- Avaleht
-
Töötajale
-
Töökeskkond
- Töökeskkonna ohutegurid
- Töökeskkonna korraldus
- Töötervise edendamine
- Tööõnnetus, kutsehaigus ja haigestumine
-
Töösuhted
- Töötasu
-
Tööleping
- Tööleping ja selle tunnused
- Lepingueelsed läbirääkimised
- Töölepingu sõlmimine
- Töötaja teavitamine töötingimustest
- Katseaeg
- Töölepingu lõppemine
- Tähtajaline tööleping
- Töölepingu seaduse selgitused
- Andmekaitse töösuhtes
- Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine
- Laevapere liikmete töösuhete erisused
- Töösuhe ajateenistuse ajal
- Keskmise töötasu arvutamine
- Puhkus
- Töö- ja puhkeaeg
- Töötajate esindamine ja kollektiivsed töösuhted
- Paindlikud töövõimalused
- Töövaidlused
- Varjatud töösuhe
- Võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused
-
Töökeskkond
-
Tööandjale
-
Töökeskkond
- Töökeskkonna ohutegurid
-
Töökeskkonna korraldus
- Esmaabi töökohal
- Isikukaitsevahendid
- Juhendamine ja väljaõpe töökohal
- Järelevalve
- Kaugtöö
- Ohumärguanded
- Ohutusjuhend
- Ohutuskultuur
- Olmeruumid
- Riskianalüüs (riskide hindamine ja ohjamine)
- Sisekontroll
- Tervisekontroll
- Töökeskkonnaalane ja esmaabi koolitus
- Töökeskkonna käsiraamat
- Töökeskkonna nõukogu
- Töökeskkonnaspetsialist
- Töökeskkonnavolinik
- Töökoha/ruumi suurus
- Töövahend
- Töötervise edendamine
- Tööõnnetus, kutsehaigus ja haigestumine
-
Töösuhted
- Töötasu
-
Tööleping
- Tööleping ja selle tunnused
- Lepingueelsed läbirääkimised
- Töölepingu sõlmimine
- Töötamise registreerimine
- Töötaja teavitamine töötingimustest
- Katseaeg
- Töölepingu lõppemine
- Tähtajaline tööleping
- Töölepingu seaduse selgitused
- Andmekaitse töösuhetes
- Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine
- Laevapere liikmete töösuhete erisused
- Töösuhe ajateenistuse ajal
- Keskmise töötasu arvutamine
- Puhkus
- Töö- ja puhkeaeg
- Töötajate esindamine ja kollektiivsed töösuhted
- Paindlikud töövõimalused
- Töövaidlused
- Varjatud töösuhe
- Võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused
-
Töötamist toetavad tegevused
- Peresõbralik tööandja
-
Töökeskkond
-
Alustavale ettevõtjale
-
Töösuhted
- Töötaja tööle võtmine
- Tööleping
- Töötasu
- Töö- ja puhkeaeg
-
Töökeskkond
- Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes
-
Töösuhted
-
Noorele ja alaealisele
-
Noor või alaealine töötaja
- Mida ma pean teadma töösuhetest?
- Mida ma pean teadma töökeskkonnast
- Tööturumeetmed
- Uus töötaja
- Napo
-
Noortegarantii tugisüsteem
- Kohalikule omavalitsusele
- Noorele
-
Noor või alaealine töötaja
- Lapsevanemale
-
Erivajadustega töötajale
-
Erivajadustega töötaja töökeskkond
- Erivajadustega töötaja töökeskkond
-
Tööturuteenused
- Teenused vähenenud töövõimega töötajale
- Teenused vähenenud töövõimega inimeste tööandjatele
-
Erivajadustega töötaja töökeskkond
-
Töökeskkonna esindajad
-
Töökeskkonna esindajad
- Töökeskkonnaspetsialist
- Töökeskkonnavolinik
- Töökeskkonnanõukogu
-
Töökeskkonna esindajad
- Töötajate esindamine ja kollektiivsed töösuhted
- Kollektiivleping
- Miks sõlmida?
- Kollektiivlepingu sõlmimine
- Mida saab kollektiivlepinguga kindlaks määrata?
- Kellele kollektiivleping kehtib?
- Kollektiivlepingu jõustumine, kehtimine, lõppemine
- Kollektiivlepingu laiendamine
- Kollektiivlepingust teada saamine
- Kollektiivlepingute registreerimine
- Raamlepingud
- Üldkohalduvad kollektiivlepingud
- Esindamine
- Kollektiivne töötüli (streik, töösulg)
Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Töötajate esindamine ja kollektiivsed töösuhted / Kollektiivleping
Kollektiivleping
Viimati uuendatud: 06.04.2018
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks paljude töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.
Külastusi 13041, sellel kuul 13041
Kuula lisaks
Seotud uudised
Küsimused ja vastused
-
Töötan firmas 1a. ja 2 kuud, omamata kirjalikku töölepingut: ma ei tea, mis alusel firma puhkust arvestab, maksud laekuvad riigile. Eelnevalt olen käesoleva aasta eest saanud kätte puhkuse vastavalt omasoovil ja ajal 21 päeva ja samuti 2 kuu eest 2011.a. eest. Nüüd saadab asutus meid kollektiivpuhkusele jõulupühade ajal 7 päevaks (samuti toimitavat ka jaanipäevaga-üle aasta: 2011.a. oli jaanipäev ja 2012 jõulude aeg). Millise tööseaduse § alusel selline sundpuhkus on sätestatud ja mida nimetatakse kollektiivpuhkuseks, kui on võimalus valida vabalt ka ülejäänud puhkust?
Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 69 lõike 1 kohaselt määrab töötaja põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2). Ettevõttes või asutuses, kus on võimalik töö mõneks ajaks peatada, on võimalik kasutada kollektiivpuhkust, kuid ka selline puhkus peab kajastuma puhkuste ajakavas ehk ettevõtte puhkusegraafikus. Kui Teie poolt mainitud kollektiivpuhkuse (jõulude ajal) aeg on määratletud tööandja poolt juba käesoleva aasta algul, ettevõtte puhkusegraafiku koostamisel ning tehtud töötajaile vastavalt teatavaks, siis on tegemist põhipuhkuse ühe osa kasutamisega seaduslikul alusel. Eelnevalt puhkusegraafikut koostades peab tööandja olema arvestanud aga sellega, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 5). Ehk siis, selline töötaja põhipuhkuse osadeks jaotamine peab juba puhkusegraafiku koostamisel olema töölepingu poolte vahel eelnevalt kokku lepitud.
Kui sellist jõuluaegset kollektiivpuhkust ei ole eelnevalt ettevõtte puhkusegraafikus määratletud, või ei ole puhkusegraafikut ettevõttes üldse koostatud, siis ei ole tööandjal seaduslikku õigust ühepoolselt töötajaid nn sundpuhkusele saata.
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Ligipääsetavusest
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnadMärksõnu ei leitud