Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Füüsikalised ohutegurid

Füüsikalised ohutegurid

Viimati uuendatud: 09.01.2019

Füüsikalised ohutegurid on:

• Müra
• Vibratsioon
• Ioniseeriv kiirgus (radioaktiivne kiirgus)
• Mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus)
• Elektromagnetväli
• Sisekliima  (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk)
• Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad
• Valgustuse puudused
• Kukkumisoht
• Elektrilöögioht
• Muud samalaadsed ohud.

Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Riskianalüüsi käigus tuleb läbi viia ohutegurite parameetrite mõõtmised juhul, kui ohutegur võib ohustada töötaja tervist ja parameetrit on võimalik mõõta (nt müra, vibratsioon, valgustus, õhutemperatuur, õhuniiskus).

Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Täpseid numbreid sisekliima parameetrite kohta õigusaktides ei ole antud, sisekliima hindamisel tuleb lähtuda töö iseloomust ning ka töötajate soovidest.

Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Samuti ei tohi müra segada helisignaalide arusaadavust.

Külastusi 17773, sellel kuul 17773