Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Toiduainetööstus / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 23.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Kindlasti tuleb vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus.

Suur töökoormus ja ajapuudus
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad väljenduda näiteks selles, et on raske leida aega puhkepauside tegemiseks, töötaja peab sageli töötama väga kiiresti või tegema palju ületunde. Liigselt kiirustama võib sundida näiteks tööd juhtiv masin. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas mõnele töötajale langeb teistest suurem töökoormus. Töö võib nõuda ka pidevat tähelepanu teatud piiratud töölõikudele, näiteks kui peab kiiresti sekkuma, kui masinate töös või protsessides esineb tõrkeid.

Üksluine ja monotoonne töö 
Monotoonne töö võib tekitada terviseprobleeme, kui täidetav tööülesanne on pidevalt sama, näiteks jälgitakse tootmisliinide tööd või töötatakse ühetaoliste liigutustega..

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida siis, kui töötaja ei saa mõjutada oma töökoormust, puhkepauside pidamist, töömeetodeid, töötempot ja -kvaliteeti. See võib olla nii näiteks siis, kui töötatakse lülina tootmisketis, kus peab järgima teiste tempot, või kui lühikesed tähtajad ei võimalda valida parimaid töövõtteid.

Puuduv sotsiaalne toetus
Sotsiaalse toetuse ja abi puudumine võib seisneda selles, et töötajat ei aidata, kui ta oma töös teistest maha jääb, või temani ei jõua vajalik teave. Samuti võib see tähendada, et puudub võimalus rääkida juhtkonnaga oma töö kvaliteedist ja juhtkonna ootustest töö suhtes.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Oluline on pöörata tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mida tajutakse isiklike rünnakutena ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Vahetustega töö või töö väljaspool harilikku tööaega
Tööaegade muutlikkus või töö väljaspool tavapärast tööaega on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav. Eriti probleemne on see siis, kui vahetused on planeeritud nii, et öövahetusele järgneb õhtune vahetus ja õhtusele vahetusele järgneb päevane vahetus, ning kui töötajal on järjest palju öövahetusi. Koormav on ka see, kui tööaegu planeeritakse lühikese etteteatamisajaga.

Vähesed arenguvõimalused
Arenguvõimaluste puudumine võib olla probleemiks, kui töötajad täidavad peamiselt rutiinseid ülesandeid, juhtkond ei pea nendega perioodilisi arenguvestlusi ega pakuta sobivaid koolitusvõimalusi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Toiduaine- ja tubakatööstuses tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomiseks pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Liiga suure töökoormuse ja ajapuuduse ennetamine 
Kavandage töö maht selliselt, et soovitud kvaliteet oleks võimalik saavutada  olemasoleva personaliga. Tagage, et olemas oleksid vajalikud tehnoloogilised vahendid ja töötajal erialased oskused. Töökoormust kohandades tuleb arvestada olemasolevate isiklike ja sotsiaalsete ressurssidega. Ärge nõudke töötajatelt ühekorraga töö kõrget kvaliteeti ja kiiret tulemust. Vältige kestvat kiirustamist ja seda soosivat palgasüsteemi.

Andke töötajatele otsustusõigus omaenda töö suhtes ja ennetage monotoonset tööd
Monotoonse tööga kaasnevaid psühhosotsiaalseid probleeme ennetavad kõige paremini töö rikastamine, rotatsioon ja vastutusala suurendamine. Näiteks on edukalt loodud töögruppe, mille liikmed vastutavad ise oma töö kavandamise, läbiviimise ja järelevalve eest. See annab töötajatele võimaluse teha vaheldumisi tempokat ja rahulikumat tööd. Selliste meetmete edukuseks tuleb teha põhjalikke ettevalmistusi, millesse tuleb kaasata kõik asjaga seotud töötajad ettevõttes. Tuleb arvestada sellega, et suured muudatused võivad tekitada töötajates ebakindlust ja kindlasti on neile vaja pakkuda täienduskoolitust.

Töö rikastamine annab tulemuse ainult siis, kui töötajatele pakutakse võimalust kasutada senisest suuremat osa oma oskustest ning samal ajal ka oma oskusi edasi arendada.

Sotsiaalne toetus 
Kolleegide ja juhtkonna toetus on eriti oluline, kui töötajal puuduvad ülesannete täitmiseks vajalikud eeldused. Ühised puhkepausid ja regulaarsed koosolekud annavad võimaluse suhelda kolleegide ja juhtkonnaga ning vahetada tööalaseid kogemusi ja nõuandeid. Töötajate koosolekutel saab juhtkond jagada töötajatele vajalikku teavet ja tunnustada hästi tehtud tööd.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine 
Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ning käsitleda seda kui ühist probleemi. Pöörake tähelepanu ka sellele, et mõned töötajad võivad pidada alandavaks näiteks lõõpivat kõnetooni. Kasutage vajadusel ettevõttevälise nõustaja  abi.

Täienduskoolitus
Põhjalik täienduskoolitus peab tagama, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastaksid alati ülesannetele, mida neil täita tuleb. Näiteks võib täienduskoolitust vaja olla seoses tööülesannete muutumisega uue tehnoloogia kasutuselevõtul. Sihipärane täienduskoolitus võib olla vajalik ka siis, kui lähete üle meeskonnapõhisele tööle, näiteks luues enesejuhtimisel põhinevad töörühmad.

Arenguvõimalused
Arenguvõimalusi saate luua tagades töötajate põhjaliku juhendamise, kolleegide ja juhatuse toetuse, konstruktiivse tagasiside tööl ja sihipärase täienduskoolituse. Arenguvõimalusi suurendab ka mitmekesine ja initsiatiivi ülesnäitamist võimaldav töö.

Teave oluliste muutuste kohta
Kindlustunde suurendamiseks ja tööga seotud ebakindluse vähendamiseks tuleks töötajad kaasata töö planeerimisse ja teavitada neid võimalikult varakult olulistest muutustest (ümberstruktureerimistest, ühinemis- või sulgemisplaanidest).

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalse töökeskkonna teemalehele.

Külastusi 4495, sellel kuul 4495

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks