Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Riskianalüüs (riskide hindamine ja ohjamine)

Riskianalüüs (riskide hindamine ja ohjamine)

Viimati uuendatud: 16.01.2020

Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga.

Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne kui need töötajaid kahjustavad ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks ongi ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.

Riskide hindamine ja nende maandamine mõjutavad nii töötaja tervist kui ka tema töövõimet ja ettevõtte tulemuslikkust. Kui näiteks töötajat häirib üks või mitu tegurit (müra, tõmbetuul, puhkeruumi puudumine vms), esineb tõrkeid töökorralduses (mittekorras töövahendid, lisaülesanded jne), siis pole ka tema töö efektiivsus parim. Kui töötaja aga näeb ja tunnetab, et temast hoolitakse, aitab see enamasti suurendada töötaja motivatsiooni ja seeläbi parandada ettevõtte tulemusi.

Riskianalüüsi viivad läbi tööandja esindajad, vastav teenusepakkuja või teostatakse see ettevõtte esindajate ja ettevõttevälise teenusepakkuja koostöös.Töökeskkonna riskianalüüsi tegemiseks puudub ühtne metoodika. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused. Seaduse kohaselt on viis põhinõuet järgmised:

• Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine.
• Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine.
• Riskide hindamine töötaja tervisele ja ohutusele arvestades esimest punkti.
• Riskianalüüsi kirjalik vormistamine ja säilitamine.
• Riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks vajalike vahendite eraldamine.

Riskianalüüsi tegemine on järjepidev protsess ja riskianalüüsi peab hoidma pidevalt vastavuses olemasoleva töökeskkonnaga. Pärast ennetusabinõude rakendamist tuleb hinnata nende piisavust arvestades inimeste ja tehnoloogia vahetumisega ning seadmete ja hoonete amortiseerumisega.

Riskianalüüsi teostamise tegevuskava

• Riskianalüüsi töögrupi koostamine ja/või teenuse sisseostmine.
• Töökeskkonnaga tutvumine ja ohutegurite väljaselgitamine. Selleks võiks rakendada nii vaatluseid, vestlusi kui ka küsimustikke.
• Ohutegurite ja riskide hindamine töötaja tervist ja iga arvestades. Selgitatakse välja, kes ja kuidas on ohustatud. Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine.
• Realistliku tegevuskava loomine puuduste kõrvaldamiseks ühes prioriteetsete tegevuste, vastutavate isikute ja ajakavaga.
• Riskianalüüsi vormistamine ja kättesaadavaks muutmine töötajale, juhtkonnale ja vajadusel ka tööinspektorile ning tulemustest töötajate teavitamine.

Tegevuskava täitmise kontrollimine ja kriteeriumites kokku leppimine, millal riskianalüüsi uuendatakse (uue töövahendi kasutuselevõtt, töökohtade ümberkujundamine, kutsehaigestumise diagnoosimine vms).

Kuidas saab kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse?

Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, saatke e-kiri Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee.

Külastusi 47870, sellel kuul 47870