Viited

Töölepingu seaduse selgitused (Sotsiaalministeerium)

Küsimused ja vastused

• Seoses töömahu suurenemisega värbame uusi klienditeenindajaid, kes läbivad vahetult töösuhte alguses 7-nädalase koolituse, mille jooksul nad töölepingu järgseid ülesandeid veel ei täida. Tuginedes oma varasemale kogemusele, et koolituse ajal ei avaldu töötaja oskused/sobivus ametikohale, kas võib rakendada klienditeenindajatele 4-kuulist katseaega alates eelpoolmainitud koolitusperioodi lõppemisest ehk alates momendist, kui uued töötajad hakkavad reaalselt iseseisvalt töölepingu järgseid ülesandeid täitma?

  Tööandja ja töötaja peavad arvestama, et töölepingu seadus eeldab, et kui isik asub tegema tööd, mille eest on ette nähtud tasu, siis on temaga alates tööle lubamise hetkest tekkinud töösuhe.  Kui töölepingus ei ole kokkulepet katseaja lühemas kestuses või selle ärajätmises, kohaldatakse hindamisperioodina seadusest tulenevalt automaatselt neljakuulist katseaega  tööle asumise päevast arvates. Seega peaks töötaja väljaõpe toimuma katseajal ehk tööle asumise esimesel 4 kuul. Kuna töösuhe on tasuline, on tööandja kohustus maksta töötasu arvates tööle asumise päevast.

  Tööandja soov rakendada katseaega alles pärast koolitusperioodi lõppemist, ei ole kooskõlas katseaja kohaldamise põhimõtte ja eesmärgiga. Kuna tööandjal on ettenähtud  7-nädalane koolitusaeg, mil tööülesandeid ei täideta, peab ta arvestama, et töötaja tervise, oskuste, teadmiste, isikuomaduste ja võimete vastavuse hindamine tööprotsessis on võimalik katseaja ülejäänud aja ehk 2 kuu jooksul arvates tööle asumise päevast.

• Töötajaga oli sõlmitud 2 kuuline tähtajaline tööleping. Kuna seadus ei võimaldanud töölepingu sõlmimisel määrata pikemat katseaeg kui 1 kuud, siis kas nüüd kui poolte kokkuleppel pikendaks lepingu tähtaega veel 6 kuuks või muudaks tähtajalise töölepingu tähtajatuks, on võimalik rakendada töötaja suhtes veel seni kasutamata 3 kuulist katseaega?

  Tähtajaliste töölepingute puhul sõltub katseaja kestus lepingu kestusest. Kuni 8-ks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu katseaeg peab piirduma poolega lepingu kogu kestusest. Kuna 2 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei saanud katseaja kestus olla pikem kui 1 kuu ja katseaeg tähtajalise töölepingu alusel on möödas, siis töölepingu tähtaja pikendamisel ega töölepingu tähtajatuks muutumisel, ei saa rakendada töötaja suhtes uut ega pikendatud katseaega.

• Meil on tööl klienditeenindaja, kellel on veel katseaeg. Oleme tema tööd hinnanud ja jõudnud arusaamisele, et ta ei ole sobilik selleks tööks ja soovime töölepingut lõpetada katseajal. Nüüd teatas töötaja, et on rase. Kas katseajal on lubatud töölt vabastada töötajat, kes on rase?

  Töölepingu seadus  ei keela töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel, töötajaga, kes on rase.

  Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

  Töölepingu ülesütlemisel rasedaga, tuleks tööandjal pöörata tähelepanu töölepingu seaduse  § 92 lõikele 1, mis nimetab, millistel töötajast tulenevatel põhjustel ei tohi tööandja erakorraliselt töölepingut üles öelda. Nendeks on töötaja rasedus, oluliste perekondlike kohustuste täitmine (laste, sh alla 3-aastase lapse kasvatamine, vanemate hooldamine jmt), ajutine terviseseisundist tulenev võimetus tööülesandeid täita, töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid, töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses jt.

  Kui tööandja ütleb töölepingu üles töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud põhjusel, et töötaja on rase TLS § 92 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles seaduses lubatud alusel.

  Seega vaidluse korral peab tööandja tõendama, et tööleping ei öeldud üles põhjusel, et töötaja on rase, vaid muul seaduses lubatud alusel.

Vaata kõiki küsimusi