Uudised https://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://tooelu.ee/et/uudised&nID=2676Viis asja, mis aitavad vanemas keskeas leida tööd2020-06-05<p data-adtags-visited="true">Eesti t&ouml;&ouml;ealine elanikkond vananeb ning &uuml;ha olulisemaks muutub keskealiste ja vanemas keskeas inimeste panus t&ouml;&ouml;turul. Olgugi et Eesti on vanemaealiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive poolest Euroopas esirinnas, oli ka 2018. aastal kokku umbes 30&nbsp;000 inimest vanuses 50-74, kes soovisid t&ouml;&ouml;tada, ent polnud t&ouml;&ouml;d leidnud. Kuigi koroonakriis ei ole senini vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;tuse osakaalu teiste gruppidega v&otilde;rreldes suurendanud, on oht, et t&ouml;&ouml;h&otilde;ive taastub pikaajaliselt hiljem just vanemaealiste hulgas, nagu n&auml;itas ka&nbsp;<a href="https://www.stat.ee/dokumendid/51811">2009. aasta majanduskriis</a>. Sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik&nbsp;<span>Anna Karolin</span>&nbsp;kirjutab blogiloos viiest aspektist, millest v&otilde;ib probleemide lahendamisel abi olla.</p> <p>1.Oskused ja haridus vajavad v&auml;rskendamist</p> <p data-adtags-visited="true">Olgugi et eestlased on k&otilde;rgelt haritud rahvas, n&auml;itavad&nbsp;<a href="https://www.hm.ee/sites/default/files/oskused_ja_elukestev_ope_-_piaac.pdf">rahvusvahelised v&otilde;rdlused</a>&nbsp;ja elukestvas &otilde;ppes osalemise andmed, et paljude vanemas keskeas inimeste erialane haridus ja oskused vajavad v&auml;rskendamist. Viimased arengud erialamaastikul, t&ouml;&ouml;le kandideerimise oskused ning olulised &uuml;ldoskused, nagu digi- ja suhtlemisoskused ja eesti ning inglise keele oskus, on ekspertide s&otilde;nul t&uuml;&uuml;pilised t&auml;helepanu vajavad teemad. Sageli ei ole tarvis olla n&auml;iteks meister Excelis v&otilde;i kor&uuml;fee grammatikas, vaid vallata t&ouml;&ouml;ks vajalikke p&otilde;hilisi digit&ouml;&ouml;riistu ning arvutit v&otilde;i teist tehnoloogiat. T&auml;iskasvanute seas takistavad oskuste uuendamist ja t&auml;iend- v&otilde;i &uuml;mber&otilde;pet sageli negatiivsed uskumused: et ollakse &otilde;ppimiseks liiga vanad v&otilde;i et &otilde;ppimisest pole kasu. Teadusuuringud n&auml;itavad pigem vastupidist&mdash;oskuste pidev uuendamine on h&auml;davajalik, meie &otilde;ppimisv&otilde;ime s&auml;ilib terve elu ning ehk oleme hilisemas eas hoopis kannatlikumad &otilde;ppijad.</p> <p data-adtags-visited="true">2.&nbsp;Uueks t&ouml;&ouml;ks valmistumine koos t&ouml;&ouml;andjaga</p> <p data-adtags-visited="true">Et iga t&ouml;&ouml;koht on omamoodi, saab t&ouml;&ouml;d h&auml;sti tegema &otilde;ppida vaid seda t&ouml;&ouml;d tehes ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega tutvudes. Parimates sekkumistes t&ouml;&ouml;turule aitamise valdkonnas tehakse juba varajases etapis koost&ouml;&ouml;d v&otilde;imalike tulevaste t&ouml;&ouml;andjatega t&ouml;&ouml;kohtade ja inimeste paremaks klapitamiseks. Kui inimene l&auml;heb t&auml;iend&otilde;ppesse juba oma tulevastest t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest teadlikuna, on &otilde;ppimine paremini eesm&auml;rgistatud ning t&ouml;&ouml;andjal suurem huvi just see inimene palgata.</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://humanrights.ee/app/uploads/2019/03/Ealine-diskrimineerimine-uuringu-tulemused.pdf">Eesti Avatud &Uuml;hiskonna instituudi uuringu</a>&nbsp;j&auml;rgi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja olla vanemaealise suhtes t&otilde;rjuva v&otilde;i ettevaatliku hoiakuga. Olgugi et ealise diskrimineerimise probleem vajab laiemat t&auml;helepanu, v&otilde;ib vahendatud ja pikemaajalisem kontakt ning arutelu t&ouml;&ouml;ks sobiva t&auml;iend&otilde;ppe v&otilde;i teiste teemade osas hoiakut leevendada ning tuua t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;otsija tugevustele.</p> <p data-adtags-visited="true">3.&nbsp;<span>Positiivsete hoiakute ja toe vajadus</span></p> <p data-adtags-visited="true">Eesti T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel v&otilde;tab keskeas ja vanemas keskeas inimestel t&ouml;&ouml; leidmine kauem aega. Saamata vastuste, pideva otsimise ja ebakindlusega v&otilde;ib olla ps&uuml;hholoogiliselt raske toime tulla ning see v&otilde;ib viia heitumiseni. T&ouml;&ouml;turuteenuste ekspertide s&otilde;nul vajab t&ouml;&ouml;otsija nii tuge praktiliste t&ouml;&ouml; leidmise oskuste kui ka julgustamise ja positiivse toe n&auml;ol t&ouml;&ouml; leidmise protsessi v&auml;ltel ja veidi p&auml;rast seda. Sageli on enim tuge just teistest, samade v&auml;ljakutsetega maadlevatest kaasteelistest v&otilde;i toetavast s&otilde;brast v&otilde;i pereliikmest. Kui mureks on tervis v&otilde;i ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;kohale, v&otilde;ib abi olla julgustavast tugiisikust.</p> <p class="inline-ad-slot" id="inline-ad-0" data-adtags-width="759" data-adtags-visited="true">4.&nbsp;Kauge t&ouml;&ouml;koht ja &uuml;hiskond on probleemid</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;otsijad ei ela vaid Tallinnas v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha k&otilde;rval. Maapiirkondades v&otilde;i kodust kaugemal t&ouml;&ouml;tades &nbsp;on oluliseks probleemiks transpordi&uuml;hendus v&otilde;imalike t&ouml;&ouml;kohtadega ning piirkonnas olevate t&ouml;&ouml;kohtade valik. Ka esmapilgul sage transpordi&uuml;hendus ei pruugi &otilde;igel ajal t&ouml;&ouml;le ja koju aidata, kui t&ouml;&ouml;koht ka leidub.&nbsp; M&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;turult eemal olnud ja kodus toimetanud inimesed v&otilde;ivad j&auml;&auml;da k&otilde;rvale t&ouml;&ouml;ga seotud suhtlemisv&otilde;rgustikest ning tunda t&ouml;&ouml; otsimise ees ebakindlust. Samal ajal on sotsiaalne aktiivsus ja vajalikkuse tunne, muuhulgas ka t&ouml;&ouml;l, olulised heaolu m&otilde;jutavad tegurid. Seet&otilde;ttu on oluline leida v&auml;ikseid praktilisi viise, kuidas transpordiprobleemid lahendada ning t&ouml;&ouml;tada kohaliku kogukonnaga t&ouml;&ouml;soovijate &uuml;les leidmise nimel.</p> <p data-adtags-visited="true">5.&nbsp;<span>Tervis ei ole takistus, vaid arvestamist vajav kaalutlus</span></p> <p data-adtags-visited="true">Terviseprobleemid on &uuml;ks vanemaealiste t&ouml;&ouml;alase mitteaktiivsuse p&otilde;hjuseid ning Eesti&nbsp;<a href="https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/SHARE-kogumik-12.09.pdf">paistab Euroopas silma</a>&nbsp;halvemate subjektiivsete tervisen&auml;itajate poolest. Inimesi t&ouml;&ouml;turule aidates on oluline terviseprobleemidest tulenevat erip&auml;ra silmas pidada ja aidata t&ouml;&ouml;andjatel teha vajalikud kohandused ning t&ouml;&ouml;otsijal tugi tervise eest hoolitsemiseks ka t&ouml;&ouml;tades. Samas on oluline, et t&ouml;&ouml;otsijad ja tema l&auml;hedased ei peaks tervist automaatselt takistuseks, kuna sobiv ja motiveeriv t&ouml;&ouml; aitab sageli terviseprobleemide k&otilde;rval ellu positiivsust tuua ja on seotud pikaajaliselt parema tervisega.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Algab projektikonkurss vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;le aitamiseks</span></p> <p data-adtags-visited="true">2019. a s&uuml;gisel arutas sotsiaalministeerium ekspertide, huvigruppide ning t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkujate/kodaniku&uuml;hiskonna organisatsioonidega vanemaealiste h&otilde;ivega seotud lahenduste &uuml;le. Selle tulemusel k&auml;ivitub 5. juunist taotlusvoor projektidele, mis aitavad inimesi vanuses 55+ t&ouml;&ouml;turule ja t&otilde;stavad nende t&ouml;&ouml;alast konkurentsiv&otilde;imet. Projektitaotlusi v&otilde;etakse vastu kuni 17. augustini. Kui soovid osaleda vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;turule aitamises, uuri taotlusvooru kohta&nbsp;<a href="https://www.rtk.ee/uudised/rtk-avab-taotlusvoorud-tooturult-eemale-jaanud-inimeste-toole-aitamise-toetamiseks">siit</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kui tunned, et vajad t&ouml;&ouml; leidmisel abi, p&ouml;&ouml;rdu&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood">t&ouml;&ouml;tukassa konsultandi</a>&nbsp;juurde.</p> <p data-adtags-visited="true"></p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/06/05/viis-asja-mis-aitavad-vanemas-keskeas-leida-tood/" target="_blank">Sotsiaalminiteeriumi blogi</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2675Narkootikumid töökohal: märkamine ja abistamine2020-06-05<p>Aastast aastasse kasvab Eestis nende inimeste hulk, kes on elu jooksul tarvitanud m&otilde;nd narkootilist ainet. Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringu (2019)* andmetel on veerand (25%) t&auml;iskasvanutest elu jooksul m&otilde;nda narkootilist ainet tarvitanud, kusjuures 7% oli teinud seda viimasel aastal ja 3% viimasel kuul. Iga neljas tarvitaja t&otilde;deb, et see on neile kaasa toonud pingeid l&auml;hedastega, aga ka majanduslikke raskusi (15%) ning probleeme t&ouml;&ouml;l v&otilde;i k&otilde;rgkoolis (9%).</p> <p>Enam kui kolmandik (36%) uuringus osalenuist tundis isiklikult kedagi, kes tarvitab narkootikume, ja ligi veerand (23%) oli neid, kellele oli kunagi elu jooksul pakutud tasuta v&otilde;i osta narkootilisi aineid.</p> <p>2017/2018 l&auml;bi viidud veebiuuring ** n&auml;itas, et 70% narkootikumide tarvitajatest on n.&ouml;. segatarvitajad, ehk nad olid tarvitanud rohkem kui &uuml;hte narkootikumi. 31% olid tarvitanud kahte kuni kolme narkootikumi, 19% viit kuni seitset narkootikumi. K&otilde;ige enam oli vastanutel kokkupuude kanepi tarvitamisega (98%), 41% oli tarvitanud amfetamiini ja pooled ecstasy&rsquo;t. Vastanutest oli viimase 30 p&auml;eva jooksul kanepit tarvitanud 45%; ecstasy&rsquo;t 16%; amfetamiini 11%; kokaiini 9%.</p> <p>Kanepi tarvitamine on veebiuuringu andmeil sageli sotsiaalne tegevus, seda tehakse koos teis(t)ega. Veebiuuringu andmeil on tarvitajate ohutunne aastate jooksul v&auml;henenud ning et aine p&auml;ritolu on sageli tarvitajatele teadmata, v&otilde;ivad tervisele tekkida ootamatud kahjud.</p> <p><strong>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja?</strong></p> <p>Narkootikumide tarvitamine v&otilde;ib t&auml;hendada tarvitajale p&otilde;genemist argielu probleemide eest, kuid t&ouml;&ouml;andjale j&auml;&auml;vad tarvitamise p&otilde;hjused sageli hoomamatuks. K&uuml;ll aga v&otilde;ivad silma torgata t&ouml;&ouml;taja muutunud k&auml;itumine v&otilde;i v&auml;limus, t&ouml;&ouml;sse suhtumine v&otilde;i m&otilde;ni muu tunnus, mis v&otilde;ib viidata narkootikumide tarvitamisele. Oluline on just m&auml;rgata muutusi.</p> <p><strong>Allj&auml;rgnevalt m&otilde;ned tavalisemad narkootikumide tarvitamisega seotud v&otilde;imalikud muutused:</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;lt puudumine on sagenenud, ei v&otilde;ta osa t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest</li> <li>j&auml;&auml;b oma t&ouml;&ouml;dega hiljaks</li> <li>ei j&auml;rgi enam tervise- ja t&ouml;&ouml;ohutuse reegleid</li> <li>t&ouml;&ouml;l tekivad ebameeldivad v&otilde;i ohtlikud vahejuhtumid</li> <li>kolleegide ja/v&otilde;i klientide kaebused sagenevad</li> <li>muutused t&ouml;&ouml;kvaliteedis, vabanduste otsimine</li> <li>vale v&otilde;i liiga aeglane tegutsemine ja m&otilde;tlemine</li> <li>m&auml;luh&auml;ired, ka unustamine</li> <li>v&auml;henenud motivatsioon</li> <li>v&otilde;tab suuremaid riske</li> <li><span>tuleb joobnuna t&ouml;&ouml;le, tarvitab ka t&ouml;&ouml;l narkootikume</span></li> <li>hoolimatus riietuse ja h&uuml;gieeni suhtes.</li> </ul> <p>Rohkem infot tarvitamise &auml;ra tundmise kohta leiad&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/lahedased/kuidas-narkootikumide-tarvitajat-ara-tunda/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/lahedased/narkootikumide-tarvitamise-esemelised-tunnused-voi-leiud/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>.</p> <ul> <li>Kui m&auml;rkate kolleegi k&auml;itumises v&otilde;i v&auml;limuses tunnuseid, mis v&otilde;ivad viidata narkootikumide tarvitamisele, siis k&otilde;ige olulisem on temaga sellest vestelda. T&auml;htis on, et seda teeks kolleeg, keda v&otilde;imalik tarvitaja usaldab. V&auml;ltida tuleb hinnanguid ja hukkam&otilde;istu.</li> </ul> <ul> <li>Kui inimene vajab abi, tuleb m&otilde;elda l&auml;bi, millised on organisatsioonisisesed v&otilde;imalused. Kas organisatsioonis on terviset&ouml;&ouml;taja v&otilde;i personalit&ouml;&ouml;taja, kes on valmis neid teemasid puudutama, v&otilde;i on v&otilde;imalus kasutada ps&uuml;hholoogi teenuseid? Kas oleks vaja (ja v&otilde;imalik) luua-toetada eneseabigruppide tegevust ja nende baasil v&auml;hehaaval suurendada t&ouml;&ouml;kaaslaste kaitsva ja toetava v&otilde;rgustiku osat&auml;htsust?</li> </ul> <ul> <li>Abi saamiseks on soovitav kasutada ka organisatsiooniv&auml;liseid v&otilde;imalusi. Kuna Eestis on levinuimaks narkootikumiks kanep, on kanepitarvitajatele Tervise Arengu Instituudi algatusel loodud l&uuml;hisekkumise programm "<a href="https://www.narko.ee/siit-saad-abi/noustamisprogramm-kanepitarvitajatele/" target="_blank" rel="noopener">Valik</a>", milles osalemine on tasuta ning mis on veebin&otilde;ustamisena k&auml;ttesaadav &uuml;le Eesti.</li> </ul> <ul> <li>Abi saamise v&otilde;imalusi on teisigi, vaata lisa&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/siit-saad-abi/" target="_blank" rel="noopener">siit</a></li> </ul> <p>Lisaks uimastitarvitajate m&auml;rkamisele ja toetamisele on oluline m&otilde;elda uimastite tarvitamise ennetusele t&ouml;&ouml;kohal laiemalt, et m&otilde;jutada s&otilde;ltuvusainete tarvitamisega seotud isiklikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid.</p> <p>Kindlasti on oluline positiivse t&ouml;&ouml;kultuuri kujundamine, mis aitaks v&auml;hendada uimastite tarvitamist soodustavaid tegureid nt k&otilde;rge t&ouml;&ouml;stress, pikad t&ouml;&ouml;tunnid, eraldatud asukohad, pikaaegne perest eemal viibimine, igavus/t&uuml;dimus ja tarvitamist soosiv keskkond t&ouml;&ouml;kohal.</p> <p>Samuti on oluline julgustada t&ouml;&ouml;tajaid probleemide korral ise p&ouml;&ouml;rduma, tagades neile t&auml;ieliku konfidentsiaalsuse ja sildistamise ning diskrimineerimise v&auml;ltimise. Selle eelduseks on, et kirjalikes kokkulepetes on selgitatud, kuidas r&auml;&auml;kida ja kuhu p&ouml;&ouml;rduda iseenda v&otilde;imaliku probleemi korral.</p> <p><span><strong>Mida saab teha iga&uuml;ks ise?</strong></span></p> <p>Oluline on kasvatada endas julgust muutuda - vajadusel peaks oskama abi otsida ja seda ka kaaslastele pakkuda. Kodanikujulguse ilmutamine, probleemide m&auml;rkamine ja aktiivne lahenduste otsimine on v&auml;ltimatu osa turvalise t&ouml;&ouml;koha loomisest.</p> <p>Narkootikumide tarvitamine on &uuml;ldjuhul millegi tagaj&auml;rg ja m&otilde;istlik on &uuml;les otsida p&otilde;hjused ning nendega tegeleda. K&otilde;ige paremini saab siin abiks olla ps&uuml;hholoog, kelle kontaktid leiad n&auml;iteks siit. Ps&uuml;hholoogi juurde saab suunata ka perearst.</p> <p>Pikemas perspektiivis on oluline leida enda toimetulekut ja vaimset tervist toetavad eneseabinipid, mille kohta leiad samuti infot&nbsp;<a href="http://www.peaasi.ee/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>.</p> <p><strong>Allikad:</strong></p> <p>*&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/156697963610_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_uimastite_tarvitamise_uuring_2018_.pdf" target="_blank" rel="noopener">Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring &nbsp;</a></p> <p>**&nbsp;<a href="https://eestiarst.ee/euroopa-narkootikumide-tarvitamise-veebikusitluse-metoodika-ja-esmased-tulemused/" target="_blank" rel="noopener">Euroopa narkootikumide tarvitamise veebik&uuml;sitluse metoodika ja esmased tulemused. Eesti Arst 2019;98(11):627&ndash; 63</a></p> <p><strong>Lisalugemist:</strong></p> <ul> <li>Portaal&nbsp;<a href="http://www.narko.ee/" target="_blank" rel="noopener">narko.ee</a>;</li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/olulised-abimaterjalid/uimastid-toeoekohal" target="_blank" rel="noopener">terviseinfo.ee</a>&nbsp;portaalis uimastiprobleemist t&ouml;&ouml;kohal</li> <li><a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/132429976075_Narkojoobe_tuvastamine_EST.pdf" target="_blank" rel="noopener">Narkojoobe tuvastamine</a></li> <li></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/juuni" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a>&nbsp;</div> <div></div> <div>Foto: Pixabay</div> <div><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/juuni" target="_blank"></a></div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2672Tanel Kiik: peame oluliseks naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdse palga 2020-06-04<p><b>T&auml;na kinnitas Vabariigi Valitsus seisukohad vastamaks Euroopa Komisjoni palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise konsultatsioonile, mille eesm&auml;rk on selgitada v&auml;lja t&otilde;husaimad v&otilde;imalused naiste ja meeste v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte tagamiseks. </b></p> <p>Eestis on&nbsp; Euroopa Liidu suurim sooline palgal&otilde;he. Uuringud n&auml;itavad, et palkade avalikustamine aitab kaasa selle v&auml;henemisele ja toob kasu majandusele tervikuna. &bdquo;Valitsus pidas oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikides sama, v&otilde;rdse ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist ning Euroopa Liidu algatuste koordineerimist selles k&uuml;simuses. Palkade l&auml;bipaistvus avaldab positiivset m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate rahuolule, organisatsiooni mainele, sellega kaasneb personali voolavuse v&auml;henemine ning motivatsiooni ja tootlikkuse t&otilde;us,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik. &bdquo;</b>Seet&otilde;ttu pean oluliseks, et&nbsp; astume vajalikke samme Eestis ning r&auml;&auml;gime Euroopa Liidu tasandil aktiivselt kaasa soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamise teemal.&ldquo;</p> <p>Eesti suure soolise palgal&otilde;he p&otilde;hjuste seas on laialt levinud individuaalsed palgal&auml;bir&auml;&auml;kimised, ametikohtade ning nende raames tehtava t&ouml;&ouml; v&auml;&auml;rtuse v&auml;hene l&auml;bim&otilde;eldus ning palga m&auml;&auml;ramise &uuml;htsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides. N&auml;iteks enam kui kolmveerandis organisatsioonides ei olnud 2015. aastal&nbsp; tehtud ametikohtade hindamist. Samal ajal <a href="https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.">viimase soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Eurobaromeetri</a> uuringu andmetel toetab 57% Eesti t&ouml;&ouml;tajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soop&otilde;hist avaldamist ametikohtade l&otilde;ikes.</p> <p>Valitsus leidis, et palkade l&auml;bipaistvuse meetmete kokkuleppimisel on oluline arvesse v&otilde;tta, et erineva suurusega organisatsioonidel on meetmete rakendamiseks erinevad v&otilde;imalused ja v&otilde;imekus. Samuti tuleb hinnata tegevustega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava kasu tasakaalu. Eriti t&auml;htis on, et eriti mikro- ja v&auml;ikestele organisatsioonidele kehtestatavad n&otilde;uded ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. &bdquo;Samas on ka selliseid palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on v&otilde;imalik rakendada s&otilde;ltumata organisatsiooni suurusest, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;kuulutustes palkade v&otilde;i palgavahemike avaldamine,&ldquo; t&otilde;i minister <b>Kiik</b> n&auml;ite.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Valitsus on seisukohal, et riikidele peaks j&auml;&auml;ma otsustusvabadus meetmete elluviimise ja nende &uuml;le j&auml;relevalve korraldamisel. Eestis on v&otilde;imalikeks j&auml;relevalveasutusteks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise volinik ning t&ouml;&ouml;inspektsioon. J&auml;tkuvalt tuleb soodustada ka vabatahtlike meetmete elluviimist ja toetada selles t&ouml;&ouml;andjaid. Euroopa Komisjon v&otilde;iks toetada digit&ouml;&ouml;riistade v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis aitaksid tagada meetmete elluviimise &uuml;htlast kvaliteeti ning v&auml;hendada halduskoormust.</p> <p>Liikmesriikidele suunatud konsultatsiooniga soovitakse saada riikidelt tagasisidet palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise v&otilde;imaluste kohta. Arvestades nii selle kui paralleelselt l&auml;bi viidud avaliku ning sotsiaalpartneritele suunatud konsultatsiooni tulemusi, plaanib Euroopa Komisjon juba selle aasta l&otilde;pus tulla v&auml;lja palkade l&auml;bipaistvust k&auml;sitleva &otilde;igusliku algatuse ettepanekuga.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2674Tööohutuse ja töötervishoiu baromeeter: interaktiivne vahend Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu olukorraga tutvumiseks2020-06-03<p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeeter on esimene andmete visualiseerimise vahend ajakohastatud teabega t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu olukorra ja suundumuste kohta ELis.</p> <p>Vahend koosneb neljast n&auml;itajate kogumist mitmesugustel t&ouml;&ouml;tohutuse ja -tervishoiu teemadel, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiuasutused, riiklikud strateegiad, t&ouml;&ouml;tingimused ning t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiustatistika. Saate visualiseerida ja v&otilde;rrelda andmeid, koostada graafikuid ja laadida alla aruandeid eriteemadel.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetrit uuendatakse korrap&auml;raselt uute n&auml;itajate, andmete ja omadustega.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/data-visualisation/osh-barometer-data-visualisation-tool">t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetriga</a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EuroopaT&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishou Agentuur</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2671Töövahendusteenuse pakkumine aitab vähendada hooajalist tööjõupuudust2020-06-02<p><strong>Alates 1. juunist on v&otilde;imalik Eestis l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tanud, kuid hetkel t&ouml;&ouml;tutel v&auml;lismaalastel saada t&ouml;&ouml;vahendusteenust, kui neil on t&ouml;&ouml; leidmise korral &otilde;igus j&auml;tkata l&uuml;hiajalist t&ouml;&ouml;tamist Eestis. Varem pidi t&ouml;&ouml;taja olema t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi ja t&ouml;&ouml;tukassa koost&ouml;&ouml;na hakatakse pakkuma t&ouml;&ouml;vahendust neile l&uuml;hiajalistele&nbsp;v&auml;lismaalastest t&ouml;&ouml;tajatele, kes on kaotanud t&ouml;&ouml;, et viia paindlikumalt kokku t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumine ja hooajalise t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus. &bdquo;Kriisis on t&ouml;&ouml; kaotanud v&auml;lismaalasi, kelle l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igus veel kestab, kuid Eestist lahkumine on reisipiirangute t&otilde;ttu keeruline. Soovime viia need potentsiaalsed t&ouml;&ouml;tajad kokku t&ouml;&ouml;k&auml;te nappuses olevate t&ouml;&ouml;andjatega&nbsp;p&otilde;llumajanduses ja teistes sektorites. Sellega leevendame korraga nii hooajat&ouml;&ouml;tajate v&auml;hesust&nbsp;kui t&ouml;&ouml;puudust l&uuml;hiajaliste t&ouml;&ouml;tajate seas, mist&otilde;ttu oleme muutnud paindlikumaks ka t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahenduse teenuste tingimusi,&ldquo; selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.</p> <p>Koroonaviiruse ja rahvusvaheliste liikumispiirangutega kaasnenud p&otilde;llumajandussektori t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse leevendamiseks lubab v&auml;lismaalaste seadus erandina l&uuml;hiajalistel t&ouml;&ouml;tajatel, kelle t&ouml;&ouml;tamise periood on l&otilde;ppenud, t&ouml;&ouml;tada juuli l&otilde;puni p&otilde;llumajandussektoris. T&ouml;&ouml; vahendamine l&uuml;hiajalistele t&ouml;&ouml;tajatele aitab eelk&otilde;ige leevendada p&otilde;llumajanduse t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust.</p> <p>Tavaolukorras on l&uuml;hiajalisest t&ouml;&ouml;tajast v&auml;lismaalasel &otilde;igus t&ouml;&ouml;otsijana registreerida ja saada t&ouml;&ouml;vahenduse teenust &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;tamise ajal, kui ta soovib t&ouml;&ouml;kohta vahetada. Erandina saavad t&auml;nasest end t&ouml;&ouml;otsijana registreerida ja t&ouml;&ouml;vahenduse teenust kasutada ka t&ouml;&ouml; kaotanud l&uuml;hiajalised t&ouml;&ouml;tajad, kes viibisid Eestis 17. m&auml;rtsi 2020. aasta seisuga v&otilde;i kellel on j&auml;tkuvalt kehtiv &otilde;igus siin l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>T&ouml;&ouml;vahenduse teenuse saamiseks tuleb l&uuml;hiajaliselt Eestis t&ouml;&ouml;taval v&auml;lismaalasel registreerida end t&ouml;&ouml;otsijana, esitades selleks t&ouml;&ouml;tukassale avalduse kohapeal v&otilde;i telefoni teel. Kuna sihtr&uuml;hmal ei ole &uuml;ldjuhul v&otilde;imalik ise eestikeelset t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusportaali kasutada, vahendavad neile t&ouml;&ouml;pakkumisi t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ustajad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusteenus on nii t&ouml;&ouml;otsijatele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele tasuta. Lisainfot saab&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/kontaktid" class=" icon-external">t&ouml;&ouml;tukassa esindustest</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;infotelefonilt&nbsp;15501.</p> <p></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank">Pressiteade viipekeeles</a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2670Kas saan oma lapse lasteaia lõpuaktuse puhul vaba päeva võtta?2020-06-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu laps l&otilde;petab sel aastal lasteaeda ja pikalt oli ette teada l&otilde;pupeo kuup&auml;ev. Olin selleks kuup&auml;evaks varakult v&otilde;tnud endale t&ouml;&ouml; juurest vaba p&auml;eva lapsepuhkuse n&auml;ol, et l&otilde;pupeol osaleda. Seoses koroonakriisiga otsustati l&otilde;pupeo kuup&auml;ev l&uuml;kata 1. juuliks, et k&otilde;ik lapsevanemad saaksid ka osaleda. Kas ma saan lapsepuhkuse edasi l&uuml;kata? Mida ma selleks tegema pean?</b></p> <p><strong>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja</strong>: Kui lapsepuhkus ei ole kirjas puhkuste ajakavas, annab t&ouml;&ouml;taja lapsepuhkuse kasutamise soovist v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, nt e-kirja teel. Kui panite lapsepuhkuse kirja &nbsp;puhkuste ajakavasse v&otilde;i olete juba esitanud avalduse puhkusele j&auml;&auml;miseks, siis m&otilde;lemal juhul tuleb kuup&auml;eva muutmiseks saavutada t&ouml;&ouml;andjaga kokkulepe.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us olemasolevat lapsepuhkuse kuup&auml;eva muutma, siis on Teil v&otilde;imalik teha uus avaldus lapsepuhkusele j&auml;&auml;miseks teatades sellest 14 kalendrip&auml;eva ette. See eeldab, et Teil on alles kasutamata lapsepuhkuse p&auml;evi. Vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 63 l&otilde;ikele 1 on emal v&otilde;i isal &otilde;igus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last v&otilde;i kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps.</p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2669Meeldetuletuseks alaealiste töötamise kohta2020-05-29<p>Seekordne omap&auml;rane kooliaasta hakkab l&otilde;pule j&otilde;udma ning ees ootav suvevaheaeg ootab sisustamist. Paljud noored soovivad vaheajal minna t&ouml;&ouml;le ning otsivad sob<span class="text_exposed_show">ivat t&ouml;&ouml;d. Paljud t&ouml;&ouml;andjad on ka valmis noortele t&ouml;&ouml;d pakkuma; tegevusega on alustamas malevad. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab enne suurt suve ning aktiivset t&ouml;&ouml;perioodi t&ouml;&ouml;andjatele ja lastele ning nende vanematele meelde, mida peaks kindlasti silmas pidama.</span></p> <div class="text_exposed_show"> <p>Sel aastal peab arvestama ka COVID-19 haigust p&otilde;hjustava viiruse leviku t&otilde;kestamiseks vajalike piirangute ning n&otilde;uetega. Muuhulgas on reguleeritud ka noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus.</p> <p><strong>Kuni 11. juunini</strong> ei toimu noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus. <strong>Alates 12. juunist algab noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus</strong> ning j&auml;rgida tuleb, et laagris ja &otilde;pilasmalevas poleks rohkem kui 300 osalejat, &uuml;hes r&uuml;hmas tohib olla kuni 20 isikut ning tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.</p> <p>Uute reeglite valguses ei tohi unustada alaealiste t&ouml;&ouml;- ja puhkeajale on kehtestatud piiranguid. Laste ja noorte t&ouml;&ouml;aeg on l&uuml;hendatud seet&otilde;ttu, et kaitsta nende tervist ning anda koolikohustuslikule alaealisele t&ouml;&ouml;tajale piisavalt aega hariduse omandamiseks. <strong>Alaealise vanusest l&auml;htuvalt on l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg j&auml;rgnev:</strong></p> <ul> <li>7&ndash;12-aastasel &ndash; 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.</li> <li>13&ndash;14-aastasel v&otilde;i vanemal koolikohustuslikul t&ouml;&ouml;tajal &ndash; 2 tundi p&auml;evas (3 tundi, kui tegemist on kerge t&ouml;&ouml;ga kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal) ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.</li> </ul> <p>Alaealine ei tohi teha &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d. Koolikohustuslik alaealine ei tohi t&ouml;&ouml;tada 20-06 vahelisel ajal ja mittekoolikohustuslik 22-06 vahelisel ajal. Kuni s&uuml;da&ouml;&ouml;ni tohib t&ouml;&ouml;tada &uuml;ksnes see alaealine, kes teeb t&auml;iskasvanud j&auml;relevalve all loomingulist t&ouml;&ouml;d kultuuri, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamialal,</p> <p>Koolikohustusliku alaealise puhul tuleb arvestada ka sellega, et ta tohib t&ouml;&ouml;tada vaid poole koolivaheajast ning keelatud on t&ouml;&ouml;tamine vahetult enne koolip&auml;eva algust.</p> <p>Kuigi paljudes koolides on &otilde;ppet&ouml;&ouml; t&auml;naseks l&otilde;ppenud, siis ametlikult algab koolivaheaeg 10. juunil ja kestab kuni 31. augustini. Ehk et kuni 9. juunini tuleb alaealise t&ouml;&ouml;aja puhul arvestada &otilde;ppeveerandi osas kehtestatud t&ouml;&ouml;aja piirangutega</p> <p>T&auml;psemalt saab noorte t&ouml;&ouml;tamise kohta lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/noor-voi-alaealine-tootaja/mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/tooaeg" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali alamlehelt</a>&nbsp;ja <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toosuhted/alaealise-toole-votmine" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2668Valitsus kiitis heaks töötushüvitise ja töötutoetuse tõstmise, tööampsude lubamise ning pikendas töötasuhüvitise maksmist2020-05-28<p><b>T&auml;nasel istungil kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega t&otilde;stetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist ja t&ouml;&ouml;tutoetust, lubatakse edaspidi ajutist t&ouml;&ouml;tamist t&ouml;&ouml;tuks olemise ajal ning t&auml;psustatakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise tingimusi seoses v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamise ning hooajat&ouml;&ouml;dega. Lisaks andis valitsus heakskiidu t&ouml;&ouml;tasuh&uuml;vitise pikendamiseks &uuml;he kuu v&otilde;rra kinnitades selleks otsused vajalike eelarvevahendite kohta. </b></p> <p>&bdquo;Seaduse muudatusega aitame parandada inimeste majanduslikku toimetulekut t&ouml;&ouml;tuse perioodil, kuid samas motiveerime t&ouml;&ouml;turule naasmist. Seet&otilde;ttu pean &otilde;igeks, et t&ouml;&ouml;tuks olemise ajal on v&otilde;imalik edaspidi l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada h&uuml;vitisi kaotamata ning hoida seel&auml;bi sidet t&ouml;&ouml;turuga. Ka h&uuml;vitiste t&otilde;stmine aitab meil v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tute vaesusriski ning motiveerida inimesi t&ouml;&ouml;otsingutel. Samuti pean oluliseks, et t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;nud inimesed v&otilde;iksid rahuliku s&uuml;damega v&otilde;tta vastu m&otilde;ne hooajalise t&ouml;&ouml; n&auml;iteks p&otilde;llumajandussektoris ning selle l&otilde;ppemisel saaksid j&auml;tkata t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamist varasemast perioodist kasutamata j&auml;&auml;nud p&auml;evade ulatuses,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b>&nbsp; &bdquo;J&auml;tkame juunis ka t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise meetmega kitsendatud tingimustel. Meede on end h&auml;sti &otilde;igustanud ning aidanud v&auml;ltida koondamisi. Selle j&auml;tkamisega aitame ennek&otilde;ike kriisist enim kannatanud v&otilde;i viiteajaga raskustesse sattunud ettev&otilde;tteid ja nende t&ouml;&ouml;tajaid.&ldquo;</p> <p>Heaks kiidetud muudatused v&otilde;imaldavad edaspidi t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal ajutiselt t&ouml;&ouml;tada kuni viiel p&auml;eval kuus, kuid k&otilde;ige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis v&otilde;ib olla &uuml;hes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast ehk sel aastal 216 eurot.</p> <p>T&otilde;usevad ka t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised: esimesel sajal t&ouml;&ouml;tuse p&auml;eval hakkab t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning t&ouml;&ouml;tutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti k&auml;esoleva aasta t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast t&otilde;ustes j&auml;rgmise aasta 1. jaanuarist&nbsp; 189 eurolt 292 euroni, seega &uuml;le arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot. T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise t&otilde;us on planeeritud v&otilde;imalusel j&otilde;ustuma alates 1. augustist 2020, kuid see s&otilde;ltub&nbsp; parlamendi menetluse ajagraafikust.</p> <p>T&ouml;&ouml;tute hooajalise t&ouml;&ouml;tamise soodustamiseks muudetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise tingimusi nii, et peale hooajat&ouml;&ouml; l&otilde;ppemist taas t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;des j&auml;tkub h&uuml;vitise maksmine, kui eelmisest h&uuml;vitise maksmise perioodist on j&auml;&auml;nud kasutamata p&auml;evi ning t&ouml;&ouml;le asumisest ei ole m&ouml;&ouml;dunud rohkem kui 12 kuud.<span style="text-decoration: line-through;"></span></p> <p>T&auml;psustatakse ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise arvutamist kui kindlustatu t&ouml;&ouml;tas enne t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist Eestis ning enne seda v&auml;ljaspool Eestit m&otilde;nes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis v&otilde;i &Scaron;veitsi Konf&ouml;deratsioonis. N&auml;iteks kui inimene on t&ouml;&ouml;tanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seej&auml;rel kuus kuud Soomes ja p&auml;rast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse praegu tema t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu alusel, mist&otilde;ttu inimese t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis j&auml;&auml;b madalam. Muudatuse kohaselt v&otilde;etakse edaspidi lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne n&auml;iteks Soomes t&ouml;&ouml;tamist Eestis teenitud tasud.</p> <p>Valitsus kiitis heaks ka t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meetme pikendamise &uuml;he kuu v&otilde;rra ning viis kaks t&ouml;&ouml;tukassa taseme&otilde;ppega seotud t&ouml;&ouml;tust ennetavat meedet Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse alla, et tagada nende rahastamine ka suurenenud t&ouml;&ouml;tuse korral muutes selleks t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi tingimusi. &Uuml;htlasi t&otilde;useb taseme&otilde;ppes osalemise toetus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab taotleda t&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkuh&uuml;vitist ka juunikuu eest 2020. aasta juulis. J&auml;tkuh&uuml;vitist saab taotleda t&ouml;&ouml;andja, kelle k&auml;ive on eelmise aasta juunikuuga v&otilde;rreldes langenud v&auml;hemalt 50% ning seda makstakse neile t&ouml;&ouml;tajatele, kelle t&ouml;&ouml;mahtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu on selle t&ouml;&ouml;andja juures v&auml;hendatud, &uuml;hes kuus kuni 800 eurot brutosummana. J&auml;tkuh&uuml;vitist makstakse &uuml;ldjuhul 50% t&ouml;&ouml;taja brutopalgast, millele lisandub t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;tajale makstav brutot&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 150 eurot. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettev&otilde;tted, kellel ei olnud 12. m&auml;rtsil maksuv&otilde;lga, kes on maksuv&otilde;lad taotluse esitamise hetkeks tasunud v&otilde;i kelle maksuv&otilde;lad on ajatatud. J&auml;tkuh&uuml;vitist saab taotleda t&ouml;&ouml;tukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud 68,9 miljonit eurot, mida rahastatakse t&ouml;&ouml;tuskindlustusvahenditest ja kuni 36 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-tootushuvitise-ja-tootutoetuse-tostmise-tooampsude-lubamise-ning" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2665Koondamine kui mõistetav paratamatus2020-05-27<p><b>S&uuml;gav kurbus valitseb t&ouml;&ouml;andjat, kui ta vastu tahtmist on sunnitud oma tublidele ja kauastele kolleegidele &uuml;le andma koondamisteated, ent muud valikut paljudes ettev&otilde;tetes t&auml;na pole. Ka t&ouml;&ouml;tajat valdavad vastandlikud tunded ja k&uuml;simus: kuidas edasi?</b></p> <p>Hiidlainena nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate elu segi paisanud pandeemia on j&otilde;udsalt r&auml;sinud paljusid tegevusvaldkondi. H&auml;sti toimivad, aastate jooksul &uuml;htseks tiimiks kujunenud ettev&otilde;tete meeskonnad tuleb suuresti lammutada, sest muid valikuid pole j&auml;&auml;nud... &rdquo;Hetkel ei ole me veel kedagi koondanud, aga sellest pole p&auml;&auml;su,&rdquo; &uuml;tleb <b>Fra Mare Thalasso SPA-d </b>opereeriva<b> AS Heali juhatuse liige Maret Sukles</b>, sest spaamaja Paralepa rannam&auml;ndide all on olnud poolest m&auml;rtsist suletud. 1. juunil avatakse k&uuml;ll uksed, ent endist hoogu, mil maja oli peamiselt Eesti ja Soome kliente t&auml;is, pole loota.</p> <p>Tallinna s&uuml;dalinnas tornina k&otilde;rguvas <b>Radisson Blu Sky Hotelis </b>on aga kahele kolmandikule t&ouml;&ouml;tajatest juba koondamisteated k&auml;tte jagatud.<b> Tegevdirektor Kaido Ojaperv </b>nendib minoorsel toonil, et t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tajaid on alles j&auml;&auml;nud 49, kuigi eelmisel aastal samal ajal oli neid ametis 160.</p> <p>&rdquo;Kui meie sektoris oleks olnud langus 30%, siis t&auml;hendanuks see lausa pidu, ent oli rohkem kui 95%. Hotell on t&uuml;hi ja ainsad inimesed, keda seal n&auml;ed, ongi su kolleegid, kellest alles j&auml;&auml;nud k&uuml;sivad, kaua v&otilde;i kuidas...&rdquo; Ojaperv nendib, et sellises olukorras pole v&otilde;imalik teisiti k&auml;ituda, kui r&auml;&auml;kida heade kolleegidega otse ja t&auml;iesti ausalt. &rdquo;Panime paika uue personalivajaduse, l&auml;htudes uuest reaalsusest, ja teavitasime sellest k&otilde;iki,&rdquo; s&otilde;nab ta, lisades, et seda infot jagada polnud kerge, niisamuti nagu t&ouml;&ouml;tajatel vastu v&otilde;tta.</p> <p>Vastukaja oli erinev, kuid mitmed pikaajalised kolleegid n&auml;gid koondamises hoopis v&otilde;imalust teha elus uus p&ouml;&ouml;re, mida nad olid v&otilde;ib-olla varem edasi l&uuml;kanud. &rdquo;Paljud palusid ennast ise koondada. Nende jaoks oli see julge otsus, aga m&otilde;istagi on neidki, keda t&auml;na veel tundmatu tulevik hirmutab.&rdquo;</p> <p>Tegevdirektorina leiab ta enesekriitiliselt, et t&otilde;en&auml;oliselt ootasid-vaatasid ja lootsid nad kiiremat ja paremat l&auml;hitulevikku liiga kaua. Majanduslikus m&otilde;ttes oleks pidanud kiiremini ja konkreetsemalt reageerima. Samas m&otilde;eldakse Radissonis j&auml;rgmisele viiruselainele. &rdquo;Nii esimese kui ka v&otilde;imaliku teise laine puhul on tegelikult kriitilised otsused, mida valitsus vastu v&otilde;tab, ja palju need elu seiskavad,&rdquo; leiab ta. &rdquo;Toetused on korraks abiks, ent ei lahenda probleemi. Rohkem kui meile seatud piirangutest s&otilde;ltume me transpordisektori v&otilde;imalustest. Ka n&uuml;&uuml;d, kui riik justkui v&auml;ljub kriisist, otsustas n&auml;iteks majandusminister veelgi enam p&auml;rssida Eestisse saabumist, t&otilde;kestades lennuliinide avamist.&rdquo;</p> <p>Kui teine viiruselaine peaks esimesega samas mahus korduma, siis Ojaperve kinnitusel nad Radissoni uksi kindlasti enam lahti ei hoia. &rdquo;Sel juhul lisanduvad t&ouml;&ouml;tukassa klientide hulka ka need, kes t&auml;na veel ei pidanud sinna minema,&rdquo; on ta veendunud. Masendusnootidega h&auml;&auml;les s&otilde;nab Ojaperv, et 2020 on olnud k&otilde;ige ebameeldivam aasta tema 28aastase hotellialase t&ouml;&ouml;elu jooksul. Hetkel aitab teda ennast emotsionaalselt ja vaimselt toime tulla eelk&otilde;ige vastutus t&ouml;&ouml;tajate ees, kes veel on nendega j&auml;&auml;nud. Samuti vastutus hotelli kui kinnisvarasse investeerinute ees, sest Radisson kuulub l&auml;bi mitme pensionifondi Eesti rahvale, ja lootus, et &uuml;hel p&auml;eval on taas v&otilde;imalust pakkuda parimat, mis neil on.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/7 Front Office.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-7 Front Office.jpg" /></a></p> <h3><b>Koondajast koondatuks</b></h3> <p><b>Elvis Jermann (29) </b>on<b> </b>t&ouml;&ouml;tanud Radisson Blu Sky Hotelis pea &uuml;ksteist aastat, mil ta p&auml;rast keskkooli l&otilde;ppu seal alustas. Viimased kuus-seitse aastat on tal kulgenud vastutavatel positsioonidel, neist viimane t&ouml;&ouml;aasta personalijuhina.</p> <p>&rdquo;Meie elud muutusid &uuml;le&ouml;&ouml;, 16. m&auml;rts p&auml;evana j&auml;&auml;b mulle eluks ajaks meelde. Veebruaris k&auml;isime me veel koos abikaasaga reisil ja mina t&ouml;&ouml;reisil, kuid kuu hiljem oli hotell sisuliselt t&uuml;hi ja oli vaja m&otilde;elda, kuidas edasi,&rdquo; r&auml;&auml;gib Elvis, kuis &auml;kki polnud paljudele inimestele majas t&ouml;&ouml;d anda. Polnud ka k&auml;ivet ja tuli hakata t&ouml;&ouml;tajaid koondama. &rdquo;Lihtne just polnud, kui ma personaliosakonnas k&otilde;ike koordineerisin,&rdquo; s&otilde;nab ta napilt. Halva uudise s&otilde;numitoojateks said osakonnajuhid, kuid ka Elvis ise sai osa t&ouml;&ouml;tajate emotsioonidest ja hoiakutest.</p> <p>&rdquo;Suhtumine oli erinev, ent valdavalt olid t&ouml;&ouml;tajad m&otilde;istvad. K&otilde;ik saavad ju aru, mis meie &uuml;mber toimub. Ettev&otilde;te iseenesest ei tahtnud koondada, vaid oli sunnitud. M&otilde;nele v&auml;ga staažikale t&ouml;&ouml;tajale tuli t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine &uuml;llatusena, kuid m&otilde;ned suhtusid sellesse pigem kui v&otilde;imalusse. Oli neidki, kes pakkusid end koondatavaks, soovides s&auml;&auml;sta oma kolleege, ja teha ise elus muutus,&rdquo; kirjeldab Elvis, m&otilde;eldes nukrusega k&otilde;ikide nende edasisele tulevikule, kel on pangalaenud ja liisingud.</p> <p>Samas polnud Elvis mitte &uuml;ksnes koondaja, vaid ka koondatav. T&auml;na valdavad teda kahetised tunded: kurbus, et &uuml;ks pikk etapp sai l&auml;bi, sest ettev&otilde;ttesse oli ta palju panustanud ja seal vaeva n&auml;inud. Teisalt v&otilde;ib tunda ka veidi r&otilde;&otilde;mu, et saab suve koos perega nautida, sest varasematel aastatel oli v&otilde;imalust suvel puhata heal juhul vaid paar n&auml;dalat. Saab p&uuml;henduda perele, v&auml;ikestele lastele ja hobidele. Tegeleda oma emotsioonidega ja m&otilde;elda, milline v&otilde;iks olla edasine t&ouml;&ouml;karj&auml;&auml;r. Kas ta soovib edaspidi samas sektoris j&auml;tkata? Ehk v&otilde;iks hoopis edasi &otilde;ppida?</p> <p>&rdquo;M&otilde;tlen h&auml;sti positiivselt ega ole stressis,&rdquo; kinnitab ta. Samas on Elviselgi kahasse abikaasaga maksta kodulaen, ent &otilde;nneks on veel naisel t&ouml;&ouml; alles ja majanduslikult saadakse hakkama. Aasta l&otilde;puks peaks uus t&ouml;&ouml; leitud olema v&otilde;i v&auml;hemasti uue aasta alguses, on ta seadnud endale eesm&auml;rgi.</p> <h3><b>Suhtu realistlikult, muuda hoiakuid</b></h3> <p><b>Elvis t&otilde;deb endise personalijuhina:</b></p> <p>O Kes t&auml;na on (hotellisektorist) koondatud, v&otilde;ivad olla isegi paremas seisus, kui n&auml;iteks v&otilde;imalikel s&uuml;gisel koondatutel, kelle koormus ja keskmised t&ouml;&ouml;tasud on muutunud v&auml;iksemaks. Ta soovitab v&otilde;tta end t&ouml;&ouml;tukassas arvele, olles kindel, et kui hotellinduses peaks ilmnema positiivseid noote, siis selles sektoris t&ouml;&ouml;tanud v&otilde;etakse esimestena sinna t&ouml;&ouml;le tagasi.</p> <p>O Kel on kohe homsest majanduslikult raske, peaksid otsima t&ouml;&ouml;d m&otilde;nes muus valdkonnas. Ta on ka ise arvestanud, et kui t&ouml;&ouml;d ei leia, siis v&otilde;iks ta olla Wolt'i kuller, t&ouml;&ouml;tada kassas v&otilde;i kus iganes, sest arved on vaja maksta ja perele s&ouml;&ouml;k lauale panna. Olukorda tuleb suhtuda realistlikult. Muuta hoiakuid, p&uuml;&uuml;da leida ja teha ka lihtsamaid t&ouml;id.</p> <h3><b>Koondamine on mitmekordistunud</b></h3> <p><b>Eesti Statistikaameti</b> andmeil l&otilde;petati selle aasta m&auml;rtsis 34 000 ja aprillis 24 000 t&ouml;&ouml;lepingut. Koondamisega l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;suhete arv mitmekordistus p&auml;rast eriolukorra v&auml;ljakuulutamist. Kui jaanuaris ja veebruaris moodustasid koondamised ligikaudu 5% l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;suhetest, siis m&auml;rtsi l&otilde;pus juba 12% ja aprilli alguses viiendiku.</p> <p>Peaaegu k&otilde;ikidel suurematel tegevusaladel on koondamiste arvud mitmekordistunud. T&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses suurenes koondamiste arv rohkem kui poole tuhande v&otilde;rra, hulgi- ja jaekaubanduses kahe ja poole kordselt, kuid majutuse ja toitlustuse alal esimese pooleteise kriisikuu jooksul ligi &uuml;heksa korda!</p> <p><b>V&otilde;rdluseks. Eurostati </b>andmeil oli 2019. aasta m&auml;rtsis t&ouml;&ouml;tuid Saksamaal 3,2%, kuid aasta hiljem 3,5%, Hispaanias vastavalt 14,2% ja 14,5%. L&auml;tis olid t&ouml;&ouml;tus 6,4% ja aastaga kerkinud 6,9%, Leedus 6%-lt 7,1%-ni. T&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r v&auml;henes n&auml;iteks Poolas, kus see oli m&auml;rtsis 2019 oli 3,6%, kuid selle aasta samal kuul 3%. Samuti oli kahanenud t&ouml;&ouml;tus Taanis aastaga 5,3%lt 4,8%-le, K&uuml;prosel 7,6%-lt 6,7%-ni. Eesti kohta statistikas m&auml;rtsikuude v&otilde;rdlusandmed puudusid, kuid veebruaris 2019 oli t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 4,4%, mis aastaga kasvas 4,7%-ni.</p> <p>Keskmine t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r Euroopa Liidus oli m&auml;rtsis 2019 6,9%, mis oli aastaga kahanenud 6,6%-ni.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/7lugutabel2.PNG" />&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Radisson Blu Sky Hotel</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2664Projekti FLOW raames avaldatud uus kogumik aitab ettevõtetel ennetada inimkaubandust 2020-05-25<p><b>Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW raames avaldati uus kogumik ja juhend, mis aitab ettev&otilde;tetel ennetada oma allhankeahelates inimeste &auml;rakasutamist ja inimkaubandust. </b><strong>Projekti</strong><b> eesm&auml;rk on parandada &otilde;iguskaitseorganite suutlikkust uurida inimkaubandust ning suurendada ettev&otilde;tete teadlikkust inimkaubanduse ohtudest ja v&otilde;imekust inimkaubanduse ennetamisel.</b></p> <p>Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna kriminoloogia teaduri <strong>Anna Markina</strong> s&otilde;nul, kes on &uuml;htlasi projekti FLOW eestvedaja Eestis, on viimastel aastatel Euroopas ja ka mujal maailmas esile kerkinud juhtumeid, kus allhanket&ouml;id tegevaid inimesi on t&ouml;&ouml;alaselt &auml;ra kasutatud. &bdquo;V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste &otilde;iguste kaitsmiseks ning ausa konkurentsi ja inimv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; edendamiseks on ettev&otilde;tetel kohustus hinnata oma allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelates t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse riski,&ldquo; r&auml;&auml;kis Markina.</p> <p>Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW k&auml;igus on n&uuml;&uuml;d koostatud kogumik &bdquo;Tunne oma allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelat &ndash; abivahendid vastutustundlikule ettev&otilde;tjale&ldquo;. Kogumiku andis v&auml;lja <a href="https://www.heuni.fi/en/">Kriminaalpreventsiooni ja -kontrolli Euroopa Instituut (HEUNI)</a> koos partneritega.</p> <p>Kogumik ja selle juurde k&auml;iv normatiivse raamistiku juhend (ingl&nbsp;<em>Normative Framework Guide</em>)&nbsp;on m&otilde;eldud eelk&otilde;ige ettev&otilde;tetele ja organisatsioonidele, kes kasutavad madala kvalifikatsiooniga v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi: allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele, t&ouml;&ouml;j&otilde;u vahendajatele v&otilde;i ettev&otilde;tetele, kes tegutsevad riskisektorites, kus on tuvastatud t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamist ja inimkaubandust. Samuti on need m&otilde;eldud riigihangete korraldajatele, ettev&otilde;tete sotsiaalse vastutuse ekspertidele ja mitmesugustele v&otilde;rgustikele.</p> <p>Ettev&otilde;tted leiavad kogumikust abi oma tarneahela juhtimiseks ning t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse &auml;rahoidmiseks. Kogumikus on kirjeldatud t&ouml;&ouml;tajate ekspluateerimise ja inimkaubandusega seotud riske ning praktilisi t&ouml;&ouml;vahendeid, mis aitavad sellistes skeemides osalemist t&otilde;husalt v&auml;ltida. Nende t&ouml;&ouml;vahendite abil on lihtsam rakendada n&otilde;uetekohast hoolsust ja v&otilde;tta konkreetseid meetmeid keerukate tarneahelav&otilde;rkude juhtimiseks eriti kohalikes, riiklikes ja Euroopa oludes.</p> <p>Juhendis kirjeldatud meetmed h&otilde;lmavad</p> <ul> <li>riskianal&uuml;&uuml;si tegemist,</li> <li>inimkaubandusevastase strateegia v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist,</li> <li>lepinguliste partnerite hindamist,</li> <li>konkreetsete lepingus&auml;tete koostamist ning</li> <li>t&ouml;&ouml;kohtade hindamise korraldamist t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse riskide ennetamiseks ja k&auml;sitlemiseks.</li> </ul> <p>Normatiivse raamistiku juhendis on kokku v&otilde;etud kehtiv &otilde;igusraamistik ja kirjeldatud ettev&otilde;tete kohustusi inim&otilde;iguste alal.</p> <p>Kogumik ja juhend on esialgu avaldatud elektrooniliste ingliskeelsete v&auml;ljaannetena ning need saab alla laadida <a href="https://www.heuni.fi/en/index/tiedotteet/2020/05/FLOW_new_publications.html">HEUNI veebilehelt</a>. Bulgaaria-, eesti-, soome- ja l&auml;tikeelsed veebiversioonid ning paberv&auml;ljaanded avaldatakse 2020. aasta teises pooles.</p> <p>Kogumiku eestikeelne versioon on hetkel saadaval <a href="https://oigus.ut.ee/sites/default/files/oi/est-toolkit-for-responsible-businesses_web_1.pdf">PDF-faili kujul</a>.</p> <p>Loe projekti kohta l&auml;hemalt <a href="https://www.heuni.fi/en/index/researchareas/humantrafficking/flow_thb.html">HEUNI veebilehelt</a>.</p> <p>Lisateave: <b>Anna Markina</b>, Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna kriminoloogia teadur, 5557 3302, <a href="mailto:anna.markina@ut.ee">anna.markina@ut.ee</a><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2663Kas töötajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub töökeskkonnaga seotud kuluks või erisoodustuseks?2020-05-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soetasime ettev&otilde;ttesse COVID-19 viiruse leviku t&otilde;kestamiseks suured k&auml;te desinfitseerimispudelid pumbaga. Meie t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivad ka klientide juures ning on avaldanud soovi, et nad saaksid kliendi juurde minnes k&auml;ekotti v&otilde;i taskusse panna v&auml;iksema pudeli desoainet. Oleme ettev&otilde;tte poolt valmis need k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele soetama, sest peame sellist kulu m&otilde;istlikuks. Kuid kas v&otilde;ib juhtuda nii, et seda kulu ei loetagi t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud kuluks, vaid erisoodustuseks? Kas peame siis ikkagi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si muutma? </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Kuna t&ouml;&ouml;andja soovib v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel nakatumise ohtu, on t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si t&auml;iendamine igati asjakohane.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse eesm&auml;rgi ja m&otilde;tte kohaselt otsustab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel, milliseid desinfitseerimisvahendeid on vajalik soetada ja kasutada. K&uuml;simusest on n&auml;ha, et tegelikult on t&ouml;&ouml;keskkonna riske sisuliselt juba hinnatud ning j&otilde;utud j&auml;reldusele, et kui kontorites on t&ouml;&ouml;tajate jaoks olemas suuremas pudelis desinfitseerimisevahendid, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal anda t&ouml;&ouml;tajatele ka v&auml;iksemas pakendis (nt pudelis) desinfitseerimisvahendeid, mida saaks kasutada t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel v&auml;ljaspool kontorit.</p> <p>M&auml;rgin, et t&ouml;&ouml;andjal on kohustus pidada arvestust isikukaitsevahendite v&auml;ljastamise &uuml;le, kuid desinfitseerimisvahendite &uuml;le arvestuse pidamine ei ole kohustuslik.</p> <p>Siiski, kui t&ouml;&ouml;andja eesm&auml;rk ja soov on laiem ehk anda desinfitseerimisvahendid t&ouml;&ouml;tajatele kasutamiseks ka t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal nt kodus siis v&otilde;ib tegemist olla erisoodustusega.</p> <p>Maksustamisega seotud k&uuml;simusi on p&auml;dev kommenteerima Maksu- ja Tolliamet. T&ouml;&ouml;tervishoiuga seotud kulude maksustamist on k&auml;sitletud Maksu- ja Tolliameti kodulehel lingil <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid">https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid</a></p> <p>Maksustamisega seotud t&auml;psemate k&uuml;simuste tekkimisel saab helistada Maksu- ja Tolliameti &auml;rikliendi infotelefonile 880 0812</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2662 Kas 13aastased võivad maasikaid korjata?2020-05-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kas ma v&otilde;in oma talusse v&otilde;tta suveks t&ouml;&ouml;le alaealisi p&otilde;llut&ouml;&ouml;dele &ndash; korjama marju (maasikaid, vaarikaid, musti ja punaseid s&otilde;straid), k&ouml;&ouml;giviljapeenraid rohima ja suve l&otilde;pupoole ka vilju korjama?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>&Uuml;ldiselt on Teie poolt loetletud t&ouml;&ouml;d ehk marjade ja k&ouml;&ouml;giviljade korjamine sobilikud 13aastastele ja vanematele lastele. L&auml;bi tuleb vaid m&otilde;telda, kuidas t&ouml;&ouml;d teha ning kes t&otilde;stab marju t&auml;is kaste v&otilde;i &auml;mbreid.&nbsp;</p> <p>Maasikate korjamine on lastele lubatud, kui marju korjatakse k&auml;sitsi. Masinkorjamine, kus t&ouml;&ouml;taja lamab k&otilde;huli lavatsil ja korjab marju, ei ole alaealistele sobilik, kuna koormab liigselt kaela- ja seljalihaseid.&nbsp;</p> <p>T&auml;iskorjatud kastide v&otilde;i &auml;mbrite puhul tuleb meeles pidada, et alla 16aastased ei tohi &uuml;le viie kiloseid raskuseid teisaldada. 15-16aastased tohivad teisaldada juhul, kui teisaldust&ouml;&ouml; ei ole pidev. Teisaldust&ouml;&ouml; sobilikkust saate hinnata lihtsalt siit leitava info abil <a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/7201/8002/SOM_m26_lisa.pdf">https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/7201/8002/SOM_m26_lisa.pdf#</a> Alaealine v&otilde;ib teisaldust&ouml;&ouml;d teha, kui riskide hindamisel saadud riskihinne on alla 10 (riskitase 1). Alates riskihindest 10 v&otilde;ib teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajatel tekkida &uuml;lekoormus, mist&otilde;ttu nende t&ouml;&ouml;korraldust on vaja muuta ja t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliselt &uuml;mber kujundada. Teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajate all m&otilde;eldakse ka nooremaid kui 21aastaseid t&ouml;&ouml;tajaid. Lisaks tuleb arvestada, et teisaldust&ouml;&ouml; ei moodustaks p&otilde;hiosa t&ouml;&ouml;ajast ehk et teisaldust&ouml;id ei tehtaks &uuml;le poole t&ouml;&ouml;ajast.&nbsp;</p> <p>P&otilde;llu- ja aiat&ouml;&ouml;de tegemisel kuumadel suvep&auml;evadel j&auml;lgige, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks piisavalt vett juua ning nad ei viibiks otsese p&auml;ikese k&auml;es ilma peakatteta. Kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi kanda t&ouml;&ouml;l pikkade varrukatega s&auml;rki ega pikki p&uuml;kse, siis tuleb kasutada p&auml;ikesekaitsekreemi. Lisaks tuleb teha piisavalt puhkepause varjus ja v&otilde;imalusel jahedamas ruumis.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2552Kogu info siit: koroonaviirus ja tööelu2020-05-25<p>Lugupeetud lugeja</p> <p>kogume edaspidi siia artiklisse kokku k&otilde;ik t&auml;htsama info, mis puudutab koroonaviirust, t&ouml;&ouml;keskkonda ning t&ouml;&ouml;suhteid. Uue info laekumisel t&auml;iendame artiklit jooksvalt.</p> <p>Hetkel ei ole veel t&ouml;&ouml;suhetes erimeetmeid kehtestatud, kuid Vabariigi Valitsus v&otilde;ib need iga hetk kehtestada. Millal ja millised erimeetmed kehtestatakse, ei ole hetkel teada. Seega l&auml;htume selgituste andmisel kehtivast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse regulatsioonist.</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole" target="_blank"><strong>Tagasi t&ouml;&ouml;le - Sotsiaalministeeriumi soovitused</strong></a></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Peamised Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine, koondamine, palgata puhkus, kaugt&ouml;&ouml;).</strong></li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2637" target="_blank">Ohutult tagasi t&ouml;&ouml;le</a></strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2637" target="_blank"> (EU-OSHA infomaterjal)</a>&nbsp;<strong><a href="https://osha.europa.eu/sites/default/files/publications/documents/EU_guidance_COVID_19_ET.pdf" target="_blank">(PDF)</a></strong></li> </ul> <h3><b>T&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormuse v&auml;hendamine TLS &sect; 37 alusel:</b></h3> <div> <ul> <li><b><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567" target="_blank">T&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ja koondamine</a></b></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2633/kas-pean-tooandjale-150-eurot-tagasi-andma-et-saada-tootukassa-huvitist">Kas pean t&ouml;&ouml;andjale 150 eurot tagasi andma, et saada T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2575" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib eriolukorra t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendada?</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ja selle ajakava</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608" target="_blank">Kuidas teavitada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tasu alandamisest?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2621" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitis ning puhkuserahade arvutamine&nbsp;</a></li> </ul> </div> <div> <h3><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni artiklid COVID-19 teemal:</b></h3> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2663/kas-tootajatele-isiklike-desovahendite-jagamine-liigitub-tookeskkonnaga-seotud-kuluks-voi-erisoodustuseks">Kas t&ouml;&ouml;tajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud kuluks v&otilde;i erisoodustuseks?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2648/kas-pean-minema-tagasi-toole">Kas pean minema tagasi t&ouml;&ouml;le?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2630/sotsiaalministeerium-selgitab-kas-tooandja-voib-tootajalt-kusida-kas-tal-on-covid-19-tuvastatud">Sotsiaalministeerium selgitab: kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajalt k&uuml;sida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2636/ootamatult-mitmekordistunud-tookoormus-eriolukorra-paratamatus">Ootamatult mitmekordistunud t&ouml;&ouml;koormus - eriolukorra paratamatus?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2633" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;taja peab T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitise saamiseks t&ouml;&ouml;andjalt saadud 150&euro; t&ouml;&ouml;andjale tagasi maksma?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2630" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajalt k&uuml;sida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2628/" target="_blank">Kuidas l&otilde;petada t&auml;htajalist t&ouml;&ouml;lepingut?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2615" target="_blank">Mida teha, kui riskigrupis t&ouml;&ouml;taja ei soovi t&ouml;&ouml;le tulla?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2562" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2579" target="_blank">Katseajal t&ouml;&ouml;taja koondamine eriolukorra t&otilde;ttu</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2592" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja saab desinfitseerimist kohustada?</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560" target="_blank">Kas koroonaviiruse oht on piisav p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;st keeldumiseks?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2616" target="_blank">K&auml;sunduslepingu muutmine t&ouml;&ouml;lepinguks&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2624" target="_blank">Kas juhatuse liikme leping tuleks &uuml;mber vormistada?</a></li> </ul> </div> <h3><strong>Valdkonnap&otilde;hised juhised:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/ehitus" target="_blank">Ehitus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/toostus" target="_blank">T&ouml;&ouml;stus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Kullerteenus">Kullerteenused</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Komplekteerimislaod" target="_blank">Komplekteerimislaod</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/kauplused" target="_blank">Kauplused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf" title="juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf (327 KiB)" target="_blank">Kaubanduskeskused ja toitlustus</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf" title="juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf (526 KiB)" target="_blank">Hooldust&ouml;&ouml;tajad ja hoolekandeasutused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf" title="juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf (537 KiB)" target="_blank">Ilu- ja isikuteenused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf" title="juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf (455 KiB)" target="_blank">Lasteaiad ja lastehoiud</a></li> </ul> </div> <ul></ul> <ul> <li></li> </ul> <ul></ul> <div></div> <h3><strong>Teated:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2657/tooinspektsioon-naaseb-tavaparasesse-toorutmi">T&ouml;&ouml;inspektsioon naaseb tavap&auml;rasesse t&ouml;&ouml;r&uuml;tmi</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2594/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-mojul-raskustesse-sattunud-tooandjate-ja-tootajate-toetamise-meetme" target="_blank">Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse m&otilde;jul raskustesse sattunud t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate toetamise meetme</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2557/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa l&uuml;kkas k&otilde;ik kevadised T&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimessid edasi.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2561" target="_blank">Alates 16.03 saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada</a></li> </ul> <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2558" target="_blank"></a></div> <div></div> <div> <h3><strong>Ametlik info:</strong></h3> <ul> <li><strong><a href="https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid" target="_blank"></a></strong></li> <li><a href="https://www.kriis.ee">Koroonakriisi veebilehelt leiad usaldusv&auml;&auml;rse info viiruspuhangu kohta:&nbsp;<strong>www.kriis.ee</strong></a>&nbsp;</li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><a href="https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/" target="_blank">3 lihtsat sammu rahaliste raskuste &uuml;letamiseks ja v&auml;ltimiseks (Rahandusministeerium)</a></li> <li><a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal" target="_blank">Vaimne tervis eriolukorra ajal (Tervise Arengu Instituut)</a></li> <li><a href="https://www.just.ee/et/lepinguoiguslikud-reeglid-ja-vaaramatu-joud" target="_blank">Lepingu&otilde;iguslikud reeglid ja v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud (Justiitsministeerium)</a></li> <li><a href="https://vet.agri.ee/et/kodanikule/ennetustoo/juhised-toidukaitlejatele-seoses-koroonaviirusega" target="_blank">Juhised toiduk&auml;itlejatele seoses koroonaviirusega (Veterinaar- ja Toiduamet)</a></li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet koroonaviirusest</a></li> <li><a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi reisiinfo ning riskipiirkonnad</a>&nbsp;</li> </ul> </div> <div><b><br /></b> <h3 style="display: inline !important;"><strong>Abiks:</strong></h3> <div style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></div> <div style="display: inline !important;"> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2590" target="_blank">Soovitusi kodukontoris t&ouml;&ouml;tajatele</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2618/" target="_blank">J&auml;&auml; terveks: maski ja kinnaste &otilde;ige kasutamine</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2605/hea-tookeskkond-ja-toosuhted-koroonaviiruse-leviku-ajal">Hea t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;suhted koroonaviiruse leviku ajal</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/K&uuml;simused_TI.xlsx" title="K&uuml;simused_TI.xlsx (11 KiB)" target="_blank">Haigekassa vastused korduma kippuvatele k&uuml;simustele&nbsp;</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2576" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;d ohutumalt korraldada</a></div> </li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2547" target="_blank">Mida saan ettev&otilde;ttena oma t&ouml;&ouml;tajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2538" target="_blank">Perearstide liidu k&uuml;mme k&auml;sku uue koroonaviiruse kohta</a></div> </li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></li> </ul> </div> </div> <ul></ul> <h3><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon meedias:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=218777" target="_blank">Esinemine saates "&Otilde;htu!" Meeli Miidla-Vanatalu&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1083681/tooinspektsioon-naeb-palgavaidluste-kasvu-mais-ja-juunis" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon n&auml;eb palgavaidluste kasvu mais ja juunis</a></li> <li><a href="https://etv.err.ee/1075049/suud-puhtaks" target="_blank">Suud puhtaks: Kuidas kaitsta t&ouml;&ouml;turgu. Osaleb Meeli Miidla-Vanatalu.</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=2XRSz7206Cs" target="_blank">Tallinna Linnavalitsuse pressikonverents (08.04.) Meeli Miidla-Vanatalu: "T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevused ja meieni j&otilde;udvad probleemid"</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=TUi4qM4FiOg" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu kriisiaegsest t&ouml;&ouml;turust</a></li> <li><a href="http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-piret-kaljula-tooelu-portaal-koondab-info-eriolukorra-ajal-tootamise-kohta-arataja-ervjuu" target="_blank">Intervjuu Kuku Raadios: t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant r&auml;&auml;gib kaugt&ouml;&ouml; korraldusest</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1068820/inspektsioon-tootasu-saab-uhepoolselt-karpida-kui-tingimused-on-taidetud" target="_blank">Intervjuu ETV saates "Terevisioon": T&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolne k&auml;rpimine</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://zoom.us/rec/play/uMZ5fuv-rz83GdDG4QSDBPEoW9W0L6OshHBI-6IIyxq0ASVRMVbzZ7oRY-WOVfos8NW4_AXseKDjnt2C" target="_blank">N&otilde;ustamisjurist Jaana Vaus vastas t&ouml;&ouml;andjate k&uuml;simustele Delov&otilde;e Vedomosti korraldatud videoseminaril.&nbsp; Video on vene keeles.</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://etvpluss.err.ee/1068496/mozhet-li-rabotodatel-cnizit-zarplatu-v-odnostoronnem-porjadke" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja tohib &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu alandada? (ETV+, vene keeles)</a></li> <li><a href="https://r4.err.ee/1070598/trudovaja-inspekcija-zavalena-voprosami-i-zhalobami" target="_blank">Peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu intervjuu (Raadio 4, vene keeles)</a></li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div> <h3><strong>Lisalugemist:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://www.itl.ee/uudised/itl-soovitab-ettevotetel-kaugtoo-korraldus-labi-moelda/" target="_blank">ITL soovitab ettev&otilde;tetel kaugt&ouml;&ouml; korraldus l&auml;bi m&otilde;elda</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/oluline-teada-kas-kolmeks-kuuks-palga-karpimine-vahendab-voimalikku-hilisemat-koondamisraha-ja-tootukassa-huvitist?id=89303077" target="_blank">Delfi &Auml;rileht:&nbsp;Kas kolmeks kuuks palga k&auml;rpimine v&auml;hendab v&otilde;imalikku hilisemat koondamisraha ja t&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist?</a></li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5325-mida-saab-toeoekohal-koroonaviiruse-leviku-vahendamiseks-teha" target="_blank">Terviseinfo.ee: mida saab t&ouml;&ouml;kohal koroonaviiruse leviku v&auml;hendamiseks teha?</a></li> </ul> </div> <div>&nbsp;</div> <h3><strong>Vanemad artiklid COVID-19 teemal:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2591" target="_blank">Soomes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2587/" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus v&auml;lisl&auml;hetusest keelduda?</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2581" target="_blank">Kaitseliit ja t&ouml;&ouml;suhted eriolukorra ajal</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2559" target="_blank">Kui koolid suletakse, siis kas vanemad v&otilde;ivad lastega koju j&auml;&auml;da?</a></li> </ul> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2563" target="_blank">Sularaha kui v&otilde;imalik nakkusallikas</a></li> </ul> </div> </div> <p style="background: white; vertical-align: baseline;"><span style="font-size: 10.5pt; font-family: 'Tahoma',sans-serif; color: #333333;">Koroonakriisi veebilehelt leiad usaldusv&auml;&auml;rse info viiruspuhangu kohta.</span><o:p></o:p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2661Kriisist väljumine töökohal - ole endiselt hoolas2020-05-21<p><b>Olles kaua pimedas ruumis olnud, kardavad silmad eredat valgust. Sama on eriolukorrast v&auml;ljudes. Kuidas p&uuml;&uuml;takse erinevates ettev&otilde;tetes nii oma t&ouml;&ouml;tajaid kui kliente viiruseohu eest kaitsta?</b></p> <p>Karta, kanda maski ja kindaid, desinfitseerida, teistest eemale hoida v&otilde;i k&auml;ega l&uuml;&uuml;a? P&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;imalikult palju kodus passida v&otilde;i julgemalt nina uksest v&auml;lja pista, kuigi n&auml;htamatu vaenlane ehk viirus ennustuste kohaselt lainena naaseb ja mingil hetkel enamikku meist tabab?</p> <p>Seesuguseid k&otilde;hklusi v&otilde;ib eraisik endale lubada, ent mitte ettev&otilde;tja, iseendale t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i ettev&otilde;tte juht. Kui &uuml;ritada v&auml;hegi ettev&otilde;ttena ellu j&auml;&auml;da, siis tuleb tegutseda, ka moodsa katku tingimustes, p&uuml;&uuml;des pakkuda nii oma t&ouml;&ouml;tajatele kui klientidele turvatunnet. Mil moel?</p> <p>Spaahotellid ESTONIA Medical Spa &amp; Hotel ja ESTONIA Resort Hotel &amp; Spa on olnud suletud m&auml;rtsi keskpaigast. Vahetult enne emadep&auml;eva avati neist ESTONIA Resort hotell, Medical hotell j&auml;&auml;b suletuks mai l&otilde;puni. Esialgu pole avatud ka spaa- ja saunakeskused, sest tegutsetakse tasa ja targu, pakkudes vaid &uuml;hes hotellis piiratud mahus spaahoolitsusi. K&otilde;ik reeglid ja tegevuskava on seal &uuml;ksikasjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud.</p> <p><b>ESTONIA hotellide turundusspetsialist Silvia Sool</b> kirjeldab, et n&auml;iteks pakutakse kontaktivaba personaalset hommikus&ouml;&ouml;ki ja &otilde;htus&ouml;&ouml;k serveeritakse kas tuppa v&otilde;i 2+2 reeglit j&auml;rgides restoranis v&otilde;i suveterrassil. K&otilde;ik broneeritavad toad on avatava aknaga, v&auml;rskelt desinfitseeritud ja tuulutatud. Lisaks on hotellituba kahe k&uuml;lastuse vahel v&auml;hemalt &ouml;&ouml;p&auml;eva kasutusest v&auml;ljas. Korraga v&otilde;ib hotellis olla kuni sada k&uuml;lalist ehk 50% t&auml;ituvust.</p> <p>Hotelli vastuv&otilde;tus t&otilde;kestab inimkontakti pleksiklaasist kaitsesirm ja kahemeetrist vahet m&auml;rgistav joon. N&auml;omaske kannavad nii spaahoolitsuste tegijad kui kliendid, kellele need antakse tasuta juhul, kui neil endil pole. &Uuml;htlasi on alandatud hindu, mis v&otilde;ivad veelgi kahaneda... Ikka selleks, et esialgu julgeks taas spaasse &ouml;&ouml;bima tulla meie oma inimesed, kes on harjunud P&auml;rnus suvitamas k&auml;ima.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/koroonaaegne_vastuvott.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-koroonaaegne_vastuvott.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/terrass3.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-terrass3.jpg" /></a></p> <p><b>Turvalisus ja m&otilde;istlikkus</b></p> <p>Suvitamise asemel on paljud harjunud aega veetma kaubanduskeskustes, kus lisaks &uuml;hest poest teise saalimisele saab restoranis v&otilde;i kohvikus istuda. <b>Viru Keskuse turunduse - ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru </b>s&otilde;nab, et k&otilde;ik meetmed, mida Viru Keskus on kasutusele v&otilde;tnud, laienevad nii k&uuml;lastajatele kui nende &uuml;&uuml;rnike t&ouml;&ouml;tajatele. Kuna turvalise ostlemise vastutus lasub nii keskusel, kauplusel kui ka kliendil, siis proovitakse vastutusvaldkonnad jagada moel, et &uuml;kski ala ei j&auml;&auml;ks katmata. &bdquo;Kaupluste t&ouml;&ouml;tajate turvalisus on eelk&otilde;ige kaupluse omaniku &uuml;lesanne, meie oleme pigem koordineerija ja info jagaja rollis,&ldquo; t&auml;psustab Sooaru, t&otilde;dedes, et juba veebruari l&otilde;pus panid nad k&otilde;ikidesse kauplustesse kassade juurde k&auml;tedesinfitseerijad. Hiljem on desovahendite eest vastutanud kaupmehed, kuid &uuml;ldalade eest Viru Keskus.</p> <p>&bdquo;N&uuml;&uuml;d kaasajastame desojaamad klientide jaoks. Oleme planeerinud l&auml;bi kliendi teekonna majas ja t&auml;histame eraldi &auml;ra pr&uuml;gikastid v&auml;ljap&auml;&auml;sude juures, kuhu k&uuml;lastajad saavad visata oma kasutatud &uuml;hekordsed kaitsevahendid.&ldquo; Ostukeskuses soovitavad nad kanda maske, ent &uuml;hekordseid maske jagama ei hakata, pidades silmas kulusid ja loodusreostuse aspekti.</p> <p>Loodetakse inimeste m&otilde;istlikkusele, et keskusesse ei tormata ega seal niisama hulgakesi ei h&auml;ngita. J&auml;rgitakse 2+2 reeglit, mist&otilde;ttu on turvakleepsudega t&auml;histatud ka keskuse &uuml;ldosa p&otilde;randad, et inimesed oskaksid distantsi arvestada. Suurendatud on turvateenistust, koost&ouml;&ouml;d tehakse nii Noorsoopolitsei kui MUPOga, et vajadusel 2+2 reeglist kinnipidamise t&auml;htsust selgitada.</p> <p><b>Viru Keskuse juht</b> <b>Gertti Kogermann </b>t&auml;psustab, et<b> </b>hetkel tehakse suuri investeeringuid, et t&otilde;sta keskuse &otilde;hukvaliteeti ja piirata viiruste levikut. Seet&otilde;ttu paigaldatakse &uuml;ldventilatsiooni agregaatidesse UV-kiirgust kasutavad desinfikaatorid. Need peaksid tagama keskuses bakterite- ja viirustevaba &otilde;hu. Keskuse &uuml;ldkasutatavate tualettide pinnad ja liftid kaetakse katal&uuml;&uuml;tilise nanokattega, mis h&auml;vitab 98% ulatuses tuntumad bakterid ja viirused. Ruume puhastatakse desinfitseerimisvahendi imev&auml;ikesi osakesi sisaldava k&uuml;lma uduga, mis samuti h&auml;vitab enim levinud bakterid ja viirused.</p> <p><b>Kehtivad esialgsed n&otilde;uded</b></p> <p><b>Viru Keemia Grupis</b>, mille ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tab 1700 inimest, on peetud vajalikuks varakult tegeleda pigem haiguspuhangu ennetuse kui tagaj&auml;rgedega.</p> <p>&bdquo;Rakendasime viiruspuhangu alguses maksimaalsed meetmed, mida oli v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta ilma tootmist seiskamata: m&otilde;&otilde;tsime k&otilde;ikide VKG territooriumile tulijate kehatemperatuuri, desinfitseerisime t&ouml;&ouml;busse ja t&ouml;&ouml;kohti ning varustasime t&ouml;&ouml;tajad kaitsemaskide ning desinfitseerimisvahenditega,&ldquo; selgitab <b>suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. &bdquo;</b>Kaugt&ouml;&ouml;le oli &uuml;le viidud &uuml;le 80% insenertehnilisest- ja tugipersonalist ehk siis k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml; iseloom seda v&otilde;imaldas. Erilise t&auml;helepanu all olid inimesed, keda on tootmisprotsessis &auml;&auml;rmiselt keeruline asendada, mist&otilde;ttu kaardistasime kriitilised ametikohad ja tagasime nende asenduse.&ldquo;<b></b></p> <p>T&auml;htsaimaks peeti inimeste teavitamist ja selgitust&ouml;&ouml;d, sest ennetusmeetmete k&otilde;rval on veelgi olulisem, et t&ouml;&ouml;tajad suhtuksid olukorda vastutustundlikult, &uuml;ksteist toetades ja &uuml;ksteisega arvestades. &bdquo;T&auml;nu &otilde;igeaegselt rakendatud ennetusmeetmetele ja inimeste vastutustundlikule suhtumisele pole tootmine ega varustuskindlus h&auml;iritud, k&otilde;ikide teenuste t&otilde;rgeteta toimine oli ja on tagatud,&ldquo; kinnitab Irina Bojenko, nimetades, et mai algusest hakati kontserni ettev&otilde;tetes koroonaviiruse vastaseid piiranguid etapiliselt leevendama. Kontorit&ouml;&ouml; on j&auml;rk-j&auml;rguliselt taastatud. Samas j&auml;&auml;vad esialgu kehtima koroonaviiruse levikut t&otilde;kestavad reeglid ja n&otilde;uded nagu respiratoorse ja k&auml;teh&uuml;gieeni eest hoolitsemine, inimkontaktide minimeerimine, kontaktivabad koosolekud ja distantsi hoidmine. &bdquo;J&auml;tkame meie t&ouml;&ouml;tajate varustamist desinfitseerimis- ja muude vajalike kaitsevahenditega ning j&auml;lgime edasist viiruse k&auml;itumist,&ldquo; kinnitab Bojenko.&nbsp;</p> <p><b>Abiks uudne turvameede?</b></p> <p><b>G4S-i turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson</b> nendib, et viiruse t&otilde;kestamise k&uuml;simus muutub senisest veelgi t&auml;htsamaks just eriolukorrast v&auml;ljudes. &bdquo;Eriti oluline on see tootmisettev&otilde;tetes. Risk, et keegi t&ouml;&ouml;tajatest toob viiruse majja, on p&auml;ris suur,&ldquo; leiab ta.</p> <p>Kuidas seda ohtu maandada? Kui inimeste kehatemperatuuri f&uuml;&uuml;siliselt m&otilde;&otilde;ta, siis v&otilde;ib m&otilde;&otilde;tja nakatuda ja muutuda ise viirusekandjaks. Samas ei saa sel moel kraadida kiiresti ja korraga paljusid inimesi, kes hommikul n&auml;iteks tehasesse t&ouml;&ouml;le tulevad. &bdquo;Olukorra leevendamiseks pakume me koos Euroopa kolleegidega palaviku tuvastamise integreeritud lahendust, mis kraadib inimesi termokaameraga distantsilt ja automaatselt,&ldquo; s&otilde;nab Ojasson, selgitades, et termokaamera j&auml;lgib sissep&auml;&auml;suala (v&otilde;i muud ala, kuhu see paigaldatakse) ja on suuteline inimeste n&auml;os &otilde;iges kohas t&auml;pset temperatuuri m&otilde;&otilde;tma. Seadeldisse on pandud nn &bdquo;must keha&ldquo; ehk temperatuurietalon, mis oskab k&otilde;iki inimesi seadistatud temperatuuriga v&otilde;rrelda ja &ouml;elda, milliste inimeste temperatuur on sellest k&otilde;rgem.</p> <p>&bdquo;Kui lahendus on kas ettev&otilde;tetes v&otilde;i suur&uuml;rituste ajaks t&ouml;&ouml;le pandud, siis saab vastavalt kokkulepetele edasi tegutseda. S&uuml;steem kaitseb inimesi, kes m&otilde;&otilde;tmisest l&auml;bi p&auml;&auml;sevad, ja neil tekib teatud kindlus, kuigi palavik pole viiruse ainuke s&uuml;mptom, aga siiski &uuml;ks p&otilde;hitunnus,&ldquo; &uuml;tleb Orasson, kelle s&otilde;nul on nii Suurbritannia kui Hollandi ettev&otilde;tetes s&uuml;steemi juba kasutama hakatud. Vaatamata sellele, et oma t&auml;psuse t&otilde;ttu pole lahendus k&otilde;ige odavam.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Silvia Sool</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2657Tööinspektsioon naaseb tavapärasesse töörütmi2020-05-19<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon on j&auml;tkanud t&ouml;&ouml;d piiratud ulatuses kogu eriolukorra v&auml;ltel. Eilsest taastus t&ouml;&ouml; tavap&auml;rases r&uuml;tmis, ent n&otilde;ustamisi kontorites siiski l&auml;bi ei viida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkas t&ouml;&ouml;suhte osapoolte n&otilde;ustamist kogu eriolukorra ajal. K&otilde;nede arv mitmekordistus ning eriolukorra kolmandal n&auml;dalal helistati n&otilde;uandetelefonile seitse korda rohkem kui tavaliselt. Praeguseks on k&otilde;nede arv stabiliseerunud, ent eriolukorra eelse ajaga v&otilde;rreldes on k&otilde;nesid siiski poole rohkem. Normaliseerunud on ka vahepeal k&otilde;rgeks kasvanud e-kirjade arv. Enim k&uuml;sitakse t&ouml;&ouml;tasude v&auml;hendamise, saamata j&auml;&auml;nud l&otilde;pparve ning koondamiste kohta. Viimasel n&auml;dalal k&uuml;sitakse sagedamini &uuml;les&uuml;tlemiste kohta seoses t&ouml;&ouml;andja rikkumistega.&nbsp;</p> <p>J&auml;tkuvalt ei saa T&ouml;&ouml;inspektsiooni kontoritesse tulla n&otilde;ustamisjuristi vastuv&otilde;tule, ent p&ouml;&ouml;rdumised telefonitsi 640 6000 ning e-kirja teel <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a> on endiselt oodatud.&nbsp;</p> <p>J&auml;relevalve on j&auml;rk-j&auml;rgult taastunud ning on j&otilde;udmas tavap&auml;rase mahuni. Eriolukorra ajal toimus j&auml;relevalve valdavalt seirena ning reageeriti saabunud vihjetele.&nbsp;</p> <p>Aprillis j&auml;tkusid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungid. N&uuml;&uuml;dsest on lisandunud v&otilde;imalus pidada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungeid ka virtuaalselt. Esimesed istungid videosilla vahendusel on juba ka toimunud.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaalist saab lugeda n&otilde;uandeid hea t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamise kohta. Portaalist leiate ka n&otilde;uandeid, mida j&auml;rgida t&ouml;&ouml;le naasmisel <a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole">https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole</a> Samuti v&otilde;ite kutsuda oma ettev&otilde;ttesse T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultandi, kes saab kohapeal anda soovitusi, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkond ohutuks ning t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidvaks. Konsultandi kutsumiseks saatke e-kiri aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a> v&otilde;i helistage 640 6000. Teenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2656Kas kaugtöökohad tuleks ka üle hinnata?2020-05-18<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Paljud meie kontori t&ouml;&ouml;tajad on t&ouml;&ouml;le tagasi tulemas. Osad on &uuml;telnud, et tahavad j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;l, samas meil on kontoris k&otilde;igile korrektsed ergonoomilised t&ouml;&ouml;kohad loodud. Olen t&ouml;&ouml;andjana valmis kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldama, aga kas on mingid n&otilde;uded, mida peaksin j&auml;rgima?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 4 s&auml;testab, et kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;taja teeb t&ouml;&ouml;d, mida tavap&auml;raselt tehakse t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttes, v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml; tegemise kohta, sealhulgas t&ouml;&ouml;taja elukohas (kaugt&ouml;&ouml;), peab t&ouml;&ouml;andja lisaks k&auml;esoleva seaduse &sect;-s 5 nimetatule teatama t&ouml;&ouml;tajale, et t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;idetakse kaugt&ouml;&ouml;na. <strong>Ehk seadusandja suunab osapooli kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks ja selle tingimustes selgelt kokku leppima</strong>. Sotsiaalpartnerid ehk t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate esindusorganisatsioonid leppisid m&otilde;ned aastat tagasi kokku ka tingimused, mis v&otilde;iksid &uuml;hes kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppes sisalduda, vt <a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf">https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf</a>.</p> <p><strong>Kokku lepitakse see, kui suure osa t&ouml;&ouml;st kaugt&ouml;&ouml;d tehakse, kuidas toimub infovahetus, millal tuleb olla k&auml;ttesaadav ja muud olulised tingimused</strong>. Kuid praegu on meil palju kodukontoris t&ouml;&ouml;tavaid inimesi, kelle joaks t&ouml;&ouml; kodukontoris algas eriolukorra v&auml;ljakulutamisega. Kuna see juhtus &uuml;le&ouml;&ouml;, siis ei olnud aega l&auml;bir&auml;&auml;kimisi pidada, k&otilde;ike hoolikalt ette valmistada ning suuremaid plaane teha. N&uuml;&uuml;d hakkame vaikselt liikuma tagasi tavalisema elukorralduse juurde ja t&ouml;&ouml;d alustavad ka paljud kontorid.</p> <p>Kontorisse naasmisega on ilmnenud juba mure, et kuna ei r&auml;&auml;gitud l&auml;bi, kui kaua kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise periood kestab siis eeldab t&ouml;&ouml;andja &uuml;hte ja t&ouml;&ouml;taja teist. Kui t&ouml;&ouml;andja teatab, et kontor on avatud ja annab teada naasmise aja, siis p&otilde;rkub ta vastuseisule. T&ouml;&ouml;tajad ei soovi (veel) kontorisse naasta.</p> <p>Kellel sellises olukorras &otilde;igus on? Paraku &uuml;hest vastust ei ole. K&otilde;ik oleneb sellest, milles kokku lepiti v&otilde;i siis &otilde;igemini, milles j&auml;eti kokku leppimata. Kui kodut&ouml;&ouml;le minemisel r&auml;&auml;giti, et tegemist on eriolukorrast tuleneva vajadusega siis v&otilde;ib eeldada, et kodut&ouml;&ouml; kokkulepe s&otilde;lmiti eriolukorra ajaks, praeguse seisuga, kuni 18.05.2020. Ehk peale eriolukorra l&otilde;ppemist j&auml;tkatakse t&ouml;&ouml;d samadel tingimustel nagu enne.</p> <p>V&otilde;ib juhtuda ka nii, et kodut&ouml;&ouml;le mindi eriolukorra ajaks aga t&ouml;&ouml;taja ei soovi temast endast tulenevatel p&otilde;hjustel (n&auml;iteks riskir&uuml;hma kuuluv perekonnaliige, v&auml;ikesed lapsed) praegusel hetkel t&ouml;&ouml;le naasta, et hoida kontaktide hulk v&otilde;imalikult madal. Sellisel juhul peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjat teavitama, miks ta ei soovi t&ouml;&ouml;le naasta ning andma teada, millal ta seda teeb. Hea usu p&otilde;him&otilde;ttest l&auml;htuvalt s&otilde;lmitakse uus kokkulepe selle kohta, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naaseb. Kui kokkuleppe s&otilde;lmimine ei ole v&otilde;imalik, on poolte otsustada kas leitakse v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamiseks v&otilde;i see l&otilde;petatakse. Kuid arvestada tuleb, et l&otilde;petamine on alati k&otilde;ige viimane v&otilde;imalus, ehk enne p&uuml;&uuml;takse leida lahendusi, kuidas saaks m&otilde;lemale poole sobival viisil koos edasi t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Kui aga j&auml;eti t&auml;psustama kui kaua kodut&ouml;&ouml;d tehakse, tuleb pooltel l&auml;bi r&auml;&auml;kida, kuidas olukord lahendada. T&ouml;&ouml;taja, kes (t&auml;na) ei soovi kontorisse naasta annab t&ouml;&ouml;tajale teada millal v&otilde;i millistel tingimustel ta on n&otilde;us kontorisse naasma. T&ouml;&ouml;andja omakorda saab t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, miks kontorisse naasmine on vajalik. Selgitamine on eriti oluline, kui t&ouml;&ouml;taja on veendumusel, et tema t&ouml;&ouml;d saab v&auml;ga edukalt kodukontorist teha. T&ouml;&ouml;andja aga teab, et kodut&ouml;&ouml;l on puudused.</p> <p>L&auml;bir&auml;&auml;kimiste pidamisel tuleb olla m&otilde;istlik ja paindlik m&otilde;lemal poolel. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei j&otilde;ua, on v&otilde;imalik vaidluse lahendamiseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidlusorgani pole, kes siis hakkab vaagima, milles kodut&ouml;&ouml;le minnes kokku lepiti ja kuidas t&ouml;&ouml;suhe selles osas j&auml;tkuma peaks. Kuid iga vaidlus on pikk ja aegan&otilde;udev ning tekitab pahameelt ilmselt m&otilde;lemas pooles seega soovitame seda v&auml;ltida ning p&uuml;&uuml;da j&otilde;uda omavahel m&otilde;lemaid pooli enam-v&auml;hem rahuldava lahenduseni.</p> <p><strong>Millega arvestada, kui hakata kodut&ouml;&ouml;lt tagasi kontorisse minema?</strong></p> <ul> <li>Kui v&otilde;imalik, tehke seda j&auml;rk-j&auml;rgult &ndash; j&auml;lgige, et t&ouml;&ouml;kohad oleksid paigutatud selliselt, et inimesed saaksid hoida kahemeetrist vahet. Ehk t&ouml;&ouml;le ei tule k&otilde;ik inimesed korraga, vaid n&auml;iteks pooled. &Uuml;hes kabinetis t&ouml;&ouml;tavad inimesed lepivad omavahel kokku, kes millistel p&auml;evadel kontoris on. Seda kindlasti niikaua, kui Terviseameti soovitus distantsi hoidmise kohta kehtib. Hilisemalt l&auml;htuge tervest m&otilde;istusest ja konkreetsetest oludest (n&auml;iteks, kui palju on kontoris riskir&uuml;hma kuuluvaid t&ouml;&ouml;tajaid).</li> <li>Kaardistage t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivadki suure osa v&otilde;i t&auml;ies mahus kodut&ouml;&ouml;l j&auml;tkata, kui kodut&ouml;&ouml;l j&auml;tkamine on ettev&otilde;tte seisukohalt v&otilde;imalik.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatega, kes avaldavad soovi kodut&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da, s&otilde;lmige (kirjalikud, n&auml;iteks e-kirja teel) kokkulepped.</li> <li>Korraldage t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;kohtadele, kes soovivad kodut&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da. Riskianal&uuml;&uuml;si tegemiseks on hea koostada k&uuml;simustik, mille t&ouml;&ouml;taja saab &auml;ra t&auml;ita, hinnates ise kas tema kodus olevad tingimused sobivad kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks. Riskihindamise k&uuml;simustikule on hea lisada fotod t&ouml;&ouml; tegemise kohast, siis saavad pooled &uuml;htemoodi hindamise tulemustest aru.</li> <li>Kui riskihindamisel selgub, et t&ouml;&ouml;tamiskoht ei ole sobiv, on kolm v&otilde;imalust &ndash; t&ouml;&ouml;andja k&otilde;rvaldab puudused n&auml;iteks soetab sobiva t&ouml;&ouml;tooli; lepitakse kokku, et t&ouml;&ouml;taja ise soetab sobiva tooli (kui kaugt&ouml;&ouml; tegemine on peamiselt t&ouml;&ouml;taja soov) v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet ei s&otilde;lmita ja t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkab t&ouml;&ouml;d kontoris.</li> <li>M&otilde;elge l&auml;bi, kui palju inimesi v&otilde;ib korraga puhkeruumis viibida nii, et distantsi hoidmine on v&otilde;imalik.</li> <li>M&otilde;elge l&auml;bi kuhu paigutada desinfitseerimisvahendid. R&auml;&auml;kige l&auml;bi ka see, kes ja kui tihti pindu desinfitseerib. Desinfitseerimisvahendi lauale panemisest ei piisa, kellegi &uuml;lesandeks peab olema selle kasutamine.</li> <li>Pange paika (lihtsast e-kirjast piisab) &uuml;ldised p&otilde;him&otilde;tted kodut&ouml;&ouml; tegemisele see aitab v&auml;ltida hilisemaid arusaamatusi.</li> <li>Leppige kokku ka selles, kas ja millises ulatuses t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab kodus t&ouml;&ouml;tamise kulud. J&auml;llegi on oluline s&otilde;lmida kokkulepe enne kodut&ouml;&ouml; alustamist, vastasel juhul v&otilde;ib &uuml;ks pool eeldada &uuml;hte ja teine teist.</li> </ul> <p>Abiks kaugt&ouml;&ouml; kirjeldamisel ja riskihindamisel korraldamisel saate kasutada kaugt&ouml;&ouml; juhist:</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&ouml;&ouml;elu lehel</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf" target="_blank">PDF kujul</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2655Virtuaalmess “Suveks tööle”2020-05-18<p><b>Otsid suveks t&ouml;&ouml;- v&otilde;i praktikakohta? Virtuaalmess &ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo; algab juba homme</b></p> <p>Suveks t&ouml;&ouml;koha leidmine on &uuml;ha enamate s&uuml;dikate noorte jaoks &uuml;ks olulisemaid asju, millega kevadel tegelema tuleb hakata. Eesti t&ouml;&ouml;tukassa korraldab teist aastat j&auml;rjest virtuaalmessi &ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo;, mis on suunatud 13-29 aastastele noortele.</p> <p>Mess korraldatakse virtuaalkeskkonnas, kus mituk&uuml;mmend ettev&otilde;tet pakuvad palgat&ouml;&ouml;d, praktikakohti, vabatahtlikku t&ouml;&ouml;d ning ka t&ouml;&ouml;varjutamise v&otilde;imalusi. T&auml;navu toimub mess 19.-20. maini, kuid pakkumised j&auml;&auml;vad keskkonda &uuml;les ka peale seda. Lisaks suvistele t&ouml;&ouml;ampsudele leiab osa huvilistest endale t&ouml;&ouml;</p> <p>Kui m&ouml;&ouml;dunud aastal k&uuml;lastas messi &uuml;le 100 000 osaleja, t&ouml;&ouml;andjaid oli 141 ja t&ouml;&ouml;pakkumisi veelgi enam, siis t&auml;navu on v&otilde;imalusi kahjuks v&auml;hem.</p> <p>Eelmisel aastal olid populaarseimad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;iteks Pizzakiosk, Tallinna Lennujaam, aga ka ABC Supermarkets. Kusjuures enamik t&ouml;&ouml;kohti said kiiresti t&auml;idetud.</p> <p>T&auml;navu ei ole asjad muidugi p&auml;ris tavap&auml;rased &ndash; kui reeglina on suure osa suvet&ouml;&ouml;dest moodustanud turismi- ja majutusettev&otilde;tted, siis sel aastal v&otilde;ib messil ennustada selle sektori oluliselt v&auml;iksemat osakaalu.</p> <p>Kuigi alaealistele on seadustest tulenevate piirangute t&otilde;ttu keerulisem sobivaid t&ouml;&ouml;pakkumisi leida, v&otilde;ivad ka alla 18-aastased leida endale messilt suveks sobiva t&ouml;&ouml;koha v&otilde;i hoopis v&otilde;imaluse k&auml;ia m&otilde;ne asutuse juures praktikal v&otilde;i vabatahtlikuks.</p> <p>&Uuml;heks messi oluliseks osaks on ka suhtlus. Nimelt saab virtuaalmessil v&otilde;tta otse &uuml;hendust T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rispetsialistiga, et saada professionaalset n&otilde;u iseenda karj&auml;&auml;ritee ja huvide kohta.</p> <p>Virtuaalmess toimub aadressil - <a href="https://onlineexpo.com/ee/suveks-toole/">https://onlineexpo.com/ee/suveks-toole/</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2654Analüüs: 60% lapsevanemate töötamist on mõjutanud distantsõpe või soovitus lapsed lasteaiast kodus hoida2020-05-15<p data-adtags-visited="true">Praegune eriolukord on kodus t&ouml;&ouml;tamise ja &otilde;ppimise korraldamisega seadnud eriti suure koormuse lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajatele. Seet&otilde;ttu otsustasime vaadata t&auml;psemalt, &nbsp;millises vanuses laste vanemaid on eriolukorras t&ouml;&ouml;tamise muutused k&otilde;ige rohkem m&otilde;jutanud, millistes sektorites t&ouml;&ouml;tavatel lapsevanematel on muutused olnud k&otilde;ige keerukamad ning kuidas on muutunud perede sissetulek. Tuginedes aprillis Turu-uuringute AS poolt l&auml;biviidud k&uuml;sitlusele, anal&uuml;&uuml;sis sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Pirjo Turk l&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tavate lapsevanemate olukorda.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Milline on lapsevanemate t&ouml;&ouml;tamise olukord p&auml;rast eriolukorra kehtestamist?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Turu-uuringute AS l&auml;biviidud k&uuml;sitlusest selgus, et 36% lapsevanematest on kaugt&ouml;&ouml;l v&otilde;i teeb kaugt&ouml;&ouml;d senisest suuremal m&auml;&auml;ral. V&otilde;rdlusena avaldas m&auml;rtsi l&otilde;pus CV Keskus oma anal&uuml;&uuml;si kaugt&ouml;&ouml; kasutamisest, kus selgus, et Eestis teeb eriolukorra ajal kaugt&ouml;&ouml;d 30% t&ouml;&ouml;tajatest. Seega v&otilde;ib j&auml;reldada, et lapsevanemate seas on kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi m&otilde;nev&otilde;rra rohkem. Ilmselt on see tingitud ka sellest, et v&otilde;rreldes k&otilde;igi Eesti &nbsp;h&otilde;ivatutega, on lapsevanemate seas rohkem k&otilde;rgharidusega t&ouml;&ouml;tajaid (T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuring 2019). Meie anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et just k&otilde;rgharidusega lapsevanematel on rohkem v&otilde;imalusi teha kaugt&ouml;&ouml;d &ndash; seda t&otilde;des 67% k&otilde;rgharidusega lapsevanematest.. Samuti oli kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalus suurem eesti keeltk&otilde;nelevate lapsevanemate seas (42%) v&otilde;rreldes vene keelt k&otilde;nelevate lapsevanematega (20%).</p> <p data-adtags-visited="true">Piirkonniti on kaugt&ouml;&ouml; tegemine v&auml;hem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning k&otilde;ige rohkem levinud P&otilde;hja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad v&otilde;imalused on kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajatel(60%), erasektori t&ouml;&ouml;tajatest tunnistas seda vaid &nbsp;30%. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas on muutunud t&ouml;&ouml;koormus?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Peaaegu igal kolmandal (32%) lapsevanemal on t&ouml;&ouml;koormus v&auml;henenud, kuid suurenenud ligikaudu igal seitsmendal. Kuna kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi on rohkem avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajatel, selgitab see, miks t&ouml;&ouml;koormus v&auml;henes rohkem just erasektoris (37% vastajatest) v&otilde;rreldes avaliku sektoriga (14% vastajatest). Eriolukord on suurenenud t&ouml;&ouml;koormuse kaasa toonud hariduse (36% vastajatest) ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandet&ouml;&ouml;tajatele (42% vastajatest), mis seletab ka seda, miks t&ouml;&ouml;koormuse suurenemist on m&auml;rkinud rohkem just avalikus sektoris t&ouml;&ouml;tavad lapsevanemad (28%). Samuti on just k&otilde;rgharidusega lapsevanemad tunnistanud, et nende t&ouml;&ouml;koormus on suurenenud &nbsp;(21%) v&otilde;rreldes &uuml;lej&auml;&auml;nud lapsevanematega.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;graafik muutus oluliselt veidi enam kui neljandikul (27%) lapsevanematest ning t&ouml;&ouml; sisu muutus olulisel m&auml;&auml;ral viiendikul (21%) lapsevanematest. T&ouml;&ouml;graafiku muutus puudutab rohkem avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajaid (39%), eelk&otilde;ige haridusvaldkonna t&ouml;&ouml;tajaid, aga erasektorist ka majutuse ja toitlustuse ning hulgi-ja jaekaubanduse valdkonna t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p data-adtags-visited="true">Puhkusi on pidanud eriolukorra t&otilde;ttu &auml;ra kasutama vaid 4% lapsevanematest, kes vastasid, et on eriolukorras v&auml;lja v&otilde;tnud m&otilde;ne tasustatud puhkuse (nt p&otilde;hipuhkus) ning&nbsp;<span>2%</span>&nbsp;m&otilde;ne tasustamata puhkuse (nt tasustamata lapsepuhkus).</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist m&auml;rkis aprilli keskpaiga seisuga vaid 3% lapsevanematest. K&otilde;ige enam on selles osas kannatada saanud &uuml;ksikettev&otilde;tjad (17%).</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/vanemate graafik 1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-vanemate graafik 1.png" /></a></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas m&otilde;jutas lapsevanemaid distants&otilde;pe ja soovitus lapsi mitte lasteaeda viia?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Enam kui pooli k&uuml;sitletud lapsevanemaid (60%) on m&otilde;jutanud t&auml;ielikult v&otilde;i osaliselt see, et lapsed on nii-&ouml;elda kodusel režiimil. K&otilde;ige rohkem on m&otilde;jutanud see lapsevanemaid, kes t&ouml;&ouml;tavad hariduse v&otilde;i tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (vastavalt 85% ja 75%). K&otilde;ige v&auml;hem on see aga m&otilde;jutanud lapsevanemaid, kes t&ouml;&ouml;tavad ehituses&nbsp; &ndash; 58% selles sektoris t&ouml;&ouml;tavaid inimesi t&otilde;des, et laste kodusolek pole nende t&ouml;&ouml;d m&otilde;jutanud.</p> <p data-adtags-visited="true">K&uuml;sitlusest selgus, et mida nooremaid lapsi on peres, seda rohkem on laste distants&otilde;ppel ja lasteaedadest kodusolek m&otilde;jutanud lapsevanemate t&ouml;&ouml;tamist. Seda ilmestab h&auml;sti ka joonis 2.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/vanemate graafik 2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-vanemate graafik 2.png" /></a></p> <p data-adtags-visited="true"><em>Horisontaalteljel peres kasvavate laste vanusvahemikud</em></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Mis on juhtunud sissetulekutega?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kuigi suurem enamus ehk 59% lapsevanematest vastas, et eriolukorraga seoses pole nende sissetulek v&auml;henenud, on &uuml;le kolmandiku (ehk 36%) neid lapsevanemaid, kelle sissetulek on seoses eriolukorraga v&auml;henenud ja 5% on j&auml;&auml;nud sissetulekust ilma.</p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/05/09/analuus-60-lapsevanemate-tootamist-on-mojutanud-distantsope-voi-soovitus-lapsed-lasteaiast-kodus-hoida/">Sotsiaalministeeriumi blogi</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2653Kas eriolukorra ajal tegemata jäänud töötunnid tuleb järele töötada?2020-05-14<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan kaubanduses ning meie kauplus oli m&auml;rtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vajaduse p&otilde;hiselt ning t&ouml;&ouml;tasime osalise t&ouml;&ouml;ajaga. N&auml;iteks tuli mul aprillis kokku 50 t&ouml;&ouml;tundi. Kuna ka meie ettev&otilde;te on eriolukorra t&otilde;ttu raskustes, v&auml;hendati meie palka 30% v&otilde;rra. Kuna meil arvestatakse t&ouml;&ouml;tunde kvartalip&otilde;hise graafikuga ning aprillis oli meil v&auml;he t&ouml;&ouml;tunde, siis uue t&ouml;&ouml;graafiku j&auml;rgi peaksime tunnid mais ja juunis "tasa tegema". Maikuus peaks meil kalendri j&auml;rgi olema 167 t&ouml;&ouml;tundi ning kui meie t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendati 30% v&otilde;rra, peaksime t&ouml;&ouml;tama 117 tundi. Meil on aga t&ouml;&ouml;graafikusse m&auml;rgitud hoopis 145 tundi. Kas t&ouml;&ouml;andja saab &uuml;helt poolt meie t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada, kuid samas n&otilde;uda &uuml;letundide tegemist? Meil ei olnud v&otilde;imalik aprillis t&ouml;&ouml;l k&auml;ia ja tunde t&auml;is teha, kas t&ouml;&ouml;andja saab neid tunde n&uuml;&uuml;d mais ja juunis n&otilde;uda?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</strong> Teie k&uuml;simusest selgub, et teil on 3-kuuline summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus ning t&ouml;&ouml;aja esimene summeerimise periood algas jaanuaris ja l&otilde;ppes m&auml;rtsis (jaanuar-veebruar-m&auml;rts) ning teine algas aprillis ja l&otilde;peb juunis (aprill-mai-juuni).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) &sect; 6 lg 6 kohaselt v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja leppida kokku summeeritud t&ouml;&ouml;ajas kui t&ouml;&ouml;aeg jaotub arvestusperioodi jooksul ebav&otilde;rdselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja rakendamise eesm&auml;rk on ebav&otilde;rdse t&ouml;&ouml;koormuse jaotamine arvestusperioodi jooksul. Kusjuures TLS &sect; 44 lg 1 kohaselt selgub &uuml;le- v&otilde;i alatunnit&ouml;&ouml; alles arvestusperioodi l&otilde;pus. Vastavalt sellele koostatakse t&ouml;&ouml;graafikud, arvestatakse t&ouml;&ouml;ajafond ehk normtunnid ning arvestatakse t&ouml;&ouml;aja summeerimisperioodi l&otilde;pul kas on tekkinud &uuml;le- v&otilde;i alatunde.&nbsp;</p> <p><strong>Arvestusperioodi jooksul v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tunnid jaotuda erinevalt. Nii v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teha &uuml;hes n&auml;dalas v&otilde;i kuus v&auml;hem tunde kui teises.</strong> Oluline on, et arvestusperioodi l&otilde;puks oleks t&ouml;&ouml;tajal normtunnid t&auml;idetud. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral selguvad &uuml;le- ja alatunnid arvestusperioodi l&otilde;pus. See t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;taja teeb &uuml;hes kuus rohkem t&ouml;&ouml;tunde kui t&ouml;&ouml;ajanorm seda ette n&auml;eb, ei pruugi olla tegemist &uuml;letundidega, sest j&auml;rgmises kuus v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teha nende tundide v&otilde;rra v&auml;hem t&ouml;&ouml;d. Seega ei saa summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral olla kindel &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tekkimise ajas ning l&auml;htutakse sellest, et &uuml;letunnid selguvad arvestusperioodi l&otilde;pus, mil v&otilde;rreldakse t&ouml;&ouml;taja normtunde ja reaalselt t&ouml;&ouml;tatud tunde.&nbsp;</p> <p>Summeerimisperioodi l&otilde;puks peab t&ouml;&ouml;tajale olema tagatud t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aeg ja sellele vastav t&ouml;&ouml;tasu. N&auml;iteks: Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab 3-kuulise t&ouml;&ouml;aja summeerimisperioodiga, milline algab 1. jaanuaril, siis jaanuaris, veebruaris ja m&auml;rtsis tehtavad tunnid v&otilde;etakse kokku m&auml;rtsi l&otilde;pus ja sama perioodi normtundide v&otilde;rdluses selgub, kas t&ouml;&ouml;tajal oli selles perioodis &uuml;letunde v&otilde;i mitte. &Uuml;letunnid tuleb t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitada kas tasulise vaba ajaga v&otilde;i kui pooled on kokku leppinud rahas h&uuml;vitamises, tuleb &uuml;letundide eest maksta 1,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu (TLS &sect; 44 lg-d 6 ja 7).&nbsp;</p> <p>Kui n&uuml;&uuml;d sellesse perioodi j&auml;&auml;b aeg, mil t&ouml;&ouml;andja rakendas t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 ja v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu, siis v&auml;henesid t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ajanorm, st t&ouml;&ouml;taja pidi t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise protsendi ulatuses v&auml;hem t&ouml;&ouml;tama. Seega kujuneb t&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestusperioodil uus t&ouml;&ouml;tundide norm. T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad m&otilde;nes kuus t&ouml;&ouml;tada v&auml;hem, m&otilde;nes rohkem, perioodi l&otilde;puks peaks t&ouml;&ouml;taja olema t&ouml;&ouml;tanud oma normtunnid.&nbsp;</p> <p>Vastates Teie k&uuml;simusele, selgitame, et antud juhul on t&ouml;&ouml;andja rakendanud TLS &sect; 37 ning v&auml;hendanud t&ouml;&ouml;tasu 30%, ehk Teie normtundide arvu on v&auml;hendatud 30% v&otilde;rra. Kuna Teie t&ouml;&ouml;aega arvestatakse t&ouml;&ouml;aja summeerimisega perioodil aprill-juuni, siis alles juuni l&otilde;puks selgub, kas t&ouml;&ouml;tasite t&auml;pselt nii palju, kui normtundide j&auml;rgi seda tegema pidite v&otilde;i kogunesid Teil perioodi l&otilde;puks &uuml;le- v&otilde;i alatunnid. Perioodi sees v&otilde;isid tunnid jaotuda ebav&otilde;rdselt, st aprillis v&otilde;is olla v&auml;hem tunde ja mais juunis rohkem tunde. Juuni l&otilde;puks selguvad perioodi (aprill-juuni) normtundide ja tegelikult t&ouml;&ouml;tatud tundide v&otilde;rdluses kas &uuml;le- v&otilde;i alatunnid. Alatunnid v&otilde;ivad tekkida t&ouml;&ouml;tajal olukorras, mil ta oli valmis t&ouml;&ouml;d tegema, kuid t&ouml;&ouml;andjal ei olnud t&ouml;&ouml;d pakkuda. Seega arvestusperioodi l&otilde;pus selgub, et t&ouml;&ouml;taja tegi v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde kui normtunnid ette n&auml;evad ehk kas tekkisid alatunnid. <strong>T&ouml;&ouml;andja peab alatunnid TLS &sect; 35 alusel h&uuml;vitama makstes nende tundide eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p><strong><br /></strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2652Töötukassa nõukogu toetas töötushüvitiste reformi ja töötasu hüvitamise meetmega jätkamist2020-05-14<p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu pidas eilsel koosolekul vajalikuks t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise pikendamist &uuml;he kuu v&otilde;rra, kuid samas ka kitsendada selle tingimusi. Samuti andis n&otilde;ukogu p&otilde;him&otilde;ttelise toetuse t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformile. Ettepanekud esitatakse arutamiseks Vabariigi Valitsusele.</b></p> <p>Sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiige</b>&nbsp;s&otilde;nul on senine t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meede end &otilde;igustanud, kuid arvestades t&ouml;&ouml;tukassa reservide piiratust ning majanduse olukorda, on&nbsp;meetme j&auml;tkamiseks vaja piirata&nbsp;taotlemise tingimusi. &bdquo;Meie eesm&auml;rk on toetada raskustes t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid ning v&auml;ltida laiaulatuslikke koondamisi, kuna v&auml;rbamine hiljem on keerukam ja v&auml;lja&otilde;pe kulukam. Peame&nbsp;arvestama, et taotlejaid v&otilde;ib lisanduda ning soovime, et h&uuml;vitise taotlemise v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamiseks oleks eelk&otilde;ige neil t&ouml;&ouml;andjatel, kelle olukord on k&otilde;ige raskem,&ldquo; s&otilde;nas t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimees,&nbsp;sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiik.<br /> </b><br /> T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu pidas vajalikus piirata palgah&uuml;vitise saamise kriteeriumeid: kui varem pidi olema k&auml;ive langenud 30 protsenti siis uue ettepaneku kohaselt peaks k&auml;ibe langus olema v&auml;hemalt 50. Samuti pidi varem olema t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendanud v&auml;hemalt 30 protsendi t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hemalt 30 protsenti v&otilde;i siis n&uuml;&uuml;d peaks olema selliseid t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt pool, v&otilde;i t&ouml;&ouml;koormus peaks olema langenud v&auml;hemalt 50 protsendi v&otilde;rra.<b><br /> </b><br /> Langeb ka h&uuml;vitise k&otilde;rgeim m&auml;&auml;r - endiselt 1000 eurolt 800-le. Langetada on plaanis ka h&uuml;vitise asendusm&auml;&auml;ra varemalt 70 protsendilt 50-le, mis t&auml;hendab, et varem v&otilde;is saada t&ouml;&ouml;taja h&uuml;vitist kuni 70 protsenti palgast - kuni 1000 eurot, siis n&uuml;&uuml;d v&otilde;ib ta saada kuni 50 protsenti palgast kuid k&otilde;ige rohkem 800 eurot. Samaks j&auml;&auml;b&nbsp; t&ouml;&ouml;andja omaosalus, mis ka varem oli v&auml;hemalt 150 eurot. Juuni eest v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist v&otilde;ivad taotleda ka t&ouml;&ouml;andjad, kes said h&uuml;vitist kahe kuu eest m&auml;rts-mai vahemikus.<b></b></p> <p>Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat koondada. Senise &uuml;he kuu asemel peab t&ouml;&ouml;andja tagama t&ouml;&ouml;koha v&auml;hemalt j&auml;rgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb t&ouml;&ouml;andjal kogu h&uuml;vitise summa tagastada t&ouml;&ouml;tukassale. Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab palgatoetust taotleda vaid nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettev&otilde;tted, kellel ei olnud 12. m&auml;rtsil maksuv&otilde;lga, kes on maksuv&otilde;lad taotluse esitamise hetkeks tasunud v&otilde;i kelle maksuv&otilde;lad on ajatatud.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu kiitis p&otilde;him&otilde;tteliselt heaks t&ouml;&ouml;tuskindlustusreformi ettepanekud</b></p> <p>Lisaks andis t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu p&otilde;him&otilde;ttelise heakskiidu t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste s&uuml;steemi reformimiseks, millega on plaanis muuta s&uuml;steemi paindlikumaks. Kavas lubada ajutist t&ouml;&ouml;tamist t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal, h&otilde;lmata t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi FIE-d ja juhatuse liikmed, siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste maksmise kestus majandusts&uuml;kliga ning t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse suurust.</p> <p>Muudatuste kohaselt oleks ajutine t&ouml;&ouml;tamine edaspidi lubatud t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal kuni viis kalendrip&auml;eva kuus ning selle eest oleks lubatud saada tasu, mis v&otilde;ib olla &uuml;hes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast, ehk k&auml;esoleval aastal 216 eurot. T&ouml;&ouml;tule s&auml;ilivad ajutisel t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;tu staatus, ravikindlustus ning t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised.</p> <p>Sarnaselt t&auml;na kindlustatutele, tekib f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjatel ning juhtimis-ja kontrollorgani liikmetel t&ouml;&ouml;tuse korral t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise &otilde;igus. Ettepaneku kohaselt makstakse neile t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist samas m&auml;&auml;ras kui t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Kolmanda muudatusena on plaanis siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise maksmise kestus olukorraga t&ouml;&ouml;turul. Selleks antakse Vabariigi Valitsusele &otilde;igus t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekul pikendada h&uuml;vitiste kestust, kui registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r on kolmel j&auml;rjestikusel kuul olnud k&otilde;rgem kui 10 protsenti v&otilde;i t&ouml;&ouml;tute arvu kuine kasv kolmel j&auml;rjestikusel kuul on olnud v&auml;hemalt 10 protsenti.</p> <p>Viimase ettepaneku kohaselt t&otilde;useks t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise suurus t&ouml;&ouml;tuse esimesel 100 p&auml;eval 50 protsendilt 60 protsendini senisest keskmisest t&ouml;&ouml;tasust ning t&ouml;&ouml;tutoetus 35 protsendilt 50 protsendini alampalgast.</p> <p>Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. Selle eesm&auml;rgiks on luua senisest paindlikum h&uuml;vitiste s&uuml;steem, mis arvestab muutustega t&ouml;&ouml;turul ja t&ouml;&ouml;suhetes. Kui t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu poolt heaks kiidetud muudatused ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidu saavad, v&otilde;ivad need j&otilde;ustuda juba selle aasta suvel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/tootukassa-noukogu-toetas-tootushuvitiste-reformi-ja-tootasu-huvitamise-meetmega-jatkamist" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2651Tööandjate volikogu juht: kriis tõi välja ka töösuhete kitsaskohad 2020-05-13<p><b>Teisip&auml;eval Stenbocki majas toimunud kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel t&otilde;id t&ouml;&ouml;andjad COVID-19-st p&otilde;hjustatud majandusolukorra k&otilde;rval lauale ettepaneku, mis v&otilde;imaldaks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta paindliku t&ouml;&ouml;tundide vahemikuga. See loob eeldused suurema hulga inimeste rakendamiseks, mis praegusel majanduslanguse ja kasvava t&ouml;&ouml;puuduse ajal on &auml;&auml;rmiselt oluline.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;aja arvestuse teema on alguse saanud t&ouml;&ouml;tajate tagasisidest. Kriis t&otilde;i v&auml;lja t&otilde;siasja, et kasutatakse palju k&auml;sunduslepinguid, mille alusel t&ouml;&ouml;tavad inimesed ei saa osa ei palgatoetusest, ega laiene neile ka teised sotsiaalkaitse meetmed. Eesm&auml;rk on v&auml;hendada selliste lepingute hulka,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjatele annaks see v&otilde;imaluse kiirelt reageerida t&auml;iendavale t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadusele ning tasakaalustada t&ouml;&ouml;tajate koormust, ehk t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tajad ei peaks tegema nii palju &uuml;letunde,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Esmalt on idee testida lahendust kaubanduses graafiku alusel t&ouml;&ouml;tavate inimeste puhul ning seej&auml;rel rakendada seda ka teistes valdkondades. Kai Realo s&otilde;nul on teemat juba ameti&uuml;hingutega arutatud ning &uuml;hisosa on olemas. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas kohtumisel, et kui t&ouml;&ouml;andjad ja ameti&uuml;hingud on teemas kokku leppinud, on tema valmis pilootprojekti ettepaneku valitsusse viima.</p> <p>Igap&auml;evaselt jaem&uuml;&uuml;giettev&otilde;tet Circle-K Eesti juhtivale Kai Realole on kriis andnud rea &otilde;ppetunde. &bdquo;Tervisekriisid v&otilde;ivad korduda, kuid korduda ei tohiks sarnane majanduse laussulgemine, mille t&otilde;ttu valdav osa kaubandus- ja teenindusettev&otilde;tteid kaheks kuuks kinni pandi,&ldquo; s&otilde;nas ka Eesti Kaupmeeste Liidu juhatusse kuuluv Realo. &bdquo;Selle &auml;rahoidmiseks on m&otilde;istlik nii riigil kui ka ettev&otilde;tetel valmistuda juba t&auml;na. Alustades sellest, et varuda piisavas hulgas kaitse- ja desinfitseerimisvahendeid. Oleme Kaupmeeste Liidus arutanud ideed s&otilde;nastada &uuml;htsed k&auml;itumisp&otilde;him&otilde;tted, et ka eriolukorras saaks t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata,&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp;</p> <p>COVID-19-st p&otilde;hjustatud kriisi m&otilde;judest ja ettev&otilde;tluse murekohtadest r&auml;&auml;kides s&otilde;nas T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas: &bdquo;On oluline, et riik tuleks v&auml;lja ka majanduskriisi leevendamise teise laine meetmetega, et toetada ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kelleni kriis j&otilde;uab aasta teises pooles. Eelk&otilde;ige on need t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tted ja ehitussektor, aga ka kaubandus ja turism, mis ei taastu piirangute mahav&otilde;tmise j&auml;rel &uuml;he hetkega,&ldquo; &uuml;tles Aas. Tema s&otilde;nu oleks vaja palgatoetuse meetme j&auml;tkumist veel v&auml;hemalt paari kuu v&otilde;rra.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tukassa palgatoetus on t&auml;naseni k&otilde;ige kiirem ja k&auml;egakatsutavam toetusmeede, mis aitab ettev&otilde;tjaid t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude katmisel ning v&otilde;imaldab hoida t&ouml;&ouml;kohti. Samas on selge, et T&ouml;&ouml;tukassa reservid sulavad nagu paar p&auml;eva tagasi maha sadanud lumi ja meil tuleb m&otilde;elda, kuidas ja millistel tingimustel oleks v&otilde;imalik toetusmeedet pikendada. Oluline on, et riik tuleks siin oma vahenditega appi.&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp;</p> <p>Teise teemana t&otilde;i Aas lauale riigi v&otilde;imalikud investeeringud. &bdquo;Riik on ehitussektori jaoks oluline klient ja iga s&otilde;num, mille valitsus annab, suure kaaluga. Kui riiklikud investeeringud j&auml;tkuvad ka majanduslanguse ajal, p&uuml;sivad t&ouml;&ouml;kohad ning riigikassasse laekub maksutulu.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel osalesid peaministri kutsel valitsuse liikmed, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit. Kohtumisel arutati majanduse elavdamise meetmeid ja tegevuskava seoses COVID-19 kriisiga ning paindliku t&ouml;&ouml;aja vajadust kaubanduses.</p> <p>Allikas:&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/uudised/tooandjate-volikogu-juht-kriis-toi-valja-toosuhete-kitsaskohad/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2649Tööandjate kaks valikut: hävida või tegutseda?2020-05-12<p><b>Kas ettev&otilde;te kukub ootamatutes oludes kivina p&otilde;hja v&otilde;i j&auml;&auml;b pinnale nagu &otilde;ngekork? Vastandlikus valikus on p&auml;&auml;stjaks loovus, kiirus ja meeskondlik t&ouml;&ouml;v&otilde;ime.</b></p> <p>Pea &uuml;he ropsuga kadusid nii tellimused kui kliendid. Tallinnas Lasnam&auml;el tegutsevas v&auml;ikeses tr&uuml;kikojas seiskusid masinad, sest erinevatele materjalidele prinditud sise- ja v&auml;lireklaame ei vajatud. Seda enam, et valdavalt olid p&uuml;siklientideks poeketid, restoranid ja muud s&ouml;&ouml;gikohad, kus eriolukorras flaiereid jm reklaamtr&uuml;kiseid ei n&otilde;utud, sest kellele neid jagada? S&ouml;&ouml;gikohad olid valdavalt suletud ja poed komplekteerisid &ouml;&ouml;p&auml;evaringi e-ostlejate tellimusi.</p> <p>&bdquo;Pidime leidma lahenduse, kuidas tegevust j&auml;tkata,&ldquo; s&otilde;nab <b><a href="https://prindi.me/" target="_blank">Prindi.Me O&Uuml;</a>&nbsp;arendusjuht Vassili Bendak. &bdquo;</b>Siis tekkiski m&otilde;te, et saame teatud aja ehk visiir-kaitsemaske toota, mille j&auml;rele oli n&otilde;udlust. Pealegi olid meil k&otilde;ik vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid, masinad ja materjalid, millest maske l&otilde;igata ning kokku panna, olemas.&ldquo; PVC-materjalile, millest visiir-kaitsemaske valmistatakse, oli seni tavap&auml;raselt reklaame tr&uuml;kitud. Ka oli selge, et eriolukorras, mil firmad soovisid oma t&ouml;&ouml;tajaid kaitsta, oli erinevaid kaitsevahendeid v&auml;ga v&auml;he.</p> <p>&bdquo;Esialgu osteti metsameeste ja murutrimmerdajate maske, aga nende hind oli hirmus kallis. Meie saime oma firmas teha neid k&uuml;mme korda odavamalt,&ldquo; avaldab Vassili. Nii valmistaski tootejuht visiir-kaitsemaskist kolm-neli erinevat protot&uuml;&uuml;pi, mida katsetama hakati, et valida neist k&otilde;ige sobilikum.</p> <p>&bdquo;Ideest protot&uuml;&uuml;bini kulus meil kolm p&auml;eva, aga viimase variandi katsetemiseks l&auml;ks kaks n&auml;dalat. Siis saime klientidelt tagasisidet, mis tekitas visiir-kaitsemaski kandes ebamugavust. Need n&uuml;ansid tuli lahendada, sest inimestel tuleb terve p&auml;ev visiirides t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; r&auml;&auml;gib Vassili Bendak, nimetades, et nende esimene protot&uuml;&uuml;p ei arvestanud prillikandjatega. &bdquo;Nad ei saanud visiiri kasutada, sest see oli n&auml;ole liiga ligidal.&ldquo;</p> <p>Kui sobilik toode oli tootmises, ilmnes m&otilde;ne aja p&auml;rast, et Eesti laod on PVC-materjalist t&uuml;hjad. Raskusi tekitas vajaliku materjali tarne, mida tuli otsida v&auml;lisriikidest. &bdquo;P&uuml;&uuml;ame hankida sedav&otilde;rd palju materjali, et oleks v&otilde;imalik n&otilde;udlusele vastavalt maske toota. Teeme neid viissada t&uuml;kki p&auml;evas, kuid v&otilde;imekust on rohkemakski.&ldquo; V&auml;ikese viieliikmelise ettev&otilde;ttena m&uuml;&uuml;vad nad visiir-kaitsemaske ka v&auml;lismaale, p&otilde;hiliselt Soome. Ettev&otilde;te on saanud teistsuguse suunitluse, mis aitab kaitsta nii iseennast kui teisi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/4luguettevotlus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-4luguettevotlus.jpg" /></a></p> <p><em>Masina alt k&auml;isid varem l&auml;bi restoranide men&uuml;&uuml;kaardid ja muud reklaamtr&uuml;kised, kuid n&uuml;&uuml;d visiir-kaitsemaski detailid</em>.</p> <p><b>Kokteilide asemel desovedelik</b></p> <p>V&auml;ga kiire suunamuutuse v&otilde;ttis samuti ette v&auml;ikeettev&otilde;tte Punch Drinks O&Uuml; meeskond, kes varem tootis karastusjooke ja k&auml;sit&ouml;&ouml;kokteile, mida m&uuml;&uuml;di muuhulgas erinevates jaekettides nagu Selver ja Rimi. Valdavalt valmistati jooke siiski baaridele ja restoranidele, sest tooted olid v&otilde;rdlemisi kallid. Muutunud keskkonnas ajasid inimesed taga hoopis teistsuguseid vedelikke ─ desinfektsioonivahendeid, mille retsepti hankisid noored ettev&otilde;tjad Maailma Tervishoiuorganisatsioonist (WHO).</p> <p>&bdquo;Neid on seal erinevaid,&ldquo; &uuml;tleb joogivabriku <b><a href="https://punch-drinks.com/" target="_blank">Punch Drinks </a>br&auml;ndijuht Joosep Raudsepp</b>, t&auml;psustades, et tootmisesse l&auml;inud WHO desoretsepti vaatas &uuml;le ka meeskonda kuuluv neuroteadlane Hendrik Luuk, kes varem on laboris t&ouml;&ouml;tanud.</p> <p>Punch Drinks oli &uuml;ks esimesi tootjaid, kelle p&otilde;hitegevuseks polnud keemiatooted, ent kes sai Terviseametilt desovahendite tootmiseks ametliku loa. &bdquo;Turul oli desovahenditest nii suur puudus, et kui meie oma tootega v&auml;lja tulime, siis esimese nelja tunniga m&uuml;&uuml;sime e-poe vahendusel mitu tuhat tellimust,&ldquo; &uuml;tleb Joosep, nentides, et esialgu t&ouml;&ouml;tasidki nad kahes vahetuses viisteist-kuusteist tundi p&auml;evas. &bdquo;N&uuml;&uuml;d on rahulikumaks j&auml;&auml;nud, sest desoaineid pakuvad teisedki, aga me toodame endiselt iga p&auml;ev.&ldquo;</p> <p>M&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad on ettev&otilde;ttesse lisandunud, aga liiga palju inimesi juurde v&otilde;tta pole nad julgenud. Pigem ostnud teenuseid, nagu n&auml;iteks logistikat, v&auml;ljastpoolt lisaks. Praegu toodetaksegi peamiselt desovahendeid, mida m&uuml;&uuml;akse otseklientidele l&auml;bi kodulehe e-poe, aga valdavalt erinevatele t&ouml;&ouml;stus- ja tootmisettev&otilde;tetele, samuti hulgim&uuml;&uuml;jatele nagu apteegikett Apotheka jt. Selle k&otilde;ige k&otilde;rval valmistatakse &otilde;ige v&auml;he k&auml;sit&ouml;&ouml;kokteile, millest noorte ettev&otilde;tjate hoogne firma alguse sai.</p> <p><b>Vahe on vahel</b></p> <p>Kelle firmal e-poodi ei olnud, aga klientidele oli vaja oma kaupu ja teenuseid pakkuda, &uuml;ritas seda kiiresti luua v&otilde;i m&otilde;ne IT-mehe kaasabil hankida.</p> <p>&bdquo;E-poel ja e-poel on paraku vahe,&ldquo; toonitab digitaliseerimislahendusi pakkuva rahvusvahelise ettev&otilde;tte<b> <a href="https://www.columbusglobal.com/et/" target="_blank">Columbus Eesti</a> juhatuse esimees Ivo Suursoo, </b>kelle s&otilde;nul v&auml;ga v&auml;ikese &auml;ri e-poe &uuml;lespanek pole keeruline, vaid &uuml;sna standardne. &bdquo;Klikk-klikk ja tehtud! Kui ettev&otilde;tte e-poe info peab olema seotud nende majanduss&uuml;steemi jms, kus protsessid on keerukamad, siis seal k&otilde;ik nii lihtsalt ei k&auml;i.&ldquo; Ta toob n&auml;ite, et nad on keskmistele ettev&otilde;tetele seadnud kokku paketi, mis v&otilde;imaldaks korraliku e-poe luua k&uuml;mne p&auml;evaga.</p> <p>&bdquo;Meie tegeleme kogu jaekaubanduse ja e-kaubanduse lahendustega alates laovaldustest kuni raamatupidmiseni, samuti tootmisettev&otilde;tetega tootmisprotsessist nende raamatupidamise ja aruandluseni ehk &auml;riettev&otilde;tete toetavate infos&uuml;steemide loomisega.&ldquo; Ivo Suursoo t&auml;heldab, et praegusajal valitseb e-kaubanduse ja mitmete muude tehnoloogiliste lahenduste parendamise huvi, mis on ettev&otilde;tetel v&otilde;rreldes koroonaeelse ajaga isegi k&uuml;mnekordistunud, aga firmad on ettevaatlikud.</p> <p>&bdquo;Kui oled esimesest lainest maha j&auml;&auml;nud, siis hetkel m&otilde;tled sellele, mis saab s&uuml;gisel, kui peaks tulema viiruse teine laine. Neid ettevalmistusi tehakse.&ldquo;</p> <p>Mis ja kuidas saab, pole kerge prognoosida. Kel on &otilde;nnestunud &auml;ri kiiresti &otilde;igesse suunda ja rakendusse seada, hoiavad nina vee peal. Ehk veelgi enam. Olles samas t&auml;nulikud oma meeskonnaliikmetele, kes ettearvamatul ajal on t&ouml;&ouml;tanud kellaosuteid ja kalendrip&auml;evi vaatamata. L&auml;htudes vajadusest, n&otilde;udlusest ja kalevi alla peidetud lootusest p&uuml;henduda ehk millalgi oma algsele &auml;riideele.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Prindi.Me, Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2648 Kas pean minema tagasi tööle?2020-05-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Eriolukorra t&otilde;ttu oli meie restoran kinni poolest m&auml;rtsist aprilli l&otilde;puni, sest ei lubatud kliente saalis teenindada. Minu t&ouml;&ouml;ks oli just klientide teenindamine saalis. N&uuml;&uuml;d, mai keskpaigast hakkab juba restorani taas kliente vastu v&otilde;tma ning t&ouml;&ouml;andja kutsus mind tagasi t&ouml;&ouml;le. Samas ei ole koroona oht t&auml;iesti m&ouml;&ouml;das, mul v&auml;iksed lapsed kodus ja vanemad, kes kuuluvad riskir&uuml;hma. Kas ma ikka pean t&ouml;&ouml;le minema? T&ouml;&ouml;andjal pole niikuinii veel t&auml;ies mahus t&ouml;&ouml;d anda. Kas v&otilde;iksin n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt, et ta hoiaks mind veel t&ouml;&ouml;ootel ja kutsuks t&ouml;&ouml;le need, kellel v&auml;ikseid lapsi pole?</b></p> <p><b><br /> <i>Vastab Ene Olle, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma Teile kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ning Teie peate oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itma. Kui t&ouml;&ouml;andjal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole, kuid Teie olete valmis t&ouml;&ouml;d tegema (k&uuml;sisite t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d, kuid ta &uuml;tles, et pole anda v&otilde;i andis teada, et tuleb kodus olla kuni t&ouml;&ouml;le kutsutakse), siis maksab t&ouml;&ouml;andja Teile selle aja eest Teie keskmist t&ouml;&ouml;tasu vastavalt TLS &sect; 35-le.&nbsp;</p> <p>Kui n&uuml;&uuml;d olukord muutus ja t&ouml;&ouml;andjal on t&ouml;&ouml;d anda ja ta kutsub Teid t&ouml;&ouml;le, siis peate asuma t&auml;itma oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid (TLS &sect; 15). Kui kardate veel COVID-19 v&otilde;imaliku nakatumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;le minna, siis arutage oma mured t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bi. P&ouml;&ouml;rduge t&ouml;&ouml;andja poole (n&auml;iteks e-kirja teel) ning paluge selgitust, milliseid meetmeid t&ouml;&ouml;andja on kasutusele v&otilde;tnud t&ouml;&ouml;keskkonnas viiruse leviku t&otilde;kestamiseks. Kui leiate, et kasutuselev&otilde;etud meetmed ei ole piisavad, siis andke sellest t&ouml;&ouml;andjale teada, tuues p&ouml;&ouml;rdumises v&auml;lja konkreetsed rikkumised ning andke m&otilde;istlik aeg nende k&otilde;rvaldamiseks.</p> <p>Kui Te ikka ei soovi t&ouml;&ouml;le naasta, saate kokku leppida, millistel tingimustel ja kui kaua Te veel t&ouml;&ouml;lt eemal olete. Soovitav oleks sellised kokkulepped s&otilde;lmida kirjalikult.&nbsp;</p> <p>Kui ikkagi tundub, et COVID-19 ohu t&otilde;ttu Te t&ouml;&ouml;le naasta ei soovi ja t&ouml;&ouml;andjaga t&ouml;&ouml;lt eemal olemiseks sobivat kokkulepet ei saavuta, peate otsustama, kas l&otilde;petate t&ouml;&ouml;suhte omal soovil (TLS &sect; 85 lg 1) teatades sellest t&ouml;&ouml;andjale ette 30 kalendrip&auml;eva (TLS &sect; 98 lg 1) v&otilde;i palute lepingu l&otilde;petamist kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga (TLS &sect; 79).</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2647Peatage pandeemia: EU-OSHA tervislike töökohtade tegevuskava2020-05-11<p>EU-OSHA on k&auml;ivitanud algatuse&nbsp;<em>&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad peatavad pandeemia&ldquo;</em>&nbsp;praeguse pandeemiaga seotud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse probleemide lahendamiseks, pakkudes t&ouml;&ouml;kohtadele mitmesuguseid juhendeid seoses COVID-19-ga.</p> <p>Materjalid on muu hulgas j&auml;rgmised: ELi juhend, kuidas piirata viiruse levikut ja kuidas kasutada ennetusmeetmeid ohutul ja tervislikul naasmisel t&ouml;&ouml;kohtadesse; bioloogiliste m&otilde;juritega kokkupuute minimeerimise teave; ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide teabevideod ja lingid heade tavade materjalidele.</p> <p>See tegevuskava seostub ameti kampaaniaga&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;luu- ja lihaskonna vaevuste teemal, mis algab oktoobris. Juba praegu on kampaaniaeelsel veebilehel praktilised juhendid, vahendid ja visuaalmaterjalid tervisliku kaugt&ouml;&ouml; kohta kodunt.</p> <p>Liituge EU-OSHA kampaaniaga ja levitage uudist. Aidake meid pandeemiaga v&otilde;itlemisel!</p> <p>K&otilde;ik materjalid COVID-19 kohta t&ouml;&ouml;kohtadele on leitavad jaotises&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/covid-19-resources-workplace">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad peatavad pandeemia&ldquo;</a></p> <p>J&auml;lgige teemaviiteid&nbsp;<a href="https://twitter.com/search?q=%23EUhealthyworkplaces&amp;src=typeahead_click" target="_blank">#EUhealthyworkplaces<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://twitter.com/search?q=%23StopthePandemic&amp;src=typed_query" target="_blank">#StopthePandemic<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/stop-pandemic-eu-osha-action-plan-healthy-workplaces" target="_blank">EU-OSHA</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2646Tervishoid - väljakutse, mis ei luba põgeneda2020-05-08<p><b>Turvaliselt oma kodus v&otilde;i kontoris t&ouml;&ouml;tades on ehk paljud meist murelikult m&otilde;elnud: kuidas arstid, &otilde;ed ja teised tervishoiut&ouml;&ouml;tajad on suutnud koroonahaigeid ravides ja nende eest hoolt kandes k&otilde;igega toime tulla?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;p&auml;evad on ootamatud, stressirohked, tavap&auml;rasest pikemad ja pingelisemad. Pealegi tuleb t&ouml;&ouml;tada varustuses, mis pole sugugi mugav ega t&ouml;&ouml;d h&otilde;lbustav. Sellele lisaks on nad ise patsiente diagnoosides ja ravides ohustamas enda tervist, kuuludes ohustatud sihtr&uuml;hma.</p> <p>Kui 6. mai seisuga oli Eestis diagnoositud 1713 koroonapositiivset inimest, siis Maailma Terviseorganisatsiooni sama kuup&auml;eva andmeil oli neid 215 riigis tuvastatud 3 595 662, kellest 247 652 koroonahaiget olid surnud.</p> <p>Rahvusvaheline &Otilde;dede N&otilde;ukogu (International Council of Nursis) avaldab, et 90 000 meditsiinit&ouml;&ouml;tajat on COVID-19-sse nakatunud, enam kui 260 meditsiini&otilde;de seet&otilde;ttu surnud. Eestis oli aprilli keskpaiga seisuga saanud koroonadiagnoosi 89 arsti, &otilde;de ja apteekrit.</p> <p>Suurbritannia National Health Serviceʼi v&auml;itel on palgatud maailmas koroonahaigete raviks 1,2-1,5 miljonit tervishoiut&ouml;&ouml;tajat, kelle seas on enam kui 120 000 arsti, umbes 300 000 meditsiini&otilde;de ja teisi meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid.&nbsp;</p> <p><b>Kui pingeline, n&auml;rviline v&otilde;i keeruline on arsti t&ouml;&ouml; v&otilde;rreldes eelneva ajaga?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Kopsuarstina Kuressaare Haiglas t&ouml;&ouml;tanud dr Erve S&otilde;&otilde;ru (51).</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Kui t&ouml;&ouml; on h&auml;sti korraldatud nagu oli Kuressaare Haiglas, siis tegelikult probleeme ei ole. T&ouml;&ouml; arstina on huvitav ja vaheldusrikas. Haiglat&ouml;&ouml;l oli emotsionaalselt koormavam osa kaitseriietusega seonduv: on see korrektselt seljas? Olen ma piisavalt kaitstud? Oma iga v&auml;iksematki sammu tuli j&auml;lgida, tegevusi pikemalt l&auml;bi m&otilde;elda. Millal juua, kus s&uuml;&uuml;a jne. L&auml;bi kahekordsete prillide, sest olen ka muidu aeg-ajalt prillikandja, oli raskem vaadata. Kahekordselt kinnastatud k&auml;tega veidi keerulisem arteritest vereanal&uuml;&uuml;se v&otilde;tta ja arvutiklaviatuuril patsiendi tervisen&auml;itajaid ja korraldusi tr&uuml;kkida, kuid sellega harjus &auml;ra. Iga j&auml;rgmine p&auml;ev sellises varustuses t&ouml;&ouml;tada oli juba kergem. Ma arvan, et &uuml;sna keeruline on praegu olukorra lahenemisel taas ambulatoorse t&ouml;&ouml; k&auml;ivitamine.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kui pikaks venisid t&ouml;&ouml;p&auml;evad? Kas ja millal v&otilde;is hinge t&otilde;mmata?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;p&auml;evad ei olnud tavap&auml;rasest pikemad. Ka haiglat&ouml;&ouml;l kehtib t&ouml;&ouml;graafik, kus arvestatakse t&ouml;&ouml;tunde ja vaba aega. Puhata sai siis, kui selleks oli mahti, ja hinge t&otilde;mmata, liikudes &uuml;hest osakonnast teise. Puhkama minnes v&otilde;i &uuml;he patsiendi juurest teise juurde liikudes kaasnes alati riietumise tseremoonia. Kandsin teadlikult sportlikke riideid ja jalan&otilde;usid, et oleks lihtsam ja turvalisem. T&ouml;&ouml;ga kaasnes f&uuml;&uuml;siline koormus, mis oli tasakaaluks vaimsele t&ouml;&ouml;le ja soodustas head und. Arvan, et Eestis ei vajanud &otilde;nneks haiglaravi nii palju COVID-19 patsiente, et l&auml;bip&otilde;lemisohtu oleks saanud tekkida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hirmu ise haigestuda v&otilde;i l&auml;hedasi nakatada ei olnud?</b></p> <p>&bdquo;Kuressaare Haiglasse t&ouml;&ouml;le suundudes m&otilde;tlesin mitmed teemad l&auml;bi: olen terve, ma ei p&otilde;e kroonilisi haigusi. Olen naissoost ja arvan, et ka sobivas vanuses. Kopsuarstina haiglaravil aastatepikkust valvet&ouml;&ouml; kogemust omades oskan ehk oma teadmiste ja kogemusega abiks olla. Saaremaale minnes kohtlesin k&otilde;iki inimesi kui potentsiaalseid COVID-19 viirusekandjaid v&otilde;i haigeid, kaasa arvatud kolleege. T&auml;nu sellele suutsin ennast, patsiente ja kolleege kaitsta. T&ouml;&ouml;tades COVID-19 osakondades ma ei haigestunud. L&auml;hedaste nakatamise v&otilde;imalused kaalusin eelnevalt l&auml;bi, &otilde;nneks l&auml;ks k&otilde;ik h&auml;sti.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas ja kuiv&otilde;rd on muutunud patsientide v&otilde;i nende l&auml;hedaste k&auml;itumine, suhtumine vms?</b></p> <p>&bdquo;Kogesin Kuressaare Haiglas v&auml;ga head meeskonnat&ouml;&ouml;d. Mulle j&auml;i meelde &otilde;dede inimlik, hooliv ja professionaalne t&ouml;&ouml;, samuti olid hooldajad oma t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendunud. Ehk patsiendid tundsid end turvalisena ja kogesid, et neist reaalselt hoolitakse. Me suutsime ka haiglaravil olnud patsiendid kaasata teadlikult raviprotsessi.</p> <p>Eks alguses oli palju teadmatust, kuid suheldes kolleegidega v&auml;lisriikidest, sai olulised aspektid ravit&ouml;&ouml;s kiiresti selgeks. T&ouml;&ouml; korraldamisel oli oluline roll ravijuhil dr Edward Laanel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/5.luguPERH1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-5.luguPERH1.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>Oleme kohanenud</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Erakorralise meditsiini osakonnast otsitakse abi erinevate terviseh&auml;dade ilmnemisel, ent koroonaviiruse t&otilde;ttu on t&ouml;&ouml; veelgi pingestunud. Oma kogemusi ja t&auml;helepanekuid vahendab <b>P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonna juhataja dr Kristiina P&otilde;ld:</b></p> <p>&bdquo;EMO t&ouml;&ouml;tajad on karastunud ega karda v&auml;ljakutseid. Olukord oli kriisi alguses loomulikult v&auml;ga pingeline, kuid oleme kenasti kohanenud.</p> <p>Kaitsevarustust on meil piisavalt ja t&ouml;&ouml;tajad on koolitatud neid kasutama. Kaitsemaskides ja t&auml;iskaitseriietuses t&ouml;&ouml;tamine on muidugi f&uuml;&uuml;siliselt kurnavam kui tavariietuses. Otsest nakatumise hirmu ei ole personali seas tunda. Pigem muretsetakse, et nakkust v&otilde;idakse edasi kanda oma l&auml;hedastele.</p> <p>V&auml;ljakutseks osutus kriisieelse personali hulgaga nii triaazitelgi, musta tsooni kui ka puhta tsooni mehitamine, kuid oleme kenasti hakkama saanud.</p> <p>&Otilde;nneks on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt v&auml;henenud kergemate terviseh&auml;dadega p&ouml;&ouml;rdunute arv, mis on v&otilde;imaldanud meil optimaalselt olemasolevaid ressursse kasutada. Loodetavasti toimib selline iseregulatsioon ka tulevikus. Kui kergemate tervish&auml;dadega patsientide arv hakkab taas suurenema, peame kasutusele v&otilde;tma meetmeid selleks, et suunata EMO-sse mittekuuluvad patsiendid teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad on olnud v&auml;ga vastutulelikud ja teevad vajadusel &uuml;letunde.</p> <p>Haigla pakub neile ps&uuml;hholoogilist abi kriisiga toimetulekuks ja t&ouml;&ouml;tajad ka kasutavad seda v&otilde;imalust aktiivselt.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/5.luguPERH2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-5.luguPERH2.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>Koormus hakkab kasvama</b></p> <p>Eriolukorra kehtestamisest alates keskendusid nii perearstikeskused kui haiglad eelk&otilde;ige erakorralisele t&ouml;&ouml;le ehk koroonaviirusega inimeste avastamisele, n&otilde;ustamisele ja ravile. N&uuml;&uuml;d hakatakse taas tegelema plaaniliste haigetega, kellest 70-80% on kroonilised haiged ja &uuml;lej&auml;&auml;nud &auml;gedad haiged.</p> <p><b>N&otilde;mme perearstikeskuse ja Doclinei'i perearst Eero Merilind:</b></p> <p>&bdquo;Arstikeskuses kohapeal on meil olnud konsultatsioone praegu v&auml;he, rohkem on video-, telefoni- ja meilin&otilde;ustamisi.</p> <p>Koroonaviirusest tingitud eriolukorras jaguneb inimeste k&auml;itumine valdavalt kolmeks: &uuml;hed on v&auml;ga &auml;revil ja kahtlustavad k&ouml;ha, nohu ning v&auml;ikese palaviku korral koroonaviirust. Nemad saadame koroonatesti tegema. Teised p&uuml;&uuml;avad viirusest teadlikult hoiduda, p&uuml;sides karantiinis ja tegeledes kodus oma asjadega. Kolmandasse gruppi kuuluvad rasked diabeetikud, s&uuml;dame- ja v&auml;hihaiged jt, kes eriolukorra t&otilde;ttu arsti vastuv&otilde;tule tulla pole saanud ega tohtinud. Nende p&auml;rast olen k&otilde;ige enam mures.</p> <p>Kui me eelmisel aastal samal ajal olime koos perearsti &otilde;ega p&auml;eva jooksul kontaktis enamasti 40-60 patsiendiga, siis t&ouml;&ouml; struktuurimuutuse t&otilde;ttu on see v&auml;henenud 30-40-le. Minul arstina on lihtsam probleeme lahendada inimesega f&uuml;&uuml;siliselt kohtudes, kui suheldes temaga meili teel v&otilde;i video vahendusel.</p> <p>Eriolukorra l&otilde;ppedes tulevad k&otilde;ik plaanilised haiged vastuv&otilde;tule, mis t&auml;hendab v&auml;ga suurt koormuse t&otilde;usu, mis v&otilde;ib ulatuda j&auml;rgmisesse aastassegi.&ldquo;</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: PERH</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2645Töötukassa nõukogu arutas töötushüvitiste süsteemi reformimise ettepanekuid2020-05-07<p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu arutas sotsiaalministri ettepanekuid t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi paindlikumaks muutmiseks, millega on plaanis lubada t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal ajutiselt t&ouml;&ouml;tada, h&otilde;lmata t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi FIE-d ja juhatuse liikmed, siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste maksmise kestus majandusts&uuml;kliga ning t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse suurust. Arutelu j&auml;tkatakse t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogus 13. mail.&nbsp;</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Ettepanekute eesm&auml;rk on muuta h&uuml;vitiste s&uuml;steem senisemast paindlikumaks ja v&otilde;imaldada T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogul ning Vabariigi Valitsusel t&ouml;&ouml;tuse kasvades t&otilde;hustada t&ouml;&ouml;tute kaitset.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimehe sotsiaalminister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul on k&otilde;ik osapooled teinud t&auml;nuv&auml;&auml;rseid pingutusi, et muuta t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi paindlikumaks ning teha seda algselt planeeritust kiiremas tempos: &bdquo;Sotsiaalministeerium esitas ettepanekud &nbsp;t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi kaasajastamiseks selle aasta jaanuaris. Eriolukorrast tingitud piirangute m&otilde;jud majandusele ja t&ouml;&ouml;turule on kaasa toonud vajaduse m&otilde;nede muudatustega kiiremas tempos edasi liikuda, et leida lahendused kitsaskohtadele, mis aitavad inimestel oma toimetulekut parandada ja v&auml;hendavad t&ouml;&ouml;tute vaesusriski. Olgu selleks siis ajutise t&ouml;&ouml;tamise lubamine t&ouml;&ouml;tuks oleku ajal v&otilde;i t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise maksmine pikemaajaliselt,&ldquo; s&otilde;nas minister Kiik.&nbsp;</p> <p>Muudatuste kohaselt oleks ajutine t&ouml;&ouml;tamine edaspidi lubatud t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal piiratud aja jooksul ning samuti oleks piiratud kindla summaga ka selle eest saada lubatud tasu. T&ouml;&ouml;tule s&auml;ilivad ajutisel t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;tu staatus, ravikindlustus ning t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised.&nbsp;</p> <p>Teise muudatusena plaanitakse h&otilde;lmata t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad kellel puudub ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;tuskindlustusele nende t&ouml;&ouml;tegemise vormi t&otilde;ttu. Ettepaneku kohaselt makstakse neile t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist samas m&auml;&auml;ras kui t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajatele.&nbsp;</p> <p>Kolmanda muudatusena on plaanis siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise maksmise kestus olukorraga t&ouml;&ouml;turul, mis v&otilde;imaldaks maksta h&uuml;vitisi heldemalt, kui majanduses on keerulisemad ajad ning t&ouml;&ouml; otsimise periood on pikem.&nbsp;</p> <p>Viimase muudatusena arutati v&otilde;imalust t&otilde;sta nii t&ouml;&ouml;tutoetuse ja t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise asendusm&auml;&auml;rasid, et parandada t&ouml;&ouml;tute sotsiaalset kaitset ning ennetada inimeste vaesusesse langemist.&nbsp;</p> <p>Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. 30. aprillil arutati ettepanekuid valitsuskabineti n&otilde;upidamisel. Kui muudatused ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidu saavad, v&otilde;ivad need j&otilde;ustuda juba selle aasta suvel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/tootukassa-noukogu-arutas-tootushuvitiste-susteemi-reformimise-ettepanekuid" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2644Võrratud superinimesed, ehk töökohustuste täitmine vaatamata riskidele2020-05-06<p><b>Koroonaviiruse kui kaasaegse katkuga kaasneb erinevaid hirme, muresid ja pingeid. Need ei m&otilde;juta &uuml;ksnes koroonakolletes t&ouml;&ouml;tajate elu, kellele t&ouml;&ouml;andjad on s&uuml;damest t&auml;nulikud.</b></p> <p>Arstid, &otilde;ed ja hooldajad peavad suutma oma hirmudest &uuml;le olla, et j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;d teha. Ka teadmises, et v&otilde;ivad haigestuda, samamoodi viiruse oma l&auml;hedastele kanda. Kui enamikul meist on v&otilde;imalus eriolukorra ajal soovituslikult oma turvalises kodus p&uuml;sida, siis paratamatult pole see meditsiini ja nii m&otilde;neski teises valdkonnas v&otilde;imalik. &Uuml;heks neist on ka hoolekandeasutused ─ vanurid ja erivajadustega inimesed vajavad endiselt &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt hoolt ja abi, kuigi just neisse asutustesse kipub viirus tungima nagu h&auml;vituslikult h&otilde;&otilde;guv s&auml;de.</p> <p><b>P&auml;rnumaal Halinga Turvakodus</b>, kus elavad eakad ja erivajadusega kliendid, avastati aprilli alguses koroonaviirus kolmel hoolealusel, ent ka &uuml;hel t&ouml;&ouml;tajal. Sealse ettev&otilde;tte<b> juhatuse liige Mati Rosenstein </b>&uuml;tleb, et olukorra tegi nende jaoks raskemaks eelk&otilde;ige kogukonna hukkam&otilde;istev suhtumine. Turvakodu t&ouml;&ouml;tajaid ei lubatud enam isegi kohalikku toidupoodi, sest kardeti, et &auml;kki nad kannavad viirust. &bdquo;See oli j&otilde;hker. Samuti saadeti meie haigestunud t&ouml;&ouml;taja pereliikmed, kes t&ouml;&ouml;tasid teises asutuses, sundpuhkusele. Aga muidu on k&otilde;ik h&auml;sti. Lasime kordustestid teha, vastused olid negatiivsed, mingit viirust meil ei ole.&ldquo;</p> <p>Mati Rosenstein on v&auml;ga t&auml;nulik oma t&ouml;&ouml;tajatele, kes keerulist olukorda on talunud. &bdquo;V&otilde;rratud inimesed,&ldquo; r&otilde;hutab ta, heites m&otilde;ru nalja &uuml;mbruskondsete suhtumise ja v&auml;ljenduste &uuml;le, mille leksika on kujunenud kr&otilde;bedaks. &bdquo;Kohalik romantika!&ldquo; &uuml;tleb mees kibedust varjates.</p> <p><b>Hoolsad ja hoolivad</b></p> <p>Kui Halingas saadi viirusevabaks, siis seitsmest majakesest koosnevas <b>S&otilde;mera kodus Saaremaal</b> on koroonast tabatud kaheksateist inimest. Vaatamata sellele, et sealse <b>juhataja Terje Hansoni </b>s&otilde;nul ehitati<b> </b>kohe eriolukorra alguses iga maja &uuml;mber omaette aed, kust hoolealused v&auml;ljapoole ei liigu ja t&ouml;&ouml;tajad majade vahel risti-r&auml;sti ei k&auml;i. Haiguspuhangu ilmnedes koondati k&otilde;ik haiged &uuml;hte majja ja nende eest kannab hoolt kindel personal.</p> <p>&bdquo;Jah, ega meil personaliga kiita ei ole,&ldquo; tunnistab Terje Hanson nurkral toonil, sest ka t&ouml;&ouml;tajad on erinevatel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtedel ja mingil m&auml;&auml;ral tuleb lubada neid samuti puhkusele. &bdquo;T&ouml;&ouml; on pingeline. Inimene vajab puhkust, et oma j&otilde;uvarusid taastada ja jaksaks edasi t&ouml;&ouml;tada.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad on seni terved p&uuml;sinud. &Uuml;ldine olukord pole kellegi jaoks kerge, pealegi on iga inimese riskitaluvus erinev. &bdquo;Meil on v&auml;ga tublid t&ouml;&ouml;tajad. Nad on superinimesed, kellest enamik on oma hirmudest v&otilde;itu saanud, ja tulevad t&ouml;&ouml;le,&ldquo; on juhataja s&uuml;damest t&auml;nulik, kel on pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele isikukaitsevahendeid, mida nad on v&auml;ga hoolsalt kasutanud nii nagu ka desinfitseerijaid. Hoitud on majad puhtana, tuulutatud ruume, juhendatud kliente h&uuml;gieenin&otilde;udeid j&auml;rgima... &bdquo;See k&otilde;ik on meie t&ouml;&ouml;tajate suur t&ouml;&ouml;,&ldquo; r&otilde;hutab juhataja Hanson, p&uuml;&uuml;des personalile omalt poolt pakkuda tervislikke sn&auml;kke, kohvi ja kolm korda p&auml;evas tasuta toitu, et hoolimine vaid s&otilde;nades ei v&auml;ljenduks. &bdquo;Nad on v&auml;ga tublid. Ja ilmselt maandanud riske ka kodus ja perekonnas, sest k&auml;ivad ja teevad seda t&ouml;&ouml;d, mis tuleb ju &auml;ra teha, sest hoolealused vajavad neid.&ldquo;</p> <p><b>Tervis ja hingetugi</b></p> <p>S&otilde;merus on ka t&ouml;&ouml;tajaid, kelle tervis pole puhtf&uuml;&uuml;siliselt koormusele vastu pidanud &ndash; kellel on astma v&otilde;i m&otilde;ni muu somaatiline haigus, mis ohtra desinfitseerimisvahendite kasutuse t&otilde;ttu &auml;geneb. &bdquo;Nad j&auml;&auml;vad haiguslehele, aga mitte seep&auml;rast, et ei taha t&ouml;&ouml;le tulla, vaid tervis ei kannata. Terveks saades naasevad t&ouml;&ouml;tajad ametisse. Iga p&auml;ev on j&auml;lle uus,&ldquo; s&otilde;nab Terje Hanson, olles t&auml;nulik, et ka kohalikud inimesed on olnud m&otilde;istvad ja &uuml;htehoidvad, mitte hukkam&otilde;istvad. Seegi on j&otilde;udu ja energiat juurde andnud.</p> <p><b>Katriito N&otilde;ustamis- ja Ps&uuml;hhoteraapiakeskuse kliiniline ps&uuml;hholog Triinu Niiberg-Pikks&ouml;&ouml;t,</b> kes<b> </b>t&ouml;&ouml;tab ka Tartu &Uuml;likooli Kliinikumi kriisimeeskonnas, nimetab, et abistatavates ametites t&ouml;&ouml;tajatele nagu n&otilde;ustajad, arstid, meditsiini&otilde;ed jt korraldatakse supervisiooni. &bdquo;K&uuml;simus on, kuidas neis ametites inimesed iseennast antud olukorras hoida oskavad, kuigi mitmes kohas on korraldatud tugiteenused.&ldquo; Tema t&auml;heldab, et n&auml;iteks kliinikumi eesliini t&ouml;&ouml;tajad pole palju nende poole p&ouml;&ouml;rdunud, millest v&otilde;ib j&auml;reldada, et ilmselt on nad kaasnenud stressiga pigem toime tulnud.</p> <p>Enamikel inimestel on vaja ise leida teatud hingerahu ja tasakaal. Triinu Niiberg-Pikks&ouml;&ouml;t &uuml;tleb, et abi vajatakse aina rohkem, n&otilde;ustades inimesi veebi vahendusel.</p> <p>&bdquo;Kriisiolukorrad koroona ajal on erinevad: &uuml;hel v&otilde;ib olla raske klientidega kokku puutuda, teist vaevab t&ouml;&ouml;kaotuse hirm, kolmandal on mure oma kiirabis t&ouml;&ouml;tava mehe p&auml;rast...&ldquo; Aina enam vaevavad inimesi &auml;revusprobleemid, sealhulgas tervise&auml;revusega seotud teemad. &bdquo;Sagenenud on muretsemine &ndash; koroonaviiruse, igap&auml;evaelu ja &uuml;le&uuml;ldse edasise p&auml;rast. Samas pole paljud raskused inimeste teadvusesse veel j&otilde;udnud.&ldquo; Vaimse tervise mured kerkivad esile pigem veidi hiljem, viiteajaga, sest juba praegu t&ouml;&ouml; kaotanud tegelevad uute lahenduste otsinguga, kuidas tagada peavari, riided ja toit.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise ja enesearenguga seotud teemad on pisut k&otilde;rvale j&auml;&auml;nud, kuna inimestel ei j&auml;tku vaimset, ajalist ega t&otilde;en&auml;oliselt ka rahalist v&otilde;imekust nendega tegeleda. Ehkki vaimse tervise seisukohast olukord veel hull ei ole, siis kindlasti muutub see poole aasta v&otilde;i aasta p&auml;rast t&otilde;sisemaks.&ldquo;</p> <p><b>Maailma Terviseorganisatsiooni n&otilde;uanded, kuidas koroona ajal stressiga toime tulla:</b></p> <ul> <li>Kriisi ajal on normaalne tunda kurbust, stressi, hirmu, viha v&otilde;i olla segaduses.<b> </b>Aidata v&otilde;iksid vestlused usaldusv&auml;&auml;rsete inimestega. V&otilde;tke &uuml;hendust oma s&otilde;prade ja perega.</li> <li>Kui peate koju j&auml;&auml;ma, pidage kinni tervislikest eluviisidest, sh &otilde;ige toitumine, uni ja liikumine. Suhelge l&auml;hedastega kodus, hoidke &uuml;hendust teiste pereliikmete ning s&otilde;pradega e-posti ja telefoni teel.</li> <li>&Auml;rge suitsetage, jooge alkoholi ega tarvitage uimasteid, et oma emotsioonidega toime tulla.</li> <li>Tundes end segaduses olevat, vestelge tervishoiut&ouml;&ouml;taja v&otilde;i n&otilde;ustajaga. M&otilde;elge l&auml;bi, kuhu minna v&otilde;i kelle poole p&ouml;&ouml;rduda, kui vajate f&uuml;&uuml;silise ja vaimse tervise alast n&otilde;u.</li> <li>Kasutage oskusi, mis aitasid teil varasemate kriiside ja eba&otilde;nnestumistega toime tulla, et saaksite oma emotsioone juhtida.</li> <li>Hankige fakte. Koguge teavet, mis aitab riski t&auml;pselt kindlaks m&auml;&auml;rata ja saaksite v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikke ettevaatusabin&otilde;usid. Leidke usaldusv&auml;&auml;rne allikas, n&auml;iteks WHO veebileht, riiklik terviseportaal vms. P&uuml;hendage v&auml;hem aega meediale, kus kajastatu teid h&auml;irib.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Halinga Turvakodu</b></p> <p></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2641Ettevõtteid oodatakse taotlema Kaugtöö Tegija märgist ja jagama eriolukorra kogemusi2020-05-04<p><b>Juba neljandat aastat kutsuvad Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE ettev&otilde;tteid kandideerima Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele. Konkursil tunnustatakse kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid ettev&otilde;tteid ja juhte ning sel aastal on oodatud organisatsioonid jagama ka eriolukorra kaugt&ouml;&ouml;kogemusi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi <b>Ave Laasi</b> s&otilde;nul on nii m&auml;rgise konkurss kui ka &uuml;ldised trendid n&auml;idanud, et kaugt&ouml;&ouml; tegijate arv kasvab ning laieneb ka ettev&otilde;tete profiil, kes kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldada saavad. &bdquo;Statistikaameti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu j&auml;rgi oli eelmise aasta seisuga Eestis kaugt&ouml;&ouml;d praktiseerivate t&ouml;&ouml;tajate hulk v&otilde;rreldes 2010. aastaga kasvanud peaaegu kolm korda. Usun, et eriolukorra kogemus kasvatab nende ettev&otilde;tete hulka plahvatuslikult, kes paindliku t&ouml;&ouml;viisi v&otilde;imalused ja plussid enda jaoks avastanud on.&ldquo; Lisaks on Laasi hinnangul oluline m&otilde;ista, et kaugt&ouml;&ouml; ei pea olema vaid ajutine t&ouml;&ouml;vorm, vaid loomulik igap&auml;evat&ouml;&ouml; osa. &bdquo;Loodan, et paljud, kes maitse suhu said, j&auml;&auml;vad paindlikku t&ouml;&ouml;d ka edaspidi praktiseerima. Ja v&otilde;tavad ka konkursist osa.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kandideerimiseks peab ettev&otilde;te t&auml;itma eneseanal&uuml;&uuml;si ankeedi. Samuti saab esile tuua silmapaistva juhi, kes organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;d arendab. Konkursi &uuml;he ellukutsuja ja tarkade t&ouml;&ouml;viiside edendaja Elisa Eesti personalijuhi <b>Kaija Teem&auml;gi</b> s&otilde;nul on juhtidel kaugt&ouml;&ouml; edendamisel v&otilde;tmeroll. &bdquo;N&auml;eme seda nii tavaolukorras kui ka t&auml;na. Ootamatuste ja muutustega suudavad h&otilde;lpsamini kohaneda need organisatsioonid, kes oskavad t&ouml;&ouml;protsesse paindlikult ja kiiresti &uuml;mber korraldada. Selleks peab aga olema ettev&otilde;ttel tugev vundament, mis on rajatud &otilde;igele suhtumisele ja usalduslikele t&ouml;&ouml;suhetele oma inimestega. Seet&otilde;ttu me konkursil ka juhtimisele erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rame ja juhte tunnustame. Ankeete ootame 29. maini.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija konkursi ellukutsujad Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa ja PARE ning partner Workland kutsuvad &uuml;hiselt &uuml;les organisatsioone kandideerides oma kogemusi jagama nii tavap&auml;rastest praktikatest kui ka tooma n&auml;iteid eriolukorra t&otilde;ttu muutnud t&ouml;&ouml;korraldusest. P&otilde;nevamaid kogemuslugusid tunnustatakse ja jagatakse teistega m&auml;rgise saajate v&auml;ljakuulutamisel juunikuus.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas konkursil osaleda? </b></p> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele saab kandideerida 4.-29. maini.</li> <li>Osalemiseks tuleb t&auml;ita eneseanal&uuml;&uuml;si <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdyz9jyepYwfKhmNqGuGHM7kMRhcW3gwiVxVk9BMVlAWPcD5Q/viewform?usp=sf_link">ankeet</a>.</li> <li>Erikategoorias &bdquo;Parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht&ldquo; saab esitada juhte, kes paistavad organisatsioonis silma paindlike t&ouml;&ouml;viiside juurutamisega. Selles kategoorias on oodatud osalema ka juba eelmistel aastatel m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted.</li> <li>M&auml;rgise saajad kuulutatakse v&auml;lja 11. juunil.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Fakte konkursi kohta:</b></p> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml;&nbsp;Tegija on digitaalne m&auml;rgis,&nbsp;mis n&auml;itab, et ettev&otilde;te soosib paindlikke t&ouml;&ouml;viise&nbsp;ja on sellega eeskujuks ka teistele.</li> </ul> <ul> <li>Kolme aastaga on m&auml;rgise saanud 120 ettev&otilde;tet. Nende hulgas on nii avaliku kui ka erasektori ettev&otilde;tteid ning MT&Uuml;sid. M&otilde;ned n&auml;ited: Keskkonnaamet, Maksu- ja tolliamet, SEB Pank AS, Swedbank Grupp Eestis, T&ouml;&ouml;inspektsioon, Proekspert, Siseministeerium, Viru Maakohus, Transferwise Ltd Eesti filiaal, Bolt, H&auml;irekeskus.</li> </ul> <ul> <li>Parima kaugt&ouml;&ouml;d edendava juhi tiitleid on v&auml;lja andnud kaks korda:</li> <ul> <li><b>2018 - </b>&nbsp;Keskkonnaametist Andres Onemar&nbsp;</li> <li><b>2019 &ndash;</b> Haigekassa juht Rain Laane ja Messente Communicationsi juht Lauri Kinkar</li> </ul> <li>M&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval smartwork.ee lehel. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgisele saab kontrollida samuti selle nimekirja alusel.</li> <li>M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks, mida saab uuesti taotledes pikendada. M&auml;rgise aegumisest ja pikendamise v&otilde;imalustest informeerib ettev&otilde;tteid Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing.&nbsp;</li> </ul> <p>Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE. Konkursi partner ja ž&uuml;riiliige on privaatkontoreid ja <i>coworking</i>-lahendusi pakkuv Workland.&nbsp;</p> <p><i>M&auml;rgise visuaal:</i> <br /><a href="https://www.dropbox.com/sh/bljnua4lry1y6yu/AADBOYM4XEmndJCecVZKeG9Va?dl=0">https://www.dropbox.com/sh/bljnua4lry1y6yu/AADBOYM4XEmndJCecVZKeG9Va?dl=0</a></p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.&nbsp;</i></p> <p><b><i>Elisa Eesti AS&nbsp;</i></b><i>(</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>)<b>&nbsp;</b>on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2019. aastal 174,8 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Workland </i></b><i>on 2016. aastal asutatud ja kiiresti laienev t&auml;isteenusb&uuml;roo ja koost&ouml;&ouml;tamiskeskuste operaator, kellel on t&auml;naseks keskused igas Balti riigis. Worklandi missiooniks on pakkuda inspireerivaid t&ouml;&ouml;ruume paindlikel tingimustel koos professionaalsete tugiteenuste ning ettev&otilde;tte kasvamist toetava kogukonnaga.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>Lisainfo:</i><b>&nbsp;</b></p> <p>Ave Laas<br /> Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige<br /> <a href="mailto:ave@smartwork.ee">ave@smartwork.ee<br /> </a>+372 50 459 43<br /> <a href="http://www.smartwork.ee/">http://www.smartwork.ee/</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2640Mida teha, kui tööandja on lõpparve valesti arvestanud?2020-05-04<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mind koondati 30. aprillil, sest ma ei olnud aprilli alguses n&otilde;us t&ouml;&ouml;lepingu muudatusega ja poole koormusega t&ouml;&ouml;tamisega. Aga t&ouml;&ouml;andja tegi l&otilde;pparve arvestuse nii, nagu oleksin kogu aeg poole koormusega t&ouml;&ouml;tanud. Kas saan T&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole l&otilde;pparvet korrektselt v&auml;lja maksnud ning p&ouml;&ouml;rduda samas ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni? Kas pean ise kirjutama avalduse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile v&otilde;i aitavad mind selles t&ouml;&ouml;inspektsiooni juristid?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Kui t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi enne t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist tegelikult ei muudetud, peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuma kehtivast t&ouml;&ouml;lepingust ning tegema l&otilde;pparvega seotud arvestused ning arveldused sellest l&auml;htudes. Kindlasti tuleks alustuseks paluda t&ouml;&ouml;andjalt selgitust, kuidas l&otilde;pparve arvestus on tehtud ning vajadusel juhtida t&auml;helepanu, et arvestuse aluseks olnud andmed ei vasta tegelikkusele.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmist valesti makstud l&otilde;pparve ei m&otilde;juta. See &otilde;igus on inimesel kohe, kui t&ouml;&ouml;leping on l&otilde;ppenud. T&ouml;&ouml;tuna arvelev&otilde;tmist h&otilde;lbustab e-t&ouml;&ouml;tukassa iseteeninduskeskkond, t&auml;psemalt saate lugeda siit <a href="https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/tootuna-arvelevotmine">https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/tootuna-arvelevotmine</a></p> <p>Osaliselt saamata j&auml;&auml;nud l&otilde;pparve n&otilde;udes saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse nelja kuu jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise eeliseks v&otilde;rreldes kohtuga on lihtsam ja kiirem menetlus. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse l&auml;bi 45 kalendrip&auml;eva jooksul arvates selle saabumisest. Hetkel v&otilde;ivad menetluse t&auml;htajad pikeneda seoses viiruse levikust tingitud takistustega komisjoni istungite l&auml;biviimisel.</p> <p>Avaldus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile tuleb kirjutada ise v&otilde;i endale leitud esindaja/juristi abiga. T&ouml;&ouml;inspektsioon ega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon &otilde;igusabiteenust v&otilde;i esindajat t&ouml;&ouml;vaidluse osapooltele ei paku ja avaldust ei koosta. Kuid T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel on olemas abimaterjal ja selgitused, kuidas t&ouml;&ouml;vaidlusavaldust koostada ning t&auml;psustavate k&uuml;simuste tekkimisel saab helistada infotelefonile 640 6000 v&otilde;i saata k&uuml;simus aadressile <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>.</p> <p>Pikemad selgitused rahaliste n&otilde;uete kohta t&ouml;&ouml;suhetes on <a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Rahalised_nouded_toosuhtes_A5c_EE_web.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel olevas materjalis</a>. Kindlasti on oluline meeles pidada, et kui avaldaja leiab, et teise poole arvestused on tehtud valedel alustel v&otilde;i arvutusliku eksimusega, siis tuleb ise avalduses v&auml;lja tuua oma n&otilde;ude p&otilde;hjendusena selgitus ja arvutusk&auml;ik.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise kohta leiab info- ja abimaterjali koos avalduse vormiga aadressilt</p> <p><a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/">https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/</a> ja <a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Toovaidluste_lahendamine_sisu-EST_webi.pdf">https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Toovaidluste_lahendamine_sisu-EST_webi.pdf</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2639Vanemas keskeas inimestele hakatakse pakkuma rohkem tööturuteenuseid uudse tulemuspõhise lähenemisega 2020-05-04<p><b>Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas m&auml;&auml;ruse muudatuse, mis v&otilde;imaldab hakata pakkuma vanemas keskeas inimestele t&ouml;&ouml;turuteenuseid uudsel tulemusp&otilde;hisel viisil. Uuringud n&auml;itavad, et vanuse kasvades, enne pensioniea saabumist on keeruline vahetada ja leida uut t&ouml;&ouml;kohta ning seet&otilde;ttu vajavad inimesed t&ouml;&ouml;turul p&uuml;simiseks ja sinna naasmisel erilist t&auml;helepanu ja tuge.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Soovime kaasata vanemas keskeas inimesi t&ouml;&ouml;turule senisest enam ning panustada nende oskustesse, aktiivsusesse ja p&uuml;simisele t&ouml;&ouml;turul. Seet&otilde;ttu pean oluliseks, et &uuml;le 55-aastastel inimestel oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;ks vajalikke oskusi ja valmisolekut parandada &uuml;mber&otilde;ppe v&otilde;i t&auml;iendkoolituste ja n&otilde;ustamiste kaudu ning leida endale sobiv t&ouml;&ouml;. Praegune kriis on avaldanud m&otilde;ju ka t&ouml;&ouml;h&otilde;ivele ning seep&auml;rast on oluline juba praegu alustada meetmetega, mis v&otilde;imaldavad inimestel taas leida t&ouml;&ouml;d. Just erinevates Eesti piirkondades toimetavad esindusorganisatsioonid, ettev&otilde;tted ja kohaliku omavalitsuse asutused tunnevad oma piirkonna vajadusi paremini ja oskavad inimestele vajalikku tuge pakkuda,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>Uue l&auml;henemisega suunatakse projektitegevuste fookus senisest enam tulemuse ehk p&uuml;siva t&ouml;&ouml;h&otilde;ive saavutamisele, seejuures lihtsustakse reegleid projektide l&auml;biviijatele. N&auml;iteks muutuvad lihtsamaks kulude h&uuml;vitamise reeglid, pikeneb abik&otilde;lblikkuse periood ja suureneb toetuse maksimaalne osakaal, mis v&otilde;imaldavad oluliselt suuremat paindlikkust. Taotlusvooru tingimused annavad eelise innovaatilistele lahendustele.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Toetust vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;le aitamise projektideks v&otilde;ivad taotleda ettev&otilde;tted, vaba&uuml;hendused, haridusasutused ning riigi v&otilde;i kohaliku omavalitsuse asutused.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumiseks avab Riigi Tugiteenuste Keskus alates juuni algusest taotlusvooru, kuhu on v&otilde;imalik esitada t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumisega seotud projekte. Meetme maksumus on 1,16 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.&nbsp;</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu 2019. aasta andmete kohaselt oli t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;r 55-aastaste ja vanemate seas 2019. a viimases kvartalis 53,5%, kogu t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna h&otilde;ive aga umbes 16% v&otilde;rra k&otilde;rgem (69,2%).</p> <p>Allikas, foto: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>.</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2638Alkoholitarvitamine ei ravi ega kaitse Covid-19 eest2020-04-30<p>Koroonaepideemia levikuga &uuml;le maailma hakkasid ringlema ka valev&auml;ited, et alkoholil on raviv toime. P&auml;rast alkoholist p&otilde;hjustatud surmajuhtumeid Iraanis ja Indias tegi Maailma Terviseorganisatsioon avalduse, et murda m&uuml;&uuml;ti, nagu m&otilde;juks kange alkoholi joomine tervendavalt ja koroonaviirust ennetavalt. Hoolimata sellest, et kanget alkoholi kasutatakse v&auml;lispidiseks desinfitseerimiseks, ei kaitse alkoholi joomine Covid-19 eest ega aita seda ka ravida.</p> <p>Alkoholi ei tohi kasutada viirushaiguste esmaste haigusn&auml;htude ilmnemisel. Kuigi see v&otilde;ib esialgu n&auml;iliselt enesetunnet parandada, on sel m&otilde;jusid, mis&nbsp; v&otilde;ivad&nbsp; haiguse kiirel &auml;genemisel organismi hoopis kurnata n&auml;iteks m&otilde;jutab alkohol vere h&uuml;&uuml;bimist, t&otilde;stab verer&otilde;hku ja suurendab pulsi sagedust,</p> <p><b>Alkohol kahjustab ka hingamiselundkonna immuuns&uuml;steemi</b></p> <p>Alkoholitarvitamine suurendab vastuv&otilde;tlikkust haigustele mitmel viisil, n&auml;iteks v&auml;hendab paljude vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning h&auml;irib see soolestikus tervislike ja ebatervislike bakterite tasakaalu ning nende koost&ouml;&ouml;d immuuns&uuml;steemiga.</p> <p>Lisaks n&auml;itavad uuringud, et alkoholi liigtarvitamine kahjustab &uuml;lemiste hingamisteede immuuns&uuml;steemi rakk, muutes inimese viiruste suhtes vastuv&otilde;tlikumaks. Nii v&otilde;ib suureneda&nbsp; kopsup&otilde;letiku, &auml;geda respiratoorse s&uuml;ndroomi ja tuberkuloosi risk.</p> <p><b>Alkohol ei sobi stressiga toimetulekuks</b></p> <p>Tervishoiuspetsialistid on mures selle p&auml;rast, et Covid-19 eriolukorra t&otilde;ttu napsitavad inimesed kodus rohkem ja nende vaimne tervis halveneb. Eriti haavatavad on need, kel on varem olnud meeleolu- ja uneh&auml;ireid, kes on olnud kimpus &auml;revuse ja depressiooniga v&otilde;i kel on raske alkoholitarvitamist kontrolli all hoida.</p> <p>Muutunud t&ouml;&ouml;rutiin ja ebakindlus tuleviku ees p&otilde;hjustavad lisa probleeme paljudele. On oluline, et inimesed teaksid peamisi eneseabi p&otilde;him&otilde;tteid, kuidas oma vaimset tervist hoida. T&auml;htis on meelde tuletada, et alkohol on ps&uuml;hhoaktiivne aine, mis suurendab depressiooni, &auml;revuse, hirmu ja paanika s&uuml;mptomeid. Seet&otilde;ttu peaksid k&otilde;ik alkoholitarvitajad hoolsalt&nbsp; kaaluma, enne kui t&otilde;ttavad oma enesetunnet &bdquo;kiire l&otilde;&otilde;gastaja&ldquo; abil leevendama. Alkohol ei aita stressiga toime tulla ei l&uuml;hikeses ega pikas perspektiivis.</p> <p><b>Alkohol ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde</b></p> <p>Alkoholitarvitamine ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde: halvenevad suhted l&auml;hedaste v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjaga, tehakse ebaadekvaatseid otsuseid, suureneb risk sattuda &otilde;nnetustesse ning m&otilde;nikord v&otilde;ib vallanduda ka v&auml;givaldne k&auml;itumine.</p> <p>Kui sinu peres on alkoholis&otilde;ltuvusega inimene, kelle joomine v&auml;ljub kontrolli alt ja sellega v&otilde;ib kaasneda v&auml;givald, tuleb sul h&auml;benemata l&auml;htuda enda ja laste vajadustest ning otsida abi. On hea, kui oled sellisteks olukordadeks valmistunud ja sul on toetavate inimeste v&otilde;rgustik, kellele v&otilde;id helistada ka &otilde;htul hilja ja kes v&otilde;ib sulle j&auml;rele tulla. Suure v&auml;givallaohu korral&nbsp; tuleb kutsuda politsei.&nbsp;</p> <p><b>Alkohol ja ravimid ei k&auml;i kokku</b></p> <p>Haiguste ajal on hea meelde tuletada, et nii retsepti- kui ka k&auml;sim&uuml;&uuml;gi ravimite v&otilde;tjad peavad alkoholist hoiduma. Alkoholi ja ravimite koostoime v&otilde;ib olla ohtlik isegi siis, kui neid ei v&otilde;eta &uuml;hel ajal.</p> <p>Alkohol v&otilde;ib ravimi toimet olulisel m&auml;&auml;ral muuta. M&otilde;nel juhul muudab alkohol ravimid v&auml;hem t&otilde;husaks v&otilde;i suurendab ravimi toimet ja k&otilde;rvalm&otilde;jusid. N&auml;iteks antibiootikumide puhul v&otilde;ib alkoholitarvitamine v&auml;hendada ravimi efektiivsust, kuid rahustite ja uinutite tarvitamine koos alkoholiga v&otilde;ib olla eluohtlik. Ka valuvaigistite ja palavikualandajate v&otilde;tmine koos alkoholiga h&auml;irib maksafunktsiooni ja v&otilde;ib p&otilde;hjustada t&otilde;siseid probleeme, sealhulgas maksapuudulikkust.</p> <p><b>Soovitused, kuidas koduses isolatsioonis v&otilde;i karantiinis toime tulla ilma alkoholi tarvitamata v&otilde;i tarvitamist suurendamata.</b></p> <ul> <li>S&ouml;&ouml; korrap&auml;raselt ja mitmekesiselt. Hoidu stressis&ouml;&ouml;misest, kuid luba endale aeg-ajalt midagi head. Joo piisavalt vett.</li> <li>Kujunda oma p&auml;evane rutiin ja pea sellest kinni.</li> <li>Treeni v&otilde;i liigu sees v&otilde;i v&auml;ljas.</li> <li>Ole s&otilde;prade ja sugulastega &uuml;henduses sidevahendite kaudu, see leevendab &uuml;ksindust ja aitab meeleolulanguse vastu.</li> <li>Abista teisi ja ole neile toeks. Kui keskendud teistele, aitab see sul &auml;revuse unustada, kuid pea kinni distantsi hoidmise reeglitest.</li> <li>Maga 7&ndash;9 tundi &ouml;&ouml;p&auml;evas, v&auml;ldi enne magamaminekut ekraane, v&auml;henda kofeiinitarvitamist.</li> <li>Leia endale usaldusv&auml;&auml;rne infokanalkuid ra j&auml;lgi uudiseid pidevalt, sest see v&otilde;ib murem&otilde;tteid suurendada. Hoia end toimuvaga kursis ainult m&otilde;ned korrad p&auml;evas.</li> </ul> <ul> <li>P&uuml;&uuml;a teadvustada oma korduvaid negatiivseid m&otilde;tteid ja asenda need toetava m&otilde;ttega, n&auml;iteks &bdquo;Ma tulen toime&ldquo;.</li> <li>Avasta kasv&otilde;i &uuml;ks tegevus, mis su enesetunnet parandab: k&auml;i vannis, loe, kirjuta, m&auml;ngi m&auml;nge, lahenda rists&otilde;nu v&otilde;i sudokusid, joonista v&otilde;i maali, &otilde;pi uut keelt jne.</li> <li>&Otilde;pi l&otilde;&otilde;gastuma. N&auml;iteks otsi internetist l&otilde;&otilde;gastumise v&otilde;imalusi ja viise, see aitab &auml;revusega toime tulla.</li> </ul> <ul> <li>&Auml;ra osta koju alkoholi, vaid hoia varu endale meeldivatest alkoholivabadest jookidest.</li> <li>Pea alkoholip&auml;evikut joodud koguste j&auml;lgimiseks ning oma m&otilde;tete ja emotsioonide v&auml;ljendamiseks.</li> <li>&Auml;ra tarvita alkoholi laste ees.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Autor: Anneli Sammel, Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2637COVID-19: tagasi tööle2020-04-30<h1>T&ouml;&ouml;kohtade kohandamine ja t&ouml;&ouml;tajate kaitsmine eriolukorra l&otilde;ppedes.</h1> <p><strong>K&auml;esolevast juhendist leiate infot j&auml;rgmistes k&uuml;simustes:</strong></p> <ul> <li>Riskianal&uuml;&uuml;s ja sobivad meetmed.</li> <li>Kokkupuute minimeerimine COVID-19ga.</li> <li>T&ouml;&ouml; j&auml;tkamine p&auml;rast sulgemisperioodi.</li> <li>Toimetulek suure t&ouml;&ouml;tajate puudusega.</li> <li>Kodust t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate juhtimine.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate kaasamine.</li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;tajate eest hoolitsemine.</li> <li>Planeerimine ja &otilde;ppetunnid tulevikuks.</li> <li>Uusima teabega kursis p&uuml;simine.</li> <li>Teave valdkondadele ja ametitele.</li> </ul> <p class="Default"></p> <p class="Default">Suunised sisaldavad n&auml;iteid &uuml;ldistest meetmetest, mis olenevalt konkreetsest t&ouml;&ouml;olukorrast v&otilde;ivad aidata t&ouml;&ouml;andjatel tagada tegevuse j&auml;tkamisel sobiva ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna.</p> <p class="Default">EU-OSHA lehelt leiate asjakohast teavet ning loetelu ressurssidest, mis on suunatud erinevatele t&ouml;&ouml;stustele ja t&ouml;&ouml;kohtadele. Pange t&auml;hele, et juhendis sisalduv teave ei h&otilde;lma tervishoiuasutusi, mille kohta on olemas konkreetsed juhised (nt <a href="https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/infection-prevention-and-control-and-preparedness-covid-19-healthcare-settings">ECDC, </a><a href="https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/technical-guidance/health-workers">WHO, </a><a href="https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/healthcare-facilities/hcp-return-work.html?deliveryName=USCDC-10_4-DM23416">CDC</a>).</p> <p class="Default">K&otilde;igi k&uuml;simuste v&otilde;i murede korral, mida selles dokumendis ei k&auml;sitleta, p&ouml;&ouml;rduge kohalike institutsioonide, n&auml;iteks tervishoiuteenistuse v&otilde;i t&ouml;&ouml;inspektsiooni poole.</p> <h2 class="Default"><b>Sissejuhatus</b></h2> <p>P&auml;rast koroonaviirushaiguse (COVID-19) pandeemiat on enamik Euroopa Liidu (EL) liikmesriike v&otilde;tnud haiguse leviku t&otilde;kestamiseks mitmeid meetmeid, sealhulgas ka t&ouml;&ouml;kohti m&otilde;jutavaid meetmeid. T&ouml;&ouml;maailm on kriisi ajal tugevalt m&otilde;jutatud ja seet&otilde;ttu peavad k&otilde;ik &uuml;hiskonnakihid &ndash; sealhulgas ettev&otilde;tted, t&ouml;&ouml;andjad ja sotsiaalpartnerid &ndash; n&auml;gema vaeva t&ouml;&ouml;tajate, nende perekondade ja &uuml;hiskonna kui terviku kaitsmiseks.</p> <p>Piirangute t&uuml;&uuml;p ja ulatus (n&auml;iteks v&auml;hemoluliste tegevuste peatamine) on liikmesriigiti ja valdkondade kaupa erinevad, kuid suur osa t&ouml;&ouml;tajatest peab t&ouml;&ouml;tama kodust v&otilde;i kui see pole v&otilde;imalik, j&auml;&auml;ma koju, mille ajal nende sissetulek asendatakse mingil moel.</p> <p>Kui sotsiaalse distantseerumise meetmete abil on viiruse levikut piisavalt v&auml;hendatud, lubavad riiklikud haldusasutused ettev&otilde;tetel oma tegevust j&auml;rk-j&auml;rgult j&auml;tkata: alustatakse ametitga, mis on tervisekaitse ja majanduse jaoks esmat&auml;htis ning l&otilde;petatakse ametitega, mida saab t&otilde;husalt teha ka kodust t&ouml;&ouml;tades. Hoolimata sellest, kuidas ja mil m&auml;&auml;ral tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;ga j&auml;tkatakse, on &uuml;limalt t&otilde;en&auml;oline, et nakkuse m&auml;&auml;ra j&auml;rsu suurenemise v&auml;ltimiseks j&auml;&auml;vad m&otilde;ned meetmed m&otilde;neks ajaks kehtima (<a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace">COVID-19: t&ouml;&ouml;koha juhend</a>). Lisaks on v&otilde;imalik, et nakkuste arvu suurenemine tulevikus t&auml;hendab m&otilde;nel juhul uuesti piirangute kehtestamist.</p> <p>COVID-19 kriis avaldab survet nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele: m&otilde;ned pidid rakendama uusi kordasid ja tavasid v&auml;ga l&uuml;hikese aja jooksul ning teised peatama oma t&ouml;&ouml; ja &auml;ritegevuse. T&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid pakuvad praktilist tuge t&ouml;&ouml;kohta naasmisel: sobivad ennetusmeetmed aitavad p&auml;rast sotsiaalse distantseerumise meetmete leevendamist naasta t&ouml;&ouml;le turvaliselt ning takistada COVID-19 levikut.</p> <h2 class="Default"><b>Uuendage oma riskianal&uuml;&uuml;si ja v&otilde;tke vajalikud meetmed</b></h2> <p>Nagu ka normaalsetes t&ouml;&ouml;tingimustes, on COVID-19 meetmete raames t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu haldamise l&auml;htepunktiks <a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/riskianalyys-riskide-hindamine-ja-ohjamine/">riskide tuvastamine ja hindamine</a> nii f&uuml;&uuml;silises kui ps&uuml;hhosotsiaalses t&ouml;&ouml;keskkonnas. T&ouml;&ouml;protsessis toimunud muudatuste korral on t&ouml;&ouml;andjad kohustatud oma riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;bi vaatama ja v&otilde;tma arvesse k&otilde;iki riske, sealhulgas vaimse tervisega seotud riske. Riskianal&uuml;&uuml;si muutmisel tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata probleemsetele k&otilde;rvalekalletele v&otilde;i olukordadele ning sellele, kuidas need v&otilde;ivad aidata organisatsioonil pikas perspektiivis selliste faktorite suhtes vastupidavamaks muutuda. Pidage meeles, et oluline on kaasata riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;levaatamisse ka t&ouml;&ouml;tajad ja nende esindajad, ning p&ouml;&ouml;rduge v&otilde;imaluse korral oma riskiennetus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse pakkuja poole. Hankige riigiasutustelt ajakohastatud teavet COVID-19 levimise kohta teie piirkonnas. Kui riskianal&uuml;&uuml;s on ajakohastatud, koostage asjakohaste meetmetega tegevuskava. Allpool on toodud m&otilde;ned n&auml;ited COVID-19ga seotud probleemidest, mida sellise tegevuskava koostamisel arvestada.</p> <h2 class="Default"><b>Kokkupuute minimeerimine COVID-19ga t&ouml;&ouml;kohas</b></h2> <p class="Default">Ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete rakendamine kokkupuute piiramiseks COVID-19ga t&ouml;&ouml;kohas n&otilde;uab k&otilde;igepealt riskide hindamist ja seej&auml;rel kontrollmeetmete hierarhia rakendamist. See t&auml;hendab kontrollimeetmete kasutuselev&otilde;tmist, et esmalt oht k&otilde;rvaldada ja kui see pole v&otilde;imalik, minimeerida t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet viirusega. Alustage kollektiivsetest meetmetest ja t&auml;iendage vajaduse korral neid individuaalsete meetmetega, n&auml;iteks isikukaitsevahenditega. Allpool on toodud m&otilde;ned n&auml;ited kontrollimeetmetest, millest k&otilde;iki ei ole aga nende olemuse t&otilde;ttu v&otilde;imalik k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;kohtades rakendada.</p> <ul> <li>Tehke praegu ainult h&auml;davajalikke t&ouml;id; v&otilde;ib-olla on v&otilde;imalik m&otilde;nda &uuml;lesannet edasi l&uuml;kata aega, mil risk on v&auml;iksem. V&otilde;imaluse korral osutage teenuseid kontaktivabalt (telefoni v&otilde;i video abil). Veenduge, et t&ouml;&ouml;kohas oleks ainult t&ouml;&ouml;tajad, kes on selle t&ouml;&ouml; jaoks olulised, ja minimeerige kolmandate isikute kohalolekut.</li> <li>V&auml;hendage nii palju kui v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajate vahelist f&uuml;&uuml;silist kontakti (nt koosolekutel v&otilde;i pauside ajal). Eraldage t&ouml;&ouml;tajad, kes saavad oma &uuml;lesandeid &uuml;ksi ohutult t&auml;ita ja kes ei vaja spetsiaalseid seadmeid ega masinaid, mida ei saa teisaldada. N&auml;iteks v&otilde;imaldage neil igal v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;tada &uuml;ksi vabas kabinetis, personaliruumis, s&ouml;&ouml;klas v&otilde;i koosolekusaalis. V&otilde;imaluse korral paluge riskigrupis olevatel t&ouml;&ouml;tajatel (vanemad inimesed ja krooniliste haigustega (sealhulgas h&uuml;pertensioon, kopsu- v&otilde;i s&uuml;dameprobleemid v&otilde;i diabeet) v&otilde;i v&auml;hkt&otilde;ve ravi saavad v&otilde;i muul viisil immunosupresseeritud inimesed) ning <a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/Tookeskkond/Tootamine-raseduse-ajal">rasedatel</a> t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;tada kodust. T&ouml;&ouml;tajad, kelle pereliikmed kuuluvad riskigruppi, peaksid samuti tegema kaugt&ouml;&ouml;d.</li> <li>Likvideerige, v&otilde;i kui see pole v&otilde;imalik, piirake f&uuml;&uuml;silist suhtlust klientidega ja nende vahel. Kasutage n&auml;iteks veebi- v&otilde;i telefonitellimusi, kontaktivaba kohaletoimetamist v&otilde;i kontrollitud ruumidesse sisenemist (v&auml;ltides samal ajal ka kogunemist &otilde;ues) ning sotsiaalset distantseerumist nii ruumides kui ka v&auml;ljaspool.</li> <li>Paluge klientidel tulla oma kaubale j&auml;rele v&otilde;i toimetage need kohale v&auml;ljaspool oma ettev&otilde;tte territooriumi. N&otilde;ustage autojuhte autokabiini hea h&uuml;gieeni teemadel ning andke neile sobiv desinfitseeriv geel ja puhastuslapid. T&ouml;&ouml;tajatel, kes toimetavad kaupa klientideni, peab olema lubatud kasutada selliseid ruume nagu tualetid, kohvikud, riietusruumid ja du&scaron;iruumid, kuid vaid asjakohaste ettevaatusabin&otilde;udega (n&auml;iteks v&otilde;ib ruumis viibida vaid &uuml;ks inimene korraga ja ruume peab regulaarselt puhastama).</li> <li>Asetage t&ouml;&ouml;tajate vahele t&otilde;ke, eriti kui neil pole v&otilde;imalik &uuml;ksteisest kahe meetri kaugusele hoida. T&otilde;kkeid v&otilde;ib lasta spetsiaalselt valmistada v&otilde;i teha neid ise, kasutades selliseid esemeid nagu plastlehed, vaheseinad, teisaldatavad sahtlid v&otilde;i ladustamiseks m&otilde;eldud kastid. V&auml;ltida tuleb esemeid, mis ei taga t&auml;ielikku kaitset v&otilde;i milles on pilud, n&auml;iteks potitaimed v&otilde;i k&auml;rud, v&otilde;i mis tekitavad uusi riske, n&auml;iteks komistamis- v&otilde;i kukkumisohtu. Kui t&otilde;ket ei saa kasutada, tuleks t&ouml;&ouml;tajate vahel tekitada piisav ruum, n&auml;iteks tagades, et neil on kummalgi pool v&auml;hemalt kaks t&uuml;hja lauda.</li> <li>Kui l&auml;hikontakt on v&auml;ltimatu, ei tohi inimesed olla koos kauem kui 15 minutit. V&auml;hendage kontakti oma ettev&otilde;tte erinevate osade vahel vahetuse alguses ja l&otilde;pus. Muutke s&ouml;&ouml;gipauside aega, et v&auml;hendada samal ajal kohvikus, personaliruumis v&otilde;i k&ouml;&ouml;gis viibivate inimeste arvu. Veenduge, et pesu- ja riietusruumides oleks korraga ainult &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. Asetage uksele silt, mis n&auml;itab, kui keegi kasutab pesuruumi, et tagada, et seal viibib korraga vaid &uuml;ks inimene. M&auml;&auml;rake kindlaks vahetused, et pidada arvestust puhastusprotseduurile &uuml;le.</li> <li>Tagage seep ja vesi v&otilde;i sobiv k&auml;tepesuvahend ning soovitage t&ouml;&ouml;tajatel k&auml;si sageli pesta. Puhastage oma ruume sageli, eriti lette, uksek&auml;epidemeid, t&ouml;&ouml;riistu ja muid pindu, mida inimesed sageli puudutavad, ning v&otilde;imaluse korral tagage hea ventilatsioon.</li> <li>V&auml;ltige puhastust&ouml;&ouml;tajate liigset t&ouml;&ouml;koormust, rakendades asjakohaseid abin&otilde;usid, n&auml;iteks m&auml;&auml;rates nende &uuml;lesannete t&auml;itmiseks t&auml;iendavaid t&ouml;&ouml;tajaid ja paludes t&ouml;&ouml;tajatel oma t&ouml;&ouml;ruume korras hoida. Tagage t&ouml;&ouml;tajatele pabertaskur&auml;tid ja pr&uuml;gikotiga pr&uuml;gikastid, et neid saaks t&uuml;hjendada pr&uuml;giga kokku puutumata.</li> <li>Kui olete k&otilde;igi v&otilde;imalike ohutusmeetmete rakendamisest hoolimata tuvastanud nakkusohu, tagage k&otilde;ik vajalikud isikukaitsevahendid. Oluline on koolitada t&ouml;&ouml;tajaid isikukaitsevahendite korrektse kasutamise teemal, tagades, et nad j&auml;rgivad <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2618">n&auml;omaskide ja kinnaste kasutamisel saadaolevaid juhiseid</a>.</li> <li>Paigaldage plakatid, mis julgustavad t&ouml;&ouml;tajaid haigena koju j&auml;&auml;ma, ja plakatid k&auml;teh&uuml;gieeni ning k&ouml;himise ja aevastamise eeskirjade kohta t&ouml;&ouml;koha sissep&auml;&auml;su juurde ning mujale n&auml;htavatesse kohtadesse.</li> <li>H&otilde;lbustage isikliku transpordi eelistamist &uuml;histranspordi asemel, tagades t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;iteks koha, kus parkida oma auto v&otilde;i lukustada oma ratas, ning julgustage neid v&otilde;imaluse korral jala t&ouml;&ouml;le tulema.</li> <li>Kehtestage paindliku puhkuse ja kaugt&ouml;&ouml; p&otilde;him&otilde;tted, et vajaduse korral piirata t&ouml;&ouml;kohas viibimist.</li> </ul> <p class="Default">T&ouml;&ouml;kohtadel nakkusohu v&auml;hendamise ning paljudele teistele COVID-19 ja t&ouml;&ouml;suhete k&uuml;simustele leiate vastuseid <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <h2 class="Default"><b>T&ouml;&ouml; j&auml;tkamine p&auml;rast sulgemisperioodi</b></h2> <p class="Default">Kui teie ettev&otilde;te on COVID-19ga seotud p&otilde;hjustel m&otilde;neks ajaks suletud, koostage t&ouml;&ouml; j&auml;tkamiseks plaan, milles v&otilde;etakse arvesse tervist ja ohutust. Peaksite oma plaanis silmas pidama j&auml;rgmist:</p> <ul> <li>Uuendage oma <a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/riskianalyys-riskide-hindamine-ja-ohjamine/">riskianal&uuml;&uuml;si</a> eespool kirjeldatu kohaselt ning tutvuge <a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace">EU-OSHA COVID-19 t&ouml;&ouml;koha juhendiga</a> (inglise keeles).</li> <li>Kohandage enne t&auml;ielikku t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist ja enne k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate naasmist t&ouml;&ouml;koha paigutust ja t&ouml;&ouml;korraldust, et piirata COVID-19 levikut. Kaaluda tuleks t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist etappide kaupa, et v&otilde;imaldada kohandamist. Enne t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist teavitage t&ouml;&ouml;tajaid muudatustest ning vajaduse korral tutvustage neile uusi kordasid ja pakkuge koolitusi.</li> <li>P&ouml;&ouml;rduge v&otilde;imaluse korral oma t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;ustaja poole ning arutage temaga oma plaani.</li> <li>P&ouml;&ouml;rake erilist t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajatele, kes on riskigrupis, ja olge valmis kaitsma k&otilde;ige haavatavamaid inimesi, sealhulgas eakaid inimesi, neid, kellel on kroonilised haigused (sealhulgas h&uuml;pertensioon, kopsu- v&otilde;i s&uuml;dameprobleemid, diabeet) v&otilde;i kes saavad v&auml;hkt&otilde;ve ravi v&otilde;i on muul viisil immunosupresseeritud, ja <a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/Tookeskkond/Tootamine-raseduse-ajal">rasedaid t&ouml;&ouml;tajaid</a>. Samuti p&ouml;&ouml;rake t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajatele, kelle pereliikmed kuuluvad riskigruppi.</li> <li>Kaaluge toetuse pakkumist t&ouml;&ouml;tajatele, kes v&otilde;ivad kannatada &auml;revuse v&otilde;i stressi k&auml;es. N&auml;iteks paluge oma juhtidel k&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajatelt sagedamini, kuidas neil l&auml;heb; h&otilde;lbustage kolleegide vahelist suhtlust v&otilde;i s&otilde;prust; muutke t&ouml;&ouml;korraldust ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid; pakkuge t&ouml;&ouml;tajatele abiprogramme v&otilde;i juhendamisteenust ning andke neile t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuseid pakkuvate organisatsioonide kontaktteave. V&otilde;tke arvesse, et t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad olla elanud l&auml;bi traumaatilise s&uuml;ndmuse, n&auml;iteks sugulase v&otilde;i s&otilde;bra raske haiguse v&otilde;i surma, v&otilde;i neil v&otilde;ivad olla tekkinud rahalised raskused v&otilde;i probleemid isiklike suhetega.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad, kes naasevad t&ouml;&ouml;kohale isolatsioonist, kas individuaalse v&otilde;i kollektiivse meetme osana, on t&otilde;en&auml;oliselt mures, eriti nakkusohu p&auml;rast. Need mured &ndash; eriti juhul, kui t&ouml;&ouml;kohas on tehtud muudatusi &ndash; v&otilde;ivad p&otilde;hjustada stressi ja vaimse tervise probleeme. Kui f&uuml;&uuml;silised distantseerumise meetmed on paigas, on need probleemid t&otilde;en&auml;olisemad. Sellele lisaks pole k&auml;ttesaadavad tavalised toimetulekumehhanismid, n&auml;iteks isiklik ruum v&otilde;i probleemide jagamine teistega (vt <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Return_to_Work_after_sick_leave_due_to_mental_health_problems">T&ouml;&ouml;le naasmine p&auml;rast vaimse tervise probleemide t&otilde;ttu v&otilde;etud haiguspuhkust</a> (inglise keeles)). Andke t&ouml;&ouml;tajatele teavet avalikult k&auml;ttesaadavate tugi- ja n&otilde;uandeallikate kohta. Organisatsioon <a href="https://www.mhe-sme.org/covid-19/">Mental Health Europe</a> pakub teavet selle kohta, kuidas hoolitseda oma vaimse tervise eest ja toime tulla COVID-19 ohuga.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad olla mures suurenenud nakatumisv&otilde;imaluse p&auml;rast t&ouml;&ouml;kohal, mist&otilde;ttu ei pruugi nad tahta t&ouml;&ouml;le naasta. Oluline on m&otilde;ista nende muresid ning anda teavet v&otilde;etud meetmete ja neile pakutava toetuse kohta.</li> </ul> <h2 class="Default"><b>Toimetulek suure t&ouml;&ouml;tajate puudusega</b></h2> <p class="Default">Olenevalt teie piirkonna nakatumise m&auml;&auml;rast ja kehtivatest eeskirjadest v&otilde;ivad paljud teie t&ouml;&ouml;tajad COVID-19 t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puududa. Kui t&ouml;&ouml;taja isoleerib end ettevaatusabin&otilde;una kodus, v&otilde;ib ta t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;na (vt allpool), kuid kui see pole v&otilde;imalik, ei saa t&ouml;&ouml;taja m&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p class="Default">T&ouml;&ouml;tajad, kellel on avastatud COVID-19, peavad t&ouml;&ouml;lt puuduma oluliselt kauem. Need, kes j&auml;&auml;vad t&otilde;siselt haigeks, v&otilde;ivad paranemisel vajada t&auml;iendavat rehabilitatsiooniperioodi. Lisaks v&otilde;ivad m&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;lt puududa, kuna nad peavad hoolitsema sugulase eest.</p> <ul> <li>M&auml;rkimisv&auml;&auml;rse arvu t&ouml;&ouml;tajate puudumine, isegi ajutiselt, v&otilde;ib takistada ettev&otilde;tte tegevuse j&auml;tkumist. Ehkki t&ouml;&ouml;l k&auml;ivad t&ouml;&ouml;tajad peaksid olema paindlikud, on oluline, et nad ei satuks olukorda, mis kahjustaks nende tervist v&otilde;i ohutust. Nende lisakoormus peab olema v&otilde;imalikult v&auml;ike ega tohi kesta liiga kaua. Otsestel juhtidel on oluline roll olukorra j&auml;lgimisel ja tagamisel, et &uuml;ksikutel t&ouml;&ouml;tajatel pole <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Psyhholoogilised-ohutegurid/ylekoormus">liiga suurt koormust</a>. J&auml;rgige t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega k&auml;sitlevaid eeskirju ja kokkuleppeid ning v&otilde;imaldage t&ouml;&ouml;tajatel kodus olles t&ouml;&ouml;st puhata.</li> <li>&nbsp;Kui kohandate t&ouml;&ouml;d v&auml;henenud t&ouml;&ouml;j&otilde;uga toimetulemiseks n&auml;iteks uute meetodite ja kordade kasutuselev&otilde;tu ning rollide ja vastutuse muutmise kaudu, kaaluge, kas t&ouml;&ouml;tajad vajavad t&auml;iendavat koolitust ja tuge, ning veenduge, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad oleksid p&auml;devad t&auml;itma neile antud &uuml;lesandeid.</li> <li>&Otilde;petage t&ouml;&ouml;tajaid t&auml;itma olulisi funktsioone, et t&ouml;&ouml; saaks j&auml;tkuda ka siis, kui v&otilde;tmet&ouml;&ouml;tajad puuduvad.</li> <li>Ajutisi t&ouml;&ouml;tajaid kasutades on oluline neid t&ouml;&ouml;kohaga seotud riskidest teavitada ja vajaduse korral koolitada.</li> </ul> <h2 class="Default"><b>Kodust t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate juhtimine</b></h2> <p class="Default">Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on f&uuml;&uuml;siliste distantseerimise meetmete &uuml;he osana t&ouml;&ouml;tajaid kodust t&ouml;&ouml;tama julgustatud v&otilde;i kohustatud, kui nende t&ouml;&ouml; olemus seda v&otilde;imaldab. Enamik neist teeb esimest korda kaugt&ouml;&ouml;d ja nende kodu on t&otilde;en&auml;oliselt nende t&ouml;&ouml;kohaga v&otilde;rreldes mitmes aspektis puudulik. Kodukeskkonna kohandamise ulatus varieerub olenevalt t&ouml;&ouml;taja olukorrast ning kohanemiseks vajalikust ajast ja ressurssidest. Kaugt&ouml;&ouml; &uuml;lesseadmisest, n&otilde;uetest ja ohuteguritest saab pikemalt lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&ouml;&ouml;elu portaalist.</a></p> <p class="Default">N&otilde;uanded selle kohta, kuidas kodust t&ouml;&ouml;tamise ajal terve p&uuml;sida, on <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Practical_tips_to_make_home-based_telework_as_healthy,_safe_and_effective_as_possible">siin saadaval</a> (inglise keeles), kuid need on peamiselt suunatud neile, kes teevad kaugt&ouml;&ouml;d regulaarselt v&otilde;i pikaajaliselt. Allpool on toodud m&otilde;ned soovitused, kuidas minimeerida riske t&ouml;&ouml;tajatele, kellel ei &otilde;nnestunud oma t&ouml;&ouml;kohta korralikult ette valmistada.</p> <ul> <li>Viige l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;s kaugt&ouml;&ouml;d tegevate t&ouml;&ouml;tajate ja nende esindajate kohta.</li> <li>Lubage t&ouml;&ouml;tajatel viia seadmed, mida nad t&ouml;&ouml;l kasutavad, ajutiselt koju (kui nad ei saa nendele ise j&auml;rele minna, korraldage nende kohaletoimetamine). Nende hulka kuuluvad arvuti, monitor, klaviatuur, hiir, printer, tool, jalatugi v&otilde;i lamp. Pidage arvet selle &uuml;le, kes milliseid esemed koju viib, et v&auml;ltida segadust, kui normaalne t&ouml;&ouml; j&auml;tkub.</li> <li>Andke kaugt&ouml;&ouml;tajatele <a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf">juhiseid t&ouml;&ouml;koha seadistamiseks kodus</a>, mis v&otilde;imalusel rakendaks head ergonoomikat, nagu hea r&uuml;ht ja sagedane liikumine.</li> <li>Julgustage t&ouml;&ouml;tajaid tegema regulaarseid pause (umbes iga 30 minuti tagant), mille ajal on soovitatud p&uuml;sti t&otilde;usta, ringi liikuda ja sirutada.</li> <li>Andke kaugt&ouml;&ouml;tajatele tuge IT-seadmete ja tarkvara kasutamisel. Tele- ja videokonverentside t&ouml;&ouml;riistad v&otilde;ivad muutuda h&auml;davajalikuks, kuid nende kasutamine v&otilde;ib olla keeruline t&ouml;&ouml;tajate jaoks, kes pole nendega harjunud.</li> <li>Veenduge, et k&otilde;igil tasanditel oleks hea suhtlus, sealhulgas nendega, kes t&ouml;&ouml;tavad kodust. See h&otilde;lmab tippjuhtkonna pakutavat strateegilist infot ja otseste juhtide &uuml;lesandeid. Sealjuures on oluline rutiinne sotsiaalne suhtlus kolleegide vahel. Tippjuhtkonna teavet saab jagada plaaniliste veebikohtumiste ajal ning kolleegid saavad &uuml;ksteisega suhelda veebivestlustes v&otilde;i virtuaalsete kohvipauside ajal.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad end tunda eraldatuna ja surve all, mis v&otilde;ib p&otilde;hjustada vaimse tervise probleeme, kui nad ei saa vajalikku toetust. Suhtlemine juhi ja kolleegidega ning neilt toe saamine, samuti mitteametlik suhtus kolleegidega, on v&auml;ga oluline. Kaaluge regulaarsete koosolekute korraldamist veebis v&otilde;i paluge eri t&ouml;&ouml;tajatel k&auml;ia t&ouml;&ouml;l eri ajal, kui alustate t&ouml;&ouml;le naasmist j&auml;rk-j&auml;rgult.</li> <li>Pidage meeles, et ka teie t&ouml;&ouml;taja partner v&otilde;ib olla kaugt&ouml;&ouml;taja v&otilde;i tal v&otilde;ivad olla lapsed, kellel peab kodus silma peal hoidma, kuna nad ei k&auml;i koolis v&otilde;i peavad koolit&ouml;id kodus tegema. On ka v&otilde;imalik, et m&otilde;ned teie t&ouml;&ouml;tajad peavad hoolitsema eakate v&otilde;i krooniliselt haigete v&otilde;i karantiinis olevate inimeste eest. Sellises olukorras peavad juhid olema paindlikud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tundide ja tootlikkuse asjus ning nad peavad t&ouml;&ouml;tajatele selgelt m&otilde;ista andma, et m&otilde;istavad nende olukorda ja on valmis paindlikud olema.</li> <li>Aidake t&ouml;&ouml;tajatel seada selged piirid t&ouml;&ouml; ja vaba aja vahel: tehke neile selgeks, millal nad peavad olema valmis t&ouml;&ouml;d tegema.</li> </ul> <h2 class="Default"><b>T&ouml;&ouml;tajate kaasamine</b></h2> <p class="Default">T&ouml;&ouml;tajate ja nende esindajate kaasamine t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimisse on seadusega kohustuslik ja v&auml;ga vajalik. See kehtib ka meetmete kohta, mida v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;kohas seoses COVID&shy;19ga ajal, mil s&uuml;ndmused arenevad kiiresti ning t&ouml;&ouml;tajate ja kogu elanikkonna seas on suur ebakindlus ja &auml;revus.</p> <p class="Default">Konsulteerige aegsasti oma t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i nende esindajatega ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse esindajatega kavandatud muudatuste ja ajutiste protsesside toimimise teemadel. Hea tervishoiu ja ohutuse tava oluline osa on t&ouml;&ouml;tajate kaasamine riskide hindamisse ja nende minimeerimiseks m&otilde;eldud lahenduste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisse. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse esindajatel ning tervishoiu- ja ohutuskomiteedel on ainulaadne positsioon ennetavate meetmete kavandamisel ja nende eduka rakendamise tagamisel.</p> <p class="Default">M&otilde;elge ka sellele, kuidas tagada agentuurit&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele juurdep&auml;&auml;s samale teabele, mis on lepingulistel t&ouml;&ouml;tajatel.</p> <h2 class="Default"><b>Haigestunud t&ouml;&ouml;tajate eest hoolitsemine</b></h2> <p class="Default">Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on COVID-19 k&otilde;ige tavalisemad s&uuml;mptomid palavik, v&auml;simus ja kuiv k&ouml;ha. M&otilde;nedel inimestel, kes nakatuvad, ei teki mingeid s&uuml;mptomeid ja nad ei tunne end halvasti. Enamik inimesi (umbes 80%) taastub haigusest ilma erilist ravi vajamata. Ligikaudu &uuml;ks kuuest inimesest, kes nakatub COVID-19ga, haigestub raskelt ja tal tekivad hingamisraskused. Vanematel inimestel ja neil, kellel on kaasnevad meditsiinilised probleemid, nagu k&otilde;rge verer&otilde;hk, s&uuml;dameprobleemid v&otilde;i diabeet, tekivad t&otilde;en&auml;olisemalt t&otilde;sised haigused.</p> <p class="Default">Raskesti haigestunud inimesed v&otilde;ivad vajada erilist t&auml;helepanu ka p&auml;rast seda, kui nad tunnistatakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imeliseks. On viiteid sellele, et koroonaviirusega patsientide kopsud v&otilde;ivad p&auml;rast haiguse p&otilde;demist olla v&auml;henenud v&otilde;imekusega. Selliste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; v&otilde;ib vajada kohandamist ja nad v&otilde;ivad vajada f&uuml;sioteraapia jaoks piisavalt vaba aega. T&ouml;&ouml;tajad, kes on pidanud intensiivravis olema, v&otilde;ivad silmitsi seista raskete v&auml;ljakutsetega. T&ouml;&ouml;taja arst ja v&otilde;imaluse korral t&ouml;&ouml;tervishoiuteenistus peaksid t&ouml;&ouml;tajat juhendama t&ouml;&ouml;le naasmise viisi ja ajakava asjus:</p> <ul> <li><b><i>Lihasn&otilde;rkus.</i></b> Mida kauem t&ouml;&ouml;taja intensiivravis oli, seda t&otilde;sisem lihasn&otilde;rkus tal on. V&auml;henenud lihasv&otilde;ime avaldub ka n&auml;iteks hingamisteede kaebuste n&auml;ol. Teine levinud, kuid harvemini esinev n&auml;htus intensiivravis viibinud inimestel on intensiivravi j&auml;rgne s&uuml;ndroom (PICS, ingl <i>Post Intensive Care Syndrome</i>). See esineb hinnanguliselt 30&ndash;50% intensiivravis olnud inimestel ja on v&otilde;rreldav posttraumaatilise stressih&auml;irega.</li> <li><b><i>Probleemid m&auml;lu ja keskendumisv&otilde;imega.</i></b> Need kaebused arenevad sageli ainult aja jooksul. T&ouml;&ouml;taja ei pruugi seda kohe t&ouml;&ouml;le naastes m&auml;rgata. T&ouml;&ouml;l esinevad s&uuml;mptomid on m&auml;lu- ja keskendumisprobleemid, raskused &uuml;lesannete rahuldava t&auml;itmisega ning kehvemad probleemilahendamise oskused. Seet&otilde;ttu on oluline j&auml;lgida intensiivravis viibinud t&ouml;&ouml;tajaid. Hea juhendamine on v&auml;ga oluline, kuna m&otilde;nel t&ouml;&ouml;tajal on raske kriisile eelnenud t&ouml;&ouml;tegemise tasemele naasta.</li> <li><b><i>T&ouml;&ouml;le naasmine v&otilde;ib v&otilde;tta t&uuml;kk aega.</i></b> Andmed n&auml;itavad, et veerandil kuni kolmandikul intensiivravis viibinud inimestest v&otilde;ib tekkida probleeme, s&otilde;ltumata nende vanusest. Ligikaudu pooled patsientidest vajavad t&ouml;&ouml;ga j&auml;tkamiseks aasta jagu aega ja kuni kolmandik ei pruugigi enam t&ouml;&ouml;le tagasi tulla.</li> </ul> <p class="Default">T&ouml;&ouml;tervishoiuarstid ja tervishoiuteenuste pakkujad saavad k&otilde;ige paremini n&otilde;ustada, kuidas hoolitseda haigete t&ouml;&ouml;tajate eest ja mis elemendid vajavad nende t&ouml;&ouml;s kohandamist. Kui te ei paku t&ouml;&ouml;tervishoiuteenust, on oluline k&auml;sitleda neid probleeme tundlikult ning austada t&ouml;&ouml;tajate privaatsust ja konfidentsiaalsust.</p> <p class="Default">COVID-19sse haigestunud t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad kannatada h&auml;bim&auml;rgistamise ja diskrimineerimise all.<b>&nbsp;</b></p> <h2 class="Default"><b>Planeerige ja &otilde;ppige tulevikuks</b></h2> <p class="Default">Oluline on koostada v&otilde;i ajakohastada t&ouml;&ouml;koha seiskamis- ja taask&auml;ivitamise plaane. Isegi v&auml;ikesed ettev&otilde;tted saavad koostada kontrollnimekirja, mis aitab neid ette valmistada, kui tulevikus selliseid s&uuml;ndmusi juhtub.</p> <p class="Default">Esmakordselt kaugt&ouml;&ouml;d kasutanud ettev&otilde;tted v&otilde;ivad kaaluda selle kasutuselev&otilde;tmist t&auml;nap&auml;evase pikaajalise t&ouml;&ouml;praktikana. COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemused v&otilde;ivad aidata kaugt&ouml;&ouml;eeskirjade ja -kordade v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel v&otilde;i olemasolevate l&auml;bivaatamisel.</p> <h2 class="Default"><b>Kursis p&uuml;simine</b></h2> <p class="Default">COVID-19ga seotud teabe hulk v&otilde;ib olla tohutu ning usaldusv&auml;&auml;rset ja t&auml;pset v&otilde;ib olla keeruline ebam&auml;&auml;rasest ja eksitavast eristada. Kontrollige alati, kas teabe algne allikas on kvalifitseeritud. Ametlikud teabeallikad COVID-19 kohta on j&auml;rgmised:</p> <ul> <li><a href="https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/advice-for-public/when-and-how-to-use-masks">Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)</a></li> <li><a href="https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19-pandemic">Haiguste Ennetamise ja T&otilde;rje Euroopa Keskus (ECDC)</a></li> <li><a href="https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response_en">Euroopa Komisjon</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA)</a></li> </ul> <p class="Default">Kuna f&uuml;&uuml;silised distantseerimise meetmed on muutunud leebemaks, v&otilde;idakse v&auml;lja anda konkreetsele t&ouml;&ouml;stusele, kogukonnale v&otilde;i r&uuml;hmale m&otilde;eldud teavet, mida v&otilde;idakse sageli ajakohastada. Teie riigis on tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ministeeriumidel asjakohast teavet ning nad v&otilde;ivad pakkuda linke spetsiaalsemate allikate juurde.</p> <h2 class="Default"><b>Valdkonnad ja ametid</b></h2> <p class="Default">COVID-19 haigusesse nakatumise oht on suurim inimestel, kellel on t&ouml;&ouml;kohad, kus nad on paljude inimestega f&uuml;&uuml;silises kontaktis. Lisaks tervishoiu-, hoolekande- ja koduhooldust&ouml;&ouml;tajatele on riskigrupis ka toiduainete tarnimise ja jaem&uuml;&uuml;giga ning j&auml;&auml;tmete kogumisega seotud, kommunaalteenuste, politsei ning &uuml;histranspordit&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Kuna m&otilde;ned riigid piirasid t&ouml;&ouml;tamist m&otilde;nes sektoris enne teisi &ndash; haridus, vaba aja veetmine ja meelelahutus peatati esimesena ning t&ouml;&ouml;stus ja ehitus viimasena &ndash;, v&otilde;ib meetmete leevendamisele j&auml;rgnev t&ouml;&ouml;le naasmine toimuda sarnaselt, kuid vastupidises j&auml;rjekorras.<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/ehitus" target="_blank"> Valdkonnap&otilde;hiseid juhiseid</a> leiate siitsamast T&ouml;&ouml;elu portaalist, ning leite <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank">vastuseid ka t&ouml;&ouml;mahu ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise kohta</a>. Samuti soovitame tutvuda <a href="https://oshwiki.eu/wiki/OSH_system_at_national_level_%E2%80%93_Estonia">EU-OSHA Eesti lehega</a>.</p> <p class="Default">Autor(id): William Cockburn, Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA)<br />&copy; Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur, 2020<br />Kohandatud T&ouml;&ouml;elu portaalis ja materjalides kasutamise tarbeks.<br />Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2636Ootamatult mitmekordistunud töökoormus - eriolukorra paratamatus?2020-04-29<p><b>Olla paindlik, kiire kohaneja ja anda endast parim ─ seda n&otilde;uab eriolukord, mis on pingestanud nii erinevate organisatsioonide, ettev&otilde;tjate kui t&ouml;&ouml;tajate tavap&auml;rast t&ouml;&ouml;elu. T&ouml;&ouml;p&auml;evad on tihti pikemad ja kurnavamad.</b></p> <p>&bdquo;Minu mureks oli, kas l&ouml;&ouml;n k&auml;ega v&otilde;i ajan jalad k&otilde;hu alt v&auml;lja ja p&auml;&auml;stan oma inimesed,&ldquo; s&otilde;nab L&auml;&auml;nemaal L&auml;&auml;ne-Nigula vallas tegutsev ettev&otilde;tja <b>Aivar Oruste</b>, kes lisaks mitmele muule ettev&otilde;tmisele peab oma kodukohas N&otilde;val kohvikut, kondiitri&auml;ri, <i>catering</i>i ja poodi. Oli oht, et k&otilde;ik variseb ja t&ouml;&ouml;tajatel pole enam t&ouml;&ouml;d ega sissetulekut. Vaja oli kibekiiresti harjumuslikku t&ouml;&ouml;rutiini muuta, olla paindlik ja l&auml;htuda muutunud vajadustest.</p> <p>&bdquo;Panime k&auml;ima kodukootud e-poe, sest tavap&auml;rast e-poodi meil ei olnud. Meil on avalik telefoninumber ja meiliaadress, millele vastab &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, kes arutab kliendiga tema soovid l&auml;bi ja koos leitakse parim lahendus,&ldquo; selgitab Aivar Oruste. &Uuml;le&ouml;&ouml; korraldati ka <i>drive-in </i>teenus: kaubapakk pannakse valmis ja klient saab sellele j&auml;rele s&otilde;ita. Lisaks viiakse kaupa klientidele koju &uuml;le L&auml;&auml;nemaa ja osaliselt Harjumaalegi. T&ouml;&ouml;tatakse kellaajast s&otilde;ltumata, vastavalt n&otilde;udlusele.</p> <p>&bdquo;On muidugi inimesi, kellele selline t&ouml;&ouml;korraldus meeldib, kuid neidki, kellele ei sobi,&ldquo; tunnistab ettev&otilde;tja Oruste, kelle arvates on see igati m&otilde;istetav. T&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on muutunud ja ei saa eeldada, et kokk k&ouml;&ouml;gis on &uuml;htlasi osav telefonioperaator, kes v&otilde;tab vastu klientide tellimusi ja oskab nendega ootusp&auml;rase ladususega suhelda. &bdquo;Sel juhul saab t&ouml;&ouml;taja hakkama mingi muu &uuml;lesandega, olla kasv&otilde;i kauba komplekteerija.&ldquo;</p> <p><b>Igas aknas valgus</b></p> <p>V&otilde;iks arvata, et v&auml;ikeses kohas kulgeb elu varasemaga v&otilde;rreldes &otilde;ige tasaselt, ent nii see siiski ei ole.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ik need majapidamised, kus elekter oli sees ja mis natukenegi sooja pidasid, t&auml;itusid eriolukorra alguses kohe inimestega. N&otilde;va k&uuml;la pole olnud ka suveajal sedav&otilde;rd rahvarohke kui praegu, kes kohapeal korraga elavad ja &ouml;&ouml;bivad,&ldquo; t&auml;heldab ettev&otilde;tja Oruste. &bdquo;Suvel k&auml;iakse siinkandis rohkem korda m&ouml;&ouml;da, igas majapidamises ei ole kogu aeg inimesi, aga n&uuml;&uuml;d &otilde;htul hilja s&otilde;ites olid metsavaheteed tuledes ─ nagu jaaniussid olid elamised, mis muidu on sel ajal olnud pimedad.&ldquo;</p> <p>T&auml;nu maale kolinud linlastele on Aivari palgatud t&ouml;&ouml;tajate, n&auml;iteks kondiitrite-pagarite, t&ouml;&ouml;koormus osaliselt kasvanud. &bdquo;Inimesed tahavad end rasketel aegadel hellitada, ka natuke teistmoodi toodetega. Eelistatakse ja soovitakse kohalikku toodangut, mida me juurde otsime ja pakkuda p&uuml;&uuml;ame.&ldquo;</p> <p>Kuigi kaupa tellitakse ja pagarite-kondiitrite ahjud huugavad, siis kokkadel pole p&otilde;hjust p&otilde;lle ette panna: <i>catering </i>ei t&ouml;&ouml;ta, peielauad j&auml;&auml;vad &auml;ra ja s&uuml;nnip&auml;evi ei peeta. &bdquo;T&ouml;&ouml;d peab aga senisest palju-palju rohkem tegema. Kauba komplekteerimine ja tagauksest v&auml;ljastamine on t&auml;iendav t&ouml;&ouml; ja kulu, mille varem tegi klient ise m&uuml;&uuml;gisaalis,&ldquo; nimetab Oruste, kes on ametisse palganud komplekteerija. &bdquo;Seda t&auml;iendavat kulu on vaja meie enda inimeste hoidmiseks. Kui &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja peaks haigestuma, siis tuleb lisaks kohvikule ka pood ja kondiitritsehh kinni panna.&ldquo; See t&auml;hendaks ka, et N&otilde;vale oma suvilatesse ja maamajadesse kolinud inimestel oleks m&auml;rksa t&uuml;likam varustada end oma igap&auml;evase toidu ja tarbekaupadega.</p> <p><b>T&ouml;&ouml; j&auml;tkub n&auml;dalavahetuselgi</b></p> <p><b>Tallinna Toidupangas</b> on t&ouml;&ouml; k&auml;inud pidevalt t&auml;istuuridel, ent kriisiaeg on seda veelgi pingestanud. Juhataja <b>Agnes Ojakivi</b> tunnistab, et eriolukord on toidupanga igap&auml;evat&ouml;&ouml;d veelgi intensiivistanud. &bdquo;P&auml;evad on kiired. V&auml;ga palju tuleb kirju ja k&otilde;nesid nii ettev&otilde;tetelt kui inimestelt, kes soovivad annetada, toetada ja tulla vabatahtlikuks. Lisaks peab ise vahepeal toiduabi komplekteerima,&ldquo; s&otilde;nab ta, lisades, et samas midagi liiga keerulist ei ole. K&otilde;ige raskem ongi oma aega nii planeerida, et j&otilde;uaks k&otilde;ik t&ouml;&ouml;d tehtud. &bdquo;T&ouml;&ouml;p&auml;evad on muutunud pikemaks ja t&ouml;&ouml;d tuleb v&otilde;tta ka n&auml;dalavahetusteks koju kaasa.&ldquo;</p> <p>Samas pole vabatahtlike leidmisega probleemi. Paljud inimesed on valmis oma vaba aega toidupanga h&uuml;vanguks kulutama ja omalt poolt panustama, kuid eriolukorrast ja terviseameti ettekirjutustest l&auml;htuvalt hetkel uusi vabatahtlikke ei kaasata. &bdquo;T&ouml;&ouml;tame koos oma p&uuml;sivabatahtlikega, et v&auml;ltida viiruse levikut. V&auml;simus on k&uuml;ll sees ja tuleks v&otilde;tta natuke aega iseendale, aga kokku kukkumise tunnet veel ei ole,&ldquo; s&otilde;nab Agnes Ojakivi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/2 toidupank (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-2 toidupank (1).jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/2 toidupank (2).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-2 toidupank (2).jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/2 toidupank (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-2 toidupank (3).jpg" /></a></p> <p><b>N&auml;htamatu t&ouml;&ouml;koormus</b></p> <p>Varasemast veelgi hoogsamalt kulgeb t&ouml;&ouml; ka <b>Eesti Punases Ristis. </b>Turundus- ja kommunikatsioonijuht <b>Maire Iro</b> nendib, et nii nende t&ouml;&ouml;tajate kui ka vabatahtlike t&ouml;&ouml;koormus on tavap&auml;rasega v&otilde;rreldes kasvanud v&auml;ga suureks. Lisandunud on palju eriolukorraga seotud tegevusi &ndash; esimestel n&auml;dalatel olid vabatahtlikud v&auml;ljas Tallinna sadamates ja lennujaamas, et m&otilde;&otilde;ta saabuvate reisijate kehatemperatuuri, jagada tervisen&otilde;u ja viirusealast infot. &ldquo;See oli organisatsioonile t&auml;iesti uus v&auml;ljakutse, mis lisaks kohapealsetele t&ouml;&ouml;tundidele t&otilde;i kaasa suurel hulgal koordineerivat t&ouml;&ouml;d ─ ettevalmistust, infovahetust, graafikute koostamist, erinevaid logistilisi tegevusi jms. Seda poolt t&ouml;&ouml;st pole tihti v&auml;ljapoole n&auml;ha, ent see v&otilde;tab pea sama palju aega ja energiat kui kohapeal panustatud tunnid kokku.&ldquo; Lisaks teeb Eesti Punane Rist tihedat koost&ouml;&ouml;d kohalike omavalitsustega, kus vabatahtlikud k&auml;ivad n&auml;iteks &uuml;ksi elavatele eakatele v&otilde;i karantiinis viibijatele toitu koju viimas, j&auml;lgivad avalikes kohtades eriolukorra reegleid jne. &bdquo;P&uuml;&uuml;ame appi tulla nii palju, kui v&auml;hegi saame. Tallinnas on meil aastaringselt avatud supik&ouml;&ouml;k, kus eriolukorra ajal on koormus k&otilde;vasti t&otilde;usnud,&ldquo; m&auml;rgib Maire Iro, nimetades, et Punane Rist on kaasatud ka regionaalsete kriisistaapide t&ouml;&ouml;sse, tehakse koost&ouml;&ouml;d siseministeeriumiga ja vahetatakse kriisiinfot pidevalt ka rahvusvaheliselt. &bdquo;Tegevusi on lisandunud. T&ouml;&ouml; on kindlasti pingelisem, abivajajaid rohkem ja tegevused tavap&auml;rasega v&otilde;rreldes teistsugused. Ent selle jaoks me olemas olemegi.&ldquo;</p> <p>Eriolukord n&otilde;uab hoiakute ja suhtumiste muutust, v&auml;ga head pingetaluvust ja empaatiav&otilde;imet. Kui t&ouml;&ouml;koormus v&otilde;ib m&otilde;nes valdkonnas olla h&uuml;ppeliselt kasvanud, j&auml;tmata hinget&otilde;mbeks vajalikku mahti, siis vaatamata lisandunud stressile ja pingele on see siiski toredam olukorrast, kus t&ouml;ist igap&auml;evaelu t&auml;idab &otilde;&otilde;nes tegevusetus, t&uuml;hjus ja kindlusetus.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Tallinna Toidupank</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2635Praktikakohtade konkursile saab kandidaate esitada kuni 4. maini2020-04-28<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit viib &nbsp;viiendat aastat v&auml;lja konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;. Konkursi eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes on eelneval aastal pakkunud &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi. Vaatamata eriolukorrale on juba laekunud &uuml;le paarik&uuml;mne avalduse ning neid saab esitada kuni 4. maini</b><b> 2020.</b>&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa s&otilde;nul on ettev&otilde;tted pidanud eriolukorra t&otilde;ttu tegema &uuml;mberkorraldusi, kuid see ei t&auml;henda, et j&auml;relkasvu ja kutse&otilde;ppega ei tegeletaks. T&ouml;&ouml;andjate jaoks on praktikaprogrammid v&otilde;imalus leida &uuml;les &uuml;les ja v&auml;rvata meeskonda parimaid t&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;tajatele annab aga esimese reaalse t&ouml;&ouml;kogemuse &otilde;pitaval erialal, ehk kokku saavad t&ouml;&ouml;turu m&otilde;lemad osapooled,&ldquo; s&otilde;nas Aas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Parimad praktikakohad valitakse neljas kategoorias: peaauhinna ehk parima praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes on s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt tegelenud praktika ning t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe pakkumisega ja jaganud oma teadmisi ka teistega. Parima regionaalse praktikakoha tiitli saab t&ouml;&ouml;andja, kelle tegevus on loonud v&auml;&auml;rtust ka kohalikule kogukonnale. Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes vaatamata oma v&auml;iksusele tegeleb teemaga s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt ning n&auml;eb selles v&otilde;imalust, et oma &auml;ri arendada. Lisaks antakse v&auml;lja parima v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilastele praktikav&otilde;imalust pakkuva t&ouml;&ouml;andja tiitel.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja k&otilde;rgkoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2019. aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 4. maiks t&auml;ita ankeet <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p>Varasemalt on parimate praktikakohtade tiitlitega p&auml;rjatud saanud t&ouml;&ouml;andjad: SA P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla, Naudingumaitse O&Uuml;, Wendre AS, ABB AS, Fortaco Estonia O&Uuml; ja Gurmeeklubi O&Uuml;, Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia, Velvet O&Uuml;,&nbsp; Wermo AS, SA P&auml;rnu Haigla.&nbsp;</p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel. Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p><a href="https://www.employers.ee/uudised/tooandjate-keskliit-otsib-parimat-praktikakohta-2/" target="_blank">Rohkem infot T&ouml;&ouml;andjate keskliidu lehelt.</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2633Kas pean tööandjale 150 eurot tagasi andma, et saada Töötukassa hüvitist?2020-04-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja maksis mulle m&auml;rtsikuu t&ouml;&ouml;tasu 150 eurot ning selgitas, et &uuml;lej&auml;&auml;nud osa saan t&ouml;&ouml;tukassalt. Lisaks &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et t&ouml;&ouml;tukassa osa saan ma ainult juhul, kui ma t&ouml;&ouml;andja makstud 150 eurot talle kohe sularahas tagasi maksan. Teistelt t&ouml;&ouml;tajatelt n&otilde;uti paberile allkirja, et nad on 150 eurot saanud sularahas, aga tegelikult ei ole nad saanud midagi. Kas ma pean t&ouml;&ouml;andjale 150 eurot tagasi andma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;tukassa maksab t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist vaid juhul, kui on t&auml;idetud kindlad eeldused. &Uuml;ks eeldus t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise taotlemiseks on, et t&ouml;&ouml;andja peab olema maksnud oma osa, milleks on 150 eurot. Tegemist on t&ouml;&ouml;tasu osaga, mida t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;andjalt saada. Seega ei saa t&ouml;&ouml;andja seda t&ouml;&ouml;tajalt tagasi n&otilde;uda v&otilde;i petta t&ouml;&ouml;tukassat kirjaliku dokumendiga, millest n&auml;htub, et t&ouml;&ouml;tajale on 150 eurot makstud sularahas, ehkki tegelikkuses pole t&ouml;&ouml;tajale seda makstud. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;andja makstud t&ouml;&ouml;tasu osa endale j&auml;tta ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust seda tagasi n&otilde;uda.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on j&auml;tnud t&ouml;&ouml;tajale 150 eurot maksmata, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu. Kui t&ouml;&ouml;tajad on allkirjastanud dokumendi, kus seisab, et t&ouml;&ouml;tajatele maksti see osa sularahas, v&otilde;ib vaidluse korral olla v&auml;ga keeruline t&otilde;endada, et seda tegelikult ei makstud. Seega peaks ka t&ouml;&ouml;taja ise hoiduma allkirjastamast dokumente, mis tegelikkusele ei vasta. Kui ta sellise dokumendi allkirjastab, aitab ta kaasa t&ouml;&ouml;andja pettusele, mis v&otilde;ib l&otilde;ppeda sellega, et t&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist ei maksa. &nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2630Sotsiaalministeerium selgitab: kas tööandja võib töötajalt küsida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.2020-04-23<p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;tajatelt k&uuml;sida, kas neil on tuvastatud COVID-19&nbsp;(samuti millal see tuvastati ja kust t&ouml;&ouml;taja nakkuse sai)?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ei ole reeglina &otilde;igust teada t&ouml;&ouml;taja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi). Samuti ei ole n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igust m&otilde;&otilde;ta t&ouml;&ouml;taja kehatemperatuuri (samuti terviseandmed), et selgitada v&auml;lja, kas tal on palavik. V&auml;lja arvatud juhul, kui see on t&ouml;&ouml;tajatega kokku lepitud ja kui see on eriolukorras p&otilde;hjendatav COVID-19 nakatumise v&auml;ltimiseks, kui t&ouml;&ouml;taja puutub kokku teiste t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;i klientidega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus k&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus k&uuml;sida t&ouml;&ouml;taja kinnitust, et t&ouml;&ouml;taja terviseseisund ei takista t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist ega ole ohuks teistele t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;i klientidele.</p> <p>Eriolukorras v&otilde;ib olla &otilde;igustatud t&ouml;&ouml;tajalt tema terviseandmete k&uuml;simine, kui see on vajalik teiste t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i klientide ohutuse tagamiseks. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;iksid t&auml;nases eriolukorras teha igak&uuml;lgeset koost&ouml;&ouml;d, et ennetada COVID-19 nakkuse levikut. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib eriolukorra ajal k&uuml;sida COVID-19 s&uuml;mptomitega koju l&auml;inud/haiguslehele j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise. T&ouml;&ouml;taja, kes on j&auml;&auml;nud COVID-19 viiruse t&otilde;ttu haiguslehele, v&otilde;iks teavitada t&ouml;&ouml;andjat enda haigestumisest, et t&ouml;&ouml;andja saaks rakendada t&ouml;&ouml;keskkonnas vajalikke ennetusmeetmeid teiste t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i klientide kaitseks. Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahelise kokkuleppe alusel. Haigestumisest teavitab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;taja ise.</p> <p>Samas on oluline m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust teha t&ouml;&ouml;tajate seas lausk&uuml;sitlust vms nende terviseseisundi kohta. T&ouml;&ouml;andja peab arvestama, et k&uuml;sida tuleb ainult seda, mis vajalik ja k&uuml;sima peab v&otilde;imalikult v&auml;he isikuga seonduvaid andmeid.</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teavitada t&ouml;&ouml;tajaid ja kliente kui t&ouml;&ouml;tajal(-tel) on avastatud COVID-19?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettev&otilde;ttes kliente ja t&ouml;&ouml;tajaid). T&ouml;&ouml;andja peab teavitamisel piirduma &uuml;ksnes vajaliku informatsiooniga.</p> <p>Ilma p&otilde;hjuseta ei tohi teistele t&ouml;&ouml;tajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime v&otilde;ib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (n&auml;iteks teavitada haigestunud isikuga l&auml;hedalt koos t&ouml;&ouml;tanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste t&ouml;&ouml;tajatega. T&ouml;&ouml;andja peab edastama isiku kohta&nbsp;&uuml;ksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud t&ouml;&ouml;taja inimv&auml;&auml;rikusega.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2628Kuidas lõpetada tähtajalist töölepingut?2020-04-20<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes on klientide arv ja k&auml;ive j&auml;rjest v&auml;henenud. Kuna tegeleme hooajalise teenusega, siis j&otilde;udsime juba s&otilde;lmida hooajat&ouml;&ouml;de tegemiseks t&auml;htajalised t&ouml;&ouml;lepingud m&auml;rtsist septembrini. N&uuml;&uuml;d aga peame t&ouml;&ouml;tajaid ikkagi koondama hakkama. Kas t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;ib poolte kokkuleppel varasema t&auml;htajaga &auml;ra l&otilde;petada v&otilde;i peame ka need t&ouml;&ouml;tajad koondama?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Poolte kokkuleppel t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmine on kahtlemata alati v&otilde;imalik. See puudutab ka lepingu kestuse t&auml;htaja muutmist poolte kokkuleppel. Kokkulepe s&otilde;lmitakse v&otilde;la&otilde;igusseaduse m&otilde;istes eelk&otilde;ige l&auml;bir&auml;&auml;kimiste ning pakkumuse ja n&otilde;ustumuse tulemusel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja teeb t&ouml;&ouml;tajale ettepaneku t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;htaega muuta, aga t&ouml;&ouml;taja sellega ei n&otilde;ustu, tuleb l&auml;htuda t&ouml;&ouml;lepingu seadusega etten&auml;htud t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise teistest alustest. Kui esineb koondamise olukord (TLS &sect; 89 l&otilde;ike 1 m&otilde;istes), v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda koondamise t&otilde;ttu, j&auml;rgides seadusega etten&auml;htud etteteatamist&auml;htaegu ja h&uuml;vitise maksmise kohustust.</p> <p>T&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu puhul tuleb aga lisaks arvestada, et sellise t&ouml;&ouml;taja koondamise korral ei pruugi piisata TLS &sect; 100 l&otilde;ikes 1 nimetatud h&uuml;vitisest, vaid seadus kohustab t&ouml;&ouml;andjat TLS &sect; 100 l&otilde;ike 3 kohaselt&nbsp; maksma t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitist ulatuses, mis vastab t&ouml;&ouml;tasule, mida t&ouml;&ouml;tajal oleks olnud &otilde;igus saada lepingu t&auml;htaja saabumiseni. N&auml;iteks olukorras, kus t&ouml;&ouml;leping oli s&otilde;lmitud 1.m&auml;rtsist kuni 30.septembrini 2020.a., kuid t&ouml;&ouml; l&otilde;ppeb juba 1.juunist, tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta h&uuml;vitist nelja kuu eest (juuni kuni september).</p> <p>Pikemalt koondamise teemadel portaalis T&ouml;&ouml;elu <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tooandja-algatusel">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tooandja-algatusel</a></p> <p>Samas ka t&auml;htajalisest t&ouml;&ouml;suhtest <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/tahtajaline-tooleping/tahtajalise-toolepingu-solmimine">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/tahtajaline-tooleping/tahtajalise-toolepingu-solmimine</a></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2626Tööandjate huvi muuta töökeskkond peresõbralikumaks on jätkuvalt kõrge2020-04-16<p dir="ltr"><strong>Sotsiaalministeeriumi peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi kandideeris t&auml;navu 53 organisatsiooni, kellest osalema valiti 31 t&ouml;&ouml;andjat. T&auml;navu liitunud ettev&otilde;tted ja organisatsioonid l&auml;bivad p&otilde;hjaliku pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku arenguprogrammi ning sellega soovitakse parandada ligi 7200 inimese t&ouml;&ouml;elu kvaliteeti.</strong></p> <p dir="ltr"><span>&ldquo;Meil on hea meel, et konkurss on t&ouml;&ouml;andjate seas j&auml;tkuvalt populaarne ja t&ouml;&ouml;andjad m&otilde;istavad peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust. T&auml;navu liitunud ettev&otilde;tted soovivad muuta paremaks ligi 7200 inimese t&ouml;&ouml;elu kvaliteeti,&rdquo; s&otilde;nas sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik. &ldquo;Kuna programmis on kohti v&auml;hem kui soovijaid, siis paraku k&otilde;ik seekord kahjuks osalema ei mahtunud, kuid v&auml;ljaj&auml;&auml;nud on kindlasti oodatud kandideerima j&auml;rgnevatel aastatel.&rdquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liituda soovivate organisatsioonide peres&otilde;bralikkuse tase on konsultatsiooniettev&otilde;tte Civitta koordinaatori Marge Laansoo s&otilde;nul aasta-aastalt kasvanud. &ldquo;T&auml;navuste avalduste p&otilde;hjal v&otilde;ib &ouml;elda, et meie t&ouml;&ouml;andjate seas on paljud t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;eldud h&uuml;ved saanud juba nn h&uuml;gieeni faktoriks. N&auml;iteks on organisatsioonid &uuml;ha paindlikumad ja pakuvad v&otilde;imalusel kodust t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust,&rdquo; r&auml;&auml;kis Laansoo ning lisas, et muutunud on ka t&ouml;&ouml;tajate ootused t&ouml;&ouml;andjale. &ldquo;T&ouml;&ouml;le asudes oodatakse, et t&ouml;&ouml;andja pakub inimesele arenguv&otilde;imalusi ja individuaalset l&auml;henemist, et rakendada kogu tema potentsiaali.&rdquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liitujaid ootab ees p&otilde;hjalik n&otilde;ustamisprotsess, kuid p&otilde;hit&ouml;&ouml; muutuste l&auml;biviimiseks tuleb teha organisatsioonidel endil. &ldquo;T&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine ja hoidmine on pidev protsess, mis ei l&otilde;pe programmist lahkudes,&rdquo; s&otilde;nas Laansoo.</span></p> <p dir="ltr"><span>T&auml;navused programmi kandideerijad on v&auml;ga erinevatest tegevusvaldkondadest, nii era-, avalikust kui ka kolmandast sektorist. Esindatud on muuhulgas haridusasutused, haiglad, ministeeriumid ja allasutused ning t&ouml;&ouml;stus-, IT-, kaubandus-, ehitus-, kindlustus- ja telekommunikatsiooni sektorisse kuuluvad ettev&otilde;tted.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liitunud ehitusettev&otilde;tte Nordeconi personalijuhi Jaana Pedrase s&otilde;nul on tiheda konkurentsiga t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul pikaajaliste t&ouml;&ouml;suhete hoidmiseks oluline arendada t&ouml;&ouml;tajat v&auml;&auml;rtustavat organisatsioonikultuuri. &bdquo;Usume, et t&ouml;&ouml;taja on tervik, ta tuleb meie juurde k&otilde;igi oma erinevate rollidega ja selleks, et tema t&ouml;&ouml;sooritus oleks maksimaalselt hea, peab ta tundma ennast meie juures alati h&auml;sti. See omakorda t&auml;hendab, et me peame toetama nii tema professionaalset kui isiklikku arengut,&ldquo; s&otilde;nas Pedras. "Programmiga m&otilde;jutame k&otilde;ige otsesemalt meie enam kui 200 t&ouml;&ouml;tajat, nende peresid ja l&auml;hedasi, aga ka meie allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid, koost&ouml;&ouml;partnereid ja tellijaid. Loodame, et innustame ka teisi meie valdkonna t&ouml;&ouml;andjaid arendama oma organisatsioone ning edendama sektori ja selle t&ouml;&ouml;andjate kuvandit. Ehitussektoril on palju potentsiaali olla oma tegevuses senisest n&auml;htavamad, et pakkuda ka noortele tulevase eriala valikul head eeskuju."</span>&nbsp;</p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liitunud Viljandi haigla personalijuhi Daisy Kooritsa s&otilde;nul otsustati programmi kandideerida, et panustada veel rohkem ja s&uuml;steemsemalt haigla t&ouml;&ouml;tajate ja seel&auml;bi ka nende perede heaolusse. &ldquo;Oma igap&auml;evat&ouml;&ouml;s keskendume me sellele, et inimeste tervis oleks parem ja elukvaliteet kestvam. Selleks, et seda h&auml;sti teha, on vaja, et meie oma t&ouml;&ouml;tajad oleksid &otilde;nnelikud ja rahul ning nende peredel l&auml;heks h&auml;sti,&ldquo; s&otilde;nas Koorits.</span></p> <p dir="ltr"><span>Sel aastal said programmiga liitumise v&otilde;imaluse: AS Audentes, Guardtime O&Uuml;, DHL Logistics Estonia O&Uuml;, Maa-amet, Nordecon AS, Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting O&Uuml;, ASA Quality Services O&Uuml;, Breden Kids O&Uuml;, SA Viljandi Haigla, Konkurentsiamet, Philip Morris Eesti O&Uuml;, J&uuml;ri G&uuml;mnaasium, Saku &Otilde;lletehase AS, ERGO Insurance SE, Ramirent Baltic AS, Maaeluministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kaubamaja AS, Elisa Eesti AS, SA Eesti Kontsert, Rahva Raamat AS, Sisekaitseakadeemia, O&Uuml; Velko AV, Eesti Rahvusraamatukogu, Sotsiaalkindlustusamet, KPMG Baltics O&Uuml;, IPF Digital AS, Arista HRS O&Uuml;, Aktsiaselts CES ja Srini O&Uuml;.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis on juba osalenud 102 organisatsiooni, m&otilde;jutades enam kui 25 000 inimese t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmis osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast p&otilde;hjalikku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi v&auml;ljastatakse neile l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Programmis osalemine on konkursi l&auml;binud organisatsioonidele tasuta.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS. Loe lisa programmi kohta </span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil"><span>T&ouml;&ouml;elu portaalist</span></a><span>.</span></p> <div><span><br /></span></div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2624Kas juhatuse liikme leping tuleks ümber vormistada?2020-04-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil on ettev&otilde;ttel kaks juhatuse liiget, kellega on s&otilde;lmitud k&auml;sunduslepingud. &Uuml;ks neist teeb ettev&otilde;tte raamatupidamist, teine tegutseb m&uuml;&uuml;gijuhina ning k&auml;ib vahel ise ka kaupa vedamas. Kas T&ouml;&ouml;tukassalt t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise saamiseks tuleks nende k&auml;sunduslepingud &uuml;mber vormistada t&ouml;&ouml;lepinguteks?</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>Juhatuse liige saab tegutseda juhatuse liikme lepingu alusel. Teatud juhtudel v&otilde;ib juhatuse liige lisaks samas &auml;ri&uuml;hingus t&ouml;&ouml;tada t&ouml;&ouml;lepingu alusel, kuid ainult t&ouml;&ouml;lepingu alusel juhatuse liikmena tegutsemine ei ole v&otilde;imalik. Sageli ongi juhatuse liikmega s&otilde;lmitud k&auml;sundusleping.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 1 lg 5 kohaselt ei ole &auml;ri&uuml;hingu ja selle juhtorganite vahelised suhted t&ouml;&ouml;lepingu seaduse m&otilde;ttes t&ouml;&ouml;suhted. Seega ei saa isikuga, kes t&auml;idab vaid juhatuse liikme kohustusi, t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ning temale ei laene t&ouml;&ouml;lepingu seadusest tulenevad tagatised. M&auml;&auml;ravaks kriteeriumiks t&ouml;&ouml;lepingu ja juhatuse liikme lepingu eristamisel on tegelikud t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded.</p> <p>Juhatuse liikme leping on oma iseloomult v&otilde;la&otilde;iguslik leping, millele kohalduvad v&otilde;la&otilde;igusseaduse k&auml;sunduslepingut puudutavad &uuml;ldnormid, v&otilde;ttes arvesse &auml;riseadustikust tulenevaid eris&auml;tteid.<br /> Riigikohus on erinevates otsustes olnud seisukohal, et &auml;ri&uuml;hingu juhatuse liige v&otilde;ib samas ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tada ka t&ouml;&ouml;lepingu alusel, kuid seda ainult tingimusel, et tehtav t&ouml;&ouml; ei kujuta endast juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste t&auml;imist. See t&auml;hendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni t&auml;itmisele olla ettev&otilde;ttega ka t&ouml;&ouml;lepinguline suhe, kui ta t&auml;idab muid &uuml;lesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega ehk just nii nagu k&uuml;sija kirjeldab.</p> <p>Siiski ei tohiks lepinguid muutma v&otilde;i &uuml;mber s&otilde;lmima hakata pelgalt h&uuml;vitise saamiseks, vaid juhatuse liikmete rolle ning ettev&otilde;tte heaks panustamist tuleks vaadelda laiemalt ning ka tuleviku vaates ja selle pinnalt otsustada, millistel tingimustel s&otilde;lmida kirjeldatud olukorras t&ouml;&ouml;leping. Kindlasti tuleb meeles pidada ka juhatuse liikmete tulu maksustamise aspekte.</p> <p>Asjakohast infot sel teemal on v&otilde;imalik leida:</p> <ul> <li>Maksu-ja Tolliameti kodulehelt <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja">https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja</a></li> <li>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitisest <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis">https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis</a></li> </ul> <p>Teemaga seonduvad Riigikohtu lahendid:</p> <ul> <li><a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-108-05">https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-108-05</a></li> <li><a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-90-07">https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-90-07</a></li> <li><a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-27-15">https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-27-15</a>&nbsp;</li> </ul> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2621Kas Töötukassa hüvitise saamine mõjutab töötaja puhkuseraha suurust?2020-04-06<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 37 alusel ning t&ouml;&ouml;taja on saanud T&ouml;&ouml;tukassalt t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist. Kuidas tuleb sellises olukorras arvestada hiljem puhkusetasu? Kas arvesse l&auml;heb&nbsp; ka t&ouml;&ouml;tukassa makstud t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise osa? Kas puhkusetasu v&auml;heneb selle v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu arvelt?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;tukassa v&otilde;tab h&uuml;vitise maksmisega &uuml;le osaliselt t&ouml;&ouml;andjapoolse t&ouml;&ouml;tasu maksmise kohustuse. Seega tuleb t&ouml;&ouml;tukassa poolt makstud summasid arvestada hiljem ka puhkusetasu arvestamisel.&nbsp;</p> <p>Puhkusetasu summa aga v&auml;heneb t&otilde;esti v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu arvelt. See t&auml;hendab, et puhkusetasu arvutatakse t&ouml;&ouml;taja keskmise t&ouml;&ouml;tasu arvelt ning kui selle perioodi sisse j&auml;&auml;b ka t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 alusel toimunud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine, siis v&auml;heneb paratamatult ka v&auml;ljamakstav p&otilde;hipuhkuse tasu.</p> <p>Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 m&auml;&auml;ruse nr 91 &bdquo;Keskmise t&ouml;&ouml;tasu maksmise tingimused ja kord&ldquo; &sect; 3 lg 2 teeb erandi ainult koondamise korral, s&auml;testades, et h&uuml;vitise maksmiseks majanduslikul p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel v&otilde;i sellest v&auml;hem etteteatamisel v&auml;hendatakse keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamise aluseks olevat t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu ja t&ouml;&ouml;tasu nende t&ouml;&ouml;p&auml;evade ja t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;rra, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendati t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 alusel. Kuid see s&auml;te ei kohaldu puhkusetasu arvutamisel ja maksmisel.&nbsp;</p> <p>Keskmise t&ouml;&ouml;tasu arvutamisest ja maksmisest t&auml;psemalt <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tootasu/tootasu-maksmine/keskmise-tootasu-arvutamine-ja-maksmine" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu alamlehelt</a>.</p> <div> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a>&nbsp;</p> <p></p> </div> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <p><strong><br /></strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2567Töömahu vähenemine ja koondamine2020-04-02<p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;maht on v&auml;henenud etten&auml;gematute ja t&ouml;&ouml;andjast mitteolenevate p&otilde;hjuste t&otilde;ttu, st et t&ouml;&ouml;tajatele pole v&otilde;imalik enam kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik ka kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksta, kuna rahalisi vahendeid pole enam piisavalt, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada. Koroonaviiruse levik on &uuml;ks sellistest etten&auml;gematutest asjaoludest, mille esinemise korral v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kolmeks kuuks v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib v&auml;hendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani (584 eurot kuus).&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel ehk m&otilde;lemad tingimused peavad olema t&auml;idetud &uuml;heaegselt:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d (siia alla ei l&auml;he t&ouml;&ouml;mahu hooajalised muutused).</li> <li>Kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksmine on t&ouml;&ouml;andjale ebam&otilde;istlikult koormav.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tasu ei saa v&auml;hendada n&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml; andmine v&otilde;imalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid t&ouml;&ouml;tasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu muutmiseks.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjal esmalt vaadata, kas tal on t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalik pakkuda teist t&ouml;&ouml;d. Kui teist t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja teise t&ouml;&ouml; pakkumist vastu ei v&otilde;ta, tuleb t&ouml;&ouml;andjal teavitada kavandatavast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikut v&otilde;i usaldusisiku puudumisel otse t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette ehk t&ouml;&ouml;andja peab j&auml;rgima t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ning nendega konsulteerimise p&otilde;him&otilde;tet. T&ouml;&ouml;tajatele peab seega j&auml;&auml;ma v&otilde;imalus kaasa r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;tajatel tuleb oma arvamus esitada seitsme kalendrip&auml;eva jooksul arvates teate saamisest.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kuidas teatis esitada ja mida on teatises vaja v&auml;lja tuua, loe siit: <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608/kuidas-peame-tootajatele-teada-andma-et-peame-tootasu-alandama">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608/kuidas-peame-tootajatele-teada-andma-et-peame-tootasu-alandama</a>.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajad ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on neil &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda viidates TLS &sect; 37 l&otilde;ikele 5, teatades t&ouml;&ouml;andjale oma otsusest ette viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne seda, kui t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatav t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kehtima hakkab. T&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel, lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele ehk v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasule ja aegumata ning kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitisele ka &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 alusel h&uuml;vitist.&nbsp;Lisaks kohaldub siinkohal &otilde;igus saada T&ouml;&ouml;tukassalt t&auml;iendavat koondamish&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml;taja viimane t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hemalt viis aastat. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et ta ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on tal &otilde;igus taotleda t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ning t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel T&ouml;&ouml;tukassast ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, t&auml;psemalt:&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis</a>.&nbsp;</p> <h2><b>T&ouml;&ouml; mitteandmine</b>&nbsp;</h2> <p>T&ouml;&ouml;tasu maksmine olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajatele enam &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d anda, v&otilde;ib olla erinev. Toome j&auml;rgnevalt n&auml;ited erinevatest olukordadest ja nende v&otilde;imalikest seadusp&auml;rastest lahendustest.</p> <ul> <li>&nbsp;T&ouml;&ouml;andja on j&auml;rginud eelpool toodud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise reegleid ning TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu. P&auml;rast v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist on t&ouml;&ouml;maht veelgi v&auml;henenud ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d anda. T&ouml;&ouml;tajad saadetakse koju n-&ouml; t&ouml;&ouml;ootele.<br />Antud juhul maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele teatises m&auml;rgitud v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu, kuna t&ouml;&ouml;tajad on olnud n&otilde;us sellega, et nende t&ouml;&ouml;tasu teatud ajaks v&auml;hendatakse. Kui t&ouml;&ouml;tajad ei oleks olukorraga ehk t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega leppinud, oleks tulnud t&ouml;&ouml;leping TLS &sect; 37 l&otilde;ike 5 alusel &uuml;les &ouml;elda enne t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise kehtima hakkamist. Seega, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les ei &uuml;tle ja on t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega n&otilde;us, peab t&ouml;&ouml;taja arvestama, et perioodil, mis t&ouml;&ouml;andja teatisse m&auml;rgib, makstakse talle v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu. V&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu makstakse ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja sel perioodil &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d ei tee.</li> <li>&nbsp;T&ouml;&ouml;andja ei ole t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel v&auml;hendanud, kuid ei anna t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;d, kuigi t&ouml;&ouml;taja oleks t&ouml;&ouml;tegemiseks valmis ehk on valmis kohe t&ouml;&ouml;le asuma. Sellisel juhul tuleb l&auml;htuda TLS &sect;-st 35, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus maksta t&ouml;&ouml;tajatele keskmist t&ouml;&ouml;tasu aja eest, mil t&ouml;&ouml;andja ei kindlusta t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ga. T&ouml;&ouml;taja keskmine t&ouml;&ouml;tasu arvestatakse tema viimase kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjal. Need reeglid ei kehti aga juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on n&auml;iteks erareisiga seotud v&auml;lismaalt naasmise t&otilde;ttu sunnitud olema karantiinis, kuid t&ouml;&ouml;andja talle kaugt&ouml;&ouml;d ei v&otilde;imalda. Sel juhul tasu ei maksta.</li> <li>&nbsp;T&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tajatel TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada, kuid ei ole t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest ette teatanud 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajatele anda t&ouml;&ouml;d.&nbsp;T&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt ega kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajatega TLS &sect; 37 l&otilde;ikes 4 s&auml;testatud etteteatamist&auml;htaega j&auml;rgimata j&auml;tta. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab nimetatud 14 kalendrip&auml;eva eest maksma t&ouml;&ouml;tajatele keskmist t&ouml;&ouml;tasu &sect; 35 alusel ning alates hetkest, mil v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu hakkab kehtima ehk seadusega etten&auml;htud etteteatamist&auml;htaeg on m&ouml;&ouml;dunud, saab t&ouml;&ouml;tajatele maksta v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</li> </ul> <h2><b>Koondamine</b><b>&nbsp;</b></h2> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajale pole v&otilde;imalik aga &uuml;ldse enam t&ouml;&ouml;d anda ning t&ouml;&ouml;tasu maksta, on tegemist koondamise olukorraga.&nbsp;Koondamine on TLS &sect; 89 l&otilde;ike 1 kohaselt t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine majanduslikel p&otilde;hjustel, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul. Samuti on koondamisega tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;andja tegevuse l&otilde;ppemine, t&ouml;&ouml;andja pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i pankrotimenetluse l&otilde;petamine, pankrotti v&auml;lja kuulutamata, raugemise t&otilde;ttu (TLS &sect; 89 l&otilde;ige 2 punktid 1 ja 2).&nbsp;</p> <p>Koondamise korral peab t&ouml;&ouml;andja lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele (v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasu ning aegumata kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuseh&uuml;vitis) maksma ka TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 j&auml;rgi koondamish&uuml;vitist, mis on t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>Keskmise t&ouml;&ouml;tasu arvestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 m&auml;&auml;rus nr 91 &bdquo;Keskmise t&ouml;&ouml;tasu maksmise tingimused ja kord&ldquo; (edaspidi: m&auml;&auml;rus). M&auml;&auml;rus &sect; 3 l&otilde;ige 6 s&auml;testab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku &uuml;he kuu keskmise kalendaarse t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvuga. Seega tuleb keskmise kuutasu leidmiseks teha kaks eraldi tehet: esmalt tuleb leida t&ouml;&ouml;taja keskmine t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu ja seej&auml;rel &uuml;he kuu keskmine kalendaarsete t&ouml;&ouml;p&auml;evade arv.&nbsp;</p> <p>Keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamist reguleerib m&auml;&auml;ruse &sect; 3 l&otilde;ige 1, mis s&auml;testab, et keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamiseks liidetakse m&auml;&auml;ruse &sect; 2 l&otilde;ikes 2 v&otilde;i 3 nimetatud ajavahemiku t&ouml;&ouml;tasud (arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu t&ouml;&ouml;tasud v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;tanud v&auml;hem kui kuus kuud, t&ouml;&ouml;tasud, mis on t&ouml;&ouml;tajale sissen&otilde;utavaks muutunud) ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvuga. Keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamise aluseks olevat t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu v&auml;hendatakse t&ouml;&ouml;p&auml;evade v&otilde;rra, millal t&ouml;&ouml;tajale ei arvestatud t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;st keeldumise korral TLS &sect; 19 alusel (nt t&ouml;&ouml;taja oli ajutiselt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu v&otilde;i kasutas puhkust).</p> <p>M&auml;&auml;rus &sect; 3 l&otilde;ige 2 lisab, et&nbsp; h&uuml;vitise maksmiseks majanduslikul p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel (s.o koondamine) v&otilde;i sellest v&auml;hem etteteatamisel v&auml;hendatakse keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamise aluseks olevat t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu ja t&ouml;&ouml;tasu nende t&ouml;&ouml;p&auml;evade ja t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;rra, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendati TLS &sect; 37 alusel.&nbsp;</p> <p>See t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;andja arvutab koondamish&uuml;vitist, mille &uuml;ks osa on keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamine, peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;tma v&auml;lja perioodi ja t&ouml;&ouml;tasud, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu oli TLS &sect; 37 alusel v&auml;hendatud.</p> <h2><b>T&ouml;&ouml;lepingu muutmine</b></h2> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik teatud perioodil t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud v&otilde;i keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksta, saavad pooled omavahel kokku leppida ka t&ouml;&ouml;tasu suuruse muutmises (TLS &sect; 12). Seega tuleks t&ouml;&ouml;andjal kaaluda, millistel tingimustel oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata ning arutama seda ka t&ouml;&ouml;tajatega ehk asuma l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste ajutiseks v&otilde;i alatiseks muutmiseks. Samamoodi peab t&ouml;&ouml;taja m&otilde;tlema, milline on antud juhul temale parim lahendus &ndash; kas t&ouml;&ouml;lepingu j&auml;tkumine, kuid v&auml;iksema t&ouml;&ouml;tasuga ja t&ouml;&ouml;koormusega v&otilde;i koondamine.&nbsp;T&ouml;&ouml;taja ise t&ouml;&ouml;andjalt koondamist n&otilde;uda ei saa, koondamise otsuse saab teha ainult t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Eriolukord on k&otilde;ikidele keeruline ning otsuseid tuleb teatud juhtudel vastu v&otilde;tta kiiresti. Paneme t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele s&uuml;damele, et arvestades hetkeolukorda tuleks pooltel arutleda k&otilde;iki tekkinud k&uuml;simusi ning j&otilde;uda m&otilde;istliku ja m&otilde;lemat poolt rahuldava kokkuleppeni.</p> <p><b>TLS &sect; 37 rakendamisega seotud kohtulahendeid:</b></p> <ul> <li>Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2017.a. otsus nr 2-16-2715: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=209829743">https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=209829743</a><b></b></li> <li>Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2014.a. otsus nr 2-13-44283: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=153141394">https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=153141394</a>&nbsp;</li> </ul> <p></p> <div> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a>&nbsp;</p> <p></p> </div> <p style="display: inline !important;"><strong>Vaata ka:</strong></p> <p style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2618Jää terveks: maski ja kinnaste õige kasutamine2020-03-31<p>Isikukaitsevahendid kaitsevad nakatumisohu eest, kuid ainult siis, kui neid ka &otilde;igesti kasutatakse, kui need on &otilde;iges suuruses ja &otilde;igesti paigaldatud ning need ka &otilde;igesti eemaldatakse. Oleme selle jaoks koostanud l&uuml;hikese juhendi.</p> <p><strong>Kinnaste kasutamine</strong></p> <ol> <li>Pese k&auml;ed. <a href="https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/kuidas_pesta_kasi_0.pdf" target="_blank">Terviseameti k&auml;te pesemise juhend (pdf)</a>.</li> <li>Teosta k&auml;te desinfitseerimine enne ja p&auml;rast kinnaste kasutamist.</li> <li>Kaitsekindad pannakse ainult puhastatud ja kuivadele k&auml;tele.</li> <li>Vali &otilde;ige suurusega kindad. Vale suurusega kindad l&auml;hevad palju kergemini katki.</li> <li>Ole kinnaste k&auml;ttet&otilde;mbamisel ettevaatlik, katkit&otilde;mmatud kinnas ei kaitse sind ega teisi.</li> <li>V&otilde;imaluse korral v&auml;ldi teravaid esemeid ning ole ettevaatlik kemikaalidega, mis kahjustavad kindaid.</li> <li>Oluline on kinnaste &otilde;ige &auml;rav&otilde;tmine. Kinnaste &auml;rav&otilde;tmisel &auml;ra puuduta oma puhast nahka saastunud kindaga. Haara kinda v&auml;lispinnast ja t&otilde;mba kinnas k&auml;est &auml;ra nii, et m&auml;&auml;rdunud pool j&auml;&auml;b sissepoole (nt v&otilde;ta &uuml;he k&auml;e kindaga teise k&auml;e kinda peopesa ja randmevahelisest kinda osast s&otilde;rmedega ja t&otilde;mba kinnast k&auml;est nii, et kinnas l&auml;heks pahupidi). Torka paljas k&auml;si teisest kindasuust sisse ja v&otilde;ta &auml;ra selliselt, et kindad j&auml;&auml;vad &uuml;ksteise sisse, puhas pind v&auml;ljaspool.</li> <li>Viska kindad vastavasse j&auml;&auml;tmekogumis anumasse, mis on kontakti v&auml;ltimiseks soovitatavalt jalaga avatav.</li> <li>Desinfitseeri oma k&auml;ed.</li> </ol> <ul> <li><strong>Kaitsekindaid ei desinfitseerita ega kasutata uuesti.</strong></li> <li>Vaheta kindaid, kui kindad on kulunud, katki v&otilde;i m&auml;&auml;rdunud.</li> </ul> <p></p> <p><strong>Maski kasutamine</strong></p> <ol> <li>Teosta k&auml;te desinfitseerimine enne ja p&auml;rast kaitsemaski kasutamist.</li> <li>Aseta mask tihedalt n&auml;ole.</li> <li>Paigaldatud maski ei tohi enam puutuda ning kasutamise ajal kaelale langetada.</li> <li>Eemalda mask puudutades vaid maskikinnitusi. Kindlasti &auml;ra katsu maski sise- ja v&auml;lispinda.</li> <li>&Uuml;hekordne mask viska vastavasse pr&uuml;gikasti.</li> </ol> <ul> <li>Kui kasutatad visiiri, siis seda peaks puhastama kinnastega ja desovahendiga. Visiiri kasutamisel pane visiir puhaste k&auml;tega n&auml;o ette, peale visiiri eemaldamist pese k&auml;ed.&nbsp;&nbsp;</li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div></div> <div>Vaata ka l&uuml;hikest &otilde;ppevideot:&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/watch?v=2BqoEMtNAWk">https://www.youtube.com/watch?v=2BqoEMtNAWk</a></div> <div></div> <div> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2616Kas käsunduslepingut tohib ümber muuta töölepinguks?2020-03-31<p><b>T&ouml;&ouml;le minnes s&otilde;lmiti minuga k&auml;sundusleping. N&uuml;&uuml;d sain Maksu- ja Tolliametilt teate, et minu leping on muudetud t&ouml;&ouml;lepinguks. Kas nii v&otilde;ib teha?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektiooni vastus:</strong> Enne lepingu s&otilde;lmimist on k&otilde;ige olulisem kindlaks teha, millistele kriteeriumitele t&ouml;&ouml; vastab ja vastavalt sellele valida sobiv lepinguliik. &Uuml;ldjuhul tehakse t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;lepingu alusel ehk alludes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, kuid teenust saab osutada ka nt k&auml;sundus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu alusel. Teenuse osutamise lepinguid reguleerib v&otilde;la&otilde;igusseadus, t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi aga t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS).<b>&nbsp;</b></p> <p>TLS &sect; 1 l&otilde;iked 1 ja 2 s&auml;testavad t&ouml;&ouml;lepingu p&otilde;hikriteeriumid:</p> <ul> <li>t&ouml;&ouml; kui j&auml;rjepideva protsessi tegemine (t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja seovad end t&ouml;&ouml;lepinguga ning tekib ootus t&ouml;&ouml;taja/t&ouml;&ouml; olemasoluks pikemaks ajaks);</li> <li>t&ouml;&ouml;d tegeva isiku allutatus t&ouml;&ouml;d andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st t&ouml;&ouml;taja kohustus j&auml;rgida t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel t&ouml;&ouml;andjalt saadud korraldusi ning t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus kontrollida t&ouml;&ouml;taja kohustuste t&auml;itmist (t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab &auml;ra t&ouml;&ouml; tegemise koha, aja ja viisi);</li> <li>t&ouml;&ouml; eest perioodilise tasu maksmine (TLS &sect; 33 l&otilde;ikest 1 tulenev kohustus maksta t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt korra kuus);</li> <li>t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;andja ruumides ja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;vahendite kasutamine.&nbsp;</li> </ul> <p>Seadus &uuml;tleb ka, et t&ouml;&ouml;suhtega ei ole tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;d tegev isik on t&ouml;&ouml; tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel m&auml;&auml;ral iseseisev (TLS &sect; 1 l&otilde;ige 4).</p> <p>Tavap&auml;raselt ei saaks k&auml;sunduslepingut muuta t&ouml;&ouml;lepinguks, v&auml;lja arvatud juhul kui k&auml;sunduslepingul olid algusest peale t&ouml;&ouml;lepingu tunnused. See t&auml;hendab, et &otilde;igussuhte pooled m&otilde;istavad, et nendevahelise lepingu olemus ei ole tavap&auml;rane teenuse osutamine, vaid just alluvussuhte tunnustega t&ouml;&ouml;suhe. Seega kui algselt s&otilde;lmiti k&auml;sundusleping, ehkki see oma sisult vastab t&ouml;&ouml;lepingule (t&ouml;&ouml; tegija allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis tulekski seda k&auml;sitleda t&ouml;&ouml;lepinguna. Sellisel juhul tuleks pooltel s&otilde;lmida kokkulepe, et tegemist on algusest peale t&ouml;&ouml;lepinguga ning seej&auml;rel peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat teavitama v&auml;hemalt TLS &sect; 5 l&otilde;ikes 1 nimetatud andmetest (nt t&ouml;&ouml;tasu, t&ouml;&ouml; tegemise koht, t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne). Lisaks on t&ouml;&ouml;andjal kohustus teha ka vastav kanne Maksu- ja Tolliameti t&ouml;&ouml;tamise registrisse.&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt lepingute eristamisest loe siit: <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/tooleping-ja-tunnused">https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/tooleping-ja-tunnused</a>. &nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2615Mida teha, kui riskigrupis töötaja ei soovi tööle tulla?2020-03-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab 76-aastane t&ouml;&ouml;line. Oma vanuse t&otilde;ttu kuulub ta koroonaviirusesse haigestumise riskigruppi. Haiguslehte ta ei saanud sellel p&otilde;hjusel avada, kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga v&otilde;ttis viis p&auml;eva puhkust. N&uuml;&uuml;d on aeg t&ouml;&ouml;le tulla, juht pakub talle t&ouml;&ouml;d, kuid ta keeldub seoses riskigrupis olemisega. Kuidas peaks juht k&auml;ituma, sest t&ouml;&ouml;d on meil talle anda?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Peale puhkuse l&otilde;ppemist j&auml;tkab t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. Kui t&ouml;&ouml;taja ei saa v&otilde;i ei soovi oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid edasi t&auml;ita (n&auml;iteks seet&otilde;ttu, et kuulub viiruse riskir&uuml;hma), siis peab tal t&ouml;&ouml;st keeldumiseks olema alus.&nbsp;</p> <p>Soovitame esmalt t&ouml;&ouml;tajaga suhelda ja arutada, millist lahendust ta ise olukorrale n&auml;eb, sest peale puhkust mitte t&ouml;&ouml;le tulemine on tema otsus. V&otilde;imalik on n&auml;iteks poolte kokkuleppel kasutada palgata puhkust. Kui pooled seda ei soovi, siis on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda. Olukorra lahenemise j&auml;rel saab uuesti alustada l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimiseks. Kindlasti tuleb t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi arutada, millised kaitsemeetmed on t&ouml;&ouml;taja ohutuse tagamiseks tarvitusele v&otilde;etud. Seej&auml;rel saab t&ouml;&ouml;taja hinnata, kas need on tema arvates piisavad v&otilde;i saaks t&ouml;&ouml;andja veel midagi t&auml;iendavat ette v&otilde;tta.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja mure on k&uuml;ll m&otilde;istetav, ent ta ei saa t&ouml;&ouml;st keelduda ainult seet&otilde;ttu, et ta kuulub viiruse riskir&uuml;hma ning ei julge t&ouml;&ouml;le tulla. T&ouml;&ouml;taja kohustus on t&ouml;&ouml;le asuda, kui t&ouml;&ouml;andja on v&otilde;tnud kasutusele t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks vajalikud meetmed - eelk&otilde;ige need, mida on soovitanud Terviseamet &ndash; ning teinud vajadusel muutused t&ouml;&ouml;s v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduses.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2612Töövaidluskomisjoni istungid aprillis2020-03-30<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon otsib v&otilde;imalusi, kuidas aprillis t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid j&auml;tkuda saaksid nii, et j&auml;rgitud oleks kehtestatud n&otilde;udeid ning istungil osalejate tervise ohutus oleks tagatud. Testitakse ka v&otilde;imalusi, kas istungeid oleks v&otilde;imalik l&auml;bi viia videosilla vahendusel.</strong></p> <p class="bodytext">Aprillis toimuvad t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid juhul, kui seda saab turvaliselt l&auml;bi viia. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon annab k&otilde;igile osapooltele teada, kas istung toimub v&otilde;i l&uuml;katakse see edasi.&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2610Töötasu vähendamine ja selle ajakava2020-03-27<p><b>T&ouml;&ouml;andja teatas t&auml;na 27. m&auml;rtsil 2020, et rakendab alates 8. aprillist t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist. Kas tal on selleks &otilde;igus ja mis ma tegema pean, kui ma n&otilde;us ei ole?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastus: </b>T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 37 lg 1 v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest peab t&ouml;&ouml;andja ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva (TLS &sect; 37 lg 4). Etteteatamise aega tuleb hakata lugema j&auml;rgmisest p&auml;evast, see t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;andja esitas teatise t&auml;na, 27. m&auml;rtsil, siis etteteatamise aega tuleb hakata lugema j&auml;rgmisest p&auml;evast ehk alates 28. m&auml;rtsist. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest tuleb ette teatada <span style="text-decoration: underline;">v&auml;hemalt</span> 14 kalendrip&auml;eva, siis k&otilde;ige varem saab v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu hakata kehtima alates 11. aprillist, sest t&ouml;&ouml;tajatele peab j&auml;&auml;ma nii kaasar&auml;&auml;kimise ehk oma arvamuse esitamise kui ka t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise v&otilde;imalus enne kui t&ouml;&ouml;mahtu ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendama hakatakse. Ehk siis teatise ja v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamise vahele peab j&auml;&auml;ma 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andja ei saa seaduses nimetatud 14 kalendrip&auml;eva l&uuml;hendada, isegi mitte kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga.&nbsp;</p> <p>Kui t&auml;na sai t&ouml;&ouml;taja teatise, siis t&ouml;&ouml;tajal on n&uuml;&uuml;d seitse kalendrip&auml;eva aega esitada oma arvamusi ning otsustada, kas ta n&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega ei n&otilde;ustu, esitab ta t&ouml;&ouml;andjale TLS &sect; 37 lg 5 alusel &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ning teatab t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisest ette 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;leping peab l&otilde;ppema enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist ehk antud n&auml;ite puhul hiljemalt 10. aprillil.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt:</p> <ul> <li>27. m&auml;rtsil esitati t&ouml;&ouml;tajatele teade, et t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus v&auml;heneb alates 8. aprillist ehk t&ouml;&ouml;andja rikkus seadusega etten&auml;htud etteteatamise aega.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on alates t&auml;nasest aega 7 kalendrip&auml;eva t&ouml;&ouml;andjaga konsulteerida ehk avaldada oma arvamusi ning esitada oma ettepanekuid. Kuna t&ouml;&ouml;taja on teadlik, et t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva, &uuml;tleb ta seda ka t&ouml;&ouml;andjale (soovitavalt e-kirjaga). Ettepanekuid t&ouml;&ouml; korraldamiseks saab t&ouml;&ouml;taja esitada t&ouml;&ouml;andjale kuni 3. aprillini.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja konsulteerimise tulemusena oma teatises esitatud infot ei muuda ehk sisulisest j&auml;&auml;b oma otsuse juurde, et t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus v&auml;heneb alates 8. aprillist.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on n&uuml;&uuml;d valida, kas ta n&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte.</li> <li> <ul> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega <span style="text-decoration: underline;">n&otilde;ustub</span>, siis l&auml;htub ta sellest, et v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus hakkab kehtima alates 11. aprillist. Kuni 10. aprillini peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda (hiljem ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu kaudu) selliselt nagu on tema t&ouml;&ouml;lepingus kirjas v&otilde;i kui sel perioodil t&ouml;&ouml;andja enam t&auml;iskoormusega t&ouml;&ouml;tamist ei v&otilde;imalda, siis saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda puuduj&auml;&auml;va osa eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 35 alusel.</li> <li>Alates 11. aprillist, kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkab t&ouml;&ouml;suhet, siis maksab t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja <span style="text-decoration: underline;">ei n&otilde;ustu</span> t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, esitab ta t&ouml;&ouml;andjale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse viidates TLS &sect; 37 lg-le 5 ehk t&ouml;&ouml;taja ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;andja otsusega t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisest teatab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale ette v&auml;hemalt 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva.</li> <li>T&ouml;&ouml;leping peab antud juhul l&otilde;ppema hiljemalt 10. aprillil, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise avalduse k&auml;tte saama hiljemalt 5. aprillil (antud juhul soovitav on esitada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavaldus 3. aprillil, kuna 5. aprill on n&auml;dalavahetusel). T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel makstakse lisaks tavap&auml;rasele l&otilde;pparvele (s.o v&auml;lja teenitud t&ouml;&ouml;tasu ja aegumata ning kasutamata puhkuseh&uuml;vitis) &uuml;he kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 100 lg 1 alusel ning kui t&ouml;&ouml;staaži on v&auml;hemalt 5 aastat, taotleb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tukassast TLS &sect; 100 lg 2 alusel t&auml;iendavat h&uuml;vitist, mille T&ouml;&ouml;tukassa maksab v&auml;lja otse t&ouml;&ouml;tajale.</li> </ul> </li> <ul> <li></li> </ul> </ul> <p><strong>Soovitame tutvuda ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni koostatud teabelehega:&nbsp;</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/ru/Novosti/2607" target="_blank">vene</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a>&nbsp;keeles.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2608Kuidas peame töötajatele teada andma, et peame töötasu alandama?2020-03-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte k&auml;ive on klientide nappuse t&otilde;ttu viimaste n&auml;dalatega drastiliselt v&auml;henenud. Oleme otsustanud rakendada t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 t&ouml;&ouml;tasu alandamise v&otilde;imalust esialgu &uuml;heks kuuks. Kas peame selle kohta s&otilde;lmima t&ouml;&ouml;tajatega t&ouml;&ouml;lepingu lisad v&otilde;i piisab, kui saadame teate e-kirjaga? Mis selles lisas v&otilde;i kirjas kindlasti kirjas peab olema?</b></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon vastus:</strong> T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. See on t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolne otsus, mis ei eelda t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepet ega t&ouml;&ouml;lepingu lisa vormistamist.</p> <p>TLS &sect; 37 lg 4 viitab t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikule v&otilde;i tema puudumisel k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele info edastamisel ning nendega konsulteerimisel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadusele. Selle seaduse 5. peat&uuml;ki alusel ja &sect; 21 lg 1 kohaselt annab t&ouml;&ouml;andja teavet kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja esitada t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise teatise e-kirja teel, kuid peab veenduma, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i usaldusisik selle k&auml;tte saab (nt k&uuml;sib kinnitust e-kirja k&auml;ttesaamise kohta). Vaidluse korral peab t&ouml;&ouml;andja suutma t&otilde;endada millal ja mil viisil on teade t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i usaldusisikule k&auml;tte toimetatud.</p> <p>Seega tuleb t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;i usaldusisikule saata v&auml;hemalt e-kiri, kus oleks kirjas:</p> <ol start="1"> <li>Miks t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine aset leiab ehk n&auml;iteks kirjeldus, kuidas on COVID-19 viirus juba ettev&otilde;tte k&auml;ivet, tellimusi, klientide arvu jmt. m&otilde;jutanud ning kuidas see t&auml;pselt on viinud selleni, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu tuleb v&auml;hendada?</li> <li>Mis ajavahemikus t&ouml;&ouml;andja rakendab TLS &sect; 37 alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist?</li> <li>Kui palju t&ouml;&ouml;maht ja t&ouml;&ouml;tasu langeb? Kui t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendab k&otilde;igil v&otilde;rdselt, n&auml;iteks 40% t&ouml;&ouml;aega ja t&ouml;&ouml;mahtu, tuleks seegi v&auml;lja tuua. Kui aga t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendab t&ouml;&ouml;aega ja t&ouml;&ouml;mahtu iga t&ouml;&ouml;taja tegelike panustamise v&otilde;imalusi arvestades, siis tuleb saata individuaalsed teated igale t&ouml;&ouml;tajale, kus on kirjas, millises mahus just tema osas v&auml;hendamine toimub, et tal oleks v&otilde;imalik m&otilde;elda, kas see on talle vastuv&otilde;etav v&otilde;i mitte.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja selgitab, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest v&otilde;rdeliselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega.</li> <li>Teates kutsub t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid olukorra osas ning v&otilde;imalike alternatiivsete lahenduste leidmiseks kaasa r&auml;&auml;kima. Usaldusisik v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja, kes on teate saanud ja soovib oma arvamust avaldada, peab andma oma arvamuse seitsme kalendrip&auml;eva jooksul arvates t&ouml;&ouml;andja teate saamisest.</li> <li>Teates antakse t&ouml;&ouml;tajale selgelt teada, et juhul, kui ta ei ole t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega n&otilde;us, siis on tal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda TLS &sect; 37 lg 5 alusel. T&ouml;&ouml;taja peab teatama t&ouml;&ouml;andjale oma otsusest ette viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne seda, kui t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatav t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kehtima hakkab. T&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel, lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele ehk v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasule ja aegumata ning kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitisele, ka &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 alusel koondamish&uuml;vitist. Lisaks kohaldub siinkohal &otilde;igus saada T&ouml;&ouml;tukassalt t&auml;iendavat koondamish&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml;taja viimane t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hemalt viis aastat. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et ta ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on tal &otilde;igus taotleda t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ning t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel T&ouml;&ouml;tukassast ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, t&auml;psemalt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis</a>.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teates m&auml;&auml;rata ka konkreetse t&auml;htaja, mis ajaks t&ouml;&ouml;tajad peavad oma otsusest, kas nad n&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte, ja kellele (mis aadressil) teada andma.</li> </ol> <p>Vaata lisaks ka TLS &sect; 37 rakendamise pikemat selgitust <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567/toomahu-vahenemine-ja-koondamine">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567/toomahu-vahenemine-ja-koondamine</a>.&nbsp;</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v&auml;hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v&auml;hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2558Palume kannatlikkust nõustamisliinile helistamisel2020-03-26<p>Seoses eriolukorra v&auml;ljakuulutamisega Eesti Vabariigis, ei toimu alates 16. m&auml;rtsist n&otilde;ustamisjuristide vastuv&otilde;ttusid.</p> <p>K&otilde;nede arv T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile 640 6000 on h&uuml;ppeliselt kasvanud. Palume teie m&otilde;istvat suhtumist, kui peate j&auml;rjekorras ootama v&otilde;i uuesti helistama. Praegu on inimestel m&otilde;istetavalt rohkelt k&uuml;simusi ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamine aega v&otilde;tta. V&otilde;ite meile oma murega ka kirjutada <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>, vastame esimesel v&otilde;imalusel!</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="/redirect/4131">Soovitame tutvuda ka Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Tooinspektsiooni-tasuta-noustamisteenus" target="_blank">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenusest.</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2605Hea töökeskkond ja töösuhted koroonaviiruse leviku ajal2020-03-24<p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud infograafikud t&ouml;&ouml;keskkonnast ja t&ouml;&ouml;suhetest koroonaviiruse leviku ajal. Vaata, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda koroonaviiruse leviku ajal turvalisemaks. Paljud ettev&otilde;tted on praegu majanduslikes raskustes. Siit leiavad n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad selle kohta, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;suhetes</p> <p>T&auml;issuuruses pildi kuvamiseks kl&otilde;psa pisipildil. Pildi all on ka PDF fail v&auml;ljaprintimiseks.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf (136 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;andjale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf (138 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;tajale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf (125 KiB)">Hoia t&ouml;&ouml;keskkond puhas! (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka <a href="https://www.tooelu.ee/ru/Novosti/2607" target="_blank">vene</a> ja <a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a> keeles.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p><strong><br /></strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2594Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse mõjul raskustesse sattunud tööandjate ja töötajate toetamise meetme2020-03-20<p><b>Valitsus kiitis heaks toetusmeetme t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele, millega leevendada koroonaviiruse m&otilde;jude piirangutest tingitud majandusraskusi.&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Pean &otilde;igeks, et raskel ajal tuleb riik t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele appi ning h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajatele 70 protsenti viimase 12 kuu keskmisest brutopalgast aidates sellega surutise alla sattunud t&ouml;&ouml;andjatel s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;kohti ning v&auml;ltida koondamisi. Samuti toetame seel&auml;bi ettev&otilde;tete majandustegevuse j&auml;tkumist. Vajadusel kaalub T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ka toetusmeetme t&auml;iendamist ning uute meetmete rakendamist,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimees ja sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>Kava kohaselt h&uuml;vitab T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tajale 70% m&ouml;&ouml;dunud 12 kuu keskmisest t&ouml;&ouml;tasust aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Samuti panustavad t&ouml;&ouml;andjad, kes maksavad v&auml;hemalt 150 eurot. Sotsiaalmaksu ja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse tasuvad oma osalt ise nii T&ouml;&ouml;tukassa kui t&ouml;&ouml;andjad. V&otilde;imaluse korral v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;andjad j&auml;tkata&nbsp;senise t&ouml;&ouml;tasu maksmist.&nbsp;</p> <p>H&uuml;vitist saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad s&otilde;ltumata ettev&otilde;tte suurusest, kes vastavad kahele kvalifitseerimistingimusele kolmest:&nbsp; t&ouml;&ouml;andja k&auml;ive v&otilde;i tulud on viiruse m&otilde;jul langenud v&auml;hemalt 30% v&otilde;rreldes eelmise aasta sama perioodiga; t&ouml;&ouml;andjal pole t&ouml;&ouml;d anda v&auml;hemalt 30% t&ouml;&ouml;tajatest v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja on pidanud 30% t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;hendama&nbsp;palka v&auml;hemalt 30%. H&uuml;vitist makstakse ainult nende t&ouml;&ouml;tajate eest, kellele t&ouml;&ouml;andjal pole t&ouml;&ouml;d anda v&otilde;i kelle t&ouml;&ouml;tasu on juba t&ouml;&ouml;koormuse languse t&otilde;ttu v&auml;hendatud.&nbsp;</p> <p>Tegemist on ajutise meetmega, mis kestab m&auml;rtsist maini, ja t&ouml;&ouml;andja saab kasutada sellest perioodist kahte kuud, kuna t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;ivad raskustesse sattuda erinevatel aegadel. See meede on osa valitsuse majandusmeetmete paketist, millega soovime aidata t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid.&nbsp;</p> <p>Toetusmeede j&otilde;ustub tagasiulatuvalt 1. m&auml;rtsist 2020. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitiste meetme maksumus on 250 miljonit eurot.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2592Kas tööandja saab desinfitseerimist kohustada?2020-03-20<p><strong>Meie poole p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;taja, keda t&ouml;&ouml;andja palus m&otilde;ned korrad p&auml;evas desinfitseeriva vahendiga puhastada ukselinke ja muid enimkatsutavaid kohti. T&ouml;&ouml;taja k&uuml;sis, kas ta peab lisa&uuml;lesannet t&auml;itma ja kas t&ouml;&ouml;andja peab selle eest lisatasu maksma.</strong><br /><br />Head t&ouml;&ouml;keskkonda saavad luua vaid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja &uuml;heskoos. Praeguses erikolukorras on koost&ouml;&ouml; eriti oluline. Selleks, et saaksime v&otilde;imalikult ruttu tavap&auml;rase elu- ja t&ouml;&ouml;korralduse juurde naasta, tuleb k&otilde;igil anda oma panus. Muidugi tuleb seda teha ohutult. T&ouml;&ouml;taja ei pea tegema t&ouml;&ouml;d, mis tema tervise ohtu seab. Kui t&ouml;&ouml;tajale on mingi t&ouml;&ouml; tegemine tervise t&otilde;ttu vastun&auml;idustatud, tuleb sellest t&ouml;&ouml;andjat teavitada ning t&ouml;&ouml;andja peab seda arvestama. Kuid lihtne koristust&ouml;&ouml; (pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga) isikukaitsevahendeid kasutades ei tohiks t&ouml;&ouml;tajatele olla liiga keeruline ega koormav. Seda enam, kui seda tehakse t&ouml;&ouml;ajal st t&ouml;&ouml;andja tasub ka selle t&ouml;&ouml; tegemise eest. See on pealegi ka t&ouml;&ouml;taja enda huvides. Mida puhtamad on pinnad, seda v&auml;hem on viirusel v&otilde;imalus ellu j&auml;&auml;da ja meile kahju teha.<br /><br />Kui tunnete, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole p&ouml;&ouml;rduda ning paluda t&auml;iendavalt selgitada. Samuti andke t&ouml;&ouml;andjale teada, kui te tunnete, et meetmed (nt kummikinnaste kasutamine) ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks. Ehk&ndash; kui midagi j&auml;&auml;b arusaamatuks, k&uuml;si.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2591Soomes töötavad töötajad2020-03-20<p><strong><span>T&ouml;&ouml;tan Soomes, t&ouml;&ouml;andja on Eesti ettev&otilde;te. Viibin hetkel puhkusel, kuid lugesin uudistest, et esmasp&auml;evast enam Soome t&ouml;&ouml;le tagasi ei saa. Mida teha?</span></strong><span><o:p></o:p></span></p> <p><b><span>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</span></b><span> Alates 22. m&auml;rtsist </span><span>saavad Soome riiki siseneda vaid Soome kodanikud ja need, kellel on Soomes registreeritud elamis&otilde;igus ning riiki sisenedes rakendub 14-p&auml;eva isolatsioonin&otilde;ue</span><b><span>. <o:p></o:p></span></b></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja ei kuulu eelpool nimetatud isikute hulka, siis tuleb enne p&uuml;hap&auml;eva &auml;ra otsustada ja t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida, kas t&ouml;&ouml;tajad l&auml;hevad selle n&auml;dala jooksul Soome ning saavad seal tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tada v&otilde;i mitte. Praegusel hetkel on v&auml;ga oluline, et t&ouml;&ouml;tajad, kes tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tavad Soomes, m&otilde;tleksid hoolega l&auml;bi k&otilde;ik v&otilde;imalused, arutaksid need l&auml;bi t&ouml;&ouml;andjaga ning v&otilde;taksid vastu otsuse, mis on hetkeolukorda arvestades m&otilde;istlik&nbsp; ja vajalik.&nbsp; <o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja on hetkel puhkusel, kuid sooviks t&ouml;&ouml;le naasta, tuleks t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida, et puhkus katkestatakse. Sellisel juhul on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tajal kohustus t&auml;ita t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja peab veel sel n&auml;dalal minema Soome ning t&otilde;en&auml;oliselt tuleb muuta ka t&ouml;&ouml;ajakava. T&ouml;&ouml;ajakava muutmine k&auml;ib poolte kokkuleppel.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja enne p&uuml;hap&auml;eva Soome riiki ei sisene, peavad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saama kokkuleppele, kuidas olukord &otilde;iguslikult lahendada. Paljuski s&otilde;ltub see ka sellest, kelle otsus Soome mitte minna oli &ndash; kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja. Kui otsuse langetas t&ouml;&ouml;andja ehk p&otilde;him&otilde;tteliselt ei anna t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d, siis peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 35 kohaselt maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu. Samas v&otilde;ivad pooled leppida kokku ka p&otilde;hipuhkuse v&otilde;i tasustamata puhkuse kasutamises. Oluline on meelde tuletada, et puhkuse ajakava muutmine ja tasustamata puhkuse kasutamiseks on vaja kokkulepet. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi puhkust katkestada v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik sel n&auml;dalal Soome ehk t&ouml;&ouml;kohale minna, siis on see &uuml;ksnes kokkuleppe k&uuml;simus. Esmalt tuleks l&auml;htuda sellest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemine on takistatud temast mittetuleneval p&otilde;hjusel. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja ei ole tekitanud ise olukorda, kus tal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le minna. Sellisel juhul tuleb l&auml;htuda TLS &sect;-st 38, mille kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma m&otilde;istliku aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha temast mitteoleneval p&otilde;hjusel. Milline on antud juhul m&otilde;istlik aeg, peavad pooled ise hindama, kuid kindlasti ei ole &otilde;igustatud t&ouml;&ouml;tasu maksmine terve aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei tee. J&auml;llegi on pooled vabad otsustama puhkuse (sh tasustamata puhkuse) kasutamises. <o:p></o:p></span></p> <p><span>T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama hetkel toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Juhin t&auml;helepanu asjaolule, et T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&auml;devuses on selgitada &uuml;ksnes Eestis kehtivat t&ouml;&ouml;&otilde;igust. Seega l&auml;htutakse antud selgituses sellest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingule kohaldub Eesti &otilde;igus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud otse Soome ettev&otilde;ttega ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingule kohaldub Soome &otilde;igus, tuleb p&ouml;&ouml;rduda Soome vastava instantsi poole. Kontaktid leiab siit: </span><a href="https://www.tyosuojelu.fi/web/en/about-us/contact">https://www.tyosuojelu.fi/web/en/about-us/contact</a>. <span><o:p></o:p></span></p> <p><span>V&auml;lisministeeriumi info pendelr&auml;nde kohta: </span><a href="https://vm.ee/et/uudised/oluline-reisiinfo-soome-ametivoimudelt-eestlaste-pendelranne-loppeb-puhapaevast">https://vm.ee/et/uudised/oluline-reisiinfo-soome-ametivoimudelt-eestlaste-pendelranne-loppeb-puhapaevast</a>.</p> <h2>Sotsiaalministeeriumile esitatud k&uuml;simused ning nende vastused.</h2> <p><em>K&uuml;simustele vastab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar, va &uuml;ks k&uuml;simus, millele vastab Agne Nettan-Sepp&nbsp;</em></p> <p><b>Mul oleks teile paar k&uuml;simust seoses Soome otsusega keelata pendelr&auml;nne - teema, mis veel 24 h varem tundus olevat lahenduse saanud, kuid siis j&auml;rsku selline uudis.</b></p> <p><b>Soomes k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l ju teadup&auml;rast tuhanded, kui mitte k&uuml;mned tuhanded eestlased.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuidas te hindate, paljud eestlased t&auml;nu sellele t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;vad?</b>&nbsp;</p> <p>Statistikaameti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel oli 2019. aastal pendelr&auml;ndajaid (elukoht Eestis, t&ouml;&ouml;koht v&auml;lismaal) ca 15&nbsp;400. Enamus neist k&auml;is Soomes t&ouml;&ouml;l. Kui paljud piiride sulgemise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;vad, s&otilde;ltub sellest, kui paljud eelistavad j&auml;&auml;da Soome ning kui paljud naasta Eestisse. Samuti s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;tamine sellest, kuiv&otilde;rd kiirest on v&otilde;imalik leida uus t&ouml;&ouml;koht.&nbsp;</p> <p><b>Kas nad kvalifitseeruvad selle alla, et saada Eesti poolt lubatud palgakompensatsiooni?</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa meetme rakendamiseks ja h&uuml;vitise saamiseks 70% ulatuses palgast peavad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tama Eestis registreeritud t&ouml;&ouml;andja juures ja neile peab kohalduma Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus.&nbsp;</p> <p><b>Kuhu nad peaks p&ouml;&ouml;rduma - kas t&ouml;&ouml;tukassa tegeleb kodanikega, kes on v&otilde;&otilde;rriigis t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;nud?&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p><em>Vastab Sotsiaalministeeriumi EL ja piiri&uuml;lese koost&ouml;&ouml; osakonnajuhataja aset&auml;itja piiri&uuml;lese sotsiaalkindlustuse valdkonnas Agne Nettan-Sepp:</em>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitisi tuleb &uuml;ldiselt taotleda riigis, kus inimene viimati t&ouml;&ouml;tas. Erandid on tehtud neile, kelle tegelik elukoht on t&ouml;&ouml;kohariigist erinev riik, t&auml;psemalt piiriala- ja piiri&uuml;lestele t&ouml;&ouml;tajatele. Piiri&uuml;lene t&ouml;&ouml;taja on inimene, kes t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev teises liikmesriigis, n&auml;iteks Soomes, ja naaseb koju harvemini kui kord n&auml;dalas. Piiri&uuml;lesteks t&ouml;&ouml;tajateks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks meditsiini- v&otilde;i ehitusel t&ouml;&ouml;tajad. Nende elukohaks loetakse Euroopa Liidu reeglite m&otilde;istes Eestit juhtudel, kui nende isikute tegevuste huvikese, n&auml;iteks perekond, paikneb ennek&otilde;ike siin. Piirialat&ouml;&ouml;tajaks v&otilde;ib aga pidada inimest, kes elab Valgas, kuid k&auml;ib iga p&auml;ev t&ouml;&ouml;l L&auml;tis Valkas (tuleb p&ouml;&ouml;rduda elukohariigi asutusse, antud n&auml;itel Eestis T&ouml;&ouml;tukassasse).&nbsp;</p> <p>Piiri&uuml;lestele t&ouml;&ouml;tajatele on t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel ja t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitise taotlemisel antud valikuv&otilde;imalus, kas teha seda viimases t&ouml;&ouml;kohariigis v&otilde;i elukohariigis. Seega eelpool toodud n&auml;ite puhul v&otilde;ib inimene valida, kas ta v&otilde;tab end t&ouml;&ouml;tuna arvele Eestis v&otilde;i Soomes. Kui inimene taotleb h&uuml;vitise Soomest, siis on v&otilde;imalik, et KELA maksab toetust piiri&uuml;leselt Eestisse (samuti tuleks sealt sel juhul k&uuml;sida ka ravikindlustuse kohta).</p> <p>Eestis taotlemisel saab t&auml;psemat infot h&uuml;vitise suuruse arvutamise jms kohta T&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt -&gt; <a href="https://www.tootukassa.ee/content/euroopa-liit-ja-tootuskindlustus">https://www.tootukassa.ee/content/euroopa-liit-ja-tootuskindlustus#</a></p> <p>Eestis on t&ouml;&ouml;tud ravikindlustatud.&nbsp;</p> <p><b>Teie hinnangul: kui suur sotsiaalne mure siit Eesti jaoks kasvab, arvestades just, et paljud Soomes t&ouml;&ouml;lk&auml;ijad on p&auml;rit maapiirkonnast?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Seda on praegu keeruline hinnata, kuna puudub teadmine, kui kaua on kehtestatud eriolukorra t&otilde;ttu p&auml;rsitud t&ouml;&ouml;tamine. K&uuml;ll aga on praeguses olukorras loodud v&otilde;imalusi ajutiste t&ouml;&ouml;de tegemiseks ning selleks on T&ouml;&ouml;tukassa loonud vastava t&ouml;&ouml;vahendusportaali: <a href="https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/">https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/</a></p> <p>Samuti on kriisi h&auml;katonil valminud lahendus: <a href="https://shareforceone.ee/">https://shareforceone.ee/</a>&nbsp;</p> <p><b>Mida te soovitate: pigem j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajatel Soome kui tulla tagasi ja t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misega riskeerida, kuid see ilmselt t&auml;hendaks mitmekuist eemalolekut peredest jne.</b>&nbsp;</p> <p>Seda riski peab iga t&ouml;&ouml;taja ise hindama.</p> <p></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2590Soovitusi kodukontoris töötajatele2020-03-20<p>Paljudel on k&auml;es kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise viies p&auml;ev, t&auml;nane postitus ongi m&otilde;eldud v&auml;rskematele kodukontorlastele.<br /><br />M&otilde;ned p&otilde;hit&otilde;ed on universaalsed nii uutele tulijatele kui vanadele olijatele m&auml;lu v&auml;rskenduseks.<br /><br />Eriolukord ja &uuml;leskutse &bdquo;p&uuml;si kodus!&ldquo; on kaasa toonud palju muutusi inimeste tavap&auml;rases t&ouml;&ouml;s, erinevates t&ouml;&ouml;olukordades ning selle t&otilde;ttu on muutunud ka nende t&ouml;&ouml;maht &ndash; m&otilde;nedel see v&auml;henes, m&otilde;nedel aga suurenes oluliselt.<br /><br />&Uuml;hest n&otilde;u on v&auml;ga raske anda, kuid p&uuml;&uuml;ame m&otilde;ned p&otilde;hipunktid kirja panna.</p> <ul> <li>Sea oma t&ouml;&ouml;koht v&otilde;imalikult mugavaks, aga seejuures arvesta, et enamasti istuksid &otilde;iges asendis. Pole midagi hullu, kui l&uuml;hiajaliselt teha t&ouml;&ouml;d diivanil pikutades, kuid p&otilde;hiline t&ouml;&ouml;koht peaks olema ikkagi laua taga istudes, nagu tavaline kontorit&ouml;&ouml; koht on</li> <li>J&auml;rgi rutiini, isegi kui see on natuke teistsugune. Tee omale p&auml;evaplaan</li> <li>Pea pause &ndash; nii l&uuml;hiajalisi pause kui ka l&otilde;unapausi. &Auml;ra s&ouml;&ouml; l&otilde;unat arvuti ees, teise k&auml;ega kirja kirjutades. Tee s&otilde;prade/kolleegidega virtuaalne kohvipaus. Kui aeg v&auml;hegi v&otilde;imaldab, mine l&otilde;unapausi ajal ka jalutama -, v&auml;ike tiir &otilde;ues teeb meele reipamaks</li> <li>Suhtle kolleegidega &ndash; kirjuta ja r&auml;&auml;gi Skypes, helista, pidage regulaarseid n&otilde;upidamisi. &Auml;ra j&auml;&auml; &uuml;ksi!</li> <li>Kui enesetunne kehv, &auml;ra p&uuml;&uuml;a kangelaslikult n&ouml; t&ouml;&ouml;l olla. Kui oled haige, siis ole haige.</li> </ul> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/Kui tervislik on sinu kodukontor.pdf" title="Kui tervislik on sinu kodukontor.pdf (289 KiB)" target="_blank">Vaata ja Tervisearengu Instituudi soovitusi.</a></p> <p>Tervist ja j&otilde;udu!</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2587Kas töötajal on õigus välislähetusest keelduda?2020-03-19<p><b>T&ouml;&ouml;tan autojuhina. T&ouml;&ouml;andja saadab mind v&auml;lisl&auml;hetusse (Itaaliasse). Arvestades praeguseid uudiseid ei soovi ma v&auml;lisriiki minna. Kas mul on &otilde;igus sellest keelduda?</b>&nbsp;</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetamist v&auml;lisriiki on t&ouml;&ouml;andja kohustus vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) &sect; 13 lg 1 p-le 5 korraldada uus t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s v&auml;lisl&auml;hetuste puhuks (kui see on t&ouml;&ouml;tajate jaoks sagedane tegevus) ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandama meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks.&nbsp;</p> <p>Antud olukorras tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;htuda ka TTOS &sect; 12&sup1; alusel m&auml;rgitud ennetustegevusest. T&ouml;&ouml;andja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; k&otilde;ikides etappides ning t&ouml;&ouml;taja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab rakendama meetmeid j&auml;rgmiste &uuml;ldiste ennetusp&otilde;him&otilde;tete alusel:</p> <ol> <li>riskide tekkimise v&auml;ltimine - st on v&auml;lditud ka riskiohtlikku piirkonda l&auml;hetamine;</li> <li>v&auml;ltimatute riskide hindamine - st t&ouml;&ouml;andja hindab, kas l&auml;hetus on v&auml;ltimatult vajalik v&otilde;i arvestades situatsiooni t&uuml;histab l&auml;hetuskorralduse;</li> <li>riskide k&otilde;rvaldamine nende tekkekohas v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, nende v&auml;hendamine vastuv&otilde;etava tasemeni - st t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tab esitatud l&auml;hetuskorralduse tagasi.&nbsp;</li> </ol> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ei tee eeltoodud tegevusi, siis peab ta arvestama v&otilde;imalusega, et kui t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetusest naastes nakatub koroonaviirusest p&otilde;hjustatud haigusesse, on tegemist kutsehaigusega vastavalt Sotsiaalministri 09.05.2005 m&auml;&auml;ruse nr 66 "Kutsehaiguste loetelu" &sect; 3 lg-le 7.&nbsp;</p> <p>TTOS &sect; 14 lg 5 alusel on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st (antud juhul l&auml;hetusse s&otilde;itmisest) v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid, teatades sellest viivitamata t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes kaasneb praegusel hetkel reisimisega k&otilde;rgendatud oht viirusega kokku puutuda. Kui v&auml;lisl&auml;hetus on t&ouml;&ouml;tajate jaoks sagedane tegevus, siis peaks t&ouml;&ouml;andja korraldama v&auml;lisl&auml;hetuste puhuks uue t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandama meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks, kavandama ja rakendama meetmeid t&ouml;&ouml;tajate terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ning t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda l&auml;hetusse s&otilde;itmisest, kui see on ohtlik tema tervisele. L&auml;hetusse saatmisel soovitame l&auml;bi r&auml;&auml;kida, millised (t&auml;iendavad) ohutusmeetmed on t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja tervise kaitsmiseks kasutusele v&otilde;tnud (n&auml;iteks v&auml;ltida kontakte kaupade laadimisel ja dokumentide &uuml;leandmisel/vastuv&otilde;tmisel, isikukaitsevahendite kasutamine (tanklates)).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2581Kuidas käituda, kui töötaja kutsutakse kaitseliitlasena riigis kehtestatud eriolukorras riigile appi ehk mis saab töösuhtest?2020-03-19<p><strong>Kuidas k&auml;ituda, kui t&ouml;&ouml;taja kutsutakse kaitseliitlasena riigis kehtestatud eriolukorras riigile appi ehk mis saab t&ouml;&ouml;suhtest?&nbsp;</strong></p> <p><b>Vastab Kristel K&auml;ngsepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist: </b>Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil &otilde;igus kaasata 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus s&otilde;jav&auml;elise auastmega rahuaja ametikohal olevat tegevv&auml;elast riigi piiri kaitseks. T&ouml;&ouml;kohustuste mitte t&auml;itmine ehk t&ouml;&ouml;lt eemalolek on v&otilde;imalik poolte kokkuleppel.&nbsp;</p> <p>Alternatiivsed v&otilde;imalused:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaldatakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 38 kohaselt vaba aega eelpool nimetatud kohustuse t&auml;itmiseks. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saavutavad kokkuleppe, et t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;lt vabaks kokkulepitud ajaks ning t&ouml;&ouml;tasu s&auml;ilitatakse.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja saavutada kokkuleppe, mille kohaselt t&ouml;&ouml;taja saab minna tasustamata puhkusele. R&otilde;hutame, et tasustamata puhkust antakse &uuml;ksnes poolte kokkuleppel (TLS &sect; 68 lg 2).</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja saavutavad kokkuleppe, et muudetakse puhkuste ajakava ning t&ouml;&ouml;taja saab v&otilde;tta p&otilde;hipuhkuse. R&otilde;hutame, et puhkuse ajakava on v&otilde;imalik muuta poolte kokkuleppel (TLS &sect; 69 lg 4).</li> <li>Kaitseliidu seaduse (KaLS) alusel t&auml;iendava lisapuhkuse taotlemine. See t&auml;iendav lisapuhkus ei ole seotud TLS-s s&auml;testatud puhkustega.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;tajal, kes on Kaitseliidu tegevliige, on &otilde;igus KaLS &sect; 57 lg 1 alusel saada Kaitseliidu struktuuri&uuml;ksuse juhi kirjalikul taotlusel &uuml;he aasta jooksul kuni 30 kalendrip&auml;eva tasustamata lisapuhkust&nbsp;KaLS &sect; 4 lg 1 p-s 4&nbsp;s&auml;testatud Kaitseliidu &uuml;lesande t&auml;itmiseks, l&otilde;ikes 2 nimetatud korrakaitseorgani &uuml;lesannete ja l&otilde;ikes 3<sup>1</sup>&nbsp;nimetatud Kaitsev&auml;e &uuml;lesannete t&auml;itmises osalemiseks. Kaitseliit esitab taotluse t&ouml;&ouml;andjale, kes peab v&otilde;imaldama tasustamata t&auml;iendavat lisapuhkust taotluses m&auml;rgitud ajaks.</p> <p>Kaitseliit v&otilde;ib tegevliikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel ja Kaitseliidu struktuuri&uuml;ksuse juhi n&otilde;usolekul KaLS &sect; 57 lg 4 kohaselt lisapuhkuse eest h&uuml;vitist kuni 30&nbsp;kalendrip&auml;eva ulatuses. H&uuml;vitise arvutamise aluseks v&otilde;etakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse korraldusega on v&otilde;imalik tutvuda Riigi Teatajas: <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020005">https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020005</a>.&nbsp;&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2579Katseajal töötaja koondamine eriolukorra tõttu2020-03-18<p><strong>Seoses eriolukorraga ei ole mu t&ouml;&ouml;andjal hetkel meile t&ouml;&ouml;d anda. Kuna olen alles katseajal, siis &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja minuga lepingu &uuml;les, sest v&auml;idetavalt ei t&auml;itnud ma katseaja eesm&auml;rki. On aga selge, et tegelik p&otilde;hjus on t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ning mina kui katseajal t&ouml;&ouml;taja langesin esimeseks valikuks. Kas t&ouml;&ouml;andja ei oleks pidanud mind koondama?</strong></p> <p><b><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon vastus</strong>:</b>&nbsp;Katseaja eesm&auml;rk on hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida n&otilde;utakse t&ouml;&ouml; tegemisel. T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 86 lg 4 keelab t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &ouml;elda p&otilde;hjusel, mis on vastuolus katseaja eesm&auml;rgiga.</p> <p><span>Katseajal olevale t&ouml;&ouml;tajale kehtivad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;lepingu seaduses (TLS) s&auml;testatud t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise alused. Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole majanduslikel p&otilde;hjustel v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;lepingut j&auml;tkata, sest t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul, siis on tegemist koondamisega TLS &sect; 89 lg 1 alusel.&nbsp;<o:p></o:p></span></p> <p><span>Riigikohus on otsuses nr 2-16-9199 samuti v&auml;lja toonud, et t&ouml;&ouml;andjal tuleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise korral katseajal (TLS &sect; 86 lg 1) &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada ja j&auml;lgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesm&auml;rgiga (TLS &sect; 86 lg 4 ja &sect; 6 lg 1). N&auml;iteks ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igust &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmise t&otilde;ttu, kui &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks on ainult t&ouml;&ouml;taja lepingurikkumine v&otilde;i koondamine. Sellistel juhtudel on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus &ouml;elda t&ouml;&ouml;leping &uuml;les t&ouml;&ouml;tajast tuleneval p&otilde;hjusel TLS &sect; 88 lg 1 j&auml;rgi v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja majanduslikel p&otilde;hjustel TLS &sect; 89 lg-te 1 v&otilde;i 2 kohaselt. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Seega tuleb t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisel vaadata konkreetset p&otilde;hjust ehk miks on t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine vajalik. Kui t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine, mille t&otilde;ttu ei ole t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d anda, siis tuleb t&ouml;&ouml;taja koondada. Koondama peab antud olukorras ka t&ouml;&ouml;taja, kellele kohaldub katseaeg. Ei ole korrektne, et t&ouml;&ouml;andja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu TLS &sect; 86 lg 1 alusel &uuml;les katseaja eesm&auml;rgi mittet&auml;itmise t&otilde;ttu, kuigi tegelik p&otilde;hjus on selles, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d anda.&nbsp;<o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elnud katseaja eesm&auml;rgi mittet&auml;itmise t&otilde;ttu, kuigi tegelikkuses oleks pidanud koondama, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;andja esitatud &uuml;les&uuml;tlemisavaldus t&ouml;&ouml;vaidlusorganis (s.o kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon) vaidlustada.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2017. aasta otsusega nr 2-16-9199 saab tutvuda siin: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=216914151"><span>https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=216914151</span></a>. <o:p></o:p></span></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2576Tööinspektsioon annab nõu, kuidas tööd ohutumalt korraldada2020-03-18<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile 640 6000 on oodatud helistama nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad, kellel on k&uuml;simusi seoses t&ouml;&ouml;keskkonna koroonaviiruse vastu ohutumaks muutmisega.</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile helistamiste arv on viimastel p&auml;evadel kordades kasvanud. K&uuml;sitakse valdavalt t&ouml;&ouml;suhete kohta eriolukorras. Korduma kippuvad k&uuml;simused on kogutud kokku T&ouml;&ouml;elu portaalis <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu</a>&nbsp;</p> <p>Palju on ka murek&otilde;nesid t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. Kutsume t&ouml;&ouml;andjaid kontakti v&otilde;tma, kui vajate n&otilde;u, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda viiruse vastu ohutumaks nii, et ka tavap&auml;rane t&ouml;&ouml;ohutus ei saaks kannatada. R&otilde;hutame, et tegemist on konsultatsiooniga, mitte t&ouml;&ouml;keskkonna kontrolliga. Meie soov on anda n&otilde;u, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu ja t&ouml;&ouml;tajate tervis hoitud. Samuti on oodatud t&ouml;&ouml;tajate k&otilde;ned k&uuml;simustega, kuidas nad ise saavad kaasa aidata t&ouml;&ouml;keskkonna ohutumaks muutmisele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole saab p&ouml;&ouml;rduda helistades 640 6000, skaibiga &nbsp;&rsquo;T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist&rsquo; v&otilde;i kirjutades <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2575Kas tööandja võib eriolukorra tõttu töötasu järgmisest päevast vähendada?2020-03-18<p><b>T&ouml;&ouml;andja esitas t&ouml;&ouml;tajatele teate, et ta j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendab meie t&ouml;&ouml;tasu. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib seda teha?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon vastus:</strong>&nbsp;</b>T&ouml;&ouml;tasu muutmiseks on hetkel kaks v&otilde;imalust &ndash; t&ouml;&ouml;tasu muudetakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 12 kohaselt poolte kokkuleppel v&otilde;i v&auml;hendab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt TLS &sect; 37 alusel.&nbsp;</p> <p>TLS &sect; 12 alusel on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;lepingut igal ajal muuta, kui pooled selles kokku lepivad. Seega v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast muudetakse. Kui t&ouml;&ouml;taja n&otilde;us ei ole, ei saa t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt j&auml;rgmisest p&auml;evast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada.<b>&nbsp;</b></p> <p>TLS &sect; 37 alusel saab t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kolmeks kuuks v&auml;hendada (kuni t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani), kui t&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d ning maksta kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>TLS &sect; 37 lg 4 s&auml;testab, et <strong>t&ouml;&ouml;andja peab kavandatavast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikut v&otilde;i usaldusisiku puudumisel otse t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette teavitama</strong>. Nimetatud 14 kalendrip&auml;eva jooksul on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik oma arvamus esitada ning ka enda jaoks selgeks m&otilde;elda, kas talle sobib edaspidi t&ouml;&ouml;tada v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasuga. Kui t&ouml;&ouml;tajale see ei sobi, on tal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda, kuid ta peab sellest ette teatama v&auml;hemalt viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva (ehk t&ouml;&ouml;leping tuleb &uuml;les &ouml;elda v&auml;hemalt viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist).&nbsp;</p> <p>TLS ei s&auml;testa erisusi, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada kohe. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada j&auml;rgmisest p&auml;evast, on selleks vajalik t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolek. Seega on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;tasu muutmisest alates j&auml;rgmisest p&auml;evast keelduda. Kui t&ouml;&ouml;taja keeldub, siis on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik k&otilde;ige varem &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada alles 14 kalendrip&auml;eva p&auml;rast (TLS &sect; 37 lg 4).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2566Töövaidluskomisjoni istungite pidamine on märtsikuu lõpuni peatatud.2020-03-17<p>Seoses Eesti Vabariigis kehtiva eriolukorraga ei toimu alates t&auml;nasest, so 17. m&auml;rtsist kuni 31.m&auml;rtsini t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungeid.<br /><b>Asja menetlev t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;tab vaidlevate pooltega esimesel v&otilde;imalusel &uuml;hendust ja teatab neile menetluse edasise k&auml;igu.</b><br /><br />T&ouml;&ouml;vaidlusavalduste vastuv&otilde;tmine ning asjade menetlemine istungiv&auml;liselt j&auml;tkub.</p> <p><span>K&otilde;nede arv T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile 640 6000 on h&uuml;ppeliselt kasvanud. Palume teie m&otilde;istvat suhtumist, kui peate j&auml;rjekorras ootama v&otilde;i uuesti helistama. Praegu on inimestel m&otilde;istetavalt rohkelt k&uuml;simusi ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamine aega v&otilde;tta. V&otilde;ite meile oma murega ka kirjutada&nbsp;</span><a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a><span>, vastame esimesel v&otilde;imalusel!.&nbsp;</span></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/redirect/4131">Soovitame tutvuda ka Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Tooinspektsiooni-tasuta-noustamisteenus" target="_blank">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenusest.</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2563Sularaha kui võimalik nakkusallikas2020-03-16<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: t&ouml;&ouml;tan kassas ja pean p&auml;ev otsa klientidelt sularaha vastu v&otilde;tma ning tagasi andma. Ma ei saa p&auml;rast igat klienti k&auml;si pesta ning t&ouml;&ouml;andja ei ole meile ka desinfitseerimisvahendeid andnud. Samuti ei ole t&ouml;&ouml;tajatele antud kindaid.</strong></p> <p><span><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> t</span>egelikult teame me k&otilde;ik, et rahat&auml;hed v&otilde;ivad olla t&otilde;epoolest r&auml;pased selles m&otilde;ttes, et nende peal v&otilde;ib olla erinevaid haigusetekitajaid. Sularaha k&auml;ideldes tasuks olla ettevaatlik niikuinii ja k&auml;si tihti pesta. T&auml;nases olukorras tasuks m&uuml;&uuml;jatel ja kassapidajatel olla eriti hoolikas. N&auml;iteks toidupoodide kassades ei ole reaalne peale iga kliendi teenindamist k&auml;si pesta, aga kassapidaja tervise kaitsmiseks on h&uuml;gieenin&otilde;uete t&auml;itmine &uuml;lioluline. Seega palume t&ouml;&ouml;andjatel l&auml;bi m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate k&auml;tepesu v&otilde;imalused, k&auml;te desinfitseerimisv&otilde;imalused (k&auml;te desinfitseerija igale t&ouml;&ouml;tajale ) ja vajadusel v&auml;ljastada kassapidajatele kindad (kindaid peab olema piisava varuga, et neid saaks vajadusel vahetada).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2562Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale2020-03-16<h2>SOOVITUSED T&Ouml;&Ouml;TAJALE seoses COVID-19 tingitud t&ouml;&ouml;korralduse muudatustega</h2> <ol start="1"> <li>K&uuml;si avatult t&ouml;&ouml;andjalt infot, kui ei ole oma &otilde;igustest ja v&otilde;imalustest aru saanud.</li> <li>Arutle t&ouml;&ouml;andjaga, avalda oma arvamust ja tee ettepanekuid. Arvesta, et ka t&ouml;&ouml;andja on keerulises olukorras ning p&uuml;&uuml;ab leida v&otilde;imaliku parima lahenduse!</li> <li>M&otilde;tle l&auml;bi, millised lahendused on Sulle m&otilde;istlikud ja vajalikud nii optimaalse sissetuleku s&auml;ilimise, t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluse j&auml;tkumise kui ka perekondlike kohustuste t&auml;itmise vaates.</li> <li>Tee ise t&ouml;&ouml;andjale ettepanekuid oma t&ouml;&ouml;korralduse v&otilde;imalikuks muudatusteks, kuid &auml;ra eelda, et t&ouml;&ouml;andja peab on kohustatud k&otilde;igi ettepanekutega n&otilde;ustuma. Kokkulepped s&uuml;nnivad l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel.</li> <li>&Auml;ra kiirusta t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise v&otilde;i poolte kokkuleppel l&otilde;petamisega. Uuri enne, kas see on Sinu ainus lahendus. Arvesta, et t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ei kaasne t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise ja poolte kokkuleppega &otilde;igust taotleda t&ouml;&ouml;tuskindlustuh&uuml;vitist.</li> <li>T&ouml;&ouml;aja ise koondamist n&otilde;uda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult t&ouml;&ouml;andja!</li> <li>Kui oled kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud inimesega, kuigi endal veel haiguse s&uuml;mptomid avaldunud ei ole, on Sul v&otilde;imalik ise avada haigusleht (<a href="https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada">https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada</a>).&nbsp;&nbsp;</li> </ol> <h2>SOOVITUSED T&Ouml;&Ouml;ANDJALE seoses COVID-19 tingitud t&ouml;&ouml;korralduse muudatustega</h2> <p><strong>Anna t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalikult palju infot</strong></p> <ul> <li>mida kavandad seoses t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i vastupidi m&auml;rgatava suurenemisega;</li> <li>kuidas kaitsed oma t&ouml;&ouml;tajate tervist seoses t&ouml;&ouml;keskkonnaga, millised n&otilde;uded on kohustuslikud ja mis soovituslik (<a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560</a>);</li> <li>kohtle t&ouml;&ouml;tajaid v&otilde;imalikud &uuml;hetaoliselt v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, siis selgita v&otilde;imalikult personaalselt, millest &uuml;ks v&otilde;i teine otsus tingitud on ehk n&auml;iteks miks keegi t&ouml;&ouml;kohal kohal peab k&auml;ima, aga teised v&otilde;ivad kaugt&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da;</li> <li>paku v&otilde;imalusel kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppeid ning erinevaid lahendusi t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks (<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo</a>).&nbsp;</li> </ul> <p><b><br /></b><b>Kaasa t&ouml;&ouml;tajaid olukorrale lahenduste otsimisel ehk j&auml;rgi informeerimise ja konsulteerimise p&otilde;him&otilde;tteid</b>, sh</p> <ul> <li>kutsu t&ouml;&ouml;tajaid kaasa m&otilde;tlema ning konkreetseks ajaks arvamusi ja ettepanekuid esitama;</li> <li>anna teada, milliseid valikuid kaalud (nt p&otilde;hipuhkuse kasutamise v&otilde;imalus, ajutise osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamise v&otilde;imalus, TLS &sect; 37 t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kuni kolmeks kuuks, v&otilde;imalikud koondamised kui ettev&otilde;tte majanduslik olukord seda n&otilde;uab), kuid &auml;ra tekita asjatut paanikat (<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine</a>);</li> <li>vajadusel kaalu t&ouml;&ouml;aja korralduse muutmist poolte kokkuleppel, nt kui tead, et lapsevanemad saavad t&ouml;&ouml;d varahommikul v&otilde;i hilis&otilde;htul, sest vahepeal tuleb lapsi aidata ja suunata &otilde;ppimisel v&otilde;i toimetada v&auml;iksemate lastega, keda ei saa lastehoidu v&otilde;i- aeda saata;</li> <li>kui Sul on t&ouml;&ouml;tajate puudus ning on vajadus teha &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d, anna t&ouml;&ouml;tajatele sellest teada, pea l&auml;bir&auml;&auml;kimisi teiste ettev&otilde;tetega, kelle t&ouml;&ouml;tajaid saaks ajutiselt kaasata (arvesta seejuures rendit&ouml;&ouml; erisustega).&nbsp;</li> </ul> <p><b><br /></b><b>Kui n&auml;ed, et klientide v&auml;henemisest tingituna v&otilde;i tellimuse &auml;raj&auml;&auml;mise t&otilde;ttu on m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu t&ouml;&ouml;tajate arvu ajutine v&otilde;i alaline v&auml;hendamine, siis r&auml;&auml;gi sellest t&ouml;&ouml;tajatega</b>, sh</p> <ul> <li>k&uuml;si, mida nad ise eelistavad, kas koondamist, t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste ajutist muutmist poolte kokkuleppel, sh osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamist, p&otilde;hipuhkuse kasutamist, tasustamata puhkust (ainult poolte kokkuleppel, t&ouml;&ouml;taja peab aru saama, mis see tema jaoks t&auml;hendab ning t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istma, et osaline maksukohutus s&auml;ilib)</li> <li>anal&uuml;&uuml;si, kas sul v&otilde;ib tekkida kollektiivse koondamise olukord, mis eeldab T&ouml;&ouml;tukassa teavitamist ja kaasamist (<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Toolepingute-kollektiivne-ylesytlemine">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Toolepingute-kollektiivne-ylesytlemine</a>);</li> <li>m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml;taja vaates on parem kui tegutsed, &auml;ra j&auml;&auml; niisama ootama kuni l&auml;heb veel raskemaks ehk ettev&otilde;tte tegevus v&otilde;ib l&otilde;ppeda likvideerimise v&otilde;i pankrotiga. T&ouml;&ouml;tajale v&otilde;ib see t&auml;hendada v&auml;ga pikka ooteaega tasu ning sotsiaalsete garantiideta.</li> </ul> <h2>Soovitused t&ouml;&ouml;andjale, et t&ouml;&ouml;tajad j&auml;&auml;ksid terveks ka praeguses keerulises olukorras:</h2> <ol> <li>Hinda riske oma t&ouml;&ouml;tajate tervisele muutunud olukorras</li> <li>V&otilde;ta l&auml;htuvalt uuest infost kasutustele meetmed t&ouml;&ouml;tajate haigestumise v&auml;ltimiseks &ndash; taga k&auml;tepesuv&otilde;imalus (soe voolav vesi, seep ja k&auml;tekuivatusv&otilde;imalus), k&auml;te desinfitseermisvahendid, vajadusel kinnaste kasutamise v&otilde;imalus, klientidega kokkupuute v&auml;ltimine (n&auml;iteks kaupade j&auml;tmine kliendile ukse taha)</li> <li>Selgita t&ouml;&ouml;tajatele, millised on konkreetselt nende t&ouml;&ouml;s olevad ohud ning milliseid (t&auml;iendavaid) meetmeid on kasutusele v&otilde;etud.</li> <li>Kuula t&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;tajatelt v&otilde;ib tulla v&auml;ga h&auml;id ideid t&ouml;&ouml; paremaks korraldamiseks ja riskide v&auml;hendamiseks</li> <li>J&auml;lgi, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad reegleid t&auml;idavad</li> <li>Leia riskir&uuml;hmas olevatele t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;, mida tehes nad ei peaks klientidega kokku puutuma</li> <li>V&otilde;imalusel suurenda vahemaad t&ouml;&ouml;tajate vahel (kui see on tehniliselt ja korralduslikult v&otilde;imalik)</li> </ol> <h2>Soovitused t&ouml;&ouml;tajale, et praeguses keerulises olukorras terveks j&auml;&auml;da:</h2> <ol> <li>Kui t&ouml;&ouml;andja ei ole selgitanud, kuidas tuleks praeguse olukorras k&auml;ituda, k&uuml;si seda ise</li> <li>Kui sulle tundub, et t&ouml;&ouml; tegemine ei ole ohutu, anna sellest koheselt t&ouml;&ouml;andjale teada selgitades, mis konkreetselt valesti on st millised meetmed t&ouml;&ouml;andja on j&auml;tnud kasutusele v&otilde;tmata.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;ta kasutusele asjakohaseid meetmeid ja t&ouml;&ouml; ohustab sinu elu ja tervist teavita t&ouml;&ouml;andjat (kirjalikult), et juhul, kui t&ouml;&ouml;andja meetmeid tarvitusele ei v&otilde;ta, on sul &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest sest see seab ohtu sinu elu ja tervise.</li> <li>Kui pead klientidega kokku puutuma ja ise kuulud haiguse riskir&uuml;hma anna sellest t&ouml;&ouml;andjale teada ning palun ennast suunata t&ouml;&ouml;le, kus ei peaks klientidega kokku puutuma</li> <li>J&auml;rgi kehtestatud ohutusn&otilde;udeid! Kui tuleb kindaid kanda, siis kanna neid.</li> <li>Kui haigestud ja kahtlustad, et said nakkuse t&ouml;&ouml;d tehes (nt oled meditsiinit&ouml;&ouml;taja, kaupluses klinditeenindaja jmt) anna sellest oma arstile teada, et ta saaks edastada sinu haigusega seotud dokumentatsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile</li> </ol> <div> <h2>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infolehed</h2> <p>T&auml;issuuruses pildi kuvamiseks kl&otilde;psa pisipildil. Pildi all on ka PDF fail v&auml;ljaprintimiseks.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf (136 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;andjale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf (138 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;tajale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf (125 KiB)">Hoia t&ouml;&ouml;keskkond puhas! (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka vene ja&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a>&nbsp;keeles.</p> <p><strong><br /></strong></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2561Tänasest saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada2020-03-16<p><strong>Seoses Eestis v&auml;lja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud v&otilde;i hoolduslehte vajavad t&ouml;&ouml;tavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu.ee ise avada.</strong></p> <p>Haigus- v&otilde;i hoolduslehe saamiseks v&otilde;ib endiselt helistada oma perearstikeskusesse, kuid perearstide j&auml;rsu t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;usu t&otilde;ttu v&otilde;ib kontakti saamine olla raskendatud. Patsiendiportaali sisestatud teade edastatakse haigekassale, t&ouml;&ouml;andjale ja perearstile. Haigus- v&otilde;i hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt. Inimesele&nbsp; helistatakse perearstikeskusest hiljemalt n&auml;dala jooksul, et tema tervislikku seisukorda ja v&otilde;imalikke s&uuml;mptomeid t&auml;psustada.</p> <p>Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme dr Karmen Jolleri hinnangul on t&auml;na &uuml;le Eesti oodata h&uuml;ppelist haigus- ja hoolduslehtede avamise vajadust. &ldquo;Alates esmasp&auml;evast toimuvad ajutised ja vajalikud muutused perearstide t&ouml;&ouml;s," selgitas Joller. "Selleks, et saaksime keskenduda neile, kes k&otilde;ige enam abi vajavad, palume patsientidel t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus- ja hoolduslehti taotleda patsiendiportaali kaudu. Telefoni teel palume perearstikeskusse p&ouml;&ouml;rduda vaid neil inimestel, kellel on tervisemure, ja neil, kellel puudub v&otilde;imalus paluda t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus- ja hoolduslehe avamist patsiendiportaalis v&otilde;i e-posti teel.&rdquo;</p> <p>Haigekassa juht Rain Laane &uuml;tles, et haigus-&nbsp; v&otilde;i hoolduslehte saavad v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tavad inimesed, kes on ise haiged, p&otilde;etavad haiget last v&otilde;i l&auml;hedast, see kehtib j&auml;tkuvalt k&otilde;ikide haiguste puhul. Samuti on v&otilde;imalik haigusleht v&otilde;tta siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haiguss&uuml;mptomid veel avaldunud ei ole. &ldquo;Eesm&auml;rk on, et haiged v&otilde;i haigusega kokku puutunud inimesed saaksid koju j&auml;&auml;da ja suudaksime nii &uuml;heskoos viiruse levikule piiri panna,&rdquo; lausus Laane.</p> <p>Haigus- v&otilde;i hoolduslehti h&uuml;vitatakse tavap&auml;rases korras, rohkem infot:&nbsp;<a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised">https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised</a></p> <p>Veebilahenduse v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse (TEHIK) juhi Katrin Reinholdi s&otilde;nul on tegemist erakorralise projektiga, mis sai teoks t&auml;nu arenduspartneri HEISI tublidele inimestele.</p> <p>&ldquo;Kindlasti on tervishoid hetkel riigis prioriteet number &uuml;ks, mist&otilde;ttu mobiliseerisime n&auml;dalavahetusel oma helgemad pead ja tegime sisuliselt kahe &ouml;&ouml;p&auml;evaga valmis lahenduse, mis peaks tublisti perearstide koormust v&auml;hendama ja inimestele t&ouml;&ouml;vabastusest teatamist mugavamaks muutma,&rdquo; selgitas Reinhold. Ta lisas, et kuna huviliste arv teenuse kasutamiseks v&otilde;ib olla prognoosimatult suur, siis piiratakse vajadusel uute kasutajate ligip&auml;&auml;su, et juba teenust kasutavad inimesed oma t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus-&nbsp; v&otilde;i hoolduslehed esitatud saaksid. &ldquo;Sellisel juhul palume m&otilde;ne aja p&auml;rast proovida,&rdquo; lisas Reinhold.&nbsp;</p> <p><strong>Meelespea:</strong></p> <p><strong>Kuidas avada haigus- v&otilde;i hoolduslehte patsiendiportaalis:</strong></p> <ol> <li>Logi ID-kaardi v&otilde;i mobiil-ID kaudu patsiendiportaali&nbsp;<a href="http://www.digilugu.ee/" target="_blank" rel="noopener noreferrer">www.digilugu.ee</a>.</li> <li>Kl&otilde;psa vasakul men&uuml;&uuml;s &ldquo;T&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest teatamine&rdquo;.</li> <li>Sisesta oma telefoninumber, et perearst v&otilde;i -&otilde;de saaks sinuga kuni seitsme kalendrip&auml;eva jooksul &uuml;hendust v&otilde;tta.</li> <li>T&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht avatakse vaikimisi taotlemise kuup&auml;evast kuni 30. m&auml;rtsini 2020. Haigus- v&otilde;i hoolduslehe t&auml;psem pikkus selgub arutelus perearstikeskusega.</li> <li>Tehniliste k&uuml;simuste korral p&ouml;&ouml;rdu TEHIK kasutajatoe telefonil +372 7943 943 v&otilde;i&nbsp;<a href="mailto:abi@tehik.ee" class="spamspan">abi@tehik.ee</a></li> </ol> <p><strong><br /></strong></p> <p><a href="https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada" target="_blank">Allikas: Eesti Haigekassa</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2560Kas koroonaviiruse oht on piisav põhjus tööst keeldumiseks?2020-03-13<p><strong>T&ouml;&ouml;tan poes kassapidajana seega on tugev oht puutuda kokku viirust kandva inimesega.&nbsp; Kui ma t&otilde;esti tunnen et ma ei julgegi t&ouml;&ouml;le minna selle k&otilde;ige p&auml;rast kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus mind vallandada v&otilde;i kehtib midagi ka seoses selle eriolukorraga t&ouml;&ouml;l k&auml;imisega ka?&nbsp;<strong>Kas te palun p&uuml;&uuml;aksite mulle selgitada mida ma peaksin tegema v&otilde;i kuidas ma peaksin k&auml;ituma?&nbsp;</strong></strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.&nbsp;</strong>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (edaspidi TTOS) &sect; 13 l&otilde;ike 1 punktile 5 korraldada uus t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s arvestades kehtestatud eriolukorda, <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseameti soovitusi</a> ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandada meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks.</p> <p>Ka antud olukorras tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;htuda TTOS &sect; 12&sup1; alusel m&auml;rgitud ennetustegevusest. T&ouml;&ouml;andja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; k&otilde;ikides etappides ning t&ouml;&ouml;taja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. see t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab rakendama meetmeid j&auml;rgmiste &uuml;ldiste ennetusp&otilde;him&otilde;tete alusel:</p> <ol> <li>riskide tekkimise v&auml;ltimine - st t&ouml;&ouml;andjal on l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas saab tema oma ettev&otilde;ttes kaasa aidata viiruse leviku v&auml;ltimisele;</li> <li>v&auml;ltimatute riskide hindamine - st t&ouml;&ouml;andja hindab, kas ja kuidas on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml; &uuml;mber kujundada, et tagada ettev&otilde;tte vajalik toimimine;</li> <li>riskide k&otilde;rvaldamine nende tekkekohas v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, nende v&auml;hendamine vastuv&otilde;etava tasemeni - st t&ouml;&ouml;andja l&auml;htub <a href="https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised" target="_blank">Terviseameti suunistest</a> ohtude v&auml;ltimiseks ja v&auml;hendamiseks.</li> </ol> <p>Ehk t&ouml;&ouml;andja hindab riske ning v&otilde;tab kasutusele meetmed, eelk&otilde;ige need, mida on soovitanud <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet</a> ning teeb vajadusel muutused t&ouml;&ouml;s v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduses. Lisaks on t&ouml;&ouml;andjal kohustus riskide hindamise tulemustest t&ouml;&ouml;tajaid teavitada, samuti tuleb t&ouml;&ouml;tajaid teavitada riskide k&otilde;rvaldamiseks kasutusele v&otilde;etud meetmetest. P&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole ning paluge endale selgitada, milliseid (t&auml;iendavaid) meetmeid on t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks kasutusele v&otilde;tnud. Peale info saamist saate esitada oma ettepanekud, kui teile tundub, et t&ouml;&ouml;andja poolt kasutuselev&otilde;etud meetmed ei ole piisavad.</p> <p>Lisaks selgitame, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus (TTOS &sect; 14 lg 5 p 4) &otilde;iguse keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab &otilde;igust kasutada juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei rakenda abin&otilde;usid, mis on seadusega ette n&auml;htud ja lisaks abin&otilde;usid, mis selles olukorras asjakohased ja m&otilde;istlikud. Ehk on t&otilde;endatud see, et t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine seab t&ouml;&ouml;aja elu ja tervise ohtu. T&ouml;&ouml;taja peab arvestada, et hilisema vaidluse korral peab ta seda suutma t&otilde;endada.</p> <p>Kuna kriisiolukord on k&otilde;ikidele keeruline ning otsuseid tuleb vastu v&otilde;tta kiiresti ja puuduliku info tingimuses siis soovitame esmalt pooltel k&otilde;ikides k&uuml;simustes l&auml;bi r&auml;&auml;kida. Kui te tunnete, et t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on teile ohtlik, n&auml;iteks kuna kuulute haiguse riskir&uuml;hma, siis p&ouml;&ouml;rduge kindlasti oma t&ouml;&ouml;andja poole ning paluge t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada selliselt, et te ei peaks klientidega otseselt kokku puutuma seda eriti juhul, kui kuulute haigestumisel riskir&uuml;hma.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.</strong></p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2559Kui koolid suletakse, siis kas vanemad võivad lastega koju jääda?2020-03-13<p><strong>K&uuml;simus: Olen v&auml;ikeettev&otilde;tja, minu t&ouml;&ouml;tajad teatasid t&auml;na, et seoses eriolukorraga ning asjaoluga, et kool ja lasteaed on suletud ning lapsi ei saa &uuml;ksi j&auml;tta, nad j&auml;rgmised kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;le ei tule? Kas t&ouml;&ouml;tajal on selline &otilde;igus ning kas ja mis tasu ma selle aja eest maksma pean?&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong>&nbsp;Kujunenud olukorda saab vaadelda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect;-s 38 kirjeldatud juhtumina, mille puhul on seadusandja ette n&auml;inud, et t&ouml;&ouml;andja peab maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu m&otilde;istliku aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa t&ouml;&ouml; tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval p&otilde;hjusel. Kuid see olukord ei saa kesta kaks n&auml;dalat, vaid m&otilde;istliku aja, mille jooksul t&ouml;&ouml;taja saab korraldada oma laste hoidmise ning teha ka enda poolt t&ouml;&ouml;andja ettepanekud v&otilde;imalikuks t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks.</p> <p>Ehk t&ouml;&ouml;andja peab TLS &sect; 38 alusel maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksimaalselt kahe esimese p&auml;eva eest ning seej&auml;rel peavad pooled leidma m&otilde;lemale poolele sobivad lahendused ehk s&otilde;lmima poolte kokkuleppe n&auml;iteks kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks, t&auml;htajaliselt osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamiseks, t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse kasutamiseks v&otilde;i muul moel. T&ouml;&ouml;taja ei saa aga kehtiva seaduse alusel n&otilde;uda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest t&ouml;&ouml;andjalt keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.&nbsp;</p> <p><strong>Sotsiaalministeeriumi t&auml;psustavad soovitused seoses lastega:</strong></p> <ul> <li>Riik ei ole kehtestanud konkreetset regulatsiooni selle osas, kui vana laps v&otilde;ib &uuml;ksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ja s&otilde;ltub lapse k&uuml;psusest ning asjaoludest.</li> <li>Seda, kas laps j&auml;tta ajutiselt &uuml;ksi koju, otsustab lapsevanem. Seejuures peab lapsevanem l&auml;htuma lapse parimatest huvidest, hindama oma lapse k&uuml;psust ja kaaluma v&otilde;imalikke turvariske. Oluline on, et lapse heaolu ja turvalisus oleks tagatud.</li> <li>&Uuml;ldiselt on lapse v&otilde;ime teatud m&auml;&auml;ral iseseisvalt tegutseda (laps vastutab oma k&auml;itumise eest; teab, mis v&otilde;ib olla tervisele kasulik v&otilde;i kahjulik ning kuidas ohutult k&auml;ituda; saab hakkama eneseteenindamisega) seotud koolik&uuml;psuseaga. Lasteaiaealiste ja v&auml;iksemate laste &uuml;ksi koju j&auml;tmist tuleks v&auml;ltida, samuti nende j&auml;tmist terveks p&auml;evaks kodus oleva koolilapse hoolde. J&auml;ttes v&auml;iksemad lapsed vanemate &otilde;dede-vendade hoida, tuleks olla kindel, et k&otilde;igi laste vajadused on rahuldatud ja k&otilde;ik lapsed tunnevad ennast turvaliselt.</li> <li>Vajadusel tasub lapsehoidmisel abi paluda l&auml;hedastelt (v&otilde;imalusel mitte vanemaealistelt), ning lasteaedade ja hoidude lahtioleku jms k&uuml;simustes p&ouml;&ouml;rduda kohaliku omavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse poole tuleks p&ouml;&ouml;rduda ka juhul, kui pere vajab eriolukorraga seoses muud abi v&otilde;i toetust.</li> </ul> <ul></ul> <ul></ul> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2557Töö- ja karjäärimessid lükatakse edasi sügisesse2020-03-13<p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa otsustas kevadised T&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimessid l&uuml;kata edasi s&uuml;gisesse. T&ouml;&ouml;tukassa korraldab iga-aastaselt pea k&otilde;igis Eesti maakondades t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimesse, kus osaleva t&ouml;&ouml;pakkujad, koolid, omavalitsused ja erinevad koost&ouml;&ouml;partnerid.</p> <p>Kevadel pidi toimuma 11 messi:</p> <ul> <li>20.03 &ndash; J&auml;rvamaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>24.03 &ndash; Saaremaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>26.03 &ndash; Valgamaa t&ouml;&ouml;- ja haridusmess</li> <li>27.03 &ndash; Narva t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>31.03 &ndash; P&auml;rnumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>03.04 &ndash; L&auml;&auml;nemaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>08.04 &ndash; Raplamaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>14.04 &ndash; Tallinna ja Harjumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>16.04 &ndash; L&auml;&auml;ne-Virumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>21.04 &ndash; J&otilde;hvi t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>21.04 &ndash; Tartumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> </ul> <p>Uutest toimumisaegadest saavad k&uuml;lastajad ja eksponendid teada esimesel v&otilde;imalusel, info on leitav veebilehel: <a href="http://www.toomess.ee">www.toomess.ee</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;pakkumistega saab tutvuda ja kandideerida t&ouml;&ouml;tukassa kodulehel. Soovitame v&otilde;imalusel kasutada muudeks toiminguteks t&ouml;&ouml;tukassa e-teenindust, kus saab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tuks registreerida, t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise taotlust esitada ning h&uuml;vitist ja toetust taotleda.&nbsp; Samuti palume haigustunnustega ja riskipiirkonda k&uuml;lastanud inimestel enne vastuv&otilde;tule tulemist konsultandiga telefoni v&otilde;i e-kirja teel suhelda.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2556WHO soovitused koroonaviirusest tuleneva stressiga toimetulekuks2020-03-13<p>Eesti Vabariigi valitsus on seoses COVID-19 ennetamise ja leviku t&otilde;kestamisega v&auml;lja kuulutanud eriolukorra. Paljudel t&ouml;&ouml;tajatel palutakse v&otilde;imaluse korral kaugt&ouml;&ouml;d teha ning enamik koole on alates 16. m&auml;rtsist ajutiselt suletud v&otilde;i kaug&otilde;ppel. Kuidas aga tulla toime kodusest isolatisoonist ning v&otilde;imalikust nakkusohust tingitud stressiga?</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2553Kuidas tulla toime vaimselt kurnava tööga?2020-03-12<p><b>Raske on t&ouml;&ouml;tada, kui hing on valu t&auml;is v&otilde;i varjatult tuleb p&uuml;hkida pisaraid. Ent on ameteid, kus v&auml;ga tugevad tunded ja l&auml;bielamised on v&auml;ltimatud, kuid sellisteski ametites tuleb hakkama saada.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>See pole sugugi lihtne, sest elades iga p&auml;ev l&auml;bi raskeid olukordi, raputavad ja vapustavad need suuremal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral sellegipoolest. Aja jooksul v&otilde;ivad k&uuml;ll teatud juhtumid mitte enam samav&otilde;rd teravalt m&otilde;juda, ent emotsionaalselt puudutavad ja m&otilde;jutavad ikkagi. Kuidas tulla toime igap&auml;evase t&ouml;&ouml; ja iseendaga valdkondades, kus motivaatoriks ei ole palk, vaid soov n&otilde;rgemaid ja abitumaid aidata ning kaitsta?&nbsp;</p> <p><b>Erialane kibestumus kui ohum&auml;rk</b></p> <p><b>Tartu Koduta Loomade Varjupaiga administraator Jaanika Soodla (30):</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Raske juhtumi korral on mu f&uuml;&uuml;siline ja ps&uuml;&uuml;hiline pool sedav&otilde;rd segaduses, et poleks eriti m&otilde;istlik autoga s&otilde;itma minna, kasv&otilde;i t&ouml;&ouml;le v&otilde;i koju suundudes. Pea on sassis, t&auml;helepanu h&auml;iritud ja kehal oleks nagu valus. T&ouml;&ouml;l olles m&otilde;jutab see aga k&uuml;lastajatega suhtlemist, kuna mul v&otilde;ib olla raske oma emotsioone varjata. Ja vahel lihtsalt, n&auml;hes seda loomade hulka ― aastas tuleb Tartu varjupaika ca 1000 kassi ja 400 koera ―, mis varjupaika satub, kaob justkui j&otilde;ud oma t&ouml;&ouml;d teha. Lihtsalt ei taha ja k&otilde;ik.</p> <p>Kas neis olukodades v&otilde;ib muutuda ka tugevamaks, karastunumaks v&otilde;i tundlikumaks, oleneb olukorrast. Paratamatult hakkab mingil hetkel tekkima nii&ouml;elda erialane kibestumus, kus loomade v&auml;&auml;rkohtlemise juhtum on sedav&otilde;rd tuttav, et see lihtsalt enam ei &uuml;llata. K&otilde;ik oleneb t&ouml;&ouml;tajast. Kes muutub tundlikumaks, siis selline inimene kahjuks varjupaika ei sobigi. Tean, et n&auml;iteks USAs on varjupaigat&ouml;&ouml;tajate seas suitsiid v&auml;ga levinud. Varjupaigas t&ouml;&ouml;tades tuleb seista ikkagi loomade &otilde;iguste eest, nutt ja hala ei aita. Peab kaine m&otilde;istuse juurde j&auml;&auml;ma, et teha otsuseid, mis oleksid parimad nii inimesele kui loomale. Kas see t&ouml;&ouml; just tugevaks muudab, on raske &ouml;elda, pigem peab varjupaika t&ouml;&ouml;le asudes juba tugevama iseloomuga olema. T&ouml;&ouml; ise aga karastab.</p> <p>Emotsionaalselt v&auml;ga tundlike olukordadega ei ole alati lihtne hakkama saada. Aastaid varjupaigas t&ouml;&ouml;tanud inimene v&otilde;ib vahel nutma puhkeda, kuna ikka leidub juhtumeid, mis on olemuselt nii kurvad v&otilde;i/ja r&otilde;vedad, et pikk kogemustepagas ei valmistanud teda emotsionaalselt selleks ette. Iga t&ouml;&ouml;taja peab leidma endale sobilikud tasakaalu leidmise viisid. Mind ennast aitab h&auml;sti trenn, samuti loovt&ouml;&ouml;. K&otilde;ige raskem on siis, kui t&ouml;&ouml; kurnab nii &auml;ra, et ei saa end ka loovt&ouml;&ouml;d tegema sundida. Tuleb lihtsalt t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal m&otilde;tted mujale saada, et jaksaks ka oma isiklikku elu elada. Alati see ei &otilde;nnestu, sest &uuml;ldiselt on varjupaigat&ouml;&ouml;taja s&uuml;dames ikka v&auml;ga suur koht loomadel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ajaga kasvab oskus toime tulla</b></p> <p><b>Tallinnas t&ouml;&ouml;tav lastekaitset&ouml;&ouml;taja Malle (50+):</b></p> <p>&bdquo;Esimesed kokkupuuted lastekaitset&ouml;&ouml;ga v&otilde;ivad v&auml;ga ehmatada ja p&auml;ris &uuml;ksi ei olegi v&otilde;imalik toime tulla. Oluline on kolleegide toetus ja meeskond, kes aitab fookust hoida. Ajapikku, kogemuste najal, kujuneb oskus toime tulla ka k&otilde;ige raskemate olukordadega. Selle t&ouml;&ouml; valivad ju keskmisest k&otilde;rgema empaatiav&otilde;imega inimesed, seega on nad k&otilde;ik v&auml;ga tundlikud. Oluline on &otilde;ppida t&otilde;mbama piiri oma ja kliendi elu vahele. Kasu ei ole, kui kliendiga koos nutta, vaid see, et talud tema nuttu, suudad seejuures rahulikuks j&auml;&auml;da ja innustada teda lahendusi leidma.</p> <p>Lapsi puudutavad teemad on alati tundlikud ja keerukad. Sageli pole perekond ise v&otilde;imeline vastutust v&otilde;tma, kuid lapsi on vaja kiiresti toetada ja neile sobivad teenused leida. See n&otilde;uab spetsialistilt &uuml;heaegselt nii empaatiat, m&otilde;istmist kui ka erialaseid teadmisi.</p> <p>Ajaga kasvab k&uuml;ll oskus toime tulla, aga lapsi puudutavad teemad on endiselt v&auml;ga tundlikud. Kurvastab, et enamasti teevad neile liiga just vanemad, kes peaksid lapsi kaitsma ja nende eest hoolt kandma. Lapsed, kes pole suutelised enda eest r&auml;&auml;kima ega saa oma &otilde;igusi kaitsta, vajavad lastekaitsja tuge.</p> <p>On palju sotsiaalselt toimetulematuid vanemaid, sh s&otilde;ltlasi. Viimasel ajal &uuml;ha enam ka n&auml;iliselt h&auml;sti toimetulevaid, lahku l&auml;inud lapsevanemaid, kes jagelevad laste hooldus&otilde;iguse p&auml;rast. Oma frustratsiooni, viha ja s&uuml;&uuml;tundeid elavad nad sageli v&auml;lja lastekaitsja peale, kuulamata lapse huvidest l&auml;htuvaid soovitusi. Pingeid tekitavad katsed lastekaitset&ouml;&ouml;tajate arvamusi m&otilde;jutada, millega lisaks vaidlevatele vanematele tegelevad neid esindavad advokaadid. K&auml;iku l&auml;hevad kaebused, laim sotsiaalmeedias ja meedias jmt.</p> <p>&Uuml;ksk&otilde;ik kui tugevad on teoreetilised teadmised ja varasemad kogemused, siis sellegipoolest v&otilde;ib m&otilde;ni lugu v&auml;ga s&uuml;gavalt hinge minna. Sel juhul on taas tuge kolleegidest, kes vajalikul hetkel appi t&otilde;ttavad, aitavad tunnetega toime tulla ja vastutust jagada. Regulaarne kovisioon on abiks ja ennetab enamasti l&auml;bip&otilde;lemist, mis muidu oleks &uuml;sna t&otilde;en&auml;oline.</p> <p>Enamasti arutatakse keerukamaid juhtumeid mitmekesi, samuti on v&otilde;imalik saada supervisiooni. Lisaks aitavad iga&uuml;ht oma huvid ja hobid, samuti t&ouml;&ouml;v&auml;lised ettev&otilde;tmised kolleegidega. Oluline on huumor, sageli ka must huumor.</p> <p>Kuna lastekaitset&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tavad pidevas s&uuml;&uuml;distuste &otilde;hkkonnas, kus on keeruline t&ouml;&ouml;d teha, siis paljud ei peagi survele vastu ja vahetavad ametit. Ka tekkinud terviseprobleemide t&otilde;ttu.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Surm kui elu paratamatus</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;le kahek&uuml;mne aasta meditsiini&otilde;ena t&ouml;&ouml;tanud <b>Marinat (48) </b>koormavad k&otilde;ige enam olukorrad, kui lapsed j&auml;&auml;vad ilma oma vanematest v&otilde;i vanemad oma v&auml;ikestest lastest, kelle elu peaks edasi minema, ent ometi ei l&auml;he. &bdquo;&Uuml;htmoodi valus on taluda, kui fataalselt haiged on nii lapsed kui lapsevanemad,&ldquo; avaldab ta. Elatunud inimeste puhul suudab m&otilde;istus olukorra endale lihtsamini selgeks teha, kuigi kurbus j&auml;&auml;b ega kao ka lahkuja perest kuhugi.</p> <p>&bdquo;Aastatega on lisandunud elukogemus ja alles n&uuml;&uuml;d julgen ma arvata, et saan selle t&ouml;&ouml;ga hakkama,&ldquo; tunnistab Marina, kelle ema oli samuti meditsiinit&ouml;&ouml;taja. Lapsena oli ta emaga abivajajate juurde minnes v&otilde;i t&ouml;&ouml;l alailma kaasas, sest meditsiinivaldkond tundus v&auml;ga p&otilde;nevana. Teda on palju aidanud ka lapsep&otilde;lvest p&auml;rit kasvatus, kus r&otilde;hutati: &bdquo;Aktsepteeri surma ja surnuid, sest surm on meie elu osa.&ldquo;</p> <p>S&uuml;damest hooliva ja empaatilise meditsiini&otilde;ena, kes suudab end erinevate vaevustega patsientide l&auml;bielamiste ja tunnetega samastada, on Marina vahel t&ouml;&ouml;lt naastes &uuml;liv&auml;sinud, aga siis veedab paar tundi loomade keskel, kellega tema laps on varasest east tegelenud. &bdquo;Loomad annavad tohutult energiat,&ldquo; s&otilde;nab ta, lisades, et tundes ennast t&ouml;&ouml;ga seotud l&auml;bielamiste t&otilde;ttu halvasti, l&auml;heb ta tihtilugu k&otilde;ndima v&otilde;i lihtsalt sauna. K&otilde;ik s&otilde;ltub olukorrast.</p> <p>&bdquo;Vahel m&otilde;tlen neile inimestele, elule ja saatusele, mida nad on minuga jaganud. Enamasti j&auml;&auml;n rahulikuks, m&otilde;eldes: kui h&auml;sti ta l&auml;ks v&otilde;i kui kurvalt. Aga m&otilde;nikord j&auml;&auml;b midagi ka v&auml;ga endasse kinni,&ldquo; avaldab Marina, olles senini p&uuml;&uuml;dnud k&otilde;ikide raskete tunnete ja l&auml;bielamiste puhul oma meetodeid kasutades hingeliselt hakkama saada. Otsides teistsuguseid elamusi n&auml;iteks teatrist ja kontsertidelt. H&auml;sti aitavad m&otilde;tteid tuulutada lihtsad kriminullid ja meditsiinisarjad, mida Marina huviga j&auml;lgib. Samal ajal on ta p&otilde;lema pannud k&uuml;&uuml;nlaid ― oma lahkunud patsientide m&auml;lestuseks, kuid &uuml;htlasi alandab tulev&otilde;belus pingeid tema sees. Elu v&otilde;ib kulgeda &auml;revalt h&uuml;pleva v&otilde;i tasaselt hubiseva leegina. Sellega peab arvestama ja sisimas leppima.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>K&otilde;nekad numbrid</b></p> <p><b>European Trade Union Institute</b> 2018. aastal avaldatud uuringuandmetest selgus, et mitte ainult emotsionaalselt tundlikes ametites, vaid mistahes t&ouml;&ouml;d tehes kogeb Euroopa Liidus 18% t&ouml;&ouml;tajaist t&ouml;ist stressi ja pinget iga p&auml;ev, kusjuures see n&auml;itaja on aasta varasemate uuringutega v&otilde;rreldes 5% kasvanud. Seejuures on naised m&auml;rksa haavatavamad kui mehed. 19% naistest ja 16% meestest tunnistas, et t&ouml;ine stress saadab neid iga p&auml;ev.</p> <p>Mida nooremad on t&ouml;&ouml;tajad, seda v&auml;hem nad pinget taluvad ja on n&otilde;us ka stressirohkes keskkonnas t&ouml;&ouml;d j&auml;tkama. 37% 16-24aastastest inimestest v&auml;itis, et on valmis t&ouml;&ouml;stressi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kohta vahetama, seevastu vaid 17% &uuml;le 55aastastest nentis, et sooviks sedasama teha. Inimesi h&auml;irib, kui t&ouml;&ouml;andja ei huvitu, kui suurt emotsionaalset pinget t&ouml;&ouml; tekitab. 14% t&ouml;&ouml;tajatest leidis, et t&ouml;&ouml;andja ei tunne &uuml;ldse huvi, kuiv&otilde;rd h&auml;sti nad end vaimselt ja emotsionaalselt t&ouml;&ouml;l tunnevad. 34% v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja huvi nende heaolu vastu on v&auml;ga madal.</p> <p>Euroliidu riikide t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;idavad end enim t&ouml;&ouml;sstressis olevat Poola t&ouml;&ouml;tajad (27%), neile j&auml;rgnevad Prantsusmaa ja Suurbritannia (20%) t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. K&otilde;ige v&auml;hem t&ouml;&ouml;stressi kurdetakse Hollandis, kus k&uuml;mnest &uuml;ks inimene nentis, et t&ouml;&ouml; tekitab stressi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/40 stressitase.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-40 stressitase.PNG" /></a></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: erakogu</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2550Miks peab autojuht käima kahes tervisekontrollis?2020-03-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte autojuhid on l&auml;binud tervisekontrolli nii nagu liiklusseaduses ette n&auml;htud. N&uuml;&uuml;d sain teada, et pean autojuhid saatma tervisekontrolli ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. Miks autojuhtide topeltkontroll vajalik on?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b>&nbsp;Autojuht peab t&otilde;esti l&auml;bima kaks tervisekontrolli &ndash; &uuml;ks neist on n&otilde;utud liiklusseadusega ja teine on n&otilde;utud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusega.&nbsp;</p> <p>Mootors&otilde;idukijuhi terviset&otilde;endi v&auml;ljastamisel tehakse kindlaks tervisekontrolli l&auml;bija terviseseisund ja sobivus mootors&otilde;idukit juhtida, st keskendutakse sellele, et juht ei ohustaks liikluses ennast ja teisi. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst hindab tervisekontrolli k&auml;igus t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja konkreetse t&ouml;&ouml; sobivust t&ouml;&ouml;tajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, ning kanda sellega seotud kulud. N&auml;iteks tuleb tervisekontroll korraldada t&ouml;&ouml;tajale, kes peab t&ouml;&ouml; k&auml;igus tegema korduvaid liigutusi v&otilde;i olema sundasendis. Autojuht on enamuse t&ouml;&ouml;ajast sundasendis (istub rooli taga) ning vanemate veokitega s&otilde;ites peab tegema korduvaid liigutusi, mis koormavad n&auml;iteks p&otilde;lvi ja k&auml;si - k&auml;ikude vahetamine sh pedaalide vajutamine. Samuti v&otilde;ib ette tulla, et autojuht peab k&auml;sitsi raskusi teisaldama.&nbsp;</p> <p>Kuna autojuht puutub oma t&ouml;&ouml;s kokku mitme ohuteguriga, mist&otilde;ttu tuleb ta t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrollile saata, peab t&ouml;&ouml;andja sellega ka korraldama. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada t&ouml;&ouml;le asumise nelja kuu jooksul ning edaspidi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul.&nbsp;</p> <p>Need kaks tervisekontrolli v&otilde;ib ka &uuml;hildada nii, et &uuml;he tervisekontrolli tulemusena v&auml;ljastatakse kaks dokumenti &ndash; terviset&otilde;end (liiklusseadusest tulenev) ja tervisekontrolli otsus (t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenev). Oluline on see, et tervisekontrollil osaleks t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, sest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevat tervisekontrolli v&otilde;ib l&auml;bi viia ja otsuse v&auml;ljastada ainult t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, liiklusseadusest tulenevat tervisekontrolli v&otilde;ib muuhulgas teha ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarst.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2547Mida saan ettevõttena oma töötajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?2020-03-06<p>Kutsume k&otilde;iki &uuml;les v&otilde;imalikke haigusjuhtumeid ennetama ning haiguste levikut piirama. See kehtib nii uue koroonaviiruse kui ka gripi ja k&otilde;ikide teiste kergesti levivate viirusnakkushaiguste kohta.</p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">P&uuml;si kursis T&ouml;&ouml;elu portaalis ilmuvate koroonaviirust puudutavate artiklitega.</a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Tutvu Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/Viirushaiguste &auml;rahoidmine.pdf" title="Viirushaiguste &auml;rahoidmine.pdf (89 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF fail</a>, mille saad vajadusel v&auml;lja printida ja n&auml;htavale kohale riputada.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/viiruskaitse.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-viiruskaitse.png" /></a></p> <p></p> <p>T&auml;issuuruses kuvamiseks kliki pildil.</p> <p>Allikas:&nbsp;<a href="https://www.terviseamet.ee/et" target="_blank">Terviseamet.</a></p> <p>Samuti soovitame j&auml;rgida Perearstide liidu k&uuml;mmet k&auml;sku:</p> <ol start="1"> <li><b>S&auml;ilita rahu ja kaine m&otilde;istus!</b></li> <li>J&auml;lgi ja j&auml;rgi <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseameti kodulehel antavaid juhiseid!</a><br />Terviseamet uuendab infot iga p&auml;ev mitu korda p&auml;evas. V&auml;lismaised soovitused ei pruugi Eestis olla sobivad.</li> <li>H&uuml;gieen:&nbsp;<b>k&auml;tepesu</b>! Hoia haigetest aupaklikku kaugusse!<br /><b>K&ouml;hides ja aevastades</b>&nbsp;kata suu ja nina k&auml;sivarrega, p&auml;rast pese kohe k&auml;si.&nbsp;Kasutatud taskur&auml;tt viska kohe pr&uuml;gikasti!</li> <li>Kui oled terve, siis v&otilde;id elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled k&auml;inud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. S&uuml;mptomiteta inimeselt nakkust saada on &auml;&auml;rmiselt ebat&otilde;en&auml;oline.</li> <li><b>Kui haigestud, j&auml;&auml; koju!</b></li> <li>Ravi end nii, nagu igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid s&uuml;mptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.</li> <li><b>Haigestumise korral v&otilde;ta &uuml;hendust oma perearstikeskusega v&otilde;i helista 1220</b>&nbsp;&ndash; see on tasuta ja &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tav perearstide n&otilde;uandetelefon.</li> <li>Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.</li> <li><b>Kutsu kiirabi j&auml;rgmistel juhtudel:<br /></b><b>a.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>valu rinnus, &otilde;hupuudus, hingamisraskused;<br /></b><b>b.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>teadvuse h&auml;ired, segasusseisund;<br /></b><b>c.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>&auml;&auml;rmine j&otilde;uetus.</b></li> <li>Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, v&auml;ikelastele/imikutele ning krooniliste haiguste p&otilde;dejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja s&uuml;damepuudulikkuse korral), samuti v&auml;hihaigetele ja immuuns&uuml;steemi p&auml;rssivat ravi saavatele inimestele. P&ouml;&ouml;rdu pigem varem kui hiljem!</li> </ol>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2546Tervisekontroll ja tervisetõend. Mis on nende erinevus?2020-03-06<p><b>V&otilde;ib tunduda, et need kaks on &uuml;ks ja sama, dubleerides teineteist. Nii see siiski ei ole.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Hedy-Reet &Uuml;bner, t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, Esmed T&ouml;&ouml;tervishoid</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Mis vahe on tervisekontrollil ja terviset&otilde;endil?</p> <p>Inimesed t&otilde;esti v&auml;ga tihti ei tee neil vahet kuid need on kaks t&auml;iesti erinevat dokumenti. Terviset&otilde;endit n&auml;eb ette Nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadus, tervisekontrolli vajadus tuleneb aga T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest. Need on teineteisest t&auml;iesti erinevad nii eesm&auml;rgi kui ka sisu poolest. &Uuml;hel inimesel v&otilde;ivad olla m&otilde;lemad dokumendid. Tavalise tervisekontrolli otsus peab olema iga&uuml;hel, terviset&otilde;end vaid teatud elualade esindajatel.</p> <p><b>Tervisekontrolli</b> aluseks on t&ouml;&ouml;koha riskianal&uuml;&uuml;s, kus on m&auml;&auml;ratletud ohutegurid, millega inimene kokku puutub. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tab p&auml;ev l&auml;bi &uuml;hes asendis ehk sundasendis ning kuvari taga. Seet&otilde;ttu tekivad tal lihaspinged, silmad v&auml;sivad ja n&auml;gemisteravus langeb. Tervisekontroll koostatakse nende ohutegurite alusel ja uuritakse, kas need on m&otilde;jutanud juba t&ouml;&ouml;taja tervist. Nagu eespool mainisin, tervisekontrolli l&auml;bivad reeglina k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p><b>Terviset&otilde;end</b> on vajalik ainult teatud erialade t&ouml;&ouml;tajatel, kes v&otilde;ivad nakkusi edasi kanda, n&auml;iteks toitlustust&ouml;&ouml;tajad, lasteaednikud, &otilde;petajad, loomaarstid, iluteenindajad jt. Terviset&otilde;end t&otilde;endab, et selle omaja ei ole nakkusohtlik ja ei anna kellelegi nakkusi edasi.</p> <p>Toon lihtsa n&auml;ite: k&uuml;&uuml;netehnik l&otilde;ikab patsiendi k&uuml;&uuml;nenahka, mille raames tal v&otilde;ib tekkida kokkupuude kliendi verega kuid vere kaudu levivaid nakkusi on p&auml;ris palju. Terviset&otilde;endi m&otilde;te ongi, et &uuml;ksk&otilde;ik kuhu inimene ka ei l&auml;he, ta ei saa teenindajalt mingit nakkust. Kujutage ette n&auml;iteks toiduvalmistajat v&otilde;i &ndash;m&uuml;&uuml;jat, kes l&otilde;ikab laadal leti &auml;&auml;res leiba v&otilde;i sinki, annab ostjale maitsta vms ning on ise salmonella kandja. Reaalsus on, et iga ostja saab t&otilde;en&auml;oliselt sellelt teenindajalt nakkuse. <b>Kes on s&uuml;&uuml;di?</b></p> <p>S&uuml;&uuml;di on m&uuml;&uuml;ja, t&auml;psemalt m&uuml;&uuml;ja t&ouml;&ouml;andja, kes lubas t&ouml;&ouml;le inimese, kellel ei ole terviset&otilde;endit ehk keda ei ole nakkuste suhtes kontrollitud.</p> <p>Siin kehtibki reegel, et kui ettev&otilde;tja tahab oma toote v&otilde;i teenusega turule tulla, siis tal peavad k&otilde;ik n&otilde;utud dokumendid olemas ja korras olema. &Uuml;heks pooleks on toiduohutus, teiseks inimese enda nakkusohtlikkus ja nakkuskandlus.</p> <p>Olen arstina t&auml;heldanud, et inimesed teevad terviset&otilde;endit protestimata. N&otilde;ukogude ajal toitlustuses v&otilde;i teeninduses, ka meditsiinivaldkonnas tegutsenud t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;hendas terviset&otilde;end veel sedagi, et iga kahe aasta tagant tehti kohustuslikus korras kopsur&ouml;ntgen. Sellest ajast p&auml;rit inimesed k&uuml;sivad terviset&otilde;endit pikendama tulles: &bdquo;Kas te seekord kopsur&ouml;ntgenit ei teegi?&ldquo; Teeme, aga mitte alati ja k&otilde;igile, sest teadupoolest on r&ouml;ntgenkiir kahjulik.</p> <p>Alates 1. jaanuarist 2017 muutus vastav seadus ja enam ei ole vaja terviset&otilde;endit pikendada iga kahe aasta j&auml;rel, v&auml;lja arvatud juhul kui inimesel on kahtlustus mingile nakkushaigusele. Seega ― terviset&otilde;end, uue nimega nakkust&otilde;end, on vastavalt uuele seadusele eluaegse kehtivusega.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kes on reaalselt toidu- ja nakkusohutusest huvitatud, teevad siiski teatud aja tagant uuesti proove, n&auml;iteks iga paari-kolme aasta tagant nn &bdquo;pulgaproovi&ldquo;, et taaskord veenduda ― nende t&ouml;&ouml;taja ei ole vahepeal saanud nakkuskandjaks.</p> <p>Kujutage ennast n&auml;iteks olukorda, et l&auml;hete restorani s&ouml;&ouml;ma. Ettekandja, kes Teile toidu lauda toob, on bakterikandja, kelle endal s&uuml;mptomeid pole. Ta puutub toitu, mida Teie s&ouml;&ouml;te. &Uuml;sna t&otilde;en&auml;oline on, et teie saate karmi k&otilde;hulahtisuse, see levib edasi Teie peres ja tutvusringkonnas. Kui selgub, et saite nakkuse selles restoranis, kas tahaksite kunagi veel sellesse restorani tagasi minna? <i>Salmonella, Shigella </i>ja<i> Campylobacter</i> on k&otilde;ige sagedasemad, mille olemasolu &bdquo;pulgaanal&uuml;&uuml;sis&ldquo; v&auml;lja selgitatakse.</p> <p>Mina arstina uurin, mis on anamnestiliselt oluline ehk kas inimene on viimase paari kuu jooksul k&otilde;hulahtisust p&otilde;denud v&otilde;i suurema k&ouml;ha k&auml;es vaevelnud. &bdquo;Pulgaproovi&ldquo; teen ma igal juhul. Kui vastus on negatiivne, siis saan t&otilde;endi vormistada. Mingi probleemi ilmnemisel saadan inimese edasistele uuringutele ja vajadusel ravile. Vastavalt kaebuste iseloomule on alati v&otilde;imalik teha ka kopsupilti, et v&auml;listada sealseid nakkusi. Alati vaatan &uuml;le ka patsiendi k&auml;ed veendumaks, et neil poleks kahtlaseid haavandeid jne.</p> <p>Terviset&otilde;endi tegemine ei v&otilde;ta palju aega, aga tagab ohutuse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2545Eestisse lähetatud töötajate töötingimused paranevad2020-03-05<p><b>Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseeln&otilde;u, millega kehtestatakse meetmed Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste paremaks kaitsmiseks. Muudetakse t&ouml;&ouml;tingimusi, mida Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale siin viibimise ajal tuleb tagada ning kehtestatakse pikaajalise l&auml;hetuse reeglid, mille j&auml;rgi tuleb kohaldada Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igust peale 12 v&otilde;i 18 kuud Eestis t&ouml;&ouml;tamist. Eeln&otilde;uga v&otilde;etakse &uuml;le Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiiv, mis reguleerib l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimusi.</b></p> <p>&bdquo;Euroopa Liidu siseselt t&ouml;&ouml;j&otilde;u vaba liikumise soodustamiseks on oluline, et Eestisse teistest liikmesriikidest l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid koheldaks v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt meie oma inimestega. Soovime, et tegevusaladel, mis vajavad riigisisese t&ouml;&ouml;j&otilde;u nappuse t&otilde;ttu abi kas l&uuml;hiajalise rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u n&auml;ol v&otilde;i spetsialistide panust veidi pikemat aega, oleks v&otilde;imalik teha t&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rikatel tingimustel ning neile makstaks &otilde;iglast t&ouml;&ouml;tasu,&ldquo; selgitas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Olulise muudatusena tuleb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra asemel edaspidi t&ouml;&ouml;tajale tagada t&ouml;&ouml;tasu mis v&otilde;ib koosneda n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast ning lisatasust &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; ja riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest, samuti tuleb h&uuml;vitada l&auml;hetusega seotud kulud. Teise olulise muudatusena kehtestatakse pikaajalise l&auml;hetuse reeglid, mille j&auml;rgi tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale p&auml;rast 12 v&otilde;i 18 kuud Eestis t&ouml;&ouml;tamist Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduses loetletud minimaalsete t&ouml;&ouml;tingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igust. Eeln&otilde;uga kaotatakse piirang, mille j&auml;rgi saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Oluline on see, et tellija tegutseks Eestis.</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist v&otilde;i &Scaron;veitsi Konf&ouml;deratsioonist Eestisse l&auml;hetatud isik, kes tavaliselt t&ouml;&ouml;tab neis riikides t&ouml;&ouml;lepingu alusel ja kelle t&ouml;&ouml;andja l&auml;hetab Eestisse t&ouml;&ouml;le teenuse osutamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud ajavahemikus.</p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv suureneb: aastal 2017 esitati T&ouml;&ouml;inspektsioonile 332 l&auml;hetamise teadet 1229 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta, 2018. aastal esitati 602 l&auml;hetamise teadet 2581 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. 2019. aasta andmete alusel on k&otilde;ige rohkem l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid p&auml;rit L&auml;tist (597 t&ouml;&ouml;tajat), Suurbritanniast ja P&otilde;hja-Iiri &Uuml;hendkuningriigist (444 t&ouml;&ouml;tajat), Poolast (437 t&ouml;&ouml;tajat) ja Leedust (309 t&ouml;&ouml;tajat).&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks neljandik ehk 26,7% Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tab ehituses ning &uuml;ks viiendik ehk 21,7% t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses. &Uuml;lej&auml;&auml;nud tegevusaladel t&ouml;&ouml;tab l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hem: veidi &uuml;le k&uuml;mnendiku kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, k&uuml;mnendik finants ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea k&uuml;mnendik elektrienergia tegevusalal. T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistika n&auml;itab, et k&otilde;ige rohkem l&auml;hetatakse t&ouml;&ouml;tajaid 2&ndash;90 p&auml;evaks.</p> <p>Autor: Riina Soobik, Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2544Tööõnnetus kanüüliga2020-03-04<p><strong>- Mis juhtus?</strong></p> <p>Maarika (nimi muudetud) oli t&ouml;&ouml;tanud tervishoiuasutuses neli aastat &uuml;ld&otilde;e ametikohal kui asetleidnud juhtum tema elu oluliselt muutis. Vahetuse &uuml;leandmisest oli m&ouml;&ouml;dunud v&auml;hem kui &uuml;ks tund ning kella kolmveerand k&uuml;mne ajal &otilde;htul asus ta palatis patsiendil vahetama veenikan&uuml;&uuml;li. Vahetult p&auml;rast n&otilde;ela kan&uuml;&uuml;list eemaldamist liigutas patsient j&otilde;uliselt ja kiiresti oma k&auml;tt, mille j&auml;rel tungis n&otilde;el t&ouml;&ouml;taja vasaku k&auml;e p&ouml;idlasse ning tekitas torkehaava. Patsiendil oli diagnoositud C-viirushepatiit, mist&otilde;ttu tehti Maarikale vastavad anal&uuml;&uuml;sid ja leidis kinnitust viiruse edasikandumine. Kuigi C-hepatiit on ravitav, v&otilde;ib ravi kesta pikka aega ning ravimite kasutamisel v&otilde;ib esineda k&otilde;rvaltoimed ja tekkida ravimi resistentsus.</p> <p><strong>- Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja kavatses kan&uuml;&uuml;list eemaldatud n&otilde;ela visata koheselt teravate, torkavate j&auml;&auml;tmete konteinerisse, kuid ootamatu s&uuml;ndmuse t&otilde;ttu see ei &otilde;nnestunud. Kuna patsient liigutas j&otilde;uliselt ja ootamatult vahetult p&auml;rast n&otilde;ela kan&uuml;&uuml;list eemaldamist ja sel hetkel asetses vasaku k&auml;e p&ouml;ial kan&uuml;&uuml;lil ja n&otilde;elale l&auml;hedal, ei j&otilde;udnud t&ouml;&ouml;taja reageerida ja n&otilde;elatorget &auml;ra hoida.&nbsp;</p> <p><strong>- Kuidas samalaadseid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida?</strong></p> <p>C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andja ei saanud tagada t&ouml;&ouml;tajale vaktsineerimise v&otilde;imalust. Tervishoiuteenuse osutaja peab riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus hindama k&otilde;iki olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad end vigastada saastunud terava t&ouml;&ouml;vahendiga (sh veenikan&uuml;&uuml;liga), kokku puutuda vere v&otilde;i muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusi arvestades peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma tarvitusele ennetusabin&otilde;ud, et hoida &auml;ra t&ouml;&ouml;tajate vigastusi ja seel&auml;bi v&otilde;imalikku nakatumist.&nbsp;</p> <p>Kan&uuml;&uuml;limine tekitab enamustes patsientides &auml;revust ning t&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne on seda v&auml;hendada oma k&auml;itumise, vestluse ja k&otilde;nemaneeriga. K&uuml;sitakse avatud k&uuml;simusi, n&auml;iteks kuidas patsient end tunneb. Samuti selgitatakse mida hakatakse tegema ja miks. Siinkohal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja vajada perioodiliselt v&auml;lja&otilde;pet oma suhtlemisoskuste arendamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ps&uuml;&uuml;hilist seisundit ja t&ouml;&ouml;sooritust v&otilde;ib m&otilde;jutada nii suur t&ouml;&ouml;koormus, ebav&auml;&auml;rikalt k&auml;ituv v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega patsient v&otilde;i muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid. Nendes k&uuml;simustes tuleb t&ouml;&ouml;tajatega konsulteerida ning leida viise t&ouml;&ouml;koormuse optimeerimiseks ja ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite ohjamiseks. Kui patsient on endale v&otilde;i teistele ohtlik, peavad olema rakendatud t&auml;iendavad ohutusabin&otilde;ud.</p> <p>Samalaadseid juhtumeid hoiab &auml;ra eelk&otilde;ige kaitsemehhanismiga veenikan&uuml;&uuml;lide kasutamine, milles &auml;sja kasutatud n&otilde;el t&otilde;mmatakse vahetult plastist kesta/kapslisse. See omakorda visatakse viivituseta m&auml;rgistatud ja torkekindlast materjalist konteinerisse. T&ouml;&ouml;taja tegi &otilde;igesti, et teatas otsemaid t&ouml;&ouml;andjale saadud vigastusest. Kuna viiruse peiteperiood on keskmiselt 6-9 n&auml;dalat, j&auml;rgnesid juhtumile tervisekontrollid ja ravi vastavalt arsti korraldustele.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2542Öötöö kaaslased: väsimus ja peavalu2020-03-03<p>Lihtne visioon: oled pea &ouml;&ouml;p&auml;eva ametis olnud, kuid pead sellegipoolest suutma teha selge peaga kaalukaid otsuseid. Mis siis, et magamatus tahab jalust niita. Just seesugune on paljude meditsiinit&ouml;&ouml;tajate argip&auml;ev.</p> <p><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">&bdquo;Olin t&auml;na &ouml;&ouml;sel valves,&ldquo; &uuml;tleb 40ndates aastates kirurg spontaanselt oma hajameelsuse vabanduseks patsiendile, kes on hommikul tema vastuv&otilde;tule tulnud, et operatsioonihaava n&auml;idata. L&uuml;hikesest jutuajamisest selgub, et arstil on seljataga &ouml;&ouml;p&auml;ev haiglas ja veel tuleb polikliinikus mitmeid tunde ametis olla enne, kui saab puhata. Seej&auml;rel ootavad teda taas korralised l&otilde;ikused, &ouml;&ouml;valved haiglas ja vastuv&otilde;tud polikliinikus. Huvitav, kuidas tema tervis vastu peab? Kuidas ta jaksab? Mehe t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei ole arstide ega &otilde;dede t&ouml;&ouml;graafikut arvestades sugugi erandlik, kuigi nad peavad tegema elut&auml;htsaid otsuseid, olles samas ise kurnatud ja v&auml;sinud.</span></p> <p><b>L&auml;&auml;ne-Tallinna Keskhaigla s&uuml;nnitusosakonna &auml;mmaemandusjuht</b> <b>Liis J&otilde;gis </b>r&otilde;hutab, et meediku t&ouml;&ouml;spetsiifika on paraku selline, et &ouml;istest valvetest pole enamasti p&auml;&auml;su. S&uuml;nnitusosakonnas on &ouml;ine aeg tavaliselt eriti intensiivne, sest lapsed kipuvad sageli just &ouml;&ouml;siti ilmale tulema. Seet&otilde;ttu on &ouml;&ouml;sel puhkehetke keeruline leida. &bdquo;&Auml;mmaemanda t&ouml;&ouml;s on alati juures ka ootamatuse aspekt: s&uuml;nnitusosakonnas ei tea kunagi ette, mida p&auml;ev v&otilde;i &ouml;&ouml; toob. See-eest peab valmisolek alati olema sada protsenti, sest tegeleda tuleb kahe patsiendiga korraga &ndash; nii ema kui lapsega,&ldquo; selgitab Liis, kelle s&otilde;nul pole &ouml;isest valvest taastumine lihtne, peavalud on p&auml;rast &ouml;ist t&ouml;&ouml;tamist tavalised. &bdquo;J&auml;rgmiseks p&auml;evaks ei ole m&otilde;tet tegevusi planeerida, sest p&auml;ev kulub magamisele ja puhkamisele. Teiselt poolt v&otilde;ib &ouml;ine t&ouml;&ouml;tamine &ouml;&ouml;r&uuml;tmi ka t&auml;ielikult segamini l&uuml;&uuml;a: oled &uuml;lev&auml;sinud ja und ei tulegi.&ldquo;</p> <p>Liis avaldab, et vahel annab organism pika t&ouml;&ouml;vahetuse j&auml;rel veel mitu p&auml;eva hiljemgi m&auml;rku, et taastumine pole olnud t&auml;ielik, kuigi selleks kulunud unetundide arvu j&auml;rgi v&otilde;iks seda eeldada.</p> <p>&bdquo;Kuigi &ouml;&ouml;valveid on organismil keeruline taluda, on need siiski paratamatu osa meie t&ouml;&ouml;st. &Otilde;nneks pakub &auml;mmaemanda t&ouml;&ouml; ise rohkelt r&otilde;&otilde;muhetki, mis annavad energiat ja tahtmist uuel p&auml;eval uuesti hea tujuga t&ouml;&ouml;le tulla,&ldquo; avaldab Liis, mis innustab teda &auml;mmaemandana t&ouml;&ouml;tama.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/LiisJogitool.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-LiisJogitool.JPG" /></a></p> <p><strong>&Ouml;ised vahetused on rasked</strong></p> <p>Kaksk&uuml;mmend neli aastat <b>Tallinna Lastehaigla</b> anestesioloogia ja intensiivravi osakonnas t&ouml;&ouml;tanud <b>&otilde;enduskvaliteedi ja koolituse koordineedija Maret Niinepuu</b>, s&otilde;nab, et ilmselt on erinevates haiglates ja ka osakondades erinev nii inimeste t&ouml;&ouml;koormus kui taastumine. Ta ise on oma koormust osakonnas v&auml;hendanud, sest tunneb, et enam ei j&otilde;ua samasuguse tempoga j&auml;tkata.</p> <p>&bdquo;&Ouml;ised vahetused on rasked. Kui tulla ainult &ouml;&ouml;seks t&ouml;&ouml;le, siis p&auml;eval peaks veidi rohkem puhkama, aga paratamatult alati pole v&otilde;imalik seda teha, mist&otilde;ttu on raskem &ouml;&ouml;sel &uuml;leval olla,&ldquo; tunnistab Maret, kes &ouml;&ouml;p&auml;evases vahetuses t&ouml;&ouml;tades p&uuml;&uuml;ab enne valvet &ouml;&ouml;sel korralikult magada. &bdquo;T&ouml;&ouml;l olles peab endast maksimumi andma, aga see n&otilde;uab ka, et m&otilde;tleksid k&otilde;ik k&auml;igud ja liigutused korralikult l&auml;bi ja lihtsalt niisama siia-sinna ei jookseks ega koormaks ennast asjatute liikumistega.&ldquo;</p> <p>Kuna peab j&auml;lgima monitore, siis v&auml;ga suur koormus on silmadel. Pauside ajal puhketoas paneb Maret silmad kinni ega vaata erendavaid valguseid. Vahel tunneb ta, et on v&auml;ga raske, sest silmad kuivavad ja n&auml;gemine muutub veidi h&auml;gusemaks.</p> <p>&bdquo;P&auml;ris kindasti on pika valve l&otilde;puks peavalu. Vahel aitab selle vastu valuvaigisti ja uni, aga p&auml;ris tihti j&auml;&auml;b peavalu p&uuml;sima ka siis, kui oled p&auml;eval paar tundi maganud. Samuti aitab, kui t&otilde;sta jalad veidi k&otilde;rgemale ja puhata 15-20 minutit,&ldquo; kirjeldab Maret t&ouml;&ouml;ga kaasnevaid vaevusi. K&otilde;igest hoolimata v&auml;sivad jalad sellegipoolest, sest pidevalt tuleb liikvel olla.</p> <p>&bdquo;Und aitab t&otilde;rjuda ja &ouml;&ouml;sel &uuml;leval p&uuml;sida, kui kolleegidega r&auml;&auml;kida. Vahel olen ka raamatut lugenud, aga see v&auml;sitab liialt silmi, mis hakkavad valutama, mist&otilde;ttu ma pigem ei loe.&ldquo;</p> <p>P&auml;rast &ouml;&ouml;vahetust koju minnes magab Maret enamsti kolm-neli tundi ja seej&auml;rel l&auml;heb taas varakult magama, juba &uuml;heksa-k&uuml;mne paiku &otilde;htul. Kui p&auml;eval kauem magada, siis &otilde;htupoole tunneb ta end veel v&auml;sinunuma, enesetunne on halvem ja kindlasti esineb peavalu. Magades paar tundi, siis on enesetunne parem ja saab ka perega koos olla.</p> <p>&Ouml;ise t&ouml;&ouml;tamise varjuk&uuml;ljeks peab Maret lisaks v&auml;simusele kaalut&otilde;usu. &bdquo;Paljud kolleegid kurdavad, et kehakaal kerkib, sest paratamatult midagi n&auml;ksitakse jne. Juuakse energiajooke v&otilde;i siis Coca-Colat. Vajatakse palju magusat. See k&otilde;ik p&otilde;hjustab lisakilosid,&ldquo; m&auml;rgib Maret, kes vahel p&auml;rast valvet vajab taastumiseks paari p&auml;eva, sest esimese ta magab ja alles j&auml;rgmisel p&auml;eval tunneb, et on j&otilde;udu ennast liigutada. Pikk taastumine segab t&ouml;&ouml;v&auml;list elu, mist&otilde;ttu on v&auml;hemaks j&auml;&auml;nud s&otilde;pradega suhtlust, kinok&uuml;lastusi jms. &bdquo;Lihtsalt ei j&otilde;ua, tahan puhata,&ldquo; tunnistab Maret.&nbsp;</p> <p><b>Kokkulepe paberil</b></p> <p>Meditsiinit&ouml;&ouml;tajate koormus on suur ja elu paljuski t&ouml;&ouml;keskne, sest personali napib, pikad vahetused ja &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; kurnavad. Madalate palkade t&otilde;ttu tuleb eelk&otilde;ige &otilde;dedel ja hooldajatel rabada sageli topeltkoormusega. Nii m&otilde;nigi neist erinevates haiglates v&otilde;i kohtades ― kodu&otilde;enduse &otilde;ena t&ouml;&ouml;tada veel haigla &ouml;&ouml;vahetustes jne.</p> <p>Vabatahtliku kokkuleppena&nbsp; s&otilde;lmiti 25. aprillil 2017. aastal Tallinnas<b> Eesti Haiglate Liidu,&nbsp; Eesti Arstide Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate Kutseliidu, Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti &Otilde;dede Liidu </b>kollektiivleping, mis m&auml;&auml;ratleb arstide, &otilde;dede ja hooldajate &uuml;ldise t&ouml;&ouml;koormuse hindamist v&otilde;imaldavad personalistandardid eriarstiabis. Selle kohaselt kohustuvad t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;rdlema tegelikku personali t&ouml;&ouml;koormust kokkulepitud personalistandarditega ja andma infot t&ouml;&ouml;tajaid esindavatele pooltele. Lepingust l&auml;htuvalt peaks tasustatud t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas olema 40 tundi.</p> <p>Mis kasu on aga paberist, kui tegelik elu sellest kontrastselt nagu must ja valge erinevad? <b>Statista andmetel (2018)</b> oli Euroopa Liidus 2016. aastal saja tuhande elaniku kohta k&otilde;ige enam meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid Portugalis (253) ja Eestis enam kui kolm korda (81) neist v&auml;hem. Kas meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid lohutab ja annab jaksu juurde teadmine, et Kreekas oli neid v&otilde;rreldes Portugaliga koguni kuus korda v&auml;hem?</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/44lugutabel-2.PNG" /></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: L&auml;&auml;ne Tallinna Keskhaigla&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2541Kas tööandja tohib töötajat tasustamata puhkusele saata?2020-03-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soovime t&ouml;&ouml;andjana kehtestada ettev&otilde;ttes eriolukorra, mille raames ei luba me ettev&otilde;ttesse kaheks n&auml;dalaks t&ouml;&ouml;le inimesi, kes on &auml;sja reisilt naasnud. Tulenevalt t&ouml;&ouml; iseloomust saavad osad t&ouml;&ouml;tajad teha ka kaugt&ouml;&ouml;d, kuid mitte k&otilde;ik. Me oleme t&ouml;&ouml;tajatele eriolukorrast juba teada andnud, kuid k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad ei m&otilde;istnud olukorra t&otilde;sidust. Kuna tegemist on eriolukorraga, siis ei saa me maksta t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;d ei tehta. Mida me peaksime tegema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b><b> </b>Ka nakkushaiguste perioodil soovitame t&ouml;&ouml;korraldust planeerides l&auml;htuda tervest m&otilde;istusest, r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bi ning leida parimad v&otilde;imalused. T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei reguleeri ettev&otilde;ttes eriolukorra kehtestamist. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid r&otilde;hutame, et tegemist on kokkuleppega. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt tasustamata puhkust kehtestada ega t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;d ei anna, kuid t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;d tegema, siis on tegemist t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tajale selle aja eest maksta keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal tuleb t&ouml;&ouml;d korraldades alati silmas pidada, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel on kehtiv t&ouml;&ouml;leping, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andja k&otilde;ige olulisem kohustus kindlustada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga ja t&ouml;&ouml;taja kohustus on t&ouml;&ouml;d teha. Heades t&ouml;&ouml;suhetes on k&otilde;ige m&otilde;istlikum leida m&otilde;lemat osapoolt rahuldav kompromiss, n&auml;iteks p&otilde;hipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugt&ouml;&ouml; tegemine, t&auml;htajaline osaline t&ouml;&ouml;aeg vms. K&otilde;ik kokkulepped eeldavad m&otilde;lema poole tahet.&nbsp;</p> <p>Soovitame j&auml;lgida informatsiooni <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseameti lehek&uuml;ljel</a>. T&ouml;&ouml;keskkonnas tuleks j&auml;rgida h&uuml;gieenin&otilde;udeid nagu korrap&auml;rane k&auml;tepesu, desinfitseerimine, ruumide &otilde;hutamine ning k&ouml;hides ja aevastades suu ja nina katmine, et hoida enda ja kolleegide tervist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/viirusteperiood.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2539Tööõnnetus lintsaega2020-02-28<p><strong>T&ouml;&ouml; kirjeldus:</strong> Soojustatud seinapaneelide valmistamiseks tuli soojustusplaate l&otilde;igata sobivasse m&otilde;&otilde;tu. Seda t&ouml;&ouml;d tehti statsionaarsel lintsaepingil.</p> <p><strong>Mis juhtus:</strong> T&ouml;&ouml;taja hoides m&otilde;lema k&auml;ega soojustusplaadist kinni ja l&uuml;kkas seda saelindi suunas. Enne l&otilde;ikamise l&otilde;ppu t&otilde;usis soojustusplaadi t&ouml;&ouml;taja poolne ots ootamatult &uuml;lespoole ja seet&otilde;ttu liikus seda kinni hoidnud t&ouml;&ouml;taja k&auml;si vastu saelinti.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> Plaadi otsa &uuml;lest&otilde;usmise p&otilde;hjustas ilmselt plaadi klaaskiup&otilde;hise kattekihi mitte l&auml;bil&otilde;ikamine vaid kaasahaaramine saehammaste poolt.</p> <p>Lintsaepingil oli reguleeritav osa, mis on korraga nii saelindi juhik kui ka kaitsepiire, mille abil v&auml;ltida v&otilde;imalikku kokkupuudet liikuva saelindiga. Selline osa tuleb saagimise eel lasta v&otilde;imalikult saetava materjali l&auml;hedale ja see v&auml;listab k&auml;e sattumise vastu saelinti saetava materjali kohal. Soojustusmaterjali saagimiseks seda ei tehtud ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ajal sattuski t&ouml;&ouml;taja k&auml;si vastu saelinti materjali kohal.</p> <p>Kannatanu &ouml;eldud p&otilde;hjus, miks kaitsepiiret allapoole ei reguleeritud, oli paraku t&uuml;&uuml;piline &ndash; see v&otilde;tab aega. Seega saab &ouml;elda, et kiirustamist eelistati ohutusele.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2538Perearstide liidu kümme käsku uue koroonaviiruse kohta2020-02-27<ol start="1"> <li><b>S&auml;ilita rahu ja kaine m&otilde;istus!</b></li> <li>J&auml;lgi ja j&auml;rgi T<a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">erviseameti kodulehel</a> antavaid juhiseid!<br />Terviseamet uuendab infot iga p&auml;ev mitu korda p&auml;evas. V&auml;lismaised soovitused ei pruugi Eestis olla sobivad.</li> <li>H&uuml;gieen: <b>k&auml;tepesu</b>! Hoia haigetest aupaklikku kaugusse!<br /><b>K&ouml;hides ja aevastades</b> kata suu ja nina k&auml;sivarrega, p&auml;rast pese kohe k&auml;si.&nbsp;Kasutatud taskur&auml;tt viska kohe pr&uuml;gikasti!</li> <li>Kui oled terve, siis v&otilde;id elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled k&auml;inud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. S&uuml;mptomiteta inimeselt nakkust saada on &auml;&auml;rmiselt ebat&otilde;en&auml;oline.</li> <li><b>Kui haigestud, j&auml;&auml; koju!</b></li> <li>Ravi end nii, nagu igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid s&uuml;mptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.</li> <li><b>Haigestumise korral v&otilde;ta &uuml;hendust oma perearstikeskusega v&otilde;i helista 1220</b> &ndash; see on tasuta ja &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tav perearstide n&otilde;uandetelefon.</li> <li>Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.</li> <li><b>Kutsu kiirabi j&auml;rgmistel juhtudel:<br /></b><b>a.&nbsp;&nbsp; </b><b>valu rinnus, &otilde;hupuudus, hingamisraskused;<br /></b><b>b.&nbsp;&nbsp; </b><b>teadvuse h&auml;ired, segasusseisund;<br /></b><b>c.&nbsp;&nbsp;&nbsp; </b><b>&auml;&auml;rmine j&otilde;uetus.</b></li> <li>Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, v&auml;ikelastele/imikutele ning krooniliste haiguste p&otilde;dejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja s&uuml;damepuudulikkuse korral), samuti v&auml;hihaigetele ja immuuns&uuml;steemi p&auml;rssivat ravi saavatele inimestele. P&ouml;&ouml;rdu pigem varem kui hiljem!</li> </ol>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2537Arvamus: "Tervisekontroll. Kas ja kuidas on sellest kasu pikemas perspektiivis?"2020-02-27<p><b>Targad inimesed elavad kauem!</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eduard Tsvetkov, perearstikeskuse Medicum taastusravi- ja spordiarst</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Pole vaja teha tervisekontrolli lihtsalt kontrolli p&auml;rast, et see oleks tehtud, vaid tervisekontroll peaks inimest aitama.</b>&nbsp;</p> <p>Igasugune tervisekontroll inimestele &uuml;ldiselt meeldib. Hea arst on see, kes m&auml;&auml;rab v&otilde;imalikult palju uuringuid ja anal&uuml;&uuml;se. Selliseid arste armastatakse. Mida kontrollitakse, seda ei osata ise t&auml;pselt seletada.</p> <p>Ma ei arva, et &uuml;he t&ouml;&ouml;valdkonna v&otilde;i eriala inimestel tuleks arsti juures k&auml;ia rohkem kui teistel. K&uuml;ll v&otilde;iksid k&otilde;ik osaleda s&otilde;eluuringutes ehk skriiningutes, mida meil v&auml;ga alahinnatakse. N&auml;iteks naiste rinnav&auml;hiuuringus osalejate arv on kohutavalt madal, samas lasevad inimesed teha vereproove, mis ei peegelda nende tervislikku olukorda. Kindlasti peaks l&auml;bima skriiningprogrammi, 50aastased mehed eesn&auml;&auml;rme ja nii mehed kui naised p&auml;rasoole s&otilde;eluuringud. Osalema erinevates vaktsineeringutes nagu HPV ehk papilloomiviirus, mille &uuml;le arutletakse, sest inimesed kardavad vaktsiine. Samas on need lihtsad asjad, mida peab tegema ja mille k&auml;igus avastatakse ka haigusi.</p> <p>Oma tervisele tuleks enam r&otilde;hku p&ouml;&ouml;rata vanuses 35+, kuid juba enne seda aega peaks keskenduma korrap&auml;rasele f&uuml;&uuml;silisele aktiivsusele, j&auml;lgima verer&otilde;hku ja kolesteroolitaset. Inimesed surevad kardiovaskulaarhaigustesse, mida v&otilde;iks kontrolli all hoida, sest selles vanuses hakkavad need h&auml;dad esile tulema. Kui esineb h&uuml;pertooniat, peaks kolesteroolitase normis olema. Teatud vanusest tuleks kolesterooli ja verer&otilde;hku m&otilde;&otilde;ta lasta. Neil, kes aktiivselt spordivad v&otilde;i tahaksid sellega alustada, oleks kasulik teha koormustest. V&otilde;ib-olla on neil mingisuguseid kroonilisi haiguseid? H&auml;sti t&auml;htis on, palju teeb inimene trenni, ja kui ta sellega alustab, siis mis intensiivsusega ta v&otilde;iks ja tahaks seda teha.&nbsp;</p> <p><b>Teadlikkust peaks olema rohkem</b></p> <p>Oluline on, et suhteliselt noor inimene elaks &otilde;nnelikult ega k&auml;iks arsti juures, vaid treeningsaalis. &Uuml;lekaalu ei tohiks olla. See on p&otilde;hiline. V&auml;ga hea on, kui ettev&otilde;tte maksab t&ouml;&ouml;taja eest m&otilde;ne spordiklubi v&otilde;i treeningsaali k&uuml;lastamise kuutasu. Muidugi v&otilde;iks t&ouml;&ouml; juures olla treeningsaal, see oleks super! T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks omalt poolt panustada t&ouml;&ouml;tajate teadlikkusesse, korraldada tervisep&auml;evi. Inimesed tihtilugu ei teagi, mida t&auml;hendab n&auml;iteks kardiovaskulaarhaigus ja kuidas seda ennetada. K&otilde;ik arvavad, et kui vereproovid on tehtud, siis on k&otilde;ik korras, aga nii see ei ole. Vereproovid ei anna tervislikust olukorrast tegelikku pilti. Haigusteadlikkus ja &uuml;le&uuml;ldine teadlikkus peaksid olema paremad, mida v&otilde;iks t&otilde;sta loengute ja tervisep&auml;evadega.</p> <p>Kui inimene on suhteliselt noor ja kaebusteta, siis ta midagi muud peale aktiivse ja tervisliku eluviisi enda jaoks teha ei saagi. Mina panustaksin teadlikkusele, mis on tema v&otilde;imalikud terviseriskid, ja teatud vanuses tuleks neid kontrollida. Lihtne n&auml;ide. Kui inimene teab, et tema isa on surnud 40aastasena, ehk v&auml;ga varakult infarkti, siis peaks ta kindlasti laskma end kontrollida ja j&auml;lgima, milline on tema verer&otilde;hk ja kolesterooli tase.&nbsp;</p> <p><b>Peab olema p&otilde;hjus uurida</b></p> <p>Tervisekontroll h&otilde;lmab baasuuringuid: kardiogrammi, stenogrammi, vaadatakse &uuml;le silmad. Nende lihtsate asjadega t&otilde;sist haigust ei tuvasta. Jah, &uuml;kskord elus peab olema kardiogramm tehtud, aga muidu ma seda v&auml;ga ei usalda. Kui inimesel on kaebusi, siis tuleks v&auml;lja selgitada, mis tal t&auml;pselt viga on. Aga lihtsalt niisama midagi otsida on kahtlane, peab olema mingi p&otilde;hjus inimest uurida. Samas on meil mehed, kes arsti juures ei k&auml;i, verer&otilde;hku ei m&otilde;&otilde;da. M&otilde;ned eesti mehed saavad oma h&uuml;pertooniat&otilde;vest teada alles siis, kui on infarkt olnud. Selle ohtu peaks v&auml;lja selgitama varem, aga sellega saavad hakkama ka perearstid, kelle juurde inimesed samuti satuvad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrolli suunavad, siis neil midagi selle vastu ei ole ja nad uuringutes ka osalevad. M&otilde;ned lasevad lisaks teha terviseauditi ja koormustesti, sest tahavad olla kindad, et k&otilde;ik on nendega korras.</p> <p>Minu s&otilde;num on aga: pole vaja teha kontrolli lihtsalt kontrolli p&auml;rast, et see oleks tehtud, vaid tervisekontroll peaks inimest aitama. Olen k&uuml;ll n&auml;inud patsiente, kelle anal&uuml;&uuml;sid on korras, aga ta ei j&otilde;ua minna trepist kolmandale korrusele. See pole elukvaliteet ega &otilde;ige elu, vaid midagi on v&auml;ga valesti. Inimesed peavad olema targad ja teadlikud. Targad inimesed elavad kauem.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2535Sotsiaalministeerium: Eesti töötute vaesus on Euroopa Liidu suurim, kuid kõige vähem inimesi elab mittetöötavates leibkondades2020-02-26<p data-adtags-visited="true"><span>Statistika j&auml;rgi on Eestis k&otilde;ige v&auml;hem inimesi, kes elavad mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades, kuid samal ajal on Eestis t&ouml;&ouml;tute vaesus &uuml;ks suuremaid Euroopa Liidus. Miks see nii on, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;tute vaesust ning mida on plaanis muuta t&ouml;&ouml;tuskindlustuses selleks, et olukorda parandada, kirjutab sotsiaalministeeriumi anal&uuml;&uuml;si ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar.</span></p> <p data-adtags-visited="true">On t&otilde;si, et t&ouml;&ouml;tamisel on suur m&otilde;ju vaesuse leevendamise, kuid samav&otilde;rd on oluline vaadata ka erinevate riikide t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steeme. Erinevate riikide s&uuml;steemide heldus m&otilde;jutab otseselt ka v&otilde;rdlusandmeid.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tute vaesuse ulatuse v&otilde;rdlemisel teiste riikidega on oluline teada, millised on nendes riikides t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemid. Enamasti kasutatakse selliseks v&otilde;rdlemiseks netoasendusm&auml;&auml;ra ehk kui suure osa moodustab t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise korral saadav netosissetulek (t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis, t&ouml;&ouml;tutoetus) varasemast netosissetulekust (t&ouml;&ouml;tasust).</p> <p data-adtags-visited="true">Eesti t&ouml;&ouml;tavate elanike suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r (9,5% 2017.a) EL-27 keskmisel tasemel (9,3%), kuid t&ouml;&ouml;tute suhteline vaesus on EL keskmisest siiski suurem. Nii elas Eurostati andmetel 2017. aastal Eesti t&ouml;&ouml;tutest elanikest suhtelises vaesuses 51,9%, kuid EL-27 keskmiselt 48,6%.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;tamine v&auml;hendab vaesust</strong></p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tamise m&otilde;ju vaesusele on v&otilde;imalik hinnata ka t&ouml;&ouml;intensiivsuse ulatuse j&auml;rgi leibkonnas. Selle j&auml;rgi on n&auml;ha, et nii &uuml;lalpeetavate[1]&nbsp;lasteta kui lastega leibkondades on v&auml;ga madala t&ouml;&ouml;intensiivsuse (keegi leibkonna t&ouml;&ouml;ealistest ei t&ouml;&ouml;ta v&otilde;i t&ouml;&ouml;tab v&auml;ga v&auml;he) korral suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r v&auml;ga k&otilde;rge ehk kui leibkonna t&auml;isealised ei t&ouml;&ouml;ta, siis elab &uuml;lalpeetavate lasteta leibkondades elavatest inimestest allpool suhtelise vaesuse piiri 71,4% ning &uuml;lalpeetavate lastega leibkondade inimestest 53,2% (Statistikaamet).</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;intensiivsuse kasvades suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal v&auml;heneb. Ka absoluutse vaesuse korral on n&auml;ha samalaadset suunda. &Uuml;lalpeetavate lasteta leibkondade elanike k&otilde;rgemat suhtelist ja absoluutset vaesust selgitab &uuml;helt poolt see, et nende seas on rohkem &uuml;ksinda elavaid inimesi[2], kuid ka see milliseid muid toetusi v&otilde;i h&uuml;vitisi saadakse &ndash; n&auml;iteks lastega leibkondades on nendeks erinevad pereh&uuml;vitised.</p> <p data-adtags-visited="true">Teisalt on aga Eesti Eurostati andmetel &uuml;ks neid riike, kus mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades elavate inimeste osakaal moodustab vaid v&auml;ikese osa suhtelises vaesuses olevast elanikkonnast: &uuml;heaegselt nii suhtelises vaesuses kui mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades elas 2017. aastal kokku 3,1% Eesti elanikest. Seda selgitab asjaolu, et Eestis on teiste EL riikidega v&otilde;rreldes peaaegu k&otilde;ige v&auml;iksem alla 60-aastaste elanike osakaal, kes elavad mittet&ouml;&ouml;tavates v&otilde;i v&auml;ga madala t&ouml;&ouml;intensiivsusega leibkondades, Eestist madalam osakaal on vaid T&scaron;ehhis.</p> <p data-adtags-visited="true">Vaesus on leibkonnakeskne ehk arvesse v&otilde;etakse k&otilde;ikide leibkonnaliikmete sissetulekut ning &uuml;histarbimise arvestamiseks jagatakse sissetulek tarbimiskaaludega. T&ouml;&ouml;tute suurem vaesuse ulatus on otseselt selgitatav nende leibkondade v&auml;iksema ekvivalentnetosissetulekuga. Statistikaameti andmete j&auml;rgi on n&auml;ha, et vaid pension&auml;ride puhul on ekvivalentnetosissetulek v&auml;iksem kui t&ouml;&ouml;tutel. Erinevalt t&ouml;&ouml;tavatest inimestest on aga t&ouml;&ouml;tute puhul naiste ekvivalentnetosissetulek m&otilde;nev&otilde;rra suurem kui meestel. Selle p&otilde;hjuseks on asjaolu, et just meest seas on k&otilde;ige enam &uuml;ksinda elavaid inimesi. Seevastu aga naiste seas on rohkem neid, kellel on leibkonnas alaealisi lapsi v&otilde;i on tegemist paariga, kellest v&auml;hemalt &uuml;ks on alla 65-aastane, mis viitab sellele, et pere sissetulekust olulise osa moodustavad kas peretoetused v&otilde;i vanaduspension. Leibkonna koosseis m&otilde;jutab seega nende ekvivalentnetosissetulekut, sest lisaks t&ouml;&ouml;tusega seotud h&uuml;vitistele on leibkonnas veel keegi, kes saab t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i muid h&uuml;vitisi.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;tute vaesust m&otilde;jutab see, kui suure osa varem saadud sissetulekust moodustab t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitis.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">OECD 2018. aasta andmetel on kahekuise t&ouml;&ouml;tuse korral k&otilde;rgeim netoasendusm&auml;&auml;r Luksemburgis (86%), L&auml;tis (84%), Leedus (81%) ning k&otilde;ige madalam Suurbritannias (13%). Eestis on t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise teisel kuul asendusm&auml;&auml;r v&otilde;rreldes varasema t&ouml;&ouml;tamisega 57% ehk sama mis EL riikides keskmiselt. Kuuekuise t&ouml;&ouml;tuse perioodi j&auml;rel v&auml;heneb Eestis asendusm&auml;&auml;r 47%-ni (EL-28 keskmine 50%). Aastase t&ouml;&ouml;tuse perioodi korral on Eestis asendusm&auml;&auml;r endiselt 47%, kuid see on m&otilde;nev&otilde;rra k&otilde;rgem kui EL-28 keskmine (41%). Kahe aastase t&ouml;&ouml;tuse korral on k&otilde;rgeim asendusm&auml;&auml;r Hollandis, kus on see 70% ning madalaim m&auml;&auml;r on L&auml;tis, Leedus ja T&scaron;ehhis &nbsp;(8-9%). Eestis on 24-kuise t&ouml;&ouml;tuse korral asendusm&auml;&auml;r 13% (EL riikide keskmine on samas 30%) sest selleks ajaks on Eestis l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste maksmise periood (t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis ja t&ouml;&ouml;tutoetus) ning peamiseks sissetulekuallikaks on toimetulekutoetus.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste asendusm&auml;&auml;r ja selle maksmise kestus m&otilde;jutab&nbsp; seda, kui efektiivsed oleme vaesuse leevendamisel. Tuginedes Statistikaameti andmetele v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis 2017. aastal t&ouml;&ouml;tute absoluutset vaesust 1,5 protsendipunkti ning t&ouml;&ouml;tutoetus vaid &uuml;he protsendipunkti v&otilde;rra. M&otilde;ju t&ouml;&ouml;tute suhtelisele vaesusele on aga veelgi v&auml;iksem &ndash; t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis &uuml;ksinda v&auml;hendas 2017. aastal t&ouml;&ouml;tute suhtelist vaesust 0,5 protsendipunkti ning koos t&ouml;&ouml;tutoetusega 0,9 protsendipunkti v&otilde;rra. T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tute vaesuse v&auml;hendamisel oleneb lisaks asendusm&auml;&auml;ra ulatusele ja kestvusele ka sellest kui suurel osal t&ouml;&ouml;tutest on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele v&otilde;i t&ouml;&ouml;tutoetusele. N&auml;iteks T&ouml;&ouml;tukassa andmetel kvalifitseerus 2018. aastal uutest t&ouml;&ouml;tutest t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele 33% ja t&ouml;&ouml;tutoetusele 26%.</p> <p data-adtags-visited="true">Seega s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;tavate kui t&ouml;&ouml;tute inimeste vaesuse ulatus lisaks nende enda sissetulekule v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalustele ka sellest kui palju on leibkonnas veel liikmeid, kui palju on leibkonnas &uuml;lalpeetavaid liikmeid (nt alaealisi lapsi). Allpool suhtelise vaesuse piiri elavatel t&ouml;&ouml;tutel on tihti ka madalam haridustase ning nende seas on rohkem neid, kes elavad &uuml;ksinda ning nende peamiseks sissetulekuks on t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise korral saadavad t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised. Viimaste puhul on vaesuse kontekstis oluline, milline on nende asendusm&auml;&auml;r ja maksmise kestvus.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas on vaesusega lood Eestis?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Eesti elanikest elas Statistikaameti andmetel 2018. aastal suhtelises vaesuses 21,7% (meestest 19,3% ja naistest 23,8%) ja absoluutses vaesuses 2,4% (meestest 2,9% ja naistest 2%). Kui vanuser&uuml;hmade v&otilde;rdluses on suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r k&otilde;ige suurem 65-aastaste ja vanemate seas (43,1%), siis absoluutse vaesuse m&auml;&auml;r on seevastu k&otilde;ige suurem noorte ehk 18-24-aastaste seas (6,2%). Vaesuses elamist m&otilde;jutab ka haridus ehk mida madalam haridustase, seda suurem risk olla vaesuses[3].</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Joonis 1.</span>&nbsp;Suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r sotsiaal-majanduslike tunnuste j&auml;rgi, 2018</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/t&ouml;&ouml;tus1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-t&ouml;&ouml;tus1.jpg" /></a></p> <p data-adtags-visited="true">* 18-aastased ja vanemad elanikud.</p> <p data-adtags-visited="true"><em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2019 (sissetulekuaasta 2018)</em></p> <p data-adtags-visited="true">H&otilde;iveseisundi j&auml;rgi on nii suhtelise kui absoluutse vaesuse korral suurim vaesuses elavate osakaal t&ouml;&ouml;tute seas (vastavalt 52,5% ja 16,7%). T&ouml;&ouml;tavate inimeste seas on vaesuse m&auml;&auml;rad aga oluliselt madalamad ning nii elas 2018. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 10,1% ning allpool absoluutse vaesuse piiri 1,6%. T&ouml;&ouml;tavatest inimestest elavad allpool suhtelise vaesuse piiri pigem need, kes on ettev&otilde;tjad: 2018. aastal elas palgat&ouml;&ouml;tajatest suhtelises vaesuses 8,1%, kuid ettev&otilde;tjatest 28,6%; absoluutses vaesuses elas aga vaid 0,7% palgat&ouml;&ouml;tajatest ning 9,8% ettev&otilde;tjatest.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Joonis 2.</span>&nbsp;Absoluutse vaesuse m&auml;&auml;r sotsiaal-majanduslike tunnuste j&auml;rgi, 2018</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/t&ouml;&ouml;tus2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-t&ouml;&ouml;tus2.jpg" /></a></p> <p data-adtags-visited="true">* 18-aastased ja vanemad elanikud.</p> <p data-adtags-visited="true"><em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2019 (sissetulekuaasta 2018)</em></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tute vaesust v&auml;hendada?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Sotsiaalministeeriumis on k&uuml;psenud idee t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi muutmiseks, mis peaks tulevikus muutma t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste maksmist nii, et sellel oleks suurem m&otilde;ju vaesuse v&auml;hendamisele.</p> <p data-adtags-visited="true">N&auml;iteks on plaanis muuta t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste saamise tingimusi. V&otilde;imalik on maksta &uuml;hte t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, kui inimene ei kvalifitseeru sellele, siis pakuks kaitset toimetulekutoetus. T&ouml;&ouml;tutoetust sel ajal ei makstaks. Teine v&otilde;imalus oleks maksta kahte kindlustush&uuml;vitist: t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, mille suurus s&otilde;ltub eelnevast&nbsp; sissetulekust. Kui t&ouml;&ouml;tu ei kvalifitseeru sissetulekust s&otilde;ltuvale t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele oleks v&otilde;imalik saada baasm&auml;&auml;ras h&uuml;vitist, mille kvalifitseerumistingimused on leebemad.</p> <p data-adtags-visited="true">Samuti maksab kaaluda staaži n&otilde;uete leevendamist t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitise saamiseks ning toetuste maksmise kestuse seadmist vastavusse majandusts&uuml;klitega, ehk et headel aegadel, kui t&ouml;&ouml;d on kergem leida, oleks h&uuml;vitiste maksmise periood l&uuml;hem ning kui majanduses on raskemad ajad ja t&ouml;&ouml;d leida on keerulisem, oleks v&otilde;imalik ka h&uuml;vitist kauem maksta.</p> <p data-adtags-visited="true">Need on aga alles esimesed partneritele arutamiseks saadetud m&otilde;tted, mille &uuml;le arutada, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tute vaesusesse langemise riski.</p> <hr class="wp-block-separator" /> <p data-adtags-visited="true">[1]&nbsp;&Uuml;lalpeetavad lapsed ehk 0&ndash;17-aastased ja v&auml;hemalt &uuml;he vanemaga koos elav mitteaktiivne 18&ndash;24-aastane noor. Vaesuse n&auml;itajate avaldamisel kasutatakse &uuml;lalpeetava asemel m&otilde;istet s&otilde;ltuv laps.</p> <p data-adtags-visited="true">[2]&nbsp;Suhtelises vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute seas on enam (32,9%) alla 65-aastaseid &uuml;ksikuid inimesi ning seda eelk&otilde;ige meeste seas. Ka elavad allpool suhtelise vaesuse piiri j&auml;&auml;vad t&ouml;&ouml;tud mehed valdavalt (&uuml;le 76%)&nbsp; leibkondades, kus ei ole alla 18-aastaseid lapsi. Allpool suhtelise vaesuse piiri elavatest t&ouml;&ouml;tutest naistest veidi v&auml;hem kui pooled elavad leibkonnas, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks alla 18-aastane laps. Lisaks on vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute naiste seas rohkem ka &uuml;ksikvanemaid.&nbsp;<em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, autori arvutused</em></p> <p data-adtags-visited="true">[3]&nbsp;Nt oli 2017. aastal enam kui pooltel allpool suhtelise vaesuse piiri olnud t&ouml;&ouml;tutest II taseme haridus ning seda eelk&otilde;ige meeste seas; vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute naiste seas on lisaks II taseme haridusega inimestele pea sama palju ka III taseme haridusega naisi.&nbsp;<em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, autori arvutused</em></p> <p data-adtags-visited="true">Foto: Pixabay</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/02/26/eesti-tootute-vaesus-on-euroopa-liidu-suurim-kuid-koige-vahem-inimesi-elab-mittetootavates-leibkondades/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi blogis.</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2534Kas tööriideid võib ise sobivaks kohendada?2020-02-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajatele andnud &uuml;hesugused t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad. Oleme siin aga erineva suuruse ja kehaehitusega k&otilde;ik, aga sellega pole ta arvestanud. Nii ei sobigi need t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad osadele meist. M&otilde;ni kolleeg on kurtnud, et tal on t&ouml;&ouml;l ebamugav olla ning stressi tekitab see, et ebasobivates riietes tuleb kliente teenindada. On tulnud ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja lasi &otilde;mblejal r&otilde;ivad &uuml;mber teha, mis aga kahjuks ei ole odav. Kas t&ouml;&ouml;andja on kohustatud katma t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste kohendamise kulutused?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;andja on otsustanud, et tema t&ouml;&ouml;ajad peavad kliente teenindades kandma &uuml;hesuguseid r&otilde;ivaid ja need soetanud, siis t&ouml;&ouml;taja peab neid ka kandma. T&ouml;&ouml;riiete valimisel tuleb aga arvestada, et riided sobiksid konkreetsetes tingimustes t&ouml;&ouml;tamiseks ja sobiksid konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastanud t&ouml;&ouml;riided, millega on ebamugav t&ouml;&ouml;d teha, tuleb esmalt t&ouml;&ouml;andja poole p&ouml;&ouml;rduda ja selgitada, mis p&otilde;hjusel v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;riided t&ouml;&ouml;tajatele ei sobi. Selgitage t&ouml;&ouml;andjale, mis teile t&ouml;&ouml;riietuse puhul ebamugavust valmistab - nt l&otilde;ige, materjal vms. Ilmselt h&auml;irib selline probleem paljusid t&ouml;&ouml;tajaid, seet&otilde;ttu oleks tark teha &uuml;hisp&ouml;&ouml;rdumine. Murega v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku poole, kes edastab mure t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>T&ouml;&ouml;riiete &uuml;mbertegemine ei tohi t&ouml;&ouml;tajale kaasa tuua kulutusi, kuid t&ouml;&ouml;taja ei saa ilma t&ouml;&ouml;andja loata lasta t&ouml;&ouml;riideid ringi teha, sest tegemist on t&ouml;&ouml;andjale kuuluvate asjadega. Sobivate t&ouml;&ouml;riiete saamiseks p&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole, kelle &uuml;lesanne on olukorrale lahendus leida &ndash; kas soetada sobivamad t&ouml;&ouml;riided v&otilde;i lasta olemasolevad &uuml;mber teha. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ivad ka kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja laseb ise riided &uuml;mber teha ja t&ouml;&ouml;andja maksab kulud, aga kokkulepe tuleb s&otilde;lmida enne riiete &uuml;mber tegemist.</p> <p>Selleks, et v&auml;ltida olukorda, kus t&ouml;&ouml;andja on kulu teinud, aga tellitud r&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajatele ei sobi, oleks m&otilde;istlik kaasata t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste kavandamise protsessi. Nii saab valida r&otilde;ivad, mis enamusele t&ouml;&ouml;tajatest sobivad. Kui on palju t&ouml;&ouml;tajaid, siis k&otilde;ikidele meeldivaid r&otilde;ivaid ei ole nagunii v&otilde;imalik valida, kuid siis saab v&auml;hemasti l&auml;bi r&auml;&auml;kida, selgitada ja nii&nbsp; j&otilde;uda k&otilde;iki rahuldava lahenduseni. Riietuse t&otilde;ttu stressis t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;ga keeruline olla motiveeritud ja suhelda kliendiga&nbsp; r&otilde;&otilde;msameelselt.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2533Märts TAI tervisekalendris. Vanemlus: pere- ja tööelu tasakaal2020-02-21<p>Suur osa t&ouml;&ouml;ealistest on lapsevanemad, kes iga p&auml;ev jagavad oma t&auml;helepanu t&ouml;&ouml; ja pere vahel. P&uuml;&uuml;des olla tubli m&otilde;lemas, v&otilde;ib pingelistel perioodidel ette tulla olukordi, kus ei jaksata enam iseenda heaolule m&otilde;elda.</p> <p>Nii n&auml;itab Tervise Arengu Instituudi paari aasta tagune&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/153865478482_ECBI-SDQ-PSOC_raport_2018.pdf" target="_blank" rel="noopener">uuring</a>&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/153865478482_ECBI-SDQ-PSOC_raport_2018.pdf" target="_blank" rel="noopener"></a>2&ndash;12-aastaste laste vanemate seas, et ehkki lapsevanemaks olemine on rahuldust pakkuv, on see pea pooltele vanematele nende lapse praeguses vanuses raske. Kurnatud, pinges ja &auml;rev lapsevanem ei suuda t&ouml;&ouml;l t&auml;ie mahuga panustada, samuti ei jaksa oma lapse eest hoolitseda sel m&auml;&auml;ral, mis aitaks kaasa lapse arengule. Et lapsele piisavalt armastust ja tuge jagada, peaks tasakaalus p&uuml;simiseks enam iseenda eest hoolitsema.</p> <p>Hea tasakaal on t&ouml;&ouml;andjaile ka &uuml;ha olulisem.</p> <p><span><strong>Kuidas saab t&ouml;&ouml;andja lastega t&ouml;&ouml;tajaid toetada?</strong></span></p> <p>H&auml;id viise lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajate toetamiseks leiab maailmapraktikast mitmeid. Kindlasti tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja soovib v&otilde;i on sunnitud lapse t&ouml;&ouml;le kaasa v&otilde;tma. Sellest kirjutasime l&auml;hemalt &uuml;hes meie varasemas tervisekalendri postituses siin. J&auml;rjepidevalt vanemlust v&auml;&auml;rtustades saab aga t&ouml;&ouml;kohal muudki &auml;ra teha.</p> <p><strong>K&otilde;ikide aeg on v&auml;&auml;rtuslik</strong></p> <p>Suurem paindlikkus t&ouml;&ouml; tegemise ajas ja kohas annavad vanemale suurema kindlustunde. Paindlikkust loovad n&auml;iteks:</p> <ul> <li>investeerimine mitmekesist suhtlust v&otilde;imaldavasse tehnoloogiasse (nt Outlook), nii et &uuml;ksteise t&ouml;&ouml;dest ja kohustustest on parem &uuml;levaade,</li> <li>libisev t&ouml;&ouml;p&auml;eva algus/l&otilde;pp,</li> <li>t&ouml;&ouml;n&auml;dala tihendamine (40 t&ouml;&ouml;tundi jagatakse viie p&auml;eva asemel neljale p&auml;evale),</li> <li>t&ouml;&ouml;aja t&uuml;keldamine (&uuml;ks pikk t&ouml;&ouml;p&auml;ev jaotatakse kaheks v&otilde;i enamaks vahetuseks),</li> <li>t&ouml;&ouml;aja jaotamine kolleegide vahel (&uuml;hte v&otilde;i enamat ametikohta t&auml;idavad kokkulepitud perioodil kaks v&otilde;i enam t&ouml;&ouml;tajat).</li> <li>aegsasti ette teada olevad t&ouml;&ouml;plaanid,</li> <li>olukordade v&auml;ltimine, kus t&ouml;&ouml;tajalt tuleb s&otilde;na otseses m&otilde;ttes viimasel minutil paluda t&ouml;&ouml;tamist varahommikul v&otilde;i hilis&otilde;htul. Mitmed hoolivad t&ouml;&ouml;andjad on kehtestanud korra, et koosolekud ei alga kunagi varem kui kell 9.30 ega l&otilde;ppe hiljem kui kell 16.30.</li> </ul> <p><strong>Vajalike tehnikate ja uute oskuste &otilde;petamine t&ouml;&ouml;tajatele</strong></p> <ul> <li>Vanemate toimetulekut toetava vanemahariduse korraldamine t&ouml;&ouml;kohal.</li> <li>Ps&uuml;hholoogiliste ja sotsiaalsete oskuste treenimine, nt stressiga toimetuleku oskuste &otilde;petamine.</li> <li>Stressist ja l&auml;bip&otilde;lemisest ohustatud v&otilde;i juba kahjustatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja elukvaliteedi taastamine pakkudes t&ouml;&ouml;kohal n&otilde;ustamise, teraapia ja taastumise v&otilde;imalusi.</li> </ul> <p><strong><span>Kuidas vanemana hoolitseda oma vajaduste eest?</span></strong></p> <p>Soovides hoolitseda lapse vajaduste ja heaolu eest, tuleb eesk&auml;tt hoolitseda enda vajaduste eest &ndash; lapsele on lihtsam toeks olla, kui oma &bdquo;tass on t&auml;is&ldquo;. See n&otilde;uab vanemalt nii eneseregulatsiooni oskusi kui ka teadmisi ja oskusi lapse arengu toetamiseks.</p> <p>Muu hulgas t&auml;hendab see n&auml;iteks ka p&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva endale puhkehetke v&otilde;tmist, et kodustele teemadele ja lapsega tegelemisele &uuml;mber l&uuml;lituda. Kui sellisest iseendale aja v&otilde;tmisest saab reegel, harjub ka laps sellega ja m&otilde;istab seda. L&auml;bi oma eeskuju &otilde;petame lapsele enda vajaduste eest seismist ja iseseisvust.</p> <p><strong>Tassi aitavad t&auml;ita:</strong></p> <ul> <li>Piisav puhkus ja uni</li> <li>M&otilde;&otilde;dukas liikumine</li> <li>Oma t&ouml;&ouml;vaba aja teadlik kavandamine ja planeerimine</li> <li>Endale ja partnerile v&otilde;etud aeg</li> <li>Lapse jaoks v&otilde;etud aeg</li> </ul> <p>L&auml;hemat teavet k&otilde;igi m&auml;rks&otilde;nade kohta leiad veebilehelt&nbsp;<a href="http://www.tarkvanem.ee/" target="_blank" rel="noopener">www.tarkvanem.ee</a>.</p> <p><strong>Lisalugemist:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vanemlus" target="_blank" rel="noopener">Vanemlusest terviseinfo.ee-s</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://hbr.org/2017/01/the-best-ways-your-organization-can-support-working-parents" target="_blank" rel="noopener">The Best Ways Your Organization Can Support Working Parents</a></li> <li><a href="https://news.psu.edu/story/481027/2017/09/06/research/workplace-support-can-positively-influence-parents-well-being" target="_blank" rel="noopener">Workplace support can positively influence parents' well-being</a></li> <li><a href="https://pingboard.com/work-life-balance/" target="_blank" rel="noopener">10 Ways to Encourage a Healthy Work-Life Balance for Employees</a></li> <li><a href="https://www.employersforchildcare.org/news-item/can-employers-better-support-parents/" target="_blank" rel="noopener">https://www.employersforchildcare.org/news-item/can-employers-better-support-parents/</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://tarkvanem.ee/wp-content/uploads/2020/02/Tarkvanem_mis_aitab_sinu_tassi_taita_a4.pdf" target="_blank" rel="noopener">Mis aitab sinu tassi t&auml;ita?</a></li> </ul> <p>Artikkel ilmus <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/marts" target="_blank">Terviseinfo.ee lehel</a>.</p> <ul></ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2532Välitööd iga ilmaga2020-02-20<p><b>Kui soojas kontoris t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib imetleda j&auml;&auml;kristalle aknaklaasil, siis samal ajal tuleb mitmete valdkondade inimestel t&ouml;&ouml;tada k&uuml;lmaga &otilde;ues. Kuidas v&auml;listingimustes hakkama saadakse?</b>&nbsp;</p> <p>Turum&uuml;&uuml;ja n&auml;pud on kanged nagu metalsel robotil, kui ta hapukapsaid kundele kaalub. P&auml;ev on olnud pikk ja ilm kr&otilde;be. Vahel on proua k&uuml;ll termosest kuuma teed r&uuml;&uuml;banud, aga &uuml;hel hetkel on k&uuml;lm siiski n&auml;htavalt naha vahele pugenud. Arvatavast termopesust hoolimata. Kuidas niimoodi l&auml;bi talve turul vastu pidada, kui juba p&auml;rast esimeste miinuskraadidega t&ouml;&ouml;p&auml;evi on kehal &otilde;htul tunne, et ta iialgi enam sooja ei saa? Ilmaolude t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tabki turukaupleja karmides tingimustes. T&otilde;si, nende seas on ka iseendale t&ouml;&ouml;andjaid, kes saaksid valida, millistes ilmaoludes nad m&uuml;&uuml;ma l&auml;hevad. Samas on nemadki justkui sundseisus ― kauplemisp&auml;eva kohatasu pole m&otilde;istlik tuulde loopida, kodus passides toidukauba realiseerimisaeg l&uuml;heneb ja j&auml;&auml;b ilma ka p&auml;evatasust. Seet&otilde;ttu tulebki iga ilmaga seista leti taga nagu vankumatu tinas&otilde;dur, kui kliente v&auml;hegi jagub. Ilma trotsivad teistegi ametialade inimesed, kelle t&ouml;&ouml; eeldab aastaringi v&auml;ljas tegutsemist. V&auml;ikefirmade esindajad on enamasti koos oma t&ouml;&ouml;tajatega objektil. Millised on nende kogemused ja hoiakud?&nbsp;</p> <p><b>L&auml;htuda tuleb ilmaoludest</b></p> <p>K&otilde;iksugu lammutust&ouml;&ouml;dega ― puukuuridest kuni k&uuml;mnekordsete hooneteni ― tegeleva <b>Aspen Grupi lammutust&ouml;&ouml;de juht Aivar Tukk </b>nimetab, et nende valdkonnas on talvel lammutust&ouml;id teha m&auml;rksa parem, sest lumi hoiab lammutusega kaasnevat tolmu kinni. Kui lumi sulab, siis on olukord veel parem. &bdquo;Lammutaja k&otilde;ige suurem vaenlane on tolm, eriti suvel, kui puhub tuul ja on kuiv,&ldquo; t&auml;psustab ta. Kuigi kasutatakse isikukaitsevahendeid nagu prille, tolmumaske jms, tuleb tolmuga v&otilde;idelda, vedada voolikuid, kasta ja maksta vee eest kulukaid arveid. &bdquo;Talvel peab samuti veevoolikuid vedama, aga k&uuml;lmaga ei saa kasta ega siis ka lammutada,&ldquo; selgitab Tukk, kelle s&otilde;nutsi on neile sobilik just vihmane aeg.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad kargemal hooajal otseselt ei k&uuml;lmeta. &bdquo;Mehed istuvad ekskavaatorikabiinis, mis v&otilde;ib olla parem kui m&otilde;ne s&otilde;iduauto salong,&ldquo; s&otilde;nab Aivar Tukk, kes t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;liobjektile ei suuna, kui v&auml;ljas on k&uuml;mme miinuskraadi. &bdquo;See t&auml;hendab, et tuulek&uuml;lm on viisteist-kaksk&uuml;mmend kraadi ja me loomulikult inimesi k&uuml;lmetama ei saada. K&otilde;ik olenebki tuulek&uuml;lmast, tuulekiirusest jms tingimustest.&ldquo; Kui tuulekiirus on 15/m sekundis, siis juba j&auml;etakse v&auml;lit&ouml;&ouml; &auml;ra. &bdquo;Tuleb vaadata ja vastavalt olukorrale tegutseda,&ldquo; s&otilde;nab lammutust&ouml;&ouml;de juht.</p> <p>Viisteist aastat metsandusega tegelenud<b> Mihkel Matsin, kes on metsat&ouml;&ouml;de juht Valga Puu O&Uuml;-s, </b>&uuml;tleb, et ilm nende t&ouml;&ouml;tingimusi ei m&otilde;juta. Mehed t&ouml;&ouml;tavad mugavatel masinatel ega pea olema saega v&auml;ljas nagu vanasti. &bdquo;Kaasaegsete masinate tehnoloogiline areng on olnud nii suur, et mehed istuvad soojas, mugavas ja valges kabiinis ning juhivad k&auml;sikutega masina t&ouml;&ouml;d. K&otilde;ik protsessid k&auml;ivad l&auml;bi arvutite. Mida on vaja teha, seda suunab mees kas nupuvajutuse v&otilde;i k&auml;eliigutusega. Impulss l&auml;heb arvutisse ja juhib suurt traktorit.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Liigutad ennast rohkem</b></p> <p>Kaeve ja maaparandust&ouml;&ouml;de firma <b>Marein O&Uuml; juhataja Margus Berstein </b>selgitab, et nende t&ouml;&ouml;tajatele on kr&otilde;bedamate miinuskraadidega ilmast hullem vihm ja l&ouml;rts. &bdquo;Kahek&uuml;mnekraadises k&uuml;lmas on oluliselt parem t&ouml;&ouml;d teha kui sopas, sest siis kleepub savi ja muld saabaste k&uuml;lge. Kui maapind on k&uuml;lm, siis liigud m&ouml;&ouml;da k&otilde;va pinnast ega ole p&otilde;lvist saadik mudas.&ldquo; Samas tuleb korralike miinuskraadidega k&uuml;lmas kogu aeg t&ouml;&ouml;d teha, et sooja saada, kuid selga tuleb panna ka oludele vastavad t&ouml;&ouml;riided. &bdquo;Muidugi on maaparandaja t&ouml;&ouml; ebamugav. Kui sajab vihma v&otilde;i l&otilde;rtsi, siis oled ikka natukene m&auml;rg. Ja suvel palavaga on higipull otsa ees,&ldquo; kirjeldab ta, pidades oluliseks, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks mugav riietus. &bdquo;T&ouml;&ouml;tades n&auml;iteks keset metsa, siis loomulikult teeme vahel pause ja k&auml;ime autos soojas. Eriti, kui olla kohas, kus midagi &uuml;mber ei ole. Siis teedki lihtsalt rohkem t&ouml;&ouml;d ehk liigutad ennast, et sooja hoida.&ldquo;</p> <p>Margus Bersteini arvates peab arvestama, et tegeledes maaparandusega, t&auml;hendab see, et maa ei ole heas korras &ndash; pinnas on n&auml;iteks soine ja ilmselgelt kaasneb sellega ka pori, sopp ja vesi. &bdquo;Kui l&auml;hed autom&uuml;&uuml;jaks, siis oled salongis ja sul on iga p&auml;ev soe. Inimene ju teab, mis t&ouml;&ouml;d ta tegema l&auml;heb,&ldquo; r&otilde;hutab ta, olles l&auml;bi talve viie-kuue mehega koos v&auml;ljas.</p> <p><b>Esku O&Uuml; omanik</b> <b>Mati Lenzius</b>, kelle firma Tartumaal pakub kaeve- ja kallurit&ouml;id, nimetab, et talvisel ajal n&otilde;uab tema ettev&otilde;tmine eritehnikat, sest maapind on k&uuml;lmunud. Samas sel ajal palju kaevet&ouml;id ei tehta, sest see on m&auml;rksa kulukam ettev&otilde;tmine kui suvel. Kui on aga tellimusi, siis peab lisaks eritehnikale kasutama ekstra riietust, ehkki kopakabiinis on soe.</p> <p>&bdquo;Talvel tuleb arvestada, et ka t&ouml;&ouml;ks sobilikku valget aega napib, kella kolmest l&auml;heb juba pimedaks,&ldquo; lisab Lenzius veel &uuml;he asjaolu, miks talvine aeg on tema firmas t&ouml;iselt vaiksem. &bdquo;Talv tuleb &uuml;le elada, sest suvel on seevastu p&auml;evad tihedamad. Ilm m&otilde;jutab meie t&ouml;&ouml;d oluliselt, ent me s&otilde;ltume sellestki, kes mida &uuml;ldse kaevab ja ehitab ning kuidas rahad liiguvad.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et:</b></p> <ul> <li>Tuleb rakendada abin&otilde;usid, et t&ouml;&ouml;tajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise, v&otilde;imalike kukkuvate esemete, kahjuliku m&uuml;ra ja kahjulike v&auml;lism&otilde;jude nagu gaasid, aurud, tolm ning karmide ilmastikutingimuste eest.</li> <li>V&auml;liskeskkonnas paiknevad t&ouml;&ouml;tamiskohad ja liikumisteed peavad olema kunstliku valgustusega, kui p&auml;evavalgus ei ole piisav.</li> <li>V&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tajatele peavad olema ette n&auml;htud soojak ja riiete kuivatusruum.</li> </ul> <p><b>&bdquo;T&ouml;&ouml;kohale esitatavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; eedavad, et:</b></p> <p></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tajaid tuleb kaitsta ilmastikum&otilde;jude eest, mis v&otilde;ivad neid ohustada v&otilde;i nende tervist kahjustada.</li> <li>V&auml;lit&ouml;&ouml; peab olema korraldatud nii, et &otilde;nnetusjuhtumi korral saaks t&ouml;&ouml;tajat v&otilde;imalikult kiiresti abistada.</li> </ul> <p><b>Foto: sxc.hu<br /></b><strong>Tekst: Tiina Lang</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2531Algab parimate praktikakohtade konkurss2020-02-19<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit kuulutab v&auml;lja konkursi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;, mis toimub juba viiendat aastat. Konkursi eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi. Avalduste esitamise t&auml;htaeg on 31. m&auml;rts 2020.</b>&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa s&otilde;nul on praktika v&auml;&auml;rtus ajas vaid kasvanud. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate jaoks on oluline, et koolides pakutav haridus vastaks reaalsetele t&ouml;&ouml;turu vajadustele. Praktikakohtade pakkumine ning koost&ouml;&ouml; haridusasutustega on siin v&otilde;tmet&auml;htsusega,&ldquo; kinnitab Aas.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad panustavad praktikaprogrammidesse &uuml;ha enam, sest see on reaalne v&otilde;imalus leida ja v&auml;rvata oma meeskonda parimad praktikandid. Lisaks toovad noored endaga kaasa uusi teadmisi ja v&auml;rsket vaadet, mis on vajalik ka ettev&otilde;ttele. Samamoodi oluline on praktika &otilde;ppijate jaoks, kes saavad praktika kaudu &otilde;pitaval erialal esimese reaalse t&ouml;&ouml;kogemuse,&ldquo; lisas Aas.&nbsp;</p> <p>Parimad praktikakohad valitakse neljas kategoorias: peaauhinna ehk parima praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes on s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt tegelenud praktika ning t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe pakkumisega ja jaganud oma teadmisi teistega. Parima regionaalse praktikakoha tiitli saab t&ouml;&ouml;andja, kelle tegevus on loonud v&auml;&auml;rtust ka kohalikule kogukonnale. Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes vaatamata oma v&auml;iksusele tegeleb teemaga s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt ning n&auml;eb selles v&otilde;imalust, et oma &auml;ri arendada. Lisaks antakse v&auml;lja parima v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilastele praktikav&otilde;imalust pakkuva t&ouml;&ouml;andja tiitel.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Eestis &otilde;ppivate v&auml;lismaa noorte rakendamine on &uuml;ks v&otilde;imalus leevendada veidigi t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust, mis meil valitseb. Julgustame ja tunnustame ettev&otilde;tteid, kes leiavad v&otilde;imaluse pakkuda praktikakohti v&auml;listudengitele ning teevad seel&auml;bi nende sisenemise Eesti t&ouml;&ouml;maailma ladusamaks,&ldquo; lisas Aas.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja &uuml;likoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2019. aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. m&auml;rtsiks t&auml;ita ankeet <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p>Varasemalt on tunnustuse p&auml;lvinud t&ouml;&ouml;andjad: ABB AS, SA P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla, Swedbank AS, AS Naudingumaitse O&Uuml;, Wendre AS, Fortaco Estonia O&Uuml;, TOP Marine O&Uuml;, Hanza Mechanics Tartu AS ja Gurmeeklubi O&Uuml;, Ericsson Eesti AS, Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia, Velvet O&Uuml;,&nbsp; Wermo AS, SA P&auml;rnu Haigla.&nbsp;</p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel. Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p>Lisainfo:&nbsp;</p> <p>Elina Kink<br />Kommunikatsioonijuht<br />Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit<br /><a href="mailto:elina.kink@employers.ee">elina.kink@employers.ee<br /></a>+372 511 0033</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/uudised/algab-parimate-praktikakohtade-konkurss/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2529Ettevõtja tööpinge - kas paratamatu või ennetatav?2020-02-18<p><b>Iga n&auml;dal tuleks endalt k&uuml;sida: kuidas ma ennast tunnen v&otilde;i mida vajan, et v&auml;ltida &uuml;lem&auml;&auml;rast stressi ja l&auml;bip&otilde;lemisohtu, mida on kogenud pea iga ettev&otilde;tja.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Hakake ettev&otilde;tjateks ja iseendale t&ouml;&ouml;andjateks! M&otilde;elge suurelt ja julgege unistada, siis unistused t&auml;ituvad! Seesuguseid &auml;rgitusi kuuleb erinevatelt koolitajatelt ja n&otilde;ustajatelt. Ettev&otilde;tlus t&auml;hendaks justkui purjetaja oskust passida soodsat p&auml;rituult, et lasta end sellest m&otilde;nusalt kanda. R&auml;sivaid tormituuli v&otilde;i l&otilde;putuna tunduvat tuulevaikust justkui polekski, kuigi need kujundavad enamike ettev&otilde;tjate argip&auml;eva, mis pole sugugi samav&otilde;rd muretu v&otilde;i turvaline nagu palgat&ouml;&ouml;tajal. Stressi, pinget ja l&otilde;putut t&ouml;&ouml;koormust jagub kordades rohkem, sest ka vastutust ja kohustusi on v&otilde;rratult enam. Vabadust otsustada palgalisega v&otilde;rreldes samuti &uuml;ksjagu, ent vaba aega v&auml;hemalt ettev&otilde;tmise algusaastatel napilt.</p> <p>Disaini- ja sisustustoodete e-kaubamaja Furgner asutanud<b> Sven Purru </b>tunnistab, et ettev&otilde;tjana on esimesed tegutsemisaastad eriti pingelised ja keerulised, sest iga v&auml;ike langus m&otilde;jutab otseselt elu. &bdquo;Raha kuigiv&otilde;rd ei teeni, t&ouml;&ouml;d on palju ja riskid suured. Mul on olnud perioode, mil ma olen n&auml;dalas maganud alla 20 tunni ja &uuml;lej&auml;&auml;nud aja t&ouml;&ouml;tanud.&ldquo; Tegutsenud viis aastat, on e-kaubamaja Eestis oma turuosa h&otilde;ivanud, mist&otilde;ttu tekkis Svenil dilemma: kas j&auml;&auml;da oma mugavustsooni v&otilde;i &uuml;ritada hakkama saada ka Soome turul? P&auml;rast seda otsust t&ouml;&ouml;tab ta valdavalt 60-75 tundi n&auml;dalas, lubades endale m&otilde;ned korrad aastas ka l&uuml;hikesi puhkusi just vaiksemal ajal, n&auml;iteks aastavahetuse paiku.</p> <p>Kaheksa aasta eest enne oma looduskosmeetikafirma Joveli Naturals O&Uuml; loomist oli <b>Piret Igatt</b> palgat&ouml;&ouml;taja. Ettev&otilde;tjana on tema arvates t&ouml;&ouml;stress kordades suurem, sest v&auml;ikeettev&otilde;tja elu pole kerge. Eelk&otilde;ige finantsp&otilde;hjustel, mida m&otilde;jutavad tarnijate maksek&auml;itumine ja sellega kaasnev pinge. &bdquo;Arvestama peab, et kogu aeg ongi t&ouml;&ouml; ja ainult t&ouml;&ouml;. Iseendale aega palju ei ole, kuid vahel katsun ennast ikka spaas kosutada,&ldquo; jutustab Piret, kel on ettev&otilde;tjana olnud nii helgemaid kui s&uuml;ngemaid perioode. &bdquo;Minu jaoks on k&otilde;ige suuremaks probleemiks eesti firmade maksek&auml;itumine, sest kokkulepped ei kehti ja arveid ei maksta, millega tuleb p&auml;evast p&auml;eva tegeleda, kaasates nii inkassofirmasid kui kohtut&auml;itureid. See segab h&auml;sti palju igap&auml;evategevust.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tlusesse peab Pireti kogemusist l&auml;htuvalt suhtuma h&auml;sti realistlikult, sest siis tunduvad ka hoobid v&auml;hem valusana. &bdquo;Tuleb arvestada, et p&uuml;hendadki 24 tundi &ouml;&ouml;p&auml;evast oma ettev&otilde;tmisele teadmisega, et on unetuid &ouml;id ja stressi.&ldquo;</p> <p>Sven leiab, et oma asja tehes on motivatsiooni rohkem, aga neil hetkedel, kui ta tunneb, et rohkem ei jaksa, siis teeb v&auml;ikese pausi. &bdquo;Arvan, et k&otilde;ik oma ettev&otilde;tte loojad on mingis etapis stressi ja l&auml;bip&otilde;lemise tunnet kogenud, see on paratamatu. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et aeg-ajalt on vaja puhata. Kasv&otilde;i l&uuml;hidalt, see tasub end &auml;ra. M&otilde;ni endale lubatud vaba p&auml;ev oluliselt ettev&otilde;tmise k&auml;ek&auml;iku ei muuda,&ldquo; leiab Sven. Piret meenutab, et ettev&otilde;tlus iga&uuml;hele ei sobi ja tuleks kaaluda, mida see inimesele endale v&otilde;iks pakkuda.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuidas l&auml;bip&otilde;lemist ennetada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>T&auml;helepanekuid ja soovitusi vahendab Vaimsele tervisele t&ouml;&ouml;keskkonnas keskendunud firma Meeletervis O&Uuml; juhatuse liige ja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige kehvemas seisus on ettev&otilde;tjad, kes &uuml;ritavad oma firmat k&auml;ivitada palgat&ouml;&ouml;, pere v&otilde;i &otilde;ppimise k&otilde;rvalt. Seesuguseid inimesi on &uuml;ksjagu, kelle probleemiks on prioriteedid ja ajajaotus. Kui t&ouml;&ouml;taja saab oma vajadustest juhile teada anda, siis juhist firmaomanikul pole v&otilde;imalust kaast&ouml;&ouml;tajatega oma vajadustest r&auml;&auml;kida. Ta peab ise endale teadvustama ja m&otilde;tlema, mida ette v&otilde;tta, vastavalt sellele oma t&ouml;&ouml;d ja elu korraldama. Ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;ik on v&auml;ga suur stressi- ja riskiallikas, millega kaasneb erinevaid probleeme, n&auml;iteks: kuidas panna meeskond nii t&ouml;&ouml;le, et k&otilde;ik saaks h&auml;sti tehtud? Kui &uuml;he v&otilde;i teise t&ouml;&ouml;tajaga midagi juhtub, siis langeb kogu koormus ettev&otilde;tja kaela, kes samal ajal ei saa tegeleda &uuml;lesannetega, millele peaks p&uuml;henduma. V&auml;iksem t&ouml;&ouml;koormus t&auml;hendaks lisat&ouml;&ouml;tajaid, suuremaid v&auml;ljaminekuid ja finantskoormust. See k&otilde;ik tekitab stressi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kuidas ettev&otilde;tjad saaksid &uuml;lekoormuse ja pideva stressiga toime tulla? &Uuml;hel hetkel kaob jaks, kui aastaid peale t&ouml;&ouml; muud elu ei olegi.</b></p> <p>&bdquo;Iga n&auml;dal tuleks endale aru anda: miks ma seda teen, kuidas ennast tunnen v&otilde;i mida vajan, et v&auml;ltida l&auml;bip&otilde;lemist. Sellele eelneb stopp-hetk, mil inimene tunneb liigset &auml;rrituvust, on unetu, miski ei suju... Raske on s&auml;ilitada kannatlikkust, keskenduda ja fookust hoida. Sel hetkel tuleks oma olukorra &uuml;le j&auml;rele m&otilde;elda, sest siis ei suju enam t&ouml;&ouml;, suhted t&ouml;&ouml;kaaslastega ega l&auml;hedastega kodus.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Mida v&otilde;iksid ette v&otilde;tta need, kes ei soovi v&auml;ljastpoolt abi otsida? Peavad seda piinlikuks, liiga kulukaks vms? Kuidas saaks ennast ise aidata?</b></p> <p>&bdquo;Tuleb oma prioriteedid l&auml;bi m&otilde;elda, kas annab koormust v&auml;hendada v&otilde;i hoopis midagi &auml;ra j&auml;tta? On k&otilde;ik tegevused hetkel minu elus vajalikud? Peaks muutma elustiili ja keskkonda. V&otilde;tma aega t&ouml;&ouml;v&auml;lisele ― m&otilde;nele hobile, reisile vms. Kui puhkusereisiks raha ei j&auml;tku, siis v&otilde;ib minna jalutama metsa v&otilde;i rabasse. Eesm&auml;rgiks on tulla korraks oma keskkonnast v&auml;lja, n&auml;ha teisi perspektiive, l&uuml;litada end hetkeks t&ouml;&ouml;st v&auml;lja. Ka siis inimene juba natukene puhkab.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>L&otilde;&otilde;gastusest ei pruugi olla v&auml;himatki kasu, kui kogu aeg tiksuvad kuklas k&otilde;ik tegemata j&auml;&auml;nu?</b></p> <p>&bdquo;Tuleb aega planeerida ja siiski v&auml;ikesi pause teha. Aeg iseendale on v&auml;ltimatu. Kui m&otilde;te ei t&ouml;&ouml;ta, vaatad oma paberit v&otilde;i arvutit, ega h&auml;id m&otilde;tteid ei teki. Aju peab saama puhkust.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas l&auml;bip&otilde;lenu saab ise hakkama v&otilde;i on see illusoorne?</b></p> <p>&bdquo;S&otilde;ltub, mis olukorda ta on sattunud. Soovitav oleks, et ta kasv&otilde;i korra oleks asjatundja v&otilde;i kellegagi r&auml;&auml;kinud, sest vastused v&otilde;ivad olla inimeses endas olemas ja ta v&otilde;ib nendeni ise j&otilde;uda. K&otilde;ik oleneb inimese seisust. Mina julgustan ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule minema, et oleks v&otilde;imalust k&otilde;iges n&auml;ha teist vaatenurka.</p> <p>M&otilde;elda tuleks, mida ma vajan ja mida mul on selleks vaja? Kas &otilde;nnestuks t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada? Fookust muuta vms? Kui prioriteedid on seatud, siis tuleks muuta elustiili, et j&auml;&auml;ks aega magada, aega iseendale ja l&auml;hedastele. Olles ise kurnatud, siis pole sul ettev&otilde;ttes ega kodus kellelegi midagi pakkuda ega l&otilde;puks elustki r&otilde;&otilde;mu. Sellele reageerib ka keha, mis ei pea vastu. Kui tervis on k&auml;est, siis mingid valikud on juba &auml;ra v&otilde;etud. Arvestama peab, et mida s&uuml;gavam on probleem, seda kauem l&auml;heb aega olukorra muutmisele. Ohtlik on, kui ettev&otilde;tja hakkab n&auml;iteks &uuml;le&ouml;&ouml; meeletult trenni tegema, kuigi f&uuml;&uuml;siliselt vormis tuleks end hoida, kuid selgi juhul ei pea keha koormusele vastu. Tuleb m&otilde;elda: mis seisus on mu keha? Mida ma vajan? Hoogsa trenni asemel hoopis jalutusk&auml;iku v&otilde;i kerget f&uuml;&uuml;silist koormust? Alustama peaks rahulikult ja l&auml;henema teadlikult. Konsulteerima kasv&otilde;i perearstiga. Vaja on olukorraga tegeleda s&uuml;steemselt ja m&otilde;nda aega. Targu, kuulates oma keha ja olles pidevalt oma vajadustega kontaktis. Muutus peab l&auml;htuma m&otilde;tteviisist. Vaja on saada kontakti iseenda ja oma vajadustega. Otsid abi ja vaatad, et ka sotsiaalne v&otilde;rgustik toimiks. Ei maksa loobuda, kui muutusi kohe ei m&auml;rka, need tekivad iga&uuml;hel erineval ajal.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hea teada:</b></p> <p><b>Eurostati andmetel oli 2018. aastal Euroopa Liidus 15-74aastastest t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatutest iseendale t&ouml;&ouml;andjaid keskmiselt 14%.</b></p> <p>Seejuures Kreekas oli iga kolmas inimene iseendale t&ouml;&ouml;andja (30%), Itaalias iga viies (22%). Keskmisest enam oli ettev&otilde;tjaid Poolas (18%) ja Rumeenias (17%).</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem oli iseendale t&ouml;&ouml;andjaid Taanis ja Luksemburis (8%), veidi enam Saksamaal ja Rootsis (9%). Eestis, Horvaatias ja Austrias pisut &uuml;le 10%.</p> <p>Statistika j&auml;rgi on Euroliidus ettev&otilde;tjatest 68% mehed ja 32% naised.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2528Kui pikalt peab õppepuhkuse soovist ette teada andma?2020-02-17<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Tegime ettev&otilde;ttes puhkuse ajakava. Paar t&ouml;&ouml;tajat m&auml;rkisid sinna ka &otilde;ppepuhkuse. Tavaliselt oleme t&ouml;&ouml;tajad lubanud &otilde;ppepuhkusele siis, kui neil on vaja, ehk mingeid etteteatamise aegu j&auml;rginud ei ole. N&uuml;&uuml;d aga oleme olukorras, kus meil on palju kevadel &otilde;ppepuhkust kasutada soovijaid ja tuli juurde &uuml;ks avaldus, kus inimene soovib &uuml;lehomsest &otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;da. Nii j&auml;&auml;ks meil kontor p&auml;ris t&uuml;hjaks ja see oleks keeruline olukord. Kas me v&otilde;ime n&otilde;uda, et ta teataks puhkusele j&auml;&auml;misest 14 p&auml;eva ette?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;andja koostab puhkuse ajakava, kuhu m&auml;rgib &uuml;ldjuhul p&otilde;hipuhkuse. Puhkuse ajakavasse on v&otilde;imalik m&auml;rkida ka muud puhkused (nt lapsepuhkus, &otilde;ppepuhkus).&nbsp;</p> <p>Kui konkreetse t&ouml;&ouml;taja &otilde;ppepuhkust ei ole puhkuse ajakavasse m&auml;rgitud, on tal v&otilde;imalik esitada t&ouml;&ouml;andjale puhkuseavaldus koos &otilde;ppeasutuse teatisega. Seaduse j&auml;rgi peab t&ouml;&ouml;taja puhkuse kasutamisest ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva. Samas tuleb antud juhul vaadata ka pooltevahelist praktikat, mille kohaselt ei ole t&ouml;&ouml;andja varem n&otilde;udnud, et t&ouml;&ouml;taja puhkusele j&auml;&auml;misest 14 kalendrip&auml;eva ette teataks. Kohtupraktika kohaselt ei ole p&otilde;hjendatud selline t&ouml;&ouml;andja k&auml;itumine, kus &uuml;hel hetkel ta aktsepteerib (n-&ouml; annab vaikiva n&otilde;usoleku) t&ouml;&ouml;taja avaldust kasutada &otilde;ppepuhkust varem kui 14 kalendrip&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes ning j&auml;rgmisel korral n&otilde;uab t&ouml;&ouml;tajalt etteteatamist&auml;htaja j&auml;rgimist.&nbsp;</p> <p>Seega antud juhul oleks m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida ning saavutada kokkulepe, kas t&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik &otilde;ppepuhkust kasutada hiljem, nt 14 kalendrip&auml;eva p&auml;rast. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib &otilde;ppepuhkust kasutada varem, ei saa t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uda 14 kalendrip&auml;evast etteteatamist, kuna pooltevaheline praktika on varasemalt olnud teistsugune.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib kehtestada t&ouml;&ouml;tajale soodsamaid reegleid (nt m&auml;rgib ajakavav&auml;lise puhkuse kasutamiseks l&uuml;hema etteteatamise perioodi), siis oleks m&otilde;istlik see reguleerida t&ouml;&ouml;korralduse reeglite v&otilde;i sisekorraeeskirjadega. Nii on m&otilde;lemale poolele selge, millistel tingimustel puhkuseavaldus esitada tuleb.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2527Tööõnnetus: aknast kukkumine2020-02-14<p><strong>Mis juhtus:</strong> Koristaja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka kuulus ka akende pesu suurpuhastuse ajal. T&ouml;&ouml;taja hakkas pesema hoone esimese korruse aknaid. Akna pesemiseks t&otilde;usis t&ouml;&ouml;taja m&ouml;&ouml;da kolmeastmelist treppredelit 40 cm laiusele aknalauale ja hakkas akent pesema. Aknalauale l&auml;ks t&ouml;&ouml;taja hoonest seestpoolt, ning akent pestes seisis ruumis seespool aknalaual. &Uuml;hel hetkel kukkus t&ouml;&ouml;taja avatud aknast v&auml;lja, miks ta kukkus, t&ouml;&ouml;taja ei m&auml;leta. Akna alumise osa k&otilde;rgus maapinnast oli kaks meetrit, kukkudes sai t&ouml;&ouml;taja raskelt vigastada.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> T&ouml;&ouml;andja oli korraldanud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, milles oli hinnatud t&ouml;&ouml;tajate kukkumisi k&otilde;rgustest, sealhulgas akende pesemisel. T&ouml;&ouml;andja oli koostanud ohutusjuhendi koristajale, ohutusjuhendis ei olnud kirjeldatud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ametijuhendis oli s&otilde;naselgelt kirjas kohustus pesta aknaid, samuti oli akende pesemine hinnatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus mis t&auml;hendab, et tegemist ei olnud esmakordse ega juhusliku t&ouml;&ouml;&uuml;lesandega. Ehk t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;ohutusse panustanud - viinud l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, koostanud ohutusjuhendi ja t&ouml;&ouml;tajat juhendanud, kuid kahjuks juhtus ikkagi raske tagaj&auml;rjega &otilde;nnetus.</p> <p>Selle &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks oli see, et justkui teati mida ja kuidas teha ei olnud sellesse siiski s&uuml;venetud. Ehk ei olnud l&otilde;puni selgeks m&otilde;eldud see, kuidas v&auml;ltida kukkumise ohtu akende pesemisel. Tasuks m&otilde;elda selle peale, kas ettev&otilde;tte suudab ise korraldada akende pesemine t&ouml;&ouml;taja jaoks ohutult v&otilde;i oleks targem osta akende pesemine sisse teenusena.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2526EU-OSHA Tervislike töökohtade 2020. aasta filmiauhinna konkurss2020-02-14<p>T&auml;navu annab EU-OSHA tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna &uuml;le Lissabonis (Portugal) dokumentaalfilmide festivalil&nbsp;<a href="https://doclisboa.org/2020/en/" target="_blank">Doclisboa</a>. Dokumentaalfilmide konkurss on n&uuml;&uuml;d avatud.&nbsp;</p> <p>Auhind antakse parimale t&ouml;&ouml;teemalisele dokumentaalfilmile koos 5000-eurose preemiaga ning samuti subtiitritakse film mitmesse Euroopa keelde.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/hw-film-award/film-criteria">Auhinnale kandideerimise n&otilde;uded</a></p> <p><a href="https://www.filmfestivallife.com/Doclisboa-International-Film-Festival" target="_blank">T&auml;htaeg ja filmi esitamine<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/awards/hw-film-award">Eelmiste auhindade v&otilde;itjad</a></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2525Mitmekesise tööandja märgis “Austame erinevusi” ootab kandideerima2020-02-13<p><b>Juba teist korda on Eesti t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalus taotleda mitmekesise t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist &ldquo;Austame erinevusi&rdquo;. See on m&auml;rgis t&ouml;&ouml;andjale, kes v&auml;&auml;rtustab k&otilde;iki oma t&ouml;&ouml;tajaid, peab lugu v&otilde;rdsest kohtlemisest ning hindab mitmekesisust edendavat ja kaasavat organisatsioonikultuuri.</b></p> <p>&ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on kvaliteedim&auml;rk, mis n&auml;itab, et ettev&otilde;te v&otilde;i asutus on atraktiivne t&ouml;&ouml;andja, mis ootab t&ouml;&ouml;le talente s&otilde;ltumata nende taustast.&nbsp;"&ldquo;Austame erinevusi&ldquo;&nbsp;m&auml;rgis annab&nbsp;&uuml;helt poolt inimesele kindluse,&nbsp;et H&auml;irekeskuse l&auml;htub oma tegevutes kindlatest v&auml;&auml;rtustest.&nbsp;Teisalt annab see teadmise ka &uuml;hiskonnas laiemalt, et&nbsp;oleme&nbsp;organisatsioon, mis arvestab erinevustega,&rdquo;&nbsp;selgitas H&auml;irekeskuse peadirektor K&auml;tlin Alvela.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgis saadab v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise s&otilde;numi ka klientidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele, et organisatsioon hoolib Eestist ja maailmast ning annab oma panuse selle paremaks muutmiseks.&nbsp;&ldquo;Mitmekesisuse m&auml;rgis n&auml;itab, et ettev&otilde;te p&ouml;&ouml;rab&nbsp;suurt t&auml;helepanu eetikale ja inim&otilde;igustele ning m&otilde;istab, et mitmekesine personal on ainult positiivne v&auml;&auml;rtus. See n&auml;itab, et ettev&otilde;te p&ouml;&ouml;rab personalivalikul t&auml;helepanu eelk&otilde;ige ametialasele p&auml;devusele, mitte stereot&uuml;&uuml;pidele,&rdquo; toonitas Koduekstra tegevjuht T&otilde;nu Lemsaar. M&otilde;lemaid organisatsioone tunnustati m&auml;rgisega 2018. aastal.&nbsp;<u5:p></u5:p></p> <p>&ldquo;M&auml;rgise saanud organisatsioonid peavad oluliseks, et see aitab neil konkurentsitihedal t&ouml;&ouml;turul teiste t&ouml;&ouml;andjate seast eristuda ning meelitada ligi tipptalente. Samuti n&auml;evad nad seda hea v&otilde;imalusena kinnitada t&ouml;&ouml;tajatele, et nende heaolu on t&auml;htis, ning n&auml;idata partneritele ja klientidele oma edumeelsust,&rdquo; s&otilde;nas Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina Rajaveer.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise taotlemise eeltingimuseks on see, et mitmekesisuse, kaasatuse ja v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tted on ettev&otilde;tte v&otilde;i asutuse v&auml;&auml;rtustes olulisel kohal &ndash; n&auml;iteks on organisatsioon liitunud Eesti <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppega</a> v&otilde;i s&otilde;nastanud need sisedokumentides. Kandideerimise esimeseks sammuks on eneseanal&uuml;&uuml;s, seej&auml;rel tuleb sellele toetudes panna paika 2-aastane mitmekesisuse plaan, mis sisaldab tegevuskava. Plaani koostamise juures on taotlejale soovi korral abiks kogemustega mitmekesisuse n&otilde;ustajad. 2020. aastal on mitmekesisuse plaanide esitamise t&auml;htajaks 30. aprill. M&auml;rgise saajaid tunnustame pidulikult s&uuml;gisel 2020, m&auml;rgis kehtib kaks aastat.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; <a href="https://humanrights.ee/uritused/24652-2/">infotund</a> toimub 20. veebruaril kell 12 Nordic Hotel Forumis. Rohkem infot <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis/">austameerinevusi.ee</a>. <u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium ning seda annab 2018. aastast v&auml;lja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus<u5:p></u5:p></p> <p>Lisainfo:<u5:p></u5:p></p> <ul> <li>Mirjam Savioja<br />kommunikatsioonijuht<br />6445148<br /><a href="mailto:mirjam.savioja@humanrights.ee">mirjam.savioja@humanrights.ee</a></li> </ul> <ul> <li>Liina Rajaveer<br />mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2524Kolm ettevõtluskogemust Euroopast2020-02-12<p><b>Meile omane paberivaba e-asjaajamine tugitoolist t&otilde;usmata tundub olevat enesestm&otilde;istetav. Kui m&otilde;ni veebileht ei toimi, tekib kuri ussiviha. Ent missuguses keskkonnas tegutsevad ettev&otilde;tjad teistes riikides?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Oma kogemusi vahendavad kolm naist, kes on mituteist aastat elanud v&auml;lismaal, tegeledes seal ka ettev&otilde;tlusega.&nbsp;</p> <p><b>Roberta Einer (27), viie aasta eest Londonis moefirmaga alustanud moedisainer, kes oma luksuslikke kollektsioone esitleb <i>London Fashion Week</i>&acute;il:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Mind aitas ettev&otilde;tlusega alustada Euroopa Liidu rahastatud British Fashion Council (Briti Moekonsul). Nemad pakuvad abi ja vahendavad mulle sobilikke inimesi, kellelt parima hinnaga teenuseid osta. T&auml;nu sellele organisatsioonile olen tundnud end olevat heas positsioonis, sest &auml;rijuhtimist pole ma kunagi &otilde;ppinud. Seet&otilde;ttu ei oleks ka teadnud, kust otsast alustada.</p> <p>Palgal on mul alaliselt neli t&ouml;&ouml;tajat, aga moen&auml;dala l&auml;henedes on neid kolm korda rohkem. Lisaks ostan teenuseid erinevatelt ettev&otilde;tetelt nagu tehased, m&uuml;&uuml;gi- ja pressiagentuur ning pressi <i>showroom</i>, kuhu tuleb iga kuu teatud summa maksta.<b></b></p> <p>Maksuametile edastan ma maksuinfot iga kolme kuu tagant. On v&otilde;imalus oma &auml;rimudelile k&otilde;ige mugavamat varianti valida: teed seda iga kuu, kolme kuu tagant v&otilde;i korra aastas. Kui ettev&otilde;ttes midagi j&auml;&auml;b kahe silma vahele, siis nad v&otilde;tavad &uuml;hendust ja k&uuml;sivad &uuml;le. Alati saab k&otilde;ike t&auml;psustada, loomulikult kirja teel. Asjaajamine on aeglane &ndash; n&auml;iteks saadan maksuametile oma maksuinfo. Kui nemad peavad mulle maksma, siis v&otilde;tab see aega 7-8 kuud, sest vahepeal saadetakse mitmeid kirju, millal nad saavad raamatupidamist kontrollima tulla jne. K&otilde;ik k&auml;ib teotempos.</p> <p>Maksuamet saadab omakorda ise asjade kohta erinevaid kirju, et nad on mu dokumendid k&auml;tte saanud vms. Mul on maksuameti kirjade jaoks oma kast, sest meilitsi keegi &uuml;hendust ei v&otilde;ta, isegi, kui nad soovivad kohtuda. Kaks korda n&auml;dalas avan kirju, tegelen nendega ja saadan raamatupidajale. Kogu asjaajamine toimub posti teel.</p> <p>Mingit e-majandust ei ole. K&otilde;ik on paberkandjal. Kui maksuamet tuleb iga paari aasta tagant ettev&otilde;tet kontrollima, siis kulub neil minu juures p&auml;evi.</p> <p>Sama puudutab panka: kui erakliendid maksavad mulle arveid, siis pank saadab alati paberil kirja, et keegi on mulle teatud summa tasunud. Mul on igavene paks kaust paberkandjal infot. Kui ma ise tahan pangas midagi muuta, siis pean kas kohale minema (kokkusaamine peab olema eelnevalt kokku lepitud) v&otilde;i saan r&auml;&auml;kida telefonitsi, aga neti kaudu midagi ajada on v&otilde;imatu. Kolmeteistk&uuml;mne aasta jooksul Inglismaal olen selle pika ja aeglase s&uuml;steemiga &auml;ra harjunud, teistsugust kogemust mul ei ole. Eestis olles tunnen end nagu noor pension&auml;r, kes peab e-asjajamise oskusi &otilde;ppima.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Riina Ilves (57), asutas &uuml;heksa aasta eest oma puhastusteenindusfirma Helsingis, olles pea sama palju aastaid olnud sealsamas ka palgat&ouml;&ouml;taja:</b></p> <p>&bdquo;Kui Soomes ettev&otilde;tte registreerid ja paar instantsi l&auml;bi k&auml;id, siis hakkab k&otilde;ik jooksma. Alguses on natuke pusimist, aga seej&auml;rel l&auml;heb lepase reega.</p> <p>Maksuametisse minnes ei teki stressi, nad seletavad lahkelt. Kui oled alles Soome l&auml;inud, siis teatud telefoninumbritele helistades saad tasuta infot v&otilde;i broneerida endale aja, et teada saada, mis on su &otilde;igused ja kohustused. Olen k&auml;inud korra konsultatsioonil, sest olin midagi j&auml;tnud teadmatusest tuludeklaratsiooni m&auml;rkimata. Seitse aastat tagantj&auml;rele v&otilde;ib seda parandada. Tegin avalduse, et maksuamet vaataks mu paberid &uuml;le ja nemad aitasid.</p> <p>Kui oled maksuametile alla viie euro v&otilde;lgu, siis saabub teade ja hakkab jooksma viivis. Ametnikud on viisakad, aga pead ise olema v&auml;ga punktuaalne.</p> <p>Minu eest ajab maksuametiga asju raamatupidaja, vaid oma tulumaksu maksan neile ise. Info saabub postiga, saan &auml;ra m&auml;rkida kuup&auml;evad, mil mu tulumaks maha arvestatakse.</p> <p>Maksan tulumaksu kolm korda aastas, teatada tuleb oma arvatav palk. Seej&auml;rel saadetakse koju kiri, palju pead aasta jooksul selle pealt makse maksma. Kui n&auml;ed, et summa l&auml;heb &uuml;le, siis helistad v&otilde;i saadad neile kirja, kui palju su sissetulek t&otilde;usis. Seej&auml;rel saadavad nad sulle info, milline on viimasena makstava tulumaksu summa v&otilde;i saabub j&auml;rgmisel aastal koju teade, palju neile v&otilde;lgu oled, mis peab olema 1. m&auml;rtsiks makstud. Teenindus on s&otilde;bralik, ametnikud viisakamad ega haugu su peale. Soomes saad asju ajada nii elektrooniliselt kui paberil, aga Eestis paberkandjal v&otilde;imalust pole.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Marge Pill (40+), ettev&otilde;tja Hispaanias, kes on Hispaanias elanud viisteist aastat ja p&uuml;hendunud mitmele valdkonnale: </b></p> <p>&bdquo;Kui ma 2004. aastal Hispaaniasse kolisin, siis j&auml;tkasin seal Eestis registreeritud ettev&otilde;ttega Spain24, mis tegutseb edukalt t&auml;naseni. Tegelen puhkusemajutuse organiseerimise ja kinnisvara ostu-m&uuml;&uuml;giga Hispaania l&otilde;unarannikul. 2018. aastal asutasin uue ettev&otilde;tte ― kvaliteetsete ja kaasaegsete kaubam&auml;rkidega sisustuspoe Fiore Studio Y D&eacute;cor turismipiirkonnas Malagas. Selle idee elluviimiseks kasutasin v&otilde;imalust v&otilde;tta end t&ouml;&ouml;tuna arvele, sest Euroopa Liidu rahalisel toel pakutakse personaalset n&otilde;ustamist, koolitusi ja erinevaid t&ouml;&ouml;tubasid. Minu kui v&auml;lismaalase vastu oldi sealjuures v&auml;ga vastutulelikud ja abivalmid: anti n&otilde;u, kuidas koostada &auml;riplaan, teha vajalikud toimingud maksuametis, k&auml;ivitada ettev&otilde;te jms. Soovi korral aidatakse taotleda alustavale ettev&otilde;ttele laenu, mida on v&auml;lismaalasel tunduvalt keerulisem saada kui kohalikul.</p> <p>Asjaajamine pole Eestiga v&otilde;rreldav. B&uuml;rokraatiat on palju. Arusaamad ja toimingud, mis eestlastele v&otilde;ivad tunduda elementaarse ja iseenesestm&otilde;istetavana, Hispaanias tihti ei kehti.</p> <p>Asutades osa&uuml;hingu, tuleb tasuda igakuist juhatuse liikmemaksu <i>ca</i> 350 eurot kuus, mis on ettev&otilde;tte omanikule kohustuslik. Lisaks peab muidugi maksma igakuiselt t&ouml;&ouml;tasult tulumaksu. Eestiga v&otilde;rreldes on Hispaanias maksud k&otilde;rgemad.</p> <p>Aruannete esitamiseks olen palganud raamatupidaja ehk <em>assesoria</em>, kes vastavalt seadusele kvartaalselt vajalikke pabereid edastab. Internetikasutus on Hispaanias endiselt lapsekingades, enamike toimingute tegemiseks tuleb vastavasse asutusse ise kohale minna.&ldquo;</p> <p>Seega ― soovides meie naabritest pisut kaugemates Euroopa Liidu riikides ettev&otilde;tlusega tegeleda, tuleb lisaks kirjatarvikutele hankida mugavad jalan&otilde;ud ja varuda hulga kannatust, et ajada joonde asju, milleks meil on vaja vaid neti&uuml;hendust.</p> <p><b>Eurostati </b>hiljuti avaldatud v&auml;rskeima uuringu kohaselt, mis h&otilde;lmab 2018. aastat, ilmneb v&otilde;rdlusena, kuiv&otilde;rd palju inimesed ametiasutustega neti teel oma ametiasju ajavad.</p> <p>Vt tabel:<b></b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/39 digisuhtlus ametiasutustega.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-39 digisuhtlus ametiasutustega.png" /></a></p> <p><b>Fotol: moedisainer Roberta Einer</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2522Ohtlik amet: kõrgustes töötamine2020-02-11<p><b>K&otilde;rgt&ouml;id tehes p&uuml;sib vaatamata turvavarustusele risk, et v&otilde;ib alla kukkuda. Sestap peab tunnetama, kas t&ouml;&ouml; on j&otilde;ukohane v&otilde;i mitte.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>N&auml;hes, kuis keegi libistab end k&ouml;iest hoides m&ouml;&ouml;da k&otilde;rghoone fassaadi, v&otilde;ib vaid vaadates tunda peap&ouml;&ouml;ritust. Samas on t&ouml;&ouml; mitmek&uuml;mne meetri k&otilde;rgusel &otilde;hus nii m&otilde;negi mehe argip&auml;ev. Kinnisvarahoolduse k&otilde;rgt&ouml;&ouml;dega tegeleva P&uuml;&uuml;nsi Piratas O&Uuml; juhile ja omanikule <b>Kristjan Heinmetsale </b>(42) pakub t&ouml;&ouml; k&otilde;rgustes nii k&otilde;hedust kui toredust.&nbsp;</p> <p><b>Milliste t&ouml;&ouml;dega peamiselt tegelete?</b></p> <p>&bdquo;Enamasti k&otilde;rghoonete hooldusega, n&auml;iteks on fassaad mustaks l&auml;inud ja seda tuleb survepesuriga pesta, mida teeme k&ouml;iel olles. Sagedased akna- ja katusepesud, mida tellingutel ei tee. K&otilde;ige k&otilde;rgemaks objektiks on olnud Tallinna Teletorn, aga tavaliselt on 5-10korruselised hooned. Hetkel on peamiselt rennipuhastus. Praegu l&auml;heb kiiresti pimedaks, aga abiks on pealamp. Seda kasutame ka siis, kui on vaja rahvusvaheliste artistide kontserdilavadel lavatehnikat, valgustust v&otilde;i heli paigaldada ja maha monteerida.</p> <p>Talvisel ajal l&uuml;kkame k&otilde;rgetelt katustelt alla lund ja eemaldame j&auml;&auml;purikaid. &Uuml;ldiselt on talvel t&ouml;&ouml;d h&otilde;redamalt, sest kliima t&otilde;ttu ei saa palju teha. Kui oled p&auml;ev l&auml;bi &otilde;ues, siis pead vaatama, et poleks v&auml;ga palav ega k&uuml;lm. Tuleb ilmastikule vastavalt kihiliselt riietuda. T&ouml;&ouml;d tehes p&uuml;sib oht alla kukkuda. Kasutame rahvusvahelisi reegleid, et seda v&auml;ltida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millest objektil alustate? Kuhu k&ouml;ie kinnitate ja kuiv&otilde;rd kindel v&otilde;ib olla, et siiski alla ei libise?</b></p> <p>&bdquo;On objekte, mille katusele ei saagi minna. Siis leiame trepikojas m&otilde;ne punkti, mis on h&auml;sti tugev ja kindel, paneme julgestuse selle k&uuml;lge. Proovime t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult ohutuks teha.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hirmu t&ouml;&ouml;d tehes ei ole?</b></p> <p>&bdquo;Ikka on. Muidu ei teekski. V&auml;ikene judin on kogu aeg sees. Purjelauaga s&otilde;ites on samamoodi &ndash; kui kiirus on suur, siis on v&otilde;bin sees. V&auml;ike p&otilde;nevusmoment peab ka t&ouml;&ouml;d tehes pidevalt olema. Fassaadilt v&otilde;i katuselt alla j&otilde;udes on tunne, justkui oleks j&auml;lle uus p&auml;ev ja uus elu. &Uuml;tled esimesele vastutulijale:&ldquo;Tere!&ldquo; Koju j&otilde;udes on meel ja tuju r&otilde;&otilde;mus, see nakatab ka teisi. Hea on olla ja k&otilde;igil teistel on samuti tore.</p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest t&ouml;&ouml; k&uuml;ll v&auml;sitab v&auml;ga palju, kuid hoiab f&uuml;&uuml;siliselt vormis. Teisalt saab see tehtud ja kui k&otilde;ik on &otilde;nnestunud, siis on hea meel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>K&otilde;rgust te ei karda?</b></p> <p>&bdquo;Natuke siiski ja alati kardan, niisama lihtne k&otilde;ik ei ole. T&ouml;&ouml;d tehes pole m&otilde;tet v&auml;ga alla vaadata, pigem peab j&auml;lgima, et &uuml;leval oleks k&otilde;ik korras.</p> <p>Erandjuhtudel oleme terve p&auml;eva &uuml;leval olnud, n&auml;iteks, kui osalesime 90meetrise Kultuurikatla korstna renoveerimisel.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>On teil v&auml;ga ohtlikke olukordi ette tulnud?</b></p> <p>&bdquo;Pikemat aega t&ouml;&ouml;tades on neid olnud &ndash; mida rohkem ronid, seda suurem on risk alla kukkuda. Vahel tekitavad ohte klaasist r&otilde;dud ja &auml;&auml;red. Kuigi k&ouml;iekaitse turvab, siis mingi risk j&auml;&auml;b, aga &uuml;htegi t&auml;psemat juhtumit mulle hetkel ei meenu, kuigi seda t&ouml;&ouml;d olen teinud seitse aastat. Olen &otilde;ppinud Kanadas, mul on ka rahvusvahelised k&otilde;rgt&ouml;&ouml; paberid. Kanadas tegin oma esimesi k&otilde;rgt&ouml;id.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kuidas k&otilde;rgt&ouml;&ouml;d tehes n&auml;rvid vastu peavad?</b></p> <p>&bdquo;Piiri peab tunnetama, kas t&ouml;&ouml; on j&otilde;ukohane v&otilde;i mitte. Meil on kokkulepe, et &uuml;lem&auml;&auml;ra keegi midagi tegema ei hakka, l&auml;htume oma m&otilde;istusest.</p> <p>Kaljuronimisoksused tulevad seda t&ouml;&ouml;d tehes kasuks. See on minu v&auml;ikeseks hobiks, mida harrastan &uuml;ksjagu Eestis, et tunda varustust: kuhu ja missugune k&ouml;is sobib jne.</p> <p>Kui liiga julge olla, siis on see kahjulik. V&otilde;ib liialt uljaks minna, mist&otilde;ttu muutub riskioht suuremaks. &Uuml;lem&auml;&auml;ra riskida ei maksa. Alati m&otilde;tleme p&auml;&auml;steplaanile &ndash; kui midagi peaks juhtuma, kuidas me teist inimest p&auml;&auml;stame? Kui p&auml;&auml;steplaani pole, siis me seda t&ouml;&ouml;d ka ei tee, variant B peab olema.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Riskidega arvestatakse liiga v&auml;he</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Skyproff O&Uuml; k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de spetsialist ja koolitaja Toomas Holmberg, kuiv&otilde;rd arvestatakse k&otilde;rgt&ouml;id tehes v&otilde;imalikke riske? Palju ja mis laadi &otilde;nnetusi juhtub?</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige rohkem &otilde;nnetusi juhtub redelitelt, tellingutelt vms kukkudes. Tegelikult arvestatakse riskidega v&auml;ga v&auml;he. Riskianal&uuml;&uuml;se eriti ei tehta ― ei ettevaatavaid p&otilde;hjalikke anal&uuml;&uuml;se ega viimase hetke riskianal&uuml;&uuml;se objektil.</p> <p>Peamine, millega ei arvestata, on rippumistrauma, mis v&otilde;ib tekkida siis, kui inimene j&auml;&auml;b p&auml;rast kukkumist kukkumise kaitsevahenditesse rippuma. Samuti pole tihti plaani, kuidas teda k&otilde;rgustest p&auml;&auml;sta v&otilde;i k&auml;tte saada.</p> <p>Kuna tegu on &uuml;pris spetsiifilise &otilde;nnetusjuhuga, siis ei pruugi ka P&auml;&auml;steametil alati p&auml;&auml;stev&otilde;imekust olla, kui kannatanu on raskesti ligip&auml;&auml;setavas ja k&otilde;rges kohas. N&auml;iteks Skyproff korraldas oktoobri l&otilde;pus Keila p&auml;&auml;stekomandoga &uuml;his&otilde;ppuse, et just selliseid olukordi esmakordselt koos l&auml;bi harjutada.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Turvavarustust ikka kasutatakse?</b></p> <p>&bdquo;On n&auml;ha, et kasutatakse rakmeid, aga kas need on antud t&ouml;&ouml; jaoks ka &otilde;iged, seda ei julge &ouml;elda. Tihti pole rakmed kuskile kinnitatud ja kui nad ka on, siis ei pruugi olla kinnitatud selleks m&otilde;eldud kohtadesse. Ankrupunktid peavad olema v&auml;ga vastupidavad, kuid tihti kasutatakse suvalisi katusel olevaid torusid vms, mis kukkumise korral murduksid ja langeksid alla koos inimesega.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>On aja jooksul nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate teadlikkus suurenenud ja turvav&otilde;imalused muutunud?</b></p> <p>&bdquo;Teadlikkus on nii palju t&otilde;usnud, et v&auml;hemalt antakse inimestele rohkem kasutada rakmeid ja kiivreid. Kliendid (v&auml;hemalt suurkliendid, nt riigiettev&otilde;tted) n&otilde;uavad ka rohkem, et teenusepakkujatel oleks l&auml;bitud vastav k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de koolitus.</p> <p>L&auml;&auml;ne-Euroopas ja Skandinaavias on teadlikkus suurem kui Eestis. Seadusandlus on meil ka m&auml;rgatavalt v&auml;hem reguleeritud ja j&auml;tab palju t&otilde;lgendusruumi. Mujal Euroopas on seadusega m&auml;&auml;ratud konkreetsemad ja rangemad n&otilde;uded. Eestis ei ole ka v&auml;ga selgeid ja t&auml;pseid juhendeid. Skyproff teeb mitu korda aastas tasuta infotunde, selgitades k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de riske ja nende ennetust.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Milliseid vigu t&ouml;&ouml;tajad ise teevad?</b></p> <p>&bdquo;Paljud ei pane endale kukkumiskaitsevahendeid ja rakmeid &otilde;igesti peale. Tihti ei kinnitata neid &otilde;igetesse kohtadesse v&otilde;i unustatakse &uuml;ldse kuhugi kinnitada. T&ouml;&ouml;tajad peaks ka ise igal objektil riske hindama ja juhtima nendele oma &uuml;lemuste t&auml;helepanu. Julgelt tuleb n&otilde;uda endale sobivaid isikukaitsevahendeid ― n&auml;iteks rakmed peaksid olema personaalsed, et need istuksid seljas t&auml;pselt iga inimese keha j&auml;rgi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Milliseid soovitusi jagate nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele?</b></p> <p>&bdquo;&Auml;rge riskige oma elu ja tervisega selleks, et raha teenida! Viige ennast kurssi, mis &otilde;igused ja kohustused on teil k&otilde;rge riskiga t&ouml;&ouml;d tehes. Nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid alustada T&ouml;&ouml;inspektsiooni koostatud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise juhendi lugemisest.</p> <p>Varustuse hankimisel tuleb silmas pidada, et k&otilde;ik vahendid ei sobi igat t&uuml;&uuml;pi t&ouml;&ouml; jaoks. Varustuse &otilde;igesti kasutamiseks on kindlasti vaja, et p&auml;dev isik juhendaks, samuti peab varustust igal aastal laskma asjatundjal inspekteerida.</p> <p>K&otilde;rgustes liikumine, ohutu t&ouml;&ouml;tamine ja ohuolukorras k&auml;itumine vajavad praktilist harjutamist. Ainult teooria lugemine ei aita ― tuleks p&auml;deva koolitaja juures ise k&otilde;ik vajalikud man&ouml;&ouml;vrid ja olukorrad l&auml;bi harjutada. Selle kohta kehtib &uuml;tlus: &ldquo;Teooria ilma praktikata on kom&ouml;&ouml;dia, praktika ilma teooriata trag&ouml;&ouml;dia.&rdquo;&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/38korgeriskigatoo1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-38korgeriskigatoo1.jpg" /></a></p> <p><b>Pildil: Kristjan Heinmets, kes omandas k&otilde;rgt&ouml;&ouml;ks vajalikke oskusi Kanadas.</b></p> <p><b>Ohtliku t&ouml;&ouml;ga kaasneb lisaks vigastusohule tihti ka oht elule. Allj&auml;rgnevalt statistika Euroopa Liidus juhtunud surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest:</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/surmaga l&otilde;ppenud.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-surmaga l&otilde;ppenud.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2521Mida teha, kui tööandja ei luba töötajal kliendialas istuda?2020-02-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan klienditeenindajana kaubanduskeskuse riietepoes. Minu t&ouml;&ouml;andja ei luba kliendialas toolil istuda. Istumisv&otilde;imalus on k&uuml;ll tagaruumis olemas, kuid v&auml;ga harva saab seda kasutada, sest kogu aeg tuleb kliente teenindada v&otilde;i kaupa v&auml;lja panna. Jalad on pinges ja valutavad. Mida selles olukorras teha?&nbsp;&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Lihaspinge ja valu on &uuml;lekoormusele viitavad s&uuml;mptomid, mille eiramisel v&otilde;ib aja jooksul v&auml;lja areneda &uuml;lekoormushaigus. J&auml;rjepideva seismise v&otilde;i k&otilde;ndimisega t&ouml;&ouml; v&otilde;ib &uuml;lekoormata lihaseid, k&otilde;&otilde;luseid, sidemeid, liigeseid ja pehmeid kudesid, kui tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks ei ole rakendatud abin&otilde;usid v&otilde;i need reaalselt ei toimi. Kui teie arvates t&ouml;&ouml;andja rakendatud abin&otilde;ud &uuml;lekoormushaigestumist ei v&auml;ldi ja t&ouml;&ouml; ohustab tervist, millele osutavad ka teie tervises&uuml;mptomid, on &otilde;igus ja kohustus sellest t&ouml;&ouml;andjat teavitada. Nii saab p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu olukorra t&otilde;sidusele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult sobivaks kohandama ning v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu. &Uuml;ldjuhul ei v&auml;henda &uuml;lekoormushaigestumise riski &uuml;ksnes vaheaegade v&otilde;imaldamine ning rakendada tuleb ka teisi abin&otilde;usid. N&auml;iteks aitab teenindusleti p&otilde;randale paigaldatud p&otilde;randamatt v&auml;hendada jalgade &uuml;lekoormust, t&ouml;&ouml;tajale antakse mugavad t&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud, teda julgustatakse vaheaegu pidama, v&auml;hendatakse t&ouml;&ouml;vahetuse pikkust ja vajadusel v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le t&auml;is- v&otilde;i osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajaid.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tingimused ei v&otilde;imalda puhkamiseks m&otilde;eldud ruumis piisavalt t&ouml;&ouml;koormusest taastuda, tuleb paigutada kliendialasse toolid ja lubada nendel istuda. Seismisele ja k&otilde;ndimisele vahelduvad l&uuml;hikesed ja sagedased istumispausid v&otilde;i v&auml;hemalt n&otilde;jatumine v&auml;hendavad koos teiste abin&otilde;udega v&auml;simust ja &uuml;lekoormusriski oluliselt.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja abin&otilde;usid ei rakenda, v&otilde;ite T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rduda, et saaksime vajadusel algatada j&auml;relevalve n&otilde;uete t&auml;itmise &uuml;le. &Uuml;htlasi v&otilde;ite p&ouml;&ouml;rduda arsti poole ning arsti otsuse alusel n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt oma t&ouml;&ouml;tingimuste ajutist kergendamist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2520Kaebamise kunst 2020-02-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon on &uuml;ks riigiasutusi, millele saadetakse iga p&auml;ev mitmeid, iga kuu k&uuml;mneid, aastas aga sadu kaebusi ja vihjeid.</b></p> <p>Kui veel viis aastat tagasi oli eri ettev&otilde;tete ja asutuste kohta esitatud kaebuste sisuks peamiselt saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, liigsed &uuml;letunnid v&otilde;i muu t&ouml;&ouml;suhtega kaasnev ebameeldivus, siis n&uuml;&uuml;d on hakatud m&auml;rkama t&ouml;&ouml;keskkonna probleeme &ndash; kiivrita v&otilde;i turvarakmeteta ehitusmehi v&otilde;i muud korralagedust objektidel, vale redeliga reklaamplakatite paigaldajaid, ebameeldivat kemikaalil&otilde;hna v&otilde;i liigset tolmu t&ouml;&ouml;keskkonnas ning muidugi t&ouml;&ouml;v&auml;givalda ja -kiusu. Kuid on ka kaebusi, kus konkurent tunneb muret, et miks teisel ettev&otilde;ttel ilma riikliku j&auml;relevalveta &uuml;ldse tegutseda lastakse.</p> <p>&Uuml;helt poolt v&otilde;ib olukorra &uuml;le r&otilde;&otilde;mustada, sest see n&auml;itab t&ouml;&ouml;keskkonnaalase teadlikkuse suurenemist. Mingil m&auml;&auml;ral on see tagasiside T&ouml;&ouml;inspektsiooni s&otilde;numite m&otilde;jule, sest sageli kerkib kaebustest ja vihjetest esile just teema, millest inspektsioon ise on &auml;sja avalikkusele r&auml;&auml;kinud.</p> <p>Teiselt poolt suureneb aga kahjuks ka selliste vihjete ja kaebuste arv, mis kontrollimisel kinnitust ei leia &ndash; esitatud kaebus on tingitud mingist muust konfliktist t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i konkurentide vahel v&otilde;i ongi saadetud ainult selleks, et n&auml;idata oma v&otilde;imu kellegi teise tegevusse sekkuda.</p> <p>Selge on see, et &uuml;kski inimene ei kirjuta ega helista inspektsiooni niisama, tal on alati ajend, olgu see siis mure, valu, soov midagi muuta v&otilde;i ka pelk v&auml;iklane k&auml;ttemaksuhimu. Vahel tahab inimene t&auml;helepanu, soovib, et tema isikliku probleemi v&otilde;i murega personaalselt tegeldaks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon talletab k&otilde;ik kaebused ja vihjed nende ettev&otilde;tete andmete juures, kelle kohta on p&ouml;&ouml;rdumine tehtud. Inspektsioon vastab kaebusele, kui vastust oodatakse, p&uuml;&uuml;ab anda p&ouml;&ouml;rdujale suunised, kuidas edasi tegutseda, kuid ei saa ega suuda lahendada iga inimese muret. Miks? Sest paljudel juhtudel ei olegi inimene ise veel enda heaks muud teinud, kui riigile kaebuse saatnud, ehk ta ei ole kordagi r&auml;&auml;kinud oma probleemist t&ouml;&ouml;andjaga.</p> <p>M&otilde;ni k&uuml;sib seepeale, et miks ta peaks. Vastus on v&auml;ga lihtne: sest t&ouml;&ouml;suhe on &uuml;ks era&otilde;iguslikest suhetest, kus pooled peavad olema &uuml;ksteise suhtes ausad ning arvestama vastastikuste huvide ja v&otilde;imalustega. Aga seda ei ole v&otilde;imalik teha, kui tekkinud probleemist ei r&auml;&auml;gita.</p> <p>Iga kaebuse v&otilde;i vihje peale ei alustata j&auml;relevalvemenetlust, sest inspektsioon korrakaitseorganina peab hindama kirjeldatud olukorraga kaasnevat ohtu ning arvestama lisaks saadud informatsioonile sellega, mis pilt on ettev&otilde;ttest T&ouml;&ouml;inspektsioonil &uuml;ldiselt. Kas ettev&otilde;tet on juba kontrollitud, millal viimati ja mida avastati? Kas kaebuses v&otilde;i vihjes viidatu v&otilde;ib ohustada t&ouml;&ouml;tajate tervist v&otilde;i suisa elu, kui suur on ohu realiseerumise t&otilde;en&auml;osus? Kui see on suur, siis alustatakse j&auml;relevalvemenetlust, kuid kontrollitavale kaebuse v&otilde;i vihje andja isikut seejuures ei avaldata.</p> <p>Kui oht ei ole suur, kuid on selge, et t&ouml;&ouml;taja(te) probleemi saaks t&ouml;&ouml;andja tegevusega lihtsalt ja kiiresti lahendada, siis saadetakse asutusele alustuseks suunav m&auml;rgukiri v&otilde;i pakutakse tasuta t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultandi teenust, mille vastuv&otilde;tmine on t&ouml;&ouml;andjale vabatahtlik. Selline l&auml;henemine on vajalik, et anda t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus ise asjad korda teha ning vajadusel saada t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultandilt t&auml;iendavat abi ja suuniseid.</p> <p><strong>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja&nbsp;</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2518Kandideerimine ja tagasiside2020-02-06<p><b>Kui sinu kandideerimisavaldusele ei vastata, siis j&auml;relikult pole sa potentsiaalse t&ouml;&ouml;andja huvi &auml;ratanud. Peaaegu pooltel t&ouml;&ouml;otsijatel tuleb seesuguse t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbajate hoiakuga leppida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Poolteist kuud p&auml;rast konkursit&auml;htaja l&otilde;ppu otsustas riigiametisse kandideerinud 49aastane <b>Marju </b>sealsele personalijuhile helistada ja uurida, kuidas konkurss on kulgenud. Telefonitsi naine talle vastust ei andnud, k&uuml;ll aga sai ta samal p&auml;eval personalijuhilt formaalse teate, et &bdquo;j&otilde;udsime valikuotsuseni alles t&auml;na ja plaanisime vastuseid saatma hakata seet&otilde;ttu j&auml;rgmisel n&auml;dalal.&ldquo; &Uuml;htlasi teavitas ta, et magistrikraadi ja pikaajalise samas valdkonnas t&ouml;&ouml;kogemusega kandidaadi CV koos motivatsioonikirjaga ei l&auml;binud esimese etapi dokumendivooru, kuhu laekus 30 sooviavaldust. &bdquo;Vestluste vooru p&auml;&auml;ses kuus kandidaati. &Uuml;ks kandidaatidest osutus tulenevalt oma kogemusest ja kompetentsidest k&otilde;igist teistest sobivamaks. Kaalusime p&otilde;hjalikult ka Teie kandidatuuri, kuid kahjuks siiski ei osutunud Te seekord valituks. Ait&auml;h kandideerimisprotsessil osalemast ja edu edaspidiseks.&ldquo;</p> <p>Marju kogemus ei ole midagi tavap&auml;ratut. Uurides erinevatelt inimestelt, kes on avatud t&ouml;&ouml;turul oma erialale ja oskustele sobivat t&ouml;&ouml;kohta &uuml;ritanud leida, siis enamasti on neil tunne, justkui oleksid nad oma CV saatnud huplima ulgumerele, kust vastust enamasti ei saabu, kui nad ei ole t&ouml;&ouml;andja huviorbiiti sattunud. &bdquo;Vaid m&otilde;ni &uuml;ksik saadab e-kirja vastu,&ldquo; nendib kauase t&ouml;&ouml;kogemusega graafiline disainer <b>Pille</b>, kes j&auml;i t&ouml;&ouml;turul &uuml;learuseks eelmise aasta detsembris, mil majanduslikel p&otilde;hjustel firmat &otilde;gvendati. &bdquo;M&otilde;nel juhul olen ma saanud ka tagasisidet. Kord &ouml;eldi, et ametisse kandideeris 130 inimest, aga &uuml;ldiselt pole kombeks vastata.&ldquo;</p> <p>Kuigi r&otilde;hutatakse, et meil on t&ouml;&ouml;tajate, mitte t&ouml;&ouml;andjate turg, siis avalikel t&ouml;&ouml;pakkumiste konkurssidel osalejatele see just nii ei tundu ja pigem tuleb loota tutvusringkonnale, et sobilikku t&ouml;&ouml;d leida. &bdquo;Vajatakse teenindajaid ja m&uuml;&uuml;gimehi,&ldquo; t&otilde;deb Pille, aga poem&uuml;&uuml;jaks oleks ta oma k&otilde;rghariduse t&otilde;ttu juba &uuml;lekvalifitseeritud.</p> <p><b>Liiga ajamahukas?</b></p> <p>Kes kunagi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i keskastme juhina on t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks konkursse korraldanud, teab h&auml;sti, et huvilisi leidub igat masti ja arusaamised ametikohast v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. N&auml;iteks naisteajakirja k&ouml;&ouml;gitoimetaja kohale p&uuml;rginu palus t&auml;psustada, mitmele inimesele tuleb s&uuml;&uuml;a teha ja kas on vaja ka n&otilde;ud puhtaks pesta. Kuigi seesugused kandideerimised, kus t&ouml;&ouml; sisu ja eesm&auml;rki ei aimata, sarnanevad sihip&auml;ratu &otilde;nnekatsetusena, on viisakas neilegi sooviavaldustele vastata, lisades asjakohase p&otilde;hjenduse. Ent kuiv&otilde;rd seda tehakse?</p> <p><b>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas</b> selgitab, et organisatsioonides, kus v&auml;rbamisega tegeleb terve osakond, eraldi spetsialist v&otilde;i personalijuht, antakse &uuml;ldjuhul kandideerijatele alati tagasisidet. &bdquo;Mina olen oma personalit&ouml;&ouml;s andnud p&otilde;hjalikumat tagasisidet neile kandidaatidele, kes on valitud l&otilde;ppvooru, ja eelistanud personaalset telefonivestlust e-kirjale, et p&otilde;hjendada, miks valiti teine kandidaat.&ldquo; Samas t&otilde;deb ta, et tagasiside andmine v&otilde;ib takerduda, kui v&auml;rbamine on kujunenud liialt ajamahukaks ja t&ouml;&ouml;andja fookuses on l&otilde;ppvooru kandidaadid.</p> <p>&bdquo;P&otilde;hjalikumat tagasisidet saavad vestlustel k&auml;inud v&otilde;i juba l&otilde;ppvooru p&auml;&auml;senud, keda siiski pole valitud,&ldquo; nendib ka <b>Insly personalijuht Pamela Raestu, </b>kelle arvates ei tohiks<b> </b>tagasisidega v&auml;ga kaua oodata. &bdquo;Ma ise proovin n&auml;dala-kahe jooksul, kuid enamasti veel kiiremini ― n&auml;iteks paari p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes inimestele vastata.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Potentsiaalne br&auml;ndisaadik</b></p> <p>M&otilde;istlik ja viisakas oleks, et kui kandidaadi CV on t&ouml;&ouml;andjani j&otilde;udnud, siis v&otilde;iks esmane vastukaja inimeseni j&otilde;uda v&auml;hemalt kahe n&auml;dala jooksul, leiab K&auml;rt Kinnas, sest see ei pea olema v&auml;ga p&otilde;hjalik. &bdquo;Hea, kui on v&auml;lja toodud, mis on v&otilde;i olid konkursi peamised valikukriteeriumid. Ka sel juhul, kui v&auml;rbamine v&otilde;tab oodatust kauem aega on viisakas sellest kandidaatidele m&auml;rku anda, sest iga&uuml;ks neist on l&auml;bi v&auml;rbamiskogemuse t&ouml;&ouml;andja maine edasikandja.</p> <p>&bdquo;Kandidaati tuleks suhtuda kui potentsiaalsesse br&auml;ndisaadikusse. Avatud kommunikatsioon ja s&otilde;bralik suhtumine annab hoogu ka ettev&otilde;tte kui t&ouml;&ouml;andja mainele.&ldquo;<b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;otsijatel soovitab K&auml;rt Kinnas juba enne kandideerimist p&otilde;hjalikult tutvuda pakutava ametikohaga ja k&uuml;sida endalt, kas see tekitab t&otilde;siselt huvi ja on ta ise piisavalt kompetentne. Uurida tasub ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtusi ja organisatsioonikultuuri. Huupi CVsid saates raisatakse vaid osapoolte aega.</p> <p>&bdquo;CV koostamisel v&otilde;iks kandideerija arvestada, et suurem t&otilde;en&auml;osus on huvi &auml;ratada mitte v&otilde;imalikult pika, vaid h&auml;sti vormistatud ja &uuml;levaatliku elulookirjeldusega,&ldquo; s&otilde;nab K&auml;rt Kinnas, r&otilde;hutades, et enne CV saatmist tuleb kindlasti &uuml;le kontrollida, kas m&auml;rgitud on &otilde;iged kontaktandmed. &bdquo;Kui ettev&otilde;te pole andnud m&auml;rku konkursi edenemisest, siis v&otilde;ib julgelt ise &uuml;hendust v&otilde;tta ning k&uuml;sida, millal v&otilde;iks tagasisidet oodata. Ka t&ouml;&ouml;taja kujundab kandideerimisel enda mainet. Kui postkasti on saabunud eitav vastus, siis v&otilde;ib t&auml;nada ja n&auml;idata &uuml;les valmidust edasiseks koost&ouml;&ouml;ks tulevikus.&ldquo; Ideaalis v&otilde;iksid nii t&ouml;&ouml;andjad kui t&ouml;&ouml;tajad suhtuda &uuml;ksteisesse lugupidavalt ja hoolivalt.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid ideaalis lisada tagasisidesse personaalsust, mis n&otilde;uab k&uuml;ll rohkem aega, kuid Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;uturg on v&auml;ike ja igal sammul tuleb silmas pidada ettev&otilde;tte kui t&ouml;&ouml;andja mainet,&ldquo; r&otilde;hutab ka Pamela Raestu.</p> <p><b>Tagasisidet tuleks anda k&otilde;igile</b></p> <p>&bdquo;Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim t&ouml;&ouml;portaal CVKeskus.ee viivad igal aastal t&ouml;&ouml;andjate seas l&auml;bi v&auml;rbamispraktikate k&uuml;sitlust, et m&otilde;ista v&auml;rbamistrende ja t&ouml;&ouml;tajate kandideerimisk&auml;itumisi. 2019. aastal korraldatud uuringust saime teada, et personaalset tagasisidet annavad Eestis veidi rohkem kui pooled (57%) t&ouml;&ouml;andjad,&ldquo; &uuml;tleb<b> CV Keskuse turundusjuht Henry Auv&auml;&auml;rt</b>. &bdquo;Kindlasti ei ole see hea n&auml;itaja, kuna tagasisidet tuleks jagada alati ja k&otilde;igile. T&ouml;&ouml;andjad ei tohi unustada, et kandideerimistele j&auml;rgnevatel p&auml;evadel on &uuml;lioluline ka t&ouml;&ouml;andja poolt n&auml;idata, et huvi on m&otilde;lemapoolne.&ldquo; Tema s&otilde;nul esineb ka liiga tihti olukordi, mil ettev&otilde;te hakkab tegelema kandidaatidega alles protsessi l&otilde;pus v&otilde;i paar n&auml;dalat hiljem, p&auml;rast t&ouml;&ouml;pakkumise avaldamist. Hakates sobivaid kandidaate vestlusele kutsuma, selgub, et mitmed on juba endale uue t&ouml;&ouml;koha saanud v&otilde;i ei olegi enam antud pakkumisest huvitatud. &bdquo;Pingelisel t&ouml;&ouml;turul on &uuml;lioluline hoida v&auml;rbamisel silm peal ja kasv&otilde;i korra p&auml;evas tutvuda laekunud infoga. Kui kohe ei ole v&otilde;imalik anda kandidaadile konkreetset infot tema sobivuse v&otilde;i mittesobivuse kohta, siis v&otilde;iks talle v&auml;hemalt teatada, millal saadetakse vaheinfot k&otilde;igile,&ldquo; leiab Auv&auml;&auml;rt, pidades tagasiside andmist elementaarseks viisakuseks. &bdquo;Kui vaadata asja laiemalt, siis iga l&otilde;ppvoorust v&auml;lja j&auml;&auml;nud kandidaat v&otilde;i tema tuttav v&otilde;ib osutuda valituks ehk kunagi tulevikus. Selleks, et lisaks uue t&ouml;&ouml;taja leidmisele kujundada ka positiivselt ettev&otilde;te mainet, tasub kindlasti panustada t&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele tagasiside andmisesse.&ldquo;</p> <p><b>Euroliidu keskmine t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel oli 2018. aastal Euroopa Liidus keskmine t&ouml;&ouml;h&otilde;ive 20-64aastaste t&ouml;&ouml;v&otilde;imeliste inimeste seas 73,1%. Seejuures k&otilde;ige k&otilde;rgem t&ouml;&ouml;h&otilde;ive oli Iirimaal (86,5%), Rootsis (82,6%) ja &Scaron;veitsis (82,5%).</b></p> <p>Euroopa N&otilde;ukogu otsuste kohaselt tuleb Euroopa majanduse ja selle konkurentsiv&otilde;ime parandamiseks t&otilde;sta 2020. aastaks EL-i t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet 20-64aastaste seas v&auml;hemalt 75%-ni.</p> <p>Kui 17 liikmesriigi (Rootsi, Taani, Soome, Eesti, L&auml;ti, Leedu, T&scaron;ehhi, Saksamaa, Hollandi, &Uuml;hendkuningriikide, Austria, Portugali, Sloveenia, Malta, Iirimaa, Norra ja &Scaron;veitsi) t&ouml;&ouml;h&otilde;ivem&auml;&auml;r on 75% ja enam, siis alla keskmise (70%) on t&ouml;&ouml;h&otilde;ive Rumeenias, Belgias, Hispaanias ja Itaalias. Seevastu Kreekas on 20-64aastaseid t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud inimesi vaid 59,5%.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2517Tööõnnetus: kasti riivamine2020-02-05<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Tarnija t&auml;itis kaubandusettev&otilde;tte lao riiuleid enda ettev&otilde;tte toodetega. Kaubandusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja l&auml;ks samal ajal laost tooteid v&otilde;tma. Nii tarnija kui ka kaubandusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad olid kaupu ebakorrap&auml;raselt ladustanud ja omavoliliselt liigutanud. Seet&otilde;ttu pidi t&ouml;&ouml;taja riiulitevahelisel k&auml;iguteel riiulitel ja maas olevatest kastidest m&ouml;&ouml;da p&otilde;ikama, kuid riivas selle k&auml;igus siiski &uuml;hte k&otilde;rgel asuvat kasti, mis seej&auml;rel t&ouml;&ouml;tajale p&auml;he kukkus. Kannatanu sai peap&otilde;rutuse ning pidi peavalude ja halva ensetunde t&otilde;ttu mitu p&auml;eva t&ouml;&ouml;lt eemal viibima.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Laos ei oleks tohtinud tooteid ladustada nii, et k&auml;iguteedel ja riiulitel on esemeid, mis liikumist ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist raskendavad ja takistavad. T&ouml;&ouml;andja ei olnud ettev&otilde;ttes rakendanud sisekontrolli, mille tulemusel oleks pidanud selguma, et k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;kohatades ei ole t&ouml;&ouml;tajate ohutus tagatud. T&ouml;&ouml;andjal tuleb tagada, et t&ouml;&ouml;koht, see t&auml;hendab, et k&otilde;ik alad, milles t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;d teevad v&otilde;i peavad t&ouml;&ouml; tegemiseks l&auml;bima, on kujundatud ja sisustatud nii, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja tervisekahjustused on v&auml;lditud ning s&auml;ilitatakse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja heaolu. Seda ka juhul, kui t&ouml;&ouml;kohas tegutsevad teise ettev&otilde;tte, antud juhul tarnepartneri t&ouml;&ouml;tajad. T&ouml;&ouml;andjatel on m&otilde;istlik ja vajalik t&ouml;&ouml;korralduse ja ohutusreeglite osas kokku leppida, et kummagi t&ouml;&ouml;tajad viga ei saaks.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2515Küberruumis olgu aknad ja uksed suletud2020-02-04<p>Kujutage ette, et teie t&ouml;&ouml;ruumis on kogu aeg aknad ja uksed p&auml;rani lahti ning iga soovija v&otilde;ib sisse tulla, kas v&otilde;i vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud k&uuml;berohte ega tehtud j&otilde;upingutusi k&uuml;beruste ja -akende sulgemiseks.</p> <p><b>K&uuml;berrindel muutuseta</b></p> <p>Hoolimata sellest, et k&uuml;bermaailm muutub p&ouml;&ouml;rase kiirusega, on senini k&otilde;ige levinum r&uuml;ndeviis &otilde;ngitsuskirjade saatmine. &bdquo;&Otilde;ngitsuskirjad olid olemas juba 1990. aastate alguses, kui internetikasutus hakkas muutuma igap&auml;evasemaks ka tavainimeste seas. Kirjade kvaliteet on sellest ajast oluliselt paranenud ja skeemid, mida kasutatakse, on ajaga l&auml;inud keerulisemaks. &Otilde;ngitsemiskirju on lihtne massiliselt laiali saata ning seet&otilde;ttu on need siiani k&otilde;ige levinum r&uuml;nnakuviis,&ldquo; selgitas Riigi Infos&uuml;steemi Ameti (RIA) CERT-EE infoturbe ekspert Janno Arnek.</p> <p>&bdquo;Vigases eesti keeles Nigeeria printside kirju k&otilde;ik juba teavad ja oskavad need pr&uuml;gikasti suunata, kuid nagu iga t&ouml;&ouml;stus, kohanevad ka kurjategijad ning &otilde;ngitsuskirjad muutuvad salakavalamaks. Kui sa saad kirja, mis on korrektses eesti keeles, sinu kodupanga v&auml;rvidega ja sul palutakse klikkida lingil, et minna edasi panga kodulehele, siis on suur t&otilde;en&auml;osus, et linki klikitaksegi, sest kiri n&auml;ib usaldusv&auml;&auml;rne,&ldquo; lisas Arnek.</p> <p>Erinevaid IT-lahendusi, sh turvalahendusi pakkuva Primend O&Uuml; pilveteenuste arhitekt Priit Timpson t&otilde;i v&auml;lja, et &otilde;ngitsuskirjade saatmine ongi lihtsam selliste suurte ettev&otilde;tete nimelt, millel on inimestele tuttav tugev tunnusvisuaal. &bdquo;Inimeste teadlikkus &otilde;ngitsuskirjadest on suurenenud, kuid ka petiste oskused on paranenud. Hiljaaegu oli juhtum, kus rahvusvaheline ettev&otilde;tte, mis arveldab iga kuu teatud kuup&auml;evadel Saksamaal, sai vahetult enne tavap&auml;rast makseaega kirja, kus teatati, et arveldusarve on muutunud, ning saadeti uus arveldusarve number. K&otilde;ik oli korralikult vormistatud ja koost&ouml;&ouml;partneri s&uuml;mboolikaga, vaid domeeniaadressil oli paar t&auml;hte &auml;ra vahetatud,&ldquo; selgitas Timpson. &bdquo;See juhtum l&otilde;ppes h&auml;sti, sest arveldusarve number oli lepingu osa ning selle muutmiseks oleks pidanud tegema lepingu muudatuse, mitte saatma ainult meili, ning see &auml;ratas kahtlust,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta.</p> <p>Arneki s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;ks levinumaid &otilde;ngitsuskirjade vorme kiire raha&uuml;lekande palumine ning seda t&uuml;&uuml;pi kirjad saabuvad tavaliselt ettev&otilde;tte finantsjuhile. &bdquo;Sellise kirja puhul v&otilde;ib kurjategija olla teinud juba eelt&ouml;&ouml;d. V&otilde;ib-olla ta on juba eelneva &otilde;ngitsusega saanud m&otilde;ne ohvri, kes on sisestanud oma andmed &otilde;ngitsuslehele, ning kurjategija on p&auml;&auml;senud ettev&otilde;tte meilis&uuml;steemi sisse. Ta j&auml;lgib seal vestlusi ja &otilde;pib organisatsiooni tundma. Raha &uuml;lekandmise palvega kiri, mis j&otilde;uab finantsjuhini, on nii autentne, et ta v&otilde;ibki soovitud &uuml;lekande teha,&ldquo; seletas infoturbe ekspert Arnek. Ta soovitab kahtlust tekitavate &uuml;lekandepalvete puhul alati &uuml;le helistada ja kinnitust k&uuml;sida. &bdquo;Kindlasti ei tohi helistada kahtlust tekitava meili sigantuuris olevale telefoninumbrile, sest sellel numbril v&otilde;ib vastata kurjategija,&ldquo; hoiatas ta.</p> <p>Primend O&Uuml; tegevjuht Toomas M&otilde;ttus kiitis finantsjuhtide suurenenud teadlikkust. &bdquo;&Auml;rikultuur on aastatega paranenud ning enam ei saa niimoodi, et &uuml;lemus kirjutab raamatupidajale, et kanna kohe &uuml;le suur summa. Raamatupidajad k&uuml;sivad kohe alusdokumenti,&ldquo; selgitas M&otilde;ttus, kuid lisab, et ka siin v&otilde;ib varitseda petiste hoolikalt punutud l&otilde;ks. &bdquo;Kui kelmid on ettev&otilde;tte siseelu meilivahetustes j&auml;lginud, siis v&otilde;ivad nad petukirjaga kaasa panna ka hoolikalt tehtud arve, mis ei tekita kahtlusi,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta. Ta t&otilde;i n&auml;ite oma ettev&otilde;ttest Primend, kus neil on pettuste v&auml;ltimiseks kasutusel mitut inimest h&otilde;lmav arvete kinnitusring.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/(Kuvat&otilde;mmis RIA) Libakiri T&Uuml; .PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-(Kuvat&otilde;mmis RIA) Libakiri T&Uuml; .PNG" /></a></p> <p><em>Septembris tabas Tartu &Uuml;likooli (@ut.ee) meiliaadresse &otilde;ngitsuskirjade laine, kus ohvritele saadeti lakooniline eestikeelne teade, et nende meiliboksi maht hakkab t&auml;is saama.</em></p> <p><b>Kus andmeid hoida?</b></p> <p>K&uuml;bermaailmas peetakse andmeid digitaalseks kullaks: andmeid kr&uuml;pteerides on v&otilde;imalik nende omanikult lunaraha n&otilde;uda ja pettusega saadud andmete abil saab uut kuritegu kavandada. &bdquo;M&otilde;tteviis, et me oleme v&auml;ike Eesti ettev&otilde;te, kes meie andmeid ikka soovib, ei pea paika. Kui sa oled internetis, siis sa oled &uuml;ks paljudest, keda k&uuml;berpetised jahivad,&ldquo; r&auml;&auml;kis infoturbe ekspert Arnek.</p> <p>M&otilde;ttuse s&otilde;nul on ettev&otilde;tete andmete v&auml;&auml;rtus erinev. &bdquo;K&otilde;ige t&auml;psemalt m&auml;&auml;rab andmete v&auml;&auml;rtuse kurjategija jaoks see, kui olulised on need andmed ettev&otilde;ttele. Organisatsioonil tuleb anal&uuml;&uuml;sida ja hinnata, kui suur on kahju, kui puudub ligip&auml;&auml;s meilidele v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik raamatupidamisprogrammi kasutada. Kujutage ette arhitektuurib&uuml;rood, kes vahetab klientidega suuremahulisi disainifaile, ning k&uuml;berr&uuml;nnaku t&otilde;ttu on s&uuml;steemid kr&uuml;pteeritud. See t&auml;hendab, et tuleb t&ouml;&ouml;protsessid &uuml;mber korraldada ning samal ajal tegeleda s&uuml;steemi t&ouml;&ouml;korda saamisega. R&auml;&auml;kimata konfidentsiaalsetest andmetest, mis on v&otilde;&otilde;raste meelevallas,&ldquo; t&otilde;i ta hoiatava n&auml;ite.</p> <p>Kui ettev&otilde;te ei ole k&uuml;berohte kaardistanud ja vajalikke &bdquo;aknaid ja uksi&ldquo; sulgenud, siis v&otilde;ivad suuremat k&uuml;berr&uuml;nnaku riski t&ouml;&ouml;andjale kujutada kaugt&ouml;&ouml; tegijad. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tajaid kaugt&ouml;&ouml;le lubada, siis ta peab kindlaks m&auml;&auml;rama riskid ja hindama, kas see on seda v&auml;&auml;rt. Meie n&auml;eme k&uuml;berruumi monitoorides, et kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;laua t&ouml;&ouml;riistad on tihti avalikult k&auml;ttesaadavad,&ldquo; muretses Arnek.</p> <p>Pilveteenuste arhitekt Timpsoni s&otilde;nul tuleks andmete kaitsmisel kasutada alati kaheastmelist autentimist. Lisaks saab t&ouml;&ouml;andja andmeid erineval moel kaitsta. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja saab m&auml;&auml;rata, missugustele andmetele ja millal t&ouml;&ouml;taja ligi p&auml;&auml;seb ning mida ta nendega teha v&otilde;ib. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja ei viibi oma seadmega kontoris, siis ta ei saa andmeid alla laadida v&otilde;i muuta. Samasuguseid erinevaid piiranguid saab panna ka mobiiltelefonile. N&auml;iteks ei saa t&ouml;&ouml;taja telefonis t&ouml;&ouml;andja faile alla laadida ega kuvat&otilde;mmist teha,&ldquo; seletas Timpson.</p> <p>&bdquo;Lahendusi on palju ja t&ouml;&ouml;andjal tuleb valida oma organisatsioonile sobivaim,&ldquo; lisas ta.</p> <p>M&otilde;ttuse s&otilde;nul on andmete kaitsmiseks oluline pakkuda t&ouml;&ouml;tajate vajadustega arvestavaid t&ouml;&ouml;vahendeid. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja ei paku t&ouml;&ouml;tajatele pilve salvestamise teenust, siis hakkavad t&ouml;&ouml;tajad andmeid hoidma sellistes kohtades, mille &uuml;le t&ouml;&ouml;andjal puudub igasugune &uuml;levaade ja kontroll. Kui t&ouml;&ouml;andja on n&auml;iteks keelanud meilide lugemise telefonist, siis t&ouml;&ouml;taja suunab oma t&ouml;&ouml;meilid gmaili. Kui t&ouml;&ouml;andja ei paku t&ouml;&ouml; tegemiseks t&ouml;&ouml;tajale sobivaid v&otilde;imalusi, siis leiab inimene need ise, kuid need ei pruugi olla piisavalt turvalised,&ldquo; &uuml;tles M&otilde;ttus.</p> <p><b>Kurjategijad otsivad n&otilde;rgimat l&uuml;li</b></p> <p>Nii RIA kui ka Primendi eksperdid leiavad, et inimesed on teadlikumad, kuid k&uuml;berpettuste ja -kuritegude ennetamise vallas on veel palju teha.</p> <p>&bdquo;Meie ettev&otilde;ttekultuur on veel selline, et k&uuml;berturvalisuse peale m&otilde;eldakse liiga v&auml;he ja liiga hilja. Kurjategijad kasutavad alati &auml;ra k&otilde;ige n&otilde;rgemat l&uuml;li. Kui t&ouml;&ouml;tajad on h&auml;sti koolitatud, kuid IT-s&uuml;steemid on avatud, siis murtakse sealt sisse. Tuleb leida tasakaal t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse ja IT-s&uuml;steemide turvamise vahel,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>&bdquo;Suuremates ettev&otilde;tetes investeeritakse IT-s&uuml;steemide turvalisemaks muutmisesse rohkem ja seal ka koolitatakse inimesi rohkem, aga n&otilde;rgimaks l&uuml;liks j&auml;&auml;b alati inimene. Tehnoloogia abil saame oma k&uuml;berruumi kaitsta ligikaudu 80% ulatuses, aga &uuml;lej&auml;&auml;nu on inimese k&auml;tes ja inimene on ekslik,&ldquo; r&auml;&auml;kis Timpson.</p> <p>Arneki s&otilde;nul valitseb uskumus, et meie ettev&otilde;te k&uuml;ll ohvriks ei lange. &bdquo;Inimesed, kes juhivad ettev&otilde;tteid ja on t&ouml;&ouml;andjad, usuvad, et k&uuml;berr&uuml;nnakud neid ei taba. See hoiak on v&auml;ga inimlik. See m&otilde;ttemall kandub ka ettev&otilde;ttesse,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;K&uuml;berturvalisuse tagamisel on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olulised. Ka need, kes v&otilde;ib-olla kasutavad ainult meili. K&uuml;berturvalisus algab ka temast,&ldquo; lisas ta ning meenutas juhtumit, kus petturil &otilde;nnestus &uuml;ks meilikonto &uuml;le v&otilde;tta ja sellelt saata petukirju, mist&otilde;ttu intsident eskaleerus.</p> <p>Arnek tunnistab, et tal endalgi on m&otilde;nikord hoiak, et mis minuga ikka juhtub. &bdquo;Ma olen ju iga p&auml;ev teema sees ja tean k&otilde;ike. Kui isegi minul kaob ohutunne ja seet&otilde;ttu ka t&auml;helepanelikkus, siis ettev&otilde;tte juhil on veelgi raskem turvas&uuml;steemide vajalikkust m&otilde;ista. Oluline roll on siin IT-juhil, kui organisatsioonis on olemas selline inimene, kes tutvustab juhile arusaadavalt v&otilde;imalikke k&uuml;berohte,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Primendi pilveteenuste arhitekt Timpson teab, et pahad liiguvad headega samas tempos ja vahel isegi kiiremini ning et see on k&uuml;berturvalisust pakkuvatele ettev&otilde;tele paras v&auml;ljakutse.</p> <p>&bdquo;100% kaitset ei saa kunagi, sest kurjategijad &otilde;pivad ja arenevad. Inimesi koolitatakse veel v&auml;he, kuid uus generatsioon on ohtudest teadlikum,&ldquo; kinnitas Timpson ning innustas t&ouml;&ouml;andjaid julgemalt k&uuml;berturvalisuse ekspertidelt n&otilde;u k&uuml;sima. &bdquo;Ehitusettev&otilde;tja ei peagi teadma, kuidas oma ettev&otilde;tet k&uuml;berkurjategijate eest kaitsta, kuid ta peaks tutvuma v&otilde;imalustega kaitsta organisatsiooni k&uuml;berr&uuml;nnakute eest,&ldquo; selgitas Timpson.</p> <p><b>Turvalisuse hind</b></p> <p>Juba s&otilde;na &bdquo;k&uuml;ber&ldquo; paneb paljud inimesed n&otilde;utult k&auml;si laiutama. Kui sellele lisandub ka soovitus ennast selle ohtude eest kaitsta, siis v&otilde;ib n&otilde;utus ainult suureneda.</p> <p>RIA ja Primendi eksperdid kinnitavad, et k&uuml;berturvalisusesse investeerimine ei ole mahavisatud raha. &bdquo;K&uuml;berturvalisusesse peab investeerima, sest kokkuhoid IT turvamise pealt tuleb millegi arvelt,&ldquo; kinnitas Arnek. Ta lisas, et ettev&otilde;tted saavad baaskaitse ka ise tagada ning kui see on tehtud, siis peaks m&otilde;tlema, kas ja missugust kaitset peaks veel teenusena sisse ostma. &bdquo;Ei ole m&otilde;tet osta uusi uhkeid turvalahendusi, kui ettev&otilde;ttes on lahendamata probleemid baastaseme varundamise, paroolide turvalisuse ja lihtsate teenuste konfigureerimisega,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>P&otilde;hilised asjad, millele ekspertide s&otilde;nul tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, on olulistest andmetest varukoopiate tegemine, tugevad ja teatava regulaarsusega vahetatavad paroolid ning kaheastmeline autentimine andmetele juurdep&auml;&auml;suks.</p> <p>RIA CERT-EE infoturbe ekspert Arnek julgustab t&ouml;&ouml;andjaid RIA poole p&ouml;&ouml;rduma n&otilde;u saamiseks, aga ka juhul, kui m&auml;rgatakse k&uuml;berruumis midagi kahtlast. &bdquo;&Uuml;hise turvalisema k&uuml;berruumi saavutamiseks tuleks meid teavitada alati, kui teid on k&uuml;berruumis r&uuml;nnatud v&otilde;i selleks katseid tehtud. Informeerida tuleks ka juhul, kui te ei kannatanud kahju, sest kurjategija v&otilde;ib teilt teie m&auml;rkamata kaaperdatud identiteeti kasutada muude pettuste kavandamiseks. Sellest teavitamine aitab v&auml;lja selgitada, kui palju ja mis t&uuml;&uuml;pi r&uuml;nnakuid Eesti k&uuml;berruumis sooritatakse,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>Primend O&Uuml; tegevjuht M&otilde;ttus kummutab arusaama, et k&uuml;berturvas&uuml;steemid on kallid ning et neid saavad endale lubada vaid suure rahakotiga t&ouml;&ouml;andjad. &bdquo;Need, kes arvavad, et turvas&uuml;steemid on kallid, ei tea t&auml;nap&auml;evaseid hindu. Arvatakse, et tuleb osta serverid ja tarkvara ja mis k&otilde;ik veel, kuid nii see ei ole,&ldquo; kinnitas ta. &bdquo;Paark&uuml;mmend aastat tagasi oli igal ettev&otilde;ttel oma kodukootud meilis&uuml;steem ja tuli palgata inimene, kes seda t&ouml;&ouml;korras hoiaks, kuid praegu on v&otilde;imalik see teenus paari euro eest kuus tellida ning see on juba ka turvatud: k&otilde;igist andmetest tehakse koopia ja viiruset&otilde;rje on e-postis&uuml;steemi sisse ehitatud,&ldquo; r&auml;&auml;kis M&otilde;ttus. Tema s&otilde;nul on saadaval mitmeid turvapakettide standardlahendusi, mida saab endale lubada ka v&auml;ikeettev&otilde;te. &bdquo;Alati peavad olema tehtud varukoopiad ja paroole tuleb vahetada,&ldquo; tuletas ta l&otilde;petuseks veel kord meelde.</p> <ul> <li>Tutvu kampaaniaga &bdquo;Ole IT-vaatlik&ldquo; aadressil <a href="https://itvaatlik.ee/" target="_blank">itvaatlik.ee</a></li> <li>CERT-EE soovitab liituda k&uuml;bervaldkonna uudiskirjaga, mis sisaldab kokkuv&otilde;tet avalikes allikates ilmuvatest k&uuml;ber- ja IT-uudistest. Uudiskirjaga liitumiseks saada e-kiri teemaga &bdquo;Subscribe&ldquo; aadressile <a href="mailto:certnews@cert.ee">certnews@cert.ee</a>. Liituda saab &uuml;ksnes asutuse/organisatsiooni meiliaadressiga (st mitte Gmail, Hotmail vms).</li> </ul> <p>Tekst:&nbsp;Jaanika Palm</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2514Kas e-maili teel esitatud soov tööleping lõpetada on kehtiv?2020-02-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja on haiguslehel. Ta saatis meile e-maili teel teate, et peale haiguslehe l&otilde;ppemist ta enam t&ouml;&ouml;le ei tule. T&ouml;&ouml;andjana oleme sellega n&otilde;us, kuid palusime tal tulla kontorisse lepingut l&otilde;petama. T&ouml;&ouml;taja keeldus sellest. Kuidas me saame temaga t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petada, kui ta ei allkirjasta l&otilde;petamise dokumente?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &nbsp;kohaselt saab t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, nt e-kirja, kirja, smsi teel. Suuline &uuml;les&uuml;tlemine on t&uuml;hine. Kui t&ouml;&ouml;taja on saatnud Teile kui t&ouml;&ouml;andjale e-kirja, millest on v&otilde;imalik j&auml;reldada, et t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda, siis on t&auml;idetud kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldava vormi n&otilde;ue. Kuna muid vormin&otilde;udeid peale kirjaliku taasesitamise v&otilde;imaldamise pole &uuml;les&uuml;tlemisavaldusele esitatud, siis on t&ouml;&ouml;taja saatnud Teile kehtiva &uuml;les&uuml;tlemisavalduse.&nbsp;</p> <p>Avaldus muutub kehtivaks selle k&auml;ttesaamisega ehk avaldus kehtib alates hetkest, kui saite t&ouml;&ouml;taja e-kirja k&auml;tte. See t&auml;hendab, et eraldi l&otilde;petamist pole tarvis teha. T&ouml;&ouml;suhe l&otilde;peb avalduse alusel ja avaldusel m&auml;rgitud t&ouml;&ouml;suhte viimasel p&auml;eval teeb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tamise registrisse kande ja kannab &uuml;le l&otilde;pparve.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2513Meie töötaja: Harri Alaru2020-01-31<p>Harri Alaru: T&ouml;&ouml;inspektsioonis teame kindlalt, et meil on missiooniga t&ouml;&ouml;</p> <p>Karoli Noor</p> <p><b>Milles teie t&ouml;&ouml; seisneb?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonis alustasin t&ouml;&ouml;inspektorina 1996. aasta veebruaris. 24 aasta jooksul olen inspekteerinud eri valdkondi &ndash; energeetikat, haridust ja meediat. Praegu kuuluvad minu vastutusalasse ehitus- ja taristuprojektid.</p> <p><b>Milline on t&ouml;&ouml;inspektori tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev? </b></p> <p>V&otilde;iksin ritta panna hulga erinevaid tavalisi t&ouml;&ouml;p&auml;evi. P&auml;ris suur osa neist on sellised, et istun t&ouml;&ouml;laua taga ja kavandan t&ouml;&ouml;d pikemaks ajaks ette. Aasta alguses saan nimekirja objektidest, mida tuleb aasta jooksul kontrollida. P&auml;ev v&otilde;i mitu kulub kavandamisele, mida ja millal kontrollima minna. Seejuures pean suhtlema t&ouml;&ouml;andjatega, andmeid &uuml;le vaatama ja kohtumisi kokku leppima. See on k&uuml;llalt suuremahuline, kuid vajalik b&uuml;rokraatlik t&ouml;&ouml;.</p> <p>Teist t&uuml;&uuml;pi tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev m&ouml;&ouml;dub ehitusplatsidel ja t&auml;itub etteteatamata k&uuml;lastustega. Ka selline p&auml;ev vajab ettevalmistust, n&auml;iteks marsruudi kavandamist.</p> <p>Etteteatamisega ehk nn riskip&otilde;hised &uuml;ldkontrollid on suurel m&auml;&auml;ral prof&uuml;laktilise iseloomuga, sest selleks saavad t&ouml;&ouml;andjad end ette valmistada &ndash; dokumendid v&auml;lja otsida, m&otilde;tted l&auml;bi m&otilde;elda ja vajalikke vahendeid juurde hankida. Kui aga minna nii, et t&ouml;&ouml;andjat varem hoiatatud ei ole, n&auml;eb tegelikkusele rohkem sarnanevat pilti.</p> <p>K&otilde;ige huvitavam on k&uuml;lastada ohuseire k&auml;igus ootamatult ette sattuvaid ja seni kontrollimata ettev&otilde;tteid ja ehitusplatse. Siis on huvitav n&auml;ha tegelikku olukorda &ndash; kas asjad on korras <em>a priori</em> v&otilde;i on t&ouml;&ouml;andja eiranud k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu n&otilde;udeid. Suuri rikkumisi esineb siiski j&auml;rjest v&auml;hem. Tasapisi on t&ouml;&ouml;andjate ja ka t&ouml;&ouml;tajate ohutuskultuur j&auml;rjest paranenud.</p> <p><b>Millised on olnud viimase aja p&otilde;nevaimad objektid?</b></p> <p>T&auml;navuse laulu- ja tantsupeo ajal jagati Facebookis pilte sellest, kuidas lavatehnika &uuml;lespanemisel tehti t&otilde;elist tsirkuseakrobaatikat. Selle peale otsustasime kontrollida ka teiste vaba&otilde;hu&uuml;rituste ettevalmistamist ning k&auml;isime Tartus toimunud Metallica kontserdi lava &uuml;lespanekut vaatamas.</p> <p>Seal n&auml;htut v&otilde;ib eeskujuks tuua k&otilde;igile ehitajatele. Lava ja lavatehnika paigaldajatel olid k&otilde;ik plaanid korrektselt vormistatud. Ka k&otilde;ik vajalikud ohutust tagavad vahendid olid olemas ja kasutuses, n&auml;iteks lai valik t&otilde;stukeid, k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamise abivahendeid jne. Lava konstruktsiooni olid sisse planeeritud paigaldajate ohutuse tagamiseks m&otilde;eldud statsionaarsed kinnituskohad. Teisiti ei olekski sellises olukorras t&auml;ieliku ohutuse tagamine v&otilde;imalik, sest konstruktsioonid olid meeletult k&otilde;rged. Alt vaadates ei n&auml;inudki, mida t&ouml;&ouml;mehed lava k&otilde;ige k&otilde;rgemas tipus tegid. Vertikaalne turvasiin ja kinnitused olid aga h&auml;sti n&auml;htavad.</p> <p><b>Kas nii hea kvaliteet &uuml;rituste korraldamisel on tavaline?</b></p> <p>Kahjuks mitte. Varasematel kontrollimistel on pilt olnud &uuml;sna kole &ndash; kasutatud on palju kahtlaste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu, kes pidi t&ouml;&ouml;d tegema juhusliku varustusega ja isegi h&auml;davajalikke turvameetmeid rakendamata. On esinenud ka mitmeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, sh surmajuhtumeid. P&auml;rast eespool kirjeldatud laulu- ja tantsupeo juhtumit otsustasime kampaania korras &uuml;rituste ettevalmistusi k&uuml;lastama hakata.</p> <p>Loomulikult me k&otilde;iki &uuml;ritusi kontrollima ei j&otilde;ua ja ega pole otseselt vajagi. Kogenud inspektorina tean, et k&otilde;ik vaba&otilde;hu&uuml;rituste korraldajad tunnevad &uuml;ksteist. Nii levitasime teavet, et hakkame vaba&otilde;hu&uuml;ritusi kontrollima. Sellest oli nii palju kasu, et kui Viljandi folgi lavade ehitust vaatama j&otilde;udsime, oli pilt peaaegu sama hea kui Metallical. &Uuml;rituse mastaap on m&auml;rksa tagasihoidlikum, aga varustus oli olemas ja seda kasutati rahuldaval moel &ndash; ohutus oli tagatud. Vestlusest t&ouml;&ouml;de korraldajatega ilmnes, et ka vajalikud ohutusteadmised olid v&otilde;rreldes varasematega p&auml;ris head.</p> <p><b>Nii et m&otilde;nikord kasutate natuke ka hirmutamistaktikat?</b></p> <p>Eks meie t&ouml;&ouml; on juba selline, et n&otilde;rga ohutuskultuuriga ettev&otilde;tted ikka mingil m&auml;&auml;ral kardavad inspektoreid. Asjata muidugi. Tegelikult peaks igal ettev&otilde;ttel ja t&ouml;&ouml;de korraldajal olema hirm oma t&ouml;&ouml;tajate elu ja tervise p&auml;rast. Kui aga hirm karistuse ees aitab s&auml;&auml;sta inimeste elu ja tervist, siis on see v&auml;ike hirm ka &otilde;igustatud.</p> <p><b>See on siis selline missiooniga t&ouml;&ouml;?</b></p> <p>Jah, see on missiooniga t&ouml;&ouml;. Me m&otilde;jutame inimesi k&auml;ituma ohuteadlikult. Oma pikaajalisele kogemusele tuginedes v&otilde;in &ouml;elda, et see on ka m&otilde;junud. Minu karj&auml;&auml;ri algusaegadel oli olukord praegusega v&otilde;rreldes &uuml;sna s&uuml;rreaalne. Ei olnud korralikke t&ouml;&ouml;- ja ohutusvahendeid ega ka &otilde;igusakte, aga ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist pidime siiski n&otilde;udma. Toona juhindusime n&otilde;ukogudeaegsest n&otilde;uetest, mis tegelikult praegustest v&auml;ga ei erinegi. Vahendid on t&auml;nap&auml;eval m&auml;rksa paremad. N&otilde;ukogudeaegne b&uuml;rokraatia oli s&uuml;gavam ja kord &uuml;ldjuhul karmim. N&uuml;&uuml;d on reeglid liberaalsemad, aga ka t&ouml;&ouml;andjad j&auml;rjest m&otilde;istlikumad.</p> <p><b>Millega te enne T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le tulemist tegelesite? </b></p> <p>Olen pidanud erinevaid ameteid. T&ouml;&ouml;mehetee algas 15-aastaselt Tartu Aparaaditehases treiali ja koostelukksepana. P&auml;rast s&otilde;jav&auml;ekohustust t&ouml;&ouml;tasin mitu aastat ehituses. J&otilde;udsin olla &uuml;he aasta ka autoremondilukksepp. Seej&auml;rel &otilde;ppisin viis aastat Eesti P&otilde;llumajandusakadeemias p&otilde;llumajanduse mehhaniseerimist. P&auml;rast l&otilde;petamist t&ouml;&ouml;tasin &uuml;heksa aastat kutsehariduse s&uuml;steemis. Selle aja sees viibisin kaks aastat Angolas, kus &otilde;petasin kohalikke lapsi. Tegin seda kohalikus riigikeeles ehk portugali keeles, mille sain vajalikul tasemel selgeks, kui &otilde;ppisin &uuml;he aasta tolleaegses Leningradi &uuml;likoolis.</p> <p>P&auml;rast Angolast naasmist oli mul soov t&ouml;&ouml;tada ka Nicaraguas. Sinna minek ei oleks olnud keeruline, sest enamik reisidokumente oli juba v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamiseks korda aetud. Portugali ja hispaania keel on nii sarnased, et &uuml;mber &otilde;ppima ei olekski pidanud.</p> <p>Senine riigikord aga l&otilde;ppes &auml;ra. Tulin Angolast tagasi 1988. aasta augustis. Parasjagu said l&auml;bi Hirvepargi s&uuml;ndmused. Angola n&otilde;ukogude kollektiiv oli Eestis toimuvast teadlik ja muutus minu suhtes viimastel t&ouml;&ouml;kuudel &uuml;sna vaenulikuks. Ma ise ei teadnud Eesti s&uuml;ndmustest midagi. Keegi kodustest ei julgenud mulle sellest kirjutada. Kardeti, et kirjad loetakse l&auml;bi. Olen tegelikult veendunud, et neid kirju l&auml;bi ei loetud, sest kirjad j&otilde;udsid Angolasse eripostiga ja v&auml;ga kiiresti. Kui Tartust kiri v&auml;lja saadeti, siis juba &uuml;lej&auml;rgmisel p&auml;eval j&otilde;udis see minu k&auml;tte Lubango linna.</p> <p><b>Milline oli elu Angolas?</b></p> <p>T&auml;itsa tavap&auml;rane. Inimesed olid v&auml;ga sarnased meie inimestega &ndash; sama targad, nutikad ja t&ouml;&ouml;kad. M&otilde;ni &uuml;tleb, et aafriklased on laisad. Ma &uuml;tlen, et see arusaamine ei tulene sellest, et nad tahavad laisad olla. Nende eluolu lihtsalt oli selline, et t&ouml;&ouml;d &uuml;ldiselt ei olnud. Eriti veel sellist, mida nad oleksid v&otilde;imaluse korral h&auml;sti teinud. Seal k&auml;is siis ju kodus&otilde;da. Huvitav oleks teada, kuidas on n&uuml;&uuml;d, kui s&otilde;da on juba paark&uuml;mmend aastat l&otilde;ppenud.</p> <p>&Otilde;petajana n&auml;gin, kuidas &otilde;pilased t&ouml;&ouml;sse suhtusid. Enamik olid tublid, m&otilde;ni kohe v&auml;ga t&ouml;&ouml;kas. Oli muidugi ka luusereid, kes kohe midagi teha ei tahtnud. M&otilde;ni tuli ikka ukse taha saata ja m&otilde;nega t&otilde;sisemalt pahandada.</p> <p>Mul on h&auml;sti meeles &uuml;ks juhtum, kus pidin ennast v&auml;ga resoluutselt kehtestama. Ruumis oli umbes 30&ndash;40 &otilde;pilast, kellest &uuml;ks k&auml;itus eriti &uuml;lbelt. Alguses vaatas terve klass k&otilde;hklevalt, kas ikka saan temaga hakkama. Ilmselt oli ta kaas&otilde;pilaste silmis n-&ouml; k&otilde;va tegija. Kui klass n&auml;gi, et minust peajagu pikem ja eriti kuri j&otilde;mm j&auml;&auml;b &otilde;petajale alla, ajasid nad ta ise klassiruumist v&auml;lja. Enese kehtestamine koolis v&otilde;i ka inspektorina on keeruline, kuid v&auml;ga oluline. Kui see ei &otilde;nnestu, siis ei tule ka t&ouml;&ouml;st midagi v&auml;lja.</p> <p><b>Kas n&uuml;&uuml;d ei ole olnud tahtmist vahelduseks kuskile kaugele minna?</b></p> <p>Ei ole &uuml;ldse sellist tahtmist. Mul sai v&auml;lismaal olekust isu k&uuml;llalt t&auml;is. Eneset&auml;iendamise ja &otilde;ppimise m&otilde;ttes k&auml;iks k&uuml;ll. Inglismaal, Iirimaal v&otilde;i &Scaron;otimaal viibiksin hea meelega m&otilde;ne aja, et keelt &otilde;ppida, aga ma ei kujuta h&auml;sti ette, millega seal tegeleda. Lihtsalt turistina ringi kolades ei &otilde;pi ka kuigi palju.</p> <p>Natuke olen ikka k&auml;inud ka. Viimati k&auml;isime tuttavatega Norras kalal. Autos&otilde;it oli &uuml;lipikk &ndash; 27 tundi j&auml;rjest. Seal on kalal k&auml;imine ikka hoopis teistsugune kui Eestis. Meri on nii kalarikas, et p&uuml;&uuml;gip&otilde;nevus kaob kiiresti. Mulle meeldib, kui p&uuml;&uuml;k n&otilde;uab parasjagu kannatlikku ootamist, osavust ja p&otilde;nevust ka, et missugune kala ja kuidas. Eestis k&auml;in ka p&auml;ris sageli kalal. Enamasti Peipsil, aga vahel ka j&otilde;e &auml;&auml;res. Eriti talvel ja jalgsi, kuid suvel ka paadiga. Viimasel ajal k&auml;in kalal v&auml;hem.</p> <p><b>Kuidas te t&ouml;&ouml;pingeid maandate?</b></p> <p>Meeldib kodus teha igasugust aiat&ouml;&ouml;d. V&otilde;iks &ouml;elda, et naudin t&ouml;&ouml;stressist taastumist just selle t&ouml;&ouml;ga. K&otilde;ik pinged saab sellega p&auml;ris h&auml;sti maha. Suuremaid muresid on &uuml;ldse v&auml;hemaks j&auml;&auml;nud &ndash; lapsed juba iseseisvad, enda tervis p&auml;ris hea. Nii ma siis toimetan &ndash; ehitan v&otilde;i songin mullas.</p> <p>Foto: Erakogu</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2512Büroomaailma kogemused küberturvalisusega2020-01-30<p><b>B&uuml;roomaailm-ASi Infotark IT-juht Sebastian S&otilde;eruer: Varukoopiaid ei ole kunagi liiga palju</b></p> <p><b>Missugused on B&uuml;roomaailma kogemused k&uuml;berr&uuml;nnakutega?</b></p> <p>B&uuml;roomaailm on olnud k&uuml;berr&uuml;nnaku all paraku mitmeid kordi. On olnud r&uuml;nnakuid, kus on avatud kahtlane e-kiri ja server on j&auml;&auml;nud avalikku v&otilde;rku, mille haavatavust on &auml;ra kasutatud. Oma 15-aastase t&ouml;&ouml;kogemuse p&otilde;hjal saan m&auml;rkida, et viimase aja trendid on muutunud &ndash; r&uuml;nnakud on t&auml;nu bitcoin&rsquo;ide levikule muutunud v&auml;ga suureks &auml;riks, kus on v&otilde;imalik turvamata andmete kr&uuml;pteerimisega teenida kiirelt tulu ja seda ka anon&uuml;&uuml;mselt.</p> <p><b>Kui suureks hindate k&uuml;berkurjategijate tekitatud kahju?</b></p> <p>B&uuml;roomaailmal ei ole &otilde;nneks olnud vajadust kurjategijatele maksta. K&uuml;ll aga on kulutatud t&ouml;&ouml;tunde, et taastada r&uuml;nnakule eelnenud olukord. Praegu v&otilde;ib &ouml;elda, et &uuml;ks &otilde;nnestunud r&uuml;nnak l&auml;heb maksma meile inimt&ouml;&ouml;tundides ligi 10 tundi, mis suures osas kulub andmete kopeerimisele varukoopiast.</p> <p><b>Missugused muudatused t&ouml;&ouml;keskkonnas tegite p&auml;rast r&uuml;nnakuid?</b></p> <p>P&auml;rast esimest r&uuml;nnakut vaatasime v&auml;ga rangelt &uuml;le oma ligip&auml;&auml;supoliitika, auditeerisime varunduslahenduse ja v&otilde;rku ligip&auml;&auml;suks loodud v&otilde;imalused.</p> <p><b>Kuidas olete meeskonda koolitanud k&uuml;berohtusid m&auml;rkama ja ennetama?</b></p> <p>K&otilde;ige suurem abi on olnud terve meeskonna j&auml;rjepidevast teavitamisest. See on pannud inimesed aru saama ja kahtlased e-kirjad saadetakse kohe IT-osakonnale, et veenduda nende &otilde;igsuses. Ei ole olemas &uuml;htegi maagilist vahendit, mis suurendaks h&uuml;ppeliselt teadlikkust k&uuml;berohtudest. Vaja on j&auml;rjepidevat t&ouml;&ouml;d, et varitsevaid ohte selgitada. IT-osakond vaatab ka sisse tulnud pahavarakirjad &uuml;le ja p&auml;rast puhastamist saadame need ettev&otilde;ttes laiali n&auml;idistena, et inimestel kinnistuks teadmine, millised v&otilde;ivad olla skeemid pahavara levitamiseks v&otilde;i andmete &otilde;ngitsemiseks.</p> <p><b>Mis on teie hinnangul k&otilde;ige olulisem tegevus kuritegelike k&uuml;berintsidentide ennetamiseks?</b></p> <p>&Uuml;hte tegevust on raske v&auml;lja tuua, kuid 99% juhtudest on r&uuml;nnak ikkagi kellegi tegemata t&ouml;&ouml; v&otilde;i on turvalisus toodud ohvriks mugavusele. Nende kahe vahel on keeruline tasakaalu leida.</p> <p>Olen n&auml;inud, kuidas IT-meeskond n&auml;gi ette keerulised paroolid, mist&otilde;ttu kirjutasid t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ik paroolid paberile ja peaaegu iga klaviatuuri alt v&otilde;is leida kollase lipiku parooliga. Teine n&auml;ide oli internetikasutuse nii range piiramine, mis tingis selle, et majas hakati kasutama alternatiivset internetti. Kui loodud piirangud on liiga suured, hakkavad need algsele eesm&auml;rgile vastu t&ouml;&ouml;tama ja tekitavad oluliselt suurema turvaprobleemi, kui see, mida mindi lahendama.</p> <p>Varukoopiaid ei ole kunagi liiga palju. Kasutame kolmetasandilist varundust (serveriruumis, teises ruumis ja teises f&uuml;&uuml;silises asukohas varundus). Lisaks veel <i>offline backup </i>k&otilde;ige suuremate riskide kaitseks. &Uuml;ks v&auml;line ketas k&otilde;ige kriitilisemate andmetega on kuu vana. See on ikka parem kui olukord, kui andmeid &uuml;ldse ei ole.</p> <p>Foto: erakogu</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2511Sihtkontoll: Vähenenud töövõimega töötajad2020-01-29<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis selle aasta kolmandas kvartalis l&auml;bi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate sihtkontrolli, mille raames kontrolliti eri maakondades 20 ettev&otilde;tet. Sihtkontroll toimus koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;tukassaga, kellelt T&ouml;&ouml;inspektsioon saigi k&uuml;lastatavate ettev&otilde;tete nimekirja. Kontrolli k&auml;igus hinnati kaitstud t&ouml;&ouml; v&otilde;i palgatoetuse teenusel olevate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonda, t&ouml;&ouml;tingimusi ja olmeruume. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;andjal puudega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;vahendid ja t&ouml;&ouml;koht kohandada vastavalt t&ouml;&ouml;taja kehalistele ja vaimsetele v&otilde;imetele. Kohandamine seisneb t&ouml;&ouml;andja ehitise, t&ouml;&ouml;ruumi, t&ouml;&ouml;koha v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahendi puudega isikule ligip&auml;&auml;setavaks ja kasutatavaks muutmises. See n&otilde;ue kehtib ka &uuml;ldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega t&ouml;&ouml;tajad kasutavad.</p> <p>Sihtkontrolli tulemusena tuvastati 71 rikkumist ja nendest 37 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Seega tuvastati &uuml;he ettev&otilde;tte kohta keskmiselt 3,5 rikkumist ning veidi rohkem kui poolte rikkumiste k&otilde;rvaldamiseks oli vaja koostada ettekirjutus.</p> <p><b>Tervisekontroll tuleb l&auml;bida igal t&ouml;&ouml;tajal</b></p> <p>K&otilde;ige rohkem esines rikkumisi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamata j&auml;tmisel. T&ouml;&ouml;andjad selgitasid, et kaitstud t&ouml;&ouml; puhul on t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;keskkonnas vaid episoodiliselt ning seep&auml;rast ei pidanud nad vajalikuks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde saata. Samuti arvestasid t&ouml;&ouml;andjad pigem sellega, et nad lahkuvad nagunii aasta v&otilde;i paari p&auml;rast ettev&otilde;ttest. Siinkohal peame aga m&otilde;tlema sellele, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega v&otilde;i puudega t&ouml;&ouml;tajal on juba m&otilde;ni terviseprobleem ja tema tervis v&otilde;ib olla seet&otilde;ttu n&otilde;rgem ning vastuv&otilde;tlikum v&auml;listele teguritele. Selleks et hinnata t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna sobivust ja tema v&otilde;imekust t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita, on k&otilde;ige &otilde;igem suunata t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile, kes teeb professionaalse otsuse. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti &uuml;lesanne on hinnata t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;koha, t&ouml;&ouml;korralduse sobivust t&ouml;&ouml;tajale, l&auml;htudes t&ouml;&ouml;taja tervislikust seisukorrast. Lisaks annab ta ka t&ouml;&ouml;andjale soovitusi, kas on vaja midagi muuta, &uuml;mber korraldada v&otilde;i on vaja seada t&ouml;&ouml;piiranguid.</p> <p>Teine oluline rikkumine oli riskianal&uuml;&uuml;si mittevastavus tegelikkusele. See t&auml;hendab, et puudega t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tamist ei olnud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvestatud ja neile m&otilde;juvaid riske ei olnud hinnatud. Kolmel ettev&otilde;ttel ei olnud riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;ldse koostatud. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus tuleb v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi ise&auml;rasusi, sealhulgas eririske puudega t&ouml;&ouml;tajatele ning t&ouml;&ouml;kohtade ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutamisega ja t&ouml;&ouml;korraldusega seotud riske. Seega tuleb ennek&otilde;ike hinnata, milline t&ouml;&ouml; on erivajadusega t&ouml;&ouml;tajale sobiv. T&ouml;&ouml; peab l&auml;htuma t&ouml;&ouml;taja tervislikust seisundist, t&ouml;&ouml;laadist ja riskide maandamise v&otilde;imalikkusest. Ka siinkohal saab kindlasti appi tulla t&ouml;&ouml;tervishoiuarst.</p> <p><b>Paanikahoos t&ouml;&ouml;taja jooksis &auml;ra</b></p> <p>N&auml;iteks lihvisid &uuml;hes ettev&otilde;ttes v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajad puidust detaile. Kontrolli k&auml;igus m&auml;rkas inspektor, et &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud maski ega kindaid, kuigi t&ouml;&ouml;andja seda k&otilde;ike v&otilde;imaldas. Kui t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor k&uuml;sis t&ouml;&ouml;taja k&auml;est, miks viimane ei kanna isikukaitsevahendeid, ei osanud t&ouml;&ouml;taja ootamatus olukorras k&auml;ituda, sattus paanikasse ja jooksis &uuml;ldse &auml;ra. Hiljem t&ouml;&ouml;andjaga vesteldes selgus, et hingamisteede kaitsemask on selle t&ouml;&ouml;taja jaoks kui v&otilde;&otilde;rkeha, mille kasutamisel tekib tal nn paanikahoog. Selle ohuteguri toime v&auml;ltimiseks r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;andja iga p&auml;ev kannatlikult isikukaitsevahendi kasutamise vajalikkusest. Riskianal&uuml;&uuml;sis on vaja aga hinnata k&otilde;ik riskid ja ohuolukorrad, millega t&ouml;&ouml;andjad peavad arvestama ja oskama n&auml;ha ette ka nende v&auml;ltimise v&otilde;imalused.</p> <p>Kolmas rikkumine seisnes selles, et n&auml;htavale kohale oli paigutamata esmaabi andmise juhised, h&auml;daabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber. Siinkohal paneb t&ouml;&ouml;andjate teadmatus eriliselt imestama, sest t&otilde;en&auml;osus, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate hulgas &otilde;nnetusi juhtub, on suurem. N&auml;iteks r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;andja loo, kuidas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja pidevalt kukkus, kuna haiguse t&otilde;ttu oli normaalne k&otilde;ndimine raskendatud ja ta komistas omaenda jalgade taha. Kukkumise tagaj&auml;rjel oli vaja alati v&auml;lja kutsuda kiirabi, sest t&ouml;&ouml;taja oli &scaron;okis ja tunnetas valu ilmselt tugevamana, kui see tegelikult oli.</p> <p><b>Parim tulemus saavutatakse koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tajaga</b></p> <p>Niisamuti nagu on erinevad k&otilde;ik inimesed, on erinevad ka inimeste erivajadused ning seet&otilde;ttu ei ole v&otilde;imalik anda konkreetset ja head juhist, kuidas t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;koht erivajadustega t&ouml;&ouml;tajatele k&otilde;ige sobivamaks kohandada.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna sobivaks kujundamisel on k&otilde;ige rohkem abi t&ouml;&ouml;tajatega suhtlemisest, et teada saada, mis t&ouml;&ouml;tajale k&otilde;ige rohkem muret v&otilde;i ebamugavust valmistab. Abi on loomulikult ka varasemast kokkupuutest v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajaga, kuid selle puudumisel tuleks teha koost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga.</p> <p>Selleks et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja sisseelamine t&ouml;&ouml;sse oleks v&otilde;imalikult sujuv, on T&ouml;&ouml;tukassa loonud teenused v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;andjale. &Uuml;heks teenuseks on nende t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine ja koolitamine, kellel on valmisolek t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta v&otilde;i kes on juba t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud puudega v&otilde;i erivajadustega inimesi. Koolitusi vajavad peale t&ouml;&ouml;andjate ka kaast&ouml;&ouml;tajad ja kolleegid, et nad teaksid, mida oodata ja millega arvestada.</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2509Kohtulugu: enda vastutuste täitmine2020-01-28<p><b>Pingetest tulvil firmas, kus ettev&otilde;tmine ei edene, v&otilde;ib v&otilde;imenduda iga s&otilde;navahetus, mida ka t&otilde;lgendatakse erinevalt. Ent sellest l&auml;htudes pole m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;vaidlust alustada, millest v&otilde;ib kujuneda n&auml;rve ja rahataskut kurnav mitmeastmeline kohtuprotsess.</b></p> <p>Loomakasvatusjuhile tundus, et t&ouml;&ouml;andja provotseeris teda t&ouml;&ouml;lepingut erakorraliselt &uuml;les &uuml;tlema ―<b> </b>solvas, s&uuml;&uuml;distas alusetult, tegi kohatuid etteheiteid, kohtles ebav&auml;&auml;rikalt ja viis ta seisundisse, kus ta otsustas kirjutada lahkumisavalduse ning ka lahkuda samal p&auml;eval.</p> <p>Nimelt oli firma omanik andnud suulise korralduse k&otilde;rvaldada ta t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest ja anda asjad kuu aja jooksul &uuml;le. Sellest ajendatuna leidis loomakasvatusjuht, et tal ei olnudki muud v&otilde;imalust kui t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. See juhtus 25. aprillil 2016.</p> <p>Nii teda kui kaast&ouml;&ouml;tajaid oli alusetult s&uuml;&uuml;distatud firma omaniku kodus toimunud t&ouml;&ouml;koosolekul, et loomade tervise ja heaolu eest ei kanta hoolt, nad olid hukkunud ja kadunud. Loomakasvatusjuhti kahtlustati ka loomade varguses, teda &auml;hvardati anda politseisse ja kohtusse, et oleks v&otilde;imalik v&auml;lja m&otilde;ista kahjutasu.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kohustusi oli v&otilde;imatu t&auml;ita?</b></p> <p>P&auml;rast kahte t&ouml;&ouml;vaidlust T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis palus t&ouml;&ouml;taja 29. m&auml;rtsil 2017 vaadata need l&auml;bi P&auml;rnu Maakohtus ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitiseks kolme kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu brutosummas 3424,77 eurot, lisaks viivis 223,49 eurot ja edasine viivis kuni p&otilde;hin&otilde;ude t&auml;itmiseni. Ka menetluskulud palus ta j&auml;tta t&ouml;&ouml;andja kanda.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja hinnangul tekitas t&ouml;&ouml;andja ise olukorra, kus tal polnud loomakasvatusjuhina v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ita, tagada loomade tervist ja heaolu. Tema koostatud loomade iga-aastast s&ouml;&ouml;daplaani, mis n&auml;gi ette varuda kvaliteets&ouml;&ouml;ta, juhtkond rahapuudusel ei kinnitanud. Hankida kavatseti odavat s&ouml;&ouml;ta, millest loomad vajalikke toitaineid ei oleks saanud. Seet&otilde;ttu olid nad t&auml;is parasiite ja kadusid massiliselt, sest hukkusid.</p> <p>Loomakasvatusjuhti h&auml;iris, et t&ouml;&ouml;tajatel puudusid olmeruumid, sh pesemisv&otilde;imalus. T&ouml;&ouml;l oli pidevalt k&uuml;lm jne. Igal aastal maist oktoobrini tuli tal koos laudat&ouml;&ouml;tajatega viibida Vilsandi saarel, kus nad pidid elama elamisk&otilde;lbmatus, vee ja k&uuml;tteta kivimajas. S&uuml;&uuml;a tuli teha l&otilde;kke peal jms.</p> <p>Uus karjatamisperiood Vilsandil pidi algama 2016. aasta mais. T&ouml;&ouml;tajad kahtlustasid, et t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;andja selgi aastal.</p> <p><b>P&otilde;hjendatud rahulolematus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda esitas 8. juunil 2017 P&auml;rnu Maakohtule vastuhagi, paludes tuvastada t&ouml;&ouml;taja 25. aprillil 2016 &uuml;les &ouml;eldud t&ouml;&ouml;lepingu t&uuml;hisuse ja lugeda t&ouml;&ouml;leping l&otilde;ppenuks alates 25. aprillist 2016 ning j&auml;tta menetluskulud t&ouml;&ouml;taja kanda.</p> <p>Tegevjuht ja aktsion&auml;r olid vestlenud loomakasvatuse juhiga 17. aprillil, kuna polnud tema t&ouml;&ouml;ga rahul: loomad olid halvas olukorras, nad surid ja kadusid seletamatul moel. N&auml;iteks 2014. aastal kanti maha 715 looma, 2015. aasta l&otilde;pus tehtud inventuuri k&auml;igus oli karjamaal kadunud 356 looma... Lisaks oli t&ouml;&ouml;andjal tekkinud kahtlus, et loomakasvatuse juht teeb samal ajal t&ouml;&ouml;d teistele isikutele ehk rikub t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud konkurentsikeeldu. Vaatamata rahulolematusele, ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andja loomakasvatuse juhi t&ouml;&ouml;lepingut 17. aprillil &uuml;les, t&ouml;&ouml;suhe temaga j&auml;tkus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja arvates ei olnud t&ouml;&ouml;tajapoolne t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine p&otilde;hjendatud ega &otilde;ige, sest kohtumisel toimunud juhtimist ja kontrolli ei saa pidada t&ouml;&ouml;taja ebav&auml;&auml;rikaks kohtlemiseks. Loomade olukord polnud ka sama aasta aprillikuus hea, kuna loomakasvatuse juht ei t&auml;itnud n&otilde;uetekohaselt oma t&ouml;&ouml;kohustusi. Ei koostanud &otilde;igeid s&ouml;&ouml;daratsioone ega n&otilde;udnud alluvatelt loomade &otilde;iget toitmist, taganud nende tervist ja heaolu. Samuti ei pidanud ega korraldanud loomade kohta korrektset arvestust ega esitanud nende kohta infot.&nbsp;</p> <p><b>Etteheited polnud alusetud</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja arvates ei seadnud t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine ja t&ouml;&ouml;tingimused ohtu t&ouml;&ouml;taja elu, tervist, k&otilde;lbelisust v&otilde;i head nime. Loomapidamise rajatised vastasid kehtivatele ehitisn&otilde;uetele ja t&ouml;&ouml;tajat oli t&ouml;&ouml;ohutusalaselt instrueeritud. Pealegi ei n&otilde;udnud loomakasvatusjuhi t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine raske f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegemist, sest see oli valdavalt mehhaniseeritud. Lisaks oli t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud loomakasvatuse juhile abit&ouml;&ouml;taja, farmit&ouml;&ouml;lise ja traktoristid.</p> <p>Loomade kadumise t&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rdunud 2015. aastal politseisse. K&otilde;ik Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktiga tuvastatud puudused kuulusid otseselt loomakasvatuse juhi t&ouml;&ouml;valdkonda ehk t&ouml;&ouml;andja ei teinud t&ouml;&ouml;tajale alusetuid etteheiteid ― n&auml;iteks oli loomadele s&ouml;&ouml;t varutud, aga seda ei antud neile ette jms.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;itis, et n&otilde;utavad olmetingimused olid puhkeruumis olemas, samuti oli hoone Vilsandi saarel elamisk&otilde;lblik, majas oli k&uuml;lmkapp ja elektripliit, vahetus l&auml;heduses k&uuml;lma vee saamise v&otilde;imalus ja soojaveeboiler jms. V&otilde;imalik oli majutuda t&ouml;&ouml;andja kulul turismitalus. Loomade karjatamiseks oli piisavalt karjamaid jne.&nbsp;</p> <p><b>Mida otsustas kohus?</b></p> <p>P&auml;rnu Maakohus otsustas 29. detsembril 2017, et t&ouml;&ouml;taja erakorraline t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine 25. aprillil 2016 on t&uuml;hine, ja luges selle t&ouml;&ouml;andja algatusel samast kuup&auml;evast l&otilde;ppenuks. T&ouml;&ouml;taja vastuhagi j&auml;eti rahuldamata ja temalt m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andja kasuks v&auml;lja kohtukulud summas 3500 eurot, millele lisandus lahendi j&otilde;ustumisest kuni t&auml;itmiseni viivis.</p> <p>P&auml;rnu Maakohtu otsuse peale esitas t&ouml;&ouml;taja apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse t&auml;ies ulatuses t&uuml;histada ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt 3424,77 eurot h&uuml;vitist koos viivise maksmise kohustusega.</p> <p>Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb j&auml;tta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, sest maakohus arvestas k&otilde;ikide tunnistajate &uuml;tlusi ja dokumentaalseid t&otilde;endeid. T&ouml;&ouml;taja solvamine, alusetu s&uuml;&uuml;distamine, kohatute etteheidete tegemine jms, mist&otilde;ttu ta t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavalduse esitas, t&otilde;endamist ei leidnud.</p> <p>Samuti ei saanud olla v&auml;idetav t&ouml;&ouml;andjapoolne loomade v&auml;&auml;rkohtlemine t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise aluseks, sest loomade v&auml;&auml;rkohtlemine ei olnud t&otilde;endatud. Liiatigi polnud loomakasvatusjuht ise, kes oli palgatud loomade heaolu eest hoolitsema, t&ouml;&ouml;andjat selgelt teavitanud, mida oleks tulnud probleemide lahendamiseks ette v&otilde;tta. Pealegi oli loomakasvatusjuhi otseseks t&ouml;&ouml;kohustuseks tagada loomade heaolu ja s&auml;ilimine. Sel p&otilde;hjusel oligi temaga t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmitud.</p> <p>Lisaks maakohtu poolt v&auml;lja m&otilde;istetud menetluskuludele tuli t&ouml;&ouml;tajal maksta ka apellatsioonimenetluse kulud. Seega n&otilde;udis oma t&otilde;e ja &otilde;iguse otsing &uuml;ksjagu kopsaka summa, sest kaasnesid ka omapoolse esindaja tasud, ning sellele lisaks emotsionaalne pinge.</p> <p>Kui tulistes t&ouml;&ouml;vaidlustes on v&otilde;imatu v&otilde;i raske iseenda tegevust ja positsiooni neutraalselt hinnata, siis v&otilde;iks appi paluda erapooletu n&otilde;ustaja, kes selgitab vastastikuseid vigu. Hindab ja annab n&otilde;u, kas &uuml;ldse on p&otilde;hjust protsessida, kui ilmselgelt pole parimal moel kantud t&ouml;ist vastutust, mida ametikohustused on eeldanud.</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2508Kas kõigist kergetest tööõnnetustest peab Tööinspektsiooni teavitama?2020-01-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes juhtus kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, aga t&ouml;&ouml;taja haiguslehele ei j&auml;&auml;nud. Lugesin t&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. T&ouml;&ouml;andja esitab raporti kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise l&otilde;petamist. Palun selgitage, kas sellise &otilde;nnetuse fikseerin ainult ettev&otilde;tte siseselt ning raporti t&ouml;&ouml;inspektsioonile saatma ei pea?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Eelmise aasta algusest muutus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimise kord. Nimelt ei pea t&ouml;&ouml;andja koostama ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitama vormikohast raportit nende t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kohta, kus t&ouml;&ouml;taja sai kerge tervisekahjustuse ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele ei j&auml;&auml;nud.&nbsp;</p> <p>Endiselt kehtib p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;andja peab uurima k&otilde;iki toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. K&uuml;ll on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;andja kohustused nende kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib sellise t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul otsustada uurimise viisi ja toimingute &uuml;le.&nbsp;</p> <p>Kindlasti tuleb selgitada v&auml;lja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused. Oluline on saada teada, miks &otilde;nnetus toimus, et edaspidi taolisi juhtumeid v&auml;ltida. &Uuml;ldjuhul ei v&otilde;ta selline uurimine palju aega, kuid uurimise k&auml;igus v&otilde;ib saada olulist teavet. N&auml;iteks v&otilde;ib selguda, et t&ouml;&ouml;taja ei teadnud, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada. Siit saab edasi m&otilde;elda, kas see tulenes liiga &uuml;lds&otilde;nalistest juhenditest v&otilde;i hoopis nende puudumisest. Kui asjakohased juhendid olid olemas, polnud t&ouml;&ouml;taja juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;petamisele p&ouml;&ouml;ratud ilmselt piisavalt t&auml;helepanu.&nbsp;</p> <p>Uurimisel v&otilde;ivad selguda ka puudused t&ouml;&ouml;de korraldamisel. N&auml;iteks v&otilde;ib liikumistee &auml;&auml;res oleva madala kapi poolavatud uks j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajale m&auml;rkamatuks, eriti kui ta veel midagi kannab, ning siis on komistamine ja kukkumine &uuml;sna t&otilde;en&auml;oline. Uurida tuleks, kas uks j&auml;i kellelgi kogemata lahti v&otilde;i on hoopis probleem uksesulguris. Esimesel juhul on m&otilde;istlik tuletada t&ouml;&ouml;tajatele meelde, et uks tuleks korralikult kinni panna v&otilde;i paigaldada uksele sulgur; teisel juhul tuleks sulgur korda teha. Kui selgub, et sulgur on pikemat aega rikkis, tuleks info liikumine l&auml;bi m&otilde;elda &ndash; kuidas j&otilde;uaks teadmine katkisest uksest k&otilde;ige kiiremini t&ouml;&ouml;tajani, kes selle peaks parandama.&nbsp;</p> <p>Esmapilgul t&uuml;histena tunduvate asjaolude k&otilde;rvaldamine on &uuml;heks eelduseks taoliste &otilde;nnetuste kordumise v&auml;ltimiseks. Seet&otilde;ttu tuleb t&otilde;siselt v&otilde;tta ka ohuolukordi ja neid uurida. Ohuolukord on &otilde;nnetus, kus &otilde;nneks keegi viga ei saanud. N&auml;iteks kukub momendil t&uuml;hjas kabinetis alla laeplaat ja kuna ruumis kedagi pole, ei saa keegi ka viga. Kui aga lage ei kontrollita, siis j&auml;rgmine plaat v&otilde;ib juba t&ouml;&ouml;tajale p&auml;he kukkuda. Kergete &otilde;nnetuste ja ohuolukordade uurimata j&auml;tmine v&otilde;ib j&auml;rgmisel korral kaasa tuua juba hoopis raskemate tagaj&auml;rgedega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse. Kergemate juhtumite j&auml;rgselt on lihtsam v&auml;lja selgitada, mis ja miks juhtus, sest pole kannatanuid ning teavet on lihtsam koguda.&nbsp;</p> <p>Kerge, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust mitte p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused peab t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogule, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja teistele t&ouml;&ouml;tajate esindajatele. Kui t&ouml;&ouml;andjal on mugav k&otilde;ik &otilde;nnetused vormistada &uuml;htemoodi, kasutades selleks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti vormi, siis v&otilde;ib ta seda loomulikult teha, j&auml;ttes n&auml;iteks t&auml;itmata lahtrid, mis konkreetsel juhul ei ole nii olulised (nt ametikoha koodid).</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2507Tööõnnetus tootmisliinil2020-01-24<p>Kell n&auml;itab varaseid hommikutunde, kuid see ei t&auml;henda &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tavale tootmisliinile midagi. &Uuml;hest otsast l&auml;hevad toorikud sisse ja teisest otsast tuleb valmistoode v&auml;lja, vahepeal on tosin erinevat masinat. Kahjuks valmistab tootmisliin t&auml;na aga toodet, mis ei sobi masinaga kuigi h&auml;sti, mis omakorda t&auml;hendab, et heal juhul ummistub pakkimismasin korra tunnis, t&otilde;en&auml;olisemalt aga iga m&otilde;nek&uuml;mne minuti j&auml;rel. Iga ummistumine t&auml;hendab aga, et kogu pikk tootmisliin paisatakse kaosesse. Masina seiskamiseks on kaks v&otilde;imalust &ndash; masina valmistaja poolt etten&auml;htud lahendus, et operaator l&auml;heb seadme puutetundliku operaatoriekraani juurde, sirvib l&auml;bi kolm lehek&uuml;lge nuppe ja valikuid, kinnitab seiskamise valiku ja ootab kuni masin t&auml;ielikult seisma j&auml;&auml;b. Alternatiiv on vale aga lihtne &ndash; suur punane avariiseiskamise nupp peatab masina t&ouml;&ouml;organid koheselt, kuid ei l&uuml;lita v&auml;lja suru&otilde;hku, mille abil masin t&ouml;&ouml;tab. Samuti on ummistuse eemaldamiseks kaks v&otilde;imalust, &uuml;ks neist on &otilde;ige, teine aga kiire ja lihtne. &Otilde;ige oleks v&otilde;tta pikka kruvikeerajat meenutav abivahend ning sellega ummistuse tekitanud detail eemaldada. Lihtsam on aga korraks k&auml;si masinasse pista, detail k&auml;ega lahti kangutada ja eemaldada.</p> <p>&Otilde;htupoolikul alanud 12 tunnise vahetuse l&otilde;puni on j&auml;&auml;nud veidi &uuml;le tunni ning operaator loodab juba varsti koju saada, kuid masin ummistub viimase poole tunni jooksul neljandat korda. Juba sisseharjunud liigutusega vajutab operaator avariiseiskamise nuppu, avab hooldusluugi ja haarab kinnij&auml;&auml;nud detailist. Seekord ei olnud masin aga oma t&ouml;&ouml;k&auml;iku l&otilde;petanud, ning operaatori k&auml;si j&auml;&auml;b haaratsite vahele. Tagaj&auml;rg ei ole iseenesest sellel hetkel veel kuigi hull &ndash; veritsev l&otilde;ikehaav ja m&otilde;ra s&otilde;rmeluus. Paar &otilde;mblust ja paar n&auml;dalat rahu ning parimal juhul taastub s&otilde;rme liikuvus t&auml;ielikult.</p> <p>Asi v&otilde;tab aga ootamatu p&ouml;&ouml;rde &ndash; adrenaliini j&otilde;ul j&otilde;uab operaator puhkeruumini, vaatab veel korra veritsevat haava ja minestab. Selle tagaj&auml;rjel kukub aga peaga vastu metallraami. Siiski on tal niipalju &otilde;nne, et juhuslikult puhkeruumist l&auml;bi astunud kolleeg kuuleb seda pealt, l&auml;heb asja uurima ning leidnud eest teadvusetu kolleegi ning kutsub kohe kiirabi.</p> <p>Kuna tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, j&otilde;uab juhtum T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektori k&auml;tesse. Visiidi k&auml;igus peab inspektor kontrollima &uuml;le k&otilde;ik elementaarsed punktid, alates isikukaitsevahendite kasutamisest ja v&auml;lja&otilde;ppe saamisest kuni tootmisliini ohutusvahendite t&ouml;&ouml;tamiseni. Inspektori jaoks on huvitavaks &auml;&auml;rem&auml;rkuseks iseendale, et masina hooldusluugi k&uuml;ljes olevate ohutusl&uuml;litite kinnituskruvid n&auml;evad v&auml;lja sedav&otilde;rd v&auml;rsked, nagu oleksid need samal hommikul paigaldatud. Siiski on ohutusl&uuml;litid olemas ja t&ouml;&ouml;tavad, nii kui hooldusluuk avada, seiskub masin koheselt. K&otilde;ik tundub justkui korras olevat, ning &otilde;nnetuse saab kanda eba&otilde;nne arvele.</p> <p>Kaks n&auml;dalat hiljem k&uuml;lastab inspektor tootmishoonet uuesti. P&otilde;hjuseks ei ole j&auml;relkontroll, vaid hoopis uus &otilde;nnetus. Situatsioon on eelmisega pea identne &ndash; toodeti samu detaile, mis kippusid masinat ummistama. Samuti oli tegu &ouml;&ouml;vahetuse varajaste tundidega. Siiski on sellel juhtumil &uuml;ks kummastav erinevus. K&otilde;ikide t&ouml;&ouml;de jaoks on vajalik elementaarne v&auml;lja&otilde;pe, kuid alati v&otilde;ib j&auml;&auml;da kahtlus, kas inimene sai sellist v&auml;lja&otilde;pet ja kas ta sellest ka aru sai ning seda j&auml;rgida oskas. Seekord juhtus &otilde;nnetus aga operaatoriga, kes oli eelmise &otilde;nnetuse operaatori v&auml;lja koolitanud ning lisaks kirjutanud inspektorile ka eelmise &otilde;nnetuse kohta seletuskirja. Raske oleks leida inimest, kes oleks masina ohtudega paremini kursis.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja nentis, et tegemist ei ole murekohaga, mida saaks lahendada lihtsalt ettevaatlik olemisega. Leitud lahendus on iseenesest aga lihtsaimast lihtsam, samuti ka &uuml;limalt v&auml;ikeste kulutuste ja &uuml;mberehituste vajadusega. Hooldusluugile paigaldati ohutusl&uuml;litite asemel ankrul&uuml;litid, mis ei lase hooldusluuki avada enne kui masin on t&auml;ielikult seiskunud, k&otilde;ik t&ouml;&ouml;k&auml;igud l&otilde;petanud ning s&uuml;steemist j&auml;&auml;ksurve v&auml;ljutanud. Nii ei ole operaatoril v&otilde;imalik masina liikuvate osadeni j&otilde;uda enne kui masin on kindlalt seiskunud ja k&otilde;ik ohud maandatud. Samuti on n&uuml;&uuml;dseks lisatud lihtsam peatamisl&uuml;liti, mis ei seiska j&auml;rsult kogu tootmisliini, vaid ainult antud masina.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2506Noored töötuse nõiaringis2020-01-23<p><b>Kuidas aidata leida t&ouml;&ouml;turul oma kohta tuhandeil noortel, kes enam ei &otilde;pi, samas ka ei t&ouml;&ouml;ta ega tea, millist t&ouml;&ouml;d nad &uuml;ldse teha sooviksid?</b></p> <p><b>NEET - inglise keeles&nbsp;<em>not in education, employment or training, ehk noored</em>, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta ega osale ka v&auml;lja&otilde;ppes ega koolitusel.</b></p> <p>Toauks on kinni. Marek avab selle enamasti alles vastu s&uuml;da&ouml;&ouml;d, et siis korraks kuskile kaduda. Millega kolmek&uuml;mnele eluaastale l&auml;henev noormees oma p&auml;evad t&auml;idab, vanemad t&auml;pselt ei tea. Ilmselt m&auml;ngib arvutis pokkerit. Kutsekoolis ehitajaks &otilde;ppinud keskharidusega noormees pole oma erialal p&auml;evagi t&ouml;&ouml;tanud, sest amet ei meeldi talle. Must ja raske t&ouml;&ouml;, pealegi lubati algajale ehitusmehele esialgu vaid miinimumpalka. Pole motiveeriv. &Otilde;igupoolest polegi Marek oma elus j&auml;rjepidevalt t&ouml;&ouml;l k&auml;inud. Teinud vaid juhuotsi, maandunud kodus ja olnud vanemate kostil.</p> <p>Kuidas poega p&uuml;sivalt t&ouml;&ouml;le saada, vanemad ei tea. Nad on k&uuml;ll &uuml;ritanud teda suunata, otsida v&otilde;imalusi, p&uuml;&uuml;dnud &auml;rgitada, ent tulemusteta. Ema kahtlustab, et pojal on depressioon, &auml;revush&auml;ired ja v&auml;ga madalaks kahanenud enesehinnang. Eriti, kui ta k&otilde;rvutab end kaks aastat noorema vennaga, kes on l&otilde;petanud <i>cum laude </i>&uuml;likooli, teinud &otilde;pingute k&otilde;rvalt karj&auml;&auml;ri, olnud majanduslikult vanematest s&otilde;ltumatu ja loonud ka oma pere.</p> <p>Vennaga Marek suhelda ei taha. Ei &uuml;rita ka oma elus midagi muuta ― ei p&ouml;&ouml;rdu t&ouml;&ouml;tukassasse, l&auml;he karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja v&otilde;i ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule ega otsi alalist t&ouml;&ouml;d. Neil teemadel vanematel temaga r&auml;&auml;kida ei &otilde;nnestu. M&otilde;lemaid osapooli on tabanud rahutus ja kohatine meeleheide. Mis saab edasi? Mis p&otilde;hjustel pole Marekil himu t&ouml;&ouml;d ja v&auml;ljakutseid otsida, ennast arendada ja iseseisvat elu kujundada? K&otilde;ik v&otilde;imalused on tal ju v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt vennaga olemas olnud.</p> <p>Ent Marek ei ole &uuml;ksainus ega erandlik noor, kes kuidagi oma rada ei leia. <b>Statistikaameti</b> andmeil oli eelmise aasta l&otilde;pu seisuga seesuguseid kuni 29aastaseid noori koguni 26 000!</p> <p>&bdquo;Probleem on olnud viimastel aastatel p&uuml;siv,&ldquo; nendib Noortegarantii NEET-noorte tugimeetme programmijuht<b> Heidi Paabort</b>, m&auml;rkides, et statistikas kajastuvad ka noored, kes on otsustanud j&auml;&auml;da p&auml;rast lapse pooleteiseaastaseks saamist koju. Suurenenud on ka nn &bdquo;muu&ldquo; kategooria, mille alla kuuluvad teadlikult maailma avastama l&auml;inud noored. Seega on t&ouml;&ouml;turul oma kohta otseselt otsivate noorte arv siiski veidi v&auml;iksem, ent probleem sellegipoolest p&otilde;letav.&nbsp;</p> <p><b>Mida teha, kust abi otsida?</b></p> <p>Eesti Noorsoot&ouml;&ouml;keskuse peaekspert<b> Tiina Sinij&auml;rv </b>&uuml;tleb, et nad on tellinud Statistikaametilt 15-26 aastaste NEET-noorte (kes ei &otilde;pi ega t&ouml;&ouml;ta) kohta andmeid aastail 2000, 2015, 2016 ja 2017. Need n&auml;itavad pigem mitte&otilde;ppivate ja -t&ouml;&ouml;tavate noorte osakaalu v&auml;henemist. 2017. aastal oli 15-26 aastaseid NEET-noori 15 700 (mehi 6600 ja naisi 9100). Neist esimese taseme ja madalama haridustasemega 5400, teise taseme ja kolmanda taseme eelse haridusega 8 800 ning kolmanda taseme haridusega 1500. &bdquo;Seega on madal haridustase kindlasti &uuml;heks riskiteguriks,&ldquo; r&otilde;hutab Tiina Sinij&auml;rv, mis takistab t&ouml;&ouml;turul oma koha leidmist. &bdquo;Seda on kinnitanud ka Noorte Tugila raportid. Samuti on riskifaktoriks maal elamine, kus on v&auml;hem v&otilde;imalusi, raskendatud transport jms.&ldquo;</p> <p>Universaalseid soovitusi, mida peaksid lapsevanemad tegema, et oma (t&auml;isealisi) lapsi t&ouml;&ouml;turule aidata v&otilde;i suunata, Tiina Sinij&auml;rve s&otilde;nul jagada pole v&otilde;imalik, sest k&otilde;ik lood ja probleemid vajavad eraldi k&auml;sitlemist.</p> <p>&bdquo;P&ouml;&ouml;rduda tuleks eelk&otilde;ige l&auml;hima Noorte Tugila v&otilde;i Tallinnas programmi &bdquo;Hoog sisse&ldquo; asjatundjate poole, kel on kogemusi mitte&otilde;ppivate ja -t&ouml;&ouml;tavate noorte j&otilde;ustamisel.&ldquo; Lisatuge oskavad pakkuda Eesti T&ouml;&ouml;tukassa mitmed programmid ja erinevad n&otilde;ustajad. Samuti saab kohalikust omavalitsusest infot, milliseid toetusi ja abi noortele pakutakse. Ka kogukond aitab noortegarantii tugis&uuml;steemi rakendumisel kaasa, et mittet&ouml;&ouml;tav noor saaks &otilde;igel ajal vajalikku tuge.</p> <p>Eesti Avatud Noortekeskuste &Uuml;henduse juhatuse esimees <b>Kerli K&otilde;iv</b> soovitab mures lapsevanemail samuti p&ouml;&ouml;rduda noortekeskusesse Tugila, et sealse spetsialistiga koos arutada ja m&otilde;elda, missugused tegevused v&otilde;iksid tema lapse t&auml;helepanu k&ouml;ita. &bdquo;Noortekeskuste tegevusv&auml;li on h&auml;sti mitmekesine. T&auml;htis on puudutada seda punkti noore m&otilde;tetes ja soovides, mis on talle oluline,&ldquo; s&otilde;nab Kerli K&otilde;iv, r&otilde;hutades, et eelk&otilde;ige on vaja noor esmalt kodust v&auml;lja k&auml;ima saada. &bdquo;Kooli- ja t&ouml;&ouml;leminek ei pruugi kohe tulla.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Millised on tulemused?</b></p> <p>Aastatel 2015-2018 tegeles Noorte Tugila programm ligi 8000 juhtumiga. Eelmise aasta l&otilde;pu seisuga oli programmist v&auml;ljunuid ehk noori, kes olid j&auml;tkanud &otilde;pinguid, l&auml;inud t&ouml;&ouml;le, hakanud vabatahtlikuks v&otilde;i ettev&otilde;tjaks, suundunud t&ouml;&ouml;tukassa teenustele v&otilde;i naasnud m&otilde;nel muul viisil aktiivsesse &uuml;hiskonnaellu, &uuml;le 4500. Nendega hoiti seej&auml;rel kontakti veel kuus kuud, misj&auml;rel vaadati nende olukord uuesti &uuml;le. Selgus, et p&auml;rast programmist lahkumist oli 68% noortest endiselt &otilde;ppimas v&otilde;i t&ouml;&ouml;turul aktiivsed.</p> <p>Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud uurimuse &ldquo;19-26-aastaste noorte noorsoot&ouml;&ouml;s osalemise motivatsioon&rdquo; tulemuste p&otilde;hjal tehti praktilisi ettepanekuid, kuidas kaasata noori t&auml;iskasvanuid enam osalema noorsoot&ouml;&ouml;s, et seel&auml;bi toetada &uuml;hiskonnas mitteosalevate noorte osalemist &uuml;hiskonnaelus ning v&auml;hendada muuhulgas nende t&otilde;rjutuseriski. V&otilde;imalus on osaleda Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskuse toetatud noorte omaalgatuslikes projektides nagu Nopi &Uuml;les ja Teeviit. Esimesi t&ouml;&ouml;kogemusi saab suvistes malevates, erinevate erialadega tutvuda kutselaborites jms. Noorsoot&ouml;&ouml; aitab arendada noorte sotsiaalseid oskusi. Pakub v&otilde;imalust katsetada, proovida ja saavutada vajalik enesekindlus, et leida oma kutsumus, kogeda &otilde;nnestumisi ja &otilde;ppida eba&otilde;nnestumistest.</p> <p>T&ouml;&ouml;turult eemal olev noor peaks olema teadlik erinevatest v&otilde;imalustest, mis aitaksid tal vajalikke oskusi ja p&auml;devust arendada, et ta t&ouml;&ouml;turul ja &uuml;hiskonnas edukalt toime tuleks. Eesti Sotsiaalministeeriumi &bdquo;T&ouml;&ouml;eluprogramm 2018-2021&ldquo; andmetel<b> </b>raskendavadki noorte t&ouml;&ouml;lesaamist eelk&otilde;ige v&auml;hene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2016. aastal suurenes noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r p&auml;rast viit langusaastat 13,4%-ni. Seejuures puudus 64% noortest t&ouml;&ouml;tutest kutse-, ameti- v&otilde;i erialaharidus ja 52%-l t&ouml;&ouml;tutest 15&ndash;24-aastastest meestest ja 54%-l naistest varasem t&ouml;&ouml;kogemus.</p> <p><b>P&otilde;hjused ja lahendus</b></p> <p><b>Eurostati andmetel </b>oli 2018. aasta novembris Euroopa Liidu 28. liikmesriigis 3,4 miljonit alla 25aastast t&ouml;&ouml;tut noort. V&otilde;rreldes 2017. aasta novembriga v&auml;henes nende arv 189 000 inimese v&otilde;rra. Ehk siis 2018. aasta novembris oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 15,2%, aasta varem 16,1%.<b></b></p> <p>Samas on noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;rade erinevused ELi riikide vahel j&auml;tkuvalt k&otilde;rged: alates 4,9%st T&scaron;ehhi Vabariigis 2018. aasta novembris kuni 36,6%ni Kreekas 2018. aasta septembris.</p> <p><b>Euroopa Liidu N&otilde;ukogu</b> v&otilde;ttis 22. mail 2019 vastu j&auml;reldused, milles k&auml;sitletakse noori ja t&ouml;&ouml;alaseid v&auml;ljakutseid tulevikus. Sellekohaselt seisavad noored praeguses t&ouml;&ouml;keskkonnas vastamisi selliste probleemidega nagu:</p> <ul> <li>ebakindlus;</li> <li>sotsiaalkaitse puudumine;</li> <li>palgavaesus;</li> <li>ebakindlad t&ouml;&ouml;tingimused;</li> </ul> <p><b>Neid probleeme aitaksid lahendada:</b></p> <ul> <li>kohanemis- ja reageerimisv&otilde;imelised haridus- ja koolituss&uuml;steemid;</li> <li>elukestva &otilde;ppe edendamine;</li> <li>sujuva &uuml;lemineku tagamine koolist t&ouml;&ouml;maailma ja t&ouml;&ouml;kohtade vahel;</li> <li>k&otilde;ikidele noortele v&otilde;rdse juurdep&auml;&auml;su tagamine kvaliteetsetele t&ouml;&ouml;kohtadele tulevikus.</li> </ul> <p><b>Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati andmetel </b>oli 2019. aasta septembris<b> </b>Euroopa Liidu riikide 3.223 miljonist alla 25aastastest t&ouml;&ouml;tuid 2.283 miljonit noort. V&otilde;rreldes aasta varasemate andmetega oli t&ouml;&ouml;tute arv 145&nbsp;000 v&otilde;rra v&auml;henenud.</p> <p>Noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli keskmiselt 14,5%.</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem oli alla 25aastaseid t&ouml;&ouml;tuid T&scaron;ehhis (4,4%), Saksamaal (5,9%) ja Hollandis (7,2%). Seevastu oli enim t&ouml;&ouml;tuid noori Kreekas (33,2%), Hispaanias (32,8%) ja Itaalias (28,7%).</p> <p><b>Allj&auml;rgnev tabel kajastab noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;ra aastail 2008-2018.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/24noorte1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-24noorte1.png" /></a></p> <p></p> <p><strong>Noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r Euroopas hooajaliselt jaotatult, jaanuar 2000 kuni september 2019</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/24noorte2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-24noorte2.png" /></a></p> <p></p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2505„EU-OSHA on edulugu“, sõnab Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik.2020-01-23<p>Pidevalt muutuv t&ouml;&ouml;maailm p&otilde;hjustab uusi t&ouml;&ouml;tajate ohutuse ja tervise riske ning me peame vahetama teavet ja jagama h&auml;id tavu &auml;ri&uuml;hingute ja liikmesriikide vahel, et j&otilde;uda ettev&otilde;tete, keskuste ja kohalike tehasteni. Videos&otilde;numis EU-OSHA-le tunnustab&nbsp;<a href="https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/schmit_en" target="_blank">Euroopa t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja sotsiaal&otilde;iguste volinik Nicolas Schmit<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ameti panust ettev&otilde;tete v&otilde;imestamisel veebip&otilde;histe riskijuhtimisvahenditega ning Euroopa Komisjoni abistamisel uute ja tekkivate riskide ennetamises. Ta r&otilde;hutab ka meie&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/national-focal-points">koordinatsioonikeskuste v&otilde;rgustiku</a>&nbsp;t&otilde;husust teabe levitamisel ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse edendamisel riiklikul tasandil.</p> <p>Schmit m&auml;rgib, et amet peab olema sellise tegevuse eesliinil, millega teadvustatakse Euroopa t&ouml;&ouml;kohtade tuleviku probleeme, nt&nbsp;digitaliseerimise m&otilde;ju, t&ouml;&ouml;tajate vananemine ja uued t&ouml;&ouml;vormid.</p> <p>EU-OSHA edastab tervitused volinik Schmitile seoses tema uue mandaadi algusega Euroopa standardi kaitsjana t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu valdkonnas ning on t&auml;nulik tema tunnustuse eest ameti t&ouml;&ouml;le viimasel&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/our-story">25&nbsp;aastal</a>.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja sotsiaal&otilde;iguste volinik Nicolas Schmit: videos&otilde;num EU-OSHA-le:</p> <p><iframe frameborder="0" height="480" src="https://www.youtube.com/embed/kbZDtK48AQA" title="" width="560"></iframe></p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/eu-osha-success-story-says-eu-commissioner-jobs-and-social-rights" target="_blank">EU-OSHA lehel</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2504Kasutad isikukaitsevahendeid, hoolid iseendast2020-01-22<p><b>Viibutada piitsa v&otilde;i pakkuda pr&auml;&auml;nikut? Selline dilemma tekib t&ouml;&ouml;olukordades, kus isikukaitsevahendid on v&auml;ltimatud, ent sellegipoolest ei pea iga&uuml;ks neid vajalikuks. Kas t&ouml;&ouml;andjal &otilde;nnestub &auml;rgitada t&ouml;&ouml;tajaid isikukaitsevahendeid kasutama?</b></p> <p>Piisab &uuml;hest hajusast viivust, mil t&auml;helepanu ei ole t&ouml;&ouml;operatsioonil ja t&ouml;&ouml;taval masinal, ent peale valu ja kahetsuse muud ei tunne... Just nii juhtus m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tava <b>Mallega</b>, kes detailidesse auke puurides &auml;kki oigas, sest puur oli l&auml;bistanud nimetiss&otilde;rme... Hetkitine hooletus ja liigne kiirustamine t&auml;hendasid kuudepikkust valu ning arstimist, kuid sellegipoolest tuli osa n&auml;pust metallpuurist tekkinud luum&auml;daniku t&otilde;ttu amputeerida...</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus on v&auml;ga oluline teema, mis kerkib avalikkuse huviorbiiti alles siis, kui midagi hirmsat on juhtunud,&ldquo; s&otilde;nab <b>Ain S&ouml;&ouml;t</b>, Tartus 26 aasta eest asutatud metallit&ouml;&ouml;de ettev&otilde;tte AS Faeton juhatuse liige. &bdquo;Eelk&otilde;ige rasket&ouml;&ouml;stuses ja tootmises t&ouml;&ouml;tades ilmneb ohutegureid, mis n&otilde;uavad erinevaid kaitsevahendeid.&ldquo;</p> <p>Tegeledes kergemate metallit&ouml;&ouml;dega ehk tootes peamiselt metallkonstruktsioone, m&ouml;&ouml;blikarkasse jm valdavalt kaubanduse ja m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse tarbeks, on ta varases nooruses ise t&ouml;&ouml;mehena ja pea kolmk&uuml;mmend aastat t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tjana n&auml;inud erinevaid olukordi. &bdquo;Loomulikult on metallit&ouml;&ouml;d tehes vaja kasutada kaitsevahendeid alates erinevatele ametitele (keevitajad, lukksepad, viimistlejad) kohasest kaitseriietusest, millele lisanduvad keevitusmaskid, t&ouml;&ouml;jalatsid, kaitsekindad ja &ndash;prillid, vajadusel k&otilde;rvatropid ja tolmumaskid.&ldquo;</p> <p>Tema t&auml;helepanekuil ei ole vaja kedagi n&auml;iteks keevitusmaski kasutama sundida, sest t&otilde;en&auml;oliselt on iga keevitaja v&auml;hemalt korra elus tunda saanud, millist m&otilde;ju elektrikaar ilma maskita silmadele avaldab. &bdquo;Kaitseprillide kasutamine on aga hoopis teine k&uuml;simus. On t&ouml;&ouml;operatsioone, mille juures on see kohustuslik. Samas ei saa n&otilde;uda, et kaitseprillid oleksid ees kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul! Sama on t&ouml;&ouml;kinnastega, sest k&otilde;iki t&ouml;id nendega teha ei saa,&ldquo; selgitab Ain S&ouml;&ouml;t, k&uuml;sides retooriliselt: &bdquo;Kuidas t&ouml;&ouml;tajaid kaitsevahendeid kasutama motiveerida? Kas keegi on v&auml;lja m&otilde;elnud, kuidas motiveerida autojuhte turvav&ouml;&ouml;d kinnitama? Pigem korjatakse politsei abiga trahve, kuid v&auml;hemalt v&auml;ikeettev&otilde;ttes poleks see v&otilde;imalik ega isegi m&otilde;eldav.&ldquo;</p> <p><b>Kohustuslik t&ouml;&ouml;ohutuse koolitus</b></p> <p>Ants S&ouml;&ouml;di arvates on t&ouml;&ouml;keskkonnas suurimaks ohuallikaks osutunud hoopis t&ouml;&ouml; ajal kasutatav mobiiltelefon! &bdquo;Aastaid tagasi juhtus meil isegi telefoni t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus,&ldquo; meenutab mees, nentides, et ettev&otilde;tjal ei ole &otilde;igust telefonikasutust t&ouml;&ouml; ajal keelata. &bdquo;Seega peame me pidevalt inimestele meelde tuletama, et nad ei teeks samal ajal mingit t&ouml;&ouml;operatsiooni kui telefoniga r&auml;&auml;givad. Ehk siis s&otilde;numiks on: tee lobisemise arvel v&auml;hem t&ouml;&ouml;d!?&ldquo;</p> <p>Pidev juhendamine, n&otilde;udmine ja eeskirjadele allkirjade kogumine jms on Ain S&ouml;&ouml;di meelest probleemi k&otilde;ige h&auml;dalisem lahendus. Pealegi on ettev&otilde;tja ise v&otilde;i tootmisjuht enamasti palgat&ouml;&ouml;taja olnud. &bdquo;Mina alustasin omal ajal tavalise reat&ouml;&ouml;lisena, mu kolleegidest enamik oli minust k&uuml;mme kuni kaksk&uuml;mmend aastat vanemad ja kogenenumad. Mul oleks pisut kummaline neid n&uuml;&uuml;d mitu korda aastas &bdquo;juhendada&ldquo; ja neilt allkirju korjata.&ldquo; Pigem t&auml;hendaks see rohkem &bdquo;enda seljataguse kindlustamist&ldquo;, leiab ettev&otilde;tja Ain S&ouml;&ouml;t. &bdquo;Kui seda ei ole korrap&auml;raselt tehtud, siis v&otilde;id kergesti karistatud saada.&ldquo;</p> <p>Lahenduseks v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuskoolituse l&auml;bimise kohustus, kust saadud tunnistus kehtib teatud m&otilde;istliku aja. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks koolituse t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel ka kinni maksta.</p> <p>&bdquo;&Auml;kki see muudaks natukene ka t&ouml;&ouml;tajate arusaama,&ldquo; loodab Ain S&ouml;&ouml;t, kellel vahel on tekkinud tunne, et t&ouml;&ouml;taja paneb kindad k&auml;tte &uuml;ksnes selleks, et s&auml;&auml;sta t&ouml;&ouml;andjat ettekirjutusest v&otilde;i trahvist.</p> <p>Samuti v&otilde;iks kehtida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustus.</p> <p>&bdquo;See oleks t&auml;ielik &otilde;udusunen&auml;gu, kui v&auml;ikeettev&otilde;ttes juhtuks raske trauma v&otilde;i surmaga l&otilde;ppev t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus! Alati leiab midagi, mida t&ouml;&ouml;andja tegi valesti v&otilde;i j&auml;ttis tegemata. Ega ka kannatanu pole kaitstud.&ldquo;</p> <p>Olles kindel, et enamik tema kolleege-t&ouml;&ouml;andjaid on temaga &uuml;hel meelel, leiab Ain S&ouml;&ouml;t, et praegune kohustuslik t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll on pigem &bdquo;naljanumber&ldquo;, eriti infotehnoloogia ajastul. &bdquo;Oleme aegade jooksul kasutanud erinevate teenusepakkujate teenust. M&otilde;nes kohas n&auml;hakse rohkem vaeva, aga &uuml;ldiselt on see arstidele <i>&bdquo;easy money&ldquo; </i>(lihtne raha)!,&ldquo; leiab S&ouml;&ouml;t, pidades &otilde;igeks, et arstliku l&auml;bivaatuse kohustus peaks olema, sest paljud t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivadki arsti juures vaid siis, kui t&ouml;&ouml; juurest &bdquo;aetakse&ldquo;. &bdquo;Aga see v&otilde;iks olla perearsti saatekirja p&otilde;hiselt vms. Praegu teatud protseduure dubleeritakse ja enamasti ei kogune info ka e-tervise andmebaasi.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ohutus algab iseendast</b></p> <p><b>Viru Keemia Grupi t&ouml;&ouml;keskkonnajuht Ksenia Moskvina </b>nimetab, et nende tootmisettev&otilde;te t&ouml;&ouml;keskkonnas on erinevaid ohutegureid &ndash; tolm, m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, k&otilde;rge temperatuur. Sellest tingituna on isikukaitsevahendite kasutamine &uuml;ks p&otilde;hin&otilde;uetest, mis kontsernis kehtib, ja seda peavad j&auml;rgima k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad vaatamata ametipositsioonile. See kehtib ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele ja k&uuml;lalistele. &bdquo;Ohutus ennek&otilde;ike, on meie p&otilde;his&otilde;num,&ldquo; toonitab Ksenia Moskvina.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad k&otilde;ik: t&ouml;&ouml;andja koos t&ouml;&ouml;tajatega peab m&auml;&auml;rama t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohufaktorid, v&auml;ljastama asjakohased isikukaitsevahendid ja &otilde;petama neid &otilde;igesti kasutama ning hooldama. T&ouml;&ouml;taja vastutuseks on vahendeid kasutada ja hooldada, et need oma eesm&auml;rke t&auml;idaksid.</p> <p>&bdquo;P&uuml;&uuml;ame viia s&otilde;numi ja arusaamise, miks on t&ouml;&ouml;ohutus &uuml;ldse vajalik ja on vaja isikukaitsevahendeid kasutada, oma t&ouml;&ouml;tajateni, selgitades, mil viisil need kaitsevad elu ja tervist,&ldquo; r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;keskkonnajuht, nimetades, et &uuml;heks fookusaspektiks on ka teadlikkuse t&otilde;stmine. Selleks juhendatakse t&ouml;&ouml;tajaid, peetakse loenguid, r&auml;&auml;gitakse ettev&otilde;tte sisekanalites isikukaitsevahendite kasutamise vajadusest. &bdquo;Korraldame t&ouml;&ouml;ohutusalaseid koolitusi, kuhu kutsume esinema antud ala spetsialiste. Meie motoks on &bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus algab Sinust!&ldquo;.&ldquo;</p> <p>Isikukaitsevahendite kasutamine on &uuml;ks tervise s&auml;ilitamise meede. Lihtt&ouml;&ouml;liste motiveerimisel on v&auml;ga oluline otsese juhi ja tippjuhtkonna eeskuju. &bdquo;Kui juht peab vajalikuks kasutada isikukaitsevahendeid ja t&auml;htsaks t&ouml;&ouml;ohutuse teemat &uuml;ldiselt, siis j&auml;rgivad teisedki t&ouml;&ouml;tajad ohutusreegleid,&ldquo; t&auml;heldab Moskvina, t&otilde;deses, et sellegipoolest k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajateni t&ouml;&ouml;ohutuse p&otilde;hit&otilde;ed ei j&otilde;ua. V&otilde;ib juhtuda, et keegi j&auml;tab need ikkagi kasutamata. &bdquo;See t&auml;hendab, et peame teemat j&auml;rjepidevalt fookuses hoidma.&ldquo; T&ouml;&ouml;keskkonnajuhina tahaks Ksenia inimeselt, kes esmaseid t&ouml;&ouml;ohutusreegleid eirab, k&uuml;sida: &bdquo;Miks sa oma elusse nii hooletult suhtud?&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Meie sooviks on, et t&ouml;&ouml;tajatele muutuks isikukaitsevahendite kasutamine enesestm&otilde;istetavaks. Sa lihtsalt ei luba endale, et viibid t&ouml;&ouml;keskkonnas isikukaitsevahenditeta. See t&ouml;&ouml; n&otilde;uab aega ja raha, kuid me usume tulemuslikkusesse.&ldquo;</p> <p>Ilmselge on see, et erinevates valdkondades, t&ouml;&ouml;aladel ja ametites aitavad kaitsevahendid v&auml;ltida v&otilde;i pehmendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tagaj&auml;rgi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/31isikukaitsevahendid.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-31isikukaitsevahendid.JPG" /></a></p> <p><em>T&ouml;&ouml; k&otilde;rge temperatuuriga tootmistsoonides n&otilde;uab ka spetsiaalseid isikukaitsevahendeid.</em></p> <p>J&auml;rgnevatest <b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri </b>andmetest selgub v&otilde;rdlusena, kui palju juhtus surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Euroopa Liidu liikmesriikides 2013. ja 2017. aastal.</p> <p><b>Selgub, et:</b></p> <ul> <li>Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal toimus k&otilde;ige sagedamini surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Prantsusmaal oli neid erinevates sektorites 2013. aastal kokku 553, 2017. aastal 595.</li> <li>Itaalias vastavalt 517 ja 481, Saksamaal 444 ja 413.&nbsp;</li> <li>Leedus juhtus 2013. aastal 58, kuid 2017. aastal 44, L&auml;tis m&otilde;lemal aastal 31 ja 39 ning Eestis 20 ja 26 fataalset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.&nbsp;</li> <li>K&otilde;ige v&auml;hem juhtus surmavaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi K&uuml;prosel, kus 2017. aastal oli neid 5, ent 2013. aastal 9.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Lisatud tabel n&auml;itab</b>, kui palju oli aastail 2013-2017 surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi EL-i liikmesriikides kokku.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/31tooonnetusedEU2013-2017.png" /></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Viru Keemia Grupp</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2502Muutuv töökeskkond: vajadused ja heaolu2020-01-21<p><b>Nutiseadmed, ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid ja keskkond, millest m&otilde;nek&uuml;mne aasta eest t&ouml;&ouml;l ei osatud unistada, on muutunud enesestm&otilde;istetavaks. Samas hinnatakse privaatsust, mida avatud t&ouml;&ouml;ruumid alati ei soosi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>1980ndate aastate algus. Puidutsehhis, kus treiti peamiselt n&ouml;&ouml;pe ja p&ouml;&ouml;rasid, langes peenike puidutolm puudrina n&auml;ole ja v&auml;ikesed keerdus laasturibad &bdquo;kaunistasid&ldquo; juukseid nagu <i>fusillid</i>. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks kattis tolmukord lisaks riietele ka sellealust keha. Pesta ennast polnud v&otilde;imalik. P&auml;rast vahetuse l&otilde;ppu kloppisid t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltumata ilmast &otilde;ues oma kitli suuremast sodist puhtaks ja t&otilde;mbasid kitsukeses riietusruumis kojuminekuriided selga.</p> <p>Sealsamas garderoobis kapirea vahel asus n-&ouml; puhkenurk ― v&auml;ike vakstuga lauake, kus l&otilde;unat pidades n&auml;siti kodust kaasa v&otilde;etud v&otilde;ileibu, keedeti &uuml;hiselt teed v&otilde;i kohvi. Vett sai poolm&auml;danenud p&otilde;randaga WC-st, mis oli nii meestele kui naistele &uuml;hine. &Uuml;ksainus mitmek&uuml;mnele inimesele!</p> <p>Talvel oli tsehhis k&uuml;lm ja suvel l&auml;mmatavalt palav, mist&otilde;ttu avati kahepoolsed uksed, et tuul l&auml;bi hoone vihisedes l&auml;mbumistunnet leevendaks. Tuulet&otilde;mbus tekitas aga higistavatele t&ouml;&ouml;tajatele alailma terviseprobleeme. M&uuml;ra oli sedav&otilde;rd tugev, et suhtluseks kasutati oma viipekeelt. Masinaid ei v&otilde;inud seisata, tootmisplaan ja t&uuml;kit&ouml;&ouml; dikteerisid tempo.&nbsp;</p> <p><b>Hambad ristis muutusi pole tehtud</b></p> <p>Samav&otilde;rd kasinaid t&ouml;&ouml;tingimusi nagu puidutsehhis pole Tartus tegutsevas jalatsifirmas AS Samelin, mille j&auml;rjepidevus ulatub 1945. aastasse, kunagi olnud. Tegevdirektor <b>Leida Kikka </b>tunnistab, et tohutut t&ouml;&ouml;keskkonna muutust v&otilde;rreldes n&otilde;ukaajaga pole tehtud, sest tehasel on alati olnud oma s&ouml;&ouml;kla, puhke- ja olmeruumid. Masinad on kaasaegsemad ja &uuml;mbrus kenam, aga see on loomulik muutus. Puhkeruumid on remonditud, neis on miklolaineahjud, kohvimasinad, veekeetjad... &Uuml;htlasi on arendatud t&ouml;&ouml;tajate olmekultuuri. Leida Kikka meenutab, et selleks pidid nad isegi vaeva n&auml;gema, sest t&ouml;&ouml;tajad leidsid: &bdquo;Milleks on vaja WC-de remondiks raha kulutada?&ldquo; Juhtkond arvas, et kui need on v&auml;ga ilusad, siis inimesed hoolivad rohkem. Majas on kenad du&scaron;iruumid, ent needki olid n&otilde;ukaajal olemas.</p> <p>Toona polnud t&ouml;&ouml;tajatel ergonoomilisi toole, m&otilde;&otilde;detud valgust ja &otilde;husaastet. Laes ei siranud ledvalgustus ja &otilde;mblusmasinatel kohtvalgustus. Praegu kasutatavad kemikaalid ja liimid on pol&uuml;et&uuml;leenivabad ehk pole samav&otilde;rd m&uuml;rgised, materjalides on v&auml;hem kahjulikku kroomi, jalatsivorme ei puhastata ohtliku kemikaaliga jms.</p> <p>&bdquo;Vanasti olid vaid kummikindad, kuid n&uuml;&uuml;d iga&uuml;hel igale t&ouml;&ouml;le vastavad t&ouml;&ouml;kindad. On k&otilde;rvaklapid ja respiraatorid, et t&ouml;&ouml;tajad tolmu sisse ei hingaks. N&otilde;ukaajal oli ainult gaasimask, mida keegi ei kasutanud,&ldquo; loetleb Leida Kikka praegusi vahendeid. Varem t&otilde;mbasid t&ouml;&ouml;tajad selga t&ouml;&ouml;kitli, n&uuml;&uuml;d fliisi ja T-s&auml;rgi, kuigi m&otilde;ni eelistab endiselt ruudulist sitsikitlit.</p> <p>&bdquo;Noored inimesed kannavad moodsat riietust. Konveieri- v&otilde;i &otilde;mblusmasina taga t&ouml;&ouml;tades on nad meigitud ja soenguga,&ldquo; nendib tegevjuht, kelle alluvuses on ligi sada t&ouml;&ouml;tajat. &bdquo;Meie prioriteet on investeerida inimeste t&ouml;&ouml;d h&otilde;lbustavatesse seadmetesse ja t&ouml;&ouml; t&otilde;hususse.&ldquo;</p> <p>HKScan Estonia AS personalidirektori <b>Relika Rohtoja</b> s&otilde;nul on viimase poole sajandi jooksul ka toiduainetet&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;keskkonnas p&ouml;&ouml;ratud aina enam t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate heaolule, tervisele ja ohutusele. T&otilde;usnud on ka t&ouml;&ouml;tajate teadlikkus. &rdquo;K&otilde;ikide investeeringute puhul arvestame alati, kuidas luua v&otilde;imalikult mugav ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkond. Seadmete ja tehnika valikul m&otilde;tleme l&auml;bi, kuidas t&ouml;&ouml;d automatiseerida, t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silist koormust v&auml;hendada ja ohutumaks muuta, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida,&rdquo; s&otilde;nab ta, viidates, et 2013. aastal avas ettev&otilde;te Tabasalus kaasaegse Talleggi lihat&ouml;&ouml;stuse, kus on t&ouml;&ouml;tajate kasutada uued, puhtad, mugavad ja heledates toonides olme- ja pesemisruumid. Hiljuti soetati sinna ka varbsein, kus saab end vahepeal venitamas k&auml;ia, kuna paljud t&ouml;&ouml;tajad teevad rutiinseid liigutusi. &rdquo;Kontoris on v&otilde;imalik pallidel istuda, et selga s&auml;&auml;sta. Samuti pakume t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust s&uuml;&uuml;a sooja l&otilde;unat, mille maksumuse osaliselt h&uuml;vitame. Saab s&otilde;ita tasuta ja mugavalt bussiga t&ouml;&ouml;le ja koju.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Oluline on t&ouml;&ouml;koha mugavus</b></p> <p>&bdquo;Aja jooksul on inimesed muutunud t&ouml;&ouml;ruumide suhtes n&otilde;udlikumaks,&ldquo; leiab HammerHub O&Uuml; m&uuml;&uuml;gi- ja tegevjuht<b> Katre Tamp.</b> &bdquo;ja t&auml;iesti &otilde;igustatult, sest valdav osa p&auml;evast tuleb veeta seal. T&auml;htsustatakse ruumide &otilde;huliikuvust ja temperatuuri, m&ouml;&ouml;bli ergonoomilisust, head valgustust ning puhkenurkade olemasolu.&ldquo; Kaasaegsetes kontorites leidub rohkelt nutilahendusi ― l&auml;bi telefonirakenduse saab muuta &otilde;huliikumist, valgustust ja uste lukustust. &bdquo;N&auml;iteks HammerHub kontorihotelli sisenevad kliendid mugavalt n&auml;puj&auml;ljega. Pole vaja v&otilde;tmekimpe kaasas kanda.&ldquo;</p> <p>V&otilde;rreldes viiek&uuml;mne aasta taguse ajaga vastavad Katre Tambi arvates kaasaegsed kontoriruumid palju enam inimeste vajadustele. Nende mugavust ja v&auml;ljan&auml;gemist hinnatakse aina enam. Samav&otilde;rd oluliseks peetakse t&ouml;&ouml;koha mugavust ― v&otilde;imalust reguleerida ruumi temperatuuri, ergonoomilist m&ouml;&ouml;blit jms. Olulised on vaiksed k&otilde;neboksid privaatseteks vestlusteks, v&otilde;imalus valida n&otilde;upidamisruume jms.</p> <p>Aina menukamaks on Eestiski muutunud <i>coworking</i> kontorilahendus, mis sai alguse 2005. aastal San Francisco tarkvarainsener Brad Neubergi koost&ouml;&ouml;tamise fenomenist.</p> <p><i>&bdquo;Coworking</i> on kindlasti &uuml;ks paindlikumaid t&ouml;&ouml;keskkonna lahendusi, kuna inimene saab valida, kas ta soovib t&ouml;&ouml;tada &uuml;hiskontoris vaid &uuml;he p&auml;eva v&otilde;i s&otilde;lmida t&auml;htajatu lepingu,&ldquo; s&otilde;nab Katre Tamp, nentides, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskused on m&otilde;eldud eelk&otilde;ige v&auml;iksematele ettev&otilde;tetele, sest suurematel on mugavam t&ouml;&ouml;tada oma b&uuml;roopinnal.</p> <p>Sageli arvatakse, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskus t&auml;hendab suurt &uuml;hist avatud kontoriala, siis nii see ei ole. N&auml;iteks HammerHubis saavad inimesed valida avatud kontori ja privaatsete kabinettide vahel. Rentida taskukohase kuutasu eest just endale sobiva t&ouml;&ouml;paiga, mis h&otilde;lmab nii kommunaalkulusid, tasuta parkimist, 24/7 ligip&auml;&auml;su, kiiret <i>wifi</i>t, ergonoomilist kontorim&ouml;&ouml;blit, lukustatavaid sahtlibokse ja kappe, vaikseid k&otilde;nebokse, tasuta printimist, v&auml;iksemaid kontoritarbeid, piiramatult kohvi ja teed ning n&otilde;upidamisruumide kasutust.</p> <p>Coworkingu plussiks loetakse sedagi, et &uuml;hiskontoris kohtuvad v&auml;ga erinevate valdkondade esindajad. See soodustab uute ideede ja p&otilde;nevate koost&ouml;&ouml;projektide teket. Erinevatest ettev&otilde;tetest saavad koost&ouml;&ouml;partnerid vms.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/16_9for_R6A1177.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-16_9for_R6A1177.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/IMG_8197.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-IMG_8197.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/IMG_8266.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-IMG_8266.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>T&ouml;&ouml; iseloom ja t&ouml;&ouml;tajate vajadused</b></p> <p></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;keskkond peaks l&auml;htuma t&ouml;&ouml;tajast, toetama inimeste erinevusi ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imeid,&ldquo; leiab Vits Solutions O&Uuml; tegevjuht<b> Jaanika Jelistratov, </b>kelle arvates avatud kontor v&otilde;ib m&otilde;nele sobida, aga teisele t&auml;hendada &otilde;udusunen&auml;gu. &bdquo;Oluline on aru saada, milline on t&ouml;&ouml;taja ja v&otilde;imaldada talle sobivaid t&ouml;&ouml;tingimusi. T&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisel peaks l&auml;htuma t&ouml;&ouml;tajate arvamusest, sest see m&otilde;jutab otseselt t&ouml;&ouml;tulemusi. Kui n&auml;iteks tool on ebamugav ja inimest kimbutavad alaselja valud, siis osa t&ouml;&ouml;ajast kulutab ta parema iseasendit leidmiseks ega suuda keskenduda t&ouml;&ouml;le.&ldquo;</p> <p>Avatud kontori plusse ei leia enda jaoks ka 50aastane <b>Maire</b>, kelle arvates t&auml;hendab see &bdquo;kombinaati&ldquo;, mis on loodud soovist hoida kokku ettev&otilde;tte kulusid. &bdquo;Inimeste privaatsuse ja heaolu arvelt.&ldquo;</p> <p>Loomet&ouml;&ouml;ga tegeledes on tal raske end &uuml;mbritsevast infom&uuml;rast v&auml;lja l&uuml;litada. Samal ajal ei kuule ta paari meetri kaugusel toimuvat enda t&ouml;&ouml;&uuml;ksuse vestlust, mis tekitab tohutut stressi ja teistest &auml;ral&otilde;igatuse tunnet. T&ouml;&ouml;tajatel pole enam oma sahtlikappe, sest t&ouml;&ouml;ks vajalik infomaterjal asub &ldquo;pilve peal&rdquo;. Pole enam isiklikku nurgakest ega kontoriseinu, kuhu sai riputada oma &uuml;ksuse pildi- jms materjale, mis s&uuml;vendasid oma kollektiivi tunnet.</p> <p>&bdquo;Avatud kontoris v&auml;ldivad inimesed, kes pole tuttavad, isegi &uuml;ksteise pilke, r&auml;&auml;kimata teretamisest,&ldquo; m&ouml;&ouml;nab Maire, kelle meelest &uuml;ritatakse end k&otilde;igest eraldada. &bdquo;Paljud t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;rvaklapid peas, mis on m&auml;rgiks &ndash; &ldquo;&auml;ra l&auml;hene!&rdquo;.&ldquo; Loominguline t&ouml;&ouml; n&otilde;uab &uuml;ksjagu privaatsust, mida ei saa teha k&otilde;ikide silme all. Kuna avatud kontoris puudub n-&ouml; isiklik ruum, siis inimesed jalutavad m&ouml;&ouml;da koridori, otsides telefonik&otilde;nedeks privaatset nurgakest.</p> <p>P&auml;rast pooleaastast avatud kontoris t&ouml;&ouml;tamist on Mairel tekkinud kerged tasakaaluh&auml;ired ja pearinglus, millele perearst ja k&otilde;rvaarst ei oska p&otilde;hjust leida. &bdquo;Kahtlustan neis terviseh&auml;iretes t&ouml;&ouml;keskonna m&otilde;ju.&ldquo; T&ouml;&ouml;leminek on naisele muutunud avatud kontori t&otilde;ttu sedav&otilde;rd vastumeelseks, et ta on kaalumas t&ouml;&ouml;kohavahetust.&nbsp;</p> <p><b>Mis on t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;htis?</b></p> <p><b>The 2018 Global Talent Trends t&ouml;&ouml;keskkonna uuringu kohaselt:</b></p> <ul> <li>51% t&ouml;&ouml;tajatest (rahvusest s&otilde;ltumata) soovib, et firma pakuks paindlikumat t&ouml;&ouml;aega, ka t&ouml;&ouml;stuses. V&otilde;imalus tasakaalustaks t&ouml;&ouml;elu ja v&auml;hendaks t&ouml;&ouml;stressi.</li> <li>T&auml;htis on t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikkus ja mugavus, mis kinnitab, et ettev&otilde;ttes ka tegelikult hoolitakse t&ouml;&ouml;tajate tervisest ja heaolust.</li> <li>Oluline on t&ouml;&ouml; eesm&auml;rgistatus ja sihip&auml;rasus, mis suurendab nii t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni, tootlikkust, moraali ja rahulolu. Inimesed peavad teadma, kuidas nende t&ouml;&ouml; m&otilde;jutab firma k&auml;ek&auml;iku ja omakorda kliente v&otilde;i tarbijaid.</li> </ul> <p><strong><a href="https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=High-tech_statistics_-_employment" target="_blank">Eurostati </a>2018. aasta andmetel:</strong></p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;tas 35,5 miljonit EL-i t&ouml;&ouml;tajat tootmissektoris, neist 2,4 miljonit k&otilde;rgtehnoloogilises tootmissektoris.</li> <li>K&otilde;ige madalam oli t&ouml;&ouml;h&otilde;ive k&otilde;rgtehnoloogilises sektoris L&auml;tis, Leedus ja K&uuml;prosel (0,4% t&ouml;&ouml;tajatest), k&otilde;ige k&otilde;rgem Iirimaal (2,8%) ja Ungaris (2,6%). Eesti &uuml;letas 1,2% veidi Euroliidu keskmist m&auml;&auml;ra (1,1%).</li> <li></li> </ul> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/23 t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-23 t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.png" /></a></p> <p>Fotod: HammerHub<br />Tekst: Tiina Lang</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2501Mida tuleb ehituses silmas pidada seoses kemikaalide määruse muutusega?2020-01-20<p><b><i><b>Lugeja k&uuml;sib: </b></i><b>Mul on v&auml;ike ehitusfirma. Kuulsin, et v&otilde;eti vastu mingid muudatused, mis puudutavad kemikaale ja v&auml;idetavalt on seotud ehitusega. Kas v&otilde;iksite palun t&auml;psustada</b></b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&otilde;epoolest, see info on korrektne. Hiljuti j&otilde;ustusid Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse muudatused, mis puudutavad kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide k&auml;itlemist.</p> <p>Kantserogeenset ohtu p&otilde;hjustavate t&ouml;&ouml;de loetellu lisati t&ouml;&ouml;d, kus t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib kokku puutuda sissehingatava <strong>kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga</strong>.&nbsp;</p> <p>Kas muudatused puudutavad teie ehitusettev&otilde;tet s&otilde;ltub sellest, milliseid t&ouml;id teete. Ehituse valdkond on v&auml;ga lai ja h&otilde;lmab paljusid tegevusi ning k&otilde;ik ehitajad ei pruugi kogu oma t&ouml;&ouml;elu jooksul kristallilise r&auml;nidioksiidiga kokku puutuda. K&uuml;ll aga tasuks olla t&auml;helepanelik n&auml;iteks t&auml;navakivide paigaldajatel, sest kivide l&otilde;ikamisel tekib tolmu. Samuti sisaldab kristallilist r&auml;nidioksiidi tsement (n&auml;iteks betoonitoodete lihvimine) ja ka liivapritsit&ouml;&ouml;d.&nbsp;</p> <p>Alustada tasuks sellest, et vaadata &uuml;le ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, kas seal on hinnatud t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga. Kuigi varasemalt ei liigitunud k&otilde;nealune kemikaal kantserogeeniks, oli siiski tegemist t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga (tolm), millega kokkupuute v&otilde;imalikke tervisem&otilde;jusid tuli hinnata. Kui kokkupuute v&otilde;imalus on olemas, tuleb m&otilde;elda sellele, kuidas t&ouml;&ouml;tajate tervist kaitsta. K&otilde;ige lihtsam ja kiirem v&otilde;imalus on kasutusele v&otilde;tta hingamisteede kaitsevahendid (FFP3 tolmumask, filter t&auml;is- v&otilde;i poolmaskis P3). See on esimene ja m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu valik, mida t&ouml;&ouml;andja tegema peab. Muud lahendused n&otilde;uavad oluliselt rohkem aega ja raha. Kui esmane oht on likvideeritud, saab juba edasi m&otilde;elda, kuidas t&ouml;&ouml;protsesse ohutumaks muuta.&nbsp;</p> <p>&Auml;&auml;rmiselt oluline on ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, et nad teaksid, miks tuleb ebamugavas, kohati 30-kraadises kuumas t&ouml;&ouml;tades maski kanda. Kui t&ouml;&ouml;taja ei tea, miks ta peab isikukaitsevahendit kandma v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja &uuml;tleb, et kanda tuleb sellep&auml;rast, et n&uuml;&uuml;d n&otilde;utakse, on suur t&otilde;en&auml;osus, et esimesel v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;tatakse ilma maskita. T&ouml;&ouml;taja loobub kergek&auml;eliselt maski kandmisest paraku ka seet&otilde;ttu, et kahjulik tagaj&auml;rg ei ilmne koheselt. Vaadates p&ouml;&ouml;rlevat saeketast saame aru, et see v&otilde;ib k&auml;tte l&otilde;igata, kuid hoopis raskem on ette kujutada, et&nbsp; tolmu sissehingamisel v&otilde;ib m&otilde;nek&uuml;mne aasta p&auml;rast v&auml;hkkasvaja tekkida. T&ouml;&ouml;taja peab teadma, mis ohud teda t&ouml;&ouml;kohal varitseda v&otilde;ivad ja mida teha, et tervis hoitud oleks.&nbsp;</p> <p>T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka tervisekontrolli korraldamisele.&nbsp; Tervisekontrolli saadetavate t&ouml;&ouml;tajate nimekirjas tuleb ohutegurina &auml;ra m&auml;rkida kokkupuude sissehingatava kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2500Seadusemuudatus: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid2020-01-20<p>17.01.2020 kaotas kehtivuse seni keemiliste ohutegurite piirnorme reguleerinud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a m&auml;&auml;rus nr 293 &bdquo;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohuteguri</a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank"></a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank">te&nbsp;piirnormid<sup>1</sup>"</a>.&nbsp;</p> <p>Kuigi m&auml;&auml;rus iseseisvana kaotab kehtivuse ei kao &auml;ra piirnormid, mis on alates 17.01.2020 Vabariigi Valitsuse 23. m&auml;rtsi 2001. a m&auml;&auml;ruse nr 105 &bdquo;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv" target="_blank">Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ning t&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite&nbsp;</a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv" target="_blank">piirnormid<sup>1</sup></a>&ldquo; lisas.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2499Mida teha, kui töö kahjustab tervist?2020-01-17<p>T&ouml;&ouml;keskkonnas veedame suure osa oma p&auml;evast ning sellele on kindlasti m&otilde;ju meie tervisele. T&ouml;&ouml; k&auml;igus v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetusi ja olla kokkupuuteid m&otilde;ne t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga, mis v&otilde;ib kaasa tuua t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise v&otilde;i kutsehaigestumise. On teada, et ligi 15% t&ouml;&ouml;tajatest on tunnistanud, et t&ouml;&ouml; on p&otilde;hjustanud neile terviseprobleeme. Eelmisel aastal juhtus juba &uuml;le 4100 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, nendest ligi veerand t&otilde;id t&ouml;&ouml;tajale kaasa raske kehavigastuse. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi diagnoositi 2018. aastal aga 55 ja kutsehaigestumisi 49. Millised on aga t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused h&uuml;vitise n&otilde;udmiseks ja mida peaks tegema, kui on juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i on v&auml;lja kujunenud kutsehaigus, sellest kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<b>Eva P&otilde;ldis</b>.</p> <p><b>Tervisekontroll!</b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb, et t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkond on p&otilde;hjustanud talle terviseprobleeme, peaks ta paluma t&ouml;&ouml;andjalt enda tervisekontrolli saatmist. Tervisekontrolli k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja terviseprobleemid v&otilde;ivad olla seotud t&ouml;&ouml;keskkonnaga ning anda soovitusi, kuidas terviseprobleemide s&uuml;venemist ennetada. Samuti on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda perearsti poole, kellele tasuks r&auml;&auml;kida oma kahtlustest, et terviseprobleem v&otilde;ib olla p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tingimustest. Kutsehaiguse kahtluse korral suunab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst v&otilde;i perearst t&ouml;&ouml;taja P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse, kus hinnatakse t&ouml;&ouml;taja terviseseisundi ja t&ouml;&ouml;keskkonna vahelist seost ning selgitatakse v&auml;lja, kas tegemist on kutsehaigusega.</p> <p><b>Fikseeri t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus!</b></p> <p>Kui aga t&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, siis on oluline, et ta teavitaks sellest koheselt oma t&ouml;&ouml;andjat. Samuti tuleb meeles pidada, et ka arstile tuleb &ouml;elda, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml; k&auml;igus. Nii saab arst fikseerida juhtumi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena ja teavitada sellest t&ouml;&ouml;inspektsiooni, kes omakorda edastab info t&ouml;&ouml;andjale. &Otilde;nnetuse fikseerimine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena on oluline ka seet&otilde;ttu, et sellest s&otilde;ltub, milliseid h&uuml;vitisi on t&ouml;&ouml;tajal hiljem &otilde;igus saada, kui selleks peaks vajadus tekkima.</p> <p><b>Riigi makstavad h&uuml;vitised</b></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaiguse korral on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saada riigilt erinevaid h&uuml;vitisi ja teenuseid. Sama moodi nagu lihtsalt haigestumise v&otilde;i vigastuse korral saab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaiguse korral vajalikke raviteenuseid, n&auml;iteks pere- ja eriarstiabi v&otilde;i haiglaravi. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse korral maksab haigekassa t&ouml;&ouml;tajale haigush&uuml;vitist alates haigestumise teisest p&auml;evast 100% h&uuml;vitise m&auml;&auml;rast. Kusjuures tuleb t&auml;hele panna, et haigush&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;tajale soodsamatel tingimustel v&otilde;rreldes tavahaigestumise v&otilde;i vigastuse juhtumitega, kus haigush&uuml;vitist saab inimene alates haigestumise neljandast p&auml;evast h&uuml;vitise m&auml;&auml;raga 70%.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on v&auml;henenud inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, tuleks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tukassa poole, kes esmalt hindab inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ja seej&auml;rel maksab osalise ja puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;ime korral t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetust. Samuti pakub t&ouml;&ouml;tukassa erinevaid t&ouml;&ouml;turuteenuseid ja t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooniteenuseid, et toetada inimeste t&ouml;&ouml;tamise j&auml;tkamisest v&otilde;i t&ouml;&ouml;le asumisest.</p> <p><b>Kahjuh&uuml;vitis t&ouml;&ouml;andjalt</b></p> <p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henenud, tema sissetulek on langenud, kuna ta ei saa enam t&ouml;&ouml;tamist samal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata v&otilde;i tal on tekkinud t&auml;iendavaid kulusid n&auml;iteks ravimitele v&otilde;i abivahenditele, on tal &otilde;igus lisaks riigilt saadavatele h&uuml;vitistele ja teenusele n&otilde;uda ka t&ouml;&ouml;andjalt kahjuh&uuml;vitist. Kahjuh&uuml;vitise maksmises peavad aga t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja j&otilde;udma kokkuleppele.</p> <p><b>Selge n&otilde;ue!</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjalt kahjuh&uuml;vitise saamiseks peaks t&ouml;&ouml;taja esimese sammuna p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;andja poole selge n&otilde;udega, kui suurt h&uuml;vitist ta soovib t&ouml;&ouml;andjalt saada. Kindlasti peaks t&ouml;&ouml;taja esitama t&ouml;&ouml;andjale t&otilde;endid, mis n&auml;itavad, et t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on tekkinud kahju. Sellisteks t&otilde;enditeks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks:</p> <ul> <li>arsti teatis kutsehaigestumise kohta;</li> <li>t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i kutsehaiguse uurimise raportid;</li> <li>t&ouml;&ouml;tukassa otsus t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise kohta;</li> <li>t&otilde;endid sissetuleku v&auml;henemise kohta;&nbsp;</li> <li>arsti t&otilde;endid ravimite, raviteenuste v&otilde;i abivahendite vajaduse kohta.</li> </ul> <p><b>Kokkulepe!</b></p> <p>Neid t&otilde;endeid aluseks v&otilde;ttes saavad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokku leppida kahjuh&uuml;vitise maksmises ja l&auml;bi r&auml;&auml;kida h&uuml;vitise maksmise tingimused. Eelk&otilde;ige peavad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel kokku leppima, millised kulud h&uuml;vitatakse, kui suur on h&uuml;vitis ning kui sageli ja kui kaua h&uuml;vitist makstakse. Kokkulepped tuleks fikseerida kirjalikult n&auml;iteks lepingus, kuna see aitab ennetada v&otilde;imalikke vaidlusi.</p> <p><b>Kohtusse?</b></p> <p>Vahel v&otilde;ib aga juhtuda, et t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua kahjuh&uuml;vitise maksmises kokkuleppele. Sellisel juhul on t&ouml;&ouml;ajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda kohtusse, et kohus langetaks otsuse, kas ja millises summas kahjuh&uuml;vitist t&ouml;&ouml;andja maksma peab. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel peab t&ouml;&ouml;taja samuti oma avalduses selgelt n&auml;itama, kui suurt h&uuml;vitist ta soovib t&ouml;&ouml;andjalt saada ja tooma v&auml;lja p&otilde;hjendused ning t&otilde;endid, mis kirjeldavad t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud tervisekahjustuse t&otilde;ttu tekkinud kahju suurust. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel ja vajalike dokumentide koostamisel tasub kindlasti k&uuml;sida &otilde;igusn&otilde;u valdkonna eksperdilt. N&otilde;u ja abi v&otilde;ib k&uuml;sida ka n&auml;iteks&nbsp;<a href="http://kutsehaiged.net.ee/">Eesti Kutsehaigete Liidult</a>.</p> <p><b>Sotsiaalkindlustusametisse!</b></p> <p>Mida aga teha olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjat enam ei ole? Sellisel juhul tuleb appi sotsiaalkindlustusamet, kes v&otilde;tab &uuml;le t&ouml;&ouml;andja kohustuse kahjuh&uuml;vitise maksmisel. H&uuml;vitise saamiseks peab inimene esitama avalduse ja vajalikud dokumendid sotsiaalkindlustusametile. Eelnevalt peab inimene olema l&auml;binud t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise ja tal peab olema tuvastatud osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime. Pensioniealised inimesed v&otilde;ivad p&ouml;&ouml;rduda otse sotsiaalkindlustusametisse, kuna nende t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise ulatust hindab sotsiaalkindlustusamet.</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise teemal lugeda sotsiaalministeeriumi ja t&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml;s valminud t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Haigestumine/tooga_seotud_haigestumine_19-12-19_2.pdf">juhendmaterjalist</a>. T&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuste kohta saab t&auml;psemalt lugeda ka&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/Tooga-seotud-haigestumine">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/01/15/mida-teha-kui-too-kahjustab-tervist/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2498Kas tööandja tohib jälgida, mida töötaja internetis kirjutab?2020-01-16<p><b>Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgib t&ouml;&ouml;taja sotsiaalmeedia postitusi ja isiklikke e-kirju, mis v&otilde;ivad olla saadetud ka t&ouml;&ouml;andja arvutist, siis t&auml;hendab see isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemist ja eeldab &otilde;iguslikku alust. T&ouml;&ouml;andja peab p&otilde;hjendama, miks ta t&ouml;&ouml;taja postitustega tutvus.</b></p> <p>Sotsiaalmeedia postitused, millele ligip&auml;&auml;s on piiritletud, v&otilde;ivad l&auml;bi vahendajate j&otilde;uda isikuteni, kellele need pole m&otilde;eldud. Emotsionaalsete arvamusavalduste tuhinas unustatakse ennast kontrollida v&otilde;i kolmandate isikute positsitsiooni seada. Nii kurtis meediaettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tav <b>Kati </b>Facebookis korduvalt, kuidas ta ei viitsi antud t&ouml;&ouml;d teha. Palk pole piisav, &uuml;lemused on n&otilde;medad ja t&ouml;&ouml;andja kurnaja. Tema t&ouml;&ouml;alast ja isiklikku rahulolematust v&auml;ljendavad postitused j&auml;id silma ka &uuml;hele personalivaldkonnas t&ouml;&ouml;tavale inimesele, kes soovitas Katil kaaluda, kui ta midagi j&auml;rjekordselt avaldab, kuiv&otilde;rd kasulik on see talle endale. Ilmselgelt j&otilde;udsid naise m&otilde;tteavaldused l&auml;bi vahendajate ka t&ouml;&ouml;andjani.</p> <p>Kuna meediasektoris pole just mesised ajad, siis tuli m&otilde;ne aja p&auml;rast meeskonda &otilde;gvendada. Kati koondati. Kuigi t&ouml;&ouml;andja t&otilde;i p&otilde;hjuseks majandusolud, vihjamata Kati t&ouml;&ouml;alastele sotsiaalmeedia postitustele, siis kahtlemata oli neil otsustamisel oma m&otilde;ju: milleks hoida ametis inimest, kes avalikult kurdab, kuidas antud t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;andja tekitavad vastumeelsust? M&otilde;istlikum on sellisest t&ouml;&ouml;tajast vabaneda. Samas tekkis Katil uus probleem: kuidas maksta t&ouml;&ouml;tutoetusest eluasemelaenu?</p> <p>Seevastu m&otilde;ni inimene v&otilde;ib oma sotsiaalmeedia avaldustes unustada oma s&otilde;prade nimekirja arvatud t&ouml;&ouml;andja olemasolu ja ka t&ouml;&ouml;alased kokkulepped.</p> <p>&bdquo;Puhkus algas!&ldquo;, jagas <b>Olga</b> Facebookis keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva oma r&otilde;&otilde;mu Tallinna Lennujaama j&otilde;udes. Teda ootas ees k&uuml;mnep&auml;evane seiklus Kesk-Euroopas. Tema t&ouml;&ouml;andja, kes juhtumisi postitust kohe m&auml;rkas, jahmatas. &bdquo;Kuidas on see v&otilde;imalik? Puhkus?!&ldquo; Hirmuhigi ja v&auml;ga segased tunded voogasid l&auml;bi tema, sest Olga oli m&otilde;ne n&auml;dala eest asunud tema v&auml;ikefirmas t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmeisikuna, kelle m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;st s&otilde;ltus j&auml;rgnevate kuude k&auml;ive. Teda palgates oli t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldanud teisel m&uuml;&uuml;giinimesel osaleda pikaajalisel koolitusel, mille k&otilde;rvalt polnud v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le keskenduda.</p> <p>Olga oli t&ouml;&ouml;le asudes avaldanud soovi t&ouml;&ouml;tada kodukontoris, et mitte liiklusummikutes aega raisata. Saanud firmajuhilt arvuti ja andmebaasi, kinnitas ta, et t&ouml;&ouml; k&auml;ib, kuigi m&uuml;&uuml;gitulemusteni polnud ta veel j&otilde;udnud. Puhkusereisist ei r&auml;&auml;kinud ta varem s&otilde;nagi. Kiirele arup&auml;rimisele vastas, et kavatseb puhkusel olles t&ouml;&ouml;d teha, ent kadus nagu hommikune udu, saates t&ouml;&ouml;andjale p&auml;rast korduvaid n&otilde;udeid ja ja mitu kuud hiljem kulleri vahendusel arvuti.</p> <p>Kui &uuml;lemus poleks Olga Facebooki s&otilde;numit m&auml;rganud, oleks t&ouml;&ouml;andja sattunud eriti t&auml;barasse olukorda. Aga seekord p&auml;&auml;stis t&ouml;&ouml;taja isiklik s&otilde;num firma nii s&uuml;&uuml;dimatust t&ouml;&ouml;tajast kui p&otilde;rgulikust olukorrast.</p> <p><b>Isiklik kirjavahetus, t&ouml;&ouml;andja arvuti</b></p> <p>Sugugi tavatu ei ole, ise&auml;ranis v&auml;ikefirmas, et keegi t&ouml;&ouml;tajatest teavitab ise firma juhtfiguure v&otilde;i omanikke, kui avaldatakse postitusi, mille info on laimav v&otilde;i &uuml;hepoolselt kallutatud, eesm&auml;rgiga firma mainet kahjustada v&otilde;i selle vedajaid mustata. M&otilde;tlemata, et &auml;kki j&otilde;uavad t&otilde;mmised postitustest t&ouml;&ouml;andjani, kelle ees sotsiaalmeedias materdajad mesimagusalt naeratavana esinevad. Samas nuhivad ka t&ouml;&ouml;andjad ise veebis tihtilugu t&ouml;&ouml;tajate j&auml;lgi, kaardistades eri p&otilde;hjuseil nende tegevusi.</p> <p><b>On t&ouml;&ouml;andjal &uuml;ldse &otilde;igust j&auml;lgida, millist infot (mis pole otseselt seotud firmasaladusega) t&ouml;&ouml;tajad erinevates veebikanalites jagavad?</b></p> <p><b>Selgitab jurist Sandra Mikli advokaadib&uuml;roost Sorainen<span style="text-decoration: underline;">:</span></b></p> <p>&bdquo;Facebooki n&auml;itel on sotsiaalmeedia kommentaaridele juurdep&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;taja enda reguleerida, st tal on v&otilde;imalus privaatsuss&auml;tete alt valida, kes tema postitustega tutvuvad. Kui need on k&otilde;igile n&auml;htavad, siis on v&otilde;imalik neid lugeda ka t&ouml;&ouml;andjal.</p> <p>Kommentaaride kirjutamine on seotud isiku v&auml;ljendusvabadusega, mis on &uuml;ks eeldus ja tingimus mitme muu &otilde;iguse, sh informatsioonilise enesem&auml;&auml;ramise ja eraelu puutumatuse, sisuliseks ja asjakohaseks toimimiseks ning kaitseks. T&auml;helepanu tuleb juhtida ka sellele, et kui t&ouml;&ouml;andja uurib, mida t&ouml;&ouml;tajad on eraviisiliselt internetti &uuml;les riputanud, siis selline uurimine on samuti isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine. Iga isikuandmetega tehtav toiming eeldab aga t&ouml;&ouml;tlemiseks &otilde;iguslikku alust. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel suutma p&otilde;hjendada, miks ta vastavate andmetega tutvus (kui t&ouml;&ouml;andjal ei jooksnud teated t&ouml;&ouml;tajast FB <i>feed</i>&acute;is ja ta ei saanud valida, kas ta tutvub v&otilde;i mitte).&ldquo;</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib lugeda ja j&auml;lgida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;ist kirjavahetust, kuid ka isiklikke kirju ja asjaajamisi, kui need on vahendatud t&ouml;&ouml; ajal ja t&ouml;&ouml;andja arvutist?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;i j&auml;lgida kirjavahetust, mis on seotud t&ouml;&ouml;taja eraeluga. Kui t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale kasutada s&uuml;learvuti vms, siis peab eelnevalt olema kokku lepitud selle kasutamise kord, sh kasutamine eraelulistel eesm&auml;rkidel. Soovitavalt lepitakse sellised tingimused ja k&auml;itumise kord kokku t&ouml;&ouml;lepingus. T&ouml;&ouml;andjal puudub ilma t&ouml;&ouml;tlemise &otilde;igusliku aluseta (nt lepinguline t&ouml;&ouml;tlemine) t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;taja isikuandmeid, sh tutvuda tema eraelulise kirjavahetusega. T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka sellele, et eraelulise kirjavahetuse osapool on tihtipeale kolmas isik, kelle isikuandmeid samuti t&ouml;&ouml;deldakse. T&ouml;&ouml;andjal on kohustus ka kolmandale isikule selgitada, miks ta on tema andmeid vaadanud.</p> <p>Euroopa Inim&otilde;iguste Kohtu praktika kohaselt kuulub s&otilde;numite saladuse kaitsealasse s&otilde;numite edastamine ja vastuv&otilde;tmine nii eravalduses, &auml;ri&uuml;hingus kui ka ametiasutuses. Seega kaitstakse s&otilde;numite saladust ka isiku t&ouml;&ouml;- v&otilde;i ametikohal.</p> <p>Ka Eestis kaitstakse s&otilde;numisaladust s&otilde;ltumatult sellest, kellele kuuluvad s&otilde;numi saatmiseks kasutatavad vahendid. Seega kaitseb s&otilde;numisaladus ka t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;kohast saadetud ja saadud e-kirju, telefonik&otilde;nesid, l&uuml;hi- ja multimeedias&otilde;numeid, suhtlusprogrammide vestlusi jm s&otilde;numeid. Loomulikult on s&otilde;numisaladusega kaitstud ka tavalised kirjad. Kuiv&otilde;rd s&otilde;numisaladuse kaitse laieneb Eesti P&otilde;hiseaduse kohaselt ka juriidilistele isikutele, siis on s&otilde;numisaladusega kaitstud ka t&ouml;&ouml;andja e-kirjad ja telefonik&otilde;ned.</p> <p>Samas tuleb t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahelistes suhetes lugeda t&ouml;&ouml;taja personaalsesse s&otilde;numisaladuse kaitsealasse kuuluvaks siiski vaid t&ouml;&ouml;taja erakirjad ja &ndash; telefonik&otilde;ned. T&ouml;&ouml;alased kirjad ja k&otilde;ned teebki t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja nimel ja t&ouml;&ouml;andja jaoks.&ldquo;</p> <p><b>Saab juriidiliselt m&auml;&auml;ratleda, kust jookseb FB-postituses piir laimu ja arvamusavalduse vahel?</b></p> <p>&bdquo;Selget piiri laimu ja arvamuseavalduse vahele pole v&otilde;imalik t&otilde;mmata. Teatud olukordades v&otilde;ib v&auml;ljendusvabadus olla piiratud, et kaitsta teiste mainet, au v&otilde;i v&auml;&auml;rikust. Kriitika avaldamine v&otilde;i avalikult karmi arvamuse v&auml;ljendamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada negatiivseid tagaj&auml;rgi kellelegi teisele. Eriti, kui avaldus on vale v&otilde;i osaliselt v&auml;&auml;r. Laim on vale v&otilde;i osaliselt v&auml;&auml;ra v&auml;ite levitamine, mis kahjustab teise isiku, grupi v&otilde;i ettev&otilde;tte mainet.</p> <p>Vaidluse korral v&otilde;ivad kohtud kehtestada piiranguid ja sanktsioone teabe, kriitika v&otilde;i &auml;&auml;rmiselt solvava ja halvustava arvamuse avaldamisele, kui need kahjustavad, on v&auml;&auml;rad v&otilde;i ei p&otilde;hine piisavalt faktidel. Sel juhul v&otilde;ib &uuml;he isiku v&auml;ljendusvabadust piirata, et kaitsta teise isiku mainet, au v&otilde;i v&auml;&auml;rikust.</p> <p>Seda, millised v&auml;ited on lubatavad ja kas neil on piisav faktiline alus, tuleb hinnata iga individuaalse asja puhul. Lubatav kriitika ja seda toetava faktilise aluse ulatus s&otilde;ltub ka kaasatud isiku staatusest ja kaasneva avaliku huvi tasemest. Avaliku elu tegelase puhul, kelle teod toovad kaasa k&otilde;rge avaliku huvi, hinnatakse faktilise aluse taset palju v&auml;hem rangelt, kui siis, kui on kaasatud tundmatu eraisik. N&auml;iteks v&auml;idet, mis spekuleerib v&auml;heste t&otilde;endite p&otilde;hjal, et poliitikul v&otilde;ib olla huvide konflikt, hinnatakse palju v&auml;hem rangelt kui eraisikuga seonduvat v&auml;idet.&ldquo;</p> <p><b>Kas ja mida saab t&ouml;&ouml;andja ette v&otilde;tta sotsiaalmeedias halvasti k&auml;ituva inimesega? On see privaatsuse h&auml;irimine, kui &uuml;lemus on lisatud s&otilde;bralisti ja n&auml;eb oma alluva (t&ouml;&ouml;taja) rumalaid, sh t&ouml;&ouml;andjat riivavaid s&otilde;nav&otilde;tte?</b></p> <p>&bdquo;S&otilde;brakutse vastuv&otilde;tmine v&otilde;imaldab &uuml;lemusel &uuml;htlasi n&auml;ha postitatavaid s&otilde;numeid. Inimesel on v&otilde;imalik samas valida, mida ja kellele ta avalikustab. Samas on t&ouml;&ouml;tajal seaduse j&auml;rgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad t&ouml;&ouml;andja mainet v&otilde;i p&otilde;hjustavad klientide v&otilde;i partnerite usaldamatust t&ouml;&ouml;andja vastu.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&ouml;&ouml;lepingus on lisatud klausel: &bdquo;t&ouml;&ouml;arvuti on ainult t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete jaoks ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib arvutis toimuvat alati j&auml;lgida,&ldquo; kas t&ouml;&ouml;taja peab seda aktsepteerima? See ei riku tema privaatsust v&otilde;i ole seotud isikuandmete t&ouml;&ouml;tlusega?</b></p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;le asuvat isikut teavitatakse k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;andja vara kasutamisega seonduvatest piirangutest, sh viisidest, kuidas ja millal t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja k&auml;sutusse antud vara j&auml;lgib, siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;taja arvutit j&auml;lgida. Andmekaitse vaates on aga igal tegevusel piirid &ndash; muuhulgas tuleb j&auml;rgida minimaalsuse ja eesm&auml;rgip&auml;rasuse p&otilde;him&otilde;tet. T&ouml;&ouml;andjal on t&ouml;&ouml;taja andmeid &otilde;igus t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmise raames, sh t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmiseks. Sealjuures on v&otilde;imalik andmeid t&ouml;&ouml;delda vastaval eesm&auml;rgil minimaalselt vajalikul m&auml;&auml;ral. See t&auml;hendab, et lausj&auml;lgimine ei ole arvestades eesm&auml;rki ilmselgelt proportsionaalne.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>CareerBuilder 2018. aasta uuringu andmetel:</b></p> <ul> <li>70% t&ouml;&ouml;andjatest uuris veebist t&ouml;&ouml;le kandideerijate tausta</li> <li>48% t&ouml;&ouml;andjatest tutvus (v&otilde;imalike) t&ouml;&ouml;tajate sotsiaalmeedia postitustega</li> <li>34% t&ouml;&ouml;andjatest tegi noomituse v&otilde;i vallandas t&ouml;&ouml;taja <i>online</i>&rsquo;ist avastatud postituste sisu t&otilde;ttu.<b>&nbsp;</b></li> </ul> <p><b>Eurostati 2019. aasta veebruaris avaldatud andmete kohaselt:</b></p> <ul> <li>47 % Euroopa Liidu ettev&otilde;tetest kasutas 2017. aastal v&auml;hemalt &uuml;hte sotsiaalmeedia kanalit (Facebook, LinkedIn, Instagram), korporatiivseid blogisid (Twitter), multimeedia kanaleid (YouTube, Flickr jm)</li> <li>84% ettev&otilde;tetest pidas esmaoluliseks kujundada sotsiaalmeedia vahendusel oma ettev&otilde;tte mainet ja turundada tooteid-teenuseid. Lisaks sooviti hankida klientide tagasisidet ja vastata nende k&uuml;simustele.</li> <li>Selgus ka, et 77%-l Euroopa Liidu ettev&otilde;tetesse t&ouml;&ouml;le v&auml;rvatud t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;hemalt iga k&uuml;mnes nimetas, et tal on oma veebisait (Soomes 96%, Taanis 95%, Rootsis 91%, Eestis 78%, Leedus 78%, L&auml;tis 63%).</li> <li></li> </ul> <p><strong>Tekst: Tiina Lang</strong><br /><strong>Foto: Pexels</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2497Alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvuse vähendamiseks tuleb tegeleda probleemi juurtega2020-01-15<p>Alkoholi liigtarvitamise t&otilde;ttu kannatavad ka need inimesed, kes ise alkoholiga ei liialda. Joobes juhtimine on kindlasti &uuml;ks enim silma torkav probleem. Lisaks politsei statistikale kinnitab seda ka viimane Eesti Konjunktuuriinstituudi alkoholi aastaraamat, kus elanike hinnangul on suurimateks alkoholi liigtarbimisega seotud probleemideks joobes s&otilde;idukijuhid ja perev&auml;givald.</p> <p>Traagilised juhtumid toovad taas p&auml;evakorda k&uuml;simused karistuste t&otilde;hususe ja abiv&otilde;imaluste k&auml;ttesaadavusest alkoholi kuritarvitajatele. Alkoholis&otilde;ltuvus ei ole s&uuml;&uuml;tegu, kuid joobes juhtimine on. J&auml;&auml;gu siinkohal karistuste karmistamine &otilde;iguss&uuml;steemi otsustada, aga paraku levinud alkoholi kuritarvitamist ja alkoholi s&otilde;ltuvust pelgalt tagaj&auml;rgedele keskendumisega v&auml;hendada ei &otilde;nnestu.</p> <p><b>Alkoholiprobleem ei ole vaid tarvitaja probleem</b></p> <p>Meie &uuml;hiskonnale on omane, et alkoholi puhul n&auml;eme sageli murekohana vaid v&auml;ikest osa probleemseid tarvitajaid ning arvame, et riik peaks oma j&otilde;upingutused ja&nbsp; piirangud suunama just neile.&nbsp;Kas piisaks, kui v&otilde;tame vastutusele k&otilde;ik s&uuml;&uuml;dlased, m&auml;&auml;rame karistused ja ravime probleemi v&auml;lja? Eesm&auml;rk v&otilde;ib tunduda &otilde;ilis, aga ebarealistlik. Seet&otilde;ttu ei saagi alkoholiprobleemi &uuml;hiskonnas vaadelda kui v&auml;ikese osa probleemsete tarvitajate probleemi. &Uuml;ksinda tagaj&auml;rgedega v&otilde;itlemine ei osutu pikas perspektiivis edukaks. Alkoholi kuritarvitajate ja alkoholis&otilde;ltlaste pealekasvu t&otilde;kestamiseks on vaja tegeleda probleemi juurtega ja h&otilde;lmata tervet &uuml;hiskonda. Mida v&auml;iksem on &uuml;hiskonnas alkoholi kogutarbimine, seda v&auml;hem on ka inimesi, kes kuritarvitavad alkoholi ja satuvad sellest s&otilde;ltuvusse.</p> <p><b>&Uuml;hiskonna toetus on h&auml;davajalik</b></p> <p>Alkoholipoliitikat on n&uuml;&uuml;dseks aktiivselt ellu viidud 5 aastat. Selle aja v&auml;ltel on loodud v&otilde;imaluste piires n&otilde;ustamise ja abi v&otilde;imalusi,&nbsp;muudetud alkoholiseadust ja reklaamiseadust ning t&otilde;stetud inimeste teadlikkust alkoholiga seotud terviseriskidest. Kas l&auml;heneme ka peamisele eesm&auml;rgile &ndash; tarbimismustrite ja hoiakute muutumisele?</p> <p>Kahjuks on tee nende muutusteni j&otilde;udmisel olnud konarlik. Hoolimata &uuml;ksmeelest, et alkohol p&otilde;hjustab hulgaliselt kannatusi, probleeme ja kaugelt suuremaid kulutusi kui tulu aktsiisilaekumisest, p&uuml;sib visalt &uuml;hiskondlik jonn, mis t&otilde;rgub leppimast regulatsioonide v&otilde;i piirangutega, mis v&otilde;iksid olukorda muuta. Eriti kujukalt paistab see v&auml;lja alkoholi k&auml;ttesaadavust v&otilde;i hinda puudutavates vaidlustes. Aeg-ajalt kerkivad populistlike avaldustega esile huvipooled, kes r&otilde;huvad isikuvabadusele valida ise oma elustiil, &ouml;eldes, et riik ei tohiks olla lapsehoidja rollis. &Otilde;igustavateks argumentideks tuuakse maapoodide kadumist, bensiinijaamades esmatarbekaupade pakkumist ja kui vaja, siis ka riigieelarve t&auml;itmist.</p> <p>Rahvusvaheline kogemus ja uuringud &uuml;tlevad, et t&otilde;husaimad meetmed alkoholi kogutarbimise v&auml;hendamiseks on k&auml;ttesaadavuse v&auml;hendamine nii majanduslike kui f&uuml;&uuml;siliste piirangute kaudu.&nbsp;T&otilde;husad meetmed alkoholist p&otilde;hjustatud kahju ennetamiseks vajavad h&auml;dasti kodanike toetust. &Uuml;ksikisikutena oleme vastutavad k&uuml;ll enda alkoholitarvitamise eest, kuid &uuml;hiskonnana peame m&otilde;istma, et olukorra muutmiseks on vaja siiski kollektiivset pingutust ja suutlikkust taluda isiklikul tasandil teatud ebamugavusi tarbimisharjumuste muutmiseks.</p> <p><b>Alkoholitarvitamise h&auml;ire ravi ja varajane avastamine</b></p> <p>K&otilde;ikeh&otilde;lmava alkoholipoliitika &uuml;heks v&auml;ga vajalikuks eesm&auml;rgiks on luua ka ravi ja n&otilde;ustamisv&otilde;imalused tervishoius&uuml;steemis. Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel oleme suutnud luua t&otilde;endusp&otilde;histele alustele tugineva alkoholitarvitamise h&auml;ire ravi teenuse. Praegu pakutakse ravi &uuml;heksas tervishoiuasutuses. Samuti oleme alkoholitarvitamise h&auml;ire varajaseks avastamiseks koolitanud v&auml;ga suure osa perearste ja pere&otilde;desid, et nad oskaksid juhtida inimeste t&auml;helepanu riskitarvitamisele.</p> <p>Kahjuks ei ole ka tervishoius&uuml;steem k&otilde;ikv&otilde;imas ning alati on inimesi, kelle puhul ravi kas ei aita v&otilde;i on hiljaks j&auml;&auml;nud. Tervishoius&uuml;steem katab t&auml;nase seisuga v&otilde;imaluste piires (umbes 3000 inimest aastas) &auml;ra nende inimeste ravivajaduse, kellel endal on soov ja motivatsioon oma s&otilde;ltuvus kontrolli alla saada ja kes tahavad selle nimel ka spetsialistidega koost&ouml;&ouml;d teha. Seega j&auml;&auml;b endiselt &uuml;les probleem &ndash; kuidas tegeleda raskemate inimestega, kelle hulka sagedasti kuuluvad ka korduvalt joobes vahele j&auml;&auml;nud juhid? Ainult karistamine ja sunnimeetmetega ravile suunamine kahjuks s&otilde;ltuvusravis tulemusi ei anna ega kedagi terveks ei ravi. Erinevate ministeeriumitega koost&ouml;&ouml;s peame m&otilde;tlema t&auml;iendavatele v&otilde;imalustele, n&auml;iteks rehabilitatsiooniprogrammide v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisele, j&auml;tkata reide joobes juhtide tabamiseks ja kiireks sekkumiseks ning r&auml;&auml;kima veelgi enam alkoholi tarvitamisega seotud ohtudest.</p> <p><b>Joobes juhtimise ennetamisse on kohustus ja v&otilde;imalus sekkuda igal inimesel:</b></p> <ul> <li>Hoia rooli istudes nulltolerantsi, &auml;ra skeemita promilli piiridega.</li> <li>Ole enda k&auml;itumisega eeskujuks noortele ja lastele ning selgita neile, et kainena rooli istumine on vajalik ohutuse tagamiseks, mitte vahelej&auml;&auml;mise v&auml;ltimiseks.</li> <li>Ole t&auml;helepanelik oma l&auml;hedaste suhtes, kellel ilmnevad probleemid alkoholi liigtarvitamisega ja sekku varakult. V&auml;ljenda oma muret ja motiveeri neid spetsialistidelt abi otsima.</li> <li>&Auml;ra kunagi istu autosse, mille juht on eelnevalt tarvitanud alkoholi.</li> </ul> <p>Takista ka v&auml;hese joobega inimesel rooli istuda ning teavita politseid kui n&auml;ed kahtlaselt k&auml;ituvat s&otilde;idukit.</p> <p>Autor: Annika Veimer, Tervise Arengu Instituudi direktor</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2496Kohtulugu: Vääritut kohtlemist pead tõendama2020-01-14<p><b>R&auml;medat ja alandavat suhtlusstiili ei tohiks t&ouml;&ouml;andja endale lubada. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, kui teda on ebav&auml;&auml;rikalt koheldud. Samas peavad tal selleks olema m&otilde;juvad t&otilde;endid, &uuml;hekordne solvang pole piisav p&otilde;hjus.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>M&uuml;&uuml;giesindaja pidi taluma, kuidas t&ouml;&ouml;andja tituleeris ta &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;, alandas ja solvas korduvalt kolleegide ees. Lisaks maksis tema arvates v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu kui teistele samadel tingimustel ja sama ametijuhendi j&auml;rgi t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Pidades t&ouml;&ouml;andja kohtlemist ebav&auml;&auml;rikaks, &uuml;tles t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja seevastu leidis, et selleks pole p&otilde;hjust, sest t&ouml;&ouml;taja m&otilde;lemad v&auml;ited olid valed ― ei selgunud v&auml;idetava alandamise ja solvamise aeg ega viis, samuti ei saanud t&ouml;&ouml;taja teistest sama t&ouml;&ouml; tegijatest v&auml;iksemat tasu, mist&otilde;ttu p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuseks P&auml;rnu Maakohtusse. T&otilde;enduseks esitas t&ouml;&ouml;andja tabeli sama t&ouml;&ouml;d tegevate teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasudest, millest ilmnes, et tegelikult oli lahkumisavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja brutopalk ca 35% suurem kui teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei eitanud, et oli t&ouml;&ouml;tajat nimetanud &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;. P&otilde;hjendades, et oli kohatu v&auml;ljendiga p&uuml;&uuml;dnud kirjeldada olukorda, kus t&ouml;&ouml;taja justkui t&otilde;mbas ligi probleemseid kliente. Halvustav k&otilde;nepruuk ei t&auml;hendanud hinnangut t&ouml;&ouml;tajale, vaid p&uuml;&uuml;dlust olukorda humoorikalt kirjeldada.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja sellega ei leppinud, v&auml;ites, et t&ouml;&ouml;andja oli teda mitmel korral avalikult teiste t&ouml;&ouml;tajate ees &bdquo;sita- ning pasamagnetiks&ldquo; tituleerinud. Verbaalset solvamist ja alav&auml;&auml;ristamist oli t&ouml;&ouml;l esinenud ka varem. T&ouml;&ouml;taja arvates iseloomustas &uuml;ldist t&ouml;&ouml;keskkonda pidev stressiseisund ja valvelolek, et taluda t&ouml;&ouml;andja j&auml;rjekordseid alav&auml;&auml;ristavaid ja iroonilisi v&auml;ljendeid ning k&auml;itumist. J&auml;rjepideva alanduse t&otilde;ttu tekkis t&ouml;&ouml;tajal stress ja hirm t&ouml;&ouml;le minna. Ilmnesid &uuml;litugevad peavalud, pearinglus ja tasakaaluh&auml;ired.</p> <p>&Uuml;htlasi h&auml;iris t&ouml;&ouml;tajat ebav&otilde;rdsus. Ettev&otilde;tte raamatupidaja oli avaldanud, et tema t&ouml;&ouml;leping erineb teistest sama t&ouml;&ouml;d tegevatest t&ouml;&ouml;tajatest ja ta saab v&auml;hem palka, mist&otilde;ttu ajendas seegi asjaolu esitama t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldust, pidades silmas v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet.&nbsp;</p> <p><b>Kohus tuvastas:</b></p> <p>O T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse rikkumise t&otilde;ttu. Eelk&otilde;ige, kui t&ouml;&ouml;andja on kohelnud t&ouml;&ouml;tajat ebav&auml;&auml;rikalt, &auml;hvardanud sellega, lubanud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel.</p> <p>Kohus n&otilde;ustus t&ouml;&ouml;andjaga, et v&auml;&auml;rikas kohtlemine t&auml;hendab eelk&otilde;ige lugupidavat ja inimv&auml;&auml;rset suhtumist t&ouml;&ouml;tajasse, aga t&ouml;&ouml;tasu suuruse arvestamine pole v&auml;&auml;rika kohtlemise hindamise kriteeriumiks. T&ouml;&ouml;tasu suurus v&otilde;ib kajastada ka t&ouml;&ouml;taja kvalifikatsiooni ja motiveeritust.</p> <p>Antud juhul samastas t&ouml;&ouml;taja ebav&auml;&auml;rika kohtlemise ja ebav&otilde;rdse kohtlemise.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja kohtles teda teiste t&ouml;&ouml;tajatega v&otilde;rreldes kehvemini, siis t&ouml;&ouml;lepingutest ja palgalipikutest see ei ilmnenud. Ta sai t&ouml;&ouml;tasuna k&auml;tte rohkem raha kui mitmed teised t&ouml;&ouml;tajad. Ka t&ouml;&ouml;tas ta samadel tingimustel ja sama p&otilde;hipalgaga kui mitmed teised kolleegid.</p> <p>Kohus r&otilde;hutas, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega t&ouml;&ouml;lepinguid, mille t&ouml;&ouml;tasud on erinevad. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad t&ouml;&ouml;tasu kokku omavahel. Juhul, kui makstav t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;tajat ei rahulda, on tal v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole, et palgatingimuste &uuml;le l&auml;bi r&auml;&auml;kida.&nbsp;</p> <p>O T&ouml;&ouml;tajat solvav t&ouml;&ouml;andja s&otilde;nakasutus polnud kohtu arvates vaimukas, vaid taunitav, ega avaldanud positiivset m&otilde;ju t&ouml;&ouml;keskkonnale. Kuigi t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja on teda alandanud ja solvanud t&ouml;&ouml;l pikema perioodi jooksul, siis t&ouml;&ouml;andja seda eitas. Kohus andis t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse oma v&auml;iteid t&otilde;endada, ent seda ta ei teinud. Ka ei n&auml;htunud t&ouml;&ouml;taja esitatud e-kirja tekstist, milles t&ouml;&ouml;andja keelas t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirjadele viidates t&ouml;&ouml; ajal mobiiltelefoni kasutamise, t&ouml;&ouml;andjapoolset solvavat k&auml;itumist. T&otilde;endamist leidis &uuml;hekordne t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;tajat halvustav s&otilde;nakasutus.&nbsp;</p> <p><b>Kohus leidis:</b></p> <p>O V&auml;&auml;rikas kohtlemine t&auml;hendab eelk&otilde;ige lugupidavat ja inimv&auml;&auml;rset suhtumist t&ouml;&ouml;tajasse. T&ouml;&ouml;tajate palkade ja palgas&uuml;steemide erinemine ei ole ebav&auml;&auml;rikas v&otilde;i ebav&otilde;rdne kohtlemine. T&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega erinevate t&ouml;&ouml;tasudega t&ouml;&ouml;lepinguid.&nbsp;</p> <p>O T&ouml;&ouml;andja tunnistas, et kasutas t&ouml;&ouml;taja suhtes kohatut v&auml;ljendit &bdquo;sitamagnet&ldquo;, pidades sellist s&otilde;nakasutust eba&otilde;nnestunud naljaks. Kohus n&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tajaga, et ta tundis end solvatuna ega pidanud seda vaimukaks. T&ouml;&ouml;andja ei tohiks oma t&ouml;&ouml;tajate suhtes sellist k&auml;itumist lubada. Samas ei pidanud kohus t&ouml;&ouml;andjapoolset rikkumist selliseks, mis andnuks seadusliku aluse t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu. <strong>Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;tajapoone t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine oli t&uuml;hine.</strong>&nbsp;</p> <p>Kahtlemata ei pea t&ouml;&ouml;l taluma alandavat, madalat ja solvavat suhtlusstiili, kuid m&otilde;istlik oleks sellest v&otilde;imalikult kiiresti p&auml;rast intsidenti t&ouml;&ouml;andjaga ka omavahel vestelda. Teada anda, et r&auml;medad v&auml;ljendid on kohatud, ei motiveeri paremini t&ouml;&ouml;tama ega kujunda m&otilde;nusat t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda. Kui t&ouml;&ouml;andja tituleerib kolleegide ees &uuml;he t&ouml;&ouml;taja &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;, siis teisel p&auml;eval v&otilde;ib see olla keegi teine. T&ouml;&ouml;tada aga labasustesse kalduvas ja t&ouml;&ouml;tajaid alav&auml;&auml;ristavas keskkonnas enamik meist pikka aega ei soovi.</p> <p>M&otilde;istlik t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istaks seda, kui alav&auml;&auml;ristatud t&ouml;&ouml;taja esmalt t&ouml;&ouml;andjaga r&auml;&auml;giks, v&otilde;tmata kohe ette stressirohket kohtuteekonda. Ka ei tasu l&auml;htuda ega lasta end manipuleerida firmasisestest &bdquo;teadjatest&ldquo;, olgu nad mistahes ametis ja positsioonil ― palgatingimused ja &ndash;kokkulepped on enamasti individuaalsed. L&auml;htuma peaks eelk&otilde;ige sellest, kuidas inimene ise hindab oma t&ouml;&ouml;tulemuse ja palga suhet: on ta rahul? Mida saaks ise paremini teha? Kas tema t&ouml;&ouml; vastab t&ouml;&ouml;andja ootustele? Sel teemal peab olema v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;andjaga aru pidada. Tema peaks t&auml;pselt teadma ja hinnata oskama, milline on t&ouml;&ouml;taja panus ja palk v&otilde;rreldes teistega ning omakorda suutma veenda, et tubli t&ouml;&ouml;taja ei teeni teistest v&auml;hem, kui seda ka keegi kolleegidest on p&uuml;&uuml;dnud selgeks teha. Iga hagiavaldust peaks enne p&otilde;hjalikult kaaluma. Pole ju m&otilde;tet kulutada vaevaga teenitud palgaraha protsessimisele.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2493Lugeja küsib, konsultant vastab: kolleeg käib haigena tööl. Mida teha?2020-01-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on &uuml;ks kolleeg, kes k&auml;ib pidevalt haigena t&ouml;&ouml;l ja see hakkab h&auml;irima. &Uuml;hest k&uuml;ljest on v&auml;ga ebameeldiv, kui k&otilde;rvallaua taga inimene p&auml;evast p&auml;eva nina luristab ja k&ouml;hib ja kuna tal on ilmselgelt halb olla, teeb ta seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;s vigu. Ma ei tahaks nakkust saada ja haigeks j&auml;&auml;da. Mida kaast&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andja sellises olukorras teha saaksid?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imine on keeruline teema. T&auml;iskasvanud inimestena ei j&auml;&auml; me iga k&ouml;ha ja nohu t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele, sest siis viibiks me suure osa s&uuml;gis-talvisest perioodist kodus. Kollektiivis t&ouml;&ouml;tades tuleb aga ka teistega arvestada. Paljudes t&ouml;&ouml;kohtades on m&otilde;eldud sellele, kuidas haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imist v&auml;hendada, n&auml;iteks v&otilde;tta tervisep&auml;evi, t&ouml;&ouml;tada&nbsp; kodukontoris vmt. Ehk kui v&auml;hegi v&otilde;imalik, tuleks kasutada v&otilde;imalust olla kodus, kas siis tervisep&auml;eval v&otilde;i teha t&ouml;&ouml;d kolleege nakatamata.&nbsp;</p> <p>Kui kaast&ouml;&ouml;taja k&auml;itub h&auml;irivalt, on pidevalt t&ouml;&ouml;l haigena, mist&otilde;ttu kannatab t&ouml;&ouml; kvaliteet ning ta seab teised nakatumisohtu, tuleks sellest esmalt t&ouml;&ouml;andjat teavitada. Teavitada ei ole vaja ettev&otilde;tte tippjuhti, piisab vahetust juhist, kes saab hakata probleemi lahendamisega tegelema. Lahendamisel v&otilde;ivad abiks olla ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik. Esmalt tuleks t&ouml;&ouml;tajaga lihtsalt r&auml;&auml;kida ning uurida, kuidas tema ennast tunneb - ilmselt pole ka temal haigena t&ouml;&ouml;l olles kuigi hea olla. Tasuks l&auml;bi arutada, millised on v&otilde;imalused olukorra lahendamiseks (kodus t&ouml;&ouml;tamine, tervisep&auml;evade kasutamine jne).&nbsp;</p> <p>Selles olukorras kehtib vana t&otilde;de, et &auml;ra tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui sa ise ei taha t&ouml;&ouml;l haigestuda, siis p&uuml;&uuml;a ka ise v&auml;ltida t&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le tulemist ja teiste nakatamist. Loomulikult tuleb ette olukordi, kus mingi &uuml;lesanne tuleb &auml;ra teha hoolimata nohust, k&ouml;hast ja &uuml;ldisest halvast enesetundest, aga see ei ole nii iga kord. Iga k&ouml;hatuse peale haiguslehele j&auml;&auml;mine pole ilmselt m&otilde;istlik, ent kui tervis on sedav&otilde;rd kehva, et t&ouml;&ouml;d korralikult teha ei saa siis tuleb koju j&auml;&auml;mist t&otilde;siselt kaaluda. Pole ju kasu t&ouml;&ouml;tajast, kelle t&ouml;&ouml; tuleb &uuml;mber teha.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;del, kus on suurem oht haigete inimestega kokku puutuda, n&auml;iteks klienditeenindajad, m&uuml;&uuml;jad, apteekrid tuleb m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimise peale. Selleks korraks on tegu k&uuml;ll hilinenud soovitusega, kuid see tasub teemaks v&otilde;tta s&uuml;gisel, kui gripi vastu vaktsineerimiseks on &otilde;ige aeg.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2492Meeldetuletus: Peresõbraliku tööandja märgise programm ootab uusi liitujaid2020-01-13<p><b>Jaanuari l&otilde;puni on avatud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvoor era-, avaliku ja kolmanda sektori t&ouml;&ouml;andjatele, kes usuvad, et l&auml;bi &otilde;nnelike t&ouml;&ouml;tajate kasvab organisatsiooni konkurentsiv&otilde;ime. Kuni kolm aastat kestev p&otilde;hjalik konsulteerimis- ja hindamisprogramm on konkursiga valitud organisatsioonidele tasuta.</b>&nbsp;</p> <p>Programmis osalenud t&ouml;&ouml;andjad on m&otilde;istnud, et peres&otilde;bralikkuse loomine algab lugupidavast suhtumisest t&ouml;&ouml;tajasse. &bdquo;T&auml;nasel t&ouml;&ouml;turul hindavad t&ouml;&ouml;tajad &uuml;ha enam paindlikkust, v&auml;&auml;rikaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning tasakaalu t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahel. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;k&auml;test on pidevalt puudus, aitab peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;keskkond kindlasti kaasa professionaalsete oskustega t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisele ja hoidmisele. Kutsun &uuml;les t&ouml;&ouml;andjaid programmiga liituma, et m&otilde;elda koos t&ouml;&ouml;tajate ja konsultandiga l&auml;bi, mida organisatsioonis ette v&otilde;tta, et t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta ning kuidas kasvatada sellega ka oma organisatsiooni konkurentsiv&otilde;imet,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Enamasti m&otilde;eldakse t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisest r&auml;&auml;kides v&auml;ikeste lastega&nbsp;t&ouml;&ouml;tajatele, kuid&nbsp;k&uuml;simus&nbsp;on palju laiem. M&otilde;istmist ja vastutulekut t&ouml;&ouml;andja poolt vajavad ka need, kes hooldavad n&auml;iteks eakat pereliiget, tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga v&otilde;i peavad t&ouml;&ouml;ajast lemmikloomaga arsti juurde minema. Tahan esile t&otilde;sta ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes soosivad oma kollektiivis erinevas vanuses t&ouml;&ouml;tajaid ja murravad m&uuml;&uuml;te, mis takistavad 50+ vanuses t&ouml;&ouml;tajal &uuml;hiskonda aktiivselt ja v&otilde;imetekohaselt panustada. Valitsuse eesm&auml;rk on peres&otilde;bralik Eesti, kus k&otilde;ik p&otilde;lvkonnad tunneksid end &otilde;nneliku ja kaasatuna l&auml;bi kogu elu,&ldquo; lisas rahvastikuminister&nbsp;<b>Riina Solman</b>.&nbsp;</p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud SA Innove arendusvaldkonna juhi&nbsp;<b>Reelika V&auml;ljaru</b>&nbsp;s&otilde;nul oli Innove eesm&auml;rk saavutada olukord, kus iga t&ouml;&ouml;taja on asutuse br&auml;ndisaadik. &ldquo;Programmi jooksul l&auml;bitud teekond t&auml;hendas t&otilde;sist m&otilde;ttemaailma muutust v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise juhtimise j&auml;rjepideval juurutamisel. K&otilde;ige olulisem on oma t&ouml;&ouml;tajate vajaduste m&auml;rkamine ning selleks kasutatakse tagasisidestamise vorme ja viiakse l&auml;bi rahulolu-uuringuid. Suurt r&otilde;hku paneme sisekommunikatsioonile ja tunnustamise s&uuml;steemile,&rdquo; t&otilde;i V&auml;ljaru n&auml;iteid. &ldquo;Oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamise programmi, kus alustava kolleegiga toimuvad vestlused katseaja alguses ja l&otilde;pus, aga ka katseperioodi keskel. Ka lahkuvatele t&ouml;&ouml;tajatele otsitakse alternatiivseid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning pakutakse n&otilde;ustamisv&otilde;imalust,&rdquo; lisas V&auml;ljaru. Tema s&otilde;nul n&auml;itab programmi jooksul ellu kutsutud ja edasi arendatud tegevuste positiivset m&otilde;ju fakt, et aastaga on Innove v&auml;rbamiskonkurssidel kandideerijate arv kahekordistunud.&nbsp;</p> <p>Programmis osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast p&otilde;hjalikku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi v&auml;ljastatakse l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Programmis osalemine on konkursi l&auml;binud organisatsioonidele tasuta.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis on juba osalenud 102 organisatsiooni, m&otilde;jutades enam kui 25 000 inimese t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</p> <p>Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi ligi 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja&nbsp;<a href="https://www.f6s.com/peresbralikutandjakonkurss20191/apply">kandideerimisankeedi&nbsp;</a>esitanud organisatsioonide hulgast. L&otilde;plikud programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguses. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS. Loe lisa programmist&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2491Varjatud haigustekitaja töökohal2020-01-10<p data-adtags-visited="true">Kantserogeene v&otilde;ib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks v&otilde;i segudeks, millega kokkupuute m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni m&otilde;nik&uuml;mmend aastat hiljem. Kohati ei pruugi t&ouml;&ouml;taja isegi teada, et ka tema t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt h&auml;vitavad. Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes&nbsp;<span>120&nbsp;000</span>&nbsp;v&auml;hijuhtumit. Hinnanguliselt on just v&auml;hk &uuml;ks sagedasem t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumite p&otilde;hjus Euroopa Liidus. Samuti v&otilde;ivad kantserogeenid p&otilde;hjustada erinevaid haiguseid &ndash; hingamisteede haigused, neuroloogilised h&auml;ired, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igap&auml;evaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgat&ouml;&ouml;tajatest. Varjatud haigusetekitajatest t&ouml;&ouml;kohal ning riskide maandamismeetmetest kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<strong>Eneken Hiire</strong>.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kantserogeen &ndash; ohtlik kemikaal</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kui m&otilde;tlete, et teie kantserogeenidega t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku ei puutu, siis soovitan m&otilde;elda uuesti ja v&otilde;ib selguda, et te eksisite, sest kantserogeenidega v&otilde;ib kokku puutuda v&auml;ga erinevates valdkondades &ndash; eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;stuses, ehituses ja transpordisektoris, kuid ka mujal, n&auml;iteks laborites, iluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes jne. Samuti ei pruugi te ise kantserogeensete ainetega otseselt kokku puutuda, k&uuml;ll aga on oht kaudseks kokkupuuteks, kui te t&ouml;&ouml;tate t&ouml;&ouml;keskkonnas, kus neid &nbsp;aineid v&otilde;i segusid kasutatakse. N&auml;iteks tekstiilit&ouml;&ouml;stuses, kus kasutatakse kantserogeenseid aineid, kuid selliseks t&ouml;&ouml;ks ei ole ette n&auml;htud eraldi ruumi, toimivat ventilatsiooni v&otilde;i v&auml;ljastatud ei ole isikukaitsevahendeid. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Kantserogeensed ained v&otilde;ivad tekkida ka t&ouml;&ouml;stuslike protsesside tulemusena. Isegi, kui ettev&otilde;ttes ei kasutata t&ouml;&ouml;keskkonnas kantserogeenseid aineid millegi tootmiseks, tuleb arvestada sellega, et ohtliku ainega v&otilde;ib kokku puutuda ka toote t&ouml;&ouml;tlemise (lammutamine, parandamine jm) k&auml;igus, sest toode ise sisaldab kantserogeenseid aineid, mis v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tlemise k&auml;igus eralduda &otilde;hku. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Selleks, et paremini m&otilde;ista, kes v&otilde;ivad uute kantserogeensete ainetega kokku puutuda toome v&auml;lja uued kantserogeensed ained Eesti &otilde;iguses ning nende ainete peamised kasutusalad (muudatus j&otilde;ustub 17. jaanuarist):</p> <ul> <li>bromoet&uuml;leen- kasutatakse kemikaalide, kummi- ja plasti ning nahatoodete tootmises;</li> <li>o-toluidiin- kasutatakse keemiat&ouml;&ouml;stuses, samuti naha-, tekstiili- ja paberit&ouml;&ouml;stuses v&auml;rvide tootmisel, kummi-, karusnaha-, puidu-, juuksev&auml;rvi ja farmaatsiatoodete tootmisel;</li> <li>raskesti sulavad keraamilised kiud- kiudude valmistamine, viimistlemine, paigaldamine, eemaldamine, segamine/vormimine; mineraalvillade, kivivilla jt soojustuskiudude tootmisel, paigaldamisel ja eemaldamisel;</li> <li>kroom(VI)&uuml;hendid- kasutatakse keemia-, puidu- ja metallit&ouml;&ouml;stuses, nt v&auml;rvide tootmises; graveerimist&ouml;&ouml;del; terase keevitamisel; lehtmetalli t&ouml;&ouml;tlemisel;</li> <li>diiselmootorite heitgaasid- diiselmootorid k&auml;itavad v&auml;ga erinevaid s&otilde;idukeid, rasketehnikat ja masinaid, mida kasutatakse paljudes t&ouml;&ouml;stusvaldkondades, sh transpordis, p&otilde;llumajanduses;</li> <li>4,4&prime;-met&uuml;leen-dianiliin- kasutatakse keemiat&ouml;&ouml;stuses, kummi ja pol&uuml;meeride tootmisel, ning epoks&uuml;vaikude ja liimide tugevdamisel;</li> <li>et&uuml;leendibromiid &ndash; pestitsiidide, puhastusvahendite, vahtude, lahustite ja liimide koostisaine;</li> <li>pol&uuml;ts&uuml;kliliste aromaatsete s&uuml;sivesinike segud- alumiiniumitootmine, s&ouml;e veeldamine, kivis&ouml;e gaasistamine, koksitootmine ja koksiahjud, kivis&ouml;et&otilde;rva destilleerimine, katusekatted ja sillutis (s&ouml;et&otilde;rva), puidu immutamine ja s&auml;ilitamine kreosoot, alumiiniumitootmine, s&uuml;sinik-elektroodide tootmine, korstnap&uuml;hkimine, s&ouml;ek&uuml;ttega elektrijaam, p&otilde;lengutega seotud p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;d;</li> <li>mineraal&otilde;lid, mida on eelnevalt kasutatud sisep&otilde;lemis-mootorites mootori liikuvate osade m&auml;&auml;rimiseks ja jahutamiseks &ndash; kasutatakse mootors&otilde;idukite ja mootorrataste mootorites, diislik&uuml;tuse mootorites, laevamootorites, lennukites ja kaasaskantavates masinates, sealhulgas kettsaagides ja muruniidukites.</li> </ul> <p data-adtags-visited="true">Arvestades kasutusalasid, kus uusi kantserogeenseid aineid leidub, siis on v&auml;hemalt 20% palgat&ouml;&ouml;tajatest on suuremal v&otilde;i v&auml;iksemal m&auml;&auml;ral kokkupuute v&otilde;imalus terviseriski soodustavate ainetega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2018. aastal selliseid t&ouml;&ouml;tajaid&nbsp;<span>124 600</span>.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Tervise minimaalne kahjustamine s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;andjast kui t&ouml;&ouml;tajast</strong></p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;andja tegevused kemikaalide ohjamiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib tunduda esialgu koormav ning aja- ja ressursikulukas, kuid samas vajalik ning kokkuv&otilde;ttes igas m&otilde;ttes kasulik, sest esiteks on t&ouml;&ouml;l terved ja rahulolevad t&ouml;&ouml;tajad, kes viibivad v&auml;hem haiguslehel, vahetavad harvemini t&ouml;&ouml;kohta ning kellel loodetavasti ei diagnoosita ka kutsehaigestumist. Sellega hoiab t&ouml;&ouml;andja kokkuv&otilde;ttes hoopiski kulusid kokku. Puuduvad v&otilde;i on v&auml;iksemad kulud haiguslehtedele, &uuml;letunnit&ouml;&ouml;le, asendaja leidmisele, kahjuh&uuml;vitustele kutsehaigestumiste korral jpm. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Kantserogeenide kahjuliku m&otilde;ju v&auml;hendamiseks t&ouml;&ouml;tajate tervisele tuleb kasutusele v&otilde;tta erinevaid abin&otilde;usid. Esiteks tuleb t&ouml;&ouml;andjal selgeks teha ja kaardistada,&nbsp;<strong>milliste uute kantserogeensete ainetega on oht t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda&nbsp;</strong>ning seej&auml;rel hinnata ja anal&uuml;&uuml;sida, kas ja kus esineb t&ouml;&ouml;tajatel kantserogeenidega kokkupuute oht, mis laadi, ulatuses ja kestuses on kokkupuude. Oluline on korraldada kindlasti&nbsp;<strong>t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu keemiliste ainete sisalduse&nbsp;m&otilde;&otilde;tmised</strong>&nbsp;ning v&otilde;rrelda neid piirnormidega. Infot kemikaali ohutuks k&auml;itlemiseks saab ohutuskaartidelt, mis kus on toodud juhised kemikaali ohutuks k&auml;itlemiseks, info potentsiaalse ohu kohta inimese tervisele ja keskkonnale ning juhised meetmete kohta, mis tuleb tarvitusele v&otilde;tta aine k&auml;itlejate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks.</p> <p data-adtags-visited="true">Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusete alusel saab hinnata aine(te) riski t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele ja v&otilde;tta tarvitusele meetmed, et &nbsp;neid maandada. N&auml;iteks v&otilde;ib asendada kantserogeenid ohutumate kemikaalidega; v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele asjakohased isikukaitsevahendid (respiraatorid, prillid, kaitse&uuml;likond, kindad jm); korraldada t&ouml;&ouml; nii, et terviseriskiga seotud piirkondadesse p&auml;&auml;sevad ainult need t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded seda n&otilde;uavad. Oluline on ka ventilatsioonis&uuml;steemi uuendamine; ohualade m&auml;rgistamine ja n&otilde;uetekohaste ohutusm&auml;rkide kasutamine piirkondades, kus t&ouml;&ouml;tajad puutuvad v&otilde;i v&otilde;ivad kokku puutuda kantserogeeniga jne.</p> <p data-adtags-visited="true">Mis aga k&otilde;ige olulisem, t&ouml;&ouml;tajatele tuleb korraldada&nbsp;<strong>tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures&nbsp;</strong><span><strong>enne kantserogeenidega kokkupuute algust</strong>,&nbsp;</span>et v&auml;lja selgitada, kas t&ouml;&ouml; kantserogeenidega on t&ouml;&ouml;tajale &uuml;ldse sobiv v&otilde;i on see juba enne t&ouml;&ouml; algust vastun&auml;idustatud. T&ouml;&ouml;tajate tervise kontrollimist t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures tuleb kindlasti j&auml;tkata ka peale esmast visiiti. On oluline, et tervisekontrollid toimuksid&nbsp;t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti m&auml;&auml;ratud ajal, kes m&auml;&auml;rab kontrolli sageduse vastavalt t&ouml;&ouml;taja ohtude suurusele t&ouml;&ouml;keskkonnas, sest mida suuremad ohud, seda tihedam peaks olema ka kontroll.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;andjal&nbsp;</strong>on v&auml;ga suur m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervise hoidmisele, kuid ei tohi unustada, et t&ouml;&ouml;suhtes on kaks osapoolt, millest tulenevalt peavad ka t&ouml;&ouml;ohutusse panustama ka t&ouml;&ouml;tajad.&nbsp;<strong>T&ouml;&ouml;tajad</strong>&nbsp;on kohustatud kandma otstarbekalt t&ouml;&ouml;andja poolt v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid ja hoidma need puhtana; j&auml;lgida ning j&auml;rgida tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas olevaid m&auml;rgistusi. L&auml;bida tuleb kindlasti t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning soovitatav on r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile ausalt k&otilde;igist terviseprobleemidest, et vajadusel saaks probleemidega koheselt tegeleda. T&ouml;&ouml;taja peab kindlasti tutvuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga, ohutusjuhendite ja- kaartidega; p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;andja poolt antud juhistele ning juhtima ka ise t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kolleegi t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatele ohtudele, mis v&otilde;ivad ohustada tema enda, kolleegide v&otilde;i kolmandate isikute tervist ja ohutust. Loomulikult ei tohiks s&uuml;&uuml;a ega juua t&ouml;&ouml;piirkonnas, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tades kantserogeensete ainetega tuleb olla iga p&auml;ev ettevaatlik, sest on oht kahjustada nii enda kui ka teiste isikute f&uuml;&uuml;silist tervist.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega seotud k&uuml;simustes saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;inspektsiooni poole. T&ouml;&ouml;inspektsioon osutab n&otilde;ustamisteenust telefoni teel, e-kirja teel ja vastuv&otilde;tul t&ouml;&ouml;inspektsiooni kohaliku inspektsiooni kontorites. T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenus on tasuta. Infotelefon 640 6000, meiliaadress&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kokkuv&otilde;tteks soovitan vaadata ka videot, kuidas ennetada v&auml;hki, kui puutute t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku kantserogeenidega ning soovitan v&otilde;tta hetkeks aja ja m&otilde;elda, mida saab iga&uuml;ks ise teha, et &uuml;hine t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutum ja tervis p&uuml;siks hea ka m&otilde;nik&uuml;mmend aastat hiljem.</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/01/08/varjatud-haigustekitaja-tookohal/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi blogis</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Vaata ka l&uuml;hifilmi kantserogeenidest ja v&auml;hiennetusest t&ouml;&ouml;kohal:</p> <p data-adtags-visited="true"><iframe frameborder="0" height="380" src="https://www.youtube.com/embed/7mi8xAv2IbA" title="" width="560"></iframe><br style="clear: both;" /><br /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2490Persoon: Timo Rein – mees, kes tunneb müügiinimeste hingeelu2020-01-09<p>M&uuml;&uuml;gihaldustarkvara pakkuva Pipedrive&rsquo;i &uuml;ks asutajatest Timo Rein on n&uuml;&uuml;d juba globaalseks kasvanud ettev&otilde;tet vedanud alates selle loomisest 2010. aastal. Olles t&ouml;&ouml;tanud ise varem m&uuml;&uuml;giinimesena, tundis Timo Rein puudust tarkvarast, mis v&otilde;imaldaks kiirelt ja mugavalt m&uuml;&uuml;gikontakte ja -suhtlust hallata, et j&auml;&auml;ks rohkem aega p&otilde;hit&ouml;&ouml;ks &ndash; m&uuml;&uuml;giks. N&uuml;&uuml;d kasutab maailma esimest m&uuml;&uuml;giinimestelt m&uuml;&uuml;giinimestele loodud tarkvara juba &uuml;le 90 000 ettev&otilde;tte.&nbsp;</p> <p><b>Miks ja kuidas s&uuml;ndis Pipedrive?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Umbes 15 aastat tagasi tegime Urmas Purde ja Peep Vainuga konsultatsiooni- ja veel koolitusettev&otilde;tet. Mida aeg edasi, seda rohkem arutasime Urmasega, et see m&otilde;ju, mida ettev&otilde;tetele pakkuda, v&otilde;iks olla pikemaajalisem kui lihtsalt &uuml;ks koolitus. Samuti oli meil oma t&ouml;&ouml;s vaja t&ouml;&ouml;riista, mis oleks koolituste m&uuml;&uuml;misel abiks. Uurides turul pakutavaid m&uuml;&uuml;gijuhtimise tarkvarasid, t&otilde;desime, et CRM (Customer Relationship Management) ehk kliendisuhete haldamise maailm on t&auml;is t&ouml;&ouml;riistu, mis teenivad l&otilde;viosas juhtide huve. Nendega sai igasuguseid anal&uuml;&uuml;se ja kokkuv&otilde;tteid teha, kuid need ei aidanud p&auml;riselt m&uuml;&uuml;giga tegelevaid inimesi. V&otilde;i kui aitasidki, siis olid need keerulised. &Uuml;hel hetkel enam ei jaksanud neid kasutada, sest olulisem oli m&uuml;&uuml;a, mitte tarkvaraga jageleda.&nbsp;</p> <p>Tuli m&otilde;te, et &auml;kki peaks sobiva toote ise ehitama. Kuna olime tehnoloogia alal v&otilde;hikud, saime ruttu aru, et meil on kaasasutajate tasemel vaja k&otilde;rgetasemelist IT-teadmist. Kohtusime 2009. aastal Ragnar Sassi, Martin Henki ja Martin Tajuriga, kellega koos s&uuml;ndiski Pipedrive &ndash; esimene m&uuml;&uuml;giinimeste loodud m&uuml;&uuml;gijuhtimise tarkvara, mida t&auml;na kasutab juba rohkem kui 90 000 ettev&otilde;tet &uuml;le kogu maailma.&nbsp;</p> <p><b>Tegelete m&uuml;&uuml;gitarkvara lahendustega. Kui palju peate oma t&ouml;&ouml;s arvestama j&auml;rjest mitmetahulisemate k&uuml;berkuritegevuse vormidega?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Selle teemaga puutuvad tehnoloogiaettev&otilde;tted kokku iga p&auml;ev. Pipedrive teenindab kliente rohkem kui 150 riigis ning nende andmete turvalisus ja k&uuml;berkuritegevuse riskide maandamine on meile arusaadavalt eriti oluline valdkond. J&auml;releandmisi me siin ei tee. Pipedrive&rsquo;i turvalahendused on kogu maailma m&otilde;istes v&auml;ga k&otilde;rgel tasemel ning need on loodud siinsamas Eestis meie Tartu ja Tallinna kontorites.&nbsp;</p> <p><b>Kui teadlik ja hoolas on teie hinnangul &uuml;ks keskmine tarbija internetis osteldes?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Mulle tundub, et inimesed on netist oste tehes j&auml;rjest teadlikumad ja hoolsamad. Teadlikkus on paranenud ning paljudel on isiklike v&otilde;i tuttavate ringis negatiivseid ja seel&auml;bi &otilde;petlikke kogemusi olnud. Kindlasti lihtsustab netist asjade v&otilde;i teenuste ostmist suhteliselt l&auml;bipaistev arvustuste andmise ja lugemise v&otilde;imalus. Enne ostu sooritamist saab teha lihtsal viisil kodut&ouml;&ouml;d, uurides teiste klientide arvamusi ja hinnanguid v&otilde;i vaadates Youtube&rsquo;ist konkureerivate toodetega tehtud v&otilde;rdlusi ning anal&uuml;&uuml;se. See annab inimestele julguse teha netis j&auml;rjest kallemaid ja riskantsemaid oste.&nbsp;</p> <p><b>Millised on tarkvaraarendaja v&otilde;i&nbsp; IT-spetsialisti ootused, kui ta tuleb Pipedrive'i t&ouml;&ouml;le?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Tegutseme Pipedrive&rsquo;is pidevalt selle nimel, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks toetav t&ouml;&ouml;keskkond ning neil oleks kontoris hea ja mugav olla. Oleme p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;elnud kogu t&ouml;&ouml;taja teekonna ettev&otilde;ttes, alates kogemusest, mille tahame inimesele anda v&auml;rbamisel, l&otilde;petades motiveeriva t&ouml;&ouml;korralduse, eneset&auml;iendusv&otilde;imaluste ja lisah&uuml;vede pakkumise ning tasakaalustatud t&ouml;&ouml;- ja pereelu v&auml;&auml;rtustamisega.</p> <p>Arendajatele on t&ouml;&ouml;koha valikul aina olulisem t&ouml;&ouml; sisuline pool. V&otilde;tsime aasta tagasi kasutusele uue t&ouml;&ouml;mudeli, mis keskendub probleemi, mitte &uuml;lesande lahendamisele. Kord n&auml;dalas on tootejuhtidel v&otilde;imalik kolleegidele m&otilde;ne minuti jooksul esitada oma ideed kliendi probleemi lahendamiseks ja koguda enda &uuml;mber tiim, kes tahaks sellega tegeleda. Selline t&ouml;&ouml;vorm esitab arendajatele pidevalt uusi v&auml;ljakutseid, v&otilde;imaldab neil kiiresti oma oskusi arendada ning lisab ka vastutust. Samuti pakume aeg-ajalt t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust osaleda eksootilistel v&auml;lismissioonidel. Vabadus valida endale huvitavaid projekte on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurendanud arendajate rahulolu ja produktiivsust.&nbsp;</p> <p>Hiljutise Instari tudengite t&ouml;&ouml;ootuste ja t&ouml;&ouml;andja maine uuringu kohaselt peavad Eesti IT-&uuml;li&otilde;pilased Pipedrive&rsquo;i k&otilde;ige atraktiivsemaks t&ouml;&ouml;andjaks ja see teeb heameelt.&nbsp;</p> <p><b>Millised on teie ootused neile? Mis teeb t&ouml;&ouml;tajast teie silmis hea t&ouml;&ouml;taja?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Meie olulisimaks m&auml;rks&otilde;naks t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel on tasakaal. &Uuml;helt poolt otsime inimesi, kes seavad endale k&otilde;rged standardid ning teevad oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti. Eeldame, et iga t&ouml;&ouml;taja tuleb Pipedrive&rsquo;i arengusse oma osa andma, tuues kaasa oma kogemused ja oskused ning vastutades seel&auml;bi Pipedrive&rsquo;i k&auml;ek&auml;igu eest. Oma ala t&otilde;eliste asjatundjate seas t&ouml;&ouml;tamine motiveerib ka teisi ennast pidevalt arendama, pingutama ning oma t&ouml;&ouml;s veelgi paremaks saama.&nbsp;</p> <p>Teiselt poolt on meile inimeste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel &uuml;lioluline karakterite sobivus, s&otilde;ltumata erialast, kogemusest, rahvusest v&otilde;i kultuuritaustast. Meie v&auml;rbamisprotsess on mitmeastmeline ning tavap&auml;rasest pikem, et veenduda inimese sobivuses meie ettev&otilde;tte kultuuriga ja vastupidi. Tahame, et meie t&ouml;&ouml;tajatel oleks hea klapp ning m&otilde;nus koos t&ouml;&ouml;tada.&nbsp;</p> <p><b>Teie ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab palju eri riikidest ning keele- ja kultuuriruumidest inimesi. Kuidas &uuml;letada keelebarj&auml;&auml;re ja kohaneda erinevate t&ouml;&ouml;kultuuridega? Milline on Pipedrive&rsquo;i kogemus? Milliseid soovitusi annaksite teistele ettev&otilde;tetele?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Nagu eelnevalt mainisin, on Pipedrive globaalne ettev&otilde;te ning meie m&uuml;&uuml;gitarkvara kasutab &uuml;le 90 000 ettev&otilde;tte rohkem kui 150 riigis. Ainult eestlastest t&ouml;&ouml;tajatega oleks rahvusvaheliselt v&auml;ga keeruline edu saavutada, kuna igal turul on oma erip&auml;rad, mille peensusi tunnevad ainult kohalikud. Seep&auml;rast on loomulik, et meie tiimi ehitamise ja toote arendamisega tegelevad erineva p&auml;ritolu, kultuuritausta, keeleoskuse ja kogemusega inimesed.&nbsp;</p> <p>V&auml;lisriikidest t&ouml;&ouml;tajate kohanemist soodustab Pipedrive&rsquo;i sisemine kultuur, mis on t&auml;nu 49 rahvusest inimesele t&otilde;eline rahvaste paabel. Kuna meil ei ole tervikuna &uuml;hte domineerivat rahvuskultuuri, siis on meil k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olenemata oma p&auml;ritolust sarnases olukorras ning peavad harjuma nn uue, ettev&otilde;tte kultuuriga. See t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti sillana eri rahvustest inimeste vahel ning seet&otilde;ttu n&auml;eme kultuurip&otilde;hiseid arusaamatusi v&otilde;i konflikte Pipedrive&rsquo;is pigem harva.</p> <p>Pean keeleoskust, ka v&auml;iksemate n&uuml;ansside tundmist, v&auml;ga oluliseks. Keelebarj&auml;&auml;ride v&auml;hendamiseks pakume oma t&ouml;&ouml;tajatele keele&otilde;pet. Eesti eluoluga harjumiseks saavad Pipedrive&rsquo;i v&auml;lismaised t&ouml;&ouml;tajad ja nende pered osaleda erinevates kohanemisprogrammides.</p> <p>Meie inimesed eelistavad rahvusvahelises meeskonnas t&ouml;&ouml;tamist, kuna see avardab silmaringi ning toob lauale v&auml;rskeid vaatenurki ja ideid. Erinevuste asemel soovitan aga keskenduda hoopis sellele osale, mis inimesi kui liiki &uuml;hendab. L&otilde;puks on meil k&otilde;igil sarnased vajadused ja motiivid, mis meie k&auml;itumist m&otilde;jutavad. Olenemata oma p&auml;ritolust, armastame ikka oma l&auml;hedasi, muretseme oma laste k&auml;ek&auml;igu p&auml;rast, tahame teha v&auml;ljakutsuvat ja kasulikku t&ouml;&ouml;d ning &otilde;htul rahuliku s&uuml;damega magama minna.</p> <p><b>Kes v&otilde;i mis on see m&uuml;stiline Eesti maffia, kellest R&auml;niorus k&otilde;ik kuulnud on?</b></p> <p>Minu arusaama j&auml;rgi kutsutakse Eesti maffiaks Eesti idufirmade loojaid, kes on oma tegevusele hoogu p&uuml;&uuml;dmas USAs Silicon Valleys. Mulle tundub, et &uuml;hel hetkel m&auml;rkasid investorid, et v&auml;ikesest Eestist on R&auml;niorgu koondunud ebaproportsionaalselt suur hulk inimesi.</p> <p>R&auml;niorul on ka Pipedrive&rsquo;i saamisloos oluline koht. 2011. aastal olime seal kolm kuud oma ettev&otilde;ttega inkubaatoris. P&auml;rast seda kolisime koos Martin Henki ja Urmas Purdega R&auml;niorgu juba mitmeks aastaks ning asutasime seal Pipedrive&rsquo;i California kontori, mis hiljem kolis &uuml;le New Yorki.</p> <p><b>Kas ja kui palju aitab Eesti e-riigi kuvand iduettev&otilde;tetel kaasata v&auml;lismaiseid investoreid?</b></p> <p>Kui meie 2010. v&auml;lisinvestoreid kaasasime, siis Eesti veel nii s&uuml;stemaatiliselt e-riigi kuvandiga ei tegelenud ning Eestist oldi teadlikud peamiselt t&auml;nu Skype&rsquo;ile. T&auml;na on pilt t&otilde;en&auml;oliselt teistsugune, kuid usun, et v&auml;lisinvestoritele on riigi kuvandist isegi olulisemad meie j&auml;rjepidevate ja ambitsioonikate IT-ettev&otilde;tjate teod ja m&otilde;ju. Riigi palju olulisem &uuml;lesanne on iduettev&otilde;tetele soodsa tegevuskeskkonna loomine, millega on siiani p&auml;ris h&auml;sti hakkama saadud.</p> <p><b>Olete t&ouml;&ouml;ga seoses palju reisinud ning eri &auml;rikultuuridega kokku puutunud. Kas oleks meil teistelt midagi oma &auml;rikultuuri &uuml;le v&otilde;tta?</b></p> <p>Olen n&uuml;&uuml;d &uuml;le aasta elanud Portugalis ning pean siinse &auml;rikultuuri &uuml;heks osaks vestluse t&auml;htsustamist. Eestlased kipuvad distantsi hoidma ja suhtlema teistega siis, kui see on t&otilde;esti h&auml;davajalik. Samal ajal on &auml;ris v&otilde;rgustike ja kontaktide loomine &uuml;lioluline ning palju v&otilde;imalusi ja ideid tekib just &uuml;ksteisega vesteldes.</p> <p>USA R&auml;nioru tugevuseks on &uuml;lim avatus eri taustaga inimestele, mis v&otilde;imaldab leida oma &auml;ri arendamiseks parimaid talente ning just selliste tugevustega inimesi, nagu parasjagu on vaja. Mulle meeldib v&auml;ga sealne mentaliteet, et eksimist ei n&auml;hta negatiivsena, vaid see on m&auml;rk ettev&otilde;tlikkusest ning annab v&otilde;imaluse p&auml;ris elust &otilde;ppida. L&otilde;ppude l&otilde;puks loeb ju kogemus, olgu see siis positiivne v&otilde;i negatiivne. Kuigi Eesti &auml;rikultuuris on selles vallas viimastel aastatel asjad paremuse poole l&auml;inud, on meil veel arenemisruumi.</p> <p><b>Missugusena paistab Eesti teile eemalt?</b></p> <p>Naljaga pooleks: olen viimased kuus aastat elanud paikades, kus v&auml;hemalt pooleks aastaks k&auml;rssab muru palavuse ja kuivuse t&otilde;ttu &auml;ra. Seep&auml;rast on alati hea meenutada ja k&uuml;lastades n&auml;ha Eesti rohelust ja lopsakat loodust.</p> <p>Aga t&otilde;sisemalt r&auml;&auml;kides, Eesti tundub eemalt vaadatuna k&uuml;llalt polariseerunud &uuml;hiskonnana. Meil on palju asjalikke, avatud m&otilde;tlemisega ning k&otilde;rgete standarditega inimesi. Samas on suur hulk ka neid, kes teadmatusest v&otilde;i mingitest hirmudest tulenevalt on nii kinnised, et sellest tekib juba neile endale kahju.</p> <p>Vahel imestan selle &uuml;le, kuidas eestlased on kanged ning tahavad alati ise jalgratast leiutada. See on alati s&uuml;dantsoojendav, kuid sageli ebavajalik. K&otilde;ik, mis ise tehtud, ei ole tingimata kohe paremal tasemel &ndash; keegi on v&otilde;ib-olla kusagil kaua maadelnud mingi probleemiga ja leiutanud juba sada lahendust, mis on iga korraga natuke paremad kui eelmised. Siiski, paljudes kohtades olen n&otilde;us vanas&otilde;naga, et &bdquo;ise tehtud, h&auml;sti tehtud&ldquo;.</p> <p><b>Kuidas paistame meie maailmale?</b></p> <p>Enamikule maailmast me vist ei paistagi kuidagi, oleme nii v&auml;ike riik. Tehnoloogiamaailmas ollakse kuulnud, et meil on palju tugevaid IT-ettev&otilde;tteid ja ettev&otilde;tlikkust soodustav keskkond.</p> <p><b>Kuidas pidevalt lennus olles edukalt ettev&otilde;tet juhtida?</b></p> <p>Ettev&otilde;te ei s&otilde;ltu ainult &uuml;he inimese tegemisest. Kuigi m&otilde;ned meist on pidevas lennus, on Pipedrive&rsquo;i kaheksas kontoris kohapeal suurep&auml;rased inimesed, kes on tugevad nii inimeste juhtimises kui ka asjade &auml;rategemises. Oleme suutnud kokku panna v&auml;ga hea meeskonna.</p> <p><b>Millise detailsuseni suudab v&otilde;i peaks &uuml;ks hea tippjuht suutma olla ettev&otilde;ttes toimuvaga kursis?</b></p> <p>Eks iga juht peab ise aru saama, mis detailideni ta suudab ettev&otilde;ttega kursis olla. Mulle on v&otilde;tmek&uuml;simus kahepoolse suhtluskanali olemasolu k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate vahel, olenemata nende ametinimetusest. T&auml;nu sellele on mul v&otilde;imalik vajaduse korral kohe &uuml;ksk&otilde;ik millise t&ouml;&ouml;tajaga r&auml;&auml;kida ning ennast asjadega kiiresti kurssi viia. Samuti on igal t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik minu v&otilde;i &uuml;ksk&otilde;ik kelle k&auml;est otse infot saada.</p> <p><b>Apple&rsquo;i looja Steve Jobs hoidis oma lapsi teadlikult teatud vanuseni tehnikast eemal. Kuidas teile tundub, kas see, kui palju lapsed ja noored ekraanide taga aega veedavad, on edasiviiv uus normaalsus v&otilde;i on sellega juba &uuml;le piiri mindud?</b></p> <p>K&otilde;ik, mida me teeme, teeb meid osavamaks. Kui lapsed istuvad telefonis v&otilde;i arvutis, lihvivad nad oma oskusi nutiseadmete kasutajatena tulevikus. Paraku koosneb elu endiselt ka erinevatest hetkedest v&auml;ljaspool ekraani. Selleks et meie lapsed oleksid ette valmistatud ka n&auml;ost-n&auml;kku suhtlemiseks teise inimestega p&auml;riselt kokku saades, peab neid ka selleks ette valmistama. Seega ei pea ma kindlasti &otilde;igeks, et lapsed piiramatult ekraanide taga aega veedavad.</p> <p>Samuti on mul v&auml;ga tugev veendumus, et tervis tuleb liikumisest. Ekraani ees veedetud ajal inimene ei liigu ja see on v&auml;ga oluline miinus. Ajule v&otilde;ib see p&otilde;nev olla, aga keha vajab pidevat tegevust. See ei k&auml;i ainult laste ja noorte, vaid ka t&auml;iskasvanute kohta.</p> <p><b>Mis te arvate, kuidas teie kolleegid teid kirjeldaksid?</b></p> <p>Normaalne inimene. J&auml;rjekindel. Oskab v&otilde;i oskas m&uuml;&uuml;a.</p> <p><b>Mis on olnud teie karj&auml;&auml;ri k&otilde;ige raskem hetk?</b></p> <p>K&otilde;ige keerulisemad on olnud hetked, kui &auml;ri sundis tegema isiklikus elus kompromisse, mis sel hetkel ei tundunud &uuml;ldse head</p> <p>Tekst:&nbsp;Margit Pulk&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2489Töökiusamisega seotud kaasuste lahendused töövaidluskomisjonis ja kohtus2020-01-08<p><b>Viimastel aastatel on sagenenud t&ouml;&ouml;vaidlused, kus muu hulgas on t&otilde;statatud t&ouml;&ouml;kiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles k&uuml;simuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas 3-17-842. T&auml;helepanu v&auml;&auml;rivad aga k&otilde;ik viimasel aastal otsuseni j&otilde;udnud t&ouml;&ouml;vaidlusasjad, sest selguma hakkavad t&ouml;&ouml;vaidlusorganite seisukohad, milliseid t&otilde;endeid on vaja t&ouml;&ouml;kiusamise t&otilde;endamiseks ja tuvastamiseks ning millistel juhtudel see sisuliselt v&otilde;imalik ei ole.</b></p> <p><b><em>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja</em></b></p> <p><b>Kuidas m&auml;&auml;ratleda t&ouml;&ouml;kiusu?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andajale on eri seadustega pandud kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajate kaitse diskrimineerimise eest, j&auml;rgida v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ning edendada v&otilde;rd&otilde;iguslikkust vastavalt v&otilde;rdse kohtlemise seadusele ja soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja peab ps&uuml;hhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 28 lg 2 punkt 6 kohustab t&ouml;&ouml;andjat tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavad t&ouml;&ouml;tingimused. Ehk kokkuv&otilde;ttes peab t&ouml;&ouml;andja tegema k&otilde;ik endast oleva, et &uuml;kski t&ouml;&ouml;taja ei tunneks ennast ka emotsionaalselt t&ouml;&ouml;keskkonnas halvasti.</p> <p>Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et t&ouml;&ouml;kiusul ei ole seaduses s&otilde;naselgelt s&auml;testatud legaaldefinitsiooni. &Uuml;hes ringkonnakohtus arutatud kaasuses pidasid t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;kiusamiseks juhi isiklike s&uuml;mpaatiate ja emotsioonide ajel tehtud otsuseid, mille tagaj&auml;rjel tekkis t&ouml;&ouml;tajate seas hirmu&otilde;hkkond, millega kaasnes kartus eksida pisiasjades ja pidev hirm oma t&ouml;&ouml;koha kaotamise ees. Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;kius seisnes antud juhul ainult t&ouml;&ouml;tajate poolt kogetus ja seet&otilde;ttu ei ole tegemist asjaoluga, mille esinemist v&otilde;i mitteesinemist oleks kohtul v&otilde;imalik objektiivselt kontrollida.</p> <p>Kahes ametnikega seotud kaasustes on ringkonnakohus aga l&auml;htunud eeldusest, et t&ouml;&ouml;kiusamine on vaenulik ja ebaeetiline k&auml;itumine, mis on s&uuml;stemaatiline ja pikaajaline ning suunatud &uuml;hele v&otilde;i mitmele inimesele, kes selle t&otilde;ttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. T&ouml;&ouml;kiusamist iseloomustavad korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul, kiusaja ja ohvri ebav&otilde;rdne positsioon, olukord, kus ohver ei saa ennast kaitsta ning tegevus on sihilik.</p> <p>Kohus on &uuml;htlasi selgitanud, et esineda v&otilde;ib olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib olla h&auml;iritud, kuid see ei pruugi olla t&ouml;&ouml;kiusamine. &Ouml;eldud on ka seda, et t&ouml;&ouml;tajal on kohustus taluda t&ouml;&ouml;andja teatud k&auml;itumist, mis ei pruugi t&ouml;&ouml;tajale alati meelep&auml;rane olla. N&auml;iteks ei pruugi t&ouml;&ouml;taja alati saada puhkust just talle sobival ajal v&otilde;i n&otilde;uda ainult tema p&auml;rast t&ouml;&ouml;ajakorralduse muutmist kogu kollektiivil. Arvestada tuleb nii valitud eriala, t&ouml;&ouml; iseloomu kui ka erip&auml;ra. Kiusamine t&auml;hendab seega eelk&otilde;ige korduvat ebameeldival v&otilde;i alandaval viisil kohtlemist nii, et t&ouml;&ouml;tajal endal on raske end selle vastu kaitsta, mitte aga ebameeldiva tagasiside saamist.</p> <p>Otsustes, mis puudutasid katseajal t&ouml;&ouml;taja kiusamist kolleegide poolt, on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon selgitanud, et ebameeldiv k&auml;itumine t&ouml;&ouml;taja suhtes ei pea tulenema otseselt t&ouml;&ouml;andja esindajalt, vaid v&otilde;ib tulla ka kolleegidelt, ilma et t&ouml;&ouml;andja midagi ette v&otilde;taks. N&auml;iteks v&otilde;ib esineda verbaalset kiusamist, mis t&auml;hendab halvustavate m&auml;rkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, t&ouml;&ouml;ks vajaliku info varjamist, &auml;hvardamist v&otilde;i pealekaebamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on kiusavaks k&auml;itumiseks ja &uuml;htlasi ebav&otilde;rdseks kohtlemiseks lugenud ka t&ouml;&ouml;andja esindaja poolt korduvate viidete tegemist t&ouml;&ouml;tajaga seotud t&ouml;&ouml;v&auml;listele teemadele ja asjaolule, et teised kolleegid ei soovi temaga enam koos t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Asjas, kus t&ouml;&ouml;taja eiras t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;korralduse reegleid ning s&otilde;i ja v&otilde;imles avatud kontoris teisi t&ouml;&ouml;tajaid h&auml;irides, oli t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon seisukohal, et t&ouml;&ouml;taja kritiseerimine ja kontrollimine t&ouml;&ouml;andja poolt ei ole t&ouml;&ouml;taja diskrimineerimine, &uuml;lem&auml;&auml;rane ega m&otilde;istlik kontroll v&otilde;i kriitika, vaid t&ouml;&ouml;andja seaduslike &otilde;iguse teostamine. T&ouml;&ouml;tajat ei ole piiratud rohkem v&otilde;i koheldud erinevalt kui teisi t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus keelata t&ouml;&ouml;tajate tegevus, mis &uuml;ldiste t&otilde;ekspidamiste kohaselt h&auml;irib teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;d, keskendumist ja heaolu. Vahetu juhi poolt t&ouml;&ouml;tajale m&auml;rkuste tegemine oli seega p&otilde;hjendatud ning t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;tajale tehtud piirangud ei olnud diskrimineerivad t&ouml;&ouml;kiusamise m&otilde;ttes.</p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamiseks ei lugenud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ka olukorda, kus pikka aega &uuml;hes kohas t&ouml;&ouml;tanud arst leidis, et t&ouml;&ouml;kiusamine tema vastu avaldus juhataja ja teiste tema poolt soositud arstide soovide eelistamises, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;- ja eraeluliste soovide alav&auml;&auml;ristamises ning ebam&otilde;istlikult negatiivses suhtumises t&ouml;&ouml;tajasse kui inimesesse ja tema &uuml;lesannete t&auml;itmisse, mis seisnes n&auml;iteks puhkuste ajakava koostamisel tema soovide ja ettepanekute arvestamata j&auml;tmises. T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis &uuml;htlasi, et otsene juht karjus tema peale ning s&otilde;imas ja halvustas teda patsientide ees, kuid neid asjaolusid ei suudetud t&ouml;&ouml;vaidluse k&auml;igus t&otilde;endada.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kiusamist on raske t&otilde;endada</b></p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamisega seotud vaidlustes on pooltel jagatud t&otilde;endamiskohustus, kus t&ouml;&ouml;taja peab nimetama konkreetsed faktilised asjaolud, et t&ouml;&ouml;kiusamine on aset leidnud (aeg, koht, t&auml;pne juhtumi kirjeldus, tunnistajad jne), ning seej&auml;rel on t&ouml;&ouml;andjal kohustus t&otilde;endada, et ta ei ole oma tegevuse v&otilde;i tegevusetusega t&ouml;&ouml;tajat kiusanud ega ebav&otilde;rdselt kohelnud.</p> <p>Peamiseks takistuseks t&ouml;&ouml;kiusamise tuvastamisel nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtus on see, et t&ouml;&ouml;taja ei nimeta konkreetseid korduvaid episoode kuup&auml;eva t&auml;psusega ega esita muid t&otilde;endeid n&auml;iteks selle kohta, millal vahetu juht v&otilde;i kolleeg tema peale karjus, teda ebav&auml;&auml;rikalt kohtles v&otilde;i temas hirmu ja usaldamatust p&otilde;hjustas v&otilde;i lubas seda sekkumata korduvalt teha teistel kolleegidel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;ited kiusamisest ja ebav&otilde;rdsest kohtlemisest on vaid paljas&otilde;nalised, t&otilde;endamata ning emotsioonidest kantud, v&otilde;ivad paraku ka v&auml;ga t&otilde;sised juhtumid j&auml;&auml;da lahenduseta.</p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/Tootajale-psyhholoogilistest-ohuteguritest" target="_blank">Tutvu t&ouml;&ouml;vaidluste k&auml;igus t&ouml;&ouml;vaidlusorganite antud soovitustega, mida t&ouml;&ouml;kiusamise juhtumite puhul tulevikus j&auml;rgida.</a></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2487Konsultant-konsulteeritav: Rigor OÜ2020-01-07<p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tjaid, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;- keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks muuta. N&otilde;u saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted, tegevus- alast s&otilde;ltumata. &Uuml;ha enam kutsuvad konsultante n&otilde;ustama ka mittetulundus&uuml;hingud.</p> <h4><strong>Konsulteeritav </strong><br /><strong> Peeter &Otilde;unap, Rigor O&Uuml;</strong></h4> <p><b>Millega Rigor O&Uuml; tegeleb?</b></p> <p>O&Uuml; Rigor toodab kvaliteetset, unikaalset ja kauakestvat eritellimusm&ouml;&ouml;blit. Sisekujundusprojektide alusel valmistavad v&auml;lja&otilde;ppinud meistrid m&ouml;&ouml;blit nii eraisikute kodudesse kui ka ettev&otilde;tetele avalike ruumide sisustamiseks.</p> <p><b>Kuidas Rigor O&Uuml; T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde&nbsp; j&otilde;udis? </b></p> <p>Konsulteerimisteenusest kuulsime esmakordselt t&ouml;&ouml;ohutuse t&auml;iendkoolitusel, kus tutvustati seda kui v&auml;ga head v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;keskkonda kontrollida. Konsulteerimise plussiks on tagaj&auml;rgedeta juhised ja n&otilde;uanded t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. Sellest kuulda saades arvasime kohe, et k&otilde;ige &otilde;igem on kutsuda ise konsultant kohale, et veenduda t&ouml;&ouml;koja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuses.</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?</b></p> <p>Enne k&uuml;lastust vaatasime ise k&otilde;ik v&otilde;imalikud murekohad &uuml;le ja panime k&uuml;simused kirja. M&otilde;te k&uuml;lastusest tundus natuke hirmus &ndash; T&ouml;&ouml;inspektsioon tuleb kontrollima. Tegelikkuses oli see aga v&auml;ga positiivne ja kasulik kogemus. Saime oma k&uuml;simustele vastused ja t&auml;psed n&auml;pun&auml;ited, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks ja turvalisemaks muuta.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultatsiooni tulemusel tegite?</b></p> <p>Osal meie masinatest &ndash; saag, j&auml;rkamissaag ja paksusmasin &ndash; olid n&otilde;ukogudeaegsed l&uuml;litid. Ohuolukorras ei oleks neid saanud h&otilde;lpsalt peatada. Uuendasime seadmetel elektris&uuml;steeme, et teha seadmete v&auml;ljal&uuml;litamine kiiremaks ja turvalisemaks.</p> <p><b>Kas soovitaksite seda teenust ka teistele t&ouml;&ouml;andjatele? </b></p> <p>Kindlasti soovitaksime seda teenust. Iga p&auml;ev asja sees olles ja t&ouml;&ouml;kojas ringi vaadates v&otilde;ib tekkida olukord, kus m&otilde;ni v&otilde;imalik ohukoht j&auml;&auml;b n&auml;gemata. Konsultant annab objektiivse hinnangu tootmises toimuva kohtu &ndash; mis on hea, mida saab parandada ja kuidas seda teha. Kindlasti sooviksime seda teenust tulevikus veel kasutada, et veenduda meie t&ouml;&ouml;tajate ohutuses.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/Rigor.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-Rigor.jpg" /></a></p> <p></p> <p><b>Foto: Rigor O&Uuml;</b></p> <h4><b>Konsultant </b><br /> <strong>Kristi Uusmaa, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</strong></h4> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ttis T&ouml;&ouml;inspektsiooniga &uuml;hendust, et kutsuda ettev&otilde;ttesse konsultant, sest soovis arvamust vanade puidut&ouml;&ouml;tlemise masinate ohutuse kohta. Peagi leppisime kokku konsultatsiooni aja ja kohtusime ettev&otilde;tte esindajaga selle aasta veebruaris v&auml;ikeses P&auml;rnumaa k&uuml;las.</p> <p>Esmalt suundusime hoonesse, kus asusid valdavalt puidut&ouml;&ouml;tlusmasinad, mille puhul t&ouml;&ouml;andja kahtlustas, et need ei vasta t&auml;nap&auml;evastele t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;utele. Mulle tutvustati lahkelt erinevaid masinaid ning selgitati t&ouml;&ouml;protsessi. Hea koost&ouml;&ouml; aluseks konsultandiga ongi t&ouml;&ouml;andja avatud suhtumine ja julgus probleemidest r&auml;&auml;kida, et oleks v&otilde;imalik sobivad lahendused leia.</p> <p>Peagi selgus, et enamikul t&ouml;&ouml;vahenditest puudus n&otilde;uetekohane h&auml;daseiskamise seadis. Need j&auml;relturult ostetud masinad olid toodetud ajal, mil t&auml;nap&auml;evaste h&auml;daseiskamise seadiste paigaldamine ei olnud kohustuslik. N&uuml;&uuml;d aga tuli t&ouml;&ouml;andjal m&otilde;elda, kuhu oleks k&auml;ep&auml;rane igale t&ouml;&ouml;vahendile paigaldada l&uuml;liti, mida vajutades t&ouml;&ouml;vahend ohutusse seisundisse j&auml;&auml;b.</p> <p>Panin t&auml;hele, et hoone seinte ja p&otilde;randa nurkadesse oli kogunenud m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne kogus puidut&ouml;&ouml;tlemistolmu. Selgus, et m&ouml;&ouml;bli tootmiseks kasutatakse lisaks muule ka tamme- ja p&ouml;&ouml;gipuitu. Tamme- ja p&ouml;&ouml;gitolm on aga kantserogeenne ja seet&otilde;ttu selgitasin, et seda peab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvesse v&otilde;tma ja hindama. T&ouml;&ouml;andja peab edaspidi rakendama erinevaid ennetusabin&otilde;usid, et v&auml;hendada ohutegurist tulenevat riski t&ouml;&ouml;taja tervisele. J&otilde;udsime &uuml;hisele j&auml;reldusele, et oluline on korraldada efektiivne tolmu &auml;rat&otilde;mme ja ruume tolmust regulaarselt puhastada.</p> <p>L&auml;ksime &uuml;le tee teise hoonesse, mille ees oli v&auml;ike j&auml;&auml;v&auml;li. T&ouml;&ouml;andja esindaja s&otilde;nul oli seal veel eelmisel p&auml;eval olnud lumi ning j&auml;&auml; olevat tekkinud &ouml;&ouml; ja hommiku jooksul. T&otilde;epoolest, v&auml;ljas oli lumi sulamas ja &uuml;sna kevadine ilm. Tuletasin meelde, et t&ouml;&ouml;andjal tuleb ka ootamatutes olukordades t&ouml;&ouml;tajate ohutus tagada ning soovitasin teha libedat&otilde;rjet.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esindaja tundis huvi, kas tootmishoonetes peab p&otilde;randale m&auml;rkima t&ouml;&ouml;tajate liikumisteed, kui hoones kasutatakse mehaanilisi seadmeid ja k&auml;sikahvelt&otilde;stukeid. Selgitasin, et kohustus seda teha on siis, kui liikumisteel liiguvad nii s&otilde;idukid kui ka t&ouml;&ouml;tajad ning see on vajalik t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks.</p> <p>Selles tootmishoones leidsime m&otilde;ne t&ouml;&ouml;vahendi, millega tehti parajasti t&ouml;&ouml;d, kuid&nbsp; ei kasutatud olemasolevaid kaitsekatteid. Teavitasin t&ouml;&ouml;andja esindajat, et seadmete tootja poolt ette n&auml;htud kaitsekatteid tuleb kasutada &ndash; sel moel saab &auml;ra hoida raskete tagaj&auml;rgedega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. T&ouml;&ouml;andjal tuleb ka kontrollida ja tagada, et t&ouml;&ouml;tajad kasutavad t&ouml;&ouml;vahendeid etten&auml;htud viisil.</p> <p>Konsulteerimise l&otilde;pus vaatasime ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mis oli koostatud m&otilde;ni aasta tagasi. Vahetasime m&otilde;tteid, kuidas seda &uuml;ksikasjalikumaks ja paremini m&otilde;istetavaks teha, n&auml;iteks soovitasin t&auml;iendada ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite osa. R&auml;&auml;kisime ka vajalikest t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalastest tegevustest ja dokumentidest. T&ouml;&ouml;andja esindaja suhtus ettepanekutesse positiivselt ja v&otilde;ttis informatsiooni h&auml;sti vastu, mis tegi ka minu t&ouml;&ouml; lihtsamaks ja konsulteerimiskogemuse meeldej&auml;&auml;vaks.</p> <p><b>Kuidas saab kutsuda&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi&nbsp; oma ettev&otilde;ttesse? </b></p> <ul> <li>Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</li> <li>K&uuml;simuste korral v&otilde;tke &uuml;hendust t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Rein Reisbergi (telefon 504 8935, rein.reisberg@ti.ee) v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Piret Kaljulaga (telefon 529 5020, piret.kaljula@ti.ee).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2486Mida teha, kui ettevõtte töötajad tahavad kõik samal ajal puhata?2020-01-06<p><b>K&uuml;simus:&nbsp;Andsin t&ouml;&ouml;tajatele teada, et alustame puhkuse ajakava koostamisega. Juba on kogunenud palju avaldusi ja soove t&ouml;&ouml;tajatelt, kellel on v&auml;ikesed lapsed. Mida n&uuml;&uuml;d teha? Kuna neid avaldusi on nii palju, siis kas ma v&otilde;in need k&otilde;rvale j&auml;tta ja koostada ajakava nii nagu ettev&otilde;ttele on parem, sest k&otilde;igi soove ju arvestada nagunii ei saa, sest paljud puhkusesoovid on ettev&otilde;ttele k&otilde;ige kiiremal ajal?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seadus loetleb t&ouml;&ouml;tajaid, kellel on &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust neile sobival ajal. &Otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust sobival ajal on:</p> <ol> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.</li> </ol> <p>Need t&ouml;&ouml;tajad on eelistatud isikud, kelle soovidega peab t&ouml;&ouml;andja puhkuse ajakava koostamisel arvestama. Ehk kui nad avaldavad soovi kasutada puhkust teatud perioodil, peab t&ouml;&ouml;andja need puhkused m&auml;rkima puhkuse ajakavasse. Oluline on meeles pidada, et t&ouml;&ouml;andja peab soovidega arvestama &uuml;ksnes juhul, kui t&ouml;&ouml;tajad avaldavad soovi puhkuse ajakava koostamise hetkel. Hiljem nende soovidega arvestama ei pea.</p> <p>Kui nende eelistatud isikute puhkusesoovid langevad &uuml;hele ajale ning t&ouml;&ouml;andjal on keeruline t&ouml;&ouml;d korraldada, v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajatega puhkuse kasutamise aja suhtes l&auml;bi r&auml;&auml;kida &ndash; ehk on keegi n&otilde;us oma puhkuse aega muutma. Siiski, kui t&ouml;&ouml;tajatega kokkuleppele ei saa, peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&ouml;&ouml;taja sooviga ning korraldama t&ouml;&ouml;d teisiti (nt palkama selleks ajaks lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu).</p> <p>Juhin t&auml;helepanu asjaolule, et puhkuse osadeks jagamine k&auml;ib &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Seega kui t&ouml;&ouml;taja soovib kasutada &uuml;ksnes mingit osa oma p&otilde;hipuhkusest n&auml;iteks juunis, siis tuleb see t&ouml;&ouml;andjaga eraldi kokku leppida. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus osadeks jagamisest keelduda ning t&ouml;&ouml;taja peab kasutama kogu oma p&otilde;hipuhkust &uuml;he osana.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2485Tööõnnetus: sisejalatsitega kukkumine jääl2020-01-03<p><strong><span>Mis juhtus?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kella k&uuml;mne ajal hommikul suundus toitlustusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja pr&uuml;gikotti viima sisehoovis asuvasse j&auml;&auml;tmekonteinerisse. Hoonest v&auml;ljumisel libastus ta j&auml;&auml;ga kaetud ukseesisel kallakul ning kukkus istmikule. Erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositi t&ouml;&ouml;tajal l&uuml;lisamba &otilde;ndraluu murd, mille t&otilde;ttu pidi t&ouml;&ouml;taja pikka aega t&ouml;&ouml;lt eemal olema.<o:p></o:p></p> <p><strong><span>Miks juhtus?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kuigi j&auml;&auml;tmekonteiner asus uksest m&otilde;ne meetri kaugusel, oli selleni kulgev liikumistee ja ukseesine kallak j&auml;&auml;tunud miinuskraadide t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;tajal olid jalas sisejalan&otilde;ud ning uksest v&auml;ljumisel ei p&ouml;&ouml;ranud ta t&auml;helepanu libedusele ega aeglustanud oluliselt liikumist. Hoone valdaja ei olnud j&otilde;udnud selleks ajaks libeduset&otilde;rjet sisehoovi liikumisteedel teha.<o:p></o:p></p> <p><strong><span>Kuidas selliseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kui enne pr&uuml;gi v&auml;ljaviimist oleks libeduset&otilde;rje hoolikalt tehtud, siis samalaadse &otilde;nnetuse t&otilde;en&auml;osus oleks v&auml;ike. Seega enne miinuskraadide saabumist tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal veenduda, et v&auml;listerritooriumi libeduset&otilde;rje korraldamises on ettev&otilde;ttesiseselt v&otilde;i teenuseosutajaga &uuml;ksikasjalikud kokkulepped tehtud.<o:p></o:p></p> <p>&Uuml;htlasi tuleb arvestada asjaoluga, et kokkulepetest ja korraldustest ei peeta alati kinni. N&auml;iteks v&otilde;ib ootamatult haigestuda libedat&otilde;rjet tegema pidanud t&ouml;&ouml;taja ning teda asendav t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua &otilde;igeaegselt t&ouml;id teostada v&otilde;i teeb neid hooletult ja kiirustades ning seet&otilde;ttu libedust liikumisteelt oluliselt ei k&otilde;rvalda. Sellisteks puhkudeks tasub ette n&auml;ha t&ouml;&ouml;korraldus, milles esimesena t&ouml;&ouml;le saabuv t&ouml;&ouml;taja teeb viivitamata j&auml;&auml;sulatusvahendite ja liivatamiskillustikuga esmase libeduset&otilde;rje n&auml;iteks j&auml;&auml;tmekonteinerini kulgeval liikumisteel ja hoone sissep&auml;&auml;sude l&auml;heduses.<o:p></o:p></p> <p>S&otilde;ltuvalt olukorrast on v&otilde;imalik riski veelgi madalamale tasemele viia. N&auml;iteks saab rajada ukseesisele ja j&auml;&auml;tmekonteinerile varikatuse, ehitada ukseesise ja liikumisteed minimaalse kaldega, nendesse paigaldada j&auml;&auml; ja lume sulatamiseks m&otilde;eldud k&uuml;ttekaablid, varustada t&ouml;&ouml;taja v&auml;lisjalan&otilde;udega ning m&auml;rgistada libedus- ja kukkumisoht. T&ouml;&ouml;andja peab rakendama abin&otilde;usid, et viia terviserisk v&otilde;imalikult madalale tasemele.<o:p></o:p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2484Ida-Tallinna Keskhaigla – koostööd väärtustav haigla2020-01-02<p>Haigla t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda nii bioloogiliste, keemiliste, f&uuml;&uuml;sikaliste, f&uuml;sioloogiliste kui ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohuteguritega. See esitab haiglale oma t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmisel suuri n&otilde;udmisi, &uuml;tles Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) t&ouml;&ouml;tervishoiuarst dr Ahe Vilkis. T&ouml;&ouml;ohutuse ja -r&otilde;&otilde;mu tagamisel l&auml;htub ITK meeskond kolmest v&auml;&auml;rtusest &ndash; professionaalsus, inimlikkus ja koost&ouml;&ouml;. Need ei ole vaid h&uuml;&uuml;ds&otilde;nad kodulehel, vaid p&otilde;him&otilde;tted, mis on tugevalt p&otilde;imunud k&otilde;ikidesse tegemistesse.</p> <p><b>Ohutegurite p&otilde;hjalik kaardistus</b></p> <p>Ohutegurite m&auml;rkamiseks ja kahju ennetamiseks kasutatakse ITKs kolmeastmelist ohutegurite kaardistust &ndash; personaalsel, t&ouml;&ouml;koha ja osakonna tasandil.</p> <p>Kui ITKsse tuleb uus t&ouml;&ouml;taja, tutvustatakse talle esmalt tema personaalset ohutegurite kaarti. See on A4-formaadis t&ouml;&ouml;dokument, mis kajastab konkreetse t&ouml;&ouml;kohaga seotud ohutegureid ja t&ouml;&ouml;tingimusi.</p> <p>Kui selgub, et t&ouml;&ouml;taja ei tunne end t&ouml;&ouml;kohal nii h&auml;sti, kui v&otilde;iks, tehakse t&ouml;&ouml;koha ohutegurite kaardistus, mis kirjeldab t&ouml;&ouml;tingimusi ja -korraldust p&otilde;hjalikumalt. Vajaduse korral tehakse t&ouml;&ouml;kohal ka muudatusi.</p> <p>Osakonna ohutegurite kaardistus on mahukas dokument, mis kajastab p&otilde;hjalikult k&otilde;iki &uuml;ksuse t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid. Just mahukuse t&otilde;ttu kasutatakse seda dokumenti siiski v&auml;he.</p> <p><b>Keerulistele k&uuml;simustele leitakse lahendused koost&ouml;&ouml;s</b></p> <p>&bdquo;ITKs on koost&ouml;&ouml; justkui k&otilde;ike l&auml;biv punane niit,&ldquo; iseloomustas t&ouml;&ouml;keskkonda Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku &otilde;endusjuht Kaidi Traumann. See v&auml;ljendub nii t&ouml;&ouml;tajate kaasamises arendustesse kui ka v&auml;iksemate murede lahendamisse. Traumann t&otilde;i n&auml;ite operatsioonilaua hankimisest, mida ei saa osta hankeosakond &uuml;ksi: &bdquo;Ei saa arvestada ainult rahalist ressurssi, vaid ka seda, et inimesed, kes operatsioonilaua taga neli v&otilde;i kuus tundi seisavad, oleksid hoitud.&ldquo; Nii t&auml;hendabki &otilde;ige laua leidmine maailmas ringi vaatamist, tutvumist, toodete plusside-miinuste l&auml;bit&ouml;&ouml;tamist ning arstide ja &otilde;dede omavahelist arutelu. &bdquo;Kaasamine v&otilde;tab k&uuml;ll rohkem aega, aga tulemus on parem,&ldquo; v&otilde;ttis Traumann t&ouml;&ouml;meetodi kokku.</p> <p>&Uuml;ks hea n&auml;ide &uuml;hiselt l&auml;bim&otilde;eldud arendusest on silmakliiniku operatsioonide osakond, mis valmis 2012. aastal ja arvestab k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate vajadustega. N&auml;iteks avanevad operatsioonisaali uksed v&auml;ikse jalam&uuml;ksuga &ndash; nii saab ukse avada ka siis, kui k&auml;ed on asju t&auml;is. Liikumisandur ei tee uksi siiski ebasobival hetkel lahti. Ka operatsioonisaalide uste aknad ei ole seal juhuslikult &ndash; l&auml;bi nende n&auml;evad t&ouml;&ouml;vahendite desinfitseerimisega tegelevad t&ouml;&ouml;tajad, kui kaugel operatsioon on, ja teavad, millal saab vahendeid koristama minna.</p> <p>Silmaoperatsiooniploki &otilde;endusjuht Svetlana Almazova on oma t&ouml;&ouml;tingimustega v&auml;ga rahul. &bdquo;Meil on siin laiad koridorid, et saaksime vooditega v&otilde;i ratastoolidega mugavalt liikuda; k&otilde;ik vahendid on l&auml;bi m&otilde;eldud ja ergonoomilised ning ka puhkeruum on mugavalt sisustatud,&ldquo; t&otilde;i ta m&otilde;ned n&auml;ited.</p> <p><b>Vaimne tervis saab j&auml;rjest suuremat t&auml;helepanu</b></p> <p>Haiglas t&ouml;&ouml;tamine on vaimselt &uuml;sna keeruline &ndash; pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad, &ouml;ised vahetused, rasked patsiendid ja nende l&auml;hedased jne. Selleks et t&ouml;&ouml;tajaid hoida, tuleb ohte teadvustada ja v&auml;hendada. &bdquo;P&otilde;him&otilde;te on see, et inimene p&uuml;siks terve ja me talle liiga ei teeks. Siis on ta &otilde;nnelikum ja rahulolevam ning ka tulemuslikum ja p&uuml;hendunum,&ldquo; r&auml;&auml;kis Traumann ITK p&otilde;him&otilde;tetest. Dr Vilkis kommenteerib, et vaimse tervise teemad tulevad j&auml;rjest rohkem p&auml;evakorda, sest neist julgetakse &uuml;ha enam r&auml;&auml;kida ja ka &uuml;ldisest elu kiirenemisest tulenevat stressi on rohkem.</p> <p>Vaimse tervise hoidmiseks on mitmeid viise. &Uuml;ks neist on koolituste korraldamine. ITK koolituskeskus pakub laia valikut ps&uuml;hholoogiateemalisi koolitusi, mis on asjaosaliste s&otilde;nul alati v&auml;ga populaarsed. &bdquo;Koolituskeskus uurib osakondadest, milliseid koolitusi oleks vaja, leiab sobiva lektori ja kutsub t&ouml;&ouml;tajad koolitusele,&ldquo; r&auml;&auml;kis ITK t&ouml;&ouml;keskkonna osakonna juhataja Sally Maripuu. Sobiva lektori leidmine ei pruugi seejuures olla lihtne, sest teemad on m&otilde;nikord v&auml;ga keerulised.</p> <p>Koolituskeskus tuleb appi ka siis, kui kasutusele v&otilde;etakse uued meetodid ja vahendid, mis tekitavad t&ouml;&ouml;tajates v&otilde;&otilde;ristust v&otilde;i hirme. Sel puhul on tavaks koguda mured kokku t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide kaudu. Info edastatakse t&ouml;&ouml;keskkonna osakonda, kes suhtleb koolituskeskusega koolituse tellimiseks v&otilde;i leiab probleemile muu lahenduse.</p> <p>Dr Vilkis ja Sally Maripuu t&otilde;id n&auml;ite olukorrast, kus p&auml;rast uute desinfitseerimisainete kasutuselev&otilde;ttu kurtsid mitmed t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrollil nendest tekkinud allergiaid. Probleemile l&auml;heneti kahest suunast &ndash; asuti otsima h&uuml;poallergeenseid vahendeid ja korraldati koolitusi, kus &otilde;petati desinfitseerivaid vahendeid &otilde;igesti kasutama. &bdquo;T&auml;naseks seda probleemi enam ei ole,&ldquo; v&otilde;ttis Maripuu kokku.</p> <p>Stressist taastumiseks ja tervislike eluviiside soodustamiseks toetab ITK oma t&ouml;&ouml;tajate spordiharrastusi. Haigla teeb koost&ouml;&ouml;d mitme spordiklubiga, mille kuutasud on ITK inimestele soodsamad. Samuti korraldatakse majasiseseid jooga&uuml;ritusi ja toetatakse rahvaspordi&uuml;ritustel osalemist. N&auml;iteks oli Tallinna maratonil osalemine ITK t&ouml;&ouml;tajatele soodsam. &bdquo;Iga&uuml;ks teeb oma valikud muidugi ise, aga haigla toetab liikumist ja tervise v&auml;&auml;rtustamist,&ldquo; &uuml;tles Traumann.</p> <p>Stressist taastumiseks pakub ITK oma t&ouml;&ouml;tajatele lisaks tavap&auml;rasele 28-p&auml;evasele puhkusele ka lisapuhkusep&auml;evi. Ametikohtadel, kus igap&auml;evat&ouml;&ouml; on tihedalt seotud patsiendiga (arstid,&nbsp; &otilde;endus-, hooldus- ja abipersonal, klienditeenindajad) ning t&ouml;&ouml;tamine toimub graafiku alusel p&auml;eval ja &ouml;&ouml;sel, on lisapuhkus seitse kalendrip&auml;eva. Tugiametikohtadel t&ouml;&ouml;tajad saavad aastas viis lisapuhkusep&auml;eva. Traumanni s&otilde;nul annab see hea v&otilde;imaluse veeta rohkem aega perega ja tulla t&ouml;&ouml;le tagasi p&uuml;hendunumalt.</p> <p><b>Haiguste leviku vastu</b></p> <p>Haiglas puutuvad t&ouml;&ouml;tajad paratamatult kokku erinevate haigustekitajatega. Et oma inimesi kaitsta, pakub haigla v&otilde;imalust tasuta vaktsineerida. Gripi vaktsiini saavad tasuta k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad. Vere v&otilde;i koevedelikega t&ouml;&ouml;tavaid inimesi kaitstakse B-hepatiidi vastu. Samuti tagatakse leetrite vaktsiin neile, kellel on suur risk selle haigusega kokku puutuda. &bdquo;Ennetav l&auml;henemine aitab v&auml;hendada bioloogilise ohuteguri riske t&ouml;&ouml;keskkonnas,&ldquo; selgitas Dr Vilkis.</p> <p>Bioloogilise ohuteguri v&auml;hendamiseks kasutab haiglapersonal t&ouml;&ouml;riideid, mis iga vahetuse l&otilde;pus pesumajja saadetakse. T&ouml;&ouml;andja korraldatud t&ouml;&ouml;riietuse pesemisega v&auml;lditakse haigustekitajate sattumist kodusesse majapidamisse. &bdquo;Meie t&ouml;&ouml;riided on v&auml;ga mugavad, &otilde;hku l&auml;bilaskvad ja ilusad,&ldquo; kommenteeris iga p&auml;ev patsientidega kokku puutuv Traumann uhkelt.</p> <p><b>Digipatoloogia labor &ndash; mitmeti kasulik arendus</b></p> <p>Nii nagu paljudel erialadel, on ka arstit&ouml;&ouml;s sundasendeid, mis tekitavad valusid ja vaevusi. Peamiselt koeproovide uurimisega tegelevate patoloogide kutsehaiguseks on n&auml;iteks kaela radikuliit, mis tuleb pidevast mikroskoobiga t&ouml;&ouml;tamisest. &Uuml;htlasi on patoloogidel suur t&otilde;en&auml;osus kokku puutuda haigustekitajate ehk bioloogilise ohuga. Nende ohtude v&auml;hendamiseks ja patsientidele t&auml;psemate anal&uuml;&uuml;side pakkumiseks on loodud Eestis ainulaadne digipatoloogia labor.</p> <p>Patoloog t&ouml;&ouml;tab preparaadiklaasil olevat prooviga, m&auml;&auml;rates selles n&auml;iteks v&auml;hikoe olemasolu. T&auml;pseks diagnoosiks on vaja rakud &uuml;le lugeda, eristades haigeid ja terveid rakke. Klassikalises patoloogias loetakse rakud mikroskoobi all &uuml;kshaaval &uuml;le, mis on v&auml;ga ajakulukas ja parasjagu t&uuml;&uuml;tu t&ouml;&ouml;. Uues digipatoloogia laboris skannitakse proov arvutisse, mis oskab spetsiifiliselt v&auml;rvitud rakud ise &auml;ra lugeda ja neid ka vastavalt parameetritele eristada. See t&auml;hendab patsiendi jaoks kiiremaid ja t&auml;psemaid tulemusi ning ka paremat ravi.</p> <p>Digipatolooga laborit tutvustas ITK patoloogiakeskuse juhataja Eero Semjonov, kes on t&otilde;eline digipatoloogia f&auml;nn. Ta r&auml;&auml;kis, et kuigi arvuti on juba v&auml;ga suur abimees, ei suuda see siiski veel k&otilde;ike &auml;ra teha. Samuti pole patoloogidel tarvis karta t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;mist. &bdquo;Arvuti aitab meil haigusi tuvastada ja muudab protsessi palju kiiremaks, aga l&otilde;puks on ikkagi patoloog see, kes diagnoosi paneb ja vastutuse v&otilde;tab,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Digipatoloogia laboris k&auml;ib t&ouml;&ouml; sk&auml;nneri ja arvutiga.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Digipatoloogia laboris k&auml;ib t&ouml;&ouml; sk&auml;nneri ja arvutiga.jpg" /></a></p> <p><b>L&auml;bim&otilde;eldud kapis&uuml;steemist&nbsp; on palju abi</b></p> <p>Pikka aega on &otilde;ed ja arstid t&ouml;&ouml;tanud tavaliste kappidega, millesarnaseid v&otilde;ib leida igast k&ouml;&ouml;gist. Turule on tulnud aga mitmed spetsiaalse meditsiinim&ouml;&ouml;bli pakkujad, kes aitavad luua meditsiinit&ouml;&ouml;tajatele selliseid lahendusi, mis v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tada efektiivselt ja tervist hoidvalt. Sellist m&ouml;&ouml;blit on j&otilde;udnud ka ITK t&ouml;&ouml;ruumidesse.</p> <p>Erilahendusega kappidest tunneb suurt r&otilde;&otilde;mu ITK s&uuml;nnituseelne osakond, kus on protseduurituppa pandud t&ouml;&ouml;tajate vajadusi arvestav m&ouml;&ouml;bel. &bdquo;Kapid on tehtud t&auml;pselt meie soovide j&auml;rgi &ndash; uksed paistavad l&auml;bi, sahtlite suurused on valitud vastavalt meie vahendite suurusele ja vajaduse korral k&auml;ivad kapid ka lukku,&ldquo; kiitis erilahendust ITK s&uuml;nnituseelse osakonna &auml;mmaemandusjuht Annaliisa Kruutmann.</p> <p>T&auml;pselt oma vajadustele vastava lahenduse valisid osakonna t&ouml;&ouml;tajad v&auml;lja ise. &bdquo;K&auml;isime meditsiinim&ouml;&ouml;blit tootva Merianto Medicali esinduses, tutvusime paljude v&otilde;imalustega ja panime kokku t&auml;pselt sellise s&uuml;steemi, nagu meile sobib,&ldquo; r&auml;&auml;kisid osakonna t&ouml;&ouml;tajad. Organiseeritus, mille aitab luua meditsiinim&ouml;&ouml;bel, v&otilde;imaldab kiires olukorras &otilde;iged asjad ruttu &uuml;les leida, teeb uutele t&ouml;&ouml;tajatele sisseelamise lihtsamaks ja tekitab kokkuv&otilde;ttes ka patsientides usaldust.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt.jpg" /></a></p> <p>Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt</p> <p><b>Ettevaatust &ndash; kiirgusoht!</b></p> <p>Radioloogia- ja nukleaarmeditsiini keskused tegelevad haiguste diagnoosimise ja raviga, kasutades erinevaid kiirgusallikaid. Kui kiirgust on &otilde;iges kohas sobivas koguses, on see efektiivne n&auml;iteks v&auml;hi ravimisel. Kiirgusallikatega t&ouml;&ouml;tajad vajavad aga erikaitset, et hoida &auml;ra tervisekahjustusi. Selleks on radioloogias ja nukleaarmeditsiinis kasutusel v&auml;ga palju erinevaid kaitsev&otilde;imalusi &ndash; spetsiaalne kiirguse eest kaitsev riietus, ravimite hoiustamiseks m&otilde;eldud varjestusega kapid, s&uuml;stlakaitsed jne.</p> <p>Lisaks personali kaitsevahenditele kasutatakse kiirgustegevuse juures ka palju kiirguse kontrollimise vahendeid. N&auml;iteks on kiirgust&ouml;&ouml;tajatel alati rinnas dosimeeter, mis m&otilde;&otilde;dab saadud kiirgusdoosi. Dosimeetritelt saadud n&auml;itude alusel saab otsustada, kas t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib j&auml;tkata kiirgust&ouml;&ouml;ga v&otilde;i peab ta m&otilde;neks ajaks suunama teisele t&ouml;&ouml;le. Lisaks on nukleaarmeditsiini keskuses olemas eraldi m&otilde;&otilde;teseadmed, millega kontrollitakse pindade, k&auml;te ja jalgade saastatust. Juhuse hooleks ei saa kiirgusega t&ouml;&ouml;tades midagi j&auml;tta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kiirguskaitseriietus - raske kuid vajalik abimees.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Kiirguskaitseriietus - raske kuid vajalik abimees.jpg" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/S&otilde;rmusdosimeeter.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-S&otilde;rmusdosimeeter.jpg" /></a></p> <p>Kiirguskaitseriietus ja s&otilde;rmusdosimeeter.</p> <p><b>Kuhu edasi?</b></p> <p>Haigla on pidevas arengus ja p&uuml;&uuml;dleb parima poole. ITKs on tavaks, et k&otilde;ik asjaosalised saavad teha ettepanekuid olukorra parandamiseks ja nendega ka j&otilde;udum&ouml;&ouml;da arvestatakse.</p> <p>Maripuu kommenteeris, et ITKs ei l&uuml;kata midagi tagasi, vaid m&otilde;nikord ainult pisut edasi.</p> <p>Ettepanekuid ITKs jagub ja arenduskohti on palju. 2020. aastal loodetakse alustada erakorralise meditsiini keskuse arendusega. See osakond on uuenduskuuri oodanud juba ammu ja kitsaskohad on v&auml;lja selgitatud. &bdquo;Parima lahenduseni j&otilde;udmiseks on ettepanekuid teinud nii arstid, &otilde;ed, klienditeenindajad kui ka t&ouml;&ouml;keskkonna osakond,&ldquo; tutvustas Maripuu arenduse ettevalmistamise protsessi.</p> <p><strong>Tekst: Karoli Noor</strong><br /><strong>Fotod: Meeli K&uuml;ttim</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2482Päästetöötajad - vabast tahtest (elu)ohus teiste ohutuse nimel2019-12-31<p><b>Metsap&otilde;lengut, tormikahju, mere&otilde;nnetust v&otilde;i muud h&auml;daolukorda lahendavad nii P&auml;&auml;steameti kutselised kui P&auml;&auml;steliidu vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad, keda meil on palgalistest m&auml;rksa rohkem. K&uuml;ll peavad nad oma tervisekahju eest vastutama ise koos t&ouml;&ouml;andjatega.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui ettev&otilde;tetes tehakse riskianal&uuml;&uuml;si ja hinnatakse t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikke ohte, siis vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad teevad seda ise keset s&ouml;estavat tulekeerist, tahmam&ouml;llu, langevaid puid v&otilde;i murdlaineid... Silmi ja t&auml;helepanu peab jaguma p&auml;&auml;steaktsioonis igale detailile, mis muuhulgas ei kahjustaks ennast ega kaaslasi. Ka siis, kui ollakse juba mitmetunnisest rassimisest rampv&auml;sinud, kurnatud ja n&auml;ljane. Osaledes p&auml;&auml;stes vabatahtlikuna, oma aja, tervise ja rahakoti arvelt, ei laiene p&auml;&auml;stjatele riiklikke h&uuml;vitisi, kui keegi neist saab viga ega suuda j&auml;rgmisel p&auml;eval palget&ouml;&ouml;le minna. Selle maksab kinni t&ouml;&ouml;andja ja vabatahtlik ise.</p> <p>P&auml;&auml;steliidu juhatuse esimees ja tegevjuht Kaido Taberland selgitab, et P&auml;&auml;steliidu kui vabatahtlike p&auml;&auml;stjate ja vabatahtlike merep&auml;&auml;stjate katusorganisatsiooni vabatahtlikele kehtivad &uuml;sna ranged n&otilde;uded. S&uuml;ndmusele ei s&otilde;ideta dressip&uuml;kstes, vaid p&auml;&auml;stevarustuses koos eraldusm&auml;rkidega. Merep&auml;&auml;stes ei minda teisele appi lihtsalt paadiga, &nbsp;vaid meeskonnas on kolm inimest ja kasutatakse p&auml;&auml;stevarustust. Sellegipoolest, &nbsp;kuigi enamasti juhtub v&auml;ljas&otilde;itudel p&auml;&auml;stjatel nihestusi ja marrastusi, kui autost alla h&uuml;patakse v&otilde;i v&auml;&auml;natakse p&auml;&auml;steaktsioonis jalg, siis riskid on sellegipoolest p&auml;ris suured. &bdquo;N&auml;iteks on ohuks pinge all elektrikaablid, mida ei pruugi n&auml;ha. Iga sammu puhul peab hoolega m&otilde;tlema, kuhu astud,&ldquo; s&otilde;nab Kaido Taberland, nentides, et suitsusukeldust vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad t&auml;na ei tee, ehk ei l&auml;he hoonesse, mis on suitsu t&auml;is. Selleks pole neil vastavat vajalikku varustust nagu hingamisteede kaitsmed, hapnikuballoonid, suru&otilde;huballoonid jms, mist&otilde;ttu tegelevad suitsusukeldusega kutselised p&auml;&auml;stjad.</p> <p>&bdquo;Hingamisteede kaitse on minu arvates k&otilde;ige t&auml;htsam asi, mida ka kutseliste p&auml;&auml;stjate puhul pole v&auml;ga h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud. Kui n&auml;iteks metsatulekahju kustutada, siis on hingamisteed kogu aeg v&auml;hki tekitavaid kantserogeenseid aineid t&auml;is ja see on probleem. Meil ei ole selle t&otilde;kestamiseks piisavalt h&auml;id kaitsevahendeid, ka mitte kutselistel p&auml;&auml;stajatel,&ldquo; nendib Kaido Taberland, &bdquo;kuigi isikukaitsevahendid on juba v&auml;ga head. On tulekindlad riided, kindad, kiivrid, kiivrisukad, saapad, kindad, aga hingamisteed ei ole kaistud.&ldquo;</p> <p><b>Iga&uuml;ks vastutab ise</b></p> <p>Kui p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del osaleja muutub ajutiselt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuks, siis &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja pole &otilde;nnelik, et tema t&ouml;&ouml;taja tegutses vabatahtliku p&auml;&auml;stjana ega saa oma leivaametis t&ouml;&ouml;tada. &Otilde;nnetusjuhtumi vastu pole aga Kaido Taberlandi s&otilde;nul vabatahtlikud kindlustatud. &bdquo;Juhul, kui t&otilde;esti peaks midagi juhtuma, siis on vabatahtlikel p&auml;&auml;stjatel riiklik garantii elukaotuse puhul. Muutudes p&auml;&auml;steoperatsioonil osaledes t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuks, siis riik vigastada saanud vabatahtlikule p&auml;&auml;stjale ega tema t&ouml;&ouml;andjale seda ei kompenseeri. Mina seda juhust ei tea,&ldquo; kinnitab P&auml;&auml;steliidu tegevjuht. &bdquo;Teoreetiliselt v&otilde;iks selline l&auml;bir&auml;&auml;kimise v&otilde;imalus olla. N&auml;iteks H&uuml;&uuml;ru Vabatahtlik P&auml;&auml;stekomando Tallinna k&uuml;lje all k&auml;ib aastas v&auml;ljas 80-100 korda ja neil kindlasti esineb erinevaid ohumomente. Aegviidu p&auml;&auml;stja <b>Ants Raava</b>, kes pimedas maja kustutas, m&auml;rkas &uuml;hel hetkel pinge all elektrikaablit. Kui sellisel juhul voolikuga m&uuml;ttad ja elektril&ouml;&ouml;gi saad, siis ellu ei j&auml;&auml;. Temal l&auml;ks &otilde;nneks k&otilde;ik h&auml;sti, ta pani &uuml;liohtlikku olukorda &otilde;igel ajal t&auml;hele.&ldquo;</p> <p>Metsatulekahjude ajal on p&auml;&auml;stjatele suureks ohuks langenud puude t&otilde;ttu maapinnale t&otilde;mmatud k&otilde;rgepingeliinid. &bdquo;Metsaalune tossab ehk p&otilde;him&otilde;tteliselt aurustub. Kui inimene seal l&ouml;&ouml;gi saab, siis muutub pulbriks,&ldquo; kirjeldab Taberland, tuues n&auml;ite L&otilde;una-Eestis toimunud septembritormis tekkinud ohtlikust olukorrast, mis tabas Karula vabatahtlikke p&auml;&auml;stjaid. &bdquo;Nad panid seda &otilde;igel ajal t&auml;hele, teavitasid elektrilevi ja oht sai likvideeritud. Ent see v&otilde;ttis meeletu aja, sest side oli maas, ligi ei saanud jne. Ohud on, neist peab olema teadlik ja targalt k&auml;ituma. Riskid on alati, olgu merel, maal, inimeste otsingul v&otilde;i mistahes p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Uisap&auml;isa ei tegutse</b></p> <p><b>Kuiv&otilde;rd ohtlik v&otilde;i riskivaba on aga kutseliste ehk P&auml;&auml;steameti p&auml;&auml;stjate argip&auml;ev? Kommenteerib </b><b>P&auml;&auml;steameti </b><b>P&otilde;hja p&auml;&auml;stekeskuse kommunikatsioonijuht Jane Gridassov:</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kindlasti on p&auml;&auml;stjate t&ouml;&ouml; ohtlik. Esmat&auml;his on meie endi t&ouml;&ouml;tajate turvalisuse ja ohutuse tagamine. Seet&otilde;ttu on meil kasutusel n&auml;iteks hingamisaparaadid, millega on v&otilde;imalik teha suitsusukeldust 20-30 minutit ehk tagatud on v&auml;rske &otilde;hk. Lisaks tehakse suitsusukeldust turvalisuse eesm&auml;rgil alati kahekesi.</p> <p>P&auml;&auml;stjatel on spetsiaalsed tulekustutusriided, mis kaitsevad neid &uuml;mbritseva keskkonna m&otilde;jude (kuuma, tule, s&auml;demete, tuule, vihma, lume, kustutusvee jne) eest. Lisaks kaitsevad kustutusriided mehhaaniliste vigastuste, nagu l&otilde;ike- ja torkehaavad, tekkest.</p> <p>P&auml;&auml;stjad uisap&auml;isa ei tegutse, k&otilde;ik toimub metoodiliselt ja korrektselt, et tagada ennek&otilde;ike nende endi ohutus. Oluline on pidev olukorra monitoorimine, info kogumine ja sellele vastav k&auml;itumine. P&otilde;levasse hoonesse l&auml;heb suitsusukeldusl&uuml;li kannatanuid v&otilde;i hukkunuid otsima, aga samas v&otilde;ib p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;de juht tekkinud olukorda selleks ka liiga ohtlikus hinnata, kui n&auml;iteks hoone on muutunud varisemisohtlikuks. Sel juhul sinna ei siseneta.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millega peaksid t&ouml;&ouml;tajad igal juhul arvestama, et nad ise kahjustada ei saaks?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus on meie t&ouml;&ouml;s v&auml;ga oluline. Koolituskavas on eraldi &otilde;ppep&auml;evi, kus &otilde;pitakse ja korratakse &uuml;le k&otilde;ik t&ouml;&ouml;ohutusega seonduv. Lisaks sellele aitab &otilde;nnetusi ennetada, kui kanda isikukaitsevahendeid, j&auml;lgida t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja katta s&uuml;ndmuskohal hingamisteed. Vale on m&otilde;tteviis, et minuga kindlasti midagi ei juhtu. Nii kutseliste kui vabatahtlike p&auml;&auml;stjate turvalisus algab&nbsp; t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimisest!&ldquo;<strong>&nbsp;</strong></p> <h4><strong>Metsap&otilde;lengud 2018. aastal, kus osalesid p&auml;&auml;stjad erinevatest riikidest:</strong></h4> <p>O Juulis toimus metsap&otilde;leng Rootsis, mis oli viimase k&uuml;mne aasta suurim Euroopas. Kustutusoperatsiooni kaasati lisaks mitmesugusele tehnikale &uuml;le 360 inimese Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Leedust, Taanist, Portugalist ja Poolast.</p> <p>O Juulis oli metsap&otilde;leng Kreekas, kus osalesid abij&otilde;ud K&uuml;proselt, Itaaliast, Hispaaniast ja Rumeeniast.</p> <p>O Augustis kustutati Eesti piiri l&auml;hedal L&auml;tis Mazsalaca maakonnas l&otilde;&otilde;mavat 230 hektari suurust metsatulekahju, kuhu kaasati 33 Eesti p&auml;&auml;stjat. <b></b></p> <p>O Eestis on 2018. aasta statistika kohaselt viimastel aastatel toimunud igal kevadel keskeltl&auml;bi 1000 maastiku- v&otilde;i metsap&otilde;lengut. Viimase k&uuml;mnendi suurim neist oli Vikipalus, kus 200-l hektaril laiuva metsap&otilde;lengu kustutust&ouml;&ouml;d kestsid &uuml;ksteist p&auml;eva.</p> <p><b>Teadmiseks:</b></p> <p><b>P&auml;&auml;steameti 2018. aasta aastaraamatu andmeil</b> t&ouml;&ouml;tas meil P&auml;&auml;steametis eelmisel aastal 1583 kutselist p&auml;&auml;stjat, P&auml;&auml;steliidus tegutses 1938 vabatahtlikku p&auml;&auml;stjat. Kutselisi p&auml;&auml;stekomandosid oli 72, vabatahtlikke p&auml;&auml;stekomandosid 119.&nbsp; Eelmisel aastal reageeriti 26 600 v&auml;ljakutsele. P&auml;&auml;stjaid kutsuti 249 korral veekogul toimunud &otilde;nnetusele, millest &uuml;le poole olid seotud k&uuml;lma aja ja j&auml;&auml;ga. Reageeriti 564-le gaasis&uuml;ndmusele.&nbsp;</p> <p><b>Rahvusvahelise Tulet&otilde;rje- ja P&auml;&auml;steteenistuse Assotsatsiooni</b> (International Association of Fire and Rescue Services) andmeil osalesid p&otilde;lengutel lisaks kutselistele p&auml;&auml;stjatele vabatahtlikud, kelle kaasatus maailma suurlinnades on erinev. Ljubljanas ja Zagrebis osales kustutust&ouml;&ouml;del 90% vabatahtlikke, Tallinnas 45%, Helsingis 42%, Budapestis 33% ja Berliinis 29%, kuid n&auml;iteks Varssavis 18% ja Viinis ainult 8%, kus vastutus langes peamiselt kutselistele tulet&otilde;rjujatele.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Fotod: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2481Kas töötasu alammäära tõus mõjutab ka poole kohaga töö korral?2019-12-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan poole kohaga ja minu palk on 400 eurot kuus. Kuulsin, et uuel aastal t&otilde;useb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Kas minu t&ouml;&ouml;tasu peab ka t&otilde;usma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Alates 1. jaanuarist 2020 on t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r 584 eurot kuus t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osalise t&ouml;&ouml;ajaga, siis peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu saama proportsionaalselt koormusele. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab arvestuslikult neli tundi p&auml;evas ja 20 tundi n&auml;dalas (nn 0,5 koormus v&otilde;i pool koormust), siis peab tema igakuine t&ouml;&ouml;tasu olema v&auml;hemalt 584 / 2 = 292 eurot kuus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu on 400 eurot, siis uuel aastal t&ouml;&ouml;tasu t&otilde;usma ei pea, sest t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;tasu rohkem kui 2020. aasta alamm&auml;&auml;r.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab tunnitasu alusel, siis peab tema t&ouml;&ouml;tasu igakuiselt olema normtundide arv korrutatuna tunnitasu alamm&auml;&auml;raga ehk 3,48 euroga. N&auml;iteks jaanuaris 2020 on t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral normtundide arv 176, poole kohaga 88 tundi. T&ouml;&ouml;taja peab tunnitasu korral jaanuarikuus 2020 saama t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 88 tundi &times; 3,48 eurot = 306,24 eurot.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2480Vaata, kuidas tähistavad pühi peresõbralikud ettevõtted2019-12-27<p><strong>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted t&auml;histavad j&otilde;uluaega koos t&ouml;&ouml;tajataga ning t&auml;htsal kohal on heategevus.</strong></p> <p>Eelmisel aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>Swedbank Eesti</b> teab, kuidas p&uuml;hademeeleolu kontorisse tuua. 13. detsembril toimus Swedbanki &uuml;leskutsel &uuml;le-eestiline "J&otilde;ulukampsuniga t&ouml;&ouml;le" p&auml;ev. Iga t&ouml;&ouml;taja pealt, kes sel p&auml;eval j&otilde;ulukampsuniga t&ouml;&ouml;le tuli ning selle ka fotona j&auml;&auml;dvustas, annetas pank viis eurot laste ja noorte kriisiprogrammile.</p> <p>Kuid see pole ainus heategevuslik projekt, kuhu ettev&otilde;te oma t&ouml;&ouml;tajad kaasab. Sel aastal toimus esimest korda ka heategevuslik k&uuml;psetiste laat panga peamajas, kuhu olid oodatud k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate h&otilde;rgutised. Kolleegide ostudest laekunud summad annetati Swedbanki loodud annetuskeskkonna "Ma armastan aidata" kaudu samuti laste ja noorte kriisiprogrammile. Annetuse suuruse otsustas iga laadaline vastavalt oma v&otilde;imalustele ja s&uuml;dame h&auml;&auml;lele.</p> <p>Samuti saavad t&ouml;&ouml;tajate lapsed j&otilde;ulukingid, ent iga lapsevanem saab valida, kas soovib kingitust v&otilde;i teeb hoopis annetuse kingi v&auml;&auml;rtuse suuruses. Nende tegevustega kogus Swedbank annetustena kokku pea 4000 eurot.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana andis Swedbank 23. detsembri oma t&ouml;&ouml;tajatele vabaks. Kliendin&otilde;ustajatel esindustes on t&ouml;&ouml;p&auml;ev l&uuml;hendatud ning v&otilde;imalus v&otilde;tta selle arvelt vaba p&auml;ev m&otilde;nel teisel ajal.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/0VZID8U7.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-0VZID8U7.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/1CXION3D.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-1CXION3D.jpg" /></a>&nbsp;<img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-SXDM2FJ6.jpg" /><br /><em>Fotod: Swedbank Eesti&nbsp;</em>&nbsp;</p> <p>T&auml;navu s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>Tele2 Eesti </b>j&otilde;ulukuusse mahub nii &uuml;hiseid pannkoogihommikuid kui ka &uuml;histegevusi kontorist v&auml;ljas, n&auml;iteks uisutamine Mustam&auml;e uisupargis.</p> <p>Peres&otilde;bralikule t&ouml;&ouml;andjale kohaselt on j&otilde;ulup&uuml;hade t&auml;histamisse kaasatud ka pereliikmed - traditsiooniline laste j&otilde;ulupidu toimus sel aastal Proto avastuskeskuses. Paindliku t&ouml;&ouml;andjana v&otilde;imaldab Tele2 t&ouml;&ouml;tajatel, kel t&ouml;&ouml; lubab, v&otilde;tta j&otilde;ulup&uuml;hade ja aastavahetuse vahel talvepuhkus, et pere ja l&auml;hedaste keskis p&auml;riselt aeg maha v&otilde;tta ning uueks aastaks energiat varuda.</p> <p>Juba teist aastat j&auml;rjest toimus koledate j&otilde;ulukampsunite v&otilde;istlus ning piltidel on n&auml;ha uhket v&otilde;itjat, kes valmistas kampsuni ise, lisades sellele kuljuseid, palle, tulukesi, karda ja isegi klapiga mobiiltelefoni.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/kontoriv&otilde;itja2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-kontoriv&otilde;itja2.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/kuressaare.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-kuressaare.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/p&auml;rnu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-p&auml;rnu.jpg" /></a>&nbsp;<br /><em>Fotod: Tele2&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Sel s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <strong>&Auml;rip&auml;eva</strong> kontoris algasid ettevalmistused p&uuml;hadeks juba detsembri alguses, kui kuulutati v&auml;lja j&otilde;ulukompositsioonide v&otilde;istlus. Nimelt valmistasid t&ouml;&ouml;tajad ise kaunistused, millega t&otilde;mmatakse kontorile &uuml;hiselt v&auml;&auml;riline j&otilde;ulur&uuml;&uuml; selga.</p> <p>J&otilde;ulup&uuml;hade t&auml;histamisse on kaasatud ka pereliikmed. 15. detsembril toimus seikluslinnakus laste j&otilde;ulupidu ning m&otilde;ned p&auml;evad hiljem v&otilde;tsid kolleegid aja maha ning vaatasid l&auml;inud aastale koos tagasi iga-aastasel j&otilde;ulupeol, seekord Lennusadamas.</p> <p>Eelmisel n&auml;dalal toimus selle aasta viimane heategevuslik l&otilde;una eesm&auml;rgiga koguda annetusi abivajajatele. &bdquo;J&otilde;ulufantaasia&ldquo; teemaline j&otilde;ululaud kaeti t&ouml;&ouml;tajate endi valmistatud roogade ja k&uuml;psetistega. Annetuskorvi laekunud tulu summas 260 eurot l&auml;ks Minu Unistuste P&auml;eva toetuseks.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/&auml;p1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-&auml;p1.png" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/&auml;p2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-&auml;p2.png" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/tiitlita.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-tiitlita.png" /><br /></a><em>Fotod: Rain J&uuml;risto&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Sel s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>statistikaametis</b> t&auml;histatakse j&otilde;uluaega kontoris erinevate vahvate &uuml;histegevustega. Koos kaunistati &auml;ra statistikaameti kontor, kusjuures sel aastal valmisid keskkonnas&auml;&auml;stlikud ja taaskasutatavatest materjalidest j&otilde;ulupuud.</p> <p>Loomulikult toimus ka traditsiooniline t&ouml;&ouml;tajate laste j&otilde;ulupidu, kus lapsed kohtusid Eesti Loodusmuuseumis j&otilde;uluvanaga, kes jagas kingitusi.</p> <p>L&auml;inud n&auml;dala kolmap&auml;eval olid k&otilde;ik kolleegid oodatud t&ouml;&ouml;le j&otilde;ulukampsunis, mis parajas koguses l&otilde;busat meeleolu kontorisse t&otilde;i.<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/P1000692.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-P1000692.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/P1000874.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-P1000874.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/20191211_141208 - Copy.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-20191211_141208 - Copy.jpg" /><br /></a><em>Fotod: Statistikaamet&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Eelmise aasta s&uuml;gisel h&otilde;bem&auml;rgise p&auml;lvinud kullerteenuste ettev&otilde;te DPD Eesti kontoris t&ouml;&ouml;tab 155 inimest ja juba mitu aastat on p&uuml;hadekuul reeded sisustatud vahvate teemap&auml;evadega, mil riietutakse n&auml;iteks p&auml;kapikkudeks, valitakse kindel v&auml;rvitoon, kole j&otilde;ulukampsun v&otilde;i on teemaks hoopis j&otilde;ulusokk. See toob kontorisse palju l&otilde;busaid emotsioone, sest t&ouml;&ouml;tajate fantaasiatel riietuse valimisel ja teema t&otilde;lgendamisel ei ole piire.</p> <p>Samuti saavad t&ouml;&ouml;tajate lapsed igal aastal j&otilde;ulupakid. Peres&otilde;bralikule ettev&otilde;ttele kohaselt on paindlik t&ouml;&ouml;aeg kasutusel aastaringselt. Pakiveo valdkonnas on just detsember k&otilde;ige kiirem t&ouml;&ouml;aeg, sest k&otilde;ik j&otilde;ulupakid on tarvis &otilde;igeaegselt kohale toimetada. K&uuml;ll aga saavad k&otilde;ik kontorit&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tada kodust piiranguteta, s&auml;&auml;stes nii t&ouml;&ouml;le- ja kojus&otilde;idule kuluvat aega.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/1CW47ABA.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-1CW47ABA.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/EDJT0GNO.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-EDJT0GNO.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/Z2901TPT.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-Z2901TPT.jpg" /><br /></a><em>Fotod: DPD Eesti&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Pilvep&otilde;hist kindlustustarkvara pakkuva ettev&otilde;te <b>Insly Eesti </b>kontoris t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 40 inimese ja j&otilde;ule t&auml;histatakse seal rahuliku koosviibimise ning kingipakkide jagamisega. Suurt j&otilde;ulupidu ettev&otilde;ttes detsembris ei peeta, sest p&uuml;hade eel on t&ouml;&ouml;tajatel niigi palju toimetamisi ning tahetakse olla koos perede ja l&auml;hedastega. Selle asemel toimub ettev&otilde;ttes pidu uuel aastal. Paindlik t&ouml;&ouml;aeg on ettev&otilde;tte igap&auml;eva osa aastaringselt ja paljud t&ouml;&ouml;tajad seda ka kasutavad, eriti p&uuml;hade ajal.</p> <p><a href="https://www.aripaev.ee/uudised/2019/12/24/vaata-kuidas-tahistavad-puhi-peresobralikud-ettevotted" target="_blank">Artikkel ilmus &Auml;rip&auml;evas. K&uuml;lasta lehte, et vaadata kogu pildigaleriid.</a>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2479Kuidas tähistatakse jõule Eesti ettevõtetes?2019-12-23<p><b>Kuidas t&auml;histatakse j&otilde;ule Eesti ettev&otilde;tetes?</b></p> <p><b>ADCASH</b></p> <p>Digitaalseid reklaamilahendusi pakkuvas ettev&otilde;ttes Adcash on j&otilde;ulud &uuml;ksteise tunnustamise ja hoidmise aeg. Detsember algab tavaliselt kontori kaunistamisega &ndash; tuppa tuuakse kuusk ja j&otilde;uluehted, et luua m&otilde;nus p&uuml;hademeeleolu. Selle juurde k&auml;ivad traditsioonilised p&auml;kapikusussid &ndash; igal t&ouml;&ouml;tajal on kontoris oma nimega suss, et kolleegid saaksid &uuml;ksteisele kingitusi j&auml;tta.</p> <p>P&uuml;hade ajal on oluline perega aega veeta. Selleks pakutakse kodukontori v&otilde;imalust ja toimub meeleolukas pidu t&ouml;&ouml;tajate lastele. &bdquo;Laste j&otilde;ulupidu p&uuml;&uuml;ab igal aastal eelmist pidu &uuml;le trumbata. Seal on meil alati m&otilde;ni p&otilde;nev meelelahutus nagu mustkunst v&otilde;i teaduseksperiment,&ldquo; r&auml;&auml;gib Adcashi sisuloomejuht Laura-Liisa Lilleberg.</p> <p>T&ouml;&ouml;pere j&otilde;ulupidu on &uuml;ks aasta oodatumaid s&uuml;ndmusi. Adcashil on kontorid &uuml;le maailma ja k&otilde;igi kontorite j&otilde;ulupeod toimuvad &uuml;hel ajal ning neid &uuml;hendab videosild. Nii saavad k&otilde;ik osa kolleegipreemiate jagamisest ja m&otilde;nusast melust.</p> <p><b>OPERAIL</b></p> <p>Rahvusvaheline raudtee logistikaettev&otilde;tte Operail v&auml;&auml;rtustab lahendustele suunatud m&otilde;tlemist. Seet&otilde;ttu otsustati &uuml;le Eesti paiknevat kollektiivi kokku toovaid s&uuml;ndmusi t&auml;histada kevadel ja suvel, kuid j&otilde;ulup&uuml;hi pidada piirkondlike meeskondade kaupa. Nii saab iga tiim valida endale meelep&auml;rase t&auml;histamisviisi ja aja.</p> <p>Eelmisel talvel tehti ettev&otilde;tte Tallinna kontoris piparkookide kaunistamise v&otilde;istlus ja valiti k&otilde;ige koledam j&otilde;ulukampsun. &bdquo;Piparkookide kaunistamise v&otilde;istlus oli t&otilde;eliselt tore. Meeskonnad pidid v&auml;lja m&otilde;tlema oman&auml;olise kaunistamisidee ja selle teoks tegema. Kui piparkoogid valmis, otsustas h&auml;&auml;letus v&otilde;istluse v&otilde;itja,&ldquo; r&auml;&auml;gib Operaili personali- ja turundusjuht Jane Etverk. T&ouml;&ouml;tajate lapsi r&otilde;&otilde;mustati j&otilde;ulupakkidega.</p> <p>Selline j&otilde;ulude t&auml;histamine on Operailis segu uutest ja vanadest traditsioonidest. Kui muutus ettev&otilde;tte br&auml;nd ja identiteet, vaadati &uuml;le &uuml;hised tegevused ning nende sobitumine organisatsiooni v&auml;&auml;rtuste ja eesm&auml;rkidega. Algatati ka mitu uut tegevust, mis tasapisi traditsiooniks kujunevad.</p> <p><b>STARSHIP</b></p> <p>Ises&otilde;itvaid pakiroboteid arendava Starshipi kollektiiv t&ouml;&ouml;tab viies riigis &ndash; Eestis, Soomes, Saksamaal, &Uuml;hendkuningriigis ja USAs. Pikkadest vahemaadest hoolimata on v&auml;&auml;rtused samad ja j&otilde;ulude ajal m&otilde;eldakse peale oma inimeste ka abivajajatele.</p> <p>Starshipi <i>facilities manager</i> Anne-Mai Elbrechti s&otilde;nul annab ettev&otilde;te kolleegidele igal aastal v&otilde;imaluse head teha. Eestis on abi pakutud L&otilde;una-Eesti lastekodudele. &bdquo;K&otilde;ik lapsed saavad kirjutada oma p&uuml;hadesoovid, mis j&otilde;uavad kasvatajate abiga meie juurde. Meie t&ouml;&ouml;tajad saavad valida, kas ja millise soovi nad t&auml;idavad. Ettev&otilde;te v&otilde;tab enda peale need soovid, mida keegi t&ouml;&ouml;tajatest ei valinud, ja ka kingituste kohaletoimetamise,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elbrecht &uuml;hest abistamise viisist. Toetada v&otilde;ib mitut moodi, kuid kehtib p&otilde;him&otilde;te, et k&otilde;ik soovijad saaksid panustada ja laste silmad s&auml;raksid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate j&otilde;ulupeole on oodatud ka kaaslased. &bdquo;Ka kaaslased on meile olulised,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elbrecht. J&otilde;ulupeod toimuvad ettev&otilde;tte k&otilde;igis asukohtades &uuml;le maailma.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2478Mida jõuluvanale meelde tuletada, et ta jõuaks tervena töölt koju?2019-12-23<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kirjutan oma mehe p&auml;rast, ta on j&otilde;uluvana. Kardan, et j&otilde;ulu&otilde;htul v&otilde;ib ta kiirustamise t&otilde;ttu sattuda &otilde;nnetusse. Mida ma v&otilde;iksin talle meelde tuletada, et s&otilde;itmine oleks ohutu?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Enne pikale teele minekut tuleks kindlasti teha saanile tehno&uuml;levaatus, sest saani kasutati viimati aasta tagasi. Lisaks tasuks teha kerge kontroll ka j&otilde;uallikatele ehk p&otilde;hjap&otilde;tradele. Nad on terve aasta puhanud ja uueks hooajaks valmistunud, kuid v&otilde;ivad olla ohutusreeglid unustanud. M&otilde;istlik oleks teha m&otilde;ned proovis&otilde;idud ja veenduda, et Rudolfi nina kiirgab valgust piisavalt eredalt, et j&otilde;uluvana n&auml;eks, kuhu s&otilde;ita. Kui Rudolfi nina on tuhmunud, tuleks kasutusele v&otilde;tta n&auml;iteks pealambid.&nbsp;</p> <p>On teada, et s&otilde;it tuleb hullumeelselt kiire. Seet&otilde;ttu tuleb p&ouml;&ouml;rata k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu saanijuhtimisele. Kuna pidevalt tuleb kontrollida kingisaajate nimekirju ning teha marsruuti viimase hetke muudatusi, oleks tark v&otilde;tta kaasa p&auml;kapikk v&otilde;i paar, kes loeksid kaarti ja jagaksid vajalikku infot. Siis saab j&otilde;uluvana keskenduda ohutule s&otilde;itmisele.</p> <p>Kindlasti tuleb j&auml;lgida, et turvav&ouml;&ouml;d oleksid kinnitatud nii j&otilde;uluvanal kui p&auml;kapikkudel, sest ettevaatamatuse t&otilde;ttu v&otilde;ib saanist v&auml;ga lihtsalt v&auml;lja kukkuda. T&otilde;sist t&auml;helepanu tuleks p&ouml;&ouml;rata riietusele - saan on lahtine ja tuleb arvestada, et s&otilde;idetakse v&auml;ga madala temperatuuriga keskkonnas. K&uuml;lmumise v&auml;ltimiseks peaksid j&otilde;uluvana ja p&auml;kapikud selga panema tuule- ja veekindlad joped ja p&uuml;ksid. Tasub j&auml;lgida, et riietus n-&ouml; hingaks, sest muidu ajab riietus higistama ning siis on k&uuml;lmetumine v&auml;ga kerge tulema. M&otilde;istlik oleks riietuda kihiliselt ning panna selga soe pesu. Eriti tasuks j&auml;lgida, et noored ja edevad p&auml;kapikud selle ikka selga paneksid ega loobuks selle nimel, et m&otilde;ni millimeeter saledam v&auml;lja n&auml;ha. Tark oleks kaasa v&otilde;tta k&otilde;rvaklapid, sest lennukite l&auml;hedusse sattudes v&otilde;ib m&uuml;ra olla p&auml;ris suur.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile rahulikke p&uuml;hi!</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2477Persoon: Ivo Linna – 50 aastat laval2019-12-20<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud?</b></p> <p>P&auml;rast 9. klassi l&otilde;ppu oli mul suur soov teenida taskuraha. Koos mitme klassikaaslasega asusime t&ouml;&ouml;le mehhaniseeritud ehituskolonni ehk MEKi. Minu kunagises t&ouml;&ouml;raamatus on sissekanne, et olin MEKi abit&ouml;&ouml;line.</p> <p>Sisuliselt t&auml;hendas see, et segasime betooni ja tassisime 50 kg kaaluvaid tsemendikotte, kuhu tarvis. Samuti olime usinad labidamehed.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus viidi meid autokastis objektilt &auml;ra. Koju j&otilde;udes olime poistega t&auml;itsa l&auml;bi, kuigi olime noored mehed ja j&otilde;udu oli, aga t&ouml;&ouml; oli f&uuml;&uuml;siliselt ikka raske.</p> <p>Valjalas ja K&otilde;ljalas k&auml;ies on sealseid kahekorruselisi maju n&auml;hes tore meenutada, et olen siin vundamenti valanud ja muud ehitust&ouml;&ouml;d teinud.&nbsp;</p> <p>P&auml;rast l&otilde;unaks kaasa v&otilde;etud v&otilde;ileibade s&ouml;&ouml;mist korraldasime s&otilde;pradega kiviheitev&otilde;istlusi. See hoidis lihased ka l&otilde;unapausi ajal soojad, sest muidu oleksime olnud t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks kanged nagu pulgad.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b></p> <p>1970ndate alguses, kui ma olin juba paar aastat laulnud ja samal ajal t&ouml;&ouml;tasin ka raadios, siis tundsin, kuidas mind t&otilde;mbab lava poole. Ega ma hoomanudki t&auml;ielikult, mida see laval olemine t&auml;hendab.</p> <p>1972. aastal oli mul Olav Ehala ansambliga kontserdituur, kus tegid kaasa ka tol ajal tuntud akrobaadid Sergei Fatkin ja J&uuml;ri Druus, keda saab n&auml;ha ka filmis &bdquo;Noor pension&auml;r&ldquo;. Sergei Fatkin, vana lavahai, &uuml;tles mulle &uuml;kskord, et kui sa tuled lavale, siis tervita inimesi, naerata, kummarda ja kui juhtub, et esinemise j&auml;rel publik isegi aplodeerib, siis t&auml;na neid ja kummarda. See on minu jaoks p&uuml;ha t&otilde;de, kuigi on nii elementaarne. See &otilde;petus tuleks igal esinejal kuldt&auml;htedega seina peale panna.</p> <p>Ma ei tundnud isiklikult Georg Otsa, kuid p&auml;rast &uuml;ht kontserti meid tutvustati lava taga ja ta &uuml;tles mulle: &bdquo;Teie peaksite p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu oma diktsioonile!&ldquo; Ma v&otilde;tsin seda soovitust kuulda ja tegin oma diktsiooniga t&ouml;&ouml;d. Piinlik on kuulata vanu lindistusi, kus ma ei saa osast enda lauldud s&otilde;nadest aru.</p> <p>Kui laulda eestlasele eesti keeles, siis lauldes peavad olema kuulda komad ja ka koolonid.</p> <p><b>Kui oleksite saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</b></p> <p>Mul oli suur soov n&auml;ha kuulajate n&auml;ol naeratusi, tunda nende poolehoidu ning saada tugev aplaus. Ma olin noor ja loll ega osanud laval olla ja ikka juhtus, et aplaus l&otilde;ppes enne, kui ma j&otilde;udsin lavalt &auml;ra minna. Selle kohta &ouml;eldi, et susside sahinal lahkus lavalt.</p> <p>Sealt tekkis tahe kuulata rohkem muusikat ja areneda. Minu vanem vend oli minu muusikaline isa ja tema &otilde;petas mind muusikat kuulama.</p> <p>T&otilde;usvaid ja langevaid t&auml;hti on muusikute seas alati. Esimesed k&uuml;mme aastat n&auml;itavad, kellest saab tegelikult laulja ja kellest mitte.</p> <p>Valides laulja elukutse, tuleb hambad ristis pingutada, et sellest saaks elu kutse. Muusiku ja laulja elu on p&auml;ris karm. See ei ole ainult t&auml;helepanu ja raha, see t&auml;hendab rasket t&ouml;&ouml;d.</p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud.</b></p> <p>T&auml;psust, vastupidavust ja tohutult empaatiat.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</b></p> <p>Komistamisi ja kukkumisi on ikka laval ette tulnud. &Uuml;he esinemise ajal ansambliga Apelsin rebestasin reielihase &auml;ra ja kukkusin. Rahvas naeris, sest nad ei saanud aru, mis juhtus, aga see valu oli metsik.</p> <p>K&otilde;ige keerulisem periood oli, kui s&otilde;itsime ansambliga Apelsin m&ouml;&ouml;da N&otilde;ukogude Liitu ja andsime 3&ndash;4 n&auml;dala jooksul 70 kontserti. Hommikust &otilde;htuni olime laval ja elasime nagu autopiloodi peal, igasugune m&otilde;tlemisv&otilde;ime kadus &auml;ra. Rutiin oli kohutav. Praegu ma ei peaks enam sellisele esinemiskoormusele vastu. &Otilde;nneks olime noored ja indu oli palju, ka tervis pidas vastu.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</b></p> <p>Ma olen esitanud igasugust muusikat rahvalikest lorilauludest kuni suurep&auml;raste tekstidega viisideni. See on arendanud.</p> <p>Autorite nagu Leelo Tungal, Ott Arder, Priit Aimla, Henno K&auml;o ja paljude teiste tekstides on&nbsp; s&uuml;gavust. Meie vaatame, aga ei n&auml;e, kuid poeedid n&auml;evad.</p> <p>Peale teksti on samav&otilde;rd oluline, kuidas seda laulu esitada. Ausus on v&otilde;ti.</p> <p>See on paratamatu, et kui alustad laulmist, siis oled vaimustuses oma h&auml;&auml;lest, ja kui ka m&otilde;ni t&uuml;tarlaps juhtus minu h&auml;&auml;lt kiitma, siis ma ei keskendunud sellele, mida ma laulan, vaid nautisin oma esitust. Edu on toonud see, et olen laval olnud aus ega ole proovinud olla keegi teine.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele?</b></p> <p>P&otilde;ruge ja p&otilde;ruge tihti. Ei maksa kohe lolliks minna, kui meedia m&otilde;nda edukat esinemist v&otilde;i laulu taevani kiidab. See on v&auml;ga petlik. P&otilde;rumine, vead, eksimused, kaotused &ndash; need aitavad areneda palju rohkem kui v&otilde;idult v&otilde;idule k&otilde;ndimine. Kui hakata edu iseenesestm&otilde;istetavalt v&otilde;tma, siis &uuml;hel hetkel v&otilde;ib kukkumine tulla k&otilde;rgelt ja ootamatult. See v&otilde;ib panna karj&auml;&auml;rile ja kogu elule v&auml;ga suure p&otilde;ntsu. Pigem s&otilde;uda tasa ja targu edasi.</p> <p>Foto: Scanpix</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2474Kuidas mõjutab digitaliseerimine tööohutust ja töötervishoidu?2019-12-19<p><em>EU-OSHA on avaldanud uue bro&scaron;&uuml;&uuml;ri, mille teemaks on, kuidas digitaliseerimine v&otilde;ib tulevikus t&ouml;&ouml;keskkonda muuta.&nbsp;</em></p> <p>Digitehnoloogia uskumatu potentsiaal muudab t&ouml;&ouml;kohti, kuid mida see t&ouml;&ouml;tajate ohutuse ja tervise jaoks t&auml;hendab? Meie uus bro&scaron;&uuml;&uuml;r annab &uuml;levaate meie digitaliseerimisega seotud pidevast t&ouml;&ouml;st &ndash; sh hiljutisest tuleviku-uuringust &ndash; ja selle m&otilde;just t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;tervishoiule.</p> <p>Bro&scaron;&uuml;&uuml;ris selgitatakse, kuidas v&auml;hendada digitaliseerimise v&otilde;imalikke negatiivseid tagaj&auml;rgi t&ouml;&ouml;tervishoiule ja t&ouml;&ouml;ohutusele. Veelgi enam, see n&auml;itab, kuidas saame parandada ennetust t&ouml;&ouml;kohal digitehnoloogiate abil.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/digitalisation-and-occupational-safety-and-health-osh-eu-osha-research-programme/view">Lisateave digitaliseerimise m&otilde;ju kohta t&ouml;&ouml;tervishoiule ja t&ouml;&ouml;ohutusele on meie bro&scaron;&uuml;&uuml;ris</a></p> <p>Vt keeleversioonid&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/summary-foresight-new-and-emerging-occupational-safety-and-health-risks-associated/view">Kokkuv&otilde;te &ndash; digitaliseerimisega seotud uute ja tekkivate t&ouml;&ouml;ohutus- ja t&ouml;&ouml;tervishoiuriskide prognoos 2025.&nbsp;aastaks</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks/developments-ict-and-digitalisation-work">K&uuml;lastage meie digitaliseerimise jaotist, et saada lisateavet meie tuleviku-uuringu kohta</a></p> <p>Tutvuge aruandega &bdquo;<a href="https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/changing-nature-work-and-skills-digital-age" target="_blank">T&ouml;&ouml; ja oskuste muutuv olemus digiajastul<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&ldquo;, mille on avaldanud Euroopa Komisjoni teaduse ja teadmiste talitus.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2473Persoon: psüühiliste erivajadustega laste kooli tegevusterapeut Ande Etti2019-12-18<p><b>Vaata teise pilguga, n&auml;ed teisiti.&nbsp;</b><b>Just seda soovitab tegevusterapeut Ande Etti (34), kes peab oma t&ouml;&ouml;s esmaoluliseks oskust m&otilde;ista ja s&uuml;damest hoolida, samuti loovust ja isikukeskset l&auml;henemist.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kerajad lambid pilkup&uuml;&uuml;dva eestiaegse peahoone ja sellega k&uuml;lgnevate majade &uuml;mber helendavad pimenenud p&auml;evas kutsuvalt nagu maheda valgusega v&auml;ikesed kuukettad. &Uuml;mberringi on vaikne. &Uuml;ksik t&auml;naval liikuja v&otilde;ib k&uuml;sida: &bdquo;Huvitav, mis siin kompleksis v&otilde;iks toimuda?&ldquo;, teadmata midagi Tallinna Konstantin P&auml;tsi Vaba&otilde;hukoolist, kus &otilde;pivad ps&uuml;&uuml;hilise erivajadusega lapsed.</p> <p>Nende privaatsuse kaitseks j&auml;&auml;vad kooli paraaduksed suletuks, kuid tegevusterapeut <b>Ande Etti</b> on valmis tutvustama nii terapeutide maja kui oma t&ouml;ist argip&auml;eva. Tema t&auml;helepanekuil tekitab s&otilde;na &bdquo;erivajadus&ldquo; hirmu. &bdquo;Mida inimesed kardavad? &Uuml;tlen siiralt: siin &otilde;pivad armsad, nutikad ja loovad lapsed, kellel on mingites eluvaldkondades ja olukordades keeruline hakkama saada. Nad ei oska oma emotsioonidega toime tulla v&otilde;i napib neil sotsiaalseid oskusi, sest pole olnud vajalikku tuge, m&otilde;istmist v&otilde;i hoolimist,&ldquo; s&otilde;nab Ande, kes on tudeerinud Tartu &Uuml;likoolis nii semiootikat, meediat kui kommunikatsiooni, ning lisaks l&otilde;petanud Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkooli. Ta on leidnud vaba&otilde;hukoolis tegevusterapeudina oma kutsumuse, p&uuml;hendudes 7-16aastastele meeleolu- ja k&auml;itumish&auml;iretega lastele ning nende vajadustele.</p> <p>&bdquo;Vahel mul on t&otilde;esti tunne, et mu s&uuml;da l&auml;heb l&otilde;hki sellest, kui v&auml;ga ma neid lapsi armastan,&ldquo; tunnistab Ande paatoseta, olles kogenud, kuidas tema t&ouml;&ouml; on neid suletud hingedega r&uuml;blikuid aidanud.&nbsp;</p> <p><b>Mida keegi vajab?</b></p> <p>Oma hubasesse kabinetti on ta erinevate harjutuste tarbeks hankinud hulgaliselt v&auml;ga erisuguseid vahendeid, millest nii m&otilde;nigi v&otilde;ib tekitada t&auml;iskasvanus vastakaid tundeid nagu vees hulpivad geelpallid. Aga lastele meeldib neis k&auml;tega sobrada, sest need rahustavad ja aitavad &uuml;htlasi ajutegevust reguleerida. Jutut&auml;ringud &auml;rgitavad s&otilde;naahtraid rohkem jutustama ja kontakti looma, tegevuskaardid tugevate tunnetega toime tulema... Ande v&otilde;tab riiulist erinevaid vahendeid, millest nii m&otilde;negi otstarve tekitab k&uuml;simusi nagu n&auml;iteks plastik&uuml;mbrises v&auml;rvilised &bdquo;kalamarjaterad&ldquo;, aga selgub, et lastel, kel on sensoorne vajadus midagi katsuda, on neist abi.</p> <p>&bdquo;Iga laps on v&auml;ga erinev. Pead m&otilde;tlema, mis oleks talle vajalik. Seejuures tuleb harjutused sageli ise v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada ja eelnevalt info kokku otsida&ldquo;. Palju aega Ande ettevalmistusele kulutab, ta &ouml;elda ei oska, sest m&otilde;tetes tiksub see pidevalt, kuni t&auml;rkab: &bdquo;Seda v&otilde;i teist v&otilde;iks teha!&ldquo;</p> <p>Tegevusterapeudina t&ouml;&ouml;tab Ande enamasti lastega individuaalselt, vahel ka mitmekesi v&otilde;i grupis. Paark&uuml;mmend minutit enne esimese teraapiatunni algust saabudes prindib ta v&auml;lja oma koostatud teraapiakava ja muud materjalid, seej&auml;rel tuulutab toad ja paneb m&auml;ngima muusika.</p> <p>&bdquo;Kui laps nina v&auml;lisukse vahelt sisse pistab, siis l&auml;hen talle vastu, sest kuulata on vaja tema muljeid, mida ta soovib jagada,&ldquo; kirjeldab Ande, kelle teraapia kestab enamasti nagu koolitundki 45 minutit. Ta on loonud teraapiale kindla struktuuri, mis pakub lapsele turvatunnet ja on eriti oluline autistidele.</p> <p><b>Keskendudes emotsioonidele</b></p> <p>&bdquo;Teraapia algab h&auml;&auml;lestumisest, millele j&auml;rgnevad selleks p&auml;evaks v&auml;lja m&otilde;eldud harjutused, ja l&otilde;peb meeleharjutuse v&otilde;i meditatsioonilise m&otilde;tter&auml;nnakuga,&ldquo; kirjeldab Ande, keskendudes palju eelk&otilde;ige laste emotsioonidele, et nad &otilde;piksid tundma tundeid iseenda sees, m&otilde;istma teiste tundeid ja nendega hakkama saada. &bdquo;Kui laps pole valmis oma tunnetest r&auml;&auml;kima, siis vahel on tunded n&auml;iteks sellel tiigril.&ldquo; Ande v&otilde;tab k&auml;tte pehme m&auml;ngulooma, mille ta rollim&auml;ngu kaasab. Lapsed huvituvad ja tulevad kaasa, kuid neile peab ka isiklikku ruumi andma ja aupaklikult suhtuma. &bdquo;Meil on dialoog. Kui ma midagi v&auml;lja pakun, siis alati k&uuml;sin, kas sa sooviksid seda teha? V&otilde;i k&uuml;sin luba: kas v&otilde;ib, et annan sulle n&otilde;u?.&ldquo;</p> <p>Tegevusterapeudina ei keskendu ta ainult f&uuml;&uuml;silise tervisega seotud teraapiale, vaid ennek&otilde;ike eneseregulatsioonile ja sotsiaalsetele oskustele. &bdquo;Pean seda v&auml;ga oluliseks. Vahel saadetakse minu juurde kehva k&auml;ekirjaga laps, aga siis ma avastan, et tal on hoopis emotsionaalsete v&otilde;i sotsiaalsete oskuste probleem. Sean selle esikohale, sest halva k&auml;ekirjaga v&otilde;ib elada, aga katsu sa elada ilma eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskusteta!&ldquo;</p> <p>Ande selgitab, et kui laps on l&auml;bi elanud mingisuguse trauma, pole kogenud armastust ega saanud &otilde;ppida, kuidas k&auml;ituda ja olla, siis ta ei oskagi ennast emotsionaalselt reguleerida.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Oluline on turvatunne</b></p> <p>&bdquo;Teraapiatunnis annan ma endast parima, aga kui lapsevanema ja pere olukord on raske, siis tekitab see j&otilde;uetust,&ldquo; s&otilde;nab Ande, toonitades, kuiv&otilde;rd oluline on hoolitseda varases eas lapse emotsionaalsete ja f&uuml;&uuml;siliste vajaduste eest. Sellest s&otilde;ltub, kas inimene on hilisemas eas &auml;rev, v&auml;ga kartlik vms. Milline on tema enesehinnang, kuidas ta loob suhteid jne. Traumad v&otilde;ivad olla v&auml;ga individuaalsed, aga j&auml;tavad neuroarenguliselt ajusse j&auml;lje.</p> <p>Ilmselge on, et last traumeerib v&auml;ga, kui vanem ei saa ise oma eluga kuigi h&auml;sti hakkama, kodukeskkond on kaootiline, lapsed hooletusse j&auml;etud... V&otilde;i pole vanemat f&uuml;&uuml;siliselt ja emotsionaalselt kohal, ning puuduvad p&uuml;sivad turvalised piirid, sest lapsed vajavad turvatunnet ja kompavad piire.</p> <p>Tegevusterapeudi t&ouml;&ouml; on emotsionaalselt h&auml;sti n&otilde;udlik ja raske, aga Ande meelest oli tema varasem kontorit&ouml;&ouml;, koosolekud jms talle oluliselt raskemad. &bdquo;Praegu mahub &uuml;hte p&auml;eva k&uuml;ll h&auml;sti palju emotsioone, aga need ei ole ainult negatiivset laadi, on ka h&auml;sti positiivseid tundeid. R&auml;&auml;kides lastega nende maailman&auml;gemisest, soovidest ja unistustest, siis nemad v&otilde;ivad taastada hoopis minu usu inimkonda!&ldquo;</p> <p>Kuna toime tuleb tulla laste frustratsiooni, kurbuse, viha v&otilde;i r&otilde;&otilde;muga, siis osaleb Ande ise Verge meetodi koolitustel. See &otilde;petab f&uuml;&uuml;silist agressiooni ennetama moel, et oskaks teist inimest v&auml;&auml;rtustades kehtestada samal ajal piire. Ent tuleb ka endale aru anda, kuidas sinu enda k&auml;itumine teisi m&otilde;jutab.</p> <p><b>Teistsugune vaatenurk</b></p> <p>Andel endal aitab terapeudiametis hakkama saada tunne, et tal on lastele midagi pakkuda ja v&otilde;imalust keerulisi aspekte nende elus leevendada. &bdquo;Olles neile lastele l&auml;henenud armastuse ja hoolivusega, pakkunud piisavalt adekvaatseid v&otilde;imalusi, siis mingist piirist on teatepulk lapse k&auml;es: kas ja mil m&auml;&auml;ral ta soovib v&otilde;i suudab seda k&otilde;ike vastu v&otilde;tta,&ldquo; t&auml;heldab ta, olles t&auml;nulik, et tema &uuml;mber on toetavad ja Ande t&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rtustavad kolleegid. T&ouml;&ouml;tingimused on m&otilde;nusad ja t&ouml;&ouml;andja panustab ka tema isiklikku arengusse. M&otilde;istab sedagi, et tegevusterapeut ei ole robot. &bdquo;See k&otilde;ik aitab mul selles ametis p&uuml;sida,&ldquo; nendib Ande, soovitades k&otilde;igil l&auml;htuda dr Stewart Schenkeri t&otilde;demusest: &bdquo;Vaata last teise pilguga, n&auml;ed teistsugust last!&ldquo;</p> <p>Oluline on paigutada end teise inimese seisukohta, vaadata avatult ja aktsepteerivalt, p&uuml;&uuml;da teda armastada... &bdquo;Siis n&auml;edki, kuidas ta sinu silme all teistsuguseks muutub,&ldquo; t&otilde;deb Ande, kelle arvates ei saa traumataustaga last &otilde;petada paremini k&auml;ituma, pannes teda halvemini ennast tundma. &bdquo;Lapsevanemad ei peaks kartma terapeutidega r&auml;&auml;kida, sest minu eesm&auml;rgiks on, et laps saaks paremini hakkama ja tema elukvaliteet oleks parem. Hea meelega &uuml;hendaksin ma lapsevanematega j&otilde;ud.&ldquo; Nii m&otilde;negagi on tal tore suhtlus, ent on neidki, kellega pole &otilde;nnestunud kontakti saada.</p> <p>Ande leiab, et saab nii laste kui teiste inimeste tugevate tunnetega h&auml;sti hakkama. Keerulisemad on olukorrad, kui ilmneb midagi, mida ta ei saa paremaks muuta. Eelk&otilde;ige inimeste sedalaadi suhtumist tema t&ouml;&ouml;sse, mis ei aita edasi minna. K&uuml;ll lisavad t&ouml;ist r&otilde;&otilde;mu lapsed ise, kes vahetunni ajal eelistavad pigem oma terapeudiga suhelda kui avara kooli&otilde;ue m&auml;ndide all &uuml;ksteisega m&auml;ngida, sest usaldavad teda. Teades, et nende elus on keegi, kes osav&otilde;tlikult kuulab. S&uuml;damega.</p> <p><b>Murelik statistika</b></p> <p><b>Eesti Tervisestatistika ja Terviseuuringute andmebaasi alusel </b>konsulteeris 2018. aastal Eestis ps&uuml;hhiaater ambulatoorselt 8625 last, kelle vanus ulatus 14. eluaastani.<b> </b>Uusi ps&uuml;hhiaatrilisi ambulatoorseid haigusjuhte ilmes nende seas 3792, kuid vanuser&uuml;hmas 15-19aastat 2068.<b></b></p> <p><b>Euroopa lasteombudsmanide v&otilde;rgustiku (ENOC) septembris 2018 avaldatud raporti j&auml;rgi </b>oli <b>Poolas</b> vaimse ja ps&uuml;&uuml;hilisi h&auml;irega lapsi ja kuni 18aastaseid professionaalset abi vajavaid noorukeid 9% elanikkonnast.<b> Taanis</b> oli 10-15% noortel olnud probleeme vaimse tervisega, kusjuures aina enam diagnoositakse &auml;revust ja depressiooni. <b>Prantsusmaa</b> uuringud n&auml;itavad, et 10-15% noortel on olnud ps&uuml;&uuml;hiliselt v&auml;ga keerulisi aegu, mis tekitavad probleeme koolis. 15-17% 16-25aastastel noortel on esinenud depressiooni. <b>Rootsis</b> on 25% lastest ja noortest ilmnenud n&auml;rvilisust ja pingesolekut, kusjuures kui 35% 15aastastest t&uuml;drukutest v&auml;idab, et kogeb sagedamini kui kord n&auml;dalas meeleolulangust.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/36vajad.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-36vajad.PNG" /></a></p> <p><b>Tekst ja fotod: Tiina Lang</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2471Pühade ajal töötamise ABC2019-12-17<p class="bodytext"><strong>24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. P&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele tuleb maksta t&ouml;&ouml;tatud aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Riigip&uuml;hade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra.</strong>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Riigip&uuml;hade eel t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus. L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelnevatel reaalsetel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. ja 31. detsembril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas, riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.</p> <p class="bodytext">Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja on sellega n&otilde;us, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei tohi t&ouml;&ouml;andja teda selleks sundida.</p> <p class="bodytext">S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Kui t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;p&auml;eviti saab n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000. K&uuml;simuse v&otilde;ib saata ka e-postiga&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. Infotelefon t&ouml;&ouml;tab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril n&otilde;ustamist ei toimu.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile turvalisi ja rahulikke p&uuml;hi!</p> <p class="bodytext">Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2470Kas töögraafiku alusel töötajal on ka 23.12 lühendatud tööpäev?2019-12-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan restoranis ja meil tehakse iga kuu kohta t&ouml;&ouml;graafik. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;evad on tavap&auml;raselt 4 &minus; 6 tundi pikad. Graafikusse on m&auml;rgitud, et ma t&ouml;&ouml;tan 23. detsembril 6 tundi. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks h&uuml;vitama mulle 3 tundi 1,5-kordse tasuga? Teiseks, t&ouml;&ouml;andja ei ole minult k&uuml;sinud, kas ma tahan sel p&auml;eval 6 tundi t&ouml;&ouml;tada. Kas ma v&otilde;in siis hoopis varem t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev on 23. detsembril, tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aega kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hendada. T&ouml;&ouml;p&auml;eva peab l&uuml;hendama ka summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel ehk teisis&otilde;nu graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajal. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib j&auml;tta 23. detsembri t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata, tuleb see t&ouml;&ouml;tajaga kokku leppida. Kui t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne riigip&uuml;ha ei l&uuml;hendata v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemist, kuid mitte alati.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;ajakava k&auml;ttesaamise hetkel t&ouml;&ouml;andjale teatada, et ta ei n&otilde;ustu, et t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab 23. detsembri t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata. Kui t&ouml;&ouml;taja aga graafiku k&auml;ttesaamisel ei &uuml;telnud t&ouml;&ouml;andjale, et ta pole n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega, on kokkulepe olemas ning t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;tama vastavalt t&ouml;&ouml;ajakavale. Seega ei saa t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt omaalgatuslikult varem &auml;ra minna, sest sellisel juhul oleks tegemist t&ouml;&ouml;kohustuse rikkumisega.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel, selgub &uuml;letunnit&ouml;&ouml; alles arvestusperioodi l&otilde;pus. See t&auml;hendab, et graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajate k&otilde;ik normtunnid ja t&ouml;&ouml;tatud tunnid loetakse kokku kas &uuml;he, kahe, kolme v&otilde;i nelja kuu kohta, vastavalt kokkulepitud arvestusperioodi pikkusele.&nbsp;</p> <p><b><i>N&auml;ide</i></b><i>: T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ehk 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja on kokku leppinud neljakuulises arvestusperioodis, mis</i><i> algab 1. septembril ja l&otilde;peb 31. detsembril. Seega selguvad &uuml;letunnid 31. detsembril. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; leidmiseks tuleb esmalt leida nelja kuu normtundide arv, mis peab 31. detsembriks t&auml;idetud olema. Eeldusel, et t&ouml;&ouml;taja ei puudunud arvestusperioodi jooksul t&ouml;&ouml;lt (st ei olnud haigus- v&otilde;i hoolduslehel ega puhkusel), on septembris normtunde 168 (21 t&ouml;&ouml;p&auml;eva korrutatuna 8-ga), oktoobris 184 (23 x 8), novembris 168 (21 x 8) ning detsembris 149 (kui 23. detsember on t&ouml;&ouml;p&auml;ev ehk 19 x 8 &ndash; 3). Seega peab t&ouml;&ouml;taja nelja kuuga t&ouml;&ouml;tama 669 tundi. Kui 31. detsembril selgub, et t&ouml;&ouml;taja on teinud rohkem t&ouml;&ouml;tunde, peab t&ouml;&ouml;andja &uuml;letunnid t&auml;iendavalt h&uuml;vitama.</i></p> <p>Foto: Pixabay.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2469Tööõnnetus metallitehases2019-12-13<p><strong>Mis juhtus&nbsp;</strong></p> <p>Neli t&ouml;&ouml;tajat koostasid suurt metallkonstruktsiooni. Alusele oli vaja kinnitada kaks k&uuml;lgpaneeli kumbki kaaluga veidi &uuml;le tonni. Esimene k&uuml;lgpaneel paigaldati sildkraanaga kohale ja kinnitati tugedega. Kohale t&otilde;steti ka teine k&uuml;lgpaneel, kuid siis m&auml;rgati, et selle kinnitamiseks ei ole kohapeal koostedetaile. Nende kohaletoomiseks oli samuti vaja sildkraanat. Seet&otilde;ttu v&otilde;eti oma kohale asetatud kuid kinnitamata paneeli k&uuml;ljest tropid lahti. Kaks t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid sildkraanaga tugiposte tooma. Teised kaks j&auml;id kinnitamata k&uuml;lgpaneeli k&otilde;rvale seisma.</p> <p>Veidi hiljem n&auml;gid paneeli juurde j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajad, et paneel hakkab nende suunas kalduma. Nad hakkasid eemale liikuma kuid komistasid p&otilde;randal olnud metallkonstruktsiooni koostedetailide taha ja j&auml;id langeva paneeli alla. M&otilde;lemad t&ouml;&ouml;tajad said raske tervisekahjustuse.&nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&otilde;stet&ouml;&ouml;d ei olnud p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud. Esmalt oleks pidanud monteerimiskohale t&otilde;stma vajalikud kooste- ja kinnitusdetailid ja alles p&auml;rast seda k&uuml;ljepaneelid. Sel juhul ei oleks olnud vajadust kinnitamata k&uuml;lgpaneeli k&uuml;ljest t&otilde;stetroppe lahti v&otilde;tta ja see ei oleks saanud kalduda. Samuti oleks tulnud tagada vaba liikumistee juhuks, kui teisaldatavad detailid kaotavad stabiilsuse. Sel korral puudus t&ouml;&ouml;tajatel kiire ja takistamatu lahkumise v&otilde;imalus ohualalt.</p> <p>Kui tegemist on erikujulise konstruktsiooniga, mille koostamisel on mingid n&otilde;uded lisaks tavap&auml;raste konstruktsioonide puhul kehtivatele, tuleks neid t&ouml;&ouml;tajale selgitada enne t&ouml;&ouml;de algust ja j&auml;lgida, et neid j&auml;rgitakse. Lootus, et ainult &uuml;ldise t&otilde;stet&ouml;&ouml;de ohutusjuhendi n&otilde;uete j&auml;rgimine on piisav, ei pruugi erikujuliste konstruktsioonide korral&nbsp; olla piisav ja sel korral oli tagaj&auml;rjeks kahe t&ouml;&ouml;taja rasked vigastused.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2467Kas matusele minemiseks peab puhkepäeva võtma või tööandja arvestab selle kurva sündmusega?2019-12-12<p>Matusele minek on &uuml;ks neist s&uuml;ndmustest, mida ei tea kunagi ette planeerida. Kuidas k&auml;ituda, kui matus juhtub olema t&ouml;&ouml;p&auml;eval? Kas selleks tuleb v&otilde;tta puhkep&auml;ev v&otilde;i arvestab t&ouml;&ouml;andja selle paratamatu olukorraga ning lubab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt &auml;ra ka ilma vaba p&auml;eva v&otilde;tmata?</p> <p><strong>Vastab t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar</strong></p> <p>Teatud juhtudel peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale andma tasustatud vaba aega (nt matus, arstivisiit), kuid selle andmisel tuleb m&otilde;istlikult arvestada nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja huve. Nimetatud s&auml;tte puhul on oluline m&otilde;istlik aeg, mida hinnatakse iga &uuml;ksikjuhtumi puhul eraldi.</p> <p>Vaba p&auml;ev ei ole t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik</p> <p>Matusel osalemiseks ei s&auml;testa seadus t&ouml;&ouml;andjale kohustust anda t&ouml;&ouml;tajale vaba p&auml;ev, seega ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale matusel osalemiseks terve p&auml;eva ulatuses vaba aega. Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda vaba aega matusel osalemiseks, kuid seda &uuml;ksnes m&otilde;istliku aja piires. Kui n&auml;iteks matus kestab t&ouml;&ouml;p&auml;eva keskel m&otilde;ne tunni, on t&ouml;&ouml;andja kohustatud andma selleks ajaks t&ouml;&ouml;tajale tasustatud vaba aega, kuid p&auml;rast seda peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naasma.</p> <p>Ent t&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&auml;testada t&ouml;&ouml;korralduse reeglites t&ouml;&ouml;tajale soodsamaid tingimusi. Sellest l&auml;htuvalt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja ette n&auml;ha, et t&ouml;&ouml;tajale antakse tasustatud vaba p&auml;ev matustel osalemiseks vms, kuid see s&otilde;ltub alati konkreetsest t&ouml;&ouml;andjast.&nbsp;</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://nipiraamat.ohtuleht.ee/984661/lugeja-kusib-kas-matusele-minemiseks-peab-puhkepaeva-votma-voi-tooandja-arvestab-selle-kurva-sundmusega" target="_blank">&Otilde;htulehe nipiraamatus</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2466Kas pärast töösuhte lõppu tohib töötaja e-posti säilitada ja kasutada?2019-12-11<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: &uuml;ks mu t&ouml;&ouml;tajatest lahkub meie juurest, kuid tema postkastis on palju kasulikku infot, mida oleks tema kolleegidel hea kasutada. Kas ma v&otilde;in t&ouml;&ouml;taja postkasti p&auml;rast tema lahkumist &uuml;le v&otilde;tta ja avalikuks teha?&nbsp;</strong></p> <p>Peale t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist ei ole t&ouml;&ouml;andjal oma endise t&ouml;&ouml;taja nimelise e-posti aadressi kirjadega tutvumiseks &uuml;htegi p&otilde;hjendust, mida toetab &otilde;igusakt. Seega, tuleb muude kokkulepete puudumisel nimeline e-posti aadress koheselt peale lepingu l&otilde;ppemist sulgeda ja kustutada.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on kehtestanud t&ouml;&ouml;suhte ajal e-posti kasutamise p&otilde;hjendatud reeglid, saab ta reeglites tagada endale &otilde;iguse s&auml;ilitada endise t&ouml;&ouml;taja e-posti kirju m&otilde;istliku aja jooksul. Endise t&ouml;&ouml;taja e- kirjad v&otilde;ib paigutada n&auml;iteks arvutikettale, kustutades seej&auml;rel serverist e-posti aadressi koos selle sisuga. Kui aga peaks olema p&otilde;hjendatult vaja s&auml;ilitada mingiks ajaks t&ouml;&ouml;taja e- post, v&otilde;ib serveris t&ouml;&ouml;taja nimelise e-posti asendada muu kombinatsiooniga, mille alusel ei saa inimest enam tuvastada, nt &rsquo;tootajaametipost@ettev&otilde;te.ee&rsquo;.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja saab ka ise oma privaatsust endise t&ouml;&ouml;andja juures kaitsta, kui j&auml;rgib lihtsat n&otilde;uannet: t&ouml;&ouml;suhte ajal on m&otilde;istlik isiklikud e-kirjad koguda eraldi kausta, mida on lihtne t&ouml;&ouml;lt lahkudes kustutada. Kui seda aga tehtud ei ole, tuleks e-postkast enne t&ouml;&ouml;lt lahkumist &uuml;le vaadata ja isiklikud kirjad kustutada.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on k&otilde;ige otstarbekam on t&ouml;&ouml;taja e-posti s&auml;ilitamine ja kasutamine panna paika t&ouml;&ouml;korraldusreeglites.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.aki.ee/et" target="_blank">Andmekaitse Inspektsioon</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2464Vähenenud töövõimega töötajad - kes tahab, leiab võimaluse2019-12-10<p><b>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&otilde;ib v&auml;heneda mistahes raske kroonilise haiguse ilmnedes, r&auml;&auml;kimata s&uuml;nnip&auml;rastest vaevustest. Kui v&auml;hegi suutlikkust, pole p&otilde;hjust koju konutama j&auml;&auml;da, sest iga tubli inimene on t&ouml;&ouml;le oodatud.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Mul on h&auml;sti toetavad ja toredad kolleegid. Nad ei suhtu minusse nagu ratastoolis &auml;pusse, kes ei saa hakkama, vaid v&auml;ga innustavad, aitavad ja juhendavad,&ldquo; &uuml;tleb <b>Kaisa</b>, kes on t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le aasta kodul&auml;hedase Rimi poeketi kassapidajana. Enamiku oma 28aastasest elust on ta kaasas&uuml;ndinud seljahaiguse t&otilde;ttu veetnud ratastoolis, kuid saanud p&otilde;hihariduse tavakoolis ja j&auml;tkanud &otilde;pinguid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. K&auml;sit&ouml;&ouml;d &otilde;ppinuna on ta seal ka m&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;tanud ja hiljem tegutsenud vabatahtlikuna erinevates asutustes. Kassapidajaks kandideeris ta paari aasta eest ka Selverisse, aga valituks ei osutunud.</p> <p>Ta on olnud ise aktiivne t&ouml;&ouml;otsija, kuni leidiski v&otilde;imaluse Rimist, kus Kaisa sai esialgu olla paar kuud praktikal. T&ouml;&ouml;tukassa toetusel kohendati Rimis ka tema t&ouml;&ouml;koht sobivaks, sest ratastool oli kassaga v&otilde;rreldes liiga madal.</p> <p>Kaisa on t&ouml;&ouml;l osaajaga, neli tundi p&auml;evas, sest kauem ta enda s&otilde;nutsi f&uuml;&uuml;siliselt ja vaimselt vastu ei peaks. Hommikuti on ta v&auml;ikeses poes ainsana kassas.</p> <p>&bdquo;Mulle meeldib seal: on kindel t&ouml;&ouml;koht suhteliselt m&otilde;nusa rutiiniga, saan kodust v&auml;lja. Meil on h&auml;sti palju p&uuml;sikliente, kes mind juba teavad ja see on hea. Vahel tunnen, et peaksin lisaks ps&uuml;hholoogiat &otilde;ppima, et inimesi rohkem m&otilde;ista ja neist aru saada,&ldquo; s&otilde;nab ta.&nbsp;</p> <p><b>Olulised on oskused</b></p> <p>Kivi&otilde;lis asuva rahvusvahelise &otilde;mblusettev&otilde;tte Svarmil juht <b>Merle Roste</b> s&otilde;nab, et nende 250st t&ouml;&ouml;tajast ligi 60 on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. &bdquo;Enamasti r&auml;&auml;gitakse puuetest, mida on silmaga n&auml;ha, aga esineb v&auml;ga palju erinevaid vaegusi ja haigusi. N&auml;iteks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega astmaatikud. Seesuguste inimeste ring on palju laiem ega n&otilde;ua t&ouml;&ouml;andjalt ainult kaldteede ehitamist ja t&ouml;&ouml;koha &uuml;mberkorraldamist,&ldquo; selgitab ta. &bdquo;Kehtima peavad &uuml;le&uuml;ldised t&ouml;&ouml;keskkonna normid, n&auml;iteks &otilde;hupuhtus jms, et inimene saaks t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikult oma elatist teenida.&ldquo;</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamine Svarmili on kujunenud justkui iseenesest: t&ouml;&ouml;l oli paar inimest, p&auml;rast kelle tervisekontrolli andis t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;andjale teada, milliseid erilisi norme peaks nende puhul j&auml;rgima. &bdquo;Seesuguste t&ouml;&ouml;tajate arv hakkas mingist hetkest suurenema. Kui inimesel on tervisega probleeme, aga olemas on meie poolt n&otilde;utud teadmised, oskused ja kvalifikatsioon, siis alati vaatame, kuidas me saame tema t&ouml;&ouml;koha kujundada selliselt, et ta oma tervist ei kahjustaks,&ldquo; selgitab Merle Roste, toonitades, et k&otilde;ige olulisem on inimese kvalifikatsioon. &bdquo;L&auml;htume siiski oma &auml;rist, aga oleme suutnud kaasata kollektiivi ka uusi liikmeid vanade, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolleegide k&otilde;rvale, keda t&ouml;&ouml;tervishoiuarst j&auml;rjepidevalt j&auml;lgib. Meie filtriks ei ole v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, vaid teadmised ja oskused.&ldquo;</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate kaasamine n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt lisakulutusi, aga need tehakse ka selle nimel, et personal p&uuml;siks ja t&ouml;&ouml;tajad ei jookseks edasi-tagasi. Svarmili p&otilde;hit&ouml;&ouml;tajad on k&uuml;ll Kivi&otilde;list, kuid ka kaugemalt, 30-40 km raadiusest Ahtmest ja Kohtla-J&auml;rvelt. Igal hommikul korjab t&ouml;&ouml;liste buss inimesed kokku ja &otilde;htul viib nad koju tagasi.<b></b></p> <p>&bdquo;Meie t&ouml;&ouml;tajad on kaitstud. T&ouml;&ouml;tervishoid on meie ettev&otilde;ttele v&auml;ga-v&auml;ga oluline. J&auml;lgime ja m&otilde;&otilde;dame kogu aeg erinevaid parameetreid. Siseauditid toimuvad meil palju tihedamini kui riik n&otilde;uab.&ldquo;</p> <p>Roste s&otilde;nul on see lisaks p&otilde;hitegevusele v&auml;ga oluline valdkond, millesse pidevalt investeeritakse ja mida j&auml;rjepidevalt arendatakse.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/15 Svarmil (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-15 Svarmil (3).jpg" /></a></p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph"><b>Erivajadus pole m&auml;&auml;rav</b></p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">&bdquo;&Uuml;ha enam on t&ouml;&ouml;andjad valmis pakkuma t&ouml;&ouml;d v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele, sealhulgas v&auml;ga erinevates valdkondades,&ldquo; nendib <b>Helen Kask</b> Eesti Puuetega Inimeste Kojast. &bdquo;Kui m&otilde;ned aastad tagasi oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene kollektiivis pigem haruldus, siis aasta-aastalt on see muutumas normaalsuseks.&ldquo; Kuna iga t&ouml;&ouml;k&auml;si on hinnas, siis otsivad t&ouml;&ouml;andjaid eelk&otilde;ige motiveeritud ja lojaalseid t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">&bdquo;Julgen v&auml;ita, et erivajadus ei ole siin m&auml;&auml;rav. Arvestama peab, et sageli on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed olnud pikalt t&ouml;&ouml;turult eemal, misp&auml;rast on neid seet&otilde;ttu keerulisem kaasata, sest neil on endal hirmud jms.&ldquo;</p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">Helen Kask on kogenud, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib olla v&auml;ga motiveeritud just v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest palkama, aga ta ise ei j&otilde;ua nendeni v&otilde;i loobub, sest t&ouml;&ouml; ei vasta ootustele. &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;suhe on eelk&otilde;ige kahepoolne, seda nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja suhtumise poolest.&ldquo;</p> <p><b>M&otilde;tteviisi muutus</b></p> <p>2016. aastal k&auml;ivitunud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi eesm&auml;rk on aidata inimesel olla v&otilde;imalikult iseseisev, toetades teda v&otilde;imetekohase t&ouml;&ouml; leidmisel ja seal p&uuml;simisel.</p> <p>Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonin&otilde;uniku <b>Oskar Lepiku</b> s&otilde;nul ei r&auml;&auml;gita enam inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest, vaid nende t&ouml;&ouml;v&otilde;imest. &bdquo;Tegemist on v&auml;ga suure ja olulise m&otilde;tteviisi muudatusega, mis puudutab enam kui 100 000 Eestis elavat inimest. Me ei keskendu enam sellele, mida inimesed ei suuda teha, vaid sellele, mida nad suudavad.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa</b> senised kogemused n&auml;itavad, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed leiavad t&ouml;&ouml;d, kuigi nad v&otilde;ivad vajada selleks rohkem tuge (p&otilde;hjalikumat n&otilde;ustamist, oskuste arendamist, erinevate t&ouml;&ouml;de j&auml;rele proovimist, t&ouml;&ouml;koha kohandamist v&otilde;i tugiisikut t&ouml;&ouml; juures) ja aega. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tutest iga teine (57%) leiab t&ouml;&ouml;koha aasta jooksul ning iga kolmas (32,4%) poole aasta jooksul. T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi algusest (1. juuli 2016) arvates on t&ouml;&ouml;tukassa l&otilde;petanud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tuna arveloleku t&ouml;&ouml;le asumise t&otilde;ttu ligi 26 000 juhul. (Number ei kajasta unikaalseid inimesi, kuna &uuml;ks inimene v&otilde;ib olla korduvalt t&ouml;&ouml;d otsinud ja t&ouml;&ouml;le saanud).</p> <p>T&ouml;&ouml;kohad on mitmekesised. T&ouml;&ouml;tukassa anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed leiavad t&ouml;&ouml;d k&otilde;igil tegevusaladel &ndash; suuri erinevusi teiste t&ouml;&ouml;le asujatega ei ole. Seda, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed teevad v&auml;ga erinevaid t&ouml;id, kinnitavad ka t&ouml;&ouml;andjatele sotsiaalmaksu h&uuml;vitamise andmed. T&ouml;&ouml;tukassa maksis mais sotsiaalmaksu ligi 26 000 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja eest, kes t&ouml;&ouml;tavad rohkem kui 9600 erineva t&ouml;&ouml;andja juures.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Svarmil AS</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2463Kas töökoha jõulupeol osalemine on kohustuslik?2019-12-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan suures ettev&otilde;ttes, kus korraldatakse igal aastal j&otilde;ulupidu. Ma t&ouml;&ouml;tan esmasp&auml;evast reedeni kaheksast viieni. Sel aastal korraldatakse pidu laup&auml;evasel p&auml;eval ja algusega kell 19, kuid see ei ole tavap&auml;raselt minu t&ouml;&ouml;aeg. Minu vahetu juht on andnud m&otilde;ista, et pidu on k&otilde;igile kohustuslik. Tegemist on sellise vaikiva kohustusega, kus on teada, et t&ouml;&ouml;tajad, kes ei osale, saavad hiljem halvakspanu osaliseks. K&uuml;singi, kas t&ouml;&ouml;andja saab mind kohustada j&otilde;ulupeol osalema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja</i></b>: T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja on s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingu, kus on m&auml;&auml;ratud poolte kohustused. T&ouml;&ouml;andja &uuml;ks olulisematest kohustusest on kindlustada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga ja t&ouml;&ouml;tajal omakorda teha kokkulepitud t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;andja korraldused peavad olema seotud t&ouml;&ouml;ga. N&auml;iteks on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus korraldada t&ouml;&ouml;alaseid koolitusi, millest osav&otilde;tmine on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele kohustuslik. Lisaks maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;alasel koolitusel osalemise eest t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja korraldatud j&otilde;ulupidu on t&auml;nut&auml;heks t&ouml;&ouml;tajatele. J&otilde;ulupeol saavad t&ouml;&ouml;tajad suhelda vabamas &otilde;hkkonnas, mis omakorda loob tugevamad t&ouml;&ouml;alased suhted edaspidiseks. Ilmselt on j&otilde;ulupeo eesm&auml;rk t&ouml;&ouml;tajaid ka motiveerida.&nbsp;</p> <p>Vaatamata t&ouml;&ouml;andja headele kavatsustele tuleb t&ouml;&ouml;suhtes hinnata, milliseid kohustusi tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&auml;ita. Kui j&otilde;ulupidu v&otilde;i j&otilde;ulude ajal tehtav &uuml;ritus langeb t&ouml;&ouml;ajale ja &uuml;ritus on seotud t&ouml;&ouml;alase koolitusega, siis on tegemist t&ouml;&ouml;ajaga, t&ouml;&ouml;andja maksab selle eest t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;tajal on kohustus osaleda. Kui j&otilde;ulupidu toimub v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega ega ole seotud t&ouml;&ouml;alaste tegevustega, puudub t&ouml;&ouml;tajal kohustus osaleda. J&otilde;ulupidu on ka vastastikune viisakuseavaldus, kus t&ouml;&ouml;andja t&auml;nab peoga t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;tavad sellest osa. Kuid kui tegemist pole t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega, siis on j&otilde;ulupidu vabatahtlik &uuml;ritus, millel osalemine v&otilde;i mitteosalemine ei saa kaasa tuua karistust.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2462Võib töölepingu üleöö lõpetada?2019-12-06<p><b>&Uuml;hel p&auml;eval enam senine t&ouml;&ouml; ei meeldi. J&auml;tad lahkumisavalduse &uuml;lemuse lauale ja ametisse ei ilmu, sest t&ouml;&ouml;suhe sai l&otilde;petatud. M&otilde;tlemata, kas t&ouml;&ouml;andjal on seet&otilde;ttu &otilde;igus n&otilde;uda leppetrahvi. Liiatigi, kui lahkumise p&otilde;hjused on ebam&auml;&auml;rased.</b></p> <p>Just sel moel toimis &uuml;ks Raplamaa mees, kes oli ametis t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga, kuid t&ouml;&ouml;tas graafiku alusel. Ta j&auml;ttis vastavasisulise avalduse oma &uuml;lemuse lauale ja kadus. Paar p&auml;eva hiljem avastas t&ouml;&ouml;juht, kes oli mehele t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid jaganud, et t&ouml;&ouml; oli tegemata ja helistas talle. Selgus, et t&ouml;&ouml;mees oli lapse haigestumise t&otilde;ttu v&otilde;tnud haiguslehe, aga temaga vesteldes j&auml;i t&ouml;&ouml;juhile &uuml;htlasi mulje, et mees ei tahagi enam antud firmas t&ouml;&ouml;tada ja soovis t&ouml;&ouml;lepingu poolte kokkuleppel l&otilde;petada. Sellest tulenevalt kirjutas t&ouml;&ouml;juht ka mehe lahkumisavaldusele n&otilde;ustumism&auml;rke. Hiljem selgus, et t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada hoopis t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, kuigi esitatud avalduses ta ei p&otilde;hjendanud ega selgitanud, milles see t&auml;psemalt seisnes. Kuna v&auml;ited rikkumisest olid v&auml;&auml;rad ja paljas&otilde;nalised, siis polnud t&ouml;&ouml;tajal p&otilde;hjust t&ouml;&ouml;lepingut erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda. T&ouml;&ouml;andja ei olnud teda ebav&auml;&auml;rikalt kohelnud v&otilde;i millegagi &auml;hvardanud. K&uuml;ll v&auml;itis mees p&auml;rast t&ouml;&ouml;juhile lahkumisavalduse esitamist, et oli saanud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ites songa. Varasemalt polnud ta sellest t&ouml;&ouml;andja esindajale r&auml;&auml;kinud, samuti ei olnud esitanud sellekohast arstit&otilde;endit. Ka ei eeldanud mehe t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded suurte raskuste t&otilde;stmist, millest song enamasti tekib.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja &auml;hvardas ja diskrimineeris?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja hinnangul l&otilde;petas meest&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu p&otilde;hjusel, et ta lihtsalt ei tahtnud enam nende juures t&ouml;&ouml;tada. K&uuml;ll soovis ta saada p&auml;rast t&ouml;&ouml;lt lahkumist t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, mist&otilde;ttu m&auml;rkis ka t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise. Samas puudus mehel t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks alus. &Uuml;htlasi peab t&ouml;&ouml;taja teavitama t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;lepingu korralisest &uuml;les&uuml;tlemisest v&auml;hemalt 30 p&auml;eva ette. Vastasel juhul on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus n&otilde;uda &uuml;he kuupalga suurust leppetrahvi, kui t&ouml;&ouml;taja keeldub t&ouml;&ouml;st v&otilde;i lahkub t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseks omavoliliselt.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rdus kohtusse sooviga tuvastada, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine on t&uuml;hine ja seda saab pidada korraliselt l&otilde;ppenuks kuu hiljem ehk alates 16. novembrist 2016. &Uuml;htlasi palus t&ouml;&ouml;andja kohtul v&auml;lja m&otilde;ista leppetrahv mehe &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses 1269,94 eurot.</p> <p>Eelistungil p&otilde;hjendas t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;lepingu erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist asjaoluga, et t&ouml;&ouml;andja &auml;hvardas ja sundis teda haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;l k&auml;ima. Songa t&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine tema tervisele ohtlik. Antud t&ouml;&ouml;d pidanuks mehe hinnangul tegema kaks inimest. Talle olevat lubatud, et kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine muutub raskeks, saadetakse keegi appi, aga seda ei tehtud. Mehe arvates oli tegemist diskrimineerimisega.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;juht sundis haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;le?</b></p> <p>Kohus selgitas, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu, eelk&otilde;ige juhul, kui t&ouml;&ouml;tajat on koheldud ebav&auml;&auml;rikalt v&otilde;i sellega on &auml;hvardatud, lubatud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel. Oluliselt on viivitatud t&ouml;&ouml;tasu maksmisega v&otilde;i ohustab t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine reaalselt t&ouml;&ouml;taja elu, tervist, k&otilde;lblust v&otilde;i head nime. Antud juhul ei n&auml;htunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorralisest &uuml;les&uuml;tlemisavaldusest, millist alust ta silmas pidas. Liiatigi tuleb erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada. T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et &uuml;tles lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et teda sunniti lapsega haiguslehel olles t&ouml;&ouml;tama. T&ouml;&ouml;juht oli helistanud igal &otilde;htul ja kutsunud t&ouml;&ouml;le. Mees k&auml;is ametis n&auml;dal aega. Siis enam ei jaksanud, kuid t&ouml;&ouml;juht helistas &otilde;htul taas. Mees oli perega Tallinnas ja vastas t&ouml;&ouml;juhile, et laup&auml;eval ta kindlasti t&ouml;&ouml;le tulla ei saa, v&otilde;ib-olla p&uuml;hap&auml;eval. P&auml;rast arutelu abikaasaga otsustas ta samal p&auml;eval esitada lahkumisavalduse. T&ouml;&ouml; oli raske, tal oli suvel tekkinud song ja vaatamata lubadustele t&ouml;&ouml;andja talle abilist ei korraldanud. Hoopis &auml;hvardati, et tema asemele leitakse uus t&ouml;&ouml;taja.</p> <p><b>Millistele j&auml;reldustele j&otilde;udis kohus?</b></p> <p>L&auml;htudes t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja seletustest, leidis kohus, et t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks puudus t&ouml;&ouml;tajal alus, kuna t&ouml;&ouml;andaja olulise rikkumise kohta puudusid t&otilde;endid. T&ouml;&ouml;andja kinnitas, et polnud t&ouml;&ouml;taja lapsega haiguslehel olemisest teadlik. Samas nentis t&ouml;&ouml;mees, et vaatamata haiguslehele n&otilde;ustus ta &ouml;&ouml;siti t&ouml;&ouml;tama. Asjaolu, et t&ouml;&ouml;juht helistas ja meest t&ouml;&ouml;le kutsus, ei saa pidada haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;le sundimiseks, kuna t&ouml;&ouml;juht polnud t&ouml;&ouml;taja haiguslehest teadlik ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete andmine oli t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt t&ouml;&ouml;juhi &uuml;lesandeks. Seoses songaga v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;taja haiguslehe alles p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu. T&ouml;&ouml;taja enda kirjeldused, miks ta lahkumisavalduse esitas, viitasid kohtu arvates pigem t&otilde;igale, et mees lihtsalt ei soovinud enam antud t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tada, kuid ei pidanud otstarbekaks ka omal soovil lahkuda.</p> <p>Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;tajal puudus t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks seadusest tulenev alus, mist&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&uuml;hine. Vastavalt t&ouml;&ouml;andja taotlusele tuli pooltevaheline t&ouml;&ouml;leping lugeda korraliselt &uuml;les&ouml;elduks t&ouml;&ouml;lepinguseaduses s&auml;testatud etteteatamist&auml;htajaga. T&ouml;&ouml;andjal oli &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt leppetrahvi. Kohus m&ouml;&ouml;nis, et n&otilde;ue oli &otilde;iguslikult p&otilde;hjendatud, kuid pidas &otilde;iglaseks seda mitte v&auml;lja m&otilde;ista. T&ouml;&ouml;taja esitatud avalduse j&auml;rgselt oli t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise soov juba m&otilde;lemapoolne, mida kinnitas t&ouml;&ouml;juhi kirjalik kommentaar t&ouml;&ouml;taja avaldusel. Seega puudus p&otilde;hjus eeldada, et t&ouml;&ouml;taja viivitamatu lahkumine tekitas t&ouml;&ouml;andjale reaalset varalist v&otilde;i mittevaralist kahju v&otilde;i kahjustas muul viisil t&ouml;&ouml;andja huve.</p> <p>K&uuml;ll oleks pannud leppetrahvi n&otilde;ue t&ouml;&ouml;mehe raskesse majanduslikku olukorda ja olnuks seega k&auml;ttemaksulise iseloomuga. Seet&otilde;ttu rahuldati Rapla kohtumajas 6. jaanuaril 2017 toimunud istungil<b> </b>t&ouml;&ouml;andjapoolne hagi osaliselt. Ka menetluskulud j&auml;id v&otilde;rdsetes osades poolte kanda.<b></b></p> <p>Hea oleks meeles pidada, et t&ouml;&ouml;lepingut ei saa omatahtsi l&otilde;petada ilma etteteatamist&auml;htajata, kui puuduvad m&otilde;juvad ja t&otilde;endatavad t&ouml;&ouml;andjapoolsed rikkumised. Otstarbekas oleks omavahel selges&otilde;naliselt vestelda, vahetada infot ja v&auml;ltida arusaamatusi, mis tulenevad otseselt ebapiisavast suhtlusest. Enamasti on v&otilde;imalik sarnaseid olukordi lahendada kohtu vahenduseta, s&auml;&auml;stes nii poolte aega kui raha.</p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2461Sotsiaalministeeriumi töösuhete konverentsil arutatakse, kuidas on töölepingu seadus oma eesmärke täitnud2019-12-05<p><b>T&auml;na toimub Tallinnas ministeeriumite &uuml;hishoones konverents &bdquo;100 aastat t&ouml;&ouml;suhete regulatsiooni: normid ja v&auml;&auml;rtused&ldquo;, kus v&otilde;etakse luubi alla 100-aastase Rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni roll t&ouml;&ouml;suhete kujundamisel kaasajal, arutatakse, kas t&ouml;&ouml;lepingu seadus on ajaproovile vastu pidanud ning millist t&ouml;&ouml;&otilde;igust muutuvad t&ouml;&ouml;suhted vajavad. S&uuml;ndmus on p&uuml;hendatud Rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO 100. ja Eesti t&ouml;&ouml;lepingu seaduse 10. aastap&auml;evale. </b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi kantsler <b>Marika Priske</b> r&otilde;hutas konverentsi eel, et kuigi t&ouml;&ouml;suhete p&otilde;hiv&auml;&auml;rtused pole ajas muutunud, peame j&auml;rgmiste aastate jooksul t&ouml;&ouml;&otilde;igust siiski laiemalt lahti m&otilde;testama. &bdquo;Olukorras, kus v&auml;idetavalt iga viies eestlane on teinud platvormit&ouml;&ouml;d ja 8% teeb seda regulaarselt igal n&auml;dalal, peame saavutama &uuml;hiskondliku kokkuleppe sellise t&ouml;&ouml; reguleerimise vajaduse ja sisu osas,&ldquo; s&otilde;nas Priske.</p> <p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO roll t&ouml;&ouml;maailmas on olla p&uuml;sivate v&auml;&auml;rtuste kandja, t&otilde;des Eesti Akadeemilise &Otilde;igusteaduse Seltsi esimees professor <b>Irene Kull</b> ja lisas: &ldquo;Inimv&auml;&auml;rne t&ouml;&ouml; ja toimiv sotsiaaldialoog on teemad, mis olid aktuaalsed sada aastat tagasi ja on seda ka n&uuml;&uuml;d.&ldquo;</p> <p>&bdquo;Muutuvate t&ouml;&ouml;suhete taustal peavad oma regulatsioone uuendama nii ILO kui Eesti,&ldquo; t&auml;iendas Tartu &Uuml;likooli t&ouml;&ouml;&otilde;iguse professor <b>Merle Erikson</b>.</p> <p>Konverentsil arutletakse t&ouml;&ouml;andjate, ameti&uuml;hingute, &otilde;igusteadlaste, ILO, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajate osav&otilde;tul, mida on 100 aastasel Rahvusvahelisel t&ouml;&ouml;organisatsioonil pakkuda t&ouml;&ouml;suhte osapooltele t&auml;nap&auml;eval. Ameti&uuml;hingute juhtimisel arutatakse, kui h&auml;sti on t&ouml;&ouml;lepingu seadus oma eesm&auml;rke t&auml;itnud ning t&ouml;&ouml;andjate eestv&otilde;ttel vaadatakse, milline v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;&otilde;iguse tulevik.</p> <p>Konverentsi korraldavad Euroopa Sotsiaalfondi toel Eesti Akadeemiline &Otilde;igusteaduse Selts, Tartu &Uuml;likooli &Otilde;igusteaduskond ja Sotsiaalministeerium.</p> <p>Konverentsi kava: <a href="http://www.oigus-selts.ee/konverentsid/100-aastat-toosuhete-regulatsiooni-normid-ja-vaartused">http://www.oigus-selts.ee/konverentsid/100-aastat-toosuhete-regulatsiooni-normid-ja-vaartused</a>&nbsp;&nbsp;</p> <p>Konverentsist toimub ka video&uuml;lekanne sotsiaalministeeriumi YouTube&rsquo;i kanalil <a href="https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg">https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2459Kas võin tööajast minna lasteaia jõulupeole?2019-12-02<p><b>Minu kaks last k&auml;ivad lasteaias, ning lasteaia j&otilde;ulupidu toimub reedel, 13. detsembril kell 14 ja kestab umbes &uuml;he tunni. Meie ettev&otilde;ttes koostatakse iga kuu l&otilde;pus t&ouml;&ouml;graafik ja olen sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le m&auml;rgitud. K&uuml;sisin t&ouml;&ouml;andjalt vaba aega, aga sain eitava vastuse. Mida ma tegema peaksin?</b></p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad &uuml;ksteise suhtes k&auml;ituma heauskselt. T&ouml;&ouml;andja kohustus on koostada j&auml;rgmise perioodi, &uuml;ldjuhul j&auml;rgmise kuu kohta t&ouml;&ouml;ajakava. Samas t&ouml;&ouml;ajakava koostades peaks t&ouml;&ouml;andja olema teadlik k&otilde;ikidest v&otilde;imalikest asjaoludest, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada graafiku koostamist. Kuna lasteaia j&otilde;ulupeod on &uuml;ldjuhul pikalt ette teada, siis peaks t&ouml;&ouml;taja sellest informeerima ka t&ouml;&ouml;andjat, kes saaks sellega t&ouml;&ouml;ajakava koostamisel arvestada.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab t&ouml;&ouml;tajal kasutada t&ouml;&ouml;ajast vaba aega olukordades, mis on ootamatud, mida t&ouml;&ouml;taja ei saanud kuidagi ette n&auml;ha v&otilde;i teisiti planeerida. N&auml;iteks ootamatu hambavalu, millega t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub tunniks-paariks hambaarsti juurde ja saab seej&auml;rel t&ouml;&ouml; tegemist j&auml;tkata. Kuna t&ouml;&ouml;taja ise ei saa planeerida, mis ajal lasteaia j&otilde;ulupidu toimub, kuid j&otilde;ulupeo aeg on ette teada pikemalt, siis on m&otilde;istlik kasutada lapsepuhkust, mille kasutamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva v&otilde;i anda t&ouml;&ouml;andjale teada, kes planeerib graafiku selliselt, et sel p&auml;eval on t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;ajakava j&auml;rgselt vaba p&auml;ev. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja on lasteaia j&otilde;ulupidu ette teadnud pikalt, kuid ei ole t&ouml;&ouml;andjale graafiku koostamise ajal teada andnud, ei saa t&ouml;&ouml;taja lahkumist t&ouml;&ouml;ajast lugeda heatahtlikuks.</p> <p>Sama kehtib ka t&ouml;&ouml;andja puhul - kui t&ouml;&ouml;taja on graafiku koostamise ajal teada andnud, et ta soovib minna lasteaia j&otilde;ulupeole, mille toimumise aega ei saa ta m&otilde;jutada, siis t&ouml;&ouml;andja heauskne k&auml;itumine t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja arvestab t&ouml;&ouml;taja sooviga.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2457Ilmunud on Tööelu ajakirja talvine number2019-11-28<p>V&auml;rske T&ouml;&ouml;elu ajakirja kaaneloos l&auml;heme k&uuml;lla Pipedrive&rsquo;i &uuml;hele asutajale Timo Reinile. Uurime, milline on t&ouml;&ouml;keskkond k&uuml;berruumis. Kuidas on lahenenud t&ouml;&ouml;kiusamise kaasused t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis ja kohtus? &nbsp;Vaatame, kuidas t&auml;histavad j&otilde;ule Eesti ettev&otilde;tted. Oma t&ouml;&ouml;elu seitsmest hetkest r&auml;&auml;gib Ivo Linna.</p> <p>Loe T&ouml;&ouml;elu ajakirja <a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/talv_2019_veebi" target="_blank">veebis</a> v&otilde;i laadi alla <a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/TI%20infokiri%20T%C3%B6%C3%B6elu/Infokirja%20pdf-id/T%C3%B6%C3%B6elu%20ajakiri%202019%20detsember.pdf" target="_blank">PDF</a>.</p> <p><strong><em>Sissejuhatus: Maret Maripuu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor:&nbsp;Et h&uuml;ppav tiiger maanduks ikka k&auml;ppadele.</em></strong></p> <p>Tehnika kiire areng on meie elu tundmatuseni muutunud. Alles see oli, kui mobiiltelefon kaalus kilosid, n&auml;gi v&auml;lja kui kohver ja oli eelk&otilde;ige staatuse s&uuml;mbol, mis restoranides uhkusega lauale pandi, nii et laud v&auml;rises. N&uuml;&uuml;d on mobiil tarbeese, mis on taskus pea igal eestimaalasel, m&otilde;nel isegi mitu. Mobiiliga tehakse pilte, loetakse lehti, vastatakse e-kirjadele ning kirjutatakse s&auml;utse, mida hiljem kahetsetakse</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond uudistab kirjutusmasinat kui t&otilde;elist ilmaimet ega suuda uskuda, et kirjaviga v&otilde;is parandada valge korrektuurilint, halvimal juhul tuli aga kogu lehek&uuml;lg uuesti tr&uuml;kkida. Muutusi on veel: suured dokumendikapid on j&auml;&auml;mas minevikku, paberarhiiv on asendumas digiarhiiviga. K&otilde;ik see on meie t&ouml;&ouml;elu muutnud efektiivsemaks, kiiremaks ja mugavamaks.</p> <p>Ettev&otilde;tjad, kes on kasutusele v&otilde;tnud digimaailma v&otilde;imalused, on saanud suure eelise nende ees, kes j&auml;tkuvalt eelmises sajandis elavad. Kuid digimaailm on meid ka uinutanud. Kuna k&otilde;ik on silmale n&auml;htamatu ja k&auml;ega katsumatu, virtuaalne, siis ei oska me n&auml;ha k&otilde;iki digimaailmas varitsevaid ohte.</p> <p>Me teame, et pimedas v&auml;ljas liikudes peab olema ettevaatlik, m&otilde;nda piirkonda pimedas ei mindagi. Me paigutame oma kontorisse signalisatsiooni, et v&auml;ltida vargaid, raha hoiame pangas, mitte sukas&auml;&auml;res. Sama t&auml;helepanelikud peame olema ka digimaailmas, kus enda v&otilde;i ettev&otilde;tte vara kaitsmine v&otilde;ib olla kordi keerulisem kui reaalses maailmas.</p> <p>Digimaailmas v&otilde;ib &uuml;ks pahaaimamatult tehtud vale kl&otilde;ps ettev&otilde;ttele kaasa tuua miljonitesse ulatuva kahju. TEA kirjastus ja keeltekool on meedias tunnistanud, et nii ettev&otilde;tte enda kui ka t&ouml;&ouml;tajate kehva k&uuml;berh&uuml;gieeni t&otilde;ttu on nad viie aasta jooksul kaotatud &uuml;le miljoni euro. K&uuml;berturvalisuse eksperdid muigavad, kui ettev&otilde;te &uuml;tleb, et ta pole k&uuml;berr&uuml;nde ohvriks langenud &ndash; ettev&otilde;te pole sellest lihtsalt veel aru saanud, et r&uuml;nnet on v&auml;hemalt &uuml;ritatud.</p> <p>Mida rohkem tegevusi k&uuml;bermaailma kolib, seda rohkem tuleb aru saada ka sellest, et sinna kolivad ka pahalased. Nemadki l&auml;hevad sinna, kus toimub tegevus ja liiguvad rahad. Teema on seda keerulisem, et alati ei pruugi teada, kus see oht varitseb ja millisel kujul ta meie ette ilmub.</p> <p>K&uuml;berturvalisuse spetsialistid on andnud kolm lihtsat soovitust, kuidas kaitsta ennast k&uuml;bermaailma ohtude eest. Esiteks kasutage oma e-posti ja sotsiaalmeedia kontode kaitsmiseks kahetasandilist autentimist. Teiseks vahetage regulaarselt oma kontode ja nutiseadmete paroole ning muutke need nii tugevaks kui v&auml;hegi v&otilde;imalik. Kolmandaks olge netis t&auml;helepanelik: &auml;rge avage tundmatuid kirju, manuseid ja lehek&uuml;lgi. K&uuml;berh&uuml;gieen peab olema sama normaalne kui hambapesu v&otilde;i juuste kammimine. Andmete hoidmine v&otilde;&otilde;raste pilkude eest, veidratest e-kirjadest oma IT-inimese teavitamine ja enne sotsiaalmeediasse postitamist m&otilde;tlemine on sama olulised, kui teed &uuml;letades esmalt vasakule ja siis paremale vaatamine.</p> <p>Iga aastaga on t&ouml;&ouml;tajatel arvutit&ouml;&ouml;d &uuml;ha rohkem, olgu siis kontoris v&otilde;i t&ouml;&ouml;stuses. See lisab k&uuml;berohtudele ps&uuml;hhosotsiaalse riski: kuidas me kogu selle virtuaalsusega toime tuleme? Kui tahame, et h&uuml;ppav tiiger k&auml;ppadele maanduks, tuleb meeles pidada, et virtuaalsuse virvarris vajame inimlikku kontakti ja kollegiaalset m&otilde;istmist ehk rohkemgi kui varem.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2456Inspiratsioonihommikul Tallinnas jagasid oma kogemusi peresõbraliku tööandja märgise programmis osalemisest LHV ja SA Innove esindajad2019-11-28<p dir="ltr"><strong>Esmasp&auml;eval, 25. novembril toimus Tallinnas Telliskivi loomelinnakus inspiratsioonihommik, mille eesm&auml;rk oli kutsuda uusi ettev&otilde;tteid liituma peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmiga. Civitta esindaja r&auml;&auml;kis programmis osalemisest, kandideerimisprotsessist ja tingimustest. Kaks kuldm&auml;rgise saanud organisatsiooni, LHV ja SA Innove, jagasid oma kogemusi programmis osalemisest ja m&auml;rgisega kaasnenud muutustest organisatsioonis.</strong></p> <p dir="ltr"><span>&Uuml;ritust aitas v&otilde;&otilde;rustada LHV, kelle Telliskivis renditavates ruumides inspiratsioonihommik toimus. Kohale tuli kuulajaid pea 30 erinevast organisatsioonist nii avalikust kui ka erasektorist. K&uuml;lalisi tervitas </span><strong>Sotsiaalministeeriumi </strong><span>laste heaolu osakonna juhataja </span><strong>Hanna Vseviov</strong><span>, kes r&auml;&auml;kis, kuidas &uuml;ldse peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kontseptsioon Eestisse j&otilde;udis. Nimelt k&auml;is Vseviov ise k&uuml;mme aastat tagasi l&auml;hetusel Belgias, kus seda ideed esimest korda kuulis. Ta soovis oma avak&otilde;nes t&auml;nastele osalejatele samasugust inspireerivat kogemust nagu temal toona oli.</span></p> <p dir="ltr"><span>450 t&ouml;&ouml;tajaga </span><strong>LHV </strong><span>panga personalijuht </span><span><strong>Liisa P&otilde;ldma</strong> j</span><span>a t&ouml;&ouml;andja br&auml;ndi juht </span><strong>Ragne Maasel </strong><span>asusid m&otilde;lemad LHV-sse t&ouml;&ouml;le umbes kaks aastat tagasi, mil ettev&otilde;te taotlemisprotsessi alustas. Nad kirjeldasid, mis nende ettev&otilde;ttes selle aja jooksul muutunud on. Nende hinnangul on suurim muutus toimunud inimeste &otilde;nnetunde ja heaoluga seotud tegevustes, uute ideede ampluaas ning nendega s&uuml;vitsi minemises. Sellega personalitiim ja juhid igap&auml;evaselt tegelevadki. Nii personalijuht kui ka t&ouml;&ouml;andja br&auml;ndi juht kinnitasid, et LHVs on t&auml;na aegade k&otilde;rgeim rahulolu, k&otilde;rgeim soovitusindeks ja madalaim voolavus ning seda t&auml;nu l&auml;bim&otilde;eldud ja strateegilisele emotsioonide juhtimisele. LHV pilgu l&auml;bi kirjeldasid nad peres&otilde;bralikkust kui head tunnet, millega inimene igal hommikul t&ouml;&ouml;le tuleb. Liisa ja Ragne r&otilde;hutasid, et inimeste hoidmisel ning arendamisel on oluline, et t&ouml;&ouml;taja tunneks emotsionaalset sidet oma t&ouml;&ouml;, tiimi ja ettev&otilde;ttega.</span></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/TLN &uuml;hispilt.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-TLN &uuml;hispilt.jpg" /></a></p> <p dir="ltr"><span>Seda emotsiooni aitavad saavutada erinevad motivatsiooni t&otilde;stvad tegevused, mis muudavad &uuml;he t&ouml;&ouml;andja atraktiivseks ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikuks. Unistuste t&ouml;&ouml;andja tiitli v&otilde;itnud LHV-s on nendeks n&auml;iteks lisapuhkuse- ja tervisep&auml;evad v&otilde;i hoopis talvekontor K&uuml;prosel. Juba teist aastat v&otilde;imaldab ettev&otilde;te t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;tada kuni paar n&auml;dalat v&auml;likontoris ning l&auml;inud aastal oli sihtkohaks K&uuml;pros. T&ouml;&ouml;tajate tagasiside on olnud &uuml;limalt positiivne. Ettev&otilde;tte h&uuml;vitab lennupiletid ning Maaseli ja P&otilde;ldma s&otilde;nul on &uuml;hisest ettev&otilde;tmisest saadud emotsioon t&ouml;&ouml;tajale palju suurema v&auml;&auml;rtusega, kui n&auml;iteks sama raha lihtsalt v&auml;lja maksmine aasta l&otilde;pus tulemustasuna.</span></p> <p dir="ltr"><span>310 t&ouml;&ouml;tajaga</span><strong> SA Innove</strong><span> arendusvaldkonna juht </span><strong>Reelika V&auml;ljaru </strong><span>s&otilde;nul oli Innove eesm&auml;rk saavutada programmiga olukord, kus iga t&ouml;&ouml;taja on asutuse br&auml;ndisaadik.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi jooksul l&auml;bitud teekond t&auml;hendas Innove jaoks t&otilde;sist m&otilde;ttemaailma muutust n&auml;iteks v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise juhtimise j&auml;rjepideval juurutamisel. Samuti t&otilde;i V&auml;ljaru m&auml;rks&otilde;nadena v&auml;lja kaugt&ouml;&ouml; tegemise ja paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaluse, mille rakendamine on tema s&otilde;nul juurdunud t&auml;naseks Innove DNAsse. Seda kasutab rohkem v&otilde;i v&auml;hem juba &uuml;le 85% t&ouml;&ouml;tajatest. Samuti r&auml;&auml;kis ta uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamise programmist, millele p&ouml;&ouml;ratakse asutuses suurt t&auml;helepanu. Alustava t&ouml;&ouml;tajaga toimuvad vestlused katseaja alguses ja l&otilde;pus ning vahekokkuv&otilde;te tehakse ka katseperioodi keskel. Aga ka lahkuvatele t&ouml;&ouml;tajatele otsitakse alternatiivseid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning pakutakse n&otilde;ustamisv&otilde;imalust.</span></p> <p dir="ltr"><span>Organisatsioonis on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud erinevad tunnustamise s&uuml;steemid ning r&otilde;hku pannakse sisekommunikatsioonile. Selleks on n&auml;iteks uue lahendusena v&otilde;etud kasutusele siseekraanid. Kokkuv&otilde;tvalt on V&auml;ljaru s&otilde;nul k&otilde;ige olulisem oma t&ouml;&ouml;tajate p&auml;riselt kuulamine ja nende vajaduste m&auml;rkamine ning seda tehakse Innoves erinevate tagasisidestamise vormide ja rahulolu uuringute abil. V&auml;ljaru s&otilde;nul v&otilde;ib v&auml;heste ressursside juures tunduda keeruline suuri asju teha, kuid tema s&otilde;nul on Innove n&auml;ide, et ka piiratud ressurssidega annab &auml;ra teha nii m&otilde;ndagi. Tulemus &ndash; hulk tunnustusi, nagu kaugt&ouml;&ouml; tegija ning atraktiivse, peres&otilde;braliku ja unistuste t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgised. Kusjuures</span><span> </span><span>aastaga on Innove v&auml;rbamiskonkurssidel kandideerijate arv kahekordistunud.</span></p> <p dir="ltr"><span>L&otilde;petuseks r&auml;&auml;kis </span><strong>Civitta </strong><span>konsultatsioonib&uuml;roo konsultant </span><strong>Marge Laansoo</strong><span> programmis osalemise tingimustest ning sellest, kuidas 1,5-3 aastat v&auml;ltav hindamis- ja konsulteerimisprotsess v&auml;lja n&auml;eb. Kandideerimine peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi kestab 31. jaanuarini. J&auml;rgmine</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/syndmused/656"><span> </span><span>inspiratsioonihommik</span></a><span> </span><span>toimub 5. detsembril Tartu Vanglas. Loe kandideerimise kohta</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Margise-taotlemise-protsess"><span> </span><span>siit</span></a><span>.</span></p> <p dir="ltr"><span><br /></span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2455Kas töötajal on õigus vaidlustada olukord, mil tööandjal oli iseseisvalt vaja tema isikliku e-postiga tutvuda?2019-11-27<p><strong>Lugeja k&uuml;sib:</strong>&nbsp;Mu &uuml;lemus &uuml;tles, et tal on vaja minu puhkuse ajal postkastil silma peal hoida, juhuks kui m&otilde;ni klient otse minu aadressile kirjutab. Olen oma meiliaadressi kasutanud ka m&otilde;ningate erakirjade jaoks. Mul ei ole k&uuml;ll midagi varjata, kuid kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igust n&otilde;uda ligip&auml;&auml;su minu nimel olevale e-postkastile?</p> <p><strong>Vastab Andmekaitse Inspektsioon:</strong> T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus vaidlustada igasugune k&otilde;rvaliste isikute tegevus, mis on seotud tema nimelise e-postkasti kasutamisega. Kui aga t&ouml;&ouml;andja on eelnevalt t&ouml;&ouml;korraldusreeglites paika pannud nimelise e-postkasti kasutamise reeglid, on selle kaudu t&auml;psemalt reguleeritud, kas ja millistel tingimustel on isiklik kirjavahetus lubatud ning millistel juhtudel tohib t&ouml;&ouml;andja, arvestades t&ouml;&ouml;taja &otilde;igust privaatsusele, tutvuda tema nimelises e-postis olevate kirjadega.&nbsp;</p> <p>N&auml;iteks, kui t&ouml;&ouml;andja lubab t&ouml;&ouml;alast e-postkasti isiklike kirjade jaoks kasutada, mis on igati m&otilde;istlik, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;korraldusreeglitesse panna kirja, et &bdquo;t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus tutvuda t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alaste kirjadega juhul, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole teist v&otilde;imalust &auml;ritegevuseks vajaliku info saamiseks. T&ouml;&ouml;andja v&auml;ldib seejuures asjasse mittepuutuvate kirjade igasugust t&ouml;&ouml;tlemist. Isiklikuks kirjavahetuseks tuleb t&ouml;&ouml;tajal pidada e-postkasti kausta nimega &bdquo;ISIKLIK&ldquo;.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.aki.ee/et" target="_blank">Andmekaitse Inspektsioon</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2443Kuidas tulla toime tülika kolleegiga?2019-11-26<p><b>T&ouml;ised konfliktid v&otilde;ivad olla ootamatud nagu rajuilmad, eriti juhul, kui kollektiivis juhtub olema keerulisi isiksusi. Mida ette v&otilde;tta, et t&ouml;ine &otilde;hkkond liiga toksiliseks ei muutuks?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Poolel teel hobuseid ei vahetata,&ldquo; h&uuml;&uuml;atas turundusjuhina t&ouml;&ouml;tav Anne firmajuhile ja hakkas nutma, kui tegevjuht meenutas, et kulukat turundusprojekti pidanuks ta temaga arutama. Kuigi Anne oli t&ouml;&ouml;tajana p&uuml;hendunud ja tubli, siis t&ouml;&ouml;alast dialoogi temaga pidada ei &otilde;nnestunud. Seda t&otilde;lgendas ta usaldamatuse ja r&uuml;nnakuna, p&uuml;&uuml;des seej&auml;rel l&auml;hemaid kolleege firmajuhi vastu &uuml;les &auml;ssitada.</p> <p>Kuigi Annet kiideti ja premeeriti, siis talle tundus, et firma omanikud tema panust piisavalt ei v&auml;&auml;rtusta, mist&otilde;ttu ei v&auml;sinud ta neid ka tagaselja kolleegidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele kirumast. Selgitust, miks ta seda teeb ja mis teda h&auml;irib, temalt saada ei &otilde;nnestunud, sest s&otilde;nu asendas pisaravoog. Kui usin Anne p&auml;rast nelja-aastast t&ouml;&ouml;d v&auml;ikeettev&otilde;ttes rahvusvahelisse firmasse suundus, oli firmajuhil muidugi kahju. Samas tundis ta kergendust, sest koos Annega kadus emotsioonidest k&uuml;llastunud &otilde;hkkond ja pinge, mida ta hallata ei osanud.</p> <p>Konfliktid t&ouml;&ouml;l on paratamatud, ent oluline on, kas ja kuidas suudetakse neid lahendada. Inimesed, nende arusaamad ja iseloomud on ju v&auml;ga erinevad. Kuidas keerulise t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;kollektiivis hakkama saada?</p> <p>Omapoolseid kogemusi vahendab <b>Indrek Alliksaar, KPMG Baltics O&Uuml; partner ja audititeenuste juht.</b></p> <p>&bdquo;Paljudel juhtudel on probleemi teke j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kimata. Tema k&auml;itumist arutatakse seljataga, kuigi peaks vestlema tema endaga, et aru saada, millest see on tingitud.</p> <p>K&uuml;simus on, kui tihti ettev&otilde;ttes inimestega &uuml;ldse r&auml;&auml;gitakse? Kui v&auml;ga harva, siis on keeruline m&otilde;ista, mis probleem v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajal olla.</p> <p>Meie vestleme oma ettev&otilde;ttes inimestega &uuml;le n&auml;dala, et teada, kuidas kellelgi l&auml;heb. See aitab probleeme lahendada. T&ouml;&ouml;tajat v&otilde;ib ju miski h&auml;irida. Omavahel tuleb selgitada, mida ta &uuml;ritab saavutada vms.</p> <p>Tihti k&auml;ituvad firma sisekliimat h&auml;irivalt v&auml;ga tugevad ettev&otilde;tte &bdquo;tiivad&ldquo;, mist&otilde;ttu tuleb kaaluda, mis v&auml;&auml;rtust keegi loob ja missugune negatiivsus temaga kaasneb. Kas v&auml;&auml;rtuste osa on sedav&otilde;rd palju suurem, et juhtidel tasub pidevalt temaga kaasnevaid negatiivseid tagaj&auml;rgi likvideerida, haavata saanud kolleege lohutada ja neile selgitada, et see inimene pole sugugi nii halva iseloomuga nagu paistab. Kui negatiivsus s&ouml;&ouml;b kogu v&auml;&auml;rtuse poole &auml;ra, siis pole m&otilde;tet sellise t&ouml;&ouml;tajaga tegeleda ega aega kulutada.&nbsp;</p> <p><b>On t&ouml;&ouml;tajad &uuml;ldse valmis oma probleemidest r&auml;&auml;kima?</b></p> <p>Oleme mitu aastat p&uuml;&uuml;dnud koos koolitaja Elar Killumetsaga t&ouml;&ouml;tajate vestlusoskust arendada ja saada neid probleemidest otse r&auml;&auml;kima, mida pole kerge teha. See s&otilde;ltub ka ettev&otilde;tetest ja valdkondadest, kas t&ouml;&ouml;tajad on pigem ratsionaalsed v&otilde;i emotsionaalsed. N&otilde;ukaaegne lastetuba ei soodusta avatud suhtlust. Peab p&auml;ris palju t&ouml;&ouml;d tegema, et muutust saavutada.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajaga on nelja silma all r&auml;&auml;gitud ja enamus kollektiivist leiab, et just &uuml;ks inimene on probleemide allikas, siis peaks otsustama, mida teha. Pakkuda talle <i>coaching</i>&acute;ut v&otilde;i &bdquo;j&auml;releaitamist&ldquo;. Kui sellest pole kasu ja inimene probleeme arutada ei taha, siis ilmselt polegi muud lahendust, kui t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. See on &otilde;hus ka siis, kui &uuml;ks olulisel positsioonil t&ouml;&ouml;taja ei aktsepteeri meeskonna olulisi otsuseid v&otilde;i valikuid, ei ole valmis teistega kaasa minema, vaid j&auml;&auml;b neid &otilde;&otilde;nestama v&otilde;i vastu t&ouml;&ouml;tama.</p> <p>Kui osapooltega &otilde;nnestub muredest ausalt r&auml;&auml;kida, siis valdav osa probleemidest laheneb. Arvestama peab, et soovides end kellelegi m&otilde;istetavaks teha, siis peaks esmalt p&uuml;&uuml;dma teisest inimesest aru saada ja seej&auml;rel seletama, mis mure on sul endal. Tihti unustatakse teisest arusaamine &auml;ra, mis v&otilde;ib samuti probleeme tekitada.&nbsp;</p> <p><b>Juhul, kui probleemid ei lahene, mida siis ette v&otilde;tta?</b></p> <p>Kui suhted t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel on kujunenud v&auml;ga keeruliseks, siis v&otilde;ib olukord v&auml;ga problemaatiliseks minna. Juhul, kui leitakse, et koost&ouml;&ouml;d pole m&otilde;tet j&auml;tkata, siis j&otilde;utakse pigem vastastikule kokkuleppele. Meie p&uuml;&uuml;ame lahkuminekut kompenseerida. Kuna varasemate juhtide kommentaarid v&otilde;i soovitused v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja edasist karj&auml;&auml;ri m&otilde;jutada, siis suurest konfliktist hoidutakse, ehkki alati ei pruugi see nii olla.&nbsp;</p> <h2><b>V&otilde;imalus peaks olema ausalt r&auml;&auml;kida</b><b style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 10px;">&nbsp;</b></h2> <p><b>Pinevate t&ouml;iste olukordade lahenduseks annab n&otilde;u t&ouml;&ouml;- ja organisatsioonips&uuml;hholoog ning n&otilde;ustaja Ave-Gail Kaskla.</b>&nbsp;</p> <p><b>Kas peaks taluma konfliktset kaaskolleegi ja tema keerulist iseloomu?</b></p> <p>Olen seda meelt, et keegi ei &auml;rka hommikul m&otilde;ttega teha kellegi elu p&otilde;rguks. Miski on ebameeldivalt k&auml;itujal vajaka. V&otilde;ib-olla ta ei tunne k&auml;itumisnorme, pole kasvatatud vms, kuid sageli on inimene ise katki ja vajab abi, mida ta ei tea k&uuml;sida v&otilde;i t&otilde;rjub. See kaitsemehhanism n&auml;itabki tema katkisust.&nbsp;</p> <p><b>Mida seesuguse t&ouml;&ouml;tajaga, kes ilmselgelt oma t&ouml;&ouml;andjaga rahul ei ole, ette v&otilde;tta?</b></p> <p>P&uuml;&uuml;des r&auml;&auml;kida temaga t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kolleegina, siis v&otilde;tab inimene seda r&uuml;nnakuna. Probleemidest peaks vestlema neutraalse osapoole ehk vahendajaga, kes seletab, missugused mured ettev&otilde;ttel temaga on, ja et tegemist pole temavastase r&uuml;nnakuga, vaid sooviga temast aru saada. Inimene ei pruugi ise aduda, mida ta teeb. Vahel n&auml;iteks ei pruugi kiusaja aru saada, et ta teist kiusab, sest teema pole tema jaoks delikaatne v&otilde;i tundlik. Ta vaid m&otilde;tleb, miks teine naljast aru ei saa v&otilde;i on &uuml;litundlik. Valul&auml;vi ja arusaam asjade toimimisest on erinev.</p> <p>K&auml;itumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kollektiivist kedagi k&otilde;rvaldada v&otilde;i vallandada ei saa. &Uuml;le v&otilde;ib vaadata inimese ametijuhendi, sest enamikel ettev&otilde;tetel on t&ouml;&ouml; siseeeskirjades kirjas, et ei tohi kahjustada n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja mainet, mida inimene teeb, kui ta v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;kohta oma t&ouml;&ouml;andjat kirub. V&otilde;imalik, et t&ouml;&ouml;taja arvates ei v&auml;&auml;rtusta t&ouml;&ouml;andja teda piisavalt ja seep&auml;rast ta nii k&auml;itubki, mis peaks v&auml;ga usalduslikus suhtluses ilmnema. Halvas k&auml;itumises s&uuml;&uuml;distataval peaks olema v&otilde;imalus oma probleemidest ausalt r&auml;&auml;kida. Miks ta nii arvab ja teeb? Kui t&ouml;&ouml;andja on halb, siis misp&auml;rast ta tema juures t&ouml;&ouml;tab?&nbsp;</p> <p><b>Mida ette v&otilde;tta v&auml;ga enesekeskse t&ouml;&ouml;tajaga, kelle k&auml;itumine kolleege h&auml;irib?</b></p> <p>K&otilde;igepealt peaks otsa vaatama v&auml;rbajale, kes v&otilde;ttis ametisse inimese, kus ta ei saa oma v&otilde;imujanu &auml;ra kasutada. On selliseidki positsioone, kus ongi vaja natuke ego olla. See inimene on ilmselgelt vales kohas v&otilde;i kollektiivis. Kui tema t&ouml;&ouml;panus t&ouml;&ouml;andjat rahuldab, siis saaks egotsentrikule v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tamist kodukontoris, et ta ei halvaks &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiivi.</p> <p>Arvestama peab, et v&auml;rbamisest algab organisatsioonikultuuri loomine, probleemide ennetamine ja lahendamine. Ametisse valitaksegi pigem isiksuseomadustelt sobivaid inimesi, sest teadmistep&otilde;hiseid tegevusi saame &otilde;ppida. T&ouml;&ouml;tajat v&auml;rvates tuleks selgeks r&auml;&auml;kida, mida organisatsioonis v&auml;&auml;rtustatakse ja kuidas k&auml;itutakse. K&uuml;sida tuleks selge kinnitus, kas inimene aktsepteerib meeskonnat&ouml;&ouml;d jne. Seesugused kokkulepped tuleb kohe teha. Raskem on see juhul, kui inimene on aastaid t&ouml;&ouml;tanud, ent muutub juht, struktuur vms. Siis v&otilde;ivad ilmneda teravused ja tuleb hoolikalt m&otilde;elda, kuidas organisatsiooni l&otilde;hkumata olukorda lahendada. Ei saa eeldada, et normikohaselt mittek&auml;ituja tuleb paadist v&auml;lja visata. See pole ettev&otilde;ttele k&otilde;ige kasulikum, sest pole teada, millised isiksuseomadused on uuel t&ouml;&ouml;tajal. M&otilde;istlikum on vaadata, kas olemasoleva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid v&otilde;i -kohta annaks muuta. Samas peab kaitsma kollektiivi, et ta seda ei m&uuml;rgitaks, kuid arvestama, et inimene k&auml;itub niimoodi teatud p&otilde;hjustel. V&otilde;ib-olla tuleneb see lastetoast? V&otilde;i on ta hoopis kaua aega appi h&uuml;&uuml;dnud?</p> <p>Kui juht m&auml;rkab, et tema organisatsioon lonkab, siis peab ta ka ennast anal&uuml;&uuml;sima ja m&otilde;tlema, mis eeskuju annab. Kuidas oleks v&otilde;imalik olukorda parandada? Pole vaja s&uuml;&uuml;dlast otsida, vaid leida p&otilde;hjus, mis selle tekitab. On inimene seesugune ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;d v&otilde;i loome ise talle tunde, et ta peab ennast kogu aeg kaitsma? Teades v&auml;ga egoistliku inimese lugu, siis me ehk tunneksime talle kaasa ja m&otilde;tleksime: ime, et ta niigi h&auml;sti toimib! Samas ei saa eeldada, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad oma lood hinge pealt &auml;ra r&auml;&auml;givad. Peab suutma aktsepteerida inimesi sellistena nagu nad on. P&uuml;&uuml;dma selgitada ja ennast ka kaitsma, sest see ei tohi meile haiget teha.</p> <p>Kolleegidel on samuti v&otilde;imalus egotsentrikult k&uuml;sida, miks ta nii k&auml;itub, sest teeb sel moel teistele halba. V&otilde;i millist reaktsiooni ta ootab? Miks k&uuml;simusi tuleks esitada enne inimese hukkam&otilde;istmist, sest keegi ei s&uuml;nni halva v&otilde;i kiuslikuna. Peab andma inimesele v&otilde;imaluse ennast kaitsta, kuid samas ka ennast kaitsma.&nbsp;</p> <p><b>Eesti T&ouml;&ouml;elu-uuringu 2015. aasta andmetel:</b></p> <ul> <li>85% t&ouml;&ouml;tajatest on oma t&ouml;&ouml;ga v&auml;ga rahul v&otilde;i pigem rahul. Viimase aasta jooksul oli oma t&ouml;&ouml;kohal ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajate vahelisi suhteid ning t&ouml;&ouml;tamist h&auml;irivaid konflikte kogenud iga viies t&ouml;&ouml;taja.</li> <li>Ligikaudu 72% t&ouml;&ouml;tajatest (79% naised, 65% mehed) pidas h&auml;id suhteid juhiga v&auml;ga oluliseks.</li> </ul> <p><b>OPP (</b><b>Ortho Phenyl Phenol) ja CIPD-e (</b><b>Chartered Institute of Personnel and Development) 2008. aasta juulis korraldatud &uuml;lemaailmsest uuringust selgus, et:</b>&nbsp;</p> <ul> <li>85% t&ouml;&ouml;tajatest oli oma t&ouml;&ouml;andjaga erinevaid konflikte, seejuures 29% neist sageli. Peamiselt olid need tingitud isiksuslikust sobimatusest ja egodevahelistest kokkup&otilde;rgetest (49%), stressist (34%) v&otilde;i suurest t&ouml;&ouml;koormusest (33%).</li> <li>26% ebak&otilde;ladest olid p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tajate kultuurilistest erinevustest. N&auml;iteks Brasiilias tekitasid peamiselt konflikte v&auml;&auml;rtusp&otilde;hised arusaamad (24%), Prantsusmaal seevastu ausus (36%).</li> <li>70% t&ouml;&ouml;tajatest pidas konfliktijuhtimise oskust juhi v&auml;ga t&auml;htsaks v&otilde;i kriitiliselt oluliseks oskuseks. Seejuures 54% leidis, et juhid peaksid suutma erinevaid vaidlusi paremini juhtida, vaatamata erinevatele pingetele v&otilde;i tekkinud vigadele.</li> <li>31% juhtidest ehk iga kolmas arvas, et nad tulevad konfliktide juhtimisega h&auml;sti toime, ent vaid 22% kaast&ouml;&ouml;tajatest n&otilde;ustus sellega. Enamgi veel: 43% t&ouml;&ouml;tajatest nentis, et nende &uuml;lemused ei suuda t&ouml;iseid kokkup&otilde;rkeid lahendama nagu peaks. Selle v&auml;itega n&otilde;ustus ainult 23% juhtidest.</li> <li>95% inimestest leidis, et juhtimisalased koolitused aitavad juhtidel vajalikke oskusi rohkem omandada. 27% koolitustel osalenutest t&otilde;des, et neil on enam enesekindlust vaidlusi juhtida. 58% leidis, et p&auml;rast koolitusi oskavad nad rohkem n&auml;ha ja otsida konfliktidest kahepoolset v&auml;ljap&auml;&auml;su.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Kui palju t&ouml;&ouml;aega kulutatakse n&auml;dalas t&ouml;iste konfliktide lahendamiseks?</b></p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem Hollandis &ndash; 0,9 tundi. Prantsusmaal, Taanis ja &Uuml;hendkuningriikides 1,8 tundi. Saksamaal ja Iirimaal 3,3 t&ouml;&ouml;tundi n&auml;dalas. Keskmiselt lahendatakse viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;probleeme 2,1 tundi.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2453Kas Tööinspektsioonil on õigus objektil töö peatada?2019-11-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen kuulnud, et T&ouml;&ouml;inspektsioonil on &otilde;igus peatada elule ohtliku t&ouml;&ouml; tegemine v&otilde;i keelata ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine. Millistel puhkudel T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml; peatab, keelab t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise ja kuidas on v&otilde;imalik aru saada, et just T&ouml;&ouml;inspektsioon on seda teinud?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja:</i></b> Jah, t&otilde;epoolest on see nii. Kui t&auml;pne olla, siis T&ouml;&ouml;inspektsioon on kohustatud peatama t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i teiste isikute elule ohtliku t&ouml;&ouml; tegemise ning keelama eluohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise.&nbsp;</p> <p>Elule ohtlikuks t&ouml;&ouml;ks loeme eelk&otilde;ige olukordi, kus v&otilde;ib toimuda varing maanihke v&otilde;i pinnase vajumise t&otilde;ttu, tehakse ohutusn&otilde;udeid eirates t&ouml;id ohtlike kemikaalidega, k&otilde;rgepingeliini v&otilde;i trafoalajaama l&auml;heduses. Ohtlikud on ka t&ouml;&ouml;d, millega kaasneb uppumisoht, mida tehakse maa-alustes tingimustes (kaevus, tunnelis), l&otilde;hkeainetega. Loetellu kuuluvad veel t&ouml;&ouml;d, mis on seotud raskete/massiivsete valmisdetailide t&otilde;stmise, monteerimise v&otilde;i demonteerimisega ja erit&auml;helepanu all on ka t&ouml;&ouml;d, millega kaasneb t&ouml;&ouml;taja k&otilde;rgusest kukkumise oht.&nbsp;</p> <p>Ohtlikke t&ouml;&ouml;vahendeid on mitmeid, n&auml;iteks suurem&otilde;&otilde;tmelised saekettad ja mitmekettalised saed, millel puuduvad t&ouml;&ouml;korras ohutust tagavad kaitsekatted v&otilde;i &ndash; seadised. Samuti on t&ouml;&ouml;inspektorid t&auml;helepanelikud t&ouml;&ouml;vahendite suhtes, mis on omavoliliselt &uuml;mber seadistatud v&otilde;i kasutatakse kasutusjuhendiga keelatud tarvikuid. Ohtlikud on ka sellised suured t&ouml;&ouml;vahendid, kuhu saab sisse minna ja kinni j&auml;&auml;da ning mille puhul pole tarvitusele v&otilde;etud vajalikke ohtlikkust v&auml;hendavaid abin&otilde;usid.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kasutab ohtliku t&ouml;&ouml; peatamiseks, t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise keelamiseks erivahendeid, milleks on eriotstarbelise m&auml;rgistusega kleebised ning lint.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/kleeps.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2452Bioloogilised mõjurid tööl: mis terviseprobleeme need põhjustavad ja kuidas neid paremini ennetada?2019-11-22<p>EU-OSHA uues aruandes uuritakse teaduskirjandust, mis k&auml;sitleb konkreetseid t&ouml;&ouml;ga seotud ja bioloogilistest m&otilde;juritest tingitud haigusi, n&auml;iteks nakkushaigusi ja allergiaid. See h&otilde;lmab ka eksperdiuuringu ning ELi liikmesriikide haiguste ja kokkupuute seires&uuml;steemide hindamise tulemusi. Aruandes esitatakse soovitusi paremate seiretavade, ennetamisstrateegiate ja -poliitikameetmete kohta.</p> <p>See aruanne on osa suuremahulisest projektist, milles k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;ga seotud haigusi ELi t&ouml;&ouml;kohtades, et tagada parem ennetus.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/biological-agents-and-work-related-diseases-results-literature-review-expert-survey-and/view">Kirjandus&uuml;levaade ning bioloogiliste m&otilde;jurite ja t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste kokkuv&otilde;te</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/biological-agents-work-what-are-health-problems-they-cause-and-how-address-them-better" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2450Psühhosotsiaalsed riskid ja istumine: 2019. aasta ESENERi uuringus sageli teatatud riskitegurid2019-11-21<p>Euroopa ettev&otilde;tted nimetavad t&ouml;&ouml;tajate tervise riskiteguritena sageli endiselt probleemsete inimestega suhtlemist, korduvaid k&auml;eliigutusi, inimeste v&otilde;i suurte raskuste t&otilde;stmist ja liigutamist. Seda n&auml;itavad&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener">uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete kolmanda uuringu (ESENER-3)</a>&nbsp;esimesed j&auml;reldused.</p> <p>2019.&nbsp;aasta j&auml;reldused p&otilde;hinevad vestlustel, mis toimusid eri suurusega ja eri sektoritest p&auml;rit&nbsp;<strong>45&nbsp;000&nbsp;ettev&otilde;ttes</strong>&nbsp;<strong>33&nbsp;Euroopa riigis</strong>.</p> <p>2019.&nbsp;aasta uuringu lisak&uuml;simused andsid uut teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu tekkivate riskide kohta, n&auml;iteks digiteerimise m&otilde;ju ja pikaajalise istumise tagaj&auml;rjed, mis on ESENER-3 kohaselt Euroopa ettev&otilde;tete teatatud kolmas levinuim riskitegur.</p> <p>V&otilde;rdlus 2014.&nbsp;aasta ESENER-2 tulemustega n&auml;itab riigi ja ELi tasandi trende, mitte &uuml;ksnes seoses riskitegurite, vaid ka t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimise ning selle ajendite ja t&otilde;ketega. N&auml;iteks on mitmetes riikides v&auml;henenud t&ouml;&ouml;tajate osalemine ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide juhtimises vaatamata sellele, et osalusp&otilde;hist l&auml;henemisviisi peetakse nende &uuml;ha levinumate riskide haldamisel oluliseks. Teisalt on positiivne, et riskihindamisi korraldavate ettev&otilde;tete osakaal on m&otilde;nes riigis suurenenud.</p> <p>See ainulaadne andmeallikas on oluline vahend, mis annab teavet uute meetmete v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiseks ning aitab juhtida t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu t&ouml;&ouml;kohtadel t&otilde;husamalt. 2020.&nbsp;aastast on k&auml;ttesaadavad k&otilde;ik uuringutulemusi kajastavad v&auml;ljaanded ja uus andmete visualiseerimisvahend.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/third-european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener-3/view">ESENER-3 esimesed j&auml;reldused</a>.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/surveys-and-statistics-osh/esener">ESENERi lisateave</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/psychosocial-risks-and-sitting-emerge-frequently-highlighted-occupational-risk-factors" target="_blank">EU-OSHA</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2449Ametiühingud ja tööandjad nõustusid Riikliku lepitaja alampalga ettepanekuga2019-11-20<p>19.11.2019 toimunud lepituskoosolekul v&otilde;tsid Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu esindajad vastu Riikliku lepitaja ettepaneku s&otilde;lmida uus alampalga kokkuleppe kaheks aastaks. Saavutatud kokkuleppe kohaselt on &uuml;leriigiline alampalk j&auml;rgmisel aastal t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 584 eurot kuus ning 3,48 eurot tunnis.</p> <p>2021. aastal t&otilde;useb &uuml;leriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutv&auml;&auml;rtuse fikseerivad t&ouml;&ouml;andjad ja ameti&uuml;hingud j&auml;rgmisel suvel, v&otilde;ttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis.</p> <p>T&ouml;&ouml;turu osapooled leppisid &uuml;htlasi kokku algatada &uuml;hine uuring &uuml;leriigilise alampalga m&otilde;just Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.</p> <p>&Uuml;leriigilise alampalga kokkulepe 2020.-2021.aastaks allkirjastatakse esmasp&auml;eval, 25. novembril kell 12 Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidus.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.eakl.ee/ametiuhingud-ja-tooandjad-noustusid-riikliku-lepitaja-alampalga-ettepanekuga" target="_blank">Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2447Välismaal töötamise head ja vead2019-11-20<p><em>Ingriin R&auml;&auml;k, T&ouml;&ouml;inspektsiooni praktikant&nbsp;</em></p> <p>T&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine ning inimkaubandus on t&otilde;sine probleem nii Eestis kui kogu maailmas. Ajakirjandusest teame lugusid, kuidas meie &nbsp;t&ouml;&ouml;tajaid on Soomes &auml;ra kasutatud v&otilde;i kuidas Ida-Virumaalt on noori naisi Stockholmi kupeldatud. Viimase aja &uuml;ks v&otilde;ikamaid ajakirjandusse j&otilde;udnud &auml;rakasutamise juhtumeid r&auml;&auml;kis jalutust mehest, keda Moldovast p&auml;rit paar sundis erinevates Euroopa linnades kerjama, v&otilde;tsid &auml;ra kogu mehe kerjatud raha ning v&auml;&auml;rkohtlesid f&uuml;&uuml;siliselt. Mees &uuml;ritas k&uuml;ll korduvalt, ent eba&otilde;nnestunult p&otilde;geneda. L&otilde;puks p&auml;&auml;stis ta P&auml;rnu politsei, kes inimkaubanduse ohum&auml;rke t&auml;hele pani. Mees saadeti tagasi Venemaale kodukohta ning moldovlastest paar m&otilde;isteti Eestis vangi.</p> <p>Ekspluateerimist ja inimkaubandust esineb aga j&auml;tkuvalt igap&auml;evaselt nii Eestis kui ka mujal maailmas loendamatutel eri viisidel. Need teemad olid arutusel filmiseminaridel Tallinnas, Tartus ja P&auml;rnus, mille T&ouml;&ouml;inspektsioon viis oktoobri alguses l&auml;bi koost&ouml;&ouml;s Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA). Teemasse juhatas sisse film &bdquo;Marina&ldquo;, mis v&otilde;itis 2018. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. Filmi jutustab rumeenlannast, kes on l&auml;inud Saksamaale hooldajaks. Tema loo l&auml;bi leiavad k&auml;sitlust v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad mured ja ohud nii inimesele endale kui koju j&auml;&auml;nud pereliikmetele. Filmile j&auml;rgnes aruteluring, kus vestlust juhtisid Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ning sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvrite n&otilde;ustamise teenuse juht Sirle Blumberg. R&auml;&auml;giti teemadest, mis ikka veel, ka XXI sajandil aktuaalsed on ning paraku kohati isegi &uuml;ha teravamalt t&otilde;usetuvad.</p> <p><b>Ise v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;l, pere kodus </b></p> <p>Pole just harv, et v&auml;lismaale minnakse t&ouml;&ouml;le &uuml;ksi ning pere j&auml;&auml;b Eestisse. Signe Riisalo r&otilde;hutab, et v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minek on paljuski positiivne, sest v&otilde;imalus end oma erialal arendada, keelt omandada ja uusi kogemusi saada on hindamatu. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minemisega kaasneb aga tihti asjaolu, et Eestisse j&auml;&auml;vad pere ja lapsed. Eriti keerulised on juhtumid, kui v&auml;lismaale l&auml;heb t&ouml;&ouml;l &uuml;ksikvanem, mist&otilde;ttu laps v&otilde;i lapsed peavad t&auml;itsa ise omal k&auml;el toime tulema. Viimase rahvaloenduse andmeil oli Eestis umbes 650 last, kelle vanem(ad) olid v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;l. Muidugi ei saa &uuml;telda, et vanemate eemalolek m&otilde;jub lapsele alati halvasti. &bdquo;Aga need positiivsed aspektid kerkivad &uuml;les siis, kui perekonnal on head vanemlikud oskused: nad teavad, kuidas julgustada ja tunnustada last ka eemal viibides ja korraldada tema elu Eestis turvaliselt. Kui j&auml;tta lapsele liiga palju vastutust oma igap&auml;evaelu korralduse eest, siis see pole eakohane ja v&otilde;ib t&auml;hendada pingeid, stressi, koolikohustuse mittet&auml;itmist ja ps&uuml;hholoogilisi probleeme.&ldquo; selgitab Riisalo. 2014. aastal leiti Tartu &uuml;likooli uuringus, et v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tavate vanematega laste peamised probleemid on &uuml;ksij&auml;etuse tunne ning igatsus vanemate j&auml;rele, vanema(te) eemalolek v&otilde;ib tekitada v&otilde;i s&uuml;vendada ka tervise-, k&auml;itumis- ja s&otilde;ltuvusprobleeme.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;turu varjatuim pool - inimestega kauplemine</b></p> <p>Karistusseadustik k&auml;sitleb inimkaubandusena inimese asetamist olukorda majandusliku kasu saamise eesm&auml;rgil v&otilde;i ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, t&ouml;&ouml;tama tavap&auml;ratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo v&otilde;i t&auml;itma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse v&otilde;tmise, v&auml;givalla, pettuse, kahju tekitamisega &auml;hvardamise, teisest isikust s&otilde;ltuvuse, abitu seisundi v&otilde;i haavatava seisundi &auml;rakasutamisega (Riigi Teataja, 2019). Et juhtumit saaks liigitada inimkaubanduseks, peavad seal esinema kolm elementi: tegevus (n&auml;iteks prostitutsiooni vahendamine, isikute transport), eesm&auml;rk (sunnit&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, organite eemaldamine) ja vahend (sundimine, meelitamine, petmine, inimr&ouml;&ouml;v).</p> <p>&bdquo;Just vahendi t&otilde;estamine on tihti raskeim osa inimkaubanduse t&otilde;kestajate t&ouml;&ouml;st,&ldquo; selgitab sotsiaalkindlustusametis t&ouml;&ouml;tav Sirle Blumberg. &bdquo;Jah, esineb ka juhtumeid, kus inimesi f&uuml;&uuml;siliselt kinni hoitakse ja neid n&auml;iteks kas t&ouml;&ouml;- v&otilde;i seksiorjana &auml;ra kasutatakse v&otilde;i organeid eemaldatakse. Suurem enamus inimkaubanduse juhtumitest on aga komplekssemad ja skeemid salakavalamad, kus inimesega manipuleerimisel ning lollitamisel ei j&auml;&auml; mingeid j&auml;lgi ning tihti ei pruugi ka ohver pikalt aru saada, mis temaga tehtud on,&ldquo; selgitas Blumberg.</p> <p>Novembri keskpaiga seisuga oli sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise n&otilde;uandeliinile p&ouml;&ouml;rdunud 564 inimest. M&ouml;&ouml;dunud aastal p&ouml;&ouml;rdus kokku 433 inimest. Ametlikult on sotsiaalkindlustusamet sel aastal tuvastanud 37 v&auml;lismaalasest inimkaubanduse ohvrit, mis on kolm korda enam kui mullu kokku. &Uuml;he erandiga on k&otilde;ik olnud seksuaalse &auml;rakasutamise ohvrid. Eesti paistab teiste riikide hulgas silma sellega, et ohvriabi telefonile helistab erakordselt suur hulk mehi: lausa 78% sellel aastal ohvriabi telefoniliinile p&ouml;&ouml;rdujatest on olnud mehed. See on positiivne, sest ka inimkaubanduse vallas ei kipu mehed oma muredest kedagi ei teavita.</p> <p><b>Enim ohus alaealised ja naised</b></p> <p>&Uuml;hiskonna arengu ja j&otilde;ukuse kasvuga on Eestist saanud inimkaubanduse transiitriigist sihtriik. Kaks suurimat inimkaubanduse riskigruppi on naised ja alaealised - naiste hulgas on ohvrite seas tihti just v&auml;lismaalt Eestisse j&otilde;udnud naised, alaealiste seas aga kasutatakse &auml;ra kohalikke Eesti noori. Noortele luuakse alguses illusioon, et tegemist on ajutise elukorraldusega, kuid tegelikult manipuleerivad nendega kupeldajad ja teised ekspluateerijad ning teevad olukorrast v&auml;ljumise v&auml;ga keeruliseks. N&auml;iteks satuvad noored tihti v&auml;ljapressimiste ohvriks, neid kontrollitakse &auml;hvardustega avaldada kompromiteerivaid videoid v&otilde;i pilte.</p> <p>Viimasel ajal on t&otilde;usnud kupeldamisjuhtumite arv ning seda just v&auml;lismaalaste puhul: kui varem olid paljud Tallinnas prostitutsiooni kaasatud naised p&auml;rit Narvast, siis n&uuml;&uuml;d on nad tihti p&auml;rit peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest ja Moldovast. Blumbergi s&otilde;nul on sotsiaalkindlustusamet puutunud kokku ka ohvritega Aserbaidžaanist, Usbekistanist ja Kasahstanist. Ligi pooled siia kolmandatest riikidest saabunud naised on k&otilde;rgharidusega, kuid pole kodumaal t&ouml;&ouml;d leidnud ning on rahalistel p&otilde;hjustel sunnitud prostitutsiooni&auml;risse suunduma. Kodustele r&auml;&auml;gitakse aga, et palka teenitakse ettekandja v&otilde;i koristajana. Siia saabunud naised ei viibi Eestis kaua, enamasti n&auml;dal-kaks, mis teeb ohvrite tuvastamise veelgi raskemaks.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine ja inimkaubandus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;alast &auml;rakasutamist esineb v&auml;ga erinevat, varieerudes kergematest ekspluateerimise vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise t&ouml;&ouml; eesm&auml;rgil. Ekspluateerimist ja inimkaubandust esineb nii sise- kui v&auml;lisriiklikult, kuid eriti just t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise puhul on lihtsaim ekspluateerida v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;j&otilde;udu.</p> <p>&bdquo;V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnes v&otilde;ivad inimesed avastada end olukorras, kus neil ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;kohalt lahkuda, nad ei saa oma t&ouml;&ouml;tingimustes kokku leppida, nad on oma t&ouml;&ouml;andjast t&auml;ielikult s&otilde;ltuvad, nad on sunnitud tegema t&ouml;&ouml;d, mille jaoks nad pole kunagi n&otilde;usolekut andnud, neil on v&auml;ga kehvad elamistingimused, nende privaatsust ei austata, neil puudub igasugune otsustus&otilde;igus ja nii edasi,&ldquo; toob Signe Riisalo v&auml;lja P&auml;rnu raadiole antud intervjuus.</p> <p><b>Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon ILO s&otilde;nul viitavad sunniviisilisele t&ouml;&ouml;le 11 asja: </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja haavatava seisundi &auml;rakasutamine;</li> <li>Pettus, nt teadlikult valeinfo andmine t&ouml;&ouml;tingimuste kohta;</li> <li>T&ouml;&ouml;taja liikumisvabaduse piiramine, nt kinnihoidmine, pidev t&ouml;&ouml;taja liikumise kontrollimine v&otilde;i ebam&otilde;istlik liikumisvabaduse piiramine;</li> <li>Sotsiaalne isoleerimine, nt l&auml;hedastega suhtlemise keelamine v&otilde;i piiramine, abi otsimise takistamine;</li> <li>F&uuml;&uuml;siline ja/v&otilde;i seksuaalv&auml;givald;</li> <li>Hirmutamine ja &auml;hvardamine, nt &auml;hvardamine palga maksmata j&auml;tmise v&otilde;i illegaalsete v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega;</li> <li>Isikut t&otilde;endavate ja reisidokumentide &auml;rav&otilde;tmine ja enda k&auml;es hoidmine;</li> <li>T&ouml;&ouml;tasu kinnipidamine v&otilde;i maksmata j&auml;tmine;</li> <li>V&otilde;lasuhte tekitamine;</li> <li>Ebainimlikud t&ouml;&ouml;- ja elutingimused;</li> <li>&Uuml;lem&auml;&auml;rase t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tama sundimine.</li> </ul> <p>Sarnaste olukordadega on silmitsi seisnud nii v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;lised Eestis kui ka Eestist v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le l&auml;inud inimesed.</p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste arvu suurenemisega Eestis on kasvanud inimeste t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, eriti ehitus-, teenindus-, t&ouml;&ouml;stus- ja puhastussektoris. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu on tunduvalt kergem manipuleerida kui kohalikku t&ouml;&ouml;j&otilde;udu: enamasti ei r&auml;&auml;gi v&auml;lismaalt saabunud t&ouml;&ouml;tajad kohalikku keelt ning ei tunne kohalikke seadusi ja norme, neil pole Eestis ei s&otilde;pru ega tuttavaid. Tihti on v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;listel koduriigis v&otilde;lad, mille katteks neil t&ouml;&ouml;d Eestis nii v&auml;ga vaja ongi. V&auml;lismaalt saabunud t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad teisest kultuuri- ja &otilde;igusruumist tulnuna (eriti kui nende kodumaal on riigiasutused korrumpeerunud ning usaldus riigi vastu seet&otilde;ttu v&auml;ga madal) kergesti uskuma j&auml;&auml;da jutte, et neil ei ole Eestis t&ouml;&ouml;tades mingeid &otilde;igusi, t&ouml;&ouml;andja ei pea tagama ohutust t&ouml;&ouml;l, politsei ega muud riigiorganid ei aita neid, vaid kiusavad ja suure t&otilde;en&auml;osusega saadavad riigist v&auml;lja jne. Paljud v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltuvad t&ouml;&ouml;andja pakutavast elamispinnast, kust v&auml;lja viskamise &auml;hvardusega neid kontrolli all hoitakse. Pahatahtlikud t&ouml;&ouml;andjad eksitavad t&ouml;&ouml;tajaid tihti meelega, n&auml;iteks s&otilde;lmitakse v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajatega eestikeelsed lepingud, mida nood ei m&otilde;ista, pannes neid seega alla kirjutama kokkulepetele, millest neil aimugi pole.</p> <p>&bdquo;Pannes ohvrit tundma, et nad on kindlasti midagi valesti teinud ning vastutatavad ainuisikuliselt juhul, kui midagi juriidiliselt valesti peaks olema, hoitakse t&ouml;&ouml;tajaid oma kontrolli all ning v&auml;lditakse seda, et nad oma olukorrast kuhugi kaebama l&auml;heks,&ldquo; selgitab Sirle Blumberg. Vaid v&auml;hesed &auml;rakasutatud t&ouml;&ouml;tajad j&otilde;uavad &otilde;igusorganiteni. Seda kinnitavad nad ka ise - kui nemad on j&auml;&auml;nud Eestisse, et n&auml;iteks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kaudu saamata j&auml;&auml;nud palka t&ouml;&ouml;andjalt tagasi n&otilde;uda, siis k&uuml;mned nende endised t&ouml;&ouml;kaaslased on juba oma kodumaale naasnud igasuguse lootuseta oma palgaraha kunagi n&auml;ha.</p> <p><b>V&auml;lismaal ekspluateerimise ja inimkaubanduse ohvriks langemine</b></p> <p>Tuleb t&otilde;deda, et paraku langevad ka Eestist p&auml;rit inimesed v&auml;lismaal inimkaubanduse v&otilde;i t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ohvriks. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnes tasub meeles pidada ettevaatusabin&otilde;usid, mis ekspluateerimise ohvriks langemise ohtu v&auml;hendavad:</p> <ul> <li>Kontrolli vahendaja tausta: kes ta on, millised on tema volitused ja kes on need talle andnud;</li> <li>Kontrolli t&ouml;&ouml;pakkumist: kas t&ouml;&ouml;d pakub seaduslik firma; millised on t&ouml;&ouml;tingimused: palk, majutus jne;</li> <li>Proovi s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping sulle arusaadavas keeles. Kui see pole v&otilde;imalik, v&otilde;ta leping kaasa ja lase see t&otilde;lkida;</li> <li>Uuri Eestis asuvast sihtriigi saatkonnast, milliseid n&otilde;udeid esitatakse nende riigis t&ouml;&ouml;tada soovivale v&auml;lismaalastele;</li> <li>V&otilde;ta kaasa tolles riigis asuva Eesti saatkonna aadress ja telefoninumbrid;</li> <li>Informeeri oma sugulasi v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minekust, anna v&otilde;imalikult t&auml;pne info tulevase t&ouml;&ouml;andja kohta;</li> <li>Tee oma passist v&auml;hemalt kaks koopiat. &Uuml;ks v&otilde;ta kaasa, juhuks kui peaksid passi kaotama, teine j&auml;ta koju;</li> <li>Tee endale kindlustus (reisi-, &otilde;nnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus);</li> <li>Lepi koduste ja s&otilde;pradega kokku, kuidas informeerid neid oma k&auml;ek&auml;igust;</li> <li>V&otilde;ta kaasa piisavalt raha, et saaksid vajadusel koju tagasi p&ouml;&ouml;rduda, v&otilde;i tagasis&otilde;idu pilet.</li> </ul> <p>Sihtpunktis olles</p> <ul> <li>Mitte mingil juhul &auml;ra anna kellelegi oma passi, v&auml;lja arvatud ametiv&otilde;imude esindajatele;</li> <li>Kui kaotad oma passi v&otilde;i see varastatakse, p&ouml;&ouml;rdu kohe politsei v&otilde;i Eesti saatkonna poole;</li> <li>Kui kohapeal selgub, et t&ouml;&ouml;- ja elutingimused ei vasta t&ouml;&ouml;lepingus lubatule, v&otilde;ta &uuml;hendust t&ouml;&ouml;koha vahendanud firma v&otilde;i isikuga. Kui olukord ei parane, on sul &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada;</li> <li>Hoia pidevalt sugulasi ja s&otilde;pru kursis oma eluga v&auml;lismaal;</li> <li>&Auml;ra j&auml;&auml; v&auml;lismaal kellelegi v&otilde;lgu. (Punane Rist, 2016).</li> </ul> <p><b>Inimkaubandusse suhtumine ning ohvriabi</b></p> <p>Inimkaubanduse kajastamisel r&auml;&auml;gitakse m&otilde;nest asjast liiga v&auml;he, teistest aga liiga palju. &nbsp;Ajakirjanduse veergudele j&otilde;uavad enamasti inimkaubandusega seotud lugudest prostitutsioonijuhtumid, samas t&ouml;&ouml;alasest &auml;rakasutamisest, eriti meeste puhul r&auml;&auml;gitakse kahetsusv&auml;&auml;rselt v&auml;he. Inimkaubanduse ohvrit ei ole kerge &auml;ra tunda, sest neil ei ole enamasti f&uuml;&uuml;silise v&auml;givalla j&auml;lgi. Inimesi manipuleeritakse ps&uuml;hholoogiliselt, mis ei j&auml;ta ei j&auml;lgi ega t&otilde;endeid. Nii meedias kui ka sotsiaalkampaaniates stereot&uuml;piseeritakse ohvreid v&auml;ga tihti m&otilde;istmata, et inimestega manipuleerimise ja kontrollimise v&otilde;tted on t&auml;nap&auml;eval tihti palju komplekssemad kui f&uuml;&uuml;siline v&auml;givald v&otilde;i kinni hoidmine.</p> <p>Samuti keskendub ajakirjandus ja &uuml;ldsus tihti vaid ohvrile, k&uuml;ll aga ei r&auml;&auml;gita piisavalt n&otilde;udlusest: kes on need t&ouml;&ouml;andjad, kes inimesi t&ouml;&ouml;alaselt &auml;ra kasutavad ja kes on need inimesed, kes prostitutsiooniteenuseid ostavad? &Uuml;hiskonna suhtumine &auml;rakasutatud ning inimkaubanduse ohvriks langenud inimestesse m&auml;ngib suurt rolli nii ohvrite julguses abi otsida kui ka hilisemas rehabiliteerimisprotsessi &otilde;nnestumises.</p> <p>&bdquo;Sotsiaalkindlustusameti &uuml;ks eesm&auml;rk on, et ohvriabiga v&otilde;taksid &uuml;hendust lisaks teistele klientidele ka prostitutsiooni kaasatud inimesed, sest praegu j&otilde;uame nendeni reeglina l&auml;bi politseireidide&ldquo; lausub Blumberg.</p> <p>Inimkaubanduse probleemi ning selle ennetamisega tegelevad Eestis mitmed ametid: sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium, t&ouml;&ouml;alase inimkaubanduse v&otilde;i &auml;rakasutamise puhul t&ouml;&ouml;inspektsioon. Ohvritele pakuvad abi sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond ning MT&Uuml; Eluliin, inimkaubanduse ennetusliini telefoninumber on +372 6607 320. Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ikides Eesti maakondades ning enamasti asuvad nad politseiga samas majas. Kohese abivajaduse korral saab v&otilde;tta &uuml;hendust ohvriabi kriisitelefoniga 116006. Lisainfot ekspluateerimise ning inimkaubanduse kohta leiab nii sotsiaalkindlustusameti kodulehelt <a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/</a>, MT&Uuml; Eluliin veebilehelt <a href="https://www.eluliin.ee/">https://www.eluliin.ee/</a> ning T&ouml;&ouml;elu portaalist. Lisaks ohvrite abistamisele tegeleb sotsiaalkindlustusamet ka ennetus- ja teavitust&ouml;&ouml;ga, sealhulgas tehakse koost&ouml;&ouml;d nii teiste riigiasutuste, meedia kui ka vastutustundlike ettev&otilde;tetega.</p> <p><b>Allikad: </b></p> <ul> <li>Intervjuu Sirle Blumbergiga</li> <li><a href="https://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html">https://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html</a></li> <li><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019077?leiaKehtiv">https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019077?leiaKehtiv</a></li> <li><a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi/ohvriabi-ja-ennetusteenuste-tootajate-kontaktandmed">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi/ohvriabi-ja-ennetusteenuste-tootajate-kontaktandmed</a></li> <li><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/loppraport.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/loppraport.pdf</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2446Kompromissist ja lepitusest töövaidluskomisjonis2019-11-19<p data-adtags-visited="true"><strong>Eelmise aasta algusest j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus, mis annab v&otilde;imalused lahendada t&ouml;&ouml;vaidlusi kompromissiga v&otilde;i leppimise teel. Kuidas uued vaidluste lahendamise v&otilde;imalused vastu on v&otilde;etud, kirjutab t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Monika Koks.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kahjuks juhtub sageli, et kui t&ouml;&ouml;suhtes tekib konflikt, p&ouml;&ouml;rdub &uuml;ks pool t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole ning teine pool saab sellest teada alles siis, kui postkasti potsatab menetlusse v&otilde;tmise m&auml;&auml;rus. Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungile kutsutakse, j&otilde;utakse p&auml;r