Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Puhkus / Puhkusetasu
Viimati uuendatud: 28.12.2015
Puhkusetasu, sealhulgas põhipuhkuse, lapsepuhkuse ja õppepuhkuse tasu tuleb töötajale maksta erineva kokkuleppe puudumisel välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooled võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse töötajale puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, kuid hilisem puhkusetasu maksmine lubatud ei ole. Juhul kui tööandja viivitab puhkusetasu maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Puhkust ei tohi töösuhte kestuse ajal hüvitada rahas või muude hüvedega, kuid töösuhte lõppedes peab tööandja kasutamata ja aegumata puhkusepäevad töötajale rahas hüvitama.
Puhkusetasu arvutamisel tuleb tööandjal lähtuda keskmise töötasu arvutamise põhimõtetest, mille kohta leiad rohkem infot siit.
Külastusi 64764, sellel kuul 64764
Lisalugemist
Puhkus (Sotsiaalministeeriumi infovoldik, sisaldab aegunud kontaktandmeid)
Küsimused ja vastused
Puhkusetasu makstakse töölepingu seaduse § 70 lg 2 kohaselt hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Ainult poolte kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksta puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Antud sättega pole keelatud töötajaga ka kokkulepped, kus puhkusetasu makstakse nt puhkuse kestel või et puhkusetasu makstakse osade kaupa. Oluline on, et ei maksta hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Tööandja ei saa ise otsustada puhkusetasu maksmist palgapäeval, selleks on vajalik tööandja ja töötaja kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel on töötajal puhkusetasu maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. Hetkel kehtiv viivis on 8,05% aastas ehk arvutuslikult ligikaudu 0,022% viivitatavalt summalt päevas.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada TLS § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab omakorda Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a. määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91).
Puhkusetasu arvestamiseks tuleb kõigepealt välja arvutada keskmine töötasu. Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga (määrus nr 91 § 2 lg 5). Indeksit arvutatakse järgmiselt: keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär tuleb jagada lapsehoolduspuhkusele jäämise kuu töötasu alammääraga.
See tähendab, et keskmise töötasu arvutamiseks tuleb töötaja rasedus- ja sünnitspuhkusele jäämisel kehtinud töötasu korrutada saadud indeksiga.
Indekseerimist ei kasutata, kui töötasu on kollektiivlepingus kokku lepitud või see on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk.
Seejärel tuleb välja arvestada kalendripäevatasu, kuna puhkust antakse kalendripäevades. Antud juhul tuleks kalendripäevatasu arvutamiseks jagada saadud tulemus (vajadusel indekseeritud keskmine töötasu) töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga (määrus nr 91 § 4 lg 4).
Et välja arvestada, kui palju tuleks töötajale puhkusetasu maksta, tuleks saadud tulemus (kalendripäevatasu) korrutada puhkuse päevadega.
Näide: Töötaja jäi 2012. a augustis rasedus- ja sünnitspuhkusele ning soovib nüüd selle katkestada ning 15. oktoobrist 2014 jääda 28-päevasele põhipuhkusele. Töötaja töölepingujärgne töötasu oli 2012. aastal 750 eurot, mis ei ole suurem Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast, samuti ei reguleeri töötaja töösuhet kollektiivleping. Indeksi arvutamiseks tuleks jagada 2014.a kehtiv töötasu alammäär (355€) 2012.a kehtiva töötasu alammääraga (290€) ning tulemuseks on 1,22. Seejärel korrutatakse 2012. a kehtinud töötasu indeksiga ning tulemuseks saame 915 €. See ongi töötaja keskmine töötasu puhkusetasu arvestamise seisuga. Kuna puhkusetasu arvestamise vajadus oli oktoober, siis tuleb jagada saadud tulemus (915) oktoobrikuu kalendripäevade arvuga (31) – nii saame keskmise kalendripäevatasu, mis on antud juhul 29,52 €. Kuna töötaja puhkab 28 kalendripäeva, siis tuleb keskmine kalendripäevatasu korrutada 28-ga. Näites kirjeldatud töötaja saab puhkusetasu kokku (28*29,52=) 826,56 €.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lõige 3 kohaselt ei ole töösuhte kestuse ajal puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud. Seadusega ettenähtud põhipuhkuse eesmärk on eelkõige töölt eemalviibimine ja taastumine, et seejärel puhanuna tööle naasta.
Tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks (TLS § 69 lõige 2). Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale (TLS § 69 lõige 4). Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis on töötajal õigus 14 kalendripäeva ette teatada ning jääda puhkusele. Samasugune õigus on töötajal ka siis, kui puhkuste ajakava on küll koostatud, kuid seal ei ole näidatud kõiki kasutamata puhkusi, ka siis võib töötaja seda märkimata osa kasutada tööandjale vähemalt kaks nädalat ette teatades.
Töötaja saab oma põhipuhkust kasutada jooksval kalendriaastal ja sellele järgneval aastal ehk kokku kahe aasta jooksul. Seejärel puhkusenõue aegub. Näiteks 01.01.2013–31.12.2013 kalendriaasta põhipuhkust 28 kalendripäeva sai kasutada 2013.aastal ja veel käesoleval aastal, kuid 01.01.2015 selle aja eest ettenähtud puhkus aegub. Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse nõuda kasutamata põhipuhkuse hüvitamist rahas ka töösuhte lõppemisel.
Tööandja peab puhkuste kavandamisel arvestama, et puhkuse kasutamise järjekorra määramisel on oluline võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuste kasutamist mõistliku aja jooksul enne puhkusenõude aegumist.
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnadMärksõnu ei leitud