Avaleht / Uudised

Töö- ja puhkeaeg määrab töötaja tulemuslikkuse

06.10.2017


Eesti suurima tööportaali CV Keskus uuringust (2017) selgub, et ligi 80% töötajatest on täheldanud endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemist. 2387-st vastanust 43% märkisid, et on ise üle töötanud, 30% on märganud kolleegide seas läbipõlemist ja 7% on täheldanud, et nende ülemus on läbipõlemise piiril. Vaid 20% küsitletuist kinnitas, et on tööstressi vältinud. Need on mõtlemapanevad numbrid ning selline olukord mõjutab otseselt ettevõtete tulemuslikkust ning tööohutust.

Pikad vahetused koormavad organismi ja vähendavad töövõimet

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja Viive Pille sõnul on Eestis üsna levinud töö korraldamine 12-tunniste vahetustega ja sageli just füüsiliselt raskematel töödel (tööstuses, tervishoius, toitlustuses ja kaubanduses). 12-tunnised vahetused on aga töötajatele koormavad, ilma et töö- ja puhkeaja seadust eiratud oleks.

„Sellisel juhul ohustab töötajat väsimuse kogunemine ja lihaste ülekoormus. Liigne töökoormus ja organismile kudede taastumiseks antud ebapiisav aeg hakkavad pikkamisi vähendama inimese töövõimet. Füüsilise töö tegijatel kannatab sageli luu-lihaskond.  Liigne töökoormus tekitab negatiivse stressi ja mõjub halvasti töötaja psühho-emotsionaalsele seisundile,“ selgitas Pille. Ülekoormusest tingitud tervisevaevuste tulemuseks on kutsehaigused, vähenenud töövõime ja kroonilised haigused, millest täielikku tervistumist esineb harva.

Inimese keha toimib ööpäevase rütmi järgi, mille järgi on kõige parem ja efektiivsem tööaeg päeval ning õhtuks organism väsib. Õhtune ja öötöö on väiksema tootlikkusega, organismile koormavam ja kuna tähelepanu on hajuvam, siis on ka tööõnnetuste oht suurem.

Neid seisukohti toetab ka Ulrich Stoetzer Rootsi Töökeskkonna Ametist: „Puudulik puhkus ja uni mõjutavad keskendumist, otsuste langetamist ning võivad põhjustada eksimusi ja õnnetusi!“

Stoetzeri sõnul on taastumine seotud järgmiste teguritega:

  • Kui pikalt töötatakse.
  • Mis ajal päevas töötatakse.
  • Kui palju jääb tööpäevade vahele puhkeaega.

Negatiivsete tagajärgede vältimiseks  tuleks Stoetzer’i sõnul:

  • luua piisavalt võimalusi pausideks;
  • panna keeruliste tööülesannete vahele lihtsamaid;
  • jätta ohtlikumad ülesanded päevasele ajale;
  • pakkuda töötajatele meditsiinilist kontrolli;
  • vältida kontakte tööga vabal ajal.

Kuidas tagada töövõime?

Eestis on tööaja korralduse õigus tööandjal, kes lähtub ettevõtte vajadusest. Ametlik täistööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta ning nädalas ei tohi töötada keskmiselt rohkem kui 48 tundi. Tööaja piirangut ei või ületada ka juhul, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. Iga töötaja peab nädalas puhkama järjest vähemalt 48 tundi, summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest. Teistsugused kokkulepped on seaduse silmis tühised.

Tööpäeva sees on töötajal õigus 30-minutiliseks einestamis- ja puhkepausiks pärast 6-tunnist töötamist, kuid tööandja võib anda vaheaja ka varem. Alaealistele tuleb 30-minutiline vaheaeg anda vähemalt 4,5-tunnise töötamise järel.

Hea töövõimega ja terve töötajaskonna tagamiseks ei pruugi piisata aga pelgalt seaduse järgimisest. Vastupidi, tulemusliku töö eelduseks on teadlik ja tähelepanelik terviseedendus töökohal. Oluline on keskenduda  konkreetsetele töötingimustele ja arvestada töö eripäradega. Lisaks peab paljudes valdkondades arvestama vananeva elanikkonna osakaalu kasvuga, mis seab senisest kõrgemad ootused efektiivsele tervise taastamisele.

„Puhkepauside osas soovitavad teadlased sagedasi lühemaid pause. Näiteks igas töötunnis 5-8 minutit puhkust. See taastab töövõimet paremini, kui mitme tunni järel tehtud pikemad puhkepausid. Füüsilise töö korral peaks olema puhkepausi ajal istumise võimalus. Istuva töö korral on aga soovitav puhkepausi ajal liikuda, venitada ja sirutada,“ jagas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja Viive Pille head nõu. Kuvariga töötajad peaksid omakorda silmi puhkama ja pilgu vahepeal ekraanilt mujale suunama. Väga efektiivne on Pille sõnul ka tööülesannete roteeriv vahetamine.

Kokkuvõttes on töö- ja puhkeaja korraldus küll tööandja kätes, kuid töötajad peaks andma selle parimaks võimalikuks organiseerimiseks piisavat tagasisidet. Koostöös saab leida kõigi huvisid arvestava lahenduse.

Autor: tooelu.ee

Tagasi
Töö- ja puhkeaeg määrab töötaja tulemuslikkuse

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks