Avaleht / Tööturule sisenejale / Uus töötaja / Töösuhted / Tööajakava

Tööajakava

Viimati uuendatud: 01.03.2016

Töölepingu sõlmimisel lepivad tööandja ja töötaja kokku tööajas. Seaduses eeldatakse, et täistööajaga töötaja on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ametis 40 tundi ja tööpäeva pikkus on 8 tundi. Kui sellest kõrvale kaldutakse ehk tööaeg ei jagune arvestusperioodi jooksul võrdselt, lepitakse töölepingus kokku summeeritud tööajaarvestuse kohaldamises ja arvestusperioodi pikkuses. Summeeritud tööaja korral peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama, millal töötaja saab järgmise perioodi tööaja kava (TLS § 6 lg 6).

Tavaliselt on kogu teave tööajakorralduse ja ajakava koostamise tingimuste kohta kirjas ettevõtte töökorralduse reeglites.

Töötaja peab tööajakava kohta teadma:

• kui kauaks see koostatakse (näiteks on arvestusperiood küll kvartal, aga tööajakava koostatakse korraga üheks kuuks);
• mitu päeva enne arvestusperioodi (või kuu) algust see valmis tehakse;
• kuidas see teatavaks tehakse (näiteks pannakse järgmiseks kuuks kinnitatud tööajakavapuhkeruumi infostendile hiljemalt eelmise kuu 25. kuupäeval).

Töötajal on õigus tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne tööperioodi algust ning saada teada, millal on tema töö- ja puhkepäevad, et ta saaks planeerida isikliku elu toiminguid. Tööajakava peab sisaldama konkreetse töövahetuse algus- ja lõpuaega, vaheaega einestamiseks ning muid tööpäevasiseseid puhkepause.

Juba kinnitatud ajakavas kuu keskel tehtavad muudatused peavad olema töötajaga enne läbi räägitud ja kokku lepitud. Kui tööandja muudaks tööajakava perioodi sees ühepoolselt ehk ilma töötaja nõusolekuta ning kohustaks teda nii tööle ilmuma, muudaks see tööajakava koostamise üldse mõttetuks.

Tööajakava kokkuleppelisel muutmisel peab tööandja arvestama ka puhkeaja piirnormidega ning tagama töötajale katkematu 11tunnise vahetustevahelise ja 48tunnise iganädalase puhkeaja.

Külastusi 13302, sellel kuul 13302