Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Tööleping / Katseaeg
Viimati uuendatud: 12.03.2018
Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada.
TLS näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast.
Katseaja kulgemise kuupäev ei sõltu sellest, kas kirjalik tööleping on selleks päevaks sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa.
Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu.
Töölepingu tingimuste muutmine, tavaliselt teisele tööle üleviimine, töösuhte kestel ei õigusta töötaja suhtes uue katseaja kokku leppimist. Enne töötaja teisele tööle üleviimist peab tööandja hindama, kas töötajal on piisavad teadmised, oskused, kvalifikatsioon, vajadusel kogemus teisel tööl hakkama saamiseks. Kui töötaja teisel tööl siiski hakkama ei saa ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, on alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seaduses ettenähtud korras ja tingimustel.
Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda lihtsustatud korras. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama ei pea. Nii töötaja kui tööandja võivad katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel päeval.
Külastusi 69790, sellel kuul 69790
Küsimused ja vastused
Tööandja ja töötaja peavad arvestama, et töölepingu seadus eeldab, et kui isik asub tegema tööd, mille eest on ette nähtud tasu, siis on temaga alates tööle lubamise hetkest tekkinud töösuhe. Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja lühemas kestuses või selle ärajätmises, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt automaatselt neljakuulist katseaega tööle asumise päevast arvates. Seega peaks töötaja väljaõpe toimuma katseajal ehk tööle asumise esimesel 4 kuul. Kuna töösuhe on tasuline, on tööandja kohustus maksta töötasu arvates tööle asumise päevast.
Tööandja soov rakendada katseaega alles pärast koolitusperioodi lõppemist, ei ole kooskõlas katseaja kohaldamise põhimõtte ja eesmärgiga. Kuna tööandjal on ettenähtud 7-nädalane koolitusaeg, mil tööülesandeid ei täideta, peab ta arvestama, et töötaja tervise, oskuste, teadmiste, isikuomaduste ja võimete vastavuse hindamine tööprotsessis on võimalik katseaja ülejäänud aja ehk 2 kuu jooksul arvates tööle asumise päevast.
Tähtajaliste töölepingute puhul sõltub katseaja kestus lepingu kestusest. Kuni 8-ks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu katseaeg peab piirduma poolega lepingu kogu kestusest. Kuna 2 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei saanud katseaja kestus olla pikem kui 1 kuu ja katseaeg tähtajalise töölepingu alusel on möödas, siis töölepingu tähtaja pikendamisel ega töölepingu tähtajatuks muutumisel, ei saa rakendada töötaja suhtes uut ega pikendatud katseaega.
Töölepingu seadus ei keela töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel, töötajaga, kes on rase.
Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
Töölepingu ülesütlemisel rasedaga, tuleks tööandjal pöörata tähelepanu töölepingu seaduse § 92 lõikele 1, mis nimetab, millistel töötajast tulenevatel põhjustel ei tohi tööandja erakorraliselt töölepingut üles öelda. Nendeks on töötaja rasedus, oluliste perekondlike kohustuste täitmine (laste, sh alla 3-aastase lapse kasvatamine, vanemate hooldamine jmt), ajutine terviseseisundist tulenev võimetus tööülesandeid täita, töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid, töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses jt.
Kui tööandja ütleb töölepingu üles töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud põhjusel, et töötaja on rase TLS § 92 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles seaduses lubatud alusel.
Seega vaidluse korral peab tööandja tõendama, et tööleping ei öeldud üles põhjusel, et töötaja on rase, vaid muul seaduses lubatud alusel.
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnadMärksõnu ei leitud