Liigu edasi põhisisu juurde
  • Kui kemikaali pakendil on piktogramm ohusümboliga, on tegemist ohtliku kemikaaliga.
  • Kemikaali ohutuskaart sisaldab informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust inimese tervisele ja keskkonnale ning või
  • Töökeskkonnas esinevaid kemikaaliriske tuleb hinnata.

Keemilised ohutegurid

Töötamisel kemikaaliga tuleb kõigepealt vaadata kemikaali pakendil olevat märgitust – kas kemikaali pakendil on olemas mõni allolevatest märkidest:

Kemikaalidest tuleneda võiva ohu vähendamiseks tuleb rakendada ennetamise põhimõtet. See tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist, sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamist vähemohtlike ainetega ning ohutumate tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Kemikaalide ohutu käitlemise puhul on keskkond ja tervis lahutamatud – eesmärgiks on tagada kvaliteetne keskkond, mis ei põhjustaks terviseriske, arvestades ka kõige tundlikumate elanike rühmadega, nagu lapsed, haiged, rasedad ja vanurid ning säilitaks loodust ja ei kahjustaks vara.

Kemikaalid võivad organismi sattuda:

  • sissehingatava õhuga – kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur;
  • imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha) – lahustid, aniliin, fenool jne;
  • imendumisel seedeelundite kaudu – käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud;
  • lootele ema organismi kaudu – kõik organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet.

Kemikaalidel on erinevad toimed – ägedad või pikaajalised, pöörduvad ja pöördumatud, kohalikud või üldised. Kemikaalide toime hindamise teeb keerukaks ka nende omavaheline koosmõju. Kemikaalide koosmõju korral ei kehti üldjuhul võrdus 1 + 1 = 2, sest paljud kemikaalid koosmõjus võimendavad vastastikku terviseohtlikke omadusi. Klassikaliseks näiteks on asbesti ja sigaretisuitsu koosmõju, samuti mitmete keemilises puhastuses kasutatavate kemikaalide koosmõju.

Kemikaalidel võivad olla erinevad terviseohtlikud omadused. Euroopa Liidu turul olevast enam kui 100 000 kemikaalist võivad osad põhjustada pahaloomulisi kasvajaid, lootekahjustusi, astmat, kesknärvisüsteemi häireid, hingamisteede haigusi, allergilisi haigusi ja paljusid muid tervisekahjustusi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ainetele, mis on:

  • toksilised;
  • kantserogeenid (Rahvusvaheline Vähiuuringute Ühing on koostanud vähiriski põhjustavate kemikaalide nimekirja, nn IARC-i nimekirja (International Agency for Research of Cancer List of Cancer Causing Chemicals), millesse kantud kemikaalide kasutamisest tuleks hoiduda);
  • allergeenid (tuleb pöörata tähelepanu kokkupuutele nahaga ja naha kaitsmisele);
  • reproduktiivorganeid kahjustavad;
  • tuleohtlikud (tuleohutusnõuete täitmine);
  • koguseliselt enamkasutatavad;
  • keskkonnaohtlikud.

Välisõhu kaudu levivad kemikaalid satuvad inimorganismi hingamisteede kaudu, seda nii välisõhust kui ka ruumiõhust. Välisõhu saastatusest tingitud tervisehäired, nii ägedad kui kroonilised, võivad tekkida eelkõige saastatud aladel. Peamised välisõhu saastajad on tööstusheitmed, heitgaasid ja põletusseadmete heitmed – need on lenduvad orgaanilised ühendid, tolmuosakesed või happelised gaasid (väävel-, lämmastik-, süsinikoksiidid).

Siseruumides levivad kemikaalid toimivad eelkõige inimestele, kes viibivad palju siseruumides. Sageli on siseruumides kemikaalide sisaldus tunduvalt suurem kui välisõhus. Unustama kiputakse ka, et toidu valmistamisel tekivad ohtlikud kemikaalid, samuti tekivad kemikaalid suitsetamisel. Kodutolm imab endasse palju erinevaid kemikaale – pestitsiide, polükloreeritud bifenoole, süsivesinikke, ftalaate, fenoole ja palju teisi kemikaale. Pliid sisaldab kodutolm ruumides, kus on pliid sisaldavate värvidega kunstiteoseid, ning kaevanduspiirkondades. Siseruumide kemikaalide sisaldust suurendavad erinevad kasutatud ehitusmaterjalid, viimistlusmaterjalid ja mööbel.

Kemikaalide sattumine organismi joogivee kaudu Seedeelundkonna kaudu satub kemikaale kõige enam organismi joogiveega. Ka suplusveest võib organismi imenduda läbi naha erinevaid kemikaale. Pinnavee peamised saastajad on põllumajandusest tulevad heitmed (pestitsiidid), samuti kaevandusveed.

Saastunud pinnase toime Pinnase saastumist võivad põhjustada näiteks põllumajandusettevõtted, kaevandused ja heitveed. Sealt võivad erinevad kemikaalid sattuda organismi saastunud pinnases kasvatatud viljade kaudu.

Kemikaalidega seotud seadusandlus Töökeskkonna keemiliste ohutegurite käitlemist reguleerivad järgmised määrused:

Kokkupuutel keemiliste ohuteguritega on oluline tunda ka kemikaaliseaduse nõudeid, mis reguleerib kemikaali käitlemist ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramist eesmärgiga kaitsta inimese elu ja tervist, asja ja keskkonda ning tagada kaupade vaba liikumine.

Vaata ka infolehti:

 

Kemikaali ohutuskaart

Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks ettevõttes. Ohutuskaart on vahend teabe edastamiseks tarneahelas.

Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta, sealhulgas eestikeelsed ohutuskaardid kooskõlas REACH-määruse artikliga 31. 

Ohutuskaarti ei ole tööandjal vaja tarnijalt hankida, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud kemikaalid on varustatud piisava teabega*, mille alusel on tööandjal võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks (ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõige 31). Üldsusele pakutav või müüdav kemikaal on kättesaadav kõigile inimestele jaemüügis, sõltumata sellest, mis otstarbel neid kemikaale kasutatakse (näiteks ehituspoes müüdavad värvid, toidupoes müüdavad nõudepesuvahendid jm, mida kasutatakse nii kodus kui ka töökohal). Seejuures peab tööandja jälgima, et üldsusele pakutava ja müüdava ohtliku kemikaali pakendil olev informatsioon oleks arusaadav ja loetav (pakend ja sellel olev tekst ei oleks määrdunud, kirjad/piktogrammid ei oleks kulunud jm), et töötajad saaksid kemikaali ohtlikkuse ja rakendavate meetmetega igal ajahetkel tutvuda.

Ka üldsusele kättesaadavaid ja müüdavaid ohtlike kemikaale ja nende ohtlikust ja mõju töötaja tervisele tuleb tööandjal hinnata ning võtta selle alusel tarvitusele vajalikud meetmed riskide maandamiseks. Kui tööandja on soetanud ohtliku kemikaali, mille pakendil ei ole piisavalt teavet, peab tööandja hankima kemikaali ohutuskaardi, et tal oleks võimalik tagada tervise, ohutuse ja keskkonna kaitse.

Ohutuskaart on soovitatav hankida ka olukorras, kus töötaja kokkupuude üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga on sage ning ohtliku kemikaali mõju tervisele on suur. Võrreldes pakendil oleva teabega annab ohutuskaart põhjalikuma teabe ohtliku kemikaali ja selle ohutu käitlemise kohta. Samuti säilib tööandja õigus küsida ohutuskaarti ka siis, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga ning pakendil on piisav teavet, et rakendada piisavalt meetmeid ohutuse, tervise ja keskkonna kaitseks.

Kui tööandja on soetanud ohtliku kemikaali (sh kemikaal, mis: 1) ei ole üldsusele kättesaadav, või 2) on üldsusele kättesaadav, aga pakendil ei ole piisavalt teavet), mille kohta ta ei saanud tarnijalt kemikaali ohutuskaarti, siis ei tohi tööandja sellist kemikaali töötaja kasutusse anda, kuna ei ole teada kuidas seda kemikaali tuleb ohutult käidelda ning, mis on võimalikud kemikaali poolt põhjustatavad terviseriskid. Kui tööandja ostab kemikaale väljastpoolt Eestit ja tarnijalt ei ole võimalik saada eestikeelset ohutuskaarti, tuleb tööandjal organiseerida ohutuskaardi tõlkimine (enne eestikeelse ohutuskaardi olemasolu ei tohi kemikaali töötajal kasutusse anda).

Tööandjal ei ole võimalik soetada nõutavate kaitseomadustega isikukaitsevahendeid teadmata, mis omadustega kemikaaliga on täpselt tegemist. Kemikaali ohutuskaardil peab olema info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb sellega kokkupuutel kasutada ja milliste kaitseomadustega peavad need olema. Näiteks peab olema kirjas, millisest materjalist kindaid tuleb kemikaaliga kokku puutudes kanda, millise ehitusega kaitseprille või mis tüüpi hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Kui kaitseks kemikaali eest kasutada valest materjalist kindaid, ei pruugi isikukaitsevahendist üldse kasu olla kuna kemikaal söövitab kinda katki. Kasutades vale tüüpi hingamisteede kaitsevahendit võib töötaja ikkagi kemikaali sisse hingata. Silmi tugevalt ärritava kemikaal kasutamisel ei piisa mistahes kaitseprillidest vaid tuleb kasutada tihedalt liibuvaid kaitseprille, et kemikaal ei saaks silma sattuda.

Ohutuskaardil on ka toodud info terviseriski ja esmaabimeetmete kohta. Ohtlikke kemikaale kasutades, peab töökohal olema silmadušš (silmaloputuspudel). Silmaloputuspudeleid soetades tuleb arvestada ka sellega, kui pikka aega tuleb silmi loputada. Ohutuskaardil on kirjas mitme minuti jooksul on silmade loputamine vajalik ning sellest ajast tuleb kinni pidada.

Samuti on kemikaali ohutuskaardil info kuidas kemikaali hoiustada ning milliste teiste kemikaalidega tuleb kokkupuudet vältida.

Selleks, et töökeskkonna riskianalüüsis hinnata riski kokkupuutest keemilise ohuteguriga on vaja teada, milliste omadustega kemikaaliga töötaja kokku puutub, kas näiteks kemikaal on ohtlik sissehingamisel või kahjustab ta silmi või põhjustab uimasust ja pearinglust nii, et kemikaaliga kokku puutunud töötaja ei pruugi olla suuteline ruumist väljuma või endale abi kutsuma.

Kui töötaja saab kokkupuutest kemikaaliga tervisekahjustuse ning on vaja pöörduda arsti poole on vajalik anda arstile kemikaali ohutuskaart, et arst teaks, millest on terviserike põhjustatud.

Kemikaali ohutuskaarte tuleb hoida kergesti leitavas kohas (kui juhtub õnnetus ja on vaja teada millised on kustutusmeetmed või kuidas anda esmaabi, siis ole aega pikalt ohutuskaarti otsida). Töökeskkonna sisekontrolli käigus võiks üle vaadata ka selle, kas on olemas ohutuskaardid kõikide kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta. Näiteks on mingi kemikaal teise vastu välja vahetatud aga ohutuskaarti uuele kemikaalile ei ole veel hangitud.

Ohutuskaart koosneb 16 jaost. Ohutuskaardi 16 jagu täidetakse asjakohase ja kättesaadava teabega aine/segu kohta ning kõik jagude alapunktid peavad olema täidetud:

  1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
  2. JAGU: Ohtude identifitseerimine
  3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta
  4. JAGU: Esmaabimeetmed
  5. JAGU: Tulekustutusmeetmed
  6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
  7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine
  8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse
  9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused
  10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime
  11. JAGU: Teave toksilisuse kohta
  12. JAGU: Ökoloogiline teave
  13. JAGU: Jäätmekäitlus
  14. JAGU: Veonõuded
  15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid
  16. JAGU: Muu teave

*Pakendil peab olema CLP-määruse kohaselt järgnev teave: 

  • tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber;
  • aine või segu nimikogus elanikkonnale kättesaadavaks tehtud pakendis, kui see kogus ei ole pakendil mujal märgitud;
  • tootetähised, näiteks segu kaubanimi või nimetus;
  • vajaduse korral ohupiktogrammid vastavalt CLP määruse artiklile 19, näiteks söövitav;
  • vajaduse korral tunnussõnad vastavalt CLP määruse artiklile 20, näiteks ettevaatust;
  • vajaduse korral ohulaused vastavalt CLP määruse artiklile 21, näiteks plahvatusohtlik;
  • vajaduse korral hoiatuslaused vastavalt CLP määruse artiklile 22, näiteks kanda külmakaitsekindaid ning kaitsemaski või kaitseprille; vältida nahale ja silma sattumist;
  • vajaduse korral lõik lisateabega vastavalt CLP määruse artiklile 25, näiteks reageerib ägedalt veega.

Loe pikemalt CLP kohta Terviseameti lehelt.

Kemikaaliriskide vähendamine

  • Kemikaalide müük, hankimine - püüda ette näha võimalikult ohutute kemikaalide kasutamist.
  • Nõustamine, koolitus - elanikkonna ja kõigi tasandite juhtide ning töötajate motiveerimine, koolitus ja juhendamine kemikaalide ohutuks kasutamiseks ning ohutuskaartidel oleva teabe paremaks mõistmiseks. Töötajate motiveerimine pidevaks enesetäiendamiseks.
  • Juhendamine, väljaõpe - kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta, ta peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Tööandja peab tagama, et töötajad on teadlikud tööl kasutatavate ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide võimalikust mõjust tervisele, toime vähendamiseks kasutatavatest asjakohastest isikukaitsevahenditest, riskianalüüsi tulemustest, ohutuskaardi andmetest, töökeskkonna õhu mõõtmise tulemustest ja piirnormidest ning tööd reguleerivatest õigusaktidest. Tööandja peab töötajatele korraldama väljaõppe ohutute töövõtete kohta.
  • Kemikaalide ohutu ladustamine – kokkusobimatute kemikaalide väljaselgitamine, hoidmiskoguste määramine, ladustamise seisukord ja tuleohutuse vastavus hoidmisnõuetele, lekete vältimine jms. Tuleohtlike ainete väljaselgitamine, elektrimaandused ja suitsetamiskeelud, jäätmed, tulekustutid jm.
  • Puhtus ja koristamine – puhtus töökohal on eeldus ohutuks ja efektiivseks tööks ning see vähendab töötajate ohustatust puutuda kokku võimalike saasteainetega.
  • Töömeetodid – valida võimalikult ohutud töömeetodid.
  • Märgistus – märgistada ohtlike kemikaalide käitlemisel kasutatavad seadmed, nõud ja muud töövahendid.
  • Ventilatsiooni tõhustamine – kohtäratõmme paigutada võimalikult saasteallika lähedale, et eemaldada saasteained tekkekohas.
  • Isikukaitsevahendid – jälgida kemikaali käitlemise nõudeid, kasutada ohutuskaardi 8. jaos toodud isikukaitsevahendeid.
  • Ohutegurite jälgimine – vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmised, vajalike ohutusabinõude kasutuselevõtt.
  • Heitmed – hinnata, millised heitmed vajavad kiiremat vähendamist, heitmete eemaldamine tekkekohas.
  • Jäätmed – jäätmekäitlusnõuete rakendamine, jäätmete vähendamise, ümbertöötlemise ja taaskasutamise võimaluste väljaselgitamine ning korraldamine.
  • Järelevalve – sisekontrolli kord, võetakse tarvitusele vajalikud ohutusabinõud.
  • Tervisekontroll – korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti juures töötajale, kes puutub oma töös kokku ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega. Järgides töötervishoiuarsti soovitusi on võimalik vähendada töökeskkonnast tulenevat ohtu.
  • Ohtlike kemikaalide asendamine vähemohtlikega – kõige tõhusam meetod kemikaali põhjustatud terviseriskide vältimiseks on ohtlike kemikaalide asendamine vähemohtlikega. Näiteks orgaanilisi lahusteid sisaldavad tooted (värvid ja lakid) on enamasti asendatavad vesialuselistega. Viimastel aastatel on ka liimide hulka tekkinud vesialuselisi alternatiive. Lahustite hulgast võiks valida võimalikult ohutud, näiteks kloororgaaniliste ja aromaatsete lahustite asemel võib kasutada alifaatseid süsivesinikke, etüleen- ja butüülglükooleetrite asemel teisi glükoole. Kantserogeenseid aineid tuleks vältida.
  • Riskianalüüs – Riskianalüüsi käigus on tööandja kohustatud:
  • iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid;
  • mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid piirnormidega;
  • hindama võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust;
  • määrama ohutusabinõud ja nende rakendamise korra;

 

Riskianalüüsi alusel saab tööandja otsustada:

  • kasutatavate kemikaalide ja nende koguste üle;
  • kasutatavate tehnoloogiate üle;
  • tootmisruumide sobivuse üle;
  • asjakohaste kaitsemeetmete ja õnnetusteks valmisoleku üle;
  • tööprotsessi planeerimise üle (minimaalne töötajate arv, kes puutuvad kokku kemikaalidega, kemikaalide hoiutingimused jne);
  • riskide vähendamise võimaluste üle (identifitseerimine, klassifitseerimine, märgistamine, ohutuskaardid, ohtlike kemikaalide asendamine ohutute või vähem ohtlikega, õiged käitlemismeetmed, kaitsemeetmed, alade piiritlemine, hügieenimeetmed, koolitus jne).