Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Töötajate esindamine ja kollektiivsed töösuhted / Kollektiivne töötüli (streik, töösulg)

Kollektiivne töötüli (streik, töösulg)

Viimati uuendatud: 28.12.2015

Kollektiivne töötüli on tööandja (nende liidu) ja töötajate (nende ühingu või liidu, so ametiühingu või ametiühinguliidu) vahel kollektiivlepingu sõlmimise ja selle rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise pinnal tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Teisisõnu, huvikonflikt tõusetub kehtivas kollektiivlepingus hõlmamata ning uute töötingimuste kehtestamist silmas pidavates küsimustes, õiguskonflikt aga tähendab vaidlust kehtivast kollektiivlepingust või mõnest õigusaktist tulenevate õiguste teostamise ja nende tõlgendamise üle.

Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta (Eestile siduv artikkel 6 § 4) sätestab põhimõtte, et ühisaktsioonide, sh streigi, korraldamine on võimalik üksnes huvikonfliktide korral. Sama põhimõte on kirjas ka  Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas (artikkel 28). Õiguskonfliktide lahendamise koht on vahekohus või kohus, mitte protestiaktsioonid ja töövõitlus.

Kollektiivse töötüli lahendamise korra näeb ette Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ja kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus

Külastusi 9325, sellel kuul 9325