Avaleht / Lapsevanemale / Väikelapse vanemad ja rasedad / Töökeskkond / Töötamine raseduse ajal

Töötamine raseduse ajal

Viimati uuendatud: 12.02.2019

Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui järgitakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ toodud nõudeid ja piiranguid. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama oma seisundit tõendava arsti- või ämmaemanda tõendi.

Kui ettevõttes töötab mõni rase või rinnaga toitev töötaja tuleb töötajale tagada lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamine.

Kui tööandja on saanud teada töötaja rasedusest või rinnaga toitmisest tuleb töö, mida rase või rinnaga toitev töötaja teeb riskianalüüsis uuesti üle vaadata ning hinnata ohutegureid lähtuvalt töötaja seisundist.

Saades teada töötaja rasedusest või sellest, et töötaja toidab last rinnaga peab tööandja töötaja kokkupuutumisel allpool toodud ohutegurite, tööde või tootmisprotsessidega hindama nende iseloomu, taseme ja kestuse alusel riske töötaja tervisele, samuti võimalikku kahjulikku mõju raseduse kulule või rinnaga toidetava lapse tervisele. Peale riskihindamise läbiviimist on tööandja kohustatud teavitama töötajat riskihindamise tulemusest ja temale ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja peab viima läbi täiendava riskianalüüsi ka naistöötaja, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kuid kes ei toida last rinnaga, tööle.

Riskide hindamisel tuleb tuvastada kõik töötaja töös esinevad riskid ja anda riskidele adekvaatne hinnang, oluline on riske mitte alahinnata. Kui riskide hindamist ei viida läbi põhjalikult ja sisuliselt ning seetõttu jääb mõni ohutegur tuvastama või  alahinnatakse ohuteguri mõju võivad tagajärjed olla traagilised. Kui tööandja ei oska riskide hindamise käigus anda adekvaatset hinnangut terviseriski suurusele või tehtava töö ohutusele või tekib selle kohta küsimusi tuleb konsulteerida töötaja ja vajaduse korral arstiga või ämmaemandaga. Kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures on võimalik küsida lisainfot ja uut hinnangut ka töötervishoiuarstilt.

Tööandja peab hindama, kas rasedal või rinnaga toitval töötajal (edaspidi naistöötaja) on võimalik kokku puutuda töödega või ohuteguritega, mille puhul naistöötaja töötamine ei ole lubatud. Kui naistöötaja võib kokku puutuda allpool toodud tööde või ohuteguritega saab töötaja keelduda töö tegemisest.

• Vaata lähemalt teemalehte kergemale tööle üle viimisest

Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud

• punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud (Punetised on äge punetiseviiruse põhjustatud lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed. Lapseootel naisele on punetised ohtlik haigus. Mida varasemas raseduse järgus kokkupuude viirusega toimub, seda tõsisemad on loote kahjustused. Kui nakatumine leiab aset esimese 11 rasedusnädala jooksul, tekib 90% loodetel kaasasündinud punetiste sündroom. Sündiv laps on alakaaluline, tal võib olla südamerike, kurtus ja mitmeid silmaprobleeme, nagu katarakt ehk kaasasündinud kae, glaukoom, mikroftalmia (pisisilmsus));
• toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud (Inimene võib nakatuda toksoplasmoosi kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega. Toksoplasmoosi võib saada ka toore- või väheküpsetatud sea-, lamba- või veiseliha söömisel);
• kõrge õhurõhu tingimustes;
• töö kokkupuutes plii või selle ühendiga;
• allmaatöö.

Tööd, mille puhul rinnaga toitva naise töötamine ei ole lubatud

• töö kokkupuutes plii või selle ühendiga;
• allmaatöö.

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füüsikaliste ohuteguritega:

• põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;
• müra;
• kahjustav kiirgus;
• pidev kõrge või madal õhutemperatuur.

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste keemiliste ohuteguritega:

• ained ja segud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt ühe või mitme ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele

1) mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341);
2) kantserogeensus, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351);
3) reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A, 1B või 2 või imetamisele ja imetamise kaudu avaldatava toime täiendav kategooria (H360, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df, H361, H361d, H361fd, H362);
4) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370, H371);

Kui rase või rinnaga toitev töötaja puutub kokku ohtlike kemikaalidega tuleb kasutatavate ohtlike kemikaalide ohutuskaardil 2. jaos „Ohtude identifitseerimine“ toodud infot võrrelda ülaltoodud loeteluga. Kui kasutatavatest kemikaalidest mõne ohulause kattub ülaltoodud loetelus oleva ohulausega ei tohi rase või rinnaga toitev töötaja oma tööd jätkata.

Näiteks võib ohtliku kemikaali ohutuskaardil olla -  H370 Võib kahjustada elundeid.

Selliseks kemikaaliks on näiteks metanool, mida kasutatakse keemia-, puidu-, farmaatsia-, nafta-, gaasitööstuses, mikrobioloogias, samuti kasutatakse kütusena ja toormena biodiisli tootmisel ja veepuhastuskemikaalina ja mujal.

Kui ettevõttes oleva ohutuskaardi 2. jaos ei ole ohulauseid (nt H370) vaid on R-laused (nt R10) ja S-laused (nt S2) küsige kemikaali tarnijalt uut ohutuskaarti, millel on toodud ohulaused.

• elavhõbe või selle ühendid;
• rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva (radioaktiivse) kiirgusega. Tsütostaatilised ravimid on käitlejaile potentsiaalselt ohtlikud ravimid on ravimid, mis võivad olla mutageensed, kartsinogeensed, teratogeensed või reproduktsiooni häireid põhjustavad;
• süsinikmonooksiid (vingugaas);
• orgaanilised lahustid (nt atsetoon);
• naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid.

Kui rase või rinnaga toitev töötaja kasutab töös ohtlikku kemikaali, mida ülaltoodud loetelus ei ole, peab tööandja kasutatava aine omadusi riskianalüüsi käigus ise hindama, et välistada ohutus- ja terviseriski. Abivahendiks on kemikaalide ohutuskaardid ja keemilistele ohuteguritele kehtestatud piirnormid, millest alates nende ainetega kokkupuude on tervisele ohtlik. Piirnormid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrusega nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“.

Juhul, kui töötajal ja/või tööandjal on kahtlusi, kas naistöötaja võib mingi konkreetse kemikaaliga kokku puutuda võib pöörduda arsti või ämmaemanda poole ja näidata talle kemikaali ohutuskaarti ja küsida, kas töötaja võib töötada kokkupuutes selle konkreetse kemikaaliga.

Bioloogiline ohutegur

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” esitatud 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega, kui on teada, et need ohutegurid või nendest põhjustatud tervisekahjustuse raviks rakendatavad meetmed ohustavad raseda või loote tervist, ning kui neid ei ole nimetatud käesoleva määruse §-s 4.

Määruse § 4 on nimetatud bioloogilistest ohuteguritest –

• punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud;
• toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;

Bioloogilistest ohuteguritest on täpsemalt kirjutatud bioloogilise ohuteguri teemalehel.

Füsioloogilised ohutegurid

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:

• raskuste käsitsi teisaldamine (massiga 5 kg ja enam). Sotsiaalministri 27.02.2001 määruse 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõige 9 sätestab, et rasedal ja naisel kolm kuud pärast sünnitust on teisaldustöö keelatud.
• füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.

Psühholoogilised ohutegurid

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste psühholoogiliste ohuteguritega:

• vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö;
• töötamine üksinda;
• monotoonne töö.

Keemilised ohutegurid

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” §-s 2 loetletud kantserogeenset ohtu põhjustavate tööprotsesside ja neis vabanevate ainete või segudega.

Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste töödega:

• töö, millega kaasneb kõrgusest kukkumise oht;
• allmaatöö.

Kui riskianalüüsi  tulemusel ilmneb riski olemasolu või kui hindamise tulemusel selgub, et naistöötaja teeb keelatud tööd peab tööandja andma naistöötajale ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, konsulteerides naistöötaja ja vajaduse korral arstiga või ämmaemandaga.

Külastusi 28402, sellel kuul 28402