Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Isikukaitsevahendid

Kaitsejalanõud

Viimati uuendatud: 02.08.2018

Kaitsejalanõud on mõeldud kandja jalgade kaitsmiseks. Põhimõtteliselt võib ka tavalisi kummikuid nimetada kaitsejalanõudeks, kui nende omadused on tähistatud sümboliga SB ja neil on vähemalt varbaosas kaitse ehk turvanina. Varem olid kaitsejalanõud oma tegumoelt sarnased, sageli ka ebamugavad ning rasked. Selle tingis peamiselt metallist varbakaitse/turvanina ning talla torkekindlaks muutmisel kasutatud metall. Tänapäevased kaitsejalatsid on mugavad kasutada kogu tööpäeva vältel (ja enamgi veel), näevad välja väga šikid ning on kaalult oluliselt kergemad, kuna kasutatakse komposiitmaterjalist turvanina ning kevlarist vms materjalist torkekindlaid taldu.

Kaitsejalanõud liigitatakse peamiselt:

• torkekindlate taldadega jalanõudeks, mida tuleb kasutada tee-ehituses, töötamisel ehitusplatsil (töö tellingutel, betoonitööd, valmisdetailide paigaldus, raketise ehitamine ja lammutamine jne) ja katusetöödel;
• tavaliste taldadega kaitsejalanõudeks, mida tuleb kasutada tööks teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, kraanal ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töödel, ahju ehitamisel, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel, metallikoostetöödel, pinnasetöödel, laevaehituses, puude langetamisel, transporditöödel ning rongide rööpaseadetöödel.

Töötamisel kuumadel ja/või külmadel pindadel peab kasutama temperatuuri isoleerivate taldadega kaitsejalanõusid (tähistatakse tähekombinatsiooniga vastavalt HI - soojust isoleeriv ja CI külma isoleeriv ning HRO kõrgeid temperatuure taluv) ning tööde puhul, kus on oht sulaaine jalanõusse tungimisel, peab kasutama kiiresti eemaldatavaid kaitsejalanõusid.

Happelises keskkonnas kasutamiseks peab valima happekindla tallaga kaitsejalatsid (tald peab vastama standardile EN 13832-1) ja elektrit isoleerivate taldadega jalatsid peavad vastama standardile EN 50321.

Tähistused, mis oleks hea meeles pidada kaitsejalatseid soetama minnes, on toodud järgnevas tabelis.

P = kaitse naelatorke eest, E = energiat neelav kand (konts), WRU = vettpidavv pealdis, HRO = kuumuskindel tald, HI = kuumust isoleeriv, CI = külma isoleeriv, A = antistaatiline, I = elektrit isoleeriv

Eelpool viidatud standardis kasutatud energiaühik džaul (J) märgib löögienergiat, mis sõltub kukkuva objekti massist ja kukkumiskõrgusest, st raske ese, mis kukub turvaninale madalalt, sisaldab vähem energiat kui kerge ese, mis kukub kõrgelt. 200 J tähendab umbes 20 kg kukkumist 1 meetri kõrguselt.

Valdavalt kasutatakse Eestis madalaid tööjalatseid, mis ei kaitse pahkluud ega toeta jalga piisavalt ning seetõttu tuleb tihti ette jalatraumasid ja nihestusi. Mõnel pool maailmas nõutakse üldehitus-, infra- jms tööde puhul kas pool- või täissaabaste kandmist ning vaid sisetöödel ja töötamisel kergetööstuses on lubatud kasutada madalaid turvakingi.

Kaitsejalanõude soetamisel peaks kaaluma töö spetsiifikast tulenevaid riske ning mõtlema sellele, kas näiteks sandaalid pakuvad ikka piisavalt kaitset ning sobivad kasutamiseks välitöödel.

Mida pidada silmas kaitsejalatsite valimisel ja kasutamisel?

Sobivus:

• Kõnni uute jalatsitega, veendumaks, et need on mugavad.
• Saabastel-kingadel peab olema piisavalt varbaruumi (varvastest kinga ninani peaks jääma umbes 12–13 mm).
• Turvajalatsite soetamisel arvesta ka paksemate sokkide kandmisega.
• Saapad peavad olema mugavalt ümber kanna ja pahkluu.
• Seo jalatsi paelad (lukud, takjaskinnitid vms) lõpuni kinni.
• Kõrged saapad toetavad jalga paremini ja aitavad vältida hüppeliigese vigastusi.

Hooldus:

• Jalatseid tuleb töövälisel ajal hoida puhtana ja kuivana;
• Välitööde puhul tuleks kasutada veekindluse tagamiseks ja püsivuseks jalatsite kaitsekreemi (nahkjalatsite puhul);
• Vajadusel tuleb kaitsejalatseid desinfitseerida;
• Jalatseid tuleb kontrollida regulaarselt. Kuna erinevate töökeskkondade puhul on kasutusel erinevad kaitsejalatsid, siis pole ühest valemit, kuidas neid kõiki kontrollida - eelkõige tuleb järgida tootja soovitusi.
• Turvaninaga jalatsite puhul tuleb veenduda, et varbakaitse on terve. Metallist nina puhul on seda lihtne tuvastada kuna tugeva löögi saanud metall ei võta valdavalt oma esialgset kuju, komposiitmaterjalist varbakaitse puhul on selles sootuks raskem veenduda kuna komposiitmaterjal võib säilitada oma esialgse kuju, ent siiski võivad seal olla mõrad.
• Tallad tuleb puhastada ja kontrollida nende kulumist ja kahjustusi - torkekindla tallaga jalatsite tallad on veekindlad vaid seni, kuni olete astunud näiteks naela otsa. Jalg jääb tõenäoliselt terveks, kuid jalatsi tallas on pea nähtamatu auk, mis ei taga edaspidi veekindlust.
• Tallamustri kulumine - elektrilöögikindlus väheneb jalatsite kulumisel ja/või märgades oludes kasutamisel;
• Tuleb kontrollida, kas kaitsejalatsite nöörid-lukud-nööbid jms kinnitid on terved ja töökorras;
• Kulunud või katkised jalatsid tuleb kas parandada või vahetada uute vastu.

Külastusi 5095, sellel kuul 5095