Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Tööleping / Andmekaitse töösuhetes

Küsimused ja vastused

Viimati uuendatud: 18.07.2017

Tööandja isikuandmete töötlejana ja reeglid isikuandmete töötlemiseks

• Kas tööandja võib kohustada töötajat kandma nimesilti?
  

  See võib olla teatud ametite või ettevõtte üldise imidži puhul põhjendatud (nt maaklerid, hotellitöötajad). See peab olema töötaja töökohast lähtuvalt põhjendatud vajadus ning seega toimub andmete töötlemine lepingu alusel ja selle täitmiseks. Poolte kokkuleppel soovitame kasutada vaid töötaja eesnime.

  
  
• Kas ettevõtte kodulehel võib avaldada, et töötaja on lapsehoolduspuhkusel?
  

  Puhkuse põhjuse avaldamine kodulehel on selgelt ülemäärane ning on lubatav vaid töötaja nõusolekul. Samuti ei ole lubatud puhkuste põhjuseid välja tuua puhkusegraafikus.

  
  
• Kas tööandja võib nõuda töötajalt karistusandmete esitamist?
  

  Isikult endalt ei ole õigust nõuda karistusregistri väljavõtte esitamist ning seadusandja on näinud ette võimaluse tööandajal teha ise sellekohane päring.

  Töötaja poolt täidetavas ankeedis võib küsida vaid seda, kas isikul on varalise kahjuga seotud kehtivaid karistusi või mitte. Sel juhul on inspektsiooni hinnangul täidetud isikuandmete eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Eelpool kirjeldatu on lubatud vaid töökohtade puhul, kus on otsene kokkupuude rahaga.

  
  
• Kas tööandja võib kontrollida töötaja joobeseisundit?
  

  Joobeseisund on terviseseisund ja kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ja selle kontrollimine töölepingu täitmiseks on keelatud. Ka politsei kutsumisest ei pruugi abi olla kui isik ei ohusta ennast ega teisi. Ilmsete joobeilmingute korral on tööandjal seadusest tulenev kohustus töötaja töölt eemaldada ning seega ka õigus selleks vajalikus ulatuses isikuandmeid töödelda. Samas joobeseisundi kontrolli täpsema korra selliste olukordade tarvis peaks tööandja reguleerima töökorralduse reeglites. Ilma et esineks joobeilmingud, võib joobeseisundit kontrollida juhul, kui mõni eriseadus nii ette näeb või kui töötaja annab selleks kirjaliku nõusoleku.

  
  
• Mille alusel toimub isikuandmete töötlemine renditööjõudu kasutades?
  

  Paljud firmad kasutavad hooajaliselt ja suuremate projektide puhul renditöötajaid. Kasutajaettevõte (ettevõte kes kasutab renditööjõudu) ja tööandja (ettevõte kes oma töötajaid rendib) vahel on sõlmitud leping ning renditöötaja asub tööle kasutajaettevõttes.

  Kasutajaettevõte töötleb renditöötaja andmeid isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 1 punkti 4 alusel, lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks ja on renditöötaja isikuandmete vastutav töötleja. Kasutajaettevõte on renditöötaja isikuandmete vastutav töötleja ettevõtte alluvuses töötamise aja.  Isikuandmete töötlemise alus ja kasutajaettevõtte vastutavaks töötlejaks olemine tuleneb kahe lepingu koosmõjust (kasutajaettevõtja ja tööandja ning tööandja ja renditöötaja vahelistest lepingutest).

  Tööandja (ettevõte kes oma töötajaid rendib) ja renditöötaja vahel on sõlmitud tööleping ning isikuandmete töötlemise alus on samuti lepingu täitmine või lepingu täitmise tagamine kaua kuni kehtib tööleping on ka tööandja renditöötaja isikuandmete vastutav töötleja. Nii on tööandja kohustus vajalike isikuandmete esitamine Maksuametile ja Haigekassale, mitte kasutajaettevõtte.

  
  

Külastusi 3978, sellel kuul 3978