Avaleht / Uudised

Alaealiste töötamise nõuded

20.06.2016


Seoses alanud koolivaheajaga ja alaealiste tööle minekuga tuletab Tööinspektsioon meelde mõned punktid, mida peaks teadma noor tööle minnes ja mida peaks teadma tööandja noort tööle võttes.

Soovitused noori tööle võtvale tööandjale on leitavad Tööinspektsiooni brošüürist: "Tööandja meelespea - mida arvestada noort töötajat tööle võttes?". Soovitused noortele endale, millele tähelepanu pöörata on kätte saadavad brošüüris: "Noore töötaja meelespea - mida arvestada tööle minnes?".

Alaealistele lubatud tööde ja piirangute nimekiri on leitav siit. Alaealise tööaja kohta veel infot siin.

Alaealiste töö puhul kehtivad konkreetsed üldpõhimõtted:

  1. Kuni 12-aastane laps (13-aastaseks saamiseni) võib teha ainult väga kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamivaldkonnas. Eelkõige on see mõeldud etenduses osalemiseks, kergete käsitööesemete valmistamiseks, spordivõistlustel abistamiseks või modellina reklaamis osalemiseks, kuid sobib ka flaierite jagamine.
  2. Edasi lisanduvad tööd, mille tegemisega ei kaasneks raskuste käsitsi teisaldamist, kõrgustes või sügavustes töötamist, kokkupuudet mürgiste kemikaalidega (sh värvimistöödel kasutatavad värvid, lakid jmt) jne ehk kõik see, mis ei käi noorele üle jõu, aga samas ei kahjustaks mingil juhul tema arenevat organismi. Näiteks sobivad alates 13. eluaastast juba kerged põllumajandustööd, sh marjakorjamine, riisumine, rohimine.
  3. Järgmine vanusegrupp on alates 15-eluaastast ja need, kel põhihariduskäes ehk seaduse mõistes koolikohutus täidetud. See annab võimaluse töötada 6 või 7 tundi päevas, kuid keelatud tööde nimekiri on sama, mis nooremate puhul. Samas lubatud on kõik see, mida määrus ei keela ehk lubatud tööde nimekiri on pikk ja tööandjal on lisaks võimalik võtta meetmed, et keeldu tekitab töökeskkonna ohutegur kõrvaldada.

Eritingimused 15-17 aastaste noorte tööle võtmisel. Alla 18-aastane noor inimene on seaduse silmis piiratud teovõimega isik, kelle tegevuseks peab olema ema või isa või muu seadusliku esindaja heakskiit ehk ka näiteks juba paari kuu pärast 18-aastaseks saav noor ei tohi tööle minna lapsevanema teadmise ja nõusolekuta.

Nii nagu täiskasvanud inimesed, peab ka alaealine omama ise soovi ja valmisolekut tööd teha.

Lapsevanema roll on koos lapsega läbi mõelda, kas tööiseloom ja töötingimused, mida pakutakse, on lapse füüsilist- ja vaimset arengut silmas pidades talle sobivad. Mis ohud võivad konkreetse tööga kaasneda, kas laps on piisavalt küps, et nendega toime tulla? Kas töö eeldab spetsiifilisemaid teadmisi ja oskusi, kas need on olemas või vajavad need veel omandamist? Kes ja kas õpetab ja juhendab enne tööga alustamist?

Lapsevanema ja tööinspektori nõusolek

Kui lapsevanem on kindel, et tema lapsele on see töö igati sobiv, siis annab ta tulevasele tööandajale nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

Alla 15-aastase lapse töölevõtmiseks on vaja ka tööinspektori nõusolekut, alates 15-eluaastast piisab ühe lapsevanema nõusolekust.

Suur roll on tööandjal, kes noore tööle võtab. Ka tema peab arvestama sellega, et tööle asuv inimene on veel vähese elukogemusega ja ei oska märgata kõiki neid ohte, mis on täiskasvanutel ja juba tööelus osalenud inimestel. Ta peab läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi alaealise töötaja vaates, arvestades seejuures töökeskkonna ohutegurite ja tööde loeteluga, mille puhul alaealise töötamine on keelatud (Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94), ning kavandama tegevused selliselt, et laps tööd tehes viga ei saaks.

Tööl varitsevad ohud

Laste ja noorukite vastupanuvõime kemikaalidele võib täiskasvanute omast erineda. Info töötavate laste ja noorukite toksiliste ainetega kokkupuute tüübi, tõsiduse ja tagajärgede kohta on üsnagi piiratud. Teaduskirjanduses on siiski tehtud mõningaid vihjeid tööriskidele, mille suhtes lapsed ja noored näivad olevat eriti tundlikud. Näiteks on arvatud, et laste õhem nahk ja marrasnahk annavad võimaluse ohtlike ainete naha kaudu neeldumise suurenemiseks. Nähtavasti akumuleerub lapse ja nooruki kehas kaaluühiku kohta sama doosi puhul kemikaali täiskasvanuga võrreldes suurem osa, samuti on kemikaali kontsentratsioon lapse ja nooruki veres ning kudedes samalaadse kokkupuute korral ilmselt kõrgem. Kiire kasvu tõttu on lastel ja noorukitel kõrgem ainevahetuse aste ning hapniku tarbimine, seetõttu on ka õhu sissehingamine keha kaaluühiku kohta ulatuslikum. Lapsed ja noorukid kalduvad hingama sagedamini ja sügavamalt kui täiskasvanud, mistõttu hingamisteid läbib suhteliselt suurem kogus ohtlikke tolmusid ja aurusid. Samuti tuleb arvestada, et vastupanuvõime toksilistele kemikaalidele võib kasvuks nõutava suurema energiakulu tõttu väheneda. Lastel on kaalu suhtes suurem kehapind, mistõttu kemikaalidega kokku puutuda võiv nahapiirkond keha kaaluühiku kohta on alasti lapsel alasti täiskasvanust 2,5 korda suurem.

Raske töö varases eas evib kõige otsesemaid tagajärgi lapse ja nooruki kehalisele ning vaimsele arengule. Kehaliselt pingutav ja monotoonne töö ei sobi neile. Ülemäärase energiakulutuse tõttu tajuvad nende kehad täiskasvanutest kiiremini kurnatuse negatiivseid mõjusid.

Kui noortele antakse selgelt üle jõu käivaid tööülesandeid, ei pakuta asja- ja eakohast  juhendamist või ei ole värbaja suuteline hindama pakutava töökoha sobivust  konkreetsele noorele inimesele, on noorte tervisekahjustused, sealhulgas ka psüühilised kerged tulema.

Alaealisele pakutav töö peab olema selline, et noorele jääks alles rõõm töötegemisest.  

Loe siit , mille suhtes peab noor töötaja olema eriti tähelepanelik. 

Piirangud alaealiste tööle

Kehtiv töölepingu seadus eristab neid noori, kellel põhiharidus veel saamata ning neid, kellel põhiharidus omandatud või kes on saanud juba 17-aastaseks. Vanusest ja põhihariduse omandamisest sõltub ka näiteks tööülesannete keerukus ja tööaeg.

Seaduse kohaselt võib 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Kui põhiharidus käes, on lubatud tööde loetelu ka laiem.

15- kuni 16-aastane laps, kellel veel ei ole põhiharidus omandatud, võib töötada kuni 4 tundi päevas ja 20 tundi 7-päevases ajavahemikus. Kui 15-aastasel aga põhikool lõpetatud, siis võib töötada kuni 6 tundi päevas ja 30 tundi 7-päevases ajavahemikus. 16- ja 17-aastased noored, kellel põhiharidus omandatud, võivad töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi 7-päevases ajavahemikus. Sõltuvalt lapse vanusest ja seadusega lubatud töötundide hulgast, on kehtestatud ka igapäevase puhkeaja nõue. Näiteks juhul, kui seadus lubab töötada 4 tundi päevas, siis peab lapsele olema võimaldatud ühe tööpäeva lõpust järgmise alguseni 20 tundi puhkaegaga. Kui on lubatud 6 tundi töötada, siis 18 tundi katkematut puhkaega ning kui on lubatud 7 tundi töötada, siis piisab 17 tunnist puhkeajast. Juhul, kui lapsel on mitu töökohta, on lapsevanema roll jälgida, et seaduse nõuded täidetud saaks.

Alla 18-aastane ei tohi teha ületunnitööd, töötada vahetult enne koolipäeva algust ega ajavahemikus 20.00 kuni 06.00. Seadus annab siiski ühe erandi: alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00.

Töötasu alammäär on lastele võrdne täiskasvanutega ehk 2016.aastal tööd tehes ei tohi lapse töötasu olla madalam kui 2,54 eurot tunnis.

Kui noorel tekib tööd tehes probleeme, siis esimesena tuleb pöörduda abi ja nõu saamiseks tööandja ning oma ema või isa poole, kes lapse eest ka tema tööloleku ajal vastutavad. Pakiliste küsimuste korral saavad kindlasti abi pakkuda ka Tööinspektsiooni juristid telefonil 6406 000.

Töösuhetes ei saa tööandja töötajat trahvida – ei täiskasvanut ega alaealist. Juhul, kui alaealine töötaja tekitab tööd tehes tööandjale tahtlikult kahju (näiteks varastab kassast või jagab sõpradele tasuta tööandjale kuuluvat vara või naljaviluks lõhub asju), siis vastutavad temaga koos tööandja ees tema vanemad. Vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada kahju tekkimist ja töötaja tahtlikku käitumist.

Tööelpingu ülesütlemine

Lastega on praktikas probleeme, et kui töötamisel tekivad raskused – töö ei meeldi, keegi vanem olija ütleb pahasti või juhtub midagi, siis ei minda enam tööle. Seadus sellist kohest ülesütlemist siiski ette ei näe. Päevapealt lõpetamine tuleb kõne alla ainult poolte kokkuleppel ehk töötaja või tööandja peavad tegema teisele poolele ettepaneku ja teine pool peab sellega selgelt nõustuma. Kui laps enam tööle minna ei taha, siis tulekski tööandjale vähemalt e-kiri saata ettepanekuga töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ning oodata kindlasti ka vastust. Kui tööandja nõus ei ole, siis jääb vaid korraline ülesütlemine, mis katseajal eeldab etteteatamist vähemalt 15 kalendripäeva ja pärast katseaja lõppu juba 30 kalendripäeva.

Siingi on suur roll lapsevanematel, kes peaksid lapsele andma suunise, kuidas tööandja suhtes viisakalt ja tema huvidega arvestades käituda.

Sama kehtib ka tööandjale, töötava lapsega suhtlemisel ei ole erandeid võrreldes täiskasvanutega. Lapse suhtes kehtivad kõik töölepingu seadusega ettenähtud kohustused. Lisaks tuleb veel ka arvestada noore arenguga ja vähese elukogemusega, mis paneb tööandjale veel suuremadki kohustused. Veel infot leiab siit.

Tööinspektsioon on loonud ka elektroonse tööotsimise ning töötingimuste hindamise mängu, mis on mõeldud 13-17 aastastele noortele tööotsimise ja alustamisega seotud oluliste teemade mõistmiseks. Mängulises võtmes tutvustatakse: eakohase ametikoha valimist, tööintervjuul esitatavaid tüüpilisi küsimusi, töölepingu sõlmimist ja töötingimuste sobivuse kontrollimist. Teises, väiksemas mängus saab kontrollida, kas erinevates ametites töötavatel noortel on ikka korrektsed töölepingud ja –tingimused. Mängu leiab siit.

Millised tööd ei ole sobivad alaealistele?

  • Raha või arvepidamine – kuna alaealine on piiratud teovõimega isik, siis pole see 7-14-aastasele alaealisele sobiv ega lubatud töö. Siin on kaasnevateks ohuteguriteks psühhosotsiaalsed riskid (stress/ pinge rahaliste vahendite võimaliku allesoleku tagamiseks) ja röövimise oht. Kui alaealine on saanud 15-aastaseks võib ta teha tööd, kus osaleb muuhulgas rahalistes tehingutes, kuid nagu eelnevalt märgitud, on tal piiratud teovõime ja seega ka piiratud vastutusvõime. Seega näiteks puudujäägi korral alaealiselt kahjude hüvitamist nõuda ei saa ning tuleb suhelda tema seaduslike esindajate ehk üldjuhul lapsevanematega. Lisaks peab tööandja hindama sellise tööga kaasnevaid riske ja ohutegureid ning viima need miinimumini.
  • Kokkupuude alkoholiga (sh pakendatud alkoholiga ja selle käitlemine ning väljapanek) – Alkoholiseadusest tulenevalt ei tohi alaealist ehk alla 18-aastast isikut rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
  • Töö redeliga või trepi kasutamine – siin sõltub, kas tegemist on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 94 (Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud) § 5 punktis 7 kirjeldatud tööga, millega võib kaasneda kõrgusest kukkumise oht. Kui ei, siis on selline töö lubatud, aga see nõuab igakordset hindamist.
  • Töö territooriumil, kus sõidavad ringi kauba kärud (tõstukid) või muud liikuvad seadmed – siin võib olla tegemist töölepingu seaduse (TLS) § 7 lg 2 punktis 3 või 5 kirjeldatud olukorraga ehk liikuvad seadmed ja kaupa vedavad tõstukid võivad endaga kaasa tuua ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu. Igal juhul peab tööandja siin kinni pidama ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg-s 44 toodud nõudega töö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust (vt ka VV 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 6).

Näiteid alaealistele mittesobivast tööst

Õpilasmalev soovis võtta tööle seitset 13-14-aastast noort tanklasse, kus nende ülesanneteks oleks olnud  tankla teenindusjaamade siseruumide koristamine ja kauba (sh alkoholi ja tubakatoodete) väljapanek teenindusjaamades; lisaks haljasalade korrastamine ja prügi korjamine parkimisalalt; tankurite puhastamine; õhk-vesi kapi ja pesula tabloo korrastamine/puhastamine ja prügikastide tühjendamine.  Nimetatud tööülesannete täitmise käigus oleks alaealistel olnud võimalus kokku puutuda alkoholi ja tubakaga ning muude ohuteguritega nt liiklus, heitgaasid, kütuseaurud, tulekahju oht, plahvatuse oht, teravate esemetega, nt klaasikildude või süstlanõeltega lõike- või torkehaavade tekkimise oht jm.

Tööinspektsioonile esitati taotlus nõusoleku saamiseks alaealise töölevõtmisel, kus tööülesandeks oli flaierite jagamine, mis sisaldas reklaami alkohoolsetele jookidele (õlu, vein). Siin keeldus tööinspektor nõusoleku andmisest põhjusel, et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise kõlblust (TLS § 7 lg 2 p 2) ning alkohoolsete jookide reklaamimine (sh nende tarbimisele kutsumine alaealise poolt) ei ole alaealisele sobivaks tööks.

Igal juhul tuleb meeles pidada, et alaealistele keelatud tööde, sealhulgas tootmisprotsesside, ja ohutegurite täpsema loetelu sätestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Loetelu on lahtine, mis tähendab, et juhul, kui töökeskkonnas esineb mõni tegur, mida määrus ei kajasta, tuleb selle ohtlikkust alaealisele hinnata igal konkreetsel juhul eraldi, võttes aluseks TLS § 7 lõikes 2 ettenähtud piirangud.

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks