Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Töö- ja puhkeaeg / Ületunnitöö
Viimati uuendatud: 03.01.2020
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas neli tundi päevas, siis on töötamine viiendal tunnil ületunnitöö ja tuleb vastavalt hüvitada. Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus.
Ületunnitöö tegemises peavad pooled kokku leppima. Kuna ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokku leppida. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja töölepingu sõlmimisel leppida kokku, et töötaja teeb ületunnitööd vastavalt vajadusele, sest ületunnitöö puhul on alati tegemist eriolukorraga.
Ületunnitööd ei tohi teha:
Ületunnitöö hüvitatakse tasustatud vaba aja andmisega, kui ei ole kokku lepitud rahalises hüvitamises. Rahas hüvitamisel makstakse ületunnitöö eest 1,5-kordset töötasu. Ületunnitöö hüvitamise korra kohta loe pikemalt siit.
Külastusi 39797, sellel kuul 39797
Lisalugemist
Töö- ja puhkeaeg (Tööinspektsiooni teabematerjal)
Töö- ja puhkeaeg (Sotsiaalministeeriumi infovoldik, sisaldab aegunud kontaktandmeid)
Küsimused ja vastused
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool: ületunnitöö tegemine nõuab pooltevahelist kokkulepet (TLS § 44 lg 1). Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest kui ta seda teha ei soovi või tegemine ei ole võimalik.
Tööandja võib nõuda töötaja nõusolekuta ületunnitöö tegemist ainult erandjuhtudel, kui ületunnitöö tegemine on vajalik ettenägematutel asjaoludel nt kahju tekkimise ärahoidmiseks).
Töölepingu ülesütlemine võib toimuda seaduses antud alustel, tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise alused on sätestatud TLS §-s 88. Kui töötaja ületunnitööd teha ei soovi ja selle tegemiseks ei ole ka ettenägematuid asjaolusid, tuleb sellest tööandjale teada anda. Ületunnitööst keeldumine ei ole aluseks töölepingut üles öelda.
Antud olukorras on töötajal õigus nõuda saamata lisatasu ületundide eest TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu iga tehtud ületunni eest. Samuti saab tööandjalt nõuda tekkinud „miinustundide“ hüvitamist lähtuvalt TLS § 35, mille kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kui tööandja keeldub nende väljamaksete tegemisest, saab seda nõuda temalt, esitades vastav nõue Töövaidluskomisjonile.
Antud olukorras võib vastavalt TLS § 91 lg 2 p 2 töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kuna on oluliselt viivitatud töötasu maksmisega. Sel juhul esitab töötaja tööandjale põhjendatud avalduse erakorraliseks ülesütlemiseks. Sel juhul peab tööandja maksma hüviseks 3 kuupalka.
Kui kaks töölolevat töötajat peaksid selleks tegema pikemaid tööpäevi (ületunde), et ka puudujate tööülesanded täidetud saaks, siis otse loomulikult tuleb lisaks töötasule need ületunnid hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppel maksta vähemalt 1,5 kordset töötasu. Üldjuhul tehakse ületunde poolte kokkuleppel ja asendamiseks tehtud töö on ajaliselt mõõdetav.
Kui aga oma tavapärase tööaja sees jõutakse täita ka puuduva töötaja tööülesandeid (kas siis kõiki või vähemalt olulisemaid), on täiendava tasu maksmine läbirääkimise ja tingimustes kokkuleppimise küsimus. Oleneb ju, kas täiendavad ülesanded on teistsugused, kui intensiivselt peab seetõttu tööd rabama ja ega tulemuste kvaliteet liigse koormatuse tõttu ei kannata. Olukorras, kui töötasu arvutatakse tükitasust lähtuvalt, teenib töölolija juba seeläbi suuremat palka. Kindlasti tuleks tööandjaga kõigest eelnevalt rääkida ja kui mõistliku lisatasu nõudmist toetavad konkreetsed arvulised näitajad, siis seda parem.
Sellise olukorra puhul, kui kahekesi jõutakse tavapärase tööaja jooksul tulemuslikult ära teha nelja inimese töö, võib samas tööandja jõuda ka järeldusele, et töötajate arvu tulekski vähendada või töönorme suurendada, st töötamist intensiivistada.
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnadMärksõnu ei leitud