Liigu edasi põhisisu juurde

Ümbrikupalk

Viimati uuendatud: 16.05.2022
  • Ümbrikupalga maksmine ja vastuvõtmine on ebaseaduslik.
  • Eestis saab osaliselt või täielikult töötasu n-ö ümbrikus 10-15% palgasaajatest.
  • Ümbrikupalga maksmine ei vabasta töötasu saajat tulumaksu tasumisest.
ümbrik rahaga

Ümbrikupalgast

100 euro maksumaksja rahaga ehitame 100 euro eest Eestit

Maksud on meie ühine raha, mille eest majandame Eestit ja mille kaudu panustab iga inimene ühiste teenuste pakkumisse. Ainuüksi sotsiaalsfäärile, haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Samuti suunatakse raha kultuuri toetamisse, teedeehitusse, keskkonna kaitsesse, kohtutele, põllumajandusse jne. 

Jättes maksud maksmata, ei ole meile kättesaadavad:

  • koolid, lasteaiad ja ülikoolid (haridus)
  • haiglad ja tervisekindlustus (perearst, esmaabi, retseptiravimid)
  • julgeolek ja turvalisus (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi)
  • ühistransport (bussid, trammid, trollid, rongid)
  • maanteed ja tänavavalgustus, veevärk
  • pensionid

Kõik inimesed tarbivad ühiskonna hüvesid, aga kui osa elanikest ei panusta maksude maksmisse, siis jääb avalikeks hüvedeks vähem raha ning teenuste kvaliteet paratamatult langeb või muutub kättesaamatuks.

Ümbrikupalk on üks laialdasemaid varimajanduse nähtusi, mille tõttu jääb igal aastal avalikesse teenustesse kümnete miljonite eurode ulatuses panustamata.

Mida peab teadma ümbrikupalka vastu võttes

Ümbrikupalk on ebaseaduslik ning selle maksmine ja vastuvõtmine muudab lisaks isiklikule turvatundele halvemaks riigi arengu tervikuna. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Maksudest saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele vastu hüvesid ja teenuseid.

Tavaliselt tuuakse ümbrikupalgaga nõustumise põhjuseks, et kätte jääb rohkem raha. Lühiajaliselt võib see nii olla, aga paraku ei arvestata, et ümbrikupalgaga nõustumine jätab töötaja ilma mitmest olulisest hüvest.

Millest jääb töötaja ilma, kui võtab vastu ümbrikupalka:

  • haigushüvitisest
  • tööõnnetushüvitisest ja töötukindlustusest
  • võimalusest saada õiglast vanemahüvitist
  • võimalusest saada pangalaenu
  • võimalusest saada suuremat pensioni

Kui töötaja võtab teadlikult ümbrikupalka vastu, siis paratamatult vastutavad tekkinud maksukohustuse eest tööandja ja töötaja mõlemad, ning ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Sellisel juhul tuleb inimesel endal palk deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

Kuidas ennetada ja kontrollida ümbrikupalga maksmist?

  • Töötajale on kasulik sõlmida ametlik tööleping, kus on paika pandud tööülesanded ning täielik töötasu suurus. Kindel leping annab tugevama seljataguse juhuks, kui tööandja hakkab oma kohustusi rikkuma.
  • Seda, kas tööandja on inimese töötamise registreerinud ja palga nõuetekohaselt deklareerinud, saab kontrollida e-maksuameti/e-tolli rubriigi „Töötamised ja väljamaksed“ alajaotustes „Minu töötamised“ ja „Minu sissetulekud“.

Miks töötada ametlikult?

  • Kaasnevad õigused (puhkusetasu/-päevad, võimalike vaidluste lahendused/tugi jms).
  • Füüsilise isiku tuludeklaratsioon – võimalus saada tulumaksu tagasi, kui inimene ei ole töötanud tervet kalendriaastat.
  • Ei pea kartma, kui mõni amet (Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon vmt) küsib töösuhte kohta.

Kui töötate Eestis

Tööandja kohustus on tulumaksu arvestamine, tööandja töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse palgast kinnipidamine. Seega ei ole töötajal vaja maksude tasumise pärast muretseda. Küll aga peaks huvi tundma, kas tööandja on kohustused täitnud, et saaksid oma garantiides kindel olla.

Kui suur on palgasumma pärast maksude arvestamist:

  • Maksuvaba tulu on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata. Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus. 
  • Tööandja tasub sotsiaalmaksu 33%.
  • Töötuskindlustusmakse: töötaja tasub 1,6%, tööandja tasub 0,8%.
  • Kohustusliku kogumispensioni makse määr on 2% – see raha kantakse töötaja pensionikontole pensionifondis ja hakkab inimese pensioni suurendama.

Kui töötate välismaal

Igal riigil on omad maksuseadused. Tutvuge kindlasti selle riigi seadustega, milles te töötate. Infot saab töökohariigi saatkonnast Eestis ja selle riigi maksuametist.

Maksu- ja Tolliameti kodulehelt leiad teiste riikide maksuametite andmed.

Ümbrikupalga näited elust

Viljandi ehitaja Kalle kannatas kuid südamepekslemise all. 36-aastane mees väsis tööl kiiresti ja oli korduvalt pärast peapööritust objektil minestanud. Töökaaslaste ja abikaasa palvel pöördus Kalle lõpuks arsti poole. Mehel diagnoositi aordiklapi rike, mis on 35–50-aastaste meeste seas tavapärane. Aordiklapi riket saab täielikult parandada vaid kirurgiline ravi, mille hind on kokku vähemalt 11 000 eurot. Ravikindlustatud inimeste puhul tasub selle haigekassa. Kallel aga ravikindlustust ei ole. Neli aastat ja kolm kuud tagasi ütles ta ülemusele, et on nõus kogu oma palga vastu võtma ümbrikus. Kuid ümbrikupalgale jah-sõna andes ei mõelnud Kalle kordagi, et oleks pidanud iga kuu kõrvale panema vähemalt 215 eurot, et 4 aasta ja 3 kuuga koguda kokku 11 000 eurot, mida ta vajas täna elu päästvaks operatsiooniks.

Kui Anna vahetusevanemana tööle asus, pidi ta algselt saama 800 eurot brutotasu. Ta rääkis tööandjaga võimalusest saada osa raha mitteametlikult, sest ümbrikupalk tähendas rohkem raha, mis siis, et mitteametlikult.
Kui Anna rasedaks jäi, soovis ta koos elukaaslasega osta 2-toalise korteri linnalähedases uusarenduses. Pangas selgus, et nende laenuvõimalused on üsna ahtakesed, sest Anna ametlik palk laenusummat oluliselt ei suurendanud ja panga jaoks ei olnud iga kuu teadmata allikaga lisaraha argument. Seetõttu pidi Anna kriitiliselt võimalused üle vaatama ja ostma kolmandiku võrra odavama korteri vanemasse paneelmajja.
Kui Anna enne lapse sündi emapuhkusele jäi, oli ema vanemahüvitise summa samamoodi tema ametliku sissetuleku järgi arvestatud, samamoodi ka hilisem vanemahüvitis. Kokku kaotas Anna vanemapuhkuse ajal üle 4500 euro.

Aivar sai 63-aastaseks sel kevadel. Kui omal ajal Eesti pensionisüsteem ümber tehti ja osa inimesi endale sujuvama vanaduspõlve tagamiseks erinevatesse sammastesse raha hakkasid koguma, otsustas Aivar, et tal on veel kümmekond aastat pensionini aega ja küll ta jõuab ise endale tagala kindlustada ja üht-teist kõrvale panna. Umbes samal ajal hakkas ta vastu võtma
ümbrikupalka, sest tööandjal olid parasjagu kitsamad ajad.
Aivar tuleviku pärast esialgu ei muretsenud, pensionistaažiks vajaliku 15 aastat oli ta ametlikult juba ära töötanud. Ta küll teadis, et eks tööandjagi hoiab maksude maksmata jätmisega kõvasti kokku, aga palk jooksis ja andis kõrvalegi panna.
Siis tuli vahepeal majanduskriis ja mustadeks päevadeks kõrvale pandud raha tuli ikkagi käiku lasta. Ja mõni aeg hiljem siin ta nüüd oli, kümme aastat kaotatud ametlikku pensionistaaži tähendas, et ta sai kuus üle 50 euro vähem pensioni ja igal aastal kaotas Aivar nii üle 600 euro

Ümbrikupalga statistika

  •  Eestis saab osaliselt või täielikult palga n-ö ümbrikus 10-15 protsenti palgasaajatest.
  • Nendest pisut enam kui pool saab ümbrikupalka regulaarselt.
  • Iga kolmas Eesti inimene teab kedagi, kellele makstakse töötasu osaliselt või täielikult ümbrikus.
  • Töötamise registri kasutuselevõtuga on ümbrikupalka saanud töötajate arv langenud, samas on täiesti „mustalt“ töötamise asemel nüüd murekohaks osaline ümbrikupalk.
  • Ümbrikupalga saajatest 5 protsenti saavad kogu palga mitteametlikult, ülejäänud osaliselt.
  • Ümbrikupalga maksmist tuleb kõige enam ette kaubanduses, transpordis, toitlustuses, põllumajanduses ja ehituses.
  • 78 protsenti ümbrikupalga saajatest ei ole sellega tegelikult rahul – viimasel kolmel aastal on rahulolematus ümbrikupalgaga järjest kasvanud.
  • 70 protsenti elanikest ei poolda ümbrikupalga maksmist, kuna:
    • varjatud töötasu maksmine on ülekohtune teiste maksumaksjate suhtes;
    • ümbrikupalga saajal puudub või väheneb ravi- ja pensionikindlustus.
    • Ümbrikupalga tekitatud kahju on viimastel andmetel kokku 149 miljonit eurot.


Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2017“.

Lisalugemist