Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Keemilised ohutegurid

Kemikaali ohutuskaart

Viimati uuendatud: 25.03.2020


Tööandja peab hindama töökeskkonna riskianalüüsis, kuidas mõjutab töökeskkonnas kasutatav keemiline aine töötaja tervist, mis on aine kasutamise sagedus ja mis abinõusid tuleb riskide maandamiseks kasutusele võtta. Maandamismeetmeks on nt kemikaalide ohutuskaardi tutvustamine töötajatele, mis annab vajalikku teavet inimese tervise ja keskkonna kaitseks. 

Seega, kui töötaja peab oma töös kasutama ohtlikke kemikaale (kemikaali pakendil on vastav piktogramm), siis peab tööandja viima töötajale läbi juhendamise, mis sisaldab ka ohutusandmete tutvustamist, mida tarnija on ohtliku kemikaali kohta esitanud ohutuskaardil või tutvustama infot, mis on kirjas  ohtliku kemikaali pakendil.

Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta, sealhulgas eestikeelsed ohutuskaardid kooskõlas REACH-määruse artikliga 31. 

Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks ettevõttes. Ohutuskaart on vahend teabe edastamiseks tarneahelas.

Ohutuskaarti ei ole tarnijal vaja esitada, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või segud on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist (REACH-määruse artikkel 31 lg 4).

Kui tööandja on soetanud ohtliku kemikaali, mille kohta ta ei saanud tarnijalt kemikaali ohutuskaarti, pakendil ei ole piisavalt teavet, ei tohi tööandja sellist kemikaali töötaja kasutusse anda, kuna ei ole teada kuidas seda kemikaali tuleb ohutult käidelda ning mis on võimalikud kemikaali poolt põhjustatavad terviseriskid. Kemikaali müüja on kohustatud kemikaali ohutuskaardi ostjale andma, kui ohutuskaarti ei pakuta, tuleb seda ise küsida. Kui tööandja ostab kemikaale väljastpoolt Eestit ja tarnijalt ei ole võimalik saada eestikeelset ohutuskaarti, tuleb tööandjal organiseerida ohutuskaardi tõlkimine (enne eestikeelse ohutuskaardi olemasolu ei tohi kemikaali töötajal kasutusse anda).

Tööandjal ei ole võimalik soetada nõutavate kaitseomadustega isikukaitsevahendeid teadmata, mis omadustega kemikaaliga on täpselt tegemist. Kemikaali ohutuskaardil peab olema info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb sellega kokkupuutel kasutada ja milliste kaitseomadustega peavad need olema. Näiteks peab olema kirjas, millisest materjalist kindaid tuleb kemikaaliga kokku puutudes kanda, millise ehitusega kaitseprille või mis tüüpi hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Kui kaitseks kemikaali eest kasutada valest materjalist kindaid, ei pruugi isikukaitsevahendist üldse kasu olla kuna kemikaal söövitab kinda katki. Kasutades vale tüüpi hingamisteede kaitsevahendit võib töötaja ikkagi kemikaali sisse hingata. Silmi tugevalt ärritava kemikaal kasutamisel ei piisa mistahes kaitseprillidest vaid tuleb kasutada tihedalt liibuvaid kaitseprille, et kemikaal ei saaks silma sattuda.

Ohutuskaardil on ka toodud info terviseriski ja esmaabimeetmete kohta. Kui ohutuskaardil on märge, et kemikaal ärritab tugevalt silmi, peab töökohal olema silmadušš (silmaloputuspudel). Silmaloputuspudeleid soetades tuleb arvestada ka sellega, kui pikka aega tuleb silmi loputada. Ohutuskaardil on kirjas mitme minuti jooksul on silmade loputamine vajalik ning sellest ajast tuleb kinni pidada. Ohutuskaardilt leiab ka infot, kas pärast kemikaali allaneelamist tuleb oksendamist esile kutsuda või on see keelatud.

Samuti on kemikaali ohutuskaardil info kuidas kemikaali hoiustada ning milliste teiste kemikaalidega tuleb kokkupuudet vältida.

Selleks, et töökeskkonna riskianalüüsis hinnata riski kokkupuutest keemilise ohuteguriga on vaja teada milliste omadustega kemikaaliga töötaja kokku puutub, kas nt kemikaal on ohtlik sissehingamisel, või kahjustab ta silmi või põhjustab uimasust ja pearinglust nii, et kemikaaliga kokkupuutunud töötaja ei pruugi olla suuteline ruumist väljuma või endale abi kutsuma.

Kui töötaja saab kokkupuutest kemikaaliga tervisekahjustuse ning on vaja pöörduda arsti pool on vajalik anda arstile kemikaali ohutuskaart, et arst teaks, millest on terviserike põhjustatud.

Kemikaali ohutuskaarte tuleb hoida kergesti leitavas kohas (kui juhtub õnnetus ja on vaja teada millised on kustutusmeetmed või kuidas anda esmaabi, siis ole aega pikalt ohutuskaarti otsida). Töökeskkonna sisekontrolli käigus võiks üle vaadata ka selle, kas on olemas ohutuskaardid kõikide kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta näiteks on mingi kemikaal teise vastu välja vahetatud aga ohutuskaarti uuele kemikaalile ei ole veel hangitud.

Siiski tuleb lähtuda ka mõistlikkuse põhimõttest ning kui ettevõttes on kasutusel nt nõudepesuvahend selleks, et iga töötaja saaks pesta enda nõusid, siis tööandjal ei ole vaja hankida ohutuskaarti ning ohutuskaarti töötajatele  tutvustada, kui pakendil on piisavalt teavet (sh selgesti loetav teave ja teave, mis ei ole kulunud), mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. Kuid ka olmekeemia kasutamisel tuleb kontrollida aine ohtlikkust, sest ka olmekeemial võib olla väga tervistkahjustav mõju.

Külastusi 5350, sellel kuul 5350

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks