml;helepanu ohuteguritele, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada kopsude tervist</a></strong>.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.europeanlung.org/en/" target="_blank">Euroopa Pulmonoloogia Sihtasutus</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1799Majanduse digitaliseerimine suurendab Eestis tööhõivet ja majanduskasvu2017-11-28<p><strong>Kui Eesti suudab oma majanduse edukalt digitaliseerida ning targalt muutusi juhtida, paraneb nii tootlikkus kui ka &uuml;hiskondlik heaolu, selgus t&auml;na avaldatud McKinsey &amp; Company rahvusvahelisest tulevikut&ouml;&ouml; raportist Eesti kohta. Raport anal&uuml;&uuml;sis digitehnoloogia m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule ja keskendus Euroopa &uuml;heksale digiliidrile, sealhulgas Eestile.</strong></p> <p>&bdquo;Eesti k&auml;sitlemine nii mainekas uuringus, lisaks nimetamine &uuml;heks Euroopa digiliidriks on meile suur tunnustus ja tutvustab Eestit kui e-riiki rahvusvahelisele &uuml;ldsusele veelgi rohkem,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Digitaliseerumine hoogustub l&auml;hiaastatel veelgi ning puudutab suuremal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral k&otilde;iki sektoreid. Eestil on globaalsest innovatsioonist palju v&otilde;ita, kuid me peame inimesi nendeks muutusteks juba t&auml;na ette valmistama. See t&auml;hendab suuremat t&auml;helepanu &uuml;mber- ja t&auml;iend&otilde;ppele, eriti digioskuste arendamisele.&rdquo;</p> <p>Raport annab riikidele soovitusi, kuidas t&auml;nu muutuvale t&ouml;&ouml;le inimeste heaolu suurendada. Edukas digitaliseerimine v&otilde;imaldab Eestis luua 30 000 uut t&ouml;&ouml;kohta. See t&auml;hendab rohkem digit&ouml;&ouml;kohti, aga et need enamasti k&otilde;rgepalgalised t&ouml;&ouml;kohad vajavad ka teenindamist, loovad nad suure hulga t&ouml;&ouml;kohti ka teenindavas sektoris. Uusi digit&ouml;&ouml;kohti tuleb juurde 9%, teenindavaid t&ouml;&ouml;kohti 24% ehk ligi kolm korda rohkem.</p> <p>Eesti kohta esitatud tulemustest j&auml;reldub, et digitaliseerimine kasvatab meie SKT-d inimese kohta 2,2% rohkem kui digitaliseerimata majanduses. Tootlikkuse suurenedes kasvab ka Eesti rahvusvaheline konkurentsiv&otilde;ime, mis toob meile k&otilde;rgemat palka ja suuremat eneseteostust pakkuvad t&ouml;&ouml;kohad. Samuti toob raport v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;de digitaliseerimata j&auml;tmine &auml;hvardab konkurentsiv&otilde;ime languse, t&ouml;&ouml;kohtade kadumise ja majanduse stagneerumisega. Niisiis ei t&auml;henda digitaliseerimine t&ouml;&ouml;kohtade kadumist, vaid pakub neid juurde, luues positiivse tulevikustsenaariumi.</p> <p>&bdquo;See on optimistlik ja tulevikku vaatav aruanne uute tehnoloogiate m&otilde;just &uuml;hiskonnale,&ldquo; selgitas raporti koostanud maineka juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey &amp; Company partner Jacob Staun. &bdquo;Meie anal&uuml;&uuml;s n&auml;itab, et digitaliseerimise positiivne m&otilde;ju Eesti t&ouml;&ouml;h&otilde;ivele on ligikaudu 2%. Kuid positiivse efekti saavutamine tulevikus n&otilde;uab k&otilde;igi sotsiaalpartnerite kiiret ja &uuml;hist tegutsemist juba n&uuml;&uuml;d. V&otilde;idavad need &uuml;hiskonnad, kes loovad &otilde;ige visiooni ning kindlustavad tulevikus edu t&auml;nu l&uuml;hiajalisele majanduslikule investeeringule &uuml;leminekuperioodil.&ldquo;</p> <p>Eesti k&otilde;ige suurem v&auml;ljakutse seisneb t&ouml;&ouml;tajate &uuml;mber&otilde;ppes. Digitaalsete oskuste poolest on Eesti 28 ELi liikmesriigi seas 10. kohal ning digitaliseerimisest v&otilde;itmiseks peaksime oma positsiooni selgelt parandama. Arenguh&uuml;ppeks l&auml;heb edaspidi t&ouml;&ouml;turul vaja erinevate oskuste kogumit, milles sisalduvad nii tehnilised, sotsiaalsed kui ka loomingulised oskused. Nende omandamine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajail liikuda kasvavatesse sektoritesse, sest just seal luuakse t&ouml;&ouml;kohti juurde.</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; raportit &bdquo;Shaping the future of work in Europe&rsquo;s digital front runners&ldquo; esitleti t&auml;na Tallinnas toimunud &uuml;ritusel &bdquo;Let&rsquo;s make the future work for us,&ldquo; kus maailma juhtiva konsultatsiooniettev&otilde;te McKinsey &amp; Company partner Jacob Staun andis &uuml;levaate tulemustest Eesti kohta.</p> <p>Lisaks raporti esitlusele tegid visiooniettekanded Geenius tehnoloogiaportaali asutaja Henrik Roonemaa ning m&otilde;ttekoja Demos Helsinki teadur Julia Jousilahti. Vestlusringis jagasid oma m&otilde;tteid McKinsey &amp; Company, Google&rsquo;i ja Digital Europe&rsquo;i esindajad, Taani Ameti&uuml;hingute Keskliidu asepresident ning tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; raportis keskenduti &uuml;heksale Euroopa digivaldkonna eestvedajale &ndash; Eestile, Belgiale, Taanile, Soomele, Iirimaale, Luksemburgile, Hollandile, Norrale ja Rootsile.</p> <ul> <li><strong>McKinsey &amp; Company tulevikut&ouml;&ouml; raport <a href="https://www.mckinsey.com/global-themes/europe/shaping-the-future-of-work-in-europes-nine-digital-front-runner-countries" target="_blank">&bdquo;Shaping the future of work in Europe&rsquo;s digital front runners.&ldquo;</a></strong></li> <li><strong>Kokkuv&otilde;ttega raporti tulemustest Eesti kohta on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tooelu/country_annex_estonia.pdf" target="_blank">sotsiaalministeeriumi kodulehel</a>.</strong></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1798Kas tööandja hoiatust saab vaidlustada?2017-11-28<p><strong>Olen ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tanud kolm aastat. Siiamaani on t&ouml;&ouml;suhe sujunud probleemideta. Paar kuud tagasi palusin t&ouml;&ouml;andjal oma palka t&otilde;sta. T&ouml;&ouml;andja keeldus ning meil tekkis v&auml;ike s&otilde;navahetus. Peale l&auml;bir&auml;&auml;kimiste luhtumist sain t&ouml;&ouml;andjalt kirjaliku hoiatuse, et ma ei ole t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;itnud piisavalt hoolsalt. Suuliselt anti mulle teada, et minu t&ouml;&ouml;suhet soovitakse &uuml;les &ouml;elda. Ma leian, et ma olen oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itnud sama suure hoolega nagu varasemalt ning ei ole t&ouml;&ouml;kohustusi rikkunud. Mida ma peaksin selles olukorras tegema? Kas ma saan vaidlustada t&ouml;&ouml;andja hoiatust?</strong></p> <p><strong>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</strong></p> <p>Hoiatamine on t&auml;helepanu juhtimine rikkumisele. Tihti n&auml;evad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja olukorda erinevalt. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;andja leiab, et tegemist on rikkumisega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja leida vastupidist. Tegemist v&otilde;ib olla nii erinevate arusaamadega kui ka sellega, et pooled omavad erinevat informatsiooni. N&auml;iteks v&otilde;ib&nbsp; t&ouml;&ouml;andja seisukohalt olla tegemist rikkumisega, kuid t&ouml;&ouml;tajal j&auml;i m&otilde;ni t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne t&auml;itmata t&auml;iesti inimlikel p&otilde;hjustel (nt teine t&ouml;&ouml;kaaslane lahkus t&ouml;&ouml;lt varem ning tal tuli t&auml;ita &uuml;lesandeid, mida ta &uuml;ldjuhul t&auml;itma ei peaks).</p> <p>Hoiatust vaidlustada ei saa. Kui tegemist on hoiatusega, millega t&ouml;&ouml;taja ei saa n&otilde;ustuda (nt rikkumist pole toimunud, rikkumine toimus teisel kujul kui t&ouml;&ouml;andja seda n&auml;eb v&otilde;i rikkumine k&uuml;ll toimus, kuid see oli v&auml;ltimatu m&otilde;ne h&auml;daolukorra t&otilde;ttu), siis igal juhul tasub t&ouml;&ouml;tajal kirjutada omapoolne seletuskiri. Seletuskiri on vastuskiri hoiatusele ning selles on v&otilde;imalik p&otilde;hjendada t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemust nimetatud olukorrale. V&otilde;imalusel v&otilde;ib lisada ka t&otilde;endeid. Lisaks tasub p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole kirjalikult ja paluda t&otilde;endeid v&otilde;i selgitusi (v&auml;idetava) rikkumise kohta. Igasugune kirjavahetus j&auml;&auml;b hilisemate vaidluste korral t&otilde;endiks.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et t&ouml;&ouml;taja rikkumine/rikkumised ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata ning ta &uuml;tleb t&ouml;&ouml;suhte erakorraliselt &uuml;les, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja &uuml;les&uuml;tlemise t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus vaidlustada ja n&otilde;uda h&uuml;vitist t&uuml;hise &uuml;les&uuml;tlemise eest. Vaidluses peavad pooled oma seisukohti t&otilde;endama, mist&otilde;ttu tulevad k&otilde;ik eelnevad kirjalikud p&ouml;&ouml;rdumised t&otilde;enditena k&otilde;ne alla. T&ouml;&ouml;andja hoiatused ja t&ouml;&ouml;taja vastuskirjad/selgitused/p&ouml;&ouml;rdumised on samasuguse kaaluga. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus v&otilde;tab arvesse nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja kirjalikud t&otilde;endid ja &uuml;tlused istungil ning saab anda hinnangu, kas &uuml;les&uuml;tlemine on olnud seadusega koosk&otilde;las.</p> <p>Seega kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et kuigi Eestis kehtivad &otilde;igusaktid ei reguleeri hoiatamiste korda (nt ei ole reguleeritud mitu korda tuleks t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemist hoiatada ning kas seda tuleks teha suuliselt v&otilde;i kirjalikult), siis tasuks t&ouml;&ouml;tajal ja t&ouml;&ouml;andjal p&uuml;&uuml;da erimeelsused lahendada omavahel. Selle eba&otilde;nnestumisel v&otilde;ib vaidluse lahendada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus, kuid t&otilde;endite olemasolu ja t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja p&uuml;&uuml;dlused olukorda lahendada peaksid olema kirjalikult dokumenteeritud.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/1569" target="_blank">Hoiatus</a><br /><a href="/redirect/575" target="_blank">T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andja algatusel</a></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1797Tundmatud isikud esitlesid end tööinspektoritena2017-11-23<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni informeeriti juhtumist, kus tundmatud isikud esitlesid end t&ouml;&ouml;inspektoritena ning n&otilde;udsid objektile sissep&auml;&auml;semist. Kontrollimisel selgus, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tajatega.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on tegemist esmakordse juhtumiga, kus tundmatud isikud end inspektorina esitledes v&otilde;&otilde;rale territooriumile tungida soovisid. &bdquo;T&ouml;&ouml;inspektoritel on alati kohustus end tutvustada ning&nbsp; esitada t&ouml;&ouml;t&otilde;end,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Kahtluse korral helistage telefonil 640 6000 v&otilde;i teatage kohe politseile,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rdus juhtumi selgitamiseks politseisse. Inspektsioon palub elanikel olla t&auml;helepanelik ning sarnastest juhtumitest esimesel v&otilde;imalusel inspektsioonile teada anda.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1796Majanduslik argument ohutu töö poolt2017-11-23<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras kuuendas artiklis arutletakse selle &uuml;le, miks on ikkagi kasulik investeerida t&ouml;&ouml;ohutusse.</strong></p> <p>Ajalugu n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;ohutuse tagamine on revolutsiooniline idee, mida t&ouml;&ouml;andjad on veel hiljuti&nbsp;&nbsp; k&auml;sitlenud pigem ebameeldiva heategevusena kui n&auml;inud selles investeeringut tulevikku. T&auml;naseks p&auml;evaks on aga selgunud, et v&auml;&auml;rikas ja ohutu t&ouml;&ouml;koht on hea nii t&ouml;&ouml;tajatele, kui ka ettev&otilde;ttele tervikuna &ndash; seda t&auml;iesti pragmaatiliste p&otilde;hjuste t&otilde;ttu.</p> <p>Vastavalt ISSA (International Social Security Association) uuringule peavad &auml;rid t&ouml;&ouml;ohutuse tagamiseks kulutama raha v&auml;lja&otilde;ppele, investeeringutele varustuse soetamiseks ning t&ouml;&ouml;protsesside organiseerimisele. Kui seda k&otilde;ike arvesse v&otilde;ttes on tagatud ka ohutu t&ouml;&ouml;tamine,&nbsp; saab v&auml;&auml;rtust juurde firma imago, t&otilde;useb t&ouml;&ouml;tajate motivatsioon ning oluliselt v&auml;henevad ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tagaj&auml;rgedega seotud kulud nagu kompensatsioonid ja t&ouml;&ouml; katkestused. T&auml;nu sellele kasvab ettev&otilde;tte tootlikkus. T&ouml;&ouml;ohutusse ja tervisesse investeeritud &uuml;he euro eest saavad ettev&otilde;tjad tagasi umbes 2,2 eurot (Br&auml;unig &amp; Kohstall, 2013).</p> <p>Euroopa Liidus juhtuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused sagedamini meestega, kes on h&otilde;ivatud ehitusel, transpordis ning t&ouml;&ouml;stuses. Tuleb m&auml;rkida, et sellistel erialadel on palgad tihtipeale keskmisest t&ouml;&ouml;tasust k&otilde;rgemad. Eurostati andmetel juhtus 2014. aastal Euroopa Liidus 3,2 miljonit mittefataalset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusjuhtumit, mille t&otilde;ttu v&otilde;tsid t&ouml;&ouml;tajad v&auml;hemalt neljaks p&auml;evaks haiguslehe. Konservatiivselt hinnates on see 12,8 miljonit kaotatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;tamata t&ouml;&ouml;p&auml;evad avaldavad majandusele v&auml;ga suurt negatiivset m&otilde;ju.</p> <p>K&otilde;ige otsesem ja t&otilde;en&auml;olisem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg&nbsp; t&ouml;&ouml;taja perspektiivist vaadatuna on v&auml;hemalt osaliselt saamata j&auml;&auml;v t&ouml;&ouml;tasu. M&otilde;ju kandub edasi lisaks kolleegidele, kellel tuleb ettev&otilde;tte poolt p&uuml;stitatud eesm&auml;rgid v&auml;hendatud koosseisus siiski saavutada. Ehituses ja t&ouml;&ouml;stuses v&otilde;ib tellimuste t&auml;itmisega tekkida viivitusi. V&otilde;imalik, et t&ouml;&ouml;tajatel palutakse teha ka &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemine tekitab tihtipeale stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Need aga omakorda on riskifaktorid,&nbsp; mis suurendavad uute &otilde;nnetuste juhtumise t&otilde;en&auml;osust. Halvemal juhul v&otilde;ib &uuml;ks raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus k&auml;ivitada firma majanduslikku tulemust kahjustava n&otilde;iaringi. &nbsp; Ohtlik t&ouml;&ouml;keskkond on &uuml;heks peamiseks p&otilde;hjuseks, miks t&ouml;&ouml;tajad ettev&otilde;ttest lahkuvad. See on ettev&otilde;ttele kahjulik mitmest aspektist vaadatuna. Esiteks peavad personalispetsialistid kulutama aega uute t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks, nende lepingute koostamiseks ja t&ouml;&ouml;tajate koolitamiseks. K&otilde;ik see v&auml;ljendub kaotatud produktiivsuses ja l&otilde;ppude l&otilde;puks kaotatud tulus. Kaadrivool j&auml;llegi soosib edasisi probleeme: uute t&ouml;&ouml;tajate produktiivsus ja oskus ennast kaitsta on esmaste kogemuste saamisel ja kohanemise perioodil ettev&otilde;ttes madalal tasemel.</p> <p>Tuginedes faktidele tundub suurema t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramine t&ouml;&ouml;ohutusele pikas perspektiivis&nbsp; olevat m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. T&ouml;&ouml;andjana investeerige oma alluvate t&ouml;&ouml;ohutusele julgelt ja nautige paremat imagot ja paremat produktiivsust. Olge t&ouml;&ouml;tajana teadlik oma t&ouml;&ouml;ohutuse vajadustest ja &otilde;igustest ning &auml;rge h&auml;benege n&otilde;uda nende tagamist. Panustamisest t&ouml;&ouml;ohutusse v&otilde;idavad k&otilde;ik osapooled.</p> <p><strong>Viited</strong></p> <p>Br&auml;unig, D., &amp; Kohstall, T. (2013). Calculating the international return on prevention for companies. Retrieved from International Social Security Association : <a href="https://www.issa.int/en/details?uuid=f070f204-5fbd-4017-8afb-e07d98ba53ba">https://www.issa.int/en/details?uuid=f070f204-5fbd-4017-8afb-e07d98ba53ba</a> &nbsp;</p> <p>Eurostat (2014). Accidents at work statistics. Retrieved from: <a href="http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Accidents_at_work_statistics#Further_Eurostat_information">http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Accidents_at_work_statistics#Further_Eurostat_information</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1793Tervislike töökohtade tippkohtumisega lõpeb kestlikku tööelu edendav kampaania2017-11-22<p><strong>Euroopa juhtivad t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eksperdid kohtuvad t&auml;na Hispaanias Bilbaos Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) tervislike t&ouml;&ouml;kohtade tippkohtumisel. Tippkohtumisega l&otilde;peb v&auml;ga edukas kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;, mille eesm&auml;rk oli edendada kestlikku t&ouml;&ouml;elu seoses Euroopa vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;uga.</strong></p> <p>&Uuml;le 350 osaleja, sealhulgas poliitikud, sotsiaalpartnerid, kampaaniapartnerid, Euroopa Komisjoni esindajad, t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eksperdid ning muud peamised sidusr&uuml;hmad arutavad kaks aastat kestnud kampaania saavutusi ja kogemusi ning vahetavad kestliku t&ouml;&ouml;tamise head tava. Samuti t&auml;histavad osalejad kampaania partnerluskava edu &ndash; kavaga &uuml;hines rekordarv ametlikke kampaaniapartnereid ja meediapartnereid, samuti t&auml;histatakse t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu edendava populaarse animategelase Napo 20. s&uuml;nnip&auml;eva. Tippkohtumisest tehakse <strong><a href="https://healthy-workplaces.eu/en/healthy-workplaces-summit-2017" target="_blank">veebi&uuml;lekanne</a></strong>. K&otilde;ik istungid salvestatakse ja avaldatakse <a href="https://www.youtube.com/user/EUOSHA" target="_blank"><strong>EU-OSHA YouTube&rsquo;i kanalil</strong> </a>.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;ud vananeb ja ametlikku pensioniiga t&otilde;stetakse kogu Euroopas. T&ouml;&ouml;j&otilde;u muutuv demograafiline olukord p&otilde;hjustab organisatsioonidele arvukalt probleeme, ka seet&otilde;ttu, et 27% t&ouml;&ouml;tajaid arvab, et nad ei saa 60-aastasena praegusel t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata.[1] Neid probleeme kinnitavad Euroopa Parlamendi projekti<strong><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank"> &bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; igas vanuses&ldquo; </a></strong>tulemused. P&otilde;hij&auml;reldusi saab vaadata internetis <strong><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/safer-and-healthier-work-any-age-data-visualisation-tool" target="_blank">interaktiivse visualiseerimisvahendiga</a></strong>. Lisaks sellele, et kampaaniaga teadvustati &uuml;ldsusele Euroopa vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u probleeme, pakuti edukalt ka nende praktilisi, &otilde;iguslikke ja poliitilisi lahendusi.</p> <p>Marianne Thyssen, Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalk&uuml;simuste, oskuste ja t&ouml;&ouml;tajate liikuvuse volinik, r&otilde;hutab EU-OSHA tegevuse t&auml;htsust ja agentuuri panust Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba ning <strong><a href="https://oshwiki.eu/wiki/EU_OSH_Strategic_framework" target="_blank">Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse strateegiaraamistiku&nbsp;</a></strong>eesm&auml;rkide saavutamisse. &bdquo;&Uuml;ks Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba olulisimaid aluseid on ohutu ja tervislik t&ouml;&ouml;koht. EU-OSHA asus kampaaniaga &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; juhtima t&ouml;&ouml;j&otilde;u kestliku vananemise edendamist ja t&ouml;&ouml;turult varase lahkumise ennetamist. Tunnustame t&auml;nuga agentuuri tegevust liikumisel &uuml;hise eesm&auml;rgi poole &ndash; luua kodanikele &otilde;iglasem ja v&otilde;rd&otilde;iguslikum Euroopa.&ldquo;</p> <p>Kolmepoolse toetusv&otilde;rgustiku olulisust EU-OSHA tegevuse ja eelk&otilde;ige kampaania jaoks r&otilde;hutab ka K&aacute;roly Gy&ouml;rgy, EU-OSHA juhatuse esimees: &bdquo;R&otilde;hutame, et k&otilde;igi poolte koost&ouml;&ouml; on &auml;&auml;rmiselt t&auml;htis. &Uuml;ksnes koos tegutsedes saavad riigiasutused, t&ouml;&ouml;tajate esindajad, t&ouml;&ouml;andjad ja kampaaniapartnerid kindlustada Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u tulevikku. Sekkudes t&ouml;&ouml;elu varajases etapis, tulemusliku ennetamise nimel,saame tagada, et otsustamisel l&auml;htutakse kestlikkusest ja eelk&otilde;ige arvestatakse t&ouml;&ouml;tajate heaolu.&ldquo;</p> <p>Esimestel t&auml;iskogu istungitel toimub muu hulgas ettekanne vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u ebav&otilde;rdsete tervisetingimuste kohta ning arutatakse tervisliku vananemise edendamise edukaid poliitikameetmeid ja strateegiaid. Muudel istungitel k&auml;sitletakse kestliku t&ouml;&ouml;tamise edendamise meetmeid, head tava rehabilitatsioonis ja t&ouml;&ouml;le naasmisel ning mittes&otilde;nalise suhtluse ja huumori j&otilde;udu laiema kuulajaskonnani j&otilde;udmisel. Osalejad saavad omavahel tutvuda, vahetada head tava ja jagada kampaaniakogemusi.</p> <p>Viimasel t&auml;iskogu istungil tutvustatakse tippkohtumise osalejatele j&auml;rgmist, 2018.&ndash;2019. aasta kampaaniat <strong><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/future-campaigns" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;. </a></strong>Selle kampaania eesm&auml;rk on teadvustada kokkupuudet ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;kohas ning r&otilde;hutada STOP-p&otilde;him&otilde;tteks nimetatava ennetusj&auml;rjestuse olulisust: asendamine, tehnilised kontrollimeetmed, organisatsioonilised meetmed ja isikukaitsevahendid.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1791Tööinspektsioon: loomakliinikute töötajate tervise hoidmisele tuleb suuremat tähelepanu pöörata2017-11-22<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis bioloogilisest ohutegurist m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonna haldamist loomakliinikutes. Inspektorid k&uuml;lastasid 22 ettev&otilde;tet. Tuvastati 88 rikkumist, millest ettekirjutus koostati 15 rikkumise kohta.</strong></p> <p>Loomakliinikute sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, kas t&ouml;&ouml;andja on v&auml;ltinud v&otilde;i v&auml;hendanud bioloogiliste ohutegurite m&otilde;ju. T&ouml;&ouml;inspektorid vaatasid &uuml;le riskianal&uuml;&uuml;sid ning kontrollisid t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust, t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppe k&uuml;simusi ja tervisekontrolli korraldust.</p> <p>Bioloogilise ohuteguri osas on loomakliinikutes t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;pe &uuml;sna h&auml;sti korraldatud ning t&ouml;&ouml;tajad teavad &otilde;igeid ja ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Probleemseks osutus t&ouml;&ouml;tajate juhendamine, ligi pooltes ettev&otilde;tetes puudusid vajalikud ohutusjuhendid. Suurimaid puuduj&auml;&auml;ke tuvastasid inspektorid t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmisel t&ouml;&ouml;kohas, nii terviseriskide v&auml;ltimisel kui tervisekontrolli korralduses.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on iga t&ouml;&ouml;keskkond eriline ning hinnata tuleb just seal esinevaid ohte. &bdquo;Kahjuks peab t&otilde;dema, et probleeme ja tegemataj&auml;tmisi tuvastati k&otilde;igis loomakliinikutes,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Halvas m&otilde;ttes &uuml;llatavalt m&otilde;jus asjaolu, et t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimist n&auml;iteks marut&otilde;ve vastu ei peetud vajalikuks, kuigi tegemist on v&auml;ga ohtliku haigusega. Samuti polnud enamuses ettev&otilde;tetes korraldatud t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kuigi kokkupuude bioloogilise ohuteguriga on suur,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jmt), mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi, allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 22 loomakliinikut Harjumaal, J&otilde;gevamaal, P&auml;rnumaal, Tartumaal, Viljandimaal ja&nbsp; V&otilde;rumaal. Valdavalt oli tegemist alla 10 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttega.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay/skeeze</p> <p><strong>Bioloogiliste ohutegurite</strong> kohta vaata t&auml;psemalt ka <a href="/redirect/2705" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1790Mida peab tööandja arvestama maksuvaba tulu arvutamisel?2017-11-21<p><strong>Alates 2018. aastast muutub t&ouml;&ouml;andja jaoks tulumaksu kinnipidamisel igakuise maksuvaba tulu arvestamine. T&ouml;&ouml;taja maksuvaba tulu t&auml;pne suurus hakkab s&otilde;ltub tema aastasest tulust ning t&ouml;&ouml;andja peab isiku maksuvaba tulu arvutamisel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil l&auml;htuma kuup&otilde;hisest v&auml;ljamaksest.</strong></p> <p>See t&auml;hendab, et tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil (TSD) kaob &auml;ra alates kalendriaasta algusest maksuvaba tulu summeeritud arvestus ning kui m&otilde;nel kuul j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljamakse tegemata, siis j&auml;&auml;b ka sel kuul maksuvaba tulu arvestamata (nt seoses t&ouml;&ouml;taja puhkusega v&otilde;i haigusega). Samuti kaovad &uuml;ldise maksuvaba tulu t&otilde;usuga 500 euroni &auml;ra t&auml;iendav maksuvaba tulu pensionidele ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetush&uuml;vitistele ehk TSD-lt kaovad &auml;ra maksuvaba tulu liigid 620 ja 630.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik arvestada oma palgaarvestusprogrammis ka t&ouml;&ouml;tajale tehtud v&auml;ljamakseid summeeritult kalendriaasta algusest (nt kui v&auml;ljamaksed on kuude l&otilde;ikes erineva suurusega v&otilde;i m&otilde;nel kuul ei tehta v&auml;ljamakseid) ning leida isiku kogutulule vastav maksuvaba tulu aasta valemi alusel 6000 &ndash; 6000 &divide; 10 800 &times; (tulu summa &ndash; 14 400).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja n&auml;eb jooksva aasta palgaarvestuses, et isikul ei ole aastatulude p&otilde;hjal &otilde;igus maksuvaba tulu maha arvata (nt t&ouml;&ouml;taja saab tulemustasu, preemia, dividendi vm tasu), siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajat aasta kestel sellest teavitada ja talle maksuvaba tulu j&auml;rgnevatel kuudel mitte rakendada.</p> <p>Arvestuse lihtsustamiseks annab e-maksuametis/e-tollis TSD rakendus ka hoiatuse, kui tulumaksu kinnipidaja v&auml;ljamaksed summeeritult kalendriaasta algusest ei v&otilde;imalda enam isikul aastap&otilde;hist maksuvaba tulu arvestada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal peab maksuvaba tulu rakendamiseks olema t&ouml;&ouml;taja avaldus</p> <p>T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib avalduse esitada ainult &uuml;hele tulumaksu kinnipidajale, kas siis t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i nt sotsiaalkindlustusametile. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma avalduses n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja: a) arvestaks maksuvaba tulu; b) ei arvestaks maksuvaba tulu; c) arvestaks maksuvaba tulu konkreetse summa, nt 100 eurot kuus (kui valemij&auml;rgne maksuvaba tulu summa on v&auml;iksem kui isiku avalduses n&auml;idatud summa, siis peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuma valemij&auml;rgsest maksuvaba tulu summast).</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik avaldust ka &uuml;ks kord kuus muuta, kui sissetulek on aasta kestel muutuv ja aasta alguses aastase sissetuleku arvutamine on keeruline.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele on soovitatav t&ouml;&ouml;andjate poolt varasemalt esitatud avaldused &uuml;le vaadata ning juhtida vajadusel isikute t&auml;helepanu, et neil on v&otilde;imalik loobuda igakuise maksuvaba tulu arvestamisest t&auml;ielikult v&otilde;i esitada avaldus igakuiselt v&auml;iksema maksuvaba tulu arvestamiseks (500 eurost v&auml;iksema v&otilde;i valemij&auml;rgselt lubatud summast v&auml;iksema), kui neil on t&auml;iendavaid sissetulekuid lisaks t&ouml;&ouml;andja poolt makstavale tasule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad leiavad rohkem infot maksu- ja tolliameti kodulehelt <a href="http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1">www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1</a></p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/" target="_blank">&auml;rileht.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1782Mida kujutab endast ülemaailmne töötervisehoiu- ja ohutuse päev?2017-11-20<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Viiendas postituses tutvustatakse &uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva.</strong></p> <p>Alates 28. aprillist 2001 t&auml;histab Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (edaspidi ILO) &Uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;tervisehoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva (World Day for Work Safety and Health). Esialgu nimetati seda kuup&auml;eva [Hukkunud] T&ouml;&ouml;tajate M&auml;lestusp&auml;evaks (Workers&rsquo; Memorial Day). Osaliselt t&auml;histatakse 28. aprilli samal p&otilde;hjusel ka t&auml;nap&auml;eval. Eelk&otilde;ige on selle p&auml;eva eesm&auml;rk juhtida t&auml;helepanu sellele, et t&ouml;&ouml;kohal juhtuvaid &otilde;nnetusi on v&otilde;imalik &auml;ra hoida ning p&ouml;&ouml;rata inimeste t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja haiguste tagaj&auml;rgedele.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva ajalugu ulatub 1970. aastateni, kus Ameerika T&ouml;&ouml;stusorganisatsioonide Kongress pakkus v&auml;lja idee m&auml;lestada t&ouml;&ouml;kohal hukkunuid. Komme levis kiiresti &Uuml;hendriikidest &uuml;le maailma. ILO andmete j&auml;rgi hukkub igal aastal maailmas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes v&otilde;i t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigustesse u. 2 miljoni inimest.</p> <p>Igal aastal seab ILO eesm&auml;rgid, mille nimel tuleb tegutseda t&ouml;&ouml;tajate ohutuse paranemiseks. N&auml;iteks, 2017. aasta fookuses on &ldquo;kriitiline vajadus parandada riikide v&otilde;imalusi koguda ja rakendada usaldusv&auml;&auml;rset informatsiooni t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervise kohta&rdquo;. See vajadus tuleneb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistika puudulikkusest, mille t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ohutuse probleem ei saa piisavalt t&auml;helepanu ja t&ouml;&ouml;tingimused j&auml;&auml;vad miljonite t&ouml;&ouml;tajate jaoks &uuml;le maailma vastuv&otilde;etamatult halbadeks. 2016. aastal oli t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;ev p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;kohal tekkivale stressile. Seet&otilde;ttu avaldas ILO 2016. aasta aprilli alguses mahuka aruande ja esitluse t&ouml;&ouml;stressi teemal.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva t&auml;histamist v&otilde;ib j&auml;lgida ka veebilehel 28april.org. See portaal on valmistatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt koost&ouml;&ouml;s &ldquo;Hazards&rdquo; ajakirjaga. Veebilehele lisatakse &otilde;petlikke materjale, infot tulevaste t&ouml;&ouml;ohutuse teemaliste &uuml;rituste kohta &uuml;le maailma ja temaatilisi uudiseid. Samuti v&otilde;ib tutvuda juba toimunud &uuml;rituste raames avaldatud&nbsp;materjalide ning piltidega. Portaali deviis on: &ldquo;M&auml;leta hukkunuid, v&otilde;itle p&otilde;rgulikult elavate eest&ldquo;.</p> <p>Rohkem kui 40 aasta jooksul on t&ouml;&ouml;tajad &uuml;le maailma t&auml;histanud t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva, m&auml;lestades sellel kuup&auml;eval t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes hukkunuid kolleege ja v&otilde;ideldes paremate t&ouml;&ouml;tingimuste eest. Ohutusse t&ouml;&ouml;keskkonda saab panustada iga&uuml;ks, et&nbsp;kindlustada iseenda ning teiste ohutus. R&auml;&auml;gi s&otilde;brale ja tuttavale t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;evast, et ka ta teaks, mis p&auml;ev on 28. aprill!</p> <p>Allikad:</p> <p><a href="http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_005176/lang--en/index.htm">http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_005176/lang--en/index.htm</a></p> <p><a href="http://28april.org/">http://28april.org/</a></p> <p>Foto: sxc/Marco Michelini</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1781Kes vastutab ehitusplatsil juhtunud tööõnnetuse korral?2017-11-20<p><strong>Minu ettev&otilde;te on &uuml;hel ehitusel peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjana pean m&auml;&auml;rama ehitusplatsile t&ouml;&ouml;de tegemise ajaks koordinaatori, kes peab korraldama ja koordineerima t&ouml;&ouml;ohutusalast tegevust, regulaarseid &uuml;ldkontrolle ning j&auml;lgima, et k&otilde;igil oleksid ohule vastavad isikukaitsevahendid. Kui n&uuml;&uuml;d koordinaator oma kohustust ei t&auml;ida, siis kes vastutab allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Iga t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtum on erinev ning vastuse annab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud &otilde;igusaktid. Ehituse tegevusalal on n&otilde;uded kehtestatud Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rusega "T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ehituses". M&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et koordinaatori m&auml;&auml;ramine ei vabasta ehitusettev&otilde;tjat ega ehitise omanikku nende kohustuste t&auml;itmisega seotud vastutusest ning peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja vastutab selle eest, et ehitust&ouml;&ouml; ei ohustaks ehitusplatsil t&ouml;&ouml;tavaid ega selle m&otilde;jupiirkonnas olevaid isikuid.</p> <p>Seega v&otilde;ivad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud f&uuml;&uuml;silised ja juriidilised isikud vastutada neile seaduse, m&auml;&auml;ruse v&otilde;i ettev&otilde;tte sisemise korraldusega pandud kohustuste t&auml;itmise v&otilde;i t&auml;itmata j&auml;tmise eest. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseni viinud p&otilde;hjuslikud seosed selgitab uurimine. Kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust uurib t&ouml;&ouml;inspektor, selgitab tema v&auml;lja juhtumi asjaolud ja p&otilde;hjused ning t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmise eest vastutavad isikud.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1780Regulaarne tervisekontroll aitab ennetada kutsehaigusi2017-11-17<p><strong>Eduka ettev&otilde;tte aluseks on terve ja motiveeritud t&ouml;&ouml;taja. Regulaarne tervisekontroll aitab t&ouml;&ouml;tajatel varakult haigustele j&auml;lile saada ja t&ouml;&ouml;andjal vastavalt juhistele t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks muuta.</strong></p> <p>2016. aastal registreeriti t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide poolt Eestis 39 uut kutsehaigus- ja 95 t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigusjuhtu. K&otilde;ige enam p&otilde;hjustasid kutsehaigusi f&uuml;sioloogilised ohutegurid (nt korduvad ja &uuml;hetaolised liigutused, raskuste k&auml;sitsi teisaldamine). &Uuml;ldjuhul oli &uuml;hel isikul mitu kutsehaiguse diagnoosi.</p> <p><strong>Tervisekontroll aitab varakult haigusele j&auml;lile saada</strong></p> <p>Tervisekontroll on vajalik t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist m&otilde;jutab m&otilde;ni t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur. Eesm&auml;rk on varakult avastada t&ouml;&ouml;keskkonnast tingitud terviseh&auml;ired ja ennetada t&ouml;&ouml;taja tervise edasist halvenemist. Kontroll viiakse l&auml;bi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti poolt, kes hindab t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml;tingimiste sobivust ning diagnoosib t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu teenust pakkuva Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr. Toomas P&otilde;llu s&otilde;nul on tervisekontroll prof&uuml;laktiline uuring, mille l&auml;binud inimesed saavad hea &uuml;levaate oma tervisest. &bdquo;Kontroll on p&otilde;hjalik, tehakse erinevaid anal&uuml;&uuml;se ja uuringuid. K&uuml;mnest patsiendist kahel leiame tervises k&otilde;rvalekalde, mida isik ei tea ja kinnitame ka m&otilde;ne diagnoosi. N&auml;iteid on palju, enese teadmata l&auml;bi p&otilde;etud infarktist kasvajateni,&ldquo; r&auml;&auml;gib dr. P&otilde;llu.</p> <p>Dr. P&otilde;llu hinnangul on tervisekontroll eriti oluline &uuml;le 40-aastastel, kes ei pruugi otseselt vaevusi tunda, kuid organismi vananemise t&otilde;ttu vajatakse tegelikult prille v&otilde;i on tekkinud nt kuulmislangus. Terviseriske p&otilde;hjustab ka t&ouml;&ouml; arvutiga, kus inimesed on pikalt sundasendis, tekivad n&auml;gemish&auml;ired jm.</p> <p><strong>Kutsehaiguse diagnoosib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst</strong></p> <p>Kutsehaigus on pikaajaline terviseh&auml;ire, mille puhul enamasti tervistumist ei toimu ning selle p&otilde;hjustaja on t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. Kutsehaigusele on iseloomulik aeglane areng ja vahel on haigus nii v&auml;hem&auml;rgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada v&otilde;i seostada m&otilde;ne t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga. Sotsiaalministri m&auml;&auml;rusega kehtestatud kutsehaiguste ja ohutegurite loetelu leiab <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/897867">https://www.riigiteataja.ee/akt/897867</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigus on t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguri p&otilde;hjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigust kahtlustav arst saadab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde, kus tehakse tervisekontroll ja vajadusel diagnoositakse kutsehaigus.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarst v&otilde;ib saada esimesed viited kutsehaigusele perioodilise tervisekontrolli k&auml;igus, tehes kindlaks t&ouml;&ouml;taja terviseseisundi, kogudes andmeid tema praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjatele konfidentsiaalset infot diagnoosi kohta me ei edasta, vaid juhime t&auml;helepanu sellele, mida tuleks teisiti teha v&otilde;i kas on vajalik suunata inimene teisele t&ouml;&ouml;le,&ldquo; kinnitab dr. P&otilde;llu. Kutsehaiguse diagnoosist teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kirjalikult t&ouml;&ouml;andjale, T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja t&ouml;&ouml;taja perearstile.</p> <p><strong>Tervisekontrolli korraldamine</strong></p> <p>Tervisekontrolli sageduse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst esmasel kohtumisel. Esmane tervisekontroll viiakse l&auml;bi kuu jooksul peale ametisse asumist, et selgitada v&auml;lja, kas t&ouml;&ouml;taja sobib t&ouml;&ouml;oludesse.</p> <p>&bdquo;Tervisekontroll on d&uuml;naamiline j&auml;lgimine, mis l&auml;htub inimese terviseriskide individuaalsest j&auml;lgimisest,&ldquo; r&auml;&auml;gib Dr. P&otilde;llu. &bdquo;Enamasti k&auml;iakse kontrollis iga kahe aasta tagant, kroonilised haiged kutsutakse tagasi igal aastal, sest muutused on n&auml;ha regulaarsel kontrollil.&ldquo;</p> <p>Tervisekontrolli eest tasub t&ouml;&ouml;andja ja selle tegemist peab v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;ajast. Kontrolli saab teostada nii t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide juures kui tellida kaugemal asuvasse ettev&otilde;ttesse litsentseeritud tervishoiubussi.</p> <p>&bdquo;Tervisebussi kohapeale tellimine on v&auml;ga hea v&otilde;imalus, mis s&auml;&auml;stab ettev&otilde;ttele t&ouml;&ouml;aega,&ldquo; on teenusega rahul MS Balti Trafo tootmisjuht Toivo Sillandi. &bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiuarstid teevad meie ettev&otilde;ttes eelnevalt ringk&auml;igu, et n&auml;ha tegelikku t&ouml;&ouml;keskkonda ja aidata ohtusid tuvastada. Me tahame, et inimesed oleksid meie majas terved,&ldquo; tutvustab Sillandi kontrolli.</p> <p>Kaarli Hambapolikliiniku personalijuht Piret Sarv s&otilde;nab, et nende t&ouml;&ouml;tajatele on s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;keskkonna riskidest loodud koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga erineva sisuga tervisekontrollipaketid. &bdquo;Meil k&auml;ivad tervisekontrollis k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, sest k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;s on ohutegureid, n&auml;iteks hambaarstidel pidev sundasend. Meie t&ouml;&ouml;keskkonnas ohutegurid ei kao ja seet&otilde;ttu pakume v&otilde;imalusi vaevusi ennetada. N&auml;iteks f&uuml;sioterapeudid &otilde;petavad &otilde;igesti venitama, meil on varbseinad, massaažitoolid ja istumispallid, samuti v&otilde;imaldame t&ouml;&ouml;andja ruumides t&ouml;&ouml; ajal ka massaažiteenust, &ldquo; tutvustab Sarv.</p> <p><strong>Mida teha, kui kahtlustad kutsehaigust?</strong></p> <p>Kutsehaiguse kahtluse korral peab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i perearsti poole.</p> <p>Loe l&auml;hemalt tervisekontrolli korraldamisest: <a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll">http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tajal, kelle tervisekahjustus on saadud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel, on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt tekitatud kahju h&uuml;vitamist. T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama eelk&otilde;ige tervisekahjustuse m&otilde;istlikud ravikulud, t&ouml;&ouml;taja vahepealsest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest tekkinud ja sissetulekute v&auml;henemisest tuleneva kahju. Kannatanul on &otilde;igus n&otilde;uda ka tervisekahjustustest tingitud lisakulutuste, nt abivahendite ja retseptiravimite kulu h&uuml;vitamist. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet ei aktsepteeri, v&otilde;ivad pooled vaidluse lahendamiseks p&ouml;&ouml;rduda kohtusse.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et regulaarne tervisekontrolli l&auml;biviimine aitab ennetada kutsehaigusi, tagades t&ouml;&ouml;tajale hea tervise ja ettev&otilde;tjale &otilde;nneliku t&ouml;&ouml;taja.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1775Pärast töövahendi remontimist tuleb kontrollida selle ohutust ning vajadusel vähendada riske töötajatele2017-11-16<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Slovakkias juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p class="img-left"><img width="146" height="136" src="/UserFiles/koksisorteerimismasin.png" /></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;stusliku koksitootmistehase sorteerimismasina operaator alustas t&ouml;&ouml;p&auml;eva.Operaator oli teadlik, et koksisorteerimismasina m&otilde;lemad vibroplaadid on katki. Ta oli teavitanud juhtimiskeskust rikkest ja vajadusest remondit&ouml;&ouml;liste j&auml;rele. 2 tunni m&ouml;&ouml;dudes sai ta teate, et vibroplaadid on remonditud ja masinat v&otilde;ib j&auml;lle kasutada.</p> <p>P&auml;rast masina sissel&uuml;litamist kuulis ta aga sorteerimismasina ajamist peav&otilde;llilt ja korpusest kostuvat ebatavalist m&uuml;ra.Ta hakkas probleemi p&otilde;hjuse leidmiseks seadet &uuml;le vaatama. Sel hetkel surus veorihm parema k&auml;e kinni Selle tagaj&auml;rjel amputeeriti parema k&auml;e s&otilde;rmeotsad. Operaatori k&auml;si takerdus rihma vahele, kuna&nbsp; paigaldatud polnud vajalikke kaitsekatteid ja tema kehaosa asus masina ohualas.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>1. Ohtlike t&ouml;&ouml;v&otilde;tete kasutamine, ohualas viibimine.</p> <p>2. Masina kaitseseadiste puudumine v&otilde;i ebapiisavus.</p> <p><strong></strong>&nbsp;<strong>Kuidas edaspidi&nbsp;sarnaseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <ol> <li>Veenduda, et sorteerimismasin kui t&ouml;&ouml;vahend ei ohustaks operaatorit. Selleks paigaldada masina ohtlike osade juurde toimivad kaitseseadised, mis vastavad neile kehtivatele ohutus- ja tehnilistele n&otilde;uetele.</li> <li>Korraldada t&ouml;&ouml;tajate korduv <a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamine</a> masina ohutust kasutamisest ja keelust viibida masina ohualas.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;andja vastutab t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;vahendite eest. N&otilde;utav on<a href="/redirect/2293" target="_blank"> t&ouml;&ouml;vahendi </a>ohutuse kontrollimine ja operaatori riski v&auml;hendamine. Oluline on meeles pidada, et t&ouml;&ouml;tajaid peab t&ouml;&ouml;kohaga seonduvatest riskidest teavitama ja tagama, et riskide v&auml;hendamiseks ja v&auml;ltimiseks vajalikke meetmeid ka j&auml;rgitaks.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1774Ekskurss tööohutuse ajaloosse2017-11-14<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras neljandas artiklis p&ouml;&ouml;ratakse pilk minevikku.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse tagamine riigi poolt on inimajaloos v&auml;ga uus n&auml;htus. XIX sajandi keskpaigani t&ouml;&ouml;tasid&nbsp;mehed, naised ja isegi lapsed &nbsp;jubedates tingimustes&nbsp;ning heaolu t&ouml;&ouml;kohal s&otilde;ltus t&auml;ienisti t&ouml;&ouml;andja h&auml;rdameelsust ja heldusest.</p> <p>T&ouml;&ouml;stusrevolutsioon sai alguse Suurbritanniast ja sellega kaasnesid ka esimesed seadusandlikud sammud t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks. Esimeseks seaduseks selles valdkonnas v&otilde;ib nimetada 1802. aasta &ldquo;T&ouml;&ouml;tajate tervise ja moraali akt&rdquo; (The Health and Morals of Apprentices Act). Selle eesm&auml;rk oli n&otilde;uda vabrikute omanikelt piisav ventileeritus ja puhtus vabrikutes. Seaduse autor Sir Robert Peel pidas seda vajalikuks seoses ekstremaalsete epideemiatega tema enda ettev&otilde;tetes.</p> <p>Ametlikes vabrikutes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lised said ka muid &otilde;iguseid: &otilde;igus vastavale v&auml;lja&otilde;ppele ja t&ouml;&ouml;riietele t&ouml;&ouml;andja kulul. Lisaks pidi v&auml;hemalt kord kuus olema t&ouml;&ouml;listele tagatud jumalateenistus, t&ouml;&ouml;p&auml;ev oli piiratud 12 tunnini p&auml;evas (v.a. pausid), alaealistel oli &uuml;ldse keelatud &ouml;&ouml;siti t&ouml;&ouml;tada. Kuna seadus oli konkreetselt suunatud t&ouml;&ouml;listele ja praktikantidele, siis hakkasid t&ouml;&ouml;andjad lapsi registreerima teises staatuses ja t&auml;nu sellele v&auml;ltisid igasugust seadusest tulenevat vastutust.</p> <p>Robert Peel j&auml;tkas oma katseid saavutada progressi ja 1815. aastal esitas Briti parlamendis uue seaduseeln&otilde;u, mis v&otilde;eti vastu 1819. aastal &ldquo;Puuvilla veskide ja vabrikute akti&rdquo; nime all (Cotton Mills and Factories Act). Ka see seadus osutus v&auml;heefektiivseks, sest riigil puudusid &otilde;igused kontrollida seaduse t&auml;itmist.</p> <p>Vaatamata praktilise efekti puudumisele, sai t&ouml;&ouml;ohutuse teema t&auml;nu Robert Peeli tegevustele ulatusliku meediakajastuse. Briti ajalehed hakkasid v&otilde;rdlema kohalikke t&ouml;&ouml;tajaid Ameerika orjadega; t&otilde;en&auml;olised sarnasused m&otilde;jutasid avalikku arvamust. &Uuml;ks tuntumatest tegelastest, kes&nbsp;v&otilde;ttis sellel teemal palju s&otilde;na oli kirjanik Charles Dickens. Reformeerimise protsess sai alguse ja XIX l&otilde;ppus Suurbritannias tekkisid suhteliselt arenenud t&ouml;&ouml;seadused ja t&ouml;&ouml;tavad mehhanismid nende elluviimiseks ning meetmed kohusetundetute t&ouml;&ouml;andjate karistamiseks.</p> <p>Suurbritannia eeskuju m&otilde;jutas teiste riikide seadusandlust, m&otilde;ned riigid l&auml;ksid ka kaugemale. N&auml;iteks kantsleri Otto von Bismarki ajal kindlustas Saksa Reichstag riiklikult k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajaid. 1884. aastal tekkis t&ouml;&ouml;tajatel esmakordselt maailmapraktikas &otilde;igus kompensatsioonile &otilde;nnetusjuhtumi v&otilde;i haiguse korral.</p> <p>XX sajand t&otilde;i aina rohkem positiivseid muudatusi t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas. Palju t&auml;helepanu&nbsp; p&ouml;&ouml;rati arenenud riikides toksilistele ainetele, millega t&ouml;&ouml;stust&ouml;&ouml;tajad regulaarselt kokku puutusid. 28. juunil 1919. aastal asutati Genfis Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (ILO).&nbsp; Sinna kuulub 187 riiki ning ILO allub &Uuml;ROle. Ka t&auml;nap&auml;eval v&otilde;itleb Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon t&ouml;&ouml;liste &otilde;iguste eest arengumaadel, kus kohati on laialt levinud t&ouml;&ouml;le sundimine ja laste ekspluateerimine.</p> <p>Seega t&ouml;&ouml;tingimustel ning ohutul t&ouml;&ouml;tamisel on ka t&auml;nasel p&auml;eval palju ruumi areneda.</p> <p>Autor: Tallinna &Uuml;likooli tudengid</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1771Pagulaste kaasamine töökohal: juhend tööandjatele2017-11-13<p><strong>Kuidas saaksid t&ouml;&ouml;andjad pagulaste jaoks sisukaid t&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi luua? ENAR'i&nbsp;(Euroopa Rassismivastane V&otilde;rgustik) uusim <a href="mailto:Equal@work">Equal@work</a> juhendmaterjal k&auml;sitleb pagulaste kaasamist ettev&otilde;tetesse ning pakub t&ouml;&ouml;andjatele selles protsessis tuge.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andjad saavad t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi pakkudes integratsiooni soodustada. Pakkudes reaalseid, &otilde;iglaseid ning kvaliteetseid t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi t&otilde;usevad inimeste p&uuml;&uuml;dlused ning nad arenevad; samuti propageerib t&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imaluse pakkumine majanduslikku s&otilde;ltumatust ja vabadust - ning k&otilde;ik see on laiemasse &uuml;hiskonda sulandumise eelduseks.</p> <p>K&auml;esolev infomaterjal pakub t&ouml;&ouml;andjatele praktilisi juhtn&ouml;&ouml;re selle kohta, kuidas pagulastele t&ouml;&ouml;kohta pakkudes oma t&ouml;&ouml;kohta &uuml;mber kujundada. Esmalt uurime, millised on hetkel erinevat laadi ettev&otilde;tete (eraettev&otilde;tted, riigiteenistused, kodaniku&uuml;hendused, ameti&uuml;hingud) jaoks need takistused, mis raskendavad pagulastele t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluste pakkumist. Need takistused tulenevad nii laiemast pagulaste kaasamise temaatikast, kuid eksisteerib ka otseselt ettev&otilde;tte endaga seotud probleeme.</p> <p>Lahenduste l&otilde;ik tutvustab seej&auml;rel m&otilde;ningaid praktilisi nippe, mille abil erinevad ettev&otilde;tted on sellistest takistustest jagu saanud. Muuta on olnud vaja nii seadusi kui m&auml;&auml;ruseid, tagada t&ouml;&ouml;tajatele heaolu ja nende &otilde;iguste kaitse, ning samuti teavitada laiemat &uuml;hiskonda, et pagulasi soojemalt&nbsp; vastu v&otilde;etaks.</p> <p>Loodame, et juhend julgustab teid astuma esimesi samme teel ettev&otilde;tteni, mis oleks avatud ka pagulastele.</p> <ul> <li><a href="http://enar-eu.org/IMG/pdf/equal_work_2017_final.pdf" target="_blank">Tutvu ingliskeelse juhendiga ENAR-i kodulehel.</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://enar-eu.org/">enar-eu.org</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1770Kontorivõimlemine tõstab õnnehormooni taset 2017-11-13<p><strong>Trend, et liigutakse j&auml;rjest v&auml;hem, levib j&auml;rjest rohkem, ning mitte ainult Eestis. J&auml;rjest rohkem on neid, kes t&ouml;&ouml;tavad istudes ja j&auml;rjest paremini on k&auml;ttesaadav energiarikas toit. Teadlaste s&otilde;nul l&auml;heb tervise s&auml;ilitamiseks vaja v&auml;hemalt pool tundi m&otilde;&otilde;dukas tempos liikumist p&auml;evas. Statistika n&auml;itab, et Eesti inimene liigub liiga v&auml;he.</strong></p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontori-voimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontori-voimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo.jpg" /></a></p> <p>AngelaaavikKontoriv&otilde;imlemine on &uuml;ks v&otilde;imalustest, kuidas rohkem liikuda ja t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kaduma l&auml;inud v&auml;rskus uuesti &uuml;les leida. Nagu &uuml;tleb kontoriv&otilde;imlemist pakkuva firma Ofit omanik Angela Aavik - kui inimene istub liiga kaua, siis aeglustub tema verevarustus, meie m&otilde;te ei jookse enam nii kiiresti, mingil hetkel v&auml;sime ja t&ouml;&ouml; produktiivsus langeb h&uuml;ppeliselt. Liikumine suurendab ka &otilde;nnehormooni taset ning see t&auml;hendab, et v&otilde;imeldes t&otilde;useb t&ouml;&ouml;taja motivatsioon. Teadup&auml;rast on rahulolev t&ouml;&ouml;taja ju alati parem kui loid ja v&auml;sinud.</p> <p>Viimastel ajal on kontoriv&otilde;imlemine Eestis taas j&auml;rjest rohkem ausse t&otilde;usmas. Ja kuigi Ofiti tegijad ise suhtusid kontoriv&otilde;imlemise pakkumise idee realiseerumisse algul kerge skepsisega, siis n&uuml;&uuml;d leiavad nad, et tegelikult on asi k&auml;ima l&auml;inud v&auml;ga h&auml;sti. Kontoriv&otilde;imlemist tellitakse nii &uuml;hekordse ettev&otilde;tmisena kui leidub ka ettev&otilde;tteid, kus Ofit k&auml;ib regulaarselt kord v&otilde;i kaks n&auml;dalas.</p> <p>Mitte et inimesed seda k&otilde;ike, kuidas t&ouml;&ouml; juures ennast virgutada ja mida see annab, ei teaks. Sageli tegelikult kontorites juba ripuvad ustel ja seintel plakatid, kuidas &uuml;ht v&otilde;i teist vajalikku v&otilde;imlemisharjutust teha. &bdquo;Ikkagi liigub keskmine inimene t&ouml;&ouml;p&auml;evajooksul vaid kohviautomaadini, suitsule v&otilde;i siis tualetti,&ldquo; nendib Aavik. &bdquo;Kui sa iga p&auml;ev n&auml;ed neid plakateid, siis muutuvad nad sinu jaoks taustam&uuml;raks, sa ei p&ouml;&ouml;ra neile enam t&auml;helepanu, sa nagu ei n&auml;eks neid enam. V&otilde;i isegi kui n&auml;ed, siis kes ei viitsi v&otilde;i kelle jaoks on imelik keset koridori hakata harjutusi tegema.... &Otilde;nneks on ettev&otilde;tteid, kus haaratakse initsiatiiv.&ldquo; Siin aitab t&otilde;epoolest see, kui keegi tuleb ja lihtsalt t&otilde;mbab inimesed kaasa.</p> <p class="img-right"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontorivoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontorivoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" /></a></p> <p>Angela Aaviku s&otilde;nul on kontoriv&otilde;imlemise trend j&otilde;udnud seekord siia Skandinaaviast. &bdquo;Tundub, et juhid Eestis on orienteeritud pigem kiirele kasumile. Kohe tahetakse n&auml;ha tulemust. T&ouml;&ouml;tervishoidu n&auml;hakse pigem nagu ristina kaelas, on mingid n&otilde;udmised, mida tuleb linnukese p&auml;rast t&auml;ita. V&auml;ga palju leidub muidugi ka erandeid, nagu me n&uuml;&uuml;d oleme n&auml;inud. Meie eesm&auml;rk ongi otsida &uuml;les sellised innovatiivsed firmad, kes tahavad pakkuda midagi enamat, kui ainult see, mis seaduses kirjas. Meie r&otilde;&otilde;muks on ka selliseid.&ldquo;</p> <p>Kontoriv&otilde;imlemine ei k&auml;i ainult kontorites, vaid ka ladudes ja mujal. &bdquo;Kui r&auml;&auml;gime veel kontoriv&otilde;imlemise kasudest, siis v&otilde;imlesime &uuml;hes puidu-vineeritehases tervisen&auml;dala raames l&auml;bi 250 inimest. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegija arvab tihti, et tal ei olegi v&otilde;imlemist vaja, ta teeb nagunii kogu aeg trenni,&ldquo; r&auml;&auml;gib Aavik. &bdquo;Tal on nutikell k&auml;e peal, mis n&auml;itab, et ta liigub 26 kilomeetrit p&auml;evas. Ja nad liiguvadki palju. Aga see liikumine on &uuml;hek&uuml;lgne. Kes t&otilde;stab midagi liinile, kes liinilt maha. On teatud liigutused, mida kogu aeg teed. N&auml;iteks t&otilde;stad raskeid asju ja m&otilde;tled, et k&uuml;ll on hea trenn. Aga l&otilde;puks on su &otilde;lad nii l&auml;bi, sest osa lihaseid saab v&auml;ga suure koormuse ja osa saab koormust palju v&auml;hem. Ka siis on hea, kui ettev&otilde;te v&otilde;tab k&auml;tte ja kutsub meid k&uuml;lla.&ldquo;</p> <p>Tavaliselt kestab kontoriv&otilde;imlemise seanss 20 minutit, millest 15 minutit trenni ja viis puhveraega. N&auml;iteks, kui keegi k&uuml;sib konkreetset n&otilde;u. &bdquo;H&auml;sti palju olen selles t&ouml;&ouml;s &otilde;ppinud stereot&uuml;&uuml;pidest loobumist. N&auml;iteks k&auml;isime &uuml;hes toimetuses, kus oli &uuml;heksa naist ja &uuml;ks mees. See mees oli t&otilde;eline selline &bdquo;eesti mees&ldquo; &ndash; t&otilde;sise olekuga, ma vaatasin k&uuml;ll, et kui see mees oleks teadnud, et me tuleme, siis ta oleks kindlasti enne minema l&auml;inud. Tegi ka kuidagi poolikult, vahepeal tegi ja siis j&auml;lle kirjutas midagi arvutisse ja siis vahepeal j&auml;lle tegi ja... m&otilde;tlesin, et las ta siis olla. P&auml;rast treeningut tuli v&auml;lja, et mees oli kirjutanud harjutused &uuml;les, tuli veel k&uuml;sima, kui kaua mingit harjutust t&auml;pselt peab tegema ja kui kaugel ta toolist t&auml;pselt peab olema. Sain &otilde;ppetunni, et kunagi ei v&otilde;i inimese &uuml;le otsustada ainult peale vaadates. Iga selline asi kasvatab minu usku.&ldquo;Angela5</p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontorvoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontorvoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" /></a></p> <p>Seni on Aaviku s&otilde;nul tagasiside kontoriv&otilde;imlemisele olnud alati positiivne. Ja tagasisidet k&uuml;sivad nii treenerid kui sageli ka ettev&otilde;tteid ise. &bdquo;Regulaarsete treeningute puhul on v&auml;ga hea n&auml;itaja ka see, kui inimene ei kao &auml;ra. Me ju ei sunni kedagi. Nii et niikauaks, kui meil j&auml;tkub inimesi, keda v&otilde;imelda, niikaua ma ei kahtle, et treenerid teevad head t&ouml;&ouml;d. Kui r&auml;&auml;kida negatiivse poole pealt, siis vahetevahel v&otilde;ib juhtuda nii, et k&auml;ime kohal &auml;ra, inimesed on positiivselt meelestatud, neil on tore, aga kui seda tehakse vaid kord, siis see hea tunne ununeb &auml;ra. Regulaarsete trennide puhul &otilde;pib treener ka paremini kollektiivi tundma ja sellega arvestama. Aga &uuml;ks kord on ikkagi parem, kui &uuml;ldse mitte.&ldquo;</p> <p><strong>Fotodel (Kliki suuremalt kuvamiseks): </strong></p> <ol> <li>Tee liigutust nagu v&otilde;taks s&auml;rki seljast, soovitab Angela Aavik. Tekitab pikema istumise j&auml;rel m&otilde;nusa ringutustunde.</li> <li>See venitus on ilmselt k&otilde;igile tuttav. Selja n&otilde;gusus vaheldub k&auml;si ette viies seljal abaluude lahtit&otilde;mbamisega.</li> <li>Suru peal oleva jala p&otilde;lve p&otilde;randa suunas, proovi pisut alla k&uuml;kitada ning &uuml;lekeha ette kallutada. Reie tagaosa ja tuhar saab venitust.</li> <li></li> </ol> <p>Autor: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <p>Fotod: Tiina Salum&auml;e</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1769Kas töökeskkonnaspetsialist peab läbima koolituse?2017-11-13<p><strong>T&ouml;&ouml;andja pakkus v&auml;lja, et v&otilde;iksin hakata ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks. Tegelen hetkel personalit&ouml;&ouml;ga ja ei ole varasemalt t&ouml;&ouml;keskkonna tegevusega selliselt kokku puutunud. Kui ma olen n&otilde;us t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks hakkama, siis kas ja millises mahus peaks t&ouml;&ouml;andja mulle koolitust v&otilde;imaldama?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti roll eeldab t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivate seaduste ning ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimuste tundmist, t&ouml;&ouml;keskkonna korraldamist ja kontrolli. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist peab olema saanud t&ouml;&ouml;keskkonnaalast &otilde;pet ja olema oma valdkonnas p&auml;dev. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine on t&ouml;&ouml;andja vastutus.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti koolituse sisu ega mahtu pole &otilde;igusaktidega s&auml;testatud. M&otilde;elda tuleks sellele, kas ja milline on inimese eelnev kokkupuude t&ouml;&ouml;keskkonnaalase t&ouml;&ouml;ga ning millises tegevusvaldkonnas ettev&otilde;te tegutseb. Koolituse tulemusena peaks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist teadma ja m&otilde;istma nii &otilde;igusaktidega seatud n&otilde;udeid kui ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;protsessi sisuliselt ning sellega kaasnevaid v&otilde;imalikke ohte ja ennetust. V&auml;lja&otilde;pe v&otilde;ib koosneda ka mitmest koolitusest. N&auml;iteks kui ettev&otilde;te tegeleb ohtlike kemikaalide k&auml;itlemisega, siis peaks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist olema teadlik ka kemikaaliohutusest. Sellisel juhul v&otilde;iks kemikaaliohutuse teemaline koolitus olla osa t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&auml;lja&otilde;ppest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ja tulevasel t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistil on m&otilde;istlik panna koos paika esialgne v&auml;lja&otilde;ppe plaan ja kui kokkulepitud koolitus(ed) on l&auml;bitud, siis omavahel arutada, kas &otilde;pe on piisav. Kuna personalit&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaalane t&ouml;&ouml; on omavahel tihedalt seotud, siis on nii mitmeski organisatsioonis need kaks rolli &uuml;hendatud.</p> <p>Tasuta n&otilde;u ja konsultatsiooni saab k&uuml;sida ka T&ouml;&ouml;inspektsioonilt, sh n&otilde;ustamist ettev&otilde;ttes kohapeal. N&otilde;ustamise eesm&auml;rk on juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna ja selle korralduse kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid ja anda soovitusi, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda ja selle alast t&ouml;&ouml;d ettev&otilde;ttes parendada. Konsultatsiooni soovist saab meile m&auml;rku anda kirjutades aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <ul> <li><strong>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti m&auml;&auml;ramisest ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest loe t&auml;psemalt <a href="/redirect/3195" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</strong></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1773Tervislike töökohtade filmiauhinna 2017 võitsid kaks dokumentaalfilmi 2017-11-09<p><strong>T&ouml;&ouml;teemaliste filmide auhinda jagasid Lewis Wilcoxi (USA) &bdquo;Before the bridge&ldquo; [&bdquo;Enne silda&ldquo;] ja Tuna Kaptani (Saksamaa) &bdquo;Turtle shells&ldquo; [&bdquo;Kilpkonnakilbid&ldquo;]. Auhinnad andis &uuml;le Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse- ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA) Leipzigi dokumentaal- ja animafilmide 60. festivalil (DOK Leipzig).</strong></p> <p>Režiss&ouml;&ouml;r Lewis Wilcoxi v&auml;ndatud auhinnafilm &bdquo;Before the bridge&ldquo; [&bdquo;Enne silda&ldquo;] n&auml;itab, kuidas automatiseerimine m&otilde;jutab inimkonna tulevikku. Ž&uuml;rii kommenteeris filmi j&auml;rgmiselt. &bdquo;Maailma kiired tehnoloogilised ja sotsiaalsed muutused m&otilde;jutavad meid k&otilde;iki ning muudavad &uuml;htlasi arusaama t&ouml;&ouml; tulevikust.&ldquo;</p> <p>Teine v&otilde;itnud film, Tuna Kaptani &bdquo;Turtle shells&ldquo; [&bdquo;Kilpkonnakilbid&ldquo;], on mitme vaatenurgaga ning uurib loomade-, inimeste- ja s&otilde;javahelisi seoseid. Ž&uuml;rii arvates on film &bdquo;keeruline ja poeetiline arutelu t&auml;nap&auml;eva maailma vapustavate rahutuste &uuml;le, nagu s&otilde;da, rahvaster&auml;nne, j&otilde;hkrus, &uuml;hendades tervikuks ootamatuid tulemusi, sh meie suhetes loomariigiga.&ldquo;</p> <p>Veel m&auml;rkis ž&uuml;rii &auml;ra Morteza Atabaki (T&uuml;rgi) filmi &bdquo;Alien&ldquo; [&bdquo;Tulnukas&ldquo;], mis jutustab ketruskojas t&ouml;&ouml;tavast vanast mehest.</p> <p>EU-OSHA eesm&auml;rk on julgustada arutelusid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu &uuml;le Euroopas. Ohutute t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna loomise ja rahastamisega soovib EU-OSHA koondada filmid, mis suurendavad t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu teadlikkust ning innustavad režiss&ouml;&ouml;re p&uuml;henduma rohkem t&ouml;&ouml;teemale, t&ouml;&ouml; olemuse muutumisele ning t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;keskkonnale avalduvatele m&otilde;judele.</p> <p>Režiss&ouml;&ouml;rid jagavad 5000-eurost auhinda ja oma filmide DVD-koopiaid. N&otilde;utavate subtiitritega DVD-sid levitatakse kogu Euroopas linastamiseks ka EU-OSHA riiklikes teabekeskustes. Linastuste eesm&auml;rk on julgustada arutelu mitmesugustel t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu teemadel ning eelk&otilde;ige uute t&ouml;&ouml;vormide &uuml;le, et teadvustada laiemale vaatajaskonnale t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervise t&auml;htsust.</p> <p>T&auml;navused auhinnale kandideerinud dokumentaalfilmid paljastavad paljusid t&ouml;&ouml;ga seotud m&otilde;tlemapanevaid probleeme: &Uuml;hendkuningriigi v&auml;iketalunike toimetulekuraskused, kaevurite ohtlik elu Boliivia k&otilde;rgm&auml;estikes paiknevates kaevanduslaagrites ning ebainimlikud tingimused India hiiglaslikus tekstiilivabrikus.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/hw-film-award/award-winner-2017" target="_blank">Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna 2017 v&otilde;itjate lisateave</a></li> <li><a href="http://www.dok-leipzig.de/" target="_blank">K&uuml;lastage DOK Leipzigi veebilehte</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1768Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid muutuvad rangemaks2017-11-09<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele eeln&otilde;u, millega kehtestatakse mitmele ohtlikule keemilisele ainele t&ouml;&ouml;keskkonna piirnorm ning muudetakse mitmed senised piirnormid rangemaks. Eeln&otilde;uga v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid.</strong></p> <p>&bdquo;Eeln&otilde;us esitatud piirnormidest kinnipidamine t&ouml;&ouml;keskkonnas aitab ennetada t&ouml;&ouml;tajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud haigustesse, mille hulgas v&otilde;ivad olla nii nahahaigused, allergeenidest p&otilde;hjustatud kutsehaigused, kutsem&uuml;rgistused ja kopsukahjustused,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjal on vajalik teada t&ouml;&ouml;protsessis kasutatavate ja t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutavate ohtlike ainete sisalduse taset t&ouml;&ouml;keskkonnas. Need andmed peavad kajastuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis ja nende alusel rakendab t&ouml;&ouml;andja abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;taja tervise kaitseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p>M&auml;&auml;rusega kehtestatakse Eesti &otilde;iguses 8 uue ohtliku aine piirnormid ja 18 aine piirnormid muudetakse rangemaks, n&auml;iteks muutuvad rangemaks kaevandusgaasidena tuntud s&uuml;sinikoksiid CO, l&auml;mmastikoksiid NO ja l&auml;mmastikdioksiid NO2, mis j&auml;&auml;vad kaevandusk&auml;igu &otilde;hku p&auml;rast l&otilde;hkamist&ouml;id. Piirnormiga m&auml;&auml;ratakse ohtliku aine lubatav sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus.</p> <p>Ohtlike kemikaalide sisaldust t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus saab teha kindlaks m&otilde;&otilde;tmisega. T&ouml;&ouml;andja tellib m&otilde;&otilde;telaborilt ohtlike ainete m&otilde;&otilde;tmised, kui tal on kahtlus, et kasutatava kemikaali sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus v&otilde;ib olla piirnormist suurem v&otilde;i kui ta soovib seirata ohtlikule ainele kehtestatud normi piires p&uuml;simist. Ohtlike kemikaalide &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkonnas teeb j&auml;relevalvet T&ouml;&ouml;inspektsioon.</p> <p>Eeln&otilde;u edastatakse eeln&otilde;ude infos&uuml;steemi kaudu koosk&otilde;lastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidule, Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskojale, Eesti Keemiat&ouml;&ouml;stuse Liidule, Eesti Plastit&ouml;&ouml;stuse Liidule, Eesti Masinat&ouml;&ouml;stuse Liidule, Viru Keemia Grupp AS-le, Enefit Kaevandused AS-le, T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja Terviseametile.</p> <p>M&auml;&auml;rus j&otilde;ustub 21. augustil 2018. aastal, mis on ka Euroopa Komisjoni direktiivi &uuml;lev&otilde;tmise t&auml;htaeg. &nbsp;</p> <p>Allikas:<a href="http://sm.ee/et" target="_blank"> Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1767Eelarvamuste tõttu on tööturult tõrjutud hulk inimesi2017-11-09<p><strong>Iga&uuml;he elus on asju, mida saab ise muuta ja mida ei saa ise muuta. Me v&otilde;ime &otilde;ppida uue oskuse v&otilde;i kohandada k&auml;itumist, kuid me ei saa n&auml;iteks valida enda vanust v&otilde;i kaotada puuet. Kui meie endi poolt mittemuudetavad asjaolud saavad t&ouml;&ouml;juures p&otilde;hjendamata takistuseks, on tegemist inimese p&otilde;hi&otilde;iguste rikkumise ehk diskrimineerimisega.</strong></p> <p>Soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta s&otilde;nul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le soovija olla n&auml;iteks v&auml;ga hea pagar ja teistest kandidaatidest paremini k&uuml;psetada, kuid ikkagi t&ouml;&ouml;st ilma j&auml;&auml;da, sest tal on liikumispuue. See on inimese t&ouml;&ouml;tamise takistamine puude t&otilde;ttu ehk p&otilde;hi&otilde;iguse rikkumine.</p> <p><strong>Miks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive oluline?</strong></p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive puudutab meid k&otilde;iki. T&ouml;&ouml;taja vaatevinklist tagab t&ouml;&ouml; majandusliku s&otilde;ltumatuse ja v&otilde;imaldab eneseteostust. T&ouml;&ouml;andja jaoks on see v&otilde;imalus leevendada t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust ja leida p&uuml;hendunud t&ouml;&ouml;tajaid. Kohalike omavalitsuste ja riigi jaoks on t&ouml;&ouml;h&otilde;ive otseselt seotud sotsiaalse sidususe, rahvatervise ja makstavate maksudega &ndash; mida rohkem on inimesed rakendatud, parem on k&otilde;igil ja seda j&otilde;ukam on &uuml;hiskond. Seega on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tamisest v&otilde;ita nii &uuml;ksikisikul, ettev&otilde;tetel kui ka riigil tervikuna.</p> <p><strong>Vastuoluline statistika</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel suhtuvad 77% inimestest v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolleegidega koos t&ouml;&ouml;tamisse h&auml;sti. Samas m&auml;rgivad uuringus 68% vastanutest, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega. Vastuolulisel kombel on seega samal ajal k&otilde;ik h&auml;sti ja v&otilde;imutsevad eelarvamused.</p> <p>Pakosta hinnangul on eelarvamuste taga sageli lihtsalt teadmatus. Inimesed kardavad tundmatut ja ei kujuta ette toimivaid lahendusi, mis sageli on lihtsad ja loogilised.</p> <p>Eelarvamustele kui probleemile viitab ka Katri Mandel magistrit&ouml;&ouml;s &bdquo;T&ouml;&ouml;andja suhtumine ja valmisolek t&ouml;&ouml;h&otilde;ivereformi rakendamisel&ldquo; (2016), kus toob v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;andjate silmis t&auml;hendab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamine lisanduvaid kulusid. Erinevates uuringutes kinnitatakse, et t&ouml;&ouml;andjad on huvitatud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamisest, aga reaalsuses seda siiski ei tehta.</p> <p>Samas teadust&ouml;&ouml;s tuuakse ka v&auml;lja, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese v&auml;rbamise kogemusega t&ouml;&ouml;andjad on avatumad neid ka tulevikus kollektiivi kaasama. Kogemust omavad t&ouml;&ouml;andjad tunnistasid, et esimesel korral arvasid nad end v&otilde;tvat suurt riski, kuid rahunesid n&auml;hes, et t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;lesannetega hakkama ning on kolleegide seas aktsepteeritud.</p> <p>V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku hinnangul on vahel takistuseks ka kolleegide suhtumine. Inimesed tunnevad kadedust, sest puudega t&ouml;&ouml;tajal on n&auml;iteks l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&otilde;i talle spetsiaalselt kohandatud t&ouml;&ouml;koht, mis vastab t&auml;pselt tema vajadustele. K&otilde;rvaltvaataja peab aga leppima standardlahendusega. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja kohustus on sellises olukorras selgitada kollektiivile k&otilde;igi p&otilde;hi&otilde;igusi ja miks on m&otilde;nel t&ouml;&ouml;tajal vaja eriabi v&otilde;i teistest erinevat t&ouml;&ouml;kohta,&ldquo; kirjeldas Pakosta v&auml;ljap&auml;&auml;su.</p> <p><strong>Miks palgata v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene?</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel n&otilde;ustus 79% elanikest, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed suudavad ja tahavad t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Erivajadustega inimese kollektiivi kaasamine on mitmel moel kasulik. Reeglina on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed v&auml;ga lojaalsed ja p&uuml;sivad pikalt &uuml;hel t&ouml;&ouml;kohal. Nad on k&otilde;rge t&ouml;&ouml;eetikaga, t&auml;psed ja kohusetundlikud. T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatamine v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamiseks v&otilde;ib viia ka efektiivsemate ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumate lahendusteni terve kollektiivi jaoks.</p> <p>Lisaks saab taotleda l&auml;bi T&ouml;&ouml;tukassa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja eest sotsiaalmaksu h&uuml;vitamist, palgatoetust ning koolituskulude h&uuml;vitamist.</p> <p>&bdquo;T&auml;nap&auml;eval on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamine kollektiivi ka positiivne sotsiaalne s&otilde;num organisatsiooni klientidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele,&ldquo; t&auml;iendas Pakosta loetelu.</p> <p><strong>Mida diskrimineerimise korral ette v&otilde;tta?</strong></p> <p>P&otilde;hi&otilde;igused on Eestis seadusega kaitstud. Kui inimest ei v&otilde;eta t&ouml;&ouml;le, edutata, lubata t&ouml;&ouml;l&auml;hetusele v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime t&otilde;ttu (ja seda ei takista proportsionaalne v&otilde;i v&auml;&auml;ramatu p&otilde;hjus), siis rikutakse v&otilde;rdse kohtlemise seadust.</p> <p>Diskrimineerimise ohvriks sattunud inimene saab p&ouml;&ouml;rduda enda kaitseks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise voliniku poole. K&otilde;ige lihtsam on saata asjaolude kirjeldus aadressile <a href="mailto:avaldus@volinik.ee">avaldus@volinik.ee</a>. Volinik seisab selle eest, et k&otilde;ikidel oleks v&otilde;rdsed v&otilde;imalused &otilde;ppida ja t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja, kes kaalub v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese v&auml;rbamist, saab infot ja toetust <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassast</a>.</p> <p>V&otilde;rdse kohtlemise ja diskrimineerimise kohta saab t&auml;psemalt lugeda ka <a href="/redirect/1160" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1765Euroopa Liidu eesistumise raames arutatakse täna Tallinnas uute töövormide ning tööohutuse ja –tervishoiu üle2017-11-08<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon korraldab koost&ouml;&ouml;s sotsiaalministeeriumiga Vanemt&ouml;&ouml;inspektorite Komitee (SLIC) teemap&auml;eva ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ning t&ouml;&ouml;ohutuse konverentsi &ldquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid ning t&ouml;&ouml;ohutus ja -tervishoid&rdquo;.</strong></p> <p>Tallinnas toimuval konverentsil arutavad praktikud, eksperdid, sotsiaalpartnerid ning teadlased, kuidas tagada ja j&auml;lgida Euroopa k&otilde;rgeid t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tervishoiu standardeid ajal, mil muutunud on t&ouml;&ouml; sisu, harjumused ja keskkond. Konverents toimub hotellis Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia ning algab kell 9. Konverents on ERR-i vahendusel otse&uuml;lekandena j&auml;lgitav aadressil <a href="https://livestream.com/eu2017ee/events/7921532">https://livestream.com/eu2017ee/events/7921532</a>.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid ja paindlikumad t&ouml;&ouml;tingimused aitavad kaasa t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisele ning parandavad seel&auml;bi t&ouml;&ouml;tajate heaolu. Uued tehnoloogiad v&otilde;imaldavad ettev&otilde;tetel ohtlike t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimist ning v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet ohtlike t&ouml;&ouml;keskkondadega,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm. &bdquo;Olukorras, kus t&ouml;&ouml;d on v&otilde;imalik teha igal ajal ja igas kohas, peame arvestama ka uute v&auml;ljakutsetega t&ouml;&ouml;tajate tervise tagamisel, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate liigset stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Just seet&otilde;ttu on oluline, et ka muutuva t&ouml;&ouml;maailma ja &uuml;ha digitaalsemate ja paindlikemate t&ouml;&ouml;vormide puhul oleks tagatud t&ouml;&ouml;tajate tervishoid ja ohutus k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;vormide puhul.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul peavad ettev&otilde;tted juba praegu arvestama tehnoloogia pakutavate v&otilde;imaluste ning t&ouml;&ouml;turule sisenevate uute p&otilde;lvkondade ootustega kaasnevate muutustega. &bdquo;Tehnoloogia v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tada nii kodus kui meeldivama kliimaga paikades maailma teises otsas. Noored soovivad proovida erinevaid karj&auml;&auml;re ja ameteid, nad on avatumad ning varmad andma tagasisidet,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Aja ja muutustega peab kaasas k&auml;ima ka hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomine. Tingimused v&otilde;ivad muutuda, aga siiski peab t&ouml;&ouml;tamine olema ohutu ning t&ouml;&ouml;taja tervist s&auml;&auml;stev. Uued t&ouml;&ouml;vormid suurendavad t&ouml;&ouml;tegija enda vastutust oma tervise hoidmisel,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Esimese paneeli p&otilde;hiettekande teeb &Uuml;lemaailmse T&ouml;&ouml;h&otilde;ive Konf&ouml;deratsiooni tegevdirektor hr Denis Pennel, kes k&otilde;neleb t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate valmisolekust muutustega kaasa minna. Oma kogemusi uues ettev&otilde;tluses ning uute p&otilde;lvkondadega t&ouml;&ouml;turul jagavad Aino-Silvia Tali idufirmast Testlio ning Kai Realo ettev&otilde;ttest Circle K Eesti. Teises paneelis k&otilde;neleb William Cockburn EU-OSHAst uutest t&ouml;&ouml;vormidest ning t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tervishoiu regulatsioonist. Singapuri t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse instituudi tegevdirektor dr Jukka Takala k&otilde;neleb uuringute andmetele toetudes sellest, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;tajate tervist ja ohutust.&nbsp;</p> <p>Kogemusi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse edukal rakendamisel jagab Andreas Tautz, Deutsche Post DHL Groupi meditsiinijuht. Kolmanda paneeli p&otilde;hiettekandes teeb Cardiffi &Uuml;likooli t&ouml;&ouml;keskkonna uuringukeskuse professor David Walters &uuml;levaate Euroopa t&ouml;&ouml;inspektsioonidest, nende eri mudelitest ja valmisolekust uute v&auml;ljakutsetega toime tulla. H&aring;kan Olsson Rootsi t&ouml;&ouml;inspektsioonist k&otilde;neleb inspektsiooni rollist muutunud &uuml;hiskonnas. Dr Stephen Kinghorn-Perry tutvustab Suurbritannia t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervishoiu s&uuml;steemi eesm&auml;rke kontrollida riskide maandamist muutuvas t&ouml;&ouml;keskkonnas.</p> <p>Konverentsi avavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm ning Charlotte Grevfors Ernoult Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive sotsiaalk&uuml;simuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadist.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1763Seitse tundi päevas ekraani ees2017-11-07<p><strong>Valdav osa meie ajju j&otilde;udvast infost (erinevatel andmetel kuni 90%) on visuaalne. Seega on raske &uuml;lehinnata silmade rolli meie igap&auml;evases (t&ouml;&ouml;)elus. Silmade ja hea n&auml;gemise hoidmiseks tuleb aga monitoride ja ekraanide poolt vallutatud maailmas aina teadlikumalt k&auml;ituda.</strong></p> <p>Millward Browni &uuml;lemaailmse uuringu alusel (2014) vaatab keskmine inimene p&auml;evas 113 minutit telerit, kasutab 108 minutit arvutit, kulutab 147 minutit nutitelefonile ning 50 tahvelarvutile. Kokku m&ouml;&ouml;dub ekraanide ees seega 418 minutit ehk ca 7 tundi. See on meie silmadele suur koormus.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Ekraani-ees-veedetud-aeg-paevas.jpg" /></p> <p>N&otilde;mme Silmakeskuse arsti Aili Neieri s&otilde;nul arvuti ise tingimata n&auml;gemist ei kahjusta, k&uuml;ll teeb seda aga oma n&auml;gemisaparaadi &uuml;lekoormamine. Aktiivne ekraani kasutamine p&otilde;hjustab silmade v&auml;simist ja kuivust. &bdquo;Silmades tekib kipitustunne, punetus, pisaravool, v&otilde;ib tekkida ka peavalu ja h&auml;gune n&auml;gemine. H&auml;ired silmade ehituses, nagu n&auml;iteks l&uuml;hi- ja kaugn&auml;gelikkus ning astigmatism kiirendavad v&auml;simuse teket ja s&uuml;vendavad seda veelgi,&ldquo; selgitas Neier. Ekraanile keskendumise korral v&auml;heneb silma pilgutamiste arv kuni 5 korda. Selle tagaj&auml;rjel &otilde;heneb silma kattev pisarakile ja silma pinnale tekivad kuivad kohad, mis p&otilde;hjustavadki vaevusi.</p> <p><strong>Kuidas ennast aidata?</strong></p> <p>Suuremate probleemide ennetamiseks tuleks:</p> <ul> <li>pilgutada tihedamalt silmi. Normaalne pilgutuskordade arv, mis tagab silma piisava niisutamise, on 22 korda minutis. Iga pilgutusega vabaneb silma pinnale mikroskoopiline kogus pisaravedelikku, mis jaotub t&auml;nu laugude liikumisele &uuml;htlaselt &uuml;le silma;</li> <li>vajadusel kasutada niisutavaid silmatilkasid, nn kunstpisaraid;</li> <li>kasutada arvutiga t&ouml;&ouml;l prille, kui silmaarst on need m&auml;&auml;ranud (kontaktl&auml;&auml;tsed v&otilde;ivad m&otilde;juda kuivatavalt);</li> <li>asetada ekraan silmadest pisut kaugemale, kui on tavaline lugemiskaugus ja v&otilde;imaluse korral paigutada ekraan nii, et selle &uuml;lemine serv ei oleks silmadest k&otilde;rgemal;</li> <li>j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;ruumi valgustus ei oleks liiga ere ja ekraan oleks peegeldustevaba;</li> <li>planeerida t&ouml;&ouml;sse puhkepause, ideaalseks loetakse 15 minutit pausi iga 45 minuti t&ouml;&ouml; j&auml;rel;</li> <li>pauside ajal v&otilde;iks vaadata kaugusesse. See aitab silmalihastel taastada loomuliku asendi ja puhata. K&otilde;ige lihtsam on suunata pilk aknast v&auml;lja.</li> </ul> <p>&bdquo;Silmadele on kasulikud ka harjutused, nagu n&auml;iteks &uuml;les-alla ja vasakule-paremale vaatamine ning silmade ringitamine. Kindlasti ei soovita pausi ajal lugeda ega nutitelefonis tegutseda,&ldquo; jagas N&otilde;mme Silmakeskuse arst soovitusi.</p> <p><strong>Kui sageli silmi kontrollida?</strong></p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;iks silmi kontrollida iga 2 aasta tagant. &bdquo;Selle alla kuulub tavaliselt n&auml;gemise kontroll kaugele ja l&auml;hedale, silmade optilise ehituse ning silmar&otilde;hu m&otilde;&otilde;tmine, prillide vajaduse v&auml;ljaselgitamine ja vajadusel prillide m&auml;&auml;ramine. Silmaarst kontrollib ka silmap&otilde;hja olukorda,&ldquo; tegi Neier protseduuridest &uuml;levaate. Kaebuste korral v&otilde;ib muidugi arsti k&uuml;lastada ka sagedamini.</p> <p><strong>Kas t&ouml;&ouml;andja peab prillid h&uuml;vitama?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama v&auml;hemalt poole t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tavale inimesele prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamise juhul, kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.</p> <p>Levinud praktika kohaselt hangib t&ouml;&ouml;taja endale prillid ja t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab seej&auml;rel nende maksumuse (mingi rahalise piiri v&otilde;i protsendi ulatuses koguhinnast). H&uuml;vituse suurus peab olema piisav prillide soetamiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib osta kallimaid prille, kui t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab, peab ta ise juurde maksma.</p> <p>Kui ostetud prille kasutatakse ka t&ouml;&ouml;ga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse osakaal. Ettev&otilde;tlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul, kui ettev&otilde;tlusega mitteseotud osa maksumuse tasub t&ouml;&ouml;taja, siis t&ouml;&ouml;andjal t&auml;iendavaid maksukohustusi aga ei teki.</p> <ul> <li>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2774" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;tamisest arvutiga </a></li> <li>Pea puhkepause ning <a href="/redirect/1781" target="_blank">tee silmadele harjutusi</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Pixabay/fancycrave1</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1760Tallinnas toimub rahvusvaheline mitmekesisuse konverents2017-11-06<p><strong>T&auml;na ja homme toimub Tallinnas konverents &bdquo;<a href="https://humanrights.ee/uritused/uleeuroopaline-konverents-mitmekesisuse-ja-juhtimise-teemal/" target="_blank">Mitmekesisus ja juhtimine muutuvas maailmas</a>&ldquo;, kus r&auml;&auml;gitakse tehnoloogia, ettev&otilde;tete ja uute &auml;rimudelite m&otilde;just soolise, etnilise, religioosse, seksuaalse, aga ka vanuselise mitmekesisuse edendamisel. &Uuml;ritusel osalevad ettev&otilde;tete juhatuste esindajad, mitmekesisuse seisukohalt silmapaistvad ettev&otilde;tted, teadlased, poliitikakujundajad, kodaniku&uuml;hiskonnaorganisatsioonid jpt.</strong></p> <p>&bdquo;Paljud ettev&otilde;tted on m&otilde;istnud, et inimeste mitmekesisus on konkurentsieelis, mitte probleem," &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Diskrimineerimine pole mitte &uuml;ksnes ebainimlik, vaid see on ettev&otilde;ttele ka majanduslikult kahjulik. Kui inimesed tunnevad, et nende erinevusi n&auml;hakse organisatsioonis v&auml;&auml;rtusena, on nad motiveeritumad, nende p&uuml;hendumus oma t&ouml;&ouml;le on suurem ning t&ouml;&ouml;tulemused paremad.&ldquo;</p> <p>Turu-uuringute AS l&auml;bi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et suur osa (81%) Eesti elanikest on arvamusel, et t&ouml;&ouml;andjad peaksid oma t&ouml;&ouml;tajaid rohkem teavitama v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest. Veelgi enam (83%) inimesi peab oluliseks, et ettev&otilde;tted ja organisatsioonid p&ouml;&ouml;raksid oma tegevuses rohkem t&auml;helepanu v&otilde;rdsele kohtlemisele. Konverentsil selgitavad tuntud ettev&otilde;tete juhid ja esindajad l&auml;bi praktiliste n&auml;idete, miks nende jaoks on inimeste erinevuste austamine oluline ning kuidas on see seotud juhtimise ja eduka ning kasumliku &auml;ritegevusega.&nbsp;</p> <p>2012.aastast alates on Eesti ettev&otilde;tetel, avaliku sektori organisatsioonidel ja vaba&uuml;hendustel olnud v&otilde;imalik liituda Eesti mitmekesisuse kokkuleppega. Mitmekesisuse kokkuleppega kinnitab liituja, et l&auml;htub oma t&ouml;&ouml;s v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest ja kohtleb oma t&ouml;&ouml;tajaid, kliente ning koost&ouml;&ouml;partnereid nendest p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htuvalt. Kokkuleppe tegevust koordineerib Eesti Inim&otilde;iguste Keskus. M&ouml;&ouml;dunud n&auml;dalal m&ouml;&ouml;dus viis aastat sellest, kui Eesti liitus mitmekesisuse leppega.</p> <p>Vaata lisaks <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/liitunud-ettevoted/" target="_blank">Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehelt</a>. Konverentsi korraldavad Sotsiaalministeerium, Euroopa Komisjon ja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus. &Uuml;rituse otse&uuml;lekannet saab j&auml;lgida <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tana-delfi-tv-s-mitmekesisus-ja-juhtimine-muutuvas-maailmas?id=80072552" target="_blank">Delfi kodulehelt</a>.</p> <p>FOto: SXC/Vjeran Lisjak</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1759Kuidas hoida silmi arvutiga töötamisel?2017-11-06<p><strong>Mind m&auml;&auml;rati meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks. Muuhulgas on mu &uuml;lesanne v&otilde;tta tarvitusele abin&otilde;ud v&auml;hendamaks t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;ju. Tervisekontrollil on mitmel t&ouml;&ouml;tajal tuvastatud n&auml;gemise halvenemine ning oleme hankinud t&ouml;&ouml;tajatele kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid. See on aga tegelemine tagaj&auml;rgedega. Mida tuleks teha, et ennetada silman&auml;gemise halvenemist?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Silmi m&otilde;jutavad negatiivselt mitmed t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, nagu n&auml;iteks kuvariga t&ouml;&ouml;tamise koha kujundus, puudulik valgustus, t&ouml;&ouml;taja vaatev&auml;ljas olevad valgusallikad v&otilde;i nende peegeldumine kuvariekraanilt.</p> <p>N&auml;gemisteravuse langusele v&otilde;ib eelneda mitmeid s&uuml;mptome, nagu silmade valulikkus, s&uuml;gelus, &auml;rritus, samuti n&auml;gemise h&auml;gustumine ja topeltn&auml;gemine. Kuna n&auml;gemistaju tekib ajus, siis silmade koormamisega v&otilde;ivad kaasneda peavalud, pearinglus, v&auml;simus ja seel&auml;bi langeda t&ouml;&ouml;viljakus.</p> <p>Mida rohkem t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ohuteguritega kokku puutub, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega silmad ja n&auml;gemine kahjustuvad. Puhkuse korral silmade v&auml;simuse s&uuml;mptomid taanduvad. Pidev silmadele m&otilde;juv koormus ja v&auml;hene v&auml;simusest taastumise aeg tekitavad tervisekahjustuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sist peaks selguma, millele suunata ennetust&ouml;&ouml; p&otilde;hit&auml;helepanu.&nbsp; Riskianal&uuml;&uuml;si koostamise k&auml;igus hinnatakse iga t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamiskohta ka n&auml;gemist ohustavate tegurite osas. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemuste alusel saate vajadusel rakendada abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;tingimuste ja t&ouml;&ouml;korralduse parendamiseks. Kuna silmadele puhkuse andmine on v&auml;ga t&auml;htis, tuleks t&ouml;&ouml; korraldada selliselt, et t&ouml;&ouml;taja saab silmade &uuml;lepinge ennetamiseks vaheldada kuvariga t&ouml;&ouml;tamist teistlaadsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega v&otilde;i pidada perioodiliselt puhkepause. V&auml;ltige &uuml;letundide tegemist.</p> <p>Samuti on t&ouml;&ouml;andjale abiks t&ouml;&ouml;tajate n&auml;gemist kontrollinud&nbsp; t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitused t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks.</p> <p>Vaata lisaks<strong><a href="/redirect/2774" target="_blank"> T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte arvutiga t&ouml;&ouml;tamisest</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1756Ületunnitöö2017-11-02<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras kolmandas artiklis r&auml;&auml;givad tudengid &uuml;letunnit&ouml;&ouml;st. </strong></p> <p>&Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on aktuaalne teema, mis vajab t&auml;helepanu. Paljud t&ouml;&ouml;tajad teevad etten&auml;htust pikemaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi, et teenida lisa v&otilde;i olla vastutulelik ning lojaalne oma t&ouml;&ouml;andjale. Kas sellel on kindlad piirangud ning mis v&otilde;ivad olla tagaj&auml;rjed? Kas ja kuidas peaks &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tasustatud olema?</p> <p>&Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;tamine &uuml;le t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja. Seda saab teha kas t&ouml;&ouml;andja p&otilde;hjendatud korraldusel v&otilde;i poolte kokkuleppel. &Uuml;letundide tegemine on etten&auml;gematu ajutine olukord ning enamasti p&otilde;hjendatud erakorraliste s&uuml;ndmustega. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt v&otilde;ib &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d n&otilde;uda vaid erijuhtudel, see peab olema vajalik etten&auml;gematutel asjaoludel. Selleks on kas kahju &auml;rahoidmine v&otilde;i kui t&ouml;&ouml; on vahetustega ning t&ouml;&ouml;taja ei ilmu &otilde;igel ajal t&ouml;&ouml;le, kuid t&ouml;&ouml; tegemine ei tohi katkeda.</p> <p>Kuna &uuml;letunnit&ouml;&ouml; ei ole ette planeeritud, siis on t&ouml;&ouml;andjal vaja t&ouml;&ouml;tajaga &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemine iga kord eraldi kokku leppida. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemist ei tohi n&otilde;uda alaealiselt, rasedalt ja t&ouml;&ouml;tajalt, kellel on &otilde;igus rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele. Olenemata sellest tuleb &uuml;letunnit&ouml;&ouml; vajadust kaaluda alati ka teistel juhtudel, sest arvestada tuleb sellega, kas t&ouml;&ouml;taja suudab &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d teha oma tervist kahjustamata.</p> <p>&Uuml;letundide tegemine on v&auml;sitav ja kurnav ning pikapeale v&otilde;ib see hakata t&ouml;&ouml;taja tervisele. T&ouml;&ouml;taja peab saama piisavalt puhke- ja vaba aega. &Uuml;letundide tegemisel on kehtestatud ka oma piirnormid. N&auml;iteks ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas koos &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga &uuml;letada keskmiselt 48 tundi kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Samuti ei tohi vahetuse pikkus koos &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Seadus eeldab, et &uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse eelk&otilde;ige vaba ajaga. P&otilde;hjus seisnebki selles, et kaitsta t&ouml;&ouml;taja tervist ja ohutust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d h&uuml;vitada ka rahas, sel juhul tuleb tal see t&ouml;&ouml;tajaga eelnevalt kokku leppida. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitamisel rahas tuleb t&ouml;&ouml;andjal maksta t&ouml;&ouml;tajale 1,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu. Sealjuures tuleb arvestada, et kui t&ouml;&ouml;taja teeb &uuml;letunde &ouml;&ouml;ajal v&otilde;i riigip&uuml;hal, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada lisaks &uuml;letunnit&ouml;&ouml;le ka see.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud pidama &uuml;letunnit&ouml;&ouml; arvestust iga t&ouml;&ouml;taja ja iga &uuml;letunnit&ouml;&ouml; juhu kohta eraldi. T&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestuse korral loetakse &uuml;letundideks t&ouml;&ouml;tundide &uuml;ldarvust &uuml;letatud tunnid.</p> <p>&Uuml;letunde tehes ole alati kursis oma &otilde;iguste ja kohustustega. Ole teadlik, et &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tuleb alati eelnevalt kokku leppida ning on t&auml;htis, et olenemata &uuml;letundidest peab sulle j&auml;&auml;ma piisavalt puhkeaega. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitamiseks m&otilde;eldud vaba aeg antakse kokkulepitud t&ouml;&ouml;ajast ning tasustatakse seega nagu tavaline t&ouml;&ouml;aeg. Ole t&auml;helepanelik ja soovitan sul pidada arvestust tehtud &uuml;letundide osas.</p> <p>Vaata lisaks ka <strong><a href="/redirect/384" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte &uuml;letunnit&ouml;&ouml;st</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1751Kaupade maha ja peale laadimisel tuleb olla tähelepanelik ja hoolikas2017-11-02<p class="img-left"><img width="189" height="143" src="/UserFiles/Furgoon_juhtunud_Holland.png" /></p> <p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Hollandis juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Kogemuste ja v&auml;lja&otilde;ppega veokijuht, kellel on mitu veokijuhi sertifikaati hakkas t&ouml;&ouml;stusalal maha laadima kaupu.</p> <p class="img-left"></p> <p>Ohver lasi enda veoki tagaluugi s&otilde;idukist v&auml;ljaspool asuva ja kahe k&auml;ega juhitava juhtseadme abil alla. Juhtseadet kasutati n&otilde;uetekohaselt. Juhtimiss&uuml;steem vastas masinadirektiivi ja &uuml;htlustatud standardite EN 1756-1:2001 ja A1: 2008 n&otilde;uetele. Koheselt p&auml;rast seda, kui tagaluuk hakkas avanema, pistis ohver pea laadruumi vaatamiseks laskuva tagaluugi ja furgooni vahele. Sedasi tehes sulges ta uuesti tagaluugi. Juhi pea j&auml;i tagaluugi ja furgooni vahele ning ohver l&auml;mbus s&uuml;ndmuskohal.</p> <p>Tagaluugi uuesti sulgemise p&otilde;hjus ajal, mil pea oli tagaluugi ja furgooni vahel, on teadmata. Arvame, et ohver m&otilde;istis, et unustas enda kahvelt&otilde;stuki kliendi juurde ja &uuml;ritas selles veenduda. Ta ei m&otilde;istnud tagaluugi sulgemisel, et ta pea on endiselt tagaluugi ja haagise vahel.</p> <p>Oleme hoolimata tunnistajate puudumisest suutnud selgitada v&auml;lja veokijuhi k&auml;itumise &ndash; seda t&auml;nu kohapealsele turvakaamerale. &nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Veokijuhi pea j&auml;i furgooni ja tagaluugi vahele l&otilde;ksu. Ohver hukkus kohapeal l&auml;mbumise tagaj&auml;rjel. Ohver pistis pea kaubaruumi vaatamiseks furgooni ja tagaluugi vahele. Ohver sulges kaubaruumi vaadates uuesti tagaluugi.</p> <p><img width="239" height="193" src="/UserFiles/Konsool_Juhtunud_kuid_Holland.png" />S&otilde;ltumata kahe k&auml;ega juhitava juhtimisseadme n&otilde;uetekohasest kasutamisest oli endiselt olemas pea ohutsooni seadmisega seotud risk. Tegu oli teadlikkuse ja isikliku k&auml;itumise probleemiga. Seda t&uuml;&uuml;pi &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks on vajalik teavitustegevus ja omavahelise suhtlemise julgustamine.</p> <p>Isegi siis, kui seadusega kehtestatud n&otilde;uetele vastavaid masinaid kasutavad kogemustega juhid, on endiselt olemas &otilde;nnetuse oht kuna suure t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;ttu unustatatkse t&ouml;&ouml;tada vastavalt juhenditele ja teadmistele.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1755Hea tervis kui konkurentsieelis2017-10-31<p><strong>Kehva tervise t&otilde;ttu l&auml;heb aastas kaotsi suur hulk v&auml;&auml;rtuslikku aega. Siia alla v&otilde;ib arvestada nii haiguse t&otilde;ttu kaduma l&auml;inud t&ouml;&ouml;tunde kui ka varaseid pensionilej&auml;&auml;misi, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ja k&otilde;rget suremust t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna hulgas. T&ouml;&ouml;ealiste puudulik tervisek&auml;itumine, t&auml;helepanematus enda suhtes ja halb terviseseisund ei v&otilde;imalda kasutada t&auml;ielikult t&ouml;&ouml;j&otilde;u potentsiaali, m&otilde;jutades negatiivselt elukvaliteeti, t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumist ja t&ouml;&ouml;taja produktiivsust. Seet&otilde;ttu kannatab nii &uuml;ksikisik kui ka &uuml;hiskond tervikuna.</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 18 graafik tooelu.jpg" /></p> <p>Viimastel aastak&uuml;mnetel on arusaam tervislikust t&ouml;&ouml;kohast astunud pika sammu edasi. T&ouml;&ouml;kohal tervise edendamine ning tervist v&auml;&auml;rtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomine on muutumas ettev&otilde;tluse normaalseks osaks.</p> <p>TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti K&uuml;lli Luugi s&otilde;nul muutub olukord Eesti ettev&otilde;tetes pidevalt paremaks, kuid l&auml;bivalt heaks seda veel pidada ei saa. &bdquo;Sageli k&uuml;sivad n&otilde;u just suuremad ettev&otilde;tted v&otilde;i rahvusvahelise osalusega firmad. Tervislike eluviiside toetamine organisatsioonis on kindlasti lihtsam, kui finantsv&otilde;imekus on suurem. Samas ei ole see l&otilde;puni m&auml;&auml;rav. K&otilde;ige olulisem on soov panustada ja selles osas on tublid ka v&auml;ikesed ja mikroettev&otilde;tted. Arutelude ja katsetuste&nbsp; pinnalt tekivad ka j&otilde;ukohased lahendused,&ldquo; selgitas Luuk, kelle s&otilde;nul on tervislikke eluviise soosivast t&ouml;&ouml;keskkonnast &uuml;hteviisi kasu nii suurel kui ka v&auml;ikesel ettev&otilde;ttel.</p> <p><strong>Kuidas tervislikke eluviise toetatakse?</strong></p> <p>Klassikaliselt on tervise ja heaolu toetamiseks&nbsp; kaks&nbsp; l&auml;henemisviisi: l&uuml;hiajaline perspektiiv (projektit&ouml;&ouml;) ja pikaajaline, s&uuml;steemne l&auml;henemine. M&otilde;lemal juhul&nbsp; tuleks l&auml;htuda konkreetse ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest ja nende vajadustest.</p> <p>Populaarsemateks sekkumisviisideks Eestis on t&auml;na tasakaalustatud toitumise ja liikumisaktiivsuse edendamine. Tasakaalustatud toitumise toetamise n&auml;idetena saab tuua t&ouml;&ouml;kohal puu- ja k&ouml;&ouml;giviljade pakkumise, samuti koost&ouml;&ouml; tegemise samas majas asuvate toitlustusasutustega eesm&auml;rgiga pakkuda mitmek&uuml;lgset ja tervislikku valikut.</p> <p>Liikumisaktiivsuse toetamisel on j&auml;rjest enam neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes toetavad rahaliselt t&ouml;&ouml;tajate&nbsp; treeninguid ja/v&otilde;i massaaži v&otilde;i soetavad v&otilde;imlemisvahendeid , propageerivad &uuml;hiseid liikumistegevusi, loovad&nbsp; organisatsiooni spordiklubi vms.</p> <p>H&auml;sti populaarseks on viimasel ajal muutunud majasiseste terviseradade loomine. Kontorihoonete pikad koridorid ja trepid muudetakse m&auml;ngulises vormis omaette v&auml;ljakutseks, mida virgutuspausil p&auml;eva jooksul l&auml;bida. Nii ei pea isegi majast v&auml;ljuma ning sammud ja meetrid kogunevad justkui iseenesest. Siserajad sobivad h&auml;sti ka p&uuml;stijalakoosolekuteks.</p> <p>Samuti saab j&auml;rjest enam hoogu sisse v&otilde;itlus tubakavaba t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest, piirates suitsetamiseks m&otilde;eldud alasid kaitstes sellega mittesuitsetajaid&nbsp; ja toetades suitsetajaid tubakast loobumisel.</p> <p><strong>Kasu t&ouml;&ouml;andjale</strong></p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri andmetel on tervislikke eluviise soodustava t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel v&otilde;tmeroll t&ouml;&ouml;andjal. Ta saab panustada:</p> <ul> <li>n&auml;idates p&uuml;hendumust ja pakkudes t&auml;ielikku tuge, kaasa arvatud n&auml;htav osalemine;</li> <li>integreerides programmi organisatsiooni protsessidesse ja poliitikatesse nende alalise osana;</li> <li>soodustades t&ouml;&ouml;tajate aktiivset kaasamist ja osalemist meetmete kavandamisel ning elluviimisel.</li> </ul> <p>&bdquo;Tubli ja m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;andja ei tee investeeringuid aga ehku peale vaid soovib reaalseid tulemusi. Siin on oluline m&otilde;ista, et tulu investeeringust laekub viibega. T&ouml;&ouml;koha tervist edendavate tegevuste tulemuste hulka kuuluvad n&auml;iteks t&ouml;&ouml;lt puudumise v&auml;henemine, t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni t&otilde;us, suurem tootlikkus,&ldquo; kirjeldas Luuk. Tema s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tajat v&auml;&auml;rtustavas kollektiivis v&auml;iksem personalivoolavus ning lihtsam uusi t&ouml;&ouml;k&auml;si v&auml;rvata, sest organisatsioonile on kujunenud positiivne ja inimesest hooliv maine.</p> <p>TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti s&otilde;nul kinnitavad maailmas l&auml;bi viidud uuringud ja eri riikide kogemused kolme olulist asja:</p> <ol> <li>Ebatervislikud, ebaturvalised ja stressirohked t&ouml;&ouml;kohad t&auml;hendavad t&ouml;&ouml;andjale lisakulusid.</li> <li>T&ouml;&ouml;kohal teostatud l&auml;bim&otilde;eldud sekkumised aitavad s&auml;&auml;sta v&auml;hemalt 20% k&otilde;nealustest kuludest.</li> <li>Laiaulatuslikud tervisliku t&ouml;&ouml;kohaga seotud sekkumised toovad rohkem tagasi kui nende tegemata j&auml;tmisega s&auml;&auml;sta &otilde;nnestub.</li> </ol> <p><strong>Kuidas alustada?</strong></p> <p>Esimese asjana v&otilde;iks meeskonnaga&nbsp; arutada, mis on k&otilde;ige olulisem ja vajab muutust. Iga organisatsioon on erinev ja ka t&ouml;&ouml;ga seotud riskid on erinevad. Kui kontorit&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva vajada rohkem liikumist, siis postiljoni jaoks oleks asjakohasem&nbsp; hoopis vaktsineerimine v&otilde;i vitamiinirikas vahepala, mis hoiab organismi immuuns&uuml;steemi tugevana.</p> <p>Seega on heaks stardikohaks t&ouml;&ouml;tajate profiili v&otilde;i profiilide kaardistamine ja tervist v&auml;&auml;rtustavate eesm&auml;rkide seadmine. Eesm&auml;rgiks v&otilde;ib olla ka spordip&auml;eva korraldamine (eespool kirjeldatud l&uuml;hiajaline l&auml;henemine), kuid m&otilde;jusamate muutuste saavutamiseks tuleks m&otilde;elda suuremalt ja leida v&otilde;imalusi inimese heaolu&nbsp; igap&auml;evaseks parendamiseks.</p> <p><strong>Kelle k&auml;est n&otilde;u k&uuml;sida?</strong></p> <p>Tervise Arengu Instituut pakub tasuta t&ouml;&ouml;koha tervisedenduse alast n&otilde;ustamist. N&otilde;ustamise raames k&uuml;lastavad organisatsiooni kaks mentorit, kes annavad n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikumaks muutmiseks ja tutvustavad teiste t&ouml;&ouml;andjate h&auml;id kogemusi.</p> <p>N&otilde;ustamise soovist andke teada e-posti aadressile <a href="mailto:kulli.luuk@tai.ee">kulli.luuk@tai.ee</a>.</p> <p>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portali teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/2515" target="_blank">Tubakaennetus t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="/redirect/2251" target="_blank">Tervislik toitumine t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="/redirect/2505" target="_blank">Tervisedendus</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1754Mis võib tööl kahjustada töötaja luu- ja lihaskonda?2017-10-30<p><strong>Meil tekkis juhatajaga arutelu ning j&auml;in vastamisega h&auml;tta. Palun selgitage - kuidas t&ouml;&ouml; ajal korduvalt &uuml;hesuguse liigutuse tegemine ohustab t&ouml;&ouml;taja luu- ja lihaskonda?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Sama t&uuml;&uuml;pi liigutused v&otilde;ivad hakata t&ouml;&ouml;tajat kahjustama siis, kui need koormavad samu liigeseid ja lihasgruppe; liigutusi tehakse sageli, kiiresti ja suhteliselt pika aja jooksul. Kuna liigutustevahelistel l&uuml;hikestel perioodidel lihased v&auml;simusest ei taastu, peab inimene rohkem pingutama, kulub rohkem energiat ning j&auml;rk-j&auml;rgult lihased koormatakse &uuml;le. Osa lihaseid v&auml;sivad kiiremini, osa aeglasemalt. Sageli on vaevused ja vigastused just &otilde;lav&ouml;&ouml;tmes ja &uuml;laj&auml;semetes.</p> <p>Mida kiirem on t&ouml;&ouml;tempo, seda v&auml;hem on lihasv&auml;simusest taastumiseks aega ning seda k&otilde;rgem on risk vigastuste tekkimiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja ei saa liigutuste tempot ise m&auml;&auml;rata n&auml;iteks koosteliini, konveieri v&otilde;i kehtestatud t&ouml;&ouml;normi t&otilde;ttu, m&otilde;jutab see t&ouml;&ouml;tajat ka ps&uuml;&uuml;hiliselt. V&auml;lis&auml;rritajatele reageerib n&auml;rvis&uuml;steem lihaspingetega, mille t&otilde;ttu lihas kiiremini v&auml;sib, on j&auml;igem ja suureneb kahjustuste risk. Inimesele on loomup&auml;rane t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tada erineva tempoga.</p> <p>Sama t&uuml;&uuml;pi liigutuste kordumine on vaid &uuml;ks ohutegur luu- ja lihaskonna vaevuste ja vigastuste kujunemisel. T&ouml;&ouml;tamisel esineb sageli sundasendeid, raskuste teisaldamist, liigutusi, mis n&otilde;uavad lihaste &uuml;lem&auml;&auml;rast venitamist ja j&otilde;u rakendamist. Kehvas seisundis tugi- ja liikumiselundkonnal on risk kahjustuda suurem nii t&ouml;&ouml;l kui kodus.</p> <p><strong><a href="/redirect/2814" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist </a></strong>leiate n&otilde;uandeid, kuidas muuta t&ouml;&ouml;kohta ergonoomiliseks, sealhulgas v&auml;hendada koormust t&ouml;&ouml;taja luu- ja lihaskonnale.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tteod, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta. Ettev&otilde;tjad saavad konsultandi oma ettev&otilde;ttesse kutsuda kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti|&auml;t|ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta. T&auml;psemat infot teenuse kohta leiate&nbsp;<strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tasuta-tookeskkonna-konsultandi-teenus/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1753Oktoobri viimasel pühapäeval minnakse üle talveajale. 2017-10-27<p><strong>&Ouml;&ouml;l vastu 29. oktoobrit kell 4.00 keeratakse kell tunni v&otilde;rra tagasi. T&ouml;&ouml;tajate jaoks, kes sellel &ouml;&ouml;l t&ouml;&ouml;d teevad, v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;he t&ouml;&ouml;tunni lisandumist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;tavad esmasp&auml;evast reedeni p&auml;evasel ajal, see ei m&otilde;juta. Samuti ei muutu kuu &uuml;ldine t&ouml;&ouml;aeg. Kellakeeramine puudutab neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes on &ouml;&ouml;l vastu p&uuml;hap&auml;eva t&ouml;&ouml;l. See t&auml;hendab, et &ouml;&ouml;vahetuses t&ouml;&ouml;tajatel tekiks justkui lisatund tavap&auml;rasele t&ouml;&ouml;vahetusele juurde.</p> <p>Lisatunniga tuleks arvestada juba t&ouml;&ouml;ajakava koostamise ajal. Lisatund toob kaasa pikema t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Oluline on t&auml;hele panna, et pikemas t&ouml;&ouml;vahetuses tuleb pooltel kokkuleppele j&otilde;uda ning t&ouml;&ouml;vahetuse pikkus ei tohi &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Lisatund v&otilde;ib tekitada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemiseks peab olema t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vaheline kokkulepe. Seet&otilde;ttu v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja kohustub tegema t&ouml;&ouml;d &uuml;le kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja, antud juhul tund aega kauem. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tajatel h&uuml;vitatakse v&otilde;imalikud &uuml;letunnid (kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund) arvestusperioodi l&otilde;pus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a><br /><a href="/redirect/384" target="_blank">&uuml;letunnit&ouml;&ouml;</a><br /><a href="/redirect/903" target="_blank">summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1750Euroopa töötervishoiunädala raames toimuvad töökeskkonnalased filmiõhtud2017-10-25<p><strong>23. - 27. oktoobril t&auml;histatakse &uuml;leeuroopalist t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&auml;dalat, mille fookuses on targalt ja tervist hoidvalt t&ouml;&ouml;tamine. T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dala raames toimub sel kolmap&auml;eval Tallinnas ja neljap&auml;eval Tartus t&ouml;&ouml;keskkonnaalane filmi&otilde;htu, kus n&auml;idatakse dokumentaalfilmi &bdquo;Olla &otilde;petaja&ldquo;.</strong></p> <p>Filmi&otilde;htul linastuv film &bdquo;Olla &Otilde;petaja&ldquo; on saanud 2016. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. Emotsionaalne film on lugu kolmest noorest &otilde;petajast ja nende esimesest t&ouml;&ouml;kogemusest koolis, Saksamaal. Nad m&otilde;istavad, et nende &otilde;pingud on j&auml;tnud nad ette valmistamata &uuml;heks k&otilde;ige vastutustundlikumaks ja olulisemaks t&ouml;&ouml;ks. See on lugu noortest, kelle idealism p&otilde;rkub kokku karmi reaalsusega. Filmi j&auml;rel toimub arutelu, kus r&auml;&auml;gitakse tulevikut&ouml;&ouml;st, muutunud t&ouml;&ouml;keskkonnast, muutusest t&ouml;&ouml;turul, erineva vanusega t&ouml;&ouml;tajatest, stressist ja l&auml;bip&otilde;lemisest, t&ouml;&ouml; m&otilde;testatusest ning t&ouml;&ouml;r&otilde;&otilde;must. Arutelu modereerib Meeletervis O&Uuml; tegevjuht ja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul tuleb igat t&ouml;&ouml;d tehes teada, kuidas v&auml;ltida ohte ning hoida tervist. &bdquo;Olgu &otilde;petajad, kontorit&ouml;&ouml;tajad v&otilde;i tehaset&ouml;&ouml;lised, me k&otilde;ik puutume oma t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku erinevate ohuteguritega, mis v&otilde;ivad tervist kahjustada. Me oleme rohkem harjunud r&auml;&auml;kima f&uuml;&uuml;silistest, keemilistest ohuteguritest, kuid aasta aastalt suureneb ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite hulk meie t&ouml;&ouml;keskkonnas,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>Maripuu s&otilde;nul on &uuml;heks v&otilde;imaluseks ohtude v&auml;hendamisel t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, mis aitab v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ning s&uuml;venemist. &ldquo;T&ouml;&ouml;taja peaks saama innustust ja tuge, et ta julgeks probleemidest ning puudustest t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;andjaga r&auml;&auml;kida. Sageli peljatakse t&ouml;&ouml;alastest k&uuml;simustest oma &uuml;lemusega r&auml;&auml;kida, kuna kardetakse t&ouml;&ouml;d kaotada,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Tallinnas toimub filmi&otilde;htu kolmap&auml;eval, 25. oktoobril kinos Artis algusega kell 15 ning Tartus neljap&auml;eval, 26. oktoobril Apollo kinos L&otilde;unakeskuses algusega kell 15.</p> <p>Filmi treileriga saab tutvuda SIIN ning t&auml;psemalt saab filmi&otilde;htute kohta lugeda SIIT.</p> <p>Filmi&otilde;htuid korraldab T&ouml;&ouml;inspektsioon ja need saavad teoks Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; raames. Kampaania eesm&auml;rk on edendada j&auml;tkusuutlikku t&ouml;&ouml;tamist ja tervena vananemist t&ouml;&ouml;elu algusest saadik. R&otilde;hk on ennetamisel, heade tavade jagamisel ja koost&ouml;&ouml;l erinevate osapoolte vahel. Eestis on kampaania r&otilde;huasetus tervisekontrolli ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise t&auml;htsusel.</p> <p>Kampaania kohta leiab rohkem infot T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikud-tookohad-soltumata-east">http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikud-tookohad-soltumata-east</a> ja kampaania ametlikult kodulehelt <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">http://www.healthy-workplaces.eu/et</a>.</p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri kohta leiab infot Facebookist, Twitterist, organisatsiooni blogist v&otilde;i igakuist uudiskirja tellides. Agentuuri kodulehek&uuml;lg: <a href="http://osha.europa.eu">http://osha.europa.eu</a>.</p> <p>Foto: pixabay/geralt</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1748Tööinspektsioon andis välja „Hea töökeskkond 2017“ ning töökeskkonna parimate praktikate auhinnad2017-10-24<p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval tunnustas T&ouml;&ouml;inspektsioon &uuml;hte v&auml;ike- ja &uuml;hte suurettev&otilde;tet Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnaga. Kolm ettev&otilde;tet p&auml;lvisid tunnustuse parima praktika rakendamise eest t&ouml;&ouml;keskkonna ohutumaks ning tervist hoidvaks muutmise eest.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul rajaneb ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuskultuur t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate koost&ouml;&ouml;l. &bdquo;Sel aastal tunnustame hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad on koos p&uuml;&uuml;dnud t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Tihtipeale pole sugugi vaja suuri investeeringuid, et t&ouml;&ouml;koht oleks ohutu, vaja on ennek&otilde;ike head tahet ja leidlikkust,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2017 auhinnad p&auml;lvisid Baltic Oil Service ning Derivco Estonia. Baltic Oil Service on v&otilde;rdlemisi noor ettev&otilde;te, kus on kohe algusest peale korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonda nii, et see oleks ka p&auml;riselt t&ouml;&ouml;tajate jaoks ohutu. R&otilde;hku on pandud t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele &ndash; juhendamise aluseks on konkreetsed ja h&auml;sti arusaadavad ohutusjuhendid, milles on kasutatud ka pildimaterjali ja skeeme reaalsest t&ouml;&ouml;kohast ning enne t&ouml;&ouml; alustamist r&auml;&auml;gitakse t&ouml;&ouml;tajaga kogu t&ouml;&ouml;protsess l&auml;bi. Ettev&otilde;te m&otilde;istab, et t&ouml;&ouml;keskkonnaga tegelemine on pidev protsess, mis &uuml;hest k&uuml;ljest aitab v&auml;ltida v&otilde;imalikke kahjusid, teisalt aga aitab ettev&otilde;ttel areneda.&nbsp;</p> <p>Suurettev&otilde;tte kategoorias osutus v&otilde;itjaks Derivco Estonia. Ettev&otilde;te hindab k&otilde;rgelt t&ouml;&ouml;tajate heaolu. Ettev&otilde;tte suurimaks probleemiks on pidevast kuvariga t&ouml;&ouml;tamisest tulenevad luu- ja lihaskonna ning n&auml;gemisprobleemid. Seet&otilde;ttu panustab ettev&otilde;te terviseedendamisse nii spordip&auml;evade korraldamisega v&otilde;i sporditoetuse maksmisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kogus aasta jooksul parimaid praktikaid, millega t&ouml;&ouml;andjad on p&uuml;&uuml;dnud muuta t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks. Auhinnad p&auml;lvisid AS Jeld-Wen Eesti, kus kaasati k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tegema ettepanekuid t&ouml;&ouml;keskkonna paremaks muutmisel. O&Uuml; Saue Production muutis laadimisalale piirde paigaldamisega t&ouml;&ouml;tajatele ohutumaks, samal ajal s&auml;ilitades t&ouml;&ouml;keskkonna mugavuse. O&Uuml; Hotell P&auml;rnu v&otilde;ttis toateenijate t&ouml;&ouml; kergendamiseks kasutusele varrega uksekiilu, mis s&auml;&auml;stab t&ouml;&ouml;tajaid sundasendist toauste avamisel.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1747Täna on töötervishoiupäev2017-10-24<p><strong>&Uuml;le-euroopalise t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&auml;dala raames t&auml;histatakse teisip&auml;eval Eestis t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva. Sel aastal on t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva fookuses ergonoomia ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamine.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dala pea&uuml;ritus toimub 24. oktoobril Tallinna Lauluv&auml;ljaku klaassaalis algusega kell 11. Lisaks huvitavatele loengutele saab k&uuml;lastada ka minimessi ala, kus erinevad t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajad tutvustavad oma teenuseid, et kokku viia teenuse osutajad ja selle kasutajad.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;keskkond meie tervist &uuml;sna suurel m&auml;&auml;ral. &bdquo;T&auml;iskasvanud inimene veedab suure osa ajast t&ouml;&ouml;l. Tarkus t&ouml;&ouml;tada ohutult ja tervist s&auml;&auml;stvalt m&otilde;jutab &uuml;sna palju seda, kui h&auml;sti ja kui kaua meie t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilib,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Tihti kiputakse arvama, et hea t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamine n&otilde;uab rohkelt ressurssi. Tegelikult on sageli v&otilde;imalik v&auml;ga lihtsate nippidega hoida oma tervist, v&auml;hendada pingeid ning t&ouml;&ouml;tada tulemuslikumalt,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval r&auml;&auml;gitakse ergonoomiast ning kuidas korraldada oma t&ouml;&ouml;d nii, et s&auml;iliks t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja ei tekiks haigusi. Ettekannetes keskendutakse sagedasematele probleemikohtadele nagu kael ja &otilde;lav&ouml;&ouml;de, k&auml;ed, k&otilde;rvad, selg, uni ja h&auml;&auml;l. Loenguid peavad ja kogemusi jagavad oma ala spetsialistid, f&uuml;sioterapeudid ja ergonoomid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval tunnustatakse ka 2017. aasta T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimate praktikate konkursi esikolmikut ning antakse &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsiooni auhind &bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond 2017". Eelmise aasta parimate praktikate laureaatidega saab tutvuda siin: <a href="http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/19">http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/19</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dal toimub EU-OSHA kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; raames . Kampaania kohta leiab rohkem infot T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikudtookohad-soltumata-east">http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikudtookohad-soltumata-east</a> ja kampaania ametlikult kodulehelt <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">http://www.healthy-workplaces.eu/et</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1746Kas tööampsu tegemisel sõlmitakse leping?2017-10-23<p><strong>Viimasel ajal on mitmed minu tuttavad teinud &uuml;he- v&otilde;i mitmep&auml;evaseid t&ouml;&ouml;ampse. Kuna see on minu jaoks uus, kuid tundub huvitava v&otilde;imalusena lisaraha teenimiseks, siis otsustasin ka proovida. Olen kuulnud, et s&otilde;lmitakse t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping. Ma ei ole varem selle lepingu alusel t&ouml;&ouml;d teinud. Kas see erineb kuidagi t&ouml;&ouml;lepingust?</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> T&ouml;&ouml;ampsu tegemine eeldab, et teate valdkonnast midagigi ehk l&auml;hete oma teadmiste ja oskustega kellelegi appi teenuse osutamise kokkuleppe raames. Mis omakorda t&auml;hendab, et teid ei pea enam keegi t&ouml;&ouml; tegemiseks v&auml;lja &otilde;petama, vaid pakute ise konkreetset teenust (kuigi eraisikuna). Siit ka pakutava lepingu valik ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping konkreetse tellimuse t&auml;itmiseks.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;lepingu puhul allub t&ouml;&ouml; tegija t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu puhul on t&ouml;&ouml;v&otilde;tja iseseisev tellimuse t&auml;itja. Ta teab t&auml;pselt, mis &uuml;lesannet tuleb t&auml;ita, kuidas seda teha, tal peavad eelduslikult olema vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid ja -riided ning ta peab suutma ka ise ette n&auml;ha ja ennetada sellise t&ouml;&ouml; tegemisega seotud ohtusid (ehk et ta vastutab oma t&ouml;&ouml;keskkonna eest ise).</p> <p>Eestis kasutataksegi t&ouml;&ouml; tegemiseks peamiselt kolme lepingu t&uuml;&uuml;pi &ndash; t&ouml;&ouml;leping, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping v&otilde;i k&auml;sundusleping. Nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- kui k&auml;sunduslepingu puhul tuleb t&auml;hele panna, et neid lepinguid reguleerib v&otilde;la&otilde;igusseadus. T&ouml;&ouml;v&otilde;tu- v&otilde;i k&auml;sundusleping s&otilde;lmitakse siis, kus isik osutab teenust vastavalt oma teadmistele ja p&auml;devusele ehk teda v&otilde;ib v&otilde;rrelda ettev&otilde;tjaga.</p> <p>Teenuse osutajale ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu korral t&ouml;&ouml;v&otilde;tjale ei ole seadusega ette n&auml;htud &otilde;igust p&otilde;hi-, lapse-, &otilde;ppe-, isa- ja muudele puhkustele nagu t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tajale. Kokku lepitakse t&ouml;&ouml; valmimise t&auml;htajas ja tasu maksmise tingimustes. &Uuml;ldjuhul lepitakse kokku konkreetses tasu suuruses ehk kui &uuml;lesanne t&auml;idetud, siis makstakse ka raha. Samas kui t&ouml;&ouml; teostamine peaks v&otilde;tma kauem aega kui esialgselt planeeritud, siis v&otilde;la&otilde;igusseaduse kohaselt ei tule maksta &uuml;letunnit&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i kui t&ouml;&ouml; teostamine peaks sattuma riigip&uuml;hale, siis ei tule vastupidiselt t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tamisele maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</p> <p>V&otilde;la&otilde;igusseaduse alusel teenuse osutamine annab inimesele suurema vabaduse. Samas ei ole tagatud samasugust kaitset nagu t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tamise korral ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tja v&otilde;i k&auml;sundisaaja peab m&otilde;istma, et ta on teenuse osutamisel nagu ettev&otilde;tja ehk tellija v&otilde;rdne partner, kes vastutab ise enda eest.</p> <p>Lisaks tasub &uuml;le vaadata muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe raames kehtivad ravikindlustuse p&otilde;him&otilde;tted: <a href="http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tooandja-kindlustatud-0/">http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tooandja-kindlustatud-0/</a></p> <p>&Otilde;igus ravikindlustusele on &uuml;he v&otilde;i mitme v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel t&ouml;&ouml;- v&otilde;i teenustasusid saavatel isikutel, kelle eest &uuml;ks v&otilde;i mitu juriidilist isikut maksavad sotsiaalmaksu &uuml;hes kuus kokku v&auml;hemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1744Tööinspektsioon: ka nädalavahetustel peab olema tagatud ohutu töö ehitusplatsidel2017-10-20<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust ning t&ouml;&ouml;tingimustest teavitamist ehitusobjektidel. Kontrolliti 18 ehitusobjekti, tuvastati 14 rikkumist ning algatati j&auml;relevalvemenetlus t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes olid j&auml;tnud t&ouml;&ouml;registrisse kandmata v&otilde;i l&auml;hetamise teatise esitamata 17 v&auml;lismaalase kohta.</strong></p> <p>L&auml;inud laup&auml;eval kontrollisid t&ouml;&ouml;inspektorid Tallinnas, Tartus ja P&auml;rnus 18 ehitusobjekti. T&ouml;&ouml;inspektorid p&ouml;&ouml;rasid t&auml;helepanu isikukaitsevahendite ja k&otilde;rgusest kukkumise kaitse vahendite kasutamisele. Samuti kontrolliti,&nbsp; kuidas on ehitusobjektil t&ouml;&ouml; korraldatud. T&ouml;&ouml;inspektor-juristid kontrollisid, kas t&ouml;&ouml;tajaid on teavitatud t&ouml;&ouml;tingimustest, kas on olemas kanne t&ouml;&ouml;tamise registrisse ning kas on t&auml;idetud Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste n&otilde;uded. T&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete rikkumisi fikseeriti 14 ning j&auml;relevalvemenetlus algatati 17 v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes ei olnud kandnud t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tamise registrisse v&otilde;i puudus nende kohta l&auml;hetamise teatis.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul lasub esmavastutus t&ouml;&ouml;tajate ohutuse eest t&ouml;&ouml;keskkonnas, sh ehitusobjektil t&ouml;id korraldaval peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjal, Eesti ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja puhul tema t&ouml;&ouml;andjal ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate korral sellele ettev&otilde;ttel, kes l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis vastu v&otilde;ttis. &bdquo;Ettev&otilde;tjad kurdavad, et t&ouml;&ouml;k&auml;si Eestis ehitusele ei j&auml;tku ning sageli on ehitusplatsidel kuulda v&otilde;&otilde;rkeelset juttu. T&ouml;&ouml;j&otilde;u palkamisel v&auml;ljastpoolt pole midagi halba, kui j&auml;rgitakse kehtivaid reegleid&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Teadaolevalt k&auml;ib kohati ka n&auml;dalavahetustel ehitustandril kibe t&ouml;&ouml;. Otsustasime kontrollida, kas ohutult t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;udeid j&auml;rgitakse, kas v&auml;ljastpoolt Eestit p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad on registreeritud ja kas nad on teadlikud meie reeglitest.&nbsp; Inspektorid kontrollisid ehitusplatse neljas suuremas linnas just n&auml;dalavahetusel selgitamaks, kas n&otilde;uetest peetakse siis v&auml;hem kinni kuna teatakse, et j&auml;relevalveametnikud n&auml;dalavahetustel &uuml;ldjuhul ei t&ouml;&ouml;ta,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>Kontrollitud ehitusobjektidel t&ouml;&ouml;tasid k&otilde;rvuti eestimaalastega ukrainlased, valgevenelased ja l&auml;tlased, kokku &uuml;le 60 t&ouml;&ouml;taja. J&auml;tkub j&auml;relevalvemenetlus t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes olid j&auml;tnud t&ouml;&ouml;tajad kandmata t&ouml;&ouml;tamise registrisse v&otilde;i kelle kohta puudus l&auml;hetamise teatis.</p> <p>Andmed l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta tuleb T&ouml;&ouml;inspektsioonile edastada e-posti teel hiljemalt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval. Teate v&otilde;ib esitada ka vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te, kui pooled on niimoodi kokku leppinud.</p> <p>Allikas:<a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"> T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1743Millist lepingut töö tegemiseks sõlmida?2017-10-19<p><strong>Oktoobris alanud Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Sel korral on vaatluse all t&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavad lepingud - t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;lpeing ning t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping. </strong></p> <p>K&auml;id aktiivselt t&ouml;&ouml;vestlustel ja l&otilde;puks n&auml;kkaski &uuml;ks magus koht ja sind oodatakse t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on mitmekesised ja ei j&otilde;ua &auml;ra oodata, et saaks asuda palka v&auml;lja teenima. Veel enne seda, kui koidab p&auml;ev, mil sammud seada uude kontorisse, heliseb telefon ja saad k&otilde;ne Maarikalt, kes on firma personaliosakonna spetsialist.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Palun saada mulle oma meiliaadres, elukoht ja isikukood, siis saadan sulle meilile t&otilde;&otilde;v&otilde;tulepingu allkirjastamiseks.&rdquo; T&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping? Mis asi see on? Kammid kiiresti peas l&auml;bi k&otilde;ik kuuldud info lepingute kohta. Ema t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepinguga ju, isa ka.. vist ? Mis vahet neil on, miks nad minuga s&otilde;lmivad t&ouml;&ouml;V&Otilde;TUlepingu?</p> <p>Jah, t&otilde;en&auml;oliselt su ema ja isa t&ouml;&ouml;tavad t&otilde;esti t&ouml;&ouml;lepingu alusel. T&ouml;&ouml;d tehakse reeglina t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Kuid &auml;ra muretse, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping ja k&auml;sundusleping on ka t&auml;iesti okeid ja legaliseeritud lepingud. T&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sundusleping s&otilde;lmitakse tavaliselt t&auml;htajaliselt ja siis kui sa osutad teenust, nt oled sa osav it-valdkonnas ja valmistad erinevatele ettev&otilde;tetele veebilehti v&otilde;i on sul suurep&auml;rased oskused lastega ning &uuml;rituste ajal hoiad peole tulnud vanemate lapsi.</p> <p>K&uuml;ll aga enne kui saadad Maarikale allkirjastatud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu tea seda, et sul ei ole &otilde;igus saada puhkust. Su vanemad t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lepingu alusel ja seega on neil &otilde;igus saada tasustatud puhkust. Samuti on neil kindlalt paika pandud t&ouml;&ouml; tegemise aeg, &uuml;letunnit&ouml;&ouml; on piiratud ning ka puhkeaeg on kehtestatud. T&otilde;&otilde;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ib n&otilde;uda sult t&ouml;&ouml;tamist piiramatult ja puhkeaega ette m&auml;&auml;ratud ei ole.</p> <p>Kui sul tekib t&ouml;&ouml;andjaga vaidlusi, siis nende lahendamiseks v&otilde;id p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Lisaks kohtule v&otilde;ivad p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni ainult need t&ouml;&ouml;tajad, kellega on s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;leping. T&ouml;&ouml;tades t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- v&otilde;i k&auml;sunduslepingu alusel ei ole t&ouml;&ouml;tellija asi kuidas tagad enda ohutuse t&ouml;&ouml;tamise ajal.&nbsp; Samas ei laiene sulle piirangud lepingu l&otilde;petamisel. Lepingu &uuml;les&uuml;tlemise seaduse aluseid need lepingud ei s&auml;testa, puudub ka etteteatamise ja h&uuml;vitise maksmise kohustus.</p> <p>Soovitan sul siiski alati eelistada t&ouml;&ouml;lepingut, kuid on kindlasti t&ouml;id, mille tegemiseks sobivad t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sundusleping isegi paremini. T&auml;htis on see, et sa teaksid, mis on nende erinevused ja alati loeksid lepingu enne allkirjastamist v&auml;hemalt korra l&auml;bi!</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/558" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;lepingust ja selle tunnustest</a>&nbsp;ning <a href="/redirect/2759" target="_blank">t&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavate lepingute kohta</a>.</strong></p> <p>Foto: openaccessbpo.com/blog/5-types-ineffective-call-center-team-leaders</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1742Millal kasutada renditööjõudu?2017-10-18<p><strong>Rendit&ouml;&ouml; suurimaks erip&auml;raks on kolmepoolne t&ouml;&ouml;suhe. &Uuml;ks ettev&otilde;te (rendiagentuur) s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;tajaga (rendit&ouml;&ouml;taja), kes asub ajutiselt t&ouml;&ouml;le teise ettev&otilde;ttesse (kasutajaettev&otilde;te). Rendiagentuuri ja kasutajaettev&otilde;tte suhteid reguleerib nendevaheline leping.</strong></p> <p><img title="Rendit&ouml;&ouml;" alt="Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega. Kui klassikalises t&ouml;&ouml;suhtes osaleb kaks poolt &ndash; t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja - siis rendit&ouml;&ouml; puhul osaleb t&ouml;&ouml;suhtes ka kolmanda poolena kasutajaettev&otilde;tja. Rendit&ouml;&ouml;suhte puhul s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;andja ehk rendiagentuur rendit&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu, mille alusel l&auml;hetab ta rendit&ouml;&ouml;taja ajutiselt t&ouml;&ouml;d tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettev&otilde;tja juurde viimase juhtimisel ja j&auml;relevalve all." src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 7_infograafika_moodus.jpg" /></p> <p><strong></strong></p> <p>Tartu &uuml;likooli uuringu &bdquo;T&ouml;&ouml;tingimused rendit&ouml;&ouml;l&ldquo; (2014) andmetel on rendit&ouml;&ouml;tajate osakaal (t&auml;ist&ouml;&ouml;ajale taandatult) Euroopa Liidus 1,4%&ndash;1,8% h&otilde;ivatutest. Rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu kasutatakse peamiselt kolmel p&otilde;hjusel:</p> <ul> <li>rendit&ouml;&ouml; pakub kasutajaettev&otilde;tjale v&otilde;imalust kiiresti palgata lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu juhul, kui see osutub vajalikuks;</li> <li>v&auml;hendab v&auml;rbamis-, t&ouml;&ouml;j&otilde;u- ja tootmiskulusid;</li> <li>maandab riske/kohustusi, mis kaasnevad inimeste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisega.</li> </ul> <p>Enam kui 80 riigis t&ouml;&ouml;j&otilde;urendiga tegeleva ManpowerGroupi Baltikumi personalijuhi Ene Kohtla s&otilde;nul j&auml;&auml;b rendit&ouml;&ouml;tajate arv Eestis vahemikku 5000-6000, mis moodustab ligi 1 protsendi t&ouml;&ouml;turul aktiivsetest inimestest.</p> <p>Eestis kasutatakse tema s&otilde;nul rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu, sest see aitab s&auml;&auml;sta aega ja raha. &bdquo;N&auml;iteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;maht h&uuml;ppeliselt v&otilde;i l&uuml;hiajaliselt kasvada ja rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud on kiire ja paindlik lahendus. Samuti annab rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud v&otilde;imaluse osaleda riigihangete elluviimises ning pakub vabadust ja paindlikkust uute projektide v&otilde;i teenuste rakendamisel, mil t&auml;pne t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus pole veel selge,&ldquo; lisas ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht. Iduettev&otilde;tete ning v&auml;ikeste ja keskmise suurusega ettev&otilde;tete jaoks v&otilde;ib rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud olla ka riskide maandamise v&otilde;imalus. Abiks v&otilde;ib see olla ka olukorras, kus ettev&otilde;tte enda teadmistest j&auml;&auml;b targa v&auml;rbamisotsuse tegemisel v&auml;heks, sest otsitakse v&auml;ga spetsiifilisi oskuseid.</p> <p><strong>Edu toovad l&auml;bim&otilde;eldus ja korrektsus</strong></p> <p>Ettev&otilde;te saab parima tulemuse l&auml;bi tiheda koost&ouml;&ouml; rendiagentuuriga. See t&auml;hendab nii etteplaneerimist ja varakult oma vajadustest teatamist kui ka osalemist l&otilde;ppkandidaatide intervjueerimisel ja l&otilde;pliku otsuse tegemisel.</p> <p>&bdquo;Probleemid tekivad enamasti siis, kui kasutajaettev&otilde;te pole jaganud rendiettev&otilde;ttele piisavalt informatsiooni t&ouml;&ouml; sisu, t&ouml;&ouml;aja v&otilde;i teiste tingimuste kohta, mis toob kaasa selle, et t&ouml;&ouml;taja siseneb ettev&otilde;ttesse valede ootuste ja ettekujutusega,&ldquo; kommenteeris Kohtla.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja huvides on valida erinevate pakkujate hulgast usaldusv&auml;&auml;rne koost&ouml;&ouml;partner, kelle taust on selge ning v&otilde;ib olla kindel, et riiklikud maksud saavad makstud ja t&ouml;&ouml;tajad registrisse kantud. T&auml;helepanu tasub p&ouml;&ouml;rata ka omavahelisele lepingule ja m&otilde;ista t&auml;pselt rendit&ouml;&ouml; tingimusi.</p> <p>&bdquo;Rendit&ouml;&ouml; puhul l&auml;htutakse kehtivast seadusest, millega m&otilde;lemad pooled peavad arvestama. Alati on hea kaardistada lisaks erinevate osapoolte vastutused &ndash; kes hoolitseb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja tervisekontrolli eest, kes arvestab t&ouml;&ouml;aega ning kuidas h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;reiside kulud,&ldquo; r&auml;&auml;kis korrektsest k&auml;itumisest ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht.</p> <p>Eestis on levinud praktika, kus kasutajaettev&otilde;tja juures jagab t&ouml;&ouml;juhiseid kasutajaettev&otilde;tja esindaja. Samas v&otilde;ib kokkuleppel selle korraldada ka vastupidi, et &uuml;lesandeid annab ja nende t&auml;itmist kontrollib rendiettev&otilde;tja.</p> <p>Kui kasutajaettev&otilde;tja ja rendiagentuuri korralduste vahel tekib vastuolu, peab t&ouml;&ouml;taja seadusest tulenevalt l&auml;htuma rendiagentuuri juhistest. Kui t&ouml;&ouml;tajal tekib aga ohtlik olukord t&ouml;&ouml;keskkonnas, peab ta kindlasti j&auml;rgima t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutava kasutajaettev&otilde;tja korraldusi.</p> <p>Seaduse kohaselt peab kasutajaettev&otilde;te ka tagama, et rendit&ouml;&ouml;taja t&auml;idaks tema juures t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. Kasutajaettev&otilde;te vastutab rendit&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe eest ning tagab talle isikukaitsevahendid.</p> <p><strong>Millest alustada?</strong></p> <p>Kui on plaan rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu kasutada, siis v&otilde;iks alustada ootuste ja vajaduste kaardistamisega &ndash; t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, t&ouml;&ouml;graafik, t&ouml;&ouml;tasu, vajadusel ka transport ja majutus. Kaardistust v&otilde;iks teha arvestusega, et kohanemiseks on rendit&ouml;&ouml;tajal v&auml;he aega. Seega v&otilde;iks planeerida neile t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis ei n&otilde;ua pikka ja p&otilde;hjalikku v&auml;lja&otilde;pet.</p> <p>Peale kaardistamist tuleb valida sobiv koost&ouml;&ouml;partner. Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega, mist&otilde;ttu koost&ouml;&ouml; algfaasis on oluline partneritel l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja kokku leppida rendiprojekti tingimused, osapoolte rollid ja neist l&auml;htuvad kohustused. Selleks, et koost&ouml;&ouml; sujuks parimal v&otilde;imalikul moel, on tarvis veenduda, et partneri n&auml;ol on tegemist finantsiliselt stabiilse ja eetilise ettev&otilde;ttega, kes l&auml;htub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest. &bdquo;Juriidiliseks t&ouml;&ouml;andjaks on rendit&ouml;&ouml; puhul k&uuml;ll rendiettev&otilde;te, kuid t&ouml;&ouml;taja ebaeetilise v&otilde;i halva kohtlemise puhul saab kahjustada m&otilde;lema ettev&otilde;tte maine,&ldquo; v&otilde;ttis Ene Kohtla kokku korrektse asjaajamise v&auml;&auml;rtuse.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2070" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte rendit&ouml;&ouml;st</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1741Kuidas pääseda kõrgelt kukkudes eluga?2017-10-17<p><strong>Turvavarustuse kasutamisega on meil ehitusobjektidel uskumatult kehvad lood. Selle tulemusena on juhtunud v&auml;ga kurbade tagaj&auml;rgedega kukkumisi, mida oleks saanud &otilde;ige varustuse kasutamisel &auml;ra hoida.</strong></p> <p>Kui h&auml;sti meil kasutatakse ehitusobjektidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel tarvilikku turvavarustust? &bdquo;Meie t&auml;navapilt n&auml;itab imeliselt, kui palju turvavarustust kasutatakse - ehk siis peaaegu &uuml;ldse mitte ei kasutata. Tihti juhtub ka, et turvavarustus antakse k&auml;tte t&auml;iesti koolitamata inimestele, kes kasutab seda valesti. Paraku on n&auml;ha k&otilde;ikides Eesti linnades ja k&otilde;igil suurematel ehitustel juba eemalt t&ouml;&ouml;lisi ilma turvavarustuseta, kas siis ronimas v&otilde;i tegemas muid t&ouml;id k&otilde;rgustes. Meil j&auml;&auml;b m&otilde;elda vaid, mis toimub objekti suletud territooriumil tavainimese silmale n&auml;htamatus kohas?. V&auml;hemalt iga viies registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on seotud kukkumisega. 2016. aastal registreeriti Eestis rekordiline 5082 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Sageli&nbsp;on t&ouml;&ouml;taja raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tulemusena&nbsp; haiguslehel rohkem kui kalendrikuu,&ldquo; annab olukorrast &uuml;levaate Taavi Lukas firmast Kukkumiskaitse O&Uuml;.</p> <p>Taavi Lukas usub, et k&otilde;ik rasked kukkumisega seotud &otilde;nnetused saaks &auml;ra hoida &otilde;ige turvavarustuse kasutamisega ja vastava koolitusega.</p> <p>Muidugi k&auml;ttesaadavast turvavarustusest ei ole kasu kui inimene ei oska v&otilde;i ei viitsi seda kasutada. Turvavarustus koolitamata t&ouml;&ouml;lise k&auml;es on sama kasutu, kui raamat lugemisoskamatu inimese k&auml;es. &bdquo;K&otilde;iki t&ouml;id on v&otilde;imalik teostada turvaliselt ja iga inimene peaks aru saama, et kui ta seda t&ouml;&ouml;d ilma enda elu ohtu panemata teostada ei suuda, tuleb t&ouml;&ouml; tegemata j&auml;tta ja leida vajalik varustus ja koolitus v&otilde;i kutsuda appi m&otilde;ni oma ala spetsialist,&ldquo; manitseb Lukas.</p> <p>Turvavarustuse kasutamisega on meil ehitusobjektidel uskumatult kehvad lood. Selle tulemusena on juhtunud v&auml;ga kurbade tagaj&auml;rgedega kukkumisi, mida oleks saanud &otilde;ige varustuse kasutamisel &auml;ra hoida.</p> <p>Kui h&auml;sti meil kasutatakse ehitusobjektidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel tarvilikku turvavarustust? &bdquo;Meie t&auml;navapilt n&auml;</p> <p>Taavi Lukas usub, et k&otilde;ik rasked kukkumisega seotud &otilde;nnetused saaks &auml;ra hoida &otilde;ige turvavarustuse kasutamisega ja vastava koolitusega.</p> <p>Muidugi k&auml;ttesaadavast turvavarustusest ei ole kasu kui inimene ei oska v&otilde;i ei viitsi seda kasutada. Turvavarustus koolitamata t&ouml;&ouml;lise k&auml;es on sama kasutu, kui raamat lugemisoskamatu inimese k&auml;es. &bdquo;K&otilde;iki t&ouml;id on v&otilde;imalik teostada turvaliselt ja iga inimene peaks aru saama, et kui ta seda t&ouml;&ouml;d ilma enda elu ohtu panemata teostada ei suuda, tuleb t&ouml;&ouml; tegemata j&auml;tta ja leida vajalik varustus ja koolitus v&otilde;i kutsuda appi m&otilde;ni oma ala spetsialist,&ldquo; manitseb Lukas.</p> <p><strong>Iga&uuml;hele siiski oma varustus</strong></p> <p>Milline oleks elementaarne ja h&auml;davajalik varustus? Taavi Lukas &uuml;tleb, et k&otilde;rgustes teostatakse v&auml;ga erinevaid t&ouml;id, mille jaoks tuleb kasutada ka v&auml;ga erinevat varustust. Elementaarsed on alati rakmed, turvaliin ja koht, kuhu ennast ankurdada. Samas ei saa eeldada, et arborist saab enda t&ouml;&ouml;d tehtud samasuguste rakmete, turvaliinide ja ankrutega nagu tellingumees ja vastupidi.</p> <p>Leidub ka rakmeid, mis on tehtud spetsiaalselt naistele. Muus osas meeste ja naiste varustuses erinevust ei ole. &bdquo;K&uuml;ll aga soovitame naistel enda varustusse valida kergemakaalulised seadmed ja vahendid, n&auml;iteks terase asemel alumiiniumist,&ldquo; lisab Taavi Lukas.</p> <p>Allikas: <a href="http://ity24.ee/" target="_blank">ehitusruudus.delfi.ee</a></p> <p>Foto: sxc/Ton Bryne</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/3044" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte ohutusrihmadest</a></strong>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1739Kas kaugtööl võib ka tööõnnetus juhtuda?2017-10-16<p><strong>M&otilde;ned meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad teevad kaugt&ouml;&ouml;d, t&ouml;&ouml;d tehakse p&auml;ris kaugel (teisel mandril). Kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;iteks kaugt&ouml;&ouml;l olles kukub, kas siis t&ouml;&ouml;andja peab seda &otilde;nnetust ka kuidagi uurima?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega on tegemist, kui &otilde;nnetus on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga ja juhtub ajal, mil t&ouml;&ouml;taja:</p> <ul> <li>t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet;</li> <li>tegi muud t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;andja loal;</li> <li>tegutses t&ouml;&ouml;andja huvides;</li> <li>viibis t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse definitsioon ja uurimise l&auml;biviimine ei erine seet&otilde;ttu, et &otilde;nnetus juhtus kaugt&ouml;&ouml;d tehes. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andjal lasub ka kaugt&ouml;&ouml;l juhtunud &otilde;nnetuse puhul esmalt kohustus selgitada v&auml;lja, kas tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega ning seej&auml;rel selgitada v&auml;lja &otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused, et oleks v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele asjakohased meetmed samalaadsete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks. Peale uurimise l&otilde;petamist tuleb koostada kas vormikohane raport v&otilde;i vabas vormis akt (kui uurimise k&auml;igus selgub, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega). Raport v&otilde;i akt tuleb edastada t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; tegemisel sealhulgas ka p&auml;ris kaugel (nt teisel mandril) t&ouml;&ouml;tamise korral tuleb enne t&ouml;&ouml;taja kaugt&ouml;&ouml;le lubamist viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s veendumaks, et t&ouml;&ouml; tegemiseks on sobivad tingimused. Kui reaalselt ei ole v&otilde;imalik riskianal&uuml;&uuml;si tegijal kohale minna, siis v&otilde;ib riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;bi viia n&auml;iteks fotode p&otilde;hjal. Fotode p&otilde;hjal on v&otilde;imalik v&auml;lja selgitada, kas t&ouml;&ouml;tajal on olemas p&uuml;sikindel tool, mitte kolme jalaga taburet, millelt v&otilde;ib kergesti kukkuda. Peale seda, kui t&ouml;&ouml;keskkond on hinnatud ja l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas ohte v&auml;ltida tuleb l&auml;bi m&otilde;elda ka see, kuidas k&auml;ituda juhul, kui midagi ikkagi valesti l&auml;heb. N&auml;iteks kukub t&ouml;&ouml;taja trepil, kui tuleb poest pastakat ostmast. Kaugel juhtunud &otilde;nnetuse uurimisel saab t&ouml;&ouml;andja suuresti tugineda ainult kannatanu &uuml;tlustele ja tema poolt saadetud materjalidele (nt s&uuml;ndmuskohast tehtud fotod, pealtn&auml;gijate seletused). Oht v&otilde;ib peituda selles, et kui kaugt&ouml;&ouml;d tegeval t&ouml;&ouml;tajal ei ole ka t&ouml;&ouml;aeg t&auml;pselt&nbsp; m&auml;&auml;ratletud v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjal olla keeruline kui mitte v&otilde;imatu selgeks teha, kas t&ouml;&ouml;taja kukkumine oli seotud tema t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i mitte. See on &uuml;ks riskidest, millega tuleb kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet s&otilde;lmides arvestada.</p> <p>Enne kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe s&otilde;lmimist soovitame tutvuda ka sotsiaalpartnerite poolt koostatud kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppega, mille leiate lingilt <a href="https://www.employers.ee/uudised/kaugtoo-kokkulepe-10-olulist-punkti-millega-kaugtoo-tegemisel-tuleb-arvestada/">https://www.employers.ee/uudised/kaugtoo-kokkulepe-10-olulist-punkti-millega-kaugtoo-tegemisel-tuleb-arvestada/</a></p> <p>Foto: sxc/Dhiego Andrade</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1738Töö-ja puhkeaeg2017-10-16<p><strong>Oktoobris alanud Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames&nbsp;lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. </strong></p> <p>T&ouml;&ouml;le asudes peab kindlasti olema kursis t&ouml;&ouml;- ning puhkeajaga. Seadusega on paika pandud kindlad normid, mida t&ouml;&ouml;andja ning t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgima peavad. T&ouml;&ouml;aeg on seaduse, muu &otilde;igusakti, kollektiiv- v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i poolte kokkuleppega m&auml;&auml;ratud aeg, mille kestel t&ouml;&ouml;taja on kohustatud t&auml;itma oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, alludes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja riiklikuks t&ouml;&ouml;aja normiks on m&auml;&auml;ratud 40 tundi n&auml;dalas, s.o t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Erisused t&auml;ist&ouml;&ouml;aja puhul kehtivad alates 7. eluaastast kuni koolikohustuse l&otilde;puni, neile on kehtestatud l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Samuti kehtivad erandid allmaat&ouml;&ouml;l, tervistkahjustaval v&otilde;i eriiseloomuga t&ouml;&ouml; puhul. Erisused t&auml;ist&ouml;&ouml;aja puhul kehtivad alates 7. eluaastast kuni koolikohustuse l&otilde;puni, neile on kehtestatud l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Samuti kehtivad erandid allmaat&ouml;&ouml;l, tervistkahjustaval v&otilde;i eriiseloomuga t&ouml;&ouml; puhul. Lisaks t&auml;ist&ouml;&ouml;ajale on v&otilde;imalik kokku leppida ka t&auml;ist&ouml;&ouml;ajast l&uuml;hemas ajas ehk osalises t&ouml;&ouml;ajas.</p> <p>T&auml;isealistel t&ouml;&ouml;tajatel on lubatud t&ouml;&ouml;aeg kehtestatud l&auml;bi kohustusliku puhkeaja, mis t&auml;hendab, et 24 tunni jooksul peab t&ouml;&ouml;tajale j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt 11 tundi j&auml;rjestikust puhkeaega. Alaealiste puhul on v&auml;lja toodud lubatud t&ouml;&ouml;tundide arv p&auml;evas, mis on j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>7-12-aastastel - 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul, 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi n&auml;dalas koolivaheajal;</li> <li>13-14-aastastel v&otilde;i vanemal koolikohustuslikul* - 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul (3 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul, kui tehakse kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal), 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi n&auml;dalas koolivaheajal;</li> <li>15-17-aastane mittekoolikohustuslik - 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi n&auml;dalas</li> </ul> <p>* koolikohustuslik on isik p&otilde;hikooli l&otilde;petamiseni v&otilde;i 17-aastaseks saamiseni</p> <p>24-tunniseid vahetusi v&otilde;ivad erandina teha valve-ja turvat&ouml;&ouml;tajad, tervisehoiu- ja hoolekandet&ouml;&ouml;tajad, p&auml;&auml;steteenistujad v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajad, kelle puhul on see ette n&auml;htud kollektiivlepinguga. 24-tunniste vahetuste puhul peab t&ouml;&ouml;tajale olema kompenseeritud puhkeaeg.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud andma t&ouml;&ouml;tajale pausi einestamiseks ja puhkamiseks. V&auml;hemalt 30-minutiline paus peab olema antud iga 6-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta (alaealise puhul v&auml;hemalt iga 4,5-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta). Pausi ajal on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;kohast lahkuda v&otilde;i puhata ning einestada selleks etten&auml;htud kohas, kui t&ouml;&ouml;andja seda v&otilde;imaldab.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestuse korral peab igan&auml;dalane puhkeaeg olema v&auml;hemalt 36 j&auml;rjestikust tundi, mittesummeeritud t&ouml;&ouml;aja korral 48 j&auml;rjestikust tundi.</p> <p>Ole oma &otilde;igustega kursis ning vaata punktid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja kohta enne t&ouml;&ouml;leasumist kindlasti &uuml;le!</p> <p>Foto: <em>lawdonut.co.uk/sites/default/files/working-time-faqs_386159968</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1737Ergonoomika või ilusad disainlahendused?2017-10-13<p><strong>Ergonoomika asemel eelistatakse kontorites kahjuks ilusaid disainlahendusi ning 2/3 kontorit&ouml;&ouml;tajatest kaebavad alaselja valu, kirjutab <a href="http://ehitusruudus.delfi.ee/" target="_blank">ehitusruudus.ee</a>.</strong></p> <p>Ehitusmessil on p&auml;evakorras &uuml;he p&otilde;neva teemana ergonoomilised lahendused kodus ja kontoris, millest r&auml;&auml;gib l&auml;hemalt ergonoom Triinu Sirge. T&ouml;&ouml;keskkonna ergonoomikale p&ouml;&ouml;ratakse meil kahjuks v&auml;he t&auml;helepanu, pigem pannakse suurem r&otilde;hk disainile, eriti just uute t&ouml;&ouml;keskkondade kujundamisel. Riigihanke korras soetatud kontorim&ouml;&ouml;bel ei pruugi sobida k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, individuaallahendused on aga kallid. Populaarsed avatud kontori lahendused ei ole &uuml;ldsegi t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud.</p> <p>&bdquo;Disainlahendused on k&uuml;ll ilusad, kuid sageli ebapraktilised ja inimese jaoks ebaergonoomilised. Siinkohal n&auml;eksingi suuremat koost&ouml;&ouml;d disainerite ja ergonoomide vahel, et luua ideaalne keskkond. See on ka &uuml;heks minu missiooniks,&ldquo; &uuml;tleb Triinu Sirge.</p> <p>Tema seminar tuleb h&auml;sti praktiline. Triinu Sirge n&auml;itab erinevaid v&otilde;imalusi, kuidas muuta t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliseks. Inimene t&ouml;&ouml;tab enamiku aja oma elust. See, milline on tema t&ouml;&ouml;asend, m&otilde;jutab suurel m&auml;&auml;ral tema tervist. Oluline on m&auml;rgata ja teadvustada &otilde;iget t&ouml;&ouml;asendit ja selle m&otilde;ju tervisele.</p> <p>Triinu Sirge s&otilde;nul on reaalsus see, et pigem &uuml;ritatakse odavamalt l&auml;bi saada ja koost&ouml;&ouml;d ergonoomidega ei taheta tehta. Enne kujundatakse t&ouml;&ouml;kohad &auml;ra ja siis hakatakse vaatama, kuidas t&ouml;&ouml;tajatel seal olla on. Probleemidele hakatakse t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama heal juhul siis, kui mitmed t&ouml;&ouml;tajad kurdavad terviseh&auml;dade &uuml;le v&otilde;i on juba registreeritud kutsehaigusi.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks populaarsed avatud kontori lahendused ei ole &uuml;ldse t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud, vaid pigem v&auml;sitavad t&ouml;&ouml;tajaid mentaalselt. Siis kaasatakse t&ouml;&ouml;andja poolt alles ergonoom appi. Tegeleme t&auml;na peamiselt tulekahjude kustutamisega, aga see v&otilde;iks olla vastupidi,&ldquo; nendib Triinu Sirge.</p> <p><strong>Riigihanke korras soetatud m&ouml;&ouml;bel ei sobi k&otilde;igile</strong></p> <p>Tal on &auml;&auml;retult kahju, et uutes ja uhketes vastehitatud hoonetes on v&auml;ga palju probleeme. Nii f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;keskkonnaga, n&auml;iteks liiga madal &otilde;huniiskus, mis tekitab t&ouml;&ouml;tajatele terviseprobleeme kui ka ergonoomilise t&ouml;&ouml;keskkonnaga. &bdquo;Peamiseks p&otilde;hjuseks on riigihanke korras soetatud m&ouml;&ouml;bel, mis on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;hesugune. Paraku k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on keham&otilde;&otilde;tudelt erinevad ja vajavad individuaalset l&auml;henemist. Siis tekivadki probleemid, et kallis tool ei sobi t&ouml;&ouml;tajale, ei toeta selja nimmeosa, puuduvad k&auml;etoed v&otilde;i tool ei ole muud moodi piisavalt reguleeritav. Edasi pole t&ouml;&ouml;tajat piisavalt juhendatud, kuidas seda reguleerida. Nii s&uuml;venevadki terviseprobleemid. N&auml;iteks hiljutises kontorit&ouml;&ouml;tajate uuringus kaebas 68% t&ouml;&ouml;tajatest alaselja valu viimase 30 p&auml;eva jooksul. See on v&auml;ga suur probleem,&ldquo; toob Triinu Sirge n&auml;iteid.</p> <p><strong>Iga investeeritud euro ergonoomikasse toob tagasi kuni seitse eurot</strong></p> <p>Kuhu liigub maailm selles osas? Meie t&ouml;&ouml;keskkond viimastel aastak&uuml;mnetel on muutunud ja suur osa inimestest teeb igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;d arvutiga. N&uuml;&uuml;d on alles tekkinud arusaam, et ergonoomika aitab s&auml;ilitada tervist. &bdquo;Maailm liigub rohkem ergonoomiliste lahenduste ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutusele v&otilde;tmise poole. Hakatakse m&auml;rkama t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;asendeid ja vajadusi, muretsetakse nende tervise ja ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkuse p&auml;rast,&ldquo; &uuml;tleb Triinu Sirge.</p> <p>Ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid ei ole kindlasti kulu, vaid investeering ettev&otilde;ttesse ja selle j&auml;tkusuutlikkusse.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks on arvutatud, et iga investeeritud euro toob tagasi 3-7 eurot. 72% ettev&otilde;tetest, kes tegelesid aktiivselt t&ouml;&ouml;tervishoiuga ja tervisedendamisega n&auml;itasid suuremat loovust ja innovaatilisust, mis on ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagatiseks. Palju kallim on t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste, kutsehaiguste v&otilde;i muude t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haiguste kulusid. Ergonoomilisi lahendusi ja ergonoomilist t&ouml;&ouml;kohta saab ka v&auml;ga m&otilde;istliku hinna eest. N&auml;iteks 2013. aastal l&auml;ks t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleemide ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu kaduma v&auml;hemalt 300 miljonit t&ouml;&ouml;p&auml;eva Euroopas. M&otilde;istlikum on ennetada ja muuta t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliseks,&ldquo; on Triinu Sirge veendunud.</p> <p>Allikas: ehitusruudus.delfi.ee</p> <p>Foto: sxc/kubelik2</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1736Kontoritöötaja riietus loob organisatsioonikultuuri2017-10-13<p><strong>T&auml;nap&auml;eval pole &uuml;hte ranget reeglit, kuidas kontorit&ouml;&ouml;taja riides peab olema. Riietumisstiil s&otilde;ltub ettev&otilde;tte tegevusalast ja kontori asukohast. See, mis on asjakohane ehitusplatsi konteinerkontoris, ei pruugi sobida ministeeriumisse ja vastupidi. Riietumisstiil on osa organisatsioonikultuurist, on see siis kuskile kirja pandud v&otilde;i kujunenud v&auml;lja t&ouml;&ouml; k&auml;igus. Uued t&ouml;&ouml;tajad juhinduvad vanemate olijate stiilist. Ettev&otilde;ttes, kus on tavaks riietuda pigem konservatiivselt, v&otilde;tavad &uuml;ldjuhul ka uued t&ouml;&ouml;tajad selle omaks.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;korralduse reeglite v&otilde;i muu asutusesisese dokumendiga m&auml;&auml;rata ka reeglid riietumisele. Reeglid peavad olema &uuml;ldised, n&auml;iteks v&otilde;ib s&auml;testada reeglid selliselt &ndash;</p> <hr /> <p><em>T&ouml;&ouml;taja v&auml;limus peab olema puhas ja korrektne. Riietumisel peab t&ouml;&ouml;taja meeles, et on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel ettev&otilde;tte esindaja, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja riietumisstiil ei tohi juhtida t&auml;helepanu k&otilde;rvale t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetelt (n&auml;iteks pole sobivad paljastavad riided, suured ehted jne), ning j&auml;rgib t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid.</em></p> <hr /> <p>Kui ettev&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljan&auml;gemisele ranged reeglid, siis v&otilde;iks nendest reeglitest t&ouml;&ouml;tajat informeerida juba t&ouml;&ouml;vestlusel. N&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal ei tohi olla n&auml;htaval t&auml;toveeringuid ja ehteid v&otilde;i tuleb kanda vormir&otilde;ivaid. Igasuguste piirangute ja reeglite kehtestamisel on oluline inimestele selgitada, miks sellised reeglid kehtestatud on. Kui inimene teab reegli tagamaid, v&otilde;tab ta selle t&otilde;en&auml;olisemalt omaks ja k&auml;itub vastavalt. Arusaamatuste korral tuleks erimeelsustest kindlasti r&auml;&auml;kida ja p&uuml;&uuml;da teise poole seisukohtadest aru saada ning nendega v&otilde;imalusel arvestada. Kui reegleid on vaja kehtestada t&ouml;&ouml;suhte ajal, tuleks selleks varuda piisavalt aega, et uut korda t&ouml;&ouml;tajatele selgitada ning anda aega m&otilde;ttega harjumiseks. Eriti tuleb ajavaruga arvestada, kui uue reegli kehtestamine eeldab t&ouml;&ouml;tajalt kulutuste tegemist.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&auml;itel on asutusel olemas k&auml;itumisjuhised teavitus&uuml;ritustel osalemiseks, mis muuhulgas &uuml;tlevad, et teavitus&uuml;ritustel osalejad kasutavad riietumisel &uuml;htset asutuse s&uuml;mboolikat (lips, sall) ja soovituslikku v&auml;rvikombinatsiooni r&otilde;ivastuses. Soovituslikuks v&auml;rvikombinatsiooniks on must, valge ja sinine. V&auml;rvikombinatsioon on m&auml;&auml;ratud p&otilde;hjusel, et asutuse s&uuml;mboolikaga lipsud ja sallid on erksat v&auml;rvi sinisel p&otilde;hjal valged rukkililled. Kui erksinine sall v&otilde;i lips panna punase v&otilde;i n&auml;iteks v&auml;ga kirju pluusi peale, j&auml;&auml;b &uuml;ldmulje liiga kirju. Lisaks ei p&auml;&auml;se sall v&otilde;i lips m&otilde;jule.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib, et klienditeenindajad oleksid k&otilde;ik samamoodi riides, on v&otilde;imalik soetada t&ouml;&ouml;tajatele vormiriided. Vormiriideid valides tuleb p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu riiete sobivusele ja mugavusele ning arvestada t&ouml;&ouml;ruumide temperatuuriga. N&auml;iteks erinevad m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt sooja kontori t&ouml;&ouml;riided v&otilde;rreldes vastuv&otilde;tualaga, kus uksest k&auml;imisel puhub tuul ja &otilde;uest tuleb k&uuml;lma &otilde;hku. Lisaks peaksid riided olema sellisest materjalist, mis ei aja higistama. &Uuml;ldteada t&otilde;de &uuml;tleb, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Siiski oleks hea enne t&ouml;&ouml;riiete konkreetse mudeli ja l&otilde;ike v&auml;lja valimist konsulteerida ka t&ouml;&ouml;tajatega ning nende arvamusega arvestada, sest t&ouml;&ouml;tajad on need, kes peavad valitud riideid suure osa p&auml;evast kandma. Kui riietus on ebamugav v&otilde;i on valitud l&otilde;ige, mis sobib v&auml;hestele (nt v&auml;ga kitsa l&otilde;ikega pluus/jakk), siis tekitab see t&ouml;&ouml;tajates stressi. N&auml;iteks v&otilde;ib see muuta klienditeenindaja niigi stressirohke t&ouml;&ouml; veelgi raskemaks. T&ouml;&ouml;tajaid tuleb valikuprotsessi kaasata, et nad vormir&otilde;ivaid hea meelega kannaksid. Enne riiete tellimist tuleks anda t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus riideid selga proovida ja valida endale sobiv suurusnumber. Tellides riided ilma proovimisv&otilde;imaluseta, ootab ees ilmselt pettumus. Halvemal juhul ei saa k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tellitud riideid kanda, sest suurusnumbrid ei sobi.</p> <p>Avatud kontorite maailmas on probleemiks kerkinud parf&uuml;&uuml;mide kasutamine &ndash; &auml;sja soetatud kallis ja hea l&otilde;hnaga parf&uuml;&uuml;m v&otilde;ib olla kaast&ouml;&ouml;tajatele h&auml;iriv. Tegu ei ole &uuml;leskutsega loobuda parf&uuml;&uuml;mide kasutamisest, vaid pigem &uuml;leskutsega neid m&otilde;&otilde;dukalt kasutada.</p> <p>Riietust k&auml;sitlevates artiklites oleme alati r&auml;&auml;kinud ka jalan&otilde;udest. Kontoris kasutatavate jalan&otilde;ude kohta ei ole erilisi n&otilde;udeid peale selle, et jalan&otilde;u oleks mugav ja liikumine oleks ohutu. N&auml;iteks ei sobi jalan&otilde;ud, millel on libe tald v&otilde;i kontsaplekk. Kingad peavad kandjale olema mugavad. N&auml;iteks k&otilde;rgetel kontsadel on &otilde;nnetuse juhtumise t&otilde;en&auml;osus suur. Samuti p&otilde;hjustab pidev liiga k&otilde;rgete kontsadega kingade kandmine selja- ja jalavalu ning liigeste p&otilde;letikku.</p> <hr /> <p><em>T&ouml;&ouml;taja asendas sekret&auml;ri. Asenduse k&auml;igus pidi t&ouml;&ouml;taja kulleritelt pakid vastu v&otilde;tma ja viima need &otilde;igetesse kohtadesse (sh teistele korrustele). T&ouml;&ouml;taja viis pakid korrus k&otilde;rgemale ja p&auml;rast pakkide &uuml;leandmist kiirustas tagasi oma korrusele. &Otilde;nnetus toimus vahetult enne koridori ust. T&ouml;&ouml;taja kiirustamine ja kontsakingade libe tald p&otilde;hjustasid jalav&auml;&auml;namise, mille tagaj&auml;rjeks oli kandluu ja lodiluu murd.</em></p> <p>&Otilde;nnetuse<em> p&otilde;hjuseks oli &uuml;lekoormatus (haiguste hooaja asendused) ning ebasobiva kiiruse ja jalan&otilde;ude valik.</em></p> <hr /> <p><strong>Millistel juhtudel on t&auml;toveeringute keelamine t&ouml;&ouml;kohas lubatud?</strong></p> <p><strong>Liisa Pakosta, v&otilde;rd&otilde;igusvolinik:</strong></p> <p>Uue t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le palkamisel peaks valima inimese, kes sobib seda t&ouml;&ouml;d k&otilde;ige paremini tegema. Kui t&ouml;&ouml;lesoovija on teistega v&otilde;rreldes paremate t&ouml;&ouml;alaste n&auml;itajatega, kuid ta j&auml;etakse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmata ainu&uuml;ksi tema t&auml;toveeringute p&auml;rast, siis v&otilde;ib tegu olla eelarvamusest p&otilde;hjustatud otsusega. Kui t&auml;toveeringud pole seotud sobivusega pakutavale t&ouml;&ouml;le, siis ei ole m&otilde;istlikku p&otilde;hjendust t&ouml;&ouml;andja otsusele, miks ta v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;le halvemate t&ouml;&ouml;alaste n&auml;itajatega inimese.</p> <p>Samas ei ole Eesti seadustes v&auml;limust seadusega kaitstavate tunnuste hulgas t&auml;toveeringut nimetatud. Seega peaks iga inimene enne t&auml;toveeringu tegemist teadlik olema, et v&otilde;ib sattuda t&ouml;&ouml;andja juurde, kes nimetab t&auml;toveeringu ebasobilikuks. Iseasi muidugi, kui m&otilde;istlik see t&ouml;&ouml;tulemuste suhtes on, aga t&ouml;&ouml;andjal on selline v&otilde;imalus valikupiire seada. N&auml;iteks kui keegi soovib t&ouml;&ouml;le minna nahaarsti kabinetti ja tal on t&auml;toveeritud nahk, siis v&otilde;ib-olla t&ouml;&ouml;andja oma t&ouml;&ouml;alase kuvandiga ei propageeri sellist k&auml;itumist ja seet&otilde;ttu ei v&otilde;ta inimest t&ouml;&ouml;le. Samas usun, et on t&ouml;&ouml;andjaid, kes just otsivadki t&auml;toveeringuga t&ouml;&ouml;tajaid &ndash; see on valikute k&uuml;simus.</p> <p>V&auml;limusega seonduvalt on inimene seadusega kaitstud selle eest, et temalt ei tohi n&otilde;uda soorolliga seonduvat kindlat t&uuml;&uuml;pi k&auml;itumist v&otilde;i soorollile &bdquo;t&uuml;&uuml;pilist&ldquo; v&auml;limust. N&auml;iteks riietuse osas on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kanda nii seelikut kui ka p&uuml;kse. Kui t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uab seelikus k&auml;imist, siis on t&ouml;&ouml;tajal ikkagi &otilde;igus k&auml;ia p&uuml;kstes ja vastupidi. Samuti ei saa naist&ouml;&ouml;tajalt &uuml;ldjuhul n&otilde;uda n&auml;iteks &bdquo;meikige ennast nagu naine&ldquo;. Piiranguid meigile v&otilde;i v&auml;limusele on &otilde;igus panna m&otilde;istlikel, t&ouml;&ouml;ga seotud p&otilde;hjustel. N&auml;iteks v&otilde;ivad kunstripsmed olla teatud olukordades seotud t&ouml;&ouml;ohutusriskiga ja sel juhul v&otilde;ib neid keelata. Ka n&auml;iteks reklaamklippi on &otilde;igus otsida ainult kindlast soost ja teatud v&auml;limusega inimest.</p> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta kolmandas numbris.</p> <p><em></em></p> <p><em></em></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1735Tellingute demonteerimine nõuab korraliku juhendamist ja väljaõpet2017-10-12<p><strong>"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>&Uuml;hel sajusel juunikuu hommikul tuli Tarmol (nimi muudetud) j&auml;tkata ehitusplatsile paigaldatud fassaaditellingute demonteerimist. Ta t&ouml;&ouml;tas teist n&auml;dalat t&ouml;&ouml;dejuhatajana ettev&otilde;ttes, mis tegeleb tellingute ja t&ouml;&ouml;platvormide p&uuml;stituse ja demonteerimisega. T&ouml;&ouml;taja liikus tellingute teisel t&ouml;&ouml;laval 4 meetri k&otilde;rgusel. &Auml;kitselt nihkusid tellingud seinast eemale ning Tarmo reageeris sellele h&uuml;ppega hoone vihmast libeda katuser&auml;&auml;sta suunas. Ta libastus ja kukkus maapinnale. Kolleeg avastas Tarmo lebamas ning helistas kiirabisse, kes toimetas kannatanu erakorralise meditsiini osakonda. Arstid tuvastasid l&uuml;lisambas murru ning mitmeid p&otilde;rutusi.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse hetkel olid tellingud osaliselt seina ankurdatud, hoone nurgast teiste tellingutega kinnitamata ning tellingutele oli osaliselt kinnitatud kattekile. Viimane toimis tuulepuhangu korral nagu laevapuri, ankurdatud seinakinnitused ei pidanud koormusele vastu ning tellingud paiskusid seinast eemale.</p> <p>Kuigi Tarmo omas koolitustunnistusi tellingute paigaldamiseks ja demonteerimiseks ning teda oli ohutusalaselt praeguse t&ouml;&ouml;andja juures juhendatud, eiras ta valdkonnas teadaolevaid ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Tellingute demonteerimisel eemaldatakse detailid, kinnitused ja seotised j&auml;rk-j&auml;rgult, et p&uuml;sti seisev telling oleks v&otilde;imalikult p&uuml;sikindel. Esmalt eemaldatakse kattekiled, v&auml;ltimaks tuulest tingitud &uuml;mberminekut. Kuigi ohutuse tagamiseks oli tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaanis ette n&auml;htud &uuml;ldised ohutun&otilde;uded, vajab t&ouml;&ouml;taja, t&ouml;&ouml;dejuhataja ja ehitusplatsi koordinaator (ohutuse eest vastutav isik), arusaadavuse huvist konkreetsemaid suuniseid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamisega esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval pidi t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud juhendaja olema veendunud, et Tarmo tunneb ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja oskab neid praktikas rakendada. Kuna tellingute paigaldamine ja demonteerimine on keerukas ja ohtlik, ei tohi t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud juhendaja kergek&auml;eliselt veendumise kohustusse suhtuda. Kui t&ouml;&ouml;taja ei tunne ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid v&otilde;i ei oska neid praktikas rakendada, tuleb ka koolitustunnistusi omavatele t&ouml;&ouml;tajatele korraldada asjakohane v&auml;lja&otilde;pe t&ouml;&ouml;andja poolt m&auml;&auml;ratud spetsialisti v&otilde;i kogenud t&ouml;&ouml;taja juhendamisel. Iseseisvalt asub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le alles siis, kui on veendutud tema oskustes kasutada ohutuid t&ouml;&ouml;meetodeid.</p> <p>V&auml;lja&otilde;pe v&otilde;ib ka kogenud t&ouml;&ouml;taja juhendamisel kesta mitmeid p&auml;evi ning selle v&auml;ltel omandatakse j&auml;rk-j&auml;rgult etten&auml;htud oskused. Tavap&auml;raselt ei tehta tellingute paigaldamist ja demonteerimist &uuml;ksinda. Seda teevad kaks v&otilde;i rohkem t&ouml;&ouml;tajat. Kogenud t&ouml;&ouml;taja oleks saanud Tarmo t&auml;helepanu ohutusn&otilde;uetele juhtida. Igal t&ouml;&ouml;andjal, kes tegutseb samas valdkonnas, tasub anal&uuml;&uuml;sida, millistes olukordades on t&ouml;&ouml;tajad sunnitud &uuml;ksinda tellinguid paigaldama v&otilde;i demonteerima ning mida edaspidi ette v&otilde;tta, et samalaadseid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali&nbsp;juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe teemalehte</a>.</p> <p>Foto: Pixabay/Hans</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1734Oktoobris saab alguse Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni vaheline koostööprojekt2017-10-11<p><strong>Oktoobris saab alguse Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni vaheline koost&ouml;&ouml;, kus tugengid hakkavad kajastama Eesti t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid.</strong></p> <p>K&auml;esoleva projekti eesm&auml;rk on siiras &ndash; juhtida rohkem t&auml;helepanu Eesti t&ouml;&ouml;kultuurile ning seel&auml;bi aidata v&auml;hendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvu. Soovime teemat anal&uuml;&uuml;sides leida, miks juhtuvad &otilde;nnetused, kas ja kuidas saaks &otilde;nnetusi v&auml;hendada ning mida peaks tegema vigastuste v&auml;ltimiseks.</p> <p>P&otilde;hieesm&auml;rk on t&otilde;sta teadlikust t&ouml;&ouml;valdkonnas. Kahjuks puuduvad paljudel&nbsp; inimestel hetkel teadmised, milline peaks olema korrektne t&ouml;&ouml;keskkond ning kuidas oleks v&otilde;imalik ennetada &otilde;nnetusi. Igan&auml;dalaselt hakkame t&ouml;&ouml;eluportaalis avaldama aktuaalseid artikleid, mis tulevad kasuks nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale. Valik teemadest &ndash; t&ouml;&ouml;eetika, puhkus, lepingud, t&ouml;&ouml;intervjuud, t&ouml;&ouml;stress, mis &otilde;igused on v&auml;ikelapse vanematel jpm. Kindlasti leiab kajastust ka 24.oktoobril Tallinna Lauluv&auml;ljakul toimuv T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;ev.</p> <p>Hoidke meie tegemistel silm peal!</p> <p>Blogi sisuloomise eest vastutavad Tallinna &Uuml;likooli suhtekorralduse teise kursuse tudengid.</p> <ul> <li>Alina Leopard <br />Laura Lumi</li> <li>Sander Mets</li> <li>Martin Pius</li> <li>Fred Saul</li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1733Neli olulist punkti vanemahüvitise muudatustest2017-10-11<p><strong>T&auml;na on Riigikogus esimesel lugemisel paindlikumat vanemah&uuml;vitist lubav eeln&otilde;u. Muudatuste eesm&auml;rk on motiveerida m&otilde;lemat lapsevanemat hoolitsema lapse eest tema esimestel eluaastatel ning lisada vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemi rohkem paindlikkust, et lapsevanematel oleks soovi korral v&otilde;imalik kombineerida lapsega kodus olemist ja t&ouml;&ouml;tamist, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk.&nbsp;&nbsp;</strong></p> <p>T&auml;psemalt on eeln&otilde;uga plaanis:</p> <ul> <li>pikendada isapuhkus seniselt k&uuml;mnelt t&ouml;&ouml;p&auml;evalt 30-le p&auml;evale ning tasustada seda isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitisega;</li> <li>toetada paindlikumat t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamist ehk t&otilde;sta vanemah&uuml;vitisega samal ajal t&ouml;&ouml;tamise sissetulekupiiri ja anda vanematele v&otilde;imalus v&otilde;tta vanemah&uuml;vitist v&auml;lja osaliselt v&otilde;i seda peatada ja taasalustada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;</li> <li>muuta vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olevat perioodi;</li> <li>luua kolmikute ning suurema arvuga mitmike toetus.</li> </ul> <p>Et asi aga veelgi selgem oleks, kirjeldan j&auml;rgnevalt k&otilde;iki muudatusi pikemalt.</p> <p><strong>Isale rohkem aega perega veetmiseks</strong></p> <p>Palju r&otilde;&otilde;mu, aga ka k&uuml;simusi on toonud isakuu, mille eesm&auml;rk on luua isale lapse eest hoolitsemiseks paremad v&otilde;imalused. Seniselt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;evalt 30-p&auml;evaseks pikenev isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis on praeguse isapuhkuse laiendus. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda perioodi emaga samal ajal v&otilde;i eraldi, v&otilde;i hoopis kombineerida nii, et veedab 10 p&auml;eva koos emaga, kui laps just s&uuml;nnib ning &uuml;lej&auml;&auml;nud 20 p&auml;eva millalgi hiljem.</p> <p>Isa v&otilde;ib kasutada oma t&auml;iendavat vanemah&uuml;vitist alates 30 p&auml;eva enne eeldatavat lapse s&uuml;ndi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kas seda tehakse emaga koos, eraldi v&otilde;i kombineerides, on iga perekonna enda otsustada.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise reformiga tekib isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitise &otilde;igus k&otilde;ikidele isadele. Kui seni oli isapuhkusele ja selle tasule &otilde;igus vaid t&ouml;&ouml;andja-t&ouml;&ouml;taja suhtes olevatel isadel ning n&auml;iteks FIE-dele, juhatuse liikmetele ja eelneva t&ouml;&ouml;ta isadele see &otilde;igus ei laienenud, siis uue regulatsiooni j&auml;rgi on k&otilde;ik isad &otilde;igustatud saama isa t&auml;iendavat vanemah&uuml;vitist. Ka juhul, kui isa ei ela oma lapse ja tema emaga koos, on tal samuti &otilde;igus isapuhkust kasutada.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise puhul ei loe inimeste abieluline staatus ega ka see, kas vanemad elavad koos. Oluline on see, et lapsel oleks v&otilde;imalik oma esimestel eluaastatel luua oma vanematega l&auml;hedussuhe, mis tagab lapsele edaspidiseks eluks turvatunde. Plaanide kohaselt hakkab 30-p&auml;evane isa t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis kehtima 1. juulist 2020.</p> <p>Siinkohal tahaksin ka r&otilde;hutada, et kui isa tahab lapsega olla kodus kauem kui 30 p&auml;eva ja saada vanemah&uuml;vitist, siis nagu praegugi, on see v&otilde;imalus olemas ka tulevikus. Kui laps on v&auml;hemalt 70-p&auml;evane, on see ema ja isa enda otsustada, kumb neist j&auml;&auml;b lapsega koju ja hakkab saama vanemah&uuml;vitist.</p> <p><strong>Paindlikud v&otilde;imalused t&ouml;&ouml; ja pereelu kombineerimiseks</strong></p> <p>Kui vanemah&uuml;vitist saav lapsevanem samal ajal t&ouml;&ouml;tab, siis praegu v&auml;hendatakse h&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml; eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot. Samas h&uuml;vitist ei v&auml;hendata kunagi alla poole konkreetsele vanemale arvutatud h&uuml;vitisest.</p> <p>Plaanide kohaselt j&otilde;ustub 1. m&auml;rtsil 2018 muudatus, mille kohaselt v&auml;hendatakse h&uuml;vitist alles siis, kui t&ouml;&ouml;tasu j&otilde;uab pooleni vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist. Teisis&otilde;nu, kui t&ouml;&ouml;tate vanemah&uuml;vitise saamise ajal ja teenitud t&ouml;&ouml;tasu j&auml;&auml;b alla 1544 euro kalendrikuus, siis teie vanemah&uuml;vitist ei v&auml;hendata. Kui teenite sellest rohkem, siis v&auml;hendatakse h&uuml;vitist seni kehtinud valemi j&auml;rgi, kuid mitte kunagi alla h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra, mis on 2018. aastal 470 eurot.</p> <p>Kui tegu ei ole p&auml;ris v&auml;ikese t&ouml;&ouml;otsaga ja t&ouml;&ouml;tamisele on vaja n&auml;iteks m&otilde;ne projekti raames p&uuml;hendada rohkem aega, siis on eeln&otilde;u j&auml;rgi alates 1. juulist 2020 selliste perioodide puhul v&otilde;imalik ka vanemah&uuml;vitise saamist peatada ja hiljem taasalustada. Nii v&otilde;ib vanemah&uuml;vitise saamist jupitada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.</p> <p><strong>Vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine</strong></p> <p>Kui seni oli vanemah&uuml;vitise arvestamise aluseks s&uuml;nnitush&uuml;vitise l&otilde;ppemise p&auml;evale eelnenud kalendriaasta, siis alates 1. septembrist 2019 muutub periood, mille alusel vanemah&uuml;vitist arvutatakse. See t&auml;hendab, et kahe aasta p&auml;rast j&otilde;ustub muudatus, mille j&auml;rgi vanemah&uuml;vitise arvutamiseks arvestatakse esmalt maha lapse s&uuml;nnikuule eelnenud 9 kalendrikuud ning vanemah&uuml;vitis arvutatakse rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu keskmise alusel. Seega rasedusperioodil teenitud tulu vanemah&uuml;vitise arvutamisel edaspidi enam arvesse ei v&otilde;eta.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise saajate jaoks &uuml;htlustub selle arvutamise periood, sest praegu v&otilde;ib s&otilde;ltuvalt lapse s&uuml;nniajast olla vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks 11 kuu tagune periood v&otilde;i ka &uuml;he kuu tagune periood. Uue regulatsiooni j&auml;rgi saab k&otilde;ikidel lapsevanematel olema vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks sama periood ehk rasedusele eelnenud 12 kuud. Seega, kui laps s&uuml;nnib n&auml;iteks 17. novembril 2019, arvutatakse vanemah&uuml;vitis selle lapse vanematele perioodi 01.02.2018-31.01.2019 alusel.</p> <p><strong>Oma toetus kolmikutele ja suurema arvuga mitmikele</strong></p> <p>Hea uudis on ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, kuna alates 1. m&auml;rtsist 2018 hakkab neile eeln&otilde;u kohaselt kehtima p&auml;ris oma toetus. Tegu on igakuise 1000-eurose toetusega, mida makstakse kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetust hakkavad saama ka n&auml;iteks need kolmikud v&otilde;i nelikud, kes on 2018 aasta 1. m&auml;rtsi seisuga nooremad kui 18-kuused.</p> <p>Kuna sellistes peredes on &uuml;hel vanemal &uuml;ksi &auml;&auml;rmiselt keeruline toime tulla, vajab selline pere tuge ja abik&auml;si. Seega on toetuse eesm&auml;rk v&otilde;imaldada perekonnal palgata endale abik&auml;si v&otilde;i kompenseerida saamata j&auml;&auml;nud tulu, kui m&otilde;ni pereliige n&auml;iteks v&auml;hendab sel perioodil oma t&ouml;&ouml;koormust.</p> <p>Lisaks on t&auml;navu aasta l&otilde;puks valmimas veel teinegi eeln&otilde;u, mis sisaldab samuti valitsuskabinetis kokku lepitud muudatusi, kuid mis j&otilde;ustuvad hiljem. J&auml;rgmises etapis on kavas n&auml;iteks rasedus- ja s&uuml;nnitush&uuml;vitise &uuml;hendamine vanemapuhkuse ja &ndash;h&uuml;vitisega, lapsepuhkuse tasustamise, sihtgrupi ja perioodi muutmine ning lapsendaja puhkuse ja h&uuml;vitisega seotud muudatused.</p> <p>Pirjo Turk, perepoliitika juht</p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1732Sooline võrdõiguslikkus Eestis on vähehaaval suurenenud2017-10-11<p><strong>Euroopa Soolise V&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Instituut (EIGE) avalikustas t&auml;na indeksi, mille kohaselt on Eestis naiste ja meeste tasakaal rahaasjades, t&ouml;&ouml;s, teadmistes, aga ka v&otilde;imu valdkonnas varasemaga v&otilde;rreldes paranenud. 28 liikmesriigist on Eesti oma n&auml;itajate poolest 20. kohal, j&auml;&auml;des alla nii P&otilde;hja- kui ka Baltimaadele.</strong></p> <p>&bdquo;Eduka ja tasakaalustatud &uuml;hiskonna &uuml;heks tunnuseks on meeste ja naiste v&otilde;rdsed v&otilde;imalused &uuml;hiskonnaelus osalemisel, mist&otilde;ttu on t&auml;navuse raporti &uuml;le p&otilde;hjust r&otilde;&otilde;mustada &ndash; erinevate v&otilde;rdsuse n&auml;itajate paranemise eelduseks on muutused hoiakutes ja siin oleme &uuml;hiskonnana j&auml;rjepidevalt paremuse poole liikunud,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Meie naiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive on Euroopa &uuml;ks k&otilde;rgemaid ning v&otilde;rdsus tasustamata hooldust&ouml;&ouml;de jagunemisel naiste ja meeste vahel on suurenenud. Ometi on pikk tee veel minna, sest Eestis valitseb endiselt suur sooline palgal&otilde;he ja sooline segregatsioon hariduses ja t&ouml;&ouml;turul, r&auml;&auml;kimata sellest, et meie meeste tervis on endiselt naiste omast m&auml;rksa kehvem.&ldquo;</p> <p>Suur sissetulekute erinevus meeste ja naiste vahel t&auml;hendab seda, et t&auml;na t&ouml;&ouml;turul olevad naised ja mehed hakkavad tulevikus saama ka erinevat pensioni. Suur palgal&otilde;he ja sellest tulenev pensionil&otilde;he n&auml;itavad ka seda, et naistel on k&otilde;rgem vaesusrisk. Samuti on Eestis v&auml;ga suur erinevus naiste ja meeste osakaalul juhtivatel kohtadel.</p> <p>Heaolu arengukavas aastateks 2016&ndash;2023 on muu hulgas v&auml;lja toodud meetmed, kuidas v&auml;hendada soolist palgal&otilde;he ning t&otilde;sta elanikkonna teadlikkust soolisest v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest. &bdquo;Avalikus sektoris on plaanis muuta palgad l&auml;bipaistvamaks ning hakata l&auml;bi viima v&otilde;rdse palga j&auml;relevalvet,&ldquo; &uuml;tles minister Ossinovski. &bdquo;Loodetavasti innustab see ka erasektorit oma palgas&uuml;steeme senisest enam anal&uuml;&uuml;sima. Varasematel aastatel on palju panustatud lasteaia kohtade paremale k&auml;ttesaadavusele ning indeksi tulemused n&auml;itavad, et Eesti paistab selles valdkonnas silma positiivses valguses.&ldquo;</p> <p>Ka vanemah&uuml;vitiste s&uuml;steemi reformimise eesm&auml;rk on soodustada hoolduskoormuse &uuml;htlasemat jaotumist vanemate vahel.</p> <p>EIGE indeks hindab iga paari aasta tagant soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikke poliitikate m&otilde;ju Euroopa Liidu liikmesriikides. Indeksil on kuus p&otilde;hilist valdkonda: t&ouml;&ouml;, raha, aeg, teadmised, v&otilde;im ja tervis &ndash; &uuml;ldine soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse indeks arvutatakse nende koosm&otilde;just. Indeksi &uuml;ks eesm&auml;rk on hinnata, millised meetmed on olnud edukad ja millised v&auml;hem edukad. Lisaks annab see v&otilde;imaluse teha riikidevahelisi v&otilde;rdlusi ning j&auml;rgida soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse kasvu v&otilde;i langust ajas.</p> <p>Eesti soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse indeks 2012. aastal oli 53,5. Praeguste tulemuste aluseks on 2015. aasta andmed.</p> <p>Raport on k&auml;ttesaadav <a href="http://eige.europa.eu/rdc/eige-publications/gender-equality-index-2017-measuring-gender-equality-european-union-2005-2015-report" target="_blank">SIIT</a></p> <p>Allikas:<a href="http://sm.ee/et" target="_blank"> Sotsiaalministeerium</a></p> <p>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1730Töökeskkonna riskide ohjamine aitab hoida töötajate tervist2017-10-10<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis ettev&otilde;tteid, kus on t&ouml;&ouml;tajatel diagnoositud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi. Sihtkontrolli raames k&uuml;lastati 23 ettev&otilde;tet ning valikus oli enim tootmisettev&otilde;tteid.</strong></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati esmalt t&auml;helepanu, kas k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkonna riskid objektiivselt hinnatud ning kas t&ouml;&ouml;keskkonna riskide v&auml;ltimiseks on ka midagi ette v&otilde;etud.</p> <p>Viimase viie aastaga on Eestis diagnoositud 723 t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumist. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi avastatakse tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;tervishoiu kontrolli k&auml;igus. Kui haigestumine j&auml;&auml;b ravita ning t&ouml;&ouml;keskkonnas muutusi ei tehta, v&otilde;ib terviseh&auml;ire s&uuml;veneda ning j&auml;rgneda v&otilde;ib kutsehaigus.</p> <p>T&ouml;&ouml;ga seotud haigestumiste statistika Eestis n&auml;itab, et enim haigestumist p&otilde;hjustab f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus. M&otilde;nel puhul on sellele kaasa aidanud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinev vibratsioon ning ebasoodne sisekliima.</p> <p>K&otilde;igis k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetest oli koostatud riskianal&uuml;&uuml;s, kus oli paremini hinnatud f&uuml;&uuml;sikalisi ohutegureid.&nbsp; Suur osa ettev&otilde;tetest alahindas aga f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid probleeme. V&auml;he t&auml;helepanu oli p&ouml;&ouml;ratud t&ouml;&ouml;stressi allikatele ning vahetusega t&ouml;&ouml;tamisel tekkida v&otilde;ivatele probleemidele. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab t&ouml;&ouml;andjatele meelde, et riskianal&uuml;&uuml;si koostamine pole &uuml;hekordne tegevus, vaid seda tuleb pidevalt v&auml;rskendada. Anal&uuml;&uuml;si p&otilde;hjal tuleb koostada tegevuskava, et t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid riske maandada. Samuti tuleb t&ouml;&ouml;tajad saata tervisekontrolli. Kontrolli tulemusel selgub, kas ja kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta, et t&ouml;&ouml;tajate tervist hoida.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati valdavalt v&auml;ike- ja keskmise suurusega ettev&otilde;tteid Tartumaal, Harjumaal, Saaremaal, Viljandimaal, P&auml;rnumaal ning J&otilde;gevamaal.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1729 Kas kullerid peavad ka töötervishoiuarsti juures käima?2017-10-09<p><strong>T&ouml;&ouml;tan kullerina natuke &uuml;le aasta ja n&uuml;&uuml;d on selg hakanud valutama. Kui seljavaluga perearstile p&ouml;&ouml;rdusin k&uuml;sis ta, kas ma olen t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures tervisekontrollil k&auml;inud. Mind ei ole kontrolli saadetud. Ma arvasin, et see kehtib ainult arvutiga t&ouml;&ouml;tajatele. Kas need t&ouml;&ouml;tajad, kes t&ouml;&ouml;tavad kontorist v&auml;ljaspool (nt kullerid), peavad ka l&auml;bima kontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures? </strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;andja peab korraldama tervisekontroll t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, ning kandma sellega seotud kulud.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga t&ouml;&ouml;le asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul. Alaealise t&ouml;&ouml;taja puhul mitte harvem kui &uuml;ks kord kahe aasta jooksul.</p> <p>N&auml;iteks tuleb tervisekontroll korraldada t&ouml;&ouml;tajale, kes peab t&ouml;&ouml; k&auml;igus teisaldama raskusi (kaaluga viis ja enam kilo), tegema korduvaid liigutusi v&otilde;i olema sundasendis. Raskuste k&auml;sitsi teisaldamisel peab t&ouml;&ouml;andja hindama riske sotsiaalministri m&auml;&auml;ruse &bdquo;Raskuste k&auml;sitsi teisaldamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; lisas toodud metoodika alusel. Kui riskide hindamise tulemusel on riskihinne &uuml;le 10 ehk tegemist on riskitasemega 2, tuleb korraldada t&ouml;&ouml;tajatele tervisekontroll.</p> <p>Kuna kullerite t&ouml;&ouml; on seotud raskuste k&auml;sitsi teisaldamisega (nt pakkide autosse panemine ja kliendile kohale viimine), sundasendis viibimisega (nt pikka maad autoga s&otilde;ites) ja korduvate liigutuste tegemisega (nt linnaliikluses pidev k&auml;ikude vahetamine, korduvad kummardamised nt pakiautomaadi t&auml;itmisel v&otilde;i t&uuml;hjendamisel jmt) peab t&ouml;&ouml;andja kullerid saatma tervisekontrollile t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde.</p> <p>Tervisekontrolli k&auml;igus hindab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml; sobivust t&ouml;&ouml;tajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. N&auml;iteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst soovitada abivahendite soetamist, et pakke ei peaks k&auml;sitsi kliendi juurde viima vaid kasutada v&otilde;iks k&auml;ru (vajadusel sellist, millega saaks kaupu treppidest &uuml;les viia).</p> <p><strong>Vaata lisaks ka<a href="/redirect/2292" target="_blank"> T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte tervisekontrollist</a>.</strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1728Töö- ja puhkeaeg määrab töötaja tulemuslikkuse2017-10-06<p><strong>Eesti suurima t&ouml;&ouml;portaali CV Keskus uuringust (2017) selgub, et ligi 80% t&ouml;&ouml;tajatest on t&auml;heldanud endal, &uuml;lemustel v&otilde;i kolleegidel l&auml;bip&otilde;lemist. 2387-st vastanust 43% m&auml;rkisid, et on ise &uuml;le t&ouml;&ouml;tanud, 30% on m&auml;rganud kolleegide seas l&auml;bip&otilde;lemist ja 7% on t&auml;heldanud, et nende &uuml;lemus on l&auml;bip&otilde;lemise piiril. Vaid 20% k&uuml;sitletuist kinnitas, et on t&ouml;&ouml;stressi v&auml;ltinud. Need on m&otilde;tlemapanevad numbrid ning selline olukord m&otilde;jutab otseselt ettev&otilde;tete tulemuslikkust ning t&ouml;&ouml;ohutust.</strong></p> <p><strong>Pikad vahetused koormavad organismi ja v&auml;hendavad t&ouml;&ouml;v&otilde;imet</strong></p> <p>P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskuse juhataja Viive Pille s&otilde;nul on Eestis &uuml;sna levinud t&ouml;&ouml; korraldamine 12-tunniste vahetustega ja sageli just f&uuml;&uuml;siliselt raskematel t&ouml;&ouml;del (t&ouml;&ouml;stuses, tervishoius, toitlustuses ja kaubanduses). 12-tunnised vahetused on aga t&ouml;&ouml;tajatele koormavad, ilma et t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seadust eiratud oleks.</p> <p>&bdquo;Sellisel juhul ohustab t&ouml;&ouml;tajat v&auml;simuse kogunemine ja lihaste &uuml;lekoormus. Liigne t&ouml;&ouml;koormus ja organismile kudede taastumiseks antud ebapiisav aeg hakkavad pikkamisi v&auml;hendama inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegijatel kannatab sageli luu-lihaskond.&nbsp; Liigne t&ouml;&ouml;koormus tekitab negatiivse stressi ja m&otilde;jub halvasti t&ouml;&ouml;taja ps&uuml;hho-emotsionaalsele seisundile,&ldquo; selgitas Pille. &Uuml;lekoormusest tingitud tervisevaevuste tulemuseks on kutsehaigused, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja kroonilised haigused, millest t&auml;ielikku tervistumist esineb harva.</p> <p>Inimese keha toimib &ouml;&ouml;p&auml;evase r&uuml;tmi j&auml;rgi, mille j&auml;rgi on k&otilde;ige parem ja efektiivsem t&ouml;&ouml;aeg p&auml;eval ning &otilde;htuks organism v&auml;sib. &Otilde;htune ja &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; on v&auml;iksema tootlikkusega, organismile koormavam ja kuna t&auml;helepanu on hajuvam, siis on ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste oht suurem.</p> <p>Neid seisukohti toetab ka Ulrich Stoetzer Rootsi T&ouml;&ouml;keskkonna Ametist: &bdquo;Puudulik puhkus ja uni m&otilde;jutavad keskendumist, otsuste langetamist ning v&otilde;ivad p&otilde;hjustada eksimusi ja &otilde;nnetusi!&ldquo;</p> <p><strong>Stoetzeri s&otilde;nul on taastumine seotud j&auml;rgmiste teguritega:</strong></p> <ul> <li>Kui pikalt t&ouml;&ouml;tatakse.</li> <li>Mis ajal p&auml;evas t&ouml;&ouml;tatakse.</li> <li>Kui palju j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;p&auml;evade vahele puhkeaega.</li> </ul> <p><strong>Negatiivsete tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks&nbsp; tuleks Stoetzer&rsquo;i s&otilde;nul:</strong></p> <ul> <li>luua piisavalt v&otilde;imalusi pausideks;</li> <li>panna keeruliste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete vahele lihtsamaid;</li> <li>j&auml;tta ohtlikumad &uuml;lesanded p&auml;evasele ajale;</li> <li>pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele meditsiinilist kontrolli;</li> <li>v&auml;ltida kontakte t&ouml;&ouml;ga vabal ajal.</li> </ul> <p><strong>Kuidas tagada t&ouml;&ouml;v&otilde;ime?</strong></p> <p>Eestis on t&ouml;&ouml;aja korralduse &otilde;igus t&ouml;&ouml;andjal, kes l&auml;htub ettev&otilde;tte vajadusest. Ametlik t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg on 40 tundi n&auml;dalas ehk 8 tundi p&auml;evas 7-p&auml;evase vahemiku kohta ning n&auml;dalas ei tohi t&ouml;&ouml;tada keskmiselt rohkem kui 48 tundi. T&ouml;&ouml;aja piirangut ei v&otilde;i &uuml;letada ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on ise n&otilde;us rohkem t&ouml;&ouml;tama. Iga t&ouml;&ouml;taja peab n&auml;dalas puhkama j&auml;rjest v&auml;hemalt 48 tundi, summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral v&auml;hemalt 36 tundi j&auml;rjest. Teistsugused kokkulepped on seaduse silmis t&uuml;hised.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva sees on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus 30-minutiliseks einestamis- ja puhkepausiks p&auml;rast 6-tunnist t&ouml;&ouml;tamist, kuid t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib anda vaheaja ka varem. Alaealistele tuleb 30-minutiline vaheaeg anda v&auml;hemalt 4,5-tunnise t&ouml;&ouml;tamise j&auml;rel.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ja terve t&ouml;&ouml;tajaskonna tagamiseks ei pruugi piisata aga pelgalt seaduse j&auml;rgimisest. Vastupidi, tulemusliku t&ouml;&ouml; eelduseks on teadlik ja t&auml;helepanelik terviseedendus t&ouml;&ouml;kohal. Oluline on keskenduda&nbsp; konkreetsetele t&ouml;&ouml;tingimustele ja arvestada t&ouml;&ouml; erip&auml;radega. Lisaks peab paljudes valdkondades arvestama vananeva elanikkonna osakaalu kasvuga, mis seab senisest k&otilde;rgemad ootused efektiivsele tervise taastamisele.</p> <p>&bdquo;Puhkepauside osas soovitavad teadlased sagedasi l&uuml;hemaid pause. N&auml;iteks igas t&ouml;&ouml;tunnis 5-8 minutit puhkust. See taastab t&ouml;&ouml;v&otilde;imet paremini, kui mitme tunni j&auml;rel tehtud pikemad puhkepausid. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; korral peaks olema puhkepausi ajal istumise v&otilde;imalus. Istuva t&ouml;&ouml; korral on aga soovitav puhkepausi ajal liikuda, venitada ja sirutada,&ldquo; jagas P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskuse juhataja Viive Pille head n&otilde;u. Kuvariga t&ouml;&ouml;tajad peaksid omakorda silmi puhkama ja pilgu vahepeal ekraanilt mujale suunama. V&auml;ga efektiivne on Pille s&otilde;nul ka t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete roteeriv vahetamine.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldus k&uuml;ll t&ouml;&ouml;andja k&auml;tes, kuid t&ouml;&ouml;tajad peaks andma selle parimaks v&otilde;imalikuks organiseerimiseks piisavat tagasisidet. Koost&ouml;&ouml;s saab leida k&otilde;igi huvisid arvestava lahenduse.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1727Muutus tööandjale arsti teatise edastamise kord2017-10-05<p><strong>Alates 4. oktoobrist 2017 on muutunud T&ouml;&ouml;inspektsioonile laekunud arsti teatise t&ouml;&ouml;andjale edastamise kord. Uus s&uuml;steem on vajalik isikuandmete kaitse seaduse n&otilde;uete t&auml;itmiseks ja delikaatsete isikuandmete turvaliseks edastamiseks.</strong></p> <p>Kehtiva korra kohaselt teatab arst raskest ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ning t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse m&auml;&auml;ramisest viivitamata kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (e-kirjaga) T&ouml;&ouml;inspektsiooni, esitades vastava teatise.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon teavitab seej&auml;rel &otilde;nnetusse sattunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjat e-kirja teel &Auml;riregistris m&auml;rgitud &uuml;ldaadressil sellest, et meile on laekunud &uuml;he tema t&ouml;&ouml;taja osas arsti teatis. Inspektsioon ei tohi seejuures delikaatsete isikuandmete kaitsmiseks avaldada kohe t&ouml;&ouml;taja nime, isikukoodi ega ka &otilde;nnetuse toimimise t&auml;pset aega.</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;andja saaks delikaatseid isikuandmeid sisaldava arsti teatise T&ouml;&ouml;inspektsioonilt k&auml;tte, peab ettev&otilde;tte/asutuse seaduslik v&otilde;i volitatud esindaja</p> <p>1.esitama digitaalselt allkirjastatud v&otilde;i omak&auml;eliselt allkirjastatud avalduse arsti teatise saamiseks;</p> <p>2.m&auml;rkima konkreetse isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmed, kelle andmetega oleks v&otilde;imalik arsti teatis kr&uuml;pteerida ehk andma volituse ettev&otilde;tte/asutuse nimel edastatavaid terviseandmeid t&ouml;&ouml;delda (volitatud isikute puhul palume esitada vastavasisuline volikiri);</p> <p>3.edastama eelviidatud andmetega taotluse aadressil <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a> v&otilde;i postiga aadressil M&auml;ealuse 2/2, B-hoone, Tallinn.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik T&ouml;&ouml;inspektsioonile teatada arsti teatiste edastamiseks p&uuml;siva kontaktisiku andmed ja volitus. Sel juhul v&auml;ljastatakse arsti teatise saabumisel koheselt info koos arsti teatisega m&auml;&auml;ratud kontaktisikule.</p> <p>P&auml;rast taotluse saamist v&auml;ljastab T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;andja seaduslikule v&otilde;i volitatud isikule kr&uuml;pteeritud kujul arsti teatise v&otilde;i edastab koopia arsti teatisest, kui andmete elektrooniline vastuv&otilde;tmine ei ole v&otilde;imalik. Kontaktisik saab arsti teatise avada ning edasi toimetada.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise tulemusel koostab t&ouml;&ouml;andja raporti v&otilde;i akti ning saadab <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Uus s&uuml;steem v&otilde;ib pikendad t&ouml;&ouml;andjaga suhtlemisele kuluvat aega ning seega v&otilde;ib viibida n&auml;iteks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud andmete j&otilde;udmine Eesti Haigekassale.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1725Töökeskkonna kohandamine aitab vähenenud töövõimega inimesed tööle2017-10-04<p><strong>Eestis elavate inimeste arv v&auml;heneb ja rahvastik vananeb, aga t&ouml;&ouml;k&auml;si on riigile h&auml;dasti vaja. &Uuml;heks lahenduseks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive suurendamine.</strong></p> <p>2017. aasta alguses avaldatud Riigikontrolli auditist selgus, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imekaoga inimesi on valmis palkama 31% t&ouml;&ouml;andjatest. Praxise andmetel on t&ouml;&ouml;turult eemal hetkel ligi 44 000 puudega inimest, kelle t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalused s&otilde;ltuvad t&ouml;&ouml;keskkonna kohandamisest.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna kohandamise vajadus s&otilde;ltub inimese puudest, nt kuulmispuudega v&otilde;i kuulmislangusega on enamasti f&uuml;&uuml;siliselt terved inimesed ja erilisi &uuml;mberkorraldusi ei vaja. K&uuml;ll aga ei sobi&nbsp;n&auml;iteks kuuldeaparaati kandvatele inimestele&nbsp;t&ouml;&ouml; m&uuml;rarikkas keskkonnas v&otilde;i kurtidele&nbsp;aktiivne suhtlus inimestega. Liikumispuudega inimene kasutab tavaliselt abivahendeid (ratastool, kargud jne) ja vajab liikumiseks kaldteid, tasast pinda, lifte ning k&auml;sipuid. Vaimupuudega inimeste oskuste skaala on lai ja enamasti vajavad nad ruumide kohandamise asemel hoopis p&uuml;sivat ja stabiilset &uuml;mbrust v&otilde;i l&uuml;hemat t&ouml;&ouml;p&auml;eva.</p> <p>Erivajadustega inimesed soovivad t&ouml;&ouml;d tehes olla v&otilde;imalikud iseseisvad ja vahel on t&ouml;&ouml;protsesside sujuvamaks muutumiseks vaja t&ouml;&ouml;andja ja kolleegide poolt vaid v&auml;ikest abi ja m&otilde;istvat suhtumist.</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed ei vaja enda k&otilde;rvale igap&auml;evaselt toeks teist inimest, vaid on enamasti suutelised oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itma iseseisvalt. Sageli ei oska t&ouml;&ouml;andja aga esmapilgul keerulisena tunduvale olukorrale lihtsaid lahendusi pakkuda.</p> <p><strong>Kuidas toetab t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;keskkonna kohandamist?</strong></p> <p>Kui sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine p&otilde;hjustab t&ouml;&ouml;andjale olulisi lisakulutusi, saab t&ouml;&ouml;tukassa anda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks vajaliku abivahendi (n&auml;iteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuuri, t&otilde;ste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid t&ouml;&ouml;kohal jms) v&otilde;i h&uuml;vitada t&ouml;&ouml;andjale tema t&ouml;&ouml;koha kohandamise kulu. T&ouml;&ouml;koha kohandamine v&otilde;ib seisneda n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasapindade k&otilde;rguse muutmises v&otilde;i lambil&uuml;litite madalamale toomises jms.</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;le asumisel h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tukassa tema t&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite ligip&auml;&auml;setavaks ja kasutatavaks kohandamise kulu m&otilde;istliku maksumuse 50-100% ulatuses. Juba t&ouml;&ouml;tava v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;koha kohandamise kulu h&uuml;vitatakse kuni 75% ulatuses.</p> <p>T&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamise kulu h&uuml;vitamiseks ja t&ouml;&ouml;tamiseks vajaliku abivahendi kasutamiseks tuleb p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja poole.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;taja erivajadust v&otilde;ib tasandada ka talle mugavam kontoritool, mis on lihtsalt teistsuguse seljatoega,&ldquo; t&otilde;i vajadustest n&auml;ite MT&Uuml; Iseseisvus Kuubis esindaja <strong>Valev M&auml;gi</strong>, et kohandamine ei pea olema kulukas.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja <strong>Tom R&uuml;&uuml;tel</strong> s&otilde;nab, et on ametilt n&ouml; sidemees t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel, aidates v&auml;lja selgitada takistused ja vajalikud kohandused. &bdquo;Julgustan t&ouml;&ouml;andjat v&otilde;imalust andma, see t&auml;hendab n&auml;iteks proovit&ouml;&ouml;d v&otilde;i t&ouml;&ouml;praktikat. On t&auml;iesti m&otilde;istetav, et t&ouml;&ouml;andja otsib t&ouml;&ouml;tajat, kes saab oma t&ouml;&ouml;ga hakkama. Puudega inimene vajab lihtsalt pikemat kohanemisaega ja kohandusi, et ta saaks keskenduda t&ouml;&ouml;le, mitte ligip&auml;&auml;setavusega seotud probleemidele,&ldquo; kommenteeris oma kogemusi R&uuml;&uuml;tel.</p> <p><strong>Tasuks pikaajaline motiveeritud t&ouml;&ouml;taja</strong></p> <p><strong>Valev M&auml;gi</strong> lisas, et sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna loomine on inimese, t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tukassa &uuml;hist&ouml;&ouml;, sest napib soovitusi jagavaid spetsialiste.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjal tasub varuda kannatust, sest standardlahenduste puudumise t&otilde;ttu v&otilde;ib kohanemine olla pikaajaline ja v&otilde;imaluste leidmine koos t&ouml;&ouml;tajaga aegan&otilde;udev,&ldquo;&nbsp; kirjeldas M&auml;gi. &bdquo;Kui aga esmased raskused saavad &uuml;letatud, on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene t&ouml;&ouml;d tehes palju motiveeritum ning t&ouml;&ouml;koha sobivuse korral ka t&otilde;en&auml;oliselt pikaajaline t&ouml;&ouml;taja.&ldquo; Seega tasub t&ouml;&ouml;andja kannatlikkus end igati &auml;ra.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;le aitab julgus</strong></p> <p><strong>Tom R&uuml;&uuml;teli</strong> s&otilde;nul pole olemas t&auml;iuslikku inimest ja paljud asjad on &otilde;pitavad. &bdquo;Tuleb anda endale v&otilde;imalus ja mitte olla liiga kriitiline enda suhtes. Hea ja motiveeritud spetsialisti jaoks ollakse kindlasti valmis t&ouml;&ouml;kohta kohandama,&ldquo; on R&uuml;&uuml;tel optimistlik.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;le kandideerides tuleb olla julge. Puue tasub j&auml;tta tahaplaanile ning leida &uuml;les ja tuua esile enda tugevused,&ldquo; jagas n&otilde;uandeid Valev M&auml;gi. Ta soovitab olla ise aktiivne ja m&otilde;elda, kuidas puue t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;letada ja k&uuml;sida n&otilde;u lahenduste leidmiseks. &Uuml;ks v&otilde;imalus ennast proovile panna on M&auml;gi s&otilde;nul vabatahtlik t&ouml;&ouml;. See aitab m&otilde;ista enda v&otilde;imeid ning saadud praktilist kogemust hindab k&otilde;rgelt ka t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Infot t&ouml;&ouml;keskkonna kohandamise kohta leiab <strong><a href="/redirect/3890" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a></strong>. Vaata t&auml;psemalt ka <strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/abi-erivajadusega-inimese-toole-votmisel" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehel&uuml;ljelt</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1724Kas võin õppepuhkust mitme tööandja käest küsida?2017-10-02<p><strong>T&ouml;&ouml;tan kahe t&ouml;&ouml;andja juures. Kas &otilde;ppepuhkust on &otilde;igus k&uuml;sida mitme t&ouml;&ouml;andja juurest ja kui palju?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Anneli Lepik:</strong> Uus &otilde;ppeaasta on alanud ning iga &otilde;ppija teab, et &otilde;ppimine on mitmek&uuml;lgne tegevus, mille hulka kuuluvad nii loengutest ja seminaridest osav&otilde;tt, iseseisev t&ouml;&ouml; raamatukogus v&otilde;i kodus, eksamite ja arvestuste sooritamine ning n&auml;iteks ka &otilde;ppepraktikal viibimine. See k&otilde;ik vajab aega ning seet&otilde;ttu on t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt &otilde;ppijatel hea meelde tuletada &otilde;ppepuhkuse andmise korraga seotud k&uuml;simused.</p> <p>T&auml;iskasvanute koolituse seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kalendriaasta jooksul kasutada kuni 30 kalendrip&auml;eva &otilde;ppepuhkust. Nimetatud puhkus ei ole t&ouml;&ouml;taja &uuml;ldine &otilde;ppepuhkuse maksimumm&auml;&auml;r, vaid see on maksimumm&auml;&auml;raks konkreetse t&ouml;&ouml;andja juures. Juhul, kui t&ouml;&ouml;tatakse korraga kahel t&ouml;&ouml;kohal, on &otilde;igus saada 30 &otilde;ppepuhkuse p&auml;eva kalendriaastas kummagi t&ouml;&ouml;andja k&auml;est kas siis &uuml;heaegselt v&otilde;i erinevatel aegadel. M&otilde;lemad t&ouml;&ouml;andjad maksavad t&ouml;&ouml;tajale keskmist kalendrip&auml;evap&otilde;hist &otilde;ppepuhkusetasu 20 kalendrip&auml;eva eest kalendriaastas.</p> <p>Juhul aga, kui t&ouml;&ouml;taja peaks aasta kestel t&ouml;&ouml;kohta vahetama ja on &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures juba 30 kalendrip&auml;eva &otilde;ppepuhkust &auml;ra kasutanud, tekib tal uude t&ouml;&ouml;kohta minekul samal aastal taas &otilde;igus kasutada &otilde;ppepuhkust t&auml;ies ulatuses.</p> <p>Oluline on meeles pidada, et sarnaselt p&otilde;hipuhkusele tuleb ka &otilde;ppepuhkusest t&ouml;&ouml;andjat kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis teavitada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette. Lisaks avaldusele peab t&ouml;&ouml;taja esitama &otilde;ppepuhkuse taotlemiseks ka &otilde;ppeasutuse teatise.</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/912" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehte &otilde;ppepuhkuse kohta.</a></strong></li> </ul> <p>Foto: pixabay/qimono</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1723Töötukassa pakub nüüdsest ka töötavatele inimestele tasuta eesti keele õpet2017-10-02<p><strong>Sel kevadel avatud t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tust ennetavate t&auml;iendus&otilde;ppe v&otilde;imaluste vastu tuntakse enim huvi Ida-Virumaal, 80% koolituskaardiga koolitustele suunamisi on seotud eesti keele &otilde;ppega. Esimese viie kuuga on suunatud eesti keelt &otilde;ppima 602 inimest.</strong></p> <p>&bdquo;Erinevad uuringud n&auml;itavad, et riigikeele oskus on &uuml;ks peamisi tegureid, mis m&auml;&auml;rab muu emakeelega inimeste edukuse t&ouml;&ouml;turul. Hea eesti keele oskus ei t&auml;henda ainult v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tuse riski, vaid ka paremat ametipositsiooni ja sissetulekut,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &ldquo;Seet&otilde;ttu on oluline toetada t&ouml;&ouml;tavate inimeste keele&otilde;pet, kelle v&auml;hene eesti keele oskus piirab nende t&ouml;&ouml;alast arengut. Praegu suudab riik pakkuda arvestatavas mahus keele&otilde;ppe v&otilde;imalusi lisaks t&ouml;&ouml;tutele ka t&auml;iend&otilde;ppe vajadusega t&ouml;&ouml;tavatele inimestele. Meil on olnud pikalt t&otilde;sine mure, et tasuta eesti keele &otilde;ppimise v&otilde;imalusi pole olnud piisavalt. T&ouml;&ouml;tukassa toel avatud keele&otilde;pe on toonud sellele murele olulist leevendust,&ldquo; lisas minister.</p> <p>Seost eesti keele oskuse ja sissetulekute vahel kinnitavad rahvusvahelise t&auml;iskasvanute oskuste <a href="http://Sel kevadel avatud t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tust ennetavate t&auml;iendus&otilde;ppe v&otilde;imaluste vastu tuntakse enim huvi Ida-Virumaal, 80% koolituskaardiga koolitustele suunamisi on seotud eesti keele &otilde;ppega. Esimese viie kuuga on suunatud eesti keelt &otilde;ppima 602 inimest. " target="_blank">uuringu (PIAAC) andmed</a>. Kui eesti keelt halvasti oskavad vene koduse keelega inimesed v&otilde;ivad s&otilde;ltuvalt elukohast teenida kuni 30% v&auml;hem sarnase taustaga eesti koduse keelega inimestest, siis keskmise eesti keele oskuse puhul on see erinevus oluliselt v&auml;iksem ning hea eesti keele oskusega inimeste palgad ei erine eesti koduse keelega inimeste palgast &uuml;heski piirkonnas.</p> <p>Alates 1. maist 2017 pakub Eesti T&ouml;&ouml;tukassa tuge lisaks t&ouml;&ouml;tutele ka t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kes vajavad abi t&ouml;&ouml;koha vahetamisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;l p&uuml;simisel oskuste aegumise v&otilde;i puudumise t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;tuse ennetamiseks toetatakse nii taseme&otilde;ppes ja t&auml;ienduskoolitustel osalemist kui ka kvalifikatsiooni saamist. T&ouml;&ouml;ealist t&ouml;&ouml;tavat inimest toetatakse eesti keele &otilde;ppimisel, kui tal on viimase kolme aasta jooksul kogunenud v&auml;hemalt 12 kuud t&ouml;&ouml;tuskindlustusstaaži, kui ta keskmine sissetulek kuus oli alla 731 euro ning kui ta eesti keele oskus on t&ouml;&ouml;alaseks arenguks ebapiisav. &nbsp; Seni on k&otilde;ige suurem vajadus olnud B1- taseme ja B2- taseme koolituste j&auml;rele, samuti A2- taseme koolituste j&auml;rele. Arvestatav on ka nende inimeste hulk, kes vajavad C1 taseme koolitust ehk soovivad t&ouml;&ouml;alaste v&otilde;imaluste laiendamiseks t&auml;iendada juba heal tasemel eesti keelt. &nbsp;</p> <p>Lisainfo: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi">https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1722Riik panustab 2018. aastal olulisel määral inimeste tervisesse ja oskustesse 2017-09-29<p><strong>Riik suurendab 2018. aasta riigieelarves oluliselt investeeringuid inimeste tervisesse: tervishoid saab k&auml;ttesaadavuse parandamiseks lisaraha, riigi toel v&auml;henevad suure ravimivajadusega inimeste kulud soodusravimitele, tagatud on mitu olulist vaktsiini ja vajalik eelarve HIV ravimiteks. T&ouml;&ouml;valdkonnas panustab riik inimeste oskuste arendamisse l&auml;bi &uuml;mber&otilde;ppe ja esmaste t&ouml;&ouml;kogemuste toetamise.</strong></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski s&otilde;nul on j&auml;rgmine aasta m&auml;rgilise t&auml;htsusega nii tervise- kui t&ouml;&ouml;valdkonnas. &bdquo;&Uuml;le v&auml;ga paljude aastate j&otilde;uab tervishoidu ammu oodatud lisaraha, mis leevendab tervishoius&uuml;steemi pidevat alarahastatust ja l&uuml;hendab ravij&auml;rjekordi ning t&auml;iendava ravimih&uuml;vitisega v&auml;heneb inimeste omaosaluse koormus. &Uuml;htlasi eraldab riik uuest aastast rohkem raha tervisedendusele ja ennetusele.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;valdkonnas suureneb 2018. aastal panustamine t&ouml;&ouml;tavate inimeste t&auml;iend- ja &uuml;mber&otilde;ppesse. &bdquo;T&auml;navu maist alanud uusi koolitusv&otilde;imalusi on inimesed juba aktiivselt kasutama hakanud ja n&auml;eme selgelt, et inimesed tunnevad huvi oma kvalifikatsiooni t&otilde;stmise vastu, sealhulgas v&auml;ga usinasti on hakatud kasutama eesti keele &otilde;pet. Kokku suudame nelja aasta jooksul pakkuda koolitusi ja t&auml;iend&otilde;pet umbes 150 000 inimesele,&ldquo; selgitas Ossinovski.</p> <p><strong>Olulisemad investeeringud tervise- ja t&ouml;&ouml;valdkondades 2018. aastal:</strong></p> <ul> <li>Tervishoid saab k&auml;ttesaadavuse parandamiseks olulise lisaraha Tervishoid saab j&auml;rgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste k&auml;ttesaadavuse parandamiseks &uuml;le 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab l&auml;bi haigekassa tulubaasi laiendamise v&otilde;imaluse l&uuml;hendada ravij&auml;rjekordi, parandada tervishoiuteenuste k&auml;ttesaadavust, ravi j&auml;rjepidevust ja kvaliteeti.</li> <li>Suure ravimivajadusega inimesed saavad t&auml;iendava ravimih&uuml;vitise Riik hakkab 2018. aastast maksma t&auml;iendavat ravimih&uuml;vitist uue korra alusel, mis v&auml;hendab suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. K&otilde;rge omaosaluskuluga soodusravimite t&auml;iendavaks ravimih&uuml;vitiseks on tuleval aastal ette n&auml;htud 3 miljonit eurot.</li> <li>HIV ravi rahastamine suureneb 2018. aastast on tagatud stabiilne vajalik eelarve HIV ravimiteks. Rahastamine suureneb 5 miljoni euro v&otilde;rra, ulatudes 15 miljoni euroni aastas.</li> <li>Tagatud on mitu olulist vaktsiini Tulevast aastast v&otilde;etakse kasutusele kuue haigustekitaja (difteeria, teetanus, l&auml;kak&ouml;ha, lastehalvatust&otilde;bi, b-t&uuml;&uuml;bi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit) vastu kaitset pakkuv v&auml;ikelaste liitvaktsiin ning t&uuml;tarlapsi hakatakse vaktsineerima inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide tagamiseks on tuleva aasta eelarvesse planeeritud 3,97 miljonit eurot.</li> <li>T&ouml;&ouml;tavad inimesed saavad riigi toel oskusi t&auml;iendada Tuleval aastal on t&ouml;&ouml;tavatel inimestel v&otilde;imalik suuremas mahus saada Eesti T&ouml;&ouml;tukassa toel t&auml;iend- ja &uuml;mber&otilde;pet, sh astuda taseme&otilde;ppesse. &Otilde;ppimisv&otilde;imalust pakutakse inimestele, kelle oskused on aegunud v&otilde;i muutunud puudulikuks, et aidata neil t&ouml;&ouml;l p&uuml;sida v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohta vahetada. 2018. aastal saab oskuste t&auml;iendamisega alustada ligi 13 000 inimest, kuni aastani 2020 on oskusi v&otilde;imalik t&auml;iendada umbes 150 000 inimesel.&nbsp; T&auml;iend- ja &uuml;mber&otilde;ppe pakkumist alustati t&auml;navu mais ning esimese nelja kuu jooksul lepiti 730 inimesega kokku koolitusplaan osalemiseks enam kui 1100 koolitusel. Enim on huvi tuntud eesti keele oskuste t&auml;iendamise vastu (15.09 seisuga 600 inimest). Taseme&otilde;ppes on soovinud osaleda ligi 450 inimest, kellest poolte taotlused on juba saanud ka heakskiidu.&nbsp; Lisainfo: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi">https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi</a>&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;andjad saavad tuge alaealistele t&ouml;&ouml;kogemuse pakkumiseks 2018. aastal on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalik taotleda t&ouml;&ouml;tukassast toetust alaealistele t&ouml;&ouml;kogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30% t&ouml;&ouml;le v&otilde;etava alaealise bruto t&ouml;&ouml;tasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks 3,87 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse &bdquo;T&ouml;&ouml;turuteenuste osutamine tagamaks paremaid v&otilde;imalusi h&otilde;ives osalemiseks&ldquo; vahenditest.</li> <li>Mitteaktiivsed noored saavad tuge t&ouml;&ouml;alaste v&otilde;imaluste suurendamiseks Noortegarantii tugis&uuml;steemi v&auml;ljaarendamiseks on 2018. aasta eelarves kavandatud 160 000 eurot Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Eesm&auml;rk on lihtsustada kohalike omavalitsuste t&ouml;&ouml;d 16&ndash;26-aastastele mitteaktiivsetele noortele toe pakkumisel ning nende t&ouml;&ouml;alaste v&otilde;imaluste suurendamisel.</li> <li>T&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub Kohtuv&auml;line t&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute v&otilde;imalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi n&auml;ol. Eelarves on sellega seotud kuludeks ette n&auml;htud 790 000 eurot.</li> <li>&Auml;ri&uuml;hingu juhid saavad &otilde;iguse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele ja t&ouml;&ouml;turuteenustele T&ouml;&ouml;tuskindlustuskaitset laiendatakse &auml;ri&uuml;hingu juhtidele, kes ei saa &auml;ri&uuml;hingu juhtimise eest tasu, ent t&auml;idavad teisi t&ouml;&ouml;tuskindlustuse tingimusi. Samuti pakutakse neile edaspidi abi t&ouml;&ouml; leidmisel. Eelarves on selleks planeeritud 9,3 miljonit eurot.</li> <li></li> <li>Sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve on 2018. aastal 4,46 miljardit eurot, mis jaguneb kokku viie tulemusvaldkonna ja k&uuml;mne programmi vahel. Suurima eelarvega on 1,92 miljardi euroga sotsiaalse kaitse (p&otilde;hiosas pensionid) ja 1,38 miljardi euroga tervise valdkonnad. Aastatel 2018-2021 suureneb sotsiaalministeeriumi valitsemisala koondeelarve 625 miljoni euro v&otilde;rra.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1721Puulõhkujatega töötades tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid2017-09-28<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Kreekas juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>K&uuml;ttepuude ja s&ouml;e m&uuml;&uuml;giga tegeleva v&auml;ikefirma naist&ouml;&ouml;taja alustas t&ouml;&ouml;d &otilde;ues paikneva h&uuml;draulilise puul&otilde;hkumismasinaga. &Otilde;nnetus toimus t&ouml;&ouml;taja esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Ta oli just asetanud t&uuml;ki puitu masina l&otilde;iketera alla ja l&uuml;kkas seda, k&auml;si puupaku peal, kui tema vasaku jala vastu veeres selja tagant v&auml;ike puu, mis v&otilde;is olla p&auml;rit l&auml;hedal asuvast virnast. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;mber p&ouml;&ouml;ras, astus ta endalegi teadmata parema jalaga kogemata pedaall&uuml;litile ning vertikaalselt liikunud kirve kiil j&auml;ttis tema k&auml;e puupakule l&otilde;ksu ja sandistas kolme s&otilde;rme (keskmist s&otilde;rme, s&otilde;rmuses&otilde;rme ja v&auml;ikest s&otilde;rme).</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <ul> <li>Puudusid ohutuspiirded, mis oleksid takistanud t&ouml;&ouml;taja k&auml;tel seadme ohualasse sattumist.</li> <li>Seadmel on ohtlik juhtimisviis. Selle asemel, et kasutada kahek&auml;ejuhtimist, kasutatakse hoopis maas asuvat pedaall&uuml;litit</li> <li>V&auml;heste kogemustega seadme kasutaja ebapiisav koolitamine ja j&auml;relevalve.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu hajumine seadet kasutades &ndash; pole piisavalt vaba liikumisruumi.</li> </ul> <p><strong>Kuidas edaspidi sarnaseid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <p><strong></strong>Seade oli kodumaine toodang ja uus, kuid ilma CE m&auml;rgistuseta. Seega saadeti m&auml;rgukiri ka t&ouml;&ouml;stuse peasekretariaati, mis on Kreeka p&auml;dev turuj&auml;relevalveasutus, mis kehtestas tootjale trahvi ja keelustas toote edasise turustamise.</p> <p>Seej&auml;rel muudeti seadme mudelit, et see oleks koosk&otilde;las ELi masinadirektiiviga 2006/42/EK: pedaall&uuml;liti vahetati v&auml;lja kahe eraldiseisva k&auml;ivitusnupuga juhtimisseadme vastu, ning masina lauale, kasutaja t&ouml;&ouml;tamiskoha ette, monteeriti fikseeritud vertikaalne t&otilde;ke.</p> <p>Kohaliku t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse kontrollteenistuse soovitusel rakendas t&ouml;&ouml;andja &otilde;nnetuse p&otilde;hjustanud masinat puudutavad asjakohased ohutusmeetmed. Samuti juhendati piirkondlikke t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse kontrollteenistusi kontrollima analoogsetes ettev&otilde;tetes sellist t&uuml;&uuml;pi seadmeid.</p> <p>Uued seadmed, mis ei ole toodetud koosk&otilde;las EL&rsquo;i masinadirektiiviga ning mis seet&otilde;ttu ei oma ka CE-m&auml;rgistust, ei ole tavaliselt nende kasutajatele turvalised; eriti, mis puudutab <a href="http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32001L0045" target="_blank">Direktiivi 89/655/E&Uuml; Lisa I</a> peat&uuml;kis 2.8 t&auml;psustatud kaitsekatteid. Nimetatud seadmete kasutamine v&auml;hekogenud t&ouml;&ouml;tajate poolt on seotud k&otilde;rgendatud &otilde;nnetuste riskiga.</p> <p></p> <p></p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1720Valitsus kiitis heaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused2017-09-28<p><strong>Vabariigi Valitsus kiitis&nbsp;eilsel istungil heaks seadusmuudatused, millega pikendatakse isapuhkust ja antakse isadele t&auml;iendav 30-p&auml;evane &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele, muudetakse paindlikumaks vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.</strong></p> <p>&bdquo;Nende muudatustega toome vanemah&uuml;vitise skeemi rohkem paindlikkust ja v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamiseks ning soodustame ka hoolduskoormuse &uuml;htlasemat jaotumist vanemate vahel,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Eestis kehtiv vanemah&uuml;vitiste s&uuml;steem on kahtlemata &uuml;ks heldemaid oma pikkuse ja h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra poolest, kuid see toob kaasa ka naiste pikki karj&auml;&auml;rikatkestusi ega v&otilde;imalda lapsevanematel oma t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega piisavalt kombineerida.&ldquo;</p> <p>Isadel on juba praegu v&otilde;imalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemah&uuml;vitist, kuid vaatamata heldele h&uuml;vitisele on isade osakaal vanemah&uuml;vitise saajate hulgas olnud p&uuml;sivalt v&auml;ike. 2016. aastal sai vanemah&uuml;vitist 17 242 lapsevanemat, kellest k&otilde;igest 9,3% olid isad.</p> <p>&bdquo;Isa osalemine v&auml;ikelapse kasvatamises tugevdab peresiseseid suhteid ning lisab kindlustunnet, et laste kasvatamine ei j&auml;&auml; vaid ema &otilde;lule,&ldquo; &uuml;tles minister Iva. &bdquo;30-p&auml;evane isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis on isapuhkuse laiendus, et julgustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda v&otilde;i mitte &ndash; ta v&otilde;ib vanemah&uuml;vitist saada emaga samal ajal v&otilde;i ka &uuml;ksi.&ldquo;</p> <p><strong>Eeln&otilde;uga tehakse vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemis j&auml;rgmised muudatused:</strong></p> <ul> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et h&uuml;vitist v&auml;hendataks. Vanemah&uuml;vitise saajale tagatakse senise poole h&uuml;vitise asemel h&uuml;vitise m&auml;&auml;r, mis on 2018. aastal 470 eurot (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.03.2018);</li> <li>Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus &uuml;hele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.03.2018);</li> <li>Vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemah&uuml;vitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.09.2019);</li> <li>Lapsehooldustasu maksmine l&otilde;petatakse ning vastavad vahendid seotakse j&auml;rk-j&auml;rgult vanemah&uuml;vitise skeemi (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.09.2019);</li> <li>Isal on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da isapuhkusele senise 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva asemel 30 p&auml;evaks ning saada selle perioodi eest vanemah&uuml;vitist. Isa &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele ei s&otilde;ltu tema eelnevast t&ouml;&ouml;suhtest ega t&ouml;&ouml;tamise lepingulisest vormist ning isa saab h&uuml;vitist kasutada emaga samal ajal v&otilde;i eraldi (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.07.2020);</li> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmist saab peatada ja j&auml;tkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.07.2020);</li> </ul> <p>Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi I etapi muudatustega. J&auml;rgmises etapis on kavas muuta rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise p&otilde;him&otilde;tteid ja v&otilde;imaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga t&ouml;&ouml;tamist ja puhkamist.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1716Töökeskkonna konsultant tõstab ettevõtte tulemuslikkust2017-09-27<p><strong>V&auml;ikese ja keskmise suurusega organisatsiooni juht peab tihti katma mitut ametit tootmise korraldamisest kuni personali v&auml;rbamiseni. K&otilde;igele aga v&otilde;rdselt aega ei jagu. Seet&otilde;ttu peab teinekord v&auml;hema t&auml;helepanuga leppima ka t&ouml;&ouml;keskkonna ohutus.</strong></p> <p>Probleemi lahendamiseks l&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsioon 2015. aastal t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenuse. Selle abil pakutakse t&ouml;&ouml;andjale personaalset n&otilde;ustamist, et muuta ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja t&ouml;&ouml;d efektiivsemaks. N&auml;ites 2016. aastal kasutas tasuta teenust 212 ettev&otilde;tet ning see h&otilde;lmas 8900 t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p><strong>Kuidas toimub koost&ouml;&ouml; konsultandi vaatevinklist?</strong></p> <p>Koost&ouml;&ouml; algab tavaliselt ettev&otilde;tte juhi v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti e-kirjaga, milles tuuakse v&auml;lja, mis vallas n&otilde;ustamist soovitakse. &bdquo;Loomulikult esineb ka juhuseid, kus soovitakse &uuml;ldisemaid konsultatsioone ning &uuml;hte lahendamist vajavat murekohta ei ole. Ka sel juhul saame abiks olla,&ldquo; selgitas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Rein Reisberg.</p> <p>Peale ettev&otilde;ttest saabunud kirja konsultant helistab, et t&auml;psustada tegevusvaldkond ning seada n&otilde;ustamisele selged eesm&auml;rgid. Nii on koost&ouml;&ouml; k&otilde;ige t&otilde;husam.</p> <p>Selle j&auml;rgneb ettev&otilde;tte k&uuml;lastus. Reisbergi s&otilde;nul l&auml;htub ta kohtumisel juhtm&otilde;ttest: &bdquo;N&auml;idake, mida soovite ja k&uuml;sige, mis huvitab. Mina olen teie p&auml;ralt&ldquo;. &bdquo;Kui konkreetsed k&uuml;simused puuduvad, siis r&auml;&auml;gin sellest, mida m&auml;rkan ning annan praktilisi soovitusi,&ldquo; lisas Reisberg ka alternatiivi.</p> <p>Peale kohtumist saadab konsultant kirjaliku kokkuv&otilde;tte soovituste ja ettepanekutega. Ta toob v&auml;lja nii seadusest tulenevad n&otilde;uded, kui ka isiklikust praktikast l&auml;htuva, mis v&otilde;iks ettev&otilde;tet aidata.</p> <p>Mingeid kohustusi n&otilde;ustamine endaga kaasa ei too. &bdquo;Mina olen valmis ka peale kokkuv&otilde;tte saatmist vastama t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust puudutavatele k&uuml;simustele ja n&otilde;u andma. Tuleb vaid mulle helistada,&ldquo; t&auml;iendas Reisberg. Tema s&otilde;nul v&otilde;ib konsultandilt tulev tagasiside olla v&auml;gagi kaalukas. &bdquo;N&auml;iteks kord juhtisin t&auml;helepanu, et t&ouml;&ouml;tajad kasutavad ilma ohutusabin&otilde;udeta v&auml;ga plahvatusohtlikku ainet. Tuli v&auml;lja, et nad ei teadnud, et selle ainega tegelemine v&otilde;ib l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;koha maapealt p&uuml;hkimisega. See n&otilde;u v&otilde;is p&auml;&auml;sta nii inimelusid kui ka &auml;ri,&ldquo; t&otilde;i konsultant n&auml;ite.</p> <p>Lisaks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandist olla kasu ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;d andvale v&otilde;i alles seda kaaluvale organisatsioonile. &bdquo;Saame anda head n&otilde;u t&ouml;&ouml;kohtade ning liikumisteede kohandamiseks. Meil on ka sellealaseid kogemusi,&ldquo; lisas Reisberg.</p> <p><strong>N&auml;ide t&ouml;&ouml;andja vaatenurgast</strong></p> <p>Kontakti v&otilde;tnud ettev&otilde;tte eesm&auml;rgiks on tavaliselt terved, t&ouml;&ouml;v&otilde;imelised ja efektiivsed t&ouml;&ouml;tajad ning &otilde;nnetuste ja sellega kaasnevate kannatuste, raha- ja ajakulu v&auml;ltimine.</p> <p>Hiljuti t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teeneid kasutanud Andres Glass Solutions O&Uuml; t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti Nikita Pisnja s&otilde;nul sooviti vastutustundliku ettev&otilde;ttena k&uuml;sida n&otilde;u kogenumate k&auml;est. &bdquo;Mingeid hirme meil T&ouml;&ouml;inspektsiooni ees ei olnud. Parem ise uurida, milliseid asju saame parandada ja teha asjad korda,&ldquo; avas Pisnja tagamaid.</p> <p>Alguses konsultandile v&auml;ga selgelt piiritletud &uuml;lesannet ei p&uuml;stitatud. Lepiti kokku kohtumine, et vaadata &uuml;le olukord ettev&otilde;ttes ning valdkonnaga seotud dokumentatsioon. &bdquo;Kohtumine toimus v&auml;ga s&otilde;bralikus &otilde;hkkonnas ning vestlesime kohapeal tekkinud k&uuml;simuste pinnalt. M&otilde;ttevahetusest oli meile palju kasu ning saime mitmeid h&auml;id soovitusi. N&uuml;&uuml;d teame t&auml;pselt, mida muuta,&ldquo; kirjeldas Andres Glass Solutions O&Uuml; t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist. Tema s&otilde;nul oli kogu protsess lihtne ja loogiline.</p> <p>Suurim kasu konsultandist on Pisnja hinnangul see, et professionaal n&auml;eb pisiasju, mis ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatel endal v&otilde;ib kahe silma vahele j&auml;&auml;da. &bdquo;See aitab muuta t&ouml;&ouml;keskkonda turvalisemaks ja v&auml;hendada erinevaid riske. L&otilde;puks soovivad ju k&otilde;ik olla terved ja t&ouml;&ouml;tada ohututes tingimustes,&ldquo; v&otilde;ttis ta kokku.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenus on m&otilde;eldud v&auml;ga laiale sihtgrupile. Nii on seda kasutanud ka n&auml;iteks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus, kus riskitegurid on v&otilde;rdlemisi v&auml;ikesed ja inimesi t&ouml;&ouml;tab v&auml;he. &bdquo;Paljude asjadega oli meie silm juba harjunud. K&otilde;rvaltvaataja aga oskas neile t&auml;helepanu juhtida,&ldquo; kirjeldas koost&ouml;&ouml;d koguduse juhatuse liige Kaja Viisitamm. Nii sai n&auml;iteks kiriku kellamees k&otilde;rvaklapid ning orelim&auml;ngija k&uuml;lmaks ajaks t&auml;iendava soojapuhuri. &bdquo;V&auml;ga soovitan. See teenus on just inimeste seisukohast v&auml;ga oluline,&ldquo; hindas Viisitamm.</p> <p><strong>Kasu n&otilde;ustamisest</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnale t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramine on pikemas perspektiivis ka &auml;riliselt kasulikum, kui tagaj&auml;rgede likvideerimine peale &otilde;nnetust v&otilde;i &otilde;nnetusi. Heades tingimustes t&ouml;&ouml;tajad on motiveeritumad, saavad keskenduda oma &uuml;lesannete t&auml;itmisele ning esineb v&auml;hem t&ouml;&ouml;seisakuid. Lisaks levib hea s&otilde;na t&ouml;&ouml;tingimuste ja -ohutuse kohta potentsiaalsete t&ouml;&ouml;tajate ja koost&ouml;&ouml;partnerite hulgas, parandab ettev&otilde;tte mainet ning muudab lihtsamaks uue t&ouml;&ouml;j&otilde;u ning klientide leidmise.</p> <p>Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1715Nutikad lahendused ohutuse tõstmiseks2017-09-26<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni 2016. a &uuml;levaates troonib t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tabelis peamise p&otilde;hjusena j&auml;tkuvalt kontrolli kaotamine masinate, t&ouml;&ouml;riistade, transpordivahendite v&otilde;i loomade &uuml;le. Kui 2015. a oli selliseid &otilde;nnetusi 26% k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest, siis eelmisel aastal 27%. K&otilde;ige sagedamini toimuvad sellised &otilde;nnetused metalli- ja puidut&ouml;&ouml;stuses.</strong></p> <p>&Otilde;nneks leidub Eestis mitmeid ettev&otilde;tteid, kelle jaoks on ohutu t&ouml;&ouml;keskkond s&uuml;dameasi ning t&ouml;&ouml;tajate tervise tagamiseks tehakse m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseid pingutusi. Arvestades t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust erinevates sektorites v&otilde;ib ennustada sellistele ettev&otilde;tetele edu. On ju suhtumine oma t&ouml;&ouml;tajatesse &uuml;ks oluline faktor, mille alusel t&ouml;&ouml;andjaid valitakse.</p> <p><strong>Hea ohutuspraktika</strong></p> <p>Juba mitu aastat on t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuks muutmisele panustamisega silma paistnud 450 t&ouml;&ouml;tajaga elektritarvikute tootja AS Ensto Ensek, kes p&auml;lvis t&auml;navu ka vastutustundliku ettev&otilde;tluse h&otilde;bem&auml;rgise.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajad on meie ettev&otilde;tte suurim vara ning nende turvalisus ja heaolu on prioriteet number &uuml;ks. Seep&auml;rast panustame ka 101%, et tagada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond,&ldquo; kirjeldas ettev&otilde;tte juhtm&otilde;tet Ensto Ensek Keila tehase juht Kaarel Suuk. Tema s&otilde;nul on AS Ensto Enseki eesm&auml;rk null t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. J&auml;tkusuutlikkuse p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htutakse mitte ainult tootmises, vaid ka t&ouml;&ouml;j&otilde;udu silmas pidades.</p> <p><strong>Kuidas saavutada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond?</strong></p> <p>Eesm&auml;rgi saavutamiseks on Enstos v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud mitmed konkreetsed tegevused ja kindlad reeglid, mille rakendamist saavad kaaluda ka teised ettev&otilde;tted. M&otilde;ned n&auml;ited:</p> <ul> <li><strong>Seadmete ennetav hooldus.</strong> Selle tegevuse eesm&auml;rk on v&auml;hendada masinate etten&auml;gematuid rikkeid, mis&nbsp; v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.&nbsp; Ennetav hooldus v&auml;hendab ka remondivajadust ja sellest tulenevaid t&ouml;&ouml;seisakuid.</li> <li><strong>Sagedamini hooldamist vajavate masinate ja seadmete j&auml;lgimine.</strong> Kui m&otilde;ned masinad v&otilde;i seadmed vajavad aina enam t&auml;helepanu ja parandamist, v&otilde;ib olla aeg need v&auml;lja vahetada. See lubab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ennetada ning investeeringuid suunata.</li> <li><strong>Reeglid masina rikke korral tegutsemiseks.</strong> T&ouml;&ouml;taja ei pruugi olla kvalifitseeritud masinat kohapeal parandama. P&ouml;&ouml;rdudes &otilde;ige inimese poole, saab t&ouml;&ouml;ga kiiremini j&auml;tkata ning v&auml;ltida teadmatusest tekkivaid ohuolukordi.</li> <li><strong>T&ouml;&ouml;riistade regulaarne kontroll.</strong> Sarnaselt seadmetele, vajavad t&auml;helepanu ka k&auml;sit&ouml;&ouml;riistad. &Otilde;igeaegne sekkumine aitab v&auml;ltida ohtu.</li> <li><strong>T&ouml;&ouml; robotitega</strong> v&auml;hendab inimeste f&uuml;&uuml;silist koormust ja annab v&otilde;imaluse inimressursse mujal rakendada. &Uuml;lesannete delegeerimine tehnikale v&otilde;ib v&auml;hendada ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ohtu.</li> <li><strong>Liikumisteede m&auml;rgistamine.</strong> Eriti oluline on see ettev&otilde;tetes, kus samal pinnal liiguvad nii inimesed kui masinad (t&otilde;stukid, veokid). M&auml;rgistus loob selguse, kus on ohutu liikuda, kus peab olema ettevaatlik ning kuhu ei ole &uuml;ldse soovitav astuda.</li> <li><strong>5S metoodika rakendamine.</strong> Organiseeritud t&ouml;&ouml;keskkond on turvalisem ning t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate efektiivsust.</li> <li><strong>Ohuolukordade kohta info kogumine.</strong> Ensto Ensekis saavad t&ouml;&ouml;tajad t&auml;ita spetsiaalseid vorme nii ohuolukordade kui ka t&ouml;&ouml; efektiivsuse parendamise kohta. Iga tagasiside p&auml;lvib t&auml;helepanu ning t&ouml;&ouml;taja preemia.</li> <li><strong>M&otilde;&otilde;tmised t&ouml;&ouml;keskkonnas.</strong> N&auml;iteks &otilde;hupuhtuse ja m&uuml;ra taseme j&auml;lgimine aitab ennetada kutsehaiguseid. Lisaks on mugavas keskkonnas inimene tulemuslikum.</li> <li><strong>Esmaabiandjate kohta info jagamine.</strong> Kui t&ouml;&ouml;tajatel on selge, kelle poole p&ouml;&ouml;rduda esmaabi saamiseks, on kriitilistes olukordades tegutsemine efektiivsem.</li> </ul> <p>K&otilde;ige paremini on t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti Evelin Org s&otilde;nul ettev&otilde;tte edu aluseks olevate t&ouml;&ouml;protsessidega kursis t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Arutelud nendega aitavad luua t&ouml;&ouml;kohad, kus inimesed tunnevad ennast mugavalt ja tahavad t&ouml;&ouml;d teha. V&auml;ga oluline on see, et t&ouml;&ouml;tajad saavad oma soove ja arvamusi vabalt avaldada ning nendega arvestatakse. See muudab&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks ja meeskonna tugevamaks,&ldquo; r&otilde;hutas Org kommunikatsiooni olulisust.</p> <p>Ettev&otilde;tte kasu Hea t&ouml;&ouml;keskkonna korraldus tagab tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu, kulude ja riskide v&auml;henemise ning t&otilde;stab ettev&otilde;tte konkurentsiv&otilde;imekust. T&ouml;&ouml;keskkonnast hoolival ettev&otilde;ttel on kergem leida uusi t&ouml;&ouml;tajaid, neid motiveerida ja hoida. Korralikus ja organiseeritud t&ouml;&ouml;keskkonnas on v&auml;iksem &otilde;nnetuste ja haigestumiste arv, mis t&auml;hendab paremaid tulemusi.</p> <p><strong>Juhtkonnal suur roll</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna parendamine &uuml;he ettev&otilde;tte sees on kogu meeskonna vastutus ja seda ei saa luua ning hoida &uuml;ks inimene. &bdquo;V&auml;ga t&auml;htis on juhtkonna toetus. Kui seda pole, ei saa ka t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutajad midagi ette v&otilde;tta,&ldquo; r&otilde;hutas Ensto t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist.</p> <p>Lisaks on oluline, et igal t&ouml;&ouml;tajal oleks selge, mis on tema roll&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ja mis on &uuml;hine eesm&auml;rk. T&ouml;&ouml;tajad peavad olema informeeritud ja korralikult juhendatud, juhtkonnaliikmed kontrollima reeglite j&auml;rgimist, t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused p&otilde;hjalikult uuritud ning erinevad parendustegevused teostatud. Inimeste heaolu silmas pidades saab &uuml;ks ettev&otilde;tte teha oluliselt rohkem, kui seaduses n&otilde;utakse.</p> <p><strong>Soovitused</strong></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajale:</strong></p> <ul> <li>Enne t&ouml;&ouml;le asumist veendu, et masin vastab ohutusn&otilde;uetele.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud kaitseseadist ei tohi eemaldada.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajana on sul &otilde;igus saada sisulist juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet. Uue v&otilde;i noore t&ouml;&ouml;tajana ole eriti t&auml;helepanelik ning ettevaatlik &ndash; k&uuml;simuste tekkimisel k&uuml;si alati juhiseid.</li> <li>K&uuml;si t&ouml;&ouml;andjalt sobivaid isikukaitsevahendeid ja kasuta neid.</li> <li>Teavita t&ouml;&ouml;andjat masinal esinevatest puudustest &ndash; n&auml;iteks puuduvatest kaitseseadistest, riketest ja ohuolukordadest.</li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjale:</strong></p> <ul> <li>Ole veendunud, et masinad vastavad ohutusn&otilde;uetele.</li> <li>Uue masina ostmisel j&auml;lgi, et sellel on CE m&auml;rgistus, vastavusdeklaratsioon ning kasutusjuhend.</li> <li>Pea meeles, et &uuml;htegi tootja poolt paigaldatud kaitseseadist ei tohi eemaldada &ndash; j&auml;lgi et t&ouml;&ouml;tajad seda ei teeks.</li> <li>Korralda t&ouml;&ouml;tajatele sisuline juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. J&auml;lgi eriti uusi ja noori t&ouml;&ouml;tajaid, sest suur osa t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtub just nendega.</li> <li>Anna oma t&ouml;&ouml;tajatele sobivad isikukaitsevahendid.</li> <li>Julgusta t&ouml;&ouml;tajaid masinal esinevatest puudustest teavitama &ndash; n&auml;iteks puuduvatest kaitseseadistest, riketest ja ohuolukordadest.</li> <li>Kontrolli s&uuml;stemaatiliselt ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda, sealhulgas masinate ohutust ja seda, kuidas t&ouml;&ouml;tajad masinatega t&ouml;&ouml;d teevad. T&ouml;&ouml;andja vastutab ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest.</li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1714Mis on summeeritud tööaja arvestus? 2017-09-25<p><b>L&auml;ksin uude t&ouml;&ouml;kohta t&ouml;&ouml;le ning sain t&ouml;&ouml;graafiku. Graafikus olen t&ouml;&ouml;l korrap&auml;ratult ning ka t&ouml;&ouml;p&auml;evad langevad n&auml;dalavahetustele. T&ouml;&ouml;tunde tundub samuti palju olevat. Kas nii v&otilde;ib?</b></p> <p><strong>Vastab Anni Raigna, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</strong> Kirjeldusest l&auml;htuvalt eeldan, et asusite t&ouml;&ouml;le summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestust kasutatakse eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;ajakava ehk graafiku alusel.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes t&ouml;&ouml;tingimustes. &Uuml;heks selliseks tingimuseks, milles tuleb saavutada kokkulepe on t&ouml;&ouml;aeg, mis peab sisalduma t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis. T&ouml;&ouml;lepingu seadus eeldab, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab 40 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul (t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg), kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei ole kokku leppinud l&uuml;hemas t&ouml;&ouml;ajas (osaline t&ouml;&ouml;aeg).&nbsp; T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja on vabad kokku leppima neile sobivas t&ouml;&ouml;aja pikkuses ja korralduses. T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab pooltel kokku leppida, et t&ouml;&ouml;aeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebav&otilde;rdselt (summeeritud t&ouml;&ouml;aeg).</p> <p>Summeeritud t&ouml;&ouml;aja puhul ei ole t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aja jaotus arvestusperioodis &uuml;htlane ehk t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tada &uuml;hes n&auml;dalas rohkem tunde ja/v&otilde;i p&auml;evi kui teises. T&ouml;&ouml;aja summeerimisel v&otilde;ivad graafikuj&auml;rgsed t&ouml;&ouml;p&auml;evad langeda ka riigip&uuml;hadele v&otilde;i n&auml;dalavahetusele. Kui riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamine tasustatakse 2-kordselt, siis n&auml;dalavahetusel t&ouml;&ouml;tamist t&auml;iendavalt ei h&uuml;vitata.</p> <p>Summeeritud t&ouml;&ouml;ajas kokkuleppimisel peab t&ouml;&ouml;andja andma t&ouml;&ouml;tajale teada t&ouml;&ouml;ajakava teatavaks tegemise tingimused. N&auml;iteks peab t&ouml;&ouml;taja teadma, mis perioodi kohta on t&ouml;&ouml;ajakava koostatud, millal ta j&auml;rgmise t&ouml;&ouml;ajakava teada saab ja kui pikk on t&ouml;&ouml;aja arvestusperiood. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral arvestatakse t&ouml;&ouml;aega arvestusperioodi l&otilde;pul (st 1, 2, 3 v&otilde;i 4 kuu l&otilde;pus selgub, kas t&ouml;&ouml;tajal tekkisid &uuml;letunnid v&otilde;i tekkisid alatunnid). Oluline on, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aeg kokku lepitud arvestusperioodi l&otilde;puks keskmiselt ei &uuml;letaks 48 tundi 7-p&auml;evase ajavahemiku kohta. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgima, et t&ouml;&ouml;tajale oleks tagatud igap&auml;evane puhkeaeg (v&auml;hemalt 11-tundi j&auml;rjestikkust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning igan&auml;dalane puhkeaeg (t&ouml;&ouml;aja summeerimisel 36 tundi j&auml;rjestikkust puhkeaega 7-p&auml;evases vahemikus).</p> <p>Seega summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestus t&auml;hendab seda, et tegelik t&ouml;&ouml;aeg v&otilde;ib p&auml;evade, n&auml;dalate ja kuude l&otilde;ikes k&otilde;ikuda nii &uuml;le kui alla kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja, sest kokkulepitud t&ouml;&ouml;tundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi l&otilde;puks. Nii v&otilde;ib t&ouml;&ouml;aeg olla &uuml;hes kuus v&auml;iksem v&otilde;i suurem kokkulepitud t&ouml;&ouml;ajast ning t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;ivad langeda ka n&auml;dalavahetusele. Summeerimisperioodi l&otilde;puks peab t&ouml;&ouml;tajale olema tagatud t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aeg ja sellele vastav t&ouml;&ouml;tasu.</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/903" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestusest</a></strong>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1712Lasnamäe töömessil pakutakse üle 300 töökoha2017-09-21<p><strong>Messil osaleb 21 tootmise, logistika/transpordi ning puhastusteeninduse valdkonnas tegutsevat t&ouml;&ouml;andjat, kes pakuvad &uuml;le 300 t&ouml;&ouml;koha. Endale sobivaid t&ouml;&ouml;pakkumisi leiavad ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed ja noored, pakutakse v&otilde;imalusi koolipraktikaks.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;mess on t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;otsijatele hea v&otilde;imalus silmast silma kohtumiseks.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu: &bdquo;Mille &uuml;le t&ouml;&ouml;otsijad peamiselt kurdavad? Nad ei saa t&ouml;&ouml;andjatelt infot oma kandideerimiste kohta ja otsused viibivad. Lasnam&auml;e t&ouml;&ouml;messil on vastupidi &ndash; 21 logistika-, puhastusteeninduse ja tootmisettev&otilde;tet on valmis andma t&ouml;&ouml;otsijatele igak&uuml;lgset informatsiooni oma t&ouml;&ouml;tingimuste kohta ja otsused s&uuml;nnivad kohapeal.</p> <p>T&ouml;&ouml;messile ootame ka t&ouml;&ouml;tavaid inimesi vestlema meie karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajatega oma koolitusvajadusest, sest t&ouml;&ouml;tukassa pakub teatud tingimustel koolitust ka t&ouml;&ouml;tavatele inimestele.&ldquo;</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;vahendusele saab osaleda tasuta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel ning k&uuml;sida infot t&ouml;&ouml;tukassa pakutavate teenuste kohta. V&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamise asjus annavad n&otilde;u EURES n&otilde;ustajad. Osalevate t&ouml;&ouml;andjate ja pakutavate t&ouml;&ouml;kohtadega saab tutvuda <a href="http://www.toomess.ee/toomessid-2016/lasnamae-toomess-1011">http://www.toomess.ee/toomessid-2016/lasnamae-toomess-1011</a>. Messil osalemine on k&otilde;igile tasuta.</p> <p>T&ouml;&ouml;messi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassa koost&ouml;&ouml;s Lasnam&auml;e linnaosa valitsusega.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1710Tööinspektsiooni parimate praktikate konkurss on lõpusirgel2017-09-20<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimate praktikate konkurss on l&otilde;pusirgel. Ootame parimaid praktikaid veel kuni 30. septembrini 2017. Kolmest parima praktika v&otilde;itjast filmitakse t&ouml;&ouml;keskkonda tutvustav l&uuml;hivideo, mida jagatakse T&ouml;&ouml;elu portaalis, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja T&ouml;&ouml;elu sotsiaalmeedia kanalites, ka ettev&otilde;tte ise saab oma video edasi jagada.</strong></p> <p>Konkursi kohta loe p&otilde;hjalikumalt <a href="/redirect/2217" target="_blank">parimate praktikate teemalehelt</a>.</p> <p><strong>Lisainfo:</strong></p> <p>Olga Kurdovskaja<br />e-post <a href="mailto:olga.kurdovskaja@ti.ee">olga.kurdovskaja@ti.ee</a> &nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1708Töökohal töötamine võib alandada tulemuslikkust 2017-09-20<p><strong>Kuidas v&otilde;ib t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml; tegemine m&otilde;jutada tulemuslikkust? Tallinna Tehnika&uuml;likooli (TT&Uuml;) uuringus vaadeldi 153 teaduse ja arenduse loovt&ouml;&ouml;tajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 t&ouml;&ouml;andjat: era- ja avaliku sektori T&amp;A asutused/ettev&otilde;tted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettev&otilde;tted. Selgus, et konkreetsel ajal ning kohas t&ouml;&ouml;tamine v&auml;hendab loovt&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;viljakust. </strong></p> <p>Rahvusvahelise uurimisr&uuml;hma juht, TT&Uuml; majandusteaduskonna professor Aaro Hazak: &ldquo;Uuringu &uuml;heks eesm&auml;rgiks oli v&auml;lja selgitada, millist seost omab t&ouml;&ouml; juures veedetud aeg t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse ja v&auml;simusega. Selgus, et mida suurema osa oma t&ouml;&ouml;ajast veedab loominguline teadus- ja arendust&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tades, seda suurem on ta v&auml;simus ja madalam t&ouml;&ouml; tulemuslikkus. Enamgi veel, kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusega t&ouml;&ouml;tajate tunnetatav t&ouml;&ouml; tulemuslikkus on oluliselt k&otilde;rgem kui neil, kes peavad t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml; juures laua taga tegema.&rdquo;</p> <p>Kui paindliku t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tegemise koha puhul saab loovt&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;d tegema asuda hetkel, kui ta ennast loomevalmina tunneb, siis nn t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tamine n&auml;ib suurendavat v&auml;simust ja alandavat tulemuslikkust seoses pingega saada t&ouml;&ouml; valmis t&ouml;&ouml;kohal, ruumilises ja ajalises &ldquo;puuris&rdquo;. Uuringu tulemused peaksid andma ainest nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;istmaks, kas t&ouml;&ouml; juures laua taga t&ouml;&ouml;tamine on ikka k&otilde;ige efektiivsem v&otilde;imalus loova arendust&ouml;&ouml; tegemiseks. Kaugt&ouml;&ouml; ja paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaluse pakkumine oleks ka t&ouml;&ouml;andja huvides, t&otilde;stmaks loovate T&amp;A t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; tulemuslikkust.</p> <p>Samuti tunnevad t&ouml;&ouml;tajad, kellel on paindlikkus nii t&ouml;&ouml;tegemise kohas kui ajas, oluliselt v&auml;hem, et nende t&ouml;&ouml; h&auml;iriks nende unerežiimi. Samas ilmnes uuringust, et loovate T&amp;A t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;evad on keskmiselt 10 tundi pikad ning oma t&ouml;&ouml; tulemuslikkust tunnetavad rohkem just need, kes rohkem t&ouml;&ouml;tunde teevad. Seega n&otilde;uab paindlik t&ouml;&ouml;aeg ka t&ouml;&ouml;tajalt k&otilde;rget enesedistsipliini veidi ootamatus vormis &ndash; mitte sundimaks end ilma &uuml;lemuse kontrollita t&ouml;&ouml;le asuma, vaid sundimaks end ilma &uuml;le pingutamata loovat t&ouml;&ouml;d l&otilde;petama.</p> <p>T&auml;nap&auml;eva projektip&otilde;hises &uuml;hiskonnas levib &uuml;ha enam t&ouml;&ouml;tajate palkamine t&auml;htajaliste lepingutega. Seda ka loovate teadus- ja arendusvaldkonna t&ouml;&ouml;tajate puhul kas konkreetse arendust&ouml;&ouml; elluviimiseks, grandiprojektis osalemiseks v&otilde;i rakendusuuringu teostamiseks. Uurimist&ouml;&ouml;st ilmnes siiski, et t&auml;htajaliste lepingutega t&ouml;&ouml;tajate &otilde;nnetunne on oluliselt v&auml;iksem (seda nii &otilde;nnelikkuse l&uuml;hiajalises kui tulevikku vaatavas perspektiivis).</p> <p>&bdquo;T&auml;htajalised t&ouml;&ouml;lepingud soodustavad &auml;revust, v&auml;simust ja unisust ning v&auml;hendavad tulemuslikkust&ldquo;, v&otilde;tab professor Hazak kokku.</p> <p>TT&Uuml; teadlaste juhitud rahvusvaheline t&ouml;&ouml;r&uuml;hm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; kvaliteedi m&otilde;jutajaid. Vaatluse all olid eelk&otilde;ige paindliku t&ouml;&ouml;aja ja -koha, t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse ning t&ouml;&ouml;taja ajakasutuse, unisuse, v&auml;simuse ja &otilde;nnelikkuse vahelised seosed.</p> <p>TT&Uuml; teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi tasuta seminaril 20. septembril. Seminar on j&auml;lgitav otse&uuml;lekandena aadressil <a href="https://youtu.be/x81cS3twAM0">https://youtu.be/x81cS3twAM0</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/" target="_blank">TT&Uuml;</a></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1707TTÜ teadusprojekt uuris teadus- ja arendustöötajate töö ja une kvaliteedi seoseid2017-09-19<p><strong>Tehnika&uuml;likooli majandus- ja meditsiiniteadlaste eestvedamisel on valminud uurimus teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate (T&amp;A) t&ouml;&ouml;korraldusest. Uuriti 153 teaduse ja arenduse loovt&ouml;&ouml;tajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 t&ouml;&ouml;andjat: era- ja avaliku sektori T&amp;A asutused/ettev&otilde;tted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettev&otilde;tted.</strong></p> <p>K&uuml;llap on paljud tundnud nii iseenda kui teiste puhul &auml;ra n&ouml; l&otilde;okese v&otilde;i &ouml;&ouml;kulli t&uuml;&uuml;pe, samuti on olemas ka ilma kindla hommikuse-&otilde;htuse t&uuml;&uuml;bita inimesi. &Otilde;igeks ajaks t&ouml;&ouml;le j&otilde;udmine on varastele &auml;rkajatele imelihtne, kuid paras katsumus n&ouml; &ouml;&ouml;kullidele, kes eelistavad hiljem magama minna ja seega hiljem &auml;rgata. Tavap&auml;rane, &uuml;heksast viieni, t&ouml;&ouml;graafik ei pruugi k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele sobida. Eesti teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate seas l&auml;bi viidud uuringu &uuml;heks eesm&auml;rgiks oli tuvastada, millised on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tulemuste, t&ouml;&ouml;korralduse, unerežiimi ja une h&auml;irituse vahelised seosed.</p> <p>Rahvusvahelise uurimisr&uuml;hma juht, TT&Uuml; majandusteaduskonna professor Aaro Hazak: &bdquo;Avastasime, et v&otilde;rreldes teistega on &otilde;htust t&uuml;&uuml;pi t&ouml;&ouml;tajate ehk n&ouml; &ouml;&ouml;kullide uner&uuml;tm traditsioonilisest t&ouml;&ouml;korraldusest oluliselt enam h&auml;iritud. P&otilde;hjuseid ei pea otsima kaugelt &ndash; tavap&auml;rane t&ouml;&ouml;p&auml;eva ajastus sobib ilmselgelt paremini hommikustele, mitte &otilde;htustele t&uuml;&uuml;pidele. Samas on t&ouml;&ouml; tunnetatav tulemuslikkus k&otilde;rgem just n&ouml; hommikuste ja &otilde;htuste t&uuml;&uuml;pide puhul. &bdquo;T&uuml;&uuml;bitute&ldquo; t&ouml;&ouml; tulemuslikkust h&auml;irivad n&auml;iteks olmekommunikatsioon, m&uuml;ra ja muud tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad segavad tegurid.&ldquo;</p> <p>Uudse avastusena selgus uuringust, et lisaks juba teada soolisele ja vanuselisele palgal&otilde;hele eksisteerib ka hommikuse-&otilde;htuse t&uuml;&uuml;bi p&otilde;hine palgal&otilde;he. &Otilde;htused t&uuml;&uuml;bid saavad k&otilde;rget palka madalama t&otilde;en&auml;osusega kui teised. Viimase aja rahvusvahelised uuringud on tuvastanud seoseid inimeste uner&uuml;tmi ja geneetiliste tegurite vahel. Uner&uuml;tm on inimese poolt raskesti muudetav ning seet&otilde;ttu ei erine &otilde;htune-hommikune palgal&otilde;he oma olemuselt soolise v&otilde;i vanuselise palgal&otilde;he probleemidest. Lisaks peab arvestama, et v&auml;hemasti osaliselt geneetilisest taustast tulenev uner&uuml;tm ei tohiks olla teguriks, mis m&otilde;jutab inimese v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;tada talle sobival kellaajal. Paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaldamine on seet&otilde;ttu v&auml;ga oluline.</p> <p>Lisaks selgus, et tavap&auml;rasest 7-8 tunnist v&auml;hem magavad inimesed eelistavad suurema t&otilde;en&auml;osusega 6-7 p&auml;evast t&ouml;&ouml;n&auml;dalat &ndash; arvatavasti v&otilde;imaldaks see neile sobivamat une- ja t&ouml;&ouml;aja jaotust. Normaalsete unetundidega inimesed aga eelistavad teistest suurema t&otilde;en&auml;osusega tavap&auml;rast viiep&auml;evast t&ouml;&ouml;n&auml;dalat. Uuringust ilmneb, et loovt&ouml;&ouml;tajad, kellele on antud v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tada paindliku t&ouml;&ouml;ajaga, on p&auml;eval v&auml;hem unised. Samuti tunnetasid nad ise v&auml;hemal m&auml;&auml;ral, et t&ouml;&ouml; h&auml;irib nende und, v&otilde;rreldes t&ouml;&ouml;tajatega, kellel paindlikkus t&ouml;&ouml;tegemise ajas ja kohas puudub.</p> <p>&bdquo;Seega v&otilde;ib paindlik t&ouml;&ouml;aeg ja kaugt&ouml;&ouml; olla v&auml;hemasti loovate teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate puhul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseks abiks p&auml;evase unisuse probleemide leevendamisel ning samas t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse t&otilde;stmisel, v&otilde;imaldades arvestada hommikust ja &otilde;htust t&uuml;&uuml;pi t&ouml;&ouml;tajate erisustega,&ldquo; kinnitab professor Hazak.</p> <p>TT&Uuml; teadlaste juhitud rahvusvaheline t&ouml;&ouml;r&uuml;hm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendust&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; kvaliteedi m&otilde;jutajaid. Vaatluse all olid eelk&otilde;ige paindliku t&ouml;&ouml;aja ja -koha, t&ouml;&ouml; tulemuslikkuse ning t&ouml;&ouml;taja ajakasutuse, unisuse, v&auml;simuse ja &otilde;nnelikkuse vahelised seosed.</p> <p>TT&Uuml; teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi veebilehel <a href="http://www.ttu.ee/ta2">www.ttu.ee/ta2</a>, kus on v&otilde;imalik vaadata ka salvestusi projekti tutvustavatest seminaridest. Samal lehel on v&otilde;imalik veel registreeruda 20. septembril kl 14 TT&Uuml; Mektory konverentsisaalis toimuvale projekti tutvustavale viimasele seminarile T&amp;A &amp; V&auml;simus.&nbsp;</p> <p>Allikas: TT&Uuml; majandusanal&uuml;&uuml;si ja rahanduse instituut</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1705Uus kandideerimisvoor on avatud alates 1. novembrist!2017-09-18<p><strong>1. novembril avati uus Peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvoor. Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja nende hulgast, kes on t&auml;itnud T&ouml;&ouml;elu lehel asuva kandideerimisankeedi. </strong></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja konkursil osalemine on t&ouml;&ouml;andjale tasuta Euroopa Sotsiaalfondi toetamiseperioodil 2014-2020.a. K&uuml;ll aga peaks programmis osalev t&ouml;&ouml;andja arvestama kuludega, mis tekivad erinevate peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudeli meetmete rakendamisega. Samuti kaasnevad kulud t&ouml;&ouml;andja esindaja seminaridel osalemisega (transport, l&otilde;unas&ouml;&ouml;k vms).</p> <p><strong></strong><strong>T&auml;psem info <a href="http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tootamist-toetavad-tegevused/peresobralik-tooandja/peresobraliku-tooandja-margis" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</strong></p> <p>&nbsp;</p> <p></p> <p></p> <p class="center"><a href="http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tootamist-toetavad-tegevused/peresobralik-tooandja/peresobraliku-tooandja-margis" target="_blank"></a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1704Digikanalid teevad Tööinspektsiooniga suhtlemise lihtsamaks2017-09-18<p><strong>Nagu saab panka minna v&otilde;i teatripileti osta l&auml;bi interneti, saab ka T&ouml;&ouml;inspektsiooniga suhelda digitaalselt. &Uuml;hed olulisemad kanalid selleks on T&ouml;&ouml;elu.ee infoportaal, kus te praegu viibite ning <a href="https://eti.ti.ee/login/index?redir=true" target="_blank">kliendiportaal eTI</a>. Esimesest leiab vastused sadadele t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;suhteid puudutavatele k&uuml;simustele ning teine pakub mugavat viisi T&ouml;&ouml;inspektsiooniga suhtlemiseks ja dokumentide vahetamiseks.</strong></p> <p><strong>Samm klientidele l&auml;hemale</strong></p> <p>eTI peaspetsialisti Olle K&auml;rneri s&otilde;nul loodi kliendiportaal, et teha f&uuml;&uuml;silistest kontoritest samm ettev&otilde;tjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;hemale. Digitaalne kontor on &uuml;le interneti k&otilde;ikjal k&auml;ttesaadav ning avatud 24 tundi &ouml;&ouml;p&auml;evas ja seitse p&auml;eva n&auml;dalas. Kliendiportaal on m&otilde;eldud nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele. &bdquo;Portaali vahendusel saavad t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile dokumente ning tutvuda enda andmetega registrites. Selle kaudu on v&auml;ga mugav andmeid edastada,&ldquo; selgitab K&auml;rner. Portaal v&otilde;imaldab juhtumite kiiremat menetlemist ning toetab liikumist paberivaba T&ouml;&ouml;inspektsiooni suunas. &nbsp; Mis on eTI-st kasu?</p> <p>eTI kasutamine hoiab kokku aega ja raha. Portaali kasutamine on ettev&otilde;ttele kasulik, sest t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja ei pea ise T&ouml;&ouml;inspektsiooni kontorisse kohale tulema v&otilde;i ootama postiteel liikuvate dokumentide j&auml;rgi. &bdquo;N&auml;iteks kui ettev&otilde;ttest l&auml;ks postiga teele dokument, kus m&otilde;ni v&auml;li j&auml;i t&auml;itmata, saabub peatselt vastus, kus palutakse esitada kogu vajalik informatsioon. eTI-s on kohustuslikud v&auml;ljad t&auml;histatud ning poolikut dokumenti esitada ei saa,&ldquo; t&otilde;i K&auml;rner n&auml;ite. Olulist ajalist v&otilde;itu annab ka portaali kasutamine arhiivina. eTI vahendusel tehtud infovahetus j&auml;&auml;b alati alles. Nii on v&otilde;imalik seal vaadata kunagi toimunud menetlusi, raporteid ja avaldusi. &bdquo;See v&auml;listab olukorra, kus ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutava inimese vahetumisel kaob koos temaga ka kogu ajalugu. Nii saab uus inimene j&auml;tkata sealt, kus eelmine l&otilde;petas,&ldquo; lisas K&auml;rner.</p> <p>Seni on kliendiportaali kasutanud umbes 1600 t&ouml;&ouml;andjat ja 4000 eraisikut. Igas kalendrikuus lisandub eTI kasutajate hulka 50-80 uut ettev&otilde;tet. Seega kasutajatering laieneb pidevalt. &bdquo;K&otilde;ige sagedamini saadetakse kliendiportaali kaudu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporteid, teatatakse t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti, -voliniku, -n&otilde;ukogu liikmete andmeid ning saadetakse t&ouml;&ouml;vaidlusavaldusi,&ldquo; t&otilde;i K&auml;rner esile enim kasutatavad funktsioonid.</p> <p><strong>Tulevikuplaanid</strong></p> <p>eTI ei ole aga kaugeltki valmis. &bdquo;Teame, milliseks soovime s&uuml;steemi arendada ning t&ouml;&ouml; k&auml;ib selles osas pidevalt. Prioriteet on kasutusmugavuse t&otilde;stmine ning selle ja j&auml;rgmise aasta jooksul soovime n&auml;iteks isikutuvastuse ja autoriseerimise muuta senisest mugavamaks,&ldquo; avas eTI peaspetsialisti tulevikuplaane.</p> <p><strong>Suund digitaalsele infovahetusele</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;elu.ee portaali toimetaja Rasmus Milleri s&otilde;nul liigub amet &uuml;ldiselt infovahetuse digitaliseerimise suunal. &bdquo;Kohapeal vastuv&otilde;ttudel k&auml;ivate inimeste arv on tuntavalt v&auml;henenud ning erinevate digikanalite kasutatavus m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt t&otilde;usnud,&ldquo; r&auml;&auml;kis Miller. Lisaks t&ouml;&ouml;elu- ja kliendiportaalile p&ouml;&ouml;rdutakse T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole aktiivselt ka sotsiaalmeedias T&ouml;&ouml;elu Facebooki lehe vahendusel ning k&uuml;sitakse n&otilde;u meilitsi. Tulevikku v&otilde;ib kuuluda ka Skype teel n&otilde;ustamine.</p> <p>Milleri s&otilde;nul on T&ouml;&ouml;inspektsioon digikanalite kasutuses Baltikumis suunan&auml;itajaks: &bdquo;Meil on ainukesena nii ulatuslik infoportaal, mida pidevalt uuendatakse ning mida k&uuml;lastab aasta l&otilde;ikes ligi kuuendik kogu t&ouml;&ouml;ealisest elanikkonnast.&ldquo;</p> <p><strong>Ka meie naabrid v&auml;&auml;rtustavad digikanaleid</strong></p> <p>Sarnaselt Eestile kasutab ka Leedu T&ouml;&ouml;inspektsioon infos&uuml;steemi suhtlemaks t&ouml;&ouml;andjatega. Lisaks on nad loonud interaktiivse riskide hindamise t&ouml;&ouml;riista, mis h&otilde;lbustab v&auml;ikestel ettev&otilde;tetel riskianal&uuml;&uuml;si koostamist ning online vormid kodulehele n&auml;iteks illegaalsest tegevusest teatamiseks. Leedukad kasutavad T&ouml;&ouml;inspektsiooniga suhtlemisel aktiivselt emaili ja Facebooki v&otilde;imalusi. P&auml;evas tehakse esimese abil 50-100 p&auml;ringut ning sotsiaalmeediakanali toel 20-40 p&auml;ringut.</p> <p>Leedu T&ouml;&ouml;inspektsiooni esindaja Marija Čere&scaron;kevičiūtė&rsquo;i s&otilde;nul plaanitakse l&auml;hemas tulevikus p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu ka virtuaalse konsultandi arendamisele. Praktiliselt t&auml;hendab see v&otilde;imalust esitada nende veebilehel k&uuml;simus ning digitaalne abimees otsib &uuml;les seadusepunkti, milles vastus sisaldub ning esitab selle k&uuml;sijale. Detailsema selgituse saamiseks tuleb siiski inspektsiooniga eraldi &uuml;hendust v&otilde;tta. Asja m&otilde;te on muuta seadustest orienteerumine lihtsamaks.</p> <p>L&auml;ti T&ouml;&ouml;inspektsiooni esindaja Linda Matisāne&rsquo;i s&otilde;nul on nad t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjatega info vahetamiseks loonud&nbsp; 17 erinevat e-teenust. E-teenuste abil saab n&auml;iteks teatada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest, esitada kaebuseid ja vaidlustada inspektsiooni otsuseid. Meie l&otilde;unanaabrid plaanivad l&auml;hemas tulevikus luua ka oma &auml;pi ning p&ouml;&ouml;rata rohkem t&auml;helepanu loodud e-teenuste avalikule tutvustamisele.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1703Kas tõstuki juhtimiseks peab olema eraldi luba?2017-09-18<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: Kas mul peavad olema t&otilde;stukijuhi load v&otilde;i tunnistus, kui tahan t&otilde;stukijuhina t&ouml;&ouml;le hakata? T&ouml;&ouml; toimuks ettev&otilde;te territooriumil, maanteel s&otilde;itma ei peaks.</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Erin&otilde;udeid t&otilde;stukijuhtide koolitusele ja lubade v&otilde;i tunnistuse olemasolule t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivates &otilde;igusaktides kehtestatud ei ole. T&otilde;stukijuhile tuleb t&ouml;&ouml;le asumisel korraldada<a href="/redirect/2287" target="_blank"><strong> juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</strong> </a>nagu ka k&otilde;ikidele teistele t&ouml;&ouml;tajatele. <strong>Juhendamine</strong> tuleb l&auml;bi viia kirjaliku <strong><a href="/redirect/2289" target="_blank">ohutusjuhendi</a></strong> alusel, mis on koostatud t&otilde;stuki kasutusjuhendi p&otilde;hjal. Samuti tuleb uuele t&ouml;&ouml;tajale korraldada praktiline v&auml;lja&otilde;pe kogenud t&ouml;&ouml;taja juhendamisel. <strong>Juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe&nbsp;</strong>kavandamisel tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kas ettev&otilde;ttes on olemas inimene, kes oskab juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe l&auml;bi viia. Juhendamise l&auml;biviija peab oskama ka n&auml;iteks uue t&ouml;&ouml;taja k&uuml;simustele vastata. Samuti peab juhendaja olema p&auml;dev, st omama reaalset t&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tamise kogemust. Kui ettev&otilde;ttesse tuleb t&ouml;&ouml;le uus t&otilde;stukijuht ja ei ole piisavate kogemustega inimesi, kes saaksid teda asjakohaselt juhendada ja v&auml;lja &otilde;petada, tuleks t&otilde;stukijuhti koolitada koolitusasutuses. Edaspidi saab juba koolituse l&auml;binud t&otilde;stukijuht vajadusel uusi kolleege juhendada ja v&auml;lja &otilde;petada.</p> <p>Ettev&otilde;te ise v&otilde;ib kehtestada n&otilde;ude, et t&otilde;stukitega t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad peavad olema l&auml;binud koolituse ja omama t&otilde;stukijuhi lube v&otilde;i tunnistust. Kuna t&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada ohtu nii t&otilde;stuki kasutajale kui teistele t&ouml;&ouml;tajatele, on paljud ettev&otilde;tted selle n&otilde;ude ka kehtestanud.</p> <p>Lisaks eelnimetatud m&auml;&auml;ruse n&otilde;uetele tuleb j&auml;lgida, et juhul kui t&otilde;stukijuht osaleb liikluses Eesti teedel, peab tal olema kasutatavale t&otilde;stukile vastava kategooria juhtimis&otilde;igus.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1701Kristel Kruustük avab iduettevõtte telgitagust2017-09-15<p><strong>Vihmasel kolmap&auml;eva hommikupoolikul kohtusime Telliskivi loomelinnakus hubases Testlio kontoris Eesti &uuml;he viimaste aastate edukaima IT-ettev&otilde;tja Kristel Kruust&uuml;kiga. Lahke vastuv&otilde;tt, siiras naeratus ja perenaise silmapaistvad valged lokid t&auml;itsid ruumi hea energiaga. &bdquo;Mul on t&auml;na p&auml;ris tihe p&auml;ev, homme toimub testijate esimene webinar (toim. veebiseminar), mille ettevalmistav koosolek just l&otilde;ppes, n&uuml;&uuml;d on intervjuu ja &otilde;htupoolikul l&auml;hen &uuml;hele pangakollektiivile Testlio lugu r&auml;&auml;kima,&ldquo; jutustas Kristel Kruust&uuml;k.</strong></p> <p><strong>Kuidas teie t&auml;nane p&auml;ev algas?</strong></p> <p>Minu t&ouml;&ouml;s on palju reisimist. Pool ajast olen Eestis ja pool USA-s. J&otilde;udsin alles laup&auml;eva &otilde;htul Eestisse tagasi ja ajav&ouml;&ouml;ndite erinevus vajab veel harjumist. T&auml;na &auml;rkasin juba varahommikul kella nelja ajal, &uuml;ritasin veel magama j&auml;&auml;da, aga ei saanud. Kella kaheksaks l&auml;ksin kohvikusse NOP ja siis tulin kontorisse. Olen kindlasti hommikuinimene. Eriti meeldib mulle Eestis varem &auml;rgata, tulla kontorisse, k&otilde;ik USA-st tulnud meilid &uuml;le vaadata ja siis p&auml;evaga t&auml;iesti v&auml;rskelt alustada, kui k&otilde;ik teised kontorisse j&otilde;uavad. Vihmane ilm m&otilde;jub mulle ka positiivselt. Tahan t&ouml;&ouml; &auml;ra teha ja pole soovi kuskile v&auml;lja minna. See on nii m&otilde;nus! Mulle meeldib vihm.</p> <p><strong>Kui m&otilde;elda end n&uuml;&uuml;d tagasi Testlio tegevuse algusesse, 2013. aastasse, siis millised olid toona hommikud Testlio tegevjuhina?</strong></p> <p>Testlio sai alguse Londonis ja kogu ettev&otilde;tmine algas &uuml;helt globaalselt hackathon&rsquo;ilt (toim. programmeerimismaratonilt). Alates selle v&otilde;itmisest on Testlio olnud minu elu prioriteet. Algusehommikud olid palju stressirohkemad. Asutasin Testlio sellel ajal partneri, n&uuml;&uuml;d abikaasa Marko Kruust&uuml;kiga, ja sellel ajal me ennast t&ouml;&ouml;st kunagi lahti ei l&otilde;iganud. N&uuml;&uuml;d on see kindlasti muutunud. Kui ma &otilde;htul koju l&auml;hen, siis ma enam t&ouml;&ouml;meili ei loe. Pole m&otilde;tet enne magamaminekut t&ouml;iste asjadega ennast &auml;revaks ajada. Lahendamist vajavaid asju on alati, aga seda tuleb ikkagi tervislikult teha. &Uuml;le oma varju ei h&uuml;ppa. Hommikud on alati &otilde;htust targemad.</p> <p><strong>Kas te olete struktureeritud plaaniinimene v&otilde;i eelistate olukordade kujunemist?</strong></p> <p>Olen rohkem kulgeja, aga ma oskan ka asju plaanip&auml;raselt teha. Kui ma vaatan enda natuuri ja v&otilde;rdlen ennast Testlio kaasasutaja Markoga, siis tema on kindlasti plaanidele keskendunud. Mina vaatan rohkem jooksvalt, kus midagi vaja teha on. Praegu on minu fookuses testijate community (toim. kogukonna) ehitamine, lisaks erinevate webinar&rsquo;ide ja sotsiaalmeedia kaudu teadlikkuse t&otilde;stmine Testliost. &Uuml;tlen alati, et me Markoga tasakaalustame teineteist. Mina olen vision&auml;&auml;r, energiapall, jooksen kontoris ringi ja teen k&otilde;ike, mida jooksvalt vaja on. Marko tasakaalustab mind sellega, et tal on plaan, mille j&auml;rgi peame toimetama. Usun, et eesm&auml;rkide seadmine ja nende j&auml;rgi tegutsemine on hea.</p> <p><strong>Kui alustasite Testlio tegevusega, kui suur oli teie meeskond?</strong></p> <p>Siis olime Markoga kahekesi. Aasta aega ehitasime Testliot &uuml;les ainult mina ja Marko ning alles siis palkasime esimese inimese oma tiimi. Praegu on meie meeskonnas 65 inimest, kellest 45 on Eestis ja 20 USA-s. Kui me Testlio alguses Londonisse hackathon&rsquo;ile l&auml;ksime, siis soovisime oma ideed presenteerida potentsiaalsetele meekonnaliikmetele &ndash; disaineritele, tootejuhtidele, &auml;riinimestele, m&uuml;&uuml;giinimestele, arendajatele. Nendega koos oleksime ehitanud idee protot&uuml;&uuml;bi ja presenteerinud seda uuesti. Mul ei l&auml;inud alguses k&otilde;ige paremini ja p&auml;rast esimest presentatsiooni tuli meie juurde ainult &uuml;ks inimene. Kuna see inimene oli enne meie ja teiste osalejatega halvasti k&auml;itunud, siis &uuml;tlesime talle &auml;ra. Otsustasime, et teeme kahekesi oma asja ja see oli v&auml;ga hea otsus! Ettev&otilde;tet tuleb alustada inimestega, keda sa usaldad 150%.</p> <p><strong>Kirjeldage &uuml;he lausega, mis on Testlio.</strong></p> <p>Testlio on globaalne ekspert-testijate kogukond, kes testib suurklientide tooteid nagu n&auml;iteks Microsoft, Strava, Lyft ja Salesforce.</p> <p><strong>Olete &ouml;elnud, et te poleks siin ilma tarkade meeskonnaliikmeteta. Kuidas te inimesi enda juurde valite?</strong></p> <p>Testlio tiimi valime inimesi eelk&otilde;ige selle j&auml;rgi, et nad usuksid ja hindaksid meiega samu v&auml;&auml;rtusi. Praeguses t&ouml;&ouml;kultuuris ei piisa enam sellest, et sul on tehniline teadmine, kuidas asju tegema peab. Tegelikult peab inimesega tekkima ka emotsionaalne side. See on minu arvates v&auml;ga oluline! Siis tekib ka inimeste vahel s&uuml;nergia. V&auml;ga paljuski oleme valinud enda &uuml;mber inimesed, kes peegeldavad mingis m&otilde;ttes meid.</p> <p><strong>Mis on Testlio t&ouml;&ouml;kultuuris k&otilde;ige t&auml;htsamad v&auml;&auml;rtused?</strong></p> <p>Me oleme committed, spirited ja responsive (toim. p&uuml;hendunud, elavad ja positiivselt osav&otilde;tlikud). Ja siis on meil ka printsiibid, mille j&auml;rgi me t&ouml;&ouml;tame. N&auml;iteks l&auml;htume p&otilde;him&otilde;tetest: tiim on k&otilde;ik ja hooli sellest, mida teed. Teisis&otilde;nu me oleme p&uuml;hendunud ja kiirgame seda, kes me oleme &ndash; soojust ja empaatiat. Meie jaoks on oluline j&auml;rgida neid printsiipe nii tiimis, testijate community&rsquo;ga kui ka klientidega suheldes.</p> <p><strong>&Uuml;ks osa Testliost on USA-s, teine siin, Eestis. Kuidas juhina neid samu v&auml;&auml;rtusi ja &uuml;hiseid eesm&auml;rke kahe nii kauge meeskonna vahel hoida?</strong></p> <p>See on v&auml;ga keeruline. Peame arvestama, et meil on k&uuml;mnetunnine ajavahe Eesti ja San Francisco vahel. Kui Eesti tiim hakkab koju minema &otilde;htul kell kuus, siis USA-s on kell kaheksa hommikul ja nad alustavad t&ouml;&ouml;p&auml;evaga. Seega reaalselt kattuvat t&ouml;&ouml;aega p&otilde;him&otilde;tteliselt polegi. Tihtipeale tulevad Eestis inimesed hiljem t&ouml;&ouml;le ja l&otilde;petavad ka hiljem, et teha t&ouml;&ouml;d koos USA tiimiga. Lisaks aitab &uuml;htsusele kaasa see, et mina ja Marko k&auml;ime pidevalt USA-s. Ka t&ouml;&ouml;tajad Eestist k&auml;ivad aeg-ajalt San Francisco kontoris, et koos t&ouml;&ouml;tades tekiks suurem &uuml;htsustunne. Koos toimimisele aitab kaasa igakuine kogu kollektiivi koosolek, kus r&auml;&auml;gime k&otilde;igist saavutustest ja j&auml;rgmistest eesm&auml;rkidest. Kord aastas on meil off-site (toim. kokkusaamine), kus kogu San Francisco tiim lendab Eestisse ja me veedame n&auml;dala koos. Esmasp&auml;evast reedeni teeme t&ouml;&ouml;d ja n&auml;dalavahetuseks l&auml;hme kuskile vaiksesse paika Eestis. Sel aastal k&auml;isime Viljandi l&auml;hedal. Sellised kokkusaamised suurendavad &uuml;htsust. Arvan, et juhtide kohalolu on ka v&auml;ga oluline, sest juhid saavad k&otilde;ige tugevamalt ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtusi peegeldada.</p> <p><strong>Mida Testlios tehakse, et siin oleks turvaline t&ouml;&ouml;tada?</strong></p> <p>&Uuml;ks asi on kindlasti see, et oleme loonud keskkonna, kus hoolime &uuml;ksteisest. Pole ainult piits ja pr&auml;&auml;nik (naerab). Me reaalselt hoolime ja tahame k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele parimat. Nagu mainisin, siis on iga kuu kogu kollektiivi koosolekud, kus ma omalt poolt r&auml;&auml;gin k&otilde;igi panuse olulisusest. Meil on suuri proovikive, aga meie &uuml;htehoidev meeskond ja asjade koos tegemine on see, mis meid k&otilde;iges edasi viib. Selline suhtumine loob turvalisuse. Tahes-tahtmata l&auml;hevad m&otilde;nikord inimestega teed lahku, aga see on asjade loomulik k&auml;ik. Olen meeskonnaliikmeid alati valmis vastu v&otilde;tma nii r&otilde;&otilde;mude kui ka muredega. &Uuml;ritan t&ouml;&ouml;keskkonda v&otilde;imalikult palju sisse tuua koost&ouml;&ouml; olulisust ja r&otilde;hutada heas&uuml;damlikkust.</p> <p><strong>Millistele t&ouml;&ouml;ohutuse aspektidele teie IT-ettev&otilde;ttes t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rate?</strong></p> <p>Kuna t&ouml;&ouml; on ikkagi arvuti taga, siis peab ennast piisavalt liigutama. Meil on t&ouml;&ouml;tajatele selle soodustamiseks sporditoetus. Tihti tekivad arvutiga t&ouml;&ouml;tavatel inimestel probleemid n&auml;gemisega, seega on meil ka prillide soetamise toetus. Lisaks saavad t&ouml;&ouml;tajad Testlio kulul k&auml;ia kaks korda kuus massaažis. Ma arvan, et need on asjad, millega me ise investeerime inimestesse, et nad oleksid motiveeritud. IT- ja startup&rsquo;i kogukondade kohta r&auml;&auml;gitakse h&auml;sti palju, et me t&ouml;&ouml;tame &ouml;&ouml;d ja p&auml;evad ning muu peale ei m&otilde;tle. See on minu arvates t&auml;ielik lollus. Iga&uuml;hel on vaja juhe seinast v&auml;lja t&otilde;mmata ja oma asjadega tegeleda. Oleme oma meeskonnaga r&auml;&auml;kinud, kui oluline on iseendaga tegeleda, mitte v&otilde;tta oma elu prioriteediks t&ouml;&ouml;d. Meil kehtib p&otilde;him&otilde;te, et sina ise oled prioriteet.</p> <p><strong>Mida IT-maailm t&ouml;&ouml;keskkonnas teisiti teeb, mida teistes valdkondades t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib-olla ei oska m&otilde;istagi?</strong></p> <p>Kui ma v&otilde;rdlen seda &otilde;e t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i vaatan isa, ema ja vanaema pealt, siis IT-ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;kultuuri iseloomustavad k&otilde;ige paremini koost&ouml;&ouml;, paindlikkus ja innovaatilisus. N&auml;iteks saad kontoris m&auml;ngida lauajalgpalli! (naerab) Tule, millal tahad, ja mine t&ouml;&ouml;ta, kus iganes. Kuna IT-maailmal on palju tulevikku ja t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus on nii suur, siis ka meie Testlios peame tegema k&otilde;ik selleks, et talente enda juurde kutsuda ja samas ka hoida. V&otilde;istlus on suur, sest igal andekal IT-inimesel on v&otilde;imalus s&otilde;rmenipsuga leida endale uus t&ouml;&ouml;koht. Ma arvan, et IT-ettev&otilde;tted peavad palju talentide nimel v&otilde;itlema ja selle t&otilde;ttu pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele ka igasuguseid h&uuml;vesid. Kui ma vaatan oma pereliikmete t&ouml;&ouml;kohti, siis seal ei ole sellist &uuml;ksteisest hoolimist, suhtlemist ja l&auml;bipaistvust.</p> <p><strong>Mis teid &otilde;nnelikuks teeb?</strong></p> <p>Oh, nii palju asju teeb mind &otilde;nnelikuks! K&otilde;ige &otilde;nnelikum olen selle &uuml;le, kuhu me j&otilde;udnud oleme. Vahepeal on raske end t&ouml;&ouml;st v&auml;lja t&otilde;mmata, vaadata suurt pilti ja m&otilde;elda &ndash; kuhu me j&otilde;udnud oleme. P&auml;ris pikk maa on k&otilde;nnitud ja ilmselt ootab ees veel pikem ja keerulisem. Tean, et k&otilde;ik katsumused ja probleemid on paratamatud. Need tuleb lihtsalt jooksvalt lahendada ja nendest positiivsusega l&auml;bi sammuda. Kindlasti teeb Testlio mind v&auml;ga &otilde;nnelikuks. Ja mu hobune. Ja Marko ka. Ja mu tiim. Ja testijate community.</p> <p><strong>Millal te saite aru, et Testliost v&otilde;ib midagi suurt v&auml;lja tulla?</strong></p> <p>Tegelikult m&otilde;istsin seda kohe alguses, kui mul ettev&otilde;tte idee tekkis. Hakkasime Markoga v&otilde;imalike ideede osas aju r&uuml;ndama ja juba siis tekkis unelm Testliost. Olen alati uskunud Testlio ideesse, sest me lahendasime Testlio loomisega kaks v&auml;ga konkreetset probleemi.</p> <p>Testijate t&ouml;&ouml;d ei hinnatud &ndash; hinnati kvantiteeti, mitte kvaliteeti ehk testijatele maksti vigade arvu pealt, mitte selle pealt, kui palju v&auml;&auml;rtust tehtud t&ouml;&ouml; kliendile pakkus. Teiseks ei teinud testijad omavahel koost&ouml;&ouml;d, et aidata tiimil tagada parem kvaliteet. Testijate vahel oli pidev v&otilde;istlusmoment, aga minu jaoks on kvaliteedi tagamine alati olnud koost&ouml;&ouml; koht.</p> <p><strong>Milline on olnud pere roll teie eduloos?</strong></p> <p>Perel on v&auml;ga suur roll. Kui m&otilde;tlen just Testlio algusaegadele, siis ma arvan, et sellise toetuse saamine perekonnalt oli parim v&otilde;imalik asi. Kolisime alguses Markoga tagasi Eestisse vanemate juurde, et &uuml;ldse hakkama saada. Nende juures olles saime m&otilde;elda, kuidas eluga edasi tahame minna. Nad uskusid meisse, ei tekitanud kordagi pingeid ega n&otilde;udnud meilt kiireid otsuseid. Mul on &auml;&auml;rmiselt hea meel, et vanemad uskusid meie ettev&otilde;tte loomise ideesse ja saavad n&uuml;&uuml;d ka tulemust n&auml;ha. Julgen &ouml;elda, et k&otilde;ik oli seda v&auml;&auml;rt &ndash; k&otilde;ik need riskid, see valu.</p> <p>Kui inimesed k&uuml;sivad minult, mis mind inspireerib, siis minu elus on olulisel kohal vanaema. Imetlen, kuidas ta oma elu tagasil&ouml;&ouml;kidest on v&auml;lja tulnud. Tema &auml;ra-anna-alla mentaliteet on see, mis on ka minusse j&otilde;udnud.</p> <p>Kui me arvestame startup&rsquo;i t&ouml;&ouml;kultuuri ja &uuml;ldse uue ettev&otilde;tte ehitamist, siis l&auml;heb seda omadust v&auml;ga vaja. Kui tahad kiiresti ja kaugele j&otilde;uda, tuleb endasse uskuda, eksperimenteerida ja oma unistused ellu viia!</p> <p><strong>Kui saaksite alustavale endale mingi soovituse anda, siis mis see oleks?</strong></p> <p>N&uuml;&uuml;d on nii raske tagasi m&otilde;elda sellele, kuidas mu m&otilde;te sel ajal t&ouml;&ouml;tas. Muidugi oli alguses raske, sest igasugused tagasil&ouml;&ouml;gid olid minu jaoks laastavad. Kui keegi &uuml;tles midagi Testlio kohta halvasti, siis v&otilde;tsin seda alati suure emotsionaalse koormana. Praeguseks olen j&otilde;udnud selleni, et ma lihtsalt ei hooli k&otilde;igest, mida teised &uuml;tlevad. Ma usun ja n&auml;en, et Testliol on tegelikult turgu ja me ei saagi alati k&otilde;igile meeldida. Samas on see p&otilde;hiline tarkus, mida ma oleksin alustades v&otilde;inud rohkem teada, aga see on ajaga tulnud. Kokkuv&otilde;ttes, mitte keegi ei saagi k&otilde;igile meeldida.</p> <p><strong>Aga v&otilde;imalusel uuesti alustades muudaksite midagi?</strong></p> <p>See on alati kahe otsaga asi. M&otilde;tlen, et olen k&otilde;ik endast juba andnud. Aga kui n&auml;iteks kunagi peaksin mingi j&auml;rgmise ettev&otilde;tte tegema, siis kindlasti oleks teekond lihtsam, sest ma tean, mis sammud tuleb l&auml;bi teha. N&auml;iteks kuidas j&otilde;uda ettev&otilde;ttega 100 miljoni dollari tuluni, keda palgata eri faasides ja kuidas efektiivselt reorganiseerida tiimi. Praegu ma ikkagi &otilde;pin ja kuulan, mida k&otilde;ik teised teevad, ja p&uuml;&uuml;an enda peal katsetada.</p> <p>Alati saab m&otilde;elda sellele, et oleks v&otilde;inud eksimusi v&auml;ltida, kiiremini probleeme lahendada ja otsuseid vastu v&otilde;tta. Aga see on raske k&uuml;simus, sest ma arvan, et kokkuv&otilde;ttes oleme Testlios arenguid h&auml;sti planeerinud ja kaugele j&otilde;udnud.</p> <p><strong>Mainisite eksimusi. Millised need olid?</strong></p> <p>Meil on olnud t&otilde;siseid k&uuml;simusi, kas oleme &auml;rimudeli osas vea teinud. N&auml;iteks esimesel aastal ei m&otilde;elnud me sellele, et kuidas saaksime klientidelt teenida igakuist tasu. Meil olid k&otilde;ik projektid on-and-off ehk klient tuli ja l&auml;ks. Pikaajalist &auml;rimudelit meil tegelikult polnud. Arvan, et oleksime v&otilde;inud kiiremini j&otilde;uda arusaamiseni, mida meil igakuise sissetuleku tagamiseks on vaja teha. Meil l&auml;ks umbes aasta v&otilde;i isegi natuke rohkem, et olukorda m&otilde;ista ja parandada. Aga kui ei ole kogemust, siis ongi v&auml;ga raske alustada oma ettev&otilde;ttega. T&ouml;&ouml;tajate palkamisel tuleb vigade v&auml;ltimine samuti kogemusega.</p> <p><strong>Kas teil Testlio algusest siiani on olnud hetki, kus tundub, et asi v&otilde;ib katki j&auml;&auml;da ja l&otilde;ppeda?</strong></p> <p>Alguses oli mul kogu aeg selline tunne. Kuna Marko oli juba enne Testliot ettev&otilde;tluses, siis tema oli alati positiivne inimene minu k&otilde;rval, kes &uuml;tles, et &bdquo;ah, see ei ole mingi probleem, see l&auml;heb &uuml;le, lahendame &auml;ra, ei ole midagi&ldquo;. Kui me l&auml;ksime Techstarsi &auml;rikiirendisse Ameerikas, siis kohtusime esimese kuu aja jooksul umbes 90 ettev&otilde;tja ja investoriga. Nad k&otilde;ik andsid meie toote kohta tagasisidet ja sealt tuli t&otilde;esti &auml;&auml;rest &auml;&auml;reni arvamusi. &Uuml;ks &uuml;tles, et &bdquo;oi, kui hea idee&ldquo;, teine &uuml;tles, et &bdquo;sellega pole &uuml;ldse midagi teha&ldquo;. See viimane suhtumine l&otilde;i mind alati jalust n&otilde;rgaks, kuna mul puudus tollal t&auml;ielikult enesekindlus. Inimestel oli h&auml;sti kerge mind m&otilde;jutada, aga Marko oli minu k&otilde;rval see, kes &uuml;tles, et pole midagi, l&auml;hme edasi ja nii oligi!</p> <p>T&otilde;esti alguses oli neid murdehetki palju, eriti minul. Olin harjunud elustiiliga, kus t&ouml;&ouml;tasime &ouml;&ouml;d ja p&auml;evad Testlios. Me ei j&otilde;udnud s&otilde;pradele ega perele &uuml;ldse aega p&uuml;hendada, see oli emotsionaalselt h&auml;sti kurnav. Kui Testlios midagi halvasti l&auml;ks, siis v&otilde;tsin seda alati v&auml;ga raskelt. Ja see on ka koht, kus &otilde;ppisin, et ei saa elus ainult &uuml;hte asja omada.</p> <p><strong>&Uuml;tlesite, et alguses m&otilde;jutas teid iga negatiivne kriitika. Aga kes v&otilde;i mis teid praegu m&otilde;jutab?</strong></p> <p>Ma arvan, et praegused m&otilde;jutajad on kindlasti kliendid, community &ndash; need on inimesed, keda ma kuulan ja kelle tagasiside on minu jaoks v&auml;ga oluline. Community on meie globaalne testijate kogukond ehk nad on testijad &uuml;le kogu maailma. Praegu on meil 200 testijat, kellega me igakuiselt koost&ouml;&ouml;d teeme. Nemad annavad meile platvormide ja ka muude asjade kohta tagasisidet. Nad k&uuml;ll m&otilde;jutavad mind, aga mitte negatiivselt. Ma ei m&otilde;tle nende tagasiside peale, et n&uuml;&uuml;d on vaja pillid kotti panna ja tegevus &auml;ra l&otilde;petada. Pigem suhtun nii, et kriitika on alati hea, sest siis saab asju paremini teha. Arvan, et on oluline saada tagasisidet nendelt, kes kasutavad sinu toodet, kellele meeldib su toode ja kes tahavad, et see alati paremaks l&auml;heks.</p> <p><strong>Ehk siis Testlio v&otilde;rgustik on tegelikult veelgi suurem?</strong></p> <p>Jah, &uuml;helt poolt on meil oma t&ouml;&ouml;tajad, aga lisaks ka globaalne testijate kogukond. Paljud inimesed on &ouml;elnud, et me ei ole lihtsalt 65 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te, vaid tegelikult on meil 265 inimest. Testijate kogukonna olemasolu on v&auml;ga oluline osa meie Marketplace&rsquo;i &auml;rimudelist. Samas kuna see t&auml;hendab rohkem inimesi, siis selle v&otilde;rra ka rohkem hoolt ja tegelemist. Meil on testijad ja kliendid, aga alati ei pruugi meil piisavalt kliente olla, et leida v&otilde;imalus, kuidas k&otilde;igile testijatele piisavalt t&ouml;&ouml;d anda. Sellises olukorras peame leidma testijatega piisavalt &uuml;hisosa, et nad p&auml;riselt &auml;ra ei l&auml;heks. Seep&auml;rast teemegi webinar&rsquo;e ja erinevaid m&auml;nge, et nad tunneksid ennast osana Testliost. Tegelikult me hoolime neist ja teeme k&otilde;ik selleks, et saaksime rohkem kliente ja nemad saaksid rohkem t&ouml;&ouml;d.</p> <p><strong>Kuidas testijad &uuml;ldse Testlioni j&otilde;uavad?</strong></p> <p>Kui me alustasime Testlioga, siis ma olin ise testija ja kutsusin paljud oma tuttavad platvormile. Siiani on testijate community tegelikult ikkagi s&otilde;bralt s&otilde;brale laienenud haru. Mina olengi praegu oma t&ouml;&ouml; fookuseks v&otilde;tnud just community, et saaksin k&auml;ia nende kokkusaamistel ja r&auml;&auml;kida testijatega, miks nende t&ouml;&ouml; meile oluline on.</p> <p><strong>Mida Testlios tehakse, et &uuml;lemaailmne testijate community v&otilde;rgustik p&uuml;siks?</strong></p> <p>Praegu on meil Testlios olemas eraldi community tiim, kes tegeleb sellega, et meie platvormile registreeruvad testijad oleks &otilde;nnelikud &ndash; neil oleks v&otilde;imalusi &otilde;ppida ning neil oleks proovikive. Testlio community testijad on vabakutselised ega ole Testlio palgal.</p> <p><strong>Alustasite ise testijana ja n&uuml;&uuml;d olete tegevjuht. Kes on teie jaoks see inimene, kellele alt &uuml;les vaatate?</strong></p> <p>Neid on ikka palju. Kui ma m&otilde;tlen ettev&otilde;tja perspektiivist, siis ma vaatan alt &uuml;les teistele Eesti edukatele ettev&otilde;tjatele ja idufirma loojatele, kes on kaugele j&otilde;udnud. R&auml;&auml;gin siinkohal TransferWise&rsquo;i ja Pipedrive&rsquo;i asutajatest. Nemad on alati minu jaoks v&auml;ga inspireerivad. Olulised on kindlasti ka Testlio mentorid, kes on oma kogemustepagasiga aidanud meil v&auml;ga rasketest olukordadest v&auml;lja tulla. N&auml;iteks meil on USA-s v&auml;ga hea n&otilde;ustaja Steve Semelsberger. Ta on Testlio ajaloos palju aidanud teha kannap&ouml;&ouml;rdeid, mis on meid v&auml;ga positiivselt edasi aidanud. Mind inspireerib see, kuidas m&otilde;ned inimesed annavad suure kogemuse pealt sellise enesekindlusega tagasisidet. Siis tekib tunne, v&otilde;ikski proovida seda teha, mida nad soovitasid. Seej&auml;rel l&auml;hed r&auml;&auml;gid teistega ja kuuled sama tagasisidet, m&otilde;eldes, et okei, proovime siis. Ja kui proovid, siis see l&auml;hebki nii, nagu sa lootsid. Keegi ei saa meile kunagi &ouml;elda, et mingi lahendus toimiks 100%. Peame ise kuldse kesktee leidma.</p> <p><strong>Mainisid teisi Eesti edukaid IT-ettev&otilde;tteid. Kas teete nendega omavahel ka koost&ouml;&ouml;d v&otilde;i on see karm konkurentsimaailm?</strong></p> <p>Ei ole! Me teame ju k&otilde;iki Eesti suuremaid startup&rsquo;e ja ma just panin t&auml;hele, et n&auml;iteks kaks n&auml;dalat tagasi k&auml;is meie HR-tiim (toim. personali-tiim) TransferWise&rsquo;il k&uuml;las, et kuulda nende kogemusi. Samamoodi r&auml;&auml;kis meil Pipedrive&rsquo;i arendusjuht oma kogemusest. T&auml;psemalt sellest, millist arendustiimi moodustada ja eesm&auml;rke paika panna, et tulemus oleks efektiivne. Jagamist on h&auml;sti palju ja tuleb lihtsalt k&uuml;sida, sest tegelikult inimesed on enamasti valmis jagama oma kogemusi. Startup-kogukond on toetav ja see on minu arust &auml;ge. Ma arvan, et see eristab meid ka teist t&uuml;&uuml;pi ettev&otilde;tetest, sest meil pole otsest konkurentsi omavahel. Konkurents pigem hajub, sest me m&otilde;tleme nii globaalselt.</p> <p><strong>Kas v&auml;idan &otilde;igesti kui &uuml;tlen, et Testlio kollektiiv on nooremapoolne?</strong></p> <p>Jah, see on k&uuml;ll nii. Meil on keskmine vanus kuskil 28 v&otilde;i 29.</p> <p><strong>Miks see nii on?</strong></p> <p>Sellele on raske vastust leida. Kui me alguses hakkasime inimesi palkama, siis v&otilde;tsime rohkem tiimi inimesi, kellel oli paar aastat t&ouml;&ouml;kogemust ja nad olid rohkem huvitatud startup&rsquo;iga &uuml;hinemast. Arvan, et algfaasis on lihtsam palgata nooremaid inimesi, sest nad on ise valmis riskima ja nad tulevadki teadmisega, et ettev&otilde;te ei pruugi kuue kuu p&auml;rast eksisteerida. Suurema kogemustepagasiga inimesed v&otilde;ib-olla tahavad mingit kindlust ja seda me alguses lihtsalt ei suutnud pakkuda. Paljudel on juba ka pered, kus ei saa v&otilde;tta vastu otsust minna startup-ettev&otilde;ttesse, kus keegi ei garanteeri, et j&auml;rgmised viis aastat on kindlad. Noored, vastupidi, on v&auml;ga n&auml;ljased ja arvan, et me oleme endiselt v&auml;ga n&auml;ljane ettev&otilde;te. Tahame kiiresti ja kaugele j&otilde;uda. N&uuml;&uuml;d on muidugi v&auml;ga hea, et oleme stabiilsuse leidnud. Meil on &auml;rimudel ja teame, et me ei sure v&auml;lja. Peame lihtsalt &otilde;iged otsused vastu v&otilde;tma ja &otilde;igesti oma ettev&otilde;tet hindama, siis on k&otilde;ik h&auml;sti.</p> <p><strong>Ennustame &ndash; teie k&uuml;mne aasta p&auml;rast, kus te oma elus olete, mida teete ja kellega?</strong></p> <p>Ma arvan, et olen ikkagi Testlioga seotud. Ma ei n&auml;e, et ma niipea tahaks midagi muud teha. Paljud k&uuml;sivad, kas me tahame Testlio maha m&uuml;&uuml;a, aga sellist momenti pole olnud. Meil on nii palju teha ja meil on nii suur turg, mida &uuml;le v&otilde;tta. Tuleb lihtsalt t&ouml;&ouml;d teha ja edasi minna. K&uuml;mme aastat on v&auml;ga pikk aeg muidugi, aga minul j&otilde;ud ei rauge. Seda enam, et mul on t&otilde;esti nii &auml;ge olnud ehitada ettev&otilde;tet, kus mul on nii suur kirg eriala vastu. Proovikivi tegelikult ongi muuta see teema rohkematele inimestele s&uuml;damel&auml;hedaseks.</p> <p><strong>K&uuml;mme aastat on t&otilde;esti pikk aeg. Aga kui m&otilde;tleme l&auml;hitulevikku, siis n&auml;iteks mida tahaksite poole aastaga &auml;ra teha ja kuhu j&otilde;uda?</strong></p> <p>L&uuml;hike eesm&auml;rk on Testlio t&ouml;&ouml;le saada nii, et m&otilde;tleme detailselt turundusest kuni klienditeeninduseni v&auml;lja. Oletame, et me l&auml;hme kuskile &uuml;ritusele, kus saame t&auml;pselt 50 potentsiaalset klienti, kelle seast viis tuleb meile kliendiks ja hakkavad meile raha maksma. Meie soov on omakorda teada saada, et viie kliendi teenindamiseks on meil vaja x number testijaid x riikides ja x number klienditeenindajaid, et kliente hallata. Lisaks soovime t&auml;pselt teada, kui palju on meil vaja arendajaid, et j&otilde;uda soovitud tulemuseni ja automatiseerida t&ouml;&ouml;keskkond meie testijatele ja QA-tiimile (toim. kvaliteedikontrolli tiimile). Tahame masinav&auml;rgi t&ouml;&ouml;le saada, et m&otilde;ista, milliste klientidega meil k&otilde;ige parem koost&ouml;&ouml; on, miks see nii on ja milliseid protsesse peame neile pakkuma. Praegused kliendid on v&auml;ga suured ja erinevad ning n&otilde;udlikud ettev&otilde;tted, aga samas neil on ikkagi haakumiskohad, mis on neil k&otilde;igil samasugused. &Otilde;pime kogemusest ja proovime masinav&auml;rgi t&ouml;&ouml;le panna. Meil on kindlasti v&auml;ga keeruline &auml;rimudel, sest seda pole varem testimisvallas v&auml;ga palju praktiseeritud. See t&auml;hendab, et puudub suur turuliider, kes oleks n&auml;idanud 100% h&auml;sti toimivat mudelit. Meil on palju katsetamist, see on v&auml;ga p&otilde;nev.</p> <p>Kui me r&auml;&auml;gime potentsiaalsete t&ouml;&ouml;tajatega, siis just see on &uuml;ks p&otilde;hjustest, miks inimesed tahavad Testliosse tulla. Suur turg on nii palju ajast maas seal, kus meil on v&otilde;imalik suurt innovatsiooni luua. Proovikive on palju, ei tohi lihtsalt alla anda!</p> <p><strong>Aga on ka siis Eesti ja USA Testlio koduks?</strong></p> <p>Siis on Testlio kindlasti juba suurem. Meie eesm&auml;rk on saada turuliidriks ja j&otilde;uda olukorrani, kus tarkvara testimise osas m&otilde;eldakse kohe Testlio peale. Minu soov on j&otilde;uda ka selleni, et testimisest ei m&otilde;eldaks enam kui algtasemel t&ouml;&ouml;st, vaid v&otilde;imalusest saada endale &auml;ge ja v&otilde;imas karj&auml;&auml;r.</p> <p><strong>Olete v&auml;ga optimistlik, kas te ettev&otilde;tte kiire kasvu kestel l&auml;bip&otilde;lemisohtu pole tunnetanud?</strong></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal olin olukorras, kus p&uuml;hendusin vaid t&ouml;&ouml;le ja selle tulemusena halvenes tervis. Siis sain aru, et niimoodi enam edasi minna ei saa ja pean enda eest hoolt kandma. Sain endale pulmakingiks hobuse ja temaga tegeledes hakkasin ka enda tervise eest rohkem hoolt kandma. Praegu on mul nii palju energiat, et tahaks k&otilde;ik maailma asjad &auml;ra lahendada.</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta kolmandas numbris.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure</p> <p>Foto: Rait Tuulas</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1788Becoming a Family-Friendly Enterprise2017-09-14<p><strong>I had an honor to participate in an event where the Minister of Social Protection Kaia Iva gave family-friendly primary label to 44 employers. Among the Family-Friendly Employer&rsquo;s Program participants, employers come from a wide range of fields, starting from public sector education institution and ending with the IT and banking sector. One of the participants in the program is our company ToughWood Homes O&Uuml;, which is the only participant in its field. Here&rsquo;s an overview of the program and how our company relates to it.</strong></p> <p><strong>What is a Family-Friendly Employer&rsquo;s Program?</strong></p> <p>With the support of the European Social Fund, the Ministry of Social Affairs and its partners have established a Family-Friendly Employer&rsquo;s Program. Its purpose is to draw attention to the family-friendly culture and to rise awareness among employers about the importance of the topic. This program is divided into several stages and lasts for a long time. During the program organisations will be given the guidance and evaluation necessary to create family-friendly working environment. When the employer passes the program successfully, a gold, silver or bronze label will be given, which is a proof that family-friendly values are being implemented.</p> <p><strong>ToughWood Homes and Family-Friendliness</strong></p> <p>Family-friendliness and ToughWood Homes are well suited! Since the foundation of the company, one of the main focus has been creating a good working environment for our employees. The organisation has almost completed its fourth year of operation, in which the principles of a Family-Friendly Employer&rsquo;s Program have been partially implemented from the very beginning. We believe that participating in the Family-Friendly Employers Program will help us to create best possible working enviroment for our employees.</p> <p>Speaking about our company as a family-friendly organization, I feel that a lot of work has been done, but more needs to be done. At this point, it seems appropriate to recall the two guiding principles of ToughWood Homes: company&rsquo;s competitive edge is its people, and when the company takes care of its employees, they will take good care of the clients. This is the key how we can provide top-quality wooden house construction! So we feel lucky to be given the chance to participate in the Family-Friendly Employer&rsquo;s Program. Looking forward to experiment new ways to be better employer and we will do our best that one day we could truly say that we are a family-friendly enterprise!</p> <p><strong>Author:</strong> Kairo Tamm, ToughWood Homes CEO</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1700Katkestused e-teenuste töös 14. septembril2017-09-14<p><strong>Tehnilistel p&otilde;hjustel pole neljap&auml;eva, 14. septembri &otilde;htul kell 19-23 k&auml;ttesaadav T&ouml;&ouml;elu portaal ning T&ouml;&ouml;inspektsiooni koduleht. Sel ajavahemikul ei toimi ka eTi teenused.</strong></p> <p>Vabandame ebameeldivuste p&auml;rast!</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1786EANS pälvis peresõbraliku tööandja algmärgise2017-09-13<p><strong>12. september andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 43 t&ouml;&ouml;andjale kaasaarvatud EANS-ile peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, mis v&otilde;imaldab praegustele ja tulevastele t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse.</strong></p> <p>&bdquo;Osaleme pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku ettev&otilde;tte m&auml;rgise programmis, kuna meie jaoks on oluline, et meie inimesed saaksid t&ouml;&ouml;d teha heades t&ouml;&ouml;tingimustes, mis arvestavad nende vajadustega. Oleme selle nimel palju teinud ja plaanime ka edaspidi teha. M&auml;rgis annab meile v&otilde;imaluse ka v&auml;ljapoole ettev&otilde;tet n&auml;idata, et meil on hea t&ouml;&ouml;tada ning lisaks saame programmi raames vahetada kogemusi teiste ettev&otilde;tetega ning k&uuml;sida abi konsultandilt. &ldquo; s&otilde;nas EANS-i tegevjuht Tanel Rautits.</p> <p>Algm&auml;rgise saamiseks tuli l&auml;bida konkurss ning koostada tegevuskava, kuidas ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;kultuuri t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikumaks muuta.</p> <p>Juba praegu oleme ettev&otilde;ttes palju t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud tervise edendamisele, &uuml;histunde loomisele, perede kaasamisele ja ka paindlikule t&ouml;&ouml;ajale ja &ndash;kohale. Edaspidi tahame rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata&nbsp; graafikualusel t&ouml;&ouml;tavate inimeste t&ouml;&ouml; planeerimisele, et neil oleks parem v&otilde;imalus oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitada, &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;st tuleneva v&auml;simuse ennetamisele, ps&uuml;hholoogilisele t&ouml;&ouml;keskkonnale ja t&ouml;&ouml;tajate haaratuse suurendamisele on mitmeid tegevusi planeeritud.</p> <p>Edasiseks sammuks on tegevuskavast l&auml;htuvalt valitud meetmete rakendamine ning selle etapi l&otilde;pus, 1,5- 2 aasta p&auml;rast, hinnatakse saavutatud taset ning m&auml;&auml;ratakse vastavalt siis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldm&auml;rgis.</p> <p>2017. aastast alates annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused.</p> <p>M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.eans.ee/" target="_blank">EANS</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1785Incapile peresõbraliku ettevõtte märgis2017-09-13<p><strong>Ministeeriumi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi valiti kandideerijate seast 43 t&ouml;&ouml;andjat. Elektroonikatehase Incap juht Otto Richard Pukk (pildil) tunnistas, et programmi l&auml;bimine on juba praegu ettev&otilde;ttele mitmete v&auml;ljakutsete lahendamisel abiks olnud.</strong></p> <p>&ldquo;Meie silmis on pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralik organisatsioon see, kuhu on r&otilde;&otilde;m hommikuti tulla ja kust on r&otilde;&otilde;m &otilde;htuti taas koju minna. Reaalsus on aga see, et meil on tehases vahetustega t&ouml;&ouml; ja see seab meile paratamatult v&auml;ljakutseid, kuna t&ouml;&ouml;tajatel on paindlikkust m&otilde;nev&otilde;rra v&auml;hem, sest kodukontorisse tootmisliini paraku viia ei saa,&rdquo; selgitas Pukk.</p> <p>Kuigi 82% m&auml;rgisele kandideerinud t&ouml;&ouml;andjatest olid Harjumaalt, t&otilde;i Incap esile ka piirkondlike ettev&otilde;tete pingutusi organisatsioonikultuuri t&otilde;stmisel. &ldquo;Programmis osaledes saime head n&otilde;u, kuidas tugevat organisatsioonikultuuri luua ja selleks oma meeskonda rohkem kaasata. Oleme seda n&otilde;u poolaasta jooksul rakendanud ja tulemustega v&auml;ga rahul,&rdquo; s&otilde;nas Pukk.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.saartehaal.ee/2017/09/13/incapile-peresobraliku-ettevotte-margis/" target="_blank">Saarte H&auml;&auml;l</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1784Oilseeds Grupile omistati peresõbraliku tööandja algmärgis!2017-09-13<p><strong>Alates 2017. aastast annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused. M&auml;rgise idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</strong></p> <p>12. septembril andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva 43 ettev&otilde;ttele peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, mis v&otilde;imaldab praegustele ja tulevastele t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse.</p> <p>Algm&auml;rgise saamiseks l&auml;bisid konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad eelhindamise ning koostasid tegevuskava, kuidas nad organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri peres&otilde;bralikumaks muudavad. &laquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima mitmeid hindamisi, teda n&otilde;ustatakse ning lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid. Seega on iga peres&otilde;braliku m&auml;rgise saaja teinud t&otilde;siseid j&otilde;upingutusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamise v&otilde;imaluste parandamiseks ja v&auml;&auml;rib tunnustust,&raquo; selgitas Iva.</p> <p>Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist. Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad ka konkurentsiv&otilde;imelisemad.</p> <p>&laquo;Peres&otilde;bralike meetmete rakendamine on tihti kulukas, kuid selline investeering oma t&ouml;&ouml;tajatesse suurendab usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu ja teeb ka t&ouml;&ouml;tajad &otilde;nnelikumaks,&raquo; m&auml;rkis sotsiaalkaitseminister.</p> <p>Allikas: <a href="http://oilseeds.ee/et" target="_blank">Oilseeds</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1783SA Innove pälvis peresõbraliku organisatsiooni algmärgise2017-09-13<p><strong>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva andis 43 t&ouml;&ouml;andjale &uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, nende seas ka Innovele. Innove poolt v&otilde;ttis auhinna vastu juhatuse liige Birgit Lao.</strong></p> <p>2017. aastast alates annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused. M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p>Algm&auml;rgis n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse. M&auml;rgise saamiseks l&auml;bisid konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad eelhindamise ning koostasid tegevuskava, kuidas nad organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri peres&otilde;bralikumaks muudavad.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.innove.ee/et" target="_blank">Innove</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1699Tööinspektsioon: kemikaale tuleb töökeskkonnas kasutada vastavalt juhistele2017-09-13<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis ettev&otilde;tteid, kus kasutatakse biotsiide. Sihtkontrolli raames k&uuml;lastati 19 ettev&otilde;tet. T&ouml;&ouml;andjatele esitati 46 suulist soovitust, kontrollakti m&auml;rgiti 63 rikkumist ning seitsme rikkumise kohta koostati ettekirjutus. K&otilde;ige enam k&uuml;lastati Tallinna ja Harju maakonna ettev&otilde;tteid.</strong></p> <p>Biotsiid on aine v&otilde;i segu, mille kasutamise eesm&auml;rk on kahjulike organismide h&auml;vitamine v&otilde;i t&otilde;rjumine. Biotsiide kasutatakse n&auml;iteks desinfektsioonivahendites, konservantides ning kahjurit&otilde;rjes. Eestis registreeritakse ja v&auml;ljastatakse biotsiidi lube vastavalt biotsiidiseadusele.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontroll tuvastas, et paljudel juhtudel ei olnud t&ouml;&ouml;andja &uuml;ldse teadlik, et kasutatav kemikaal on biotsiid ning seet&otilde;ttu eksiti mitmel juhul just biotsiidiseaduse vastu. N&auml;iteks olid biotsiidi pakendid lahtised, neid pakendati &uuml;mber ning m&otilde;ned biotsiidipakendid olid ka purunenud. Rohkem oli rikkumisi kahjurit&otilde;rjuja teadmiste ja oskuste ning asjakohase tunnistuse osas.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab meelde, et iga kemikaal on m&uuml;rk, mille toime s&otilde;ltub kogusest. T&ouml;&ouml;keskkonnas tuleb kemikaale kasutada vastavalt juhistele, mis on toodud kemikaali pakendil. Ohtliku kemikaali jaoks on tootja koostanud ka kemikaali ohutuskaardi, milles on toodud teave nii kemikaali toime, kasutusviiside, ohu v&auml;ltimise abin&otilde;ude jmt kohta. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si koostades tuleb hinnata k&otilde;iki seal esinevaid ohutegureid ning t&ouml;&ouml;tajaid asjakohaselt juhendada. Isikukaitsevahendi valikul peaks l&auml;htuma eelk&otilde;ige ohutuskaardil toodud andmetest. Samuti tuleb korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervis v&otilde;ib m&otilde;jutatud saada. Tervisekontrolli otsused on t&ouml;&ouml;andjale heaks informatsiooniks, kas t&ouml;&ouml;keskkonnas on vaja l&auml;bi viia muudatusi v&otilde;i on t&ouml;&ouml;keskkond t&ouml;&ouml;taja tervist s&auml;&auml;stev.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub ettev&otilde;tjatele v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes n&otilde;ustab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimiss&uuml;steemi loomisel. Teenus on ettev&otilde;tjale tasuta. Konsultanti saab oma ettev&otilde;ttesse kutsuda kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-posti aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <ul> <li><a href="/redirect/2702" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte keemilistest ohuteguritest.</a></li> <li><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/1395" target="_blank">Loe artiklit ka keemilistest ohuteguritest, mis esinevad kodukeemia kasutaisel.</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1697Täna algav kõrgetasemeline konverents toob Tallinnasse tulevikutöö suunanäitajad2017-09-13<p><strong>T&auml;na ja homme toimub Tallinnas Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise raames k&otilde;rgetasemeline rahvusvaheline konverents &bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &ndash; uus reaalsus, uued lahendused&ldquo;, mis toob Eestisse tippjuhid ning poliitikakujundajaid t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonnast &uuml;le kogu maailma. P&otilde;hifookuses on arutelud, kuidas tehnoloogia areng ning muutuv majandusmaastik m&otilde;jutab meie t&ouml;&ouml;d ja selle kvaliteeti. Konverentsi avab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, konverentsi v&otilde;&otilde;rustajaks on Eesti tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</strong></p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; konverentsil jagavad oma kogemusi tippjuhid, teadlased ja eksperdid, kes r&auml;&auml;givad, kuidas saaks praktiliste digilahenduste abil kaasa aidata t&ouml;&ouml;h&otilde;ive suurenemisele, korralike t&ouml;&ouml;kohtade tekkimisele ning piisava sotsiaalse turvalisuse loomisele. Konverentsil peatutakse ka oskustel ning otsitakse lahendusi, kuidas tulevikus t&ouml;&ouml;tajate oskused ja t&ouml;&ouml;kohad kokku sobivad.</p> <p>&bdquo;Peame kasutama digitaliseerimise ja automatiseerimise pakutavaid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;maailma kujundamisel nii, et sellest saavad kasu nii t&ouml;&ouml;tajad, t&ouml;&ouml;andjad kui ka &uuml;hiskond tervikuna,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Veelgi olulisem on m&otilde;ista tulevikut&ouml;&ouml; mitmekesisust ning kohandada hariduss&uuml;steem tuleviku vajadustele vastavaks. Teame, et hinnanguliselt 65% praegustest koolilastest t&ouml;&ouml;tab tulevikus t&ouml;&ouml;kohtadel, mida ei ole veel olemas. Siin hakkavad olulist rolli m&auml;ngima meeskonnat&ouml;&ouml;, paindlikkus, loomulikult e-oskused ja tahe ennast arendada, et ka t&auml;iskasvanuna pidevalt edasi ja juurde &otilde;ppida.&ldquo;</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; konverents toob Tallinnasse 30 esinejat. Oma teadmisi jagavad Soome endine peaminister ja OECD asepeasekret&auml;r Mari Kiviniemi, kes r&auml;&auml;gib rahvusvahelistest v&auml;ljakutsetest uues t&ouml;&ouml;maailmas ning sellest, kuidas v&auml;hendada oskuste l&otilde;het, ja seda, et tulevikus ei vasta paljude inimeste kvalifikatsioon enam t&ouml;&ouml;andja vajadustele.</p> <p>LinkedIni esindaja Barbara Wittmann teeb ettekande teemal &ldquo;Tuleviku oskused ja tuleviku t&ouml;&ouml;tajad - kuidas need omavahel kokku sobivad?&ldquo;. Iarla Flynn Google&acute;ist r&auml;&auml;gib konverentsil oskuste arendamisest ja talendijuhtimisest tuleviku t&ouml;&ouml;kohas. Oma kogemusi annab edasi Mike Feerick, kelle asutatud &uuml;leilmsel &otilde;ppeplatvormil ALISON on &uuml;le 10 miljoni kasutaja, kes osalevad kokku &uuml;le 800 tasuta kursusel. Tallinnasse tulevad ka Kanada e-&otilde;ppe platvormi eCampusOntario juht ning maailma juhtiva m&otilde;ttekoja McKinsey Global Institute'i direktor.</p> <p>Lisaks esinevad konverentsil Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Komisjoni k&otilde;rged esindajad, Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, juhid Euroopa Ameti&uuml;hingute Keskliidust (ETUC) ning Euroopa t&ouml;&ouml;andjate katuseorganisatsioonist BusinessEurope.</p> <p>Kokku osaleb konverentsil &uuml;le 300 k&uuml;lalise, teiste hulgas Prantsuse digiminister, Liechtensteini asepeaminister, L&auml;ti heaoluminister, Euroopa tippametnikud, sotsiaalpartnerid ning ettev&otilde;tete juhid.</p> <p>T&auml;nasel avap&auml;eval on fookuses ettekanded, mis k&auml;sitlevad t&ouml;&ouml;tingimusi ning sotsiaalkaitset. Aruteludes on p&otilde;hik&uuml;simus, kuidas t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajana kohaneda t&ouml;&ouml;elu muutustega. Homme keskendutakse rahvusvahelistele v&auml;ljakutsetele uuenenud t&ouml;&ouml;maailmas, digitaalajastu oskustele ja nende &otilde;ppimisele ning otsitakse lahendusi, kuidas v&otilde;idelda oskuste l&otilde;hega.</p> <p>Ettepanekud tulevikut&ouml;&ouml; kohta edasiseks ELi poliitikakujundamiseks edastab Eesti t&ouml;&ouml;-, sotsiaal- ja terviseministrite kohtumisel detsembris.</p> <ul> <li><strong>Konverentsi veebi&uuml;lekannet saab j&auml;lgida <a href="https://www.eu2017.ee/et/videos" target="_blank">videote lehelt</a>.</strong></li> <li><strong>Kohtumisel k&otilde;lanud ettekanded lisatakse konverentsi ajal ka <a href="https://www.eu2017.ee/et/political-meetings/tulevikutoo-konverents-uus-reaalsus-uued-lahendused" target="_blank">&uuml;rituse lehele</a>.</strong></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://www.eu2017.ee/" target="_blank">eu2017.ee</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1695Millised tööandjad said peresõbraliku tööandja märgise?2017-09-12<p><strong>Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva andis 43 t&ouml;&ouml;andjale peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise, mis v&otilde;imaldab&nbsp; praegustele ja tulevastele t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja hindab t&ouml;&ouml;tajate soove ning on valmis panustama nende heaolusse. Algm&auml;rgise saamiseks l&auml;bisid konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad eelhindamise ning koostasid tegevuskava, kuidas nad organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri peres&otilde;bralikumaks muudavad.</strong></p> <p>&bdquo;Peres&otilde;bralike meetmete rakendamine on tihti kulukas, kuid selline investeering oma t&ouml;&ouml;tajatesse suurendab usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu ja teeb ka t&ouml;&ouml;tajad &otilde;nnelikumaks,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaia Iva.</p> <p>Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</p> <p>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima mitmeid hindamisi, teda n&otilde;ustatakse ning lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid. Seega on iga peres&otilde;braliku m&auml;rgise saaja teinud t&otilde;siseid j&otilde;upingutusi t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamise v&otilde;imaluste parandamiseks ja v&auml;&auml;rib tunnustust,&ldquo; selgitas Kaia Iva.&nbsp;</p> <p>2017. aastast alates annab Sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mida saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris ning kodaniku&uuml;hendused. M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjate nimekirja leiate <a href="/redirect/3852" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1694Maret Maripuu: olulisim oskus praegusaja tööturul2017-09-12<p><strong>Noorem p&otilde;lvkond n&auml;eb praegusaja kiiresti muutuvat t&ouml;&ouml;turgu &uuml;ht-, vanem p&otilde;lvkond teistpidi. &Uuml;hiskonnal on kasulik m&otilde;ista, et vaja pole ainult uusi, vaid ka ununema kippuvaid oskusi, millest t&auml;htsaim on vana hea suhtlemisoskus, kirjutab t&ouml;&ouml;inspektsiooni juht Maret Maripuu.</strong></p> <p>Maailm muutub hullup&ouml;&ouml;ra kiiresti. 20 aastat tagasi polnud laialt tarbitavat internetti, poes tuli m&uuml;&uuml;jalt kaupa k&uuml;sida ja laost andis ehitusmaterjale v&auml;lja kulunud kitlis laomees, pliiats k&otilde;rva taga ja peas prillid, mida hoidis ees kummipael.</p> <p>Neid ameteid enam kas ei ole, need on kadumas v&otilde;i on tekkinud hoopis uued n&auml;htused &ndash; laomehe on asendanud robott&otilde;stukid, poodides tuleb oma v&auml;ljavalitud kaup kassalindile laduda ja kassapidaja t&ouml;&ouml;d hakkame tasapisi juba ise tegema. Kadunud on sarjast &laquo;ENSV&raquo; tuntud &uuml;lemuste-sekret&auml;rid. Muutumas on kogu t&ouml;&ouml;tamise viis: inimene on seal, kus masin veel ei oska v&otilde;i kuhu me roboteid (veel) ei usalda.</p> <p>Usaldamise ja seel&auml;bi harjumuste t&otilde;ttu ongi inimene visa muutuma. Lihtne n&auml;ide: paljud ostjad (s&otilde;ltumata vanusest) eelistavad seista pigem kassaj&auml;rjekorras kui ise kaupu kassast l&auml;bi l&uuml;&uuml;a, vaatamata mugavatele internetipankadele on pangasaalid j&auml;tkuvalt rahvast tulvil. Eks ikka sellep&auml;rast, et inimesed tahavad n&auml;ost n&auml;kku teenust saada, tahavad suhelda!</p> <p>Kuigi r&auml;&auml;gitakse noorema p&otilde;lvkonna eelistest t&ouml;&ouml;turul (paljud uued ja head t&ouml;&ouml;kohad eeldavad arvuti valdamist), tuleb arvestada ka asjaoluga, et praegu l&auml;heb eriti vaja &uuml;ht peaaegu kaduvat oskust &ndash; oskust suhelda inimestega: klientide, alluvate, kolleegide ja &uuml;lemustega. Ja vastupidi, vanem p&otilde;lvkond on suhtlemisel kibedam k&auml;si, kuid v&otilde;ib peljata tehnoloogia pealetungi. V&otilde;ti ongi peidus p&otilde;lvkondade koost&ouml;&ouml;s.</p> <p>Iga koost&ouml;&ouml; algab teineteise m&otilde;istmisest. &Uuml;hiskonna normaalseks toimimiseks on vaja nii noori kui ka vanu. P&otilde;lvkonnad on alati erinenud, aga meie ajal on muutused olnud tohutult kiired. Vanem p&otilde;lvkond peab aru saama ja leppima t&otilde;siasjaga, et 21. sajandi arenenud turumajanduses on sokkide n&otilde;elumine ja telefoniputkad j&auml;&auml;nud minevikku ja kaotanud oma t&auml;henduse.</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond peab m&otilde;istma, et k&otilde;ik need vigurid, mis vilguvad arvutiekraanil, omavad v&auml;&auml;rtust &uuml;ksnes seoses reaalse eluga. S&ouml;&ouml;miseks vajame me p&auml;riselt leiba ja ulualuseks p&auml;ris katust, mitte nende 3D-kujutisi. Reaalsel maailmal on sageli komme rikki minna nii, et virtuaalses maailmas seda parandada ei saa &ndash; tuleb ka tegelikult kas ise nael seina l&uuml;&uuml;a v&otilde;i leida t&ouml;&ouml;mees, kes ummistunud toru puhastaks.</p> <p>Sokratese ajast saati on vanem p&otilde;lvkond kurtnud, et noorus on hukas. Eks kuuleme seda ju praegugi. Selles v&auml;ljendub kartus, et noored v&auml;&auml;rtustavad midagi muud, seavad endale teisi eesm&auml;rke, ei tee t&ouml;&ouml;d nagu meie omal ajal.</p> <p>Selle suve suurs&uuml;ndmus XII noorte laulu- ja tantsupidu andis kindluse, et meie siin Eestis v&otilde;ime k&uuml;ll rahulikult hingata. Staažikate dirigentide k&otilde;rval tegid oma deb&uuml;&uuml;te noored, laulupeo kavas olid nii ammu tuttavad viisid kui ka noorte heliloojate uudislooming, mis nii lauljate kui ka kuulajate s&uuml;dames oma koha leidsid.</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond n&auml;itas &uuml;les sitkust, kus tuult ja k&uuml;lma trotsides ja t&auml;nap&auml;evaseid sidevahendeid kasutades korraldati &auml;raj&auml;&auml;nud tantsupeo etenduse asemel Vabaduse platsil oma pidu, kus Iff laulis ja noored tantsisid. Oli muidugi ka eestlastele omast virinat, et miski justkui ei olnud ikka nii, kui v&otilde;inuks olla &ndash; lausa veider oleks olnud ilma v&auml;ikese nurinata. Kuid l&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes olid rahul k&otilde;ik &ndash; nii noored kui ka vanad. Tulemus oli super.</p> <p>Meie noored n&auml;itasid, et nad v&otilde;ivad k&uuml;ll teha t&ouml;&ouml;d arvutiga ja projektip&otilde;hiselt, aga v&auml;&auml;rtused ja p&uuml;hendumine on paigas. Osatakse hinnata vanemate tarkust ning lisada sinna juurde nooruse pealehakkamine ning asjade uutmoodi tegemise oskus. Tulemuseks on Eesti, mis tuleb kenasti toime nii t&auml;na, homme kui ka &uuml;lehomme.</p> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirjas T&ouml;&ouml;elu.</p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1693Tööinspektsiooni uus Tallinna-kodu Mustamäe mändide all2017-09-12<p><strong>&bdquo;N&uuml;&uuml;d elan Mustam&auml;el, korter on aus ja hea, ning selle &otilde;nne eest Fortunat kiitma pean...&ldquo; laulis Voldemar Kuslap aastal 1971. Toona hakati rajama Mustam&auml;e alla All-N&otilde;mmet, millest arendati &uuml;heksa mikrorajooniga Mustam&auml;e. Selle aasta 1. mai seisuga elab Mustam&auml;el 67 757 elanikku. Kui Mustam&auml;e oleks linn, siis elanike arvult oleks ta Eesti kolmas Tartu ja Narva j&auml;rel (P&auml;rnus on &bdquo;ainult&ldquo; 40 702 elanikku). N&uuml;&uuml;d saab Mustam&auml;e koduks ka T&ouml;&ouml;inspektsioonile.</strong></p> <p>Mis Fortuna T&ouml;&ouml;inspektsiooni Mustam&auml;ele aitas? Sel suvel on riigiasutustel pealinnas palju kolimist ning kolimisfirmadel k&auml;ed-jalad t&ouml;&ouml;d t&auml;is. Valmis sai n-&ouml; superministeerium Liivalaia ristmikul aadressil Suur-Ameerika 1 / V&auml;ike-Ameerika 2, kuhu kolivad neli ministeeriumi: rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni-, justiits- ning sotsiaalministeerium. Nagu doominokivid, nii m&otilde;jutab see kolimine ka teisi riigiasutusi. T&ouml;&ouml;inspektsioon on seni olnud oma emaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi tiiva all Gonsiori 29. See maja aga on n&uuml;&uuml;dseks uue omaniku saanud ning T&ouml;&ouml;inspektsioon pidi uue kodu leidma.</p> <hr /> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide uus asukoht</strong></p> <p>M&auml;ealuse 2/2, Mustam&auml;e, Tallinn</p> <p>Kodanike vastuv&otilde;tt: kolmas korrus</p> <p><strong>Kuidas tulla?</strong></p> <p>bussid 11, 23, 24A Raja peatus</p> <p>troll 3 Raja peatus</p> <hr /> <p>Kolimisprojekti asus juhtima Apo Oja, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja. Tema s&otilde;nul ei &otilde;nnestunud esialgne plaan, millega inspektsioon oleks kolinud endisesse Terviseameti majja Kotka t&auml;naval ja kuhu oleks klientidel olnud h&otilde;lbus ligi p&auml;&auml;seda. &bdquo;Mis parata, k&otilde;igil headel m&otilde;tetel pole antud t&auml;ituda,&ldquo; t&otilde;des Oja. Sageli on aga nii, et esialgu eba&otilde;nnena paistnud olukord p&ouml;&ouml;rdub hoopis paremaks lahenduseks. Nii tundub, et l&auml;ks ka seekord. &bdquo;V&otilde;tsime lausa 10 pakkumist eraturult,&ldquo; j&auml;tkab Oja. K&otilde;iki sai kaalutud hoolsalt, sest oli teada, et me ei otsi &uuml;ksnes kontoripinda laudadele, mille taga inspektorid t&ouml;&ouml;d teha saaksid, vaid uus kodu pidi majutama ka Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid. &bdquo;Ja see seadis juba omad tingimused nii ligip&auml;&auml;setavuse kui ka istungiruumide suuruse osas,&ldquo; toonitas Oja.</p> <p>Liisk langes Tehnopoli pakkumise kasuks. Mis see Tehnopol on, kas see on see, mis &Uuml;lemistel on, k&uuml;sisid mitmed kolleegid. Aga ei ole! Tallinnas on kaks kiirelt arenevat &auml;rilinnakut. &Uuml;ks asub t&otilde;esti lennujaama ja raudtee vahel ning selle nimi on Technopolis &Uuml;lemiste. Teine aga on Mustam&auml;el, Tallinna Tehnika&uuml;likooli kaitsva selja taga. Ja selle nimi ongi Tehnopol.</p> <p>SA Tallinna Teaduspark Tehnopol tutvustab oma kodulehel end kui teadus- ja &auml;rilinnakut, mille eesm&auml;rk on edendada Eestis tehnoloogiap&otilde;hist ettev&otilde;tlust, tuua kokku teadlased ja ettev&otilde;tjad ning pakkuda sobivaid tingimusi ja keskkonda l&auml;bimurdeliste &auml;riideede elluviimiseks. Praeguseks asub siin juba enam kui 200 ettev&otilde;tet, suuremalt jaolt IT-ettev&otilde;tted. Nende seas on palju uusi ja alustavaid. &Uuml;ks neist on n&auml;iteks Skype, millest on kujunenud juba omamoodi Eesti visiitkaart. Tarmo Loogil, Tehnopoli arendus- ja kinnisvarajuhil on uue tulija &uuml;le hea meel: &bdquo;Teaduspargi Tehnopol ehk linnak, mis on Eesti &uuml;ks suurimaid keskusi, kus teadus, ettev&otilde;tlus ja innovatsioon kokku saavad, on T&ouml;&ouml;inspektsiooni jaoks arengu m&otilde;ttes kindlasti &uuml;ks strateegilisemaid kohti, kus tegutseda,&ldquo; &uuml;tles ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni kasutusse tuleb kaks korrust moodsas vastvalmivas b&uuml;roohoones aadressil M&auml;etaguse 2/2. Teisel korrusel hakkavad paiknema t&ouml;&ouml;ruumid, kus asuvad t&ouml;&ouml;le k&otilde;ik Tallinna kontori t&ouml;&ouml;tajad, inspektoritest ja konsultantidest juhtkonnani. Kolmas korrus on m&otilde;eldud meie klientidele &ndash; siin hakkavad toimuma t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungid, v&otilde;etakse vastu dokumente, n&otilde;ustatakse kliente.</p> <p>Mustam&auml;ele on inimestel palju ebamugavam tulla kui kesklinna, on arvatud. Tegelikult on uus asukoht igati ligip&auml;&auml;setav. J&otilde;uavad ju ka meie uue &uuml;leaedse Tallinna Tehnika&uuml;likooli tuhanded tudengid loengutesse ning sajad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;le. &bdquo;Linn on loonud mugavad v&otilde;imalused p&auml;&auml;seda meie maja juurde nii trolli kui ka bussiga, peatustest on jalutada vaid 100&ndash;200 meetrit,&ldquo; &uuml;tleb Apo Oja. &bdquo;Arenduses on kergliiklusteede ehitus, mis v&otilde;imaldab nii N&otilde;mme, &Otilde;ism&auml;e kui ka kesklinna suunas rattaga liikuda. Autoga tulijad saavad tasuta maja juures parkida. Unustada ei saa ka seda, et asume n&uuml;&uuml;d tunduvalt l&auml;hemal neile inimestele, kes elavad Mustam&auml;el, &Otilde;ism&auml;el, N&otilde;mmel, Tabasalus, aga ka n&auml;iteks Keilas,&ldquo; lisas ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ootab Mustam&auml;ele kolimist p&otilde;nevusega ning leiab selles inspektsioonile palju olulist. &bdquo;&Uuml;hte hoonesse kolimine on samm meie visiooni suunas. Tahame olla usaldusv&auml;&auml;rne riigiasutus, kus t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti koost&ouml;&ouml;d tegev asjatundlik, p&uuml;hendunud ning uuendusmeelne meeskond. N&uuml;&uuml;dsest on &uuml;he katuse all koos k&otilde;ik T&ouml;&ouml;inspektsiooni Tallinna t&ouml;&ouml;tajad. Saame rohkem &uuml;ksteisele toetuda, kolleegilt n&otilde;u k&uuml;sida, ise kaasa aidata. Meie uus asukoht Tallinna ja Eesti moodsas arengukeskuses uute ideede ja ettev&otilde;tete keskel inspireerib ka meid. Saame oma naabritelt &otilde;ppida ning aidata neil luua ka oma t&ouml;&ouml;keskkonda uutes tingimustes ohutuks ning t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidvaks,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;Ootan p&otilde;nevusega t&ouml;&ouml;d Mustam&auml;el ning usun, et saame Eesti t&ouml;&ouml;tajatele ning t&ouml;&ouml;andjatele olla senisest veelgi paremaks toeks ja abiks.&ldquo;</p> <p>Autor: Kristel Abel, T&ouml;&ouml;inspektsiooni meedian&otilde;unik</p> <p><em>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 3 numbris</em></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1692Kas kontori klaasseinad tuleb kuidagi tähistada?2017-09-11<p><strong>Kolisime uude kontorisse, kus on palju maast laeni klaasist seinu ja klaasuksi. Seintel ja ustel ei ole m&auml;rke peal ja juba olen mina ise ja ka paar kolleegi vastu seina k&otilde;ndinud. &Otilde;nneks keegi v&auml;ga viga ei ole saanud. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks need uksed ja seinad m&auml;rgistama? Olen teistes kontorites n&auml;inud, et klaasist seintele ja ustele on kleebitud punaseid ja rohelisi ringe.</strong></p> <p>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: L&auml;bipaistavate seinte ja uste ohutuse tagamisel on t&ouml;&ouml;andjal kaks kohustust. Esimeseks kohustuseks on valida seinte ja uste materjaliks ohutu materjal (tavaline aknaklaas ei sobi, kuna see v&otilde;ib purunedes inimesi vigastada).</p> <p>Teiseks kohustuseks on klaasseinad ja uksed selgelt m&auml;rgistada. Selgelt m&auml;rgistamine ei t&auml;henda v&auml;ltimatult punaste v&otilde;i roheliste ringide kasutamist. Kasutada v&otilde;ib ettev&otilde;tte s&uuml;mboolikat, laste joonistusi, vitraaže v&otilde;i muid lahendusi, piiriks on ainult fantaasia. Ainus n&otilde;ue on see, et m&auml;rgistus oleks selgelt eristuv, ehk seda peab olema v&otilde;imalik ka k&otilde;ndimisel m&auml;rgata. Sobilik pole m&auml;rgistus, mille n&auml;gemiseks peab seda otseselt vaatama, n&auml;iteks paari peenikese matistatud triibu kleepimine uksele ei ole selgelt m&auml;rgistamine. M&auml;rgistus tuleb panna enamv&auml;hem silmade k&otilde;rgusele.</p> <p>M&auml;rgistus peab olema ustele ja seintele p&uuml;sivalt paigaldatud, et neid n&auml;iteks koristamise k&auml;igus ei eemaldataks. Kui m&auml;rgistust tuleb koristamise k&auml;igus pidevalt eemaldada v&otilde;ib juhtuda, et see unustatakse tagasi panna ja siis on suur v&otilde;imalus, et keegi vastu ust v&otilde;i seina k&otilde;ndides viga saab.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1691Tööõnne puudumine viib läbipõlemise ja karjääri krahhini2017-09-08<p><strong>Koolitaja, n&otilde;ustaja ja ps&uuml;hholoog Tiina Saar-Veelmaa on v&otilde;tnud enda kanda &uuml;he olulise rolli &ndash; luua inimestele t&ouml;&ouml;&otilde;nne.Ta on aidanud paljusid organisatsioone, mis on muutunud edukamaks ja tugevamaks, seet&otilde;ttu uuris <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">Personaliuudised.ee</a>&nbsp;Tiinalt, kuidas saaksid ka need, kes veel t&ouml;&ouml;&otilde;nnega teadlikult ei tegele, oma inimeste ja seel&auml;bi ettev&otilde;tte edule kaasa aidata.</strong></p> <p><strong>Miks peaks pealtn&auml;ha pehme teemaga, nagu t&ouml;&ouml;&otilde;nn, &uuml;ldse tegelema? Omanikke ja juhte huvitavad eelk&otilde;ige majandustulemused. Millist m&otilde;ju avaldavad &otilde;nnelikumad t&ouml;&ouml;tajad ettev&otilde;tte tulemustele?</strong></p> <p>T&auml;naseks on t&ouml;&ouml;&otilde;nne teemat juba v&auml;ga pikalt uuritud ja leitud, et see ongi ainus viis, mis ettev&otilde;ttele oodatud majandustulemused toob. Kui inimene saab olla v&otilde;imalikult tema ise, teha t&ouml;&ouml;d, mis tundub talle t&auml;henduslik, siis avaldub ka tema parim potentsiaal. T&ouml;&ouml;andjad ei m&otilde;tle sellele tihti, et erinevate asjaolude koosm&otilde;jul v&otilde;ivad nad oma t&ouml;&ouml;tajate energiast saada k&auml;tte vaid 30%. Olgu siis p&otilde;hjus selles, et inimeste tervisealane kirjaoskus on n&otilde;rk, nad ei maga ega toitu korralikult, mis v&auml;hendab keskendumisv&otilde;imet; v&otilde;i on suhted meeskonnas halvad, mis tekitab stressifooni v&otilde;i m&otilde;jutab neid nende isiklikku elu. P&otilde;hjuseid v&otilde;ib olla palju. T&ouml;&ouml;&otilde;nnega tegelemine aitabki leida lahenduse sellele, et inimene oleks ise teadlikum oma tasakaalust, oma arenguruumist, et ta saaks piisavalt kaasa m&otilde;elda ja r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;kultuuri disainis ja t&auml;nu sellele v&otilde;taks ka vastutuse oma p&uuml;hendumise eest.</p> <p><strong>Kui levinud on praegusel ajal teadlik organisatsioonikultuuriga tegelemine? Kas sellega n&auml;evad vaeva vaid IT-ettev&otilde;tted ja startup&rsquo;id v&otilde;i tegeletakse sellega ka vanemates ja traditsioonilisemates organisatsioonides?</strong></p> <p>Teadlikkus organisatsiooni kultuuri t&auml;htsusest on &otilde;nneks &uuml;ha s&uuml;venemas. Tehnoloogiaettev&otilde;tted ja start-up&rsquo;id on pioneerid sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;j&otilde;uturu konkurents osutus &uuml;hel hetkel nii suureks, et parimate talentide ligit&otilde;mbamiseks oli vaja midagi kardinaalselt teisiti teha. N&uuml;&uuml;d k&uuml;sivad paljud t&ouml;&ouml;andjad endalt &ndash; millega me eristume, miks just meile peaks t&ouml;&ouml;le tulema, kuidas ehitada oma organisatsioonis p&uuml;hendumust toetav kultuur. Lisaks v&auml;rbamise v&auml;ljakutsetele, et ei leita parimaid v&otilde;i inimesed ei p&uuml;si t&ouml;&ouml;kohal, v&otilde;ib lahendamist vajavaks probleemiks olla ka l&auml;bip&otilde;lemine v&otilde;i v&auml;hene t&ouml;&ouml;efektiivsus, pingeline suhtekliima v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja kehv maine.</p> <p>Suurim v&auml;ljakutse on praegu see, et kuigi paljud t&ouml;&ouml;andjad on teadvustanud, et vanamoodi ei saa, siis p&auml;ris uut moodi veel ei oska. See v&otilde;tab aega, et vanast loobuda, ja uus m&otilde;tteviis ei teki kohe. Ka uue aja organisatsiooni kultuuri disainimise t&ouml;&ouml;vahendeid pole &uuml;learu palju.</p> <p><strong>Kelle asi peaks t&ouml;&ouml;&otilde;nn &uuml;ldse olema? Kas sellega on v&otilde;imalik tegeleda keskastmejuhi tasandil v&otilde;i peaks see algama ikkagi juhtkonnast? V&otilde;i ehk saab iga t&ouml;&ouml;taja hoopiski ise selleks midagi &auml;ra teha, et t&ouml;&ouml;l &otilde;nnelikum olla?</strong></p> <p>Jah, see k&uuml;simus peaks alati algama endast. K&otilde;igepealt julgusest k&uuml;sida, kas ma olen &otilde;nnelik. Ja vastus ei peaks algama s&otilde;nadega: &bdquo;Ei ole, aga...&rdquo; T&ouml;&ouml;&otilde;nne seisukohalt on aga-d v&auml;ga ohtlikud, mis viivad inimese l&otilde;puks l&auml;bip&otilde;lemiseni v&otilde;i karj&auml;&auml;ri krahhini. Isegi kui p&otilde;hjused on v&auml;ga m&otilde;istetavad: maksud on vaja maksta; kus ma ikka selle parema koha leian; meie piirkonnas pole t&ouml;&ouml;d jne.</p> <p>Iga missiooni on lihtsam ellu viia, kui organisatsioonis on inimene, kelle jaoks on see pealis&uuml;lesanne v&otilde;i s&uuml;dameasi. Seep&auml;rast soovitan kindlasti ettev&otilde;tetel t&ouml;&ouml;&otilde;nne spetsialist v&auml;rvata. Samas, iga t&ouml;&ouml;taja jaoks on tema juht eesk&auml;tt t&ouml;&ouml;&otilde;nne maaletooja. Igal t&ouml;&ouml;tajal peab olema inimene v&otilde;i v&auml;ike v&otilde;rgustik, kelle s&uuml;lle piltlikult &ouml;eldes pea panna. Keegi ei tohiks j&auml;&auml;da oma v&auml;ljakutsete v&otilde;i muredega &uuml;ksi. Ja sellise loogikaga peab see minema tippjuhtkonnani v&auml;lja.</p> <p><strong>N&uuml;&uuml;d k&uuml;simus &ndash; kelle s&uuml;lle paneb tippjuht oma pea? Tal peab ka olema keegi ja see keegi ei saa olla abikaasa v&otilde;i l&auml;him s&otilde;ber, vaid mentor, ps&uuml;hholoog, coach v&otilde;i superviisor, kellega koos anal&uuml;&uuml;sida iseenda arengut, vaadata peeglisse, harutada lahti tekkinud probleemipusasid.</strong></p> <p>Kui tippjuhil pole sellist enesega tegelemise h&uuml;gieeni v&auml;lja kujunenud, siis n&auml;eme, et organisatsioon sumbub &uuml;hel hetkel. Siis ei l&auml;he keskjuhid oma murega enam tippjuhtkonda ega t&ouml;&ouml;tajad keskjuhi juurde. Tekib tunne, et niikuinii midagi ei muutu, kuidas temagi aidata saab.</p> <p>&Uuml;he kaasaaegse karj&auml;&auml;riteooria kohaselt nimetatakse keskastmejuhte v&auml;ravavahtideks, just sellet&otilde;ttu, et nad takistavad oma t&ouml;&ouml;tajatel end t&auml;iel m&auml;&auml;ral realiseerimast. Et suur osa ideedest ja potentsiaalidest ei pruugigi j&otilde;uda sinna, kuhu peaksid. V&otilde;ib juhtuda, ettev&otilde;te tervikuna hoopis raiskab oma ressursse ega toimi sugugi &ouml;konoomselt.</p> <p>Selle asemel on pakutud partnerlusel p&otilde;hinevaid t&ouml;&ouml;suhteid, kus juhtimiskihte pole kas &uuml;ldse v&otilde;i on minimaalselt ning selle asemel on valdkondade eestvedajad. Selline holokraatia v&otilde;imaldab luua inimkeskse kultuuri, kus k&otilde;ik tunnevad, et nende potentsiaalid saavad avalduda. Kus see lause, et iga&uuml;ks on ise oma &otilde;nne sepp, saab p&auml;riselt teostuda. Sellise kultuuri loomiseks on aga omakorda vaja tarkust ja raamistikke, et see t&ouml;&ouml;tama hakkaks.</p> <p><strong>Milles t&ouml;&ouml;&otilde;nn seisneb ja kuidas seda &auml;ra tunda?</strong></p> <p>Esa Saarinen on &ouml;elnud, et P&otilde;hjamaades, kus on palju pimedat aega, on &otilde;nne definitsioon see, kui &auml;rkad hommikul &uuml;les ja sul on armumise laadne tunne &ndash; elevus elamisest. Midagi sellist v&otilde;iks ka t&ouml;&ouml; suhtes tunda. Lisaks v&otilde;iksime kogeda rohkem vooseisundit, tunnetaksime oma t&ouml;&ouml; t&auml;hendust, tajuksime, et muutume iga p&auml;ev maailma ja enda jaoks &uuml;ha v&auml;&auml;rtuslikumaks.</p> <p><strong>Sageli r&auml;&auml;gitakse, et t&ouml;&ouml;tajate ootused ongi liiga k&otilde;rgeks l&auml;inud ja ideaalset unistuste t&ouml;&ouml;d polegi olemas. Kuidas &auml;ra tunda, kas rahulolematus tuleneb t&ouml;&ouml; sobimatusest v&otilde;i on midagi hoopis valesti t&ouml;&ouml;korraldusega, mida tegelikult saaks muuta?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nne saab m&otilde;&otilde;ta erinevate skaaladega, v&auml;&auml;rtusanal&uuml;&uuml;sidega. K&otilde;ige lihtsam on kujutleda skaalat, kus &uuml;hes otsas on miinusm&auml;rk ehk t&ouml;&ouml;d, mida me mitte mingi hinna eest ei teeks. Teises otsas plussm&auml;rk ehk unistuste t&ouml;&ouml;d, mida teeksime siis, kui meil poleks ei geograafilisi, rahalisi ega oskuste-teadmiste piire. Mida l&auml;hemale plussile me saame oma t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;andja valida, seda &otilde;nnelikumaks see meid teeb. N&uuml;&uuml;d saabki m&otilde;tiskleda, kus ta seal skaalal paikneb, kas keskel, plussi v&otilde;i miinuse poolel. Kui avastada, et pigem miinuse poolel, siis peabki uurima, miks see nii on.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval saavad karj&auml;&auml;rid olla v&auml;ga personaliseeritud ehk r&auml;tsepat&ouml;&ouml;na meie j&auml;rgi &otilde;mmeldud. Iga&uuml;ks saab leida selle, mis just teda &otilde;nnelikuks teeb.</p> <p><strong>Sageli r&auml;&auml;gitakse, et t&ouml;&ouml;tajate ootused ongi liiga k&otilde;rgeks l&auml;inud ja ideaalset unistuste t&ouml;&ouml;d polegi olemas. Kuidas &auml;ra tunda, kas rahulolematus tuleneb t&ouml;&ouml; sobimatusest v&otilde;i on midagi hoopis valesti t&ouml;&ouml;korraldusega, mida tegelikult saaks muuta?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nne saab m&otilde;&otilde;ta erinevate skaaladega, v&auml;&auml;rtusanal&uuml;&uuml;sidega. K&otilde;ige lihtsam on kujutleda skaalat, kus &uuml;hes otsas on miinusm&auml;rk ehk t&ouml;&ouml;d, mida me mitte mingi hinna eest ei teeks. Teises otsas plussm&auml;rk ehk unistuste t&ouml;&ouml;d, mida teeksime siis, kui meil poleks ei geograafilisi, rahalisi ega oskuste-teadmiste piire. Mida l&auml;hemale plussile me saame oma t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;andja valida, seda &otilde;nnelikumaks see meid teeb. N&uuml;&uuml;d saabki m&otilde;tiskleda, kus ta seal skaalal paikneb, kas keskel, plussi v&otilde;i miinuse poolel. Kui avastada, et pigem miinuse poolel, siis peabki uurima, miks see nii on.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval saavad karj&auml;&auml;rid olla v&auml;ga personaliseeritud ehk r&auml;tsepat&ouml;&ouml;na meie j&auml;rgi &otilde;mmeldud. Iga&uuml;ks saab leida selle, mis just teda &otilde;nnelikuks teeb.</p> <p><strong>Milliseid m&auml;rke peaks juht j&auml;lgima, et m&auml;rgata, kas tema t&ouml;&ouml;tajad on &otilde;nnelikud v&otilde;i kas organisatsioon vajab muudatusi?</strong></p> <p>Alustuseks v&otilde;iks inimestele otsa vaadata, kas nad on r&otilde;&otilde;msad, pigem naeratavad, v&otilde;i on t&otilde;sised. Heaks kriteeriumiks on ka m&auml;ngulisus &ndash; kas koosolekud on interaktiivsed, haaravad, kas tekib piisavalt uusi ideid, kui altid on inimesed muutustele.</p> <p>Need on olulised indikaatorid. Lisaks saab m&otilde;&otilde;ta rahulolu nii uuringutega, arenguvestluste k&auml;igus kui ka erinevate tujumeetritega (nagu nt BlueMonday.ee). P&otilde;him&otilde;tteliselt v&otilde;ib iga koolituse v&otilde;i koosoleku l&otilde;pus k&uuml;sida, kas see oli kasulikult veedetud aeg.</p> <p>K&otilde;ige tagumine aeg arenguvajadustest teada saada on lahkumisintervjuudel. Neid mustreid tasub siis uurida ja k&uuml;sida ka soovitusindeksit enda kui t&ouml;&ouml;andja kohta.</p> <p><strong>Millistest sammudest tasub alustada, kui tahad, et sinu organisatsioonis valitseks positiivsem ja &otilde;nnelikum &otilde;hkkond?</strong></p> <p>Tavaliselt on puudus avatusest, infost ja tunnustusest. Sellega v&otilde;ikski alustada. Proeksperdis oleme kuus aastat rakendanud kultuuri disainiks tervikliku arenguringi filosoofiat, sellest r&auml;&auml;gin ka Juhtimislaboris (vt rohkem m&auml;rks&otilde;na &bdquo;Tulekul&rdquo; alt &ndash; toim). Juhtimislaboris jagangi eesk&auml;tt oma kogemusi, kuidas ehitada inimkeskset kultuuri, sellist, mis t&ouml;&ouml;andja &otilde;itsema paneb. Tuleb palju praktilisi n&auml;iteid ja ka t&ouml;&ouml;vahendeid, kuidas midagi teha.</p> <p><strong>Kui keeruline on t&ouml;&ouml;&otilde;nne juurutamist &otilde;petada ja mis veel t&auml;htsam, neid &otilde;ppetunde ka rakendama hakata? Sinu koolitusettev&otilde;te Aaretesaar pakub t&ouml;&ouml;&otilde;nne koolitusi &ndash; mis on nende koolituste eesm&auml;rk?</strong></p> <p>K&otilde;ik algab tegelikult m&otilde;tteviisist. T&ouml;&ouml;&otilde;nne on tegelikult v&auml;ga lihtne juurutada. Teadvustamine on esimene samm muutuste teel. Tihti saavad minu kliendid ahaa-elamuse sellest, kui palju asju on nad juba ise &otilde;iges suunas v&auml;lja m&otilde;elnud. Samuti saavad infot selle kohta, mida erinevad p&otilde;lvkonnad t&ouml;&ouml;kohalt ootavad. Selle pinnalt saab juba disainida erilise, oman&auml;olise kultuuri, mis kosutab hinge ja vaimu.</p> <p><strong>Sinu &otilde;nnestumised t&ouml;&ouml;&otilde;nne spetsialistina tarkvaraarendusettev&otilde;ttes Proekspert on meediast palju l&auml;bi k&auml;inud, olete saanud ka rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi. Mis asjad on Proeksperdis eriti h&auml;sti &otilde;nnestunud ja kas teistel on v&otilde;imalik seda edu ka korrata?</strong></p> <p>Proekspert on eriline seet&otilde;ttu, et nad on julged katsetama. Organisatsioonis on olnud selle kuue aasta jooksul, mil mina olen seal olnud, pidevalt muutused ja uue otsingud. Kogu aeg soovitakse saada paremaks, teha asju m&otilde;istlikumalt ja targemalt. Valdkond ise aitab ka sellele kaasa, sest oma klientide jaoks tuleb samuti luua geniaalseid lahendusi. Siis ei saa see t&ouml;&ouml;tajate suunalgi teisiti olla.</p> <p>Viimased neli aastat on Proekspert olnud juhtidevaba ettev&otilde;te ja kasutanud holokraatia p&otilde;him&otilde;tteid, see t&auml;hendab et k&otilde;ikide inimeste initsiatiiv, vastutusv&otilde;ime ja m&otilde;tted on organisatsiooni toimimise seisukohalt v&auml;ga t&auml;htsad.</p> <p>Minu t&ouml;&ouml; on siin &otilde;nnestunud, kuna mul olnud vabad k&auml;ed, olen saanud improviseerida ja ka k&otilde;ige hullumeelsemaid asju katsetada koos meie inimestega. Mind on usaldatud ja see on toonud tuntuse nii t&ouml;&ouml;andajana kui ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnekeskse kultuuri eestvedajana nii Eestis kui ka Euroopas.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">Personaliuudised.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1690Igasuguse masinaga töö tegemise eelduseks on veendumine selle ohutuses 2017-09-07<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tles treipingil toru&auml;&auml;rikuid. Ta oli sellistel pinkidel t&ouml;&ouml;tanud 25-aastat. Peale toru&auml;&auml;riku &uuml;he k&uuml;lje puhastamist asus ta seda teistpidi treipingi spindlisse paigaldama. Sel ajal puutus t&ouml;&ouml;taja juhuslikult vastu k&auml;ivituskangi. Treipink k&auml;ivitus ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;jaki lahtised h&otilde;lmad haakusid p&ouml;&ouml;rleva spindli k&uuml;lge ning p&ouml;&ouml;rlev spindel hakkas t&ouml;&ouml;riideid enda &uuml;mber kerima. &Otilde;nneks rakendus tekkinud &uuml;lekoormuse t&otilde;ttu treipingi kaitseseadis ja t&ouml;&ouml;vahend seiskus, misj&auml;rel t&ouml;&ouml;taja suutis end liigutada katkiste t&ouml;&ouml;riiete vahelt v&auml;lja. Spindli k&uuml;lge haakumine p&otilde;hjustas mitmeid lahtiseid haavu ja roidemurde ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse kaheks kuuks.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Treipink ei vastanud mitmele ohutusn&otilde;udele. Ei olnud tagatud, et t&ouml;&ouml;vahendi k&auml;ivitumine toimuks ainult selleks etten&auml;htud juhtimisseadise tahtliku m&otilde;jutamisega. Treipingi k&auml;ivitusseadise konstruktsioon (asukoht ja kuju) oli selline, et kogemata selle vastu minnes hakkas treipink t&ouml;&ouml;le.</p> <p>Treipingi puhul on asjakohane ka blokeeringuga kaitsepiire, mis takistab juurdep&auml;&auml;su p&ouml;&ouml;rlevale spindlile ja v&auml;ldib ohtlikku kokkupuudet t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga. Spindlisse detaili kinnitamisel v&otilde;i eemaldamisel t&otilde;stetakse kaitsepiire &uuml;les ning &uuml;lest&otilde;stetud kaitsepiirde puhul ei k&auml;ivitu treipink ka siis, kui m&otilde;jutatakse k&auml;ivitusseadist.</p> <p>Treipingi kasutaja alalises t&ouml;&ouml;tamiskohas peab olema vabalt juurdep&auml;&auml;setav t&ouml;&ouml;kindel seadis h&auml;daseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks. &Otilde;nnetusohu puhul on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalus kasutada seda treipingi seiskamiseks. &Otilde;nnetuse p&otilde;hjustanud treipingil h&auml;daseiskamisseadist polnud.</p> <p>N&otilde;uetele mittevastava treipingi kasutamist v&otilde;imaldasid nii ebapiisav t&ouml;&ouml;keskkonna <a href="/redirect/451" target="_blank">sisekontroll</a> kui <a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;si</a> puudumine. Kui sisekontroll ja riskianal&uuml;&uuml;s oleks korraldatud p&auml;deva isiku poolt, oleks loodetavasti puudused tuvastatud ja treipink muudetud ohutuks enne t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ning ettev&otilde;te ei oleks pidanud maksma trahvi n&otilde;uetele mittevastava treipingi kasutamise eest.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumist soodustas ka selleks t&ouml;&ouml;ks ebasobiv, lahtiste h&otilde;lmadega t&ouml;&ouml;riietus.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1689Uute üldhinnangute kohaselt oli tööõnnetuste ja tööga seotud vigastuste kogukulu Euroopa Liidus 476 miljardit eurot aastas2017-09-07<p><strong>T&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid on selgelt seotud majandustulemustega. T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kulude ja tulude projekti uutest hinnangutest selgub, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste kulud on Euroopa Liidus igal aastal ligikaudu 476 miljardit eurot. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hkt&otilde;ve kulu on 119,5 miljardit eurot.</strong></p> <p>EU-OSHA koos Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni&nbsp; ja muude partneritega on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud mudeli, mille alusel hinnata ebat&otilde;husate v&otilde;i puuduvate t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu meetmete ligikaudset majanduskulu. Mudeli alusel saab p&otilde;hjalikult m&otilde;&otilde;ta tulenevat sotsiaalkoormust, mis v&otilde;imaldab poliitikakujundajatel paremini m&otilde;ista puuduliku t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu majandusm&otilde;ju.</p> <p>Projekti viimaseid tulemusi ja k&auml;ttesaadavate andmete interaktiivset visualiseerimisvahendit esitletakse t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu XXI maailmakongressil Singapuris.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/eu-osha-presents-new-figures-costs-poor-workplace-safety-and-health-world" target="_blank">Lugege uudiskirja</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/economics-occupational-safety-and-health-value-osh-society" target="_blank">Juurdep&auml;&auml;s andmete visualiseerimisvahendile</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/good-osh-is-good-for-business" target="_blank">Lisateave t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu hea tava majanduskasu kohta</a></li> <li><a href="https://www.flickr.com/photos/euosha/sets/72157688094771886" target="_blank">Vaata fotogaleriid</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1684"Ära põe": erivajadustega inimesed jagavad kasulikke nõuandeid2017-09-05<p><b>Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi k&auml;ima l&uuml;katud kampaania "&Auml;ra p&otilde;e" Eesti inimestele praktilisi n&otilde;uandeid, kuidas igap&auml;evases t&ouml;&ouml;- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.</b></p> <p>&bdquo;Erivajadustega inimeste kaasamisel t&ouml;&ouml;ellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega r&auml;&auml;kida. Seda soovimegi kampaaniaga &ouml;elda," &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;v&otilde;imepoliitika juht <b>Arne Kailas</b>. "Erivajadustega inimeste senisest suurem kaasamine &uuml;hiskonnaellu on v&auml;ga oluline teema, mis puudutab meid k&otilde;iki.&ldquo;</p> <p>"&Auml;ra p&otilde;e" meeskonda disainerina konsulteerinud <b>Daniel Kotsjuba</b> s&otilde;nul pole palju vaja, et edukalt suhelda inimesega, kes toimetab tavap&auml;rasest erineval moel.&nbsp;"Kui me t&auml;pselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume &uuml;ldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seep&auml;rast julgustamegi, et &auml;ra p&otilde;e k&uuml;sida v&otilde;i midagi valesti &ouml;elda. K&uuml;simusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna," lausus Kotsjuba, kes kasutab igap&auml;evaelus ratastooli.</p> <p>Kampaania toobki v&auml;lja kolm peamist n&otilde;uannet, kuidas asjatuid arusaamatusi v&auml;ltida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:</p> <ol start="1"> <li>K&uuml;si alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- v&otilde;i k&otilde;nepuue, siis kirjuta oma k&uuml;simus paberile v&otilde;i mobiili s&otilde;numiaknasse.</li> <li>Kui abistad, siis &auml;ra tee seda&nbsp;ootamatult, sest see v&otilde;ib ehmatada v&otilde;i osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.</li> <li>Abipakkumisega&nbsp;ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise v&auml;ga edukalt hakkama ja ei vajagi abi.&nbsp;</li> </ol> <p>T&auml;psemate n&otilde;uannetega saab tutvuda veebilehel <a href="http://www.tegijad.ee ">www.tegijad.ee</a>, kust saab teada n&auml;iteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul &uuml;kshaaval r&auml;&auml;kimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte l&auml;bi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule v&otilde;i n&auml;e.</p> <p>&ldquo;Need on m&otilde;ned lihtsad n&auml;ited, mida ise t&ouml;&ouml; k&auml;igus ka oma meeskonnaga &otilde;ppisime ja teavituskampaanias jagame, et luua keskkond, kus puue ei ole probleemiks,&rdquo; lausus kampaania valmimist juhtinud loovagentuuri Division strateegiajuht<b> Madis Taras</b>.</p> <p>Teavituskampaania loovidee t&ouml;&ouml;tas v&auml;lja reklaamiagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada v&auml;henenud liikumis-, n&auml;gemis- v&otilde;i kuulmisv&otilde;imega. Laiendatud meeskonda kuuluvad&nbsp;graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igap&auml;evaelus kasutab ratastooli;&nbsp;tekstikirjutaja ehk <i>copywriter </i>Jakob Rosin, kes<i>&nbsp;</i>on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik ja kes kaotas k&uuml;mne aasta eest n&auml;gemise; ning fotograafiaga tegelev&nbsp;Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja.</p> <p>Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania j&otilde;uab &uuml;le Eesti&nbsp;eetrisse t&auml;navu septembris,&nbsp;praktilisi n&otilde;uandeid erivajadustega inimeste endi kogemustest&nbsp;koondab veebileht <a href="http://www.tegijad.ee">www.tegijad.ee</a>.&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1686Inimeste kaasamine parandab tööohutust2017-09-04<p><strong>Kaarel Suuk, Ensto Ensek Keila tehase juht selgitab, et t&ouml;&ouml;ohutuse teemat on oluline hoida pidevalt pildis, &uuml;ksk&otilde;ik kuidas statistiliselt parasjagu l&auml;heb.</strong></p> <p>Eestis 1992. aastast tegevust alustanud Ensto Enseki Keila tehas asub praegustes ruumides 2004. aastast ning tehases t&ouml;&ouml;tab 350 inimest. Elektritarvikuid ja -seadmeid koostava ja metallitooteid tootva tehase laost liigub igal aastal l&auml;bi umbes 7000 erinevat komponenti ja ligi 3500 erinevat l&otilde;pptoodet.</p> <p>2010. aastal alustati tehases Leani juurutamisega. Muutmaks t&ouml;&ouml;keskkonda &ldquo;m&uuml;ravabaks&rdquo;, kasutatakse iga t&ouml;&ouml;koha osas korra ja standardiseerituse loomiseks 5S t&ouml;&ouml;riista. &ldquo;Seda v&otilde;ibki pidada Leani vundamendiks tootmises. T&ouml;&ouml;ohutus ja 5S on meie jaoks lahutamatud. Samamoodi on Lean t&ouml;&ouml;riistadest t&ouml;&ouml;ohutusega tugevalt seotud &ldquo;War Room&rdquo; ehk s&otilde;jatuba, kus lisaks ajakadude v&auml;hendamisele m&auml;rkame ja registreerime ohuolukordi. Kolmandaks oleme laoga seotud ohutuse t&otilde;stmiseks lisanud lao t&otilde;stukid ennetava hoolduse programmi.&rdquo;</p> <p><strong>Oluline osa koolitusel</strong></p> <p>Suuk lisab veel, et Leani puhul on &uuml;ks olulisemaid p&otilde;him&otilde;tteid inimeste kaasatus, t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivi ja algatuste loomine ning nendega ka arvestamine.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Uusi asju tehes alustame k&otilde;igepealt pilootlahendustest. Selleks, et veenduda, kas v&auml;ljapakutud lahendused sobivad olemasolevate protsessidega, kas need on kulus&auml;&auml;stlikud ja sobivad inimestele, kes neid kasutama hakkavad.&rdquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuses on v&auml;ga suur r&otilde;hk ka koolitustel: esmased- ja korduvkoolitused, riskianal&uuml;&uuml;sid ja ametikohtade kaupa riskide v&auml;lja toomine.&nbsp;</p> <p>&ldquo;K&otilde;ik need on t&auml;nap&auml;eval iseenesestm&otilde;istetavad nii-&ouml;elda h&uuml;gieenifaktorid. Oluline on suhtuda t&ouml;&ouml;ohutusse t&otilde;siselt, mitte teha seda &uuml;ksnes linnukese p&auml;rast. Teema pildil hoidmine ning ausalt peeglisse vaatamine on v&auml;him, millest alustada. Samuti panna inimesed kaasa m&otilde;tlema. N&auml;iteks koolituste puhul on heaks viisiks viia hiljem l&auml;bi l&uuml;hitestid kuuldu kohta v&otilde;i toetada visuaalsete materjalidega, mis on hiljem tootmisruumides n&auml;htaval kohal.&rdquo;</p> <p>Leani iseloomustab ka uute algatuste ja parimate praktikate juurutamine, seda tehakse koost&ouml;&ouml;s teiste Ensto tehastega. V&auml;hemalt kord kvartalis saavad Suuki s&otilde;nul erinevate Lean-t&ouml;&ouml;riistade eestvedajad k&otilde;igist tehastest kokku. Arutatakse parimaid praktikaid ja vajadusel t&auml;iustatakse standardmaterjale.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Tehase juhina pean k&otilde;ige olulisemaks eesm&auml;rgiks seda, et inimesed tuleksid tervena t&ouml;&ouml;le ja l&auml;heks tervena koju. Seet&otilde;ttu on &uuml;ks meie peamistest eesm&auml;rkidest null t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust,&rdquo; &uuml;tleb Suuk selgelt v&auml;lja. &ldquo;Selline eesm&auml;rk on meie tehases olnud juba pikka aega ja t&ouml;&ouml;ohutus on alati pildil k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;tajate inforingides, muudes sisekanalites ja eesm&auml;rkide aruandluses.&rdquo;</p> <p>&ldquo;Lisaks toetame ka tervisearendust. On oluline, et inimesed m&otilde;istaksid, kuiv&otilde;rd oluline on olla terve ja kui oluline on ennetada, mitte tegeleda tagaj&auml;rgedega.&rdquo; Suuk toob v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;tajaid toetatatakse igakuiselt 45 euroga, mida kasutatakse oma tervise heaks: massaažist kuni spordiklubide k&uuml;lastusteni.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Viimasel ajal oleme veelgi rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud sellele, et inimesed m&otilde;istaksid puhkepauside olulisust. N&auml;iteks l&auml;bi selle, et oleme t&auml;iustanud t&ouml;&ouml;le ja pausidele registreerimise s&uuml;steemi &ndash; nii m&otilde;istavad inimesed paremini oma ajakasutust.&rdquo;</p> <p><strong>Rutiin tekitab ohte</strong></p> <p>&ldquo;Kindlasti ei saa &ouml;elda, et meil on k&otilde;ik v&auml;ga h&auml;sti, arenguruumi on palju. Oleme aga ise t&auml;heldanud, et eelk&otilde;ige tulevad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused kas liiga pikale veninud &uuml;lekoormusest v&otilde;i t&auml;helepanelikkuse hajumisest. N&auml;iteks minnakse oma t&ouml;&ouml;s liiga automaatseks, tekib rutiin,&rdquo; tunnistab Suuk samas ausalt.&nbsp;</p> <p>T&auml;helepanelikkust ei ole rutiinsete liigutustega t&ouml;&ouml; puhul alati kerge t&otilde;sta. L&auml;bivalt on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjusteks kas valed t&ouml;&ouml;v&otilde;tted v&otilde;i enda unustamine. &ldquo;Kindlasti aitab olukorda parandada k&otilde;ik see, mida eelnevalt juba v&auml;lja t&otilde;in &ndash; alustades tervise edendusega. Palju p&ouml;&ouml;rame t&auml;helepanu ka t&ouml;&ouml;tajate rotatsioonile, et t&ouml;&ouml; ei oleks liiga &uuml;ksluine.&rdquo;</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt r&otilde;hutab Suuk, et t&ouml;&ouml;ohutuse teemat on oluline hoida pidevalt pildis, &uuml;ksk&otilde;ik, kuidas h&auml;sti v&otilde;i halvasti statistiliselt parasjagu l&auml;heb. &ldquo;Kindlasti ei tohi eesm&auml;rkide t&auml;itmise nimel teha tegelikkuse osas kompromisse. Oluline on ausus ja avatus, muidu ei tule ka t&ouml;&ouml;tajatelt algatusi.&rdquo;</p> <p></p> <p><span>Allikas:</span><a class="thickbox" href="http://%20www.logistikauudised.ee%20/?KeepThis=true&amp;amp;TB_iframe=true&amp;amp;height=600&amp;amp;width=800">&nbsp;www.logistikauudised.ee&nbsp;</a>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1685Ladudes ollakse tõstukitega lohakad2017-09-04<p><strong>Mille poolest erineb laondus t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste m&otilde;ttes teistest sektoritest?</strong> Laiem statistika r&auml;&auml;gib veondus-laondusest, eraldi vaid laonduse kohta statistikat kogutud ei ole. V&auml;ga ohtlik see valdkond statistika p&otilde;hjal ei ole, mitmesugused t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse ja tootmise valdkonnad on ohtlikumad. Tuleb r&otilde;hutada ka, et k&otilde;nealune statistika ei h&otilde;lma tootmisettev&otilde;tete laopooli, neid eraldi v&auml;lja noppida ei saa<span style="text-align: right; font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.5em;">.</span></p> <p><strong>Millised siiski on p&otilde;hilised vead t&ouml;&ouml;v&otilde;tetes, kust tekivad ohtlikud olukorrad just ladudes?</strong>&nbsp;Nimetades m&otilde;ned olulisemad &otilde;nnetuste p&otilde;hjused ladudes &ndash; esimeks on mitmesugused libisemised ja komistamised. Samal tasapinnal kukkumine, see on ladude &otilde;nnetuste temaatika.&nbsp;<br />Teiseks m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseks ohukohaks on lohakas s&otilde;itmine laaduritega. P&auml;ris &uuml;llatav on, et laadurijuhid teevad &uuml;sna tihti endale ise viga. Eestis on olnud p&auml;ris mitu &otilde;nnetust, kus laadurijuht lihtsalt ei t&otilde;sta oma jalga t&auml;ielikult laadurisse sisse, see j&auml;&auml;b vedelema kusagile &auml;&auml;rele ning seej&auml;rel s&otilde;idetakse kas teise laaduriga kokku v&otilde;i vastu riiuleid v&otilde;i posti. Ja nii see kusagil vales kohas tilpnev jalg viga saabki.</p> <p><strong>S&auml;&auml;rast lohakust vist kuidagi kindla reegliga parandada ei saagi.</strong>&nbsp;Siin on k&otilde;ige &otilde;igem r&auml;&auml;kida talupojam&otilde;istusest v&otilde;i talupojatarkusest, nagu &ouml;eldakse &ndash; m&otilde;tle, mis sa teed! Aga eks nii m&otilde;nelegi tundub, et ilma saab kiiremini ja mugavamalt.&nbsp;<br />Edasi, kolmas suurem &otilde;nnetuste juhtum ladudes, on suuremad s&otilde;idukid, mis tulevad lattu kaupa tooma v&otilde;i viima, nendega seotud &otilde;nnetused. Territooriumile saabuvate autode juhid kipuvad j&auml;&auml;ma kusagile uitama ning siis lihtsalt s&otilde;idetakse neile otsa.</p> <p><strong>Millised on konkreetsemad isikukaitse- v&otilde;i muud vajalikud vahendid, mida ladudes piisavalt ei kasutata?</strong>&nbsp;Isikukaitsevahendid ei ole laonduses niiv&otilde;rd oluline temaatika. Pigem r&otilde;huksin m&otilde;isteid nagu ohutuskultuur ja sinna juurde ka t&ouml;&ouml;tervise ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimine. Oluline on, et ettev&otilde;ttes m&otilde;eldaks ohutuse teema l&auml;bi. Ladudes on olulisim pigem t&ouml;&ouml;de korraldamine &ndash; kus s&otilde;idavad t&otilde;stukid, kus jalak&auml;ijad, mis moodi on t&otilde;stukijuhi t&ouml;&ouml; korraldatud &ndash; kas ta peab t&otilde;esti alati oma t&ouml;&ouml; tegemiseks pedaali p&otilde;hja tallama v&otilde;i saaks ka m&otilde;istlikuma kiirusega hakkama. Ja kas t&otilde;stukile valmistaja poolt peale pandud kiirusepiirang ikka t&ouml;&ouml;tab. Ettev&otilde;tetes kohal k&auml;ies tekib teinekord tunne, et k&auml;ib hoopis t&otilde;stukite ralli, mitte t&ouml;&ouml;tegemine.</p> <p><strong>On s&auml;&auml;rane t&otilde;stukite kiirusepiirnagute mahav&otilde;tmine &uuml;ldse lubatud?</strong>&nbsp;Tegelikult ei ole, kui see on valmistaja poolt peale pandud, aga meil on selliseid insenere k&uuml;ll, kes seda siiski teevad ning kes oskavad piirangu maha v&otilde;tta nii, et t&otilde;stuk p&auml;rast seda ka edasi t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;b.</p> <p><strong>Kui aktiivne on t&ouml;&ouml;inspektsiooni kontroll laonduses ning kuidas see tegevus v&auml;lja n&auml;eb?</strong>&nbsp;Tegelikult on meil kaks erinevat v&auml;ljundit, &uuml;ks on inspekteerimine, kontroll, teine on ettev&otilde;tete konsulteerimine. Praegu on t&ouml;&ouml;andjal olemas ka see v&otilde;imalus, et kutsuda ettev&otilde;ttesse konsultant, kes ei kontrolli ega tee trahvi, vaid annab n&otilde;u ja jagab infot.</p> <p><strong>Kasutatakse seda v&otilde;imalust?</strong>&nbsp;Kasutatakse, aga v&otilde;iks siiski rohkem kutsuda. Siis saab juba minna ettev&otilde;ttep&otilde;hiseks, mitte pelgalt tegevusvaldkonnap&otilde;hiseks</p> <p></p> <p>Allikas:<a class="thickbox" href="http:// www.logistikauudised.ee ?KeepThis=true&amp;amp;TB_iframe=true&amp;amp;height=600&amp;amp;width=800"> www.logistikauudised.ee&nbsp;</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1683Kas ehitusel tuleb vahelagedele alati paigaldada kaitsepiirded?2017-09-04<p><b>Olen ehitusettev&otilde;tja. T&ouml;&ouml;tajate kukkumisohu v&auml;ltimiseks olen nad varustanud turvarakmete ja kinnistuss&uuml;steemidega ning korraldanud nende kasutamiseks v&auml;lja&otilde;ppe. T&ouml;&ouml;tajad aga keelduvad viie meetri k&otilde;rgusel asuva seina viimistlemisest meetrilaiuselt vahelaelt ning n&otilde;uavad kukkumisohu v&auml;ltimiseks kaitsepiirete paigaldamist. Kas t&ouml;&ouml;tajatel on &otilde;igus seda teha ning mida peaksin t&ouml;&ouml;andjana olukorra lahendamiseks ette v&otilde;tma?</b></p> <p><b>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise. Seadus s&auml;testab ka t&ouml;&ouml;taja &otilde;iguse n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning &uuml;his- ja isikukaitsevahendeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad on veendunud ja Teie t&ouml;&ouml;andjana m&otilde;istate, et meetrilaiusel vahelael t&ouml;&ouml;tamisel on kukkumisoht. Kuigi olete andnud t&ouml;&ouml;tajatele kinnituss&uuml;steemidega turvarakmed ehk isikukaitsevahendid, tunnevad t&ouml;&ouml;tajad end ebaturvaliselt ja leiavad, et t&ouml;&ouml; ohustab oluliselt nende tervist. Nii on neil &otilde;igus t&ouml;&ouml;st keelduda v&otilde;i see ajutiselt peatada. Tegite v&auml;ga &otilde;igesti, et andsite oma t&ouml;&ouml;tajatele isikukaitsevahendid, ent paraku n&auml;eme sageli, et neid ei kiputa kasutama. Turvarakmetele ja kinnituss&uuml;steemidele seet&otilde;ttu lootma j&auml;&auml;da ei saa. &Otilde;igusakt n&auml;ebki ette t&auml;iendavad ohutusmeetmed. Ennetusp&otilde;him&otilde;tte kohaselt tuleb eelistada &uuml;hiskaitsemeetmeid ja -vahendeid isikukaitsevahendite kasutamisele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumisk&otilde;rguse puhul rakendama ohutusabin&otilde;usid nagu kaitsepiirded, ohutusv&otilde;rgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui t&ouml;&ouml; laadi t&otilde;ttu on nende kasutamine v&otilde;imatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda t&ouml;&ouml;tajale ohutusv&ouml;&ouml; v&otilde;i &ndash;rakmed, kinnitada need ohutustrosside v&otilde;i -k&ouml;itega v&otilde;i kasutada teisi julgestusmeetodeid.</p> <p>Ehitustehniliselt on vahelae v&auml;lisk&uuml;lgedele v&otilde;imalik paigaldada kaitsepiirdeid - selles on veendunud ka Teie t&ouml;&ouml;tajad. Seet&otilde;ttu tuleb eelistada kaitsepiirdeid, mille kasutamisel saab t&ouml;&ouml;tada ohutult ning ennetada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. &nbsp;&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1682Mis juhtub, kui klaasist sein jääb märgistamata?2017-09-01<p><strong>"Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ruumides oli palju klaasist seinu ja -uksi, millele olid kleebitud ka vastavad hoiatussildid. &Otilde;htul teostati ruumides puhastusfirma poolt puhastust&ouml;id, sh puhastati ka klaaspindu nii, et selleks eemaldati klaasile kleebitud hoiatussildid. Peale klaaside puhastamist unustati aga hoiatussildid tagasi kleepida. Hommikul t&ouml;&ouml;le minnes ei m&auml;rganud t&ouml;&ouml;taja uksel puuduva hoiatussildi t&otilde;ttu suletud klaasust ja k&otilde;ndis hooga vastu ust. Selle t&otilde;ttu sai t&ouml;&ouml;taja t&otilde;siseid vigastusi- ninaluu murru ja marrastused n&auml;ol.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnas olevad l&auml;bipaistvad seinad ja uksed peavad olema alati selgelt m&auml;rgistatud, et v&auml;ltida v&otilde;imalikke &otilde;nnetusi. M&auml;rgistamata suured klaaspinnad nii seinte kui ustena tekitavad petliku tunde, et ees ei ole takistusi &ndash; st inimesed k&otilde;nnivad vastu klaaspinda. Paljud taolistest &otilde;nnetustest l&otilde;ppevad paraku raskete tagaj&auml;rgedega.</p> <p>M&auml;rgistus peaks klaasil asuma enamv&auml;hem inimese silmade k&otilde;rgusel, et see oleks kiirelt ja h&auml;sti n&auml;htav. J&auml;lgida tuleks, et m&auml;rgistus ei oleks liiga v&auml;ike v&otilde;i ei kaoks nn &auml;ra sulandudes liigselt muu taustaga. M&auml;rgistuse planeerimisel tuleks arvestada ka sellega, kas ruumides k&auml;ivad lapsed v&otilde;i erivajadustega inimesed (n&auml;iteks vaegn&auml;gijad, inimesed ratastoolis). Vastavalt sellele v&otilde;ib olla vajadus m&auml;rgistada pindu ka madalamalt ning kontrastsemalt.</p> <p>Klaaspindade m&auml;rgistamisel soovitame kasutada hoiatussilte ja kleebiseid, mis on v&otilde;imalikult p&uuml;sivad. Selliselt ei ole ohtu, et keegi m&auml;rgistuse vahepeal &auml;ra v&otilde;tab ja unustab tagasi panna. Kui klaaside puhastamiseks on siiski vaja m&auml;rgistused eemaldada, siis tuleks t&ouml;&ouml;andjal puhastusteenindaja v&otilde;i puhastusteenuse pakkujaga kokku leppida, et peale klaasipesu pandaks m&auml;rgistused kohe tagasi.</p> <p>Klaaside m&auml;rgistamine on oluline ka uutes t&ouml;&ouml;ruumides. Kui kleebiste kujundamine ja tellimine v&otilde;tab aega, siis tuleb leida lahendus klaaspindade ajutiseks m&auml;rgistamiseks. Abiks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks m&auml;rkmepaberid, ajutised kleepsud, joonistused v&otilde;i muu taoline.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1678Tööle osalisest töövõimest sõltumata2017-08-30<p>Paljudel inimestel on haiguste v&otilde;i traumade tagaj&auml;rjel v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, kuid mitte t&ouml;&ouml;tahe. Uute t&ouml;&ouml;suhete loomine on sellistes tingimustes aga tihtipeale keerukas. Abi leiab Eesti T&ouml;&ouml;tukassast, kes toetab sobiva t&ouml;&ouml;koha leidmisel ja valitud teel p&uuml;simisel. Seejuures on teenused suunatud nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p><b>Uue t&ouml;&ouml;suhte alustamine t&ouml;&ouml;tukassa abiga</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste osakonna juhataja Kerstin Hollandi s&otilde;nul kasutavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kliendid palju tavateenuseid ja on m&auml;rgata huvi ja teadlikkuse kasvu.</p> <p>&bdquo;Aastate 2016 ning 2017 v&otilde;rdluses on kasutatud teenused nii v&auml;henenud kui ka tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste puhul sarnased. Kuigi t&ouml;&ouml;tukassa toetab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml; leidmist ja t&ouml;&ouml;l p&uuml;simist spetsiaalselt sellele sihtr&uuml;hmale loodud teenuste abil, on enim kasutatud nii&ouml;elda tavateenused nagu n&otilde;ustamine ning koolitus-v&auml;lja&otilde;pe,&ldquo; selgitas Holland.</p> <p>K&otilde;ige populaarsem teenus eelmisel aastal oli karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine, mis moodustas v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega klientide seas k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;turuteenustel osalemistest 23% (3438 osalemist). Sellel aastal on vastav number juuni seisuga 19%. Teisel kohal olid t&ouml;&ouml;otsingu oskuste t&otilde;stmisele suunatud teenused (t&ouml;&ouml;otsingu t&ouml;&ouml;tuba, t&ouml;&ouml;klubi), mida kokku alustas 2016. aastal 3414 inimest, moodustades 23% k&otilde;ikidest teenustele sisenemistest. T&auml;navu on vastav n&auml;itaja kerkinud 25%-ile. Populaarsuselt kolmanda koha h&otilde;ivas erialane v&auml;lja&otilde;pe 18%-iga (2671), mis on p&uuml;sinud sarnasel tasemel ka t&auml;navu.</p> <p>Kerstin Hollandi hinnangul n&auml;itab t&auml;nane kogemus, et t&ouml;&ouml;tukassasse j&otilde;udnud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kliendid on &uuml;sna teadlikud pakutavatest v&otilde;imalustest. &bdquo;V&auml;ga h&auml;sti ollakse kursis, et t&ouml;&ouml;tukassa kaudu saab t&auml;iendada oma oskuseid erialakoolituste raames. Spetsiaalselt v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele m&otilde;eldud teenuste kontekstis ollakse &uuml;sna kursis t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooni teenusega. See info on j&otilde;udnud inimesteni n&auml;iteks arstide kaudu,&ldquo; lisas Holland. Tema s&otilde;nul on ka m&otilde;ne tervist puudutava organisatsiooni liikmed &uuml;ldjuhul keskmisest teadlikumad t&ouml;&ouml;tukassa v&otilde;imalustest.</p> <p><b>Millist abi leiab t&ouml;&ouml;tukassast?</b></p> <p>Valik on suur. Siin on esile toodud valik v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele suunatud teenustest.</p> <p><b>Abistamine t&ouml;&ouml;intervjuul</b> &ndash; kui vajatakse abi mistahes suhtlemistakistuste &uuml;letamiseks (n&auml;iteks suhtleb inimene vaid viipekeeles, mida t&ouml;&ouml;andja ei valda), korraldab t&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja abistamise.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamine</b> &ndash; kui puue v&otilde;i v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime takistavad t&ouml;&ouml;le asumist v&otilde;i senisel ametikohal j&auml;tkamist, aitab t&ouml;&ouml;tukassa kohandada t&ouml;&ouml;koha ja -vahendid ligip&auml;&auml;setavaks ja kasutatavaks. T&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamise kulu h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;andjale (kuni 100% ulatuses).</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine</b> &ndash; kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine t&ouml;&ouml;andja vahenditega on puude v&otilde;i v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime t&otilde;ttu takistatud, annab t&ouml;&ouml;tukassa vajaliku abivahendi tasuta kasutada.</p> <p><b>Tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine</b> &ndash; tugiisik aitab t&ouml;&ouml;koha ja -&uuml;lesannetega kohaneda ning toime tulla. Ta juhendab ja abistab, kui on raskusi t&ouml;&ouml;leasumisel, t&ouml;&ouml;kollektiivi sisseelamisel, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete m&otilde;istmisel v&otilde;i omandamisel.</p> <p><b>Kaitstud t&ouml;&ouml;</b> &ndash; v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene saab teha v&otilde;imetekohast t&ouml;&ouml;d talle sobivas tempos ning keskkonnas, kus on tagatud piisav juhendamine ja abi. Selle v&auml;ltel valmistatakse ta ette t&ouml;&ouml;le saamiseks avatud t&ouml;&ouml;turul, toetatakse t&ouml;&ouml;le asumisel ja t&ouml;&ouml;tamise algusperioodil.</p> <p><b>Kogemusn&otilde;ustamine</b> &ndash; see teenus on inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude v&otilde;i terviseh&auml;irega inimese toetust. Kogemusn&otilde;ustamise siht on puude v&otilde;i terviseh&auml;irega toimetuleku toetamine, motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine ning ettevalmistamine t&ouml;&ouml;otsinguteks ja t&ouml;&ouml;eluks v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise j&auml;tkamiseks.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon</b> &ndash; see on m&otilde;eldud neile, kes vajavad puude v&otilde;i haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;le asumiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise j&auml;tkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.</p> <p>Sedalaadi toetust v&otilde;ib olla vaja, et parandada liikumisoskusi v&otilde;i k&otilde;net, &otilde;ppida kasutama abivahendeid v&otilde;i lahendada ps&uuml;hholoogilisi probleeme. Samuti v&otilde;ib sellest abi olla motivatsiooni leidmisel ja enesekindluse kasvatamisel.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja n&otilde;ustamine ja koolitamine</b> &ndash; erivajadustega inimeste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel on v&otilde;tmet&auml;htsusega t&ouml;&ouml;andja hoiak. T&ouml;&ouml;tukassast saab n&otilde;u nende v&auml;rbamiseks ja koost&ouml;&ouml; parendamiseks.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;turukoolituse h&uuml;vitamine</b> &ndash; kui t&ouml;&ouml;taja on terviseseisundi t&otilde;ttu pikalt t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest eemal olnud ning t&ouml;&ouml;andja on valmis talle p&auml;rast &uuml;mber- v&otilde;i t&auml;iendus&otilde;ppe l&auml;bimist teist t&ouml;&ouml;d pakkuma, h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tukassa tagantj&auml;rele t&ouml;&ouml;andjale 50% ulatuses koolituse kulud.</p> <p>Arvestades, et t&ouml;&ouml;tukassa varasalvest leiab ligi 50 erinevat teenust, ei eelda asutuse n&otilde;ustajad kunagi klientidelt t&auml;ielikku teadlikkust erinevatest v&otilde;imalustest, vaid n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml; t&auml;hendabki muuhulgas nende tutvustamist.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjate suhtumine paraneb</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste osakonna juhataja s&otilde;nul m&auml;rkavad nad t&ouml;&ouml;andjate seas eelarvamusi nagu omandaks v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene teadmisi ja oskusi aeglasemalt, oleks t&ouml;&ouml;kohal v&auml;hem efektiivne ning vajaks kindlasti osakoormusega t&ouml;&ouml;tamist. &bdquo;Suurema osa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;otsijate puhul r&auml;&auml;gime me tegelikult inimestest, kelle erivajadus ei takista t&ouml;&ouml;tamist. Kui ka peaks esinema t&ouml;&ouml;tamist takistav asjaolu, siis reeglina on v&otilde;imalik leida inimesele just tema v&otilde;imetele vastava t&ouml;&ouml;,&ldquo; kommenteeris Holland.</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste osas on t&ouml;&ouml;andjate suhtumine liikumas paremuse suunas. &Uuml;ldise t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse t&otilde;ttu vaatavad t&ouml;&ouml;andjad j&auml;rjest enam erivajadustega inimeste poole ning on senisest paindlikumad neile sobivate t&ouml;&ouml;tingimuste loomisel.</p> <p><b>Kuidas alustada?</b></p> <ol> <li>Kui inimene soovib end t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta ja kasutada t&ouml;&ouml;otsingutes t&ouml;&ouml;tukassa abi, esitab ta t&ouml;&ouml;tuna arvelev&otilde;tmise avalduse e-t&ouml;&ouml;tukassas v&otilde;i p&ouml;&ouml;rdub isiklikult sobivasse t&ouml;&ouml;tukassa osakonda.</li> <li>Iga t&ouml;&ouml;tukassasse p&ouml;&ouml;rduv klient saab omale isikliku n&otilde;ustaja, kes tegeleb tema toetamisega kogu sobiva t&ouml;&ouml;koha leidmise protsessi jooksul.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskse n&otilde;ustamise jooksul kaardistatakse koos kliendiga, millised on erinevad tegurid, mis takistavad teda t&auml;na t&ouml;&ouml;le asumast ning millised on t&ouml;&ouml;koha leidmist soodustavad asjaolud. M&otilde;lemaga haakuvalt tutvustab t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ustaja kliendile erinevaid teenuseid, mis v&otilde;iksid sobiva t&ouml;&ouml; leidmisel toetada.</li> <li>Koos planeeritakse sobivaim tee eesm&auml;rgini j&otilde;udmiseks ja koostatakse individuaalne t&ouml;&ouml;otsimiskava.</li> </ol> <p>Graafik <span class="parent_link_info_data"><img alt="Artikkel30.08.17infograafika.jpg (134 KiB)" src="/img_admin/ico/16/jpg.gif" /> </span><a title="Artikkel30.08.17infograafika.jpg (134 KiB)" href="/UserFiles/Artikkel30.08.17infograafika.jpg">V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kuu l&otilde;pu seisuga&nbsp;<span class="link_info_data"> (jpg, 134 KiB)</span></a></p> <p>Lisainfot tasub otsida ka t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt <a href="http://www.tootukassa.ee/">www.tootukassa.ee</a></p> <p></p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1677Kust saab teada, kas tööpink on kasutamiseks ohutu?2017-08-29<p><b>Meie t&ouml;&ouml;kotta toodi tegevuse l&otilde;petanud firmast t&ouml;&ouml;pinke. See, millega pean n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;d tegema, ei tundu eriti ohutu. Juhtimisnuppude puldist on n&auml;ha, et mingid nupud on puudu, sest puldil on kinni kaetud augud. Kuidas saaks teada, mis seal aukudes peab olema?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Soovitan esmalt arutada probleemi ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiga. Tema peab olema kursis, millised ohutusseadised on t&ouml;&ouml;pingi valmistaja ette n&auml;inud. Kui ettev&otilde;ttesse paigaldatakse uus t&ouml;&ouml;pink, tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;bi viia selle korrasoleku ja paigalduse &otilde;igsuse kontroll. Kontrollimisel tuleb j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;pingi konstruktsiooni v&otilde;i kasutusviisi poleks muudetud nii, et see halvendaks t&ouml;&ouml;vahendi ohutust, v&otilde;rreldes valmistaja poolt etten&auml;htuga. Kinni kaetud augud juhtimispuldil viitavad sellele, et ilmselt on mingeid muudatusi t&ouml;&ouml;pingil tehtud. Millised ohutusseadised on t&ouml;&ouml;pingil ette n&auml;htud, saab teada t&ouml;&ouml;pingi valmistaja koostatud kasutusjuhendist.</p> <p>Tavap&auml;raselt peab t&ouml;&ouml;pingi kasutaja alalises t&ouml;&ouml;tamiskohas olema vabalt juurdep&auml;&auml;setav t&ouml;&ouml;kindel seadis masina h&auml;daseiskamiseks. Selle tunneb &auml;ra v&auml;rvi ja kuju j&auml;rgi &ndash; punane seenekujuline nupp kollasel alusel. H&auml;daseiskamisnupp on ette n&auml;htud masina seiskamiseks h&auml;daolukorra puhul ja peab olema kasutatav kohtadest, kus t&ouml;&ouml;taja tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;idab. T&ouml;&ouml;pingi seiskamine v&otilde;ib olla vajalik n&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;taja riietus on j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;pingi vahele.</p> <p>Parema ohutustaseme saavutamiseks on m&otilde;nele t&ouml;&ouml;pingile paigaldatud ohutusseadised, mis seiskavad t&ouml;&ouml;pingi, kui t&ouml;&ouml;taja hakkab l&auml;henema ohualale. Sellisteks seadisteks on ohutusmatid, turvakardinad, ohutustrossid, fotoandurid ja blokeeringuga katted v&otilde;i v&auml;ravad.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1675Kontroll- ja hoiatussüsteemid reageerivad tööga seotud haiguste ilmnemise varajastele märkidele2017-08-23<p><strong>Hoiatus- ja kontrolls&uuml;steemid v&otilde;imaldavad avastada uusi v&otilde;i esilekerkivaid t&ouml;&ouml;ga seotud haigusi, on kasulikud kutsehaiguste ametliku statistika t&auml;iendamise seisukohast. ja aitavad luua t&otilde;endusp&otilde;hiseid ennetuss&uuml;steeme. &nbsp;EU-OSHA on l&auml;bi vaadanud erialakirjanduse olemasolevate v&auml;heste hoiatus- ja kontrollimeetodite kohta, et kaaluda nende kasulikkust. </strong>Paraku on selliseid s&uuml;steeme loodud &uuml;sna v&auml;he.</p> <p>K&auml;esolevas aruandes vaadatakse l&auml;bi olemasolevad hoiatus- ja kontrolls&uuml;steemid, samuti muud seires&uuml;steemid, mis sobivad ka t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste tekke avastamiseks.</p> <p>L&auml;bivaatamise k&auml;igus tehakse kindlaks puudused, nagu n&auml;iteks t&ouml;&ouml;koha kokkupuute hindamisandmete kogumata j&auml;tmine, teatud t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmade ja haiguste, nagu vaimse tervise ebapiisav k&auml;sitlemine ja n&otilde;rk seos t&ouml;&ouml;kohal toimuva ennetusega. Selles esitatakse ka heade tavade n&auml;iteid ning r&otilde;hutatakse rahvusvahelise koost&ouml;&ouml; ja andmete levitamise t&auml;htsust hoiatus- ja kontrollimeetodite rakendamisest maksimaalse kasu saamisel.<br /><br />EU-OSHA &uuml;levaade pakub heade tavade n&auml;iteid ja r&otilde;hutab t&ouml;&ouml;kohal esineva kokkupuute hindamise parema integreerimise t&auml;htsust, et h&otilde;lmata konkreetsed t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmad ja haigused ning kaasata &otilde;iged osalejad, saades s&uuml;steemide rakendamisest maksimaalset kasu.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/methodologies-identify-work-related-diseases-review-sentinel-and/view">Laadige t&auml;ielik aruanne alla siin</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances">Ohtlike ainete ja t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste</a> lisateave</p> <p>Lugege t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervisega seotud <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Monitoring_new_and_emerging_risks" target="_blank">uute ja esilekerkivate riskide seire<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a> t&auml;htsusest:<br /><br />Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1674Napo kujundab laste suhtumist ohutusse2017-08-22<p>Iga organisatsiooni t&ouml;&ouml;ohutust m&otilde;jutab k&otilde;ige rohkem suhtumine. Kas kiivrit ja kaitseprille kannavad vaid algajad v&otilde;i on see professionaalse t&ouml;&ouml;mehe tunnus? Kas kuvariga t&ouml;&ouml;tades puhkavad silmi vaid n&otilde;rgad v&otilde;i on see efektiivse t&ouml;&ouml;tamise alus? Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib seda nimetada ohutuskultuuriks.</p> <p>Hea ohutuskultuuriga ettev&otilde;tet iseloomustab &uuml;hine arusaam ohutuse t&auml;htsusest ja usk olemasolevatesse kaitsemeetoditesse. Need on grupi v&auml;&auml;rtushinnangud ja k&auml;itumismudelid, mille kujundamisega ei pea ootama erialase karj&auml;&auml;ri alguseni. Alustada v&otilde;ib varem, palju varem.</p> <p><b>Ohutus ja lapsed</b></p> <p>Viimasest juhtm&otilde;ttest l&auml;htuvad ka erinevad t&ouml;&ouml;inspektsioonid Euroopas. Sellest inspireerituna s&uuml;ndis 20 aastat tagasi t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu teabevahetusspetsialistide peades Napo &ndash; lastele suunatud multifilmikangelane, kes on sage k&uuml;laline ka Eesti lasteaedades.</p> <p>Napo on mistahes t&ouml;&ouml;stusharu v&otilde;i sektori t&ouml;&ouml;taja v&otilde;rdkuju. Ta peegeldab keskmist inimest - ta ei ole hea ega halb, ei noor ega vana. Ta on kultuuriliselt neutraalne, kuid innukas t&ouml;&ouml;taja, kes v&otilde;ib sattuda t&auml;barasse olukorda. Napo suudab &auml;ra tunda ohte ja riske ning teha h&auml;id ettepanekuid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;korralduse parandamiseks.</p> <p><b>Napo Eesti lasteaedades</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon alustas lasteaedade k&uuml;lastamisi koos Napoga 2015. aasta s&uuml;gisel. Sellest ajast peale on tehtud ligi 40 k&uuml;lastust ning k&auml;idud l&auml;bi peaaegu k&otilde;ik maakonnad. Suur ja pehme tegelane &uuml;hes eakohase &otilde;ppeprogrammiga on alati h&auml;sti vastu v&otilde;etud.</p> <p>Napo kost&uuml;&uuml;mi t&auml;idavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni enda t&ouml;&ouml;tajad ning erinevate Napot m&auml;nginud inimeste s&otilde;nul on tegemist toreda vahelduse ning l&otilde;busa v&auml;ljakutsega. &bdquo;Ennek&otilde;ike on tegemist sooja kogemusega. Seda nii temperatuuri m&otilde;ttes, mis kost&uuml;&uuml;mis valitseb, kui ka laste vastuv&otilde;tu osas, mis alati tuju t&otilde;stab,&ldquo; kirjeldas mitmeid kordi Napot kehastanud Riina Otsepp.</p> <p>Tema s&otilde;nul on Eesti lapsed p&auml;ris ohutusteadlikud. &bdquo;N&auml;iteks &uuml;he &uuml;lesandena palutakse lastel leida Napoga kaasas olevalt plakatilt ohule viitavaid detaile. Seal on palju asju valesti. Noored leiavad vead h&auml;sti &uuml;les ning oskavad ka &ouml;elda, kuidas asjad peaks olema. Tabavalt luuakse ka seoseid igap&auml;evaeluga,&ldquo; kiitis Otsepp. Kohtumistel aitab meeleolu ja laste motivatsiooni t&otilde;sta ka see, kui Napo demonstreerib, kuidas ta on maas vedeleva juhtme taha kinni j&auml;&auml;nud ja komistanud v&otilde;i m&auml;rja p&otilde;randa peal libastunud.</p> <p>Lisaks Napole on kohtumistel alati kaasas teine T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;taja, kelle &uuml;lesanne on lastega vestelda, sest rahvusvaheliselt tuntud multifilmitegelane ise ei r&auml;&auml;gi.</p> <p><b>Valmis materjalid &otilde;petajatele</b></p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur koost&ouml;&ouml;s Napo konsortsiumiga on t&ouml;&ouml;tanud v&auml;lja hulga t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse &otilde;ppevahendite komplekte &otilde;petajatele. Nende eesm&auml;rgiks on tutvustada algkooli lastele tervise ja ohutuse teemasid harivate ning samas l&otilde;busate ja kaasakiskuvate Napo videoklippide ja loovtegevuste abil.</p> <p>Igas &otilde;ppekomplektis on kirjas p&otilde;his&otilde;numid ja &otilde;pieesm&auml;rgid, soovituslike tegevuste ja vajalike materjalide &uuml;ksikasjalik kirjeldus ning n&auml;itlik tunnikava, mida &otilde;petajal on h&otilde;lbus j&auml;lgida. Selle abil saavad k&otilde;ik &otilde;petajad teemaga hakkama ning lastel on huvitav.</p> <p>Iga Napo k&uuml;lask&auml;iguga k&auml;ib kaasas ka DVD-de jagamine, millelt noored saavad kodus, lasteaias v&otilde;i koolis hiljem &otilde;petlikke klippe vaadata.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on Napo suurep&auml;rane keskne tegelane, kelle toel panna lapsed lasteaias v&otilde;i koolis m&otilde;tlema v&otilde;imalikele ohuolukordadele ja nende lahendamisele. Teemad muudab kergesti j&auml;lgitavaks n&auml;itlikustamine ja ohutuse esitamine l&auml;bi v&auml;rvikate lugude.</p> <p>Napo k&uuml;llakutsumiseks kirjutage aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. Napo kohta saab rohkem lugeda veebiaadressilt: <a href="https://www.napofilm.net/et">https://www.napofilm.net/et</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1673Kas tavalises kontoris, kus pea kõik töö tehakse arvutiga, on elektromagnetväljasid? 2017-08-21<p><b>Meie kontorit&ouml;&ouml;tajatel on viimasel ajal tekkinud k&uuml;simused seoses ruumis levivate elektromagnetv&auml;ljadega ja nende tervisem&otilde;juga. Kas tavalises kontoris, kus pea k&otilde;ik t&ouml;&ouml; tehakse arvutiga, on elektromagnetv&auml;ljasid? Kui jah, kas tegemist on terviseriskiga?</b></p> <p><b>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> T&auml;nap&auml;eva t&ouml;&ouml;keskkonnas puutume suurema osa ajast kokku elektromagnetv&auml;ljadega, mida tekitavad k&otilde;ikv&otilde;imalikud elektritoitel toimivad seadmed ja masinad. Seega elektromagnetv&auml;ljad esinevad ka kontoriruumides ja olmeruumides.</p> <p>Elektromagnetv&auml;ljas viibimine v&otilde;ib avaldada inimese organismile otsest biof&uuml;&uuml;sikalist m&otilde;ju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille &uuml;letamisel m&otilde;jutavad elektromagnetv&auml;ljad inimese tervist ja ohutust l&uuml;hiajalise kokkupuute korral olulisel m&auml;&auml;ral. Tavap&auml;rastel kontorit&ouml;&ouml;del on v&auml;ljad &uuml;ldjuhul sadades v&otilde;i tuhandetes kordades piirnormidest&nbsp;madalamad. Seega enamikus t&ouml;&ouml;kohtades on elektromagnetv&auml;ljadega kokkupuute tase v&auml;ga madal ning ei p&otilde;hjusta inimesele ohtu.</p> <p>Samas tuleb t&auml;hele panna, et piirnormist oluliselt madalamad elektromagnetv&auml;ljade tasemed v&otilde;ivad h&auml;irida t&ouml;&ouml;tajale siiratud (sealhulgas&nbsp;kardiostimulaator) v&otilde;i kehal kantavate meditsiiniseadmete (sealhulgas&nbsp;insuliinipumba)&nbsp;t&ouml;&ouml;d ning seadme rikke korral ohustada t&ouml;&ouml;tajat. Nende t&ouml;&ouml;tajate terviseriski tuleb &uuml;ksikasjalikumalt hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus. Tulemuste alusel saab vajadusel kavandada ja rakendada ennetustegevusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja kohustused elektromagnetv&auml;ljadest tingitud terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas on s&auml;testatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 a. m&auml;&auml;rusega nr 44 "T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded elektromagnetv&auml;ljadest m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonnale, elektromagnetv&auml;ljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusv&auml;&auml;rtused ning elektromagnetv&auml;ljade m&otilde;&otilde;tmise kord<sup>1</sup>"</p> <p>Elektromagnetv&auml;ljadest&nbsp;v&otilde;ib pikemalt lugeda -&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali">http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1671Noores töötajas peitub väärtus2017-08-18<p>Statistikaameti andmetel lisandus 2016. aastal t&ouml;&ouml;turule ligi 4000 t&ouml;&ouml;ealist h&otilde;ivatut. Kokku oli mullu Eestis t&ouml;&ouml;turul h&otilde;ivatud noori (20&ndash;29-aastaseid) 117 600 ehk 3500 v&otilde;rra v&auml;hem kui 2015. aastal. Seda p&otilde;hjustab &uuml;helt poolt noorte arvu v&auml;henemine (v&otilde;rreldes 2011. aastaga on 20-29-aastaste arv v&auml;henenud 22 000 inimese v&otilde;rra) ning teisalt t&ouml;&ouml;kultuuri puudutavate hoiakute muutumine. Esimesi kogemusi hangitakse sageli v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;turgu, n&auml;iteks vabatahtliku tegevuse kaudu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; leiavad noored reeglina sugulaste v&otilde;i tuttavate abil, reageerivad t&ouml;&ouml;kuulutustele v&otilde;i v&otilde;tavad ise otse t&ouml;&ouml;andjaga &uuml;hendust. Tallinna noortega palju kokku puutuva SA &Otilde;pilasmalev juhataja Ott V&auml;li s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjate suurimaks hirmuks, et noored ei ole kohusetundlikud. &bdquo;See eelarvamus ei pea &uuml;ldiselt paika. K&uuml;ll aga vajavad noored aktiivset suunamist,&ldquo; lisas V&auml;li. Tema s&otilde;nul on noorte suurimaks v&auml;&auml;rtuseks vastuv&otilde;tlikkus k&otilde;ige uue suhtes ning entusiasm.</p> <p>Prisma Peremarketi personalispetsialist Aili P&otilde;llu s&otilde;nul paistab t&auml;nane t&ouml;&ouml;turule sisenev noor silma eelk&otilde;ige oma avatud meele, suurte ideede ja IT-alaste teadmiste poolest. Noor t&ouml;&ouml;taja toob ettev&otilde;ttesse uusi tuuli, v&auml;rskeid m&otilde;tteid ja on tavaliselt ka rohkem innustunud. Noored on avatud erinevatele muutustele ja tulevad nendega kiiremini kaasa. Nad tahavad areneda ja &otilde;ppida.</p> <p>&bdquo;T&auml;nase noore ootused t&ouml;&ouml;le on ka k&otilde;rgemad kui varem. Oodatakse v&otilde;imalust leida omale paremal positsioonil t&ouml;&ouml;, kus saaks juhtida ja otsustada. Rohujuuretasandilt alustada tahtjaid j&auml;&auml;b j&auml;rjest v&auml;hemaks. See on ka &uuml;hest k&uuml;ljest t&auml;iesti m&otilde;istetav, kuna t&auml;nane noor panustab &otilde;ppimisse ja enese harimisse rohkem kui varem,&ldquo; j&auml;tkas P&otilde;llu.</p> <p><b>Kuidas hoida tulemuslikke suhteid?</b></p> <p>Viljakate t&ouml;&ouml;suhete loomiseks ja hoidmiseks on vaja m&otilde;ista, mida noor hindab. SA &Otilde;pilasmalev juhataja s&otilde;nul on selleks vaheldus ja paindlikkus, t&ouml;&ouml; peab pakkuma v&otilde;imalust areneda, uut kogeda ja m&otilde;ista, v&otilde;tta ja &uuml;letada v&auml;ljakutseid ja tekitama tunde, et ta on oluline osa meeskonnast. &bdquo;Vahel ei oska noor midagi oodata. Uuele rollile minnakse julgelt peale. Seda kannustab suur huvi teada saada, mis v&otilde;ib v&auml;ljenduda ka k&auml;rsitusena. Seda energiat peab juht oskama suunata,&ldquo; kirjeldas V&auml;li.</p> <p>V&auml;ga oluline roll edukate t&ouml;&ouml;suhte kujunemisel ongi noore otsesel &uuml;lemusel, kelle &uuml;lesandeks on tema juhendamine. Noor vajab pidevat tagasisidet ning selgitusi, miks midagi tehakse. N&auml;iteks restorani teenindaja vajab lisaks teadmisele, et aeg-ajalt tuleb kliendi k&auml;est uurida, kas ta soovib veel midagi, ka tausta m&otilde;istmist. M&otilde;istmist, mis rolli see tegevus kannab ettev&otilde;tte jaoks ning kuidas on kasulik k&uuml;lastajale. Nii suudab ta teha paremaid otsuseid ning on ka ettev&otilde;ttele kasulikum.</p> <p>K&otilde;ige suurem oht viljakatele t&ouml;&ouml;suhetele on &uuml;ksluine t&ouml;&ouml;, mis v&otilde;ib kustutada noore motivatsiooni. T&ouml;&ouml; peab olema vaheldusrikas ja pakkuma v&auml;ljakutseid.</p> <p>&bdquo;Noortega t&ouml;&ouml;tades ei tohi neid m&auml;rkamata j&auml;tta. Tuleb pakkuda v&otilde;imalust teha erinevaid t&ouml;&ouml;l&otilde;ike, et motivatsioon s&auml;iliks. Samuti pakkuda v&otilde;imalusi suurema vastutuse v&otilde;tmiseks, kutsuda neid erinevatesse projektidesse kaasa m&otilde;tlema. V&auml;ltida tuleks noorte initsiatiivi maha surumist,&ldquo; jagas Prisma Peremarketi personalispetsialist n&otilde;u omast kogemusest.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjate hirmud</b></p> <p>SA &Otilde;pilasmalev juhataja s&otilde;nul otsivad nad igal aastal ettev&otilde;tteid, kes v&otilde;iksid olla noorte r&uuml;hmadele t&ouml;&ouml;andjaks. &bdquo;Sageli j&auml;&auml;b koost&ouml;&ouml; katki, sest firma ei julge noortega t&ouml;&ouml;tamise vastutust v&otilde;tta. V&auml;ga tihti lastakse ennast teiste negatiivsest arvamusest m&otilde;jutada ja kantakse see laiemale hulgale &uuml;le. Kellegi kogemust ei peaks alati &uuml;ks-&uuml;hele &uuml;mber t&otilde;stma,&ldquo; avas V&auml;li t&ouml;&ouml;andjate kahtluseid.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes peitub noores suur v&auml;&auml;rtus ning heas koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga saab see parimal viisil teoks.</p> <p><a href="/UserFiles/Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg" title="Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg (126 KiB)" target="_blank"><br /></a></p> <p><span class="parent_link_info_data"><img src="/img_admin/ico/16/jpg.gif" alt="Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg (126 KiB)" /> </span><a href="/UserFiles/Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg" title="Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.jpg (126 KiB)" target="_blank">Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;r Eestis<span class="link_info_data">&nbsp;</span></a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1669Tööinspektsioon kolib Mustamäele2017-08-17<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide Tallinna kontorid alustavad 1. septembril t&ouml;&ouml;d &uuml;hisel aadressil M&auml;ealuse 2/2 teaduspargi Tehnopol territooriumil. Esimene n&otilde;ustamisjuristi vastuv&otilde;tt ning t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istung uuel aadressil toimub 5. septembril.</strong></p> <p class="bodytext">Kolimise t&otilde;ttu ei toimu alates 16. augustist kuni kuu l&otilde;puni juristi vastuv&otilde;ttu Tallinnas. Juristi infotelefonil kolimisega seoses katkestusi ei tule ning n&otilde;u saab k&uuml;sida telefonil 640 6000 igal t&ouml;&ouml;p&auml;eval kella 9-16:30. Samuti v&otilde;ib saata k&uuml;simuse e-kirja teel aadressile <a>jurist|&auml;t|ti.ee</a>.&nbsp;</p> <p class="bodytext">Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ei v&otilde;ta alates 28. augustist kuni augusti l&otilde;puni Endla kontoris avaldusi vastu. Avaldused saab sel ajavahemikul j&auml;tta postkasti aadressil Endla 10A. Dokumente on v&otilde;imalik saata ka e-kirjaga.</p> <p class="bodytext">Tallinna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid ja n&otilde;ustamisjuristid alustavad septembris tegevust M&auml;ealuse 2/2 maja III korrusel. Alates septembrist ootame kodanikke n&otilde;ustamisjuristi vastuv&otilde;tule teisip&auml;eviti ja neljap&auml;eviti ajavahemikus 9-12 ning 13-16. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni avaldusi saab paberkandjal tuua teisip&auml;eviti, kolmap&auml;eviti ja neljap&auml;eviti kell 9-12 ja 13-16. Muul ajal saab dokumendid j&auml;tta vastavasse postkasti v&otilde;i esitada elektrooniliselt e-kirjaga.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni uus kontor asub SA Tallinna Teaduslinnak Tehnopoli territooriumil Mustam&auml;el. L&auml;him bussipeatus on Raja, kus peatuvad bussid 23 ja 24A. Tulla saab ka trolliga nr 3. Parkimine T&ouml;&ouml;inspektsiooni juures on tasuta.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1667Tööinspektsioon: töötaja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv on kordades vähenenud2017-08-15<p><b>K&auml;esoleva aasta esimese seitsme kuuga on Eestis registreeritud 2935 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Neist 2264 on kerged ning 670 rasked. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 2943 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 2346, raskeid 580 ning 17 inimest hukkus.</b></p> <p>Valdkondadest on sel aastal t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkeim olnud metalltoodete tootmine, millele j&auml;rgnes riigikaitse ning kaubandus. Turvalisim t&ouml;&ouml;valdkond oli kalandus, kus ei registreeritud &uuml;htegi &otilde;nnetust.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja surmaga l&otilde;ppes esimesel poolaastal &uuml;ks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, millele augustis lisandus paraku ka teine. &nbsp;T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu m&auml;rkis, et surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi on oluliselt v&auml;hem, ent registreeriti kaheksa juhtumit, kus t&ouml;&ouml;taja suri terviserikke tagaj&auml;rjel. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;l terviserikke t&otilde;ttu surnud olid &uuml;le 60aastased mehed. &bdquo;Vananevas &uuml;hiskonnas on &uuml;ha rohkem eakaid t&ouml;&ouml;tajaid, kelle tervis vajab suuremat t&auml;helepanu. Kindlasti tuleb kuulata ja j&auml;rgida arsti n&otilde;uandeid, kuidas tervist t&ouml;&ouml;l paremini hoida. T&ouml;&ouml;andja saab aga j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu ning tervises&otilde;bralik,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidlusi toimus seitsme kuu jooksul 1618, neist t&ouml;&ouml;andja avalduse alusel 170 ning t&ouml;&ouml;taja algatusel 1448. Varasema aastaga v&otilde;rreldes on enim kasvanud vaidluste arv ehitussektoris.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid on sel aastal viinud l&auml;bi 2389 j&auml;relevalvemenetlust, enim ehitussektoris, metalltoodete tootmises ning kaubanduses. Rikkumisi tuvastati 10&nbsp;085 ning v&auml;&auml;rteomenetlusi koostati 65. Suurimad probleemid kontrollitud ettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si puudumine ning t&ouml;&ouml;tajate puudulik juhendamine ning v&auml;lja&otilde;pe. Riskianal&uuml;&uuml;s aitab luua turvalist ja tervist hoidvat t&ouml;&ouml;keskkonda. T&ouml;&ouml;tajate &otilde;ige juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe aitab v&otilde;imalikke &otilde;nnetusi ennetata, seda eriti just noorte ja uute t&ouml;&ouml;tajate seas. Statistika kohaselt juhtub 35% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi t&ouml;&ouml;tamise esimesel aastal. T&ouml;&ouml;suhete vallas olid suurimad puuduj&auml;&auml;gid t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ajast ning t&ouml;&ouml;tasu maksmise tingimustest teavitamisel.</p> <p>Esimese kuue kuuga esitati 149 taotlust alla 15aastase lapse t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks. N&otilde;usolek anti 1797 alla 15aastase t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmiseks, keelduv otsus tehti 10 lapse osas.&nbsp; 1. juulist on t&ouml;&ouml;tamise registris registreeritud alla 15aastaseid t&ouml;&ouml;tajaid 207 korral, kokku 668 last. Neist t&ouml;&ouml;lepinguga 556, muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe raames 100 ja tasuta t&ouml;&ouml;tamise kandega 12 last.</p> <p>Esimesel poolaastal esitati 135 teadet kokku 557 Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. Enim registreeriti l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid L&auml;tist, Poolast ning Leedust.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1666Kas baaris kasutatav süsihappegaas võib töötaja tervist mõjutada?2017-08-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikeses kohvikus. Tihti tunnen unisust ning vahetevahel lausa iiveldust. &Uuml;ks klient arvas, et see v&otilde;ib olla gaasist, mida laseme m&uuml;&uuml;davate jookide sisse. Kas see v&otilde;ib olla t&otilde;si?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Mullidega ja kihiseva joogi saamiseks kasutatakse m&uuml;&uuml;gikohtades gaasi, mis segatakse joogiga mahutist v&auml;ljalaskmisel. Selleks gaasiks on tavaliselt s&uuml;sihappegaas (CO<sub>2</sub>). T&auml;pne teave gaasiballoonis sisalduva gaasi kohta on m&auml;rgitud gaasiballooni sildil, kuid &uuml;ldisemalt annavad sisu tuvastamiseks infot ka ballooni ja balloonikrae v&auml;rvid. S&uuml;sihappegaasi ballooni standardikohane v&auml;rv on must ja balloonikrae on hall.</p> <p>Kui seade, mis v&otilde;imaldab gaasi lisamist joogile, on korras, ei eraldu s&uuml;sihappegaasi t&ouml;&ouml;keskkonda. Juhul kui gaasi reduktor, ventiil v&otilde;i &uuml;hendusvoolikud on vigastatud v&otilde;i ei ole need korralikult kinnitatud, satub s&uuml;sihappegaas sisshingatavasse &otilde;hku. Kuna s&uuml;sihappegaas on v&auml;rvuseta ja l&otilde;hnata, ei ole v&otilde;imalik selle lisandumist &otilde;hku m&auml;&auml;rata aistinguliselt. Esmasteks tunnusteks ongi terviseh&auml;ired nagu peavalu, iiveldus ja oksendamine, mis v&otilde;ib viia kuni teadvuse kaotamiseni. Tervisekahjustus on t&otilde;en&auml;olisem, kui t&ouml;&ouml;ruumi ventilatsioon on v&auml;hene. Kuna tegemist on &otilde;hust 1,5 korda raskema gaasiga, koguneb see ruumi madalamasse osasse. S&uuml;sihappegaasi piirnormiks t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus on 9000 mg/m<sup>3</sup> v&otilde;i 5000 ppm</p> <p>Gaasi lekke v&auml;ltimiseks tuleb kontrollida, et seadme osade &uuml;hendused oleks korralikult kinnitatud ning ei kasutataks vigastatud keermega v&otilde;i keermeteibiga tihendatud kinnitusi. T&ouml;&ouml;andja peab tagama v&auml;lja&otilde;ppe, et t&ouml;&ouml;tajad seda &otilde;igesti teha oskaksid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tervisekahjutuste v&auml;ltimiseks on abi ka gaasidetektorist, mis annab m&auml;rku s&uuml;sihappegaasi liiga k&otilde;rgest kontsentratsioonist.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1664Tegevuspõhise kontori võimalikkusest ja võimalustest avalikus sektoris2017-08-10<p><strong>Lisaks kaasaegsele, s&auml;&auml;stlikule ja koost&ouml;&ouml;d toetavale t&ouml;&ouml;keskkonnale v&otilde;lus &uuml;hishoone projekt v&otilde;imalusega luua sotsiaalministeeriumi inimeste ning t&ouml;&ouml;kultuuriga k&otilde;ige paremini sobituv ruumilahendus. Meie erip&auml;rasid ja soove arvestades vastas k&otilde;ige paremini tegevusp&otilde;hise kontori lahendus, millest r&auml;&auml;gib l&auml;hemalt sotsiaalministeeriumi kantsleri n&otilde;unik Nele Gerberson.</strong></p> <p><strong>Tegevusp&otilde;hine kontor peegeldab t&ouml;&ouml;kultuuri, mitte ainult sisekujundust</strong></p> <p>Sotsiaalministeerium liitus &uuml;hishoone projektiga 2011. aastal. Neljale ministeeriumile uue hoone ehitamise eesm&auml;rk oli luua kaasaegne ja s&auml;&auml;stlik t&ouml;&ouml;keskkond, mis v&otilde;imaldab riigil kulusid kokku hoida. Sotsiaalministeeriumi soov oli lisaks sellele luua &uuml;hishoones t&ouml;&ouml;keskkond, mis v&otilde;rreldes t&auml;naste oludega vastaks rohkem meie vajadustele, aitaks t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate rahulolu t&ouml;&ouml;keskkonnaga ning pakuks mitmek&uuml;lgsemaid koost&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi. Seet&otilde;ttu otsustasime erinevalt esialgses projektis v&auml;lja pakutud avatud kontori planeeringust hoopis tegevusp&otilde;hise kontori kasuks.</p> <p>M&otilde;tleme julgelt ja suurelt tulevikut&ouml;&ouml; teemadele ning &uuml;ks keskseid suundi selles on paindlikkus. Paindlikkus tegevusp&otilde;hise kontori m&otilde;ttes t&auml;hendab seda, et p&uuml;sitakse liikumises: t&ouml;&ouml;grupid koostatakse vastavalt teemale ja ruume kasutatakse t&ouml;&ouml;&uuml;lesandest l&auml;htuvalt. Tulevikut&ouml;&ouml; on ka Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise &uuml;ks prioriteete ning sellega seoses on sotsiaalministeerium ka ise paindlike lahendustega tulevikut&ouml;&ouml; suunan&auml;itajaks.</p> <p><strong>Tegevusp&otilde;hises kontoris on iga t&ouml;&ouml; jaoks sobivaim koht ja v&otilde;imalused</strong></p> <p>Sotsiaalministeerium asub &uuml;hishoones 3.-7. korrusel. Teiste ministeeriumitega jagatakse &uuml;hiselt -1.-2. korrust. Sobiva kaasaegse t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel aitas meid Martin P&auml;rn. Praeguse t&ouml;&ouml;korralduse ja ruumide kasutamise problemaatika m&otilde;istmiseks anal&uuml;&uuml;sis ta t&ouml;&ouml;tajate ruumi kasutust, viis l&auml;bi intervjuusid ning korraldas t&ouml;&ouml;toa, kus t&ouml;&ouml;tajad said kaasa r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisse.</p> <p>Uue kontori kujundamisel l&auml;htuti sellest, et ministeeriumi teenistujad saaksid oma t&ouml;&ouml;kohta valida s&otilde;ltuvalt tehtava t&ouml;&ouml; iseloomust. &Uuml;hishoones on sotsiaalministeeriumi korrustel olemas kohad, mis toetavad meeskonnat&ouml;&ouml; tegemist ning koosolekuruumid nii v&auml;iksemate kui suuremate meeskondade kohtumiseks. Igal korrusel on telefoniboksid privaatsust n&otilde;udvate k&otilde;nede tegemiseks ja vaiksed ruumid s&uuml;venemist n&otilde;udva t&ouml;&ouml; tegemiseks. Spontaansete arutelude jaoks on avatud alal p&uuml;stiseisu koosoleku lauad. Lisaks aruteludele saab nende &uuml;mber soovi korral ka p&uuml;sti seistes t&ouml;&ouml;d teha. Samuti on igal korrusel istumisalad, mida saab kasutada nii l&uuml;hiajalisteks aruteludeks kolleegidega kui ka mahukamate materjalide lugemiseks. Eriilmelised t&ouml;&ouml;kohad pakuvad t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ka f&uuml;&uuml;silist vaheldust, kuna v&otilde;imaldavad valida, millises asendis t&ouml;&ouml;d teha: seistes, t&ouml;&ouml;toolil v&otilde;i diivanil istudes.</p> <p>Tegevusp&otilde;hisele kontorile omaselt on ruum tsoonideks jagatud ning avatust katkestavad erinevad koost&ouml;&ouml;ruumid. Erineva funktsionaalsusega t&ouml;&ouml;tsoone on kolm, mis koosnevad veel omakorda erinevatest t&ouml;&ouml;kohtadest:</p> <ol> <li>Jagatavate t&ouml;&ouml;kohtadega tsoon koosneb avatud alal paiknevatest t&ouml;&ouml;kohtadest ning vaiksetest t&ouml;&ouml;kohtadest,</li> <li>Avaliku ala tsooni moodustavad n&otilde;upidamisruumid ning avatud ala,</li> <li>Kolmanda tsooni moodustavad kindlale grupile m&auml;&auml;ratud projektiruumid ja juhtimiskeskus.</li> </ol> <p>Et inimene ei peaks hommikul mitme korruse vahel endale vaba t&ouml;&ouml;kohta otsima hakkama, on iga&uuml;hel oma n-&ouml; &bdquo;kodukorrus&ldquo;. Kodukorrusel on t&ouml;&ouml;tajatel lukustatav kapp oma isiklike asjade ja t&ouml;&ouml;vahendite hoidmiseks. S&uuml;venemist n&otilde;udva t&ouml;&ouml; jaoks on igal korrusel vaiksed toad. Nendes ruumides on keelatud ka telefoniga r&auml;&auml;kimine. Akustika parandamiseks on kasutatud nii laua- kui ka p&otilde;randasirme.</p> <p><strong>&Uuml;ks v&otilde;tmes&otilde;na on t&otilde;husad IT-lahendused</strong></p> <p>Tegevusp&otilde;hise kontori toimimist toetab t&otilde;husalt toimiv sidelahendus. Varasemalt kasutusel olnud lauatelefonid on asendunud tarkvaratelefoniga. Ametnike lauatelefoni numbrid ei kao kuhugi, telefoniga r&auml;&auml;kimine k&auml;ib kas k&otilde;rvaklappidega &uuml;hendatud arvuti kaudu v&otilde;i oma mobiiltelefoniga, millele on lauatelefoni number edasi suunatud. Selline lahendus v&otilde;imaldab paindlikumalt helistada ning vajadusel j&auml;tkata k&otilde;ne telefonikabiinis.</p> <p><strong>M&otilde;testatud sisekujundus</strong></p> <p>Tegevusp&otilde;hise kontori ideed toetavad erinevad sisekujunduse detailid ja graafika. Sisearhitekt on kasutanud vastavalt ruumi kasutamisfunktsioonile erinevaid vaibamustri motiive. Kui kontori vaiba p&otilde;hitoon on soe helehall rukkilille &otilde;ielehe motiiviga, siis vaiksete avakontori t&ouml;&ouml;kohtade juures muutub ebakorrap&auml;rane muster r&uuml;tmilisteks t&auml;ppide sammuks andes niimoodi ruumis liikujale m&auml;rku tsooni muutusest. K&ouml;&ouml;gi keskel on aga triibulisest kattest risttee tingm&auml;rk markeerimaks kohtumispunkti ja risteed, st v&otilde;imalust vaagides hetkeseisu teha uusi valikuid.</p> <p>Graafika toetab korrustel liikumist ja erinevate tsoonide vahel orienteerumist. Ministeeriumid eristuvad &uuml;ksteisest l&auml;bi v&auml;rvide, millel on oma t&auml;hendus. &Uuml;he ministeeriumi erinevatel korrustel aitavad vahet teha s&uuml;mbolid ja n&otilde;upidamisruumide nimede. Graafika kontseptsiooni on v&auml;lja pakkunud Velvet.</p> <p><strong>Autor:</strong> Nele Nele Gerberson</p> <p><strong>Allikas: </strong><a href="https://somblogi.wordpress.com/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1663Ajutistel kõrgtöödel ohutusnõuete eiramine võib lõppeda traagiliselt2017-08-10<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>38-aastane Viktor (nimi muudetud) oli ehitusettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tanud veidi &uuml;le kolme n&auml;dala. T&ouml;&ouml; h&otilde;lmas ehitusplatsil abistavaid tegevusi, sealhulgas koristus- ja puhastust&ouml;&ouml;de tegemist. &Uuml;hel augustikuu t&ouml;&ouml;p&auml;eva p&auml;rastl&otilde;unasel ajal alustas ta abistavatest t&ouml;&ouml;dest sootuks erinevat t&ouml;&ouml;d. &Uuml;lesandeks tehti v&auml;rvimist&ouml;&ouml;d 5 meetri k&otilde;rgusel v&otilde;lviga klaasfassaadi konstruktsioonidel. V&auml;rvimisel liikus Viktor kitsal metallkonstruktsioonil ning kaotas tasakaalu ning kukkus k&otilde;rgusest p&otilde;randale. Kohale kutsuti kiirabi, kes toimetas kannatanu haiglasse. Tuvastati mitmetes kehapiirkondades luumurrud ning siseelundite vigastused.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;tajale oli v&auml;ljastatud kinnituss&uuml;steemidega turvarakmed ning korraldatud nende kasutamise v&auml;lja&otilde;pe, ei pidanud t&ouml;&ouml;taja nende kasutamist vajalikuks. Ajutistel k&otilde;rgt&ouml;&ouml;del v&otilde;ib ohutusn&otilde;uete eiramine l&otilde;ppeda raskete tagaj&auml;rgedega v&otilde;i surmaga. T&ouml;&ouml;andja peab hoolsamalt kontrollima n&otilde;uete j&auml;rgimist. Iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubatakse t&ouml;&ouml;taja alles siis, kui juhendaja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja tunneb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ning oskab neid praktikas rakendada. Seni lihtsamate t&ouml;&ouml;dega suurep&auml;raselt toime tulnud t&ouml;&ouml;taja ei pruugi ohtlike t&ouml;&ouml;de puhul ohutusn&otilde;udeid korrektselt t&auml;ita. Seep&auml;rast tasub ta ohtlikele t&ouml;&ouml;dele suunata koos ohutusn&otilde;udeid t&auml;itva kogenud t&ouml;&ouml;tajaga.</p> <p>Liikumine m&ouml;&ouml;da kitsast metallkonstruktsiooni ei ole ohutu tegevus ning inimene v&auml;sib seda tehes kiiresti. T&otilde;en&auml;osus libastuda v&otilde;i konstruktsioonist m&ouml;&ouml;da astuda on suur. Ehitusettev&otilde;tjal tuleb eelistada turvarakmetest kindlamaid meetmeid. T&ouml;&ouml;tamiskohale saanuks paigaldada kaitsepiiretega t&ouml;&ouml;lava v&otilde;i tellingu, mille sihip&auml;rasel kasutamisel on kukkumisoht minimaalne. Sellisel juhul ei oleks ohutusrakmete mittekasutamisel ilmselt &otilde;nnetust juhtunud. Esmapilgul t&ouml;&ouml;lava v&otilde;i tellingute paigaldamata j&auml;tmisega kokkuhoitud t&ouml;&ouml;aeg ja nende rendikulud ei &uuml;leta kulusid, mis kaasnevad t&ouml;&ouml;andjale toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemlehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/3044" target="_blank">ohutusrihmad</a>;</li> <li><a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a>.</li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1662Tööinspektsioon alustab taas infohommikutega2017-08-09<p><strong>Augustis ja septembris leiavad aset T&ouml;&ouml;inspektsiooni infohommikud erinevatel t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust puudutavatel teemadel.</strong></p> <p>Augusti infohommiku teema on jalgadel t&ouml;&ouml;. R&auml;&auml;gime millist m&otilde;ju inimese tugi- ja liikumiss&uuml;steemile avaldab pikaajaline jalgadel t&ouml;&ouml;tamine. Kuidas probleemi &auml;ra tunda, milline v&otilde;iks olla t&otilde;en&auml;osus tervise kahjustuseks ning kuidas v&auml;ltida kahjulikku m&otilde;ju. Septembris toimub infohommik T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus metallit&ouml;&ouml;stuses, kus k&auml;sitletakse j&auml;rgmisi teemasid &ndash; masinad ja t&otilde;steseadmed, ohtlikud kemikaalid, sundasendid, liikumisteed, t&ouml;&ouml;olme ning isikukaitsevahendid ja t&ouml;&ouml;riided.</p> <p><strong>Tutvu infohommikutega ning registreeri &uuml;ritusele</strong></p> <p><strong>1. "F&uuml;sioloogilised ohutegurid: jalgadel t&ouml;&ouml;"</strong></p> <ul> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/757813?lang=et" target="_blank">17.08.2017 Tartus (V Spaahotell ja Konverentsikeskus, Riia 2) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/836962?lang=et" target="_blank">23.08.2017 P&auml;rnus (Estonia Resort Hotel &amp; Spa konverentsikeskuses, A.H. Tammsaare 4a/6) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/984389?lang=et" target="_blank">24.08.2017 J&otilde;hvis (Kersti V&otilde;lu Koolituskeskus, Kooli 7 ) Vene keeles</a></li> </ul> <p><strong>2. &ldquo;T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus metallit&ouml;&ouml;stuses&rdquo;</strong></p> <ul> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/544826?lang=et" target="_blank">5.09.2017 kell 9.45-12.00 Tallinnas (Bliss Maja Konverentsikeskus, Mustam&auml;e tee 17) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/992374?lang=et" target="_blank">6.09.2017 kell 9.45-12.00 Tartus Eesti Rahva Muuseum (Helmi Kurriku auditoorium A-II, Muuseumi tee 2) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/669398?lang=et" target="_blank">7.09.2017 kell 9.45-12.00 P&auml;rnus (Estonia Resort Hotel &amp; Spa konverentsikeskus, A.H. Tammsaare 4a/6) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/276586?lang=et" target="_blank">8.09.2017 kell 9.45-12.00 Rakveres (Aqva Hotelli konverentsikeskus, Parkali 4) </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/777746?lang=et" target="_blank">19.09.2017 kell 9.45-12.00 Narvas (T&Uuml; Narva kolledžis, Raekoja plats 2) Vene keeles </a></li> <li><a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/784274?lang=et" target="_blank">21.09.2017 kell 9.45-12.00 Viljandis (Grand Hotel Viljandi konverentsikeskus, Tartu 11/Lossi29)</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li>&nbsp;</li> <li></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1660Euroopa sotsiaalõiguste sammast täiendav projekt „Ohutum ja tervislikum töö sõltumata east“2017-08-08<p><strong>K&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate huvide kaitsmine, s&otilde;ltumata east, on eriti oluline <a href="https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_en" target="_blank">Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba</a>&nbsp; kontekstis, mille eesm&auml;rk on tagada muu hulgas v&otilde;rdsed v&otilde;imalused ja &otilde;iglased t&ouml;&ouml;tingimused. N&auml;iteks on &uuml;ks samba 20 p&otilde;him&otilde;ttest: &bdquo;T&ouml;&ouml;tajatel on &otilde;igus nende ametioskustega kohandatud t&ouml;&ouml;keskkonnale, mis v&otilde;imaldab neil pikendada osalemist t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</strong></p> <p>Euroopa Parlamendi tellimusel tegi EU-OSHA kolm aastat kestnud uuringu, millega p&uuml;&uuml;ti tuvastada viise, kuidas parandada t&ouml;&ouml;ohutust ja -tervishoidu t&ouml;&ouml;j&otilde;u vananemise tingimustes. Projekti tulemuste p&otilde;hjal koostati <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">mitu v&auml;ljaannet</a>, samuti <a href="https://visualisation.osha.europa.eu/ageing-and-osh#!/" target="_blank">kasutajas&otilde;bralik andmete visualiseerimisvahend</a>.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank">Tutvu projekti &bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; s&otilde;ltumata east&ldquo; tulemustega</a></li> <li><a href="https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_en" target="_blank">Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba lisateave</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1659Kaugtöö toimib, kui seda õigesti teha2017-08-08<p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; on hea viis tuua t&ouml;&ouml;ellu paindlikkust ja v&otilde;imendada loovust. Ometi leidub siin ka hulgaliselt komistuskohti, mida saab siiski edukalt v&auml;ltida. Kertu Kriisk andis &Uuml;lemiste Citys toimunud Elisa v&auml;likontoris n&otilde;uandeid, millega peab distantsilt t&ouml;&ouml;tamisega kindlasti arvestama. Elisa korraldatava v&auml;likontori eesm&auml;rk on julgustada inimesi oma tavap&auml;rasest t&ouml;&ouml;rutiinist v&auml;lja tulema ja vabas &otilde;hus t&ouml;&ouml;tama.</strong></p> <p>Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk t&otilde;i v&auml;lja peamised tegurid, mida kaugt&ouml;&ouml;tamise puhul arvestada, olgu see siis kodumaal v&otilde;i kaugemal. Kertu on ise kaugt&ouml;&ouml;d praktiseerinud Hispaaniast, juhtides Eesti kontoris tegutsevat tiimi ja suheldes iga p&auml;ev Skype&rsquo;i vahendusel koost&ouml;&ouml;partneritega Soomest, Prantsusmaalt, Rootsist ja Venemaalt. Eestist t&ouml;&ouml;tades praktiseerib ta kaugt&ouml;&ouml;d vastavalt soovile regulaarselt.</p> <p><strong>1. Kaugt&ouml;&ouml; ei ole eesm&auml;rk omaette</strong></p> <p>Esimene ja k&otilde;ige olulisem p&otilde;hit&otilde;de on, et kaugt&ouml;&ouml; ei ole eesm&auml;rk omaette kuskilt mujalt kui kontorist t&ouml;&ouml;d teha. See on v&otilde;imalus t&auml;ita vastavalt vajadusele ja soovile ametikohustusi mujalt kui t&ouml;&ouml;kohalt. Teisis&otilde;nu on eesk&auml;tt oluline siiski see, et t&ouml;&ouml;tajale meeldiks oma t&ouml;&ouml; ja tiim. T&ouml;&ouml;ks sobiliku f&uuml;&uuml;silise asukoha valik peaks tulema jutuks alles siis, kui sisemine leek ja motivatsioon ametikoha ja valdkonna suhtes p&otilde;leb heleda leegiga.</p> <p><strong>2. T&ouml;&ouml;eetika peab olema paigas</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;eetikat ei tohiks m&otilde;jutada see, milliselt aadressilt t&ouml;&ouml;tatakse. Kui t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmine ja t&ouml;&ouml;sse suhtumine muutuvad koos aadressiga, siis peab p&otilde;hjust otsima juba s&uuml;gavamalt ning t&ouml;&ouml;taja v&otilde;iks endalt k&uuml;sida, kas ta soovib &uuml;ldse just selles ettev&otilde;ttes ja sellel positsioonil j&auml;tkata.</p> <p><strong>3. Kaugt&ouml;&ouml; puudutab k&otilde;iki tiimiliikmeid</strong></p> <p>Uus olukord ettev&otilde;ttes m&otilde;jutab k&otilde;iki osapooli, nii kaugt&ouml;&ouml;tegijaid kui ka kontoris viibijaid. T&auml;htis on paika panna kindlad m&auml;ngureeglid, millest k&otilde;ik &uuml;htselt kinni peavad. Ettev&otilde;tte sisemine kommunikatsioon on oluline nii enne kaugt&ouml;&ouml;ga alustamist kui ka selle v&auml;ltel. K&otilde;ik tiimiliikmed peaksid olema samas infov&auml;ljas ning teadma, kuidas omavahel kontakteeruda ja mil viisil pidada n&otilde;upidamisi, kaasates kaugt&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p><strong>4. T&ouml;&ouml;suhe toimib vaid siis, kui pooled &uuml;ksteist austavad</strong></p> <p>Igasuguse t&ouml;&ouml;suhte puhul on oluline, et see toimiks m&otilde;lemapoolselt. Kui sobivas valdkonnas tegutsev ettev&otilde;te ei saa usaldada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ks sobilikku aega ja asukohta kasutama, siis tekib laiem k&uuml;simus &ndash; kas oma palgalehel peetakse teadlikult t&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;andjale teadaolevalt t&ouml;&ouml;d teha ei soovigi?</p> <p>Motiveeritud t&ouml;&ouml;tajad teevad t&ouml;&ouml;d s&uuml;damega ja tihtilugu kellaaega k&uuml;simata. T&ouml;&ouml;andja umbusaldus v&otilde;ib sellistele t&ouml;&ouml;tajale solvav tunduda ja seet&otilde;ttu kuuleb just tugeva t&ouml;&ouml;tahtega inimeste suust pahameelt, kui t&ouml;&ouml;andja neid kontorisse aheldada soovib.</p> <p>M&otilde;istagi ei sobigi kaugt&ouml;&ouml; k&otilde;igile, ent t&ouml;&ouml;taja peaks enda vastu olema aus &ndash; juhul kui tema t&ouml;&ouml; sujubki paremini kontoris, v&otilde;iks j&auml;tta kodukontori ebaproduktiivsed p&auml;evad tegemata. Vastasel juhul v&otilde;ib tekkida olukord, kus paari kaugt&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rkasutava kolleegi t&otilde;ttu keelatakse selline v&otilde;imalus k&otilde;igile.</p> <p><strong>Kokkuv&otilde;ttes, tegelgem sellega, et:</strong></p> <ul> <li>k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad sooviksid p&auml;riselt oma t&ouml;&ouml;d teha, asukohast s&otilde;ltumata;</li> <li>ettev&otilde;te austaks oma t&ouml;&ouml;tajaid piisavalt, et v&otilde;imaldada neile t&ouml;&ouml;ks sobivad tingimused (&uuml;hele kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalus, teisele sobival k&otilde;rgusel monitor kontorisse laua taha);</li> <li>t&ouml;&ouml;taja austaks oma ettev&otilde;tet ja kolleege, et temaga saaks arvestada nii kontoris kui ka kaugemal.</li> </ul> <p>Autor: Kertu Kriisk, Elisa uute teenuste juht</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">personaliuudised.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1658Kas lapse esimese koolipäeva puhul saab vanem vaba päeva?2017-08-07<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: mu laps l&auml;heb s&uuml;gisel esimesse klassi ja tahaksin sel p&auml;eval temaga koos olla. Kas esimesse klassi minevate laste vanemad saavad lapse esimese koolip&auml;eva puhul t&ouml;&ouml;lt vaba p&auml;eva?</strong></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist &Uuml;lle Kool:</strong> T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei kohusta t&ouml;&ouml;andjat andma vaba aega t&ouml;&ouml;tajale, kelle laps l&auml;heb esimesse klassi. Samas v&otilde;imaldavad paljud t&ouml;&ouml;andjad seda t&ouml;&ouml;korralduse reeglitega v&otilde;i poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on ettev&otilde;ttes olemas t&ouml;&ouml;korralduse reeglid, tasub need &uuml;le vaadata ka 1. septembri osas. &nbsp;</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us andma t&ouml;&ouml;tajale vaba p&auml;eva 1. septembri puhul ja t&ouml;&ouml;tajale ei tule sellist &otilde;igust ka nt t&ouml;&ouml;korralduse reeglitest, siis t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjalt seda n&otilde;uda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek ootamatult ning t&ouml;&ouml;tajal on praegu piisavalt aega r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;andjaga oma soovist ning leida sobivaid lahendusi. Nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja peavad k&auml;ituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja m&otilde;istlikult.</p> <p>&Uuml;heks v&otilde;imaluseks on tasustatud lapsepuhkuse kasutamine. Kalendriaastas on &otilde;igus kasutada lapsepuhkust kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last ja kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui vanemal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps.&nbsp; Lapsepuhkuse p&auml;evad peavad vanemad omavahel &auml;ra jagama. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra alusel (2017. aastal on lapsepuhkuse tasu 22,20 eurot). Lapsepuhkust v&otilde;ib v&otilde;tta ka &uuml;he p&auml;eva kaupa. &nbsp;</p> <p>Kui tasustatav lapsepuhkus on juba planeeritud v&otilde;i kasutatud, on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalus kasutada ka tasustamata lapsepuhkust, mida antakse kuni 14-aastase lapse v&otilde;i kuni 18-aastase puudega lapse emale ja isale k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva kalendriaastas. &nbsp;</p> <p>Siinjuures tuleb lapsevanemate t&auml;helepanu juhtida kohustusele, mille kohaselt, kui t&ouml;&ouml;taja soovib kasutada puhkuste ajakavasse m&auml;rkimata tasustatud v&otilde;i tasustamata lapsepuhkust - n&auml;iteks just seoses viibimisega lapse esimese koolip&auml;eva aktusel - tuleb tal sellest t&ouml;&ouml;andjale v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette teatada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (nt e-kiri). Seega on viimane aeg t&ouml;&ouml;andjale avaldus teha, et 1. september vabaks saada. &nbsp;</p> <p>Kui lapsepuhkus on m&auml;rgitud puhkuste ajakavasse, siis toimub selle kasutamine vastavalt ajakavasse m&auml;rgitud ajal ja eraldi avaldust ei ole vaja t&ouml;&ouml;andjale esitada.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1657Töötamise registreerimise erijuhud2017-08-04<p><strong>Maksu- ja tolliamet selgitab eluliste n&auml;idete varal, kelle t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida ja kuidas lahendada keerukamaid olukordi.</strong></p> <p><strong>1. Kas juhatuse liikmed, kes t&ouml;&ouml;tasu sellest ettev&otilde;ttest ei saa, tuleb registreerida?</strong></p> <p>Kui juhatuse liige ettev&otilde;ttest t&ouml;&ouml;tasu ei saa, siis teda registreerima ei pea. Juhatuse liikme t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida &uuml;ksnes juhul, kui sellest tekib maksukohustus Eestis.</p> <p><strong>2. Kuidas registreerida, kui isik saab &uuml;hest firmast nii juhatuse liikme tasu kui t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepinguga?</strong></p> <p>M&otilde;lemad t&ouml;&ouml;tamised tuleb registreerida, tekib kaks eraldi t&ouml;&ouml;tamise kannet.</p> <p><strong>3. Kas tuleb registreerida endine t&ouml;&ouml;taja, kellele makstakse konkurentsipiirangu h&uuml;vitist?</strong></p> <p>Ei pea registreerima, kuna tegemist ei ole t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes. Isikule tehtud v&auml;ljamaksed tuleb aga deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormil TSD.</p> <p><strong>4. Kas endine t&ouml;&ouml;taja tuleb registreerida, kui p&auml;rast lepingu l&otilde;ppemist (nt aasta l&otilde;pus) makstakse talle preemiat v&otilde;i tulemustasu?</strong></p> <p>Ei tule, kuna t&ouml;&ouml;tamine on l&otilde;ppenud ning v&auml;ljamakse tehakse juba l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;tamise (varasema perioodi) eest.</p> <p><strong>5. Kas t&ouml;&ouml;tamise registrisse peab registreerituks j&auml;&auml;ma t&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;hetatud m&otilde;neks ajaks v&auml;lismaale ja isikul Eestis maksukohustust selle aja eest ei teki?</strong></p> <p>Maksukohustuse &uuml;leminekul teise riiki tuleb t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;tamise registris l&otilde;petada v&otilde;i peatada.</p> <p><strong>6. Poola ettev&otilde;te l&auml;hetab oma Poola t&ouml;&ouml;tajad aastaks Eestisse t&ouml;&ouml;le. Poola ettev&otilde;te registreerib end mitteresidendist palgamaksude maksjaks ning tasub t&ouml;&ouml;tasult maksud ja maksed vastavalt Eesti seadusandluse kohaselt, kuiv&otilde;rd Poola t&ouml;&ouml;tajad viibivad Eestis kauem kui kuus kuud. Kas Poola ettev&otilde;ttel tuleb Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajad (Poolas sotsiaalselt kindlustatud, eksisteerib A1) t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida?</strong></p> <p>Jah. Maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 4 kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tamine registreerida, kui tekib Eestis maksukohustus. Kui isikutel ei ole &otilde;igust Eesti ravikindlustusele (nad on kindlustatud Poolas), tuleb registreerimisel valida t&ouml;&ouml;tamise liigiks &bdquo;T&ouml;&ouml;tamine tulumaksukohustuse tekkimisega Eestis, sotsiaalkindlustusmaksed v&auml;lisriigis&ldquo;.</p> <p><strong>7. Kas tulumaksuga maksustatud stipendiumi, rendi-, litsentsi- jms tasu saaja saaja tuleb t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida? Kas autoritasu saaja tuleb registreerida?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise peab registreerima autorilepingu alusel uue teose loomise v&otilde;i kasutamise korral, mil kohaldatakse autorilepingule v&otilde;la&otilde;igusseaduses t&ouml;&ouml;v&otilde;tu kohta s&auml;testatut (autori&otilde;iguse seaduse &sect; 48 lg 4).</p> <p>Teistel nimetatud juhtudel ei ole tegemist t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes ning registreerima ei pea.</p> <p><strong>8. Kas t&ouml;&ouml;tamise registris tuleb registreerida suulise lepinguga t&ouml;&ouml;tamine?</strong></p> <p>Jah, registreerida tuleb k&otilde;ikide f&uuml;&uuml;siliste isikute t&ouml;&ouml;tamised, kelle t&ouml;&ouml;tamisel tekib Eestis maksukohustus ning seda olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestvusest.</p> <p><strong>9. Kui vormistatakse t&ouml;&ouml;ettev&otilde;tuleping n&auml;iteks &uuml;heks p&auml;evaks (ettekande pidamine vms) ning sellel isikul on p&otilde;hit&ouml;&ouml;koht teises ettev&otilde;ttes ning miinimumkuum&auml;&auml;ralt sotsiaalmaksu tasuda ei tule, kas tuleb registreerida kui &bdquo;V&Otilde;S leping&rdquo;? Kui leping s&otilde;lmitakse &uuml;heks p&auml;evaks, kas siis registreerimise algus ja l&otilde;pp m&auml;rkida samale p&auml;evale?</strong></p> <p>Jah, t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida ja valida t&ouml;&ouml;tamise liigiks &bdquo;V&otilde;S leping&ldquo;. T&ouml;&ouml;tamise algus- ja l&otilde;pukuup&auml;ev on sama.</p> <p><strong>10. Millal tuleb tasuta t&ouml;&ouml;tamine registreerida?</strong></p> <p>Registreerida tuleb &auml;ri&uuml;hingu ja FIE majandushuvides tasuta t&ouml;&ouml;tamine (t&ouml;&ouml;tamise liik "Tasuta t&ouml;&ouml;tamine"). Kui t&ouml;&ouml;taja saab maksustatavat tasu, ei ole see enam tasuta t&ouml;&ouml;tamine ja registreerimisel tuleb valida t&ouml;&ouml;tamise liigiks kas t&ouml;&ouml;leping, V&Otilde;S-leping jne.</p> <p><strong>11. Kas proovip&auml;eval osaleja tuleb registreerida?</strong></p> <p>Eestis kehtivate seaduste kohaselt v&otilde;ib proovip&auml;eval olla ainult Eesti T&ouml;&ouml;tukassas arvele v&otilde;etud t&ouml;&ouml;tu, kelle suhtes on rakendatud t&ouml;&ouml;turumeedet vastavalt t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste seaduse &sect; 41 l&otilde;ikele 1 ja selle alusel v&auml;lja antud Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm 2014&ndash;2015&rdquo; &sect;-le 16. Muid proovip&auml;evi ette n&auml;htud ei ole, t&ouml;&ouml;taja proovimiseks on t&ouml;&ouml;lepingu seaduses ette n&auml;htud katseaeg. Juhime t&auml;helepanu, et ka t&ouml;&ouml;tuna arvel olev isik v&otilde;ib proovip&auml;eval olla ainult &uuml;he p&auml;eva ja ka sellel p&auml;eval peab ta olema enne t&ouml;&ouml;le asumist t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt juhendatud. K&otilde;ik &uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;le lubatud, kuid lepinguta isikud on t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 4 lg 2 alusel vaadeldavad t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajatena ning nende t&ouml;&ouml;tamine tuleb ka vastavalt registreerida.</p> <p><strong>12. Kas t&ouml;&ouml;vari tuleb registreerida?</strong></p> <p>Juhul kui isik tuleb tutvuma v&otilde;imaliku pakutava t&ouml;&ouml;ga, et seej&auml;rel otsustada, kas asuda sellele t&ouml;&ouml;kohale v&otilde;i mitte, ning tema tegevus piirdub ainult v&otilde;imaliku t&ouml;&ouml; vaatlemisega, siis teda t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida ei tule. Juhul kui isik lubatakse juba t&ouml;&ouml;le (t&ouml;&ouml;d proovima), on tegemist t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 4 lg 2 kohaselt t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tava t&ouml;&ouml;tajaga, kelle t&ouml;&ouml;tamine tuleb registreerida.</p> <p><strong>13. Kas praktikant tuleb registreerida?</strong></p> <p>&Uuml;ldjuhul s&otilde;lmitakse praktika l&auml;bimise kohta kolmepoolne praktikaleping (&otilde;ppeasutus, praktikant, praktikaandja). Juhul, kui praktika eest praktikandile tasu ei maksta, siis praktika l&auml;bimist t&ouml;&ouml;tamise registris registreerima ei pea. Juhul, kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis on tegemist juba t&ouml;&ouml;tamisega, mis tuleb registreerida.</p> <p><strong>14. Praktikandiga on s&otilde;lmitud kolmepoolne praktikaleping praktika l&auml;bimise kohta ettev&otilde;ttes (&otilde;ppeasutus, praktikant, praktikaandja), praktikant l&auml;bib praktika ning praktika l&otilde;ppedes otsustab praktikaandja maksta eriti silmapaistvale praktikandile tasu, s&otilde;lmides temaga t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu. Praktikaandja ei saanud praktikaperioodi alguses eeldada, et ta tasustab praktikandi t&ouml;&ouml;d. Mis hetkel peab/v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tamise registreerida?</strong></p> <p>Sellisel juhul v&otilde;ib teha t&ouml;&ouml;tamise kande tagantj&auml;rele, kuna asjaolud on muutunud ning sellise kande tegemine on ka hiljem p&otilde;hjendatud. Registrisse tuleb kanda tegelik t&ouml;&ouml;tamise aeg. Elektroonselt on v&otilde;imalik andmeid parandada 3 kuud ning kui praktika mahub selle perioodi sisse, on elektroonselt v&otilde;imalik teha vastav paranduskanne. Sellega tekib ka praktikandile t&ouml;&ouml;tuskindlustusstaaž.</p> <p><strong>15. Praktikandiga on s&otilde;lmitud kolmepoolne praktikaleping praktika l&auml;bimise kohta ettev&otilde;ttes (&otilde;ppeasutus, praktikant, praktikaandja), mis eeldab ka tasu maksmist praktika l&auml;bimise eest. Praktikant l&auml;bib praktika, mille l&otilde;ppedes makstakse talle v&auml;lja praktikalepinguga etten&auml;htud tasu. Kas praktikaandja peaks seda &uuml;ldse registreerima, makstakse ju tasu mitte tehtud t&ouml;&ouml;, vaid lihtsalt praktikas osalemise eest, mis ei ole t&ouml;&ouml;suhe, kuid samas ei saa seda ka t&ouml;&ouml;v&otilde;tuks nimetada. Kuidas peaks t&ouml;&ouml;andja antud juhul toimima?</strong></p> <p>Juhul kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis tuleb t&ouml;&ouml;tamine registreerida. &Uuml;ldjuhul on sellised t&ouml;&ouml;tamised reguleeritud t&ouml;&ouml;lepingu seadusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti.</p> <p><strong>16. Vallavalitsuste sihtasutuste n&otilde;ukogu liikmetele otsustatakse palka maksta volikogu m&auml;&auml;rusega. Kui nende isikutega lepinguid s&otilde;lmitud ei ole, siis kas on vaja n&otilde;ukogu liige registreerida?</strong></p> <p>On vaja registreerida. T&ouml;&ouml;tamine, mille osas tekib maksukohustus, tuleb registreerida.</p> <p><strong>17. Kui on s&otilde;lmitud leping kontrollorgani t&ouml;&ouml; tegemiseks, kas siis v&otilde;ib registreerida t&ouml;&ouml;tamise liigiga &bdquo;V&Otilde;S leping&rdquo; ilma sotsiaalmaksu kohustuseta?</strong></p> <p>Jah, v&otilde;ib registreerida, kui igakuised v&auml;ljamaksed puuduvad ning sotsiaalmaksu tasutakse v&auml;hem kui sotsiaalmaksu miinimumkohustus igakuiselt on. T&ouml;&ouml;tajal puudub sellisel juhul ravikindlustus.</p> <p><strong>18. Kas volikogu liikmed, kes tasu ei saa, tuleb registreerida?</strong></p> <p>Ei, volikogu liikmed tuleb registreerida vaid juhul, kui volikogu liikmele tehakse maksustatavaid v&auml;ljamakseid.</p> <p><strong>19. Kas seltsingu t&ouml;&ouml;tajad registreeritakse?</strong></p> <p>Kui tekib maksukohustus, tuleb registreerida. Seltsingu t&ouml;&ouml;taja saab registreerida seltsingu liige enda nimel f&uuml;&uuml;silise isikuna (nagu toimub ka v&auml;ljamaksete deklareerimine). Kui maksukohustust t&ouml;&ouml;tamisel ei teki, st v&auml;ljamakseid ei ole, siis registreerida ei tule.</p> <p><strong>20. Kas t&ouml;&ouml;tamise registris tuleb registreerida ka FIE abikaasa?</strong></p> <p>&Uuml;ldjuhul tuleb FIE abikaasa, kes osaleb FIE ettev&otilde;tlustegevuses, t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida.</p> <p>Erandina ei pea FIE oma abikaasat t&ouml;&ouml;tamise registris registreerima juhul, kui abikaasa on registreeritud Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registris FIE abikaasana ning FIE-l on kohustus maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu.</p> <p><strong>21. Kas t&ouml;&ouml;tamise registrisse tuleb registreerima hakata ka honorarisaajad (kellele makstavalt honorarilt deklareerime sotsiaalmaksu ja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmaksu)? Nad ei ole aga meie firma lepingulised t&ouml;&ouml;tajad, vaid tehakse meile mingi artikkel, pilt vmt, mille eest me maksame neile honorari, kui teos on k&auml;tte saadud ja ka avaldamisse l&auml;inud. Meile pole ette teada, millal nad seda teost/ t&ouml;&ouml;d tegema hakkavad ja kas me &uuml;ldse selle avaldame ja seega kas tasustamisele l&auml;heb, seega ei ole v&otilde;imalik teada ka n-&ouml; alustamise kuup&auml;eva, vaid ainult v&auml;ljamaksu kuup&auml;ev (millal honorar m&auml;&auml;ratakse).</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registris tuleb registreerida honorarisaajad, kui nende puhul on tegemist t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes, mille kohaselt loetakse t&ouml;&ouml;tamiseks muuhulgas t&ouml;&ouml; tegemist v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel. T&ouml;&ouml;tamise alguseks on sellisel juhul lepingu j&otilde;ustumise kuup&auml;ev.</p> <p>V&otilde;la&otilde;igusseaduse &sect; 9 &bdquo;Lepingu s&otilde;lmimine&ldquo; kohaselt s&otilde;lmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele n&otilde;ustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele n&otilde;ustumuse andmisega on leping s&otilde;lmitud ajast, mil pakkumuse esitaja n&otilde;ustumuse k&auml;tte sai. Kui n&otilde;ustumus v&auml;ljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping s&otilde;lmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v&auml;lja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast v&otilde;i tavast tulenevalt loetakse leping s&otilde;lmituks teo tegemisest.</p> <p>Kui honorari (millelt deklareeritakse sotsiaalmaksu ja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakset) makstakse n&auml;iteks ettetellitud t&ouml;&ouml; v&otilde;i teenuse (artikkel, pilt vms) eest v&otilde;la&otilde;igusliku tellimuslepingu alusel, siis lepingu j&otilde;ustumise kuup&auml;evaks v&otilde;iks lugeda autori n&otilde;ustumist toimetuse ettepanekuga artikli kirjutamise kohta, muudel juhtudel &ndash; toimetuse otsuse langetamist artikli avaldamise ja selle eest honorari maksmise kohta.</p> <p>Litsentsilepingu (nt autori&otilde;iguse loovutamine) alusel tasu (millelt makstakse ainult tulumaksu) saajaid t&ouml;&ouml;tamise registris ei registreerita, kuna antud juhul ei ole tegemist t&ouml;&ouml;tamisega maksukorralduse seaduse &sect; 251 lg 3 m&otilde;ttes.</p> <p><strong>22. Kui t&ouml;&ouml;taja asub t&ouml;&ouml;le lapsehoolduspuhkuse ajal, millal t&ouml;&ouml;tamine on peatatud, siis kas t&ouml;&ouml;tamine tuleb eraldi registreerida v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise peatamine l&otilde;petada?</strong></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tamine on peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks, aga isik t&ouml;&ouml;tab edasi sama t&ouml;&ouml;andja juures, tuleb t&ouml;&ouml;tamise peatamine l&otilde;petada. Selliselt on tagatud, et isikul on haigestumise korral &otilde;igus ka haigush&uuml;vitisele. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on isik kindlustatud riigi poolt.</p> <p><strong>23. Kas FIE (notar, kohtut&auml;itur, vandet&otilde;lk) tuleb t&ouml;&ouml;tamise registris registreerida?</strong></p> <p>FIE-t t&ouml;&ouml;tamise registris ei registreerita. FIE-le, kes teostab t&ouml;id v&otilde;i osutab teenuseid kui ettev&otilde;tja, tasutakse t&ouml;&ouml;de eest arve alusel.</p> <p><strong>24. Tasume igal kuul &uuml;hekordsete maksetena erinevate lepinguvormide, mitte t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele isikutele tasusid (retsensioonid, ostetud katkendid teostest, ostetud pildid &otilde;pikutesse). Vastavalt lepingule maksustatakse kas ainult tulumaksuga v&otilde;i siis tulumaksu ja sotsiaalmaksuga jne. Vastavalt kehtivatele autorilepingutele makstakse honorarid v&auml;lja vastavalt l&auml;bim&uuml;&uuml;gile (m&otilde;nele igal kuul, m&otilde;nel paar korda aastas). V&auml;ljamaksed maksustatakse tulumaksuga. Millal tuleb t&ouml;&ouml;tamine registreerida, millal mitte?</strong></p> <p>Registreerida tuleb nende isikute t&ouml;&ouml;tamine, kelle autoritasud maksustatakse nii tulumaksuga, sotsiaalmaksuga kui ka maksetega (t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse kohustatud isiku puhul).</p> <p>Registreerida ei tule nende isikute t&ouml;&ouml;tamine, kelle autoritasud (litsentsitasud) maksustatakse ainult tulumaksuga.</p> <p>Vaata t&ouml;&ouml;tamise registreerimise kohta ka <a href="/redirect/3898" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-registreerimine?kmi=0I2LhOQAtq4qXnyj6DSvEbBPra8%3D" target="_blank">Maksu- ja tolliamet</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=165612 aruelu personalijuhtimise teemadel arvamusfestivalil2017-08-04<p><strong>11.-12. augustil kogunevad tuhanded inimesed Paidesse, et kaasa r&auml;&auml;kida iga-aastasel arvamusfestivalil. Kuna festivali kahe p&auml;eva jooksul toimub 160 erinevat arutelu, noppisime kavast v&auml;lja just HR-valdkonda puudutavad arutelud.</strong></p> <p>Sel aastal on fookuses mitu olulist teemat, n&auml;iteks v&auml;lisv&auml;rbamine, mille teemalisi arutelusid korraldavad Work in Estonia (EAS), Archimedes ja kultuuriministeerium koost&ouml;&ouml;s erinevate ettev&otilde;tetega. Lisaks on tuleb mitmel arutelul juttu inseneride pealekasvust, palkadest ja t&ouml;&ouml;tamise tulevikust.</p> <p>Kui enamik arutelusid on eesti keeles, siis &uuml;ks viiakse l&auml;bi ka inglise keeles. &bdquo;Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly&rdquo; on m&otilde;eldud just Eestis t&ouml;&ouml;tavatele v&auml;lismaalastele. Arutelu on &uuml;les ehitatud maailmakohviku meetodil, kus vestlused toimuvad v&auml;ikestes gruppides. Kui sinu ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab v&auml;lismaalasi, siis tule ise ja soovita kindlasti ka oma kolleegidele. Vaata ka &uuml;rituse tutvustust <a href="https://www.facebook.com/events/122660035017648/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Facebookist</a>.</p> <p><strong>11. august, reede</strong></p> <p>1. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/valistoojou-kaasamine/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">V&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;u kaasamine Eestis: mis on tehtud ja mida on veel vaja teha? </a><br />2. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/uus-uued-reeglid/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Uus t&ouml;&ouml;, uued reeglid? </a><br />3. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/insenerihariduse-tulevik/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Insenerim&otilde;te ajas </a><br />4. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/kuidas-muutnud-inimest-ja-inimene-muudab-tood/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Kuidas t&ouml;&ouml; on muutnud inimest ja inimene muudab t&ouml;&ouml;d?&nbsp; </a><br />5. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/varbamine-teisest-kultuuriruumist-kus-paindlikkuse-piir/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">V&auml;rbamine teisest kultuuriruumist &ndash; kus on paindlikkuse piir?&nbsp;</a> <br />6. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/neljas-tehnikarevolutsioon-kas-eesti-rongist-maha-jaanud/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Neljas tehnikarevolutsioon &ndash; kas Eesti on rongist maha j&auml;&auml;nud?</a> <br />7. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/kas-votta-paus-voi-ruhkida-kiire-lopuni/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Kas v&otilde;tta paus v&otilde;i r&uuml;hkida kiire l&otilde;puni?</a></p> <p><strong>12. august, laup&auml;ev</strong></p> <p>1. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/diversity-estonian-workplace-society-good-bad-ugly/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly PS! Sellel &uuml;ritusel on ka Facebooki &uuml;ritus! </a><br />2. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/tulevikuerialad-2030/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Tulevikuerialad 2030 </a><br />3. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/kas-palgad-tapavad-eesti-majanduse/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">Kas palgad tapavad Eesti majanduse? </a><br />4. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/taiskasvanuks-saamise-volu-ja-valu-eestis-ja-euroopas/?url=/kava/&amp;kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">T&auml;iskasvanuks saamise v&otilde;lu ja valu Eestis ja Euroopas </a><br />5. <a href="https://www.arvamusfestival.ee/stage/opirandur-45-milles-kusimus/?kmi=cb0U6uu2sAH2eiLMCpsHGe86Z7s%3D" target="_blank">&Otilde;pir&auml;ndur 45+? Milles k&uuml;simus?</a></p> <p>Tule ja avalda oma arvamust ning saa neil teemadel targemaks.</p> <p>Kaisa-Triin Karu, Work in Estonia</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1655Uutmoodi töötamine2017-08-03<p><strong>Tehnoloogia areng, rahvastiku vananemine, inimeste muutuvad eelistused ja &uuml;ha globaliseeruv majandus m&otilde;jutab kogu t&ouml;&ouml;tegemist. Muutused toimuvad digiajastul &uuml;ha kiiremini ning ettev&otilde;tetel ja t&ouml;&ouml;tegijatel tuleb konkurentsis p&uuml;simiseks nende muutustega kaasas k&auml;ia &ndash; ollakse sunnitud &uuml;mber m&otilde;testama nii t&ouml;&ouml;tegija ja t&ouml;&ouml;andja m&otilde;isteid kui ka seda, mida m&otilde;tleme t&ouml;&ouml;tamise all.</strong></p> <p>Tehnoloogia, sealhulgas andmed, seadmed, koost&ouml;&ouml;v&otilde;rgustikud, suhtluskeskkonnad, asjade internet ja pilvetehnoloogia v&otilde;imaldavad teha t&ouml;&ouml;d uuel moel, hoides meid pidevalt tegevuses ja parandades meie t&ouml;&ouml; tulemuslikkust. Tehnoloogia on juba praegu ja &uuml;ha enam tulevikus organisatsiooni &uuml;ks olulisemaid aluseid, mis teeb v&otilde;imalikuks k&otilde;ikide muude tegevuste toimumise.</p> <p>Globaliseerumise ja tehnoloogia kiire arengu tulemusena on maailm muutumas &uuml;htseks turuks, kus kauplevate ettev&otilde;tete puhul ei m&auml;ngi enam suurt rolli nende asukohariik, keel, kultuur ega raha&uuml;hik. Edaspidi on ilmselt veelgi v&auml;hem oluline, kus asuvad t&ouml;&ouml;tegijad &ndash; ettev&otilde;tetel on v&otilde;imalik otsida ja leida sobivate teadmiste ja oskustega t&ouml;&ouml;tegijaid &uuml;le maailma. Teisalt sunnib globaliseerumine ettev&otilde;tteid karmides konkurentsitingimustes elusp&uuml;simiseks oma tegevust optimeerima &ndash; kulusid v&auml;hendama, t&ouml;&ouml; tulemuslikkust parandama ning vajalikke teadmisi ja oskusi omandama. On prognoositud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas v&otilde;ib 2020. aastaks Euroopas olla kuni 825 000 t&auml;itmata t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>Sajandivahetuse paiku ja p&auml;rast seda t&auml;iskasvanuks saanud moodustavad m&otilde;ne aasta p&auml;rast juba poole t&ouml;&ouml;j&otilde;ust. Nende jaoks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja selle v&otilde;imaluste kasutamine iseenesestm&otilde;istetav ning nad tahavad elada ja t&ouml;&ouml;tada ajakohaselt. Nemad ja ka uuemad p&otilde;lvkonnad on juba toonud organisatsioonidesse palju muudatusi. Tuleviku t&ouml;&ouml;tegija v&otilde;ib olla iga&uuml;ks s&otilde;ltumata east, kui ta on valmis oma m&otilde;tte- ja tegutsemisviisi t&ouml;&ouml;turu muutustega kohandama.</p> <p>Ajaga on muutunud ka ettev&otilde;tete ja t&ouml;&ouml;tegijate ootused ja eelistused ning k&auml;itumine ja tavad. Muutunud on viis, kuidas me suhtleme, koost&ouml;&ouml;d teeme, infot otsime, &otilde;pime, &otilde;petame, tehnoloogiat kasutame ja sisu toodame. Mitmekesised suhtlusv&otilde;imalused ja pilveteenused v&otilde;imaldavad paljudel t&ouml;&ouml;kohtadel valida t&ouml;&ouml;tamiseks sobiva aja ja koha. Suhtlusv&otilde;rgustikud ja elektroonilised pilves asuvad t&ouml;&ouml;keskkonnad v&otilde;imaldavad ettev&otilde;tetel luua ja kasutada virtuaalseid ja ka rahvusvahelisi meeskondi, mis ajas pidevalt teisenevad.</p> <p>Enamik t&ouml;&ouml;tegijatest ei arva enam, et peab v&auml;&auml;rtuse loomiseks istuma kontoris. Nii nooremad kui vanemad t&ouml;&ouml;tajad ootavad t&ouml;&ouml;lt tasakaalu ja paindlikke tingimusi. N&auml;iteks on iseendale t&ouml;&ouml;andjaks olemine &Uuml;hendkuningriigis 40 aasta k&otilde;rgeimal tasemel. Kontoris t&ouml;&ouml;tajatest on paljud arvamusel, et nad veedavad t&ouml;&ouml;l liiga palju aega, n&auml;iteks ligi poolte USA isade arvates on nende t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamine keeruline.</p> <p>Siiani on paindlikult t&ouml;&ouml;tamine olnud organisatsioonides teatud t&ouml;&ouml;tajate gruppidele vastutulek, kuid praegu arvatakse, et j&auml;rgmise k&uuml;mne aasta jooksul toimuvad selles p&otilde;hjalikud muutused. Usutakse, et tulevikus on v&auml;hem j&auml;iku hierarhilisi organisatsioone, kus t&ouml;&ouml;tatakse traditsioonilisel viisil &ndash; kus t&ouml;&ouml;leping n&auml;eb ette t&auml;ist&ouml;&ouml;aja ja kontoris kohaloleku kohustuse. OECD hinnangul moodustavad ebastandardsed t&ouml;&ouml;vormid juba praegu ligikaudu kolmandiku kogu h&otilde;ivest. &Uuml;ha enam on organisatsioone, mis koosnevad selliste inimeste v&otilde;rgustikust, kes t&auml;idavad paindlikult sobivast kohast ja sobival ajal konkreetseid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Sellistes organisatsioonides ei toimu t&ouml;&ouml;tegemine tavap&auml;raselt, kus t&ouml;&ouml;andja kontrollib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tegemist, pigem toimub see usaldusel p&otilde;hineva hankija-pakkuja v&otilde;i tellija-tarnija kombel.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohad muutuvad peamiselt kohtadeks, kus k&auml;iakse koost&ouml;&ouml;kohtumisi pidamas. On n&auml;ha, et &uuml;ha enam soovivad ettev&otilde;tted kokku hoida transpordikuludelt, samuti kontoripinnaga seotud kuludelt. Neid muutusi katsetanud ettev&otilde;tted on juba saavutanud positiivse muutuse t&ouml;&ouml; tulemuslikkuses ja kulude kokkuhoius peamiselt t&auml;nu kontoripinna nutikamale kasutamisele. Samuti on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;lt eemalolek ja t&ouml;&ouml;tajate voolavus.</p> <p>T&ouml;&ouml;turu osaliste &uuml;hine soov on suurem valikuvabadus ja iseseisvus oma t&ouml;&ouml; tegemisel. Varem on t&ouml;&ouml;tegijatel olnud pikalt muutumatu stabiilne ja lineaarne karj&auml;&auml;r. N&uuml;&uuml;dne t&ouml;&ouml;elu on rohkem t&uuml;keldatud, spetsialiseerunud ja keerukam. Inimeste t&ouml;&ouml;elu koosneb juba praegu t&otilde;en&auml;oliselt mitmest &uuml;ksteisele j&auml;rgnevast v&otilde;i samaaegsest l&uuml;hiajalisest t&ouml;&ouml;suhtest. Euroopa Liidu 28-s liikmesriigis on n&auml;iteks nende 25&ndash;34-aastaste osakaal, kes &uuml;hes kohas k&uuml;mme aastast j&auml;rjest t&ouml;&ouml;tavad, aastatel 2000&ndash;2014 v&auml;henenud 17,5%-lt 12,5%-le. USA-s kestab 25&ndash;34-aastaste keskmine t&ouml;&ouml;suhe kolm aastat, 55&ndash;64-aastaste puhul aga 10,4 aastat. Praegu tehakse samal ajal sarnase v&otilde;i erineva sisuga t&ouml;&ouml;d ka mitmele t&ouml;&ouml;andjale &ndash; variante on erinevaid ja see ongi tulevikut&ouml;&ouml;.</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml;teemalise arutelu j&auml;tkamiseks Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal korraldab Sotsiaalministeerium Eestis rahvusvahelise k&otilde;rgetasemelise konverentsi <a href="https://www.eu2017.ee/et/political-meetings/tulevikutoo-konverents-uus-reaalsus-uued-lahendused" target="_blank">&bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &ndash; uus reaalsus, uued lahendused&ldquo;</a>, mis toimub Tallinnas 13.&ndash;14. septembril. Konverentsi peamine eesm&auml;rk on tutvustada praktilisi lahendusi, mis teevad tulevikut&ouml;&ouml;ga kohanemise oluliselt lihtsamaks. Konverentsi raames on Tallinna oodatud 400 osalejat ning &uuml;le 30 esineja &uuml;le maailma.</p> <p><strong>Autor:</strong> Rauno Piirsalu, sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;elu arengu osakonna peaspetsialist</p> <p><strong>Allikas:</strong> Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1652Pead autojuhina töötades lugu ohutusest? Napo näitab ohutu juhtimise võtteid2017-08-02<p><strong>Kas oled autojuht v&otilde;i korraldad autojuhtide tegevust? Napo r&auml;&auml;gib oma viimases filmis kutseliste autojuhtide ohutusest ja terviseriskidest.</strong></p> <p>Film tutvustab l&otilde;busas toonis teemasid, nagu hooldus, halb ilm ja vajaduse korral autojuhtimisele alternatiivsete v&otilde;imaluste kasutamine. R&otilde;hutatakse s&otilde;idu hea planeerimise ja ettevalmistamise t&auml;htsust, sh koorma ohutu laadimine, k&otilde;ige otstarbekam marsruut ja piisav ajavaru, et ohutult sihtkohta j&otilde;uda.</p> <ul> <li>Vaadake uut filmi <a href="https://www.napofilm.net/et/napos-films/napo-road-safety" target="_blank">"Napo ... ohutu teekond"</a></li> <li>Vaadake ka <a href="https://www.napofilm.net/et/napos-films/napo-safe-moves" target="_blank">"Napo ... liigub ohutult&nbsp; transpordist t&ouml;&ouml;kohal"</a></li> <li>Tutvuge <a href="https://eguides.osha.europa.eu/vehicle-safety/" target="_blank">e-juhendiga &bdquo;VeSafe&ldquo;: s&otilde;idukiohutuse teabeallikas</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1651Kuidas tagada tõstukiga töötamisel inimeste ohutus?2017-07-31<p><strong>Meie ettev&otilde;ttes kasutatakse palju kahvelt&otilde;stukeid. Pidin eile peaaegu t&otilde;stuki alla j&auml;&auml;ma ja kui sellest teiste t&ouml;&ouml;tajatega juttu tegin oli peaaegu iga&uuml;hel r&auml;&auml;kida oma lugu sarnasest ohtlikust olukorrast. Mida teha, et selliseid olukordi rohkem ei tekiks?</strong></p> <p><strong>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> &Uuml;ldine n&otilde;ue on, et kui liikumisteel liiguvad nii jalak&auml;ijad kui ka s&otilde;idukid, peab jalak&auml;ijatele olema tagatud k&uuml;llaldane ohutu liikumisruum v&otilde;i paigaldatud kaitsepiirded. Kui samal teel veetakse ka kaupu, peab arvestama teisaldatavate lastide m&otilde;&otilde;tmetega.</p> <p>Liikumisteed peavad olema selgesti m&auml;rgistatud. Eelistatud on valged v&otilde;i kollased jooned, et tekiks vajalik kontrast p&otilde;randa v&auml;rvusega.</p> <p>Kui liikumisteed on m&auml;rgistatud, peavad seda j&auml;rgima nii jalak&auml;ijad kui t&otilde;stukijuhid. M&auml;rgistus kipub ajaga tuhmuma nii liiklemise kui ladestuva mustuse t&otilde;ttu. Kui m&auml;rgistus pole enam h&auml;sti n&auml;htav, tuleb seda v&auml;rskendada. L&auml;bi tuleb m&otilde;telda ka materjalide paigutus t&ouml;&ouml;ruumides v&otilde;i v&auml;literritooriumil. Nii saab v&auml;ltida olukorda, kus materjal on paigutatud t&ouml;&ouml;tajate liikumisteele ja nad peavad liikumiseks kasutama t&otilde;stukite liikumiseks etten&auml;htud teed.</p> <p>Ohuolukordade v&auml;ltimiseks peab juht olema t&auml;helepanelik ning t&otilde;stuk tehniliselt korras. Mitmed t&otilde;stukivalmistajad on paigaldanud t&otilde;stukile nii liikumiskiiruse piirajad kui ka tagurpidi liikumise signaali. Need peavad olema t&ouml;&ouml;korras kogu t&otilde;stuki kasutamisaja jooksul. Soovitatav on t&otilde;stukile paigaldada valgusm&auml;rguanne. See v&otilde;ib olla n&auml;iteks kollane vilkur v&otilde;i seade, mis annab t&otilde;stuki l&auml;henemisest m&auml;rku maha suunatud sinaka valgusega.</p> <p>Asjakohane on kasutada kollasel taustal t&otilde;stuki kujutisega kolmnurkset hoiatusm&auml;rki&nbsp; aladel, kus t&otilde;stukid liikuda v&otilde;ivad. See m&auml;rk tuletab t&ouml;&ouml;tajale meelde, et ta siseneb alale, kus liikuva t&otilde;stukiga v&otilde;ib kokku juhtuda. Samas v&otilde;ib &otilde;nnetusi juhtuda ka k&otilde;ige hoolsamate juhtidega ning seep&auml;rast on m&otilde;istlik valida&nbsp; teine, kasv&otilde;i veidi pikem liikumistee, et t&otilde;stukite liikumisteele mitte sattuda.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1650Tööandjate küsitlus 2017: noored hindavad praktikat ja õpipoisiõpet 2017-07-31<p><strong>Noored v&auml;&auml;rtustavad praktikat ja &otilde;pipoisi&otilde;pet, selgus Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu l&auml;bi viidud k&uuml;sitlusest.</strong></p> <p>Teist aastat j&auml;rjest leidis ligi 90% k&uuml;sitlusele vastanud noortest, et praktikal on &otilde;ppet&ouml;&ouml;s oluline roll. Samuti soovivad &otilde;ppurid endiselt praktika osakaalu suurendamist &otilde;ppet&ouml;&ouml;s - k&otilde;ige enam tunnevad selleks vajadust &uuml;likoolides &otilde;ppivad tudengid.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entsoni hinnangul on r&otilde;&otilde;mustamist v&auml;&auml;rt, et noored peavad praktikat oluliseks. &ldquo;Praktika annab v&otilde;imaluse lihvida koolis kogutud teadmisi ja oskusi reaalses t&ouml;&ouml;keskkonnas. Tulevaste spetsialistide ettevalmistamisel on praktikal v&auml;ga oluline roll ja on tore, et noored seda m&otilde;istavad&rdquo;, &uuml;tleb Entson. &ldquo;Samuti r&otilde;&otilde;mustab, et praktikakoha leidmisel on noored ise agaramaks muutunud&rdquo;, lisas Entson.</p> <p>Vastanutest 60% eelistaksid &otilde;ppevormi, kus enamik &otilde;ppet&ouml;&ouml;st toimuks praktilise t&ouml;&ouml;na ehk t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes. See t&auml;hendab, et enam kui pooltel vastanud noortest on huvi proovida sellist &otilde;ppevormi, kus suur osa &otilde;ppet&ouml;&ouml;st toimub t&ouml;&ouml;andja juures.</p> <p>Eelmise aastaga v&otilde;rreldes on noorte arvates muutunud kergemaks praktikakoha leidmine - v&auml;hem noori pidas seda v&auml;ga keeruliseks v&otilde;i pigem keeruliseks. Samuti on aastaga v&auml;henenud noorte ootus, et kool abistaks praktikakoha leidmisel.</p> <p>Aastataguse k&uuml;sitlusega v&otilde;rreldes on kasvanud Eesti &otilde;ppurite teadlikkus &otilde;pipoisi&otilde;ppest ehk t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hisest &otilde;ppest. Vastajate seas on aastaga suurenenud ka &otilde;pipoisi&otilde;ppes osalenute protsent, mis n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hine &otilde;pe on muutumas populaarsemaks.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu korraldatud k&uuml;sitlusele vastas 512 inimest, kelle hulgas olid p&otilde;hikoolide, g&uuml;mnaasiumide, kutse&otilde;ppeasutuste, &uuml;likoolide ja rakendusk&otilde;rgkoolide &otilde;ppurid.</p> <p>K&uuml;sitlus viidi l&auml;bi programmi PR&Otilde;M toetava tegevuse 8.2 &bdquo;Praktilise &otilde;ppe t&auml;htsustamine &uuml;hiskonnas&ldquo; raames. K&uuml;sitluse l&auml;biviimist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>T&auml;ismahus anal&uuml;&uuml;si leiate <a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Noorte-suhtumine-ja-kogemused_-%C3%B5pipoisi%C3%B5pe-ja-praktika-2017-2.pdf" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehek&uuml;ljelt</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p> <p>Foto: SXC/Griszka Niewiadomski</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1648Iga seitsmes küsitletu tunnistab, et on saanud ümbrikupalka2017-07-27<p><strong>CV Keskus.ee v&auml;rske k&uuml;sitlus n&auml;itab, et &uuml;mbrikupalk on levinuim madala haridustasemega t&ouml;&ouml;tajate ja noorte seas ning ehitus- ja kinnisvarasektoris.</strong></p> <p>&laquo;Eelmise aasta k&uuml;sitlusega v&otilde;rreldes suurt trendimuutust n&auml;ha ei ole &ndash; ka t&auml;navu tunnistas iga seitsmes k&uuml;sitletu, et on, kasv&otilde;i osaliselt, saanud palka nii-&ouml;elda mustalt,&raquo; r&auml;&auml;kis CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auv&auml;&auml;rt. &laquo;Kui eelmisel aastal tunnistas &uuml;mbrikupalga saamist 12,2 protsenti k&uuml;sitletuist, siis t&auml;navu on see osakaal 13,9 protsenti,&raquo; lisas ta.</p> <p>&Uuml;mbrikupalga saajad jagunevad kaheks &ndash; 8,1 protsenti k&uuml;sitletuist saab osa palgast &uuml;mbrikus, 5,8 protsenti k&uuml;sitletuist aga kogu palga &uuml;mbrikus. &laquo;Nii osalise kui ka t&auml;ieliku &uuml;mbrikupalga n&auml;itajad on eelmise aastaga v&otilde;rreldes samal tasemel, mil 6,1 protsenti vastajatest olid t&auml;ielikult &laquo;mustalt&raquo; tasustatud. K&uuml;ll aga on antud n&auml;itajad kordades madalamad v&otilde;rreldes 2015. aastaga, mil koguni 31 protsenti vastajatest olid saanud t&ouml;&ouml;tasu &laquo;mustalt&raquo;. Seega v&otilde;ib &ouml;elda, et varimajanduse vastane v&otilde;itlus on n&auml;itamas oodatud tulemusi,&raquo; selgitas Auv&auml;&auml;rt.</p> <p>K&uuml;sitluse kohaselt on noorukid ja madalama haridustasemega inimesed &uuml;mbrikupalgale avatumad - 22,2 protsenti alla 19-aastastest vastajatest olid saanud &uuml;mbrikupalka. P&otilde;hiharidusega vastajatest oli n&auml;itajaks 18,1 protsenti. Keskharidusega vastajate seas said palka &uuml;mbrikus 8,1 protsenti ja k&otilde;rgharidusega 4,9 protsenti.</p> <p>Valdkondade l&otilde;ikes said &uuml;mbrikupalka enim ehituse ja kinnisvara- (18,5 protsenti) ning toitlustussektori (14,6 protsenti) t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Allikas: <a href="http://tarbija24.postimees.ee/" target="_blank">tarbija24.postimees,ee</a></p> <p><strong></strong></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1647Kujunevad ohud: praegu tegutsedes tagame uute töökohtade ohutuse ja tervislikkuse2017-07-26<p><strong>Selle t&auml;htsa valdkonna t&ouml;&ouml; lisateabe saamiseks k&uuml;lastage EU-OSHA <a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks" target="_blank">kujunevate ohtude lehek&uuml;lge. </a>Uusi ja kujunevaid ohte, mis on tingitud n&auml;iteks uutest t&ouml;&ouml;viisidest v&otilde;i uuenduslikest t&ouml;&ouml;protsessidest, tuuakse esile ja anal&uuml;&uuml;sitakse meie <a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/what-we-do/european-risk-observatory" target="_blank">Euroopa Riskiseirekeskuses</a>.</strong></p> <p>Teemadest on h&otilde;lmatud <a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks/green-jobs" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate ohutus ja tervis keskkonnas&otilde;bralikes t&ouml;&ouml;kohtades</a>, <a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks/nanomaterials" target="_blank">nanomaterjalide haldamine t&ouml;&ouml;kohtades </a>ning<a href="https://osha.europa.eu/et/developments-ict-and-digitalisation-work" target="_blank"> info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ja t&ouml;&ouml; digitaliseerumine</a>.</p> <p>Meie tuleviku-uuringud uurivad t&ouml;&ouml; arengut ning muudatuste m&otilde;ju ohutusele ja tervisele. Uuringutulemus v&otilde;ib aidata asjatundjatel ja poliitikakujundajatel leida Euroopa t&ouml;&ouml;tajate ohutumat ja tervislikku tulevikku tagavaid viise.</p> <p>Peat&uuml;kk sisaldab ka <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/l_en/type_9?text&amp;sort_by=search_api_relevance&amp;direction=desc" target="_blank">asjatundjate aruteludokumente </a>teemadel nagu massiotsing, robootika, v&otilde;imekust t&otilde;stvad ergutid, 3D-printimine ja seiretehnoloogia.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks" target="_blank">K&uuml;lastage kujunevaid ohte k&auml;sitlevat lehek&uuml;lge</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1645Kas tööandjal tuleb endiselt töötajatele tervisekontroll korraldada?2017-07-25<p><strong>Meie ettev&otilde;te tegeleb toitude valmistamise ja toitlustusega. Kuulsime kolleegidelt, et alates sellest aastast ei pea enam t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele tervisekontrolle korraldama t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Kas see on &otilde;ige info?</strong></p> <p>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Tervisekontrolli m&otilde;istet kasutatakse laialdaselt, antud k&uuml;simuse p&otilde;hjal saame r&auml;&auml;kida kahest erit&uuml;&uuml;pi tervisekontrollist &ndash; t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevast tervisekontrollist ja nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadusest tulenevast tervisekontrollist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tuleneva tervisekontrolli eesm&auml;rk on hinnata t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja konkreetsete t&ouml;&ouml;tingimuste sobivust t&ouml;&ouml;tajale. Sellist tervisekontrolli teevad vaid t&ouml;&ouml;tervishoiuarstid. Tervisekontrolli vajaduse v&auml;lja selgitamiseks peab t&ouml;&ouml;andja hindama t&ouml;&ouml;keskkonnast ja t&ouml;&ouml;laadist l&auml;htuvalt v&otilde;imalikke riske, st l&auml;bi tuleb viia t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s. Tervisekontrolli korraldamise kohta leiab infot <a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tuleneva tervisekontrolliga seoses ei ole midagi muutunud &ndash; st t&ouml;&ouml;andjal tuleb endiselt korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures nendele t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml;laad.</p> <p>Nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadusest tuleneva tervisekontrolli eesm&auml;rk on nakkushaiguste leviku ennetamine klientidele. Selle tervisekontrolli tegemine on vajalik vaid tegevusaladel, kus t&ouml;&ouml;ise&auml;rasused v&otilde;ivad soodustada nakkushaiguste levikut (n&auml;iteks toitlustuse valdkonnas). Alanud aastast muutus nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seaduses regulaarse tervisekontrolli korraldamise kohustus. Muudatustest saab t&auml;psemalt lugeda <a href="https://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/uuest-aastast-joustusid-muudatused-nakkushaiguste-tervisekontrollis.html" target="_blank">Terviseameti kodulehek&uuml;ljelt</a>.</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1643Töötervishoiu ja -ohutuse alaste kohustuste täitmine muutub tööandjatele paindlikumaks 2017-07-21<p><strong>Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eeln&otilde;u, millega muudetakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadust ning luuakse t&ouml;&ouml;andjatele paindlikumad tingimused t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse tagamiseks. Kaubanduskoda esitas eeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsuse kohta mitu ettepanekut, millest paljusid on valminud eeln&otilde;us ka arvesse v&otilde;etud. &nbsp;</strong></p> <p><strong>Mis on eesm&auml;rk?</strong></p> <p>Muudatustega tahetakse senisest enam soodustada ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomist ning ennetada t&ouml;&ouml;tajatele tervisekahjustuse tekkimisi.</p> <p><strong>Keda m&otilde;jutab?</strong></p> <p>Eeln&otilde;u m&otilde;jutab k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid, kes peavad tagama oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatele ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna ning kaitsma neid t&ouml;&ouml;ga kaasnevate ohutegurite eest.</p> <p>Mis on olulisemad muudatused? &bull;Tervisekontrolli korraldamise vajadus seostatakse senisest enam t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustega. Teatud ohutegurite, n&auml;iteks kantserogeenide esinemisel v&otilde;i &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; korral, tuleb tervisekontroll korraldada enne vastava ohuga kokkupuudet. &bull;T&ouml;&ouml;taja juhendamine muutub lihtsamaks ja vajadusp&otilde;hisemaks. Sissejuhatava, esmase ja t&auml;iendjuhendamise ning v&auml;lja&otilde;ppe asemel j&auml;&auml;b ainult juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning t&ouml;&ouml;andja saab otsustada, kuidas ja kes selle l&auml;bi viib, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, keerukust ja ohtlikkust. &bull;T&ouml;&ouml;keskkonnavolinike ja &ndash;n&otilde;ukogu liikmetele n&auml;hakse ette koolitus ja t&auml;iendkoolitus (seniste v&auml;lja- ja t&auml;iend&otilde;ppe m&otilde;istete asemel). Koolitusi ja t&auml;ienduskoolitusi peab l&auml;bi viima t&auml;ienduskoolitusasutus. Erandina v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja ise viia l&auml;bi t&auml;ienduskoolituse, kui vajadus tuleneb uutest t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest v&otilde;i terviseriskidest ning kui t&ouml;&ouml;andjal on selleks vajalikud teadmised ja oskused. &bull;Esmaabi korraldus muutub ettev&otilde;ttes paindlikumaks. T&ouml;&ouml;andja saab edaspidi v&otilde;imaluse korraldada t&ouml;&ouml;kohal esmaabi andmine vastavalt ettev&otilde;tte tegevuste iseloomule, esmaabi kiireloomulisusele ja ettev&otilde;tte varasematele juhtumitele. Loobutakse ka etteantud esmaabivahendite loetelust ning vajalike ja kohaste esmaabivahendite valimise &otilde;igus j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjale. &bull;Ps&uuml;hholoogiliste ohutegurite m&otilde;iste asendatakse ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;istega. See h&otilde;lmab senisest enam ka t&ouml;&ouml;keskkonna sotsiaalseid aspekte, nagu suhted kaast&ouml;&ouml;tajate ja juhtidega, samuti ebav&otilde;rdne kohtlemine mitmesuguste erip&auml;rade t&otilde;ttu (nt rass, sugu, nahav&auml;rv, usk, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime jms). Neid aspekte peab t&ouml;&ouml;andja edaspidi rohkem m&auml;rkama ning vajadusel rakendama abin&otilde;usid nende tegurite m&otilde;ju v&auml;hendamiseks. &bull;T&ouml;&ouml;andja ei pea enam t&ouml;&ouml;inspektsioonile raporteerima v&auml;iksemaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, n&auml;iteks marrastused v&otilde;i pindmised kriimustused. Uurimisraport tuleb edaspidi esitada vaid juhul, kui &otilde;nnetusega kaasneb ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. &bull;T&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal on edaspidi &otilde;igus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui t&ouml;&ouml;taja rikub t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid. Sellega antakse t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus suurendada t&ouml;&ouml;taja vastutust t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise eest.</p> <p>Kaubanduskoda tegi muudatuste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise k&auml;igus j&auml;rgmised ettepanekud, mida osaliselt eel&otilde;u koostamisel ka arvesse v&otilde;eti:</p> <p><em>Kuvariga t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;uded tuleb &uuml;le vaadata ja kaasajastada, kuna kuvarite tehnoloogia on v&otilde;rreldes 15 aasta taguse ajaga arenenud ja nende kahjulikkus t&ouml;&ouml;tajale v&auml;henenud.</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ja n&otilde;udeid uuendatakse samaaegselt EL- kuvaridirektiivi &uuml;levaatamisega. Samas m&auml;rgiti, et kuvariga t&ouml;&ouml;tamise juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe osas muudatusi ei tehta, kuna f&uuml;sioloogilised ohud t&ouml;&ouml;tajale s&auml;ilivad ka edaspidi.</p> <p><em>Kaugt&ouml;&ouml; korral tuleb vastutus t&ouml;&ouml;ohutuse eest panna t&ouml;&ouml;tajale.</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ja teemaga tegeletakse Vabariigi Valitsuse memorandumi koostamise raames, mis k&auml;sitleb uuenenud t&ouml;&ouml;suhteid.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;taja vastutust t&ouml;&ouml;ohutuse mitten&otilde;uetekohasel t&auml;itmisel tuleb suurendada olukordades, kus t&ouml;&ouml;andja on k&auml;itunud n&otilde;uetekohaselt, kuid t&ouml;&ouml;taja endiselt ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;ohutuse v&otilde;i &ndash;tervishoiualaseid n&otilde;udeid (nt ei kasuta isikukaitsevahendeid).</em></p> <p>Ettepanekut arvestati ning eeln&otilde;usse lisati s&auml;te, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui t&ouml;&ouml;taja rikub t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;andja peaks saama automaatse teavituse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest.</em></p> <p>Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on ettepaneku idee juba teostamisel ning Eesti Haigekassa arendab tehnilist muudatust, mis v&otilde;imaldaks edastada t&ouml;&ouml;andjale info, kui t&ouml;&ouml;tajale avatakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht. Lahenduse rakendumine on planeeritud aprilliks 2018.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;taja juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet puudutav regulatsioon tuleb laiemalt &uuml;le vaadata ning kaotada praktikas ebavajalikud n&otilde;uded (nt puudub sisuline vajadus fikseerida v&auml;lja&otilde;ppe ja juhendamise registreerimisel v&auml;lja&otilde;ppe kestus).</em></p> <p>Ettepanekuga arvestati ja regulatsioon vaadatakse laiemalt &uuml;le.</p> <p><em>Elektroonsete tervisekontrolli otsuste kasutuselev&otilde;tmiseks tuleks luua terviklahendus</em>.</p> <p>Ettepanekuga arvestatakse ning vastava infovahetuse h&otilde;lbustamiseks kavandatakse infotehnoloogilist platvormi.</p> <p><em>Tervisekontrolli l&auml;biviimise &otilde;igust tuleks laiendada perearstidele. Senine kord n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll tuleb teha t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kuid paljudel juhtudel puudub vajadus nii spetsiifilise tervisekontrolli l&auml;biviimiseks ning hulga t&ouml;&ouml;tajate (nt kontorit&ouml;&ouml;tajad) puhul piisaks &uuml;ldisest tervisekontrollist ning t&uuml;&uuml;pilistest t&ouml;&ouml;keskkonnaohtudest l&auml;htuvate terviseriskide kontrollimisest. Sellega saab meie hinnangul hakkama ka perearst.</em></p> <p>Ettepanekut ei arvestatud, kuna perearsti koormamist t&ouml;&ouml;tervishoiualase tervisekontrolliga ei peetud p&otilde;hjendatuks ning leiti, et t&ouml;&ouml;tervishoiukontrolli peab teostama sellele valdkonnale spetsialiseerunud arst.</p> <p><em>T&ouml;&ouml;tajat tuleks kohustada teavitama t&ouml;&ouml;andjat oma ravimitest v&otilde;i kroonilistest haigustest, mis v&otilde;ivad avaldada m&otilde;ju t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete sooritamisele.</em></p> <p>Ettepanekut ei arvestatud, kuiv&otilde;rd ravi ja ravimitega seotud teabe edastamine t&ouml;&ouml;andjale ilma t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta oleks m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne isikuandmete kaitse riive ja seda ei peeta &otilde;igustatuks.</p> <p><em>&Uuml;le tuleks vaadata esmaabiandjale, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile ja -volinikule korraldatava koolituse ja t&auml;iend&otilde;ppe regulatsioon, muuta selgemaks ja kaotada tarbetud n&otilde;uded. N&auml;iteks ei ole selge, millal tuleb korrata p&otilde;hikoolitusi ning millistel juhtudel piisab t&auml;iend&otilde;ppe korraldamisest. Samuti on p&otilde;hjendamatu n&otilde;uda eranditult v&auml;lja&otilde;ppe korraldamist ka t&ouml;&ouml;tajatele, kes on vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe omandanud juba seoses m&otilde;ne muu erialaga v&otilde;i varasema t&ouml;&ouml;ga.</em></p> <p>Ettepaneku osas ei peetud vajalikuks eraldi &otilde;igusliku lahenduse leidmist, vaid m&auml;rgiti, et nende k&uuml;simuste lahendamisel tuleb l&auml;htuda m&otilde;istlikkuse p&otilde;him&otilde;ttest. Oluline on tagada, et t&ouml;&ouml;tajal oleks vajalikud teadmised olemas ning&nbsp; neid uuendatakse m&otilde;istliku ajavahe j&auml;rel, vastavalt vajadusele.</p> <p><strong>Millal muudatused j&otilde;ustuvad?</strong></p> <p>Muudatused plaanitakse j&otilde;ustada alates 1. jaanuarist 2019.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://rup.ee/seadused/uut-seadusandluses/tootervishoiu-ja-ohutuse-alaste-kohustuste-taitmine-muutub-tooandjatele-paindlikumaks" target="_blank">rup.ee</a></p> <p>Pilt: pixabay/aamiraimer</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1642Uuring: mida töötajad tööandjalt kõige rohkem ootavad?2017-07-21<p><strong>Rahvusvahelise uuringu kohaselt peab 40 protsenti inimestest t&ouml;&ouml;koha valikul oluliseks t&ouml;&ouml;andja poolt pakutavat paindlikkust. Ennek&otilde;ike oodatakse paindlikumat t&ouml;&ouml;aega ning v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tada kodus</strong>.</p> <p>ManpowerGroupi 19 riigis l&auml;biviidud uuring h&otilde;lmas 14 000 k&uuml;sitletut vanuses 18-65 eluaastat ning uuring keskendus faktoritele, mis m&otilde;jutavad ja motiveerivad inimesi t&ouml;&ouml;kohta vahetama ning uue t&ouml;&ouml;andja kasuks otsustama.</p> <p>40 protsendi k&uuml;sitletute hinnangul on oluliseks valiku m&otilde;jutajaks paindlikkus, mida m&otilde;istetakse seejuures erinevalt. Paljuski s&otilde;ltub kandidaatide ootus paindlikkusele tegevusvaldkonnast. Kui klassikalist kontorit&ouml;&ouml;d tegevad inimesed, n&auml;iteks raamatupidajad ja IT-spetsialistid, ootavad eelk&otilde;ige, et nende t&ouml;&ouml;aeg oleks paindlikum ega oleks seotud kindla alguse ja l&otilde;pu kellaajaga, siis graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajad ootavad, et saaksid ise vahetuste aja osas l&auml;bi r&auml;&auml;kida ning muuhulgas otsustada vahetuse v&otilde;i t&ouml;&ouml;n&auml;dala pikkuse &uuml;le.</p> <p>K&otilde;ige enam toodi v&auml;lja allj&auml;rgnevaid ootuseid: &bull;paindlikkust t&ouml;&ouml;aja alguse ja l&otilde;pu kellaaja osas &bull;t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tamist kodus &bull;graafikuga t&ouml;&ouml;s vahetuste aja osas kaasar&auml;&auml;kimist &bull;osalise ajaga kodus t&ouml;&ouml;tamist &bull;kompaktsemat t&ouml;&ouml;n&auml;dalat/vahetust &bull;tasustatud lisapuhkust v&otilde;i pikema t&ouml;&ouml;pausi v&otilde;tmise v&otilde;imalust</p> <p>Geograafilises plaanis on Euroopa turgudel keskmisest oluliselt suurem ootus paindlikuma t&ouml;&ouml;aja suhtes, seevastu Ameerikas ja Aasias peetakse olulisemaks kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust, mis on ilmselt tingitud nii suurematest vahemaadest kui v&auml;hem arenenud &uuml;histranspordis&uuml;steemist.</p> <p>&ldquo;Uus p&otilde;lvkond kasvab peale ja j&auml;rjest enam on t&ouml;&ouml;turul inimesi, kes leiavad, et parima tulemuse saavutamiseks ei ole tarvis &uuml;heksast viieni konkreetse laua taga istuda,&rdquo; r&auml;&auml;kis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. &ldquo;Ka enamik juhte hakkab m&otilde;istma, et vanast t&ouml;&ouml;mudelist, mis on &uuml;les ehitatud kohalviibimisele, mitte tulemuse saavutamisele, tuleb lahti lasta. Kui teises linnas elav spetsialist pakub l&uuml;hema ajaga rohkem lisav&auml;&auml;rtust kui kohalik spetsialist, siis tulebki rakendada kaugt&ouml;&ouml;d. Muudatused ei saa toimuda siiski &uuml;le&ouml;&ouml;, eriti suurtes organisatsioonides ning ka t&ouml;&ouml;tajatel tuleb m&otilde;ista, et paindlikkus pole v&otilde;imalus teha v&auml;hem t&ouml;&ouml;d, vaid teha t&otilde;husamalt eesm&auml;rgistatud ning reaalselt lisav&auml;&auml;rtust loovat t&ouml;&ouml;d.&rdquo;</p> <p>Uuring kinnitab, et paindlikkuse ootuse suurenemine pole tekkinud iseenesest, seda toetab ennek&otilde;ike tehnoloogia kiire areng, mis annab v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;tada pea igal pool. Lisaks infotehnoloogia arengule m&otilde;jutab aga paindlikkuse ootust ka t&ouml;&ouml;andjate vajadus &uuml;ha spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste j&auml;rele, mis omakorda annab kandidaatidele v&otilde;imaluse oma tingimusi esitada.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-mida-tootajad-tooandjalt-koige-rohkem-ootavad?id=78938774" target="_blank">arileht.delfi.ee</a></p> <p>Pilt: pixabay/StartUpStockPhotoos</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1641Õnnetuste vältimiseks tuleb töötamiskoha paigutus hästi läbi mõelda2017-07-20<p><b>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</b></p> <p><b>Mis juhtus</b></p> <p>M&uuml;&uuml;ja ladustas m&uuml;&uuml;gisaalis oleva kaubariiuli &uuml;lemisele riiulile alkoholipudeleid. Kastid pudelitega t&otilde;i ta riiuli juurde k&auml;sikahvelt&otilde;stukiga. P&otilde;randalt pudeleid riiuli tagumisse &auml;&auml;rde asetada ta ei ulatunud ning seet&otilde;ttu kasutas umbes 40 cm k&otilde;rgust rulltaburetti. K&auml;sikahvelt&otilde;stuki j&auml;ttis ta riiuli juurde ja asetas rulltabureti selle k&otilde;rvale. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ttis kastist m&otilde;ned pudelid, astus rulltaburetile ja asetas need riiulile. Seda tegi ta korduvalt. J&auml;rjekordselt taburetilt alla astudes kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu ja seet&otilde;ttu astus k&auml;sikahvelt&otilde;stuki kahvlile. T&otilde;stuk hakkas liikuma ja t&ouml;&ouml;taja kukkus, mille tulemuseks olid pikaajalist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust p&otilde;hjustanud peap&otilde;rutus ning h&uuml;ppeliigese vigastus.</p> <p><b>Miks juhtus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tamiskoha paigutus ei olnud h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s oli k&uuml;ll l&auml;bi viidud kuid kauba k&otilde;rgemale riiulile asetamisega seotud tegevusi ei olnud selle k&auml;igus arvestatud. T&ouml;&ouml;tamiskoha &uuml;mbruses liikusid kliendid ja ruumikitsikuse t&otilde;ttu olid k&auml;sikahvelt&otilde;stuk ja rulltaburet asetatud vahetult teineteise k&otilde;rvale ning &uuml;mber tabureti ei olnud maha astumiseks piisavalt vaba ruumi. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rgi oleks leevendanud k&auml;sikahvelt&otilde;stuki paigaldamine viisil, mis v&auml;listanuks liikuma hakkamise sellele peale astumisel. Seda n&auml;gid ette ettev&otilde;ttes kehtivad t&ouml;&ouml;ohutusreeglid. Paraku t&ouml;&ouml;taja seda ei teinud.</p> <p>Nii ergonoomika kui kukkumisohu vaatenurgast oleks olnud hea kas kasutada reguleeritava k&otilde;rgusega k&auml;sikahvelt&otilde;stukit v&otilde;i teisaldada pudeleid koos kaast&ouml;&ouml;tajaga. K&auml;&auml;rkahvelt&otilde;stukiga oleks saanud kaubakaste t&otilde;sta k&otilde;rgemale ja t&ouml;&ouml;taja ei oleks pidanud pudelite k&auml;ttesaamiseks rulltaburetilt alla tulema. Kahekesi koos t&ouml;&ouml;tades oleks pudeleid riiulile asetav t&ouml;&ouml;taja olla rulltaburetil ja teine t&ouml;&ouml;taja oleks talle pudeleid kastist k&auml;tte andnud.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Pilt: pixabay/Ryan McGuire</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1639Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt2017-07-19<p><strong>Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi noorusp&otilde;lves omandatud haridus enam t&ouml;&ouml;andja vajadustele vastata. Statistikaamet uuris, mil moel ja kui palju panustavad ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;tajate koolitamisse?</strong></p> <p>Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal t&ouml;&ouml;tajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettev&otilde;tetest, 2015. aastal oli see n&auml;itaja juba 86%.</p> <p><strong>Suuremad ettev&otilde;tted saavad lubada rohkem</strong></p> <p>Siinkohal m&auml;ngis olulist rolli ettev&otilde;tte suurus &ndash; kui 10&ndash;49 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetest sai 2015. aasta jooksul t&ouml;&ouml;tjate koolitamist endale lubada 85% ettev&otilde;tetest, siis &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetest koolitas oma t&ouml;&ouml;tajaid koguni 98%. Suuremad ettev&otilde;tted said endale lubada ka rohkemate t&ouml;&ouml;tajate koolitamist. Kui &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tted pakkusid koolitusv&otilde;imalusi pea pooltele oma t&ouml;&ouml;tajatele, siis v&auml;iksemates koolitusv&otilde;imalusi pakkuvates ettev&otilde;tetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik t&ouml;&ouml;tajatest. Samuti m&otilde;jutas koolitamist ettev&otilde;tte tegevusala &ndash; finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusv&otilde;imalusi pakkuvate ettev&otilde;ttete osakaal k&otilde;ige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga k&otilde;ige v&auml;iksem (76%).</p> <p><strong>Ettev&otilde;ttev&auml;lised t&auml;iendkoolitused k&otilde;ige populaarsemad</strong></p> <p>Ettev&otilde;tete pakutud t&auml;ienduskoolitused jagunevad ettev&otilde;ttesisesteks ja ettev&otilde;ttev&auml;listeks. Eesti ettev&otilde;tjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettev&otilde;ttev&auml;lised koolitused, mida kasutas 60% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest. Olulisemateks ettev&otilde;ttev&auml;liste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettev&otilde;tted. V&auml;ga populaarsed ei olnud ameti&uuml;hingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% k&otilde;igist ettev&otilde;ttev&auml;liseid koolitusi kasutavatest ettev&otilde;tetest. Ettev&otilde;ttesiseseid koolitusi korraldas 46% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest ning need on populaarsemad eelk&otilde;ige suuremate ettev&otilde;tete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas n&auml;iteks e-&otilde;pet, t&ouml;&ouml;kohtade ringlust v&otilde;i konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal t&ouml;&ouml;tajate koolitamiseks 80% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest.</p> <p><strong>Koolituskulud aina suuremad</strong></p> <p>Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus &ndash; kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;tajate t&auml;ienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot t&ouml;&ouml;taja kohta, siis 2015. aastal oli sama n&auml;itaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna p&uuml;sinud nii koolitatavate t&ouml;&ouml;tajate osakaal k&otilde;igist koolitavate ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist p&otilde;hjustab hoopis asjaolu, et t&auml;ienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega &ndash; 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal v&otilde;isid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega v&otilde;ib &ouml;elda, et viie aastaga on koolitus ettev&otilde;tetes muutunud oluliselt p&otilde;hjalikumaks.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka p&otilde;hjendada. K&otilde;ige rohkem toodi mittekoolitamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;tajate oskustaseme vastavust ettev&otilde;tte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste v&auml;rbamist (16%). Oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitanud ettev&otilde;tted t&otilde;id koolitamist piirava tegurina samuti v&auml;lja t&ouml;&ouml;tajate oskustaseme vastavust ettev&otilde;tte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste k&otilde;rget maksumust (32%). Eelk&otilde;ige m&otilde;jutas koolituste k&otilde;rge maksumus &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettev&otilde;tetest t&otilde;id koolituste maksumust takistava tegurina v&auml;lja suhteliselt v&auml;hesed (9%), v&otilde;ib oletada, et koolituste hind ei m&otilde;juta eriti otsust, kas t&ouml;&ouml;tajaid koolitada, k&uuml;ll aga v&otilde;ib see m&auml;&auml;rata pakutavate koolituste hulga ja mahu.</p> <p><strong>Millised koolitusi eelistatakse?</strong></p> <p>Koolitusv&otilde;imalusi pakkunud ettev&otilde;tted t&otilde;id t&auml;htsamate koolitusalade juures v&auml;lja eelk&otilde;ige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnat&ouml;&ouml;oskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettev&otilde;tete jaoks olulised v&auml;ga erinevad oskused. N&auml;iteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas v&auml;lja v&otilde;rdlemisi v&auml;he (27% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;tajaid koolitanud ettev&otilde;tetest), kuid &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tjaga ettev&otilde;tete jaoks oli tegu v&auml;ga olulise koolitusalaga (58%). Samuti m&otilde;jutas koolitusalade valikut ettev&otilde;tte tegevusala &ndash; kui tekstiilit&ouml;&ouml;stuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettev&otilde;tetest, siis rohkem kliendisuhtlust n&otilde;udvas jaekaubanduses t&otilde;i neid v&auml;lja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettev&otilde;tetest.</p> <p>Marti Lillem&auml;gi, Statistikaameti anal&uuml;&uuml;tik</p> <p><strong>Metoodika</strong></p> <p><em>Statistika aluseks on uuring &bdquo;T&auml;iskasvanute koolitus ettev&otilde;tetes&ldquo;, mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab v&otilde;rreldava &uuml;levaate t&ouml;&ouml;turu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikat&ouml;&ouml; on osa Euroopa Liidu elukestva &otilde;ppe statistikast.</em></p> <p>Rohkem infot t&auml;iskasvanute hariduse kohta v&otilde;ib leida<a href="http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/05Haridus/12Taiskasvanute_koolitus/04Taiskasvanute_koolitus_ettevetetes/04Taiskasvanute_koolitus_ettevetetes.asp" target="_blank"> statistika andmebaasist</a></p> <p>Allikas: <a href="https://statistikaamet.wordpress.com/" target="_blank">Statistikaameti ajaveeb</a></p> <p><strong></strong></p> <p><strong></strong></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1638Terviseameti uueks juhiks saab Merike Jürilo2017-07-18<p><strong>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski kinnitas avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul terviseameti peadirektoriks Merike J&uuml;rilo. Uus peadirektor asub ametisse alates 22. augustist 2017. &nbsp; Merike J&uuml;rilo on omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnika&uuml;likoolis haldusjuhtimise erialal. Alates 2014. aastast t&ouml;&ouml;tab ta politsei- ja piirivalveameti juhtimisarvestuse ja planeerimise b&uuml;roo juhatajana. J&uuml;rilo on t&ouml;&ouml;tanud politsei- ja piirivalve ametis ning enne seda kodakondsus- ja migratsiooniametis alates 1999. aastast, aastatel 2007-2014 peadirektori aset&auml;itjana.</strong></p> <p>&bdquo;Tervis, see on erinevate osaliste &uuml;hine vastutus, kus iga inimene ja ettev&otilde;te saab ise palju &auml;ra teha. Lisaks tervishoiuteenuste osutajad &ndash; iga&uuml;he teadlikkus oma rollist, v&otilde;imalustest ja vastutusest on v&otilde;tmet&auml;htsusega,&ldquo; &uuml;tles <strong>Merike J&uuml;rilo</strong>. &bdquo;Terviseameti t&auml;helepanu peab olema tervishoiuteenuste kvaliteedil, terviseohtude riskianal&uuml;&uuml;sil, nakkushaiguste ennetamisel ja t&otilde;rjel ning kriisideks valmisolekul. Oluline, et oleme usaldusv&auml;&auml;rne partner, oskame informatsiooni ja tagasisidet kasutada nii ennetuses, j&auml;relevalve sihistamises kui teenuste kvaliteedi hindamisel. Pikemas perspektiivis p&uuml;&uuml;ame suunas, kus erinevatel osalistel oleks v&otilde;imalus ise aktiivselt teenuste parendamisel ja kvaliteedi hoidmisel silma peal hoida l&auml;bi kokku lepitud regulaarse enesehindamise s&uuml;steemi .&ldquo; &nbsp; J&uuml;rilo on tegelenud pikka aega teenuste paketi arendamisega nii kodakondsus- ja migratsiooniameti kui politsei- ja piirivalveameti ajal, tal on mitmek&uuml;lgne t&ouml;&ouml;kogemus muudatuste juhtimisel, eelarve planeerimisel, teenuste kujundamisel ja kommunikatsioonis.</p> <p>&bdquo;K&otilde;igil tervisevaldkonna asutustel lasub l&auml;hiaastatel &uuml;hiskonna ees v&auml;ga suur vastutus, et tervishoidu suunatav lisaraha saaks inimeste tervise huvides v&otilde;imalikult tulemuslikult kasutatud ning terviseamet on oluline osa meie tervishoius&uuml;steemist,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Minu ootus uuele juhile on, et ka Terviseamet tema juhtimisel panustaks tervishoiusektori &uuml;mberkorraldamiseks vajalike muutuste elluviimisse.&ldquo;</p> <p>Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon kuulutas avaliku konkursi terviseameti peadirektori ametikoha t&auml;itmiseks v&auml;lja t&auml;navu mais.</p> <p>Allikas:<a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1636Uurige e-juhendist „VeSafe“, mida on vaja teada sõidukiohutusest töökohal.2017-07-18<p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoi Agentuur on koost&ouml;&ouml;s Euroopa Komisjoniga&nbsp;avaldanud uue e-juhendi. E-juhend &bdquo;VeSafe&ldquo; on interaktiivne teabeallikas s&otilde;idukiga seotud riskide kohta t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Juhendis k&auml;sitletakse ohutut s&otilde;idukijuhtimist, transporti t&ouml;&ouml;kohal ja t&ouml;&ouml;d maanteel v&otilde;i teepervel. Jjuhendis on palju hea tava n&auml;iteid ja asjakohaste &otilde;igusaktide &uuml;levaade. Juhend on tasuta ja kasutajas&otilde;bralik, teavet saab filtreerida riski v&otilde;i s&otilde;iduki liigi p&otilde;hjal.</p> <p>S&otilde;idukitega seotud &otilde;nnetused moodustavad 29% k&otilde;igist surmaga l&otilde;ppevatest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest, seega soovitame k&otilde;igil &ndash; t&ouml;&ouml;tajail, t&ouml;&ouml;andjail ja t&ouml;&ouml;ohutusspetsialistidel &ndash; tutvuda e-juhendiga &bdquo;VeSafe&ldquo;!</p> <ul> <li><a href="https://eguides.osha.europa.eu/vehicle-safety/" target="_blank">E-juhendi &bdquo;VeSafe&ldquo;&nbsp; hea tava n&auml;ited</a></li> <li>Lugege <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/literature_reviews/Road-transport-accidents.pdf/view" target="_blank">autojuhtidega juhtunud &otilde;nnetustest ja nende vigastustest </a>ning <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/reports/managing-risks-drivers_TEWE11002ENN/view" target="_blank">kuidas neid riske ohjata</a>.</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1635Kas puhkepause on mõistlik kellaajaliselt kindlaks määrata?2017-07-17<p><strong>Meie poe klienditeenindajad kaebavad f&uuml;&uuml;silist &uuml;lekoormust ja on teinud ettepaneku t&ouml;&ouml;korraldust muuta. Seni oleme v&otilde;imaldanud t&ouml;&ouml;tajatele puhkepause vastavalt v&otilde;imalustele ning vaheajale l&auml;heb t&ouml;&ouml;taja siis, kui tunneb selleks vajadust. N&uuml;&uuml;d aga n&otilde;uavad t&ouml;&ouml;tajad puhkamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud kellaajal toimuvaid vaheaegasid. Kuidas peaksin probleemi lahendama?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Vaheajad kindlatel kellaaegadel annavad t&ouml;&ouml;tajatele kindlustunde ja kaotavad erisused, mis v&otilde;isid tekkida senise t&ouml;&ouml;korralduse juures, kui m&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad puhkepause etten&auml;htud mahus ei saanud - tihtilugu tuleb kedagi asendada v&otilde;i tuleb teatud kellaaegadel rohkem kliente teenindada. Seega t&ouml;&ouml;tajate ettepanek on siinkohal m&otilde;istetav.</p> <p>Siiski tuleb m&otilde;ista, et poodi ei saa t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;evasisesteks vaheaegadeks ajutiselt sulgeda ning puhkepausidel tuleb ka edaspidi k&auml;ia vaheldumisi. Kuna t&ouml;&ouml;tajad ise vaheaegade reguleerimisega rahuldavale tulemusele ei j&otilde;udnud, loob t&ouml;&ouml;andja kehtestatud korraldus selleks paremad eeldused. T&ouml;&ouml;andja (poe juhataja) saab iga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imeid, terviseseisundit ning tehtava t&ouml;&ouml; koormust arvesse v&otilde;ttes kehtestada t&ouml;&ouml;p&auml;evasiseste vaheaegade graafiku. Aja jooksul graafikut t&auml;iendades, muutes ning t&ouml;&ouml;tajate ettepanekuid arvestades on v&otilde;imalik luua m&otilde;istlik korraldus.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate kaebused ja ettepanekud on oluline tagasiside t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;korralduse mittesobivusest. T&ouml;&ouml; kohandamine t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele ja terviseseisundile v&auml;hendab tervisekahjustuste riski ning suurendab t&ouml;&ouml;tajate rahulolu. Oma t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga rahuloleva t&ouml;&ouml;taja tunneb &auml;ra ka klient, kellega t&ouml;&ouml;taja kokku puutub. Seep&auml;rast &auml;rge j&auml;tke olukorda t&auml;helepanuta, vaid p&uuml;&uuml;dke leida m&otilde;lemale poolele m&otilde;istlik lahendus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a>;</li> <li><a href="/redirect/375" target="_blank">puhkeaeg</a>.</li> </ul> <p>Foto: pixabay/Felix Hu</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=17875 soovitust tugeva meeskonna loomiseks tööstusettevõttes2017-07-15<p><strong>Tugeva ettev&otilde;tte nurgakiviks on motiveeritud meeskond, kelle jaoks on t&auml;na asukoha- ja tegutsemisvabadus &uuml;ha olulisem. Kuidas aga motiveerida ja tuua paindlikkust t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttesse, kus vahetustega tootmisliini kodukontorisse kaasa tuua ei saa? N&otilde;uandeid jagab Incapi personalijuht Tiiu V&auml;rkraud.</strong></p> <p>Veel m&otilde;ned aastad tagasi m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsete koondamistega vaevelnud Saaremaa elektroonikat&ouml;&ouml;stuse Incap tootmistulemus on t&auml;naseks aastaga kahekordistunud ning seda suuresti t&auml;nu strateegia muutmisele ja meeskonnale, kes muudatustega edukalt kohaneda suutis.</p> <p>&ldquo;Oleme panustanud Incapis viimastel aastatel palju just tugeva meeskonna loomisesse, sest usume, et &uuml;hel ettev&otilde;ttel l&auml;heb t&auml;pselt nii h&auml;sti, kui h&auml;sti l&auml;heb selle t&ouml;&ouml;tajatel,&rdquo; selgitab Eestis uusima tehnoloogia abil kvaliteetseid elektroonikaseadmete lahendusi pakkuva Incapi personalijuht Tiiu V&auml;rkraud. Ta lisab, et just t&ouml;&ouml;stuse puhul on oluline kaardistada ja tegeleda peamiste v&auml;ljakutsetega, mis meeskonda ja selle komplekteerimist m&otilde;jutavad.</p> <p>"T&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tamine erineb suuresti paljudest muudest t&ouml;&ouml;vormidest - n&auml;iteks selle poolest, et ei v&otilde;imalda n-&ouml; t&ouml;&ouml;d asukohast kaasa v&otilde;tta. Ka vahetustes t&ouml;&ouml;tamine on paratamatu ja teeb olukorra keerukamaks. Sellegi poolest saab ka t&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajale pakkuda paindlikkust ja innustavaid v&auml;ljakutseid," kinnitab V&auml;rkraud, kelle s&otilde;nul tugineb tugeva meeskonna motiveerimine l&auml;bim&otilde;eldud personalipoliitikale ning inimlikkusele ja hoolivusele.</p> <p><strong>1. Juhi t&auml;helepanu info liikumisele</strong></p> <p>Info liikumine nii ettev&otilde;ttest v&auml;lja kui ettev&otilde;ttes sees on oluline nii mainekujunduse kui usaldusliku t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;tajate rahulolu seisukohast. &ldquo;Alati tasub arvestada, et negatiivne info liigub paratamatult kiiremini. Aga n&auml;iteks seda, et rasked koondamistega seotud ajad Incapis on m&ouml;&ouml;das ja ettev&otilde;ttel l&auml;heb v&auml;ga h&auml;sti, tuleb meil veel m&otilde;nda aega p&otilde;hjalikult ka ettev&otilde;ttest v&auml;ljapoole kommunikeerida - et ka uued t&ouml;&ouml;tajad ei peaks kahtlema, kas meie ettev&otilde;ttesse tasub ikka t&ouml;&ouml;le kandideerida,&rdquo; selgitab V&auml;rkraud.</p> <p>&ldquo;Iga&uuml;he jaoks on oluline stabiilsus v&otilde;i kui toimuvad muutused, siis ka nendega kursis olemine - see loob usalduse ja m&otilde;istmise,&rdquo; paneb V&auml;rkraud s&uuml;damele, et mainekujunduse k&otilde;rval ei tohiks unustada ka ettev&otilde;tte-sisese info liikumist. &ldquo;Siseinfo levitamiseks on t&ouml;&ouml;stuses head vahendid nii infostendid, ekraanid kui ka n&auml;iteks infoleht - eriti juhul kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tehases oma igap&auml;evat&ouml;&ouml;s arvutit ei kasuta,&rdquo; soovitab V&auml;rkraud Incapi kogemusele tuginedes.</p> <p><strong>2. Paku vastutulelikku t&ouml;&ouml;graafikut</strong></p> <p>&ldquo;Kuigi suurest t&ouml;&ouml;aja paindlikkusest ja kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusest me vahetustega t&ouml;&ouml;stuste puhul r&auml;&auml;kida ei saa, on erinevad inimlikud m&ouml;&ouml;ndused alati v&otilde;imalikud,&rdquo; kinnitab V&auml;rkraud. Ta toob v&auml;lja, et n&auml;iteks ei pane Incap v&auml;ikeste laste emasid kunagi t&ouml;&ouml;le &ouml;istesse vahetustesse, on valmis t&ouml;&ouml;graafikutes alternatiivide leidmiseks ja vajadusel t&ouml;&ouml;taja soovidele vastutulemiseks. &ldquo;Enamasti leidub ka selline lahendus, mis k&otilde;iki osapooli rahuldab - tasub lihtsalt koos t&ouml;&ouml;tajatega erinevad variandid l&auml;bi arutada ja neist parim valida. Oma kogemuste p&otilde;hjal saan &ouml;elda, et siiani on meil see ka edukalt &otilde;nnestunud.&rdquo;</p> <p><strong>3. Tunnusta head t&ouml;&ouml;d</strong></p> <p>Pingutuste m&auml;rkamine ja v&auml;ljatoomine on kahtlemata iga&uuml;he jaoks suureks innustuseks - seda enam, kui t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevalt peab t&ouml;&ouml;taja p&uuml;hendama end oma ametile kindlalt paika pandud ajal ja kindlas kohas. &ldquo;Peame meeles ja v&auml;&auml;rtustame n&auml;iteks nii meie meeskonnaliikmete lojaalsust ehk t&ouml;&ouml;staaži, kui ka t&ouml;&ouml; tulemuslikkust. Samuti on tunnustuseks v&otilde;imalus osaleda ettev&otilde;ttega seotud oluliste otsuste langetamisel ja elluviimisel - seda enam suure kollektiiviga tootmisettev&otilde;ttes, kus iga tehtud otsus m&otilde;jutab kogu meeskonda,&rdquo; selgitab V&auml;rkraud, kes soovitab rakendada l&auml;bim&otilde;eldud tunnustusp&otilde;him&otilde;tteid kindlasti ka tootmisega mitte-seotud ettev&otilde;tetes.</p> <p><strong>4. Kindlusta j&auml;relkasv noorte kaasamisega</strong></p> <p>V&auml;rkraua s&otilde;nul v&otilde;iks oma tegevusvaldkonnas j&auml;relkasvu kindlustamine olla iga t&ouml;&ouml;stus- ja tootmisettev&otilde;tte s&uuml;dameasi. &ldquo;Praktika on hea viis, kuidas anda noortele &uuml;levaade ja kogemus, millised arenguv&otilde;imalused on neil t&ouml;&ouml;stuse valdkonnas. Nii on noortel ka lihtsam selles suunas edasi liikuda ja &otilde;ppida ning valmistuda paremini tulevaseks t&ouml;&ouml;kohaks,&rdquo; kirjeldab V&auml;rkraud. &ldquo;N&auml;iteks Incapis pakume sel suvel &otilde;pilastele hooajalist t&ouml;&ouml;d ja praktikav&otilde;imalusi. Teeme selleks koost&ouml;&ouml;d Tallinna Pol&uuml;tehnikumiga, sest oleme n&auml;inud, kuidas praktiline pool v&otilde;ib noorte jaoks olla just see, mis s&uuml;vendab huvi inseneeria ja elektroonika vastu ning tekitab suurema soovi sel alal edasi liikuda,&rdquo; toob V&auml;rkraud v&auml;lja, kuidas tulevast inseneride p&otilde;lve kasvatatakse.</p> <p><strong>5. V&auml;&auml;rtusta nii t&ouml;&ouml;- kui ka eraelu</strong></p> <p>&ldquo;Kui meeskonnaliige on motiveeritud, loob ta ka ettev&otilde;ttele suuremat v&auml;&auml;rtust. Paraku on motivatsioon sageli seotud inimese t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaaluga,&rdquo; r&auml;&auml;gib V&auml;rkraud. &ldquo;Kuna t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttes ei ole v&otilde;imalik pakkuda just k&otilde;ige paindlikumat t&ouml;&ouml;aega, viibib t&ouml;&ouml;taja suurema osa ajast perest eemal. Seega tasub kindlasti leida v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal v&otilde;imalikult v&auml;he perest eemale viia ja leida v&otilde;imalusi, et n&auml;idata, kui oluline on pere toetus ettev&otilde;tte jaoks,&rdquo; j&auml;tkab V&auml;rkraud.</p> <p>&ldquo;Nii n&auml;iteks saab kaasata peresid ettev&otilde;tte &uuml;his&uuml;ritustesse, et pakkuda perekondlikuks koosviibimiseks m&otilde;nusat &uuml;hist ajaviidet ja tutvustada pereliikmetele ka ettev&otilde;tet ning meeskonda, kus pereliige oma t&ouml;&ouml;aja veedab,&rdquo; toob V&auml;rkraud n&auml;ite.</p> <p>Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;d tunnustab n&uuml;&uuml;dsest ka Sotsiaalministeerium, mis valis sel kevadel peres&otilde;bralike ettev&otilde;tete konkursil kandideerinud organisatsioonide seast Incapi 40 parima hulka, kes osalevad konkursiga kaasnevas projektis. Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte tunnustuse ja m&auml;rgise saamiseks, tuleb Saaremaal tegutseval rahvusvahelisel elektroonikaseadmete tootjal l&auml;bida pikaajaline programm, mille k&auml;igus hinnatakse ja konsulteeritakse ettev&otilde;tet peres&otilde;bralike v&otilde;imaluste loomisel.</p> <p>Autor: Tiiu V&auml;rkraud</p> <p>Allikas: <a href="http://www.toostusuudised.ee/" target="_blank">toostusuudised.ee</a></p> <p></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1634Päiksega peab ettevaatlik olema2017-07-14<p><strong>P&auml;ike on hakanud k&otilde;rgemalt k&auml;ima. Vaevaliselt, aga kindlalt hakkab k&auml;tte j&otilde;udma suvi. Kuigi p&otilde;hjamaa inimestena tahame p&uuml;&uuml;da iga v&otilde;imalikku p&auml;ikesekiirt, tuleb olla ettevaatlik.</strong></p> <p>Eriti ettevaatlik tasub olla nendel, kes t&ouml;&ouml;tavad kogu oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva &otilde;ues &ndash; haljastust&ouml;&ouml;lised, teet&ouml;&ouml;lised jne. Randa p&auml;evitama minnes kasutame &uuml;ldjuhul p&auml;ikesekaitsekreemi, et v&auml;ltida p&auml;ikesep&otilde;letuse ning hilisemalt nahahaiguste teket. Sama p&otilde;him&otilde;te &ndash; kaitsta nahka p&auml;ikesekiirguse eest &ndash; peab kehtima ka &otilde;ues t&ouml;&ouml;d tehes.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tehes tuvastama k&otilde;ik t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, sealhulgas &otilde;ues t&ouml;&ouml;tamise korral kokkupuute UV-kiirgusega. Kui on selge, et t&ouml;&ouml;tajad mingi ohuteguriga kokku puutuvad, tuleb v&auml;lja selgitada, kuidas see inimesele m&otilde;jub. N&auml;iteks UV-kiirgus v&otilde;ib p&otilde;hjustada p&otilde;letust ning pikemas perspektiivis nahav&auml;hki, mis t&auml;hendab, et tegu on t&otilde;sise probleemiga, millele tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata.</p> <p>T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka ohuteguri ehk p&auml;ikesekiirguse kokkupuute ajale ehk kui suure osa t&ouml;&ouml;ajast peab inimene &otilde;ues viibima. Kuna p&auml;iksekiirgus on tugevaim vahemikus kell 11.00&ndash;15.00, tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata nendele t&ouml;&ouml;tajatele, kes viibivad &otilde;ues just sellel ajavahemikul, n&auml;iteks lasteaia&otilde;petajad. Kui on selge, et inimese tervis v&otilde;ib saada ohuteguriga kokkupuutes kahjustada, tuleb v&otilde;tta kasutusele meetmeid ohuteguri kahjuliku m&otilde;ju v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks.</p> <p>Kaitseks p&auml;ikesekiirguse eest v&otilde;ib kasutada kreeme, aga kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et kreem kaitseb nahka ainult siis, kui seda nahale m&auml;&auml;ritakse. Ehk kui kreem on autos olemas, aga seda varahommikul t&ouml;&ouml;d alustades peale ei m&auml;&auml;rita, sest p&auml;ike veel ei paista ja pealel&otilde;unat ei ole enam m&otilde;tet kreemitada, sest t&ouml;&ouml;p&auml;ev saab kohe l&auml;bi, ei ole kreemist mitte mingit kasu. Kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et p&auml;ikesekaitsefaktoriga m&auml;rgitud kaitse saadakse juhul, kui nahale kantakse kreemi korralikult, kogu keha katmiseks vajalik kogus v&otilde;ib ulatuda kolmandikuni v&auml;iksemast kreemipudelist. Lisaks ei pruugi piisata, kui kreem kantakse nahale ainult hommikul. Kreemi tuleb nahale uuesti kanda n&auml;iteks iga kahe tunni tagant (&uuml;ldjuhul on info kreemitamise sageduse kohta toodud kreemi pakendil). Arvestada tuleb ka sellega, et higistamine v&auml;hendab kreemi toimet. Ka kreemi valimine on keeruline, tuleb l&auml;htuda konkreetse inimese nahat&uuml;&uuml;bist ja arvestada, et kreem ei pruugi anda t&auml;ielikku kaitset (eriti kui seda ei kasutata piisavalt palju ega m&auml;&auml;rita piisava sagedusega).</p> <p>Teiseks ja toimivamaks meetmeks on pikkade aga kergete riiete kandmine. Riided peaksid olema heledat v&auml;rvi (tume riie neelab p&auml;ikest ja inimesel hakkab riiete sees kiiresti palav) ja pikkade varrukate ning s&auml;&auml;rtega, et nahk oleks v&otilde;imalikult suures osas p&auml;ikese eest kaitstud. Kindlasti peaksid riided olema materjalist, mis ei aja higistama ehk naturaalsetest materjalidest nagu puuvill ja lina v&otilde;i siis spetsiaalsetest hingavatest materjalidest. Hea oleks, kui riided ei oleks keha &uuml;mber liibuvad, sest see ajab higistama. Masinatega t&ouml;&ouml;tamisel, n&auml;iteks teet&ouml;&ouml;del ja haljastust&ouml;&ouml;del, tuleb arvestada, et riided ei oleks liiga laiad. Liiga laiad riided v&otilde;ivad takerduda masinate liikuvate osade k&uuml;lge ja p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.</p> <p>Pikkade varrukate ja heledate riiete kandmine on t&otilde;husaks ennetusmeetmeks ka puukide levitatavate haiguste vastu. Loodusesse, metsa, parki v&otilde;i haljasalale t&ouml;&ouml;le minnes panna selga pikkade varrukate ja s&auml;&auml;rtega heledad riided, mille varrukasuu on n&auml;iteks kummiga suletud ning sokid p&uuml;ksis&auml;&auml;rte peal, siis ei saa puugid pugeda riiete alla ja hakata omale hammustamiseks sobivat paika otsima. Ka paistab tume putukas heledate riiete pealt kergemini silma kui tumedate riiete pealt.</p> <p>T&ouml;&ouml;riideid soetades ei tohi &auml;ra unustada peakatet, suviste t&ouml;&ouml;riiete hulka kuulub ka m&uuml;ts.</p> <p>Kui ilmad soojenevad, hakatakse avama v&auml;likohvikud, kus ilusa ilmaga on igati kena istuda ja kohvi nautida. Kuid selleks, et meie klientidena saaksime kohvi nautida, peab ettekandja selle meile kohale tooma.</p> <p>Eelmises T&ouml;&ouml;elu numbris oli juttu t&ouml;&ouml;jalan&otilde;udest, mida t&ouml;&ouml;tajad peavad kandma juhul, kui nende t&ouml;&ouml; on seotud pideva seismise ja k&auml;imisega. Kui m&otilde;elda ettekandjate peale, siis enamik nende t&ouml;&ouml;st on seotud k&auml;imisega. N&auml;iteks m&otilde;&otilde;tis &uuml;ks ettekandja vahetuse jooksul l&auml;bitud vahemaaks 17 kilomeetrit. Kui m&otilde;elda, kui pikk maa on 17 kilomeetrit ja kui mitu tundi selle l&auml;bimiseks kulub, siis on selge, et tegu on korraliku f&uuml;&uuml;silise koormusega nii jalgadele kui ka seljale. M&otilde;elge selle, et peate l&auml;bima 17 kilomeetri pikkuse distantsi &otilde;hukese tallaga baleriinikingades. Ilmselt hakkavad jalad juba paljast m&otilde;tlemisest valutama.</p> <p>Selleks, et pikk k&otilde;ndimine oleks talutav, peavad selleks olema sobivad ja mugavad jalan&otilde;ud. Sobivatel jalan&otilde;udel on seismisest ja liikumisest tulenevate vaevuste &auml;ra hoidmiseks:</p> <ul> <li>kannarihm (kui tegu ei ole kinnise jalan&otilde;uga),</li> <li>kontsa k&otilde;rgus 2-3 cm,</li> <li>tallav&otilde;lvi tugi.</li> </ul> <p>Kui t&ouml;&ouml; toimub v&auml;likohvikus ehk &otilde;uetingimustes, tuleb jalan&otilde;ude soetamisel sellega arvestada. N&auml;iteks kui tee v&auml;likohvikuni kulgeb m&ouml;&ouml;da t&auml;navat v&otilde;i isegi m&ouml;&ouml;da munakiviteed, peavad jalan&otilde;ud oleme piisavalt paksu tallaga, et teel olevate kivikeste peale astumine valus ei oleks. Kindlasti peab jalan&otilde;udel olema kannarihm, kui tegu ei ole kinniste jalan&otilde;udega, sest lahtise kannaga jalan&otilde;udega on komistamise oht suurem. Kui ettekandja kukub n&auml;iteks lauda viidavate jookidega, saab ta ilmselt lisaks kukkumisest saadavatele vigastustele ka lisavigastusi katki l&auml;inud klaasist v&otilde;i talle peale loksunud kuumast kohvist.</p> <p>Autor: Piret Kaljula</p> <p>Artikkel ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta teises numbris.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1633Jevgeni Ossinovski Euroopa Parlamendis: Euroopal tuleb kiiresti kohaneda majanduse ja tööturu muutustega2017-07-13<p><strong>&bdquo;Meie prioriteet on kaasav ja kestlik Euroopa, mis toetab t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumist ja pakub k&otilde;igile oma elanikele v&otilde;rdseid v&otilde;imalusi. Tahame panustada innovatiivse ja digitaalse Euroopa arendamisse, seda k&otilde;igis valdkondades,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister t&auml;na Br&uuml;sselis Euroopa Parlamendi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive- ja sotsiaalkomisjonile (EMPL) ladusas inglise keeles peetud sisukas k&otilde;nes.</strong></p> <p>Jevgeni Ossinovski tutvustas k&otilde;nes Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise t&ouml;&ouml;valdkonna peamisi teemasid ja eesm&auml;rke ning vastas parlamendiliikmete k&uuml;simustele. L&auml;bivad teemad t&ouml;&ouml;valdkonnas on t&ouml;&ouml;tajate vaba liikumine, v&otilde;rdsed v&otilde;imalused ning t&ouml;&ouml;turu arengud.</p> <p>Eesti eesistumise ajal on arutlusel Euroopa sotsiaalsammas, mis k&auml;sitleb inimeste 20 p&otilde;hilist sotsiaalset &otilde;igust nagu v&otilde;rdsed v&otilde;imalused, ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;turule, &otilde;iglased t&ouml;&ouml;tingimused ja sotsiaalne kaitse. &bdquo;Pikaajaline majandusedu eeldab kogu Euroopas suuremat t&auml;helepanu v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste ja adekvaatse sotsiaalse kaitse tagamisele. Muutuv t&ouml;&ouml;turg ja digitehnoloogia areng eeldavad suuremat r&otilde;hku Euroopa Liidu sotsiaalsele m&otilde;&otilde;tmele ning meil on hea meel olla selle teedrajava algatuse eestvedaja j&auml;rgmise poole aasta jooksul,&ldquo; r&auml;&auml;kis Ossinovski.</p> <p>Eesti plaan on j&otilde;uda samba heakskiitmiseni Euroopa Liidu N&otilde;ukogu, Parlamendi ja Komisjoni poolt teise poolaasta jooksul.</p> <p>&Uuml;he olulise teemana k&auml;sitleb Eesti eesistujana ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid puudutava t&ouml;&ouml;&otilde;iguse kaasajastamist. &bdquo;Tahame eesistumise ajal j&otilde;uda ka kokkuleppele, kuidas tagada &uuml;helt poolt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;igused ning teisalt ka ettev&otilde;tete vabaduse pakkuda oma teenuseid Euroopa Liidu &uuml;hisel turul.&ldquo;</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate direktiivi muutmises soovitakse kokkuleppele j&otilde;uda oktoobris toimuval t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite n&otilde;ukogul. Peamine muudatus puudutab t&ouml;&ouml;tasu m&auml;&auml;rasid, millele l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatel on &otilde;igus. Eeln&otilde;u j&auml;rgi peab tasu h&otilde;lmama mitte ainult t&ouml;&ouml;tasu miinimumm&auml;&auml;ra nagu praegu, vaid ka muid t&ouml;&ouml;tasu osi, n&auml;iteks preemiaid.</p> <p>Eesti eesistumise ajal alustatakse ka esimesi arutelusid Euroopa Komisjoni pakutud t&ouml;&ouml;- ja pereelu direktiivi &uuml;le. &bdquo;Me peame tagama t&ouml;&ouml;turul k&otilde;igile v&otilde;rdsed v&otilde;imalused. Meetmed, mis soodustavad hoolduskoormuse jagamist kahe vanema vahel, on v&otilde;rdselt olulised, et anda naistele paremad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;elus ja meestele pereelus osalemiseks,&ldquo; s&otilde;nas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister&nbsp;</p> <p>Euroopa Liidu sotsiaal- ja t&ouml;&ouml;ministrid kohtuvad 19. ja 20. juulil Tallinnas, et arutada t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamise teemat. 13. ja 14. septembril arutatakse Tallinnas toimuval k&otilde;rgetasemelisel tulevikut&ouml;&ouml; konverentsil &bdquo;Future of Work: Making IT E-easy&ldquo; uute t&ouml;&ouml;vormidega seotud k&uuml;simusi.</p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva on 11.&ndash;13. juulini t&ouml;&ouml;visiidil Br&uuml;sselis, kus vastasid Euroopa Parlamendi saadikute k&uuml;simustele Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise sotsiaal-, t&ouml;&ouml;- ja tervisepoliitika kohta.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1632Kõrgetasemeline tulevikutöö konverents toob Tallinnasse valdkonna tippjuhid 2017-07-12<p><strong>Eesti korraldab Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise ajal Tallinnas k&otilde;rgetasemelise konverentsi &bdquo;Tulevikut&ouml;&ouml; &ndash; uus reaalsus, uued lahendused&ldquo;, mis toimub Kultuurikatlas 13.-14. septembril. Rahvusvaheline konverents toob kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonnast, et r&auml;&auml;kida praktilistest lahendustest, mis teevad tulevikut&ouml;&ouml;ga kohanemise oluliselt lihtsamaks.</strong></p> <p>&bdquo;Digitehnoloogiate areng muudab p&otilde;hjalikult meie majandust, &uuml;hiskondi ja t&ouml;&ouml;turgu, mist&otilde;ttu peame juba t&auml;na panustama enam t&ouml;&ouml;tingimuste ja seaduste uuendamisse ning investeerima t&ouml;&ouml;tajate oskustesse ja teadmistesse. E-riigina usume, et tulevikut&ouml;&ouml;s on olulisel kohal nutikad e-lahendused ja &ndash;teenused,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Vajalike muudatuste elluviimine n&otilde;uab poliitikakujundajate tahet ja sotsiaalpartnerite kaasamist, mist&otilde;ttu soovime eesistumise ajal juhtida Euroopa Liidus tulevikut&ouml;&ouml; arutelusid ning teha ettepanekud tulevikut&ouml;&ouml; kohta edasiseks poliitikakujundamiseks t&ouml;&ouml;-, sotsiaal- ja terviseministrite kohtumisel detsembris.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; konverentsi raames on Tallinnasse oodatud 400 osalejat ning &uuml;le 30 esineja. Konverentsi avab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) peadirektor Guy Ryder. Oma teadmisi jagavad Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Komisjoni ja OECD k&otilde;rged esindajad, Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, juhid Euroopa Ameti&uuml;hingute Konf&ouml;deratsioonist ETUC ning Euroopa t&ouml;&ouml;andjate katuseorganisatsioonist BusinessEurope.</p> <p>Lisaks esinevad konverentsil Google&rsquo;i, LinkedIn&rsquo;i,&nbsp; &uuml;le 10 miljoni kasutajaga e-&otilde;ppe platvormi ALISON, infotehnoloogiavaldkonna t&ouml;&ouml;vahendusfirma Jobbatical ning Kanada e-&otilde;ppe platvormi eCampusOntario juhid. Tallinnasse tuleb ka maailma number 1 m&otilde;ttekoja McKinsey Global Institute direktor.</p> <p>Konverentsi sihtgrupp on t&ouml;&ouml;-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonna tippametnikud ning sotsiaalpartnerid, samuti konverentsi teemadega tegelevad Euroopa Liidu asutused ja muud rahvusvahelised organisatsioonid.</p> <p><strong>Lisainformatsioon:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.eu2017.ee">https://www.eu2017.ee</a></li> <li>Twitter: @SoMinEstonia, #fowtallinn</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1629DigiABC viib digioskused tööstusesse2017-07-11<p><strong>T&ouml;&ouml;stussektori t&ouml;&ouml;tajatel on alates augustist v&otilde;imalus osaleda tasuta eesti- ja venekeelsetel koolitustel, et omandada algteadmised arvutikasutamisest.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;stussektori t&ouml;&ouml;tajate arvutioskuste t&auml;iendamise vajadus v&auml;ltimatu. &ldquo;T&ouml;&ouml;andjad, kes teadlikult panustavad oma t&ouml;&ouml;tajate digitaalsesse kirjaoskusesse, saavutavad t&ouml;&ouml;stuse j&auml;rjepidevas digitaliseerimise ja automatiseerimise protsessis m&auml;rgatava konkurentsieelise,&rdquo; s&otilde;nas Tamsar.</p> <p>IT Koolituse juhataja Martin Palm &uuml;tles, et DigiABC koolitused tehakse huvilistele lihtsasti k&auml;ttesaadavaks. &bdquo;Viime koolitused inimestele v&otilde;imalikult l&auml;hedale, mist&otilde;ttu need toimuvad &uuml;le Eesti. Lisaks saadame meeleldi oma koolitaja koos vajaliku tehnikaga ka ettev&otilde;ttesse nn tellimuskoolitusi l&auml;bi viima ning ettev&otilde;tte jaoks on see t&auml;iesti tasuta,&ldquo; lisas Palm.</p> <p>Augustis alguse saavatel koolitustel &otilde;pitakse n&auml;iteks iseseisvalt arvutit ja elektronposti kasutama, internetist infot otsima, dokumente ja tabeleid looma ning ID-kaarti ja digiallkirjastamist kasutama. Koolituse sisu p&otilde;hineb rahvusvahelisel digitaalse kirjaoskuse raamistikul DigiComp.</p> <p>DigiABC projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist &bdquo;Digitaalse kirjaoskuse suurendamine&ldquo; ning selle rakendamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti viivad ellu IT Koolitus ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p><strong>Lisainfo:</strong></p> <p><a href="http://www.digiabc.ee">www.digiabc.ee</a></p> <p>Koolitustele registreerimise ja lisainfo telefon: <span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">+372 618 1727</span></p> <p><span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></span></p> <p><span class="baec5a81-e4d6-4674-97f3-e9220f0136c1" style="white-space: nowrap;">Foto: pixabay/bschut</span></p> <p></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1628Töökeskkonna nõuded muutuvad selgemaks ning vähendavad ettevõtjate halduskoormust2017-07-10<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmise eeln&otilde;u, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;andjate halduskoormust ning muuta t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded eesm&auml;rgip&auml;rasemaks.</strong></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus vajas uuendamist, sest selles oli palju ajale jalgu j&auml;&auml;nud b&uuml;rokraatian&otilde;udeid. Formaalsete kohustuste asemel suuname ettev&otilde;tjaid reaalselt looma ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;K&otilde;ige olulisem on see, et uue korra j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded t&ouml;&ouml;tajale arusaadavamad ning t&ouml;&ouml;andja jaoks lihtsamini ning v&auml;iksemate kuludega rakendatavad.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll muutub tulevikus eesm&auml;rgip&auml;rasemaks ning kaitseb t&ouml;&ouml;tajat senisest paremini vahetut m&otilde;ju omavate ohtude korral. T&ouml;&ouml;taja tuleb suunata tervisekontrolli l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest.</p> <p>Uus kord annab t&ouml;&ouml;andjatele senisest rohkem otsustus&otilde;igust, n&auml;iteks on t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning esmaabi edaspidi ettev&otilde;tte vajadustest l&auml;htuv. V&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml; erip&auml;ra ja ohtlikkust, on t&ouml;&ouml;andjal senisest rohkem v&otilde;imalusi otsustada t&ouml;&ouml;tajate juhendamise viisi ja l&auml;biviijate &uuml;le.</p> <p>Muudatustega v&auml;hendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu j&auml;&auml;nud kohustusi. N&auml;iteks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igus loobuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel topeltmenetlust.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kavatsus sai koosk&otilde;lastusringilt hulgaliselt tagasisidet. Ettepanekuid tegid nii ministeeriumid, allasutused- T&ouml;&ouml;inspektsioon ja Terviseamet, samuti sotsiaalpartnerid, sealhulgas Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ning Eesti Kaubandus- T&ouml;&ouml;stuskoda, samuti huvigrupid, n&auml;iteks Eesti T&ouml;&ouml;tervishoiuarstide Selts, Eesti Advokatuur, Eesti Punane Rist ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele esitatud eeln&otilde;u: <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ad5c3c0-7d84-4557-a4b9-f92d78049cb6#5S7nDvVS">http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ad5c3c0-7d84-4557-a4b9-f92d78049cb6#5S7nDvVS</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1627Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused2017-07-10<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemiga seotud seadusemuudatuste ettepanekud. Esimeses etapis kehtestatakse isadele t&auml;iendav 30-p&auml;evane individuaal&otilde;igus vanemah&uuml;vitisele,&nbsp; muudetakse paindlikumaks vanemah&uuml;vitisega samaaegselt tulu teenimine ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.</strong></p> <p>&bdquo;Soovime, et peredel oleks rohkem v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu planeerimisel ning peame oluliseks lapse eest hoolitsemise jagamist ema ja isa vahel,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Kehtiv vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steem on helde ja ainulaadne, kuid sellele on ette heidetud v&auml;hest paindlikkust &ndash; seda n&uuml;&uuml;d muutma hakkamegi. Teiste riikide kogemus n&auml;itab, et paindlikum s&uuml;steem motiveerib ka isasid rohkem laste kasvatamises osalema. Kui vanemal on aga v&otilde;imalik lapse k&otilde;rvalt n&auml;iteks kodus t&ouml;&ouml;tada, on &otilde;iglane, kui ta saab seda muretult teha.&ldquo;</p> <p>Eeln&otilde;us v&auml;lja pakutud muudatused:</p> <ul> <li>isal on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da isapuhkusele senise 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva asemel 30 p&auml;evaks ning kasutada oma &otilde;igust emaga samal ajal v&otilde;i eraldi;</li> <li>isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitise saamise &otilde;igus ei s&otilde;ltu isa eelnevast t&ouml;&ouml;suhtest ega t&ouml;&ouml;tamise lepingulisest vormist;</li> <li>vanemah&uuml;vitise maksmist saab peatada ja j&auml;tkata vastavalt isiku soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni;</li> <li>vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist ilma, et h&uuml;vitist v&auml;hendataks;</li> <li>senised lapsehooldustasu vahendid integreeritakse vanemah&uuml;vitise skeemi.</li> </ul> <p>Sotsiaalkaitseministri s&otilde;nul on muudatuste rahastamiseks kavas raha &uuml;mber jaotada skeemisiseselt ning olulisi lisakulusid riigieelarvele ei kaasne. Isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis ning vanemah&uuml;vitise v&auml;hendamise valemi muudatused kaetakse eeln&otilde;u kohaselt lapsehooldustasu ja isapuhkuse tasu integreerimisega uude skeemi. &bdquo;Alam- ja keskmise palga kasvuga seoses tuleb arvestada, et ka kulutused vanemah&uuml;vitisele kasvavad aasta-aastalt. Samas loob uus s&uuml;steem paremad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamiseks, mist&otilde;ttu prognoosime, et lapsevanemate aktiivsus t&ouml;&ouml;turul suureneb ning sellega kaasneb ka t&auml;iendav maksutulu,&ldquo; lisas Iva.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele saadetud eeln&otilde;uga tehakse muudatusi kolmes seaduses:&nbsp; pereh&uuml;vitiste, maksukorralduse ja t&ouml;&ouml;lepingu seadustes. Eeln&otilde;u esitamine Vabariigi Valitsusele on kavas t&auml;navu s&uuml;gisel.</p> <p>Muudatused on kavandatud j&otilde;ustuma etapiviisi kuni l&otilde;pliku rakendumiseni 2020. aastal. &Uuml;lej&auml;&auml;nud seadusemuudatuste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis h&otilde;lmavad rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust ja lapsepuhkust ning nendega seotud h&uuml;vitisi, j&auml;tkatakse l&auml;hikuudel.</p> <p>Koosk&otilde;lastamisele esitatud eeln&otilde;u : <a href="https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6">https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3854a43e-003e-4d53-b9b1-0ca62e112ab6</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeerium-saatis-kooskolastamisele-vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1626Kas asendajat peab ka juhendama?2017-07-10<p><strong>Mu laps sai &auml;sja 18 ja l&auml;ks suvehooajaks ajutiselt &uuml;hte kohvikusse t&ouml;&ouml;le. Tema &uuml;lesanne on teisi asendada ja aidata erinevate t&ouml;&ouml;dega, mis parasjagu tegemist vajavad. T&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid jagavad talle erinevad t&ouml;&ouml;tajad, aga keegi ei seleta t&auml;pselt, kuidas ta neid &uuml;lesandeid t&auml;itma peab. Ta on pidanud t&ouml;&ouml;tama n&auml;iteks k&ouml;&ouml;gimasinatega, millega ta pole kunagi varem kokku puutunud. Kas t&ouml;&ouml;andja ei pea teda enne t&ouml;&ouml;d juhendama?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab enne t&ouml;&ouml;le asumist korraldama t&ouml;&ouml;tajale asjakohase juhendamise ja v&auml;lja&otilde;pe. Ta peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama, kuidas konkreetseid t&ouml;id &otilde;igesti ja ohutult teha ja millised on v&otilde;imalikud riskid. Noore t&ouml;&ouml;taja puhul tuleb juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, sest noorel ei ole tihti eelnevaid kogemusi ja ta ei pruugi n&auml;ha ette v&otilde;imalikke ohtusid. T&ouml;&ouml;tajat tuleb juhendada ka siis, kui tegemist on asendajaga v&otilde;i muud moodi ajutise t&ouml;&ouml;tajaga olenemata t&ouml;&ouml;suhte pikkusest.</p> <p>Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on t&ouml;&ouml;andja korraldada, enamasti teevad seda kogenud p&auml;devad t&ouml;&ouml;tajad. Seega tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas uus t&ouml;&ouml;taja vastu v&otilde;etakse ja kes konkreetselt teda juhendama hakkab. Juhendamine on oluline ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded muutuvad v&otilde;i lisandub uusi &uuml;lesandeid. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;tajat on juhendatud ja &otilde;petatud kohviku klienditeenindaja t&ouml;&ouml; osas, kuid asendamistega seoses tuleb ka k&ouml;&ouml;gis abit&ouml;id teha.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab veenduma, et t&ouml;&ouml;taja on asjadest aru saanud ning oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutada. Kuni t&ouml;&ouml;andjal seda veendumust pole, peab t&ouml;&ouml;tajal olema toeks ja abiks keegi, kes tema tegevust j&auml;lgib, vajadusel korrigeerib ja vastab k&uuml;simustele. Kui t&ouml;&ouml;tajale ei ole selgitatud, millised on &otilde;iged t&ouml;&ouml;v&otilde;tted v&otilde;i ta ei ole juhistest aru saanud, tuleks sellest kindlasti t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kida ja k&uuml;sida vastavat juhendamist. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest, mille t&auml;itmine seab ohtu tema enda v&otilde;i teiste elu ja tervise.&nbsp;</p> <p><strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta</a></strong>.</p> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1625Ene Ergma tööelu 7 hetke2017-07-07<p><strong>Ene Ergma r&auml;&auml;kis ajakirjale T&ouml;&ouml;elu seitsmest m&auml;lestusv&auml;&auml;rseimast hetkest oma t&ouml;&ouml;elus. Avaldame intervjuu n&uuml;&uuml;d ka portaalis.</strong></p> <p><strong>Mis oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja kirkaim m&auml;lestus sellest?</strong></p> <p>Oma esimesele t&ouml;&ouml;kohale asusin siis, kui &otilde;ppisin esimesel kursusel Tartu &Uuml;likoolis. L&auml;ksin t&ouml;&ouml;le dotsent Reineti laborisse, kus tegeleti peamiselt aerosoolidega. Ma olin seal t&ouml;&ouml;l osalise koormusega. H&auml;rra Reinetile j&auml;in silma ilmselt sellega, et olin p&auml;rit Viljandist nagu temagi. Teiseks olin ma ainuke eestlasest tudeng vene grupis, mis oli veidi eksootiline.</p> <p>&Uuml;hte konkreetset m&auml;lestust sellest ajast on raske v&auml;lja tuua, sest esimese kursuse tudengina oled sellises keskkonnas kui tita, kellel on palju avastamisr&otilde;&otilde;mu. Seal vaatasin k&otilde;igile laboris pikalt t&ouml;&ouml;tanud inimestele alt &uuml;lesse. Mul oli suur soov nende inimeste k&auml;est teada saada, mida ja kuidas nad seda teevad. M&auml;letan, et meil t&ouml;&ouml;tas seal &uuml;ks huvitav inimene, kelle nimi oli Elgas ja ta tegeles elektrooniliste skeemide kokkupanemisega. See oli minu jaoks &auml;&auml;retult p&otilde;nev, kuidas ta suutis lugeda skeemi ilma, et ta midagi paberil rehkendaks. Ta oli suurep&auml;rane spetsialist, kes teadis peast, kuidas sellised skeemid t&ouml;&ouml;tavad. Kui oled ikka kaua aega m&otilde;ne asja kallal t&ouml;&ouml;tanud, siis oskad juba ilma paberil arvutamata j&otilde;uda &otilde;igete tulemusteni.</p> <p><strong>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</strong></p> <p>K&otilde;ige kaalukam on see, et kui sul on unistus, siis p&uuml;&uuml;a seda unistust t&auml;ita. Siis saad oma ettev&otilde;tmistest ka rahulduse. Mida raskem tundub alguses unistuse t&auml;itmine, seda suurem on hiljem rahuldus.</p> <p>Teine asi, mida tuleb alati meeles pidada, on see, et kui oled j&otilde;udnud m&otilde;nele positsioonile, siis kakle endast k&otilde;rgematega ja &auml;ra kunagi alanda neid, kes sulle alluvad.</p> <p><strong>Kui saaksid noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</strong></p> <p>Noorena ei olnud mul neid teadmisi, mida ma olen oma pika t&ouml;&ouml;elu jooksul saanud. Kui ma saaksin noorele iseendast midagi &ouml;elda, siis &uuml;tleksin kohe, et vaata, mida k&otilde;ike olen ma valesti teinud, ja soovitaksin nendest vigadest &otilde;ppida. Tean v&auml;ga h&auml;sti, et see soovitus v&auml;ga ei lenda, kuna noorel inimesel on s&uuml;gav veendumus (v&auml;hemalt nii oli see minul), et mina niisuguseid vigu ei teeks, aga kui l&ouml;&ouml;d ise oma nina veriseks, siis saad asjadest alles p&auml;ris t&otilde;siselt aru. Oma vigadest on v&auml;ga valus &otilde;ppida.</p> <p>&Uuml;he asja, mille tegin endale selgeks, on see, et pea alati meeles, et ei tasu otsida vigu teistes, kui sinul l&auml;heb halvasti. Isegi kui need vead on olemas ja teised ongi s&uuml;&uuml;di, siis m&otilde;tle alati selle &uuml;le, mida sina ise tegid valesti. Kui hakkad sellest aru saama, siis on v&otilde;imalik v&auml;ga palju vigu v&auml;ltida.</p> <p><strong>Palun nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on teile &otilde;petanud.</strong></p> <p>Ma olen t&ouml;&ouml;tanud kolmel elualal &ndash; teadlasena, &otilde;ppej&otilde;una ja l&uuml;hikese aja ka amat&ouml;&ouml;rpoliitikuna. Kui r&auml;&auml;gime elukestvast &otilde;ppest, siis teadlase jaoks on k&uuml;simus, kas sa pead kogu aeg &otilde;ppima, m&otilde;ttetu k&uuml;simus. Niipea, kui loobud &otilde;ppimisest, oled sa minevik. Elukestev &otilde;pe ja eri teemade vastu huvi tundmine on v&auml;ga oluline. Samuti peab olema julgust midagi muuta.</p> <p>N&auml;itlejate juures olen ma alati kadestanud, et t&auml;nu oma elukutsele saavad nad l&auml;bi elada v&auml;ga palju elusid. Teistel ei ole v&otilde;imalust oma eluea jooksul n&otilde;nda palju ameteid proovida. Minagi olen t&ouml;&ouml;tanud vaid kolmel elualal.</p> <p>Poliitiku juures s&otilde;ltub k&otilde;ik inimesest endast. Mina ei pidanud poliitikasse minnes kellelegi t&otilde;estama, et kes ma olen. Paljud inimesed, eriti noored, kes poliitikasse l&auml;hevad, peavad aga hakkama t&otilde;estama, miks nad sinna l&auml;ksid. Ma ei soovita &uuml;helegi noorele inimesele liiga vara poliitikasse minna. Soovitan k&otilde;igil kogeda natuke reaalset elu, t&ouml;&ouml;tada n&auml;iteks teaduses v&otilde;i luua oma ettev&otilde;te. Nii saab endale koguda m&otilde;ne valdkonna teadmiste ja kogemuste pagasi, et sellega siis poliitikasse minna. Kui sa pole poliitikuna p&auml;ris eluga kunagi kokku puutunud, siis iseloomustab seda h&auml;sti n&otilde;ukogudeaegne v&auml;ljend &bdquo;n&auml;ed elu l&auml;bi musta Volga akna&ldquo;.</p> <p>Osade valdkondade nagu ka poliitika osas arvatakse, et see on tore elu ja ollakse kuulus. Varajasel kuulsusel on bumerangiefekt. See on v&auml;ga valus, kui juba noore inimesena saad kuulsaks ja hiljem visatakse sind justkui pr&uuml;gikasti. See juhtub suure t&otilde;en&auml;osusega ja ma ei soovi seda &uuml;helegi noorele inimesele.</p> <p><strong>Milline on olnud teie k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</strong></p> <p>Mul on olnud mitu pingelist perioodi. &Uuml;ks pingelisemaid oli veidi &uuml;le k&uuml;mne aasta tagasi, kui oli pronksi&ouml;&ouml;. M&auml;letan, et suhtlesin telefonitsi toonase Vene riigiduuma esimehe Gr&otilde;zloviga ja palusin riigiduuma esindajatel Eestisse tulla, et olukord rahulikult lahendada. Riigiduuma esindajad ka tulid Tallinnasse.</p> <p>Samuti oli keeruline aeg, kui Eestis oli finants- ja majanduskriis. Enne seda oli paljudel tekkinud tunne, et muudkui lendad ja lendad ega j&auml;&auml;gi pidama. Kriisi tekkimise j&auml;rel oli v&auml;ga keeruline leida lahendusi tekkinud olukorrale.</p> <p>Varasemast meenub aeg Moskvas, kui t&ouml;&ouml;tasin Teaduste Akadeemias &uuml;he instituudi teadusliku sekret&auml;rina. Toona toimus v&otilde;imuv&otilde;itlus ja juhtusin lugema kirju, mida saadeti KGB-sse. Ei olnud just eriti meeldiv, kui n&auml;gid kirjades oma nime.</p> <p>Sellised olukorrad karastavad inimest. Kui inimene elab vati sees ja ta on harjunud, et teda hoitakse, siis on teda v&auml;ga lihtne erakorraliste asjadega rivist v&auml;lja l&uuml;&uuml;a. Mida varem oled katsumustega kokku puutunud, seda paremini kohaned. Kui noorest peast pekstakse, siis on k&uuml;ll valus, aga v&auml;hemasti tead, et sul on aega haavu parandada. Kui hakatakse peksma vanast peast, siis haavad ei pruugi enam paraneda.</p> <p><strong>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</strong></p> <p>Kui r&auml;&auml;kida teadusest, siis p&otilde;hiline on see, et teeksid seda asja armastusega. Teaduses ei &otilde;nnestu k&otilde;ik kohe esimesel korral ja vahepeal jooksed peaga vastu seina. Kui teed asja armastusega, siis j&auml;tkad ja naudid oma t&ouml;&ouml;d. M&auml;letan aega, kui kasutusel olid esimesed arvutid. Need lihtsustasid arvutamist, aga arvutite kasutamise aeg oli piiratud. Nii pidin &ouml;&ouml;de kaupa arvutusi tegema, aga minu jaoks oli see v&auml;ga p&otilde;nev ja see meeldis mulle.</p> <p>Kui inimene vihkab seda, mida ta teeb, siis on see v&auml;ga suur &otilde;nnetus. Meie k&otilde;igi heaolu s&otilde;ltub &uuml;ksteisest ja iga&uuml;ks annab oma panuse &uuml;hiskonna ehitamisse. Kui inimene vihkab oma t&ouml;&ouml;d, siis see v&otilde;ib negatiivselt m&otilde;juda veel suuremale ringile inimestele.</p> <p><strong>Millise soovituse(d) annaksid alustavale ametikaaslasele?</strong></p> <p>Armastage seda, mida te teete. See on k&otilde;ige olulisem. Kui inimene on armunud, siis on seda kohe tunda. Ta on siis nii s&uuml;mpaatne ja teeb k&otilde;ike armastusega. Kui teed oma t&ouml;&ouml;d armastusega, siis hakkavad ka teised seda kirega tegema. Kui tunned, et praegune t&ouml;&ouml; ei ole hinge j&auml;rgi, siis v&otilde;ta julgus kokku ja otsi endale teine t&ouml;&ouml;.</p> <p>T&ouml;&ouml;d otsides ei tohi lasta end eksitada. Vahel valitakse t&ouml;&ouml; selle j&auml;rgi, et see tundub prestiižne, aga l&otilde;puks ollakse seal &otilde;nnetud ja kannatatakse.</p> <p>Noortele inimestele &uuml;tlen, et tundke r&otilde;&otilde;mu sellest, et olete noored. &Auml;rge m&otilde;elge ennast vanaks. K&otilde;ige hirmsam on see, kui noor inimene m&otilde;tleb ennast vanaks ja t&auml;htsaks. Kui oled noor, siis ole noor, sest vana saab olla kaua aega.</p> <p>Intervjuu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta&nbsp;teises numbris.</p> <p>Intervjueeris: Hannus Luure</p> <p>Foto: pixabay/Alexis Fotos</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1624Ka sorteerimata jäätmed võivad põhjustada tööõnnetuse2017-07-06<p><strong>Uuest aastast hakkas j&auml;lle T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuma rubriik "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da", milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni spetsialist anal&uuml;&uuml;sib juhtunud &otilde;nnetust ning juhib t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja pani t&auml;is pr&uuml;gikotti pr&uuml;gikonteinerisse. Pr&uuml;gikotis oli klaasikild, mis tuli t&otilde;stmise ajal kotist l&auml;bi ja vigastas t&ouml;&ouml;taja k&auml;tt. T&ouml;&ouml;tajal olid pr&uuml;gikoti teisaldamise ajal k&auml;es tavalised t&ouml;&ouml;kindad. T&ouml;&ouml;tajal oli l&otilde;ikamise tulemusena vasakus labak&auml;es haav ja ta viibis vigastuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel 18 p&auml;eva.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks on teise t&ouml;&ouml;taja poolt ohutusn&otilde;uete rikkumine. Ettev&otilde;ttes on olemas juhend pr&uuml;gi sorteerimise kohta ja tulenevalt pr&uuml;gi sorteerimise korrast on olemas ka eraldi konteinerid klaasi jaoks. &Otilde;nnetus juhtus sellep&auml;rast, et kaast&ouml;&ouml;taja oli pannud klaasi valesse konteinerisse.</p> <p>See &otilde;nnetus, mis t&otilde;i t&ouml;&ouml;tajale kaasa suhteliselt&nbsp; pika t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse, oleks olnud v&auml;ga lihtsalt &auml;rahoitav, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad j&auml;rgiksid reegleid. Kui t&ouml;&ouml;taja oma tegevusi hoolikalt l&auml;bi ei m&otilde;tle ja kehtestatud reegleid ei j&auml;rgi v&otilde;ib tema ise v&otilde;i kaast&ouml;&ouml;taja viga saada.</p> <p>Samalaadsete &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks viis t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi t&auml;iendjuhendamise j&auml;&auml;tmete sorteerimise ja selle olulisuse kohta. Lisameetmena v&auml;ljastatakse t&ouml;&ouml;tajatele pr&uuml;gikottide k&auml;itlemiseks l&otilde;ikekindlad kindad.</p> <p>Foto: pixabay/cocoparisienne</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=16183D-printimine ja töötajate jälgimine: uus tööstusrevolutsioon?2017-07-06<p>Tehnoloogia m&auml;ngib &uuml;ha suurenevat rolli t&ouml;&ouml;kohal ja muudab inimeste t&ouml;&ouml;viise. See v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;tajatele hea, kuid v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka uusi ja tekkivaid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu riske. EU-OSHA avaldas kaks uut ekspert&uuml;levaadet, milles vaadeldakse teatud liiki tehnoloogia kasutamist t&ouml;&ouml;kohal: &uuml;hes anal&uuml;&uuml;sitakse 3D-printimist (lisaainete tootmine) ja v&otilde;imalikke uusi riske vastutuse, kasutatud materjalide, paindlike t&ouml;&ouml;viiside ja t&ouml;&ouml; monotoonsuse osas. Teises ekspert&uuml;levaates keskendutakse t&ouml;&ouml;tajate j&auml;lgimisele heaolu tekitava tehnoloogia abil, mis on juba paljudes t&ouml;&ouml;kohtades olukorda t&auml;ielikult muutnud.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/3d-printing-new-industrial-revolution/view" target="_blank">3D-printimine t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/monitoring-technology-workplace/view" target="_blank">J&auml;lgimistehnoloogia t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikas:<a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/3d-printing-and-monitoring-workers-new-industrial-revolution" target="_blank"> EU-OSHA</a></p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1615Tööinspektsioon: autopesulates tuleb kemikaale ohutumalt käsitleda2017-07-04<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiu ning t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda autopesulates. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati 12 autopesulat. Tuvastati 73 rikkumist ning 51 rikkumise kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis, kuidas t&auml;idetakse ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;udeid autopesulates. Autopesulate peamised riskid on seotud ohtlike kemikaalidega, oskusega neid k&auml;idelda ning tagada t&ouml;&ouml;tajate ohutus. Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, mida t&ouml;&ouml;andja on teinud erinevate ohutegurite v&auml;ltimiseks v&otilde;i nende m&otilde;ju v&auml;hendamiseks. P&otilde;hit&auml;helepanu suunati ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise ohutusele nii vajaliku ventilatsiooni, ohutuskaartide, juhendite kui juhendamise osas. Samuti kontrolliti, kuidas on korraldatud t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll ning esmaabi andmine kohapeal.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul j&auml;tab suhtumine ohutult t&ouml;&ouml;tamisse autopesulates t&otilde;siselt soovida. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjad polnud hinnanud adekvaatselt t&ouml;&ouml;ga seotud riske ning seet&otilde;ttu j&auml;id need ka maandamata,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;T&otilde;siseid puuduj&auml;&auml;ke leidsime pea k&otilde;igis ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korralduses. T&ouml;&ouml;tajaid ei saadeta tervisekontrolli, kuigi t&ouml;&ouml;l puututakse kokku ohtlike kemikaalidega. Puudusi leidsime ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamisel,&ldquo; s&otilde;nas Oja. Rahule v&otilde;is j&auml;&auml;da m&otilde;istlike lahendustega raskuste k&auml;sitsi teisaldamisel, puhkepausidega ning t&ouml;&ouml;tajate olmeruumidega. Samuti on pesulates l&auml;bi m&otilde;eldud esmaabi korraldus.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis enne sihtkontrolli m&auml;rgukirja 56 ettev&otilde;ttele. Juhuvalikuga k&uuml;lastati ja kontrolliti 12 ettev&otilde;tet Tallinnas, Tartumaal ning L&auml;&auml;ne-Virumaal. Kontrollitute puhul oli tegemist v&auml;ikeettev&otilde;tetega, kus keskmine t&ouml;&ouml;tajate arv oli 2,6. &nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub ettev&otilde;tjatele tasuta t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenust. Konsultant n&otilde;ustab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimiss&uuml;steemi loomisel. Teda saab kutsuda nii ettev&otilde;tte &uuml;ldisele konsulteerimisele, mis h&otilde;lmab kogu t&ouml;&ouml;keskkonda ja dokumentatsiooni kui ka kindla t&ouml;&ouml;keskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultanti saab kutsuda oma ettev&otilde;ttesse kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti|&auml;t|ti.ee</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/716" target="_blank">keemilised ohutegurid</a>;<br /><a href="/redirect/2292" target="_blank">tervisekontroll</a>.</li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1613Kas tööandja võib mu puhkuse katkestada?2017-07-03<p><strong>T&ouml;&ouml;tan &uuml;hes toiduainetet&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;ttes mehaanikuna. J&auml;in peale jaanip&auml;eva graafikuj&auml;rgsele puhkusele. Plaanisin juulikuu teisel n&auml;dalal k&uuml;lastada oma &otilde;e peret Soomes, ostsin juba varakult v&auml;lja laevapiletidki. T&auml;na sain t&ouml;&ouml;andjalt &auml;kki s&otilde;numi telefoni, kus t&ouml;&ouml;andja soovib minu kiiret naasmist t&ouml;&ouml; juurde. Tema s&otilde;nul kannatab tootmisliini rikke t&otilde;ttu toodangu valmimine ning nii v&otilde;ivat ettev&otilde;te saada kaela suured leppetrahvid. Kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus minu puhkus taoliselt katkestada ja mind t&ouml;&ouml;le kutsuda?</strong></p> <p><strong>Vastab t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Leonid Siniavski:</strong> T&ouml;&ouml;andja koostab ettev&otilde;tte puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle t&ouml;&ouml;tajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava ei saa t&ouml;&ouml;andja &uuml;ldjuhul &uuml;hepoolselt muuta, selleks on vajalik t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokkulepe. Siiski annab seadus teatud juhtumil t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse t&ouml;&ouml;taja puhkus kas katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja puhkuse katkestada v&otilde;i edasi l&uuml;kata &uuml;ksnes etten&auml;gematu olulise t&ouml;&ouml;korralduse h&auml;davajaduse t&otilde;ttu, eelk&otilde;ige kahju tekkimise &auml;rahoidmiseks. Tegemist peab olema erandliku olukorraga, mida ei olnud v&otilde;imalik ette n&auml;ha ja mida ei ole v&otilde;imalik muul viisil lahendada, kui t&ouml;&ouml;taja puhkus katkestada, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le kutsuda ning t&ouml;&ouml;ajakava vastavalt &uuml;mber teha.</p> <p>Puhkuse katkestamisel v&otilde;i edasil&uuml;kkamisel tuleb t&ouml;&ouml;tajale kasutamata j&auml;&auml;nud puhkuseosa anda vahetult p&auml;rast kiire t&ouml;&ouml;&uuml;lesande lahenemist v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel mingil muul ajal. T&ouml;&ouml;andja peab lisaks veel arvestama sellega, et kui ta katkestab t&ouml;&ouml;taja puhkuse, peab ta seaduse kohaselt h&uuml;vitama t&ouml;&ouml;tajale puhkuse katkestamisest v&otilde;i edasil&uuml;kkamisest tulenevad kulud.</p> <p>Ehk siis, t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib Teie puhkuse erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu teatud ajaks katkestada ning Teid t&ouml;&ouml;le kutsuda, kuid peab sealjuures h&uuml;vitama Teile puhkuse katkestamisega seonduvad kulud (nt laevapiletite maksumuse, nende &uuml;mbervahetamisega seotud kulud jmt).</p> <p><strong><a href="/redirect/395" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhkuse katkestamisest v&otilde;i edasil&uuml;kkamisest</a></strong></p> <p>Foto: pixabay/Dariusz Sankowski</p>http://tooelu.ee/et/uudised&nID=1611Kristjan Otsmann jagab läbipõlemise õppetunde2017-06-30<p><strong>Kui v&otilde;tsin koolitaja Kristjan Otsmanniga &uuml;hendust, et saada n&otilde;usolekut T&ouml;&ouml;elu intervjuu jaoks, saatis ta vastuseks enneolematult p&otilde;hjaliku e-kirja. V&auml;hemalt kuu aega ette olid teada ajavahemikud, millal oleks v&otilde;imalik kokku saada, millal oleks v&otilde;imalik vestelda telefoni teel ning t&auml;psed asukohad, kus ta nendel aegadel viibib. &bdquo;Ma lihtsalt ennetasin k&uuml;simusi, mis ma teadsin, et tulevad,&ldquo; p&otilde;hjendab Kristjan p&otilde;hjalikkust. See hoidis t&otilde;epoolest aega oluliselt kokku.</strong></p> <p><strong>Mis teid &otilde;nnelikuks teeb?</strong></p> <p>Kooselu ehk minu abikaasa ja kuus last. Esimese ringi lapsed on 18, 22, 26 ja teise ringi lapsed on &uuml;ks poolteist, teine peatselt neli ja kolmas peatselt seitse aastat vanad.</p> <p><strong>Millal te l&auml;bi p&otilde;lesite?</strong></p> <p>Ma olen kaks korda l&auml;bi k&auml;rsanud. Esimene kord olin loll ega saanud aru, et olen l&auml;bi p&otilde;lenud. Ma arvan et umbes 2000 oli esimene laks ja 2004 oli teine laks, mul on v&auml;ga halb aastam&auml;lu ja t&auml;pselt ei m&auml;leta.</p> <p><strong>2002 oli internetis leiduva info p&otilde;hjal teie murdepunkt.</strong></p> <p>See oli aasta, kui ma pidin endaga midagi ette v&otilde;tma. 1990. l&otilde;pus oli n&otilde;rgem k&auml;rssamine. Siis &uuml;tles organism &uuml;les ja nakatusin tiisikusse. See on haigus, mida normaalne inimene endale k&uuml;lge ei noki, n&otilde;rga ja kurnatud organismi haigus. Ma ei &otilde;ppinud sellest. M&otilde;ni aasta hiljem sain teise laksu k&auml;tte ja siis sain aru, et n&uuml;&uuml;d tuleb midagi ette v&otilde;tta.</p> <p><strong>Ehk olite l&auml;bi p&otilde;lenud mitu aastat j&auml;rjest?</strong></p> <p>Rajale tagasi j&otilde;udmine v&otilde;tab aega kaks kuni neli aastat, eriti kui sa korralikult l&auml;bi k&auml;rssad. See ei t&auml;henda seda, et inimene oleks t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu kaks kuni neli aastat &ndash; lihtsalt t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on m&otilde;nev&otilde;rra tagasihoidlik.</p> <p><strong>Millised on need konkreetsed m&auml;rgid, kuidas inimene ise v&otilde;i keegi k&otilde;rvalt saaks aru, et ta on l&auml;bi p&otilde;lenud?</strong></p> <p>Esimene m&auml;rk on see, et asjad ei saa valmis. Teine on see, et mitmel puhul t&ouml;&ouml;tunnid ja t&ouml;&ouml;p&auml;evad l&auml;hevad v&auml;ga pikaks, aga tulemusi ei tule. Kolmandaks, osa asju, mis muidu pakuvad lusti, enam ei tee seda. Neljandaks l&ouml;&ouml;vad v&auml;lja mingisugused kompensatoorsed mehhanismid &ndash; kes v&otilde;tab napsu, kes ajab vastassugupoolt taga, kes hakkab harrastusprofisportlaseks. See on p&uuml;&uuml;d ennast t&otilde;estada kusagil mujal, kui t&ouml;&ouml;elu t&auml;iega lappab ja inimene ei taha tunnistada, et tegelikult lappab. Samamoodi muud d&uuml;stressim&auml;rgid: &auml;rritus suureneb, kriitikameel v&auml;heneb. Need on p&otilde;hilised m&auml;rgid, mida ma n&auml;en enda ja teiste juures.</p> <p><strong>Kuulan teid ega saa aru. Mis vahe on l&auml;bip&otilde;lenud inimesel ja harilikul k&auml;pardil, kes ei saa oma t&ouml;&ouml;ga hakkama?</strong></p> <p>K&auml;pardeid ei ole olemas! Kui inimene ei saa oma t&ouml;&ouml;ga hakkama, siis on tal j&auml;relikult mingi motivatsiooni-, oskuste, teadmiste v&otilde;i eelduste puudus. K&auml;pardlus on v&auml;hendatav.</p> <p>Vahe on selles, et kui protsessi alguses on k&auml;pardi potentsiaal &uuml;sna avamata, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisel inimesel on potentsiaal olemas ja ta rakendab seda potentsiaali maksimaalselt. Kui toimub l&auml;bip&otilde;lemise krahh, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;imeline inimene lendab allapoole igasuguse k&auml;pardluse taset. Siis on potentsiaal null, paak on t&uuml;hi. P&uuml;&uuml;ad k&uuml;ll, aga ikka ei tule v&auml;lja, kuigi tead, et vanasti tuli. K&auml;pardil ei tulegi asjad v&auml;lja, l&auml;bi p&otilde;lenud inimesel on asjad varem v&auml;lja tulnud ja enam ei tule.</p> <p><strong>Kas l&auml;bip&otilde;lemine on paratamatu?</strong></p> <p>Ei ole, kui inimesel on olemas sisemine ja v&auml;line turvav&otilde;rk. Sisemine turvav&otilde;rk t&auml;hendab, et ma armastan seda, mida ma teen. Mih&aacute;ly Cs&iacute;kszentmih&aacute;lyi kasutab sellist m&otilde;istet nagu autoteelilisus ehk kulgeva tegutsemise kogemus. Kui kulgev kogemus on olemas, siis inimene p&otilde;leb harva l&auml;bi. Kulgemine on protsessi nautimine ja n&auml;gemine, et asjad saavad valmis. Teisis&otilde;nu ma m&otilde;testan seda, mida ma teen, ja selle tegevuse m&otilde;te ei kao.</p> <p>V&auml;limine turvav&otilde;rk t&auml;hendab seda, et on teised inimesed, kellele ma saan toetuda. Inimene on ikkagi karjaloom. Teisest k&uuml;ljest on hea, kui on olemas inimene, kes m&auml;rkab sinu eest, kui sa &uuml;hel hetkel ise ei m&auml;rka. N&auml;iteks kui minu abikaasa &uuml;tleb, et ma t&ouml;&ouml;tan liiga palju, siis ma tean, et tal on alati &otilde;igus. J&auml;relikult ma t&ouml;&ouml;tan liiga palju ja nui neljaks tuleb tempot v&auml;hemaks t&otilde;mmata.</p> <p><strong>See on usalduse k&uuml;simus, ma pean ennast ja l&auml;hedasi inimesi usaldama, sest nad n&auml;evad sageli asju, mida ma ise ei n&auml;e.</strong></p> <p>Inimene v&otilde;ib armastada seda, mida ta teeb, ja olla tohutult &otilde;nnelik, aga mingite v&auml;liste stiimulite m&otilde;jul tuleb siiski allak&auml;ik. N&auml;iteks surm perekonnas v&otilde;i depressioon. Kas ka siis on v&otilde;imalik l&auml;bi p&otilde;leda, kuigi k&otilde;ik turvav&otilde;rgud on olemas?</p> <p>Loomulikult on. Ootamatud s&uuml;ndmused, n&auml;iteks depressioon, surm, t&ouml;&ouml;kaotus v&otilde;i diagnoos v&otilde;ivad soodustada l&auml;bip&otilde;lemist. K&uuml;simus on selles, kuidas inimene muudatusega toime tuleb. Erinevad teadust&ouml;&ouml;d n&auml;itavad, et vaimne paindlikkus ehk v&otilde;ime kohaneda uute oludega mis iganes ka ei juhtuks, on treenitav.</p> <p><strong>Kaua teie l&auml;bip&otilde;lemine kestis, kuni te ise sellest aru saite ja kuidas te aru saite?</stro