Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Töö- ja puhkeaeg / Valveaeg
Viimati uuendatud: 18.07.2017
Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust.
Näiteks kui töötaja töötasu on 12 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1,20 eurot. Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse töölepingu seaduse § 48 lõike 3 alusel tööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu. Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi. Tööaeg saab seega olla maksimaalselt 13 tundi.
Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale täiendavalt 4 tundi ja 30 minutit. Samuti peab kinni pidama iganädalase puhkeaja nõudest, mille kohaselt peab töötajale jääma 48 tundi järjestikust puhkeaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab iganädalane puhkeaeg olema vähemalt 36 tundi.
Valveaja mõiste ja piirangud on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 48. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaeg ei ole ei töö- ega puhkeaeg.
Valveaega saab rakendada siis, kui pooled on selles kokku leppinud ning valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja (vt TLS §-d 51 ja 52). Kuna töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi, saab tööaeg, mis sisaldab ka valveaega olla seega maksimaalselt 13 tundi.
Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tunni ja 30 minutit ulatuses.
Kompensatsiooniks selle eest, et valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda vaid peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on tööandjal kohustus maksta nn valveaja tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Näiteks kui töötaja töötasu on 10 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1 euro (1/10 10-st).
Niipea kui töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse see aeg TLS § 48 lõike 3 alusel tööajaks (allub tööandja juhtimisele ja kontrollile) ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.
Puhkeaja nõuete rikkujat on võimalik karistada väärteo toimepanemise eest kuni 1300 eurose rahatrahviga.
Töölepingu seaduse § 48 alusel kokku lepitud valveaja eest makstav tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust, ei ole töötasu, kuna valveaeg pole käsitletav tööajana ja tööülesandeid sel ajal ei täideta. Seetõttu ei saa tasu valveaja eest sisalduda töötasus ega olla selle osa.
Vastavalt sama paragrahvi 3. lõikele on tööaeg see osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. See on tööaeg, mil töötaja asub täitma tööülesandeid, milleks ta valveajal valmis peab olema. Tööaja eest makstav tasu on töötasu ja arvestatakse vastavalt kokkulepitule.
Töötajatele makstava puhkusetasu arvutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (https://www.riigiteataj a.ee/akt/129032013021). Nimetatud määruse § 4 lõike 3 kohaselt võetakse puhkusetasu arvutamisel aluseks töötaja keskmine kalendripäevatasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse töötaja puhkusele eelneva eelviimase tööpäeva (puhkusetasu väljamaksmise aeg) kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (siia hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi) arvuga.
Puhkusetasu maksmiseks korrutatakse saadud töötaja keskmine kalendripäevatasu töötajal saada olevate puhkusepäevade arvuga.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.
TLS § 48 lõikest 1 tulenev valveaja lisatasu ei ole töötasu. Tööandja maksab töötajale tasu valveaja eest, ehk siis aja eest, millal töötaja peab olema tööandjale tööülesannete täitmiseks kättesaadav väljaspool tööaega. Valveaeg ei ole tööaeg ning valveajal ei maksa tööandja töötajale tasu töö tegemise eest, seetõttu ei ole tegemist ka töötasuga. Seega ei lähe Teile makstav valveaja tasu arvesse Teile puhkusetasu maksmisel.
Tööandja kontrollile ja juhtimisele allub töötaja ainult kokkulepitud tööajal. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 kohaselt on tööandja muuhulgas kohustatud tagama töötaja kokkulepitud töö- ja puhkeaja (p 4).
Töötaja peab olema tööandjale töövälisel ajal kättesaadav üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. Kokkuleppe kohaselt on töötaja kohustatud olema valmis täitma tööandja korraldust ja asuma täitma tööülesandeid.
Tegemist TLS § 48 mõistes valveajaga, mille eest makstakse töötajale tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaja kohaldamise kokkuleppele vaatamata peab töötajale olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus.
Kui tööandjaga valveajas ei ole kokku lepitud, ei ole töötajal kohustust töövälisel ajal tööandja kõnedele vastata. Töötasu vähendamine tööst vabal ajal kõnedele vastamata jätmise pärast on ebaseaduslik.
Külastusi 5706, sellel kuul 5706
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnadMärksõnu ei leitud