Lepingueelsed läbirääkimised

Viimati uuendatud: 12.03.2018

Enne töölepingu sõlmimist peaksid pooled pidama läbirääkimisi ja arutama töötingimusi. Mõistlik on fikseerida läbirääkimised kirjalikult (näiteks esitada lepingu projekt ja muudatusettepanekud e-kirja teel), et vältida võimalikke vaidlusi kokkulepete sisu osas.

Läbirääkimiste käigus esitab tööandja töölesoovijale tema jaoks olulised tingimused, milles ta soovib töölepingus kokku leppida. Reeglina on nendeks:

tööle asumise aeg;
töö tegemise koht;
tööaeg;
töötasu suurus ja palgapäev;
muud hüved (nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms);
tööülesanded jne.

Töölepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel tasub tähelepanu pöörata ka teistele teemadele nagu näiteks: katseaja pikkus, lepingu kestvus (tähtajalise lepingu puhul peab lõpetamine olema põhjendatud), konkurentsikeeld, varaline vastutus, puhkuse pikkus ja võimalus puhkuse kasutamiseks (kas asutuses on kehtestatud kollektiivpuhkus või saab puhkuse aega ise valida), töö ja pereelu ühitamise võimalus (tasulised vabad päevad, paindlik tööaeg, lastehoid jne) ja võimalus teha kaugtööd.

Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama üksteise huvide ja õigustega ning esitama vaid tõeseid andmeid. Kui töölesoovija või tööandja saab lepingueelsetel läbirääkimistel teada asjaoludest, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi neid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Näiteks töötaja tervislik seisund või tööandja ärisaladus.

Töölesoovijal on õigus tutvuda töölepingu projektiga ning teha sinna omapoolseid ettepanekuid.

Enne tööle asumist on tööandja kohustus teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötajat sellest teavitama ja andma võimaluse selle sisuga tutvuda.

Enne töölepingu allkirjastamist tuleb läbi lugeda töölepingu tekst tervikuna ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on selgelt ja arusaadavalt kirjas. Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on jõudnud kokkuleppele kõikides tingimustes ja need allkirjastanud.

Külastusi 17144, sellel kuul 17144

Viited

Töölepingu seaduse selgitused (Sotsiaalministeerium)

Täitevasutuste tavad näiliku teenuseosutamise avastamiseks ja vältimiseks (Jason Heyes ja Thomas Hastings Sheffieldi ülikool) 2017

Küsimused ja vastused

Kuidas peaks käituma, kui tekib kahtlus, et tööle kandideerija võib olla pahatahtlike kavatsustega?
Arvukama töötajaskonnaga ettevõtetel on soovitav koostada töövestluse läbiviimise reglement, kus oleksid kirjas tööintervjuu käigus esitatavad küsimused, tehtavad toimingud-katsed-testid ja määratletud ka isikute ring, kes vestluses osalevad. Hilisemate provokatsioonide vähendamiseks ei peaks personalivärbajat jätma töölesoovijaga kahekesi. Juures võiks viibida veel mõni asjassepuutuv töötaja, kes samuti esitaks standardile vastavaid küsimusi ja abistaks töölesoovija sobivuse hindamisel.
On teada, et paljud ettevõtjad ei taha maine säästmiseks vaidlusse laskuda ja maksavad kandideerijale nõutud summa. Missuguseid alternatiive ettevõtjal veel on?
Väljapressimisele järeleandmine tekitab samuti arvamuse, et ju seal midagi ikka oli, miks muidu makstakse, järelikult selleks, et asja summutada. Tööandjad võiksid õigusemõistmist usaldada ja avalik kajastus sellistest tööotsijatest-väljapressijatest oleks ka teistele tööandjatele teadmiseks ja hoiatuseks. Muidu on tööandja nagu rahvajutu kangelane: ei tea täpselt, mis juhtus – kas varastas tema ise või varastati temalt, aga midagi halba oli.
Kui töötaja läheb töövestlusele ja tal palutakse teha proovipäev, kas see on siis tasuline või tasuta?
See oleneb konkreetsetest asjaoludest, kas tasuline või tasuta „proovipäev“. Näiteks, kui töötaja proovipäeval tutvub tulevase tööga, jälgib tööprotsessi toimumist, ilma, et ta teeks ise konkreetsest tööd, pole tegu tööga, mille tegemist eeldatakse üksnes tasu eest.

Aga kui töötaja lubatakse proovipäeval tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa, eeldame, et tegemist on tööga, mida tehakse üksnes tasu eest.

Näeme, et esimese näite puhul ei ole tegemist tasulise proovipäevaga, teise näite puhul aga on tegemist tasulise proovipäevaga. Töölepingu seadus ei tunne proovipäeva mõistet kui niisugust. Töölepingu seadus sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga ja selle eest tuleb maksta tasu.

Kui eeltoodud situatsioonis tekib töötaja ja tööandja vahel lahkarvamus, kas tegemist on tasulise või tasuta „proovipäevaga“, on töötajal võimalus pöörduda tekkinud vaidluses töövaidlusorganisse töösuhte tuvastamise nõudega ja sellest lähtuvalt töötasu nõudes.

Vaata kõiki küsimusi

Võta ühendust

Lepingueelsed läbirääkimised

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest