Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Füsioloogilised ohutegurid

Arvutiga töö

Viimati uuendatud: 10.01.2019


Kuvariga/arvutiga töötamine on saanud paljude inimeste ja elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ning asendamatuks töövahendiks. Andmesisestus, dokumendihaldus, graafiliste kujundite loomine või projekteerimine on vaid algus pikast tööde loetelust, mille tegemist arvuti abita õieti ettegi ei kujuta. Samuti on paljud masinad tööstusettevõtetes suuremal või vähemal määral automatiseeritud, mille tulemusel endisaegse raske rassimise asemel jälgib tänapäeva töötaja seadme tööd ekraanilt.

Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid on seotud luu- ja lihaskonna ülekoormusega, mida põhjustavad sundasendid. Esmasteks tervisesümptomiteks on valud näiteks küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Probleemid silmadega ja nägemisteravuse langus tulenevad peamiselt inimese silmade eripäradest, tööülesannetest (näiteks vaadeldavate objektide suurus) ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Väsimus ja stress on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju tagajärg. Esineb veel mitmeid teisi tervishäireid nagu peavalu ja nahaärritus.

Ennetamine

Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades töötaja nägemist ohustavaid tegureid, töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust, töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat ning töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.

Iga töötaja peab saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist ning ka pärast oluliste muudatuste tegemist töötamiskohal. Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli. Lisaks nimetatule tuleb tervisekontrolli korraldada töötaja nõudmisel, kui kuvariga töötamisel on tekkinud nägemishäire või luu- ja lihaskonna vaevused.

Töökoha kujundamine

Arvutiga töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt. Töötamiskoha projekteerimisel ja kujundamisel on soovitatav lähtuda määrusest „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Juhend hea töökoha loomiseks kontoris on leitav siit.

Töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend. Kuvariga töötamisel peab töölaud või -pind olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja muude seadmete sobivat paigutamist. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölauale nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Loetavuse tagamiseks peab märkide kontrastsus ja suurus olema reguleeritud, ekraanipilt peab olema püsiv ja vaba virvendustest ning kuvari kõrgus ja kaldenurk olema muudetavad. Tarkvara peab olema lihtne kasutada ning võimaluse korral olema kohandatav kasutaja teadmiste ja oskuste tasemele.

Tooli ja töölaua paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Kui tooli ja töölauda ei saa töötajale sobivaks reguleerida, tekitab see ebamugavust, rahulolematust ja lihasväsimust. Kui viimasest ei taastuta, tekivad valud ja pikema aja jooksul haigestumine. Istme kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe asend ja kaldenurk muudetavad. Tooli valikul peab eelkõige hindama tooli sobivust töötajale, kes seda kasutama hakkab. Enne tooli ostma minemist tuleks välja selgitada laua kõrgus ja reguleerimisvõimalused. Laua kõrgusest sõltub istme reguleerimisvahemiku vajadus. Üldjuhul reguleeritakse istme kõrgus selliseks, et isteasendis oleva töötaja vabalt langeva õlevarre küünarnukk asetseb klaviatuuriga ühel tasapinnal või veidi madalamal. Kui selles isteasendis töötaja jalatallad toetuvad põrandale ning põlveõndlast moodustub täis- või nürinurk, on enamikule töötajatele isteasend sobiv. Kui põlveõndlast moodustub teravnurk, on vajalik suurendada nii istme kui ka laua kõrgust. Kui tooli iste on seismisel põlveõndlast kõrgemal, on vajalik kasutada jalatuge.

Lülisambale mõjuv minimaalne koormus tagatakse seljatoe ja istme vahelise kaldenurgaga 100-110 kraadi. Tooli istme materjal peaks olema õhku läbilaskev ja hõõrdumistakistusega, mis võimaldab istumisasendis püsida istme kergelt ettekallutatud asendis. Nii vajatakse minimaalselt lihasjõudu asendi säilitamiseks või muutmiseks ning verevarustus tagumistes reielihastes on vähem takistatud.

Tooli seljatoe ülesanne on toetada nimmepiirkonda. Toetatud isteasendis jääb põlveõndlate ja istme vahele vähemalt kahe sõrme pikkuse jagu ruumi. Kui alaselga toetavas asendis on istme esiserv vastu põlveõnnalt, tuleb tooli reguleerida või valida sobivam tool.

Käetugedele käsivarte või küünarnukkide toetamisel ei tohi õlad olla tõstetud. Kui muud reguleerimised on tehtud, võivad tooli käetoed takistada tooli lauale lähedale liikumist. Lauast liialt kaugemalasuva töötaja asendit iseloomustavad sageli ettevõlvunud õlad, ettepainutatud pea ja keha. Kui randmeid ja käsivarsi on võimalik mujale toetada ning käetoed takistavad tooli liikumist, siis võiks kaaluda käetugede eemaldamist.

Külastusi 13924, sellel kuul 13924

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks