Lisalugemist

Töö- ja puhkeaeg (Tööinspektsiooni teabematerjal)

Töö- ja puhkeaeg (Sotsiaalministeeriumi infovoldik, sisaldab aegunud kontaktandmeid)

Viited

Töölepingu seaduse selgitused (Sotsiaalministeerium)

Küsimused ja vastused

• Tööandja soovib minust lahti saada, sest mina ei tee ületunde nagu teised töötajad. Kardan kaotada tööd, kuna olen üksikema. Kuidas saaks oma töökohta säilitada?

  Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool: ületunnitöö tegemine nõuab pooltevahelist kokkulepet (TLS § 44 lg 1). Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest kui ta seda teha ei soovi või tegemine ei ole võimalik.

  Tööandja võib nõuda töötaja nõusolekuta ületunnitöö tegemist ainult erandjuhtudel, kui ületunnitöö tegemine on vajalik ettenägematutel asjaoludel  nt kahju tekkimise ärahoidmiseks).

  Töölepingu ülesütlemine võib toimuda seaduses antud alustel, tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise alused on sätestatud  TLS §-s 88. Kui töötaja ületunnitööd teha ei soovi ja selle tegemiseks ei ole ka ettenägematuid asjaolusid, tuleb sellest tööandjale teada anda. Ületunnitööst keeldumine ei ole aluseks töölepingut üles öelda.

   

• Tegin 2012 I kvartalil 100 ületundi. Tööandja keeldus ületunnitöö maksmisest. Hetkel ei ole tööandjal mulle tööd pakkuda, kuigi olen täiskohaga tööl. Käin tööl ainult paar päeva nädalas. Tekivad „miinustunnid“. Kuna kodus istumisega raha ei teeni, plaanin ära minna. Kuidas peaks käituma, kui tööandjal pole tööd täies mahus pakkuda? Kui lahkun, kas mul on õigust tagantjärgi nõuda 2012. aastal maksmata jäänud ületundide hüvitamist?

  Antud olukorras on töötajal õigus nõuda saamata lisatasu ületundide eest TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu iga tehtud ületunni eest. Samuti saab tööandjalt nõuda tekkinud „miinustundide“ hüvitamist lähtuvalt TLS § 35, mille kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kui tööandja keeldub nende väljamaksete tegemisest, saab seda nõuda temalt, esitades vastav nõue Töövaidluskomisjonile.

  Antud olukorras võib vastavalt TLS § 91 lg 2 p 2 töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kuna on oluliselt viivitatud töötasu maksmisega. Sel juhul esitab töötaja tööandjale põhjendatud avalduse erakorraliseks ülesütlemiseks. Sel juhul peab tööandja maksma hüviseks 3 kuupalka.

• Kuidas käituda sellise olukorra puhul, kui kaks töötajat teevad mitme nädala jooksul ära nelja inimese töö põhjusel, et ülejäänud kaks inimest on parasjagu haiguslehel. Kas tööandja ei peaks siis neile kahele lisatasuks maksma teiste töötajate palga?

  Kui kaks töölolevat töötajat peaksid selleks tegema pikemaid tööpäevi (ületunde), et ka puudujate tööülesanded täidetud saaks, siis otse loomulikult tuleb lisaks töötasule need ületunnid hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppel maksta vähemalt 1,5 kordset töötasu. Üldjuhul tehakse ületunde poolte kokkuleppel ja asendamiseks tehtud töö on ajaliselt mõõdetav.

  Kui aga oma tavapärase tööaja sees jõutakse täita ka puuduva töötaja tööülesandeid (kas siis kõiki või vähemalt olulisemaid), on täiendava tasu maksmine läbirääkimise ja tingimustes kokkuleppimise küsimus. Oleneb ju, kas täiendavad ülesanded on teistsugused, kui intensiivselt peab seetõttu tööd rabama ja ega tulemuste kvaliteet liigse koormatuse tõttu ei kannata. Olukorras, kui töötasu arvutatakse tükitasust lähtuvalt, teenib töölolija juba seeläbi suuremat palka. Kindlasti tuleks tööandjaga kõigest eelnevalt rääkida ja kui mõistliku lisatasu nõudmist toetavad konkreetsed arvulised näitajad, siis seda parem.

  Sellise olukorra puhul, kui kahekesi jõutakse tavapärase tööaja jooksul tulemuslikult ära teha nelja inimese töö, võib samas tööandja jõuda ka järeldusele, et töötajate arvu tulekski vähendada või töönorme suurendada, st töötamist intensiivistada.

Vaata kõiki küsimusi