Avaleht / Uudised

Arvutiga töötades säästa oma silmi

06.03.2019


Paberkandjatel tekstide asemele on asunud nutiseadmed, mis ülemäärasel kasutamisel mõjuvad halvasti meie silmade tervisele. Nii nutitelefonid, tahvelarvutid kui arvutid on saanud meie elu osaks, ilma milleta ei saa ja ei tahagi enamik meist toimetada. Eurostati andmetel (2018) kulutavad Euroopa Liidu elanikud ka peale tööd keskmiselt 2-3 tundi vaadates telerit või teisi ekraane. Kuidas aga kasutada nutiseadmeid silmi säästvalt?

Oht silmadele töötades kuvari või nutiseadmetega

Kõige ohtlikumad on nutitelefonid ja tahvelarvutid, mille väikese ekraani jälgimine on silmadele suur koormus, seda eriti autos või ühistranspordis. Sõidukis teadvustab aju keha liikumise teatud suunas, kuid samal ajal peavad silmad keskenduma väikesel punktile, mis omakorda liigub. Tulemuseks võib olla iiveldus, sest ajus tekib tunnetuslik segadus ja ta soovib sellise tegevuse lõpetada. 

Qvalitas Arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi sõnul jõuavad inimesed silmaspetsialistide  juurde enamasti silmade kuivamise, nägemisteravuse languse ja fokusseerimisprobleemidega.

Vaarandi sõnul esineb silmakaebusi varasemast veidi noorematel inimestel. „Pikenenud on aeg, mille inimene veedab erinevate ekraanide taga, puhkepauside ajal ja õhtuti vahetatakse enamasti üks ekraan teise vastu. Sagenenud on nutiseadmete kasutamine, aga neid hoitakse silmadele liiga lähedal. See omakorda mõjutab silmade heaolutunnet ning võib tekitada ka olukorra, kus silmad on pinges ning selle tõttu ei näe inimene enam kaugele hästi,“ rääkis optometrist. Lähedale vaatamine väsitab silmi, sest nõuab silmalihaste pingutust. Silm fokusseerib objektile, silma siselihased pingutuvad, et silmalääts saaks seda kumeramaks muutuda, mida lähemale pilk suunatakse. Inimene on aga loodud algselt kaugele vaatama, küttima ja ohtu märkama.

Ekraanidega töötades tekkiv silmade ülepinge võib ulatuda kergest füüsilisest väsimusest punetavate silmade ja tõmblusteni.

Kuiva silma sündroom

„Pilgutamine on ainus, mis silmi loomulikul teel kaitseb ja pisaravedeliku kihti naturaalselt uuendab,“ sõnas Vaarandi. Nutiseadmete ja arvutiekraani pikemaajalisel pingsal vaatamisel pilgutatakse silmi umbes 3 korda vähem, mille tulemusena väheneb silma loomulik niisutus ja tekib kuivustunne või ka peavalu. Kuigi noorte silmade kaitsekiht on paremas seisus kui vanematel inimestel, võivad kaitsvasse pisarakihti nõrgad ja kuivad kohad tekkida kõikidel.

Kuiva silma sündroom on üsna levinud probleem, millele viitavad erinevad sümptomid. Kui koos esineb neist 2-3, tasub pöörduda silmaarsti poole ning lasta oma nägemisaparaati kontrollida. Silmaarsti tasub väisata, kui muret teevad nt silmade kuivus, karedus või liivateratunne silmas, liigne pisaravool, kipitustunne pilgutamisel või võõrkeha tunne silmas. Tunnusteks on ka silmade väsimus ja punetus, nägemise hägustumine ning silmad võivad olla tavaliselt tundlikumad valgusele. Tekkida võib vajadus sagedamini pilgutada, sest silmas on ebamugavustunne või on ebamugav kontaktläätsesid kanda.

Mõistlik päevane koormus ja silmasõbralik töökoht

Kuigi ekraane peaks vaatama nii vähe, kui võimalik, tahab töö siiski tegemist. Silmade tervise hoidmiseks tuleb kindlasti teha pause, et neid puhata. Pausid võiksid moodustada umbes 10% tööajast ehk ca 6 minutit tunnis. Pauside ajal tuleks silmi teadlikult puhata, seega nt ajalehe lugemine ei ole selleks hetkeks sobiv tegevus.

Silmade optika saab puhkust, kui kaugele vaadata või silmad kinni panna, viimane leevendab veidi ka silmade kuivusest tulenevat ebamugavustunnet.

Töökohal võiks vältida liiga eredat valgust ning väga hämaras toimetamist. Silmadele on hea loomulik valgus, mis langeb eest (kuvari tagant) ja töölauale sobivad hästi kohtvalgustid. Inimesed tunnetavad mugavat valgustugevust erinevalt, seetõttu võib üldvalguse kasutamisel tekkida eriarvamusi. Sageli esineb ka tundlikkust päevavalguslampidele, mille puhul on kaebuseks eriti kiiresti väsivad silmad.

Arvutiga töötades võiks ekraani kõrgus jääda otse vaatamisel silmadest veidi allapoole (et näeks vabalt ka üle ekraani), sest nii on silmadel parem. Seda on tänapäeva väga suurte ekraanidega aga keeruline saavutada. Kuvari kaugus silmadest võiks jääda 60-70 cm kaugusele, sülearvuti puhul on soovituslik kaugus väiksem, vastavalt käte pikkusele. Ekraani pind peaks olema kindlasti puhas ja teksti suurus mugav lugemiseks. Ekraani kontrastsus ja eredus peavad sobima valgustingimustega, parim on lugeda valgel taustal musta teksti.

Nõuanded silmade tervise heaks

  • Väldi tundide kaupa järjest arvuti või nutiseadmega töötamist. Puhkepausid moodustagu ca 10% tööajast.

  • Üle 40-aastased inimesed võiksid lisaks nägemisele kontrollida ka silmarõhkusid. Alates 50.-60. eluaastast võiks lasta regulaarselt (sõltuvalt üldhaigustest ja silma tervislikust seisukorrast) põhjalikumalt silmade tervist kontrollida ka kaebuste puudumisel.

  • Silmapauside ajal tee harjutusi:vaata kaugele ja kindlasti pilguta;

sulge silmad, kata need õrnalt näiteks peopesadega ja loe 60-ni;
vaata kordamööda lähedale ja kaugele;
tee silmaringe (arvutiga töötav inimene võiks neid teha kinniste silmadega);
võimalusel värskenda nägu külma veega, ka see parandab veidi silmade enesetunnet;
vajadusel pane peale harjutusi niisutavaid silmatilkasid, sest hästi niisutatud silm näeb paremini.

  • Nutitelefoni asemel vali lugemiseks paberkandjal raamat, ajaleht või muu infoallikas, sest sel juhul asub tekst silmadest kaugemal ja on suurem. Eriti oluline on see laste puhul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui soovid maailma selge pilguga vaadata, tuleb silmade tervist hoida ja neid liigsest pingutusest säästa.

Tagasi
Arvutiga töötades säästa oma silmi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks