Liigu edasi põhisisu juurde

Märksõna ohutegurid

Kõik artiklid (12)

  • Töökeskkond

    Radoon

    06.02.2023
    • Radoon on õhust raskem värvitu ja lõhnatu kõrgradioaktiivne gaas.
    • Põhja- Eesti klindivööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus (1m sügavusel) soovitusliku piirväärtuse kuni kaheksa korda.
    • Radoon on ohuteguriks kõikidele hoonetele: nii uutele kui vanadele, keldriga ja ilma keldrita.
  • Uudised

    Vigastused, kahjulikud gaasid, müra! Millised ohud varitsevad metallitööstuses?

    03.02.2023

    Eestis on ligikaudu 2000 ettevõtet, mille tegevusalaks on erinevate metalltoodete tootmine. Metallitööstus on üks suurema tööõnnetuste arvuga tegevusala. Millised ohud seal töökeskkonnas varitsevad ja kuidas teha nii, et need kellelegi v...

  • Töökeskkond

    Kantserogeenid ja mutageenid

    01.12.2022
    • Kantserogeenid on ained, ühendid ja segud, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
    • Mutageenid on ained ja valmistised, mis võivad esile kutsuda geenimuutusi või suurendada nende esinemissagedust.
    • Kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuude on alati ohtlik ehk võib välja kujuneda vähkkasvaja või tekkida geneetiline defekt.
  • Töökeskkond

    Raskuste teisaldamine

    15.11.2021
    • Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada tervisekahjustusi ja raskeid vigastusi.
    • Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast.
    • Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida või vähendada teisaldustööst tulenevat terviseriski.
  • Töökeskkond

    Ohutegurid töökeskkonnas

    30.09.2021
    • Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jagatakse viide gruppi – füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised ja psühhosotsiaalsed.
    • Töökeskkonna ohutegurid võivad põhjustada tervisekahjustusi nii traumasid kui ka haigestumisi.
    • Töökeskkonnas võivad esineda erinevad ohutegurid, kuid kindlasti esineb kõikidel töödel füüsikaline, psühhosotsiaalne ja füsioloogiline ohutegur.
  • Töökeskkond

    Tolm

    30.09.2021
    • Tolm koosneb väga väikstest aineosakestest, mis satuvad õhku ja püsivad seal hõljuvana lühemat või pikemat aega
    • Õhus heljuvad tolmuosakesed mõjuvad peamiselt hingamisteedele, kuid tolm ärritab ka silmi (eelkõige silmade sidekesta) ning nahka.
    • Tolmu vähendamiseks on võimalik kasutada mitmeid erinevaid võtteid., kõige tõhusam on loomulikult tolmuallika kõrvaldamine.
  • Töökeskkond

    Asbest

    30.09.2021
    • Asbestina käsitatakse kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale nagu aktinoliit, amosiit, antofülliit, kroküdoliit, krüsotiil ja tremoliit.
    • Asbestikiud on tolmuna sissehingamisel ohtlikud tervisele, soodustades kopsuvähi, asbestoosi ja mesotelioomi teket
    • Asbestitööd tuleb teha nii, et töötaja kokkupuude asbestitolmuga on võimalikult väike ja jääb alla piirnormi.
  • Töökeskkond

    Levinumate kutsehaiguste grupid ja põhjused

    09.09.2021
    • Füüsilist ülekoormust põhjustab näiteks raske füüsiline töö.
    • Kemikaalid võivad põhjustada naha, küünte ning ülemiste ja sügavamate hingamisteede kahjustusi.
    • Kopsuhaigused võivad tekkida näiteks mineraaltolmust.
  • Töökeskkond

    Töö kõrgustes

    26.08.2021
    • Redelil seistes ei tohi töötada kauem kui 30 minutit korraga ega rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest.
    • Kõrgusest kukkumise vältimise abinõude valikul tuleb eelistada kaitsepiirdeid ja ohutusvõrke isikukaitsevahenditele.
    • Enne tõstuki kasutamist ja iga töövahetuse alguses tuleb veenduda juhtimis- ja ohutusseadiste toimimises.
  • Töökeskkond

    Libisemine ja komistamine

    25.08.2021
    • Libisemise sagedaseks põhjuseks sisetöödel on märg põrand ning välistöödel libedus.
    • Libisemise ohtu on võimalik vähendada sobivate jalanõude kasutamisel.
    • Ajaks, mil pestud põrand on libe, on soovitatav välja panna hoiatusmärk seal liikujate tarbeks