Liigu edasi põhisisu juurde

Radoon

Viimati uuendatud: 16.01.2023
  • Radoon on õhust raskem värvitu ja lõhnatu kõrgradioaktiivne gaas.
  • Põhja- Eesti klindivööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus (1m sügavusel) soovitusliku piirväärtuse kuni kaheksa korda.
  • Radoon on ohuteguriks kõikidele hoonetele: nii uutele kui vanadele, keldriga ja ilma keldrita.

Radooni omadused

Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“

Radooni all mõistame loodusliku radioaktiivse väärisgaasi radooni isotoopi Rn-222, mis on ioniseeriva kiirguse allikas. Radoon on õhust raskem värvitu ja lõhnatu kõrgradioaktiivne gaas. Radoon tekib uraani lagunemisel, mistõttu leidub seda  rohkem piirkondades, kus pinnase uraanisisaldus on suurem. Radooni esineb enamus pinnasetüüpides.

Õhu radoonisisaldus on radooni aktiivsuskontsentratsioon, milleks on õhus sisalduva radooni aktiivsus ruumalaühiku kohta [Bq/m³].

Õhu radoonisisalduse viitetasemeks on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta asjakohaseid meetmeid töötaja radoonist saadava kiirituse vähendamiseks.

Radoonisisaldus hoone siseõhus on otseses seoses radoonikontsentratsiooniga pinnaseõhus. Eriti suureneb radoonisisaldus hoone siseõhus siis, kui õhu liikumiskiirus on madal ja see võimaldab radoonil ruumidesse koguneda, kontsentratsioonil suureneda.  Radoon on ohuteguriks kõikides hoonetes: nii uutes kui vanades, keldriga ja keldrita jm.

Radooni teed hoonesse

Radoon võib hoonesse siseneda järgmisi teid pidi:

  • praod põrandas,
  • konstruktsiooni ühenduskohad,
  • praod seintes,
  • praod torude ümber (vesi, kanalisatsioon jm kommunikatsioonid),
  • tühimikud põranda all, tühimikud seintes,
  • kraanivesi.

Ka õhurõhk võib rolli mängida, surudes välisõhu radooni majja sisse.

 Joonis. Radooniallikate osakaal radoonikontsentratsioonis.

Tervisemõjud

Radoon satub organismi peamiselt läbi hingamisteede, kuid radooni kõrgradioaktiivsed tütarelemendid võivad organismi siseneda toidu ja vee kaudu. Kuna radooni tütarelemendid kinnituvad õhus lendlevatele tolmu- ja muudele osakestele, siis on radooni tase kõrgem just tolmustes ja suitsustes ruumides. Suletud ruumis võib radoonikontsentratsioon tõusta selliseks, mis inimesele pikaajaliselt (aastakümned) mõjudes võib põhjustada kopsuvähki haigestumise. Muid tervisemõjusid radoonil avastatud ei ole.

Õhu radoonisisalduse viitetase

Õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(Näiteks sätestab Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ § 9 lõige 4, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³ ja gammakiirguse doosikiirgus alla 0,5 µSv/h.)

Mõõtmised

Tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine peab olema teostatud viie aasta jooksul alates maa-ala lisandumisest kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, st nt Tallinnas 06.08.2023. Loetelu leiad siit. Kuigi võib tunduda, et aega on küll, tasuks hakata mõõtmisega tegelema, sest mõõtmine võtab aega minimaalselt paar kuud ning Eestis on vaid mõned mõõtjad, kes õhu radoonisisaldust saavad mõõta.

Tööandja peab korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb:

  • maa all
  • hoone maa-alusel korrusel
  • hoone korrusel, mille välissein omab kokkupuudet pinnasega
  • või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub.

Põhja- Eesti klindivööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus (1m sügavusel) soovitusliku piirväärtust kuni kaheksa korda. Kõrgendatud radoonisisaldusega piirkonnad esinevad ka Ida- ja Lõuna-Eestis. Lääne-Eestis ja saartel ei ületa radoonisisaldus pinnaseõhus enamasti piirnormi.

  • Alutaguse vald
  • Haljala vald
  • Harku vald
  • Jõelähtme vald
  • Jõgeva vald
  • Jõhvi vald
  • Kadrina vald
  • Kastre vald
  • Keila linn
  • Kiili vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kose vald
  • Kuusalu vald
  • Luunja vald
  • Lääne-Harju vald
  • Lüganuse vald
  • Maardu linn
  • Narva linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Peipsiääre vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Põltsamaa vald
  • Põlva vald
  • Rae vald
  • Rakvere linn
  • Rakvere vald
  • Saarde vald
  • Setomaa vald
  • Sillamäe linn
  • Tallinn
  • Tapa vald
  • Tartu linn
  • Tartu vald
  • Toila vald
  • Türi vald
  • Viimsi vald
  • Viljandi vald
  • Viru-Nigula vald
  • Võru vald
  • Väike-Maarja vald

Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks, kui:

  • aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset
  • 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra.

Kui töökohal kasutatakse tööaega järgiva töörežiimiga sundventilatsiooni, võib tööandja korraldada täiendavalt radoonisisalduse ööpäevase muutumise pidevmõõtmise. Pidevmõõtmine korraldatakse  radoonisisalduse keskväärtuse väljaselgitamiseks töö ajal ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini. Pidevmõõtmine viiakse läbi lisaks aasta aega katkematult kestnud mõõtmisele või ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmisele

Kui pidevmõõtmise tulemus ei ületa õhu radoonisisalduse keskväärtust tööajal 300 Bq/m³, loetakse õhu radoonisisaldus viitetasemele vastavaks.

Kordusmõõtmised tuleb korraldada:

  • iga kümne aasta tagant kui  õhu radoonisisaldus vastab viitetasemele
  • iga viie aasta tagant, kui  õhu radoonisisaldus ületab viitetaset,
  • kui tööruumis on pärast radoonimõõtmist tehtud olulisi ehituslikke muudatusi.

Õhu radoonisisalduse mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras.

Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja:

  • mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat

või

  • mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele.

Tööruumi õhu radoonisisalduse mõõtmisel tuleb lähtuda standarditest EVS-ISO 11665-4 ja EVS-ISO 11665-8, kui määratakse radoonisisalduse aasta keskväärtust ning standardist EVS-ISO 11665-5, kui mõõdetakse radoonisisalduse ööpäevast muutumist pidevmõõtmise meetodiga.

Seega kokkuvõtvalt peab olema tagatud üks järgnevast kahest nõudest – mõõtmised on läbi viinud pädev mõõtja järgides asjakohast mõõtemetoodikat või mõõtmisel on järgitud eespoolnimetatud standardite nõudeid. Nii peabki mõõtmiste tellija otsustama, millise tee ta valib – kas kasutada pädeva mõõtja teenuseid või kontrollima hiljem vastava standardi järgi, et mõõtmised on läbi viidud nõudeid arvestades.

Meetmete rakendamine terviseriski vähendamiseks

Kui mõõtmisel selgub, et õhu radoonisisaldus tööruumis ületab viitetaset, korraldab tööandja töötaja terviseriski vähendamiseks vajaduse korral ehituslikke parandusmeetmeid või rakendab tööaja piirangut.

Kuna ehituslike parendusmeetmete planeerimine ja rakendamine võtab aega, siis tööandja, saades teada viitetaseme ületamisest, rakendab esmalt tööaja piirangut.

Tööaja piirangu rakendamisel arvutatakse töökohal aastas lubatud töötundide arv T valemiga:

  T = 600 000 / RM, kus RM on õhu mõõdetud radoonisisaldus [Bq/m³].

Näiteks - mõõteperioodi keskmine radooni aktiivsuskontsentratsioon on ruumis I 1470 ± 330 Bq/m³ ja ruumis II 880 ± 200 Bq/m³.

Tööaja piirangu arvutamiseks soovitame võtta aluseks kõrgema väärtuse kuna tegemist on inimese tervise kaitsmise vajadusega ning ka kõrgem väärtus on mõõtmistulemustest lähtuvalt võimalik. Seega ruumis I on arvutuskäik 600 000 / 1800 = 333. Mis tähendab, et töötaja tohib ruumides, mille kohta see mõõtmistulemus kehtib, viibida aastas 333 tundi.

Ruumis II võib töötaja viibida 555 tundi aastas. Arvutuskäik 600 000 / 1080 = 555.

Tööandja saab tööaja piirangut hakata rakendama ajast, mil ta sai viitetaseme ületamisest teada ehk mõõteprotokolli väljastamisest. Juhime tähelepanu, et aastana ei mõisteta kalendriaastat, vaid 12 kuu möödumist näiteks mõõtmistulemuste teadasaamisest.

Ehituslikud parendusmeetmed

Kui tööandja ei soovi jäädagi tööaja piirangut rakendama, on tal kohustus võtta kasutusele ehituslikud parendusmeetmed. Kui ehituslike parandusmeetmete rakendamisel radooni pinnasest siseruumide õhku pääsemise takistamiseks või ruumides õhuvahetuse parandamiseks on lähtutud standardi EVS 840 nõuetest, eeldatakse, et parandusmeetmete rakendamine on vastavuses määruse nõuetega. Peale parendusmeetmete elluviimist tuleb korralda uus mõõtmine veendumaks, et meetmete rakendamine vähendas radoonisisaldust vähemalt nõutud tasemeni. Tööaja piirangu rakendamisest saab tööandja loobuda peale ehituslike parendusmeetmete rakendamist ning veendumist, et rakendatud meetmed olid tulemuslikud (mõõtmisi).

Keskkonnaameti teavitamine

Tööandjal on kohustus teavitada Keskkonnaametit tööruumidest, kus pärast ehituslike parandusmeetmete rakendamist korraldatud õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmise tulemus ületab jätkuvalt viitetaset, edastades Keskkonnaametile radooni mõõtmiste protokollid ja rakendatud ehituslike parandusmeetmete loetelu.

Töötaja efektiivdoosi seire ja tervisekontroll

Tööandja peab arvutama üks kord aastas töötaja efektiivdoosi, kui õhu radoonisisaldus ületab pärast ehituslike parandusmeetmete rakendamist jätkuvalt viitetaset. Efektiivdoos on inimkeha kudede ja elundite erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa. Ekvivalentdoos on inimkeha koe või elundi neeldumisdoosi ja toimiva kiirguse kiirgusfaktori korrutis. Efektiivdoosi mõõtühikuks on siivert [Sv], sagedamini millisiivert [mSv].

Töötaja aasta jooksul saadud efektiivdoos (E) millisiivertites arvutatakse valemiga:

E = 6,7 × 0,000001 × RM × t, kus RM on õhu mõõdetud radoonisisaldus [Bq/m³] ja t on töötaja tööaeg aastas [h].

Keskmiselt on aastas töötunde umbes 1848 (keskmiselt 168 töötundi kuus korrutatud 11 kuuga).

Näiteks – õhu mõõdetud radoonisisaldus on peale ehituslike parendusmeete rakendamist 458 Bq/m3.

6,7 x 0,000001 x 458 x 1848 = 5,67 mSv.

Tööandja korraldab töötajale tervisekontrolli üks kord aastas, kui töötaja efektiivdoos ületab 6 mSv aastas. Tervisekontroll korraldatakse töötervishoiuarsti juures üldises korras. Töötaja efektiivdoosi piirmäär on 20 mSv aastas.

Selle näite puhul ei ole töötajale vajalik korraldada tervisekontrolli üks kord aastas, sest töötaja efektiivdoos jääb alla 6 mSv aastas.

Töötajate teavitamine

Pöörame teie tähelepanu ka sellele, et mõõtmistulemustest lähtuvalt on vajalik muuta töökeskkonna riskianalüüsi, sest on ilmnenud uued andmed töökeskkonna ohutegurist (radoon) ja selle mõjust töötaja tervisele. Peale riskianalüüsi muutmist tutvustage seda ka töötajatele, sest töötajad peavad olema kursis töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega, radooni pikaajalise mõjuga seonduva terviseriskiga ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavate abinõudega.

Töötajad peavad olema teadlikud oma tööruumi õhu radoonisisalduse mõõtmistulemusest, terviseriskist ja samuti meetmetest, mida tööandja võtab kasutusele terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Kui on vajalik rakendada tööaja piirangut, tuleb ka sellest töötajat informeerida ning töötaja peab olema teadlik efektiivdoosist, kui seda on vajalik arvutada.