Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Tuleohutus
Tulekahjuks peetakse väljaspool spetsiaalset kollet toimuvat kontrollimatut põlemisprotsessi. Oluline on, et kuumuse ja suitsu eraldumine tekitab ohtu inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. Keemias kirjeldatakse põlemist kui kiirelt kulgevat oksüdeerumisprotsessi, mille käigus ühinevad põlev aine (gaasilises olekus) ja hapnik, ning mille tulemusena eralduvad soojus ja valgus. Põlemiseks on vajalik süüteallika, põleva materjali ja hapniku olemasolu. Mõnikord toimub süttimine hetkeliselt (näiteks plahvatuse tulemusena alanud tulekahjud), aga süttimine võib aega võtta ka minuteid, tunde, päevi või nädalaid. Seetõttu on oluline, et kui põleva materjali läheduses tehakse süüteallikaks sobivaid töid, jälgitakse töökohta alati ka peale töö lõpetamist. Kui tulel on juba piisavalt jõudu ümbritsevaid materjale süüdata, jõuab tulekahju vaba põlemise faasi, milles temperatuur tõuseb ohtlikult kõrgeks ning põlemisel eralduvad ohtlikud põlemisgaasid (nt suits ning vingugaas). Põlemine lõppeb ja tulekahju sumbub, kui põlevmaterjal lõppeb otsa, hapniku hulk langeb alla 15% või muutub keskkond protsessi jaoks liiga külmaks. Vaata videot.
Tulekahju tekkepõhjused
Joonis 1. Hoonetulekahjude põhjused aastatel 2011–2017.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata köökide ohutusele (eriti äratõmbesüsteemi puhtus) ning suitsetamiskorra järgimisele. Suurimaks valukohaks on evakuatsiooni korraldamine, sest majutusteenust kasutatakse enamasti lühiajaliselt ning kliendid ei tunne hoonet. Samuti pruugi kliendid erinevatel põhjustel evakuatsioonikorraldusi adekvaatselt järgida.
Iseloomulik probleem on seotud inimestega, kes ei saa tulekahju korral iseseisvalt liikuda. Kuna üldjuhul on sellistes asutustes abistavat personali vähe, tuleb väga hästi planeerida tuletõkkesektsioonide moodustamine ja tagada nende terviklikkus (tuletõkkeuksed on kas alati suletud või on uksed ühendatud avastamissüsteemiga ning sulguvad automaatselt, samuti on tähtis, et evakuatsiooniteid on võimalik läbida ka abivahenditega) ning objektil tuleb kehtestada tuleohutusnõuded, mis maksimaalselt väldivad tulekahju tekkimise võimalust (enamasti tähendab see, et suitsetamine ja klientide iseseisev toidu valmistamine on keelatud, elektriseadmete (nt televiisorid, raadiod, laadijad jmt) ohutusele pööratakse kõrgendatud tähelepanu.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata köökide ohutusele (eriti äratõmbesüsteemi puhtus) ning suitsetamiskorra järgimisele. Läbi peab mõtlema lahtise tule kasutamise (nt küünlad, toidu valmistamisel/serveerimisel kasutatavad avatud leegiga vahendid), kütteseadmete (nt kamin), põlevmaterjali ladustamise ning väljapääsude kasutamise kohta tuleohutusnõuete kehtestamise objektil. Võimalikus ohuolukorras võib probleeme tekitada klientide ebaühtlane jaotus ruumides (nt suuremate kollektiivide puhul on lauad tavapärasest ümber tõstetud ning kõigile ei ole tagatud kiire ning ohutu väljumistee) ning laudade asetuse muutused, mis võib mõjutada evakuatsiooniteele jõudmist. Lisaks võib olla kliente, kes ei käitu tulekahju olukorras adekvaatselt.
Enamasti on tulekahju tekkepõhjuseks töötajate tegevus lao- ja abiruumides, mistõttu on vajalik tuleohutusnõuetega kindlalt ära määrata, milliseid tegevusi (nt suitsetamine, toidu valmistamine, lisakütteseadmete kasutamine) ja kuidas tohib objektil teha. Kaubanduskeskuse külastajad teavad ja tunnevad üldjuhul vaid väheseid evakuatsiooniteid ning seetõttu on personalil kandev roll klientide suunamisel ohutule evakuatsiooniteele tulekahju olukorras. Oluline on tagada väljumis- ja evakuatsioonitee läbitavus IGAL ajahetkel, mistõttu ei tohi ka ajutiselt evakuatsiooniks kasutatavatel teid ka osaliselt tõkestada.
Peamised probleemid on seotud klientide tegevuse (nt suitsetamise, lohakuse, pahatahtlikkuse) üle vähese kontrolli võimalusega ning objektil kasutatavate dekoratsioonide võimaliku suure tuleohu ja tuleohtliku (nt lahtise tule, pürotehnika, kasutamine, elektriseadmete ülekuumenemine) tegevuse ja põlevmaterjali ladustamisega. Evakuatsiooni olukorras on peamised probleemid seotud klientide ebaühtlase jaotumisega, mistõttu on personalil vaja tegeleda klientide hajutamisega erinevate evakuatsiooniteede kasutamiseks. Pidevalt peab olema tagatud evakuatsiooniteede puhtus ning läbitavus.
Peamised probleemid on seotud suitsetamiskorra rikkumise (kuigi suitsetamine on keelatud, leiavad töötajad ja/või õpilased tihti võimaluse salaja suitsetamiseks), lahtise tule ning elektriseadmete kasutamisega. Ohtlikuks muudab olukorra kasutajate väga erinev võime ohuolukorras adekvaatselt käituda ning seetõtu peab personal olema väga hästi juhendatud. Tagama peab kõigi kasutajate ohtlikult alalt lahkumise ning seetõttu peab olema kokku lepitud, kes ja kuidas kontrollib ohustatud alalt inimeste lahkumist. Evakuatsiooni olukorras kasutatavad teed peavad olema ALATI puhtad (liiv ning lumi ja jää võivada evakuatsiooniteel olla ülimalt ohtlikud) ning ilma abivahendeid kasutamata läbitavad (uksed lihtsalt avatavad).
Üldjuhul madala tuleohuga objektid, sest kasutajad tunnevad hästi kogu hoonet ning viibivad selles adekvaatses seisundis. Siiski tuleb läbi mõelda suitsetamis- ja põlevmaterjali ladustamise kord ja tagada evakuatsioonitee kasutamine. Kui hoones pakutakse ka teenuseid klientidele, kes ei tunne hoonet ega tea selle ohutuskorraldust, siis tuleb pöörata töötajate koolitamisele ja nõuete järgimisele kõrgendatud tähelepanu.
Peamised tulekahjuriskid on lahtise tule (küünalde) kasutamine süttivate dekoratsioonide või kergsüttivate rõivaste läheduses ja elektriseadmete (nt täispuhutavate atraktsioonide puhurid) ülekuumenemine. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata evakuatsiooni korraldamisele, sest mängutubades on üldjuhul lapsed, kes ei ole teadliku objekti tuleohutuskorraldusest ega oska adekvaatselt käituda. Seetõttu on personali roll väga suur ning vastavad juhised tuleb välja töötada objekti tuleohutusnõuete kehtestamisel.
Ehitusjärgus hoonete tuleohutuse tagamine on tihti keerulisem kui valmishoonete ohutuse tagamine. Ühelt poolt on alles ainult betoonist koosnev ehitis pea süttimiskindel, kuid teisalt võivad ehitusmaterjalid, ehitusel tekkiv praht ning ka mitmed töövahendid olla süttimisohtlikud. Samuti on faktoriks, et ehitusjärgus hoones ei pruugi olla veel paigaldatud kõiki tulekahju tuvastamis- ja häireseadmeid, sprinklerisüsteeme ega ka tule kustutamiseks vajalikku veevarustust. Seetõttu tuleb ohutus tagada range ennetamise ning käsikustutitega.
Bituumenkatte paigaldamise juures tuleb kasutada 20kg vahtkustutit.
Betoneerimisel talvel ja miinuskraadidel kasutatkse betooni kivistumise ajal gaasipuhurit, diiselsoojuspuhurit või elektrilist soojapuhurit. Kuna puhurid töötavad tihti mitu päeva järjaest, peab nende korrasolek olema kontrollitud. Tulekahju korral tuleb kasutada vahtkustutit.
Keevitus- ja lõiketööd: soojustrasside torustiku keevitamisel kasutatakse atsetüleeni- ja hapnikuballoone. Ohuteguriteks on ka armatuuri lõikamine; keevitustööd, näiteks elektrikeevitus veetorustiku keevitamisel; pinglagede paigaldusel propaani kasutamine. Tulekahju tekkimise korral tuleb kasutada pulberkustutit.
Alajaama kondensaatorite katsetamisel ja hooldusel (pühkimine tolmust ja mustusest) esineb tulekahju tekkimise oht. Tulekahju kustutamiseks kasutada CO2 ehk süsihappegaasikustuteid mida peab olema objektil vähemalt 2tk.
Enamasti jaguneb tulekahjule reageerimine kahte prioriteetsesse suunda: inimeste päästmine ja vara kaitse. Sõltuvalt töötajate hulgast ning toimuvast tegevusest jagunevad tootmised enamasti kolmeks:
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnad