Liigu edasi põhisisu juurde

Puhkeaeg

Viimati uuendatud: 30.09.2022
  • Igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.
  • Iganädalane puhkeaeg peab olema 48 tundi järjest või summeeritud tööaja puhul 36 tundi järjest.
  • Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit.

Igapäevane puhkeaeg

Töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. See tähendab, et töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi.

Töötaja võib töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:

  • tegemist on direktiivi 2003/88 art 17 lg-tes 3 ja 4 nimetatud juhtumitega (nt sadama- ja lennuvälja töö, põllumajandus ja turism, tööstusharud, kus ei saa tööd tehnilistel põhjustel katkestada);
  • vastav kokkulepe on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel kollektiivlepingus;
  • tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtu, et selline töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

 

Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 16 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 14 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 3 tundi).

Erandina ei kohaldata ka igapäevase puhkeaja piirangut tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, tingimusel, et pikem töötamine on nende tervisele ohutu.

Tööpäevasisene vaheaeg

Töötaja peab saama tööpäeva sees puhkepausi einestamiseks ja puhkamiseks. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit, kuid tööandja võib anda töötajale 30-minutilise vaheaja ka varem. Alaealistele töötajatele tuleb 30-minutiline vaheaeg anda vähemalt 4,5-tunnise töötamise järel.

Antud vaheaeg on tööpäevasisene, mida üldjuhul ei arvestata tööaja hulka. Seda pausi saab töötaja kasutada oma äranägemise järgi ja vajadusel töökohalt lahkuda. Erandina loetakse  tööpäevasisesed vaheajad tööaja hulka, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Näiteks olukordades, kus töötajal ei ole võimalik pausi sisustada oma äranägemise järgi, siis arvestatakse paus tööaja hulka. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

Kui lõunapaus arvestatakse tööaja sisse, tähendab see seda, et tööpäeva pikkus koos lõunapausiga on 8 tundi (tööaeg kell 8.00-16.00). Töötasu makstakse sellisel juhul 8 tunni eest.

Kui tööandja ei arvesta tööpäevasisest vaheaega tööaja sisse, siis on töötaja töövahetus 8,5 tundi (tööaeg kell 8.00-16.30) ning töötajale on ette nähtud 30-minutiline lõunapaus. Sellisel juhul on töötaja tööaeg 8 tundi, mille eest makstakse töötasu ja 30 minutit puhkeaeg, mille eest tasu ei maksta.

Iganädalane puhkeaeg

Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Teistsugused kokkulepped on tühised.

Seadus ei sätesta, mis ajast seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Tööandja võib lugeda seitsmepäevase perioodi algushetkeks vaadeldava perioodi esimese vahetuse algusaja. Oluline on seejuures, et mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajale tagatud 48 või 36 tundi järjestikust puhkeaega. Idanädalase puhkeaja võimaldamist seitsmepäevases perioodis saab kontrollida kellaajalise täpsusega alates eelmise iganädalase puhkeaja lõpust.

Seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka teisiti. Summeeritud tööaja arvestuse korral iganädalase puhkeaja periood on reguleeritud tööajagraafikuga ja võib-olla erinevatel päevadel, kuna töötaja võib töötada ka laupäeviti ja pühapäeviti.

 

Lisavaheaeg lapse toitmiseks

Emale, kes kasvatab kuni pooleteiseaastast last, võimaldatakse lisaks üldisele vaheajale puhkamiseks ja einestamiseks töö juures lisavaheaeg lapse toitmiseks (minimaalselt 30 minutit lapse kohta). Vaheaega on õigus saada vähemalt iga kolme tunni järel. Kahe või enama kuni pooleteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.

Kuidas lapse ema neid vaheaegu kasutada soovib, lepitakse täpsemalt kokku tööandjaga. Vaheajad lapse toitmiseks loetakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine töötasu.

Töö tegemise aja piirang

Töölepingu seadus sätestab töötaja tervise kaitseks tööaja piirangud, milleks on igapäevane, iganädalane ja üldine tööaja piirang. Tööaja piirangut ei või ületada ka juhul, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.

Töötaja ei tohi töötada nädalas keskmiselt rohkem kui 48 tundi arvestusperioodiga kuni:

  • 4 kuud või
  • 12 kuud kollektiivlepinguga tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel.

Tegemist on üldise tööaja piiranguga, millest peab lähtuma töötamisel nii tavalise kui summeeritud tööaja alusel.

Erandina on võimalik pikendada tööaja arvestusperioodi kollektiivlepingu alusel tervishoiu-, hoolekande-, põllumajanduse- ja turismitöötajatel kuni 12 kuuni. Pikema arvestusperioodi jooksul eelpool nimetatud sektorites on töötajal võimalus teha arvestusperioodi ühe osa jooksul teiste osade arvelt rohkem töötunde.

 

Tööaeg saab olla kuni 52 tundi vaid (tõendatavalt) poolte kokkuleppel, kui kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav, pidades selle kohta eraldi arvestust. Töötajal on õigus kokkulepe igal ajal üles öelda sellest 2 nädalat ette teatades.

Kui palju töötaja arvestusperioodi jooksul töötada tohib, arvutatakse järgmiselt:

 

Näide: töötaja töötab täistööajaga, summeeritud tööaja alusel. Arvestusperioodi pikkus on 1 kuu. Töötaja tegi jaanuaris 2021 5-päeva nädalas 12-tunniseid tööpäevi ehk töötas jaanuaris kokku 240 tundi (20*12=240). Töötaja töötas keskmiselt seitsmepäevase ajavahemiku kohta 54,2 tundi (240/31*7=54,2). Töö tegemise aja piirangut on rikutud, sest see ületab 48 tundi. Töötaja oleks võinud töötada maksimaalselt 212,6 tundi (31/7*48=212,6).

Laevapere liikme töö- ja puhkeaja erisus

Meretöö seaduse alusel võib neljakuulist summeeritud tööaja arvestuse perioodi laevapere liikmel pikendada kuni kuue kuuni ja kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni.

Laevapere liikme suhtes ei kohaldata töölepingu seaduses sätestatud lisatasu maksmist öötöö eest.

Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui kümme tundi puhkeaega, on tühine.

Puhkeaja võib jagada 24-tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi.

Eelnenud lõigus nimetatud piirangust võib vahiteenistuses osaleva laevapere liikme suhtes teha laeva käigushoidmise tagamiseks mõjuvatel põhjustel erandi tingimusel, et igapäevast puhkeaega ei jagata 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui kolmeks osaks, millest ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja ülejäänud osade kestus vähemalt üks tund. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi. Käesolevas lõikes sätestatud igapäevase puhkeaja erandit võib rakendada üksnes kahe 24- tunnise ajavahemiku jooksul seitsme päeva kohta.

Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, on tühine.

Nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust ning laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkeaega.

Kokkulepe, mille kohaselt vahiteenistuses osalevale laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 77 tundi puhkeaega, on tühine.

Eelnenud lõigus nimetatud piirangust võib vahiteenistuses osaleva laevapere liikme suhtes teha laeva käigushoidmise tagamiseks mõjuvatel põhjustel erandi tingimusel, et puhkeaja kestus seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on vähemalt 70 tundi, kusjuures selline erand on lubatud vaid kahel järjestikusel nädalal. Reeder võib sellist puhkeaja piirangu erandit uuesti kasutada alles pärast erandi kahekordse kestusega võrdse ajavahemiku möödumist.

Reeder peab vahiteenistuse korraldamisel rakendama meetmeid üleväsimuse ja põhjendamatu ületunnitöö vältimiseks.

Kapten võib laevapere liikmelt nõuda töö tegemist laevapere liikme puhkeajal, kui see on vajalik laeva, laeval olevate isikute või lasti ohutuse tagamiseks või merehädas olevate isikute või laevade abistamiseks (nimetatud tööd ei arvestata ületunnitööks). Töötegemist võib nõuda seni, kuni on taastunud tavapärane olukord.

Tavapärase olukorra taastumisel peab kapten esimesel võimalusel tagama puhkeajal töötanud laevapere liikmele täiendava puhkeaja töötatud ajaga võrdses ulatuses.

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaeg

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõudeid kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist:

  1. kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või
  2. reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud, ning on selleks otstarbeks ette nähtud.

Järjestikune sõiduaeg

Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja võib asendada vähemalt 15 minutilise vaheajaga, millele järgneb vähemalt 30 minutiline vaheaeg.

Ööpäevane sõiduaeg

Sõidukijuhi ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Seda aega võib pikendada kümne tunnini kõige rohkem kaks korda ühe nädala jooksul.

Iganädalane sõiduaeg

Iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi.

Kahenädalane sõiduaeg

Sõiduaeg summeeritult iga kahe nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi.

24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue vähemalt üheteisttunnise ööpäevase puhkeperioodi.

Seda regulaarset ööpäevast puhkeperioodi võib aga jaotada kahte ossa, kusjuures esimene peab hõlmama vähemalt kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine vähemalt üheksa tunnist katkematut ajavahemikku.

Juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi kestusega vähemalt üheksa tundi.

Mitme juhiga sõiduki puhul peab juht 30 tunni jooksul pärast ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi, mis peab olema vähemalt üheksa tunni pikkune.

Erandina tohib juht, kes saadab parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit, katkestada oma regulaarset ööpäevast puhkeperioodi kõige rohkem kahel korral teiste tegevustega, mille kogukestus ei või ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs magamis- või lamamisasemele.

Kahe mistahes üksteisele järgneva nädala jooksul peab juht kasutama vähemalt järgmisi puhkeperioode:

1) kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või

2) üks regulaarne iganädalane puhkeperiood ja üks vähendatud iganädalane (vähemalt 24tunnine) puhkeperiood. Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeperiood samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.

Iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt pärast eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24tunnise ajavahemiku lõppu.

Erandina võib rahvusvahelise kaubaveoga tegelev juht võtta väljaspool asukohaliikmesriiki järjestikku kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi, tingimusel et juht võtab iga nelja järjestikuse nädala jooksul vähemalt neli iganädalast puhkeperioodi, millest vähemalt kaks on regulaarsed iganädalased puhkeperioodid. Juhti käsitatakse rahvusvahelise kaubaveoga tegeleva juhina tingimusel, et juht alustab kahte järjestikku lühendatud iganädalast puhkeperioodi väljaspool tööandja asukohaliikmesriiki ja juhi elukohariiki.

Kui rahvusvahelise kaubaveoga tegelev juht on järjestikku võtnud kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi, eelneb järgmisele iganädalasele puhkeperioodile nende kahe lühendatud iganädalase puhkeperioodi kompenseerimiseks võetav puhkeperiood.

Iganädalaste puhkeperioodide vähendamise eest saadud kompensatoorne puhkeaeg tuleb võtta koos teise vähemalt üheksa tunni pikkuse puhkeperioodiga.

Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45-tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või veeta sõidukis. Need tuleb veeta sobivas soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid.

Kõik majutuskulud väljaspool sõidukit katab tööandja.

Iganädalase puhkeperioodi, mis algab ühel ja lõpeb teisel nädalal, võib lisada ükskõik kumma nädala, kuid mitte mõlema nädala puhkeperioodiks.

Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et iga nelja järjestikuse nädala jooksul saab juht naasta oma tavalisse tugipunkti tööandja tegevuskohas, kus algab juhi iganädalane puhkeperiood, tööandja asukohaliikmesriigis, või naasta juhi elukohta, et veeta vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või üle 45-tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest.

Kui aga juht on võtnud järjestikku kaks lühendatud iganädalast puhkeperioodi, korraldab veoettevõtja juhi töö selliselt, et juht saab naasta enne kompensatsioonina võetava üle 45-tunnise korrapärase iganädalase puhkeperioodi algust.

Ettevõtja dokumenteerib, kuidas ta seda kohustust täidab, ning säilitab dokumendid oma tööruumides, et need kontrolliasutuste taotlusel esitada.

Erandina võib üksikut rahvusvahelist sõitjate juhuvedu tegev juht lükata iganädalase puhkeaja edasi kuni 12 järjestikuseks 24-tunniseks ajavahemikuks alates eelmisest regulaarsest iganädalasest puhkeajast, tingimusel et:

a) teenus kestab vähemalt 24 järjestikust tundi liikmesriigis või kolmandas riigis, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse ja mis ei ole riik, kus vedu algas;

b) pärast erandi kasutamist võtab bussijuht:

  1. kaks regulaarset iganädalast puhkeaega või
  2. ühe regulaarse iganädalase puhkeaja ja ühe vähendatud iganädalase vähemalt 24-tunnise puhkeaja. Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeaeg samaväärse katkestamata puhkeajaga, mis tuleb võtta enne erandiperioodile järgneva kolmanda nädala lõppu;

c) alates 1. jaanuarist 2014, kui sõiduk on varustatud digitaalse või aruka sõidumeerikuga ja

d) alates 1. jaanuarist 2014, kui sõidukil on vedudel, mis toimuvad ajavahemikus 22.00 kuni 6.00, mitu juhti, või lühendatakse artiklis 7 osutatud sõiduaega 3 tunnile.

Parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatev juht, kellel on regulaarne ööpäevane puhkeperiood või lühendatud iganädalane puhkeperiood, tohib selle katkestada kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs tema käsutuses olevale magamiskajutile või -kupeele või magamis- või lamamisasemele.

Regulaarsete iganädalaste puhkeperioodide puhul kohaldatakse seda erandit parvlaeva- või rongireiside suhtes üksnes juhul, kui

  1. reis kestab kava kohaselt vähemalt kaheksa tundi ning
  2. juhil on juurdepääs parvlaeval või rongis asuvale magamiskajutile või -kupeele.

Aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalas oleva sõiduki asukohta minemiseks või sealt asukohast naasmiseks, kui sõiduk ei ole juhi kodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskohas ei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, v.a kui juht on laevas või rongis ning tal on juurdepääs magamiskajutile või -kupeele või magamis- või lamamisasemele.

Aega, mida juht kulutab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalast välja jääva sõiduki juhtimiseks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sõiduki juurde või selle juurest, mis ei asu juhi kodus või juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses, käsitletakse muu tööna.

Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht sobivasse peatuskohta jõudmisel kalduda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklite 6 kuni 9 sätetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. Juht peab kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.

Tingimusel et liiklusohutust seeläbi ei ohustata, võib juht erakorralistel asjaoludel ületada ööpäevast või iganädalast sõiduaega kuni ühe tunni võrra, et jõuda iganädalase puhkeperioodi veetmiseks tööandja tegevuskohta või juhi elukohta.

Samadel tingimustel võib juht ületada ööpäevast ja iganädalast sõiduaega kuni kahe tunni võrra, et jõuda regulaarse iganädalase puhkeperioodi veetmiseks tööandja tegevuskohta või juhi elukohta, tingimusel et vahetult enne täiendavat sõiduaega on tehtud 30-minutiline katkestamata vaheaeg.

Juht peab sellise kõrvalekaldumise põhjuse hiljemalt sihtkohta või sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele, väljatrükile või oma töögraafikusse.

Igasugune sõiduaja ületamine kompenseeritakse samaväärse puhkeajaga, mis tuleb võtta tervikuna koos mis tahes puhkeperioodiga enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.

Seadusandlus

Vaata lisaks

Sõidumeeriku kasutamine

On olemas 3 tüüpi sõidumeerikuid:

  1. analoogsõidumeerik;
  2. digitaalne sõidumeerik (alates 01.05.2006);
  3. arukas sõidumeerik (alates 15.06.2019).

Sõidumeerik peab mõõtma ja registreerima:

  • sõiduki läbisõitu;
  • sõiduki kiirust;
  • sõiduaega;
  • muud töö- või valveaega;
  • töövaheaegu ja igapäevast puhkeaega.

Sõidukijuht:

  1. tagab salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale;
  2. kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud.

Pilt on eemaldatud.

Iga analoogsõidumeerikuga varustatud sõiduki juht kannab oma salvestuslehele järgmised andmed:

  1. salvestuslehe kasutamist alustades oma perekonna- ja eesnime;
  2. salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja koha;
  3. iga sõiduki registreerimisnumbri, millele ta on määratud tööle, nii salvestuslehele kantud esimese reisi alguses kui ka salvestuslehe kasutamise ajal, kui tuleb sõidukit vahetada;
  4. läbisõidumõõdiku näidu:

 

  1. salvestuslehele kantud esimese reisi alguses;
  2. salvestuslehele kantud viimase reisi lõpus;
  3. kui tööpäeva jooksul tuleb sõidukit vahetada, siis esimese sõiduki näidu, mida juht kasutama määrati, ja järgmise sõiduki näidu;
  4. sõidukite vahetamise aja.

Juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud.

Juhid kaitsevad piisavalt salvestuslehti või juhikaarte ega kasuta määrdunud või rikutud salvestuslehti või juhikaarte.

Salvestuslehte ei tohi sõidumeerikus hoida üle 24 tunni. Vastasel juhul kirjutatakse salvestatud andmed üle ning neid ei ole võimalik kindla päeva ja kellaajaga seostada.

Digitaalse sõidumeeriku puhul on juht kohustatud manuaalselt märkima tööaja alustamise ja lõpetamise riigi ning lisaks fikseerib Arukas sõidumeerik riigitähised ka iga kolmanda sõidutunni järel.

Kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, siis sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, tuleb andmed kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata. Kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, tuleb puuduvad andmed kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil.

Analoogsõidumeerikuga varustatud juhid peavad alates 20. augustist 2020 käsitsi sisestama selle riigi tähise, kuhu nad sisenevad pärast liikmesriigi piiri ületamist ning digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukitele alates 2. veebruarist 2022.

Juht peab peatuma esimeses võimalikus peatuskohas piiril või pärast piiri ületamist. Kui liikmesriigi piiri ületatakse parvlaeval või rongis, sisestab juht riigi tähise sihtsadamas või -jaamas.

Alates 20. augustist 2020 peavad analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukite juhid sisestama nende riikide tähised, kus igapäevast tööaega alustati ja kus see lõpetati.