Liigu edasi põhisisu juurde

Keskmise töötasu arvutamine

  • Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud.
  • Kui töötaja pole üle 12 kuu töötanud, siis arvutatakse keskmine töölepingus kehtiva töötasu järgi, mis on indekseeritud.
  • Puhkusetasu maksmisel keskmist töötasu ei arvutata juhul, kui töötajale maksti eelneva kuue kuu jooksul muutumatu suurusega töötasu.

Millal on keskmist töötasu vaja arvutada?

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 nr 91 määrust „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel.

 Keskmist tööpäevatasu arvutatakse ja makstakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) ettenähtud juhtudel:

  • koolituse ajal (TLS § 28 lõige 2 p 5);
  • töö mitteandmisel (TLS § 35);
  • töötamise takistuse korral (TLS § 38);
  • puudega lapse lapsepuhkuse ajal (TLS § 63 lõige 2);
  • koondamishüvitise maksmisel (TLS § 100 lõige 1 ja 3);
  • tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral (§ 100 lg 4);
  • ülesütlemisest vähem etteteatamisel (§ 100 lg 5);
  • töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel (TLS § 109 lõiked 1 ja 2).

Tööandja andis 2. jaanuaril 2018 töötajale ülesütlemisavalduse töötaja koondamiseks. Töötajal oli tööstaaži 11 aastat, mistõttu pidi tööandja ette teatama 90 kalendripäeva. Töötaja töösuhe lõppes 1. veebruaril, seega teatas tööandja ette 30 kalendripäeva. Kui tööandja oleks ette teatanud 90 kalendripäeva, oleks töösuhe lõppenud 1. aprillil. Töötaja palgapäev on 5. kuupäeval ja töötasu suurus 700 eurot kuus. Kui palju on töötaja koondamishüvitis?  Kui palju peab tööandja hüvitama vähem etteteatatud aja eest?

  • perioodi 2.02-01.04 jäi 40 kalendaarset tööpäeva (riigipühad ja nädalavahetused jäid välja), mille tööandja peab töötajale keskmise tööpäevatasuga hüvitama (TLS § 100 lg 5);
  • arvutamise vajaduse tekke kuu oli veebruar. Lõpparvega muutus sissenõutavaks ka jaanuarikuu töötasu, seega läheb kuue kuu arvestusse periood august 2017 – jaanuar 2018 (määruse §2 lg 2);
  • keskmine tööpäevatasu: 6 x 700 = 4200 / 129 (kalendaarsed tööpäevad) = 32,56 eurot (määruse § 3 lg 1);
  • hüvitis vähem etteteatatud tööpäevade eest: 40 x 32,56 = 1302,40 eurot (TLS § 100 lg 5);
  • keskmine kalendaarsete tööpäevade arv: 129/6 = 21,5 (vajalik keskmise kuutasu arvutamiseks, määruse § 3 lg 6);
  • koondamishüvitis: 32,56 x 21,5 = 700,04 eurot (määruse § 3 lg 6)

Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse ja makstakse TLS ettenähtud juhtudel:

  • põhipuhkuse eest (TLS § 70 lg 1);
  • õppepuhkuse eest (täiskasvanute koolituse seadus § 13 lg 3, TLS § 70 lg 1);
  • puhkusehüvitise eest (TLS § 71);
  • haigushüvitis töövõimetuslehe 2.-5. päeva eest (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel § 122 lg 1).

Töötaja jäi 2016.a augustis lapsehoolduspuhkusele ning soovib nüüd lapsehoolduspuhkuse katkestada ning 15. oktoobrist 2018 jääda 28-päevasele põhipuhkusele. Töötaja töölepingujärgne töötasu oli 2016. aastal 750 eurot, mis ei ole suurem Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast, samuti ei reguleeri töötaja töösuhet kollektiivleping. Kuidas leida töötaja puhkusetasu? Mis on indeks?

  • indeksi arvutamiseks tuleks jagada 2018.a kehtiv töötasu alammäär (500€) 2016.a kehtiva töötasu alammääraga (430€) ning tulemuseks on 1,16 (määruse § 2 lg 5);
  • seejärel korrutatakse 2016. a kehtinud töötasu 750€ indeksiga 1,16 ning tulemuseks saame 870€. See ongi töötaja keskmine töötasu puhkusetasu arvestamise seisuga (määruse § 2 lg 5);
  • kuna puhkusetasu arvestamise vajadus oli oktoober, siis tuleb jagada saadud tulemus (870€) oktoobrikuu kalendripäevade arvuga (31) – nii saame keskmise kalendripäevatasu, mis on antud juhul 28,06€ (määruse § 4 lg 4);
  • kuna töötaja puhkab 28 kalendripäeva, siis tuleb keskmine kalendripäevatasu korrutada 28-ga. Näites kirjeldatud töötaja saab puhkusetasu kokku (28*28,06=) 785,68€.

Eelpool loetletud juhtudel tuleb tööandjal välja arvutada keskmine töötasu. Üksnes põhipuhkuse tasu arvestamisel on määrusega ette nähtud n-ö palga säilitamine ning seda juhul kui töötajale on eelneval kuuel kalendrikuul makstud muutumatu suurusega töötasu. Muutumatu on töötasu ka siis, kui töötaja töötasu pole muutunud, aga ta on kuue kuu jooksul saanud näiteks haigushüvitist või puhkusetasu. Juhul kui töötasu on olnud muutuv, tuleb ka põhipuhkuse tasu arvestamisel arvutada keskmine.

Töötaja töötas 2020. aastal täiskoormusega ja tema töötasu oli 2000 eurot. 2021. aasta jaanuarist asus töötaja tööle osalise koormusega, 20 tundi nädalas ja töötasuga 1000 eurot. Kui töötaja kasutab põhipuhkust jaanuaris 2021, siis kuidas arvestatakse tema puhkusetasu?

Kui tegemist on olukorraga, kus töötaja on saanud arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kalendrikuul ühesugust töötasu ning töötaja töötasu muutub sellest kalendrikuust, kus töötaja läheb puhkusele, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Puhkusetasu puhul tuleb vaadata töötaja eelnevate kuude töötasusid, mitte seda töötasu, mida töötaja oleks saanud siis kui ta oleks töötanud puhkamise asemel.  Puhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu eelneva töötasu alusel ning ülejäänud päevade eest töötasu vastavalt uuele kokkuleppele.

Keskmise töötasu arvutamise üldised põhimõtted

Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (määruse § 2 lg 2). Siinkohal on oluline selgitada mõningaid olulisi nüansse.

Arvutamise vajaduse tekke kuuks on keskmise töötasu arvutamisel kuu, millal algas vajaduse tekitanud sündmus. Näiteks puhkusetasu (ükskõik millise puhkuse) arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust (määruse § 2 lg 2). Seda olenemata sellest, kas puhkusetasu makstakse välja enne puhkust või palgapäeval. Haigushüvitise arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb esimene haiguslehe päev. Kõikidel muudel juhtudel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kas palgapäev või töölepingu lõppemise (lõpparve väljamaksmise) aeg. 

Oluline on välja tuua, et töötasuks on igasugune tasu, mida makstakse töötamise eest (sh lisatasu, tulemustasu jne). Puhkusetasu ja hüvitisi (nt päevaraha, valveaja tasu, haigushüvitis jne) keskmise töötasu hulka ei arvestata. Keskmise töötasu arvestamisel võetakse arvesse teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasud, st et näiteks kui tulemustasu makstakse üheksa kuud pärast tulemusi, siis isegi juhul kui kuue kuu sees makstakse see tulemustasu välja, siis kuna see on välja teenitud enne kuut kuud, siis see keskmise töötasu arvestusse ei lähe. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval või töölepingu lõppemisel. Niisamuti ei ole vaja keskmist töötasu ümber arvutada, kui pärast keskmise töötasu arvutamist ja maksmist makstakse arvesse võetava ajavahemiku eest täiendavat tasu (nt töötajale makstakse eelmise aasta tulemuste eest lisatasu).

Keskmise töötasu arvutamine lisatasu maksmise korral

Töötasu osaks loetakse lisatasu, preemiat, boonust jne, kui antud preemiad on seotud töötaja töö tulemusega ja seda makstakse töötajale töö tegemise eest.  

Keskmise töötasu arvutamisel lähtutakse tekkepõhisest meetodist, see tähendab, et arvutamisel võetakse aluseks töötaja teenitud töötasud. Seega lisatasu maksmise korral võetakse arvesse aeg, mille eest lisatasu on teenitud, mitte välja makstud.

Kui töötajale maksti terve aasta eest preemiat töötulemuste eest, siis keskmise töötasu arvestamisel tuleb see proportsionaalselt aasta kuude peale ära jagada. Ehk siis keskmise  töötasu arvestamisel on iga kuu väärtus 1/12 aastapreemiast, kuid see preemia peab olema keskmise töötasu arvestamise hetkeks ka välja makstud (st muutunud sissenõutavaks).

Kehtiv õigus ei kohusta tööandjat tegema ümberarvestusi (määruse § 2 lg 1). Näiteks kui töötajale on vaja keskmist töötasu arvestada ja maksta välja lõppeva kalendriaasta novembris ning detsembri lõpus või järgmise aasta jaanuaris makstakse välja lisatasu/aastapreemia kalendriaasta eest, siis ei pea töötajale varasemalt makstud tasu ümber arvutama.

Keskmise töötasu arvutamise erijuhud

  • Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis arvutatakse keskmine töötasu töölepingus kehtiva töötasu järgi.
  • Kui töötaja on töötanud alla kuue kuu ning on esimese töötasu kätte saanud, arvutatakse keskmine töötasu töötatud kuude pealt, mil töötaja on töötasu teeninud.
  • Kui töötaja pole 6-12 kuud töötanud (nt haiguse tõttu), siis arvutatakse keskmine töölepingus kehtiva töötasu järgi.
  • Kui töötaja pole üle 12 kuu töötanud, siis arvutatakse keskmine töölepingus kehtiva töötasu (ainult numbriliselt kokkulepitud töötasu ja lisatasu) järgi, mis on indekseeritud.

Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär jagatud töölt keeldumise kuu töötasu alammääraga. Indekseerimist ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:

  • on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust;
  • kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu.

Kas võib kokku leppida, et keskmist ei arvestata ja töötajale säilitatakse igal juhul töötasu?

Reegel: Kui töötajale maksti eelneval kuuel kalendrikuul muutumatu suurusega töötasu, siis põhipuhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja makstakse muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu (määruse § 1 lg 1¹). See tähendab, et muutumatu suurusega töötasu puhul, tuleb põhipuhkusetasu arvestamisel kohaldada palga säilitamist.

Võimalus: Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, võib töötajale puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu (määruse § 4 lg 6).

  • säte kehtib ainult põhipuhkuse tasu arvestamisel.
  • muudel juhtudel (nt koondamishüvitis) on palga säilitamine võimalik ainult TLS § 2-ga kooskõlas (töötajale soodsam variant).

Seega ainult olukorras, kus keskmine töötasu oleks väiksem kui kokkulepitud töötasu, võib tööandja jätta keskmise arvutamata ning kasutada töötaja jaoks soodsamat varianti – töötasu säilitamist, kuid see on tööandja valik.

Põhipuhkuse tasu (TLS § 70 lg 1) ja puhkusehüvitis (TLS § 71)

Põhipuhkuse tasu arvutamiseks tuleb leida keskmine kalendripäevatasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue (või vähema, kui on vähem töötatud) kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (põhipuhkus, töövõimetus jne). Põhipuhkusetasu ja puhkusehüvitise maksmisel ei arvestata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. 

KESKMINE KALENDRIPÄEVATASU = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud / 6 kuu kalendripäevad – riigipühad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendripäevad

PÕHIPUHKUSE TASU = keskmine kalendripäevatasu × põhipuhkusel viibimise päevade arv või väljateenitud põhipuhkuse päevade arv

Õppepuhkuse tasu (täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lg 3)

Õppepuhkuse tasu arvutamiseks tuleb leida keskmise kalendripäevatasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue (või vähema, kui on vähem töötatud) kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (põhipuhkus, töövõimetus jne). Õppepuhkuse tasu arvestamisel jäävad rahvuspüha ja riigipühad kalendripäevade arvestusse sisse.

KESKMINE KALENDRIPÄEVATASU = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud / 6 kuu kalendripäevad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendripäevad

ÕPPEPUHKUSETASU = keskmine kalendripäevatasu × õppepuhkusel viibimise päevade arv

Haigushüvitis (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12(2) )

Haigushüvitise arvutamiseks tuleb leida keskmise kalendripäevatasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue (või vähema, kui on vähem töötatud) kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (põhipuhkus, töövõimetus jne). Haigushüvitise arvestamisel jäävad rahvuspüha ja riigipühad kalendripäevade arvestusse sisse.

KESKMINE KALENDRIPÄEVATASU = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud / 6 kuu kalendripäevad  – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendripäevad

HAIGUSHÜVITIS = keskmine kalendripäevatasu × tööandja poolt hüvitatavad töövõimetuslehel viibimise päevade arv × 0,7

Puudega lapse vanema lapsepuhkus (TLS § 63 lg 2)

Puudega lapse vanema lapsepuhkuse tasu arvutamiseks tuleb leida keskmise tööpäevatasu. Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue (või vähema, kui on vähem töötatud) kuu ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade (E-R, v.a nädalavahetused ja riigipühad) arvuga. Perioodi tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (põhipuhkus, töövõimetus jne).

KESKMINE KALENDAARNE TÖÖPÄEVATASU = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud / 6 kuu kalendaarsed tööpäevad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendaarsed tööpäevad

PUUDEGA LAPSE VANEMA LAPSEPUHKUSE TASU = keskmine kalendaarne tööpäevatasu × lapsepuhkusel viibimise päevade arv

Koolitus, (TLS § 28), töö mitte andmine (TLS § 35), mittetöötamine takistuse korral (TLS § 38)

Koolitusel oldud aja eest (TLS § 28), töö mitte andmise (TLS § 35) või mittetöötamise takistuse korral (TLS § 38) makstakse keskmist kalendaarset tööpäevatasu või keskmist tunnitasu. 

KESKMINE KALENDAARNE TÖÖPÄEVATASU = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud /  6 kuu kalendaarsed tööpäevad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendaarsed tööpäevad (põhipuhkus, töövõimetus jne, sh TLS § 35)

KESKMINE TUNNITASU = keskmine kalendaarne tööpäevatasu / kokkulepitud tööaja arvestuslik töötundide arv päevas (täistööaja puhul 8)

  • TASU KOOLITUSEL OLDUD AJA EEST (TLS § 28) = keskmine kalendaarne tööpäevatasu või keskmine tunnitasu × koolitusel oldud päevade või tundide arv
  • TASU TÖÖ MITTEANDMISEL (TLS § 35) = keskmine kalendaarne tööpäevatasu või keskmine tunnitasu × töölt eemal viibitud päevade või tundide arv
  • TASU MITTETÖÖTAMISEL TAKISTUSE KORRAL (TLS § 38) = keskmine kalendaarne tööpäevatasu või keskmine tunnitasu × töölt eemal viibitud päevade või tundide arv

Koondamishüvitis, erakorraliselt üles öeldud tööleping, töösuhte õigusvastane ülesütlemine

Koondamishüvitise (TLS § 100 lg 1), erakorraliselt (TLS § 91 lg 2 alusel) üles öeldud töölepingu (TLS § 100 lg 4), töösuhte õigusvastane ülesütlemine (TLS § 109 lg 1 ja 2) eest makstava hüvitise arvutamiseks tuleb leida keskmine kalendaarne tööpäevatasu ja keskmine kuutasu.

KESKMINE KALENDAARNE TÖÖPÄEVATASU = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud / 6 kuu kalendaarsed tööpäevad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendaarsed tööpäevad (põhipuhkus, töövõimetus jne)
KESKMINE KUUTASU = 6 kuu kalendaarsed tööpäevad × keskmine kalendaarne tööpäevatasu / 6 

  • Koondamishüvitis (TLS § 100 lg 1) = keskmine kuutasu

N.B!  Periood, millal töötajale maksti TLS § 37 alusel vähendatud töötasu, jäetakse koondamishüvitise ja ka vähem etteteatamise hüvitise arvestamisel välja.

  • erakorraliselt ülesöeldud töölepingu hüvitis (TLS § 100 lg 4) = keskmine kuutasu × 3
  • õigusvastaselt ülesöeldud töösuhte hüvitis (TLS § 109 lg-d 1 ja 2) = keskmine kuutasu × 3 või 12

Töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatud aeg (TLS § 100 lg 5)

Töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud aja eest hüvitise maksmisel (TLS § 100 lg 5) tuleb arvutada keskmise kalendaarne tööpäevatasu, mis tuleb korrutada vähem etteteatatud aja sisse jäävate kalendaarsete tööpäevadega (E-R).  Vähem ette teatatud kalendaarseid tööpäevi tuleb hakata lugema alates töösuhte lõppemisele järgnevast päevast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1) kuni seadusjärgse (TLS § 97 lg 2) etteteatamistähtaja lõpuni.

N.B!  Periood, millal töötajale maksti TLS § 37 alusel vähendatud töötasu, jäetakse koondamishüvitise ja ka vähem etteteatamise hüvitise arvestamisel välja.

KESKMINE KALENDAARNE TÖÖPÄEVATASU = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud / 6 kuu kalendaarsed tööpäevad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendaarsed tööpäevad (põhipuhkus, töövõimetus jne).

Töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud aja eest hüvitis (TLS § 100 lg 5) = keskmine kalendaarne tööpäevatasu × vähem etteteatatud aja sisse jäävad kalendaarsed tööpäevad (E-R)