Uudised https://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://tooelu.ee/et/uudised&nID=2502Muutuv töökeskkond: vajadused ja heaolu2020-01-21<p><b>Nutiseadmed, ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid ja keskkond, millest m&otilde;nek&uuml;mne aasta eest t&ouml;&ouml;l ei osatud unistada, on muutunud enesestm&otilde;istetavaks. Samas hinnatakse privaatsust, mida avatud t&ouml;&ouml;ruumid alati ei soosi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>1980ndate aastate algus. Puidutsehhis, kus treiti peamiselt n&ouml;&ouml;pe ja p&ouml;&ouml;rasid, langes peenike puidutolm puudrina n&auml;ole ja v&auml;ikesed keerdus laasturibad &bdquo;kaunistasid&ldquo; juukseid nagu <i>fusillid</i>. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks kattis tolmukord lisaks riietele ka sellealust keha. Pesta ennast polnud v&otilde;imalik. P&auml;rast vahetuse l&otilde;ppu kloppisid t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltumata ilmast &otilde;ues oma kitli suuremast sodist puhtaks ja t&otilde;mbasid kitsukeses riietusruumis kojuminekuriided selga.</p> <p>Sealsamas garderoobis kapirea vahel asus n-&ouml; puhkenurk ― v&auml;ike vakstuga lauake, kus l&otilde;unat pidades n&auml;siti kodust kaasa v&otilde;etud v&otilde;ileibu, keedeti &uuml;hiselt teed v&otilde;i kohvi. Vett sai poolm&auml;danenud p&otilde;randaga WC-st, mis oli nii meestele kui naistele &uuml;hine. &Uuml;ksainus mitmek&uuml;mnele inimesele!</p> <p>Talvel oli tsehhis k&uuml;lm ja suvel l&auml;mmatavalt palav, mist&otilde;ttu avati kahepoolsed uksed, et tuul l&auml;bi hoone vihisedes l&auml;mbumistunnet leevendaks. Tuulet&otilde;mbus tekitas aga higistavatele t&ouml;&ouml;tajatele alailma terviseprobleeme. M&uuml;ra oli sedav&otilde;rd tugev, et suhtluseks kasutati oma viipekeelt. Masinaid ei v&otilde;inud seisata, tootmisplaan ja t&uuml;kit&ouml;&ouml; dikteerisid tempo.&nbsp;</p> <p><b>Hambad ristis muutusi pole tehtud</b></p> <p>Samav&otilde;rd kasinaid t&ouml;&ouml;tingimusi nagu puidutsehhis pole Tartus tegutsevas jalatsifirmas AS Samelin, mille j&auml;rjepidevus ulatub 1945. aastasse, kunagi olnud. Tegevdirektor <b>Leida Kikka </b>tunnistab, et tohutut t&ouml;&ouml;keskkonna muutust v&otilde;rreldes n&otilde;ukaajaga pole tehtud, sest tehasel on alati olnud oma s&ouml;&ouml;kla, puhke- ja olmeruumid. Masinad on kaasaegsemad ja &uuml;mbrus kenam, aga see on loomulik muutus. Puhkeruumid on remonditud, neis on miklolaineahjud, kohvimasinad, veekeetjad... &Uuml;htlasi on arendatud t&ouml;&ouml;tajate olmekultuuri. Leida Kikka meenutab, et selleks pidid nad isegi vaeva n&auml;gema, sest t&ouml;&ouml;tajad leidsid: &bdquo;Milleks on vaja WC-de remondiks raha kulutada?&ldquo; Juhtkond arvas, et kui need on v&auml;ga ilusad, siis inimesed hoolivad rohkem. Majas on kenad du&scaron;iruumid, ent needki olid n&otilde;ukaajal olemas.</p> <p>Toona polnud t&ouml;&ouml;tajatel ergonoomilisi toole, m&otilde;&otilde;detud valgust ja &otilde;husaastet. Laes ei siranud ledvalgustus ja &otilde;mblusmasinatel kohtvalgustus. Praegu kasutatavad kemikaalid ja liimid on pol&uuml;et&uuml;leenivabad ehk pole samav&otilde;rd m&uuml;rgised, materjalides on v&auml;hem kahjulikku kroomi, jalatsivorme ei puhastata ohtliku kemikaaliga jms.</p> <p>&bdquo;Vanasti olid vaid kummikindad, kuid n&uuml;&uuml;d iga&uuml;hel igale t&ouml;&ouml;le vastavad t&ouml;&ouml;kindad. On k&otilde;rvaklapid ja respiraatorid, et t&ouml;&ouml;tajad tolmu sisse ei hingaks. N&otilde;ukaajal oli ainult gaasimask, mida keegi ei kasutanud,&ldquo; loetleb Leida Kikka praegusi vahendeid. Varem t&otilde;mbasid t&ouml;&ouml;tajad selga t&ouml;&ouml;kitli, n&uuml;&uuml;d fliisi ja T-s&auml;rgi, kuigi m&otilde;ni eelistab endiselt ruudulist sitsikitlit.</p> <p>&bdquo;Noored inimesed kannavad moodsat riietust. Konveieri- v&otilde;i &otilde;mblusmasina taga t&ouml;&ouml;tades on nad meigitud ja soenguga,&ldquo; nendib tegevjuht, kelle alluvuses on ligi sada t&ouml;&ouml;tajat. &bdquo;Meie prioriteet on investeerida inimeste t&ouml;&ouml;d h&otilde;lbustavatesse seadmetesse ja t&ouml;&ouml; t&otilde;hususse.&ldquo;</p> <p>HKScan Estonia AS personalidirektori <b>Relika Rohtoja</b> s&otilde;nul on viimase poole sajandi jooksul ka toiduainetet&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;keskkonnas p&ouml;&ouml;ratud aina enam t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate heaolule, tervisele ja ohutusele. T&otilde;usnud on ka t&ouml;&ouml;tajate teadlikkus. &rdquo;K&otilde;ikide investeeringute puhul arvestame alati, kuidas luua v&otilde;imalikult mugav ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkond. Seadmete ja tehnika valikul m&otilde;tleme l&auml;bi, kuidas t&ouml;&ouml;d automatiseerida, t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silist koormust v&auml;hendada ja ohutumaks muuta, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida,&rdquo; s&otilde;nab ta, viidates, et 2013. aastal avas ettev&otilde;te Tabasalus kaasaegse Talleggi lihat&ouml;&ouml;stuse, kus on t&ouml;&ouml;tajate kasutada uued, puhtad, mugavad ja heledates toonides olme- ja pesemisruumid. Hiljuti soetati sinna ka varbsein, kus saab end vahepeal venitamas k&auml;ia, kuna paljud t&ouml;&ouml;tajad teevad rutiinseid liigutusi. &rdquo;Kontoris on v&otilde;imalik pallidel istuda, et selga s&auml;&auml;sta. Samuti pakume t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust s&uuml;&uuml;a sooja l&otilde;unat, mille maksumuse osaliselt h&uuml;vitame. Saab s&otilde;ita tasuta ja mugavalt bussiga t&ouml;&ouml;le ja koju.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Oluline on t&ouml;&ouml;koha mugavus</b></p> <p>&bdquo;Aja jooksul on inimesed muutunud t&ouml;&ouml;ruumide suhtes n&otilde;udlikumaks,&ldquo; leiab HammerHub O&Uuml; m&uuml;&uuml;gi- ja tegevjuht<b> Katre Tamp.</b> &bdquo;ja t&auml;iesti &otilde;igustatult, sest valdav osa p&auml;evast tuleb veeta seal. T&auml;htsustatakse ruumide &otilde;huliikuvust ja temperatuuri, m&ouml;&ouml;bli ergonoomilisust, head valgustust ning puhkenurkade olemasolu.&ldquo; Kaasaegsetes kontorites leidub rohkelt nutilahendusi ― l&auml;bi telefonirakenduse saab muuta &otilde;huliikumist, valgustust ja uste lukustust. &bdquo;N&auml;iteks HammerHub kontorihotelli sisenevad kliendid mugavalt n&auml;puj&auml;ljega. Pole vaja v&otilde;tmekimpe kaasas kanda.&ldquo;</p> <p>V&otilde;rreldes viiek&uuml;mne aasta taguse ajaga vastavad Katre Tambi arvates kaasaegsed kontoriruumid palju enam inimeste vajadustele. Nende mugavust ja v&auml;ljan&auml;gemist hinnatakse aina enam. Samav&otilde;rd oluliseks peetakse t&ouml;&ouml;koha mugavust ― v&otilde;imalust reguleerida ruumi temperatuuri, ergonoomilist m&ouml;&ouml;blit jms. Olulised on vaiksed k&otilde;neboksid privaatseteks vestlusteks, v&otilde;imalus valida n&otilde;upidamisruume jms.</p> <p>Aina menukamaks on Eestiski muutunud <i>coworking</i> kontorilahendus, mis sai alguse 2005. aastal San Francisco tarkvarainsener Brad Neubergi koost&ouml;&ouml;tamise fenomenist.</p> <p><i>&bdquo;Coworking</i> on kindlasti &uuml;ks paindlikumaid t&ouml;&ouml;keskkonna lahendusi, kuna inimene saab valida, kas ta soovib t&ouml;&ouml;tada &uuml;hiskontoris vaid &uuml;he p&auml;eva v&otilde;i s&otilde;lmida t&auml;htajatu lepingu,&ldquo; s&otilde;nab Katre Tamp, nentides, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskused on m&otilde;eldud eelk&otilde;ige v&auml;iksematele ettev&otilde;tetele, sest suurematel on mugavam t&ouml;&ouml;tada oma b&uuml;roopinnal.</p> <p>Sageli arvatakse, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskus t&auml;hendab suurt &uuml;hist avatud kontoriala, siis nii see ei ole. N&auml;iteks HammerHubis saavad inimesed valida avatud kontori ja privaatsete kabinettide vahel. Rentida taskukohase kuutasu eest just endale sobiva t&ouml;&ouml;paiga, mis h&otilde;lmab nii kommunaalkulusid, tasuta parkimist, 24/7 ligip&auml;&auml;su, kiiret <i>wifi</i>t, ergonoomilist kontorim&ouml;&ouml;blit, lukustatavaid sahtlibokse ja kappe, vaikseid k&otilde;nebokse, tasuta printimist, v&auml;iksemaid kontoritarbeid, piiramatult kohvi ja teed ning n&otilde;upidamisruumide kasutust.</p> <p>Coworkingu plussiks loetakse sedagi, et &uuml;hiskontoris kohtuvad v&auml;ga erinevate valdkondade esindajad. See soodustab uute ideede ja p&otilde;nevate koost&ouml;&ouml;projektide teket. Erinevatest ettev&otilde;tetest saavad koost&ouml;&ouml;partnerid vms.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/16_9for_R6A1177.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-16_9for_R6A1177.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/IMG_8197.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-IMG_8197.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/IMG_8266.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-IMG_8266.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>T&ouml;&ouml; iseloom ja t&ouml;&ouml;tajate vajadused</b></p> <p></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;keskkond peaks l&auml;htuma t&ouml;&ouml;tajast, toetama inimeste erinevusi ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imeid,&ldquo; leiab Vits Solutions O&Uuml; tegevjuht<b> Jaanika Jelistratov, </b>kelle arvates avatud kontor v&otilde;ib m&otilde;nele sobida, aga teisele t&auml;hendada &otilde;udusunen&auml;gu. &bdquo;Oluline on aru saada, milline on t&ouml;&ouml;taja ja v&otilde;imaldada talle sobivaid t&ouml;&ouml;tingimusi. T&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisel peaks l&auml;htuma t&ouml;&ouml;tajate arvamusest, sest see m&otilde;jutab otseselt t&ouml;&ouml;tulemusi. Kui n&auml;iteks tool on ebamugav ja inimest kimbutavad alaselja valud, siis osa t&ouml;&ouml;ajast kulutab ta parema iseasendit leidmiseks ega suuda keskenduda t&ouml;&ouml;le.&ldquo;</p> <p>Avatud kontori plusse ei leia enda jaoks ka 50aastane <b>Maire</b>, kelle arvates t&auml;hendab see &bdquo;kombinaati&ldquo;, mis on loodud soovist hoida kokku ettev&otilde;tte kulusid. &bdquo;Inimeste privaatsuse ja heaolu arvelt.&ldquo;</p> <p>Loomet&ouml;&ouml;ga tegeledes on tal raske end &uuml;mbritsevast infom&uuml;rast v&auml;lja l&uuml;litada. Samal ajal ei kuule ta paari meetri kaugusel toimuvat enda t&ouml;&ouml;&uuml;ksuse vestlust, mis tekitab tohutut stressi ja teistest &auml;ral&otilde;igatuse tunnet. T&ouml;&ouml;tajatel pole enam oma sahtlikappe, sest t&ouml;&ouml;ks vajalik infomaterjal asub &ldquo;pilve peal&rdquo;. Pole enam isiklikku nurgakest ega kontoriseinu, kuhu sai riputada oma &uuml;ksuse pildi- jms materjale, mis s&uuml;vendasid oma kollektiivi tunnet.</p> <p>&bdquo;Avatud kontoris v&auml;ldivad inimesed, kes pole tuttavad, isegi &uuml;ksteise pilke, r&auml;&auml;kimata teretamisest,&ldquo; m&ouml;&ouml;nab Maire, kelle meelest &uuml;ritatakse end k&otilde;igest eraldada. &bdquo;Paljud t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;rvaklapid peas, mis on m&auml;rgiks &ndash; &ldquo;&auml;ra l&auml;hene!&rdquo;.&ldquo; Loominguline t&ouml;&ouml; n&otilde;uab &uuml;ksjagu privaatsust, mida ei saa teha k&otilde;ikide silme all. Kuna avatud kontoris puudub n-&ouml; isiklik ruum, siis inimesed jalutavad m&ouml;&ouml;da koridori, otsides telefonik&otilde;nedeks privaatset nurgakest.</p> <p>P&auml;rast pooleaastast avatud kontoris t&ouml;&ouml;tamist on Mairel tekkinud kerged tasakaaluh&auml;ired ja pearinglus, millele perearst ja k&otilde;rvaarst ei oska p&otilde;hjust leida. &bdquo;Kahtlustan neis terviseh&auml;iretes t&ouml;&ouml;keskonna m&otilde;ju.&ldquo; T&ouml;&ouml;leminek on naisele muutunud avatud kontori t&otilde;ttu sedav&otilde;rd vastumeelseks, et ta on kaalumas t&ouml;&ouml;kohavahetust.&nbsp;</p> <p><b>Mis on t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;htis?</b></p> <p><b>The 2018 Global Talent Trends t&ouml;&ouml;keskkonna uuringu kohaselt:</b></p> <ul> <li>51% t&ouml;&ouml;tajatest (rahvusest s&otilde;ltumata) soovib, et firma pakuks paindlikumat t&ouml;&ouml;aega, ka t&ouml;&ouml;stuses. V&otilde;imalus tasakaalustaks t&ouml;&ouml;elu ja v&auml;hendaks t&ouml;&ouml;stressi.</li> <li>T&auml;htis on t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikkus ja mugavus, mis kinnitab, et ettev&otilde;ttes ka tegelikult hoolitakse t&ouml;&ouml;tajate tervisest ja heaolust.</li> <li>Oluline on t&ouml;&ouml; eesm&auml;rgistatus ja sihip&auml;rasus, mis suurendab nii t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni, tootlikkust, moraali ja rahulolu. Inimesed peavad teadma, kuidas nende t&ouml;&ouml; m&otilde;jutab firma k&auml;ek&auml;iku ja omakorda kliente v&otilde;i tarbijaid.</li> </ul> <p><strong><a href="https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=High-tech_statistics_-_employment" target="_blank">Eurostati </a>2018. aasta andmetel:</strong></p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;tas 35,5 miljonit EL-i t&ouml;&ouml;tajat tootmissektoris, neist 2,4 miljonit k&otilde;rgtehnoloogilises tootmissektoris.</li> <li>K&otilde;ige madalam oli t&ouml;&ouml;h&otilde;ive k&otilde;rgtehnoloogilises sektoris L&auml;tis, Leedus ja K&uuml;prosel (0,4% t&ouml;&ouml;tajatest), k&otilde;ige k&otilde;rgem Iirimaal (2,8%) ja Ungaris (2,6%). Eesti &uuml;letas 1,2% veidi Euroliidu keskmist m&auml;&auml;ra (1,1%).</li> <li></li> </ul> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/23 t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-23 t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.png" /></a></p> <p>Fotod: HammerHub<br />Tekst: Tiina Lang</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2501Mida tuleb ehituses silmas pidada seoses kemikaalide määruse muutusega?2020-01-20<p><b><i><b>Lugeja k&uuml;sib: </b></i><b>Mul on v&auml;ike ehitusfirma. Kuulsin, et v&otilde;eti vastu mingid muudatused, mis puudutavad kemikaale ja v&auml;idetavalt on seotud ehitusega. Kas v&otilde;iksite palun t&auml;psustada</b></b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&otilde;epoolest, see info on korrektne. Hiljuti j&otilde;ustusid Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse muudatused, mis puudutavad kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide k&auml;itlemist.</p> <p>Kantserogeenset ohtu p&otilde;hjustavate t&ouml;&ouml;de loetellu lisati t&ouml;&ouml;d, kus t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib kokku puutuda sissehingatava <strong>kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga</strong>.&nbsp;</p> <p>Kas muudatused puudutavad teie ehitusettev&otilde;tet s&otilde;ltub sellest, milliseid t&ouml;id teete. Ehituse valdkond on v&auml;ga lai ja h&otilde;lmab paljusid tegevusi ning k&otilde;ik ehitajad ei pruugi kogu oma t&ouml;&ouml;elu jooksul kristallilise r&auml;nidioksiidiga kokku puutuda. K&uuml;ll aga tasuks olla t&auml;helepanelik n&auml;iteks t&auml;navakivide paigaldajatel, sest kivide l&otilde;ikamisel tekib tolmu. Samuti sisaldab kristallilist r&auml;nidioksiidi tsement (n&auml;iteks betoonitoodete lihvimine) ja ka liivapritsit&ouml;&ouml;d.&nbsp;</p> <p>Alustada tasuks sellest, et vaadata &uuml;le ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, kas seal on hinnatud t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga. Kuigi varasemalt ei liigitunud k&otilde;nealune kemikaal kantserogeeniks, oli siiski tegemist t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga (tolm), millega kokkupuute v&otilde;imalikke tervisem&otilde;jusid tuli hinnata. Kui kokkupuute v&otilde;imalus on olemas, tuleb m&otilde;elda sellele, kuidas t&ouml;&ouml;tajate tervist kaitsta. K&otilde;ige lihtsam ja kiirem v&otilde;imalus on kasutusele v&otilde;tta hingamisteede kaitsevahendid (FFP3 tolmumask, filter t&auml;is- v&otilde;i poolmaskis P3). See on esimene ja m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu valik, mida t&ouml;&ouml;andja tegema peab. Muud lahendused n&otilde;uavad oluliselt rohkem aega ja raha. Kui esmane oht on likvideeritud, saab juba edasi m&otilde;elda, kuidas t&ouml;&ouml;protsesse ohutumaks muuta.&nbsp;</p> <p>&Auml;&auml;rmiselt oluline on ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, et nad teaksid, miks tuleb ebamugavas, kohati 30-kraadises kuumas t&ouml;&ouml;tades maski kanda. Kui t&ouml;&ouml;taja ei tea, miks ta peab isikukaitsevahendit kandma v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja &uuml;tleb, et kanda tuleb sellep&auml;rast, et n&uuml;&uuml;d n&otilde;utakse, on suur t&otilde;en&auml;osus, et esimesel v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;tatakse ilma maskita. T&ouml;&ouml;taja loobub kergek&auml;eliselt maski kandmisest paraku ka seet&otilde;ttu, et kahjulik tagaj&auml;rg ei ilmne koheselt. Vaadates p&ouml;&ouml;rlevat saeketast saame aru, et see v&otilde;ib k&auml;tte l&otilde;igata, kuid hoopis raskem on ette kujutada, et&nbsp; tolmu sissehingamisel v&otilde;ib m&otilde;nek&uuml;mne aasta p&auml;rast v&auml;hkkasvaja tekkida. T&ouml;&ouml;taja peab teadma, mis ohud teda t&ouml;&ouml;kohal varitseda v&otilde;ivad ja mida teha, et tervis hoitud oleks.&nbsp;</p> <p>T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka tervisekontrolli korraldamisele.&nbsp; Tervisekontrolli saadetavate t&ouml;&ouml;tajate nimekirjas tuleb ohutegurina &auml;ra m&auml;rkida kokkupuude sissehingatava kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2500Seadusemuudatus: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid2020-01-20<p>17.01.2020 kaotas kehtivuse seni keemiliste ohutegurite piirnorme reguleerinud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a m&auml;&auml;rus nr 293 &bdquo;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohuteguri</a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank"></a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank">te&nbsp;piirnormid<sup>1</sup>"</a>.&nbsp;</p> <p>Kuigi m&auml;&auml;rus iseseisvana kaotab kehtivuse ei kao &auml;ra piirnormid, mis on alates 17.01.2020 Vabariigi Valitsuse 23. m&auml;rtsi 2001. a m&auml;&auml;ruse nr 105 &bdquo;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv" target="_blank">Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ning t&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite&nbsp;</a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv" target="_blank">piirnormid<sup>1</sup></a>&ldquo; lisas.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2499Mida teha, kui töö kahjustab tervist?2020-01-17<p>T&ouml;&ouml;keskkonnas veedame suure osa oma p&auml;evast ning sellele on kindlasti m&otilde;ju meie tervisele. T&ouml;&ouml; k&auml;igus v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetusi ja olla kokkupuuteid m&otilde;ne t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga, mis v&otilde;ib kaasa tuua t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise v&otilde;i kutsehaigestumise. On teada, et ligi 15% t&ouml;&ouml;tajatest on tunnistanud, et t&ouml;&ouml; on p&otilde;hjustanud neile terviseprobleeme. Eelmisel aastal juhtus juba &uuml;le 4100 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, nendest ligi veerand t&otilde;id t&ouml;&ouml;tajale kaasa raske kehavigastuse. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi diagnoositi 2018. aastal aga 55 ja kutsehaigestumisi 49. Millised on aga t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused h&uuml;vitise n&otilde;udmiseks ja mida peaks tegema, kui on juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i on v&auml;lja kujunenud kutsehaigus, sellest kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<b>Eva P&otilde;ldis</b>.</p> <p><b>Tervisekontroll!</b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb, et t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkond on p&otilde;hjustanud talle terviseprobleeme, peaks ta paluma t&ouml;&ouml;andjalt enda tervisekontrolli saatmist. Tervisekontrolli k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja terviseprobleemid v&otilde;ivad olla seotud t&ouml;&ouml;keskkonnaga ning anda soovitusi, kuidas terviseprobleemide s&uuml;venemist ennetada. Samuti on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda perearsti poole, kellele tasuks r&auml;&auml;kida oma kahtlustest, et terviseprobleem v&otilde;ib olla p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tingimustest. Kutsehaiguse kahtluse korral suunab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst v&otilde;i perearst t&ouml;&ouml;taja P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse, kus hinnatakse t&ouml;&ouml;taja terviseseisundi ja t&ouml;&ouml;keskkonna vahelist seost ning selgitatakse v&auml;lja, kas tegemist on kutsehaigusega.</p> <p><b>Fikseeri t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus!</b></p> <p>Kui aga t&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, siis on oluline, et ta teavitaks sellest koheselt oma t&ouml;&ouml;andjat. Samuti tuleb meeles pidada, et ka arstile tuleb &ouml;elda, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml; k&auml;igus. Nii saab arst fikseerida juhtumi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena ja teavitada sellest t&ouml;&ouml;inspektsiooni, kes omakorda edastab info t&ouml;&ouml;andjale. &Otilde;nnetuse fikseerimine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena on oluline ka seet&otilde;ttu, et sellest s&otilde;ltub, milliseid h&uuml;vitisi on t&ouml;&ouml;tajal hiljem &otilde;igus saada, kui selleks peaks vajadus tekkima.</p> <p><b>Riigi makstavad h&uuml;vitised</b></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaiguse korral on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saada riigilt erinevaid h&uuml;vitisi ja teenuseid. Sama moodi nagu lihtsalt haigestumise v&otilde;i vigastuse korral saab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaiguse korral vajalikke raviteenuseid, n&auml;iteks pere- ja eriarstiabi v&otilde;i haiglaravi. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse korral maksab haigekassa t&ouml;&ouml;tajale haigush&uuml;vitist alates haigestumise teisest p&auml;evast 100% h&uuml;vitise m&auml;&auml;rast. Kusjuures tuleb t&auml;hele panna, et haigush&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;tajale soodsamatel tingimustel v&otilde;rreldes tavahaigestumise v&otilde;i vigastuse juhtumitega, kus haigush&uuml;vitist saab inimene alates haigestumise neljandast p&auml;evast h&uuml;vitise m&auml;&auml;raga 70%.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on v&auml;henenud inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, tuleks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tukassa poole, kes esmalt hindab inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ja seej&auml;rel maksab osalise ja puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;ime korral t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetust. Samuti pakub t&ouml;&ouml;tukassa erinevaid t&ouml;&ouml;turuteenuseid ja t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooniteenuseid, et toetada inimeste t&ouml;&ouml;tamise j&auml;tkamisest v&otilde;i t&ouml;&ouml;le asumisest.</p> <p><b>Kahjuh&uuml;vitis t&ouml;&ouml;andjalt</b></p> <p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henenud, tema sissetulek on langenud, kuna ta ei saa enam t&ouml;&ouml;tamist samal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata v&otilde;i tal on tekkinud t&auml;iendavaid kulusid n&auml;iteks ravimitele v&otilde;i abivahenditele, on tal &otilde;igus lisaks riigilt saadavatele h&uuml;vitistele ja teenusele n&otilde;uda ka t&ouml;&ouml;andjalt kahjuh&uuml;vitist. Kahjuh&uuml;vitise maksmises peavad aga t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja j&otilde;udma kokkuleppele.</p> <p><b>Selge n&otilde;ue!</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjalt kahjuh&uuml;vitise saamiseks peaks t&ouml;&ouml;taja esimese sammuna p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;andja poole selge n&otilde;udega, kui suurt h&uuml;vitist ta soovib t&ouml;&ouml;andjalt saada. Kindlasti peaks t&ouml;&ouml;taja esitama t&ouml;&ouml;andjale t&otilde;endid, mis n&auml;itavad, et t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on tekkinud kahju. Sellisteks t&otilde;enditeks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks:</p> <ul> <li>arsti teatis kutsehaigestumise kohta;</li> <li>t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i kutsehaiguse uurimise raportid;</li> <li>t&ouml;&ouml;tukassa otsus t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise kohta;</li> <li>t&otilde;endid sissetuleku v&auml;henemise kohta;&nbsp;</li> <li>arsti t&otilde;endid ravimite, raviteenuste v&otilde;i abivahendite vajaduse kohta.</li> </ul> <p><b>Kokkulepe!</b></p> <p>Neid t&otilde;endeid aluseks v&otilde;ttes saavad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokku leppida kahjuh&uuml;vitise maksmises ja l&auml;bi r&auml;&auml;kida h&uuml;vitise maksmise tingimused. Eelk&otilde;ige peavad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel kokku leppima, millised kulud h&uuml;vitatakse, kui suur on h&uuml;vitis ning kui sageli ja kui kaua h&uuml;vitist makstakse. Kokkulepped tuleks fikseerida kirjalikult n&auml;iteks lepingus, kuna see aitab ennetada v&otilde;imalikke vaidlusi.</p> <p><b>Kohtusse?</b></p> <p>Vahel v&otilde;ib aga juhtuda, et t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua kahjuh&uuml;vitise maksmises kokkuleppele. Sellisel juhul on t&ouml;&ouml;ajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda kohtusse, et kohus langetaks otsuse, kas ja millises summas kahjuh&uuml;vitist t&ouml;&ouml;andja maksma peab. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel peab t&ouml;&ouml;taja samuti oma avalduses selgelt n&auml;itama, kui suurt h&uuml;vitist ta soovib t&ouml;&ouml;andjalt saada ja tooma v&auml;lja p&otilde;hjendused ning t&otilde;endid, mis kirjeldavad t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud tervisekahjustuse t&otilde;ttu tekkinud kahju suurust. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel ja vajalike dokumentide koostamisel tasub kindlasti k&uuml;sida &otilde;igusn&otilde;u valdkonna eksperdilt. N&otilde;u ja abi v&otilde;ib k&uuml;sida ka n&auml;iteks&nbsp;<a href="http://kutsehaiged.net.ee/">Eesti Kutsehaigete Liidult</a>.</p> <p><b>Sotsiaalkindlustusametisse!</b></p> <p>Mida aga teha olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjat enam ei ole? Sellisel juhul tuleb appi sotsiaalkindlustusamet, kes v&otilde;tab &uuml;le t&ouml;&ouml;andja kohustuse kahjuh&uuml;vitise maksmisel. H&uuml;vitise saamiseks peab inimene esitama avalduse ja vajalikud dokumendid sotsiaalkindlustusametile. Eelnevalt peab inimene olema l&auml;binud t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise ja tal peab olema tuvastatud osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime. Pensioniealised inimesed v&otilde;ivad p&ouml;&ouml;rduda otse sotsiaalkindlustusametisse, kuna nende t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise ulatust hindab sotsiaalkindlustusamet.</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise teemal lugeda sotsiaalministeeriumi ja t&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml;s valminud t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Haigestumine/tooga_seotud_haigestumine_19-12-19_2.pdf">juhendmaterjalist</a>. T&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuste kohta saab t&auml;psemalt lugeda ka&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/Tooga-seotud-haigestumine">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/01/15/mida-teha-kui-too-kahjustab-tervist/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2498Kas tööandja tohib jälgida, mida töötaja internetis kirjutab?2020-01-16<p><b>Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgib t&ouml;&ouml;taja sotsiaalmeedia postitusi ja isiklikke e-kirju, mis v&otilde;ivad olla saadetud ka t&ouml;&ouml;andja arvutist, siis t&auml;hendab see isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemist ja eeldab &otilde;iguslikku alust. T&ouml;&ouml;andja peab p&otilde;hjendama, miks ta t&ouml;&ouml;taja postitustega tutvus.</b></p> <p>Sotsiaalmeedia postitused, millele ligip&auml;&auml;s on piiritletud, v&otilde;ivad l&auml;bi vahendajate j&otilde;uda isikuteni, kellele need pole m&otilde;eldud. Emotsionaalsete arvamusavalduste tuhinas unustatakse ennast kontrollida v&otilde;i kolmandate isikute positsitsiooni seada. Nii kurtis meediaettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tav <b>Kati </b>Facebookis korduvalt, kuidas ta ei viitsi antud t&ouml;&ouml;d teha. Palk pole piisav, &uuml;lemused on n&otilde;medad ja t&ouml;&ouml;andja kurnaja. Tema t&ouml;&ouml;alast ja isiklikku rahulolematust v&auml;ljendavad postitused j&auml;id silma ka &uuml;hele personalivaldkonnas t&ouml;&ouml;tavale inimesele, kes soovitas Katil kaaluda, kui ta midagi j&auml;rjekordselt avaldab, kuiv&otilde;rd kasulik on see talle endale. Ilmselgelt j&otilde;udsid naise m&otilde;tteavaldused l&auml;bi vahendajate ka t&ouml;&ouml;andjani.</p> <p>Kuna meediasektoris pole just mesised ajad, siis tuli m&otilde;ne aja p&auml;rast meeskonda &otilde;gvendada. Kati koondati. Kuigi t&ouml;&ouml;andja t&otilde;i p&otilde;hjuseks majandusolud, vihjamata Kati t&ouml;&ouml;alastele sotsiaalmeedia postitustele, siis kahtlemata oli neil otsustamisel oma m&otilde;ju: milleks hoida ametis inimest, kes avalikult kurdab, kuidas antud t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;andja tekitavad vastumeelsust? M&otilde;istlikum on sellisest t&ouml;&ouml;tajast vabaneda. Samas tekkis Katil uus probleem: kuidas maksta t&ouml;&ouml;tutoetusest eluasemelaenu?</p> <p>Seevastu m&otilde;ni inimene v&otilde;ib oma sotsiaalmeedia avaldustes unustada oma s&otilde;prade nimekirja arvatud t&ouml;&ouml;andja olemasolu ja ka t&ouml;&ouml;alased kokkulepped.</p> <p>&bdquo;Puhkus algas!&ldquo;, jagas <b>Olga</b> Facebookis keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva oma r&otilde;&otilde;mu Tallinna Lennujaama j&otilde;udes. Teda ootas ees k&uuml;mnep&auml;evane seiklus Kesk-Euroopas. Tema t&ouml;&ouml;andja, kes juhtumisi postitust kohe m&auml;rkas, jahmatas. &bdquo;Kuidas on see v&otilde;imalik? Puhkus?!&ldquo; Hirmuhigi ja v&auml;ga segased tunded voogasid l&auml;bi tema, sest Olga oli m&otilde;ne n&auml;dala eest asunud tema v&auml;ikefirmas t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmeisikuna, kelle m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;st s&otilde;ltus j&auml;rgnevate kuude k&auml;ive. Teda palgates oli t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldanud teisel m&uuml;&uuml;giinimesel osaleda pikaajalisel koolitusel, mille k&otilde;rvalt polnud v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le keskenduda.</p> <p>Olga oli t&ouml;&ouml;le asudes avaldanud soovi t&ouml;&ouml;tada kodukontoris, et mitte liiklusummikutes aega raisata. Saanud firmajuhilt arvuti ja andmebaasi, kinnitas ta, et t&ouml;&ouml; k&auml;ib, kuigi m&uuml;&uuml;gitulemusteni polnud ta veel j&otilde;udnud. Puhkusereisist ei r&auml;&auml;kinud ta varem s&otilde;nagi. Kiirele arup&auml;rimisele vastas, et kavatseb puhkusel olles t&ouml;&ouml;d teha, ent kadus nagu hommikune udu, saates t&ouml;&ouml;andjale p&auml;rast korduvaid n&otilde;udeid ja ja mitu kuud hiljem kulleri vahendusel arvuti.</p> <p>Kui &uuml;lemus poleks Olga Facebooki s&otilde;numit m&auml;rganud, oleks t&ouml;&ouml;andja sattunud eriti t&auml;barasse olukorda. Aga seekord p&auml;&auml;stis t&ouml;&ouml;taja isiklik s&otilde;num firma nii s&uuml;&uuml;dimatust t&ouml;&ouml;tajast kui p&otilde;rgulikust olukorrast.</p> <p><b>Isiklik kirjavahetus, t&ouml;&ouml;andja arvuti</b></p> <p>Sugugi tavatu ei ole, ise&auml;ranis v&auml;ikefirmas, et keegi t&ouml;&ouml;tajatest teavitab ise firma juhtfiguure v&otilde;i omanikke, kui avaldatakse postitusi, mille info on laimav v&otilde;i &uuml;hepoolselt kallutatud, eesm&auml;rgiga firma mainet kahjustada v&otilde;i selle vedajaid mustata. M&otilde;tlemata, et &auml;kki j&otilde;uavad t&otilde;mmised postitustest t&ouml;&ouml;andjani, kelle ees sotsiaalmeedias materdajad mesimagusalt naeratavana esinevad. Samas nuhivad ka t&ouml;&ouml;andjad ise veebis tihtilugu t&ouml;&ouml;tajate j&auml;lgi, kaardistades eri p&otilde;hjuseil nende tegevusi.</p> <p><b>On t&ouml;&ouml;andjal &uuml;ldse &otilde;igust j&auml;lgida, millist infot (mis pole otseselt seotud firmasaladusega) t&ouml;&ouml;tajad erinevates veebikanalites jagavad?</b></p> <p><b>Selgitab jurist Sandra Mikli advokaadib&uuml;roost Sorainen<span style="text-decoration: underline;">:</span></b></p> <p>&bdquo;Facebooki n&auml;itel on sotsiaalmeedia kommentaaridele juurdep&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;taja enda reguleerida, st tal on v&otilde;imalus privaatsuss&auml;tete alt valida, kes tema postitustega tutvuvad. Kui need on k&otilde;igile n&auml;htavad, siis on v&otilde;imalik neid lugeda ka t&ouml;&ouml;andjal.</p> <p>Kommentaaride kirjutamine on seotud isiku v&auml;ljendusvabadusega, mis on &uuml;ks eeldus ja tingimus mitme muu &otilde;iguse, sh informatsioonilise enesem&auml;&auml;ramise ja eraelu puutumatuse, sisuliseks ja asjakohaseks toimimiseks ning kaitseks. T&auml;helepanu tuleb juhtida ka sellele, et kui t&ouml;&ouml;andja uurib, mida t&ouml;&ouml;tajad on eraviisiliselt internetti &uuml;les riputanud, siis selline uurimine on samuti isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine. Iga isikuandmetega tehtav toiming eeldab aga t&ouml;&ouml;tlemiseks &otilde;iguslikku alust. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel suutma p&otilde;hjendada, miks ta vastavate andmetega tutvus (kui t&ouml;&ouml;andjal ei jooksnud teated t&ouml;&ouml;tajast FB <i>feed</i>&acute;is ja ta ei saanud valida, kas ta tutvub v&otilde;i mitte).&ldquo;</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib lugeda ja j&auml;lgida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;ist kirjavahetust, kuid ka isiklikke kirju ja asjaajamisi, kui need on vahendatud t&ouml;&ouml; ajal ja t&ouml;&ouml;andja arvutist?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;i j&auml;lgida kirjavahetust, mis on seotud t&ouml;&ouml;taja eraeluga. Kui t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale kasutada s&uuml;learvuti vms, siis peab eelnevalt olema kokku lepitud selle kasutamise kord, sh kasutamine eraelulistel eesm&auml;rkidel. Soovitavalt lepitakse sellised tingimused ja k&auml;itumise kord kokku t&ouml;&ouml;lepingus. T&ouml;&ouml;andjal puudub ilma t&ouml;&ouml;tlemise &otilde;igusliku aluseta (nt lepinguline t&ouml;&ouml;tlemine) t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;taja isikuandmeid, sh tutvuda tema eraelulise kirjavahetusega. T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka sellele, et eraelulise kirjavahetuse osapool on tihtipeale kolmas isik, kelle isikuandmeid samuti t&ouml;&ouml;deldakse. T&ouml;&ouml;andjal on kohustus ka kolmandale isikule selgitada, miks ta on tema andmeid vaadanud.</p> <p>Euroopa Inim&otilde;iguste Kohtu praktika kohaselt kuulub s&otilde;numite saladuse kaitsealasse s&otilde;numite edastamine ja vastuv&otilde;tmine nii eravalduses, &auml;ri&uuml;hingus kui ka ametiasutuses. Seega kaitstakse s&otilde;numite saladust ka isiku t&ouml;&ouml;- v&otilde;i ametikohal.</p> <p>Ka Eestis kaitstakse s&otilde;numisaladust s&otilde;ltumatult sellest, kellele kuuluvad s&otilde;numi saatmiseks kasutatavad vahendid. Seega kaitseb s&otilde;numisaladus ka t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;kohast saadetud ja saadud e-kirju, telefonik&otilde;nesid, l&uuml;hi- ja multimeedias&otilde;numeid, suhtlusprogrammide vestlusi jm s&otilde;numeid. Loomulikult on s&otilde;numisaladusega kaitstud ka tavalised kirjad. Kuiv&otilde;rd s&otilde;numisaladuse kaitse laieneb Eesti P&otilde;hiseaduse kohaselt ka juriidilistele isikutele, siis on s&otilde;numisaladusega kaitstud ka t&ouml;&ouml;andja e-kirjad ja telefonik&otilde;ned.</p> <p>Samas tuleb t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahelistes suhetes lugeda t&ouml;&ouml;taja personaalsesse s&otilde;numisaladuse kaitsealasse kuuluvaks siiski vaid t&ouml;&ouml;taja erakirjad ja &ndash; telefonik&otilde;ned. T&ouml;&ouml;alased kirjad ja k&otilde;ned teebki t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja nimel ja t&ouml;&ouml;andja jaoks.&ldquo;</p> <p><b>Saab juriidiliselt m&auml;&auml;ratleda, kust jookseb FB-postituses piir laimu ja arvamusavalduse vahel?</b></p> <p>&bdquo;Selget piiri laimu ja arvamuseavalduse vahele pole v&otilde;imalik t&otilde;mmata. Teatud olukordades v&otilde;ib v&auml;ljendusvabadus olla piiratud, et kaitsta teiste mainet, au v&otilde;i v&auml;&auml;rikust. Kriitika avaldamine v&otilde;i avalikult karmi arvamuse v&auml;ljendamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada negatiivseid tagaj&auml;rgi kellelegi teisele. Eriti, kui avaldus on vale v&otilde;i osaliselt v&auml;&auml;r. Laim on vale v&otilde;i osaliselt v&auml;&auml;ra v&auml;ite levitamine, mis kahjustab teise isiku, grupi v&otilde;i ettev&otilde;tte mainet.</p> <p>Vaidluse korral v&otilde;ivad kohtud kehtestada piiranguid ja sanktsioone teabe, kriitika v&otilde;i &auml;&auml;rmiselt solvava ja halvustava arvamuse avaldamisele, kui need kahjustavad, on v&auml;&auml;rad v&otilde;i ei p&otilde;hine piisavalt faktidel. Sel juhul v&otilde;ib &uuml;he isiku v&auml;ljendusvabadust piirata, et kaitsta teise isiku mainet, au v&otilde;i v&auml;&auml;rikust.</p> <p>Seda, millised v&auml;ited on lubatavad ja kas neil on piisav faktiline alus, tuleb hinnata iga individuaalse asja puhul. Lubatav kriitika ja seda toetava faktilise aluse ulatus s&otilde;ltub ka kaasatud isiku staatusest ja kaasneva avaliku huvi tasemest. Avaliku elu tegelase puhul, kelle teod toovad kaasa k&otilde;rge avaliku huvi, hinnatakse faktilise aluse taset palju v&auml;hem rangelt, kui siis, kui on kaasatud tundmatu eraisik. N&auml;iteks v&auml;idet, mis spekuleerib v&auml;heste t&otilde;endite p&otilde;hjal, et poliitikul v&otilde;ib olla huvide konflikt, hinnatakse palju v&auml;hem rangelt kui eraisikuga seonduvat v&auml;idet.&ldquo;</p> <p><b>Kas ja mida saab t&ouml;&ouml;andja ette v&otilde;tta sotsiaalmeedias halvasti k&auml;ituva inimesega? On see privaatsuse h&auml;irimine, kui &uuml;lemus on lisatud s&otilde;bralisti ja n&auml;eb oma alluva (t&ouml;&ouml;taja) rumalaid, sh t&ouml;&ouml;andjat riivavaid s&otilde;nav&otilde;tte?</b></p> <p>&bdquo;S&otilde;brakutse vastuv&otilde;tmine v&otilde;imaldab &uuml;lemusel &uuml;htlasi n&auml;ha postitatavaid s&otilde;numeid. Inimesel on v&otilde;imalik samas valida, mida ja kellele ta avalikustab. Samas on t&ouml;&ouml;tajal seaduse j&auml;rgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad t&ouml;&ouml;andja mainet v&otilde;i p&otilde;hjustavad klientide v&otilde;i partnerite usaldamatust t&ouml;&ouml;andja vastu.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&ouml;&ouml;lepingus on lisatud klausel: &bdquo;t&ouml;&ouml;arvuti on ainult t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete jaoks ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib arvutis toimuvat alati j&auml;lgida,&ldquo; kas t&ouml;&ouml;taja peab seda aktsepteerima? See ei riku tema privaatsust v&otilde;i ole seotud isikuandmete t&ouml;&ouml;tlusega?</b></p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;le asuvat isikut teavitatakse k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;andja vara kasutamisega seonduvatest piirangutest, sh viisidest, kuidas ja millal t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja k&auml;sutusse antud vara j&auml;lgib, siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;taja arvutit j&auml;lgida. Andmekaitse vaates on aga igal tegevusel piirid &ndash; muuhulgas tuleb j&auml;rgida minimaalsuse ja eesm&auml;rgip&auml;rasuse p&otilde;him&otilde;tet. T&ouml;&ouml;andjal on t&ouml;&ouml;taja andmeid &otilde;igus t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmise raames, sh t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmiseks. Sealjuures on v&otilde;imalik andmeid t&ouml;&ouml;delda vastaval eesm&auml;rgil minimaalselt vajalikul m&auml;&auml;ral. See t&auml;hendab, et lausj&auml;lgimine ei ole arvestades eesm&auml;rki ilmselgelt proportsionaalne.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>CareerBuilder 2018. aasta uuringu andmetel:</b></p> <ul> <li>70% t&ouml;&ouml;andjatest uuris veebist t&ouml;&ouml;le kandideerijate tausta</li> <li>48% t&ouml;&ouml;andjatest tutvus (v&otilde;imalike) t&ouml;&ouml;tajate sotsiaalmeedia postitustega</li> <li>34% t&ouml;&ouml;andjatest tegi noomituse v&otilde;i vallandas t&ouml;&ouml;taja <i>online</i>&rsquo;ist avastatud postituste sisu t&otilde;ttu.<b>&nbsp;</b></li> </ul> <p><b>Eurostati 2019. aasta veebruaris avaldatud andmete kohaselt:</b></p> <ul> <li>47 % Euroopa Liidu ettev&otilde;tetest kasutas 2017. aastal v&auml;hemalt &uuml;hte sotsiaalmeedia kanalit (Facebook, LinkedIn, Instagram), korporatiivseid blogisid (Twitter), multimeedia kanaleid (YouTube, Flickr jm)</li> <li>84% ettev&otilde;tetest pidas esmaoluliseks kujundada sotsiaalmeedia vahendusel oma ettev&otilde;tte mainet ja turundada tooteid-teenuseid. Lisaks sooviti hankida klientide tagasisidet ja vastata nende k&uuml;simustele.</li> <li>Selgus ka, et 77%-l Euroopa Liidu ettev&otilde;tetesse t&ouml;&ouml;le v&auml;rvatud t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;hemalt iga k&uuml;mnes nimetas, et tal on oma veebisait (Soomes 96%, Taanis 95%, Rootsis 91%, Eestis 78%, Leedus 78%, L&auml;tis 63%).</li> <li></li> </ul> <p><strong>Tekst: Tiina Lang</strong><br /><strong>Foto: Pexels</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2497Alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvuse vähendamiseks tuleb tegeleda probleemi juurtega2020-01-15<p>Alkoholi liigtarvitamise t&otilde;ttu kannatavad ka need inimesed, kes ise alkoholiga ei liialda. Joobes juhtimine on kindlasti &uuml;ks enim silma torkav probleem. Lisaks politsei statistikale kinnitab seda ka viimane Eesti Konjunktuuriinstituudi alkoholi aastaraamat, kus elanike hinnangul on suurimateks alkoholi liigtarbimisega seotud probleemideks joobes s&otilde;idukijuhid ja perev&auml;givald.</p> <p>Traagilised juhtumid toovad taas p&auml;evakorda k&uuml;simused karistuste t&otilde;hususe ja abiv&otilde;imaluste k&auml;ttesaadavusest alkoholi kuritarvitajatele. Alkoholis&otilde;ltuvus ei ole s&uuml;&uuml;tegu, kuid joobes juhtimine on. J&auml;&auml;gu siinkohal karistuste karmistamine &otilde;iguss&uuml;steemi otsustada, aga paraku levinud alkoholi kuritarvitamist ja alkoholi s&otilde;ltuvust pelgalt tagaj&auml;rgedele keskendumisega v&auml;hendada ei &otilde;nnestu.</p> <p><b>Alkoholiprobleem ei ole vaid tarvitaja probleem</b></p> <p>Meie &uuml;hiskonnale on omane, et alkoholi puhul n&auml;eme sageli murekohana vaid v&auml;ikest osa probleemseid tarvitajaid ning arvame, et riik peaks oma j&otilde;upingutused ja&nbsp; piirangud suunama just neile.&nbsp;Kas piisaks, kui v&otilde;tame vastutusele k&otilde;ik s&uuml;&uuml;dlased, m&auml;&auml;rame karistused ja ravime probleemi v&auml;lja? Eesm&auml;rk v&otilde;ib tunduda &otilde;ilis, aga ebarealistlik. Seet&otilde;ttu ei saagi alkoholiprobleemi &uuml;hiskonnas vaadelda kui v&auml;ikese osa probleemsete tarvitajate probleemi. &Uuml;ksinda tagaj&auml;rgedega v&otilde;itlemine ei osutu pikas perspektiivis edukaks. Alkoholi kuritarvitajate ja alkoholis&otilde;ltlaste pealekasvu t&otilde;kestamiseks on vaja tegeleda probleemi juurtega ja h&otilde;lmata tervet &uuml;hiskonda. Mida v&auml;iksem on &uuml;hiskonnas alkoholi kogutarbimine, seda v&auml;hem on ka inimesi, kes kuritarvitavad alkoholi ja satuvad sellest s&otilde;ltuvusse.</p> <p><b>&Uuml;hiskonna toetus on h&auml;davajalik</b></p> <p>Alkoholipoliitikat on n&uuml;&uuml;dseks aktiivselt ellu viidud 5 aastat. Selle aja v&auml;ltel on loodud v&otilde;imaluste piires n&otilde;ustamise ja abi v&otilde;imalusi,&nbsp;muudetud alkoholiseadust ja reklaamiseadust ning t&otilde;stetud inimeste teadlikkust alkoholiga seotud terviseriskidest. Kas l&auml;heneme ka peamisele eesm&auml;rgile &ndash; tarbimismustrite ja hoiakute muutumisele?</p> <p>Kahjuks on tee nende muutusteni j&otilde;udmisel olnud konarlik. Hoolimata &uuml;ksmeelest, et alkohol p&otilde;hjustab hulgaliselt kannatusi, probleeme ja kaugelt suuremaid kulutusi kui tulu aktsiisilaekumisest, p&uuml;sib visalt &uuml;hiskondlik jonn, mis t&otilde;rgub leppimast regulatsioonide v&otilde;i piirangutega, mis v&otilde;iksid olukorda muuta. Eriti kujukalt paistab see v&auml;lja alkoholi k&auml;ttesaadavust v&otilde;i hinda puudutavates vaidlustes. Aeg-ajalt kerkivad populistlike avaldustega esile huvipooled, kes r&otilde;huvad isikuvabadusele valida ise oma elustiil, &ouml;eldes, et riik ei tohiks olla lapsehoidja rollis. &Otilde;igustavateks argumentideks tuuakse maapoodide kadumist, bensiinijaamades esmatarbekaupade pakkumist ja kui vaja, siis ka riigieelarve t&auml;itmist.</p> <p>Rahvusvaheline kogemus ja uuringud &uuml;tlevad, et t&otilde;husaimad meetmed alkoholi kogutarbimise v&auml;hendamiseks on k&auml;ttesaadavuse v&auml;hendamine nii majanduslike kui f&uuml;&uuml;siliste piirangute kaudu.&nbsp;T&otilde;husad meetmed alkoholist p&otilde;hjustatud kahju ennetamiseks vajavad h&auml;dasti kodanike toetust. &Uuml;ksikisikutena oleme vastutavad k&uuml;ll enda alkoholitarvitamise eest, kuid &uuml;hiskonnana peame m&otilde;istma, et olukorra muutmiseks on vaja siiski kollektiivset pingutust ja suutlikkust taluda isiklikul tasandil teatud ebamugavusi tarbimisharjumuste muutmiseks.</p> <p><b>Alkoholitarvitamise h&auml;ire ravi ja varajane avastamine</b></p> <p>K&otilde;ikeh&otilde;lmava alkoholipoliitika &uuml;heks v&auml;ga vajalikuks eesm&auml;rgiks on luua ka ravi ja n&otilde;ustamisv&otilde;imalused tervishoius&uuml;steemis. Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel oleme suutnud luua t&otilde;endusp&otilde;histele alustele tugineva alkoholitarvitamise h&auml;ire ravi teenuse. Praegu pakutakse ravi &uuml;heksas tervishoiuasutuses. Samuti oleme alkoholitarvitamise h&auml;ire varajaseks avastamiseks koolitanud v&auml;ga suure osa perearste ja pere&otilde;desid, et nad oskaksid juhtida inimeste t&auml;helepanu riskitarvitamisele.</p> <p>Kahjuks ei ole ka tervishoius&uuml;steem k&otilde;ikv&otilde;imas ning alati on inimesi, kelle puhul ravi kas ei aita v&otilde;i on hiljaks j&auml;&auml;nud. Tervishoius&uuml;steem katab t&auml;nase seisuga v&otilde;imaluste piires (umbes 3000 inimest aastas) &auml;ra nende inimeste ravivajaduse, kellel endal on soov ja motivatsioon oma s&otilde;ltuvus kontrolli alla saada ja kes tahavad selle nimel ka spetsialistidega koost&ouml;&ouml;d teha. Seega j&auml;&auml;b endiselt &uuml;les probleem &ndash; kuidas tegeleda raskemate inimestega, kelle hulka sagedasti kuuluvad ka korduvalt joobes vahele j&auml;&auml;nud juhid? Ainult karistamine ja sunnimeetmetega ravile suunamine kahjuks s&otilde;ltuvusravis tulemusi ei anna ega kedagi terveks ei ravi. Erinevate ministeeriumitega koost&ouml;&ouml;s peame m&otilde;tlema t&auml;iendavatele v&otilde;imalustele, n&auml;iteks rehabilitatsiooniprogrammide v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisele, j&auml;tkata reide joobes juhtide tabamiseks ja kiireks sekkumiseks ning r&auml;&auml;kima veelgi enam alkoholi tarvitamisega seotud ohtudest.</p> <p><b>Joobes juhtimise ennetamisse on kohustus ja v&otilde;imalus sekkuda igal inimesel:</b></p> <ul> <li>Hoia rooli istudes nulltolerantsi, &auml;ra skeemita promilli piiridega.</li> <li>Ole enda k&auml;itumisega eeskujuks noortele ja lastele ning selgita neile, et kainena rooli istumine on vajalik ohutuse tagamiseks, mitte vahelej&auml;&auml;mise v&auml;ltimiseks.</li> <li>Ole t&auml;helepanelik oma l&auml;hedaste suhtes, kellel ilmnevad probleemid alkoholi liigtarvitamisega ja sekku varakult. V&auml;ljenda oma muret ja motiveeri neid spetsialistidelt abi otsima.</li> <li>&Auml;ra kunagi istu autosse, mille juht on eelnevalt tarvitanud alkoholi.</li> </ul> <p>Takista ka v&auml;hese joobega inimesel rooli istuda ning teavita politseid kui n&auml;ed kahtlaselt k&auml;ituvat s&otilde;idukit.</p> <p>Autor: Annika Veimer, Tervise Arengu Instituudi direktor</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2496Kohtulugu: Vääritut kohtlemist pead tõendama2020-01-14<p><b>R&auml;medat ja alandavat suhtlusstiili ei tohiks t&ouml;&ouml;andja endale lubada. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, kui teda on ebav&auml;&auml;rikalt koheldud. Samas peavad tal selleks olema m&otilde;juvad t&otilde;endid, &uuml;hekordne solvang pole piisav p&otilde;hjus.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>M&uuml;&uuml;giesindaja pidi taluma, kuidas t&ouml;&ouml;andja tituleeris ta &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;, alandas ja solvas korduvalt kolleegide ees. Lisaks maksis tema arvates v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu kui teistele samadel tingimustel ja sama ametijuhendi j&auml;rgi t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Pidades t&ouml;&ouml;andja kohtlemist ebav&auml;&auml;rikaks, &uuml;tles t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja seevastu leidis, et selleks pole p&otilde;hjust, sest t&ouml;&ouml;taja m&otilde;lemad v&auml;ited olid valed ― ei selgunud v&auml;idetava alandamise ja solvamise aeg ega viis, samuti ei saanud t&ouml;&ouml;taja teistest sama t&ouml;&ouml; tegijatest v&auml;iksemat tasu, mist&otilde;ttu p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuseks P&auml;rnu Maakohtusse. T&otilde;enduseks esitas t&ouml;&ouml;andja tabeli sama t&ouml;&ouml;d tegevate teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasudest, millest ilmnes, et tegelikult oli lahkumisavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja brutopalk ca 35% suurem kui teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei eitanud, et oli t&ouml;&ouml;tajat nimetanud &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;. P&otilde;hjendades, et oli kohatu v&auml;ljendiga p&uuml;&uuml;dnud kirjeldada olukorda, kus t&ouml;&ouml;taja justkui t&otilde;mbas ligi probleemseid kliente. Halvustav k&otilde;nepruuk ei t&auml;hendanud hinnangut t&ouml;&ouml;tajale, vaid p&uuml;&uuml;dlust olukorda humoorikalt kirjeldada.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja sellega ei leppinud, v&auml;ites, et t&ouml;&ouml;andja oli teda mitmel korral avalikult teiste t&ouml;&ouml;tajate ees &bdquo;sita- ning pasamagnetiks&ldquo; tituleerinud. Verbaalset solvamist ja alav&auml;&auml;ristamist oli t&ouml;&ouml;l esinenud ka varem. T&ouml;&ouml;taja arvates iseloomustas &uuml;ldist t&ouml;&ouml;keskkonda pidev stressiseisund ja valvelolek, et taluda t&ouml;&ouml;andja j&auml;rjekordseid alav&auml;&auml;ristavaid ja iroonilisi v&auml;ljendeid ning k&auml;itumist. J&auml;rjepideva alanduse t&otilde;ttu tekkis t&ouml;&ouml;tajal stress ja hirm t&ouml;&ouml;le minna. Ilmnesid &uuml;litugevad peavalud, pearinglus ja tasakaaluh&auml;ired.</p> <p>&Uuml;htlasi h&auml;iris t&ouml;&ouml;tajat ebav&otilde;rdsus. Ettev&otilde;tte raamatupidaja oli avaldanud, et tema t&ouml;&ouml;leping erineb teistest sama t&ouml;&ouml;d tegevatest t&ouml;&ouml;tajatest ja ta saab v&auml;hem palka, mist&otilde;ttu ajendas seegi asjaolu esitama t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldust, pidades silmas v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet.&nbsp;</p> <p><b>Kohus tuvastas:</b></p> <p>O T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse rikkumise t&otilde;ttu. Eelk&otilde;ige, kui t&ouml;&ouml;andja on kohelnud t&ouml;&ouml;tajat ebav&auml;&auml;rikalt, &auml;hvardanud sellega, lubanud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel.</p> <p>Kohus n&otilde;ustus t&ouml;&ouml;andjaga, et v&auml;&auml;rikas kohtlemine t&auml;hendab eelk&otilde;ige lugupidavat ja inimv&auml;&auml;rset suhtumist t&ouml;&ouml;tajasse, aga t&ouml;&ouml;tasu suuruse arvestamine pole v&auml;&auml;rika kohtlemise hindamise kriteeriumiks. T&ouml;&ouml;tasu suurus v&otilde;ib kajastada ka t&ouml;&ouml;taja kvalifikatsiooni ja motiveeritust.</p> <p>Antud juhul samastas t&ouml;&ouml;taja ebav&auml;&auml;rika kohtlemise ja ebav&otilde;rdse kohtlemise.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja kohtles teda teiste t&ouml;&ouml;tajatega v&otilde;rreldes kehvemini, siis t&ouml;&ouml;lepingutest ja palgalipikutest see ei ilmnenud. Ta sai t&ouml;&ouml;tasuna k&auml;tte rohkem raha kui mitmed teised t&ouml;&ouml;tajad. Ka t&ouml;&ouml;tas ta samadel tingimustel ja sama p&otilde;hipalgaga kui mitmed teised kolleegid.</p> <p>Kohus r&otilde;hutas, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega t&ouml;&ouml;lepinguid, mille t&ouml;&ouml;tasud on erinevad. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad t&ouml;&ouml;tasu kokku omavahel. Juhul, kui makstav t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;tajat ei rahulda, on tal v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole, et palgatingimuste &uuml;le l&auml;bi r&auml;&auml;kida.&nbsp;</p> <p>O T&ouml;&ouml;tajat solvav t&ouml;&ouml;andja s&otilde;nakasutus polnud kohtu arvates vaimukas, vaid taunitav, ega avaldanud positiivset m&otilde;ju t&ouml;&ouml;keskkonnale. Kuigi t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja on teda alandanud ja solvanud t&ouml;&ouml;l pikema perioodi jooksul, siis t&ouml;&ouml;andja seda eitas. Kohus andis t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse oma v&auml;iteid t&otilde;endada, ent seda ta ei teinud. Ka ei n&auml;htunud t&ouml;&ouml;taja esitatud e-kirja tekstist, milles t&ouml;&ouml;andja keelas t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirjadele viidates t&ouml;&ouml; ajal mobiiltelefoni kasutamise, t&ouml;&ouml;andjapoolset solvavat k&auml;itumist. T&otilde;endamist leidis &uuml;hekordne t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;tajat halvustav s&otilde;nakasutus.&nbsp;</p> <p><b>Kohus leidis:</b></p> <p>O V&auml;&auml;rikas kohtlemine t&auml;hendab eelk&otilde;ige lugupidavat ja inimv&auml;&auml;rset suhtumist t&ouml;&ouml;tajasse. T&ouml;&ouml;tajate palkade ja palgas&uuml;steemide erinemine ei ole ebav&auml;&auml;rikas v&otilde;i ebav&otilde;rdne kohtlemine. T&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega erinevate t&ouml;&ouml;tasudega t&ouml;&ouml;lepinguid.&nbsp;</p> <p>O T&ouml;&ouml;andja tunnistas, et kasutas t&ouml;&ouml;taja suhtes kohatut v&auml;ljendit &bdquo;sitamagnet&ldquo;, pidades sellist s&otilde;nakasutust eba&otilde;nnestunud naljaks. Kohus n&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tajaga, et ta tundis end solvatuna ega pidanud seda vaimukaks. T&ouml;&ouml;andja ei tohiks oma t&ouml;&ouml;tajate suhtes sellist k&auml;itumist lubada. Samas ei pidanud kohus t&ouml;&ouml;andjapoolset rikkumist selliseks, mis andnuks seadusliku aluse t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu. <strong>Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;tajapoone t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine oli t&uuml;hine.</strong>&nbsp;</p> <p>Kahtlemata ei pea t&ouml;&ouml;l taluma alandavat, madalat ja solvavat suhtlusstiili, kuid m&otilde;istlik oleks sellest v&otilde;imalikult kiiresti p&auml;rast intsidenti t&ouml;&ouml;andjaga ka omavahel vestelda. Teada anda, et r&auml;medad v&auml;ljendid on kohatud, ei motiveeri paremini t&ouml;&ouml;tama ega kujunda m&otilde;nusat t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda. Kui t&ouml;&ouml;andja tituleerib kolleegide ees &uuml;he t&ouml;&ouml;taja &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;, siis teisel p&auml;eval v&otilde;ib see olla keegi teine. T&ouml;&ouml;tada aga labasustesse kalduvas ja t&ouml;&ouml;tajaid alav&auml;&auml;ristavas keskkonnas enamik meist pikka aega ei soovi.</p> <p>M&otilde;istlik t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istaks seda, kui alav&auml;&auml;ristatud t&ouml;&ouml;taja esmalt t&ouml;&ouml;andjaga r&auml;&auml;giks, v&otilde;tmata kohe ette stressirohket kohtuteekonda. Ka ei tasu l&auml;htuda ega lasta end manipuleerida firmasisestest &bdquo;teadjatest&ldquo;, olgu nad mistahes ametis ja positsioonil ― palgatingimused ja &ndash;kokkulepped on enamasti individuaalsed. L&auml;htuma peaks eelk&otilde;ige sellest, kuidas inimene ise hindab oma t&ouml;&ouml;tulemuse ja palga suhet: on ta rahul? Mida saaks ise paremini teha? Kas tema t&ouml;&ouml; vastab t&ouml;&ouml;andja ootustele? Sel teemal peab olema v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;andjaga aru pidada. Tema peaks t&auml;pselt teadma ja hinnata oskama, milline on t&ouml;&ouml;taja panus ja palk v&otilde;rreldes teistega ning omakorda suutma veenda, et tubli t&ouml;&ouml;taja ei teeni teistest v&auml;hem, kui seda ka keegi kolleegidest on p&uuml;&uuml;dnud selgeks teha. Iga hagiavaldust peaks enne p&otilde;hjalikult kaaluma. Pole ju m&otilde;tet kulutada vaevaga teenitud palgaraha protsessimisele.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2493Lugeja küsib, konsultant vastab: kolleeg käib haigena tööl. Mida teha?2020-01-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on &uuml;ks kolleeg, kes k&auml;ib pidevalt haigena t&ouml;&ouml;l ja see hakkab h&auml;irima. &Uuml;hest k&uuml;ljest on v&auml;ga ebameeldiv, kui k&otilde;rvallaua taga inimene p&auml;evast p&auml;eva nina luristab ja k&ouml;hib ja kuna tal on ilmselgelt halb olla, teeb ta seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;s vigu. Ma ei tahaks nakkust saada ja haigeks j&auml;&auml;da. Mida kaast&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andja sellises olukorras teha saaksid?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imine on keeruline teema. T&auml;iskasvanud inimestena ei j&auml;&auml; me iga k&ouml;ha ja nohu t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele, sest siis viibiks me suure osa s&uuml;gis-talvisest perioodist kodus. Kollektiivis t&ouml;&ouml;tades tuleb aga ka teistega arvestada. Paljudes t&ouml;&ouml;kohtades on m&otilde;eldud sellele, kuidas haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imist v&auml;hendada, n&auml;iteks v&otilde;tta tervisep&auml;evi, t&ouml;&ouml;tada&nbsp; kodukontoris vmt. Ehk kui v&auml;hegi v&otilde;imalik, tuleks kasutada v&otilde;imalust olla kodus, kas siis tervisep&auml;eval v&otilde;i teha t&ouml;&ouml;d kolleege nakatamata.&nbsp;</p> <p>Kui kaast&ouml;&ouml;taja k&auml;itub h&auml;irivalt, on pidevalt t&ouml;&ouml;l haigena, mist&otilde;ttu kannatab t&ouml;&ouml; kvaliteet ning ta seab teised nakatumisohtu, tuleks sellest esmalt t&ouml;&ouml;andjat teavitada. Teavitada ei ole vaja ettev&otilde;tte tippjuhti, piisab vahetust juhist, kes saab hakata probleemi lahendamisega tegelema. Lahendamisel v&otilde;ivad abiks olla ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik. Esmalt tuleks t&ouml;&ouml;tajaga lihtsalt r&auml;&auml;kida ning uurida, kuidas tema ennast tunneb - ilmselt pole ka temal haigena t&ouml;&ouml;l olles kuigi hea olla. Tasuks l&auml;bi arutada, millised on v&otilde;imalused olukorra lahendamiseks (kodus t&ouml;&ouml;tamine, tervisep&auml;evade kasutamine jne).&nbsp;</p> <p>Selles olukorras kehtib vana t&otilde;de, et &auml;ra tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui sa ise ei taha t&ouml;&ouml;l haigestuda, siis p&uuml;&uuml;a ka ise v&auml;ltida t&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le tulemist ja teiste nakatamist. Loomulikult tuleb ette olukordi, kus mingi &uuml;lesanne tuleb &auml;ra teha hoolimata nohust, k&ouml;hast ja &uuml;ldisest halvast enesetundest, aga see ei ole nii iga kord. Iga k&ouml;hatuse peale haiguslehele j&auml;&auml;mine pole ilmselt m&otilde;istlik, ent kui tervis on sedav&otilde;rd kehva, et t&ouml;&ouml;d korralikult teha ei saa siis tuleb koju j&auml;&auml;mist t&otilde;siselt kaaluda. Pole ju kasu t&ouml;&ouml;tajast, kelle t&ouml;&ouml; tuleb &uuml;mber teha.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;del, kus on suurem oht haigete inimestega kokku puutuda, n&auml;iteks klienditeenindajad, m&uuml;&uuml;jad, apteekrid tuleb m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimise peale. Selleks korraks on tegu k&uuml;ll hilinenud soovitusega, kuid see tasub teemaks v&otilde;tta s&uuml;gisel, kui gripi vastu vaktsineerimiseks on &otilde;ige aeg.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2492Meeldetuletus: Peresõbraliku tööandja märgise programm ootab uusi liitujaid2020-01-13<p><b>Jaanuari l&otilde;puni on avatud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvoor era-, avaliku ja kolmanda sektori t&ouml;&ouml;andjatele, kes usuvad, et l&auml;bi &otilde;nnelike t&ouml;&ouml;tajate kasvab organisatsiooni konkurentsiv&otilde;ime. Kuni kolm aastat kestev p&otilde;hjalik konsulteerimis- ja hindamisprogramm on konkursiga valitud organisatsioonidele tasuta.</b>&nbsp;</p> <p>Programmis osalenud t&ouml;&ouml;andjad on m&otilde;istnud, et peres&otilde;bralikkuse loomine algab lugupidavast suhtumisest t&ouml;&ouml;tajasse. &bdquo;T&auml;nasel t&ouml;&ouml;turul hindavad t&ouml;&ouml;tajad &uuml;ha enam paindlikkust, v&auml;&auml;rikaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning tasakaalu t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahel. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;k&auml;test on pidevalt puudus, aitab peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;keskkond kindlasti kaasa professionaalsete oskustega t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisele ja hoidmisele. Kutsun &uuml;les t&ouml;&ouml;andjaid programmiga liituma, et m&otilde;elda koos t&ouml;&ouml;tajate ja konsultandiga l&auml;bi, mida organisatsioonis ette v&otilde;tta, et t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta ning kuidas kasvatada sellega ka oma organisatsiooni konkurentsiv&otilde;imet,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Enamasti m&otilde;eldakse t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisest r&auml;&auml;kides v&auml;ikeste lastega&nbsp;t&ouml;&ouml;tajatele, kuid&nbsp;k&uuml;simus&nbsp;on palju laiem. M&otilde;istmist ja vastutulekut t&ouml;&ouml;andja poolt vajavad ka need, kes hooldavad n&auml;iteks eakat pereliiget, tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga v&otilde;i peavad t&ouml;&ouml;ajast lemmikloomaga arsti juurde minema. Tahan esile t&otilde;sta ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes soosivad oma kollektiivis erinevas vanuses t&ouml;&ouml;tajaid ja murravad m&uuml;&uuml;te, mis takistavad 50+ vanuses t&ouml;&ouml;tajal &uuml;hiskonda aktiivselt ja v&otilde;imetekohaselt panustada. Valitsuse eesm&auml;rk on peres&otilde;bralik Eesti, kus k&otilde;ik p&otilde;lvkonnad tunneksid end &otilde;nneliku ja kaasatuna l&auml;bi kogu elu,&ldquo; lisas rahvastikuminister&nbsp;<b>Riina Solman</b>.&nbsp;</p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud SA Innove arendusvaldkonna juhi&nbsp;<b>Reelika V&auml;ljaru</b>&nbsp;s&otilde;nul oli Innove eesm&auml;rk saavutada olukord, kus iga t&ouml;&ouml;taja on asutuse br&auml;ndisaadik. &ldquo;Programmi jooksul l&auml;bitud teekond t&auml;hendas t&otilde;sist m&otilde;ttemaailma muutust v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise juhtimise j&auml;rjepideval juurutamisel. K&otilde;ige olulisem on oma t&ouml;&ouml;tajate vajaduste m&auml;rkamine ning selleks kasutatakse tagasisidestamise vorme ja viiakse l&auml;bi rahulolu-uuringuid. Suurt r&otilde;hku paneme sisekommunikatsioonile ja tunnustamise s&uuml;steemile,&rdquo; t&otilde;i V&auml;ljaru n&auml;iteid. &ldquo;Oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamise programmi, kus alustava kolleegiga toimuvad vestlused katseaja alguses ja l&otilde;pus, aga ka katseperioodi keskel. Ka lahkuvatele t&ouml;&ouml;tajatele otsitakse alternatiivseid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning pakutakse n&otilde;ustamisv&otilde;imalust,&rdquo; lisas V&auml;ljaru. Tema s&otilde;nul n&auml;itab programmi jooksul ellu kutsutud ja edasi arendatud tegevuste positiivset m&otilde;ju fakt, et aastaga on Innove v&auml;rbamiskonkurssidel kandideerijate arv kahekordistunud.&nbsp;</p> <p>Programmis osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast p&otilde;hjalikku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi v&auml;ljastatakse l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Programmis osalemine on konkursi l&auml;binud organisatsioonidele tasuta.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis on juba osalenud 102 organisatsiooni, m&otilde;jutades enam kui 25 000 inimese t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</p> <p>Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi ligi 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja&nbsp;<a href="https://www.f6s.com/peresbralikutandjakonkurss20191/apply">kandideerimisankeedi&nbsp;</a>esitanud organisatsioonide hulgast. L&otilde;plikud programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguses. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS. Loe lisa programmist&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2491Varjatud haigustekitaja töökohal2020-01-10<p data-adtags-visited="true">Kantserogeene v&otilde;ib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks v&otilde;i segudeks, millega kokkupuute m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni m&otilde;nik&uuml;mmend aastat hiljem. Kohati ei pruugi t&ouml;&ouml;taja isegi teada, et ka tema t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt h&auml;vitavad. Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes&nbsp;<span>120&nbsp;000</span>&nbsp;v&auml;hijuhtumit. Hinnanguliselt on just v&auml;hk &uuml;ks sagedasem t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumite p&otilde;hjus Euroopa Liidus. Samuti v&otilde;ivad kantserogeenid p&otilde;hjustada erinevaid haiguseid &ndash; hingamisteede haigused, neuroloogilised h&auml;ired, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igap&auml;evaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgat&ouml;&ouml;tajatest. Varjatud haigusetekitajatest t&ouml;&ouml;kohal ning riskide maandamismeetmetest kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<strong>Eneken Hiire</strong>.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kantserogeen &ndash; ohtlik kemikaal</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kui m&otilde;tlete, et teie kantserogeenidega t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku ei puutu, siis soovitan m&otilde;elda uuesti ja v&otilde;ib selguda, et te eksisite, sest kantserogeenidega v&otilde;ib kokku puutuda v&auml;ga erinevates valdkondades &ndash; eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;stuses, ehituses ja transpordisektoris, kuid ka mujal, n&auml;iteks laborites, iluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes jne. Samuti ei pruugi te ise kantserogeensete ainetega otseselt kokku puutuda, k&uuml;ll aga on oht kaudseks kokkupuuteks, kui te t&ouml;&ouml;tate t&ouml;&ouml;keskkonnas, kus neid &nbsp;aineid v&otilde;i segusid kasutatakse. N&auml;iteks tekstiilit&ouml;&ouml;stuses, kus kasutatakse kantserogeenseid aineid, kuid selliseks t&ouml;&ouml;ks ei ole ette n&auml;htud eraldi ruumi, toimivat ventilatsiooni v&otilde;i v&auml;ljastatud ei ole isikukaitsevahendeid. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Kantserogeensed ained v&otilde;ivad tekkida ka t&ouml;&ouml;stuslike protsesside tulemusena. Isegi, kui ettev&otilde;ttes ei kasutata t&ouml;&ouml;keskkonnas kantserogeenseid aineid millegi tootmiseks, tuleb arvestada sellega, et ohtliku ainega v&otilde;ib kokku puutuda ka toote t&ouml;&ouml;tlemise (lammutamine, parandamine jm) k&auml;igus, sest toode ise sisaldab kantserogeenseid aineid, mis v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tlemise k&auml;igus eralduda &otilde;hku. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Selleks, et paremini m&otilde;ista, kes v&otilde;ivad uute kantserogeensete ainetega kokku puutuda toome v&auml;lja uued kantserogeensed ained Eesti &otilde;iguses ning nende ainete peamised kasutusalad (muudatus j&otilde;ustub 17. jaanuarist):</p> <ul> <li>bromoet&uuml;leen- kasutatakse kemikaalide, kummi- ja plasti ning nahatoodete tootmises;</li> <li>o-toluidiin- kasutatakse keemiat&ouml;&ouml;stuses, samuti naha-, tekstiili- ja paberit&ouml;&ouml;stuses v&auml;rvide tootmisel, kummi-, karusnaha-, puidu-, juuksev&auml;rvi ja farmaatsiatoodete tootmisel;</li> <li>raskesti sulavad keraamilised kiud- kiudude valmistamine, viimistlemine, paigaldamine, eemaldamine, segamine/vormimine; mineraalvillade, kivivilla jt soojustuskiudude tootmisel, paigaldamisel ja eemaldamisel;</li> <li>kroom(VI)&uuml;hendid- kasutatakse keemia-, puidu- ja metallit&ouml;&ouml;stuses, nt v&auml;rvide tootmises; graveerimist&ouml;&ouml;del; terase keevitamisel; lehtmetalli t&ouml;&ouml;tlemisel;</li> <li>diiselmootorite heitgaasid- diiselmootorid k&auml;itavad v&auml;ga erinevaid s&otilde;idukeid, rasketehnikat ja masinaid, mida kasutatakse paljudes t&ouml;&ouml;stusvaldkondades, sh transpordis, p&otilde;llumajanduses;</li> <li>4,4&prime;-met&uuml;leen-dianiliin- kasutatakse keemiat&ouml;&ouml;stuses, kummi ja pol&uuml;meeride tootmisel, ning epoks&uuml;vaikude ja liimide tugevdamisel;</li> <li>et&uuml;leendibromiid &ndash; pestitsiidide, puhastusvahendite, vahtude, lahustite ja liimide koostisaine;</li> <li>pol&uuml;ts&uuml;kliliste aromaatsete s&uuml;sivesinike segud- alumiiniumitootmine, s&ouml;e veeldamine, kivis&ouml;e gaasistamine, koksitootmine ja koksiahjud, kivis&ouml;et&otilde;rva destilleerimine, katusekatted ja sillutis (s&ouml;et&otilde;rva), puidu immutamine ja s&auml;ilitamine kreosoot, alumiiniumitootmine, s&uuml;sinik-elektroodide tootmine, korstnap&uuml;hkimine, s&ouml;ek&uuml;ttega elektrijaam, p&otilde;lengutega seotud p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;d;</li> <li>mineraal&otilde;lid, mida on eelnevalt kasutatud sisep&otilde;lemis-mootorites mootori liikuvate osade m&auml;&auml;rimiseks ja jahutamiseks &ndash; kasutatakse mootors&otilde;idukite ja mootorrataste mootorites, diislik&uuml;tuse mootorites, laevamootorites, lennukites ja kaasaskantavates masinates, sealhulgas kettsaagides ja muruniidukites.</li> </ul> <p data-adtags-visited="true">Arvestades kasutusalasid, kus uusi kantserogeenseid aineid leidub, siis on v&auml;hemalt 20% palgat&ouml;&ouml;tajatest on suuremal v&otilde;i v&auml;iksemal m&auml;&auml;ral kokkupuute v&otilde;imalus terviseriski soodustavate ainetega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2018. aastal selliseid t&ouml;&ouml;tajaid&nbsp;<span>124 600</span>.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Tervise minimaalne kahjustamine s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;andjast kui t&ouml;&ouml;tajast</strong></p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;andja tegevused kemikaalide ohjamiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib tunduda esialgu koormav ning aja- ja ressursikulukas, kuid samas vajalik ning kokkuv&otilde;ttes igas m&otilde;ttes kasulik, sest esiteks on t&ouml;&ouml;l terved ja rahulolevad t&ouml;&ouml;tajad, kes viibivad v&auml;hem haiguslehel, vahetavad harvemini t&ouml;&ouml;kohta ning kellel loodetavasti ei diagnoosita ka kutsehaigestumist. Sellega hoiab t&ouml;&ouml;andja kokkuv&otilde;ttes hoopiski kulusid kokku. Puuduvad v&otilde;i on v&auml;iksemad kulud haiguslehtedele, &uuml;letunnit&ouml;&ouml;le, asendaja leidmisele, kahjuh&uuml;vitustele kutsehaigestumiste korral jpm. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Kantserogeenide kahjuliku m&otilde;ju v&auml;hendamiseks t&ouml;&ouml;tajate tervisele tuleb kasutusele v&otilde;tta erinevaid abin&otilde;usid. Esiteks tuleb t&ouml;&ouml;andjal selgeks teha ja kaardistada,&nbsp;<strong>milliste uute kantserogeensete ainetega on oht t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda&nbsp;</strong>ning seej&auml;rel hinnata ja anal&uuml;&uuml;sida, kas ja kus esineb t&ouml;&ouml;tajatel kantserogeenidega kokkupuute oht, mis laadi, ulatuses ja kestuses on kokkupuude. Oluline on korraldada kindlasti&nbsp;<strong>t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu keemiliste ainete sisalduse&nbsp;m&otilde;&otilde;tmised</strong>&nbsp;ning v&otilde;rrelda neid piirnormidega. Infot kemikaali ohutuks k&auml;itlemiseks saab ohutuskaartidelt, mis kus on toodud juhised kemikaali ohutuks k&auml;itlemiseks, info potentsiaalse ohu kohta inimese tervisele ja keskkonnale ning juhised meetmete kohta, mis tuleb tarvitusele v&otilde;tta aine k&auml;itlejate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks.</p> <p data-adtags-visited="true">Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusete alusel saab hinnata aine(te) riski t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele ja v&otilde;tta tarvitusele meetmed, et &nbsp;neid maandada. N&auml;iteks v&otilde;ib asendada kantserogeenid ohutumate kemikaalidega; v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele asjakohased isikukaitsevahendid (respiraatorid, prillid, kaitse&uuml;likond, kindad jm); korraldada t&ouml;&ouml; nii, et terviseriskiga seotud piirkondadesse p&auml;&auml;sevad ainult need t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded seda n&otilde;uavad. Oluline on ka ventilatsioonis&uuml;steemi uuendamine; ohualade m&auml;rgistamine ja n&otilde;uetekohaste ohutusm&auml;rkide kasutamine piirkondades, kus t&ouml;&ouml;tajad puutuvad v&otilde;i v&otilde;ivad kokku puutuda kantserogeeniga jne.</p> <p data-adtags-visited="true">Mis aga k&otilde;ige olulisem, t&ouml;&ouml;tajatele tuleb korraldada&nbsp;<strong>tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures&nbsp;</strong><span><strong>enne kantserogeenidega kokkupuute algust</strong>,&nbsp;</span>et v&auml;lja selgitada, kas t&ouml;&ouml; kantserogeenidega on t&ouml;&ouml;tajale &uuml;ldse sobiv v&otilde;i on see juba enne t&ouml;&ouml; algust vastun&auml;idustatud. T&ouml;&ouml;tajate tervise kontrollimist t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures tuleb kindlasti j&auml;tkata ka peale esmast visiiti. On oluline, et tervisekontrollid toimuksid&nbsp;t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti m&auml;&auml;ratud ajal, kes m&auml;&auml;rab kontrolli sageduse vastavalt t&ouml;&ouml;taja ohtude suurusele t&ouml;&ouml;keskkonnas, sest mida suuremad ohud, seda tihedam peaks olema ka kontroll.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;andjal&nbsp;</strong>on v&auml;ga suur m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervise hoidmisele, kuid ei tohi unustada, et t&ouml;&ouml;suhtes on kaks osapoolt, millest tulenevalt peavad ka t&ouml;&ouml;ohutusse panustama ka t&ouml;&ouml;tajad.&nbsp;<strong>T&ouml;&ouml;tajad</strong>&nbsp;on kohustatud kandma otstarbekalt t&ouml;&ouml;andja poolt v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid ja hoidma need puhtana; j&auml;lgida ning j&auml;rgida tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas olevaid m&auml;rgistusi. L&auml;bida tuleb kindlasti t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning soovitatav on r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile ausalt k&otilde;igist terviseprobleemidest, et vajadusel saaks probleemidega koheselt tegeleda. T&ouml;&ouml;taja peab kindlasti tutvuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga, ohutusjuhendite ja- kaartidega; p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;andja poolt antud juhistele ning juhtima ka ise t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kolleegi t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatele ohtudele, mis v&otilde;ivad ohustada tema enda, kolleegide v&otilde;i kolmandate isikute tervist ja ohutust. Loomulikult ei tohiks s&uuml;&uuml;a ega juua t&ouml;&ouml;piirkonnas, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tades kantserogeensete ainetega tuleb olla iga p&auml;ev ettevaatlik, sest on oht kahjustada nii enda kui ka teiste isikute f&uuml;&uuml;silist tervist.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega seotud k&uuml;simustes saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;inspektsiooni poole. T&ouml;&ouml;inspektsioon osutab n&otilde;ustamisteenust telefoni teel, e-kirja teel ja vastuv&otilde;tul t&ouml;&ouml;inspektsiooni kohaliku inspektsiooni kontorites. T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenus on tasuta. Infotelefon 640 6000, meiliaadress&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kokkuv&otilde;tteks soovitan vaadata ka videot, kuidas ennetada v&auml;hki, kui puutute t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku kantserogeenidega ning soovitan v&otilde;tta hetkeks aja ja m&otilde;elda, mida saab iga&uuml;ks ise teha, et &uuml;hine t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutum ja tervis p&uuml;siks hea ka m&otilde;nik&uuml;mmend aastat hiljem.</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/01/08/varjatud-haigustekitaja-tookohal/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi blogis</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Vaata ka l&uuml;hifilmi kantserogeenidest ja v&auml;hiennetusest t&ouml;&ouml;kohal:</p> <p data-adtags-visited="true"><iframe frameborder="0" height="380" src="https://www.youtube.com/embed/7mi8xAv2IbA" title="" width="560"></iframe><br style="clear: both;" /><br /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2490Persoon: Timo Rein – mees, kes tunneb müügiinimeste hingeelu2020-01-09<p>M&uuml;&uuml;gihaldustarkvara pakkuva Pipedrive&rsquo;i &uuml;ks asutajatest Timo Rein on n&uuml;&uuml;d juba globaalseks kasvanud ettev&otilde;tet vedanud alates selle loomisest 2010. aastal. Olles t&ouml;&ouml;tanud ise varem m&uuml;&uuml;giinimesena, tundis Timo Rein puudust tarkvarast, mis v&otilde;imaldaks kiirelt ja mugavalt m&uuml;&uuml;gikontakte ja -suhtlust hallata, et j&auml;&auml;ks rohkem aega p&otilde;hit&ouml;&ouml;ks &ndash; m&uuml;&uuml;giks. N&uuml;&uuml;d kasutab maailma esimest m&uuml;&uuml;giinimestelt m&uuml;&uuml;giinimestele loodud tarkvara juba &uuml;le 90 000 ettev&otilde;tte.&nbsp;</p> <p><b>Miks ja kuidas s&uuml;ndis Pipedrive?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Umbes 15 aastat tagasi tegime Urmas Purde ja Peep Vainuga konsultatsiooni- ja veel koolitusettev&otilde;tet. Mida aeg edasi, seda rohkem arutasime Urmasega, et see m&otilde;ju, mida ettev&otilde;tetele pakkuda, v&otilde;iks olla pikemaajalisem kui lihtsalt &uuml;ks koolitus. Samuti oli meil oma t&ouml;&ouml;s vaja t&ouml;&ouml;riista, mis oleks koolituste m&uuml;&uuml;misel abiks. Uurides turul pakutavaid m&uuml;&uuml;gijuhtimise tarkvarasid, t&otilde;desime, et CRM (Customer Relationship Management) ehk kliendisuhete haldamise maailm on t&auml;is t&ouml;&ouml;riistu, mis teenivad l&otilde;viosas juhtide huve. Nendega sai igasuguseid anal&uuml;&uuml;se ja kokkuv&otilde;tteid teha, kuid need ei aidanud p&auml;riselt m&uuml;&uuml;giga tegelevaid inimesi. V&otilde;i kui aitasidki, siis olid need keerulised. &Uuml;hel hetkel enam ei jaksanud neid kasutada, sest olulisem oli m&uuml;&uuml;a, mitte tarkvaraga jageleda.&nbsp;</p> <p>Tuli m&otilde;te, et &auml;kki peaks sobiva toote ise ehitama. Kuna olime tehnoloogia alal v&otilde;hikud, saime ruttu aru, et meil on kaasasutajate tasemel vaja k&otilde;rgetasemelist IT-teadmist. Kohtusime 2009. aastal Ragnar Sassi, Martin Henki ja Martin Tajuriga, kellega koos s&uuml;ndiski Pipedrive &ndash; esimene m&uuml;&uuml;giinimeste loodud m&uuml;&uuml;gijuhtimise tarkvara, mida t&auml;na kasutab juba rohkem kui 90 000 ettev&otilde;tet &uuml;le kogu maailma.&nbsp;</p> <p><b>Tegelete m&uuml;&uuml;gitarkvara lahendustega. Kui palju peate oma t&ouml;&ouml;s arvestama j&auml;rjest mitmetahulisemate k&uuml;berkuritegevuse vormidega?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Selle teemaga puutuvad tehnoloogiaettev&otilde;tted kokku iga p&auml;ev. Pipedrive teenindab kliente rohkem kui 150 riigis ning nende andmete turvalisus ja k&uuml;berkuritegevuse riskide maandamine on meile arusaadavalt eriti oluline valdkond. J&auml;releandmisi me siin ei tee. Pipedrive&rsquo;i turvalahendused on kogu maailma m&otilde;istes v&auml;ga k&otilde;rgel tasemel ning need on loodud siinsamas Eestis meie Tartu ja Tallinna kontorites.&nbsp;</p> <p><b>Kui teadlik ja hoolas on teie hinnangul &uuml;ks keskmine tarbija internetis osteldes?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Mulle tundub, et inimesed on netist oste tehes j&auml;rjest teadlikumad ja hoolsamad. Teadlikkus on paranenud ning paljudel on isiklike v&otilde;i tuttavate ringis negatiivseid ja seel&auml;bi &otilde;petlikke kogemusi olnud. Kindlasti lihtsustab netist asjade v&otilde;i teenuste ostmist suhteliselt l&auml;bipaistev arvustuste andmise ja lugemise v&otilde;imalus. Enne ostu sooritamist saab teha lihtsal viisil kodut&ouml;&ouml;d, uurides teiste klientide arvamusi ja hinnanguid v&otilde;i vaadates Youtube&rsquo;ist konkureerivate toodetega tehtud v&otilde;rdlusi ning anal&uuml;&uuml;se. See annab inimestele julguse teha netis j&auml;rjest kallemaid ja riskantsemaid oste.&nbsp;</p> <p><b>Millised on tarkvaraarendaja v&otilde;i&nbsp; IT-spetsialisti ootused, kui ta tuleb Pipedrive'i t&ouml;&ouml;le?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Tegutseme Pipedrive&rsquo;is pidevalt selle nimel, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks toetav t&ouml;&ouml;keskkond ning neil oleks kontoris hea ja mugav olla. Oleme p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;elnud kogu t&ouml;&ouml;taja teekonna ettev&otilde;ttes, alates kogemusest, mille tahame inimesele anda v&auml;rbamisel, l&otilde;petades motiveeriva t&ouml;&ouml;korralduse, eneset&auml;iendusv&otilde;imaluste ja lisah&uuml;vede pakkumise ning tasakaalustatud t&ouml;&ouml;- ja pereelu v&auml;&auml;rtustamisega.</p> <p>Arendajatele on t&ouml;&ouml;koha valikul aina olulisem t&ouml;&ouml; sisuline pool. V&otilde;tsime aasta tagasi kasutusele uue t&ouml;&ouml;mudeli, mis keskendub probleemi, mitte &uuml;lesande lahendamisele. Kord n&auml;dalas on tootejuhtidel v&otilde;imalik kolleegidele m&otilde;ne minuti jooksul esitada oma ideed kliendi probleemi lahendamiseks ja koguda enda &uuml;mber tiim, kes tahaks sellega tegeleda. Selline t&ouml;&ouml;vorm esitab arendajatele pidevalt uusi v&auml;ljakutseid, v&otilde;imaldab neil kiiresti oma oskusi arendada ning lisab ka vastutust. Samuti pakume aeg-ajalt t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust osaleda eksootilistel v&auml;lismissioonidel. Vabadus valida endale huvitavaid projekte on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurendanud arendajate rahulolu ja produktiivsust.&nbsp;</p> <p>Hiljutise Instari tudengite t&ouml;&ouml;ootuste ja t&ouml;&ouml;andja maine uuringu kohaselt peavad Eesti IT-&uuml;li&otilde;pilased Pipedrive&rsquo;i k&otilde;ige atraktiivsemaks t&ouml;&ouml;andjaks ja see teeb heameelt.&nbsp;</p> <p><b>Millised on teie ootused neile? Mis teeb t&ouml;&ouml;tajast teie silmis hea t&ouml;&ouml;taja?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Meie olulisimaks m&auml;rks&otilde;naks t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel on tasakaal. &Uuml;helt poolt otsime inimesi, kes seavad endale k&otilde;rged standardid ning teevad oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti. Eeldame, et iga t&ouml;&ouml;taja tuleb Pipedrive&rsquo;i arengusse oma osa andma, tuues kaasa oma kogemused ja oskused ning vastutades seel&auml;bi Pipedrive&rsquo;i k&auml;ek&auml;igu eest. Oma ala t&otilde;eliste asjatundjate seas t&ouml;&ouml;tamine motiveerib ka teisi ennast pidevalt arendama, pingutama ning oma t&ouml;&ouml;s veelgi paremaks saama.&nbsp;</p> <p>Teiselt poolt on meile inimeste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel &uuml;lioluline karakterite sobivus, s&otilde;ltumata erialast, kogemusest, rahvusest v&otilde;i kultuuritaustast. Meie v&auml;rbamisprotsess on mitmeastmeline ning tavap&auml;rasest pikem, et veenduda inimese sobivuses meie ettev&otilde;tte kultuuriga ja vastupidi. Tahame, et meie t&ouml;&ouml;tajatel oleks hea klapp ning m&otilde;nus koos t&ouml;&ouml;tada.&nbsp;</p> <p><b>Teie ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab palju eri riikidest ning keele- ja kultuuriruumidest inimesi. Kuidas &uuml;letada keelebarj&auml;&auml;re ja kohaneda erinevate t&ouml;&ouml;kultuuridega? Milline on Pipedrive&rsquo;i kogemus? Milliseid soovitusi annaksite teistele ettev&otilde;tetele?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Nagu eelnevalt mainisin, on Pipedrive globaalne ettev&otilde;te ning meie m&uuml;&uuml;gitarkvara kasutab &uuml;le 90 000 ettev&otilde;tte rohkem kui 150 riigis. Ainult eestlastest t&ouml;&ouml;tajatega oleks rahvusvaheliselt v&auml;ga keeruline edu saavutada, kuna igal turul on oma erip&auml;rad, mille peensusi tunnevad ainult kohalikud. Seep&auml;rast on loomulik, et meie tiimi ehitamise ja toote arendamisega tegelevad erineva p&auml;ritolu, kultuuritausta, keeleoskuse ja kogemusega inimesed.&nbsp;</p> <p>V&auml;lisriikidest t&ouml;&ouml;tajate kohanemist soodustab Pipedrive&rsquo;i sisemine kultuur, mis on t&auml;nu 49 rahvusest inimesele t&otilde;eline rahvaste paabel. Kuna meil ei ole tervikuna &uuml;hte domineerivat rahvuskultuuri, siis on meil k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olenemata oma p&auml;ritolust sarnases olukorras ning peavad harjuma nn uue, ettev&otilde;tte kultuuriga. See t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti sillana eri rahvustest inimeste vahel ning seet&otilde;ttu n&auml;eme kultuurip&otilde;hiseid arusaamatusi v&otilde;i konflikte Pipedrive&rsquo;is pigem harva.</p> <p>Pean keeleoskust, ka v&auml;iksemate n&uuml;ansside tundmist, v&auml;ga oluliseks. Keelebarj&auml;&auml;ride v&auml;hendamiseks pakume oma t&ouml;&ouml;tajatele keele&otilde;pet. Eesti eluoluga harjumiseks saavad Pipedrive&rsquo;i v&auml;lismaised t&ouml;&ouml;tajad ja nende pered osaleda erinevates kohanemisprogrammides.</p> <p>Meie inimesed eelistavad rahvusvahelises meeskonnas t&ouml;&ouml;tamist, kuna see avardab silmaringi ning toob lauale v&auml;rskeid vaatenurki ja ideid. Erinevuste asemel soovitan aga keskenduda hoopis sellele osale, mis inimesi kui liiki &uuml;hendab. L&otilde;puks on meil k&otilde;igil sarnased vajadused ja motiivid, mis meie k&auml;itumist m&otilde;jutavad. Olenemata oma p&auml;ritolust, armastame ikka oma l&auml;hedasi, muretseme oma laste k&auml;ek&auml;igu p&auml;rast, tahame teha v&auml;ljakutsuvat ja kasulikku t&ouml;&ouml;d ning &otilde;htul rahuliku s&uuml;damega magama minna.</p> <p><b>Kes v&otilde;i mis on see m&uuml;stiline Eesti maffia, kellest R&auml;niorus k&otilde;ik kuulnud on?</b></p> <p>Minu arusaama j&auml;rgi kutsutakse Eesti maffiaks Eesti idufirmade loojaid, kes on oma tegevusele hoogu p&uuml;&uuml;dmas USAs Silicon Valleys. Mulle tundub, et &uuml;hel hetkel m&auml;rkasid investorid, et v&auml;ikesest Eestist on R&auml;niorgu koondunud ebaproportsionaalselt suur hulk inimesi.</p> <p>R&auml;niorul on ka Pipedrive&rsquo;i saamisloos oluline koht. 2011. aastal olime seal kolm kuud oma ettev&otilde;ttega inkubaatoris. P&auml;rast seda kolisime koos Martin Henki ja Urmas Purdega R&auml;niorgu juba mitmeks aastaks ning asutasime seal Pipedrive&rsquo;i California kontori, mis hiljem kolis &uuml;le New Yorki.</p> <p><b>Kas ja kui palju aitab Eesti e-riigi kuvand iduettev&otilde;tetel kaasata v&auml;lismaiseid investoreid?</b></p> <p>Kui meie 2010. v&auml;lisinvestoreid kaasasime, siis Eesti veel nii s&uuml;stemaatiliselt e-riigi kuvandiga ei tegelenud ning Eestist oldi teadlikud peamiselt t&auml;nu Skype&rsquo;ile. T&auml;na on pilt t&otilde;en&auml;oliselt teistsugune, kuid usun, et v&auml;lisinvestoritele on riigi kuvandist isegi olulisemad meie j&auml;rjepidevate ja ambitsioonikate IT-ettev&otilde;tjate teod ja m&otilde;ju. Riigi palju olulisem &uuml;lesanne on iduettev&otilde;tetele soodsa tegevuskeskkonna loomine, millega on siiani p&auml;ris h&auml;sti hakkama saadud.</p> <p><b>Olete t&ouml;&ouml;ga seoses palju reisinud ning eri &auml;rikultuuridega kokku puutunud. Kas oleks meil teistelt midagi oma &auml;rikultuuri &uuml;le v&otilde;tta?</b></p> <p>Olen n&uuml;&uuml;d &uuml;le aasta elanud Portugalis ning pean siinse &auml;rikultuuri &uuml;heks osaks vestluse t&auml;htsustamist. Eestlased kipuvad distantsi hoidma ja suhtlema teistega siis, kui see on t&otilde;esti h&auml;davajalik. Samal ajal on &auml;ris v&otilde;rgustike ja kontaktide loomine &uuml;lioluline ning palju v&otilde;imalusi ja ideid tekib just &uuml;ksteisega vesteldes.</p> <p>USA R&auml;nioru tugevuseks on &uuml;lim avatus eri taustaga inimestele, mis v&otilde;imaldab leida oma &auml;ri arendamiseks parimaid talente ning just selliste tugevustega inimesi, nagu parasjagu on vaja. Mulle meeldib v&auml;ga sealne mentaliteet, et eksimist ei n&auml;hta negatiivsena, vaid see on m&auml;rk ettev&otilde;tlikkusest ning annab v&otilde;imaluse p&auml;ris elust &otilde;ppida. L&otilde;ppude l&otilde;puks loeb ju kogemus, olgu see siis positiivne v&otilde;i negatiivne. Kuigi Eesti &auml;rikultuuris on selles vallas viimastel aastatel asjad paremuse poole l&auml;inud, on meil veel arenemisruumi.</p> <p><b>Missugusena paistab Eesti teile eemalt?</b></p> <p>Naljaga pooleks: olen viimased kuus aastat elanud paikades, kus v&auml;hemalt pooleks aastaks k&auml;rssab muru palavuse ja kuivuse t&otilde;ttu &auml;ra. Seep&auml;rast on alati hea meenutada ja k&uuml;lastades n&auml;ha Eesti rohelust ja lopsakat loodust.</p> <p>Aga t&otilde;sisemalt r&auml;&auml;kides, Eesti tundub eemalt vaadatuna k&uuml;llalt polariseerunud &uuml;hiskonnana. Meil on palju asjalikke, avatud m&otilde;tlemisega ning k&otilde;rgete standarditega inimesi. Samas on suur hulk ka neid, kes teadmatusest v&otilde;i mingitest hirmudest tulenevalt on nii kinnised, et sellest tekib juba neile endale kahju.</p> <p>Vahel imestan selle &uuml;le, kuidas eestlased on kanged ning tahavad alati ise jalgratast leiutada. See on alati s&uuml;dantsoojendav, kuid sageli ebavajalik. K&otilde;ik, mis ise tehtud, ei ole tingimata kohe paremal tasemel &ndash; keegi on v&otilde;ib-olla kusagil kaua maadelnud mingi probleemiga ja leiutanud juba sada lahendust, mis on iga korraga natuke paremad kui eelmised. Siiski, paljudes kohtades olen n&otilde;us vanas&otilde;naga, et &bdquo;ise tehtud, h&auml;sti tehtud&ldquo;.</p> <p><b>Kuidas paistame meie maailmale?</b></p> <p>Enamikule maailmast me vist ei paistagi kuidagi, oleme nii v&auml;ike riik. Tehnoloogiamaailmas ollakse kuulnud, et meil on palju tugevaid IT-ettev&otilde;tteid ja ettev&otilde;tlikkust soodustav keskkond.</p> <p><b>Kuidas pidevalt lennus olles edukalt ettev&otilde;tet juhtida?</b></p> <p>Ettev&otilde;te ei s&otilde;ltu ainult &uuml;he inimese tegemisest. Kuigi m&otilde;ned meist on pidevas lennus, on Pipedrive&rsquo;i kaheksas kontoris kohapeal suurep&auml;rased inimesed, kes on tugevad nii inimeste juhtimises kui ka asjade &auml;rategemises. Oleme suutnud kokku panna v&auml;ga hea meeskonna.</p> <p><b>Millise detailsuseni suudab v&otilde;i peaks &uuml;ks hea tippjuht suutma olla ettev&otilde;ttes toimuvaga kursis?</b></p> <p>Eks iga juht peab ise aru saama, mis detailideni ta suudab ettev&otilde;ttega kursis olla. Mulle on v&otilde;tmek&uuml;simus kahepoolse suhtluskanali olemasolu k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate vahel, olenemata nende ametinimetusest. T&auml;nu sellele on mul v&otilde;imalik vajaduse korral kohe &uuml;ksk&otilde;ik millise t&ouml;&ouml;tajaga r&auml;&auml;kida ning ennast asjadega kiiresti kurssi viia. Samuti on igal t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik minu v&otilde;i &uuml;ksk&otilde;ik kelle k&auml;est otse infot saada.</p> <p><b>Apple&rsquo;i looja Steve Jobs hoidis oma lapsi teadlikult teatud vanuseni tehnikast eemal. Kuidas teile tundub, kas see, kui palju lapsed ja noored ekraanide taga aega veedavad, on edasiviiv uus normaalsus v&otilde;i on sellega juba &uuml;le piiri mindud?</b></p> <p>K&otilde;ik, mida me teeme, teeb meid osavamaks. Kui lapsed istuvad telefonis v&otilde;i arvutis, lihvivad nad oma oskusi nutiseadmete kasutajatena tulevikus. Paraku koosneb elu endiselt ka erinevatest hetkedest v&auml;ljaspool ekraani. Selleks et meie lapsed oleksid ette valmistatud ka n&auml;ost-n&auml;kku suhtlemiseks teise inimestega p&auml;riselt kokku saades, peab neid ka selleks ette valmistama. Seega ei pea ma kindlasti &otilde;igeks, et lapsed piiramatult ekraanide taga aega veedavad.</p> <p>Samuti on mul v&auml;ga tugev veendumus, et tervis tuleb liikumisest. Ekraani ees veedetud ajal inimene ei liigu ja see on v&auml;ga oluline miinus. Ajule v&otilde;ib see p&otilde;nev olla, aga keha vajab pidevat tegevust. See ei k&auml;i ainult laste ja noorte, vaid ka t&auml;iskasvanute kohta.</p> <p><b>Mis te arvate, kuidas teie kolleegid teid kirjeldaksid?</b></p> <p>Normaalne inimene. J&auml;rjekindel. Oskab v&otilde;i oskas m&uuml;&uuml;a.</p> <p><b>Mis on olnud teie karj&auml;&auml;ri k&otilde;ige raskem hetk?</b></p> <p>K&otilde;ige keerulisemad on olnud hetked, kui &auml;ri sundis tegema isiklikus elus kompromisse, mis sel hetkel ei tundunud &uuml;ldse head</p> <p>Tekst:&nbsp;Margit Pulk&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2489Töökiusamisega seotud kaasuste lahendused töövaidluskomisjonis ja kohtus2020-01-08<p><b>Viimastel aastatel on sagenenud t&ouml;&ouml;vaidlused, kus muu hulgas on t&otilde;statatud t&ouml;&ouml;kiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles k&uuml;simuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas 3-17-842. T&auml;helepanu v&auml;&auml;rivad aga k&otilde;ik viimasel aastal otsuseni j&otilde;udnud t&ouml;&ouml;vaidlusasjad, sest selguma hakkavad t&ouml;&ouml;vaidlusorganite seisukohad, milliseid t&otilde;endeid on vaja t&ouml;&ouml;kiusamise t&otilde;endamiseks ja tuvastamiseks ning millistel juhtudel see sisuliselt v&otilde;imalik ei ole.</b></p> <p><b><em>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja</em></b></p> <p><b>Kuidas m&auml;&auml;ratleda t&ouml;&ouml;kiusu?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andajale on eri seadustega pandud kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajate kaitse diskrimineerimise eest, j&auml;rgida v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ning edendada v&otilde;rd&otilde;iguslikkust vastavalt v&otilde;rdse kohtlemise seadusele ja soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja peab ps&uuml;hhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 28 lg 2 punkt 6 kohustab t&ouml;&ouml;andjat tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavad t&ouml;&ouml;tingimused. Ehk kokkuv&otilde;ttes peab t&ouml;&ouml;andja tegema k&otilde;ik endast oleva, et &uuml;kski t&ouml;&ouml;taja ei tunneks ennast ka emotsionaalselt t&ouml;&ouml;keskkonnas halvasti.</p> <p>Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et t&ouml;&ouml;kiusul ei ole seaduses s&otilde;naselgelt s&auml;testatud legaaldefinitsiooni. &Uuml;hes ringkonnakohtus arutatud kaasuses pidasid t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;kiusamiseks juhi isiklike s&uuml;mpaatiate ja emotsioonide ajel tehtud otsuseid, mille tagaj&auml;rjel tekkis t&ouml;&ouml;tajate seas hirmu&otilde;hkkond, millega kaasnes kartus eksida pisiasjades ja pidev hirm oma t&ouml;&ouml;koha kaotamise ees. Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;kius seisnes antud juhul ainult t&ouml;&ouml;tajate poolt kogetus ja seet&otilde;ttu ei ole tegemist asjaoluga, mille esinemist v&otilde;i mitteesinemist oleks kohtul v&otilde;imalik objektiivselt kontrollida.</p> <p>Kahes ametnikega seotud kaasustes on ringkonnakohus aga l&auml;htunud eeldusest, et t&ouml;&ouml;kiusamine on vaenulik ja ebaeetiline k&auml;itumine, mis on s&uuml;stemaatiline ja pikaajaline ning suunatud &uuml;hele v&otilde;i mitmele inimesele, kes selle t&otilde;ttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. T&ouml;&ouml;kiusamist iseloomustavad korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul, kiusaja ja ohvri ebav&otilde;rdne positsioon, olukord, kus ohver ei saa ennast kaitsta ning tegevus on sihilik.</p> <p>Kohus on &uuml;htlasi selgitanud, et esineda v&otilde;ib olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib olla h&auml;iritud, kuid see ei pruugi olla t&ouml;&ouml;kiusamine. &Ouml;eldud on ka seda, et t&ouml;&ouml;tajal on kohustus taluda t&ouml;&ouml;andja teatud k&auml;itumist, mis ei pruugi t&ouml;&ouml;tajale alati meelep&auml;rane olla. N&auml;iteks ei pruugi t&ouml;&ouml;taja alati saada puhkust just talle sobival ajal v&otilde;i n&otilde;uda ainult tema p&auml;rast t&ouml;&ouml;ajakorralduse muutmist kogu kollektiivil. Arvestada tuleb nii valitud eriala, t&ouml;&ouml; iseloomu kui ka erip&auml;ra. Kiusamine t&auml;hendab seega eelk&otilde;ige korduvat ebameeldival v&otilde;i alandaval viisil kohtlemist nii, et t&ouml;&ouml;tajal endal on raske end selle vastu kaitsta, mitte aga ebameeldiva tagasiside saamist.</p> <p>Otsustes, mis puudutasid katseajal t&ouml;&ouml;taja kiusamist kolleegide poolt, on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon selgitanud, et ebameeldiv k&auml;itumine t&ouml;&ouml;taja suhtes ei pea tulenema otseselt t&ouml;&ouml;andja esindajalt, vaid v&otilde;ib tulla ka kolleegidelt, ilma et t&ouml;&ouml;andja midagi ette v&otilde;taks. N&auml;iteks v&otilde;ib esineda verbaalset kiusamist, mis t&auml;hendab halvustavate m&auml;rkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, t&ouml;&ouml;ks vajaliku info varjamist, &auml;hvardamist v&otilde;i pealekaebamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on kiusavaks k&auml;itumiseks ja &uuml;htlasi ebav&otilde;rdseks kohtlemiseks lugenud ka t&ouml;&ouml;andja esindaja poolt korduvate viidete tegemist t&ouml;&ouml;tajaga seotud t&ouml;&ouml;v&auml;listele teemadele ja asjaolule, et teised kolleegid ei soovi temaga enam koos t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Asjas, kus t&ouml;&ouml;taja eiras t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;korralduse reegleid ning s&otilde;i ja v&otilde;imles avatud kontoris teisi t&ouml;&ouml;tajaid h&auml;irides, oli t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon seisukohal, et t&ouml;&ouml;taja kritiseerimine ja kontrollimine t&ouml;&ouml;andja poolt ei ole t&ouml;&ouml;taja diskrimineerimine, &uuml;lem&auml;&auml;rane ega m&otilde;istlik kontroll v&otilde;i kriitika, vaid t&ouml;&ouml;andja seaduslike &otilde;iguse teostamine. T&ouml;&ouml;tajat ei ole piiratud rohkem v&otilde;i koheldud erinevalt kui teisi t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus keelata t&ouml;&ouml;tajate tegevus, mis &uuml;ldiste t&otilde;ekspidamiste kohaselt h&auml;irib teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;d, keskendumist ja heaolu. Vahetu juhi poolt t&ouml;&ouml;tajale m&auml;rkuste tegemine oli seega p&otilde;hjendatud ning t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;tajale tehtud piirangud ei olnud diskrimineerivad t&ouml;&ouml;kiusamise m&otilde;ttes.</p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamiseks ei lugenud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ka olukorda, kus pikka aega &uuml;hes kohas t&ouml;&ouml;tanud arst leidis, et t&ouml;&ouml;kiusamine tema vastu avaldus juhataja ja teiste tema poolt soositud arstide soovide eelistamises, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;- ja eraeluliste soovide alav&auml;&auml;ristamises ning ebam&otilde;istlikult negatiivses suhtumises t&ouml;&ouml;tajasse kui inimesesse ja tema &uuml;lesannete t&auml;itmisse, mis seisnes n&auml;iteks puhkuste ajakava koostamisel tema soovide ja ettepanekute arvestamata j&auml;tmises. T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis &uuml;htlasi, et otsene juht karjus tema peale ning s&otilde;imas ja halvustas teda patsientide ees, kuid neid asjaolusid ei suudetud t&ouml;&ouml;vaidluse k&auml;igus t&otilde;endada.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kiusamist on raske t&otilde;endada</b></p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamisega seotud vaidlustes on pooltel jagatud t&otilde;endamiskohustus, kus t&ouml;&ouml;taja peab nimetama konkreetsed faktilised asjaolud, et t&ouml;&ouml;kiusamine on aset leidnud (aeg, koht, t&auml;pne juhtumi kirjeldus, tunnistajad jne), ning seej&auml;rel on t&ouml;&ouml;andjal kohustus t&otilde;endada, et ta ei ole oma tegevuse v&otilde;i tegevusetusega t&ouml;&ouml;tajat kiusanud ega ebav&otilde;rdselt kohelnud.</p> <p>Peamiseks takistuseks t&ouml;&ouml;kiusamise tuvastamisel nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtus on see, et t&ouml;&ouml;taja ei nimeta konkreetseid korduvaid episoode kuup&auml;eva t&auml;psusega ega esita muid t&otilde;endeid n&auml;iteks selle kohta, millal vahetu juht v&otilde;i kolleeg tema peale karjus, teda ebav&auml;&auml;rikalt kohtles v&otilde;i temas hirmu ja usaldamatust p&otilde;hjustas v&otilde;i lubas seda sekkumata korduvalt teha teistel kolleegidel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;ited kiusamisest ja ebav&otilde;rdsest kohtlemisest on vaid paljas&otilde;nalised, t&otilde;endamata ning emotsioonidest kantud, v&otilde;ivad paraku ka v&auml;ga t&otilde;sised juhtumid j&auml;&auml;da lahenduseta.</p> <p><a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/ tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/ Tootajale-psyhholoogilistest-ohuteguritest" target="_blank">Tutvu t&ouml;&ouml;vaidluste k&auml;igus t&ouml;&ouml;vaidlusorganite antud soovitustega, mida t&ouml;&ouml;kiusamise juhtumite puhul tulevikus j&auml;rgida.</a></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2487Konsultant-konsulteeritav: Rigor OÜ2020-01-07<p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tjaid, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;- keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks muuta. N&otilde;u saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted, tegevus- alast s&otilde;ltumata. &Uuml;ha enam kutsuvad konsultante n&otilde;ustama ka mittetulundus&uuml;hingud.</p> <h4><strong>Konsulteeritav </strong><br /><strong> Peeter &Otilde;unap, Rigor O&Uuml;</strong></h4> <p><b>Millega Rigor O&Uuml; tegeleb?</b></p> <p>O&Uuml; Rigor toodab kvaliteetset, unikaalset ja kauakestvat eritellimusm&ouml;&ouml;blit. Sisekujundusprojektide alusel valmistavad v&auml;lja&otilde;ppinud meistrid m&ouml;&ouml;blit nii eraisikute kodudesse kui ka ettev&otilde;tetele avalike ruumide sisustamiseks.</p> <p><b>Kuidas Rigor O&Uuml; T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde&nbsp; j&otilde;udis? </b></p> <p>Konsulteerimisteenusest kuulsime esmakordselt t&ouml;&ouml;ohutuse t&auml;iendkoolitusel, kus tutvustati seda kui v&auml;ga head v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;keskkonda kontrollida. Konsulteerimise plussiks on tagaj&auml;rgedeta juhised ja n&otilde;uanded t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. Sellest kuulda saades arvasime kohe, et k&otilde;ige &otilde;igem on kutsuda ise konsultant kohale, et veenduda t&ouml;&ouml;koja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuses.</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?</b></p> <p>Enne k&uuml;lastust vaatasime ise k&otilde;ik v&otilde;imalikud murekohad &uuml;le ja panime k&uuml;simused kirja. M&otilde;te k&uuml;lastusest tundus natuke hirmus &ndash; T&ouml;&ouml;inspektsioon tuleb kontrollima. Tegelikkuses oli see aga v&auml;ga positiivne ja kasulik kogemus. Saime oma k&uuml;simustele vastused ja t&auml;psed n&auml;pun&auml;ited, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks ja turvalisemaks muuta.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultatsiooni tulemusel tegite?</b></p> <p>Osal meie masinatest &ndash; saag, j&auml;rkamissaag ja paksusmasin &ndash; olid n&otilde;ukogudeaegsed l&uuml;litid. Ohuolukorras ei oleks neid saanud h&otilde;lpsalt peatada. Uuendasime seadmetel elektris&uuml;steeme, et teha seadmete v&auml;ljal&uuml;litamine kiiremaks ja turvalisemaks.</p> <p><b>Kas soovitaksite seda teenust ka teistele t&ouml;&ouml;andjatele? </b></p> <p>Kindlasti soovitaksime seda teenust. Iga p&auml;ev asja sees olles ja t&ouml;&ouml;kojas ringi vaadates v&otilde;ib tekkida olukord, kus m&otilde;ni v&otilde;imalik ohukoht j&auml;&auml;b n&auml;gemata. Konsultant annab objektiivse hinnangu tootmises toimuva kohtu &ndash; mis on hea, mida saab parandada ja kuidas seda teha. Kindlasti sooviksime seda teenust tulevikus veel kasutada, et veenduda meie t&ouml;&ouml;tajate ohutuses.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/Rigor.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-Rigor.jpg" /></a></p> <p></p> <p><b>Foto: Rigor O&Uuml;</b></p> <h4><b>Konsultant </b><br /> <strong>Kristi Uusmaa, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</strong></h4> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ttis T&ouml;&ouml;inspektsiooniga &uuml;hendust, et kutsuda ettev&otilde;ttesse konsultant, sest soovis arvamust vanade puidut&ouml;&ouml;tlemise masinate ohutuse kohta. Peagi leppisime kokku konsultatsiooni aja ja kohtusime ettev&otilde;tte esindajaga selle aasta veebruaris v&auml;ikeses P&auml;rnumaa k&uuml;las.</p> <p>Esmalt suundusime hoonesse, kus asusid valdavalt puidut&ouml;&ouml;tlusmasinad, mille puhul t&ouml;&ouml;andja kahtlustas, et need ei vasta t&auml;nap&auml;evastele t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;utele. Mulle tutvustati lahkelt erinevaid masinaid ning selgitati t&ouml;&ouml;protsessi. Hea koost&ouml;&ouml; aluseks konsultandiga ongi t&ouml;&ouml;andja avatud suhtumine ja julgus probleemidest r&auml;&auml;kida, et oleks v&otilde;imalik sobivad lahendused leia.</p> <p>Peagi selgus, et enamikul t&ouml;&ouml;vahenditest puudus n&otilde;uetekohane h&auml;daseiskamise seadis. Need j&auml;relturult ostetud masinad olid toodetud ajal, mil t&auml;nap&auml;evaste h&auml;daseiskamise seadiste paigaldamine ei olnud kohustuslik. N&uuml;&uuml;d aga tuli t&ouml;&ouml;andjal m&otilde;elda, kuhu oleks k&auml;ep&auml;rane igale t&ouml;&ouml;vahendile paigaldada l&uuml;liti, mida vajutades t&ouml;&ouml;vahend ohutusse seisundisse j&auml;&auml;b.</p> <p>Panin t&auml;hele, et hoone seinte ja p&otilde;randa nurkadesse oli kogunenud m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne kogus puidut&ouml;&ouml;tlemistolmu. Selgus, et m&ouml;&ouml;bli tootmiseks kasutatakse lisaks muule ka tamme- ja p&ouml;&ouml;gipuitu. Tamme- ja p&ouml;&ouml;gitolm on aga kantserogeenne ja seet&otilde;ttu selgitasin, et seda peab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvesse v&otilde;tma ja hindama. T&ouml;&ouml;andja peab edaspidi rakendama erinevaid ennetusabin&otilde;usid, et v&auml;hendada ohutegurist tulenevat riski t&ouml;&ouml;taja tervisele. J&otilde;udsime &uuml;hisele j&auml;reldusele, et oluline on korraldada efektiivne tolmu &auml;rat&otilde;mme ja ruume tolmust regulaarselt puhastada.</p> <p>L&auml;ksime &uuml;le tee teise hoonesse, mille ees oli v&auml;ike j&auml;&auml;v&auml;li. T&ouml;&ouml;andja esindaja s&otilde;nul oli seal veel eelmisel p&auml;eval olnud lumi ning j&auml;&auml; olevat tekkinud &ouml;&ouml; ja hommiku jooksul. T&otilde;epoolest, v&auml;ljas oli lumi sulamas ja &uuml;sna kevadine ilm. Tuletasin meelde, et t&ouml;&ouml;andjal tuleb ka ootamatutes olukordades t&ouml;&ouml;tajate ohutus tagada ning soovitasin teha libedat&otilde;rjet.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esindaja tundis huvi, kas tootmishoonetes peab p&otilde;randale m&auml;rkima t&ouml;&ouml;tajate liikumisteed, kui hoones kasutatakse mehaanilisi seadmeid ja k&auml;sikahvelt&otilde;stukeid. Selgitasin, et kohustus seda teha on siis, kui liikumisteel liiguvad nii s&otilde;idukid kui ka t&ouml;&ouml;tajad ning see on vajalik t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks.</p> <p>Selles tootmishoones leidsime m&otilde;ne t&ouml;&ouml;vahendi, millega tehti parajasti t&ouml;&ouml;d, kuid&nbsp; ei kasutatud olemasolevaid kaitsekatteid. Teavitasin t&ouml;&ouml;andja esindajat, et seadmete tootja poolt ette n&auml;htud kaitsekatteid tuleb kasutada &ndash; sel moel saab &auml;ra hoida raskete tagaj&auml;rgedega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. T&ouml;&ouml;andjal tuleb ka kontrollida ja tagada, et t&ouml;&ouml;tajad kasutavad t&ouml;&ouml;vahendeid etten&auml;htud viisil.</p> <p>Konsulteerimise l&otilde;pus vaatasime ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mis oli koostatud m&otilde;ni aasta tagasi. Vahetasime m&otilde;tteid, kuidas seda &uuml;ksikasjalikumaks ja paremini m&otilde;istetavaks teha, n&auml;iteks soovitasin t&auml;iendada ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite osa. R&auml;&auml;kisime ka vajalikest t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalastest tegevustest ja dokumentidest. T&ouml;&ouml;andja esindaja suhtus ettepanekutesse positiivselt ja v&otilde;ttis informatsiooni h&auml;sti vastu, mis tegi ka minu t&ouml;&ouml; lihtsamaks ja konsulteerimiskogemuse meeldej&auml;&auml;vaks.</p> <p><b>Kuidas saab kutsuda&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi&nbsp; oma ettev&otilde;ttesse? </b></p> <ul> <li>Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</li> <li>K&uuml;simuste korral v&otilde;tke &uuml;hendust t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Rein Reisbergi (telefon 504 8935, rein.reisberg@ti.ee) v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Piret Kaljulaga (telefon 529 5020, piret.kaljula@ti.ee).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2486Mida teha, kui ettevõtte töötajad tahavad kõik samal ajal puhata?2020-01-06<p><b>K&uuml;simus:&nbsp;Andsin t&ouml;&ouml;tajatele teada, et alustame puhkuse ajakava koostamisega. Juba on kogunenud palju avaldusi ja soove t&ouml;&ouml;tajatelt, kellel on v&auml;ikesed lapsed. Mida n&uuml;&uuml;d teha? Kuna neid avaldusi on nii palju, siis kas ma v&otilde;in need k&otilde;rvale j&auml;tta ja koostada ajakava nii nagu ettev&otilde;ttele on parem, sest k&otilde;igi soove ju arvestada nagunii ei saa, sest paljud puhkusesoovid on ettev&otilde;ttele k&otilde;ige kiiremal ajal?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seadus loetleb t&ouml;&ouml;tajaid, kellel on &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust neile sobival ajal. &Otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust sobival ajal on:</p> <ol> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.</li> </ol> <p>Need t&ouml;&ouml;tajad on eelistatud isikud, kelle soovidega peab t&ouml;&ouml;andja puhkuse ajakava koostamisel arvestama. Ehk kui nad avaldavad soovi kasutada puhkust teatud perioodil, peab t&ouml;&ouml;andja need puhkused m&auml;rkima puhkuse ajakavasse. Oluline on meeles pidada, et t&ouml;&ouml;andja peab soovidega arvestama &uuml;ksnes juhul, kui t&ouml;&ouml;tajad avaldavad soovi puhkuse ajakava koostamise hetkel. Hiljem nende soovidega arvestama ei pea.</p> <p>Kui nende eelistatud isikute puhkusesoovid langevad &uuml;hele ajale ning t&ouml;&ouml;andjal on keeruline t&ouml;&ouml;d korraldada, v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajatega puhkuse kasutamise aja suhtes l&auml;bi r&auml;&auml;kida &ndash; ehk on keegi n&otilde;us oma puhkuse aega muutma. Siiski, kui t&ouml;&ouml;tajatega kokkuleppele ei saa, peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&ouml;&ouml;taja sooviga ning korraldama t&ouml;&ouml;d teisiti (nt palkama selleks ajaks lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu).</p> <p>Juhin t&auml;helepanu asjaolule, et puhkuse osadeks jagamine k&auml;ib &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Seega kui t&ouml;&ouml;taja soovib kasutada &uuml;ksnes mingit osa oma p&otilde;hipuhkusest n&auml;iteks juunis, siis tuleb see t&ouml;&ouml;andjaga eraldi kokku leppida. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus osadeks jagamisest keelduda ning t&ouml;&ouml;taja peab kasutama kogu oma p&otilde;hipuhkust &uuml;he osana.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2485Tööõnnetus: sisejalatsitega kukkumine jääl2020-01-03<p><strong><span>Mis juhtus?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kella k&uuml;mne ajal hommikul suundus toitlustusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja pr&uuml;gikotti viima sisehoovis asuvasse j&auml;&auml;tmekonteinerisse. Hoonest v&auml;ljumisel libastus ta j&auml;&auml;ga kaetud ukseesisel kallakul ning kukkus istmikule. Erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositi t&ouml;&ouml;tajal l&uuml;lisamba &otilde;ndraluu murd, mille t&otilde;ttu pidi t&ouml;&ouml;taja pikka aega t&ouml;&ouml;lt eemal olema.<o:p></o:p></p> <p><strong><span>Miks juhtus?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kuigi j&auml;&auml;tmekonteiner asus uksest m&otilde;ne meetri kaugusel, oli selleni kulgev liikumistee ja ukseesine kallak j&auml;&auml;tunud miinuskraadide t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;tajal olid jalas sisejalan&otilde;ud ning uksest v&auml;ljumisel ei p&ouml;&ouml;ranud ta t&auml;helepanu libedusele ega aeglustanud oluliselt liikumist. Hoone valdaja ei olnud j&otilde;udnud selleks ajaks libeduset&otilde;rjet sisehoovi liikumisteedel teha.<o:p></o:p></p> <p><strong><span>Kuidas selliseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kui enne pr&uuml;gi v&auml;ljaviimist oleks libeduset&otilde;rje hoolikalt tehtud, siis samalaadse &otilde;nnetuse t&otilde;en&auml;osus oleks v&auml;ike. Seega enne miinuskraadide saabumist tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal veenduda, et v&auml;listerritooriumi libeduset&otilde;rje korraldamises on ettev&otilde;ttesiseselt v&otilde;i teenuseosutajaga &uuml;ksikasjalikud kokkulepped tehtud.<o:p></o:p></p> <p>&Uuml;htlasi tuleb arvestada asjaoluga, et kokkulepetest ja korraldustest ei peeta alati kinni. N&auml;iteks v&otilde;ib ootamatult haigestuda libedat&otilde;rjet tegema pidanud t&ouml;&ouml;taja ning teda asendav t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua &otilde;igeaegselt t&ouml;id teostada v&otilde;i teeb neid hooletult ja kiirustades ning seet&otilde;ttu libedust liikumisteelt oluliselt ei k&otilde;rvalda. Sellisteks puhkudeks tasub ette n&auml;ha t&ouml;&ouml;korraldus, milles esimesena t&ouml;&ouml;le saabuv t&ouml;&ouml;taja teeb viivitamata j&auml;&auml;sulatusvahendite ja liivatamiskillustikuga esmase libeduset&otilde;rje n&auml;iteks j&auml;&auml;tmekonteinerini kulgeval liikumisteel ja hoone sissep&auml;&auml;sude l&auml;heduses.<o:p></o:p></p> <p>S&otilde;ltuvalt olukorrast on v&otilde;imalik riski veelgi madalamale tasemele viia. N&auml;iteks saab rajada ukseesisele ja j&auml;&auml;tmekonteinerile varikatuse, ehitada ukseesise ja liikumisteed minimaalse kaldega, nendesse paigaldada j&auml;&auml; ja lume sulatamiseks m&otilde;eldud k&uuml;ttekaablid, varustada t&ouml;&ouml;taja v&auml;lisjalan&otilde;udega ning m&auml;rgistada libedus- ja kukkumisoht. T&ouml;&ouml;andja peab rakendama abin&otilde;usid, et viia terviserisk v&otilde;imalikult madalale tasemele.<o:p></o:p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2484Ida-Tallinna Keskhaigla – koostööd väärtustav haigla2020-01-02<p>Haigla t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda nii bioloogiliste, keemiliste, f&uuml;&uuml;sikaliste, f&uuml;sioloogiliste kui ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohuteguritega. See esitab haiglale oma t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmisel suuri n&otilde;udmisi, &uuml;tles Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) t&ouml;&ouml;tervishoiuarst dr Ahe Vilkis. T&ouml;&ouml;ohutuse ja -r&otilde;&otilde;mu tagamisel l&auml;htub ITK meeskond kolmest v&auml;&auml;rtusest &ndash; professionaalsus, inimlikkus ja koost&ouml;&ouml;. Need ei ole vaid h&uuml;&uuml;ds&otilde;nad kodulehel, vaid p&otilde;him&otilde;tted, mis on tugevalt p&otilde;imunud k&otilde;ikidesse tegemistesse.</p> <p><b>Ohutegurite p&otilde;hjalik kaardistus</b></p> <p>Ohutegurite m&auml;rkamiseks ja kahju ennetamiseks kasutatakse ITKs kolmeastmelist ohutegurite kaardistust &ndash; personaalsel, t&ouml;&ouml;koha ja osakonna tasandil.</p> <p>Kui ITKsse tuleb uus t&ouml;&ouml;taja, tutvustatakse talle esmalt tema personaalset ohutegurite kaarti. See on A4-formaadis t&ouml;&ouml;dokument, mis kajastab konkreetse t&ouml;&ouml;kohaga seotud ohutegureid ja t&ouml;&ouml;tingimusi.</p> <p>Kui selgub, et t&ouml;&ouml;taja ei tunne end t&ouml;&ouml;kohal nii h&auml;sti, kui v&otilde;iks, tehakse t&ouml;&ouml;koha ohutegurite kaardistus, mis kirjeldab t&ouml;&ouml;tingimusi ja -korraldust p&otilde;hjalikumalt. Vajaduse korral tehakse t&ouml;&ouml;kohal ka muudatusi.</p> <p>Osakonna ohutegurite kaardistus on mahukas dokument, mis kajastab p&otilde;hjalikult k&otilde;iki &uuml;ksuse t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid. Just mahukuse t&otilde;ttu kasutatakse seda dokumenti siiski v&auml;he.</p> <p><b>Keerulistele k&uuml;simustele leitakse lahendused koost&ouml;&ouml;s</b></p> <p>&bdquo;ITKs on koost&ouml;&ouml; justkui k&otilde;ike l&auml;biv punane niit,&ldquo; iseloomustas t&ouml;&ouml;keskkonda Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku &otilde;endusjuht Kaidi Traumann. See v&auml;ljendub nii t&ouml;&ouml;tajate kaasamises arendustesse kui ka v&auml;iksemate murede lahendamisse. Traumann t&otilde;i n&auml;ite operatsioonilaua hankimisest, mida ei saa osta hankeosakond &uuml;ksi: &bdquo;Ei saa arvestada ainult rahalist ressurssi, vaid ka seda, et inimesed, kes operatsioonilaua taga neli v&otilde;i kuus tundi seisavad, oleksid hoitud.&ldquo; Nii t&auml;hendabki &otilde;ige laua leidmine maailmas ringi vaatamist, tutvumist, toodete plusside-miinuste l&auml;bit&ouml;&ouml;tamist ning arstide ja &otilde;dede omavahelist arutelu. &bdquo;Kaasamine v&otilde;tab k&uuml;ll rohkem aega, aga tulemus on parem,&ldquo; v&otilde;ttis Traumann t&ouml;&ouml;meetodi kokku.</p> <p>&Uuml;ks hea n&auml;ide &uuml;hiselt l&auml;bim&otilde;eldud arendusest on silmakliiniku operatsioonide osakond, mis valmis 2012. aastal ja arvestab k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate vajadustega. N&auml;iteks avanevad operatsioonisaali uksed v&auml;ikse jalam&uuml;ksuga &ndash; nii saab ukse avada ka siis, kui k&auml;ed on asju t&auml;is. Liikumisandur ei tee uksi siiski ebasobival hetkel lahti. Ka operatsioonisaalide uste aknad ei ole seal juhuslikult &ndash; l&auml;bi nende n&auml;evad t&ouml;&ouml;vahendite desinfitseerimisega tegelevad t&ouml;&ouml;tajad, kui kaugel operatsioon on, ja teavad, millal saab vahendeid koristama minna.</p> <p>Silmaoperatsiooniploki &otilde;endusjuht Svetlana Almazova on oma t&ouml;&ouml;tingimustega v&auml;ga rahul. &bdquo;Meil on siin laiad koridorid, et saaksime vooditega v&otilde;i ratastoolidega mugavalt liikuda; k&otilde;ik vahendid on l&auml;bi m&otilde;eldud ja ergonoomilised ning ka puhkeruum on mugavalt sisustatud,&ldquo; t&otilde;i ta m&otilde;ned n&auml;ited.</p> <p><b>Vaimne tervis saab j&auml;rjest suuremat t&auml;helepanu</b></p> <p>Haiglas t&ouml;&ouml;tamine on vaimselt &uuml;sna keeruline &ndash; pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad, &ouml;ised vahetused, rasked patsiendid ja nende l&auml;hedased jne. Selleks et t&ouml;&ouml;tajaid hoida, tuleb ohte teadvustada ja v&auml;hendada. &bdquo;P&otilde;him&otilde;te on see, et inimene p&uuml;siks terve ja me talle liiga ei teeks. Siis on ta &otilde;nnelikum ja rahulolevam ning ka tulemuslikum ja p&uuml;hendunum,&ldquo; r&auml;&auml;kis Traumann ITK p&otilde;him&otilde;tetest. Dr Vilkis kommenteerib, et vaimse tervise teemad tulevad j&auml;rjest rohkem p&auml;evakorda, sest neist julgetakse &uuml;ha enam r&auml;&auml;kida ja ka &uuml;ldisest elu kiirenemisest tulenevat stressi on rohkem.</p> <p>Vaimse tervise hoidmiseks on mitmeid viise. &Uuml;ks neist on koolituste korraldamine. ITK koolituskeskus pakub laia valikut ps&uuml;hholoogiateemalisi koolitusi, mis on asjaosaliste s&otilde;nul alati v&auml;ga populaarsed. &bdquo;Koolituskeskus uurib osakondadest, milliseid koolitusi oleks vaja, leiab sobiva lektori ja kutsub t&ouml;&ouml;tajad koolitusele,&ldquo; r&auml;&auml;kis ITK t&ouml;&ouml;keskkonna osakonna juhataja Sally Maripuu. Sobiva lektori leidmine ei pruugi seejuures olla lihtne, sest teemad on m&otilde;nikord v&auml;ga keerulised.</p> <p>Koolituskeskus tuleb appi ka siis, kui kasutusele v&otilde;etakse uued meetodid ja vahendid, mis tekitavad t&ouml;&ouml;tajates v&otilde;&otilde;ristust v&otilde;i hirme. Sel puhul on tavaks koguda mured kokku t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide kaudu. Info edastatakse t&ouml;&ouml;keskkonna osakonda, kes suhtleb koolituskeskusega koolituse tellimiseks v&otilde;i leiab probleemile muu lahenduse.</p> <p>Dr Vilkis ja Sally Maripuu t&otilde;id n&auml;ite olukorrast, kus p&auml;rast uute desinfitseerimisainete kasutuselev&otilde;ttu kurtsid mitmed t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrollil nendest tekkinud allergiaid. Probleemile l&auml;heneti kahest suunast &ndash; asuti otsima h&uuml;poallergeenseid vahendeid ja korraldati koolitusi, kus &otilde;petati desinfitseerivaid vahendeid &otilde;igesti kasutama. &bdquo;T&auml;naseks seda probleemi enam ei ole,&ldquo; v&otilde;ttis Maripuu kokku.</p> <p>Stressist taastumiseks ja tervislike eluviiside soodustamiseks toetab ITK oma t&ouml;&ouml;tajate spordiharrastusi. Haigla teeb koost&ouml;&ouml;d mitme spordiklubiga, mille kuutasud on ITK inimestele soodsamad. Samuti korraldatakse majasiseseid jooga&uuml;ritusi ja toetatakse rahvaspordi&uuml;ritustel osalemist. N&auml;iteks oli Tallinna maratonil osalemine ITK t&ouml;&ouml;tajatele soodsam. &bdquo;Iga&uuml;ks teeb oma valikud muidugi ise, aga haigla toetab liikumist ja tervise v&auml;&auml;rtustamist,&ldquo; &uuml;tles Traumann.</p> <p>Stressist taastumiseks pakub ITK oma t&ouml;&ouml;tajatele lisaks tavap&auml;rasele 28-p&auml;evasele puhkusele ka lisapuhkusep&auml;evi. Ametikohtadel, kus igap&auml;evat&ouml;&ouml; on tihedalt seotud patsiendiga (arstid,&nbsp; &otilde;endus-, hooldus- ja abipersonal, klienditeenindajad) ning t&ouml;&ouml;tamine toimub graafiku alusel p&auml;eval ja &ouml;&ouml;sel, on lisapuhkus seitse kalendrip&auml;eva. Tugiametikohtadel t&ouml;&ouml;tajad saavad aastas viis lisapuhkusep&auml;eva. Traumanni s&otilde;nul annab see hea v&otilde;imaluse veeta rohkem aega perega ja tulla t&ouml;&ouml;le tagasi p&uuml;hendunumalt.</p> <p><b>Haiguste leviku vastu</b></p> <p>Haiglas puutuvad t&ouml;&ouml;tajad paratamatult kokku erinevate haigustekitajatega. Et oma inimesi kaitsta, pakub haigla v&otilde;imalust tasuta vaktsineerida. Gripi vaktsiini saavad tasuta k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad. Vere v&otilde;i koevedelikega t&ouml;&ouml;tavaid inimesi kaitstakse B-hepatiidi vastu. Samuti tagatakse leetrite vaktsiin neile, kellel on suur risk selle haigusega kokku puutuda. &bdquo;Ennetav l&auml;henemine aitab v&auml;hendada bioloogilise ohuteguri riske t&ouml;&ouml;keskkonnas,&ldquo; selgitas Dr Vilkis.</p> <p>Bioloogilise ohuteguri v&auml;hendamiseks kasutab haiglapersonal t&ouml;&ouml;riideid, mis iga vahetuse l&otilde;pus pesumajja saadetakse. T&ouml;&ouml;andja korraldatud t&ouml;&ouml;riietuse pesemisega v&auml;lditakse haigustekitajate sattumist kodusesse majapidamisse. &bdquo;Meie t&ouml;&ouml;riided on v&auml;ga mugavad, &otilde;hku l&auml;bilaskvad ja ilusad,&ldquo; kommenteeris iga p&auml;ev patsientidega kokku puutuv Traumann uhkelt.</p> <p><b>Digipatoloogia labor &ndash; mitmeti kasulik arendus</b></p> <p>Nii nagu paljudel erialadel, on ka arstit&ouml;&ouml;s sundasendeid, mis tekitavad valusid ja vaevusi. Peamiselt koeproovide uurimisega tegelevate patoloogide kutsehaiguseks on n&auml;iteks kaela radikuliit, mis tuleb pidevast mikroskoobiga t&ouml;&ouml;tamisest. &Uuml;htlasi on patoloogidel suur t&otilde;en&auml;osus kokku puutuda haigustekitajate ehk bioloogilise ohuga. Nende ohtude v&auml;hendamiseks ja patsientidele t&auml;psemate anal&uuml;&uuml;side pakkumiseks on loodud Eestis ainulaadne digipatoloogia labor.</p> <p>Patoloog t&ouml;&ouml;tab preparaadiklaasil olevat prooviga, m&auml;&auml;rates selles n&auml;iteks v&auml;hikoe olemasolu. T&auml;pseks diagnoosiks on vaja rakud &uuml;le lugeda, eristades haigeid ja terveid rakke. Klassikalises patoloogias loetakse rakud mikroskoobi all &uuml;kshaaval &uuml;le, mis on v&auml;ga ajakulukas ja parasjagu t&uuml;&uuml;tu t&ouml;&ouml;. Uues digipatoloogia laboris skannitakse proov arvutisse, mis oskab spetsiifiliselt v&auml;rvitud rakud ise &auml;ra lugeda ja neid ka vastavalt parameetritele eristada. See t&auml;hendab patsiendi jaoks kiiremaid ja t&auml;psemaid tulemusi ning ka paremat ravi.</p> <p>Digipatolooga laborit tutvustas ITK patoloogiakeskuse juhataja Eero Semjonov, kes on t&otilde;eline digipatoloogia f&auml;nn. Ta r&auml;&auml;kis, et kuigi arvuti on juba v&auml;ga suur abimees, ei suuda see siiski veel k&otilde;ike &auml;ra teha. Samuti pole patoloogidel tarvis karta t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;mist. &bdquo;Arvuti aitab meil haigusi tuvastada ja muudab protsessi palju kiiremaks, aga l&otilde;puks on ikkagi patoloog see, kes diagnoosi paneb ja vastutuse v&otilde;tab,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Digipatoloogia laboris k&auml;ib t&ouml;&ouml; sk&auml;nneri ja arvutiga.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Digipatoloogia laboris k&auml;ib t&ouml;&ouml; sk&auml;nneri ja arvutiga.jpg" /></a></p> <p><b>L&auml;bim&otilde;eldud kapis&uuml;steemist&nbsp; on palju abi</b></p> <p>Pikka aega on &otilde;ed ja arstid t&ouml;&ouml;tanud tavaliste kappidega, millesarnaseid v&otilde;ib leida igast k&ouml;&ouml;gist. Turule on tulnud aga mitmed spetsiaalse meditsiinim&ouml;&ouml;bli pakkujad, kes aitavad luua meditsiinit&ouml;&ouml;tajatele selliseid lahendusi, mis v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tada efektiivselt ja tervist hoidvalt. Sellist m&ouml;&ouml;blit on j&otilde;udnud ka ITK t&ouml;&ouml;ruumidesse.</p> <p>Erilahendusega kappidest tunneb suurt r&otilde;&otilde;mu ITK s&uuml;nnituseelne osakond, kus on protseduurituppa pandud t&ouml;&ouml;tajate vajadusi arvestav m&ouml;&ouml;bel. &bdquo;Kapid on tehtud t&auml;pselt meie soovide j&auml;rgi &ndash; uksed paistavad l&auml;bi, sahtlite suurused on valitud vastavalt meie vahendite suurusele ja vajaduse korral k&auml;ivad kapid ka lukku,&ldquo; kiitis erilahendust ITK s&uuml;nnituseelse osakonna &auml;mmaemandusjuht Annaliisa Kruutmann.</p> <p>T&auml;pselt oma vajadustele vastava lahenduse valisid osakonna t&ouml;&ouml;tajad v&auml;lja ise. &bdquo;K&auml;isime meditsiinim&ouml;&ouml;blit tootva Merianto Medicali esinduses, tutvusime paljude v&otilde;imalustega ja panime kokku t&auml;pselt sellise s&uuml;steemi, nagu meile sobib,&ldquo; r&auml;&auml;kisid osakonna t&ouml;&ouml;tajad. Organiseeritus, mille aitab luua meditsiinim&ouml;&ouml;bel, v&otilde;imaldab kiires olukorras &otilde;iged asjad ruttu &uuml;les leida, teeb uutele t&ouml;&ouml;tajatele sisseelamise lihtsamaks ja tekitab kokkuv&otilde;ttes ka patsientides usaldust.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt.jpg" /></a></p> <p>Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt</p> <p><b>Ettevaatust &ndash; kiirgusoht!</b></p> <p>Radioloogia- ja nukleaarmeditsiini keskused tegelevad haiguste diagnoosimise ja raviga, kasutades erinevaid kiirgusallikaid. Kui kiirgust on &otilde;iges kohas sobivas koguses, on see efektiivne n&auml;iteks v&auml;hi ravimisel. Kiirgusallikatega t&ouml;&ouml;tajad vajavad aga erikaitset, et hoida &auml;ra tervisekahjustusi. Selleks on radioloogias ja nukleaarmeditsiinis kasutusel v&auml;ga palju erinevaid kaitsev&otilde;imalusi &ndash; spetsiaalne kiirguse eest kaitsev riietus, ravimite hoiustamiseks m&otilde;eldud varjestusega kapid, s&uuml;stlakaitsed jne.</p> <p>Lisaks personali kaitsevahenditele kasutatakse kiirgustegevuse juures ka palju kiirguse kontrollimise vahendeid. N&auml;iteks on kiirgust&ouml;&ouml;tajatel alati rinnas dosimeeter, mis m&otilde;&otilde;dab saadud kiirgusdoosi. Dosimeetritelt saadud n&auml;itude alusel saab otsustada, kas t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib j&auml;tkata kiirgust&ouml;&ouml;ga v&otilde;i peab ta m&otilde;neks ajaks suunama teisele t&ouml;&ouml;le. Lisaks on nukleaarmeditsiini keskuses olemas eraldi m&otilde;&otilde;teseadmed, millega kontrollitakse pindade, k&auml;te ja jalgade saastatust. Juhuse hooleks ei saa kiirgusega t&ouml;&ouml;tades midagi j&auml;tta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kiirguskaitseriietus - raske kuid vajalik abimees.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Kiirguskaitseriietus - raske kuid vajalik abimees.jpg" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/S&otilde;rmusdosimeeter.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-S&otilde;rmusdosimeeter.jpg" /></a></p> <p>Kiirguskaitseriietus ja s&otilde;rmusdosimeeter.</p> <p><b>Kuhu edasi?</b></p> <p>Haigla on pidevas arengus ja p&uuml;&uuml;dleb parima poole. ITKs on tavaks, et k&otilde;ik asjaosalised saavad teha ettepanekuid olukorra parandamiseks ja nendega ka j&otilde;udum&ouml;&ouml;da arvestatakse.</p> <p>Maripuu kommenteeris, et ITKs ei l&uuml;kata midagi tagasi, vaid m&otilde;nikord ainult pisut edasi.</p> <p>Ettepanekuid ITKs jagub ja arenduskohti on palju. 2020. aastal loodetakse alustada erakorralise meditsiini keskuse arendusega. See osakond on uuenduskuuri oodanud juba ammu ja kitsaskohad on v&auml;lja selgitatud. &bdquo;Parima lahenduseni j&otilde;udmiseks on ettepanekuid teinud nii arstid, &otilde;ed, klienditeenindajad kui ka t&ouml;&ouml;keskkonna osakond,&ldquo; tutvustas Maripuu arenduse ettevalmistamise protsessi.</p> <p><strong>Tekst: Karoli Noor</strong><br /><strong>Fotod: Meeli K&uuml;ttim</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2482Päästetöötajad - vabast tahtest (elu)ohus teiste ohutuse nimel2019-12-31<p><b>Metsap&otilde;lengut, tormikahju, mere&otilde;nnetust v&otilde;i muud h&auml;daolukorda lahendavad nii P&auml;&auml;steameti kutselised kui P&auml;&auml;steliidu vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad, keda meil on palgalistest m&auml;rksa rohkem. K&uuml;ll peavad nad oma tervisekahju eest vastutama ise koos t&ouml;&ouml;andjatega.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui ettev&otilde;tetes tehakse riskianal&uuml;&uuml;si ja hinnatakse t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikke ohte, siis vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad teevad seda ise keset s&ouml;estavat tulekeerist, tahmam&ouml;llu, langevaid puid v&otilde;i murdlaineid... Silmi ja t&auml;helepanu peab jaguma p&auml;&auml;steaktsioonis igale detailile, mis muuhulgas ei kahjustaks ennast ega kaaslasi. Ka siis, kui ollakse juba mitmetunnisest rassimisest rampv&auml;sinud, kurnatud ja n&auml;ljane. Osaledes p&auml;&auml;stes vabatahtlikuna, oma aja, tervise ja rahakoti arvelt, ei laiene p&auml;&auml;stjatele riiklikke h&uuml;vitisi, kui keegi neist saab viga ega suuda j&auml;rgmisel p&auml;eval palget&ouml;&ouml;le minna. Selle maksab kinni t&ouml;&ouml;andja ja vabatahtlik ise.</p> <p>P&auml;&auml;steliidu juhatuse esimees ja tegevjuht Kaido Taberland selgitab, et P&auml;&auml;steliidu kui vabatahtlike p&auml;&auml;stjate ja vabatahtlike merep&auml;&auml;stjate katusorganisatsiooni vabatahtlikele kehtivad &uuml;sna ranged n&otilde;uded. S&uuml;ndmusele ei s&otilde;ideta dressip&uuml;kstes, vaid p&auml;&auml;stevarustuses koos eraldusm&auml;rkidega. Merep&auml;&auml;stes ei minda teisele appi lihtsalt paadiga, &nbsp;vaid meeskonnas on kolm inimest ja kasutatakse p&auml;&auml;stevarustust. Sellegipoolest, &nbsp;kuigi enamasti juhtub v&auml;ljas&otilde;itudel p&auml;&auml;stjatel nihestusi ja marrastusi, kui autost alla h&uuml;patakse v&otilde;i v&auml;&auml;natakse p&auml;&auml;steaktsioonis jalg, siis riskid on sellegipoolest p&auml;ris suured. &bdquo;N&auml;iteks on ohuks pinge all elektrikaablid, mida ei pruugi n&auml;ha. Iga sammu puhul peab hoolega m&otilde;tlema, kuhu astud,&ldquo; s&otilde;nab Kaido Taberland, nentides, et suitsusukeldust vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad t&auml;na ei tee, ehk ei l&auml;he hoonesse, mis on suitsu t&auml;is. Selleks pole neil vastavat vajalikku varustust nagu hingamisteede kaitsmed, hapnikuballoonid, suru&otilde;huballoonid jms, mist&otilde;ttu tegelevad suitsusukeldusega kutselised p&auml;&auml;stjad.</p> <p>&bdquo;Hingamisteede kaitse on minu arvates k&otilde;ige t&auml;htsam asi, mida ka kutseliste p&auml;&auml;stjate puhul pole v&auml;ga h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud. Kui n&auml;iteks metsatulekahju kustutada, siis on hingamisteed kogu aeg v&auml;hki tekitavaid kantserogeenseid aineid t&auml;is ja see on probleem. Meil ei ole selle t&otilde;kestamiseks piisavalt h&auml;id kaitsevahendeid, ka mitte kutselistel p&auml;&auml;stajatel,&ldquo; nendib Kaido Taberland, &bdquo;kuigi isikukaitsevahendid on juba v&auml;ga head. On tulekindlad riided, kindad, kiivrid, kiivrisukad, saapad, kindad, aga hingamisteed ei ole kaistud.&ldquo;</p> <p><b>Iga&uuml;ks vastutab ise</b></p> <p>Kui p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del osaleja muutub ajutiselt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuks, siis &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja pole &otilde;nnelik, et tema t&ouml;&ouml;taja tegutses vabatahtliku p&auml;&auml;stjana ega saa oma leivaametis t&ouml;&ouml;tada. &Otilde;nnetusjuhtumi vastu pole aga Kaido Taberlandi s&otilde;nul vabatahtlikud kindlustatud. &bdquo;Juhul, kui t&otilde;esti peaks midagi juhtuma, siis on vabatahtlikel p&auml;&auml;stjatel riiklik garantii elukaotuse puhul. Muutudes p&auml;&auml;steoperatsioonil osaledes t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuks, siis riik vigastada saanud vabatahtlikule p&auml;&auml;stjale ega tema t&ouml;&ouml;andjale seda ei kompenseeri. Mina seda juhust ei tea,&ldquo; kinnitab P&auml;&auml;steliidu tegevjuht. &bdquo;Teoreetiliselt v&otilde;iks selline l&auml;bir&auml;&auml;kimise v&otilde;imalus olla. N&auml;iteks H&uuml;&uuml;ru Vabatahtlik P&auml;&auml;stekomando Tallinna k&uuml;lje all k&auml;ib aastas v&auml;ljas 80-100 korda ja neil kindlasti esineb erinevaid ohumomente. Aegviidu p&auml;&auml;stja <b>Ants Raava</b>, kes pimedas maja kustutas, m&auml;rkas &uuml;hel hetkel pinge all elektrikaablit. Kui sellisel juhul voolikuga m&uuml;ttad ja elektril&ouml;&ouml;gi saad, siis ellu ei j&auml;&auml;. Temal l&auml;ks &otilde;nneks k&otilde;ik h&auml;sti, ta pani &uuml;liohtlikku olukorda &otilde;igel ajal t&auml;hele.&ldquo;</p> <p>Metsatulekahjude ajal on p&auml;&auml;stjatele suureks ohuks langenud puude t&otilde;ttu maapinnale t&otilde;mmatud k&otilde;rgepingeliinid. &bdquo;Metsaalune tossab ehk p&otilde;him&otilde;tteliselt aurustub. Kui inimene seal l&ouml;&ouml;gi saab, siis muutub pulbriks,&ldquo; kirjeldab Taberland, tuues n&auml;ite L&otilde;una-Eestis toimunud septembritormis tekkinud ohtlikust olukorrast, mis tabas Karula vabatahtlikke p&auml;&auml;stjaid. &bdquo;Nad panid seda &otilde;igel ajal t&auml;hele, teavitasid elektrilevi ja oht sai likvideeritud. Ent see v&otilde;ttis meeletu aja, sest side oli maas, ligi ei saanud jne. Ohud on, neist peab olema teadlik ja targalt k&auml;ituma. Riskid on alati, olgu merel, maal, inimeste otsingul v&otilde;i mistahes p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Uisap&auml;isa ei tegutse</b></p> <p><b>Kuiv&otilde;rd ohtlik v&otilde;i riskivaba on aga kutseliste ehk P&auml;&auml;steameti p&auml;&auml;stjate argip&auml;ev? Kommenteerib </b><b>P&auml;&auml;steameti </b><b>P&otilde;hja p&auml;&auml;stekeskuse kommunikatsioonijuht Jane Gridassov:</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kindlasti on p&auml;&auml;stjate t&ouml;&ouml; ohtlik. Esmat&auml;his on meie endi t&ouml;&ouml;tajate turvalisuse ja ohutuse tagamine. Seet&otilde;ttu on meil kasutusel n&auml;iteks hingamisaparaadid, millega on v&otilde;imalik teha suitsusukeldust 20-30 minutit ehk tagatud on v&auml;rske &otilde;hk. Lisaks tehakse suitsusukeldust turvalisuse eesm&auml;rgil alati kahekesi.</p> <p>P&auml;&auml;stjatel on spetsiaalsed tulekustutusriided, mis kaitsevad neid &uuml;mbritseva keskkonna m&otilde;jude (kuuma, tule, s&auml;demete, tuule, vihma, lume, kustutusvee jne) eest. Lisaks kaitsevad kustutusriided mehhaaniliste vigastuste, nagu l&otilde;ike- ja torkehaavad, tekkest.</p> <p>P&auml;&auml;stjad uisap&auml;isa ei tegutse, k&otilde;ik toimub metoodiliselt ja korrektselt, et tagada ennek&otilde;ike nende endi ohutus. Oluline on pidev olukorra monitoorimine, info kogumine ja sellele vastav k&auml;itumine. P&otilde;levasse hoonesse l&auml;heb suitsusukeldusl&uuml;li kannatanuid v&otilde;i hukkunuid otsima, aga samas v&otilde;ib p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;de juht tekkinud olukorda selleks ka liiga ohtlikus hinnata, kui n&auml;iteks hoone on muutunud varisemisohtlikuks. Sel juhul sinna ei siseneta.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millega peaksid t&ouml;&ouml;tajad igal juhul arvestama, et nad ise kahjustada ei saaks?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus on meie t&ouml;&ouml;s v&auml;ga oluline. Koolituskavas on eraldi &otilde;ppep&auml;evi, kus &otilde;pitakse ja korratakse &uuml;le k&otilde;ik t&ouml;&ouml;ohutusega seonduv. Lisaks sellele aitab &otilde;nnetusi ennetada, kui kanda isikukaitsevahendeid, j&auml;lgida t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja katta s&uuml;ndmuskohal hingamisteed. Vale on m&otilde;tteviis, et minuga kindlasti midagi ei juhtu. Nii kutseliste kui vabatahtlike p&auml;&auml;stjate turvalisus algab&nbsp; t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimisest!&ldquo;<strong>&nbsp;</strong></p> <h4><strong>Metsap&otilde;lengud 2018. aastal, kus osalesid p&auml;&auml;stjad erinevatest riikidest:</strong></h4> <p>O Juulis toimus metsap&otilde;leng Rootsis, mis oli viimase k&uuml;mne aasta suurim Euroopas. Kustutusoperatsiooni kaasati lisaks mitmesugusele tehnikale &uuml;le 360 inimese Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Leedust, Taanist, Portugalist ja Poolast.</p> <p>O Juulis oli metsap&otilde;leng Kreekas, kus osalesid abij&otilde;ud K&uuml;proselt, Itaaliast, Hispaaniast ja Rumeeniast.</p> <p>O Augustis kustutati Eesti piiri l&auml;hedal L&auml;tis Mazsalaca maakonnas l&otilde;&otilde;mavat 230 hektari suurust metsatulekahju, kuhu kaasati 33 Eesti p&auml;&auml;stjat. <b></b></p> <p>O Eestis on 2018. aasta statistika kohaselt viimastel aastatel toimunud igal kevadel keskeltl&auml;bi 1000 maastiku- v&otilde;i metsap&otilde;lengut. Viimase k&uuml;mnendi suurim neist oli Vikipalus, kus 200-l hektaril laiuva metsap&otilde;lengu kustutust&ouml;&ouml;d kestsid &uuml;ksteist p&auml;eva.</p> <p><b>Teadmiseks:</b></p> <p><b>P&auml;&auml;steameti 2018. aasta aastaraamatu andmeil</b> t&ouml;&ouml;tas meil P&auml;&auml;steametis eelmisel aastal 1583 kutselist p&auml;&auml;stjat, P&auml;&auml;steliidus tegutses 1938 vabatahtlikku p&auml;&auml;stjat. Kutselisi p&auml;&auml;stekomandosid oli 72, vabatahtlikke p&auml;&auml;stekomandosid 119.&nbsp; Eelmisel aastal reageeriti 26 600 v&auml;ljakutsele. P&auml;&auml;stjaid kutsuti 249 korral veekogul toimunud &otilde;nnetusele, millest &uuml;le poole olid seotud k&uuml;lma aja ja j&auml;&auml;ga. Reageeriti 564-le gaasis&uuml;ndmusele.&nbsp;</p> <p><b>Rahvusvahelise Tulet&otilde;rje- ja P&auml;&auml;steteenistuse Assotsatsiooni</b> (International Association of Fire and Rescue Services) andmeil osalesid p&otilde;lengutel lisaks kutselistele p&auml;&auml;stjatele vabatahtlikud, kelle kaasatus maailma suurlinnades on erinev. Ljubljanas ja Zagrebis osales kustutust&ouml;&ouml;del 90% vabatahtlikke, Tallinnas 45%, Helsingis 42%, Budapestis 33% ja Berliinis 29%, kuid n&auml;iteks Varssavis 18% ja Viinis ainult 8%, kus vastutus langes peamiselt kutselistele tulet&otilde;rjujatele.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Fotod: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2481Kas töötasu alammäära tõus mõjutab ka poole kohaga töö korral?2019-12-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan poole kohaga ja minu palk on 400 eurot kuus. Kuulsin, et uuel aastal t&otilde;useb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Kas minu t&ouml;&ouml;tasu peab ka t&otilde;usma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Alates 1. jaanuarist 2020 on t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r 584 eurot kuus t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osalise t&ouml;&ouml;ajaga, siis peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu saama proportsionaalselt koormusele. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab arvestuslikult neli tundi p&auml;evas ja 20 tundi n&auml;dalas (nn 0,5 koormus v&otilde;i pool koormust), siis peab tema igakuine t&ouml;&ouml;tasu olema v&auml;hemalt 584 / 2 = 292 eurot kuus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu on 400 eurot, siis uuel aastal t&ouml;&ouml;tasu t&otilde;usma ei pea, sest t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;tasu rohkem kui 2020. aasta alamm&auml;&auml;r.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab tunnitasu alusel, siis peab tema t&ouml;&ouml;tasu igakuiselt olema normtundide arv korrutatuna tunnitasu alamm&auml;&auml;raga ehk 3,48 euroga. N&auml;iteks jaanuaris 2020 on t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral normtundide arv 176, poole kohaga 88 tundi. T&ouml;&ouml;taja peab tunnitasu korral jaanuarikuus 2020 saama t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 88 tundi &times; 3,48 eurot = 306,24 eurot.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2480Vaata, kuidas tähistavad pühi peresõbralikud ettevõtted2019-12-27<p><strong>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted t&auml;histavad j&otilde;uluaega koos t&ouml;&ouml;tajataga ning t&auml;htsal kohal on heategevus.</strong></p> <p>Eelmisel aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>Swedbank Eesti</b> teab, kuidas p&uuml;hademeeleolu kontorisse tuua. 13. detsembril toimus Swedbanki &uuml;leskutsel &uuml;le-eestiline "J&otilde;ulukampsuniga t&ouml;&ouml;le" p&auml;ev. Iga t&ouml;&ouml;taja pealt, kes sel p&auml;eval j&otilde;ulukampsuniga t&ouml;&ouml;le tuli ning selle ka fotona j&auml;&auml;dvustas, annetas pank viis eurot laste ja noorte kriisiprogrammile.</p> <p>Kuid see pole ainus heategevuslik projekt, kuhu ettev&otilde;te oma t&ouml;&ouml;tajad kaasab. Sel aastal toimus esimest korda ka heategevuslik k&uuml;psetiste laat panga peamajas, kuhu olid oodatud k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate h&otilde;rgutised. Kolleegide ostudest laekunud summad annetati Swedbanki loodud annetuskeskkonna "Ma armastan aidata" kaudu samuti laste ja noorte kriisiprogrammile. Annetuse suuruse otsustas iga laadaline vastavalt oma v&otilde;imalustele ja s&uuml;dame h&auml;&auml;lele.</p> <p>Samuti saavad t&ouml;&ouml;tajate lapsed j&otilde;ulukingid, ent iga lapsevanem saab valida, kas soovib kingitust v&otilde;i teeb hoopis annetuse kingi v&auml;&auml;rtuse suuruses. Nende tegevustega kogus Swedbank annetustena kokku pea 4000 eurot.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana andis Swedbank 23. detsembri oma t&ouml;&ouml;tajatele vabaks. Kliendin&otilde;ustajatel esindustes on t&ouml;&ouml;p&auml;ev l&uuml;hendatud ning v&otilde;imalus v&otilde;tta selle arvelt vaba p&auml;ev m&otilde;nel teisel ajal.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/0VZID8U7.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-0VZID8U7.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/1CXION3D.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-1CXION3D.jpg" /></a>&nbsp;<img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-SXDM2FJ6.jpg" /><br /><em>Fotod: Swedbank Eesti&nbsp;</em>&nbsp;</p> <p>T&auml;navu s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>Tele2 Eesti </b>j&otilde;ulukuusse mahub nii &uuml;hiseid pannkoogihommikuid kui ka &uuml;histegevusi kontorist v&auml;ljas, n&auml;iteks uisutamine Mustam&auml;e uisupargis.</p> <p>Peres&otilde;bralikule t&ouml;&ouml;andjale kohaselt on j&otilde;ulup&uuml;hade t&auml;histamisse kaasatud ka pereliikmed - traditsiooniline laste j&otilde;ulupidu toimus sel aastal Proto avastuskeskuses. Paindliku t&ouml;&ouml;andjana v&otilde;imaldab Tele2 t&ouml;&ouml;tajatel, kel t&ouml;&ouml; lubab, v&otilde;tta j&otilde;ulup&uuml;hade ja aastavahetuse vahel talvepuhkus, et pere ja l&auml;hedaste keskis p&auml;riselt aeg maha v&otilde;tta ning uueks aastaks energiat varuda.</p> <p>Juba teist aastat j&auml;rjest toimus koledate j&otilde;ulukampsunite v&otilde;istlus ning piltidel on n&auml;ha uhket v&otilde;itjat, kes valmistas kampsuni ise, lisades sellele kuljuseid, palle, tulukesi, karda ja isegi klapiga mobiiltelefoni.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/kontoriv&otilde;itja2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-kontoriv&otilde;itja2.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/kuressaare.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-kuressaare.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/p&auml;rnu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-p&auml;rnu.jpg" /></a>&nbsp;<br /><em>Fotod: Tele2&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Sel s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <strong>&Auml;rip&auml;eva</strong> kontoris algasid ettevalmistused p&uuml;hadeks juba detsembri alguses, kui kuulutati v&auml;lja j&otilde;ulukompositsioonide v&otilde;istlus. Nimelt valmistasid t&ouml;&ouml;tajad ise kaunistused, millega t&otilde;mmatakse kontorile &uuml;hiselt v&auml;&auml;riline j&otilde;ulur&uuml;&uuml; selga.</p> <p>J&otilde;ulup&uuml;hade t&auml;histamisse on kaasatud ka pereliikmed. 15. detsembril toimus seikluslinnakus laste j&otilde;ulupidu ning m&otilde;ned p&auml;evad hiljem v&otilde;tsid kolleegid aja maha ning vaatasid l&auml;inud aastale koos tagasi iga-aastasel j&otilde;ulupeol, seekord Lennusadamas.</p> <p>Eelmisel n&auml;dalal toimus selle aasta viimane heategevuslik l&otilde;una eesm&auml;rgiga koguda annetusi abivajajatele. &bdquo;J&otilde;ulufantaasia&ldquo; teemaline j&otilde;ululaud kaeti t&ouml;&ouml;tajate endi valmistatud roogade ja k&uuml;psetistega. Annetuskorvi laekunud tulu summas 260 eurot l&auml;ks Minu Unistuste P&auml;eva toetuseks.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/&auml;p1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-&auml;p1.png" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/&auml;p2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-&auml;p2.png" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/tiitlita.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-tiitlita.png" /><br /></a><em>Fotod: Rain J&uuml;risto&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Sel s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>statistikaametis</b> t&auml;histatakse j&otilde;uluaega kontoris erinevate vahvate &uuml;histegevustega. Koos kaunistati &auml;ra statistikaameti kontor, kusjuures sel aastal valmisid keskkonnas&auml;&auml;stlikud ja taaskasutatavatest materjalidest j&otilde;ulupuud.</p> <p>Loomulikult toimus ka traditsiooniline t&ouml;&ouml;tajate laste j&otilde;ulupidu, kus lapsed kohtusid Eesti Loodusmuuseumis j&otilde;uluvanaga, kes jagas kingitusi.</p> <p>L&auml;inud n&auml;dala kolmap&auml;eval olid k&otilde;ik kolleegid oodatud t&ouml;&ouml;le j&otilde;ulukampsunis, mis parajas koguses l&otilde;busat meeleolu kontorisse t&otilde;i.<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/P1000692.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-P1000692.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/P1000874.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-P1000874.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/20191211_141208 - Copy.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-20191211_141208 - Copy.jpg" /><br /></a><em>Fotod: Statistikaamet&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Eelmise aasta s&uuml;gisel h&otilde;bem&auml;rgise p&auml;lvinud kullerteenuste ettev&otilde;te DPD Eesti kontoris t&ouml;&ouml;tab 155 inimest ja juba mitu aastat on p&uuml;hadekuul reeded sisustatud vahvate teemap&auml;evadega, mil riietutakse n&auml;iteks p&auml;kapikkudeks, valitakse kindel v&auml;rvitoon, kole j&otilde;ulukampsun v&otilde;i on teemaks hoopis j&otilde;ulusokk. See toob kontorisse palju l&otilde;busaid emotsioone, sest t&ouml;&ouml;tajate fantaasiatel riietuse valimisel ja teema t&otilde;lgendamisel ei ole piire.</p> <p>Samuti saavad t&ouml;&ouml;tajate lapsed igal aastal j&otilde;ulupakid. Peres&otilde;bralikule ettev&otilde;ttele kohaselt on paindlik t&ouml;&ouml;aeg kasutusel aastaringselt. Pakiveo valdkonnas on just detsember k&otilde;ige kiirem t&ouml;&ouml;aeg, sest k&otilde;ik j&otilde;ulupakid on tarvis &otilde;igeaegselt kohale toimetada. K&uuml;ll aga saavad k&otilde;ik kontorit&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tada kodust piiranguteta, s&auml;&auml;stes nii t&ouml;&ouml;le- ja kojus&otilde;idule kuluvat aega.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/1CW47ABA.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-1CW47ABA.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/EDJT0GNO.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-EDJT0GNO.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/Z2901TPT.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-Z2901TPT.jpg" /><br /></a><em>Fotod: DPD Eesti&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Pilvep&otilde;hist kindlustustarkvara pakkuva ettev&otilde;te <b>Insly Eesti </b>kontoris t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 40 inimese ja j&otilde;ule t&auml;histatakse seal rahuliku koosviibimise ning kingipakkide jagamisega. Suurt j&otilde;ulupidu ettev&otilde;ttes detsembris ei peeta, sest p&uuml;hade eel on t&ouml;&ouml;tajatel niigi palju toimetamisi ning tahetakse olla koos perede ja l&auml;hedastega. Selle asemel toimub ettev&otilde;ttes pidu uuel aastal. Paindlik t&ouml;&ouml;aeg on ettev&otilde;tte igap&auml;eva osa aastaringselt ja paljud t&ouml;&ouml;tajad seda ka kasutavad, eriti p&uuml;hade ajal.</p> <p><a href="https://www.aripaev.ee/uudised/2019/12/24/vaata-kuidas-tahistavad-puhi-peresobralikud-ettevotted" target="_blank">Artikkel ilmus &Auml;rip&auml;evas. K&uuml;lasta lehte, et vaadata kogu pildigaleriid.</a>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2479Kuidas tähistatakse jõule Eesti ettevõtetes?2019-12-23<p><b>Kuidas t&auml;histatakse j&otilde;ule Eesti ettev&otilde;tetes?</b></p> <p><b>ADCASH</b></p> <p>Digitaalseid reklaamilahendusi pakkuvas ettev&otilde;ttes Adcash on j&otilde;ulud &uuml;ksteise tunnustamise ja hoidmise aeg. Detsember algab tavaliselt kontori kaunistamisega &ndash; tuppa tuuakse kuusk ja j&otilde;uluehted, et luua m&otilde;nus p&uuml;hademeeleolu. Selle juurde k&auml;ivad traditsioonilised p&auml;kapikusussid &ndash; igal t&ouml;&ouml;tajal on kontoris oma nimega suss, et kolleegid saaksid &uuml;ksteisele kingitusi j&auml;tta.</p> <p>P&uuml;hade ajal on oluline perega aega veeta. Selleks pakutakse kodukontori v&otilde;imalust ja toimub meeleolukas pidu t&ouml;&ouml;tajate lastele. &bdquo;Laste j&otilde;ulupidu p&uuml;&uuml;ab igal aastal eelmist pidu &uuml;le trumbata. Seal on meil alati m&otilde;ni p&otilde;nev meelelahutus nagu mustkunst v&otilde;i teaduseksperiment,&ldquo; r&auml;&auml;gib Adcashi sisuloomejuht Laura-Liisa Lilleberg.</p> <p>T&ouml;&ouml;pere j&otilde;ulupidu on &uuml;ks aasta oodatumaid s&uuml;ndmusi. Adcashil on kontorid &uuml;le maailma ja k&otilde;igi kontorite j&otilde;ulupeod toimuvad &uuml;hel ajal ning neid &uuml;hendab videosild. Nii saavad k&otilde;ik osa kolleegipreemiate jagamisest ja m&otilde;nusast melust.</p> <p><b>OPERAIL</b></p> <p>Rahvusvaheline raudtee logistikaettev&otilde;tte Operail v&auml;&auml;rtustab lahendustele suunatud m&otilde;tlemist. Seet&otilde;ttu otsustati &uuml;le Eesti paiknevat kollektiivi kokku toovaid s&uuml;ndmusi t&auml;histada kevadel ja suvel, kuid j&otilde;ulup&uuml;hi pidada piirkondlike meeskondade kaupa. Nii saab iga tiim valida endale meelep&auml;rase t&auml;histamisviisi ja aja.</p> <p>Eelmisel talvel tehti ettev&otilde;tte Tallinna kontoris piparkookide kaunistamise v&otilde;istlus ja valiti k&otilde;ige koledam j&otilde;ulukampsun. &bdquo;Piparkookide kaunistamise v&otilde;istlus oli t&otilde;eliselt tore. Meeskonnad pidid v&auml;lja m&otilde;tlema oman&auml;olise kaunistamisidee ja selle teoks tegema. Kui piparkoogid valmis, otsustas h&auml;&auml;letus v&otilde;istluse v&otilde;itja,&ldquo; r&auml;&auml;gib Operaili personali- ja turundusjuht Jane Etverk. T&ouml;&ouml;tajate lapsi r&otilde;&otilde;mustati j&otilde;ulupakkidega.</p> <p>Selline j&otilde;ulude t&auml;histamine on Operailis segu uutest ja vanadest traditsioonidest. Kui muutus ettev&otilde;tte br&auml;nd ja identiteet, vaadati &uuml;le &uuml;hised tegevused ning nende sobitumine organisatsiooni v&auml;&auml;rtuste ja eesm&auml;rkidega. Algatati ka mitu uut tegevust, mis tasapisi traditsiooniks kujunevad.</p> <p><b>STARSHIP</b></p> <p>Ises&otilde;itvaid pakiroboteid arendava Starshipi kollektiiv t&ouml;&ouml;tab viies riigis &ndash; Eestis, Soomes, Saksamaal, &Uuml;hendkuningriigis ja USAs. Pikkadest vahemaadest hoolimata on v&auml;&auml;rtused samad ja j&otilde;ulude ajal m&otilde;eldakse peale oma inimeste ka abivajajatele.</p> <p>Starshipi <i>facilities manager</i> Anne-Mai Elbrechti s&otilde;nul annab ettev&otilde;te kolleegidele igal aastal v&otilde;imaluse head teha. Eestis on abi pakutud L&otilde;una-Eesti lastekodudele. &bdquo;K&otilde;ik lapsed saavad kirjutada oma p&uuml;hadesoovid, mis j&otilde;uavad kasvatajate abiga meie juurde. Meie t&ouml;&ouml;tajad saavad valida, kas ja millise soovi nad t&auml;idavad. Ettev&otilde;te v&otilde;tab enda peale need soovid, mida keegi t&ouml;&ouml;tajatest ei valinud, ja ka kingituste kohaletoimetamise,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elbrecht &uuml;hest abistamise viisist. Toetada v&otilde;ib mitut moodi, kuid kehtib p&otilde;him&otilde;te, et k&otilde;ik soovijad saaksid panustada ja laste silmad s&auml;raksid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate j&otilde;ulupeole on oodatud ka kaaslased. &bdquo;Ka kaaslased on meile olulised,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elbrecht. J&otilde;ulupeod toimuvad ettev&otilde;tte k&otilde;igis asukohtades &uuml;le maailma.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2478Mida jõuluvanale meelde tuletada, et ta jõuaks tervena töölt koju?2019-12-23<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kirjutan oma mehe p&auml;rast, ta on j&otilde;uluvana. Kardan, et j&otilde;ulu&otilde;htul v&otilde;ib ta kiirustamise t&otilde;ttu sattuda &otilde;nnetusse. Mida ma v&otilde;iksin talle meelde tuletada, et s&otilde;itmine oleks ohutu?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Enne pikale teele minekut tuleks kindlasti teha saanile tehno&uuml;levaatus, sest saani kasutati viimati aasta tagasi. Lisaks tasuks teha kerge kontroll ka j&otilde;uallikatele ehk p&otilde;hjap&otilde;tradele. Nad on terve aasta puhanud ja uueks hooajaks valmistunud, kuid v&otilde;ivad olla ohutusreeglid unustanud. M&otilde;istlik oleks teha m&otilde;ned proovis&otilde;idud ja veenduda, et Rudolfi nina kiirgab valgust piisavalt eredalt, et j&otilde;uluvana n&auml;eks, kuhu s&otilde;ita. Kui Rudolfi nina on tuhmunud, tuleks kasutusele v&otilde;tta n&auml;iteks pealambid.&nbsp;</p> <p>On teada, et s&otilde;it tuleb hullumeelselt kiire. Seet&otilde;ttu tuleb p&ouml;&ouml;rata k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu saanijuhtimisele. Kuna pidevalt tuleb kontrollida kingisaajate nimekirju ning teha marsruuti viimase hetke muudatusi, oleks tark v&otilde;tta kaasa p&auml;kapikk v&otilde;i paar, kes loeksid kaarti ja jagaksid vajalikku infot. Siis saab j&otilde;uluvana keskenduda ohutule s&otilde;itmisele.</p> <p>Kindlasti tuleb j&auml;lgida, et turvav&ouml;&ouml;d oleksid kinnitatud nii j&otilde;uluvanal kui p&auml;kapikkudel, sest ettevaatamatuse t&otilde;ttu v&otilde;ib saanist v&auml;ga lihtsalt v&auml;lja kukkuda. T&otilde;sist t&auml;helepanu tuleks p&ouml;&ouml;rata riietusele - saan on lahtine ja tuleb arvestada, et s&otilde;idetakse v&auml;ga madala temperatuuriga keskkonnas. K&uuml;lmumise v&auml;ltimiseks peaksid j&otilde;uluvana ja p&auml;kapikud selga panema tuule- ja veekindlad joped ja p&uuml;ksid. Tasub j&auml;lgida, et riietus n-&ouml; hingaks, sest muidu ajab riietus higistama ning siis on k&uuml;lmetumine v&auml;ga kerge tulema. M&otilde;istlik oleks riietuda kihiliselt ning panna selga soe pesu. Eriti tasuks j&auml;lgida, et noored ja edevad p&auml;kapikud selle ikka selga paneksid ega loobuks selle nimel, et m&otilde;ni millimeeter saledam v&auml;lja n&auml;ha. Tark oleks kaasa v&otilde;tta k&otilde;rvaklapid, sest lennukite l&auml;hedusse sattudes v&otilde;ib m&uuml;ra olla p&auml;ris suur.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile rahulikke p&uuml;hi!</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2477Persoon: Ivo Linna – 50 aastat laval2019-12-20<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud?</b></p> <p>P&auml;rast 9. klassi l&otilde;ppu oli mul suur soov teenida taskuraha. Koos mitme klassikaaslasega asusime t&ouml;&ouml;le mehhaniseeritud ehituskolonni ehk MEKi. Minu kunagises t&ouml;&ouml;raamatus on sissekanne, et olin MEKi abit&ouml;&ouml;line.</p> <p>Sisuliselt t&auml;hendas see, et segasime betooni ja tassisime 50 kg kaaluvaid tsemendikotte, kuhu tarvis. Samuti olime usinad labidamehed.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus viidi meid autokastis objektilt &auml;ra. Koju j&otilde;udes olime poistega t&auml;itsa l&auml;bi, kuigi olime noored mehed ja j&otilde;udu oli, aga t&ouml;&ouml; oli f&uuml;&uuml;siliselt ikka raske.</p> <p>Valjalas ja K&otilde;ljalas k&auml;ies on sealseid kahekorruselisi maju n&auml;hes tore meenutada, et olen siin vundamenti valanud ja muud ehitust&ouml;&ouml;d teinud.&nbsp;</p> <p>P&auml;rast l&otilde;unaks kaasa v&otilde;etud v&otilde;ileibade s&ouml;&ouml;mist korraldasime s&otilde;pradega kiviheitev&otilde;istlusi. See hoidis lihased ka l&otilde;unapausi ajal soojad, sest muidu oleksime olnud t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks kanged nagu pulgad.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b></p> <p>1970ndate alguses, kui ma olin juba paar aastat laulnud ja samal ajal t&ouml;&ouml;tasin ka raadios, siis tundsin, kuidas mind t&otilde;mbab lava poole. Ega ma hoomanudki t&auml;ielikult, mida see laval olemine t&auml;hendab.</p> <p>1972. aastal oli mul Olav Ehala ansambliga kontserdituur, kus tegid kaasa ka tol ajal tuntud akrobaadid Sergei Fatkin ja J&uuml;ri Druus, keda saab n&auml;ha ka filmis &bdquo;Noor pension&auml;r&ldquo;. Sergei Fatkin, vana lavahai, &uuml;tles mulle &uuml;kskord, et kui sa tuled lavale, siis tervita inimesi, naerata, kummarda ja kui juhtub, et esinemise j&auml;rel publik isegi aplodeerib, siis t&auml;na neid ja kummarda. See on minu jaoks p&uuml;ha t&otilde;de, kuigi on nii elementaarne. See &otilde;petus tuleks igal esinejal kuldt&auml;htedega seina peale panna.</p> <p>Ma ei tundnud isiklikult Georg Otsa, kuid p&auml;rast &uuml;ht kontserti meid tutvustati lava taga ja ta &uuml;tles mulle: &bdquo;Teie peaksite p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu oma diktsioonile!&ldquo; Ma v&otilde;tsin seda soovitust kuulda ja tegin oma diktsiooniga t&ouml;&ouml;d. Piinlik on kuulata vanu lindistusi, kus ma ei saa osast enda lauldud s&otilde;nadest aru.</p> <p>Kui laulda eestlasele eesti keeles, siis lauldes peavad olema kuulda komad ja ka koolonid.</p> <p><b>Kui oleksite saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</b></p> <p>Mul oli suur soov n&auml;ha kuulajate n&auml;ol naeratusi, tunda nende poolehoidu ning saada tugev aplaus. Ma olin noor ja loll ega osanud laval olla ja ikka juhtus, et aplaus l&otilde;ppes enne, kui ma j&otilde;udsin lavalt &auml;ra minna. Selle kohta &ouml;eldi, et susside sahinal lahkus lavalt.</p> <p>Sealt tekkis tahe kuulata rohkem muusikat ja areneda. Minu vanem vend oli minu muusikaline isa ja tema &otilde;petas mind muusikat kuulama.</p> <p>T&otilde;usvaid ja langevaid t&auml;hti on muusikute seas alati. Esimesed k&uuml;mme aastat n&auml;itavad, kellest saab tegelikult laulja ja kellest mitte.</p> <p>Valides laulja elukutse, tuleb hambad ristis pingutada, et sellest saaks elu kutse. Muusiku ja laulja elu on p&auml;ris karm. See ei ole ainult t&auml;helepanu ja raha, see t&auml;hendab rasket t&ouml;&ouml;d.</p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud.</b></p> <p>T&auml;psust, vastupidavust ja tohutult empaatiat.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</b></p> <p>Komistamisi ja kukkumisi on ikka laval ette tulnud. &Uuml;he esinemise ajal ansambliga Apelsin rebestasin reielihase &auml;ra ja kukkusin. Rahvas naeris, sest nad ei saanud aru, mis juhtus, aga see valu oli metsik.</p> <p>K&otilde;ige keerulisem periood oli, kui s&otilde;itsime ansambliga Apelsin m&ouml;&ouml;da N&otilde;ukogude Liitu ja andsime 3&ndash;4 n&auml;dala jooksul 70 kontserti. Hommikust &otilde;htuni olime laval ja elasime nagu autopiloodi peal, igasugune m&otilde;tlemisv&otilde;ime kadus &auml;ra. Rutiin oli kohutav. Praegu ma ei peaks enam sellisele esinemiskoormusele vastu. &Otilde;nneks olime noored ja indu oli palju, ka tervis pidas vastu.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</b></p> <p>Ma olen esitanud igasugust muusikat rahvalikest lorilauludest kuni suurep&auml;raste tekstidega viisideni. See on arendanud.</p> <p>Autorite nagu Leelo Tungal, Ott Arder, Priit Aimla, Henno K&auml;o ja paljude teiste tekstides on&nbsp; s&uuml;gavust. Meie vaatame, aga ei n&auml;e, kuid poeedid n&auml;evad.</p> <p>Peale teksti on samav&otilde;rd oluline, kuidas seda laulu esitada. Ausus on v&otilde;ti.</p> <p>See on paratamatu, et kui alustad laulmist, siis oled vaimustuses oma h&auml;&auml;lest, ja kui ka m&otilde;ni t&uuml;tarlaps juhtus minu h&auml;&auml;lt kiitma, siis ma ei keskendunud sellele, mida ma laulan, vaid nautisin oma esitust. Edu on toonud see, et olen laval olnud aus ega ole proovinud olla keegi teine.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele?</b></p> <p>P&otilde;ruge ja p&otilde;ruge tihti. Ei maksa kohe lolliks minna, kui meedia m&otilde;nda edukat esinemist v&otilde;i laulu taevani kiidab. See on v&auml;ga petlik. P&otilde;rumine, vead, eksimused, kaotused &ndash; need aitavad areneda palju rohkem kui v&otilde;idult v&otilde;idule k&otilde;ndimine. Kui hakata edu iseenesestm&otilde;istetavalt v&otilde;tma, siis &uuml;hel hetkel v&otilde;ib kukkumine tulla k&otilde;rgelt ja ootamatult. See v&otilde;ib panna karj&auml;&auml;rile ja kogu elule v&auml;ga suure p&otilde;ntsu. Pigem s&otilde;uda tasa ja targu edasi.</p> <p>Foto: Scanpix</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2474Kuidas mõjutab digitaliseerimine tööohutust ja töötervishoidu?2019-12-19<p><em>EU-OSHA on avaldanud uue bro&scaron;&uuml;&uuml;ri, mille teemaks on, kuidas digitaliseerimine v&otilde;ib tulevikus t&ouml;&ouml;keskkonda muuta.&nbsp;</em></p> <p>Digitehnoloogia uskumatu potentsiaal muudab t&ouml;&ouml;kohti, kuid mida see t&ouml;&ouml;tajate ohutuse ja tervise jaoks t&auml;hendab? Meie uus bro&scaron;&uuml;&uuml;r annab &uuml;levaate meie digitaliseerimisega seotud pidevast t&ouml;&ouml;st &ndash; sh hiljutisest tuleviku-uuringust &ndash; ja selle m&otilde;just t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;tervishoiule.</p> <p>Bro&scaron;&uuml;&uuml;ris selgitatakse, kuidas v&auml;hendada digitaliseerimise v&otilde;imalikke negatiivseid tagaj&auml;rgi t&ouml;&ouml;tervishoiule ja t&ouml;&ouml;ohutusele. Veelgi enam, see n&auml;itab, kuidas saame parandada ennetust t&ouml;&ouml;kohal digitehnoloogiate abil.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/digitalisation-and-occupational-safety-and-health-osh-eu-osha-research-programme/view">Lisateave digitaliseerimise m&otilde;ju kohta t&ouml;&ouml;tervishoiule ja t&ouml;&ouml;ohutusele on meie bro&scaron;&uuml;&uuml;ris</a></p> <p>Vt keeleversioonid&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/summary-foresight-new-and-emerging-occupational-safety-and-health-risks-associated/view">Kokkuv&otilde;te &ndash; digitaliseerimisega seotud uute ja tekkivate t&ouml;&ouml;ohutus- ja t&ouml;&ouml;tervishoiuriskide prognoos 2025.&nbsp;aastaks</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks/developments-ict-and-digitalisation-work">K&uuml;lastage meie digitaliseerimise jaotist, et saada lisateavet meie tuleviku-uuringu kohta</a></p> <p>Tutvuge aruandega &bdquo;<a href="https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/changing-nature-work-and-skills-digital-age" target="_blank">T&ouml;&ouml; ja oskuste muutuv olemus digiajastul<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&ldquo;, mille on avaldanud Euroopa Komisjoni teaduse ja teadmiste talitus.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2473Persoon: psüühiliste erivajadustega laste kooli tegevusterapeut Ande Etti2019-12-18<p><b>Vaata teise pilguga, n&auml;ed teisiti.&nbsp;</b><b>Just seda soovitab tegevusterapeut Ande Etti (34), kes peab oma t&ouml;&ouml;s esmaoluliseks oskust m&otilde;ista ja s&uuml;damest hoolida, samuti loovust ja isikukeskset l&auml;henemist.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kerajad lambid pilkup&uuml;&uuml;dva eestiaegse peahoone ja sellega k&uuml;lgnevate majade &uuml;mber helendavad pimenenud p&auml;evas kutsuvalt nagu maheda valgusega v&auml;ikesed kuukettad. &Uuml;mberringi on vaikne. &Uuml;ksik t&auml;naval liikuja v&otilde;ib k&uuml;sida: &bdquo;Huvitav, mis siin kompleksis v&otilde;iks toimuda?&ldquo;, teadmata midagi Tallinna Konstantin P&auml;tsi Vaba&otilde;hukoolist, kus &otilde;pivad ps&uuml;&uuml;hilise erivajadusega lapsed.</p> <p>Nende privaatsuse kaitseks j&auml;&auml;vad kooli paraaduksed suletuks, kuid tegevusterapeut <b>Ande Etti</b> on valmis tutvustama nii terapeutide maja kui oma t&ouml;ist argip&auml;eva. Tema t&auml;helepanekuil tekitab s&otilde;na &bdquo;erivajadus&ldquo; hirmu. &bdquo;Mida inimesed kardavad? &Uuml;tlen siiralt: siin &otilde;pivad armsad, nutikad ja loovad lapsed, kellel on mingites eluvaldkondades ja olukordades keeruline hakkama saada. Nad ei oska oma emotsioonidega toime tulla v&otilde;i napib neil sotsiaalseid oskusi, sest pole olnud vajalikku tuge, m&otilde;istmist v&otilde;i hoolimist,&ldquo; s&otilde;nab Ande, kes on tudeerinud Tartu &Uuml;likoolis nii semiootikat, meediat kui kommunikatsiooni, ning lisaks l&otilde;petanud Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkooli. Ta on leidnud vaba&otilde;hukoolis tegevusterapeudina oma kutsumuse, p&uuml;hendudes 7-16aastastele meeleolu- ja k&auml;itumish&auml;iretega lastele ning nende vajadustele.</p> <p>&bdquo;Vahel mul on t&otilde;esti tunne, et mu s&uuml;da l&auml;heb l&otilde;hki sellest, kui v&auml;ga ma neid lapsi armastan,&ldquo; tunnistab Ande paatoseta, olles kogenud, kuidas tema t&ouml;&ouml; on neid suletud hingedega r&uuml;blikuid aidanud.&nbsp;</p> <p><b>Mida keegi vajab?</b></p> <p>Oma hubasesse kabinetti on ta erinevate harjutuste tarbeks hankinud hulgaliselt v&auml;ga erisuguseid vahendeid, millest nii m&otilde;nigi v&otilde;ib tekitada t&auml;iskasvanus vastakaid tundeid nagu vees hulpivad geelpallid. Aga lastele meeldib neis k&auml;tega sobrada, sest need rahustavad ja aitavad &uuml;htlasi ajutegevust reguleerida. Jutut&auml;ringud &auml;rgitavad s&otilde;naahtraid rohkem jutustama ja kontakti looma, tegevuskaardid tugevate tunnetega toime tulema... Ande v&otilde;tab riiulist erinevaid vahendeid, millest nii m&otilde;negi otstarve tekitab k&uuml;simusi nagu n&auml;iteks plastik&uuml;mbrises v&auml;rvilised &bdquo;kalamarjaterad&ldquo;, aga selgub, et lastel, kel on sensoorne vajadus midagi katsuda, on neist abi.</p> <p>&bdquo;Iga laps on v&auml;ga erinev. Pead m&otilde;tlema, mis oleks talle vajalik. Seejuures tuleb harjutused sageli ise v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada ja eelnevalt info kokku otsida&ldquo;. Palju aega Ande ettevalmistusele kulutab, ta &ouml;elda ei oska, sest m&otilde;tetes tiksub see pidevalt, kuni t&auml;rkab: &bdquo;Seda v&otilde;i teist v&otilde;iks teha!&ldquo;</p> <p>Tegevusterapeudina t&ouml;&ouml;tab Ande enamasti lastega individuaalselt, vahel ka mitmekesi v&otilde;i grupis. Paark&uuml;mmend minutit enne esimese teraapiatunni algust saabudes prindib ta v&auml;lja oma koostatud teraapiakava ja muud materjalid, seej&auml;rel tuulutab toad ja paneb m&auml;ngima muusika.</p> <p>&bdquo;Kui laps nina v&auml;lisukse vahelt sisse pistab, siis l&auml;hen talle vastu, sest kuulata on vaja tema muljeid, mida ta soovib jagada,&ldquo; kirjeldab Ande, kelle teraapia kestab enamasti nagu koolitundki 45 minutit. Ta on loonud teraapiale kindla struktuuri, mis pakub lapsele turvatunnet ja on eriti oluline autistidele.</p> <p><b>Keskendudes emotsioonidele</b></p> <p>&bdquo;Teraapia algab h&auml;&auml;lestumisest, millele j&auml;rgnevad selleks p&auml;evaks v&auml;lja m&otilde;eldud harjutused, ja l&otilde;peb meeleharjutuse v&otilde;i meditatsioonilise m&otilde;tter&auml;nnakuga,&ldquo; kirjeldab Ande, keskendudes palju eelk&otilde;ige laste emotsioonidele, et nad &otilde;piksid tundma tundeid iseenda sees, m&otilde;istma teiste tundeid ja nendega hakkama saada. &bdquo;Kui laps pole valmis oma tunnetest r&auml;&auml;kima, siis vahel on tunded n&auml;iteks sellel tiigril.&ldquo; Ande v&otilde;tab k&auml;tte pehme m&auml;ngulooma, mille ta rollim&auml;ngu kaasab. Lapsed huvituvad ja tulevad kaasa, kuid neile peab ka isiklikku ruumi andma ja aupaklikult suhtuma. &bdquo;Meil on dialoog. Kui ma midagi v&auml;lja pakun, siis alati k&uuml;sin, kas sa sooviksid seda teha? V&otilde;i k&uuml;sin luba: kas v&otilde;ib, et annan sulle n&otilde;u?.&ldquo;</p> <p>Tegevusterapeudina ei keskendu ta ainult f&uuml;&uuml;silise tervisega seotud teraapiale, vaid ennek&otilde;ike eneseregulatsioonile ja sotsiaalsetele oskustele. &bdquo;Pean seda v&auml;ga oluliseks. Vahel saadetakse minu juurde kehva k&auml;ekirjaga laps, aga siis ma avastan, et tal on hoopis emotsionaalsete v&otilde;i sotsiaalsete oskuste probleem. Sean selle esikohale, sest halva k&auml;ekirjaga v&otilde;ib elada, aga katsu sa elada ilma eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskusteta!&ldquo;</p> <p>Ande selgitab, et kui laps on l&auml;bi elanud mingisuguse trauma, pole kogenud armastust ega saanud &otilde;ppida, kuidas k&auml;ituda ja olla, siis ta ei oskagi ennast emotsionaalselt reguleerida.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Oluline on turvatunne</b></p> <p>&bdquo;Teraapiatunnis annan ma endast parima, aga kui lapsevanema ja pere olukord on raske, siis tekitab see j&otilde;uetust,&ldquo; s&otilde;nab Ande, toonitades, kuiv&otilde;rd oluline on hoolitseda varases eas lapse emotsionaalsete ja f&uuml;&uuml;siliste vajaduste eest. Sellest s&otilde;ltub, kas inimene on hilisemas eas &auml;rev, v&auml;ga kartlik vms. Milline on tema enesehinnang, kuidas ta loob suhteid jne. Traumad v&otilde;ivad olla v&auml;ga individuaalsed, aga j&auml;tavad neuroarenguliselt ajusse j&auml;lje.</p> <p>Ilmselge on, et last traumeerib v&auml;ga, kui vanem ei saa ise oma eluga kuigi h&auml;sti hakkama, kodukeskkond on kaootiline, lapsed hooletusse j&auml;etud... V&otilde;i pole vanemat f&uuml;&uuml;siliselt ja emotsionaalselt kohal, ning puuduvad p&uuml;sivad turvalised piirid, sest lapsed vajavad turvatunnet ja kompavad piire.</p> <p>Tegevusterapeudi t&ouml;&ouml; on emotsionaalselt h&auml;sti n&otilde;udlik ja raske, aga Ande meelest oli tema varasem kontorit&ouml;&ouml;, koosolekud jms talle oluliselt raskemad. &bdquo;Praegu mahub &uuml;hte p&auml;eva k&uuml;ll h&auml;sti palju emotsioone, aga need ei ole ainult negatiivset laadi, on ka h&auml;sti positiivseid tundeid. R&auml;&auml;kides lastega nende maailman&auml;gemisest, soovidest ja unistustest, siis nemad v&otilde;ivad taastada hoopis minu usu inimkonda!&ldquo;</p> <p>Kuna toime tuleb tulla laste frustratsiooni, kurbuse, viha v&otilde;i r&otilde;&otilde;muga, siis osaleb Ande ise Verge meetodi koolitustel. See &otilde;petab f&uuml;&uuml;silist agressiooni ennetama moel, et oskaks teist inimest v&auml;&auml;rtustades kehtestada samal ajal piire. Ent tuleb ka endale aru anda, kuidas sinu enda k&auml;itumine teisi m&otilde;jutab.</p> <p><b>Teistsugune vaatenurk</b></p> <p>Andel endal aitab terapeudiametis hakkama saada tunne, et tal on lastele midagi pakkuda ja v&otilde;imalust keerulisi aspekte nende elus leevendada. &bdquo;Olles neile lastele l&auml;henenud armastuse ja hoolivusega, pakkunud piisavalt adekvaatseid v&otilde;imalusi, siis mingist piirist on teatepulk lapse k&auml;es: kas ja mil m&auml;&auml;ral ta soovib v&otilde;i suudab seda k&otilde;ike vastu v&otilde;tta,&ldquo; t&auml;heldab ta, olles t&auml;nulik, et tema &uuml;mber on toetavad ja Ande t&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rtustavad kolleegid. T&ouml;&ouml;tingimused on m&otilde;nusad ja t&ouml;&ouml;andja panustab ka tema isiklikku arengusse. M&otilde;istab sedagi, et tegevusterapeut ei ole robot. &bdquo;See k&otilde;ik aitab mul selles ametis p&uuml;sida,&ldquo; nendib Ande, soovitades k&otilde;igil l&auml;htuda dr Stewart Schenkeri t&otilde;demusest: &bdquo;Vaata last teise pilguga, n&auml;ed teistsugust last!&ldquo;</p> <p>Oluline on paigutada end teise inimese seisukohta, vaadata avatult ja aktsepteerivalt, p&uuml;&uuml;da teda armastada... &bdquo;Siis n&auml;edki, kuidas ta sinu silme all teistsuguseks muutub,&ldquo; t&otilde;deb Ande, kelle arvates ei saa traumataustaga last &otilde;petada paremini k&auml;ituma, pannes teda halvemini ennast tundma. &bdquo;Lapsevanemad ei peaks kartma terapeutidega r&auml;&auml;kida, sest minu eesm&auml;rgiks on, et laps saaks paremini hakkama ja tema elukvaliteet oleks parem. Hea meelega &uuml;hendaksin ma lapsevanematega j&otilde;ud.&ldquo; Nii m&otilde;negagi on tal tore suhtlus, ent on neidki, kellega pole &otilde;nnestunud kontakti saada.</p> <p>Ande leiab, et saab nii laste kui teiste inimeste tugevate tunnetega h&auml;sti hakkama. Keerulisemad on olukorrad, kui ilmneb midagi, mida ta ei saa paremaks muuta. Eelk&otilde;ige inimeste sedalaadi suhtumist tema t&ouml;&ouml;sse, mis ei aita edasi minna. K&uuml;ll lisavad t&ouml;ist r&otilde;&otilde;mu lapsed ise, kes vahetunni ajal eelistavad pigem oma terapeudiga suhelda kui avara kooli&otilde;ue m&auml;ndide all &uuml;ksteisega m&auml;ngida, sest usaldavad teda. Teades, et nende elus on keegi, kes osav&otilde;tlikult kuulab. S&uuml;damega.</p> <p><b>Murelik statistika</b></p> <p><b>Eesti Tervisestatistika ja Terviseuuringute andmebaasi alusel </b>konsulteeris 2018. aastal Eestis ps&uuml;hhiaater ambulatoorselt 8625 last, kelle vanus ulatus 14. eluaastani.<b> </b>Uusi ps&uuml;hhiaatrilisi ambulatoorseid haigusjuhte ilmes nende seas 3792, kuid vanuser&uuml;hmas 15-19aastat 2068.<b></b></p> <p><b>Euroopa lasteombudsmanide v&otilde;rgustiku (ENOC) septembris 2018 avaldatud raporti j&auml;rgi </b>oli <b>Poolas</b> vaimse ja ps&uuml;&uuml;hilisi h&auml;irega lapsi ja kuni 18aastaseid professionaalset abi vajavaid noorukeid 9% elanikkonnast.<b> Taanis</b> oli 10-15% noortel olnud probleeme vaimse tervisega, kusjuures aina enam diagnoositakse &auml;revust ja depressiooni. <b>Prantsusmaa</b> uuringud n&auml;itavad, et 10-15% noortel on olnud ps&uuml;&uuml;hiliselt v&auml;ga keerulisi aegu, mis tekitavad probleeme koolis. 15-17% 16-25aastastel noortel on esinenud depressiooni. <b>Rootsis</b> on 25% lastest ja noortest ilmnenud n&auml;rvilisust ja pingesolekut, kusjuures kui 35% 15aastastest t&uuml;drukutest v&auml;idab, et kogeb sagedamini kui kord n&auml;dalas meeleolulangust.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/36vajad.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-36vajad.PNG" /></a></p> <p><b>Tekst ja fotod: Tiina Lang</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2471Pühade ajal töötamise ABC2019-12-17<p class="bodytext"><strong>24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. P&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele tuleb maksta t&ouml;&ouml;tatud aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Riigip&uuml;hade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra.</strong>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Riigip&uuml;hade eel t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus. L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelnevatel reaalsetel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. ja 31. detsembril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas, riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.</p> <p class="bodytext">Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja on sellega n&otilde;us, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei tohi t&ouml;&ouml;andja teda selleks sundida.</p> <p class="bodytext">S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Kui t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;p&auml;eviti saab n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000. K&uuml;simuse v&otilde;ib saata ka e-postiga&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. Infotelefon t&ouml;&ouml;tab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril n&otilde;ustamist ei toimu.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile turvalisi ja rahulikke p&uuml;hi!</p> <p class="bodytext">Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2470Kas töögraafiku alusel töötajal on ka 23.12 lühendatud tööpäev?2019-12-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan restoranis ja meil tehakse iga kuu kohta t&ouml;&ouml;graafik. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;evad on tavap&auml;raselt 4 &minus; 6 tundi pikad. Graafikusse on m&auml;rgitud, et ma t&ouml;&ouml;tan 23. detsembril 6 tundi. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks h&uuml;vitama mulle 3 tundi 1,5-kordse tasuga? Teiseks, t&ouml;&ouml;andja ei ole minult k&uuml;sinud, kas ma tahan sel p&auml;eval 6 tundi t&ouml;&ouml;tada. Kas ma v&otilde;in siis hoopis varem t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev on 23. detsembril, tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aega kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hendada. T&ouml;&ouml;p&auml;eva peab l&uuml;hendama ka summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel ehk teisis&otilde;nu graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajal. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib j&auml;tta 23. detsembri t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata, tuleb see t&ouml;&ouml;tajaga kokku leppida. Kui t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne riigip&uuml;ha ei l&uuml;hendata v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemist, kuid mitte alati.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;ajakava k&auml;ttesaamise hetkel t&ouml;&ouml;andjale teatada, et ta ei n&otilde;ustu, et t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab 23. detsembri t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata. Kui t&ouml;&ouml;taja aga graafiku k&auml;ttesaamisel ei &uuml;telnud t&ouml;&ouml;andjale, et ta pole n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega, on kokkulepe olemas ning t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;tama vastavalt t&ouml;&ouml;ajakavale. Seega ei saa t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt omaalgatuslikult varem &auml;ra minna, sest sellisel juhul oleks tegemist t&ouml;&ouml;kohustuse rikkumisega.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel, selgub &uuml;letunnit&ouml;&ouml; alles arvestusperioodi l&otilde;pus. See t&auml;hendab, et graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajate k&otilde;ik normtunnid ja t&ouml;&ouml;tatud tunnid loetakse kokku kas &uuml;he, kahe, kolme v&otilde;i nelja kuu kohta, vastavalt kokkulepitud arvestusperioodi pikkusele.&nbsp;</p> <p><b><i>N&auml;ide</i></b><i>: T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ehk 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja on kokku leppinud neljakuulises arvestusperioodis, mis</i><i> algab 1. septembril ja l&otilde;peb 31. detsembril. Seega selguvad &uuml;letunnid 31. detsembril. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; leidmiseks tuleb esmalt leida nelja kuu normtundide arv, mis peab 31. detsembriks t&auml;idetud olema. Eeldusel, et t&ouml;&ouml;taja ei puudunud arvestusperioodi jooksul t&ouml;&ouml;lt (st ei olnud haigus- v&otilde;i hoolduslehel ega puhkusel), on septembris normtunde 168 (21 t&ouml;&ouml;p&auml;eva korrutatuna 8-ga), oktoobris 184 (23 x 8), novembris 168 (21 x 8) ning detsembris 149 (kui 23. detsember on t&ouml;&ouml;p&auml;ev ehk 19 x 8 &ndash; 3). Seega peab t&ouml;&ouml;taja nelja kuuga t&ouml;&ouml;tama 669 tundi. Kui 31. detsembril selgub, et t&ouml;&ouml;taja on teinud rohkem t&ouml;&ouml;tunde, peab t&ouml;&ouml;andja &uuml;letunnid t&auml;iendavalt h&uuml;vitama.</i></p> <p>Foto: Pixabay.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2469Tööõnnetus metallitehases2019-12-13<p><strong>Mis juhtus&nbsp;</strong></p> <p>Neli t&ouml;&ouml;tajat koostasid suurt metallkonstruktsiooni. Alusele oli vaja kinnitada kaks k&uuml;lgpaneeli kumbki kaaluga veidi &uuml;le tonni. Esimene k&uuml;lgpaneel paigaldati sildkraanaga kohale ja kinnitati tugedega. Kohale t&otilde;steti ka teine k&uuml;lgpaneel, kuid siis m&auml;rgati, et selle kinnitamiseks ei ole kohapeal koostedetaile. Nende kohaletoomiseks oli samuti vaja sildkraanat. Seet&otilde;ttu v&otilde;eti oma kohale asetatud kuid kinnitamata paneeli k&uuml;ljest tropid lahti. Kaks t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid sildkraanaga tugiposte tooma. Teised kaks j&auml;id kinnitamata k&uuml;lgpaneeli k&otilde;rvale seisma.</p> <p>Veidi hiljem n&auml;gid paneeli juurde j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajad, et paneel hakkab nende suunas kalduma. Nad hakkasid eemale liikuma kuid komistasid p&otilde;randal olnud metallkonstruktsiooni koostedetailide taha ja j&auml;id langeva paneeli alla. M&otilde;lemad t&ouml;&ouml;tajad said raske tervisekahjustuse.&nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&otilde;stet&ouml;&ouml;d ei olnud p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud. Esmalt oleks pidanud monteerimiskohale t&otilde;stma vajalikud kooste- ja kinnitusdetailid ja alles p&auml;rast seda k&uuml;ljepaneelid. Sel juhul ei oleks olnud vajadust kinnitamata k&uuml;lgpaneeli k&uuml;ljest t&otilde;stetroppe lahti v&otilde;tta ja see ei oleks saanud kalduda. Samuti oleks tulnud tagada vaba liikumistee juhuks, kui teisaldatavad detailid kaotavad stabiilsuse. Sel korral puudus t&ouml;&ouml;tajatel kiire ja takistamatu lahkumise v&otilde;imalus ohualalt.</p> <p>Kui tegemist on erikujulise konstruktsiooniga, mille koostamisel on mingid n&otilde;uded lisaks tavap&auml;raste konstruktsioonide puhul kehtivatele, tuleks neid t&ouml;&ouml;tajale selgitada enne t&ouml;&ouml;de algust ja j&auml;lgida, et neid j&auml;rgitakse. Lootus, et ainult &uuml;ldise t&otilde;stet&ouml;&ouml;de ohutusjuhendi n&otilde;uete j&auml;rgimine on piisav, ei pruugi erikujuliste konstruktsioonide korral&nbsp; olla piisav ja sel korral oli tagaj&auml;rjeks kahe t&ouml;&ouml;taja rasked vigastused.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2467Kas matusele minemiseks peab puhkepäeva võtma või tööandja arvestab selle kurva sündmusega?2019-12-12<p>Matusele minek on &uuml;ks neist s&uuml;ndmustest, mida ei tea kunagi ette planeerida. Kuidas k&auml;ituda, kui matus juhtub olema t&ouml;&ouml;p&auml;eval? Kas selleks tuleb v&otilde;tta puhkep&auml;ev v&otilde;i arvestab t&ouml;&ouml;andja selle paratamatu olukorraga ning lubab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt &auml;ra ka ilma vaba p&auml;eva v&otilde;tmata?</p> <p><strong>Vastab t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar</strong></p> <p>Teatud juhtudel peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale andma tasustatud vaba aega (nt matus, arstivisiit), kuid selle andmisel tuleb m&otilde;istlikult arvestada nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja huve. Nimetatud s&auml;tte puhul on oluline m&otilde;istlik aeg, mida hinnatakse iga &uuml;ksikjuhtumi puhul eraldi.</p> <p>Vaba p&auml;ev ei ole t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik</p> <p>Matusel osalemiseks ei s&auml;testa seadus t&ouml;&ouml;andjale kohustust anda t&ouml;&ouml;tajale vaba p&auml;ev, seega ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale matusel osalemiseks terve p&auml;eva ulatuses vaba aega. Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda vaba aega matusel osalemiseks, kuid seda &uuml;ksnes m&otilde;istliku aja piires. Kui n&auml;iteks matus kestab t&ouml;&ouml;p&auml;eva keskel m&otilde;ne tunni, on t&ouml;&ouml;andja kohustatud andma selleks ajaks t&ouml;&ouml;tajale tasustatud vaba aega, kuid p&auml;rast seda peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naasma.</p> <p>Ent t&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&auml;testada t&ouml;&ouml;korralduse reeglites t&ouml;&ouml;tajale soodsamaid tingimusi. Sellest l&auml;htuvalt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja ette n&auml;ha, et t&ouml;&ouml;tajale antakse tasustatud vaba p&auml;ev matustel osalemiseks vms, kuid see s&otilde;ltub alati konkreetsest t&ouml;&ouml;andjast.&nbsp;</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://nipiraamat.ohtuleht.ee/984661/lugeja-kusib-kas-matusele-minemiseks-peab-puhkepaeva-votma-voi-tooandja-arvestab-selle-kurva-sundmusega" target="_blank">&Otilde;htulehe nipiraamatus</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2466Kas pärast töösuhte lõppu tohib töötaja e-posti säilitada ja kasutada?2019-12-11<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: &uuml;ks mu t&ouml;&ouml;tajatest lahkub meie juurest, kuid tema postkastis on palju kasulikku infot, mida oleks tema kolleegidel hea kasutada. Kas ma v&otilde;in t&ouml;&ouml;taja postkasti p&auml;rast tema lahkumist &uuml;le v&otilde;tta ja avalikuks teha?&nbsp;</strong></p> <p>Peale t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist ei ole t&ouml;&ouml;andjal oma endise t&ouml;&ouml;taja nimelise e-posti aadressi kirjadega tutvumiseks &uuml;htegi p&otilde;hjendust, mida toetab &otilde;igusakt. Seega, tuleb muude kokkulepete puudumisel nimeline e-posti aadress koheselt peale lepingu l&otilde;ppemist sulgeda ja kustutada.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on kehtestanud t&ouml;&ouml;suhte ajal e-posti kasutamise p&otilde;hjendatud reeglid, saab ta reeglites tagada endale &otilde;iguse s&auml;ilitada endise t&ouml;&ouml;taja e-posti kirju m&otilde;istliku aja jooksul. Endise t&ouml;&ouml;taja e- kirjad v&otilde;ib paigutada n&auml;iteks arvutikettale, kustutades seej&auml;rel serverist e-posti aadressi koos selle sisuga. Kui aga peaks olema p&otilde;hjendatult vaja s&auml;ilitada mingiks ajaks t&ouml;&ouml;taja e- post, v&otilde;ib serveris t&ouml;&ouml;taja nimelise e-posti asendada muu kombinatsiooniga, mille alusel ei saa inimest enam tuvastada, nt &rsquo;tootajaametipost@ettev&otilde;te.ee&rsquo;.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja saab ka ise oma privaatsust endise t&ouml;&ouml;andja juures kaitsta, kui j&auml;rgib lihtsat n&otilde;uannet: t&ouml;&ouml;suhte ajal on m&otilde;istlik isiklikud e-kirjad koguda eraldi kausta, mida on lihtne t&ouml;&ouml;lt lahkudes kustutada. Kui seda aga tehtud ei ole, tuleks e-postkast enne t&ouml;&ouml;lt lahkumist &uuml;le vaadata ja isiklikud kirjad kustutada.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on k&otilde;ige otstarbekam on t&ouml;&ouml;taja e-posti s&auml;ilitamine ja kasutamine panna paika t&ouml;&ouml;korraldusreeglites.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.aki.ee/et" target="_blank">Andmekaitse Inspektsioon</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2464Vähenenud töövõimega töötajad - kes tahab, leiab võimaluse2019-12-10<p><b>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&otilde;ib v&auml;heneda mistahes raske kroonilise haiguse ilmnedes, r&auml;&auml;kimata s&uuml;nnip&auml;rastest vaevustest. Kui v&auml;hegi suutlikkust, pole p&otilde;hjust koju konutama j&auml;&auml;da, sest iga tubli inimene on t&ouml;&ouml;le oodatud.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Mul on h&auml;sti toetavad ja toredad kolleegid. Nad ei suhtu minusse nagu ratastoolis &auml;pusse, kes ei saa hakkama, vaid v&auml;ga innustavad, aitavad ja juhendavad,&ldquo; &uuml;tleb <b>Kaisa</b>, kes on t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le aasta kodul&auml;hedase Rimi poeketi kassapidajana. Enamiku oma 28aastasest elust on ta kaasas&uuml;ndinud seljahaiguse t&otilde;ttu veetnud ratastoolis, kuid saanud p&otilde;hihariduse tavakoolis ja j&auml;tkanud &otilde;pinguid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. K&auml;sit&ouml;&ouml;d &otilde;ppinuna on ta seal ka m&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;tanud ja hiljem tegutsenud vabatahtlikuna erinevates asutustes. Kassapidajaks kandideeris ta paari aasta eest ka Selverisse, aga valituks ei osutunud.</p> <p>Ta on olnud ise aktiivne t&ouml;&ouml;otsija, kuni leidiski v&otilde;imaluse Rimist, kus Kaisa sai esialgu olla paar kuud praktikal. T&ouml;&ouml;tukassa toetusel kohendati Rimis ka tema t&ouml;&ouml;koht sobivaks, sest ratastool oli kassaga v&otilde;rreldes liiga madal.</p> <p>Kaisa on t&ouml;&ouml;l osaajaga, neli tundi p&auml;evas, sest kauem ta enda s&otilde;nutsi f&uuml;&uuml;siliselt ja vaimselt vastu ei peaks. Hommikuti on ta v&auml;ikeses poes ainsana kassas.</p> <p>&bdquo;Mulle meeldib seal: on kindel t&ouml;&ouml;koht suhteliselt m&otilde;nusa rutiiniga, saan kodust v&auml;lja. Meil on h&auml;sti palju p&uuml;sikliente, kes mind juba teavad ja see on hea. Vahel tunnen, et peaksin lisaks ps&uuml;hholoogiat &otilde;ppima, et inimesi rohkem m&otilde;ista ja neist aru saada,&ldquo; s&otilde;nab ta.&nbsp;</p> <p><b>Olulised on oskused</b></p> <p>Kivi&otilde;lis asuva rahvusvahelise &otilde;mblusettev&otilde;tte Svarmil juht <b>Merle Roste</b> s&otilde;nab, et nende 250st t&ouml;&ouml;tajast ligi 60 on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. &bdquo;Enamasti r&auml;&auml;gitakse puuetest, mida on silmaga n&auml;ha, aga esineb v&auml;ga palju erinevaid vaegusi ja haigusi. N&auml;iteks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega astmaatikud. Seesuguste inimeste ring on palju laiem ega n&otilde;ua t&ouml;&ouml;andjalt ainult kaldteede ehitamist ja t&ouml;&ouml;koha &uuml;mberkorraldamist,&ldquo; selgitab ta. &bdquo;Kehtima peavad &uuml;le&uuml;ldised t&ouml;&ouml;keskkonna normid, n&auml;iteks &otilde;hupuhtus jms, et inimene saaks t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikult oma elatist teenida.&ldquo;</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamine Svarmili on kujunenud justkui iseenesest: t&ouml;&ouml;l oli paar inimest, p&auml;rast kelle tervisekontrolli andis t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;andjale teada, milliseid erilisi norme peaks nende puhul j&auml;rgima. &bdquo;Seesuguste t&ouml;&ouml;tajate arv hakkas mingist hetkest suurenema. Kui inimesel on tervisega probleeme, aga olemas on meie poolt n&otilde;utud teadmised, oskused ja kvalifikatsioon, siis alati vaatame, kuidas me saame tema t&ouml;&ouml;koha kujundada selliselt, et ta oma tervist ei kahjustaks,&ldquo; selgitab Merle Roste, toonitades, et k&otilde;ige olulisem on inimese kvalifikatsioon. &bdquo;L&auml;htume siiski oma &auml;rist, aga oleme suutnud kaasata kollektiivi ka uusi liikmeid vanade, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolleegide k&otilde;rvale, keda t&ouml;&ouml;tervishoiuarst j&auml;rjepidevalt j&auml;lgib. Meie filtriks ei ole v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, vaid teadmised ja oskused.&ldquo;</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate kaasamine n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt lisakulutusi, aga need tehakse ka selle nimel, et personal p&uuml;siks ja t&ouml;&ouml;tajad ei jookseks edasi-tagasi. Svarmili p&otilde;hit&ouml;&ouml;tajad on k&uuml;ll Kivi&otilde;list, kuid ka kaugemalt, 30-40 km raadiusest Ahtmest ja Kohtla-J&auml;rvelt. Igal hommikul korjab t&ouml;&ouml;liste buss inimesed kokku ja &otilde;htul viib nad koju tagasi.<b></b></p> <p>&bdquo;Meie t&ouml;&ouml;tajad on kaitstud. T&ouml;&ouml;tervishoid on meie ettev&otilde;ttele v&auml;ga-v&auml;ga oluline. J&auml;lgime ja m&otilde;&otilde;dame kogu aeg erinevaid parameetreid. Siseauditid toimuvad meil palju tihedamini kui riik n&otilde;uab.&ldquo;</p> <p>Roste s&otilde;nul on see lisaks p&otilde;hitegevusele v&auml;ga oluline valdkond, millesse pidevalt investeeritakse ja mida j&auml;rjepidevalt arendatakse.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/15 Svarmil (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-15 Svarmil (3).jpg" /></a></p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph"><b>Erivajadus pole m&auml;&auml;rav</b></p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">&bdquo;&Uuml;ha enam on t&ouml;&ouml;andjad valmis pakkuma t&ouml;&ouml;d v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele, sealhulgas v&auml;ga erinevates valdkondades,&ldquo; nendib <b>Helen Kask</b> Eesti Puuetega Inimeste Kojast. &bdquo;Kui m&otilde;ned aastad tagasi oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene kollektiivis pigem haruldus, siis aasta-aastalt on see muutumas normaalsuseks.&ldquo; Kuna iga t&ouml;&ouml;k&auml;si on hinnas, siis otsivad t&ouml;&ouml;andjaid eelk&otilde;ige motiveeritud ja lojaalseid t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">&bdquo;Julgen v&auml;ita, et erivajadus ei ole siin m&auml;&auml;rav. Arvestama peab, et sageli on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed olnud pikalt t&ouml;&ouml;turult eemal, misp&auml;rast on neid seet&otilde;ttu keerulisem kaasata, sest neil on endal hirmud jms.&ldquo;</p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">Helen Kask on kogenud, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib olla v&auml;ga motiveeritud just v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest palkama, aga ta ise ei j&otilde;ua nendeni v&otilde;i loobub, sest t&ouml;&ouml; ei vasta ootustele. &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;suhe on eelk&otilde;ige kahepoolne, seda nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja suhtumise poolest.&ldquo;</p> <p><b>M&otilde;tteviisi muutus</b></p> <p>2016. aastal k&auml;ivitunud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi eesm&auml;rk on aidata inimesel olla v&otilde;imalikult iseseisev, toetades teda v&otilde;imetekohase t&ouml;&ouml; leidmisel ja seal p&uuml;simisel.</p> <p>Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonin&otilde;uniku <b>Oskar Lepiku</b> s&otilde;nul ei r&auml;&auml;gita enam inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest, vaid nende t&ouml;&ouml;v&otilde;imest. &bdquo;Tegemist on v&auml;ga suure ja olulise m&otilde;tteviisi muudatusega, mis puudutab enam kui 100 000 Eestis elavat inimest. Me ei keskendu enam sellele, mida inimesed ei suuda teha, vaid sellele, mida nad suudavad.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa</b> senised kogemused n&auml;itavad, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed leiavad t&ouml;&ouml;d, kuigi nad v&otilde;ivad vajada selleks rohkem tuge (p&otilde;hjalikumat n&otilde;ustamist, oskuste arendamist, erinevate t&ouml;&ouml;de j&auml;rele proovimist, t&ouml;&ouml;koha kohandamist v&otilde;i tugiisikut t&ouml;&ouml; juures) ja aega. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tutest iga teine (57%) leiab t&ouml;&ouml;koha aasta jooksul ning iga kolmas (32,4%) poole aasta jooksul. T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi algusest (1. juuli 2016) arvates on t&ouml;&ouml;tukassa l&otilde;petanud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tuna arveloleku t&ouml;&ouml;le asumise t&otilde;ttu ligi 26 000 juhul. (Number ei kajasta unikaalseid inimesi, kuna &uuml;ks inimene v&otilde;ib olla korduvalt t&ouml;&ouml;d otsinud ja t&ouml;&ouml;le saanud).</p> <p>T&ouml;&ouml;kohad on mitmekesised. T&ouml;&ouml;tukassa anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed leiavad t&ouml;&ouml;d k&otilde;igil tegevusaladel &ndash; suuri erinevusi teiste t&ouml;&ouml;le asujatega ei ole. Seda, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed teevad v&auml;ga erinevaid t&ouml;id, kinnitavad ka t&ouml;&ouml;andjatele sotsiaalmaksu h&uuml;vitamise andmed. T&ouml;&ouml;tukassa maksis mais sotsiaalmaksu ligi 26 000 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja eest, kes t&ouml;&ouml;tavad rohkem kui 9600 erineva t&ouml;&ouml;andja juures.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Svarmil AS</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2463Kas töökoha jõulupeol osalemine on kohustuslik?2019-12-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan suures ettev&otilde;ttes, kus korraldatakse igal aastal j&otilde;ulupidu. Ma t&ouml;&ouml;tan esmasp&auml;evast reedeni kaheksast viieni. Sel aastal korraldatakse pidu laup&auml;evasel p&auml;eval ja algusega kell 19, kuid see ei ole tavap&auml;raselt minu t&ouml;&ouml;aeg. Minu vahetu juht on andnud m&otilde;ista, et pidu on k&otilde;igile kohustuslik. Tegemist on sellise vaikiva kohustusega, kus on teada, et t&ouml;&ouml;tajad, kes ei osale, saavad hiljem halvakspanu osaliseks. K&uuml;singi, kas t&ouml;&ouml;andja saab mind kohustada j&otilde;ulupeol osalema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja</i></b>: T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja on s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingu, kus on m&auml;&auml;ratud poolte kohustused. T&ouml;&ouml;andja &uuml;ks olulisematest kohustusest on kindlustada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga ja t&ouml;&ouml;tajal omakorda teha kokkulepitud t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;andja korraldused peavad olema seotud t&ouml;&ouml;ga. N&auml;iteks on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus korraldada t&ouml;&ouml;alaseid koolitusi, millest osav&otilde;tmine on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele kohustuslik. Lisaks maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;alasel koolitusel osalemise eest t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja korraldatud j&otilde;ulupidu on t&auml;nut&auml;heks t&ouml;&ouml;tajatele. J&otilde;ulupeol saavad t&ouml;&ouml;tajad suhelda vabamas &otilde;hkkonnas, mis omakorda loob tugevamad t&ouml;&ouml;alased suhted edaspidiseks. Ilmselt on j&otilde;ulupeo eesm&auml;rk t&ouml;&ouml;tajaid ka motiveerida.&nbsp;</p> <p>Vaatamata t&ouml;&ouml;andja headele kavatsustele tuleb t&ouml;&ouml;suhtes hinnata, milliseid kohustusi tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&auml;ita. Kui j&otilde;ulupidu v&otilde;i j&otilde;ulude ajal tehtav &uuml;ritus langeb t&ouml;&ouml;ajale ja &uuml;ritus on seotud t&ouml;&ouml;alase koolitusega, siis on tegemist t&ouml;&ouml;ajaga, t&ouml;&ouml;andja maksab selle eest t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;tajal on kohustus osaleda. Kui j&otilde;ulupidu toimub v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega ega ole seotud t&ouml;&ouml;alaste tegevustega, puudub t&ouml;&ouml;tajal kohustus osaleda. J&otilde;ulupidu on ka vastastikune viisakuseavaldus, kus t&ouml;&ouml;andja t&auml;nab peoga t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;tavad sellest osa. Kuid kui tegemist pole t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega, siis on j&otilde;ulupidu vabatahtlik &uuml;ritus, millel osalemine v&otilde;i mitteosalemine ei saa kaasa tuua karistust.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2462Võib töölepingu üleöö lõpetada?2019-12-06<p><b>&Uuml;hel p&auml;eval enam senine t&ouml;&ouml; ei meeldi. J&auml;tad lahkumisavalduse &uuml;lemuse lauale ja ametisse ei ilmu, sest t&ouml;&ouml;suhe sai l&otilde;petatud. M&otilde;tlemata, kas t&ouml;&ouml;andjal on seet&otilde;ttu &otilde;igus n&otilde;uda leppetrahvi. Liiatigi, kui lahkumise p&otilde;hjused on ebam&auml;&auml;rased.</b></p> <p>Just sel moel toimis &uuml;ks Raplamaa mees, kes oli ametis t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga, kuid t&ouml;&ouml;tas graafiku alusel. Ta j&auml;ttis vastavasisulise avalduse oma &uuml;lemuse lauale ja kadus. Paar p&auml;eva hiljem avastas t&ouml;&ouml;juht, kes oli mehele t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid jaganud, et t&ouml;&ouml; oli tegemata ja helistas talle. Selgus, et t&ouml;&ouml;mees oli lapse haigestumise t&otilde;ttu v&otilde;tnud haiguslehe, aga temaga vesteldes j&auml;i t&ouml;&ouml;juhile &uuml;htlasi mulje, et mees ei tahagi enam antud firmas t&ouml;&ouml;tada ja soovis t&ouml;&ouml;lepingu poolte kokkuleppel l&otilde;petada. Sellest tulenevalt kirjutas t&ouml;&ouml;juht ka mehe lahkumisavaldusele n&otilde;ustumism&auml;rke. Hiljem selgus, et t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada hoopis t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, kuigi esitatud avalduses ta ei p&otilde;hjendanud ega selgitanud, milles see t&auml;psemalt seisnes. Kuna v&auml;ited rikkumisest olid v&auml;&auml;rad ja paljas&otilde;nalised, siis polnud t&ouml;&ouml;tajal p&otilde;hjust t&ouml;&ouml;lepingut erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda. T&ouml;&ouml;andja ei olnud teda ebav&auml;&auml;rikalt kohelnud v&otilde;i millegagi &auml;hvardanud. K&uuml;ll v&auml;itis mees p&auml;rast t&ouml;&ouml;juhile lahkumisavalduse esitamist, et oli saanud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ites songa. Varasemalt polnud ta sellest t&ouml;&ouml;andja esindajale r&auml;&auml;kinud, samuti ei olnud esitanud sellekohast arstit&otilde;endit. Ka ei eeldanud mehe t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded suurte raskuste t&otilde;stmist, millest song enamasti tekib.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja &auml;hvardas ja diskrimineeris?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja hinnangul l&otilde;petas meest&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu p&otilde;hjusel, et ta lihtsalt ei tahtnud enam nende juures t&ouml;&ouml;tada. K&uuml;ll soovis ta saada p&auml;rast t&ouml;&ouml;lt lahkumist t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, mist&otilde;ttu m&auml;rkis ka t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise. Samas puudus mehel t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks alus. &Uuml;htlasi peab t&ouml;&ouml;taja teavitama t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;lepingu korralisest &uuml;les&uuml;tlemisest v&auml;hemalt 30 p&auml;eva ette. Vastasel juhul on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus n&otilde;uda &uuml;he kuupalga suurust leppetrahvi, kui t&ouml;&ouml;taja keeldub t&ouml;&ouml;st v&otilde;i lahkub t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseks omavoliliselt.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rdus kohtusse sooviga tuvastada, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine on t&uuml;hine ja seda saab pidada korraliselt l&otilde;ppenuks kuu hiljem ehk alates 16. novembrist 2016. &Uuml;htlasi palus t&ouml;&ouml;andja kohtul v&auml;lja m&otilde;ista leppetrahv mehe &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses 1269,94 eurot.</p> <p>Eelistungil p&otilde;hjendas t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;lepingu erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist asjaoluga, et t&ouml;&ouml;andja &auml;hvardas ja sundis teda haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;l k&auml;ima. Songa t&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine tema tervisele ohtlik. Antud t&ouml;&ouml;d pidanuks mehe hinnangul tegema kaks inimest. Talle olevat lubatud, et kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine muutub raskeks, saadetakse keegi appi, aga seda ei tehtud. Mehe arvates oli tegemist diskrimineerimisega.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;juht sundis haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;le?</b></p> <p>Kohus selgitas, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu, eelk&otilde;ige juhul, kui t&ouml;&ouml;tajat on koheldud ebav&auml;&auml;rikalt v&otilde;i sellega on &auml;hvardatud, lubatud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel. Oluliselt on viivitatud t&ouml;&ouml;tasu maksmisega v&otilde;i ohustab t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine reaalselt t&ouml;&ouml;taja elu, tervist, k&otilde;lblust v&otilde;i head nime. Antud juhul ei n&auml;htunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorralisest &uuml;les&uuml;tlemisavaldusest, millist alust ta silmas pidas. Liiatigi tuleb erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada. T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et &uuml;tles lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et teda sunniti lapsega haiguslehel olles t&ouml;&ouml;tama. T&ouml;&ouml;juht oli helistanud igal &otilde;htul ja kutsunud t&ouml;&ouml;le. Mees k&auml;is ametis n&auml;dal aega. Siis enam ei jaksanud, kuid t&ouml;&ouml;juht helistas &otilde;htul taas. Mees oli perega Tallinnas ja vastas t&ouml;&ouml;juhile, et laup&auml;eval ta kindlasti t&ouml;&ouml;le tulla ei saa, v&otilde;ib-olla p&uuml;hap&auml;eval. P&auml;rast arutelu abikaasaga otsustas ta samal p&auml;eval esitada lahkumisavalduse. T&ouml;&ouml; oli raske, tal oli suvel tekkinud song ja vaatamata lubadustele t&ouml;&ouml;andja talle abilist ei korraldanud. Hoopis &auml;hvardati, et tema asemele leitakse uus t&ouml;&ouml;taja.</p> <p><b>Millistele j&auml;reldustele j&otilde;udis kohus?</b></p> <p>L&auml;htudes t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja seletustest, leidis kohus, et t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks puudus t&ouml;&ouml;tajal alus, kuna t&ouml;&ouml;andaja olulise rikkumise kohta puudusid t&otilde;endid. T&ouml;&ouml;andja kinnitas, et polnud t&ouml;&ouml;taja lapsega haiguslehel olemisest teadlik. Samas nentis t&ouml;&ouml;mees, et vaatamata haiguslehele n&otilde;ustus ta &ouml;&ouml;siti t&ouml;&ouml;tama. Asjaolu, et t&ouml;&ouml;juht helistas ja meest t&ouml;&ouml;le kutsus, ei saa pidada haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;le sundimiseks, kuna t&ouml;&ouml;juht polnud t&ouml;&ouml;taja haiguslehest teadlik ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete andmine oli t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt t&ouml;&ouml;juhi &uuml;lesandeks. Seoses songaga v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;taja haiguslehe alles p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu. T&ouml;&ouml;taja enda kirjeldused, miks ta lahkumisavalduse esitas, viitasid kohtu arvates pigem t&otilde;igale, et mees lihtsalt ei soovinud enam antud t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tada, kuid ei pidanud otstarbekaks ka omal soovil lahkuda.</p> <p>Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;tajal puudus t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks seadusest tulenev alus, mist&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&uuml;hine. Vastavalt t&ouml;&ouml;andja taotlusele tuli pooltevaheline t&ouml;&ouml;leping lugeda korraliselt &uuml;les&ouml;elduks t&ouml;&ouml;lepinguseaduses s&auml;testatud etteteatamist&auml;htajaga. T&ouml;&ouml;andjal oli &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt leppetrahvi. Kohus m&ouml;&ouml;nis, et n&otilde;ue oli &otilde;iguslikult p&otilde;hjendatud, kuid pidas &otilde;iglaseks seda mitte v&auml;lja m&otilde;ista. T&ouml;&ouml;taja esitatud avalduse j&auml;rgselt oli t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise soov juba m&otilde;lemapoolne, mida kinnitas t&ouml;&ouml;juhi kirjalik kommentaar t&ouml;&ouml;taja avaldusel. Seega puudus p&otilde;hjus eeldada, et t&ouml;&ouml;taja viivitamatu lahkumine tekitas t&ouml;&ouml;andjale reaalset varalist v&otilde;i mittevaralist kahju v&otilde;i kahjustas muul viisil t&ouml;&ouml;andja huve.</p> <p>K&uuml;ll oleks pannud leppetrahvi n&otilde;ue t&ouml;&ouml;mehe raskesse majanduslikku olukorda ja olnuks seega k&auml;ttemaksulise iseloomuga. Seet&otilde;ttu rahuldati Rapla kohtumajas 6. jaanuaril 2017 toimunud istungil<b> </b>t&ouml;&ouml;andjapoolne hagi osaliselt. Ka menetluskulud j&auml;id v&otilde;rdsetes osades poolte kanda.<b></b></p> <p>Hea oleks meeles pidada, et t&ouml;&ouml;lepingut ei saa omatahtsi l&otilde;petada ilma etteteatamist&auml;htajata, kui puuduvad m&otilde;juvad ja t&otilde;endatavad t&ouml;&ouml;andjapoolsed rikkumised. Otstarbekas oleks omavahel selges&otilde;naliselt vestelda, vahetada infot ja v&auml;ltida arusaamatusi, mis tulenevad otseselt ebapiisavast suhtlusest. Enamasti on v&otilde;imalik sarnaseid olukordi lahendada kohtu vahenduseta, s&auml;&auml;stes nii poolte aega kui raha.</p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2461Sotsiaalministeeriumi töösuhete konverentsil arutatakse, kuidas on töölepingu seadus oma eesmärke täitnud2019-12-05<p><b>T&auml;na toimub Tallinnas ministeeriumite &uuml;hishoones konverents &bdquo;100 aastat t&ouml;&ouml;suhete regulatsiooni: normid ja v&auml;&auml;rtused&ldquo;, kus v&otilde;etakse luubi alla 100-aastase Rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni roll t&ouml;&ouml;suhete kujundamisel kaasajal, arutatakse, kas t&ouml;&ouml;lepingu seadus on ajaproovile vastu pidanud ning millist t&ouml;&ouml;&otilde;igust muutuvad t&ouml;&ouml;suhted vajavad. S&uuml;ndmus on p&uuml;hendatud Rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO 100. ja Eesti t&ouml;&ouml;lepingu seaduse 10. aastap&auml;evale. </b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi kantsler <b>Marika Priske</b> r&otilde;hutas konverentsi eel, et kuigi t&ouml;&ouml;suhete p&otilde;hiv&auml;&auml;rtused pole ajas muutunud, peame j&auml;rgmiste aastate jooksul t&ouml;&ouml;&otilde;igust siiski laiemalt lahti m&otilde;testama. &bdquo;Olukorras, kus v&auml;idetavalt iga viies eestlane on teinud platvormit&ouml;&ouml;d ja 8% teeb seda regulaarselt igal n&auml;dalal, peame saavutama &uuml;hiskondliku kokkuleppe sellise t&ouml;&ouml; reguleerimise vajaduse ja sisu osas,&ldquo; s&otilde;nas Priske.</p> <p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO roll t&ouml;&ouml;maailmas on olla p&uuml;sivate v&auml;&auml;rtuste kandja, t&otilde;des Eesti Akadeemilise &Otilde;igusteaduse Seltsi esimees professor <b>Irene Kull</b> ja lisas: &ldquo;Inimv&auml;&auml;rne t&ouml;&ouml; ja toimiv sotsiaaldialoog on teemad, mis olid aktuaalsed sada aastat tagasi ja on seda ka n&uuml;&uuml;d.&ldquo;</p> <p>&bdquo;Muutuvate t&ouml;&ouml;suhete taustal peavad oma regulatsioone uuendama nii ILO kui Eesti,&ldquo; t&auml;iendas Tartu &Uuml;likooli t&ouml;&ouml;&otilde;iguse professor <b>Merle Erikson</b>.</p> <p>Konverentsil arutletakse t&ouml;&ouml;andjate, ameti&uuml;hingute, &otilde;igusteadlaste, ILO, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajate osav&otilde;tul, mida on 100 aastasel Rahvusvahelisel t&ouml;&ouml;organisatsioonil pakkuda t&ouml;&ouml;suhte osapooltele t&auml;nap&auml;eval. Ameti&uuml;hingute juhtimisel arutatakse, kui h&auml;sti on t&ouml;&ouml;lepingu seadus oma eesm&auml;rke t&auml;itnud ning t&ouml;&ouml;andjate eestv&otilde;ttel vaadatakse, milline v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;&otilde;iguse tulevik.</p> <p>Konverentsi korraldavad Euroopa Sotsiaalfondi toel Eesti Akadeemiline &Otilde;igusteaduse Selts, Tartu &Uuml;likooli &Otilde;igusteaduskond ja Sotsiaalministeerium.</p> <p>Konverentsi kava: <a href="http://www.oigus-selts.ee/konverentsid/100-aastat-toosuhete-regulatsiooni-normid-ja-vaartused">http://www.oigus-selts.ee/konverentsid/100-aastat-toosuhete-regulatsiooni-normid-ja-vaartused</a>&nbsp;&nbsp;</p> <p>Konverentsist toimub ka video&uuml;lekanne sotsiaalministeeriumi YouTube&rsquo;i kanalil <a href="https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg">https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2459Kas võin tööajast minna lasteaia jõulupeole?2019-12-02<p><b>Minu kaks last k&auml;ivad lasteaias, ning lasteaia j&otilde;ulupidu toimub reedel, 13. detsembril kell 14 ja kestab umbes &uuml;he tunni. Meie ettev&otilde;ttes koostatakse iga kuu l&otilde;pus t&ouml;&ouml;graafik ja olen sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le m&auml;rgitud. K&uuml;sisin t&ouml;&ouml;andjalt vaba aega, aga sain eitava vastuse. Mida ma tegema peaksin?</b></p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad &uuml;ksteise suhtes k&auml;ituma heauskselt. T&ouml;&ouml;andja kohustus on koostada j&auml;rgmise perioodi, &uuml;ldjuhul j&auml;rgmise kuu kohta t&ouml;&ouml;ajakava. Samas t&ouml;&ouml;ajakava koostades peaks t&ouml;&ouml;andja olema teadlik k&otilde;ikidest v&otilde;imalikest asjaoludest, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada graafiku koostamist. Kuna lasteaia j&otilde;ulupeod on &uuml;ldjuhul pikalt ette teada, siis peaks t&ouml;&ouml;taja sellest informeerima ka t&ouml;&ouml;andjat, kes saaks sellega t&ouml;&ouml;ajakava koostamisel arvestada.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab t&ouml;&ouml;tajal kasutada t&ouml;&ouml;ajast vaba aega olukordades, mis on ootamatud, mida t&ouml;&ouml;taja ei saanud kuidagi ette n&auml;ha v&otilde;i teisiti planeerida. N&auml;iteks ootamatu hambavalu, millega t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub tunniks-paariks hambaarsti juurde ja saab seej&auml;rel t&ouml;&ouml; tegemist j&auml;tkata. Kuna t&ouml;&ouml;taja ise ei saa planeerida, mis ajal lasteaia j&otilde;ulupidu toimub, kuid j&otilde;ulupeo aeg on ette teada pikemalt, siis on m&otilde;istlik kasutada lapsepuhkust, mille kasutamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva v&otilde;i anda t&ouml;&ouml;andjale teada, kes planeerib graafiku selliselt, et sel p&auml;eval on t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;ajakava j&auml;rgselt vaba p&auml;ev. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja on lasteaia j&otilde;ulupidu ette teadnud pikalt, kuid ei ole t&ouml;&ouml;andjale graafiku koostamise ajal teada andnud, ei saa t&ouml;&ouml;taja lahkumist t&ouml;&ouml;ajast lugeda heatahtlikuks.</p> <p>Sama kehtib ka t&ouml;&ouml;andja puhul - kui t&ouml;&ouml;taja on graafiku koostamise ajal teada andnud, et ta soovib minna lasteaia j&otilde;ulupeole, mille toimumise aega ei saa ta m&otilde;jutada, siis t&ouml;&ouml;andja heauskne k&auml;itumine t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja arvestab t&ouml;&ouml;taja sooviga.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2457Ilmunud on Tööelu ajakirja talvine number2019-11-28<p>V&auml;rske T&ouml;&ouml;elu ajakirja kaaneloos l&auml;heme k&uuml;lla Pipedrive&rsquo;i &uuml;hele asutajale Timo Reinile. Uurime, milline on t&ouml;&ouml;keskkond k&uuml;berruumis. Kuidas on lahenenud t&ouml;&ouml;kiusamise kaasused t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis ja kohtus? &nbsp;Vaatame, kuidas t&auml;histavad j&otilde;ule Eesti ettev&otilde;tted. Oma t&ouml;&ouml;elu seitsmest hetkest r&auml;&auml;gib Ivo Linna.</p> <p>Loe T&ouml;&ouml;elu ajakirja <a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/talv_2019_veebi" target="_blank">veebis</a> v&otilde;i laadi alla <a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/TI%20infokiri%20T%C3%B6%C3%B6elu/Infokirja%20pdf-id/T%C3%B6%C3%B6elu%20ajakiri%202019%20detsember.pdf" target="_blank">PDF</a>.</p> <p><strong><em>Sissejuhatus: Maret Maripuu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor:&nbsp;Et h&uuml;ppav tiiger maanduks ikka k&auml;ppadele.</em></strong></p> <p>Tehnika kiire areng on meie elu tundmatuseni muutunud. Alles see oli, kui mobiiltelefon kaalus kilosid, n&auml;gi v&auml;lja kui kohver ja oli eelk&otilde;ige staatuse s&uuml;mbol, mis restoranides uhkusega lauale pandi, nii et laud v&auml;rises. N&uuml;&uuml;d on mobiil tarbeese, mis on taskus pea igal eestimaalasel, m&otilde;nel isegi mitu. Mobiiliga tehakse pilte, loetakse lehti, vastatakse e-kirjadele ning kirjutatakse s&auml;utse, mida hiljem kahetsetakse</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond uudistab kirjutusmasinat kui t&otilde;elist ilmaimet ega suuda uskuda, et kirjaviga v&otilde;is parandada valge korrektuurilint, halvimal juhul tuli aga kogu lehek&uuml;lg uuesti tr&uuml;kkida. Muutusi on veel: suured dokumendikapid on j&auml;&auml;mas minevikku, paberarhiiv on asendumas digiarhiiviga. K&otilde;ik see on meie t&ouml;&ouml;elu muutnud efektiivsemaks, kiiremaks ja mugavamaks.</p> <p>Ettev&otilde;tjad, kes on kasutusele v&otilde;tnud digimaailma v&otilde;imalused, on saanud suure eelise nende ees, kes j&auml;tkuvalt eelmises sajandis elavad. Kuid digimaailm on meid ka uinutanud. Kuna k&otilde;ik on silmale n&auml;htamatu ja k&auml;ega katsumatu, virtuaalne, siis ei oska me n&auml;ha k&otilde;iki digimaailmas varitsevaid ohte.</p> <p>Me teame, et pimedas v&auml;ljas liikudes peab olema ettevaatlik, m&otilde;nda piirkonda pimedas ei mindagi. Me paigutame oma kontorisse signalisatsiooni, et v&auml;ltida vargaid, raha hoiame pangas, mitte sukas&auml;&auml;res. Sama t&auml;helepanelikud peame olema ka digimaailmas, kus enda v&otilde;i ettev&otilde;tte vara kaitsmine v&otilde;ib olla kordi keerulisem kui reaalses maailmas.</p> <p>Digimaailmas v&otilde;ib &uuml;ks pahaaimamatult tehtud vale kl&otilde;ps ettev&otilde;ttele kaasa tuua miljonitesse ulatuva kahju. TEA kirjastus ja keeltekool on meedias tunnistanud, et nii ettev&otilde;tte enda kui ka t&ouml;&ouml;tajate kehva k&uuml;berh&uuml;gieeni t&otilde;ttu on nad viie aasta jooksul kaotatud &uuml;le miljoni euro. K&uuml;berturvalisuse eksperdid muigavad, kui ettev&otilde;te &uuml;tleb, et ta pole k&uuml;berr&uuml;nde ohvriks langenud &ndash; ettev&otilde;te pole sellest lihtsalt veel aru saanud, et r&uuml;nnet on v&auml;hemalt &uuml;ritatud.</p> <p>Mida rohkem tegevusi k&uuml;bermaailma kolib, seda rohkem tuleb aru saada ka sellest, et sinna kolivad ka pahalased. Nemadki l&auml;hevad sinna, kus toimub tegevus ja liiguvad rahad. Teema on seda keerulisem, et alati ei pruugi teada, kus see oht varitseb ja millisel kujul ta meie ette ilmub.</p> <p>K&uuml;berturvalisuse spetsialistid on andnud kolm lihtsat soovitust, kuidas kaitsta ennast k&uuml;bermaailma ohtude eest. Esiteks kasutage oma e-posti ja sotsiaalmeedia kontode kaitsmiseks kahetasandilist autentimist. Teiseks vahetage regulaarselt oma kontode ja nutiseadmete paroole ning muutke need nii tugevaks kui v&auml;hegi v&otilde;imalik. Kolmandaks olge netis t&auml;helepanelik: &auml;rge avage tundmatuid kirju, manuseid ja lehek&uuml;lgi. K&uuml;berh&uuml;gieen peab olema sama normaalne kui hambapesu v&otilde;i juuste kammimine. Andmete hoidmine v&otilde;&otilde;raste pilkude eest, veidratest e-kirjadest oma IT-inimese teavitamine ja enne sotsiaalmeediasse postitamist m&otilde;tlemine on sama olulised, kui teed &uuml;letades esmalt vasakule ja siis paremale vaatamine.</p> <p>Iga aastaga on t&ouml;&ouml;tajatel arvutit&ouml;&ouml;d &uuml;ha rohkem, olgu siis kontoris v&otilde;i t&ouml;&ouml;stuses. See lisab k&uuml;berohtudele ps&uuml;hhosotsiaalse riski: kuidas me kogu selle virtuaalsusega toime tuleme? Kui tahame, et h&uuml;ppav tiiger k&auml;ppadele maanduks, tuleb meeles pidada, et virtuaalsuse virvarris vajame inimlikku kontakti ja kollegiaalset m&otilde;istmist ehk rohkemgi kui varem.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2456Inspiratsioonihommikul Tallinnas jagasid oma kogemusi peresõbraliku tööandja märgise programmis osalemisest LHV ja SA Innove esindajad2019-11-28<p dir="ltr"><strong>Esmasp&auml;eval, 25. novembril toimus Tallinnas Telliskivi loomelinnakus inspiratsioonihommik, mille eesm&auml;rk oli kutsuda uusi ettev&otilde;tteid liituma peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmiga. Civitta esindaja r&auml;&auml;kis programmis osalemisest, kandideerimisprotsessist ja tingimustest. Kaks kuldm&auml;rgise saanud organisatsiooni, LHV ja SA Innove, jagasid oma kogemusi programmis osalemisest ja m&auml;rgisega kaasnenud muutustest organisatsioonis.</strong></p> <p dir="ltr"><span>&Uuml;ritust aitas v&otilde;&otilde;rustada LHV, kelle Telliskivis renditavates ruumides inspiratsioonihommik toimus. Kohale tuli kuulajaid pea 30 erinevast organisatsioonist nii avalikust kui ka erasektorist. K&uuml;lalisi tervitas </span><strong>Sotsiaalministeeriumi </strong><span>laste heaolu osakonna juhataja </span><strong>Hanna Vseviov</strong><span>, kes r&auml;&auml;kis, kuidas &uuml;ldse peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kontseptsioon Eestisse j&otilde;udis. Nimelt k&auml;is Vseviov ise k&uuml;mme aastat tagasi l&auml;hetusel Belgias, kus seda ideed esimest korda kuulis. Ta soovis oma avak&otilde;nes t&auml;nastele osalejatele samasugust inspireerivat kogemust nagu temal toona oli.</span></p> <p dir="ltr"><span>450 t&ouml;&ouml;tajaga </span><strong>LHV </strong><span>panga personalijuht </span><span><strong>Liisa P&otilde;ldma</strong> j</span><span>a t&ouml;&ouml;andja br&auml;ndi juht </span><strong>Ragne Maasel </strong><span>asusid m&otilde;lemad LHV-sse t&ouml;&ouml;le umbes kaks aastat tagasi, mil ettev&otilde;te taotlemisprotsessi alustas. Nad kirjeldasid, mis nende ettev&otilde;ttes selle aja jooksul muutunud on. Nende hinnangul on suurim muutus toimunud inimeste &otilde;nnetunde ja heaoluga seotud tegevustes, uute ideede ampluaas ning nendega s&uuml;vitsi minemises. Sellega personalitiim ja juhid igap&auml;evaselt tegelevadki. Nii personalijuht kui ka t&ouml;&ouml;andja br&auml;ndi juht kinnitasid, et LHVs on t&auml;na aegade k&otilde;rgeim rahulolu, k&otilde;rgeim soovitusindeks ja madalaim voolavus ning seda t&auml;nu l&auml;bim&otilde;eldud ja strateegilisele emotsioonide juhtimisele. LHV pilgu l&auml;bi kirjeldasid nad peres&otilde;bralikkust kui head tunnet, millega inimene igal hommikul t&ouml;&ouml;le tuleb. Liisa ja Ragne r&otilde;hutasid, et inimeste hoidmisel ning arendamisel on oluline, et t&ouml;&ouml;taja tunneks emotsionaalset sidet oma t&ouml;&ouml;, tiimi ja ettev&otilde;ttega.</span></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/TLN &uuml;hispilt.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-TLN &uuml;hispilt.jpg" /></a></p> <p dir="ltr"><span>Seda emotsiooni aitavad saavutada erinevad motivatsiooni t&otilde;stvad tegevused, mis muudavad &uuml;he t&ouml;&ouml;andja atraktiivseks ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikuks. Unistuste t&ouml;&ouml;andja tiitli v&otilde;itnud LHV-s on nendeks n&auml;iteks lisapuhkuse- ja tervisep&auml;evad v&otilde;i hoopis talvekontor K&uuml;prosel. Juba teist aastat v&otilde;imaldab ettev&otilde;te t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;tada kuni paar n&auml;dalat v&auml;likontoris ning l&auml;inud aastal oli sihtkohaks K&uuml;pros. T&ouml;&ouml;tajate tagasiside on olnud &uuml;limalt positiivne. Ettev&otilde;tte h&uuml;vitab lennupiletid ning Maaseli ja P&otilde;ldma s&otilde;nul on &uuml;hisest ettev&otilde;tmisest saadud emotsioon t&ouml;&ouml;tajale palju suurema v&auml;&auml;rtusega, kui n&auml;iteks sama raha lihtsalt v&auml;lja maksmine aasta l&otilde;pus tulemustasuna.</span></p> <p dir="ltr"><span>310 t&ouml;&ouml;tajaga</span><strong> SA Innove</strong><span> arendusvaldkonna juht </span><strong>Reelika V&auml;ljaru </strong><span>s&otilde;nul oli Innove eesm&auml;rk saavutada programmiga olukord, kus iga t&ouml;&ouml;taja on asutuse br&auml;ndisaadik.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi jooksul l&auml;bitud teekond t&auml;hendas Innove jaoks t&otilde;sist m&otilde;ttemaailma muutust n&auml;iteks v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise juhtimise j&auml;rjepideval juurutamisel. Samuti t&otilde;i V&auml;ljaru m&auml;rks&otilde;nadena v&auml;lja kaugt&ouml;&ouml; tegemise ja paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaluse, mille rakendamine on tema s&otilde;nul juurdunud t&auml;naseks Innove DNAsse. Seda kasutab rohkem v&otilde;i v&auml;hem juba &uuml;le 85% t&ouml;&ouml;tajatest. Samuti r&auml;&auml;kis ta uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamise programmist, millele p&ouml;&ouml;ratakse asutuses suurt t&auml;helepanu. Alustava t&ouml;&ouml;tajaga toimuvad vestlused katseaja alguses ja l&otilde;pus ning vahekokkuv&otilde;te tehakse ka katseperioodi keskel. Aga ka lahkuvatele t&ouml;&ouml;tajatele otsitakse alternatiivseid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning pakutakse n&otilde;ustamisv&otilde;imalust.</span></p> <p dir="ltr"><span>Organisatsioonis on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud erinevad tunnustamise s&uuml;steemid ning r&otilde;hku pannakse sisekommunikatsioonile. Selleks on n&auml;iteks uue lahendusena v&otilde;etud kasutusele siseekraanid. Kokkuv&otilde;tvalt on V&auml;ljaru s&otilde;nul k&otilde;ige olulisem oma t&ouml;&ouml;tajate p&auml;riselt kuulamine ja nende vajaduste m&auml;rkamine ning seda tehakse Innoves erinevate tagasisidestamise vormide ja rahulolu uuringute abil. V&auml;ljaru s&otilde;nul v&otilde;ib v&auml;heste ressursside juures tunduda keeruline suuri asju teha, kuid tema s&otilde;nul on Innove n&auml;ide, et ka piiratud ressurssidega annab &auml;ra teha nii m&otilde;ndagi. Tulemus &ndash; hulk tunnustusi, nagu kaugt&ouml;&ouml; tegija ning atraktiivse, peres&otilde;braliku ja unistuste t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgised. Kusjuures</span><span> </span><span>aastaga on Innove v&auml;rbamiskonkurssidel kandideerijate arv kahekordistunud.</span></p> <p dir="ltr"><span>L&otilde;petuseks r&auml;&auml;kis </span><strong>Civitta </strong><span>konsultatsioonib&uuml;roo konsultant </span><strong>Marge Laansoo</strong><span> programmis osalemise tingimustest ning sellest, kuidas 1,5-3 aastat v&auml;ltav hindamis- ja konsulteerimisprotsess v&auml;lja n&auml;eb. Kandideerimine peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi kestab 31. jaanuarini. J&auml;rgmine</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/syndmused/656"><span> </span><span>inspiratsioonihommik</span></a><span> </span><span>toimub 5. detsembril Tartu Vanglas. Loe kandideerimise kohta</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Margise-taotlemise-protsess"><span> </span><span>siit</span></a><span>.</span></p> <p dir="ltr"><span><br /></span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2455Kas töötajal on õigus vaidlustada olukord, mil tööandjal oli iseseisvalt vaja tema isikliku e-postiga tutvuda?2019-11-27<p><strong>Lugeja k&uuml;sib:</strong>&nbsp;Mu &uuml;lemus &uuml;tles, et tal on vaja minu puhkuse ajal postkastil silma peal hoida, juhuks kui m&otilde;ni klient otse minu aadressile kirjutab. Olen oma meiliaadressi kasutanud ka m&otilde;ningate erakirjade jaoks. Mul ei ole k&uuml;ll midagi varjata, kuid kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igust n&otilde;uda ligip&auml;&auml;su minu nimel olevale e-postkastile?</p> <p><strong>Vastab Andmekaitse Inspektsioon:</strong> T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus vaidlustada igasugune k&otilde;rvaliste isikute tegevus, mis on seotud tema nimelise e-postkasti kasutamisega. Kui aga t&ouml;&ouml;andja on eelnevalt t&ouml;&ouml;korraldusreeglites paika pannud nimelise e-postkasti kasutamise reeglid, on selle kaudu t&auml;psemalt reguleeritud, kas ja millistel tingimustel on isiklik kirjavahetus lubatud ning millistel juhtudel tohib t&ouml;&ouml;andja, arvestades t&ouml;&ouml;taja &otilde;igust privaatsusele, tutvuda tema nimelises e-postis olevate kirjadega.&nbsp;</p> <p>N&auml;iteks, kui t&ouml;&ouml;andja lubab t&ouml;&ouml;alast e-postkasti isiklike kirjade jaoks kasutada, mis on igati m&otilde;istlik, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;korraldusreeglitesse panna kirja, et &bdquo;t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus tutvuda t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alaste kirjadega juhul, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole teist v&otilde;imalust &auml;ritegevuseks vajaliku info saamiseks. T&ouml;&ouml;andja v&auml;ldib seejuures asjasse mittepuutuvate kirjade igasugust t&ouml;&ouml;tlemist. Isiklikuks kirjavahetuseks tuleb t&ouml;&ouml;tajal pidada e-postkasti kausta nimega &bdquo;ISIKLIK&ldquo;.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.aki.ee/et" target="_blank">Andmekaitse Inspektsioon</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2443Kuidas tulla toime tülika kolleegiga?2019-11-26<p><b>T&ouml;ised konfliktid v&otilde;ivad olla ootamatud nagu rajuilmad, eriti juhul, kui kollektiivis juhtub olema keerulisi isiksusi. Mida ette v&otilde;tta, et t&ouml;ine &otilde;hkkond liiga toksiliseks ei muutuks?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Poolel teel hobuseid ei vahetata,&ldquo; h&uuml;&uuml;atas turundusjuhina t&ouml;&ouml;tav Anne firmajuhile ja hakkas nutma, kui tegevjuht meenutas, et kulukat turundusprojekti pidanuks ta temaga arutama. Kuigi Anne oli t&ouml;&ouml;tajana p&uuml;hendunud ja tubli, siis t&ouml;&ouml;alast dialoogi temaga pidada ei &otilde;nnestunud. Seda t&otilde;lgendas ta usaldamatuse ja r&uuml;nnakuna, p&uuml;&uuml;des seej&auml;rel l&auml;hemaid kolleege firmajuhi vastu &uuml;les &auml;ssitada.</p> <p>Kuigi Annet kiideti ja premeeriti, siis talle tundus, et firma omanikud tema panust piisavalt ei v&auml;&auml;rtusta, mist&otilde;ttu ei v&auml;sinud ta neid ka tagaselja kolleegidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele kirumast. Selgitust, miks ta seda teeb ja mis teda h&auml;irib, temalt saada ei &otilde;nnestunud, sest s&otilde;nu asendas pisaravoog. Kui usin Anne p&auml;rast nelja-aastast t&ouml;&ouml;d v&auml;ikeettev&otilde;ttes rahvusvahelisse firmasse suundus, oli firmajuhil muidugi kahju. Samas tundis ta kergendust, sest koos Annega kadus emotsioonidest k&uuml;llastunud &otilde;hkkond ja pinge, mida ta hallata ei osanud.</p> <p>Konfliktid t&ouml;&ouml;l on paratamatud, ent oluline on, kas ja kuidas suudetakse neid lahendada. Inimesed, nende arusaamad ja iseloomud on ju v&auml;ga erinevad. Kuidas keerulise t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;kollektiivis hakkama saada?</p> <p>Omapoolseid kogemusi vahendab <b>Indrek Alliksaar, KPMG Baltics O&Uuml; partner ja audititeenuste juht.</b></p> <p>&bdquo;Paljudel juhtudel on probleemi teke j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kimata. Tema k&auml;itumist arutatakse seljataga, kuigi peaks vestlema tema endaga, et aru saada, millest see on tingitud.</p> <p>K&uuml;simus on, kui tihti ettev&otilde;ttes inimestega &uuml;ldse r&auml;&auml;gitakse? Kui v&auml;ga harva, siis on keeruline m&otilde;ista, mis probleem v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajal olla.</p> <p>Meie vestleme oma ettev&otilde;ttes inimestega &uuml;le n&auml;dala, et teada, kuidas kellelgi l&auml;heb. See aitab probleeme lahendada. T&ouml;&ouml;tajat v&otilde;ib ju miski h&auml;irida. Omavahel tuleb selgitada, mida ta &uuml;ritab saavutada vms.</p> <p>Tihti k&auml;ituvad firma sisekliimat h&auml;irivalt v&auml;ga tugevad ettev&otilde;tte &bdquo;tiivad&ldquo;, mist&otilde;ttu tuleb kaaluda, mis v&auml;&auml;rtust keegi loob ja missugune negatiivsus temaga kaasneb. Kas v&auml;&auml;rtuste osa on sedav&otilde;rd palju suurem, et juhtidel tasub pidevalt temaga kaasnevaid negatiivseid tagaj&auml;rgi likvideerida, haavata saanud kolleege lohutada ja neile selgitada, et see inimene pole sugugi nii halva iseloomuga nagu paistab. Kui negatiivsus s&ouml;&ouml;b kogu v&auml;&auml;rtuse poole &auml;ra, siis pole m&otilde;tet sellise t&ouml;&ouml;tajaga tegeleda ega aega kulutada.&nbsp;</p> <p><b>On t&ouml;&ouml;tajad &uuml;ldse valmis oma probleemidest r&auml;&auml;kima?</b></p> <p>Oleme mitu aastat p&uuml;&uuml;dnud koos koolitaja Elar Killumetsaga t&ouml;&ouml;tajate vestlusoskust arendada ja saada neid probleemidest otse r&auml;&auml;kima, mida pole kerge teha. See s&otilde;ltub ka ettev&otilde;tetest ja valdkondadest, kas t&ouml;&ouml;tajad on pigem ratsionaalsed v&otilde;i emotsionaalsed. N&otilde;ukaaegne lastetuba ei soodusta avatud suhtlust. Peab p&auml;ris palju t&ouml;&ouml;d tegema, et muutust saavutada.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajaga on nelja silma all r&auml;&auml;gitud ja enamus kollektiivist leiab, et just &uuml;ks inimene on probleemide allikas, siis peaks otsustama, mida teha. Pakkuda talle <i>coaching</i>&acute;ut v&otilde;i &bdquo;j&auml;releaitamist&ldquo;. Kui sellest pole kasu ja inimene probleeme arutada ei taha, siis ilmselt polegi muud lahendust, kui t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. See on &otilde;hus ka siis, kui &uuml;ks olulisel positsioonil t&ouml;&ouml;taja ei aktsepteeri meeskonna olulisi otsuseid v&otilde;i valikuid, ei ole valmis teistega kaasa minema, vaid j&auml;&auml;b neid &otilde;&otilde;nestama v&otilde;i vastu t&ouml;&ouml;tama.</p> <p>Kui osapooltega &otilde;nnestub muredest ausalt r&auml;&auml;kida, siis valdav osa probleemidest laheneb. Arvestama peab, et soovides end kellelegi m&otilde;istetavaks teha, siis peaks esmalt p&uuml;&uuml;dma teisest inimesest aru saada ja seej&auml;rel seletama, mis mure on sul endal. Tihti unustatakse teisest arusaamine &auml;ra, mis v&otilde;ib samuti probleeme tekitada.&nbsp;</p> <p><b>Juhul, kui probleemid ei lahene, mida siis ette v&otilde;tta?</b></p> <p>Kui suhted t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel on kujunenud v&auml;ga keeruliseks, siis v&otilde;ib olukord v&auml;ga problemaatiliseks minna. Juhul, kui leitakse, et koost&ouml;&ouml;d pole m&otilde;tet j&auml;tkata, siis j&otilde;utakse pigem vastastikule kokkuleppele. Meie p&uuml;&uuml;ame lahkuminekut kompenseerida. Kuna varasemate juhtide kommentaarid v&otilde;i soovitused v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja edasist karj&auml;&auml;ri m&otilde;jutada, siis suurest konfliktist hoidutakse, ehkki alati ei pruugi see nii olla.&nbsp;</p> <h2><b>V&otilde;imalus peaks olema ausalt r&auml;&auml;kida</b><b style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 10px;">&nbsp;</b></h2> <p><b>Pinevate t&ouml;iste olukordade lahenduseks annab n&otilde;u t&ouml;&ouml;- ja organisatsioonips&uuml;hholoog ning n&otilde;ustaja Ave-Gail Kaskla.</b>&nbsp;</p> <p><b>Kas peaks taluma konfliktset kaaskolleegi ja tema keerulist iseloomu?</b></p> <p>Olen seda meelt, et keegi ei &auml;rka hommikul m&otilde;ttega teha kellegi elu p&otilde;rguks. Miski on ebameeldivalt k&auml;itujal vajaka. V&otilde;ib-olla ta ei tunne k&auml;itumisnorme, pole kasvatatud vms, kuid sageli on inimene ise katki ja vajab abi, mida ta ei tea k&uuml;sida v&otilde;i t&otilde;rjub. See kaitsemehhanism n&auml;itabki tema katkisust.&nbsp;</p> <p><b>Mida seesuguse t&ouml;&ouml;tajaga, kes ilmselgelt oma t&ouml;&ouml;andjaga rahul ei ole, ette v&otilde;tta?</b></p> <p>P&uuml;&uuml;des r&auml;&auml;kida temaga t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kolleegina, siis v&otilde;tab inimene seda r&uuml;nnakuna. Probleemidest peaks vestlema neutraalse osapoole ehk vahendajaga, kes seletab, missugused mured ettev&otilde;ttel temaga on, ja et tegemist pole temavastase r&uuml;nnakuga, vaid sooviga temast aru saada. Inimene ei pruugi ise aduda, mida ta teeb. Vahel n&auml;iteks ei pruugi kiusaja aru saada, et ta teist kiusab, sest teema pole tema jaoks delikaatne v&otilde;i tundlik. Ta vaid m&otilde;tleb, miks teine naljast aru ei saa v&otilde;i on &uuml;litundlik. Valul&auml;vi ja arusaam asjade toimimisest on erinev.</p> <p>K&auml;itumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kollektiivist kedagi k&otilde;rvaldada v&otilde;i vallandada ei saa. &Uuml;le v&otilde;ib vaadata inimese ametijuhendi, sest enamikel ettev&otilde;tetel on t&ouml;&ouml; siseeeskirjades kirjas, et ei tohi kahjustada n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja mainet, mida inimene teeb, kui ta v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;kohta oma t&ouml;&ouml;andjat kirub. V&otilde;imalik, et t&ouml;&ouml;taja arvates ei v&auml;&auml;rtusta t&ouml;&ouml;andja teda piisavalt ja seep&auml;rast ta nii k&auml;itubki, mis peaks v&auml;ga usalduslikus suhtluses ilmnema. Halvas k&auml;itumises s&uuml;&uuml;distataval peaks olema v&otilde;imalus oma probleemidest ausalt r&auml;&auml;kida. Miks ta nii arvab ja teeb? Kui t&ouml;&ouml;andja on halb, siis misp&auml;rast ta tema juures t&ouml;&ouml;tab?&nbsp;</p> <p><b>Mida ette v&otilde;tta v&auml;ga enesekeskse t&ouml;&ouml;tajaga, kelle k&auml;itumine kolleege h&auml;irib?</b></p> <p>K&otilde;igepealt peaks otsa vaatama v&auml;rbajale, kes v&otilde;ttis ametisse inimese, kus ta ei saa oma v&otilde;imujanu &auml;ra kasutada. On selliseidki positsioone, kus ongi vaja natuke ego olla. See inimene on ilmselgelt vales kohas v&otilde;i kollektiivis. Kui tema t&ouml;&ouml;panus t&ouml;&ouml;andjat rahuldab, siis saaks egotsentrikule v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tamist kodukontoris, et ta ei halvaks &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiivi.</p> <p>Arvestama peab, et v&auml;rbamisest algab organisatsioonikultuuri loomine, probleemide ennetamine ja lahendamine. Ametisse valitaksegi pigem isiksuseomadustelt sobivaid inimesi, sest teadmistep&otilde;hiseid tegevusi saame &otilde;ppida. T&ouml;&ouml;tajat v&auml;rvates tuleks selgeks r&auml;&auml;kida, mida organisatsioonis v&auml;&auml;rtustatakse ja kuidas k&auml;itutakse. K&uuml;sida tuleks selge kinnitus, kas inimene aktsepteerib meeskonnat&ouml;&ouml;d jne. Seesugused kokkulepped tuleb kohe teha. Raskem on see juhul, kui inimene on aastaid t&ouml;&ouml;tanud, ent muutub juht, struktuur vms. Siis v&otilde;ivad ilmneda teravused ja tuleb hoolikalt m&otilde;elda, kuidas organisatsiooni l&otilde;hkumata olukorda lahendada. Ei saa eeldada, et normikohaselt mittek&auml;ituja tuleb paadist v&auml;lja visata. See pole ettev&otilde;ttele k&otilde;ige kasulikum, sest pole teada, millised isiksuseomadused on uuel t&ouml;&ouml;tajal. M&otilde;istlikum on vaadata, kas olemasoleva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid v&otilde;i -kohta annaks muuta. Samas peab kaitsma kollektiivi, et ta seda ei m&uuml;rgitaks, kuid arvestama, et inimene k&auml;itub niimoodi teatud p&otilde;hjustel. V&otilde;ib-olla tuleneb see lastetoast? V&otilde;i on ta hoopis kaua aega appi h&uuml;&uuml;dnud?</p> <p>Kui juht m&auml;rkab, et tema organisatsioon lonkab, siis peab ta ka ennast anal&uuml;&uuml;sima ja m&otilde;tlema, mis eeskuju annab. Kuidas oleks v&otilde;imalik olukorda parandada? Pole vaja s&uuml;&uuml;dlast otsida, vaid leida p&otilde;hjus, mis selle tekitab. On inimene seesugune ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;d v&otilde;i loome ise talle tunde, et ta peab ennast kogu aeg kaitsma? Teades v&auml;ga egoistliku inimese lugu, siis me ehk tunneksime talle kaasa ja m&otilde;tleksime: ime, et ta niigi h&auml;sti toimib! Samas ei saa eeldada, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad oma lood hinge pealt &auml;ra r&auml;&auml;givad. Peab suutma aktsepteerida inimesi sellistena nagu nad on. P&uuml;&uuml;dma selgitada ja ennast ka kaitsma, sest see ei tohi meile haiget teha.</p> <p>Kolleegidel on samuti v&otilde;imalus egotsentrikult k&uuml;sida, miks ta nii k&auml;itub, sest teeb sel moel teistele halba. V&otilde;i millist reaktsiooni ta ootab? Miks k&uuml;simusi tuleks esitada enne inimese hukkam&otilde;istmist, sest keegi ei s&uuml;nni halva v&otilde;i kiuslikuna. Peab andma inimesele v&otilde;imaluse ennast kaitsta, kuid samas ka ennast kaitsma.&nbsp;</p> <p><b>Eesti T&ouml;&ouml;elu-uuringu 2015. aasta andmetel:</b></p> <ul> <li>85% t&ouml;&ouml;tajatest on oma t&ouml;&ouml;ga v&auml;ga rahul v&otilde;i pigem rahul. Viimase aasta jooksul oli oma t&ouml;&ouml;kohal ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajate vahelisi suhteid ning t&ouml;&ouml;tamist h&auml;irivaid konflikte kogenud iga viies t&ouml;&ouml;taja.</li> <li>Ligikaudu 72% t&ouml;&ouml;tajatest (79% naised, 65% mehed) pidas h&auml;id suhteid juhiga v&auml;ga oluliseks.</li> </ul> <p><b>OPP (</b><b>Ortho Phenyl Phenol) ja CIPD-e (</b><b>Chartered Institute of Personnel and Development) 2008. aasta juulis korraldatud &uuml;lemaailmsest uuringust selgus, et:</b>&nbsp;</p> <ul> <li>85% t&ouml;&ouml;tajatest oli oma t&ouml;&ouml;andjaga erinevaid konflikte, seejuures 29% neist sageli. Peamiselt olid need tingitud isiksuslikust sobimatusest ja egodevahelistest kokkup&otilde;rgetest (49%), stressist (34%) v&otilde;i suurest t&ouml;&ouml;koormusest (33%).</li> <li>26% ebak&otilde;ladest olid p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tajate kultuurilistest erinevustest. N&auml;iteks Brasiilias tekitasid peamiselt konflikte v&auml;&auml;rtusp&otilde;hised arusaamad (24%), Prantsusmaal seevastu ausus (36%).</li> <li>70% t&ouml;&ouml;tajatest pidas konfliktijuhtimise oskust juhi v&auml;ga t&auml;htsaks v&otilde;i kriitiliselt oluliseks oskuseks. Seejuures 54% leidis, et juhid peaksid suutma erinevaid vaidlusi paremini juhtida, vaatamata erinevatele pingetele v&otilde;i tekkinud vigadele.</li> <li>31% juhtidest ehk iga kolmas arvas, et nad tulevad konfliktide juhtimisega h&auml;sti toime, ent vaid 22% kaast&ouml;&ouml;tajatest n&otilde;ustus sellega. Enamgi veel: 43% t&ouml;&ouml;tajatest nentis, et nende &uuml;lemused ei suuda t&ouml;iseid kokkup&otilde;rkeid lahendama nagu peaks. Selle v&auml;itega n&otilde;ustus ainult 23% juhtidest.</li> <li>95% inimestest leidis, et juhtimisalased koolitused aitavad juhtidel vajalikke oskusi rohkem omandada. 27% koolitustel osalenutest t&otilde;des, et neil on enam enesekindlust vaidlusi juhtida. 58% leidis, et p&auml;rast koolitusi oskavad nad rohkem n&auml;ha ja otsida konfliktidest kahepoolset v&auml;ljap&auml;&auml;su.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Kui palju t&ouml;&ouml;aega kulutatakse n&auml;dalas t&ouml;iste konfliktide lahendamiseks?</b></p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem Hollandis &ndash; 0,9 tundi. Prantsusmaal, Taanis ja &Uuml;hendkuningriikides 1,8 tundi. Saksamaal ja Iirimaal 3,3 t&ouml;&ouml;tundi n&auml;dalas. Keskmiselt lahendatakse viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;probleeme 2,1 tundi.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2453Kas Tööinspektsioonil on õigus objektil töö peatada?2019-11-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen kuulnud, et T&ouml;&ouml;inspektsioonil on &otilde;igus peatada elule ohtliku t&ouml;&ouml; tegemine v&otilde;i keelata ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine. Millistel puhkudel T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml; peatab, keelab t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise ja kuidas on v&otilde;imalik aru saada, et just T&ouml;&ouml;inspektsioon on seda teinud?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja:</i></b> Jah, t&otilde;epoolest on see nii. Kui t&auml;pne olla, siis T&ouml;&ouml;inspektsioon on kohustatud peatama t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i teiste isikute elule ohtliku t&ouml;&ouml; tegemise ning keelama eluohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise.&nbsp;</p> <p>Elule ohtlikuks t&ouml;&ouml;ks loeme eelk&otilde;ige olukordi, kus v&otilde;ib toimuda varing maanihke v&otilde;i pinnase vajumise t&otilde;ttu, tehakse ohutusn&otilde;udeid eirates t&ouml;id ohtlike kemikaalidega, k&otilde;rgepingeliini v&otilde;i trafoalajaama l&auml;heduses. Ohtlikud on ka t&ouml;&ouml;d, millega kaasneb uppumisoht, mida tehakse maa-alustes tingimustes (kaevus, tunnelis), l&otilde;hkeainetega. Loetellu kuuluvad veel t&ouml;&ouml;d, mis on seotud raskete/massiivsete valmisdetailide t&otilde;stmise, monteerimise v&otilde;i demonteerimisega ja erit&auml;helepanu all on ka t&ouml;&ouml;d, millega kaasneb t&ouml;&ouml;taja k&otilde;rgusest kukkumise oht.&nbsp;</p> <p>Ohtlikke t&ouml;&ouml;vahendeid on mitmeid, n&auml;iteks suurem&otilde;&otilde;tmelised saekettad ja mitmekettalised saed, millel puuduvad t&ouml;&ouml;korras ohutust tagavad kaitsekatted v&otilde;i &ndash; seadised. Samuti on t&ouml;&ouml;inspektorid t&auml;helepanelikud t&ouml;&ouml;vahendite suhtes, mis on omavoliliselt &uuml;mber seadistatud v&otilde;i kasutatakse kasutusjuhendiga keelatud tarvikuid. Ohtlikud on ka sellised suured t&ouml;&ouml;vahendid, kuhu saab sisse minna ja kinni j&auml;&auml;da ning mille puhul pole tarvitusele v&otilde;etud vajalikke ohtlikkust v&auml;hendavaid abin&otilde;usid.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kasutab ohtliku t&ouml;&ouml; peatamiseks, t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise keelamiseks erivahendeid, milleks on eriotstarbelise m&auml;rgistusega kleebised ning lint.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/kleeps.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2452Bioloogilised mõjurid tööl: mis terviseprobleeme need põhjustavad ja kuidas neid paremini ennetada?2019-11-22<p>EU-OSHA uues aruandes uuritakse teaduskirjandust, mis k&auml;sitleb konkreetseid t&ouml;&ouml;ga seotud ja bioloogilistest m&otilde;juritest tingitud haigusi, n&auml;iteks nakkushaigusi ja allergiaid. See h&otilde;lmab ka eksperdiuuringu ning ELi liikmesriikide haiguste ja kokkupuute seires&uuml;steemide hindamise tulemusi. Aruandes esitatakse soovitusi paremate seiretavade, ennetamisstrateegiate ja -poliitikameetmete kohta.</p> <p>See aruanne on osa suuremahulisest projektist, milles k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;ga seotud haigusi ELi t&ouml;&ouml;kohtades, et tagada parem ennetus.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/biological-agents-and-work-related-diseases-results-literature-review-expert-survey-and/view">Kirjandus&uuml;levaade ning bioloogiliste m&otilde;jurite ja t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste kokkuv&otilde;te</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/biological-agents-work-what-are-health-problems-they-cause-and-how-address-them-better" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2450Psühhosotsiaalsed riskid ja istumine: 2019. aasta ESENERi uuringus sageli teatatud riskitegurid2019-11-21<p>Euroopa ettev&otilde;tted nimetavad t&ouml;&ouml;tajate tervise riskiteguritena sageli endiselt probleemsete inimestega suhtlemist, korduvaid k&auml;eliigutusi, inimeste v&otilde;i suurte raskuste t&otilde;stmist ja liigutamist. Seda n&auml;itavad&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener">uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete kolmanda uuringu (ESENER-3)</a>&nbsp;esimesed j&auml;reldused.</p> <p>2019.&nbsp;aasta j&auml;reldused p&otilde;hinevad vestlustel, mis toimusid eri suurusega ja eri sektoritest p&auml;rit&nbsp;<strong>45&nbsp;000&nbsp;ettev&otilde;ttes</strong>&nbsp;<strong>33&nbsp;Euroopa riigis</strong>.</p> <p>2019.&nbsp;aasta uuringu lisak&uuml;simused andsid uut teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu tekkivate riskide kohta, n&auml;iteks digiteerimise m&otilde;ju ja pikaajalise istumise tagaj&auml;rjed, mis on ESENER-3 kohaselt Euroopa ettev&otilde;tete teatatud kolmas levinuim riskitegur.</p> <p>V&otilde;rdlus 2014.&nbsp;aasta ESENER-2 tulemustega n&auml;itab riigi ja ELi tasandi trende, mitte &uuml;ksnes seoses riskitegurite, vaid ka t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimise ning selle ajendite ja t&otilde;ketega. N&auml;iteks on mitmetes riikides v&auml;henenud t&ouml;&ouml;tajate osalemine ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide juhtimises vaatamata sellele, et osalusp&otilde;hist l&auml;henemisviisi peetakse nende &uuml;ha levinumate riskide haldamisel oluliseks. Teisalt on positiivne, et riskihindamisi korraldavate ettev&otilde;tete osakaal on m&otilde;nes riigis suurenenud.</p> <p>See ainulaadne andmeallikas on oluline vahend, mis annab teavet uute meetmete v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiseks ning aitab juhtida t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu t&ouml;&ouml;kohtadel t&otilde;husamalt. 2020.&nbsp;aastast on k&auml;ttesaadavad k&otilde;ik uuringutulemusi kajastavad v&auml;ljaanded ja uus andmete visualiseerimisvahend.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/third-european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener-3/view">ESENER-3 esimesed j&auml;reldused</a>.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/surveys-and-statistics-osh/esener">ESENERi lisateave</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/psychosocial-risks-and-sitting-emerge-frequently-highlighted-occupational-risk-factors" target="_blank">EU-OSHA</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2449Ametiühingud ja tööandjad nõustusid Riikliku lepitaja alampalga ettepanekuga2019-11-20<p>19.11.2019 toimunud lepituskoosolekul v&otilde;tsid Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu esindajad vastu Riikliku lepitaja ettepaneku s&otilde;lmida uus alampalga kokkuleppe kaheks aastaks. Saavutatud kokkuleppe kohaselt on &uuml;leriigiline alampalk j&auml;rgmisel aastal t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 584 eurot kuus ning 3,48 eurot tunnis.</p> <p>2021. aastal t&otilde;useb &uuml;leriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutv&auml;&auml;rtuse fikseerivad t&ouml;&ouml;andjad ja ameti&uuml;hingud j&auml;rgmisel suvel, v&otilde;ttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis.</p> <p>T&ouml;&ouml;turu osapooled leppisid &uuml;htlasi kokku algatada &uuml;hine uuring &uuml;leriigilise alampalga m&otilde;just Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.</p> <p>&Uuml;leriigilise alampalga kokkulepe 2020.-2021.aastaks allkirjastatakse esmasp&auml;eval, 25. novembril kell 12 Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidus.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.eakl.ee/ametiuhingud-ja-tooandjad-noustusid-riikliku-lepitaja-alampalga-ettepanekuga" target="_blank">Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2447Välismaal töötamise head ja vead2019-11-20<p><em>Ingriin R&auml;&auml;k, T&ouml;&ouml;inspektsiooni praktikant&nbsp;</em></p> <p>T&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine ning inimkaubandus on t&otilde;sine probleem nii Eestis kui kogu maailmas. Ajakirjandusest teame lugusid, kuidas meie &nbsp;t&ouml;&ouml;tajaid on Soomes &auml;ra kasutatud v&otilde;i kuidas Ida-Virumaalt on noori naisi Stockholmi kupeldatud. Viimase aja &uuml;ks v&otilde;ikamaid ajakirjandusse j&otilde;udnud &auml;rakasutamise juhtumeid r&auml;&auml;kis jalutust mehest, keda Moldovast p&auml;rit paar sundis erinevates Euroopa linnades kerjama, v&otilde;tsid &auml;ra kogu mehe kerjatud raha ning v&auml;&auml;rkohtlesid f&uuml;&uuml;siliselt. Mees &uuml;ritas k&uuml;ll korduvalt, ent eba&otilde;nnestunult p&otilde;geneda. L&otilde;puks p&auml;&auml;stis ta P&auml;rnu politsei, kes inimkaubanduse ohum&auml;rke t&auml;hele pani. Mees saadeti tagasi Venemaale kodukohta ning moldovlastest paar m&otilde;isteti Eestis vangi.</p> <p>Ekspluateerimist ja inimkaubandust esineb aga j&auml;tkuvalt igap&auml;evaselt nii Eestis kui ka mujal maailmas loendamatutel eri viisidel. Need teemad olid arutusel filmiseminaridel Tallinnas, Tartus ja P&auml;rnus, mille T&ouml;&ouml;inspektsioon viis oktoobri alguses l&auml;bi koost&ouml;&ouml;s Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA). Teemasse juhatas sisse film &bdquo;Marina&ldquo;, mis v&otilde;itis 2018. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. Filmi jutustab rumeenlannast, kes on l&auml;inud Saksamaale hooldajaks. Tema loo l&auml;bi leiavad k&auml;sitlust v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad mured ja ohud nii inimesele endale kui koju j&auml;&auml;nud pereliikmetele. Filmile j&auml;rgnes aruteluring, kus vestlust juhtisid Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ning sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvrite n&otilde;ustamise teenuse juht Sirle Blumberg. R&auml;&auml;giti teemadest, mis ikka veel, ka XXI sajandil aktuaalsed on ning paraku kohati isegi &uuml;ha teravamalt t&otilde;usetuvad.</p> <p><b>Ise v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;l, pere kodus </b></p> <p>Pole just harv, et v&auml;lismaale minnakse t&ouml;&ouml;le &uuml;ksi ning pere j&auml;&auml;b Eestisse. Signe Riisalo r&otilde;hutab, et v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minek on paljuski positiivne, sest v&otilde;imalus end oma erialal arendada, keelt omandada ja uusi kogemusi saada on hindamatu. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minemisega kaasneb aga tihti asjaolu, et Eestisse j&auml;&auml;vad pere ja lapsed. Eriti keerulised on juhtumid, kui v&auml;lismaale l&auml;heb t&ouml;&ouml;l &uuml;ksikvanem, mist&otilde;ttu laps v&otilde;i lapsed peavad t&auml;itsa ise omal k&auml;el toime tulema. Viimase rahvaloenduse andmeil oli Eestis umbes 650 last, kelle vanem(ad) olid v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;l. Muidugi ei saa &uuml;telda, et vanemate eemalolek m&otilde;jub lapsele alati halvasti. &bdquo;Aga need positiivsed aspektid kerkivad &uuml;les siis, kui perekonnal on head vanemlikud oskused: nad teavad, kuidas julgustada ja tunnustada last ka eemal viibides ja korraldada tema elu Eestis turvaliselt. Kui j&auml;tta lapsele liiga palju vastutust oma igap&auml;evaelu korralduse eest, siis see pole eakohane ja v&otilde;ib t&auml;hendada pingeid, stressi, koolikohustuse mittet&auml;itmist ja ps&uuml;hholoogilisi probleeme.&ldquo; selgitab Riisalo. 2014. aastal leiti Tartu &uuml;likooli uuringus, et v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tavate vanematega laste peamised probleemid on &uuml;ksij&auml;etuse tunne ning igatsus vanemate j&auml;rele, vanema(te) eemalolek v&otilde;ib tekitada v&otilde;i s&uuml;vendada ka tervise-, k&auml;itumis- ja s&otilde;ltuvusprobleeme.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;turu varjatuim pool - inimestega kauplemine</b></p> <p>Karistusseadustik k&auml;sitleb inimkaubandusena inimese asetamist olukorda majandusliku kasu saamise eesm&auml;rgil v&otilde;i ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, t&ouml;&ouml;tama tavap&auml;ratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo v&otilde;i t&auml;itma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse v&otilde;tmise, v&auml;givalla, pettuse, kahju tekitamisega &auml;hvardamise, teisest isikust s&otilde;ltuvuse, abitu seisundi v&otilde;i haavatava seisundi &auml;rakasutamisega (Riigi Teataja, 2019). Et juhtumit saaks liigitada inimkaubanduseks, peavad seal esinema kolm elementi: tegevus (n&auml;iteks prostitutsiooni vahendamine, isikute transport), eesm&auml;rk (sunnit&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, organite eemaldamine) ja vahend (sundimine, meelitamine, petmine, inimr&ouml;&ouml;v).</p> <p>&bdquo;Just vahendi t&otilde;estamine on tihti raskeim osa inimkaubanduse t&otilde;kestajate t&ouml;&ouml;st,&ldquo; selgitab sotsiaalkindlustusametis t&ouml;&ouml;tav Sirle Blumberg. &bdquo;Jah, esineb ka juhtumeid, kus inimesi f&uuml;&uuml;siliselt kinni hoitakse ja neid n&auml;iteks kas t&ouml;&ouml;- v&otilde;i seksiorjana &auml;ra kasutatakse v&otilde;i organeid eemaldatakse. Suurem enamus inimkaubanduse juhtumitest on aga komplekssemad ja skeemid salakavalamad, kus inimesega manipuleerimisel ning lollitamisel ei j&auml;&auml; mingeid j&auml;lgi ning tihti ei pruugi ka ohver pikalt aru saada, mis temaga tehtud on,&ldquo; selgitas Blumberg.</p> <p>Novembri keskpaiga seisuga oli sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise n&otilde;uandeliinile p&ouml;&ouml;rdunud 564 inimest. M&ouml;&ouml;dunud aastal p&ouml;&ouml;rdus kokku 433 inimest. Ametlikult on sotsiaalkindlustusamet sel aastal tuvastanud 37 v&auml;lismaalasest inimkaubanduse ohvrit, mis on kolm korda enam kui mullu kokku. &Uuml;he erandiga on k&otilde;ik olnud seksuaalse &auml;rakasutamise ohvrid. Eesti paistab teiste riikide hulgas silma sellega, et ohvriabi telefonile helistab erakordselt suur hulk mehi: lausa 78% sellel aastal ohvriabi telefoniliinile p&ouml;&ouml;rdujatest on olnud mehed. See on positiivne, sest ka inimkaubanduse vallas ei kipu mehed oma muredest kedagi ei teavita.</p> <p><b>Enim ohus alaealised ja naised</b></p> <p>&Uuml;hiskonna arengu ja j&otilde;ukuse kasvuga on Eestist saanud inimkaubanduse transiitriigist sihtriik. Kaks suurimat inimkaubanduse riskigruppi on naised ja alaealised - naiste hulgas on ohvrite seas tihti just v&auml;lismaalt Eestisse j&otilde;udnud naised, alaealiste seas aga kasutatakse &auml;ra kohalikke Eesti noori. Noortele luuakse alguses illusioon, et tegemist on ajutise elukorraldusega, kuid tegelikult manipuleerivad nendega kupeldajad ja teised ekspluateerijad ning teevad olukorrast v&auml;ljumise v&auml;ga keeruliseks. N&auml;iteks satuvad noored tihti v&auml;ljapressimiste ohvriks, neid kontrollitakse &auml;hvardustega avaldada kompromiteerivaid videoid v&otilde;i pilte.</p> <p>Viimasel ajal on t&otilde;usnud kupeldamisjuhtumite arv ning seda just v&auml;lismaalaste puhul: kui varem olid paljud Tallinnas prostitutsiooni kaasatud naised p&auml;rit Narvast, siis n&uuml;&uuml;d on nad tihti p&auml;rit peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest ja Moldovast. Blumbergi s&otilde;nul on sotsiaalkindlustusamet puutunud kokku ka ohvritega Aserbaidžaanist, Usbekistanist ja Kasahstanist. Ligi pooled siia kolmandatest riikidest saabunud naised on k&otilde;rgharidusega, kuid pole kodumaal t&ouml;&ouml;d leidnud ning on rahalistel p&otilde;hjustel sunnitud prostitutsiooni&auml;risse suunduma. Kodustele r&auml;&auml;gitakse aga, et palka teenitakse ettekandja v&otilde;i koristajana. Siia saabunud naised ei viibi Eestis kaua, enamasti n&auml;dal-kaks, mis teeb ohvrite tuvastamise veelgi raskemaks.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine ja inimkaubandus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;alast &auml;rakasutamist esineb v&auml;ga erinevat, varieerudes kergematest ekspluateerimise vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise t&ouml;&ouml; eesm&auml;rgil. Ekspluateerimist ja inimkaubandust esineb nii sise- kui v&auml;lisriiklikult, kuid eriti just t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise puhul on lihtsaim ekspluateerida v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;j&otilde;udu.</p> <p>&bdquo;V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnes v&otilde;ivad inimesed avastada end olukorras, kus neil ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;kohalt lahkuda, nad ei saa oma t&ouml;&ouml;tingimustes kokku leppida, nad on oma t&ouml;&ouml;andjast t&auml;ielikult s&otilde;ltuvad, nad on sunnitud tegema t&ouml;&ouml;d, mille jaoks nad pole kunagi n&otilde;usolekut andnud, neil on v&auml;ga kehvad elamistingimused, nende privaatsust ei austata, neil puudub igasugune otsustus&otilde;igus ja nii edasi,&ldquo; toob Signe Riisalo v&auml;lja P&auml;rnu raadiole antud intervjuus.</p> <p><b>Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon ILO s&otilde;nul viitavad sunniviisilisele t&ouml;&ouml;le 11 asja: </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja haavatava seisundi &auml;rakasutamine;</li> <li>Pettus, nt teadlikult valeinfo andmine t&ouml;&ouml;tingimuste kohta;</li> <li>T&ouml;&ouml;taja liikumisvabaduse piiramine, nt kinnihoidmine, pidev t&ouml;&ouml;taja liikumise kontrollimine v&otilde;i ebam&otilde;istlik liikumisvabaduse piiramine;</li> <li>Sotsiaalne isoleerimine, nt l&auml;hedastega suhtlemise keelamine v&otilde;i piiramine, abi otsimise takistamine;</li> <li>F&uuml;&uuml;siline ja/v&otilde;i seksuaalv&auml;givald;</li> <li>Hirmutamine ja &auml;hvardamine, nt &auml;hvardamine palga maksmata j&auml;tmise v&otilde;i illegaalsete v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega;</li> <li>Isikut t&otilde;endavate ja reisidokumentide &auml;rav&otilde;tmine ja enda k&auml;es hoidmine;</li> <li>T&ouml;&ouml;tasu kinnipidamine v&otilde;i maksmata j&auml;tmine;</li> <li>V&otilde;lasuhte tekitamine;</li> <li>Ebainimlikud t&ouml;&ouml;- ja elutingimused;</li> <li>&Uuml;lem&auml;&auml;rase t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tama sundimine.</li> </ul> <p>Sarnaste olukordadega on silmitsi seisnud nii v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;lised Eestis kui ka Eestist v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le l&auml;inud inimesed.</p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste arvu suurenemisega Eestis on kasvanud inimeste t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, eriti ehitus-, teenindus-, t&ouml;&ouml;stus- ja puhastussektoris. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu on tunduvalt kergem manipuleerida kui kohalikku t&ouml;&ouml;j&otilde;udu: enamasti ei r&auml;&auml;gi v&auml;lismaalt saabunud t&ouml;&ouml;tajad kohalikku keelt ning ei tunne kohalikke seadusi ja norme, neil pole Eestis ei s&otilde;pru ega tuttavaid. Tihti on v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;listel koduriigis v&otilde;lad, mille katteks neil t&ouml;&ouml;d Eestis nii v&auml;ga vaja ongi. V&auml;lismaalt saabunud t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad teisest kultuuri- ja &otilde;igusruumist tulnuna (eriti kui nende kodumaal on riigiasutused korrumpeerunud ning usaldus riigi vastu seet&otilde;ttu v&auml;ga madal) kergesti uskuma j&auml;&auml;da jutte, et neil ei ole Eestis t&ouml;&ouml;tades mingeid &otilde;igusi, t&ouml;&ouml;andja ei pea tagama ohutust t&ouml;&ouml;l, politsei ega muud riigiorganid ei aita neid, vaid kiusavad ja suure t&otilde;en&auml;osusega saadavad riigist v&auml;lja jne. Paljud v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltuvad t&ouml;&ouml;andja pakutavast elamispinnast, kust v&auml;lja viskamise &auml;hvardusega neid kontrolli all hoitakse. Pahatahtlikud t&ouml;&ouml;andjad eksitavad t&ouml;&ouml;tajaid tihti meelega, n&auml;iteks s&otilde;lmitakse v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajatega eestikeelsed lepingud, mida nood ei m&otilde;ista, pannes neid seega alla kirjutama kokkulepetele, millest neil aimugi pole.</p> <p>&bdquo;Pannes ohvrit tundma, et nad on kindlasti midagi valesti teinud ning vastutatavad ainuisikuliselt juhul, kui midagi juriidiliselt valesti peaks olema, hoitakse t&ouml;&ouml;tajaid oma kontrolli all ning v&auml;lditakse seda, et nad oma olukorrast kuhugi kaebama l&auml;heks,&ldquo; selgitab Sirle Blumberg. Vaid v&auml;hesed &auml;rakasutatud t&ouml;&ouml;tajad j&otilde;uavad &otilde;igusorganiteni. Seda kinnitavad nad ka ise - kui nemad on j&auml;&auml;nud Eestisse, et n&auml;iteks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kaudu saamata j&auml;&auml;nud palka t&ouml;&ouml;andjalt tagasi n&otilde;uda, siis k&uuml;mned nende endised t&ouml;&ouml;kaaslased on juba oma kodumaale naasnud igasuguse lootuseta oma palgaraha kunagi n&auml;ha.</p> <p><b>V&auml;lismaal ekspluateerimise ja inimkaubanduse ohvriks langemine</b></p> <p>Tuleb t&otilde;deda, et paraku langevad ka Eestist p&auml;rit inimesed v&auml;lismaal inimkaubanduse v&otilde;i t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ohvriks. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnes tasub meeles pidada ettevaatusabin&otilde;usid, mis ekspluateerimise ohvriks langemise ohtu v&auml;hendavad:</p> <ul> <li>Kontrolli vahendaja tausta: kes ta on, millised on tema volitused ja kes on need talle andnud;</li> <li>Kontrolli t&ouml;&ouml;pakkumist: kas t&ouml;&ouml;d pakub seaduslik firma; millised on t&ouml;&ouml;tingimused: palk, majutus jne;</li> <li>Proovi s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping sulle arusaadavas keeles. Kui see pole v&otilde;imalik, v&otilde;ta leping kaasa ja lase see t&otilde;lkida;</li> <li>Uuri Eestis asuvast sihtriigi saatkonnast, milliseid n&otilde;udeid esitatakse nende riigis t&ouml;&ouml;tada soovivale v&auml;lismaalastele;</li> <li>V&otilde;ta kaasa tolles riigis asuva Eesti saatkonna aadress ja telefoninumbrid;</li> <li>Informeeri oma sugulasi v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minekust, anna v&otilde;imalikult t&auml;pne info tulevase t&ouml;&ouml;andja kohta;</li> <li>Tee oma passist v&auml;hemalt kaks koopiat. &Uuml;ks v&otilde;ta kaasa, juhuks kui peaksid passi kaotama, teine j&auml;ta koju;</li> <li>Tee endale kindlustus (reisi-, &otilde;nnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus);</li> <li>Lepi koduste ja s&otilde;pradega kokku, kuidas informeerid neid oma k&auml;ek&auml;igust;</li> <li>V&otilde;ta kaasa piisavalt raha, et saaksid vajadusel koju tagasi p&ouml;&ouml;rduda, v&otilde;i tagasis&otilde;idu pilet.</li> </ul> <p>Sihtpunktis olles</p> <ul> <li>Mitte mingil juhul &auml;ra anna kellelegi oma passi, v&auml;lja arvatud ametiv&otilde;imude esindajatele;</li> <li>Kui kaotad oma passi v&otilde;i see varastatakse, p&ouml;&ouml;rdu kohe politsei v&otilde;i Eesti saatkonna poole;</li> <li>Kui kohapeal selgub, et t&ouml;&ouml;- ja elutingimused ei vasta t&ouml;&ouml;lepingus lubatule, v&otilde;ta &uuml;hendust t&ouml;&ouml;koha vahendanud firma v&otilde;i isikuga. Kui olukord ei parane, on sul &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada;</li> <li>Hoia pidevalt sugulasi ja s&otilde;pru kursis oma eluga v&auml;lismaal;</li> <li>&Auml;ra j&auml;&auml; v&auml;lismaal kellelegi v&otilde;lgu. (Punane Rist, 2016).</li> </ul> <p><b>Inimkaubandusse suhtumine ning ohvriabi</b></p> <p>Inimkaubanduse kajastamisel r&auml;&auml;gitakse m&otilde;nest asjast liiga v&auml;he, teistest aga liiga palju. &nbsp;Ajakirjanduse veergudele j&otilde;uavad enamasti inimkaubandusega seotud lugudest prostitutsioonijuhtumid, samas t&ouml;&ouml;alasest &auml;rakasutamisest, eriti meeste puhul r&auml;&auml;gitakse kahetsusv&auml;&auml;rselt v&auml;he. Inimkaubanduse ohvrit ei ole kerge &auml;ra tunda, sest neil ei ole enamasti f&uuml;&uuml;silise v&auml;givalla j&auml;lgi. Inimesi manipuleeritakse ps&uuml;hholoogiliselt, mis ei j&auml;ta ei j&auml;lgi ega t&otilde;endeid. Nii meedias kui ka sotsiaalkampaaniates stereot&uuml;piseeritakse ohvreid v&auml;ga tihti m&otilde;istmata, et inimestega manipuleerimise ja kontrollimise v&otilde;tted on t&auml;nap&auml;eval tihti palju komplekssemad kui f&uuml;&uuml;siline v&auml;givald v&otilde;i kinni hoidmine.</p> <p>Samuti keskendub ajakirjandus ja &uuml;ldsus tihti vaid ohvrile, k&uuml;ll aga ei r&auml;&auml;gita piisavalt n&otilde;udlusest: kes on need t&ouml;&ouml;andjad, kes inimesi t&ouml;&ouml;alaselt &auml;ra kasutavad ja kes on need inimesed, kes prostitutsiooniteenuseid ostavad? &Uuml;hiskonna suhtumine &auml;rakasutatud ning inimkaubanduse ohvriks langenud inimestesse m&auml;ngib suurt rolli nii ohvrite julguses abi otsida kui ka hilisemas rehabiliteerimisprotsessi &otilde;nnestumises.</p> <p>&bdquo;Sotsiaalkindlustusameti &uuml;ks eesm&auml;rk on, et ohvriabiga v&otilde;taksid &uuml;hendust lisaks teistele klientidele ka prostitutsiooni kaasatud inimesed, sest praegu j&otilde;uame nendeni reeglina l&auml;bi politseireidide&ldquo; lausub Blumberg.</p> <p>Inimkaubanduse probleemi ning selle ennetamisega tegelevad Eestis mitmed ametid: sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium, t&ouml;&ouml;alase inimkaubanduse v&otilde;i &auml;rakasutamise puhul t&ouml;&ouml;inspektsioon. Ohvritele pakuvad abi sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond ning MT&Uuml; Eluliin, inimkaubanduse ennetusliini telefoninumber on +372 6607 320. Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ikides Eesti maakondades ning enamasti asuvad nad politseiga samas majas. Kohese abivajaduse korral saab v&otilde;tta &uuml;hendust ohvriabi kriisitelefoniga 116006. Lisainfot ekspluateerimise ning inimkaubanduse kohta leiab nii sotsiaalkindlustusameti kodulehelt <a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/</a>, MT&Uuml; Eluliin veebilehelt <a href="https://www.eluliin.ee/">https://www.eluliin.ee/</a> ning T&ouml;&ouml;elu portaalist. Lisaks ohvrite abistamisele tegeleb sotsiaalkindlustusamet ka ennetus- ja teavitust&ouml;&ouml;ga, sealhulgas tehakse koost&ouml;&ouml;d nii teiste riigiasutuste, meedia kui ka vastutustundlike ettev&otilde;tetega.</p> <p><b>Allikad: </b></p> <ul> <li>Intervjuu Sirle Blumbergiga</li> <li><a href="https://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html">https://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html</a></li> <li><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019077?leiaKehtiv">https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019077?leiaKehtiv</a></li> <li><a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi/ohvriabi-ja-ennetusteenuste-tootajate-kontaktandmed">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi/ohvriabi-ja-ennetusteenuste-tootajate-kontaktandmed</a></li> <li><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/loppraport.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/loppraport.pdf</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2446Kompromissist ja lepitusest töövaidluskomisjonis2019-11-19<p data-adtags-visited="true"><strong>Eelmise aasta algusest j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus, mis annab v&otilde;imalused lahendada t&ouml;&ouml;vaidlusi kompromissiga v&otilde;i leppimise teel. Kuidas uued vaidluste lahendamise v&otilde;imalused vastu on v&otilde;etud, kirjutab t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Monika Koks.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kahjuks juhtub sageli, et kui t&ouml;&ouml;suhtes tekib konflikt, p&ouml;&ouml;rdub &uuml;ks pool t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole ning teine pool saab sellest teada alles siis, kui postkasti potsatab menetlusse v&otilde;tmise m&auml;&auml;rus. Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungile kutsutakse, j&otilde;utakse p&auml;rast emotsioonide lahtumist tihti arusaamale, et vaidlust oleks saanud lahendada ka teisiti.</p> <p data-adtags-visited="true">Enne uue seaduse j&otilde;ustumist pidi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon sellest olenemata langetama otsuse, kas t&ouml;&ouml;vaidluses kuulub v&otilde;it t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjale. Selliste s&uuml;ndmuste arengu puhul enamasti tagasiteed enam ei ole. Kui vaidlus l&otilde;ppeb t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsusega, l&auml;hevad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja teed lahku, sest usaldus on kaotatud ning p&auml;rast konflikti sattumist ei osata enam n&auml;ha v&otilde;imalust koost&ouml;&ouml; j&auml;tkamiseks.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kompromiss</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Uus seadus andis t&ouml;&ouml;vaidluse l&otilde;petamiseks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajatele v&otilde;imaluse kinnitada poolte vahel s&otilde;lmitud kompromisse. Kui vaidluse k&auml;igus pooled n&otilde;ustuvad osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult &uuml;ksteise n&otilde;uetega, s&otilde;lmitakse vastav kokkulepe ja enam edasi ei vaielda. Kuigi selliselt ei tuvastata enam v&otilde;itjaid ega kaotajaid, tuleb kinnitatud kompromissi t&auml;ita samamoodi nagu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsust. 2018&ndash;2019.a statistika n&auml;itab, et aastas ca 3000 vaidlusest l&otilde;petatakse juba ligi viiendikul juhtudel vaidlus kompromissiga.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Lepitus</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Lisaks kompromissile anti v&otilde;imalus lepitusmenetluse l&auml;biviimiseks. Lepitusmenetlus on mitteavalik ja v&auml;hem b&uuml;rokraatlikum. Kui pooled on sellega n&otilde;us, r&auml;&auml;gitakse 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul omavahel nii &ouml;elda suu puhtaks ilma tunnistajaid kutsumata ja kirjalikke t&otilde;endeid esitamata. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja on seejuures s&otilde;ltumatuks vahemeheks, kes aitab j&otilde;uda m&otilde;lemaid pooli rahuldava kokkuleppeni.</p> <p data-adtags-visited="true">V&otilde;rreldes kompromissiga ei ole lepitamine veel nii sooja vastuv&otilde;ttu leidnud. 2018. a viidi l&auml;bi viis lepitusmenetlust ning sel aastal on neid olnud vaid kaks.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajal on oluline roll</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Edendades kiire vaidluse lahendamise viisina lepitusmenetlust v&otilde;i suunates pooli kompromissile, v&auml;heneb t&ouml;&ouml;suhte poolte konfliktis olemis aeg. Sellega on v&otilde;imalik m&otilde;jutada nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja suhtumist vaidlustesse, mis viib pikemas perspektiivis elutervema t&ouml;&ouml;suhteni. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajate oskus konfliktsituatsioone lahendada selliselt, et sellest v&otilde;idaks nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja ning s&auml;iliks v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkumiseks, edendab Eesti t&ouml;&ouml;suhete kultuuri tervikuna.</p> <p data-adtags-visited="true">Kui ka Sina usud, et suudaksid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja rollis t&ouml;&ouml;suhete kultuuri arendamiseks oma panuse anda, siis oleme hetkel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajate t&ouml;&ouml;kasse kollektiivi otsimas lisa.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajaks kandideerimiseks vajalik info on leitav <a href="https://www.cv.ee/toopakkumine/ev-sotsiaalministeerium/toovaidluskomisjoni-juhataja-f4045042.html">CV online&rsquo;st.</a>&nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2019/11/18/kompromissist-ja-lepitusest-toovaidluskomisjonis/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi ajaveebis.</a>&nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Loe ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja&nbsp;<strong>Meeli Miidla&shy;-Vanatalu</strong> ning <b>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni (TVK) juhatajate Agne Kalsoni ning Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla&nbsp;</b>artiklit <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2253" target="_blank">"Lepitusmenetlus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis s&auml;&auml;stab n&auml;rve"</a>.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2445Jurist vastab: kas ma saan töötajana nõuda tööandja pankroti väljakuulutamist?2019-11-18<p><b>Lugeja k&uuml;sib: </b>Meil oli kolme t&ouml;&ouml;tajaga v&auml;ike ettev&otilde;te, mis tegutses selle aasta juulikuuni, siis &uuml;tles ettev&otilde;tte juht, et tellimused said otsa ja oodaku me kodus kuni uute tellimuste tulekuni. Augustikuu eest maksis ta meile veel v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra, kuid n&uuml;&uuml;d ei ole juba mitu kuud maksnud ning oktoobri algusest ei vasta enam ka &uuml;helegi kirjale ega telefonik&otilde;nele, ettev&otilde;te uksed on kinni, maja k&uuml;ljes olev postkast on kirju &auml;&auml;reni t&auml;is. Kuulsime tuttava kaudu, et ettev&otilde;tte ainus juhatuse liige l&auml;ks oktoobris perega talveks &auml;ra Taisse. Kuidas ma peaksin k&auml;ituma, et veel midagigi sellelt ettev&otilde;ttelt k&auml;tte saada ja t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada?&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b><b> </b>Kirjeldatud olukorras rikub t&ouml;&ouml;andja oma p&otilde;hikohustusi ehk ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tamist ega maksa ka t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse p&otilde;him&otilde;tteid j&auml;rgides oleks t&ouml;&ouml;taja juba septembris saanud t&ouml;&ouml;andjat hoiatada, et kui olukord kestab veel v&auml;hemalt kaks n&auml;dalat, siis on ta sunnitud t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &uuml;tlema t&ouml;&ouml;andja kohustuste rikkumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel. Kahe n&auml;dala ehk m&otilde;istliku aja m&ouml;&ouml;dumisel oleks t&ouml;&ouml;taja saanud ka oma erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisavalduse t&ouml;&ouml;andjale &auml;ra esitada, n&auml;itamaks oma soovi t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada. Oluline on, et hiljem saaks t&ouml;&ouml;taja t&otilde;endada, et ta on &uuml;les&uuml;tlemisavalduse t&ouml;&ouml;andjale esitanud (nt v&auml;ljav&otilde;te e-kirjast, t&auml;hitud kirja v&auml;ljastamist v&otilde;i v&auml;&auml;rkirja saatmist t&otilde;endavad dokumendid). Seda k&otilde;ike saab aga vajadusel teha ka veel praegu, kuigi v&otilde;ib eeldada, et neid avaldusi keegi t&ouml;&ouml;andja poolelt vastu v&otilde;tmas ei ole ning ilmselt ka l&otilde;pparve v&auml;ljamaksmist sellises olukorras ei toimu. Kahtlemata v&otilde;ib sel juhul p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamise ning saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu ja l&otilde;pparve n&otilde;udes t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse, saada otsus ning asuda p&auml;rast selle j&otilde;ustumist t&auml;itemenetlusse. Paraku ei pruugi ka see anda soovitud tulemust, kui ettev&otilde;ttel enam raha ei ole.&nbsp;</p> <p>V&otilde;ib eeldada, et kirjeldatud olukorras on t&ouml;&ouml;andjal ehk juriidilisel isikul tekkinud juba makseraskused ja mitte ainult t&ouml;&ouml;taja ees, vaid ka teiste v&otilde;lausladajate ees. Seega tuleks uurida, ega keegi ei ole juba alustanud ettev&otilde;tte suhtes pankrotimenetlust. V&otilde;imaluse sellise info otsimiseks annab Ametlikud Teadaanded leht <a href="https://www.ametlikudteadaanded.ee/">https://www.ametlikudteadaanded.ee/</a>&nbsp;</p> <p>Kui on kindel, et keegi veel pankrotiavaldust ettev&otilde;tte suhtes esitanud ei ole ning seda ka teha ei kavatse, siis v&otilde;ib ka t&ouml;&ouml;taja ise sellise k&auml;igu ette v&otilde;tta l&auml;htudes pankrotiseadusest. Kuid seda ei tohi teha kergek&auml;eliselt.&nbsp;</p> <p>Kohtule esitatavas avalduses tuleb selgelt v&auml;lja tuua, et esineb v&auml;hemalt &uuml;ks allj&auml;rgnevatest asjaoludest:</p> <ol start="1"> <li>T&ouml;&ouml;andja ei ole tasunud t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu ja/v&otilde;i l&otilde;pparvet 30 p&auml;eva jooksul p&auml;rast selle sissen&otilde;utavaks muutumist ning t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;tet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettev&otilde;te ei ole ka p&auml;rast seda 10 p&auml;eva jooksul oma v&otilde;lgnevusi tasunud;</li> <li>Ettev&otilde;tte suhtes k&auml;ib juba t&auml;itemenetlus, kuid selle k&auml;igus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise t&otilde;ttu suudetud n&otilde;uet rahuldada v&otilde;i kui t&auml;itemenetluses ilmneb, et ettev&otilde;ttel ei j&auml;tku vara k&otilde;igi kohustuste t&auml;itmiseks;</li> <li>Ettev&otilde;te h&auml;vitab, peidab v&otilde;i kulutab (sh n-&ouml; kandib teise ettev&otilde;ttesse) teadlikult oma vara v&otilde;i ettev&otilde;tte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagaj&auml;rjel on ettev&otilde;te on muutunud maksej&otilde;uetuks;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on ise teatanud (v&auml;hemalt e-kirjaga) t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i kohtule v&otilde;i avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi t&auml;ita;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte juhatuse liige (v&otilde;i liikmed) on lahkunud Eestist eesm&auml;rgiga hoiduda oma kohustuste t&auml;itmisest v&otilde;i varjab end samal eesm&auml;rgil.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;andja tegevuskoha maakohtule esitatav pankrotiavaldus peab olema piisavalt p&otilde;hjendatud ning selles tuleb v&auml;lja tuua konkreetne summa, mis ettev&otilde;te t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;lgu on ja millisel &otilde;iguslikul alusel (lepingust, otsusest) ning kindlasti m&auml;rkima aja, millal ettev&otilde;te oleks pidanud summa v&auml;lja maksma. T&auml;psemalt kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisest <a href="https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad">https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad</a></p> <p>Riigil&otilde;ivuseaduse &sect; 59 lg 8 kohaselt tasutakse t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotiavalduse esitamisel t&ouml;&ouml;&otilde;igussuhtest tuleneva n&otilde;ude alusel <b>riigil&otilde;ivu 10 eurot</b>. Arvestada tuleb v&otilde;imalusega, et kohus m&auml;&auml;rab pankrotiseaduse alusel sellele lisaks deposiidi maksmise kohustuse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei j&auml;tku.</p> <p>Oluline on m&auml;rkida, et kui selgub, et pankrotiavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja teadis v&otilde;i pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta h&uuml;vitama ettev&otilde;ttele sellega tekitatud kahju.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamine ehk pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i ka pankroti raugemine annab t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaluse saada v&auml;hemalt oma t&ouml;&ouml;suhtest tulenevate n&otilde;uete osas h&uuml;vitist v&auml;hemalt osaliselt Eesti T&ouml;&ouml;tukassa vahenditest, t&auml;psemalt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2444EU-OSHA tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste uuringu tulemused: levimus, kulud ja demograafilised andmed ELis2019-11-15<p><strong>EU-OSHA lehel on avaldatud suuremahulise luu-ja lihaskonna vaevuste uuringu l&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te. L&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te on hetkel saadaval ainult inglise keeles.</strong></p> <p>Meie uus p&otilde;hjalik Euroopa &uuml;levaatearuanne ja kokkuv&otilde;te keskenduvad sellele, kuidas luu- ja lihaskonna vaevused m&otilde;jutavad Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;udu, &uuml;hiskonda ja majandust.</p> <p>Need v&auml;ljaanded koostati EU-OSHA suuremahulise projekti raames, mille eesm&auml;rk on anal&uuml;&uuml;sida luu- ja lihaskonna vaevusi k&auml;sitlevaid riiklikke ja Euroopa andmeid, nende vaevuste m&otilde;ju tervisele ja t&ouml;&ouml;le, riskitegureid, ennetust ja t&ouml;&ouml;le naasmise meetmeid.</p> <p>P&otilde;hjalikust anal&uuml;&uuml;sist j&auml;reldub, et vaja on integreeritud l&auml;henemisviisi, et ennetada t&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi, mis m&otilde;jutavad miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid ja maksavad t&ouml;&ouml;andjatele miljardeid eurosid.&nbsp;</p> <p>Peagi avaldatakse m&otilde;ned riiklikud aruanded.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-facts-and-figures-overview-prevalence-costs-and-demographics-msds-europe/view">L&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/musculoskeletal-disorders">Meie teemakohane veebijaotis, kust saab t&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste kohta lisateavet</a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/work-related-musculoskeletal-disorders-prevalence-costs-and-demographics" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2442Riskianalüüs - kohustuslik formaalsus või sisuline kasu?2019-11-14<p><b>Selleks, et ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;sis majanduslikku kasu n&auml;ha, peaksid ettev&otilde;tjad ja tegevjuhid eelk&otilde;ige riskianal&uuml;&uuml;si vajalikkust m&otilde;istma. On see hetkel siiski nii?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;s n&auml;ib ebamugava ja t&uuml;likana nagu sunniviisiline m&ouml;&ouml;da liustikku trampimine, ise&auml;ranis v&auml;ikeettev&otilde;tjatele, kellele selle m&otilde;te ja vajadus pole alati hoomatav. K&uuml;sitledes k&uuml;mmetkond v&auml;ikeettev&otilde;tjat erinevates valdkondades nagu ehitus, metsandus, tr&uuml;kindus, tervisetoodete tootjad jne, oli nende hoiak t&otilde;rjuv ja vastused &uuml;sna sarnased: &bdquo;Mul ei ole huvi vastata. Mul on t&ouml;&ouml;d k&uuml;llaltki palju.&ldquo;; &bdquo;V&auml;ikeettev&otilde;tjana vaatad k&otilde;ike ja kontrollid riske ka jooksvalt, ei midagi erilist...&ldquo;; &bdquo;Ettev&otilde;ttes riske on, aga need on riskianal&uuml;&uuml;sist m&otilde;&otilde;tmatult suuremad ja neist ei taha ma r&auml;&auml;kida.&ldquo;; &bdquo;Selle teemaga me ei tegele.&ldquo;; &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;si kohta ei oska ma midagi &ouml;elda, pole sellest kuulnud ega ole ka aega tegeleda.&ldquo; Jne.</p> <p>Teatud valdkondades, kus erinevad ohud ja riskid on v&auml;gagi ilmsed ning nende maandamise olulisus m&otilde;istetav, on huvi riskianal&uuml;&uuml;si vastu ilmsem, kuid sedagi pigem suuremates ettev&otilde;tetes.</p> <p><b>AS Aktaprindi juhatuse esimees Urmas Savi</b>, kelle ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab 35 inimest, leiab, et seaduse seisukohast v&otilde;iks riskianal&uuml;&uuml;si pidada formaalsuseks. Selle tegemine n&otilde;uab &bdquo;n&auml;puga j&auml;rje ajamist&ldquo;, teatud aspektid peavad olema kajastatud. Samas arvab ta, et t&otilde;en&auml;oliselt ettev&otilde;tjad siiski riskianal&uuml;&uuml;sile m&otilde;tlevad, sest vastutus on suur. &bdquo;Eelk&otilde;ige tuleb keskenduda turvalisusele ja sellega seotud tegevustele. Vastutus t&auml;hendab ka riskide minimeerimist, millele tuleb m&otilde;elda,&ldquo; s&otilde;nab ta, nentides, et see &bdquo;t&ouml;&ouml;tab ka iseenesest, sest loomata t&ouml;&ouml;tajatele normaalseid t&ouml;&ouml;tingimusi ei ole nad rahul ja l&auml;hevad su juurest minema.&ldquo; Luues t&ouml;&ouml;keskkonna, millest riskianal&uuml;&uuml;s h&otilde;lmab vaid teatud osa, ja hoolitsedes t&ouml;&ouml;tajate eest, andes neile vajalikud t&ouml;&ouml;riided, turvajalan&otilde;ud jms, maandatakse riske justkui automaatselt. &bdquo;Seet&otilde;ttu riskianal&uuml;&uuml;si v&otilde;ib-olla vaja ei oleks, sest toimib iseenesest. Kui t&ouml;&ouml;turg oleks teistsugune ehk valitseks suur t&ouml;&ouml;puudus, oleks olukord teine.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>M&otilde;te on hea</b></p> <p>&bdquo;Praegu on meil v&auml;ga v&auml;ike, kolme t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te, aga riskianal&uuml;&uuml;si kogemusi on mul suuremast ettev&otilde;ttest, kus oli sada palgalist. Arvan, et suurtes ettev&otilde;tetes on riskianal&uuml;&uuml;s v&auml;ga vajalik, eriti siis, kui inimesed puutuvad riskifaktoritega kokku,&ldquo; nendib P&auml;rnus ortopeedilisi jalataldu valmistav ja jalatseid m&uuml;&uuml;va <b>Tallux Orto O&Uuml; juht Pille. </b>Oma praeguse t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu kohtub ta pea iga p&auml;ev inimestega, kes on end haigeks t&ouml;&ouml;tanud ja vajavad abi. &bdquo;Leian, et eriarsti juurde p&auml;&auml;semine on tegelikult riskianal&uuml;&uuml;sist m&auml;rksa suurem probleem. Kuulen ka, et t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivad k&uuml;ll pidevalt t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, ent seal vaadatakse n&auml;gemist jms, aga p&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tajate jalaprobleeme ja tugitaldade vajalikkust sageli ei m&auml;rgata, kuid needki aspektid on riskianal&uuml;&uuml;siga seotud.&ldquo; Seel&auml;bi oleks t&ouml;&ouml;andjal lihtsam t&ouml;&ouml;tajatele ka erinevaid abivahendeid pakkuda. &bdquo;N&auml;iteks p&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tavatele kokkadele vms eriala esindajatele,&ldquo; toob ta n&auml;ite.</p> <p>Oma v&auml;ikeettev&otilde;ttes p&uuml;&uuml;avad nemad hajutada terviseriske sportides ehk erinevatel treeningutel osaledes. &bdquo;Pooldame pigem terviseh&auml;dade ennetamist, kui tagaj&auml;rgedega tegelemist,&ldquo; r&otilde;hutab riskianal&uuml;&uuml;si vajalikuks pidav Pille, kelle s&otilde;nutsi s&otilde;ltub ettev&otilde;tte suurusest, millises mahus oleks seda vaja. &bdquo;M&otilde;te on hea ja riskianal&uuml;&uuml;si tehes v&otilde;ib olla sellest kasu, kuigi v&otilde;ib-olla m&otilde;ned ettev&otilde;tted teevad seda vaid paberi p&auml;rast, et k&otilde;ik korras oleks.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Riske tuleb kaardistada</b></p> <p>Kaubandus ja t&ouml;&ouml;stusvalgustite tootmisega tegeleva <b>Papalamp O&Uuml; projekti- ja m&uuml;&uuml;gijuht Mario Noorm&auml;gi</b>, kes on ettev&otilde;tte tegevjuhi rollis, &uuml;tleb, et aktiivselt on nad ettev&otilde;tlusega tegelenud aasta. Selle aja jooksul ekstra riskianal&uuml;&uuml;sile keskenduda pole j&otilde;utud, kuigi nende seitsmest t&ouml;&ouml;tajast &uuml;ks k&otilde;ikide muude kohustuste k&otilde;rvalt sellega tegeleb. &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;s on kasulikum ettev&otilde;tetes, kus on v&auml;hemalt 10-15 t&ouml;&ouml;tajat. Meil kui v&auml;ikeettev&otilde;ttes on k&otilde;ik v&auml;ga lihtsalt hallatav, sest kasutame k&otilde;ige uuemaid m&uuml;&uuml;gi-, lao-, jms programme. K&otilde;ik on nii efektiivne ja l&auml;bipaistev kui v&otilde;imalik. Oleme n&ouml; moodsad ja t&auml;nu sellele suudame hoida ka v&auml;ikest kollektiivi.&ldquo;</p> <p>Otseseid terviseriske ei n&auml;e Mario ettev&otilde;ttes p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml; on k&otilde;ikidel v&auml;ga mitmek&uuml;lgne ja vahelduslik, iga&uuml;hel on h&auml;sti palju erinevaid &uuml;lesandeid. Mingeid sundasenedeid kellelgi pole, samuti &uuml;heksast viieni t&ouml;&ouml;tamist. K&otilde;ik l&auml;htub vajadusest.&ldquo; Ka tootmisega tegelevad neli inimest ei tee t&ouml;&ouml;d ainult t&ouml;&ouml;pingi taga, vaid pakivad tooteid, viivad kliendile ja paigaldavad neid. Pole t&ouml;ist rutiini, k&otilde;ik teevad k&otilde;ike.</p> <p>Enam kui saja-aastase ajalooga rahvusvaheline teadusettev&otilde;te Sanofi, millel on &uuml;le 100 000 t&ouml;&ouml;taja enam kui sajas riigis ja 30 t&ouml;&ouml;tajaga haru ka Tallinnas, tegeleb mitmesuguste ravivaldkondadega nagu diabeet ja kardiovaskulaarsed haigused, samuti k&auml;sim&uuml;&uuml;giravimite, toidulisandite, harvikravimite ja vaktsiinidega. <b>Sanofi Eesti juhatuse liige</b> <b>Kai Hendrikson</b> &uuml;tleb, et kuna Sanofi on globaalne b&ouml;rsifirma, siis neile on oluline, et k&otilde;ik riskid oleksid kaardistatud. Samuti peavad olema paigas riske minimeerivad tegevusplaanid.</p> <p>&ldquo;Me ei saa endale lubada eksimusi, mis v&otilde;iksid m&otilde;jutada firma reputatsiooni ja seel&auml;bi ka aktsia hinda. Riskianal&uuml;&uuml;si tegemine on nagu sportimine: k&otilde;ige raskem on tee ukseni, aga kui &uuml;ks kord on riskid identifitseeritud, siis perioodiliselt kaardistust &uuml;le vaadates saab kerge vaevaga muutunud olude korral riske ja plaane kohandada.&rdquo; Tema s&otilde;nul on suuremates firmades riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;ivitajaks sisekontroll, v&auml;iksematel asutustel tuleb leida &ldquo;ajaauk&rdquo; oma igap&auml;evastes tegemistes, et korraks maha istuda ja protsessid l&auml;bi m&otilde;elda.</p> <p>&ldquo;Soovitan kaasata tiimi, et k&otilde;ik h&otilde;redamad ja riskialtimad kohad oleks v&otilde;imalik &uuml;les leida. Inimeste kaasatus annab hea baasi, et tegevusplaani koostada, sisemisi tegevusmudeleid kirjeldada ja seda k&otilde;ike igap&auml;evaselt ellu viia.&rdquo; Riskianal&uuml;&uuml;si tegemine aitab tagada firma organiseeritust ja annab kindlad juhised t&ouml;&ouml;tajatele, kuidas mingites olukordades tegutseda. Kai Hendriksoni arvates t&ouml;&ouml;tab see ainult siis, kui j&auml;rjepidevalt tegevusplaane j&auml;lgida, korra aastas v&otilde;i erakorraliselt riske &uuml;mber hinnata v&otilde;i, kui olukord firmas muutub. &ldquo;Riskianal&uuml;&uuml;si tegemine on &uuml;ks odavamaid vahendeid, et firmat kaitsta,&rdquo; leiab Sanofi Eesti juhatuse liige.</p> <p>Kas ja millal j&otilde;uavad selle t&otilde;demuseni mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tjad? Hetkel tundub t&uuml;li olevat kasust suurem, sest pole piisavalt aega ega j&otilde;udlust. Seadus n&otilde;uab &uuml;ht, kuid ettev&otilde;tlusega kaasnev argitegevus kulgeb oma voolus&auml;ngis, mida muuta pole jaksu. Pealegi n&auml;hakse riskianal&uuml;&uuml;sis eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajatega seotud terviseriskide maandamise v&otilde;imalust, sidumata neid ettev&otilde;tte majandusriskidega.</p> <p></p> <p><b>Mida t&auml;hendab riskianal&uuml;&uuml;s?</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 13 l&otilde;ige 1 punkt 3 </b>s&auml;testab, et ettev&otilde;tte omanik ja/v&otilde;i juht peab m&otilde;tlema, mis v&otilde;ib tema t&ouml;&ouml;tajatele kahju tekitada, ja otsustama, milliseid meetmeid ta rakendab, et tagada ohutus ja s&auml;&auml;sta t&ouml;&ouml;tajate tervist. Selline tegevus t&auml;hendab riskianal&uuml;&uuml;si, mille l&auml;biviimist n&otilde;utakse k&otilde;ikidelt ettev&otilde;tetelt ja organisatsioonidelt.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Miks riskianal&uuml;&uuml;siga tegeleda?</b></p> <ul> <li>Selleks, et v&auml;ltida &otilde;nnetusi, tootmise katkestusi ja ebameeldivaid &uuml;llatusi.</li> <li>Tagada varade kaitse, t&ouml;&ouml;tajate ja klientide ohutus.</li> <li>Pidada kinni kavandatud eelarvest ja tegevuste ajagraafikust.</li> <li>T&otilde;sta tootlikkust ja toodete v&otilde;i teenuste kvaliteeti.</li> <li>S&uuml;stematiseerida infot, et t&auml;psemini planeerida ja aru anda.</li> <li>Suurendada v&otilde;imet t&auml;ita omaniku ootusi v&otilde;i erinevaid regulatsioone ELi struktuuritoetuste kasutamise vms seonduvalt.</li> <li>Tegutseda probleemide ilmnemisel kiiresti ja adekvaatselt, keskendudes k&otilde;ige olulisematele asjaoludele. Riskid on igap&auml;evategevuse loomulik osa, mida alati ei saa v&auml;ltida, kuid on v&otilde;imalik juhtida. Seet&otilde;ttu tuleb v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, neid m&otilde;&otilde;ta ja nende m&otilde;ju hinnata. Koostada terviseriskide v&auml;ltimise ja v&auml;hendamise tegevuskava.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2441Ohutegurid tekstiilitööstuses - ennekõige tuleb ise hoolikas olla2019-11-13<p><b>Vaatamata headele t&ouml;&ouml;tingimustele pole &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses sundasendite t&otilde;ttu kutsehaigused t&auml;iesti v&auml;listatud, aga nende riski saab v&auml;hendada, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitusi.</b></p> <p>&bdquo;Minu koormus on h&uuml;plik: m&otilde;ned t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;ivad olla pikad, aga seej&auml;rel ei &otilde;mble ma paar p&auml;eva midagi. T&ouml;&ouml;tempo oleneb palju hooajast, kevad on k&otilde;ige kiirem aeg,&ldquo; s&otilde;nab Tartus tegutsev f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tja <b>Inga Tagel (43)</b>, kes on olnud &otilde;mbleja juba pea 25 aastat. T&ouml;&ouml;tegemiseks on tal eraldi ruumid, mille ta on oma vajadustest l&auml;htuvalt sisse seadnud.</p> <p>Suures t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttes pole Inga k&uuml;ll kunagi t&ouml;&ouml;tanud, ent temagi nimetab, et peamiseks tervist r&auml;sivaks probleemiks on kujunenud &otilde;mblust&ouml;&ouml;ga kaasnev sundasend ja &otilde;mblustolm, sest m&otilde;ned s&uuml;nteetilised, karvased ja kunstkarvaga kangad tekitavad tal allergiat. &bdquo;Ajavad naha s&uuml;gelema ja p&auml;rast seda tuleb mul oma t&ouml;&ouml;keskkonda palju rohkem ning hoolikamalt koristada. Kuna &otilde;mmeldes on ka liikumist v&auml;he, siis pean v&otilde;imlema ja massaažis k&auml;ima.&ldquo; Lisaks t&otilde;stab ta &otilde;mblust&ouml;&ouml;le keskendudes ninale prillid, ent nende vajadus tuleneb &bdquo;ealistest ise&auml;rasustest&ldquo;, nagu ta naljatledes nimetab. &bdquo;Olen kogu aeg olnud iseendale t&ouml;&ouml;andja ja rahul, sest teen seda, mis mulle meeldib.&ldquo; Vaatamata teatud vaevustele ta oma t&ouml;&ouml;st loobuda v&otilde;i eriala vahetada ei kavatse.</p> <p>Meditsiini- ja t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste, hotellitekstiilide jms &otilde;mblemisele keskendunud <b>Mirtel Textile O&Uuml; juht Kristel Suik</b> nimetab, et &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses tuleb t&ouml;&ouml;tajatele korralikke t&ouml;&ouml;tingimusi ja palka pakkuda, sest muidu h&auml;id t&ouml;&ouml;tajaid lihtsalt ei leia. Olles selles valdkonnas tegutsenud viisteist aastat, on kunagise m&otilde;nek&uuml;mne t&ouml;&ouml;taja asemel n&uuml;&uuml;d tema vastutada v&auml;ike kollektiiv, kus &uuml;kski &otilde;mbleja ei pea p&auml;evast p&auml;eva keskenduma &uuml;hele ja samale operatsioonile, n&auml;iteks kraenurki &otilde;mblema. &bdquo;See n&uuml;ristab. Meil teeb &otilde;mbleja &uuml;he toote algusest l&otilde;puni valmis, sest vaja on vaheldust. T&auml;nu sellele saavad nad ka h&auml;sti palju liikuda ega istu tund aega j&auml;rjest &otilde;mblusmasina taga,&ldquo; kirjeldab Kristel, nimetades, et kaks korda p&auml;evas on t&ouml;&ouml;tajatele ette n&auml;htud ka puhkepausid. On mugav puhkeruum, saab du&scaron;i all k&auml;ia jms. &bdquo;Meil pole &uuml;htegi haiget inimest!&ldquo;</p> <p>&Otilde;mblusettev&otilde;tte <b>Pierro O&Uuml; tegevjuht Piret Kuresaar</b>, kes on seda pidanud &uuml;le 20 aasta, teatab resoluutse lakoonilisusega, et &bdquo;meil ei ole t&ouml;&ouml;tervishoiuga probleeme! Ja ettev&otilde;te on ka v&auml;ga v&auml;ike&ldquo;, t&auml;psemaid olusid kirjeldamata.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/28tekstiil2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-28tekstiil2.jpg" /></a></p> <p></p> <p><em>Wendre AS</em></p> <p><b>Vajalikud v&otilde;imlemispausid</b></p> <p>Suuremates ja eelk&otilde;ige rahvusvahelise osalusega &otilde;mblusettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkond v&otilde;rreldes v&auml;iksematega v&otilde;rratult parem, sest ka nende v&otilde;imalused on suuremad, on t&auml;heldanud <b>Qvalitas Arstikeskus ASi peaarst Toomas P&otilde;ld.</b> Koos kolleegidega on ta aastaid k&uuml;lastanud erinevaid tekstiilit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tteid, et hinnata sealsete t&ouml;&ouml;tajate terviseriske ja tegeleda kutsehaigustega. Ta t&otilde;deb, et loodud t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;le nuriseda pole p&otilde;hjust. Sellegipoolest esineb aastaid tekstiilit&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tanuil<b> </b>k&otilde;ige enam &uuml;lakeha koormushaigusi, mis puudutavad k&auml;si, &otilde;lav&ouml;&ouml;det ja kaela. &bdquo;Kiiresti tekib osteokondroos, sest inimesed ei t&ouml;&ouml;ta sirge seljaga, vaid koogutades, mist&otilde;ttu on nii kaelas kui m&otilde;lemates k&auml;tes &uuml;lepinge. Kindlad lihaster&uuml;hmad on kogu aeg t&ouml;&ouml;s.&ldquo;</p> <p>Esialgu tunneb inimene v&auml;simust. Kui aga koormus samadele lihastele p&uuml;sib aastaid, siis tekib valu, mis on esialgu kannatatav, ent seej&auml;rel on vaja hakata v&otilde;tma valuvaigisteid. Osteokondroosi teket saaks v&otilde;imlemisharjutusi tehes edasi l&uuml;kata. &bdquo;&Otilde;lav&ouml;&ouml;tme lihaseid treenivad aga suhteliselt v&auml;hesed t&ouml;&ouml;tajad, kuigi me soovitame spetsiaalseid v&otilde;imlemisharjutusi ja ka massaaži,&ldquo; s&otilde;nab dr P&otilde;ld, nentides, et &otilde;mblusasutusi k&uuml;lastades on nad soovitanud teha t&ouml;&ouml; ajal kasv&otilde;i k&uuml;mneminutilisi v&otilde;imlemispause.</p> <p>&bdquo;P&auml;ris mitmed ettev&otilde;tted seda j&auml;rgivad. K&otilde;ik &otilde;mblusmasinad pannakse m&otilde;neks ajaks kinni ja koos keskendutakse &otilde;lav&ouml;&ouml;tme harjutustele. Neis kollektiivides on t&ouml;&ouml;tajate tervis ka m&auml;rksa parem.&ldquo;</p> <p>Kuigi praegu v&otilde;ib iga t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;l ise otsustada, kas ta v&auml;simust tundes v&otilde;tab v&auml;ikese puhkepausi v&otilde;i mitte, siis arsti s&otilde;nul v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja kehtestada kindlatel kellaaegadel kohustuslikud t&ouml;&ouml;pausid. &bdquo;Kuna organism armastab v&auml;ga r&uuml;tmi, siis keha hakkab selleks ka valmistuma. Pausid peaksid olema kollektiivsed, mil k&otilde;ik masinad on seiskunud.&ldquo;</p> <p><b>Vahetada v&otilde;iks eriala?</b></p> <p>Osadel t&ouml;&ouml;tajatel tekib aastaid t&ouml;&ouml;tades riidetolmu allergia, mida ilmneb iga aastaga aina rohkem, ja &uuml;le 45aastastel inimestel on probleeme silman&auml;gemisega. N&auml;gemisteravuse langus on &otilde;mblusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;rreldes teiste valdkondade inimestega suurem, kuna silmi peab kogu aeg pingutama, kuigi valgustatus on hea.</p> <p>&bdquo;Meie arvates ei peaks &otilde;mbleja t&ouml;&ouml;tama oma erialal j&auml;rjest kaheksateistk&uuml;mnendast kuni kuuek&uuml;mne viienda eluaastani,&ldquo; nendib dr P&otilde;ld, leides, et oma tervise huvides peaks ehk tekstiilit&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;taja teatud ikka j&otilde;udes &otilde;ppima m&otilde;ne teise eriala ja vahetama ametit. &bdquo;Sama t&ouml;&ouml;d tehes on tahes-tahtmata lihaskoormus liiga suur ja &uuml;lekoormushaigus kipub tulema.&ldquo; Paark&uuml;mmend aastat &otilde;mblejana t&ouml;&ouml;tanuil v&otilde;ib ilmneda verer&otilde;huhaigus, sest pidev m&uuml;rataust m&otilde;jutab n&auml;rvis&uuml;steemi, veresooned ahenevad ja tekib veresoonte spasm.</p> <p>Ent oma tervise eest tuleb eelk&otilde;ige ise hoolt kanda. &bdquo;Teatud v&otilde;imlemisharjutustega saab iga&uuml;ks oma verevarustust parandada ja tervist s&auml;ilitada,&ldquo; r&otilde;hutab dr Toomas P&otilde;ld, soovitades teatud aja m&ouml;&ouml;dudes ka pulss- ja f&uuml;sioteraapiat.</p> <p>T&auml;nap&auml;evaseid t&ouml;&ouml;tingimusi &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses hindab arst v&auml;gagi heaks. V&otilde;rreldes aastak&uuml;mnete taguse ajaga pole t&ouml;&ouml;tajad tsehhides enam &uuml;ksteise kukil, lisaks &uuml;ldvalgustusele on v&auml;ga paljudel kohtvalgustus ja lisaks &otilde;mblusmasinas oma valgustus. Kasutatakse ergonoomilisi toole. &bdquo;Meie arvates v&otilde;iksid k&uuml;ll toolidel olla ka k&auml;etoed, aga t&ouml;&ouml;tajad ise neid ei taha,&ldquo; &uuml;tleb dr P&otilde;ld. Koos kolleegidega on nad t&auml;heldanud, et &otilde;mblejatel pole harjumust toetada selga vastu tooli, kuna peab ettepoole kummardama ja allapoole vaatama. &bdquo;Seet&otilde;ttu ei hoita l&uuml;lisammast vastu t&ouml;&ouml;tooli, ent sellele peaks enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.&ldquo;</p> <p>Palju tolmu tekitavat materjali kasutades peaks ettev&otilde;ttes olema kohtventilatsioon, mida peetakse kalliks luksuseks, kuid osades firmades on see olemas. Teisalt tekitab kohtventilatsioon t&auml;iendavat m&uuml;ra. &bdquo;&Uuml;ldjuhul pole p&otilde;hjust tekstiiliettev&otilde;tetes loodud t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;le viriseda.&ldquo;</p> <p></p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri</b> andmetel t&ouml;&ouml;tab praegusel ajal Euroopa tekstiilit&ouml;&ouml;stuses enam kui 2 miljonit inimest, kellest enamik on naised. Kuna &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses puututakse kokku erinevate masinate, kemikaalide ja tolmuga, lisaks peab keskenduma teatud t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudele, millega kaasnevad sundasendid, siis on peamisteks kutsehaigusteks skeletilihaste probleemid, silman&auml;gemise ja kuulmiskahjustused, hingamisteede &auml;rritus, astma jms.</p> <p><b>Euroopa Komisjoni</b> andmetel oli Euroopa tekstiili- ja r&otilde;ivat&ouml;&ouml;stus 2017. aastal Hiina j&auml;rel teine suurim selle sektori toodangu eksportija maailmas, vahendades tekstiili- ja r&otilde;ivakaupu 48 miljardi euro v&auml;&auml;rtuses, kusjuures suurimad ekspordiriigid olid &Scaron;veits, USA ja Venemaa. Samal ajal eksportis Euroopa Liit tekstiilitooteid kolmandatest riikidest 112 miljardi euro v&auml;&auml;rtuses.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Wendre AS</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2440Paratamatult käsikäes ― õpingud ja töö2019-11-12<p><b>Oskus kasutada aega, siduda &otilde;pinguid t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i t&ouml;&ouml;d &otilde;pingutega, on enamikule &uuml;li&otilde;pilastest h&auml;davajalik. Niisamuti nagu t&ouml;&ouml;andjaile paindlikkus arvestada &otilde;ppesessioonidega.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Praxise korraldatud &bdquo;Eesti &Uuml;li&otilde;pilaste eluolu 2016: rahvusvahelise &uuml;li&otilde;pilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti anal&uuml;&uuml;s&ldquo; selgitas, et &otilde;pingute k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tab<strong> 66% &uuml;li&otilde;pilastest. Seejuures kulub keskmiselt t&ouml;&ouml;le 31 tundi ja &otilde;ppimisele 33 tundi n&auml;dalas. Enam kui pooled ehk 54% &uuml;li&otilde;pilastest peavad end eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajateks, kes &otilde;pivad t&ouml;&ouml;tamise k&otilde;rvalt</strong> ning veidi alla poole end &uuml;li&otilde;pilasteks, kes t&ouml;&ouml;tavad &otilde;ppimise k&otilde;rvalt.</p> <p>Kui 77% &uuml;li&otilde;pilastest t&ouml;&ouml;tab vajadusest katta elamiskulusid, siis 69% peab oluliseks t&ouml;&ouml;kogemuse omandamist. Enam kui pool t&ouml;&ouml;tavatest &uuml;li&otilde;pilastest (56%) on t&ouml;&ouml; sidunud &otilde;pitava valdkonnaga, samas kolmandik (34%) kas v&auml;hesel m&auml;&auml;ral v&otilde;i &uuml;ldse mitte.</p> <p>Keskmisest rohkem (valdavalt 34 tundi n&auml;dalas) t&ouml;&ouml;tavad magistri&otilde;ppe ja rakendusk&otilde;rgharidus&otilde;ppe &uuml;li&otilde;pilased, kes tegutsevad eelk&otilde;ige sotsiaalteaduste, teeninduse ning tehnika valdkonnas. K&otilde;ige v&auml;hem ― keskmiselt 26 tundi ― on t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud integreeritud &otilde;ppe &uuml;li&otilde;pilased. Mida vanemaks &uuml;li&otilde;pilased saavad, seda enam t&ouml;&ouml;tunde n&auml;dalas nad t&ouml;&ouml;tavad, kusjuures peaaegu pooled neist v&auml;hemalt t&auml;iskoormusega.</p> <p>Tartu &Uuml;likooli pressiesindaja <b>Sandra Sommer</b> avaldab, et nende korraldatud k&uuml;sitlusest selgus, et 2018. aastal k&auml;is &otilde;pingute k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;l 47% k&otilde;rghariduse esimese astme ja 87% magistri&otilde;ppe esmakursuslastest. &bdquo;T&ouml;&ouml;tavate &uuml;li&otilde;pilaste osakaal k&otilde;rghariduse esimesel astmel on v&otilde;rreldes 2017. aastaga suurenenud 5% ja magistri&otilde;ppes 7%.&ldquo; &Uuml;li&otilde;pilaste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive on aastatega aina kasvanud ja kujunenud &otilde;pingute v&auml;ltimatuks kaasosaks.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml; s&uuml;vendab vastutustunnet</b></p> <p><b>Maria (26), </b>kes l&otilde;petas Tartu &Uuml;likooli usuteaduskonna, ei t&ouml;&ouml;tanud vaid esimesel &uuml;likooliaastal, sest &otilde;ppekoormus oli v&auml;ga suur. Pealegi pidas tema ema, kes omal ajal ise tudengina t&ouml;&ouml;tama ei pidanud, &otilde;igemaks, et t&uuml;targi p&uuml;hendub eelk&otilde;ige &otilde;ppet&ouml;&ouml;le. &bdquo;P&auml;rast esimest kursust l&auml;ksin siiski t&ouml;&ouml;le ― esialgu klienditeenindajaks, siis olin Tartu Maarja Tugikeskuses kasvataja-tugiisik, Tartu &Uuml;likooli Kliinikumi Ps&uuml;hhiaatriakliinikus tegevusjuhendaja ja l&otilde;puks Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu raamatukoguhoidja,&ldquo; loetleb Maria oma erinevaid t&ouml;&ouml;kohti, mis t&auml;iendasid igakuiselt tema eelarvet vajaliku summaga.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad suhtusid mu &uuml;likooli&otilde;pingutesse erinevalt &ndash; raamatukogus oldi v&auml;ga vastutulelikud, t&ouml;&ouml;graafikut koostades sain l&auml;htuda &otilde;ppep&auml;evadest. Samamoodi arvestati mu &otilde;ppeplaaniga &uuml;likooli kliinikumi ps&uuml;hhiaatriakliinikus. K&otilde;ige v&auml;hem vastutulelikud oldi Tartu Maarja Tugikeskuses, kus polnud v&otilde;imalik saada ka &otilde;ppepuhkust ja t&ouml;&ouml;l tuli olla kindlatel p&auml;evadel ning &ouml;&ouml;del. Hommikul t&ouml;&ouml;lt tulles polnud mul jaksu enam loengutesse minna.&ldquo;</p> <p>Maria s&otilde;nutsi suhtusid &otilde;ppej&otilde;ud tudengite t&ouml;&ouml;vajadusse m&otilde;istvalt, mis ei t&auml;hendanud, et arvestusi vms t&ouml;id v&otilde;is mistahes ajal esitada.</p> <p>&Uuml;likooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tamist peab Maria &bdquo;normaalseks&ldquo;, nentides, et kui vanematel on v&otilde;imalik &otilde;ppurit toetada, siis on tore ka ainult &otilde;ppida. Samas on tema arvates kasulik t&ouml;&ouml;l k&auml;ia, sest see &otilde;petab aega planeerima ja s&uuml;vendab veelgi enam vastutustunnet. Lisaks v&otilde;imaldab &otilde;ppida &uuml;hildama t&ouml;&ouml;d ja &otilde;ppimist ning annab eelise hiljem t&ouml;&ouml;turul konkureerida. &bdquo;Kui on t&ouml;&ouml;kogemust ka v&auml;ljaspool teenindussektorit, siis t&otilde;stab see t&ouml;&ouml;andjate silmis t&ouml;&ouml;taja atraktiivsust,&ldquo; leiab Maria, nentides, et koolis k&auml;imine ei sega t&ouml;&ouml;d, vaid t&ouml;&ouml; segab koolis k&auml;imist. Seet&otilde;ttu on nii m&otilde;nigi tema &uuml;likoolikaaslane &otilde;pingud katkestanud, sest m&otilde;lema &uuml;hildamine on vaimselt ja f&uuml;&uuml;siliselt olnud liiga v&auml;sitav. &bdquo;S&otilde;ltub paljuski &otilde;pitavast erialast, sest osad v&otilde;imaldavad ka rohkem t&ouml;&ouml;l k&auml;ia,&ldquo; t&auml;heldab Maria, j&auml;tkates ise &otilde;pinguid Tallinna &Uuml;likoolis ja t&ouml;&ouml;tades samal ajal t&auml;iskohaga klassi&otilde;petajana. Ta p&uuml;&uuml;ab ka edaspidi &uuml;hildada t&ouml;&ouml;d ja &otilde;pinguid, sest teda huvitavad v&auml;ga mitmed valdkonnad ja erialad.&nbsp;</p> <p><b>L&auml;htuma peab eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajast</b></p> <p>Tartus ja Viljandis tegutsev ettev&otilde;tja<b> Villem Varik (32) </b>on<b> </b>palganud tudengeid enam kui kaheksa aastat, mil ta kohviku avas. Seej&auml;rel on ta kaasanud &uuml;li&otilde;pilasi oma teistessegi &auml;ridesse ― vinoteeki ja metalliettev&otilde;ttesse.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kui lihtne v&otilde;i keeruline on olnud &uuml;li&otilde;pilasi t&ouml;&ouml;le saada?</b></p> <p>Oleneb valdkonnaast. N&auml;iteks metallikeskuse juhataja tuli t&ouml;&ouml;le &uuml;likooli k&otilde;rvalt, tema &otilde;pingud olid sama valdkonnaga seotud ja ta tundis end oma ametis suurep&auml;raselt. Teenindusvaldkonnas t&ouml;&ouml;tav lauljast v&otilde;i n&auml;itlejast tudeng ei pruugi end samav&otilde;rd h&auml;sti tunda ega piisavalt avatud olla, mida teenindus eeldab. Ka ei sobi n&auml;iteks matemaatikust introvert baarmeniks. K&otilde;ik s&otilde;ltub paljuski sellest, kes mida &otilde;pib, kuid minu kogemused on valdavalt olnud positiivsed. Inimeste v&otilde;imaliku sobivuse olen selgitanud v&auml;lja t&ouml;&ouml;intervjuudel. Siiski olen v&otilde;tnud t&ouml;&ouml;le ka introverdist noormehe, kes esialgu ei suhelnud kellegagi, aga ta avanes. Minu meelest on hea anda seesugustelegi inimestele v&otilde;imalus.&nbsp;</p> <p><b>Tudengite t&ouml;&ouml;distsipliiniga probleeme pole teil olnud?</b></p> <p>Tartus ja Viljandis on tulnud k&otilde;ik &uuml;li&otilde;pilased ametisse, kuigi Tallinnas tegutsevatelt tuttavatelt ettev&otilde;tjatelt kuulen alatihti, et noortel ei ole enam kohusetunnet ja t&ouml;&ouml;le nad ei ilmu. Mul endal sellist probleemi pole olnud. K&uuml;ll olen m&auml;rganud, et k&otilde;rgkooli l&otilde;petanud t&ouml;&ouml;otsijad suhtuvad teenindussektoris pakutavasse kui asendust&ouml;&ouml;sse, mida ei peeta primaarseks, aga seda ma ka ei eelda.&nbsp;</p> <p><b>Kui paindlik tuleb t&ouml;&ouml;andjana olla?</b></p> <p>&Otilde;ppesessioonide ajal soovivad &uuml;li&otilde;pilased enamasti t&ouml;&ouml;st vabad olla, lisaks tahavad nad k&otilde;ik suvel puhata.</p> <p>T&ouml;&ouml;turg on viimase viie aasta jooksul v&auml;ga muutunud. Kui aastate eest oli peamine kasum, siis n&uuml;&uuml;d on k&otilde;ige t&auml;htsam t&ouml;&ouml;taja, kelle soovidega on t&auml;iesti loomulik arvestada. Lisaks sessidele v&otilde;ib m&otilde;nel n&auml;itlejast tudengil olla prooviperiood, kus ta peab paar n&auml;dalat &auml;ra olema. Sellega pean ma ka t&ouml;&ouml;andjana arvestama. Tuleb aru saada, et kool on neile esmat&auml;htis. Kui kedagi asendajaks ei leia, siis peab ise teenindaja olema ja seda olen ma teinudki.</p> <p>Palkan tudengeid ka p&otilde;hjusel, et Tartusse v&otilde;i Viljandisse &otilde;ppima tulles kaasavad nad teenindussektorisse oma uue s&otilde;pruskonna. Samas on 40-50aastased kohusetundlikud ja teenindussektori kogemusega naised oma t&ouml;&ouml;koha hoidjana t&auml;iesti asendamatud. Seega tuleb kokku panna meeskond, kes t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti, ja t&ouml;&ouml;tajatele tuleb maksta palgalisa. Kuna valitseb t&ouml;&ouml;tajate puudus, siis olemasolevate motiveerimine on k&otilde;ige t&auml;htsam. Samuti on teenindussektoris v&auml;ga oluline personaalne l&auml;henemine. Tuleb korraldada suvep&auml;evi, saata inimesi koolitustele, maksta kinni degusteerimis&otilde;htuid, jagada neile tasuta s&ouml;&ouml;ki-jooki jne.</p> <p><b>Eurostudent.eu 2018 avaldatud andmetel:</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Keskmiselt 51% Euroopa Liidu tudengeist t&ouml;&ouml;tab terve &uuml;likooli &otilde;pingute aja ja eelk&otilde;ige majanduslikel p&otilde;hjustel. Keskmiselt pool &uuml;li&otilde;pilastest ei saaks &otilde;pinguid ilma t&ouml;&ouml;lt saadava tasuta j&auml;tkata.&nbsp;</li> <li>59% tudengeist peab lisaks teenistusele t&auml;htsaks ka t&ouml;&ouml;kogemust.</li> <li>21% tudengeist saab &otilde;ppimiseks majanduslikku toetust (l&auml;hedastelt, stipendiume jms).</li> <li>45% magistri&otilde;ppes tudengeist t&ouml;&ouml;tab valdkonnas, mis &uuml;hildub nende erialaga. Seejuures kattub t&ouml;&ouml; &otilde;pitavaga enim Eesti (56%), Soome (53%) ja Saksa (53%) tudengeil, v&auml;himal m&auml;&auml;ral aga Slovakkia (34%), Albaania (34%) ja Iirimaa (33%) &otilde;ppureil.</li> <li>&nbsp;54% Eesti ja Portugali ning 52% Ungari ja Rumeenia &uuml;pli&otilde;pilastest samastab end eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajate, seej&auml;rel &uuml;li&otilde;pilastena. Seevastu vaid 9% Taani ja 15% Hollandi tudengitest end t&ouml;&ouml;tajatena.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2438Kas mootorsõidukijuhi esmaabikoolitus asendab töökeskkonna esmaabi koolitust?2019-11-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: M&auml;&auml;rasime esmaabiandjaks uue t&ouml;&ouml;taja, kes on hiljuti saanud autojuhiload. Ta l&auml;bis mootors&otilde;idukijuhi esmaabi koolituse ja tal on kehtiv tunnistus. Kas ta peab ikkagi veel eraldi t&ouml;&ouml;keskkonna osas esmaabikoolitusele minema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist</i>:</b> Esmaabiandja koolitusele on n&otilde;uded kehtestatud tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri m&auml;&auml;rusega.</p> <p>Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse viib l&auml;bi t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse n&otilde;uetele. Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse t&auml;ienduskoolitusasutuses viib l&auml;bi tervishoiut&ouml;&ouml;tajate riiklikus registris registreeritud tervishoiut&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;binud esmaabi&otilde;petaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.</p> <p>Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle &otilde;ppekava peab eelk&otilde;ige h&otilde;lmama j&auml;rgmisi teemasid:</p> <ol> <li><b>&otilde;nnetusolukorra hindamine, &otilde;nnetusolukorras tegutsemine</b> (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja h&auml;daabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted, v&auml;listingimustes abiandmise ise&auml;rasused, edasise tervisekahju ennetamine;</li> <li><b>eluohtlikud seisundid</b>, nende &auml;ratundmine ja h&auml;davajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);</li> <li><b>esmaabi teadvusetuse korral</b> &ndash; vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest p&otilde;hjustatud ajukahjustuse ennetamine, v&otilde;&otilde;rkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);</li> <li><b>esmaabi vigastuste korral</b> &ndash; keha pindmised ja s&uuml;gavad vigastused, sisemised ja v&auml;lised verejooksud, verejooksu peatamise v&otilde;tted, haavade sidumise v&otilde;tted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade p&otilde;rutused ja muljumised, silmakahjustused;</li> <li><b>esmaabi uppumise, m&uuml;rgistuse, s&ouml;&ouml;vituse, p&otilde;letuse, k&uuml;lmakahjustuse ja elektril&ouml;&ouml;gi</b> korral;</li> <li><b>meditsiinilise &scaron;oki olemus</b> ja &scaron;okiseisundis kannatanu abistamine;</li> <li><b>esmaabi &auml;kkhaigestumise</b> (n&auml;iteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anaf&uuml;laktiline &scaron;okk, minestus, astmahoog, k&otilde;huvalu) korral;</li> <li><b>esmaabivahendite valik ja kasutamine t&ouml;&ouml;kohal</b>.&nbsp;</li> </ol> <p>Esmaabiandja ei pea &uuml;laltoodud koolitust l&auml;bima, kui ta on samav&auml;&auml;rse koolituse l&auml;binud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks m&auml;&auml;ramist. Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolitust saab lugeda samav&auml;&auml;rseks koolituseks, mis t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks m&auml;&auml;ramist, ei ole uue koolituse korraldamine vajalik. T&ouml;&ouml;andjal tuleb ainult meeles pidada, et kolm aastat peale autokoolis esmaabi koolituse l&auml;bimist tuleb t&ouml;&ouml;taja saata t&auml;ienduskoolitusele kestusega kuus akadeemilist tundi.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2437Selgunud on käesoleva aasta parimad praktikandid2019-11-08<p><strong>07.11. selgusid pidulikul tseremoonial Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parimate praktikantide konkursi &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; v&otilde;itjad.</strong></p> <p>Parim praktikant k&otilde;rghariduse kategoorias on&nbsp;<span>Diana Belolipetskaja</span>, kes sooritas praktika Elektrilevi O&Uuml;-s ja &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likoolis elektroenergeetikat ja mehhatroonikat. Parima praktikandi tunnustuse kutsehariduse koolip&otilde;hises &otilde;ppe kategoorias sai&nbsp;<span>Anton Kreivald</span>, kes &otilde;ppis Tallinna Pol&uuml;tehnikumis tr&uuml;kitehnoloogiat ja l&auml;bis praktika ettev&otilde;ttes Tr&uuml;kiviis O&Uuml;. Parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes on&nbsp;<span>Marje J&uuml;rjets</span>, kes &otilde;pib Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkoolis ning l&auml;bib praktilist &otilde;pet t&ouml;&ouml;kohal Tootsi Hooldekodus. Parima v&auml;listudengist praktikandi tunnustuse p&auml;lvis&nbsp;<span>Shreesottam Keshari,&nbsp;</span>kes &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likooli arvutis&uuml;steemide magistri&otilde;ppes ja sooritas praktika Ericsson Eesti AS-is.&nbsp;</p> <p>&ldquo;T&ouml;&ouml;andjatele on praktikantide koolitamine v&auml;&auml;rtuslik nii t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks kui ka ettev&otilde;ttesse uute teadmiste toomiseks,&rdquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht<span>&nbsp;Arto Aas</span>. &ldquo;Konkursiga soovimegi esile t&otilde;sta praktikante, kes on ettev&otilde;ttesse panustanud rohkemgi, kui neilt on oodatud. Kuna tublisid ja silmapaistvaid kandidaate oli palju, siis parimate valimine osutus oodatust keerulisemaks,&rdquo; lisas ta.&nbsp;</p> <p>Haridus- ja teadusminister&nbsp;<span>Mailis Reps</span>&nbsp;tunnustas praktikante ning t&auml;nas nende juhendajaid ja praktikakohti pakkuvaid ettev&otilde;tteid. &bdquo;Erialapraktika on paljudele &otilde;ppuritele esimene reaalne v&otilde;imalus proovida k&auml;tt ametis, mida alles &otilde;pitakse, ning praktikakohast v&otilde;ib saada noorele edaspidi p&auml;ris t&ouml;&ouml;koht,&ldquo; &uuml;tles Reps. &bdquo;Kindel on see, et head haridust ei ole v&otilde;imalik pakkuda &uuml;ksnes klassiruumis, ilma praktikata ja t&ouml;&ouml;andjate abita.&ldquo;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parima praktikandi konkursil&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo;</a>&nbsp;osales sel aastal 45 kandidaati, kelle seast valis ž&uuml;rii v&auml;lja parimad. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove, Estonian Business Schooli ja t&ouml;&ouml;andjate erialaliitude esindajad.&nbsp;</p> <p>Konkurssi toetavad auhindadega Tallink AS ja Estonian Business School. &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p>Lisainfo kampaania kohta&nbsp;<a href="http://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel</a>&nbsp;ja &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo;&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/Praktik-Cum-Laude-1554293874865510/" target="_blank">Facebooki lehel</a>.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/praktikandid.jpg" /></p> <p>Foto:&nbsp;Meeli K&uuml;ttim</p> <p>Grupipildil vasakult: Maarika Veigel (Tallinna Tervishoiuk&otilde;rgkool), Riina Tallo (Tallinna Tehnika&uuml;likool), Diana Belolipetskaja (Parim praktikant k&otilde;rghariduses), Mari-Liis Reinsoo (Tr&uuml;kiviis O&Uuml;), Anton Kreivald (Parim praktikant kutsehariduses), Arno Almann (Estonian Business Schooli rektor), Shreesottam Keshari (Parim v&auml;listudengist praktikant), Salvador Gonzalez Perez (Ericsson Eesti AS), Arto Aas (Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juht), Mailis Reps (Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister)</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2436Tööinspektsioon: Muutuv tööelu vajab uut lähenemist2019-11-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konverentsil &bdquo;Muutuste tuul t&ouml;&ouml;elus&ldquo; k&otilde;neleti t&ouml;&ouml;turu uuenemisest ning m&auml;rgiti&nbsp; t&ouml;&ouml;lepinguseaduse vastuv&otilde;tmist k&uuml;mne aasta eest. Konverentsi avas peaminister J&uuml;ri Ratas. Konverentsil tunnustatakse konkursi "Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2019" v&otilde;itjaid.</b>&nbsp;</p> <p>Muutunud t&ouml;&ouml;suhetest r&auml;&auml;kisid T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor <b>Maret Maripuu</b> ning sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. Sotsiaalminister tegi &uuml;levaate t&ouml;&ouml;turu v&auml;ljakutsetest ning r&otilde;hutas vajadust oskuste t&auml;iendamise j&auml;rele. &bdquo;Peame inimeste oskusi paremini hindama, kaardistama t&ouml;&ouml;turu vajadusi ning pakkuma sellest l&auml;htuvalt t&auml;iendkoolitusi ja teenuseid,&ldquo; &uuml;tles ta. T&ouml;&ouml;tervishoiust r&auml;&auml;kides m&auml;rkis Kiik vaimse tervisega seotud probleemide kasvu. &bdquo;T&ouml;&ouml; iseloom on muutunud ning seet&otilde;ttu tekitab see t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;ha enam vaimseid pingeid. Nii ongi vaimse tervise h&auml;ired juba teisel kohal t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjustest. Sellest p&otilde;hjustatud kulud &uuml;hiskonnale moodustavad aga&nbsp;2,8% SKPst ehk enam kui panustame n&auml;iteks riigikaitsele,&ldquo; nentis Kiik. T&ouml;&ouml;tervishoius&uuml;steem peab suutma k&otilde;iki neid uusi riske arvestada. Tuleva aasta mais valmib Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring t&ouml;&ouml;tervishoiust, mille p&otilde;hjal saab otsustada, kuidas s&uuml;steemi paremaks muuta, et Eesti t&ouml;&ouml;tajate tervis oleks hoitud.</p> <p>Ettev&otilde;tja kogemusest hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel k&otilde;neles <b>Jaanus Vihand</b>, Apollo Grupi juhatuse esimees. <b>Annick Starren,</b> Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri&nbsp;projektijuht r&auml;&auml;kis uuringust, mis tegeles digitaliseerumisega kaasnevate uute t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse&nbsp;riskidega. Uuring l&otilde;i ka neli v&otilde;imalikku stsenaariumi. Rootsi Bonava kontserni ohutusjuht <b>Anna Gruffman</b> jagas rahvusvahelise ehitusettev&otilde;tte kogemusi turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ning s&uuml;steemselt t&ouml;&ouml;keskkonna riske hallata. Tartu &Uuml;likooli vanemteadur dr <b>Andero Uusberg</b>&nbsp;k&otilde;neles t&ouml;&ouml;tamise disainimisest ja t&ouml;&ouml;hoost, mis inspireeriks ja arendaks t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Konverentsi teine osa oli p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;suhetele. Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna direktor dr <b>Gaabriel Tavits</b> k&otilde;neles t&ouml;&ouml;suhete muutumisest ajas. Ettekandele j&auml;rgnes debatt teemal &bdquo;Millise t&ouml;&ouml;lepinguseaduse teeksime t&auml;na?&ldquo; K&uuml;simuse &uuml;le arutlesid t&ouml;&ouml;lepinguseaduse eeln&otilde;u koostajad&nbsp;<b>Janno J&auml;rve, Rein Lang, Mait Palts, Harri Taliga,&nbsp;Kaia Vask. </b>Debatis osalenud keskendusid paindlikkusele ja t&ouml;&ouml;suhte osapoolte l&auml;bir&auml;&auml;kimiste olulisusele. Nenditi, et v&auml;ga palju m&otilde;jutab Eesti t&ouml;&ouml;suhteid Euroopa Liidu direktiivid. T&ouml;&ouml;suhted on Eestis k&uuml;mne aastaga muutunud tundmatuseni, mujal Euroopas paraku mitte. See on meie jaoks koht, kust king pigistab. D&uuml;naamiliselt arenenud t&ouml;&ouml;turuga majandused peaksid seljad kokku panema. T&otilde;statati k&uuml;simus, kas t&ouml;&ouml;lepingulist suhet tuleks laiendada k&otilde;igile t&ouml;&ouml;suhetele? Tekkinud on uued t&ouml;&ouml;vormid, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ampsundus on tulnud selleks, et j&auml;&auml;da. Riik peab arendama v&otilde;imekuse arvestamaks t&otilde;siasjaga, et inimesed t&ouml;&ouml;tavad mitme t&ouml;&ouml;andja jaoks. Kehtiva t&ouml;&ouml;lepingu puhul t&otilde;steti probleemidena veel &uuml;les, et t&uuml;hje s&auml;tteid on liiga palju, sisuliselt seadustati ebaseaduslik vallandamine. Tuleks kaaluda v&otilde;imalust, et t&ouml;&ouml;taja saaks t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &uuml;telda. Kindlasti aitaks kaasa ka suurem teadlikkus, et inimene oskaks ohte tajuda ning enda eest seista. L&otilde;petuseks nenditi, et Eesti vajab t&ouml;&ouml;kohut, et vaidlused saaksid kiirelt ja asjalikult lahendatud.</p> <p>Konverentsil anti &uuml;le auhind <b>&bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2019&ldquo;.</b> Auhinnaga tunnustab T&ouml;&ouml;inspektsioon &uuml;hte suur- ja &uuml;hte v&auml;ikeettev&otilde;tet, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Sel aastal p&auml;lvisid tunnustuse suurettev&otilde;tete kategoorias <b>Elisa Eesti O&Uuml;</b> ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias <b>Insly O&Uuml;</b>. M&otilde;lemat ettev&otilde;tet iseloomustab j&auml;rjepidevus ja s&uuml;steemsus hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2435Üksinda töötamine - kas vabatahtlikult isolatsioonis?2019-11-05<p><b>Kui &uuml;ksikisikust ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tabki &uuml;ksinda ja peamiselt kodukontoris, siis m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes tunneb ta, et elab nagu suletud puuris. Millised ohud teda varitsevad ja kuidas neist p&auml;&auml;seda?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Oh, v&auml;ga m&otilde;nus! &Auml;rkad rahulikult, &auml;ratuskellata. Ei pea varahommikul kiirustama, end kohe viksilt riidesse s&auml;ttima ja uksest v&auml;lja tormama, vaid v&otilde;id rahulikult kohvi juua ja p&auml;eva oma tempos alustada. Eriti tore on see siis, kui ilmaolud on jubedad ― tormab, ladistab, on kr&otilde;bek&uuml;lm, tuiskab v&otilde;i tuleb t&ouml;&ouml;le s&otilde;iduks veeta hoopis ilmatu aeg ummikutes... Neil hetkil tundub kodukontor olevat parim ja toredaim koht, kus t&ouml;&ouml;tada. Ka palgat&ouml;&ouml;tajana, kui vajadused v&otilde;i olud seda n&otilde;uavad.</p> <p>K&otilde;rge enesedistsipliini ja tulemustele orienteeritud suunitlusega t&ouml;&ouml;tegijal on kohustused esiplaanil ja pigem kipuvad unarusse j&auml;&auml;ma kodused asjad olukorras, kus t&ouml;&ouml; ei tundu l&otilde;ppevat. &Uuml;hel hetkel v&otilde;ib ta ametisse asuda juba enne kuke kiremist v&otilde;i ajal, mil enamik inimesi end alles t&ouml;&ouml;le asutab. Ja avastada, et on hommikumantlis veel l&otilde;unagi paiku, sest omaette tegutsedes pole oluline, mis parasjagu on seljas v&otilde;i kas juuksed on kammitud. Suhtlus klientide, partnerite v&otilde;i v&otilde;imalike kolleegidega k&auml;ib kas telefonitsi v&otilde;i neti vahendusel.&nbsp;</p> <p><b>Tiimitunne kui unistus</b></p> <p><b>Age Viimsalu</b> (40), <b>Treppoja Sahvri perenaine</b>, kes tegutseb pereettev&otilde;ttes, tunnistab, et kodus t&ouml;&ouml;tades muutub veidi lodevaks. &bdquo;&Auml;rgates t&otilde;mbad lihtsalt teksad jalga. Ei vaja ega vaatagi enam kontoririideid. Pole vaja end ka mukkida ega hommikul juukseid f&ouml;&ouml;nitada.&ldquo; Aga p&otilde;hiliseks miinuseks peab ta siiski kolleegide ja oma tiimi puudust. &bdquo;Pole, kellega koos m&otilde;elda, midagi arutada ja teha. Uusi ideid genereerida jne. Kahekesi v&otilde;id oma asja liiga takerduda ja k&otilde;rvalpilk v&otilde;ib kaduda, mis ongi k&otilde;ige keerulisem.&ldquo; Seet&otilde;ttu on ta &uuml;ritanud osaleda erinevatel koolitustel, infop&auml;evadel ja kursustel, et ikka teaks, mis &uuml;mberringi toimub. Millised on uued suunad ja voolud. &bdquo;Aga sellist tunnet p&auml;ris ei ole, justkui oleks maailmast &auml;ra l&otilde;igatud. Ma suhtlen ju &uuml;ksjagu palju oma klientidega.&ldquo; Samuti endiste kolleegidega, kui ta k&uuml;mne aasta eest veel palgat&ouml;&ouml;taja oli, ja oma s&otilde;pruskonnaga. &bdquo;V&auml;ikesed lapsed hoiavad h&auml;sti sotsiaalses tegevuses, sest nendega tuleb k&auml;ia ka teatris jms &uuml;ritustel,&ldquo; lisab ta.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ebastabiilne tempo</b></p> <p>Rohkem kui v&otilde;imalik isoleeritus ja nelja seina vahele sulgumise t&otilde;en&auml;osus h&auml;irib teda pigem eba&uuml;htlane oma energia jaotus.</p> <p>&bdquo;On perioode, mil v&auml;ikeettev&otilde;tjana ei ole tegevus v&auml;ga intensiivne. Siis arvad, et on palju aega. Aga kui tempo on maas ja ei ole hetkel motivatsiooni, siis tegelikult ei tee ka midagi,&ldquo; on ta t&auml;heldanud. &bdquo;Kui saabub h&auml;sti kiire aeg, siis oled palju produktiivsem ja j&otilde;uad &auml;ra teha ka k&otilde;ik muud asjad. Tempolanguse t&otilde;ttu oled kohe uimasem ja v&otilde;idki olla l&otilde;unani &ouml;&ouml;s&auml;rgis,&ldquo; naerab ta. Samas ei j&otilde;uaks pidevalt sama hoogsalt r&uuml;hkida.</p> <p>Tagasi m&otilde;eldes on Age &otilde;nnelik, et iseendale t&ouml;&ouml;andjaks hakkas ja seda ajal, mil lapsed olid v&auml;ga v&auml;ikesed. &bdquo;Ema oli neil p&otilde;him&otilde;tteliselt kogu aeg olemas, kuigi tegi samal ajal ka t&ouml;&ouml;d.&ldquo; Palgat&ouml;&ouml;le ta tagasi ei igatse, kuigi nimetab, et v&otilde;ib olla tingib seda hirm seal mitte enam hakkama saada, sest k&uuml;mne aasta jooksul on tema varasemas valdkonnas k&otilde;ik v&auml;ga palju muutunud. &bdquo;Mulle siiski meeldib olla oma aja peremees. Kellelegi aru andma ei pea, kuigi mingitel perioodidel on raske, aga t&auml;pselt nii palju kui teed, ka vastu saad.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>&Uuml;ksinda on &uuml;lihea?</b></p> <p>Koristamisteenust pakkuv 55aastane <b>Riina</b>, kes on iseendale t&ouml;&ouml;andja olnud kolmk&uuml;mmend aastat, &uuml;tleb, et tema tiimist v&otilde;i kolleegidest puudust ei tunne. Talle meeldib &uuml;ksinda oma t&ouml;&ouml;d teha. Keegi ei sega. Korraldusi jagab ta endale ise v&otilde;i teevad seda vahel ka tema p&uuml;sivad kliendid, kelle juures ta tegutseb valdavalt siis, kui nemad t&ouml;&ouml;l on. Riina nendib, et ta on harjunud ega vajagi t&ouml;&ouml;kollektiivi enda &uuml;mber. Samas on ta v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;d v&auml;gagi sotsiaalne. Reisib palju ja osaleb erinevatel &uuml;ritustel.</p> <p>Aga enamik inimesi, kes omaette t&ouml;&ouml;tavad, tunnevad m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes, et nad vajavad kolleege, suhtlust ja kollektiivi kuulumise tunnet. &Uuml;hel hetkel v&otilde;idakse t&otilde;deda, et ollakse justkui k&otilde;igest &auml;ra l&otilde;igatud, nukralt &uuml;ksildustundega ja oma kodukontoris l&otilde;ksus. Mida kauem &uuml;ksinda sel moel t&ouml;&ouml;tada, seda enam inimene teistest ja muust maailmast v&otilde;&otilde;randub, tundes, et &auml;kki ei oska v&otilde;i tahagi enam kodust v&auml;ljaspool v&otilde;i suuremas t&ouml;&ouml;kollektiivis tegutseda.&nbsp;</p> <p><b>Ohud ja ennetus</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Millistest ohuaspektidest peaks &uuml;ksinda v&otilde;i koos kaaslasega t&ouml;&ouml;taja teadlik olema? Vastab ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustaja Sigrid Laas:</b></p> <p>Inimene vajab ringkonda enda &uuml;mber, kellega suhelda, koos l&otilde;unal k&auml;ia v&otilde;i p&auml;rast t&ouml;&ouml;d kokku saada. Nii tekivad ka suhted, aga kodus t&ouml;&ouml;tades j&auml;&auml;b suhtluskond v&auml;iksemaks. Kui pole v&auml;ikesi lapsi, kelle p&auml;rast peaks kodust v&auml;lja minema, siis &uuml;ksinda v&otilde;i koos kaaslasega t&ouml;&ouml;tades tekib sotsiaalne v&otilde;&otilde;randumine, millest v&otilde;ivad kujuneda &auml;revush&auml;ired ― inimene ei julgegi enam v&auml;lja minna, sest ei tea, kas sobitub teistega. Tekivad erinevad hirmud jms. Introvertsem ja tagasihoidlikum ei v&otilde;ta teistega ka v&auml;ga ise &uuml;hendust. Ekstavertsem otsib v&otilde;imalusi ka siis, kui ta &uuml;ksinda kodus t&ouml;&ouml;tab.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kollektiivis kogetakse kolleegide tunnustust, innustust ja muud, aga ennast ju kiitma ei hakka. V&otilde;ib see m&otilde;jutada enesehinnangut?</b></p> <p>Tunnustust saab ka l&auml;bi t&ouml;&ouml;, kui kliendid ja koost&ouml;&ouml;partnerid annavad head tagasisidet v&otilde;i kajastub see majandustulemustes. Sellest v&otilde;ib piisata. Suurema tunnustusvajadusega inimene v&otilde;ib m&otilde;elda, et ta millekski ei k&otilde;lbagi ja enesehinnang v&otilde;ib langeda, v&otilde;ib tekkida depressioon. Pole tahtmist enam kodust v&auml;lja minna, vaid toimetada seal omaette. Teha &auml;ra k&otilde;ige t&auml;htsamad toimingud, et mingisugune sissetulek p&uuml;siks. See s&otilde;ltub eelk&otilde;ige inimese iseloomust.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise l&otilde;kse v&auml;ltida?</b></p> <p>P&auml;rast t&ouml;&ouml;d tuleks tegeleda oma huvialadega. Liituda v&auml;iksemate spordiklubidega, kus saab kohtuda sarnaste huvidega inimestega, kellega kohtutakse ka trenniv&auml;liselt. V&otilde;i k&auml;ia rahva&uuml;likoolis, kus v&otilde;ib tegeleda erinevate aladega. Kui esialgu pole pealehakkamist, siis v&otilde;iks ennast lausa sundida. Osaleda erinevatel kursustel, kus v&otilde;ib olla v&auml;ga toredaid inimesi, kellega hiljem suhelda. Tuleb otsida p&otilde;hjusi kodust v&auml;lja minemiseks.&nbsp;</p> <p><b>Kodus t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib muutuda ebaefektiivseks?</b></p> <p>Peaks oskama oma aega planeerida, et j&auml;&auml;ks k&otilde;ige jaoks aega, ja &otilde;ppida ennast motiveerima, kui tundub, et oled kodus on laisaks muututud. Samas on inimesele puhkust vaja. Kui saab seda endale lubada, siis v&otilde;iks paar-kolm p&auml;eva laiselda ja seej&auml;rel ennast kokku v&otilde;tta. Ei tohi ennast halvustada v&otilde;i oma enesehinnangut alla lasta, vaid rahustada.&nbsp;</p> <p><b>Soovitused kodus t&ouml;&ouml;tajale:</b></p> <ol> <li>Tee kindel p&auml;evaplaan, planeeri oma aega.</li> <li>Osale m&otilde;nel treeningul. N&auml;iteks joogatrennid ja meditatsioon aitavad inimese keskendumistv&otilde;imet parandada. Samas kogeb kellegagi &uuml;htekuuluvustunnet, kui j&auml;rjepidevalt osaled.</li> <li>Tuleb motiveerida end kodust v&auml;lja minema ja teiste inimestega &uuml;hendust v&otilde;tma.</li> </ol> <div>Tekst: Tiina Lang</div> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2433Kas etenduses kaasa mängiva kuueaastase lapsega tuleb sõlmida leping?2019-11-04<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu 6-aastane laps on valitud &uuml;hte j&otilde;uluetendusse p&auml;kapikku m&auml;ngima. Tegemist on etendusega, kuhu saab pileteid osta ja laps saab selle eest ka tasu. Etenduse korraldaja v&auml;idab, et lapsega ei saa lepingut s&otilde;lmida ja tasu makstakse sularahas peale etendust. Lapsevanemana tahaksin siiski olla kindel, et laps saab kindlasti lubatud tasu. Etenduse korraldaja v&auml;ide k&otilde;lab kummaliselt, sest tema saab ju tulu ning mingisugune leping tuleks siiski s&otilde;lmida. Mida selles olukorras teha? Kuidas oma lapse &otilde;iguseid kaitsta?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</i></b> Kuigi alla 7-aastastel lastel ei ole t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;lepingu seaduse alusel lubatud, siis ei ole lapse kaasamine kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevusse t&auml;iesti v&auml;listatud. Kui alla 7-aastane laps osaleb etenduses, siis on tegemist kultuuritegevusega, kus etenduse korraldajal ja lapsevanemal on v&otilde;imalik s&otilde;lmida omavahel leping, kuna nii noore lapse endaga lepingut s&otilde;lmida ei saa.&nbsp;</p> <p>Lepingut s&otilde;lmides on k&otilde;ige olulisem see, et lapse huvid oleksid kaitstud. See t&auml;hendab, et etenduses osalemine on lapsele kerge, ohutu ning tema vanuse, k&uuml;psuse ja v&otilde;imetega on arvestatud. Lapsele tuleb selgitada, mida etenduses osalemine t&auml;hendab (kui palju aega sellele kulub, mis tegevusi ta peaks tegema jne). Laps peab ise tahtma etenduses osaleda. Esmane vastutus lapse heaolu eest on alati lapsevanemal, kes tagab eelnimetatu ja kontrollib, kas etenduse korraldaja lubatu vastab t&otilde;ele.&nbsp;</p> <p>Lepingut s&otilde;lmides tuleb l&auml;bi m&otilde;elda k&otilde;igi kolme osapoole (laps, lapsevanem, etenduse korraldaja) &otilde;igused ja kohustused. Lapsel on &otilde;igus saada etenduses osalemise eest tasu ja tal on &otilde;igus igal ajal keelduda etenduses osalemisest. Lapsevanema kohustus v&otilde;ib olla lapse &otilde;igel ajal proovidesse ja esinemistele toomine ning selle kohustuse t&auml;itmata j&auml;tmise eest ilma p&otilde;hjuseta v&otilde;ib kokku leppida sanktsioonides. Lapse loobumisega etendusel osalemisest ei tohiks lapsevanemale kaasneda leppetrahvi, kuid s&otilde;ltuvalt asjaoludest on v&otilde;imalik v&auml;hendada kokkulepitud tasu. Etenduse korraldajal on kohustus tagada lapse heaolu ja maksta kokkulepitud tasu. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda, kes saavad last vajaduse korral etenduses asendada. Lisaks tuleb tagada, et lapsega ei puutu kokku etenduses ja selle ettevalmistamisel vahetult kokku isikud, kellel see seadusega keelatud on. Lapse osalemine etenduses tuleb kanda t&ouml;&ouml;tamise registrisse muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe alla ning lisav&auml;ljale m&auml;rkida lapse vanus.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et lapse heaolu ja soov on k&otilde;ige olulisemad. Eelk&otilde;ige vastutab lapse eest tema vanem ning seej&auml;rel hoolitseb etenduse korraldaja lapse turvalisuse ja selle eest, et kogu tegevus vastaks lapse vanusele. Leping on v&otilde;imalik s&otilde;lmida lapsevanema ja etenduse korraldaja vahel, kus m&auml;rgitakse k&otilde;ikide osapoolte kohustused ja &otilde;igused. Alla 7-aastasele lapsele ei saa lepingusse lisada kohustusi, mida ta oma vanust arvestades ei ole v&otilde;imeline t&auml;itma v&otilde;i mis pole kohased.</p> <p><a href="/redirect/4073">Rohkem teavet alla 7-aastaste laste t&ouml;&ouml;tamise kohta leiad vastavalt alamlehel</a>t.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2432Sotsiaalministeerium kutsub kandideerima peresõbraliku tööandja programmi2019-11-01<p dir="ltr"><span>T&auml;na, 1. novembril algab uus kandideerimisvoor peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmiga &uuml;hinemiseks. Programm on m&otilde;eldud nii era-, avaliku kui ka kolmanda sektori t&ouml;&ouml;andjatele, kes soovivad muuta organisatsiooni t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks</span><span>.</span><span>&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&ldquo;T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imalused on muutunud inimestele t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks. Oleme saanud organisatsioonidelt tagasisidet, et peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi l&auml;bimine on andnud neile v&auml;rbamisel ja olemasolevate t&ouml;&ouml;tajate hoidmisel olulise eelise. Programmis osalemine t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate ja nende perede elukvaliteeti, edendab t&ouml;&ouml;keskkonda ning v&auml;hendab l&auml;bip&otilde;lemist,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister </span><span>Tanel Kiik</span><span>. &ldquo;Julgustan k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid programmi kandideerima &ndash; nii neid, kes peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomise peale alles m&otilde;tlevad, kui ka neid, kel esimesed sammud tehtud.&rdquo;&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&bdquo;Peres&otilde;bralikku ja kestlikku Eestit, mille poole p&uuml;&uuml;dleme, ei saa riik &uuml;ksi luua, seda saab teha vaid koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjate ning kogu &uuml;hiskonnaga. Lapsevanemate vajadusi arvestav paindlik t&ouml;&ouml;korraldus on t&auml;nasel tiheda konkurentsiga t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul kujunemas ettev&otilde;tjale oluliseks konkurentsieeliseks, aidates t&ouml;&ouml;tajaid leida ja hoida. Pakkudes paindlikke t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi, j&otilde;uab t&ouml;&ouml;turule rohkem ka neid inimesi, kes muidu koju j&auml;&auml;ksid - nii on meil t&ouml;&ouml;turul ka rohkem t&ouml;&ouml;k&auml;si,&ldquo; s&otilde;nas rahvastikuminister </span><span>Riina Solman</span><span> ja lisas: &bdquo;meie ettev&otilde;tjate hoiakud on juba muutumas ning peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programm aitab sellele omalt poolt veelgi kaasa. Kutsun k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid programmiga liituma, et saada tuge ja tunnustust peres&otilde;braliku keskkonna kujundamisel. Loodan, et selliseid t&ouml;&ouml;andjaid saab olema &uuml;ha enam, sest siis kasvab ka meie rahvas.&rdquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>T&auml;navu p&auml;lvis peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise 24 t&ouml;&ouml;andjat, nende hulgas ka finantskontsern LHV ja Statistikaamet, m&otilde;lemale omistati kuldm&auml;rgis.</span><span>&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise saamise taga on mitu aastat m&otilde;testatud t&ouml;&ouml;d. See on meile &auml;&auml;rmiselt oluline tunnustus,&ldquo; s&otilde;nas LHV personalijuht </span><span>Liisa P&otilde;ldma</span><span>. &bdquo;T&ouml;&ouml;tame selle nimel, et meie inimesed tunneksid ennast meiega h&auml;sti ja et LHV-s t&ouml;&ouml;tamine annaks nende igap&auml;eva ja pere-elule kvaliteeti juurde.&ldquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>Statistikaameti personali- ja tugiteenuste osakonna juhataja </span><span>Karin Vesk</span><span>i s&otilde;nul aitas peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programm s&uuml;steemselt arendada erinevaid t&ouml;&ouml;eluga seotud aspekte ja andis juurde uusi teadmisi. &bdquo;Osalesime peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis, kuna soovime, et Statistikaamet oleks koht, kus inimestel on hea ja tore t&ouml;&ouml;tada. Peame t&ouml;&ouml;suhetes oluliseks paindlikkust, usaldust ja hoolivust. Peame oma eeliseks, et oleme t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralik organisatsioon ning seda m&auml;rgatakse ka t&ouml;&ouml;le kandideerides,&rdquo; s&otilde;nas Veski.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi raames keskendutakse t&ouml;&ouml;elu erinevatele aspektidele alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni. T&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratakse nii t&ouml;&ouml;tajate tunnustamisele ja professionaalse arengu toetamisele kui ka organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamisele.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programm kestab 1,5-3 aastat. </span><span>Osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast</span><span> p&otilde;hjalikku</span><span> konsulteerimis- ja hindamisprotsessi </span><span>v&auml;ljastatakse l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel.&nbsp;&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi uues voorus v&otilde;etakse vastu 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja taotlusankeedi t&auml;itnud organisatsioonide hulgast. Kandideerimistaotlus tuleb t&ouml;&ouml;andjatel esitada hiljemalt 31. jaanuaril. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguseks.</span></p> <p dir="ltr"><span>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist annab v&auml;lja sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s konsultatsioonib&uuml;rooga Civitta alates 2017. aastast. </span><span>Praeguseks on l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud 37 organisatsiooni ning algm&auml;rgis on omistatud 65 t&ouml;&ouml;andjale, kes j&auml;tkavad programmis.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Rohkem infot programmi kohta </span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis"><span>T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehel</span></a><span>.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">2019. aasta s&uuml;gisel alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad</a></span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2431Töötasu maksmisest seoses ettenägematu olukorraga2019-10-31<p><strong>RMP.ee foorumi postituses &ldquo;<a href="https://www.rmp.ee/teema/tasu-elektririkke-korral" target="_blank" rel="noopener">Tasu elektririkke korral</a>&rdquo; on esitatud k&uuml;simus</strong>: &ldquo;T&auml;nu tormile ei saa juba teist p&auml;eva tootmises t&ouml;&ouml;d teha ja muud t&ouml;&ouml;d ei ole t&ouml;&ouml;tajatele ka pakkuda. Kuidas sellisel juhul peab arvestama t&ouml;&ouml;tajate palgaga? Kuna tegemist on v&auml;&auml;ramatu j&otilde;uga, ei ole s&uuml;&uuml;di ei t&ouml;&ouml;taja ega t&ouml;&ouml;andja.&rdquo;</p> <p><strong>Palusime sellele kommentaari t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itjalt Meeli Miidla-Vanatalult.</strong></p> <p>&ldquo;&Uuml;hest ja konkreetset vastust, mis toimiks igas t&ouml;&ouml;suhtes, ei ole antud juhul v&otilde;imalik anda, sest v&auml;ga palju oleneb tormikahjudega kaasnevatest asjaoludest ning nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja enda tegutsemisest selles valguses.</p> <p>T&ouml;&ouml;suhe on oma olemuselt v&otilde;la&otilde;iguslik suhe, st t&ouml;&ouml;andja on kohustatud tagama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemise v&otilde;imaluse ja maksma t&ouml;&ouml;tasu ning t&ouml;&ouml;taja on kohustatud t&ouml;&ouml;d tegema kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Seega tuleb t&ouml;&ouml;suhete puhul lisaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatule arvestada v&otilde;la&otilde;igusseaduse &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetega ehk seadusest tuleneva v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u m&otilde;istega ja sellest tuleneva rikkumise vabandatavusega (V&Otilde;S <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/120022019008?leiaKehtiv#para103" target="_blank" rel="noopener">&sect; 103</a>).</p> <p>Loodusj&otilde;ud nagu torm on kindlasti vaadeldav v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u asjaoluna, sest inimesel puudub tormi &uuml;le kontroll. Kuid k&uuml;simus on selles, kas v&otilde;imaliku tormi v&otilde;i &uuml;leujutuse v&otilde;i ka n&auml;iteks piksel&ouml;&ouml;gi tagaj&auml;rjed olid etten&auml;htavad ning v&auml;lditavad ehk kas t&ouml;&ouml;andja oleks saanud midagi eelnevalt teha, et loodusj&otilde;u tagaj&auml;rjel tekkinud t&ouml;&ouml;tamise takistust ei esineks ja mida ta konkreetselt teinud on.</p> <p>Tormist tingitud elektrikatkestus takistas t&ouml;&ouml;tegemist mingi aja jooksul p&auml;rast tormi l&otilde;ppemist, sel juhul on kohustuse t&auml;itmisega viivitamine ehk t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml; mittev&otilde;imaldamine vabandatav ainult selle aja ulatuses, mil v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud m&otilde;jus. Kas siis selle aja eest ei pea t&ouml;&ouml;tasu maksma? V&otilde;la&otilde;igusseaduses nimetatud vabandatavus puudutab p&otilde;hiliselt vaid vabanemist kahju h&uuml;vitamise kohustusest ning viiviste maksmise kohustusest.</p> <p>Seega tuleb vaadelda konkreetset olukorda siiski edasi t&ouml;&ouml;lepingu seaduse valguses ehk kas rakendamisele kuuluvad</p> <div class="td-paragraph-padding-4"> <ul> <li>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a>, mille kohaselt t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisele ja t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis olevale t&ouml;&ouml;tajale maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja ei tee t&ouml;&ouml;d seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei ole andnud t&ouml;&ouml;d, ei ole teinud t&ouml;&ouml; tegemiseks vajalikku toimingut v&otilde;i on muul viisil t&ouml;&ouml; vastuv&otilde;tmisega viivitanud, v&auml;lja arvatud juhul, kui t&ouml;&ouml; andmata j&auml;tmise on p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;taja s&uuml;&uuml;.</li> <li>v&otilde;i TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para36" target="_blank" rel="noopener">&sect; 36</a>, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tasu maksta ka aja eest, kui t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para17lg4" target="_blank" rel="noopener">&sect; 17 l&otilde;ikes 4</a> s&auml;testatud korraldust t&auml;ita muid &uuml;lesandeid (<em>korraldus, mis ei ole seotud t&ouml;&ouml;lepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes h&auml;davajadusest. H&auml;davajadust eeldatakse eelk&otilde;ige v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;andja varale v&otilde;i muule h&uuml;vele tekkida v&otilde;iva kahju v&otilde;i kahju tekkimise ohu korral</em>) v&otilde;i kasutab TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para19" target="_blank" rel="noopener">&sect; 19</a> punktis 3 s&auml;testatud t&ouml;&ouml; tegemisest keeldumise &otilde;igust (<em>ta esindab seaduses v&otilde;i kollektiivlepingus etten&auml;htud juhtudel t&ouml;&ouml;tajaid</em>).</li> </ul> </div> <p>Kommentaariumis viidatud TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> ei kuulu antud juhul rakendamisele, sest see eeldab t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ja konsulteerimise protsessi j&auml;rgimist (kestab v&auml;hemalt 15 p&auml;eva), mis antud olukorras k&otilde;ne alla ei tule.</p> <p>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a> kuuluks rakendamisele, kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljendab igak&uuml;lgselt oma tahet ja valmisolekut t&ouml;&ouml;tegemiseks ehk tuli esmasp&auml;eva hommikult t&ouml;&ouml;le ning sai t&ouml;&ouml;andjalt selge s&otilde;numi, et praegu elektrit ei ole, midagi teha ei saa ja mine n&uuml;&uuml;d koju &auml;ra. St t&ouml;&ouml;andja ei leidnud ka muid lahendusi t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluse tagamiseks ehk t&ouml;&ouml;tasu v&auml;ljateenimiseks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise kaudu.</p> <p>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para36" target="_blank" rel="noopener">&sect; 36</a> olukorraga oleks tegemist, kui t&ouml;&ouml;taja tuli elektrikatkestuse ajal t&ouml;&ouml;le ning t&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et ettev&otilde;tte vara p&auml;&auml;stmiseks tuleb hakata t&auml;itma t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitust erinevaid &uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml;taja seda ka teeb.</p> <p>Esineb ka olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja teab, et terves asulas on elektrikatkestus ja lihtsalt ei ilmu sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le, ka ei suhtle t&ouml;&ouml;andjaga oma mitteilmumise teemal, siis on selge, et t&ouml;&ouml;andja ka t&ouml;&ouml;tasu maksma ei pea, kuid oluline on t&ouml;&ouml;tajale seda ka eelnevalt selgitada.</p> <p>Kuid lisaks eeltoodule on v&otilde;imalus, et t&ouml;&ouml;taja teatas elektrikatkestuse ajal t&ouml;&ouml;andjale, et ta ei saa t&ouml;&ouml;le tulla, sest on vaja kodust vara p&auml;&auml;sta v&otilde;i esineb muu sarnane t&ouml;&ouml;tajast tulenev p&otilde;hjus ehk tekib TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para38" target="_blank" rel="noopener">&sect;-s 38</a> kirjeldatud olukord ja hoopis t&ouml;&ouml;taja poolt etten&auml;gematu t&ouml;&ouml; takistus, mille korral peab t&ouml;&ouml;andja samuti m&otilde;istliku aja jooksul (nt &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva eest) maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu, sest t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel on sellistes loodusest tingitud v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u p&otilde;hjustatud olukordades v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajatega kokku leppida, et praegu t&ouml;&ouml;d teha ei saa, kas olete n&otilde;us kasutama poolte kokkuleppel oma p&otilde;hipuhkust v&otilde;i ettev&otilde;tte kulul vabasid p&auml;evi ehk see on olukord, kus t&ouml;&ouml;andja peab ise lahendusi leidma ja pakkuma neid t&ouml;&ouml;tajale, kelle ees tal on selgelt t&ouml;&ouml; andmise ja t&ouml;&ouml;tasu maksmise kohustus.</p> <p>Seega, kokkuv&otilde;ttes oleneb k&otilde;ik olukorrast ja poolte omavahelisest suhtlusest seoses elektrikatkestuse ning t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusega ja ei saa &ouml;elda, et igal juhul tuleb t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu maksta v&otilde;i v&otilde;ib selle maksmata j&auml;tta.&rdquo;</p> <p><a href="https://www.rmp.ee/toooigus/tootasu-ja-maksustamine/tootasu-maksmisest-seoses-ettenagematu-olukorraga" target="_blank">Artikkel avaldati raamatpidamis- ja maksuinfoportaalis RMP.ee</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2430Tööõnnetus: kemikaali pritsimine silma2019-10-31<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>20-aastase t&ouml;&ouml;staažiga tootmispindade koristaja oli saanud &uuml;lesandeks puhastada ja desinfitseerida toomisruumid. Viimasena oli t&ouml;&ouml;tajal vaja desinfitseerida jahutusvann. T&ouml;&ouml;taja hakkas vajalikku kogust desinfitseerimisvahendi kontsentraati (5% per&auml;&auml;dikhape ja 23% vesinikperoksiid) valama m&otilde;&otilde;tekannu. Valamise ajal aga pritsis m&otilde;&otilde;tekannust ohtlikku kemikaali &uuml;lespoole ja kontsentraat sattus t&ouml;&ouml;tajale vasakusse silma. T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks tavalise kraanikausi juurde ja loputas silma nii h&auml;sti kui suutis ning p&ouml;&ouml;rdus siis erakorralise meditsiini osakonda. Seal leiti, et t&ouml;&ouml;taja on saanud raske kehavigastuse.&nbsp;</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastanud sobivad kaitseprillid, kuid t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud neid. T&ouml;&ouml;taja oli t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uetest teadlik, sest t&ouml;&ouml;andja oli m&otilde;ni kuu tagasi talle t&auml;iendjuhendamise korraldanud ning t&ouml;&ouml;kohal oli n&auml;htaval kohal kemikaali ohutuskaart. T&ouml;&ouml;kohta olid paigaldatud m&auml;rgistused, mis tuletasid meelde, milliseid isikukaitsevahendeid kanda tuleb. T&ouml;&ouml;andjal tuleb siiski kontrollida, et t&ouml;&ouml;tajad ette n&auml;htud isikukaitsevahendeid ka tegelikult kasutavad. Kuna t&ouml;&ouml;kohal esines oht v&otilde;&otilde;rkeha v&otilde;i kemikaali sattumiseks silma, oleks t&ouml;&ouml;andja pidanud tagama kergesti ligip&auml;&auml;setavas ja selgesti m&auml;rgistatud kohas paikneva silmadu&scaron;&scaron;i. Kahjuks aga ei olnud silmadu&scaron;&scaron;i paigaldatud ning tavalises kraanikausis on keerulisem ohtlikku ainet v&otilde;i v&otilde;&otilde;rkeha edukalt silmadest v&auml;lja loputada.</p> <p>Paneme k&otilde;ikidele ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;tavatele inimestele s&uuml;damele, et nad kasutaksid isikukaitsevahendeid. Loe isikukaitsevahendite kohta pikemalt vastavast <a href="/redirect/443" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali alamteemast</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2429Kohtulugu: töösuhte lõpp - rasedus või sobimatus?2019-10-30<p>Kolm kuud metsa ostu-m&uuml;&uuml;gi maaklerina t&ouml;&ouml;tanud naine esitas p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu avalduse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile. Ta palus t&uuml;histada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja kaheksa kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis summas 4872 eurot. Lisaks soovis naine tuvastada, kas t&ouml;&ouml;andja katkestas temaga t&ouml;&ouml;lepingu raseduse t&otilde;ttu, paludes mittevaralise kahju h&uuml;vitiseks 3000 eurot. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon rahuldas 20. aprillil 2016 t&ouml;&ouml;taja avalduse osaliselt, v&auml;hendades h&uuml;vitist kuue kuu keskmisele t&ouml;&ouml;tasule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas seepeale kohtule taotluse vaadata t&ouml;&ouml;vaidlus l&auml;bi hagimenetluses.&nbsp;</p> <p><b>Polnud v&otilde;imalust ennast teostada?</b></p> <p>Naine sai enda s&otilde;nul t&ouml;&ouml;ga, mis talle v&auml;ga meeldis, ka h&auml;sti hakkama. Ka t&ouml;&ouml;andja ei teinud talle m&auml;rkusi. &Uuml;sna pea p&auml;rast ametisse asumist j&auml;i ta rasedaks, teavitades sellest oma juhendajat, kes teatas, et t&ouml;&ouml;andja kavatseb temaga t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada, sest koost&ouml;&ouml; ei suju. T&ouml;&ouml;tajat uudis &scaron;okeeris, sest tal oli kavatsus t&ouml;&ouml;tada kuni rasedus-s&uuml;nnituspuhkusele minekuni. T&ouml;&ouml;andja soovis aga t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada, kuna naine ei t&auml;itnud katseajal p&uuml;stitatud eesm&auml;rke.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja leidis, et katseajal t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks oli tema rasedus, millega rikuti soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadust. &Uuml;htlasi tekitas t&ouml;&ouml;andja talle raskeid ps&uuml;&uuml;hilisi &uuml;leelamisi, hingevalu ja hingelisi kannatusi. Naisel tekkis stress, emotsionaalne pinge, masendus ja terviseh&auml;ired. Langes meeleolu, heaolu ja elukvaliteet. Ta tundis muret nii enda kui oma s&uuml;ndiva lapse tuleviku p&auml;rast.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja arvates oli t&ouml;&ouml;andja teda karistanud ja kohelnud diskrimineerivalt naiseks olemise t&otilde;ttu ega andnud v&otilde;imalust end t&ouml;&ouml;alaselt teostada.</p> <p>Kohtumenetluse k&auml;igus j&auml;i maaklerina t&ouml;&ouml;tanud naine samadele seisukohtadele nagu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis, olles kindel, et sai t&ouml;&ouml;ga h&auml;sti hakkama. T&ouml;&ouml;andja talle m&auml;rkusi ei teinud, suhtlusprobleeme klientide ja kaast&ouml;&ouml;tajatega polnud, v&auml;lja arvatud &uuml;hega, kes oli &uuml;leolev ja kiusas teda taga. Naine t&otilde;des, et p&auml;rast t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud avaldust hakkas ta kartma t&ouml;&ouml;andja k&auml;ttemaksu, mist&otilde;ttu ilmnesid tal une- ja paanikah&auml;ired.</p> <p>N&auml;dal p&auml;rast t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppu sai naine uue t&ouml;&ouml;koha ega j&auml;&auml;nud sissetulekuta.&nbsp;</p> <p><b>Ei t&auml;itnud seatud eesm&auml;rke</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja kinnitas nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses, et naisega l&otilde;petati t&ouml;&ouml;leping katseaja ebarahuldavate tulemuste, mitte raseduse t&otilde;ttu. Otsus oli tehtud juba enne tema rasedusest teada saamist, mist&otilde;ttu oli alusetu v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;tajat diskrimineeriti lapseootuse t&otilde;ttu. Seadus ei keela t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada rasedaga, kui katseajal pole seatud eesm&auml;rke saavutatud. T&ouml;&ouml;andja hinnangul ei t&auml;itnud naine oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid kohusetundlikult ja rikkus pidevalt ettev&otilde;tte sisekorda. Vaatamata juhendajate hoiatustele ignoreeris ta t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi, rikkus t&ouml;&ouml;kohustusi ja suhtus negatiivselt teistesse t&ouml;&ouml;tajatesse, eelk&otilde;ige oma juhendajatesse. T&ouml;&ouml;taja oli konfliktne ja tal tekkisid suhtlemisprobleemid teiste kolleegidega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja leidis, et katseaja eesm&auml;rgiks ongi hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida on konkreetsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks vaja. Kuigi t&ouml;&ouml;tajale anti v&otilde;imalus ennast parandada, siis tulemusi ei ilmnenud. Ka kaast&ouml;&ouml;tajad esitasid tema kohta kaebusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja palus kohtul j&auml;tta endise t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ue t&auml;ies ulatuses rahuldamata, kuna t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petati katseajal ebarahuldavate t&ouml;&ouml;tulemuste, t&ouml;&ouml;kohal k&auml;itumise ja isikuomaduste, mitte tema raseduse t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;andja arvates puudus naisel m&uuml;&uuml;giinimesele vajalik suhtlemisoskus, t&auml;psus jms omadused.</p> <p>Ka naise juhendajad leidsid, et ta maakleriametisse ei sobi. Lisaks olid tal tekkinud probleemid kaast&ouml;&ouml;tajatega. Asjaolu, et t&ouml;&ouml;taja rasedusest teatamine ja t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &uuml;tlemine sattusid samale ajale, oli lihtsalt kokkusattumus. Ei t&ouml;&ouml;andja ega kaast&ouml;&ouml;tajad teadnud naise rasedusest enne t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise otsust.</p> <p>Naise t&ouml;&ouml;tulemuste hindamiseks ja v&otilde;rdlemiseks esitas t&ouml;&ouml;andja kohtule andmed ka teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tulemuste kohta. Selgus, et ta oli kolme kuu jooksul teinud ainult &uuml;he tehingu.&nbsp;</p> <p><b>Millistele j&auml;reldustele j&otilde;udis kohus?</b></p> <p>Nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&auml;htajalise ja t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda neljakuulise katseaja jooksul. T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalus hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja sobib kokkulepitud t&ouml;&ouml; tegemiseks, ja t&ouml;&ouml;taja saab v&auml;lja selgitada, millised oma tema v&otilde;imeid ja valmisolek antud t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p>Tartu Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist ehk eesm&auml;rkide mittet&auml;itmist piisavalt p&otilde;hjendanud ja j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et t&ouml;&ouml;taja ebasobilik k&auml;itumine ja isikuomadused (sh oskamatus suhelda nii klientide kui kaast&ouml;&ouml;tajaga) m&otilde;jutasid ka t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist. Seet&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;eldud korrektselt. Etteteatamise t&auml;htaja mittej&auml;rgmise eest oli naisele makstud ka h&uuml;vitist.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;taja oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &uuml;tlemise ajal rase, siis tuli kohtul t&auml;iendavalt hinnata, kas t&ouml;&ouml;andja p&otilde;hjendused olid reaalsed. Oluliseks osutus s&uuml;ndmuste ajaline j&auml;rjestus: t&ouml;&ouml;taja teatas hommikusel kokkusaamisel t&ouml;&ouml;andja esindajale ehk juhendajale oma rasedusest, mispeale tema omakorda edastas teate, et t&ouml;&ouml;andja oli otsustanud t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada.</p> <p>Kokkusaamisele minnes oligi t&ouml;&ouml;andja esindaja kohustuseks olnud teatada t&ouml;&ouml;tajale juhatuse liikme otsusest t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. Iseseisvalt polnud juhendajal &otilde;igust sellist otsust teha, mist&otilde;ttu pidas kohus t&ouml;&ouml;taja seisukohta, et t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petati temaga p&auml;rast rasedusest teatamist, eba&otilde;igeks. &Uuml;htlasi otsustas Tartu Maakohus j&auml;tta naise hagi rahuldamata k&otilde;igis n&otilde;uetes ning samuti j&auml;tta menetluskulud tema kanda.&nbsp;</p> <p><b>Adekvaatne enesehinnang ja sobivus</b></p> <p>Kuigi lapseootus m&otilde;jutab nii naise ps&uuml;&uuml;hikat kui lisab teatud olukordades enesekindlust ja veendumust, et t&ouml;&ouml;andja ei tohi v&otilde;i saa temaga t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada, siis esmajoones v&otilde;iks enesekriitiliselt anal&uuml;&uuml;sida, kas hiljuti valitud t&ouml;&ouml; ikka sobib? On t&ouml;&ouml;andja rahul ja t&ouml;&ouml;tulemused teiste kolleegidega v&otilde;rreldes enam-v&auml;hem samalaadsed? See eeldab adekvaatset ja &otilde;iglast enesehinnangut.</p> <p>V&otilde;ib tahta veeretada aega t&ouml;&ouml;kohal kuni raseduspuhkuseni, ent see t&auml;hendaks &uuml;htlasi s&uuml;venevat konflikti nii iseenda kui t&ouml;&ouml;andjaga. Kuude m&ouml;&ouml;dudes pole tore minna ametisse, mis &uuml;ldse ei sobi v&otilde;i osutub vastumeelseks. Liiatigi, kui teravnevad vastuolud nii kolleegide kui t&ouml;&ouml;andjaga. M&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; eeldab teatud isikuomadusi, et kindlate eesm&auml;rkide ja numbriliste tulemusteni j&otilde;uda. Kui inimene sellega hakkama ei saa, tuleks otsida kohasem amet. Juba p&otilde;hjusel, et lapseootusaeg oleks vaba t&ouml;&ouml;pingest ja &ndash;stressist, mis ebasobiva t&ouml;&ouml;ga paratamatult kaasnevad.</p> <p>Kui isiksusepilt iseendast on nihkes v&otilde;i raske on hinnata oma isikuomadusi, siis erinevad isiksusetestid aitavad v&auml;lja selgitada, millisesse ametisse inimene k&otilde;ige enam sobiks. Samuti on abiks karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad, kes jagavad soovitusi selleks, et oleks v&otilde;imalust leida kohaseim eriala ja t&ouml;&ouml;. Kauemaks, kui vaid lapseootuse ajaks.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2427Õpetaja amet - Ootamatused igas tööpäevas?2019-10-29<p><b>&Otilde;petajaamet eeldab empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja pingetaluvust, kuid meeskonna toetuseta on &otilde;petajal mistahes koolis keeruline tulemuslikult hakkama saada.</b></p> <p>&bdquo;See t&ouml;&ouml; sellist stressi ei v&auml;&auml;ri,&ldquo; t&otilde;deb p&otilde;hikooli noor klassi&otilde;petaja <b>Merlin</b>, kellele &otilde;petada k&uuml;ll meeldib, aga &uuml;sna t&otilde;en&auml;oliselt pikaajaliseks tema karj&auml;&auml;r ei kujune. Seda eelk&otilde;ige lapsevanemate t&otilde;ttu, kellede seas on k&uuml;ll v&auml;ga hoolivaid, ent ka m&otilde;istetamatult &uuml;ksk&otilde;ikseid.</p> <p>Merlin jutustab &auml;reva loo oma klassi 8aastasest poisist, kellega oli muresid juba esimeses klassis, ent n&uuml;&uuml;d on olukord veel hullem. Laps, kes on olnud pidevalt omap&auml;i, suitsetab, hulgub ringi, valetab, kakleb, omastab kaas&otilde;pilaste asju... Ema riigikeelt ei r&auml;&auml;gi ega tunne huvi, mis tema lapsega koolis ja v&auml;ljaspool seda toimub. Ta ei soovi ka t&otilde;lgi vahendusel poja probleemidega kursis olla ega nendega tegeleda, isa aga poisil ei ole... &bdquo;See laps tuleks hoolimatult emalt &auml;ra v&otilde;tta, sest temast saab ainult p&auml;tt,&ldquo; ahastab klassi&otilde;petaja, n&auml;hes, kuidas meeleheitel poisil, kes negatiivse k&auml;itumisega t&auml;helepanu otsib, elutee allapoole veereb.</p> <p>Terve aasta on klassi&otilde;petaja &uuml;ritanud koos sotsiaalpedagoogiga lahendada poisi probleeme nii klassi- kui koolikaaslastega. &bdquo;Kuna ema kooliga koost&ouml;&ouml;d ei tee ja pojast ei huvitu, siis tekitab see stressi ja v&auml;sitab meeletult. Palju aega ja energiat kulubki probleemsele lapsele, keda ka &otilde;ppet&ouml;&ouml; ei k&ouml;ida.&ldquo;</p> <p>P&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva koju j&otilde;udes tahab noor &otilde;petaja esmalt paar tundi magada, et oleks jaksu j&auml;rgmise p&auml;eva tunde ette valmistada ja teisi t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita. &bdquo;&Uuml;hes klassis n&auml;ed l&auml;bil&otilde;iget kogu &uuml;hiskonnast ― eredaid andeid ja lapsevanemate p&uuml;hendumust, kuid samas ka &auml;&auml;rmust, kus lapsel pole &uuml;htegi t&auml;iskasvanud l&auml;hisugulast, kes temast hooliks. Nende muredega tegelemine v&otilde;tabki j&otilde;u ja tahtmise selles ametis j&auml;tkata,&ldquo; s&otilde;nab ta, suutmata ise olla oma &otilde;pilaste suhtes &uuml;ksk&otilde;ikne.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;pilane kui v&auml;ljakutse</b></p> <p><b>Ruth Pihle</b><b>, </b><b>Maarjamaa Hariduskolleegium</b><b>i </b><b>Emaj&otilde;e &otilde;ppekeskuse &otilde;petaja:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>MHK p&otilde;hikoolis on ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete ja k&auml;itumisprobleemidega lapsed, kes ei ole tavakoolis hakkama saanud, ning on siia suunatud kohtuotsuse v&otilde;i -m&auml;&auml;rusega. Koolikiusamise, &otilde;piraskuste, v&auml;ga keeruliste koduste olukordade, probleemse pere, f&uuml;&uuml;silise ja vaimse v&auml;givalla vms t&otilde;ttu on nad hakanud koolist puuduma, sattunud t&auml;navale, suhtlema riskigrupi noortega, rikkunud seadusi, tarbinud erinevaid m&otilde;nuaineid ja suunatud kinnise lasteasutuse teenusele.<b></b></p> <p>Meie kooli &otilde;petaja on meeskonnam&auml;ngija tiimis, kuhu kuulub lisaks t&auml;iskasvanutest v&otilde;rgustikuliikmetele ka &otilde;pilane ise. Tema ongi v&auml;ljakutse, kelle puhul peab olema soovi ja oskust temaga inimlikult suhelda, s&otilde;lmida kokkuleppeid, pidada l&auml;bir&auml;&auml;kimisi... J&auml;&auml;da kindlaks, s&otilde;bralikuks ja heatahtlikuks t&auml;iskasvanuks ka siis, kui laps &uuml;ha uuesti katsetab piire, et julgeda kedagi usaldada ja tunda hoolimist. Meile sattunud &otilde;pilased ei ole harjunud, et neid kuulatakse ja nende arvamusega arvestatakse.</p> <p>&Otilde;petaja jaoks on suureks v&auml;ljakutseks kuulata ja kuulda last ning osata n&auml;ha tema s&otilde;nade ja k&auml;itumise taha. Tuleb luua hea suhe &otilde;pilasega, uurida &otilde;piraskuste p&otilde;hjusi ja valida sobivad &otilde;ppemeetodid. Peab olema valmis &otilde;petama ka n&auml;iteks p&otilde;randal v&otilde;i r&uuml;hmakodus. &Otilde;petamine ja &otilde;ppimine on s&uuml;mbioosis erinevate toetavate tegevustega nagu n&auml;iteks loovteraapia jm, mis viivad positiivse tulemuse ja eduelamuseni.<b></b></p> <p>Meie koolis t&ouml;&ouml;tamine n&otilde;uab keskmisest suuremat empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja oskust t&otilde;lgendada probleemset k&auml;itumist kui tagaj&auml;rge. Loovust, loomingulisust ja paindlikkust &otilde;ppemeetodite valimisel ning enesekehtestamise oskust. Peab olema tugev isiksus, et klassiruumis asetada tahaplaanile teod ja s&otilde;nad, mida m&otilde;istusega on v&otilde;imatu m&otilde;ista, ning n&auml;ha &otilde;pilasi. P&otilde;lgamata, hukka m&otilde;istmata, sildistamata.</p> <p>Pingelise t&ouml;&ouml; keskel on oht hakata kahtlema endas ja elu p&otilde;hiv&auml;&auml;rtustes, kaotada piir era- ja t&ouml;&ouml;elu vahel. Keerulistes olukordades on aga abi huumorist ja teadmisest, et alati on olemas kolleeg, kelle &otilde;lale v&otilde;ib toetuda, ning m&otilde;istev juhtkond. Oluline on pere toetus ja hobidega tegelemine.</p> <p>Kool pakub oma t&ouml;&ouml;tajatele nii meeskondlikku kui ka personaalset supervisiooni ja ps&uuml;hholoogiteenust, toetatakse sportimist ja &uuml;histegevusi. Alustavale &otilde;petajale on toeks mentor.</p> <p>Andes igale noorele v&otilde;imaluse areneda, muudame &uuml;htlasi maailma k&otilde;igi jaoks turvalisemaks. See teadmine on &uuml;heks motivaatoriks, et leida j&otilde;udu keeruliste noortega t&ouml;&ouml;tamiseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Tuleb leida &uuml;hine keel</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Agni Metsma, Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgej&otilde;e &otilde;petaja:</b></p> <p>&bdquo;V&otilde;rreldes &otilde;petajat&ouml;&ouml;d tavap&auml;rases &uuml;ldhariduskoolis ja Maarjamaa Hariduskolleegiumis, siis tunni &uuml;lesehitus on k&uuml;ll sama, aga peab alati valmis olema &otilde;husolevaid probleeme lahendama. Seej&auml;rel aga, et saaks &otilde;ppet&ouml;&ouml;ga j&auml;tkata, peab &otilde;hkkond olema &otilde;pilasele turvaline. Mu eesm&auml;rk &otilde;petajana on olla olemas ja j&otilde;uda iga &otilde;pilaseni. V&auml;ljakutseks peangi &otilde;pilastega &uuml;hise keele leidmist.</p> <p>Meie kooli &otilde;pilased on ausad, vahetud ja v&auml;ljendavad oma emotsioone v&auml;ga selgelt. T&auml;nu sellele saab oma t&ouml;&ouml;le kohe tagasisidet. Hea on kuulda &otilde;pilaselt, kellel on v&auml;ga keeruline taust ja kes ei ole varasemalt koolikohustust j&auml;rjepidevalt t&auml;itnud, et t&auml;na oli v&auml;ga hea tund ja ta sai uusi teadmisi.</p> <p>&Otilde;pilase vanematega ma otse suhtlema ei pea, perega hoiavad suhteid sotsiaalpedagoogid, kelle poole ma saan &otilde;pilasega seotud murega alati p&ouml;&ouml;rduda. Meil on ka tugi&otilde;petajate s&uuml;steem.</p> <p>Minu arvates peab &otilde;petaja olema paindlik ja &otilde;pilaste vastu s&otilde;bralik, samas ka piisavalt enesekindel, et vajalikud piirid seada. Kuigi t&ouml;&ouml; k&auml;ib mul enamasti naljatledes ja l&otilde;busas meeleolus, siis m&otilde;nel p&auml;eval v&otilde;ib olla ka emotsionaalselt raske. Aitavad tugispetsialistid ja kaasata on v&otilde;imalik j&auml;relevalve t&ouml;&ouml;tajad. &Otilde;pilased saavad tuge koolips&uuml;hholoogilt. Keerulised olukorrad &otilde;petavad mind ennast rohkem &otilde;pilasi &bdquo;lugema&ldquo;, mist&otilde;ttu suudan &otilde;petajana neid situatsioone pigem &auml;ra hoida.</p> <p>Usun, et l&auml;bip&otilde;lemisest aitab hoiduda just enda suhtumine ja asjaolu, kui tehtav t&ouml;&ouml; pakub r&otilde;&otilde;mu. M&otilde;ne &otilde;pilasega ongi raske. Sel juhul peab n&auml;gema ka v&auml;ikesi edusamme ja nende &uuml;le r&otilde;&otilde;mu tundma.&ldquo;</p> <p><b>&Otilde;petades tuleb ise pidevalt &otilde;ppida</b></p> <p><b>Andres Meisterson, Kuressaare Ametikooli tehnoloogia &otilde;ppesuuna juht&otilde;petaja</b></p> <p>&bdquo;Kutsehariduse &otilde;petaja ampluaa on palju laiem kui &uuml;ldhariduskoolis. &Otilde;petame ka hariduslike erivajadustega &otilde;pilasi. Olles p&otilde;hikooli l&otilde;petanud, tulevad nad &otilde;ppima meile, aga nende erivajadused pole ju kuskile kadunud. See asjaolu n&otilde;uab &otilde;petajalt v&auml;ga palju empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja pingetaluvust. Kuna &otilde;petajal on haridusliku erivajadusega &otilde;ppijat &otilde;petades toetavat meeskonda pigem v&auml;hem kui rohkem, siis vahel oledki v&auml;ga &uuml;ksi v&otilde;i on v&auml;ga raske.</p> <p>Veel suuremaks v&auml;ljakutseks on oma pedagoogiline ja metoodiline oskus kombineerida erialase oskusega. Pealegi pole &uuml;htegi eriala, mis staatiliselt paigal seisaks. K&otilde;ik valdkonnad arenevad meeletult kiiresti, mis t&auml;hendab, et lisaks &otilde;petamisele pead end erialaselt pidevalt t&auml;iendama ja juurde &otilde;ppima. See t&auml;hendab topeltkoormust: lisaks igap&auml;evasele tunnit&ouml;&ouml;le pead valdkonna arengutega kursis olema ja ennast arendama. See on raske ja teeb &otilde;petamise keeruliseks, eriti siis, kui ei ole piisavalt aega.</p> <p>Lisaks p&otilde;hikooli l&otilde;petanutele on kutsekooli fookus nihkunud ka t&auml;iskasvanud &otilde;ppijatele, kes peavad &otilde;ppimist kohaldama oma t&ouml;&ouml;lk&auml;imiste, pere jms asjadega, ja &otilde;pivad pigem &otilde;htustel aegadel, n&auml;dalavahetustel v&otilde;i ts&uuml;kli&otilde;ppes. See t&auml;hendab, et &otilde;petaja peab ka liikuma hommikustest tundidest &otilde;htustesse tunniaegadesse. Ja t&ouml;&ouml;n&auml;dal ei ole enam esmasp&auml;evast reedeni, vaid tihti tuleb t&ouml;&ouml;tada ka laup&auml;eval jms. Pead olema v&auml;ga paindlik.</p> <p>Mingil hetkel v&otilde;ib koormus tekitada stressi v&otilde;i &uuml;lepinget. Siis annab tervis alla v&otilde;i ei suuda enam olla klassiruumis s&auml;rav ja innustunud eestvedaja, vaid tegeledki elluj&auml;&auml;misega. Sellest on v&otilde;imalik l&auml;bi tulla, kui meeskond koolis toimib ja sa ei j&auml;&auml; &uuml;ksi. Saad kellegagi asju arutada ja planeerida, selleks antakse ka aega, ning juhid ainult ei n&otilde;ua ega n&otilde;ua. Jah, meeskonnat&ouml;&ouml; on oluline. Kui &uuml;ksi j&auml;&auml;d, siis on kohe v&auml;ga raske. Keskkond peab &otilde;petajat toetama.</p> <p>Kui kollektiivis on pingeid, juhtkond teinud valesid otsuseid v&otilde;i ainult n&otilde;uab, siis seda katkisem on &otilde;petaja ja seda enam tekib tal m&otilde;te: miks ma pean koolis t&ouml;&ouml;tama? Pigem l&auml;hen &auml;ra. Meeskonnatoetuseta &otilde;petaja ei saagi koolis tulemuslikult hakkama.&ldquo;</p> <h3><b>Mitu tundi t&ouml;&ouml;tab Euroopa Liidu p&otilde;hikooli &otilde;petaja aastas?</b></h3> <p>OECD 2018. aasta andmetel t&ouml;&ouml;tas l&auml;bi aasta k&otilde;ige enam L&auml;ti p&otilde;hikooli &otilde;petaja ― 1020 tundi, seej&auml;rel 930 tundi Hollandi &otilde;petaja. K&otilde;ige v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde ehk 561 oli &otilde;petajal Poolas, 585 tundi Eestis ja 612 tundi Leedus.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/p&otilde;hikooli&otilde;petajad stats.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-p&otilde;hikooli&otilde;petajad stats.PNG" /></a></p> <p><b>Uuri t&auml;psemalt:</b></p> <p>https://data.oecd.org/chart/5OIF</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2426Kes vastutab renditöötajate tööohutuse eest?2019-10-28<p><b>Lugeja k&uuml;sib: V&otilde;tsime t&ouml;&ouml;le rendit&ouml;&ouml;tajatena v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajad, kes nende ohutuse eest vastutab? Kas nende t&ouml;&ouml;andja st rendiettev&otilde;te?</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Rendit&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise korraldab kasutajaettev&otilde;te ehk see ettev&otilde;te, kus rendit&ouml;&ouml;tajad reaalselt t&ouml;&ouml;le asuvad. Sisuliselt on kasutajaettev&otilde;te&nbsp;t&ouml;&ouml;keskkonna osas t&ouml;&ouml;andja rollis.&nbsp;</p> <p>Tavaliste ehk mitte-rendit&ouml;&ouml;suhete puhul peab t&ouml;&ouml;andja tagama ohutu ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna ning valima t&ouml;&ouml; tegemiseks ohutud ja n&otilde;uetelevastavad t&ouml;&ouml;vahendid. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja viima l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;si. Rendit&ouml;&ouml;tajate kasutamise korral teeb seda kasutajaettev&otilde;te ehk see ettev&otilde;te, kelle juures tegelikult t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d teeb.&nbsp; Kuigi rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega ja tegelik t&ouml;&ouml;andja on ju hoopis rendiettev&otilde;te, siis ei saa ta sisuliselt teha midagi selleks, et kasutajaettev&otilde;ttes oleks n&auml;iteks toimiv ventilatsioonis&uuml;steem v&otilde;i valitud ohutud t&ouml;&ouml;vahendid. Samuti ei saa rendiettev&otilde;te teha kasutajaettev&otilde;tte eest &auml;ra riskianal&uuml;&uuml;si, sest neil ilmselgelt puuduvad vastavad teadmised.&nbsp;</p> <p>Lisaks tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata rendit&ouml;&ouml;tajate juhendamisele, eriti sellele, et v&otilde;&otilde;rkeelsed t&ouml;&ouml;tajad juhenditest ja t&ouml;&ouml;juhistest p&auml;riselt ka aru saaksid. Otsest kohustust juhendite t&otilde;lkimiseks seadusest ei tulene, kuid arvestada tuleks juhendamise eesm&auml;rgiga. Juhendamise eesm&auml;rk on anda t&ouml;&ouml;tajale infot selle kohta, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada. Kui t&ouml;&ouml;tajale anda lugeda juhend v&otilde;i viia juhendamine l&auml;bi keeles, mida ta ei oska, ei ole sellel mitte mingit m&otilde;tet. Selleks, et juhendamine oleks asjakohane ja et juhendamise l&auml;biviimist oleks v&otilde;imalik hilisemalt ka t&otilde;endada, on m&otilde;istlik juhendid t&otilde;lkida keelde, milles t&ouml;&ouml;andja (esindaja) v&otilde;i kasutajaettev&otilde;te ja t&ouml;&ouml;taja omavahel suhtlevad. Ka tulemuslikku juhendamist saab l&auml;bi viia ainult kasutajaettev&otilde;te, sest kui t&ouml;&ouml;tajal tekib juhendi kohta k&uuml;simusi, ei pruugi rendiettev&otilde;te olla suuteline neile asjalikke vastuseid andma. Ammugi ei saa rendiettev&otilde;te viia l&auml;bi v&auml;lja&otilde;pet, seda peab korraldama kasutajaettev&otilde;te, kes m&auml;&auml;rab&nbsp; uuele rendit&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja&otilde;petajaks kogenud t&ouml;&ouml;taja.&nbsp;</p> <p>Kui rendit&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, siis on selle uurimine&nbsp; kasutajaettev&otilde;tte &uuml;lesanne, sest keegi teine ei saa juhtumi asjaolusid v&auml;lja selgitada. Aga p&otilde;hjalik uurimine on &uuml;heks eelduseks, et samalaadseid &otilde;nnetusi rohkem selles t&ouml;&ouml;keskkonnas ei toimuks.&nbsp;</p> <p>Rendiettev&otilde;te ja kasutajaettev&otilde;te saavad eelnevalt&nbsp; kokku leppida,&nbsp; kes korraldab tervisekontrolli. Ehk siin peavad ettev&otilde;tted omavahel juba eelnevalt l&auml;bi r&auml;&auml;kima, kelle kulul ja korraldusel rendit&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrolli saadetakse. Kui otsustatakse, et seda teeb tegelik t&ouml;&ouml;andja ehk rendiettev&otilde;te, siis peab kasutajaettev&otilde;te edastama rendiettev&otilde;ttele t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kus&nbsp; on kirjas t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, mis&nbsp; v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutada.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui Eestisse t&ouml;&ouml;le asuvate rendit&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;andjaks on m&otilde;ne teise Euroopa Liidu v&otilde;i Euroopa Majandus&uuml;henduse liikmesriigi ettev&otilde;te, tuleb arvestada Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduse erisustega. Selle seaduse j&auml;rgi on antud v&otilde;imalus, et v&auml;lismaine rendiettev&otilde;te ja Eesti kasutajaettev&otilde;te lepivad omavahel kokku, kes neist t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest vastutab. Kui kokkulepet s&otilde;lmitud ei ole, vastutab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest tellija v&otilde;i isik, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml;tab.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt:</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaalis&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/paindlikud-toovoimalused/renditoo">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/paindlikud-toovoimalused/renditoo</a></p> <p>Ja v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja infov&auml;ljal&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/tookeskkond-ja-ohutus/">https://www.ti.ee/est/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/tookeskkond-ja-ohutus/</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2425Pressiteade: Ehitusplatside tööõnnetuste peamine põhjus on kõrgustest kukkumine2019-10-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda ehitusplatsidel. Kontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati 148 ehitusplatsi ning tuvastati 422 rikkumist. K&otilde;ik oli korras vaid k&uuml;mnel ehitusplatsil ehk 6,7% ehitusplatsidest.</b>&nbsp;</p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, kus toimuvad j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, milles t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;liraskelt vigastada v&otilde;i hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 440 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 121 rasket ning kolm surmaga l&otilde;ppenut. K&auml;esoleva aasta septembri keskpaiga seisuga on ehitussektoris registreeritud 294 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 87 olid rasked ning neli inimest kaotas elu.&nbsp;</p> <p>Ehitussektori t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamine p&otilde;hjus on k&otilde;rgustest kukkumine. Seet&otilde;ttu keskenduski seekordne ehitusplatside sihtkontroll t&ouml;&ouml;kohtade ja liikumisteede ohutusele, redelite ja tellingute ohutule kasutamisele, isikukaitsevahendite kasutamisele ning ehitusplatside t&ouml;&ouml; korraldusele. Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 422 rikkumist. Suurimad probleemid olid seotud tellingutega, mille korrasolek oli kontrollimata. Mitmel ehitusplatsil toetusid tellingud juhuslikele lauajuppidele, tellingupostide all polnud etten&auml;htud alusplaate, puudusid vahepiirded, jalapiirded v&otilde;i j&auml;igastusdiagonaalid. Samuti oli probleeme liikumisteede korrasolekuga, sest ajutised juhtmed ja kaablid olid korralikult kinnitamata. T&ouml;&ouml;kohtade ohualad olid enamjaolt eraldatud v&otilde;i piiratud, ehitust&otilde;stukid olid korras ja n&otilde;uetele vastavad. Paranenud on ka arusaam, et isikukaitsevahendeid on m&otilde;istlik kasutada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul j&auml;tab enim soovida &uuml;ldine t&ouml;&ouml;ohutuskontroll ehitusplatsidel. &bdquo;Korrap&auml;rase kontrolli k&auml;igus tuleksid v&auml;lja sellised probleemid nagu tellingute ohtlik konstruktsioon ja kiivriteta t&ouml;&ouml;tajad ehitusplatsil. Isikukaitsevahendite kasutamine on aastate l&otilde;ikes oluliselt paranenud, ent paraku ilmuvad ikka veel m&otilde;nel puhul kiivrid p&auml;he alles siis, kui t&ouml;&ouml;inspektor ehitusplatsile j&otilde;uab,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Ehitusplatsi ohutust peab hindama igal n&auml;dalal, sest ehitused on pidevas muutumises vastavalt valmimisele ning seet&otilde;ttu on vaja &uuml;mber paigutada ka tellinguid ja teha muidki muudatusi, mis t&ouml;&ouml;tajate ohutust m&otilde;jutavad,&ldquo; lisas Soon.&nbsp;</p> <p>Kontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;inspektorid 148 ehitusplatsi 14 maakonnas ning kokku tuvastati 422 rikkumist. Enim rikkumisi tuvastati Harjumaal (123), P&auml;rnumaal (81) ning Ida-Virumaal (51).</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2424Lähetatud töötajad – komisjoni aruanne parema jõustamise kohta2019-10-24<p><b>Komisjon on v&otilde;tnud vastu aruande ELi t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiivi kohaldamise ja rakendamise kohta.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiivis 2014/67/EL (nn j&otilde;ustamisdirektiivis) on s&auml;testatud peamised vahendid, mis aitavad v&otilde;idelda ELi l&auml;hetamiseeskirjadest k&otilde;rvalehoidmise ja nende kuritarvitamise vastu.</p> <p>J&otilde;ustamisdirektiivi eesm&auml;rk on muuhulgas suurendada l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate ja ettev&otilde;tete teadlikkust oma &otilde;igustest ja kohustustest, parandada l&auml;hetamise valdkonna eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahelist koost&ouml;&ouml;d, t&otilde;kestada varifirmasid, kes kasutavad l&auml;hetamist seadustest k&otilde;rvalehoidmiseks, tagada l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste kaitse allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelates ja muud tegevused, mis aitavad kaasa t&ouml;&ouml;j&otilde;u ausamale liikumisele.</p> <p>Aruandest selgub, et n&uuml;&uuml;dseks on k&otilde;ik liikmesriigid j&otilde;ustamisdirektiivi siseriiklikku &otilde;igusse &uuml;le v&otilde;tnud ning see aitab kaasa l&auml;hetamisega seotud probleemide lahendamisele kogu Euroopa Liidus.</p> <p><i>&nbsp;&bdquo;L&auml;hetamiseeskirjade vastu v&otilde;tmine siseriiklikku &otilde;igusesse on vajalik t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks ja &uuml;htse turu sujuvaks toimimiseks.</i> <i>Hea on n&auml;ha, et k&otilde;ik liikmesriigid kohaldavad n&uuml;&uuml;d eeskirju ja kasutavad &uuml;ha enam piiri&uuml;lese koost&ouml;&ouml; parandamiseks loodud vahendeid,&ldquo;</i> &uuml;tles Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalk&uuml;simuste, oskuste ja t&ouml;&ouml;tajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.</p> <p>Aruandes esitatud hinnangu alusel j&auml;reldab komisjon, et direktiivi muutmine ei ole praegusel etapil vajalik.</p> <p>Siiski saavad liikmesriigid direktiivi rakendamist m&otilde;nes valdkonnas parandada (nt halduskoormuse v&auml;hendamine).</p> <p>Komisjon j&auml;tkab koost&ouml;&ouml;d liikmesriikidega direktiivi t&auml;ieliku ja n&otilde;uetekohase &uuml;lev&otilde;tmise ja kohaldamise tagamiseks kogu Euroopas.</p> <p>Selles valdkonnas toimuva kuritarvitamise vastases v&otilde;itluses ja k&otilde;igi asjaosaliste toetamises on oluline roll oktoobris t&ouml;&ouml;d alustaval <span style="text-decoration: underline;">Euroopa T&ouml;&ouml;j&otilde;uametil</span>.</p> <p>Peale selle avaldas komisjon t&auml;na <span style="text-decoration: underline;">juhenddokumendi</span>, mis aitab t&ouml;&ouml;tajatel, t&ouml;&ouml;andjatel ja riiklikel ametiasutustel m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise eeskirju, nagu need on s&auml;testatud j&auml;rgmistes direktiivides:</p> <ul> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A31996L0071" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiiv</a></span></li> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32014L0067" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiiv</a></span></li> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2018.173.01.0016.01.ENG" target="_blank">direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi.</a></span></li> </ul> <p>Nende m&otilde;istmine aitab tagada, et t&ouml;&ouml;tajad teavad oma &otilde;igusi ning riiklikud ametiasutused ja t&ouml;&ouml;andjad kohaldavad eeskirju &uuml;le kogu Euroopa Liidu n&otilde;uetekohaselt ja j&auml;rjekindlalt. Juhenddokumenti ajakohastatakse vajaduse korral.</p> <p><b><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Komisjoni aruanne.docx" title="Komisjoni aruanne.docx (427 KiB)" target="_blank">Loe komisjoni aruannet siit</a></b></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2423Nõua kahjuhüvitust, mida saad tõendada2019-10-23<p><b>P&auml;rast segast olukorda, mida polnud v&otilde;imalik h&otilde;lpsalt lahendada, p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;taja kohtusse, paludes m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;- ja puhkusetasu, l&auml;hetuskulud, t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohase h&uuml;vitise, mittevaralise kahju h&uuml;vitise ja viivise.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>S&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt asus t&ouml;&ouml;taja ametisse 1. septembril 2015.<b> </b>Ta pidi suhtlema klientidega, esindama t&ouml;&ouml;andjat messidel ja konverentsidel. Poolteist aastat hiljem saatis ettev&otilde;tte &uuml;ks juhatuse liige t&ouml;&ouml;tajale e-kirja teatega, et ta ei oleks tohtinud t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ja n&otilde;udis tagasi juba makstud t&ouml;&ouml;tasu.<b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&auml;itis igal v&otilde;imalusel oma lepingulisi kohustusi, sh k&auml;is t&ouml;&ouml;l seni, kuni t&ouml;&ouml;andja piiras ta ligip&auml;&auml;su oma e-posti kontole ja v&otilde;ttis &auml;ra arvuti, kus olid tema koostatud t&ouml;&ouml;alased ja ka isiklikud dokumendid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja esitas t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise teate t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja oli lepingut rikkunud. Ta palus v&auml;lja m&otilde;ista ligi kolme kuu jooksul saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu brutosummas 3349 eurot, puhkuseh&uuml;vitise 765 eurot ja 3768 eurose h&uuml;vitise, kuna l&otilde;petas t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;andjapoolse lepingurikkumise t&otilde;ttu. Lisaks l&auml;hetuskulude ja p&auml;evarahade h&uuml;vitise 590,10 eurot, samuti kohtu &auml;ran&auml;gemisel &otilde;iglase h&uuml;vitise mittevaralise kahjuna, milleks oli t&ouml;&ouml;taja hinnangul 5000 eurot.&nbsp;</p> <p><b>Hingeline valu, v&otilde;ltsimiskahtlusega t&ouml;&ouml;leping</b></p> <p>&Uuml;hel Haapsalus toimunud projekti l&otilde;petamisel oli t&ouml;&ouml;andja esindaja vestluses &uuml;he suurima vastavas valdkonnas tegutseva ettev&otilde;tte esindajaga teatanud, et antud t&ouml;&ouml;taja tegeleb vaid &uuml;he juhatuse liikme eraviisilise hobiga. T&ouml;&ouml;taja arvates oli seet&otilde;ttu kahtluse alla seatud tema professionaalsus ja seega v&auml;hendatud v&otilde;imalusi samal alal edasi tegutseda.</p> <p>&bdquo;Tunnen erinevatel &uuml;ritustel ebamugavust, sattudes kokku inimestega, kes on antud isiku v&auml;itest teadlikud,&ldquo; m&ouml;&ouml;nis t&ouml;&ouml;taja, leides, et t&ouml;&ouml;andja tegevus p&otilde;hjustas talle hingelist valu ja kannatust. Ta leidis, et firma juhatuse liikme v&auml;ited m&otilde;jutavad kindlasti tema kui t&ouml;&ouml;taja mainet ja edasisi v&otilde;imalusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda leidis, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping pole kehtiv ― tegemist on v&otilde;ltsimiskahtlusega lepinguga. P&otilde;hjusel, et kaks juhatuse liiget n&auml;gid tema t&ouml;&ouml;lepingut antud menetluse k&auml;igus alles esmakordselt. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu oli allkirjastanud firma juhatuse kolmas isik, kes oli osanikevahelises meilivahetuses kinnitanud, et t&ouml;&ouml;taja on hoopis tema osalusega teise ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja. Seega polnud t&ouml;&ouml;taja t&auml;itnud sugugi antud firma juhatuse t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ja l&auml;hetusi ega olnud ka selle firma t&ouml;&ouml;taja. Ka puudus sellesisuline otsus.</p> <p>Kohtust kaitset otsinud t&ouml;&ouml;taja oli t&auml;itnud kolmandalt juhatuse liikmelt saadud &uuml;lesandeid, kes oli teise ettev&otilde;tte osanik. Juhatus ei teadnud, missugune oli nende kahe hilisem t&ouml;&ouml;suhe. Oli alust arvata, et t&ouml;&ouml;taja varjas teadlikult oma v&auml;idetavat t&ouml;&ouml;lepingulist suhet t&ouml;&ouml;andja juhatuse liikmete ja osanike eest. Seet&otilde;ttu v&otilde;is t&ouml;&ouml;lepingut pidada n&auml;ilikuks tehinguks ja pettuseks, mille koostasid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja endine juhatuse liige kahekesi.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;suhe t&otilde;endati, t&ouml;&ouml;lepingut rikuti</b></p> <p><b>Harju Maakohus</b> otsustas 6. detsembril 2016 rahuldada t&ouml;&ouml;taja hagi osaliselt ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja brutosummadena t&ouml;&ouml;tasu 3349 eurot, p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitist 160,10 eurot, TLS &sect; 100 lg 4 kohast h&uuml;vitist 1256 eurot, viivist 32,70 eurot ning viivist protsendina V&Otilde;S &sect; 113 lg 1 teises lauses s&auml;testatud ulatuses kuni p&otilde;hin&otilde;ude rahuldamiseni. Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;suhe 1. septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016 leidis t&otilde;endamist.</p> <p><b>Ringkonnakohtu </b>tsiviilkolleegium leidis, et t&uuml;histada tuleb Harju Maakohtu otsuse osa j&auml;tta rahuldamata kasutamata p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitis, l&auml;hetuskulude v&auml;ljam&otilde;istmine, viivise ja menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu arvates oli maakohus eksinud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaldamisel. T&ouml;&ouml;tajal oli &otilde;igus saada p&otilde;hipuhkust kogu t&ouml;&ouml;tatud aja eest. Seega m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja puhkuseh&uuml;vitis kasutamata puhkuse eest 765 eurot. Ringkonnakohus ei n&otilde;ustunud ka Harju Maakohtu otsusega j&auml;tta l&auml;hetuskulud t&auml;ielikult v&auml;lja m&otilde;istmata.</p> <p>Kuna maakohus ei p&otilde;hjendanud, mis asjaoludel ta v&auml;hendas TLS &sect; 100 lg-s 4 m&auml;rgitud h&uuml;vitist, siis ringkonnakohus k&otilde;rvaldas selle puuduse selgitusega, et &bdquo;kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;taja kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses.&ldquo;</p> <p>Ringkonnakohus n&otilde;ustus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et kohane on t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista h&uuml;vitis &uuml;he kuu t&ouml;&ouml;tasu eest summas 1256 eurot. H&uuml;vitist v&auml;hendati, kuna t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;staaž ettev&otilde;ttes oli l&uuml;hike ― vaid seitse kuud.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;taja t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, allus juhtimisele</b></p> <p><b>Kolleegiumi</b> arvates ei j&auml;tnud Harju Maakohus eba&otilde;igesti rahuldamata t&ouml;&ouml;taja mittevaralise kahju h&uuml;vitamise n&otilde;uet, mis tema hinnangul oli 5000 eurot. P&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;taja professionaalsuse kahtluse alla seadnud isik ei olnud t&ouml;&ouml;andja seaduslik esindaja. Seet&otilde;ttu ei kaasnenud &ouml;elduga ka t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguslikke tagaj&auml;rgi. Samuti ei esitanud ega t&otilde;endanud t&ouml;&ouml;taja &uuml;htegi asjaolu, millest tulenevalt oleks talle eeldatav mittevaraline kahju tekkinud, mille esinemisel n&auml;eb seadus ette ka mittevaralise kahju h&uuml;vitamise. Paljas&otilde;nalised v&auml;ited, et t&ouml;&ouml;taja tundis alandust ja tema suhteid kahjustati, ei andnud alust eeldada, et t&ouml;&ouml;andja tema isiklikke &otilde;igusi rikkus ning seet&otilde;ttu tulnuks rahaline h&uuml;vitis v&auml;lja m&otilde;ista.</p> <p>K&uuml;ll n&otilde;ustus Ringkonnakohus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel t&otilde;endati t&ouml;&ouml;suhe, mis kestis 1.septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016. Maakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;tajaga oli s&otilde;lmitud kehtiv t&ouml;&ouml;leping. Ta t&auml;itis oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, allus t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;idet &uuml;mber ei l&uuml;kanud, kuigi kirjavahetusest ilmneb, et teised juhatuse liikmed ei pruukinud t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;lepingust teadlikud olla. Samas selgus &Auml;riregistri v&auml;ljav&otilde;ttest, et iga juhatuse liige v&otilde;is ettev&otilde;tet k&otilde;ikide tehingute tegemisel esindada. Vaatamata sellele, et t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lminud juhatuse liige kutsuti tagasi, siis seet&otilde;ttu ei muutunud t&ouml;&ouml;leping t&uuml;hiseks.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;taja saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu suurust t&ouml;&ouml;andja ei vaidlustanud, mist&otilde;ttu m&otilde;istis Harju Maakohus t&ouml;&ouml;taja kasuks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu summas 3349 eurot ja lisaks viiviseid summas 32,03 eurot kogu p&otilde;hin&otilde;ude (5544,10 eurot) rahuldamiseni.</p> <p>Kohtusse tasub &otilde;igust taga n&otilde;udma minna, kui on piisavalt alust ja t&otilde;endeid, mis kinnitavad, et t&ouml;&ouml;taja &otilde;igusi on rikutud v&otilde;i kahjustatud. Arvestama peab, et &uuml;kski n&otilde;ue ei saa p&otilde;hineda vaid tuulde sosistatud oletustel, vaid eelk&otilde;ige t&otilde;estatavatel t&otilde;enditel.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2422Nõuandeid kaugtööd võimaldavale tööandjale2019-10-22<p>Kaugt&ouml;&ouml; ja paindlik t&ouml;&ouml;aeg on muutumas meie t&ouml;&ouml;kultuuris &uuml;ha tavalisemaks. Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus v&otilde;ib olla kasulik ja meelep&auml;rane lahendus nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka t&ouml;&ouml;tajale, ent kui suhtuda tingimuste kokkuleppimisse kergek&auml;eliselt, v&otilde;idakse toimivate lahenduste asemel tekitada hoopis probleeme.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula</b> r&auml;&auml;kis, et t&ouml;&ouml;andjad on tublid, sest enne, kui nad hakkavad kaugt&ouml;&ouml;kohti looma, p&ouml;&ouml;rdutakse n&otilde;u ja soovituste saamiseks T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole. Esimesena soovitab Kaljula l&auml;bi m&otilde;elda, kas kaugt&ouml;&ouml;ga alustaval t&ouml;&ouml;tajal on kodus t&ouml;&ouml;ks vajalikud ja sobivad tingimused.</p> <p><b>Meeletervis O&Uuml; t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling</b> soovitab kaugt&ouml;&ouml;ga kaasnevaid riske hakata maandama juba alates soovist teha kaugt&ouml;&ouml;d. &bdquo;Kontorit&ouml;&ouml;lt kaugt&ouml;&ouml;le &uuml;leminek v&otilde;iks toimuda j&auml;rk-j&auml;rgult, alustades n&auml;iteks &uuml;hest p&auml;evast n&auml;dalas. Tuleb j&auml;lgida, millised on ettetulevad probleemid (nt ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;ks vajalikele andmebaasidele, dokumentidele, infovahetus kolleegidega jne), neid lahendada ja sobivuse korral ajapikku kaugt&ouml;&ouml; osakaalu suurendada,&ldquo; r&auml;&auml;kis Telling.</p> <p>&bdquo;Kodukontorist ja kaugt&ouml;&ouml;st r&auml;&auml;kides peetakse silmas eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;d arvutiga. Arvutiga t&ouml;&ouml;tades peab inimesel olema talle sobiva k&otilde;rgusega laud, mitte madal diivanilaud, sobilik t&ouml;&ouml;tool, mitte kolme jalaga taburet. K&otilde;ik sellised aspektid tuleb t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal &uuml;heskoos enne kaugt&ouml;&ouml; alustamist l&auml;bi arutada ja kokku leppida,&ldquo; selgitas Kaljula. Ta lisas, et kaugt&ouml;&ouml; reeglid ja korraldus pannakse &uuml;ldjuhul paika ettev&otilde;tte&uuml;leselt, n&auml;iteks sisekorraeeskirjades, sest need kehtivad k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;htmoodi, kui t&ouml;&ouml; iseloom seda v&auml;hegi v&otilde;imaldab.</p> <p><b>Kes loob t&ouml;&ouml;keskkonna kodus?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei l&auml;he loomulikult kellegi kodu inspekteerima, kuid t&ouml;&ouml;tajat tuleb n&otilde;ustada ja talle v&otilde;ib n&auml;iteks ette anda kontrollk&uuml;simused, et juhtida t&auml;helepanu asjadele, mis vajavad koduses t&ouml;&ouml;keskkonnas l&auml;bim&otilde;tlemist,&ldquo; selgitas Kaljula. &Uuml;ks v&otilde;imalus on, et t&ouml;&ouml;taja teeb oma kaugt&ouml;&ouml;keskkonnast pildi ja saadab selle t&ouml;&ouml;andjale veendumiseks, et t&ouml;&ouml;taja koduses keskkonnas on vajalikud tingimused loodud.</p> <p>Usaldus ja avatus peavad olema vastastikused ning nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja peavad olema kursis kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;lude ja valudega. Telling lisas: &bdquo;T&ouml;&ouml;suhte &otilde;nnestumiseks peab juht olema teadlik kaugt&ouml;&ouml;ga seotud riskidest. Temal lasub vastutus riske maandada. T&ouml;&ouml;tajal on vastutus anda juhile selgelt teada oma vajadustest, muredest ja soovidest, et juht teaks, kuidas tema t&ouml;&ouml;keskkonda parandada.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajal puudub kodus n&auml;iteks t&ouml;&ouml; tegemiseks sobiv tool v&otilde;i laud, siis t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib tulla t&ouml;&ouml;tajale vastu ja selle soetada. &bdquo;Sellisel juhul tuleks konsulteerida Maksu- ja Tolliametiga erisoodustuse alla minevate teenuste ja kaupade osas, et ei tekiks hiljem arusaamatusi maksude maksmisel,&ldquo; soovitas Kaljula. Siinkohal on oluline m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole kohustust sisustada t&ouml;&ouml;tajale nii kodu- kui ka kontorit&ouml;&ouml;koht, vaid tegemist on vastastikkuste kokkulepetega t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel.</p> <p><b>Kuidas saab t&ouml;&ouml;andja hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;taja tunneks ennast ka kaugt&ouml;&ouml;l niisama kasulikuna kui sama t&ouml;&ouml;d tegev inimene kontoris?</b></p> <p>Juht on oma kaugt&ouml;&ouml;tajaga samamoodi kontaktis nagu kontoris t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajatega. Tellingu s&otilde;nul aitab ka see, kui panna paika t&auml;psed reeglid, kuidas toimub suhtlus kaugt&ouml;&ouml;tajaga. T&ouml;&ouml;tajale tuleb selgitada, et ta ei ole lihtsalt kodus ega veeda niisama aega kohvikus (v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml;kontoris), vaid tal on samasugune t&ouml;&ouml;p&auml;ev nagu kolleegidel kontoris.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad peavad m&otilde;istma, et kaugt&ouml;&ouml;tajal on ettev&otilde;tte eesm&auml;rkide t&auml;itmisel sama oluline roll kui kontoris t&ouml;&ouml;tavatel inimestel ja k&otilde;igi koost&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;alase edu v&otilde;ti. Samuti peab olema &uuml;heselt selge, milliste ametikohtade t&ouml;&ouml;tajad saavad taotleda v&otilde;imalust kaugt&ouml;&ouml;ks, et k&otilde;ikidel soovijatel oleks selleks v&otilde;rdsed v&otilde;imalused,&ldquo; r&otilde;hutas Telling.</p> <p>T&auml;htis on, et valitseks usalduslik ja avatud &otilde;hkkond ning kaugt&ouml;&ouml;taja r&auml;&auml;giks juhile oma muredest ja tagasil&ouml;&ouml;kidest, olgu need tehnilised, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega v&otilde;i suhetega seotud. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib tunda isoleeritust, samuti v&otilde;ib tekkida arusaamatusi kolleegidega. &bdquo;Probleemidest tuleb r&auml;&auml;kida ja &uuml;heskoos leida lahendused,&ldquo; soovitas Telling.</p> <p>Kui mured ei leia pika aja jooksul lahendusi, kuhjuvad pinged ja tekib t&ouml;&ouml;stress, mis v&otilde;ivad l&otilde;puks viia ka l&auml;bip&otilde;lemise v&otilde;i terviseh&auml;ireni.</p> <p><b>Kuidas planeerida t&ouml;&ouml;aega?</b></p> <p>Graafiku v&otilde;i kindla t&ouml;&ouml;aja alusel t&ouml;&ouml;tavatel inimestel on t&auml;pselt paika pandud, millal t&ouml;&ouml;p&auml;ev algab ja millal l&otilde;peb, aga kaugt&ouml;&ouml; puhul peab t&ouml;&ouml;taja ise oskama oma t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega reguleerida.</p> <p>&bdquo;&Uuml;ldiselt lepitakse t&ouml;&ouml;tajaga kokku, millal on tema t&ouml;&ouml;aeg ning mis ajal ja kuidas on ta kolleegidele k&auml;ttesaadav. N&auml;iteks millises ajav&ouml;&ouml;ndis t&ouml;&ouml;tatakse, kui t&ouml;&ouml;taja asub m&otilde;nes teises riigis,&ldquo; t&auml;psustas Kaljula.</p> <p>Ta lisas, et v&auml;ga levinud on t&ouml;&ouml;tundide &uuml;lesm&auml;rkimise praktika, mis v&otilde;imaldab nii t&ouml;&ouml;tajal kui ka t&ouml;&ouml;andjal omada &uuml;levaadet t&ouml;&ouml;le kulunud ajast. See eeldab aga t&ouml;&ouml;tajalt head aja planeerimise oskust ning enesedistsipliini.</p> <p>&Uuml;heks kaugt&ouml;&ouml; ohuks peetakse seda, et inimesed kipuvad looderdama, kuid Kaljula s&otilde;nul n&auml;itab praktika pigem vastupidist &ndash; unustatakse end t&ouml;&ouml;tama ja t&ouml;&ouml;tatakse &uuml;le. &bdquo;Eriti on see iseloomulik idufirmade t&ouml;&ouml;tajatele, kus k&otilde;ik on uus, kaasahaarav ning areneb meeletu kiirusega. T&ouml;&ouml;tajad p&otilde;levad ereda leegiga ja soov &uuml;ha rohkem teha viib lisaks suurep&auml;rastele t&ouml;&ouml;tulemustele ka l&auml;bip&otilde;lemiseni,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Millised ettev&otilde;tted ja asutused kaugt&ouml;&ouml;d enim rakendavad?</b></p> <p>&bdquo;Enim tehakse kaugt&ouml;&ouml;d ettev&otilde;tetes, kus on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d nii-&ouml;elda koju kaasa v&otilde;tta. Need on t&ouml;&ouml;d, kus peamiselt on vaja arvutit ja internetti. Teine suurem grupp on v&auml;iksemad k&auml;sit&ouml;&ouml;ettev&otilde;tted ja FIEd,&ldquo; s&otilde;nas Kaljula.</p> <p>Ametikohtadel, kus t&ouml;&ouml;d saab teha ainult ettev&otilde;ttes kohapeal, n&auml;iteks liinidel v&otilde;i seadmetel, mida t&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalik koju kaasa v&otilde;tta, on v&otilde;imalik rakendada paindlikku t&ouml;&ouml;aega. &bdquo;On ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;tatakse n&auml;iteks neli p&auml;eva kontoris ning &uuml;ks p&auml;ev eemalt. &Uuml;ldist paindliku t&ouml;&ouml;aja pakkumise reeglit ei ole, sest k&otilde;ik s&otilde;ltub konkreetsest t&ouml;&ouml;st ja ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;protsessidest,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Kas kaugt&ouml;&ouml; sobib k&otilde;igile?</b></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldades tuleb t&ouml;&ouml;andajal arvestada ka sellega, et see ei pruugi k&otilde;ikidele inimestele sobida. &bdquo;Osa inimesi soovib teha segamatult oma t&ouml;&ouml;d ning neile v&otilde;ib kaugt&ouml;&ouml; olla avatud kontori asemel ideaalne lahendus. Teine j&auml;llegi soovib kolleegidega rohkem aru pidada v&otilde;i ka lihtsalt suhelda ning pidev meeskonnast eraldatud olek tekitab k&otilde;rvalej&auml;etuse tunnet,&ldquo; t&otilde;i Kaljula v&auml;lja.</p> <p>Telling juhib lisaks t&auml;helepanu sellele, et kaugt&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&ouml;&ouml;tajalt distsipliini, iseseisvust ja valmisolekut kasutada suhtluseks IKT-lahendusi ja vahendeid. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; pole kindlasti iga t&ouml;&ouml;taja unistus, paljud eelistavadki t&ouml;&ouml;tada kollektiivi keskel kontoris. Inimesed ja nende vajadused on erinevad, seega on nad ka efektiivsed erineval moel. Oluline on t&ouml;&ouml;tajal ennast ja oma vajadusi tundma &otilde;ppida. Tuleb teada, millisel viisil t&ouml;&ouml;tades olen efektiivne ja &otilde;nnelik,&ldquo; r&otilde;hutas Kaljula.</p> <p><b>Mida teha, kui kaugt&ouml;&ouml;d tehes juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</b></p> <p>Kaljula s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kindlakstegemine kaugt&ouml;&ouml; puhul kindlasti raskem, ent t&ouml;&ouml;tajal on sellegipoolest kohustus viivitamatult t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest teavitada.</p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;taja kukub kontoris, siis on selge, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;ruumides ja ilmselt ka t&ouml;&ouml;asju toimetades. Kodus t&ouml;&ouml;tades on lugu keerulisem, sest kui kukutakse trepil, siis tekib k&uuml;simus, kas see juhtus hetkel, mil t&ouml;&ouml;taja l&auml;ks printerist paberit tooma v&otilde;i hoopis lemmiklooma &otilde;ue laskma. Need on ohukohad ning t&ouml;&ouml;andjal tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas t&ouml;&ouml;taja sellisel juhul t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjat teavitab. Vahet ei ole, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on toimunud kontoris v&otilde;i kodukontoris, uurida tuleb t&ouml;&ouml;andjal juhtunut ikkagi,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Kuidas korraldada esmaabiandja k&uuml;simus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peamine v&otilde;imalus kaugt&ouml;&ouml;koha riskide maandamiseks on t&ouml;&ouml;taja juhendamine. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib lubada kaugt&ouml;&ouml;le siis, kui t&ouml;&ouml;andja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab kaugt&ouml;&ouml; tingimustes ohte hinnata, m&auml;rgata ja maandada.</p> <p>&bdquo;Kontoris, kus toimub t&ouml;&ouml; kindlatel kellaaegadel ja p&auml;evadel, peab olema m&auml;&auml;ratud ka esmaabi andja,&ldquo; m&auml;rkis Kaljula. &bdquo;Paindliku t&ouml;&ouml;korralduse puhul, kus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab kodus &uuml;ksinda, on selge, et v&otilde;imalused iseendale esmaabi anda on piiratud. Sellistel juhtudel tuleks l&auml;bi m&otilde;elda, millised on t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imalused endale viivitamatu abi andmiseks ja kutsumiseks, alustades kergemate haavade plaasterdamisest ja sidumisest kuni mobiililevi olemasoluni kaugemates paikades,&ldquo; lisas Kaljula.</p> <p><b>Mis saab t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppedes? </b></p> <p>&bdquo;Reeglina kuuluvad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;vahendid t&ouml;&ouml;andjale, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja soetatud laud ja tool tuleb anda p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamist tagasi t&ouml;&ouml;andjale, nagu tagastatakse ka t&ouml;&ouml;arvuti, auto, v&otilde;tmed jms. Just nii &uuml;ksikasjalikult tuleks k&otilde;ik aspektid kohe alguses t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida, et v&auml;ltida hilisemaid vaidlusi. Mida t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja k&otilde;igis kaugt&ouml;&ouml;d puudutavates k&uuml;simustes kokku lepivad, seda lihtsam on tulevikus v&auml;ltida k&otilde;iksugu vaidlusi ja erimeelsusi,&ldquo; soovitas Kaljula.</p> <p>2019. aasta juulis valmis Sotsiaalministeeriumil kaugt&ouml;&ouml; juhend, kust leiab soovitusi ja n&auml;pun&auml;ited kaugt&ouml;&ouml; sisseseadmiseks ja tegemiseks. Tutvu juhendiga aadressil: <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo</a></p> <p><b>M&auml;rgid, mis viitavad, et tuleks puhata v&otilde;i t&ouml;&ouml;korraldust muuta </b></p> <p>&bull; T&ouml;&ouml; ei edene, mure tegemata t&ouml;&ouml; p&auml;rast kuhjub ja tekitab stressi.</p> <p>&bull; T&ouml;&ouml;le keskenduda on raske.</p> <p>&bull; Motivatsioon t&ouml;&ouml;d teha on langenud.</p> <p>&bull; Valdab v&auml;simus ja kurnatuse tunne.&nbsp;</p> <p><b>Kontrollk&uuml;simused t&ouml;&ouml;andjale enne kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamist:</b></p> <p>&bull; Kas olen hinnanud kaugt&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna riske?</p> <p>&bull; Kas olen juhendanud kaugt&ouml;&ouml;tajat ohutult t&ouml;&ouml;tama ning olen veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutada?</p> <p>&bull; Kas olen arvestanud, et kaug t&ouml;&ouml;taja peab l&auml;bima tervisekontrolli nagu teisedki t&ouml;&ouml;tajad?</p> <p>&bull; Kas olen m&otilde;elnud, et ka kaugt&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib juhtuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, ja kas olen teinud endast oleneva selle v&auml;ltimiseks?</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2420Kas Tööinspektsioon uurib ka kergeid tööõnnetusi?2019-10-21<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minuga juhtus t&ouml;&ouml; juures kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjel j&auml;in ka t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. Andsin juhtunust teada t&ouml;&ouml;andjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. T&ouml;&ouml;andja koostas akti ja saatis selle ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni. T&ouml;&ouml;inspektsioon m&auml;rkiski, et tegemist ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, t&ouml;&ouml;andja raportit ei koostanud ning ma sain t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse eest h&uuml;vitist vaid 70% ulatuses alates viiendast p&auml;evast. Ma ei ole aga n&otilde;us, et t&ouml;&ouml;andja ei tunnista minuga juhtunut t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks. Kuhu ma pean p&ouml;&ouml;rduma, et kaitsta oma &otilde;igusi ning saada h&uuml;vitist ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse eest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja:</i></b><b> </b>Sellises olukorras tuleb alustuseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole. V&auml;ljendage oma selget seisukohta, et Teie hinnangul on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuna juhtunu on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;andja heaks tehtud t&ouml;&ouml;ga. Avaldage soovi, et juhtumit t&auml;iendavalt uuritaks ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks tunnistataks. Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja sellele p&ouml;&ouml;rdumisele ei reageeri ning j&auml;&auml;b endale kindlaks, p&ouml;&ouml;rduge kindlasti T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole.&nbsp;</p> <p>&Auml;sja j&otilde;ustus Riigikohtu lahend (2.10.19 otsus nr 2-17-11858), mis annab vastuse ja arvamuse nii t&ouml;&ouml;tajale, t&ouml;&ouml;andjale kui ka T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Riigikohus on j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaidlevad, kas tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i mitte, peab T&ouml;&ouml;inspektsioon juhtumi asjaolusid uurima. T&ouml;&ouml;inspektsioon ei saa piirduda vaid raskete ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisega, uurida tuleb ka kergete vigastustega l&otilde;ppenud juhtumeid ja anda hinnang, kas tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i mitte ning mida saaks t&ouml;&ouml;andja teha paremini, et t&ouml;&ouml;taja tervis t&ouml;&ouml;keskkonnas ei oleks ohus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hi&uuml;lesanne on kaitsta t&ouml;&ouml;suhte m&otilde;lema osapoole huve, kuid seista ka selle eest, et t&ouml;iste tegevuste t&otilde;ttu kahjustada saanud inimestele oleks tagatud sotsiaalne kaitse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2418Kaugtöö kogemusi ettevõtlusest ja avalikust sektorist2019-10-18<p><b>Kaija Teem&auml;gi, Elisa Eesti personalijuht</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kaija_Teem&auml;gi Foto autor Jake Farra.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Kaija_Teem&auml;gi Foto autor Jake Farra.jpg" /></a></p> <p>Viimase nelja aasta jooksul oleme katsetanud erinevaid kaugt&ouml;&ouml; lahendusi, sest teistmoodi praegusel t&ouml;&ouml;turul endale h&auml;id spetsialiste ei leia. Inimestel on paindlikule t&ouml;&ouml;ajale ja kaugt&ouml;&ouml;le&nbsp; k&otilde;rged ootused &ndash; kui neile vastu tulla, on ettev&otilde;ttel v&otilde;imalus saada endale tuntav konkurentsieelis.</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit ja T&ouml;&ouml;andjate Keskliit s&otilde;lmisid 2017. aastal kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe, millega andsid samuti s&otilde;numi, et kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldab paremini &uuml;hitada t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja pereelu, laiendab maapiirkondades elavate inimeste v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning suurendab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste v&otilde;imalusi olla t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud.</p> <p>Elisa Eestis alustati kaugt&ouml;&ouml; ja paindliku t&ouml;&ouml;aja rakendamist v&auml;iksemate pilootprojektidega, et proovida eri lahendusi ning saada t&ouml;&ouml;tajatelt tagasisidet. Kaugt&ouml;&ouml; ei ole kindlasti enam vaid kontorit&ouml;&ouml;taja h&uuml;ve. N&uuml;&uuml;d saab ka k&otilde;nekeskuse t&ouml;&ouml;taja vastata edukalt kirjadele ja p&auml;ringutele asukohast s&otilde;ltumata. Kui on veendumus, et efektiivne ja paindlik t&ouml;&ouml;vorm toimib ning seda toetavad tehnilised lahendused, siis on kaugt&ouml;&ouml; rakendatav paljudel elualadel.</p> <p>Personaliuuringu kohaselt kasutab meil tarku t&ouml;&ouml;viise, nt kaugt&ouml;&ouml;d ja paindlikku t&ouml;&ouml;aega, palju v&otilde;i v&auml;ga palju juba 69% Elisa tiimidest.</p> <p>Kuiv&otilde;rd mingi osa t&ouml;&ouml;tajatest peab sellegipoolest t&ouml;&ouml;tama ka klienditeenindustes kohapeal, siis on viies Elisa esinduses paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imalusena kasutusele v&otilde;etud kuuetunnised t&ouml;&ouml;p&auml;evad. J&auml;lgime pidevalt nii klientide rahulolu kui ka m&uuml;&uuml;gitulemusi ja k&otilde;ik n&auml;itajad kinnitavad paindliku t&ouml;&ouml;aja j&auml;tkusuutlikkust. Ning mis k&otilde;ige olulisem &ndash; t&ouml;&ouml;tajad on energilisemad ja r&otilde;&otilde;msamad, sest l&uuml;hemad t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;imaldavad neil vabamalt oma toimetusi planeerida.&nbsp;</p> <p><b>Janne Pikma, Politsei- ja Piirivalveameti&nbsp; peadirektori aset&auml;itja</b></p> <p><b><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Janne Pikma Foto autor Reelika Riimand.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Janne Pikma Foto autor Reelika Riimand.jpg" /></a></b></p> <p>Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) t&ouml;&ouml;tab ligi 5000 inimest, kellest veidi enam kui pool k&auml;ib t&ouml;&ouml;l graafiku alusel. Graafikuga t&ouml;&ouml;l k&auml;ivatele inimestele me tavat&auml;henduses paindlikku t&ouml;&ouml;aega lubada ei saa, kuid arvestame nende soove seoses vabade p&auml;evadega. Teeme graafikud nii, et t&auml;htsatel s&uuml;ndmustel saaksid meie inimesed olla oma l&auml;hedastega. Alati on ka neid, kes soovivad j&otilde;ulude ajal v&otilde;i jaanip&auml;eval t&ouml;&ouml;l olla, ning nii saamegi valdavalt t&ouml;&ouml;tajate soovidega arvestada.</p> <p>Kuna PPA on suur asutus, millel on hooneid &uuml;le Eesti, siis annab see v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;tajatel kasutada t&ouml;&ouml; tegemiseks tavap&auml;rasest erinevaid asukohti.</p> <p>N&auml;iteks kui inimene t&ouml;&ouml;tab Tallinnas, aga elab P&auml;rnus, siis saab ta kasutada t&ouml;&ouml; tegemiseks ka L&auml;&auml;ne prefektuuri kontorit. Kokkuleppel juhiga on v&otilde;imalik alustada t&ouml;&ouml;p&auml;eva tavap&auml;rasest hiljem ning t&ouml;&ouml;p&auml;ev selle v&otilde;rra ka hiljem l&otilde;petada. Seda v&otilde;imalust kasutavad ennek&otilde;ike need, kellel on v&auml;iksed lapsed v&otilde;i kes elavad keskustest v&auml;ljapool ja s&otilde;ltuvad &uuml;histranspordist, aga ka t&ouml;&ouml;tajad, kes ei soovi veeta aega ummikutes. PPA uurib oma t&ouml;&ouml;tajate rahulolu iga kahe aasta tagant ning t&auml;navu veebruaris tehtud uuringu p&otilde;hjal saab &ouml;elda, et 75% t&ouml;&ouml;tajatest saavad oma t&ouml;&ouml;aega korraldada nii, et ka vajalikud isiklikud asjad on aetud.</p> <p>Kuigi me ei pea eraldi arvestust selle kohta, kui palju t&ouml;&ouml;tajad kaugt&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi tegelikult kasutavad, v&otilde;ib juhtide tagasiside p&otilde;hjal &ouml;elda, et see on muutumas j&auml;rjest populaarsemaks. Ka v&auml;rbamisvestlused n&auml;itavad, et nii kaugt&ouml;&ouml; kui ka paindlik t&ouml;&ouml;aeg on noortele v&auml;ga oluline aspekt t&ouml;&ouml;koha valikul.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; rakendamise puhul tuleb m&otilde;elda sellega kaasnevatele ohtudele. Sisejulgeoleku asutusena peame tagama andmete turvalisuse ning andmeturbe ohtude maandamiseks ei ole meil v&otilde;imalik v&auml;ljaspool kontorit k&otilde;ikidele infos&uuml;steemidele ligi p&auml;&auml;seda. Samuti peavad meie inimesed igal aastal l&auml;bima veebip&otilde;hise teabeturbe koolituse ning tegema teadmiste kontrolli testi.&nbsp; &Uuml;ks ohte kaugt&ouml;&ouml; tegemisel on&nbsp; tasakaalu kadumine t&ouml;&ouml;- ja pereelu vahel. Pidev kodus t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Vaimse tervise teemadega tegeleme politseis j&auml;rjest enam ning koolitame oma juhte m&auml;rkama ja &auml;ra tundma v&otilde;imalikku &uuml;let&ouml;&ouml;tamist, rahulolematust v&otilde;i isiklikku muret.</p> <p>Fotod:&nbsp;</p> <p>Janne Pikma foto autor: Reelika Riimand<br />Kaija Teem&auml;gi foto autor: Jake Farra<br />Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2419Tööstressi videod2019-10-17<p>T&ouml;&ouml;stressi v&otilde;ib esineda igas ametis ning selle hulk on viimaste aastak&uuml;mnete jooksul mitmekordistunud. T&ouml;&ouml;stress ilmneb, kui ei suudeta toime tulla t&ouml;&ouml;keskkonna esitatud n&otilde;udmistega, t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;hene kontroll oma t&ouml;&ouml;tamise &uuml;le, v&auml;hene tugi v&otilde;i hirmud ja eelarvamused, millega ei osata teadlikult tegeleda.<br />Stress pole alati halb &ndash; v&auml;ike kogus stressi aitab meil p&uuml;sida energilise ja fokusseerituna, v&auml;ltida vigu ja olla valvas &otilde;nnetuste &auml;rahoidmisel. <br />Kui aga &uuml;lem&auml;&auml;rane stressitase on pikaajaline, hakkab ilmnema stressi negatiivne toime: t&ouml;&ouml;r&otilde;&otilde;m kaob, ilmnevad erinevad kehalise tervise ja ps&uuml;&uuml;hilised h&auml;ired. <br />T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud viis t&ouml;&ouml;stressi eri aspekte k&auml;sitlevat videot. R&auml;&auml;gime klipides stressi olemusest ja pakume ka lahendusi. Mis s&uuml;mptomite p&otilde;hjal saab &auml;ra tunda stressi? Mille poolest on erinev &otilde;petaja stress? Kuidas aidata stressis kolleegi? Kuidas s&auml;ilitada enda t&ouml;&ouml;v&otilde;imet? Vaata ja saad teada! <br />T&ouml;&ouml;stressiga seotud ka palju teisi tegureid, nendega on v&otilde;imalik pikemalt tutvuda Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite alamlehtedel.</p> <p>Lisaks on t&ouml;&ouml;stressiga seotud ka palju teisi tegureid, nendega on v&otilde;imalik pikemalt tutvuda <a href="/redirect/2704">Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite alamlehtedel</a>.</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/0HTUx4RFEmU" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/tV2CW6UsCoA" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/MHsnFEgjM1Y" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/IarLIZJxypk" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/s744yMt9NK0" title="" width="480"></iframe></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2416Tänapäeva Hunt Kriimsilmad - tööl pea kogu ärkveloleku aja?2019-10-15<p>T&ouml;ine vabadus ja v&otilde;imalus oma t&ouml;&ouml;aega ise planeerida v&otilde;ib tunduda ahvatleva ja magusana ― oled iseenda peremees. Samas ka t&ouml;&ouml;dejuht ja kubjas. Tukkudes t&ouml;&ouml;d ei ole, midagi arvele ei laeku. Ennast liialt piitsutades v&otilde;id &uuml;hel hetkel j&otilde;uda seisu, kus pole enam jaksu end tagant torkida.</p> <p>Kui kindlas ametis igaks t&ouml;&ouml;p&auml;evaks kindlal ajal t&ouml;&ouml;le minev inimene v&otilde;ib iseendale t&ouml;&ouml;d korraldajale &otilde;hata: &bdquo;Oh, sul on nii vahelduslik ja vaba t&ouml;&ouml;elu,&ldquo; siis milline on seesuguste t&ouml;&ouml;tajate argip&auml;ev? Eriti neil, kes rabelevad mitmes ametis ja valdkonnas hoo ja hoolega, justkui tahaksid sinilindu p&uuml;&uuml;da?&nbsp;</p> <p><strong>Ragne Veensalu (32): &otilde;ppinud Viljandi Kultuuriakadeemias n&auml;itlejaks.</strong></p> <p>&bdquo;Ainult n&auml;itlejat&ouml;&ouml;d tehes oleks majanduslikku muretsemist palju rohkem, tuleb tegeleda erinevate valdkondadega: IT-ga &ndash; teha kodulehti ja kujundusi, mis olid algselt mu hobid, kuid on kujunenud m&otilde;ningaseks sissetulekuks. N&auml;itlemisega kaasneb ka erinevaid juhendamisi, &otilde;petamisi koolides ja huviringides, samuti suvel laagrites. Lisaks tegelen Loomeruumis ja Kultuuriklubis BAAS nii IT, n&auml;itlemise, &otilde;petamise kui ka organisatsiooni haldamise ja &uuml;rituskorraldusega.</p> <p>M&otilde;tlen iga p&auml;ev l&auml;bi, et millega ja palju ma t&auml;na tegelen, kuid selle k&otilde;ige juures kipuvad puhkusehetked &auml;ra ununema. V&otilde;ib m&otilde;elda, et puhkan &uuml;hest asjast teist tehes, aga tegelikult peaks ka ainult iseendale olemise aega olema, mis tihtilugu kaob k&otilde;ikide kohustuste vahele &auml;ra. Pean ennast j&auml;lgima ja korrale kutsuma.</p> <p>Igakuine teenistus s&otilde;ltub sellest, kui palju ja millist t&ouml;&ouml;d mul parasjagu on. N&auml;itlejat&ouml;&ouml; on osaliselt hooajaline, rohkem h&otilde;ivatust on j&otilde;ulude ajal ja suvel, mis annab tuntava teenistuslisa, aga keskeltl&auml;bi on sissetulek v&otilde;rreldav keskmise palgaga v&otilde;i j&auml;&auml;b alla selle, sest oluline on maksta ka k&otilde;ik maksud.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Deana Noop (25): &otilde;ppinud juuksuriks ning Tartu &Uuml;likoolis ajakirjanikuks ja suhtekorraldajaks.</b></p> <p>&bdquo;Kui tegutseda korraga mitmes erinevas valdkonnas (olen olnud modell, juutuuber, digiturundaja jms), siis on v&auml;ga oluline, et need &uuml;ksteist pigem t&auml;iendaksid kui segaksid. Hetkel on &uuml;hest mu suurimast hobist, milleks on videote tegemine ja sotsiaalmeedia, saanud ka t&ouml;&ouml;.</p> <p>Prioriteedid tuleb paika panna ja samas m&otilde;elda vaimsele tervisele. Leida tasakaal t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja vahel, mille kallal ma hetkel veel t&ouml;&ouml;tama pean. Kuna t&ouml;&ouml; on t&otilde;esti &uuml;htlasi mu hobi, siis unustan tihti puhata ja sotsiaalne olla. Peaksin vist iseendaga kokkuleppe tegema, et mitte hommikust hilis&ouml;&ouml;ni nii tihti t&ouml;&ouml;tada ja vahel t&auml;itsa vaba p&auml;ev v&otilde;tta.</p> <p>Mitmes valdkonnas tegutsemise suurimaks plussiks on kindlasti erinevad kogemused ja &otilde;ppetunnid, mida iga&uuml;ks neist annab. Tihti saab &uuml;hes valdkonnas &otilde;pitut hoopis teises rakendada. Miinuspooleks on pidev ajapuudus. K&otilde;igele end korraga p&uuml;hendada ei saa ja v&otilde;ib juhtuda, et mingil hetkel tuleb m&otilde;nest tegevusest t&auml;ielikult loobuda. Hetkel olengi keskendunud &uuml;hele valdkonnale ― sotsiaalmeediale. Lihtne ja kiire viis rikkaks saada see kindlasti pole. T&auml;iesti &auml;ra elavad v&auml;ga v&auml;hesed. T&auml;psemalt ma oma rahaasjadest r&auml;&auml;kida ei soovi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Rasmus &Otilde;isma (23), l&otilde;petamas magistri&otilde;pinguid Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonnas, alustanud TT&Uuml;s IT-magistrit.</b></p> <p><b>&bdquo;</b>T&ouml;&ouml;tan <i>start-up</i> ettev&otilde;ttes, mis tegeleb finantstehnoloogiaga ― tarbijakrediidi ja j&auml;relmaksuvahendusega. Lisaks pean toidublogi. Natuke raha tiksub sotsiaalmeedia kampaaniatest, kui teeme erinevate br&auml;ndidega koost&ouml;&ouml;d.</p> <p>Varases staadiumis<i> start-up'</i>is, millele olen p&otilde;hit&ouml;&ouml;na<i> </i>p&uuml;hendunud aasta, olen ka ise osanik. Praegu turu keskmist palka ma endale ettev&otilde;tja rollis maksta ei saa, kuna ei taha oma raha liiga palju kulutada. Varasemalt olen t&ouml;&ouml;tanud advokaadib&uuml;roos ja LHV Pangas, kus mu palk oli muidugi suurem. V&auml;ikeses mahus annan ma ka tasulisi &otilde;igusalaseid konsultatsioone, aga see ei t&auml;henda stabiilset sissetulekut.</p> <p>&Uuml;hes firmas t&ouml;&ouml;tades ma k&otilde;ike seda teha ei saaks, sest blogi ja sotsiaalmeediaga seotut pean tegema p&auml;evasel ajal, oma p&otilde;hit&ouml;&ouml;d &otilde;htul ja n&auml;dalavahetuseti. Need ettev&otilde;tmised &uuml;ksteist ei t&auml;ienda, pigem hakivad p&auml;eva.</p> <p>Korralikult ei ole ma puhanud aasta aega, mil tulin pangast &auml;ra ja hakkasin <i>start-up'</i>i tegema. Kui tunnen, et olen t&otilde;esti kurnatud, siis v&otilde;tan m&otilde;ned p&auml;evad, kus teen m&otilde;ne tunni t&ouml;&ouml;d ja l&auml;hen koju puhkama.</p> <p>Mul on k&uuml;ll palju t&ouml;ist vabadust, kuid ka vastutust. Kuigi stressi on &uuml;ksjagu, siis palgat&ouml;&ouml;ga v&otilde;rreldes on oma aja peremees olla lahedam.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Susann K&otilde;om&auml;gi (22), Tallinna Tehnika&uuml;likooli diplomiga geenitehnoloog</b></p> <p><b>&bdquo;</b>T&ouml;&ouml;tan &otilde;pitust erineval erialal, reklaamiagentuuris Taevas. Tegelen eelk&otilde;ige sotsiaalmeedia sisu ja reklaamide, <i>copywriting'</i>u ja pildistamisega. Paari aasta eest l&otilde;in ka oma firma, kelle klientidele teen samamoodi sotsiaalmeediat, <i>copywriting</i>'ut, kirjutan tekste ja pildistan. Fototehnika, mis kuulub mu oma firmale, soetamiseks kogusin ise raha. Viis aastat olen tegelenud ka toidublogiga &bdquo;N&auml;ljane Nelik&ldquo; &ndash; k&auml;ime neljakesi restorane arvustamas, loome sisu nii oma blogis, Facebookis kui ka Instagramis, kuid lisaks oleme koost&ouml;&ouml;d teinud ka muude ettev&otilde;tetega nagu Air Baltic, Riia turismib&uuml;rood jt.</p> <p>Minu puhul toimib p&otilde;him&otilde;te: mida rohkem ma teen, seda rohkem j&otilde;uan. Mida v&auml;hem teen, seda laisemaks muutun. Kuna mul on k&auml;sil v&auml;ga paljud erinevad ettev&otilde;tmised, siis need toetavad mu produktiivsust. K&otilde;ik s&otilde;ltub aja planeerimisest. Kuna mulle k&otilde;ik tegevused ka v&auml;ga meeldivad, siis vaba aeg kuulub &uuml;htlasi t&ouml;&ouml;le. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei l&otilde;pe kell viis &otilde;htul, vaid v&otilde;ib-olla hoopis hilisel ajal voodis. T&ouml;&ouml;tada v&otilde;in ka p&uuml;hap&auml;eva &otilde;htul. Kontoris kohalolu mu t&ouml;&ouml; ei n&otilde;ua. Saan olla ja pean olemagi liikuv ja paindlik.</p> <p>Mul on olnud l&auml;bip&otilde;lemishirmu, kui kliente ja &uuml;lesandeid oli liiga palju, aga ma jagasin oma t&ouml;&ouml;koormust natuke &uuml;mber ja andsin osa kliente &auml;ra. Kuna aga mulle meeldib inimestega koost&ouml;&ouml;d teha, siis tundub k&otilde;ik isegi mitte niiv&auml;ga t&ouml;&ouml;na.</p> <p>Sissetulek s&otilde;ltub paljuski sellest, kui palju ma j&otilde;uan teha. Suur osa teenistusest s&otilde;ltub juhu-ja projektit&ouml;&ouml;dest, aga see on Eesti keskmisest k&otilde;rgem. Kuna saan t&ouml;&ouml;d teha igal pool, siis ei takista see ka reisimast. Olen v&auml;ga-v&auml;ga rahul.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Olles iseendale t&ouml;&ouml;andjaks ja rahmeldades mitmes valdkonnas, pole p&otilde;hjustki meenutada t&ouml;&ouml;lepingu seadust, mille &sect; 46 lg 1 s&auml;testab t&ouml;&ouml; tegemise ajapiirangu. Selle j&auml;rgi ei tohi t&ouml;&ouml;aeg kokku &uuml;letada keskmiselt 48 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku ja kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Eelk&otilde;ige tervise s&auml;ilitamise t&otilde;ttu. Iseendale t&ouml;&ouml;andjat see seaduseparagrahv justkui ei puuduta, sest vaevalt j&otilde;uab keegi arvutada ja arvestada, mitmeid tunde ta p&auml;evas t&ouml;&ouml;tab, kui on vaja hankida erinevaid t&ouml;&ouml;otsi ja t&auml;ita neid nii, et &uuml;lesandeid ja v&otilde;imalusi jaguks ka edaspidi.</p> <p><b>Palgalised t&ouml;&ouml;tajad vs iseendale t&ouml;&ouml;andjad</b></p> <p><b>Eurostati</b> eelmisel aastal avaldatud andmetest selgub, kui suur protsent Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud 15-74aastastest inimestest olid iseendale t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p>Selgub, et k&otilde;ige rohkem ollakse iseendale t&ouml;&ouml;andjaks Kreekas (33%) ehk iga kolmas t&ouml;&ouml;tav inimene. Keskeltl&auml;bi iga viies t&ouml;&ouml;taja (22%) Itaalias eelistab endale ise t&ouml;&ouml;d pakkuda. J&auml;rgnevad Poola (18%) ja Rumeenia (17%).</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem (8%) on iseendale t&ouml;&ouml;andjaid Taanis ja Luksemburgis, vaid veidi enam ehk 9% Saksamaal ja Rootsis.</p> <p>15-74 aastased f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad Euroopa liidus 2018. aasta seisuga<br />(% kogu t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest):</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Selfemployment_1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Selfemployment_1.png" /></a></p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Susann K&otilde;om&auml;gi</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2415Kumb lehepuhur on töötajale ohutum, kas bensiiniga või akuga töötav?2019-10-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Sel s&uuml;gisel pean j&auml;lle t&ouml;&ouml;tama lehepuhuriga mitu p&auml;eva j&auml;rjest ja peaaegu terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva. P&auml;eva l&otilde;puks tundsin k&auml;tes surinat ja torkeid ning nahk oli justkui tundetu. R&auml;&auml;kisin tuttavaga, kes peab ka lehepuhuriga t&ouml;&ouml;tama, tal selliseid probleeme pole. Kas vahe v&otilde;ib olla selles, et mul on bensiinimootoriga k&auml;eshoitav lehepuhur, temal aga akuga?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Surin ja torked k&auml;tes v&otilde;ivad viidata sellele, et nende p&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla lehepuhuri tekitatud vibratsioon. Kui v&otilde;rrelda analoogilise &otilde;huvooluga, kuid erinevate j&otilde;uallikatega lehepuhureid, siis bensiinimootoriga puhuri vibratsioonitase on poole v&otilde;rra suurem. T&auml;psemad andmed konkreetse puhuri vibratsioonitaseme kohta leiab kasutusjuhendist. Terviseprobleemide ennetamiseks tasub m&otilde;elda madalama vibratsioonitasemega puhuri kasutamisele v&otilde;i puhuri kasutamise aja l&uuml;hendamisele.&nbsp;</p> <p>Tervisekahjustuste ennetamisel on akutoitega puhuril veel &uuml;ks, kuuldav eelis. Selleks on v&auml;iksem m&uuml;ratase. Lehepuhurite kasutusjuhenditest v&otilde;ib leida nii m&uuml;raemissiooni &uuml;mbritsevasse keskkonda kui ka helir&otilde;hutaseme kasutaja k&otilde;rva juures. Analoogilise &otilde;huvooluga puhurite puhul v&otilde;ib nende tasemete vahe olla umbes 10 dB(A). See t&auml;hendab, et akutoitega puhur tekitab umbes kolm korda v&auml;hem m&uuml;ra kui bensiinimootoriga. Lisaks kuulmiskahjustuse v&auml;iksemale ohule v&otilde;ib v&auml;iksem m&uuml;ratase v&auml;hendada ka probleeme t&ouml;&ouml;tamiskoha l&auml;hedal viibijatega, keda kordades k&otilde;rgem m&uuml;ratase v&otilde;ib h&auml;irida.&nbsp;</p> <p>Akutoitega lehepuhuril on t&ouml;&ouml;tervishoiu osas veel m&otilde;ned eelised. Nendega t&ouml;&ouml;tamisel ei teki vingugaasi sisaldavaid heitgaase ja nende kaal on v&auml;iksem, eriti kui kasutatakse v&ouml;&ouml;le kinnitatavat akut.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2414Tallinna Tehnikaülikooli infopäev „Produktiivne ja jätkusuutlik töötaja“2019-10-11<p><b>Teisip&auml;eval, 22.10.2019 toimub Tallinna Tehnika&uuml;likoolis infop&auml;ev &bdquo;Produktiivne ja j&auml;tkusuutlik t&ouml;&ouml;taja&ldquo; </b></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu Euroopa n&auml;dala raames toimub Tallinna tehnika&uuml;likoolis produktiivse ja j&auml;tkusuutliku t&ouml;&ouml;taja infop&auml;ev. P&auml;eva eesm&auml;rk on anda osalejatele &uuml;levaade kaasaegsetest l&auml;henemisviisidest t&ouml;&ouml;taja madala produktiivsusega seotud probleemide lahendamisel.&nbsp; Infop&auml;eva ettekanded selgitavad, millest v&otilde;ib tingitud olla t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja produktiivsuse langus ning kuidas seda parandada. Avame seoseid, kuidas t&ouml;&ouml;taja produktiivsus m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;kollektiivi ning kogu organisatsiooni j&auml;tkusuutlikkuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu Euroopa n&auml;dalal leiavad aset temaatilised &uuml;ritused &uuml;le Euroopa Liidu. L&uuml;hiloengutega astuvad &uuml;lesse teadlased ja &otilde;ppej&otilde;ud tehnika&uuml;likooli ergonoomialaborist, t&ouml;&ouml;keskkonna uurimisr&uuml;hmast ning liginullenergiahoonete uurimisr&uuml;hmast.</p> <p><b>&Uuml;ritusele on oodatud k&otilde;ik huvilised, osav&otilde;tt tasuta. Registreerimine:&nbsp;<a href="http://bit.ly/2MzLD3R" target="_blank">http://bit.ly/2MzLD3R</a>.</b></p> <p></p> <p><b>Korraldaja</b>: Tarmo Koppel, t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse uurimisr&uuml;hm, &auml;rikorralduse instituut, majandusteaduskond, Tallinna tehnika&uuml;likool, email: <a href="mailto:tarmo.koppel@taltech.ee">tarmo.koppel@taltech.ee</a></p> <p>---</p> <p><b>KAVA, 22.10.19</b></p> <p>12:30-13:30 demonstratsioon: kuidas m&otilde;&otilde;ta t&ouml;&ouml;v&otilde;imet, Akadeemia tee 3, III k</p> <p><b><span style="text-decoration: underline;">SEMINAR</span> - </b>Ehitajate tee 5, auditoorium NRG-226</p> <p>16.00 Avamine</p> <p>16.10 Akadeemik, prof. Jarek Kurnitski, Sisekliima olulisus t&ouml;&ouml;keskkonnas &ndash; sisekliimastandardi uus rahvuslik normlisa</p> <p>16.40 Prof. Wolfgang Gerstlberger, Kuidas rakendada BIG DATA ettev&otilde;tte tulemuslikkuse ning j&auml;tkusuutlikkuse teenistusse (ettekanne on inglise keeles)</p> <p>16.55 Prof. Martin Thalfeldt, Martin Kiil, &Otilde;hujaotusest ja -kiirusest p&otilde;hjustatud sisekliimakaebuste hindamine ja lahendamine</p> <p>17.20 Kohvipaus</p> <p>17.35 Velli Parts, Well-being ehk millest koosneb t&ouml;&ouml;taja heaolu</p> <p>17.50 Virve Siirak, T&ouml;&ouml;taja heaolu m&otilde;ju ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkusele</p> <p>18.05 Tarmo Koppel, Kuidas m&auml;&auml;rata produktiivsust</p> <p>18.20 K&uuml;simused-vastused</p> <p>(Kavas v&otilde;ib esineda v&auml;iksemaid muutusi)</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2413Iga erisus ei tähenda diskrimineerimist2019-10-10<p><b>Rikkudes j&auml;medalt t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirju, kaotas mees t&ouml;&ouml;koha. Ta kaebas t&ouml;&ouml;andja kohtusse, alustades pikka ja kulukat protsessi v&auml;itega, et teda diskrimineeriti sooliselt.</b>&nbsp;</p> <p>Abim&auml;nedžerina Olympic Casino Eesti ASis t&ouml;&ouml;tanud mees tarvitas 2008/2009 aastavahetuse &ouml;&ouml;l koos kassiiriametis oleva naiskolleegiga klientide puutumata j&auml;&auml;nud tervitusvahuveine, misj&auml;rel palus t&ouml;&ouml;andja m&otilde;lemal kirjutada seletuskirjad. Meest&ouml;&ouml;tajale m&auml;&auml;rati k&auml;skkiri, kus distsiplinaarkaristusena l&otilde;petati tema t&ouml;&ouml;leping t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu. Naiskaast&ouml;&ouml;taja sai distsiplinaarkaristuseks noomituse.</p> <p>Meest&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdus <b>Harju Maakohtusse</b>, et tunnistada t&ouml;&ouml;andja esitatud k&auml;skkiri sooliselt diskrimineerivaks. &Uuml;htlasi n&otilde;udis ta t&ouml;&ouml;andjalt 123 897 krooni ja 50 sendi suurust h&uuml;vitist varalise kahju eest, samuti h&uuml;vitist mittevaralise kahju eest kohtu &auml;ran&auml;gemisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja leidis, et t&ouml;&ouml;andja rikkus meeste ja naiste v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet, sest talle ja naissoost kolleegile m&auml;&auml;rati sisult sama teo eest erinevad distsiplinaarkaristused. Samale seisukohale asus soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse volinik.</p> <p>Meest&ouml;&ouml;taja palus h&uuml;vitada endale tekitatud kahju, sest t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisega kadus tal sissetulek, mist&otilde;ttu j&auml;i ta ilma elukohast ja l&otilde;petamata j&auml;id &otilde;pingud &uuml;likoolis. Ta ei suutnud leida uut t&ouml;&ouml;kohta, vaid langes depressiooni.&nbsp;</p> <p><b>Kas on &otilde;igus n&otilde;uda h&uuml;vitist?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja hagi ei tunnistanud, sest ettev&otilde;tte j&auml;lgimisteenistus avastas, et meest&ouml;&ouml;taja tarbis 31. detsembril 2008 t&ouml;&ouml;kohal klientidele m&otilde;eldud alkoholi. Samas ei ole lubatud kasiino t&ouml;&ouml;tajatel kasutada klientidele m&otilde;eldud teenuseid, sh alkoholi. See on s&auml;testatud ka t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirjades.</p> <p>Harju Maakohus rahuldas meest&ouml;&ouml;taja hagi osaliselt ja m&otilde;istis tema kasuks t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja 34 122 krooni ja 68 senti. Samas l&otilde;petas Harju Maakohus n&otilde;ude tunnistada t&ouml;&ouml;andja k&auml;skkiri sooliselt diskrimineerivaks, sest t&ouml;&ouml;taja sellest n&otilde;udest loobus. Maakohus tugines asja lahendamisel soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele, mille kohaselt on otseseks sooliseks diskrimineerimiseks olukord, kus &uuml;hte isikut koheldakse tema soo t&otilde;ttu halvemini, kui teist isikut samalaadses olukorras. T&ouml;&ouml;andja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta karistab t&ouml;&ouml;tajat distsiplinaarkorras, viib ta &uuml;le teisele t&ouml;&ouml;le, l&otilde;petab t&ouml;&ouml;suhte v&otilde;i soodustab selle l&otilde;ppemist soolise kuuluvusega seotud p&otilde;hjustel. Sama seaduse j&auml;rgi v&otilde;ib kannatanud isik s&auml;testatud diskrimineerimiskeelu rikkumise korral n&otilde;uda kahju h&uuml;vitamist ja kahju tekitava k&auml;itumise l&otilde;petamist.</p> <p>Antud juhul vaidlesid nii kasiinos abim&auml;nedžerina t&ouml;&ouml;tanud mees kui tema t&ouml;&ouml;andja, kas meest&ouml;&ouml;taja k&auml;itumine andis talle &otilde;iguse n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitist.</p> <p>Maakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;andja kohtles mees- ja naist&ouml;&ouml;tajat erinevalt. Meest&ouml;&ouml;taja distsiplinaarkaristuseks m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine t&ouml;&ouml;tajapoolsete t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu, kaast&ouml;&ouml;tajale aga distsiplinaarkaristuseks noomitus t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja n&otilde;uete rikkumise eest.&nbsp;</p> <p><b>Ametipositsioon polnud sama</b></p> <p>Nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus asusid esmalt seisukohale, et meest&ouml;&ouml;tajat on naist&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes koheldud samalaadses olukorras ebasoodsamalt. M&otilde;lemat karistati distsiplinaarkorras samade t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja punktide rikkumise eest, samuti oli kummagi peamiseks vastutusvaldkonnaks teenindus- ja m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; ning vajadusel asendasid nad teineteist. Harju Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud ebav&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;hjendamiseks m&otilde;istlikku p&otilde;hjust.</p> <p>Kohtud hindasid, kas erinev distsiplinaarkaristus oli &otilde;igustatud ja leidsid, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud t&ouml;&ouml;tajate erinevaks kohtlemiseks m&otilde;istlikku p&otilde;hjust, mist&otilde;ttu ta on m&auml;&auml;ranud erinevad distsiplinaarkaristused soo alusel.</p> <p>Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;andja l&otilde;petas t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu k&otilde;ige raskema v&otilde;imaliku karistusena ehk distsiplinaarkorras, mille tagaj&auml;rjel kannatas mehe materiaalne heaolu, m&otilde;isteti sellest l&auml;htuvalt talle ka rahaline h&uuml;vitis summas 34 122 krooni 68 senti. Maakohus leidis, et mittevaralise kahjuna tuleb h&uuml;vitada ebav&otilde;rdse kohtlemise negatiivsed tagaj&auml;rjed.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus t&uuml;histada.&nbsp;</p> <p><b>Asjaolud ja vastutus erinesid</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus<b> </b>j&auml;ttis Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata ning n&otilde;ustus maakohtu p&otilde;hjenduste ja j&auml;reldusega, et meest&ouml;&ouml;tajat koheldi naiskaast&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes ebasoodsamalt.</p> <p>Kassatsioonkaebuses palus t&ouml;&ouml;andja t&uuml;histada ringkonnakohtu otsuse, milles tema apellatsioonkaebus j&auml;i rahuldamata. Maakohtu otsuse suhtes, milles hagi osaliselt rahuldati, palus teha uue otsuse j&auml;tta t&ouml;&ouml;taja hagi rahuldamata. T&ouml;&ouml;andja arvates ei olnud t&ouml;&ouml;tajad samalaadses olukorras ― meest&ouml;&ouml;taja oli naiskaast&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes k&otilde;rgemal positsioonil ja kandis suuremat vastutust. Samuti oli erinev kummagi t&ouml;&ouml; sisu ja suhtumine oma teosse. Meest&ouml;&ouml;tajale m&auml;&auml;rati distsiplinaarkaristus t&ouml;&ouml;tajapoolsete t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu, naist&ouml;&ouml;tajale aga t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja n&otilde;ueterikkumise eest.</p> <p><b>Tallinna Ringkonnakohus</b> asus eeltoodut arvestades seisukohale, et meest&ouml;&ouml;taja distsiplinaarkaristus on seaduslik.</p> <p><b>Kolleegium</b> m&auml;rkis, et t&ouml;&ouml;andja t&otilde;i esile t&ouml;&ouml;tajate soost s&otilde;ltumatud asjaolud, osutades, et mees- ja naiskaast&ouml;&ouml;taja teod ei olnud samased ― tuvastatud asjaoludel ei v&otilde;tnud naiskaast&ouml;&ouml;taja klientide n&auml;hes neile m&otilde;eldud joogiklaase ega viinud neid l&auml;bi klienditsooni t&ouml;&ouml;tajate puhkeruumi, nagu tegi seda meest&ouml;&ouml;taja, kes vastutas just kliendisaali t&ouml;&ouml;korralduse eest. Naiskaast&ouml;&ouml;tajal sellist vastutust polnud. Seega olid s&uuml;&uuml;teo sisulised asjaolud erinevad.</p> <p>Kolleegium ei jaganud ringkonnakohtu arvamust, et t&ouml;&ouml;tajate eeltoodud k&auml;itumine pole t&ouml;&ouml;andja maine kahjustamise seisukohalt erinev. Kliendid n&auml;gid v&otilde;i v&otilde;isid n&auml;ha, et meest&ouml;&ouml;taja viis pokaalid puhkeruumi. Samas v&otilde;isid kliendid n&auml;ha v&otilde;i n&auml;gid, et naiskaast&ouml;&ouml;taja sisenes hiljem samasse puhkeruumi, mis ei olnud t&ouml;&ouml;andja maine kahjustamise seisukohalt sarnaselt hinnatav. Kuna mees- ja naiskaast&ouml;&ouml;taja ei olnud antud asjas v&otilde;rreldavateks isikuteks, siis ei saanud tekkida k&uuml;simust ka meest&ouml;&ouml;taja ebav&otilde;rdsest kohtlemisest. Juhul, kui nimetatud isikuid saakski k&auml;sitada v&otilde;rreldavatena, siis oleks meest&ouml;&ouml;taja diskrimineerimine v&auml;listatud p&otilde;hjusel, et tema ja naist&ouml;&ouml;taja distsiplinaars&uuml;&uuml;teo sisulised asjaolud olid erinevad. Eeltoodu v&auml;listas meest&ouml;&ouml;taja n&otilde;ude saada h&uuml;vitist, mist&otilde;ttu kolleegium ei k&auml;sitlenud poolte v&auml;iteid h&uuml;vitada talle varalist ja mittevaralist kahju.</p> <p>Pika, aegan&otilde;udva ja keerulise protsessi l&otilde;petas <b>Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsus, mis:</b>&nbsp;</p> <ul> <li>j&auml;ttis muutmata Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu otsuse, milles l&otilde;petati menetlus t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udes Olympic Casino Eesti AS-i vastu tunnistada t&ouml;&ouml;andja k&auml;skkiri soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi sooliselt diskrimineerivaks.&nbsp;</li> <li>t&uuml;histas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja Harju Maakohtu otsuse, milles t&ouml;&ouml;taja hagi t&ouml;&ouml;andja vastu rahuldati osaliselt, samuti menetluskulude jaotamise osas. Teha uus otsus ja j&auml;tta hagi rahuldamata.&nbsp;</li> </ul> <p>Seega l&otilde;petas riigikohtu otsus menetluse t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udes oma t&ouml;&ouml;andja Olympic Casino Eesti ASi vastu tunnistada k&auml;skkiri soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi sooliselt diskrimineerivaks. Rahuldamata otsustati j&auml;tta ka t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ue varalise ja mittevaralise kahju h&uuml;vitamiseks. Rahuldati Olympic Casino Eesti ASi kassatsioonkaebus. T&ouml;&ouml;taja vastukassatsioonkaebus j&auml;eti rahuldamata ja k&otilde;igi kohtuastmete menetluskulud tema kanda.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2412Kriitiliselt paindlikust töökorraldusest2019-10-09<p><b>Maria K&uuml;tt, T&ouml;&ouml;elu kolleegiumi liige</b></p> <p><strong>Paindliku t&ouml;&ouml;korralduse all m&otilde;istan t&ouml;&ouml;taja vabadust otsustada t&ouml;&ouml;tamise aeg, koht v&otilde;i viis. Vabadusega kaasneb vastutus: paindlik t&ouml;&ouml;korraldus toimib vaid siis, kui t&ouml;&ouml;taja on valmis koos esimesega v&otilde;tma ka teise.</strong></p> <p>Vastutus on individuaalne, mitte kollektiivne. Konkreetne J&uuml;ri v&otilde;i Mari peab vastutama kolleegile tekitatud &uuml;letundide eest, kui ta oma t&ouml;&ouml;d kokkulepitud ajaks ja n&otilde;utud kvaliteedis valmis ei saa v&otilde;i kohale ei ilmu.</p> <p>N&auml;iteks kui vahetustega t&ouml;&ouml; puhul on t&ouml;&ouml;tajad omavahel kokku leppinud, millal &uuml;ks lahkub ja teine tema asemele tuleb, aga see teine ei tule. Sellega kaasnevad lisakulud v&otilde;i j&auml;&auml;vad kliendid sootuks teenindamata v&otilde;i toode tootmata. Vabadus ise oma t&ouml;&ouml;aega valida t&auml;hendab ka vastutust tagaj&auml;rgede eest, mida sugugi k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad pole valmis kandma ja kehtivate t&ouml;&ouml;seaduste juures v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja &ouml;elda, et see polegi tema mure. T&ouml;&ouml;ajaarvestuse pidamise ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise kohustus on t&ouml;&ouml;andjal isegi siis, kui inimene t&ouml;&ouml;tab kodus v&otilde;i vahetustega t&ouml;&ouml;tajad korraldavad jooksvalt ise oma graafikut.</p> <p>Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus eeldab t&ouml;&ouml;tajalt enesedistsipliini t&ouml;&ouml;ajast kinnipidamisel. Samuti julgust &ouml;elda, kui ta ei saa aru, millist tulemust temalt oodatakse v&otilde;i kui tulemuse saavutamiseks kulub &uuml;le 40 tunni n&auml;dalas.</p> <p>Keegi ei n&auml;e, kui pikk aeg t&ouml;&ouml;tajal mingile &uuml;lesandele kulus. V&otilde;ib m&otilde;elda, et ajast t&auml;htsam on tulemus, kuid sellisel juhul peab tulemus olema t&auml;pselt s&otilde;nastatud ja &uuml;heselt m&otilde;&otilde;detav. Juht peab meeskonna eesm&auml;rgi v&auml;ga t&auml;pselt osadeks jagama. Jooksvalt m&ouml;&ouml;daminnes k&uuml;sida, kuidas l&auml;heb, v&otilde;i kuulata, millest inimesed r&auml;&auml;givad, ei ole paindliku t&ouml;&ouml;korralduse juures v&otilde;imalik. Kui t&ouml;&ouml;taja p&uuml;hendab p&auml;evase aja poodlemisele v&otilde;i hobidega tegelemisele, tuleb t&ouml;&ouml; ikkagi &otilde;htusel v&otilde;i &ouml;isel ajal &auml;ra teha, mis ei pruugi olla f&uuml;&uuml;siliselt k&otilde;ige tervislikum valik v&otilde;i teisis&otilde;nu, t&ouml;&ouml;keskkonda ei saa enam pidada ohutuks.</p> <p>Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus sobib paremini individualistliku ja tulemustele orienteeritud organisatsiooni kultuuriga. Sellises organisatsioonis p&otilde;hineb t&ouml;&ouml;tasu iga&uuml;he isiklikul panusel ja tulemustasu osakaal on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne. V&auml;rbamisel tuleb hinnata iseseisvat otsustusjulgust ja teatud keerukusega probleemide lahendamisv&otilde;imet, distsiplineeritust ja julgust v&auml;ljendada erimeelsusi.</p> <p>Eeltingimuste puududes v&otilde;ib kergesti juhtuda, et perfektsionistid t&ouml;&ouml;tavad &uuml;le, jagatud vastutuse korral ei vastuta tegelikult mitte keegi, kontoriruumid on t&uuml;hjad ja isegi juht ei tea, kus alluvad viibivad.</p> <p>Omaette k&uuml;simus on, mida inimesed p&auml;riselt vajavad, kui nad k&uuml;sivad paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust. Olen m&auml;rganud, et inimesed sooviksid aega oma asjade ajamiseks t&ouml;&ouml;ajal, ilma s&uuml;&uuml;mepiinadeta. Neil on vaja m&otilde;nikord, kui &otilde;htu l&auml;ks pikaks, hommikul kauem magada. Vahel nad elavad sellises kohas, kus m&otilde;istlikum oleks alustada t&ouml;&ouml;p&auml;eva kodus, selmet kulutada aega ummikus istumisele. Vajadused on individuaalsed.</p> <p>Juhina olen hakanud inimestelt k&uuml;sima: kui sa m&otilde;tled oma t&ouml;&ouml;aja, -koha ja t&ouml;&ouml;tamise viisi peale, siis mida on sul vaja, et oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti teha? Individualistlikus kollektiivis k&uuml;sin seda t&ouml;&ouml;tajaga omavahel vesteldes. Kui ollakse harjunud k&otilde;ike &uuml;hiselt tegema, siis arutleme teema &uuml;le koosolekul. P&uuml;&uuml;an v&auml;ltida plaanide tegemist enne, kui kuulen vastuseid, ning paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust asja eest, teist taga, juurutama ei torma. V&otilde;ib juhtuda, et seda polegi tarvis.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2411Viljandi Gümnaasium – koos loodud kool2019-10-08<p>Viljandi G&uuml;mnaasium alustas esimese riigig&uuml;mnaasiumina tegutsemist 1. septembril 2012, kuid alles aasta hiljem said &otilde;ppurid ja &otilde;petajad sisse astuda uue koolimaja uksest.</p> <p>Moodsa arhitektuurikeelega tumedates toonides koolimaja koos 1928. aastal valminud muinsuskaitse all oleva roosa koolihoonega moodustab tervikliku koolikompleksi, kus &otilde;pib ja t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev ligikaudu 630 inimest.</p> <p>Aasta kooliks 2019 valitud Viljandi G&uuml;mnaasium asub otse linnas&uuml;dames teatri ja kiriku vahel. Koolimajja sisenejat tervitavad ukse ees kunstnik Merike Estna v&auml;rvilised betoonpallid.</p> <p><b>Oh kooliaeg, oh kooliaeg!</b></p> <p>Lugejaile, kelle kooliaeg j&auml;&auml;b v&auml;hemalt k&uuml;mnendi taha, tuleb mainida, et n&uuml;&uuml;disaegne koolikeskkond pakub mitmeid &uuml;llatusi alates hubasest atmosf&auml;&auml;rist kuni tehnoloogiakeskuseni, mis sisaldab palju enamat kui vaid grafoprojektor. M&auml;rkamata ei j&auml;&auml; ka &otilde;pikeskkonna avarus ja avatus &ndash; aatriumis leidub rohkelt ruumikaid puhkekohti, mis pakuvad samal ajal ka privaatsust. Klassiruumide klaasuksed ja &otilde;petajate toa sein loovad mulje akvaariumist, mille l&auml;bipaistvus otsekui kutsub usaldusele.</p> <p><b>Viljandi G&uuml;mnaasiumi projekti&shy; ja avalike suhete juht Ene Nobel</b> r&auml;&auml;gib, kuidas &otilde;petajad lasid esialgu ruloo kolmveerandi ulatuses &otilde;petajate toa klaasist seina ette, kuid siis k&auml;isid &otilde;pilased ruloo alt piilumas, kas &otilde;petaja, kellega nad soovivad r&auml;&auml;kida, on &otilde;petajate toas olemas. &bdquo;Selline avatus oli esialgu harjumatu, n&uuml;&uuml;dseks on sellega k&otilde;ik harjunud. Praegu t&otilde;mmatakse ruloo t&auml;ies ulatuses &otilde;petajate toa klaasseina ette vaid &otilde;petajate p&auml;eval, kui &otilde;ppurid saavad &otilde;petajate toa enda k&auml;sutusse,&ldquo; naerab Nobel, kui uudistame koolikompleksi juurdeehitust.</p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis on p&otilde;him&otilde;te, et &uuml;ldiselt uksi ei lukustata. Ainsana on lukus v&auml;lisuks. &bdquo;&Otilde;pilastel ja &otilde;petajatel on majja sisenemiseks uksekaart, kuid v&otilde;&otilde;rastele on v&auml;lisuks lukus. Kuna koolimajas v&otilde;&otilde;raid omap&auml;i ei liigu, siis saame klassiruumide uksed lahti hoida, samuti on meil garderoob spetsiaalse valveta,&ldquo; selgitab Nobel.</p> <p>K&otilde;ik koolimajas olevad v&auml;lisuksed on seestpoolt alati ilma v&otilde;tmeta avatavad, et &otilde;nnetuse korral saaks evakueeruda, aga ka selleks, et noored saaksid vahetundidel k&auml;ia kooli kirsiaias p&auml;ikesevanne v&otilde;tmas.</p> <p>Salto arhitektide loodud avar keskkond toetab Nobeli s&otilde;nul ka noorte vajadust sotsiaalse kontrolli j&auml;rele. &bdquo;Noorte jaoks on oluline j&auml;lgida teiste tegemisi ja suur aatrium, kus s&ouml;&ouml;givahetunnil koos s&uuml;&uuml;akse, &otilde;pitakse, malet m&auml;ngitakse ja vesteldakse, seda ka v&otilde;imaldab. Samal ajal on majas palju hubaseid nurgakesi ja aatriumis on p&uuml;ramiidina k&otilde;rguv pehmete patjadega varustatud istumiskoht, kus saab nautida privaatsust,&ldquo; selgitab ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 05.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 05.jpg" /></a></p> <p><b>Raamatukogu juhtaja Epp J&otilde;hve</b> t&ouml;&ouml;tab kooli k&otilde;ige avatumal t&ouml;&ouml;kohal. Nimelt asub aasta kolleegiks valitud J&otilde;hve t&ouml;&ouml;koht k&otilde;igi pilkude all, sest raamatukogu on loodud aatriumi tagaossa ning seda ei piira seinad. &bdquo;Meil oli alguses selle avatud raamatukoguga hirm, et raamatud l&auml;hevad &bdquo;kaduma&ldquo;. M&otilde;tlesime n&auml;iteks lintide abil piirata raamaturiiulite vahel k&auml;imist, kuid otsustasime, et usaldame ja vaatame, mis saab,&ldquo; selgitab Nobel.</p> <p>J&otilde;hve s&otilde;nul oli hirm raamatute kadumise ees asjatu, sest g&uuml;mnasistid k&auml;ivad raamatutega lugupidavalt &uuml;mber. &bdquo;Raamat tuleb v&auml;ljalaenutamiseks registreerida ainult juhul, kui see soovitakse koju viia. Pigem juhtub, et raamatut koju viimiseks registreerida unustavad hoopis &otilde;petajad,&ldquo; selgitab J&otilde;hve heatujuliselt.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 07.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 07.jpg" /></a></p> <p><b>Taime auraga tark maja</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumi v&otilde;ib pidada targaks hooneks. N&auml;iteks on katusel v&auml;ike ilmajaam, mis saadab signaali akna taga olevatele aknakatetele, kui p&auml;ikesevalgus muutub liiga eredaks, ja ribikardinad vajuvad akna ette. Ribikardinad reguleerivad end &otilde;ige nurga alla, et ruumis oleks p&auml;evavalgust, kuid p&auml;ike ei paistaks &otilde;ppuritele otse p&auml;he. Nobel tunnistab, et tehnika veab aeg-ajalt ka alt, kuid selleks on akendel olemas ka tavalised rulookardinad.</p> <p>Vahel esineb h&auml;ireid ventilatsioonis&uuml;steemis ja siis tuleb vanal heal kombel aknad avada. &bdquo;Ventilatsioonis&uuml;steem l&uuml;litub kogu hoones v&auml;lja isegi v&auml;iksema elektrikatkestuse peale. Sageli ei ole &otilde;petajatel mahti meile probleemist teada enne, kui klassis pole enam &otilde;hku. Me innustame k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid kohe m&auml;rku andma, kui midagi on katki, et saaksime selle kiiresti korda teha ja keegi ei peaks end &otilde;hupuudusel v&otilde;i muul p&otilde;hjusel halvasti tundma,&ldquo; selgitab <b>&otilde;ppen&otilde;ustaja ja t&ouml;&ouml;tervishoiuspetsialist Liivi Ilves.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 03.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 03.jpg" /></a></p> <p>&Otilde;hku aitavad puhastada ja niisutada ka rohked toataimed. Viljandi G&uuml;mnaasiumi <b>geograafia&otilde;petaja Hilje Nurmsalu</b>, keda koolis tuntakse ka Kuldk&auml;e nime all, hoolitseb juba kuuendat aastat emaliku t&auml;helepanuga iga taime eest. &bdquo;Mulle meeldivad suured taimed, mis sobivad meie avarasse keskkonda suurep&auml;raselt. Lemmikuks on tups-rohtliilia, sest see taim on dekoratiivne, kerge hooldada ja hea auraga,&ldquo; muigab Nurmsalu. &bdquo;Ka oma suvepuhkuse veedan nendega, sest keegi peab ju kastmas k&auml;ima,&ldquo; r&auml;&auml;gib ta. Kuna kool on suur ja koosneb kahest omavahel &uuml;hendatud hoonest, v&otilde;tab kastmistiir aega kolm tundi ning seda tuleb teha kaks korda n&auml;dalas. &bdquo;Ega ma ainult kasta. Ma katsun mulda ja vestlen nendega, seep&auml;rast nad nii h&auml;sti kasvavadki,&ldquo; naerab Nurmsalu.</p> <p>Nobel lisab, et geograafia&otilde;petaja oskused ja teadmised toataimedest on &uuml;ldteada ning talle tuuakse ka kodust taimi, et Nurmsalu neile j&auml;lle elu sisse puhuks.</p> <p><b>Kamt&scaron;atka ja teised klassid</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis ei ole &otilde;petajatel ega &otilde;ppuritel muret soovitusliku 10&nbsp;000 sammu astumisega p&auml;eva jooksul. &bdquo;&Uuml;kski &otilde;petaja ega &otilde;pilane ei ole terve p&auml;ev ainult &uuml;hes klassis. P&auml;eva jooksul tuleb korduvalt liikuda vana ja uue hoone vahel, &uuml;les ja alla,&ldquo; selgitab Nobel. K&otilde;ige pikem vahemaa on uuest hoonest vana koolihoone k&otilde;ige tagumisse klassi ja seet&otilde;ttu on see &otilde;petajatelt saanud ka Venemaa poolsaare j&auml;rgi hellitusnime Kamt&scaron;atka.</p> <p>Koolis on soositud tundide pidamine v&auml;ljaspool klassiruumi. &bdquo;Selleks on aatriumis mugavaid kohti ja meelsasti kasutatakse ka kooli terrassi. See on vahelduseks nii &otilde;pilastele kui ka &otilde;petajale,&ldquo; s&otilde;nab Nobel.</p> <p>K&otilde;ikides klassides on valge tahvel, kuhu markeriga kirjutada, digitahvel, dataprojektor, &otilde;petaja lauaarvuti, dokumendikaamera ja helis&uuml;steem. M&otilde;nes klassis on olemas ka vanamoodsad kriidiga tahvlid. &bdquo;Matemaatika&otilde;petajad arvasid alguses, et vanad tahvlid peaksid j&auml;&auml;ma, sest neil on vaja pikki tehteid tahvlile kirjutada. Kui nad avastasid, et digitahvlile mahub veelgi rohkem tehteid, siis vanade tahvlite kasutamisest loobuti ning need on meil seinal pigem m&auml;lestusesemeks,&ldquo; muigab Nobel.</p> <p>Dokumendikaamera, mida kasutavad n&auml;iteks keemia&otilde;petajad katse kulgemise n&auml;itamiseks, on &uuml;hendatud arvutiga, mis on omakorda &uuml;henduses dataprojektoriga, et pilt kohe seinale kuvada.</p> <p>Klassidesse m&ouml;&ouml;bli valimisel arvestati eelk&otilde;ige sellega, et m&ouml;&ouml;bel oleks ergonoomiline ja multifunktsionaalne. &bdquo;Laudu ja toole peab saama h&otilde;lpsalt ruumis &uuml;mber paigutada. Eraldi laudade taga teevad &otilde;pilased individuaalset t&ouml;&ouml;d, aga teinekord on vaja kiiresti lauad kokku l&uuml;kata grupit&ouml;&ouml; tegemiseks. Oleme varunud ka laudu, mille taga saavad &otilde;pilased seistes t&ouml;&ouml;d teha, et ei peaks terve p&auml;ev istuma, kui nad seda ei soovi,&ldquo; selgitas Nobel. Sel &otilde;ppeaastal vahetatakse v&auml;lja ka k&otilde;ik &otilde;petajate t&ouml;&ouml;lauad ning uute laudade k&otilde;rgus on reguleeritav kuni seismise k&otilde;rguseni.</p> <p>&Otilde;petajad on alati olnud planeerimisse kaasatud ja said kaasa r&auml;&auml;kida ka ruumide paigutuses. &bdquo;Kuna me veedame enamiku p&auml;evast t&ouml;&ouml;ruumides, peavad need vastama meie vajadustele, et t&ouml;&ouml; tegemine oleks mugav,&ldquo; selgitab koolis t&ouml;&ouml;tervishoiu eest seisev Ilves.</p> <p><b>Madalad detsibellid ja&nbsp; helikindlad uksed</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis on suurt t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud akustikale. K&otilde;ikide klasside lagedes on spetsiaalsed plaadid, mis toetavad &otilde;petaja h&auml;&auml;le levikut, ning &otilde;pilaste peade kohal on erilised plaadid, mis summutavad &otilde;pilaste tekitatavat suminat. &bdquo;&Otilde;petaja h&auml;&auml;l on tema t&ouml;&ouml;vahend ning on oluline, et see p&uuml;siks korras,&ldquo; r&auml;&auml;gib Nobel. Ka aatriumis kasutatakse k&otilde;net summutavaid laeplaate.</p> <p>&bdquo;M&uuml;rataseme v&auml;hendamise peale m&otilde;tlesime kohe alguses, sest pidev m&uuml;ra sees olemine on v&auml;sitav nii &otilde;pilastele kui ka &otilde;petajatele,&ldquo; t&otilde;deb Nobel.</p> <p>Koolis on palju t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud ka valgusele. &bdquo;Klassides saab valgust erinevalt reguleerida. T&auml;isvalgust on hea kasutada kirjutamise ja lugemise ajal, soojemat kollast valgust, mis ei v&auml;sita silmi, arutelude ajal,&ldquo; selgitab Nobel. Aatriumis saab hubasemat atmosf&auml;&auml;ri luua p&otilde;randalampidega.</p> <p>Tekst: Jaanika Palm</p> <p>Fotod: Ako Lehemets</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2409Millal peab tööandja töötajale prillide maksumuse hüvitama?2019-10-07<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Palun &uuml;telge, mis hetkel peab t&ouml;&ouml;andja kompenseerima (uuele) t&ouml;&ouml;tajale prillid, mille vajadus on selgunud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures? M&auml;&auml;ruses on k&uuml;ll kirjas, et t&ouml;&ouml;andja on kohustatud hankima arsti t&otilde;endi alusel t&ouml;&ouml;tajale kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid, aga sealt ei loe otseselt v&auml;lja seda, millal see kohustus tekib. </b></p> <p><b>Lisaks soovin teada, kas t&ouml;&ouml;andja peab kompenseerima t&ouml;&ouml;tajale prillid t&auml;ies ulatuses (klaasid ja raamid) v&otilde;i v&otilde;ib kehtestada ettev&otilde;ttesisese reegli, et h&uuml;vitatakse nt kuni 100 euro ulatuses prilliklaasid ja &uuml;lej&auml;&auml;nud ehk prilliraamid maksab t&ouml;&ouml;taja ise?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks m&otilde;eldud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid juhul, kui on t&auml;idetud kaks tingimust &ndash; t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja peab v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tajale korraldama tervisekontrolli, mille k&auml;igus kontrollitakse ka silmi ja n&auml;gemise kontrolli, arvestades t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i silmaarsti m&auml;&auml;ratud t&auml;htaega konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul, v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel tekkinud n&auml;gemish&auml;irete korral.&nbsp;</p> <p>Prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite h&uuml;vitamise kohustus tuleneb samast m&auml;&auml;rusest - kui tervisekontrollil selgub, et t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud, peab t&ouml;&ouml;andja hankima arsti t&otilde;endi alusel t&ouml;&ouml;tajale kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid v&otilde;i kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga h&uuml;vitama nende maksumuse.&nbsp;</p> <p>Prillide h&uuml;vitamise kohustus ei olene sellest, kas t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on muutnud tulenevalt selle t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tamisest v&otilde;i mitte. N&auml;gemisteravuse v&auml;henemine m&auml;&auml;ruse m&otilde;istes ei eelda v&otilde;rdlust mingi ajahetkega, millest alates n&auml;gemine on halvenenud. Siin on m&otilde;eldud olukorda, kus t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus ei v&otilde;imalda tal sooritada t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid. Sellest tulenevalt on t&ouml;&ouml;tajal (ka uuel t&ouml;&ouml;tajal peale esmast tervisekontrolli) &otilde;igus saada kompensatsiooni prillide maksumusele.&nbsp;</p> <p>Prillide maksumuse h&uuml;vitamise korra m&auml;&auml;rab juba t&ouml;&ouml;andja - n&auml;iteks maksimaalse prillide h&uuml;vitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele v&otilde;i muud variandid; millised dokumendid t&ouml;&ouml;taja h&uuml;vituse saamiseks esitama peab. Prillide maksumuse h&uuml;vitise suuruse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuvalt oma v&otilde;imalustest. &Otilde;igusaktidega ei ole h&uuml;vitise summat paika pandud. M&auml;&auml;ratud h&uuml;vituse suurus peab olema piisav, et t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalik omale prillid soetada. H&uuml;vitada tuleb nii klaaside kui raamide maksumus, sest prilliklaase raamideta ju kasutada ei saa.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama prillide maksumuse t&auml;ielikult (m&auml;&auml;ratud limiidi piires), kui t&ouml;&ouml;taja kasutab prille ainult t&ouml;&ouml; tegemiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib prille kasutada ka mittet&ouml;isteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks v&otilde;i arvuti kasutamiseks), tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja selle viimase osa tasub t&ouml;&ouml;taja ise.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2408Tööõnnetus: sõrmeluu murd puuri vahetamisel2019-10-04<p>Paljud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad harjumusp&auml;raste liigutuste ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete teostamisel. P&otilde;hjus on lihtne - &uuml;ht ja sama liigutust tehakse k&uuml;mneid kordi p&auml;evas ja nii k&uuml;mneid aastaid j&auml;rjest, kuid sadu, isegi tuhandeid kordi ei juhtu midagi halba. Vigastuse saamiseks piisab aga &uuml;hest korrast, &uuml;hest v&auml;&auml;ratusest v&otilde;i &uuml;hest v&auml;ikesest v&auml;lisest m&otilde;jurist.</p> <p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>Ehitaja &uuml;heks t&ouml;&ouml;vahendiks oli &uuml;hefaasilisel vahelduvvoolutoitel t&ouml;&ouml;tav l&ouml;&ouml;ktrell. P&auml;rast uue puuri paigaldamist padrunisse tahtis ta kontrollida, kas puur on korralikult padrunis. T&ouml;&ouml;tajal olid k&auml;es kummeeritud t&ouml;&ouml;kindad. Ajal, mil ta hoidis vasakut k&auml;tt vastu puuri ja padrunit, vajutas ta tahtmatult trelli l&uuml;litile. Kuna t&ouml;&ouml;taja ei olnud enne puuri vahetamist l&ouml;&ouml;ktrelli pistikut vooluv&otilde;rgust lahti &uuml;hendatud, k&auml;ivitus trell l&uuml;litile vajutades. P&ouml;&ouml;rlema hakanud puur haaras kaasa t&ouml;&ouml;taja kinnastatud k&auml;e ja selle tulemusel murdus t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rmeluu.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjusteks oli eksimine &uuml;he p&otilde;hilise elektrik&auml;sit&ouml;&ouml;riistade kohta kehtiva ohutusn&otilde;ude vastu. Enne kontroll- v&otilde;i hooldustoimingute teostamist tuleb alati t&ouml;&ouml;riist vooluv&otilde;rgust lahti &uuml;hendada. Selle n&otilde;ude j&auml;rgimine v&auml;listab, et toimingute k&auml;igus kogemata l&uuml;litile vajutades t&ouml;&ouml;riist k&auml;ivitub.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2407Persoon: Ruth Oltjer - unistan targast ja jõukast Eestist2019-10-03<p>Ettev&otilde;tte Chemi&shy;Pharm looja ja juht Ruth Oltjer on enam kui 20 aastat p&uuml;hendunud kasutajas&otilde;bralike desinfektsiooni&shy; ja puhastusvahendite tootmisele. Ettev&otilde;te s&uuml;ndis isiklikust vajadusest, sest arstina tuli k&auml;si pidevalt fenooli&shy; v&otilde;i joodibaasiliste antiseptikutega desinfitseerida, mis olid kantserogeensed ja allergiseerivad. Need sundisid otsima alternatiive. Ettev&otilde;tte j&auml;tkuv kasv tingis vajaduse avada kevadel uus 5 miljonit eurot maksma l&auml;inud tootmishoone. Ruth Oltjer peab end perfektsionistiks, tema jutust &otilde;hkub aga v&otilde;rdses annuses ambitsioonikust ja motivatsiooni, mis v&otilde;imaldab ellu viia ka suurimad unistused.</p> <p><b>Teadusrahastusest ja selle suurendamise vajalikkusest on j&auml;rjest rohkem ja rohkem juttu. Olete ka Tartu &Uuml;likooli n&otilde;ukogu esimees. Mis motiveerib ettev&otilde;tteid teadlaste ja &uuml;likoolidega koost&ouml;&ouml;d tegema?</b></p> <p>K&uuml;simus on, kuidas &uuml;ks Eesti ettev&otilde;te saab &uuml;ldse konkurentsieelist saavutada. Odavam t&ouml;&ouml;j&otilde;ud ei ole enam Eestis teema. Palgakulud kasvavad j&auml;rjest ning usun, et need ei pidurdu enne, kuni j&otilde;uavad Soome tasemele. Uus toode? Tore, aga seda on v&otilde;imalik kopeerida ning m&otilde;nes muus maailma piirkonnas odavamalt toota. Uus tehnoloogia? Ka seda on v&otilde;imalik kopeerida.</p> <p>Ainus p&uuml;siv konkurentsieelis on pidevalt arenev toode ja uuenev tehnoloogia. Seda on juba v&auml;ga raske kopeerida, sest selleks ajaks, kui konkurent sinu toodet kopeerima hakkab, oled sina juba j&auml;rgmise sammu edasi astunud. Ettev&otilde;ttel &uuml;ksinda, eriti v&auml;iksemal ettev&otilde;ttel, on v&auml;ga raske sellist pidevat arengut &uuml;ksi tagada. K&uuml;ll aga on v&otilde;imalik seda edukalt teha koos teadlastega, kes j&auml;lgivad valdkonna arengut globaalselt ja lisavad uusi ideid. Enamik ettev&otilde;tteid ei suuda oma laborit ise &uuml;les ehitada, ja kui suudetaksegi, ei j&otilde;uta paljude uute arengusuundadega korraga tegeleda.</p> <p>Me ei r&auml;&auml;gi Eestis teadmusmahukast tootmisest lihtsalt niisama. Euroopa teadus&uuml;likoolide v&otilde;rgustiku uuring kinnitab, et &uuml;ks teadus&uuml;likooli investeeritud euro toob majandusele tagasi kuus eurot. &Uuml;ks &uuml;likoolidesse loodud t&ouml;&ouml;koht toob &uuml;hiskonnale tagasi kuus t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>See on see, miks m&otilde;ned riigid muutuvad j&otilde;ukamaks &ndash; ja kasvavad nii palgad kui ka pensionid &ndash; ja m&otilde;ned j&auml;&auml;vadki virelema. Kauged, kuid m&otilde;nes m&otilde;ttes meiega sarnased L&otilde;una-Korea, Iisrael ja Singapur on ehk k&otilde;ige ilmekamad n&auml;ited, kus panustamine teadusse ja teadmusmahukasse tootmisse on p&auml;ris kiiresti riigis elatustaseme uutesse k&otilde;rgustesse viinud.</p> <p>Teadus- ja arendustegevus on &otilde;nneks v&otilde;i kahjuks ainus v&otilde;ti, mis elatustaset t&otilde;sta v&otilde;imaldab. K&otilde;ik arenenud riigid on seda m&otilde;istnud, aeg on seda m&otilde;ista ka Eestil.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Auto Ruth Oltjer erakogu.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Auto Ruth Oltjer erakogu.JPG" /></a></p> <p><em>Ruth Oltjer ja president Kersti Kaljulaid uut tehasehoonet avamas.</em></p> <p><b>Kuidas hindate Eesti ettev&otilde;tete koost&ouml;&ouml;d teadusasutustega?</b></p> <p>See toimib, aga v&otilde;iks olla m&auml;rksa parem. Meil peaks saama m&otilde;tteviisiks, et kui tegeled ettev&otilde;tlusega, siis lood kohe kontakti ka vastava ala teadlastega. Kui Chemi-Pharmis aastate eest tootmise k&auml;ivitasime, v&otilde;tsime &uuml;hendust toonase Keemiainstituudi teadlastega, et t&ouml;&ouml;tada v&auml;lja maailmas konkurentsiv&otilde;imelised tooted. Just koost&ouml;&ouml; teadlastega aitas meie ettev&otilde;ttel oma n&auml;gu leida.</p> <p>Aga trend on &otilde;nneks positiivne. Tartu &Uuml;likoolil (T&Uuml;) on siin omakorda p&otilde;hjust uhke olla. Rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon andis t&auml;navu juunis T&Uuml;le &uuml;le ettev&otilde;tliku &uuml;likooli akrediteeringu. See on tunnustus ettev&otilde;tlus&otilde;ppe arendamise ning ettev&otilde;tetega partnerlussuhete loomise eest.</p> <p>T&auml;navu s&uuml;gisel saab kaante vahele &uuml;likooli arengukava, mille &uuml;ks alussambaid on p&otilde;him&otilde;te, et meie teadlaste loodu ja avastatu aitaks p&auml;riselt Eesti majandusele kaasa. &Uuml;he olulise sammu oleme juba astunud: eelmisel aastal koondasime k&otilde;ik teadmusmahuka ettev&otilde;tlusega seotud tegevused spetsiaalsesse &uuml;ksusse &ndash; T&Uuml; ettev&otilde;tlus- ja innovatsioonikeskusesse. Kasvanud on koost&ouml;&ouml;projektide arv ettev&otilde;tetega (alates 2016. aastast oleme panustanud ainu&uuml;ksi NUTIKA meetme kaudu ligi 10 miljonit eurot) ja mitme ettev&otilde;ttega on koost&ouml;&ouml; muutunud pikaajaliseks.</p> <p>Ootan ka p&otilde;nevusega j&auml;rgmist aastat, mil valmib &uuml;likooli Delta keskus, kus &uuml;he katuse all hakkavad tegutsema mitme valdkonna teadlased, &uuml;li&otilde;pilased ja teaduskoost&ouml;&ouml;st huvitatud ettev&otilde;tted. Ootame seal tekkivat s&uuml;nergiat. Nii et teadlased on juba asunud j&otilde;uliselt teadmusmahuka majanduse nimel tegutsema.</p> <p><b>Kas ja kuiv&otilde;rd teadlased end praegu survestatuna tunnevad?</b></p> <p>Teadlased tunnevad end praegu v&auml;ga survestatuna. Rahalises m&otilde;ttes. Paljud andekad teadlased kaaluvad rahalistel p&otilde;hjustel Eestist perega lahkumist, seega ka laste panekut m&otilde;ne teise riigi kooli jne. Et meie teadlased on t&ouml;&ouml;kad ja andekad, siis tabab neid seal uus (positiivne) surve: neile makstakse nii h&auml;sti, et kaalutaksegi v&auml;lismaale j&auml;&auml;mist. Enamik &uuml;likoole pakub palka, mis motiveerib Eestist j&auml;&auml;davalt lahkuma.</p> <p>Mis puudutab survet selles m&otilde;ttes, et k&otilde;ik teadlased peaksid hakkama ise &auml;ri tegema v&otilde;i siis kindlasti oma ideid m&otilde;nes ettev&otilde;ttes rakendama &ndash; seda kohustust teadlastel ei ole. See on vaba valik. T&Uuml;s tegeleme sellega, et teadlasel &uuml;ldse oleks see valikuv&otilde;imalus.</p> <p>Teadusleppe 1% rahastamise eesm&auml;rgi saavutamiseks oleme Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel pidanud t&otilde;siseid arutelusid selle &uuml;le, kuidas lisanduvat raha kasutada nii, et sellest meie riigile k&otilde;ige suurem kasu t&otilde;useks. &Uuml;ks vajalik meede, mis toetaks ettev&otilde;tete ja teadusasutuste koost&ouml;&ouml;d, on luua teadlastele v&otilde;imalus m&otilde;ni aeg ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tada ja seej&auml;rel tagasi &uuml;likooli tulla. V&otilde;ib lahendada m&otilde;ne ettev&otilde;tte probleeme v&otilde;i luua oma ettev&otilde;tte, mingi aja p&auml;rast aga naasta &uuml;likooli ja j&auml;tkata uurimist&ouml;&ouml;d sealt, kus see pooleli j&auml;i. T&Uuml;s tahaksime seda v&otilde;imalikult kiiresti k&auml;ivitada.</p> <p>Teine plaan on seotud ettev&otilde;tlusdoktorantuuri loomisega. See t&auml;hendab, et doktorant v&otilde;ib teha oma doktorit&ouml;&ouml; m&otilde;ne ettev&otilde;tte m&otilde;nda konkreetset probleemi lahendades. See on samuti v&auml;ga oluline v&otilde;imalus tekitada h&auml;id suhteid ettev&otilde;tjate ja teadlaste vahel. S&otilde;lmitud kontaktid ei kao ju kuhugi.</p> <p><b>Teadusrahastusega k&auml;ivad tihtipeale kaasas jutud sellest, et ettev&otilde;te, kes m&otilde;nda uuringut rahastab, saab endale ka sobivamad tulemused. Kas seda m&uuml;&uuml;ti on v&otilde;imalik murda?</b></p> <p>See ei ole t&otilde;siseltv&otilde;etav jutt. Esiteks, mis on see argument, mis viiks meie teaduslaborid sellise avant&uuml;&uuml;rini? &Uuml;hekordne suur raha? Et selle nimel m&auml;ngida maha usaldusv&auml;&auml;rsus ja rahvusvaheline akrediteering?</p> <p>Teine asi, mis selle ohu maha v&otilde;tab, on teaduse l&auml;bipaistvus. Kui mingid uurimistulemused paistavad kallutatuna v&otilde;i lihtsalt liiga ilusad, tekib teistel teadlastel kohe &ndash; nii oma riigis kui ka kaugemal &ndash;&nbsp; professionaalne hasart neid uurimistulemusi kahtluse alla seada. Teaduses on valel ikka v&auml;ga l&uuml;hikesed jalad.</p> <p><b>Tihtipeale on ettev&otilde;tetel &uuml;snagi spetsiifilised probleemid, millele lahendust otsitakse. Kui laia haardega meie teadlased on ja kas on valdkondi, mille puhul tuleb pigem v&auml;lismaiste teadusasutuste poole vaadata?</b></p> <p>Loomulikult ei saa k&otilde;iki asju Eestis teha. Ei olegi m&otilde;ttekas. Kui on maailmas olemas m&otilde;ni keskus, mis on mingis k&uuml;simuses teistest kaugemale j&otilde;udnud, on m&otilde;istagi m&otilde;tet sinna p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>V&otilde;in tuua n&auml;ite oma ettev&otilde;ttest. Kui otsisime Chemi-Pharmis v&otilde;imalusi oma kreemide toimet t&otilde;hustada, viisime t&uuml;virakkude uuringud l&auml;bi Jaapanis. Selle nimel, et kreemide toimet pikendada, uurisime oleosoome (taimseid rasvkehi) Kanadas. Katseid ternespiimaga tegime &uuml;hes Singapuri teaduskeskuses.</p> <p>Selline koost&ouml;&ouml; on oluline nii innovatsiooni kui ka suhete loomise seisukohalt. See loob v&otilde;imalused meie ettev&otilde;tteile osaleda j&auml;rgmistes rahvusvahelistes projektides. Chemi-Pharm osaleb praegu n&auml;iteks &uuml;leeuroopalises v&auml;iketehaste robotiseerimise pilootprojektis.</p> <p>Tean m&otilde;ningaid n&auml;iteid (metallit&ouml;&ouml;stus, kosmosetehnika), kus Eesti ettev&otilde;tted osalevad rahvusvahelises teaduskoost&ouml;&ouml;s, aga need on pigem &uuml;ksikud n&auml;ited. Mul on kahju, et Eesti on Kreeka k&otilde;rval ainus Euroopa Liidu riik, mille v&auml;ikeettev&otilde;tted ei saa rahvusvahelise Eurostarsi koost&ouml;&ouml;projektides osaleda, sest ka selle projektiga liitumine oli planeeritud teadusrahastuse 1% t&otilde;usu sisse.</p> <p><b>Kuidas s&uuml;ndis m&otilde;te luua ChemiPharm? Kui l&auml;hedal olete praegu selle ettev&otilde;tte algsele visioonile?</b></p> <p>Esialgu ei olnud mul plaanis &uuml;ldse ettev&otilde;tlusega tegeleda. Firma sai alguse 1997. aastal sellest, kui arstina t&ouml;&ouml;tades hakkasin tooma oma tarbeks Eestisse madala allergiatasemega desinfektsioonivahendeid, sest ma ei talunud tol ajal kasutatud vahendeid. Ehk m&auml;letate seda vastikut kloorihaisu haiglastes &ndash; kloor oli tol ajal v&auml;ga laialdaselt kasutatav desovahend. Uusi, peaaegu allergiavabu vahendeid soovisid minult kohe ka mu kolleegid. Kuna n&otilde;udlus &uuml;ha kasvas, oli firma asutamine loogiline samm.</p> <p>Peatselt k&auml;ivitasime oma tootmise, v&otilde;tsime iga toote &uuml;ksipulgi lahti ja uurisime, mille poolest peaks see olema konkurentide omadest parem. Saime selle &uuml;lesandega teadlaste abil hakkama ning praegu, mil me ekspordime ligi 20 riiki, julgen &ouml;elda, et suurimatele konkurentidele k&auml;ibe poolest j&auml;rele j&otilde;udmine on aja k&uuml;simus.</p> <p>Nii nagu ettev&otilde;te, on ka visioon aja jooksul arenenud. Alustasime sellest, et meditsiinit&ouml;&ouml;tajail oleksid inimlikumad t&ouml;&ouml;tingimused. N&uuml;&uuml;d oleme j&otilde;udnud v&otilde;itluseni hospitaalinfektsiooniga. Maailmas sureb haiglates leiduvate tapjabakterite t&otilde;ttu igal aastal umbes 7 miljonit inimest, peamiselt arengumaades, aga see puudutab ka arenenud riike. Selle nimel, et see arv oluliselt kahaneks, on m&otilde;tet pingutada. Meie visioon ei puuduta ainult teadlikku haiglah&uuml;gieeni tervikuna.</p> <p>Kagu-Aasia maades olen kohtunud kohaliku riigi tervishoiuministriga. Aga enne, kui l&auml;hen m&otilde;ne riigi tervishoiuministri jutule, osalen ise sealsetes haiglates operatsioonidel. Olen &otilde;ppinud arstiks ning saan operatsioonisaalis p&auml;ris h&auml;sti hakkama. Kahjuks selle olematu h&uuml;gieeni p&otilde;hjal, mida seal n&auml;en, v&otilde;in patsiendi peatset surma &uuml;sna t&auml;pselt ette ennustada. Nii Aasias kui ka mujal maailma haiglates ei piisa elluj&auml;&auml;miseks alati sellest, et l&otilde;ikuse tegi v&auml;ga osav kirurg &ndash; kui operatsiooni ajal v&otilde;i selle j&auml;rel satub haava kaudu patsiendi organismi infektsioon, siis kujuneb l&otilde;pptulemus kurvaks.</p> <p><b>Ajal, mil paljud ettev&otilde;tted kolivad oma tootmise hoopis Aasiasse, avasite teie hiljuti Eestis uue ja n&uuml;&uuml;disaegse tootmishoone. Kuidas selle otsuseni j&otilde;udsite ja mida t&auml;hendab &uuml;he ettev&otilde;tte jaoks selline h&uuml;pe?</b></p> <p>Me ei tooda asju, mis midagi ei kaalu, n&auml;iteks IT-lahendused. Desinfektandid on vedelikud, mille vedu on kallis ja k&otilde;ige parem on toota neid samas regioonis, kus neid kasutatakse. Nii et tehas, mille T&auml;nassilmas avasime, on Euroopa regioonile m&otilde;eldud tehas. Paraku ei ole see logistilisest aspektist kuigi hea valik, sest Eesti on selles m&otilde;ttes Euroopa t&auml;ielik &auml;&auml;remaa. Seda tuleks meil ausalt tunnistada. Euroopat varustav tehas sobiks logistiliselt kordades paremini n&auml;iteks Poola. Aga Eestil on &otilde;nneks veel m&otilde;ningaid eeliseid, n&auml;iteks madal korruptsioonitase, mida pean v&auml;ga oluliseks. Me usume, et IT- ja robootikalahenduste kasutuselev&otilde;tt, millele keskendume, kompenseerivad asukoha Euroopa &auml;&auml;remaal.</p> <p>Chemi-Pharmi T&auml;nassilma tehas on piloottehas. Kui suudame selle automatiseerituse viia tasemele, mis meid rahuldab, rajame t&auml;pselt samasugused tehased ka maailma teistesse piirkondadesse. Kui k&uuml;sida, kas plaanime tootmist ka Aasiasse viia, siis vastus on pigem jah. T&auml;htaegu ma praegu v&auml;lja ei &uuml;tle, aga loodan, et saame r&auml;&auml;kida viieaastasest perspektiivist.</p> <p><b>Millist t&auml;htsust omab sugu Eestis karj&auml;&auml;ri tegemisel?</b></p> <p>Mitte mingisugust. See k&uuml;simus on &uuml;lev&otilde;imendatud, ja julgen arvata, et mitte ainult Eestis. Indoneesias pidasin l&auml;bir&auml;&auml;kimisi kindraliga, kellele allus 1300 suurt haiglat. Selle vestluse kulgu ei m&otilde;jutanud mitte mingilgi m&auml;&auml;ral see, et ma olen naine. See ei oma t&auml;htsust, kui sa n&auml;iteks suudad r&auml;&auml;kida asjadest, mille peale kindral ise pole veel j&otilde;udnud m&otilde;elda.</p> <p><b>Milliseid t&ouml;&ouml;keskkonna probleeme meie &uuml;hiskonnas n&auml;ete?</b></p> <p>J&auml;rjest rohkem muutub teemaks paindliku t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamine. Praegu on siin kord ikka v&auml;ga j&auml;ik. T&ouml;&ouml;aja k&auml;sitlus peaks olema v&auml;ga paindlik, et saada t&ouml;&ouml;le need noored, kes tahavad &uuml;likooli ja kooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tada. &Auml;rge tulge r&auml;&auml;kima, et kui nii juhtuks, poleks neil &otilde;ppimiseks aega. Kes tahab, j&otilde;uab k&otilde;ike, kes ei taha, vedeleb niisama. See oleks noortele konkreetne praktika, mis v&otilde;imaldaks neil valdkonnaga sisuliselt tutvuda, ja nad saaksid selle eest veel palka ka. Nii et kui r&auml;&auml;gime t&ouml;&ouml;keskkonnast, siis on t&auml;htsaimaks m&auml;rks&otilde;naks paindlikkus.</p> <p><b>Olete t&ouml;&ouml;ga seoses palju reisinud ning erinevate &auml;rikultuuridega kokku puutunud. Mida oleks meil teistelt oma &auml;rikultuuri &uuml;le v&otilde;tta?</b></p> <p>Ma ei r&auml;&auml;giks isegi niipalju &auml;rikultuurist, see on liiga lai m&otilde;iste.</p> <p>Esiteks on mulle j&auml;&auml;nud meelde mitmed kohtumised Saksamaal, t&auml;psemalt, kuidas seal koosolekuid ja kohtumisi peetakse. Need on kiired, h&auml;sti ettevalmistatud, p&otilde;hjalikud. Eestis l&auml;hevad koosolekud tihti laadaks k&auml;tte. M&otilde;ni &uuml;tleb, et hea on sel viisil auru v&auml;lja lasta, aga kuhu j&auml;&auml;b efektiivsus?</p> <p>Teiseks meenub kohe t&ouml;&ouml;kultuur Singapuri teaduslaboris, kus ise t&ouml;&ouml;tasin. Seal toimis see igatsetud sild teadlaste ja ettev&otilde;tjate vahel &ndash; just see, mida me Eestis otsime. &Uuml;helt poolt oli olemas p&otilde;hjalik tehniline abi &ndash; tehnikud valmistasid k&otilde;ik ette, tule ja katseta! Teisest k&uuml;ljest siiras huvi &uuml;ksteise t&ouml;&ouml; vastu, t&otilde;sine orienteeritus koost&ouml;&ouml;le. Sinu k&otilde;rval t&ouml;&ouml;tab n&auml;iteks putukateadlane valgutootmise projekti kallal, sina ise pusid ternespiimas leiduvate immunoloogiliste antikehadega. Aga kolme aasta eest tegutses see teadlane mingi sarnase projektiga. Ta tulebki, m&otilde;tleb kaasa, ja &uuml;tleb: proovi seda ja seda! Seal oli &uuml;lihea laborikultuur!</p> <p><b>Olete hariduselt arst. Kas tunnete vahel igatsust minna patsientide juurde tagasi? </b></p> <p>Ikka. Kui oled arstiks &otilde;ppinud, siis arstiks j&auml;&auml;d. Arsti &uuml;lesanne on elude p&auml;&auml;stmine, ja sellega meie ettev&otilde;te tegeleb. &Otilde;nneks saan piisavalt palju k&auml;ia haiglates. Ma ei usu, et &uuml;kski teine arst Eestist oleks nii palju erinevaid maailma haiglaid n&auml;inud.&nbsp;</p> <p><b>J&auml;rjest enam r&auml;&auml;gitakse noorte v&auml;hesest huvist reaalteaduste vastu. Kas Eestist leiab veel keemiat&ouml;&ouml;stuse arendamiseks ja kasvatamiseks p&auml;devaid spetsialiste?</b></p> <p>Keemiaga ei ole nii hull, aga robootika ja inseneriteaduste puhul on heade inimeste puudus m&auml;rksa suurem. See, et TT&Uuml;s on k&otilde;ige popim valdkond avalik haldus, on muidugi katastroof. See on suur viga, et m&otilde;tleme v&auml;lja noortele mingeid n-&ouml; seksikaid erialasid, samal ajal kui ettev&otilde;tlus tunneb hoopis teistest spetsialistidest suurt puudust.</p> <p>Teine suur viga on Eesti g&uuml;mnaasiumide &bdquo;pehme matemaatika&ldquo;, mis teeb k&uuml;ll koolis &otilde;pilaste elu mugavamaks, aga l&otilde;ikab neil tulevikus paljud v&otilde;imalused igaveseks l&auml;bi. Kuhu edasi? Teeme siis juba Eestis &auml;kki m&auml;ngukooli ja p&auml;ris kooli?</p> <p>M&otilde;ne aja eest palkasime t&ouml;&ouml;le &uuml;he noormehe USAst. S&uuml;mpaatne noormees, aga &uuml;sna pea selgus, et ta oli keemiast k&uuml;ll &uuml;likoolis kaugelt m&ouml;&ouml;da k&auml;inud. Selle asemel oli ta valinud hoopis k&auml;sipalli. Me Eestis ei tohiks seda viga teha, meie tugevus ongi see, kui soosime tarkust ja tarku inimesi. Kui me teadust ja &otilde;petajate t&ouml;&ouml;d piisavalt ei rahasta, l&auml;heb asi ainult hullemaks. V&otilde;tame j&auml;rk-j&auml;rgult Eestis endalt v&otilde;imaluse ise oma valikuid teha.</p> <p>Meie ettev&otilde;te panustab sellega, et annab igal aastal v&auml;lja stipendiumi kahele TT&Uuml; tudengile &ndash; &uuml;hele automaatika- ja robootika alal ning teisele keemia alal. S&uuml;gisest lisanduvad T&Uuml;s meie stipendiumid keemia ja mikrobioloogia alal. Mingit siduvat lepingut me sellega ei s&otilde;lmi, aga riik v&otilde;iks k&uuml;ll &uuml;li&otilde;pilastega, kes saavad nn tasuta k&otilde;rghariduse, lepingud s&otilde;lmida. See t&auml;hendaks kohustust n&auml;iteks teatud arv aastaid Eestis t&ouml;&ouml;tada. Olgu kaks v&otilde;i viis aastat, lihtsalt alustame kusagilt! Kui Eestist lahkud, maksad raha tagasi, v&otilde;i kui tuled p&auml;rast j&auml;reldoktorantuuri Eestisse, siis su &otilde;ppelaen kustutatakse.</p> <p>Tunnistagem ometi &ndash; k&otilde;rgharidus ei ole ju praegu tasuta, selle maksab kinni kogu &uuml;hiskond!</p> <p><b>Mis te arvate, kuidas teie kolleegid teid kirjeldaksid?</b></p> <p>Ei tea, pole kunagi k&uuml;sinud. V&otilde;ib-olla nad &uuml;tlevad, et olen perfektsionist. T&otilde;epoolest, kui midagi teha, siis juba t&auml;iega! Kui ei, siis mitte!</p> <p>&bdquo;Kontrollifriik&ldquo; olen ka. Ja suure pildi vaataja. Pisiasju klaarida ja jamasid koristada mulle ei meeldi. Aga arvestades, millised toredaid kingitusi on kollektiiv mulle teinud (viimatine n&auml;iteks meie ettev&otilde;ttest tehtud j&otilde;ululaul), siis loodan, et nad hindavad, kuidas p&uuml;&uuml;ame selles ettev&otilde;ttes toredat ja inimlikku t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda hoida.</p> <p><b>Mis on olnud teie karj&auml;&auml;ri k&otilde;ige raskem hetk?</b></p> <p>Raske &ouml;elda. Ettev&otilde;tlus toob iga p&auml;ev midagi, mille lahendamine on millegi poolest keerulisem kui varem kogetu. Aga see kuulub t&ouml;&ouml; juurde.</p> <p>V&otilde;ib-olla oli k&otilde;ige raskem hetk see, kui &uuml;sna mu ettev&otilde;tjakarj&auml;&auml;ri alguses otsustas L&auml;ti t&uuml;tarfirma juht kaaperdada nii kontori, firma kui ka kaubam&auml;rgi. Ja seej&auml;rel lasi end Seimi valida, et saada saadikupuutumatus. Rahaline kahju oli suur, aga sel ajal oli vist pettumus selles inimeses suurem kui kahjutunne kaotatud rahast.</p> <p>Tookord tegin &otilde;ige otsuse &ndash; ei matnud end probleemipuntrasse, keskendusin pigem turu tagasiv&otilde;itmisele ja L&auml;ti jamasid kutsusin klaarima spetsialistid. K&uuml;llap sealt p&auml;rineb ka minu kontrollivajadus.</p> <p><b>Olete &uuml;hes varasemas esinemises &ouml;elnud, et meeskond peab kokku k&otilde;lama nagu orkester. Mida teete, kui m&otilde;ni &bdquo;pill&ldquo; teie orkestris l&auml;heb h&auml;&auml;lest? </b></p> <p>K&otilde;ik algab ettev&otilde;tte kultuurist. Valime v&auml;ga p&otilde;hjalikult uusi inimesi. Mitte ainult selle j&auml;rgi, mida nad oskavad, vaid kas nad sobituvad meie kollektiivi. Aga kui ikkagi &bdquo;m&otilde;ni pill ei k&otilde;la&ldquo;, siis k&otilde;igepealt tuleb h&auml;&auml;lestada. Ja kui selgub, et viga pole pillis, vaid pigem muusikus, kes ei suuda viisi pidada, siis tuleb sellest muusikust loobuda.</p> <p>Pillidest on muidugi kerge r&auml;&auml;kida, inimeste puhul on iga loobumine alati valus otsus.</p> <p><b>Olete &uuml;hiskondlikus tegevuses aktiivne. Mis teid selleks motiveerib?</b></p> <p>Tahaks j&auml;tta oma lastele parema Eesti. Mina ei usu vaesuse &uuml;mberjagamisse. Jaga, kuidas tahad, keegi j&auml;&auml;b ikka ilma. Aga targemas, s&otilde;bralikumas ja t&auml;nu sellele ka rikkamas Eestis on k&otilde;igil hea elada. Mina ei vaja tasuta bussis&otilde;itu, nagu ka palju teised &ndash; julgen &ouml;elda, et enamik Eesti inimesi ei vaja seda. Me ei vaja ka sotsiaalmaju sotsiaalmajade p&auml;rast, vaid esmalt inimestele piirkonnas t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust ja alles seej&auml;rel elamispinda nendele inimestele.</p> <p><b>Millest te ettev&otilde;tjana unistate?</b></p> <p>Unistan targast ja j&otilde;ukast Eestist. Mulle meeldib, kui Eesti on teadusega tegelev maa, kust tulevad kogu maailmale innovaatilised ideed. Ehkki see on v&auml;ga sinisilmne, tahaksin v&auml;ga sinnapoole liikuda.</p> <p>T&ouml;&ouml;alaselt unistan uutest turgudest ja sisenemisest uude valdkonda &ndash; ravimit&ouml;&ouml;stusse. Me juba liigume selles suunas.</p> <p>Tekst:&nbsp;Margit Pulk</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2405Tööandja maine võib olla tähtsam kui palganumber2019-10-02<p><b>Ettev&otilde;tte kehv maine v&otilde;ib muuta t&ouml;&ouml;le kandideerijad ettevaatlikuks ja k&otilde;hklevaks. Kui tegutsetakse veel &uuml;hiskonnas v&auml;hem prestiižikates tegevusvaldkondades, peab firma oma kuvandile tavap&auml;rasemast rohkemgi panustama.</b>&nbsp;</p> <p>Sirvides t&ouml;&ouml;kuulutusi, v&otilde;ib m&auml;rgata, et m&otilde;ni ettev&otilde;te otsib alailma t&ouml;&ouml;tajaid. P&otilde;hjused v&otilde;ivad olla erinevad, kuid tekib k&uuml;simus: miks inimesed seal t&ouml;&ouml;tada ei taha? V&otilde;i &auml;kki ei vasta nad t&ouml;&ouml;andja ootustele? Kui avalikkusesse j&otilde;uavad uudised, et t&ouml;&ouml;tajad pudenevad oma ametipostidelt nagu &otilde;unad puust, ja seda &uuml;sna vahelduvas rotatsioonis, siis kas j&auml;rgmised huvilised julgevadki kandideerida? Millise eelarvamusega? Liiatigi, kui m&otilde;ni endine t&ouml;&ouml;taja &uuml;ksikasjalisi kogemusi jagab? V&otilde;i kes tahab kaubandusettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le asuda teadmisega, et t&ouml;&ouml;p&auml;ev on v&auml;ga pikk, palk madal ja tekkiv puuduj&auml;&auml;k tuleb oma pisukesest teenistusest kinni maksta? Ilmselge on, et negatiivse mainega ettev&otilde;ttesse minnakse t&ouml;&ouml;le teatud reservatsiooni ja m&ouml;&ouml;ndustega, kui valdkond ja t&ouml;&ouml; v&auml;ga meeldivad, v&otilde;i pole erilisi valikuv&otilde;imalusi. Aga on ka ettev&otilde;tteid, kellel v&otilde;ib olla hea maine, ent tegevusvaldkond vastumeelne v&otilde;i -v&otilde;etamatu.&nbsp;</p> <p><b>K&otilde;igil pole eelarvamusi</b></p> <p>L&auml;heksite suure loomaarmastajana t&ouml;&ouml;le tapamajja v&otilde;i karusloomafarmi teadmises, kui p&otilde;latud on karusloomade kasvatajad ja ehedate nahkade tootjad? Isegi, kui leiate neis ettev&otilde;tetes rakendust alal, mis pole sugugi seotud otsese veret&ouml;&ouml;ga, on &uuml;hiskondlik suhtumine kujundanud tegevusalale, kuid &uuml;htlasi ettev&otilde;ttele ja seal t&ouml;&ouml;tajaile, negatiivse varjundi.</p> <p>Harjumaal Karjak&uuml;las rebaseid ja minke kasvatava <b>AS Balti Karusnaha juhatuse liige Marge Tiidus</b> &uuml;tleb, et &bdquo;loomadega saab tegeleda ainult inimene, kes neid armastab ja nende eest hoolitseb, aga teda tulevad &otilde;petama inimesed, kes valdkonnast midagi ei tea.&ldquo; Nende ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tatakse p&otilde;lvkonniti ja kaadrivoolavust pole.</p> <p>&bdquo;Ka nahastamist on t&ouml;&ouml;tajad teinud mitmeid k&uuml;mneid aastaid. See muutub rutiiniks,&ldquo; nimetab Tiidus, r&otilde;hutades, et nemad t&auml;idavad k&otilde;iki karuslooma pidamise n&otilde;udmisi. &bdquo;Turul on ka palju neid, kes seda ei tee. L&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes tahavad loomakaitsjad h&auml;vitada ettev&otilde;tmisi, kes n&otilde;udmisi t&auml;idavad. Kogu meie valdkond on ooteseisus.&ldquo; Kui karusnahahinnad turul muutuvad, siis alustatakse Tiiduse s&otilde;nul taas ja ehk tulevad ka nende t&ouml;&ouml;tajad Soome karusloomakasvatustest tagasi.</p> <p>&bdquo;Karjak&uuml;la alevikust 80% ongi kogu aeg olnud seotud karusloomakasvatusega, millega on siin tegeletud 1936. aastast. Kui ma tahan t&ouml;&ouml;tajaid leida, siis on mul Karjak&uuml;las j&auml;rjekord ukse taga. K&otilde;igil inimestel ei ole karusloomakasvatuse suhtes eelarvamust, kuigi karusloomavastased on k&otilde;vemini h&auml;&auml;lt teinud kui pooldajad, aga ma usun, et neid on samapalju. Arvestama peab, et loomad on loomad ja inimesed on inimesed, kuigi loomadele on hakatud omistama inimlikke tundeid ja m&otilde;tteid, mist&otilde;ttu me olemegi omadega rabas.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Oluline on ettev&otilde;tte tuntus</b></p> <p><b>O&Uuml; Kemmerling juhatuse liige K&uuml;lli Ilves </b>nendib, et<b> </b>t&ouml;&ouml;kuulutust n&auml;hes m&otilde;jutab ettev&otilde;tte tegevusala kindlasti t&ouml;&ouml;taja esmast reageeringut. &bdquo;Kui me otsime mobiilsete v&auml;lik&auml;imlate m&uuml;&uuml;gimeest, siis on t&ouml;&ouml;tajaid, kelle otsust kandideerida v&otilde;ib meie tegevusala m&otilde;jutada. Olgugi, et m&uuml;&uuml;gimehe t&ouml;&ouml; puhul pole suurt vahet, kas ta m&uuml;&uuml;b v&auml;lik&auml;imlaid, m&ouml;&ouml;blit v&otilde;i muud kaupa/teenust &ndash; t&ouml;&ouml;d tehakse peamiselt ikka telefoni ja arvutit vahendusel kontorilaua taga.&ldquo;<b></b></p> <p>Ilvese arvates on v&auml;lik&auml;imlate puhastusteenindajaid leida ilmselt sama keeruline kui muid koristajaid. Kehtib reegel: kes t&ouml;&ouml;d teha tahab, see ka teeb. V&auml;li&uuml;ritustele inimeste palkamisel on plussiks see, et lisaks &uuml;sna ebameeldivale t&ouml;&ouml;le saab koristaja osa ka &uuml;rituse melust jms, mist&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;lle lihtsam leida.</p> <p>&bdquo;Negatiivse varjundiga suhtumise vastu aitab ettev&otilde;tte enda hea maine hoidmise oskus,&ldquo; s&otilde;nab K&uuml;lli Ilves. Kui ettev&otilde;te on tuntud ja kaubam&auml;rki teatakse, siis on t&ouml;&ouml;tajad rohkem valmis ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le tulema ja nende v&auml;rbamine lihtsam. &bdquo;Loomulikult peab ka palk sobima, t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;kaaslased meeldivad olema.&ldquo;</p> <p><b>Maine v&otilde;ib olla palgast t&auml;htsam</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuiv&otilde;rd m&otilde;jutab ettev&otilde;tte negatiivne maine t&ouml;&ouml;tajaid? Eriti, kui vaja on otsida ja juurde palgata uusi inimesi?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab t&ouml;&ouml;andja turundus- ja v&auml;rbamisagentuuri Brandem asutaja ja tegevjuht Marie Evart:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;V&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral. Palgainfo Agentuuri ja Brandemi koost&ouml;&ouml;s korraldatud Eesti suurima t&ouml;&ouml;turu-uuringu tulemused n&auml;itavad, et 89% inimestele on t&ouml;&ouml;andja hea maine t&ouml;&ouml;andja valikul oluline. Aina rohkem tehakse enne kandideerimist ettev&otilde;tte taustauuringut, k&uuml;lastatakse nende karj&auml;&auml;rilehte, vaadatakse &uuml;le ettev&otilde;tte sotsiaalmeedia kontod, k&uuml;sitakse s&otilde;pradelt-tuttavatelt nende t&ouml;&ouml;kogemusi. Erinevatest kanalitest kogutud infokillud m&otilde;jutavad inimese kandideerimise otsust v&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral. Samuti p&ouml;&ouml;ratakse aina rohkem t&auml;helepanu sellele, milline on ettev&otilde;tte &uuml;hiskondlik roll ja kas see &uuml;htib inimese enda v&auml;&auml;rtustega. Ainult suure rahanumbri p&auml;rast oma v&auml;&auml;rtustega vastuollu &uuml;ldiselt ei minda. Seda on n&auml;ha eriti noorema generatsiooni puhul, kelle esindajad on pigem tihtipeale n&otilde;us madalama t&ouml;&ouml;tasuga, kui t&ouml;&ouml;andjal on hea maine. Ja lisaks tegutsetakse valdkonnas, mis inimesele t&otilde;esti huvi pakub ning kus ta tunneb, et tal on v&otilde;imalus areneda. Ka rahvusvahelised uuringud n&auml;itavad, et mainekate t&ouml;&ouml;andjate juures ollakse valmis t&ouml;&ouml;tama isegi kuni 20% madalama t&ouml;&ouml;tasu eest.&nbsp;</p> <p><b>Juhul, kui ettev&otilde;ttel on negatiivne maine, siis kuiv&otilde;rd peaksid potentsiaalsed t&ouml;&ouml;tajad seda pelgama? Alati ei pruugi n&auml;iteks m&otilde;ne endise t&ouml;&ouml;taja, kellega on t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petatud, jutt t&otilde;ele vastata?</b></p> <p>Kindlasti ei saa kommentaare t&auml;iesti arvesse v&otilde;tta, samas v&otilde;iks eelt&ouml;&ouml;na kogutud infokilde siiski &auml;ra kasutada selleks, et otsustada, milliseid k&uuml;simusi kandidaat n&auml;iteks ise t&ouml;&ouml;vestlusel v&otilde;iks v&otilde;imalikult t&ouml;&ouml;andjalt k&uuml;sida. Valijaks ei ole ju ainult t&ouml;&ouml;andja, vaid ka kandideerija, kes vestluse k&auml;igus peaks oma k&uuml;simustele vastused saama.&nbsp;</p> <p><b>Millist pingutust n&otilde;uab ettev&otilde;ttelt mainemuutus ― p&ouml;&ouml;rata see negatiivsest positiivseks?</b>&nbsp;</p> <p>Arvestada v&otilde;iks, et ettev&otilde;tte maine kujuneb tavaliselt pikema aja jooksul. V&auml;ga oluline on t&ouml;&ouml;andjatel ise oma mainet strateegiliselt kujundada. Muidu kujuneb maine omasoodu ja v&otilde;ibki juhtuda, et tekkinud maine ei kirjelda tegelikku organisatsioonikultuuri ega olukorda ettev&otilde;ttes. Oluliselt lihtsam ja odavam on j&auml;rjepidevalt oma mainet t&ouml;&ouml;andjana kujundada ja selle eest n&ouml; hoolt kanda, kui oodata m&otilde;nda konfliktset olukorda v&otilde;i prahmakat, et hakata seej&auml;rel t&ouml;&ouml;andjana oma mainet taastama.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel, kes on oma mainele &bdquo;vilistanud&ldquo;, ei ole t&ouml;&ouml;le kandideerijatesse lugupidavalt suhtunud (neile tagasisidet saatnud vms), on &uuml;hel hetkel v&auml;ga raske sellest mainest lahti saada. Isegi, kui ettev&otilde;te teeb strateegilisi muudatusi ettev&otilde;tte sees ehk muudab n&auml;iteks v&auml;rbamist v&otilde;i juhtimiskvaliteeti, siis maine teiseneb v&auml;ga aeglaselt. Negatiivsed kogemused levivad inimeste seas v&auml;ga kiiresti, positiivsest nii palju ei r&auml;&auml;gita.</p> <p>T&auml;hele tasub panna, et kui t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rab t&auml;helepanu ainult v&auml;lisele hiilgusele ehk m&otilde;tleb vaid sellele, kuidas hea t&ouml;&ouml;andjana &bdquo;v&auml;lja paista&ldquo;, siis raisatakse lihtsalt aega ja raha. Hea t&ouml;&ouml;andja maine kujuneb v&auml;lja siis, kui valitseb hea ettev&otilde;ttesisene organisatsioonikultuur, juhtimispraktikad ja traditsioonid, mis kajastuvad v&auml;lises maines. T&ouml;&ouml;andja p&otilde;hifookus peaks olema sellel, kuidas oma t&ouml;&ouml;tajate ootustele vastata ja neid hoida. Kui sellele k&uuml;simusele on vastus olemas ja praktikad ellu viidud, siis tuleb hakata m&otilde;tlema sellele, kas need professionaalsed tegevused kajastuvad ettev&otilde;tte v&auml;liskommunikatsioonis. Kas olulised s&otilde;numid j&otilde;uavad soovitud sihtr&uuml;hmadeni?</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2404Konsultant-konsulteeritav: Regina Reisig, Super Skypark2019-10-01<p><b>Millega Super Skypark tegeleb?</b></p> <p>Super Skypark on regiooni suurim kogupere meelelahutuskeskus, mis asub &Uuml;lemistes kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn. Kokku jalgpalliv&auml;ljakust suuremal alal ehk 7000 ruutmeetril laiub Euroopa suurim batuudiala, ligi 10 meetri k&otilde;rgused ronimislinnakud, interaktiivne 7D kino, 360&ordm; kino, k&auml;ed-k&uuml;lge-teaduskeskus, kingitustepood ja pererestoran. Hoone katusel asub Euroopas ainulaadne vaateratas. Kokku t&ouml;&ouml;tab meil ligi sada inimest &ndash; kokkadest batuudi- ja m&auml;nguala teenindajateni.</p> <p><b>Kuidas te T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde j&otilde;udsite?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultanditeenusest saime teada T&ouml;&ouml;inspektsiooni kaudu ja n&otilde;ustamisteenust tutvustati ka t&ouml;&ouml;ohutuskoolitusel. Haarasime v&otilde;imalusest kohe kinni.</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?</b></p> <p>Konsultandi k&uuml;lastus oli pikalt ette planeeritud ja ajastatud nii, et k&uuml;lastuse ajaks oleksid k&otilde;ik teenused avatud ja toimivad. Kokkulepitud p&auml;eval tuli konsultant meile k&uuml;lla ning me tegime ringk&auml;igu keskuse k&otilde;igis ruumides &ndash; nii nendes, mis on m&otilde;eldud vaid t&ouml;&ouml;tajatele, kui ka nendes, mis on m&otilde;eldud k&uuml;lastajatele.</p> <p>Konsultant andis juba ringk&auml;igul tagasisidet ja n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad tulid samuti uudistama ja jagasid oma arvamusi t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. See on v&auml;ga positiivne, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saavad panustada ja nende arvamusega arvestatakse.</p> <p>Sellest on v&auml;ga palju abi, kui t&ouml;&ouml;keskkonda tuleb vaatama oma ala spetsialist, kes oskab anda professionaalset n&otilde;u. Iga p&auml;ev samas t&ouml;&ouml;keskkonnas olles harjub &uuml;mbrusega ja nii ei pruugi enam m&auml;rgata asju, mis vajavad parendamist.</p> <p>P&auml;rast ringk&auml;iku keskuses arutasime konsultandiga m&auml;rgatud murekohti, millele tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, ning v&otilde;imalikke lahendusi. Selgitasime v&auml;lja ka teemad, millega edasi tegeleda. Kasutasin v&otilde;imalust k&uuml;sida &auml;ra k&otilde;ik k&uuml;simused, mis mul olid eelnevalt tekkinud, ja sain kohe spetsialistilt vastused.</p> <p>T&otilde;tt-&ouml;elda oli konsultandi k&uuml;lastus &uuml;le ootuste meeldiv ning enne kohtumist tekkinud v&auml;ike hirm t&auml;iesti asjatu. Tegemist oli kasuliku k&uuml;lask&auml;iguga, mille tulemusel saime p&otilde;hjaliku tagasiside t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultantsiooni tulemusel tegite?</b></p> <p>Konsultandilt saime n&otilde;uandeid, mille j&auml;rgi oleks k&otilde;ige m&otilde;istlikum hinnata ja valida riskianal&uuml;&uuml;si koostamiseks teenusepakkujat.</p> <p>Saime n&otilde;uandeid ohutusjuhendite koostamiseks. Valisime meeskonnast v&auml;lja esmaabi andjad. Esmaabivahendite k&auml;ttesaadavust oleme suurendanud. Oleme m&auml;rgistanud p&otilde;randal eri k&otilde;rgusega tasapinnad ja korrastanud juhtmed, et v&auml;ltida komistamist ja kukkumist. Oleme &uuml;heselt m&otilde;istetavalt reguleerinud t&ouml;&ouml;tajate puhkepausid.</p> <p>Edaspidi oskame ka ise teha keskuses ringk&auml;iku t&ouml;&ouml;keskkonna kontrollimiseks, et tuvastada varakult puudused ning need k&otilde;rvaldada. Soovime k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonnaalast teadlikkust suurendada, et nad oskaksid m&auml;rgata murekohti ja julgeksid neist ka teada anda.</p> <p>Julgustan ka teisi konsultanditeenust kasutama. See teenus on tasuta ja pakub v&auml;&auml;rt n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad on meie k&otilde;ige kallim vara ja seet&otilde;ttu peab ka hoolitsema selle eest, et nende t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu, turvaline ja meeldiv.&nbsp;</p> <p><b>Konsultant Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</b></p> <p>Saime Super Skyparkist varakevadel kirja, et nad soovivad kutsuda enda juurde t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi, kellelt saada n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;tajatele hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomiseks. K&uuml;lastus toimus kevadel, kui ka vaateratas juba t&ouml;&ouml;tas.</p> <p>K&uuml;lastuse ajaks oli ettev&otilde;te juba tegutsema asunud &ndash; oli m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ja valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, samuti oli tehtud ettevalmistusi riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist oligi see, kellega k&uuml;lastuse ajal suhtlesin. Vahetu kontakt inimesega, kes ettepanekuid ellu hakkab viima, on konsultandi seisukohast k&otilde;ige parem, sest nii ei saa midagi n&otilde;ustamisel r&auml;&auml;gitust kaduma minna.</p> <p>Kuna ettev&otilde;ttes on palju erinevaid tegevusi ning tegutsetakse suurel alal, ei ole t&ouml;&ouml;keskkonna korraldamine sugugi lihtne. Selleks et seda keerulist &uuml;lesannet h&auml;sti lahendada, on vaja k&otilde;igi panust &ndash; t&ouml;&ouml;andja ei saa lahendada probleemi, mille olemasolust ta teadlik ei ole. &Otilde;nneks olid Super Skyparki t&ouml;&ouml;tajad v&auml;ga avatud ja aktiivsed suhtlejad ning osutasid k&uuml;lastuse k&auml;igus probleemidele ja kitsaskohtadele ka ise.</p> <p>Kui konsultant t&otilde;i v&auml;lja v&otilde;imaliku probleemi, mis t&ouml;&ouml;tajatele ei tundunud probleemina, l&uuml;kati konsultandi v&auml;&auml;rarvamus &uuml;mber. Kui t&ouml;&ouml;tajate k&auml;est k&uuml;sisin, et kuidas te seda v&otilde;i teist asja teete, siis k&otilde;ik v&auml;ga meelsasti n&auml;itasid ja selgitasid ning m&otilde;tlesid kaasa, kuidas saaks paremini.</p> <p>Ettev&otilde;tet, kus t&ouml;&ouml;andja on hea t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust endale tunnistanud, on hea konsulteerida, sest ta on vastuv&otilde;tlikum soovitustele ja ettepanekutele. Kui t&ouml;&ouml;andja tegeleb hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisega, siis on ka t&ouml;&ouml;tajad altimad ettepanekuid tegema ning t&ouml;&ouml;keskkonna parendamisse panustama, sest m&otilde;istetakse, et nende heaolu on t&ouml;&ouml;andjale oluline.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tagasisidet ja parendusettepanekuid on raske &uuml;lehinnata, sest nemad teevad t&ouml;&ouml;d ja viibivad konkreetses keskkonnas terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;tajad on esimesed, kes saavad aru, et n&auml;iteks tool, mis tundub t&auml;itsa normaalne, ei sobi kasutamiseks konkreetses kohas.</p> <p>Konsulteerimise k&auml;igus r&auml;&auml;kisime ka ohtlike kemikaalide k&auml;itlemisest ja redelil t&ouml;&ouml;tamise ohutusest. Need m&otilde;lemad on olulised teemad, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramata j&auml;tmine v&otilde;ib kaasa tuua raskete tagaj&auml;rgedega &otilde;nnetusi.</p> <p>Konsultandi eelis on v&auml;rske pilk: konsultant n&auml;eb konkreetset t&ouml;&ouml;keskkonda esimest korda ja m&auml;rkab puudusi kergemini. N&auml;iteks ei ole ta harjunud konkreetse trepiga ning seet&otilde;ttu m&auml;rkab m&auml;rgistamise vajadust, et kukkumisohtu v&auml;hendada. Koos tehtud ringk&auml;igul saab konsultant p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;andja esindaja t&auml;helepanu v&otilde;imalikele ohukohtadele, et ta &otilde;piks neid hiljem ise m&auml;rkama.</p> <p>Kuigi tegemist oli v&auml;ga huvitava ettev&otilde;ttega, vaateratas oli just avatud ja tundus &uuml;limalt p&otilde;nev, j&auml;i mulle k&otilde;ige eredamalt meelde &uuml;he t&ouml;&ouml;taja seljal olnud kiri &bdquo;Tohutult ohutult!&ldquo;. Iga kord, kui vaateratast p&ouml;&ouml;rlemas n&auml;en, tuleb see mulle meelde ja toob naeratuse n&auml;ole, sest see s&otilde;napaar oli oma lihtsuses<b> </b>t&auml;iesti geniaalne!</p> <p>Foto: Super Skypark</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2402Mida teha, kui ülemus soovib minuga juhtunud tööõnnetust varjata?2019-09-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Leppisin aga &uuml;lemustega kokku, et ma &uuml;tlen arstile, et see juhtus kodus. Ma arvan, et see ikka ei ole &otilde;ige ja tahaks n&uuml;&uuml;d selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks &uuml;mber muuta, mis ma selleks tegema pean?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu arsti poole, tuleb arstile kindlasti &ouml;elda, et viga saadi t&ouml;&ouml;d tehes. Arst, kes tuvastab t&ouml;&ouml;tajal raske tervisekahjustuse v&otilde;i v&auml;ljastab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe, teavitab sellest t&ouml;&ouml;inspektsiooni. Samuti teavitab arst t&ouml;&ouml;inspektsiooni surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja otsustavad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust varjata ning t&ouml;&ouml;taja ei r&auml;&auml;gi arstile vigastada saamise kohta t&otilde;tt, v&otilde;ib hilisemalt olla keeruline t&otilde;endada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, sest ka v&otilde;imalikud tunnistajad ei pruugi enam &otilde;nnetuse juhtumist m&auml;letada.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Seega tuleb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul j&auml;lgida, et nii arst kui t&ouml;&ouml;andja saaksid juhtunust &otilde;igeaegselt teada. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja sai vigastada nii, et keegi seda pealt ei n&auml;inud ja ta annab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest teada &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andjale, kes seda aga varjata soovib, ei ole t&ouml;&ouml;tajal v&auml;ga palju v&otilde;imalusi hiljem veenvalt selgitada ja t&otilde;endada, et tegemist ikkagi oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kannatanul, aga ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust pealt n&auml;inud kolleegidel on kohustus t&ouml;&ouml;andjat juhtunust teavitada. Kui seda kohe teha pole v&otilde;imalik, tuleks esimesel v&otilde;imalusel siiski teada anda. Soovitame teavituse esitada n&auml;iteks e-posti teel, et hilisemalt vajadusel t&otilde;endada.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja vaatamata teavitusele t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ei tunnista ning seda uurima ei hakka, siis on vaidluse lahendamiseks v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel peab t&ouml;&ouml;taja samuti esmalt t&otilde;endama, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Kui kohus tuvastab, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt kahju saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitise osas. Seega on t&ouml;&ouml;tajal kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel kaks erinevat n&otilde;uet: t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tuvastamine ja kahjun&otilde;ue.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2401Sihtkontroll: Ehitussektor2019-09-27<p><b>Eesti ehitusettev&otilde;tted on leppimas t&otilde;siasjaga, et f&uuml;&uuml;sikareeglid kehtivad ka nende ehitusplatsil</b></p> <p><em>Kristel Abel, T&ouml;&ouml;inspektsiooni teabe ja v&auml;lissuhete osakonna juhataja</em></p> <p>Ehitussektori t&ouml;&ouml;keskkond on T&ouml;&ouml;inspektsiooni hoolika t&auml;helepanu all, sest tegemist on k&otilde;rge ohuhinnanguga tegevusalaga. Seet&otilde;ttu toimub ka sektoris sagedamini sihtkontrolle, mille k&auml;igus inspektorid vaatavad teatud kindlat t&ouml;&ouml;l&otilde;iku ning hindavad, kas on tehtud k&otilde;ik selleks, et t&ouml;&ouml;tegijate elu ja tervis oleks hoitud. Mullu juhtus ehituses 438 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 119 olid rasked, ning kolm inimest kaotas t&ouml;&ouml;d tehes elu.</p> <p>Seekordse sihtkontrolli fookuses oli k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamine. T&ouml;&ouml;inspektorid j&auml;lgisid, kas ehitusplatsidel on paigaldatud kukkumist takistavad vahendid (tellingud ja piirded) ning kas neid kasutatakse &otilde;igesti.</p> <p>Sihtkontrolliti 86 ehitusplatsi 13 maakonnas. Enim k&uuml;lastatud ehitusplatse asus Harjumaal (25), P&auml;rnumaal (13) ja Tartumaal (12). Rikkumisi tuvastati kokku 255 ehk &uuml;he platsi kohta keskmiselt 2,9 rikkumist. Rikkumisi &uuml;he platsi kohta tuvastati enim Ida-Virumaal (6,5), L&auml;&auml;ne-Virumaal (4,25) ning Harjumaal (3,52). K&otilde;ige paremas korras olid Tartumaa ehitusplatsid.</p> <p>Valdavalt k&otilde;rvaldati rikkumised viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Inspektorid koostasid k&uuml;mme ettekirjutust, &uuml;ks neist oli sunniraha hoiatusega. Keelati k&uuml;mne elule ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine ning t&ouml;&ouml; peatati k&uuml;mnel ehitusplatsil. &Uuml;htegi rikkumist ei tuvastatud seitsmel ehitusplatsil, s.o vaid 8%-l kontrollitud ehitusplatsidest.</p> <p><b>Suurimad v&otilde;imaliku &otilde;nnetuse p&otilde;hjustajad</b></p> <p>Enim rikkumisi oli seotud ohualade m&auml;rgistamata j&auml;tmisega. Palju probleeme oli liikumisteedega. Libisemine, komistamine ja kukkumine on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjusena teisel kohal ning &otilde;nnetuste arvukusele aitab oluliselt kaasa see, kui l&auml;bik&auml;iguteele on vedelema j&auml;etud ajutisi juhtmeid-kaableid. See on olukord, mida inspektorid kohtasid ehitusplatsidel liiga sageli. Samuti polnud treppidele ja lahtistele avadele paigutatud kaitsepiirdeid. Seitsmel ehitusplatsil oli probleeme piisava valgustusega.</p> <p>On raske ette kujutada ehitusplatsi, kus poleks tellinguid. Tellingutel saab teha t&ouml;&ouml;d k&otilde;rgustes v&otilde;imalikult ohutult, ent tellingud ise v&otilde;ivad muutuda suurema ohu allikaks, kui need pole n&otilde;uetekohaselt paigaldatud v&otilde;i kui neid ei kasutata korrektselt. N&auml;iteks sattusid inspektorid ehitusplatsile, kus tellingu &uuml;ks tugijalg toetus suvalisele lauajupile, aga teine oli lihtsalt &otilde;hus. Teisel puhul ronisid t&ouml;&ouml;lised t&ouml;&ouml;platvormile otsekui oravad m&ouml;&ouml;da kaitsepiirdeid, milleks need aga sugugi m&otilde;eldud pole. Ikka veel kohtasid inspektorid isevalmistatud ebakindlaid puidust t&ouml;&ouml;platvorme. Inspektorid keelasid nende tellingute kasutamise, millel polnud kaitsepiirdeid v&otilde;i mille ankrupoldid olid eemaldatud. Keelati ka tellingud, millele oli paigaldatud tuulekoormust suurendav kile, mille kandepostid toetusid otse maapinnale v&otilde;i juhuslikele lauajuppidele.</p> <p><b>Kiiver on ehitusplatsil kohustuslik</b></p> <p>Kiivri kasutamine on muutunud loomulikuks t&ouml;&ouml;varustuse osaks. Siiski on veel t&ouml;&ouml;tajaid, kes kannavad kiivrit kaasas ainult selleks, et inspektori l&auml;henedes see p&auml;he panna. Niisamuti leidis &uuml;ks t&ouml;&ouml;line kohe &uuml;les turvarakmed, kui inspektor t&ouml;&ouml; peatas. On vist &uuml;sna narr loota, et inspektor on t&ouml;&ouml;lise k&otilde;rval hetkel, kui sellele midagi p&auml;he kukub v&otilde;i kui see ise libastub. Isikukaitsevahendi kasutamine v&otilde;ib tunduda t&uuml;&uuml;tu ja ebamugav, aga kindlasti palju mugavam kui kuude kaupa kodus paranemine v&otilde;i koguni eluga h&uuml;vasti j&auml;tmine.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus oli m&auml;rgata ka m&otilde;ningaid suundumusi paremuse poole. Tellingute puhul on varem pidevalt eiratud k&otilde;ige alumise, jalapiirde vajalikkust. T&auml;navu on olukord tunduvalt paranenud ning enamikul kontrollitud fassaaditellingutest oli ka jalapiire olemas. Samuti kannavad pea k&otilde;ik t&ouml;&ouml;lised ehitusplatsil kaitsejalatseid, vaid 2% t&ouml;&ouml;tajatest on valmis oma varvastega riskima.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutusplaanide koostamine v&otilde;i igan&auml;dalane ohutuse &uuml;ldkontroll pole veel saanud loomulikuks t&ouml;&ouml;korralduse osaks. Tuleb aga t&otilde;deda, et v&otilde;rreldes eelmise aasta tulemustega on olukord paranenud. Ilmselt ollakse Eesti ehitusplatsidel leppimas t&otilde;siasjaga, et f&uuml;&uuml;sikaseaduste vastu ei saa ning et &uuml;levalt v&otilde;ib alla kukkuda, kui vajalikud piirdeid paigaldamata v&otilde;i kaitsevahendid kasutamata j&auml;tta.</p> <p><strong>Teabematerjalid:</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ehitus/TI_tellingu-kasutamine_plakat.pdf" title="TI_tellingu-kasutamine_plakat.pdf (562 KiB)" target="_blank">Ohutus tellingu kasutamisel</a></p> <p><a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ehitus/TI_redeli-kasutamine_plakat.pdf" title="TI_redeli-kasutamine_plakat.pdf (561 KiB)" target="_blank">Ohutus redeli kasutamisel</a></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2400Meie inimene: Kaire Saarep - nõustamisel paljastub meile tuhandete ettevõtete siseelu 2019-09-26<p><b>Jaanika Palm</b></p> <p>T&otilde;rvast p&auml;rit Kaire Saarep asus T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristina t&ouml;&ouml;le 2016. aasta jaanuaris. Tema usinust ja t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendumist m&auml;rkasid kolleegid kohe ja ta p&auml;rjati parima uue tulija tiitliga. Kui Kaire Saarepile tehti ettepanek asuda n&otilde;ustamistalituse juhataja kohale, siis v&otilde;ttis ta ettepaneku hea meelega vastu, sest talle meeldib areneda ja kogu aeg midagi uut &otilde;ppida.</p> <p><b>Kuidas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le sattusite?</b></p> <p>&Otilde;ppisin Tallinna Tehnika&uuml;likooli magistri&otilde;ppes personalit&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tasin selle k&otilde;rvalt klienditeenindajana.</p> <p>Kooli &otilde;ppekavas oli t&ouml;&ouml;&otilde;igus, mis sai kohe minu lemmikaineks. T&ouml;&ouml;kohtades, kus ma tol ajal t&ouml;&ouml;tasin, m&auml;rkasin, et t&ouml;&ouml;andjad ei oska t&ouml;&ouml;&otilde;igust t&otilde;lgendada v&otilde;i hiilivad selle t&auml;itmisest m&ouml;&ouml;da. See innustas mind pidama blogi, kus kirjutasin ja selgitasin t&ouml;&ouml;&otilde;iguse erinevaid aspekte. Blogi muutus &uuml;pris kiiresti populaarseks.</p> <p>Toonane n&otilde;ustamistalituse juhataja Anni Koha m&auml;rkas minu blogi ja v&otilde;ttis &uuml;hendust, et mind t&ouml;&ouml;le kutsuda. Tulingi tema kutsel t&ouml;&ouml;vestlusele ning mind peeti sobivaks n&otilde;ustamisjuristi ametikohale.</p> <p>M&auml;letan, et &ouml;&ouml;l enne esimest t&ouml;&ouml;p&auml;eva T&ouml;&ouml;inspektsioonis olin v&auml;ga &auml;revil ega saanud magadagi.</p> <p><b>Kas vahel on kahju, et ei t&ouml;&ouml;ta&nbsp; valitud erialal ega saa personalit&ouml;&ouml;d teha?</b></p> <p>Enne personalit&ouml;&ouml; &otilde;ppimist kaitsesin bakalaureusekraadi Tallinna &Uuml;likoolis rekreatsiooni erialal. Kuna olin kooliajal v&auml;ga aktiivne noor ja osalesin mitmesugustes huvitegevustes ning korraldasin ise erinevaid &uuml;ritusi, siis rekreatsiooni &otilde;ppida tundus v&auml;ga loogiline.</p> <p>Kui &uuml;hel hetkel m&otilde;istsin, et edaspidi tulebki pidevalt eri tegevusi organiseerida, siis see enam nii ahvatlev ei tundunud. Nii l&auml;ksin magistri&otilde;ppesse hoopis personalit&ouml;&ouml;d &otilde;ppima ja sealt liikusin t&ouml;&ouml;&otilde;iguse juurde, mille puhul ma tunnen, et olen j&otilde;udnud &otilde;ige erialani.</p> <p>Vahel m&otilde;tlen, et oleksin v&otilde;inud kohe minna &otilde;igusteadust &otilde;ppima, aga g&uuml;mnaasiumis mul polnud sellist m&otilde;tetki.</p> <p><b>Mida n&otilde;ustamistalituse juhataja teeb?</b></p> <p>&Uuml;ks osa minu t&ouml;&ouml;st on sama, mida teevad k&otilde;ik n&otilde;ustamisjuristid: n&otilde;ustan t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid telefoni ja kirja teel ning esinen infohommikutel ja teabep&auml;evadel t&ouml;&ouml;andjatele. Aeg-ajalt tuleb inimesi b&uuml;roos ka vastu v&otilde;tta.</p> <p>Juhatajana on minu &uuml;lesanne planeerida kogu talituse t&ouml;&ouml;d. Aeg-ajalt tuleb ette suhtlemist ajakirjanikega ning vastata nende k&uuml;simustele.</p> <p>Juhataja teeb lisaks n&otilde;ustamisele taustat&ouml;&ouml;d, et kogu osakonna t&ouml;&ouml; sujuks ja &uuml;kski k&uuml;simus ei j&auml;&auml;ks vastuseta.</p> <p><b>Kas on olnud soovi ka erasektorisse t&ouml;&ouml;le minna?</b></p> <p>Tegelikult ei ole olnud, sest t&ouml;&ouml; T&ouml;&ouml;inspektsioonis on nii vaheldusrikas. N&otilde;ustamistalitus saab kuus keskmiselt 3000&ndash;3500 k&otilde;net ja 500&ndash;700 kirja, milles inimesed paluvad n&otilde;u ja abi. P&ouml;&ouml;rdutakse mitmesugustel teemadel. Siin t&ouml;&ouml;tades saab meeletu kogemuse erinevate kaasustega. N&otilde;ustamisel paljastub meile tuhandete ettev&otilde;tete siseelu. See on &auml;&auml;rmisel p&otilde;nev.</p> <p>&Uuml;hes ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tades n&auml;eksin vaid &uuml;liv&auml;ikest osa t&ouml;&ouml;elu aspektidest. Muidugi ma ei v&auml;lista, et kunagi v&otilde;in tunda huvi erasektoris t&ouml;&ouml;tamise vastu.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kummalisem asi,&nbsp; mida n&otilde;ustamisel on k&uuml;situd?</b></p> <p>Vahel tundub, et miski ei suuda mind enam &uuml;llatada, aga siis p&ouml;&ouml;rdub m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja, kellel on m&otilde;ni uus mure. Samuti v&otilde;ib ette tulla olukordi, kus sama probleemiga seoses kirjutab nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja ning esmapilgul j&auml;&auml;b mulje, et tegemist on kahe eri juhtumiga, sest vaatenurgad on nii erinevad.</p> <p>Kummalised k&uuml;simused saab jagada kaheks: &uuml;htedele on juriidiliselt lihtne vastata, kuid need kummastavad muus m&otilde;ttes. N&auml;iteks k&uuml;sis &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, et kus on kirjas, et ta ei v&otilde;i klienditeenindajana n&auml;tsu n&auml;rida. V&otilde;i siis r&auml;&auml;kis &uuml;ks inimene, et kaast&ouml;&ouml;taja soovis tulla k&uuml;lla, aga tema seda ei soovinud, ning k&uuml;sis n&otilde;u, mida teha.</p> <p>Teine t&uuml;&uuml;p on juriidiliselt keerulised k&uuml;simused, mille puhul ma tihti imestan, kuidas m&otilde;nda paragrahvi suudetakse n&otilde;nda erinevalt t&otilde;lgendada.</p> <p>Tegelikult on ka kolmas t&uuml;&uuml;p k&uuml;simusi, kus mind paneb imestama inimeste &otilde;elus ja pahatahtlikkus. Tihti on need t&ouml;&ouml;kiusamisega seotud juhtumid. N&auml;iteks kirjutas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, et t&ouml;&ouml;andja k&auml;is tal kodus laupa katsumas, et veenduda, kas ta ikka on haige.</p> <p>M&otilde;ned raamatupidajad ja personalijuhid j&auml;rgivad ikka veel k&uuml;mme aastat vana t&ouml;&ouml;- ja puhkeajaseadust. Paneb imestama, et ei olda kursis oma valdkonna &otilde;igusaktidega.</p> <p><b>Kuidas on muutunud teemad ja probleemid, mille kohta t&ouml;&ouml;tajad&nbsp; ja t&ouml;&ouml;andjad k&uuml;sivad?</b></p> <p>Kui ma kolm ja pool aastat tagasi t&ouml;&ouml;d alustasin, siis saime ingliskeelseid kirju 1&ndash;2 t&uuml;kki kuus. N&uuml;&uuml;d tuleb neid keskmiselt 20. V&auml;ga palju on juurde tulnud v&auml;lismaalastega ja v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamisega seotud k&uuml;simusi. Need on tihti juriidiliselt keerukad juhtumid, mille puhul tuleb m&otilde;elda, millise riigi &otilde;igust kohaldada. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osaliselt Soomes, t&ouml;&ouml;andja on Eestis, kuid t&ouml;&ouml;taja ise on p&auml;ris Ukrainast ning lepinguga on nad kokku leppinud, et j&auml;rgitakse Eesti &otilde;igust.</p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamise kohta varem ei k&uuml;situd. N&uuml;&uuml;d helistatakse t&ouml;&ouml;kiusamisega seoses p&auml;evas keskmiselt 6&ndash;8 korda. Peamiselt k&uuml;sivad t&ouml;&ouml;tajad, mida teha, kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja peale karjus, teda s&otilde;imas, m&otilde;nitas v&otilde;i j&auml;litas. On juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgib l&auml;bi kaamera kogu aeg oma t&ouml;&ouml;tajaid. Vaadatakse pidevalt, mida t&ouml;&ouml;taja teeb, ning p&auml;ritakse aru, miks t&ouml;&ouml;taja n&auml;iteks klaase kohe laualt ei koristanud v&otilde;i miks ta pitsa peale just nii palju juustu pani. R&auml;ige kontrollimine on samuti t&ouml;&ouml;kiusu vorm.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;kiusamisega seoses on meil &uuml;ha rohkem n&otilde;ustamist, siis ma kardan, et t&ouml;&ouml;inspektsiooni j&otilde;uab neist juhtumeist vaid murdosa.</p> <p><b>Mis on selle t&ouml;&ouml; juures k&otilde;ige raskem?</b></p> <p>Vahel tuleb ette suhtlemist v&auml;ga pahase v&otilde;i vihase kliendiga. Tavaliselt on ta pahane k&otilde;ige peale &ndash; riigi, seaduste, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja minu peale. N&auml;iteks juhtum, kus t&ouml;&ouml;andja ei tahtnud anda oma t&ouml;&ouml;tajale &otilde;ppepuhkust. Ta arvas, et seadus on m&otilde;ttetu, ning karjus minu peale. Mina ei ole seda seadust ju teinud ning kui inimene ei soovi seadust t&auml;ita, siis see ei t&auml;henda, et see seadus on m&otilde;ttetu. &Otilde;nneks ei ole selliseid juhtumeid palju.</p> <p>Tuleb ette ka kurbi olukordi, mida on raske taluda. N&auml;iteks inimkaubanduse juhtumid, kus v&auml;lismaalased t&ouml;&ouml;tavad 50 euro eest n&auml;dalas ja elavad vanas laohoones, kus madratsid on magamiseks maha pandud. Raske on uskuda, et see on Eestis v&otilde;imalik. See teeb kurvaks ja j&otilde;uetuks.</p> <p><b>Missugused on teie vaba aja meelistegevused?</b></p> <p>Mulle meeldib sporti teha. Jooksmine aitab pingeid maandada. Jooksuv&otilde;istlustel ma ei k&auml;i, aga jooksurajal tunnen ma ennast h&auml;sti.</p> <p>Ma pakun hoiukodu kassidele. Hetkel on mul kodus neli kassipoega. K&otilde;ik on t&auml;navalt ja nende olukord ei ole k&otilde;ige parem. Poputan nad &uuml;les ja siis saavad nad oma p&auml;riskoju minna.</p> <p>Mulle meeldib v&auml;ga ka reisida.</p> <p><b>Reisisite neli kuud Aasias ja&nbsp; samal ajal j&auml;tkasite t&ouml;&ouml;d T&ouml;&ouml;inspektsioonis. Kuidas see &otilde;nnestus?</b></p> <p>Kui ma veel n&otilde;ustamisjurist olin, oli mul v&otilde;imalus neli kuud Eestist &auml;ra olla. Kuu aega olin Balil, kuu aega Kuala Lumpuris, seej&auml;rel l&auml;ksin Langkawi saarele Malaisias ning sealt edasi Singapuri ja Bruneisse.</p> <p>Kui Eestis on kell 8 hommikul, siis Aasias on kell 2 p&auml;eval.</p> <p>Olin &uuml;hes kohas v&auml;ga pikalt ja ma ei pidanud tormama k&otilde;iki vaatamisv&auml;&auml;rsusi paari p&auml;evaga &uuml;le vaatama. Hommikuti k&auml;isime paari huvipakkuvat kohta vaatamas ja p&auml;eval kell 2 oli minu n-&ouml; turismiaeg l&auml;bi. Eestis sai samal ajal kell 8 hommikul ning mina alustasin t&ouml;&ouml;p&auml;evaga.</p> <p>&Uuml;hest riigist teise reisimiseks kasutasin n&auml;dalavahetust. Kui tahtsime pikemalt ringi k&auml;ia, siis kasutasin ka puhkusep&auml;evi.</p> <p>Ma tundsin endal vastutust: kui mina saan esimesena sellist v&otilde;imalust kasutada ja j&auml;tan midagi tegemata, siis j&auml;rgmistele sellist t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust enam ei v&otilde;imaldata.</p> <p>Ma usun, et kasutan seda v&otilde;imalust kunagi veel, sest mu elukaaslane on muusik ja ta t&ouml;&ouml;tab k&otilde;ikjal maailmas. N&otilde;ustamistalituse juhina on t&ouml;&ouml; planeerimine v&otilde;ib-olla keerulisem, kuid mitte v&otilde;imatu.</p> <p><b>Kuidas suhtuti T&ouml;&ouml;inspektsioonis sellesse, et soovite kaugt&ouml;&ouml;d n&otilde;nda kaugelt teha?</b></p> <p>Kui ma sellest plaanist toonasele &uuml;lemusele r&auml;&auml;kisin, siis ta vaatas, et seda t&ouml;&ouml;d on v&otilde;imalik pisut &uuml;mber planeerides teha ka kaugelt, ja seet&otilde;ttu ei olnud takistusi.</p> <p>N&otilde;ustamistalitus on &uuml;le Eesti laiali, Tallinnas on vaid neli t&ouml;&ouml;kohta. Enamiku ajast t&ouml;&ouml;tan b&uuml;roos &uuml;ksi, sest teised eelistavad teha kaugt&ouml;&ouml;d.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonis on kaugt&ouml;&ouml; tavap&auml;rane, aga t&otilde;si, enamasti viibitakse siiski Eestis. Suhtleme kolleegidega t&ouml;&ouml;asjus peamiselt Skype&rsquo;is ja ka kaugt&ouml;&ouml;l olles olin kogu aeg k&auml;ttesaadav. Mitmed kolleegid &uuml;tlesid, et nad ei saanud arugi, et ma &auml;ra olin. Kolleegide suhtumine oli toetav ja tunti heameelt, et T&ouml;&ouml;inspektsioonis sellist t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldatakse.</p> <p>Fotod: erakogu</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/002 Kaire Saarep Foto erakogu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-002 Kaire Saarep Foto erakogu.jpg" /></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2399Tere, kool! Ehk kuidas algas kooliaasta erinevates ettevõtetes2019-09-25<p>Paljud t&ouml;&ouml;andjad jagavad t&ouml;&ouml;taja r&otilde;&otilde;mu lapse koolitee alguse &uuml;le. K&uuml;sisime t&ouml;&ouml;andjatelt, kuidas lapsi ja nende vanemaid t&auml;htsa p&auml;eva puhul meeles peetakse ja miks on see oluline.</p> <p><b>Kuidas t&auml;histate t&ouml;&ouml;tajate laste kooli algust&nbsp; ja kuidas idee s&uuml;ndis?</b></p> <p><b>Kindlustustarkvara arendamise ja m&uuml;&uuml;misega tegelev Insly O&Uuml; personalispetsialist Pamela Raestu:</b> Kui t&ouml;&ouml;taja laps l&auml;heb esimesse v&otilde;i teise klassi, siis annab Insly lapsevanemale vaba p&auml;eva. Esimese klassi lapsed saavad kinkekaardi, mille eest soetada koolitarbeid.</p> <p>Suure t&otilde;en&auml;osusega s&uuml;ndis idee sellest, et soovisime senisest enam m&auml;rgata neid t&ouml;&ouml;tajaid, kellel on lisaks t&ouml;&ouml;taja rollile ka lapsevanema roll.</p> <p><b>Energeetika- ja automaatikaettev&otilde;tte ABB Balti riikide personalijuht Ly Malk:</b> Esimese koolip&auml;eva aktuse p&auml;eval antakse vanematele tasustatud vaba p&auml;ev ning koolitee algust toetatakse v&auml;ikese rahalise panusega.</p> <p>Idee s&uuml;ndis soovist mitmekesistada t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaalustamise v&otilde;imalusi. Sel viisil oleme seda teinud juba palju aastaid.</p> <p><b>Eesti Rahvusringh&auml;&auml;lingu (ERR) personali- ja arendusjuht Kristel Maran:</b> ERRis saavad algklasside &otilde;pilaste vanemad alati 1. septembril vaba p&auml;eva. Esimesse klassi minevad lapsed saavad ERRilt ka kingituse. Kingitused on olnud aastati erinevad, aga need on m&otilde;eldud just seitsmeaastastele selleks v&auml;ga t&auml;htsaks p&auml;evaks. N&auml;iteks telepoisi pildiga s&auml;rk v&otilde;i sussikott, veepudel kehalise kasvatuse tunniks, ERRi lasteportaali Lastejaam.ee s&uuml;mboolikaga koolitarbed vms.</p> <p>Kooli alguse t&auml;histamise traditsioon on ERRis juba aastatepikkune. Viimastel aastatel on lastele tehtud ka v&auml;ga tore pidu. Kui kool on juba m&otilde;ne n&auml;dala k&auml;inud, siis oktoobris t&auml;histame s&uuml;gise saabumist koos nooremate lastega ETV2 lastesaadete ja ERRi lasteportaali &uuml;hise suure Pillerkaarega. Peost on alati ka veebi&uuml;lekanne ning hiljem valmib ETV2 lasteprogrammi tore saade.</p> <p>Igal aastal on kohal laste lemmikud &ndash; esinenud on Uudo Sepp, Getter Jaani, Liis Lemsalu, oleme n&auml;inud teadusteatrit, Lottet ja Brunot jpt.</p> <p><b>Miks on oluline t&ouml;&ouml;tajate lapsi sel moel meeles pidada? </b></p> <p><b>Pamela Raestu:</b> T&ouml;&ouml;tajaid ja nende lapsi on vaja meeles pidada just seet&otilde;ttu, et nad tunnetaksid meie kui pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja toetust.</p> <p><b>Ly Malk:</b> Leiame, et on oluline v&otilde;imaldada lapsevanematele t&auml;htsatel hetkedel oma perega koos olemist.</p> <p><b>Kristel Maran:</b> Lapsevanemad veedavad suure aja oma elust t&ouml;&ouml;l. Lapse esimene kokkupuude t&ouml;&ouml;eluga on vanemate t&ouml;&ouml;koht. Mina n&auml;en seda kultuuri arendamise ja loomisena &ndash; v&auml;&auml;rtustame oma t&ouml;&ouml;tajaid ja nende peresid, lapsed tunnevad end olulistena ning oskavad 20 aasta p&auml;rast omakorda toredat traditsiooni edasi kanda. Muidugi on ERR v&auml;ga eriline t&ouml;&ouml;koht ning lapsed tunnevad ja teavad seda. Kohtan sageli inimesi, kes &uuml;tlevad, et on raadio- v&otilde;i telemaja koridorides &uuml;les kasvanud, sest nende vanemad on siin t&ouml;&ouml;tanud. Ja nad k&otilde;ik on ERRi suured f&auml;nnid. Eks see r&auml;&auml;gib iseenda eest.</p> <p>Foto: Kairit Leibold</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2397Tööelu 7 hetke: Heidi Park – kondiiter ja ettevõtja2019-09-24<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud?</b></p> <p>Enne kui alustasin t&ouml;&ouml;d kondiitrina, t&ouml;&ouml;tasin viis aastat USA rannavalveteenistuses. Lisaks t&auml;itsin kaks aastat kulinaaria&otilde;pingute k&otilde;rvalt reservohvitseri ameti&uuml;lesandeid. P&auml;rast USA rannavalveakadeemia l&otilde;petamist asusin ohvitserina t&ouml;&ouml;le rannavalvealusele USCGC Dependable. Laeval t&ouml;&ouml;tas 75 meeskonnaliiget ja 12 ohvitseri, kelle hulgast neli olid naised. Meie &uuml;lesanneteks olid otsingu- ja p&auml;&auml;stetegevus, kalap&uuml;&uuml;gi patrullimine, uimastite ja illegaalide tabamine ning riikliku julgeoleku tagamine. Laeval olid ka &uuml;ks helikopter ja kaks v&auml;iksemat paati. M&auml;letan, et meil oli v&auml;ga palju kontrollnimekirju ning k&otilde;ik oli v&auml;ga korrap&auml;rane, organiseeritud ja puhas. Harjutasime samu asju uuesti ja uuesti, et olla oma tegevuses veelgi kiiremad.</p> <p>Kondiitri&auml;ris on meil samuti k&otilde;ige jaoks kontrollnimekirjad: koristamine, n&otilde;udepesemine, retsepti koostamine, hommikul poe avamine ja &otilde;htul sulgemine, praktikantide koolitamine, pulmatortide tegemine, e-kirjade ja arvete koostamine jne. Selline t&ouml;&ouml;korraldus aitab meil olla oma tegevuses j&auml;rjepidev ning meeles pidada k&otilde;iki olulisi &uuml;ksikasju.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b></p> <p>Siiani on minu parim &uuml;lemus olnud inimene, kes juhtis oma eeskujuga ja pani absoluutselt iga meeskonnaliikme tundma ennast v&auml;&auml;rtuslikuna, s&otilde;ltumata tema positsioonist ametihierarhias. Ta v&otilde;ttis aega selleks, et kuulata iga inimest.</p> <p><b>Kui oleksite saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</b></p> <p>Ma soovitaksin &otilde;ppida iseendal rohkem fotograafiat ja eri arvutiprogramme. Mul on k&uuml;ll baasteadmised Photoshopis, Wordis ja Excelis, aga nende programmide parem valdamine aitaks mul oluliselt hoida aega kokku administratiiv&uuml;lesannetelt ning p&uuml;hendada see l&otilde;busamale ja loomingulisemale tegevusele, nagu on uute retseptide loomine.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Autor heidi_m&auml;nd 002.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Autor heidi_m&auml;nd 002.jpg" /></a></p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud.</b></p> <p>Esiteks: &auml;ra anna alla, kui sulle ei &ouml;eldakse. Proovi v&auml;hemalt l&auml;bi r&auml;&auml;kida, kui kaalul on midagi, mida t&otilde;esti tahad. Teiseks: m&otilde;tle alati selle peale, et k&otilde;ik, mida sa teed, loob pretsedendi tulevikuks. Kui lubad t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml; ajal mobiiltelefone pidevalt n&auml;ppida, siis hiljem selle tegevuse kahjulikkusest aru saades on vastupidise reegli kehtestamine ja telefonide &auml;rav&otilde;tmine palju raskem. Kolmandaks: prioriseerimine. Sul on alati vaja teha palju rohkem asju, kui on v&otilde;imalik &auml;ra teha. Pead l&auml;bi m&otilde;tlema, millised nendest on sulle olulised ning millised on v&otilde;imalik kellelegi teisele delegeerida.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</b></p> <p>Tegevteenistuses tuli aidata noorematel kolleegidel toime tulla eraelu ja t&ouml;&ouml; tasakaalus hoidmisega. Paljudel olid t&otilde;sised probleemid nagu depressioon ja alkoholis&otilde;ltuvus. Minule kui nooremohvitserile oli nende aitamine ja abi otsima suunamine ps&uuml;hholoogiliselt v&auml;ga raske.</p> <p>Kondiitri&auml;ri pidades olen aga n&auml;iteks &uuml;le elanud vigastest juhtmetest tingitud elektril&ouml;&ouml;gi. Samuti olen korduvalt k&auml;ed &auml;ra k&otilde;rvetanud ahjust kuumi plaate ja vorme v&auml;lja v&otilde;ttes. &Otilde;nneks raskeid &otilde;nnetusi ei ole siiski juhtunud.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused&nbsp; on aidanud kaasa edu saavutamisele?</b></p> <p>&Otilde;htul kirjutan alati &uuml;les viis asja, mida tahan j&auml;rgmisel p&auml;eval saavutada. Sellest hetkest, mil hommikul &auml;rkan, p&uuml;hendan kogu oma energia sellele, et saaks need viis asja nimekirjast maha t&otilde;mmata. Nimekirjas on alati midagi, mis on saavutatav v&auml;hese vaevaga, n&auml;iteks oma lastele lugemine. See on t&otilde;esti v&auml;ga v&auml;ike asi, aga mul on &otilde;htul hea m&otilde;elda, et v&auml;hemalt &uuml;ks asi viiest sai tehtud.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele?</b></p> <p>Soovitan k&otilde;igil, kes loodavad kondiitrit&ouml;&ouml;ga rikkaks saada v&otilde;i arvavad, et see on lihtsalt tore hobi, selles valdkonnas mitte t&ouml;&ouml;tada. Kondiitri&auml;ri pidamine on v&auml;ga kaugel glamuurist ja ise tuleb pidevalt k&otilde;igega tegeleda. Olen pidanud oma kondiitri&auml;ri &uuml;heksa aastat ning pesen endiselt p&otilde;randaid ja toimetan torte kohvikutesse &uuml;le linna.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Autor heidi_m&auml;nd 001.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Autor heidi_m&auml;nd 001.jpg" /></a></p> <p>Fotod: Heidi M&auml;nd</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2395Mida teha, kui arvan, et mu tervis on tööl kannatada saanud?2019-09-23<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen juba mitu aastat t&ouml;&ouml;tanud ettev&otilde;ttes, kus on raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml;. Mul on tekkinud terviseprobleemid ja ma arvan, et just selle t&ouml;&ouml;ga seoses. Kuidas ma peaksin edasi toimima?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Arina Shepelev, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> T&ouml;&ouml;andjal on kohustus korraldada t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ja mitte harvem, kui kord kolme aasta jooksul. V&otilde;ib aga juhtuda, et t&ouml;&ouml;tajal tekivad terviseprobleemid enne, kui k&auml;tte j&otilde;uab j&auml;rgmine t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud tervisekontroll. Siis tuleb terviseprobleemide ilmnemisel p&ouml;&ouml;rduda esmalt perearsti poole ja kohe. Perearst selgitab v&auml;lja asjaolud ning vajadusel suunab kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse uuringutele.&nbsp;</p> <p>Kui perearst on saatekirjaga uuringutele suunanud, peab t&ouml;&ouml;taja registreeruma kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse t&ouml;&ouml;tervishoiu vastuv&otilde;tule. Saatekirjata v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda tasulisele vastuv&otilde;tule. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst teeb kindlaks terviseprobleemi ja selle, kas on alust suunata t&ouml;&ouml;taja ekspertiisi. Ekspertiisiks tuleb vabas vormis koostada t&ouml;&ouml;tingimuste v&otilde;imalikult t&auml;pne kirjeldus varasemate t&ouml;&ouml;kohtade ja t&ouml;&ouml;tingimuste iseloomustamiseks. Kaasa tuleb v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tamist t&otilde;endavad dokumendid.&nbsp;</p> <p>Ekspertiisis otsustatakse, kas diagnoositakse kutsehaigus, t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigus v&otilde;i &uuml;ldhaigestumine. Otsus vormistatakse kirjaliku teatisena, mis saadetakse ka t&ouml;&ouml;tajale.&nbsp;</p> <p>Kui diagnoositakse kutsehaigestumine, siis teavitab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst sellest ka k&otilde;iki haigestumisega seotuid t&ouml;&ouml;andjaid ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni. T&ouml;&ouml;inspektsioon viib vajadusel l&auml;bi uurimise, mis l&otilde;ppeb uurimiskokkuv&otilde;ttega. Kui ei diagnoosita kutsehaigus, vaid t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on seoses t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumisega v&auml;henenud, tuleb p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassasse t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamiseks.&nbsp;</p> <p>Viimaks tuleb alustada l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;andjaga, et saavutada kokkulepe kahjuh&uuml;vitise maksmise osas. Kahjuh&uuml;vitiste eesm&auml;rk on aidata tervisekahjustuse saanud inimesel igap&auml;evaelus toime tulla ja tagada talle sissetulek. Kui kokkuleppe saavutamine ei &otilde;nnestu, tuleb p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Kui t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on teatisele m&auml;rkinud, et haigestumisega on seotud t&auml;naseks likvideeritud ettev&otilde;te ning ettev&otilde;ttel puudub &otilde;igusj&auml;rglane, tuleb p&ouml;&ouml;rduda Sotsiaalkindlustusametisse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2394Tööõnnetus: kelle süü on laokile jäetud voolik?2019-09-20<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks lauta loomi kontrollima, liikudes kontrollitavate loomade poole t&ouml;&ouml;taja komistas ja kukkus. Kukkumise t&otilde;ttu murdis t&ouml;&ouml;taja randmeluu. Kukkumise p&otilde;hjustas maas olev survepesuri voolik. Tavaliselt on voolik veidi rohkem aia &auml;&auml;res ning ei sega liikumist.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja viis l&auml;bi &otilde;nnetuse uurimise ning t&otilde;i raportil &otilde;nnetuse p&otilde;hjusena v&auml;lja t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanematuse.&nbsp;</p> <p>Raportis ei ole t&ouml;&ouml;andja t&auml;psustanud, milliste t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanematust ta silmas pidas &ndash; kas komistanud t&ouml;&ouml;taja oma, kes ei m&auml;rganud k&auml;iguteel olevat voolikut v&otilde;i nende t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanematust, kes j&auml;tsid vooliku k&auml;iguteele vedelema.</p> <p>Meetmena samalaadsete &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks on t&ouml;&ouml;andja pannud kirja &ndash; t&ouml;&ouml;taja t&auml;iendav ohutusalane juhendamine. Paraku ei selgu j&auml;llegi, keda t&auml;iendavalt juhendatakse &ndash; kas kannatanut, et ta vaataks paremini oma jalgade ette v&otilde;i teisi t&ouml;&ouml;tajaid, et nad ei j&auml;taks voolikut vedelema.</p> <p>T&otilde;ime antud juhtumi kirjelduses v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja uurimise tulemused sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;andja on k&uuml;ll &otilde;nnetuse juhtumist tunnistanud ning ka k&otilde;ik vajalikud dokumendid selle kohta t&auml;itnud, kuid &otilde;nnetuse anal&uuml;&uuml;s on &uuml;lds&otilde;naline, ning kuigi paberil korrektne, puudub sellel reaalne v&auml;&auml;rtus, mille abil tulevikus sarnaseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida. Pea k&otilde;iki &otilde;nnetusi saab teoorias v&auml;ltida t&auml;helepanelikum olemisega, kuid inimeste t&auml;helepanu- ja keskendumisv&otilde;imel on piirid. Seet&otilde;ttu tuleks j&auml;lgida, et ka t&ouml;&ouml;tajal, kellel ei ole mingil p&otilde;hjusel v&otilde;imalik igale v&otilde;imalikule ohuallikale t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, oleks&nbsp;ohutu t&ouml;&ouml;alal viibida. N&auml;iteks on pea v&otilde;imatu p&ouml;&ouml;rata &otilde;nnetuse p&otilde;hjustanud voolikule t&auml;helepanu, kui kanda enda ees suurt kasti, mis varjab jalgeesise. Ainus reaalne lahendus on, et t&ouml;&ouml;koht tuleb kujundada selliselt, et k&auml;iguteel ei oleks juhtmeid, voolikud ja muid liikumist takistavaid esemeid. Antud juhtumi puhul aga &otilde;nnetus h&uuml;&uuml;dis tulles.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ainsa meetmena ei lahenda probleemi l&otilde;plikult &ndash; varem v&otilde;i hiljem j&auml;&auml;b see voolik j&auml;lle k&auml;iguteele. Pigem tasuks panustada sellesse, et leida voolikutele ja juhtmetele selline koht, kus need t&ouml;&ouml;tajatele ette ei j&auml;&auml;ks. Kuigi esimese hooga v&otilde;ib tunduda, et voolikule v&otilde;i juhtmetele ei ole v&otilde;imalik paremat kohta leida ning nende asukohaga ollakse harjunud, siis v&otilde;ib lahenduseks osutuda paar eurot maksev voolikunagi, mille seinale paigaldamine v&otilde;tab m&otilde;ne minuti.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2393Ole kursis: millised on tulusad tulevikuametid?2019-09-19<p><b>Futuroloogiaga tegelevate teadlaste hinnangul on juba 10-20 aasta p&auml;rast t&auml;ielikult muutunud praegune t&ouml;&ouml;tamise viis ning lisandunud hulk n&otilde;utud ja tulusaid ameteid, millele t&auml;na t&auml;pset nimegi ei osata anda.</b></p> <p>Ajal, mil kirjutusvahendit asendab arvuti v&otilde;i tahvel, on ilmselt v&otilde;imatu uskuda, et veel 1970ndatel kooliteed alustanud pidid kasutama sulepead, tindipotti ja kuivatuspaberit. Keegi neist t&auml;nastest keskealistest ei teadnud midagi arvutitest ja internetist, ega kujutanud ette, et veel enne sajandivahetust on need kaks muutunud nende elus k&otilde;ige h&auml;dap&auml;rasemateks vahenditeks ― nii t&ouml;&ouml;l kui eraelus. See aga n&auml;itab, kui tormiliselt kulgeb areng ja kuiv&otilde;rd paindlik tuleb olla, et voolus p&uuml;sida, kuid mis veelgi parem ― pigem ise parvevoo juhtgruppi p&uuml;rgida! Elukestva &otilde;ppe ja uudishimuta pole see v&otilde;imalik. Niisamuti ei saa p&uuml;sida t&ouml;iselt laineharjal, aktsepteerimata innovatiivsust ja uusi suundi, mis meie elu kujundavad. Isegi, kui oleks m&otilde;nus ja mugav hoida kramplikult kinni harjunust, pole see mingil hetkel enam v&otilde;imalik! Teatud erialad ja t&ouml;&ouml;kohad kaovad ning asenduvad sootuks teistsugustega, mis hetkel v&otilde;ivad tunduda veidi ulmelistena.&nbsp;</p> <p><b>Tavap&auml;rased ametid kaovad</b></p> <p>Tartu &Uuml;likooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, professor <b>Raul Eamets </b>r&otilde;hutab, et uusi oskusi ja teadmisi on vaja k&otilde;igis valdkondades ning elualadel. Vajatakse interdistsiplinaarsete ja universaalsete oskustega inimesi, kes suudavad tulemuslikult teha virtuaalset koost&ouml;&ouml;d. Hoida inimesi p&uuml;hendunud ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tema arvates kaovad &auml;ra mitmesugused ametid nagu tellerid, raamatupidajad, taksojuhid, liinit&ouml;&ouml;lised, m&uuml;&uuml;jad, koristajad, dispet&scaron;erid jms, keda hiljemalt paarik&uuml;mne aasta p&auml;rast asendavad erinevad masinad ja robotid. Alles j&auml;&auml;vad ametid, mis n&otilde;uavad empaatiav&otilde;imet ― &otilde;petajad, n&auml;itlejad, ps&uuml;hholoogid, politseinikud jne.</p> <p>Seevastu muutuvad aina n&otilde;utumaks ja olulisemaks spetsialistid nagu n&auml;iteks <b>nanomeedikud</b>, kes loovad kehasiseseid mikroseadmeid, mille abil j&auml;lgitakse inimese tervist ja annustatakse ravimeid. Meditsiini h&uuml;ppeline areng pakub t&ouml;&ouml;d <b>m&auml;lu parandamise kirurgile</b>, kes aitab s&auml;ilitada ja parandada eakate m&auml;lu. Omakorda <b>kehaosade ja organite disainer</b> loob inimesele vajalikke &bdquo;varuosasid&ldquo;, kui enda omad enam ei toimi.</p> <p>Ent muutused toimuvad ka p&otilde;llumajanduses, kus p&otilde;llumaa kokkuhoiu huvides hakkavad <b>vertikaalsed p&otilde;llumehed</b> vajalikku kasvatama vertikaalsel, mitte enam horisontaalsel pinnasel jne.&nbsp;</p> <p><b>V&otilde;imalusi pakutakse juba t&auml;na</b></p> <p>Juba praegu saab Tallinna Tehnika&uuml;likoolis ehk TalTechis &otilde;ppida erialasid, mis tunduvad hetkel v&auml;ga uudsena, ent muutuvad t&ouml;&ouml;turul aina n&otilde;utumaks. &bdquo;Meie &uuml;likoolis pakutud haridus on piisavalt laiap&otilde;hjaline, lubades kandideerida ka nendele t&ouml;&ouml;kohtadele, mis on olemas 15-20 aasta p&auml;rast,&ldquo; teavitab TalTechi pressiesindaja <b>Kr&otilde;&otilde;t N&otilde;ges.</b></p> <p>N&auml;iteks koolitatakse TalTechis <b>t</b><b>ervisekodeerijaid</b>, kel peavad olema laialdased teadmised inseneeriast, f&uuml;&uuml;sikast ja bioloogiast. Tervisekodeerija monitoorib juba t&auml;na inimese kehasse siirdatud organite t&ouml;&ouml;d, ent tulevikus saab t&auml;nu programmeeritavatele tehisorganitele nende t&ouml;&ouml;d ka t&otilde;hustada. Samuti v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml; tervisekodeerijana tulevikus ennetada terviseprobleeme.</p> <p>Uues meditsiiniajastus loovad <b>elundidisainerid</b> inimese t&uuml;virakkudest ja innovaatilistest materjalidest uusi organeid. Ent selleks, et organid ja j&auml;semed toimiksid, peab elundidisainer omama p&otilde;hjalikke teadmisi geneetikast, biotehnoloogiast ja meditsiinif&uuml;&uuml;sikast.</p> <p>Kui praegu on veel kapten laeva kaptenisillal, siis uue aja kaptenid juhivad isenavigeerivaid ja omavahel suhtlevaid autonoomseid laevastikke pealaeva pardalt v&otilde;i kontrollkeskusest maismaal. Meres&otilde;iduoskustega tulevikukaptenid teevad kaalukaid otsuseid keerulistel mereliiklus- ja p&auml;&auml;steoperatsioonidel, anal&uuml;&uuml;sides laevadelt kogutud andmeid. Ent <b>autonoomse robotlaevastiku kapteniks </b>on v&otilde;imalik saada juba t&auml;na!</p> <p>Niisamuti <b>pr&uuml;giinseneriks</b>, kes suudab leiutada pr&uuml;gile ja j&auml;&auml;tmetele, mis on viimase poole sajandi jooksul kujunenud globaalprobleemiks, uue funktsiooni. Kombineerides oma teadmisi keemiast, materjalitehnoloogiast ja keskkonnast oskab ta leida praegusele taaskasutusele ja taastootmisele alternatiive, mis s&auml;ilitavad elukeskkonda.</p> <p><b>Ulme t&auml;hendab olevikku</b></p> <p>&bdquo;Lenda kuu peale!&ldquo; See irooniline fraas pole seda enam kaugeltki, olles muutumas t&otilde;elisuseks, sest kosmose&auml;ri kasvab ja laieneb iga p&auml;evaga ning kosmosesse ei lennata sugugi enam unen&auml;os. Sestap on v&otilde;imalus &otilde;ppida n&uuml;&uuml;dsama ka <b>kosmose&auml;ri piloodiks</b>. Selle k&otilde;rval on <b>droonipiloodi</b> amet, mille vahendusel ei tehta &uuml;ksnes videosid ega toimetata kohale pakke, muutunud juba tavap&auml;raseks.</p> <p>Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabeb&uuml;roo vanemkorrakaitseametnik<b> Kalmer Janno </b>s&otilde;nab,<b> </b>et kuigi politseis otseselt droonioperaatori ametikohta pole, siis t&ouml;&ouml;tajatele on droonide kasutamist &otilde;petatud. &bdquo;Droon on meie t&ouml;&ouml;s abivahend ja hea t&ouml;&ouml;riist, mida saame kasutada erinevate juhtumite lahendamisel,&ldquo; m&auml;rgib Janno. &bdquo;N&auml;iteks liiklus&otilde;nnetuste puhul. Kui varem pidid avariipolitseinikud s&uuml;ndmuskoha kirjeldust s&otilde;nadesse panema, siis n&uuml;&uuml;d fikseeritakse s&uuml;ndmuskoht tehnika abil. Samuti on droonid abiks kadunud inimese otsingutel.&ldquo;</p> <p>Ent droonide kaasabil kustutakse juba tulekahjusid ja veetakse peatselt pr&uuml;gi. Seet&otilde;ttu vajatakse heade tehnoloogiaoskustega droonipiloote t&ouml;&ouml;turul aina rohkem. Niisamuti nagu <b>tehisreaalsuse arhitekte</b>, kes suudavad konstrueerida n&auml;iteks keerulisi liiklusskeeme, s&otilde;jav&auml;gede suur&otilde;ppusi ja politseioperatsioone. Kuna reaalmaailmaga samaaegselt elatakse paljuski virtuaalses maailmas, kuhu inimese tegevusest j&auml;lg ehk kogum andmeid maha j&auml;&auml;b, siis aktuaalsemaks on kujunenud <b>privaatsusinseneri </b>vajadus. On ju &uuml;ksjagu neidki, kes virtuaalsusest kogutud andmeid kuritegelikult &auml;ra kasutavad ja inimeste turvalisust haavavad. Privaatsusinsenerid aga peaksid vastutama k&uuml;berruumi turvalisuse eest ja tagama inimeste privaatsuse.</p> <p>&bdquo;Tallinna Tehnika&uuml;likool j&auml;lgib v&auml;ga t&ouml;&ouml;turul toimuvat,&ldquo; r&otilde;hutab pressiesindaja Kr&otilde;&otilde;t N&otilde;ges. &bdquo;&Uuml;heks t&auml;htsaimaks indikaatoriks Tallinna Tehnika&uuml;likooli &otilde;ppekavade juures on l&otilde;petajate t&ouml;&ouml;tasu suurus. Eesm&auml;rgiks on seatud, et magistritaseme l&otilde;petajate t&ouml;&ouml;tasu on Eesti keskmise t&ouml;&ouml;tasuga v&otilde;rreldes v&auml;hemalt 1,65kordne.&ldquo; Kui palgatrend on t&otilde;usvas joones, siis n&auml;itab see antud eriala l&otilde;petajate j&auml;rele suurenenud n&otilde;udlust. Seega ― hea teenistus ja p&otilde;nevad v&auml;ljakutsed t&ouml;&ouml;turul ootavad eelk&otilde;ige neid, kes suudavad omandada kombineeritud teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest ega pelga innovatiivsust.</p> <p><b>Oskuste vananemine ja riskiriigid</b></p> <p>&bdquo;Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u ja oskuste&ldquo; uuringu kohaselt, mis avaldati juunis 2018, vananevad tehnoloogilised oskused kiiresti, m&otilde;jutades Euroopas 10% t&ouml;&ouml;tajatest. Suurim oskuste vananemise risk on Eesti (23%), Sloveenia (21%) ja T&scaron;ehhi (19%) t&ouml;&ouml;tajatel. Oskuste profiili muutumist tunnetavad enim IKT, tervishoiu, juhtimise ja insenerivaldkonnaga seotud inimesed.</p> <p>Digitaalseid oskusi j&auml;&auml;b puudu 40% Eesti t&ouml;&ouml;tajatest, Euroopas keskmiselt igal viiendal t&ouml;&ouml;tajal. See v&otilde;ib avalduda nii algtasemel digip&auml;devuste puuduj&auml;&auml;gis kui keeruliste IKT-ametitega seotud spetsiifiliste oskuste t&auml;iendamise vajaduses. Oskuste parema vastavuseni aitab j&otilde;uda t&otilde;hus karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine, tuleviku t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse ja oskuste prognoosidest l&auml;htumine, t&ouml;&ouml;- ja &auml;riseadusandluse paindlikumaks muutmine, v&auml;ikefirmade juhtimiskvaliteedi parandamine, t&ouml;&ouml;tajatele paremate sotsiaalsete tugis&uuml;steemide loomine ning l&auml;bim&otilde;eldum talendipoliitika.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><b>&nbsp;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2390Töölepingu seadus 10. Kust king pigistab?2019-09-18<p>1. juulil t&auml;itus k&uuml;mme aastat t&ouml;&ouml;lepingu seaduse vastuv&otilde;tmisest. Kutsusime laua &uuml;mber seaduse ettevalmistajad ja uurisime, kas 2009. aastal vastu v&otilde;etud seadus on kiirelt arenevale t&ouml;&ouml;turule jalgu j&auml;&auml;nud.</p> <p><b>Vestlusringis osalejad:</b> T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor <b>Maret Maripuu</b>, kes oli seaduse eeln&otilde;u ettevalmistamise ajal sotsiaalminister. Mitmekordne minister ja praegu Nortalis t&ouml;&ouml;tav <b>Rein Lang</b> osales l&auml;bir&auml;&auml;kimistel justiitsministrina. Eesti Kaubandus- ja T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor <b>Mait Palts</b>, kes esindas koda ka toona. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR vanemanal&uuml;&uuml;tik <b>Janno J&auml;rve</b>, kes t&ouml;&ouml;tas k&uuml;mme aastat tagasi sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantslerina. Sotsiaal&otilde;iguse professor ja Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna direktor <b>Gaabriel Tavits</b>, kes hindas eeln&otilde;ud ja andis n&otilde;u eri menetlusetappides. Riikliku Lepitaja Kantseleis n&otilde;unik-aset&auml;itjana t&ouml;&ouml;tav <b>Harri Taliga</b> osales l&auml;bir&auml;&auml;kimistel t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste eest seisjana Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe rollis. Vestlust juhtis advokaadib&uuml;roo Nove vandeadvokaat ja partner <b>Urmas Volens</b>, kes oli k&uuml;mme aastat tagasi justiitsministeeriumi &otilde;iguspoliitika asekantsler.</p> <p><b>Tagasivaade</b></p> <p><b>Urmas Volens:</b> 2006. aastal moodustasid justiits- ja sotsiaalministeerium t&ouml;&ouml;grupi, mis hakkas ette valmistama t&ouml;&ouml;lepingu seaduse eeln&otilde;u. Vaidlused olid peamiselt kahte t&uuml;&uuml;pi: juriidilised ja sotsiaalpoliitilised. Kuidas teile tundub, kas tol ajal tehtud valikud on ennast &otilde;igustanud?</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> Minu hinnangul valiti l&otilde;puks kuldne kesktee sellega, et t&ouml;&ouml;lepingu seadus j&auml;i v&otilde;la&otilde;igusseadusest v&auml;lja. See oli praktiline valik, sest v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;lepingu seadust muuta eraldi. Koos v&otilde;la&otilde;igusseadusega oleks see olnud v&auml;ga keeruline.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Kokkuv&otilde;ttes sai parim seadus, mis tol ajahetkel oli v&otilde;imalik. &Uuml;ks p&otilde;hjusi oli kindlasti see, et sotsiaalpartnerid, t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate esindajad, olid l&auml;bir&auml;&auml;kimistelaua taga ja t&otilde;statasid teemasid, mida juristid alati ei pruugi n&auml;ha. Juriidika ja tavaelu v&otilde;ivad m&otilde;nikord r&auml;&auml;kida erinevat keelt.</p> <p><b>Janno J&auml;rve:</b> Selle seaduse puhul kasutati teistsugust keelt. Kasutusele v&otilde;eti sellised m&otilde;isted nagu hoolsuse m&auml;&auml;r, m&otilde;istlikkuse printsiip jms. Oli suur hirm, kas k&otilde;ik saavad aru, milles me kokku lepime.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> <b>Kas see oli ainult juristide vaidlus v&otilde;i ka poliitiline?</b></p> <p><b>Rein Lang:</b> Meie traagika Maretiga Maripuuga on see, et me oleme juristid. Ma olin toona ja olen ka t&auml;na veendunud, et t&ouml;&ouml;&otilde;igus ei ole mingi eraldi &otilde;igusharu, vaid ta on osa v&otilde;la&otilde;igusest.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Kui me eeln&otilde;uga v&auml;lja tulime, lahvatasid kired. See oli ootusp&auml;rane, sest seadusega loodi uus filosoofiline l&auml;henemine: t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad t&ouml;&ouml;elu puudutava omavahel l&auml;bi r&auml;&auml;kima, r&otilde;hudes t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vastastikusele usaldusele, lojaalsusele ning pidevale &uuml;hisosa otsimisele. T&ouml;&ouml;suhetes kehtib &uuml;ks reegel &ndash; hea tulemus saavutatakse vaid siis, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad teineteisest lugu ja on huvitatud teineteise heast k&auml;ek&auml;igust.</p> <p><b>Urmas Volens: Mis seadusest v&auml;lja j&auml;i?</b></p> <p><b>Maret Maripuu:</b> &Uuml;ks idee, mis meil laual oli, aga mis masu t&otilde;ttu &auml;ra j&auml;i, oli sotsiaalne garantii omal soovil lahkumisel v&otilde;i poolte kokkuleppel t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisel ehk nn vabatahtlik t&ouml;&ouml;tus. Vajadus selle j&auml;rele on olemas. M&otilde;nikord v&otilde;ib t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine inimesele v&otilde;imatuks osutuda ning tema tervise ja arengu huvides on ainus sobiv lahendus &auml;ra minna &ndash; saada v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;turul ringi vaadata ja endale sobivam koht leida. Kuid elama millestki ju peab ning pealegi on ju tema t&ouml;&ouml;tamise ajal kogutud t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakset. Miks ei peaks ta saama seda vajaduse korral kasutada?</p> <p><b>Harri Taliga:</b> Lubati turvalist paindlikkust, kuid seadus ei lisanud turvalisust. Valitsus taganes kolmepoolsest kokkuleppest suurendada t&ouml;&ouml;tuskindlustuse h&uuml;vitisi, kuigi ameti&uuml;hingud pakkusid mitmeid v&otilde;imalusi nende s&auml;tete j&otilde;ustamiseks hiljem, p&auml;rast majanduskriisi l&otilde;ppu. Kurb on, et t&ouml;&ouml;tuskindlustus ikkagi ei t&auml;ida oma eesm&auml;rki, milleks ta loodud sai. T&auml;na saab ainult 30&ndash;40% reaalselt kindlustush&uuml;vitist. Kuulates viimase aja arutelusid ja ettepanekuid, kipub j&auml;&auml;ma mulje, et ka paindlikkust napib.</p> <p><b>Rein Lang:</b> T&ouml;&ouml;kohut ei ole &otilde;nnestunud luua. Mind h&auml;irib, et endiselt eksisteerib selline p&otilde;hiseadusevastane element nagu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon.</p> <p><b>Puhkeajal t&ouml;&ouml;tamisest </b></p> <p><b>Urmas Volens:</b> Mis on k&otilde;ige suuremad piirangud, kust praegu king pigistab? Ma olen kuulnud nurinat, et kodut&ouml;&ouml; ei ole seaduses fikseeritud, aga mis veel?</p> <p><b>Rein Lang:</b> T&ouml;&ouml;suhted muutuvad t&auml;nap&auml;eval v&auml;ga kiiresti ja parim viis oma saamatust l&auml;bir&auml;&auml;kimistelaua taga varjata, on ajada k&otilde;ik riigi kraesse. Ainus, mis praegu piirab, on t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja direktiiv, mis tuleb Euroopa Liidust ja on &auml;&auml;rmiselt jabur.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> Kuidas suhtute sellesse, et kollektiivlepinguga on v&otilde;imalik seadusega seatud piirangutest k&otilde;rvale kalduda?</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> Praegu on n&auml;iteks v&otilde;imalik kollektiivlepingu alusel t&ouml;&ouml;tada 12-tunnises vahetuses.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Kollektiivlepinguga v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tada ka 24-tunnistes vahetustes. T&ouml;&ouml;inspektsiooni seisukohast on oluline, et kollektiivlepingu kokkulepped oleksid m&otilde;istlikud ega t&auml;hendaks ainult t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestuse pikendamist, vaid siiski ka t&auml;iendavaid puhkepause selle jooksul. N&auml;eme ettev&otilde;tetes t&auml;iesti ebam&otilde;istlikke kokkuleppeid ja need on probleem.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Seda on ju vahepeal j&auml;lle arutatud, kas v&otilde;iks laiemalt lubada pikemat t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;i mitte, kuid need vaidlused ei ole siiani kuhugi j&otilde;udnud. T&ouml;&ouml;andjate ja ameti&uuml;hingute poolt ilmselt mingit vastuhakku ei oleks.</p> <p><b>Harri Taliga:</b> Saavutamata j&auml;i eesm&auml;rk teha l&otilde;pp t&ouml;&ouml;suhte varjamisele v&otilde;la&otilde;iguslike&nbsp; lepingutega, ettev&otilde;tluse teesklemisele. Kui inimesel on lisat&ouml;&ouml;, mis ei ole seotud tema igap&auml;evaste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega, siis selle tegemiseks v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu s&otilde;lmimine on &uuml;ks asi. Teine asi on see, kui autojuhtidel on lepingud mitmes firmas. Probleem on aga selles, et t&auml;na teeb transpordifirma t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu ja sinna k&otilde;rvale veel v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu ning bussijuht t&ouml;&ouml;tabki 17 tundi j&auml;rjest. Sama v&otilde;ib kohata ehitussektoris, kus on palju FIEsid, kes tegelikult tegutsevad t&ouml;&ouml;andja juhendamise ja kontrolli all.</p> <p><b>Mait Palts:</b> See ongi selline natuke jabur olukord. Inimene tahab t&ouml;&ouml;tada, ressurss v&otilde;imaldab tal t&ouml;&ouml;tada ja miks siis seda piirata, kui inimene ise on valmis seda tegema.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Siin on ka teine aspekt: &uuml;let&ouml;&ouml;tamine ja sellest tulenev v&auml;simus p&otilde;hjustab ohu kolmandale isikule. Hommikul &uuml;histransporti kasutades tahaks iga inimene j&otilde;uda sihtkohta, ilma et juht vahepeal magama j&auml;&auml;ks. Kuidas t&ouml;&ouml;andja saab kindel olla, et t&ouml;&ouml;taja tuleb t&ouml;&ouml;le puhanuna? V&otilde;ib-olla ta alles l&otilde;petas &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures bussirooli keeramise ja p&auml;rast seda l&auml;heb taksorooli?</p> <p><b>Rein Lang:</b> Riigi asi on tagada j&auml;relevalve, t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatus siin ei aita.</p> <p><b>Mait Palts:</b> K&uuml;simus on selles, kuidas seda j&auml;relevalvet teostada, sest nende inimeste hulk, kes t&ouml;&ouml;tavad mitmel kohal, on juba praegu suur ja kasvab ilmselt veelgi.</p> <p><b>Ebaseadusliku vallandamise&nbsp; seadustamine </b></p> <p><b>Harri Taliga:</b> Minu jaoks on t&auml;na selle seadusega k&otilde;ige suurem probleem see, et seadustati ebaseaduslik ehk ilma aluseta vallandamine. L&auml;bir&auml;&auml;kimistel oli k&uuml;ll juttu, et seadusesse kirjutatud vallandamish&uuml;vitise suurus on eelduslik, seda v&otilde;ib ka suurendada, kuid praktikas on &uuml;liharvad juhtumid, kus m&otilde;istetakse v&auml;lja suurem h&uuml;vitis, sest tavaliselt otsitakse nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonides kui ka kohtutes asjaolusid, mis &otilde;igustaksid seadusesse kirjutatud h&uuml;vitise v&auml;hendamist.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Ma oponeerin. T&ouml;&ouml;suhte ebaseadusliku l&otilde;petamiseni j&otilde;utakse siis, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel on &bdquo;armastus otsas&ldquo;. Kuidas saab riik &ouml;elda, et vihkate k&uuml;ll &uuml;ksteist, aga peate ikka koos t&ouml;&ouml;tama? &Auml;kki peaks seadus v&otilde;imaldama ka t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;suhe korraliselt &uuml;les &ouml;elda? Aga sellisel juhul peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale maksma X summa.</p> <p><b>Vastutus ja s&uuml;&uuml; </b></p> <p><b>Maret Maripuu:</b> &Auml;rgem unustagem, et meil on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus, mis &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja vastutab t&ouml;&ouml;keskkonna eest. Kui mina t&ouml;&ouml;andjana luban t&ouml;&ouml;taja kodut&ouml;&ouml;le, siis mina vastutan tema t&ouml;&ouml;tingimuste eest. Need asjad tuleb alguses kokku leppida, et v&auml;ltida hilisemaid t&uuml;lisid.</p> <p><b>Janno J&auml;rve:</b> P&otilde;hiline k&uuml;simus ongi &ndash; kes mille eest vastutab? Kui sa t&ouml;&ouml;tad aastaid kodukontoris diivanil k&otilde;veras, siis tekib k&uuml;simus, kes on selles s&uuml;&uuml;di.</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> N&auml;iteks kuidas tagab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavate s&otilde;idujagajate ja toidukullerite ohutuse? Sotsiaalministeeriumilt on tulnud muudatusettepanek, et t&ouml;&ouml;tervishoid ja -kaitse olekski l&auml;bir&auml;&auml;kimiste objekt. Kodus t&ouml;&ouml;tajat n&otilde;ustatakse neis k&uuml;simustes ja see vastutus nihkub t&ouml;&ouml;andjalt &auml;ra.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Kui kaugele peab t&ouml;&ouml;andja vastutama? Kui t&ouml;&ouml;taja endale kodukontoris kohvi tehes kuuma vee peale kallab, siis t&otilde;lgenduste j&auml;rgi v&otilde;iks v&otilde;tta t&ouml;&ouml;andja vastutusele, sest ta ei tutvustanud kohvikannu juhendit v&otilde;i ei instrueerinud piisavalt.</p> <p><b>Harri Taliga:</b> T&ouml;&ouml;ohutuse puhul ei tohiks olla ju p&otilde;hiline vastutuse ja s&uuml;&uuml;dlase otsimise k&uuml;simus. Eesm&auml;rk peaks olema t&ouml;&ouml;keskkonna riskide viimine miinimumini. Paraku pole t&auml;naseni Eestis t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mis neid eesm&auml;rke toetaks.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Probleem on ka selles, et meil on praegu kaks tervishoius&uuml;steemi &ndash; perearst ja t&ouml;&ouml;tervishoiuarst. Inimene on tervik ja need kaks tervishoius&uuml;steemi tuleks liita, et saaks hinnata, millest ja kuidas terviseprobleem tekkis.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Kuidas tagada tervisekontrolli osalise t&ouml;&ouml;ajaga mitme t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tava inimese puhul, keda &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja ei saada tervishoiuarsti juurde? N&auml;iteks mitmes koolis osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tav keemia&otilde;petaja, kes peaks k&auml;ima tervishoiuarsti juures, sest ta puutub kokku ohtlike kemikaalidega, m&uuml;ra ja ps&uuml;hhosotsiaalse pingega, mis on seotud nii laste, lapsevanemate ning teiste &otilde;petajate ja direktoriga suhtlemisega.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> See on &uuml;ldise m&otilde;tteviisi k&uuml;simus &ndash; kui palju riik peab mind kaitsma, et ma ennast surnuks ei t&ouml;&ouml;taks? T&ouml;&ouml;lepingu k&otilde;rvale tehakse teisi lepinguid, et maksudest ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;utest k&otilde;rvale hiilida. Kui t&ouml;&ouml;inspektor tuleb, siis v&otilde;etakse oma teised lepingud v&auml;lja, ja inspektorid p&ouml;&ouml;ravad ukse pealt tagasi. N&auml;iteks enamik ilut&ouml;&ouml;stust toimib &uuml;&uuml;rilepingu alusel. &Uuml;&uuml;ritakse salongis tool 500 euro eest kuus ja &uuml;lej&auml;&auml;nud raha v&otilde;ib taskusse panna.</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> Kui inimene t&ouml;&ouml;tab k&auml;sunduslepingu alusel, siis t&ouml;&ouml;tervishoiu teema langeb kohe &auml;ra.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> T&ouml;&ouml;lepingu puhul tuleks n&auml;iteks juuksurit v&auml;lja &otilde;petada ja juhendada, sest t&ouml;&ouml; on seotud kemikaalidega, mis otseselt m&otilde;jutavad tervist, samuti toimub t&ouml;&ouml; sundasendis.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> Minu kui advokaadi suust k&otilde;lab see v&otilde;ib-olla veidralt, kuid kui t&ouml;&ouml;suhtes hakatakse lepingus n&auml;puga j&auml;rge ajama, on juba tegelikult midagi valesti. See on nagu peres, et kui sa hakkad n&auml;puga j&auml;rge ajama, kes t&auml;na lapse lasteaeda viib, siis on ilmselgelt juba midagi valesti l&auml;inud.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Igal juhul on parem, kui armastuse &otilde;itsemise ehk t&ouml;&ouml;suhte s&otilde;lmimise ajal on k&otilde;ik see kokku lepitud, kuidas kehvas olukorras k&auml;itutakse.</p> <p><b>Kommentaar</b></p> <p>Tanel Kiik,&nbsp; sotsiaalminister</p> <p>&Auml;sja k&uuml;mneaastaseks saanud t&ouml;&ouml;lepingu seadus on ajale h&auml;sti vastu pidanud. Seadusega k&otilde;ikide pisiasjade reguleerimise asemel on paljud k&uuml;simused j&auml;etud t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate kokku leppida ja see suund on ennast &otilde;igustanud.</p> <p>Siiski on viimase k&uuml;mne aasta jooksul t&ouml;&ouml;turg kiiresti arenenud ning muutub ka edaspidi. Seet&otilde;ttu peame j&auml;lgima, et &otilde;igus vastaks nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate vajadustele. N&auml;iteks tuleb hinnata, kas t&ouml;&ouml;suhete regulatsioon on piisavalt paindlik ja kuidas see suhestub &uuml;ha levinumate t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalustega nagu platvormit&ouml;&ouml; v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml;. Samuti on v&auml;hemalt suviti teemaks alaealiste t&ouml;&ouml;tamise seaduslikud raamid.</p> <p>Juulikuus avaldasime kaugt&ouml;&ouml; juhendi, mis annab t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele soovitusi, kuidas muu hulgas kaitsta kaugt&ouml;&ouml;taja tervist. See juhend on konkreetne n&auml;ide, et uute t&ouml;&ouml;tamise viiside tulekul ei ole alati vaja kohe seadust muuta, vaid piisab ka selle t&otilde;lgendamisest. Novembriks koostab Sotsiaalministeerium omakorda noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive edendamiseks anal&uuml;&uuml;si ja ettepanekud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muutmiseks. Peame oluliseks, et regulatsioon toetaks t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimist k&auml;sundus- ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingute kasutamise asemel ning tagaks t&ouml;&ouml;tajate heaolu piisava kaitse.</p> <p>T&ouml;&ouml; iseloomu muutumisel tekivad t&ouml;&ouml;keskkonnas uued riskid ning lisaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduse n&otilde;uete t&auml;itmisele peavad k&otilde;ik osapooled astuma samme t&ouml;&ouml;tajate tervise, sh vaimse tervise hoidmiseks. Siinkohal pakub palju h&auml;id soovitusi ja ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi koostatud t&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;s.&nbsp;</p> <ul> <li>Uus t&ouml;&ouml;lepingu seadus v&otilde;eti vastu 17. detsembril 2008 ning j&otilde;ustus kuus kuud hiljem, 1. juulil 2009.</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse eeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel l&auml;htuti turvalise paindlikkuse (ingl flexicurity) kontseptsioonist, mis v&otilde;imaldaks t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal omavahel kokku leppida m&otilde;lemale poolele sobivates t&ouml;&ouml;tingimustes ning tagaks samal ajal m&otilde;lemale poolele vajaliku kaitse.</li> <li>Foto: Pixabay</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2385Kas tööandja võib kontrollida töötaja joovet?2019-09-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil kontrollitakse t&ouml;&ouml; juures joovet ja k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad peavad t&ouml;&ouml;le tulles puhuma. Kui keegi puhumisest keeldub, t&otilde;lgendatakse seda kui joobeseisundis t&ouml;&ouml;le tulemisena. Mina olen aru saanud, et joovet tohib tuvastada vaid politsei. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib poest ostetud alkomeetriga sundida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid puhuma? Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada, kui antud alkomeeter fikseerib joobe?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Leonid Siniavski:</i></b><b> </b>T&ouml;&ouml;andja peab k&otilde;rvaldama t&ouml;&ouml;lt alkoholi-, narkootilises v&otilde;i toksilises joobes v&otilde;i ps&uuml;hhotroopse aine m&otilde;ju all oleva t&ouml;&ouml;taja, et tagada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond.</p> <p>Seadus annab t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse ja v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;andja hoiatusest hoolimata viibinud t&ouml;&ouml;l joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise v&otilde;i ps&uuml;hhotroopse aine v&otilde;i muu joovastava aine tarvitamisest p&otilde;hjustatud terviseseisund, mis avaldub v&auml;liselt tajutavas h&auml;iritud v&otilde;i muutunud kehalistes v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hilistes funktsioonides ja reaktsioonides.&nbsp;</p> <p>Alkoholijoobes t&ouml;&ouml;le tulnud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib olla ohtlik nii iseendale kui ka kaast&ouml;&ouml;tajatele. Samuti seab joobes t&ouml;&ouml;taja ohtu t&ouml;&ouml;andja maine ning v&auml;hendab klientide ja partnerite usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu. Seega t&ouml;&ouml;andja peab tagama ja v&otilde;tma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna nii t&ouml;&ouml;tajale endale, kaast&ouml;&ouml;tajatele kui ka n&auml;iteks klientidele. Kuna teatud t&ouml;&ouml;dega (nt tootmine, transport jmt) kaasnevad ka riskid ning ohtlikud olukorrad, on m&otilde;istetav t&ouml;&ouml;andja soov veenduda neid t&ouml;id tegevate t&ouml;&ouml;tajate kainuses.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib kehtestada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;korralduses, et t&ouml;&ouml;le ilmumist joobeseisundis loetakse t&ouml;&ouml;taja poolt lubamatuks k&auml;itumiseks. T&ouml;&ouml;korralduse reeglites n&auml;hakse ette protseduur, milleks v&otilde;ib n&auml;iteks olla igahommikune vabatahtlik alkomeetrisse puhumine ettev&otilde;tte v&auml;ravas.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja keeldub vaatamata kehtestatud t&ouml;&ouml;korralduse reeglitele alkomeetrisse puhumast, v&otilde;ib keeldumist pidada t&ouml;&ouml;korralduse reeglite rikkumiseks. Korduva rikkumise korral v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda. &Uuml;les&uuml;tlemisele peaks eelnema hoiatus.&nbsp;</p> <p>Kahjuks ei s&auml;testa &uuml;kski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas t&ouml;&ouml;andja saaks tuvastada t&ouml;&ouml;taja joobes olekut, kui joobes t&ouml;&ouml;taja keeldub alkomeetrisse puhumast v&otilde;i kui politseil ei ole alust (joobeseisundile viitavate tunnustega isik v&otilde;ib olla ohtlik endale v&otilde;i teistele) tulla kohale t&ouml;&ouml;taja joovet tuvastama. T&ouml;&ouml;andja peab arvestama ka sellega, et t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates t&ouml;&ouml;taja tervisega seotud andmete t&ouml;&ouml;tlemine ning seda tohib teha vaid t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul v&otilde;i seaduses s&auml;testatud juhul.&nbsp;</p> <p>Ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us puhuma alkomeetrisse v&otilde;i minema arsti juurde, ei pruugi saadud tulemus olla hilisemas vaidluses t&otilde;endina kasutatav. Kui alkomeetri n&auml;itu ei ole ja t&ouml;&ouml;taja arsti juurde minekust keeldub, siis j&auml;rgmine v&otilde;imalus on tunnistajate kaasamine t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imaliku joobe hindamise protsessi. T&ouml;&ouml;andja saab tunnistajatena kaasata eelk&otilde;ige neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes on ise joobes t&ouml;&ouml;tajaga kokku puutudes olukorda tajunud. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib ka informeerida joobes t&ouml;&ouml;taja seisundist ning vajadusel kaasata tunnistajana t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikku, sest volinik peab seisma hea selle eest, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks igale t&ouml;&ouml;tajale ohutu.&nbsp;</p> <p>Joobele viitavateks tunnusteks on tavaliselt isiku v&auml;limus, tema aeglustunud reaktsioonid, h&auml;irunud k&otilde;ne, aja, isiku ja koha tajumise h&auml;ired, teadvuse seisund ning m&auml;lu-, koordinatsiooni- ja k&auml;itumish&auml;ired. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib koostada vabas vormis kirjaliku akti t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi tuvastamise kohta. Koha, kuup&auml;eva ja kellaajaga varustatud aktis kirjeldab t&ouml;&ouml;andja asjaolusid, miks visuaalselt hinnates j&otilde;uti veendumusele, et t&ouml;&ouml;taja on ilmsete joobe tunnustega. Akti allkirjastavad selle koostaja ja tunnistajad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on oma lahendis aktsepteerinud t&ouml;&ouml;vaidluses t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi tuvastamisel t&otilde;enditena teiste t&ouml;&ouml;tajate antud &uuml;tlusi ja seletuskirju, tuginedes seejuures omakorda Riigikohtu lahendile, mis k&auml;sitles samuti t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi t&otilde;endamist tunnistajate &uuml;tlustega.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et kui t&ouml;&ouml;taja ilmub joobetunnustega t&ouml;&ouml;le ja keeldub alkomeetrisse puhumast, k&otilde;rvaldatakse ta seaduse alusel t&ouml;&ouml;lt. Kui t&ouml;&ouml;taja kaineks saab ja t&ouml;&ouml;le naaseb, saab t&ouml;&ouml;andja teha talle hoiatuse, et kui ta veel joobe tunnustega t&ouml;&ouml;le tuleb ja keeldub alkomeetrisse puhumast, &uuml;tleb t&ouml;&ouml;andja temaga t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahelisest t&ouml;&ouml;suhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka t&ouml;&ouml;tajale kohaldatavate t&ouml;&ouml;korralduse reeglite seadusele vastavuse osas lahendatakse v&otilde;imaluse korral t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2384Suhtlus Tööinspektsiooniga kolib varsti iseteenindusse2019-09-16<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni loodav t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steem h&otilde;lmab t&ouml;&ouml;keskkonna iseteenindust ja see on edaspidi &uuml;ks t&ouml;&ouml;keskkonna haldamise v&otilde;imalusi, mis aitab lihtsustada ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;d ning v&auml;hendab halduskoormust ja b&uuml;rokraatiat.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Uus t&ouml;&ouml;keskkonna iseteenindus annab edaspidi ettev&otilde;tjale selge &uuml;levaate, mida riik t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas ootab, v&otilde;imaldades samas teha k&otilde;ik vajalikud tegevused &auml;ra senisest lihtsamalt. &Auml;ra j&auml;&auml;b senine ajamahukas e-kirja teel toimuv dokumentide vahetamine ja sellega kaasnev lisasuhtlus. T&ouml;&ouml;andja suhtlus T&ouml;&ouml;inspektsiooniga hakkab toimuma kasutajale mugavalt l&auml;bi iseteeninduse. S&uuml;steem hoiab ettev&otilde;tte p&otilde;hilistel t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud n&otilde;uetel silma peal, teavitades puuduse tuvastamisel sellest t&ouml;&ouml;andjat &uuml;hes edasiste juhistega, mida ette v&otilde;tta. Ettev&otilde;te omakorda saab riigi ees olevaid kohustusi t&auml;ita l&auml;bi iseteeninduse.</p> <p>S&uuml;steem loob ettev&otilde;tetele kontod riigile teadaolevate andmetega juba automaatselt, mist&otilde;ttu ei pea ettev&otilde;tja kord esitatud andmeid uuesti sisestama. Iseteeninduses saab esimese asjana m&auml;&auml;rata n&auml;iteks oma t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&otilde;i kirja panna t&ouml;&ouml;tajate valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku, mida seni on tulnud teha kirjalikult v&otilde;i e-posti vahendusel. Seej&auml;rel saab volitatud kasutaja, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist juba t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega teadlikult tegelema hakata. &bdquo;Oluline on, et ettev&otilde;tja m&otilde;istaks: ohtude ennetamine t&ouml;&ouml;keskkonnas pole t&uuml;&uuml;tu kohustus, vaid aitab ettev&otilde;ttes v&auml;ltida ka ootamatuid t&otilde;rkeid. N&auml;iteks kui keegi t&ouml;&ouml;tajatest satub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse v&otilde;i haigestub,&ldquo; s&otilde;nab <b>Rauno Piirsalu</b>, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi projektijuht. &bdquo;Eriti haavatavad on v&auml;ikeettev&otilde;tted, kus selliste juhtumite korral on raske asendust&ouml;&ouml;tajat leida. T&ouml;&ouml;ohutusega tegelemine ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste &auml;rahoidmine aitab s&otilde;na otseses m&otilde;ttes ettev&otilde;tja &auml;ririske maandada. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub meil aastas aga tuhandeid.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Selge &uuml;levaade</b></p> <p>Iseteeninduskeskkond saab olema lihtne ja mugav. &bdquo;Ettev&otilde;tjal on edaspidi iseteeninduses v&otilde;imalus hakata samm-sammult lahendama ohutusega seotud teemasid. Eelk&otilde;ige saavad ettev&otilde;tjad hallata oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda ning taustal m&auml;rgib s&uuml;steem T&ouml;&ouml;inspektsiooni jaoks, et selles ettev&otilde;ttes tegeletakse t&ouml;&ouml;keskkonna teemadega,&ldquo; r&otilde;hutab Piirsalu. &bdquo;Esialgu saab t&ouml;&ouml;andja iseteeninduses m&auml;&auml;ratleda vajalikud rollid, ehk leiab v&otilde;i m&auml;&auml;rab oma t&ouml;&ouml;tajate seast inimese, kes t&ouml;&ouml;keskkonna asjadega ettev&otilde;ttes edasi tegeleb. Valib esmaabiandja ja vajadusel ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku. Teises arendusetapis hakkab ettev&otilde;ttele m&otilde;eldud teenuseid lisanduma, n&auml;iteks saab riskihindamise abivahendi abil tuvastada oma tegevusalaga seotud t&ouml;&ouml;keskkonna ohte ja kontrollida, kas lahendused ohu v&auml;ltimiseks on juba kasutusele v&otilde;etud v&otilde;i mitte. Samuti lisandub iseteenindusse muu hulgas v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajate juhendamise registreerimiseks.&ldquo;</p> <p>Kui n&auml;iteks ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;ohutusega tegelenud t&ouml;&ouml;taja on vahetanud t&ouml;&ouml;kohta, siis s&uuml;steem tuletab ettev&otilde;tjale meelde, et ta m&auml;&auml;raks sellesse rolli uue inimese. Iseteenindus annab m&auml;rku, kui mingisugune roll on t&auml;itmata ja tuletab seda ettev&otilde;tjale meelde. Samamoodi tuletab s&uuml;steem meelde, kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja on j&auml;&auml;nud juhendamata. Praeguste lahendustega v&otilde;rreldes on tulevane iseteenindus suur samm edasi, sest iga ettev&otilde;te saab iseteenindusse sisenedes oma olukorrast reaalajas &uuml;levaate.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ei n&otilde;ua lisakulutusi</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon peab oluliseks, et ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu. Tegeledes iseteeninduses t&ouml;&ouml;keskkonna teemadega, muutuvad need vastavalt n&ouml; punasest roheliseks. T&ouml;&ouml;inspektor omakorda n&auml;eb, et ettev&otilde;tja tegeleb t&ouml;&ouml;ohutusega, mist&otilde;ttu edaspidi k&uuml;lastavad t&ouml;&ouml;inspektorid eelk&otilde;ige ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;keskkonna eest hoolt ei kanta v&otilde;i kelle kohta andmeid ei ole.&nbsp;</p> <p>On ilmnenud, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamine on osutunud v&auml;ikeettev&otilde;tetele liiga keeruliseks. Tihti ei m&otilde;isteta, miks ja kuidas seda &uuml;ldse tegema peab, mist&otilde;ttu lastakse see kellelgi teisel &auml;ra teha. &bdquo;Selline teenus maksab <i>ca</i> 500-3000 eurot, kuid juba 500 eurot netokuluna on v&auml;ikeettev&otilde;tjale arvestatav summa,&ldquo; t&otilde;deb Rainer Rohtla Tervise Heaolu Infos&uuml;steemide Keskusest, kes vastutab portaali eduka arenduse eest, r&otilde;hutades, et uues s&uuml;steemis saab ettev&otilde;tja riskianal&uuml;&uuml;si protsessi iseseisvalt ja lihtsalt l&auml;bi teha ning raha s&auml;&auml;sta. Vastama peab n&auml;iteks j&auml;rgmistele testk&uuml;simustele: kas ettev&otilde;ttes on kasutusel katkisi pikendusjuhtmeid (elektrioht)? On ettev&otilde;ttes kontrollitud ja t&ouml;&ouml;korras tulekustuti (tuleoht)? Vastad &bdquo;jah&ldquo; v&otilde;i &bdquo;ei&ldquo; ja s&uuml;steem teeb ise p&auml;rast vajalikest k&uuml;simustest kokkuv&otilde;tte koos soovitustega. K&uuml;simustikule vastates m&otilde;tleb t&ouml;&ouml;ohutusega tegeleja ka ise oma t&ouml;&ouml;keskkonnale. Mida teadlikum on t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega maandab ta v&otilde;imalikke riske ning t&ouml;&ouml;keskkond on talle ja kolleegidele ohutum.</p> <p>Uus iseteenindus peaks ettev&otilde;tjale sobima ka seet&otilde;ttu, et v&auml;hendab paberimajandust ja kaotab praegused paberikuhjad. Suurt osa andmetest on v&otilde;imalik hoida iseteeninduses ja info haldamine on edaspidi lihtsam. Kui juhtumisi algatataksegi ettev&otilde;ttele j&auml;relevalve ja t&ouml;&ouml;inspektor tuleb kohapeale t&ouml;&ouml;keskkonda kontrollima, siis p&auml;&auml;seb ta enne k&uuml;lastust s&uuml;steemis andmetele ligi ja saab ettev&otilde;tte olukorra eelnevalt &uuml;le vaadata. Aega s&auml;&auml;stavad nii ettev&otilde;tja kui inspektor.&nbsp;</p> <p><b>Hea teada!</b></p> <ol> <li>Uuel infos&uuml;steemil on kolm peamist kasutajate gruppi: t&ouml;&ouml;andjad, t&ouml;&ouml;tajad ja T&ouml;&ouml;inspektsioon. Esimeses etapis (2020. aasta esimene kvartal) arendatakse v&auml;lja infos&uuml;steemi baas, iseteenindus ja j&auml;relevalve moodul.</li> <li>Teises etapis (2021. aasta I kvartal) lisatakse iseteenindusse ettev&otilde;tjale vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid, et neil oleks lihtsam ja kergem tuvastada oma tegevusalaga seotud levinumaid t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohte. T&auml;nu infos&uuml;steemis pakutavatele lahendustele saab kavandada ohte maandavaid tegevusi.</li> <li>Need, kes tunnevad end iseteeninduse kasutamisel ebakindlalt v&otilde;i j&auml;&auml;vad h&auml;tta, saavad arvestada, et vajadusel T&ouml;&ouml;inspektsioon juhendab ja annab n&otilde;u.&nbsp;</li> <li>Asjaajamine muutub lihtsamaks ja asisemaks. Lihtsaid k&uuml;simusi saab mugavalt esitada iseteeninduse kaudu, selleks pole vaja koostada ametlikku kirja T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Sama puudutab j&auml;relevalvet. Kui inspektor tuvastab midagi ohtlikku (n&auml;iteks keelab ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise), siis p&auml;rast selle likvideerimist logib ettev&otilde;tja l&auml;bi arvuti v&otilde;i telefoni iseteenindusse, lisab rikkumise juurde n&auml;iteks uue pildi olukorrast, kus probleem on lahendatud ja teema ongi korras. Iga rikkumise lahendamise kohta ei ole edaspidi vaja saata eraldi e-kirja koos t&otilde;endusmaterjaliga.&nbsp;</li> <li>Selgelt ja t&auml;pselt on teada, mida ettev&otilde;tjalt oodatakse. Esmalt on n&auml;ha tegevused, millele peaks kohe r&otilde;hku p&ouml;&ouml;rama. J&auml;rgneb &uuml;levaade tegevustest, millega tuleks j&auml;rgmisena tegeleda, et t&ouml;&ouml;keskkond ohutuks muuta.&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni eesm&auml;rk pole karistada, vaid juhtida t&auml;helepanu ettev&otilde;ttes olevate t&ouml;&ouml;ohutusalastele puudustele, et t&ouml;&ouml;keskkond saaks ohutuks. Iseteeninduse abiga saame ettev&otilde;tteid paremini teavitada, n&otilde;ustada ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel abiks olla.</li> </ol> <p><b>Uuri t&auml;psemalt!</b></p> <p>Projekti tutvustava lehe leiad T&ouml;&ouml;elu portaalist: <a href="http://www.tooelu.ee/uus">www.tooelu.ee/uus</a>&nbsp;</p> <p><b>Osale ja testi!</b></p> <p>Sul on ettev&otilde;tjana v&otilde;imalus osaleda ja olla loodava s&uuml;steemi testija (vt viidet &bdquo;soovin v&otilde;imalusel osaleda iseteeninduses testimisel&ldquo;) ning anda arendajatele omapoolset tagasisidet. Eesm&auml;rgiga, et uus iseteenindus oleks vajadustele vastav ja kasutajas&otilde;bralik.<b>&nbsp;</b></p> <p>V&auml;ikeettev&otilde;tja<b> Eva Lepik</b>, Kiiks ja Knihv poe perenaine:</p> <p><em>&bdquo;Mul on v&auml;ike, kahe t&ouml;&ouml;tajaga firma. &Uuml;lesannete maht, mida tuleks l&auml;bi t&ouml;&ouml;tada ja paberil T&ouml;&ouml;inspektsioonile saata, on &uuml;ksjagu suur. Tore oleks, kui seda k&otilde;ike saaks teha veebis.</em></p> <p><em>V&auml;ikeettev&otilde;tjana sooviksin ma kokkuv&otilde;tlikult kogu infot, et teaksin, mida t&auml;pselt tegema peaksin. Olen teinud n&auml;iteks ohutusvideosid. Hea oleks, kui saaks need oma t&ouml;&ouml;tajate jaoks iseteenindusse &uuml;les panna. &Uuml;htlasi n&auml;eb ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, et olen oma t&ouml;&ouml;tajatele tutvustanud, kuidas paberi l&otilde;ikamiseks m&otilde;eldud giljotiini s&otilde;rmi vigastamata kasutada. Praegu on videod mu oma arvutis.</em></p> <p><em>Minu sooviks oleks kompaktne veebikeskkond, kus mulle &ouml;eldakse, et ma ei ole oma t&ouml;&ouml;tajatele seda v&otilde;i teist teinud, aga peaksin. V&auml;ikeettev&otilde;tjana oled nagunii mitmes rollis turundajast koristajani, mist&otilde;ttu oleks hea teada, mida minult eeldatakse.&ldquo;&nbsp;</em></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon ning Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskus arendavad T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi koost&ouml;&ouml;s Trinidad Wiseman O&Uuml; ja TripleDev O&Uuml;-ga. Arendust rahastatakse projektist Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused ,,T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine 2014-2020&ldquo;.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2383Tööinspektsioon kutsub osalema: uue töökeskkonna iseteeninduse tutvustus töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna koolitajatele2019-09-13<p>T&ouml;&ouml;inspektsioon avab 2020. aastal ettev&otilde;tjatele suunatud t&ouml;&ouml;keskkonna iseteeninduse. Kohtumisel tutvustame, millised muudatused ootavad ettev&otilde;tjat seoses iseteeninduse avamisega ning kuidas ettev&otilde;tja saab iseteeninduses t&auml;ita seadusest tulenevaid kohustusi. Kuna t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonna koolitajad puutuvad kokku paljude ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike ja t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistidega, aitab valmiva iseteeninduse plaanidest teadmine koolitatavaid paremini ette valmistada. Samuti soovime saada teie tagasisidet, et valmiv s&uuml;steem oleks veelgi mugavam kasutada.</p> <p>Iseteeninduse tutvustusel osalejad saavad lisamaterjalina kaasa iseteenindust tutvustavad slaidid.</p> <p><strong> Kus? </strong>Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuses (Uus-Tatari 25, Tallinn)<strong><br /> </strong><strong>Millal? </strong>24.09 kell 10-12 ning sisaldab kohvipausi <strong><br /> Kellele? </strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonna koolitajatele</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni uue t&ouml;&ouml;keskkonna iseteeninduse arendust ja tutvustust finantseerib Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p>Registreeruda saab kuni&nbsp;<b>23.09.2019</b>&nbsp;v&otilde;i senikaua, kuni kohti j&auml;tkub. Registreerumiseks vajuta&nbsp;<a href="http://kysimustik.sm.ee/index.php/546791?lang=et">siia</a>&nbsp;v&otilde;i k&uuml;lasta&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/">https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/</a></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/TEIS3.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2382Töökeskkonnaspetsialist, tule koolitusele!2019-09-12<p>T&ouml;&ouml;inspektsioon korraldab t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusega tegelevatele t&ouml;&ouml;tajatele koolituse, mille k&auml;igus saab omandada ja ka t&auml;iendada oma teadmisi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas. <br /><br /><strong>Kus?</strong> Koolitus toimub kahel p&auml;eval, 25. - 26.09 aadressil Teaduspargi 6/1, Tallinn<br /><strong>Millal?</strong> Koolitusp&auml;evad kestavad kell 9-16.30 ning sisaldavad kohvipause ja l&otilde;unas&ouml;&ouml;ke. <br /><strong>Kellele?</strong> Tallinna koolitus on m&otilde;eldud teenindusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistidele, t&auml;iendamaks oma teadmisi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas. Koolitusele on oodatud ka alustavad t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid, kes soovivad saada algteadmisi t&ouml;&ouml;keskkonna valdkonnas. <br />Koolitused toimuvad ka Tartus, P&auml;rnus, Rakveres ning Narvas (vene keeles), nende koolituste kohta edastame info peatselt. <br /><strong>Koolituse teemad</strong><br />Koolitusel k&auml;sitleme k&otilde;ike t&ouml;&ouml;keskkonna korraldusega seotut - t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;ldine juhtimine, t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, esmaabi, tervisekontroll, riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimine ning sealhulgas p&otilde;gus &uuml;levaade ka f&uuml;&uuml;sikalistest, keemilistest, f&uuml;sioloogilistest, bioloogilistest ja ps&uuml;hhosotsiaalstest ohuteguritest, isikukaitsevahendite valimine ning t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldus. T&auml;helepanuta ei j&auml;&auml; ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste uurimine.<br /><strong>Koolituse l&otilde;petamine</strong> <br />Koolituse l&otilde;petamise eelduseks on teadmiste kontrolli l&auml;bimine. <br /><strong>Koolitus on k&otilde;igile huvilistele tasuta.</strong> <br />T&ouml;&ouml;inspektsiooni koolitusi finantseerib Euroopa Sotsiaalfond ning need on osalejatele tasuta.</p> <p>Registreeruda saab kuni&nbsp;<b>23.09.2019</b>&nbsp;v&otilde;i senikaua, kuni kohti j&auml;tkub. Registreerumiseks vajuta&nbsp;<a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/965818?lang=et">siia</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/">https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2380Lugeja küsib, jurist vastab: kas pean esitama töövaidluskomisjonile uue avalduse, kui lisaks töötasule on veel saamata jäänud rahasid?2019-09-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: L&auml;ksime t&ouml;&ouml;andjaga t&uuml;lli ja l&auml;ksin t&ouml;&ouml;lt &auml;ra ning n&uuml;&uuml;d ei ole viimase kuu t&ouml;&ouml;tasu temalt k&auml;tte saanud. P&ouml;&ouml;rdusin t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu t&otilde;ttu. K&auml;isin ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristi vastuv&otilde;tul ning jurist &uuml;tles, et mul on veel &otilde;igus kasutamata puhkuse h&uuml;vitisele ja v&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evarahadele. Minu esimene avaldus on menetlusse v&otilde;etud, kas ma pean n&uuml;&uuml;d puhkusetasu ja p&auml;evaraha saamiseks esitama eraldi avaldused? Kes ja kuidas t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis otsustab, kas ma oma raha k&auml;tte saan v&otilde;i mitte?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&ouml;&ouml;tajal on saamata l&otilde;pparve ehk selle erinevad osad, sh t&ouml;&ouml;tasu, kasutamata ja aegumata puhkuse h&uuml;vitis ning t&ouml;&ouml;tamise ajal toimunud v&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evaraha. T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse kohaselt v&otilde;ib avaldaja ehk praegusel juhul t&ouml;&ouml;taja p&auml;rast avalduse menetlusse v&otilde;tmist taotleda avalduses esitatud faktiliste v&otilde;i &otilde;iguslike v&auml;idete t&auml;iendamist v&otilde;i parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid p&otilde;hilisi asjaolusid.</p> <p>Oluline on see, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rduja v&auml;ljendaks oma n&otilde;udes selgelt, mida ta teiselt poolelt saada soovib.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja algul n&otilde;udis ainult saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, aga n&uuml;&uuml;d on selgunud sisuliselt uued n&otilde;uded, tuleks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitada kasutamata puhkuseh&uuml;vitise ja v&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evaraha saamiseks uus avaldus. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja v&otilde;ib liita avaldused m&auml;&auml;rusega &uuml;hte menetlusse, sest l&otilde;pparvesse kuuluvad n&otilde;uded on &otilde;iguslikult omavahel seotud, n&otilde;uded oleks v&otilde;inud esitada &uuml;hes menetluses ning &uuml;hine menetlemine v&otilde;imaldab kiiremat lahendamist v&otilde;i lihtsustab menetlust. Samas v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja leida, et &uuml;hes avalduses esitatud n&otilde;uete v&otilde;i avalduse eraldi arutamine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;vaidlusasja kiiremini l&auml;bi vaadata v&otilde;i lihtsustab menetlust oluliselt. Kui avaldused on juhataja hinnangul liidetud p&otilde;hjendamatult, v&otilde;ib ta m&auml;&auml;rusega eraldada n&otilde;uded iseseisvateks menetlusteks.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon annab menetlusse v&otilde;tmise m&auml;&auml;ruses avaldajale t&auml;pselt teada, kuidas tema avaldusi lahendama hakatakse.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon teeb otsuse, kui t&ouml;&ouml;vaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on l&otilde;pliku lahendi tegemiseks valmis. Tavamenetluses osalevad otsuse tegemisel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja ja kaks kaasistujat (t&ouml;&ouml;andjate ning t&ouml;&ouml;tajate esindaja), kes osalesid asja arutamise viimasel istungil. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus tehakse h&auml;&auml;lteenamusega. Viimasena h&auml;&auml;letab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja.</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni protsessist teada <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/ " target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>&nbsp;ja bro&scaron;&uuml;&uuml;rist&nbsp;<a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/toovaidluste_lahendamine_sisu-est_w" target="_blank">T&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis</a>.&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2379Ilmunud on Tööelu ajakirja sügisnumber2019-09-06<p>T&ouml;&ouml;elu ajakirja selle aasta kolmandast numbrist saab lugeda kaugt&ouml;&ouml; kogemustest nii ettev&otilde;tluses kui avalikus sektoris. T&ouml;&ouml;lepingu seadusel t&auml;itus k&uuml;mme aastat. Vestlusringis arutlevad toonased l&auml;bir&auml;&auml;kijad, kuidas saavutati kompromisse ning kuidas edasi liikuda. Septembrikuu viib meid uudistama kooli &ndash; vaatame ringi 2019. aasta kooliks valitud Viljandi g&uuml;mnaasiumis.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu ajakirja t&auml;ies pikkuses lugemiseks klikka&nbsp;<a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_s_gis_2019" target="_blank">siia</a>&nbsp;v&otilde;i kaanepildile. Vanemaid v&auml;ljaandeid on v&otilde;imalik lugeda T&ouml;&ouml;elu portaalis asuvast&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooinspektsiooni-ajakiri-Tooelu" target="_blank">arhiivist</a>.</p> <p>Esimeses artiklis r&auml;&auml;gib T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sellest, milline oli T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja t&ouml;&ouml;turu olukord taasiseseisvumise j&auml;rel ning millised on k&otilde;ige suuremad muudatused, mis on nende aastate jooksul aset leidnud.</p> <p><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_s_gis_2019" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tooelu 2019 s&uuml;gis.jpg" /></a></p> <p></p> <h2><b>K&uuml;mme aastat hiljem</b></h2> <p><em>Maret Maripuu</em><br /><em> T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor</em></p> <p>Taasiseseisvumine t&auml;hendas Eestile muutusi pea k&otilde;iges. Algas erastamine, toimus rahareform, suurettev&otilde;tete k&otilde;rvale tulid ka keskmised ja v&auml;ikesed. Tiigrih&uuml;ppega s&ouml;&ouml;stsime digimaailma.</p> <p>&Uuml;ks valdkond j&auml;i siiski j&auml;igaks ja kandiliseks, kuhu muutuste tuuled ei j&otilde;udnud. T&ouml;&ouml;suhete regulatsioon p&uuml;sis koos ENSV-aegse tsiviilkoodeksiga ning juhindus 80ndate l&otilde;pu ja 90ndate alguse majanduslikest vajadustest ja &uuml;hiskondlikest v&auml;&auml;rtustest.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tjad pidid koosk&otilde;lastama ettev&otilde;tete sisekorraeeskirju ja t&ouml;&ouml;aja erisusi t&ouml;&ouml;inspektsiooniga, ka raseda ja alla kolme aastast last kasvatava vanemaga t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine pidi saama koosk&otilde;lastuse inspektsioonist, r&auml;&auml;kimata alaealiste t&ouml;&ouml;tamisest ja k&otilde;igest muust b&uuml;rokraatlikust. T&ouml;&ouml;andjal tuli usinasti T&ouml;&ouml;inspektsiooni ust kulutada.&nbsp;</p> <p>Eeldati, et inimene t&ouml;&ouml;tab 40 aastat &uuml;hes ametis ja pensionile minnes saab kingituseks nimelise kella, et j&auml;&auml;da koju lapselapsi kantseldama v&otilde;i iluaiaga tegelema. Ometi oli juba nullindate alguses olukord &uuml;sna teine. T&ouml;&ouml;koha vahetus oli tavaline, inimesed hakkasid rohkem ringi liikuma ja &uuml;ha enam v&auml;&auml;rtustama eraelu.&nbsp;</p> <p>Kulus &uuml;le 15 aasta, enne kui j&otilde;udsime uue t&ouml;&ouml;lepingu seaduseni, mis j&otilde;ustus 1. juulil 2009. Uue seaduse m&auml;rks&otilde;na oli ja on turvaline paindlikkus. Paindlikkus t&auml;hendab, et &otilde;igusnormid peavad v&otilde;imaldama pooltel kokku leppida t&ouml;&ouml;tingimustes, mis arvestaksid poolte vajaduste ja huvidega. Turvalisus v&auml;ljendub aga seaduses s&auml;testatud miinimumtingimustes, millest ei tohi k&otilde;rvale kalduda, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajat kui eelduslikult n&otilde;rgemat poolt.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus seadis sarnaselt lepingu&otilde;iguse &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetega esikohale l&auml;bir&auml;&auml;kimised. T&ouml;&ouml;suhetes kehtib kuldreegel: hea tulemus saavutatakse, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad teineteisest lugu ning on huvitatud teineteise heast k&auml;ek&auml;igust. Ilma t&ouml;&ouml;andjata ei ole t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d teha ja tasu teenida. Ilma t&ouml;&ouml;tajateta v&otilde;ib aga t&ouml;&ouml;andja oma uhkete ideede otsas istuda, reaalsuseks need ei saa.&nbsp;</p> <p>Seda praktikat kasutasime ka t&ouml;&ouml;lepinguseadust koostades. Meil toimusid sotsiaalpartneritega p&otilde;hjalikud l&auml;bir&auml;&auml;kimised, mille k&auml;igus arutasime k&otilde;ik &uuml;ksikasjad l&auml;bi. See v&otilde;ttis aega, ent tulemus oli seda v&auml;&auml;rt.&nbsp;</p> <p>Kiiresti muutuvad t&ouml;&ouml;turu vajadused t&otilde;id t&ouml;&ouml;lepingu seadusesse teise olulise idee &ndash; elukestva &otilde;ppe. Seadusega pandi t&ouml;&ouml;andjale kohustus t&ouml;&ouml;tajaid koolitada. T&ouml;&ouml;tajal on aga kohustus osaleda t&ouml;&ouml;andja korraldatud koolitustel ja ka ise end t&auml;iendada. N&uuml;&uuml;d teavad k&otilde;ik, et &uuml;hte t&ouml;&ouml;ellu mahub mitu karj&auml;&auml;ri. Uudised, et edukas ajakirjanik astus arstiteaduskonda v&otilde;i 60-aastane vanaema l&auml;ks uuesti &uuml;likooli, on elu loomulik osa.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus m&otilde;jutas k&otilde;ige suuremalt ja emotsionaalsemalt t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist. &Uuml;hest k&uuml;ljest muutus t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine t&ouml;&ouml;andjale v&auml;hem kulukaks, teisest k&uuml;ljest tuli juurde lisakohustusi, mis suurendavad t&ouml;&ouml;tajate turvalisust.&nbsp;</p> <p>Kindlasti oli alguses v&otilde;&otilde;ristav, et isegi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus ei saa t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;suhtesse ennistada, kui t&ouml;&ouml;andja sellega n&otilde;us ei ole. Nagu r&otilde;hutas &uuml;ks seaduse autoreid Urmas Volens uue seaduse tutvustustel, et niisamuti, nagu ei saa kedagi abiellu ennistada, ei saa ennistada ka t&ouml;&ouml;suhtesse.&nbsp;</p> <p>Aeg lendab ning t&ouml;&ouml;lepinguseaduse k&uuml;mnendal t&auml;htp&auml;eval saame taas t&otilde;deda, et digirevolutsioon on t&ouml;&ouml;suhteid ja -keskkonda oluliselt teisendanud: kaheksatunnine kontoris istumine on muutumas ajalooks, kaugt&ouml;&ouml; aga &uuml;ha tavap&auml;rasemaks, n-&ouml; t&ouml;&ouml;ampsud asendavad t&auml;ist&ouml;&ouml;aega ning piirid t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahel on h&auml;gustunud. Kui tahame, et regulatsioon ei oleks jalus, vaid p&auml;riselt toetaks t&ouml;&ouml;suhte osapooli, ei ole ilmselt p&auml;&auml;su uuest v&auml;rskenduskuurist, kuid see eeldab ka rahvusvahelisel tasandil t&ouml;&ouml;suhte m&otilde;iste uut sisustamist ning uusi suundi t&ouml;&ouml;&otilde;iguses.&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2378Õnnetusjuhtum: vooliku ühendamine vale toru külge lõppes surmava õnnetusega2019-09-05<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b><b></b></p> <p>Prop&uuml;leenoksiiditehas, propeenoksiidi mahutite ala. Rumeenia.<br />Propeenoksiidi mahuti on silindriline horisontaalne anum, mille mahutavus maksimaalsel t&auml;itmisel on 63 m<sup>3</sup>.</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b><b></b></p> <p>V&auml;lit&ouml;&ouml;line.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b>&nbsp;</p> <p>&Otilde;nnetuse ajal oli tehas suletud hooldus- ja remondit&ouml;&ouml;deks. Mahuti oli t&uuml;hi, pestud ja sellest olid eemaldatud k&otilde;ik liitmikud ja klapid, hooldusluugi ava oli t&uuml;hi. P&auml;rast jugapuhastust puhastati mahutit auruga. P&auml;rastl&otilde;unal, p&auml;rast auru sulgemist, otsustati mahuti kuivatamiseks ja jahutamiseks lasta sellesse &otilde;hku. See &uuml;lesanne m&auml;&auml;rati kahele t&ouml;&ouml;lisele. L&auml;mmastikutorustik oli korrap&auml;raste vahedega v&auml;rvitud siniseks ja kollaseks ning t&auml;histatud n&otilde;uetekohaselt viie diagonaalse musta ohutuslindiga. L&auml;mmastikutorustiku l&auml;hedal paiknev tehnoloogiline &otilde;hukanal oli v&auml;rvitud siniseks. Mahuti &otilde;huga kuivatamiseks &uuml;hendasid operaatorid kummivooliku l&auml;mmastikutoru klapiga, torude m&auml;rgistusi eelnevalt kontrollimata. Nad olid veendunud, et torus on tavaline &otilde;hk. Seega ringles mahutis &ouml;&ouml;sel &otilde;hu asemel l&auml;mmastik. &Ouml;&ouml;sel ega hommikul ei kontrollinud seda t&ouml;&ouml;d &uuml;kski vastutav isik.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/valves1.jpg" /></p> <p>J&auml;rgmisel p&auml;eval kontrolliti mahuti hapnikusisaldust &ndash; see oli 20%. Seej&auml;rel paigaldati mahutile hooldusluugi kaas ja klapid. Samal ajal j&auml;tkus l&auml;mmastiku sissevool mahutisse, nii et l&auml;mmastikusisaldus suurenes ja hapnikusisaldus v&auml;henes.</p> <p>Mahutit puhastama m&auml;&auml;rati &uuml;ks teine t&ouml;&ouml;taja. Ta sisenes mahutisse ilma t&ouml;&ouml;loata, sobiva kaitsevarustuseta ja v&auml;lise j&auml;relevalveta. M&otilde;ne aja p&auml;rast proovis t&ouml;&ouml;taja mahutist v&auml;ljasaamiseks m&ouml;&ouml;da siseredelit &uuml;les ronida. Ta proovis hooldusluugist k&auml;ega kinni haarata, kuid see eba&otilde;nnestus ja ta kukkus teadvuse kaotanult mahutisse.</p> <p>P&auml;&auml;stemeeskond saabus kohe p&auml;rast seda. P&auml;&auml;stemeeskonna liige sisenes hingamisaparaati kasutades mahutisse ja sidus kannatanu k&ouml;iega kinni. Teadvusetu kannatanu toodi mahutist v&auml;lja ning vaatamata elustamisele kuulutati ta varsti surnuks. Surma p&otilde;hjus oli hapnikuvaegusest tingitud l&auml;mbumisele j&auml;rgnenud s&uuml;dame ja hingamise seiskumine ning kukkumise tagaj&auml;rjel saadud koljumurd ja ajuverejooks.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b><b></b></p> <p><span style="text-decoration: underline;">Otsesed p&otilde;hjused</span><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei suutnud tagada mahutis ohutut t&ouml;&ouml;tamist tagavat s&uuml;steemi:</p> <ul> <li>Koostamata oli mahutisse t&ouml;&ouml; tegemiseks sisenemise luba, milles on m&auml;rgitud sisenemiseelsed kaitsemeetmed ja mille p&otilde;hjal kontrollitakse nende t&auml;itmist enne sisenemist.</li> <li>P&auml;rast algtingimuste muutumist j&auml;eti m&auml;&auml;ramata hapnikusisaldus, samuti ei kasutatud mahuti sissep&auml;&auml;su juures kantavat hapnikudetektorit.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal puudus mahutisse sisenemiseks vajalik varustus: tal ei olnud &otilde;huvoolikut ega turvav&ouml;&ouml;d, mille k&uuml;lge oleks saanud kinnitada p&auml;&auml;stek&ouml;ie.</li> <li>M&auml;&auml;ramata oli isik, kes vastavalt varustatuna oleks j&auml;lginud mahutis olevat t&ouml;&ouml;tajat v&auml;ljastpoolt ja oleks h&auml;daolukorras sekkunud.</li> </ul> <p><span style="text-decoration: underline;">Muud p&otilde;hjused</span><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <ul> <li>&Otilde;hutorustikud koos klappide ja liitmikega ei olnud m&auml;rgistatud nii, et nende sisu, iseloomu ja kaasnevaid ohte saaks kergesti tuvastada.</li> <li>Ilma isikukaitsevahendite ja asjakohase t&ouml;&ouml;loata mahutisse sisenenud t&ouml;&ouml;taja seadis end ise vigastusohtu.</li> <li>Ei rakendatud asjakohaselt organiseeritud sekkumis- ega parandusmeetmeid ning puudus selge kommunikatsioon juhtide ja t&ouml;&ouml;liste vahel.</li> <li>Riskianal&uuml;&uuml;s propeenoksiiditehase k&otilde;igi t&ouml;&ouml;de kohta oli ajakohastamata.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>&Uuml;le tuleb vaadata t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega seotud riskianal&uuml;&uuml;s. Riskianal&uuml;&uuml;si alusel tuleb uuendada ennetus- ja kaitseplaane. T&ouml;&ouml;tajaid tuleb teavitada riskidest, millega nad t&ouml;&ouml; juures kokku puutuvad, ja nende k&otilde;rvaldamis- v&otilde;i leevendamismeetmetest.</li> <li>T&ouml;&ouml;d, mille juures v&otilde;ivad eralduda keemilised &uuml;hendid, peavad toimuma sekkumist, remonti ja mahutisse sisenemist reguleerivate t&ouml;&ouml;lubade alusel. T&ouml;&ouml; v&otilde;ib alata alles p&auml;rast seda, kui vastavatele t&ouml;&ouml;lubadele registreeritavate anal&uuml;&uuml;situlemuste p&otilde;hjal on kindlaks tehtud kahjulike gaaside ohtliku kontsentratsiooni puudumine ja hapnikusisaldus on v&auml;hemalt 18%. Seda tuleb teha kindlate ajavahemike j&auml;rel, et v&auml;listada muutunud tingimustest tekkinud ohud.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatele mittetajutavate ohtlike keemiliste m&otilde;jurite (l&otilde;hnatute ja v&auml;rvitute jne ainete/segudega) seotud t&ouml;&ouml;del tuleb kasutada kantavaid gaasidetektoreid.</li> <li>Sellistel t&ouml;&ouml;kohtadel olevaid t&ouml;&ouml;tajaid tuleb koolitada ja neid teavitada ohtlikest keemilistest m&otilde;juritest t&ouml;&ouml;tamiskohas, tehes teatavaks nende nimetused, tervise- ja ohutusriskid, kokkupuute piirnormid t&ouml;&ouml;keskkonnas, enese ja teiste t&ouml;&ouml;tajate kaitseks rakendatavad vajalikud ettevaatusmeetmed ja tegevused, kaasa arvatud isikukaitsevahendite kandmise kohustus ning isikukaitsevahendite s&auml;ilitamise, neilt toksiliste j&auml;&auml;kide eemaldamise ja hooldusn&otilde;uded.</li> <li>L&auml;mmastikku ja muid ohtlikke kemikaale sisaldavad torustikud ning nendega seotud klapid ja liitmikud tuleb vastavalt nende iseloomule ja omadustele m&auml;rgistada, nii et nende sisu, iseloom ja kaasnevad ohud on selgesti identifitseeritavad.</li> <li>Teiste sarnaste juhtumite v&auml;ltimiseks tuleb ettev&otilde;tte k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid teavitada uurimisaruande sisust.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid peavad kontrollima ettev&otilde;tte k&otilde;iki tegutsemiskohti &uuml;le riigi, k&otilde;igis tegevusvaldkondades, kus t&ouml;&ouml;tamiskohal kasutatakse ohtlikke aineid. Eriti tuleb kontrollida j&auml;rgnevat:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml; iseloomule vastavate tehniliste ja/v&otilde;i organisatoorsete meetmete rakendamine ohtlike ainete ladustamisel ja k&auml;itlemisel.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamiskohal esinevatest ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud ohtudele vastavate isikukaitsevahendite tagamine.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja tehtav regulaarne t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuskoolitus, mis k&auml;sitleb ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud riske. Seda tuleb teha enne uue t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmist ja seej&auml;rel regulaarselt.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate teavitamine ohtlikest kemikaalidest tingitud riskidest ja ohtlike kemikaalidega kokkupuute ohjamise meetmetest.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamiskohal ohutus- ja/v&otilde;i terviseriske k&auml;sitlevate m&auml;rgiste, sealhulgas ohtlikke kemikaale sisaldavate mahutite ja torustike m&auml;rgistuse kontrollimine.</li> <li>Esmaabiks, tulekustutust&ouml;&ouml;deks ja t&ouml;&ouml;tajate evakueerimiseks rakendatavad, tegevuse iseloomuga (t&ouml;&ouml; ohtlike kemikaalidega) kohandatud meetmed.</li> </ul> <div></div> <div> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/valves2.jpg" /></p> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2377Sinine vilkur kui ohutegur - millised on politseinike ja päästetöötajate ohutegurid?2019-09-04<p><b>Iial ei tea, kui ohtlik olukord ees ootab v&otilde;i mis kohapeal juhtub. Ootamatused, emotsionaalselt teravad l&auml;bielamised, stress ja oskus sellega toime tulla kuuluvad p&auml;&auml;stjate ja politseinike t&ouml;&ouml;ellu sama kindlalt nagu nende vormiriietus.</b></p> <p>&Uuml;heksa aastat abipolitseinikuks olnud <b>Argo Ollep</b>, kes n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;tab P&auml;rnu jaoskonna politseipatrullis, &uuml;tleb, et oskus pingelistes olukordades hakkama saada on tulnud ajaga. Keeruliste juhtumite lahendamine pakub talle rahuldustki. &bdquo;Mida keerulisem olukord, seda rohkem see mulle meeldib. Olen rahul, kui leian positiivse lahenduse.&ldquo; Sellegipoolest tundub talle, et osade inimeste s&otilde;im ja politseinike solvamine on l&otilde;ppematu. Hiljaaegu koges ta seda &uuml;ht peret&uuml;li lahendades. Neil keerulistel hetkedel p&uuml;&uuml;ab ta ise j&auml;lgida, et vastaspoolel ei tekiks tunnet, justkui juhiks olukorda tema. &bdquo;Inimene v&otilde;ib k&uuml;ll karjuda ja s&otilde;imata, kuid t&auml;htis on, et ta teeks nii, nagu ma tal teha palun.&ldquo;</p> <p>Ollepi v&auml;itel on ta &otilde;ppinud konfliktolukordades end paremini tundma. &bdquo;Mida aeg edasi, seda rahulikum olen. Oskan paremini hinnata, mida &ouml;elda jne. Rahulikum vaade annab palju positiivsema tulemuse.&ldquo; Sellegipoolest vajab ta vahel aega, et olukorrast v&auml;lja tulla. &bdquo;Olen p&auml;ris tihti peale s&uuml;ndmust otsinud omaette olemiseks m&otilde;ne rahulikuma paiga. Loomulikult r&auml;&auml;gin ja anal&uuml;&uuml;sin ka paarilisega olukorrad l&auml;bi, siis on hing j&auml;lle rahulik,&ldquo; lausub ta. Koju ta t&ouml;&ouml;m&otilde;tteid ei vii ja oskab end neist v&auml;lja l&uuml;litama. &bdquo;L&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes on see t&ouml;&ouml; nagu iga teinegi.&ldquo;</p> <p><b>Jaga vahetut kogemust</b></p> <p>&bdquo;P&auml;&auml;stjate t&ouml;&ouml;stessi v&otilde;ib olemusest l&auml;htuvalt jagada episoodiliseks ja pikemaajaliseks stressiks,&ldquo; selgitab <b>p&auml;&auml;steameti Lillek&uuml;la komando r&uuml;hmapealik Janno Pajupuu.</b> Episoodiline stress tekib p&auml;&auml;stes&uuml;ndmusele reageerides, mil l&uuml;hikese aja jooksul ilmnevad v&auml;ga k&otilde;rged vaimse ja f&uuml;&uuml;silise stressi n&auml;itajad, sest v&auml;ga l&uuml;hikese aja jooksul ja napi info p&otilde;hjal tuleb teha otsuseid, millest v&otilde;ivad s&otilde;ltuda inimeste elud. Samal ajal viibib p&auml;&auml;stja v&auml;ga vaenulikus keskkonnas, f&uuml;&uuml;siliselt suure koormuse all. Kui p&auml;&auml;stes&uuml;ndmus on l&auml;bi, siis langeb ka stressitase.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/p&auml;&auml;ste3.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-p&auml;&auml;ste3.jpg" /></a></p> <p>&bdquo;Episoodilise stressiga aitab toime tulla v&auml;lja&otilde;pe, f&uuml;&uuml;siline treening ja kogemus. S&uuml;ndmuseks ollakse valmis, osatakse oodata erinevaid olukordi ja arvestada ohtudega,&ldquo; s&otilde;nab Pajupuu. &bdquo;V&auml;ltimaks episoodilise stressi &uuml;lekandumist pikaajaliseks stressiks on v&auml;ga oluline jagada vahetut kogemust ja tagasisidet s&uuml;ndmusel juhtunust. Arutatakse seda puhkenurgas, k&ouml;&ouml;gis v&otilde;i &otilde;ppeklassis, kuhu on kokku kutsutud kogu valvevahetus, et s&uuml;ndmuse k&auml;ik sammhaaval l&auml;bi arutada.&ldquo; &Otilde;ppeklassis anal&uuml;&uuml;s toimub enamasti p&auml;rast suuremaid p&auml;&auml;stes&uuml;ndmusi ja olukordades, mil k&otilde;ik ei ole l&auml;inud ootusp&auml;raselt.</p> <p><b>Toime tulla pole lihtne</b></p> <p>Pikaajalise stressi puhul on tegemist stressorite komplektiga, mis enamasti avaldub pikema aja jooksul ning mille p&otilde;hjuste leidmine v&otilde;ib olla keeruline. Ilmneda v&otilde;ivad uneh&auml;ired, t&ouml;&ouml;-pere konflikt (p&auml;&auml;stjate t&ouml;&ouml;r&uuml;tm ei lange kokku tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;n&auml;dalaga, mist&otilde;ttu ei saa n&auml;iteks olulisi t&auml;htp&auml;evi vms koos perega veeta), post-traumaatiline stressih&auml;ire (traagilisest s&uuml;ndmusest tekkinud stressih&auml;ire, mis avaldub alles pikema aja jooksul), f&uuml;&uuml;silised h&auml;dad (s&uuml;ndmustel tekkinud traumad ja nendest taastumine, uneh&auml;iretest p&otilde;hjustatud kaebused nagu k&otilde;rgenenud verer&otilde;hk, s&uuml;dame-veresoonkonna haigused jms), usaldamatus asutuse suhtes jms.</p> <p>Pikaajalise stressiga toimetulek on keerulisem kui episoodilisega, kuigi seda maandab esmalt t&ouml;&ouml;kollektiiv, kus saab arutada probleeme ja k&uuml;sida n&otilde;u. Aitab ka huumor ja p&auml;&auml;stjate l&auml;hedased, enamasti elukaaslased, kelle toetus v&auml;hendab t&ouml;&ouml;stressi oluliselt.</p> <p><b>N&otilde;ustamisele eelistatakse &uuml;ritusi</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;ldiselt on P&auml;&auml;steametil v&otilde;rdlemisi keeruline pakkuda p&auml;&auml;stjatele tuge, et stressiga toime tulla,&ldquo; tunnistab Janno Pajupuu, kelle s&otilde;nul on peamiseks v&otilde;imaluseks p&auml;&auml;stjatel end v&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus ette valmistada. &bdquo;Reaalsus on, et valvevahetuse ajal ei ole see v&otilde;imalik operatiivse valmisoleku tagamise t&otilde;ttu ja t&ouml;&ouml;st vabadel p&auml;evadel kas ei olda huvitatud oma aja &bdquo;raiskamisest&ldquo; v&otilde;i ollakse h&otilde;ivatud muude tegevustega, milleks tihti on teine t&ouml;&ouml;.&ldquo;</p> <p>Siiski pakub P&auml;&auml;steamet v&otilde;imalust k&uuml;lastada ps&uuml;hholoogi, mida asutus teatud ulatuses toetab.</p> <p>&bdquo;Pakume individuaalset ja meeskondlikku n&otilde;ustamist,&ldquo; avaldab <b>P&auml;&auml;steameti personaliosakonna juhataja Katrin Ehala</b>. &bdquo;Eesm&auml;rgiks on toetada t&ouml;&ouml;tajat nii t&ouml;&ouml;l kui ka isiklikus elus, et erinevate raskete s&uuml;ndmustega toime tulla, leevendada pingeid ja stressi, lahendada kriise ja probleeme jpm. Meeskondlikul n&otilde;ustamisel pakutakse eesk&auml;tt t&ouml;&ouml;- ja kriisin&otilde;ustamist, kus peamine fookus on juhtumitel ja nende anal&uuml;&uuml;sil, kogemuste ja teadmiste vahetamisel, muljete jagamisel jms.&ldquo;</p> <p>N&otilde;ustamise teenust kasutatakse Janno Pajupuu arvates aga siiski v&auml;he. Pigem osaletakse l&auml;bip&otilde;lemise v&auml;ltimiseks erinevatel P&auml;&auml;steameti &uuml;ritustel nagu suvep&auml;evad, spordi&uuml;ritused jms, mis suurendavad &uuml;htekuuluvustunnet ja usaldust ka organisatsiooni suhtes.</p> <p>Fotod: P&auml;&auml;steamet, Pixabay</p> <p><a href="/UserFiles/p&auml;&auml;ste2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-p&auml;&auml;ste2.jpg" /></a></p> <p><b>&nbsp;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2376Ettevõttel külas: Saaremaa piimatööstus2019-09-03<p>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus p&auml;lvis m&ouml;&ouml;dunud aastal suurettev&otilde;tete kategoorias T&ouml;&ouml;inspektsiooni auhinna &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo;. T&auml;navu 60 tegutsemisaastat t&auml;histavas Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tab 103 t&ouml;&ouml;tajat, kelle t&ouml;&ouml;ohutuse tagamise ja t&ouml;&ouml;tervishoiu edendamise on juhtkond v&otilde;tnud endale s&uuml;dameasjaks.</p> <p>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus, mis algusaastail kandis nime Saaremaa V&otilde;i- ja Juustutootmise Kombinaat ning hiljem Saaremaa Piimatoodete Kombinaat, asub Kuressaares vanas raudteedepoos ning v&otilde;tab iga p&auml;ev Saaremaa, Hiiumaa ja P&auml;rnumaa talunikelt vastu 140&ndash;150 tonni piima, millest valmivad juustud, v&otilde;id ja kohupiimakreemid.</p> <p>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuses on meile fotograafiga vastu tulnud s&auml;rtsakas <b>personalijuht ja t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist Kai P&auml;rna</b>, kes pakub meile enne t&ouml;&ouml;stusesse ringk&auml;igule suundumist piimat&ouml;&ouml;stuse parimaid tooteid.</p> <p>V&otilde;tan &uuml;he k&auml;ega t&uuml;kikese Eesti parimaks toiduaineks tunnistatud Old Saare juustu, samal ajal teise k&auml;ega toiduainet&ouml;&ouml;stusesse sisenemiseks vajalikku kaitsekitlit selga ja peakatet p&auml;he pannes.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2726.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2726.JPG" /></a></p> <p><b>Diplomit&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;jalatsitest</b></p> <p>&bdquo;Meile on suurim v&auml;ljakutse asjaolu, et sama t&auml;htis kui t&ouml;&ouml;tajate kaitsmine on kaitsta ka toodetavaid tooteid. Panustame t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse suurendamisse, et nad oskaksid tagada enda ohutuse ja j&auml;rgiksid toiduainet&ouml;&ouml;stusele esitatud k&otilde;rgeid h&uuml;gieenin&otilde;uded,&ldquo; selgitab P&auml;rna jalutusk&auml;igul tootmisruumide poole. Ta toob n&auml;iteks, kuidas nad kutsuvad k&uuml;lla isikukaitsevahendeid pakkuvaid koost&ouml;&ouml;partnereid, et tutvustada t&ouml;&ouml;tajatele erinevaid isikukaitsevahendeid ning koos t&ouml;&ouml;tajatega k&otilde;ige sobivamad v&auml;lja valida. &bdquo;Respiraator ei ole vaid respiraator, on oluline teha vahet, kas seda isikukaitsevahendit kasutatakse t&ouml;&ouml;taja enda v&otilde;i toote kaitseks. T&ouml;&ouml;tajad arvasid teadmatusest, et respiraator t&ouml;&ouml;tab m&otilde;lemat pidi, aga neile selgitati, et on vahe, kas on vajadus kaitsta ennast n&auml;iteks maitseainetolmu sissehingamise eest v&otilde;i h&uuml;gieeni eesm&auml;rgil toodet,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja varustab tootmises t&ouml;&ouml;tavaid t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;riiete, -jalan&otilde;ude ja peakatetega. Enamik t&ouml;&ouml;riideid renditakse, kuid vahel ka ostetakse. P&auml;rna meenutab, kuidas soovist osta toatemperatuurist madalama temperatuuriga ruumis t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele fliise kujunes korralik katsumus. &bdquo;Otsisime t&ouml;&ouml;tajatele fliise, mis ei koguks suurel m&auml;&auml;ral tolmu, ei muutuks tupsuliseks, annaksid sooja ja mahuksid teiste riiete alla. Pidime need ostma eritellimusega, sest meie tingimustele sobivaid ja valget v&auml;rvi fliise muidu saada ei ole v&otilde;imalik,&ldquo; meenutas ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2789.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2789.jpg" /></a></p> <p>Sama n&otilde;udlik kui piimat&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse suhtes on P&auml;rna ka koost&ouml;&ouml;partnerite puhul. N&auml;iteks planeeritakse peatselt auditit rendiriideid pakkuvas ettev&otilde;ttes, et saada &uuml;levaade, millistes tingimustes ja kuidas t&ouml;&ouml;riideid hooldatakse.</p> <p>P&auml;rna s&otilde;nul on proovikiviks ka mugavate ja vastupidavate t&ouml;&ouml;jalatsite leidmine, mille testimisse on alati kaasatud ka t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Olen palunud t&ouml;&ouml;tajatel panna &uuml;hte jalga &uuml;he tootja t&ouml;&ouml;jalatsi ja teise jalga teise tootja jalan&otilde;u, et nad saaksid paremini aru, kumb jalan&otilde;u on t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;tajale sobivam. Sellist testimist saavad teha vaid t&ouml;&ouml;tajad ise, sest ainult nemad saavad hinnata, kas sellise t&ouml;&ouml;r&uuml;tmiga sellised jalatsid on head v&otilde;i mitte. Kuid selleks, et testimiseni j&otilde;uda, tuleb &auml;ra teha pikk eelt&ouml;&ouml;. Lausa kahe jalan&otilde;u mudeli tootmine on l&otilde;petatud p&auml;rast meie antud tagasisidet,&ldquo; selgitab P&auml;rna. &bdquo;&Uuml;ks tootmisest maha v&otilde;etud jalan&otilde;udest oli roostevabadel t&ouml;&ouml;pindadel &auml;&auml;rmiselt libe ja teine purunes v&auml;ga kiiresti. See t&auml;hendab, et kohe alguses olid seal mikropraod, kuhu said koguneda bakterid, ning samuti ei olnud t&ouml;&ouml;taja jalg niiskuse eest kaitstud. Ma v&otilde;iksin t&ouml;&ouml;jalatsitest varsti lausa diplomit&ouml;&ouml; kirjutada,&ldquo; naerab P&auml;rna.</p> <p><b>Targad masinad ja kiired t&ouml;&ouml;tajad </b></p> <p>Ringk&auml;igul t&ouml;&ouml;stuses liitub meiega <b>kvaliteedijuht Anne Lipp</b>, kes selgitab, et suurem osa tootmisest on automatiseeritud. &bdquo;Riivjuustu pakendamine on veel puhas k&auml;sit&ouml;&ouml;, kuigi plaanime ka nende protsesside t&auml;isautomatiseerimist,&ldquo; selgitab ta ning lisab muiates, et automaatliin v&otilde;ibolla ei suudagi nii kiiresti t&ouml;&ouml;tada kui praegused kogenud riivijad ja pakkijad. &bdquo;Eks seda ole juhtunud ka, et masin-robot ei saa nii kiiresti v&otilde;i h&auml;sti t&ouml;&ouml;ga hakkama kui inimene ning tootmine muudetakse taas osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult k&auml;sit&ouml;&ouml;ks,&ldquo; selgitab ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2778.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2778.jpg" /></a></p> <p>Suundume piimat&ouml;&ouml;stuse &uuml;hte t&auml;htsamasse ruumi, kus testitakse sissetuleva tooraine, s.o piima kvaliteeti, ning Lipp n&auml;itab uhkusega spektromeetrit, mis soetati laborandi t&ouml;&ouml; ohutumaks ja efektiivsemaks muutmiseks. &bdquo;Kui varem tehti palju anal&uuml;&uuml;se laboris v&auml;&auml;velhappe abil, mis on s&ouml;&ouml;vitava toimega ja mille k&auml;sitsemisel tuleb &auml;&auml;rmiselt ettevaatlik olla, siis spektomeetriga teeb laborant keemilised anal&uuml;&uuml;sid ohutult ja kiiremini,&ldquo; selgitab Lipp ning demonstreerib masina t&ouml;&ouml;p&otilde;him&otilde;tet. Laborist tootmisruumidesse k&otilde;ndides selgitab Lipp, et laborandi t&ouml;&ouml; on liikumise m&otilde;ttes &uuml;ks vaheldusrikkamaid. &bdquo;Kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;koht on selline, kus tuleb pikalt istuda v&otilde;i muus sundasendis olla, siis laborandi t&ouml;&ouml; on liikuv: tuleb tootmisesse minna tooteid testimiseks v&otilde;tma, p&uuml;sti seistes masina juures toimetada, siis istudes andmeid t&ouml;&ouml;delda ning siis uuesti sama ring,&ldquo; r&auml;&auml;gib Lipp, kes t&ouml;&ouml;tas palju aastaid ka ise laboris.</p> <p></p> <p>Tootmisruumides k&otilde;ndides ei kohta me peaaegu &uuml;htegi inimest, sest siin on k&otilde;ik automatiseeritud, kuid inimesele on j&auml;&auml;nud siiski kontrolliv funktsioon. Lipp ja P&auml;rna kinnitavad, et kasutatavad seadmed on maksimaalselt turvalised isegi nende valel k&auml;sitsemisel. &bdquo;Need seadmed on nutikad ning kui inimene on liiga l&auml;hedal v&otilde;i teeb seadmega midagi valesti, siis masin annab avariisignaali ja seiskub,&ldquo; seletab Lipp.</p> <p><b>Aasta t&ouml;&ouml;taja Leo </b></p> <p>Laagerduskeldrist, kuhu mahub 300 tonni juustu, suundume kohupiimakreemide pakendamisruumi, kus kohtume aasta t&ouml;&ouml;tajaga. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajad valivad endi hulgast igal aastal parima kolleegi, kuid l&auml;inud aastal oli kaks v&otilde;rdv&auml;&auml;rset kandidaati. Lisaks t&ouml;&ouml;tajale valisid meie t&ouml;&ouml;tajad aasta t&ouml;&ouml;tajaks veel ka pakendamismasina Leo,&ldquo; lausub P&auml;rna mulle naerulsui ja n&auml;itab ringiratast liikuvat ja hoolikalt kiletavat masinat. &bdquo;Selle masina abil ei pea t&ouml;&ouml;tajad enam &uuml;mber aluse tiirutama ega k&uuml;&uuml;rutama, vaid selle t&ouml;&ouml; teeb nende eest &auml;ra Leo. T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne on ainult j&auml;lgida, et kile ei takerduks. Kui me saame t&ouml;&ouml;tajate tervist hoida seadmete muretsemisega, siis v&otilde;imaluste piires seda ka teeme,&ldquo; selgitab ta piimat&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajate tervishoiu p&otilde;him&otilde;tet. &bdquo;See, et t&ouml;&ouml;tajad on kiletamismasina hellitavalt aasta t&ouml;&ouml;tajaks nimetanud, n&auml;itab, kui v&auml;ga see masin oli oodatud,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2841.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2841.jpg" /></a></p> <p>Enam kui sadakonnast piimat&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajast &uuml;ksteist t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev kontoris (ettev&otilde;tte juhist planeerijani), kuus on otseselt tootmises tegutsevat t&ouml;&ouml;l&otilde;igujuhti (tootmis- ja tehnikajuhist tootmismeistrini) ja &uuml;lej&auml;&auml;nud tootmises. K&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele kompenseerib t&ouml;&ouml;andja osaliselt sooja l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi ja ujumisv&otilde;imaluse. &bdquo;Ammu aega tagasi oli piimat&ouml;&ouml;stusel lausa oma s&ouml;&ouml;kla, kuid automatiseerimise j&auml;rel j&auml;i inimesi v&auml;hemaks ning &uuml;hel hetkel ei olnud s&ouml;&ouml;kla enam otstarbekas. N&uuml;&uuml;d tellime l&otilde;una ja see tuuakse meile siia kohale. T&ouml;&ouml;tajate rahuloluk&uuml;sitlustest on selgunud, et t&ouml;&ouml;tajatele see v&auml;ga meeldib,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna.</p> <p>P&auml;rna s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tajad nende k&otilde;ige suurem v&auml;&auml;rtus ning neid tuleb hoida. Piimat&ouml;&ouml;stus ei vaevle t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse k&auml;es nagu &uuml;lej&auml;&auml;nud Eesti t&ouml;&ouml;turg.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajaskond on meil p&uuml;siv. Paar aastat tagasi saatsime pensionile piimalaborandi, kes oli 50 aastat t&ouml;&ouml;tanud sama ameti peal,&ldquo; s&otilde;nab P&auml;rna ning nendib, et suuri t&ouml;&ouml;juubelite t&auml;histamisi neil on, kuid 50 aasta t&ouml;&ouml;juubel oli ka neile harukordne.</p> <p><b>Kuidas saavutada hea t&ouml;&ouml;keskkonna tiitlit?</b></p> <p>P&auml;rna meenutab, et suur r&otilde;&otilde;m tunnustuse &uuml;le t&otilde;i pisara silma, kui ta sai teada, et Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus on hea t&ouml;&ouml;keskkonna tiitli v&otilde;itnud. &bdquo;See on tunnustus kogu meie meeskonnale, sest me ei ole &uuml;htegi ohutusjuhendit kirjutanud ega t&ouml;&ouml;tajate heaolu puudutavat otsust teinud kabinetivaikuses, vaid alati k&auml;inud tootmises t&ouml;&ouml;tajate juures ja k&uuml;sinud nende arvamust. &Uuml;llatus v&otilde;idu &uuml;le oli v&auml;ga suur, sest meie siin teame, kuidas maitsvat juustu teha, aga me ei teadnud, et suudame luua ka tiitliv&auml;&auml;rilise t&ouml;&ouml;keskkonna,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna, kes usub, et k&otilde;ige t&auml;htsam on koost&ouml;&ouml;.</p> <p>Piimat&ouml;&ouml;stuses kasutatakse ohtude m&auml;rkamiseks k&otilde;rvaltvaataja pilku. &bdquo;Kuna meeskond on meil v&auml;ga p&uuml;siv, siis nad on t&ouml;&ouml;keskkonnaga t&auml;ielikult harjunud. Kui kuskil on voolik maas v&otilde;i aste, siis nad ei pane seda t&auml;helegi, vaid astuvad automaatselt &uuml;le. Uute t&ouml;&ouml;tajate ja suviste asendust&ouml;&ouml;tajate jaoks on vaja need ohud v&auml;lja selgitada ning selleks on parim viis kasutada t&ouml;&ouml;tajat, kes iga p&auml;ev neis ruumides ei viibi,&ldquo; selgitab ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2815.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2815.jpg" /></a></p> <p>Samuti usub ta, et mitu silmapaari on parem kui &uuml;ks, ning toob n&auml;iteks, et redelite kontrolli puhul j&auml;lgib tema redeli v&otilde;imalikku roostet, jalgade tuge, stabiilsust, kuid kolleeg v&otilde;ib hoopis olulisemaks pidada muid redeli omadusi, n&auml;iteks l&auml;bipainduvaid astmeid vms.</p> <p>Usaldussuhe, mille P&auml;rna on t&ouml;&ouml;tajatega loonud, on imetlusv&auml;&auml;rne. T&ouml;&ouml;tajad teavad, et nad v&otilde;ivad alati oma vigadest ja eksimustest tulla r&auml;&auml;kima ning koos p&uuml;&uuml;takse tehtud veast &otilde;ppida. &bdquo;N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja koperdab ja kukub maas oleva vooliku otsa, siis sellest on vaja r&auml;&auml;kida, et teaksime ohu k&otilde;rvaldada. T&ouml;&ouml;taja ei pea kartma s&uuml;&uuml;distusi, nagu oleks ta ise koperdis ega vaata, kuhu astub,&ldquo; selgitab P&auml;rna.</p> <p>Sellised olukorrad fikseeritakse ning sisse on viidud &bdquo;peaaegu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse&ldquo; registreerimise lehed. Saadud infot arutatakse t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogus ja hinnatakse, kas on v&otilde;imalik kohe midagi &auml;ra teha, et &bdquo;peaaegu&ldquo; ei muutuks &bdquo;juhtunud &otilde;nnetuseks&ldquo;.</p> <p>Kuigi hea t&ouml;&ouml;keskkonna tiitel on ette n&auml;idata, arvab P&auml;rna, et arenguruumi siiski veel on.</p> <p>&bdquo;Tahaksime k&uuml;lla minna meiega samal ajal tunnustuse v&otilde;itnud v&auml;ikeettev&otilde;ttele, et &otilde;ppida nende parimast tavast. Me oleme juba k&uuml;las k&auml;inud peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte tiitliga p&auml;rjatud Saaremaa ettev&otilde;ttel ja m&otilde;tteid on veel k&uuml;ll ja k&uuml;ll, kuidas ise paremaks muutuda. Loomulikult on meilgi unistus pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele rohkem paindlikku t&ouml;&ouml;aega, kuid praegu ei ole see liinit&ouml;&ouml; puhul v&otilde;imalik. Me siiski ei j&auml;ta jonni ning otsime sellele lahendust &ndash; &otilde;pime teistelt ettev&otilde;tetelt ja nende kogemustest,&ldquo; j&otilde;uab P&auml;rna r&auml;&auml;kida veel tulevikuplaanidest, enne kui sulgeb n&auml;dalal&otilde;puks b&uuml;rooukse, et kiirustada praamile Piret.</p> <p>Vestles Jaanika Palm, pildistas Maanus Masing</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2374Lugeja küsib, jurist vastab: kuidas saada laste kooliekskursiooniks töölt vabu päevi?2019-09-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: </b>Sain t&auml;na teada, et oktoobris on lastel kooliga kahep&auml;evane v&auml;ljas&otilde;it. Sooviksin v&auml;ga lapsevanemana lastega kaasa minna, aga t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us minu graafikut muutma. Kas on mingisugune v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;lt nendeks p&auml;evadeks vabaks saada?&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar: </b>T&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml; tegemisest keeldumiseks vaja alati alust (nt haigusleht v&otilde;i puhkus). Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tajale teatavaks tehtud t&ouml;&ouml;ajakava on v&otilde;imalik muuta &uuml;ksnes kokkuleppel, siis on selleks vaja t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekut. Kui t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;ajakava muutma, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teatud juhtudel kasutada puhkust.&nbsp;</p> <p>Puhkuste jaoks on t&ouml;&ouml;andjad &uuml;ldjuhul koostanud puhkuse ajakava, kuhu on m&auml;rgitud t&ouml;&ouml;taja saadaolevad puhkused (nt p&otilde;hipuhkus, lapsepuhkus). Kui ajakava on koostatud, kasutab t&ouml;&ouml;taja puhkust vastavalt puhkuse ajakavas m&auml;rgitule. Ajakavas saab samuti teha muudatusi &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokkuleppel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja puhkuse ajakava koostanud ei ole v&otilde;i puhkuse ajakavasse ei ole m&auml;rgitud k&otilde;iki t&ouml;&ouml;taja saadaolevaid puhkusep&auml;evi, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus teha t&ouml;&ouml;andjale avaldus puhkuse kasutamiseks. Puhkuse kasutamisest tuleb t&ouml;&ouml;andjale ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik kasutada n&auml;iteks p&otilde;hipuhkust v&otilde;i lapsepuhkust. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus lapsepuhkust kasutada kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last, v&otilde;i kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2373Riina Sikkut: Aeg-ajalt tasub oma kabinetist ikka välja astuda. 2019-08-30<p>Endine tervise- ja t&ouml;&ouml;minister, praegune Riigikogu liige Riina Sikkut haarab alati v&otilde;imalusest n&auml;ha oma silmaga, kuidas asju p&auml;riselt tehakse. Talle meeldib minna probleemidega s&uuml;vitsi, kuid selleks tuleb end kurssi viia detailidega.</p> <p>&bdquo;&Uuml;ksk&otilde;ik, kas see puudutab terviseohutust t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i t&ouml;&ouml;korraldust hooldekodudes, mulle meeldib k&auml;ia kohapeal vaatamas ja suhtlemas. Ainult nii saab aru, miks asjad on sedasi, nagu nad on, ja kuidas saaks olukorda parandada,&ldquo; selgitab Riina Sikkut.</p> <p><b>Kui olite tervise- ja t&ouml;&ouml;minister, siis k&auml;isite koos T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektoriga <i>incognito </i>inspekteerimas toidu tootmisega tegelevat ettev&otilde;tet. Mida te seal n&auml;gite?</b></p> <p>Mul oli v&auml;ga huvitav inspektori professionaalset t&ouml;&ouml;d k&otilde;rvalt j&auml;lgida. Ma kujutasin enam-v&auml;hem ette k&uuml;ll, kuidas inspektor k&auml;ib ja vaatab tootmises ringi, kuid olla temaga kaasas ja n&auml;ha k&otilde;rvalt, kuidas ta suhtleb t&ouml;&ouml;tajatega, millele juhib t&auml;helepanu, mida k&uuml;sib, oli t&otilde;eliselt p&otilde;nev.</p> <p>Ostan ka ise selle toiduainet&ouml;&ouml;stuse tooteid ja sellep&auml;rast oli v&auml;ga huvitav n&auml;ha toiduettev&otilde;tte n-&ouml; k&ouml;&ouml;gipoolt.</p> <p><b>Mis k&otilde;ige enam &uuml;llatas?</b></p> <p>V&otilde;ib-olla see, et ma ei kohanud mingisugust t&otilde;rksust. Ma ei n&auml;inud suhtumist, et mida te tahate ja miks te kontrollite.</p> <p>K&uuml;lastatud ettev&otilde;tte esindaja oli avatud ja vastutulelik. Hoiak oli koost&ouml;&ouml;le suunatud, mis ongi &otilde;ige, sest inspektorid ei k&auml;i ringi selleks, et karistada, vaid ikka eesm&auml;rgiga aidata t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks muuta.</p> <p>&Uuml;he inspektori ettekirjutuse puhul &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et tehke jah see ettekirjutus, siis saame t&ouml;&ouml;tajatele &ouml;elda, et seda on vaja t&auml;ita, sest T&ouml;&ouml;inspektsioon k&auml;skis.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal v&otilde;ib olla teatud n&otilde;udeid keeruline selgeks teha, kui t&ouml;&ouml;tajad on harjunud aastaid omal viisil tegema. Kui aga on T&ouml;&ouml;inspektsiooni ettekirjutus, siis on lihtsam t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, et t&ouml;&ouml;andja ei ole seda ise v&auml;lja m&otilde;elnud selleks, et t&ouml;&ouml;taja elu ebamugavamaks teha.</p> <p><b>Kas minister, kes vastutab t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu eest, peaks k&auml;ima aeg-ajalt inspektoriga kaasas? </b></p> <p>Mina leian k&uuml;ll, et t&ouml;&ouml;le tuleb kasuks, kui oma kabinetist aeg-ajalt v&auml;lja astuda. Ega muud moodi teada ei saa, mis t&ouml;&ouml; see on, kuidas ettev&otilde;tte n&otilde;ustamine k&auml;ib ja millist t&uuml;&uuml;pi ettekirjutusi saab teha. Kohapeal n&auml;eb &auml;ra t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate hoiakud ja suhtumised ning kuuleb nende arvamusi.</p> <p><b>Kuidas hindate praegust t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda? </b></p> <p>Olukord ei ole sugugi hea, kuid paraneb. See on pikk ja vaevaline protsess, sest probleem on hoiakutes ja neid on raske muuta.</p> <p>Edasiminekut n&auml;itab seegi, et j&auml;rjest rohkem antakse t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest teada. See v&otilde;imaldab anal&uuml;&uuml;sida &otilde;nnetuste p&otilde;hjusi ja paremini tegeleda ennetusega.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutab kolm osapoolt: t&ouml;&ouml;andja, t&ouml;&ouml;taja ja avaliku sektori asutused.</p> <p>Praegu on t&ouml;&ouml;turul selline olukord, et t&ouml;&ouml;andjad tahavad oma heade t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;sta ja neid enda juures hoida. T&ouml;&ouml;andjad pingutavad k&otilde;vasti, et pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele meeldivat ja turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <p>Samal ajal peab t&ouml;&ouml;taja aru saama, et ka temal on vastutus. Ta peab tutvuma juhenditega, arvestama t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitustega. Need ei ole asjad, mis v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;tajal m&ouml;&ouml;da k&uuml;lge maha joosta.</p> <p>Arvutit&ouml;&ouml; puhul ei ole tervist kahjustavad tegurid nii h&auml;sti m&auml;rgatavad ja realiseeruvad alles m&otilde;ne aja p&auml;rast: kaela- ja &otilde;lavarrepinged, liigesehaigused, n&auml;gemise halvenemine. T&ouml;&ouml;taja peab ka ise midagi tegema, et neid m&otilde;jusid v&auml;hendada.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil on siin t&ouml;&ouml;andjat ja t&ouml;&ouml;tajat n&otilde;ustav roll.</p> <p>Kindlasti on oluline tunnustada eeskujulikke t&ouml;&ouml;andjaid, kes t&otilde;esti pingutavad hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise nimel.</p> <p><b>Kui f&uuml;&uuml;silised ohutegurid t&ouml;&ouml;keskkonnas on k&uuml;llalt ilmsed, siis ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest r&auml;&auml;gitakse v&auml;hem.</b> <b>Kuidas hindate t&ouml;&ouml;andjate valmidust neid m&auml;rgata ja nendega tegeleda? </b></p> <p>Vaja on koolitamist, et t&ouml;&ouml;keskkonna volinik, t&ouml;&ouml;tervishoiuarst ja muud t&ouml;&ouml;ohutusega seotud osapooled oskaksid neid m&auml;rke t&auml;hele panna ja k&uuml;sida inimeste k&auml;est &otilde;igeid asju. T&ouml;&ouml;taja oskab kurta f&uuml;&uuml;silisi vaevusi, kuid vaimseid probleeme on keeruline m&auml;rgata ja ka iseendale tunnistada. Siin on samuti oluline t&ouml;&ouml;tajate teavitus, et nad oskaksid m&auml;rgata t&ouml;&ouml;keskkonnast tulenevaid pingeid ja stressi.</p> <p><b>Alaealistega juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv on viimasel ajal suurenenud. Kas ja mida peaks t&ouml;&ouml;andja panema t&auml;hele alaealist t&ouml;&ouml;le v&otilde;ttes? </b></p> <p>Juhendamine on k&otilde;ige olulisem, aga mitte ainult alaealiste, vaid k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate puhul. Kui see on noore inimese esimene t&ouml;&ouml;koht, siis v&otilde;iks juhendamist olla isegi rohkem kui t&ouml;&ouml;taja puhul, kellel on eelnev t&ouml;&ouml;kogemus sarnaselt ametikohalt.</p> <p>Ma ei arva, et ma ka ise n&auml;iteks 16-aastasena oleksin huviga redeli kasutamisjuhendit lugenud. Alaealise t&ouml;&ouml;taja puhul ei piisa sellest, et redeli kasutamisjuhend lihtsalt lugemiseks anda, vaid talle tuleb ka selgitada, kuidas ja miks asju tehakse nii, nagu neid tehakse.</p> <p>Alaealisel t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;kohal mentor, kes talle asju &uuml;le selgitab. Alaealine t&ouml;&ouml;taja ei pruugi n&auml;ha k&otilde;iki t&ouml;&ouml;keskkonna ohtusid.</p> <p><b>Suvel suureneb mitmes sektoris t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadus ning aasta-aastalt j&auml;rjest enam aitavad t&ouml;&ouml;k&auml;te p&otilde;uda rahuldada kolmandatest riikidest tulevad t&ouml;&ouml;tajad.</b> <b>Kuidas tagada nende t&ouml;&ouml;ohutus ja turvalisus? </b></p> <p>Praegu on k&otilde;ige olulisem, et k&otilde;ik siia saabuvad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;taksid Eestis legaalselt. Me ei saa r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;ohutusest, kui k&otilde;ige p&otilde;hilisem on t&auml;itmata. Kui t&ouml;&ouml;andja ei registreeri oma t&ouml;&ouml;tajaid, siis ilmselt ei tegele ta ka t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisega.</p> <p>Ei saa olla nii, et objektil on k&uuml;mme eestlast, kellele antakse kiivrid, ja k&uuml;mme kolmandatest riikidest kodanikku, kellele kiivrit ei anta. Me peame j&otilde;udma selleni, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tavad kiivri ja lepinguga.</p> <p><b>Kui te olite minister, asus teie kabinet rahvasuus superministeeriumiks ristitud hoones.</b> <b>Missugused t&ouml;&ouml;tingimused seal olid? </b></p> <p>See maja on suur ja t&ouml;&ouml;tajaid on palju ning seet&otilde;ttu on ka arvamusi seinast seina. Olen t&ouml;&ouml;tanud samal kohal asunud rahandusministeeriumi tornis. Seal oli suvel palav ja talvel v&auml;ga k&uuml;lm. Ei olnud ka k&ouml;&ouml;ginurka, sest polnud sobivat ventilatsioonis&uuml;steemi.</p> <p>Superministeeriumis ei pidanud oma kabinetinurka kohvimasinat v&otilde;i mikrolaineahju &uuml;les panema.</p> <p>Mulle superministeeriumi t&ouml;&ouml;keskkond meeldis.</p> <p><b>Kui usin te olete j&auml;rgima istuva t&ouml;&ouml; tegijatele antud soovitusi? </b></p> <p>Ministrit&ouml;&ouml; ajal ma ei istunud p&auml;ev l&auml;bi laua taga. Vist ei olnudki sellist p&auml;eva, kui ma ei k&auml;inud majast v&auml;ljas koosolekul v&otilde;i poleks k&uuml;lastanud haiglat, kooli, hooldekodu v&otilde;i m&otilde;nda muud asutust. Kui ma sain tund aega arvuti taga t&ouml;&ouml;tada sealt vahepeal pilku p&ouml;&ouml;ramata ja t&otilde;usmata, siis seda oli juba palju.</p> <p>N&uuml;&uuml;d Riigikogus saab istumist kompenseerida pikkade vahemaade l&auml;bimisega. Maja on sopiline ja pikkade koridoridega ning selleks, et istungisaalist komisjoniruumidesse j&otilde;uda, tuleb ikka k&otilde;ndida.</p> <p><b>Kuidas te t&ouml;&ouml;stressi maandate?</b></p> <p>Mulle on oluline, et saaksin m&otilde;tte mujale. Sellep&auml;rast ma loen palju ja ka lastega m&auml;ngimine maandab stressi.</p> <p>Riina Sikkuti kolm raamatusoovitust:</p> <ol> <li>Hans Rosling "Faktit&auml;ius"</li> <li>Nicole Krauss "Armastuse ajalugu"</li> <li>Mart juur, Keiti Vilms, Contra ja Oliver Lomp "Poeetiliselt korrektne"</li> </ol> <p>Foto:&nbsp;<span>Ilja Matusihis</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2372Hooajatöölised meilt ja mujalt2019-08-29<p>Jaanika Palm&nbsp;</p> <p><strong>Juba m&otilde;nda aega valitseb Eesti t&ouml;&ouml;turul t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus. Suvel annab see eriti teravalt tunda, kui t&ouml;&ouml;andjad ei leia puhkusele suunduvatele t&ouml;&ouml;tajatele asendajaid ja p&otilde;llumees ei saa olla kindel, et leidub piisavalt t&ouml;&ouml;k&auml;si, kes aitaks saagi p&otilde;llult koristada.</strong></p> <p>Mitmes sektoris, nagu p&otilde;llumajanduses, turismis, toitlustuses ja ehituses, kasvab suvel t&ouml;&ouml;de maht h&uuml;ppeliselt ja nii ka vajadus lisat&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele.</p> <p><b>Otsitakse sadat hooajat&ouml;&ouml;list </b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste juhi Livia Laasi</b> s&otilde;nul on tavap&auml;rane, et t&ouml;&ouml;andjad otsivad suveks suurt hulka l&uuml;hiajalisi t&ouml;&ouml;tajaid. Sel juhul on nad ikka soovitanud t&ouml;&ouml;andjail tulla maakondlikule t&ouml;&ouml;messile. &bdquo;T&ouml;&ouml;messidele tulevad ka t&ouml;&ouml;otsijad, kes ei pruugi aktiivselt portaalide kaudu t&ouml;&ouml;d otsida ega ole ka t&ouml;&ouml;tuna arvel. Samuti saab T&ouml;&ouml;tukassa kutsuda alaealisi t&ouml;&ouml;otsijaid messile, kus on osalemas t&ouml;&ouml;andjad, kellele sobivad ka alaealised t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml;aja ja &uuml;lesannete suhtes kehtivad piirangud,&ldquo; selgitas Laas. Kui t&ouml;&ouml;andjal on vaja korraga v&auml;rvata rohkem inimesi, siis saab T&ouml;&ouml;tukassa abiga korraldada v&auml;rbamisp&auml;evi, mis v&otilde;ivad toimuda T&ouml;&ouml;tukassa ruumides, aga ideaaljuhul t&ouml;&ouml;andja juures. &bdquo;V&auml;rbamisp&auml;eva t&ouml;&ouml;andja juures korraldades on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik potentsiaalsele t&ouml;&ouml;tajale tutvustada t&ouml;&ouml;keskkonda ja -&uuml;lesandeid ning end sobiva t&ouml;&ouml;andjana n&auml;idata,&ldquo; s&otilde;nas Laas, julgustades &uuml;htlasi t&ouml;&ouml;andjaid T&ouml;&ouml;tukassa poole p&ouml;&ouml;rduma, sest k&otilde;ik pakutavad teenused on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p> <p>Laas r&otilde;hutas, et praeguses t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduses peaksid t&ouml;&ouml;andjad olema paindlikud ning sealjuures m&otilde;tlema laiemalt, millist t&ouml;&ouml;tajat nad vajavad. &bdquo;Meil on t&ouml;&ouml;turul palju sihtgruppe, kes ei saa t&ouml;&ouml;tada tavap&auml;raselt 8 tundi, kuid on v&otilde;imelised t&ouml;&ouml;tama n&auml;iteks 5 tundi. Kui t&ouml;&ouml;andja tuleb meie juurde sooviga leida t&ouml;&ouml;tajaid, siis me vaatame, milline on ametikoha profiil, ning toetame sobivate oskustega t&ouml;&ouml;tajate leidmist. Kui t&ouml;&ouml;andja on valmis t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest v&otilde;i alaealist t&ouml;&ouml;tajat, saavad t&ouml;&ouml;tukassa konsultandid tutvustada toetusmeetmeid, mis nende sihtgruppide t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmist soodustavad,&ldquo; r&auml;&auml;kis Laas. Ta t&otilde;i n&auml;iteks alaealise t&ouml;&ouml;tamise toetuse, t&ouml;&ouml;ruumide kohandamise v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajale ja abivahendite soetamise v&otilde;imaluse.</p> <p><b>Lisat&ouml;&ouml;j&otilde;ud v&auml;lismaalt </b></p> <p>Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) esitati m&ouml;&ouml;dunud aastal ligikaudu 22 000 l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimise taotlust ning neist rahuldati 19 820. K&auml;esoleval aastal prognoosib PPA taotluste arvu suurenemist. &bdquo;Sel aastal prognoosime taotluste arvuks ligikaudu 30 000. K&otilde;ige enam soovib Eestisse t&ouml;&ouml;le tulla inimesi Ukrainast, Moldovast, Valgevenest, Gruusiast ja Venemaalt,&ldquo; r&auml;&auml;kis <b>PPA identiteedi ja staatuste b&uuml;roo n&otilde;unik-ekspert Liis Valk</b>. Ta r&otilde;hutas, et otsuste arv ei v&otilde;rdu inimeste arvuga. Kui inimene t&ouml;&ouml;tab mitmes kohas, siis on igal t&ouml;&ouml;andjal vaja t&ouml;&ouml;taja uuesti PPAs registreerida ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib &uuml;he inimese kohta olla mitu registreeringut.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige rohkem t&ouml;&ouml;tajaid tuleb v&auml;lismaalt ehitussektorisse ja t&ouml;&ouml;tlevasse t&ouml;&ouml;stusesse. Hooajat&ouml;&ouml;s on esikohal p&otilde;llumajandus. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lised tulevad t&ouml;&ouml;le esmajoones Tallinna ja Harjumaale ning L&otilde;una-Eestisse, kus peamisteks t&ouml;&ouml;deks on maasika- ja kurgikorjamine,&ldquo; selgitas Valk.</p> <p>L&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise &uuml;ks alaliike on hooajat&ouml;&ouml;, mil n&otilde;udlus t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele on hooaja t&otilde;ttu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurem kui muul ajal. L&uuml;hiajaline Eestis t&ouml;&ouml;tamine hooajat&ouml;&ouml;tajana on lubatud kuni 270 p&auml;eva 365 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul.</p> <p>&bdquo;L&uuml;hiajaliselt v&otilde;ib v&auml;lismaalane Eestisse t&ouml;&ouml;le tulla igasuguse t&ouml;&ouml; jaoks, kui t&ouml;&ouml;andja on t&auml;itnud seadusega ette n&auml;htud eeldused. &Uuml;ks peamistest tingimustest on palk: t&ouml;&ouml;tasu peab olema v&otilde;rdne Eesti keskmise palgaga. Hooajat&ouml;&ouml; puhul palgakriteeriumi ei ole, kuid klassifitseeritud on valdkonnad, kuhu v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;taja tohib t&ouml;&ouml;le asuda,&ldquo; lisas PPA n&otilde;unik-ekspert Valk.</p> <p><b>Kes t&ouml;&ouml;tab ja kelle alluvuses? </b></p> <p>Enamik v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu palkavaid t&ouml;&ouml;andjaid on seaduskuulekad ning v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib asuda rahuliku s&uuml;damega Eestis t&ouml;&ouml;le, sest tal on taskus t&ouml;&ouml;leping, tema siinviibimine on registreeritud ning t&ouml;&ouml;ohutus tagatud.</p> <p>Paraku on t&ouml;&ouml;turul ka t&ouml;&ouml;andjaid, kes seadustele vilistavad. <b>Eesti Ehitusettev&otilde;tjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand</b> selgitas v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga seotud probleeme ehitussektoris: &bdquo;Tullakse turistiviisaga ja hakatakse siin hoopis t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;andja maksab &uuml;mbrikupalka ja ei t&auml;ida miinimumpalga kriteeriumi. Ka see on tavaline, et peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja t&auml;idab palgakriteeriumi v&otilde;i maksab t&ouml;&ouml;tajale rohkemgi, kui n&otilde;utud, kuid vahendusfirma v&otilde;tab sellelt t&ouml;&ouml;tasult ebaseaduslikult vaheltkasu.&ldquo; Ta t&otilde;i n&auml;ite, kus t&ouml;&ouml;tajale maksti vahendusfirma kaudu 18 eurot tunnis, kuid hiljem selgus, et t&ouml;&ouml;tajale tasuti sellest palgarahast vaid 4 eurot tunnis.</p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga seoses ongi enim probleeme &uuml;les kerkinud ehitussektoris, kus v&otilde;rreldes teiste valdkondadega t&ouml;&ouml;tab enim v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi. Vahel ei tea Eestis ehitussplatsile t&ouml;&ouml;le sattunud ehitusmees ka ise, kelle alluvuses ta t&ouml;&ouml;tab. <b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Eneken Hiire</b>, kes inspekteerib ka ehitusplatse, tunnistas, et m&otilde;nikord on neil v&auml;ga raske v&auml;lja selgitada, kelle alluvuses v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;line t&ouml;&ouml;tab. &bdquo;Siia l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimine t&ouml;&ouml;tajate registris ei ole vajalik ja kui t&ouml;&ouml;andja ei registreeri oma t&ouml;&ouml;tajaid PPAs, siis meil ei olegi nende t&ouml;&ouml;tajate kohta andmeid. See on nulliring, sest meie ei tea, kelle t&ouml;&ouml;tajad nad on, ja tihti ei tea t&ouml;&ouml;tajad ka ise, kes on nende tegelik t&ouml;&ouml;andja,&ldquo; selgitas Hiire.</p> <p>Alluvussuhete v&auml;ljaselgitamine n&otilde;uab m&otilde;nikord Sherlock Holmesi detektiivivaistu. &bdquo;Kui allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja tuleb t&ouml;&ouml;d tegema, siis peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja ei tea, kes on tema t&ouml;&ouml;tajad, kas nad saavad ametlikku t&ouml;&ouml;tasu, kas nad on n&otilde;uetekohaselt registreeritud. Ehitusobjektil on palju erinevaid t&ouml;id ja mitmed t&ouml;&ouml;d kestavad l&uuml;hikest aega, inimesed vahetuvad objektil kiiresti. Tootmises on v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi lihtsam j&auml;lgida, sest t&ouml;&ouml;tajad vajavad spetsiifilist v&auml;lja&otilde;pet ja t&ouml;&ouml;tavad pikema perioodi v&auml;ltel,&ldquo; r&auml;&auml;kis Rand.</p> <p>Rand n&auml;eb probleemi lahendusena t&ouml;&ouml;tajate identifitseerimiskaardi juurutamist ehitussektoris. &bdquo;Elektrooniline kaart, millel on inimese nimi ja pilt ning t&ouml;&ouml;andja nimi, peaks olema kohustuslik ka Eesti ehitusmeestele, mitte ainult v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ule. Sellise kaardi abil on v&otilde;imalik tuvastada, kas inimene t&ouml;&ouml;tab ametlikult, aga ka n&auml;iteks seda, kas ta on l&auml;binud ohutusinstruktaaži. Kes seda l&auml;binud ei ole, need objektile ei p&auml;&auml;segi,&ldquo; selgitas Rand kaardi toimimisp&otilde;him&otilde;tet.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist Liis Naaber-Kalm</b> r&auml;&auml;kis, et Maksu- ja Tolliamet on alustanud t&ouml;&ouml;tajate elektroonilise identifitseerimiskaardi kasutuselev&otilde;tu anal&uuml;&uuml;si, kuid selle kohustuslikuks muutmine t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;tab aega v&auml;hemalt paar aastat. &bdquo;Paljud suured ehitusettev&otilde;tted kasutavad juba sellist kaarti objektidel. Riigi tasandil selle kohustuslikuks muutmine s&otilde;ltub poliitilisest valikutest, mis suunas t&ouml;&ouml;turg edasi liigub,&ldquo; s&otilde;nas ta.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ohutus on t&ouml;&ouml;andja kohustus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&otilde;uab seoses v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;listega k&otilde;ige rohkem k&uuml;simusi t&ouml;&ouml;suhete ja -tasu kohta. &bdquo;Soovitakse teada, missugused &otilde;igused kohalduvad v&auml;lismaalastele. Kahjuks tuntakse v&auml;hem huvi, kuidas tagada v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;ohutus,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm T&ouml;&ouml;inspektsioonist. Ta julgustab t&ouml;&ouml;andjaid k&uuml;simuste v&otilde;i kahtluste korral T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustajatega &uuml;hendust v&otilde;tma, et v&auml;ltida puuduj&auml;&auml;ke v&otilde;i vigu oma tegevuses ja dokumentatsioonis. &bdquo;Seaduse mittetundmine ei vabasta selle t&auml;itmisest. T&ouml;&ouml;inspektsiooni huvi on hoida t&ouml;&ouml;turgu korras ja selleks on parim viis t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine,&ldquo; r&otilde;hutas ta.</p> <p>Naaber-Kalmu s&otilde;nul p&uuml;&uuml;avad t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;ohutuse pealt kokku hoida ning loodavad, et kontroll ei j&otilde;ua nendeni. &bdquo;Meil ei ole veel tugevalt juurdunud ohutuskultuuri. Meile t&ouml;&ouml;le tulevate v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste kodumaa ohutuskultuur v&otilde;ib olla madalam kui Eestis, aga meie oma j&auml;llegi on madalam kui Soomes v&otilde;i Norras. V&auml;hene ohutuskultuur ei puuduta ainult v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu, samu probleeme, mida n&auml;eme v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste puhul, n&auml;eme ka Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;u puhul. N&auml;iteks puuduvad t&ouml;&ouml;tajatel isikukaitsevahendid,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektor Hiire s&otilde;nul peaksid t&ouml;&ouml;andjad rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama ka v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u juhendamisele. &bdquo;Probleemid ei ole ainult ehitussektoris. Ka p&otilde;llumajandussektoris ja tootmises ei juhendata t&ouml;&ouml;tajaid piisavalt. Riigist, kust v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ud on p&auml;rit, ei pruugi taolist Eestis kasutatavat masinaparki olla ja inimene pole v&otilde;ibolla isegi kunagi n&auml;inud selliseid masinaid. V&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine on t&ouml;&ouml;ohutuse A ja O,&ldquo; r&auml;&auml;kis Hiire.</p> <p>On ka t&ouml;&ouml;andjaid, kes v&otilde;tavad t&ouml;&ouml;ohutust tutvustavale eestikeelsele juhendile v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lise allkirja ning arvavad, et sellest piisab. &bdquo;Kui eesti keelt mittevaldav inimene kirjutab alla eestikeelsele t&ouml;&ouml;ohutusjuhendile v&otilde;i juhendamine toimub suures grupis eesti keeles, siis ei saa seda pidada m&otilde;istlikuks ega korrektseks juhendamiseks,&ldquo; t&auml;psustas Hiire.</p> <p>Naaber-Kalm lisas, et oluline ei ole vahet teha kodumaisel t&ouml;&ouml;j&otilde;ul ja v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ul, vaid k&otilde;iki tuleb kohelda v&otilde;rdselt: &bdquo;Kolmandast riigist tulnud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib olla palju lojaalsem t&ouml;&ouml;andjale ja kohusetundlikum, kuid teda tuleb ka v&auml;&auml;rtustada. T&ouml;&ouml;andja peab leidma aja, et teda juhendada, et ta saaks siit elusa ja tervena tagasi oma pere juurde minna.&ldquo;</p> <p>Alates kevadest peab T&ouml;&ouml;inspektsioon eraldi v&auml;lismaalaste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistikat. &bdquo;Varem T&ouml;&ouml;inspektsioon vahet ei teinud, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus juhtus kohaliku inimesega v&otilde;i v&auml;lismaalasega, aga suurenev v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u hulk on tinginud vajaduse koguda seda statistikat eraldi,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.</p> <p>L&uuml;hiajaline Eestis t&ouml;&ouml;tamine on lubatud kuni 365 p&auml;eva 455 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul. Ehitusettev&otilde;tjate liidu juhatuse esimees Rand on seisukohal, et seda perioodi tuleks pikendada 730 p&auml;evani ehk kahe aastani. &bdquo;Ehitusettev&otilde;tjate liidu ettepanek oli anda luba t&ouml;&ouml;tamiseks kaheks aastaks, sest siis tekiks inimesel kindlus oma t&ouml;&ouml;koha suhtes. Kaheaastase t&ouml;&ouml;tamise puhul oleks liit valmis pakkuma t&ouml;&ouml;andjatele tuge t&ouml;&ouml;taja kvalifikatsiooni kontrollimisel ja viiks l&auml;bi ka esmase v&auml;lja&otilde;ppe,&ldquo; selgitas ta. &bdquo;Eestis on oma ehitustavad ja -v&otilde;tted, mist&otilde;ttu on kohapealne v&auml;lja&otilde;pe oluline. M&otilde;nikord kulub v&auml;lja&otilde;ppeks &uuml;ks kuu, aga vahel ka kuni kaks kuud ning siis j&auml;&auml;b reaalse t&ouml;&ouml; tegemise aeg v&auml;ga l&uuml;hikeseks. Kui me teeme v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u tulemise siia lihtsamaks ja lubame kauem t&ouml;&ouml;tada, siis on v&auml;hem survet illegaalseks t&ouml;&ouml;tamiseks,&ldquo; lisas Rand.</p> <p><b>Majutuskohaks ei sobi telk ega soojak </b></p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lised julgevad j&auml;rjest enam p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni. &bdquo;P&ouml;&ouml;rdumised on peamiselt seotud saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasuga. N&auml;iteks juhtumid, kus t&ouml;&ouml;tajale on lubatud osa t&ouml;&ouml;tasust maksta ametlikult ja osa &uuml;mbrikus ning &uuml;mbrikus makstava osa j&auml;tab t&ouml;&ouml;andja tasumata. Samuti on juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;taja on kirjutanud alla eestikeelsele lepingule, saamata tegelikult aru, kui palju t&ouml;&ouml;andja talle palka maksab ja kui palju sellest tuleb majutuse eest tasuda. On olnud ka nii, et t&ouml;&ouml;andja tasub k&uuml;ll lepingus etten&auml;htud palga, kuid seej&auml;rel tuleb t&ouml;&ouml;tajal enamik sellest majutuskuludeks tasuda,&ldquo; r&auml;&auml;kis Naaber-Kalm.</p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja ja v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lise vahel on s&otilde;lmitud kokkulepe, et t&ouml;&ouml;andja tagab majutuse, siis peab see olema tagatud majutusasutuses, mitte telgis v&otilde;i soojakus. See piirang kehtib ainult hooajat&ouml;&ouml;tajate kohta. &Uuml;lej&auml;&auml;nud l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud v&auml;lismaalaste kohta sellist piirangut kehtestatud ei ole,&ldquo; r&auml;&auml;kis Valk. &bdquo;P&otilde;hjuseks on see, et hooajat&ouml;&ouml;tajaid peetakse Euroopas ohustatud grupiks, keda v&otilde;idakse ekspluateerida. Neile ei ole k&uuml;ll kehtestatud rangemat palgakriteeriumi, aga seatud on n&otilde;uded t&ouml;&ouml;lepingule ja majutusele,&ldquo; selgitas ta piirangu tagamaid.</p> <p>&bdquo;V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u registreerimata j&auml;tmine, t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimata j&auml;tmine, t&ouml;&ouml;tasu t&auml;ielik v&otilde;i osaline maksmata j&auml;tmine, majutamine ebasobivates tingimustel r&otilde;dul v&otilde;i keldris, infosulus hoidmine, t&ouml;&ouml;taja sundimine tegema muud kui kokkulepitud t&ouml;&ouml;d v&otilde;ib viia &uuml;hel hetkel olukorrani, kus r&auml;&auml;gime juba t&ouml;&ouml;alasest &auml;rakasutamisest inimkaubanduse v&otilde;tmes. Kahjuks tuleb t&otilde;deda, et &auml;rakasutamisohtu on m&auml;rgata ka v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u puhul, mitte ainult kohaliku t&ouml;&ouml;j&otilde;u puhul,&ldquo; r&auml;&auml;kis T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist Naaber-Kalm. Ta lisas, et inimkaubandusega seotud teod on inim&otilde;igusi riivavad ning tegemist on kuritegudega, mis on Eestis s&auml;testatud karistusseadustikus.</p> <p>V&auml;hendamaks ja ennetamaks t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;alast &auml;rakasutamist ning seel&auml;bi langemist inimkaubanduse ohvriks, teevad mitmed asutused igap&auml;evast koost&ouml;&ouml;d.</p> <p>PPA, T&ouml;&ouml;inspektsioon ning Maksu-ja Tolliamet teevad koost&ouml;&ouml;d reidide kavandamiseks ja l&auml;biviimiseks. &bdquo;Meie esmane huvi on reididel tuvastada t&ouml;&ouml;andjad, kes v&otilde;imaldavad lepinguta t&ouml;&ouml;tamist, kes ei registreeri n&otilde;uetekohaselt oma t&ouml;&ouml;tajaid. Seega on meie eesm&auml;rk t&ouml;&ouml;andjad vastutusele v&otilde;tta. Esmaj&auml;rjekorras j&auml;rgneb sanktsioon t&ouml;&ouml;andjale ja mitte v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisele, sest toiming on tegemata t&ouml;&ouml;andjal,&ldquo; selgitas Valk.</p> <p>Ehitusettev&otilde;tjate liidu juhi s&otilde;nul v&otilde;imaldab praegune trahvi tasumise kord rikkumisega vahele j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;andjatel selle tasumisest k&otilde;rvale hiilida. &bdquo;Trahv ei kutsu tegelikult korrale, sest ka trahvidest on v&otilde;imalik k&otilde;rvale viilida &ndash; firma p&otilde;hja lasta ja uus teha v&otilde;i trahvin&otilde;ue kohtus vaidlustada. Ettev&otilde;tted, kes j&auml;tavad teadlikult maksud tasumata ja keda ei suudeta korrale kutsuda, annavad teistele otsekui signaali, et tehke nii ja teiega ei juhtu eriti midagi,&ldquo; selgitas Rand.</p> <p>Naaber-Kalmu arvates s&otilde;ltub trahvi motiveeriv m&otilde;ju ettev&otilde;tte suurusest ja tema finantsv&otilde;imekusest trahvi tasuda: &bdquo;V&auml;iksematele ettev&otilde;tetele on rahaline trahv k&uuml;llalt motiveeriv ning suuremad ettev&otilde;tted ei soovi trahvi saada, sest see v&otilde;ib olla riigihankel osalemist v&auml;listav asjaolu.&ldquo;</p> <p><b>Ettevaatust, fantoom! </b></p> <p>Hiire s&otilde;nul peaksid Eesti t&ouml;&ouml;andjaid p&otilde;hjalikumalt kontrollima oma koost&ouml;&ouml;partnereid, kes l&auml;hetavad Eestisse v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi v&otilde;i vahendavad rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu. &bdquo;Kui v&auml;lismaal asuva ettev&otilde;ttega s&otilde;lmitakse leping, mille allkirjastab juhatuse liige, siis Eesti ettev&otilde;tja peaks kindlaks tegema, et see teine pool t&otilde;esti on see, kelle ta v&auml;idab enda olevat. Kui selgub, et teine pool on fiktiivne lepingupartner, siis kogu vastutus t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu eest langeb Eesti ettev&otilde;tjale,&ldquo; selgitas Hiire. Naaber-Kalmu s&otilde;nul on neil selliseid juhtumeid olnud, kus selgub, et ettev&otilde;tet, kellega on leping s&otilde;lmitud, tegelikkuses ei eksisteerigi. &bdquo;K&otilde;ik lepingupartnerite omavahelised kokkulepped peavad olema t&otilde;endatavad,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.</p> <p>Hooajat&ouml;&ouml; peab olema seatud kindla ajaga aastas, mil n&otilde;udlus t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele on hooaja t&otilde;ttu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurem kui muul ajal. L&uuml;hiajaline Eestis t&ouml;&ouml;tamine hooajat&ouml;&ouml;tajana on lubatud kuni 270 p&auml;eva 365 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul.</p> <p>Hooajat&ouml;&ouml;d on v&otilde;imalik registreerida, kui tegevus kuulub j&auml;rgmisesse loetellu:</p> <ol> <li>Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad.</li> <li>Metsamajdnus ja metsavarumine</li> <li>Kalap&uuml;&uuml;k ja vesiviljelus</li> <li>Toiduainete tootmine</li> <li>Alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine</li> <li>Majutus</li> <li>Toidu ja joogi serveerimine</li> </ol> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2370Muutub puhkusetasu hüvitamise kord2019-08-28<p><i>Piret Meemann, sotsiaalkindlustusameti h&uuml;vitiste osakonna n&otilde;unik </i></p> <p>Alates 1. oktoobrist 2019 muutub kord, kuidas h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;andjatele osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja (sh t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ri) ja alaealise t&ouml;&ouml;taja puhkusetasu.&nbsp;</p> <p>Siiani h&uuml;vitas sotsiaalkindlustusamet t&ouml;&ouml;andjale igas kalendriaastas t&ouml;&ouml;lepinguseaduse j&auml;rgi ette n&auml;htud 35 kalendrip&auml;evasest p&otilde;hipuhkusest seitsme kalendrip&auml;eva puhkusetasu. Seda tehti olenemata sellest, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asus v&otilde;i millal tuvastati tal osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime.&nbsp;</p> <p>Alates 1. oktoobrist 2019 h&uuml;vitatakse aga t&ouml;&ouml;andjatele puhkusetasu t&ouml;&ouml;le asumise ja t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise kalendriaastal v&otilde;rdeliselt t&ouml;&ouml;tatud ajaga. Seega, kui t&ouml;&ouml;taja ei ole t&ouml;&ouml;tanud terve kalendriaasta jooksul, peab t&ouml;&ouml;andja kalendriaasta l&otilde;pus l&auml;htuma puhkuse j&auml;&auml;gi arvutamisel proportsionaalselt t&ouml;&ouml;tatud ajast.&nbsp;</p> <p>Lisaks j&otilde;ustus alates 1. juulist 2019 muudatus, mille kohaselt h&uuml;vitab sotsiaalkindlustusamet t&ouml;&ouml;andjale puhkep&auml;evade tasu ka juhul, kui puhkep&auml;evad on t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisel kasutamata j&auml;&auml;nud. Seaduse j&auml;rgi peab t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljateenitud, kuid kasutamata j&auml;&auml;nud puhkusetasu t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitama. Riik h&uuml;vitab omakorda selle t&ouml;&ouml;andjale.&nbsp;</p> <p><b><i>N&auml;ide:</i></b><i> Osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ja alaealine t&ouml;&ouml;taja, kelle p&otilde;hipuhkus kalendriaastas on 35 kalendrip&auml;eva, asub t&ouml;&ouml;le poole aasta pealt teenib 6 kuuga v&auml;lja 17,6 kalendrip&auml;eva puhkust.<br /> Arvutusk&auml;ik: 184 (t&ouml;&ouml;tatud kalendrip&auml;evade arv) / 365 (kalendrip&auml;evade arv aastas) * 35 (osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja ja alaealise t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkus) = 17,6</i></p> <p><i>Sotsiaalkindlustusamet h&uuml;vitab omakorda 20% v&auml;ljateenitud puhkusep&auml;evadest, kuna aastas lisaks saadavad 7 kalendrip&auml;eva moodustavad 35-p&auml;evasest p&otilde;hipuhkusest 20%).<br /> Arvutusk&auml;ik: 17,6 kalendrip&auml;evast 20% =17,6 * 20/100 = 3,5 kalendrip&auml;eva.</i></p> <p><i>Puhkusereservi arvestuses v&otilde;ib &uuml;mardada puhkusep&auml;evade j&auml;&auml;gi t&auml;isarvuni. Seega on t&ouml;&ouml;taja puhkusej&auml;&auml;k 18 kalendrip&auml;eva. Ja Sotsiaalkindlustusameti h&uuml;vitab sellest 4 puhkusep&auml;eva tasu.</i></p> <p><b><i>N&auml;ide:</i></b><i>&nbsp; Osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ja alaealine t&ouml;&ouml;taja on puhkuse kasutamise hetkeks v&auml;lja teeninud 12 kalendrip&auml;eva puhkust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajal puhata korraga &auml;ra k&otilde;ik 35 kalendrip&auml;eva ning taotleb ka sotsiaalkindlustusametilt 7 kalendrip&auml;eva puhkusetasu h&uuml;vitamist.</i></p> <p><i>Enne kalendriaasta l&otilde;ppu soovib t&ouml;&ouml;taja aga t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petada ning tema t&ouml;&ouml;tamise aja jooksul v&auml;lja teenitud puhkusep&auml;evade arv on 24 kalendrip&auml;eva. Sotsiaalkindlustusamet h&uuml;vitab 20%&nbsp; neist seega 5 kalendrip&auml;eva.</i></p> <p><i>Kuna t&ouml;&ouml;andja on juba taotlenud 7 kalendrip&auml;eva h&uuml;vitamist, peab ta esitama sotsiaalkindlustusametile parandustaotluse ja kandma tagasi enammakstud puhkusetasu 2 p&auml;eva eest.</i></p> <p>Lisaks osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja ja alaealise t&ouml;&ouml;taja puhkusetasule saab sotsiaalkindlustusameti vahendusel taotleda ka isapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja tasustatud hoolduspuhkuse eest makstud tasu ning lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest s&auml;ilitatud keskmise t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamist. Rohkem infot leiab&nbsp;<a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#%20Puhkusetasu%20ja%20keskmise%20t%C3%B6%C3%B6tasu%20h%C3%BCvitamine%20riigieelarvest">sotsiaalkindlustusameti kodulehel.</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2367Digitaliseerimine ― kellele olevik, kellele tulevik2019-08-27<p>Digitaallahendused, mis annavad ettev&otilde;tetele konkurentsieelise ja aitavad konkurentsiv&otilde;imelisena p&uuml;sida, on muutunud v&auml;ltimatuks. Samas eeldab see t&ouml;&ouml;tajatelt teistsuguseid oskusi, teadmisi ja ka valmisolekut uute tehnoloogiate kasutamiseks.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>V&otilde;rreldes Eesti ettev&otilde;tteid muude arenenud maailma ettev&otilde;tetega, siis kuiv&otilde;rd ollakse digitaalsetele tehnoloogiatele orienteeritud ja valmis neid v&otilde;imalusel rakendama? Millistes valdkondades v&otilde;i sektorites?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Teaduspargi Tehnopol innovatsioonijuht Kadi Villers</b><b>:</b></p> <p>&bdquo;Eestis on v&auml;ga palju tehnoloogiliselt k&otilde;rgelt arenenud ettev&otilde;tteid, kelle edu &uuml;ks selge alus on digitaliseeritus nii ettev&otilde;ttesisestes protsessides kui ka digitaalsete lahenduste integreerimine oma tootesse v&otilde;i teenusesse. Edukaimad Eesti <i>startup</i>id on Bolt, Skype, Transferwise ja Playtech, mille v&auml;&auml;rtus on k&otilde;igil &uuml;le miljardi dollari ja nad v&otilde;ivad digitaalseid lahendusi pidada otseselt oma edu aluseks. Digitaalsed tehnoloogiad on <i>startup</i> sektoris omamoodi v&auml;ltimatu komponent, sest ilma selleta ei teki enamikel juhtudel v&otilde;imalust kiireks kasvuks, mis on <i>startup</i>i &uuml;ks eesm&auml;rke.</p> <p>Oleme Teaduspargis Tehnopol teinud koost&ouml;&ouml;d paljude Eesti t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetega. T&ouml;&ouml;stus on Eesti suurim majandussektor, kus t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 125 000 inimese ja t&ouml;&ouml;stustoodang moodustab umbes kaks kolmandikku Eesti ekspordist, m&otilde;jutades seel&auml;bi Eesti &uuml;ldist majanduslikku k&auml;ek&auml;iku. Valdav osa Eesti t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetest on maailma mastaabis v&auml;ikesed, heal juhul keskmise suurusega ettev&otilde;tted. Paljudel neist l&auml;heb majandusts&uuml;kli praeguses faasis pigem h&auml;sti. Sageli n&auml;emegi, et innovatsiooni motivatsioon on madal just siis, kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb h&auml;sti. Justnimelt h&auml;sti, mitte suurep&auml;raselt. &Uuml;heks digitaliseerimise motivaatoriks peaks olema asjaolu, et j&auml;rgmise k&uuml;mne aasta jooksul on t&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;j&otilde;uturult v&auml;ljumas hinnanguliselt 33 000 t&ouml;&ouml;tajat ning uusi kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;k&auml;si ei ole piisavalt palju lisandumas.</p> <p>T&ouml;&ouml;stussektori digitaliseerimisajastuga kaasas k&auml;imisest annab m&ouml;&ouml;dunud aastaga v&otilde;rreldes tunnistust v&auml;ike investeeringute kasv, mille sisse j&auml;&auml;b ka tootlikkuse ja efektiivsuse t&otilde;stmine ehk valdavalt digitaliseerimisega seotud protsessid. &Uuml;llatuslikult juhivad seda kasvu v&auml;ikese ja keskmise suurusega ettev&otilde;tted, mis viitab, et paljud suured ettev&otilde;tted on vajalikud pikaajalised investeeringud juba varem teinud, samuti teadvustavad v&auml;iksemad ettev&otilde;tted selgelt digitaliseerimise vajadust ja sellest tulenevat konkurentsieelist.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas ja kuiv&otilde;rd on t&ouml;&ouml;tajad suutelised uusi tehnoloogiaid kasutama?</b></p> <p>&bdquo;Sellel kevadel l&auml;bi viidud uuring n&auml;itas, et vaid kolmandik t&ouml;&ouml;listest ning pisut v&auml;hem kui pooled teenindajad ja spetsialistid arvavad, et nende organisatsioon on innovaatiline. Sageli tajutakse innovatsiooni ka l&auml;bi uute digitaalsete lahenduste kasutuselev&otilde;tu. Teisalt ei ole inimesed alati valmis muudatustega kaasa minema. Eriti puudutab see neid, kes on pikalt harjunud tegema &uuml;ht liiki t&ouml;&ouml;d ja t&auml;itma v&auml;ga t&auml;pselt kindlaks m&auml;&auml;ratud &uuml;lesandeid. Inimlikult on see m&otilde;istetav, sest inimesed usuvad, et n&auml;iteks robotid v&otilde;tavad juba l&auml;hitulevikus nende t&ouml;&ouml; &auml;ra. Tegelikkus on vastupidine &ndash; inimt&ouml;&ouml;j&otilde;udu on v&otilde;imalik kasutada suurema lisandv&auml;&auml;rtuse loomiseks ja masinad saavad inimesi aidata t&ouml;&ouml;dega, mis on &uuml;helt poolt h&auml;sti lihtsad ja rutiinsed, teisalt &uuml;limalt keerulised v&otilde;i koguni ohtlikud. Prognooside kohaselt peaks t&ouml;&ouml;kohti tegelikult isegi juurde tekkima, kuid seda eelk&otilde;ige n&auml;iteks teenindavas sektoris.</p> <p>Uute p&otilde;lvkondade t&ouml;&ouml;tajad, kes on alles t&ouml;&ouml;turule sisenemas v&otilde;i hiljuti seda teinud, on uutele tehnoloogitele avatud ja piisavalt oskuslikud, lihtsalt neid t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;stussektoris veel k&uuml;llaldaselt ei piisa.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millega peaksid edaspidi arvestama nii ettev&otilde;tete juhid kui t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivad ettev&otilde;tluses ja t&ouml;&ouml;turul konkurentsiv&otilde;imelisena p&uuml;sida?</b></p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tete juhid peavad arvestama, et mitte ainult konkurentsiv&otilde;ime s&auml;ilitamiseks, vaid ka kasvatamiseks on digitaliseerimine m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. Mida varem ja ulatuslikumalt ettev&otilde;tted uute tehnoloogiate kasutuselev&otilde;tu ning digitaalse andmekasutuse ja -vahetusega alustavad, seda suurema eelise endale loovad. Samal ajal tuleb juhtidel arvestada nii olemasolevate t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendkoolituse ja &uuml;mber&otilde;ppe vajadusega ning t&ouml;&ouml;turult uute oskustega t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatel on omakorda kasulik aru saada vajadusest oma erialaseid oskusi kasvava digitaliseerimise kontekstis pidevalt t&auml;iendada, et nii olemasolevat t&ouml;&ouml;kohta s&auml;ilitada, kui ka t&ouml;&ouml;turul uue t&ouml;&ouml;koha leidmiseks konkurentsiv&otilde;imelisena p&uuml;sida. Seet&otilde;ttu v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;tajad pidevalt otsida ja kasutada v&otilde;imalusi, et uusi oskusi ja teadmisi omandada ― nii oma t&ouml;&ouml;andja juures kui ka iseseisvalt, arvestades t&auml;naseid <i>online</i>-&otilde;ppimisv&otilde;imalusi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajatel napib teadmisi ja oskusi</b>&nbsp;</p> <p><b>Kommenteerib Anu Kalmurand, Swedbanki t&ouml;&ouml;stussektori digisuuna juht:</b></p> <p>&bdquo;Eestis on kokku <em>ca</em> 600 000 t&ouml;&ouml;kohta. Suurim h&otilde;ivatus on t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses &ndash; 18% k&otilde;igist ametitest ehk <em>ca</em> 107 500 inimest. Vastavalt Swedbanki t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete uuringule on suurim t&ouml;&ouml;j&otilde;u- ja palgasurve rasket&ouml;&ouml;stusel, elektriseadmete tootjatel, m&ouml;&ouml;bli- ja tekstiilit&ouml;&ouml;stusel, kus t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude osakaal on <em>ca</em> 20% m&uuml;&uuml;gitulust. Ettev&otilde;tjad tunnistavad t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude probleemi ja valmisolekut automatiseerida-digitaliseerida. Samas peetakse takistavaks asjaoluks, et t&ouml;&ouml;tajad ei ole valmis uusi tehnoloogiaid kasutama, neil puuduvad vajalikud oskused ja valmisolek end t&auml;iendada. Ometigi on see ainus viis, kuidas ettev&otilde;tted oleksid konkurentsiv&otilde;imelised ja efektiivsed. Ainult nii saame me end k&uuml;mne aasta p&auml;rast Saksamaa t&ouml;&ouml;stusega v&otilde;rdv&auml;&auml;rseteks konkurentideks pidada &ndash; t&otilde;en&auml;oliselt teises ni&scaron;is nagu paindlik tootmine, kus v&otilde;iksime olla v&otilde;rdv&auml;&auml;rsed oma kasumlikkuse ja efektiivsuse poolest.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Investeeringud on v&auml;ltimatud</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Anal&uuml;&uuml;sib Kersti Kuusksalu, EASi Ettev&otilde;tluse Keskuse t&ouml;&ouml;stuse digitaliseerimise projektijuht:</b></p> <p>&bdquo;Digitaalsete tehnoloogiate kasutamist riikides v&otilde;rreldakse Euroopa Komisjoni poolt avaldatud digitaalmajanduse ja -&uuml;hiskonna (DESI) indeksi kaudu, mis m&otilde;&otilde;dab riigi teenuste ja ettev&otilde;tjate digitaliseerituse taset. Eesti paiknes 2018. aastal Euroopa Liidu 28 liikmesriigi seas 9. kohal. DESI digitaalsete tehnoloogiate integreerimise alamindeksis asus Eesti 2018. aastal alles 19. kohal, j&auml;&auml;des alla ka Euroopa Liidu keskmisele. Lisaks iseloomustab Eesti t&ouml;&ouml;tlevat t&ouml;&ouml;stust madal lisandv&auml;&auml;rtus, mis on ostuj&otilde;u pariteedi alusel vaid 54% Euroopa Liidu keskmisest.</p> <p>2018. aasta Diginno T&ouml;&ouml;stuse digitaliseerimise anal&uuml;&uuml;sis t&otilde;id k&otilde;ik ettev&otilde;tted v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;tajate senised teadmised ja oskused takistavad digitaalsete lahenduste kasutamist. Ettev&otilde;tte tippjuhtidel on teadmised erinevatest digitaalsetest tehnoloogiatest ja nende kasutamisest &uuml;ldjuhul olemas, kuid keskastme juhtidel ja spetsialistidel on need juba kesised. Puuduvad ka inimesed, kes oskaksid s&uuml;steeme arendada ja juurutada ning suudaksid neid ettev&otilde;ttep&otilde;hiselt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Konkurentsis p&uuml;simiseks on vaja teha investeeringuid, et t&otilde;sta efektiivsust ja kasvatada tulu, mist&otilde;ttu on areng oluline. Investeeringute edasil&uuml;kkamine t&auml;hendab ettev&otilde;ttele suurt riski, aga selleks ei pea alustama riskantsete mahukate projektidega. Efektiivsust tuleks kasvatada j&otilde;ukohaste arendustegevuste ja lihtsate vahenditega. Digitaliseerimine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttel suurendada tootlikkust, kasvatada kasumimarginaali, suurendada konkurentsiv&otilde;imet, pakkuda kliendile personaalsemaid, soodsamaid ja kvaliteetsemaid tooteid. Parandada t&ouml;&ouml;tajate produktiivsust ja v&auml;hendada t&ouml;&ouml;seisakuid, samuti tootearenduse kulusid. L&uuml;hendada toote turule toomise aega, saavutada klientide hulgas suuremat usaldusv&auml;&auml;rsust ja seel&auml;bi kasvatada kliendibaasi.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/13 SakuMetall2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-13 SakuMetall2.jpg" /></a></p> <p>Konkurentsis p&uuml;simiseks on Saku Metall AS osaliselt tootmise digitaliseerinud.</p> <p></p> <p><b>Digimajanduse ja &uuml;hiskonna indeksi edetabel 2019</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/13digitaliseerimine2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-13digitaliseerimine2.png" /></a></p> <p>Digimajanduse ja &uuml;hiskonna digitaliseerimise edetabelit juhivad Soome, Rootsi, Holland ja Taani, olles &uuml;htlasi globaalselt digitaliseerimise liidrid. Neile riikidele j&auml;rgnevad Suurbritannia, Luksemburg, Iirimaa, Eesti ja Belgia. &Uuml;lej&auml;&auml;nud Euroopa Liidu riigid peavad veel &uuml;ksjagu pingutama, et digitaliseerimises olla konkurentsiv&otilde;imeline.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Saku Metall AS</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2366Lugeja küsib, inspektor vastab: kes peaks korraldama mitmes koolis töötava õpetaja tervisekontrolli?2019-08-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan &otilde;petajana mitmes koolis osalise t&ouml;&ouml;ajaga. Siiani ei ole &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja mind tervisekontrolli saatnud, aga kes peaks korraldama minu tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> &Otilde;petaja t&ouml;&ouml; iseloomulikeks ohuteguriteks v&otilde;ib lugeda sundasendeid seismisest klassi ees, kuvariga t&ouml;&ouml;d, ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid, kokkupuudet keemiliste ainetega (keemia &otilde;petajad), kokkupuudet m&uuml;ra ja tolmuga, mis tekitavad seadmed ja t&ouml;&ouml;vahendid (t&ouml;&ouml;&otilde;petuse &otilde;petajad), raskuste k&auml;sitsi teisaldamist (enamasti raamatukogu t&ouml;&ouml;tajad kevadel ja s&uuml;gisel, kui &otilde;pikuid v&auml;ljastatakse/tagastatakse), koormust h&auml;&auml;lepaeltele ning kokkupuudet m&uuml;raga. Kahe viimase ohuteguriga on suurem koormus kehalise kasvatuse ja muusika&otilde;petajal. Ohutegurite loetelu ei ole ammendav ja k&otilde;ik v&otilde;imalikud ohutegurid tuleb &auml;ra hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis.&nbsp;</p> <p>Osalise t&ouml;&ouml;ajaga &otilde;petajad &otilde;petavad oma erialast ainet enamasti ka teistes koolides. Seet&otilde;ttu v&otilde;ib ekslik olla arvamus, et &otilde;petaja puutub ohuteguritega kokku ainult l&uuml;hiajaliselt ja tervisekontrolli justkui pole vaja. P&auml;eva l&otilde;puks v&otilde;ib kokkupuude ohuteguritega erinevates koolides kokku olla tervist ohustavas ulatuses ning m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele arvestatav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab hindama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis k&otilde;iki aine&otilde;petajatele reaalselt m&otilde;juvaid ohte, anal&uuml;&uuml;sima ohtude m&otilde;ju tervisele ja korraldama vajaliku tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.&nbsp;</p> <p>Kui siiani ei ole &uuml;kski kool Teid kui osalise t&ouml;&ouml;ajaga &otilde;petajat tervisekontrolli suunanud, siis T&ouml;&ouml;inspektsioon on seisukohal, et tervisekontroll on vajalik ka &otilde;petajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad osalise t&ouml;&ouml;ajaga erinevates koolides. Paneme koolidele s&uuml;damele, et asutused omavahel suhtleksid ja lepiksid kokku, kes korraldab &otilde;petaja tervisekontrolli. Tunnustame koole, kes on seda juba teinud ja suutnud leida kompromisse &uuml;histe eesm&auml;rkide nimel tegutsemiseks.&nbsp;</p> <p>Kokkuleppe saavutamisel on v&auml;ga oluline, et k&otilde;ik koolid, kus osalise t&ouml;&ouml;ajaga &otilde;petaja t&ouml;&ouml;tab, esitavad oma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile.&nbsp;</p> <p>&Otilde;petajad peavad lisaks &otilde;petamisele tagama tunnis korra, lahendama konflikte nii &otilde;pilaste kui vanematega, hoidma tihedat sidet kodudega ning on avaliku t&auml;helepanu all ka v&auml;ljaspool kooli. &Otilde;petajad kasvatavad ja tegelevad meie laste ning nende muredega siis, kui vanemad on t&ouml;&ouml;l. Need k&otilde;ik on lisakohustused, mida &otilde;petajad heast s&uuml;damest teevad. Et hea s&uuml;da p&uuml;siks terve, tulebki &otilde;petajad suunata tervisekontrolli. Kui &otilde;petaja haigestub, m&otilde;jutab see ju k&otilde;iki koole, kus &otilde;petaja t&ouml;&ouml;tab.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2365Toeta oma töötajate alkoholivaba puhkust!2019-08-26<p>Ka t&auml;navu septembris kutsub Tervise Arengu Instituut inimesi &uuml;les veetma septembrikuud alkoholivabalt. Hooli oma t&ouml;&ouml;tajatest ning toeta nende p&uuml;&uuml;dlusi septembris alkoholist puhata!</p> <p>Alkoholi liigtarvitamisega seonduv puudutab t&ouml;&ouml;elu v&auml;ga otseselt ja mitme k&uuml;lje pealt. See viib &otilde;nnetuste, t&ouml;&ouml;lt sagedaste puudumiste, haiguste, hilinemiste, aga ka puudulikult lahendatud v&otilde;i hoopis lahendamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteni. Enamikes ettev&otilde;tetes peetakse normiks, et purjus peaga t&ouml;&ouml;le ei tulda ning t&ouml;&ouml;ajal alkoholi ei tarvitata. Paljudel ettev&otilde;tetel on ka konkreetsed juhised, kas ja kui palju alkoholi pakkuda firma&uuml;ritustel.</p> <p>Samas v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega toimuv j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andja otsustus&otilde;igusest eemale. Vabal ajal tarvitatud alkohol m&otilde;jutab aga inimese edukust ja t&ouml;&ouml;kohal toimetulekut t&auml;pselt samamoodi. Just seet&otilde;ttu on oluline m&auml;rgata ka t&ouml;&ouml;v&auml;list alkoholi liigtarvitamist ning t&ouml;&ouml;kaaslast &otilde;igel ajal toetada ja suunata. Mida varem panna t&auml;hele alkoholi liigtarvitamise tundem&auml;rke, seda t&otilde;en&auml;olisemalt &otilde;nnestub probleemil sabast kinni saada enne kui asi kontrolli alt v&auml;ljub. Isegi kui tegemist on muidu tubli t&ouml;&ouml;tajaga, kes k&uuml;ll kipub vabal ajal alkoholiga liialdama, ei tohiks sellest asjast m&ouml;&ouml;da vaadata, sest halvimal juhul v&otilde;id ajapikku t&ouml;&ouml;tajast ilma j&auml;&auml;da v&otilde;i kanda muid kahjusid. T&ouml;&ouml;tajate tervise eest hoolitsemine on ettev&otilde;tjana ka sinu mure!&nbsp;</p> <p><b>Keskkond on v&auml;ga oluline</b></p> <p>Alkoholipausi toetamine ja alkoholitarvitamise teemade &uuml;les v&otilde;tmine ei viita sellele, et asjaga oleks organisatsioonis probleeme. Vastupidi - pigem t&auml;hendab see, et ettev&otilde;te toetab oma inimeste heaolu ja p&uuml;&uuml;dlusi v&auml;hema alkoholiga v&otilde;i alkoholivaba elustiili kui normi poole.</p> <p>Kuna suure osa p&auml;evast veedame t&ouml;&ouml;l, siis on sellel keskkonnal v&auml;ga suur roll hoiakute, normide ja v&auml;&auml;rtuste kujundamisel. Seega saad sa ettev&otilde;tjana otseselt suunata oma t&ouml;&ouml;tajate eluviise ja suhtumisi. Kanna hoolt selle eest, et sinu organisatsioonis oleks au sees tervislikud eluviisid. Nende juurutamine ei s&otilde;ltu isegi mitte niiv&otilde;rd rahalistest vahenditest, vaid pealehakkamisest ja m&otilde;tteviisist.&nbsp; &nbsp;</p> <p><strong>Mida saad t&ouml;&ouml;andjana kohe teha?</strong></p> <ul> <li>N&auml;ita &uuml;les toetust alkoholist puhkuse v&otilde;tmisele ning jaga &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; &uuml;leskutset puhkenurkades v&otilde;i kogunemistel, ettev&otilde;tte meililistis. Argumente alkovaba puhkuse kasulikkusest leiab <a href="https://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/kuidas-juua-vahem/septembris-ei-joo/" target="_blank">siit</a>.</li> <li>Ole juhina eeskujuks &ndash; osale ise &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; aktsioonis ning r&auml;&auml;gi sellest oma t&ouml;&ouml;kaaslastega.</li> <li>Arutage oma inimestega, miks on hea pidada kainet septembrit. R&auml;&auml;kige &uuml;ksteisele oma edusammudest ja ka raskustest. Hea m&otilde;te on &uuml;les panna tahvel, kuhu k&otilde;ik saavad oma vastavaid m&otilde;tteid kirjutada.</li> <li>Septembrikuu t&auml;htp&auml;evad t&auml;histage koos alkoholivabalt. Paku t&ouml;&ouml;tajatele alkoholivabalt t&ouml;&ouml;v&auml;lise aja koos veetmise v&otilde;imalusi.</li> <li>Parimad firmakingitused t&ouml;&ouml;tajatele ja koost&ouml;&ouml;partneritele on alkoholivabad.</li> <li>Hoolitse, et alkohol ei oleks t&ouml;&ouml;kohal k&auml;ttesaadav. Vaata &uuml;le ka ettev&otilde;tte toitlustuskoha sortiment.</li> <li>Paku &uuml;ritustel alkoholivabasid alternatiive (vesi, puuviljad, mahlajoogid).</li> <li>Vaata &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkond. V&otilde;ib-olla on vaja muuta vaid pisiasju, et t&ouml;&ouml;tajad juba end paremini tunneksid.</li> <li>Hoolitse, et ka t&ouml;&ouml;ajal oleks inimestel&nbsp; piisavalt puhkepause, et end taastada.</li> <li>Kiida ja motiveeri aktsioonis osalejaid.</li> <li>Kajasta ettev&otilde;tte listis &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; edulugusid ja positiivseid kogemusi.</li> <li>M&auml;rka neid, kes v&otilde;ivad vajada abi. Anna neile n&auml;pun&auml;iteid, kust nad abi saaksid (info leiad <a href="https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/" target="_blank">siit</a>). Tunne siirast huvi nende k&auml;ek&auml;igu vastu.</li> </ul> <p>&bdquo;Septembris ei joo&ldquo; aktsioon ei pea olema vaid &uuml;he kuu pikkune eksperiment. Alkoholivaba perioodi on alati v&otilde;imalik pikendada v&otilde;i v&otilde;tta selliseid v&auml;ljakutseid ettev&otilde;ttesiseselt ette mistahes muul ajal!</p> <p><strong>Julget pealehakkamist!&nbsp;</strong></p> <p class="mailclassmsonormal">Lisainfo: <a href="https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/" target="_blank">septembriseijoo.alkoinfo.ee</a></p> <p class="mailclassmsonormal">Vabatahtlikust algatusest alguse saanud &bdquo;Septembris ei joo!&ldquo; toimub juba 17ndat korda ja kolmandat aastat veab kampaaniat Tervise Arengu Instituut. Aktsioon saab avapaugu 1. septembril ja kestab terve kuu. Eesm&auml;rk on &otilde;hutada inimesi kuuks ajaks loobuma alkoholist st andma endale alkoholist puhkust. Kampaaniat &bdquo;Septembris ei joo" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi &bdquo;Kainem ja tervem Eesti" raames.</p> <p class="mailclassmsonormal"></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/ei joo.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-ei joo.jpg" /></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2364Tööõnnetus: nutitelefon ja trepil komistamine2019-08-23<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>22-aastane keevitaja l&auml;ks peale puhkepausi t&ouml;&ouml;kohale. Puhkeruum asub teisel korrusel, t&ouml;&ouml;koht aga esimesel. T&ouml;&ouml;kohale minemiseks pidi t&ouml;&ouml;taja trepist alla minema. Trepp oli korralik ega olnud ka libe. &nbsp;T&ouml;&ouml;taja liikus m&ouml;&ouml;da treppi ise vaadates samal ajal oma mobiiltelefoni, t&ouml;&ouml;taja komistas ning kukkus kolmandalt astmelt alla. Kukkumise t&otilde;ttu murdis t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rmeluu, tegemist on raske kehavigastusega.&nbsp;</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>&Otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjus on selge ja &uuml;hene &ndash; t&ouml;&ouml;taja ei p&ouml;&ouml;ranud t&auml;helepanu trepist liikumisele vaid nutitelefonile ning seet&otilde;ttu komistas ja kukkus. Samalaadsete &otilde;nnetuste &auml;rahoidmine on samamoodi v&auml;ga lihtne &ndash; liikudes, eriti treppidel, p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu oma liikumisteele. Kui liikumistee asemel p&ouml;&ouml;rata liigselt t&auml;helepanu oma telefonis toimuvale siis on ei ole p&auml;rast kedagi oma &otilde;nnetuses s&uuml;&uuml;distada. Lisaks on telefonis midagi otsides v&otilde;i sisestades tihti m&otilde;lemad k&auml;ed h&otilde;ivatud ning ei ole v&otilde;imalik k&auml;sipuust kinni hoida seda nii liikudes ega ka siis kui tasakaal juba kadunud.</p> <p>Mida t&ouml;&ouml;andja sellises olukorras teha saaks? T&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanu juhtida liikumisteedele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramise vajadusele aga ta ei saa sundida t&ouml;&ouml;tajat valima trepil ohutu liikumise viisi. See on t&ouml;&ouml;taja enda teha.&nbsp;</p> <p>Samas on v&otilde;imalik tuua ka n&auml;ide, kus ettev&otilde;ttes oli ohutusjuhendis kirjas, et liikudes olmeruumi ja tagasi ei tohi telefoniga tegelda. N&otilde;ude t&auml;itmist ka kontrolliti hoolega. Korra kehtestamise vajadus tulenes sellest, et t&ouml;&ouml;tajate liikumistee l&auml;hedused s&otilde;itsid t&otilde;stukid ning oli juhtunud paar ohuolukorda, kus telefonis surfanud t&ouml;&ouml;taja k&otilde;ndis t&otilde;stuki teele ette. Olukorrad p&auml;&auml;stis kiirreageerides pidurdanud t&otilde;stukijuht. Sellised olukorrad on v&auml;ga ohtlikud sest reeglina &otilde;nnetused, kus inimesele s&otilde;idab t&otilde;stuk otsa, l&otilde;ppevad inimese jaoks v&auml;ga raskete vigastustega.</p> <p>K&otilde;ndigem ohutult!</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2362Varsti on töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon?2019-08-22<p>T&ouml;&ouml;j&otilde;ud on liikunud &uuml;ha enam f&uuml;&uuml;siliselt t&ouml;&ouml;lt vaimsele, muutunud on nii t&ouml;&ouml; iseloom kui t&ouml;&ouml; poolt esitatavad n&otilde;udmised, mis panevad proovile meie tervise, kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Maarika Haidak.</p> <p>Vaimse tervise ja seel&auml;bi ka f&uuml;&uuml;silise tervise h&auml;irumine v&otilde;ib tuleneda stressirikkast t&ouml;&ouml;keskkonnast. Terviseprobleemide korral ei piirdu kahjulik m&otilde;ju &uuml;ksnes isikliku tervisega vaid see m&otilde;jutab kogu &uuml;hiskonda. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot ning see summa v&otilde;ib juba l&auml;hitulevikus kasvada!</p> <p>N&auml;hes kasvavat probleemi ja tagaj&auml;rgede t&otilde;sidust, on vaimset tervist toetav t&ouml;&ouml;keskkond arenenud riikides &uuml;ks olulisemaid t&ouml;&ouml;tervise ja -ohutusega seotud teemasid ja nii ka Eestis. Alates 1. jaanuarist 2019 j&otilde;ustusid t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, millega t&auml;psustati t&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise k&auml;sitlust. Muudatusega selgitati ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;istet, milleks on n&auml;iteks &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastav t&ouml;&ouml;, pikaajaline t&ouml;&ouml;tamine &uuml;ksinda ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p><strong>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutavad nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda. Ka t&ouml;&ouml;tajana on v&otilde;imalus kujundada hea ps&uuml;hhosotsiaalne keskkond &ndash; leida v&otilde;imalus anda juhtidele konstruktiivset tagasisidet t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korralduse osas ning teha ettepankuid olukorra parandamiseks ning olla &uuml;htlasi toetav kolleeg.</p> <p><strong>Maandamata stressitekitajad m&otilde;jutavad ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;iku</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalve tulemustest selgub, et t&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise k&auml;sitluse osas on veel palju v&auml;ljakutseid ja arenguruumi. Sageli peetakse ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid nn pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide k&otilde;rval maandamata. Maandamata stressorite tagaj&auml;rjeks aga v&otilde;ivadki olla konfliktid, motivatsiooni langus, t&ouml;&ouml;lt puudumine, mis v&otilde;ib l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;lt lahkumisega. See k&otilde;ik m&otilde;jutab otseselt ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;iku.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon ja ministeerium aitavad ettev&otilde;tetel t&ouml;&ouml;stressi teemasid teadvustada</strong></p> <p>Toetamaks ettev&otilde;tete ps&uuml;hhosotisaalsete ohutegurite k&auml;sitlust, keskendub T&ouml;&ouml;inspektsioon sellel aastal teavituse ja j&auml;relevalve raames just nendele teemadele. Korraldatakse sihtkontrolle, millega tuvastatakse peamised probleemid ning suunatakse t&ouml;&ouml;andjaid teemaga tegelema. Samuti on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalus osaleda T&ouml;&ouml;inspektsiooni infop&auml;evadel, kus selgitatakse ohuteguri olemust ja viise, kuidas enda ettev&otilde;ttes riskide hinnata ja maandada.</p> <p>J&otilde;ustunud seadusemuudatused ning T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevus teema tutvustamisel on tekitanud vaimse tervise teemade vastu ettev&otilde;tetes ka suuremat huvi ja hulga k&uuml;simusi. M&otilde;istmaks paremini vaimse tervise k&auml;sitluse hetkeolukorda ettev&otilde;tetes ja peamisi takistusi nendega tegelemiseks, koostas sotsiaalministeerium anal&uuml;&uuml;si. Selle k&auml;igus selgitati v&auml;lja peamised sammud, mida on vaja astuda, et toetada head ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda. Sellest saad lugeda t&auml;psemalt&nbsp;<a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf">valminud anal&uuml;&uuml;sist</a>.</p> <p>Tegelikult on meil k&otilde;igil oluline roll ja jagatud vastutus enda ja oma kolleegide hea vaimse tervise tagamisel. M&auml;rka, kuula ja ole toeks seal, kus n&auml;ed vajadust ja v&otilde;imalust!</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://somblogi.wordpress.com/2019/08/09/varsti-on-toovoimetuslehtede-peamiseks-pohjuseks-depressioon/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2361Lugeja küsib, konsultant vastab: milliseid nõudeid pean õpetajana täitma enne, kui õpilased tundides tööpinki kasutama luban?2019-08-19<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Suvel paigaldati meie kooli tehnoloogiaklassi paar uut v&auml;ikest t&ouml;&ouml;pinki, millel &otilde;pilased saavad puut&ouml;&ouml;d &otilde;ppida. Milliseid n&otilde;udeid pean ma &otilde;petajana t&auml;itma enne, kui &otilde;pilased tundides t&ouml;&ouml;pinki kasutama luban?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Tehnoloogiaklassis kasutatavad t&ouml;&ouml;pingid on osa kooliruumide sisustusest ja nende kasutamisel tuleb muuhulgas l&auml;htuda Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rusest Tervisekaitsen&otilde;uded koolidele. Nimetatud m&auml;&auml;ruses on nii n&otilde;uded kooli maa-alale, hoonetele, ruumidele ja ruumide sisustusele kui ka sisekliimale ja korrashoiule.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;pinkide kasutamise kohta peavad tehnoloogiaruumis olema masinate ja seadmete ohutu kasutamise juhendid ja teave ohtude ning ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete kohta. Tavaliselt on t&ouml;&ouml;pingiga kaasas eestikeelne kasutusjuhend, mille alusel on hea koostada ka &otilde;pilastele m&otilde;eldud juhend. Lisaks sellele peavad olema vajalikud kaitseseadmed ja &ndash;ekraanid, mille olemasolu ja kasutamise kohta saab samuti teavet kasutusjuhendist. Kui kaitsed on reguleeritavad, tuleb enne t&ouml;&ouml;pingi kasutamist kontrollida, kas kaitseseadme ja &ndash;ekraani asend on &otilde;pilasele sobiv.</p> <p>M&auml;&auml;ruses on ka n&otilde;ue, et tehnoloogiaruumis peavad olema &otilde;pilastele t&ouml;&ouml;ks vajalikud isikukaitsevahendid. Nende valikul peab teadma, milliste ohtude eest on vaja kaitset ja millised on vahendite kaitseomadused. &Otilde;petaja peab j&auml;lgima, et &otilde;pilased neid vahendeid vajadusel alati kasutaksid.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2360Ametijuhend ― üldine või üksikasjalik?2019-08-15<p></p> <p><b>Kas ametijuhend peaks olema mahukas nagu vene romaan v&otilde;i piisaks, kui kirjas oleksid peamised t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;v&otilde;tja l&auml;htuksid enesestm&otilde;istetavusest, mis peaks m&otilde;lemal poolel sarnane olema?</b></p> <p>Kui detailne peaks olema t&ouml;&ouml;lepinguga kaasnev t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;psustav ametijuhend? Kas selles on vaja m&auml;rkida &uuml;ksipulgi k&otilde;ikv&otilde;imalikud n&uuml;ansid, mis osaliselt tunduvad olevat t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest lahutamatud? Nagu n&auml;iteks: kas graafilise disaineri ametijuhendisse peaks ekstra kirjutama, et ta kujundatud materjalid salvestaks t&auml;iendavalt arvuti v&auml;lisele k&otilde;vakettale juhuks, kui arvuti emaplaadiga peaks midagi juhtuma? &Uuml;helt poolt hoolitseb ta ise selle eest, et tema t&ouml;&ouml; s&auml;iliks, teisalt tagaks ta ka juba varem tehtud t&ouml;&ouml;de s&auml;ilimise ja arhiveerimise. Juhul, kui inimene on oma t&ouml;&ouml; suhtes &uuml;ksk&otilde;ikne v&otilde;i lohakas, siis ilmselt tuleks materjalide dubleerimise n&otilde;ue ametijuhendisse kirjutada. Samas on see enesestm&otilde;istetav, et t&ouml;&ouml;taja soovib oma t&ouml;&ouml;tulemust turvata.</p> <p>Kuna ametijuhendisse saab muudatusi teha saab vaid poolte kokkuleppel, st t&ouml;&ouml;andja ettepanekuga peab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ustuma ja seda ka oma allkirjaga kinnitama, siis kui n&uuml;ansirikas peaks t&ouml;&ouml;lepinguga kaasnev ametijuhend olema?</p> <p>Mida arvavad nii t&ouml;&ouml;andjad, personalijuhid kui t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad?</p> <p><b>Eela Velstr&ouml;m</b><b>, Partner Personalijuht O&Uuml;: </b>&bdquo;T&auml;nap&auml;evaste t&ouml;&ouml;suhete trendid ei j&auml;rgi &uuml;ldiselt t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kokkuleppimise liiga j&auml;ika joont. Normiks on pidevad muutused, mitte enam stabiilsus. Seet&otilde;ttu eelistatakse kokku leppida pigem eesm&auml;rkides ja tegevusp&otilde;him&otilde;tetes. Ka t&ouml;&ouml;tajad ise on targemad ja iseseisvamad ega eelda liiga konkreetsete detailsete juhiste j&auml;rgi toimimist. Loomulikult s&otilde;ltuvad dokumentide s&otilde;nastused ka t&ouml;&ouml; sisust ja ametikoha vastutuse m&auml;&auml;rast.&ldquo;</p> <p><b>Ivar Lepmets, Juhani Puukooli tegevjuht</b>: &bdquo;Mistahes detailsusega ametijuhendit ka ei koosta, siis k&otilde;ik s&otilde;ltub siiski 75% t&ouml;&ouml;v&otilde;tjast. Ametijuhendis ei ole v&otilde;imalik ette n&auml;ha k&otilde;iki t&ouml;&ouml;protsessis ette tulevaid nn erijuhtumeid. Selle kohta kirjutatakse tavaliselt t&ouml;&ouml;tajate kohustuste juurde, et on kohustatud t&auml;itma otsese t&ouml;&ouml;juhi otseseid t&ouml;&ouml;ga seotud korraldusi.</p> <p>Siin s&otilde;ltubki t&ouml;&ouml;taja isikuomadustest, kuiv&otilde;rd ta neid korraldusi peab t&ouml;&ouml;ga seotuks, mis k&auml;ib palga sisse, v&otilde;i lisakohustuseks, mille eest v&otilde;ib k&uuml;sida lisatasu v&otilde;i muid h&uuml;vesid.</p> <p>Negatiivse n&auml;itena v&otilde;ib tuua &uuml;he juhtumi, kus ametijuhendis ei olnud t&auml;pselt kirjas, et t&ouml;&ouml;juht annab korraldusi suuliselt, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udis, et &bdquo;t&ouml;&ouml;k&auml;sk&ldquo; antakse kirjalikult ja hiljem v&otilde;etakse p&auml;evat&ouml;&ouml; aktiga allkirjastatult vastu.</p> <p>&Uuml;ldiselt saadakse ikka enne t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimist kokkuleppele, mis on t&ouml;&ouml; sisu, oodatav tulemus ja selle eest saadav tasu. Ametijuhend on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kirjeldus, mis on formaalne dokument t&ouml;&ouml;lepingu juures.&ldquo;</p> <p><b>Janika Valliste, </b><b>Coop Panga personalijuht: &bdquo;</b>Coop Panga t&ouml;&ouml;lepingud on &uuml;sna p&otilde;hjalikud, millega on reguleeritud nii t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused, kohutused kui vastutus koos t&auml;pse ameti&uuml;lesannete kirjeldusega. Ametipositsioonidel, kus on vaja v&auml;ga detailset t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kirjeldust, koostame ka eraldi ametijuhendi. See on oluline eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;taja enda jaoks, et tal oleks selgem arusaam, millised on ootused tema t&ouml;&ouml;le, tema &otilde;igused ja vastutus. T&auml;htis on, et t&ouml;&ouml;tajal oleks selgus, kuidas tema igap&auml;evane t&ouml;&ouml; aitab organisatsioonil eesm&auml;rke ellu viia ja tema t&ouml;&ouml; sellega suhestub. Kui t&ouml;&ouml;taja igap&auml;evasel t&ouml;&ouml;l on selge t&auml;hendus, siis t&otilde;stab see m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt tema motivatsiooni. Samas on selge, et kiiresti muutuvas ja d&uuml;naamilises keskkonnas ei saa k&otilde;iki ootusi ning &uuml;lesandeid lepingusse kirja panna. Organisatsioon ja tema t&ouml;&ouml;tajad peavad olema v&otilde;imelised kiiresti kohanema. Seep&auml;rast on Coop Pangas olulisem roll meie &uuml;histel v&auml;&auml;rtustel nagu: julgeme teha teisiti, profid m&auml;ngivad kokku ja j&otilde;uame sihile.</p> <p>Kiire kasvuga ettev&otilde;ttes on just v&auml;&auml;rtused need, mis t&ouml;&ouml;tajaid igap&auml;evat&ouml;&ouml;s suunavad. Kui on vaja langetada otsuseid, olgu suuri v&otilde;i v&auml;iksemaid, siis just v&auml;&auml;rtused tulevad appi. Me ei aja n&auml;puga rida lepingust, vaid eesm&auml;rkide saavutamiseks teeme koost&ouml;&ouml;d, seame ise oma t&ouml;&ouml;le k&otilde;rged standardid ja julgeme teha teisiti. Arvan, et &auml;&auml;rmiselt oluline on see, et t&ouml;&ouml;tajad ei kardaks eksida. Kui t&ouml;&ouml;tajates on eksimise kartus, siis j&auml;&auml;vad paljud head m&otilde;tted v&auml;lja &uuml;tlemata ja ellu viimata ning ettev&otilde;te muutub iseendale piduriks.&ldquo;</p> <p><b>Eeva Kumberg, Rahvakultuuri Keskuse koolitusjuht:</b> &bdquo;Ametijuhend ei saa ega peagi olema v&auml;ga t&auml;pne, sest k&otilde;iki tegevusi ei saa ette n&auml;ha. Kas peab seda siis igal aastal uuendama, et reaalse eluga koosk&otilde;lla viia? Minu meelest on v&auml;ike l&otilde;tk reaalse t&ouml;&ouml;elu ja ametijuhendi vahel olemuslik. Me v&otilde;ime t&otilde;esti megapullasid kokku kirjutada ja ikka j&auml;&auml;b midagi m&auml;rkimata.&ldquo;</p> <p><b>Kersti L&otilde;hmus, Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist</b>: &bdquo;Ma ise ei ole kunagi ametijuhendit j&auml;lginud. Olen teinud k&otilde;ike, mida vaja. Loomulikult v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja loobuda &uuml;lesannetdst, mida lepingusse pole kirja pandud.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&auml;pselt tuleks koostada ametijuhend, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tja v&otilde;imalikke v&auml;&auml;ritim&otilde;istmisi ning omavahelisi arusaamatusi?</b></p> <p><b>Vastab vandeadvokaat Tanel P&uuml;rn advokaadib&uuml;roost P&uuml;rn&amp;Tubin:</b></p> <p>&bdquo;Kahjuks on l&uuml;hikommentaari andmine keeruline, sest mitmetim&otilde;istetavuste tekkimise v&otilde;imalus on suur. N&auml;iteks v&auml;itega: "Seda, et ametijuhendit saab muuta vaid vastastikusel kokkuleppel, peaks kumbki osapool teadma,&rdquo; mina n&otilde;ustuda ei tahaks. Olen seda meelt, et siduv on t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitu (seaduse kohaselt tuleb lepingus m&auml;rkida t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kirjeldus), ent kui ametijuhendit kasutada, siis on see t&ouml;&ouml;andja t&auml;psem t&ouml;&ouml;korralduse kujundamine, mida saab ka hiljem &uuml;hepoolselt muuta.</p> <p>Liigse detailsusega ei tasuks &uuml;le pingutada. Tekib oht, et kui midagi olulist j&auml;&auml;b siiski m&auml;rkimata, siis tahetakse lugeda vaid ametijuhendit ja j&auml;etakse terve m&otilde;istus k&otilde;rvale.&ldquo;</p> <p>Vaata, milline on <a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/spetsialist_kohaldatav_cuigus_3.pdf" target="_blank">Sotsiaalkindlustusameti spetsialisti ametijuhend</a>. Kuna tegu on riigiametniku juhendiga, on see v&otilde;imalike ebak&otilde;lade ennetamiseks koostatud v&otilde;imalikult t&auml;pselt ja detailselt, mis ei pruugi aga paljudes ametites vajalik olla.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b><b>Foto: pixabay.com</b><br /></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2358Tööõnnetus: libastumine märjal põrandal2019-08-13<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>&Otilde;petaja k&otilde;ndis kooli koridoris ja suundus oma ainetundi. Koridori p&otilde;randal oli vedelseebi laik, millele astudes &otilde;petaja libastus ning kukkus. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel sai &otilde;petaja puusaliigese kerge p&otilde;rutuse ning pidi paariks p&auml;evaks t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele j&auml;&auml;ma.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>&Otilde;petaja ei m&auml;rganud p&otilde;randal paiknevat seebi laiku. &Otilde;nnetuse uurimise k&auml;igus selgus, et vedelseep oli maha sattunud &otilde;pilaste t&otilde;ttu. &Otilde;pilased olid l&auml;hedal asuvast vedelseebi dosaatorist seepi v&otilde;tnud, k&auml;tepesualalt koridori viinud ja seal seebiga m&auml;nginud. &Otilde;pilaste tegvust m&auml;rkas koristaja, kuid otsustas kordori p&otilde;randa &auml;ra pesta koolip&auml;eva l&otilde;pus, mis pidi tunni aja p&auml;rast saabuma.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal tuleb tagada t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmine igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;iliks ning kontrollida, et t&ouml;&ouml;tajad n&otilde;uetekohaselt k&auml;ituvad. T&ouml;&ouml;tajal on kohustus oma tegevusega kaast&ouml;&ouml;tajate elu ja tervist mitte ohutada, seega oleks koristaja pidanud &otilde;nnetuse v&auml;ltimiseks p&otilde;randa kohe &auml;ra puhastama. T&ouml;&ouml;keskkonnas viibivatele &otilde;pilastele on v&otilde;imalik selgitada, missugused tegevused teiste inimeste tervist ohustada v&otilde;ivad.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2357Kas lapse koolimineku puhul saab 1. septembril vaba päeva? 2019-08-12<p><strong>Eelmises ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tasin, oli meil lapse esimene koolip&auml;ev vaba p&auml;ev. Praeguses t&ouml;&ouml;kohas &ouml;eldakse, et seadus vaba p&auml;eva ette ei n&auml;e ja peaksime t&ouml;&ouml;tama. Mul on graafikuga t&ouml;&ouml;, aga tahaks lapse kooliaktusele minna. Mida teha?</strong></p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Lapse esimene koolip&auml;ev ega 1. september ei ole riiklikult kehtestatud vaba p&auml;ev. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb 1. v&otilde;i 2. septembrile v&otilde;i 30. augustile, kui on lapse esimene koolip&auml;ev,&nbsp; siis tuleb sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le minna. Samas on vaba p&auml;eva saamiseks mitu v&otilde;imalust.</p> <p>Esimeseks v&otilde;imaluseks on kokkulepe. T&ouml;&ouml;tajad, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;ajakava ehk t&ouml;&ouml;graafiku alusel, lepivad graafiku koostamise ajal t&ouml;&ouml;andjaga kokku, et lapse esimene koolip&auml;ev (1. v&otilde;i 2. september v&otilde;i 30. august) j&auml;etakse vabaks.</p> <p>Teine v&otilde;imalus on (lapse-, p&otilde;hi-, &otilde;ppe vm)puhkuse kasutamine. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab juba puhkuste ajakava koostamise ajal (ajakava koostatakse 31. m&auml;rtsiks), siis teab t&ouml;&ouml;taja juba varakult, et lapse esimene koolip&auml;ev on saabumas, ning v&otilde;ib p&otilde;hipuhkust v&otilde;i kui laps on kuni 14-aastane, lapsepuhkust sel ajal kasutada ja ajakavasse m&auml;rkida. Kui puhkus ei ole m&auml;rgitud puhkuste ajakavas, siis teatab t&ouml;&ouml;taja v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikus vormis.</p> <p>Sel aastal langeb 1. september p&uuml;hap&auml;evasele p&auml;evale. Kui p&uuml;hap&auml;ev on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev, siis on tal lapsepuhkust sel p&auml;eval v&otilde;imalik kasutada. T&ouml;&ouml;ajafond v&auml;heneb selle v&otilde;rra ning seda t&ouml;&ouml;p&auml;eva j&auml;rgi teha ei tule. Sama kehtib ka siis, kui lapse esimene koolip&auml;ev on 2. september v&otilde;i hoopis 30. august.</p> <p>Kolmas v&otilde;imalus on see, et ettev&otilde;ttes on kehtestatud lisasoodustused, nt tervisep&auml;ev, vaba p&auml;ev lapse esimese koolip&auml;eva puhul, vaba p&auml;ev lapsega koos veetmiseks vms. Tegemist on t&ouml;&ouml;andja vabatahtliku soodustusega, milles lepitakse &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;suhte alguses v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;korraldusreeglites kokku.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2356Analüüs: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid2019-08-08<p></p> <p><b>Sotsiaalministeeriumis koostatud v&auml;rskest anal&uuml;&uuml;sist selgub, et t&ouml;&ouml;andjad, t&ouml;&ouml;tajad ja riik peaksid senisest enam panustama t&ouml;&ouml;taja vaimse tervise hoidmisesse.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise h&auml;ired on Eestis teisel kohal t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa v&otilde;ib juba l&auml;hitulevikus kasvada.</p> <p>&bdquo;Sageli peetakse ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid nii-&ouml;elda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide k&otilde;rval t&ouml;&ouml;keskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagaj&auml;rjeks v&otilde;ivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja t&ouml;&ouml;lt puudumine, mis v&otilde;ib omakorda l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;lt lahkumisega. See k&otilde;ik m&otilde;jutab otseselt ettev&otilde;tte v&otilde;i organisatsiooni k&auml;ek&auml;iku ning inimese t&ouml;&ouml;- ja eraelu,&ldquo;&nbsp;s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> ja lisas: &bdquo;t&ouml;&ouml;tajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja &nbsp;ps&uuml;hholoogilisi v&auml;ljakutseid esitavate olukordadega, mist&otilde;ttu on ps&uuml;hholoogiline ja sotsiaalne t&ouml;&ouml;keskkond arenenud riikides &uuml;ks olulisemaid t&ouml;&ouml;ohutusega seotud teemasid.&ldquo;</p> <p>Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks t&ouml;&ouml;keskkonnas probleemsed kliendid (69,9%), ajaline surve (49,2%), pikk v&otilde;i ebaregulaarne t&ouml;&ouml;aeg (22,6%) ja hirm kaotada t&ouml;&ouml; (26%). Peamised raskused ps&uuml;hhosotsiaalsete riskidega tegelemisel on soovimatus neist probleemidest avameelselt r&auml;&auml;kida, t&ouml;&ouml;tajate ja juhtkonna v&auml;hene teadlikkus, oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine.<br /> &Uuml;heks sagedasemaks t&ouml;&ouml;keskkonnas tekkivaks vaimse tervise h&auml;ireks on aga stress, mida&nbsp; p&otilde;hjustavad &uuml;lem&auml;&auml;rane t&ouml;&ouml;koormus ja t&ouml;&ouml;tempo, ebaselged &uuml;lesanded ja pidevad muutused, t&ouml;&ouml; iseloom, t&ouml;&ouml;keskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.</p> <p>Anal&uuml;&uuml;s toob v&auml;lja ka mitmeid ettepanekuid, mida edaspidi ellu rakendada. N&auml;iteks on oluline, et riik abistaks t&ouml;&ouml;andjaid vaimse t&ouml;&ouml;keskkonna hindamisel ning t&otilde;hustaks asjakohast j&auml;relevalvet ja n&otilde;ustamist. Anal&uuml;&uuml;sis on t&ouml;&ouml;andjate abistamiseks koostatud ka n&auml;itlik t&ouml;&ouml;keskkonna vaimsete riskide hindamine. Oluline on t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli t&otilde;hustamine ja praktilise teabe ning koolituste v&otilde;imaldamine nii t&ouml;&ouml;tajatele kui t&ouml;&ouml;andjatele.</p> <p>Anal&uuml;&uuml;s on leitav <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf">siit</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/analuus-vaimse-tervise-haired-uks-suuremaid-toovoime-vahenemise-pohjuseid">Sotsiaalministeerium</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2355Vajame me toeks tööpsühholooge?2019-08-08<p><b>Mida suurem on t&ouml;ine pinge ja vastutus, seda kergemini tekivad arusaamatused ja ebak&otilde;lad t&ouml;&ouml;keskkonnas, mis kuhjuvad, kui neid &otilde;igel ajal ei lahendata. Kas ettev&otilde;tetesse oleks vaja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge?</b></p> <p>&bdquo;M&otilde;ttetu n&otilde;ue! Tobe muudatus! Mina k&uuml;ll seda t&auml;itma ei hakka!&ldquo;</p> <p>&bdquo;T&auml;iesti eba&otilde;iglane! Milleks inimesi veel koondada, kui meid on niigi v&auml;he? Kas edaspidi peab &uuml;ks kahe eest rabama?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Huvitav, kuidas nad ei m&otilde;ista, et &uuml;mber&otilde;pe on v&auml;ltimatu? Maksame koolituse eest, aga ninad on vingus?&ldquo;</p> <p>Sedalaadi m&otilde;tted v&otilde;ivad s&auml;hvida t&ouml;&ouml;v&otilde;tjate ja t&ouml;&ouml;andjate peades v&otilde;i arutletakse nende &uuml;le omavahel, kui ettev&otilde;ttes on v&auml;ltimatuid &uuml;mberkorraldusi. Majanduskonjuktuur, tootmisvahendid, seadused, maksud, keskkonnan&otilde;uded, tarbimisharjumused, klientide vajadused jms muutuvad ja nendega peab arvestama. See t&auml;hendab ka v&auml;iksema v&otilde;i suurema amplituudiga maav&auml;rinaid ettev&otilde;tetes ja kaasnevaid muudatusi, mis v&otilde;ivad tekitada &auml;revust, stressi, hirmu ja pingeid nii kolleegide kui juhtide vahel. K&uuml;simusi ja s&uuml;&uuml;distusi, mida ei ole lihtne lahendada ilma kolmanda, neutraalse osapooleta, kelleks on enamasti eriharidusega ps&uuml;hholoog. Tema p&uuml;&uuml;ab erinevaid olukordi m&otilde;istetavaks seletada ja selgitada. Ajendada inimesi n&auml;gema ja m&otilde;istma ka teise osapoole seisukohti, hoiakuid, m&otilde;tteviisi ja vajadusi.</p> <p>Kui &otilde;ppeasutustes t&ouml;&ouml;tavad koolips&uuml;hholoogid ja sotsiaalpedagoogid, siis ehk vajatakse suuremates ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge, kes aitaksid pinge- ja kriisiolukordi lahendada? Oleksid nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele kui t&ouml;&ouml;andjatele toeks hetkedel, mil omaenese tarkusest ei piisa ja tuleks kaasata neutraalse hoiakuga vahendaja, kellega umbs&otilde;lmi arutada ja harutada, et &otilde;hkkond t&ouml;&ouml;l oleks meeldiv ja emotsionaalse lisapingeta.</p> <p><b>Mida arvavad ettev&otilde;tete juhid?</b></p> <p><b>M&auml;rt Lehtsalu, Welmet O&Uuml; juhatuse liige:</b></p> <p>&bdquo;Usun, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi on vaja. Olen ise sellele viimastel aegadel palju m&otilde;elnud. Eesti t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes on hetkel v&auml;ga murrangulised ajad. Kulubaas ja t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus on pannud ettev&otilde;tted olukorda, kus tuleb v&auml;&auml;rtusahelas edasi liikuda k&otilde;rgema lisandv&auml;&auml;rtusega toodete ja teenuste poole v&otilde;i j&auml;rgmise viie aasta jooksul &bdquo;pood&ldquo; kinni panna. T&ouml;&ouml;tajatele on emotsionaalselt rasked m&otilde;lemad olukorrad.</p> <p>Oleme Welmetis viimase kolme aasta jooksul investeerinud &uuml;le &uuml;he miljoni euro ning alates eelmise aasta septembrist spetsialiseerunud ainult tigude ja tigukonveierite projekteerimisele ning tootmisele. V&auml;&auml;rtusahelas k&otilde;rgemale liikumine on v&auml;ga raske. Tipu pool j&auml;&auml;b ruumi aina v&auml;hemaks ja hapnik h&otilde;redamaks.</p> <p>Koos keerulisema ja kallima toodanguga l&auml;hevad riskid suuremaks. Risk ja marginaal on omavahel otseselt seotud. Mida suurem on risk ja vastutus, seda paremat hinda on n&otilde;us turg maksma. Tumedamaks pooleks on, et iga eksimuse hind muutub aina k&otilde;rgemaks.</p> <p>N&auml;iteks: kui ettevalmistuslukksepp puurib roostevabast terasest torusse augu valesse kohta, siis v&otilde;ib eksimus ettev&otilde;ttele maksma minna terve t&ouml;&ouml;lise kuupalga v&otilde;i enamgi. Lisaks l&ouml;&ouml;b selline eksimus sassi tootmisplaani, sest tuleb uus toru tellida. Roostevabast torude tarneaeg on v&auml;ga pikk. Tulemuseks v&otilde;ib olla meie tellimuse hilinemine kliendile, sealt edasi mainekahju ja v&otilde;imalikud leppetrahvid.</p> <p>Keerulisel muudatuste ajastul kipuvad suhted ja suusad tippjuhtkonna, keskastme juhtkonna, spetsialistide ja tootmist&ouml;&ouml;listega v&auml;ga tihti risti minema. Kuna see on n&ouml; &uuml;hendatud anumate s&uuml;steem, kus tippjuhtkond ei saa hakkama ilma tootmist&ouml;&ouml;listeta ning tootmist&ouml;&ouml;lised ei saaks oma t&ouml;&ouml;d teha ilma spetsialistideta (tehnoloogid jms), siis ongi pahatihti platsis keerulised olukorrad. Muudatuste ajal on eksimused m&otilde;istetavad, aga tippjuhtkond (meie kontekstis omanik ehk mina) ei soovi neid eksimusi l&otilde;putult kinni maksta.</p> <p>Muudatuste ajal on keeruline ka kasumit teenida ja keskastme juhid ei saa kasumi pealt preemiat. Teadlikult saadakse aru, et pikemas perspektiivis on muudatused vajalikud, aga suitsunurgas nutetakse vanu h&auml;id aegu taga, kus t&ouml;&ouml; k&auml;is n&ouml; lihasm&auml;lu j&auml;rgi ehk toimis lihtne ja selgeks &otilde;pitud rutiin, ning olid kasum ja preemia.</p> <p>Pea kolmandikul tootmist&ouml;&ouml;listel on vist raske muudatuste vajadust ja elukestvat &otilde;pet m&otilde;ista. Paljud v&otilde;tavad seda isikliku kiusamisena. V&otilde;i on nende eksimustes s&uuml;&uuml;di keskastme juhtid v&otilde;i spetsialistid, kes on oma t&ouml;&ouml;d valesti teinud.&ldquo;</p> <p><b>Ago Soomre, Haapsalu Uksetehase Asi juhataja:</b></p> <p>&bdquo;Leian, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi pole ettev&otilde;ttesse vaja. Olen Haapsalu Uksetehast juhtinud 28 aastat ja selle aja jooksul on mul tulnud kahel korral massiivselt ka inimesi koondada, kuid oleme kohale kutsunud n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml;tukassast. Koondades viisakalt, siis nende t&ouml;&ouml;tajatega koos oleme me viimasel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ka kringlit s&ouml;&ouml;nud.</p> <p>Kui luua t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi ametikoht, siis huvi p&auml;rast tahaksid tema juures k&auml;ia k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, sest t&ouml;&ouml;l on erinevate iseloomudega inimesi. K&uuml;simus on, mis oleks ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi roll? On ta ametis koondamiste ajal? Igas t&ouml;&ouml;keskkonnas on inimesi, kes pole p&auml;ris rahul oma kolleegide, &uuml;lemuse vms. Kui n&auml;iteks meie ettev&otilde;tte 170 t&ouml;&ouml;tajat otsustavad, et tahavad k&auml;ia korra kuus t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juures, kellega on tund aega huvitavam vestelda kui t&ouml;&ouml;d teha, siis mida see ettev&otilde;ttele t&auml;hendab?</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassades on erinevaid n&otilde;ustajaid, kelle juurde saab t&ouml;&ouml;tajaid saata ja kes oskavad neile n&otilde;u anda, kui t&ouml;&ouml;alastes k&uuml;simustes vaja peaks olema.&ldquo;</p> <p><b>Ireen Saealle, Estiko-Plastar ASi personalijuht</b></p> <p>&bdquo;Estiko-Plastar on pakkunud oma 160-le t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalust p&ouml;&ouml;rduda ps&uuml;hholoogi poole alates 2018. aasta l&otilde;pust, mil hakkasime tegema koost&ouml;&ouml;d Dorpat Tervis O&Uuml;-ga. Ettev&otilde;te soovis, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid vajadusel osa ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamisteenusest, et ennetada t&ouml;&ouml;stressi v&otilde;i sellega paremini toime tulla.</p> <p>V&auml;hem kui aasta jooksul on ka t&ouml;&ouml;andja soovitanud ps&uuml;hholoogi poole p&ouml;&ouml;rduda mitmel t&ouml;&ouml;tajal, mis n&auml;itab, et vajadus sellise teenuse j&auml;rele on kahtlemata olemas. Tavaliselt on tekkinud olukord, kus t&ouml;&ouml;andja m&auml;rkab, et t&ouml;&ouml;tajal on mure ja tal on juba pikemat aega olnud oma olukorraga keeruline toime tulla. P&otilde;hjuseks pole olnud mitte ainult t&ouml;&ouml;stress, vaid ka eraelulised probleemid, mis on kandunud t&ouml;&ouml;keskkonda ja halvendanud kaast&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bisaamist.</p> <p>Meie ettev&otilde;tte puhul tekitab vaevusi ka &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;. Sageli on just uutel t&ouml;&ouml;tajatel keeruline kohaneda vahelduva t&ouml;&ouml;graafikuga. Tekivad t&otilde;sisemad uneh&auml;ired ja l&otilde;puks halveneb suhtlus teiste meeskonnaliikmetega. Kui juba kaast&ouml;&ouml;tajad m&auml;rkavad, et t&ouml;&ouml;taja on teistsugune, murem&otilde;tetes v&otilde;i kergesti &auml;rrituv ning tal on keeruline t&ouml;&ouml;le keskenduda, siis on t&ouml;&ouml;andja proovinud olla m&otilde;istev ja toetanud teda omapoolse abiga ― v&otilde;imaldanud minna ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule. Mitmed t&ouml;&ouml;tajad on seda teenust kasutanud, seejuures korduvalt, ja abi saanud. Tagasiside t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vajalikkusest on olnud positiivne. Meile on omistatud ka Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte m&auml;rgis.&ldquo;</p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto(d): Welmet O&Uuml;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2353Kui sageli peab töötajale uued turvajalanõud väljastama?2019-08-05<p><strong>Kui sageli peab t&ouml;&ouml;tajale uued turvajalan&otilde;ud v&auml;ljastama?</strong></p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud enne kasutusaja l&otilde;ppu oma kulul asendama k&otilde;lbmatuks muutunud turvajalan&otilde;ud. &Uuml;htlasi hoolitseb t&ouml;&ouml;andja selle eest, et turvajalan&otilde;ud vastavad t&auml;ielikult kaitsevajadusele, ei p&otilde;hjusta kandjale liigset koormust, sobivad kasutajale ja kasutada kindlates t&ouml;&ouml;oludes. M&otilde;ned turvajalan&otilde;ud muutuvad kasutusk&otilde;lbmatuks &uuml;sna kiiresti. Samas osad jalan&otilde;ud s&auml;ilitavad etten&auml;htud kaitseomadused ja mugavuse ka suure kasutuskoormuse korral. Turvajalan&otilde;u purunenud tald v&otilde;i muud osad, samuti vajunud tallaosa on sageli asendamise p&otilde;hjuseks.&nbsp;Seega t&ouml;&ouml;andja asendab t&ouml;&ouml;taja turvajalan&otilde;ud uutega, kui t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hjendab asendamise vajaduse eelnevat arvestades ja k&otilde;lbmatuks muutunud turvajalan&otilde;ud t&ouml;&ouml;andjale ette n&auml;itab.&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2352Persoon: Sten Weidebaum – Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht2019-08-02<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud? </b></p> <p>lmselt oli v&auml;ga paljude minuealiste &uuml;ks esimesi t&ouml;&ouml;kohti Eesti &Otilde;pilasmalev. Malevasuvi andis esimese t&otilde;sise (koos)t&ouml;&ouml;kogemuse. Kibekiirel heinateol veeres koorem koorma j&auml;rel k&uuml;&uuml;ni ette, kuid malevale iseloomulikus koost&ouml;&ouml;vaimus saadi nendega h&otilde;lpsasti hakkama. Usun, et sarnase innuga s&uuml;nnib ka laulu- ja tantsupidu &ndash; osalejad pingutavad ju oma r&uuml;hma v&otilde;i koori nimel k&otilde;ige muu k&otilde;rvalt t&otilde;epoolest tohutult palju. Ning t&otilde;en&auml;oliselt ongi see just iga&uuml;he isiklik panus ja p&uuml;hendumine, mis laulu- ja tantsupeod meile nii omaks ja oodatuks teeb.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b></p> <p>Mul on olnud &otilde;nn teha koost&ouml;&ouml;d v&auml;ga erinevate eriliste inimestega, kellelt k&otilde;igilt on midagi &otilde;ppida. Laulu- ja tantsupeod toimuvad 10 aasta jooksul neljal korral ning see t&auml;hendab, et suur osa meeskonnast vahetub &uuml;sna l&uuml;hikese aja tagant. &Uuml;hest k&uuml;ljest t&auml;hendab see pidevalt uusi olusid &ndash; iga uus kunstiline toimkond toob kaasa oma meeskonna, oma visiooni ning ootused tugistruktuuridele. Teisest k&uuml;ljest t&auml;hendab see pidevalt uusi v&auml;ljakutseid &ndash; vajadust kiiresti muutuvates oludes kohaneda ning ennast pidevalt arendada, et &uuml;htse meeskonnana aina uuteks v&auml;ljakutseteks valmis olla.</p> <p>&Uuml;ks &otilde;petus, mille olen saanud ja mida alati p&uuml;&uuml;an j&auml;rgida, puudutab ettevalmistust. Nii, nagu ehituse puhul toetub k&otilde;ik vundamendile, nii on igas t&ouml;&ouml;s oluline alustada vettpidava kontseptsiooni ja l&auml;hte&uuml;lesande s&otilde;nastamisest. Tugeva ja selgeks m&otilde;eldud kontseptsiooni taustal saab h&otilde;lpsasti k&otilde;iki j&auml;rgmisi k&uuml;simusi kaaluda ja h&auml;id otsuseid langetada. Samuti meeskonda &uuml;htsete eesm&auml;rkide nimel koondada ning vajadusel ka uusi inimesi meeskonnaga kiiresti liita.</p> <p><b>Kui oleksite saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks? </b></p> <p>Ma arvan, et see soovitus sobib tegelikult igale t&ouml;&ouml;teed alustavale noorele: maailmas elab &uuml;le 7 miljardi inimese, kes k&otilde;ik on unikaalsed ja t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsed. Keegi ei soovi oma meeskonda lihtsalt &uuml;ht s&auml;ravat t&auml;hekest. T&ouml;&ouml;le asudes tuleb aru saada, mida meeskond sinult ootab, ja oluline on m&otilde;ista, et &uuml;ksi ei saavuta keegi mitte midagi. Vaja on teha meeskonnat&ouml;&ouml;d ja meeskond on nagu kett &ndash; t&auml;pselt nii tugev, kui on tema k&otilde;ige n&otilde;rgem l&uuml;li. See t&auml;hendab, et lisaks omaenda tegemistele peab olema valmis vajaduse korral ka kolleege toetama, sest edasi saab liikuda ainult meeskonnana &uuml;ksteise tugevusi parimal moel &uuml;hendades.</p> <p>Tark on hiljemalt enne t&ouml;&ouml;leasumist &otilde;ppida h&auml;sti tundma nii kella kui ka kalendrit ning anda endale aru, et &uuml;he viivitus v&otilde;i hilinemine t&auml;hendab enamasti asjatut viivitust tervele organisatsioonile.</p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud? </b></p> <p>Lihtsad s&otilde;numid. Oma t&ouml;&ouml;s puutun iga p&auml;ev kokku teada-tuntud t&otilde;siasjaga, et info teekond allikast vastuv&otilde;tjani on igal tasandil keerukas protsess &ndash; isegi n&auml;ost n&auml;kku vestlustes on tavaline see, et &uuml;tlejal tuleb s&otilde;nadest puudu ja kuulaja t&auml;helepanu hajub. Valmistumine. Iga otsuse kvaliteet s&otilde;ltub otseselt info hulgast, mida &otilde;nnestub enne otsustamist koguda. Hindan neid, kes on valmis otsustusprotsessis ka ebameeldivaid v&otilde;i ebapopulaarseid k&uuml;simusi esitama, sest kokkuv&otilde;ttes s&uuml;nnivad seel&auml;bi paremad otsused. V&auml;ga ohtlik on meeskondlikult liigselt vaimustuda m&otilde;nest toorest ideest, sest nii on oht koos ideega l&auml;bi lasta ka pimedad nurgad, kuhu idee s&auml;ras ei taibatud vaadata v&otilde;i lausa keelduti vaatamast. Kaasamine. Meeletus infovoos, milles p&auml;evast p&auml;eva toimetame, on hindamatult t&auml;htis &otilde;igeaegne ja tark kaasamine.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum? </b></p> <p>Laulu- ja tantsupidude korraldamise juures on sage valupunkt halastamatult l&uuml;hike aeg otsuse ja tagaj&auml;rje vahel. Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui ka aega otsustamiseks ja info kogumiseks on v&auml;he. Ilmselt v&otilde;ib &uuml;heks pingelisemaks hetkeks t&ouml;&ouml;alaselt pidada 2017. aasta noorte tantsupeo &bdquo;Mina j&auml;&auml;n&ldquo; teisele etendusele eelnevaid tunde, mil &ouml;&ouml;sel kiiresti muutunud ilmaprognoos t&otilde;i varahommikuks lauale vajaduse kaaluda etenduse &auml;raj&auml;tmist. Kaasatud osapooli oli palju ja otsus m&otilde;jutas samuti v&auml;ga suurt hulka inimesi &ndash; osalejaid, pealtvaatajaid jne.</p> <p>Tagantj&auml;rele tarkusena v&otilde;in t&auml;na &ouml;elda vaid seda, et olen &auml;&auml;rmiselt t&auml;nulik meeskonnale, kes sel hetkel v&auml;ga t&otilde;husalt koos tegutses ning vaatamata tugevale stressile ka koos p&uuml;sis. Tohutu r&otilde;&otilde;m on noortest, kes just selles hetkes leidsid raskest olukorrast k&otilde;ige imelisema v&auml;ljap&auml;&auml;su, kogunesid Vabaduse v&auml;ljakule ja andsid seal oma tantsuga sisu peo juhtm&otilde;ttele &bdquo;Mina j&auml;&auml;n&ldquo;.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele? </b></p> <p>Info maht, mis iga laulu- ja tantsupeo l&auml;henedes koguneb, on v&auml;ga suur ning selles orienteerumiseks on oluline selgeks teha nn suur pilt ning luua enda jaoks loogilised seosed eri teemade ja valdkondade vahel. T&auml;htis on pidevalt kohal olla ning hoida end lakkamatult uueneva infoga kogu aeg kursis.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval ei ole v&otilde;imalik eeldada, et keegi absoluutselt k&otilde;ike teaks. Oluline on leida h&auml;id ja p&auml;devaid allikaid, kelle poole eri k&uuml;simustes p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>Valmistumist ei saa &uuml;le hinnata. Mida p&otilde;hjalikumalt &uuml;ksk&otilde;ik millise &uuml;lesande t&auml;itmise eel valmistuda, seda paremad on tulemused. Loomulikult on siingi vaja silmas pidada, et keskendutaks siiski ainult olulisele ega kuhjataks end &uuml;le materjaliga, mida hallata ei suudeta. Sageli piisab, kui on teada, kust vajalikul hetkel p&auml;devat infot saab ning millised on k&otilde;ige t&otilde;husamad kanalid vajaliku infoni j&otilde;udmiseks &ndash; on see siis e-kiri, p&auml;ring andmebaasi, telefon v&otilde;i raadiotelefon.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele? </b></p> <p>&Auml;ra karda k&uuml;sida &ndash; kui sa ise asjast aru ei saa, siis ei ole sul v&otilde;imalik seda ka j&auml;rgmistele veenvalt selgitada.</p> <p>P&uuml;hendu j&auml;&auml;gitult &ndash; kui sinu t&ouml;&ouml; sind k&ouml;idab, on seda kohe kaugele n&auml;ha.</p> <p>Ole kohal &ndash; oma rollist l&auml;htuvalt pead olema vastavalt olukorrale nii &auml;mblik v&otilde;rgus kui ka k&auml;rbes seinal.</p> <p>Foto:&nbsp;<span>Riina Varol</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2351Tööõnnetus: komistamine katkisel vineerplaadil2019-08-01<p>Mis juhtus: Ehitusplatsil vineerplaadil komistanud ja kukkunud t&ouml;&ouml;dejuhataja vigastas jalga nii t&otilde;siselt, et s&auml;&auml;reluu murd sundis ta kolmeks ja pooleks kuuks t&ouml;&ouml;lt eemale.</p> <p>Miks juhtus: T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus leidis aset keldrikorruse vahelae meetrise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga ava l&auml;hedal, mis oli kaetud osaliselt purunenud ja seet&otilde;ttu painduva vineerplaadiga. Sel p&auml;eval oli korrusel t&ouml;id teostanud minilaadur "Bobcat" ja s&otilde;itnud &uuml;le ava katva vineerplaadi. See oli osaliselt purunenud ning ebakindlale vineerplaadile astudes kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu ning kukkus. Vigastused oleksid t&otilde;en&auml;oliselt t&otilde;sisemad, kui vineerplaat purunenuks t&auml;ielikult ja t&ouml;&ouml;taja kukkunuks ava kaudu kolme meetri s&uuml;gavusse keldrisse.&nbsp;</p> <p>Kuidas ennetada: T&ouml;&ouml;&otilde;nnetust saanuks ennetada t&auml;iendavate abin&otilde;udega, sealhulgas kattes ava minilaaduri kasutuskoormust arvestava lahendusega, avakatte p&uuml;sikindla kinnitamisega vahelae k&uuml;lge, ala piirestamise ja m&auml;rgistamisega. Ehitusplatsile oli m&auml;&auml;ratud peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja, kes vastutab selle eest, et ehitust&ouml;&ouml; ei ohustaks ehitusplatsil t&ouml;&ouml;tavaid isikuid. Selle tagamiseks kohustub ehitusplatsi koordinaator ehitust&ouml;&ouml;de ajal j&auml;lgima, et ohualad oleksid m&auml;rgistatud ja vajalikud ohutusabin&otilde;ud kasutusele v&otilde;etud ning korraldama ja koordineerima t&ouml;&ouml;ohutusalast tegevust. T&ouml;&ouml;andjad, kelle t&ouml;&ouml;tajad seal t&ouml;&ouml;tavad peavad samuti ohutusabin&otilde;usid oma t&ouml;&ouml;tamise alas tarvitusele v&otilde;tma ning arvestama koordinaatori korraldusi. Iga&uuml;he kohus on teavitada oma t&ouml;&ouml;andjat ja ehitusplatsi koordinaatorit, kui ohtlik koht v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamine avastatakse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2350Mõnikord on rääkimine kuld 2019-07-31<p><em>Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja&nbsp;</em></p> <p>Palju segadust ja t&uuml;lisid saaks v&auml;ltida, kui inimesed omavahel r&auml;&auml;giksid. Meile ei ole antud v&otilde;imet lugeda teise inimese m&otilde;tteid, veel v&auml;hem lugeda &uuml;heaegselt paljude inimeste paljusid m&otilde;tteid.</p> <p>Aastaid tagasi k&auml;isin t&ouml;&ouml;inspektorina kontrollimas &uuml;ht &otilde;mblusettev&otilde;tet. T&ouml;&ouml;keskkonnaga tutvudes ja t&ouml;&ouml;tajate ning nende esindajaga r&auml;&auml;kides toodi v&auml;lja kehv ventilatsioon t&ouml;&ouml;ruumides ja tehti rida ettepanekuid, kuidas t&ouml;&ouml;andja saaks olukorda parendada.</p> <p>Kuulasin &auml;ra ka teise poole &ndash; t&ouml;&ouml;andja esindaja, kes kirjeldas &uuml;ksikasjalikult, millised investeeringud ja tegevused on planeeritud t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;andja oli tegelikkuses juba asunud k&otilde;iki neid t&ouml;&ouml;tajate v&auml;ljatoodud probleeme lahendama &ndash; ventilatsiooni &uuml;mberehitus oli tellitud ning ette oli n&auml;htud veel mitu head lahendust t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad aga ei teadnud sellest midagi.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorina soovitasin t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;tta aega t&ouml;&ouml;tajate jaoks ning r&auml;&auml;kida neile, mida ja millal plaanitakse t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks teha. See annaks t&ouml;&ouml;tajatele kindlustunde, et asi l&auml;heb paremaks, ning teadmise, et nende muredega on arvestatud.</p> <p>Oma kogemuste varal v&otilde;in v&auml;ita, et eespool kirjeldatud olukord on v&auml;ga levinud &ndash; t&ouml;&ouml;taja arvab, et t&ouml;&ouml;andja nagunii ei taha midagi paremaks teha, ning t&ouml;&ouml;andja ei tule selle peale, et ettev&otilde;tte plaanidest v&otilde;iks ka t&ouml;&ouml;tajatega r&auml;&auml;kida.</p> <p>S&otilde;numite edastamisel t&ouml;&ouml;tajatele on aga veel &uuml;ks oluline tahk &ndash; t&ouml;&ouml;tajatele ja avalikkusele suunatud s&otilde;numid ei tohi erineda. Kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb &uuml;hiskonna silmis h&auml;sti, s&otilde;lmitud on kasulikke lepinguid, &uuml;letatud eelmiste aastate k&auml;ibeid, saadud mitmesuguseid ettev&otilde;tlusauhindu, siis ei ole v&otilde;imalik sisekommunikatsioonis v&auml;ita, et tegelikult l&auml;heb ettev&otilde;ttel kehvasti ning raha t&ouml;&ouml;keskkonna investeeringuteks ei ole.</p> <p>Kui avalikkusele antud teave &uuml;tleb, et ettev&otilde;ttel on h&auml;sti, siis peavad seda tundma ka t&ouml;&ouml;tajad. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavaheline suhtlemine on h&auml;davajalik, et t&ouml;&ouml;tajad tajuksid t&ouml;&ouml;andja hoolivat suhtumist.</p> <p>Vahel v&otilde;ib olla, et suuri investeeringuid n&otilde;udnud muudatused ei m&otilde;juta otseselt t&ouml;&ouml;tajaid ja neid ei pruugi m&auml;rgatagi. Siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal oma valikuid ja nende m&otilde;ju selgitada. T&ouml;&ouml;tajatega tuleks jagada teavet plaanide kohta juba planeerimise etapis nii selleks, et nad teaksid muudatusteks valmis olla, kui ka selleks, et m&otilde;ista, kuidas ettev&otilde;te areneb ja kuidas plaanitavad tegevused t&ouml;&ouml;tingimusi parendavad.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate teavitamine ei tohiks piirduda ainult f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;simustega. Niisama oluline on teavitada t&ouml;&ouml;korralduslikest muudatustest, mis m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajate ps&uuml;hhosotsiaalset heaolu. N&auml;iteks muudatused struktuuris, juhtimises, t&ouml;&ouml;aja korralduses, palga maksmise kuup&auml;evades jne.</p> <p>Inimese &uuml;ks suuremaid hirme on hirm teadmatuse ees ning teadmatus tekitab paratamatult fantaasiaid. Hiljem on oma elu elama hakanud v&auml;&auml;rarvamust v&auml;ga raske muuta ning seet&otilde;ttu ongi m&otilde;istlikum ja m&otilde;jusam igasugustest t&ouml;&ouml;tajaid puudutavatest muudatustest aegsasti r&auml;&auml;kida.</p> <p>Kindlasti ei tohi t&ouml;&ouml;tajatega suhtlemisel unustada seda, kui palju aitab igap&auml;evasele koost&ouml;&ouml;le kaasa kolleegi &ouml;eldud hea s&otilde;na.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2348Kuidas välismaine töötaja korrektselt tööle võtta?2019-07-30<p>Eesti majandusel l&auml;heb hetkel h&auml;sti, ettev&otilde;tted kasvavad, kuid t&ouml;&ouml;k&auml;si on nii m&otilde;neski sektoris puudu. N&auml;iteks IT-s ja ehituses j&auml;&auml;b siinsetest t&ouml;&ouml;tajatest selgelt v&auml;heks ning nii peavad ettev&otilde;tjad vaatama piiri taha. Kahjuks j&auml;&auml;vad aga paljudel juhtudel t&ouml;&ouml;suhted korrektselt fikseerimata ning t&ouml;&ouml;tajad vajalikes ametiasutustes registreerimata. Ebaseadusliku t&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine tekitab l&auml;bi laekumata maksutulu kahju riigile, j&auml;tab t&ouml;&ouml;tajad ilma sotsiaalsetest garantiidest ning murendab firmadevahelist ausat konkurentsi. Lisaks v&otilde;ib see ettev&otilde;tjale kaasa tuua trahvi, rahvusvahelise uurimise ning ka t&ouml;&ouml;taja tagasisaatmise.&nbsp;</p> <p><b>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu on Eestis palju</b></p> <p>Eestis legaalselt t&ouml;&ouml;tamiseks on kolm v&otilde;imalust:</p> <ul> <li>Elamisloa alusel (v&auml;ljastab Politsei- ja Piirivalveamet);</li> <li>Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise alusel;</li> <li>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana.&nbsp;</li> </ul> <p>Kuna paljud t&ouml;&ouml;andjad otsivad ajutisi lahendusi t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse leevendamiseks, siis eelistatakse just viimast kahte varianti. 2018. aastal laekus Politsei- ja Piirivalveametile 21 759 taotlust Eestis l&uuml;hiajaliseks t&ouml;&ouml;tamiseks. 24.07.2019 seisuga on juba esitatud 20 009 taotlust ja kehtivaid registreeringuid on 19&nbsp;197. Peamiselt on need inimesed p&auml;rit Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast ja Moldovast, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tavate inimeste arv on t&auml;pselt teadmata, kuid arvestades j&auml;relevalve tulemusi, siis on see murettekitav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetuse ja &otilde;igusosakonna peajurist Liis Naaber-Kalm toob v&auml;lja, et t&auml;nu aktiivsele j&auml;relevalvele ja teavitust&ouml;&ouml;le suureneb ettev&otilde;tjate hulk, kes soovivad oma asju seaduslikult vormistada.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Soovime omalt poolt muuta asjaajamist ja info k&auml;ttesaadavust lihtsamaks. Selle jaoks oleme T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehele eraldi koostanud kolmes keeles sektsiooni <a href="https://www.ti.ee/" target="_blank">V&auml;lismaine T&ouml;&ouml;taja</a>, mis tutvustab v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamise seaduslikke v&otilde;imalusi,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.&nbsp;</p> <p>Veebilehelt leiab infot n&auml;iteks j&auml;rgneva kohta:</p> <ul> <li>Kus ja millal peab t&ouml;&ouml;tajaid registreerima;</li> <li>Milliseid seaduseid peab v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja puhul rakendama;</li> <li>Milliseid t&ouml;&ouml;tingimusi kohaldama;</li> <li>Kuidas k&auml;ib t&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine;</li> <li>Millised asutused tegelevad v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate k&uuml;simustega.</li> </ul> <p><b>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv suureneb</b></p> <p>2017. aastal esitati T&ouml;&ouml;inspektsioonile kokku 332 l&auml;hetamise teadet, kokku 1229 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta.</p> <ul> <li>L&auml;tist 169 teadet, 499 t&ouml;&ouml;taja kohta (kasiinodes kassiirid, laevaehitus).</li> <li>Poolast 41 teadet, 417 t&ouml;&ouml;taja kohta (ehitus, elektrikud, keevitajad, santehnikud).</li> <li>Leedu 51 teadet, 172 t&ouml;&ouml;taja kohta (laevaehitus).</li> </ul> <p>2018. aastal laekus kokku 602 teadet, kokku 2581 t&ouml;&ouml;taja kohta.</p> <ul> <li>Poolast 187 teadet, 1059 t&ouml;&ouml;taja kohta (ehitus, keevitus, lukksepad ja elektrikud).</li> <li>L&auml;tist 172 teadet, 667 t&ouml;&ouml;taja kohta (kasiinod, laevaehitus, liftide ja eskalaatorite paigaldus/hooldus)</li> <li>Leedust 83 teadet, 214 t&ouml;&ouml;taja kohta.</li> </ul> <p>2019.a. 01.07 seisuga &uuml;levaade: 544 teadet 2281 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta.</p> <ul> <li>Poolast 138 teadet, 407 t&ouml;&ouml;taja kohta (ehitus, keevitus, lukksepad ja elektrikud).</li> <li>L&auml;tist 110 teadet, 574 t&ouml;&ouml;taja kohta (kasiinod, laevaehitus, liftide ja eskalaatorite paigaldus/hooldus)</li> <li>Leedust 90 teadet, 287 t&ouml;&ouml;taja kohta.</li> </ul> <p><b>Mis on sellest kasu?</b></p> <p>Esiteks on v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate korrektne t&ouml;&ouml;le vormistamine nende endi huvides. See tagab ravikindlustuse ning suurendab palga laekumise t&otilde;en&auml;osust ja maksude maksmist vastavalt seadustele. &bdquo;J&auml;relevalve k&auml;igus n&auml;eme, et paljud ehitajad t&ouml;&ouml;tavad Eestis vaid suulise kokkuleppe alusel. On olnud ka juhuseid, kus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattunud v&auml;lismaine t&ouml;&ouml;taja ei oska nimetada oma t&ouml;&ouml;andjat ning &uuml;kski ettev&otilde;te ei tunnista teda oma ridadesse kuuluvaks,&ldquo; t&otilde;i jurist mustema n&auml;ite.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tete tasandil on t&ouml;&ouml;tajate korrektne t&ouml;&ouml;le vormistamine ja seaduses ette n&auml;htud n&otilde;uetele vastava t&ouml;&ouml;tasu maksmine ausa konkurentsi alustala. See tagab ettev&otilde;tetele l&auml;bipaistvad, ausad ja v&otilde;rdsed v&otilde;imalused konkureerimiseks. Kui n&auml;iteks m&otilde;ni ehitusfirma kasutab valdavalt v&otilde;&otilde;rriikide t&ouml;&ouml;j&otilde;udu, kes lepivad v&auml;iksema mustalt makstava palgaga, siis on teistel hinnapakkumuste tegemisel temaga v&otilde;rdlemisi raske konkureerida.&nbsp;</p> <p>Riigi tasandil on v&otilde;tmes&otilde;nadeks korrektne maksude tasumine (millest s&otilde;ltuvad riigi pakutavad teenused) ning julgeolek. Suure hulga tundmatute v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste riigis viibimine on seotud oma riskidega. Mida parem on &uuml;levaade Eesti territooriumil elavatest ja t&ouml;&ouml;tavatest inimestest, seda paremini saab probleeme ennetada.&nbsp;</p> <p><b>Millest alustada?</b></p> <p>Naaber-Kalm soovitab alustada just T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. &bdquo;Teemas orienteerumiseks tuleb endale esmalt &uuml;levaade luua. Paljud k&uuml;simused leiavad vastused juba kodulehel ning t&auml;iendavate selgituste saamiseks saab p&ouml;&ouml;rduda otse T&ouml;&ouml;inspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti v&otilde;i Maksu- ja Tolliameti poole,&ldquo; lisas jurist. Tema s&otilde;nul ei j&auml;eta kedagi &uuml;ksi ning ametkonnad aitavad meeleldi seaduste m&otilde;istmisel ja j&auml;rgimisel.&nbsp;</p> <p>Loodud veebilehte plaanitakse ka jooksvalt t&auml;iendada, laiendada teemasid ning kaasata sisuloomesse uusi partnereid. Kokkuv&otilde;ttes on tegemist hetkel parima mitmekeelse infov&auml;ljaga v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate teemal. Seda nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka t&ouml;&ouml;tajale.&nbsp;</p> <p>Tutvu infoga&nbsp;<span><a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">siin</a>!</span></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2347Lugeja küsib, inspektor vastab: töötan ohtlike kemikaalidega. Kuidas saan ennast kaitsta nende mõju eest?2019-07-29<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan elektroonikat&ouml;&ouml;stuses, kus kasutatakse t&ouml;&ouml;protsesside k&auml;igus erinevaid kemikaale ning t&ouml;&ouml;andja on meile t&ouml;&ouml;tamiseks andnud kitlid. Kas enne s&ouml;&ouml;giruumi sisenemist peaksime kitlid seljast v&otilde;tma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor:</i></b> Kui t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus kasutatakse ohtlikke kemikaale, v&otilde;ivad nende osakesed ladestuda t&ouml;&ouml;riietele, keskkonda&nbsp;eralduda ja j&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajate organismi. Kui kitlitega siseneda s&ouml;&ouml;giruumi, v&otilde;ivad neilt eralduvad osakesed ladestuda s&ouml;&ouml;gin&otilde;udele ja s&ouml;&ouml;gile v&otilde;i sattuda organismi l&auml;bi hingamisteede. Seet&otilde;ttu tuleks t&ouml;&ouml;riided enne s&ouml;&ouml;ma minekut &auml;ra v&otilde;tta. Lisaks peab p&auml;rast kemikaalidega kokkupuudet kindlasti korralikult pesema nii k&auml;ed kui ka n&auml;o, isegi kui t&ouml;&ouml;protsessi ajal kasutatakse isikukaitsevahendeid.&nbsp;</p> <p>Kemikaalide toime organismile v&otilde;ib olla v&auml;ga erinev. Terviseprobleemid v&otilde;i muutused organismis v&otilde;ivad tekkida alles pika perioodi v&auml;ltel ning tagaj&auml;rjed v&otilde;ivad olla p&ouml;&ouml;rdumatud. Kindlasti tuleks eriti t&auml;helepanelik olla t&ouml;&ouml;keskkondades, kus tegeletakse kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega. M&auml;&auml;ruse &bdquo;Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide k&auml;itlemisele esitatavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja keelama s&ouml;&ouml;mise, joomise ja suitsetamise kohtades, kus on kantserogeenide v&otilde;i mutageenidega saastatuse oht. T&ouml;&ouml;andjal tuleks &uuml;le vaadata kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid tuvastamaks, millisesse kategooriasse kasutatavad kemikaalid kuuluvad ning milliseid ettevaatusabin&otilde;usid kemikaalide kasutamisel rakendada. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;koha riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus:</p> <ol> <li>iseloomustama t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tingimusi, arvestades k&otilde;igi v&otilde;imalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohuteguritega;</li> <li>m&otilde;&otilde;tma t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu keemiliste ainete sisaldust ja v&otilde;rdlema neid piirnormidega;</li> <li>hindama v&otilde;imaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust;</li> <li>m&auml;&auml;rama ohutusabin&otilde;ud ja nende rakendamise korra;</li> <li>vormistama riskianal&uuml;&uuml;si tulemused kirjalikult.&nbsp;</li> </ol> <p>Ohutegurite minimeerimiseks peaks t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma kasutusele ohutumad kemikaalid. Kui seda aga teha pole v&otilde;imalik, tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas kehtestada n&otilde;uded, mis viiksid ohuteguri riskitaseme v&otilde;imalikult madalale.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2346Tööõnnetus: 15-aastase töötaja põlvevigastus raskuste tõstmisel2019-07-26<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>15-aastane noormees t&ouml;&ouml;tas kaupluses suveabilisena. Tema &uuml;lesandeks oli laduda veepudelid riiulisse. Peale veepudelite ploki t&otilde;stmist, mis kaalus umbes &uuml;heksa kilogrammi, tundis noormees p&otilde;lves valu ning tal oli ebamugav liikuda. Arst diagnoosis noormehel k&otilde;&otilde;luse osalise rebendi p&otilde;lves, tegemist on kerge tervisekahjustusega.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Nagu tavaliselt on&nbsp; ka sellel &otilde;nnetusel mitu p&otilde;hjust, omajagu s&uuml;&uuml;d on t&ouml;&ouml;tajal, kui t&ouml;&ouml;andjal.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja s&otilde;nade kohaselt t&otilde;stis alaealine veepudelite plokki omavoliliselt, teda oli juhendatud t&otilde;stma pudeleid &uuml;hekaupa. T&ouml;&ouml;andja arvates on &otilde;nnetuse ainsaks p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete rikkumine t&ouml;&ouml;taja poolt. Noor t&ouml;&ouml;taja tahtis aga kindlasti t&ouml;&ouml; kiiresti tehtud saada ja samas n&auml;idata oma v&otilde;imekust.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ei olnud aga n&auml;idata riskianal&uuml;&uuml;si, milles oleks arvestatud eririske alaealiste t&ouml;&ouml;tamisele (n&auml;iteks kas t&ouml;&ouml;keskkond on alaealiste t&ouml;&ouml;tamiseks sobiv, kas tehtavad t&ouml;&ouml;d on alaealistele sobilikud v&otilde;i millised t&ouml;&ouml;d on t&ouml;&ouml;keskkonnas alaealistele keelatud, kas alaealistele tagatakse n&otilde;uetekohane t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg nende vanuse erip&auml;rast l&auml;htuvalt jm). Kuna tegemist ei ole selles ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tava ainsa alaealisega siis on riskianal&uuml;&uuml;si puudumine suurem ja s&uuml;steemsem probleem. Alaealiste t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;s esineda v&otilde;ivaid riske tuleb hinnata enne t&ouml;&ouml;le asumist, et saada teada, kas t&ouml;&ouml;suhet selle t&ouml;&ouml; tegemiseks on &uuml;ldse lubatud s&otilde;lmida.&nbsp;</p> <p>Lisaks on t&ouml;&ouml;andjal kohustus kontrollida, et t&ouml;&ouml;tajaks teeksid t&ouml;&ouml;d nii nagu neid juhendatud on, sh &otilde;igete ja ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tetega. Alaealiste t&ouml;&ouml;tajate puhul peaks kontroll olema tihedam sest v&otilde;ibolla alles oma esimesel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tav noormees ei oska endale veel aru anda, kui oluline on ohutusreeglitest kinnipidamine ning v&otilde;ib oma v&otilde;imeid ka &uuml;le hinnata. Kui vanem kolleeg n&auml;eb, et noor kolleeg teeb t&ouml;&ouml;d valede t&ouml;&ouml;v&otilde;tetega ei tohiks seda kindlasti j&auml;tta t&auml;helepanuta vaid sellele tuleks kindlasti reageerida. Ainult nii &otilde;pib noor t&ouml;&ouml;d ohutult tegema. Kui alaealistele ja teistele t&ouml;&ouml;tajatele on kehtestatud erinevad reeglid (n&auml;iteks raskuste teisaldamise osas) siis tuleks alaealisele selgitada, miks on reeglid erinevad. Vastasel juhul v&otilde;ib alaealine v&otilde;tta &uuml;le vanema kolleegi t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ja t&otilde;sta raskuseid, mida tema veel t&otilde;ste ei tohi.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2345Välismaale tööle minek: tahad õnnestuda, tee eeltööd!2019-07-25<p>V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;leminek v&otilde;ib t&auml;hendada riskantset h&uuml;pet tundmatusse, kui eelnevalt ei uuri kohalikku t&ouml;&ouml;turgu, seadusandlust ja t&ouml;&ouml;kultuuri. Eriti siis, kui pole teada ka t&ouml;&ouml;andja taust.</p> <p>L&auml;heks Eestist v&auml;ljaspoole t&ouml;&ouml;le? Leiaks v&auml;lismaalt hoopis parema ja tulusama t&ouml;&ouml;otsa. Paneks end proovile. Vaataks, kas saaks v&otilde;&otilde;rsil hakkama? V&auml;hemasti &otilde;piks v&otilde;i t&auml;iendaks v&otilde;&otilde;rkeelt ja hangiks uusi kogemusi! Kui paljudele j&auml;&auml;b see vilksatuseks, mis v&otilde;ib korduvalt l&auml;bi pea s&auml;hvata, siis on &uuml;ksjagu neidki, kes on tegutsenud.</p> <p>P&auml;rnu elanik&nbsp;<strong>Aivo</strong> (63) juhtus koos elukaaslase <strong>Piiaga</strong> (55) 2002. aastal eesti lehest lugema, et Soome&nbsp;otsitakse ehitust&ouml;&ouml;lisi.</p> <p>&bdquo;Kohtusime Tallinas &uuml;hes kohvikus soomlase Eskoga, kes t&ouml;&ouml;tajaid oma ettev&otilde;ttesse v&auml;rbas. Kuu hiljem olingi t&ouml;&ouml;l. Palka maksti mustalt vastavalt t&ouml;&ouml;tundide arvule,&ldquo; meenutab ta t&auml;na. &bdquo;Meid oli kokku 20 meest, keda v&auml;rbajast ettev&otilde;tja rentis ka teistele firmadele. Meie eest sotsiaalmakse ei makstud. Oli riidusid, politsei k&auml;is kohal, aga Esko maksis v&auml;hemasti t&ouml;&ouml;tasu. Mustalt.&ldquo;</p> <p>Paar kuud Aivost hiljem leidis ka tema &otilde;mblustehnoloogist elukaaslane Piia Soomes t&ouml;&ouml;d &otilde;mblejana. Samuti lehekuulutuse peale, kohtudes oma soomlasest t&ouml;&ouml;andjaga P&auml;rnus. &bdquo;Piia sattus t&ouml;&ouml;le butiiki, kus &otilde;mmeldi kasukaid ja eksklusiivseid kleite,&ldquo; nimetab Aivo, kes pidi pool aastat elama Helsingist &uuml;sna kaugel, kuhu &uuml;hte tuppa oli majutatud kuus ja vahel isegi k&uuml;mme Eesti ehitusmeest.</p> <p>Soome t&ouml;&ouml;le asudes Aivo s&otilde;nagi soome keelt ei osanud, aga Piia &otilde;ppis selle kiiresti p&auml;ris korralikult selgeks. &bdquo;Ehitust&ouml;&ouml;d tehes polnud palju vaja ka keelt osata,&ldquo; m&auml;rgib Aivo. Pealegi oskas t&ouml;&ouml;andja Esko ka veidi eesti keelt. &bdquo;&Uuml;ldiselt sain ma k&otilde;igest aru ja mul oli ka s&otilde;naraamat kaasas.&ldquo;</p> <p>Usaldusv&auml;&auml;rsesse ehitusfirmasse sai Aivo t&ouml;&ouml;le alles seitse aastat hiljem, 2009. aastal. &bdquo;Nende aastate jooksul kaotasin mustalt makstud palga t&otilde;ttu k&otilde;vasti pensioniraha, aga siis ma veel pensionile ei m&otilde;elnud. Mingi osa haigekassat ja raha pensionifondi t&ouml;&ouml;andja ju siiski tasus.&ldquo; Murdunud p&otilde;lve t&otilde;ttu Aivo enam ehitust&ouml;&ouml;d teha ei saa ja talle on m&auml;&auml;ratud Soome haigustoetuspension, mida ta saab ametliku pensioniea alguseni. &bdquo;Praeguse v&auml;ga tugeva ehitusfirma poolt on mul olemas nii elu-, arsti- kui t&ouml;&ouml;kindlustus. Vallandada mind ka ei saa, sest olen haiguslehel,&ldquo; kirjeldab Aivo, nimetades, et samas ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab umbes 45 eestlasest ehitajat. &bdquo;K&otilde;ik maksud on makstud ja iga kahe n&auml;dala tagant saab palka.&ldquo;</p> <p>Aivo &otilde;mblejana t&ouml;&ouml;tanud naisele maksti samuti t&ouml;&ouml;tasu mustalt ega tasutud ka haiguskindlustust. &bdquo;Kuna &otilde;mblust&ouml;&ouml; hakkas Piia silmadele, siis paar aastat hiljem asutas ta oma osa&uuml;hingu, hakates pakkuma puhastusteenust. N&uuml;&uuml;d maksab naine ise k&otilde;ik vajalikud maksud ise.&ldquo;&nbsp;</p> <p><strong>Eelista turvalisi v&otilde;imalusi</strong></p> <p>Avades Euroopa T&ouml;&ouml;alase Liikuvuse Portaali EURES, h&uuml;ppab justkui tulikirjas silme ette info: &bdquo;Praegu ootab sind 3 394 235 t&ouml;&ouml;kohta!&ldquo; Ulmelise arvuga t&ouml;&ouml;pakkumisi kas t&auml;is-, osalise, paindliku ja m&auml;&auml;ratlemata t&ouml;&ouml;ajaga ametikohtadele ajutise, t&auml;htajatu, t&auml;htajalise, hooajalise vms lepinguga! Kas pole ahvatlev?</p> <p>1993. aastal asutatud EURES-t kui Euroopa t&ouml;&ouml;turuasutuste t&ouml;&ouml;vahenduse v&otilde;rgustikku koordineerib Eestis meie t&ouml;&ouml;tukassa. Ettev&otilde;tmine toetab t&ouml;&ouml;tajate vaba liikumist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna 32. riigis, n&otilde;ustades ja jagades t&ouml;&ouml;otsijatele infot t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluste, kuid ka elamis- ja t&ouml;&ouml;tingimuste kohta Euroopas. Samuti pakutakse t&ouml;&ouml;andjatele tuge uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel Euroopast.</p> <p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa EURES peaspetsialist Monika Toiger r&otilde;hutab, et v&auml;lismaale p&uuml;rgijad peaksid eelnevalt kindlasti teadlikud olema mitmetest asjaoludest:</strong></p> <ol> <li>Milline on t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;aeg ning t&ouml;&ouml;lepingu kehtivus, kellega see on s&otilde;lmitud. Missugused on t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused (majutus, toit, transport t&ouml;&ouml;kohta ja tagasi, kas kulud l&auml;hevad palgast maha), puhkus jne.</li> <li>Usaldada ei tasu suulisi lepinguid.</li> <li>V&auml;ltida tuleks t&uuml;&uuml;pilisi vigu, kus ei kontrollita t&ouml;&ouml;andja tausta ega teata, kellega s&otilde;lmitakse leping ― kas rendiettev&otilde;tjaga v&otilde;i ettev&otilde;tjaga kohapeal v&otilde;i hoopis Eesti ettev&otilde;tjaga, kes l&auml;hetab t&ouml;&ouml;taja teise riiki. Leping j&auml;etakse tegemata ega uurita palgataset (miinimumpalka) teises riigis. Ei m&otilde;elda l&auml;bi, kus elama hakatakse, kas keeleoskus vastab n&otilde;uetele jne.</li> <li>V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;leminejatele laienevad sihtkohariigis k&otilde;ik &otilde;igused nagu on sealsetel t&ouml;&ouml;tajatel, sh peretoetused, pension, t&ouml;&ouml;tuskindlustus jm. Kui tegemist on Eestist l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaga, kelle eest makstakse sotsiaalmaks Eestisse, siis temal ei ole &otilde;igust ka teise riigi sotsiaalkindlustuse h&uuml;vedele.</li> <li>Tervisekindlustuse s&uuml;steem, mis enamasti on seotud sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalmaksuga, on igas riigis erinev. Teise riiki t&ouml;&ouml;leminejale kehtivad samad &otilde;igused tervisekindlustusele nagu selle riigi teistele t&ouml;&ouml;tajatele.</li> <li>Juhul, kui Eestist p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad j&auml;&auml;vad v&auml;lismaal h&auml;tta, siis tuleks &uuml;hendust v&otilde;tta sealse Eesti saatkonnaga v&otilde;i vastava riigi EURES n&otilde;ustajaga, kes juhendab, kuidas kontakti saada kohaliku t&ouml;&ouml;inspektsiooniga jm.</li> </ol> <p><strong>M&otilde;ista ja tea erinevusi</strong>&nbsp;</p> <p><strong>Staff Consulting tegevjuht Ave Nermann selgitab, kuiv&otilde;rd tuleks tunda asukohamaa (t&ouml;&ouml;)seadusandlust ja t&ouml;&ouml;kultuuri.</strong>&nbsp;</p> <p>1. Valides t&ouml;&ouml;le asumiseks riiki, peaks esmalt endale selgeks tegema esmase t&ouml;&ouml;seadusandlusalase teabe &ndash; milline on sealses riigis miinimumpalk, katseaja ja t&ouml;&ouml;n&auml;dala pikkus, lepingu l&otilde;petamise kord, puhkus ning maksus&uuml;steem. N&auml;iteks Suurbritannia seadusandlus n&auml;eb ette pikemat katseaega (kuus kuud) ja t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise etteteatamise aeg erineb Eesti seadusandlusest tulenevatest etteteatamise aegadest.</p> <p>Euroopa Liidu piires on s&uuml;steemid kohati sarnased. Enim v&otilde;ib tekkida probleeme v&auml;ljapoolt EL-i piire t&ouml;&ouml;le asujail, kuna nende riikide seadusandlus ja maksus&uuml;steemide erinevus on suurem.</p> <p>Esineb ka erinevaid lepinguvorme, mist&otilde;ttu ei pruugi olla t&ouml;&ouml;andja kohustuseks tasuda makse kohaliku riigi maksuametile. K&otilde;ik seesugused n&uuml;ansid tuleb eelnevalt selgeks teha. Neile teemadele aitavad vastuseid leida ka t&ouml;&ouml;vahendusagentuurid, kes teavad, kust infot hankida ja kuhu p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>2. V&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tades tuleb kindlasti j&auml;rgida antud riigi seadusandlust, t&ouml;&ouml;kultuuri ja tavasid. Vahel unustatakse, et igas riigis pole t&ouml;&ouml;tingimused needsamad nagu kodumaal. Oluline on m&otilde;ista ka kultuuridevahelisi erinevusi &ndash; n&auml;iteks Suurbritannias ei ole asjaajamine nii kiire kui Eestis. L&otilde;unamaades on aga inimesed erineva temperamendit&uuml;&uuml;biga ja meie meelest kohati liiga pealet&uuml;kkivad. Uurida tasub asukohamaa rahvuse erip&auml;rasid, kuidas nad omavahel k&auml;ituvad.</p> <p>3.Enne t&ouml;&ouml;le asumist tuleks t&ouml;&ouml;soovijal tutvuda ja endale selgeks teha ka antud riigi erip&auml;rad. Miks mitte suhelda sealse riigi elanikega v&otilde;i hankida vahendatud kogemusi inimestelt, kes selles riigis juba t&ouml;&ouml;tavad v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tanud. Eelnev kodut&ouml;&ouml; aitab v&auml;hendada hilisemat pettumust. Juhul, kui riigi t&ouml;&ouml;kultuur ja -tavad on vastuv&otilde;etavad, siis ei teki &uuml;ldjuhul ka probleeme. Kultuurierinevuses v&otilde;ivad olla p&otilde;him&otilde;isted, mida kasutatakse samal moel, kuid neid t&otilde;lgendatakse erinevalt. Austades ja pidades kinni riigi tavadest p&auml;lvitakse ka kohalike austus.</p> <p><strong>Kes maksab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;les&otilde;idupiletid? V&otilde;i vajadusel ka koduriiki tagasis&otilde;idu?</strong></p> <p>Meie agentuuri vahendusel t&ouml;&ouml;leminejad on enamasti pidanud ise lennupiletid ostma, kuid oleme aidanud leida v&otilde;imalikult soodsaid variante. On olnud ka t&ouml;&ouml;andjaid, kes on s&otilde;idu h&uuml;vitanud, kuid sel juhul on s&auml;testatud t&ouml;&ouml;lepingusse punkt, mille alusel kohustub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja juures teatud aja t&ouml;&ouml;tama.</p> <p><strong>Milliseid vigu peaksid v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le s&auml;ttijad v&auml;ltima?</strong></p> <p>Tuleks l&auml;bi m&otilde;elda, kui kaua soovitakse v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tada &ndash; kas l&uuml;hi-v&otilde;i pikemaajalisemalt. L&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib juhtuda, et sealt saadavad tulud katavad &uuml;ksnes reisi- ja kohapeal elamise kulud. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnakse siiski suurema palgasoovi p&auml;rast ja/v&otilde;i antud riigiga tutvuma. Korterit v&auml;lisriigis &uuml;&uuml;rides on kulud k&uuml;llalt suured (ettemaksud, tagatisrahad) ja need tuleb esmalt oma rahakotist maksta. Kulude kokkuhoiuks &uuml;&uuml;ritakse kortereid mitme inimesega &uuml;hiselt. On ka t&ouml;&ouml;pakkumisi (hotellidesse, restoranidesse), kus t&ouml;&ouml;andja tagab t&ouml;&ouml;tajale elukoha, mis t&auml;hendab ka v&auml;iksemaid kulusid. &Uuml;htlasi ei pea inimene ise hakkama endale elukohta otsima. Vajadusel teevad seda tema eest ka agentuurid, kelle vahendusel t&ouml;&ouml;le minnakse.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Rawpixel</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2344Tööõnnetus Küprosel korvtõstukiga2019-07-24<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lise kukkumine s&otilde;iduki k&uuml;lge monteeritud teisaldatavalt ja t&otilde;stetavalt t&ouml;&ouml;platvormilt.&nbsp;</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kannatanu t&ouml;&ouml;tas t&otilde;stekorvis 4 m k&otilde;rgusel k&auml;rpides palmipuid, mis olid &otilde;huliinidesse takerdunud.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b>&nbsp;</p> <p>Kannatanu k&auml;rpis palmipuid 4 m k&otilde;rgusel t&otilde;stekorvis, kui noole ots koos t&otilde;stekorviga ootamatult kokku&nbsp;varises. Selle tulemusena paiskus t&ouml;&ouml;line t&otilde;stekorvist v&auml;lja ja sai surmavalt vigastada.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>T&otilde;stuki noole ots koos t&otilde;stekorviga varises kokku, sest p&ouml;&ouml;rdtapp murdus, p&otilde;hjustades noole loodlati toe kadumise ja t&otilde;stekorvi allakukkumise. Noole detaile &uuml;hendanud p&ouml;&ouml;rdtapp andis j&auml;rele m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse kulumise t&otilde;ttu. Seda p&otilde;hjustas pikaajalisest kasutamisest tingitud pidev h&otilde;&otilde;rdumine. Samuti oli loodlati puksi ava, millest l&auml;bi oli p&ouml;&ouml;rdtapp viidud, muutunud &uuml;mara asemel piklikuks.&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei olnud teostanud t&ouml;&ouml;platvormi regulaarset hooldamist. Kasutaja k&auml;siraamatu kohaselt tuleb aga p&ouml;&ouml;rdtappe ja pukse regulaarselt kontrollida tihkuse ja &uuml;lem&auml;&auml;rase loksumise suhtes ning kulumise korral tuleb need asendada.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b>&nbsp;</p> <ul> <li>Teisaldatavat ja t&otilde;stetavat t&ouml;&ouml;platvormi tuleb regulaarset kontrollida vastavalt kasutusjuhendile, eelk&otilde;ige k&otilde;iki p&ouml;&ouml;rdtappe (igakuiselt ja iga 6 kuu j&auml;rel).</li> <li>M&auml;&auml;rata kvalifitseeritud insener, kes tagab k&otilde;igi t&ouml;&ouml;andja omandisse kuuluvate ja kasutada olevate t&ouml;&ouml;platvormide regulaarse kontrolli ja hoolduse. T&ouml;&ouml;platvormide hooldamiseks ja n&otilde;uetekohaseks kasutamiseks tuleb koostada ja kasutusele v&otilde;tta asjakohased kontrollnimekirjad.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja rakendatud ohutusjuhtimise s&uuml;steem peab sisaldama kogu s&otilde;idukiparki ja k&otilde;iki s&otilde;idukite k&uuml;lge monteeritud t&ouml;&ouml;platvormidega seotud tegevusi ja hooldus&uuml;lesandeid. Kvalifitseeritud insener peab tagama regulaarse kontrolli- ja hooldusrežiimi. Asjakohane koolitus t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;rgustes, peab h&otilde;lmama ka igap&auml;evaseid kontrollnimekirju, et tagada, et t&ouml;&ouml;platvormi visuaalne kontroll viiakse v&auml;hemalt l&auml;bi enne mistahes t&ouml;&ouml; alustamist k&otilde;rgustes. K&uuml;prose t&ouml;&ouml;inspektsiooni ametkond alustas kriminaalmenetlust asjassepuutuva t&ouml;&ouml;andja vastu seoses surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Kogu &otilde;nnetusega seotud informatsioon on konfidentsiaalne.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/t6stuk.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2342Tiit Pruuli: Empaatiavõime on juhile sama oluline kui oskus lugeda bilanssi2019-07-23<p><em>Vestles Jaanika Palm, pildistas Kristi Sits.</em>&nbsp;</p> <p>Kohtume Tiit Pruuliga Go Groupi t&ouml;&ouml;ruumides Balti jaamas ning ta palub kohe intervjuu alguses sina peale &uuml;le minna. Tema t&ouml;&ouml;ruum on kaugel sellest, mida v&otilde;iks nimetada kabinetiks &ndash; oman&auml;olised vanaaegsed esemed, reisiraamatute k&uuml;llus, v&auml;rvikirev idamaise mustriga vaip ning maakaardid seintel loovad isikup&auml;rase ja hubase atmosf&auml;&auml;ri, peegeldades seal t&ouml;&ouml;tavat inimest.</p> <p><b>J&auml;rjest rohkem inimesi saab oma t&ouml;&ouml;asju toimetada h&otilde;lpsalt kaugt&ouml;&ouml;d tehes. Kuidas planeerib ettev&otilde;tte juht oma vaba aega nii, et meel saaks puhatud, aga ka &auml;ri juhitud? </b></p> <p>See on mulle, kes ma olen ju p&auml;ris palju kodust eemal, t&otilde;esti oluline teema. Paraku tuleb esiteks vastata, et omaniku ja tippjuhi meel ei puhka kunagi t&auml;ielikult. Teiseks: sa ei pea juhtima ainult protsesse, vaid ikkagi ka inimesi. Ja inimesed vajavad m&otilde;nikord ka silma vaatamist ja s&otilde;na otseses m&otilde;ttes k&auml;e hoidmist. Empaatiav&otilde;ime, mis eeldab v&auml;hemalt mingil m&auml;&auml;ral f&uuml;&uuml;silist kohalolu, on igale juhile sama oluline kui oskus lugeda bilanssi.</p> <p><b>Kui palju eeldab kaugt&ouml;&ouml; head enesedistsipliini ja planeerimisoskust? </b></p> <p>Kindlasti n&otilde;uab kaugt&ouml;&ouml; enesedistsipliini. Kui suhtumine on see, et kodus v&otilde;ib t&ouml;&ouml;d teha ka diivanil aeledes ja teise silmaga Fashion TVd vaadates, siis ei ole muidugi mingitest t&otilde;sistest tulemustest m&otilde;tet r&auml;&auml;kida.</p> <p>Minu turismiettev&otilde;ttes Go Travel oleme t&ouml;&ouml;tajatega ametlikult kokku leppinud &uuml;he kodukontori p&auml;eva n&auml;dalas. See ei ole kohustus, vaid vabadus ja v&otilde;imalus.</p> <p>M&otilde;nel juhul lubame kodus t&ouml;&ouml;tada ka pikemalt. N&auml;iteks kui inimene on veidi t&otilde;bine, aga t&ouml;&ouml;d teha saab, tahab ja suudab, siis on lihtsalt mugavam ja kolleege s&auml;&auml;stvam end koduses keskkonnas turgutada ja taastuda.</p> <p>Samuti v&otilde;imaldame paindlikkust t&ouml;&ouml;ajas, kui on vaja keset p&auml;eva veidikeseks t&ouml;&ouml;lt eemal olla, n&auml;iteks arsti juures k&auml;ia. Samuti ei loe me t&ouml;&ouml;le j&otilde;udmise v&otilde;i t&ouml;&ouml;lt lahkumise puhul minuteid, sest selles t&ouml;&ouml;s tuleb tihti ette, et alustad kiirete tellimustega hommikul vara juba kodus v&otilde;i on vaja m&otilde;nda h&auml;dalist abistada &otilde;htul v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega. Peamine on, et kliendid on kogu aeg kenasti hoitud ja b&uuml;roo lubatud kellaaegadel avatud.</p> <p>Seda laadi paindlikkus ja vabadus on t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ga motiveeriv &ndash; t&ouml;&ouml;taja tunneb, et teda usaldatakse, teda aktsepteeritakse ning et tal on vabadus ise otsustada. See omakorda innustab teda kvaliteetsemalt t&ouml;&ouml;sse panustama.</p> <p>Reisikonsultandi t&ouml;&ouml; on v&auml;ga vastutusrikas: ei tohi eksida lennupiletite, passinumbrite ja paljude muude pisiasjadega. Reisikonsultandi v&auml;ike eksimus v&otilde;ib rikkuda ilusa perepuhkuse v&otilde;i kellegi &auml;rikohtumise. Seega on v&auml;ga oluline, et suudame t&ouml;&ouml;tajatele tagalas pakkuda tingimusi, mis neid maksimaalselt toetavad, mitte ei tekita hirmu ja lisapingeid.</p> <p>Go Travelis saame seda k&otilde;ike oma t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaldada, sest meie peamised t&ouml;&ouml;vahendid on internet ja telefon. Enamik reisib&uuml;roo vahendatavatest teenustest on t&auml;nap&auml;eval elektroonilised, mist&otilde;ttu f&uuml;&uuml;siline kontakt kliendiga ei olegi oluline. Kumbki pool saab mugavalt asjad aetud, ilma et peaks sammugi arvuti tagant eemalduma. K&otilde;igis valdkondades, kus Go Group tegutseb, seda v&otilde;imaldada ei saa.</p> <p><b>Kas pikkadel reisidel olles, eriti kaugemates kohtades, on t&ouml;&ouml;m&otilde;tted kogu aeg kaasas v&otilde;i on aega v&auml;ljal&uuml;litumiseks? </b></p> <p>Ma pean oma t&ouml;&ouml;ks p&auml;ris laia diapasooniga asju. Go kontsernis on 15 ettev&otilde;tet alates raudteid ehitavast Go Trackist kuni majutusteenust pakkuva Go hotellini. Lisaks olen olnud viimastel aastatel seotud Eesti Vabariigi juubelis&uuml;nnip&auml;eva korraldusega, olen EV100 juhtr&uuml;hma liige, olen kuulunud Avatud Eesti Fondi, Eesti Ajaloomuuseumi ja mitme taolise MT&Uuml; v&otilde;i sihtasutuse n&otilde;ukogusse. Lisaks on kogu aeg laual ka m&otilde;ni loomingulisem kirjat&ouml;&ouml;. Raske on leida p&auml;eva, kus ma &uuml;helegi neist teemadest ei m&otilde;tleks. &Otilde;nneks olen l&otilde;puks &auml;ra &otilde;ppinud ka selle lihtsa t&otilde;e, et asjade edasil&uuml;kkamine neid ei lahenda. &Auml;ra tuleb teha ka need t&ouml;&ouml;d, mis sulle esimesel hetkel ei meeldi.</p> <p><b>Kuidas s&uuml;ndis m&otilde;te luua Go Travel?</b></p> <p>Olin selleks ajaks teinud purjereisi &uuml;mber palli ja s&otilde;itnud ka autodega &uuml;mber maailma. Olin ise maailmas h&auml;das olnud, aga samal ajal saanud mingisuguse kogemuse, kuidas reisifirma v&otilde;iks tegutseda. Mis veel olulisem &ndash; tekkis suur himu reisimisega professionaalsel tasemel tegeleda. Nii ostsimegi 2005. aastal p&otilde;hiliselt bussireisidega tegeleva v&auml;ikese b&uuml;roo Cassandra, millest oleme t&auml;naseks kasvatanud suure ettev&otilde;tte, millel on esindused kuues Eesti linnas ja mis pakub reisiteenuste t&auml;ispaketti laeva- ja lennupiletitest kuni kruiisireisideni. Siin on &uuml;hendatud minu armastus reisimise vastu ja minu kolleegide professionaalsed teadmised, kuidas korraldada mis tahes reisi tehnilist poolt.</p> <p><b>Mis eristab Go Travelit teistest reisifirmadest? </b></p> <p>Teadmata tegelikult, mis t&auml;pselt konkurentide juures toimub, julgeksin arvata, et Go Traveli tuumik on iseseisvad reisikonsultandid, kellel on oma kliendibaas, ja keskkontori roll on anda neile parimad t&ouml;&ouml;vahendid klientide teenindamiseks, teha &uuml;hiselt turundust ja tagada vastavus aina karmistuvatele &otilde;iguslikele n&otilde;uetele, olgu selleks andmekaitse v&otilde;i tarbija &otilde;igused.</p> <p>Need, kes meiega on viimastel aastatel liitunud, hindavad vabadust valida parim viis oma klientide teenindamiseks ning v&otilde;imalust kliendiportfelli tulu jagada. Peale &auml;ri- ja p&auml;ikesereiside, mis on paljude b&uuml;roode valikus, on meil igal aastal ka k&uuml;mmekond n-&ouml; Go Traveli s&otilde;prade reisi &ndash; Mihkel Rauaga k&auml;isime New Yorgis, &uuml;he grupi viisin ise Antarktikasse, teisega k&auml;is seal Andres Tarand. Olen aidanud ette valmistada Teet Margna ja Kristjan J&otilde;ekalda reisisaateid ja teinud neist saadetest inspireeritud retki. Samal ajal v&otilde;ib p&otilde;nev seiklus olla ka v&auml;liselt palju v&auml;hem ambitsioonikas. Oleme teinud v&auml;iksemaid s&otilde;ite Kihnu, k&auml;inud Vabaduss&otilde;ja radadel v&otilde;i Riia ooperiteatris. Peale &auml;riklientide, keda meil on ka p&auml;ris palju, ja lisaks puhkusepakettidele, kust tuleb praegu meie p&otilde;hikasum, ongi taoliste eriliste reiside tegemine minu suurim r&otilde;&otilde;m sellest reisib&uuml;roost.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/A12A7724a.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-A12A7724a.jpg" /></a></p> <p><b>R&auml;&auml;kides t&ouml;&ouml;j&otilde;ust, ei saa &uuml;mber v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u k&uuml;simusest. On hirme, et nad ei m&otilde;ista v&otilde;i ei suuda kohaneda meie t&ouml;&ouml;kultuuriga, r&auml;&auml;kimata keelebarj&auml;&auml;ridest jms. Oled palju ringi reisinud, kuidas tundub Eesti t&ouml;&ouml;kultuur v&otilde;rreldes teiste maadega? </b></p> <p>Ka meie raudteedepoos ja taristuettev&otilde;ttes on hooajaliselt t&ouml;&ouml;l m&otilde;ned ukrainlased ja venelased v&auml;lisriikidest. Need mehed saavad Eesti keskmist palka.</p> <p>Erinevalt Eestist on nende koduriigis raudteeharidus olemas ja sealt on v&otilde;imalik v&auml;rvata kvalifitseeritud masinamees. Eestis tuleb ta ise v&auml;lja koolitada ning ajutise t&ouml;&ouml;koormuse korral pole see m&otilde;istlik.</p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lised tulevad siia hooajaks &ndash; aprillist oktoobrini &ndash; ja l&auml;hevad seej&auml;rel kodumaale tagasi. Eesti mehed, kes meil endal olemas, saavad sama palka, ainult selle erinevusega, et nad on palgalehel ka talvel, kui erialast t&ouml;&ouml;d on oluliselt v&auml;hem.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel on probleeme v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga olnud minimaalselt &ndash; Eesti idufirmade edu on loodud kahasse nn v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga ehk maailmatasemel spetsialistidega, kes on Eesti digirevolutsioonile kaasa aitama tulnud. Ukrainlastest ehitajad on korralikud t&ouml;&ouml;mehed. Jutud keelebarj&auml;&auml;ridest ja kohanemisraskustest on suures osas m&uuml;&uuml;t, mille aluseks on m&otilde;ni &uuml;ksik seik inimestega, kes pole siia tulnud t&ouml;&ouml;le, vaid sattunud muul viisil. Need, kes teevad teadliku valiku Eestis t&ouml;&ouml;tamise kasuks, saavad siin ka v&auml;ga h&auml;sti hakkama.</p> <p>EKRE v&otilde;i mis iganes poliitilise j&otilde;u v&otilde;itlemine nende vastu, ilma et oleks vettpidavat alternatiivprogrammi, ei ole mitte lihtsalt isikliku rumaluse n&auml;itamine, vaid ohtlik Eesti majandusele.</p> <p><b>Hiljaaegu ilmus uudis, kus r&auml;&auml;giti, et soomlased ei taha Eestisse enam v&auml;ga reisida muu hulgas meie kehva teeninduskultuuri t&otilde;ttu. On siis olukord t&otilde;esti nii halb? </b></p> <p>Loeb keskmine &ndash; meie kohalikena teame, millises restoranis tasub k&auml;ia, kus on heas vormis meeskond. Me ei taju keskmise taseme k&otilde;ikumist, sest me ise keskp&auml;rastes kohtades ei k&auml;i. Aga &uuml;heks p&auml;evaks siia tulev turist astub sisse teele j&auml;&auml;vasse toidukohta ning tase ei pruugi olla meeldej&auml;&auml;v. TripAdvisori reitingud ei muutu nii kiiresti kui paari v&otilde;tmeinimese &auml;raminekust johtuv teeninduselamuse muutus. V&auml;hemalt Tallinnas on suurep&auml;raseid hotelle ja s&ouml;&ouml;gikohti palju. Aga tippude k&otilde;rval on ka m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt palju juhuslikku ja keskmisele tasemele alla j&auml;&auml;vat kraami, mis rikub &uuml;ldmuljet.</p> <p>Siiski ei ole teeninduskultuuri taseme langus kindlasti esimene p&otilde;hjus, miks meie naabrid enam Eestisse ei tule. Eesti on objektiivselt muutunud palju kallimaks. Ja veelgi rohkem m&auml;ngib siin kaasa subjektiivne n&auml;gemus. Eestil on kalli koha maine. Kui lisaks alkoholiaktsiisidele, millel on v&auml;ga suur m&otilde;ju turismile, tahetakse kehtestada ka turismimaks, siis saab meie maine turismi sihtkohana veel &uuml;he hoobi. See euro v&otilde;i paar, mille turist peaks siia maksuna j&auml;tma, ei ole t&otilde;esti palju, aga see tuleb korrutada k&uuml;mnega, et saada aru mainekahjust.</p> <p><b>Kas turisminduses on t&ouml;&ouml;- v&otilde;i t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus?</b></p> <p>V&auml;ga suur mure on v&auml;listuristide arvu v&auml;henemine, eriti drastiline langus on olnud Soome turistide osas. See on spiraal &ndash; turiste on v&auml;hem, k&uuml;mned miljonid eurod kaovad turult, seda raskem on hea teenuse jaoks vajalikku palgataset tagada ning seda v&auml;hem tahetakse siia tulla. On h&auml;davajalik, et Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning transpordisektor koos tegutseksid ja survestaksid valitsust panustama, et trendi suunda muuta. &Otilde;nneks on Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus juba teinud esimesi samme selles suunas, et teisel pool lahte oleks Eesti taas paremini pildis. Nad v&otilde;tsid Helsingisse t&ouml;&ouml;le Eesti esindaja.</p> <p>V&auml;listuristide arvu kasvuaastatel oli Eesti teenindussektori kvaliteedi paranemine suurep&auml;rane. Muu hulgas muutusime viie aasta jooksul &uuml;hest ilusast vanalinnast gurmeesihtkohaks, kultuurimekaks ja rahvusvaheliste spordis&uuml;ndmuste toimumispaigaks. Rahvusvahelise tasemega muusika-, spordi- ja kunsti&uuml;ritused toovad sisse miljoneid, aga see n&otilde;uab riigi, erasektori ja kohalike omavalitsuste &uuml;hist pingutust.</p> <p>Ka turismindusega seotud sektorites on kohati t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus, n&auml;iteks bussijuhte &ndash; mitte &uuml;ksnes h&auml;id bussijuhte, vaid lihtsalt bussijuhte &ndash; on &uuml;ha raskem leida. Bussijuhtide keskmine vanus on suhteliselt k&otilde;rge, seega peame muretsema, kas nende tervis on ikka piisavalt korras, et nad saaksid nii vastutusrikast t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p>Autoettev&otilde;tete Liidu hinnangul on meil transpordisektoris praegu puudu 300 bussijuhti. Noorte meeste bussirooli toomiseks oleks vaja palgah&uuml;pet.</p> <p><b>Oled maakerale tiiru peale teinud nii merd kui ka maad m&ouml;&ouml;da. Kas maailm on eri nurkade alt vaadates sama v&otilde;i ikkagi erinev?</b></p> <p>Need on olnud kindlasti v&auml;ga erinevad kogemused, pakkunud &uuml;sna erisuguseid emotsioone. Purjereis oli vaikne kulgemine ja m&otilde;tisklus, autoreis aga p&ouml;&ouml;rane emotsionaalne kihutamine. Kui merel v&auml;sitas rutiin, siis autos&otilde;idu ajal v&auml;sitasid liigsed emotsioonid.</p> <p><b>Mis motiveerib hommikul &auml;rkama? </b></p> <p>P&otilde;nev elu, mille hulka kuuluvad kohe p&auml;eva alustuseks laste ja lastelaste naer. Ja ma naudin isegi seda, kui nad hommikus&ouml;&ouml;gilauas jauravad, et ei taha putru s&uuml;&uuml;a. See on tore v&auml;ljakutse lapsevanemale &ndash; kuidas ta suudab olukorra lahendada. Selliseid v&auml;ljakutseid pakub elu igal p&auml;eval. Ka keerukused tuleb keerata p&otilde;nevaks, siis on igal hetkel positiivne meeleolu su &uuml;mber.</p> <p><b>Kas maamunal on veel m&otilde;ni koht, kuhu ihkad minna, aga ei ole veel j&otilde;udnud? </b></p> <p>Muidugi on. Palju kohti on k&auml;imata, paljudesse kohtadesse tahaks tagasi. Aga eks vaikselt hakkab isegi minule p&auml;rale j&otilde;udma, et k&otilde;ike pole &uuml;he eluga v&otilde;imalik &auml;ra teha. Tuleb hakata kontsentreeruma ja karme valikuid tegema.</p> <p><b>Mis on see, mis paneb uusi kohti avastama, ja mis on see, mis alati tagasi toob? </b></p> <p>Poisikeselik uudishimu pole ju kuhugi kadunud. Maailmas on nii palju kultuure, looduslikult p&otilde;nevaid paiku, mida vahendatult, televiisori, raadio v&otilde;i interneti abil ei ole v&otilde;imalik kogeda. Et m&otilde;ista &uuml;hte kultuuri ja rahvast, on vaja kohaloleku tunnet, inimesele silma vaadata ja juttu r&auml;&auml;kida.</p> <p>Ma olen korra elus m&otilde;elnud, et peaks tegema kannap&ouml;&ouml;rde ja elama kuskil mujal, kas pikalt v&otilde;i v&auml;ga pikalt, aga sain &otilde;ige kiiresti aru, et juured on s&uuml;gavalt siin. Ka s&otilde;pruskond ja kultuuriline v&otilde;rgustik on mulle olulised ja ma ei tunneks ennast h&auml;sti, kui peaksin pikalt elama kuskil mujal.</p> <p>Hiljuti olin kaks kuud Hispaanias. Ja kui seal olles loed, et Eestis avatakse m&otilde;ni p&otilde;nev n&auml;itus v&otilde;i mu s&otilde;brad saavad kokku, et koos jalgpalli vaadata, kuigi jalgpall mind p&otilde;rmugi ei huvita, siis tahaks siiski s&otilde;pradega koos olla. Ikka tekkis v&auml;ike kriipimine, et tahaks tagasi.</p> <p><b>Oled tegutsenud eri valdkondades: ajakirjandus, poliitika, ettev&otilde;tlus, kirjandus, film. Mis valdkondades sooviksid ennast veel teostada? </b></p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest on p&otilde;nev, kui sul on v&otilde;imalus tegelda paljude huvitavate asjadega, aga teisest k&uuml;ljest on selline tegevuste killustamine ka ohtlik, sest k&otilde;iges, mis ette v&otilde;tad, ei saagi olla siis kompetentne. Maailmas on palju p&otilde;nevat, mida ju teoreetiliselt tahaks teha, aga praegu p&uuml;&uuml;an h&auml;sti juhtida oma turismi- ja transpordiettev&otilde;tteid. Lisaks on mul m&otilde;tteid, mida tahaks veel kirjutada. Ma olen ka noor vanaisa ning neid emotsioone, mis sellest kogemusest tulevad, ma m&otilde;ne uue ameti vastu vahetada ei raatsiks.</p> <p><b>Urmas Oti legendaarset intervjuuk&uuml;simust kasutades uurin, kas sinu t&auml;hetund on veel ees? </b></p> <p>Sel hetkel, kui ma m&otilde;tlen teisiti, pange mind p&otilde;lema. Unistused ja kauged eesm&auml;rgid on need, mis mind kannustavad. &Uuml;tleme nii, et 500 meetrit enam nii kiiresti ei jookseks kui varem, aga targemini jooksen k&uuml;ll. Muidu pole m&otilde;tet eladagi, kui sa arvad, et su suurim saavutus oli koolinoorte k&otilde;nev&otilde;istluse v&otilde;itmine v&otilde;i Mart Laari valitsuse n&otilde;unikuks olemine.</p> <p>Ma olen kindel, et palju olulisi asju on veel ees.</p> <p><b>Kuidas &uuml;letad elus ettetulevaid raskusi? </b></p> <p>See oleneb raskustest. T&ouml;iseid raskusi, arvestades, et meie kontsern on &uuml;pris suur &ndash; ligi 800 t&ouml;&ouml;tajat ja palju eri valdkondi &ndash;, saan &uuml;letada koos professionaalsete ja usaldusv&auml;&auml;rsete partneritega. Ma saan tuua n&auml;ite meie turismiettev&otilde;ttest, millel ei olegi &uuml;hte juhti, vaid on kolmeliikmeline juhtkond, ning selline koost&ouml;&ouml; sobib mulle. Kindlasti ei tahaks ma olla ainuke juht. Ma n&auml;en, et minu tulemused on paremad, kui ma t&ouml;&ouml;tan meeskonnaliikmena.</p> <p>Kui isiklikust elust r&auml;&auml;kida, siis t&uuml;&uuml;piline Eesti mees pigistab l&otilde;uap&auml;rad kokku ja kannatab vaikides, selle asemel et r&auml;&auml;kida ja arutada. Puudutagu see siis perekondlikke v&otilde;i s&otilde;pruskondlikke suhteid. Eestlased hoiavad k&otilde;ik asjad liiga palju endasse. Elavad k&otilde;ike dramaatilisel moel enda sees l&auml;bi ja m&otilde;tlevad asjad tegelikust k&uuml;mme korda hullemaks. Selle asemel et r&auml;&auml;kida ja kuulata. Asjad laheneksid palju lihtsamini.</p> <p><b>Suve keskel algab Bellingshauseni j&auml;lgedes ekspeditsioon Antarktikasse. Missuguste ootustega sellele s&uuml;ndmusele vastu l&auml;hed?</b></p> <p>Idee s&uuml;ndis V&auml;lisministeeriumis ja mind kutsuti ekspeditsiooni korraldamist ja l&auml;biviimist juhtima. Novembris hakkasime ettevalmistusi tegema ja juulis algab ekspeditsioon. Pool aastat kestnud ettevalmistused on olnud v&auml;ga pingelised. Nii suurt asja tuleks ikkagi ette valmistada v&auml;hemalt paar aastat.</p> <p>Samal ajal on see hea n&auml;ide sellest, kuidas suured ideed s&uuml;titavad inimesi. Kui ma vajan n&otilde;uannet v&otilde;i praktilist abi korralduses, siis piisab mul vaid mainida, et tegelen Antarktika ekspeditsiooni ettevalmistusega, kui inimesed kohe s&uuml;ttivad ja soovivad panustada.</p> <p>Teha sellist asja, mis innustab ka teisi, on suurep&auml;rane. Minu eelmine t&ouml;&ouml; Eesti Vabariigi juubeliaasta komisjonis oli sarnane. Inimesed tulid ideedega v&auml;ga hea meelega kaasa. See oli r&otilde;&otilde;mus t&ouml;&ouml;. Kahjuks k&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ei ole sellised.</p> <p>V&otilde;tan Antarktika ekspeditsiooni kui Eesti maine projekti ja see on mulle v&auml;ga t&auml;htis. Usun, et suudame Eestit edukalt tutvustada selles olulises aspektis. Oleme kindlasti valmis juuli alguses startima.</p> <p><b>Ei saa k&uuml;simata j&auml;tta, mis on sinu kolm reisisoovitust T&ouml;&ouml;elu lugejatele? </b></p> <p>Me k&otilde;ik vajame oma t&ouml;&ouml;elu vahele lihtsat puhkust. Kui ma kunagi turismindusega alustasin, siis suhtusin T&uuml;rgi ja Egiptuse reisipakettidesse pisut &uuml;leolevalt. Kuid n&uuml;&uuml;d olen ise k&auml;inud, saatnud neile oma s&otilde;pru ja l&auml;bip&otilde;lenud kolleege. Puhkusele tuleks minna muidugi enne, kui sa l&auml;bi p&otilde;led.</p> <p>Kreeka saared, Tai rannik, Egiptus &ndash; need k&otilde;ik on head kohad, et lihtsalt puhata.</p> <p>Vastutusrikastel kohtadel t&ouml;&ouml;tavad inimesed, kes on t&ouml;&ouml;elus tasakaalukad ja kaalutlevad ning kelle t&ouml;&ouml; on seotud vaimse pinge ja vastutusega, vajavad tegelikult vahepeal adrenaliinilaksu. Nendel soovitaksin minna Amazonase džunglisse matkama, kruiisilaevaga Antarktikasse, teha k&auml;restikus&otilde;it kummipaadi v&otilde;i kanuuga. Ekstreemseid kogemusi on nendele inimestele vaja.</p> <p>Aeg-ajalt v&otilde;iks lubada endale pika n&auml;dalal&otilde;pu ja v&otilde;tta ette kultuurireis kuskile Euroopasse. Minge Peterburi, Londonisse, Pariisi v&otilde;i Stockholmi kontserdile v&otilde;i muuseumidesse.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2341Lugeja küsib, jurist vastab: mida teha, kui koolis toimub töökiusamine?2019-07-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan koolis &otilde;petajana ja olen samas koolis t&ouml;&ouml;tanud juba &uuml;le 20 aasta. Viimasel ajal on olnud v&auml;ga palju muutuseid seoses &otilde;ppekavade ja &ndash;meetoditega. Meil on tugevalt &uuml;les kerkinud vaidlused seoses sellega, kuidas &otilde;petama peaks. Kogu lugu on l&auml;inud nii kaugele, et osad &otilde;petajad ja direktor halvustavad koosolekutel k&otilde;iki, kes neist erinevalt m&otilde;tlevad. &Ouml;eldakse k&otilde;igi ees, et oleme kasutud. Pidevalt tehakse tundide andmine v&auml;ga ebamugavaks, muudetakse viimasel minutil klassiruume nii, et &otilde;pilastele edastatakse info, kuid &otilde;petajale mitte. Direktor on t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud mitmeid oma l&auml;hikondlasi, kes saavad lisatasusid iga liigutuse eest. Halvustavat suhtumist ja &otilde;elate kommentaaride tegemist, mida on keeruline t&otilde;endada, on v&auml;ga palju. Mida me peaksime tegema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli&nbsp; Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: </i></b>K&uuml;simusest kumavad l&auml;bi organisatsioonikultuuri n&otilde;rkus ning sellest tingitud t&ouml;&ouml;taja ps&uuml;hholoogiline pinge. T&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid, millega t&ouml;&ouml;andja peab nii kooli toimimise huvides kui ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevalt esimesel v&otilde;imalusel teadlikult tegelema hakkama kas iseseisvalt v&otilde;i valdkonna spetsialiste kaasates. Probleemi t&auml;helepanuta j&auml;tmine v&otilde;ib kaasa tuua konflikti suurenemise, t&ouml;&ouml;tajate l&auml;bip&otilde;lemise ning terviseprobleemid ehk pikad t&ouml;&ouml;st eemalviibimised ning headest &otilde;petajatest ilmaj&auml;&auml;mise.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja vaates oleksid &otilde;iged j&auml;rgmised sammud:</p> <ol> <li>Murega ei tohi j&auml;&auml;da &uuml;ksi ja tuleb olla valmis sellest avatult r&auml;&auml;kima. Kui koolis on <b>t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik</b>, siis on soovitav alustada tekkinud probleemide arutelu nendega. T&ouml;&ouml;tajate esindajad peavad suutma teiste t&ouml;&ouml;tajate muresid vahendada juhtkonnale sel moel, et konkreetse probleemi esiletoonud kolleeg ei satuks n&ouml; l&ouml;&ouml;gi alla.</li> <li>Otseselt t&ouml;&ouml;korraldust puudutavates k&uuml;simustes, nagu n&auml;iteks klassiruumi ootamatu muutmine ja sellest &otilde;petaja teavitamata j&auml;tmine, tuleb <b>r&auml;&auml;kida &otilde;ppealajuhataja ja direktoriga</b>. Ebameeldivast olukorrast tuleb m&auml;rku anda kohe esimesel v&otilde;imalusel, mitte j&auml;&auml;da ootama, et olukord korduks v&otilde;i toimuks mingi muu intsident ja alles siis hakata kuhjunud probleeme v&auml;lja tooma. Nii on v&auml;ga raske midagi muuta v&otilde;i konkreetseid muresid lahendada.</li> <li><b>Alav&auml;&auml;ristamine</b>, sh kasutuks nimetamine <b>ei ole aktsepteeritav</b> ning seda saab ja tuleb kohe selgelt v&auml;ljendada. Samas tuleb arvestada sellega, et v&auml;ited l&auml;hikondlaste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisest ning just neile lisatasude maksmisest peavad olema t&otilde;endatavad, muidu v&otilde;ivad needsamad v&auml;ited olla teise kolleegi vaates kiuslikud ja alandavad ning teda teadlikult kahjustavad, kuigi ta on hea spetsialist.</li> <li>Kindlasti tuleb probleemide v&auml;ljatoomisel <b>valmis olla oma ettepanekute tegemiseks </b>ehk oma ootuste v&auml;ljendamiseks, millist k&auml;itumist t&ouml;&ouml;andja esindajatelt/kolleegidelt oodatakse ning kuidas edaspidi toimida tuleks. Valmis tuleb olla ka teiste ettepanekute &auml;rakuulamiseks ja &uuml;hisosa leidmiseks, sest heade suhete taastamise aluseks on avatus.</li> <li>Lisaks suulistele vestlustele on hea oma m&otilde;tted ja ettepanekud saata n&auml;iteks &otilde;ppealajuhatajale ning direktorile <b>e-kirjaga</b> ning paluda kirjalikku tagasisidet.</li> <li>Tasub teada, et t&ouml;&ouml;suhtes tekkinud ja juba isiklikuks muutunud konflikte on v&otilde;imalik lahendada ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja abil, p&ouml;&ouml;rdudes <b>lepitusmenetlusse</b>, kuid selleks peavad siis m&otilde;lemad konflikti osapooled n&otilde;us ja valmis olema.</li> <li>Juhul, kui kooli juhtkond ei soovi t&otilde;statatud probleemiga tegeleda, naeruv&auml;&auml;ristab probleeme v&otilde;i vastab n&auml;iteks hoiatuse tegemise v&otilde;i hoopiski t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamisega muredest r&auml;&auml;kida julenud t&ouml;&ouml;tajaga, siis tuleb kaasata juba teised asutused:</li> </ol> <p>a) <b>kooli haldava asutuse poole</b> ehk vastavalt konkreetse valla, linna v&otilde;i Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, kes on kooli direktori t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud ning omab v&otilde;imu tema tegevust kontrollida ja suunata (<i>Munitsipaalkooli direktoriga s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu vallavanem v&otilde;i linnapea v&otilde;i tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu valdkonna eest vastutav minister v&otilde;i tema volitatud ametiisik</i>.).&nbsp;</p> <p>b) <b>T&ouml;&ouml;inspektsioon</b> t&ouml;&ouml;keskkonna j&auml;relevalve asutusena, et aidata t&ouml;&ouml;andjat suunata teadlikult t&ouml;&ouml;keskkonnaohuteguritega (sh ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguriga) tegelemisel. T&auml;psustan seejuures, et j&auml;relevalve k&auml;igus kontrollib t&ouml;&ouml;inspektor t&ouml;&ouml;andja tegevusi t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga tegelemisel, mitte ei lahenda osapoolte vahel tekkinud lahkarvamusi ega otsi s&uuml;&uuml;dlast ning kindlasti ei tee ettepanekuid t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;i koolijuhi t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks.</p> <p>c) t&ouml;&ouml;andjapoolse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise vaidlustamiseks p&ouml;&ouml;rduda <b>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse</b>. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus lahendavad ainult konkreetset t&ouml;&ouml;vaidlust &otilde;petaja ja kooli vahel, mida ei saa laiendada teiste t&ouml;&ouml;tajate probleemide lahendamiseks.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2340Erivajadusega töötaja - tänulik ja motiveeritud2019-07-19<p><b>Selleks, et erivajadusega inimesi palgata ja t&ouml;&ouml; nendega ettev&otilde;ttes sujuks, peavad nii kolleegid kui t&ouml;&ouml;andja olema hea empaatiav&otilde;imega, m&otilde;istvad ja kannatlikud.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Mina pooldan erivajadusega inimese t&ouml;&ouml;le asumisel, et teda toetab tegevusjuhendaja, kes on &otilde;ppinud kuulama nii erivajadusega inimest kui ka t&ouml;&ouml;andjat,&ldquo; s&otilde;nab <b>MT&Uuml; Iseseisev Elu juhataja Maire Koppel, </b>kelle arvates asuvad t&ouml;&ouml;ellu erivajadusega inimesed, kes tulevad oma intellekti- v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega toime. V&otilde;i on nad saavutanud tasakaalu oma unistuste ja reaalsete v&otilde;imete vahel. Neil inimestel on haiguskriitika ja nad ei oota t&ouml;&ouml;kaaslastelt enda erilist m&auml;rkamist. T&ouml;&ouml;l tulevad toime ka kergema haiguskuluga erivajadusega inimesed ja needki, kes on t&ouml;&ouml;harjutuskeskuses &otilde;ppinud reaalses t&ouml;&ouml;keskkonnas toimetama. Neil on olnud v&otilde;imalus treenida oma kriitikataluvust, suhtlemisoskust, kollegiaalsust jne.&nbsp;</p> <p><b>EEKBL-Valduste O&Uuml; juht Romm Aviste</b>, kelle peamiseks koost&ouml;&ouml;partneriks on S&otilde;bralt S&otilde;brale poed, peab vajalikuks palgata erivajadusega inimesi. &bdquo;Enamasti on nad t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluse eest palju t&auml;nulikumad kui f&uuml;&uuml;siliselt ja vaimselt terved inimesed. Juba seet&otilde;ttu, et nende t&ouml;&ouml;p&otilde;ld on &uuml;sna kitsas,&ldquo; nendib Romm, sest tema t&auml;helepanekuil ei soovi ettev&otilde;tted enamasti seesuguseid t&ouml;&ouml;tajaid palgata. &bdquo;P&otilde;hjust neile endale, mist&otilde;ttu nad t&ouml;&ouml;le ei p&auml;&auml;se, ei &ouml;elda. Kui nad t&ouml;&ouml; saavad, siis on t&auml;nulikud ja sellev&otilde;rra rohkem motiveeritud. Pingutavad enam, kuigi on erandeid.&ldquo;</p> <p>Romm on erivajadusega inimesi v&otilde;tnud t&ouml;&ouml;le haljastajate, kaubalaadijate ja &ndash;tassijatena, leides, et koos t&ouml;&ouml;tades on vaja varuda eelk&otilde;ige kannatlikkust ja aega. Juba seet&otilde;ttu, et nende juhendamine n&otilde;uab rohkem aega. &bdquo;V&auml;ga mitut t&ouml;&ouml;d korraga pole m&otilde;tet ette v&otilde;tta,&ldquo; t&otilde;deb Aviste. &bdquo;Eks erivajadused on ka erinevad. Kellel on &uuml;ks k&auml;si v&otilde;i hoopis vaimne h&auml;ire, aga mind r&otilde;&otilde;mustab, kui meie saameh neile abiks olla. Sellel&auml;bi on inimesel eluvaimu ja r&otilde;&otilde;mu rohkem. Ta tunneb ennast kasulikuna. Meie j&auml;lle omakorda t&auml;nur&otilde;&otilde;mu, sest n&auml;eme, et inimesed on t&ouml;&ouml;d tehes motiveeritud ja r&otilde;&otilde;msameelsed.&ldquo;</p> <p>T&auml;nu tugiisikutele on olnud erivajadustega inimestega ka lihtsam koost&ouml;&ouml;d teha, sest nemad n&otilde;ustavad neid ja annavad ka t&ouml;&ouml;andjale erinevate inimeste kohta tagasisidet, millise nurga alt kellelegi l&auml;heneda. &bdquo;T&auml;nu tugiisikutele on t&ouml;&ouml;andjale erivajadustega inimeste palkamise s&uuml;steem kindlam.&ldquo;&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/11-2erivajadusegatootaja.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-11-2erivajadusegatootaja.jpg" /></a></p> <p><em>Kui juhendada, v&otilde;ib erivajadusega inimene t&ouml;&ouml;tada n&auml;iteks haljastajana.</em></p> <p><b>M&otilde;ista, mitte &auml;ra kiusa</b></p> <p><b>Eesti Autistide Liidu esindaja Kaarel Veskis </b>leiab, et n&auml;iteks autistide t&ouml;&ouml;lesaamist on v&otilde;imalik soodustada, kui t&ouml;&ouml;kuulutuses antakse teada, et autistid on oodatud t&ouml;&ouml;kohale kandideerima. T&ouml;&ouml;intervjuu asemel, kus hinnatakse inimest suhtlusoskuste alusel, v&otilde;ib pakkuda alternatiivina proovit&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalust v&otilde;i esitada t&ouml;&ouml;intervjuu k&uuml;simused kirjalikult. &bdquo;Autism ei t&auml;henda intellektipuuet, pigem neuroloogilist erinevust, millega sageli kaasneb sensoorne &uuml;litundlikkus ja v&auml;hene stressitaluvus,&ldquo; selgitab Kaarel Veskis, kelle arvates tuleb arvestada, et n&auml;iteks m&uuml;ra, ootamatused, muutused ja ka v&auml;iksemat sorti konfliktid v&otilde;i lihtsalt pidev inimeste hulgas viibimise kohustus v&otilde;ib olla autistile v&auml;ga raskesti talutav. &bdquo;Autistlik t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib vajada tuge, et selliste probleemidega toime tulla. Oluline on m&otilde;ista ja aktsepteerida autistliku t&ouml;&ouml;taja erinevusi ning v&otilde;imaldada talle individuaalseid t&ouml;&ouml;tingimusi ja t&ouml;&ouml;graafikut. Autistile ei pruugi h&auml;sti sobida grupit&ouml;&ouml; ega t&ouml;&ouml;tamine avatud kontoris.&ldquo;</p> <p>Autistid on v&auml;ga sageli t&ouml;&ouml;kiusamise ja t&ouml;&ouml;v&auml;givalla ohvrid, kes vajavad t&ouml;&ouml;l v&auml;hemalt &uuml;hte s&otilde;bralikku isikut, kes neid m&otilde;istaks ja mitmesugusel moel avalduva vaimse v&auml;givalla eest kaitseks. V&auml;hest stressitaluvust kompenseerib paljude autistide keskmisest k&otilde;rgem IQ ja t&ouml;&ouml;eetika, suur kohusetunne ja rutiinitaluvus, s&uuml;venemise ja detailide m&auml;rkamise v&otilde;ime, unikaalse stiiliga loomingulisus ja &bdquo;kastiv&auml;lise&ldquo; m&otilde;tlemise oskus. Vahel ka &uuml;lihea m&auml;lu jms positiivsed omadused.</p> <p>Kaarel Veskis, kes on kirjutanud 2018. aastal ilmunud raamatu &bdquo;Autismi olemus: neuroloogilise mitmekesisuse kaitseks&ldquo;, soovitab nii t&ouml;&ouml;andjatel kui kolleegidel end autistlike joontega t&ouml;&ouml;taja erip&auml;radega kurssi viia, et paremini m&otilde;ista autiste ja neid vajadusel ka toetada.&nbsp;</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/11erivajadusegatootaja.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-11erivajadusegatootaja.jpg" /></a></p> <p><em>Aspergeritele ja autistidele sobib kindel rutiin ning pigem omaette nokitsemist n&otilde;udev t&ouml;&ouml;, kus ei ole vaja palju suhelda.</em></p> <p><b>Suhtu nagu v&otilde;rdv&auml;&auml;rsesse</b></p> <p>L&auml;htudes oma pikaaegsest t&ouml;&ouml;kogemusest erivajadustega inimestega, kinnitab Maire Koppel, et &bdquo;ps&uuml;&uuml;hilise erivajadusega inimese t&ouml;&ouml;kaaslased on reeglina abivalmis ja s&otilde;bralikud, m&otilde;nikord isegi liiga abivalmid.&ldquo; Tema soovitab erivajadusega t&ouml;&ouml;tajasse suhtuda pigem kui v&otilde;rdv&auml;&auml;rsesse t&ouml;&ouml;kaslasesse, kes v&otilde;ib olla vajab vahel pikemat m&otilde;ttepausi v&otilde;i kellel ei tule m&otilde;nikord ehk kohe &otilde;ige s&otilde;na meelde.</p> <p>&bdquo;Ei tasu pahaks panna, kui erivajadusega inimene ei vaata r&auml;&auml;kides silma, vaid tema pilk eksleb v&otilde;i on suunatud mujale. Samuti ei tasu teda f&uuml;&uuml;siliselt puudutada ― n&auml;iteks kallistamine ei meeldi k&otilde;igile.&ldquo; Maire Koppeli meelest tasub m&otilde;elda sellele, et meil k&otilde;igil on omad harjumused, mis v&otilde;ivad teistele imelikud tunduda, kuid me lepime uue t&ouml;&ouml;kaaslase harjumuste ja omap&auml;raga kiiremini, kui selle juures pole silti &bdquo;erivajadus&ldquo;.&nbsp;</p> <p><b>N&otilde;ustamiskeskuse MT&Uuml; Toetus ps&uuml;hholoog Mari Heina</b></p> <p>soovitab erivajadusega kolleegiga koos t&ouml;&ouml;tades silmas pidada, et:<b></b></p> <ul> <li>H&auml;ired on erinevad ja vajavad erinevat kohtlemist.</li> <li>Valitsema peaks &uuml;ldine kannatlikkus ja rahulikkus. Samas hea rollitunnetus ja konkreetsus.</li> <li>Ideaalis v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja leida v&otilde;imaluse kutsuda kohale spetsialisti, kes annaks kollektiivile &uuml;levaate uue t&ouml;&ouml;taja konkreetsest puudest ja sellega kaasnevatest omap&auml;radest, millega teised teaksid arvestada ja kuidas nende erip&auml;rade ilmnemisel reageerida.</li> </ul> <p><b>2018. aasta detsembris avaldatud raporti &ldquo;European comparative data on Europe 2020 &amp; People with disabilities&rdquo; </b>andmeil oli 2016. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide 16aastastest ja vanematest inimestest 24,1% erivajadusega. See number oli v&otilde;rreldes eelnevate aastatega veidi v&auml;henenud (v&otilde;imalik, et uuringumetoodika t&otilde;ttu), sest 2014. aastal oli erivajadusega inimesi 27.1% ja 2015. aastal 25.3%. Euroopa Liidu liikmesriikides oli 2016. aastal erivajadusega naisi 26,3% ja mehi 21,8%.</p> <p>2016. aastal t&ouml;&ouml;tas erivajadustega inimestest 48,1%, seevastu erivajadusteta inimestest 73,9%. Erivajadustega inimestest 3,9% vanuses 20-64 aastat oli h&otilde;ivatud avalikus sektoris, erivajadusteta inimesi oli samas 5.7%.</p> <p><b>V&otilde;rdluseks:</b> Palju oli 2016. aastal Euroopa Liidu erinevates riikides erivajadustega inimesi vanuses 16+?</p> <p>Euroopa Liidus keskmiselt 24,2%.</p> <p>K&otilde;ige enam oli erivajadusega inimesi L&auml;tis (37,4%), Austrias (34,2%), Eestis (32,3%), Soomes (32,6%) ja Leedus (29,3%).</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem seevastu Rootsis (12,6%), Maltal (12,9%) ja Iirimaal (16,5%).</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Anna Earl</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2339Sihtkontroll: tööohutus on tagatud ainult veerandil kontrollitud ehitusplatsidest2019-07-18<p><em>Valentina Soone, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor&nbsp;</em></p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, kus toimub endiselt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, milles t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;liraskelt vigastada v&otilde;i hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 438 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 119 olid rasked ning kolm &otilde;nnetust l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga. Seet&otilde;ttu on ehitussektor j&auml;tkuvalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni terava t&auml;helepanu all.</p> <p>Seekordse sihtkontrolli eesm&auml;rk oli ennetada ehitajatega juhtuvaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille peamiseks p&otilde;hjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine v&otilde;i nende eba&otilde;ige kasutamine.</p> <p>K&auml;esoleva aasta 8. t&ouml;&ouml;n&auml;dalal kontrollis T&ouml;&ouml;inspektsioon ehitusplatsidel t&ouml;&ouml;kohtade ja liikumisteede ohutust, tellingute, maalripukkide, redelite ja ehitust&otilde;stukite ohutut kasutamist, ohtlike kemikaalide ohum&auml;rgistust, t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust ohtlike kemikaalide kasutamisest ning isikukaitsevahendite kasutamist. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati suurt osa Eestist (v.a Hiiu, J&auml;rva ja J&otilde;geva maakond) ning inspekteeriti kokku 69 ehitusplatsi. Harjumaal kontrolliti 14, Tartumaal 13, P&auml;rnu- ja Saaremaal 11, L&auml;&auml;ne-Virumaal 4, L&auml;&auml;ne-, Valga-, Viljandi-, ja Ida-Virumaal 3, Raplamaal 2, P&otilde;lvaja V&otilde;rumaal 1 ehitusplatsi. Kontrolli toimumise ajast ehitusettev&otilde;tjatele ette ei teatatud.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 158 rikkumist.</p> <p><b>Ehitust&otilde;stukitel rikutakse tihti ohutusn&otilde;udeid</b></p> <p>Kontrolliti ehitusobjektide liikumisteid, ohualade piiramist ja ohum&auml;rgistust, tellingute, maalripukkide, redelite ja ehitust&otilde;stukite korrasolekut ning kasutamist. T&ouml;&ouml;koha ohualad olid enamjaolt n&otilde;uetekohaselt eraldatud v&otilde;i piiratud. Probleeme liikumisteede korrasolekuga esines k&uuml;mnel objektil &ndash; treppidel ja lahtistel avadel puudusid kaitsepiirded, teel vedelesid ajutised juhtmed ja kaablid.</p> <p>Liikumisteedele j&auml;&auml;nud toitekaablid ei olnud kaitstud mehaanilise vigastuse eest. Kui toitekaabli v&otilde;i ajutiste elektrijuhtmete viimine &uuml;le liikumisteede on m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu, tuleb need katta. &Uuml;ldjuhul on siiski v&otilde;imalik vedada ajutisi juhtmeid ja kaableid kas seina &auml;&auml;rt m&ouml;&ouml;da p&otilde;randalt v&otilde;i &uuml;levalt lae alt.</p> <p>K&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel kasutatakse tavaliselt kas tellinguid, maalripukke, ehitust&otilde;stukeid v&otilde;i redeleid. Maalripukid olid t&ouml;&ouml;korras, tellingute korrasoleku kontrolli enne kasutuselev&otilde;tmist ei olnud tehtud 30 objektil. Tellingute montaaž peab toimuma kasutusjuhendi kohaselt ja monteeritud tellingute vastuv&otilde;tt tuleb dokumenteerida. Sihtkontrolli k&auml;igus vaadati &uuml;le tellingute ankurdus, t&ouml;&ouml;platvormid, kaitsepiirded, l&auml;bik&auml;igud ja trepid. Paraku puudusid objektil tihti nii tellingute kasutusjuhend kui ka paigalduse &otilde;igsust kinnitav dokument.</p> <p>Ehitust&otilde;stukitel t&ouml;&ouml;tamisel rikutakse tihti ohutusn&otilde;udeid. N&auml;iteks k&auml;&auml;rt&otilde;stukiga JLG 1930ES t&ouml;&ouml;tamisel peab t&ouml;&ouml;taja kasutama oludele sobiva kinnituss&uuml;steemiga ohutusv&ouml;&ouml;d v&otilde;i turvarakmeid, selle reegli vastu eksiti kolmel objektil.</p> <p><b>Lubamatu on einestamine ja puhkamine ohtlike kemikaalide l&auml;heduses</b></p> <p>Ehitusobjektidel kasutatakse erinevaid kemikaale, seet&otilde;ttu kontrolliti objektidel ka kemikaalide pakendite m&auml;rgistusi. Kemikaali pakendil olev m&auml;rgistus peab olema eestikeelne ja selgelt loetav. K&uuml;sitleti t&ouml;&ouml;tajaid, et teada saada, kas t&ouml;&ouml;tajad tunnevad kemikaali pakendile m&auml;rgitud piktogrammide t&auml;hendusi. M&otilde;nel &uuml;ksikul objektil ei olnud t&ouml;&ouml;taja teadlik ohtliku kemikaali ohum&auml;rgistusest.</p> <p>Lubamatu on einestamine ja puhkamine t&ouml;&ouml;kohal, kus kasutatakse ohtlikke kemikaale. Kahjuks avastasime korduvalt maalreid einestamas otse t&ouml;&ouml;kohal. Kui k&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajatelt, miks nad puhkavad ja einestavad otse t&ouml;&ouml;kohal, siis on vastus tihti &uuml;ks ja seesama &ndash; olmeruumid, kus einestada ja puhata, lihtsalt puuduvad. Ehitusplatsil peab olema tagatud esmaabivahendite ja silmadu&scaron;i k&auml;ttesaadavus, siiski puudus silmadu&scaron;&scaron; kontrollitud 69 ehitusplatsist 15 juhul.</p> <p>Kontrollitud 69 ehitusobjektist 12 juhul ei esinenud &uuml;htegi rikkumist, seega vaid 17 protsendil kontrollitud ehitusplatsidest oli t&ouml;&ouml;ohutus t&auml;ielikult tagatud. T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkab ehitusplatside ette teatamata kontrollimist, sest ehitus- ja viimistlust&ouml;&ouml;de teostamisel ei ole t&ouml;&ouml;ohutuskultuuriga kaugeltki k&otilde;ik korras. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad koordinaatorid korraldavad ja koordineerivad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutusalast tegevust puudulikult ning arenguruumi on veel piisavalt.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvamaks. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti@ti.ee. T&auml;psemat teavet t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenuse kohta saate T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;tetele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Rikkumised maakonniti <br /> &bull; Harjumaa 58 <br /> &bull; Saaremaa 24 <br /> &bull; P&auml;rnumaa 17 <br /> &bull; Ida-Virumaa 16 <br /> &bull; Tartumaa 15 <br /> &bull; L&auml;&auml;ne-Virumaa 13 <br /> &bull; L&auml;&auml;nemaa 5 <br /> &bull; Valgamaa 4 <br /> &bull; Viljandimaa 3 <br /> &bull; V&otilde;rumaa 2 <br /> &bull; Raplamaa 1 <br /> P&otilde;lvamaa ehitusplatsil ei olnud &uuml;htegi rikkumist.</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2337Tööinspektsiooni töötaja: Liisa Säde: sport on parim vahend tööpinge vastu2019-07-17<p><b>Kuidas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le sattusite?</b></p> <p>Osalesin konkursil, kuna t&ouml;&ouml; tundus huvitav ja p&otilde;nev. Pean etteruttavalt &uuml;tlema, et t&ouml;&ouml; on siiani huvitav ja p&otilde;nev.</p> <p>Alustasin Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni sekret&auml;rina 8. septembril 2016. aastal. Enne olin Kohtla-J&auml;rvel teinud m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;d.</p> <p>Esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval kutsuti mind kohe kaasa Narva v&auml;ljas&otilde;iduistungile. Sel p&auml;eval ma iseseisvalt veel protokolle ei koostanud, kuid oli huvitav j&auml;lgida, kuidas istung toimub. P&auml;rast seda visati mind kohe n-&ouml; vette ja pidin ujuma hakkama. Sisseelamiseks palju aega ei j&auml;etud.</p> <p>Kuigi n&uuml;&uuml;dseks olen olnud v&auml;ga paljudel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungitel ja neid protokollinud, tunduvad need siiani mulle p&otilde;nevad, sest iga juhtum on erinev ja sealt saab alati midagi uut teada.</p> <p><b>Mis teile T&ouml;&ouml;inspektsioonis k&otilde;ige rohkem meeldib? </b></p> <p>Mulle meeldib, et T&ouml;&ouml;inspektsioonis v&otilde;imaldatakse kaugt&ouml;&ouml;d. Olen p&auml;rit Iisakust Alutaguse vallast ning J&otilde;hvi b&uuml;roosse ja tagasi koju s&otilde;itmiseks kulub iga p&auml;ev ligikaudu tund. Kodukontori p&auml;evadel on mul v&otilde;imalik s&auml;&auml;sta t&ouml;&ouml;le minemise ja sealt tulemise arvelt aega, et veeta seda n&auml;iteks perega. Paindlikkus on pereinimestele oluline.</p> <p>Mulle meeldib ka, et kolleegid on v&auml;ga s&otilde;bralikud ja toetavad. See on t&auml;htis. Loomulikult meeldib 35-p&auml;evane puhkus ja v&otilde;imalus v&otilde;tta lisaks kolm tervisep&auml;eva. T&ouml;&ouml;inspektsioon v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajatel eneset&auml;iendamiseks ja uute teadmiste omandamiseks osaleda paljudel koolitustel.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/T&ouml;&ouml;l Liisa S&auml;de.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;l Liisa S&auml;de.jpg" /></a></p> <p><b>Mis on olnud p&otilde;nevamad koolitused? </b></p> <p>Ma olen kahel korral k&auml;inud positiivsuse koolitusel, kus &otilde;petati, kuidas oma tuju positiivsena hoida. P&auml;rast koolitust suudad m&otilde;nda aega koolitusel omandatud teadmiste abil r&otilde;&otilde;mus olla, kuid siis on j&auml;lle t&ouml;&ouml;d palju ja hea tuju lahtub. Siiski peab p&uuml;&uuml;dma positiivset ellusuhtumist hoida.</p> <p><b>Mida peate oma suurimaks saavutuseks? </b></p> <p>&Uuml;hte suurt asja on raske v&auml;lja tuua, kuid keeruliste klientidega hakkama saamine on k&uuml;ll midagi, mille &uuml;le v&otilde;in uhkust tunda.</p> <p>Minu &uuml;lesanne on v&otilde;tta inimestelt vastu t&ouml;&ouml;vaidlusavaldusi ja enamasti olen mina esimene, kellega nad T&ouml;&ouml;inspektsioonis kokku puutuvad. Oma probleemidele soovitakse kohe lahendusi, kuid alati see ei ole v&otilde;imalik. Muidugi ollakse pahased, kui me ei saa kohe lahendust pakkuda. Meile on ka &ouml;eldud, et mis te siin niisama istute.</p> <p>Minu &uuml;lesanne on kliendid &auml;ra kuulata ja kui see on minu p&auml;devuses, siis p&uuml;&uuml;an neile kohe lahenduse leida. Kui ma ei saa neid kohe aidata, siis suunan nad infotelefonile v&otilde;i juristi vastuv&otilde;tule.</p> <p>Ei tohi lasta raskel kliendil oma tuju rikkuda. Peab endale kindlaks j&auml;&auml;ma.</p> <p>Meil on olnud ka raske kliendiga toimetuleku koolitus. Sain sealt kasulikke teadmisi ja n&otilde;uandeid. Kuna ma olen m&uuml;&uuml;givaldkonnas t&ouml;&ouml;tanud, siis on mul ka varasemast t&ouml;&ouml;st rohkelt kogemusi keeruliste klientidega.</p> <p></p> <p><b>Missuguste probleemidega inimesed t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni tulevad?</b></p> <p>Ida-Virumaal on palju t&ouml;&ouml;tasuga seotud vaidlusi, kuid probleeme t&ouml;&ouml;tasu maksmisega on tegelikult igal pool. Peamiselt esineb t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmist ehitussektoris. Ehitajad v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le ja lubatakse s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping, aga l&otilde;puks ei ole neil t&ouml;&ouml;lepingut ega ka t&ouml;&ouml;tasu. See on Ida-Virumaal valdav probleem.</p> <p>Muidugi on ka t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise vaidlusi, mis on juba raskemad ja t&otilde;sisemad.</p> <p><b>Kas J&otilde;hvi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon erineb millegi poolest teistest komisjonidest?</b></p> <p>Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on avalduste laekumiste arvu j&auml;rgi teisel kohal p&auml;rast Harjumaad.</p> <p>Ida-Virumaal on ikkagi p&auml;ris palju keeleprobleeme. On istungeid, kus inimene ei oska eesti keelt ja tal ei ole ka rahalisi v&otilde;imalusi, et t&otilde;lki palgata, ning tutvusringkonnas ei ole kedagi, kes oleks n&otilde;us istungile t&otilde;lgiks tulema. Eriti terav on keeleprobleem Narvas. Seal on 90% istungitest sellised, kus minnakse vene keelele &uuml;le, et istung saaks &uuml;ldse toimuda.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab samuti sellega n&otilde;us olema, et istung peetakse vene keeles. On ka juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;andja ei ole sellega n&otilde;us ning soovib istungi pidamist eesti keeles. Sellisel juhul tuleb istung edasi l&uuml;kata, uus aeg m&auml;&auml;rata ning inimene peab tulema siis juba t&otilde;lgiga.</p> <p>Mulle ei ole vene keel probleem, sest see on mu teine emakeel. Kui istung peetakse vene keeles, siis protokoll on m&otilde;nikord eesti ja vene keeles segamini. Kui protokolli parandama hakkan, siis t&otilde;lgin eesti keelde.</p> <p><b>Kuidas t&ouml;&ouml;st l&otilde;&otilde;gastute? </b></p> <p>P&auml;rast rasket t&ouml;&ouml;p&auml;eva on suusatamine v&otilde;i jooksmine v&auml;ga nauditav. Kuskil metsas tunnike v&otilde;i poolteist trenni teha on v&auml;ga hea. J&auml;rgmiseks p&auml;evaks on patareid laetud.</p> <p>Sel talvel, veebruaris l&auml;bisin kolm suusamaratoni. Tartu maratonil k&auml;isin esimest korda, sellele j&auml;rgnes Alutaguse &ouml;&ouml;maraton. P&auml;rast &ouml;&ouml;maratoni oli kohe j&auml;rgmisel hommikul Alutaguse maraton. 24 tunni jooksul s&otilde;itsin kaks maratoni.</p> <p><b>Mis tunne oli p&auml;rast kahe j&auml;rjestikuse maratoni l&auml;bimist? </b></p> <p>V&auml;ga hea tunne oli! Alutaguse &ouml;&ouml;maraton, mis toimus esimest korda ja millest v&otilde;ttis osa ka president Kersti Kaljulaid, oli v&auml;ga eriline kogemus. Alutaguse suusarajad on mulle h&auml;sti tuttavad, sest need on minu kodurajad, kus k&auml;in tihti s&otilde;itmas. &Ouml;ises metsas suusarajal m&otilde;tlesin ikkagi, et kus ma n&uuml;&uuml;d olen.</p> <p>See oli v&auml;ga m&uuml;stiline ja meeldej&auml;&auml;v s&otilde;it, sest k&otilde;ik kandsid pimedas metsas pealampe, mis puude tagant vilksatasid, ning lisaks veel helkureid. Kuna osav&otilde;tjaid oli palju, siis ma loodan, et seda korraldatakse ka j&auml;rgnevatel aastatel.</p> <p>Tartu maratonil oleksin tahtnud paremat tulemust. Ma startisin viimaste seas, mist&otilde;ttu oma s&otilde;idu tegemiseks l&auml;ks aega. Tartu maraton oli sel aastal ilmastikuolude t&otilde;ttu raske. Pidamist ei olnud &uuml;ldse, kuid libisemine oli j&auml;llegi hea.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Alutaguse maraton Liisa S&auml;de.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Alutaguse maraton Liisa S&auml;de.jpg" /></a></p> <p><b>Kaua suusatamisega juba tegelete?</b></p> <p>Ma tegelen suusatamisega juba kooliajast, aga n&uuml;&uuml;d taasavastasin selle. Mind &otilde;petas suusatama Ida-Virumaa legendaarne treener Vello Lilium, kes oli ka minu esimene treener.</p> <p><b>Kas k&auml;ite suusatamas &uuml;ksinda? </b></p> <p>Sel talvel v&otilde;tsin osa kohalikest argip&auml;eva suusa&otilde;htutest, mis toimusid kolmap&auml;eviti eri kohtades. K&auml;isime suusatamas Narvas ja Alutagusel ning Kivi&otilde;lis m&auml;kket&otilde;usu tegemas. &Uuml;les saada oli raske, aga alla oli muidugi hea tulla. Osalesin argip&auml;eva suusa&otilde;htute igal etapil ja &uuml;ldkokkuv&otilde;ttes olin tulemusega v&auml;ga rahul.</p> <p>Ka minu lapsed tunnevad huvi suusatamise vastu. K&auml;ime n&auml;dalavahetusel koos s&otilde;itmas. V&otilde;istlustel on nad alati raja &auml;&auml;res ja ergutavad mind.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Suusatamas Liisa S&auml;de.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Suusatamas Liisa S&auml;de.jpg" /></a></p> <p><b>Missugustel jooksuv&otilde;istlustel plaanite osaleda? </b></p> <p>Jooksmises ma ei ole veel t&auml;ismaratoni l&auml;binud ja praegu ei ole see ka plaanis.</p> <p>&Uuml;ks lemmikuid on Tallinna maraton, selle poolpika maratoni olen l&auml;binud juba viiel korral. Tallinna maratonil on alati rahvast nii palju, et l&auml;hed rahvamassiga kaasa ja ei pane v&auml;simust t&auml;helegi. Tallinna poolpikale maratonile, mis toimub septembris, olen juba registreerunud.</p> <p>Kindlasti on plaanis kaasa teha k&otilde;ik kohalikud jooksud Ida-Virumaal.</p> <p><b>Kas lapsed on ka jooksmisest innustunud? </b></p> <p>Rakvere &ouml;&ouml;maratonil olen koos oma 11-aastase pojaga osalenud 10 km distantsil. Pojale tuleb raja l&otilde;pus isegi natuke alla vanduda, sest ta teeb juba l&otilde;puspurti, mida mina ei jaksa. Ka tema tempos p&uuml;simine on paras v&auml;ljakutse.</p> <p>T&uuml;tar on mul siiani l&auml;binud 5 km distantse. Ta on alles 8-aastane ja ma ei ole veel julgenud teda pikemale rajale lasta, kuigi ta ise v&auml;ga soovib seda.</p> <p><b>Mis on suusatamise ja jooksmise juures nii v&otilde;luv, et enamik n&auml;dalavahetusi rajal veeta?</b></p> <p>Istuva t&ouml;&ouml; puhul on v&auml;ga oluline ennast liigutada, sest see annab palju uut energiat.</p> <p>Spordi puhul v&otilde;lub liikumine vabas &otilde;hus. Iisakus ja Alutagusel on head terviserajad. Alutagusel on n&auml;iteks m&auml;nnimets, mille l&otilde;hn on juba nii m&otilde;nus. Liigutamine sellises keskkonnas annab tohutult energiat.</p> <p>Inimesed on ka palju rohkem liikuma hakanud. Tehakse kepik&otilde;ndi, joostakse, s&otilde;idetakse rattaga. See on v&auml;ga positiivne. Suured rahvaspordi&uuml;ritused on alati meeleolukad ja meile meeldib kogu perega neist osa v&otilde;tta &ndash; kes rajal, kes raja &auml;&auml;res. Poeg m&auml;ngib ka korvpalli ja temaga k&auml;in v&otilde;istlustel kaasas. Sport v&otilde;tab suurema osa meie vabast ajast, aga niimoodi mulle meeldibki.</p> <p>Fotod: erakogu.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2336Kas perearsti tõend vabastab tööl turvajalanõude kandmisest?2019-07-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib:</b> Meie ettev&otilde;tte laot&ouml;&ouml;lised peavad kasutama tugevdatud ninaga turvajalan&otilde;usid, sest k&auml;sikahvelk&auml;ruga t&otilde;stetakse raskeid asju, mis v&otilde;ivad jala peale kukkuda. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja t&otilde;i meile perearsti t&otilde;endi, mille kohaselt ta ei saa kanda turvajalatseid ning kuna tal n&uuml;&uuml;d selline t&otilde;end on, k&auml;ib tema t&ouml;&ouml;l tossudega. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib arsti otsusest l&auml;htuda ja lubada t&ouml;&ouml;tajal tossudega t&ouml;&ouml;l olla? Mis saab siis, kui ta jalga vigastab? Kas siis ei ole tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, sest t&ouml;&ouml;taja ei tohi turvajalan&otilde;usid kanda?&nbsp;</p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Kui t&ouml;&ouml;andja on riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel otsustanud, et t&ouml;&ouml;d tehes tuleb kanda turvajalan&otilde;usid, siis peavad t&ouml;&ouml;tajad neid ka ilma eranditeta kandma, sest vastasel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja viga saada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on kohustus kasutada talle v&auml;ljastatud isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja t&ouml;&ouml;andja antud juhistele. T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et t&ouml;&ouml;taja kasutaks isikukaitsevahendit ohtliku t&ouml;&ouml; algusest selle l&otilde;petamiseni. T&ouml;&ouml;andja peab kontrollima (nt sisekontrolli k&auml;igus), et t&ouml;&ouml;tajad neile v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid ka kasutavad. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei saa mistahes p&otilde;hjusel s&otilde;lmida kokkulepet seaduse t&auml;itmata j&auml;tmiseks.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisnud muutub ning ta toob perearstilt t&otilde;endi, et mingi osa t&ouml;&ouml;st on tema tervisele vastun&auml;idustatud nt turvajalan&otilde;ude kandmine, peab t&ouml;&ouml;andja sellega arvestama. N&auml;iteks paigutama t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le, kus ei ole turvajalan&otilde;ude kasutamine kohustuslik. Kui aga ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;taja terviseseisundile vastavat t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole, siis tuleb paraku t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada, sest t&ouml;&ouml;tajale tema tervise erip&auml;ra t&otilde;ttu see t&ouml;&ouml; enam ei sobi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhe &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 88 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud paragrahvi alusel saab t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda, kui t&ouml;&ouml;taja on viibinud neli kuud haiguslehel v&otilde;i tehtav t&ouml;&ouml; on arsti poolt vastun&auml;idustatud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2335Mis põhjustab õnnetusi redelite kasutamisel2019-07-12<p>Redelite kasutamisel toimunud &otilde;nnetuste p&otilde;hjuseid v&otilde;ib jagada viieks &ndash; redeli stabiilsuse kadu, eksimused redeli k&auml;sitlemisel, kasutaja libisemine, redeli purunemine ning ohud elektrist.&nbsp;</p> <ul> <li>Redeli stabiilsusele m&otilde;juvad mitmed tegurid. Redeli stabiilsus kaob, kui selle alaots libiseb seinast eemale v&otilde;i toimub k&uuml;lgsuunas libisemine. Redeli libisemine k&uuml;lgsuunas v&otilde;ib toimuda, kui redeli &uuml;lemise otsa haardumine vastu toetuspinda on v&auml;hene. N&auml;iteks redeli toetamisel vastu katuse&auml;&auml;rset vihmaveerenni. Sarnase libisemise v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka &uuml;lek&uuml;&uuml;nitamine p&uuml;&uuml;des ulatuda redeli k&uuml;lgpostidest eemale. &Uuml;ldjuhul on redeli k&uuml;ljepostide alaotsa kinnitatud kas jalad, mis takistavad redeli libisemist v&otilde;i stabilisaator, mis takistab nii libisemist kui ka k&uuml;lgsuunas kaldumist.</li> <li>Libisemist v&otilde;ib p&otilde;hjustada redeli toetuspinna olukord. &Otilde;nnetus on t&otilde;en&auml;osem kui toetuspind on ebastabiilne, pehme, kaldus, libe v&otilde;i on sellel n&auml;iteks t&ouml;&ouml;vahendid, materjalid v&otilde;i j&auml;&auml;tmed.</li> <li>Redeli stabiilsust v&otilde;ib v&auml;hendada ka tugev tuul v&otilde;i kui midagi p&otilde;rkub vastu redelit (n&auml;iteks redeli l&auml;heduses olev uks selle avamisel v&otilde;i s&otilde;idab kahvelt&otilde;stuk vastu redelit).</li> <li>Kui on valitud vale, liiga l&uuml;hike redel, minnakse redeli kasutamisel k&otilde;ige &uuml;lemistele pulkadele ning siis ei ole enam v&otilde;imalik k&auml;ega redelist kinni hoida.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>T&ouml;&ouml;taja monteeris valatud betoonp&otilde;randa kohale paigaldatava telgi katust. Selleks toetas ta redeli &uuml;lemise otsa keskosa vastu telgi umbes 12 sentimeetri laiust tugiposti. Redeli alumine osa toetus betoonile paigaldatud koormakilele, mis oli lume ja vee t&otilde;ttu libe. Ehitusplatsil oli kombiredel, mida on v&otilde;imalik kasutada harkredelina, mille otsa saab paigaldada pikendusredeli. T&ouml;&ouml;taja kasutas ainult redeli seda osa, mida tavaliselt kasutatakse pikendusredelina. Redeli sellel osal ei olnud alumistes otstes libisemisvastaseid jalgu. T&ouml;&ouml;taja pingutas redelil seistes telgi katet, kui &auml;kki redel liikus ja libises koormakilel, kaotas p&uuml;sikindluse ning t&ouml;&ouml;taja kukkus koos redeliga betoonile, k&uuml;lje peale, saades raske tervisekahjustuse.</i>&nbsp;&nbsp;</p> <ul> <li>Redeli vale k&auml;sitlemine v&otilde;ib olla &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks. N&auml;iteks toetuspinna suhtes liiga v&auml;ikese kaldega asetatud p&uuml;stredel, ainult osaliselt avatud isetoetuv redel v&otilde;i pikendatava redeli liikuvate osade fikseerimata j&auml;tmine.</li> <li>Teisaldamise ja p&uuml;stitamise ajal on redeli liigutamise v&otilde;i kukkumise t&otilde;ttu oht vigastada l&auml;hedal olijaid v&otilde;i iseennast.</li> <li>Vale k&auml;sitlemine h&otilde;lmab ka esemete kandmist redelil moel, et t&ouml;&ouml;taja ei saa k&auml;ega redelist kinni hoida.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>T&ouml;&ouml;tajal oli vaja t&otilde;usta maapinnast nelja ja poole meetri k&otilde;rgusele. Selleks kasutas ta kaheosalist pikendatavat redelit. Redeli &uuml;lemise osa lukustusseadisena oli valmistaja paigaldanud metallist konksu koos vedruga. Konksuga &uuml;hendatud vedru oli v&auml;sinud ja ei liigutanud konksu nii kaugele, et see oleks asendis, mis v&auml;listab &uuml;lemise osa allapoole liikumise. Redeli lahtit&otilde;mbamise j&auml;rgselt ei j&auml;lginud t&ouml;&ouml;taja, et konks oleks pulga &uuml;mber. Kui t&ouml;&ouml;taja oli redelil j&otilde;udnud kolme meetri k&otilde;rgusele, hakkas redeli &uuml;lemine osa allapoole vajuma. Ootamatu liikumise t&otilde;ttu kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu, kukkus ja murdis mitu ribi.</i>&nbsp;</p> <ul> <li>Kasutaja libisemist, komistamist ja kukkumist p&otilde;hjustavad sobimatud jalatsid ning saastunud redelipulgad v&otilde;i -astmed. Ka ohtlikud kasutusviisid (n&auml;iteks ronimine kaks pulka korraga, esimesest astmest/pulgast k&otilde;rgemalt maha astumine) v&otilde;ivad viia &otilde;nnetuseni.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i>&nbsp;</p> <p><i>Tootmisliini seadmete t&ouml;&ouml; j&auml;lgimiseks pidi t&ouml;&ouml;taja t&otilde;usma p&otilde;randast veidi k&otilde;rgemale. Selleks kasutas ta kolmeastmelist treppredelit. Treppredelilt laskudes ei astunud ta redeli esimesele astmele vaid teiselt astmelt otse p&otilde;randale. Selle tulemusena kaotas ta tasakaalu ja kukkus vastu betoonp&otilde;randat ja kaotas teadvuse. Kukkumine p&otilde;hjustas pea, &otilde;la ja rangluu piirkonna p&otilde;rutuse ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse enam kui kuuks.</i>&nbsp;</p> <ul> <li>Redeli purunemist v&otilde;ivad p&otilde;hjustada deformeerunud pulgad, m&otilde;rad, rooste, kulumine, plastosade kahjustumine ultraviolettkiirguse m&otilde;jul). Purunemise v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka redeli &uuml;lekoormamine ning kasutamine etten&auml;htust muul otstarbel, n&auml;iteks isetoetuva redeli kasutamine najaredelina.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i>&nbsp;</p> <p><i>Autojuht kinnitas peale haagisele koorma pealelaadimist koormakatet rihmadega. Selleks kasutas ta neljaosalist liigendhingedega &uuml;hendatud redelit. Seistes redelil kahe meetri k&otilde;rgusel maapinnast, purunes redeli parempoolne k&uuml;lgpost ja t&ouml;&ouml;taja kukkus koos redeliga kruusapinnale nii, et vasak k&auml;si j&auml;i keha alla ja murdus luu. Redel oli mitmes kohas roostes ja ilmselt roostetamine oligi k&uuml;lgposti murdumise p&otilde;hjuseks.</i>&nbsp;</p> <ul> <li>T&auml;helepanuta ei saa j&auml;tta ka elektrist tulenevaid ohte. Elektrit&ouml;&ouml;de (n&auml;iteks pinge all oleval paigaldisel veaotsing) v&otilde;i muude t&ouml;&ouml;de teostamisel redelite seadmisel pinge all olevatele seadmete (n&auml;iteks &otilde;huliinidele) l&auml;hedale tuleb valida sellistes oludes kasutamiseks sobiv, elektrit mitte juhtiva konstruktsiooni v&otilde;i kattega redel. Redeli teisaldamisel on oht purustada voolu juhtivate osade kate v&otilde;i vigastada kaablite isolatsiooni, mille tulemusel v&otilde;ib metallist redeli kaudu tekkida elektril&ouml;&ouml;gi oht.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i>&nbsp;</p> <p><i>Kahekorruselise elumaja ehitusel teostati v&auml;lisseina ladumist vahelaelt. Ehitise kohal oli umbes viie meetri k&otilde;rgusel maapinnast isoleerimata elektrijuhe, mis oli vajalik naabruses olevate majade elektriga varustamiseks. Juhe oli kavas teisaldada, kui maja v&auml;lissein on laotud k&otilde;rguseni, kuhu kinnitada ehitatava maja jaoks vajalikud juhtmed. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppedes hakkas t&ouml;&ouml;taja vahelaelt &auml;ra viima t&ouml;&ouml;vahendeid, sealhulgas kahe ja poole meetri pikkust metallist redelit. Kui t&ouml;&ouml;taja t&otilde;stis redelit, l&auml;ks see vastu elektrijuhet ja t&ouml;&ouml;taja sai elektril&ouml;&ouml;gi. &Otilde;nneks ei l&otilde;ppenud &otilde;nnetus surmaga. T&ouml;&ouml;taja oli n&auml;dal aega koomas ja paranemine v&otilde;ttis kuid.</i></p> <p>Redeli kasutamisest on pikemalt v&otilde;imalik lugeda <a href="/redirect/3943" target="_blank">F&uuml;&uuml;sikaliste ohutegurite rubriigist</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2327Alaealised suvetöötajad panevad ka kogenud töötajad pingutama2019-07-11<p><b>Noored soovivad v&otilde;rdset</b> <b>kohtlemist</b></p> <p>Hiiumaal asuv Dag&ouml;plast AS, mis tegeleb kiletoodete ja plasttorude tootmise ning plastij&auml;&auml;tmete &uuml;mbert&ouml;&ouml;tlemisega, v&auml;rbab noori t&ouml;&ouml;le eesm&auml;rgiga kujundada neis t&ouml;&ouml;harjumust ja -distsipliini. &bdquo;Alaealistel on t&ouml;&ouml; leidmine keerulisem ja seep&auml;rast pakume oma t&ouml;&ouml;tajate lastele v&otilde;imalust paremini m&otilde;ista, mida t&auml;hendab t&ouml;&ouml;l k&auml;imine ja t&ouml;&ouml; tegemine. Samuti saavad nad n&auml;ha, missugust t&ouml;&ouml;d nende vanemad iga p&auml;ev teevad,&ldquo; r&auml;&auml;kis <b>Dag&ouml;plasti personalijuht Liljan Leo</b>.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste juhi Livia Laasi</b> s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjad &uuml;ha rohkem valmis alaealisi palkama: &bdquo;Meil on p&auml;ris palju t&ouml;&ouml;andjaid, kes juba arvestavad, eriti suveperioodil, alaealise t&ouml;&ouml;j&otilde;uga. P&auml;ris palju v&otilde;etakse noori t&ouml;&ouml;le tutvuste kaudu.&ldquo; Dag&ouml;plasti personalijuhi Leo s&otilde;nul ei ole sugugi kerge t&ouml;&ouml;tajaid leida. &bdquo;Enamasti pakume suvisel koolivaheajal t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;tajate lastele. Aasta ringi oleme t&ouml;&ouml;le palganud ka m&otilde;ne alaealise t&ouml;&ouml;taja, kellel ei ole koolikohustust,&ldquo; s&otilde;nas Leo. &bdquo;Oleme noori v&auml;rvanud t&ouml;&ouml;le ka T&ouml;&ouml;tukassa ja Facebooki grupi &bdquo;Hiiumaa t&ouml;&ouml;kuulutused&ldquo; kaudu.&ldquo;</p> <p>Laas julgustab t&ouml;&ouml;andjaid alaealiste v&otilde;imalust pakkuma. &bdquo;Alaealised, kes soovivad suvel t&ouml;&ouml;tada sel ajal, kui teised noored rannas puhkavad, on ikkagi motiveeritud. Aga niisamuti nagu t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tajad, ootavad ka noored, et t&ouml;&ouml;andja suhtuks neisse inimlikult ning arvestaks nendega kui v&otilde;rdne v&otilde;rdsega,&ldquo; selgitas ta.</p> <p><b>Hirmud alaealise t&ouml;&ouml;taja palkamisel </b></p> <p>Livia Laasi s&otilde;nul kardavad t&ouml;&ouml;andjad, et alaealiste t&ouml;&ouml;tajatega on suurem &otilde;nnetuste risk. &bdquo;Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on oluline ka t&auml;iskasvanute puhul, kuid t&ouml;&ouml;andjatele tundub ikkagi, et alaealised t&ouml;&ouml;tajad vajavad seda m&auml;rksa enam. See hirm on p&otilde;hjendatud, sest noor inimene, kes on v&otilde;ib-olla oma esimesel t&ouml;&ouml;kohal, vajabki rohkem &uuml;levaatamist ja juhendamist,&ldquo; selgitas Laas. &bdquo;Loomulikult v&otilde;ib noortel t&ouml;&ouml;tajatel juhtuda rohkem eksimusi, aga samamoodi eksivad t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tajad ning &uuml;ldistusi k&otilde;igile noortele teha ei tohiks,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Ka Leo arvates on alaealiste t&ouml;&ouml;tajate puhul suurim miinus vajadus suurema kontrolli j&auml;rele. &bdquo;Neil puudub eelnev t&ouml;&ouml;kogemus ning samuti kehtivad neile mitmesugused t&ouml;&ouml;aja ja -&uuml;lesannete piirangud, kuid need kaalub &uuml;les noorte r&otilde;&otilde;msameelsus ja teotahe, mis paneb ka kogenud t&ouml;&ouml;tajad rohkem pingutama, et noortele eeskuju pakkuda,&ldquo; selgitas Dag&ouml;plasti personalijuht.&nbsp;</p> <p><em>Vastab Riin Kiik,&nbsp;P&otilde;llumajandusuuringute Keskuse personalijuht</em></p> <p><b>Mis motiveerib P&otilde;llumajandusuuringute Keskust alaealisi v&auml;rbama?</b> <br /> Oleme alaealisi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud, et pakkuda neile v&auml;&auml;rtuslikku t&ouml;&ouml;kogemust ning kasvatada t&ouml;&ouml;harjumust. Ei ole v&auml;ga palju kohti, kus alaealisi t&ouml;&ouml;le soovitakse ja neid p&auml;riselt rakendada saab. P&otilde;llumajandus on &uuml;ks neid valdkondi, kus ka seadus lubab alaealistel t&ouml;&ouml;tada.</p> <p><b>Missuguseid t&ouml;id noored teevad?</b> <br /> Oleme v&auml;rvanud alaealisi appi vaid hooajalisteks abit&ouml;&ouml;listeks suvel, mil meie katsekeskuste katsep&otilde;ldudel on k&otilde;ige rohkem t&ouml;id ja toimetamisi. N&auml;iteks abistavad nad vaatlustel, rohivad ja teevad muid j&otilde;ukohaseid abit&ouml;id.</p> <p><b>Kas olete T&ouml;&ouml;tukassalt taotlenud ka alaealise t&ouml;&ouml;tamise toetust?</b><br /> Seni ei olnud me toetust taotlenud, kuid hiljuti v&otilde;ttis T&ouml;&ouml;tukassa esindaja meiega ise &uuml;hendust ja tutvustas meile seda v&otilde;imalust. Leidsime, et vastame toetuse saamise tingimustele ning esitasime esmakordselt ka taotluse.</p> <p><b>Kui kerge on noori t&ouml;&ouml;le leida? <br /> </b>Alaealisi ei ole me otseselt kuulutusega otsima pidanud. Noorte puhul on &uuml;ldiselt oluline leida &uuml;les nende huvi ja motivatsioon. Boonuseks saavad nad huvitava kogemuse ja uusi teadmisi, kuid sageli on magusaim pr&auml;&auml;nik p&auml;ris oma teenitud t&ouml;&ouml;tasu.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Mis on alaealise t&ouml;&ouml;j&otilde;u peamised plussid ja miinused? <br /> </b>Alaealiste &uuml;ks eeliseid on nende tahe ja v&otilde;ime kiiresti &otilde;ppida ja tegutseda. Samal ajal aga tuleb nende tegevust vahel hoolikamalt kontrollida, et tehtud t&ouml;&ouml; kvaliteet vastaks meie n&otilde;uetele.</p> <p><b>Kas soovitaksite teistel t&ouml;&ouml;andjatel alaealisi palgata?</b> <br /> Ikka soovitame ja seda samadel p&otilde;hjustel, miks me seda ise teeme &ndash; et anda noortele t&ouml;&ouml;kogemust ja kasvatada j&auml;reltulevas p&otilde;lves t&ouml;&ouml;harjumusi, mida meie t&ouml;&ouml;turg tulevikuks v&auml;ga vajab.</p> <p><em>Eelmisel aastal registreeriti t&ouml;&ouml;tamise registris 3834 kuni 15-aastase alaealise t&ouml;&ouml;tamine. Noortele pakkusid t&ouml;&ouml;d 687 ettev&otilde;tet.</em></p> <p>Lisainfo:</p> <p>Alates 1. jaanuarist 2018 saavad t&ouml;&ouml;andjad, kes pakuvad t&ouml;&ouml;d 13&ndash;16-aastastele noortele, taotleda Eesti T&ouml;&ouml;tukassalt alaealise t&ouml;&ouml;tamise toetust.</p> <p>Tutvu lisainfoga:&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/alaealise-tootamise-toetus">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/alaealise-tootamise-toetus</a></p> <p>Tekst: Jaanika Palm<br />Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2334Tööõnnetus: terrassil komistamine2019-07-10<p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Suvisel ajal oli restoranil avatud ka v&auml;literrass. T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanneteks oli tellimuse v&otilde;tmine klientidelt, toitude serveerimine ja laudade koristus. Selleks tuli tal tihti liikuda restorani siseruumidest v&auml;literrassile. V&auml;literrass oli siseruumidest veidi madalamal ning p&otilde;randate tasapindade erinevuse t&otilde;ttu tuli terrassile liikuda m&ouml;&ouml;da kaheastmelist treppi. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus juhtus laudade koristuse ajal. T&ouml;&ouml;taja oli asetanud lahkunud klientidest j&auml;&auml;nud mustad n&otilde;ud &uuml;hele k&auml;ele ja teisega hoidis n&otilde;usid, et need ei kukkuks. Trepiastmetele j&otilde;udes t&ouml;&ouml;taja libises, kaotas tasakaalu ja kukkus koos k&auml;el olnud n&otilde;udega. Mitmed n&otilde;ud purunesid ning taldriku kild tekitas labak&auml;ele s&uuml;gava l&otilde;ikehaava, mist&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemal peaaegu kuu aega.&nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Enne t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust oli tibutanud vihma ja trepiastmed olid sellest tingitult tavalisest libedamad. Trepiastmetele oli k&uuml;ll liimitud riba, kuid see oli pigem astmete m&auml;rgatavamaks tegemiseks kui libisemise v&auml;ltimiseks ning m&auml;rja astmepinna puhul ei v&auml;listanud need libisemist.</p> <p>V&auml;literrasside puhul on komistamise v&otilde;i libisemise v&auml;ltimiseks parim, kui terrassi ja hoone p&otilde;randad on samas tasapinnas ning mingeid astmeid &uuml;ldse ei ole. Kui ilma astmeteta ei saa, siis tuleb valida astmetele materjal, mis ka m&auml;rjaga ei muutu nii libedaks, et p&otilde;hjustaks libisemist. Kui ka seda ei saa teha, tuleb trepiastmetele kinnitada spetsiaalsed ribad, mis on ette n&auml;htud libisemise v&auml;ltimiseks. Tavalise kileriba kleepimine libisemisohtu ei v&auml;henda vaid v&otilde;ib pigem suurendada.</p> <p>Lisaks liikumistee libedaks muutumise v&auml;ltimisele tuleb valida t&ouml;&ouml;tajatele jalan&otilde;ud, mille talla kuju ja materjal on sellised, mis terrassil ja astmetel liikudes v&auml;hendavad libisemisohtu.</p> <p>Juhtumit uuris&nbsp;<span>t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Rein Reisberg</span></p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2330550 ettevõtet pakuvad tööd tuhandetele noortele2019-07-09<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioonile on sel aastal laekunud teated 3500 alla 15aastase t&ouml;&ouml;taja kohta. Noortele pakub t&ouml;&ouml;d ligi 550 ettev&otilde;tet.</b>&nbsp;</p> <p>Noorte huvi minna t&ouml;&ouml;le ning t&ouml;&ouml;andjate valmisolek t&ouml;&ouml;d pakkuda on mullusega v&otilde;rreldes m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt kasvanud. 8. juuli seisuga on T&ouml;&ouml;inspektsioonile laekunud 990 teadet 3500 alla 15-aastase lapse t&ouml;&ouml;tamise kohta. Mullu samal ajal oli teada antud 2708 lapse t&ouml;&ouml;tamise kohta.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu s&otilde;nul m&otilde;jutas kahe aasta tagune seadusemuudatus oluliselt laste ja noorte aktiivsust t&ouml;&ouml;turul. &bdquo;Juba kaks aastat pole vaja alla 15aastase palkamiseks k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni luba. Noore kohta tuleb vaid sisestada andmed t&ouml;&ouml;registrisse k&uuml;mme p&auml;eva enne t&ouml;&ouml;leasumist. Samuti v&otilde;ivad 13-14aastased t&ouml;&ouml;tada seitse tundi p&auml;evas,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Eelmisel aastal kasvatas see noorte huvi t&ouml;&ouml;tada ning t&ouml;&ouml;andjate huvi neile t&ouml;&ouml;d pakkuda. Sel aastal on t&ouml;&ouml;tavaid noori veelgi juurde tulnud,&ldquo; lisas Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>Miidla-Vanatalu r&otilde;hutas, et ka t&ouml;&ouml;le asumisel vastutab lapse heaolu eest alati lapsevanem. &bdquo;K&otilde;ikide alaealiste, sh 16 ja 17aastaste t&ouml;&ouml;le lubamiseks on tarvis lapsevanema n&otilde;usolekut. Vanem peab tutvuma lapse tulevase t&ouml;&ouml; tingimustega, nt mitu tundi noor p&auml;evas t&ouml;&ouml;tab, mis kellaaegadel, millised on t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne. Kui pakutav t&ouml;&ouml; on sobiv, siis annab vanem n&otilde;usoleku ning alles seej&auml;rel s&otilde;lmitakse noorega t&ouml;&ouml;leping. Kui vanema n&otilde;usolek puudub, siis on t&ouml;&ouml;leping t&uuml;hine,&ldquo; r&otilde;hutas Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollib t&ouml;&ouml;registrisse sisestatu p&otilde;hjal, kas pakutav t&ouml;&ouml; on noorele sobiv. Kahtluste tekkimisel t&ouml;&ouml; sobivuse osas v&otilde;tab jurist t&ouml;&ouml;andjaga &uuml;hendust, et leida v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;kohta v&otilde;i &ndash;tingimusi noorele sobivaks kohandada. Kui k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul pole t&ouml;&ouml;andjaga &uuml;hendust v&otilde;etud, saab eeldada, et inspektor on n&otilde;usoleku andnud ja lapse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le lubada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saadab alla 15aastase lapse t&ouml;&ouml;andjale selgitava m&auml;rgukirja, millega lapse t&ouml;&ouml;tamise puhul peab seadusest tulenevalt arvestama. Tegemist pole ettekirjutusega vaid suunava- ja abistava materjaliga t&ouml;&ouml;andjale, et aidata teha &otilde;igeid valikuid.&nbsp;</p> <p>Lisainfot leiavad T&ouml;&ouml;elu portaalist nii alaealised&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/tahelepanuks-noortele-tootajatele">https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/tahelepanuks-noortele-tootajatele</a>&nbsp;kui ka t&ouml;&ouml;andjad&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/Alaealine-tootaja/Alaealise-tootaja-toole-votmine">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/Alaealine-tootaja/Alaealise-tootaja-toole-votmine</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2329Uus kaugtöö juhis annab soovitusi töötervishoiu ja -ohutuse kohta2019-07-09<p><b>Sotsiaalministeerium t&ouml;&ouml;tas v&auml;lja juhise, mis annab soovitusi t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele, kes kasutavad kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusi. On oluline, et kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet s&otilde;lmides peetaks kinni ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetest, mille eest vastutab t&ouml;&ouml;andja.</b></p> <p>&bdquo;Kaugt&ouml;&ouml;l on mitmeid positiivseid k&uuml;lgi, nagu parem t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamine, t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kulude kokkuhoid, t&ouml;&ouml;kohtade loomine maapiirkondades ning v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste aktiivsem kaasamine t&ouml;&ouml;ellu,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml; ja pensionipoliitika osakonna t&ouml;&ouml;keskkonna juht <b>Seili Suder</b>. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml;l olles ei tohi unustada t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid, mille eesm&auml;rk on kaitsta t&ouml;&ouml;taja tervist. N&auml;iteks tuleb arvutiga t&ouml;&ouml;tajat n&otilde;ustada t&ouml;&ouml;koha kujundamise, t&ouml;&ouml;asendite vaheldumise ja liikumispauside tegemise vajalikkusest, et oleksid maandatud kaugt&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohud ning v&auml;lditud v&otilde;imalikud tervisekahjustused. T&ouml;&ouml;andja peab hindama ka kaugt&ouml;&ouml;l tekkivaid riske ning pakkuma v&otilde;imalusi nende maandamiseks.&ldquo;</p> <p>T&auml;navu kaugt&ouml;&ouml;d toetava juhi tunnustuse p&auml;lvinud <b>Rain Laane</b> s&otilde;nul pakub haigekassa t&ouml;&ouml;aja- ja koha paindlikkust, sest inimestel on &uuml;ha suurem ootus t&ouml;&ouml;- ja eraelu &uuml;hildamiseks just neile sobival viisil. &bdquo;Paindlikud t&ouml;&ouml;v&otilde;imalused pole enam privileeg, vaid osa t&auml;nap&auml;evasest t&ouml;&ouml;kultuurist ja toetame haigekassas seda m&otilde;tteviisi igati,&ldquo; &uuml;tles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. &bdquo;Meil on olemas erinevad IT-tehnilised lahendused, mille abil saab t&ouml;&ouml;d teha erinevatest asukohtadest. Samas ei ole tehnika see, mis kaugt&ouml;&ouml;d soosib &ndash; seda teevad ikka juhid, kes n&auml;itavad kaugt&ouml;&ouml;d tehes eeskuju ja toetavad inimestele v&otilde;imaluste loomist&ldquo;.</p> <p>Sotsiaalministeeriumi koostatud juhend annab soovitusi, mida r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi enne kaugt&ouml;&ouml; tegemist. N&auml;iteks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi m&otilde;tlema, kas ta suudab kaugt&ouml;&ouml; korral tagada t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise, hea koost&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajaga, meeskonnatunnetuse s&auml;ilimise ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; toimib edukalt vaid siis, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;tamise reeglites kokku leppinud. On t&auml;nuv&auml;&auml;rne, et kaugt&ouml;&ouml; korraldus saab selgepiirilise juhise, mis aitab t&ouml;&ouml;andjatel s&uuml;steemsemalt t&ouml;&ouml;korraldust l&auml;bi m&otilde;elda ja arvestada erinevate riskifaktoritega. See julgustab organisatsioone kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusi senisest rohkem kasutusele v&otilde;tma,&ldquo; &uuml;tles Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE tegevjuht <b>K&auml;rt Kinnas</b>.</p> <p>Juhendis on t&ouml;&ouml;andjate abistamiseks koostatud kaugt&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tava isiku riskianal&uuml;&uuml;s, mis toob esile info- ja kommunikatsioonivahendite abil tehtava kaugt&ouml;&ouml; p&otilde;hilised ohud nagu t&ouml;&ouml; kuvariga, sundasend, ps&uuml;hhosotsiaalsed ohud, nende ohtude tervisem&otilde;jud ning v&otilde;imalikud riskide maandamismeetmed, nagu t&ouml;&ouml;taja juhendamine, tihe koost&ouml;&ouml; ja infovahetus.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamisel peavad t&ouml;&ouml;andjad arvestama, et ka kaugt&ouml;&ouml;d tuleb teha ohutult ning kaugt&ouml;&ouml; tegemine ei v&auml;lista t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmisest. Kuna kaugt&ouml;&ouml; puhul tehakse t&ouml;&ouml;d v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;andja territooriumi, siis on t&ouml;&ouml;andjal keeruline kontrollida, milline on t&ouml;&ouml;taja tegelik t&ouml;&ouml;keskkond ning kas t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgib t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid. Seet&otilde;ttu ei teadvusta t&ouml;&ouml;andjad ning t&ouml;&ouml;tajad sageli, millised kohustused ja &otilde;igused selle t&ouml;&ouml;vormi kasutamisega kaasnevad ega aima, mida peaksid kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe s&otilde;lmimisel omavahel l&auml;bi r&auml;&auml;kima.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse alase juhisega on v&otilde;imalik tutvuda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&ouml;&ouml;elu portaalis</a>.</p> <p>Foto: Pixabay.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2328Mis on tööst põhjustatud haigestumine ja mis on kutsehaigus?2019-07-08<p><b>Lugeja k&uuml;sib: t&ouml;&ouml;tasin aastaid traktoristina, perearst suunas mind tervisliku seisundi t&otilde;ttu kutsehaiguse diagnoosimiseks P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse. Mul diagnoositi t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumine, mitte aga kutsehaigus. Mis see veel on?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, t&ouml;&ouml;tervishoiu rakker&uuml;hma juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor: </i></b>Kutsehaiguse m&otilde;iste on v&auml;lja toodud Kutsehaiguste loetelu m&auml;&auml;ruses nr 66 &sect; 1, mille alusel haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud &sect;-des 2-4 v&otilde;i kui &sect;-des 5-6 nimetatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur on p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;taja haigestumise. Ehk l&uuml;hidalt on kutsehaigus haigus, mille on p&otilde;hjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigus on aga t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguri p&otilde;hjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks ja mida ei ole kutsehaiguste loetelus v&auml;lja toodud.&nbsp;</p> <p>Kutsehaiguse korral koostab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta, milles m&auml;rgib &auml;ra diagnoosid (v.a t&ouml;&ouml;andjale saadetavas teatises), kutsehaigestumise p&otilde;hjustanud ohutegurid, t&ouml;&ouml;andjad, kelle juures t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;is m&otilde;jutada kutsehaigestumist ning soovitused edasise t&ouml;&ouml;korralduse kohta. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst edastab teatise t&ouml;&ouml;tajale, t&ouml;&ouml;andjale ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile.&nbsp;</p> <p>Kutsehaigestumist uurib t&ouml;&ouml;andja ja vajadusel ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, selle k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja kutsehaigestumise asjaolud, kutsehaigestumise p&otilde;hjused ning abin&otilde;ud, kuidas edaspidi sarnaseid kutsehaigestumisi v&auml;ltida. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisest teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst ainult T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Parema ennetustegevuse korraldamiseks peab t&ouml;&ouml;taja enda t&ouml;&ouml;andjat oma t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisest ise teavitama.&nbsp;</p> <p>Kutsehaiguse korral on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saada h&uuml;vitisi, kuid t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise korral mitte, sest erinevalt kutsehaigestumisest, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisest terveneda.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2326Bioloogilised ohutegurid töökohal - mida arvestada ja kuidas vältida2019-07-05<p><b>Igal aastal seisavad m&otilde;nede valdkondade t&ouml;&ouml;tajad silmitsi looduslike ohuteguritega, mis nende tervist m&otilde;jutavad. Osaliselt annab neid v&auml;ltida v&otilde;i leevendada.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>K&otilde;ige kibedamal t&ouml;&ouml;ajal peab aednik ja lillekasvataja <b>Katrin Otto</b> (43) hoidma taskur&auml;tikut k&auml;ep&auml;rast, sest &otilde;ietolmuallergia t&otilde;ttu kipuvad silmad ja nina sorinal vett jooksma. Allergiline oli ta juba lapsena, ent sellegipoolest on ta kogu oma t&ouml;&ouml;elu ehk enam kui 20 aastat tegelenud justnimelt lilledega. Kavatsemata meelep&auml;rasest ametist loobuda. Pigem v&auml;ldib ta teatud lillesorte.</p> <p>&bdquo;V&auml;ga halvasti m&otilde;jus mulle p&auml;smaslill, samuti daalia. Kohe hakkasid silmad ja nina vett jooksma ning mul oli v&auml;ga-v&auml;ga paha olla,&ldquo; s&otilde;nab ta. Veretestide p&otilde;hjal on kindlaks tehtud, et allergiat tekitavad Katrinile nende &otilde;itseajal kask, lepp ja sarapuu. Lisaks sarik&otilde;ielised nagu petersell, koriander jms.</p> <p>Tegutsedes lillepoes m&uuml;&uuml;jana, selgus, et kr&uuml;santeem ajab Katrini hirmsasti k&ouml;hima. &bdquo;Seda ei osanud ma isegi kahtlustada. Kui ma l&otilde;puks antihistamiinikumi v&otilde;tma hakkasin, kadus ka k&ouml;ha,&ldquo; nendib Katrin, kes on erinevatel aegadel pidevalt kaasas kandnud silma- ja ninatilku, inhalaatorit, erinevaid tablette... &bdquo;Aja jooksul mingi muu allergia nagu kassi- ja koerakarvaallergia lisandub, aga &otilde;ietolmu oma on v&auml;henenud,&ldquo; nendib ta.&nbsp;</p> <p>Pidev puugioht varitseb aga RMK Hiiumaa metskonna metsa&uuml;lemat <b>Lembit R&uuml;hit, </b>kes on metsas t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le 30 aasta. Tema r&otilde;hutab, et k&otilde;ik metsas t&ouml;&ouml;tavad v&otilde;i k&auml;ivad inimesed peaksid end puukide vastu vaktsineerima. &bdquo;Puugil on peale puukentsefaliidi ka teisi haigusi, aga nende k&otilde;ikide vastu vaktsineerida ei saagi. Riskid on alati olemas.&ldquo; V&otilde;sapuugid ja rohupuugid eelistavad lehtpuumetsa. M&auml;nnimetsas ei pruugi neid ehk olla, kuigi puuk levib edasi ka loomade ja lindudega ning liigub ka ise. &bdquo;Alati on v&otilde;imalik puuki saada,&ldquo; s&otilde;nab Lembit R&uuml;hi.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas ennast kaitsta?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Milliste riskiteguritega peaks looduskeskkonnas tegutsev t&ouml;&ouml;taja arvestama? Soovitusi jagab</b><b> Apotheka apteeker Kerli Valge.</b></p> <p><b>1. Ennetus</b></p> <p>Metsas ja mujal looduses t&ouml;&ouml;tades on higistav inimene s&auml;&auml;skedele, p&otilde;drak&auml;rbestele, puukidele ja muudele mutukatele heaks sihtm&auml;rgiks. K&otilde;ige paremini kaitsed end kogu keha katva r&otilde;ivastusega. M&otilde;istlik on kanda m&uuml;tsi ja toppida p&uuml;ksis&auml;&auml;red sokkide sisse. Kasutada tuleks putukat&otilde;rjevahendeid ja kontrollida hiljem hoolikalt keha. T&ouml;&ouml;andja peab v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajal end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.</p> <p>2.&nbsp;<b>Putukahammustuse korral</b></p> <p>Putuka hammustuskoht pese seebi ja k&uuml;lma veega puhtaks. Nii v&auml;hendad &auml;rritust ja s&uuml;gelust ning p&otilde;letiku teket. K&uuml;lmakompress v&auml;ldib v&otilde;i leevendab turset. Hammustust ei tohi kratsida ― see soodustab m&uuml;rgi levimist, t&otilde;stab p&otilde;letiku ja nahavigastuse riski. Putukahammustusest p&otilde;hjustatud tugevat &auml;rritust ja s&uuml;gelust leevendavad allergiavastased preparaadid, antiseptikuga puhastamine ja jahutav salv v&otilde;i geel, mis sisaldab aaloed, eukal&uuml;pti v&otilde;i teepuu&otilde;li. Apteegist leiab ka s&uuml;gelust ja naha&auml;rritust leevendavaid tooteid.&nbsp;</p> <p><b>3. Mesilase ja herilase n&otilde;elamise korral</b> eemalda kindlasti astel. Pintsette kasutades saad n&otilde;ela m&uuml;rgipauna l&otilde;hkumata k&auml;tte. Puhasta torkehaav, et v&auml;hendada p&otilde;letikuriski. Astla k&uuml;ljes on m&uuml;rgipaun, mis ei erita kogu m&uuml;rki kohe, vaid aja jooksul. Pigistades v&otilde;ib kogu m&uuml;rk naha alla sattuda ja n&otilde;elamise reaktsioon t&otilde;sisem olla. Kui oled astla k&auml;tte saanud, toimi nagu s&auml;&auml;sehammustuse puhul.</p> <p>Mesilase ja herilase m&uuml;rk v&otilde;ib tundlikel inimestel p&otilde;hjustada lisaks &auml;rritusele allergilist reaktsiooni. Raskematel juhtudel tekib anaf&uuml;laktilise &scaron;oki oht, millega v&otilde;ivad kaasneda v&auml;ga t&otilde;sised tagaj&auml;rjed. Reaktsioon ilmneb paari minuti jooksul, inimene v&otilde;ib kohe teadvuse kaotada. Juba hingamisraskuste ilmnemisel peab kutsuma kiirabi. Raskete allergian&auml;htudega t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;iksid olla suvisel ajal looduses t&ouml;&ouml;tades kaasas esmaabikarp adrenaliinis&uuml;stla, gl&uuml;kokortikoidi ja m&otilde;ne antihistamiinset ainet sisaldava allergiarohuga.&nbsp;</p> <p><b>4. Puugihammustuse korral </b>eemalda puuk nahalt puugikonksu v&otilde;i peenikese otsaga pintsettide abil. Puugist tuleb kinni v&otilde;tta v&otilde;imalikult naha ja puugi pea l&auml;hedalt. Tema tagakeha ei tohi pigistada, kuna nii tekib oht suruda s&uuml;ljen&auml;&auml;rmete ja seedekanali sisu haava sisse, mist&otilde;ttu v&otilde;ib ka haigustekitaja inimese organismi j&otilde;uda. Puuk tuleb nahalt &auml;ra t&otilde;mmata ettevaatlikult, rahuliku liigutusega vertikaalses suunas. J&auml;rsult t&otilde;mmates v&otilde;ivad puugi kinnitusj&auml;tked ehk pea j&auml;&auml;da naha sisse. Kui see juhtub, siis keha kaitseraktsioonid t&otilde;rjuvad selle sealt peatselt v&auml;lja. Puugi hammustuskoht tuleb desinfitseerida ja vajadusel katta plaastriga, et mustus haava ei p&auml;&auml;seks.&nbsp;</p> <p><b>5. &Otilde;ietolmuallergia p&otilde;hilised p&otilde;hjustajad</b></p> <p>Kask on puudest k&otilde;ige sagedasem allergia tekitaja. Haigusn&auml;hte v&otilde;ivad p&otilde;hjustada ka kasemahl ja &ndash;viht ning kasepuit. Teiste puude (tamm, paju, pappel, saar, vaher ja jalakas) &otilde;ietolm tekitab allergiat tunduvalt harvem. M&auml;nni &otilde;ietolm v&otilde;ib hingamisteid vaid &auml;rritada. Allergiat v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka v&otilde;ilill.</p> <p>Suve esimeses pooles tekitavad kaebusi heintaimed (timut, aruhein, kerahein, raihein, nurmikas ja luste) ning teises pooles enamasti puju. Harva teised rohttaimed (malts, n&otilde;ges, teeleht ja oblikas). Kultuurtaimedest v&otilde;ivad &otilde;ietolmuallergiat p&otilde;hjustada enim rukis, raps ja lupiin.&nbsp;</p> <p><b>5. Kuidas &otilde;ietolmuallergiaga toime tulla?</b></p> <p>Aednikel ja teistel t&ouml;&ouml;tajatel, kel ilmneb &otilde;ietolmuallergia, v&otilde;ib esineda ninas&uuml;gelus, aevastamine, vesine nohu ja ninakinnisus. Kaasneda v&otilde;ib ka silmade s&uuml;gelus koos punetuse ja tursega ning suureneda pisaravool. Harvem on kurgu ja k&otilde;rvade s&uuml;gelust, n&otilde;gesl&ouml;&ouml;vet v&otilde;i nahap&otilde;letiku &auml;genemist. &Otilde;ietolm v&otilde;ib tekitada kuiva k&ouml;ha, k&ouml;hahooge ja hingamisraskust.</p> <p>&Otilde;ietolmuallergiaga tekib enamasti &otilde;itsemise ajal. Selle tunnuseks on huulte turse, suu ja neelu s&uuml;gelus ning turse, harvem ka neelu- v&otilde;i k&otilde;riturse. V&otilde;ib esineda iiveldust, oksendamist, k&otilde;huvalu ja isegi anaf&uuml;laksiat.</p> <p>Ravimite valikul l&auml;htu haigusn&auml;htude iseloomust ja raskusest. Olenevalt sademete hulgast v&otilde;ib neid m&otilde;nel aastal rohkem vaja olla, teisel v&auml;hem. Enamasti on m&otilde;istlik tarvitada suukaudseid allergiaravimeid &ndash; antihistamiinikume. Kiire toime alguse t&otilde;ttu v&otilde;ib neid harvade kaebuste korral v&otilde;tta vaid &uuml;he p&auml;eva kaupa. &Uuml;ldjuhul on tarvis manustada &uuml;ks tablett p&auml;evas, m&otilde;ne ravimi puhul rohkem. M&otilde;ned allergiaravimid v&otilde;ivad tekitada unisust ja uimasust, eriti ravi alguses esimestel p&auml;evadel. Masinatega t&ouml;&ouml;tades tasub seda endale teadvustada ja ettevaatlik olla.</p> <p>Olenevalt s&uuml;mptomitest tuleks kasutada silmatilku, n&auml;omaski, nahasalve, soolalahust v&otilde;i ninakinnisuse korral ka p&otilde;letikuvastast hormooni sisaldavat ninapihustit. M&otilde;istlik on esmalt loputada nina meresoola lahusega ja seej&auml;rel kasutada ravispreid, et viimane paremini m&otilde;ju avaldaks.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2325Konsultant-konsulteeritav: Katrin Tamm, Scanfil OÜ2019-07-04<p><em>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tjaid, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks muuta. N&otilde;u saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted, tegevusalast s&otilde;ltumata. &Uuml;ha enam kutsuvad konsultante n&otilde;ustama ka mittetulundus&uuml;hingud.</em></p> <p><b>Konsulteeritav <br /> Katrin Tamm<br /> Scanfil O&Uuml;</b></p> <p><b>Millega Scanfil tegeleb? </b></p> <p>Scanfil on rahvusvaheline tootmisega tegelev lepingupartner oma klientidele. See t&auml;hendab, et Scanfilil ei ole oma tooteid ega toodete leiutajaid &ndash; valmistame oma klientidele nende arendatud tooteid. Meie tagame toodete hea kvaliteedi ning vajadusel teeme ka muudatused v&otilde;i parandused. Meil on palju t&ouml;&ouml;valdkondi ning Scanfili grupis oleme meie k&otilde;ige laialdasema t&ouml;&ouml;valdkonna esindajad &ndash; meil on lehtmetalli t&ouml;&ouml;tlus, vase- ja alumiiniumit&ouml;&ouml;tlus koos galvaniseerimise ja v&auml;rvimisega, kaablite valmistus, elektroonika valmistus koos vajaliku kaitsepindamisega ning k&otilde;igist osadest vajaliku koostu valmistamine. Meie kliendid on energia- ja t&ouml;&ouml;stusautomaatika, kliimaj&auml;lgimisseadmete, t&otilde;stetehnika ning kommunikatsiooni valdkonna t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tted.</p> <p><b>Kuidas te T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde j&otilde;udsite? </b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuseni ei j&otilde;udnud me kiiresti. Nii nagu eestlasele omane, enne m&otilde;tlesime ja k&otilde;hklesime &uuml;sna pikalt. Kuulasime maad ja k&uuml;sisime teiste k&auml;est, kelle juures oli konsultant k&auml;inud. Ja suur oli minu &uuml;llatus, kui sain positiivse vastuse. Kas t&otilde;esti on T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultant abistaja, mitte karistaja rollis?</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks? </b></p> <p>Konsulteerimine l&auml;ks v&auml;ga h&auml;sti. Suisa nii h&auml;sti, et kutsusime konsultandi uuesti. Kui edaspidi m&otilde;ni probleem tekib, siis me enam ei k&otilde;hkle telefoni haaramast ja teda uuesti ettev&otilde;ttesse kutsumast. Esimesel korral oli meil mitmeid k&uuml;simusi, kus ise lahenduse leidmine tundus v&otilde;imatu. Me soovisime, et konsultant hindaks kogenud pilguga meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda ja juhiks t&auml;helepanu kohtadele, mida me ise ei ole osanud m&auml;rgata v&otilde;i mis on j&auml;&auml;nud t&auml;helepanuta. Saime vastuse n-&ouml; m&uuml;stilisele probleemile trepiga, kus t&ouml;&ouml;tajad kippusid komistama, ehkki k&otilde;ik tundus olevat korras.</p> <p>Samuti saime n&otilde;uandeid isikukaitsevahendite teemal: kas meie valitud isikukaitsevahend on piisav v&otilde;i mitte ja kuidas selles selgusele j&otilde;uda. Konsultant Rein Reisberg andis n&otilde;u, kuidas hinnata, kas tootmist&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tekitab &uuml;lepinget silmadele. Olin varem k&uuml;sinud sel teemal n&otilde;u erinevatelt riskianal&uuml;&uuml;si tegijatelt ja otsinud tulutult juhiseid internetist. Tekkis tunne, et seda hinnatakse subjektiivselt ja &uuml;htegi meetodit olemas ei olegi. &Otilde;nneks oli sellele k&uuml;simusele Rein Reisbergil olemas vastus ja meetod, mille abil koormust n&auml;gemiselunditele hinnata. Ta jagas lahkelt selgitusi. Saime veel mitmeid soovitusi seoses vibratsiooniga ja alaealistele lubatud/keelatud t&ouml;&ouml;dega.</p> <p>Konsultandi k&uuml;lastus j&auml;ttis v&auml;ga positiivse mulje. Ei tekkinud hirmu k&uuml;sida n-&ouml; rumalaid k&uuml;simusi, millele ise vastust ei tea. K&otilde;ik k&uuml;simused, mis olid sellel hetkel, said vastuse ja konsultant jagas n&otilde;uandeid. K&uuml;simusi tekib aja jooksul muidugi juurde.</p> <p>Siinkohal teeksin kohe T&ouml;&ouml;inspektsioonile ettepaneku leida inimesed, kes oleksid n&otilde;us pakkuma mentorlust tootmisettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistidele. On need siis m&otilde;ne teise ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid v&otilde;i &uuml;likooli&otilde;ppej&otilde;ud v&otilde;i hoopis ettev&otilde;tted, kes pakuvad t&ouml;&ouml;ohutusega seotud teenust. Kindlasti v&otilde;iks korraldada rohkem temaatilisi infohommikuid v&otilde;i &uuml;marlaudu &uuml;le Eesti.</p> <p>Soovitan t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenust k&otilde;igile! See on suurep&auml;rane v&otilde;imalus saada t&ouml;&ouml;keskkonnaalast professionaalset n&otilde;ustamist.&nbsp;</p> <p><b>Konsultant <br /> Rein Reisberg <br /> T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</b></p> <p>Osa&uuml;hingut Scanfil olen konsulteerinud kahel korral umbes pooleaastase vahega. M&otilde;lemal korral on kohtumise algataja olnud ettev&otilde;te. See on suur, &uuml;le 500 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te, kus &uuml;hep&auml;evase kohalviibimisega ei ole v&otilde;imalik kogu t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega seonduvat tegevust h&otilde;lmata. Seet&otilde;ttu on palju abi olnud sellest, et m&otilde;lemal korral on ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist kutses kirjeldanud, mis teemasid kohtumisel arutada soovitakse. Ettev&otilde;ttes on aastaid tegeldud t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisega ja seet&otilde;ttu ei ole neil teemasid, millega peaks nullist alustama. Nende soov on olnud koos vaadata seni tehtut, arutada ettev&otilde;ttes tekkinud ideid, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda veel tervist s&auml;&auml;stvamaks muuta, ja saada arvamus konsultandilt, kes n&auml;eb nende t&ouml;&ouml;keskkonda k&otilde;rvaltvaataja pilguga.</p> <p>Esimese kohtumise ajend oli ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;si uuendamine. Konkreetsemalt r&auml;&auml;kisime koormusest silmadele v&auml;ikeste detailide t&auml;psust n&otilde;udval paigaldamisel ja ohust liikumisteedel. Arutasime, kuidas v&auml;ltida nutiajastu negatiivset ilmingut &ndash; puhkepausidele minejad v&otilde;i sealt tulijad on s&uuml;venenud nutitelefonidesse ega pruugi m&auml;rgata tootmistsehhides liikuvaid t&otilde;stukeid. Arutasime ka v&otilde;imalusi &uuml;he trepi harvemaks kasutamiseks, kuna selle astmete s&uuml;gavus on tavalisest v&auml;iksem ja seal liikumine midagi k&auml;es kandes v&otilde;ib olla ohtlik.</p> <p>Lisaks j&auml;id silma m&otilde;ned masinate ohutusega seotud probleemid. Paljudes ettev&otilde;tetes on ajapikku masinate konstruktsiooni muudetud, et nendega oleks mugavam t&ouml;&ouml;tada, v&otilde;i on nende ohutusseadised mittekasutatavad v&otilde;i raskesti ligip&auml;&auml;setavad asukoha t&otilde;ttu. Ettev&otilde;tetes ollakse sellega harjunud, sest masin