Küsimused ja vastused

• Mille alusel toimub isikuandmete töötlemine renditööjõudu kasutades?

  Paljud firmad kasutavad hooajaliselt ja suuremate projektide puhul renditöötajaid. Kasutajaettevõte (ettevõte kes kasutab renditööjõudu) ja tööandja (ettevõte kes oma töötajaid rendib) vahel on sõlmitud leping ning renditöötaja asub tööle kasutajaettevõttes.

  Kasutajaettevõte töötleb renditöötaja andmeid isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 1 punkti 4 alusel, lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks ja on renditöötaja isikuandmete vastutav töötleja. Kasutajaettevõte on renditöötaja isikuandmete vastutav töötleja ettevõtte alluvuses töötamise aja.  Isikuandmete töötlemise alus ja kasutajaettevõtte vastutavaks töötlejaks olemine tuleneb kahe lepingu koosmõjust (kasutajaettevõtja ja tööandja ning tööandja ja renditöötaja vahelistest lepingutest).

  Tööandja (ettevõte kes oma töötajaid rendib) ja renditöötaja vahel on sõlmitud tööleping ning isikuandmete töötlemise alus on samuti lepingu täitmine või lepingu täitmise tagamine. Nii kaua kuni kehtib tööleping on ka tööandja renditöötaja isikuandmete vastutav töötleja. Vajalike isikuandmete esitamine Maksuametile ja Haigekassale on tööandja kohustus, mitte kasutajaettevõtte.

• Tööandjal ei ole tööd pakkuda ja ta soovib töötajad saata teise ettevõttesse tellimust täitma. Tööandja kinnitusel renditakse töötajad ajutiselt välja. Kas tööandjal on õigus seda teha, kui töölepingus kokkulepet renditöö tegemiseks sõlmitud ei ole? Kelle korraldusi teises ettevõttes töötaja täitma peab, kas oma tööandja või sealse ettevõtte esindaja korraldusi?

  Renditööjõu vahendajana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrile. Töötaja saab registrist ka kontrollida, kas tööandja on vastavasisulise teate esitanud. Kui teade on esitatud, on tööjõu rentimine seaduslik, kuid lisaks peab renditöö tegemine kajastuma töötaja töölepingus. Töölepingu seaduse § 6 lõike 5 kohaselt peab tööandja töötajaga kirjalikult kokku leppima, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Töötaja peab teadma, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldustele alluma peab. Kui töötaja on seni töötanud selle ettevõtja alluvuses, kes on ühtlasi temaga töölepingu sõlminud ja töölepingus renditöö tegemise kokkulepet ei ole, peab tööandja pidama muudatuste tegemiseks läbirääkimisi ja kokkuleppe saavutamisel vormistama selle kirjalikult. Kui töötaja renditööna teise ettevõttesse nõus minema ei ole, on tal õigus keelduda ning nõuda oma senise töölepingu tingimuste täitmist. Praktikas on välja kujunenud, et kasutajaettevõtja juures annab töökorraldusi kasutajaettevõtja esindaja, kuid teatud juhtudel on võimalik tööd korraldada ka nii, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib siiski rendiettevõtja ehk töötaja tegelik tööandja. Kui kasutajaettevõtja ja tegeliku tööandja korralduse vahel tekib vastuolu, peab töötaja seadusest tulenevalt lähtuma rendiettevõtja korraldustest. Samas kui töötajal tekib ohtlik olukord töökeskkonnas, peab ta järgima igal juhul kogu töökeskkonna eest vastutava kasutajaettevõtja korraldusi. Märkimist väärib, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb kasutajaettevõtjal tagada, et renditöötaja täidaks tema juures töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tema kohustuseks on renditöötajat juhendada ja välja õpetada ning vajadusel muretseda näiteks isikukaitsevahendid.

• Kes vastutab renditöö puhul töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ja nõuete täitmata jätmisega renditöötajale põhjustatud kahju eest?

  Renditöö on ebatüüpiline töösuhe, kus on kolm osapoolt. Rendiagentuur ehk tööandja sõlmib töötajaga töölepingu, mille alusel saadab töötaja ajutiselt tööülesandeid täitma kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde. Lepinguline suhe on töötajal üksnes rendiagentuuriga.

  Kui klassikalises töösuhtes vastutab töötingimuste nõuetekohase tagamise eest tööandja, siis kolmepoolses töösuhtes on põhiküsimuseks tööandja staatus ehk küsimus, kellele ja mis ulatuses kuuluvad tööandja õigused ja kohustused ning kes vastutab kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest.

  Töölepingu seadus (TLS) määratleb tööandjana rendiagentuuri ning annab normiadressaadile sellega selge suunise, kellele jääb vastutus renditöösuhtest tulenevate kohustuste täitmise eest. TLS § 6 lõiget 5 tuleb lugeda viisil, mille kohaselt tööandja õigused ja kohustused jäävad üldjuhul kanda isikule, kellega tööleping on sõlmitud ehk rendiagentuurile, ning tööülesandeid täidab renditöötaja kolmanda isiku ettevõttes. Seetõttu vastutab rendiagentuur tööandjana õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eest.

  Siiski annab tööandja renditöösuhtes osaliselt oma õigused ja kohustused üle kasutajaettevõtjale, kuid seda piiratud ulatuses ning tegeliku töö tegemise ajal kasutajaettevõttes. Rendiagentuur töölepingu sõlmijana kasutab seega renditöötaja suhtes tööandja õigusi ja kohustusi, kuid kasutajaettevõttes juhib tööprotsessi kasutajaettevõtja ning renditöötaja teeb kasutajaettevõttes tööd viimase juhtimise ja kontrolli all. Seda ideed kannab ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lõige 1, mille kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Samas kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.

  TTOS-st tuleneb, et rendiagentuur kui tööandja peab tagama oma töötajale ohutud ja tervist mittekahjustavad töötingimused. Renditöösuhtes tähendab see eelkõige seda, et tööandja veendub mõistlikkuse ja võimalikkuse piires, et töötingimused kasutajaettevõttes on tema töötajale ohutud. Rendiettevõtjale peab jääma õigus vajadusel kontrollida, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kasutajaettevõttes täidetud, samuti peab töötajatel olema õigus pöörduda kõigi oma küsimustega (sh töötingimusi puudutavate küsimustega) rendiagentuuri poole.

  Lisaks koosneb ohutu töökeskkonna tagamine mitmetest tegevustest, mis kõik ei ole seotud töö tegemist vahetult ümbritseva keskkonnaga, kuid mille eesmärgiks on luua eeldused tervisele ohutu töö tegemiseks, ning mille täitmise kohustus võib olla seetõttu üksnes rendiagentuuril (nt tervisekontrolli korraldamine, töötajate esmane juhendamine, sisekontroll).

  Samas juhib ja kontrollib tööprotsessi kasutajaettevõttes ikkagi kasutajaettevõtja, mistõttu tuleb just temal tagada sobiv töökeskkond kasutajaettevõttes. Nii annab kasutajaettevõtja tööprotsessi käigus korraldusi, kuidas ülesandeid täita ja kontrollib nende täitmist, seejuures jälgib isikukaitsevahendite ja ohutute töövõtete kasutamist, juhendab töötajat töökohal, selgitab rakendatavaid ohutusmeetmeid ja tööohutusalast koostööd. 

  Seega käsitlus, mille kohaselt tööandja annab õigused ja kohustused täielikult üle kasutajaettevõtjale, ei ole õige. Renditöö töösuhte õigusliku reguleerimise eesmärk on anda renditöötajale, kes on saadetud tööülesannete täitmiseks kasutajaettevõtja juurde, töösuhtes osalemisel selge partner tööandja esindaja näol, kelle kanda jäävad tööandja õigused ja kohustused tööülesannete täitmise ajal. Seetõttu lähevad renditöösuhtes kasutajaettevõtjale üle üksnes teatud õigused ja kohustused.

  Ülaltoodust lähtuvalt võib öelda, et nii õiguste ja kohustuste jaotus kui vastutuse jaotus töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eest lasub nii rendiagentuuril kui kasutajaettevõtjal. Millises ulatuses vastutab üks või teine oleneb konkreetse kaasuse asjaoludest.

Vaata kõiki küsimusi