Uudised https://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://tooelu.ee/et/uudised&nID=2610Töötasu vähendamine ja selle ajakava2020-03-27<p><b>T&ouml;&ouml;andja teatas t&auml;na 27. m&auml;rtsil 2020, et rakendab alates 8. aprillist t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist. Kas tal on selleks &otilde;igus ja mis ma tegema pean, kui ma n&otilde;us ei ole?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastus: </b>T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 37 lg 1 v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest peab t&ouml;&ouml;andja ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva (TLS &sect; 37 lg 4). Etteteatamise aega tuleb hakata lugema j&auml;rgmisest p&auml;evast, see t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;andja esitas teatise t&auml;na, 27. m&auml;rtsil, siis etteteatamise aega tuleb hakata lugema j&auml;rgmisest p&auml;evast ehk alates 28. m&auml;rtsist. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest tuleb ette teatada <span style="text-decoration: underline;">v&auml;hemalt</span> 14 kalendrip&auml;eva, siis k&otilde;ige varem saab v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu hakata kehtima alates 11. aprillist, sest t&ouml;&ouml;tajatele peab j&auml;&auml;ma nii kaasar&auml;&auml;kimise ehk oma arvamuse esitamise kui ka t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise v&otilde;imalus enne kui t&ouml;&ouml;mahtu ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendama hakatakse. Ehk siis teatise ja v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamise vahele peab j&auml;&auml;ma 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andja ei saa seaduses nimetatud 14 kalendrip&auml;eva l&uuml;hendada, isegi mitte kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga.&nbsp;</p> <p>Kui t&auml;na sai t&ouml;&ouml;tata teatise, siis t&ouml;&ouml;tajal on n&uuml;&uuml;d seitse kalendrip&auml;eva aega esitada oma arvamusi ning otsustada, kas ta n&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega ei n&otilde;ustu, esitab ta t&ouml;&ouml;andjale TLS &sect; 37 lg 5 alusel &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ning teatab t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisest ette 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;leping peab l&otilde;ppema enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist ehk antud n&auml;ite puhul hiljemalt 10. aprillil.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt:</p> <ul> <li>27. m&auml;rtsil esitati t&ouml;&ouml;tajatele teade, et t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus v&auml;heneb alates 8. aprillist ehk t&ouml;&ouml;andja rikkus seadusega etten&auml;htud etteteatamise aega.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on alates t&auml;nasest aega 7 kalendrip&auml;eva t&ouml;&ouml;andjaga konsulteerida ehk avaldada oma arvamusi ning esitada oma ettepanekuid. Kuna t&ouml;&ouml;taja on teadlik, et t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva, &uuml;tleb ta seda ka t&ouml;&ouml;andjale (soovitavalt e-kirjaga). Ettepanekuid t&ouml;&ouml; korraldamiseks saab t&ouml;&ouml;taja esitada t&ouml;&ouml;andjale kuni 3. aprillini.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja konsulteerimise tulemusena oma teatises esitatud infot ei muuda ehk sisulisest j&auml;&auml;b oma otsuse juurde, et t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus v&auml;heneb alates 8. aprillist.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on n&uuml;&uuml;d valida, kas ta n&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte.</li> <li> <ul> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega <span style="text-decoration: underline;">n&otilde;ustub</span>, siis l&auml;htub ta sellest, et v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus hakkab kehtima alates 11. aprillist. Kuni 10. aprillini peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda (hiljem ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu kaudu) selliselt nagu on tema t&ouml;&ouml;lepingus kirjas v&otilde;i kui sel perioodil t&ouml;&ouml;andja enam t&auml;iskoormusega t&ouml;&ouml;tamist ei v&otilde;imalda, siis saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda puuduj&auml;&auml;va osa eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 35 alusel.</li> <li>Alates 11. aprillist, kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkab t&ouml;&ouml;suhet, siis maksab t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja <span style="text-decoration: underline;">ei n&otilde;ustu</span> t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, esitab ta t&ouml;&ouml;andjale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse viidates TLS &sect; 37 lg-le 5 ehk t&ouml;&ouml;taja ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;andja otsusega t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisest teatab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale ette v&auml;hemalt 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva.</li> <li>T&ouml;&ouml;leping peab antud juhul l&otilde;ppema hiljemalt 10. aprillil, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise avalduse k&auml;tte saama hiljemalt 5. aprillil (antud juhul soovitav on esitada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavaldus 3. aprillil, kuna 5. aprill on n&auml;dalavahetusel). T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel makstakse lisaks tavap&auml;rasele l&otilde;pparvele (s.o v&auml;lja teenitud t&ouml;&ouml;tasu ja aegumata ning kasutamata puhkuseh&uuml;vitis) &uuml;he kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 100 lg 1 alusel ning kui t&ouml;&ouml;staaži on v&auml;hemalt 5 aastat, taotleb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tukassast TLS &sect; 100 lg 2 alusel t&auml;iendavat h&uuml;vitist, mille T&ouml;&ouml;tukassa maksab v&auml;lja otse t&ouml;&ouml;tajale.</li> </ul> </li> <ul> <li></li> </ul> </ul> <p><strong>Soovitame tutvuda ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni koostatud teabelehega:&nbsp;</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/ru/Novosti/2607" target="_blank">vene</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a>&nbsp;keeles.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2552Kogu info siit: koroonaviirus ja tööelu2020-03-27<p>Lugupeetud lugeja</p> <p>kogume edaspidi siia artiklisse kokku k&otilde;ik t&auml;htsama info, mis puudutab koroonaviirust, t&ouml;&ouml;keskkonda ning t&ouml;&ouml;suhteid. Uue info laekumisel t&auml;iendame artiklit jooksvalt.</p> <p>Hetkel ei ole veel t&ouml;&ouml;suhetes erimeetmeid kehtestatud, kuid Vabariigi Valitsus v&otilde;ib need iga hetk kehtestada. Millal ja millised erimeetmed kehtestatakse, ei ole hetkel teada. Seega l&auml;htume selgituste andmisel kehtivast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse regulatsioonist.</p> <ul> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus, koondamine).</strong></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567" target="_blank">T&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ja koondamine</a></strong></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2562" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale</a></strong></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2575" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib eriolukorra t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendada?</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ja selle ajakava</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2579" target="_blank">Katseajal t&ouml;&ouml;taja koondamine eriolukorra t&otilde;ttu</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608" target="_blank">Kuidas teavitada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tasu alandamisest?</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2592" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja saab desinfitseerimist kohustada?</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560" target="_blank">Kas koroonaviiruse oht on piisav p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;st keeldumiseks?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a>&nbsp;</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <ul> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2591" target="_blank">Soomes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2587/" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus v&auml;lisl&auml;hetusest keelduda?</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2581" target="_blank">Kaitseliit ja t&ouml;&ouml;suhted eriolukorra ajal</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2559" target="_blank">Kui koolid suletakse, siis kas vanemad v&otilde;ivad lastega koju j&auml;&auml;da?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2563" target="_blank">Sularaha kui v&otilde;imalik nakkusallikas</a></li> </ul> <ul></ul> <div></div> <div><strong>Teated:</strong></div> <div></div> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2594/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-mojul-raskustesse-sattunud-tooandjate-ja-tootajate-toetamise-meetme" target="_blank">Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse m&otilde;jul raskustesse sattunud t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate toetamise meetme</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2566" target="_blank">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungite pidamine on m&auml;rtsikuu l&otilde;puni peatatud.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2558" target="_blank">Alates 16. m&auml;rtsist ei toimu n&otilde;ustamisjuristide vastuv&otilde;ttu</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2557/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa l&uuml;kkas k&otilde;ik kevadised T&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimessid edasi.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2561" target="_blank">Alates 16.03 saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada</a></li> </ul> <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2558" target="_blank"></a></div> <div></div> <div><b><br /></b> <div style="display: inline !important;"><strong>Abiks:</strong></div> <div style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></div> <div style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></div> <div style="display: inline !important;"> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2590" target="_blank">Soovitusi kodukontoris t&ouml;&ouml;tajatele</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2605/hea-tookeskkond-ja-toosuhted-koroonaviiruse-leviku-ajal">Hea t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;suhted koroonaviiruse leviku ajal</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/K&uuml;simused_TI.xlsx" title="K&uuml;simused_TI.xlsx (11 KiB)" target="_blank">Haigekassa vastused korduma kippuvatele k&uuml;simustele&nbsp;</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2576" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;d ohutumalt korraldada</a></div> </li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2547" target="_blank">Mida saan ettev&otilde;ttena oma t&ouml;&ouml;tajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2538" target="_blank">Perearstide liidu k&uuml;mme k&auml;sku uue koroonaviiruse kohta</a></div> </li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></li> </ul> </div> </div> <p><strong>V&auml;lised lingid:</strong></p> <ul> <li><strong><strong><a href="https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid" target="_blank"></a></strong></strong></li> <li><a href="https://www.kriis.ee">Eesti Vabariigi valitsuse ametlik &uuml;levaade: <strong>www.kriis.ee</strong></a>&nbsp;</li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/korduma-kippuvad-kusimused" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa KKK</a></strong></li> <li><a href="http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-piret-kaljula-tooelu-portaal-koondab-info-eriolukorra-ajal-tootamise-kohta-arataja-ervjuu" target="_blank">Intervjuu Kuku Raadios: t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant r&auml;&auml;gib kaugt&ouml;&ouml; korraldusest</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1068820/inspektsioon-tootasu-saab-uhepoolselt-karpida-kui-tingimused-on-taidetud" target="_blank">Intervjuu ETV saates "Terevisioon": T&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolne k&auml;rpimine</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://zoom.us/rec/play/uMZ5fuv-rz83GdDG4QSDBPEoW9W0L6OshHBI-6IIyxq0ASVRMVbzZ7oRY-WOVfos8NW4_AXseKDjnt2C" target="_blank">N&otilde;ustamisjurist Jaana Vaus vastas t&ouml;&ouml;andjate k&uuml;simustele Delov&otilde;e Vedomosti korraldatud videoseminaril.&nbsp; Video on vene keeles.</a></li> <li><a href="https://www.itl.ee/uudised/itl-soovitab-ettevotetel-kaugtoo-korraldus-labi-moelda/" target="_blank">ITL soovitab ettev&otilde;tetel kaugt&ouml;&ouml; korraldus l&auml;bi m&otilde;elda</a></li> <li><strong><a href="https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid" target="_blank"></a></strong></li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet koroonaviirusest</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/oluline-teada-kas-kolmeks-kuuks-palga-karpimine-vahendab-voimalikku-hilisemat-koondamisraha-ja-tootukassa-huvitist?id=89303077" target="_blank">Delfi &Auml;rileht:&nbsp;<span>Kas kolmeks kuuks palga k&auml;rpimine v&auml;hendab v&otilde;imalikku hilisemat koondamisraha ja t&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist?</span></a></li> <li><a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi reisiinfo ning riskipiirkonnad</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5325-mida-saab-toeoekohal-koroonaviiruse-leviku-vahendamiseks-teha" target="_blank">Terviseinfo.ee: mida saab t&ouml;&ouml;kohal koroonaviiruse leviku v&auml;hendamiseks teha?</a></li> </ul> <p></p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2608Kuidas peame töötajatele teada andma, et peame töötasu alandama?2020-03-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte k&auml;ive on klientide nappuse t&otilde;ttu viimaste n&auml;dalatega drastiliselt v&auml;henenud. Oleme otsustanud rakendada t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 t&ouml;&ouml;tasu alandamise v&otilde;imalust esialgu &uuml;heks kuuks. Kas peame selle kohta s&otilde;lmima t&ouml;&ouml;tajatega t&ouml;&ouml;lepingu lisad v&otilde;i piisab, kui saadame teate e-kirjaga? Mis selles lisas v&otilde;i kirjas kindlasti kirjas peab olema?</b></p> <p><strong>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</strong> T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. See on t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolne otsus, mis ei eelda t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepet ega t&ouml;&ouml;lepingu lisa vormistamist.</p> <p>TLS &sect; 37 lg 4 viitab t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikule v&otilde;i tema puudumisel k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele info edastamisel ning nendega konsulteerimisel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadusele. Selle seaduse 5. peat&uuml;ki alusel ja &sect; 21 lg 1 kohaselt annab t&ouml;&ouml;andja teavet kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja esitada t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise teatise e-kirja teel, kuid peab veenduma, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i usaldusisik selle k&auml;tte saab (nt k&uuml;sib kinnitust e-kirja k&auml;ttesaamise kohta). Vaidluse korral peab t&ouml;&ouml;andja suutma t&otilde;endada millal ja mil viisil on teade t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i usaldusisikule k&auml;tte toimetatud.</p> <p>Seega tuleb t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;i usaldusisikule saata v&auml;hemalt e-kiri, kus oleks kirjas:</p> <ol start="1"> <li>Miks t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine aset leiab ehk n&auml;iteks kirjeldus, kuidas on COVID-19 viirus juba ettev&otilde;tte k&auml;ivet, tellimusi, klientide arvu jmt. m&otilde;jutanud ning kuidas see t&auml;pselt on viinud selleni, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu tuleb v&auml;hendada?</li> <li>Mis ajavahemikus t&ouml;&ouml;andja rakendab TLS &sect; 37 alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist?</li> <li>Kui palju t&ouml;&ouml;maht ja t&ouml;&ouml;tasu langeb? Kui t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendab k&otilde;igil v&otilde;rdselt, n&auml;iteks 40% t&ouml;&ouml;aega ja t&ouml;&ouml;mahtu, tuleks seegi v&auml;lja tuua. Kui aga t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendab t&ouml;&ouml;aega ja t&ouml;&ouml;mahtu iga t&ouml;&ouml;taja tegelike panustamise v&otilde;imalusi arvestades, siis tuleb saata individuaalsed teated igale t&ouml;&ouml;tajale, kus on kirjas, millises mahus just tema osas v&auml;hendamine toimub, et tal oleks v&otilde;imalik m&otilde;elda, kas see on talle vastuv&otilde;etav v&otilde;i mitte.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja selgitab, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest v&otilde;rdeliselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega.</li> <li>Teates kutsub t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid olukorra osas ning v&otilde;imalike alternatiivsete lahenduste leidmiseks kaasa r&auml;&auml;kima. Usaldusisik v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja, kes on teate saanud ja soovib oma arvamust avaldada, peab andma oma arvamuse seitsme kalendrip&auml;eva jooksul arvates t&ouml;&ouml;andja teate saamisest.</li> <li>Teates antakse t&ouml;&ouml;tajale selgelt teada, et juhul, kui ta ei ole t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega n&otilde;us, siis on tal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda TLS &sect; 37 lg 5 alusel. T&ouml;&ouml;taja peab teatama t&ouml;&ouml;andjale oma otsusest ette viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne seda, kui t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatav t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kehtima hakkab. T&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel, lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele ehk v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasule ja aegumata ning kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitisele, ka &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 alusel koondamish&uuml;vitist. Lisaks kohaldub siinkohal &otilde;igus saada T&ouml;&ouml;tukassalt t&auml;iendavat koondamish&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml;taja viimane t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hemalt viis aastat. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et ta ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on tal &otilde;igus taotleda t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ning t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel T&ouml;&ouml;tukassast ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, t&auml;psemalt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis</a>.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teates m&auml;&auml;rata ka konkreetse t&auml;htaja, mis ajaks t&ouml;&ouml;tajad peavad oma otsusest, kas nad n&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte, ja kellele (mis aadressil) teada andma.</li> </ol> <p>Vaata lisaks ka TLS &sect; 37 rakendamise pikemat selgitust <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567/toomahu-vahenemine-ja-koondamine">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567/toomahu-vahenemine-ja-koondamine</a>.&nbsp;</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v&auml;hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v&auml;hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2558Palume kannatlikkust nõustamisliinile helistamisel2020-03-26<p>Seoses eriolukorra v&auml;ljakuulutamisega Eesti Vabariigis, ei toimu alates 16. m&auml;rtsist n&otilde;ustamisjuristide vastuv&otilde;ttusid.</p> <p>K&otilde;nede arv T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile 640 6000 on h&uuml;ppeliselt kasvanud. Palume teie m&otilde;istvat suhtumist, kui peate j&auml;rjekorras ootama v&otilde;i uuesti helistama. Praegu on inimestel m&otilde;istetavalt rohkelt k&uuml;simusi ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamine aega v&otilde;tta. V&otilde;ite meile oma murega ka kirjutada <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>, vastame esimesel v&otilde;imalusel!</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="/redirect/4131">Soovitame tutvuda ka Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Tooinspektsiooni-tasuta-noustamisteenus" target="_blank">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenusest.</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2567Töömahu vähenemine ja koondamine2020-03-25<p><strong>Oleme tootmisettev&otilde;te ning n&auml;eme, kuidas tellimused on v&auml;henenud. Praegu veel m&otilde;ned tellimused on, kuid kindlasti mitte sellises mahus nagu enne. T&otilde;en&auml;oliselt v&auml;heneb see veelgi ning l&otilde;puks ei ole t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;ldse enam t&ouml;&ouml;d anda. Kuidas seda olukorda lahendada &ndash; kas saame t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada v&otilde;i peame maksma ikkagi keskmist t&ouml;&ouml;tasu?&nbsp;</strong></p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar:</b></p> <p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;maht on v&auml;henenud etten&auml;gematute ja t&ouml;&ouml;andjast mitteolenevate p&otilde;hjuste t&otilde;ttu, st et t&ouml;&ouml;tajatele pole v&otilde;imalik enam kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik ka kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksta, kuna rahalisi vahendeid pole enam piisavalt, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada. Koroonaviiruse levik on &uuml;ks sellistest etten&auml;gematutest asjaoludest, mille esinemise korral v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kolmeks kuuks v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib v&auml;hendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani (584 eurot kuus v&otilde;i 3,48 eurot tunnis).&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel ehk m&otilde;lemad tingimused peavad olema t&auml;idetud &uuml;heaegselt:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d (siia alla ei l&auml;he t&ouml;&ouml;mahu hooajalised muutused).</li> <li>Kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksmine on t&ouml;&ouml;andjale ebam&otilde;istlikult koormav.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tasu ei saa v&auml;hendada n&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml; andmine v&otilde;imalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid t&ouml;&ouml;tasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu muutmiseks.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjal esmalt vaadata, kas tal on t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalik pakkuda teist t&ouml;&ouml;d. Kui teist t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja teise t&ouml;&ouml; pakkumist vastu ei v&otilde;ta, tuleb t&ouml;&ouml;andjal teavitada kavandatavast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikut v&otilde;i usaldusisiku puudumisel otse t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette ehk t&ouml;&ouml;andja peab j&auml;rgima t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ning nendega konsulteerimise p&otilde;him&otilde;tet. T&ouml;&ouml;tajatele peab seega j&auml;&auml;ma v&otilde;imalus kaasa r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;tajatel tuleb oma arvamus esitada seitsme kalendrip&auml;eva jooksul arvates teate saamisest.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kuidas teatis esitada ja mida on teatises vaja v&auml;lja tuua, loe siit: <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608/kuidas-peame-tootajatele-teada-andma-et-peame-tootasu-alandama">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608/kuidas-peame-tootajatele-teada-andma-et-peame-tootasu-alandama</a>.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajad ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on neil &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda viidates TLS &sect; 37 l&otilde;ikele 5, teatades t&ouml;&ouml;andjale oma otsusest ette viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne seda, kui t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatav t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kehtima hakkab. T&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel, lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele ehk v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasule ja aegumata ning kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitisele, ka &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 alusel koondamish&uuml;vitist.&nbsp;Lisaks kohaldub siinkohal &otilde;igus saada T&ouml;&ouml;tukassalt t&auml;iendavat koondamish&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml;taja viimane t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hemalt viis aastat. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et ta ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on tal &otilde;igus taotleda t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ning t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel T&ouml;&ouml;tukassast ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, t&auml;psemalt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis</a>.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml; mitteandmine ja koondamine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu maksmine olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajatele enam &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d anda, v&otilde;ib olla erinev. Toome j&auml;rgnevalt n&auml;ited erinevatest olukordadest ja nende v&otilde;imalikest seadusp&auml;rastest lahendustest.</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja on j&auml;rginud eelpool toodud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise reegleid ning TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu. P&auml;rast v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist on t&ouml;&ouml;maht veelgi v&auml;henenud ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d anda. T&ouml;&ouml;tajad saadetakse koju n-&ouml; t&ouml;&ouml;ootele.<br /><br />Antud juhul maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele teatises m&auml;rgitud v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu, kuna t&ouml;&ouml;tajad on olnud n&otilde;us sellega, et nende t&ouml;&ouml;tasu teatud ajaks v&auml;hendatakse. Kui t&ouml;&ouml;tajad ei oleks olukorraga ehk t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega leppinud, oleks tulnud t&ouml;&ouml;leping TLS &sect; 37 l&otilde;ike 5 alusel &uuml;les &ouml;elda enne t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise kehtima hakkamist. Seega, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les ei &uuml;tle ja on t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega n&otilde;us, peab t&ouml;&ouml;taja arvestama, et perioodil, mis t&ouml;&ouml;andja teatisse m&auml;rgib, makstakse talle v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu. V&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu makstakse ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja sel perioodil &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d ei tee.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei ole t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel v&auml;hendanud, kuid ei anna t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;d, kuigi t&ouml;&ouml;taja oleks t&ouml;&ouml;tegemiseks valmis ehk on valmis kohe t&ouml;&ouml;le asuma. Sellisel juhul tuleb l&auml;htuda TLS &sect;-st 35, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus maksta t&ouml;&ouml;tajatele keskmist t&ouml;&ouml;tasu aja eest, mil t&ouml;&ouml;andja ei kindlusta t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ga. T&ouml;&ouml;taja keskmine t&ouml;&ouml;tasu arvestatakse tema viimase kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjal. Need reeglid ei kehti aga juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on n&auml;iteks erareisiga seotud v&auml;lismaalt naasmise t&otilde;ttu sunnitud olema karantiinis, kuid t&ouml;&ouml;andja talle kaugt&ouml;&ouml;d ei v&otilde;imalda. Sel juhul tasu ei maksta.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tajatel TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada, kuid ei ole t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest ette teatanud 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajatele anda t&ouml;&ouml;d.&nbsp;T&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt ega kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajatega TLS &sect; 37 l&otilde;ikes 4 s&auml;testatud etteteatamist&auml;htaega j&auml;rgimata j&auml;tta. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab nimetatud 14 kalendrip&auml;eva eest maksma t&ouml;&ouml;tajatele keskmist t&ouml;&ouml;tasu &sect; 35 alusel ning alates hetkest, mil v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu hakkab kehtima ehk seadusega etten&auml;htud etteteatamist&auml;htaeg on m&ouml;&ouml;dunud, saab t&ouml;&ouml;tajatele maksta v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu.</li> </ol> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajale pole v&otilde;imalik aga &uuml;ldse enam t&ouml;&ouml;d anda ning t&ouml;&ouml;tasu maksta, on tegemist koondamise olukorraga.&nbsp;Koondamine on TLS &sect; 89 l&otilde;ike 1 kohaselt t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine majanduslikel p&otilde;hjustel, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul. Samuti on koondamisega tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;andja tegevuse l&otilde;ppemine, t&ouml;&ouml;andja pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i pankrotimenetluse l&otilde;petamine, pankrotti v&auml;lja kuulutamata, raugemise t&otilde;ttu (TLS &sect; 89 l&otilde;ige 2 punktid 1 ja 2).</p> <p><b>T&ouml;&ouml;lepingu muutmine</b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik teatud perioodil t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud v&otilde;i keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksta, saavad pooled omavahel kokku leppida ka t&ouml;&ouml;tasu suuruse muutmises (TLS &sect; 12). Seega tuleks t&ouml;&ouml;andjal kaaluda, millistel tingimustel oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata ning arutama seda ka t&ouml;&ouml;tajatega ehk asuma l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste ajutiseks v&otilde;i alatiseks muutmiseks. Samamoodi peab t&ouml;&ouml;taja m&otilde;tlema, milline on antud juhul temale parim lahendus &ndash; kas t&ouml;&ouml;lepingu j&auml;tkumine, kuid v&auml;iksema t&ouml;&ouml;tasuga ja t&ouml;&ouml;koormusega v&otilde;i koondamine.&nbsp;T&ouml;&ouml;taja ise t&ouml;&ouml;andjalt koondamist n&otilde;uda ei saa, koondamise otsuse saab teha ainult t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Eriolukord on k&otilde;ikidele keeruline ning otsuseid tuleb teatud juhtudel vastu v&otilde;tta kiiresti. Paneme t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele s&uuml;damele, et arvestades hetkeolukorda tuleks pooltel arutleda k&otilde;iki tekkinud k&uuml;simusi ning j&otilde;uda m&otilde;istliku ja m&otilde;lemat poolt rahuldava kokkuleppeni.</p> <p><b>TLS &sect; 37 rakendamisega seotud kohtulahendeid:</b></p> <ul> <li>Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2017.a. otsus nr 2-16-2715: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=209829743">https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=209829743</a><b></b></li> <li>Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2014.a. otsus nr 2-13-44283: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=153141394">https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=153141394</a>&nbsp;</li> </ul> <p></p> <div> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a></p> </div> <p style="display: inline !important;"><strong>Vaata ka:</strong></p> <p style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2605Hea töökeskkond ja töösuhted koroonaviiruse leviku ajal2020-03-24<p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud infograafikud t&ouml;&ouml;keskkonnast ja t&ouml;&ouml;suhetest koroonaviiruse leviku ajal. Vaata, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda koroonaviiruse leviku ajal turvalisemaks. Paljud ettev&otilde;tted on praegu majanduslikes raskustes. Siit leiavad n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad selle kohta, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;suhetes</p> <p>T&auml;issuuruses pildi kuvamiseks kl&otilde;psa pisipildil. Pildi all on ka PDF fail v&auml;ljaprintimiseks.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf (136 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;andjale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf (138 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;tajale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf (125 KiB)">Hoia t&ouml;&ouml;keskkond puhas! (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka <a href="https://www.tooelu.ee/ru/Novosti/2607" target="_blank">vene</a> ja <a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a> keeles.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p><strong><br /></strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2594Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse mõjul raskustesse sattunud tööandjate ja töötajate toetamise meetme2020-03-20<p><b>Valitsus kiitis heaks toetusmeetme t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele, millega leevendada koroonaviiruse m&otilde;jude piirangutest tingitud majandusraskusi.&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Pean &otilde;igeks, et raskel ajal tuleb riik t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele appi ning h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajatele 70 protsenti viimase 12 kuu keskmisest brutopalgast aidates sellega surutise alla sattunud t&ouml;&ouml;andjatel s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;kohti ning v&auml;ltida koondamisi. Samuti toetame seel&auml;bi ettev&otilde;tete majandustegevuse j&auml;tkumist. Vajadusel kaalub T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ka toetusmeetme t&auml;iendamist ning uute meetmete rakendamist,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimees ja sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>Kava kohaselt h&uuml;vitab T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tajale 70% m&ouml;&ouml;dunud 12 kuu keskmisest t&ouml;&ouml;tasust aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Samuti panustavad t&ouml;&ouml;andjad, kes maksavad v&auml;hemalt 150 eurot. Sotsiaalmaksu ja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse tasuvad oma osalt ise nii T&ouml;&ouml;tukassa kui t&ouml;&ouml;andjad. V&otilde;imaluse korral v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;andjad j&auml;tkata&nbsp;senise t&ouml;&ouml;tasu maksmist.&nbsp;</p> <p>H&uuml;vitist saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad s&otilde;ltumata ettev&otilde;tte suurusest, kes vastavad kahele kvalifitseerimistingimusele kolmest:&nbsp; t&ouml;&ouml;andja k&auml;ive v&otilde;i tulud on viiruse m&otilde;jul langenud v&auml;hemalt 30% v&otilde;rreldes eelmise aasta sama perioodiga; t&ouml;&ouml;andjal pole t&ouml;&ouml;d anda v&auml;hemalt 30% t&ouml;&ouml;tajatest v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja on pidanud 30% t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;hendama&nbsp;palka v&auml;hemalt 30%. H&uuml;vitist makstakse ainult nende t&ouml;&ouml;tajate eest, kellele t&ouml;&ouml;andjal pole t&ouml;&ouml;d anda v&otilde;i kelle t&ouml;&ouml;tasu on juba t&ouml;&ouml;koormuse languse t&otilde;ttu v&auml;hendatud.&nbsp;</p> <p>Tegemist on ajutise meetmega, mis kestab m&auml;rtsist maini, ja t&ouml;&ouml;andja saab kasutada sellest perioodist kahte kuud, kuna t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;ivad raskustesse sattuda erinevatel aegadel. See meede on osa valitsuse majandusmeetmete paketist, millega soovime aidata t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid.&nbsp;</p> <p>Toetusmeede j&otilde;ustub tagasiulatuvalt 1. m&auml;rtsist 2020. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitiste meetme maksumus on 250 miljonit eurot.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2592Kas tööandja saab desinfitseerimist kohustada?2020-03-20<p><strong>Meie poole p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;taja, keda t&ouml;&ouml;andja palus m&otilde;ned korrad p&auml;evas desinfitseeriva vahendiga puhastada ukselinke ja muid enimkatsutavaid kohti. T&ouml;&ouml;taja k&uuml;sis, kas ta peab lisa&uuml;lesannet t&auml;itma ja kas t&ouml;&ouml;andja peab selle eest lisatasu maksma.</strong><br /><br />Head t&ouml;&ouml;keskkonda saavad luua vaid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja &uuml;heskoos. Praeguses erikolukorras on koost&ouml;&ouml; eriti oluline. Selleks, et saaksime v&otilde;imalikult ruttu tavap&auml;rase elu- ja t&ouml;&ouml;korralduse juurde naasta, tuleb k&otilde;igil anda oma panus. Muidugi tuleb seda teha ohutult. T&ouml;&ouml;taja ei pea tegema t&ouml;&ouml;d, mis tema tervise ohtu seab. Kui t&ouml;&ouml;tajale on mingi t&ouml;&ouml; tegemine tervise t&otilde;ttu vastun&auml;idustatud, tuleb sellest t&ouml;&ouml;andjat teavitada ning t&ouml;&ouml;andja peab seda arvestama. Kuid lihtne koristust&ouml;&ouml; (pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga) isikukaitsevahendeid kasutades ei tohiks t&ouml;&ouml;tajatele olla liiga keeruline ega koormav. Seda enam, kui seda tehakse t&ouml;&ouml;ajal st t&ouml;&ouml;andja tasub ka selle t&ouml;&ouml; tegemise eest. See on pealegi ka t&ouml;&ouml;taja enda huvides. Mida puhtamad on pinnad, seda v&auml;hem on viirusel v&otilde;imalus ellu j&auml;&auml;da ja meile kahju teha.<br /><br />Kui tunnete, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole p&ouml;&ouml;rduda ning paluda t&auml;iendavalt selgitada. Samuti andke t&ouml;&ouml;andjale teada, kui te tunnete, et meetmed (nt kummikinnaste kasutamine) ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks. Ehk&ndash; kui midagi j&auml;&auml;b arusaamatuks, k&uuml;si.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2591Soomes töötavad töötajad2020-03-20<p><strong><span>T&ouml;&ouml;tan Soomes, t&ouml;&ouml;andja on Eesti ettev&otilde;te. Viibin hetkel puhkusel, kuid lugesin uudistest, et esmasp&auml;evast enam Soome t&ouml;&ouml;le tagasi ei saa. Mida teha?</span></strong><span><o:p></o:p></span></p> <p><b><span>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</span></b><span> Alates 22. m&auml;rtsist </span><span>saavad Soome riiki siseneda vaid Soome kodanikud ja need, kellel on Soomes registreeritud elamis&otilde;igus ning riiki sisenedes rakendub 14-p&auml;eva isolatsioonin&otilde;ue</span><b><span>. <o:p></o:p></span></b></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja ei kuulu eelpool nimetatud isikute hulka, siis tuleb enne p&uuml;hap&auml;eva &auml;ra otsustada ja t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida, kas t&ouml;&ouml;tajad l&auml;hevad selle n&auml;dala jooksul Soome ning saavad seal tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tada v&otilde;i mitte. Praegusel hetkel on v&auml;ga oluline, et t&ouml;&ouml;tajad, kes tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tavad Soomes, m&otilde;tleksid hoolega l&auml;bi k&otilde;ik v&otilde;imalused, arutaksid need l&auml;bi t&ouml;&ouml;andjaga ning v&otilde;taksid vastu otsuse, mis on hetkeolukorda arvestades m&otilde;istlik&nbsp; ja vajalik.&nbsp; <o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja on hetkel puhkusel, kuid sooviks t&ouml;&ouml;le naasta, tuleks t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida, et puhkus katkestatakse. Sellisel juhul on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tajal kohustus t&auml;ita t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja peab veel sel n&auml;dalal minema Soome ning t&otilde;en&auml;oliselt tuleb muuta ka t&ouml;&ouml;ajakava. T&ouml;&ouml;ajakava muutmine k&auml;ib poolte kokkuleppel.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja enne p&uuml;hap&auml;eva Soome riiki ei sisene, peavad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saama kokkuleppele, kuidas olukord &otilde;iguslikult lahendada. Paljuski s&otilde;ltub see ka sellest, kelle otsus Soome mitte minna oli &ndash; kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja. Kui otsuse langetas t&ouml;&ouml;andja ehk p&otilde;him&otilde;tteliselt ei anna t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d, siis peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 35 kohaselt maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu. Samas v&otilde;ivad pooled leppida kokku ka p&otilde;hipuhkuse v&otilde;i tasustamata puhkuse kasutamises. Oluline on meelde tuletada, et puhkuse ajakava muutmine ja tasustamata puhkuse kasutamiseks on vaja kokkulepet. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi puhkust katkestada v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik sel n&auml;dalal Soome ehk t&ouml;&ouml;kohale minna, siis on see &uuml;ksnes kokkuleppe k&uuml;simus. Esmalt tuleks l&auml;htuda sellest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemine on takistatud temast mittetuleneval p&otilde;hjusel. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja ei ole tekitanud ise olukorda, kus tal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le minna. Sellisel juhul tuleb l&auml;htuda TLS &sect;-st 38, mille kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma m&otilde;istliku aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha temast mitteoleneval p&otilde;hjusel. Milline on antud juhul m&otilde;istlik aeg, peavad pooled ise hindama, kuid kindlasti ei ole &otilde;igustatud t&ouml;&ouml;tasu maksmine terve aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei tee. J&auml;llegi on pooled vabad otsustama puhkuse (sh tasustamata puhkuse) kasutamises. <o:p></o:p></span></p> <p><span>T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama hetkel toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Juhin t&auml;helepanu asjaolule, et T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&auml;devuses on selgitada &uuml;ksnes Eestis kehtivat t&ouml;&ouml;&otilde;igust. Seega l&auml;htutakse antud selgituses sellest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingule kohaldub Eesti &otilde;igus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud otse Soome ettev&otilde;ttega ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingule kohaldub Soome &otilde;igus, tuleb p&ouml;&ouml;rduda Soome vastava instantsi poole. Kontaktid leiab siit: </span><a href="https://www.tyosuojelu.fi/web/en/about-us/contact">https://www.tyosuojelu.fi/web/en/about-us/contact</a>. <span><o:p></o:p></span></p> <p><span>V&auml;lisministeeriumi info pendelr&auml;nde kohta: </span><a href="https://vm.ee/et/uudised/oluline-reisiinfo-soome-ametivoimudelt-eestlaste-pendelranne-loppeb-puhapaevast">https://vm.ee/et/uudised/oluline-reisiinfo-soome-ametivoimudelt-eestlaste-pendelranne-loppeb-puhapaevast</a>.</p> <h2>Sotsiaalministeeriumile esitatud k&uuml;simused ning nende vastused.</h2> <p><em>K&uuml;simustele vastab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar, va &uuml;ks k&uuml;simus, millele vastab Agne Nettan-Sepp&nbsp;</em></p> <p><b>Mul oleks teile paar k&uuml;simust seoses Soome otsusega keelata pendelr&auml;nne - teema, mis veel 24 h varem tundus olevat lahenduse saanud, kuid siis j&auml;rsku selline uudis.</b></p> <p><b>Soomes k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l ju teadup&auml;rast tuhanded, kui mitte k&uuml;mned tuhanded eestlased.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuidas te hindate, paljud eestlased t&auml;nu sellele t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;vad?</b>&nbsp;</p> <p>Statistikaameti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel oli 2019. aastal pendelr&auml;ndajaid (elukoht Eestis, t&ouml;&ouml;koht v&auml;lismaal) ca 15&nbsp;400. Enamus neist k&auml;is Soomes t&ouml;&ouml;l. Kui paljud piiride sulgemise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;vad, s&otilde;ltub sellest, kui paljud eelistavad j&auml;&auml;da Soome ning kui paljud naasta Eestisse. Samuti s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;tamine sellest, kuiv&otilde;rd kiirest on v&otilde;imalik leida uus t&ouml;&ouml;koht.&nbsp;</p> <p><b>Kas nad kvalifitseeruvad selle alla, et saada Eesti poolt lubatud palgakompensatsiooni?</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa meetme rakendamiseks ja h&uuml;vitise saamiseks 70% ulatuses palgast peavad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tama Eestis registreeritud t&ouml;&ouml;andja juures ja neile peab kohalduma Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus.&nbsp;</p> <p><b>Kuhu nad peaks p&ouml;&ouml;rduma - kas t&ouml;&ouml;tukassa tegeleb kodanikega, kes on v&otilde;&otilde;rriigis t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;nud?&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p><em>Vastab Sotsiaalministeeriumi EL ja piiri&uuml;lese koost&ouml;&ouml; osakonnajuhataja aset&auml;itja piiri&uuml;lese sotsiaalkindlustuse valdkonnas Agne Nettan-Sepp:</em>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitisi tuleb &uuml;ldiselt taotleda riigis, kus inimene viimati t&ouml;&ouml;tas. Erandid on tehtud neile, kelle tegelik elukoht on t&ouml;&ouml;kohariigist erinev riik, t&auml;psemalt piiriala- ja piiri&uuml;lestele t&ouml;&ouml;tajatele. Piiri&uuml;lene t&ouml;&ouml;taja on inimene, kes t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev teises liikmesriigis, n&auml;iteks Soomes, ja naaseb koju harvemini kui kord n&auml;dalas. Piiri&uuml;lesteks t&ouml;&ouml;tajateks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks meditsiini- v&otilde;i ehitusel t&ouml;&ouml;tajad. Nende elukohaks loetakse Euroopa Liidu reeglite m&otilde;istes Eestit juhtudel, kui nende isikute tegevuste huvikese, n&auml;iteks perekond, paikneb ennek&otilde;ike siin. Piirialat&ouml;&ouml;tajaks v&otilde;ib aga pidada inimest, kes elab Valgas, kuid k&auml;ib iga p&auml;ev t&ouml;&ouml;l L&auml;tis Valkas (tuleb p&ouml;&ouml;rduda elukohariigi asutusse, antud n&auml;itel Eestis T&ouml;&ouml;tukassasse).&nbsp;</p> <p>Piiri&uuml;lestele t&ouml;&ouml;tajatele on t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel ja t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitise taotlemisel antud valikuv&otilde;imalus, kas teha seda viimases t&ouml;&ouml;kohariigis v&otilde;i elukohariigis. Seega eelpool toodud n&auml;ite puhul v&otilde;ib inimene valida, kas ta v&otilde;tab end t&ouml;&ouml;tuna arvele Eestis v&otilde;i Soomes. Kui inimene taotleb h&uuml;vitise Soomest, siis on v&otilde;imalik, et KELA maksab toetust piiri&uuml;leselt Eestisse (samuti tuleks sealt sel juhul k&uuml;sida ka ravikindlustuse kohta).</p> <p>Eestis taotlemisel saab t&auml;psemat infot h&uuml;vitise suuruse arvutamise jms kohta T&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt -&gt; <a href="https://www.tootukassa.ee/content/euroopa-liit-ja-tootuskindlustus">https://www.tootukassa.ee/content/euroopa-liit-ja-tootuskindlustus#</a></p> <p>Eestis on t&ouml;&ouml;tud ravikindlustatud.&nbsp;</p> <p><b>Teie hinnangul: kui suur sotsiaalne mure siit Eesti jaoks kasvab, arvestades just, et paljud Soomes t&ouml;&ouml;lk&auml;ijad on p&auml;rit maapiirkonnast?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Seda on praegu keeruline hinnata, kuna puudub teadmine, kui kaua on kehtestatud eriolukorra t&otilde;ttu p&auml;rsitud t&ouml;&ouml;tamine. K&uuml;ll aga on praeguses olukorras loodud v&otilde;imalusi ajutiste t&ouml;&ouml;de tegemiseks ning selleks on T&ouml;&ouml;tukassa loonud vastava t&ouml;&ouml;vahendusportaali: <a href="https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/">https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/</a></p> <p>Samuti on kriisi h&auml;katonil valminud lahendus: <a href="https://shareforceone.ee/">https://shareforceone.ee/</a>&nbsp;</p> <p><b>Mida te soovitate: pigem j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajatel Soome kui tulla tagasi ja t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misega riskeerida, kuid see ilmselt t&auml;hendaks mitmekuist eemalolekut peredest jne.</b>&nbsp;</p> <p>Seda riski peab iga t&ouml;&ouml;taja ise hindama.</p> <p></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2590Soovitusi kodukontoris töötajatele2020-03-20<p>Paljudel on k&auml;es kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise viies p&auml;ev, t&auml;nane postitus ongi m&otilde;eldud v&auml;rskematele kodukontorlastele.<br /><br />M&otilde;ned p&otilde;hit&otilde;ed on universaalsed nii uutele tulijatele kui vanadele olijatele m&auml;lu v&auml;rskenduseks.<br /><br />Eriolukord ja &uuml;leskutse &bdquo;p&uuml;si kodus!&ldquo; on kaasa toonud palju muutusi inimeste tavap&auml;rases t&ouml;&ouml;s, erinevates t&ouml;&ouml;olukordades ning selle t&otilde;ttu on muutunud ka nende t&ouml;&ouml;maht &ndash; m&otilde;nedel see v&auml;henes, m&otilde;nedel aga suurenes oluliselt.<br /><br />&Uuml;hest n&otilde;u on v&auml;ga raske anda, kuid p&uuml;&uuml;ame m&otilde;ned p&otilde;hipunktid kirja panna.</p> <ul> <li>Sea oma t&ouml;&ouml;koht v&otilde;imalikult mugavaks, aga seejuures arvesta, et enamasti istuksid &otilde;iges asendis. Pole midagi hullu, kui l&uuml;hiajaliselt teha t&ouml;&ouml;d diivanil pikutades, kuid p&otilde;hiline t&ouml;&ouml;koht peaks olema ikkagi laua taga istudes, nagu tavaline kontorit&ouml;&ouml; koht on</li> <li>J&auml;rgi rutiini, isegi kui see on natuke teistsugune. Tee omale p&auml;evaplaan</li> <li>Pea pause &ndash; nii l&uuml;hiajalisi pause kui ka l&otilde;unapausi. &Auml;ra s&ouml;&ouml; l&otilde;unat arvuti ees, teise k&auml;ega kirja kirjutades. Tee s&otilde;prade/kolleegidega virtuaalne kohvipaus. Kui aeg v&auml;hegi v&otilde;imaldab, mine l&otilde;unapausi ajal ka jalutama -, v&auml;ike tiir &otilde;ues teeb meele reipamaks</li> <li>Suhtle kolleegidega &ndash; kirjuta ja r&auml;&auml;gi Skypes, helista, pidage regulaarseid n&otilde;upidamisi. &Auml;ra j&auml;&auml; &uuml;ksi!</li> <li>Kui enesetunne kehv, &auml;ra p&uuml;&uuml;a kangelaslikult n&ouml; t&ouml;&ouml;l olla. Kui oled haige, siis ole haige.</li> </ul> <p>Tervist ja j&otilde;udu!</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2587Kas töötajal on õigus välislähetusest keelduda?2020-03-19<p><b>T&ouml;&ouml;tan autojuhina. T&ouml;&ouml;andja saadab mind v&auml;lisl&auml;hetusse (Itaaliasse). Arvestades praeguseid uudiseid ei soovi ma v&auml;lisriiki minna. Kas mul on &otilde;igus sellest keelduda?</b>&nbsp;</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetamist v&auml;lisriiki on t&ouml;&ouml;andja kohustus vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) &sect; 13 lg 1 p-le 5 korraldada uus t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s v&auml;lisl&auml;hetuste puhuks (kui see on t&ouml;&ouml;tajate jaoks sagedane tegevus) ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandama meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks.&nbsp;</p> <p>Antud olukorras tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;htuda ka TTOS &sect; 12&sup1; alusel m&auml;rgitud ennetustegevusest. T&ouml;&ouml;andja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; k&otilde;ikides etappides ning t&ouml;&ouml;taja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab rakendama meetmeid j&auml;rgmiste &uuml;ldiste ennetusp&otilde;him&otilde;tete alusel:</p> <ol> <li>riskide tekkimise v&auml;ltimine - st on v&auml;lditud ka riskiohtlikku piirkonda l&auml;hetamine;</li> <li>v&auml;ltimatute riskide hindamine - st t&ouml;&ouml;andja hindab, kas l&auml;hetus on v&auml;ltimatult vajalik v&otilde;i arvestades situatsiooni t&uuml;histab l&auml;hetuskorralduse;</li> <li>riskide k&otilde;rvaldamine nende tekkekohas v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, nende v&auml;hendamine vastuv&otilde;etava tasemeni - st t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tab esitatud l&auml;hetuskorralduse tagasi.&nbsp;</li> </ol> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ei tee eeltoodud tegevusi, siis peab ta arvestama v&otilde;imalusega, et kui t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetusest naastes nakatub koroonaviirusest p&otilde;hjustatud haigusesse, on tegemist kutsehaigusega vastavalt Sotsiaalministri 09.05.2005 m&auml;&auml;ruse nr 66 "Kutsehaiguste loetelu" &sect; 3 lg-le 7.&nbsp;</p> <p>TTOS &sect; 14 lg 5 alusel on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st (antud juhul l&auml;hetusse s&otilde;itmisest) v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid, teatades sellest viivitamata t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes kaasneb praegusel hetkel reisimisega k&otilde;rgendatud oht viirusega kokku puutuda. Kui v&auml;lisl&auml;hetus on t&ouml;&ouml;tajate jaoks sagedane tegevus, siis peaks t&ouml;&ouml;andja korraldama v&auml;lisl&auml;hetuste puhuks uue t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandama meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks, kavandama ja rakendama meetmeid t&ouml;&ouml;tajate terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ning t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda l&auml;hetusse s&otilde;itmisest, kui see on ohtlik tema tervisele. L&auml;hetusse saatmisel soovitame l&auml;bi r&auml;&auml;kida, millised (t&auml;iendavad) ohutusmeetmed on t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja tervise kaitsmiseks kasutusele v&otilde;tnud (n&auml;iteks v&auml;ltida kontakte kaupade laadimisel ja dokumentide &uuml;leandmisel/vastuv&otilde;tmisel, isikukaitsevahendite kasutamine (tanklates)).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2581Kuidas käituda, kui töötaja kutsutakse kaitseliitlasena riigis kehtestatud eriolukorras riigile appi ehk mis saab töösuhtest?2020-03-19<p><strong>Kuidas k&auml;ituda, kui t&ouml;&ouml;taja kutsutakse kaitseliitlasena riigis kehtestatud eriolukorras riigile appi ehk mis saab t&ouml;&ouml;suhtest?&nbsp;</strong></p> <p><b>Vastab Kristel K&auml;ngsepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist: </b>Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil &otilde;igus kaasata 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus s&otilde;jav&auml;elise auastmega rahuaja ametikohal olevat tegevv&auml;elast riigi piiri kaitseks. T&ouml;&ouml;kohustuste mitte t&auml;itmine ehk t&ouml;&ouml;lt eemalolek on v&otilde;imalik poolte kokkuleppel.&nbsp;</p> <p>Alternatiivsed v&otilde;imalused:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaldatakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 38 kohaselt vaba aega eelpool nimetatud kohustuse t&auml;itmiseks. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saavutavad kokkuleppe, et t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;lt vabaks kokkulepitud ajaks ning t&ouml;&ouml;tasu s&auml;ilitatakse.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja saavutada kokkuleppe, mille kohaselt t&ouml;&ouml;taja saab minna tasustamata puhkusele. R&otilde;hutame, et tasustamata puhkust antakse &uuml;ksnes poolte kokkuleppel (TLS &sect; 68 lg 2).</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja saavutavad kokkuleppe, et muudetakse puhkuste ajakava ning t&ouml;&ouml;taja saab v&otilde;tta p&otilde;hipuhkuse. R&otilde;hutame, et puhkuse ajakava on v&otilde;imalik muuta poolte kokkuleppel (TLS &sect; 69 lg 4).</li> <li>Kaitseliidu seaduse (KaLS) alusel t&auml;iendava lisapuhkuse taotlemine. See t&auml;iendav lisapuhkus ei ole seotud TLS-s s&auml;testatud puhkustega.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;tajal, kes on Kaitseliidu tegevliige, on &otilde;igus KaLS &sect; 57 lg 1 alusel saada Kaitseliidu struktuuri&uuml;ksuse juhi kirjalikul taotlusel &uuml;he aasta jooksul kuni 30 kalendrip&auml;eva tasustamata lisapuhkust&nbsp;KaLS &sect; 4 lg 1 p-s 4&nbsp;s&auml;testatud Kaitseliidu &uuml;lesande t&auml;itmiseks, l&otilde;ikes 2 nimetatud korrakaitseorgani &uuml;lesannete ja l&otilde;ikes 3<sup>1</sup>&nbsp;nimetatud Kaitsev&auml;e &uuml;lesannete t&auml;itmises osalemiseks. Kaitseliit esitab taotluse t&ouml;&ouml;andjale, kes peab v&otilde;imaldama tasustamata t&auml;iendavat lisapuhkust taotluses m&auml;rgitud ajaks.</p> <p>Kaitseliit v&otilde;ib tegevliikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel ja Kaitseliidu struktuuri&uuml;ksuse juhi n&otilde;usolekul KaLS &sect; 57 lg 4 kohaselt lisapuhkuse eest h&uuml;vitist kuni 30&nbsp;kalendrip&auml;eva ulatuses. H&uuml;vitise arvutamise aluseks v&otilde;etakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse korraldusega on v&otilde;imalik tutvuda Riigi Teatajas: <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020005">https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020005</a>.&nbsp;&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2579Katseajal töötaja koondamine eriolukorra tõttu2020-03-18<p><strong>Seoses eriolukorraga ei ole mu t&ouml;&ouml;andjal hetkel meile t&ouml;&ouml;d anda. Kuna olen alles katseajal, siis &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja minuga lepingu &uuml;les, sest v&auml;idetavalt ei t&auml;itnud ma katseaja eesm&auml;rki. On aga selge, et tegelik p&otilde;hjus on t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ning mina kui katseajal t&ouml;&ouml;taja langesin esimeseks valikuks. Kas t&ouml;&ouml;andja ei oleks pidanud mind koondama?</strong></p> <p><b>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</b>&nbsp;Katseaja eesm&auml;rk on hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida n&otilde;utakse t&ouml;&ouml; tegemisel. T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 86 lg 4 keelab t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &ouml;elda p&otilde;hjusel, mis on vastuolus katseaja eesm&auml;rgiga.</p> <p><span>Katseajal olevale t&ouml;&ouml;tajale kehtivad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;lepingu seaduses (TLS) s&auml;testatud t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise alused. Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole majanduslikel p&otilde;hjustel v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;lepingut j&auml;tkata, sest t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul, siis on tegemist koondamisega TLS &sect; 89 lg 1 alusel.&nbsp;<o:p></o:p></span></p> <p><span>Riigikohus on otsuses nr 2-16-9199 samuti v&auml;lja toonud, et t&ouml;&ouml;andjal tuleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise korral katseajal (TLS &sect; 86 lg 1) &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada ja j&auml;lgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesm&auml;rgiga (TLS &sect; 86 lg 4 ja &sect; 6 lg 1). N&auml;iteks ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igust &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmise t&otilde;ttu, kui &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks on ainult t&ouml;&ouml;taja lepingurikkumine v&otilde;i koondamine. Sellistel juhtudel on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus &ouml;elda t&ouml;&ouml;leping &uuml;les t&ouml;&ouml;tajast tuleneval p&otilde;hjusel TLS &sect; 88 lg 1 j&auml;rgi v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja majanduslikel p&otilde;hjustel TLS &sect; 89 lg-te 1 v&otilde;i 2 kohaselt. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Seega tuleb t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisel vaadata konkreetset p&otilde;hjust ehk miks on t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine vajalik. Kui t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine, mille t&otilde;ttu ei ole t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d anda, siis tuleb t&ouml;&ouml;taja koondada. Koondama peab antud olukorras ka t&ouml;&ouml;taja, kellele kohaldub katseaeg. Ei ole korrektne, et t&ouml;&ouml;andja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu TLS &sect; 86 lg 1 alusel &uuml;les katseaja eesm&auml;rgi mittet&auml;itmise t&otilde;ttu, kuigi tegelik p&otilde;hjus on selles, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d anda.&nbsp;<o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elnud katseaja eesm&auml;rgi mittet&auml;itmise t&otilde;ttu, kuigi tegelikkuses oleks pidanud koondama, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;andja esitatud &uuml;les&uuml;tlemisavaldus t&ouml;&ouml;vaidlusorganis (s.o kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon) vaidlustada.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2017. aasta otsusega nr 2-16-9199 saab tutvuda siin: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=216914151"><span>https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=216914151</span></a>. <o:p></o:p></span></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2576Tööinspektsioon annab nõu, kuidas tööd ohutumalt korraldada2020-03-18<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile 640 6000 on oodatud helistama nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad, kellel on k&uuml;simusi seoses t&ouml;&ouml;keskkonna koroonaviiruse vastu ohutumaks muutmisega.</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile helistamiste arv on viimastel p&auml;evadel kordades kasvanud. K&uuml;sitakse valdavalt t&ouml;&ouml;suhete kohta eriolukorras. Korduma kippuvad k&uuml;simused on kogutud kokku T&ouml;&ouml;elu portaalis <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu</a>&nbsp;</p> <p>Palju on ka murek&otilde;nesid t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. Kutsume t&ouml;&ouml;andjaid kontakti v&otilde;tma, kui vajate n&otilde;u, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda viiruse vastu ohutumaks nii, et ka tavap&auml;rane t&ouml;&ouml;ohutus ei saaks kannatada. R&otilde;hutame, et tegemist on konsultatsiooniga, mitte t&ouml;&ouml;keskkonna kontrolliga. Meie soov on anda n&otilde;u, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu ja t&ouml;&ouml;tajate tervis hoitud. Samuti on oodatud t&ouml;&ouml;tajate k&otilde;ned k&uuml;simustega, kuidas nad ise saavad kaasa aidata t&ouml;&ouml;keskkonna ohutumaks muutmisele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole saab p&ouml;&ouml;rduda helistades 640 6000, skaibiga &nbsp;&rsquo;T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist&rsquo; v&otilde;i kirjutades <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2575Kas tööandja võib eriolukorra tõttu töötasu järgmisest päevast vähendada?2020-03-18<p><b>T&ouml;&ouml;andja esitas t&ouml;&ouml;tajatele teate, et ta j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendab meie t&ouml;&ouml;tasu. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib seda teha?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </b>T&ouml;&ouml;tasu muutmiseks on hetkel kaks v&otilde;imalust &ndash; t&ouml;&ouml;tasu muudetakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 12 kohaselt poolte kokkuleppel v&otilde;i v&auml;hendab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt TLS &sect; 37 alusel.&nbsp;</p> <p>TLS &sect; 12 alusel on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;lepingut igal ajal muuta, kui pooled selles kokku lepivad. Seega v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast muudetakse. Kui t&ouml;&ouml;taja n&otilde;us ei ole, ei saa t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt j&auml;rgmisest p&auml;evast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada.<b>&nbsp;</b></p> <p>TLS &sect; 37 alusel saab t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kolmeks kuuks v&auml;hendada (kuni t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani), kui t&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d ning maksta kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>TLS &sect; 37 lg 4 s&auml;testab, et <strong>t&ouml;&ouml;andja peab kavandatavast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikut v&otilde;i usaldusisiku puudumisel otse t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette teavitama</strong>. Nimetatud 14 kalendrip&auml;eva jooksul on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik oma arvamus esitada ning ka enda jaoks selgeks m&otilde;elda, kas talle sobib edaspidi t&ouml;&ouml;tada v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasuga. Kui t&ouml;&ouml;tajale see ei sobi, on tal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda, kuid ta peab sellest ette teatama v&auml;hemalt viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva (ehk t&ouml;&ouml;leping tuleb &uuml;les &ouml;elda v&auml;hemalt viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist).&nbsp;</p> <p>TLS ei s&auml;testa erisusi, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada kohe. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada j&auml;rgmisest p&auml;evast, on selleks vajalik t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolek. Seega on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;tasu muutmisest alates j&auml;rgmisest p&auml;evast keelduda. Kui t&ouml;&ouml;taja keeldub, siis on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik k&otilde;ige varem &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada alles 14 kalendrip&auml;eva p&auml;rast (TLS &sect; 37 lg 4).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2566Töövaidluskomisjoni istungite pidamine on märtsikuu lõpuni peatatud.2020-03-17<p>Seoses Eesti Vabariigis kehtiva eriolukorraga ei toimu alates t&auml;nasest, so 17. m&auml;rtsist kuni 31.m&auml;rtsini t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungeid.<br /><b>Asja menetlev t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;tab vaidlevate pooltega esimesel v&otilde;imalusel &uuml;hendust ja teatab neile menetluse edasise k&auml;igu.</b><br /><br />T&ouml;&ouml;vaidlusavalduste vastuv&otilde;tmine ning asjade menetlemine istungiv&auml;liselt j&auml;tkub.</p> <p><span>K&otilde;nede arv T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile 640 6000 on h&uuml;ppeliselt kasvanud. Palume teie m&otilde;istvat suhtumist, kui peate j&auml;rjekorras ootama v&otilde;i uuesti helistama. Praegu on inimestel m&otilde;istetavalt rohkelt k&uuml;simusi ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamine aega v&otilde;tta. V&otilde;ite meile oma murega ka kirjutada&nbsp;</span><a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a><span>, vastame esimesel v&otilde;imalusel!.&nbsp;</span></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/redirect/4131">Soovitame tutvuda ka Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Tooinspektsiooni-tasuta-noustamisteenus" target="_blank">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenusest.</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2563Sularaha kui võimalik nakkusallikas2020-03-16<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: t&ouml;&ouml;tan kassas ja pean p&auml;ev otsa klientidelt sularaha vastu v&otilde;tma ning tagasi andma. Ma ei saa p&auml;rast igat klienti k&auml;si pesta ning t&ouml;&ouml;andja ei ole meile ka desinfitseerimisvahendeid andnud. Samuti ei ole t&ouml;&ouml;tajatele antud kindaid.</strong></p> <p><span><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> t</span>egelikult teame me k&otilde;ik, et rahat&auml;hed v&otilde;ivad olla t&otilde;epoolest r&auml;pased selles m&otilde;ttes, et nende peal v&otilde;ib olla erinevaid haigusetekitajaid. Sularaha k&auml;ideldes tasuks olla ettevaatlik niikuinii ja k&auml;si tihti pesta. T&auml;nases olukorras tasuks m&uuml;&uuml;jatel ja kassapidajatel olla eriti hoolikas. N&auml;iteks toidupoodide kassades ei ole reaalne peale iga kliendi teenindamist k&auml;si pesta, aga kassapidaja tervise kaitsmiseks on h&uuml;gieenin&otilde;uete t&auml;itmine &uuml;lioluline. Seega palume t&ouml;&ouml;andjatel l&auml;bi m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate k&auml;tepesu v&otilde;imalused, k&auml;te desinfitseerimisv&otilde;imalused (k&auml;te desinfitseerija igale t&ouml;&ouml;tajale ) ja vajadusel v&auml;ljastada kassapidajatele kindad (kindaid peab olema piisava varuga, et neid saaks vajadusel vahetada).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2562Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale2020-03-16<h2>SOOVITUSED T&Ouml;&Ouml;TAJALE seoses COVID-19 tingitud t&ouml;&ouml;korralduse muudatustega</h2> <ol start="1"> <li>K&uuml;si avatult t&ouml;&ouml;andjalt infot, kui ei ole oma &otilde;igustest ja v&otilde;imalustest aru saanud.</li> <li>Arutle t&ouml;&ouml;andjaga, avalda oma arvamust ja tee ettepanekuid. Arvesta, et ka t&ouml;&ouml;andja on keerulises olukorras ning p&uuml;&uuml;ab leida v&otilde;imaliku parima lahenduse!</li> <li>M&otilde;tle l&auml;bi, millised lahendused on Sulle m&otilde;istlikud ja vajalikud nii optimaalse sissetuleku s&auml;ilimise, t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluse j&auml;tkumise kui ka perekondlike kohustuste t&auml;itmise vaates.</li> <li>Tee ise t&ouml;&ouml;andjale ettepanekuid oma t&ouml;&ouml;korralduse v&otilde;imalikuks muudatusteks, kuid &auml;ra eelda, et t&ouml;&ouml;andja peab on kohustatud k&otilde;igi ettepanekutega n&otilde;ustuma. Kokkulepped s&uuml;nnivad l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel.</li> <li>&Auml;ra kiirusta t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise v&otilde;i poolte kokkuleppel l&otilde;petamisega. Uuri enne, kas see on Sinu ainus lahendus. Arvesta, et t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ei kaasne t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise ja poolte kokkuleppega &otilde;igust taotleda t&ouml;&ouml;tuskindlustuh&uuml;vitist.</li> <li>T&ouml;&ouml;aja ise koondamist n&otilde;uda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult t&ouml;&ouml;andja!</li> <li>Kui oled kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud inimesega, kuigi endal veel haiguse s&uuml;mptomid avaldunud ei ole, on Sul v&otilde;imalik ise avada haigusleht (<a href="https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada">https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada</a>).&nbsp;&nbsp;</li> </ol> <h2>SOOVITUSED T&Ouml;&Ouml;ANDJALE seoses COVID-19 tingitud t&ouml;&ouml;korralduse muudatustega</h2> <p><strong>Anna t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalikult palju infot</strong></p> <ul> <li>mida kavandad seoses t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i vastupidi m&auml;rgatava suurenemisega;</li> <li>kuidas kaitsed oma t&ouml;&ouml;tajate tervist seoses t&ouml;&ouml;keskkonnaga, millised n&otilde;uded on kohustuslikud ja mis soovituslik (<a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560</a>);</li> <li>kohtle t&ouml;&ouml;tajaid v&otilde;imalikud &uuml;hetaoliselt v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, siis selgita v&otilde;imalikult personaalselt, millest &uuml;ks v&otilde;i teine otsus tingitud on ehk n&auml;iteks miks keegi t&ouml;&ouml;kohal kohal peab k&auml;ima, aga teised v&otilde;ivad kaugt&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da;</li> <li>paku v&otilde;imalusel kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppeid ning erinevaid lahendusi t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks (<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo</a>).&nbsp;</li> </ul> <p><b><br /></b><b>Kaasa t&ouml;&ouml;tajaid olukorrale lahenduste otsimisel ehk j&auml;rgi informeerimise ja konsulteerimise p&otilde;him&otilde;tteid</b>, sh</p> <ul> <li>kutsu t&ouml;&ouml;tajaid kaasa m&otilde;tlema ning konkreetseks ajaks arvamusi ja ettepanekuid esitama;</li> <li>anna teada, milliseid valikuid kaalud (nt p&otilde;hipuhkuse kasutamise v&otilde;imalus, ajutise osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamise v&otilde;imalus, TLS &sect; 37 t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kuni kolmeks kuuks, v&otilde;imalikud koondamised kui ettev&otilde;tte majanduslik olukord seda n&otilde;uab), kuid &auml;ra tekita asjatut paanikat (<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine</a>);</li> <li>vajadusel kaalu t&ouml;&ouml;aja korralduse muutmist poolte kokkuleppel, nt kui tead, et lapsevanemad saavad t&ouml;&ouml;d varahommikul v&otilde;i hilis&otilde;htul, sest vahepeal tuleb lapsi aidata ja suunata &otilde;ppimisel v&otilde;i toimetada v&auml;iksemate lastega, keda ei saa lastehoidu v&otilde;i- aeda saata;</li> <li>kui Sul on t&ouml;&ouml;tajate puudus ning on vajadus teha &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d, anna t&ouml;&ouml;tajatele sellest teada, pea l&auml;bir&auml;&auml;kimisi teiste ettev&otilde;tetega, kelle t&ouml;&ouml;tajaid saaks ajutiselt kaasata (arvesta seejuures rendit&ouml;&ouml; erisustega).&nbsp;</li> </ul> <p><b><br /></b><b>Kui n&auml;ed, et klientide v&auml;henemisest tingituna v&otilde;i tellimuse &auml;raj&auml;&auml;mise t&otilde;ttu on m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu t&ouml;&ouml;tajate arvu ajutine v&otilde;i alaline v&auml;hendamine, siis r&auml;&auml;gi sellest t&ouml;&ouml;tajatega</b>, sh</p> <ul> <li>k&uuml;si, mida nad ise eelistavad, kas koondamist, t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste ajutist muutmist poolte kokkuleppel, sh osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamist, p&otilde;hipuhkuse kasutamist, tasustamata puhkust (ainult poolte kokkuleppel, t&ouml;&ouml;taja peab aru saama, mis see tema jaoks t&auml;hendab ning t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istma, et osaline maksukohutus s&auml;ilib)</li> <li>anal&uuml;&uuml;si, kas sul v&otilde;ib tekkida kollektiivse koondamise olukord, mis eeldab T&ouml;&ouml;tukassa teavitamist ja kaasamist (<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Toolepingute-kollektiivne-ylesytlemine">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Toolepingute-kollektiivne-ylesytlemine</a>);</li> <li>m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml;taja vaates on parem kui tegutsed, &auml;ra j&auml;&auml; niisama ootama kuni l&auml;heb veel raskemaks ehk ettev&otilde;tte tegevus v&otilde;ib l&otilde;ppeda likvideerimise v&otilde;i pankrotiga. T&ouml;&ouml;tajale v&otilde;ib see t&auml;hendada v&auml;ga pikka ooteaega tasu ning sotsiaalsete garantiideta.</li> </ul> <h2>Soovitused t&ouml;&ouml;andjale, et t&ouml;&ouml;tajad j&auml;&auml;ksid terveks ka praeguses keerulises olukorras:</h2> <ol> <li>Hinda riske oma t&ouml;&ouml;tajate tervisele muutunud olukorras</li> <li>V&otilde;ta l&auml;htuvalt uuest infost kasutustele meetmed t&ouml;&ouml;tajate haigestumise v&auml;ltimiseks &ndash; taga k&auml;tepesuv&otilde;imalus (soe voolav vesi, seep ja k&auml;tekuivatusv&otilde;imalus), k&auml;te desinfitseermisvahendid, vajadusel kinnaste kasutamise v&otilde;imalus, klientidega kokkupuute v&auml;ltimine (n&auml;iteks kaupade j&auml;tmine kliendile ukse taha)</li> <li>Selgita t&ouml;&ouml;tajatele, millised on konkreetselt nende t&ouml;&ouml;s olevad ohud ning milliseid (t&auml;iendavaid) meetmeid on kasutusele v&otilde;etud.</li> <li>Kuula t&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;tajatelt v&otilde;ib tulla v&auml;ga h&auml;id ideid t&ouml;&ouml; paremaks korraldamiseks ja riskide v&auml;hendamiseks</li> <li>J&auml;lgi, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad reegleid t&auml;idavad</li> <li>Leia riskir&uuml;hmas olevatele t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;, mida tehes nad ei peaks klientidega kokku puutuma</li> <li>V&otilde;imalusel suurenda vahemaad t&ouml;&ouml;tajate vahel (kui see on tehniliselt ja korralduslikult v&otilde;imalik)</li> </ol> <h2>Soovitused t&ouml;&ouml;tajale, et praeguses keerulises olukorras terveks j&auml;&auml;da:</h2> <ol> <li>Kui t&ouml;&ouml;andja ei ole selgitanud, kuidas tuleks praeguse olukorras k&auml;ituda, k&uuml;si seda ise</li> <li>Kui sulle tundub, et t&ouml;&ouml; tegemine ei ole ohutu, anna sellest koheselt t&ouml;&ouml;andjale teada selgitades, mis konkreetselt valesti on st millised meetmed t&ouml;&ouml;andja on j&auml;tnud kasutusele v&otilde;tmata.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;ta kasutusele asjakohaseid meetmeid ja t&ouml;&ouml; ohustab sinu elu ja tervist teavita t&ouml;&ouml;andjat (kirjalikult), et juhul, kui t&ouml;&ouml;andja meetmeid tarvitusele ei v&otilde;ta, on sul &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest sest see seab ohtu sinu elu ja tervise.</li> <li>Kui pead klientidega kokku puutuma ja ise kuulud haiguse riskir&uuml;hma anna sellest t&ouml;&ouml;andjale teada ning palun ennast suunata t&ouml;&ouml;le, kus ei peaks klientidega kokku puutuma</li> <li>J&auml;rgi kehtestatud ohutusn&otilde;udeid! Kui tuleb kindaid kanda, siis kanna neid.</li> <li>Kui haigestud ja kahtlustad, et said nakkuse t&ouml;&ouml;d tehes (nt oled meditsiinit&ouml;&ouml;taja, kaupluses klinditeenindaja jmt) anna sellest oma arstile teada, et ta saaks edastada sinu haigusega seotud dokumentatsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile</li> </ol> <div> <h2>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infolehed</h2> <p>T&auml;issuuruses pildi kuvamiseks kl&otilde;psa pisipildil. Pildi all on ka PDF fail v&auml;ljaprintimiseks.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf (136 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;andjale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf (138 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;tajale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf (125 KiB)">Hoia t&ouml;&ouml;keskkond puhas! (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka vene ja&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a>&nbsp;keeles.</p> <p><strong><br /></strong></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2561Tänasest saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada2020-03-16<p><strong>Seoses Eestis v&auml;lja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud v&otilde;i hoolduslehte vajavad t&ouml;&ouml;tavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu.ee ise avada.</strong></p> <p>Haigus- v&otilde;i hoolduslehe saamiseks v&otilde;ib endiselt helistada oma perearstikeskusesse, kuid perearstide j&auml;rsu t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;usu t&otilde;ttu v&otilde;ib kontakti saamine olla raskendatud. Patsiendiportaali sisestatud teade edastatakse haigekassale, t&ouml;&ouml;andjale ja perearstile. Haigus- v&otilde;i hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt. Inimesele&nbsp; helistatakse perearstikeskusest hiljemalt n&auml;dala jooksul, et tema tervislikku seisukorda ja v&otilde;imalikke s&uuml;mptomeid t&auml;psustada.</p> <p>Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme dr Karmen Jolleri hinnangul on t&auml;na &uuml;le Eesti oodata h&uuml;ppelist haigus- ja hoolduslehtede avamise vajadust. &ldquo;Alates esmasp&auml;evast toimuvad ajutised ja vajalikud muutused perearstide t&ouml;&ouml;s," selgitas Joller. "Selleks, et saaksime keskenduda neile, kes k&otilde;ige enam abi vajavad, palume patsientidel t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus- ja hoolduslehti taotleda patsiendiportaali kaudu. Telefoni teel palume perearstikeskusse p&ouml;&ouml;rduda vaid neil inimestel, kellel on tervisemure, ja neil, kellel puudub v&otilde;imalus paluda t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus- ja hoolduslehe avamist patsiendiportaalis v&otilde;i e-posti teel.&rdquo;</p> <p>Haigekassa juht Rain Laane &uuml;tles, et haigus-&nbsp; v&otilde;i hoolduslehte saavad v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tavad inimesed, kes on ise haiged, p&otilde;etavad haiget last v&otilde;i l&auml;hedast, see kehtib j&auml;tkuvalt k&otilde;ikide haiguste puhul. Samuti on v&otilde;imalik haigusleht v&otilde;tta siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haiguss&uuml;mptomid veel avaldunud ei ole. &ldquo;Eesm&auml;rk on, et haiged v&otilde;i haigusega kokku puutunud inimesed saaksid koju j&auml;&auml;da ja suudaksime nii &uuml;heskoos viiruse levikule piiri panna,&rdquo; lausus Laane.</p> <p>Haigus- v&otilde;i hoolduslehti h&uuml;vitatakse tavap&auml;rases korras, rohkem infot:&nbsp;<a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised">https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised</a></p> <p>Veebilahenduse v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse (TEHIK) juhi Katrin Reinholdi s&otilde;nul on tegemist erakorralise projektiga, mis sai teoks t&auml;nu arenduspartneri HEISI tublidele inimestele.</p> <p>&ldquo;Kindlasti on tervishoid hetkel riigis prioriteet number &uuml;ks, mist&otilde;ttu mobiliseerisime n&auml;dalavahetusel oma helgemad pead ja tegime sisuliselt kahe &ouml;&ouml;p&auml;evaga valmis lahenduse, mis peaks tublisti perearstide koormust v&auml;hendama ja inimestele t&ouml;&ouml;vabastusest teatamist mugavamaks muutma,&rdquo; selgitas Reinhold. Ta lisas, et kuna huviliste arv teenuse kasutamiseks v&otilde;ib olla prognoosimatult suur, siis piiratakse vajadusel uute kasutajate ligip&auml;&auml;su, et juba teenust kasutavad inimesed oma t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus-&nbsp; v&otilde;i hoolduslehed esitatud saaksid. &ldquo;Sellisel juhul palume m&otilde;ne aja p&auml;rast proovida,&rdquo; lisas Reinhold.&nbsp;</p> <p><strong>Meelespea:</strong></p> <p><strong>Kuidas avada haigus- v&otilde;i hoolduslehte patsiendiportaalis:</strong></p> <ol> <li>Logi ID-kaardi v&otilde;i mobiil-ID kaudu patsiendiportaali&nbsp;<a href="http://www.digilugu.ee/" target="_blank" rel="noopener noreferrer">www.digilugu.ee</a>.</li> <li>Kl&otilde;psa vasakul men&uuml;&uuml;s &ldquo;T&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest teatamine&rdquo;.</li> <li>Sisesta oma telefoninumber, et perearst v&otilde;i -&otilde;de saaks sinuga kuni seitsme kalendrip&auml;eva jooksul &uuml;hendust v&otilde;tta.</li> <li>T&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht avatakse vaikimisi taotlemise kuup&auml;evast kuni 30. m&auml;rtsini 2020. Haigus- v&otilde;i hoolduslehe t&auml;psem pikkus selgub arutelus perearstikeskusega.</li> <li>Tehniliste k&uuml;simuste korral p&ouml;&ouml;rdu TEHIK kasutajatoe telefonil +372 7943 943 v&otilde;i&nbsp;<a href="mailto:abi@tehik.ee" class="spamspan">abi@tehik.ee</a></li> </ol> <p><strong><br /></strong></p> <p><a href="https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada" target="_blank">Allikas: Eesti Haigekassa</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2560Kas koroonaviiruse oht on piisav põhjus tööst keeldumiseks?2020-03-13<p><strong>T&ouml;&ouml;tan poes kassapidajana seega on tugev oht puutuda kokku viirust kandva inimesega.&nbsp; Kui ma t&otilde;esti tunnen et ma ei julgegi t&ouml;&ouml;le minna selle k&otilde;ige p&auml;rast kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus mind vallandada v&otilde;i kehtib midagi ka seoses selle eriolukorraga t&ouml;&ouml;l k&auml;imisega ka?&nbsp;<strong>Kas te palun p&uuml;&uuml;aksite mulle selgitada mida ma peaksin tegema v&otilde;i kuidas ma peaksin k&auml;ituma?&nbsp;</strong></strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.&nbsp;</strong>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (edaspidi TTOS) &sect; 13 l&otilde;ike 1 punktile 5 korraldada uus t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s arvestades kehtestatud eriolukorda, Terviseameti soovitusi ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandada meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks.</p> <p>Ka antud olukorras tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;htuda TTOS &sect; 12&sup1; alusel m&auml;rgitud ennetustegevusest. T&ouml;&ouml;andja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; k&otilde;ikides etappides ning t&ouml;&ouml;taja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. see t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab rakendama meetmeid j&auml;rgmiste &uuml;ldiste ennetusp&otilde;him&otilde;tete alusel:</p> <ol> <li>riskide tekkimise v&auml;ltimine - st t&ouml;&ouml;andjal on l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas saab tema oma ettev&otilde;ttes kaasa aidata viiruse leviku v&auml;ltimisele;</li> <li>v&auml;ltimatute riskide hindamine - st t&ouml;&ouml;andja hindab, kas ja kuidas on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml; &uuml;mber kujundada, et tagada ettev&otilde;tte vajalik toimimine;</li> <li>riskide k&otilde;rvaldamine nende tekkekohas v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, nende v&auml;hendamine vastuv&otilde;etava tasemeni - st t&ouml;&ouml;andja l&auml;htub Terviseameti suunistest ohtude v&auml;ltimiseks ja v&auml;hendamiseks.</li> </ol> <p>Ehk t&ouml;&ouml;andja hindab riske ning v&otilde;tab kasutusele meetmed, eelk&otilde;ige need, mida on soovitanud Terviseamet ning teeb vajadusel muutused t&ouml;&ouml;s v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduses. Lisaks on t&ouml;&ouml;andjal kohustus riskide hindamise tulemustest t&ouml;&ouml;tajaid teavitada, samuti tuleb t&ouml;&ouml;tajaid teavitada riskide k&otilde;rvaldamiseks kasutusele v&otilde;etud meetmetest. P&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole ning paluge endale selgitada, milliseid (t&auml;iendavaid) meetmeid on t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks kasutusele v&otilde;tnud. Peale info saamist saate esitada oma ettepanekud, kui teile tundub, et t&ouml;&ouml;andja poolt kasutuselev&otilde;etud meetmed ei ole piisavad.</p> <p>Lisaks selgitame, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus (TTOS &sect; 14 lg 5 p 4) &otilde;iguse keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab &otilde;igust kasutada juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei rakenda abin&otilde;usid, mis on seadusega ette n&auml;htud ja lisaks abin&otilde;usid, mis selles olukorras asjakohased ja m&otilde;istlikud. Ehk on t&otilde;endatud see, et t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine seab t&ouml;&ouml;aja elu ja tervise ohtu. T&ouml;&ouml;taja peab arvestada, et hilisema vaidluse korral peab ta seda suutma t&otilde;endada.</p> <p>Kuna kriisiolukord on k&otilde;ikidele keeruline ning otsuseid tuleb vastu v&otilde;tta kiiresti ja puuduliku info tingimuses siis soovitame esmalt pooltel k&otilde;ikides k&uuml;simustes l&auml;bi r&auml;&auml;kida. Kui te tunnete, et t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on teile ohtlik, n&auml;iteks kuna kuulute haiguse riskir&uuml;hma, siis p&ouml;&ouml;rduge kindlasti oma t&ouml;&ouml;andja poole ning paluge t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada selliselt, et te ei peaks klientidega otseselt kokku puutuma seda eriti juhul, kui kuulute haigestumisel riskir&uuml;hma.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.</strong></p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2559Kui koolid suletakse, siis kas vanemad võivad lastega koju jääda?2020-03-13<p><strong>K&uuml;simus: Olen v&auml;ikeettev&otilde;tja, minu t&ouml;&ouml;tajad teatasid t&auml;na, et seoses eriolukorraga ning asjaoluga, et kool ja lasteaed on suletud ning lapsi ei saa &uuml;ksi j&auml;tta, nad j&auml;rgmised kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;le ei tule? Kas t&ouml;&ouml;tajal on selline &otilde;igus ning kas ja mis tasu ma selle aja eest maksma pean?&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong>&nbsp;Kujunenud olukorda saab vaadelda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect;-s 38 kirjeldatud juhtumina, mille puhul on seadusandja ette n&auml;inud, et t&ouml;&ouml;andja peab maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu m&otilde;istliku aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa t&ouml;&ouml; tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval p&otilde;hjusel. Kuid see olukord ei saa kesta kaks n&auml;dalat, vaid m&otilde;istliku aja, mille jooksul t&ouml;&ouml;taja saab korraldada oma laste hoidmise ning teha ka enda poolt t&ouml;&ouml;andja ettepanekud v&otilde;imalikuks t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks.</p> <p>Ehk t&ouml;&ouml;andja peab TLS &sect; 38 alusel maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksimaalselt kahe esimese p&auml;eva eest ning seej&auml;rel peavad pooled leidma m&otilde;lemale poolele sobivad lahendused ehk s&otilde;lmima poolte kokkuleppe n&auml;iteks kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks, t&auml;htajaliselt osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamiseks, t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse kasutamiseks v&otilde;i muul moel. T&ouml;&ouml;taja ei saa aga kehtiva seaduse alusel n&otilde;uda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest t&ouml;&ouml;andjalt keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.&nbsp;</p> <p><strong>Sotsiaalministeeriumi t&auml;psustavad soovitused seoses lastega:</strong></p> <ul> <li>Riik ei ole kehtestanud konkreetset regulatsiooni selle osas, kui vana laps v&otilde;ib &uuml;ksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ja s&otilde;ltub lapse k&uuml;psusest ning asjaoludest.</li> <li>Seda, kas laps j&auml;tta ajutiselt &uuml;ksi koju, otsustab lapsevanem. Seejuures peab lapsevanem l&auml;htuma lapse parimatest huvidest, hindama oma lapse k&uuml;psust ja kaaluma v&otilde;imalikke turvariske. Oluline on, et lapse heaolu ja turvalisus oleks tagatud.</li> <li>&Uuml;ldiselt on lapse v&otilde;ime teatud m&auml;&auml;ral iseseisvalt tegutseda (laps vastutab oma k&auml;itumise eest; teab, mis v&otilde;ib olla tervisele kasulik v&otilde;i kahjulik ning kuidas ohutult k&auml;ituda; saab hakkama eneseteenindamisega) seotud koolik&uuml;psuseaga. Lasteaiaealiste ja v&auml;iksemate laste &uuml;ksi koju j&auml;tmist tuleks v&auml;ltida, samuti nende j&auml;tmist terveks p&auml;evaks kodus oleva koolilapse hoolde. J&auml;ttes v&auml;iksemad lapsed vanemate &otilde;dede-vendade hoida, tuleks olla kindel, et k&otilde;igi laste vajadused on rahuldatud ja k&otilde;ik lapsed tunnevad ennast turvaliselt.</li> <li>Vajadusel tasub lapsehoidmisel abi paluda l&auml;hedastelt (v&otilde;imalusel mitte vanemaealistelt), ning lasteaedade ja hoidude lahtioleku jms k&uuml;simustes p&ouml;&ouml;rduda kohaliku omavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse poole tuleks p&ouml;&ouml;rduda ka juhul, kui pere vajab eriolukorraga seoses muud abi v&otilde;i toetust.</li> </ul> <ul></ul> <ul></ul> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2557Töö- ja karjäärimessid lükatakse edasi sügisesse2020-03-13<p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa otsustas kevadised T&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimessid l&uuml;kata edasi s&uuml;gisesse. T&ouml;&ouml;tukassa korraldab iga-aastaselt pea k&otilde;igis Eesti maakondades t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimesse, kus osaleva t&ouml;&ouml;pakkujad, koolid, omavalitsused ja erinevad koost&ouml;&ouml;partnerid.</p> <p>Kevadel pidi toimuma 11 messi:</p> <ul> <li>20.03 &ndash; J&auml;rvamaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>24.03 &ndash; Saaremaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>26.03 &ndash; Valgamaa t&ouml;&ouml;- ja haridusmess</li> <li>27.03 &ndash; Narva t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>31.03 &ndash; P&auml;rnumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>03.04 &ndash; L&auml;&auml;nemaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>08.04 &ndash; Raplamaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>14.04 &ndash; Tallinna ja Harjumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>16.04 &ndash; L&auml;&auml;ne-Virumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>21.04 &ndash; J&otilde;hvi t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>21.04 &ndash; Tartumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> </ul> <p>Uutest toimumisaegadest saavad k&uuml;lastajad ja eksponendid teada esimesel v&otilde;imalusel, info on leitav veebilehel: <a href="http://www.toomess.ee">www.toomess.ee</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;pakkumistega saab tutvuda ja kandideerida t&ouml;&ouml;tukassa kodulehel. Soovitame v&otilde;imalusel kasutada muudeks toiminguteks t&ouml;&ouml;tukassa e-teenindust, kus saab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tuks registreerida, t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise taotlust esitada ning h&uuml;vitist ja toetust taotleda.&nbsp; Samuti palume haigustunnustega ja riskipiirkonda k&uuml;lastanud inimestel enne vastuv&otilde;tule tulemist konsultandiga telefoni v&otilde;i e-kirja teel suhelda.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2556WHO soovitused koroonaviirusest tuleneva stressiga toimetulekuks2020-03-13<p>Eesti Vabariigi valitsus on seoses COVID-19 ennetamise ja leviku t&otilde;kestamisega v&auml;lja kuulutanud eriolukorra. Paljudel t&ouml;&ouml;tajatel palutakse v&otilde;imaluse korral kaugt&ouml;&ouml;d teha ning enamik koole on alates 16. m&auml;rtsist ajutiselt suletud v&otilde;i kaug&otilde;ppel. Kuidas aga tulla toime kodusest isolatisoonist ning v&otilde;imalikust nakkusohust tingitud stressiga?</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2553Kuidas tulla toime vaimselt kurnava tööga?2020-03-12<p><b>Raske on t&ouml;&ouml;tada, kui hing on valu t&auml;is v&otilde;i varjatult tuleb p&uuml;hkida pisaraid. Ent on ameteid, kus v&auml;ga tugevad tunded ja l&auml;bielamised on v&auml;ltimatud, kuid sellisteski ametites tuleb hakkama saada.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>See pole sugugi lihtne, sest elades iga p&auml;ev l&auml;bi raskeid olukordi, raputavad ja vapustavad need suuremal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral sellegipoolest. Aja jooksul v&otilde;ivad k&uuml;ll teatud juhtumid mitte enam samav&otilde;rd teravalt m&otilde;juda, ent emotsionaalselt puudutavad ja m&otilde;jutavad ikkagi. Kuidas tulla toime igap&auml;evase t&ouml;&ouml; ja iseendaga valdkondades, kus motivaatoriks ei ole palk, vaid soov n&otilde;rgemaid ja abitumaid aidata ning kaitsta?&nbsp;</p> <p><b>Erialane kibestumus kui ohum&auml;rk</b></p> <p><b>Tartu Koduta Loomade Varjupaiga administraator Jaanika Soodla (30):</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Raske juhtumi korral on mu f&uuml;&uuml;siline ja ps&uuml;&uuml;hiline pool sedav&otilde;rd segaduses, et poleks eriti m&otilde;istlik autoga s&otilde;itma minna, kasv&otilde;i t&ouml;&ouml;le v&otilde;i koju suundudes. Pea on sassis, t&auml;helepanu h&auml;iritud ja kehal oleks nagu valus. T&ouml;&ouml;l olles m&otilde;jutab see aga k&uuml;lastajatega suhtlemist, kuna mul v&otilde;ib olla raske oma emotsioone varjata. Ja vahel lihtsalt, n&auml;hes seda loomade hulka ― aastas tuleb Tartu varjupaika ca 1000 kassi ja 400 koera ―, mis varjupaika satub, kaob justkui j&otilde;ud oma t&ouml;&ouml;d teha. Lihtsalt ei taha ja k&otilde;ik.</p> <p>Kas neis olukodades v&otilde;ib muutuda ka tugevamaks, karastunumaks v&otilde;i tundlikumaks, oleneb olukorrast. Paratamatult hakkab mingil hetkel tekkima nii&ouml;elda erialane kibestumus, kus loomade v&auml;&auml;rkohtlemise juhtum on sedav&otilde;rd tuttav, et see lihtsalt enam ei &uuml;llata. K&otilde;ik oleneb t&ouml;&ouml;tajast. Kes muutub tundlikumaks, siis selline inimene kahjuks varjupaika ei sobigi. Tean, et n&auml;iteks USAs on varjupaigat&ouml;&ouml;tajate seas suitsiid v&auml;ga levinud. Varjupaigas t&ouml;&ouml;tades tuleb seista ikkagi loomade &otilde;iguste eest, nutt ja hala ei aita. Peab kaine m&otilde;istuse juurde j&auml;&auml;ma, et teha otsuseid, mis oleksid parimad nii inimesele kui loomale. Kas see t&ouml;&ouml; just tugevaks muudab, on raske &ouml;elda, pigem peab varjupaika t&ouml;&ouml;le asudes juba tugevama iseloomuga olema. T&ouml;&ouml; ise aga karastab.</p> <p>Emotsionaalselt v&auml;ga tundlike olukordadega ei ole alati lihtne hakkama saada. Aastaid varjupaigas t&ouml;&ouml;tanud inimene v&otilde;ib vahel nutma puhkeda, kuna ikka leidub juhtumeid, mis on olemuselt nii kurvad v&otilde;i/ja r&otilde;vedad, et pikk kogemustepagas ei valmistanud teda emotsionaalselt selleks ette. Iga t&ouml;&ouml;taja peab leidma endale sobilikud tasakaalu leidmise viisid. Mind ennast aitab h&auml;sti trenn, samuti loovt&ouml;&ouml;. K&otilde;ige raskem on siis, kui t&ouml;&ouml; kurnab nii &auml;ra, et ei saa end ka loovt&ouml;&ouml;d tegema sundida. Tuleb lihtsalt t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal m&otilde;tted mujale saada, et jaksaks ka oma isiklikku elu elada. Alati see ei &otilde;nnestu, sest &uuml;ldiselt on varjupaigat&ouml;&ouml;taja s&uuml;dames ikka v&auml;ga suur koht loomadel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ajaga kasvab oskus toime tulla</b></p> <p><b>Tallinnas t&ouml;&ouml;tav lastekaitset&ouml;&ouml;taja Malle (50+):</b></p> <p>&bdquo;Esimesed kokkupuuted lastekaitset&ouml;&ouml;ga v&otilde;ivad v&auml;ga ehmatada ja p&auml;ris &uuml;ksi ei olegi v&otilde;imalik toime tulla. Oluline on kolleegide toetus ja meeskond, kes aitab fookust hoida. Ajapikku, kogemuste najal, kujuneb oskus toime tulla ka k&otilde;ige raskemate olukordadega. Selle t&ouml;&ouml; valivad ju keskmisest k&otilde;rgema empaatiav&otilde;imega inimesed, seega on nad k&otilde;ik v&auml;ga tundlikud. Oluline on &otilde;ppida t&otilde;mbama piiri oma ja kliendi elu vahele. Kasu ei ole, kui kliendiga koos nutta, vaid see, et talud tema nuttu, suudad seejuures rahulikuks j&auml;&auml;da ja innustada teda lahendusi leidma.</p> <p>Lapsi puudutavad teemad on alati tundlikud ja keerukad. Sageli pole perekond ise v&otilde;imeline vastutust v&otilde;tma, kuid lapsi on vaja kiiresti toetada ja neile sobivad teenused leida. See n&otilde;uab spetsialistilt &uuml;heaegselt nii empaatiat, m&otilde;istmist kui ka erialaseid teadmisi.</p> <p>Ajaga kasvab k&uuml;ll oskus toime tulla, aga lapsi puudutavad teemad on endiselt v&auml;ga tundlikud. Kurvastab, et enamasti teevad neile liiga just vanemad, kes peaksid lapsi kaitsma ja nende eest hoolt kandma. Lapsed, kes pole suutelised enda eest r&auml;&auml;kima ega saa oma &otilde;igusi kaitsta, vajavad lastekaitsja tuge.</p> <p>On palju sotsiaalselt toimetulematuid vanemaid, sh s&otilde;ltlasi. Viimasel ajal &uuml;ha enam ka n&auml;iliselt h&auml;sti toimetulevaid, lahku l&auml;inud lapsevanemaid, kes jagelevad laste hooldus&otilde;iguse p&auml;rast. Oma frustratsiooni, viha ja s&uuml;&uuml;tundeid elavad nad sageli v&auml;lja lastekaitsja peale, kuulamata lapse huvidest l&auml;htuvaid soovitusi. Pingeid tekitavad katsed lastekaitset&ouml;&ouml;tajate arvamusi m&otilde;jutada, millega lisaks vaidlevatele vanematele tegelevad neid esindavad advokaadid. K&auml;iku l&auml;hevad kaebused, laim sotsiaalmeedias ja meedias jmt.</p> <p>&Uuml;ksk&otilde;ik kui tugevad on teoreetilised teadmised ja varasemad kogemused, siis sellegipoolest v&otilde;ib m&otilde;ni lugu v&auml;ga s&uuml;gavalt hinge minna. Sel juhul on taas tuge kolleegidest, kes vajalikul hetkel appi t&otilde;ttavad, aitavad tunnetega toime tulla ja vastutust jagada. Regulaarne kovisioon on abiks ja ennetab enamasti l&auml;bip&otilde;lemist, mis muidu oleks &uuml;sna t&otilde;en&auml;oline.</p> <p>Enamasti arutatakse keerukamaid juhtumeid mitmekesi, samuti on v&otilde;imalik saada supervisiooni. Lisaks aitavad iga&uuml;ht oma huvid ja hobid, samuti t&ouml;&ouml;v&auml;lised ettev&otilde;tmised kolleegidega. Oluline on huumor, sageli ka must huumor.</p> <p>Kuna lastekaitset&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tavad pidevas s&uuml;&uuml;distuste &otilde;hkkonnas, kus on keeruline t&ouml;&ouml;d teha, siis paljud ei peagi survele vastu ja vahetavad ametit. Ka tekkinud terviseprobleemide t&otilde;ttu.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Surm kui elu paratamatus</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;le kahek&uuml;mne aasta meditsiini&otilde;ena t&ouml;&ouml;tanud <b>Marinat (48) </b>koormavad k&otilde;ige enam olukorrad, kui lapsed j&auml;&auml;vad ilma oma vanematest v&otilde;i vanemad oma v&auml;ikestest lastest, kelle elu peaks edasi minema, ent ometi ei l&auml;he. &bdquo;&Uuml;htmoodi valus on taluda, kui fataalselt haiged on nii lapsed kui lapsevanemad,&ldquo; avaldab ta. Elatunud inimeste puhul suudab m&otilde;istus olukorra endale lihtsamini selgeks teha, kuigi kurbus j&auml;&auml;b ega kao ka lahkuja perest kuhugi.</p> <p>&bdquo;Aastatega on lisandunud elukogemus ja alles n&uuml;&uuml;d julgen ma arvata, et saan selle t&ouml;&ouml;ga hakkama,&ldquo; tunnistab Marina, kelle ema oli samuti meditsiinit&ouml;&ouml;taja. Lapsena oli ta emaga abivajajate juurde minnes v&otilde;i t&ouml;&ouml;l alailma kaasas, sest meditsiinivaldkond tundus v&auml;ga p&otilde;nevana. Teda on palju aidanud ka lapsep&otilde;lvest p&auml;rit kasvatus, kus r&otilde;hutati: &bdquo;Aktsepteeri surma ja surnuid, sest surm on meie elu osa.&ldquo;</p> <p>S&uuml;damest hooliva ja empaatilise meditsiini&otilde;ena, kes suudab end erinevate vaevustega patsientide l&auml;bielamiste ja tunnetega samastada, on Marina vahel t&ouml;&ouml;lt naastes &uuml;liv&auml;sinud, aga siis veedab paar tundi loomade keskel, kellega tema laps on varasest east tegelenud. &bdquo;Loomad annavad tohutult energiat,&ldquo; s&otilde;nab ta, lisades, et tundes ennast t&ouml;&ouml;ga seotud l&auml;bielamiste t&otilde;ttu halvasti, l&auml;heb ta tihtilugu k&otilde;ndima v&otilde;i lihtsalt sauna. K&otilde;ik s&otilde;ltub olukorrast.</p> <p>&bdquo;Vahel m&otilde;tlen neile inimestele, elule ja saatusele, mida nad on minuga jaganud. Enamasti j&auml;&auml;n rahulikuks, m&otilde;eldes: kui h&auml;sti ta l&auml;ks v&otilde;i kui kurvalt. Aga m&otilde;nikord j&auml;&auml;b midagi ka v&auml;ga endasse kinni,&ldquo; avaldab Marina, olles senini p&uuml;&uuml;dnud k&otilde;ikide raskete tunnete ja l&auml;bielamiste puhul oma meetodeid kasutades hingeliselt hakkama saada. Otsides teistsuguseid elamusi n&auml;iteks teatrist ja kontsertidelt. H&auml;sti aitavad m&otilde;tteid tuulutada lihtsad kriminullid ja meditsiinisarjad, mida Marina huviga j&auml;lgib. Samal ajal on ta p&otilde;lema pannud k&uuml;&uuml;nlaid ― oma lahkunud patsientide m&auml;lestuseks, kuid &uuml;htlasi alandab tulev&otilde;belus pingeid tema sees. Elu v&otilde;ib kulgeda &auml;revalt h&uuml;pleva v&otilde;i tasaselt hubiseva leegina. Sellega peab arvestama ja sisimas leppima.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>K&otilde;nekad numbrid</b></p> <p><b>European Trade Union Institute</b> 2018. aastal avaldatud uuringuandmetest selgus, et mitte ainult emotsionaalselt tundlikes ametites, vaid mistahes t&ouml;&ouml;d tehes kogeb Euroopa Liidus 18% t&ouml;&ouml;tajaist t&ouml;ist stressi ja pinget iga p&auml;ev, kusjuures see n&auml;itaja on aasta varasemate uuringutega v&otilde;rreldes 5% kasvanud. Seejuures on naised m&auml;rksa haavatavamad kui mehed. 19% naistest ja 16% meestest tunnistas, et t&ouml;ine stress saadab neid iga p&auml;ev.</p> <p>Mida nooremad on t&ouml;&ouml;tajad, seda v&auml;hem nad pinget taluvad ja on n&otilde;us ka stressirohkes keskkonnas t&ouml;&ouml;d j&auml;tkama. 37% 16-24aastastest inimestest v&auml;itis, et on valmis t&ouml;&ouml;stressi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kohta vahetama, seevastu vaid 17% &uuml;le 55aastastest nentis, et sooviks sedasama teha. Inimesi h&auml;irib, kui t&ouml;&ouml;andja ei huvitu, kui suurt emotsionaalset pinget t&ouml;&ouml; tekitab. 14% t&ouml;&ouml;tajatest leidis, et t&ouml;&ouml;andja ei tunne &uuml;ldse huvi, kuiv&otilde;rd h&auml;sti nad end vaimselt ja emotsionaalselt t&ouml;&ouml;l tunnevad. 34% v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja huvi nende heaolu vastu on v&auml;ga madal.</p> <p>Euroliidu riikide t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;idavad end enim t&ouml;&ouml;sstressis olevat Poola t&ouml;&ouml;tajad (27%), neile j&auml;rgnevad Prantsusmaa ja Suurbritannia (20%) t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. K&otilde;ige v&auml;hem t&ouml;&ouml;stressi kurdetakse Hollandis, kus k&uuml;mnest &uuml;ks inimene nentis, et t&ouml;&ouml; tekitab stressi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/40 stressitase.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-40 stressitase.PNG" /></a></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: erakogu</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2550Miks peab autojuht käima kahes tervisekontrollis?2020-03-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte autojuhid on l&auml;binud tervisekontrolli nii nagu liiklusseaduses ette n&auml;htud. N&uuml;&uuml;d sain teada, et pean autojuhid saatma tervisekontrolli ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. Miks autojuhtide topeltkontroll vajalik on?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b>&nbsp;Autojuht peab t&otilde;esti l&auml;bima kaks tervisekontrolli &ndash; &uuml;ks neist on n&otilde;utud liiklusseadusega ja teine on n&otilde;utud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusega.&nbsp;</p> <p>Mootors&otilde;idukijuhi terviset&otilde;endi v&auml;ljastamisel tehakse kindlaks tervisekontrolli l&auml;bija terviseseisund ja sobivus mootors&otilde;idukit juhtida, st keskendutakse sellele, et juht ei ohustaks liikluses ennast ja teisi. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst hindab tervisekontrolli k&auml;igus t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja konkreetse t&ouml;&ouml; sobivust t&ouml;&ouml;tajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, ning kanda sellega seotud kulud. N&auml;iteks tuleb tervisekontroll korraldada t&ouml;&ouml;tajale, kes peab t&ouml;&ouml; k&auml;igus tegema korduvaid liigutusi v&otilde;i olema sundasendis. Autojuht on enamuse t&ouml;&ouml;ajast sundasendis (istub rooli taga) ning vanemate veokitega s&otilde;ites peab tegema korduvaid liigutusi, mis koormavad n&auml;iteks p&otilde;lvi ja k&auml;si - k&auml;ikude vahetamine sh pedaalide vajutamine. Samuti v&otilde;ib ette tulla, et autojuht peab k&auml;sitsi raskusi teisaldama.&nbsp;</p> <p>Kuna autojuht puutub oma t&ouml;&ouml;s kokku mitme ohuteguriga, mist&otilde;ttu tuleb ta t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrollile saata, peab t&ouml;&ouml;andja sellega ka korraldama. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada t&ouml;&ouml;le asumise nelja kuu jooksul ning edaspidi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul.&nbsp;</p> <p>Need kaks tervisekontrolli v&otilde;ib ka &uuml;hildada nii, et &uuml;he tervisekontrolli tulemusena v&auml;ljastatakse kaks dokumenti &ndash; terviset&otilde;end (liiklusseadusest tulenev) ja tervisekontrolli otsus (t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenev). Oluline on see, et tervisekontrollil osaleks t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, sest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevat tervisekontrolli v&otilde;ib l&auml;bi viia ja otsuse v&auml;ljastada ainult t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, liiklusseadusest tulenevat tervisekontrolli v&otilde;ib muuhulgas teha ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarst.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2547Mida saan ettevõttena oma töötajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?2020-03-06<p>Kutsume k&otilde;iki &uuml;les v&otilde;imalikke haigusjuhtumeid ennetama ning haiguste levikut piirama. See kehtib nii uue koroonaviiruse kui ka gripi ja k&otilde;ikide teiste kergesti levivate viirusnakkushaiguste kohta.</p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">P&uuml;si kursis T&ouml;&ouml;elu portaalis ilmuvate koroonaviirust puudutavate artiklitega.</a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Tutvu Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/Viirushaiguste &auml;rahoidmine.pdf" title="Viirushaiguste &auml;rahoidmine.pdf (89 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF fail</a>, mille saad vajadusel v&auml;lja printida ja n&auml;htavale kohale riputada.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/viiruskaitse.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-viiruskaitse.png" /></a></p> <p></p> <p>T&auml;issuuruses kuvamiseks kliki pildil.</p> <p>Allikas:&nbsp;<a href="https://www.terviseamet.ee/et" target="_blank">Terviseamet.</a></p> <p>Samuti soovitame j&auml;rgida Perearstide liidu k&uuml;mmet k&auml;sku:</p> <ol start="1"> <li><b>S&auml;ilita rahu ja kaine m&otilde;istus!</b></li> <li>J&auml;lgi ja j&auml;rgi terviseameti kodulehel antavaid juhiseid!<br />Terviseamet uuendab infot iga p&auml;ev mitu korda p&auml;evas. V&auml;lismaised soovitused ei pruugi Eestis olla sobivad.</li> <li>H&uuml;gieen:&nbsp;<b>k&auml;tepesu</b>! Hoia haigetest aupaklikku kaugusse!<br /><b>K&ouml;hides ja aevastades</b>&nbsp;kata suu ja nina k&auml;sivarrega, p&auml;rast pese kohe k&auml;si.&nbsp;Kasutatud taskur&auml;tt viska kohe pr&uuml;gikasti!</li> <li>Kui oled terve, siis v&otilde;id elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled k&auml;inud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. S&uuml;mptomiteta inimeselt nakkust saada on &auml;&auml;rmiselt ebat&otilde;en&auml;oline.</li> <li><b>Kui haigestud, j&auml;&auml; koju!</b></li> <li>Ravi end nii, nagu igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid s&uuml;mptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.</li> <li><b>Haigestumise korral v&otilde;ta &uuml;hendust oma perearstikeskusega v&otilde;i helista 1220</b>&nbsp;&ndash; see on tasuta ja &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tav perearstide n&otilde;uandetelefon.</li> <li>Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.</li> <li><b>Kutsu kiirabi j&auml;rgmistel juhtudel:<br /></b><b>a.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>valu rinnus, &otilde;hupuudus, hingamisraskused;<br /></b><b>b.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>teadvuse h&auml;ired, segasusseisund;<br /></b><b>c.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>&auml;&auml;rmine j&otilde;uetus.</b></li> <li>Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, v&auml;ikelastele/imikutele ning krooniliste haiguste p&otilde;dejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja s&uuml;damepuudulikkuse korral), samuti v&auml;hihaigetele ja immuuns&uuml;steemi p&auml;rssivat ravi saavatele inimestele. P&ouml;&ouml;rdu pigem varem kui hiljem!</li> </ol>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2546Tervisekontroll ja tervisetõend. Mis on nende erinevus?2020-03-06<p><b>V&otilde;ib tunduda, et need kaks on &uuml;ks ja sama, dubleerides teineteist. Nii see siiski ei ole.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Hedy-Reet &Uuml;bner, t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, Esmed T&ouml;&ouml;tervishoid</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Mis vahe on tervisekontrollil ja terviset&otilde;endil?</p> <p>Inimesed t&otilde;esti v&auml;ga tihti ei tee neil vahet kuid need on kaks t&auml;iesti erinevat dokumenti. Terviset&otilde;endit n&auml;eb ette Nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadus, tervisekontrolli vajadus tuleneb aga T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest. Need on teineteisest t&auml;iesti erinevad nii eesm&auml;rgi kui ka sisu poolest. &Uuml;hel inimesel v&otilde;ivad olla m&otilde;lemad dokumendid. Tavalise tervisekontrolli otsus peab olema iga&uuml;hel, terviset&otilde;end vaid teatud elualade esindajatel.</p> <p><b>Tervisekontrolli</b> aluseks on t&ouml;&ouml;koha riskianal&uuml;&uuml;s, kus on m&auml;&auml;ratletud ohutegurid, millega inimene kokku puutub. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tab p&auml;ev l&auml;bi &uuml;hes asendis ehk sundasendis ning kuvari taga. Seet&otilde;ttu tekivad tal lihaspinged, silmad v&auml;sivad ja n&auml;gemisteravus langeb. Tervisekontroll koostatakse nende ohutegurite alusel ja uuritakse, kas need on m&otilde;jutanud juba t&ouml;&ouml;taja tervist. Nagu eespool mainisin, tervisekontrolli l&auml;bivad reeglina k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p><b>Terviset&otilde;end</b> on vajalik ainult teatud erialade t&ouml;&ouml;tajatel, kes v&otilde;ivad nakkusi edasi kanda, n&auml;iteks toitlustust&ouml;&ouml;tajad, lasteaednikud, &otilde;petajad, loomaarstid, iluteenindajad jt. Terviset&otilde;end t&otilde;endab, et selle omaja ei ole nakkusohtlik ja ei anna kellelegi nakkusi edasi.</p> <p>Toon lihtsa n&auml;ite: k&uuml;&uuml;netehnik l&otilde;ikab patsiendi k&uuml;&uuml;nenahka, mille raames tal v&otilde;ib tekkida kokkupuude kliendi verega kuid vere kaudu levivaid nakkusi on p&auml;ris palju. Terviset&otilde;endi m&otilde;te ongi, et &uuml;ksk&otilde;ik kuhu inimene ka ei l&auml;he, ta ei saa teenindajalt mingit nakkust. Kujutage ette n&auml;iteks toiduvalmistajat v&otilde;i &ndash;m&uuml;&uuml;jat, kes l&otilde;ikab laadal leti &auml;&auml;res leiba v&otilde;i sinki, annab ostjale maitsta vms ning on ise salmonella kandja. Reaalsus on, et iga ostja saab t&otilde;en&auml;oliselt sellelt teenindajalt nakkuse. <b>Kes on s&uuml;&uuml;di?</b></p> <p>S&uuml;&uuml;di on m&uuml;&uuml;ja, t&auml;psemalt m&uuml;&uuml;ja t&ouml;&ouml;andja, kes lubas t&ouml;&ouml;le inimese, kellel ei ole terviset&otilde;endit ehk keda ei ole nakkuste suhtes kontrollitud.</p> <p>Siin kehtibki reegel, et kui ettev&otilde;tja tahab oma toote v&otilde;i teenusega turule tulla, siis tal peavad k&otilde;ik n&otilde;utud dokumendid olemas ja korras olema. &Uuml;heks pooleks on toiduohutus, teiseks inimese enda nakkusohtlikkus ja nakkuskandlus.</p> <p>Olen arstina t&auml;heldanud, et inimesed teevad terviset&otilde;endit protestimata. N&otilde;ukogude ajal toitlustuses v&otilde;i teeninduses, ka meditsiinivaldkonnas tegutsenud t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;hendas terviset&otilde;end veel sedagi, et iga kahe aasta tagant tehti kohustuslikus korras kopsur&ouml;ntgen. Sellest ajast p&auml;rit inimesed k&uuml;sivad terviset&otilde;endit pikendama tulles: &bdquo;Kas te seekord kopsur&ouml;ntgenit ei teegi?&ldquo; Teeme, aga mitte alati ja k&otilde;igile, sest teadupoolest on r&ouml;ntgenkiir kahjulik.</p> <p>Alates 1. jaanuarist 2017 muutus vastav seadus ja enam ei ole vaja terviset&otilde;endit pikendada iga kahe aasta j&auml;rel, v&auml;lja arvatud juhul kui inimesel on kahtlustus mingile nakkushaigusele. Seega ― terviset&otilde;end, uue nimega nakkust&otilde;end, on vastavalt uuele seadusele eluaegse kehtivusega.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kes on reaalselt toidu- ja nakkusohutusest huvitatud, teevad siiski teatud aja tagant uuesti proove, n&auml;iteks iga paari-kolme aasta tagant nn &bdquo;pulgaproovi&ldquo;, et taaskord veenduda ― nende t&ouml;&ouml;taja ei ole vahepeal saanud nakkuskandjaks.</p> <p>Kujutage ennast n&auml;iteks olukorda, et l&auml;hete restorani s&ouml;&ouml;ma. Ettekandja, kes Teile toidu lauda toob, on bakterikandja, kelle endal s&uuml;mptomeid pole. Ta puutub toitu, mida Teie s&ouml;&ouml;te. &Uuml;sna t&otilde;en&auml;oline on, et teie saate karmi k&otilde;hulahtisuse, see levib edasi Teie peres ja tutvusringkonnas. Kui selgub, et saite nakkuse selles restoranis, kas tahaksite kunagi veel sellesse restorani tagasi minna? <i>Salmonella, Shigella </i>ja<i> Campylobacter</i> on k&otilde;ige sagedasemad, mille olemasolu &bdquo;pulgaanal&uuml;&uuml;sis&ldquo; v&auml;lja selgitatakse.</p> <p>Mina arstina uurin, mis on anamnestiliselt oluline ehk kas inimene on viimase paari kuu jooksul k&otilde;hulahtisust p&otilde;denud v&otilde;i suurema k&ouml;ha k&auml;es vaevelnud. &bdquo;Pulgaproovi&ldquo; teen ma igal juhul. Kui vastus on negatiivne, siis saan t&otilde;endi vormistada. Mingi probleemi ilmnemisel saadan inimese edasistele uuringutele ja vajadusel ravile. Vastavalt kaebuste iseloomule on alati v&otilde;imalik teha ka kopsupilti, et v&auml;listada sealseid nakkusi. Alati vaatan &uuml;le ka patsiendi k&auml;ed veendumaks, et neil poleks kahtlaseid haavandeid jne.</p> <p>Terviset&otilde;endi tegemine ei v&otilde;ta palju aega, aga tagab ohutuse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2545Eestisse lähetatud töötajate töötingimused paranevad2020-03-05<p><b>Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseeln&otilde;u, millega kehtestatakse meetmed Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste paremaks kaitsmiseks. Muudetakse t&ouml;&ouml;tingimusi, mida Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale siin viibimise ajal tuleb tagada ning kehtestatakse pikaajalise l&auml;hetuse reeglid, mille j&auml;rgi tuleb kohaldada Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igust peale 12 v&otilde;i 18 kuud Eestis t&ouml;&ouml;tamist. Eeln&otilde;uga v&otilde;etakse &uuml;le Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiiv, mis reguleerib l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimusi.</b></p> <p>&bdquo;Euroopa Liidu siseselt t&ouml;&ouml;j&otilde;u vaba liikumise soodustamiseks on oluline, et Eestisse teistest liikmesriikidest l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid koheldaks v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt meie oma inimestega. Soovime, et tegevusaladel, mis vajavad riigisisese t&ouml;&ouml;j&otilde;u nappuse t&otilde;ttu abi kas l&uuml;hiajalise rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u n&auml;ol v&otilde;i spetsialistide panust veidi pikemat aega, oleks v&otilde;imalik teha t&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rikatel tingimustel ning neile makstaks &otilde;iglast t&ouml;&ouml;tasu,&ldquo; selgitas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Olulise muudatusena tuleb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra asemel edaspidi t&ouml;&ouml;tajale tagada t&ouml;&ouml;tasu mis v&otilde;ib koosneda n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast ning lisatasust &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; ja riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest, samuti tuleb h&uuml;vitada l&auml;hetusega seotud kulud. Teise olulise muudatusena kehtestatakse pikaajalise l&auml;hetuse reeglid, mille j&auml;rgi tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale p&auml;rast 12 v&otilde;i 18 kuud Eestis t&ouml;&ouml;tamist Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduses loetletud minimaalsete t&ouml;&ouml;tingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igust. Eeln&otilde;uga kaotatakse piirang, mille j&auml;rgi saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Oluline on see, et tellija tegutseks Eestis.</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist v&otilde;i &Scaron;veitsi Konf&ouml;deratsioonist Eestisse l&auml;hetatud isik, kes tavaliselt t&ouml;&ouml;tab neis riikides t&ouml;&ouml;lepingu alusel ja kelle t&ouml;&ouml;andja l&auml;hetab Eestisse t&ouml;&ouml;le teenuse osutamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud ajavahemikus.</p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv suureneb: aastal 2017 esitati T&ouml;&ouml;inspektsioonile 332 l&auml;hetamise teadet 1229 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta, 2018. aastal esitati 602 l&auml;hetamise teadet 2581 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. 2019. aasta andmete alusel on k&otilde;ige rohkem l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid p&auml;rit L&auml;tist (597 t&ouml;&ouml;tajat), Suurbritanniast ja P&otilde;hja-Iiri &Uuml;hendkuningriigist (444 t&ouml;&ouml;tajat), Poolast (437 t&ouml;&ouml;tajat) ja Leedust (309 t&ouml;&ouml;tajat).&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks neljandik ehk 26,7% Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tab ehituses ning &uuml;ks viiendik ehk 21,7% t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses. &Uuml;lej&auml;&auml;nud tegevusaladel t&ouml;&ouml;tab l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hem: veidi &uuml;le k&uuml;mnendiku kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, k&uuml;mnendik finants ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea k&uuml;mnendik elektrienergia tegevusalal. T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistika n&auml;itab, et k&otilde;ige rohkem l&auml;hetatakse t&ouml;&ouml;tajaid 2&ndash;90 p&auml;evaks.</p> <p>Autor: Riina Soobik, Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2544Tööõnnetus kanüüliga2020-03-04<p><strong>- Mis juhtus?</strong></p> <p>Maarika (nimi muudetud) oli t&ouml;&ouml;tanud tervishoiuasutuses neli aastat &uuml;ld&otilde;e ametikohal kui asetleidnud juhtum tema elu oluliselt muutis. Vahetuse &uuml;leandmisest oli m&ouml;&ouml;dunud v&auml;hem kui &uuml;ks tund ning kella kolmveerand k&uuml;mne ajal &otilde;htul asus ta palatis patsiendil vahetama veenikan&uuml;&uuml;li. Vahetult p&auml;rast n&otilde;ela kan&uuml;&uuml;list eemaldamist liigutas patsient j&otilde;uliselt ja kiiresti oma k&auml;tt, mille j&auml;rel tungis n&otilde;el t&ouml;&ouml;taja vasaku k&auml;e p&ouml;idlasse ning tekitas torkehaava. Patsiendil oli diagnoositud C-viirushepatiit, mist&otilde;ttu tehti Maarikale vastavad anal&uuml;&uuml;sid ja leidis kinnitust viiruse edasikandumine. Kuigi C-hepatiit on ravitav, v&otilde;ib ravi kesta pikka aega ning ravimite kasutamisel v&otilde;ib esineda k&otilde;rvaltoimed ja tekkida ravimi resistentsus.</p> <p><strong>- Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja kavatses kan&uuml;&uuml;list eemaldatud n&otilde;ela visata koheselt teravate, torkavate j&auml;&auml;tmete konteinerisse, kuid ootamatu s&uuml;ndmuse t&otilde;ttu see ei &otilde;nnestunud. Kuna patsient liigutas j&otilde;uliselt ja ootamatult vahetult p&auml;rast n&otilde;ela kan&uuml;&uuml;list eemaldamist ja sel hetkel asetses vasaku k&auml;e p&ouml;ial kan&uuml;&uuml;lil ja n&otilde;elale l&auml;hedal, ei j&otilde;udnud t&ouml;&ouml;taja reageerida ja n&otilde;elatorget &auml;ra hoida.&nbsp;</p> <p><strong>- Kuidas samalaadseid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida?</strong></p> <p>C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andja ei saanud tagada t&ouml;&ouml;tajale vaktsineerimise v&otilde;imalust. Tervishoiuteenuse osutaja peab riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus hindama k&otilde;iki olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad end vigastada saastunud terava t&ouml;&ouml;vahendiga (sh veenikan&uuml;&uuml;liga), kokku puutuda vere v&otilde;i muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusi arvestades peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma tarvitusele ennetusabin&otilde;ud, et hoida &auml;ra t&ouml;&ouml;tajate vigastusi ja seel&auml;bi v&otilde;imalikku nakatumist.&nbsp;</p> <p>Kan&uuml;&uuml;limine tekitab enamustes patsientides &auml;revust ning t&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne on seda v&auml;hendada oma k&auml;itumise, vestluse ja k&otilde;nemaneeriga. K&uuml;sitakse avatud k&uuml;simusi, n&auml;iteks kuidas patsient end tunneb. Samuti selgitatakse mida hakatakse tegema ja miks. Siinkohal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja vajada perioodiliselt v&auml;lja&otilde;pet oma suhtlemisoskuste arendamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ps&uuml;&uuml;hilist seisundit ja t&ouml;&ouml;sooritust v&otilde;ib m&otilde;jutada nii suur t&ouml;&ouml;koormus, ebav&auml;&auml;rikalt k&auml;ituv v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega patsient v&otilde;i muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid. Nendes k&uuml;simustes tuleb t&ouml;&ouml;tajatega konsulteerida ning leida viise t&ouml;&ouml;koormuse optimeerimiseks ja ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite ohjamiseks. Kui patsient on endale v&otilde;i teistele ohtlik, peavad olema rakendatud t&auml;iendavad ohutusabin&otilde;ud.</p> <p>Samalaadseid juhtumeid hoiab &auml;ra eelk&otilde;ige kaitsemehhanismiga veenikan&uuml;&uuml;lide kasutamine, milles &auml;sja kasutatud n&otilde;el t&otilde;mmatakse vahetult plastist kesta/kapslisse. See omakorda visatakse viivituseta m&auml;rgistatud ja torkekindlast materjalist konteinerisse. T&ouml;&ouml;taja tegi &otilde;igesti, et teatas otsemaid t&ouml;&ouml;andjale saadud vigastusest. Kuna viiruse peiteperiood on keskmiselt 6-9 n&auml;dalat, j&auml;rgnesid juhtumile tervisekontrollid ja ravi vastavalt arsti korraldustele.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2542Öötöö kaaslased: väsimus ja peavalu2020-03-03<p>Lihtne visioon: oled pea &ouml;&ouml;p&auml;eva ametis olnud, kuid pead sellegipoolest suutma teha selge peaga kaalukaid otsuseid. Mis siis, et magamatus tahab jalust niita. Just seesugune on paljude meditsiinit&ouml;&ouml;tajate argip&auml;ev.</p> <p><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">&bdquo;Olin t&auml;na &ouml;&ouml;sel valves,&ldquo; &uuml;tleb 40ndates aastates kirurg spontaanselt oma hajameelsuse vabanduseks patsiendile, kes on hommikul tema vastuv&otilde;tule tulnud, et operatsioonihaava n&auml;idata. L&uuml;hikesest jutuajamisest selgub, et arstil on seljataga &ouml;&ouml;p&auml;ev haiglas ja veel tuleb polikliinikus mitmeid tunde ametis olla enne, kui saab puhata. Seej&auml;rel ootavad teda taas korralised l&otilde;ikused, &ouml;&ouml;valved haiglas ja vastuv&otilde;tud polikliinikus. Huvitav, kuidas tema tervis vastu peab? Kuidas ta jaksab? Mehe t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei ole arstide ega &otilde;dede t&ouml;&ouml;graafikut arvestades sugugi erandlik, kuigi nad peavad tegema elut&auml;htsaid otsuseid, olles samas ise kurnatud ja v&auml;sinud.</span></p> <p><b>L&auml;&auml;ne-Tallinna Keskhaigla s&uuml;nnitusosakonna &auml;mmaemandusjuht</b> <b>Liis J&otilde;gis </b>r&otilde;hutab, et meediku t&ouml;&ouml;spetsiifika on paraku selline, et &ouml;istest valvetest pole enamasti p&auml;&auml;su. S&uuml;nnitusosakonnas on &ouml;ine aeg tavaliselt eriti intensiivne, sest lapsed kipuvad sageli just &ouml;&ouml;siti ilmale tulema. Seet&otilde;ttu on &ouml;&ouml;sel puhkehetke keeruline leida. &bdquo;&Auml;mmaemanda t&ouml;&ouml;s on alati juures ka ootamatuse aspekt: s&uuml;nnitusosakonnas ei tea kunagi ette, mida p&auml;ev v&otilde;i &ouml;&ouml; toob. See-eest peab valmisolek alati olema sada protsenti, sest tegeleda tuleb kahe patsiendiga korraga &ndash; nii ema kui lapsega,&ldquo; selgitab Liis, kelle s&otilde;nul pole &ouml;isest valvest taastumine lihtne, peavalud on p&auml;rast &ouml;ist t&ouml;&ouml;tamist tavalised. &bdquo;J&auml;rgmiseks p&auml;evaks ei ole m&otilde;tet tegevusi planeerida, sest p&auml;ev kulub magamisele ja puhkamisele. Teiselt poolt v&otilde;ib &ouml;ine t&ouml;&ouml;tamine &ouml;&ouml;r&uuml;tmi ka t&auml;ielikult segamini l&uuml;&uuml;a: oled &uuml;lev&auml;sinud ja und ei tulegi.&ldquo;</p> <p>Liis avaldab, et vahel annab organism pika t&ouml;&ouml;vahetuse j&auml;rel veel mitu p&auml;eva hiljemgi m&auml;rku, et taastumine pole olnud t&auml;ielik, kuigi selleks kulunud unetundide arvu j&auml;rgi v&otilde;iks seda eeldada.</p> <p>&bdquo;Kuigi &ouml;&ouml;valveid on organismil keeruline taluda, on need siiski paratamatu osa meie t&ouml;&ouml;st. &Otilde;nneks pakub &auml;mmaemanda t&ouml;&ouml; ise rohkelt r&otilde;&otilde;muhetki, mis annavad energiat ja tahtmist uuel p&auml;eval uuesti hea tujuga t&ouml;&ouml;le tulla,&ldquo; avaldab Liis, mis innustab teda &auml;mmaemandana t&ouml;&ouml;tama.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/LiisJogitool.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-LiisJogitool.JPG" /></a></p> <p><strong>&Ouml;ised vahetused on rasked</strong></p> <p>Kaksk&uuml;mmend neli aastat <b>Tallinna Lastehaigla</b> anestesioloogia ja intensiivravi osakonnas t&ouml;&ouml;tanud <b>&otilde;enduskvaliteedi ja koolituse koordineedija Maret Niinepuu</b>, s&otilde;nab, et ilmselt on erinevates haiglates ja ka osakondades erinev nii inimeste t&ouml;&ouml;koormus kui taastumine. Ta ise on oma koormust osakonnas v&auml;hendanud, sest tunneb, et enam ei j&otilde;ua samasuguse tempoga j&auml;tkata.</p> <p>&bdquo;&Ouml;ised vahetused on rasked. Kui tulla ainult &ouml;&ouml;seks t&ouml;&ouml;le, siis p&auml;eval peaks veidi rohkem puhkama, aga paratamatult alati pole v&otilde;imalik seda teha, mist&otilde;ttu on raskem &ouml;&ouml;sel &uuml;leval olla,&ldquo; tunnistab Maret, kes &ouml;&ouml;p&auml;evases vahetuses t&ouml;&ouml;tades p&uuml;&uuml;ab enne valvet &ouml;&ouml;sel korralikult magada. &bdquo;T&ouml;&ouml;l olles peab endast maksimumi andma, aga see n&otilde;uab ka, et m&otilde;tleksid k&otilde;ik k&auml;igud ja liigutused korralikult l&auml;bi ja lihtsalt niisama siia-sinna ei jookseks ega koormaks ennast asjatute liikumistega.&ldquo;</p> <p>Kuna peab j&auml;lgima monitore, siis v&auml;ga suur koormus on silmadel. Pauside ajal puhketoas paneb Maret silmad kinni ega vaata erendavaid valguseid. Vahel tunneb ta, et on v&auml;ga raske, sest silmad kuivavad ja n&auml;gemine muutub veidi h&auml;gusemaks.</p> <p>&bdquo;P&auml;ris kindasti on pika valve l&otilde;puks peavalu. Vahel aitab selle vastu valuvaigisti ja uni, aga p&auml;ris tihti j&auml;&auml;b peavalu p&uuml;sima ka siis, kui oled p&auml;eval paar tundi maganud. Samuti aitab, kui t&otilde;sta jalad veidi k&otilde;rgemale ja puhata 15-20 minutit,&ldquo; kirjeldab Maret t&ouml;&ouml;ga kaasnevaid vaevusi. K&otilde;igest hoolimata v&auml;sivad jalad sellegipoolest, sest pidevalt tuleb liikvel olla.</p> <p>&bdquo;Und aitab t&otilde;rjuda ja &ouml;&ouml;sel &uuml;leval p&uuml;sida, kui kolleegidega r&auml;&auml;kida. Vahel olen ka raamatut lugenud, aga see v&auml;sitab liialt silmi, mis hakkavad valutama, mist&otilde;ttu ma pigem ei loe.&ldquo;</p> <p>P&auml;rast &ouml;&ouml;vahetust koju minnes magab Maret enamsti kolm-neli tundi ja seej&auml;rel l&auml;heb taas varakult magama, juba &uuml;heksa-k&uuml;mne paiku &otilde;htul. Kui p&auml;eval kauem magada, siis &otilde;htupoole tunneb ta end veel v&auml;sinunuma, enesetunne on halvem ja kindlasti esineb peavalu. Magades paar tundi, siis on enesetunne parem ja saab ka perega koos olla.</p> <p>&Ouml;ise t&ouml;&ouml;tamise varjuk&uuml;ljeks peab Maret lisaks v&auml;simusele kaalut&otilde;usu. &bdquo;Paljud kolleegid kurdavad, et kehakaal kerkib, sest paratamatult midagi n&auml;ksitakse jne. Juuakse energiajooke v&otilde;i siis Coca-Colat. Vajatakse palju magusat. See k&otilde;ik p&otilde;hjustab lisakilosid,&ldquo; m&auml;rgib Maret, kes vahel p&auml;rast valvet vajab taastumiseks paari p&auml;eva, sest esimese ta magab ja alles j&auml;rgmisel p&auml;eval tunneb, et on j&otilde;udu ennast liigutada. Pikk taastumine segab t&ouml;&ouml;v&auml;list elu, mist&otilde;ttu on v&auml;hemaks j&auml;&auml;nud s&otilde;pradega suhtlust, kinok&uuml;lastusi jms. &bdquo;Lihtsalt ei j&otilde;ua, tahan puhata,&ldquo; tunnistab Maret.&nbsp;</p> <p><b>Kokkulepe paberil</b></p> <p>Meditsiinit&ouml;&ouml;tajate koormus on suur ja elu paljuski t&ouml;&ouml;keskne, sest personali napib, pikad vahetused ja &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; kurnavad. Madalate palkade t&otilde;ttu tuleb eelk&otilde;ige &otilde;dedel ja hooldajatel rabada sageli topeltkoormusega. Nii m&otilde;nigi neist erinevates haiglates v&otilde;i kohtades ― kodu&otilde;enduse &otilde;ena t&ouml;&ouml;tada veel haigla &ouml;&ouml;vahetustes jne.</p> <p>Vabatahtliku kokkuleppena&nbsp; s&otilde;lmiti 25. aprillil 2017. aastal Tallinnas<b> Eesti Haiglate Liidu,&nbsp; Eesti Arstide Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate Kutseliidu, Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti &Otilde;dede Liidu </b>kollektiivleping, mis m&auml;&auml;ratleb arstide, &otilde;dede ja hooldajate &uuml;ldise t&ouml;&ouml;koormuse hindamist v&otilde;imaldavad personalistandardid eriarstiabis. Selle kohaselt kohustuvad t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;rdlema tegelikku personali t&ouml;&ouml;koormust kokkulepitud personalistandarditega ja andma infot t&ouml;&ouml;tajaid esindavatele pooltele. Lepingust l&auml;htuvalt peaks tasustatud t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas olema 40 tundi.</p> <p>Mis kasu on aga paberist, kui tegelik elu sellest kontrastselt nagu must ja valge erinevad? <b>Statista andmetel (2018)</b> oli Euroopa Liidus 2016. aastal saja tuhande elaniku kohta k&otilde;ige enam meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid Portugalis (253) ja Eestis enam kui kolm korda (81) neist v&auml;hem. Kas meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid lohutab ja annab jaksu juurde teadmine, et Kreekas oli neid v&otilde;rreldes Portugaliga koguni kuus korda v&auml;hem?</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/44lugutabel-2.PNG" /></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: L&auml;&auml;ne Tallinna Keskhaigla&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2541Kas tööandja tohib töötajat tasustamata puhkusele saata?2020-03-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soovime t&ouml;&ouml;andjana kehtestada ettev&otilde;ttes eriolukorra, mille raames ei luba me ettev&otilde;ttesse kaheks n&auml;dalaks t&ouml;&ouml;le inimesi, kes on &auml;sja reisilt naasnud. Tulenevalt t&ouml;&ouml; iseloomust saavad osad t&ouml;&ouml;tajad teha ka kaugt&ouml;&ouml;d, kuid mitte k&otilde;ik. Me oleme t&ouml;&ouml;tajatele eriolukorrast juba teada andnud, kuid k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad ei m&otilde;istnud olukorra t&otilde;sidust. Kuna tegemist on eriolukorraga, siis ei saa me maksta t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;d ei tehta. Mida me peaksime tegema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b><b> </b>Ka nakkushaiguste perioodil soovitame t&ouml;&ouml;korraldust planeerides l&auml;htuda tervest m&otilde;istusest, r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bi ning leida parimad v&otilde;imalused. T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei reguleeri ettev&otilde;ttes eriolukorra kehtestamist. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid r&otilde;hutame, et tegemist on kokkuleppega. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt tasustamata puhkust kehtestada ega t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;d ei anna, kuid t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;d tegema, siis on tegemist t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tajale selle aja eest maksta keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal tuleb t&ouml;&ouml;d korraldades alati silmas pidada, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel on kehtiv t&ouml;&ouml;leping, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andja k&otilde;ige olulisem kohustus kindlustada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga ja t&ouml;&ouml;taja kohustus on t&ouml;&ouml;d teha. Heades t&ouml;&ouml;suhetes on k&otilde;ige m&otilde;istlikum leida m&otilde;lemat osapoolt rahuldav kompromiss, n&auml;iteks p&otilde;hipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugt&ouml;&ouml; tegemine, t&auml;htajaline osaline t&ouml;&ouml;aeg vms. K&otilde;ik kokkulepped eeldavad m&otilde;lema poole tahet.&nbsp;</p> <p>Soovitame j&auml;lgida informatsiooni Terviseameti lehek&uuml;ljel. T&ouml;&ouml;keskkonnas tuleks j&auml;rgida h&uuml;gieenin&otilde;udeid nagu korrap&auml;rane k&auml;tepesu, desinfitseerimine, ruumide &otilde;hutamine ning k&ouml;hides ja aevastades suu ja nina katmine, et hoida enda ja kolleegide tervist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/viirusteperiood.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2539Tööõnnetus lintsaega2020-02-28<p><strong>T&ouml;&ouml; kirjeldus:</strong> Soojustatud seinapaneelide valmistamiseks tuli soojustusplaate l&otilde;igata sobivasse m&otilde;&otilde;tu. Seda t&ouml;&ouml;d tehti statsionaarsel lintsaepingil.</p> <p><strong>Mis juhtus:</strong> T&ouml;&ouml;taja hoides m&otilde;lema k&auml;ega soojustusplaadist kinni ja l&uuml;kkas seda saelindi suunas. Enne l&otilde;ikamise l&otilde;ppu t&otilde;usis soojustusplaadi t&ouml;&ouml;taja poolne ots ootamatult &uuml;lespoole ja seet&otilde;ttu liikus seda kinni hoidnud t&ouml;&ouml;taja k&auml;si vastu saelinti.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> Plaadi otsa &uuml;lest&otilde;usmise p&otilde;hjustas ilmselt plaadi klaaskiup&otilde;hise kattekihi mitte l&auml;bil&otilde;ikamine vaid kaasahaaramine saehammaste poolt.</p> <p>Lintsaepingil oli reguleeritav osa, mis on korraga nii saelindi juhik kui ka kaitsepiire, mille abil v&auml;ltida v&otilde;imalikku kokkupuudet liikuva saelindiga. Selline osa tuleb saagimise eel lasta v&otilde;imalikult saetava materjali l&auml;hedale ja see v&auml;listab k&auml;e sattumise vastu saelinti saetava materjali kohal. Soojustusmaterjali saagimiseks seda ei tehtud ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ajal sattuski t&ouml;&ouml;taja k&auml;si vastu saelinti materjali kohal.</p> <p>Kannatanu &ouml;eldud p&otilde;hjus, miks kaitsepiiret allapoole ei reguleeritud, oli paraku t&uuml;&uuml;piline &ndash; see v&otilde;tab aega. Seega saab &ouml;elda, et kiirustamist eelistati ohutusele.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2538Perearstide liidu kümme käsku uue koroonaviiruse kohta2020-02-27<ol start="1"> <li><b>S&auml;ilita rahu ja kaine m&otilde;istus!</b></li> <li>J&auml;lgi ja j&auml;rgi terviseameti kodulehel antavaid juhiseid!<br />Terviseamet uuendab infot iga p&auml;ev mitu korda p&auml;evas. V&auml;lismaised soovitused ei pruugi Eestis olla sobivad.</li> <li>H&uuml;gieen: <b>k&auml;tepesu</b>! Hoia haigetest aupaklikku kaugusse!<br /><b>K&ouml;hides ja aevastades</b> kata suu ja nina k&auml;sivarrega, p&auml;rast pese kohe k&auml;si.&nbsp;Kasutatud taskur&auml;tt viska kohe pr&uuml;gikasti!</li> <li>Kui oled terve, siis v&otilde;id elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled k&auml;inud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. S&uuml;mptomiteta inimeselt nakkust saada on &auml;&auml;rmiselt ebat&otilde;en&auml;oline.</li> <li><b>Kui haigestud, j&auml;&auml; koju!</b></li> <li>Ravi end nii, nagu igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid s&uuml;mptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.</li> <li><b>Haigestumise korral v&otilde;ta &uuml;hendust oma perearstikeskusega v&otilde;i helista 1220</b> &ndash; see on tasuta ja &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tav perearstide n&otilde;uandetelefon.</li> <li>Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.</li> <li><b>Kutsu kiirabi j&auml;rgmistel juhtudel:<br /></b><b>a.&nbsp;&nbsp; </b><b>valu rinnus, &otilde;hupuudus, hingamisraskused;<br /></b><b>b.&nbsp;&nbsp; </b><b>teadvuse h&auml;ired, segasusseisund;<br /></b><b>c.&nbsp;&nbsp;&nbsp; </b><b>&auml;&auml;rmine j&otilde;uetus.</b></li> <li>Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, v&auml;ikelastele/imikutele ning krooniliste haiguste p&otilde;dejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja s&uuml;damepuudulikkuse korral), samuti v&auml;hihaigetele ja immuuns&uuml;steemi p&auml;rssivat ravi saavatele inimestele. P&ouml;&ouml;rdu pigem varem kui hiljem!</li> </ol>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2537Arvamus: "Tervisekontroll. Kas ja kuidas on sellest kasu pikemas perspektiivis?"2020-02-27<p><b>Targad inimesed elavad kauem!</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eduard Tsvetkov, perearstikeskuse Medicum taastusravi- ja spordiarst</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Pole vaja teha tervisekontrolli lihtsalt kontrolli p&auml;rast, et see oleks tehtud, vaid tervisekontroll peaks inimest aitama.</b>&nbsp;</p> <p>Igasugune tervisekontroll inimestele &uuml;ldiselt meeldib. Hea arst on see, kes m&auml;&auml;rab v&otilde;imalikult palju uuringuid ja anal&uuml;&uuml;se. Selliseid arste armastatakse. Mida kontrollitakse, seda ei osata ise t&auml;pselt seletada.</p> <p>Ma ei arva, et &uuml;he t&ouml;&ouml;valdkonna v&otilde;i eriala inimestel tuleks arsti juures k&auml;ia rohkem kui teistel. K&uuml;ll v&otilde;iksid k&otilde;ik osaleda s&otilde;eluuringutes ehk skriiningutes, mida meil v&auml;ga alahinnatakse. N&auml;iteks naiste rinnav&auml;hiuuringus osalejate arv on kohutavalt madal, samas lasevad inimesed teha vereproove, mis ei peegelda nende tervislikku olukorda. Kindlasti peaks l&auml;bima skriiningprogrammi, 50aastased mehed eesn&auml;&auml;rme ja nii mehed kui naised p&auml;rasoole s&otilde;eluuringud. Osalema erinevates vaktsineeringutes nagu HPV ehk papilloomiviirus, mille &uuml;le arutletakse, sest inimesed kardavad vaktsiine. Samas on need lihtsad asjad, mida peab tegema ja mille k&auml;igus avastatakse ka haigusi.</p> <p>Oma tervisele tuleks enam r&otilde;hku p&ouml;&ouml;rata vanuses 35+, kuid juba enne seda aega peaks keskenduma korrap&auml;rasele f&uuml;&uuml;silisele aktiivsusele, j&auml;lgima verer&otilde;hku ja kolesteroolitaset. Inimesed surevad kardiovaskulaarhaigustesse, mida v&otilde;iks kontrolli all hoida, sest selles vanuses hakkavad need h&auml;dad esile tulema. Kui esineb h&uuml;pertooniat, peaks kolesteroolitase normis olema. Teatud vanusest tuleks kolesterooli ja verer&otilde;hku m&otilde;&otilde;ta lasta. Neil, kes aktiivselt spordivad v&otilde;i tahaksid sellega alustada, oleks kasulik teha koormustest. V&otilde;ib-olla on neil mingisuguseid kroonilisi haiguseid? H&auml;sti t&auml;htis on, palju teeb inimene trenni, ja kui ta sellega alustab, siis mis intensiivsusega ta v&otilde;iks ja tahaks seda teha.&nbsp;</p> <p><b>Teadlikkust peaks olema rohkem</b></p> <p>Oluline on, et suhteliselt noor inimene elaks &otilde;nnelikult ega k&auml;iks arsti juures, vaid treeningsaalis. &Uuml;lekaalu ei tohiks olla. See on p&otilde;hiline. V&auml;ga hea on, kui ettev&otilde;tte maksab t&ouml;&ouml;taja eest m&otilde;ne spordiklubi v&otilde;i treeningsaali k&uuml;lastamise kuutasu. Muidugi v&otilde;iks t&ouml;&ouml; juures olla treeningsaal, see oleks super! T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks omalt poolt panustada t&ouml;&ouml;tajate teadlikkusesse, korraldada tervisep&auml;evi. Inimesed tihtilugu ei teagi, mida t&auml;hendab n&auml;iteks kardiovaskulaarhaigus ja kuidas seda ennetada. K&otilde;ik arvavad, et kui vereproovid on tehtud, siis on k&otilde;ik korras, aga nii see ei ole. Vereproovid ei anna tervislikust olukorrast tegelikku pilti. Haigusteadlikkus ja &uuml;le&uuml;ldine teadlikkus peaksid olema paremad, mida v&otilde;iks t&otilde;sta loengute ja tervisep&auml;evadega.</p> <p>Kui inimene on suhteliselt noor ja kaebusteta, siis ta midagi muud peale aktiivse ja tervisliku eluviisi enda jaoks teha ei saagi. Mina panustaksin teadlikkusele, mis on tema v&otilde;imalikud terviseriskid, ja teatud vanuses tuleks neid kontrollida. Lihtne n&auml;ide. Kui inimene teab, et tema isa on surnud 40aastasena, ehk v&auml;ga varakult infarkti, siis peaks ta kindlasti laskma end kontrollida ja j&auml;lgima, milline on tema verer&otilde;hk ja kolesterooli tase.&nbsp;</p> <p><b>Peab olema p&otilde;hjus uurida</b></p> <p>Tervisekontroll h&otilde;lmab baasuuringuid: kardiogrammi, stenogrammi, vaadatakse &uuml;le silmad. Nende lihtsate asjadega t&otilde;sist haigust ei tuvasta. Jah, &uuml;kskord elus peab olema kardiogramm tehtud, aga muidu ma seda v&auml;ga ei usalda. Kui inimesel on kaebusi, siis tuleks v&auml;lja selgitada, mis tal t&auml;pselt viga on. Aga lihtsalt niisama midagi otsida on kahtlane, peab olema mingi p&otilde;hjus inimest uurida. Samas on meil mehed, kes arsti juures ei k&auml;i, verer&otilde;hku ei m&otilde;&otilde;da. M&otilde;ned eesti mehed saavad oma h&uuml;pertooniat&otilde;vest teada alles siis, kui on infarkt olnud. Selle ohtu peaks v&auml;lja selgitama varem, aga sellega saavad hakkama ka perearstid, kelle juurde inimesed samuti satuvad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrolli suunavad, siis neil midagi selle vastu ei ole ja nad uuringutes ka osalevad. M&otilde;ned lasevad lisaks teha terviseauditi ja koormustesti, sest tahavad olla kindad, et k&otilde;ik on nendega korras.</p> <p>Minu s&otilde;num on aga: pole vaja teha kontrolli lihtsalt kontrolli p&auml;rast, et see oleks tehtud, vaid tervisekontroll peaks inimest aitama. Olen k&uuml;ll n&auml;inud patsiente, kelle anal&uuml;&uuml;sid on korras, aga ta ei j&otilde;ua minna trepist kolmandale korrusele. See pole elukvaliteet ega &otilde;ige elu, vaid midagi on v&auml;ga valesti. Inimesed peavad olema targad ja teadlikud. Targad inimesed elavad kauem.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2535Sotsiaalministeerium: Eesti töötute vaesus on Euroopa Liidu suurim, kuid kõige vähem inimesi elab mittetöötavates leibkondades2020-02-26<p data-adtags-visited="true"><span>Statistika j&auml;rgi on Eestis k&otilde;ige v&auml;hem inimesi, kes elavad mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades, kuid samal ajal on Eestis t&ouml;&ouml;tute vaesus &uuml;ks suuremaid Euroopa Liidus. Miks see nii on, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;tute vaesust ning mida on plaanis muuta t&ouml;&ouml;tuskindlustuses selleks, et olukorda parandada, kirjutab sotsiaalministeeriumi anal&uuml;&uuml;si ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar.</span></p> <p data-adtags-visited="true">On t&otilde;si, et t&ouml;&ouml;tamisel on suur m&otilde;ju vaesuse leevendamise, kuid samav&otilde;rd on oluline vaadata ka erinevate riikide t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steeme. Erinevate riikide s&uuml;steemide heldus m&otilde;jutab otseselt ka v&otilde;rdlusandmeid.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tute vaesuse ulatuse v&otilde;rdlemisel teiste riikidega on oluline teada, millised on nendes riikides t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemid. Enamasti kasutatakse selliseks v&otilde;rdlemiseks netoasendusm&auml;&auml;ra ehk kui suure osa moodustab t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise korral saadav netosissetulek (t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis, t&ouml;&ouml;tutoetus) varasemast netosissetulekust (t&ouml;&ouml;tasust).</p> <p data-adtags-visited="true">Eesti t&ouml;&ouml;tavate elanike suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r (9,5% 2017.a) EL-27 keskmisel tasemel (9,3%), kuid t&ouml;&ouml;tute suhteline vaesus on EL keskmisest siiski suurem. Nii elas Eurostati andmetel 2017. aastal Eesti t&ouml;&ouml;tutest elanikest suhtelises vaesuses 51,9%, kuid EL-27 keskmiselt 48,6%.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;tamine v&auml;hendab vaesust</strong></p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tamise m&otilde;ju vaesusele on v&otilde;imalik hinnata ka t&ouml;&ouml;intensiivsuse ulatuse j&auml;rgi leibkonnas. Selle j&auml;rgi on n&auml;ha, et nii &uuml;lalpeetavate[1]&nbsp;lasteta kui lastega leibkondades on v&auml;ga madala t&ouml;&ouml;intensiivsuse (keegi leibkonna t&ouml;&ouml;ealistest ei t&ouml;&ouml;ta v&otilde;i t&ouml;&ouml;tab v&auml;ga v&auml;he) korral suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r v&auml;ga k&otilde;rge ehk kui leibkonna t&auml;isealised ei t&ouml;&ouml;ta, siis elab &uuml;lalpeetavate lasteta leibkondades elavatest inimestest allpool suhtelise vaesuse piiri 71,4% ning &uuml;lalpeetavate lastega leibkondade inimestest 53,2% (Statistikaamet).</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;intensiivsuse kasvades suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal v&auml;heneb. Ka absoluutse vaesuse korral on n&auml;ha samalaadset suunda. &Uuml;lalpeetavate lasteta leibkondade elanike k&otilde;rgemat suhtelist ja absoluutset vaesust selgitab &uuml;helt poolt see, et nende seas on rohkem &uuml;ksinda elavaid inimesi[2], kuid ka see milliseid muid toetusi v&otilde;i h&uuml;vitisi saadakse &ndash; n&auml;iteks lastega leibkondades on nendeks erinevad pereh&uuml;vitised.</p> <p data-adtags-visited="true">Teisalt on aga Eesti Eurostati andmetel &uuml;ks neid riike, kus mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades elavate inimeste osakaal moodustab vaid v&auml;ikese osa suhtelises vaesuses olevast elanikkonnast: &uuml;heaegselt nii suhtelises vaesuses kui mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades elas 2017. aastal kokku 3,1% Eesti elanikest. Seda selgitab asjaolu, et Eestis on teiste EL riikidega v&otilde;rreldes peaaegu k&otilde;ige v&auml;iksem alla 60-aastaste elanike osakaal, kes elavad mittet&ouml;&ouml;tavates v&otilde;i v&auml;ga madala t&ouml;&ouml;intensiivsusega leibkondades, Eestist madalam osakaal on vaid T&scaron;ehhis.</p> <p data-adtags-visited="true">Vaesus on leibkonnakeskne ehk arvesse v&otilde;etakse k&otilde;ikide leibkonnaliikmete sissetulekut ning &uuml;histarbimise arvestamiseks jagatakse sissetulek tarbimiskaaludega. T&ouml;&ouml;tute suurem vaesuse ulatus on otseselt selgitatav nende leibkondade v&auml;iksema ekvivalentnetosissetulekuga. Statistikaameti andmete j&auml;rgi on n&auml;ha, et vaid pension&auml;ride puhul on ekvivalentnetosissetulek v&auml;iksem kui t&ouml;&ouml;tutel. Erinevalt t&ouml;&ouml;tavatest inimestest on aga t&ouml;&ouml;tute puhul naiste ekvivalentnetosissetulek m&otilde;nev&otilde;rra suurem kui meestel. Selle p&otilde;hjuseks on asjaolu, et just meest seas on k&otilde;ige enam &uuml;ksinda elavaid inimesi. Seevastu aga naiste seas on rohkem neid, kellel on leibkonnas alaealisi lapsi v&otilde;i on tegemist paariga, kellest v&auml;hemalt &uuml;ks on alla 65-aastane, mis viitab sellele, et pere sissetulekust olulise osa moodustavad kas peretoetused v&otilde;i vanaduspension. Leibkonna koosseis m&otilde;jutab seega nende ekvivalentnetosissetulekut, sest lisaks t&ouml;&ouml;tusega seotud h&uuml;vitistele on leibkonnas veel keegi, kes saab t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i muid h&uuml;vitisi.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;tute vaesust m&otilde;jutab see, kui suure osa varem saadud sissetulekust moodustab t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitis.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">OECD 2018. aasta andmetel on kahekuise t&ouml;&ouml;tuse korral k&otilde;rgeim netoasendusm&auml;&auml;r Luksemburgis (86%), L&auml;tis (84%), Leedus (81%) ning k&otilde;ige madalam Suurbritannias (13%). Eestis on t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise teisel kuul asendusm&auml;&auml;r v&otilde;rreldes varasema t&ouml;&ouml;tamisega 57% ehk sama mis EL riikides keskmiselt. Kuuekuise t&ouml;&ouml;tuse perioodi j&auml;rel v&auml;heneb Eestis asendusm&auml;&auml;r 47%-ni (EL-28 keskmine 50%). Aastase t&ouml;&ouml;tuse perioodi korral on Eestis asendusm&auml;&auml;r endiselt 47%, kuid see on m&otilde;nev&otilde;rra k&otilde;rgem kui EL-28 keskmine (41%). Kahe aastase t&ouml;&ouml;tuse korral on k&otilde;rgeim asendusm&auml;&auml;r Hollandis, kus on see 70% ning madalaim m&auml;&auml;r on L&auml;tis, Leedus ja T&scaron;ehhis &nbsp;(8-9%). Eestis on 24-kuise t&ouml;&ouml;tuse korral asendusm&auml;&auml;r 13% (EL riikide keskmine on samas 30%) sest selleks ajaks on Eestis l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste maksmise periood (t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis ja t&ouml;&ouml;tutoetus) ning peamiseks sissetulekuallikaks on toimetulekutoetus.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste asendusm&auml;&auml;r ja selle maksmise kestus m&otilde;jutab&nbsp; seda, kui efektiivsed oleme vaesuse leevendamisel. Tuginedes Statistikaameti andmetele v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis 2017. aastal t&ouml;&ouml;tute absoluutset vaesust 1,5 protsendipunkti ning t&ouml;&ouml;tutoetus vaid &uuml;he protsendipunkti v&otilde;rra. M&otilde;ju t&ouml;&ouml;tute suhtelisele vaesusele on aga veelgi v&auml;iksem &ndash; t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis &uuml;ksinda v&auml;hendas 2017. aastal t&ouml;&ouml;tute suhtelist vaesust 0,5 protsendipunkti ning koos t&ouml;&ouml;tutoetusega 0,9 protsendipunkti v&otilde;rra. T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tute vaesuse v&auml;hendamisel oleneb lisaks asendusm&auml;&auml;ra ulatusele ja kestvusele ka sellest kui suurel osal t&ouml;&ouml;tutest on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele v&otilde;i t&ouml;&ouml;tutoetusele. N&auml;iteks T&ouml;&ouml;tukassa andmetel kvalifitseerus 2018. aastal uutest t&ouml;&ouml;tutest t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele 33% ja t&ouml;&ouml;tutoetusele 26%.</p> <p data-adtags-visited="true">Seega s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;tavate kui t&ouml;&ouml;tute inimeste vaesuse ulatus lisaks nende enda sissetulekule v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalustele ka sellest kui palju on leibkonnas veel liikmeid, kui palju on leibkonnas &uuml;lalpeetavaid liikmeid (nt alaealisi lapsi). Allpool suhtelise vaesuse piiri elavatel t&ouml;&ouml;tutel on tihti ka madalam haridustase ning nende seas on rohkem neid, kes elavad &uuml;ksinda ning nende peamiseks sissetulekuks on t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise korral saadavad t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised. Viimaste puhul on vaesuse kontekstis oluline, milline on nende asendusm&auml;&auml;r ja maksmise kestvus.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas on vaesusega lood Eestis?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Eesti elanikest elas Statistikaameti andmetel 2018. aastal suhtelises vaesuses 21,7% (meestest 19,3% ja naistest 23,8%) ja absoluutses vaesuses 2,4% (meestest 2,9% ja naistest 2%). Kui vanuser&uuml;hmade v&otilde;rdluses on suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r k&otilde;ige suurem 65-aastaste ja vanemate seas (43,1%), siis absoluutse vaesuse m&auml;&auml;r on seevastu k&otilde;ige suurem noorte ehk 18-24-aastaste seas (6,2%). Vaesuses elamist m&otilde;jutab ka haridus ehk mida madalam haridustase, seda suurem risk olla vaesuses[3].</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Joonis 1.</span>&nbsp;Suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r sotsiaal-majanduslike tunnuste j&auml;rgi, 2018</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/t&ouml;&ouml;tus1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-t&ouml;&ouml;tus1.jpg" /></a></p> <p data-adtags-visited="true">* 18-aastased ja vanemad elanikud.</p> <p data-adtags-visited="true"><em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2019 (sissetulekuaasta 2018)</em></p> <p data-adtags-visited="true">H&otilde;iveseisundi j&auml;rgi on nii suhtelise kui absoluutse vaesuse korral suurim vaesuses elavate osakaal t&ouml;&ouml;tute seas (vastavalt 52,5% ja 16,7%). T&ouml;&ouml;tavate inimeste seas on vaesuse m&auml;&auml;rad aga oluliselt madalamad ning nii elas 2018. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 10,1% ning allpool absoluutse vaesuse piiri 1,6%. T&ouml;&ouml;tavatest inimestest elavad allpool suhtelise vaesuse piiri pigem need, kes on ettev&otilde;tjad: 2018. aastal elas palgat&ouml;&ouml;tajatest suhtelises vaesuses 8,1%, kuid ettev&otilde;tjatest 28,6%; absoluutses vaesuses elas aga vaid 0,7% palgat&ouml;&ouml;tajatest ning 9,8% ettev&otilde;tjatest.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Joonis 2.</span>&nbsp;Absoluutse vaesuse m&auml;&auml;r sotsiaal-majanduslike tunnuste j&auml;rgi, 2018</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/t&ouml;&ouml;tus2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-t&ouml;&ouml;tus2.jpg" /></a></p> <p data-adtags-visited="true">* 18-aastased ja vanemad elanikud.</p> <p data-adtags-visited="true"><em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2019 (sissetulekuaasta 2018)</em></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tute vaesust v&auml;hendada?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Sotsiaalministeeriumis on k&uuml;psenud idee t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi muutmiseks, mis peaks tulevikus muutma t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste maksmist nii, et sellel oleks suurem m&otilde;ju vaesuse v&auml;hendamisele.</p> <p data-adtags-visited="true">N&auml;iteks on plaanis muuta t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste saamise tingimusi. V&otilde;imalik on maksta &uuml;hte t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, kui inimene ei kvalifitseeru sellele, siis pakuks kaitset toimetulekutoetus. T&ouml;&ouml;tutoetust sel ajal ei makstaks. Teine v&otilde;imalus oleks maksta kahte kindlustush&uuml;vitist: t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, mille suurus s&otilde;ltub eelnevast&nbsp; sissetulekust. Kui t&ouml;&ouml;tu ei kvalifitseeru sissetulekust s&otilde;ltuvale t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele oleks v&otilde;imalik saada baasm&auml;&auml;ras h&uuml;vitist, mille kvalifitseerumistingimused on leebemad.</p> <p data-adtags-visited="true">Samuti maksab kaaluda staaži n&otilde;uete leevendamist t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitise saamiseks ning toetuste maksmise kestuse seadmist vastavusse majandusts&uuml;klitega, ehk et headel aegadel, kui t&ouml;&ouml;d on kergem leida, oleks h&uuml;vitiste maksmise periood l&uuml;hem ning kui majanduses on raskemad ajad ja t&ouml;&ouml;d leida on keerulisem, oleks v&otilde;imalik ka h&uuml;vitist kauem maksta.</p> <p data-adtags-visited="true">Need on aga alles esimesed partneritele arutamiseks saadetud m&otilde;tted, mille &uuml;le arutada, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tute vaesusesse langemise riski.</p> <hr class="wp-block-separator" /> <p data-adtags-visited="true">[1]&nbsp;&Uuml;lalpeetavad lapsed ehk 0&ndash;17-aastased ja v&auml;hemalt &uuml;he vanemaga koos elav mitteaktiivne 18&ndash;24-aastane noor. Vaesuse n&auml;itajate avaldamisel kasutatakse &uuml;lalpeetava asemel m&otilde;istet s&otilde;ltuv laps.</p> <p data-adtags-visited="true">[2]&nbsp;Suhtelises vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute seas on enam (32,9%) alla 65-aastaseid &uuml;ksikuid inimesi ning seda eelk&otilde;ige meeste seas. Ka elavad allpool suhtelise vaesuse piiri j&auml;&auml;vad t&ouml;&ouml;tud mehed valdavalt (&uuml;le 76%)&nbsp; leibkondades, kus ei ole alla 18-aastaseid lapsi. Allpool suhtelise vaesuse piiri elavatest t&ouml;&ouml;tutest naistest veidi v&auml;hem kui pooled elavad leibkonnas, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks alla 18-aastane laps. Lisaks on vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute naiste seas rohkem ka &uuml;ksikvanemaid.&nbsp;<em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, autori arvutused</em></p> <p data-adtags-visited="true">[3]&nbsp;Nt oli 2017. aastal enam kui pooltel allpool suhtelise vaesuse piiri olnud t&ouml;&ouml;tutest II taseme haridus ning seda eelk&otilde;ige meeste seas; vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute naiste seas on lisaks II taseme haridusega inimestele pea sama palju ka III taseme haridusega naisi.&nbsp;<em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, autori arvutused</em></p> <p data-adtags-visited="true">Foto: Pixabay</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/02/26/eesti-tootute-vaesus-on-euroopa-liidu-suurim-kuid-koige-vahem-inimesi-elab-mittetootavates-leibkondades/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi blogis.</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2534Kas tööriideid võib ise sobivaks kohendada?2020-02-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajatele andnud &uuml;hesugused t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad. Oleme siin aga erineva suuruse ja kehaehitusega k&otilde;ik, aga sellega pole ta arvestanud. Nii ei sobigi need t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad osadele meist. M&otilde;ni kolleeg on kurtnud, et tal on t&ouml;&ouml;l ebamugav olla ning stressi tekitab see, et ebasobivates riietes tuleb kliente teenindada. On tulnud ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja lasi &otilde;mblejal r&otilde;ivad &uuml;mber teha, mis aga kahjuks ei ole odav. Kas t&ouml;&ouml;andja on kohustatud katma t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste kohendamise kulutused?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;andja on otsustanud, et tema t&ouml;&ouml;ajad peavad kliente teenindades kandma &uuml;hesuguseid r&otilde;ivaid ja need soetanud, siis t&ouml;&ouml;taja peab neid ka kandma. T&ouml;&ouml;riiete valimisel tuleb aga arvestada, et riided sobiksid konkreetsetes tingimustes t&ouml;&ouml;tamiseks ja sobiksid konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastanud t&ouml;&ouml;riided, millega on ebamugav t&ouml;&ouml;d teha, tuleb esmalt t&ouml;&ouml;andja poole p&ouml;&ouml;rduda ja selgitada, mis p&otilde;hjusel v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;riided t&ouml;&ouml;tajatele ei sobi. Selgitage t&ouml;&ouml;andjale, mis teile t&ouml;&ouml;riietuse puhul ebamugavust valmistab - nt l&otilde;ige, materjal vms. Ilmselt h&auml;irib selline probleem paljusid t&ouml;&ouml;tajaid, seet&otilde;ttu oleks tark teha &uuml;hisp&ouml;&ouml;rdumine. Murega v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku poole, kes edastab mure t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>T&ouml;&ouml;riiete &uuml;mbertegemine ei tohi t&ouml;&ouml;tajale kaasa tuua kulutusi, kuid t&ouml;&ouml;taja ei saa ilma t&ouml;&ouml;andja loata lasta t&ouml;&ouml;riideid ringi teha, sest tegemist on t&ouml;&ouml;andjale kuuluvate asjadega. Sobivate t&ouml;&ouml;riiete saamiseks p&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole, kelle &uuml;lesanne on olukorrale lahendus leida &ndash; kas soetada sobivamad t&ouml;&ouml;riided v&otilde;i lasta olemasolevad &uuml;mber teha. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ivad ka kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja laseb ise riided &uuml;mber teha ja t&ouml;&ouml;andja maksab kulud, aga kokkulepe tuleb s&otilde;lmida enne riiete &uuml;mber tegemist.</p> <p>Selleks, et v&auml;ltida olukorda, kus t&ouml;&ouml;andja on kulu teinud, aga tellitud r&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajatele ei sobi, oleks m&otilde;istlik kaasata t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste kavandamise protsessi. Nii saab valida r&otilde;ivad, mis enamusele t&ouml;&ouml;tajatest sobivad. Kui on palju t&ouml;&ouml;tajaid, siis k&otilde;ikidele meeldivaid r&otilde;ivaid ei ole nagunii v&otilde;imalik valida, kuid siis saab v&auml;hemasti l&auml;bi r&auml;&auml;kida, selgitada ja nii&nbsp; j&otilde;uda k&otilde;iki rahuldava lahenduseni. Riietuse t&otilde;ttu stressis t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;ga keeruline olla motiveeritud ja suhelda kliendiga&nbsp; r&otilde;&otilde;msameelselt.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2533Märts TAI tervisekalendris. Vanemlus: pere- ja tööelu tasakaal2020-02-21<p>Suur osa t&ouml;&ouml;ealistest on lapsevanemad, kes iga p&auml;ev jagavad oma t&auml;helepanu t&ouml;&ouml; ja pere vahel. P&uuml;&uuml;des olla tubli m&otilde;lemas, v&otilde;ib pingelistel perioodidel ette tulla olukordi, kus ei jaksata enam iseenda heaolule m&otilde;elda.</p> <p>Nii n&auml;itab Tervise Arengu Instituudi paari aasta tagune&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/153865478482_ECBI-SDQ-PSOC_raport_2018.pdf" target="_blank" rel="noopener">uuring</a>&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/153865478482_ECBI-SDQ-PSOC_raport_2018.pdf" target="_blank" rel="noopener"></a>2&ndash;12-aastaste laste vanemate seas, et ehkki lapsevanemaks olemine on rahuldust pakkuv, on see pea pooltele vanematele nende lapse praeguses vanuses raske. Kurnatud, pinges ja &auml;rev lapsevanem ei suuda t&ouml;&ouml;l t&auml;ie mahuga panustada, samuti ei jaksa oma lapse eest hoolitseda sel m&auml;&auml;ral, mis aitaks kaasa lapse arengule. Et lapsele piisavalt armastust ja tuge jagada, peaks tasakaalus p&uuml;simiseks enam iseenda eest hoolitsema.</p> <p>Hea tasakaal on t&ouml;&ouml;andjaile ka &uuml;ha olulisem.</p> <p><span><strong>Kuidas saab t&ouml;&ouml;andja lastega t&ouml;&ouml;tajaid toetada?</strong></span></p> <p>H&auml;id viise lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajate toetamiseks leiab maailmapraktikast mitmeid. Kindlasti tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja soovib v&otilde;i on sunnitud lapse t&ouml;&ouml;le kaasa v&otilde;tma. Sellest kirjutasime l&auml;hemalt &uuml;hes meie varasemas tervisekalendri postituses siin. J&auml;rjepidevalt vanemlust v&auml;&auml;rtustades saab aga t&ouml;&ouml;kohal muudki &auml;ra teha.</p> <p><strong>K&otilde;ikide aeg on v&auml;&auml;rtuslik</strong></p> <p>Suurem paindlikkus t&ouml;&ouml; tegemise ajas ja kohas annavad vanemale suurema kindlustunde. Paindlikkust loovad n&auml;iteks:</p> <ul> <li>investeerimine mitmekesist suhtlust v&otilde;imaldavasse tehnoloogiasse (nt Outlook), nii et &uuml;ksteise t&ouml;&ouml;dest ja kohustustest on parem &uuml;levaade,</li> <li>libisev t&ouml;&ouml;p&auml;eva algus/l&otilde;pp,</li> <li>t&ouml;&ouml;n&auml;dala tihendamine (40 t&ouml;&ouml;tundi jagatakse viie p&auml;eva asemel neljale p&auml;evale),</li> <li>t&ouml;&ouml;aja t&uuml;keldamine (&uuml;ks pikk t&ouml;&ouml;p&auml;ev jaotatakse kaheks v&otilde;i enamaks vahetuseks),</li> <li>t&ouml;&ouml;aja jaotamine kolleegide vahel (&uuml;hte v&otilde;i enamat ametikohta t&auml;idavad kokkulepitud perioodil kaks v&otilde;i enam t&ouml;&ouml;tajat).</li> <li>aegsasti ette teada olevad t&ouml;&ouml;plaanid,</li> <li>olukordade v&auml;ltimine, kus t&ouml;&ouml;tajalt tuleb s&otilde;na otseses m&otilde;ttes viimasel minutil paluda t&ouml;&ouml;tamist varahommikul v&otilde;i hilis&otilde;htul. Mitmed hoolivad t&ouml;&ouml;andjad on kehtestanud korra, et koosolekud ei alga kunagi varem kui kell 9.30 ega l&otilde;ppe hiljem kui kell 16.30.</li> </ul> <p><strong>Vajalike tehnikate ja uute oskuste &otilde;petamine t&ouml;&ouml;tajatele</strong></p> <ul> <li>Vanemate toimetulekut toetava vanemahariduse korraldamine t&ouml;&ouml;kohal.</li> <li>Ps&uuml;hholoogiliste ja sotsiaalsete oskuste treenimine, nt stressiga toimetuleku oskuste &otilde;petamine.</li> <li>Stressist ja l&auml;bip&otilde;lemisest ohustatud v&otilde;i juba kahjustatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja elukvaliteedi taastamine pakkudes t&ouml;&ouml;kohal n&otilde;ustamise, teraapia ja taastumise v&otilde;imalusi.</li> </ul> <p><strong><span>Kuidas vanemana hoolitseda oma vajaduste eest?</span></strong></p> <p>Soovides hoolitseda lapse vajaduste ja heaolu eest, tuleb eesk&auml;tt hoolitseda enda vajaduste eest &ndash; lapsele on lihtsam toeks olla, kui oma &bdquo;tass on t&auml;is&ldquo;. See n&otilde;uab vanemalt nii eneseregulatsiooni oskusi kui ka teadmisi ja oskusi lapse arengu toetamiseks.</p> <p>Muu hulgas t&auml;hendab see n&auml;iteks ka p&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva endale puhkehetke v&otilde;tmist, et kodustele teemadele ja lapsega tegelemisele &uuml;mber l&uuml;lituda. Kui sellisest iseendale aja v&otilde;tmisest saab reegel, harjub ka laps sellega ja m&otilde;istab seda. L&auml;bi oma eeskuju &otilde;petame lapsele enda vajaduste eest seismist ja iseseisvust.</p> <p><strong>Tassi aitavad t&auml;ita:</strong></p> <ul> <li>Piisav puhkus ja uni</li> <li>M&otilde;&otilde;dukas liikumine</li> <li>Oma t&ouml;&ouml;vaba aja teadlik kavandamine ja planeerimine</li> <li>Endale ja partnerile v&otilde;etud aeg</li> <li>Lapse jaoks v&otilde;etud aeg</li> </ul> <p>L&auml;hemat teavet k&otilde;igi m&auml;rks&otilde;nade kohta leiad veebilehelt&nbsp;<a href="http://www.tarkvanem.ee/" target="_blank" rel="noopener">www.tarkvanem.ee</a>.</p> <p><strong>Lisalugemist:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vanemlus" target="_blank" rel="noopener">Vanemlusest terviseinfo.ee-s</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://hbr.org/2017/01/the-best-ways-your-organization-can-support-working-parents" target="_blank" rel="noopener">The Best Ways Your Organization Can Support Working Parents</a></li> <li><a href="https://news.psu.edu/story/481027/2017/09/06/research/workplace-support-can-positively-influence-parents-well-being" target="_blank" rel="noopener">Workplace support can positively influence parents' well-being</a></li> <li><a href="https://pingboard.com/work-life-balance/" target="_blank" rel="noopener">10 Ways to Encourage a Healthy Work-Life Balance for Employees</a></li> <li><a href="https://www.employersforchildcare.org/news-item/can-employers-better-support-parents/" target="_blank" rel="noopener">https://www.employersforchildcare.org/news-item/can-employers-better-support-parents/</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://tarkvanem.ee/wp-content/uploads/2020/02/Tarkvanem_mis_aitab_sinu_tassi_taita_a4.pdf" target="_blank" rel="noopener">Mis aitab sinu tassi t&auml;ita?</a></li> </ul> <p>Artikkel ilmus <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/marts" target="_blank">Terviseinfo.ee lehel</a>.</p> <ul></ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2532Välitööd iga ilmaga2020-02-20<p><b>Kui soojas kontoris t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib imetleda j&auml;&auml;kristalle aknaklaasil, siis samal ajal tuleb mitmete valdkondade inimestel t&ouml;&ouml;tada k&uuml;lmaga &otilde;ues. Kuidas v&auml;listingimustes hakkama saadakse?</b>&nbsp;</p> <p>Turum&uuml;&uuml;ja n&auml;pud on kanged nagu metalsel robotil, kui ta hapukapsaid kundele kaalub. P&auml;ev on olnud pikk ja ilm kr&otilde;be. Vahel on proua k&uuml;ll termosest kuuma teed r&uuml;&uuml;banud, aga &uuml;hel hetkel on k&uuml;lm siiski n&auml;htavalt naha vahele pugenud. Arvatavast termopesust hoolimata. Kuidas niimoodi l&auml;bi talve turul vastu pidada, kui juba p&auml;rast esimeste miinuskraadidega t&ouml;&ouml;p&auml;evi on kehal &otilde;htul tunne, et ta iialgi enam sooja ei saa? Ilmaolude t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tabki turukaupleja karmides tingimustes. T&otilde;si, nende seas on ka iseendale t&ouml;&ouml;andjaid, kes saaksid valida, millistes ilmaoludes nad m&uuml;&uuml;ma l&auml;hevad. Samas on nemadki justkui sundseisus ― kauplemisp&auml;eva kohatasu pole m&otilde;istlik tuulde loopida, kodus passides toidukauba realiseerimisaeg l&uuml;heneb ja j&auml;&auml;b ilma ka p&auml;evatasust. Seet&otilde;ttu tulebki iga ilmaga seista leti taga nagu vankumatu tinas&otilde;dur, kui kliente v&auml;hegi jagub. Ilma trotsivad teistegi ametialade inimesed, kelle t&ouml;&ouml; eeldab aastaringi v&auml;ljas tegutsemist. V&auml;ikefirmade esindajad on enamasti koos oma t&ouml;&ouml;tajatega objektil. Millised on nende kogemused ja hoiakud?&nbsp;</p> <p><b>L&auml;htuda tuleb ilmaoludest</b></p> <p>K&otilde;iksugu lammutust&ouml;&ouml;dega ― puukuuridest kuni k&uuml;mnekordsete hooneteni ― tegeleva <b>Aspen Grupi lammutust&ouml;&ouml;de juht Aivar Tukk </b>nimetab, et nende valdkonnas on talvel lammutust&ouml;id teha m&auml;rksa parem, sest lumi hoiab lammutusega kaasnevat tolmu kinni. Kui lumi sulab, siis on olukord veel parem. &bdquo;Lammutaja k&otilde;ige suurem vaenlane on tolm, eriti suvel, kui puhub tuul ja on kuiv,&ldquo; t&auml;psustab ta. Kuigi kasutatakse isikukaitsevahendeid nagu prille, tolmumaske jms, tuleb tolmuga v&otilde;idelda, vedada voolikuid, kasta ja maksta vee eest kulukaid arveid. &bdquo;Talvel peab samuti veevoolikuid vedama, aga k&uuml;lmaga ei saa kasta ega siis ka lammutada,&ldquo; selgitab Tukk, kelle s&otilde;nutsi on neile sobilik just vihmane aeg.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad kargemal hooajal otseselt ei k&uuml;lmeta. &bdquo;Mehed istuvad ekskavaatorikabiinis, mis v&otilde;ib olla parem kui m&otilde;ne s&otilde;iduauto salong,&ldquo; s&otilde;nab Aivar Tukk, kes t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;liobjektile ei suuna, kui v&auml;ljas on k&uuml;mme miinuskraadi. &bdquo;See t&auml;hendab, et tuulek&uuml;lm on viisteist-kaksk&uuml;mmend kraadi ja me loomulikult inimesi k&uuml;lmetama ei saada. K&otilde;ik olenebki tuulek&uuml;lmast, tuulekiirusest jms tingimustest.&ldquo; Kui tuulekiirus on 15/m sekundis, siis juba j&auml;etakse v&auml;lit&ouml;&ouml; &auml;ra. &bdquo;Tuleb vaadata ja vastavalt olukorrale tegutseda,&ldquo; s&otilde;nab lammutust&ouml;&ouml;de juht.</p> <p>Viisteist aastat metsandusega tegelenud<b> Mihkel Matsin, kes on metsat&ouml;&ouml;de juht Valga Puu O&Uuml;-s, </b>&uuml;tleb, et ilm nende t&ouml;&ouml;tingimusi ei m&otilde;juta. Mehed t&ouml;&ouml;tavad mugavatel masinatel ega pea olema saega v&auml;ljas nagu vanasti. &bdquo;Kaasaegsete masinate tehnoloogiline areng on olnud nii suur, et mehed istuvad soojas, mugavas ja valges kabiinis ning juhivad k&auml;sikutega masina t&ouml;&ouml;d. K&otilde;ik protsessid k&auml;ivad l&auml;bi arvutite. Mida on vaja teha, seda suunab mees kas nupuvajutuse v&otilde;i k&auml;eliigutusega. Impulss l&auml;heb arvutisse ja juhib suurt traktorit.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Liigutad ennast rohkem</b></p> <p>Kaeve ja maaparandust&ouml;&ouml;de firma <b>Marein O&Uuml; juhataja Margus Berstein </b>selgitab, et nende t&ouml;&ouml;tajatele on kr&otilde;bedamate miinuskraadidega ilmast hullem vihm ja l&ouml;rts. &bdquo;Kahek&uuml;mnekraadises k&uuml;lmas on oluliselt parem t&ouml;&ouml;d teha kui sopas, sest siis kleepub savi ja muld saabaste k&uuml;lge. Kui maapind on k&uuml;lm, siis liigud m&ouml;&ouml;da k&otilde;va pinnast ega ole p&otilde;lvist saadik mudas.&ldquo; Samas tuleb korralike miinuskraadidega k&uuml;lmas kogu aeg t&ouml;&ouml;d teha, et sooja saada, kuid selga tuleb panna ka oludele vastavad t&ouml;&ouml;riided. &bdquo;Muidugi on maaparandaja t&ouml;&ouml; ebamugav. Kui sajab vihma v&otilde;i l&otilde;rtsi, siis oled ikka natukene m&auml;rg. Ja suvel palavaga on higipull otsa ees,&ldquo; kirjeldab ta, pidades oluliseks, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks mugav riietus. &bdquo;T&ouml;&ouml;tades n&auml;iteks keset metsa, siis loomulikult teeme vahel pause ja k&auml;ime autos soojas. Eriti, kui olla kohas, kus midagi &uuml;mber ei ole. Siis teedki lihtsalt rohkem t&ouml;&ouml;d ehk liigutad ennast, et sooja hoida.&ldquo;</p> <p>Margus Bersteini arvates peab arvestama, et tegeledes maaparandusega, t&auml;hendab see, et maa ei ole heas korras &ndash; pinnas on n&auml;iteks soine ja ilmselgelt kaasneb sellega ka pori, sopp ja vesi. &bdquo;Kui l&auml;hed autom&uuml;&uuml;jaks, siis oled salongis ja sul on iga p&auml;ev soe. Inimene ju teab, mis t&ouml;&ouml;d ta tegema l&auml;heb,&ldquo; r&otilde;hutab ta, olles l&auml;bi talve viie-kuue mehega koos v&auml;ljas.</p> <p><b>Esku O&Uuml; omanik</b> <b>Mati Lenzius</b>, kelle firma Tartumaal pakub kaeve- ja kallurit&ouml;id, nimetab, et talvisel ajal n&otilde;uab tema ettev&otilde;tmine eritehnikat, sest maapind on k&uuml;lmunud. Samas sel ajal palju kaevet&ouml;id ei tehta, sest see on m&auml;rksa kulukam ettev&otilde;tmine kui suvel. Kui on aga tellimusi, siis peab lisaks eritehnikale kasutama ekstra riietust, ehkki kopakabiinis on soe.</p> <p>&bdquo;Talvel tuleb arvestada, et ka t&ouml;&ouml;ks sobilikku valget aega napib, kella kolmest l&auml;heb juba pimedaks,&ldquo; lisab Lenzius veel &uuml;he asjaolu, miks talvine aeg on tema firmas t&ouml;iselt vaiksem. &bdquo;Talv tuleb &uuml;le elada, sest suvel on seevastu p&auml;evad tihedamad. Ilm m&otilde;jutab meie t&ouml;&ouml;d oluliselt, ent me s&otilde;ltume sellestki, kes mida &uuml;ldse kaevab ja ehitab ning kuidas rahad liiguvad.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et:</b></p> <ul> <li>Tuleb rakendada abin&otilde;usid, et t&ouml;&ouml;tajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise, v&otilde;imalike kukkuvate esemete, kahjuliku m&uuml;ra ja kahjulike v&auml;lism&otilde;jude nagu gaasid, aurud, tolm ning karmide ilmastikutingimuste eest.</li> <li>V&auml;liskeskkonnas paiknevad t&ouml;&ouml;tamiskohad ja liikumisteed peavad olema kunstliku valgustusega, kui p&auml;evavalgus ei ole piisav.</li> <li>V&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tajatele peavad olema ette n&auml;htud soojak ja riiete kuivatusruum.</li> </ul> <p><b>&bdquo;T&ouml;&ouml;kohale esitatavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; eedavad, et:</b></p> <p></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tajaid tuleb kaitsta ilmastikum&otilde;jude eest, mis v&otilde;ivad neid ohustada v&otilde;i nende tervist kahjustada.</li> <li>V&auml;lit&ouml;&ouml; peab olema korraldatud nii, et &otilde;nnetusjuhtumi korral saaks t&ouml;&ouml;tajat v&otilde;imalikult kiiresti abistada.</li> </ul> <p><b>Foto: sxc.hu<br /></b><strong>Tekst: Tiina Lang</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2531Algab parimate praktikakohtade konkurss2020-02-19<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit kuulutab v&auml;lja konkursi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;, mis toimub juba viiendat aastat. Konkursi eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi. Avalduste esitamise t&auml;htaeg on 31. m&auml;rts 2020.</b>&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa s&otilde;nul on praktika v&auml;&auml;rtus ajas vaid kasvanud. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate jaoks on oluline, et koolides pakutav haridus vastaks reaalsetele t&ouml;&ouml;turu vajadustele. Praktikakohtade pakkumine ning koost&ouml;&ouml; haridusasutustega on siin v&otilde;tmet&auml;htsusega,&ldquo; kinnitab Aas.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad panustavad praktikaprogrammidesse &uuml;ha enam, sest see on reaalne v&otilde;imalus leida ja v&auml;rvata oma meeskonda parimad praktikandid. Lisaks toovad noored endaga kaasa uusi teadmisi ja v&auml;rsket vaadet, mis on vajalik ka ettev&otilde;ttele. Samamoodi oluline on praktika &otilde;ppijate jaoks, kes saavad praktika kaudu &otilde;pitaval erialal esimese reaalse t&ouml;&ouml;kogemuse,&ldquo; lisas Aas.&nbsp;</p> <p>Parimad praktikakohad valitakse neljas kategoorias: peaauhinna ehk parima praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes on s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt tegelenud praktika ning t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe pakkumisega ja jaganud oma teadmisi teistega. Parima regionaalse praktikakoha tiitli saab t&ouml;&ouml;andja, kelle tegevus on loonud v&auml;&auml;rtust ka kohalikule kogukonnale. Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes vaatamata oma v&auml;iksusele tegeleb teemaga s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt ning n&auml;eb selles v&otilde;imalust, et oma &auml;ri arendada. Lisaks antakse v&auml;lja parima v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilastele praktikav&otilde;imalust pakkuva t&ouml;&ouml;andja tiitel.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Eestis &otilde;ppivate v&auml;lismaa noorte rakendamine on &uuml;ks v&otilde;imalus leevendada veidigi t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust, mis meil valitseb. Julgustame ja tunnustame ettev&otilde;tteid, kes leiavad v&otilde;imaluse pakkuda praktikakohti v&auml;listudengitele ning teevad seel&auml;bi nende sisenemise Eesti t&ouml;&ouml;maailma ladusamaks,&ldquo; lisas Aas.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja &uuml;likoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2019. aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. m&auml;rtsiks t&auml;ita ankeet <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p>Varasemalt on tunnustuse p&auml;lvinud t&ouml;&ouml;andjad: ABB AS, SA P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla, Swedbank AS, AS Naudingumaitse O&Uuml;, Wendre AS, Fortaco Estonia O&Uuml;, TOP Marine O&Uuml;, Hanza Mechanics Tartu AS ja Gurmeeklubi O&Uuml;, Ericsson Eesti AS, Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia, Velvet O&Uuml;,&nbsp; Wermo AS, SA P&auml;rnu Haigla.&nbsp;</p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel. Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p>Lisainfo:&nbsp;</p> <p>Elina Kink<br />Kommunikatsioonijuht<br />Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit<br /><a href="mailto:elina.kink@employers.ee">elina.kink@employers.ee<br /></a>+372 511 0033</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/uudised/algab-parimate-praktikakohtade-konkurss/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2529Ettevõtja tööpinge - kas paratamatu või ennetatav?2020-02-18<p><b>Iga n&auml;dal tuleks endalt k&uuml;sida: kuidas ma ennast tunnen v&otilde;i mida vajan, et v&auml;ltida &uuml;lem&auml;&auml;rast stressi ja l&auml;bip&otilde;lemisohtu, mida on kogenud pea iga ettev&otilde;tja.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Hakake ettev&otilde;tjateks ja iseendale t&ouml;&ouml;andjateks! M&otilde;elge suurelt ja julgege unistada, siis unistused t&auml;ituvad! Seesuguseid &auml;rgitusi kuuleb erinevatelt koolitajatelt ja n&otilde;ustajatelt. Ettev&otilde;tlus t&auml;hendaks justkui purjetaja oskust passida soodsat p&auml;rituult, et lasta end sellest m&otilde;nusalt kanda. R&auml;sivaid tormituuli v&otilde;i l&otilde;putuna tunduvat tuulevaikust justkui polekski, kuigi need kujundavad enamike ettev&otilde;tjate argip&auml;eva, mis pole sugugi samav&otilde;rd muretu v&otilde;i turvaline nagu palgat&ouml;&ouml;tajal. Stressi, pinget ja l&otilde;putut t&ouml;&ouml;koormust jagub kordades rohkem, sest ka vastutust ja kohustusi on v&otilde;rratult enam. Vabadust otsustada palgalisega v&otilde;rreldes samuti &uuml;ksjagu, ent vaba aega v&auml;hemalt ettev&otilde;tmise algusaastatel napilt.</p> <p>Disaini- ja sisustustoodete e-kaubamaja Furgner asutanud<b> Sven Purru </b>tunnistab, et ettev&otilde;tjana on esimesed tegutsemisaastad eriti pingelised ja keerulised, sest iga v&auml;ike langus m&otilde;jutab otseselt elu. &bdquo;Raha kuigiv&otilde;rd ei teeni, t&ouml;&ouml;d on palju ja riskid suured. Mul on olnud perioode, mil ma olen n&auml;dalas maganud alla 20 tunni ja &uuml;lej&auml;&auml;nud aja t&ouml;&ouml;tanud.&ldquo; Tegutsenud viis aastat, on e-kaubamaja Eestis oma turuosa h&otilde;ivanud, mist&otilde;ttu tekkis Svenil dilemma: kas j&auml;&auml;da oma mugavustsooni v&otilde;i &uuml;ritada hakkama saada ka Soome turul? P&auml;rast seda otsust t&ouml;&ouml;tab ta valdavalt 60-75 tundi n&auml;dalas, lubades endale m&otilde;ned korrad aastas ka l&uuml;hikesi puhkusi just vaiksemal ajal, n&auml;iteks aastavahetuse paiku.</p> <p>Kaheksa aasta eest enne oma looduskosmeetikafirma Joveli Naturals O&Uuml; loomist oli <b>Piret Igatt</b> palgat&ouml;&ouml;taja. Ettev&otilde;tjana on tema arvates t&ouml;&ouml;stress kordades suurem, sest v&auml;ikeettev&otilde;tja elu pole kerge. Eelk&otilde;ige finantsp&otilde;hjustel, mida m&otilde;jutavad tarnijate maksek&auml;itumine ja sellega kaasnev pinge. &bdquo;Arvestama peab, et kogu aeg ongi t&ouml;&ouml; ja ainult t&ouml;&ouml;. Iseendale aega palju ei ole, kuid vahel katsun ennast ikka spaas kosutada,&ldquo; jutustab Piret, kel on ettev&otilde;tjana olnud nii helgemaid kui s&uuml;ngemaid perioode. &bdquo;Minu jaoks on k&otilde;ige suuremaks probleemiks eesti firmade maksek&auml;itumine, sest kokkulepped ei kehti ja arveid ei maksta, millega tuleb p&auml;evast p&auml;eva tegeleda, kaasates nii inkassofirmasid kui kohtut&auml;itureid. See segab h&auml;sti palju igap&auml;evategevust.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tlusesse peab Pireti kogemusist l&auml;htuvalt suhtuma h&auml;sti realistlikult, sest siis tunduvad ka hoobid v&auml;hem valusana. &bdquo;Tuleb arvestada, et p&uuml;hendadki 24 tundi &ouml;&ouml;p&auml;evast oma ettev&otilde;tmisele teadmisega, et on unetuid &ouml;id ja stressi.&ldquo;</p> <p>Sven leiab, et oma asja tehes on motivatsiooni rohkem, aga neil hetkedel, kui ta tunneb, et rohkem ei jaksa, siis teeb v&auml;ikese pausi. &bdquo;Arvan, et k&otilde;ik oma ettev&otilde;tte loojad on mingis etapis stressi ja l&auml;bip&otilde;lemise tunnet kogenud, see on paratamatu. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et aeg-ajalt on vaja puhata. Kasv&otilde;i l&uuml;hidalt, see tasub end &auml;ra. M&otilde;ni endale lubatud vaba p&auml;ev oluliselt ettev&otilde;tmise k&auml;ek&auml;iku ei muuda,&ldquo; leiab Sven. Piret meenutab, et ettev&otilde;tlus iga&uuml;hele ei sobi ja tuleks kaaluda, mida see inimesele endale v&otilde;iks pakkuda.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuidas l&auml;bip&otilde;lemist ennetada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>T&auml;helepanekuid ja soovitusi vahendab Vaimsele tervisele t&ouml;&ouml;keskkonnas keskendunud firma Meeletervis O&Uuml; juhatuse liige ja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige kehvemas seisus on ettev&otilde;tjad, kes &uuml;ritavad oma firmat k&auml;ivitada palgat&ouml;&ouml;, pere v&otilde;i &otilde;ppimise k&otilde;rvalt. Seesuguseid inimesi on &uuml;ksjagu, kelle probleemiks on prioriteedid ja ajajaotus. Kui t&ouml;&ouml;taja saab oma vajadustest juhile teada anda, siis juhist firmaomanikul pole v&otilde;imalust kaast&ouml;&ouml;tajatega oma vajadustest r&auml;&auml;kida. Ta peab ise endale teadvustama ja m&otilde;tlema, mida ette v&otilde;tta, vastavalt sellele oma t&ouml;&ouml;d ja elu korraldama. Ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;ik on v&auml;ga suur stressi- ja riskiallikas, millega kaasneb erinevaid probleeme, n&auml;iteks: kuidas panna meeskond nii t&ouml;&ouml;le, et k&otilde;ik saaks h&auml;sti tehtud? Kui &uuml;he v&otilde;i teise t&ouml;&ouml;tajaga midagi juhtub, siis langeb kogu koormus ettev&otilde;tja kaela, kes samal ajal ei saa tegeleda &uuml;lesannetega, millele peaks p&uuml;henduma. V&auml;iksem t&ouml;&ouml;koormus t&auml;hendaks lisat&ouml;&ouml;tajaid, suuremaid v&auml;ljaminekuid ja finantskoormust. See k&otilde;ik tekitab stressi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kuidas ettev&otilde;tjad saaksid &uuml;lekoormuse ja pideva stressiga toime tulla? &Uuml;hel hetkel kaob jaks, kui aastaid peale t&ouml;&ouml; muud elu ei olegi.</b></p> <p>&bdquo;Iga n&auml;dal tuleks endale aru anda: miks ma seda teen, kuidas ennast tunnen v&otilde;i mida vajan, et v&auml;ltida l&auml;bip&otilde;lemist. Sellele eelneb stopp-hetk, mil inimene tunneb liigset &auml;rrituvust, on unetu, miski ei suju... Raske on s&auml;ilitada kannatlikkust, keskenduda ja fookust hoida. Sel hetkel tuleks oma olukorra &uuml;le j&auml;rele m&otilde;elda, sest siis ei suju enam t&ouml;&ouml;, suhted t&ouml;&ouml;kaaslastega ega l&auml;hedastega kodus.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Mida v&otilde;iksid ette v&otilde;tta need, kes ei soovi v&auml;ljastpoolt abi otsida? Peavad seda piinlikuks, liiga kulukaks vms? Kuidas saaks ennast ise aidata?</b></p> <p>&bdquo;Tuleb oma prioriteedid l&auml;bi m&otilde;elda, kas annab koormust v&auml;hendada v&otilde;i hoopis midagi &auml;ra j&auml;tta? On k&otilde;ik tegevused hetkel minu elus vajalikud? Peaks muutma elustiili ja keskkonda. V&otilde;tma aega t&ouml;&ouml;v&auml;lisele ― m&otilde;nele hobile, reisile vms. Kui puhkusereisiks raha ei j&auml;tku, siis v&otilde;ib minna jalutama metsa v&otilde;i rabasse. Eesm&auml;rgiks on tulla korraks oma keskkonnast v&auml;lja, n&auml;ha teisi perspektiive, l&uuml;litada end hetkeks t&ouml;&ouml;st v&auml;lja. Ka siis inimene juba natukene puhkab.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>L&otilde;&otilde;gastusest ei pruugi olla v&auml;himatki kasu, kui kogu aeg tiksuvad kuklas k&otilde;ik tegemata j&auml;&auml;nu?</b></p> <p>&bdquo;Tuleb aega planeerida ja siiski v&auml;ikesi pause teha. Aeg iseendale on v&auml;ltimatu. Kui m&otilde;te ei t&ouml;&ouml;ta, vaatad oma paberit v&otilde;i arvutit, ega h&auml;id m&otilde;tteid ei teki. Aju peab saama puhkust.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas l&auml;bip&otilde;lenu saab ise hakkama v&otilde;i on see illusoorne?</b></p> <p>&bdquo;S&otilde;ltub, mis olukorda ta on sattunud. Soovitav oleks, et ta kasv&otilde;i korra oleks asjatundja v&otilde;i kellegagi r&auml;&auml;kinud, sest vastused v&otilde;ivad olla inimeses endas olemas ja ta v&otilde;ib nendeni ise j&otilde;uda. K&otilde;ik oleneb inimese seisust. Mina julgustan ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule minema, et oleks v&otilde;imalust k&otilde;iges n&auml;ha teist vaatenurka.</p> <p>M&otilde;elda tuleks, mida ma vajan ja mida mul on selleks vaja? Kas &otilde;nnestuks t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada? Fookust muuta vms? Kui prioriteedid on seatud, siis tuleks muuta elustiili, et j&auml;&auml;ks aega magada, aega iseendale ja l&auml;hedastele. Olles ise kurnatud, siis pole sul ettev&otilde;ttes ega kodus kellelegi midagi pakkuda ega l&otilde;puks elustki r&otilde;&otilde;mu. Sellele reageerib ka keha, mis ei pea vastu. Kui tervis on k&auml;est, siis mingid valikud on juba &auml;ra v&otilde;etud. Arvestama peab, et mida s&uuml;gavam on probleem, seda kauem l&auml;heb aega olukorra muutmisele. Ohtlik on, kui ettev&otilde;tja hakkab n&auml;iteks &uuml;le&ouml;&ouml; meeletult trenni tegema, kuigi f&uuml;&uuml;siliselt vormis tuleks end hoida, kuid selgi juhul ei pea keha koormusele vastu. Tuleb m&otilde;elda: mis seisus on mu keha? Mida ma vajan? Hoogsa trenni asemel hoopis jalutusk&auml;iku v&otilde;i kerget f&uuml;&uuml;silist koormust? Alustama peaks rahulikult ja l&auml;henema teadlikult. Konsulteerima kasv&otilde;i perearstiga. Vaja on olukorraga tegeleda s&uuml;steemselt ja m&otilde;nda aega. Targu, kuulates oma keha ja olles pidevalt oma vajadustega kontaktis. Muutus peab l&auml;htuma m&otilde;tteviisist. Vaja on saada kontakti iseenda ja oma vajadustega. Otsid abi ja vaatad, et ka sotsiaalne v&otilde;rgustik toimiks. Ei maksa loobuda, kui muutusi kohe ei m&auml;rka, need tekivad iga&uuml;hel erineval ajal.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hea teada:</b></p> <p><b>Eurostati andmetel oli 2018. aastal Euroopa Liidus 15-74aastastest t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatutest iseendale t&ouml;&ouml;andjaid keskmiselt 14%.</b></p> <p>Seejuures Kreekas oli iga kolmas inimene iseendale t&ouml;&ouml;andja (30%), Itaalias iga viies (22%). Keskmisest enam oli ettev&otilde;tjaid Poolas (18%) ja Rumeenias (17%).</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem oli iseendale t&ouml;&ouml;andjaid Taanis ja Luksemburis (8%), veidi enam Saksamaal ja Rootsis (9%). Eestis, Horvaatias ja Austrias pisut &uuml;le 10%.</p> <p>Statistika j&auml;rgi on Euroliidus ettev&otilde;tjatest 68% mehed ja 32% naised.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2528Kui pikalt peab õppepuhkuse soovist ette teada andma?2020-02-17<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Tegime ettev&otilde;ttes puhkuse ajakava. Paar t&ouml;&ouml;tajat m&auml;rkisid sinna ka &otilde;ppepuhkuse. Tavaliselt oleme t&ouml;&ouml;tajad lubanud &otilde;ppepuhkusele siis, kui neil on vaja, ehk mingeid etteteatamise aegu j&auml;rginud ei ole. N&uuml;&uuml;d aga oleme olukorras, kus meil on palju kevadel &otilde;ppepuhkust kasutada soovijaid ja tuli juurde &uuml;ks avaldus, kus inimene soovib &uuml;lehomsest &otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;da. Nii j&auml;&auml;ks meil kontor p&auml;ris t&uuml;hjaks ja see oleks keeruline olukord. Kas me v&otilde;ime n&otilde;uda, et ta teataks puhkusele j&auml;&auml;misest 14 p&auml;eva ette?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;andja koostab puhkuse ajakava, kuhu m&auml;rgib &uuml;ldjuhul p&otilde;hipuhkuse. Puhkuse ajakavasse on v&otilde;imalik m&auml;rkida ka muud puhkused (nt lapsepuhkus, &otilde;ppepuhkus).&nbsp;</p> <p>Kui konkreetse t&ouml;&ouml;taja &otilde;ppepuhkust ei ole puhkuse ajakavasse m&auml;rgitud, on tal v&otilde;imalik esitada t&ouml;&ouml;andjale puhkuseavaldus koos &otilde;ppeasutuse teatisega. Seaduse j&auml;rgi peab t&ouml;&ouml;taja puhkuse kasutamisest ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva. Samas tuleb antud juhul vaadata ka pooltevahelist praktikat, mille kohaselt ei ole t&ouml;&ouml;andja varem n&otilde;udnud, et t&ouml;&ouml;taja puhkusele j&auml;&auml;misest 14 kalendrip&auml;eva ette teataks. Kohtupraktika kohaselt ei ole p&otilde;hjendatud selline t&ouml;&ouml;andja k&auml;itumine, kus &uuml;hel hetkel ta aktsepteerib (n-&ouml; annab vaikiva n&otilde;usoleku) t&ouml;&ouml;taja avaldust kasutada &otilde;ppepuhkust varem kui 14 kalendrip&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes ning j&auml;rgmisel korral n&otilde;uab t&ouml;&ouml;tajalt etteteatamist&auml;htaja j&auml;rgimist.&nbsp;</p> <p>Seega antud juhul oleks m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida ning saavutada kokkulepe, kas t&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik &otilde;ppepuhkust kasutada hiljem, nt 14 kalendrip&auml;eva p&auml;rast. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib &otilde;ppepuhkust kasutada varem, ei saa t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uda 14 kalendrip&auml;evast etteteatamist, kuna pooltevaheline praktika on varasemalt olnud teistsugune.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib kehtestada t&ouml;&ouml;tajale soodsamaid reegleid (nt m&auml;rgib ajakavav&auml;lise puhkuse kasutamiseks l&uuml;hema etteteatamise perioodi), siis oleks m&otilde;istlik see reguleerida t&ouml;&ouml;korralduse reeglite v&otilde;i sisekorraeeskirjadega. Nii on m&otilde;lemale poolele selge, millistel tingimustel puhkuseavaldus esitada tuleb.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2527Tööõnnetus: aknast kukkumine2020-02-14<p><strong>Mis juhtus:</strong> Koristaja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka kuulus ka akende pesu suurpuhastuse ajal. T&ouml;&ouml;taja hakkas pesema hoone esimese korruse aknaid. Akna pesemiseks t&otilde;usis t&ouml;&ouml;taja m&ouml;&ouml;da kolmeastmelist treppredelit 40 cm laiusele aknalauale ja hakkas akent pesema. Aknalauale l&auml;ks t&ouml;&ouml;taja hoonest seestpoolt, ning akent pestes seisis ruumis seespool aknalaual. &Uuml;hel hetkel kukkus t&ouml;&ouml;taja avatud aknast v&auml;lja, miks ta kukkus, t&ouml;&ouml;taja ei m&auml;leta. Akna alumise osa k&otilde;rgus maapinnast oli kaks meetrit, kukkudes sai t&ouml;&ouml;taja raskelt vigastada.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> T&ouml;&ouml;andja oli korraldanud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, milles oli hinnatud t&ouml;&ouml;tajate kukkumisi k&otilde;rgustest, sealhulgas akende pesemisel. T&ouml;&ouml;andja oli koostanud ohutusjuhendi koristajale, ohutusjuhendis ei olnud kirjeldatud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ametijuhendis oli s&otilde;naselgelt kirjas kohustus pesta aknaid, samuti oli akende pesemine hinnatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus mis t&auml;hendab, et tegemist ei olnud esmakordse ega juhusliku t&ouml;&ouml;&uuml;lesandega. Ehk t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;ohutusse panustanud - viinud l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, koostanud ohutusjuhendi ja t&ouml;&ouml;tajat juhendanud, kuid kahjuks juhtus ikkagi raske tagaj&auml;rjega &otilde;nnetus.</p> <p>Selle &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks oli see, et justkui teati mida ja kuidas teha ei olnud sellesse siiski s&uuml;venetud. Ehk ei olnud l&otilde;puni selgeks m&otilde;eldud see, kuidas v&auml;ltida kukkumise ohtu akende pesemisel. Tasuks m&otilde;elda selle peale, kas ettev&otilde;tte suudab ise korraldada akende pesemine t&ouml;&ouml;taja jaoks ohutult v&otilde;i oleks targem osta akende pesemine sisse teenusena.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2526EU-OSHA Tervislike töökohtade 2020. aasta filmiauhinna konkurss2020-02-14<p>T&auml;navu annab EU-OSHA tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna &uuml;le Lissabonis (Portugal) dokumentaalfilmide festivalil&nbsp;<a href="https://doclisboa.org/2020/en/" target="_blank">Doclisboa</a>. Dokumentaalfilmide konkurss on n&uuml;&uuml;d avatud.&nbsp;</p> <p>Auhind antakse parimale t&ouml;&ouml;teemalisele dokumentaalfilmile koos 5000-eurose preemiaga ning samuti subtiitritakse film mitmesse Euroopa keelde.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/hw-film-award/film-criteria">Auhinnale kandideerimise n&otilde;uded</a></p> <p><a href="https://www.filmfestivallife.com/Doclisboa-International-Film-Festival" target="_blank">T&auml;htaeg ja filmi esitamine<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/awards/hw-film-award">Eelmiste auhindade v&otilde;itjad</a></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2525Mitmekesise tööandja märgis “Austame erinevusi” ootab kandideerima2020-02-13<p><b>Juba teist korda on Eesti t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalus taotleda mitmekesise t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist &ldquo;Austame erinevusi&rdquo;. See on m&auml;rgis t&ouml;&ouml;andjale, kes v&auml;&auml;rtustab k&otilde;iki oma t&ouml;&ouml;tajaid, peab lugu v&otilde;rdsest kohtlemisest ning hindab mitmekesisust edendavat ja kaasavat organisatsioonikultuuri.</b></p> <p>&ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on kvaliteedim&auml;rk, mis n&auml;itab, et ettev&otilde;te v&otilde;i asutus on atraktiivne t&ouml;&ouml;andja, mis ootab t&ouml;&ouml;le talente s&otilde;ltumata nende taustast.&nbsp;"&ldquo;Austame erinevusi&ldquo;&nbsp;m&auml;rgis annab&nbsp;&uuml;helt poolt inimesele kindluse,&nbsp;et H&auml;irekeskuse l&auml;htub oma tegevutes kindlatest v&auml;&auml;rtustest.&nbsp;Teisalt annab see teadmise ka &uuml;hiskonnas laiemalt, et&nbsp;oleme&nbsp;organisatsioon, mis arvestab erinevustega,&rdquo;&nbsp;selgitas H&auml;irekeskuse peadirektor K&auml;tlin Alvela.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgis saadab v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise s&otilde;numi ka klientidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele, et organisatsioon hoolib Eestist ja maailmast ning annab oma panuse selle paremaks muutmiseks.&nbsp;&ldquo;Mitmekesisuse m&auml;rgis n&auml;itab, et ettev&otilde;te p&ouml;&ouml;rab&nbsp;suurt t&auml;helepanu eetikale ja inim&otilde;igustele ning m&otilde;istab, et mitmekesine personal on ainult positiivne v&auml;&auml;rtus. See n&auml;itab, et ettev&otilde;te p&ouml;&ouml;rab personalivalikul t&auml;helepanu eelk&otilde;ige ametialasele p&auml;devusele, mitte stereot&uuml;&uuml;pidele,&rdquo; toonitas Koduekstra tegevjuht T&otilde;nu Lemsaar. M&otilde;lemaid organisatsioone tunnustati m&auml;rgisega 2018. aastal.&nbsp;<u5:p></u5:p></p> <p>&ldquo;M&auml;rgise saanud organisatsioonid peavad oluliseks, et see aitab neil konkurentsitihedal t&ouml;&ouml;turul teiste t&ouml;&ouml;andjate seast eristuda ning meelitada ligi tipptalente. Samuti n&auml;evad nad seda hea v&otilde;imalusena kinnitada t&ouml;&ouml;tajatele, et nende heaolu on t&auml;htis, ning n&auml;idata partneritele ja klientidele oma edumeelsust,&rdquo; s&otilde;nas Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina Rajaveer.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise taotlemise eeltingimuseks on see, et mitmekesisuse, kaasatuse ja v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tted on ettev&otilde;tte v&otilde;i asutuse v&auml;&auml;rtustes olulisel kohal &ndash; n&auml;iteks on organisatsioon liitunud Eesti <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppega</a> v&otilde;i s&otilde;nastanud need sisedokumentides. Kandideerimise esimeseks sammuks on eneseanal&uuml;&uuml;s, seej&auml;rel tuleb sellele toetudes panna paika 2-aastane mitmekesisuse plaan, mis sisaldab tegevuskava. Plaani koostamise juures on taotlejale soovi korral abiks kogemustega mitmekesisuse n&otilde;ustajad. 2020. aastal on mitmekesisuse plaanide esitamise t&auml;htajaks 30. aprill. M&auml;rgise saajaid tunnustame pidulikult s&uuml;gisel 2020, m&auml;rgis kehtib kaks aastat.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; <a href="https://humanrights.ee/uritused/24652-2/">infotund</a> toimub 20. veebruaril kell 12 Nordic Hotel Forumis. Rohkem infot <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis/">austameerinevusi.ee</a>. <u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium ning seda annab 2018. aastast v&auml;lja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus<u5:p></u5:p></p> <p>Lisainfo:<u5:p></u5:p></p> <ul> <li>Mirjam Savioja<br />kommunikatsioonijuht<br />6445148<br /><a href="mailto:mirjam.savioja@humanrights.ee">mirjam.savioja@humanrights.ee</a></li> </ul> <ul> <li>Liina Rajaveer<br />mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2524Kolm ettevõtluskogemust Euroopast2020-02-12<p><b>Meile omane paberivaba e-asjaajamine tugitoolist t&otilde;usmata tundub olevat enesestm&otilde;istetav. Kui m&otilde;ni veebileht ei toimi, tekib kuri ussiviha. Ent missuguses keskkonnas tegutsevad ettev&otilde;tjad teistes riikides?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Oma kogemusi vahendavad kolm naist, kes on mituteist aastat elanud v&auml;lismaal, tegeledes seal ka ettev&otilde;tlusega.&nbsp;</p> <p><b>Roberta Einer (27), viie aasta eest Londonis moefirmaga alustanud moedisainer, kes oma luksuslikke kollektsioone esitleb <i>London Fashion Week</i>&acute;il:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Mind aitas ettev&otilde;tlusega alustada Euroopa Liidu rahastatud British Fashion Council (Briti Moekonsul). Nemad pakuvad abi ja vahendavad mulle sobilikke inimesi, kellelt parima hinnaga teenuseid osta. T&auml;nu sellele organisatsioonile olen tundnud end olevat heas positsioonis, sest &auml;rijuhtimist pole ma kunagi &otilde;ppinud. Seet&otilde;ttu ei oleks ka teadnud, kust otsast alustada.</p> <p>Palgal on mul alaliselt neli t&ouml;&ouml;tajat, aga moen&auml;dala l&auml;henedes on neid kolm korda rohkem. Lisaks ostan teenuseid erinevatelt ettev&otilde;tetelt nagu tehased, m&uuml;&uuml;gi- ja pressiagentuur ning pressi <i>showroom</i>, kuhu tuleb iga kuu teatud summa maksta.<b></b></p> <p>Maksuametile edastan ma maksuinfot iga kolme kuu tagant. On v&otilde;imalus oma &auml;rimudelile k&otilde;ige mugavamat varianti valida: teed seda iga kuu, kolme kuu tagant v&otilde;i korra aastas. Kui ettev&otilde;ttes midagi j&auml;&auml;b kahe silma vahele, siis nad v&otilde;tavad &uuml;hendust ja k&uuml;sivad &uuml;le. Alati saab k&otilde;ike t&auml;psustada, loomulikult kirja teel. Asjaajamine on aeglane &ndash; n&auml;iteks saadan maksuametile oma maksuinfo. Kui nemad peavad mulle maksma, siis v&otilde;tab see aega 7-8 kuud, sest vahepeal saadetakse mitmeid kirju, millal nad saavad raamatupidamist kontrollima tulla jne. K&otilde;ik k&auml;ib teotempos.</p> <p>Maksuamet saadab omakorda ise asjade kohta erinevaid kirju, et nad on mu dokumendid k&auml;tte saanud vms. Mul on maksuameti kirjade jaoks oma kast, sest meilitsi keegi &uuml;hendust ei v&otilde;ta, isegi, kui nad soovivad kohtuda. Kaks korda n&auml;dalas avan kirju, tegelen nendega ja saadan raamatupidajale. Kogu asjaajamine toimub posti teel.</p> <p>Mingit e-majandust ei ole. K&otilde;ik on paberkandjal. Kui maksuamet tuleb iga paari aasta tagant ettev&otilde;tet kontrollima, siis kulub neil minu juures p&auml;evi.</p> <p>Sama puudutab panka: kui erakliendid maksavad mulle arveid, siis pank saadab alati paberil kirja, et keegi on mulle teatud summa tasunud. Mul on igavene paks kaust paberkandjal infot. Kui ma ise tahan pangas midagi muuta, siis pean kas kohale minema (kokkusaamine peab olema eelnevalt kokku lepitud) v&otilde;i saan r&auml;&auml;kida telefonitsi, aga neti kaudu midagi ajada on v&otilde;imatu. Kolmeteistk&uuml;mne aasta jooksul Inglismaal olen selle pika ja aeglase s&uuml;steemiga &auml;ra harjunud, teistsugust kogemust mul ei ole. Eestis olles tunnen end nagu noor pension&auml;r, kes peab e-asjajamise oskusi &otilde;ppima.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Riina Ilves (57), asutas &uuml;heksa aasta eest oma puhastusteenindusfirma Helsingis, olles pea sama palju aastaid olnud sealsamas ka palgat&ouml;&ouml;taja:</b></p> <p>&bdquo;Kui Soomes ettev&otilde;tte registreerid ja paar instantsi l&auml;bi k&auml;id, siis hakkab k&otilde;ik jooksma. Alguses on natuke pusimist, aga seej&auml;rel l&auml;heb lepase reega.</p> <p>Maksuametisse minnes ei teki stressi, nad seletavad lahkelt. Kui oled alles Soome l&auml;inud, siis teatud telefoninumbritele helistades saad tasuta infot v&otilde;i broneerida endale aja, et teada saada, mis on su &otilde;igused ja kohustused. Olen k&auml;inud korra konsultatsioonil, sest olin midagi j&auml;tnud teadmatusest tuludeklaratsiooni m&auml;rkimata. Seitse aastat tagantj&auml;rele v&otilde;ib seda parandada. Tegin avalduse, et maksuamet vaataks mu paberid &uuml;le ja nemad aitasid.</p> <p>Kui oled maksuametile alla viie euro v&otilde;lgu, siis saabub teade ja hakkab jooksma viivis. Ametnikud on viisakad, aga pead ise olema v&auml;ga punktuaalne.</p> <p>Minu eest ajab maksuametiga asju raamatupidaja, vaid oma tulumaksu maksan neile ise. Info saabub postiga, saan &auml;ra m&auml;rkida kuup&auml;evad, mil mu tulumaks maha arvestatakse.</p> <p>Maksan tulumaksu kolm korda aastas, teatada tuleb oma arvatav palk. Seej&auml;rel saadetakse koju kiri, palju pead aasta jooksul selle pealt makse maksma. Kui n&auml;ed, et summa l&auml;heb &uuml;le, siis helistad v&otilde;i saadad neile kirja, kui palju su sissetulek t&otilde;usis. Seej&auml;rel saadavad nad sulle info, milline on viimasena makstava tulumaksu summa v&otilde;i saabub j&auml;rgmisel aastal koju teade, palju neile v&otilde;lgu oled, mis peab olema 1. m&auml;rtsiks makstud. Teenindus on s&otilde;bralik, ametnikud viisakamad ega haugu su peale. Soomes saad asju ajada nii elektrooniliselt kui paberil, aga Eestis paberkandjal v&otilde;imalust pole.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Marge Pill (40+), ettev&otilde;tja Hispaanias, kes on Hispaanias elanud viisteist aastat ja p&uuml;hendunud mitmele valdkonnale: </b></p> <p>&bdquo;Kui ma 2004. aastal Hispaaniasse kolisin, siis j&auml;tkasin seal Eestis registreeritud ettev&otilde;ttega Spain24, mis tegutseb edukalt t&auml;naseni. Tegelen puhkusemajutuse organiseerimise ja kinnisvara ostu-m&uuml;&uuml;giga Hispaania l&otilde;unarannikul. 2018. aastal asutasin uue ettev&otilde;tte ― kvaliteetsete ja kaasaegsete kaubam&auml;rkidega sisustuspoe Fiore Studio Y D&eacute;cor turismipiirkonnas Malagas. Selle idee elluviimiseks kasutasin v&otilde;imalust v&otilde;tta end t&ouml;&ouml;tuna arvele, sest Euroopa Liidu rahalisel toel pakutakse personaalset n&otilde;ustamist, koolitusi ja erinevaid t&ouml;&ouml;tubasid. Minu kui v&auml;lismaalase vastu oldi sealjuures v&auml;ga vastutulelikud ja abivalmid: anti n&otilde;u, kuidas koostada &auml;riplaan, teha vajalikud toimingud maksuametis, k&auml;ivitada ettev&otilde;te jms. Soovi korral aidatakse taotleda alustavale ettev&otilde;ttele laenu, mida on v&auml;lismaalasel tunduvalt keerulisem saada kui kohalikul.</p> <p>Asjaajamine pole Eestiga v&otilde;rreldav. B&uuml;rokraatiat on palju. Arusaamad ja toimingud, mis eestlastele v&otilde;ivad tunduda elementaarse ja iseenesestm&otilde;istetavana, Hispaanias tihti ei kehti.</p> <p>Asutades osa&uuml;hingu, tuleb tasuda igakuist juhatuse liikmemaksu <i>ca</i> 350 eurot kuus, mis on ettev&otilde;tte omanikule kohustuslik. Lisaks peab muidugi maksma igakuiselt t&ouml;&ouml;tasult tulumaksu. Eestiga v&otilde;rreldes on Hispaanias maksud k&otilde;rgemad.</p> <p>Aruannete esitamiseks olen palganud raamatupidaja ehk <em>assesoria</em>, kes vastavalt seadusele kvartaalselt vajalikke pabereid edastab. Internetikasutus on Hispaanias endiselt lapsekingades, enamike toimingute tegemiseks tuleb vastavasse asutusse ise kohale minna.&ldquo;</p> <p>Seega ― soovides meie naabritest pisut kaugemates Euroopa Liidu riikides ettev&otilde;tlusega tegeleda, tuleb lisaks kirjatarvikutele hankida mugavad jalan&otilde;ud ja varuda hulga kannatust, et ajada joonde asju, milleks meil on vaja vaid neti&uuml;hendust.</p> <p><b>Eurostati </b>hiljuti avaldatud v&auml;rskeima uuringu kohaselt, mis h&otilde;lmab 2018. aastat, ilmneb v&otilde;rdlusena, kuiv&otilde;rd palju inimesed ametiasutustega neti teel oma ametiasju ajavad.</p> <p>Vt tabel:<b></b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/39 digisuhtlus ametiasutustega.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-39 digisuhtlus ametiasutustega.png" /></a></p> <p><b>Fotol: moedisainer Roberta Einer</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2522Ohtlik amet: kõrgustes töötamine2020-02-11<p><b>K&otilde;rgt&ouml;id tehes p&uuml;sib vaatamata turvavarustusele risk, et v&otilde;ib alla kukkuda. Sestap peab tunnetama, kas t&ouml;&ouml; on j&otilde;ukohane v&otilde;i mitte.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>N&auml;hes, kuis keegi libistab end k&ouml;iest hoides m&ouml;&ouml;da k&otilde;rghoone fassaadi, v&otilde;ib vaid vaadates tunda peap&ouml;&ouml;ritust. Samas on t&ouml;&ouml; mitmek&uuml;mne meetri k&otilde;rgusel &otilde;hus nii m&otilde;negi mehe argip&auml;ev. Kinnisvarahoolduse k&otilde;rgt&ouml;&ouml;dega tegeleva P&uuml;&uuml;nsi Piratas O&Uuml; juhile ja omanikule <b>Kristjan Heinmetsale </b>(42) pakub t&ouml;&ouml; k&otilde;rgustes nii k&otilde;hedust kui toredust.&nbsp;</p> <p><b>Milliste t&ouml;&ouml;dega peamiselt tegelete?</b></p> <p>&bdquo;Enamasti k&otilde;rghoonete hooldusega, n&auml;iteks on fassaad mustaks l&auml;inud ja seda tuleb survepesuriga pesta, mida teeme k&ouml;iel olles. Sagedased akna- ja katusepesud, mida tellingutel ei tee. K&otilde;ige k&otilde;rgemaks objektiks on olnud Tallinna Teletorn, aga tavaliselt on 5-10korruselised hooned. Hetkel on peamiselt rennipuhastus. Praegu l&auml;heb kiiresti pimedaks, aga abiks on pealamp. Seda kasutame ka siis, kui on vaja rahvusvaheliste artistide kontserdilavadel lavatehnikat, valgustust v&otilde;i heli paigaldada ja maha monteerida.</p> <p>Talvisel ajal l&uuml;kkame k&otilde;rgetelt katustelt alla lund ja eemaldame j&auml;&auml;purikaid. &Uuml;ldiselt on talvel t&ouml;&ouml;d h&otilde;redamalt, sest kliima t&otilde;ttu ei saa palju teha. Kui oled p&auml;ev l&auml;bi &otilde;ues, siis pead vaatama, et poleks v&auml;ga palav ega k&uuml;lm. Tuleb ilmastikule vastavalt kihiliselt riietuda. T&ouml;&ouml;d tehes p&uuml;sib oht alla kukkuda. Kasutame rahvusvahelisi reegleid, et seda v&auml;ltida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millest objektil alustate? Kuhu k&ouml;ie kinnitate ja kuiv&otilde;rd kindel v&otilde;ib olla, et siiski alla ei libise?</b></p> <p>&bdquo;On objekte, mille katusele ei saagi minna. Siis leiame trepikojas m&otilde;ne punkti, mis on h&auml;sti tugev ja kindel, paneme julgestuse selle k&uuml;lge. Proovime t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult ohutuks teha.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hirmu t&ouml;&ouml;d tehes ei ole?</b></p> <p>&bdquo;Ikka on. Muidu ei teekski. V&auml;ikene judin on kogu aeg sees. Purjelauaga s&otilde;ites on samamoodi &ndash; kui kiirus on suur, siis on v&otilde;bin sees. V&auml;ike p&otilde;nevusmoment peab ka t&ouml;&ouml;d tehes pidevalt olema. Fassaadilt v&otilde;i katuselt alla j&otilde;udes on tunne, justkui oleks j&auml;lle uus p&auml;ev ja uus elu. &Uuml;tled esimesele vastutulijale:&ldquo;Tere!&ldquo; Koju j&otilde;udes on meel ja tuju r&otilde;&otilde;mus, see nakatab ka teisi. Hea on olla ja k&otilde;igil teistel on samuti tore.</p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest t&ouml;&ouml; k&uuml;ll v&auml;sitab v&auml;ga palju, kuid hoiab f&uuml;&uuml;siliselt vormis. Teisalt saab see tehtud ja kui k&otilde;ik on &otilde;nnestunud, siis on hea meel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>K&otilde;rgust te ei karda?</b></p> <p>&bdquo;Natuke siiski ja alati kardan, niisama lihtne k&otilde;ik ei ole. T&ouml;&ouml;d tehes pole m&otilde;tet v&auml;ga alla vaadata, pigem peab j&auml;lgima, et &uuml;leval oleks k&otilde;ik korras.</p> <p>Erandjuhtudel oleme terve p&auml;eva &uuml;leval olnud, n&auml;iteks, kui osalesime 90meetrise Kultuurikatla korstna renoveerimisel.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>On teil v&auml;ga ohtlikke olukordi ette tulnud?</b></p> <p>&bdquo;Pikemat aega t&ouml;&ouml;tades on neid olnud &ndash; mida rohkem ronid, seda suurem on risk alla kukkuda. Vahel tekitavad ohte klaasist r&otilde;dud ja &auml;&auml;red. Kuigi k&ouml;iekaitse turvab, siis mingi risk j&auml;&auml;b, aga &uuml;htegi t&auml;psemat juhtumit mulle hetkel ei meenu, kuigi seda t&ouml;&ouml;d olen teinud seitse aastat. Olen &otilde;ppinud Kanadas, mul on ka rahvusvahelised k&otilde;rgt&ouml;&ouml; paberid. Kanadas tegin oma esimesi k&otilde;rgt&ouml;id.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kuidas k&otilde;rgt&ouml;&ouml;d tehes n&auml;rvid vastu peavad?</b></p> <p>&bdquo;Piiri peab tunnetama, kas t&ouml;&ouml; on j&otilde;ukohane v&otilde;i mitte. Meil on kokkulepe, et &uuml;lem&auml;&auml;ra keegi midagi tegema ei hakka, l&auml;htume oma m&otilde;istusest.</p> <p>Kaljuronimisoksused tulevad seda t&ouml;&ouml;d tehes kasuks. See on minu v&auml;ikeseks hobiks, mida harrastan &uuml;ksjagu Eestis, et tunda varustust: kuhu ja missugune k&ouml;is sobib jne.</p> <p>Kui liiga julge olla, siis on see kahjulik. V&otilde;ib liialt uljaks minna, mist&otilde;ttu muutub riskioht suuremaks. &Uuml;lem&auml;&auml;ra riskida ei maksa. Alati m&otilde;tleme p&auml;&auml;steplaanile &ndash; kui midagi peaks juhtuma, kuidas me teist inimest p&auml;&auml;stame? Kui p&auml;&auml;steplaani pole, siis me seda t&ouml;&ouml;d ka ei tee, variant B peab olema.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Riskidega arvestatakse liiga v&auml;he</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Skyproff O&Uuml; k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de spetsialist ja koolitaja Toomas Holmberg, kuiv&otilde;rd arvestatakse k&otilde;rgt&ouml;id tehes v&otilde;imalikke riske? Palju ja mis laadi &otilde;nnetusi juhtub?</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige rohkem &otilde;nnetusi juhtub redelitelt, tellingutelt vms kukkudes. Tegelikult arvestatakse riskidega v&auml;ga v&auml;he. Riskianal&uuml;&uuml;se eriti ei tehta ― ei ettevaatavaid p&otilde;hjalikke anal&uuml;&uuml;se ega viimase hetke riskianal&uuml;&uuml;se objektil.</p> <p>Peamine, millega ei arvestata, on rippumistrauma, mis v&otilde;ib tekkida siis, kui inimene j&auml;&auml;b p&auml;rast kukkumist kukkumise kaitsevahenditesse rippuma. Samuti pole tihti plaani, kuidas teda k&otilde;rgustest p&auml;&auml;sta v&otilde;i k&auml;tte saada.</p> <p>Kuna tegu on &uuml;pris spetsiifilise &otilde;nnetusjuhuga, siis ei pruugi ka P&auml;&auml;steametil alati p&auml;&auml;stev&otilde;imekust olla, kui kannatanu on raskesti ligip&auml;&auml;setavas ja k&otilde;rges kohas. N&auml;iteks Skyproff korraldas oktoobri l&otilde;pus Keila p&auml;&auml;stekomandoga &uuml;his&otilde;ppuse, et just selliseid olukordi esmakordselt koos l&auml;bi harjutada.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Turvavarustust ikka kasutatakse?</b></p> <p>&bdquo;On n&auml;ha, et kasutatakse rakmeid, aga kas need on antud t&ouml;&ouml; jaoks ka &otilde;iged, seda ei julge &ouml;elda. Tihti pole rakmed kuskile kinnitatud ja kui nad ka on, siis ei pruugi olla kinnitatud selleks m&otilde;eldud kohtadesse. Ankrupunktid peavad olema v&auml;ga vastupidavad, kuid tihti kasutatakse suvalisi katusel olevaid torusid vms, mis kukkumise korral murduksid ja langeksid alla koos inimesega.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>On aja jooksul nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate teadlikkus suurenenud ja turvav&otilde;imalused muutunud?</b></p> <p>&bdquo;Teadlikkus on nii palju t&otilde;usnud, et v&auml;hemalt antakse inimestele rohkem kasutada rakmeid ja kiivreid. Kliendid (v&auml;hemalt suurkliendid, nt riigiettev&otilde;tted) n&otilde;uavad ka rohkem, et teenusepakkujatel oleks l&auml;bitud vastav k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de koolitus.</p> <p>L&auml;&auml;ne-Euroopas ja Skandinaavias on teadlikkus suurem kui Eestis. Seadusandlus on meil ka m&auml;rgatavalt v&auml;hem reguleeritud ja j&auml;tab palju t&otilde;lgendusruumi. Mujal Euroopas on seadusega m&auml;&auml;ratud konkreetsemad ja rangemad n&otilde;uded. Eestis ei ole ka v&auml;ga selgeid ja t&auml;pseid juhendeid. Skyproff teeb mitu korda aastas tasuta infotunde, selgitades k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de riske ja nende ennetust.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Milliseid vigu t&ouml;&ouml;tajad ise teevad?</b></p> <p>&bdquo;Paljud ei pane endale kukkumiskaitsevahendeid ja rakmeid &otilde;igesti peale. Tihti ei kinnitata neid &otilde;igetesse kohtadesse v&otilde;i unustatakse &uuml;ldse kuhugi kinnitada. T&ouml;&ouml;tajad peaks ka ise igal objektil riske hindama ja juhtima nendele oma &uuml;lemuste t&auml;helepanu. Julgelt tuleb n&otilde;uda endale sobivaid isikukaitsevahendeid ― n&auml;iteks rakmed peaksid olema personaalsed, et need istuksid seljas t&auml;pselt iga inimese keha j&auml;rgi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Milliseid soovitusi jagate nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele?</b></p> <p>&bdquo;&Auml;rge riskige oma elu ja tervisega selleks, et raha teenida! Viige ennast kurssi, mis &otilde;igused ja kohustused on teil k&otilde;rge riskiga t&ouml;&ouml;d tehes. Nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid alustada T&ouml;&ouml;inspektsiooni koostatud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise juhendi lugemisest.</p> <p>Varustuse hankimisel tuleb silmas pidada, et k&otilde;ik vahendid ei sobi igat t&uuml;&uuml;pi t&ouml;&ouml; jaoks. Varustuse &otilde;igesti kasutamiseks on kindlasti vaja, et p&auml;dev isik juhendaks, samuti peab varustust igal aastal laskma asjatundjal inspekteerida.</p> <p>K&otilde;rgustes liikumine, ohutu t&ouml;&ouml;tamine ja ohuolukorras k&auml;itumine vajavad praktilist harjutamist. Ainult teooria lugemine ei aita ― tuleks p&auml;deva koolitaja juures ise k&otilde;ik vajalikud man&ouml;&ouml;vrid ja olukorrad l&auml;bi harjutada. Selle kohta kehtib &uuml;tlus: &ldquo;Teooria ilma praktikata on kom&ouml;&ouml;dia, praktika ilma teooriata trag&ouml;&ouml;dia.&rdquo;&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/38korgeriskigatoo1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-38korgeriskigatoo1.jpg" /></a></p> <p><b>Pildil: Kristjan Heinmets, kes omandas k&otilde;rgt&ouml;&ouml;ks vajalikke oskusi Kanadas.</b></p> <p><b>Ohtliku t&ouml;&ouml;ga kaasneb lisaks vigastusohule tihti ka oht elule. Allj&auml;rgnevalt statistika Euroopa Liidus juhtunud surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest:</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/surmaga l&otilde;ppenud.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-surmaga l&otilde;ppenud.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2521Mida teha, kui tööandja ei luba töötajal kliendialas istuda?2020-02-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan klienditeenindajana kaubanduskeskuse riietepoes. Minu t&ouml;&ouml;andja ei luba kliendialas toolil istuda. Istumisv&otilde;imalus on k&uuml;ll tagaruumis olemas, kuid v&auml;ga harva saab seda kasutada, sest kogu aeg tuleb kliente teenindada v&otilde;i kaupa v&auml;lja panna. Jalad on pinges ja valutavad. Mida selles olukorras teha?&nbsp;&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Lihaspinge ja valu on &uuml;lekoormusele viitavad s&uuml;mptomid, mille eiramisel v&otilde;ib aja jooksul v&auml;lja areneda &uuml;lekoormushaigus. J&auml;rjepideva seismise v&otilde;i k&otilde;ndimisega t&ouml;&ouml; v&otilde;ib &uuml;lekoormata lihaseid, k&otilde;&otilde;luseid, sidemeid, liigeseid ja pehmeid kudesid, kui tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks ei ole rakendatud abin&otilde;usid v&otilde;i need reaalselt ei toimi. Kui teie arvates t&ouml;&ouml;andja rakendatud abin&otilde;ud &uuml;lekoormushaigestumist ei v&auml;ldi ja t&ouml;&ouml; ohustab tervist, millele osutavad ka teie tervises&uuml;mptomid, on &otilde;igus ja kohustus sellest t&ouml;&ouml;andjat teavitada. Nii saab p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu olukorra t&otilde;sidusele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult sobivaks kohandama ning v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu. &Uuml;ldjuhul ei v&auml;henda &uuml;lekoormushaigestumise riski &uuml;ksnes vaheaegade v&otilde;imaldamine ning rakendada tuleb ka teisi abin&otilde;usid. N&auml;iteks aitab teenindusleti p&otilde;randale paigaldatud p&otilde;randamatt v&auml;hendada jalgade &uuml;lekoormust, t&ouml;&ouml;tajale antakse mugavad t&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud, teda julgustatakse vaheaegu pidama, v&auml;hendatakse t&ouml;&ouml;vahetuse pikkust ja vajadusel v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le t&auml;is- v&otilde;i osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajaid.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tingimused ei v&otilde;imalda puhkamiseks m&otilde;eldud ruumis piisavalt t&ouml;&ouml;koormusest taastuda, tuleb paigutada kliendialasse toolid ja lubada nendel istuda. Seismisele ja k&otilde;ndimisele vahelduvad l&uuml;hikesed ja sagedased istumispausid v&otilde;i v&auml;hemalt n&otilde;jatumine v&auml;hendavad koos teiste abin&otilde;udega v&auml;simust ja &uuml;lekoormusriski oluliselt.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja abin&otilde;usid ei rakenda, v&otilde;ite T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rduda, et saaksime vajadusel algatada j&auml;relevalve n&otilde;uete t&auml;itmise &uuml;le. &Uuml;htlasi v&otilde;ite p&ouml;&ouml;rduda arsti poole ning arsti otsuse alusel n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt oma t&ouml;&ouml;tingimuste ajutist kergendamist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2520Kaebamise kunst 2020-02-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon on &uuml;ks riigiasutusi, millele saadetakse iga p&auml;ev mitmeid, iga kuu k&uuml;mneid, aastas aga sadu kaebusi ja vihjeid.</b></p> <p>Kui veel viis aastat tagasi oli eri ettev&otilde;tete ja asutuste kohta esitatud kaebuste sisuks peamiselt saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, liigsed &uuml;letunnid v&otilde;i muu t&ouml;&ouml;suhtega kaasnev ebameeldivus, siis n&uuml;&uuml;d on hakatud m&auml;rkama t&ouml;&ouml;keskkonna probleeme &ndash; kiivrita v&otilde;i turvarakmeteta ehitusmehi v&otilde;i muud korralagedust objektidel, vale redeliga reklaamplakatite paigaldajaid, ebameeldivat kemikaalil&otilde;hna v&otilde;i liigset tolmu t&ouml;&ouml;keskkonnas ning muidugi t&ouml;&ouml;v&auml;givalda ja -kiusu. Kuid on ka kaebusi, kus konkurent tunneb muret, et miks teisel ettev&otilde;ttel ilma riikliku j&auml;relevalveta &uuml;ldse tegutseda lastakse.</p> <p>&Uuml;helt poolt v&otilde;ib olukorra &uuml;le r&otilde;&otilde;mustada, sest see n&auml;itab t&ouml;&ouml;keskkonnaalase teadlikkuse suurenemist. Mingil m&auml;&auml;ral on see tagasiside T&ouml;&ouml;inspektsiooni s&otilde;numite m&otilde;jule, sest sageli kerkib kaebustest ja vihjetest esile just teema, millest inspektsioon ise on &auml;sja avalikkusele r&auml;&auml;kinud.</p> <p>Teiselt poolt suureneb aga kahjuks ka selliste vihjete ja kaebuste arv, mis kontrollimisel kinnitust ei leia &ndash; esitatud kaebus on tingitud mingist muust konfliktist t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i konkurentide vahel v&otilde;i ongi saadetud ainult selleks, et n&auml;idata oma v&otilde;imu kellegi teise tegevusse sekkuda.</p> <p>Selge on see, et &uuml;kski inimene ei kirjuta ega helista inspektsiooni niisama, tal on alati ajend, olgu see siis mure, valu, soov midagi muuta v&otilde;i ka pelk v&auml;iklane k&auml;ttemaksuhimu. Vahel tahab inimene t&auml;helepanu, soovib, et tema isikliku probleemi v&otilde;i murega personaalselt tegeldaks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon talletab k&otilde;ik kaebused ja vihjed nende ettev&otilde;tete andmete juures, kelle kohta on p&ouml;&ouml;rdumine tehtud. Inspektsioon vastab kaebusele, kui vastust oodatakse, p&uuml;&uuml;ab anda p&ouml;&ouml;rdujale suunised, kuidas edasi tegutseda, kuid ei saa ega suuda lahendada iga inimese muret. Miks? Sest paljudel juhtudel ei olegi inimene ise veel enda heaks muud teinud, kui riigile kaebuse saatnud, ehk ta ei ole kordagi r&auml;&auml;kinud oma probleemist t&ouml;&ouml;andjaga.</p> <p>M&otilde;ni k&uuml;sib seepeale, et miks ta peaks. Vastus on v&auml;ga lihtne: sest t&ouml;&ouml;suhe on &uuml;ks era&otilde;iguslikest suhetest, kus pooled peavad olema &uuml;ksteise suhtes ausad ning arvestama vastastikuste huvide ja v&otilde;imalustega. Aga seda ei ole v&otilde;imalik teha, kui tekkinud probleemist ei r&auml;&auml;gita.</p> <p>Iga kaebuse v&otilde;i vihje peale ei alustata j&auml;relevalvemenetlust, sest inspektsioon korrakaitseorganina peab hindama kirjeldatud olukorraga kaasnevat ohtu ning arvestama lisaks saadud informatsioonile sellega, mis pilt on ettev&otilde;ttest T&ouml;&ouml;inspektsioonil &uuml;ldiselt. Kas ettev&otilde;tet on juba kontrollitud, millal viimati ja mida avastati? Kas kaebuses v&otilde;i vihjes viidatu v&otilde;ib ohustada t&ouml;&ouml;tajate tervist v&otilde;i suisa elu, kui suur on ohu realiseerumise t&otilde;en&auml;osus? Kui see on suur, siis alustatakse j&auml;relevalvemenetlust, kuid kontrollitavale kaebuse v&otilde;i vihje andja isikut seejuures ei avaldata.</p> <p>Kui oht ei ole suur, kuid on selge, et t&ouml;&ouml;taja(te) probleemi saaks t&ouml;&ouml;andja tegevusega lihtsalt ja kiiresti lahendada, siis saadetakse asutusele alustuseks suunav m&auml;rgukiri v&otilde;i pakutakse tasuta t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultandi teenust, mille vastuv&otilde;tmine on t&ouml;&ouml;andjale vabatahtlik. Selline l&auml;henemine on vajalik, et anda t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus ise asjad korda teha ning vajadusel saada t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultandilt t&auml;iendavat abi ja suuniseid.</p> <p><strong>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja&nbsp;</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2518Kandideerimine ja tagasiside2020-02-06<p><b>Kui sinu kandideerimisavaldusele ei vastata, siis j&auml;relikult pole sa potentsiaalse t&ouml;&ouml;andja huvi &auml;ratanud. Peaaegu pooltel t&ouml;&ouml;otsijatel tuleb seesuguse t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbajate hoiakuga leppida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Poolteist kuud p&auml;rast konkursit&auml;htaja l&otilde;ppu otsustas riigiametisse kandideerinud 49aastane <b>Marju </b>sealsele personalijuhile helistada ja uurida, kuidas konkurss on kulgenud. Telefonitsi naine talle vastust ei andnud, k&uuml;ll aga sai ta samal p&auml;eval personalijuhilt formaalse teate, et &bdquo;j&otilde;udsime valikuotsuseni alles t&auml;na ja plaanisime vastuseid saatma hakata seet&otilde;ttu j&auml;rgmisel n&auml;dalal.&ldquo; &Uuml;htlasi teavitas ta, et magistrikraadi ja pikaajalise samas valdkonnas t&ouml;&ouml;kogemusega kandidaadi CV koos motivatsioonikirjaga ei l&auml;binud esimese etapi dokumendivooru, kuhu laekus 30 sooviavaldust. &bdquo;Vestluste vooru p&auml;&auml;ses kuus kandidaati. &Uuml;ks kandidaatidest osutus tulenevalt oma kogemusest ja kompetentsidest k&otilde;igist teistest sobivamaks. Kaalusime p&otilde;hjalikult ka Teie kandidatuuri, kuid kahjuks siiski ei osutunud Te seekord valituks. Ait&auml;h kandideerimisprotsessil osalemast ja edu edaspidiseks.&ldquo;</p> <p>Marju kogemus ei ole midagi tavap&auml;ratut. Uurides erinevatelt inimestelt, kes on avatud t&ouml;&ouml;turul oma erialale ja oskustele sobivat t&ouml;&ouml;kohta &uuml;ritanud leida, siis enamasti on neil tunne, justkui oleksid nad oma CV saatnud huplima ulgumerele, kust vastust enamasti ei saabu, kui nad ei ole t&ouml;&ouml;andja huviorbiiti sattunud. &bdquo;Vaid m&otilde;ni &uuml;ksik saadab e-kirja vastu,&ldquo; nendib kauase t&ouml;&ouml;kogemusega graafiline disainer <b>Pille</b>, kes j&auml;i t&ouml;&ouml;turul &uuml;learuseks eelmise aasta detsembris, mil majanduslikel p&otilde;hjustel firmat &otilde;gvendati. &bdquo;M&otilde;nel juhul olen ma saanud ka tagasisidet. Kord &ouml;eldi, et ametisse kandideeris 130 inimest, aga &uuml;ldiselt pole kombeks vastata.&ldquo;</p> <p>Kuigi r&otilde;hutatakse, et meil on t&ouml;&ouml;tajate, mitte t&ouml;&ouml;andjate turg, siis avalikel t&ouml;&ouml;pakkumiste konkurssidel osalejatele see just nii ei tundu ja pigem tuleb loota tutvusringkonnale, et sobilikku t&ouml;&ouml;d leida. &bdquo;Vajatakse teenindajaid ja m&uuml;&uuml;gimehi,&ldquo; t&otilde;deb Pille, aga poem&uuml;&uuml;jaks oleks ta oma k&otilde;rghariduse t&otilde;ttu juba &uuml;lekvalifitseeritud.</p> <p><b>Liiga ajamahukas?</b></p> <p>Kes kunagi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i keskastme juhina on t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks konkursse korraldanud, teab h&auml;sti, et huvilisi leidub igat masti ja arusaamised ametikohast v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. N&auml;iteks naisteajakirja k&ouml;&ouml;gitoimetaja kohale p&uuml;rginu palus t&auml;psustada, mitmele inimesele tuleb s&uuml;&uuml;a teha ja kas on vaja ka n&otilde;ud puhtaks pesta. Kuigi seesugused kandideerimised, kus t&ouml;&ouml; sisu ja eesm&auml;rki ei aimata, sarnanevad sihip&auml;ratu &otilde;nnekatsetusena, on viisakas neilegi sooviavaldustele vastata, lisades asjakohase p&otilde;hjenduse. Ent kuiv&otilde;rd seda tehakse?</p> <p><b>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas</b> selgitab, et organisatsioonides, kus v&auml;rbamisega tegeleb terve osakond, eraldi spetsialist v&otilde;i personalijuht, antakse &uuml;ldjuhul kandideerijatele alati tagasisidet. &bdquo;Mina olen oma personalit&ouml;&ouml;s andnud p&otilde;hjalikumat tagasisidet neile kandidaatidele, kes on valitud l&otilde;ppvooru, ja eelistanud personaalset telefonivestlust e-kirjale, et p&otilde;hjendada, miks valiti teine kandidaat.&ldquo; Samas t&otilde;deb ta, et tagasiside andmine v&otilde;ib takerduda, kui v&auml;rbamine on kujunenud liialt ajamahukaks ja t&ouml;&ouml;andja fookuses on l&otilde;ppvooru kandidaadid.</p> <p>&bdquo;P&otilde;hjalikumat tagasisidet saavad vestlustel k&auml;inud v&otilde;i juba l&otilde;ppvooru p&auml;&auml;senud, keda siiski pole valitud,&ldquo; nendib ka <b>Insly personalijuht Pamela Raestu, </b>kelle arvates ei tohiks<b> </b>tagasisidega v&auml;ga kaua oodata. &bdquo;Ma ise proovin n&auml;dala-kahe jooksul, kuid enamasti veel kiiremini ― n&auml;iteks paari p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes inimestele vastata.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Potentsiaalne br&auml;ndisaadik</b></p> <p>M&otilde;istlik ja viisakas oleks, et kui kandidaadi CV on t&ouml;&ouml;andjani j&otilde;udnud, siis v&otilde;iks esmane vastukaja inimeseni j&otilde;uda v&auml;hemalt kahe n&auml;dala jooksul, leiab K&auml;rt Kinnas, sest see ei pea olema v&auml;ga p&otilde;hjalik. &bdquo;Hea, kui on v&auml;lja toodud, mis on v&otilde;i olid konkursi peamised valikukriteeriumid. Ka sel juhul, kui v&auml;rbamine v&otilde;tab oodatust kauem aega on viisakas sellest kandidaatidele m&auml;rku anda, sest iga&uuml;ks neist on l&auml;bi v&auml;rbamiskogemuse t&ouml;&ouml;andja maine edasikandja.</p> <p>&bdquo;Kandidaati tuleks suhtuda kui potentsiaalsesse br&auml;ndisaadikusse. Avatud kommunikatsioon ja s&otilde;bralik suhtumine annab hoogu ka ettev&otilde;tte kui t&ouml;&ouml;andja mainele.&ldquo;<b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;otsijatel soovitab K&auml;rt Kinnas juba enne kandideerimist p&otilde;hjalikult tutvuda pakutava ametikohaga ja k&uuml;sida endalt, kas see tekitab t&otilde;siselt huvi ja on ta ise piisavalt kompetentne. Uurida tasub ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtusi ja organisatsioonikultuuri. Huupi CVsid saates raisatakse vaid osapoolte aega.</p> <p>&bdquo;CV koostamisel v&otilde;iks kandideerija arvestada, et suurem t&otilde;en&auml;osus on huvi &auml;ratada mitte v&otilde;imalikult pika, vaid h&auml;sti vormistatud ja &uuml;levaatliku elulookirjeldusega,&ldquo; s&otilde;nab K&auml;rt Kinnas, r&otilde;hutades, et enne CV saatmist tuleb kindlasti &uuml;le kontrollida, kas m&auml;rgitud on &otilde;iged kontaktandmed. &bdquo;Kui ettev&otilde;te pole andnud m&auml;rku konkursi edenemisest, siis v&otilde;ib julgelt ise &uuml;hendust v&otilde;tta ning k&uuml;sida, millal v&otilde;iks tagasisidet oodata. Ka t&ouml;&ouml;taja kujundab kandideerimisel enda mainet. Kui postkasti on saabunud eitav vastus, siis v&otilde;ib t&auml;nada ja n&auml;idata &uuml;les valmidust edasiseks koost&ouml;&ouml;ks tulevikus.&ldquo; Ideaalis v&otilde;iksid nii t&ouml;&ouml;andjad kui t&ouml;&ouml;tajad suhtuda &uuml;ksteisesse lugupidavalt ja hoolivalt.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid ideaalis lisada tagasisidesse personaalsust, mis n&otilde;uab k&uuml;ll rohkem aega, kuid Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;uturg on v&auml;ike ja igal sammul tuleb silmas pidada ettev&otilde;tte kui t&ouml;&ouml;andja mainet,&ldquo; r&otilde;hutab ka Pamela Raestu.</p> <p><b>Tagasisidet tuleks anda k&otilde;igile</b></p> <p>&bdquo;Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim t&ouml;&ouml;portaal CVKeskus.ee viivad igal aastal t&ouml;&ouml;andjate seas l&auml;bi v&auml;rbamispraktikate k&uuml;sitlust, et m&otilde;ista v&auml;rbamistrende ja t&ouml;&ouml;tajate kandideerimisk&auml;itumisi. 2019. aastal korraldatud uuringust saime teada, et personaalset tagasisidet annavad Eestis veidi rohkem kui pooled (57%) t&ouml;&ouml;andjad,&ldquo; &uuml;tleb<b> CV Keskuse turundusjuht Henry Auv&auml;&auml;rt</b>. &bdquo;Kindlasti ei ole see hea n&auml;itaja, kuna tagasisidet tuleks jagada alati ja k&otilde;igile. T&ouml;&ouml;andjad ei tohi unustada, et kandideerimistele j&auml;rgnevatel p&auml;evadel on &uuml;lioluline ka t&ouml;&ouml;andja poolt n&auml;idata, et huvi on m&otilde;lemapoolne.&ldquo; Tema s&otilde;nul esineb ka liiga tihti olukordi, mil ettev&otilde;te hakkab tegelema kandidaatidega alles protsessi l&otilde;pus v&otilde;i paar n&auml;dalat hiljem, p&auml;rast t&ouml;&ouml;pakkumise avaldamist. Hakates sobivaid kandidaate vestlusele kutsuma, selgub, et mitmed on juba endale uue t&ouml;&ouml;koha saanud v&otilde;i ei olegi enam antud pakkumisest huvitatud. &bdquo;Pingelisel t&ouml;&ouml;turul on &uuml;lioluline hoida v&auml;rbamisel silm peal ja kasv&otilde;i korra p&auml;evas tutvuda laekunud infoga. Kui kohe ei ole v&otilde;imalik anda kandidaadile konkreetset infot tema sobivuse v&otilde;i mittesobivuse kohta, siis v&otilde;iks talle v&auml;hemalt teatada, millal saadetakse vaheinfot k&otilde;igile,&ldquo; leiab Auv&auml;&auml;rt, pidades tagasiside andmist elementaarseks viisakuseks. &bdquo;Kui vaadata asja laiemalt, siis iga l&otilde;ppvoorust v&auml;lja j&auml;&auml;nud kandidaat v&otilde;i tema tuttav v&otilde;ib osutuda valituks ehk kunagi tulevikus. Selleks, et lisaks uue t&ouml;&ouml;taja leidmisele kujundada ka positiivselt ettev&otilde;te mainet, tasub kindlasti panustada t&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele tagasiside andmisesse.&ldquo;</p> <p><b>Euroliidu keskmine t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel oli 2018. aastal Euroopa Liidus keskmine t&ouml;&ouml;h&otilde;ive 20-64aastaste t&ouml;&ouml;v&otilde;imeliste inimeste seas 73,1%. Seejuures k&otilde;ige k&otilde;rgem t&ouml;&ouml;h&otilde;ive oli Iirimaal (86,5%), Rootsis (82,6%) ja &Scaron;veitsis (82,5%).</b></p> <p>Euroopa N&otilde;ukogu otsuste kohaselt tuleb Euroopa majanduse ja selle konkurentsiv&otilde;ime parandamiseks t&otilde;sta 2020. aastaks EL-i t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet 20-64aastaste seas v&auml;hemalt 75%-ni.</p> <p>Kui 17 liikmesriigi (Rootsi, Taani, Soome, Eesti, L&auml;ti, Leedu, T&scaron;ehhi, Saksamaa, Hollandi, &Uuml;hendkuningriikide, Austria, Portugali, Sloveenia, Malta, Iirimaa, Norra ja &Scaron;veitsi) t&ouml;&ouml;h&otilde;ivem&auml;&auml;r on 75% ja enam, siis alla keskmise (70%) on t&ouml;&ouml;h&otilde;ive Rumeenias, Belgias, Hispaanias ja Itaalias. Seevastu Kreekas on 20-64aastaseid t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud inimesi vaid 59,5%.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2517Tööõnnetus: kasti riivamine2020-02-05<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Tarnija t&auml;itis kaubandusettev&otilde;tte lao riiuleid enda ettev&otilde;tte toodetega. Kaubandusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja l&auml;ks samal ajal laost tooteid v&otilde;tma. Nii tarnija kui ka kaubandusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad olid kaupu ebakorrap&auml;raselt ladustanud ja omavoliliselt liigutanud. Seet&otilde;ttu pidi t&ouml;&ouml;taja riiulitevahelisel k&auml;iguteel riiulitel ja maas olevatest kastidest m&ouml;&ouml;da p&otilde;ikama, kuid riivas selle k&auml;igus siiski &uuml;hte k&otilde;rgel asuvat kasti, mis seej&auml;rel t&ouml;&ouml;tajale p&auml;he kukkus. Kannatanu sai peap&otilde;rutuse ning pidi peavalude ja halva ensetunde t&otilde;ttu mitu p&auml;eva t&ouml;&ouml;lt eemal viibima.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Laos ei oleks tohtinud tooteid ladustada nii, et k&auml;iguteedel ja riiulitel on esemeid, mis liikumist ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist raskendavad ja takistavad. T&ouml;&ouml;andja ei olnud ettev&otilde;ttes rakendanud sisekontrolli, mille tulemusel oleks pidanud selguma, et k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;kohatades ei ole t&ouml;&ouml;tajate ohutus tagatud. T&ouml;&ouml;andjal tuleb tagada, et t&ouml;&ouml;koht, see t&auml;hendab, et k&otilde;ik alad, milles t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;d teevad v&otilde;i peavad t&ouml;&ouml; tegemiseks l&auml;bima, on kujundatud ja sisustatud nii, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja tervisekahjustused on v&auml;lditud ning s&auml;ilitatakse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja heaolu. Seda ka juhul, kui t&ouml;&ouml;kohas tegutsevad teise ettev&otilde;tte, antud juhul tarnepartneri t&ouml;&ouml;tajad. T&ouml;&ouml;andjatel on m&otilde;istlik ja vajalik t&ouml;&ouml;korralduse ja ohutusreeglite osas kokku leppida, et kummagi t&ouml;&ouml;tajad viga ei saaks.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2515Küberruumis olgu aknad ja uksed suletud2020-02-04<p>Kujutage ette, et teie t&ouml;&ouml;ruumis on kogu aeg aknad ja uksed p&auml;rani lahti ning iga soovija v&otilde;ib sisse tulla, kas v&otilde;i vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud k&uuml;berohte ega tehtud j&otilde;upingutusi k&uuml;beruste ja -akende sulgemiseks.</p> <p><b>K&uuml;berrindel muutuseta</b></p> <p>Hoolimata sellest, et k&uuml;bermaailm muutub p&ouml;&ouml;rase kiirusega, on senini k&otilde;ige levinum r&uuml;ndeviis &otilde;ngitsuskirjade saatmine. &bdquo;&Otilde;ngitsuskirjad olid olemas juba 1990. aastate alguses, kui internetikasutus hakkas muutuma igap&auml;evasemaks ka tavainimeste seas. Kirjade kvaliteet on sellest ajast oluliselt paranenud ja skeemid, mida kasutatakse, on ajaga l&auml;inud keerulisemaks. &Otilde;ngitsemiskirju on lihtne massiliselt laiali saata ning seet&otilde;ttu on need siiani k&otilde;ige levinum r&uuml;nnakuviis,&ldquo; selgitas Riigi Infos&uuml;steemi Ameti (RIA) CERT-EE infoturbe ekspert Janno Arnek.</p> <p>&bdquo;Vigases eesti keeles Nigeeria printside kirju k&otilde;ik juba teavad ja oskavad need pr&uuml;gikasti suunata, kuid nagu iga t&ouml;&ouml;stus, kohanevad ka kurjategijad ning &otilde;ngitsuskirjad muutuvad salakavalamaks. Kui sa saad kirja, mis on korrektses eesti keeles, sinu kodupanga v&auml;rvidega ja sul palutakse klikkida lingil, et minna edasi panga kodulehele, siis on suur t&otilde;en&auml;osus, et linki klikitaksegi, sest kiri n&auml;ib usaldusv&auml;&auml;rne,&ldquo; lisas Arnek.</p> <p>Erinevaid IT-lahendusi, sh turvalahendusi pakkuva Primend O&Uuml; pilveteenuste arhitekt Priit Timpson t&otilde;i v&auml;lja, et &otilde;ngitsuskirjade saatmine ongi lihtsam selliste suurte ettev&otilde;tete nimelt, millel on inimestele tuttav tugev tunnusvisuaal. &bdquo;Inimeste teadlikkus &otilde;ngitsuskirjadest on suurenenud, kuid ka petiste oskused on paranenud. Hiljaaegu oli juhtum, kus rahvusvaheline ettev&otilde;tte, mis arveldab iga kuu teatud kuup&auml;evadel Saksamaal, sai vahetult enne tavap&auml;rast makseaega kirja, kus teatati, et arveldusarve on muutunud, ning saadeti uus arveldusarve number. K&otilde;ik oli korralikult vormistatud ja koost&ouml;&ouml;partneri s&uuml;mboolikaga, vaid domeeniaadressil oli paar t&auml;hte &auml;ra vahetatud,&ldquo; selgitas Timpson. &bdquo;See juhtum l&otilde;ppes h&auml;sti, sest arveldusarve number oli lepingu osa ning selle muutmiseks oleks pidanud tegema lepingu muudatuse, mitte saatma ainult meili, ning see &auml;ratas kahtlust,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta.</p> <p>Arneki s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;ks levinumaid &otilde;ngitsuskirjade vorme kiire raha&uuml;lekande palumine ning seda t&uuml;&uuml;pi kirjad saabuvad tavaliselt ettev&otilde;tte finantsjuhile. &bdquo;Sellise kirja puhul v&otilde;ib kurjategija olla teinud juba eelt&ouml;&ouml;d. V&otilde;ib-olla ta on juba eelneva &otilde;ngitsusega saanud m&otilde;ne ohvri, kes on sisestanud oma andmed &otilde;ngitsuslehele, ning kurjategija on p&auml;&auml;senud ettev&otilde;tte meilis&uuml;steemi sisse. Ta j&auml;lgib seal vestlusi ja &otilde;pib organisatsiooni tundma. Raha &uuml;lekandmise palvega kiri, mis j&otilde;uab finantsjuhini, on nii autentne, et ta v&otilde;ibki soovitud &uuml;lekande teha,&ldquo; seletas infoturbe ekspert Arnek. Ta soovitab kahtlust tekitavate &uuml;lekandepalvete puhul alati &uuml;le helistada ja kinnitust k&uuml;sida. &bdquo;Kindlasti ei tohi helistada kahtlust tekitava meili sigantuuris olevale telefoninumbrile, sest sellel numbril v&otilde;ib vastata kurjategija,&ldquo; hoiatas ta.</p> <p>Primend O&Uuml; tegevjuht Toomas M&otilde;ttus kiitis finantsjuhtide suurenenud teadlikkust. &bdquo;&Auml;rikultuur on aastatega paranenud ning enam ei saa niimoodi, et &uuml;lemus kirjutab raamatupidajale, et kanna kohe &uuml;le suur summa. Raamatupidajad k&uuml;sivad kohe alusdokumenti,&ldquo; selgitas M&otilde;ttus, kuid lisab, et ka siin v&otilde;ib varitseda petiste hoolikalt punutud l&otilde;ks. &bdquo;Kui kelmid on ettev&otilde;tte siseelu meilivahetustes j&auml;lginud, siis v&otilde;ivad nad petukirjaga kaasa panna ka hoolikalt tehtud arve, mis ei tekita kahtlusi,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta. Ta t&otilde;i n&auml;ite oma ettev&otilde;ttest Primend, kus neil on pettuste v&auml;ltimiseks kasutusel mitut inimest h&otilde;lmav arvete kinnitusring.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/(Kuvat&otilde;mmis RIA) Libakiri T&Uuml; .PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-(Kuvat&otilde;mmis RIA) Libakiri T&Uuml; .PNG" /></a></p> <p><em>Septembris tabas Tartu &Uuml;likooli (@ut.ee) meiliaadresse &otilde;ngitsuskirjade laine, kus ohvritele saadeti lakooniline eestikeelne teade, et nende meiliboksi maht hakkab t&auml;is saama.</em></p> <p><b>Kus andmeid hoida?</b></p> <p>K&uuml;bermaailmas peetakse andmeid digitaalseks kullaks: andmeid kr&uuml;pteerides on v&otilde;imalik nende omanikult lunaraha n&otilde;uda ja pettusega saadud andmete abil saab uut kuritegu kavandada. &bdquo;M&otilde;tteviis, et me oleme v&auml;ike Eesti ettev&otilde;te, kes meie andmeid ikka soovib, ei pea paika. Kui sa oled internetis, siis sa oled &uuml;ks paljudest, keda k&uuml;berpetised jahivad,&ldquo; r&auml;&auml;kis infoturbe ekspert Arnek.</p> <p>M&otilde;ttuse s&otilde;nul on ettev&otilde;tete andmete v&auml;&auml;rtus erinev. &bdquo;K&otilde;ige t&auml;psemalt m&auml;&auml;rab andmete v&auml;&auml;rtuse kurjategija jaoks see, kui olulised on need andmed ettev&otilde;ttele. Organisatsioonil tuleb anal&uuml;&uuml;sida ja hinnata, kui suur on kahju, kui puudub ligip&auml;&auml;s meilidele v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik raamatupidamisprogrammi kasutada. Kujutage ette arhitektuurib&uuml;rood, kes vahetab klientidega suuremahulisi disainifaile, ning k&uuml;berr&uuml;nnaku t&otilde;ttu on s&uuml;steemid kr&uuml;pteeritud. See t&auml;hendab, et tuleb t&ouml;&ouml;protsessid &uuml;mber korraldada ning samal ajal tegeleda s&uuml;steemi t&ouml;&ouml;korda saamisega. R&auml;&auml;kimata konfidentsiaalsetest andmetest, mis on v&otilde;&otilde;raste meelevallas,&ldquo; t&otilde;i ta hoiatava n&auml;ite.</p> <p>Kui ettev&otilde;te ei ole k&uuml;berohte kaardistanud ja vajalikke &bdquo;aknaid ja uksi&ldquo; sulgenud, siis v&otilde;ivad suuremat k&uuml;berr&uuml;nnaku riski t&ouml;&ouml;andjale kujutada kaugt&ouml;&ouml; tegijad. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tajaid kaugt&ouml;&ouml;le lubada, siis ta peab kindlaks m&auml;&auml;rama riskid ja hindama, kas see on seda v&auml;&auml;rt. Meie n&auml;eme k&uuml;berruumi monitoorides, et kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;laua t&ouml;&ouml;riistad on tihti avalikult k&auml;ttesaadavad,&ldquo; muretses Arnek.</p> <p>Pilveteenuste arhitekt Timpsoni s&otilde;nul tuleks andmete kaitsmisel kasutada alati kaheastmelist autentimist. Lisaks saab t&ouml;&ouml;andja andmeid erineval moel kaitsta. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja saab m&auml;&auml;rata, missugustele andmetele ja millal t&ouml;&ouml;taja ligi p&auml;&auml;seb ning mida ta nendega teha v&otilde;ib. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja ei viibi oma seadmega kontoris, siis ta ei saa andmeid alla laadida v&otilde;i muuta. Samasuguseid erinevaid piiranguid saab panna ka mobiiltelefonile. N&auml;iteks ei saa t&ouml;&ouml;taja telefonis t&ouml;&ouml;andja faile alla laadida ega kuvat&otilde;mmist teha,&ldquo; seletas Timpson.</p> <p>&bdquo;Lahendusi on palju ja t&ouml;&ouml;andjal tuleb valida oma organisatsioonile sobivaim,&ldquo; lisas ta.</p> <p>M&otilde;ttuse s&otilde;nul on andmete kaitsmiseks oluline pakkuda t&ouml;&ouml;tajate vajadustega arvestavaid t&ouml;&ouml;vahendeid. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja ei paku t&ouml;&ouml;tajatele pilve salvestamise teenust, siis hakkavad t&ouml;&ouml;tajad andmeid hoidma sellistes kohtades, mille &uuml;le t&ouml;&ouml;andjal puudub igasugune &uuml;levaade ja kontroll. Kui t&ouml;&ouml;andja on n&auml;iteks keelanud meilide lugemise telefonist, siis t&ouml;&ouml;taja suunab oma t&ouml;&ouml;meilid gmaili. Kui t&ouml;&ouml;andja ei paku t&ouml;&ouml; tegemiseks t&ouml;&ouml;tajale sobivaid v&otilde;imalusi, siis leiab inimene need ise, kuid need ei pruugi olla piisavalt turvalised,&ldquo; &uuml;tles M&otilde;ttus.</p> <p><b>Kurjategijad otsivad n&otilde;rgimat l&uuml;li</b></p> <p>Nii RIA kui ka Primendi eksperdid leiavad, et inimesed on teadlikumad, kuid k&uuml;berpettuste ja -kuritegude ennetamise vallas on veel palju teha.</p> <p>&bdquo;Meie ettev&otilde;ttekultuur on veel selline, et k&uuml;berturvalisuse peale m&otilde;eldakse liiga v&auml;he ja liiga hilja. Kurjategijad kasutavad alati &auml;ra k&otilde;ige n&otilde;rgemat l&uuml;li. Kui t&ouml;&ouml;tajad on h&auml;sti koolitatud, kuid IT-s&uuml;steemid on avatud, siis murtakse sealt sisse. Tuleb leida tasakaal t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse ja IT-s&uuml;steemide turvamise vahel,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>&bdquo;Suuremates ettev&otilde;tetes investeeritakse IT-s&uuml;steemide turvalisemaks muutmisesse rohkem ja seal ka koolitatakse inimesi rohkem, aga n&otilde;rgimaks l&uuml;liks j&auml;&auml;b alati inimene. Tehnoloogia abil saame oma k&uuml;berruumi kaitsta ligikaudu 80% ulatuses, aga &uuml;lej&auml;&auml;nu on inimese k&auml;tes ja inimene on ekslik,&ldquo; r&auml;&auml;kis Timpson.</p> <p>Arneki s&otilde;nul valitseb uskumus, et meie ettev&otilde;te k&uuml;ll ohvriks ei lange. &bdquo;Inimesed, kes juhivad ettev&otilde;tteid ja on t&ouml;&ouml;andjad, usuvad, et k&uuml;berr&uuml;nnakud neid ei taba. See hoiak on v&auml;ga inimlik. See m&otilde;ttemall kandub ka ettev&otilde;ttesse,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;K&uuml;berturvalisuse tagamisel on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olulised. Ka need, kes v&otilde;ib-olla kasutavad ainult meili. K&uuml;berturvalisus algab ka temast,&ldquo; lisas ta ning meenutas juhtumit, kus petturil &otilde;nnestus &uuml;ks meilikonto &uuml;le v&otilde;tta ja sellelt saata petukirju, mist&otilde;ttu intsident eskaleerus.</p> <p>Arnek tunnistab, et tal endalgi on m&otilde;nikord hoiak, et mis minuga ikka juhtub. &bdquo;Ma olen ju iga p&auml;ev teema sees ja tean k&otilde;ike. Kui isegi minul kaob ohutunne ja seet&otilde;ttu ka t&auml;helepanelikkus, siis ettev&otilde;tte juhil on veelgi raskem turvas&uuml;steemide vajalikkust m&otilde;ista. Oluline roll on siin IT-juhil, kui organisatsioonis on olemas selline inimene, kes tutvustab juhile arusaadavalt v&otilde;imalikke k&uuml;berohte,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Primendi pilveteenuste arhitekt Timpson teab, et pahad liiguvad headega samas tempos ja vahel isegi kiiremini ning et see on k&uuml;berturvalisust pakkuvatele ettev&otilde;tele paras v&auml;ljakutse.</p> <p>&bdquo;100% kaitset ei saa kunagi, sest kurjategijad &otilde;pivad ja arenevad. Inimesi koolitatakse veel v&auml;he, kuid uus generatsioon on ohtudest teadlikum,&ldquo; kinnitas Timpson ning innustas t&ouml;&ouml;andjaid julgemalt k&uuml;berturvalisuse ekspertidelt n&otilde;u k&uuml;sima. &bdquo;Ehitusettev&otilde;tja ei peagi teadma, kuidas oma ettev&otilde;tet k&uuml;berkurjategijate eest kaitsta, kuid ta peaks tutvuma v&otilde;imalustega kaitsta organisatsiooni k&uuml;berr&uuml;nnakute eest,&ldquo; selgitas Timpson.</p> <p><b>Turvalisuse hind</b></p> <p>Juba s&otilde;na &bdquo;k&uuml;ber&ldquo; paneb paljud inimesed n&otilde;utult k&auml;si laiutama. Kui sellele lisandub ka soovitus ennast selle ohtude eest kaitsta, siis v&otilde;ib n&otilde;utus ainult suureneda.</p> <p>RIA ja Primendi eksperdid kinnitavad, et k&uuml;berturvalisusesse investeerimine ei ole mahavisatud raha. &bdquo;K&uuml;berturvalisusesse peab investeerima, sest kokkuhoid IT turvamise pealt tuleb millegi arvelt,&ldquo; kinnitas Arnek. Ta lisas, et ettev&otilde;tted saavad baaskaitse ka ise tagada ning kui see on tehtud, siis peaks m&otilde;tlema, kas ja missugust kaitset peaks veel teenusena sisse ostma. &bdquo;Ei ole m&otilde;tet osta uusi uhkeid turvalahendusi, kui ettev&otilde;ttes on lahendamata probleemid baastaseme varundamise, paroolide turvalisuse ja lihtsate teenuste konfigureerimisega,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>P&otilde;hilised asjad, millele ekspertide s&otilde;nul tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, on olulistest andmetest varukoopiate tegemine, tugevad ja teatava regulaarsusega vahetatavad paroolid ning kaheastmeline autentimine andmetele juurdep&auml;&auml;suks.</p> <p>RIA CERT-EE infoturbe ekspert Arnek julgustab t&ouml;&ouml;andjaid RIA poole p&ouml;&ouml;rduma n&otilde;u saamiseks, aga ka juhul, kui m&auml;rgatakse k&uuml;berruumis midagi kahtlast. &bdquo;&Uuml;hise turvalisema k&uuml;berruumi saavutamiseks tuleks meid teavitada alati, kui teid on k&uuml;berruumis r&uuml;nnatud v&otilde;i selleks katseid tehtud. Informeerida tuleks ka juhul, kui te ei kannatanud kahju, sest kurjategija v&otilde;ib teilt teie m&auml;rkamata kaaperdatud identiteeti kasutada muude pettuste kavandamiseks. Sellest teavitamine aitab v&auml;lja selgitada, kui palju ja mis t&uuml;&uuml;pi r&uuml;nnakuid Eesti k&uuml;berruumis sooritatakse,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>Primend O&Uuml; tegevjuht M&otilde;ttus kummutab arusaama, et k&uuml;berturvas&uuml;steemid on kallid ning et neid saavad endale lubada vaid suure rahakotiga t&ouml;&ouml;andjad. &bdquo;Need, kes arvavad, et turvas&uuml;steemid on kallid, ei tea t&auml;nap&auml;evaseid hindu. Arvatakse, et tuleb osta serverid ja tarkvara ja mis k&otilde;ik veel, kuid nii see ei ole,&ldquo; kinnitas ta. &bdquo;Paark&uuml;mmend aastat tagasi oli igal ettev&otilde;ttel oma kodukootud meilis&uuml;steem ja tuli palgata inimene, kes seda t&ouml;&ouml;korras hoiaks, kuid praegu on v&otilde;imalik see teenus paari euro eest kuus tellida ning see on juba ka turvatud: k&otilde;igist andmetest tehakse koopia ja viiruset&otilde;rje on e-postis&uuml;steemi sisse ehitatud,&ldquo; r&auml;&auml;kis M&otilde;ttus. Tema s&otilde;nul on saadaval mitmeid turvapakettide standardlahendusi, mida saab endale lubada ka v&auml;ikeettev&otilde;te. &bdquo;Alati peavad olema tehtud varukoopiad ja paroole tuleb vahetada,&ldquo; tuletas ta l&otilde;petuseks veel kord meelde.</p> <ul> <li>Tutvu kampaaniaga &bdquo;Ole IT-vaatlik&ldquo; aadressil <a href="https://itvaatlik.ee/" target="_blank">itvaatlik.ee</a></li> <li>CERT-EE soovitab liituda k&uuml;bervaldkonna uudiskirjaga, mis sisaldab kokkuv&otilde;tet avalikes allikates ilmuvatest k&uuml;ber- ja IT-uudistest. Uudiskirjaga liitumiseks saada e-kiri teemaga &bdquo;Subscribe&ldquo; aadressile <a href="mailto:certnews@cert.ee">certnews@cert.ee</a>. Liituda saab &uuml;ksnes asutuse/organisatsiooni meiliaadressiga (st mitte Gmail, Hotmail vms).</li> </ul> <p>Tekst:&nbsp;Jaanika Palm</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2514Kas e-maili teel esitatud soov tööleping lõpetada on kehtiv?2020-02-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja on haiguslehel. Ta saatis meile e-maili teel teate, et peale haiguslehe l&otilde;ppemist ta enam t&ouml;&ouml;le ei tule. T&ouml;&ouml;andjana oleme sellega n&otilde;us, kuid palusime tal tulla kontorisse lepingut l&otilde;petama. T&ouml;&ouml;taja keeldus sellest. Kuidas me saame temaga t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petada, kui ta ei allkirjasta l&otilde;petamise dokumente?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &nbsp;kohaselt saab t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, nt e-kirja, kirja, smsi teel. Suuline &uuml;les&uuml;tlemine on t&uuml;hine. Kui t&ouml;&ouml;taja on saatnud Teile kui t&ouml;&ouml;andjale e-kirja, millest on v&otilde;imalik j&auml;reldada, et t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda, siis on t&auml;idetud kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldava vormi n&otilde;ue. Kuna muid vormin&otilde;udeid peale kirjaliku taasesitamise v&otilde;imaldamise pole &uuml;les&uuml;tlemisavaldusele esitatud, siis on t&ouml;&ouml;taja saatnud Teile kehtiva &uuml;les&uuml;tlemisavalduse.&nbsp;</p> <p>Avaldus muutub kehtivaks selle k&auml;ttesaamisega ehk avaldus kehtib alates hetkest, kui saite t&ouml;&ouml;taja e-kirja k&auml;tte. See t&auml;hendab, et eraldi l&otilde;petamist pole tarvis teha. T&ouml;&ouml;suhe l&otilde;peb avalduse alusel ja avaldusel m&auml;rgitud t&ouml;&ouml;suhte viimasel p&auml;eval teeb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tamise registrisse kande ja kannab &uuml;le l&otilde;pparve.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2513Meie töötaja: Harri Alaru2020-01-31<p>Harri Alaru: T&ouml;&ouml;inspektsioonis teame kindlalt, et meil on missiooniga t&ouml;&ouml;</p> <p>Karoli Noor</p> <p><b>Milles teie t&ouml;&ouml; seisneb?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonis alustasin t&ouml;&ouml;inspektorina 1996. aasta veebruaris. 24 aasta jooksul olen inspekteerinud eri valdkondi &ndash; energeetikat, haridust ja meediat. Praegu kuuluvad minu vastutusalasse ehitus- ja taristuprojektid.</p> <p><b>Milline on t&ouml;&ouml;inspektori tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev? </b></p> <p>V&otilde;iksin ritta panna hulga erinevaid tavalisi t&ouml;&ouml;p&auml;evi. P&auml;ris suur osa neist on sellised, et istun t&ouml;&ouml;laua taga ja kavandan t&ouml;&ouml;d pikemaks ajaks ette. Aasta alguses saan nimekirja objektidest, mida tuleb aasta jooksul kontrollida. P&auml;ev v&otilde;i mitu kulub kavandamisele, mida ja millal kontrollima minna. Seejuures pean suhtlema t&ouml;&ouml;andjatega, andmeid &uuml;le vaatama ja kohtumisi kokku leppima. See on k&uuml;llalt suuremahuline, kuid vajalik b&uuml;rokraatlik t&ouml;&ouml;.</p> <p>Teist t&uuml;&uuml;pi tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev m&ouml;&ouml;dub ehitusplatsidel ja t&auml;itub etteteatamata k&uuml;lastustega. Ka selline p&auml;ev vajab ettevalmistust, n&auml;iteks marsruudi kavandamist.</p> <p>Etteteatamisega ehk nn riskip&otilde;hised &uuml;ldkontrollid on suurel m&auml;&auml;ral prof&uuml;laktilise iseloomuga, sest selleks saavad t&ouml;&ouml;andjad end ette valmistada &ndash; dokumendid v&auml;lja otsida, m&otilde;tted l&auml;bi m&otilde;elda ja vajalikke vahendeid juurde hankida. Kui aga minna nii, et t&ouml;&ouml;andjat varem hoiatatud ei ole, n&auml;eb tegelikkusele rohkem sarnanevat pilti.</p> <p>K&otilde;ige huvitavam on k&uuml;lastada ohuseire k&auml;igus ootamatult ette sattuvaid ja seni kontrollimata ettev&otilde;tteid ja ehitusplatse. Siis on huvitav n&auml;ha tegelikku olukorda &ndash; kas asjad on korras <em>a priori</em> v&otilde;i on t&ouml;&ouml;andja eiranud k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu n&otilde;udeid. Suuri rikkumisi esineb siiski j&auml;rjest v&auml;hem. Tasapisi on t&ouml;&ouml;andjate ja ka t&ouml;&ouml;tajate ohutuskultuur j&auml;rjest paranenud.</p> <p><b>Millised on olnud viimase aja p&otilde;nevaimad objektid?</b></p> <p>T&auml;navuse laulu- ja tantsupeo ajal jagati Facebookis pilte sellest, kuidas lavatehnika &uuml;lespanemisel tehti t&otilde;elist tsirkuseakrobaatikat. Selle peale otsustasime kontrollida ka teiste vaba&otilde;hu&uuml;rituste ettevalmistamist ning k&auml;isime Tartus toimunud Metallica kontserdi lava &uuml;lespanekut vaatamas.</p> <p>Seal n&auml;htut v&otilde;ib eeskujuks tuua k&otilde;igile ehitajatele. Lava ja lavatehnika paigaldajatel olid k&otilde;ik plaanid korrektselt vormistatud. Ka k&otilde;ik vajalikud ohutust tagavad vahendid olid olemas ja kasutuses, n&auml;iteks lai valik t&otilde;stukeid, k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamise abivahendeid jne. Lava konstruktsiooni olid sisse planeeritud paigaldajate ohutuse tagamiseks m&otilde;eldud statsionaarsed kinnituskohad. Teisiti ei olekski sellises olukorras t&auml;ieliku ohutuse tagamine v&otilde;imalik, sest konstruktsioonid olid meeletult k&otilde;rged. Alt vaadates ei n&auml;inudki, mida t&ouml;&ouml;mehed lava k&otilde;ige k&otilde;rgemas tipus tegid. Vertikaalne turvasiin ja kinnitused olid aga h&auml;sti n&auml;htavad.</p> <p><b>Kas nii hea kvaliteet &uuml;rituste korraldamisel on tavaline?</b></p> <p>Kahjuks mitte. Varasematel kontrollimistel on pilt olnud &uuml;sna kole &ndash; kasutatud on palju kahtlaste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu, kes pidi t&ouml;&ouml;d tegema juhusliku varustusega ja isegi h&auml;davajalikke turvameetmeid rakendamata. On esinenud ka mitmeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, sh surmajuhtumeid. P&auml;rast eespool kirjeldatud laulu- ja tantsupeo juhtumit otsustasime kampaania korras &uuml;rituste ettevalmistusi k&uuml;lastama hakata.</p> <p>Loomulikult me k&otilde;iki &uuml;ritusi kontrollima ei j&otilde;ua ja ega pole otseselt vajagi. Kogenud inspektorina tean, et k&otilde;ik vaba&otilde;hu&uuml;rituste korraldajad tunnevad &uuml;ksteist. Nii levitasime teavet, et hakkame vaba&otilde;hu&uuml;ritusi kontrollima. Sellest oli nii palju kasu, et kui Viljandi folgi lavade ehitust vaatama j&otilde;udsime, oli pilt peaaegu sama hea kui Metallical. &Uuml;rituse mastaap on m&auml;rksa tagasihoidlikum, aga varustus oli olemas ja seda kasutati rahuldaval moel &ndash; ohutus oli tagatud. Vestlusest t&ouml;&ouml;de korraldajatega ilmnes, et ka vajalikud ohutusteadmised olid v&otilde;rreldes varasematega p&auml;ris head.</p> <p><b>Nii et m&otilde;nikord kasutate natuke ka hirmutamistaktikat?</b></p> <p>Eks meie t&ouml;&ouml; on juba selline, et n&otilde;rga ohutuskultuuriga ettev&otilde;tted ikka mingil m&auml;&auml;ral kardavad inspektoreid. Asjata muidugi. Tegelikult peaks igal ettev&otilde;ttel ja t&ouml;&ouml;de korraldajal olema hirm oma t&ouml;&ouml;tajate elu ja tervise p&auml;rast. Kui aga hirm karistuse ees aitab s&auml;&auml;sta inimeste elu ja tervist, siis on see v&auml;ike hirm ka &otilde;igustatud.</p> <p><b>See on siis selline missiooniga t&ouml;&ouml;?</b></p> <p>Jah, see on missiooniga t&ouml;&ouml;. Me m&otilde;jutame inimesi k&auml;ituma ohuteadlikult. Oma pikaajalisele kogemusele tuginedes v&otilde;in &ouml;elda, et see on ka m&otilde;junud. Minu karj&auml;&auml;ri algusaegadel oli olukord praegusega v&otilde;rreldes &uuml;sna s&uuml;rreaalne. Ei olnud korralikke t&ouml;&ouml;- ja ohutusvahendeid ega ka &otilde;igusakte, aga ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist pidime siiski n&otilde;udma. Toona juhindusime n&otilde;ukogudeaegsest n&otilde;uetest, mis tegelikult praegustest v&auml;ga ei erinegi. Vahendid on t&auml;nap&auml;eval m&auml;rksa paremad. N&otilde;ukogudeaegne b&uuml;rokraatia oli s&uuml;gavam ja kord &uuml;ldjuhul karmim. N&uuml;&uuml;d on reeglid liberaalsemad, aga ka t&ouml;&ouml;andjad j&auml;rjest m&otilde;istlikumad.</p> <p><b>Millega te enne T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le tulemist tegelesite? </b></p> <p>Olen pidanud erinevaid ameteid. T&ouml;&ouml;mehetee algas 15-aastaselt Tartu Aparaaditehases treiali ja koostelukksepana. P&auml;rast s&otilde;jav&auml;ekohustust t&ouml;&ouml;tasin mitu aastat ehituses. J&otilde;udsin olla &uuml;he aasta ka autoremondilukksepp. Seej&auml;rel &otilde;ppisin viis aastat Eesti P&otilde;llumajandusakadeemias p&otilde;llumajanduse mehhaniseerimist. P&auml;rast l&otilde;petamist t&ouml;&ouml;tasin &uuml;heksa aastat kutsehariduse s&uuml;steemis. Selle aja sees viibisin kaks aastat Angolas, kus &otilde;petasin kohalikke lapsi. Tegin seda kohalikus riigikeeles ehk portugali keeles, mille sain vajalikul tasemel selgeks, kui &otilde;ppisin &uuml;he aasta tolleaegses Leningradi &uuml;likoolis.</p> <p>P&auml;rast Angolast naasmist oli mul soov t&ouml;&ouml;tada ka Nicaraguas. Sinna minek ei oleks olnud keeruline, sest enamik reisidokumente oli juba v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamiseks korda aetud. Portugali ja hispaania keel on nii sarnased, et &uuml;mber &otilde;ppima ei olekski pidanud.</p> <p>Senine riigikord aga l&otilde;ppes &auml;ra. Tulin Angolast tagasi 1988. aasta augustis. Parasjagu said l&auml;bi Hirvepargi s&uuml;ndmused. Angola n&otilde;ukogude kollektiiv oli Eestis toimuvast teadlik ja muutus minu suhtes viimastel t&ouml;&ouml;kuudel &uuml;sna vaenulikuks. Ma ise ei teadnud Eesti s&uuml;ndmustest midagi. Keegi kodustest ei julgenud mulle sellest kirjutada. Kardeti, et kirjad loetakse l&auml;bi. Olen tegelikult veendunud, et neid kirju l&auml;bi ei loetud, sest kirjad j&otilde;udsid Angolasse eripostiga ja v&auml;ga kiiresti. Kui Tartust kiri v&auml;lja saadeti, siis juba &uuml;lej&auml;rgmisel p&auml;eval j&otilde;udis see minu k&auml;tte Lubango linna.</p> <p><b>Milline oli elu Angolas?</b></p> <p>T&auml;itsa tavap&auml;rane. Inimesed olid v&auml;ga sarnased meie inimestega &ndash; sama targad, nutikad ja t&ouml;&ouml;kad. M&otilde;ni &uuml;tleb, et aafriklased on laisad. Ma &uuml;tlen, et see arusaamine ei tulene sellest, et nad tahavad laisad olla. Nende eluolu lihtsalt oli selline, et t&ouml;&ouml;d &uuml;ldiselt ei olnud. Eriti veel sellist, mida nad oleksid v&otilde;imaluse korral h&auml;sti teinud. Seal k&auml;is siis ju kodus&otilde;da. Huvitav oleks teada, kuidas on n&uuml;&uuml;d, kui s&otilde;da on juba paark&uuml;mmend aastat l&otilde;ppenud.</p> <p>&Otilde;petajana n&auml;gin, kuidas &otilde;pilased t&ouml;&ouml;sse suhtusid. Enamik olid tublid, m&otilde;ni kohe v&auml;ga t&ouml;&ouml;kas. Oli muidugi ka luusereid, kes kohe midagi teha ei tahtnud. M&otilde;ni tuli ikka ukse taha saata ja m&otilde;nega t&otilde;sisemalt pahandada.</p> <p>Mul on h&auml;sti meeles &uuml;ks juhtum, kus pidin ennast v&auml;ga resoluutselt kehtestama. Ruumis oli umbes 30&ndash;40 &otilde;pilast, kellest &uuml;ks k&auml;itus eriti &uuml;lbelt. Alguses vaatas terve klass k&otilde;hklevalt, kas ikka saan temaga hakkama. Ilmselt oli ta kaas&otilde;pilaste silmis n-&ouml; k&otilde;va tegija. Kui klass n&auml;gi, et minust peajagu pikem ja eriti kuri j&otilde;mm j&auml;&auml;b &otilde;petajale alla, ajasid nad ta ise klassiruumist v&auml;lja. Enese kehtestamine koolis v&otilde;i ka inspektorina on keeruline, kuid v&auml;ga oluline. Kui see ei &otilde;nnestu, siis ei tule ka t&ouml;&ouml;st midagi v&auml;lja.</p> <p><b>Kas n&uuml;&uuml;d ei ole olnud tahtmist vahelduseks kuskile kaugele minna?</b></p> <p>Ei ole &uuml;ldse sellist tahtmist. Mul sai v&auml;lismaal olekust isu k&uuml;llalt t&auml;is. Eneset&auml;iendamise ja &otilde;ppimise m&otilde;ttes k&auml;iks k&uuml;ll. Inglismaal, Iirimaal v&otilde;i &Scaron;otimaal viibiksin hea meelega m&otilde;ne aja, et keelt &otilde;ppida, aga ma ei kujuta h&auml;sti ette, millega seal tegeleda. Lihtsalt turistina ringi kolades ei &otilde;pi ka kuigi palju.</p> <p>Natuke olen ikka k&auml;inud ka. Viimati k&auml;isime tuttavatega Norras kalal. Autos&otilde;it oli &uuml;lipikk &ndash; 27 tundi j&auml;rjest. Seal on kalal k&auml;imine ikka hoopis teistsugune kui Eestis. Meri on nii kalarikas, et p&uuml;&uuml;gip&otilde;nevus kaob kiiresti. Mulle meeldib, kui p&uuml;&uuml;k n&otilde;uab parasjagu kannatlikku ootamist, osavust ja p&otilde;nevust ka, et missugune kala ja kuidas. Eestis k&auml;in ka p&auml;ris sageli kalal. Enamasti Peipsil, aga vahel ka j&otilde;e &auml;&auml;res. Eriti talvel ja jalgsi, kuid suvel ka paadiga. Viimasel ajal k&auml;in kalal v&auml;hem.</p> <p><b>Kuidas te t&ouml;&ouml;pingeid maandate?</b></p> <p>Meeldib kodus teha igasugust aiat&ouml;&ouml;d. V&otilde;iks &ouml;elda, et naudin t&ouml;&ouml;stressist taastumist just selle t&ouml;&ouml;ga. K&otilde;ik pinged saab sellega p&auml;ris h&auml;sti maha. Suuremaid muresid on &uuml;ldse v&auml;hemaks j&auml;&auml;nud &ndash; lapsed juba iseseisvad, enda tervis p&auml;ris hea. Nii ma siis toimetan &ndash; ehitan v&otilde;i songin mullas.</p> <p>Foto: Erakogu</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2512Büroomaailma kogemused küberturvalisusega2020-01-30<p><b>B&uuml;roomaailm-ASi Infotark IT-juht Sebastian S&otilde;eruer: Varukoopiaid ei ole kunagi liiga palju</b></p> <p><b>Missugused on B&uuml;roomaailma kogemused k&uuml;berr&uuml;nnakutega?</b></p> <p>B&uuml;roomaailm on olnud k&uuml;berr&uuml;nnaku all paraku mitmeid kordi. On olnud r&uuml;nnakuid, kus on avatud kahtlane e-kiri ja server on j&auml;&auml;nud avalikku v&otilde;rku, mille haavatavust on &auml;ra kasutatud. Oma 15-aastase t&ouml;&ouml;kogemuse p&otilde;hjal saan m&auml;rkida, et viimase aja trendid on muutunud &ndash; r&uuml;nnakud on t&auml;nu bitcoin&rsquo;ide levikule muutunud v&auml;ga suureks &auml;riks, kus on v&otilde;imalik turvamata andmete kr&uuml;pteerimisega teenida kiirelt tulu ja seda ka anon&uuml;&uuml;mselt.</p> <p><b>Kui suureks hindate k&uuml;berkurjategijate tekitatud kahju?</b></p> <p>B&uuml;roomaailmal ei ole &otilde;nneks olnud vajadust kurjategijatele maksta. K&uuml;ll aga on kulutatud t&ouml;&ouml;tunde, et taastada r&uuml;nnakule eelnenud olukord. Praegu v&otilde;ib &ouml;elda, et &uuml;ks &otilde;nnestunud r&uuml;nnak l&auml;heb maksma meile inimt&ouml;&ouml;tundides ligi 10 tundi, mis suures osas kulub andmete kopeerimisele varukoopiast.</p> <p><b>Missugused muudatused t&ouml;&ouml;keskkonnas tegite p&auml;rast r&uuml;nnakuid?</b></p> <p>P&auml;rast esimest r&uuml;nnakut vaatasime v&auml;ga rangelt &uuml;le oma ligip&auml;&auml;supoliitika, auditeerisime varunduslahenduse ja v&otilde;rku ligip&auml;&auml;suks loodud v&otilde;imalused.</p> <p><b>Kuidas olete meeskonda koolitanud k&uuml;berohtusid m&auml;rkama ja ennetama?</b></p> <p>K&otilde;ige suurem abi on olnud terve meeskonna j&auml;rjepidevast teavitamisest. See on pannud inimesed aru saama ja kahtlased e-kirjad saadetakse kohe IT-osakonnale, et veenduda nende &otilde;igsuses. Ei ole olemas &uuml;htegi maagilist vahendit, mis suurendaks h&uuml;ppeliselt teadlikkust k&uuml;berohtudest. Vaja on j&auml;rjepidevat t&ouml;&ouml;d, et varitsevaid ohte selgitada. IT-osakond vaatab ka sisse tulnud pahavarakirjad &uuml;le ja p&auml;rast puhastamist saadame need ettev&otilde;ttes laiali n&auml;idistena, et inimestel kinnistuks teadmine, millised v&otilde;ivad olla skeemid pahavara levitamiseks v&otilde;i andmete &otilde;ngitsemiseks.</p> <p><b>Mis on teie hinnangul k&otilde;ige olulisem tegevus kuritegelike k&uuml;berintsidentide ennetamiseks?</b></p> <p>&Uuml;hte tegevust on raske v&auml;lja tuua, kuid 99% juhtudest on r&uuml;nnak ikkagi kellegi tegemata t&ouml;&ouml; v&otilde;i on turvalisus toodud ohvriks mugavusele. Nende kahe vahel on keeruline tasakaalu leida.</p> <p>Olen n&auml;inud, kuidas IT-meeskond n&auml;gi ette keerulised paroolid, mist&otilde;ttu kirjutasid t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ik paroolid paberile ja peaaegu iga klaviatuuri alt v&otilde;is leida kollase lipiku parooliga. Teine n&auml;ide oli internetikasutuse nii range piiramine, mis tingis selle, et majas hakati kasutama alternatiivset internetti. Kui loodud piirangud on liiga suured, hakkavad need algsele eesm&auml;rgile vastu t&ouml;&ouml;tama ja tekitavad oluliselt suurema turvaprobleemi, kui see, mida mindi lahendama.</p> <p>Varukoopiaid ei ole kunagi liiga palju. Kasutame kolmetasandilist varundust (serveriruumis, teises ruumis ja teises f&uuml;&uuml;silises asukohas varundus). Lisaks veel <i>offline backup </i>k&otilde;ige suuremate riskide kaitseks. &Uuml;ks v&auml;line ketas k&otilde;ige kriitilisemate andmetega on kuu vana. See on ikka parem kui olukord, kui andmeid &uuml;ldse ei ole.</p> <p>Foto: erakogu</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2511Sihtkontoll: Vähenenud töövõimega töötajad2020-01-29<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis selle aasta kolmandas kvartalis l&auml;bi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate sihtkontrolli, mille raames kontrolliti eri maakondades 20 ettev&otilde;tet. Sihtkontroll toimus koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;tukassaga, kellelt T&ouml;&ouml;inspektsioon saigi k&uuml;lastatavate ettev&otilde;tete nimekirja. Kontrolli k&auml;igus hinnati kaitstud t&ouml;&ouml; v&otilde;i palgatoetuse teenusel olevate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonda, t&ouml;&ouml;tingimusi ja olmeruume. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;andjal puudega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;vahendid ja t&ouml;&ouml;koht kohandada vastavalt t&ouml;&ouml;taja kehalistele ja vaimsetele v&otilde;imetele. Kohandamine seisneb t&ouml;&ouml;andja ehitise, t&ouml;&ouml;ruumi, t&ouml;&ouml;koha v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahendi puudega isikule ligip&auml;&auml;setavaks ja kasutatavaks muutmises. See n&otilde;ue kehtib ka &uuml;ldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega t&ouml;&ouml;tajad kasutavad.</p> <p>Sihtkontrolli tulemusena tuvastati 71 rikkumist ja nendest 37 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Seega tuvastati &uuml;he ettev&otilde;tte kohta keskmiselt 3,5 rikkumist ning veidi rohkem kui poolte rikkumiste k&otilde;rvaldamiseks oli vaja koostada ettekirjutus.</p> <p><b>Tervisekontroll tuleb l&auml;bida igal t&ouml;&ouml;tajal</b></p> <p>K&otilde;ige rohkem esines rikkumisi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamata j&auml;tmisel. T&ouml;&ouml;andjad selgitasid, et kaitstud t&ouml;&ouml; puhul on t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;keskkonnas vaid episoodiliselt ning seep&auml;rast ei pidanud nad vajalikuks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde saata. Samuti arvestasid t&ouml;&ouml;andjad pigem sellega, et nad lahkuvad nagunii aasta v&otilde;i paari p&auml;rast ettev&otilde;ttest. Siinkohal peame aga m&otilde;tlema sellele, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega v&otilde;i puudega t&ouml;&ouml;tajal on juba m&otilde;ni terviseprobleem ja tema tervis v&otilde;ib olla seet&otilde;ttu n&otilde;rgem ning vastuv&otilde;tlikum v&auml;listele teguritele. Selleks et hinnata t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna sobivust ja tema v&otilde;imekust t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita, on k&otilde;ige &otilde;igem suunata t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile, kes teeb professionaalse otsuse. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti &uuml;lesanne on hinnata t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;koha, t&ouml;&ouml;korralduse sobivust t&ouml;&ouml;tajale, l&auml;htudes t&ouml;&ouml;taja tervislikust seisukorrast. Lisaks annab ta ka t&ouml;&ouml;andjale soovitusi, kas on vaja midagi muuta, &uuml;mber korraldada v&otilde;i on vaja seada t&ouml;&ouml;piiranguid.</p> <p>Teine oluline rikkumine oli riskianal&uuml;&uuml;si mittevastavus tegelikkusele. See t&auml;hendab, et puudega t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tamist ei olnud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvestatud ja neile m&otilde;juvaid riske ei olnud hinnatud. Kolmel ettev&otilde;ttel ei olnud riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;ldse koostatud. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus tuleb v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi ise&auml;rasusi, sealhulgas eririske puudega t&ouml;&ouml;tajatele ning t&ouml;&ouml;kohtade ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutamisega ja t&ouml;&ouml;korraldusega seotud riske. Seega tuleb ennek&otilde;ike hinnata, milline t&ouml;&ouml; on erivajadusega t&ouml;&ouml;tajale sobiv. T&ouml;&ouml; peab l&auml;htuma t&ouml;&ouml;taja tervislikust seisundist, t&ouml;&ouml;laadist ja riskide maandamise v&otilde;imalikkusest. Ka siinkohal saab kindlasti appi tulla t&ouml;&ouml;tervishoiuarst.</p> <p><b>Paanikahoos t&ouml;&ouml;taja jooksis &auml;ra</b></p> <p>N&auml;iteks lihvisid &uuml;hes ettev&otilde;ttes v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajad puidust detaile. Kontrolli k&auml;igus m&auml;rkas inspektor, et &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud maski ega kindaid, kuigi t&ouml;&ouml;andja seda k&otilde;ike v&otilde;imaldas. Kui t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor k&uuml;sis t&ouml;&ouml;taja k&auml;est, miks viimane ei kanna isikukaitsevahendeid, ei osanud t&ouml;&ouml;taja ootamatus olukorras k&auml;ituda, sattus paanikasse ja jooksis &uuml;ldse &auml;ra. Hiljem t&ouml;&ouml;andjaga vesteldes selgus, et hingamisteede kaitsemask on selle t&ouml;&ouml;taja jaoks kui v&otilde;&otilde;rkeha, mille kasutamisel tekib tal nn paanikahoog. Selle ohuteguri toime v&auml;ltimiseks r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;andja iga p&auml;ev kannatlikult isikukaitsevahendi kasutamise vajalikkusest. Riskianal&uuml;&uuml;sis on vaja aga hinnata k&otilde;ik riskid ja ohuolukorrad, millega t&ouml;&ouml;andjad peavad arvestama ja oskama n&auml;ha ette ka nende v&auml;ltimise v&otilde;imalused.</p> <p>Kolmas rikkumine seisnes selles, et n&auml;htavale kohale oli paigutamata esmaabi andmise juhised, h&auml;daabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber. Siinkohal paneb t&ouml;&ouml;andjate teadmatus eriliselt imestama, sest t&otilde;en&auml;osus, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate hulgas &otilde;nnetusi juhtub, on suurem. N&auml;iteks r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;andja loo, kuidas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja pidevalt kukkus, kuna haiguse t&otilde;ttu oli normaalne k&otilde;ndimine raskendatud ja ta komistas omaenda jalgade taha. Kukkumise tagaj&auml;rjel oli vaja alati v&auml;lja kutsuda kiirabi, sest t&ouml;&ouml;taja oli &scaron;okis ja tunnetas valu ilmselt tugevamana, kui see tegelikult oli.</p> <p><b>Parim tulemus saavutatakse koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tajaga</b></p> <p>Niisamuti nagu on erinevad k&otilde;ik inimesed, on erinevad ka inimeste erivajadused ning seet&otilde;ttu ei ole v&otilde;imalik anda konkreetset ja head juhist, kuidas t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;koht erivajadustega t&ouml;&ouml;tajatele k&otilde;ige sobivamaks kohandada.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna sobivaks kujundamisel on k&otilde;ige rohkem abi t&ouml;&ouml;tajatega suhtlemisest, et teada saada, mis t&ouml;&ouml;tajale k&otilde;ige rohkem muret v&otilde;i ebamugavust valmistab. Abi on loomulikult ka varasemast kokkupuutest v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajaga, kuid selle puudumisel tuleks teha koost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga.</p> <p>Selleks et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja sisseelamine t&ouml;&ouml;sse oleks v&otilde;imalikult sujuv, on T&ouml;&ouml;tukassa loonud teenused v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;andjale. &Uuml;heks teenuseks on nende t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine ja koolitamine, kellel on valmisolek t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta v&otilde;i kes on juba t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud puudega v&otilde;i erivajadustega inimesi. Koolitusi vajavad peale t&ouml;&ouml;andjate ka kaast&ouml;&ouml;tajad ja kolleegid, et nad teaksid, mida oodata ja millega arvestada.</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2509Kohtulugu: enda vastutuste täitmine2020-01-28<p><b>Pingetest tulvil firmas, kus ettev&otilde;tmine ei edene, v&otilde;ib v&otilde;imenduda iga s&otilde;navahetus, mida ka t&otilde;lgendatakse erinevalt. Ent sellest l&auml;htudes pole m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;vaidlust alustada, millest v&otilde;ib kujuneda n&auml;rve ja rahataskut kurnav mitmeastmeline kohtuprotsess.</b></p> <p>Loomakasvatusjuhile tundus, et t&ouml;&ouml;andja provotseeris teda t&ouml;&ouml;lepingut erakorraliselt &uuml;les &uuml;tlema ―<b> </b>solvas, s&uuml;&uuml;distas alusetult, tegi kohatuid etteheiteid, kohtles ebav&auml;&auml;rikalt ja viis ta seisundisse, kus ta otsustas kirjutada lahkumisavalduse ning ka lahkuda samal p&auml;eval.</p> <p>Nimelt oli firma omanik andnud suulise korralduse k&otilde;rvaldada ta t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest ja anda asjad kuu aja jooksul &uuml;le. Sellest ajendatuna leidis loomakasvatusjuht, et tal ei olnudki muud v&otilde;imalust kui t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. See juhtus 25. aprillil 2016.</p> <p>Nii teda kui kaast&ouml;&ouml;tajaid oli alusetult s&uuml;&uuml;distatud firma omaniku kodus toimunud t&ouml;&ouml;koosolekul, et loomade tervise ja heaolu eest ei kanta hoolt, nad olid hukkunud ja kadunud. Loomakasvatusjuhti kahtlustati ka loomade varguses, teda &auml;hvardati anda politseisse ja kohtusse, et oleks v&otilde;imalik v&auml;lja m&otilde;ista kahjutasu.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kohustusi oli v&otilde;imatu t&auml;ita?</b></p> <p>P&auml;rast kahte t&ouml;&ouml;vaidlust T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis palus t&ouml;&ouml;taja 29. m&auml;rtsil 2017 vaadata need l&auml;bi P&auml;rnu Maakohtus ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitiseks kolme kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu brutosummas 3424,77 eurot, lisaks viivis 223,49 eurot ja edasine viivis kuni p&otilde;hin&otilde;ude t&auml;itmiseni. Ka menetluskulud palus ta j&auml;tta t&ouml;&ouml;andja kanda.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja hinnangul tekitas t&ouml;&ouml;andja ise olukorra, kus tal polnud loomakasvatusjuhina v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ita, tagada loomade tervist ja heaolu. Tema koostatud loomade iga-aastast s&ouml;&ouml;daplaani, mis n&auml;gi ette varuda kvaliteets&ouml;&ouml;ta, juhtkond rahapuudusel ei kinnitanud. Hankida kavatseti odavat s&ouml;&ouml;ta, millest loomad vajalikke toitaineid ei oleks saanud. Seet&otilde;ttu olid nad t&auml;is parasiite ja kadusid massiliselt, sest hukkusid.</p> <p>Loomakasvatusjuhti h&auml;iris, et t&ouml;&ouml;tajatel puudusid olmeruumid, sh pesemisv&otilde;imalus. T&ouml;&ouml;l oli pidevalt k&uuml;lm jne. Igal aastal maist oktoobrini tuli tal koos laudat&ouml;&ouml;tajatega viibida Vilsandi saarel, kus nad pidid elama elamisk&otilde;lbmatus, vee ja k&uuml;tteta kivimajas. S&uuml;&uuml;a tuli teha l&otilde;kke peal jms.</p> <p>Uus karjatamisperiood Vilsandil pidi algama 2016. aasta mais. T&ouml;&ouml;tajad kahtlustasid, et t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;andja selgi aastal.</p> <p><b>P&otilde;hjendatud rahulolematus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda esitas 8. juunil 2017 P&auml;rnu Maakohtule vastuhagi, paludes tuvastada t&ouml;&ouml;taja 25. aprillil 2016 &uuml;les &ouml;eldud t&ouml;&ouml;lepingu t&uuml;hisuse ja lugeda t&ouml;&ouml;leping l&otilde;ppenuks alates 25. aprillist 2016 ning j&auml;tta menetluskulud t&ouml;&ouml;taja kanda.</p> <p>Tegevjuht ja aktsion&auml;r olid vestlenud loomakasvatuse juhiga 17. aprillil, kuna polnud tema t&ouml;&ouml;ga rahul: loomad olid halvas olukorras, nad surid ja kadusid seletamatul moel. N&auml;iteks 2014. aastal kanti maha 715 looma, 2015. aasta l&otilde;pus tehtud inventuuri k&auml;igus oli karjamaal kadunud 356 looma... Lisaks oli t&ouml;&ouml;andjal tekkinud kahtlus, et loomakasvatuse juht teeb samal ajal t&ouml;&ouml;d teistele isikutele ehk rikub t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud konkurentsikeeldu. Vaatamata rahulolematusele, ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andja loomakasvatuse juhi t&ouml;&ouml;lepingut 17. aprillil &uuml;les, t&ouml;&ouml;suhe temaga j&auml;tkus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja arvates ei olnud t&ouml;&ouml;tajapoolne t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine p&otilde;hjendatud ega &otilde;ige, sest kohtumisel toimunud juhtimist ja kontrolli ei saa pidada t&ouml;&ouml;taja ebav&auml;&auml;rikaks kohtlemiseks. Loomade olukord polnud ka sama aasta aprillikuus hea, kuna loomakasvatuse juht ei t&auml;itnud n&otilde;uetekohaselt oma t&ouml;&ouml;kohustusi. Ei koostanud &otilde;igeid s&ouml;&ouml;daratsioone ega n&otilde;udnud alluvatelt loomade &otilde;iget toitmist, taganud nende tervist ja heaolu. Samuti ei pidanud ega korraldanud loomade kohta korrektset arvestust ega esitanud nende kohta infot.&nbsp;</p> <p><b>Etteheited polnud alusetud</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja arvates ei seadnud t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine ja t&ouml;&ouml;tingimused ohtu t&ouml;&ouml;taja elu, tervist, k&otilde;lbelisust v&otilde;i head nime. Loomapidamise rajatised vastasid kehtivatele ehitisn&otilde;uetele ja t&ouml;&ouml;tajat oli t&ouml;&ouml;ohutusalaselt instrueeritud. Pealegi ei n&otilde;udnud loomakasvatusjuhi t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine raske f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegemist, sest see oli valdavalt mehhaniseeritud. Lisaks oli t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud loomakasvatuse juhile abit&ouml;&ouml;taja, farmit&ouml;&ouml;lise ja traktoristid.</p> <p>Loomade kadumise t&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rdunud 2015. aastal politseisse. K&otilde;ik Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktiga tuvastatud puudused kuulusid otseselt loomakasvatuse juhi t&ouml;&ouml;valdkonda ehk t&ouml;&ouml;andja ei teinud t&ouml;&ouml;tajale alusetuid etteheiteid ― n&auml;iteks oli loomadele s&ouml;&ouml;t varutud, aga seda ei antud neile ette jms.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;itis, et n&otilde;utavad olmetingimused olid puhkeruumis olemas, samuti oli hoone Vilsandi saarel elamisk&otilde;lblik, majas oli k&uuml;lmkapp ja elektripliit, vahetus l&auml;heduses k&uuml;lma vee saamise v&otilde;imalus ja soojaveeboiler jms. V&otilde;imalik oli majutuda t&ouml;&ouml;andja kulul turismitalus. Loomade karjatamiseks oli piisavalt karjamaid jne.&nbsp;</p> <p><b>Mida otsustas kohus?</b></p> <p>P&auml;rnu Maakohus otsustas 29. detsembril 2017, et t&ouml;&ouml;taja erakorraline t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine 25. aprillil 2016 on t&uuml;hine, ja luges selle t&ouml;&ouml;andja algatusel samast kuup&auml;evast l&otilde;ppenuks. T&ouml;&ouml;taja vastuhagi j&auml;eti rahuldamata ja temalt m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andja kasuks v&auml;lja kohtukulud summas 3500 eurot, millele lisandus lahendi j&otilde;ustumisest kuni t&auml;itmiseni viivis.</p> <p>P&auml;rnu Maakohtu otsuse peale esitas t&ouml;&ouml;taja apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse t&auml;ies ulatuses t&uuml;histada ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt 3424,77 eurot h&uuml;vitist koos viivise maksmise kohustusega.</p> <p>Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb j&auml;tta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, sest maakohus arvestas k&otilde;ikide tunnistajate &uuml;tlusi ja dokumentaalseid t&otilde;endeid. T&ouml;&ouml;taja solvamine, alusetu s&uuml;&uuml;distamine, kohatute etteheidete tegemine jms, mist&otilde;ttu ta t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavalduse esitas, t&otilde;endamist ei leidnud.</p> <p>Samuti ei saanud olla v&auml;idetav t&ouml;&ouml;andjapoolne loomade v&auml;&auml;rkohtlemine t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise aluseks, sest loomade v&auml;&auml;rkohtlemine ei olnud t&otilde;endatud. Liiatigi polnud loomakasvatusjuht ise, kes oli palgatud loomade heaolu eest hoolitsema, t&ouml;&ouml;andjat selgelt teavitanud, mida oleks tulnud probleemide lahendamiseks ette v&otilde;tta. Pealegi oli loomakasvatusjuhi otseseks t&ouml;&ouml;kohustuseks tagada loomade heaolu ja s&auml;ilimine. Sel p&otilde;hjusel oligi temaga t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmitud.</p> <p>Lisaks maakohtu poolt v&auml;lja m&otilde;istetud menetluskuludele tuli t&ouml;&ouml;tajal maksta ka apellatsioonimenetluse kulud. Seega n&otilde;udis oma t&otilde;e ja &otilde;iguse otsing &uuml;ksjagu kopsaka summa, sest kaasnesid ka omapoolse esindaja tasud, ning sellele lisaks emotsionaalne pinge.</p> <p>Kui tulistes t&ouml;&ouml;vaidlustes on v&otilde;imatu v&otilde;i raske iseenda tegevust ja positsiooni neutraalselt hinnata, siis v&otilde;iks appi paluda erapooletu n&otilde;ustaja, kes selgitab vastastikuseid vigu. Hindab ja annab n&otilde;u, kas &uuml;ldse on p&otilde;hjust protsessida, kui ilmselgelt pole parimal moel kantud t&ouml;ist vastutust, mida ametikohustused on eeldanud.</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2508Kas kõigist kergetest tööõnnetustest peab Tööinspektsiooni teavitama?2020-01-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes juhtus kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, aga t&ouml;&ouml;taja haiguslehele ei j&auml;&auml;nud. Lugesin t&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. T&ouml;&ouml;andja esitab raporti kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise l&otilde;petamist. Palun selgitage, kas sellise &otilde;nnetuse fikseerin ainult ettev&otilde;tte siseselt ning raporti t&ouml;&ouml;inspektsioonile saatma ei pea?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Eelmise aasta algusest muutus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimise kord. Nimelt ei pea t&ouml;&ouml;andja koostama ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitama vormikohast raportit nende t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kohta, kus t&ouml;&ouml;taja sai kerge tervisekahjustuse ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele ei j&auml;&auml;nud.&nbsp;</p> <p>Endiselt kehtib p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;andja peab uurima k&otilde;iki toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. K&uuml;ll on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;andja kohustused nende kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib sellise t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul otsustada uurimise viisi ja toimingute &uuml;le.&nbsp;</p> <p>Kindlasti tuleb selgitada v&auml;lja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused. Oluline on saada teada, miks &otilde;nnetus toimus, et edaspidi taolisi juhtumeid v&auml;ltida. &Uuml;ldjuhul ei v&otilde;ta selline uurimine palju aega, kuid uurimise k&auml;igus v&otilde;ib saada olulist teavet. N&auml;iteks v&otilde;ib selguda, et t&ouml;&ouml;taja ei teadnud, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada. Siit saab edasi m&otilde;elda, kas see tulenes liiga &uuml;lds&otilde;nalistest juhenditest v&otilde;i hoopis nende puudumisest. Kui asjakohased juhendid olid olemas, polnud t&ouml;&ouml;taja juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;petamisele p&ouml;&ouml;ratud ilmselt piisavalt t&auml;helepanu.&nbsp;</p> <p>Uurimisel v&otilde;ivad selguda ka puudused t&ouml;&ouml;de korraldamisel. N&auml;iteks v&otilde;ib liikumistee &auml;&auml;res oleva madala kapi poolavatud uks j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajale m&auml;rkamatuks, eriti kui ta veel midagi kannab, ning siis on komistamine ja kukkumine &uuml;sna t&otilde;en&auml;oline. Uurida tuleks, kas uks j&auml;i kellelgi kogemata lahti v&otilde;i on hoopis probleem uksesulguris. Esimesel juhul on m&otilde;istlik tuletada t&ouml;&ouml;tajatele meelde, et uks tuleks korralikult kinni panna v&otilde;i paigaldada uksele sulgur; teisel juhul tuleks sulgur korda teha. Kui selgub, et sulgur on pikemat aega rikkis, tuleks info liikumine l&auml;bi m&otilde;elda &ndash; kuidas j&otilde;uaks teadmine katkisest uksest k&otilde;ige kiiremini t&ouml;&ouml;tajani, kes selle peaks parandama.&nbsp;</p> <p>Esmapilgul t&uuml;histena tunduvate asjaolude k&otilde;rvaldamine on &uuml;heks eelduseks taoliste &otilde;nnetuste kordumise v&auml;ltimiseks. Seet&otilde;ttu tuleb t&otilde;siselt v&otilde;tta ka ohuolukordi ja neid uurida. Ohuolukord on &otilde;nnetus, kus &otilde;nneks keegi viga ei saanud. N&auml;iteks kukub momendil t&uuml;hjas kabinetis alla laeplaat ja kuna ruumis kedagi pole, ei saa keegi ka viga. Kui aga lage ei kontrollita, siis j&auml;rgmine plaat v&otilde;ib juba t&ouml;&ouml;tajale p&auml;he kukkuda. Kergete &otilde;nnetuste ja ohuolukordade uurimata j&auml;tmine v&otilde;ib j&auml;rgmisel korral kaasa tuua juba hoopis raskemate tagaj&auml;rgedega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse. Kergemate juhtumite j&auml;rgselt on lihtsam v&auml;lja selgitada, mis ja miks juhtus, sest pole kannatanuid ning teavet on lihtsam koguda.&nbsp;</p> <p>Kerge, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust mitte p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused peab t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogule, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja teistele t&ouml;&ouml;tajate esindajatele. Kui t&ouml;&ouml;andjal on mugav k&otilde;ik &otilde;nnetused vormistada &uuml;htemoodi, kasutades selleks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti vormi, siis v&otilde;ib ta seda loomulikult teha, j&auml;ttes n&auml;iteks t&auml;itmata lahtrid, mis konkreetsel juhul ei ole nii olulised (nt ametikoha koodid).</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2507Tööõnnetus tootmisliinil2020-01-24<p>Kell n&auml;itab varaseid hommikutunde, kuid see ei t&auml;henda &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tavale tootmisliinile midagi. &Uuml;hest otsast l&auml;hevad toorikud sisse ja teisest otsast tuleb valmistoode v&auml;lja, vahepeal on tosin erinevat masinat. Kahjuks valmistab tootmisliin t&auml;na aga toodet, mis ei sobi masinaga kuigi h&auml;sti, mis omakorda t&auml;hendab, et heal juhul ummistub pakkimismasin korra tunnis, t&otilde;en&auml;olisemalt aga iga m&otilde;nek&uuml;mne minuti j&auml;rel. Iga ummistumine t&auml;hendab aga, et kogu pikk tootmisliin paisatakse kaosesse. Masina seiskamiseks on kaks v&otilde;imalust &ndash; masina valmistaja poolt etten&auml;htud lahendus, et operaator l&auml;heb seadme puutetundliku operaatoriekraani juurde, sirvib l&auml;bi kolm lehek&uuml;lge nuppe ja valikuid, kinnitab seiskamise valiku ja ootab kuni masin t&auml;ielikult seisma j&auml;&auml;b. Alternatiiv on vale aga lihtne &ndash; suur punane avariiseiskamise nupp peatab masina t&ouml;&ouml;organid koheselt, kuid ei l&uuml;lita v&auml;lja suru&otilde;hku, mille abil masin t&ouml;&ouml;tab. Samuti on ummistuse eemaldamiseks kaks v&otilde;imalust, &uuml;ks neist on &otilde;ige, teine aga kiire ja lihtne. &Otilde;ige oleks v&otilde;tta pikka kruvikeerajat meenutav abivahend ning sellega ummistuse tekitanud detail eemaldada. Lihtsam on aga korraks k&auml;si masinasse pista, detail k&auml;ega lahti kangutada ja eemaldada.</p> <p>&Otilde;htupoolikul alanud 12 tunnise vahetuse l&otilde;puni on j&auml;&auml;nud veidi &uuml;le tunni ning operaator loodab juba varsti koju saada, kuid masin ummistub viimase poole tunni jooksul neljandat korda. Juba sisseharjunud liigutusega vajutab operaator avariiseiskamise nuppu, avab hooldusluugi ja haarab kinnij&auml;&auml;nud detailist. Seekord ei olnud masin aga oma t&ouml;&ouml;k&auml;iku l&otilde;petanud, ning operaatori k&auml;si j&auml;&auml;b haaratsite vahele. Tagaj&auml;rg ei ole iseenesest sellel hetkel veel kuigi hull &ndash; veritsev l&otilde;ikehaav ja m&otilde;ra s&otilde;rmeluus. Paar &otilde;mblust ja paar n&auml;dalat rahu ning parimal juhul taastub s&otilde;rme liikuvus t&auml;ielikult.</p> <p>Asi v&otilde;tab aga ootamatu p&ouml;&ouml;rde &ndash; adrenaliini j&otilde;ul j&otilde;uab operaator puhkeruumini, vaatab veel korra veritsevat haava ja minestab. Selle tagaj&auml;rjel kukub aga peaga vastu metallraami. Siiski on tal niipalju &otilde;nne, et juhuslikult puhkeruumist l&auml;bi astunud kolleeg kuuleb seda pealt, l&auml;heb asja uurima ning leidnud eest teadvusetu kolleegi ning kutsub kohe kiirabi.</p> <p>Kuna tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, j&otilde;uab juhtum T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektori k&auml;tesse. Visiidi k&auml;igus peab inspektor kontrollima &uuml;le k&otilde;ik elementaarsed punktid, alates isikukaitsevahendite kasutamisest ja v&auml;lja&otilde;ppe saamisest kuni tootmisliini ohutusvahendite t&ouml;&ouml;tamiseni. Inspektori jaoks on huvitavaks &auml;&auml;rem&auml;rkuseks iseendale, et masina hooldusluugi k&uuml;ljes olevate ohutusl&uuml;litite kinnituskruvid n&auml;evad v&auml;lja sedav&otilde;rd v&auml;rsked, nagu oleksid need samal hommikul paigaldatud. Siiski on ohutusl&uuml;litid olemas ja t&ouml;&ouml;tavad, nii kui hooldusluuk avada, seiskub masin koheselt. K&otilde;ik tundub justkui korras olevat, ning &otilde;nnetuse saab kanda eba&otilde;nne arvele.</p> <p>Kaks n&auml;dalat hiljem k&uuml;lastab inspektor tootmishoonet uuesti. P&otilde;hjuseks ei ole j&auml;relkontroll, vaid hoopis uus &otilde;nnetus. Situatsioon on eelmisega pea identne &ndash; toodeti samu detaile, mis kippusid masinat ummistama. Samuti oli tegu &ouml;&ouml;vahetuse varajaste tundidega. Siiski on sellel juhtumil &uuml;ks kummastav erinevus. K&otilde;ikide t&ouml;&ouml;de jaoks on vajalik elementaarne v&auml;lja&otilde;pe, kuid alati v&otilde;ib j&auml;&auml;da kahtlus, kas inimene sai sellist v&auml;lja&otilde;pet ja kas ta sellest ka aru sai ning seda j&auml;rgida oskas. Seekord juhtus &otilde;nnetus aga operaatoriga, kes oli eelmise &otilde;nnetuse operaatori v&auml;lja koolitanud ning lisaks kirjutanud inspektorile ka eelmise &otilde;nnetuse kohta seletuskirja. Raske oleks leida inimest, kes oleks masina ohtudega paremini kursis.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja nentis, et tegemist ei ole murekohaga, mida saaks lahendada lihtsalt ettevaatlik olemisega. Leitud lahendus on iseenesest aga lihtsaimast lihtsam, samuti ka &uuml;limalt v&auml;ikeste kulutuste ja &uuml;mberehituste vajadusega. Hooldusluugile paigaldati ohutusl&uuml;litite asemel ankrul&uuml;litid, mis ei lase hooldusluuki avada enne kui masin on t&auml;ielikult seiskunud, k&otilde;ik t&ouml;&ouml;k&auml;igud l&otilde;petanud ning s&uuml;steemist j&auml;&auml;ksurve v&auml;ljutanud. Nii ei ole operaatoril v&otilde;imalik masina liikuvate osadeni j&otilde;uda enne kui masin on kindlalt seiskunud ja k&otilde;ik ohud maandatud. Samuti on n&uuml;&uuml;dseks lisatud lihtsam peatamisl&uuml;liti, mis ei seiska j&auml;rsult kogu tootmisliini, vaid ainult antud masina.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2506Noored töötuse nõiaringis2020-01-23<p><b>Kuidas aidata leida t&ouml;&ouml;turul oma kohta tuhandeil noortel, kes enam ei &otilde;pi, samas ka ei t&ouml;&ouml;ta ega tea, millist t&ouml;&ouml;d nad &uuml;ldse teha sooviksid?</b></p> <p><b>NEET - inglise keeles&nbsp;<em>not in education, employment or training, ehk noored</em>, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta ega osale ka v&auml;lja&otilde;ppes ega koolitusel.</b></p> <p>Toauks on kinni. Marek avab selle enamasti alles vastu s&uuml;da&ouml;&ouml;d, et siis korraks kuskile kaduda. Millega kolmek&uuml;mnele eluaastale l&auml;henev noormees oma p&auml;evad t&auml;idab, vanemad t&auml;pselt ei tea. Ilmselt m&auml;ngib arvutis pokkerit. Kutsekoolis ehitajaks &otilde;ppinud keskharidusega noormees pole oma erialal p&auml;evagi t&ouml;&ouml;tanud, sest amet ei meeldi talle. Must ja raske t&ouml;&ouml;, pealegi lubati algajale ehitusmehele esialgu vaid miinimumpalka. Pole motiveeriv. &Otilde;igupoolest polegi Marek oma elus j&auml;rjepidevalt t&ouml;&ouml;l k&auml;inud. Teinud vaid juhuotsi, maandunud kodus ja olnud vanemate kostil.</p> <p>Kuidas poega p&uuml;sivalt t&ouml;&ouml;le saada, vanemad ei tea. Nad on k&uuml;ll &uuml;ritanud teda suunata, otsida v&otilde;imalusi, p&uuml;&uuml;dnud &auml;rgitada, ent tulemusteta. Ema kahtlustab, et pojal on depressioon, &auml;revush&auml;ired ja v&auml;ga madalaks kahanenud enesehinnang. Eriti, kui ta k&otilde;rvutab end kaks aastat noorema vennaga, kes on l&otilde;petanud <i>cum laude </i>&uuml;likooli, teinud &otilde;pingute k&otilde;rvalt karj&auml;&auml;ri, olnud majanduslikult vanematest s&otilde;ltumatu ja loonud ka oma pere.</p> <p>Vennaga Marek suhelda ei taha. Ei &uuml;rita ka oma elus midagi muuta ― ei p&ouml;&ouml;rdu t&ouml;&ouml;tukassasse, l&auml;he karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja v&otilde;i ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule ega otsi alalist t&ouml;&ouml;d. Neil teemadel vanematel temaga r&auml;&auml;kida ei &otilde;nnestu. M&otilde;lemaid osapooli on tabanud rahutus ja kohatine meeleheide. Mis saab edasi? Mis p&otilde;hjustel pole Marekil himu t&ouml;&ouml;d ja v&auml;ljakutseid otsida, ennast arendada ja iseseisvat elu kujundada? K&otilde;ik v&otilde;imalused on tal ju v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt vennaga olemas olnud.</p> <p>Ent Marek ei ole &uuml;ksainus ega erandlik noor, kes kuidagi oma rada ei leia. <b>Statistikaameti</b> andmeil oli eelmise aasta l&otilde;pu seisuga seesuguseid kuni 29aastaseid noori koguni 26 000!</p> <p>&bdquo;Probleem on olnud viimastel aastatel p&uuml;siv,&ldquo; nendib Noortegarantii NEET-noorte tugimeetme programmijuht<b> Heidi Paabort</b>, m&auml;rkides, et statistikas kajastuvad ka noored, kes on otsustanud j&auml;&auml;da p&auml;rast lapse pooleteiseaastaseks saamist koju. Suurenenud on ka nn &bdquo;muu&ldquo; kategooria, mille alla kuuluvad teadlikult maailma avastama l&auml;inud noored. Seega on t&ouml;&ouml;turul oma kohta otseselt otsivate noorte arv siiski veidi v&auml;iksem, ent probleem sellegipoolest p&otilde;letav.&nbsp;</p> <p><b>Mida teha, kust abi otsida?</b></p> <p>Eesti Noorsoot&ouml;&ouml;keskuse peaekspert<b> Tiina Sinij&auml;rv </b>&uuml;tleb, et nad on tellinud Statistikaametilt 15-26 aastaste NEET-noorte (kes ei &otilde;pi ega t&ouml;&ouml;ta) kohta andmeid aastail 2000, 2015, 2016 ja 2017. Need n&auml;itavad pigem mitte&otilde;ppivate ja -t&ouml;&ouml;tavate noorte osakaalu v&auml;henemist. 2017. aastal oli 15-26 aastaseid NEET-noori 15 700 (mehi 6600 ja naisi 9100). Neist esimese taseme ja madalama haridustasemega 5400, teise taseme ja kolmanda taseme eelse haridusega 8 800 ning kolmanda taseme haridusega 1500. &bdquo;Seega on madal haridustase kindlasti &uuml;heks riskiteguriks,&ldquo; r&otilde;hutab Tiina Sinij&auml;rv, mis takistab t&ouml;&ouml;turul oma koha leidmist. &bdquo;Seda on kinnitanud ka Noorte Tugila raportid. Samuti on riskifaktoriks maal elamine, kus on v&auml;hem v&otilde;imalusi, raskendatud transport jms.&ldquo;</p> <p>Universaalseid soovitusi, mida peaksid lapsevanemad tegema, et oma (t&auml;isealisi) lapsi t&ouml;&ouml;turule aidata v&otilde;i suunata, Tiina Sinij&auml;rve s&otilde;nul jagada pole v&otilde;imalik, sest k&otilde;ik lood ja probleemid vajavad eraldi k&auml;sitlemist.</p> <p>&bdquo;P&ouml;&ouml;rduda tuleks eelk&otilde;ige l&auml;hima Noorte Tugila v&otilde;i Tallinnas programmi &bdquo;Hoog sisse&ldquo; asjatundjate poole, kel on kogemusi mitte&otilde;ppivate ja -t&ouml;&ouml;tavate noorte j&otilde;ustamisel.&ldquo; Lisatuge oskavad pakkuda Eesti T&ouml;&ouml;tukassa mitmed programmid ja erinevad n&otilde;ustajad. Samuti saab kohalikust omavalitsusest infot, milliseid toetusi ja abi noortele pakutakse. Ka kogukond aitab noortegarantii tugis&uuml;steemi rakendumisel kaasa, et mittet&ouml;&ouml;tav noor saaks &otilde;igel ajal vajalikku tuge.</p> <p>Eesti Avatud Noortekeskuste &Uuml;henduse juhatuse esimees <b>Kerli K&otilde;iv</b> soovitab mures lapsevanemail samuti p&ouml;&ouml;rduda noortekeskusesse Tugila, et sealse spetsialistiga koos arutada ja m&otilde;elda, missugused tegevused v&otilde;iksid tema lapse t&auml;helepanu k&ouml;ita. &bdquo;Noortekeskuste tegevusv&auml;li on h&auml;sti mitmekesine. T&auml;htis on puudutada seda punkti noore m&otilde;tetes ja soovides, mis on talle oluline,&ldquo; s&otilde;nab Kerli K&otilde;iv, r&otilde;hutades, et eelk&otilde;ige on vaja noor esmalt kodust v&auml;lja k&auml;ima saada. &bdquo;Kooli- ja t&ouml;&ouml;leminek ei pruugi kohe tulla.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Millised on tulemused?</b></p> <p>Aastatel 2015-2018 tegeles Noorte Tugila programm ligi 8000 juhtumiga. Eelmise aasta l&otilde;pu seisuga oli programmist v&auml;ljunuid ehk noori, kes olid j&auml;tkanud &otilde;pinguid, l&auml;inud t&ouml;&ouml;le, hakanud vabatahtlikuks v&otilde;i ettev&otilde;tjaks, suundunud t&ouml;&ouml;tukassa teenustele v&otilde;i naasnud m&otilde;nel muul viisil aktiivsesse &uuml;hiskonnaellu, &uuml;le 4500. Nendega hoiti seej&auml;rel kontakti veel kuus kuud, misj&auml;rel vaadati nende olukord uuesti &uuml;le. Selgus, et p&auml;rast programmist lahkumist oli 68% noortest endiselt &otilde;ppimas v&otilde;i t&ouml;&ouml;turul aktiivsed.</p> <p>Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud uurimuse &ldquo;19-26-aastaste noorte noorsoot&ouml;&ouml;s osalemise motivatsioon&rdquo; tulemuste p&otilde;hjal tehti praktilisi ettepanekuid, kuidas kaasata noori t&auml;iskasvanuid enam osalema noorsoot&ouml;&ouml;s, et seel&auml;bi toetada &uuml;hiskonnas mitteosalevate noorte osalemist &uuml;hiskonnaelus ning v&auml;hendada muuhulgas nende t&otilde;rjutuseriski. V&otilde;imalus on osaleda Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskuse toetatud noorte omaalgatuslikes projektides nagu Nopi &Uuml;les ja Teeviit. Esimesi t&ouml;&ouml;kogemusi saab suvistes malevates, erinevate erialadega tutvuda kutselaborites jms. Noorsoot&ouml;&ouml; aitab arendada noorte sotsiaalseid oskusi. Pakub v&otilde;imalust katsetada, proovida ja saavutada vajalik enesekindlus, et leida oma kutsumus, kogeda &otilde;nnestumisi ja &otilde;ppida eba&otilde;nnestumistest.</p> <p>T&ouml;&ouml;turult eemal olev noor peaks olema teadlik erinevatest v&otilde;imalustest, mis aitaksid tal vajalikke oskusi ja p&auml;devust arendada, et ta t&ouml;&ouml;turul ja &uuml;hiskonnas edukalt toime tuleks. Eesti Sotsiaalministeeriumi &bdquo;T&ouml;&ouml;eluprogramm 2018-2021&ldquo; andmetel<b> </b>raskendavadki noorte t&ouml;&ouml;lesaamist eelk&otilde;ige v&auml;hene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2016. aastal suurenes noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r p&auml;rast viit langusaastat 13,4%-ni. Seejuures puudus 64% noortest t&ouml;&ouml;tutest kutse-, ameti- v&otilde;i erialaharidus ja 52%-l t&ouml;&ouml;tutest 15&ndash;24-aastastest meestest ja 54%-l naistest varasem t&ouml;&ouml;kogemus.</p> <p><b>P&otilde;hjused ja lahendus</b></p> <p><b>Eurostati andmetel </b>oli 2018. aasta novembris Euroopa Liidu 28. liikmesriigis 3,4 miljonit alla 25aastast t&ouml;&ouml;tut noort. V&otilde;rreldes 2017. aasta novembriga v&auml;henes nende arv 189 000 inimese v&otilde;rra. Ehk siis 2018. aasta novembris oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 15,2%, aasta varem 16,1%.<b></b></p> <p>Samas on noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;rade erinevused ELi riikide vahel j&auml;tkuvalt k&otilde;rged: alates 4,9%st T&scaron;ehhi Vabariigis 2018. aasta novembris kuni 36,6%ni Kreekas 2018. aasta septembris.</p> <p><b>Euroopa Liidu N&otilde;ukogu</b> v&otilde;ttis 22. mail 2019 vastu j&auml;reldused, milles k&auml;sitletakse noori ja t&ouml;&ouml;alaseid v&auml;ljakutseid tulevikus. Sellekohaselt seisavad noored praeguses t&ouml;&ouml;keskkonnas vastamisi selliste probleemidega nagu:</p> <ul> <li>ebakindlus;</li> <li>sotsiaalkaitse puudumine;</li> <li>palgavaesus;</li> <li>ebakindlad t&ouml;&ouml;tingimused;</li> </ul> <p><b>Neid probleeme aitaksid lahendada:</b></p> <ul> <li>kohanemis- ja reageerimisv&otilde;imelised haridus- ja koolituss&uuml;steemid;</li> <li>elukestva &otilde;ppe edendamine;</li> <li>sujuva &uuml;lemineku tagamine koolist t&ouml;&ouml;maailma ja t&ouml;&ouml;kohtade vahel;</li> <li>k&otilde;ikidele noortele v&otilde;rdse juurdep&auml;&auml;su tagamine kvaliteetsetele t&ouml;&ouml;kohtadele tulevikus.</li> </ul> <p><b>Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati andmetel </b>oli 2019. aasta septembris<b> </b>Euroopa Liidu riikide 3.223 miljonist alla 25aastastest t&ouml;&ouml;tuid 2.283 miljonit noort. V&otilde;rreldes aasta varasemate andmetega oli t&ouml;&ouml;tute arv 145&nbsp;000 v&otilde;rra v&auml;henenud.</p> <p>Noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli keskmiselt 14,5%.</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem oli alla 25aastaseid t&ouml;&ouml;tuid T&scaron;ehhis (4,4%), Saksamaal (5,9%) ja Hollandis (7,2%). Seevastu oli enim t&ouml;&ouml;tuid noori Kreekas (33,2%), Hispaanias (32,8%) ja Itaalias (28,7%).</p> <p><b>Allj&auml;rgnev tabel kajastab noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;ra aastail 2008-2018.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/24noorte1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-24noorte1.png" /></a></p> <p></p> <p><strong>Noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r Euroopas hooajaliselt jaotatult, jaanuar 2000 kuni september 2019</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/24noorte2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-24noorte2.png" /></a></p> <p></p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2505„EU-OSHA on edulugu“, sõnab Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik.2020-01-23<p>Pidevalt muutuv t&ouml;&ouml;maailm p&otilde;hjustab uusi t&ouml;&ouml;tajate ohutuse ja tervise riske ning me peame vahetama teavet ja jagama h&auml;id tavu &auml;ri&uuml;hingute ja liikmesriikide vahel, et j&otilde;uda ettev&otilde;tete, keskuste ja kohalike tehasteni. Videos&otilde;numis EU-OSHA-le tunnustab&nbsp;<a href="https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/schmit_en" target="_blank">Euroopa t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja sotsiaal&otilde;iguste volinik Nicolas Schmit<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ameti panust ettev&otilde;tete v&otilde;imestamisel veebip&otilde;histe riskijuhtimisvahenditega ning Euroopa Komisjoni abistamisel uute ja tekkivate riskide ennetamises. Ta r&otilde;hutab ka meie&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/national-focal-points">koordinatsioonikeskuste v&otilde;rgustiku</a>&nbsp;t&otilde;husust teabe levitamisel ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse edendamisel riiklikul tasandil.</p> <p>Schmit m&auml;rgib, et amet peab olema sellise tegevuse eesliinil, millega teadvustatakse Euroopa t&ouml;&ouml;kohtade tuleviku probleeme, nt&nbsp;digitaliseerimise m&otilde;ju, t&ouml;&ouml;tajate vananemine ja uued t&ouml;&ouml;vormid.</p> <p>EU-OSHA edastab tervitused volinik Schmitile seoses tema uue mandaadi algusega Euroopa standardi kaitsjana t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu valdkonnas ning on t&auml;nulik tema tunnustuse eest ameti t&ouml;&ouml;le viimasel&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/our-story">25&nbsp;aastal</a>.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja sotsiaal&otilde;iguste volinik Nicolas Schmit: videos&otilde;num EU-OSHA-le:</p> <p><iframe frameborder="0" height="480" src="https://www.youtube.com/embed/kbZDtK48AQA" title="" width="560"></iframe></p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/eu-osha-success-story-says-eu-commissioner-jobs-and-social-rights" target="_blank">EU-OSHA lehel</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2504Kasutad isikukaitsevahendeid, hoolid iseendast2020-01-22<p><b>Viibutada piitsa v&otilde;i pakkuda pr&auml;&auml;nikut? Selline dilemma tekib t&ouml;&ouml;olukordades, kus isikukaitsevahendid on v&auml;ltimatud, ent sellegipoolest ei pea iga&uuml;ks neid vajalikuks. Kas t&ouml;&ouml;andjal &otilde;nnestub &auml;rgitada t&ouml;&ouml;tajaid isikukaitsevahendeid kasutama?</b></p> <p>Piisab &uuml;hest hajusast viivust, mil t&auml;helepanu ei ole t&ouml;&ouml;operatsioonil ja t&ouml;&ouml;taval masinal, ent peale valu ja kahetsuse muud ei tunne... Just nii juhtus m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tava <b>Mallega</b>, kes detailidesse auke puurides &auml;kki oigas, sest puur oli l&auml;bistanud nimetiss&otilde;rme... Hetkitine hooletus ja liigne kiirustamine t&auml;hendasid kuudepikkust valu ning arstimist, kuid sellegipoolest tuli osa n&auml;pust metallpuurist tekkinud luum&auml;daniku t&otilde;ttu amputeerida...</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus on v&auml;ga oluline teema, mis kerkib avalikkuse huviorbiiti alles siis, kui midagi hirmsat on juhtunud,&ldquo; s&otilde;nab <b>Ain S&ouml;&ouml;t</b>, Tartus 26 aasta eest asutatud metallit&ouml;&ouml;de ettev&otilde;tte AS Faeton juhatuse liige. &bdquo;Eelk&otilde;ige rasket&ouml;&ouml;stuses ja tootmises t&ouml;&ouml;tades ilmneb ohutegureid, mis n&otilde;uavad erinevaid kaitsevahendeid.&ldquo;</p> <p>Tegeledes kergemate metallit&ouml;&ouml;dega ehk tootes peamiselt metallkonstruktsioone, m&ouml;&ouml;blikarkasse jm valdavalt kaubanduse ja m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse tarbeks, on ta varases nooruses ise t&ouml;&ouml;mehena ja pea kolmk&uuml;mmend aastat t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tjana n&auml;inud erinevaid olukordi. &bdquo;Loomulikult on metallit&ouml;&ouml;d tehes vaja kasutada kaitsevahendeid alates erinevatele ametitele (keevitajad, lukksepad, viimistlejad) kohasest kaitseriietusest, millele lisanduvad keevitusmaskid, t&ouml;&ouml;jalatsid, kaitsekindad ja &ndash;prillid, vajadusel k&otilde;rvatropid ja tolmumaskid.&ldquo;</p> <p>Tema t&auml;helepanekuil ei ole vaja kedagi n&auml;iteks keevitusmaski kasutama sundida, sest t&otilde;en&auml;oliselt on iga keevitaja v&auml;hemalt korra elus tunda saanud, millist m&otilde;ju elektrikaar ilma maskita silmadele avaldab. &bdquo;Kaitseprillide kasutamine on aga hoopis teine k&uuml;simus. On t&ouml;&ouml;operatsioone, mille juures on see kohustuslik. Samas ei saa n&otilde;uda, et kaitseprillid oleksid ees kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul! Sama on t&ouml;&ouml;kinnastega, sest k&otilde;iki t&ouml;id nendega teha ei saa,&ldquo; selgitab Ain S&ouml;&ouml;t, k&uuml;sides retooriliselt: &bdquo;Kuidas t&ouml;&ouml;tajaid kaitsevahendeid kasutama motiveerida? Kas keegi on v&auml;lja m&otilde;elnud, kuidas motiveerida autojuhte turvav&ouml;&ouml;d kinnitama? Pigem korjatakse politsei abiga trahve, kuid v&auml;hemalt v&auml;ikeettev&otilde;ttes poleks see v&otilde;imalik ega isegi m&otilde;eldav.&ldquo;</p> <p><b>Kohustuslik t&ouml;&ouml;ohutuse koolitus</b></p> <p>Ants S&ouml;&ouml;di arvates on t&ouml;&ouml;keskkonnas suurimaks ohuallikaks osutunud hoopis t&ouml;&ouml; ajal kasutatav mobiiltelefon! &bdquo;Aastaid tagasi juhtus meil isegi telefoni t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus,&ldquo; meenutab mees, nentides, et ettev&otilde;tjal ei ole &otilde;igust telefonikasutust t&ouml;&ouml; ajal keelata. &bdquo;Seega peame me pidevalt inimestele meelde tuletama, et nad ei teeks samal ajal mingit t&ouml;&ouml;operatsiooni kui telefoniga r&auml;&auml;givad. Ehk siis s&otilde;numiks on: tee lobisemise arvel v&auml;hem t&ouml;&ouml;d!?&ldquo;</p> <p>Pidev juhendamine, n&otilde;udmine ja eeskirjadele allkirjade kogumine jms on Ain S&ouml;&ouml;di meelest probleemi k&otilde;ige h&auml;dalisem lahendus. Pealegi on ettev&otilde;tja ise v&otilde;i tootmisjuht enamasti palgat&ouml;&ouml;taja olnud. &bdquo;Mina alustasin omal ajal tavalise reat&ouml;&ouml;lisena, mu kolleegidest enamik oli minust k&uuml;mme kuni kaksk&uuml;mmend aastat vanemad ja kogenenumad. Mul oleks pisut kummaline neid n&uuml;&uuml;d mitu korda aastas &bdquo;juhendada&ldquo; ja neilt allkirju korjata.&ldquo; Pigem t&auml;hendaks see rohkem &bdquo;enda seljataguse kindlustamist&ldquo;, leiab ettev&otilde;tja Ain S&ouml;&ouml;t. &bdquo;Kui seda ei ole korrap&auml;raselt tehtud, siis v&otilde;id kergesti karistatud saada.&ldquo;</p> <p>Lahenduseks v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuskoolituse l&auml;bimise kohustus, kust saadud tunnistus kehtib teatud m&otilde;istliku aja. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks koolituse t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel ka kinni maksta.</p> <p>&bdquo;&Auml;kki see muudaks natukene ka t&ouml;&ouml;tajate arusaama,&ldquo; loodab Ain S&ouml;&ouml;t, kellel vahel on tekkinud tunne, et t&ouml;&ouml;taja paneb kindad k&auml;tte &uuml;ksnes selleks, et s&auml;&auml;sta t&ouml;&ouml;andjat ettekirjutusest v&otilde;i trahvist.</p> <p>Samuti v&otilde;iks kehtida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustus.</p> <p>&bdquo;See oleks t&auml;ielik &otilde;udusunen&auml;gu, kui v&auml;ikeettev&otilde;ttes juhtuks raske trauma v&otilde;i surmaga l&otilde;ppev t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus! Alati leiab midagi, mida t&ouml;&ouml;andja tegi valesti v&otilde;i j&auml;ttis tegemata. Ega ka kannatanu pole kaitstud.&ldquo;</p> <p>Olles kindel, et enamik tema kolleege-t&ouml;&ouml;andjaid on temaga &uuml;hel meelel, leiab Ain S&ouml;&ouml;t, et praegune kohustuslik t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll on pigem &bdquo;naljanumber&ldquo;, eriti infotehnoloogia ajastul. &bdquo;Oleme aegade jooksul kasutanud erinevate teenusepakkujate teenust. M&otilde;nes kohas n&auml;hakse rohkem vaeva, aga &uuml;ldiselt on see arstidele <i>&bdquo;easy money&ldquo; </i>(lihtne raha)!,&ldquo; leiab S&ouml;&ouml;t, pidades &otilde;igeks, et arstliku l&auml;bivaatuse kohustus peaks olema, sest paljud t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivadki arsti juures vaid siis, kui t&ouml;&ouml; juurest &bdquo;aetakse&ldquo;. &bdquo;Aga see v&otilde;iks olla perearsti saatekirja p&otilde;hiselt vms. Praegu teatud protseduure dubleeritakse ja enamasti ei kogune info ka e-tervise andmebaasi.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ohutus algab iseendast</b></p> <p><b>Viru Keemia Grupi t&ouml;&ouml;keskkonnajuht Ksenia Moskvina </b>nimetab, et nende tootmisettev&otilde;te t&ouml;&ouml;keskkonnas on erinevaid ohutegureid &ndash; tolm, m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, k&otilde;rge temperatuur. Sellest tingituna on isikukaitsevahendite kasutamine &uuml;ks p&otilde;hin&otilde;uetest, mis kontsernis kehtib, ja seda peavad j&auml;rgima k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad vaatamata ametipositsioonile. See kehtib ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele ja k&uuml;lalistele. &bdquo;Ohutus ennek&otilde;ike, on meie p&otilde;his&otilde;num,&ldquo; toonitab Ksenia Moskvina.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad k&otilde;ik: t&ouml;&ouml;andja koos t&ouml;&ouml;tajatega peab m&auml;&auml;rama t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohufaktorid, v&auml;ljastama asjakohased isikukaitsevahendid ja &otilde;petama neid &otilde;igesti kasutama ning hooldama. T&ouml;&ouml;taja vastutuseks on vahendeid kasutada ja hooldada, et need oma eesm&auml;rke t&auml;idaksid.</p> <p>&bdquo;P&uuml;&uuml;ame viia s&otilde;numi ja arusaamise, miks on t&ouml;&ouml;ohutus &uuml;ldse vajalik ja on vaja isikukaitsevahendeid kasutada, oma t&ouml;&ouml;tajateni, selgitades, mil viisil need kaitsevad elu ja tervist,&ldquo; r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;keskkonnajuht, nimetades, et &uuml;heks fookusaspektiks on ka teadlikkuse t&otilde;stmine. Selleks juhendatakse t&ouml;&ouml;tajaid, peetakse loenguid, r&auml;&auml;gitakse ettev&otilde;tte sisekanalites isikukaitsevahendite kasutamise vajadusest. &bdquo;Korraldame t&ouml;&ouml;ohutusalaseid koolitusi, kuhu kutsume esinema antud ala spetsialiste. Meie motoks on &bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus algab Sinust!&ldquo;.&ldquo;</p> <p>Isikukaitsevahendite kasutamine on &uuml;ks tervise s&auml;ilitamise meede. Lihtt&ouml;&ouml;liste motiveerimisel on v&auml;ga oluline otsese juhi ja tippjuhtkonna eeskuju. &bdquo;Kui juht peab vajalikuks kasutada isikukaitsevahendeid ja t&auml;htsaks t&ouml;&ouml;ohutuse teemat &uuml;ldiselt, siis j&auml;rgivad teisedki t&ouml;&ouml;tajad ohutusreegleid,&ldquo; t&auml;heldab Moskvina, t&otilde;deses, et sellegipoolest k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajateni t&ouml;&ouml;ohutuse p&otilde;hit&otilde;ed ei j&otilde;ua. V&otilde;ib juhtuda, et keegi j&auml;tab need ikkagi kasutamata. &bdquo;See t&auml;hendab, et peame teemat j&auml;rjepidevalt fookuses hoidma.&ldquo; T&ouml;&ouml;keskkonnajuhina tahaks Ksenia inimeselt, kes esmaseid t&ouml;&ouml;ohutusreegleid eirab, k&uuml;sida: &bdquo;Miks sa oma elusse nii hooletult suhtud?&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Meie sooviks on, et t&ouml;&ouml;tajatele muutuks isikukaitsevahendite kasutamine enesestm&otilde;istetavaks. Sa lihtsalt ei luba endale, et viibid t&ouml;&ouml;keskkonnas isikukaitsevahenditeta. See t&ouml;&ouml; n&otilde;uab aega ja raha, kuid me usume tulemuslikkusesse.&ldquo;</p> <p>Ilmselge on see, et erinevates valdkondades, t&ouml;&ouml;aladel ja ametites aitavad kaitsevahendid v&auml;ltida v&otilde;i pehmendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tagaj&auml;rgi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/31isikukaitsevahendid.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-31isikukaitsevahendid.JPG" /></a></p> <p><em>T&ouml;&ouml; k&otilde;rge temperatuuriga tootmistsoonides n&otilde;uab ka spetsiaalseid isikukaitsevahendeid.</em></p> <p>J&auml;rgnevatest <b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri </b>andmetest selgub v&otilde;rdlusena, kui palju juhtus surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Euroopa Liidu liikmesriikides 2013. ja 2017. aastal.</p> <p><b>Selgub, et:</b></p> <ul> <li>Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal toimus k&otilde;ige sagedamini surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Prantsusmaal oli neid erinevates sektorites 2013. aastal kokku 553, 2017. aastal 595.</li> <li>Itaalias vastavalt 517 ja 481, Saksamaal 444 ja 413.&nbsp;</li> <li>Leedus juhtus 2013. aastal 58, kuid 2017. aastal 44, L&auml;tis m&otilde;lemal aastal 31 ja 39 ning Eestis 20 ja 26 fataalset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.&nbsp;</li> <li>K&otilde;ige v&auml;hem juhtus surmavaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi K&uuml;prosel, kus 2017. aastal oli neid 5, ent 2013. aastal 9.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Lisatud tabel n&auml;itab</b>, kui palju oli aastail 2013-2017 surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi EL-i liikmesriikides kokku.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/31tooonnetusedEU2013-2017.png" /></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Viru Keemia Grupp</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2502Muutuv töökeskkond: vajadused ja heaolu2020-01-21<p><b>Nutiseadmed, ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid ja keskkond, millest m&otilde;nek&uuml;mne aasta eest t&ouml;&ouml;l ei osatud unistada, on muutunud enesestm&otilde;istetavaks. Samas hinnatakse privaatsust, mida avatud t&ouml;&ouml;ruumid alati ei soosi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>1980ndate aastate algus. Puidutsehhis, kus treiti peamiselt n&ouml;&ouml;pe ja p&ouml;&ouml;rasid, langes peenike puidutolm puudrina n&auml;ole ja v&auml;ikesed keerdus laasturibad &bdquo;kaunistasid&ldquo; juukseid nagu <i>fusillid</i>. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks kattis tolmukord lisaks riietele ka sellealust keha. Pesta ennast polnud v&otilde;imalik. P&auml;rast vahetuse l&otilde;ppu kloppisid t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltumata ilmast &otilde;ues oma kitli suuremast sodist puhtaks ja t&otilde;mbasid kitsukeses riietusruumis kojuminekuriided selga.</p> <p>Sealsamas garderoobis kapirea vahel asus n-&ouml; puhkenurk ― v&auml;ike vakstuga lauake, kus l&otilde;unat pidades n&auml;siti kodust kaasa v&otilde;etud v&otilde;ileibu, keedeti &uuml;hiselt teed v&otilde;i kohvi. Vett sai poolm&auml;danenud p&otilde;randaga WC-st, mis oli nii meestele kui naistele &uuml;hine. &Uuml;ksainus mitmek&uuml;mnele inimesele!</p> <p>Talvel oli tsehhis k&uuml;lm ja suvel l&auml;mmatavalt palav, mist&otilde;ttu avati kahepoolsed uksed, et tuul l&auml;bi hoone vihisedes l&auml;mbumistunnet leevendaks. Tuulet&otilde;mbus tekitas aga higistavatele t&ouml;&ouml;tajatele alailma terviseprobleeme. M&uuml;ra oli sedav&otilde;rd tugev, et suhtluseks kasutati oma viipekeelt. Masinaid ei v&otilde;inud seisata, tootmisplaan ja t&uuml;kit&ouml;&ouml; dikteerisid tempo.&nbsp;</p> <p><b>Hambad ristis muutusi pole tehtud</b></p> <p>Samav&otilde;rd kasinaid t&ouml;&ouml;tingimusi nagu puidutsehhis pole Tartus tegutsevas jalatsifirmas AS Samelin, mille j&auml;rjepidevus ulatub 1945. aastasse, kunagi olnud. Tegevdirektor <b>Leida Kikka </b>tunnistab, et tohutut t&ouml;&ouml;keskkonna muutust v&otilde;rreldes n&otilde;ukaajaga pole tehtud, sest tehasel on alati olnud oma s&ouml;&ouml;kla, puhke- ja olmeruumid. Masinad on kaasaegsemad ja &uuml;mbrus kenam, aga see on loomulik muutus. Puhkeruumid on remonditud, neis on miklolaineahjud, kohvimasinad, veekeetjad... &Uuml;htlasi on arendatud t&ouml;&ouml;tajate olmekultuuri. Leida Kikka meenutab, et selleks pidid nad isegi vaeva n&auml;gema, sest t&ouml;&ouml;tajad leidsid: &bdquo;Milleks on vaja WC-de remondiks raha kulutada?&ldquo; Juhtkond arvas, et kui need on v&auml;ga ilusad, siis inimesed hoolivad rohkem. Majas on kenad du&scaron;iruumid, ent needki olid n&otilde;ukaajal olemas.</p> <p>Toona polnud t&ouml;&ouml;tajatel ergonoomilisi toole, m&otilde;&otilde;detud valgust ja &otilde;husaastet. Laes ei siranud ledvalgustus ja &otilde;mblusmasinatel kohtvalgustus. Praegu kasutatavad kemikaalid ja liimid on pol&uuml;et&uuml;leenivabad ehk pole samav&otilde;rd m&uuml;rgised, materjalides on v&auml;hem kahjulikku kroomi, jalatsivorme ei puhastata ohtliku kemikaaliga jms.</p> <p>&bdquo;Vanasti olid vaid kummikindad, kuid n&uuml;&uuml;d iga&uuml;hel igale t&ouml;&ouml;le vastavad t&ouml;&ouml;kindad. On k&otilde;rvaklapid ja respiraatorid, et t&ouml;&ouml;tajad tolmu sisse ei hingaks. N&otilde;ukaajal oli ainult gaasimask, mida keegi ei kasutanud,&ldquo; loetleb Leida Kikka praegusi vahendeid. Varem t&otilde;mbasid t&ouml;&ouml;tajad selga t&ouml;&ouml;kitli, n&uuml;&uuml;d fliisi ja T-s&auml;rgi, kuigi m&otilde;ni eelistab endiselt ruudulist sitsikitlit.</p> <p>&bdquo;Noored inimesed kannavad moodsat riietust. Konveieri- v&otilde;i &otilde;mblusmasina taga t&ouml;&ouml;tades on nad meigitud ja soenguga,&ldquo; nendib tegevjuht, kelle alluvuses on ligi sada t&ouml;&ouml;tajat. &bdquo;Meie prioriteet on investeerida inimeste t&ouml;&ouml;d h&otilde;lbustavatesse seadmetesse ja t&ouml;&ouml; t&otilde;hususse.&ldquo;</p> <p>HKScan Estonia AS personalidirektori <b>Relika Rohtoja</b> s&otilde;nul on viimase poole sajandi jooksul ka toiduainetet&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;keskkonnas p&ouml;&ouml;ratud aina enam t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate heaolule, tervisele ja ohutusele. T&otilde;usnud on ka t&ouml;&ouml;tajate teadlikkus. &rdquo;K&otilde;ikide investeeringute puhul arvestame alati, kuidas luua v&otilde;imalikult mugav ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkond. Seadmete ja tehnika valikul m&otilde;tleme l&auml;bi, kuidas t&ouml;&ouml;d automatiseerida, t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silist koormust v&auml;hendada ja ohutumaks muuta, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida,&rdquo; s&otilde;nab ta, viidates, et 2013. aastal avas ettev&otilde;te Tabasalus kaasaegse Talleggi lihat&ouml;&ouml;stuse, kus on t&ouml;&ouml;tajate kasutada uued, puhtad, mugavad ja heledates toonides olme- ja pesemisruumid. Hiljuti soetati sinna ka varbsein, kus saab end vahepeal venitamas k&auml;ia, kuna paljud t&ouml;&ouml;tajad teevad rutiinseid liigutusi. &rdquo;Kontoris on v&otilde;imalik pallidel istuda, et selga s&auml;&auml;sta. Samuti pakume t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust s&uuml;&uuml;a sooja l&otilde;unat, mille maksumuse osaliselt h&uuml;vitame. Saab s&otilde;ita tasuta ja mugavalt bussiga t&ouml;&ouml;le ja koju.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Oluline on t&ouml;&ouml;koha mugavus</b></p> <p>&bdquo;Aja jooksul on inimesed muutunud t&ouml;&ouml;ruumide suhtes n&otilde;udlikumaks,&ldquo; leiab HammerHub O&Uuml; m&uuml;&uuml;gi- ja tegevjuht<b> Katre Tamp.</b> &bdquo;ja t&auml;iesti &otilde;igustatult, sest valdav osa p&auml;evast tuleb veeta seal. T&auml;htsustatakse ruumide &otilde;huliikuvust ja temperatuuri, m&ouml;&ouml;bli ergonoomilisust, head valgustust ning puhkenurkade olemasolu.&ldquo; Kaasaegsetes kontorites leidub rohkelt nutilahendusi ― l&auml;bi telefonirakenduse saab muuta &otilde;huliikumist, valgustust ja uste lukustust. &bdquo;N&auml;iteks HammerHub kontorihotelli sisenevad kliendid mugavalt n&auml;puj&auml;ljega. Pole vaja v&otilde;tmekimpe kaasas kanda.&ldquo;</p> <p>V&otilde;rreldes viiek&uuml;mne aasta taguse ajaga vastavad Katre Tambi arvates kaasaegsed kontoriruumid palju enam inimeste vajadustele. Nende mugavust ja v&auml;ljan&auml;gemist hinnatakse aina enam. Samav&otilde;rd oluliseks peetakse t&ouml;&ouml;koha mugavust ― v&otilde;imalust reguleerida ruumi temperatuuri, ergonoomilist m&ouml;&ouml;blit jms. Olulised on vaiksed k&otilde;neboksid privaatseteks vestlusteks, v&otilde;imalus valida n&otilde;upidamisruume jms.</p> <p>Aina menukamaks on Eestiski muutunud <i>coworking</i> kontorilahendus, mis sai alguse 2005. aastal San Francisco tarkvarainsener Brad Neubergi koost&ouml;&ouml;tamise fenomenist.</p> <p><i>&bdquo;Coworking</i> on kindlasti &uuml;ks paindlikumaid t&ouml;&ouml;keskkonna lahendusi, kuna inimene saab valida, kas ta soovib t&ouml;&ouml;tada &uuml;hiskontoris vaid &uuml;he p&auml;eva v&otilde;i s&otilde;lmida t&auml;htajatu lepingu,&ldquo; s&otilde;nab Katre Tamp, nentides, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskused on m&otilde;eldud eelk&otilde;ige v&auml;iksematele ettev&otilde;tetele, sest suurematel on mugavam t&ouml;&ouml;tada oma b&uuml;roopinnal.</p> <p>Sageli arvatakse, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskus t&auml;hendab suurt &uuml;hist avatud kontoriala, siis nii see ei ole. N&auml;iteks HammerHubis saavad inimesed valida avatud kontori ja privaatsete kabinettide vahel. Rentida taskukohase kuutasu eest just endale sobiva t&ouml;&ouml;paiga, mis h&otilde;lmab nii kommunaalkulusid, tasuta parkimist, 24/7 ligip&auml;&auml;su, kiiret <i>wifi</i>t, ergonoomilist kontorim&ouml;&ouml;blit, lukustatavaid sahtlibokse ja kappe, vaikseid k&otilde;nebokse, tasuta printimist, v&auml;iksemaid kontoritarbeid, piiramatult kohvi ja teed ning n&otilde;upidamisruumide kasutust.</p> <p>Coworkingu plussiks loetakse sedagi, et &uuml;hiskontoris kohtuvad v&auml;ga erinevate valdkondade esindajad. See soodustab uute ideede ja p&otilde;nevate koost&ouml;&ouml;projektide teket. Erinevatest ettev&otilde;tetest saavad koost&ouml;&ouml;partnerid vms.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/16_9for_R6A1177.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-16_9for_R6A1177.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/IMG_8197.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-IMG_8197.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/IMG_8266.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-IMG_8266.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>T&ouml;&ouml; iseloom ja t&ouml;&ouml;tajate vajadused</b></p> <p></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;keskkond peaks l&auml;htuma t&ouml;&ouml;tajast, toetama inimeste erinevusi ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imeid,&ldquo; leiab Vits Solutions O&Uuml; tegevjuht<b> Jaanika Jelistratov, </b>kelle arvates avatud kontor v&otilde;ib m&otilde;nele sobida, aga teisele t&auml;hendada &otilde;udusunen&auml;gu. &bdquo;Oluline on aru saada, milline on t&ouml;&ouml;taja ja v&otilde;imaldada talle sobivaid t&ouml;&ouml;tingimusi. T&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisel peaks l&auml;htuma t&ouml;&ouml;tajate arvamusest, sest see m&otilde;jutab otseselt t&ouml;&ouml;tulemusi. Kui n&auml;iteks tool on ebamugav ja inimest kimbutavad alaselja valud, siis osa t&ouml;&ouml;ajast kulutab ta parema iseasendit leidmiseks ega suuda keskenduda t&ouml;&ouml;le.&ldquo;</p> <p>Avatud kontori plusse ei leia enda jaoks ka 50aastane <b>Maire</b>, kelle arvates t&auml;hendab see &bdquo;kombinaati&ldquo;, mis on loodud soovist hoida kokku ettev&otilde;tte kulusid. &bdquo;Inimeste privaatsuse ja heaolu arvelt.&ldquo;</p> <p>Loomet&ouml;&ouml;ga tegeledes on tal raske end &uuml;mbritsevast infom&uuml;rast v&auml;lja l&uuml;litada. Samal ajal ei kuule ta paari meetri kaugusel toimuvat enda t&ouml;&ouml;&uuml;ksuse vestlust, mis tekitab tohutut stressi ja teistest &auml;ral&otilde;igatuse tunnet. T&ouml;&ouml;tajatel pole enam oma sahtlikappe, sest t&ouml;&ouml;ks vajalik infomaterjal asub &ldquo;pilve peal&rdquo;. Pole enam isiklikku nurgakest ega kontoriseinu, kuhu sai riputada oma &uuml;ksuse pildi- jms materjale, mis s&uuml;vendasid oma kollektiivi tunnet.</p> <p>&bdquo;Avatud kontoris v&auml;ldivad inimesed, kes pole tuttavad, isegi &uuml;ksteise pilke, r&auml;&auml;kimata teretamisest,&ldquo; m&ouml;&ouml;nab Maire, kelle meelest &uuml;ritatakse end k&otilde;igest eraldada. &bdquo;Paljud t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;rvaklapid peas, mis on m&auml;rgiks &ndash; &ldquo;&auml;ra l&auml;hene!&rdquo;.&ldquo; Loominguline t&ouml;&ouml; n&otilde;uab &uuml;ksjagu privaatsust, mida ei saa teha k&otilde;ikide silme all. Kuna avatud kontoris puudub n-&ouml; isiklik ruum, siis inimesed jalutavad m&ouml;&ouml;da koridori, otsides telefonik&otilde;nedeks privaatset nurgakest.</p> <p>P&auml;rast pooleaastast avatud kontoris t&ouml;&ouml;tamist on Mairel tekkinud kerged tasakaaluh&auml;ired ja pearinglus, millele perearst ja k&otilde;rvaarst ei oska p&otilde;hjust leida. &bdquo;Kahtlustan neis terviseh&auml;iretes t&ouml;&ouml;keskonna m&otilde;ju.&ldquo; T&ouml;&ouml;leminek on naisele muutunud avatud kontori t&otilde;ttu sedav&otilde;rd vastumeelseks, et ta on kaalumas t&ouml;&ouml;kohavahetust.&nbsp;</p> <p><b>Mis on t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;htis?</b></p> <p><b>The 2018 Global Talent Trends t&ouml;&ouml;keskkonna uuringu kohaselt:</b></p> <ul> <li>51% t&ouml;&ouml;tajatest (rahvusest s&otilde;ltumata) soovib, et firma pakuks paindlikumat t&ouml;&ouml;aega, ka t&ouml;&ouml;stuses. V&otilde;imalus tasakaalustaks t&ouml;&ouml;elu ja v&auml;hendaks t&ouml;&ouml;stressi.</li> <li>T&auml;htis on t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikkus ja mugavus, mis kinnitab, et ettev&otilde;ttes ka tegelikult hoolitakse t&ouml;&ouml;tajate tervisest ja heaolust.</li> <li>Oluline on t&ouml;&ouml; eesm&auml;rgistatus ja sihip&auml;rasus, mis suurendab nii t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni, tootlikkust, moraali ja rahulolu. Inimesed peavad teadma, kuidas nende t&ouml;&ouml; m&otilde;jutab firma k&auml;ek&auml;iku ja omakorda kliente v&otilde;i tarbijaid.</li> </ul> <p><strong><a href="https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=High-tech_statistics_-_employment" target="_blank">Eurostati </a>2018. aasta andmetel:</strong></p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;tas 35,5 miljonit EL-i t&ouml;&ouml;tajat tootmissektoris, neist 2,4 miljonit k&otilde;rgtehnoloogilises tootmissektoris.</li> <li>K&otilde;ige madalam oli t&ouml;&ouml;h&otilde;ive k&otilde;rgtehnoloogilises sektoris L&auml;tis, Leedus ja K&uuml;prosel (0,4% t&ouml;&ouml;tajatest), k&otilde;ige k&otilde;rgem Iirimaal (2,8%) ja Ungaris (2,6%). Eesti &uuml;letas 1,2% veidi Euroliidu keskmist m&auml;&auml;ra (1,1%).</li> <li></li> </ul> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/23 t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-23 t&ouml;&ouml;h&otilde;ive.png" /></a></p> <p>Fotod: HammerHub<br />Tekst: Tiina Lang</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2501Mida tuleb ehituses silmas pidada seoses kemikaalide määruse muutusega?2020-01-20<p><b><i><b>Lugeja k&uuml;sib: </b></i><b>Mul on v&auml;ike ehitusfirma. Kuulsin, et v&otilde;eti vastu mingid muudatused, mis puudutavad kemikaale ja v&auml;idetavalt on seotud ehitusega. Kas v&otilde;iksite palun t&auml;psustada</b></b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&otilde;epoolest, see info on korrektne. Hiljuti j&otilde;ustusid Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse muudatused, mis puudutavad kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide k&auml;itlemist.</p> <p>Kantserogeenset ohtu p&otilde;hjustavate t&ouml;&ouml;de loetellu lisati t&ouml;&ouml;d, kus t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib kokku puutuda sissehingatava <strong>kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga</strong>.&nbsp;</p> <p>Kas muudatused puudutavad teie ehitusettev&otilde;tet s&otilde;ltub sellest, milliseid t&ouml;id teete. Ehituse valdkond on v&auml;ga lai ja h&otilde;lmab paljusid tegevusi ning k&otilde;ik ehitajad ei pruugi kogu oma t&ouml;&ouml;elu jooksul kristallilise r&auml;nidioksiidiga kokku puutuda. K&uuml;ll aga tasuks olla t&auml;helepanelik n&auml;iteks t&auml;navakivide paigaldajatel, sest kivide l&otilde;ikamisel tekib tolmu. Samuti sisaldab kristallilist r&auml;nidioksiidi tsement (n&auml;iteks betoonitoodete lihvimine) ja ka liivapritsit&ouml;&ouml;d.&nbsp;</p> <p>Alustada tasuks sellest, et vaadata &uuml;le ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, kas seal on hinnatud t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga. Kuigi varasemalt ei liigitunud k&otilde;nealune kemikaal kantserogeeniks, oli siiski tegemist t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga (tolm), millega kokkupuute v&otilde;imalikke tervisem&otilde;jusid tuli hinnata. Kui kokkupuute v&otilde;imalus on olemas, tuleb m&otilde;elda sellele, kuidas t&ouml;&ouml;tajate tervist kaitsta. K&otilde;ige lihtsam ja kiirem v&otilde;imalus on kasutusele v&otilde;tta hingamisteede kaitsevahendid (FFP3 tolmumask, filter t&auml;is- v&otilde;i poolmaskis P3). See on esimene ja m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu valik, mida t&ouml;&ouml;andja tegema peab. Muud lahendused n&otilde;uavad oluliselt rohkem aega ja raha. Kui esmane oht on likvideeritud, saab juba edasi m&otilde;elda, kuidas t&ouml;&ouml;protsesse ohutumaks muuta.&nbsp;</p> <p>&Auml;&auml;rmiselt oluline on ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, et nad teaksid, miks tuleb ebamugavas, kohati 30-kraadises kuumas t&ouml;&ouml;tades maski kanda. Kui t&ouml;&ouml;taja ei tea, miks ta peab isikukaitsevahendit kandma v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja &uuml;tleb, et kanda tuleb sellep&auml;rast, et n&uuml;&uuml;d n&otilde;utakse, on suur t&otilde;en&auml;osus, et esimesel v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;tatakse ilma maskita. T&ouml;&ouml;taja loobub kergek&auml;eliselt maski kandmisest paraku ka seet&otilde;ttu, et kahjulik tagaj&auml;rg ei ilmne koheselt. Vaadates p&ouml;&ouml;rlevat saeketast saame aru, et see v&otilde;ib k&auml;tte l&otilde;igata, kuid hoopis raskem on ette kujutada, et&nbsp; tolmu sissehingamisel v&otilde;ib m&otilde;nek&uuml;mne aasta p&auml;rast v&auml;hkkasvaja tekkida. T&ouml;&ouml;taja peab teadma, mis ohud teda t&ouml;&ouml;kohal varitseda v&otilde;ivad ja mida teha, et tervis hoitud oleks.&nbsp;</p> <p>T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka tervisekontrolli korraldamisele.&nbsp; Tervisekontrolli saadetavate t&ouml;&ouml;tajate nimekirjas tuleb ohutegurina &auml;ra m&auml;rkida kokkupuude sissehingatava kristallilise r&auml;nidioksiiditolmuga.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2500Seadusemuudatus: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid2020-01-20<p>17.01.2020 kaotas kehtivuse seni keemiliste ohutegurite piirnorme reguleerinud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a m&auml;&auml;rus nr 293 &bdquo;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohuteguri</a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank"></a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011" target="_blank">te&nbsp;piirnormid<sup>1</sup>"</a>.&nbsp;</p> <p>Kuigi m&auml;&auml;rus iseseisvana kaotab kehtivuse ei kao &auml;ra piirnormid, mis on alates 17.01.2020 Vabariigi Valitsuse 23. m&auml;rtsi 2001. a m&auml;&auml;ruse nr 105 &bdquo;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv" target="_blank">Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ning t&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite&nbsp;</a><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv" target="_blank">piirnormid<sup>1</sup></a>&ldquo; lisas.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2499Mida teha, kui töö kahjustab tervist?2020-01-17<p>T&ouml;&ouml;keskkonnas veedame suure osa oma p&auml;evast ning sellele on kindlasti m&otilde;ju meie tervisele. T&ouml;&ouml; k&auml;igus v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetusi ja olla kokkupuuteid m&otilde;ne t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga, mis v&otilde;ib kaasa tuua t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise v&otilde;i kutsehaigestumise. On teada, et ligi 15% t&ouml;&ouml;tajatest on tunnistanud, et t&ouml;&ouml; on p&otilde;hjustanud neile terviseprobleeme. Eelmisel aastal juhtus juba &uuml;le 4100 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, nendest ligi veerand t&otilde;id t&ouml;&ouml;tajale kaasa raske kehavigastuse. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi diagnoositi 2018. aastal aga 55 ja kutsehaigestumisi 49. Millised on aga t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused h&uuml;vitise n&otilde;udmiseks ja mida peaks tegema, kui on juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i on v&auml;lja kujunenud kutsehaigus, sellest kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<b>Eva P&otilde;ldis</b>.</p> <p><b>Tervisekontroll!</b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb, et t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkond on p&otilde;hjustanud talle terviseprobleeme, peaks ta paluma t&ouml;&ouml;andjalt enda tervisekontrolli saatmist. Tervisekontrolli k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja terviseprobleemid v&otilde;ivad olla seotud t&ouml;&ouml;keskkonnaga ning anda soovitusi, kuidas terviseprobleemide s&uuml;venemist ennetada. Samuti on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda perearsti poole, kellele tasuks r&auml;&auml;kida oma kahtlustest, et terviseprobleem v&otilde;ib olla p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tingimustest. Kutsehaiguse kahtluse korral suunab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst v&otilde;i perearst t&ouml;&ouml;taja P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse, kus hinnatakse t&ouml;&ouml;taja terviseseisundi ja t&ouml;&ouml;keskkonna vahelist seost ning selgitatakse v&auml;lja, kas tegemist on kutsehaigusega.</p> <p><b>Fikseeri t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus!</b></p> <p>Kui aga t&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, siis on oluline, et ta teavitaks sellest koheselt oma t&ouml;&ouml;andjat. Samuti tuleb meeles pidada, et ka arstile tuleb &ouml;elda, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml; k&auml;igus. Nii saab arst fikseerida juhtumi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena ja teavitada sellest t&ouml;&ouml;inspektsiooni, kes omakorda edastab info t&ouml;&ouml;andjale. &Otilde;nnetuse fikseerimine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena on oluline ka seet&otilde;ttu, et sellest s&otilde;ltub, milliseid h&uuml;vitisi on t&ouml;&ouml;tajal hiljem &otilde;igus saada, kui selleks peaks vajadus tekkima.</p> <p><b>Riigi makstavad h&uuml;vitised</b></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaiguse korral on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saada riigilt erinevaid h&uuml;vitisi ja teenuseid. Sama moodi nagu lihtsalt haigestumise v&otilde;i vigastuse korral saab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaiguse korral vajalikke raviteenuseid, n&auml;iteks pere- ja eriarstiabi v&otilde;i haiglaravi. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse korral maksab haigekassa t&ouml;&ouml;tajale haigush&uuml;vitist alates haigestumise teisest p&auml;evast 100% h&uuml;vitise m&auml;&auml;rast. Kusjuures tuleb t&auml;hele panna, et haigush&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;tajale soodsamatel tingimustel v&otilde;rreldes tavahaigestumise v&otilde;i vigastuse juhtumitega, kus haigush&uuml;vitist saab inimene alates haigestumise neljandast p&auml;evast h&uuml;vitise m&auml;&auml;raga 70%.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on v&auml;henenud inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, tuleks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;tukassa poole, kes esmalt hindab inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ja seej&auml;rel maksab osalise ja puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;ime korral t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetust. Samuti pakub t&ouml;&ouml;tukassa erinevaid t&ouml;&ouml;turuteenuseid ja t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooniteenuseid, et toetada inimeste t&ouml;&ouml;tamise j&auml;tkamisest v&otilde;i t&ouml;&ouml;le asumisest.</p> <p><b>Kahjuh&uuml;vitis t&ouml;&ouml;andjalt</b></p> <p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on inimese t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henenud, tema sissetulek on langenud, kuna ta ei saa enam t&ouml;&ouml;tamist samal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata v&otilde;i tal on tekkinud t&auml;iendavaid kulusid n&auml;iteks ravimitele v&otilde;i abivahenditele, on tal &otilde;igus lisaks riigilt saadavatele h&uuml;vitistele ja teenusele n&otilde;uda ka t&ouml;&ouml;andjalt kahjuh&uuml;vitist. Kahjuh&uuml;vitise maksmises peavad aga t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja j&otilde;udma kokkuleppele.</p> <p><b>Selge n&otilde;ue!</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjalt kahjuh&uuml;vitise saamiseks peaks t&ouml;&ouml;taja esimese sammuna p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;andja poole selge n&otilde;udega, kui suurt h&uuml;vitist ta soovib t&ouml;&ouml;andjalt saada. Kindlasti peaks t&ouml;&ouml;taja esitama t&ouml;&ouml;andjale t&otilde;endid, mis n&auml;itavad, et t&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuse t&otilde;ttu on tekkinud kahju. Sellisteks t&otilde;enditeks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks:</p> <ul> <li>arsti teatis kutsehaigestumise kohta;</li> <li>t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i kutsehaiguse uurimise raportid;</li> <li>t&ouml;&ouml;tukassa otsus t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise kohta;</li> <li>t&otilde;endid sissetuleku v&auml;henemise kohta;&nbsp;</li> <li>arsti t&otilde;endid ravimite, raviteenuste v&otilde;i abivahendite vajaduse kohta.</li> </ul> <p><b>Kokkulepe!</b></p> <p>Neid t&otilde;endeid aluseks v&otilde;ttes saavad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokku leppida kahjuh&uuml;vitise maksmises ja l&auml;bi r&auml;&auml;kida h&uuml;vitise maksmise tingimused. Eelk&otilde;ige peavad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel kokku leppima, millised kulud h&uuml;vitatakse, kui suur on h&uuml;vitis ning kui sageli ja kui kaua h&uuml;vitist makstakse. Kokkulepped tuleks fikseerida kirjalikult n&auml;iteks lepingus, kuna see aitab ennetada v&otilde;imalikke vaidlusi.</p> <p><b>Kohtusse?</b></p> <p>Vahel v&otilde;ib aga juhtuda, et t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua kahjuh&uuml;vitise maksmises kokkuleppele. Sellisel juhul on t&ouml;&ouml;ajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda kohtusse, et kohus langetaks otsuse, kas ja millises summas kahjuh&uuml;vitist t&ouml;&ouml;andja maksma peab. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel peab t&ouml;&ouml;taja samuti oma avalduses selgelt n&auml;itama, kui suurt h&uuml;vitist ta soovib t&ouml;&ouml;andjalt saada ja tooma v&auml;lja p&otilde;hjendused ning t&otilde;endid, mis kirjeldavad t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud tervisekahjustuse t&otilde;ttu tekkinud kahju suurust. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel ja vajalike dokumentide koostamisel tasub kindlasti k&uuml;sida &otilde;igusn&otilde;u valdkonna eksperdilt. N&otilde;u ja abi v&otilde;ib k&uuml;sida ka n&auml;iteks&nbsp;<a href="http://kutsehaiged.net.ee/">Eesti Kutsehaigete Liidult</a>.</p> <p><b>Sotsiaalkindlustusametisse!</b></p> <p>Mida aga teha olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjat enam ei ole? Sellisel juhul tuleb appi sotsiaalkindlustusamet, kes v&otilde;tab &uuml;le t&ouml;&ouml;andja kohustuse kahjuh&uuml;vitise maksmisel. H&uuml;vitise saamiseks peab inimene esitama avalduse ja vajalikud dokumendid sotsiaalkindlustusametile. Eelnevalt peab inimene olema l&auml;binud t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise ja tal peab olema tuvastatud osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime. Pensioniealised inimesed v&otilde;ivad p&ouml;&ouml;rduda otse sotsiaalkindlustusametisse, kuna nende t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise ulatust hindab sotsiaalkindlustusamet.</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise teemal lugeda sotsiaalministeeriumi ja t&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml;s valminud t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Haigestumine/tooga_seotud_haigestumine_19-12-19_2.pdf">juhendmaterjalist</a>. T&ouml;&ouml;ga seotud tervisekahjustuste kohta saab t&auml;psemalt lugeda ka&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/Tooga-seotud-haigestumine">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/01/15/mida-teha-kui-too-kahjustab-tervist/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2498Kas tööandja tohib jälgida, mida töötaja internetis kirjutab?2020-01-16<p><b>Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgib t&ouml;&ouml;taja sotsiaalmeedia postitusi ja isiklikke e-kirju, mis v&otilde;ivad olla saadetud ka t&ouml;&ouml;andja arvutist, siis t&auml;hendab see isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemist ja eeldab &otilde;iguslikku alust. T&ouml;&ouml;andja peab p&otilde;hjendama, miks ta t&ouml;&ouml;taja postitustega tutvus.</b></p> <p>Sotsiaalmeedia postitused, millele ligip&auml;&auml;s on piiritletud, v&otilde;ivad l&auml;bi vahendajate j&otilde;uda isikuteni, kellele need pole m&otilde;eldud. Emotsionaalsete arvamusavalduste tuhinas unustatakse ennast kontrollida v&otilde;i kolmandate isikute positsitsiooni seada. Nii kurtis meediaettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tav <b>Kati </b>Facebookis korduvalt, kuidas ta ei viitsi antud t&ouml;&ouml;d teha. Palk pole piisav, &uuml;lemused on n&otilde;medad ja t&ouml;&ouml;andja kurnaja. Tema t&ouml;&ouml;alast ja isiklikku rahulolematust v&auml;ljendavad postitused j&auml;id silma ka &uuml;hele personalivaldkonnas t&ouml;&ouml;tavale inimesele, kes soovitas Katil kaaluda, kui ta midagi j&auml;rjekordselt avaldab, kuiv&otilde;rd kasulik on see talle endale. Ilmselgelt j&otilde;udsid naise m&otilde;tteavaldused l&auml;bi vahendajate ka t&ouml;&ouml;andjani.</p> <p>Kuna meediasektoris pole just mesised ajad, siis tuli m&otilde;ne aja p&auml;rast meeskonda &otilde;gvendada. Kati koondati. Kuigi t&ouml;&ouml;andja t&otilde;i p&otilde;hjuseks majandusolud, vihjamata Kati t&ouml;&ouml;alastele sotsiaalmeedia postitustele, siis kahtlemata oli neil otsustamisel oma m&otilde;ju: milleks hoida ametis inimest, kes avalikult kurdab, kuidas antud t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;andja tekitavad vastumeelsust? M&otilde;istlikum on sellisest t&ouml;&ouml;tajast vabaneda. Samas tekkis Katil uus probleem: kuidas maksta t&ouml;&ouml;tutoetusest eluasemelaenu?</p> <p>Seevastu m&otilde;ni inimene v&otilde;ib oma sotsiaalmeedia avaldustes unustada oma s&otilde;prade nimekirja arvatud t&ouml;&ouml;andja olemasolu ja ka t&ouml;&ouml;alased kokkulepped.</p> <p>&bdquo;Puhkus algas!&ldquo;, jagas <b>Olga</b> Facebookis keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva oma r&otilde;&otilde;mu Tallinna Lennujaama j&otilde;udes. Teda ootas ees k&uuml;mnep&auml;evane seiklus Kesk-Euroopas. Tema t&ouml;&ouml;andja, kes juhtumisi postitust kohe m&auml;rkas, jahmatas. &bdquo;Kuidas on see v&otilde;imalik? Puhkus?!&ldquo; Hirmuhigi ja v&auml;ga segased tunded voogasid l&auml;bi tema, sest Olga oli m&otilde;ne n&auml;dala eest asunud tema v&auml;ikefirmas t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmeisikuna, kelle m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;st s&otilde;ltus j&auml;rgnevate kuude k&auml;ive. Teda palgates oli t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldanud teisel m&uuml;&uuml;giinimesel osaleda pikaajalisel koolitusel, mille k&otilde;rvalt polnud v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le keskenduda.</p> <p>Olga oli t&ouml;&ouml;le asudes avaldanud soovi t&ouml;&ouml;tada kodukontoris, et mitte liiklusummikutes aega raisata. Saanud firmajuhilt arvuti ja andmebaasi, kinnitas ta, et t&ouml;&ouml; k&auml;ib, kuigi m&uuml;&uuml;gitulemusteni polnud ta veel j&otilde;udnud. Puhkusereisist ei r&auml;&auml;kinud ta varem s&otilde;nagi. Kiirele arup&auml;rimisele vastas, et kavatseb puhkusel olles t&ouml;&ouml;d teha, ent kadus nagu hommikune udu, saates t&ouml;&ouml;andjale p&auml;rast korduvaid n&otilde;udeid ja ja mitu kuud hiljem kulleri vahendusel arvuti.</p> <p>Kui &uuml;lemus poleks Olga Facebooki s&otilde;numit m&auml;rganud, oleks t&ouml;&ouml;andja sattunud eriti t&auml;barasse olukorda. Aga seekord p&auml;&auml;stis t&ouml;&ouml;taja isiklik s&otilde;num firma nii s&uuml;&uuml;dimatust t&ouml;&ouml;tajast kui p&otilde;rgulikust olukorrast.</p> <p><b>Isiklik kirjavahetus, t&ouml;&ouml;andja arvuti</b></p> <p>Sugugi tavatu ei ole, ise&auml;ranis v&auml;ikefirmas, et keegi t&ouml;&ouml;tajatest teavitab ise firma juhtfiguure v&otilde;i omanikke, kui avaldatakse postitusi, mille info on laimav v&otilde;i &uuml;hepoolselt kallutatud, eesm&auml;rgiga firma mainet kahjustada v&otilde;i selle vedajaid mustata. M&otilde;tlemata, et &auml;kki j&otilde;uavad t&otilde;mmised postitustest t&ouml;&ouml;andjani, kelle ees sotsiaalmeedias materdajad mesimagusalt naeratavana esinevad. Samas nuhivad ka t&ouml;&ouml;andjad ise veebis tihtilugu t&ouml;&ouml;tajate j&auml;lgi, kaardistades eri p&otilde;hjuseil nende tegevusi.</p> <p><b>On t&ouml;&ouml;andjal &uuml;ldse &otilde;igust j&auml;lgida, millist infot (mis pole otseselt seotud firmasaladusega) t&ouml;&ouml;tajad erinevates veebikanalites jagavad?</b></p> <p><b>Selgitab jurist Sandra Mikli advokaadib&uuml;roost Sorainen<span style="text-decoration: underline;">:</span></b></p> <p>&bdquo;Facebooki n&auml;itel on sotsiaalmeedia kommentaaridele juurdep&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;taja enda reguleerida, st tal on v&otilde;imalus privaatsuss&auml;tete alt valida, kes tema postitustega tutvuvad. Kui need on k&otilde;igile n&auml;htavad, siis on v&otilde;imalik neid lugeda ka t&ouml;&ouml;andjal.</p> <p>Kommentaaride kirjutamine on seotud isiku v&auml;ljendusvabadusega, mis on &uuml;ks eeldus ja tingimus mitme muu &otilde;iguse, sh informatsioonilise enesem&auml;&auml;ramise ja eraelu puutumatuse, sisuliseks ja asjakohaseks toimimiseks ning kaitseks. T&auml;helepanu tuleb juhtida ka sellele, et kui t&ouml;&ouml;andja uurib, mida t&ouml;&ouml;tajad on eraviisiliselt internetti &uuml;les riputanud, siis selline uurimine on samuti isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine. Iga isikuandmetega tehtav toiming eeldab aga t&ouml;&ouml;tlemiseks &otilde;iguslikku alust. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel suutma p&otilde;hjendada, miks ta vastavate andmetega tutvus (kui t&ouml;&ouml;andjal ei jooksnud teated t&ouml;&ouml;tajast FB <i>feed</i>&acute;is ja ta ei saanud valida, kas ta tutvub v&otilde;i mitte).&ldquo;</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib lugeda ja j&auml;lgida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;ist kirjavahetust, kuid ka isiklikke kirju ja asjaajamisi, kui need on vahendatud t&ouml;&ouml; ajal ja t&ouml;&ouml;andja arvutist?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;i j&auml;lgida kirjavahetust, mis on seotud t&ouml;&ouml;taja eraeluga. Kui t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale kasutada s&uuml;learvuti vms, siis peab eelnevalt olema kokku lepitud selle kasutamise kord, sh kasutamine eraelulistel eesm&auml;rkidel. Soovitavalt lepitakse sellised tingimused ja k&auml;itumise kord kokku t&ouml;&ouml;lepingus. T&ouml;&ouml;andjal puudub ilma t&ouml;&ouml;tlemise &otilde;igusliku aluseta (nt lepinguline t&ouml;&ouml;tlemine) t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;taja isikuandmeid, sh tutvuda tema eraelulise kirjavahetusega. T&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka sellele, et eraelulise kirjavahetuse osapool on tihtipeale kolmas isik, kelle isikuandmeid samuti t&ouml;&ouml;deldakse. T&ouml;&ouml;andjal on kohustus ka kolmandale isikule selgitada, miks ta on tema andmeid vaadanud.</p> <p>Euroopa Inim&otilde;iguste Kohtu praktika kohaselt kuulub s&otilde;numite saladuse kaitsealasse s&otilde;numite edastamine ja vastuv&otilde;tmine nii eravalduses, &auml;ri&uuml;hingus kui ka ametiasutuses. Seega kaitstakse s&otilde;numite saladust ka isiku t&ouml;&ouml;- v&otilde;i ametikohal.</p> <p>Ka Eestis kaitstakse s&otilde;numisaladust s&otilde;ltumatult sellest, kellele kuuluvad s&otilde;numi saatmiseks kasutatavad vahendid. Seega kaitseb s&otilde;numisaladus ka t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;kohast saadetud ja saadud e-kirju, telefonik&otilde;nesid, l&uuml;hi- ja multimeedias&otilde;numeid, suhtlusprogrammide vestlusi jm s&otilde;numeid. Loomulikult on s&otilde;numisaladusega kaitstud ka tavalised kirjad. Kuiv&otilde;rd s&otilde;numisaladuse kaitse laieneb Eesti P&otilde;hiseaduse kohaselt ka juriidilistele isikutele, siis on s&otilde;numisaladusega kaitstud ka t&ouml;&ouml;andja e-kirjad ja telefonik&otilde;ned.</p> <p>Samas tuleb t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahelistes suhetes lugeda t&ouml;&ouml;taja personaalsesse s&otilde;numisaladuse kaitsealasse kuuluvaks siiski vaid t&ouml;&ouml;taja erakirjad ja &ndash; telefonik&otilde;ned. T&ouml;&ouml;alased kirjad ja k&otilde;ned teebki t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja nimel ja t&ouml;&ouml;andja jaoks.&ldquo;</p> <p><b>Saab juriidiliselt m&auml;&auml;ratleda, kust jookseb FB-postituses piir laimu ja arvamusavalduse vahel?</b></p> <p>&bdquo;Selget piiri laimu ja arvamuseavalduse vahele pole v&otilde;imalik t&otilde;mmata. Teatud olukordades v&otilde;ib v&auml;ljendusvabadus olla piiratud, et kaitsta teiste mainet, au v&otilde;i v&auml;&auml;rikust. Kriitika avaldamine v&otilde;i avalikult karmi arvamuse v&auml;ljendamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada negatiivseid tagaj&auml;rgi kellelegi teisele. Eriti, kui avaldus on vale v&otilde;i osaliselt v&auml;&auml;r. Laim on vale v&otilde;i osaliselt v&auml;&auml;ra v&auml;ite levitamine, mis kahjustab teise isiku, grupi v&otilde;i ettev&otilde;tte mainet.</p> <p>Vaidluse korral v&otilde;ivad kohtud kehtestada piiranguid ja sanktsioone teabe, kriitika v&otilde;i &auml;&auml;rmiselt solvava ja halvustava arvamuse avaldamisele, kui need kahjustavad, on v&auml;&auml;rad v&otilde;i ei p&otilde;hine piisavalt faktidel. Sel juhul v&otilde;ib &uuml;he isiku v&auml;ljendusvabadust piirata, et kaitsta teise isiku mainet, au v&otilde;i v&auml;&auml;rikust.</p> <p>Seda, millised v&auml;ited on lubatavad ja kas neil on piisav faktiline alus, tuleb hinnata iga individuaalse asja puhul. Lubatav kriitika ja seda toetava faktilise aluse ulatus s&otilde;ltub ka kaasatud isiku staatusest ja kaasneva avaliku huvi tasemest. Avaliku elu tegelase puhul, kelle teod toovad kaasa k&otilde;rge avaliku huvi, hinnatakse faktilise aluse taset palju v&auml;hem rangelt, kui siis, kui on kaasatud tundmatu eraisik. N&auml;iteks v&auml;idet, mis spekuleerib v&auml;heste t&otilde;endite p&otilde;hjal, et poliitikul v&otilde;ib olla huvide konflikt, hinnatakse palju v&auml;hem rangelt kui eraisikuga seonduvat v&auml;idet.&ldquo;</p> <p><b>Kas ja mida saab t&ouml;&ouml;andja ette v&otilde;tta sotsiaalmeedias halvasti k&auml;ituva inimesega? On see privaatsuse h&auml;irimine, kui &uuml;lemus on lisatud s&otilde;bralisti ja n&auml;eb oma alluva (t&ouml;&ouml;taja) rumalaid, sh t&ouml;&ouml;andjat riivavaid s&otilde;nav&otilde;tte?</b></p> <p>&bdquo;S&otilde;brakutse vastuv&otilde;tmine v&otilde;imaldab &uuml;lemusel &uuml;htlasi n&auml;ha postitatavaid s&otilde;numeid. Inimesel on v&otilde;imalik samas valida, mida ja kellele ta avalikustab. Samas on t&ouml;&ouml;tajal seaduse j&auml;rgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad t&ouml;&ouml;andja mainet v&otilde;i p&otilde;hjustavad klientide v&otilde;i partnerite usaldamatust t&ouml;&ouml;andja vastu.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&ouml;&ouml;lepingus on lisatud klausel: &bdquo;t&ouml;&ouml;arvuti on ainult t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete jaoks ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib arvutis toimuvat alati j&auml;lgida,&ldquo; kas t&ouml;&ouml;taja peab seda aktsepteerima? See ei riku tema privaatsust v&otilde;i ole seotud isikuandmete t&ouml;&ouml;tlusega?</b></p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;le asuvat isikut teavitatakse k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;andja vara kasutamisega seonduvatest piirangutest, sh viisidest, kuidas ja millal t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja k&auml;sutusse antud vara j&auml;lgib, siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;taja arvutit j&auml;lgida. Andmekaitse vaates on aga igal tegevusel piirid &ndash; muuhulgas tuleb j&auml;rgida minimaalsuse ja eesm&auml;rgip&auml;rasuse p&otilde;him&otilde;tet. T&ouml;&ouml;andjal on t&ouml;&ouml;taja andmeid &otilde;igus t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmise raames, sh t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmiseks. Sealjuures on v&otilde;imalik andmeid t&ouml;&ouml;delda vastaval eesm&auml;rgil minimaalselt vajalikul m&auml;&auml;ral. See t&auml;hendab, et lausj&auml;lgimine ei ole arvestades eesm&auml;rki ilmselgelt proportsionaalne.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>CareerBuilder 2018. aasta uuringu andmetel:</b></p> <ul> <li>70% t&ouml;&ouml;andjatest uuris veebist t&ouml;&ouml;le kandideerijate tausta</li> <li>48% t&ouml;&ouml;andjatest tutvus (v&otilde;imalike) t&ouml;&ouml;tajate sotsiaalmeedia postitustega</li> <li>34% t&ouml;&ouml;andjatest tegi noomituse v&otilde;i vallandas t&ouml;&ouml;taja <i>online</i>&rsquo;ist avastatud postituste sisu t&otilde;ttu.<b>&nbsp;</b></li> </ul> <p><b>Eurostati 2019. aasta veebruaris avaldatud andmete kohaselt:</b></p> <ul> <li>47 % Euroopa Liidu ettev&otilde;tetest kasutas 2017. aastal v&auml;hemalt &uuml;hte sotsiaalmeedia kanalit (Facebook, LinkedIn, Instagram), korporatiivseid blogisid (Twitter), multimeedia kanaleid (YouTube, Flickr jm)</li> <li>84% ettev&otilde;tetest pidas esmaoluliseks kujundada sotsiaalmeedia vahendusel oma ettev&otilde;tte mainet ja turundada tooteid-teenuseid. Lisaks sooviti hankida klientide tagasisidet ja vastata nende k&uuml;simustele.</li> <li>Selgus ka, et 77%-l Euroopa Liidu ettev&otilde;tetesse t&ouml;&ouml;le v&auml;rvatud t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;hemalt iga k&uuml;mnes nimetas, et tal on oma veebisait (Soomes 96%, Taanis 95%, Rootsis 91%, Eestis 78%, Leedus 78%, L&auml;tis 63%).</li> <li></li> </ul> <p><strong>Tekst: Tiina Lang</strong><br /><strong>Foto: Pexels</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2497Alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvuse vähendamiseks tuleb tegeleda probleemi juurtega2020-01-15<p>Alkoholi liigtarvitamise t&otilde;ttu kannatavad ka need inimesed, kes ise alkoholiga ei liialda. Joobes juhtimine on kindlasti &uuml;ks enim silma torkav probleem. Lisaks politsei statistikale kinnitab seda ka viimane Eesti Konjunktuuriinstituudi alkoholi aastaraamat, kus elanike hinnangul on suurimateks alkoholi liigtarbimisega seotud probleemideks joobes s&otilde;idukijuhid ja perev&auml;givald.</p> <p>Traagilised juhtumid toovad taas p&auml;evakorda k&uuml;simused karistuste t&otilde;hususe ja abiv&otilde;imaluste k&auml;ttesaadavusest alkoholi kuritarvitajatele. Alkoholis&otilde;ltuvus ei ole s&uuml;&uuml;tegu, kuid joobes juhtimine on. J&auml;&auml;gu siinkohal karistuste karmistamine &otilde;iguss&uuml;steemi otsustada, aga paraku levinud alkoholi kuritarvitamist ja alkoholi s&otilde;ltuvust pelgalt tagaj&auml;rgedele keskendumisega v&auml;hendada ei &otilde;nnestu.</p> <p><b>Alkoholiprobleem ei ole vaid tarvitaja probleem</b></p> <p>Meie &uuml;hiskonnale on omane, et alkoholi puhul n&auml;eme sageli murekohana vaid v&auml;ikest osa probleemseid tarvitajaid ning arvame, et riik peaks oma j&otilde;upingutused ja&nbsp; piirangud suunama just neile.&nbsp;Kas piisaks, kui v&otilde;tame vastutusele k&otilde;ik s&uuml;&uuml;dlased, m&auml;&auml;rame karistused ja ravime probleemi v&auml;lja? Eesm&auml;rk v&otilde;ib tunduda &otilde;ilis, aga ebarealistlik. Seet&otilde;ttu ei saagi alkoholiprobleemi &uuml;hiskonnas vaadelda kui v&auml;ikese osa probleemsete tarvitajate probleemi. &Uuml;ksinda tagaj&auml;rgedega v&otilde;itlemine ei osutu pikas perspektiivis edukaks. Alkoholi kuritarvitajate ja alkoholis&otilde;ltlaste pealekasvu t&otilde;kestamiseks on vaja tegeleda probleemi juurtega ja h&otilde;lmata tervet &uuml;hiskonda. Mida v&auml;iksem on &uuml;hiskonnas alkoholi kogutarbimine, seda v&auml;hem on ka inimesi, kes kuritarvitavad alkoholi ja satuvad sellest s&otilde;ltuvusse.</p> <p><b>&Uuml;hiskonna toetus on h&auml;davajalik</b></p> <p>Alkoholipoliitikat on n&uuml;&uuml;dseks aktiivselt ellu viidud 5 aastat. Selle aja v&auml;ltel on loodud v&otilde;imaluste piires n&otilde;ustamise ja abi v&otilde;imalusi,&nbsp;muudetud alkoholiseadust ja reklaamiseadust ning t&otilde;stetud inimeste teadlikkust alkoholiga seotud terviseriskidest. Kas l&auml;heneme ka peamisele eesm&auml;rgile &ndash; tarbimismustrite ja hoiakute muutumisele?</p> <p>Kahjuks on tee nende muutusteni j&otilde;udmisel olnud konarlik. Hoolimata &uuml;ksmeelest, et alkohol p&otilde;hjustab hulgaliselt kannatusi, probleeme ja kaugelt suuremaid kulutusi kui tulu aktsiisilaekumisest, p&uuml;sib visalt &uuml;hiskondlik jonn, mis t&otilde;rgub leppimast regulatsioonide v&otilde;i piirangutega, mis v&otilde;iksid olukorda muuta. Eriti kujukalt paistab see v&auml;lja alkoholi k&auml;ttesaadavust v&otilde;i hinda puudutavates vaidlustes. Aeg-ajalt kerkivad populistlike avaldustega esile huvipooled, kes r&otilde;huvad isikuvabadusele valida ise oma elustiil, &ouml;eldes, et riik ei tohiks olla lapsehoidja rollis. &Otilde;igustavateks argumentideks tuuakse maapoodide kadumist, bensiinijaamades esmatarbekaupade pakkumist ja kui vaja, siis ka riigieelarve t&auml;itmist.</p> <p>Rahvusvaheline kogemus ja uuringud &uuml;tlevad, et t&otilde;husaimad meetmed alkoholi kogutarbimise v&auml;hendamiseks on k&auml;ttesaadavuse v&auml;hendamine nii majanduslike kui f&uuml;&uuml;siliste piirangute kaudu.&nbsp;T&otilde;husad meetmed alkoholist p&otilde;hjustatud kahju ennetamiseks vajavad h&auml;dasti kodanike toetust. &Uuml;ksikisikutena oleme vastutavad k&uuml;ll enda alkoholitarvitamise eest, kuid &uuml;hiskonnana peame m&otilde;istma, et olukorra muutmiseks on vaja siiski kollektiivset pingutust ja suutlikkust taluda isiklikul tasandil teatud ebamugavusi tarbimisharjumuste muutmiseks.</p> <p><b>Alkoholitarvitamise h&auml;ire ravi ja varajane avastamine</b></p> <p>K&otilde;ikeh&otilde;lmava alkoholipoliitika &uuml;heks v&auml;ga vajalikuks eesm&auml;rgiks on luua ka ravi ja n&otilde;ustamisv&otilde;imalused tervishoius&uuml;steemis. Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel oleme suutnud luua t&otilde;endusp&otilde;histele alustele tugineva alkoholitarvitamise h&auml;ire ravi teenuse. Praegu pakutakse ravi &uuml;heksas tervishoiuasutuses. Samuti oleme alkoholitarvitamise h&auml;ire varajaseks avastamiseks koolitanud v&auml;ga suure osa perearste ja pere&otilde;desid, et nad oskaksid juhtida inimeste t&auml;helepanu riskitarvitamisele.</p> <p>Kahjuks ei ole ka tervishoius&uuml;steem k&otilde;ikv&otilde;imas ning alati on inimesi, kelle puhul ravi kas ei aita v&otilde;i on hiljaks j&auml;&auml;nud. Tervishoius&uuml;steem katab t&auml;nase seisuga v&otilde;imaluste piires (umbes 3000 inimest aastas) &auml;ra nende inimeste ravivajaduse, kellel endal on soov ja motivatsioon oma s&otilde;ltuvus kontrolli alla saada ja kes tahavad selle nimel ka spetsialistidega koost&ouml;&ouml;d teha. Seega j&auml;&auml;b endiselt &uuml;les probleem &ndash; kuidas tegeleda raskemate inimestega, kelle hulka sagedasti kuuluvad ka korduvalt joobes vahele j&auml;&auml;nud juhid? Ainult karistamine ja sunnimeetmetega ravile suunamine kahjuks s&otilde;ltuvusravis tulemusi ei anna ega kedagi terveks ei ravi. Erinevate ministeeriumitega koost&ouml;&ouml;s peame m&otilde;tlema t&auml;iendavatele v&otilde;imalustele, n&auml;iteks rehabilitatsiooniprogrammide v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisele, j&auml;tkata reide joobes juhtide tabamiseks ja kiireks sekkumiseks ning r&auml;&auml;kima veelgi enam alkoholi tarvitamisega seotud ohtudest.</p> <p><b>Joobes juhtimise ennetamisse on kohustus ja v&otilde;imalus sekkuda igal inimesel:</b></p> <ul> <li>Hoia rooli istudes nulltolerantsi, &auml;ra skeemita promilli piiridega.</li> <li>Ole enda k&auml;itumisega eeskujuks noortele ja lastele ning selgita neile, et kainena rooli istumine on vajalik ohutuse tagamiseks, mitte vahelej&auml;&auml;mise v&auml;ltimiseks.</li> <li>Ole t&auml;helepanelik oma l&auml;hedaste suhtes, kellel ilmnevad probleemid alkoholi liigtarvitamisega ja sekku varakult. V&auml;ljenda oma muret ja motiveeri neid spetsialistidelt abi otsima.</li> <li>&Auml;ra kunagi istu autosse, mille juht on eelnevalt tarvitanud alkoholi.</li> </ul> <p>Takista ka v&auml;hese joobega inimesel rooli istuda ning teavita politseid kui n&auml;ed kahtlaselt k&auml;ituvat s&otilde;idukit.</p> <p>Autor: Annika Veimer, Tervise Arengu Instituudi direktor</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2496Kohtulugu: Vääritut kohtlemist pead tõendama2020-01-14<p><b>R&auml;medat ja alandavat suhtlusstiili ei tohiks t&ouml;&ouml;andja endale lubada. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, kui teda on ebav&auml;&auml;rikalt koheldud. Samas peavad tal selleks olema m&otilde;juvad t&otilde;endid, &uuml;hekordne solvang pole piisav p&otilde;hjus.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>M&uuml;&uuml;giesindaja pidi taluma, kuidas t&ouml;&ouml;andja tituleeris ta &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;, alandas ja solvas korduvalt kolleegide ees. Lisaks maksis tema arvates v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu kui teistele samadel tingimustel ja sama ametijuhendi j&auml;rgi t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Pidades t&ouml;&ouml;andja kohtlemist ebav&auml;&auml;rikaks, &uuml;tles t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja seevastu leidis, et selleks pole p&otilde;hjust, sest t&ouml;&ouml;taja m&otilde;lemad v&auml;ited olid valed ― ei selgunud v&auml;idetava alandamise ja solvamise aeg ega viis, samuti ei saanud t&ouml;&ouml;taja teistest sama t&ouml;&ouml; tegijatest v&auml;iksemat tasu, mist&otilde;ttu p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuseks P&auml;rnu Maakohtusse. T&otilde;enduseks esitas t&ouml;&ouml;andja tabeli sama t&ouml;&ouml;d tegevate teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasudest, millest ilmnes, et tegelikult oli lahkumisavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja brutopalk ca 35% suurem kui teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei eitanud, et oli t&ouml;&ouml;tajat nimetanud &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;. P&otilde;hjendades, et oli kohatu v&auml;ljendiga p&uuml;&uuml;dnud kirjeldada olukorda, kus t&ouml;&ouml;taja justkui t&otilde;mbas ligi probleemseid kliente. Halvustav k&otilde;nepruuk ei t&auml;hendanud hinnangut t&ouml;&ouml;tajale, vaid p&uuml;&uuml;dlust olukorda humoorikalt kirjeldada.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja sellega ei leppinud, v&auml;ites, et t&ouml;&ouml;andja oli teda mitmel korral avalikult teiste t&ouml;&ouml;tajate ees &bdquo;sita- ning pasamagnetiks&ldquo; tituleerinud. Verbaalset solvamist ja alav&auml;&auml;ristamist oli t&ouml;&ouml;l esinenud ka varem. T&ouml;&ouml;taja arvates iseloomustas &uuml;ldist t&ouml;&ouml;keskkonda pidev stressiseisund ja valvelolek, et taluda t&ouml;&ouml;andja j&auml;rjekordseid alav&auml;&auml;ristavaid ja iroonilisi v&auml;ljendeid ning k&auml;itumist. J&auml;rjepideva alanduse t&otilde;ttu tekkis t&ouml;&ouml;tajal stress ja hirm t&ouml;&ouml;le minna. Ilmnesid &uuml;litugevad peavalud, pearinglus ja tasakaaluh&auml;ired.</p> <p>&Uuml;htlasi h&auml;iris t&ouml;&ouml;tajat ebav&otilde;rdsus. Ettev&otilde;tte raamatupidaja oli avaldanud, et tema t&ouml;&ouml;leping erineb teistest sama t&ouml;&ouml;d tegevatest t&ouml;&ouml;tajatest ja ta saab v&auml;hem palka, mist&otilde;ttu ajendas seegi asjaolu esitama t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldust, pidades silmas v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet.&nbsp;</p> <p><b>Kohus tuvastas:</b></p> <p>O T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse rikkumise t&otilde;ttu. Eelk&otilde;ige, kui t&ouml;&ouml;andja on kohelnud t&ouml;&ouml;tajat ebav&auml;&auml;rikalt, &auml;hvardanud sellega, lubanud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel.</p> <p>Kohus n&otilde;ustus t&ouml;&ouml;andjaga, et v&auml;&auml;rikas kohtlemine t&auml;hendab eelk&otilde;ige lugupidavat ja inimv&auml;&auml;rset suhtumist t&ouml;&ouml;tajasse, aga t&ouml;&ouml;tasu suuruse arvestamine pole v&auml;&auml;rika kohtlemise hindamise kriteeriumiks. T&ouml;&ouml;tasu suurus v&otilde;ib kajastada ka t&ouml;&ouml;taja kvalifikatsiooni ja motiveeritust.</p> <p>Antud juhul samastas t&ouml;&ouml;taja ebav&auml;&auml;rika kohtlemise ja ebav&otilde;rdse kohtlemise.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja kohtles teda teiste t&ouml;&ouml;tajatega v&otilde;rreldes kehvemini, siis t&ouml;&ouml;lepingutest ja palgalipikutest see ei ilmnenud. Ta sai t&ouml;&ouml;tasuna k&auml;tte rohkem raha kui mitmed teised t&ouml;&ouml;tajad. Ka t&ouml;&ouml;tas ta samadel tingimustel ja sama p&otilde;hipalgaga kui mitmed teised kolleegid.</p> <p>Kohus r&otilde;hutas, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega t&ouml;&ouml;lepinguid, mille t&ouml;&ouml;tasud on erinevad. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad t&ouml;&ouml;tasu kokku omavahel. Juhul, kui makstav t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;tajat ei rahulda, on tal v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole, et palgatingimuste &uuml;le l&auml;bi r&auml;&auml;kida.&nbsp;</p> <p>O T&ouml;&ouml;tajat solvav t&ouml;&ouml;andja s&otilde;nakasutus polnud kohtu arvates vaimukas, vaid taunitav, ega avaldanud positiivset m&otilde;ju t&ouml;&ouml;keskkonnale. Kuigi t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja on teda alandanud ja solvanud t&ouml;&ouml;l pikema perioodi jooksul, siis t&ouml;&ouml;andja seda eitas. Kohus andis t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse oma v&auml;iteid t&otilde;endada, ent seda ta ei teinud. Ka ei n&auml;htunud t&ouml;&ouml;taja esitatud e-kirja tekstist, milles t&ouml;&ouml;andja keelas t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirjadele viidates t&ouml;&ouml; ajal mobiiltelefoni kasutamise, t&ouml;&ouml;andjapoolset solvavat k&auml;itumist. T&otilde;endamist leidis &uuml;hekordne t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;tajat halvustav s&otilde;nakasutus.&nbsp;</p> <p><b>Kohus leidis:</b></p> <p>O V&auml;&auml;rikas kohtlemine t&auml;hendab eelk&otilde;ige lugupidavat ja inimv&auml;&auml;rset suhtumist t&ouml;&ouml;tajasse. T&ouml;&ouml;tajate palkade ja palgas&uuml;steemide erinemine ei ole ebav&auml;&auml;rikas v&otilde;i ebav&otilde;rdne kohtlemine. T&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;tajatega erinevate t&ouml;&ouml;tasudega t&ouml;&ouml;lepinguid.&nbsp;</p> <p>O T&ouml;&ouml;andja tunnistas, et kasutas t&ouml;&ouml;taja suhtes kohatut v&auml;ljendit &bdquo;sitamagnet&ldquo;, pidades sellist s&otilde;nakasutust eba&otilde;nnestunud naljaks. Kohus n&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tajaga, et ta tundis end solvatuna ega pidanud seda vaimukaks. T&ouml;&ouml;andja ei tohiks oma t&ouml;&ouml;tajate suhtes sellist k&auml;itumist lubada. Samas ei pidanud kohus t&ouml;&ouml;andjapoolset rikkumist selliseks, mis andnuks seadusliku aluse t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu. <strong>Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;tajapoone t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine oli t&uuml;hine.</strong>&nbsp;</p> <p>Kahtlemata ei pea t&ouml;&ouml;l taluma alandavat, madalat ja solvavat suhtlusstiili, kuid m&otilde;istlik oleks sellest v&otilde;imalikult kiiresti p&auml;rast intsidenti t&ouml;&ouml;andjaga ka omavahel vestelda. Teada anda, et r&auml;medad v&auml;ljendid on kohatud, ei motiveeri paremini t&ouml;&ouml;tama ega kujunda m&otilde;nusat t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda. Kui t&ouml;&ouml;andja tituleerib kolleegide ees &uuml;he t&ouml;&ouml;taja &bdquo;sitamagnetiks&ldquo;, siis teisel p&auml;eval v&otilde;ib see olla keegi teine. T&ouml;&ouml;tada aga labasustesse kalduvas ja t&ouml;&ouml;tajaid alav&auml;&auml;ristavas keskkonnas enamik meist pikka aega ei soovi.</p> <p>M&otilde;istlik t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istaks seda, kui alav&auml;&auml;ristatud t&ouml;&ouml;taja esmalt t&ouml;&ouml;andjaga r&auml;&auml;giks, v&otilde;tmata kohe ette stressirohket kohtuteekonda. Ka ei tasu l&auml;htuda ega lasta end manipuleerida firmasisestest &bdquo;teadjatest&ldquo;, olgu nad mistahes ametis ja positsioonil ― palgatingimused ja &ndash;kokkulepped on enamasti individuaalsed. L&auml;htuma peaks eelk&otilde;ige sellest, kuidas inimene ise hindab oma t&ouml;&ouml;tulemuse ja palga suhet: on ta rahul? Mida saaks ise paremini teha? Kas tema t&ouml;&ouml; vastab t&ouml;&ouml;andja ootustele? Sel teemal peab olema v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;andjaga aru pidada. Tema peaks t&auml;pselt teadma ja hinnata oskama, milline on t&ouml;&ouml;taja panus ja palk v&otilde;rreldes teistega ning omakorda suutma veenda, et tubli t&ouml;&ouml;taja ei teeni teistest v&auml;hem, kui seda ka keegi kolleegidest on p&uuml;&uuml;dnud selgeks teha. Iga hagiavaldust peaks enne p&otilde;hjalikult kaaluma. Pole ju m&otilde;tet kulutada vaevaga teenitud palgaraha protsessimisele.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2493Lugeja küsib, konsultant vastab: kolleeg käib haigena tööl. Mida teha?2020-01-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on &uuml;ks kolleeg, kes k&auml;ib pidevalt haigena t&ouml;&ouml;l ja see hakkab h&auml;irima. &Uuml;hest k&uuml;ljest on v&auml;ga ebameeldiv, kui k&otilde;rvallaua taga inimene p&auml;evast p&auml;eva nina luristab ja k&ouml;hib ja kuna tal on ilmselgelt halb olla, teeb ta seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;s vigu. Ma ei tahaks nakkust saada ja haigeks j&auml;&auml;da. Mida kaast&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andja sellises olukorras teha saaksid?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imine on keeruline teema. T&auml;iskasvanud inimestena ei j&auml;&auml; me iga k&ouml;ha ja nohu t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele, sest siis viibiks me suure osa s&uuml;gis-talvisest perioodist kodus. Kollektiivis t&ouml;&ouml;tades tuleb aga ka teistega arvestada. Paljudes t&ouml;&ouml;kohtades on m&otilde;eldud sellele, kuidas haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imist v&auml;hendada, n&auml;iteks v&otilde;tta tervisep&auml;evi, t&ouml;&ouml;tada&nbsp; kodukontoris vmt. Ehk kui v&auml;hegi v&otilde;imalik, tuleks kasutada v&otilde;imalust olla kodus, kas siis tervisep&auml;eval v&otilde;i teha t&ouml;&ouml;d kolleege nakatamata.&nbsp;</p> <p>Kui kaast&ouml;&ouml;taja k&auml;itub h&auml;irivalt, on pidevalt t&ouml;&ouml;l haigena, mist&otilde;ttu kannatab t&ouml;&ouml; kvaliteet ning ta seab teised nakatumisohtu, tuleks sellest esmalt t&ouml;&ouml;andjat teavitada. Teavitada ei ole vaja ettev&otilde;tte tippjuhti, piisab vahetust juhist, kes saab hakata probleemi lahendamisega tegelema. Lahendamisel v&otilde;ivad abiks olla ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik. Esmalt tuleks t&ouml;&ouml;tajaga lihtsalt r&auml;&auml;kida ning uurida, kuidas tema ennast tunneb - ilmselt pole ka temal haigena t&ouml;&ouml;l olles kuigi hea olla. Tasuks l&auml;bi arutada, millised on v&otilde;imalused olukorra lahendamiseks (kodus t&ouml;&ouml;tamine, tervisep&auml;evade kasutamine jne).&nbsp;</p> <p>Selles olukorras kehtib vana t&otilde;de, et &auml;ra tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui sa ise ei taha t&ouml;&ouml;l haigestuda, siis p&uuml;&uuml;a ka ise v&auml;ltida t&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le tulemist ja teiste nakatamist. Loomulikult tuleb ette olukordi, kus mingi &uuml;lesanne tuleb &auml;ra teha hoolimata nohust, k&ouml;hast ja &uuml;ldisest halvast enesetundest, aga see ei ole nii iga kord. Iga k&ouml;hatuse peale haiguslehele j&auml;&auml;mine pole ilmselt m&otilde;istlik, ent kui tervis on sedav&otilde;rd kehva, et t&ouml;&ouml;d korralikult teha ei saa siis tuleb koju j&auml;&auml;mist t&otilde;siselt kaaluda. Pole ju kasu t&ouml;&ouml;tajast, kelle t&ouml;&ouml; tuleb &uuml;mber teha.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;del, kus on suurem oht haigete inimestega kokku puutuda, n&auml;iteks klienditeenindajad, m&uuml;&uuml;jad, apteekrid tuleb m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimise peale. Selleks korraks on tegu k&uuml;ll hilinenud soovitusega, kuid see tasub teemaks v&otilde;tta s&uuml;gisel, kui gripi vastu vaktsineerimiseks on &otilde;ige aeg.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2492Meeldetuletus: Peresõbraliku tööandja märgise programm ootab uusi liitujaid2020-01-13<p><b>Jaanuari l&otilde;puni on avatud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvoor era-, avaliku ja kolmanda sektori t&ouml;&ouml;andjatele, kes usuvad, et l&auml;bi &otilde;nnelike t&ouml;&ouml;tajate kasvab organisatsiooni konkurentsiv&otilde;ime. Kuni kolm aastat kestev p&otilde;hjalik konsulteerimis- ja hindamisprogramm on konkursiga valitud organisatsioonidele tasuta.</b>&nbsp;</p> <p>Programmis osalenud t&ouml;&ouml;andjad on m&otilde;istnud, et peres&otilde;bralikkuse loomine algab lugupidavast suhtumisest t&ouml;&ouml;tajasse. &bdquo;T&auml;nasel t&ouml;&ouml;turul hindavad t&ouml;&ouml;tajad &uuml;ha enam paindlikkust, v&auml;&auml;rikaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning tasakaalu t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahel. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;k&auml;test on pidevalt puudus, aitab peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;keskkond kindlasti kaasa professionaalsete oskustega t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisele ja hoidmisele. Kutsun &uuml;les t&ouml;&ouml;andjaid programmiga liituma, et m&otilde;elda koos t&ouml;&ouml;tajate ja konsultandiga l&auml;bi, mida organisatsioonis ette v&otilde;tta, et t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta ning kuidas kasvatada sellega ka oma organisatsiooni konkurentsiv&otilde;imet,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Enamasti m&otilde;eldakse t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisest r&auml;&auml;kides v&auml;ikeste lastega&nbsp;t&ouml;&ouml;tajatele, kuid&nbsp;k&uuml;simus&nbsp;on palju laiem. M&otilde;istmist ja vastutulekut t&ouml;&ouml;andja poolt vajavad ka need, kes hooldavad n&auml;iteks eakat pereliiget, tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga v&otilde;i peavad t&ouml;&ouml;ajast lemmikloomaga arsti juurde minema. Tahan esile t&otilde;sta ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes soosivad oma kollektiivis erinevas vanuses t&ouml;&ouml;tajaid ja murravad m&uuml;&uuml;te, mis takistavad 50+ vanuses t&ouml;&ouml;tajal &uuml;hiskonda aktiivselt ja v&otilde;imetekohaselt panustada. Valitsuse eesm&auml;rk on peres&otilde;bralik Eesti, kus k&otilde;ik p&otilde;lvkonnad tunneksid end &otilde;nneliku ja kaasatuna l&auml;bi kogu elu,&ldquo; lisas rahvastikuminister&nbsp;<b>Riina Solman</b>.&nbsp;</p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud SA Innove arendusvaldkonna juhi&nbsp;<b>Reelika V&auml;ljaru</b>&nbsp;s&otilde;nul oli Innove eesm&auml;rk saavutada olukord, kus iga t&ouml;&ouml;taja on asutuse br&auml;ndisaadik. &ldquo;Programmi jooksul l&auml;bitud teekond t&auml;hendas t&otilde;sist m&otilde;ttemaailma muutust v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise juhtimise j&auml;rjepideval juurutamisel. K&otilde;ige olulisem on oma t&ouml;&ouml;tajate vajaduste m&auml;rkamine ning selleks kasutatakse tagasisidestamise vorme ja viiakse l&auml;bi rahulolu-uuringuid. Suurt r&otilde;hku paneme sisekommunikatsioonile ja tunnustamise s&uuml;steemile,&rdquo; t&otilde;i V&auml;ljaru n&auml;iteid. &ldquo;Oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamise programmi, kus alustava kolleegiga toimuvad vestlused katseaja alguses ja l&otilde;pus, aga ka katseperioodi keskel. Ka lahkuvatele t&ouml;&ouml;tajatele otsitakse alternatiivseid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning pakutakse n&otilde;ustamisv&otilde;imalust,&rdquo; lisas V&auml;ljaru. Tema s&otilde;nul n&auml;itab programmi jooksul ellu kutsutud ja edasi arendatud tegevuste positiivset m&otilde;ju fakt, et aastaga on Innove v&auml;rbamiskonkurssidel kandideerijate arv kahekordistunud.&nbsp;</p> <p>Programmis osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast p&otilde;hjalikku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi v&auml;ljastatakse l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Programmis osalemine on konkursi l&auml;binud organisatsioonidele tasuta.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis on juba osalenud 102 organisatsiooni, m&otilde;jutades enam kui 25 000 inimese t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</p> <p>Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi ligi 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja&nbsp;<a href="https://www.f6s.com/peresbralikutandjakonkurss20191/apply">kandideerimisankeedi&nbsp;</a>esitanud organisatsioonide hulgast. L&otilde;plikud programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguses. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS. Loe lisa programmist&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2491Varjatud haigustekitaja töökohal2020-01-10<p data-adtags-visited="true">Kantserogeene v&otilde;ib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks v&otilde;i segudeks, millega kokkupuute m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni m&otilde;nik&uuml;mmend aastat hiljem. Kohati ei pruugi t&ouml;&ouml;taja isegi teada, et ka tema t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt h&auml;vitavad. Kantserogeenidega kokkupuutest tingituna diagnoositakse igal aastal Euroopa Liidus umbes&nbsp;<span>120&nbsp;000</span>&nbsp;v&auml;hijuhtumit. Hinnanguliselt on just v&auml;hk &uuml;ks sagedasem t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumite p&otilde;hjus Euroopa Liidus. Samuti v&otilde;ivad kantserogeenid p&otilde;hjustada erinevaid haiguseid &ndash; hingamisteede haigused, neuroloogilised h&auml;ired, nahahaigused, allergiaid, jm. Eestis puutub igap&auml;evaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgat&ouml;&ouml;tajatest. Varjatud haigusetekitajatest t&ouml;&ouml;kohal ning riskide maandamismeetmetest kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<strong>Eneken Hiire</strong>.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kantserogeen &ndash; ohtlik kemikaal</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kui m&otilde;tlete, et teie kantserogeenidega t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku ei puutu, siis soovitan m&otilde;elda uuesti ja v&otilde;ib selguda, et te eksisite, sest kantserogeenidega v&otilde;ib kokku puutuda v&auml;ga erinevates valdkondades &ndash; eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;stuses, ehituses ja transpordisektoris, kuid ka mujal, n&auml;iteks laborites, iluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes jne. Samuti ei pruugi te ise kantserogeensete ainetega otseselt kokku puutuda, k&uuml;ll aga on oht kaudseks kokkupuuteks, kui te t&ouml;&ouml;tate t&ouml;&ouml;keskkonnas, kus neid &nbsp;aineid v&otilde;i segusid kasutatakse. N&auml;iteks tekstiilit&ouml;&ouml;stuses, kus kasutatakse kantserogeenseid aineid, kuid selliseks t&ouml;&ouml;ks ei ole ette n&auml;htud eraldi ruumi, toimivat ventilatsiooni v&otilde;i v&auml;ljastatud ei ole isikukaitsevahendeid. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Kantserogeensed ained v&otilde;ivad tekkida ka t&ouml;&ouml;stuslike protsesside tulemusena. Isegi, kui ettev&otilde;ttes ei kasutata t&ouml;&ouml;keskkonnas kantserogeenseid aineid millegi tootmiseks, tuleb arvestada sellega, et ohtliku ainega v&otilde;ib kokku puutuda ka toote t&ouml;&ouml;tlemise (lammutamine, parandamine jm) k&auml;igus, sest toode ise sisaldab kantserogeenseid aineid, mis v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tlemise k&auml;igus eralduda &otilde;hku. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Selleks, et paremini m&otilde;ista, kes v&otilde;ivad uute kantserogeensete ainetega kokku puutuda toome v&auml;lja uued kantserogeensed ained Eesti &otilde;iguses ning nende ainete peamised kasutusalad (muudatus j&otilde;ustub 17. jaanuarist):</p> <ul> <li>bromoet&uuml;leen- kasutatakse kemikaalide, kummi- ja plasti ning nahatoodete tootmises;</li> <li>o-toluidiin- kasutatakse keemiat&ouml;&ouml;stuses, samuti naha-, tekstiili- ja paberit&ouml;&ouml;stuses v&auml;rvide tootmisel, kummi-, karusnaha-, puidu-, juuksev&auml;rvi ja farmaatsiatoodete tootmisel;</li> <li>raskesti sulavad keraamilised kiud- kiudude valmistamine, viimistlemine, paigaldamine, eemaldamine, segamine/vormimine; mineraalvillade, kivivilla jt soojustuskiudude tootmisel, paigaldamisel ja eemaldamisel;</li> <li>kroom(VI)&uuml;hendid- kasutatakse keemia-, puidu- ja metallit&ouml;&ouml;stuses, nt v&auml;rvide tootmises; graveerimist&ouml;&ouml;del; terase keevitamisel; lehtmetalli t&ouml;&ouml;tlemisel;</li> <li>diiselmootorite heitgaasid- diiselmootorid k&auml;itavad v&auml;ga erinevaid s&otilde;idukeid, rasketehnikat ja masinaid, mida kasutatakse paljudes t&ouml;&ouml;stusvaldkondades, sh transpordis, p&otilde;llumajanduses;</li> <li>4,4&prime;-met&uuml;leen-dianiliin- kasutatakse keemiat&ouml;&ouml;stuses, kummi ja pol&uuml;meeride tootmisel, ning epoks&uuml;vaikude ja liimide tugevdamisel;</li> <li>et&uuml;leendibromiid &ndash; pestitsiidide, puhastusvahendite, vahtude, lahustite ja liimide koostisaine;</li> <li>pol&uuml;ts&uuml;kliliste aromaatsete s&uuml;sivesinike segud- alumiiniumitootmine, s&ouml;e veeldamine, kivis&ouml;e gaasistamine, koksitootmine ja koksiahjud, kivis&ouml;et&otilde;rva destilleerimine, katusekatted ja sillutis (s&ouml;et&otilde;rva), puidu immutamine ja s&auml;ilitamine kreosoot, alumiiniumitootmine, s&uuml;sinik-elektroodide tootmine, korstnap&uuml;hkimine, s&ouml;ek&uuml;ttega elektrijaam, p&otilde;lengutega seotud p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;d;</li> <li>mineraal&otilde;lid, mida on eelnevalt kasutatud sisep&otilde;lemis-mootorites mootori liikuvate osade m&auml;&auml;rimiseks ja jahutamiseks &ndash; kasutatakse mootors&otilde;idukite ja mootorrataste mootorites, diislik&uuml;tuse mootorites, laevamootorites, lennukites ja kaasaskantavates masinates, sealhulgas kettsaagides ja muruniidukites.</li> </ul> <p data-adtags-visited="true">Arvestades kasutusalasid, kus uusi kantserogeenseid aineid leidub, siis on v&auml;hemalt 20% palgat&ouml;&ouml;tajatest on suuremal v&otilde;i v&auml;iksemal m&auml;&auml;ral kokkupuute v&otilde;imalus terviseriski soodustavate ainetega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2018. aastal selliseid t&ouml;&ouml;tajaid&nbsp;<span>124 600</span>.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Tervise minimaalne kahjustamine s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;andjast kui t&ouml;&ouml;tajast</strong></p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;andja tegevused kemikaalide ohjamiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib tunduda esialgu koormav ning aja- ja ressursikulukas, kuid samas vajalik ning kokkuv&otilde;ttes igas m&otilde;ttes kasulik, sest esiteks on t&ouml;&ouml;l terved ja rahulolevad t&ouml;&ouml;tajad, kes viibivad v&auml;hem haiguslehel, vahetavad harvemini t&ouml;&ouml;kohta ning kellel loodetavasti ei diagnoosita ka kutsehaigestumist. Sellega hoiab t&ouml;&ouml;andja kokkuv&otilde;ttes hoopiski kulusid kokku. Puuduvad v&otilde;i on v&auml;iksemad kulud haiguslehtedele, &uuml;letunnit&ouml;&ouml;le, asendaja leidmisele, kahjuh&uuml;vitustele kutsehaigestumiste korral jpm. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true">Kantserogeenide kahjuliku m&otilde;ju v&auml;hendamiseks t&ouml;&ouml;tajate tervisele tuleb kasutusele v&otilde;tta erinevaid abin&otilde;usid. Esiteks tuleb t&ouml;&ouml;andjal selgeks teha ja kaardistada,&nbsp;<strong>milliste uute kantserogeensete ainetega on oht t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda&nbsp;</strong>ning seej&auml;rel hinnata ja anal&uuml;&uuml;sida, kas ja kus esineb t&ouml;&ouml;tajatel kantserogeenidega kokkupuute oht, mis laadi, ulatuses ja kestuses on kokkupuude. Oluline on korraldada kindlasti&nbsp;<strong>t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu keemiliste ainete sisalduse&nbsp;m&otilde;&otilde;tmised</strong>&nbsp;ning v&otilde;rrelda neid piirnormidega. Infot kemikaali ohutuks k&auml;itlemiseks saab ohutuskaartidelt, mis kus on toodud juhised kemikaali ohutuks k&auml;itlemiseks, info potentsiaalse ohu kohta inimese tervisele ja keskkonnale ning juhised meetmete kohta, mis tuleb tarvitusele v&otilde;tta aine k&auml;itlejate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks.</p> <p data-adtags-visited="true">Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusete alusel saab hinnata aine(te) riski t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele ja v&otilde;tta tarvitusele meetmed, et &nbsp;neid maandada. N&auml;iteks v&otilde;ib asendada kantserogeenid ohutumate kemikaalidega; v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele asjakohased isikukaitsevahendid (respiraatorid, prillid, kaitse&uuml;likond, kindad jm); korraldada t&ouml;&ouml; nii, et terviseriskiga seotud piirkondadesse p&auml;&auml;sevad ainult need t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded seda n&otilde;uavad. Oluline on ka ventilatsioonis&uuml;steemi uuendamine; ohualade m&auml;rgistamine ja n&otilde;uetekohaste ohutusm&auml;rkide kasutamine piirkondades, kus t&ouml;&ouml;tajad puutuvad v&otilde;i v&otilde;ivad kokku puutuda kantserogeeniga jne.</p> <p data-adtags-visited="true">Mis aga k&otilde;ige olulisem, t&ouml;&ouml;tajatele tuleb korraldada&nbsp;<strong>tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures&nbsp;</strong><span><strong>enne kantserogeenidega kokkupuute algust</strong>,&nbsp;</span>et v&auml;lja selgitada, kas t&ouml;&ouml; kantserogeenidega on t&ouml;&ouml;tajale &uuml;ldse sobiv v&otilde;i on see juba enne t&ouml;&ouml; algust vastun&auml;idustatud. T&ouml;&ouml;tajate tervise kontrollimist t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures tuleb kindlasti j&auml;tkata ka peale esmast visiiti. On oluline, et tervisekontrollid toimuksid&nbsp;t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti m&auml;&auml;ratud ajal, kes m&auml;&auml;rab kontrolli sageduse vastavalt t&ouml;&ouml;taja ohtude suurusele t&ouml;&ouml;keskkonnas, sest mida suuremad ohud, seda tihedam peaks olema ka kontroll.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;andjal&nbsp;</strong>on v&auml;ga suur m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervise hoidmisele, kuid ei tohi unustada, et t&ouml;&ouml;suhtes on kaks osapoolt, millest tulenevalt peavad ka t&ouml;&ouml;ohutusse panustama ka t&ouml;&ouml;tajad.&nbsp;<strong>T&ouml;&ouml;tajad</strong>&nbsp;on kohustatud kandma otstarbekalt t&ouml;&ouml;andja poolt v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid ja hoidma need puhtana; j&auml;lgida ning j&auml;rgida tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas olevaid m&auml;rgistusi. L&auml;bida tuleb kindlasti t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning soovitatav on r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile ausalt k&otilde;igist terviseprobleemidest, et vajadusel saaks probleemidega koheselt tegeleda. T&ouml;&ouml;taja peab kindlasti tutvuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga, ohutusjuhendite ja- kaartidega; p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;andja poolt antud juhistele ning juhtima ka ise t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kolleegi t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatele ohtudele, mis v&otilde;ivad ohustada tema enda, kolleegide v&otilde;i kolmandate isikute tervist ja ohutust. Loomulikult ei tohiks s&uuml;&uuml;a ega juua t&ouml;&ouml;piirkonnas, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tades kantserogeensete ainetega tuleb olla iga p&auml;ev ettevaatlik, sest on oht kahjustada nii enda kui ka teiste isikute f&uuml;&uuml;silist tervist.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega seotud k&uuml;simustes saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;inspektsiooni poole. T&ouml;&ouml;inspektsioon osutab n&otilde;ustamisteenust telefoni teel, e-kirja teel ja vastuv&otilde;tul t&ouml;&ouml;inspektsiooni kohaliku inspektsiooni kontorites. T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenus on tasuta. Infotelefon 640 6000, meiliaadress&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kokkuv&otilde;tteks soovitan vaadata ka videot, kuidas ennetada v&auml;hki, kui puutute t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku kantserogeenidega ning soovitan v&otilde;tta hetkeks aja ja m&otilde;elda, mida saab iga&uuml;ks ise teha, et &uuml;hine t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutum ja tervis p&uuml;siks hea ka m&otilde;nik&uuml;mmend aastat hiljem.</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/01/08/varjatud-haigustekitaja-tookohal/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi blogis</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Vaata ka l&uuml;hifilmi kantserogeenidest ja v&auml;hiennetusest t&ouml;&ouml;kohal:</p> <p data-adtags-visited="true"><iframe frameborder="0" height="380" src="https://www.youtube.com/embed/7mi8xAv2IbA" title="" width="560"></iframe><br style="clear: both;" /><br /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2490Persoon: Timo Rein – mees, kes tunneb müügiinimeste hingeelu2020-01-09<p>M&uuml;&uuml;gihaldustarkvara pakkuva Pipedrive&rsquo;i &uuml;ks asutajatest Timo Rein on n&uuml;&uuml;d juba globaalseks kasvanud ettev&otilde;tet vedanud alates selle loomisest 2010. aastal. Olles t&ouml;&ouml;tanud ise varem m&uuml;&uuml;giinimesena, tundis Timo Rein puudust tarkvarast, mis v&otilde;imaldaks kiirelt ja mugavalt m&uuml;&uuml;gikontakte ja -suhtlust hallata, et j&auml;&auml;ks rohkem aega p&otilde;hit&ouml;&ouml;ks &ndash; m&uuml;&uuml;giks. N&uuml;&uuml;d kasutab maailma esimest m&uuml;&uuml;giinimestelt m&uuml;&uuml;giinimestele loodud tarkvara juba &uuml;le 90 000 ettev&otilde;tte.&nbsp;</p> <p><b>Miks ja kuidas s&uuml;ndis Pipedrive?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Umbes 15 aastat tagasi tegime Urmas Purde ja Peep Vainuga konsultatsiooni- ja veel koolitusettev&otilde;tet. Mida aeg edasi, seda rohkem arutasime Urmasega, et see m&otilde;ju, mida ettev&otilde;tetele pakkuda, v&otilde;iks olla pikemaajalisem kui lihtsalt &uuml;ks koolitus. Samuti oli meil oma t&ouml;&ouml;s vaja t&ouml;&ouml;riista, mis oleks koolituste m&uuml;&uuml;misel abiks. Uurides turul pakutavaid m&uuml;&uuml;gijuhtimise tarkvarasid, t&otilde;desime, et CRM (Customer Relationship Management) ehk kliendisuhete haldamise maailm on t&auml;is t&ouml;&ouml;riistu, mis teenivad l&otilde;viosas juhtide huve. Nendega sai igasuguseid anal&uuml;&uuml;se ja kokkuv&otilde;tteid teha, kuid need ei aidanud p&auml;riselt m&uuml;&uuml;giga tegelevaid inimesi. V&otilde;i kui aitasidki, siis olid need keerulised. &Uuml;hel hetkel enam ei jaksanud neid kasutada, sest olulisem oli m&uuml;&uuml;a, mitte tarkvaraga jageleda.&nbsp;</p> <p>Tuli m&otilde;te, et &auml;kki peaks sobiva toote ise ehitama. Kuna olime tehnoloogia alal v&otilde;hikud, saime ruttu aru, et meil on kaasasutajate tasemel vaja k&otilde;rgetasemelist IT-teadmist. Kohtusime 2009. aastal Ragnar Sassi, Martin Henki ja Martin Tajuriga, kellega koos s&uuml;ndiski Pipedrive &ndash; esimene m&uuml;&uuml;giinimeste loodud m&uuml;&uuml;gijuhtimise tarkvara, mida t&auml;na kasutab juba rohkem kui 90 000 ettev&otilde;tet &uuml;le kogu maailma.&nbsp;</p> <p><b>Tegelete m&uuml;&uuml;gitarkvara lahendustega. Kui palju peate oma t&ouml;&ouml;s arvestama j&auml;rjest mitmetahulisemate k&uuml;berkuritegevuse vormidega?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Selle teemaga puutuvad tehnoloogiaettev&otilde;tted kokku iga p&auml;ev. Pipedrive teenindab kliente rohkem kui 150 riigis ning nende andmete turvalisus ja k&uuml;berkuritegevuse riskide maandamine on meile arusaadavalt eriti oluline valdkond. J&auml;releandmisi me siin ei tee. Pipedrive&rsquo;i turvalahendused on kogu maailma m&otilde;istes v&auml;ga k&otilde;rgel tasemel ning need on loodud siinsamas Eestis meie Tartu ja Tallinna kontorites.&nbsp;</p> <p><b>Kui teadlik ja hoolas on teie hinnangul &uuml;ks keskmine tarbija internetis osteldes?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Mulle tundub, et inimesed on netist oste tehes j&auml;rjest teadlikumad ja hoolsamad. Teadlikkus on paranenud ning paljudel on isiklike v&otilde;i tuttavate ringis negatiivseid ja seel&auml;bi &otilde;petlikke kogemusi olnud. Kindlasti lihtsustab netist asjade v&otilde;i teenuste ostmist suhteliselt l&auml;bipaistev arvustuste andmise ja lugemise v&otilde;imalus. Enne ostu sooritamist saab teha lihtsal viisil kodut&ouml;&ouml;d, uurides teiste klientide arvamusi ja hinnanguid v&otilde;i vaadates Youtube&rsquo;ist konkureerivate toodetega tehtud v&otilde;rdlusi ning anal&uuml;&uuml;se. See annab inimestele julguse teha netis j&auml;rjest kallemaid ja riskantsemaid oste.&nbsp;</p> <p><b>Millised on tarkvaraarendaja v&otilde;i&nbsp; IT-spetsialisti ootused, kui ta tuleb Pipedrive'i t&ouml;&ouml;le?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Tegutseme Pipedrive&rsquo;is pidevalt selle nimel, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks toetav t&ouml;&ouml;keskkond ning neil oleks kontoris hea ja mugav olla. Oleme p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;elnud kogu t&ouml;&ouml;taja teekonna ettev&otilde;ttes, alates kogemusest, mille tahame inimesele anda v&auml;rbamisel, l&otilde;petades motiveeriva t&ouml;&ouml;korralduse, eneset&auml;iendusv&otilde;imaluste ja lisah&uuml;vede pakkumise ning tasakaalustatud t&ouml;&ouml;- ja pereelu v&auml;&auml;rtustamisega.</p> <p>Arendajatele on t&ouml;&ouml;koha valikul aina olulisem t&ouml;&ouml; sisuline pool. V&otilde;tsime aasta tagasi kasutusele uue t&ouml;&ouml;mudeli, mis keskendub probleemi, mitte &uuml;lesande lahendamisele. Kord n&auml;dalas on tootejuhtidel v&otilde;imalik kolleegidele m&otilde;ne minuti jooksul esitada oma ideed kliendi probleemi lahendamiseks ja koguda enda &uuml;mber tiim, kes tahaks sellega tegeleda. Selline t&ouml;&ouml;vorm esitab arendajatele pidevalt uusi v&auml;ljakutseid, v&otilde;imaldab neil kiiresti oma oskusi arendada ning lisab ka vastutust. Samuti pakume aeg-ajalt t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust osaleda eksootilistel v&auml;lismissioonidel. Vabadus valida endale huvitavaid projekte on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurendanud arendajate rahulolu ja produktiivsust.&nbsp;</p> <p>Hiljutise Instari tudengite t&ouml;&ouml;ootuste ja t&ouml;&ouml;andja maine uuringu kohaselt peavad Eesti IT-&uuml;li&otilde;pilased Pipedrive&rsquo;i k&otilde;ige atraktiivsemaks t&ouml;&ouml;andjaks ja see teeb heameelt.&nbsp;</p> <p><b>Millised on teie ootused neile? Mis teeb t&ouml;&ouml;tajast teie silmis hea t&ouml;&ouml;taja?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Meie olulisimaks m&auml;rks&otilde;naks t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel on tasakaal. &Uuml;helt poolt otsime inimesi, kes seavad endale k&otilde;rged standardid ning teevad oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti. Eeldame, et iga t&ouml;&ouml;taja tuleb Pipedrive&rsquo;i arengusse oma osa andma, tuues kaasa oma kogemused ja oskused ning vastutades seel&auml;bi Pipedrive&rsquo;i k&auml;ek&auml;igu eest. Oma ala t&otilde;eliste asjatundjate seas t&ouml;&ouml;tamine motiveerib ka teisi ennast pidevalt arendama, pingutama ning oma t&ouml;&ouml;s veelgi paremaks saama.&nbsp;</p> <p>Teiselt poolt on meile inimeste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmisel &uuml;lioluline karakterite sobivus, s&otilde;ltumata erialast, kogemusest, rahvusest v&otilde;i kultuuritaustast. Meie v&auml;rbamisprotsess on mitmeastmeline ning tavap&auml;rasest pikem, et veenduda inimese sobivuses meie ettev&otilde;tte kultuuriga ja vastupidi. Tahame, et meie t&ouml;&ouml;tajatel oleks hea klapp ning m&otilde;nus koos t&ouml;&ouml;tada.&nbsp;</p> <p><b>Teie ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab palju eri riikidest ning keele- ja kultuuriruumidest inimesi. Kuidas &uuml;letada keelebarj&auml;&auml;re ja kohaneda erinevate t&ouml;&ouml;kultuuridega? Milline on Pipedrive&rsquo;i kogemus? Milliseid soovitusi annaksite teistele ettev&otilde;tetele?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Nagu eelnevalt mainisin, on Pipedrive globaalne ettev&otilde;te ning meie m&uuml;&uuml;gitarkvara kasutab &uuml;le 90 000 ettev&otilde;tte rohkem kui 150 riigis. Ainult eestlastest t&ouml;&ouml;tajatega oleks rahvusvaheliselt v&auml;ga keeruline edu saavutada, kuna igal turul on oma erip&auml;rad, mille peensusi tunnevad ainult kohalikud. Seep&auml;rast on loomulik, et meie tiimi ehitamise ja toote arendamisega tegelevad erineva p&auml;ritolu, kultuuritausta, keeleoskuse ja kogemusega inimesed.&nbsp;</p> <p>V&auml;lisriikidest t&ouml;&ouml;tajate kohanemist soodustab Pipedrive&rsquo;i sisemine kultuur, mis on t&auml;nu 49 rahvusest inimesele t&otilde;eline rahvaste paabel. Kuna meil ei ole tervikuna &uuml;hte domineerivat rahvuskultuuri, siis on meil k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olenemata oma p&auml;ritolust sarnases olukorras ning peavad harjuma nn uue, ettev&otilde;tte kultuuriga. See t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti sillana eri rahvustest inimeste vahel ning seet&otilde;ttu n&auml;eme kultuurip&otilde;hiseid arusaamatusi v&otilde;i konflikte Pipedrive&rsquo;is pigem harva.</p> <p>Pean keeleoskust, ka v&auml;iksemate n&uuml;ansside tundmist, v&auml;ga oluliseks. Keelebarj&auml;&auml;ride v&auml;hendamiseks pakume oma t&ouml;&ouml;tajatele keele&otilde;pet. Eesti eluoluga harjumiseks saavad Pipedrive&rsquo;i v&auml;lismaised t&ouml;&ouml;tajad ja nende pered osaleda erinevates kohanemisprogrammides.</p> <p>Meie inimesed eelistavad rahvusvahelises meeskonnas t&ouml;&ouml;tamist, kuna see avardab silmaringi ning toob lauale v&auml;rskeid vaatenurki ja ideid. Erinevuste asemel soovitan aga keskenduda hoopis sellele osale, mis inimesi kui liiki &uuml;hendab. L&otilde;puks on meil k&otilde;igil sarnased vajadused ja motiivid, mis meie k&auml;itumist m&otilde;jutavad. Olenemata oma p&auml;ritolust, armastame ikka oma l&auml;hedasi, muretseme oma laste k&auml;ek&auml;igu p&auml;rast, tahame teha v&auml;ljakutsuvat ja kasulikku t&ouml;&ouml;d ning &otilde;htul rahuliku s&uuml;damega magama minna.</p> <p><b>Kes v&otilde;i mis on see m&uuml;stiline Eesti maffia, kellest R&auml;niorus k&otilde;ik kuulnud on?</b></p> <p>Minu arusaama j&auml;rgi kutsutakse Eesti maffiaks Eesti idufirmade loojaid, kes on oma tegevusele hoogu p&uuml;&uuml;dmas USAs Silicon Valleys. Mulle tundub, et &uuml;hel hetkel m&auml;rkasid investorid, et v&auml;ikesest Eestist on R&auml;niorgu koondunud ebaproportsionaalselt suur hulk inimesi.</p> <p>R&auml;niorul on ka Pipedrive&rsquo;i saamisloos oluline koht. 2011. aastal olime seal kolm kuud oma ettev&otilde;ttega inkubaatoris. P&auml;rast seda kolisime koos Martin Henki ja Urmas Purdega R&auml;niorgu juba mitmeks aastaks ning asutasime seal Pipedrive&rsquo;i California kontori, mis hiljem kolis &uuml;le New Yorki.</p> <p><b>Kas ja kui palju aitab Eesti e-riigi kuvand iduettev&otilde;tetel kaasata v&auml;lismaiseid investoreid?</b></p> <p>Kui meie 2010. v&auml;lisinvestoreid kaasasime, siis Eesti veel nii s&uuml;stemaatiliselt e-riigi kuvandiga ei tegelenud ning Eestist oldi teadlikud peamiselt t&auml;nu Skype&rsquo;ile. T&auml;na on pilt t&otilde;en&auml;oliselt teistsugune, kuid usun, et v&auml;lisinvestoritele on riigi kuvandist isegi olulisemad meie j&auml;rjepidevate ja ambitsioonikate IT-ettev&otilde;tjate teod ja m&otilde;ju. Riigi palju olulisem &uuml;lesanne on iduettev&otilde;tetele soodsa tegevuskeskkonna loomine, millega on siiani p&auml;ris h&auml;sti hakkama saadud.</p> <p><b>Olete t&ouml;&ouml;ga seoses palju reisinud ning eri &auml;rikultuuridega kokku puutunud. Kas oleks meil teistelt midagi oma &auml;rikultuuri &uuml;le v&otilde;tta?</b></p> <p>Olen n&uuml;&uuml;d &uuml;le aasta elanud Portugalis ning pean siinse &auml;rikultuuri &uuml;heks osaks vestluse t&auml;htsustamist. Eestlased kipuvad distantsi hoidma ja suhtlema teistega siis, kui see on t&otilde;esti h&auml;davajalik. Samal ajal on &auml;ris v&otilde;rgustike ja kontaktide loomine &uuml;lioluline ning palju v&otilde;imalusi ja ideid tekib just &uuml;ksteisega vesteldes.</p> <p>USA R&auml;nioru tugevuseks on &uuml;lim avatus eri taustaga inimestele, mis v&otilde;imaldab leida oma &auml;ri arendamiseks parimaid talente ning just selliste tugevustega inimesi, nagu parasjagu on vaja. Mulle meeldib v&auml;ga sealne mentaliteet, et eksimist ei n&auml;hta negatiivsena, vaid see on m&auml;rk ettev&otilde;tlikkusest ning annab v&otilde;imaluse p&auml;ris elust &otilde;ppida. L&otilde;ppude l&otilde;puks loeb ju kogemus, olgu see siis positiivne v&otilde;i negatiivne. Kuigi Eesti &auml;rikultuuris on selles vallas viimastel aastatel asjad paremuse poole l&auml;inud, on meil veel arenemisruumi.</p> <p><b>Missugusena paistab Eesti teile eemalt?</b></p> <p>Naljaga pooleks: olen viimased kuus aastat elanud paikades, kus v&auml;hemalt pooleks aastaks k&auml;rssab muru palavuse ja kuivuse t&otilde;ttu &auml;ra. Seep&auml;rast on alati hea meenutada ja k&uuml;lastades n&auml;ha Eesti rohelust ja lopsakat loodust.</p> <p>Aga t&otilde;sisemalt r&auml;&auml;kides, Eesti tundub eemalt vaadatuna k&uuml;llalt polariseerunud &uuml;hiskonnana. Meil on palju asjalikke, avatud m&otilde;tlemisega ning k&otilde;rgete standarditega inimesi. Samas on suur hulk ka neid, kes teadmatusest v&otilde;i mingitest hirmudest tulenevalt on nii kinnised, et sellest tekib juba neile endale kahju.</p> <p>Vahel imestan selle &uuml;le, kuidas eestlased on kanged ning tahavad alati ise jalgratast leiutada. See on alati s&uuml;dantsoojendav, kuid sageli ebavajalik. K&otilde;ik, mis ise tehtud, ei ole tingimata kohe paremal tasemel &ndash; keegi on v&otilde;ib-olla kusagil kaua maadelnud mingi probleemiga ja leiutanud juba sada lahendust, mis on iga korraga natuke paremad kui eelmised. Siiski, paljudes kohtades olen n&otilde;us vanas&otilde;naga, et &bdquo;ise tehtud, h&auml;sti tehtud&ldquo;.</p> <p><b>Kuidas paistame meie maailmale?</b></p> <p>Enamikule maailmast me vist ei paistagi kuidagi, oleme nii v&auml;ike riik. Tehnoloogiamaailmas ollakse kuulnud, et meil on palju tugevaid IT-ettev&otilde;tteid ja ettev&otilde;tlikkust soodustav keskkond.</p> <p><b>Kuidas pidevalt lennus olles edukalt ettev&otilde;tet juhtida?</b></p> <p>Ettev&otilde;te ei s&otilde;ltu ainult &uuml;he inimese tegemisest. Kuigi m&otilde;ned meist on pidevas lennus, on Pipedrive&rsquo;i kaheksas kontoris kohapeal suurep&auml;rased inimesed, kes on tugevad nii inimeste juhtimises kui ka asjade &auml;rategemises. Oleme suutnud kokku panna v&auml;ga hea meeskonna.</p> <p><b>Millise detailsuseni suudab v&otilde;i peaks &uuml;ks hea tippjuht suutma olla ettev&otilde;ttes toimuvaga kursis?</b></p> <p>Eks iga juht peab ise aru saama, mis detailideni ta suudab ettev&otilde;ttega kursis olla. Mulle on v&otilde;tmek&uuml;simus kahepoolse suhtluskanali olemasolu k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate vahel, olenemata nende ametinimetusest. T&auml;nu sellele on mul v&otilde;imalik vajaduse korral kohe &uuml;ksk&otilde;ik millise t&ouml;&ouml;tajaga r&auml;&auml;kida ning ennast asjadega kiiresti kurssi viia. Samuti on igal t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik minu v&otilde;i &uuml;ksk&otilde;ik kelle k&auml;est otse infot saada.</p> <p><b>Apple&rsquo;i looja Steve Jobs hoidis oma lapsi teadlikult teatud vanuseni tehnikast eemal. Kuidas teile tundub, kas see, kui palju lapsed ja noored ekraanide taga aega veedavad, on edasiviiv uus normaalsus v&otilde;i on sellega juba &uuml;le piiri mindud?</b></p> <p>K&otilde;ik, mida me teeme, teeb meid osavamaks. Kui lapsed istuvad telefonis v&otilde;i arvutis, lihvivad nad oma oskusi nutiseadmete kasutajatena tulevikus. Paraku koosneb elu endiselt ka erinevatest hetkedest v&auml;ljaspool ekraani. Selleks et meie lapsed oleksid ette valmistatud ka n&auml;ost-n&auml;kku suhtlemiseks teise inimestega p&auml;riselt kokku saades, peab neid ka selleks ette valmistama. Seega ei pea ma kindlasti &otilde;igeks, et lapsed piiramatult ekraanide taga aega veedavad.</p> <p>Samuti on mul v&auml;ga tugev veendumus, et tervis tuleb liikumisest. Ekraani ees veedetud ajal inimene ei liigu ja see on v&auml;ga oluline miinus. Ajule v&otilde;ib see p&otilde;nev olla, aga keha vajab pidevat tegevust. See ei k&auml;i ainult laste ja noorte, vaid ka t&auml;iskasvanute kohta.</p> <p><b>Mis te arvate, kuidas teie kolleegid teid kirjeldaksid?</b></p> <p>Normaalne inimene. J&auml;rjekindel. Oskab v&otilde;i oskas m&uuml;&uuml;a.</p> <p><b>Mis on olnud teie karj&auml;&auml;ri k&otilde;ige raskem hetk?</b></p> <p>K&otilde;ige keerulisemad on olnud hetked, kui &auml;ri sundis tegema isiklikus elus kompromisse, mis sel hetkel ei tundunud &uuml;ldse head</p> <p>Tekst:&nbsp;Margit Pulk&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2489Töökiusamisega seotud kaasuste lahendused töövaidluskomisjonis ja kohtus2020-01-08<p><b>Viimastel aastatel on sagenenud t&ouml;&ouml;vaidlused, kus muu hulgas on t&otilde;statatud t&ouml;&ouml;kiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles k&uuml;simuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas 3-17-842. T&auml;helepanu v&auml;&auml;rivad aga k&otilde;ik viimasel aastal otsuseni j&otilde;udnud t&ouml;&ouml;vaidlusasjad, sest selguma hakkavad t&ouml;&ouml;vaidlusorganite seisukohad, milliseid t&otilde;endeid on vaja t&ouml;&ouml;kiusamise t&otilde;endamiseks ja tuvastamiseks ning millistel juhtudel see sisuliselt v&otilde;imalik ei ole.</b></p> <p><b><em>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja</em></b></p> <p><b>Kuidas m&auml;&auml;ratleda t&ouml;&ouml;kiusu?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andajale on eri seadustega pandud kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajate kaitse diskrimineerimise eest, j&auml;rgida v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ning edendada v&otilde;rd&otilde;iguslikkust vastavalt v&otilde;rdse kohtlemise seadusele ja soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja peab ps&uuml;hhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 28 lg 2 punkt 6 kohustab t&ouml;&ouml;andjat tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavad t&ouml;&ouml;tingimused. Ehk kokkuv&otilde;ttes peab t&ouml;&ouml;andja tegema k&otilde;ik endast oleva, et &uuml;kski t&ouml;&ouml;taja ei tunneks ennast ka emotsionaalselt t&ouml;&ouml;keskkonnas halvasti.</p> <p>Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et t&ouml;&ouml;kiusul ei ole seaduses s&otilde;naselgelt s&auml;testatud legaaldefinitsiooni. &Uuml;hes ringkonnakohtus arutatud kaasuses pidasid t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;kiusamiseks juhi isiklike s&uuml;mpaatiate ja emotsioonide ajel tehtud otsuseid, mille tagaj&auml;rjel tekkis t&ouml;&ouml;tajate seas hirmu&otilde;hkkond, millega kaasnes kartus eksida pisiasjades ja pidev hirm oma t&ouml;&ouml;koha kaotamise ees. Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;kius seisnes antud juhul ainult t&ouml;&ouml;tajate poolt kogetus ja seet&otilde;ttu ei ole tegemist asjaoluga, mille esinemist v&otilde;i mitteesinemist oleks kohtul v&otilde;imalik objektiivselt kontrollida.</p> <p>Kahes ametnikega seotud kaasustes on ringkonnakohus aga l&auml;htunud eeldusest, et t&ouml;&ouml;kiusamine on vaenulik ja ebaeetiline k&auml;itumine, mis on s&uuml;stemaatiline ja pikaajaline ning suunatud &uuml;hele v&otilde;i mitmele inimesele, kes selle t&otilde;ttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. T&ouml;&ouml;kiusamist iseloomustavad korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul, kiusaja ja ohvri ebav&otilde;rdne positsioon, olukord, kus ohver ei saa ennast kaitsta ning tegevus on sihilik.</p> <p>Kohus on &uuml;htlasi selgitanud, et esineda v&otilde;ib olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib olla h&auml;iritud, kuid see ei pruugi olla t&ouml;&ouml;kiusamine. &Ouml;eldud on ka seda, et t&ouml;&ouml;tajal on kohustus taluda t&ouml;&ouml;andja teatud k&auml;itumist, mis ei pruugi t&ouml;&ouml;tajale alati meelep&auml;rane olla. N&auml;iteks ei pruugi t&ouml;&ouml;taja alati saada puhkust just talle sobival ajal v&otilde;i n&otilde;uda ainult tema p&auml;rast t&ouml;&ouml;ajakorralduse muutmist kogu kollektiivil. Arvestada tuleb nii valitud eriala, t&ouml;&ouml; iseloomu kui ka erip&auml;ra. Kiusamine t&auml;hendab seega eelk&otilde;ige korduvat ebameeldival v&otilde;i alandaval viisil kohtlemist nii, et t&ouml;&ouml;tajal endal on raske end selle vastu kaitsta, mitte aga ebameeldiva tagasiside saamist.</p> <p>Otsustes, mis puudutasid katseajal t&ouml;&ouml;taja kiusamist kolleegide poolt, on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon selgitanud, et ebameeldiv k&auml;itumine t&ouml;&ouml;taja suhtes ei pea tulenema otseselt t&ouml;&ouml;andja esindajalt, vaid v&otilde;ib tulla ka kolleegidelt, ilma et t&ouml;&ouml;andja midagi ette v&otilde;taks. N&auml;iteks v&otilde;ib esineda verbaalset kiusamist, mis t&auml;hendab halvustavate m&auml;rkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, t&ouml;&ouml;ks vajaliku info varjamist, &auml;hvardamist v&otilde;i pealekaebamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on kiusavaks k&auml;itumiseks ja &uuml;htlasi ebav&otilde;rdseks kohtlemiseks lugenud ka t&ouml;&ouml;andja esindaja poolt korduvate viidete tegemist t&ouml;&ouml;tajaga seotud t&ouml;&ouml;v&auml;listele teemadele ja asjaolule, et teised kolleegid ei soovi temaga enam koos t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Asjas, kus t&ouml;&ouml;taja eiras t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;korralduse reegleid ning s&otilde;i ja v&otilde;imles avatud kontoris teisi t&ouml;&ouml;tajaid h&auml;irides, oli t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon seisukohal, et t&ouml;&ouml;taja kritiseerimine ja kontrollimine t&ouml;&ouml;andja poolt ei ole t&ouml;&ouml;taja diskrimineerimine, &uuml;lem&auml;&auml;rane ega m&otilde;istlik kontroll v&otilde;i kriitika, vaid t&ouml;&ouml;andja seaduslike &otilde;iguse teostamine. T&ouml;&ouml;tajat ei ole piiratud rohkem v&otilde;i koheldud erinevalt kui teisi t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus keelata t&ouml;&ouml;tajate tegevus, mis &uuml;ldiste t&otilde;ekspidamiste kohaselt h&auml;irib teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;d, keskendumist ja heaolu. Vahetu juhi poolt t&ouml;&ouml;tajale m&auml;rkuste tegemine oli seega p&otilde;hjendatud ning t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;tajale tehtud piirangud ei olnud diskrimineerivad t&ouml;&ouml;kiusamise m&otilde;ttes.</p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamiseks ei lugenud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ka olukorda, kus pikka aega &uuml;hes kohas t&ouml;&ouml;tanud arst leidis, et t&ouml;&ouml;kiusamine tema vastu avaldus juhataja ja teiste tema poolt soositud arstide soovide eelistamises, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;- ja eraeluliste soovide alav&auml;&auml;ristamises ning ebam&otilde;istlikult negatiivses suhtumises t&ouml;&ouml;tajasse kui inimesesse ja tema &uuml;lesannete t&auml;itmisse, mis seisnes n&auml;iteks puhkuste ajakava koostamisel tema soovide ja ettepanekute arvestamata j&auml;tmises. T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis &uuml;htlasi, et otsene juht karjus tema peale ning s&otilde;imas ja halvustas teda patsientide ees, kuid neid asjaolusid ei suudetud t&ouml;&ouml;vaidluse k&auml;igus t&otilde;endada.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kiusamist on raske t&otilde;endada</b></p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamisega seotud vaidlustes on pooltel jagatud t&otilde;endamiskohustus, kus t&ouml;&ouml;taja peab nimetama konkreetsed faktilised asjaolud, et t&ouml;&ouml;kiusamine on aset leidnud (aeg, koht, t&auml;pne juhtumi kirjeldus, tunnistajad jne), ning seej&auml;rel on t&ouml;&ouml;andjal kohustus t&otilde;endada, et ta ei ole oma tegevuse v&otilde;i tegevusetusega t&ouml;&ouml;tajat kiusanud ega ebav&otilde;rdselt kohelnud.</p> <p>Peamiseks takistuseks t&ouml;&ouml;kiusamise tuvastamisel nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtus on see, et t&ouml;&ouml;taja ei nimeta konkreetseid korduvaid episoode kuup&auml;eva t&auml;psusega ega esita muid t&otilde;endeid n&auml;iteks selle kohta, millal vahetu juht v&otilde;i kolleeg tema peale karjus, teda ebav&auml;&auml;rikalt kohtles v&otilde;i temas hirmu ja usaldamatust p&otilde;hjustas v&otilde;i lubas seda sekkumata korduvalt teha teistel kolleegidel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;ited kiusamisest ja ebav&otilde;rdsest kohtlemisest on vaid paljas&otilde;nalised, t&otilde;endamata ning emotsioonidest kantud, v&otilde;ivad paraku ka v&auml;ga t&otilde;sised juhtumid j&auml;&auml;da lahenduseta.</p> <p><a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/ tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/ Tootajale-psyhholoogilistest-ohuteguritest" target="_blank">Tutvu t&ouml;&ouml;vaidluste k&auml;igus t&ouml;&ouml;vaidlusorganite antud soovitustega, mida t&ouml;&ouml;kiusamise juhtumite puhul tulevikus j&auml;rgida.</a></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2487Konsultant-konsulteeritav: Rigor OÜ2020-01-07<p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tjaid, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;- keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks muuta. N&otilde;u saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted, tegevus- alast s&otilde;ltumata. &Uuml;ha enam kutsuvad konsultante n&otilde;ustama ka mittetulundus&uuml;hingud.</p> <h4><strong>Konsulteeritav </strong><br /><strong> Peeter &Otilde;unap, Rigor O&Uuml;</strong></h4> <p><b>Millega Rigor O&Uuml; tegeleb?</b></p> <p>O&Uuml; Rigor toodab kvaliteetset, unikaalset ja kauakestvat eritellimusm&ouml;&ouml;blit. Sisekujundusprojektide alusel valmistavad v&auml;lja&otilde;ppinud meistrid m&ouml;&ouml;blit nii eraisikute kodudesse kui ka ettev&otilde;tetele avalike ruumide sisustamiseks.</p> <p><b>Kuidas Rigor O&Uuml; T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde&nbsp; j&otilde;udis? </b></p> <p>Konsulteerimisteenusest kuulsime esmakordselt t&ouml;&ouml;ohutuse t&auml;iendkoolitusel, kus tutvustati seda kui v&auml;ga head v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;keskkonda kontrollida. Konsulteerimise plussiks on tagaj&auml;rgedeta juhised ja n&otilde;uanded t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. Sellest kuulda saades arvasime kohe, et k&otilde;ige &otilde;igem on kutsuda ise konsultant kohale, et veenduda t&ouml;&ouml;koja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuses.</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?</b></p> <p>Enne k&uuml;lastust vaatasime ise k&otilde;ik v&otilde;imalikud murekohad &uuml;le ja panime k&uuml;simused kirja. M&otilde;te k&uuml;lastusest tundus natuke hirmus &ndash; T&ouml;&ouml;inspektsioon tuleb kontrollima. Tegelikkuses oli see aga v&auml;ga positiivne ja kasulik kogemus. Saime oma k&uuml;simustele vastused ja t&auml;psed n&auml;pun&auml;ited, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks ja turvalisemaks muuta.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultatsiooni tulemusel tegite?</b></p> <p>Osal meie masinatest &ndash; saag, j&auml;rkamissaag ja paksusmasin &ndash; olid n&otilde;ukogudeaegsed l&uuml;litid. Ohuolukorras ei oleks neid saanud h&otilde;lpsalt peatada. Uuendasime seadmetel elektris&uuml;steeme, et teha seadmete v&auml;ljal&uuml;litamine kiiremaks ja turvalisemaks.</p> <p><b>Kas soovitaksite seda teenust ka teistele t&ouml;&ouml;andjatele? </b></p> <p>Kindlasti soovitaksime seda teenust. Iga p&auml;ev asja sees olles ja t&ouml;&ouml;kojas ringi vaadates v&otilde;ib tekkida olukord, kus m&otilde;ni v&otilde;imalik ohukoht j&auml;&auml;b n&auml;gemata. Konsultant annab objektiivse hinnangu tootmises toimuva kohtu &ndash; mis on hea, mida saab parandada ja kuidas seda teha. Kindlasti sooviksime seda teenust tulevikus veel kasutada, et veenduda meie t&ouml;&ouml;tajate ohutuses.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/Rigor.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-Rigor.jpg" /></a></p> <p></p> <p><b>Foto: Rigor O&Uuml;</b></p> <h4><b>Konsultant </b><br /> <strong>Kristi Uusmaa, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</strong></h4> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ttis T&ouml;&ouml;inspektsiooniga &uuml;hendust, et kutsuda ettev&otilde;ttesse konsultant, sest soovis arvamust vanade puidut&ouml;&ouml;tlemise masinate ohutuse kohta. Peagi leppisime kokku konsultatsiooni aja ja kohtusime ettev&otilde;tte esindajaga selle aasta veebruaris v&auml;ikeses P&auml;rnumaa k&uuml;las.</p> <p>Esmalt suundusime hoonesse, kus asusid valdavalt puidut&ouml;&ouml;tlusmasinad, mille puhul t&ouml;&ouml;andja kahtlustas, et need ei vasta t&auml;nap&auml;evastele t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;utele. Mulle tutvustati lahkelt erinevaid masinaid ning selgitati t&ouml;&ouml;protsessi. Hea koost&ouml;&ouml; aluseks konsultandiga ongi t&ouml;&ouml;andja avatud suhtumine ja julgus probleemidest r&auml;&auml;kida, et oleks v&otilde;imalik sobivad lahendused leia.</p> <p>Peagi selgus, et enamikul t&ouml;&ouml;vahenditest puudus n&otilde;uetekohane h&auml;daseiskamise seadis. Need j&auml;relturult ostetud masinad olid toodetud ajal, mil t&auml;nap&auml;evaste h&auml;daseiskamise seadiste paigaldamine ei olnud kohustuslik. N&uuml;&uuml;d aga tuli t&ouml;&ouml;andjal m&otilde;elda, kuhu oleks k&auml;ep&auml;rane igale t&ouml;&ouml;vahendile paigaldada l&uuml;liti, mida vajutades t&ouml;&ouml;vahend ohutusse seisundisse j&auml;&auml;b.</p> <p>Panin t&auml;hele, et hoone seinte ja p&otilde;randa nurkadesse oli kogunenud m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne kogus puidut&ouml;&ouml;tlemistolmu. Selgus, et m&ouml;&ouml;bli tootmiseks kasutatakse lisaks muule ka tamme- ja p&ouml;&ouml;gipuitu. Tamme- ja p&ouml;&ouml;gitolm on aga kantserogeenne ja seet&otilde;ttu selgitasin, et seda peab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvesse v&otilde;tma ja hindama. T&ouml;&ouml;andja peab edaspidi rakendama erinevaid ennetusabin&otilde;usid, et v&auml;hendada ohutegurist tulenevat riski t&ouml;&ouml;taja tervisele. J&otilde;udsime &uuml;hisele j&auml;reldusele, et oluline on korraldada efektiivne tolmu &auml;rat&otilde;mme ja ruume tolmust regulaarselt puhastada.</p> <p>L&auml;ksime &uuml;le tee teise hoonesse, mille ees oli v&auml;ike j&auml;&auml;v&auml;li. T&ouml;&ouml;andja esindaja s&otilde;nul oli seal veel eelmisel p&auml;eval olnud lumi ning j&auml;&auml; olevat tekkinud &ouml;&ouml; ja hommiku jooksul. T&otilde;epoolest, v&auml;ljas oli lumi sulamas ja &uuml;sna kevadine ilm. Tuletasin meelde, et t&ouml;&ouml;andjal tuleb ka ootamatutes olukordades t&ouml;&ouml;tajate ohutus tagada ning soovitasin teha libedat&otilde;rjet.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esindaja tundis huvi, kas tootmishoonetes peab p&otilde;randale m&auml;rkima t&ouml;&ouml;tajate liikumisteed, kui hoones kasutatakse mehaanilisi seadmeid ja k&auml;sikahvelt&otilde;stukeid. Selgitasin, et kohustus seda teha on siis, kui liikumisteel liiguvad nii s&otilde;idukid kui ka t&ouml;&ouml;tajad ning see on vajalik t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks.</p> <p>Selles tootmishoones leidsime m&otilde;ne t&ouml;&ouml;vahendi, millega tehti parajasti t&ouml;&ouml;d, kuid&nbsp; ei kasutatud olemasolevaid kaitsekatteid. Teavitasin t&ouml;&ouml;andja esindajat, et seadmete tootja poolt ette n&auml;htud kaitsekatteid tuleb kasutada &ndash; sel moel saab &auml;ra hoida raskete tagaj&auml;rgedega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. T&ouml;&ouml;andjal tuleb ka kontrollida ja tagada, et t&ouml;&ouml;tajad kasutavad t&ouml;&ouml;vahendeid etten&auml;htud viisil.</p> <p>Konsulteerimise l&otilde;pus vaatasime ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mis oli koostatud m&otilde;ni aasta tagasi. Vahetasime m&otilde;tteid, kuidas seda &uuml;ksikasjalikumaks ja paremini m&otilde;istetavaks teha, n&auml;iteks soovitasin t&auml;iendada ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite osa. R&auml;&auml;kisime ka vajalikest t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalastest tegevustest ja dokumentidest. T&ouml;&ouml;andja esindaja suhtus ettepanekutesse positiivselt ja v&otilde;ttis informatsiooni h&auml;sti vastu, mis tegi ka minu t&ouml;&ouml; lihtsamaks ja konsulteerimiskogemuse meeldej&auml;&auml;vaks.</p> <p><b>Kuidas saab kutsuda&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi&nbsp; oma ettev&otilde;ttesse? </b></p> <ul> <li>Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</li> <li>K&uuml;simuste korral v&otilde;tke &uuml;hendust t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Rein Reisbergi (telefon 504 8935, rein.reisberg@ti.ee) v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Piret Kaljulaga (telefon 529 5020, piret.kaljula@ti.ee).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2486Mida teha, kui ettevõtte töötajad tahavad kõik samal ajal puhata?2020-01-06<p><b>K&uuml;simus:&nbsp;Andsin t&ouml;&ouml;tajatele teada, et alustame puhkuse ajakava koostamisega. Juba on kogunenud palju avaldusi ja soove t&ouml;&ouml;tajatelt, kellel on v&auml;ikesed lapsed. Mida n&uuml;&uuml;d teha? Kuna neid avaldusi on nii palju, siis kas ma v&otilde;in need k&otilde;rvale j&auml;tta ja koostada ajakava nii nagu ettev&otilde;ttele on parem, sest k&otilde;igi soove ju arvestada nagunii ei saa, sest paljud puhkusesoovid on ettev&otilde;ttele k&otilde;ige kiiremal ajal?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seadus loetleb t&ouml;&ouml;tajaid, kellel on &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust neile sobival ajal. &Otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust sobival ajal on:</p> <ol> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.</li> </ol> <p>Need t&ouml;&ouml;tajad on eelistatud isikud, kelle soovidega peab t&ouml;&ouml;andja puhkuse ajakava koostamisel arvestama. Ehk kui nad avaldavad soovi kasutada puhkust teatud perioodil, peab t&ouml;&ouml;andja need puhkused m&auml;rkima puhkuse ajakavasse. Oluline on meeles pidada, et t&ouml;&ouml;andja peab soovidega arvestama &uuml;ksnes juhul, kui t&ouml;&ouml;tajad avaldavad soovi puhkuse ajakava koostamise hetkel. Hiljem nende soovidega arvestama ei pea.</p> <p>Kui nende eelistatud isikute puhkusesoovid langevad &uuml;hele ajale ning t&ouml;&ouml;andjal on keeruline t&ouml;&ouml;d korraldada, v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajatega puhkuse kasutamise aja suhtes l&auml;bi r&auml;&auml;kida &ndash; ehk on keegi n&otilde;us oma puhkuse aega muutma. Siiski, kui t&ouml;&ouml;tajatega kokkuleppele ei saa, peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&ouml;&ouml;taja sooviga ning korraldama t&ouml;&ouml;d teisiti (nt palkama selleks ajaks lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu).</p> <p>Juhin t&auml;helepanu asjaolule, et puhkuse osadeks jagamine k&auml;ib &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Seega kui t&ouml;&ouml;taja soovib kasutada &uuml;ksnes mingit osa oma p&otilde;hipuhkusest n&auml;iteks juunis, siis tuleb see t&ouml;&ouml;andjaga eraldi kokku leppida. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus osadeks jagamisest keelduda ning t&ouml;&ouml;taja peab kasutama kogu oma p&otilde;hipuhkust &uuml;he osana.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2485Tööõnnetus: sisejalatsitega kukkumine jääl2020-01-03<p><strong><span>Mis juhtus?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kella k&uuml;mne ajal hommikul suundus toitlustusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja pr&uuml;gikotti viima sisehoovis asuvasse j&auml;&auml;tmekonteinerisse. Hoonest v&auml;ljumisel libastus ta j&auml;&auml;ga kaetud ukseesisel kallakul ning kukkus istmikule. Erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositi t&ouml;&ouml;tajal l&uuml;lisamba &otilde;ndraluu murd, mille t&otilde;ttu pidi t&ouml;&ouml;taja pikka aega t&ouml;&ouml;lt eemal olema.<o:p></o:p></p> <p><strong><span>Miks juhtus?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kuigi j&auml;&auml;tmekonteiner asus uksest m&otilde;ne meetri kaugusel, oli selleni kulgev liikumistee ja ukseesine kallak j&auml;&auml;tunud miinuskraadide t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;tajal olid jalas sisejalan&otilde;ud ning uksest v&auml;ljumisel ei p&ouml;&ouml;ranud ta t&auml;helepanu libedusele ega aeglustanud oluliselt liikumist. Hoone valdaja ei olnud j&otilde;udnud selleks ajaks libeduset&otilde;rjet sisehoovi liikumisteedel teha.<o:p></o:p></p> <p><strong><span>Kuidas selliseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</span></strong><o:p></o:p></p> <p>Kui enne pr&uuml;gi v&auml;ljaviimist oleks libeduset&otilde;rje hoolikalt tehtud, siis samalaadse &otilde;nnetuse t&otilde;en&auml;osus oleks v&auml;ike. Seega enne miinuskraadide saabumist tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal veenduda, et v&auml;listerritooriumi libeduset&otilde;rje korraldamises on ettev&otilde;ttesiseselt v&otilde;i teenuseosutajaga &uuml;ksikasjalikud kokkulepped tehtud.<o:p></o:p></p> <p>&Uuml;htlasi tuleb arvestada asjaoluga, et kokkulepetest ja korraldustest ei peeta alati kinni. N&auml;iteks v&otilde;ib ootamatult haigestuda libedat&otilde;rjet tegema pidanud t&ouml;&ouml;taja ning teda asendav t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua &otilde;igeaegselt t&ouml;id teostada v&otilde;i teeb neid hooletult ja kiirustades ning seet&otilde;ttu libedust liikumisteelt oluliselt ei k&otilde;rvalda. Sellisteks puhkudeks tasub ette n&auml;ha t&ouml;&ouml;korraldus, milles esimesena t&ouml;&ouml;le saabuv t&ouml;&ouml;taja teeb viivitamata j&auml;&auml;sulatusvahendite ja liivatamiskillustikuga esmase libeduset&otilde;rje n&auml;iteks j&auml;&auml;tmekonteinerini kulgeval liikumisteel ja hoone sissep&auml;&auml;sude l&auml;heduses.<o:p></o:p></p> <p>S&otilde;ltuvalt olukorrast on v&otilde;imalik riski veelgi madalamale tasemele viia. N&auml;iteks saab rajada ukseesisele ja j&auml;&auml;tmekonteinerile varikatuse, ehitada ukseesise ja liikumisteed minimaalse kaldega, nendesse paigaldada j&auml;&auml; ja lume sulatamiseks m&otilde;eldud k&uuml;ttekaablid, varustada t&ouml;&ouml;taja v&auml;lisjalan&otilde;udega ning m&auml;rgistada libedus- ja kukkumisoht. T&ouml;&ouml;andja peab rakendama abin&otilde;usid, et viia terviserisk v&otilde;imalikult madalale tasemele.<o:p></o:p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2484Ida-Tallinna Keskhaigla – koostööd väärtustav haigla2020-01-02<p>Haigla t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda nii bioloogiliste, keemiliste, f&uuml;&uuml;sikaliste, f&uuml;sioloogiliste kui ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohuteguritega. See esitab haiglale oma t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmisel suuri n&otilde;udmisi, &uuml;tles Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) t&ouml;&ouml;tervishoiuarst dr Ahe Vilkis. T&ouml;&ouml;ohutuse ja -r&otilde;&otilde;mu tagamisel l&auml;htub ITK meeskond kolmest v&auml;&auml;rtusest &ndash; professionaalsus, inimlikkus ja koost&ouml;&ouml;. Need ei ole vaid h&uuml;&uuml;ds&otilde;nad kodulehel, vaid p&otilde;him&otilde;tted, mis on tugevalt p&otilde;imunud k&otilde;ikidesse tegemistesse.</p> <p><b>Ohutegurite p&otilde;hjalik kaardistus</b></p> <p>Ohutegurite m&auml;rkamiseks ja kahju ennetamiseks kasutatakse ITKs kolmeastmelist ohutegurite kaardistust &ndash; personaalsel, t&ouml;&ouml;koha ja osakonna tasandil.</p> <p>Kui ITKsse tuleb uus t&ouml;&ouml;taja, tutvustatakse talle esmalt tema personaalset ohutegurite kaarti. See on A4-formaadis t&ouml;&ouml;dokument, mis kajastab konkreetse t&ouml;&ouml;kohaga seotud ohutegureid ja t&ouml;&ouml;tingimusi.</p> <p>Kui selgub, et t&ouml;&ouml;taja ei tunne end t&ouml;&ouml;kohal nii h&auml;sti, kui v&otilde;iks, tehakse t&ouml;&ouml;koha ohutegurite kaardistus, mis kirjeldab t&ouml;&ouml;tingimusi ja -korraldust p&otilde;hjalikumalt. Vajaduse korral tehakse t&ouml;&ouml;kohal ka muudatusi.</p> <p>Osakonna ohutegurite kaardistus on mahukas dokument, mis kajastab p&otilde;hjalikult k&otilde;iki &uuml;ksuse t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid. Just mahukuse t&otilde;ttu kasutatakse seda dokumenti siiski v&auml;he.</p> <p><b>Keerulistele k&uuml;simustele leitakse lahendused koost&ouml;&ouml;s</b></p> <p>&bdquo;ITKs on koost&ouml;&ouml; justkui k&otilde;ike l&auml;biv punane niit,&ldquo; iseloomustas t&ouml;&ouml;keskkonda Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku &otilde;endusjuht Kaidi Traumann. See v&auml;ljendub nii t&ouml;&ouml;tajate kaasamises arendustesse kui ka v&auml;iksemate murede lahendamisse. Traumann t&otilde;i n&auml;ite operatsioonilaua hankimisest, mida ei saa osta hankeosakond &uuml;ksi: &bdquo;Ei saa arvestada ainult rahalist ressurssi, vaid ka seda, et inimesed, kes operatsioonilaua taga neli v&otilde;i kuus tundi seisavad, oleksid hoitud.&ldquo; Nii t&auml;hendabki &otilde;ige laua leidmine maailmas ringi vaatamist, tutvumist, toodete plusside-miinuste l&auml;bit&ouml;&ouml;tamist ning arstide ja &otilde;dede omavahelist arutelu. &bdquo;Kaasamine v&otilde;tab k&uuml;ll rohkem aega, aga tulemus on parem,&ldquo; v&otilde;ttis Traumann t&ouml;&ouml;meetodi kokku.</p> <p>&Uuml;ks hea n&auml;ide &uuml;hiselt l&auml;bim&otilde;eldud arendusest on silmakliiniku operatsioonide osakond, mis valmis 2012. aastal ja arvestab k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate vajadustega. N&auml;iteks avanevad operatsioonisaali uksed v&auml;ikse jalam&uuml;ksuga &ndash; nii saab ukse avada ka siis, kui k&auml;ed on asju t&auml;is. Liikumisandur ei tee uksi siiski ebasobival hetkel lahti. Ka operatsioonisaalide uste aknad ei ole seal juhuslikult &ndash; l&auml;bi nende n&auml;evad t&ouml;&ouml;vahendite desinfitseerimisega tegelevad t&ouml;&ouml;tajad, kui kaugel operatsioon on, ja teavad, millal saab vahendeid koristama minna.</p> <p>Silmaoperatsiooniploki &otilde;endusjuht Svetlana Almazova on oma t&ouml;&ouml;tingimustega v&auml;ga rahul. &bdquo;Meil on siin laiad koridorid, et saaksime vooditega v&otilde;i ratastoolidega mugavalt liikuda; k&otilde;ik vahendid on l&auml;bi m&otilde;eldud ja ergonoomilised ning ka puhkeruum on mugavalt sisustatud,&ldquo; t&otilde;i ta m&otilde;ned n&auml;ited.</p> <p><b>Vaimne tervis saab j&auml;rjest suuremat t&auml;helepanu</b></p> <p>Haiglas t&ouml;&ouml;tamine on vaimselt &uuml;sna keeruline &ndash; pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad, &ouml;ised vahetused, rasked patsiendid ja nende l&auml;hedased jne. Selleks et t&ouml;&ouml;tajaid hoida, tuleb ohte teadvustada ja v&auml;hendada. &bdquo;P&otilde;him&otilde;te on see, et inimene p&uuml;siks terve ja me talle liiga ei teeks. Siis on ta &otilde;nnelikum ja rahulolevam ning ka tulemuslikum ja p&uuml;hendunum,&ldquo; r&auml;&auml;kis Traumann ITK p&otilde;him&otilde;tetest. Dr Vilkis kommenteerib, et vaimse tervise teemad tulevad j&auml;rjest rohkem p&auml;evakorda, sest neist julgetakse &uuml;ha enam r&auml;&auml;kida ja ka &uuml;ldisest elu kiirenemisest tulenevat stressi on rohkem.</p> <p>Vaimse tervise hoidmiseks on mitmeid viise. &Uuml;ks neist on koolituste korraldamine. ITK koolituskeskus pakub laia valikut ps&uuml;hholoogiateemalisi koolitusi, mis on asjaosaliste s&otilde;nul alati v&auml;ga populaarsed. &bdquo;Koolituskeskus uurib osakondadest, milliseid koolitusi oleks vaja, leiab sobiva lektori ja kutsub t&ouml;&ouml;tajad koolitusele,&ldquo; r&auml;&auml;kis ITK t&ouml;&ouml;keskkonna osakonna juhataja Sally Maripuu. Sobiva lektori leidmine ei pruugi seejuures olla lihtne, sest teemad on m&otilde;nikord v&auml;ga keerulised.</p> <p>Koolituskeskus tuleb appi ka siis, kui kasutusele v&otilde;etakse uued meetodid ja vahendid, mis tekitavad t&ouml;&ouml;tajates v&otilde;&otilde;ristust v&otilde;i hirme. Sel puhul on tavaks koguda mured kokku t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide kaudu. Info edastatakse t&ouml;&ouml;keskkonna osakonda, kes suhtleb koolituskeskusega koolituse tellimiseks v&otilde;i leiab probleemile muu lahenduse.</p> <p>Dr Vilkis ja Sally Maripuu t&otilde;id n&auml;ite olukorrast, kus p&auml;rast uute desinfitseerimisainete kasutuselev&otilde;ttu kurtsid mitmed t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrollil nendest tekkinud allergiaid. Probleemile l&auml;heneti kahest suunast &ndash; asuti otsima h&uuml;poallergeenseid vahendeid ja korraldati koolitusi, kus &otilde;petati desinfitseerivaid vahendeid &otilde;igesti kasutama. &bdquo;T&auml;naseks seda probleemi enam ei ole,&ldquo; v&otilde;ttis Maripuu kokku.</p> <p>Stressist taastumiseks ja tervislike eluviiside soodustamiseks toetab ITK oma t&ouml;&ouml;tajate spordiharrastusi. Haigla teeb koost&ouml;&ouml;d mitme spordiklubiga, mille kuutasud on ITK inimestele soodsamad. Samuti korraldatakse majasiseseid jooga&uuml;ritusi ja toetatakse rahvaspordi&uuml;ritustel osalemist. N&auml;iteks oli Tallinna maratonil osalemine ITK t&ouml;&ouml;tajatele soodsam. &bdquo;Iga&uuml;ks teeb oma valikud muidugi ise, aga haigla toetab liikumist ja tervise v&auml;&auml;rtustamist,&ldquo; &uuml;tles Traumann.</p> <p>Stressist taastumiseks pakub ITK oma t&ouml;&ouml;tajatele lisaks tavap&auml;rasele 28-p&auml;evasele puhkusele ka lisapuhkusep&auml;evi. Ametikohtadel, kus igap&auml;evat&ouml;&ouml; on tihedalt seotud patsiendiga (arstid,&nbsp; &otilde;endus-, hooldus- ja abipersonal, klienditeenindajad) ning t&ouml;&ouml;tamine toimub graafiku alusel p&auml;eval ja &ouml;&ouml;sel, on lisapuhkus seitse kalendrip&auml;eva. Tugiametikohtadel t&ouml;&ouml;tajad saavad aastas viis lisapuhkusep&auml;eva. Traumanni s&otilde;nul annab see hea v&otilde;imaluse veeta rohkem aega perega ja tulla t&ouml;&ouml;le tagasi p&uuml;hendunumalt.</p> <p><b>Haiguste leviku vastu</b></p> <p>Haiglas puutuvad t&ouml;&ouml;tajad paratamatult kokku erinevate haigustekitajatega. Et oma inimesi kaitsta, pakub haigla v&otilde;imalust tasuta vaktsineerida. Gripi vaktsiini saavad tasuta k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad. Vere v&otilde;i koevedelikega t&ouml;&ouml;tavaid inimesi kaitstakse B-hepatiidi vastu. Samuti tagatakse leetrite vaktsiin neile, kellel on suur risk selle haigusega kokku puutuda. &bdquo;Ennetav l&auml;henemine aitab v&auml;hendada bioloogilise ohuteguri riske t&ouml;&ouml;keskkonnas,&ldquo; selgitas Dr Vilkis.</p> <p>Bioloogilise ohuteguri v&auml;hendamiseks kasutab haiglapersonal t&ouml;&ouml;riideid, mis iga vahetuse l&otilde;pus pesumajja saadetakse. T&ouml;&ouml;andja korraldatud t&ouml;&ouml;riietuse pesemisega v&auml;lditakse haigustekitajate sattumist kodusesse majapidamisse. &bdquo;Meie t&ouml;&ouml;riided on v&auml;ga mugavad, &otilde;hku l&auml;bilaskvad ja ilusad,&ldquo; kommenteeris iga p&auml;ev patsientidega kokku puutuv Traumann uhkelt.</p> <p><b>Digipatoloogia labor &ndash; mitmeti kasulik arendus</b></p> <p>Nii nagu paljudel erialadel, on ka arstit&ouml;&ouml;s sundasendeid, mis tekitavad valusid ja vaevusi. Peamiselt koeproovide uurimisega tegelevate patoloogide kutsehaiguseks on n&auml;iteks kaela radikuliit, mis tuleb pidevast mikroskoobiga t&ouml;&ouml;tamisest. &Uuml;htlasi on patoloogidel suur t&otilde;en&auml;osus kokku puutuda haigustekitajate ehk bioloogilise ohuga. Nende ohtude v&auml;hendamiseks ja patsientidele t&auml;psemate anal&uuml;&uuml;side pakkumiseks on loodud Eestis ainulaadne digipatoloogia labor.</p> <p>Patoloog t&ouml;&ouml;tab preparaadiklaasil olevat prooviga, m&auml;&auml;rates selles n&auml;iteks v&auml;hikoe olemasolu. T&auml;pseks diagnoosiks on vaja rakud &uuml;le lugeda, eristades haigeid ja terveid rakke. Klassikalises patoloogias loetakse rakud mikroskoobi all &uuml;kshaaval &uuml;le, mis on v&auml;ga ajakulukas ja parasjagu t&uuml;&uuml;tu t&ouml;&ouml;. Uues digipatoloogia laboris skannitakse proov arvutisse, mis oskab spetsiifiliselt v&auml;rvitud rakud ise &auml;ra lugeda ja neid ka vastavalt parameetritele eristada. See t&auml;hendab patsiendi jaoks kiiremaid ja t&auml;psemaid tulemusi ning ka paremat ravi.</p> <p>Digipatolooga laborit tutvustas ITK patoloogiakeskuse juhataja Eero Semjonov, kes on t&otilde;eline digipatoloogia f&auml;nn. Ta r&auml;&auml;kis, et kuigi arvuti on juba v&auml;ga suur abimees, ei suuda see siiski veel k&otilde;ike &auml;ra teha. Samuti pole patoloogidel tarvis karta t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;mist. &bdquo;Arvuti aitab meil haigusi tuvastada ja muudab protsessi palju kiiremaks, aga l&otilde;puks on ikkagi patoloog see, kes diagnoosi paneb ja vastutuse v&otilde;tab,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Digipatoloogia laboris k&auml;ib t&ouml;&ouml; sk&auml;nneri ja arvutiga.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Digipatoloogia laboris k&auml;ib t&ouml;&ouml; sk&auml;nneri ja arvutiga.jpg" /></a></p> <p><b>L&auml;bim&otilde;eldud kapis&uuml;steemist&nbsp; on palju abi</b></p> <p>Pikka aega on &otilde;ed ja arstid t&ouml;&ouml;tanud tavaliste kappidega, millesarnaseid v&otilde;ib leida igast k&ouml;&ouml;gist. Turule on tulnud aga mitmed spetsiaalse meditsiinim&ouml;&ouml;bli pakkujad, kes aitavad luua meditsiinit&ouml;&ouml;tajatele selliseid lahendusi, mis v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tada efektiivselt ja tervist hoidvalt. Sellist m&ouml;&ouml;blit on j&otilde;udnud ka ITK t&ouml;&ouml;ruumidesse.</p> <p>Erilahendusega kappidest tunneb suurt r&otilde;&otilde;mu ITK s&uuml;nnituseelne osakond, kus on protseduurituppa pandud t&ouml;&ouml;tajate vajadusi arvestav m&ouml;&ouml;bel. &bdquo;Kapid on tehtud t&auml;pselt meie soovide j&auml;rgi &ndash; uksed paistavad l&auml;bi, sahtlite suurused on valitud vastavalt meie vahendite suurusele ja vajaduse korral k&auml;ivad kapid ka lukku,&ldquo; kiitis erilahendust ITK s&uuml;nnituseelse osakonna &auml;mmaemandusjuht Annaliisa Kruutmann.</p> <p>T&auml;pselt oma vajadustele vastava lahenduse valisid osakonna t&ouml;&ouml;tajad v&auml;lja ise. &bdquo;K&auml;isime meditsiinim&ouml;&ouml;blit tootva Merianto Medicali esinduses, tutvusime paljude v&otilde;imalustega ja panime kokku t&auml;pselt sellise s&uuml;steemi, nagu meile sobib,&ldquo; r&auml;&auml;kisid osakonna t&ouml;&ouml;tajad. Organiseeritus, mille aitab luua meditsiinim&ouml;&ouml;bel, v&otilde;imaldab kiires olukorras &otilde;iged asjad ruttu &uuml;les leida, teeb uutele t&ouml;&ouml;tajatele sisseelamise lihtsamaks ja tekitab kokkuv&otilde;ttes ka patsientides usaldust.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt.jpg" /></a></p> <p>Meditsiinim&ouml;&ouml;bel aitab personalil vahendeid mugavalt k&auml;tte saada ka k&otilde;rgematelt riiulitelt</p> <p><b>Ettevaatust &ndash; kiirgusoht!</b></p> <p>Radioloogia- ja nukleaarmeditsiini keskused tegelevad haiguste diagnoosimise ja raviga, kasutades erinevaid kiirgusallikaid. Kui kiirgust on &otilde;iges kohas sobivas koguses, on see efektiivne n&auml;iteks v&auml;hi ravimisel. Kiirgusallikatega t&ouml;&ouml;tajad vajavad aga erikaitset, et hoida &auml;ra tervisekahjustusi. Selleks on radioloogias ja nukleaarmeditsiinis kasutusel v&auml;ga palju erinevaid kaitsev&otilde;imalusi &ndash; spetsiaalne kiirguse eest kaitsev riietus, ravimite hoiustamiseks m&otilde;eldud varjestusega kapid, s&uuml;stlakaitsed jne.</p> <p>Lisaks personali kaitsevahenditele kasutatakse kiirgustegevuse juures ka palju kiirguse kontrollimise vahendeid. N&auml;iteks on kiirgust&ouml;&ouml;tajatel alati rinnas dosimeeter, mis m&otilde;&otilde;dab saadud kiirgusdoosi. Dosimeetritelt saadud n&auml;itude alusel saab otsustada, kas t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib j&auml;tkata kiirgust&ouml;&ouml;ga v&otilde;i peab ta m&otilde;neks ajaks suunama teisele t&ouml;&ouml;le. Lisaks on nukleaarmeditsiini keskuses olemas eraldi m&otilde;&otilde;teseadmed, millega kontrollitakse pindade, k&auml;te ja jalgade saastatust. Juhuse hooleks ei saa kiirgusega t&ouml;&ouml;tades midagi j&auml;tta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kiirguskaitseriietus - raske kuid vajalik abimees.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Kiirguskaitseriietus - raske kuid vajalik abimees.jpg" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/S&otilde;rmusdosimeeter.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-S&otilde;rmusdosimeeter.jpg" /></a></p> <p>Kiirguskaitseriietus ja s&otilde;rmusdosimeeter.</p> <p><b>Kuhu edasi?</b></p> <p>Haigla on pidevas arengus ja p&uuml;&uuml;dleb parima poole. ITKs on tavaks, et k&otilde;ik asjaosalised saavad teha ettepanekuid olukorra parandamiseks ja nendega ka j&otilde;udum&ouml;&ouml;da arvestatakse.</p> <p>Maripuu kommenteeris, et ITKs ei l&uuml;kata midagi tagasi, vaid m&otilde;nikord ainult pisut edasi.</p> <p>Ettepanekuid ITKs jagub ja arenduskohti on palju. 2020. aastal loodetakse alustada erakorralise meditsiini keskuse arendusega. See osakond on uuenduskuuri oodanud juba ammu ja kitsaskohad on v&auml;lja selgitatud. &bdquo;Parima lahenduseni j&otilde;udmiseks on ettepanekuid teinud nii arstid, &otilde;ed, klienditeenindajad kui ka t&ouml;&ouml;keskkonna osakond,&ldquo; tutvustas Maripuu arenduse ettevalmistamise protsessi.</p> <p><strong>Tekst: Karoli Noor</strong><br /><strong>Fotod: Meeli K&uuml;ttim</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2482Päästetöötajad - vabast tahtest (elu)ohus teiste ohutuse nimel2019-12-31<p><b>Metsap&otilde;lengut, tormikahju, mere&otilde;nnetust v&otilde;i muud h&auml;daolukorda lahendavad nii P&auml;&auml;steameti kutselised kui P&auml;&auml;steliidu vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad, keda meil on palgalistest m&auml;rksa rohkem. K&uuml;ll peavad nad oma tervisekahju eest vastutama ise koos t&ouml;&ouml;andjatega.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui ettev&otilde;tetes tehakse riskianal&uuml;&uuml;si ja hinnatakse t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikke ohte, siis vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad teevad seda ise keset s&ouml;estavat tulekeerist, tahmam&ouml;llu, langevaid puid v&otilde;i murdlaineid... Silmi ja t&auml;helepanu peab jaguma p&auml;&auml;steaktsioonis igale detailile, mis muuhulgas ei kahjustaks ennast ega kaaslasi. Ka siis, kui ollakse juba mitmetunnisest rassimisest rampv&auml;sinud, kurnatud ja n&auml;ljane. Osaledes p&auml;&auml;stes vabatahtlikuna, oma aja, tervise ja rahakoti arvelt, ei laiene p&auml;&auml;stjatele riiklikke h&uuml;vitisi, kui keegi neist saab viga ega suuda j&auml;rgmisel p&auml;eval palget&ouml;&ouml;le minna. Selle maksab kinni t&ouml;&ouml;andja ja vabatahtlik ise.</p> <p>P&auml;&auml;steliidu juhatuse esimees ja tegevjuht Kaido Taberland selgitab, et P&auml;&auml;steliidu kui vabatahtlike p&auml;&auml;stjate ja vabatahtlike merep&auml;&auml;stjate katusorganisatsiooni vabatahtlikele kehtivad &uuml;sna ranged n&otilde;uded. S&uuml;ndmusele ei s&otilde;ideta dressip&uuml;kstes, vaid p&auml;&auml;stevarustuses koos eraldusm&auml;rkidega. Merep&auml;&auml;stes ei minda teisele appi lihtsalt paadiga, &nbsp;vaid meeskonnas on kolm inimest ja kasutatakse p&auml;&auml;stevarustust. Sellegipoolest, &nbsp;kuigi enamasti juhtub v&auml;ljas&otilde;itudel p&auml;&auml;stjatel nihestusi ja marrastusi, kui autost alla h&uuml;patakse v&otilde;i v&auml;&auml;natakse p&auml;&auml;steaktsioonis jalg, siis riskid on sellegipoolest p&auml;ris suured. &bdquo;N&auml;iteks on ohuks pinge all elektrikaablid, mida ei pruugi n&auml;ha. Iga sammu puhul peab hoolega m&otilde;tlema, kuhu astud,&ldquo; s&otilde;nab Kaido Taberland, nentides, et suitsusukeldust vabatahtlikud p&auml;&auml;stjad t&auml;na ei tee, ehk ei l&auml;he hoonesse, mis on suitsu t&auml;is. Selleks pole neil vastavat vajalikku varustust nagu hingamisteede kaitsmed, hapnikuballoonid, suru&otilde;huballoonid jms, mist&otilde;ttu tegelevad suitsusukeldusega kutselised p&auml;&auml;stjad.</p> <p>&bdquo;Hingamisteede kaitse on minu arvates k&otilde;ige t&auml;htsam asi, mida ka kutseliste p&auml;&auml;stjate puhul pole v&auml;ga h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud. Kui n&auml;iteks metsatulekahju kustutada, siis on hingamisteed kogu aeg v&auml;hki tekitavaid kantserogeenseid aineid t&auml;is ja see on probleem. Meil ei ole selle t&otilde;kestamiseks piisavalt h&auml;id kaitsevahendeid, ka mitte kutselistel p&auml;&auml;stajatel,&ldquo; nendib Kaido Taberland, &bdquo;kuigi isikukaitsevahendid on juba v&auml;ga head. On tulekindlad riided, kindad, kiivrid, kiivrisukad, saapad, kindad, aga hingamisteed ei ole kaistud.&ldquo;</p> <p><b>Iga&uuml;ks vastutab ise</b></p> <p>Kui p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del osaleja muutub ajutiselt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuks, siis &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja pole &otilde;nnelik, et tema t&ouml;&ouml;taja tegutses vabatahtliku p&auml;&auml;stjana ega saa oma leivaametis t&ouml;&ouml;tada. &Otilde;nnetusjuhtumi vastu pole aga Kaido Taberlandi s&otilde;nul vabatahtlikud kindlustatud. &bdquo;Juhul, kui t&otilde;esti peaks midagi juhtuma, siis on vabatahtlikel p&auml;&auml;stjatel riiklik garantii elukaotuse puhul. Muutudes p&auml;&auml;steoperatsioonil osaledes t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuks, siis riik vigastada saanud vabatahtlikule p&auml;&auml;stjale ega tema t&ouml;&ouml;andjale seda ei kompenseeri. Mina seda juhust ei tea,&ldquo; kinnitab P&auml;&auml;steliidu tegevjuht. &bdquo;Teoreetiliselt v&otilde;iks selline l&auml;bir&auml;&auml;kimise v&otilde;imalus olla. N&auml;iteks H&uuml;&uuml;ru Vabatahtlik P&auml;&auml;stekomando Tallinna k&uuml;lje all k&auml;ib aastas v&auml;ljas 80-100 korda ja neil kindlasti esineb erinevaid ohumomente. Aegviidu p&auml;&auml;stja <b>Ants Raava</b>, kes pimedas maja kustutas, m&auml;rkas &uuml;hel hetkel pinge all elektrikaablit. Kui sellisel juhul voolikuga m&uuml;ttad ja elektril&ouml;&ouml;gi saad, siis ellu ei j&auml;&auml;. Temal l&auml;ks &otilde;nneks k&otilde;ik h&auml;sti, ta pani &uuml;liohtlikku olukorda &otilde;igel ajal t&auml;hele.&ldquo;</p> <p>Metsatulekahjude ajal on p&auml;&auml;stjatele suureks ohuks langenud puude t&otilde;ttu maapinnale t&otilde;mmatud k&otilde;rgepingeliinid. &bdquo;Metsaalune tossab ehk p&otilde;him&otilde;tteliselt aurustub. Kui inimene seal l&ouml;&ouml;gi saab, siis muutub pulbriks,&ldquo; kirjeldab Taberland, tuues n&auml;ite L&otilde;una-Eestis toimunud septembritormis tekkinud ohtlikust olukorrast, mis tabas Karula vabatahtlikke p&auml;&auml;stjaid. &bdquo;Nad panid seda &otilde;igel ajal t&auml;hele, teavitasid elektrilevi ja oht sai likvideeritud. Ent see v&otilde;ttis meeletu aja, sest side oli maas, ligi ei saanud jne. Ohud on, neist peab olema teadlik ja targalt k&auml;ituma. Riskid on alati, olgu merel, maal, inimeste otsingul v&otilde;i mistahes p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Uisap&auml;isa ei tegutse</b></p> <p><b>Kuiv&otilde;rd ohtlik v&otilde;i riskivaba on aga kutseliste ehk P&auml;&auml;steameti p&auml;&auml;stjate argip&auml;ev? Kommenteerib </b><b>P&auml;&auml;steameti </b><b>P&otilde;hja p&auml;&auml;stekeskuse kommunikatsioonijuht Jane Gridassov:</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kindlasti on p&auml;&auml;stjate t&ouml;&ouml; ohtlik. Esmat&auml;his on meie endi t&ouml;&ouml;tajate turvalisuse ja ohutuse tagamine. Seet&otilde;ttu on meil kasutusel n&auml;iteks hingamisaparaadid, millega on v&otilde;imalik teha suitsusukeldust 20-30 minutit ehk tagatud on v&auml;rske &otilde;hk. Lisaks tehakse suitsusukeldust turvalisuse eesm&auml;rgil alati kahekesi.</p> <p>P&auml;&auml;stjatel on spetsiaalsed tulekustutusriided, mis kaitsevad neid &uuml;mbritseva keskkonna m&otilde;jude (kuuma, tule, s&auml;demete, tuule, vihma, lume, kustutusvee jne) eest. Lisaks kaitsevad kustutusriided mehhaaniliste vigastuste, nagu l&otilde;ike- ja torkehaavad, tekkest.</p> <p>P&auml;&auml;stjad uisap&auml;isa ei tegutse, k&otilde;ik toimub metoodiliselt ja korrektselt, et tagada ennek&otilde;ike nende endi ohutus. Oluline on pidev olukorra monitoorimine, info kogumine ja sellele vastav k&auml;itumine. P&otilde;levasse hoonesse l&auml;heb suitsusukeldusl&uuml;li kannatanuid v&otilde;i hukkunuid otsima, aga samas v&otilde;ib p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;de juht tekkinud olukorda selleks ka liiga ohtlikus hinnata, kui n&auml;iteks hoone on muutunud varisemisohtlikuks. Sel juhul sinna ei siseneta.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millega peaksid t&ouml;&ouml;tajad igal juhul arvestama, et nad ise kahjustada ei saaks?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus on meie t&ouml;&ouml;s v&auml;ga oluline. Koolituskavas on eraldi &otilde;ppep&auml;evi, kus &otilde;pitakse ja korratakse &uuml;le k&otilde;ik t&ouml;&ouml;ohutusega seonduv. Lisaks sellele aitab &otilde;nnetusi ennetada, kui kanda isikukaitsevahendeid, j&auml;lgida t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja katta s&uuml;ndmuskohal hingamisteed. Vale on m&otilde;tteviis, et minuga kindlasti midagi ei juhtu. Nii kutseliste kui vabatahtlike p&auml;&auml;stjate turvalisus algab&nbsp; t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimisest!&ldquo;<strong>&nbsp;</strong></p> <h4><strong>Metsap&otilde;lengud 2018. aastal, kus osalesid p&auml;&auml;stjad erinevatest riikidest:</strong></h4> <p>O Juulis toimus metsap&otilde;leng Rootsis, mis oli viimase k&uuml;mne aasta suurim Euroopas. Kustutusoperatsiooni kaasati lisaks mitmesugusele tehnikale &uuml;le 360 inimese Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Leedust, Taanist, Portugalist ja Poolast.</p> <p>O Juulis oli metsap&otilde;leng Kreekas, kus osalesid abij&otilde;ud K&uuml;proselt, Itaaliast, Hispaaniast ja Rumeeniast.</p> <p>O Augustis kustutati Eesti piiri l&auml;hedal L&auml;tis Mazsalaca maakonnas l&otilde;&otilde;mavat 230 hektari suurust metsatulekahju, kuhu kaasati 33 Eesti p&auml;&auml;stjat. <b></b></p> <p>O Eestis on 2018. aasta statistika kohaselt viimastel aastatel toimunud igal kevadel keskeltl&auml;bi 1000 maastiku- v&otilde;i metsap&otilde;lengut. Viimase k&uuml;mnendi suurim neist oli Vikipalus, kus 200-l hektaril laiuva metsap&otilde;lengu kustutust&ouml;&ouml;d kestsid &uuml;ksteist p&auml;eva.</p> <p><b>Teadmiseks:</b></p> <p><b>P&auml;&auml;steameti 2018. aasta aastaraamatu andmeil</b> t&ouml;&ouml;tas meil P&auml;&auml;steametis eelmisel aastal 1583 kutselist p&auml;&auml;stjat, P&auml;&auml;steliidus tegutses 1938 vabatahtlikku p&auml;&auml;stjat. Kutselisi p&auml;&auml;stekomandosid oli 72, vabatahtlikke p&auml;&auml;stekomandosid 119.&nbsp; Eelmisel aastal reageeriti 26 600 v&auml;ljakutsele. P&auml;&auml;stjaid kutsuti 249 korral veekogul toimunud &otilde;nnetusele, millest &uuml;le poole olid seotud k&uuml;lma aja ja j&auml;&auml;ga. Reageeriti 564-le gaasis&uuml;ndmusele.&nbsp;</p> <p><b>Rahvusvahelise Tulet&otilde;rje- ja P&auml;&auml;steteenistuse Assotsatsiooni</b> (International Association of Fire and Rescue Services) andmeil osalesid p&otilde;lengutel lisaks kutselistele p&auml;&auml;stjatele vabatahtlikud, kelle kaasatus maailma suurlinnades on erinev. Ljubljanas ja Zagrebis osales kustutust&ouml;&ouml;del 90% vabatahtlikke, Tallinnas 45%, Helsingis 42%, Budapestis 33% ja Berliinis 29%, kuid n&auml;iteks Varssavis 18% ja Viinis ainult 8%, kus vastutus langes peamiselt kutselistele tulet&otilde;rjujatele.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Fotod: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2481Kas töötasu alammäära tõus mõjutab ka poole kohaga töö korral?2019-12-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan poole kohaga ja minu palk on 400 eurot kuus. Kuulsin, et uuel aastal t&otilde;useb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Kas minu t&ouml;&ouml;tasu peab ka t&otilde;usma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Alates 1. jaanuarist 2020 on t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r 584 eurot kuus t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osalise t&ouml;&ouml;ajaga, siis peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu saama proportsionaalselt koormusele. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab arvestuslikult neli tundi p&auml;evas ja 20 tundi n&auml;dalas (nn 0,5 koormus v&otilde;i pool koormust), siis peab tema igakuine t&ouml;&ouml;tasu olema v&auml;hemalt 584 / 2 = 292 eurot kuus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu on 400 eurot, siis uuel aastal t&ouml;&ouml;tasu t&otilde;usma ei pea, sest t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;tasu rohkem kui 2020. aasta alamm&auml;&auml;r.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab tunnitasu alusel, siis peab tema t&ouml;&ouml;tasu igakuiselt olema normtundide arv korrutatuna tunnitasu alamm&auml;&auml;raga ehk 3,48 euroga. N&auml;iteks jaanuaris 2020 on t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral normtundide arv 176, poole kohaga 88 tundi. T&ouml;&ouml;taja peab tunnitasu korral jaanuarikuus 2020 saama t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 88 tundi &times; 3,48 eurot = 306,24 eurot.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2480Vaata, kuidas tähistavad pühi peresõbralikud ettevõtted2019-12-27<p><strong>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted t&auml;histavad j&otilde;uluaega koos t&ouml;&ouml;tajataga ning t&auml;htsal kohal on heategevus.</strong></p> <p>Eelmisel aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>Swedbank Eesti</b> teab, kuidas p&uuml;hademeeleolu kontorisse tuua. 13. detsembril toimus Swedbanki &uuml;leskutsel &uuml;le-eestiline "J&otilde;ulukampsuniga t&ouml;&ouml;le" p&auml;ev. Iga t&ouml;&ouml;taja pealt, kes sel p&auml;eval j&otilde;ulukampsuniga t&ouml;&ouml;le tuli ning selle ka fotona j&auml;&auml;dvustas, annetas pank viis eurot laste ja noorte kriisiprogrammile.</p> <p>Kuid see pole ainus heategevuslik projekt, kuhu ettev&otilde;te oma t&ouml;&ouml;tajad kaasab. Sel aastal toimus esimest korda ka heategevuslik k&uuml;psetiste laat panga peamajas, kuhu olid oodatud k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate h&otilde;rgutised. Kolleegide ostudest laekunud summad annetati Swedbanki loodud annetuskeskkonna "Ma armastan aidata" kaudu samuti laste ja noorte kriisiprogrammile. Annetuse suuruse otsustas iga laadaline vastavalt oma v&otilde;imalustele ja s&uuml;dame h&auml;&auml;lele.</p> <p>Samuti saavad t&ouml;&ouml;tajate lapsed j&otilde;ulukingid, ent iga lapsevanem saab valida, kas soovib kingitust v&otilde;i teeb hoopis annetuse kingi v&auml;&auml;rtuse suuruses. Nende tegevustega kogus Swedbank annetustena kokku pea 4000 eurot.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana andis Swedbank 23. detsembri oma t&ouml;&ouml;tajatele vabaks. Kliendin&otilde;ustajatel esindustes on t&ouml;&ouml;p&auml;ev l&uuml;hendatud ning v&otilde;imalus v&otilde;tta selle arvelt vaba p&auml;ev m&otilde;nel teisel ajal.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/0VZID8U7.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-0VZID8U7.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/1CXION3D.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-1CXION3D.jpg" /></a>&nbsp;<img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/swedbank/thumbs/__thumb_-2-SXDM2FJ6.jpg" /><br /><em>Fotod: Swedbank Eesti&nbsp;</em>&nbsp;</p> <p>T&auml;navu s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>Tele2 Eesti </b>j&otilde;ulukuusse mahub nii &uuml;hiseid pannkoogihommikuid kui ka &uuml;histegevusi kontorist v&auml;ljas, n&auml;iteks uisutamine Mustam&auml;e uisupargis.</p> <p>Peres&otilde;bralikule t&ouml;&ouml;andjale kohaselt on j&otilde;ulup&uuml;hade t&auml;histamisse kaasatud ka pereliikmed - traditsiooniline laste j&otilde;ulupidu toimus sel aastal Proto avastuskeskuses. Paindliku t&ouml;&ouml;andjana v&otilde;imaldab Tele2 t&ouml;&ouml;tajatel, kel t&ouml;&ouml; lubab, v&otilde;tta j&otilde;ulup&uuml;hade ja aastavahetuse vahel talvepuhkus, et pere ja l&auml;hedaste keskis p&auml;riselt aeg maha v&otilde;tta ning uueks aastaks energiat varuda.</p> <p>Juba teist aastat j&auml;rjest toimus koledate j&otilde;ulukampsunite v&otilde;istlus ning piltidel on n&auml;ha uhket v&otilde;itjat, kes valmistas kampsuni ise, lisades sellele kuljuseid, palle, tulukesi, karda ja isegi klapiga mobiiltelefoni.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/kontoriv&otilde;itja2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-kontoriv&otilde;itja2.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/kuressaare.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-kuressaare.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/p&auml;rnu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/thumbs/__thumb_-2-p&auml;rnu.jpg" /></a>&nbsp;<br /><em>Fotod: Tele2&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Sel s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <strong>&Auml;rip&auml;eva</strong> kontoris algasid ettevalmistused p&uuml;hadeks juba detsembri alguses, kui kuulutati v&auml;lja j&otilde;ulukompositsioonide v&otilde;istlus. Nimelt valmistasid t&ouml;&ouml;tajad ise kaunistused, millega t&otilde;mmatakse kontorile &uuml;hiselt v&auml;&auml;riline j&otilde;ulur&uuml;&uuml; selga.</p> <p>J&otilde;ulup&uuml;hade t&auml;histamisse on kaasatud ka pereliikmed. 15. detsembril toimus seikluslinnakus laste j&otilde;ulupidu ning m&otilde;ned p&auml;evad hiljem v&otilde;tsid kolleegid aja maha ning vaatasid l&auml;inud aastale koos tagasi iga-aastasel j&otilde;ulupeol, seekord Lennusadamas.</p> <p>Eelmisel n&auml;dalal toimus selle aasta viimane heategevuslik l&otilde;una eesm&auml;rgiga koguda annetusi abivajajatele. &bdquo;J&otilde;ulufantaasia&ldquo; teemaline j&otilde;ululaud kaeti t&ouml;&ouml;tajate endi valmistatud roogade ja k&uuml;psetistega. Annetuskorvi laekunud tulu summas 260 eurot l&auml;ks Minu Unistuste P&auml;eva toetuseks.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/&auml;p1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-&auml;p1.png" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/&auml;p2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-&auml;p2.png" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/tiitlita.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/&Auml;rip&auml;ev/thumbs/__thumb_-2-tiitlita.png" /><br /></a><em>Fotod: Rain J&uuml;risto&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Sel s&uuml;gisel peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise p&auml;lvinud <b>statistikaametis</b> t&auml;histatakse j&otilde;uluaega kontoris erinevate vahvate &uuml;histegevustega. Koos kaunistati &auml;ra statistikaameti kontor, kusjuures sel aastal valmisid keskkonnas&auml;&auml;stlikud ja taaskasutatavatest materjalidest j&otilde;ulupuud.</p> <p>Loomulikult toimus ka traditsiooniline t&ouml;&ouml;tajate laste j&otilde;ulupidu, kus lapsed kohtusid Eesti Loodusmuuseumis j&otilde;uluvanaga, kes jagas kingitusi.</p> <p>L&auml;inud n&auml;dala kolmap&auml;eval olid k&otilde;ik kolleegid oodatud t&ouml;&ouml;le j&otilde;ulukampsunis, mis parajas koguses l&otilde;busat meeleolu kontorisse t&otilde;i.<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/P1000692.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-P1000692.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/P1000874.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-P1000874.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/20191211_141208 - Copy.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/Stat/thumbs/__thumb_-2-20191211_141208 - Copy.jpg" /><br /></a><em>Fotod: Statistikaamet&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Eelmise aasta s&uuml;gisel h&otilde;bem&auml;rgise p&auml;lvinud kullerteenuste ettev&otilde;te DPD Eesti kontoris t&ouml;&ouml;tab 155 inimest ja juba mitu aastat on p&uuml;hadekuul reeded sisustatud vahvate teemap&auml;evadega, mil riietutakse n&auml;iteks p&auml;kapikkudeks, valitakse kindel v&auml;rvitoon, kole j&otilde;ulukampsun v&otilde;i on teemaks hoopis j&otilde;ulusokk. See toob kontorisse palju l&otilde;busaid emotsioone, sest t&ouml;&ouml;tajate fantaasiatel riietuse valimisel ja teema t&otilde;lgendamisel ei ole piire.</p> <p>Samuti saavad t&ouml;&ouml;tajate lapsed igal aastal j&otilde;ulupakid. Peres&otilde;bralikule ettev&otilde;ttele kohaselt on paindlik t&ouml;&ouml;aeg kasutusel aastaringselt. Pakiveo valdkonnas on just detsember k&otilde;ige kiirem t&ouml;&ouml;aeg, sest k&otilde;ik j&otilde;ulupakid on tarvis &otilde;igeaegselt kohale toimetada. K&uuml;ll aga saavad k&otilde;ik kontorit&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tada kodust piiranguteta, s&auml;&auml;stes nii t&ouml;&ouml;le- ja kojus&otilde;idule kuluvat aega.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/1CW47ABA.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-1CW47ABA.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/EDJT0GNO.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-EDJT0GNO.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/Z2901TPT.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Peres&otilde;bralik/DPD/thumbs/__thumb_-2-Z2901TPT.jpg" /><br /></a><em>Fotod: DPD Eesti&nbsp;&nbsp;</em></p> <p>Pilvep&otilde;hist kindlustustarkvara pakkuva ettev&otilde;te <b>Insly Eesti </b>kontoris t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 40 inimese ja j&otilde;ule t&auml;histatakse seal rahuliku koosviibimise ning kingipakkide jagamisega. Suurt j&otilde;ulupidu ettev&otilde;ttes detsembris ei peeta, sest p&uuml;hade eel on t&ouml;&ouml;tajatel niigi palju toimetamisi ning tahetakse olla koos perede ja l&auml;hedastega. Selle asemel toimub ettev&otilde;ttes pidu uuel aastal. Paindlik t&ouml;&ouml;aeg on ettev&otilde;tte igap&auml;eva osa aastaringselt ja paljud t&ouml;&ouml;tajad seda ka kasutavad, eriti p&uuml;hade ajal.</p> <p><a href="https://www.aripaev.ee/uudised/2019/12/24/vaata-kuidas-tahistavad-puhi-peresobralikud-ettevotted" target="_blank">Artikkel ilmus &Auml;rip&auml;evas. K&uuml;lasta lehte, et vaadata kogu pildigaleriid.</a>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2479Kuidas tähistatakse jõule Eesti ettevõtetes?2019-12-23<p><b>Kuidas t&auml;histatakse j&otilde;ule Eesti ettev&otilde;tetes?</b></p> <p><b>ADCASH</b></p> <p>Digitaalseid reklaamilahendusi pakkuvas ettev&otilde;ttes Adcash on j&otilde;ulud &uuml;ksteise tunnustamise ja hoidmise aeg. Detsember algab tavaliselt kontori kaunistamisega &ndash; tuppa tuuakse kuusk ja j&otilde;uluehted, et luua m&otilde;nus p&uuml;hademeeleolu. Selle juurde k&auml;ivad traditsioonilised p&auml;kapikusussid &ndash; igal t&ouml;&ouml;tajal on kontoris oma nimega suss, et kolleegid saaksid &uuml;ksteisele kingitusi j&auml;tta.</p> <p>P&uuml;hade ajal on oluline perega aega veeta. Selleks pakutakse kodukontori v&otilde;imalust ja toimub meeleolukas pidu t&ouml;&ouml;tajate lastele. &bdquo;Laste j&otilde;ulupidu p&uuml;&uuml;ab igal aastal eelmist pidu &uuml;le trumbata. Seal on meil alati m&otilde;ni p&otilde;nev meelelahutus nagu mustkunst v&otilde;i teaduseksperiment,&ldquo; r&auml;&auml;gib Adcashi sisuloomejuht Laura-Liisa Lilleberg.</p> <p>T&ouml;&ouml;pere j&otilde;ulupidu on &uuml;ks aasta oodatumaid s&uuml;ndmusi. Adcashil on kontorid &uuml;le maailma ja k&otilde;igi kontorite j&otilde;ulupeod toimuvad &uuml;hel ajal ning neid &uuml;hendab videosild. Nii saavad k&otilde;ik osa kolleegipreemiate jagamisest ja m&otilde;nusast melust.</p> <p><b>OPERAIL</b></p> <p>Rahvusvaheline raudtee logistikaettev&otilde;tte Operail v&auml;&auml;rtustab lahendustele suunatud m&otilde;tlemist. Seet&otilde;ttu otsustati &uuml;le Eesti paiknevat kollektiivi kokku toovaid s&uuml;ndmusi t&auml;histada kevadel ja suvel, kuid j&otilde;ulup&uuml;hi pidada piirkondlike meeskondade kaupa. Nii saab iga tiim valida endale meelep&auml;rase t&auml;histamisviisi ja aja.</p> <p>Eelmisel talvel tehti ettev&otilde;tte Tallinna kontoris piparkookide kaunistamise v&otilde;istlus ja valiti k&otilde;ige koledam j&otilde;ulukampsun. &bdquo;Piparkookide kaunistamise v&otilde;istlus oli t&otilde;eliselt tore. Meeskonnad pidid v&auml;lja m&otilde;tlema oman&auml;olise kaunistamisidee ja selle teoks tegema. Kui piparkoogid valmis, otsustas h&auml;&auml;letus v&otilde;istluse v&otilde;itja,&ldquo; r&auml;&auml;gib Operaili personali- ja turundusjuht Jane Etverk. T&ouml;&ouml;tajate lapsi r&otilde;&otilde;mustati j&otilde;ulupakkidega.</p> <p>Selline j&otilde;ulude t&auml;histamine on Operailis segu uutest ja vanadest traditsioonidest. Kui muutus ettev&otilde;tte br&auml;nd ja identiteet, vaadati &uuml;le &uuml;hised tegevused ning nende sobitumine organisatsiooni v&auml;&auml;rtuste ja eesm&auml;rkidega. Algatati ka mitu uut tegevust, mis tasapisi traditsiooniks kujunevad.</p> <p><b>STARSHIP</b></p> <p>Ises&otilde;itvaid pakiroboteid arendava Starshipi kollektiiv t&ouml;&ouml;tab viies riigis &ndash; Eestis, Soomes, Saksamaal, &Uuml;hendkuningriigis ja USAs. Pikkadest vahemaadest hoolimata on v&auml;&auml;rtused samad ja j&otilde;ulude ajal m&otilde;eldakse peale oma inimeste ka abivajajatele.</p> <p>Starshipi <i>facilities manager</i> Anne-Mai Elbrechti s&otilde;nul annab ettev&otilde;te kolleegidele igal aastal v&otilde;imaluse head teha. Eestis on abi pakutud L&otilde;una-Eesti lastekodudele. &bdquo;K&otilde;ik lapsed saavad kirjutada oma p&uuml;hadesoovid, mis j&otilde;uavad kasvatajate abiga meie juurde. Meie t&ouml;&ouml;tajad saavad valida, kas ja millise soovi nad t&auml;idavad. Ettev&otilde;te v&otilde;tab enda peale need soovid, mida keegi t&ouml;&ouml;tajatest ei valinud, ja ka kingituste kohaletoimetamise,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elbrecht &uuml;hest abistamise viisist. Toetada v&otilde;ib mitut moodi, kuid kehtib p&otilde;him&otilde;te, et k&otilde;ik soovijad saaksid panustada ja laste silmad s&auml;raksid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate j&otilde;ulupeole on oodatud ka kaaslased. &bdquo;Ka kaaslased on meile olulised,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elbrecht. J&otilde;ulupeod toimuvad ettev&otilde;tte k&otilde;igis asukohtades &uuml;le maailma.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2478Mida jõuluvanale meelde tuletada, et ta jõuaks tervena töölt koju?2019-12-23<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kirjutan oma mehe p&auml;rast, ta on j&otilde;uluvana. Kardan, et j&otilde;ulu&otilde;htul v&otilde;ib ta kiirustamise t&otilde;ttu sattuda &otilde;nnetusse. Mida ma v&otilde;iksin talle meelde tuletada, et s&otilde;itmine oleks ohutu?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Enne pikale teele minekut tuleks kindlasti teha saanile tehno&uuml;levaatus, sest saani kasutati viimati aasta tagasi. Lisaks tasuks teha kerge kontroll ka j&otilde;uallikatele ehk p&otilde;hjap&otilde;tradele. Nad on terve aasta puhanud ja uueks hooajaks valmistunud, kuid v&otilde;ivad olla ohutusreeglid unustanud. M&otilde;istlik oleks teha m&otilde;ned proovis&otilde;idud ja veenduda, et Rudolfi nina kiirgab valgust piisavalt eredalt, et j&otilde;uluvana n&auml;eks, kuhu s&otilde;ita. Kui Rudolfi nina on tuhmunud, tuleks kasutusele v&otilde;tta n&auml;iteks pealambid.&nbsp;</p> <p>On teada, et s&otilde;it tuleb hullumeelselt kiire. Seet&otilde;ttu tuleb p&ouml;&ouml;rata k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu saanijuhtimisele. Kuna pidevalt tuleb kontrollida kingisaajate nimekirju ning teha marsruuti viimase hetke muudatusi, oleks tark v&otilde;tta kaasa p&auml;kapikk v&otilde;i paar, kes loeksid kaarti ja jagaksid vajalikku infot. Siis saab j&otilde;uluvana keskenduda ohutule s&otilde;itmisele.</p> <p>Kindlasti tuleb j&auml;lgida, et turvav&ouml;&ouml;d oleksid kinnitatud nii j&otilde;uluvanal kui p&auml;kapikkudel, sest ettevaatamatuse t&otilde;ttu v&otilde;ib saanist v&auml;ga lihtsalt v&auml;lja kukkuda. T&otilde;sist t&auml;helepanu tuleks p&ouml;&ouml;rata riietusele - saan on lahtine ja tuleb arvestada, et s&otilde;idetakse v&auml;ga madala temperatuuriga keskkonnas. K&uuml;lmumise v&auml;ltimiseks peaksid j&otilde;uluvana ja p&auml;kapikud selga panema tuule- ja veekindlad joped ja p&uuml;ksid. Tasub j&auml;lgida, et riietus n-&ouml; hingaks, sest muidu ajab riietus higistama ning siis on k&uuml;lmetumine v&auml;ga kerge tulema. M&otilde;istlik oleks riietuda kihiliselt ning panna selga soe pesu. Eriti tasuks j&auml;lgida, et noored ja edevad p&auml;kapikud selle ikka selga paneksid ega loobuks selle nimel, et m&otilde;ni millimeeter saledam v&auml;lja n&auml;ha. Tark oleks kaasa v&otilde;tta k&otilde;rvaklapid, sest lennukite l&auml;hedusse sattudes v&otilde;ib m&uuml;ra olla p&auml;ris suur.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile rahulikke p&uuml;hi!</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2477Persoon: Ivo Linna – 50 aastat laval2019-12-20<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud?</b></p> <p>P&auml;rast 9. klassi l&otilde;ppu oli mul suur soov teenida taskuraha. Koos mitme klassikaaslasega asusime t&ouml;&ouml;le mehhaniseeritud ehituskolonni ehk MEKi. Minu kunagises t&ouml;&ouml;raamatus on sissekanne, et olin MEKi abit&ouml;&ouml;line.</p> <p>Sisuliselt t&auml;hendas see, et segasime betooni ja tassisime 50 kg kaaluvaid tsemendikotte, kuhu tarvis. Samuti olime usinad labidamehed.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus viidi meid autokastis objektilt &auml;ra. Koju j&otilde;udes olime poistega t&auml;itsa l&auml;bi, kuigi olime noored mehed ja j&otilde;udu oli, aga t&ouml;&ouml; oli f&uuml;&uuml;siliselt ikka raske.</p> <p>Valjalas ja K&otilde;ljalas k&auml;ies on sealseid kahekorruselisi maju n&auml;hes tore meenutada, et olen siin vundamenti valanud ja muud ehitust&ouml;&ouml;d teinud.&nbsp;</p> <p>P&auml;rast l&otilde;unaks kaasa v&otilde;etud v&otilde;ileibade s&ouml;&ouml;mist korraldasime s&otilde;pradega kiviheitev&otilde;istlusi. See hoidis lihased ka l&otilde;unapausi ajal soojad, sest muidu oleksime olnud t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks kanged nagu pulgad.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b></p> <p>1970ndate alguses, kui ma olin juba paar aastat laulnud ja samal ajal t&ouml;&ouml;tasin ka raadios, siis tundsin, kuidas mind t&otilde;mbab lava poole. Ega ma hoomanudki t&auml;ielikult, mida see laval olemine t&auml;hendab.</p> <p>1972. aastal oli mul Olav Ehala ansambliga kontserdituur, kus tegid kaasa ka tol ajal tuntud akrobaadid Sergei Fatkin ja J&uuml;ri Druus, keda saab n&auml;ha ka filmis &bdquo;Noor pension&auml;r&ldquo;. Sergei Fatkin, vana lavahai, &uuml;tles mulle &uuml;kskord, et kui sa tuled lavale, siis tervita inimesi, naerata, kummarda ja kui juhtub, et esinemise j&auml;rel publik isegi aplodeerib, siis t&auml;na neid ja kummarda. See on minu jaoks p&uuml;ha t&otilde;de, kuigi on nii elementaarne. See &otilde;petus tuleks igal esinejal kuldt&auml;htedega seina peale panna.</p> <p>Ma ei tundnud isiklikult Georg Otsa, kuid p&auml;rast &uuml;ht kontserti meid tutvustati lava taga ja ta &uuml;tles mulle: &bdquo;Teie peaksite p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu oma diktsioonile!&ldquo; Ma v&otilde;tsin seda soovitust kuulda ja tegin oma diktsiooniga t&ouml;&ouml;d. Piinlik on kuulata vanu lindistusi, kus ma ei saa osast enda lauldud s&otilde;nadest aru.</p> <p>Kui laulda eestlasele eesti keeles, siis lauldes peavad olema kuulda komad ja ka koolonid.</p> <p><b>Kui oleksite saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</b></p> <p>Mul oli suur soov n&auml;ha kuulajate n&auml;ol naeratusi, tunda nende poolehoidu ning saada tugev aplaus. Ma olin noor ja loll ega osanud laval olla ja ikka juhtus, et aplaus l&otilde;ppes enne, kui ma j&otilde;udsin lavalt &auml;ra minna. Selle kohta &ouml;eldi, et susside sahinal lahkus lavalt.</p> <p>Sealt tekkis tahe kuulata rohkem muusikat ja areneda. Minu vanem vend oli minu muusikaline isa ja tema &otilde;petas mind muusikat kuulama.</p> <p>T&otilde;usvaid ja langevaid t&auml;hti on muusikute seas alati. Esimesed k&uuml;mme aastat n&auml;itavad, kellest saab tegelikult laulja ja kellest mitte.</p> <p>Valides laulja elukutse, tuleb hambad ristis pingutada, et sellest saaks elu kutse. Muusiku ja laulja elu on p&auml;ris karm. See ei ole ainult t&auml;helepanu ja raha, see t&auml;hendab rasket t&ouml;&ouml;d.</p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud.</b></p> <p>T&auml;psust, vastupidavust ja tohutult empaatiat.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</b></p> <p>Komistamisi ja kukkumisi on ikka laval ette tulnud. &Uuml;he esinemise ajal ansambliga Apelsin rebestasin reielihase &auml;ra ja kukkusin. Rahvas naeris, sest nad ei saanud aru, mis juhtus, aga see valu oli metsik.</p> <p>K&otilde;ige keerulisem periood oli, kui s&otilde;itsime ansambliga Apelsin m&ouml;&ouml;da N&otilde;ukogude Liitu ja andsime 3&ndash;4 n&auml;dala jooksul 70 kontserti. Hommikust &otilde;htuni olime laval ja elasime nagu autopiloodi peal, igasugune m&otilde;tlemisv&otilde;ime kadus &auml;ra. Rutiin oli kohutav. Praegu ma ei peaks enam sellisele esinemiskoormusele vastu. &Otilde;nneks olime noored ja indu oli palju, ka tervis pidas vastu.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</b></p> <p>Ma olen esitanud igasugust muusikat rahvalikest lorilauludest kuni suurep&auml;raste tekstidega viisideni. See on arendanud.</p> <p>Autorite nagu Leelo Tungal, Ott Arder, Priit Aimla, Henno K&auml;o ja paljude teiste tekstides on&nbsp; s&uuml;gavust. Meie vaatame, aga ei n&auml;e, kuid poeedid n&auml;evad.</p> <p>Peale teksti on samav&otilde;rd oluline, kuidas seda laulu esitada. Ausus on v&otilde;ti.</p> <p>See on paratamatu, et kui alustad laulmist, siis oled vaimustuses oma h&auml;&auml;lest, ja kui ka m&otilde;ni t&uuml;tarlaps juhtus minu h&auml;&auml;lt kiitma, siis ma ei keskendunud sellele, mida ma laulan, vaid nautisin oma esitust. Edu on toonud see, et olen laval olnud aus ega ole proovinud olla keegi teine.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele?</b></p> <p>P&otilde;ruge ja p&otilde;ruge tihti. Ei maksa kohe lolliks minna, kui meedia m&otilde;nda edukat esinemist v&otilde;i laulu taevani kiidab. See on v&auml;ga petlik. P&otilde;rumine, vead, eksimused, kaotused &ndash; need aitavad areneda palju rohkem kui v&otilde;idult v&otilde;idule k&otilde;ndimine. Kui hakata edu iseenesestm&otilde;istetavalt v&otilde;tma, siis &uuml;hel hetkel v&otilde;ib kukkumine tulla k&otilde;rgelt ja ootamatult. See v&otilde;ib panna karj&auml;&auml;rile ja kogu elule v&auml;ga suure p&otilde;ntsu. Pigem s&otilde;uda tasa ja targu edasi.</p> <p>Foto: Scanpix</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2474Kuidas mõjutab digitaliseerimine tööohutust ja töötervishoidu?2019-12-19<p><em>EU-OSHA on avaldanud uue bro&scaron;&uuml;&uuml;ri, mille teemaks on, kuidas digitaliseerimine v&otilde;ib tulevikus t&ouml;&ouml;keskkonda muuta.&nbsp;</em></p> <p>Digitehnoloogia uskumatu potentsiaal muudab t&ouml;&ouml;kohti, kuid mida see t&ouml;&ouml;tajate ohutuse ja tervise jaoks t&auml;hendab? Meie uus bro&scaron;&uuml;&uuml;r annab &uuml;levaate meie digitaliseerimisega seotud pidevast t&ouml;&ouml;st &ndash; sh hiljutisest tuleviku-uuringust &ndash; ja selle m&otilde;just t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;tervishoiule.</p> <p>Bro&scaron;&uuml;&uuml;ris selgitatakse, kuidas v&auml;hendada digitaliseerimise v&otilde;imalikke negatiivseid tagaj&auml;rgi t&ouml;&ouml;tervishoiule ja t&ouml;&ouml;ohutusele. Veelgi enam, see n&auml;itab, kuidas saame parandada ennetust t&ouml;&ouml;kohal digitehnoloogiate abil.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/digitalisation-and-occupational-safety-and-health-osh-eu-osha-research-programme/view">Lisateave digitaliseerimise m&otilde;ju kohta t&ouml;&ouml;tervishoiule ja t&ouml;&ouml;ohutusele on meie bro&scaron;&uuml;&uuml;ris</a></p> <p>Vt keeleversioonid&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/summary-foresight-new-and-emerging-occupational-safety-and-health-risks-associated/view">Kokkuv&otilde;te &ndash; digitaliseerimisega seotud uute ja tekkivate t&ouml;&ouml;ohutus- ja t&ouml;&ouml;tervishoiuriskide prognoos 2025.&nbsp;aastaks</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks/developments-ict-and-digitalisation-work">K&uuml;lastage meie digitaliseerimise jaotist, et saada lisateavet meie tuleviku-uuringu kohta</a></p> <p>Tutvuge aruandega &bdquo;<a href="https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/changing-nature-work-and-skills-digital-age" target="_blank">T&ouml;&ouml; ja oskuste muutuv olemus digiajastul<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&ldquo;, mille on avaldanud Euroopa Komisjoni teaduse ja teadmiste talitus.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2473Persoon: psüühiliste erivajadustega laste kooli tegevusterapeut Ande Etti2019-12-18<p><b>Vaata teise pilguga, n&auml;ed teisiti.&nbsp;</b><b>Just seda soovitab tegevusterapeut Ande Etti (34), kes peab oma t&ouml;&ouml;s esmaoluliseks oskust m&otilde;ista ja s&uuml;damest hoolida, samuti loovust ja isikukeskset l&auml;henemist.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kerajad lambid pilkup&uuml;&uuml;dva eestiaegse peahoone ja sellega k&uuml;lgnevate majade &uuml;mber helendavad pimenenud p&auml;evas kutsuvalt nagu maheda valgusega v&auml;ikesed kuukettad. &Uuml;mberringi on vaikne. &Uuml;ksik t&auml;naval liikuja v&otilde;ib k&uuml;sida: &bdquo;Huvitav, mis siin kompleksis v&otilde;iks toimuda?&ldquo;, teadmata midagi Tallinna Konstantin P&auml;tsi Vaba&otilde;hukoolist, kus &otilde;pivad ps&uuml;&uuml;hilise erivajadusega lapsed.</p> <p>Nende privaatsuse kaitseks j&auml;&auml;vad kooli paraaduksed suletuks, kuid tegevusterapeut <b>Ande Etti</b> on valmis tutvustama nii terapeutide maja kui oma t&ouml;ist argip&auml;eva. Tema t&auml;helepanekuil tekitab s&otilde;na &bdquo;erivajadus&ldquo; hirmu. &bdquo;Mida inimesed kardavad? &Uuml;tlen siiralt: siin &otilde;pivad armsad, nutikad ja loovad lapsed, kellel on mingites eluvaldkondades ja olukordades keeruline hakkama saada. Nad ei oska oma emotsioonidega toime tulla v&otilde;i napib neil sotsiaalseid oskusi, sest pole olnud vajalikku tuge, m&otilde;istmist v&otilde;i hoolimist,&ldquo; s&otilde;nab Ande, kes on tudeerinud Tartu &Uuml;likoolis nii semiootikat, meediat kui kommunikatsiooni, ning lisaks l&otilde;petanud Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkooli. Ta on leidnud vaba&otilde;hukoolis tegevusterapeudina oma kutsumuse, p&uuml;hendudes 7-16aastastele meeleolu- ja k&auml;itumish&auml;iretega lastele ning nende vajadustele.</p> <p>&bdquo;Vahel mul on t&otilde;esti tunne, et mu s&uuml;da l&auml;heb l&otilde;hki sellest, kui v&auml;ga ma neid lapsi armastan,&ldquo; tunnistab Ande paatoseta, olles kogenud, kuidas tema t&ouml;&ouml; on neid suletud hingedega r&uuml;blikuid aidanud.&nbsp;</p> <p><b>Mida keegi vajab?</b></p> <p>Oma hubasesse kabinetti on ta erinevate harjutuste tarbeks hankinud hulgaliselt v&auml;ga erisuguseid vahendeid, millest nii m&otilde;nigi v&otilde;ib tekitada t&auml;iskasvanus vastakaid tundeid nagu vees hulpivad geelpallid. Aga lastele meeldib neis k&auml;tega sobrada, sest need rahustavad ja aitavad &uuml;htlasi ajutegevust reguleerida. Jutut&auml;ringud &auml;rgitavad s&otilde;naahtraid rohkem jutustama ja kontakti looma, tegevuskaardid tugevate tunnetega toime tulema... Ande v&otilde;tab riiulist erinevaid vahendeid, millest nii m&otilde;negi otstarve tekitab k&uuml;simusi nagu n&auml;iteks plastik&uuml;mbrises v&auml;rvilised &bdquo;kalamarjaterad&ldquo;, aga selgub, et lastel, kel on sensoorne vajadus midagi katsuda, on neist abi.</p> <p>&bdquo;Iga laps on v&auml;ga erinev. Pead m&otilde;tlema, mis oleks talle vajalik. Seejuures tuleb harjutused sageli ise v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada ja eelnevalt info kokku otsida&ldquo;. Palju aega Ande ettevalmistusele kulutab, ta &ouml;elda ei oska, sest m&otilde;tetes tiksub see pidevalt, kuni t&auml;rkab: &bdquo;Seda v&otilde;i teist v&otilde;iks teha!&ldquo;</p> <p>Tegevusterapeudina t&ouml;&ouml;tab Ande enamasti lastega individuaalselt, vahel ka mitmekesi v&otilde;i grupis. Paark&uuml;mmend minutit enne esimese teraapiatunni algust saabudes prindib ta v&auml;lja oma koostatud teraapiakava ja muud materjalid, seej&auml;rel tuulutab toad ja paneb m&auml;ngima muusika.</p> <p>&bdquo;Kui laps nina v&auml;lisukse vahelt sisse pistab, siis l&auml;hen talle vastu, sest kuulata on vaja tema muljeid, mida ta soovib jagada,&ldquo; kirjeldab Ande, kelle teraapia kestab enamasti nagu koolitundki 45 minutit. Ta on loonud teraapiale kindla struktuuri, mis pakub lapsele turvatunnet ja on eriti oluline autistidele.</p> <p><b>Keskendudes emotsioonidele</b></p> <p>&bdquo;Teraapia algab h&auml;&auml;lestumisest, millele j&auml;rgnevad selleks p&auml;evaks v&auml;lja m&otilde;eldud harjutused, ja l&otilde;peb meeleharjutuse v&otilde;i meditatsioonilise m&otilde;tter&auml;nnakuga,&ldquo; kirjeldab Ande, keskendudes palju eelk&otilde;ige laste emotsioonidele, et nad &otilde;piksid tundma tundeid iseenda sees, m&otilde;istma teiste tundeid ja nendega hakkama saada. &bdquo;Kui laps pole valmis oma tunnetest r&auml;&auml;kima, siis vahel on tunded n&auml;iteks sellel tiigril.&ldquo; Ande v&otilde;tab k&auml;tte pehme m&auml;ngulooma, mille ta rollim&auml;ngu kaasab. Lapsed huvituvad ja tulevad kaasa, kuid neile peab ka isiklikku ruumi andma ja aupaklikult suhtuma. &bdquo;Meil on dialoog. Kui ma midagi v&auml;lja pakun, siis alati k&uuml;sin, kas sa sooviksid seda teha? V&otilde;i k&uuml;sin luba: kas v&otilde;ib, et annan sulle n&otilde;u?.&ldquo;</p> <p>Tegevusterapeudina ei keskendu ta ainult f&uuml;&uuml;silise tervisega seotud teraapiale, vaid ennek&otilde;ike eneseregulatsioonile ja sotsiaalsetele oskustele. &bdquo;Pean seda v&auml;ga oluliseks. Vahel saadetakse minu juurde kehva k&auml;ekirjaga laps, aga siis ma avastan, et tal on hoopis emotsionaalsete v&otilde;i sotsiaalsete oskuste probleem. Sean selle esikohale, sest halva k&auml;ekirjaga v&otilde;ib elada, aga katsu sa elada ilma eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskusteta!&ldquo;</p> <p>Ande selgitab, et kui laps on l&auml;bi elanud mingisuguse trauma, pole kogenud armastust ega saanud &otilde;ppida, kuidas k&auml;ituda ja olla, siis ta ei oskagi ennast emotsionaalselt reguleerida.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Oluline on turvatunne</b></p> <p>&bdquo;Teraapiatunnis annan ma endast parima, aga kui lapsevanema ja pere olukord on raske, siis tekitab see j&otilde;uetust,&ldquo; s&otilde;nab Ande, toonitades, kuiv&otilde;rd oluline on hoolitseda varases eas lapse emotsionaalsete ja f&uuml;&uuml;siliste vajaduste eest. Sellest s&otilde;ltub, kas inimene on hilisemas eas &auml;rev, v&auml;ga kartlik vms. Milline on tema enesehinnang, kuidas ta loob suhteid jne. Traumad v&otilde;ivad olla v&auml;ga individuaalsed, aga j&auml;tavad neuroarenguliselt ajusse j&auml;lje.</p> <p>Ilmselge on, et last traumeerib v&auml;ga, kui vanem ei saa ise oma eluga kuigi h&auml;sti hakkama, kodukeskkond on kaootiline, lapsed hooletusse j&auml;etud... V&otilde;i pole vanemat f&uuml;&uuml;siliselt ja emotsionaalselt kohal, ning puuduvad p&uuml;sivad turvalised piirid, sest lapsed vajavad turvatunnet ja kompavad piire.</p> <p>Tegevusterapeudi t&ouml;&ouml; on emotsionaalselt h&auml;sti n&otilde;udlik ja raske, aga Ande meelest oli tema varasem kontorit&ouml;&ouml;, koosolekud jms talle oluliselt raskemad. &bdquo;Praegu mahub &uuml;hte p&auml;eva k&uuml;ll h&auml;sti palju emotsioone, aga need ei ole ainult negatiivset laadi, on ka h&auml;sti positiivseid tundeid. R&auml;&auml;kides lastega nende maailman&auml;gemisest, soovidest ja unistustest, siis nemad v&otilde;ivad taastada hoopis minu usu inimkonda!&ldquo;</p> <p>Kuna toime tuleb tulla laste frustratsiooni, kurbuse, viha v&otilde;i r&otilde;&otilde;muga, siis osaleb Ande ise Verge meetodi koolitustel. See &otilde;petab f&uuml;&uuml;silist agressiooni ennetama moel, et oskaks teist inimest v&auml;&auml;rtustades kehtestada samal ajal piire. Ent tuleb ka endale aru anda, kuidas sinu enda k&auml;itumine teisi m&otilde;jutab.</p> <p><b>Teistsugune vaatenurk</b></p> <p>Andel endal aitab terapeudiametis hakkama saada tunne, et tal on lastele midagi pakkuda ja v&otilde;imalust keerulisi aspekte nende elus leevendada. &bdquo;Olles neile lastele l&auml;henenud armastuse ja hoolivusega, pakkunud piisavalt adekvaatseid v&otilde;imalusi, siis mingist piirist on teatepulk lapse k&auml;es: kas ja mil m&auml;&auml;ral ta soovib v&otilde;i suudab seda k&otilde;ike vastu v&otilde;tta,&ldquo; t&auml;heldab ta, olles t&auml;nulik, et tema &uuml;mber on toetavad ja Ande t&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rtustavad kolleegid. T&ouml;&ouml;tingimused on m&otilde;nusad ja t&ouml;&ouml;andja panustab ka tema isiklikku arengusse. M&otilde;istab sedagi, et tegevusterapeut ei ole robot. &bdquo;See k&otilde;ik aitab mul selles ametis p&uuml;sida,&ldquo; nendib Ande, soovitades k&otilde;igil l&auml;htuda dr Stewart Schenkeri t&otilde;demusest: &bdquo;Vaata last teise pilguga, n&auml;ed teistsugust last!&ldquo;</p> <p>Oluline on paigutada end teise inimese seisukohta, vaadata avatult ja aktsepteerivalt, p&uuml;&uuml;da teda armastada... &bdquo;Siis n&auml;edki, kuidas ta sinu silme all teistsuguseks muutub,&ldquo; t&otilde;deb Ande, kelle arvates ei saa traumataustaga last &otilde;petada paremini k&auml;ituma, pannes teda halvemini ennast tundma. &bdquo;Lapsevanemad ei peaks kartma terapeutidega r&auml;&auml;kida, sest minu eesm&auml;rgiks on, et laps saaks paremini hakkama ja tema elukvaliteet oleks parem. Hea meelega &uuml;hendaksin ma lapsevanematega j&otilde;ud.&ldquo; Nii m&otilde;negagi on tal tore suhtlus, ent on neidki, kellega pole &otilde;nnestunud kontakti saada.</p> <p>Ande leiab, et saab nii laste kui teiste inimeste tugevate tunnetega h&auml;sti hakkama. Keerulisemad on olukorrad, kui ilmneb midagi, mida ta ei saa paremaks muuta. Eelk&otilde;ige inimeste sedalaadi suhtumist tema t&ouml;&ouml;sse, mis ei aita edasi minna. K&uuml;ll lisavad t&ouml;ist r&otilde;&otilde;mu lapsed ise, kes vahetunni ajal eelistavad pigem oma terapeudiga suhelda kui avara kooli&otilde;ue m&auml;ndide all &uuml;ksteisega m&auml;ngida, sest usaldavad teda. Teades, et nende elus on keegi, kes osav&otilde;tlikult kuulab. S&uuml;damega.</p> <p><b>Murelik statistika</b></p> <p><b>Eesti Tervisestatistika ja Terviseuuringute andmebaasi alusel </b>konsulteeris 2018. aastal Eestis ps&uuml;hhiaater ambulatoorselt 8625 last, kelle vanus ulatus 14. eluaastani.<b> </b>Uusi ps&uuml;hhiaatrilisi ambulatoorseid haigusjuhte ilmes nende seas 3792, kuid vanuser&uuml;hmas 15-19aastat 2068.<b></b></p> <p><b>Euroopa lasteombudsmanide v&otilde;rgustiku (ENOC) septembris 2018 avaldatud raporti j&auml;rgi </b>oli <b>Poolas</b> vaimse ja ps&uuml;&uuml;hilisi h&auml;irega lapsi ja kuni 18aastaseid professionaalset abi vajavaid noorukeid 9% elanikkonnast.<b> Taanis</b> oli 10-15% noortel olnud probleeme vaimse tervisega, kusjuures aina enam diagnoositakse &auml;revust ja depressiooni. <b>Prantsusmaa</b> uuringud n&auml;itavad, et 10-15% noortel on olnud ps&uuml;&uuml;hiliselt v&auml;ga keerulisi aegu, mis tekitavad probleeme koolis. 15-17% 16-25aastastel noortel on esinenud depressiooni. <b>Rootsis</b> on 25% lastest ja noortest ilmnenud n&auml;rvilisust ja pingesolekut, kusjuures kui 35% 15aastastest t&uuml;drukutest v&auml;idab, et kogeb sagedamini kui kord n&auml;dalas meeleolulangust.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/36vajad.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-36vajad.PNG" /></a></p> <p><b>Tekst ja fotod: Tiina Lang</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2471Pühade ajal töötamise ABC2019-12-17<p class="bodytext"><strong>24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. P&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele tuleb maksta t&ouml;&ouml;tatud aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Riigip&uuml;hade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra.</strong>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Riigip&uuml;hade eel t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus. L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelnevatel reaalsetel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. ja 31. detsembril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas, riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.</p> <p class="bodytext">Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja on sellega n&otilde;us, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei tohi t&ouml;&ouml;andja teda selleks sundida.</p> <p class="bodytext">S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Kui t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;p&auml;eviti saab n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000. K&uuml;simuse v&otilde;ib saata ka e-postiga&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. Infotelefon t&ouml;&ouml;tab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril n&otilde;ustamist ei toimu.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile turvalisi ja rahulikke p&uuml;hi!</p> <p class="bodytext">Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2470Kas töögraafiku alusel töötajal on ka 23.12 lühendatud tööpäev?2019-12-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan restoranis ja meil tehakse iga kuu kohta t&ouml;&ouml;graafik. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;evad on tavap&auml;raselt 4 &minus; 6 tundi pikad. Graafikusse on m&auml;rgitud, et ma t&ouml;&ouml;tan 23. detsembril 6 tundi. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks h&uuml;vitama mulle 3 tundi 1,5-kordse tasuga? Teiseks, t&ouml;&ouml;andja ei ole minult k&uuml;sinud, kas ma tahan sel p&auml;eval 6 tundi t&ouml;&ouml;tada. Kas ma v&otilde;in siis hoopis varem t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev on 23. detsembril, tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aega kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hendada. T&ouml;&ouml;p&auml;eva peab l&uuml;hendama ka summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel ehk teisis&otilde;nu graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajal. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib j&auml;tta 23. detsembri t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata, tuleb see t&ouml;&ouml;tajaga kokku leppida. Kui t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne riigip&uuml;ha ei l&uuml;hendata v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemist, kuid mitte alati.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;ajakava k&auml;ttesaamise hetkel t&ouml;&ouml;andjale teatada, et ta ei n&otilde;ustu, et t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab 23. detsembri t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata. Kui t&ouml;&ouml;taja aga graafiku k&auml;ttesaamisel ei &uuml;telnud t&ouml;&ouml;andjale, et ta pole n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega, on kokkulepe olemas ning t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;tama vastavalt t&ouml;&ouml;ajakavale. Seega ei saa t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt omaalgatuslikult varem &auml;ra minna, sest sellisel juhul oleks tegemist t&ouml;&ouml;kohustuse rikkumisega.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel, selgub &uuml;letunnit&ouml;&ouml; alles arvestusperioodi l&otilde;pus. See t&auml;hendab, et graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajate k&otilde;ik normtunnid ja t&ouml;&ouml;tatud tunnid loetakse kokku kas &uuml;he, kahe, kolme v&otilde;i nelja kuu kohta, vastavalt kokkulepitud arvestusperioodi pikkusele.&nbsp;</p> <p><b><i>N&auml;ide</i></b><i>: T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ehk 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja on kokku leppinud neljakuulises arvestusperioodis, mis</i><i> algab 1. septembril ja l&otilde;peb 31. detsembril. Seega selguvad &uuml;letunnid 31. detsembril. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; leidmiseks tuleb esmalt leida nelja kuu normtundide arv, mis peab 31. detsembriks t&auml;idetud olema. Eeldusel, et t&ouml;&ouml;taja ei puudunud arvestusperioodi jooksul t&ouml;&ouml;lt (st ei olnud haigus- v&otilde;i hoolduslehel ega puhkusel), on septembris normtunde 168 (21 t&ouml;&ouml;p&auml;eva korrutatuna 8-ga), oktoobris 184 (23 x 8), novembris 168 (21 x 8) ning detsembris 149 (kui 23. detsember on t&ouml;&ouml;p&auml;ev ehk 19 x 8 &ndash; 3). Seega peab t&ouml;&ouml;taja nelja kuuga t&ouml;&ouml;tama 669 tundi. Kui 31. detsembril selgub, et t&ouml;&ouml;taja on teinud rohkem t&ouml;&ouml;tunde, peab t&ouml;&ouml;andja &uuml;letunnid t&auml;iendavalt h&uuml;vitama.</i></p> <p>Foto: Pixabay.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2469Tööõnnetus metallitehases2019-12-13<p><strong>Mis juhtus&nbsp;</strong></p> <p>Neli t&ouml;&ouml;tajat koostasid suurt metallkonstruktsiooni. Alusele oli vaja kinnitada kaks k&uuml;lgpaneeli kumbki kaaluga veidi &uuml;le tonni. Esimene k&uuml;lgpaneel paigaldati sildkraanaga kohale ja kinnitati tugedega. Kohale t&otilde;steti ka teine k&uuml;lgpaneel, kuid siis m&auml;rgati, et selle kinnitamiseks ei ole kohapeal koostedetaile. Nende kohaletoomiseks oli samuti vaja sildkraanat. Seet&otilde;ttu v&otilde;eti oma kohale asetatud kuid kinnitamata paneeli k&uuml;ljest tropid lahti. Kaks t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid sildkraanaga tugiposte tooma. Teised kaks j&auml;id kinnitamata k&uuml;lgpaneeli k&otilde;rvale seisma.</p> <p>Veidi hiljem n&auml;gid paneeli juurde j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajad, et paneel hakkab nende suunas kalduma. Nad hakkasid eemale liikuma kuid komistasid p&otilde;randal olnud metallkonstruktsiooni koostedetailide taha ja j&auml;id langeva paneeli alla. M&otilde;lemad t&ouml;&ouml;tajad said raske tervisekahjustuse.&nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>T&otilde;stet&ouml;&ouml;d ei olnud p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud. Esmalt oleks pidanud monteerimiskohale t&otilde;stma vajalikud kooste- ja kinnitusdetailid ja alles p&auml;rast seda k&uuml;ljepaneelid. Sel juhul ei oleks olnud vajadust kinnitamata k&uuml;lgpaneeli k&uuml;ljest t&otilde;stetroppe lahti v&otilde;tta ja see ei oleks saanud kalduda. Samuti oleks tulnud tagada vaba liikumistee juhuks, kui teisaldatavad detailid kaotavad stabiilsuse. Sel korral puudus t&ouml;&ouml;tajatel kiire ja takistamatu lahkumise v&otilde;imalus ohualalt.</p> <p>Kui tegemist on erikujulise konstruktsiooniga, mille koostamisel on mingid n&otilde;uded lisaks tavap&auml;raste konstruktsioonide puhul kehtivatele, tuleks neid t&ouml;&ouml;tajale selgitada enne t&ouml;&ouml;de algust ja j&auml;lgida, et neid j&auml;rgitakse. Lootus, et ainult &uuml;ldise t&otilde;stet&ouml;&ouml;de ohutusjuhendi n&otilde;uete j&auml;rgimine on piisav, ei pruugi erikujuliste konstruktsioonide korral&nbsp; olla piisav ja sel korral oli tagaj&auml;rjeks kahe t&ouml;&ouml;taja rasked vigastused.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2467Kas matusele minemiseks peab puhkepäeva võtma või tööandja arvestab selle kurva sündmusega?2019-12-12<p>Matusele minek on &uuml;ks neist s&uuml;ndmustest, mida ei tea kunagi ette planeerida. Kuidas k&auml;ituda, kui matus juhtub olema t&ouml;&ouml;p&auml;eval? Kas selleks tuleb v&otilde;tta puhkep&auml;ev v&otilde;i arvestab t&ouml;&ouml;andja selle paratamatu olukorraga ning lubab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt &auml;ra ka ilma vaba p&auml;eva v&otilde;tmata?</p> <p><strong>Vastab t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar</strong></p> <p>Teatud juhtudel peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale andma tasustatud vaba aega (nt matus, arstivisiit), kuid selle andmisel tuleb m&otilde;istlikult arvestada nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja huve. Nimetatud s&auml;tte puhul on oluline m&otilde;istlik aeg, mida hinnatakse iga &uuml;ksikjuhtumi puhul eraldi.</p> <p>Vaba p&auml;ev ei ole t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik</p> <p>Matusel osalemiseks ei s&auml;testa seadus t&ouml;&ouml;andjale kohustust anda t&ouml;&ouml;tajale vaba p&auml;ev, seega ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale matusel osalemiseks terve p&auml;eva ulatuses vaba aega. Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda vaba aega matusel osalemiseks, kuid seda &uuml;ksnes m&otilde;istliku aja piires. Kui n&auml;iteks matus kestab t&ouml;&ouml;p&auml;eva keskel m&otilde;ne tunni, on t&ouml;&ouml;andja kohustatud andma selleks ajaks t&ouml;&ouml;tajale tasustatud vaba aega, kuid p&auml;rast seda peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naasma.</p> <p>Ent t&ouml;&ouml;andjal ei ole keelatud s&auml;testada t&ouml;&ouml;korralduse reeglites t&ouml;&ouml;tajale soodsamaid tingimusi. Sellest l&auml;htuvalt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja ette n&auml;ha, et t&ouml;&ouml;tajale antakse tasustatud vaba p&auml;ev matustel osalemiseks vms, kuid see s&otilde;ltub alati konkreetsest t&ouml;&ouml;andjast.&nbsp;</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://nipiraamat.ohtuleht.ee/984661/lugeja-kusib-kas-matusele-minemiseks-peab-puhkepaeva-votma-voi-tooandja-arvestab-selle-kurva-sundmusega" target="_blank">&Otilde;htulehe nipiraamatus</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2466Kas pärast töösuhte lõppu tohib töötaja e-posti säilitada ja kasutada?2019-12-11<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: &uuml;ks mu t&ouml;&ouml;tajatest lahkub meie juurest, kuid tema postkastis on palju kasulikku infot, mida oleks tema kolleegidel hea kasutada. Kas ma v&otilde;in t&ouml;&ouml;taja postkasti p&auml;rast tema lahkumist &uuml;le v&otilde;tta ja avalikuks teha?&nbsp;</strong></p> <p>Peale t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist ei ole t&ouml;&ouml;andjal oma endise t&ouml;&ouml;taja nimelise e-posti aadressi kirjadega tutvumiseks &uuml;htegi p&otilde;hjendust, mida toetab &otilde;igusakt. Seega, tuleb muude kokkulepete puudumisel nimeline e-posti aadress koheselt peale lepingu l&otilde;ppemist sulgeda ja kustutada.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on kehtestanud t&ouml;&ouml;suhte ajal e-posti kasutamise p&otilde;hjendatud reeglid, saab ta reeglites tagada endale &otilde;iguse s&auml;ilitada endise t&ouml;&ouml;taja e-posti kirju m&otilde;istliku aja jooksul. Endise t&ouml;&ouml;taja e- kirjad v&otilde;ib paigutada n&auml;iteks arvutikettale, kustutades seej&auml;rel serverist e-posti aadressi koos selle sisuga. Kui aga peaks olema p&otilde;hjendatult vaja s&auml;ilitada mingiks ajaks t&ouml;&ouml;taja e- post, v&otilde;ib serveris t&ouml;&ouml;taja nimelise e-posti asendada muu kombinatsiooniga, mille alusel ei saa inimest enam tuvastada, nt &rsquo;tootajaametipost@ettev&otilde;te.ee&rsquo;.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja saab ka ise oma privaatsust endise t&ouml;&ouml;andja juures kaitsta, kui j&auml;rgib lihtsat n&otilde;uannet: t&ouml;&ouml;suhte ajal on m&otilde;istlik isiklikud e-kirjad koguda eraldi kausta, mida on lihtne t&ouml;&ouml;lt lahkudes kustutada. Kui seda aga tehtud ei ole, tuleks e-postkast enne t&ouml;&ouml;lt lahkumist &uuml;le vaadata ja isiklikud kirjad kustutada.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on k&otilde;ige otstarbekam on t&ouml;&ouml;taja e-posti s&auml;ilitamine ja kasutamine panna paika t&ouml;&ouml;korraldusreeglites.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.aki.ee/et" target="_blank">Andmekaitse Inspektsioon</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2464Vähenenud töövõimega töötajad - kes tahab, leiab võimaluse2019-12-10<p><b>T&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&otilde;ib v&auml;heneda mistahes raske kroonilise haiguse ilmnedes, r&auml;&auml;kimata s&uuml;nnip&auml;rastest vaevustest. Kui v&auml;hegi suutlikkust, pole p&otilde;hjust koju konutama j&auml;&auml;da, sest iga tubli inimene on t&ouml;&ouml;le oodatud.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Mul on h&auml;sti toetavad ja toredad kolleegid. Nad ei suhtu minusse nagu ratastoolis &auml;pusse, kes ei saa hakkama, vaid v&auml;ga innustavad, aitavad ja juhendavad,&ldquo; &uuml;tleb <b>Kaisa</b>, kes on t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le aasta kodul&auml;hedase Rimi poeketi kassapidajana. Enamiku oma 28aastasest elust on ta kaasas&uuml;ndinud seljahaiguse t&otilde;ttu veetnud ratastoolis, kuid saanud p&otilde;hihariduse tavakoolis ja j&auml;tkanud &otilde;pinguid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. K&auml;sit&ouml;&ouml;d &otilde;ppinuna on ta seal ka m&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;tanud ja hiljem tegutsenud vabatahtlikuna erinevates asutustes. Kassapidajaks kandideeris ta paari aasta eest ka Selverisse, aga valituks ei osutunud.</p> <p>Ta on olnud ise aktiivne t&ouml;&ouml;otsija, kuni leidiski v&otilde;imaluse Rimist, kus Kaisa sai esialgu olla paar kuud praktikal. T&ouml;&ouml;tukassa toetusel kohendati Rimis ka tema t&ouml;&ouml;koht sobivaks, sest ratastool oli kassaga v&otilde;rreldes liiga madal.</p> <p>Kaisa on t&ouml;&ouml;l osaajaga, neli tundi p&auml;evas, sest kauem ta enda s&otilde;nutsi f&uuml;&uuml;siliselt ja vaimselt vastu ei peaks. Hommikuti on ta v&auml;ikeses poes ainsana kassas.</p> <p>&bdquo;Mulle meeldib seal: on kindel t&ouml;&ouml;koht suhteliselt m&otilde;nusa rutiiniga, saan kodust v&auml;lja. Meil on h&auml;sti palju p&uuml;sikliente, kes mind juba teavad ja see on hea. Vahel tunnen, et peaksin lisaks ps&uuml;hholoogiat &otilde;ppima, et inimesi rohkem m&otilde;ista ja neist aru saada,&ldquo; s&otilde;nab ta.&nbsp;</p> <p><b>Olulised on oskused</b></p> <p>Kivi&otilde;lis asuva rahvusvahelise &otilde;mblusettev&otilde;tte Svarmil juht <b>Merle Roste</b> s&otilde;nab, et nende 250st t&ouml;&ouml;tajast ligi 60 on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. &bdquo;Enamasti r&auml;&auml;gitakse puuetest, mida on silmaga n&auml;ha, aga esineb v&auml;ga palju erinevaid vaegusi ja haigusi. N&auml;iteks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega astmaatikud. Seesuguste inimeste ring on palju laiem ega n&otilde;ua t&ouml;&ouml;andjalt ainult kaldteede ehitamist ja t&ouml;&ouml;koha &uuml;mberkorraldamist,&ldquo; selgitab ta. &bdquo;Kehtima peavad &uuml;le&uuml;ldised t&ouml;&ouml;keskkonna normid, n&auml;iteks &otilde;hupuhtus jms, et inimene saaks t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikult oma elatist teenida.&ldquo;</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamine Svarmili on kujunenud justkui iseenesest: t&ouml;&ouml;l oli paar inimest, p&auml;rast kelle tervisekontrolli andis t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;andjale teada, milliseid erilisi norme peaks nende puhul j&auml;rgima. &bdquo;Seesuguste t&ouml;&ouml;tajate arv hakkas mingist hetkest suurenema. Kui inimesel on tervisega probleeme, aga olemas on meie poolt n&otilde;utud teadmised, oskused ja kvalifikatsioon, siis alati vaatame, kuidas me saame tema t&ouml;&ouml;koha kujundada selliselt, et ta oma tervist ei kahjustaks,&ldquo; selgitab Merle Roste, toonitades, et k&otilde;ige olulisem on inimese kvalifikatsioon. &bdquo;L&auml;htume siiski oma &auml;rist, aga oleme suutnud kaasata kollektiivi ka uusi liikmeid vanade, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolleegide k&otilde;rvale, keda t&ouml;&ouml;tervishoiuarst j&auml;rjepidevalt j&auml;lgib. Meie filtriks ei ole v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, vaid teadmised ja oskused.&ldquo;</p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate kaasamine n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt lisakulutusi, aga need tehakse ka selle nimel, et personal p&uuml;siks ja t&ouml;&ouml;tajad ei jookseks edasi-tagasi. Svarmili p&otilde;hit&ouml;&ouml;tajad on k&uuml;ll Kivi&otilde;list, kuid ka kaugemalt, 30-40 km raadiusest Ahtmest ja Kohtla-J&auml;rvelt. Igal hommikul korjab t&ouml;&ouml;liste buss inimesed kokku ja &otilde;htul viib nad koju tagasi.<b></b></p> <p>&bdquo;Meie t&ouml;&ouml;tajad on kaitstud. T&ouml;&ouml;tervishoid on meie ettev&otilde;ttele v&auml;ga-v&auml;ga oluline. J&auml;lgime ja m&otilde;&otilde;dame kogu aeg erinevaid parameetreid. Siseauditid toimuvad meil palju tihedamini kui riik n&otilde;uab.&ldquo;</p> <p>Roste s&otilde;nul on see lisaks p&otilde;hitegevusele v&auml;ga oluline valdkond, millesse pidevalt investeeritakse ja mida j&auml;rjepidevalt arendatakse.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/15 Svarmil (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-15 Svarmil (3).jpg" /></a></p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph"><b>Erivajadus pole m&auml;&auml;rav</b></p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">&bdquo;&Uuml;ha enam on t&ouml;&ouml;andjad valmis pakkuma t&ouml;&ouml;d v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele, sealhulgas v&auml;ga erinevates valdkondades,&ldquo; nendib <b>Helen Kask</b> Eesti Puuetega Inimeste Kojast. &bdquo;Kui m&otilde;ned aastad tagasi oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene kollektiivis pigem haruldus, siis aasta-aastalt on see muutumas normaalsuseks.&ldquo; Kuna iga t&ouml;&ouml;k&auml;si on hinnas, siis otsivad t&ouml;&ouml;andjaid eelk&otilde;ige motiveeritud ja lojaalseid t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">&bdquo;Julgen v&auml;ita, et erivajadus ei ole siin m&auml;&auml;rav. Arvestama peab, et sageli on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed olnud pikalt t&ouml;&ouml;turult eemal, misp&auml;rast on neid seet&otilde;ttu keerulisem kaasata, sest neil on endal hirmud jms.&ldquo;</p> <p class="m2249791488237623381gmail-m4484517660791787888m2133639808467296144gmail-m-1220148689442833775m3354302757734862126gmail-m382791112322810590gmail-msolistparagraph">Helen Kask on kogenud, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib olla v&auml;ga motiveeritud just v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest palkama, aga ta ise ei j&otilde;ua nendeni v&otilde;i loobub, sest t&ouml;&ouml; ei vasta ootustele. &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;suhe on eelk&otilde;ige kahepoolne, seda nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja suhtumise poolest.&ldquo;</p> <p><b>M&otilde;tteviisi muutus</b></p> <p>2016. aastal k&auml;ivitunud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi eesm&auml;rk on aidata inimesel olla v&otilde;imalikult iseseisev, toetades teda v&otilde;imetekohase t&ouml;&ouml; leidmisel ja seal p&uuml;simisel.</p> <p>Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonin&otilde;uniku <b>Oskar Lepiku</b> s&otilde;nul ei r&auml;&auml;gita enam inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest, vaid nende t&ouml;&ouml;v&otilde;imest. &bdquo;Tegemist on v&auml;ga suure ja olulise m&otilde;tteviisi muudatusega, mis puudutab enam kui 100 000 Eestis elavat inimest. Me ei keskendu enam sellele, mida inimesed ei suuda teha, vaid sellele, mida nad suudavad.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa</b> senised kogemused n&auml;itavad, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed leiavad t&ouml;&ouml;d, kuigi nad v&otilde;ivad vajada selleks rohkem tuge (p&otilde;hjalikumat n&otilde;ustamist, oskuste arendamist, erinevate t&ouml;&ouml;de j&auml;rele proovimist, t&ouml;&ouml;koha kohandamist v&otilde;i tugiisikut t&ouml;&ouml; juures) ja aega. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tutest iga teine (57%) leiab t&ouml;&ouml;koha aasta jooksul ning iga kolmas (32,4%) poole aasta jooksul. T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi algusest (1. juuli 2016) arvates on t&ouml;&ouml;tukassa l&otilde;petanud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tuna arveloleku t&ouml;&ouml;le asumise t&otilde;ttu ligi 26 000 juhul. (Number ei kajasta unikaalseid inimesi, kuna &uuml;ks inimene v&otilde;ib olla korduvalt t&ouml;&ouml;d otsinud ja t&ouml;&ouml;le saanud).</p> <p>T&ouml;&ouml;kohad on mitmekesised. T&ouml;&ouml;tukassa anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed leiavad t&ouml;&ouml;d k&otilde;igil tegevusaladel &ndash; suuri erinevusi teiste t&ouml;&ouml;le asujatega ei ole. Seda, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed teevad v&auml;ga erinevaid t&ouml;id, kinnitavad ka t&ouml;&ouml;andjatele sotsiaalmaksu h&uuml;vitamise andmed. T&ouml;&ouml;tukassa maksis mais sotsiaalmaksu ligi 26 000 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja eest, kes t&ouml;&ouml;tavad rohkem kui 9600 erineva t&ouml;&ouml;andja juures.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Svarmil AS</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2463Kas töökoha jõulupeol osalemine on kohustuslik?2019-12-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan suures ettev&otilde;ttes, kus korraldatakse igal aastal j&otilde;ulupidu. Ma t&ouml;&ouml;tan esmasp&auml;evast reedeni kaheksast viieni. Sel aastal korraldatakse pidu laup&auml;evasel p&auml;eval ja algusega kell 19, kuid see ei ole tavap&auml;raselt minu t&ouml;&ouml;aeg. Minu vahetu juht on andnud m&otilde;ista, et pidu on k&otilde;igile kohustuslik. Tegemist on sellise vaikiva kohustusega, kus on teada, et t&ouml;&ouml;tajad, kes ei osale, saavad hiljem halvakspanu osaliseks. K&uuml;singi, kas t&ouml;&ouml;andja saab mind kohustada j&otilde;ulupeol osalema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja</i></b>: T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja on s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingu, kus on m&auml;&auml;ratud poolte kohustused. T&ouml;&ouml;andja &uuml;ks olulisematest kohustusest on kindlustada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga ja t&ouml;&ouml;tajal omakorda teha kokkulepitud t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;andja korraldused peavad olema seotud t&ouml;&ouml;ga. N&auml;iteks on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus korraldada t&ouml;&ouml;alaseid koolitusi, millest osav&otilde;tmine on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele kohustuslik. Lisaks maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;alasel koolitusel osalemise eest t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja korraldatud j&otilde;ulupidu on t&auml;nut&auml;heks t&ouml;&ouml;tajatele. J&otilde;ulupeol saavad t&ouml;&ouml;tajad suhelda vabamas &otilde;hkkonnas, mis omakorda loob tugevamad t&ouml;&ouml;alased suhted edaspidiseks. Ilmselt on j&otilde;ulupeo eesm&auml;rk t&ouml;&ouml;tajaid ka motiveerida.&nbsp;</p> <p>Vaatamata t&ouml;&ouml;andja headele kavatsustele tuleb t&ouml;&ouml;suhtes hinnata, milliseid kohustusi tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&auml;ita. Kui j&otilde;ulupidu v&otilde;i j&otilde;ulude ajal tehtav &uuml;ritus langeb t&ouml;&ouml;ajale ja &uuml;ritus on seotud t&ouml;&ouml;alase koolitusega, siis on tegemist t&ouml;&ouml;ajaga, t&ouml;&ouml;andja maksab selle eest t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;tajal on kohustus osaleda. Kui j&otilde;ulupidu toimub v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega ega ole seotud t&ouml;&ouml;alaste tegevustega, puudub t&ouml;&ouml;tajal kohustus osaleda. J&otilde;ulupidu on ka vastastikune viisakuseavaldus, kus t&ouml;&ouml;andja t&auml;nab peoga t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;tavad sellest osa. Kuid kui tegemist pole t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega, siis on j&otilde;ulupidu vabatahtlik &uuml;ritus, millel osalemine v&otilde;i mitteosalemine ei saa kaasa tuua karistust.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2462Võib töölepingu üleöö lõpetada?2019-12-06<p><b>&Uuml;hel p&auml;eval enam senine t&ouml;&ouml; ei meeldi. J&auml;tad lahkumisavalduse &uuml;lemuse lauale ja ametisse ei ilmu, sest t&ouml;&ouml;suhe sai l&otilde;petatud. M&otilde;tlemata, kas t&ouml;&ouml;andjal on seet&otilde;ttu &otilde;igus n&otilde;uda leppetrahvi. Liiatigi, kui lahkumise p&otilde;hjused on ebam&auml;&auml;rased.</b></p> <p>Just sel moel toimis &uuml;ks Raplamaa mees, kes oli ametis t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga, kuid t&ouml;&ouml;tas graafiku alusel. Ta j&auml;ttis vastavasisulise avalduse oma &uuml;lemuse lauale ja kadus. Paar p&auml;eva hiljem avastas t&ouml;&ouml;juht, kes oli mehele t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid jaganud, et t&ouml;&ouml; oli tegemata ja helistas talle. Selgus, et t&ouml;&ouml;mees oli lapse haigestumise t&otilde;ttu v&otilde;tnud haiguslehe, aga temaga vesteldes j&auml;i t&ouml;&ouml;juhile &uuml;htlasi mulje, et mees ei tahagi enam antud firmas t&ouml;&ouml;tada ja soovis t&ouml;&ouml;lepingu poolte kokkuleppel l&otilde;petada. Sellest tulenevalt kirjutas t&ouml;&ouml;juht ka mehe lahkumisavaldusele n&otilde;ustumism&auml;rke. Hiljem selgus, et t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada hoopis t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, kuigi esitatud avalduses ta ei p&otilde;hjendanud ega selgitanud, milles see t&auml;psemalt seisnes. Kuna v&auml;ited rikkumisest olid v&auml;&auml;rad ja paljas&otilde;nalised, siis polnud t&ouml;&ouml;tajal p&otilde;hjust t&ouml;&ouml;lepingut erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda. T&ouml;&ouml;andja ei olnud teda ebav&auml;&auml;rikalt kohelnud v&otilde;i millegagi &auml;hvardanud. K&uuml;ll v&auml;itis mees p&auml;rast t&ouml;&ouml;juhile lahkumisavalduse esitamist, et oli saanud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ites songa. Varasemalt polnud ta sellest t&ouml;&ouml;andja esindajale r&auml;&auml;kinud, samuti ei olnud esitanud sellekohast arstit&otilde;endit. Ka ei eeldanud mehe t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded suurte raskuste t&otilde;stmist, millest song enamasti tekib.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja &auml;hvardas ja diskrimineeris?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja hinnangul l&otilde;petas meest&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu p&otilde;hjusel, et ta lihtsalt ei tahtnud enam nende juures t&ouml;&ouml;tada. K&uuml;ll soovis ta saada p&auml;rast t&ouml;&ouml;lt lahkumist t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, mist&otilde;ttu m&auml;rkis ka t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise. Samas puudus mehel t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks alus. &Uuml;htlasi peab t&ouml;&ouml;taja teavitama t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;lepingu korralisest &uuml;les&uuml;tlemisest v&auml;hemalt 30 p&auml;eva ette. Vastasel juhul on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus n&otilde;uda &uuml;he kuupalga suurust leppetrahvi, kui t&ouml;&ouml;taja keeldub t&ouml;&ouml;st v&otilde;i lahkub t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseks omavoliliselt.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rdus kohtusse sooviga tuvastada, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine on t&uuml;hine ja seda saab pidada korraliselt l&otilde;ppenuks kuu hiljem ehk alates 16. novembrist 2016. &Uuml;htlasi palus t&ouml;&ouml;andja kohtul v&auml;lja m&otilde;ista leppetrahv mehe &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses 1269,94 eurot.</p> <p>Eelistungil p&otilde;hjendas t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;lepingu erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist asjaoluga, et t&ouml;&ouml;andja &auml;hvardas ja sundis teda haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;l k&auml;ima. Songa t&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine tema tervisele ohtlik. Antud t&ouml;&ouml;d pidanuks mehe hinnangul tegema kaks inimest. Talle olevat lubatud, et kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine muutub raskeks, saadetakse keegi appi, aga seda ei tehtud. Mehe arvates oli tegemist diskrimineerimisega.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;juht sundis haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;le?</b></p> <p>Kohus selgitas, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu, eelk&otilde;ige juhul, kui t&ouml;&ouml;tajat on koheldud ebav&auml;&auml;rikalt v&otilde;i sellega on &auml;hvardatud, lubatud seda teha kaast&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i kolmandatel isikutel. Oluliselt on viivitatud t&ouml;&ouml;tasu maksmisega v&otilde;i ohustab t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine reaalselt t&ouml;&ouml;taja elu, tervist, k&otilde;lblust v&otilde;i head nime. Antud juhul ei n&auml;htunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorralisest &uuml;les&uuml;tlemisavaldusest, millist alust ta silmas pidas. Liiatigi tuleb erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada. T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et &uuml;tles lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et teda sunniti lapsega haiguslehel olles t&ouml;&ouml;tama. T&ouml;&ouml;juht oli helistanud igal &otilde;htul ja kutsunud t&ouml;&ouml;le. Mees k&auml;is ametis n&auml;dal aega. Siis enam ei jaksanud, kuid t&ouml;&ouml;juht helistas &otilde;htul taas. Mees oli perega Tallinnas ja vastas t&ouml;&ouml;juhile, et laup&auml;eval ta kindlasti t&ouml;&ouml;le tulla ei saa, v&otilde;ib-olla p&uuml;hap&auml;eval. P&auml;rast arutelu abikaasaga otsustas ta samal p&auml;eval esitada lahkumisavalduse. T&ouml;&ouml; oli raske, tal oli suvel tekkinud song ja vaatamata lubadustele t&ouml;&ouml;andja talle abilist ei korraldanud. Hoopis &auml;hvardati, et tema asemele leitakse uus t&ouml;&ouml;taja.</p> <p><b>Millistele j&auml;reldustele j&otilde;udis kohus?</b></p> <p>L&auml;htudes t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja seletustest, leidis kohus, et t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks puudus t&ouml;&ouml;tajal alus, kuna t&ouml;&ouml;andaja olulise rikkumise kohta puudusid t&otilde;endid. T&ouml;&ouml;andja kinnitas, et polnud t&ouml;&ouml;taja lapsega haiguslehel olemisest teadlik. Samas nentis t&ouml;&ouml;mees, et vaatamata haiguslehele n&otilde;ustus ta &ouml;&ouml;siti t&ouml;&ouml;tama. Asjaolu, et t&ouml;&ouml;juht helistas ja meest t&ouml;&ouml;le kutsus, ei saa pidada haiguslehe ajal t&ouml;&ouml;le sundimiseks, kuna t&ouml;&ouml;juht polnud t&ouml;&ouml;taja haiguslehest teadlik ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete andmine oli t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt t&ouml;&ouml;juhi &uuml;lesandeks. Seoses songaga v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;taja haiguslehe alles p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu. T&ouml;&ouml;taja enda kirjeldused, miks ta lahkumisavalduse esitas, viitasid kohtu arvates pigem t&otilde;igale, et mees lihtsalt ei soovinud enam antud t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tada, kuid ei pidanud otstarbekaks ka omal soovil lahkuda.</p> <p>Kohus leidis, et t&ouml;&ouml;tajal puudus t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliseks &uuml;les&uuml;tlemiseks seadusest tulenev alus, mist&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&uuml;hine. Vastavalt t&ouml;&ouml;andja taotlusele tuli pooltevaheline t&ouml;&ouml;leping lugeda korraliselt &uuml;les&ouml;elduks t&ouml;&ouml;lepinguseaduses s&auml;testatud etteteatamist&auml;htajaga. T&ouml;&ouml;andjal oli &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt leppetrahvi. Kohus m&ouml;&ouml;nis, et n&otilde;ue oli &otilde;iguslikult p&otilde;hjendatud, kuid pidas &otilde;iglaseks seda mitte v&auml;lja m&otilde;ista. T&ouml;&ouml;taja esitatud avalduse j&auml;rgselt oli t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise soov juba m&otilde;lemapoolne, mida kinnitas t&ouml;&ouml;juhi kirjalik kommentaar t&ouml;&ouml;taja avaldusel. Seega puudus p&otilde;hjus eeldada, et t&ouml;&ouml;taja viivitamatu lahkumine tekitas t&ouml;&ouml;andjale reaalset varalist v&otilde;i mittevaralist kahju v&otilde;i kahjustas muul viisil t&ouml;&ouml;andja huve.</p> <p>K&uuml;ll oleks pannud leppetrahvi n&otilde;ue t&ouml;&ouml;mehe raskesse majanduslikku olukorda ja olnuks seega k&auml;ttemaksulise iseloomuga. Seet&otilde;ttu rahuldati Rapla kohtumajas 6. jaanuaril 2017 toimunud istungil<b> </b>t&ouml;&ouml;andjapoolne hagi osaliselt. Ka menetluskulud j&auml;id v&otilde;rdsetes osades poolte kanda.<b></b></p> <p>Hea oleks meeles pidada, et t&ouml;&ouml;lepingut ei saa omatahtsi l&otilde;petada ilma etteteatamist&auml;htajata, kui puuduvad m&otilde;juvad ja t&otilde;endatavad t&ouml;&ouml;andjapoolsed rikkumised. Otstarbekas oleks omavahel selges&otilde;naliselt vestelda, vahetada infot ja v&auml;ltida arusaamatusi, mis tulenevad otseselt ebapiisavast suhtlusest. Enamasti on v&otilde;imalik sarnaseid olukordi lahendada kohtu vahenduseta, s&auml;&auml;stes nii poolte aega kui raha.</p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2461Sotsiaalministeeriumi töösuhete konverentsil arutatakse, kuidas on töölepingu seadus oma eesmärke täitnud2019-12-05<p><b>T&auml;na toimub Tallinnas ministeeriumite &uuml;hishoones konverents &bdquo;100 aastat t&ouml;&ouml;suhete regulatsiooni: normid ja v&auml;&auml;rtused&ldquo;, kus v&otilde;etakse luubi alla 100-aastase Rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni roll t&ouml;&ouml;suhete kujundamisel kaasajal, arutatakse, kas t&ouml;&ouml;lepingu seadus on ajaproovile vastu pidanud ning millist t&ouml;&ouml;&otilde;igust muutuvad t&ouml;&ouml;suhted vajavad. S&uuml;ndmus on p&uuml;hendatud Rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO 100. ja Eesti t&ouml;&ouml;lepingu seaduse 10. aastap&auml;evale. </b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi kantsler <b>Marika Priske</b> r&otilde;hutas konverentsi eel, et kuigi t&ouml;&ouml;suhete p&otilde;hiv&auml;&auml;rtused pole ajas muutunud, peame j&auml;rgmiste aastate jooksul t&ouml;&ouml;&otilde;igust siiski laiemalt lahti m&otilde;testama. &bdquo;Olukorras, kus v&auml;idetavalt iga viies eestlane on teinud platvormit&ouml;&ouml;d ja 8% teeb seda regulaarselt igal n&auml;dalal, peame saavutama &uuml;hiskondliku kokkuleppe sellise t&ouml;&ouml; reguleerimise vajaduse ja sisu osas,&ldquo; s&otilde;nas Priske.</p> <p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO roll t&ouml;&ouml;maailmas on olla p&uuml;sivate v&auml;&auml;rtuste kandja, t&otilde;des Eesti Akadeemilise &Otilde;igusteaduse Seltsi esimees professor <b>Irene Kull</b> ja lisas: &ldquo;Inimv&auml;&auml;rne t&ouml;&ouml; ja toimiv sotsiaaldialoog on teemad, mis olid aktuaalsed sada aastat tagasi ja on seda ka n&uuml;&uuml;d.&ldquo;</p> <p>&bdquo;Muutuvate t&ouml;&ouml;suhete taustal peavad oma regulatsioone uuendama nii ILO kui Eesti,&ldquo; t&auml;iendas Tartu &Uuml;likooli t&ouml;&ouml;&otilde;iguse professor <b>Merle Erikson</b>.</p> <p>Konverentsil arutletakse t&ouml;&ouml;andjate, ameti&uuml;hingute, &otilde;igusteadlaste, ILO, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajate osav&otilde;tul, mida on 100 aastasel Rahvusvahelisel t&ouml;&ouml;organisatsioonil pakkuda t&ouml;&ouml;suhte osapooltele t&auml;nap&auml;eval. Ameti&uuml;hingute juhtimisel arutatakse, kui h&auml;sti on t&ouml;&ouml;lepingu seadus oma eesm&auml;rke t&auml;itnud ning t&ouml;&ouml;andjate eestv&otilde;ttel vaadatakse, milline v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;&otilde;iguse tulevik.</p> <p>Konverentsi korraldavad Euroopa Sotsiaalfondi toel Eesti Akadeemiline &Otilde;igusteaduse Selts, Tartu &Uuml;likooli &Otilde;igusteaduskond ja Sotsiaalministeerium.</p> <p>Konverentsi kava: <a href="http://www.oigus-selts.ee/konverentsid/100-aastat-toosuhete-regulatsiooni-normid-ja-vaartused">http://www.oigus-selts.ee/konverentsid/100-aastat-toosuhete-regulatsiooni-normid-ja-vaartused</a>&nbsp;&nbsp;</p> <p>Konverentsist toimub ka video&uuml;lekanne sotsiaalministeeriumi YouTube&rsquo;i kanalil <a href="https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg">https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2459Kas võin tööajast minna lasteaia jõulupeole?2019-12-02<p><b>Minu kaks last k&auml;ivad lasteaias, ning lasteaia j&otilde;ulupidu toimub reedel, 13. detsembril kell 14 ja kestab umbes &uuml;he tunni. Meie ettev&otilde;ttes koostatakse iga kuu l&otilde;pus t&ouml;&ouml;graafik ja olen sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le m&auml;rgitud. K&uuml;sisin t&ouml;&ouml;andjalt vaba aega, aga sain eitava vastuse. Mida ma tegema peaksin?</b></p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad &uuml;ksteise suhtes k&auml;ituma heauskselt. T&ouml;&ouml;andja kohustus on koostada j&auml;rgmise perioodi, &uuml;ldjuhul j&auml;rgmise kuu kohta t&ouml;&ouml;ajakava. Samas t&ouml;&ouml;ajakava koostades peaks t&ouml;&ouml;andja olema teadlik k&otilde;ikidest v&otilde;imalikest asjaoludest, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada graafiku koostamist. Kuna lasteaia j&otilde;ulupeod on &uuml;ldjuhul pikalt ette teada, siis peaks t&ouml;&ouml;taja sellest informeerima ka t&ouml;&ouml;andjat, kes saaks sellega t&ouml;&ouml;ajakava koostamisel arvestada.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab t&ouml;&ouml;tajal kasutada t&ouml;&ouml;ajast vaba aega olukordades, mis on ootamatud, mida t&ouml;&ouml;taja ei saanud kuidagi ette n&auml;ha v&otilde;i teisiti planeerida. N&auml;iteks ootamatu hambavalu, millega t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub tunniks-paariks hambaarsti juurde ja saab seej&auml;rel t&ouml;&ouml; tegemist j&auml;tkata. Kuna t&ouml;&ouml;taja ise ei saa planeerida, mis ajal lasteaia j&otilde;ulupidu toimub, kuid j&otilde;ulupeo aeg on ette teada pikemalt, siis on m&otilde;istlik kasutada lapsepuhkust, mille kasutamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva v&otilde;i anda t&ouml;&ouml;andjale teada, kes planeerib graafiku selliselt, et sel p&auml;eval on t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;ajakava j&auml;rgselt vaba p&auml;ev. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja on lasteaia j&otilde;ulupidu ette teadnud pikalt, kuid ei ole t&ouml;&ouml;andjale graafiku koostamise ajal teada andnud, ei saa t&ouml;&ouml;taja lahkumist t&ouml;&ouml;ajast lugeda heatahtlikuks.</p> <p>Sama kehtib ka t&ouml;&ouml;andja puhul - kui t&ouml;&ouml;taja on graafiku koostamise ajal teada andnud, et ta soovib minna lasteaia j&otilde;ulupeole, mille toimumise aega ei saa ta m&otilde;jutada, siis t&ouml;&ouml;andja heauskne k&auml;itumine t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja arvestab t&ouml;&ouml;taja sooviga.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2457Ilmunud on Tööelu ajakirja talvine number2019-11-28<p>V&auml;rske T&ouml;&ouml;elu ajakirja kaaneloos l&auml;heme k&uuml;lla Pipedrive&rsquo;i &uuml;hele asutajale Timo Reinile. Uurime, milline on t&ouml;&ouml;keskkond k&uuml;berruumis. Kuidas on lahenenud t&ouml;&ouml;kiusamise kaasused t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis ja kohtus? &nbsp;Vaatame, kuidas t&auml;histavad j&otilde;ule Eesti ettev&otilde;tted. Oma t&ouml;&ouml;elu seitsmest hetkest r&auml;&auml;gib Ivo Linna.</p> <p>Loe T&ouml;&ouml;elu ajakirja <a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/talv_2019_veebi" target="_blank">veebis</a> v&otilde;i laadi alla <a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/TI%20infokiri%20T%C3%B6%C3%B6elu/Infokirja%20pdf-id/T%C3%B6%C3%B6elu%20ajakiri%202019%20detsember.pdf" target="_blank">PDF</a>.</p> <p><strong><em>Sissejuhatus: Maret Maripuu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor:&nbsp;Et h&uuml;ppav tiiger maanduks ikka k&auml;ppadele.</em></strong></p> <p>Tehnika kiire areng on meie elu tundmatuseni muutunud. Alles see oli, kui mobiiltelefon kaalus kilosid, n&auml;gi v&auml;lja kui kohver ja oli eelk&otilde;ige staatuse s&uuml;mbol, mis restoranides uhkusega lauale pandi, nii et laud v&auml;rises. N&uuml;&uuml;d on mobiil tarbeese, mis on taskus pea igal eestimaalasel, m&otilde;nel isegi mitu. Mobiiliga tehakse pilte, loetakse lehti, vastatakse e-kirjadele ning kirjutatakse s&auml;utse, mida hiljem kahetsetakse</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond uudistab kirjutusmasinat kui t&otilde;elist ilmaimet ega suuda uskuda, et kirjaviga v&otilde;is parandada valge korrektuurilint, halvimal juhul tuli aga kogu lehek&uuml;lg uuesti tr&uuml;kkida. Muutusi on veel: suured dokumendikapid on j&auml;&auml;mas minevikku, paberarhiiv on asendumas digiarhiiviga. K&otilde;ik see on meie t&ouml;&ouml;elu muutnud efektiivsemaks, kiiremaks ja mugavamaks.</p> <p>Ettev&otilde;tjad, kes on kasutusele v&otilde;tnud digimaailma v&otilde;imalused, on saanud suure eelise nende ees, kes j&auml;tkuvalt eelmises sajandis elavad. Kuid digimaailm on meid ka uinutanud. Kuna k&otilde;ik on silmale n&auml;htamatu ja k&auml;ega katsumatu, virtuaalne, siis ei oska me n&auml;ha k&otilde;iki digimaailmas varitsevaid ohte.</p> <p>Me teame, et pimedas v&auml;ljas liikudes peab olema ettevaatlik, m&otilde;nda piirkonda pimedas ei mindagi. Me paigutame oma kontorisse signalisatsiooni, et v&auml;ltida vargaid, raha hoiame pangas, mitte sukas&auml;&auml;res. Sama t&auml;helepanelikud peame olema ka digimaailmas, kus enda v&otilde;i ettev&otilde;tte vara kaitsmine v&otilde;ib olla kordi keerulisem kui reaalses maailmas.</p> <p>Digimaailmas v&otilde;ib &uuml;ks pahaaimamatult tehtud vale kl&otilde;ps ettev&otilde;ttele kaasa tuua miljonitesse ulatuva kahju. TEA kirjastus ja keeltekool on meedias tunnistanud, et nii ettev&otilde;tte enda kui ka t&ouml;&ouml;tajate kehva k&uuml;berh&uuml;gieeni t&otilde;ttu on nad viie aasta jooksul kaotatud &uuml;le miljoni euro. K&uuml;berturvalisuse eksperdid muigavad, kui ettev&otilde;te &uuml;tleb, et ta pole k&uuml;berr&uuml;nde ohvriks langenud &ndash; ettev&otilde;te pole sellest lihtsalt veel aru saanud, et r&uuml;nnet on v&auml;hemalt &uuml;ritatud.</p> <p>Mida rohkem tegevusi k&uuml;bermaailma kolib, seda rohkem tuleb aru saada ka sellest, et sinna kolivad ka pahalased. Nemadki l&auml;hevad sinna, kus toimub tegevus ja liiguvad rahad. Teema on seda keerulisem, et alati ei pruugi teada, kus see oht varitseb ja millisel kujul ta meie ette ilmub.</p> <p>K&uuml;berturvalisuse spetsialistid on andnud kolm lihtsat soovitust, kuidas kaitsta ennast k&uuml;bermaailma ohtude eest. Esiteks kasutage oma e-posti ja sotsiaalmeedia kontode kaitsmiseks kahetasandilist autentimist. Teiseks vahetage regulaarselt oma kontode ja nutiseadmete paroole ning muutke need nii tugevaks kui v&auml;hegi v&otilde;imalik. Kolmandaks olge netis t&auml;helepanelik: &auml;rge avage tundmatuid kirju, manuseid ja lehek&uuml;lgi. K&uuml;berh&uuml;gieen peab olema sama normaalne kui hambapesu v&otilde;i juuste kammimine. Andmete hoidmine v&otilde;&otilde;raste pilkude eest, veidratest e-kirjadest oma IT-inimese teavitamine ja enne sotsiaalmeediasse postitamist m&otilde;tlemine on sama olulised, kui teed &uuml;letades esmalt vasakule ja siis paremale vaatamine.</p> <p>Iga aastaga on t&ouml;&ouml;tajatel arvutit&ouml;&ouml;d &uuml;ha rohkem, olgu siis kontoris v&otilde;i t&ouml;&ouml;stuses. See lisab k&uuml;berohtudele ps&uuml;hhosotsiaalse riski: kuidas me kogu selle virtuaalsusega toime tuleme? Kui tahame, et h&uuml;ppav tiiger k&auml;ppadele maanduks, tuleb meeles pidada, et virtuaalsuse virvarris vajame inimlikku kontakti ja kollegiaalset m&otilde;istmist ehk rohkemgi kui varem.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2456Inspiratsioonihommikul Tallinnas jagasid oma kogemusi peresõbraliku tööandja märgise programmis osalemisest LHV ja SA Innove esindajad2019-11-28<p dir="ltr"><strong>Esmasp&auml;eval, 25. novembril toimus Tallinnas Telliskivi loomelinnakus inspiratsioonihommik, mille eesm&auml;rk oli kutsuda uusi ettev&otilde;tteid liituma peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmiga. Civitta esindaja r&auml;&auml;kis programmis osalemisest, kandideerimisprotsessist ja tingimustest. Kaks kuldm&auml;rgise saanud organisatsiooni, LHV ja SA Innove, jagasid oma kogemusi programmis osalemisest ja m&auml;rgisega kaasnenud muutustest organisatsioonis.</strong></p> <p dir="ltr"><span>&Uuml;ritust aitas v&otilde;&otilde;rustada LHV, kelle Telliskivis renditavates ruumides inspiratsioonihommik toimus. Kohale tuli kuulajaid pea 30 erinevast organisatsioonist nii avalikust kui ka erasektorist. K&uuml;lalisi tervitas </span><strong>Sotsiaalministeeriumi </strong><span>laste heaolu osakonna juhataja </span><strong>Hanna Vseviov</strong><span>, kes r&auml;&auml;kis, kuidas &uuml;ldse peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kontseptsioon Eestisse j&otilde;udis. Nimelt k&auml;is Vseviov ise k&uuml;mme aastat tagasi l&auml;hetusel Belgias, kus seda ideed esimest korda kuulis. Ta soovis oma avak&otilde;nes t&auml;nastele osalejatele samasugust inspireerivat kogemust nagu temal toona oli.</span></p> <p dir="ltr"><span>450 t&ouml;&ouml;tajaga </span><strong>LHV </strong><span>panga personalijuht </span><span><strong>Liisa P&otilde;ldma</strong> j</span><span>a t&ouml;&ouml;andja br&auml;ndi juht </span><strong>Ragne Maasel </strong><span>asusid m&otilde;lemad LHV-sse t&ouml;&ouml;le umbes kaks aastat tagasi, mil ettev&otilde;te taotlemisprotsessi alustas. Nad kirjeldasid, mis nende ettev&otilde;ttes selle aja jooksul muutunud on. Nende hinnangul on suurim muutus toimunud inimeste &otilde;nnetunde ja heaoluga seotud tegevustes, uute ideede ampluaas ning nendega s&uuml;vitsi minemises. Sellega personalitiim ja juhid igap&auml;evaselt tegelevadki. Nii personalijuht kui ka t&ouml;&ouml;andja br&auml;ndi juht kinnitasid, et LHVs on t&auml;na aegade k&otilde;rgeim rahulolu, k&otilde;rgeim soovitusindeks ja madalaim voolavus ning seda t&auml;nu l&auml;bim&otilde;eldud ja strateegilisele emotsioonide juhtimisele. LHV pilgu l&auml;bi kirjeldasid nad peres&otilde;bralikkust kui head tunnet, millega inimene igal hommikul t&ouml;&ouml;le tuleb. Liisa ja Ragne r&otilde;hutasid, et inimeste hoidmisel ning arendamisel on oluline, et t&ouml;&ouml;taja tunneks emotsionaalset sidet oma t&ouml;&ouml;, tiimi ja ettev&otilde;ttega.</span></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/TLN &uuml;hispilt.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-TLN &uuml;hispilt.jpg" /></a></p> <p dir="ltr"><span>Seda emotsiooni aitavad saavutada erinevad motivatsiooni t&otilde;stvad tegevused, mis muudavad &uuml;he t&ouml;&ouml;andja atraktiivseks ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikuks. Unistuste t&ouml;&ouml;andja tiitli v&otilde;itnud LHV-s on nendeks n&auml;iteks lisapuhkuse- ja tervisep&auml;evad v&otilde;i hoopis talvekontor K&uuml;prosel. Juba teist aastat v&otilde;imaldab ettev&otilde;te t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;tada kuni paar n&auml;dalat v&auml;likontoris ning l&auml;inud aastal oli sihtkohaks K&uuml;pros. T&ouml;&ouml;tajate tagasiside on olnud &uuml;limalt positiivne. Ettev&otilde;tte h&uuml;vitab lennupiletid ning Maaseli ja P&otilde;ldma s&otilde;nul on &uuml;hisest ettev&otilde;tmisest saadud emotsioon t&ouml;&ouml;tajale palju suurema v&auml;&auml;rtusega, kui n&auml;iteks sama raha lihtsalt v&auml;lja maksmine aasta l&otilde;pus tulemustasuna.</span></p> <p dir="ltr"><span>310 t&ouml;&ouml;tajaga</span><strong> SA Innove</strong><span> arendusvaldkonna juht </span><strong>Reelika V&auml;ljaru </strong><span>s&otilde;nul oli Innove eesm&auml;rk saavutada programmiga olukord, kus iga t&ouml;&ouml;taja on asutuse br&auml;ndisaadik.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi jooksul l&auml;bitud teekond t&auml;hendas Innove jaoks t&otilde;sist m&otilde;ttemaailma muutust n&auml;iteks v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise juhtimise j&auml;rjepideval juurutamisel. Samuti t&otilde;i V&auml;ljaru m&auml;rks&otilde;nadena v&auml;lja kaugt&ouml;&ouml; tegemise ja paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imaluse, mille rakendamine on tema s&otilde;nul juurdunud t&auml;naseks Innove DNAsse. Seda kasutab rohkem v&otilde;i v&auml;hem juba &uuml;le 85% t&ouml;&ouml;tajatest. Samuti r&auml;&auml;kis ta uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamise programmist, millele p&ouml;&ouml;ratakse asutuses suurt t&auml;helepanu. Alustava t&ouml;&ouml;tajaga toimuvad vestlused katseaja alguses ja l&otilde;pus ning vahekokkuv&otilde;te tehakse ka katseperioodi keskel. Aga ka lahkuvatele t&ouml;&ouml;tajatele otsitakse alternatiivseid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning pakutakse n&otilde;ustamisv&otilde;imalust.</span></p> <p dir="ltr"><span>Organisatsioonis on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud erinevad tunnustamise s&uuml;steemid ning r&otilde;hku pannakse sisekommunikatsioonile. Selleks on n&auml;iteks uue lahendusena v&otilde;etud kasutusele siseekraanid. Kokkuv&otilde;tvalt on V&auml;ljaru s&otilde;nul k&otilde;ige olulisem oma t&ouml;&ouml;tajate p&auml;riselt kuulamine ja nende vajaduste m&auml;rkamine ning seda tehakse Innoves erinevate tagasisidestamise vormide ja rahulolu uuringute abil. V&auml;ljaru s&otilde;nul v&otilde;ib v&auml;heste ressursside juures tunduda keeruline suuri asju teha, kuid tema s&otilde;nul on Innove n&auml;ide, et ka piiratud ressurssidega annab &auml;ra teha nii m&otilde;ndagi. Tulemus &ndash; hulk tunnustusi, nagu kaugt&ouml;&ouml; tegija ning atraktiivse, peres&otilde;braliku ja unistuste t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgised. Kusjuures</span><span> </span><span>aastaga on Innove v&auml;rbamiskonkurssidel kandideerijate arv kahekordistunud.</span></p> <p dir="ltr"><span>L&otilde;petuseks r&auml;&auml;kis </span><strong>Civitta </strong><span>konsultatsioonib&uuml;roo konsultant </span><strong>Marge Laansoo</strong><span> programmis osalemise tingimustest ning sellest, kuidas 1,5-3 aastat v&auml;ltav hindamis- ja konsulteerimisprotsess v&auml;lja n&auml;eb. Kandideerimine peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi kestab 31. jaanuarini. J&auml;rgmine</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/syndmused/656"><span> </span><span>inspiratsioonihommik</span></a><span> </span><span>toimub 5. detsembril Tartu Vanglas. Loe kandideerimise kohta</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Margise-taotlemise-protsess"><span> </span><span>siit</span></a><span>.</span></p> <p dir="ltr"><span><br /></span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2455Kas töötajal on õigus vaidlustada olukord, mil tööandjal oli iseseisvalt vaja tema isikliku e-postiga tutvuda?2019-11-27<p><strong>Lugeja k&uuml;sib:</strong>&nbsp;Mu &uuml;lemus &uuml;tles, et tal on vaja minu puhkuse ajal postkastil silma peal hoida, juhuks kui m&otilde;ni klient otse minu aadressile kirjutab. Olen oma meiliaadressi kasutanud ka m&otilde;ningate erakirjade jaoks. Mul ei ole k&uuml;ll midagi varjata, kuid kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igust n&otilde;uda ligip&auml;&auml;su minu nimel olevale e-postkastile?</p> <p><strong>Vastab Andmekaitse Inspektsioon:</strong> T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus vaidlustada igasugune k&otilde;rvaliste isikute tegevus, mis on seotud tema nimelise e-postkasti kasutamisega. Kui aga t&ouml;&ouml;andja on eelnevalt t&ouml;&ouml;korraldusreeglites paika pannud nimelise e-postkasti kasutamise reeglid, on selle kaudu t&auml;psemalt reguleeritud, kas ja millistel tingimustel on isiklik kirjavahetus lubatud ning millistel juhtudel tohib t&ouml;&ouml;andja, arvestades t&ouml;&ouml;taja &otilde;igust privaatsusele, tutvuda tema nimelises e-postis olevate kirjadega.&nbsp;</p> <p>N&auml;iteks, kui t&ouml;&ouml;andja lubab t&ouml;&ouml;alast e-postkasti isiklike kirjade jaoks kasutada, mis on igati m&otilde;istlik, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;korraldusreeglitesse panna kirja, et &bdquo;t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus tutvuda t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alaste kirjadega juhul, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole teist v&otilde;imalust &auml;ritegevuseks vajaliku info saamiseks. T&ouml;&ouml;andja v&auml;ldib seejuures asjasse mittepuutuvate kirjade igasugust t&ouml;&ouml;tlemist. Isiklikuks kirjavahetuseks tuleb t&ouml;&ouml;tajal pidada e-postkasti kausta nimega &bdquo;ISIKLIK&ldquo;.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.aki.ee/et" target="_blank">Andmekaitse Inspektsioon</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2443Kuidas tulla toime tülika kolleegiga?2019-11-26<p><b>T&ouml;ised konfliktid v&otilde;ivad olla ootamatud nagu rajuilmad, eriti juhul, kui kollektiivis juhtub olema keerulisi isiksusi. Mida ette v&otilde;tta, et t&ouml;ine &otilde;hkkond liiga toksiliseks ei muutuks?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Poolel teel hobuseid ei vahetata,&ldquo; h&uuml;&uuml;atas turundusjuhina t&ouml;&ouml;tav Anne firmajuhile ja hakkas nutma, kui tegevjuht meenutas, et kulukat turundusprojekti pidanuks ta temaga arutama. Kuigi Anne oli t&ouml;&ouml;tajana p&uuml;hendunud ja tubli, siis t&ouml;&ouml;alast dialoogi temaga pidada ei &otilde;nnestunud. Seda t&otilde;lgendas ta usaldamatuse ja r&uuml;nnakuna, p&uuml;&uuml;des seej&auml;rel l&auml;hemaid kolleege firmajuhi vastu &uuml;les &auml;ssitada.</p> <p>Kuigi Annet kiideti ja premeeriti, siis talle tundus, et firma omanikud tema panust piisavalt ei v&auml;&auml;rtusta, mist&otilde;ttu ei v&auml;sinud ta neid ka tagaselja kolleegidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele kirumast. Selgitust, miks ta seda teeb ja mis teda h&auml;irib, temalt saada ei &otilde;nnestunud, sest s&otilde;nu asendas pisaravoog. Kui usin Anne p&auml;rast nelja-aastast t&ouml;&ouml;d v&auml;ikeettev&otilde;ttes rahvusvahelisse firmasse suundus, oli firmajuhil muidugi kahju. Samas tundis ta kergendust, sest koos Annega kadus emotsioonidest k&uuml;llastunud &otilde;hkkond ja pinge, mida ta hallata ei osanud.</p> <p>Konfliktid t&ouml;&ouml;l on paratamatud, ent oluline on, kas ja kuidas suudetakse neid lahendada. Inimesed, nende arusaamad ja iseloomud on ju v&auml;ga erinevad. Kuidas keerulise t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;kollektiivis hakkama saada?</p> <p>Omapoolseid kogemusi vahendab <b>Indrek Alliksaar, KPMG Baltics O&Uuml; partner ja audititeenuste juht.</b></p> <p>&bdquo;Paljudel juhtudel on probleemi teke j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kimata. Tema k&auml;itumist arutatakse seljataga, kuigi peaks vestlema tema endaga, et aru saada, millest see on tingitud.</p> <p>K&uuml;simus on, kui tihti ettev&otilde;ttes inimestega &uuml;ldse r&auml;&auml;gitakse? Kui v&auml;ga harva, siis on keeruline m&otilde;ista, mis probleem v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajal olla.</p> <p>Meie vestleme oma ettev&otilde;ttes inimestega &uuml;le n&auml;dala, et teada, kuidas kellelgi l&auml;heb. See aitab probleeme lahendada. T&ouml;&ouml;tajat v&otilde;ib ju miski h&auml;irida. Omavahel tuleb selgitada, mida ta &uuml;ritab saavutada vms.</p> <p>Tihti k&auml;ituvad firma sisekliimat h&auml;irivalt v&auml;ga tugevad ettev&otilde;tte &bdquo;tiivad&ldquo;, mist&otilde;ttu tuleb kaaluda, mis v&auml;&auml;rtust keegi loob ja missugune negatiivsus temaga kaasneb. Kas v&auml;&auml;rtuste osa on sedav&otilde;rd palju suurem, et juhtidel tasub pidevalt temaga kaasnevaid negatiivseid tagaj&auml;rgi likvideerida, haavata saanud kolleege lohutada ja neile selgitada, et see inimene pole sugugi nii halva iseloomuga nagu paistab. Kui negatiivsus s&ouml;&ouml;b kogu v&auml;&auml;rtuse poole &auml;ra, siis pole m&otilde;tet sellise t&ouml;&ouml;tajaga tegeleda ega aega kulutada.&nbsp;</p> <p><b>On t&ouml;&ouml;tajad &uuml;ldse valmis oma probleemidest r&auml;&auml;kima?</b></p> <p>Oleme mitu aastat p&uuml;&uuml;dnud koos koolitaja Elar Killumetsaga t&ouml;&ouml;tajate vestlusoskust arendada ja saada neid probleemidest otse r&auml;&auml;kima, mida pole kerge teha. See s&otilde;ltub ka ettev&otilde;tetest ja valdkondadest, kas t&ouml;&ouml;tajad on pigem ratsionaalsed v&otilde;i emotsionaalsed. N&otilde;ukaaegne lastetuba ei soodusta avatud suhtlust. Peab p&auml;ris palju t&ouml;&ouml;d tegema, et muutust saavutada.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajaga on nelja silma all r&auml;&auml;gitud ja enamus kollektiivist leiab, et just &uuml;ks inimene on probleemide allikas, siis peaks otsustama, mida teha. Pakkuda talle <i>coaching</i>&acute;ut v&otilde;i &bdquo;j&auml;releaitamist&ldquo;. Kui sellest pole kasu ja inimene probleeme arutada ei taha, siis ilmselt polegi muud lahendust, kui t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. See on &otilde;hus ka siis, kui &uuml;ks olulisel positsioonil t&ouml;&ouml;taja ei aktsepteeri meeskonna olulisi otsuseid v&otilde;i valikuid, ei ole valmis teistega kaasa minema, vaid j&auml;&auml;b neid &otilde;&otilde;nestama v&otilde;i vastu t&ouml;&ouml;tama.</p> <p>Kui osapooltega &otilde;nnestub muredest ausalt r&auml;&auml;kida, siis valdav osa probleemidest laheneb. Arvestama peab, et soovides end kellelegi m&otilde;istetavaks teha, siis peaks esmalt p&uuml;&uuml;dma teisest inimesest aru saada ja seej&auml;rel seletama, mis mure on sul endal. Tihti unustatakse teisest arusaamine &auml;ra, mis v&otilde;ib samuti probleeme tekitada.&nbsp;</p> <p><b>Juhul, kui probleemid ei lahene, mida siis ette v&otilde;tta?</b></p> <p>Kui suhted t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel on kujunenud v&auml;ga keeruliseks, siis v&otilde;ib olukord v&auml;ga problemaatiliseks minna. Juhul, kui leitakse, et koost&ouml;&ouml;d pole m&otilde;tet j&auml;tkata, siis j&otilde;utakse pigem vastastikule kokkuleppele. Meie p&uuml;&uuml;ame lahkuminekut kompenseerida. Kuna varasemate juhtide kommentaarid v&otilde;i soovitused v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja edasist karj&auml;&auml;ri m&otilde;jutada, siis suurest konfliktist hoidutakse, ehkki alati ei pruugi see nii olla.&nbsp;</p> <h2><b>V&otilde;imalus peaks olema ausalt r&auml;&auml;kida</b><b style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 10px;">&nbsp;</b></h2> <p><b>Pinevate t&ouml;iste olukordade lahenduseks annab n&otilde;u t&ouml;&ouml;- ja organisatsioonips&uuml;hholoog ning n&otilde;ustaja Ave-Gail Kaskla.</b>&nbsp;</p> <p><b>Kas peaks taluma konfliktset kaaskolleegi ja tema keerulist iseloomu?</b></p> <p>Olen seda meelt, et keegi ei &auml;rka hommikul m&otilde;ttega teha kellegi elu p&otilde;rguks. Miski on ebameeldivalt k&auml;itujal vajaka. V&otilde;ib-olla ta ei tunne k&auml;itumisnorme, pole kasvatatud vms, kuid sageli on inimene ise katki ja vajab abi, mida ta ei tea k&uuml;sida v&otilde;i t&otilde;rjub. See kaitsemehhanism n&auml;itabki tema katkisust.&nbsp;</p> <p><b>Mida seesuguse t&ouml;&ouml;tajaga, kes ilmselgelt oma t&ouml;&ouml;andjaga rahul ei ole, ette v&otilde;tta?</b></p> <p>P&uuml;&uuml;des r&auml;&auml;kida temaga t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kolleegina, siis v&otilde;tab inimene seda r&uuml;nnakuna. Probleemidest peaks vestlema neutraalse osapoole ehk vahendajaga, kes seletab, missugused mured ettev&otilde;ttel temaga on, ja et tegemist pole temavastase r&uuml;nnakuga, vaid sooviga temast aru saada. Inimene ei pruugi ise aduda, mida ta teeb. Vahel n&auml;iteks ei pruugi kiusaja aru saada, et ta teist kiusab, sest teema pole tema jaoks delikaatne v&otilde;i tundlik. Ta vaid m&otilde;tleb, miks teine naljast aru ei saa v&otilde;i on &uuml;litundlik. Valul&auml;vi ja arusaam asjade toimimisest on erinev.</p> <p>K&auml;itumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kollektiivist kedagi k&otilde;rvaldada v&otilde;i vallandada ei saa. &Uuml;le v&otilde;ib vaadata inimese ametijuhendi, sest enamikel ettev&otilde;tetel on t&ouml;&ouml; siseeeskirjades kirjas, et ei tohi kahjustada n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja mainet, mida inimene teeb, kui ta v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;kohta oma t&ouml;&ouml;andjat kirub. V&otilde;imalik, et t&ouml;&ouml;taja arvates ei v&auml;&auml;rtusta t&ouml;&ouml;andja teda piisavalt ja seep&auml;rast ta nii k&auml;itubki, mis peaks v&auml;ga usalduslikus suhtluses ilmnema. Halvas k&auml;itumises s&uuml;&uuml;distataval peaks olema v&otilde;imalus oma probleemidest ausalt r&auml;&auml;kida. Miks ta nii arvab ja teeb? Kui t&ouml;&ouml;andja on halb, siis misp&auml;rast ta tema juures t&ouml;&ouml;tab?&nbsp;</p> <p><b>Mida ette v&otilde;tta v&auml;ga enesekeskse t&ouml;&ouml;tajaga, kelle k&auml;itumine kolleege h&auml;irib?</b></p> <p>K&otilde;igepealt peaks otsa vaatama v&auml;rbajale, kes v&otilde;ttis ametisse inimese, kus ta ei saa oma v&otilde;imujanu &auml;ra kasutada. On selliseidki positsioone, kus ongi vaja natuke ego olla. See inimene on ilmselgelt vales kohas v&otilde;i kollektiivis. Kui tema t&ouml;&ouml;panus t&ouml;&ouml;andjat rahuldab, siis saaks egotsentrikule v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tamist kodukontoris, et ta ei halvaks &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiivi.</p> <p>Arvestama peab, et v&auml;rbamisest algab organisatsioonikultuuri loomine, probleemide ennetamine ja lahendamine. Ametisse valitaksegi pigem isiksuseomadustelt sobivaid inimesi, sest teadmistep&otilde;hiseid tegevusi saame &otilde;ppida. T&ouml;&ouml;tajat v&auml;rvates tuleks selgeks r&auml;&auml;kida, mida organisatsioonis v&auml;&auml;rtustatakse ja kuidas k&auml;itutakse. K&uuml;sida tuleks selge kinnitus, kas inimene aktsepteerib meeskonnat&ouml;&ouml;d jne. Seesugused kokkulepped tuleb kohe teha. Raskem on see juhul, kui inimene on aastaid t&ouml;&ouml;tanud, ent muutub juht, struktuur vms. Siis v&otilde;ivad ilmneda teravused ja tuleb hoolikalt m&otilde;elda, kuidas organisatsiooni l&otilde;hkumata olukorda lahendada. Ei saa eeldada, et normikohaselt mittek&auml;ituja tuleb paadist v&auml;lja visata. See pole ettev&otilde;ttele k&otilde;ige kasulikum, sest pole teada, millised isiksuseomadused on uuel t&ouml;&ouml;tajal. M&otilde;istlikum on vaadata, kas olemasoleva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid v&otilde;i -kohta annaks muuta. Samas peab kaitsma kollektiivi, et ta seda ei m&uuml;rgitaks, kuid arvestama, et inimene k&auml;itub niimoodi teatud p&otilde;hjustel. V&otilde;ib-olla tuleneb see lastetoast? V&otilde;i on ta hoopis kaua aega appi h&uuml;&uuml;dnud?</p> <p>Kui juht m&auml;rkab, et tema organisatsioon lonkab, siis peab ta ka ennast anal&uuml;&uuml;sima ja m&otilde;tlema, mis eeskuju annab. Kuidas oleks v&otilde;imalik olukorda parandada? Pole vaja s&uuml;&uuml;dlast otsida, vaid leida p&otilde;hjus, mis selle tekitab. On inimene seesugune ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;d v&otilde;i loome ise talle tunde, et ta peab ennast kogu aeg kaitsma? Teades v&auml;ga egoistliku inimese lugu, siis me ehk tunneksime talle kaasa ja m&otilde;tleksime: ime, et ta niigi h&auml;sti toimib! Samas ei saa eeldada, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad oma lood hinge pealt &auml;ra r&auml;&auml;givad. Peab suutma aktsepteerida inimesi sellistena nagu nad on. P&uuml;&uuml;dma selgitada ja ennast ka kaitsma, sest see ei tohi meile haiget teha.</p> <p>Kolleegidel on samuti v&otilde;imalus egotsentrikult k&uuml;sida, miks ta nii k&auml;itub, sest teeb sel moel teistele halba. V&otilde;i millist reaktsiooni ta ootab? Miks k&uuml;simusi tuleks esitada enne inimese hukkam&otilde;istmist, sest keegi ei s&uuml;nni halva v&otilde;i kiuslikuna. Peab andma inimesele v&otilde;imaluse ennast kaitsta, kuid samas ka ennast kaitsma.&nbsp;</p> <p><b>Eesti T&ouml;&ouml;elu-uuringu 2015. aasta andmetel:</b></p> <ul> <li>85% t&ouml;&ouml;tajatest on oma t&ouml;&ouml;ga v&auml;ga rahul v&otilde;i pigem rahul. Viimase aasta jooksul oli oma t&ouml;&ouml;kohal ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajate vahelisi suhteid ning t&ouml;&ouml;tamist h&auml;irivaid konflikte kogenud iga viies t&ouml;&ouml;taja.</li> <li>Ligikaudu 72% t&ouml;&ouml;tajatest (79% naised, 65% mehed) pidas h&auml;id suhteid juhiga v&auml;ga oluliseks.</li> </ul> <p><b>OPP (</b><b>Ortho Phenyl Phenol) ja CIPD-e (</b><b>Chartered Institute of Personnel and Development) 2008. aasta juulis korraldatud &uuml;lemaailmsest uuringust selgus, et:</b>&nbsp;</p> <ul> <li>85% t&ouml;&ouml;tajatest oli oma t&ouml;&ouml;andjaga erinevaid konflikte, seejuures 29% neist sageli. Peamiselt olid need tingitud isiksuslikust sobimatusest ja egodevahelistest kokkup&otilde;rgetest (49%), stressist (34%) v&otilde;i suurest t&ouml;&ouml;koormusest (33%).</li> <li>26% ebak&otilde;ladest olid p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tajate kultuurilistest erinevustest. N&auml;iteks Brasiilias tekitasid peamiselt konflikte v&auml;&auml;rtusp&otilde;hised arusaamad (24%), Prantsusmaal seevastu ausus (36%).</li> <li>70% t&ouml;&ouml;tajatest pidas konfliktijuhtimise oskust juhi v&auml;ga t&auml;htsaks v&otilde;i kriitiliselt oluliseks oskuseks. Seejuures 54% leidis, et juhid peaksid suutma erinevaid vaidlusi paremini juhtida, vaatamata erinevatele pingetele v&otilde;i tekkinud vigadele.</li> <li>31% juhtidest ehk iga kolmas arvas, et nad tulevad konfliktide juhtimisega h&auml;sti toime, ent vaid 22% kaast&ouml;&ouml;tajatest n&otilde;ustus sellega. Enamgi veel: 43% t&ouml;&ouml;tajatest nentis, et nende &uuml;lemused ei suuda t&ouml;iseid kokkup&otilde;rkeid lahendama nagu peaks. Selle v&auml;itega n&otilde;ustus ainult 23% juhtidest.</li> <li>95% inimestest leidis, et juhtimisalased koolitused aitavad juhtidel vajalikke oskusi rohkem omandada. 27% koolitustel osalenutest t&otilde;des, et neil on enam enesekindlust vaidlusi juhtida. 58% leidis, et p&auml;rast koolitusi oskavad nad rohkem n&auml;ha ja otsida konfliktidest kahepoolset v&auml;ljap&auml;&auml;su.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Kui palju t&ouml;&ouml;aega kulutatakse n&auml;dalas t&ouml;iste konfliktide lahendamiseks?</b></p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem Hollandis &ndash; 0,9 tundi. Prantsusmaal, Taanis ja &Uuml;hendkuningriikides 1,8 tundi. Saksamaal ja Iirimaal 3,3 t&ouml;&ouml;tundi n&auml;dalas. Keskmiselt lahendatakse viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;probleeme 2,1 tundi.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2453Kas Tööinspektsioonil on õigus objektil töö peatada?2019-11-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen kuulnud, et T&ouml;&ouml;inspektsioonil on &otilde;igus peatada elule ohtliku t&ouml;&ouml; tegemine v&otilde;i keelata ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine. Millistel puhkudel T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml; peatab, keelab t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise ja kuidas on v&otilde;imalik aru saada, et just T&ouml;&ouml;inspektsioon on seda teinud?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja:</i></b> Jah, t&otilde;epoolest on see nii. Kui t&auml;pne olla, siis T&ouml;&ouml;inspektsioon on kohustatud peatama t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i teiste isikute elule ohtliku t&ouml;&ouml; tegemise ning keelama eluohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise.&nbsp;</p> <p>Elule ohtlikuks t&ouml;&ouml;ks loeme eelk&otilde;ige olukordi, kus v&otilde;ib toimuda varing maanihke v&otilde;i pinnase vajumise t&otilde;ttu, tehakse ohutusn&otilde;udeid eirates t&ouml;id ohtlike kemikaalidega, k&otilde;rgepingeliini v&otilde;i trafoalajaama l&auml;heduses. Ohtlikud on ka t&ouml;&ouml;d, millega kaasneb uppumisoht, mida tehakse maa-alustes tingimustes (kaevus, tunnelis), l&otilde;hkeainetega. Loetellu kuuluvad veel t&ouml;&ouml;d, mis on seotud raskete/massiivsete valmisdetailide t&otilde;stmise, monteerimise v&otilde;i demonteerimisega ja erit&auml;helepanu all on ka t&ouml;&ouml;d, millega kaasneb t&ouml;&ouml;taja k&otilde;rgusest kukkumise oht.&nbsp;</p> <p>Ohtlikke t&ouml;&ouml;vahendeid on mitmeid, n&auml;iteks suurem&otilde;&otilde;tmelised saekettad ja mitmekettalised saed, millel puuduvad t&ouml;&ouml;korras ohutust tagavad kaitsekatted v&otilde;i &ndash; seadised. Samuti on t&ouml;&ouml;inspektorid t&auml;helepanelikud t&ouml;&ouml;vahendite suhtes, mis on omavoliliselt &uuml;mber seadistatud v&otilde;i kasutatakse kasutusjuhendiga keelatud tarvikuid. Ohtlikud on ka sellised suured t&ouml;&ouml;vahendid, kuhu saab sisse minna ja kinni j&auml;&auml;da ning mille puhul pole tarvitusele v&otilde;etud vajalikke ohtlikkust v&auml;hendavaid abin&otilde;usid.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kasutab ohtliku t&ouml;&ouml; peatamiseks, t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise keelamiseks erivahendeid, milleks on eriotstarbelise m&auml;rgistusega kleebised ning lint.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/kleeps.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2452Bioloogilised mõjurid tööl: mis terviseprobleeme need põhjustavad ja kuidas neid paremini ennetada?2019-11-22<p>EU-OSHA uues aruandes uuritakse teaduskirjandust, mis k&auml;sitleb konkreetseid t&ouml;&ouml;ga seotud ja bioloogilistest m&otilde;juritest tingitud haigusi, n&auml;iteks nakkushaigusi ja allergiaid. See h&otilde;lmab ka eksperdiuuringu ning ELi liikmesriikide haiguste ja kokkupuute seires&uuml;steemide hindamise tulemusi. Aruandes esitatakse soovitusi paremate seiretavade, ennetamisstrateegiate ja -poliitikameetmete kohta.</p> <p>See aruanne on osa suuremahulisest projektist, milles k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;ga seotud haigusi ELi t&ouml;&ouml;kohtades, et tagada parem ennetus.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/biological-agents-and-work-related-diseases-results-literature-review-expert-survey-and/view">Kirjandus&uuml;levaade ning bioloogiliste m&otilde;jurite ja t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste kokkuv&otilde;te</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/biological-agents-work-what-are-health-problems-they-cause-and-how-address-them-better" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2450Psühhosotsiaalsed riskid ja istumine: 2019. aasta ESENERi uuringus sageli teatatud riskitegurid2019-11-21<p>Euroopa ettev&otilde;tted nimetavad t&ouml;&ouml;tajate tervise riskiteguritena sageli endiselt probleemsete inimestega suhtlemist, korduvaid k&auml;eliigutusi, inimeste v&otilde;i suurte raskuste t&otilde;stmist ja liigutamist. Seda n&auml;itavad&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener">uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete kolmanda uuringu (ESENER-3)</a>&nbsp;esimesed j&auml;reldused.</p> <p>2019.&nbsp;aasta j&auml;reldused p&otilde;hinevad vestlustel, mis toimusid eri suurusega ja eri sektoritest p&auml;rit&nbsp;<strong>45&nbsp;000&nbsp;ettev&otilde;ttes</strong>&nbsp;<strong>33&nbsp;Euroopa riigis</strong>.</p> <p>2019.&nbsp;aasta uuringu lisak&uuml;simused andsid uut teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu tekkivate riskide kohta, n&auml;iteks digiteerimise m&otilde;ju ja pikaajalise istumise tagaj&auml;rjed, mis on ESENER-3 kohaselt Euroopa ettev&otilde;tete teatatud kolmas levinuim riskitegur.</p> <p>V&otilde;rdlus 2014.&nbsp;aasta ESENER-2 tulemustega n&auml;itab riigi ja ELi tasandi trende, mitte &uuml;ksnes seoses riskitegurite, vaid ka t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimise ning selle ajendite ja t&otilde;ketega. N&auml;iteks on mitmetes riikides v&auml;henenud t&ouml;&ouml;tajate osalemine ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide juhtimises vaatamata sellele, et osalusp&otilde;hist l&auml;henemisviisi peetakse nende &uuml;ha levinumate riskide haldamisel oluliseks. Teisalt on positiivne, et riskihindamisi korraldavate ettev&otilde;tete osakaal on m&otilde;nes riigis suurenenud.</p> <p>See ainulaadne andmeallikas on oluline vahend, mis annab teavet uute meetmete v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiseks ning aitab juhtida t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu t&ouml;&ouml;kohtadel t&otilde;husamalt. 2020.&nbsp;aastast on k&auml;ttesaadavad k&otilde;ik uuringutulemusi kajastavad v&auml;ljaanded ja uus andmete visualiseerimisvahend.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/third-european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener-3/view">ESENER-3 esimesed j&auml;reldused</a>.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/surveys-and-statistics-osh/esener">ESENERi lisateave</a>.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/psychosocial-risks-and-sitting-emerge-frequently-highlighted-occupational-risk-factors" target="_blank">EU-OSHA</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2449Ametiühingud ja tööandjad nõustusid Riikliku lepitaja alampalga ettepanekuga2019-11-20<p>19.11.2019 toimunud lepituskoosolekul v&otilde;tsid Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu esindajad vastu Riikliku lepitaja ettepaneku s&otilde;lmida uus alampalga kokkuleppe kaheks aastaks. Saavutatud kokkuleppe kohaselt on &uuml;leriigiline alampalk j&auml;rgmisel aastal t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 584 eurot kuus ning 3,48 eurot tunnis.</p> <p>2021. aastal t&otilde;useb &uuml;leriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutv&auml;&auml;rtuse fikseerivad t&ouml;&ouml;andjad ja ameti&uuml;hingud j&auml;rgmisel suvel, v&otilde;ttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis.</p> <p>T&ouml;&ouml;turu osapooled leppisid &uuml;htlasi kokku algatada &uuml;hine uuring &uuml;leriigilise alampalga m&otilde;just Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.</p> <p>&Uuml;leriigilise alampalga kokkulepe 2020.-2021.aastaks allkirjastatakse esmasp&auml;eval, 25. novembril kell 12 Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidus.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.eakl.ee/ametiuhingud-ja-tooandjad-noustusid-riikliku-lepitaja-alampalga-ettepanekuga" target="_blank">Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2447Välismaal töötamise head ja vead2019-11-20<p><em>Ingriin R&auml;&auml;k, T&ouml;&ouml;inspektsiooni praktikant&nbsp;</em></p> <p>T&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine ning inimkaubandus on t&otilde;sine probleem nii Eestis kui kogu maailmas. Ajakirjandusest teame lugusid, kuidas meie &nbsp;t&ouml;&ouml;tajaid on Soomes &auml;ra kasutatud v&otilde;i kuidas Ida-Virumaalt on noori naisi Stockholmi kupeldatud. Viimase aja &uuml;ks v&otilde;ikamaid ajakirjandusse j&otilde;udnud &auml;rakasutamise juhtumeid r&auml;&auml;kis jalutust mehest, keda Moldovast p&auml;rit paar sundis erinevates Euroopa linnades kerjama, v&otilde;tsid &auml;ra kogu mehe kerjatud raha ning v&auml;&auml;rkohtlesid f&uuml;&uuml;siliselt. Mees &uuml;ritas k&uuml;ll korduvalt, ent eba&otilde;nnestunult p&otilde;geneda. L&otilde;puks p&auml;&auml;stis ta P&auml;rnu politsei, kes inimkaubanduse ohum&auml;rke t&auml;hele pani. Mees saadeti tagasi Venemaale kodukohta ning moldovlastest paar m&otilde;isteti Eestis vangi.</p> <p>Ekspluateerimist ja inimkaubandust esineb aga j&auml;tkuvalt igap&auml;evaselt nii Eestis kui ka mujal maailmas loendamatutel eri viisidel. Need teemad olid arutusel filmiseminaridel Tallinnas, Tartus ja P&auml;rnus, mille T&ouml;&ouml;inspektsioon viis oktoobri alguses l&auml;bi koost&ouml;&ouml;s Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA). Teemasse juhatas sisse film &bdquo;Marina&ldquo;, mis v&otilde;itis 2018. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. Filmi jutustab rumeenlannast, kes on l&auml;inud Saksamaale hooldajaks. Tema loo l&auml;bi leiavad k&auml;sitlust v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad mured ja ohud nii inimesele endale kui koju j&auml;&auml;nud pereliikmetele. Filmile j&auml;rgnes aruteluring, kus vestlust juhtisid Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ning sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvrite n&otilde;ustamise teenuse juht Sirle Blumberg. R&auml;&auml;giti teemadest, mis ikka veel, ka XXI sajandil aktuaalsed on ning paraku kohati isegi &uuml;ha teravamalt t&otilde;usetuvad.</p> <p><b>Ise v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;l, pere kodus </b></p> <p>Pole just harv, et v&auml;lismaale minnakse t&ouml;&ouml;le &uuml;ksi ning pere j&auml;&auml;b Eestisse. Signe Riisalo r&otilde;hutab, et v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minek on paljuski positiivne, sest v&otilde;imalus end oma erialal arendada, keelt omandada ja uusi kogemusi saada on hindamatu. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minemisega kaasneb aga tihti asjaolu, et Eestisse j&auml;&auml;vad pere ja lapsed. Eriti keerulised on juhtumid, kui v&auml;lismaale l&auml;heb t&ouml;&ouml;l &uuml;ksikvanem, mist&otilde;ttu laps v&otilde;i lapsed peavad t&auml;itsa ise omal k&auml;el toime tulema. Viimase rahvaloenduse andmeil oli Eestis umbes 650 last, kelle vanem(ad) olid v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;l. Muidugi ei saa &uuml;telda, et vanemate eemalolek m&otilde;jub lapsele alati halvasti. &bdquo;Aga need positiivsed aspektid kerkivad &uuml;les siis, kui perekonnal on head vanemlikud oskused: nad teavad, kuidas julgustada ja tunnustada last ka eemal viibides ja korraldada tema elu Eestis turvaliselt. Kui j&auml;tta lapsele liiga palju vastutust oma igap&auml;evaelu korralduse eest, siis see pole eakohane ja v&otilde;ib t&auml;hendada pingeid, stressi, koolikohustuse mittet&auml;itmist ja ps&uuml;hholoogilisi probleeme.&ldquo; selgitab Riisalo. 2014. aastal leiti Tartu &uuml;likooli uuringus, et v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tavate vanematega laste peamised probleemid on &uuml;ksij&auml;etuse tunne ning igatsus vanemate j&auml;rele, vanema(te) eemalolek v&otilde;ib tekitada v&otilde;i s&uuml;vendada ka tervise-, k&auml;itumis- ja s&otilde;ltuvusprobleeme.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;turu varjatuim pool - inimestega kauplemine</b></p> <p>Karistusseadustik k&auml;sitleb inimkaubandusena inimese asetamist olukorda majandusliku kasu saamise eesm&auml;rgil v&otilde;i ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, t&ouml;&ouml;tama tavap&auml;ratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo v&otilde;i t&auml;itma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse v&otilde;tmise, v&auml;givalla, pettuse, kahju tekitamisega &auml;hvardamise, teisest isikust s&otilde;ltuvuse, abitu seisundi v&otilde;i haavatava seisundi &auml;rakasutamisega (Riigi Teataja, 2019). Et juhtumit saaks liigitada inimkaubanduseks, peavad seal esinema kolm elementi: tegevus (n&auml;iteks prostitutsiooni vahendamine, isikute transport), eesm&auml;rk (sunnit&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, organite eemaldamine) ja vahend (sundimine, meelitamine, petmine, inimr&ouml;&ouml;v).</p> <p>&bdquo;Just vahendi t&otilde;estamine on tihti raskeim osa inimkaubanduse t&otilde;kestajate t&ouml;&ouml;st,&ldquo; selgitab sotsiaalkindlustusametis t&ouml;&ouml;tav Sirle Blumberg. &bdquo;Jah, esineb ka juhtumeid, kus inimesi f&uuml;&uuml;siliselt kinni hoitakse ja neid n&auml;iteks kas t&ouml;&ouml;- v&otilde;i seksiorjana &auml;ra kasutatakse v&otilde;i organeid eemaldatakse. Suurem enamus inimkaubanduse juhtumitest on aga komplekssemad ja skeemid salakavalamad, kus inimesega manipuleerimisel ning lollitamisel ei j&auml;&auml; mingeid j&auml;lgi ning tihti ei pruugi ka ohver pikalt aru saada, mis temaga tehtud on,&ldquo; selgitas Blumberg.</p> <p>Novembri keskpaiga seisuga oli sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise n&otilde;uandeliinile p&ouml;&ouml;rdunud 564 inimest. M&ouml;&ouml;dunud aastal p&ouml;&ouml;rdus kokku 433 inimest. Ametlikult on sotsiaalkindlustusamet sel aastal tuvastanud 37 v&auml;lismaalasest inimkaubanduse ohvrit, mis on kolm korda enam kui mullu kokku. &Uuml;he erandiga on k&otilde;ik olnud seksuaalse &auml;rakasutamise ohvrid. Eesti paistab teiste riikide hulgas silma sellega, et ohvriabi telefonile helistab erakordselt suur hulk mehi: lausa 78% sellel aastal ohvriabi telefoniliinile p&ouml;&ouml;rdujatest on olnud mehed. See on positiivne, sest ka inimkaubanduse vallas ei kipu mehed oma muredest kedagi ei teavita.</p> <p><b>Enim ohus alaealised ja naised</b></p> <p>&Uuml;hiskonna arengu ja j&otilde;ukuse kasvuga on Eestist saanud inimkaubanduse transiitriigist sihtriik. Kaks suurimat inimkaubanduse riskigruppi on naised ja alaealised - naiste hulgas on ohvrite seas tihti just v&auml;lismaalt Eestisse j&otilde;udnud naised, alaealiste seas aga kasutatakse &auml;ra kohalikke Eesti noori. Noortele luuakse alguses illusioon, et tegemist on ajutise elukorraldusega, kuid tegelikult manipuleerivad nendega kupeldajad ja teised ekspluateerijad ning teevad olukorrast v&auml;ljumise v&auml;ga keeruliseks. N&auml;iteks satuvad noored tihti v&auml;ljapressimiste ohvriks, neid kontrollitakse &auml;hvardustega avaldada kompromiteerivaid videoid v&otilde;i pilte.</p> <p>Viimasel ajal on t&otilde;usnud kupeldamisjuhtumite arv ning seda just v&auml;lismaalaste puhul: kui varem olid paljud Tallinnas prostitutsiooni kaasatud naised p&auml;rit Narvast, siis n&uuml;&uuml;d on nad tihti p&auml;rit peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest ja Moldovast. Blumbergi s&otilde;nul on sotsiaalkindlustusamet puutunud kokku ka ohvritega Aserbaidžaanist, Usbekistanist ja Kasahstanist. Ligi pooled siia kolmandatest riikidest saabunud naised on k&otilde;rgharidusega, kuid pole kodumaal t&ouml;&ouml;d leidnud ning on rahalistel p&otilde;hjustel sunnitud prostitutsiooni&auml;risse suunduma. Kodustele r&auml;&auml;gitakse aga, et palka teenitakse ettekandja v&otilde;i koristajana. Siia saabunud naised ei viibi Eestis kaua, enamasti n&auml;dal-kaks, mis teeb ohvrite tuvastamise veelgi raskemaks.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine ja inimkaubandus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;alast &auml;rakasutamist esineb v&auml;ga erinevat, varieerudes kergematest ekspluateerimise vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise t&ouml;&ouml; eesm&auml;rgil. Ekspluateerimist ja inimkaubandust esineb nii sise- kui v&auml;lisriiklikult, kuid eriti just t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise puhul on lihtsaim ekspluateerida v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;j&otilde;udu.</p> <p>&bdquo;V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnes v&otilde;ivad inimesed avastada end olukorras, kus neil ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;kohalt lahkuda, nad ei saa oma t&ouml;&ouml;tingimustes kokku leppida, nad on oma t&ouml;&ouml;andjast t&auml;ielikult s&otilde;ltuvad, nad on sunnitud tegema t&ouml;&ouml;d, mille jaoks nad pole kunagi n&otilde;usolekut andnud, neil on v&auml;ga kehvad elamistingimused, nende privaatsust ei austata, neil puudub igasugune otsustus&otilde;igus ja nii edasi,&ldquo; toob Signe Riisalo v&auml;lja P&auml;rnu raadiole antud intervjuus.</p> <p><b>Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon ILO s&otilde;nul viitavad sunniviisilisele t&ouml;&ouml;le 11 asja: </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja haavatava seisundi &auml;rakasutamine;</li> <li>Pettus, nt teadlikult valeinfo andmine t&ouml;&ouml;tingimuste kohta;</li> <li>T&ouml;&ouml;taja liikumisvabaduse piiramine, nt kinnihoidmine, pidev t&ouml;&ouml;taja liikumise kontrollimine v&otilde;i ebam&otilde;istlik liikumisvabaduse piiramine;</li> <li>Sotsiaalne isoleerimine, nt l&auml;hedastega suhtlemise keelamine v&otilde;i piiramine, abi otsimise takistamine;</li> <li>F&uuml;&uuml;siline ja/v&otilde;i seksuaalv&auml;givald;</li> <li>Hirmutamine ja &auml;hvardamine, nt &auml;hvardamine palga maksmata j&auml;tmise v&otilde;i illegaalsete v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega;</li> <li>Isikut t&otilde;endavate ja reisidokumentide &auml;rav&otilde;tmine ja enda k&auml;es hoidmine;</li> <li>T&ouml;&ouml;tasu kinnipidamine v&otilde;i maksmata j&auml;tmine;</li> <li>V&otilde;lasuhte tekitamine;</li> <li>Ebainimlikud t&ouml;&ouml;- ja elutingimused;</li> <li>&Uuml;lem&auml;&auml;rase t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tama sundimine.</li> </ul> <p>Sarnaste olukordadega on silmitsi seisnud nii v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;lised Eestis kui ka Eestist v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le l&auml;inud inimesed.</p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste arvu suurenemisega Eestis on kasvanud inimeste t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, eriti ehitus-, teenindus-, t&ouml;&ouml;stus- ja puhastussektoris. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu on tunduvalt kergem manipuleerida kui kohalikku t&ouml;&ouml;j&otilde;udu: enamasti ei r&auml;&auml;gi v&auml;lismaalt saabunud t&ouml;&ouml;tajad kohalikku keelt ning ei tunne kohalikke seadusi ja norme, neil pole Eestis ei s&otilde;pru ega tuttavaid. Tihti on v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;listel koduriigis v&otilde;lad, mille katteks neil t&ouml;&ouml;d Eestis nii v&auml;ga vaja ongi. V&auml;lismaalt saabunud t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad teisest kultuuri- ja &otilde;igusruumist tulnuna (eriti kui nende kodumaal on riigiasutused korrumpeerunud ning usaldus riigi vastu seet&otilde;ttu v&auml;ga madal) kergesti uskuma j&auml;&auml;da jutte, et neil ei ole Eestis t&ouml;&ouml;tades mingeid &otilde;igusi, t&ouml;&ouml;andja ei pea tagama ohutust t&ouml;&ouml;l, politsei ega muud riigiorganid ei aita neid, vaid kiusavad ja suure t&otilde;en&auml;osusega saadavad riigist v&auml;lja jne. Paljud v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltuvad t&ouml;&ouml;andja pakutavast elamispinnast, kust v&auml;lja viskamise &auml;hvardusega neid kontrolli all hoitakse. Pahatahtlikud t&ouml;&ouml;andjad eksitavad t&ouml;&ouml;tajaid tihti meelega, n&auml;iteks s&otilde;lmitakse v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajatega eestikeelsed lepingud, mida nood ei m&otilde;ista, pannes neid seega alla kirjutama kokkulepetele, millest neil aimugi pole.</p> <p>&bdquo;Pannes ohvrit tundma, et nad on kindlasti midagi valesti teinud ning vastutatavad ainuisikuliselt juhul, kui midagi juriidiliselt valesti peaks olema, hoitakse t&ouml;&ouml;tajaid oma kontrolli all ning v&auml;lditakse seda, et nad oma olukorrast kuhugi kaebama l&auml;heks,&ldquo; selgitab Sirle Blumberg. Vaid v&auml;hesed &auml;rakasutatud t&ouml;&ouml;tajad j&otilde;uavad &otilde;igusorganiteni. Seda kinnitavad nad ka ise - kui nemad on j&auml;&auml;nud Eestisse, et n&auml;iteks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kaudu saamata j&auml;&auml;nud palka t&ouml;&ouml;andjalt tagasi n&otilde;uda, siis k&uuml;mned nende endised t&ouml;&ouml;kaaslased on juba oma kodumaale naasnud igasuguse lootuseta oma palgaraha kunagi n&auml;ha.</p> <p><b>V&auml;lismaal ekspluateerimise ja inimkaubanduse ohvriks langemine</b></p> <p>Tuleb t&otilde;deda, et paraku langevad ka Eestist p&auml;rit inimesed v&auml;lismaal inimkaubanduse v&otilde;i t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ohvriks. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnes tasub meeles pidada ettevaatusabin&otilde;usid, mis ekspluateerimise ohvriks langemise ohtu v&auml;hendavad:</p> <ul> <li>Kontrolli vahendaja tausta: kes ta on, millised on tema volitused ja kes on need talle andnud;</li> <li>Kontrolli t&ouml;&ouml;pakkumist: kas t&ouml;&ouml;d pakub seaduslik firma; millised on t&ouml;&ouml;tingimused: palk, majutus jne;</li> <li>Proovi s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping sulle arusaadavas keeles. Kui see pole v&otilde;imalik, v&otilde;ta leping kaasa ja lase see t&otilde;lkida;</li> <li>Uuri Eestis asuvast sihtriigi saatkonnast, milliseid n&otilde;udeid esitatakse nende riigis t&ouml;&ouml;tada soovivale v&auml;lismaalastele;</li> <li>V&otilde;ta kaasa tolles riigis asuva Eesti saatkonna aadress ja telefoninumbrid;</li> <li>Informeeri oma sugulasi v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minekust, anna v&otilde;imalikult t&auml;pne info tulevase t&ouml;&ouml;andja kohta;</li> <li>Tee oma passist v&auml;hemalt kaks koopiat. &Uuml;ks v&otilde;ta kaasa, juhuks kui peaksid passi kaotama, teine j&auml;ta koju;</li> <li>Tee endale kindlustus (reisi-, &otilde;nnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus);</li> <li>Lepi koduste ja s&otilde;pradega kokku, kuidas informeerid neid oma k&auml;ek&auml;igust;</li> <li>V&otilde;ta kaasa piisavalt raha, et saaksid vajadusel koju tagasi p&ouml;&ouml;rduda, v&otilde;i tagasis&otilde;idu pilet.</li> </ul> <p>Sihtpunktis olles</p> <ul> <li>Mitte mingil juhul &auml;ra anna kellelegi oma passi, v&auml;lja arvatud ametiv&otilde;imude esindajatele;</li> <li>Kui kaotad oma passi v&otilde;i see varastatakse, p&ouml;&ouml;rdu kohe politsei v&otilde;i Eesti saatkonna poole;</li> <li>Kui kohapeal selgub, et t&ouml;&ouml;- ja elutingimused ei vasta t&ouml;&ouml;lepingus lubatule, v&otilde;ta &uuml;hendust t&ouml;&ouml;koha vahendanud firma v&otilde;i isikuga. Kui olukord ei parane, on sul &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada;</li> <li>Hoia pidevalt sugulasi ja s&otilde;pru kursis oma eluga v&auml;lismaal;</li> <li>&Auml;ra j&auml;&auml; v&auml;lismaal kellelegi v&otilde;lgu. (Punane Rist, 2016).</li> </ul> <p><b>Inimkaubandusse suhtumine ning ohvriabi</b></p> <p>Inimkaubanduse kajastamisel r&auml;&auml;gitakse m&otilde;nest asjast liiga v&auml;he, teistest aga liiga palju. &nbsp;Ajakirjanduse veergudele j&otilde;uavad enamasti inimkaubandusega seotud lugudest prostitutsioonijuhtumid, samas t&ouml;&ouml;alasest &auml;rakasutamisest, eriti meeste puhul r&auml;&auml;gitakse kahetsusv&auml;&auml;rselt v&auml;he. Inimkaubanduse ohvrit ei ole kerge &auml;ra tunda, sest neil ei ole enamasti f&uuml;&uuml;silise v&auml;givalla j&auml;lgi. Inimesi manipuleeritakse ps&uuml;hholoogiliselt, mis ei j&auml;ta ei j&auml;lgi ega t&otilde;endeid. Nii meedias kui ka sotsiaalkampaaniates stereot&uuml;piseeritakse ohvreid v&auml;ga tihti m&otilde;istmata, et inimestega manipuleerimise ja kontrollimise v&otilde;tted on t&auml;nap&auml;eval tihti palju komplekssemad kui f&uuml;&uuml;siline v&auml;givald v&otilde;i kinni hoidmine.</p> <p>Samuti keskendub ajakirjandus ja &uuml;ldsus tihti vaid ohvrile, k&uuml;ll aga ei r&auml;&auml;gita piisavalt n&otilde;udlusest: kes on need t&ouml;&ouml;andjad, kes inimesi t&ouml;&ouml;alaselt &auml;ra kasutavad ja kes on need inimesed, kes prostitutsiooniteenuseid ostavad? &Uuml;hiskonna suhtumine &auml;rakasutatud ning inimkaubanduse ohvriks langenud inimestesse m&auml;ngib suurt rolli nii ohvrite julguses abi otsida kui ka hilisemas rehabiliteerimisprotsessi &otilde;nnestumises.</p> <p>&bdquo;Sotsiaalkindlustusameti &uuml;ks eesm&auml;rk on, et ohvriabiga v&otilde;taksid &uuml;hendust lisaks teistele klientidele ka prostitutsiooni kaasatud inimesed, sest praegu j&otilde;uame nendeni reeglina l&auml;bi politseireidide&ldquo; lausub Blumberg.</p> <p>Inimkaubanduse probleemi ning selle ennetamisega tegelevad Eestis mitmed ametid: sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium, t&ouml;&ouml;alase inimkaubanduse v&otilde;i &auml;rakasutamise puhul t&ouml;&ouml;inspektsioon. Ohvritele pakuvad abi sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond ning MT&Uuml; Eluliin, inimkaubanduse ennetusliini telefoninumber on +372 6607 320. Ohvriabiteenust osutavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ikides Eesti maakondades ning enamasti asuvad nad politseiga samas majas. Kohese abivajaduse korral saab v&otilde;tta &uuml;hendust ohvriabi kriisitelefoniga 116006. Lisainfot ekspluateerimise ning inimkaubanduse kohta leiab nii sotsiaalkindlustusameti kodulehelt <a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/</a>, MT&Uuml; Eluliin veebilehelt <a href="https://www.eluliin.ee/">https://www.eluliin.ee/</a> ning T&ouml;&ouml;elu portaalist. Lisaks ohvrite abistamisele tegeleb sotsiaalkindlustusamet ka ennetus- ja teavitust&ouml;&ouml;ga, sealhulgas tehakse koost&ouml;&ouml;d nii teiste riigiasutuste, meedia kui ka vastutustundlike ettev&otilde;tetega.</p> <p><b>Allikad: </b></p> <ul> <li>Intervjuu Sirle Blumbergiga</li> <li><a href="https://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html">https://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html</a></li> <li><a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019077?leiaKehtiv">https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019077?leiaKehtiv</a></li> <li><a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi/ohvriabi-ja-ennetusteenuste-tootajate-kontaktandmed">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi/ohvriabi-ja-ennetusteenuste-tootajate-kontaktandmed</a></li> <li><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/loppraport.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/loppraport.pdf</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2446Kompromissist ja lepitusest töövaidluskomisjonis2019-11-19<p data-adtags-visited="true"><strong>Eelmise aasta algusest j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus, mis annab v&otilde;imalused lahendada t&ouml;&ouml;vaidlusi kompromissiga v&otilde;i leppimise teel. Kuidas uued vaidluste lahendamise v&otilde;imalused vastu on v&otilde;etud, kirjutab t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Monika Koks.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kahjuks juhtub sageli, et kui t&ouml;&ouml;suhtes tekib konflikt, p&ouml;&ouml;rdub &uuml;ks pool t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole ning teine pool saab sellest teada alles siis, kui postkasti potsatab menetlusse v&otilde;tmise m&auml;&auml;rus. Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungile kutsutakse, j&otilde;utakse p&auml;rast emotsioonide lahtumist tihti arusaamale, et vaidlust oleks saanud lahendada ka teisiti.</p> <p data-adtags-visited="true">Enne uue seaduse j&otilde;ustumist pidi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon sellest olenemata langetama otsuse, kas t&ouml;&ouml;vaidluses kuulub v&otilde;it t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjale. Selliste s&uuml;ndmuste arengu puhul enamasti tagasiteed enam ei ole. Kui vaidlus l&otilde;ppeb t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsusega, l&auml;hevad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja teed lahku, sest usaldus on kaotatud ning p&auml;rast konflikti sattumist ei osata enam n&auml;ha v&otilde;imalust koost&ouml;&ouml; j&auml;tkamiseks.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kompromiss</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Uus seadus andis t&ouml;&ouml;vaidluse l&otilde;petamiseks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajatele v&otilde;imaluse kinnitada poolte vahel s&otilde;lmitud kompromisse. Kui vaidluse k&auml;igus pooled n&otilde;ustuvad osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult &uuml;ksteise n&otilde;uetega, s&otilde;lmitakse vastav kokkulepe ja enam edasi ei vaielda. Kuigi selliselt ei tuvastata enam v&otilde;itjaid ega kaotajaid, tuleb kinnitatud kompromissi t&auml;ita samamoodi nagu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsust. 2018&ndash;2019.a statistika n&auml;itab, et aastas ca 3000 vaidlusest l&otilde;petatakse juba ligi viiendikul juhtudel vaidlus kompromissiga.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Lepitus</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Lisaks kompromissile anti v&otilde;imalus lepitusmenetluse l&auml;biviimiseks. Lepitusmenetlus on mitteavalik ja v&auml;hem b&uuml;rokraatlikum. Kui pooled on sellega n&otilde;us, r&auml;&auml;gitakse 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul omavahel nii &ouml;elda suu puhtaks ilma tunnistajaid kutsumata ja kirjalikke t&otilde;endeid esitamata. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja on seejuures s&otilde;ltumatuks vahemeheks, kes aitab j&otilde;uda m&otilde;lemaid pooli rahuldava kokkuleppeni.</p> <p data-adtags-visited="true">V&otilde;rreldes kompromissiga ei ole lepitamine veel nii sooja vastuv&otilde;ttu leidnud. 2018. a viidi l&auml;bi viis lepitusmenetlust ning sel aastal on neid olnud vaid kaks.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajal on oluline roll</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Edendades kiire vaidluse lahendamise viisina lepitusmenetlust v&otilde;i suunates pooli kompromissile, v&auml;heneb t&ouml;&ouml;suhte poolte konfliktis olemis aeg. Sellega on v&otilde;imalik m&otilde;jutada nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja suhtumist vaidlustesse, mis viib pikemas perspektiivis elutervema t&ouml;&ouml;suhteni. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajate oskus konfliktsituatsioone lahendada selliselt, et sellest v&otilde;idaks nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja ning s&auml;iliks v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkumiseks, edendab Eesti t&ouml;&ouml;suhete kultuuri tervikuna.</p> <p data-adtags-visited="true">Kui ka Sina usud, et suudaksid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja rollis t&ouml;&ouml;suhete kultuuri arendamiseks oma panuse anda, siis oleme hetkel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajate t&ouml;&ouml;kasse kollektiivi otsimas lisa.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajaks kandideerimiseks vajalik info on leitav <a href="https://www.cv.ee/toopakkumine/ev-sotsiaalministeerium/toovaidluskomisjoni-juhataja-f4045042.html">CV online&rsquo;st.</a>&nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2019/11/18/kompromissist-ja-lepitusest-toovaidluskomisjonis/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi ajaveebis.</a>&nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Loe ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja&nbsp;<strong>Meeli Miidla&shy;-Vanatalu</strong> ning <b>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni (TVK) juhatajate Agne Kalsoni ning Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla&nbsp;</b>artiklit <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2253" target="_blank">"Lepitusmenetlus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis s&auml;&auml;stab n&auml;rve"</a>.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2445Jurist vastab: kas ma saan töötajana nõuda tööandja pankroti väljakuulutamist?2019-11-18<p><b>Lugeja k&uuml;sib: </b>Meil oli kolme t&ouml;&ouml;tajaga v&auml;ike ettev&otilde;te, mis tegutses selle aasta juulikuuni, siis &uuml;tles ettev&otilde;tte juht, et tellimused said otsa ja oodaku me kodus kuni uute tellimuste tulekuni. Augustikuu eest maksis ta meile veel v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra, kuid n&uuml;&uuml;d ei ole juba mitu kuud maksnud ning oktoobri algusest ei vasta enam ka &uuml;helegi kirjale ega telefonik&otilde;nele, ettev&otilde;te uksed on kinni, maja k&uuml;ljes olev postkast on kirju &auml;&auml;reni t&auml;is. Kuulsime tuttava kaudu, et ettev&otilde;tte ainus juhatuse liige l&auml;ks oktoobris perega talveks &auml;ra Taisse. Kuidas ma peaksin k&auml;ituma, et veel midagigi sellelt ettev&otilde;ttelt k&auml;tte saada ja t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada?&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b><b> </b>Kirjeldatud olukorras rikub t&ouml;&ouml;andja oma p&otilde;hikohustusi ehk ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tamist ega maksa ka t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse p&otilde;him&otilde;tteid j&auml;rgides oleks t&ouml;&ouml;taja juba septembris saanud t&ouml;&ouml;andjat hoiatada, et kui olukord kestab veel v&auml;hemalt kaks n&auml;dalat, siis on ta sunnitud t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &uuml;tlema t&ouml;&ouml;andja kohustuste rikkumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel. Kahe n&auml;dala ehk m&otilde;istliku aja m&ouml;&ouml;dumisel oleks t&ouml;&ouml;taja saanud ka oma erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisavalduse t&ouml;&ouml;andjale &auml;ra esitada, n&auml;itamaks oma soovi t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada. Oluline on, et hiljem saaks t&ouml;&ouml;taja t&otilde;endada, et ta on &uuml;les&uuml;tlemisavalduse t&ouml;&ouml;andjale esitanud (nt v&auml;ljav&otilde;te e-kirjast, t&auml;hitud kirja v&auml;ljastamist v&otilde;i v&auml;&auml;rkirja saatmist t&otilde;endavad dokumendid). Seda k&otilde;ike saab aga vajadusel teha ka veel praegu, kuigi v&otilde;ib eeldada, et neid avaldusi keegi t&ouml;&ouml;andja poolelt vastu v&otilde;tmas ei ole ning ilmselt ka l&otilde;pparve v&auml;ljamaksmist sellises olukorras ei toimu. Kahtlemata v&otilde;ib sel juhul p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamise ning saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu ja l&otilde;pparve n&otilde;udes t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse, saada otsus ning asuda p&auml;rast selle j&otilde;ustumist t&auml;itemenetlusse. Paraku ei pruugi ka see anda soovitud tulemust, kui ettev&otilde;ttel enam raha ei ole.&nbsp;</p> <p>V&otilde;ib eeldada, et kirjeldatud olukorras on t&ouml;&ouml;andjal ehk juriidilisel isikul tekkinud juba makseraskused ja mitte ainult t&ouml;&ouml;taja ees, vaid ka teiste v&otilde;lausladajate ees. Seega tuleks uurida, ega keegi ei ole juba alustanud ettev&otilde;tte suhtes pankrotimenetlust. V&otilde;imaluse sellise info otsimiseks annab Ametlikud Teadaanded leht <a href="https://www.ametlikudteadaanded.ee/">https://www.ametlikudteadaanded.ee/</a>&nbsp;</p> <p>Kui on kindel, et keegi veel pankrotiavaldust ettev&otilde;tte suhtes esitanud ei ole ning seda ka teha ei kavatse, siis v&otilde;ib ka t&ouml;&ouml;taja ise sellise k&auml;igu ette v&otilde;tta l&auml;htudes pankrotiseadusest. Kuid seda ei tohi teha kergek&auml;eliselt.&nbsp;</p> <p>Kohtule esitatavas avalduses tuleb selgelt v&auml;lja tuua, et esineb v&auml;hemalt &uuml;ks allj&auml;rgnevatest asjaoludest:</p> <ol start="1"> <li>T&ouml;&ouml;andja ei ole tasunud t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu ja/v&otilde;i l&otilde;pparvet 30 p&auml;eva jooksul p&auml;rast selle sissen&otilde;utavaks muutumist ning t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;tet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettev&otilde;te ei ole ka p&auml;rast seda 10 p&auml;eva jooksul oma v&otilde;lgnevusi tasunud;</li> <li>Ettev&otilde;tte suhtes k&auml;ib juba t&auml;itemenetlus, kuid selle k&auml;igus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise t&otilde;ttu suudetud n&otilde;uet rahuldada v&otilde;i kui t&auml;itemenetluses ilmneb, et ettev&otilde;ttel ei j&auml;tku vara k&otilde;igi kohustuste t&auml;itmiseks;</li> <li>Ettev&otilde;te h&auml;vitab, peidab v&otilde;i kulutab (sh n-&ouml; kandib teise ettev&otilde;ttesse) teadlikult oma vara v&otilde;i ettev&otilde;tte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagaj&auml;rjel on ettev&otilde;te on muutunud maksej&otilde;uetuks;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on ise teatanud (v&auml;hemalt e-kirjaga) t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i kohtule v&otilde;i avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi t&auml;ita;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte juhatuse liige (v&otilde;i liikmed) on lahkunud Eestist eesm&auml;rgiga hoiduda oma kohustuste t&auml;itmisest v&otilde;i varjab end samal eesm&auml;rgil.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;andja tegevuskoha maakohtule esitatav pankrotiavaldus peab olema piisavalt p&otilde;hjendatud ning selles tuleb v&auml;lja tuua konkreetne summa, mis ettev&otilde;te t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;lgu on ja millisel &otilde;iguslikul alusel (lepingust, otsusest) ning kindlasti m&auml;rkima aja, millal ettev&otilde;te oleks pidanud summa v&auml;lja maksma. T&auml;psemalt kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisest <a href="https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad">https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad</a></p> <p>Riigil&otilde;ivuseaduse &sect; 59 lg 8 kohaselt tasutakse t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotiavalduse esitamisel t&ouml;&ouml;&otilde;igussuhtest tuleneva n&otilde;ude alusel <b>riigil&otilde;ivu 10 eurot</b>. Arvestada tuleb v&otilde;imalusega, et kohus m&auml;&auml;rab pankrotiseaduse alusel sellele lisaks deposiidi maksmise kohustuse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei j&auml;tku.</p> <p>Oluline on m&auml;rkida, et kui selgub, et pankrotiavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja teadis v&otilde;i pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta h&uuml;vitama ettev&otilde;ttele sellega tekitatud kahju.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamine ehk pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i ka pankroti raugemine annab t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaluse saada v&auml;hemalt oma t&ouml;&ouml;suhtest tulenevate n&otilde;uete osas h&uuml;vitist v&auml;hemalt osaliselt Eesti T&ouml;&ouml;tukassa vahenditest, t&auml;psemalt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2444EU-OSHA tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste uuringu tulemused: levimus, kulud ja demograafilised andmed ELis2019-11-15<p><strong>EU-OSHA lehel on avaldatud suuremahulise luu-ja lihaskonna vaevuste uuringu l&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te. L&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te on hetkel saadaval ainult inglise keeles.</strong></p> <p>Meie uus p&otilde;hjalik Euroopa &uuml;levaatearuanne ja kokkuv&otilde;te keskenduvad sellele, kuidas luu- ja lihaskonna vaevused m&otilde;jutavad Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;udu, &uuml;hiskonda ja majandust.</p> <p>Need v&auml;ljaanded koostati EU-OSHA suuremahulise projekti raames, mille eesm&auml;rk on anal&uuml;&uuml;sida luu- ja lihaskonna vaevusi k&auml;sitlevaid riiklikke ja Euroopa andmeid, nende vaevuste m&otilde;ju tervisele ja t&ouml;&ouml;le, riskitegureid, ennetust ja t&ouml;&ouml;le naasmise meetmeid.</p> <p>P&otilde;hjalikust anal&uuml;&uuml;sist j&auml;reldub, et vaja on integreeritud l&auml;henemisviisi, et ennetada t&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi, mis m&otilde;jutavad miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid ja maksavad t&ouml;&ouml;andjatele miljardeid eurosid.&nbsp;</p> <p>Peagi avaldatakse m&otilde;ned riiklikud aruanded.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-facts-and-figures-overview-prevalence-costs-and-demographics-msds-europe/view">L&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/musculoskeletal-disorders">Meie teemakohane veebijaotis, kust saab t&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste kohta lisateavet</a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/work-related-musculoskeletal-disorders-prevalence-costs-and-demographics" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2442Riskianalüüs - kohustuslik formaalsus või sisuline kasu?2019-11-14<p><b>Selleks, et ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;sis majanduslikku kasu n&auml;ha, peaksid ettev&otilde;tjad ja tegevjuhid eelk&otilde;ige riskianal&uuml;&uuml;si vajalikkust m&otilde;istma. On see hetkel siiski nii?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;s n&auml;ib ebamugava ja t&uuml;likana nagu sunniviisiline m&ouml;&ouml;da liustikku trampimine, ise&auml;ranis v&auml;ikeettev&otilde;tjatele, kellele selle m&otilde;te ja vajadus pole alati hoomatav. K&uuml;sitledes k&uuml;mmetkond v&auml;ikeettev&otilde;tjat erinevates valdkondades nagu ehitus, metsandus, tr&uuml;kindus, tervisetoodete tootjad jne, oli nende hoiak t&otilde;rjuv ja vastused &uuml;sna sarnased: &bdquo;Mul ei ole huvi vastata. Mul on t&ouml;&ouml;d k&uuml;llaltki palju.&ldquo;; &bdquo;V&auml;ikeettev&otilde;tjana vaatad k&otilde;ike ja kontrollid riske ka jooksvalt, ei midagi erilist...&ldquo;; &bdquo;Ettev&otilde;ttes riske on, aga need on riskianal&uuml;&uuml;sist m&otilde;&otilde;tmatult suuremad ja neist ei taha ma r&auml;&auml;kida.&ldquo;; &bdquo;Selle teemaga me ei tegele.&ldquo;; &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;si kohta ei oska ma midagi &ouml;elda, pole sellest kuulnud ega ole ka aega tegeleda.&ldquo; Jne.</p> <p>Teatud valdkondades, kus erinevad ohud ja riskid on v&auml;gagi ilmsed ning nende maandamise olulisus m&otilde;istetav, on huvi riskianal&uuml;&uuml;si vastu ilmsem, kuid sedagi pigem suuremates ettev&otilde;tetes.</p> <p><b>AS Aktaprindi juhatuse esimees Urmas Savi</b>, kelle ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab 35 inimest, leiab, et seaduse seisukohast v&otilde;iks riskianal&uuml;&uuml;si pidada formaalsuseks. Selle tegemine n&otilde;uab &bdquo;n&auml;puga j&auml;rje ajamist&ldquo;, teatud aspektid peavad olema kajastatud. Samas arvab ta, et t&otilde;en&auml;oliselt ettev&otilde;tjad siiski riskianal&uuml;&uuml;sile m&otilde;tlevad, sest vastutus on suur. &bdquo;Eelk&otilde;ige tuleb keskenduda turvalisusele ja sellega seotud tegevustele. Vastutus t&auml;hendab ka riskide minimeerimist, millele tuleb m&otilde;elda,&ldquo; s&otilde;nab ta, nentides, et see &bdquo;t&ouml;&ouml;tab ka iseenesest, sest loomata t&ouml;&ouml;tajatele normaalseid t&ouml;&ouml;tingimusi ei ole nad rahul ja l&auml;hevad su juurest minema.&ldquo; Luues t&ouml;&ouml;keskkonna, millest riskianal&uuml;&uuml;s h&otilde;lmab vaid teatud osa, ja hoolitsedes t&ouml;&ouml;tajate eest, andes neile vajalikud t&ouml;&ouml;riided, turvajalan&otilde;ud jms, maandatakse riske justkui automaatselt. &bdquo;Seet&otilde;ttu riskianal&uuml;&uuml;si v&otilde;ib-olla vaja ei oleks, sest toimib iseenesest. Kui t&ouml;&ouml;turg oleks teistsugune ehk valitseks suur t&ouml;&ouml;puudus, oleks olukord teine.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>M&otilde;te on hea</b></p> <p>&bdquo;Praegu on meil v&auml;ga v&auml;ike, kolme t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te, aga riskianal&uuml;&uuml;si kogemusi on mul suuremast ettev&otilde;ttest, kus oli sada palgalist. Arvan, et suurtes ettev&otilde;tetes on riskianal&uuml;&uuml;s v&auml;ga vajalik, eriti siis, kui inimesed puutuvad riskifaktoritega kokku,&ldquo; nendib P&auml;rnus ortopeedilisi jalataldu valmistav ja jalatseid m&uuml;&uuml;va <b>Tallux Orto O&Uuml; juht Pille. </b>Oma praeguse t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu kohtub ta pea iga p&auml;ev inimestega, kes on end haigeks t&ouml;&ouml;tanud ja vajavad abi. &bdquo;Leian, et eriarsti juurde p&auml;&auml;semine on tegelikult riskianal&uuml;&uuml;sist m&auml;rksa suurem probleem. Kuulen ka, et t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivad k&uuml;ll pidevalt t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, ent seal vaadatakse n&auml;gemist jms, aga p&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tajate jalaprobleeme ja tugitaldade vajalikkust sageli ei m&auml;rgata, kuid needki aspektid on riskianal&uuml;&uuml;siga seotud.&ldquo; Seel&auml;bi oleks t&ouml;&ouml;andjal lihtsam t&ouml;&ouml;tajatele ka erinevaid abivahendeid pakkuda. &bdquo;N&auml;iteks p&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tavatele kokkadele vms eriala esindajatele,&ldquo; toob ta n&auml;ite.</p> <p>Oma v&auml;ikeettev&otilde;ttes p&uuml;&uuml;avad nemad hajutada terviseriske sportides ehk erinevatel treeningutel osaledes. &bdquo;Pooldame pigem terviseh&auml;dade ennetamist, kui tagaj&auml;rgedega tegelemist,&ldquo; r&otilde;hutab riskianal&uuml;&uuml;si vajalikuks pidav Pille, kelle s&otilde;nutsi s&otilde;ltub ettev&otilde;tte suurusest, millises mahus oleks seda vaja. &bdquo;M&otilde;te on hea ja riskianal&uuml;&uuml;si tehes v&otilde;ib olla sellest kasu, kuigi v&otilde;ib-olla m&otilde;ned ettev&otilde;tted teevad seda vaid paberi p&auml;rast, et k&otilde;ik korras oleks.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Riske tuleb kaardistada</b></p> <p>Kaubandus ja t&ouml;&ouml;stusvalgustite tootmisega tegeleva <b>Papalamp O&Uuml; projekti- ja m&uuml;&uuml;gijuht Mario Noorm&auml;gi</b>, kes on ettev&otilde;tte tegevjuhi rollis, &uuml;tleb, et aktiivselt on nad ettev&otilde;tlusega tegelenud aasta. Selle aja jooksul ekstra riskianal&uuml;&uuml;sile keskenduda pole j&otilde;utud, kuigi nende seitsmest t&ouml;&ouml;tajast &uuml;ks k&otilde;ikide muude kohustuste k&otilde;rvalt sellega tegeleb. &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;s on kasulikum ettev&otilde;tetes, kus on v&auml;hemalt 10-15 t&ouml;&ouml;tajat. Meil kui v&auml;ikeettev&otilde;ttes on k&otilde;ik v&auml;ga lihtsalt hallatav, sest kasutame k&otilde;ige uuemaid m&uuml;&uuml;gi-, lao-, jms programme. K&otilde;ik on nii efektiivne ja l&auml;bipaistev kui v&otilde;imalik. Oleme n&ouml; moodsad ja t&auml;nu sellele suudame hoida ka v&auml;ikest kollektiivi.&ldquo;</p> <p>Otseseid terviseriske ei n&auml;e Mario ettev&otilde;ttes p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml; on k&otilde;ikidel v&auml;ga mitmek&uuml;lgne ja vahelduslik, iga&uuml;hel on h&auml;sti palju erinevaid &uuml;lesandeid. Mingeid sundasenedeid kellelgi pole, samuti &uuml;heksast viieni t&ouml;&ouml;tamist. K&otilde;ik l&auml;htub vajadusest.&ldquo; Ka tootmisega tegelevad neli inimest ei tee t&ouml;&ouml;d ainult t&ouml;&ouml;pingi taga, vaid pakivad tooteid, viivad kliendile ja paigaldavad neid. Pole t&ouml;ist rutiini, k&otilde;ik teevad k&otilde;ike.</p> <p>Enam kui saja-aastase ajalooga rahvusvaheline teadusettev&otilde;te Sanofi, millel on &uuml;le 100 000 t&ouml;&ouml;taja enam kui sajas riigis ja 30 t&ouml;&ouml;tajaga haru ka Tallinnas, tegeleb mitmesuguste ravivaldkondadega nagu diabeet ja kardiovaskulaarsed haigused, samuti k&auml;sim&uuml;&uuml;giravimite, toidulisandite, harvikravimite ja vaktsiinidega. <b>Sanofi Eesti juhatuse liige</b> <b>Kai Hendrikson</b> &uuml;tleb, et kuna Sanofi on globaalne b&ouml;rsifirma, siis neile on oluline, et k&otilde;ik riskid oleksid kaardistatud. Samuti peavad olema paigas riske minimeerivad tegevusplaanid.</p> <p>&ldquo;Me ei saa endale lubada eksimusi, mis v&otilde;iksid m&otilde;jutada firma reputatsiooni ja seel&auml;bi ka aktsia hinda. Riskianal&uuml;&uuml;si tegemine on nagu sportimine: k&otilde;ige raskem on tee ukseni, aga kui &uuml;ks kord on riskid identifitseeritud, siis perioodiliselt kaardistust &uuml;le vaadates saab kerge vaevaga muutunud olude korral riske ja plaane kohandada.&rdquo; Tema s&otilde;nul on suuremates firmades riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;ivitajaks sisekontroll, v&auml;iksematel asutustel tuleb leida &ldquo;ajaauk&rdquo; oma igap&auml;evastes tegemistes, et korraks maha istuda ja protsessid l&auml;bi m&otilde;elda.</p> <p>&ldquo;Soovitan kaasata tiimi, et k&otilde;ik h&otilde;redamad ja riskialtimad kohad oleks v&otilde;imalik &uuml;les leida. Inimeste kaasatus annab hea baasi, et tegevusplaani koostada, sisemisi tegevusmudeleid kirjeldada ja seda k&otilde;ike igap&auml;evaselt ellu viia.&rdquo; Riskianal&uuml;&uuml;si tegemine aitab tagada firma organiseeritust ja annab kindlad juhised t&ouml;&ouml;tajatele, kuidas mingites olukordades tegutseda. Kai Hendriksoni arvates t&ouml;&ouml;tab see ainult siis, kui j&auml;rjepidevalt tegevusplaane j&auml;lgida, korra aastas v&otilde;i erakorraliselt riske &uuml;mber hinnata v&otilde;i, kui olukord firmas muutub. &ldquo;Riskianal&uuml;&uuml;si tegemine on &uuml;ks odavamaid vahendeid, et firmat kaitsta,&rdquo; leiab Sanofi Eesti juhatuse liige.</p> <p>Kas ja millal j&otilde;uavad selle t&otilde;demuseni mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tjad? Hetkel tundub t&uuml;li olevat kasust suurem, sest pole piisavalt aega ega j&otilde;udlust. Seadus n&otilde;uab &uuml;ht, kuid ettev&otilde;tlusega kaasnev argitegevus kulgeb oma voolus&auml;ngis, mida muuta pole jaksu. Pealegi n&auml;hakse riskianal&uuml;&uuml;sis eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajatega seotud terviseriskide maandamise v&otilde;imalust, sidumata neid ettev&otilde;tte majandusriskidega.</p> <p></p> <p><b>Mida t&auml;hendab riskianal&uuml;&uuml;s?</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 13 l&otilde;ige 1 punkt 3 </b>s&auml;testab, et ettev&otilde;tte omanik ja/v&otilde;i juht peab m&otilde;tlema, mis v&otilde;ib tema t&ouml;&ouml;tajatele kahju tekitada, ja otsustama, milliseid meetmeid ta rakendab, et tagada ohutus ja s&auml;&auml;sta t&ouml;&ouml;tajate tervist. Selline tegevus t&auml;hendab riskianal&uuml;&uuml;si, mille l&auml;biviimist n&otilde;utakse k&otilde;ikidelt ettev&otilde;tetelt ja organisatsioonidelt.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Miks riskianal&uuml;&uuml;siga tegeleda?</b></p> <ul> <li>Selleks, et v&auml;ltida &otilde;nnetusi, tootmise katkestusi ja ebameeldivaid &uuml;llatusi.</li> <li>Tagada varade kaitse, t&ouml;&ouml;tajate ja klientide ohutus.</li> <li>Pidada kinni kavandatud eelarvest ja tegevuste ajagraafikust.</li> <li>T&otilde;sta tootlikkust ja toodete v&otilde;i teenuste kvaliteeti.</li> <li>S&uuml;stematiseerida infot, et t&auml;psemini planeerida ja aru anda.</li> <li>Suurendada v&otilde;imet t&auml;ita omaniku ootusi v&otilde;i erinevaid regulatsioone ELi struktuuritoetuste kasutamise vms seonduvalt.</li> <li>Tegutseda probleemide ilmnemisel kiiresti ja adekvaatselt, keskendudes k&otilde;ige olulisematele asjaoludele. Riskid on igap&auml;evategevuse loomulik osa, mida alati ei saa v&auml;ltida, kuid on v&otilde;imalik juhtida. Seet&otilde;ttu tuleb v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, neid m&otilde;&otilde;ta ja nende m&otilde;ju hinnata. Koostada terviseriskide v&auml;ltimise ja v&auml;hendamise tegevuskava.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2441Ohutegurid tekstiilitööstuses - ennekõige tuleb ise hoolikas olla2019-11-13<p><b>Vaatamata headele t&ouml;&ouml;tingimustele pole &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses sundasendite t&otilde;ttu kutsehaigused t&auml;iesti v&auml;listatud, aga nende riski saab v&auml;hendada, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitusi.</b></p> <p>&bdquo;Minu koormus on h&uuml;plik: m&otilde;ned t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;ivad olla pikad, aga seej&auml;rel ei &otilde;mble ma paar p&auml;eva midagi. T&ouml;&ouml;tempo oleneb palju hooajast, kevad on k&otilde;ige kiirem aeg,&ldquo; s&otilde;nab Tartus tegutsev f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tja <b>Inga Tagel (43)</b>, kes on olnud &otilde;mbleja juba pea 25 aastat. T&ouml;&ouml;tegemiseks on tal eraldi ruumid, mille ta on oma vajadustest l&auml;htuvalt sisse seadnud.</p> <p>Suures t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttes pole Inga k&uuml;ll kunagi t&ouml;&ouml;tanud, ent temagi nimetab, et peamiseks tervist r&auml;sivaks probleemiks on kujunenud &otilde;mblust&ouml;&ouml;ga kaasnev sundasend ja &otilde;mblustolm, sest m&otilde;ned s&uuml;nteetilised, karvased ja kunstkarvaga kangad tekitavad tal allergiat. &bdquo;Ajavad naha s&uuml;gelema ja p&auml;rast seda tuleb mul oma t&ouml;&ouml;keskkonda palju rohkem ning hoolikamalt koristada. Kuna &otilde;mmeldes on ka liikumist v&auml;he, siis pean v&otilde;imlema ja massaažis k&auml;ima.&ldquo; Lisaks t&otilde;stab ta &otilde;mblust&ouml;&ouml;le keskendudes ninale prillid, ent nende vajadus tuleneb &bdquo;ealistest ise&auml;rasustest&ldquo;, nagu ta naljatledes nimetab. &bdquo;Olen kogu aeg olnud iseendale t&ouml;&ouml;andja ja rahul, sest teen seda, mis mulle meeldib.&ldquo; Vaatamata teatud vaevustele ta oma t&ouml;&ouml;st loobuda v&otilde;i eriala vahetada ei kavatse.</p> <p>Meditsiini- ja t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste, hotellitekstiilide jms &otilde;mblemisele keskendunud <b>Mirtel Textile O&Uuml; juht Kristel Suik</b> nimetab, et &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses tuleb t&ouml;&ouml;tajatele korralikke t&ouml;&ouml;tingimusi ja palka pakkuda, sest muidu h&auml;id t&ouml;&ouml;tajaid lihtsalt ei leia. Olles selles valdkonnas tegutsenud viisteist aastat, on kunagise m&otilde;nek&uuml;mne t&ouml;&ouml;taja asemel n&uuml;&uuml;d tema vastutada v&auml;ike kollektiiv, kus &uuml;kski &otilde;mbleja ei pea p&auml;evast p&auml;eva keskenduma &uuml;hele ja samale operatsioonile, n&auml;iteks kraenurki &otilde;mblema. &bdquo;See n&uuml;ristab. Meil teeb &otilde;mbleja &uuml;he toote algusest l&otilde;puni valmis, sest vaja on vaheldust. T&auml;nu sellele saavad nad ka h&auml;sti palju liikuda ega istu tund aega j&auml;rjest &otilde;mblusmasina taga,&ldquo; kirjeldab Kristel, nimetades, et kaks korda p&auml;evas on t&ouml;&ouml;tajatele ette n&auml;htud ka puhkepausid. On mugav puhkeruum, saab du&scaron;i all k&auml;ia jms. &bdquo;Meil pole &uuml;htegi haiget inimest!&ldquo;</p> <p>&Otilde;mblusettev&otilde;tte <b>Pierro O&Uuml; tegevjuht Piret Kuresaar</b>, kes on seda pidanud &uuml;le 20 aasta, teatab resoluutse lakoonilisusega, et &bdquo;meil ei ole t&ouml;&ouml;tervishoiuga probleeme! Ja ettev&otilde;te on ka v&auml;ga v&auml;ike&ldquo;, t&auml;psemaid olusid kirjeldamata.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/28tekstiil2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-28tekstiil2.jpg" /></a></p> <p></p> <p><em>Wendre AS</em></p> <p><b>Vajalikud v&otilde;imlemispausid</b></p> <p>Suuremates ja eelk&otilde;ige rahvusvahelise osalusega &otilde;mblusettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkond v&otilde;rreldes v&auml;iksematega v&otilde;rratult parem, sest ka nende v&otilde;imalused on suuremad, on t&auml;heldanud <b>Qvalitas Arstikeskus ASi peaarst Toomas P&otilde;ld.</b> Koos kolleegidega on ta aastaid k&uuml;lastanud erinevaid tekstiilit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tteid, et hinnata sealsete t&ouml;&ouml;tajate terviseriske ja tegeleda kutsehaigustega. Ta t&otilde;deb, et loodud t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;le nuriseda pole p&otilde;hjust. Sellegipoolest esineb aastaid tekstiilit&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tanuil<b> </b>k&otilde;ige enam &uuml;lakeha koormushaigusi, mis puudutavad k&auml;si, &otilde;lav&ouml;&ouml;det ja kaela. &bdquo;Kiiresti tekib osteokondroos, sest inimesed ei t&ouml;&ouml;ta sirge seljaga, vaid koogutades, mist&otilde;ttu on nii kaelas kui m&otilde;lemates k&auml;tes &uuml;lepinge. Kindlad lihaster&uuml;hmad on kogu aeg t&ouml;&ouml;s.&ldquo;</p> <p>Esialgu tunneb inimene v&auml;simust. Kui aga koormus samadele lihastele p&uuml;sib aastaid, siis tekib valu, mis on esialgu kannatatav, ent seej&auml;rel on vaja hakata v&otilde;tma valuvaigisteid. Osteokondroosi teket saaks v&otilde;imlemisharjutusi tehes edasi l&uuml;kata. &bdquo;&Otilde;lav&ouml;&ouml;tme lihaseid treenivad aga suhteliselt v&auml;hesed t&ouml;&ouml;tajad, kuigi me soovitame spetsiaalseid v&otilde;imlemisharjutusi ja ka massaaži,&ldquo; s&otilde;nab dr P&otilde;ld, nentides, et &otilde;mblusasutusi k&uuml;lastades on nad soovitanud teha t&ouml;&ouml; ajal kasv&otilde;i k&uuml;mneminutilisi v&otilde;imlemispause.</p> <p>&bdquo;P&auml;ris mitmed ettev&otilde;tted seda j&auml;rgivad. K&otilde;ik &otilde;mblusmasinad pannakse m&otilde;neks ajaks kinni ja koos keskendutakse &otilde;lav&ouml;&ouml;tme harjutustele. Neis kollektiivides on t&ouml;&ouml;tajate tervis ka m&auml;rksa parem.&ldquo;</p> <p>Kuigi praegu v&otilde;ib iga t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;l ise otsustada, kas ta v&auml;simust tundes v&otilde;tab v&auml;ikese puhkepausi v&otilde;i mitte, siis arsti s&otilde;nul v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja kehtestada kindlatel kellaaegadel kohustuslikud t&ouml;&ouml;pausid. &bdquo;Kuna organism armastab v&auml;ga r&uuml;tmi, siis keha hakkab selleks ka valmistuma. Pausid peaksid olema kollektiivsed, mil k&otilde;ik masinad on seiskunud.&ldquo;</p> <p><b>Vahetada v&otilde;iks eriala?</b></p> <p>Osadel t&ouml;&ouml;tajatel tekib aastaid t&ouml;&ouml;tades riidetolmu allergia, mida ilmneb iga aastaga aina rohkem, ja &uuml;le 45aastastel inimestel on probleeme silman&auml;gemisega. N&auml;gemisteravuse langus on &otilde;mblusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;rreldes teiste valdkondade inimestega suurem, kuna silmi peab kogu aeg pingutama, kuigi valgustatus on hea.</p> <p>&bdquo;Meie arvates ei peaks &otilde;mbleja t&ouml;&ouml;tama oma erialal j&auml;rjest kaheksateistk&uuml;mnendast kuni kuuek&uuml;mne viienda eluaastani,&ldquo; nendib dr P&otilde;ld, leides, et oma tervise huvides peaks ehk tekstiilit&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;taja teatud ikka j&otilde;udes &otilde;ppima m&otilde;ne teise eriala ja vahetama ametit. &bdquo;Sama t&ouml;&ouml;d tehes on tahes-tahtmata lihaskoormus liiga suur ja &uuml;lekoormushaigus kipub tulema.&ldquo; Paark&uuml;mmend aastat &otilde;mblejana t&ouml;&ouml;tanuil v&otilde;ib ilmneda verer&otilde;huhaigus, sest pidev m&uuml;rataust m&otilde;jutab n&auml;rvis&uuml;steemi, veresooned ahenevad ja tekib veresoonte spasm.</p> <p>Ent oma tervise eest tuleb eelk&otilde;ige ise hoolt kanda. &bdquo;Teatud v&otilde;imlemisharjutustega saab iga&uuml;ks oma verevarustust parandada ja tervist s&auml;ilitada,&ldquo; r&otilde;hutab dr Toomas P&otilde;ld, soovitades teatud aja m&ouml;&ouml;dudes ka pulss- ja f&uuml;sioteraapiat.</p> <p>T&auml;nap&auml;evaseid t&ouml;&ouml;tingimusi &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses hindab arst v&auml;gagi heaks. V&otilde;rreldes aastak&uuml;mnete taguse ajaga pole t&ouml;&ouml;tajad tsehhides enam &uuml;ksteise kukil, lisaks &uuml;ldvalgustusele on v&auml;ga paljudel kohtvalgustus ja lisaks &otilde;mblusmasinas oma valgustus. Kasutatakse ergonoomilisi toole. &bdquo;Meie arvates v&otilde;iksid k&uuml;ll toolidel olla ka k&auml;etoed, aga t&ouml;&ouml;tajad ise neid ei taha,&ldquo; &uuml;tleb dr P&otilde;ld. Koos kolleegidega on nad t&auml;heldanud, et &otilde;mblejatel pole harjumust toetada selga vastu tooli, kuna peab ettepoole kummardama ja allapoole vaatama. &bdquo;Seet&otilde;ttu ei hoita l&uuml;lisammast vastu t&ouml;&ouml;tooli, ent sellele peaks enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.&ldquo;</p> <p>Palju tolmu tekitavat materjali kasutades peaks ettev&otilde;ttes olema kohtventilatsioon, mida peetakse kalliks luksuseks, kuid osades firmades on see olemas. Teisalt tekitab kohtventilatsioon t&auml;iendavat m&uuml;ra. &bdquo;&Uuml;ldjuhul pole p&otilde;hjust tekstiiliettev&otilde;tetes loodud t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;le viriseda.&ldquo;</p> <p></p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri</b> andmetel t&ouml;&ouml;tab praegusel ajal Euroopa tekstiilit&ouml;&ouml;stuses enam kui 2 miljonit inimest, kellest enamik on naised. Kuna &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses puututakse kokku erinevate masinate, kemikaalide ja tolmuga, lisaks peab keskenduma teatud t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudele, millega kaasnevad sundasendid, siis on peamisteks kutsehaigusteks skeletilihaste probleemid, silman&auml;gemise ja kuulmiskahjustused, hingamisteede &auml;rritus, astma jms.</p> <p><b>Euroopa Komisjoni</b> andmetel oli Euroopa tekstiili- ja r&otilde;ivat&ouml;&ouml;stus 2017. aastal Hiina j&auml;rel teine suurim selle sektori toodangu eksportija maailmas, vahendades tekstiili- ja r&otilde;ivakaupu 48 miljardi euro v&auml;&auml;rtuses, kusjuures suurimad ekspordiriigid olid &Scaron;veits, USA ja Venemaa. Samal ajal eksportis Euroopa Liit tekstiilitooteid kolmandatest riikidest 112 miljardi euro v&auml;&auml;rtuses.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Wendre AS</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2440Paratamatult käsikäes ― õpingud ja töö2019-11-12<p><b>Oskus kasutada aega, siduda &otilde;pinguid t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i t&ouml;&ouml;d &otilde;pingutega, on enamikule &uuml;li&otilde;pilastest h&auml;davajalik. Niisamuti nagu t&ouml;&ouml;andjaile paindlikkus arvestada &otilde;ppesessioonidega.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Praxise korraldatud &bdquo;Eesti &Uuml;li&otilde;pilaste eluolu 2016: rahvusvahelise &uuml;li&otilde;pilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti anal&uuml;&uuml;s&ldquo; selgitas, et &otilde;pingute k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tab<strong> 66% &uuml;li&otilde;pilastest. Seejuures kulub keskmiselt t&ouml;&ouml;le 31 tundi ja &otilde;ppimisele 33 tundi n&auml;dalas. Enam kui pooled ehk 54% &uuml;li&otilde;pilastest peavad end eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajateks, kes &otilde;pivad t&ouml;&ouml;tamise k&otilde;rvalt</strong> ning veidi alla poole end &uuml;li&otilde;pilasteks, kes t&ouml;&ouml;tavad &otilde;ppimise k&otilde;rvalt.</p> <p>Kui 77% &uuml;li&otilde;pilastest t&ouml;&ouml;tab vajadusest katta elamiskulusid, siis 69% peab oluliseks t&ouml;&ouml;kogemuse omandamist. Enam kui pool t&ouml;&ouml;tavatest &uuml;li&otilde;pilastest (56%) on t&ouml;&ouml; sidunud &otilde;pitava valdkonnaga, samas kolmandik (34%) kas v&auml;hesel m&auml;&auml;ral v&otilde;i &uuml;ldse mitte.</p> <p>Keskmisest rohkem (valdavalt 34 tundi n&auml;dalas) t&ouml;&ouml;tavad magistri&otilde;ppe ja rakendusk&otilde;rgharidus&otilde;ppe &uuml;li&otilde;pilased, kes tegutsevad eelk&otilde;ige sotsiaalteaduste, teeninduse ning tehnika valdkonnas. K&otilde;ige v&auml;hem ― keskmiselt 26 tundi ― on t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud integreeritud &otilde;ppe &uuml;li&otilde;pilased. Mida vanemaks &uuml;li&otilde;pilased saavad, seda enam t&ouml;&ouml;tunde n&auml;dalas nad t&ouml;&ouml;tavad, kusjuures peaaegu pooled neist v&auml;hemalt t&auml;iskoormusega.</p> <p>Tartu &Uuml;likooli pressiesindaja <b>Sandra Sommer</b> avaldab, et nende korraldatud k&uuml;sitlusest selgus, et 2018. aastal k&auml;is &otilde;pingute k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;l 47% k&otilde;rghariduse esimese astme ja 87% magistri&otilde;ppe esmakursuslastest. &bdquo;T&ouml;&ouml;tavate &uuml;li&otilde;pilaste osakaal k&otilde;rghariduse esimesel astmel on v&otilde;rreldes 2017. aastaga suurenenud 5% ja magistri&otilde;ppes 7%.&ldquo; &Uuml;li&otilde;pilaste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive on aastatega aina kasvanud ja kujunenud &otilde;pingute v&auml;ltimatuks kaasosaks.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml; s&uuml;vendab vastutustunnet</b></p> <p><b>Maria (26), </b>kes l&otilde;petas Tartu &Uuml;likooli usuteaduskonna, ei t&ouml;&ouml;tanud vaid esimesel &uuml;likooliaastal, sest &otilde;ppekoormus oli v&auml;ga suur. Pealegi pidas tema ema, kes omal ajal ise tudengina t&ouml;&ouml;tama ei pidanud, &otilde;igemaks, et t&uuml;targi p&uuml;hendub eelk&otilde;ige &otilde;ppet&ouml;&ouml;le. &bdquo;P&auml;rast esimest kursust l&auml;ksin siiski t&ouml;&ouml;le ― esialgu klienditeenindajaks, siis olin Tartu Maarja Tugikeskuses kasvataja-tugiisik, Tartu &Uuml;likooli Kliinikumi Ps&uuml;hhiaatriakliinikus tegevusjuhendaja ja l&otilde;puks Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu raamatukoguhoidja,&ldquo; loetleb Maria oma erinevaid t&ouml;&ouml;kohti, mis t&auml;iendasid igakuiselt tema eelarvet vajaliku summaga.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad suhtusid mu &uuml;likooli&otilde;pingutesse erinevalt &ndash; raamatukogus oldi v&auml;ga vastutulelikud, t&ouml;&ouml;graafikut koostades sain l&auml;htuda &otilde;ppep&auml;evadest. Samamoodi arvestati mu &otilde;ppeplaaniga &uuml;likooli kliinikumi ps&uuml;hhiaatriakliinikus. K&otilde;ige v&auml;hem vastutulelikud oldi Tartu Maarja Tugikeskuses, kus polnud v&otilde;imalik saada ka &otilde;ppepuhkust ja t&ouml;&ouml;l tuli olla kindlatel p&auml;evadel ning &ouml;&ouml;del. Hommikul t&ouml;&ouml;lt tulles polnud mul jaksu enam loengutesse minna.&ldquo;</p> <p>Maria s&otilde;nutsi suhtusid &otilde;ppej&otilde;ud tudengite t&ouml;&ouml;vajadusse m&otilde;istvalt, mis ei t&auml;hendanud, et arvestusi vms t&ouml;id v&otilde;is mistahes ajal esitada.</p> <p>&Uuml;likooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tamist peab Maria &bdquo;normaalseks&ldquo;, nentides, et kui vanematel on v&otilde;imalik &otilde;ppurit toetada, siis on tore ka ainult &otilde;ppida. Samas on tema arvates kasulik t&ouml;&ouml;l k&auml;ia, sest see &otilde;petab aega planeerima ja s&uuml;vendab veelgi enam vastutustunnet. Lisaks v&otilde;imaldab &otilde;ppida &uuml;hildama t&ouml;&ouml;d ja &otilde;ppimist ning annab eelise hiljem t&ouml;&ouml;turul konkureerida. &bdquo;Kui on t&ouml;&ouml;kogemust ka v&auml;ljaspool teenindussektorit, siis t&otilde;stab see t&ouml;&ouml;andjate silmis t&ouml;&ouml;taja atraktiivsust,&ldquo; leiab Maria, nentides, et koolis k&auml;imine ei sega t&ouml;&ouml;d, vaid t&ouml;&ouml; segab koolis k&auml;imist. Seet&otilde;ttu on nii m&otilde;nigi tema &uuml;likoolikaaslane &otilde;pingud katkestanud, sest m&otilde;lema &uuml;hildamine on vaimselt ja f&uuml;&uuml;siliselt olnud liiga v&auml;sitav. &bdquo;S&otilde;ltub paljuski &otilde;pitavast erialast, sest osad v&otilde;imaldavad ka rohkem t&ouml;&ouml;l k&auml;ia,&ldquo; t&auml;heldab Maria, j&auml;tkates ise &otilde;pinguid Tallinna &Uuml;likoolis ja t&ouml;&ouml;tades samal ajal t&auml;iskohaga klassi&otilde;petajana. Ta p&uuml;&uuml;ab ka edaspidi &uuml;hildada t&ouml;&ouml;d ja &otilde;pinguid, sest teda huvitavad v&auml;ga mitmed valdkonnad ja erialad.&nbsp;</p> <p><b>L&auml;htuma peab eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajast</b></p> <p>Tartus ja Viljandis tegutsev ettev&otilde;tja<b> Villem Varik (32) </b>on<b> </b>palganud tudengeid enam kui kaheksa aastat, mil ta kohviku avas. Seej&auml;rel on ta kaasanud &uuml;li&otilde;pilasi oma teistessegi &auml;ridesse ― vinoteeki ja metalliettev&otilde;ttesse.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kui lihtne v&otilde;i keeruline on olnud &uuml;li&otilde;pilasi t&ouml;&ouml;le saada?</b></p> <p>Oleneb valdkonnaast. N&auml;iteks metallikeskuse juhataja tuli t&ouml;&ouml;le &uuml;likooli k&otilde;rvalt, tema &otilde;pingud olid sama valdkonnaga seotud ja ta tundis end oma ametis suurep&auml;raselt. Teenindusvaldkonnas t&ouml;&ouml;tav lauljast v&otilde;i n&auml;itlejast tudeng ei pruugi end samav&otilde;rd h&auml;sti tunda ega piisavalt avatud olla, mida teenindus eeldab. Ka ei sobi n&auml;iteks matemaatikust introvert baarmeniks. K&otilde;ik s&otilde;ltub paljuski sellest, kes mida &otilde;pib, kuid minu kogemused on valdavalt olnud positiivsed. Inimeste v&otilde;imaliku sobivuse olen selgitanud v&auml;lja t&ouml;&ouml;intervjuudel. Siiski olen v&otilde;tnud t&ouml;&ouml;le ka introverdist noormehe, kes esialgu ei suhelnud kellegagi, aga ta avanes. Minu meelest on hea anda seesugustelegi inimestele v&otilde;imalus.&nbsp;</p> <p><b>Tudengite t&ouml;&ouml;distsipliiniga probleeme pole teil olnud?</b></p> <p>Tartus ja Viljandis on tulnud k&otilde;ik &uuml;li&otilde;pilased ametisse, kuigi Tallinnas tegutsevatelt tuttavatelt ettev&otilde;tjatelt kuulen alatihti, et noortel ei ole enam kohusetunnet ja t&ouml;&ouml;le nad ei ilmu. Mul endal sellist probleemi pole olnud. K&uuml;ll olen m&auml;rganud, et k&otilde;rgkooli l&otilde;petanud t&ouml;&ouml;otsijad suhtuvad teenindussektoris pakutavasse kui asendust&ouml;&ouml;sse, mida ei peeta primaarseks, aga seda ma ka ei eelda.&nbsp;</p> <p><b>Kui paindlik tuleb t&ouml;&ouml;andjana olla?</b></p> <p>&Otilde;ppesessioonide ajal soovivad &uuml;li&otilde;pilased enamasti t&ouml;&ouml;st vabad olla, lisaks tahavad nad k&otilde;ik suvel puhata.</p> <p>T&ouml;&ouml;turg on viimase viie aasta jooksul v&auml;ga muutunud. Kui aastate eest oli peamine kasum, siis n&uuml;&uuml;d on k&otilde;ige t&auml;htsam t&ouml;&ouml;taja, kelle soovidega on t&auml;iesti loomulik arvestada. Lisaks sessidele v&otilde;ib m&otilde;nel n&auml;itlejast tudengil olla prooviperiood, kus ta peab paar n&auml;dalat &auml;ra olema. Sellega pean ma ka t&ouml;&ouml;andjana arvestama. Tuleb aru saada, et kool on neile esmat&auml;htis. Kui kedagi asendajaks ei leia, siis peab ise teenindaja olema ja seda olen ma teinudki.</p> <p>Palkan tudengeid ka p&otilde;hjusel, et Tartusse v&otilde;i Viljandisse &otilde;ppima tulles kaasavad nad teenindussektorisse oma uue s&otilde;pruskonna. Samas on 40-50aastased kohusetundlikud ja teenindussektori kogemusega naised oma t&ouml;&ouml;koha hoidjana t&auml;iesti asendamatud. Seega tuleb kokku panna meeskond, kes t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti, ja t&ouml;&ouml;tajatele tuleb maksta palgalisa. Kuna valitseb t&ouml;&ouml;tajate puudus, siis olemasolevate motiveerimine on k&otilde;ige t&auml;htsam. Samuti on teenindussektoris v&auml;ga oluline personaalne l&auml;henemine. Tuleb korraldada suvep&auml;evi, saata inimesi koolitustele, maksta kinni degusteerimis&otilde;htuid, jagada neile tasuta s&ouml;&ouml;ki-jooki jne.</p> <p><b>Eurostudent.eu 2018 avaldatud andmetel:</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Keskmiselt 51% Euroopa Liidu tudengeist t&ouml;&ouml;tab terve &uuml;likooli &otilde;pingute aja ja eelk&otilde;ige majanduslikel p&otilde;hjustel. Keskmiselt pool &uuml;li&otilde;pilastest ei saaks &otilde;pinguid ilma t&ouml;&ouml;lt saadava tasuta j&auml;tkata.&nbsp;</li> <li>59% tudengeist peab lisaks teenistusele t&auml;htsaks ka t&ouml;&ouml;kogemust.</li> <li>21% tudengeist saab &otilde;ppimiseks majanduslikku toetust (l&auml;hedastelt, stipendiume jms).</li> <li>45% magistri&otilde;ppes tudengeist t&ouml;&ouml;tab valdkonnas, mis &uuml;hildub nende erialaga. Seejuures kattub t&ouml;&ouml; &otilde;pitavaga enim Eesti (56%), Soome (53%) ja Saksa (53%) tudengeil, v&auml;himal m&auml;&auml;ral aga Slovakkia (34%), Albaania (34%) ja Iirimaa (33%) &otilde;ppureil.</li> <li>&nbsp;54% Eesti ja Portugali ning 52% Ungari ja Rumeenia &uuml;pli&otilde;pilastest samastab end eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajate, seej&auml;rel &uuml;li&otilde;pilastena. Seevastu vaid 9% Taani ja 15% Hollandi tudengitest end t&ouml;&ouml;tajatena.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2438Kas mootorsõidukijuhi esmaabikoolitus asendab töökeskkonna esmaabi koolitust?2019-11-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: M&auml;&auml;rasime esmaabiandjaks uue t&ouml;&ouml;taja, kes on hiljuti saanud autojuhiload. Ta l&auml;bis mootors&otilde;idukijuhi esmaabi koolituse ja tal on kehtiv tunnistus. Kas ta peab ikkagi veel eraldi t&ouml;&ouml;keskkonna osas esmaabikoolitusele minema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist</i>:</b> Esmaabiandja koolitusele on n&otilde;uded kehtestatud tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri m&auml;&auml;rusega.</p> <p>Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse viib l&auml;bi t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse n&otilde;uetele. Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse t&auml;ienduskoolitusasutuses viib l&auml;bi tervishoiut&ouml;&ouml;tajate riiklikus registris registreeritud tervishoiut&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;binud esmaabi&otilde;petaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.</p> <p>Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle &otilde;ppekava peab eelk&otilde;ige h&otilde;lmama j&auml;rgmisi teemasid:</p> <ol> <li><b>&otilde;nnetusolukorra hindamine, &otilde;nnetusolukorras tegutsemine</b> (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja h&auml;daabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted, v&auml;listingimustes abiandmise ise&auml;rasused, edasise tervisekahju ennetamine;</li> <li><b>eluohtlikud seisundid</b>, nende &auml;ratundmine ja h&auml;davajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);</li> <li><b>esmaabi teadvusetuse korral</b> &ndash; vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest p&otilde;hjustatud ajukahjustuse ennetamine, v&otilde;&otilde;rkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);</li> <li><b>esmaabi vigastuste korral</b> &ndash; keha pindmised ja s&uuml;gavad vigastused, sisemised ja v&auml;lised verejooksud, verejooksu peatamise v&otilde;tted, haavade sidumise v&otilde;tted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade p&otilde;rutused ja muljumised, silmakahjustused;</li> <li><b>esmaabi uppumise, m&uuml;rgistuse, s&ouml;&ouml;vituse, p&otilde;letuse, k&uuml;lmakahjustuse ja elektril&ouml;&ouml;gi</b> korral;</li> <li><b>meditsiinilise &scaron;oki olemus</b> ja &scaron;okiseisundis kannatanu abistamine;</li> <li><b>esmaabi &auml;kkhaigestumise</b> (n&auml;iteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anaf&uuml;laktiline &scaron;okk, minestus, astmahoog, k&otilde;huvalu) korral;</li> <li><b>esmaabivahendite valik ja kasutamine t&ouml;&ouml;kohal</b>.&nbsp;</li> </ol> <p>Esmaabiandja ei pea &uuml;laltoodud koolitust l&auml;bima, kui ta on samav&auml;&auml;rse koolituse l&auml;binud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks m&auml;&auml;ramist. Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolitust saab lugeda samav&auml;&auml;rseks koolituseks, mis t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks m&auml;&auml;ramist, ei ole uue koolituse korraldamine vajalik. T&ouml;&ouml;andjal tuleb ainult meeles pidada, et kolm aastat peale autokoolis esmaabi koolituse l&auml;bimist tuleb t&ouml;&ouml;taja saata t&auml;ienduskoolitusele kestusega kuus akadeemilist tundi.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2437Selgunud on käesoleva aasta parimad praktikandid2019-11-08<p><strong>07.11. selgusid pidulikul tseremoonial Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parimate praktikantide konkursi &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; v&otilde;itjad.</strong></p> <p>Parim praktikant k&otilde;rghariduse kategoorias on&nbsp;<span>Diana Belolipetskaja</span>, kes sooritas praktika Elektrilevi O&Uuml;-s ja &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likoolis elektroenergeetikat ja mehhatroonikat. Parima praktikandi tunnustuse kutsehariduse koolip&otilde;hises &otilde;ppe kategoorias sai&nbsp;<span>Anton Kreivald</span>, kes &otilde;ppis Tallinna Pol&uuml;tehnikumis tr&uuml;kitehnoloogiat ja l&auml;bis praktika ettev&otilde;ttes Tr&uuml;kiviis O&Uuml;. Parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes on&nbsp;<span>Marje J&uuml;rjets</span>, kes &otilde;pib Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkoolis ning l&auml;bib praktilist &otilde;pet t&ouml;&ouml;kohal Tootsi Hooldekodus. Parima v&auml;listudengist praktikandi tunnustuse p&auml;lvis&nbsp;<span>Shreesottam Keshari,&nbsp;</span>kes &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likooli arvutis&uuml;steemide magistri&otilde;ppes ja sooritas praktika Ericsson Eesti AS-is.&nbsp;</p> <p>&ldquo;T&ouml;&ouml;andjatele on praktikantide koolitamine v&auml;&auml;rtuslik nii t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks kui ka ettev&otilde;ttesse uute teadmiste toomiseks,&rdquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht<span>&nbsp;Arto Aas</span>. &ldquo;Konkursiga soovimegi esile t&otilde;sta praktikante, kes on ettev&otilde;ttesse panustanud rohkemgi, kui neilt on oodatud. Kuna tublisid ja silmapaistvaid kandidaate oli palju, siis parimate valimine osutus oodatust keerulisemaks,&rdquo; lisas ta.&nbsp;</p> <p>Haridus- ja teadusminister&nbsp;<span>Mailis Reps</span>&nbsp;tunnustas praktikante ning t&auml;nas nende juhendajaid ja praktikakohti pakkuvaid ettev&otilde;tteid. &bdquo;Erialapraktika on paljudele &otilde;ppuritele esimene reaalne v&otilde;imalus proovida k&auml;tt ametis, mida alles &otilde;pitakse, ning praktikakohast v&otilde;ib saada noorele edaspidi p&auml;ris t&ouml;&ouml;koht,&ldquo; &uuml;tles Reps. &bdquo;Kindel on see, et head haridust ei ole v&otilde;imalik pakkuda &uuml;ksnes klassiruumis, ilma praktikata ja t&ouml;&ouml;andjate abita.&ldquo;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parima praktikandi konkursil&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo;</a>&nbsp;osales sel aastal 45 kandidaati, kelle seast valis ž&uuml;rii v&auml;lja parimad. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove, Estonian Business Schooli ja t&ouml;&ouml;andjate erialaliitude esindajad.&nbsp;</p> <p>Konkurssi toetavad auhindadega Tallink AS ja Estonian Business School. &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p>Lisainfo kampaania kohta&nbsp;<a href="http://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel</a>&nbsp;ja &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo;&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/Praktik-Cum-Laude-1554293874865510/" target="_blank">Facebooki lehel</a>.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/praktikandid.jpg" /></p> <p>Foto:&nbsp;Meeli K&uuml;ttim</p> <p>Grupipildil vasakult: Maarika Veigel (Tallinna Tervishoiuk&otilde;rgkool), Riina Tallo (Tallinna Tehnika&uuml;likool), Diana Belolipetskaja (Parim praktikant k&otilde;rghariduses), Mari-Liis Reinsoo (Tr&uuml;kiviis O&Uuml;), Anton Kreivald (Parim praktikant kutsehariduses), Arno Almann (Estonian Business Schooli rektor), Shreesottam Keshari (Parim v&auml;listudengist praktikant), Salvador Gonzalez Perez (Ericsson Eesti AS), Arto Aas (Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juht), Mailis Reps (Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister)</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2436Tööinspektsioon: Muutuv tööelu vajab uut lähenemist2019-11-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konverentsil &bdquo;Muutuste tuul t&ouml;&ouml;elus&ldquo; k&otilde;neleti t&ouml;&ouml;turu uuenemisest ning m&auml;rgiti&nbsp; t&ouml;&ouml;lepinguseaduse vastuv&otilde;tmist k&uuml;mne aasta eest. Konverentsi avas peaminister J&uuml;ri Ratas. Konverentsil tunnustatakse konkursi "Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2019" v&otilde;itjaid.</b>&nbsp;</p> <p>Muutunud t&ouml;&ouml;suhetest r&auml;&auml;kisid T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor <b>Maret Maripuu</b> ning sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. Sotsiaalminister tegi &uuml;levaate t&ouml;&ouml;turu v&auml;ljakutsetest ning r&otilde;hutas vajadust oskuste t&auml;iendamise j&auml;rele. &bdquo;Peame inimeste oskusi paremini hindama, kaardistama t&ouml;&ouml;turu vajadusi ning pakkuma sellest l&auml;htuvalt t&auml;iendkoolitusi ja teenuseid,&ldquo; &uuml;tles ta. T&ouml;&ouml;tervishoiust r&auml;&auml;kides m&auml;rkis Kiik vaimse tervisega seotud probleemide kasvu. &bdquo;T&ouml;&ouml; iseloom on muutunud ning seet&otilde;ttu tekitab see t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;ha enam vaimseid pingeid. Nii ongi vaimse tervise h&auml;ired juba teisel kohal t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjustest. Sellest p&otilde;hjustatud kulud &uuml;hiskonnale moodustavad aga&nbsp;2,8% SKPst ehk enam kui panustame n&auml;iteks riigikaitsele,&ldquo; nentis Kiik. T&ouml;&ouml;tervishoius&uuml;steem peab suutma k&otilde;iki neid uusi riske arvestada. Tuleva aasta mais valmib Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring t&ouml;&ouml;tervishoiust, mille p&otilde;hjal saab otsustada, kuidas s&uuml;steemi paremaks muuta, et Eesti t&ouml;&ouml;tajate tervis oleks hoitud.</p> <p>Ettev&otilde;tja kogemusest hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel k&otilde;neles <b>Jaanus Vihand</b>, Apollo Grupi juhatuse esimees. <b>Annick Starren,</b> Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri&nbsp;projektijuht r&auml;&auml;kis uuringust, mis tegeles digitaliseerumisega kaasnevate uute t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse&nbsp;riskidega. Uuring l&otilde;i ka neli v&otilde;imalikku stsenaariumi. Rootsi Bonava kontserni ohutusjuht <b>Anna Gruffman</b> jagas rahvusvahelise ehitusettev&otilde;tte kogemusi turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ning s&uuml;steemselt t&ouml;&ouml;keskkonna riske hallata. Tartu &Uuml;likooli vanemteadur dr <b>Andero Uusberg</b>&nbsp;k&otilde;neles t&ouml;&ouml;tamise disainimisest ja t&ouml;&ouml;hoost, mis inspireeriks ja arendaks t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Konverentsi teine osa oli p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;suhetele. Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna direktor dr <b>Gaabriel Tavits</b> k&otilde;neles t&ouml;&ouml;suhete muutumisest ajas. Ettekandele j&auml;rgnes debatt teemal &bdquo;Millise t&ouml;&ouml;lepinguseaduse teeksime t&auml;na?&ldquo; K&uuml;simuse &uuml;le arutlesid t&ouml;&ouml;lepinguseaduse eeln&otilde;u koostajad&nbsp;<b>Janno J&auml;rve, Rein Lang, Mait Palts, Harri Taliga,&nbsp;Kaia Vask. </b>Debatis osalenud keskendusid paindlikkusele ja t&ouml;&ouml;suhte osapoolte l&auml;bir&auml;&auml;kimiste olulisusele. Nenditi, et v&auml;ga palju m&otilde;jutab Eesti t&ouml;&ouml;suhteid Euroopa Liidu direktiivid. T&ouml;&ouml;suhted on Eestis k&uuml;mne aastaga muutunud tundmatuseni, mujal Euroopas paraku mitte. See on meie jaoks koht, kust king pigistab. D&uuml;naamiliselt arenenud t&ouml;&ouml;turuga majandused peaksid seljad kokku panema. T&otilde;statati k&uuml;simus, kas t&ouml;&ouml;lepingulist suhet tuleks laiendada k&otilde;igile t&ouml;&ouml;suhetele? Tekkinud on uued t&ouml;&ouml;vormid, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ampsundus on tulnud selleks, et j&auml;&auml;da. Riik peab arendama v&otilde;imekuse arvestamaks t&otilde;siasjaga, et inimesed t&ouml;&ouml;tavad mitme t&ouml;&ouml;andja jaoks. Kehtiva t&ouml;&ouml;lepingu puhul t&otilde;steti probleemidena veel &uuml;les, et t&uuml;hje s&auml;tteid on liiga palju, sisuliselt seadustati ebaseaduslik vallandamine. Tuleks kaaluda v&otilde;imalust, et t&ouml;&ouml;taja saaks t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &uuml;telda. Kindlasti aitaks kaasa ka suurem teadlikkus, et inimene oskaks ohte tajuda ning enda eest seista. L&otilde;petuseks nenditi, et Eesti vajab t&ouml;&ouml;kohut, et vaidlused saaksid kiirelt ja asjalikult lahendatud.</p> <p>Konverentsil anti &uuml;le auhind <b>&bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2019&ldquo;.</b> Auhinnaga tunnustab T&ouml;&ouml;inspektsioon &uuml;hte suur- ja &uuml;hte v&auml;ikeettev&otilde;tet, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Sel aastal p&auml;lvisid tunnustuse suurettev&otilde;tete kategoorias <b>Elisa Eesti O&Uuml;</b> ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias <b>Insly O&Uuml;</b>. M&otilde;lemat ettev&otilde;tet iseloomustab j&auml;rjepidevus ja s&uuml;steemsus hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2435Üksinda töötamine - kas vabatahtlikult isolatsioonis?2019-11-05<p><b>Kui &uuml;ksikisikust ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tabki &uuml;ksinda ja peamiselt kodukontoris, siis m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes tunneb ta, et elab nagu suletud puuris. Millised ohud teda varitsevad ja kuidas neist p&auml;&auml;seda?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Oh, v&auml;ga m&otilde;nus! &Auml;rkad rahulikult, &auml;ratuskellata. Ei pea varahommikul kiirustama, end kohe viksilt riidesse s&auml;ttima ja uksest v&auml;lja tormama, vaid v&otilde;id rahulikult kohvi juua ja p&auml;eva oma tempos alustada. Eriti tore on see siis, kui ilmaolud on jubedad ― tormab, ladistab, on kr&otilde;bek&uuml;lm, tuiskab v&otilde;i tuleb t&ouml;&ouml;le s&otilde;iduks veeta hoopis ilmatu aeg ummikutes... Neil hetkil tundub kodukontor olevat parim ja toredaim koht, kus t&ouml;&ouml;tada. Ka palgat&ouml;&ouml;tajana, kui vajadused v&otilde;i olud seda n&otilde;uavad.</p> <p>K&otilde;rge enesedistsipliini ja tulemustele orienteeritud suunitlusega t&ouml;&ouml;tegijal on kohustused esiplaanil ja pigem kipuvad unarusse j&auml;&auml;ma kodused asjad olukorras, kus t&ouml;&ouml; ei tundu l&otilde;ppevat. &Uuml;hel hetkel v&otilde;ib ta ametisse asuda juba enne kuke kiremist v&otilde;i ajal, mil enamik inimesi end alles t&ouml;&ouml;le asutab. Ja avastada, et on hommikumantlis veel l&otilde;unagi paiku, sest omaette tegutsedes pole oluline, mis parasjagu on seljas v&otilde;i kas juuksed on kammitud. Suhtlus klientide, partnerite v&otilde;i v&otilde;imalike kolleegidega k&auml;ib kas telefonitsi v&otilde;i neti vahendusel.&nbsp;</p> <p><b>Tiimitunne kui unistus</b></p> <p><b>Age Viimsalu</b> (40), <b>Treppoja Sahvri perenaine</b>, kes tegutseb pereettev&otilde;ttes, tunnistab, et kodus t&ouml;&ouml;tades muutub veidi lodevaks. &bdquo;&Auml;rgates t&otilde;mbad lihtsalt teksad jalga. Ei vaja ega vaatagi enam kontoririideid. Pole vaja end ka mukkida ega hommikul juukseid f&ouml;&ouml;nitada.&ldquo; Aga p&otilde;hiliseks miinuseks peab ta siiski kolleegide ja oma tiimi puudust. &bdquo;Pole, kellega koos m&otilde;elda, midagi arutada ja teha. Uusi ideid genereerida jne. Kahekesi v&otilde;id oma asja liiga takerduda ja k&otilde;rvalpilk v&otilde;ib kaduda, mis ongi k&otilde;ige keerulisem.&ldquo; Seet&otilde;ttu on ta &uuml;ritanud osaleda erinevatel koolitustel, infop&auml;evadel ja kursustel, et ikka teaks, mis &uuml;mberringi toimub. Millised on uued suunad ja voolud. &bdquo;Aga sellist tunnet p&auml;ris ei ole, justkui oleks maailmast &auml;ra l&otilde;igatud. Ma suhtlen ju &uuml;ksjagu palju oma klientidega.&ldquo; Samuti endiste kolleegidega, kui ta k&uuml;mne aasta eest veel palgat&ouml;&ouml;taja oli, ja oma s&otilde;pruskonnaga. &bdquo;V&auml;ikesed lapsed hoiavad h&auml;sti sotsiaalses tegevuses, sest nendega tuleb k&auml;ia ka teatris jms &uuml;ritustel,&ldquo; lisab ta.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ebastabiilne tempo</b></p> <p>Rohkem kui v&otilde;imalik isoleeritus ja nelja seina vahele sulgumise t&otilde;en&auml;osus h&auml;irib teda pigem eba&uuml;htlane oma energia jaotus.</p> <p>&bdquo;On perioode, mil v&auml;ikeettev&otilde;tjana ei ole tegevus v&auml;ga intensiivne. Siis arvad, et on palju aega. Aga kui tempo on maas ja ei ole hetkel motivatsiooni, siis tegelikult ei tee ka midagi,&ldquo; on ta t&auml;heldanud. &bdquo;Kui saabub h&auml;sti kiire aeg, siis oled palju produktiivsem ja j&otilde;uad &auml;ra teha ka k&otilde;ik muud asjad. Tempolanguse t&otilde;ttu oled kohe uimasem ja v&otilde;idki olla l&otilde;unani &ouml;&ouml;s&auml;rgis,&ldquo; naerab ta. Samas ei j&otilde;uaks pidevalt sama hoogsalt r&uuml;hkida.</p> <p>Tagasi m&otilde;eldes on Age &otilde;nnelik, et iseendale t&ouml;&ouml;andjaks hakkas ja seda ajal, mil lapsed olid v&auml;ga v&auml;ikesed. &bdquo;Ema oli neil p&otilde;him&otilde;tteliselt kogu aeg olemas, kuigi tegi samal ajal ka t&ouml;&ouml;d.&ldquo; Palgat&ouml;&ouml;le ta tagasi ei igatse, kuigi nimetab, et v&otilde;ib olla tingib seda hirm seal mitte enam hakkama saada, sest k&uuml;mne aasta jooksul on tema varasemas valdkonnas k&otilde;ik v&auml;ga palju muutunud. &bdquo;Mulle siiski meeldib olla oma aja peremees. Kellelegi aru andma ei pea, kuigi mingitel perioodidel on raske, aga t&auml;pselt nii palju kui teed, ka vastu saad.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>&Uuml;ksinda on &uuml;lihea?</b></p> <p>Koristamisteenust pakkuv 55aastane <b>Riina</b>, kes on iseendale t&ouml;&ouml;andja olnud kolmk&uuml;mmend aastat, &uuml;tleb, et tema tiimist v&otilde;i kolleegidest puudust ei tunne. Talle meeldib &uuml;ksinda oma t&ouml;&ouml;d teha. Keegi ei sega. Korraldusi jagab ta endale ise v&otilde;i teevad seda vahel ka tema p&uuml;sivad kliendid, kelle juures ta tegutseb valdavalt siis, kui nemad t&ouml;&ouml;l on. Riina nendib, et ta on harjunud ega vajagi t&ouml;&ouml;kollektiivi enda &uuml;mber. Samas on ta v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;d v&auml;gagi sotsiaalne. Reisib palju ja osaleb erinevatel &uuml;ritustel.</p> <p>Aga enamik inimesi, kes omaette t&ouml;&ouml;tavad, tunnevad m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes, et nad vajavad kolleege, suhtlust ja kollektiivi kuulumise tunnet. &Uuml;hel hetkel v&otilde;idakse t&otilde;deda, et ollakse justkui k&otilde;igest &auml;ra l&otilde;igatud, nukralt &uuml;ksildustundega ja oma kodukontoris l&otilde;ksus. Mida kauem &uuml;ksinda sel moel t&ouml;&ouml;tada, seda enam inimene teistest ja muust maailmast v&otilde;&otilde;randub, tundes, et &auml;kki ei oska v&otilde;i tahagi enam kodust v&auml;ljaspool v&otilde;i suuremas t&ouml;&ouml;kollektiivis tegutseda.&nbsp;</p> <p><b>Ohud ja ennetus</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Millistest ohuaspektidest peaks &uuml;ksinda v&otilde;i koos kaaslasega t&ouml;&ouml;taja teadlik olema? Vastab ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustaja Sigrid Laas:</b></p> <p>Inimene vajab ringkonda enda &uuml;mber, kellega suhelda, koos l&otilde;unal k&auml;ia v&otilde;i p&auml;rast t&ouml;&ouml;d kokku saada. Nii tekivad ka suhted, aga kodus t&ouml;&ouml;tades j&auml;&auml;b suhtluskond v&auml;iksemaks. Kui pole v&auml;ikesi lapsi, kelle p&auml;rast peaks kodust v&auml;lja minema, siis &uuml;ksinda v&otilde;i koos kaaslasega t&ouml;&ouml;tades tekib sotsiaalne v&otilde;&otilde;randumine, millest v&otilde;ivad kujuneda &auml;revush&auml;ired ― inimene ei julgegi enam v&auml;lja minna, sest ei tea, kas sobitub teistega. Tekivad erinevad hirmud jms. Introvertsem ja tagasihoidlikum ei v&otilde;ta teistega ka v&auml;ga ise &uuml;hendust. Ekstavertsem otsib v&otilde;imalusi ka siis, kui ta &uuml;ksinda kodus t&ouml;&ouml;tab.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kollektiivis kogetakse kolleegide tunnustust, innustust ja muud, aga ennast ju kiitma ei hakka. V&otilde;ib see m&otilde;jutada enesehinnangut?</b></p> <p>Tunnustust saab ka l&auml;bi t&ouml;&ouml;, kui kliendid ja koost&ouml;&ouml;partnerid annavad head tagasisidet v&otilde;i kajastub see majandustulemustes. Sellest v&otilde;ib piisata. Suurema tunnustusvajadusega inimene v&otilde;ib m&otilde;elda, et ta millekski ei k&otilde;lbagi ja enesehinnang v&otilde;ib langeda, v&otilde;ib tekkida depressioon. Pole tahtmist enam kodust v&auml;lja minna, vaid toimetada seal omaette. Teha &auml;ra k&otilde;ige t&auml;htsamad toimingud, et mingisugune sissetulek p&uuml;siks. See s&otilde;ltub eelk&otilde;ige inimese iseloomust.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise l&otilde;kse v&auml;ltida?</b></p> <p>P&auml;rast t&ouml;&ouml;d tuleks tegeleda oma huvialadega. Liituda v&auml;iksemate spordiklubidega, kus saab kohtuda sarnaste huvidega inimestega, kellega kohtutakse ka trenniv&auml;liselt. V&otilde;i k&auml;ia rahva&uuml;likoolis, kus v&otilde;ib tegeleda erinevate aladega. Kui esialgu pole pealehakkamist, siis v&otilde;iks ennast lausa sundida. Osaleda erinevatel kursustel, kus v&otilde;ib olla v&auml;ga toredaid inimesi, kellega hiljem suhelda. Tuleb otsida p&otilde;hjusi kodust v&auml;lja minemiseks.&nbsp;</p> <p><b>Kodus t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib muutuda ebaefektiivseks?</b></p> <p>Peaks oskama oma aega planeerida, et j&auml;&auml;ks k&otilde;ige jaoks aega, ja &otilde;ppida ennast motiveerima, kui tundub, et oled kodus on laisaks muututud. Samas on inimesele puhkust vaja. Kui saab seda endale lubada, siis v&otilde;iks paar-kolm p&auml;eva laiselda ja seej&auml;rel ennast kokku v&otilde;tta. Ei tohi ennast halvustada v&otilde;i oma enesehinnangut alla lasta, vaid rahustada.&nbsp;</p> <p><b>Soovitused kodus t&ouml;&ouml;tajale:</b></p> <ol> <li>Tee kindel p&auml;evaplaan, planeeri oma aega.</li> <li>Osale m&otilde;nel treeningul. N&auml;iteks joogatrennid ja meditatsioon aitavad inimese keskendumistv&otilde;imet parandada. Samas kogeb kellegagi &uuml;htekuuluvustunnet, kui j&auml;rjepidevalt osaled.</li> <li>Tuleb motiveerida end kodust v&auml;lja minema ja teiste inimestega &uuml;hendust v&otilde;tma.</li> </ol> <div>Tekst: Tiina Lang</div> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2433Kas etenduses kaasa mängiva kuueaastase lapsega tuleb sõlmida leping?2019-11-04<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu 6-aastane laps on valitud &uuml;hte j&otilde;uluetendusse p&auml;kapikku m&auml;ngima. Tegemist on etendusega, kuhu saab pileteid osta ja laps saab selle eest ka tasu. Etenduse korraldaja v&auml;idab, et lapsega ei saa lepingut s&otilde;lmida ja tasu makstakse sularahas peale etendust. Lapsevanemana tahaksin siiski olla kindel, et laps saab kindlasti lubatud tasu. Etenduse korraldaja v&auml;ide k&otilde;lab kummaliselt, sest tema saab ju tulu ning mingisugune leping tuleks siiski s&otilde;lmida. Mida selles olukorras teha? Kuidas oma lapse &otilde;iguseid kaitsta?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</i></b> Kuigi alla 7-aastastel lastel ei ole t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;lepingu seaduse alusel lubatud, siis ei ole lapse kaasamine kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevusse t&auml;iesti v&auml;listatud. Kui alla 7-aastane laps osaleb etenduses, siis on tegemist kultuuritegevusega, kus etenduse korraldajal ja lapsevanemal on v&otilde;imalik s&otilde;lmida omavahel leping, kuna nii noore lapse endaga lepingut s&otilde;lmida ei saa.&nbsp;</p> <p>Lepingut s&otilde;lmides on k&otilde;ige olulisem see, et lapse huvid oleksid kaitstud. See t&auml;hendab, et etenduses osalemine on lapsele kerge, ohutu ning tema vanuse, k&uuml;psuse ja v&otilde;imetega on arvestatud. Lapsele tuleb selgitada, mida etenduses osalemine t&auml;hendab (kui palju aega sellele kulub, mis tegevusi ta peaks tegema jne). Laps peab ise tahtma etenduses osaleda. Esmane vastutus lapse heaolu eest on alati lapsevanemal, kes tagab eelnimetatu ja kontrollib, kas etenduse korraldaja lubatu vastab t&otilde;ele.&nbsp;</p> <p>Lepingut s&otilde;lmides tuleb l&auml;bi m&otilde;elda k&otilde;igi kolme osapoole (laps, lapsevanem, etenduse korraldaja) &otilde;igused ja kohustused. Lapsel on &otilde;igus saada etenduses osalemise eest tasu ja tal on &otilde;igus igal ajal keelduda etenduses osalemisest. Lapsevanema kohustus v&otilde;ib olla lapse &otilde;igel ajal proovidesse ja esinemistele toomine ning selle kohustuse t&auml;itmata j&auml;tmise eest ilma p&otilde;hjuseta v&otilde;ib kokku leppida sanktsioonides. Lapse loobumisega etendusel osalemisest ei tohiks lapsevanemale kaasneda leppetrahvi, kuid s&otilde;ltuvalt asjaoludest on v&otilde;imalik v&auml;hendada kokkulepitud tasu. Etenduse korraldajal on kohustus tagada lapse heaolu ja maksta kokkulepitud tasu. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda, kes saavad last vajaduse korral etenduses asendada. Lisaks tuleb tagada, et lapsega ei puutu kokku etenduses ja selle ettevalmistamisel vahetult kokku isikud, kellel see seadusega keelatud on. Lapse osalemine etenduses tuleb kanda t&ouml;&ouml;tamise registrisse muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe alla ning lisav&auml;ljale m&auml;rkida lapse vanus.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et lapse heaolu ja soov on k&otilde;ige olulisemad. Eelk&otilde;ige vastutab lapse eest tema vanem ning seej&auml;rel hoolitseb etenduse korraldaja lapse turvalisuse ja selle eest, et kogu tegevus vastaks lapse vanusele. Leping on v&otilde;imalik s&otilde;lmida lapsevanema ja etenduse korraldaja vahel, kus m&auml;rgitakse k&otilde;ikide osapoolte kohustused ja &otilde;igused. Alla 7-aastasele lapsele ei saa lepingusse lisada kohustusi, mida ta oma vanust arvestades ei ole v&otilde;imeline t&auml;itma v&otilde;i mis pole kohased.</p> <p><a href="/redirect/4073">Rohkem teavet alla 7-aastaste laste t&ouml;&ouml;tamise kohta leiad vastavalt alamlehel</a>t.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2432Sotsiaalministeerium kutsub kandideerima peresõbraliku tööandja programmi2019-11-01<p dir="ltr"><span>T&auml;na, 1. novembril algab uus kandideerimisvoor peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmiga &uuml;hinemiseks. Programm on m&otilde;eldud nii era-, avaliku kui ka kolmanda sektori t&ouml;&ouml;andjatele, kes soovivad muuta organisatsiooni t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks</span><span>.</span><span>&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&ldquo;T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imalused on muutunud inimestele t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks. Oleme saanud organisatsioonidelt tagasisidet, et peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi l&auml;bimine on andnud neile v&auml;rbamisel ja olemasolevate t&ouml;&ouml;tajate hoidmisel olulise eelise. Programmis osalemine t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate ja nende perede elukvaliteeti, edendab t&ouml;&ouml;keskkonda ning v&auml;hendab l&auml;bip&otilde;lemist,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister </span><span>Tanel Kiik</span><span>. &ldquo;Julgustan k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid programmi kandideerima &ndash; nii neid, kes peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomise peale alles m&otilde;tlevad, kui ka neid, kel esimesed sammud tehtud.&rdquo;&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&bdquo;Peres&otilde;bralikku ja kestlikku Eestit, mille poole p&uuml;&uuml;dleme, ei saa riik &uuml;ksi luua, seda saab teha vaid koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjate ning kogu &uuml;hiskonnaga. Lapsevanemate vajadusi arvestav paindlik t&ouml;&ouml;korraldus on t&auml;nasel tiheda konkurentsiga t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul kujunemas ettev&otilde;tjale oluliseks konkurentsieeliseks, aidates t&ouml;&ouml;tajaid leida ja hoida. Pakkudes paindlikke t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi, j&otilde;uab t&ouml;&ouml;turule rohkem ka neid inimesi, kes muidu koju j&auml;&auml;ksid - nii on meil t&ouml;&ouml;turul ka rohkem t&ouml;&ouml;k&auml;si,&ldquo; s&otilde;nas rahvastikuminister </span><span>Riina Solman</span><span> ja lisas: &bdquo;meie ettev&otilde;tjate hoiakud on juba muutumas ning peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programm aitab sellele omalt poolt veelgi kaasa. Kutsun k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid programmiga liituma, et saada tuge ja tunnustust peres&otilde;braliku keskkonna kujundamisel. Loodan, et selliseid t&ouml;&ouml;andjaid saab olema &uuml;ha enam, sest siis kasvab ka meie rahvas.&rdquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>T&auml;navu p&auml;lvis peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise 24 t&ouml;&ouml;andjat, nende hulgas ka finantskontsern LHV ja Statistikaamet, m&otilde;lemale omistati kuldm&auml;rgis.</span><span>&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise saamise taga on mitu aastat m&otilde;testatud t&ouml;&ouml;d. See on meile &auml;&auml;rmiselt oluline tunnustus,&ldquo; s&otilde;nas LHV personalijuht </span><span>Liisa P&otilde;ldma</span><span>. &bdquo;T&ouml;&ouml;tame selle nimel, et meie inimesed tunneksid ennast meiega h&auml;sti ja et LHV-s t&ouml;&ouml;tamine annaks nende igap&auml;eva ja pere-elule kvaliteeti juurde.&ldquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>Statistikaameti personali- ja tugiteenuste osakonna juhataja </span><span>Karin Vesk</span><span>i s&otilde;nul aitas peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programm s&uuml;steemselt arendada erinevaid t&ouml;&ouml;eluga seotud aspekte ja andis juurde uusi teadmisi. &bdquo;Osalesime peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis, kuna soovime, et Statistikaamet oleks koht, kus inimestel on hea ja tore t&ouml;&ouml;tada. Peame t&ouml;&ouml;suhetes oluliseks paindlikkust, usaldust ja hoolivust. Peame oma eeliseks, et oleme t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralik organisatsioon ning seda m&auml;rgatakse ka t&ouml;&ouml;le kandideerides,&rdquo; s&otilde;nas Veski.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi raames keskendutakse t&ouml;&ouml;elu erinevatele aspektidele alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni. T&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratakse nii t&ouml;&ouml;tajate tunnustamisele ja professionaalse arengu toetamisele kui ka organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamisele.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programm kestab 1,5-3 aastat. </span><span>Osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast</span><span> p&otilde;hjalikku</span><span> konsulteerimis- ja hindamisprotsessi </span><span>v&auml;ljastatakse l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel.&nbsp;&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi uues voorus v&otilde;etakse vastu 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja taotlusankeedi t&auml;itnud organisatsioonide hulgast. Kandideerimistaotlus tuleb t&ouml;&ouml;andjatel esitada hiljemalt 31. jaanuaril. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguseks.</span></p> <p dir="ltr"><span>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist annab v&auml;lja sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s konsultatsioonib&uuml;rooga Civitta alates 2017. aastast. </span><span>Praeguseks on l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud 37 organisatsiooni ning algm&auml;rgis on omistatud 65 t&ouml;&ouml;andjale, kes j&auml;tkavad programmis.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Rohkem infot programmi kohta </span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis"><span>T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehel</span></a><span>.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">2019. aasta s&uuml;gisel alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad</a></span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2431Töötasu maksmisest seoses ettenägematu olukorraga2019-10-31<p><strong>RMP.ee foorumi postituses &ldquo;<a href="https://www.rmp.ee/teema/tasu-elektririkke-korral" target="_blank" rel="noopener">Tasu elektririkke korral</a>&rdquo; on esitatud k&uuml;simus</strong>: &ldquo;T&auml;nu tormile ei saa juba teist p&auml;eva tootmises t&ouml;&ouml;d teha ja muud t&ouml;&ouml;d ei ole t&ouml;&ouml;tajatele ka pakkuda. Kuidas sellisel juhul peab arvestama t&ouml;&ouml;tajate palgaga? Kuna tegemist on v&auml;&auml;ramatu j&otilde;uga, ei ole s&uuml;&uuml;di ei t&ouml;&ouml;taja ega t&ouml;&ouml;andja.&rdquo;</p> <p><strong>Palusime sellele kommentaari t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itjalt Meeli Miidla-Vanatalult.</strong></p> <p>&ldquo;&Uuml;hest ja konkreetset vastust, mis toimiks igas t&ouml;&ouml;suhtes, ei ole antud juhul v&otilde;imalik anda, sest v&auml;ga palju oleneb tormikahjudega kaasnevatest asjaoludest ning nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja enda tegutsemisest selles valguses.</p> <p>T&ouml;&ouml;suhe on oma olemuselt v&otilde;la&otilde;iguslik suhe, st t&ouml;&ouml;andja on kohustatud tagama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemise v&otilde;imaluse ja maksma t&ouml;&ouml;tasu ning t&ouml;&ouml;taja on kohustatud t&ouml;&ouml;d tegema kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Seega tuleb t&ouml;&ouml;suhete puhul lisaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatule arvestada v&otilde;la&otilde;igusseaduse &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetega ehk seadusest tuleneva v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u m&otilde;istega ja sellest tuleneva rikkumise vabandatavusega (V&Otilde;S <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/120022019008?leiaKehtiv#para103" target="_blank" rel="noopener">&sect; 103</a>).</p> <p>Loodusj&otilde;ud nagu torm on kindlasti vaadeldav v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u asjaoluna, sest inimesel puudub tormi &uuml;le kontroll. Kuid k&uuml;simus on selles, kas v&otilde;imaliku tormi v&otilde;i &uuml;leujutuse v&otilde;i ka n&auml;iteks piksel&ouml;&ouml;gi tagaj&auml;rjed olid etten&auml;htavad ning v&auml;lditavad ehk kas t&ouml;&ouml;andja oleks saanud midagi eelnevalt teha, et loodusj&otilde;u tagaj&auml;rjel tekkinud t&ouml;&ouml;tamise takistust ei esineks ja mida ta konkreetselt teinud on.</p> <p>Tormist tingitud elektrikatkestus takistas t&ouml;&ouml;tegemist mingi aja jooksul p&auml;rast tormi l&otilde;ppemist, sel juhul on kohustuse t&auml;itmisega viivitamine ehk t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml; mittev&otilde;imaldamine vabandatav ainult selle aja ulatuses, mil v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud m&otilde;jus. Kas siis selle aja eest ei pea t&ouml;&ouml;tasu maksma? V&otilde;la&otilde;igusseaduses nimetatud vabandatavus puudutab p&otilde;hiliselt vaid vabanemist kahju h&uuml;vitamise kohustusest ning viiviste maksmise kohustusest.</p> <p>Seega tuleb vaadelda konkreetset olukorda siiski edasi t&ouml;&ouml;lepingu seaduse valguses ehk kas rakendamisele kuuluvad</p> <div class="td-paragraph-padding-4"> <ul> <li>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a>, mille kohaselt t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisele ja t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis olevale t&ouml;&ouml;tajale maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja ei tee t&ouml;&ouml;d seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei ole andnud t&ouml;&ouml;d, ei ole teinud t&ouml;&ouml; tegemiseks vajalikku toimingut v&otilde;i on muul viisil t&ouml;&ouml; vastuv&otilde;tmisega viivitanud, v&auml;lja arvatud juhul, kui t&ouml;&ouml; andmata j&auml;tmise on p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;taja s&uuml;&uuml;.</li> <li>v&otilde;i TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para36" target="_blank" rel="noopener">&sect; 36</a>, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tasu maksta ka aja eest, kui t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para17lg4" target="_blank" rel="noopener">&sect; 17 l&otilde;ikes 4</a> s&auml;testatud korraldust t&auml;ita muid &uuml;lesandeid (<em>korraldus, mis ei ole seotud t&ouml;&ouml;lepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes h&auml;davajadusest. H&auml;davajadust eeldatakse eelk&otilde;ige v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;andja varale v&otilde;i muule h&uuml;vele tekkida v&otilde;iva kahju v&otilde;i kahju tekkimise ohu korral</em>) v&otilde;i kasutab TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para19" target="_blank" rel="noopener">&sect; 19</a> punktis 3 s&auml;testatud t&ouml;&ouml; tegemisest keeldumise &otilde;igust (<em>ta esindab seaduses v&otilde;i kollektiivlepingus etten&auml;htud juhtudel t&ouml;&ouml;tajaid</em>).</li> </ul> </div> <p>Kommentaariumis viidatud TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> ei kuulu antud juhul rakendamisele, sest see eeldab t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ja konsulteerimise protsessi j&auml;rgimist (kestab v&auml;hemalt 15 p&auml;eva), mis antud olukorras k&otilde;ne alla ei tule.</p> <p>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a> kuuluks rakendamisele, kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljendab igak&uuml;lgselt oma tahet ja valmisolekut t&ouml;&ouml;tegemiseks ehk tuli esmasp&auml;eva hommikult t&ouml;&ouml;le ning sai t&ouml;&ouml;andjalt selge s&otilde;numi, et praegu elektrit ei ole, midagi teha ei saa ja mine n&uuml;&uuml;d koju &auml;ra. St t&ouml;&ouml;andja ei leidnud ka muid lahendusi t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluse tagamiseks ehk t&ouml;&ouml;tasu v&auml;ljateenimiseks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise kaudu.</p> <p>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para36" target="_blank" rel="noopener">&sect; 36</a> olukorraga oleks tegemist, kui t&ouml;&ouml;taja tuli elektrikatkestuse ajal t&ouml;&ouml;le ning t&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et ettev&otilde;tte vara p&auml;&auml;stmiseks tuleb hakata t&auml;itma t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitust erinevaid &uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml;taja seda ka teeb.</p> <p>Esineb ka olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja teab, et terves asulas on elektrikatkestus ja lihtsalt ei ilmu sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le, ka ei suhtle t&ouml;&ouml;andjaga oma mitteilmumise teemal, siis on selge, et t&ouml;&ouml;andja ka t&ouml;&ouml;tasu maksma ei pea, kuid oluline on t&ouml;&ouml;tajale seda ka eelnevalt selgitada.</p> <p>Kuid lisaks eeltoodule on v&otilde;imalus, et t&ouml;&ouml;taja teatas elektrikatkestuse ajal t&ouml;&ouml;andjale, et ta ei saa t&ouml;&ouml;le tulla, sest on vaja kodust vara p&auml;&auml;sta v&otilde;i esineb muu sarnane t&ouml;&ouml;tajast tulenev p&otilde;hjus ehk tekib TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para38" target="_blank" rel="noopener">&sect;-s 38</a> kirjeldatud olukord ja hoopis t&ouml;&ouml;taja poolt etten&auml;gematu t&ouml;&ouml; takistus, mille korral peab t&ouml;&ouml;andja samuti m&otilde;istliku aja jooksul (nt &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva eest) maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu, sest t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel on sellistes loodusest tingitud v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u p&otilde;hjustatud olukordades v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajatega kokku leppida, et praegu t&ouml;&ouml;d teha ei saa, kas olete n&otilde;us kasutama poolte kokkuleppel oma p&otilde;hipuhkust v&otilde;i ettev&otilde;tte kulul vabasid p&auml;evi ehk see on olukord, kus t&ouml;&ouml;andja peab ise lahendusi leidma ja pakkuma neid t&ouml;&ouml;tajale, kelle ees tal on selgelt t&ouml;&ouml; andmise ja t&ouml;&ouml;tasu maksmise kohustus.</p> <p>Seega, kokkuv&otilde;ttes oleneb k&otilde;ik olukorrast ja poolte omavahelisest suhtlusest seoses elektrikatkestuse ning t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusega ja ei saa &ouml;elda, et igal juhul tuleb t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu maksta v&otilde;i v&otilde;ib selle maksmata j&auml;tta.&rdquo;</p> <p><a href="https://www.rmp.ee/toooigus/tootasu-ja-maksustamine/tootasu-maksmisest-seoses-ettenagematu-olukorraga" target="_blank">Artikkel avaldati raamatpidamis- ja maksuinfoportaalis RMP.ee</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2430Tööõnnetus: kemikaali pritsimine silma2019-10-31<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>20-aastase t&ouml;&ouml;staažiga tootmispindade koristaja oli saanud &uuml;lesandeks puhastada ja desinfitseerida toomisruumid. Viimasena oli t&ouml;&ouml;tajal vaja desinfitseerida jahutusvann. T&ouml;&ouml;taja hakkas vajalikku kogust desinfitseerimisvahendi kontsentraati (5% per&auml;&auml;dikhape ja 23% vesinikperoksiid) valama m&otilde;&otilde;tekannu. Valamise ajal aga pritsis m&otilde;&otilde;tekannust ohtlikku kemikaali &uuml;lespoole ja kontsentraat sattus t&ouml;&ouml;tajale vasakusse silma. T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks tavalise kraanikausi juurde ja loputas silma nii h&auml;sti kui suutis ning p&ouml;&ouml;rdus siis erakorralise meditsiini osakonda. Seal leiti, et t&ouml;&ouml;taja on saanud raske kehavigastuse.&nbsp;</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastanud sobivad kaitseprillid, kuid t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud neid. T&ouml;&ouml;taja oli t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uetest teadlik, sest t&ouml;&ouml;andja oli m&otilde;ni kuu tagasi talle t&auml;iendjuhendamise korraldanud ning t&ouml;&ouml;kohal oli n&auml;htaval kohal kemikaali ohutuskaart. T&ouml;&ouml;kohta olid paigaldatud m&auml;rgistused, mis tuletasid meelde, milliseid isikukaitsevahendeid kanda tuleb. T&ouml;&ouml;andjal tuleb siiski kontrollida, et t&ouml;&ouml;tajad ette n&auml;htud isikukaitsevahendeid ka tegelikult kasutavad. Kuna t&ouml;&ouml;kohal esines oht v&otilde;&otilde;rkeha v&otilde;i kemikaali sattumiseks silma, oleks t&ouml;&ouml;andja pidanud tagama kergesti ligip&auml;&auml;setavas ja selgesti m&auml;rgistatud kohas paikneva silmadu&scaron;&scaron;i. Kahjuks aga ei olnud silmadu&scaron;&scaron;i paigaldatud ning tavalises kraanikausis on keerulisem ohtlikku ainet v&otilde;i v&otilde;&otilde;rkeha edukalt silmadest v&auml;lja loputada.</p> <p>Paneme k&otilde;ikidele ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;tavatele inimestele s&uuml;damele, et nad kasutaksid isikukaitsevahendeid. Loe isikukaitsevahendite kohta pikemalt vastavast <a href="/redirect/443" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali alamteemast</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2429Kohtulugu: töösuhte lõpp - rasedus või sobimatus?2019-10-30<p>Kolm kuud metsa ostu-m&uuml;&uuml;gi maaklerina t&ouml;&ouml;tanud naine esitas p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu avalduse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile. Ta palus t&uuml;histada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja kaheksa kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis summas 4872 eurot. Lisaks soovis naine tuvastada, kas t&ouml;&ouml;andja katkestas temaga t&ouml;&ouml;lepingu raseduse t&otilde;ttu, paludes mittevaralise kahju h&uuml;vitiseks 3000 eurot. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon rahuldas 20. aprillil 2016 t&ouml;&ouml;taja avalduse osaliselt, v&auml;hendades h&uuml;vitist kuue kuu keskmisele t&ouml;&ouml;tasule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas seepeale kohtule taotluse vaadata t&ouml;&ouml;vaidlus l&auml;bi hagimenetluses.&nbsp;</p> <p><b>Polnud v&otilde;imalust ennast teostada?</b></p> <p>Naine sai enda s&otilde;nul t&ouml;&ouml;ga, mis talle v&auml;ga meeldis, ka h&auml;sti hakkama. Ka t&ouml;&ouml;andja ei teinud talle m&auml;rkusi. &Uuml;sna pea p&auml;rast ametisse asumist j&auml;i ta rasedaks, teavitades sellest oma juhendajat, kes teatas, et t&ouml;&ouml;andja kavatseb temaga t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada, sest koost&ouml;&ouml; ei suju. T&ouml;&ouml;tajat uudis &scaron;okeeris, sest tal oli kavatsus t&ouml;&ouml;tada kuni rasedus-s&uuml;nnituspuhkusele minekuni. T&ouml;&ouml;andja soovis aga t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada, kuna naine ei t&auml;itnud katseajal p&uuml;stitatud eesm&auml;rke.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja leidis, et katseajal t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks oli tema rasedus, millega rikuti soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadust. &Uuml;htlasi tekitas t&ouml;&ouml;andja talle raskeid ps&uuml;&uuml;hilisi &uuml;leelamisi, hingevalu ja hingelisi kannatusi. Naisel tekkis stress, emotsionaalne pinge, masendus ja terviseh&auml;ired. Langes meeleolu, heaolu ja elukvaliteet. Ta tundis muret nii enda kui oma s&uuml;ndiva lapse tuleviku p&auml;rast.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja arvates oli t&ouml;&ouml;andja teda karistanud ja kohelnud diskrimineerivalt naiseks olemise t&otilde;ttu ega andnud v&otilde;imalust end t&ouml;&ouml;alaselt teostada.</p> <p>Kohtumenetluse k&auml;igus j&auml;i maaklerina t&ouml;&ouml;tanud naine samadele seisukohtadele nagu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis, olles kindel, et sai t&ouml;&ouml;ga h&auml;sti hakkama. T&ouml;&ouml;andja talle m&auml;rkusi ei teinud, suhtlusprobleeme klientide ja kaast&ouml;&ouml;tajatega polnud, v&auml;lja arvatud &uuml;hega, kes oli &uuml;leolev ja kiusas teda taga. Naine t&otilde;des, et p&auml;rast t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud avaldust hakkas ta kartma t&ouml;&ouml;andja k&auml;ttemaksu, mist&otilde;ttu ilmnesid tal une- ja paanikah&auml;ired.</p> <p>N&auml;dal p&auml;rast t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppu sai naine uue t&ouml;&ouml;koha ega j&auml;&auml;nud sissetulekuta.&nbsp;</p> <p><b>Ei t&auml;itnud seatud eesm&auml;rke</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja kinnitas nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses, et naisega l&otilde;petati t&ouml;&ouml;leping katseaja ebarahuldavate tulemuste, mitte raseduse t&otilde;ttu. Otsus oli tehtud juba enne tema rasedusest teada saamist, mist&otilde;ttu oli alusetu v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;tajat diskrimineeriti lapseootuse t&otilde;ttu. Seadus ei keela t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada rasedaga, kui katseajal pole seatud eesm&auml;rke saavutatud. T&ouml;&ouml;andja hinnangul ei t&auml;itnud naine oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid kohusetundlikult ja rikkus pidevalt ettev&otilde;tte sisekorda. Vaatamata juhendajate hoiatustele ignoreeris ta t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi, rikkus t&ouml;&ouml;kohustusi ja suhtus negatiivselt teistesse t&ouml;&ouml;tajatesse, eelk&otilde;ige oma juhendajatesse. T&ouml;&ouml;taja oli konfliktne ja tal tekkisid suhtlemisprobleemid teiste kolleegidega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja leidis, et katseaja eesm&auml;rgiks ongi hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida on konkreetsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks vaja. Kuigi t&ouml;&ouml;tajale anti v&otilde;imalus ennast parandada, siis tulemusi ei ilmnenud. Ka kaast&ouml;&ouml;tajad esitasid tema kohta kaebusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja palus kohtul j&auml;tta endise t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ue t&auml;ies ulatuses rahuldamata, kuna t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petati katseajal ebarahuldavate t&ouml;&ouml;tulemuste, t&ouml;&ouml;kohal k&auml;itumise ja isikuomaduste, mitte tema raseduse t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;andja arvates puudus naisel m&uuml;&uuml;giinimesele vajalik suhtlemisoskus, t&auml;psus jms omadused.</p> <p>Ka naise juhendajad leidsid, et ta maakleriametisse ei sobi. Lisaks olid tal tekkinud probleemid kaast&ouml;&ouml;tajatega. Asjaolu, et t&ouml;&ouml;taja rasedusest teatamine ja t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &uuml;tlemine sattusid samale ajale, oli lihtsalt kokkusattumus. Ei t&ouml;&ouml;andja ega kaast&ouml;&ouml;tajad teadnud naise rasedusest enne t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise otsust.</p> <p>Naise t&ouml;&ouml;tulemuste hindamiseks ja v&otilde;rdlemiseks esitas t&ouml;&ouml;andja kohtule andmed ka teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tulemuste kohta. Selgus, et ta oli kolme kuu jooksul teinud ainult &uuml;he tehingu.&nbsp;</p> <p><b>Millistele j&auml;reldustele j&otilde;udis kohus?</b></p> <p>Nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&auml;htajalise ja t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda neljakuulise katseaja jooksul. T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalus hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja sobib kokkulepitud t&ouml;&ouml; tegemiseks, ja t&ouml;&ouml;taja saab v&auml;lja selgitada, millised oma tema v&otilde;imeid ja valmisolek antud t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p>Tartu Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist ehk eesm&auml;rkide mittet&auml;itmist piisavalt p&otilde;hjendanud ja j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et t&ouml;&ouml;taja ebasobilik k&auml;itumine ja isikuomadused (sh oskamatus suhelda nii klientide kui kaast&ouml;&ouml;tajaga) m&otilde;jutasid ka t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist. Seet&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;eldud korrektselt. Etteteatamise t&auml;htaja mittej&auml;rgmise eest oli naisele makstud ka h&uuml;vitist.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;taja oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &uuml;tlemise ajal rase, siis tuli kohtul t&auml;iendavalt hinnata, kas t&ouml;&ouml;andja p&otilde;hjendused olid reaalsed. Oluliseks osutus s&uuml;ndmuste ajaline j&auml;rjestus: t&ouml;&ouml;taja teatas hommikusel kokkusaamisel t&ouml;&ouml;andja esindajale ehk juhendajale oma rasedusest, mispeale tema omakorda edastas teate, et t&ouml;&ouml;andja oli otsustanud t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada.</p> <p>Kokkusaamisele minnes oligi t&ouml;&ouml;andja esindaja kohustuseks olnud teatada t&ouml;&ouml;tajale juhatuse liikme otsusest t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. Iseseisvalt polnud juhendajal &otilde;igust sellist otsust teha, mist&otilde;ttu pidas kohus t&ouml;&ouml;taja seisukohta, et t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petati temaga p&auml;rast rasedusest teatamist, eba&otilde;igeks. &Uuml;htlasi otsustas Tartu Maakohus j&auml;tta naise hagi rahuldamata k&otilde;igis n&otilde;uetes ning samuti j&auml;tta menetluskulud tema kanda.&nbsp;</p> <p><b>Adekvaatne enesehinnang ja sobivus</b></p> <p>Kuigi lapseootus m&otilde;jutab nii naise ps&uuml;&uuml;hikat kui lisab teatud olukordades enesekindlust ja veendumust, et t&ouml;&ouml;andja ei tohi v&otilde;i saa temaga t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada, siis esmajoones v&otilde;iks enesekriitiliselt anal&uuml;&uuml;sida, kas hiljuti valitud t&ouml;&ouml; ikka sobib? On t&ouml;&ouml;andja rahul ja t&ouml;&ouml;tulemused teiste kolleegidega v&otilde;rreldes enam-v&auml;hem samalaadsed? See eeldab adekvaatset ja &otilde;iglast enesehinnangut.</p> <p>V&otilde;ib tahta veeretada aega t&ouml;&ouml;kohal kuni raseduspuhkuseni, ent see t&auml;hendaks &uuml;htlasi s&uuml;venevat konflikti nii iseenda kui t&ouml;&ouml;andjaga. Kuude m&ouml;&ouml;dudes pole tore minna ametisse, mis &uuml;ldse ei sobi v&otilde;i osutub vastumeelseks. Liiatigi, kui teravnevad vastuolud nii kolleegide kui t&ouml;&ouml;andjaga. M&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; eeldab teatud isikuomadusi, et kindlate eesm&auml;rkide ja numbriliste tulemusteni j&otilde;uda. Kui inimene sellega hakkama ei saa, tuleks otsida kohasem amet. Juba p&otilde;hjusel, et lapseootusaeg oleks vaba t&ouml;&ouml;pingest ja &ndash;stressist, mis ebasobiva t&ouml;&ouml;ga paratamatult kaasnevad.</p> <p>Kui isiksusepilt iseendast on nihkes v&otilde;i raske on hinnata oma isikuomadusi, siis erinevad isiksusetestid aitavad v&auml;lja selgitada, millisesse ametisse inimene k&otilde;ige enam sobiks. Samuti on abiks karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad, kes jagavad soovitusi selleks, et oleks v&otilde;imalust leida kohaseim eriala ja t&ouml;&ouml;. Kauemaks, kui vaid lapseootuse ajaks.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2427Õpetaja amet - Ootamatused igas tööpäevas?2019-10-29<p><b>&Otilde;petajaamet eeldab empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja pingetaluvust, kuid meeskonna toetuseta on &otilde;petajal mistahes koolis keeruline tulemuslikult hakkama saada.</b></p> <p>&bdquo;See t&ouml;&ouml; sellist stressi ei v&auml;&auml;ri,&ldquo; t&otilde;deb p&otilde;hikooli noor klassi&otilde;petaja <b>Merlin</b>, kellele &otilde;petada k&uuml;ll meeldib, aga &uuml;sna t&otilde;en&auml;oliselt pikaajaliseks tema karj&auml;&auml;r ei kujune. Seda eelk&otilde;ige lapsevanemate t&otilde;ttu, kellede seas on k&uuml;ll v&auml;ga hoolivaid, ent ka m&otilde;istetamatult &uuml;ksk&otilde;ikseid.</p> <p>Merlin jutustab &auml;reva loo oma klassi 8aastasest poisist, kellega oli muresid juba esimeses klassis, ent n&uuml;&uuml;d on olukord veel hullem. Laps, kes on olnud pidevalt omap&auml;i, suitsetab, hulgub ringi, valetab, kakleb, omastab kaas&otilde;pilaste asju... Ema riigikeelt ei r&auml;&auml;gi ega tunne huvi, mis tema lapsega koolis ja v&auml;ljaspool seda toimub. Ta ei soovi ka t&otilde;lgi vahendusel poja probleemidega kursis olla ega nendega tegeleda, isa aga poisil ei ole... &bdquo;See laps tuleks hoolimatult emalt &auml;ra v&otilde;tta, sest temast saab ainult p&auml;tt,&ldquo; ahastab klassi&otilde;petaja, n&auml;hes, kuidas meeleheitel poisil, kes negatiivse k&auml;itumisega t&auml;helepanu otsib, elutee allapoole veereb.</p> <p>Terve aasta on klassi&otilde;petaja &uuml;ritanud koos sotsiaalpedagoogiga lahendada poisi probleeme nii klassi- kui koolikaaslastega. &bdquo;Kuna ema kooliga koost&ouml;&ouml;d ei tee ja pojast ei huvitu, siis tekitab see stressi ja v&auml;sitab meeletult. Palju aega ja energiat kulubki probleemsele lapsele, keda ka &otilde;ppet&ouml;&ouml; ei k&ouml;ida.&ldquo;</p> <p>P&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva koju j&otilde;udes tahab noor &otilde;petaja esmalt paar tundi magada, et oleks jaksu j&auml;rgmise p&auml;eva tunde ette valmistada ja teisi t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita. &bdquo;&Uuml;hes klassis n&auml;ed l&auml;bil&otilde;iget kogu &uuml;hiskonnast ― eredaid andeid ja lapsevanemate p&uuml;hendumust, kuid samas ka &auml;&auml;rmust, kus lapsel pole &uuml;htegi t&auml;iskasvanud l&auml;hisugulast, kes temast hooliks. Nende muredega tegelemine v&otilde;tabki j&otilde;u ja tahtmise selles ametis j&auml;tkata,&ldquo; s&otilde;nab ta, suutmata ise olla oma &otilde;pilaste suhtes &uuml;ksk&otilde;ikne.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;pilane kui v&auml;ljakutse</b></p> <p><b>Ruth Pihle</b><b>, </b><b>Maarjamaa Hariduskolleegium</b><b>i </b><b>Emaj&otilde;e &otilde;ppekeskuse &otilde;petaja:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>MHK p&otilde;hikoolis on ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete ja k&auml;itumisprobleemidega lapsed, kes ei ole tavakoolis hakkama saanud, ning on siia suunatud kohtuotsuse v&otilde;i -m&auml;&auml;rusega. Koolikiusamise, &otilde;piraskuste, v&auml;ga keeruliste koduste olukordade, probleemse pere, f&uuml;&uuml;silise ja vaimse v&auml;givalla vms t&otilde;ttu on nad hakanud koolist puuduma, sattunud t&auml;navale, suhtlema riskigrupi noortega, rikkunud seadusi, tarbinud erinevaid m&otilde;nuaineid ja suunatud kinnise lasteasutuse teenusele.<b></b></p> <p>Meie kooli &otilde;petaja on meeskonnam&auml;ngija tiimis, kuhu kuulub lisaks t&auml;iskasvanutest v&otilde;rgustikuliikmetele ka &otilde;pilane ise. Tema ongi v&auml;ljakutse, kelle puhul peab olema soovi ja oskust temaga inimlikult suhelda, s&otilde;lmida kokkuleppeid, pidada l&auml;bir&auml;&auml;kimisi... J&auml;&auml;da kindlaks, s&otilde;bralikuks ja heatahtlikuks t&auml;iskasvanuks ka siis, kui laps &uuml;ha uuesti katsetab piire, et julgeda kedagi usaldada ja tunda hoolimist. Meile sattunud &otilde;pilased ei ole harjunud, et neid kuulatakse ja nende arvamusega arvestatakse.</p> <p>&Otilde;petaja jaoks on suureks v&auml;ljakutseks kuulata ja kuulda last ning osata n&auml;ha tema s&otilde;nade ja k&auml;itumise taha. Tuleb luua hea suhe &otilde;pilasega, uurida &otilde;piraskuste p&otilde;hjusi ja valida sobivad &otilde;ppemeetodid. Peab olema valmis &otilde;petama ka n&auml;iteks p&otilde;randal v&otilde;i r&uuml;hmakodus. &Otilde;petamine ja &otilde;ppimine on s&uuml;mbioosis erinevate toetavate tegevustega nagu n&auml;iteks loovteraapia jm, mis viivad positiivse tulemuse ja eduelamuseni.<b></b></p> <p>Meie koolis t&ouml;&ouml;tamine n&otilde;uab keskmisest suuremat empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja oskust t&otilde;lgendada probleemset k&auml;itumist kui tagaj&auml;rge. Loovust, loomingulisust ja paindlikkust &otilde;ppemeetodite valimisel ning enesekehtestamise oskust. Peab olema tugev isiksus, et klassiruumis asetada tahaplaanile teod ja s&otilde;nad, mida m&otilde;istusega on v&otilde;imatu m&otilde;ista, ning n&auml;ha &otilde;pilasi. P&otilde;lgamata, hukka m&otilde;istmata, sildistamata.</p> <p>Pingelise t&ouml;&ouml; keskel on oht hakata kahtlema endas ja elu p&otilde;hiv&auml;&auml;rtustes, kaotada piir era- ja t&ouml;&ouml;elu vahel. Keerulistes olukordades on aga abi huumorist ja teadmisest, et alati on olemas kolleeg, kelle &otilde;lale v&otilde;ib toetuda, ning m&otilde;istev juhtkond. Oluline on pere toetus ja hobidega tegelemine.</p> <p>Kool pakub oma t&ouml;&ouml;tajatele nii meeskondlikku kui ka personaalset supervisiooni ja ps&uuml;hholoogiteenust, toetatakse sportimist ja &uuml;histegevusi. Alustavale &otilde;petajale on toeks mentor.</p> <p>Andes igale noorele v&otilde;imaluse areneda, muudame &uuml;htlasi maailma k&otilde;igi jaoks turvalisemaks. See teadmine on &uuml;heks motivaatoriks, et leida j&otilde;udu keeruliste noortega t&ouml;&ouml;tamiseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Tuleb leida &uuml;hine keel</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Agni Metsma, Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgej&otilde;e &otilde;petaja:</b></p> <p>&bdquo;V&otilde;rreldes &otilde;petajat&ouml;&ouml;d tavap&auml;rases &uuml;ldhariduskoolis ja Maarjamaa Hariduskolleegiumis, siis tunni &uuml;lesehitus on k&uuml;ll sama, aga peab alati valmis olema &otilde;husolevaid probleeme lahendama. Seej&auml;rel aga, et saaks &otilde;ppet&ouml;&ouml;ga j&auml;tkata, peab &otilde;hkkond olema &otilde;pilasele turvaline. Mu eesm&auml;rk &otilde;petajana on olla olemas ja j&otilde;uda iga &otilde;pilaseni. V&auml;ljakutseks peangi &otilde;pilastega &uuml;hise keele leidmist.</p> <p>Meie kooli &otilde;pilased on ausad, vahetud ja v&auml;ljendavad oma emotsioone v&auml;ga selgelt. T&auml;nu sellele saab oma t&ouml;&ouml;le kohe tagasisidet. Hea on kuulda &otilde;pilaselt, kellel on v&auml;ga keeruline taust ja kes ei ole varasemalt koolikohustust j&auml;rjepidevalt t&auml;itnud, et t&auml;na oli v&auml;ga hea tund ja ta sai uusi teadmisi.</p> <p>&Otilde;pilase vanematega ma otse suhtlema ei pea, perega hoiavad suhteid sotsiaalpedagoogid, kelle poole ma saan &otilde;pilasega seotud murega alati p&ouml;&ouml;rduda. Meil on ka tugi&otilde;petajate s&uuml;steem.</p> <p>Minu arvates peab &otilde;petaja olema paindlik ja &otilde;pilaste vastu s&otilde;bralik, samas ka piisavalt enesekindel, et vajalikud piirid seada. Kuigi t&ouml;&ouml; k&auml;ib mul enamasti naljatledes ja l&otilde;busas meeleolus, siis m&otilde;nel p&auml;eval v&otilde;ib olla ka emotsionaalselt raske. Aitavad tugispetsialistid ja kaasata on v&otilde;imalik j&auml;relevalve t&ouml;&ouml;tajad. &Otilde;pilased saavad tuge koolips&uuml;hholoogilt. Keerulised olukorrad &otilde;petavad mind ennast rohkem &otilde;pilasi &bdquo;lugema&ldquo;, mist&otilde;ttu suudan &otilde;petajana neid situatsioone pigem &auml;ra hoida.</p> <p>Usun, et l&auml;bip&otilde;lemisest aitab hoiduda just enda suhtumine ja asjaolu, kui tehtav t&ouml;&ouml; pakub r&otilde;&otilde;mu. M&otilde;ne &otilde;pilasega ongi raske. Sel juhul peab n&auml;gema ka v&auml;ikesi edusamme ja nende &uuml;le r&otilde;&otilde;mu tundma.&ldquo;</p> <p><b>&Otilde;petades tuleb ise pidevalt &otilde;ppida</b></p> <p><b>Andres Meisterson, Kuressaare Ametikooli tehnoloogia &otilde;ppesuuna juht&otilde;petaja</b></p> <p>&bdquo;Kutsehariduse &otilde;petaja ampluaa on palju laiem kui &uuml;ldhariduskoolis. &Otilde;petame ka hariduslike erivajadustega &otilde;pilasi. Olles p&otilde;hikooli l&otilde;petanud, tulevad nad &otilde;ppima meile, aga nende erivajadused pole ju kuskile kadunud. See asjaolu n&otilde;uab &otilde;petajalt v&auml;ga palju empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja pingetaluvust. Kuna &otilde;petajal on haridusliku erivajadusega &otilde;ppijat &otilde;petades toetavat meeskonda pigem v&auml;hem kui rohkem, siis vahel oledki v&auml;ga &uuml;ksi v&otilde;i on v&auml;ga raske.</p> <p>Veel suuremaks v&auml;ljakutseks on oma pedagoogiline ja metoodiline oskus kombineerida erialase oskusega. Pealegi pole &uuml;htegi eriala, mis staatiliselt paigal seisaks. K&otilde;ik valdkonnad arenevad meeletult kiiresti, mis t&auml;hendab, et lisaks &otilde;petamisele pead end erialaselt pidevalt t&auml;iendama ja juurde &otilde;ppima. See t&auml;hendab topeltkoormust: lisaks igap&auml;evasele tunnit&ouml;&ouml;le pead valdkonna arengutega kursis olema ja ennast arendama. See on raske ja teeb &otilde;petamise keeruliseks, eriti siis, kui ei ole piisavalt aega.</p> <p>Lisaks p&otilde;hikooli l&otilde;petanutele on kutsekooli fookus nihkunud ka t&auml;iskasvanud &otilde;ppijatele, kes peavad &otilde;ppimist kohaldama oma t&ouml;&ouml;lk&auml;imiste, pere jms asjadega, ja &otilde;pivad pigem &otilde;htustel aegadel, n&auml;dalavahetustel v&otilde;i ts&uuml;kli&otilde;ppes. See t&auml;hendab, et &otilde;petaja peab ka liikuma hommikustest tundidest &otilde;htustesse tunniaegadesse. Ja t&ouml;&ouml;n&auml;dal ei ole enam esmasp&auml;evast reedeni, vaid tihti tuleb t&ouml;&ouml;tada ka laup&auml;eval jms. Pead olema v&auml;ga paindlik.</p> <p>Mingil hetkel v&otilde;ib koormus tekitada stressi v&otilde;i &uuml;lepinget. Siis annab tervis alla v&otilde;i ei suuda enam olla klassiruumis s&auml;rav ja innustunud eestvedaja, vaid tegeledki elluj&auml;&auml;misega. Sellest on v&otilde;imalik l&auml;bi tulla, kui meeskond koolis toimib ja sa ei j&auml;&auml; &uuml;ksi. Saad kellegagi asju arutada ja planeerida, selleks antakse ka aega, ning juhid ainult ei n&otilde;ua ega n&otilde;ua. Jah, meeskonnat&ouml;&ouml; on oluline. Kui &uuml;ksi j&auml;&auml;d, siis on kohe v&auml;ga raske. Keskkond peab &otilde;petajat toetama.</p> <p>Kui kollektiivis on pingeid, juhtkond teinud valesid otsuseid v&otilde;i ainult n&otilde;uab, siis seda katkisem on &otilde;petaja ja seda enam tekib tal m&otilde;te: miks ma pean koolis t&ouml;&ouml;tama? Pigem l&auml;hen &auml;ra. Meeskonnatoetuseta &otilde;petaja ei saagi koolis tulemuslikult hakkama.&ldquo;</p> <h3><b>Mitu tundi t&ouml;&ouml;tab Euroopa Liidu p&otilde;hikooli &otilde;petaja aastas?</b></h3> <p>OECD 2018. aasta andmetel t&ouml;&ouml;tas l&auml;bi aasta k&otilde;ige enam L&auml;ti p&otilde;hikooli &otilde;petaja ― 1020 tundi, seej&auml;rel 930 tundi Hollandi &otilde;petaja. K&otilde;ige v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde ehk 561 oli &otilde;petajal Poolas, 585 tundi Eestis ja 612 tundi Leedus.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/p&otilde;hikooli&otilde;petajad stats.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-p&otilde;hikooli&otilde;petajad stats.PNG" /></a></p> <p><b>Uuri t&auml;psemalt:</b></p> <p>https://data.oecd.org/chart/5OIF</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2426Kes vastutab renditöötajate tööohutuse eest?2019-10-28<p><b>Lugeja k&uuml;sib: V&otilde;tsime t&ouml;&ouml;le rendit&ouml;&ouml;tajatena v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajad, kes nende ohutuse eest vastutab? Kas nende t&ouml;&ouml;andja st rendiettev&otilde;te?</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Rendit&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise korraldab kasutajaettev&otilde;te ehk see ettev&otilde;te, kus rendit&ouml;&ouml;tajad reaalselt t&ouml;&ouml;le asuvad. Sisuliselt on kasutajaettev&otilde;te&nbsp;t&ouml;&ouml;keskkonna osas t&ouml;&ouml;andja rollis.&nbsp;</p> <p>Tavaliste ehk mitte-rendit&ouml;&ouml;suhete puhul peab t&ouml;&ouml;andja tagama ohutu ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna ning valima t&ouml;&ouml; tegemiseks ohutud ja n&otilde;uetelevastavad t&ouml;&ouml;vahendid. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja viima l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;si. Rendit&ouml;&ouml;tajate kasutamise korral teeb seda kasutajaettev&otilde;te ehk see ettev&otilde;te, kelle juures tegelikult t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d teeb.&nbsp; Kuigi rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega ja tegelik t&ouml;&ouml;andja on ju hoopis rendiettev&otilde;te, siis ei saa ta sisuliselt teha midagi selleks, et kasutajaettev&otilde;ttes oleks n&auml;iteks toimiv ventilatsioonis&uuml;steem v&otilde;i valitud ohutud t&ouml;&ouml;vahendid. Samuti ei saa rendiettev&otilde;te teha kasutajaettev&otilde;tte eest &auml;ra riskianal&uuml;&uuml;si, sest neil ilmselgelt puuduvad vastavad teadmised.&nbsp;</p> <p>Lisaks tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata rendit&ouml;&ouml;tajate juhendamisele, eriti sellele, et v&otilde;&otilde;rkeelsed t&ouml;&ouml;tajad juhenditest ja t&ouml;&ouml;juhistest p&auml;riselt ka aru saaksid. Otsest kohustust juhendite t&otilde;lkimiseks seadusest ei tulene, kuid arvestada tuleks juhendamise eesm&auml;rgiga. Juhendamise eesm&auml;rk on anda t&ouml;&ouml;tajale infot selle kohta, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada. Kui t&ouml;&ouml;tajale anda lugeda juhend v&otilde;i viia juhendamine l&auml;bi keeles, mida ta ei oska, ei ole sellel mitte mingit m&otilde;tet. Selleks, et juhendamine oleks asjakohane ja et juhendamise l&auml;biviimist oleks v&otilde;imalik hilisemalt ka t&otilde;endada, on m&otilde;istlik juhendid t&otilde;lkida keelde, milles t&ouml;&ouml;andja (esindaja) v&otilde;i kasutajaettev&otilde;te ja t&ouml;&ouml;taja omavahel suhtlevad. Ka tulemuslikku juhendamist saab l&auml;bi viia ainult kasutajaettev&otilde;te, sest kui t&ouml;&ouml;tajal tekib juhendi kohta k&uuml;simusi, ei pruugi rendiettev&otilde;te olla suuteline neile asjalikke vastuseid andma. Ammugi ei saa rendiettev&otilde;te viia l&auml;bi v&auml;lja&otilde;pet, seda peab korraldama kasutajaettev&otilde;te, kes m&auml;&auml;rab&nbsp; uuele rendit&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja&otilde;petajaks kogenud t&ouml;&ouml;taja.&nbsp;</p> <p>Kui rendit&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, siis on selle uurimine&nbsp; kasutajaettev&otilde;tte &uuml;lesanne, sest keegi teine ei saa juhtumi asjaolusid v&auml;lja selgitada. Aga p&otilde;hjalik uurimine on &uuml;heks eelduseks, et samalaadseid &otilde;nnetusi rohkem selles t&ouml;&ouml;keskkonnas ei toimuks.&nbsp;</p> <p>Rendiettev&otilde;te ja kasutajaettev&otilde;te saavad eelnevalt&nbsp; kokku leppida,&nbsp; kes korraldab tervisekontrolli. Ehk siin peavad ettev&otilde;tted omavahel juba eelnevalt l&auml;bi r&auml;&auml;kima, kelle kulul ja korraldusel rendit&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrolli saadetakse. Kui otsustatakse, et seda teeb tegelik t&ouml;&ouml;andja ehk rendiettev&otilde;te, siis peab kasutajaettev&otilde;te edastama rendiettev&otilde;ttele t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kus&nbsp; on kirjas t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, mis&nbsp; v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutada.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui Eestisse t&ouml;&ouml;le asuvate rendit&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;andjaks on m&otilde;ne teise Euroopa Liidu v&otilde;i Euroopa Majandus&uuml;henduse liikmesriigi ettev&otilde;te, tuleb arvestada Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduse erisustega. Selle seaduse j&auml;rgi on antud v&otilde;imalus, et v&auml;lismaine rendiettev&otilde;te ja Eesti kasutajaettev&otilde;te lepivad omavahel kokku, kes neist t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest vastutab. Kui kokkulepet s&otilde;lmitud ei ole, vastutab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest tellija v&otilde;i isik, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml;tab.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt:</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaalis&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/paindlikud-toovoimalused/renditoo">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/paindlikud-toovoimalused/renditoo</a></p> <p>Ja v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja infov&auml;ljal&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/tookeskkond-ja-ohutus/">https://www.ti.ee/est/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/tookeskkond-ja-ohutus/</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2425Pressiteade: Ehitusplatside tööõnnetuste peamine põhjus on kõrgustest kukkumine2019-10-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda ehitusplatsidel. Kontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati 148 ehitusplatsi ning tuvastati 422 rikkumist. K&otilde;ik oli korras vaid k&uuml;mnel ehitusplatsil ehk 6,7% ehitusplatsidest.</b>&nbsp;</p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, kus toimuvad j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, milles t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;liraskelt vigastada v&otilde;i hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 440 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 121 rasket ning kolm surmaga l&otilde;ppenut. K&auml;esoleva aasta septembri keskpaiga seisuga on ehitussektoris registreeritud 294 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 87 olid rasked ning neli inimest kaotas elu.&nbsp;</p> <p>Ehitussektori t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamine p&otilde;hjus on k&otilde;rgustest kukkumine. Seet&otilde;ttu keskenduski seekordne ehitusplatside sihtkontroll t&ouml;&ouml;kohtade ja liikumisteede ohutusele, redelite ja tellingute ohutule kasutamisele, isikukaitsevahendite kasutamisele ning ehitusplatside t&ouml;&ouml; korraldusele. Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 422 rikkumist. Suurimad probleemid olid seotud tellingutega, mille korrasolek oli kontrollimata. Mitmel ehitusplatsil toetusid tellingud juhuslikele lauajuppidele, tellingupostide all polnud etten&auml;htud alusplaate, puudusid vahepiirded, jalapiirded v&otilde;i j&auml;igastusdiagonaalid. Samuti oli probleeme liikumisteede korrasolekuga, sest ajutised juhtmed ja kaablid olid korralikult kinnitamata. T&ouml;&ouml;kohtade ohualad olid enamjaolt eraldatud v&otilde;i piiratud, ehitust&otilde;stukid olid korras ja n&otilde;uetele vastavad. Paranenud on ka arusaam, et isikukaitsevahendeid on m&otilde;istlik kasutada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul j&auml;tab enim soovida &uuml;ldine t&ouml;&ouml;ohutuskontroll ehitusplatsidel. &bdquo;Korrap&auml;rase kontrolli k&auml;igus tuleksid v&auml;lja sellised probleemid nagu tellingute ohtlik konstruktsioon ja kiivriteta t&ouml;&ouml;tajad ehitusplatsil. Isikukaitsevahendite kasutamine on aastate l&otilde;ikes oluliselt paranenud, ent paraku ilmuvad ikka veel m&otilde;nel puhul kiivrid p&auml;he alles siis, kui t&ouml;&ouml;inspektor ehitusplatsile j&otilde;uab,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Ehitusplatsi ohutust peab hindama igal n&auml;dalal, sest ehitused on pidevas muutumises vastavalt valmimisele ning seet&otilde;ttu on vaja &uuml;mber paigutada ka tellinguid ja teha muidki muudatusi, mis t&ouml;&ouml;tajate ohutust m&otilde;jutavad,&ldquo; lisas Soon.&nbsp;</p> <p>Kontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;inspektorid 148 ehitusplatsi 14 maakonnas ning kokku tuvastati 422 rikkumist. Enim rikkumisi tuvastati Harjumaal (123), P&auml;rnumaal (81) ning Ida-Virumaal (51).</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2424Lähetatud töötajad – komisjoni aruanne parema jõustamise kohta2019-10-24<p><b>Komisjon on v&otilde;tnud vastu aruande ELi t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiivi kohaldamise ja rakendamise kohta.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiivis 2014/67/EL (nn j&otilde;ustamisdirektiivis) on s&auml;testatud peamised vahendid, mis aitavad v&otilde;idelda ELi l&auml;hetamiseeskirjadest k&otilde;rvalehoidmise ja nende kuritarvitamise vastu.</p> <p>J&otilde;ustamisdirektiivi eesm&auml;rk on muuhulgas suurendada l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate ja ettev&otilde;tete teadlikkust oma &otilde;igustest ja kohustustest, parandada l&auml;hetamise valdkonna eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahelist koost&ouml;&ouml;d, t&otilde;kestada varifirmasid, kes kasutavad l&auml;hetamist seadustest k&otilde;rvalehoidmiseks, tagada l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste kaitse allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelates ja muud tegevused, mis aitavad kaasa t&ouml;&ouml;j&otilde;u ausamale liikumisele.</p> <p>Aruandest selgub, et n&uuml;&uuml;dseks on k&otilde;ik liikmesriigid j&otilde;ustamisdirektiivi siseriiklikku &otilde;igusse &uuml;le v&otilde;tnud ning see aitab kaasa l&auml;hetamisega seotud probleemide lahendamisele kogu Euroopa Liidus.</p> <p><i>&nbsp;&bdquo;L&auml;hetamiseeskirjade vastu v&otilde;tmine siseriiklikku &otilde;igusesse on vajalik t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks ja &uuml;htse turu sujuvaks toimimiseks.</i> <i>Hea on n&auml;ha, et k&otilde;ik liikmesriigid kohaldavad n&uuml;&uuml;d eeskirju ja kasutavad &uuml;ha enam piiri&uuml;lese koost&ouml;&ouml; parandamiseks loodud vahendeid,&ldquo;</i> &uuml;tles Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalk&uuml;simuste, oskuste ja t&ouml;&ouml;tajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.</p> <p>Aruandes esitatud hinnangu alusel j&auml;reldab komisjon, et direktiivi muutmine ei ole praegusel etapil vajalik.</p> <p>Siiski saavad liikmesriigid direktiivi rakendamist m&otilde;nes valdkonnas parandada (nt halduskoormuse v&auml;hendamine).</p> <p>Komisjon j&auml;tkab koost&ouml;&ouml;d liikmesriikidega direktiivi t&auml;ieliku ja n&otilde;uetekohase &uuml;lev&otilde;tmise ja kohaldamise tagamiseks kogu Euroopas.</p> <p>Selles valdkonnas toimuva kuritarvitamise vastases v&otilde;itluses ja k&otilde;igi asjaosaliste toetamises on oluline roll oktoobris t&ouml;&ouml;d alustaval <span style="text-decoration: underline;">Euroopa T&ouml;&ouml;j&otilde;uametil</span>.</p> <p>Peale selle avaldas komisjon t&auml;na <span style="text-decoration: underline;">juhenddokumendi</span>, mis aitab t&ouml;&ouml;tajatel, t&ouml;&ouml;andjatel ja riiklikel ametiasutustel m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise eeskirju, nagu need on s&auml;testatud j&auml;rgmistes direktiivides:</p> <ul> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A31996L0071" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiiv</a></span></li> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32014L0067" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiiv</a></span></li> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2018.173.01.0016.01.ENG" target="_blank">direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi.</a></span></li> </ul> <p>Nende m&otilde;istmine aitab tagada, et t&ouml;&ouml;tajad teavad oma &otilde;igusi ning riiklikud ametiasutused ja t&ouml;&ouml;andjad kohaldavad eeskirju &uuml;le kogu Euroopa Liidu n&otilde;uetekohaselt ja j&auml;rjekindlalt. Juhenddokumenti ajakohastatakse vajaduse korral.</p> <p><b><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Komisjoni aruanne.docx" title="Komisjoni aruanne.docx (427 KiB)" target="_blank">Loe komisjoni aruannet siit</a></b></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2423Nõua kahjuhüvitust, mida saad tõendada2019-10-23<p><b>P&auml;rast segast olukorda, mida polnud v&otilde;imalik h&otilde;lpsalt lahendada, p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;taja kohtusse, paludes m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;- ja puhkusetasu, l&auml;hetuskulud, t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohase h&uuml;vitise, mittevaralise kahju h&uuml;vitise ja viivise.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>S&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt asus t&ouml;&ouml;taja ametisse 1. septembril 2015.<b> </b>Ta pidi suhtlema klientidega, esindama t&ouml;&ouml;andjat messidel ja konverentsidel. Poolteist aastat hiljem saatis ettev&otilde;tte &uuml;ks juhatuse liige t&ouml;&ouml;tajale e-kirja teatega, et ta ei oleks tohtinud t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ja n&otilde;udis tagasi juba makstud t&ouml;&ouml;tasu.<b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&auml;itis igal v&otilde;imalusel oma lepingulisi kohustusi, sh k&auml;is t&ouml;&ouml;l seni, kuni t&ouml;&ouml;andja piiras ta ligip&auml;&auml;su oma e-posti kontole ja v&otilde;ttis &auml;ra arvuti, kus olid tema koostatud t&ouml;&ouml;alased ja ka isiklikud dokumendid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja esitas t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise teate t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja oli lepingut rikkunud. Ta palus v&auml;lja m&otilde;ista ligi kolme kuu jooksul saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu brutosummas 3349 eurot, puhkuseh&uuml;vitise 765 eurot ja 3768 eurose h&uuml;vitise, kuna l&otilde;petas t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;andjapoolse lepingurikkumise t&otilde;ttu. Lisaks l&auml;hetuskulude ja p&auml;evarahade h&uuml;vitise 590,10 eurot, samuti kohtu &auml;ran&auml;gemisel &otilde;iglase h&uuml;vitise mittevaralise kahjuna, milleks oli t&ouml;&ouml;taja hinnangul 5000 eurot.&nbsp;</p> <p><b>Hingeline valu, v&otilde;ltsimiskahtlusega t&ouml;&ouml;leping</b></p> <p>&Uuml;hel Haapsalus toimunud projekti l&otilde;petamisel oli t&ouml;&ouml;andja esindaja vestluses &uuml;he suurima vastavas valdkonnas tegutseva ettev&otilde;tte esindajaga teatanud, et antud t&ouml;&ouml;taja tegeleb vaid &uuml;he juhatuse liikme eraviisilise hobiga. T&ouml;&ouml;taja arvates oli seet&otilde;ttu kahtluse alla seatud tema professionaalsus ja seega v&auml;hendatud v&otilde;imalusi samal alal edasi tegutseda.</p> <p>&bdquo;Tunnen erinevatel &uuml;ritustel ebamugavust, sattudes kokku inimestega, kes on antud isiku v&auml;itest teadlikud,&ldquo; m&ouml;&ouml;nis t&ouml;&ouml;taja, leides, et t&ouml;&ouml;andja tegevus p&otilde;hjustas talle hingelist valu ja kannatust. Ta leidis, et firma juhatuse liikme v&auml;ited m&otilde;jutavad kindlasti tema kui t&ouml;&ouml;taja mainet ja edasisi v&otilde;imalusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda leidis, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping pole kehtiv ― tegemist on v&otilde;ltsimiskahtlusega lepinguga. P&otilde;hjusel, et kaks juhatuse liiget n&auml;gid tema t&ouml;&ouml;lepingut antud menetluse k&auml;igus alles esmakordselt. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu oli allkirjastanud firma juhatuse kolmas isik, kes oli osanikevahelises meilivahetuses kinnitanud, et t&ouml;&ouml;taja on hoopis tema osalusega teise ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja. Seega polnud t&ouml;&ouml;taja t&auml;itnud sugugi antud firma juhatuse t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ja l&auml;hetusi ega olnud ka selle firma t&ouml;&ouml;taja. Ka puudus sellesisuline otsus.</p> <p>Kohtust kaitset otsinud t&ouml;&ouml;taja oli t&auml;itnud kolmandalt juhatuse liikmelt saadud &uuml;lesandeid, kes oli teise ettev&otilde;tte osanik. Juhatus ei teadnud, missugune oli nende kahe hilisem t&ouml;&ouml;suhe. Oli alust arvata, et t&ouml;&ouml;taja varjas teadlikult oma v&auml;idetavat t&ouml;&ouml;lepingulist suhet t&ouml;&ouml;andja juhatuse liikmete ja osanike eest. Seet&otilde;ttu v&otilde;is t&ouml;&ouml;lepingut pidada n&auml;ilikuks tehinguks ja pettuseks, mille koostasid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja endine juhatuse liige kahekesi.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;suhe t&otilde;endati, t&ouml;&ouml;lepingut rikuti</b></p> <p><b>Harju Maakohus</b> otsustas 6. detsembril 2016 rahuldada t&ouml;&ouml;taja hagi osaliselt ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja brutosummadena t&ouml;&ouml;tasu 3349 eurot, p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitist 160,10 eurot, TLS &sect; 100 lg 4 kohast h&uuml;vitist 1256 eurot, viivist 32,70 eurot ning viivist protsendina V&Otilde;S &sect; 113 lg 1 teises lauses s&auml;testatud ulatuses kuni p&otilde;hin&otilde;ude rahuldamiseni. Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;suhe 1. septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016 leidis t&otilde;endamist.</p> <p><b>Ringkonnakohtu </b>tsiviilkolleegium leidis, et t&uuml;histada tuleb Harju Maakohtu otsuse osa j&auml;tta rahuldamata kasutamata p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitis, l&auml;hetuskulude v&auml;ljam&otilde;istmine, viivise ja menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu arvates oli maakohus eksinud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaldamisel. T&ouml;&ouml;tajal oli &otilde;igus saada p&otilde;hipuhkust kogu t&ouml;&ouml;tatud aja eest. Seega m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja puhkuseh&uuml;vitis kasutamata puhkuse eest 765 eurot. Ringkonnakohus ei n&otilde;ustunud ka Harju Maakohtu otsusega j&auml;tta l&auml;hetuskulud t&auml;ielikult v&auml;lja m&otilde;istmata.</p> <p>Kuna maakohus ei p&otilde;hjendanud, mis asjaoludel ta v&auml;hendas TLS &sect; 100 lg-s 4 m&auml;rgitud h&uuml;vitist, siis ringkonnakohus k&otilde;rvaldas selle puuduse selgitusega, et &bdquo;kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;taja kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses.&ldquo;</p> <p>Ringkonnakohus n&otilde;ustus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et kohane on t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista h&uuml;vitis &uuml;he kuu t&ouml;&ouml;tasu eest summas 1256 eurot. H&uuml;vitist v&auml;hendati, kuna t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;staaž ettev&otilde;ttes oli l&uuml;hike ― vaid seitse kuud.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;taja t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, allus juhtimisele</b></p> <p><b>Kolleegiumi</b> arvates ei j&auml;tnud Harju Maakohus eba&otilde;igesti rahuldamata t&ouml;&ouml;taja mittevaralise kahju h&uuml;vitamise n&otilde;uet, mis tema hinnangul oli 5000 eurot. P&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;taja professionaalsuse kahtluse alla seadnud isik ei olnud t&ouml;&ouml;andja seaduslik esindaja. Seet&otilde;ttu ei kaasnenud &ouml;elduga ka t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguslikke tagaj&auml;rgi. Samuti ei esitanud ega t&otilde;endanud t&ouml;&ouml;taja &uuml;htegi asjaolu, millest tulenevalt oleks talle eeldatav mittevaraline kahju tekkinud, mille esinemisel n&auml;eb seadus ette ka mittevaralise kahju h&uuml;vitamise. Paljas&otilde;nalised v&auml;ited, et t&ouml;&ouml;taja tundis alandust ja tema suhteid kahjustati, ei andnud alust eeldada, et t&ouml;&ouml;andja tema isiklikke &otilde;igusi rikkus ning seet&otilde;ttu tulnuks rahaline h&uuml;vitis v&auml;lja m&otilde;ista.</p> <p>K&uuml;ll n&otilde;ustus Ringkonnakohus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel t&otilde;endati t&ouml;&ouml;suhe, mis kestis 1.septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016. Maakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;tajaga oli s&otilde;lmitud kehtiv t&ouml;&ouml;leping. Ta t&auml;itis oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, allus t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;idet &uuml;mber ei l&uuml;kanud, kuigi kirjavahetusest ilmneb, et teised juhatuse liikmed ei pruukinud t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;lepingust teadlikud olla. Samas selgus &Auml;riregistri v&auml;ljav&otilde;ttest, et iga juhatuse liige v&otilde;is ettev&otilde;tet k&otilde;ikide tehingute tegemisel esindada. Vaatamata sellele, et t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lminud juhatuse liige kutsuti tagasi, siis seet&otilde;ttu ei muutunud t&ouml;&ouml;leping t&uuml;hiseks.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;taja saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu suurust t&ouml;&ouml;andja ei vaidlustanud, mist&otilde;ttu m&otilde;istis Harju Maakohus t&ouml;&ouml;taja kasuks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu summas 3349 eurot ja lisaks viiviseid summas 32,03 eurot kogu p&otilde;hin&otilde;ude (5544,10 eurot) rahuldamiseni.</p> <p>Kohtusse tasub &otilde;igust taga n&otilde;udma minna, kui on piisavalt alust ja t&otilde;endeid, mis kinnitavad, et t&ouml;&ouml;taja &otilde;igusi on rikutud v&otilde;i kahjustatud. Arvestama peab, et &uuml;kski n&otilde;ue ei saa p&otilde;hineda vaid tuulde sosistatud oletustel, vaid eelk&otilde;ige t&otilde;estatavatel t&otilde;enditel.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2422Nõuandeid kaugtööd võimaldavale tööandjale2019-10-22<p>Kaugt&ouml;&ouml; ja paindlik t&ouml;&ouml;aeg on muutumas meie t&ouml;&ouml;kultuuris &uuml;ha tavalisemaks. Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus v&otilde;ib olla kasulik ja meelep&auml;rane lahendus nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka t&ouml;&ouml;tajale, ent kui suhtuda tingimuste kokkuleppimisse kergek&auml;eliselt, v&otilde;idakse toimivate lahenduste asemel tekitada hoopis probleeme.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula</b> r&auml;&auml;kis, et t&ouml;&ouml;andjad on tublid, sest enne, kui nad hakkavad kaugt&ouml;&ouml;kohti looma, p&ouml;&ouml;rdutakse n&otilde;u ja soovituste saamiseks T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole. Esimesena soovitab Kaljula l&auml;bi m&otilde;elda, kas kaugt&ouml;&ouml;ga alustaval t&ouml;&ouml;tajal on kodus t&ouml;&ouml;ks vajalikud ja sobivad tingimused.</p> <p><b>Meeletervis O&Uuml; t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling</b> soovitab kaugt&ouml;&ouml;ga kaasnevaid riske hakata maandama juba alates soovist teha kaugt&ouml;&ouml;d. &bdquo;Kontorit&ouml;&ouml;lt kaugt&ouml;&ouml;le &uuml;leminek v&otilde;iks toimuda j&auml;rk-j&auml;rgult, alustades n&auml;iteks &uuml;hest p&auml;evast n&auml;dalas. Tuleb j&auml;lgida, millised on ettetulevad probleemid (nt ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;ks vajalikele andmebaasidele, dokumentidele, infovahetus kolleegidega jne), neid lahendada ja sobivuse korral ajapikku kaugt&ouml;&ouml; osakaalu suurendada,&ldquo; r&auml;&auml;kis Telling.</p> <p>&bdquo;Kodukontorist ja kaugt&ouml;&ouml;st r&auml;&auml;kides peetakse silmas eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;d arvutiga. Arvutiga t&ouml;&ouml;tades peab inimesel olema talle sobiva k&otilde;rgusega laud, mitte madal diivanilaud, sobilik t&ouml;&ouml;tool, mitte kolme jalaga taburet. K&otilde;ik sellised aspektid tuleb t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal &uuml;heskoos enne kaugt&ouml;&ouml; alustamist l&auml;bi arutada ja kokku leppida,&ldquo; selgitas Kaljula. Ta lisas, et kaugt&ouml;&ouml; reeglid ja korraldus pannakse &uuml;ldjuhul paika ettev&otilde;tte&uuml;leselt, n&auml;iteks sisekorraeeskirjades, sest need kehtivad k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;htmoodi, kui t&ouml;&ouml; iseloom seda v&auml;hegi v&otilde;imaldab.</p> <p><b>Kes loob t&ouml;&ouml;keskkonna kodus?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei l&auml;he loomulikult kellegi kodu inspekteerima, kuid t&ouml;&ouml;tajat tuleb n&otilde;ustada ja talle v&otilde;ib n&auml;iteks ette anda kontrollk&uuml;simused, et juhtida t&auml;helepanu asjadele, mis vajavad koduses t&ouml;&ouml;keskkonnas l&auml;bim&otilde;tlemist,&ldquo; selgitas Kaljula. &Uuml;ks v&otilde;imalus on, et t&ouml;&ouml;taja teeb oma kaugt&ouml;&ouml;keskkonnast pildi ja saadab selle t&ouml;&ouml;andjale veendumiseks, et t&ouml;&ouml;taja koduses keskkonnas on vajalikud tingimused loodud.</p> <p>Usaldus ja avatus peavad olema vastastikused ning nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja peavad olema kursis kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;lude ja valudega. Telling lisas: &bdquo;T&ouml;&ouml;suhte &otilde;nnestumiseks peab juht olema teadlik kaugt&ouml;&ouml;ga seotud riskidest. Temal lasub vastutus riske maandada. T&ouml;&ouml;tajal on vastutus anda juhile selgelt teada oma vajadustest, muredest ja soovidest, et juht teaks, kuidas tema t&ouml;&ouml;keskkonda parandada.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajal puudub kodus n&auml;iteks t&ouml;&ouml; tegemiseks sobiv tool v&otilde;i laud, siis t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib tulla t&ouml;&ouml;tajale vastu ja selle soetada. &bdquo;Sellisel juhul tuleks konsulteerida Maksu- ja Tolliametiga erisoodustuse alla minevate teenuste ja kaupade osas, et ei tekiks hiljem arusaamatusi maksude maksmisel,&ldquo; soovitas Kaljula. Siinkohal on oluline m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole kohustust sisustada t&ouml;&ouml;tajale nii kodu- kui ka kontorit&ouml;&ouml;koht, vaid tegemist on vastastikkuste kokkulepetega t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel.</p> <p><b>Kuidas saab t&ouml;&ouml;andja hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;taja tunneks ennast ka kaugt&ouml;&ouml;l niisama kasulikuna kui sama t&ouml;&ouml;d tegev inimene kontoris?</b></p> <p>Juht on oma kaugt&ouml;&ouml;tajaga samamoodi kontaktis nagu kontoris t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajatega. Tellingu s&otilde;nul aitab ka see, kui panna paika t&auml;psed reeglid, kuidas toimub suhtlus kaugt&ouml;&ouml;tajaga. T&ouml;&ouml;tajale tuleb selgitada, et ta ei ole lihtsalt kodus ega veeda niisama aega kohvikus (v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml;kontoris), vaid tal on samasugune t&ouml;&ouml;p&auml;ev nagu kolleegidel kontoris.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad peavad m&otilde;istma, et kaugt&ouml;&ouml;tajal on ettev&otilde;tte eesm&auml;rkide t&auml;itmisel sama oluline roll kui kontoris t&ouml;&ouml;tavatel inimestel ja k&otilde;igi koost&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;alase edu v&otilde;ti. Samuti peab olema &uuml;heselt selge, milliste ametikohtade t&ouml;&ouml;tajad saavad taotleda v&otilde;imalust kaugt&ouml;&ouml;ks, et k&otilde;ikidel soovijatel oleks selleks v&otilde;rdsed v&otilde;imalused,&ldquo; r&otilde;hutas Telling.</p> <p>T&auml;htis on, et valitseks usalduslik ja avatud &otilde;hkkond ning kaugt&ouml;&ouml;taja r&auml;&auml;giks juhile oma muredest ja tagasil&ouml;&ouml;kidest, olgu need tehnilised, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega v&otilde;i suhetega seotud. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib tunda isoleeritust, samuti v&otilde;ib tekkida arusaamatusi kolleegidega. &bdquo;Probleemidest tuleb r&auml;&auml;kida ja &uuml;heskoos leida lahendused,&ldquo; soovitas Telling.</p> <p>Kui mured ei leia pika aja jooksul lahendusi, kuhjuvad pinged ja tekib t&ouml;&ouml;stress, mis v&otilde;ivad l&otilde;puks viia ka l&auml;bip&otilde;lemise v&otilde;i terviseh&auml;ireni.</p> <p><b>Kuidas planeerida t&ouml;&ouml;aega?</b></p> <p>Graafiku v&otilde;i kindla t&ouml;&ouml;aja alusel t&ouml;&ouml;tavatel inimestel on t&auml;pselt paika pandud, millal t&ouml;&ouml;p&auml;ev algab ja millal l&otilde;peb, aga kaugt&ouml;&ouml; puhul peab t&ouml;&ouml;taja ise oskama oma t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega reguleerida.</p> <p>&bdquo;&Uuml;ldiselt lepitakse t&ouml;&ouml;tajaga kokku, millal on tema t&ouml;&ouml;aeg ning mis ajal ja kuidas on ta kolleegidele k&auml;ttesaadav. N&auml;iteks millises ajav&ouml;&ouml;ndis t&ouml;&ouml;tatakse, kui t&ouml;&ouml;taja asub m&otilde;nes teises riigis,&ldquo; t&auml;psustas Kaljula.</p> <p>Ta lisas, et v&auml;ga levinud on t&ouml;&ouml;tundide &uuml;lesm&auml;rkimise praktika, mis v&otilde;imaldab nii t&ouml;&ouml;tajal kui ka t&ouml;&ouml;andjal omada &uuml;levaadet t&ouml;&ouml;le kulunud ajast. See eeldab aga t&ouml;&ouml;tajalt head aja planeerimise oskust ning enesedistsipliini.</p> <p>&Uuml;heks kaugt&ouml;&ouml; ohuks peetakse seda, et inimesed kipuvad looderdama, kuid Kaljula s&otilde;nul n&auml;itab praktika pigem vastupidist &ndash; unustatakse end t&ouml;&ouml;tama ja t&ouml;&ouml;tatakse &uuml;le. &bdquo;Eriti on see iseloomulik idufirmade t&ouml;&ouml;tajatele, kus k&otilde;ik on uus, kaasahaarav ning areneb meeletu kiirusega. T&ouml;&ouml;tajad p&otilde;levad ereda leegiga ja soov &uuml;ha rohkem teha viib lisaks suurep&auml;rastele t&ouml;&ouml;tulemustele ka l&auml;bip&otilde;lemiseni,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Millised ettev&otilde;tted ja asutused kaugt&ouml;&ouml;d enim rakendavad?</b></p> <p>&bdquo;Enim tehakse kaugt&ouml;&ouml;d ettev&otilde;tetes, kus on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d nii-&ouml;elda koju kaasa v&otilde;tta. Need on t&ouml;&ouml;d, kus peamiselt on vaja arvutit ja internetti. Teine suurem grupp on v&auml;iksemad k&auml;sit&ouml;&ouml;ettev&otilde;tted ja FIEd,&ldquo; s&otilde;nas Kaljula.</p> <p>Ametikohtadel, kus t&ouml;&ouml;d saab teha ainult ettev&otilde;ttes kohapeal, n&auml;iteks liinidel v&otilde;i seadmetel, mida t&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalik koju kaasa v&otilde;tta, on v&otilde;imalik rakendada paindlikku t&ouml;&ouml;aega. &bdquo;On ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;tatakse n&auml;iteks neli p&auml;eva kontoris ning &uuml;ks p&auml;ev eemalt. &Uuml;ldist paindliku t&ouml;&ouml;aja pakkumise reeglit ei ole, sest k&otilde;ik s&otilde;ltub konkreetsest t&ouml;&ouml;st ja ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;protsessidest,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Kas kaugt&ouml;&ouml; sobib k&otilde;igile?</b></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldades tuleb t&ouml;&ouml;andajal arvestada ka sellega, et see ei pruugi k&otilde;ikidele inimestele sobida. &bdquo;Osa inimesi soovib teha segamatult oma t&ouml;&ouml;d ning neile v&otilde;ib kaugt&ouml;&ouml; olla avatud kontori asemel ideaalne lahendus. Teine j&auml;llegi soovib kolleegidega rohkem aru pidada v&otilde;i ka lihtsalt suhelda ning pidev meeskonnast eraldatud olek tekitab k&otilde;rvalej&auml;etuse tunnet,&ldquo; t&otilde;i Kaljula v&auml;lja.</p> <p>Telling juhib lisaks t&auml;helepanu sellele, et kaugt&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&ouml;&ouml;tajalt distsipliini, iseseisvust ja valmisolekut kasutada suhtluseks IKT-lahendusi ja vahendeid. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; pole kindlasti iga t&ouml;&ouml;taja unistus, paljud eelistavadki t&ouml;&ouml;tada kollektiivi keskel kontoris. Inimesed ja nende vajadused on erinevad, seega on nad ka efektiivsed erineval moel. Oluline on t&ouml;&ouml;tajal ennast ja oma vajadusi tundma &otilde;ppida. Tuleb teada, millisel viisil t&ouml;&ouml;tades olen efektiivne ja &otilde;nnelik,&ldquo; r&otilde;hutas Kaljula.</p> <p><b>Mida teha, kui kaugt&ouml;&ouml;d tehes juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</b></p> <p>Kaljula s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kindlakstegemine kaugt&ouml;&ouml; puhul kindlasti raskem, ent t&ouml;&ouml;tajal on sellegipoolest kohustus viivitamatult t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest teavitada.</p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;taja kukub kontoris, siis on selge, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;ruumides ja ilmselt ka t&ouml;&ouml;asju toimetades. Kodus t&ouml;&ouml;tades on lugu keerulisem, sest kui kukutakse trepil, siis tekib k&uuml;simus, kas see juhtus hetkel, mil t&ouml;&ouml;taja l&auml;ks printerist paberit tooma v&otilde;i hoopis lemmiklooma &otilde;ue laskma. Need on ohukohad ning t&ouml;&ouml;andjal tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas t&ouml;&ouml;taja sellisel juhul t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjat teavitab. Vahet ei ole, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on toimunud kontoris v&otilde;i kodukontoris, uurida tuleb t&ouml;&ouml;andjal juhtunut ikkagi,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Kuidas korraldada esmaabiandja k&uuml;simus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peamine v&otilde;imalus kaugt&ouml;&ouml;koha riskide maandamiseks on t&ouml;&ouml;taja juhendamine. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib lubada kaugt&ouml;&ouml;le siis, kui t&ouml;&ouml;andja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab kaugt&ouml;&ouml; tingimustes ohte hinnata, m&auml;rgata ja maandada.</p> <p>&bdquo;Kontoris, kus toimub t&ouml;&ouml; kindlatel kellaaegadel ja p&auml;evadel, peab olema m&auml;&auml;ratud ka esmaabi andja,&ldquo; m&auml;rkis Kaljula. &bdquo;Paindliku t&ouml;&ouml;korralduse puhul, kus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab kodus &uuml;ksinda, on selge, et v&otilde;imalused iseendale esmaabi anda on piiratud. Sellistel juhtudel tuleks l&auml;bi m&otilde;elda, millised on t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imalused endale viivitamatu abi andmiseks ja kutsumiseks, alustades kergemate haavade plaasterdamisest ja sidumisest kuni mobiililevi olemasoluni kaugemates paikades,&ldquo; lisas Kaljula.</p> <p><b>Mis saab t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppedes? </b></p> <p>&bdquo;Reeglina kuuluvad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;vahendid t&ouml;&ouml;andjale, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja soetatud laud ja tool tuleb anda p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamist tagasi t&ouml;&ouml;andjale, nagu tagastatakse ka t&ouml;&ouml;arvuti, auto, v&otilde;tmed jms. Just nii &uuml;ksikasjalikult tuleks k&otilde;ik aspektid kohe alguses t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida, et v&auml;ltida hilisemaid vaidlusi. Mida t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja k&otilde;igis kaugt&ouml;&ouml;d puudutavates k&uuml;simustes kokku lepivad, seda lihtsam on tulevikus v&auml;ltida k&otilde;iksugu vaidlusi ja erimeelsusi,&ldquo; soovitas Kaljula.</p> <p>2019. aasta juulis valmis Sotsiaalministeeriumil kaugt&ouml;&ouml; juhend, kust leiab soovitusi ja n&auml;pun&auml;ited kaugt&ouml;&ouml; sisseseadmiseks ja tegemiseks. Tutvu juhendiga aadressil: <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo</a></p> <p><b>M&auml;rgid, mis viitavad, et tuleks puhata v&otilde;i t&ouml;&ouml;korraldust muuta </b></p> <p>&bull; T&ouml;&ouml; ei edene, mure tegemata t&ouml;&ouml; p&auml;rast kuhjub ja tekitab stressi.</p> <p>&bull; T&ouml;&ouml;le keskenduda on raske.</p> <p>&bull; Motivatsioon t&ouml;&ouml;d teha on langenud.</p> <p>&bull; Valdab v&auml;simus ja kurnatuse tunne.&nbsp;</p> <p><b>Kontrollk&uuml;simused t&ouml;&ouml;andjale enne kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamist:</b></p> <p>&bull; Kas olen hinnanud kaugt&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna riske?</p> <p>&bull; Kas olen juhendanud kaugt&ouml;&ouml;tajat ohutult t&ouml;&ouml;tama ning olen veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutada?</p> <p>&bull; Kas olen arvestanud, et kaug t&ouml;&ouml;taja peab l&auml;bima tervisekontrolli nagu teisedki t&ouml;&ouml;tajad?</p> <p>&bull; Kas olen m&otilde;elnud, et ka kaugt&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib juhtuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, ja kas olen teinud endast oleneva selle v&auml;ltimiseks?</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2420Kas Tööinspektsioon uurib ka kergeid tööõnnetusi?2019-10-21<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minuga juhtus t&ouml;&ouml; juures kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjel j&auml;in ka t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. Andsin juhtunust teada t&ouml;&ouml;andjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. T&ouml;&ouml;andja koostas akti ja saatis selle ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni. T&ouml;&ouml;inspektsioon m&auml;rkiski, et tegemist ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, t&ouml;&ouml;andja raportit ei koostanud ning ma sain t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse eest h&uuml;vitist vaid 70% ulatuses alates viiendast p&auml;evast. Ma ei ole aga n&otilde;us, et t&ouml;&ouml;andja ei tunnista minuga juhtunut t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks. Kuhu ma pean p&ouml;&ouml;rduma, et kaitsta oma &otilde;igusi ning saada h&uuml;vitist ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse eest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja:</i></b><b> </b>Sellises olukorras tuleb alustuseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole. V&auml;ljendage oma selget seisukohta, et Teie hinnangul on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuna juhtunu on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;andja heaks tehtud t&ouml;&ouml;ga. Avaldage soovi, et juhtumit t&auml;iendavalt uuritaks ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks tunnistataks. Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja sellele p&ouml;&ouml;rdumisele ei reageeri ning j&auml;&auml;b endale kindlaks, p&ouml;&ouml;rduge kindlasti T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole.&nbsp;</p> <p>&Auml;sja j&otilde;ustus Riigikohtu lahend (2.10.19 otsus nr 2-17-11858), mis annab vastuse ja arvamuse nii t&ouml;&ouml;tajale, t&ouml;&ouml;andjale kui ka T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Riigikohus on j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaidlevad, kas tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i mitte, peab T&ouml;&ouml;inspektsioon juhtumi asjaolusid uurima. T&ouml;&ouml;inspektsioon ei saa piirduda vaid raskete ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisega, uurida tuleb ka kergete vigastustega l&otilde;ppenud juhtumeid ja anda hinnang, kas tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i mitte ning mida saaks t&ouml;&ouml;andja teha paremini, et t&ouml;&ouml;taja tervis t&ouml;&ouml;keskkonnas ei oleks ohus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hi&uuml;lesanne on kaitsta t&ouml;&ouml;suhte m&otilde;lema osapoole huve, kuid seista ka selle eest, et t&ouml;iste tegevuste t&otilde;ttu kahjustada saanud inimestele oleks tagatud sotsiaalne kaitse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2418Kaugtöö kogemusi ettevõtlusest ja avalikust sektorist2019-10-18<p><b>Kaija Teem&auml;gi, Elisa Eesti personalijuht</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kaija_Teem&auml;gi Foto autor Jake Farra.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Kaija_Teem&auml;gi Foto autor Jake Farra.jpg" /></a></p> <p>Viimase nelja aasta jooksul oleme katsetanud erinevaid kaugt&ouml;&ouml; lahendusi, sest teistmoodi praegusel t&ouml;&ouml;turul endale h&auml;id spetsialiste ei leia. Inimestel on paindlikule t&ouml;&ouml;ajale ja kaugt&ouml;&ouml;le&nbsp; k&otilde;rged ootused &ndash; kui neile vastu tulla, on ettev&otilde;ttel v&otilde;imalus saada endale tuntav konkurentsieelis.</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit ja T&ouml;&ouml;andjate Keskliit s&otilde;lmisid 2017. aastal kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe, millega andsid samuti s&otilde;numi, et kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldab paremini &uuml;hitada t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja pereelu, laiendab maapiirkondades elavate inimeste v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning suurendab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste v&otilde;imalusi olla t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud.</p> <p>Elisa Eestis alustati kaugt&ouml;&ouml; ja paindliku t&ouml;&ouml;aja rakendamist v&auml;iksemate pilootprojektidega, et proovida eri lahendusi ning saada t&ouml;&ouml;tajatelt tagasisidet. Kaugt&ouml;&ouml; ei ole kindlasti enam vaid kontorit&ouml;&ouml;taja h&uuml;ve. N&uuml;&uuml;d saab ka k&otilde;nekeskuse t&ouml;&ouml;taja vastata edukalt kirjadele ja p&auml;ringutele asukohast s&otilde;ltumata. Kui on veendumus, et efektiivne ja paindlik t&ouml;&ouml;vorm toimib ning seda toetavad tehnilised lahendused, siis on kaugt&ouml;&ouml; rakendatav paljudel elualadel.</p> <p>Personaliuuringu kohaselt kasutab meil tarku t&ouml;&ouml;viise, nt kaugt&ouml;&ouml;d ja paindlikku t&ouml;&ouml;aega, palju v&otilde;i v&auml;ga palju juba 69% Elisa tiimidest.</p> <p>Kuiv&otilde;rd mingi osa t&ouml;&ouml;tajatest peab sellegipoolest t&ouml;&ouml;tama ka klienditeenindustes kohapeal, siis on viies Elisa esinduses paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imalusena kasutusele v&otilde;etud kuuetunnised t&ouml;&ouml;p&auml;evad. J&auml;lgime pidevalt nii klientide rahulolu kui ka m&uuml;&uuml;gitulemusi ja k&otilde;ik n&auml;itajad kinnitavad paindliku t&ouml;&ouml;aja j&auml;tkusuutlikkust. Ning mis k&otilde;ige olulisem &ndash; t&ouml;&ouml;tajad on energilisemad ja r&otilde;&otilde;msamad, sest l&uuml;hemad t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;imaldavad neil vabamalt oma toimetusi planeerida.&nbsp;</p> <p><b>Janne Pikma, Politsei- ja Piirivalveameti&nbsp; peadirektori aset&auml;itja</b></p> <p><b><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Janne Pikma Foto autor Reelika Riimand.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Janne Pikma Foto autor Reelika Riimand.jpg" /></a></b></p> <p>Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) t&ouml;&ouml;tab ligi 5000 inimest, kellest veidi enam kui pool k&auml;ib t&ouml;&ouml;l graafiku alusel. Graafikuga t&ouml;&ouml;l k&auml;ivatele inimestele me tavat&auml;henduses paindlikku t&ouml;&ouml;aega lubada ei saa, kuid arvestame nende soove seoses vabade p&auml;evadega. Teeme graafikud nii, et t&auml;htsatel s&uuml;ndmustel saaksid meie inimesed olla oma l&auml;hedastega. Alati on ka neid, kes soovivad j&otilde;ulude ajal v&otilde;i jaanip&auml;eval t&ouml;&ouml;l olla, ning nii saamegi valdavalt t&ouml;&ouml;tajate soovidega arvestada.</p> <p>Kuna PPA on suur asutus, millel on hooneid &uuml;le Eesti, siis annab see v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;tajatel kasutada t&ouml;&ouml; tegemiseks tavap&auml;rasest erinevaid asukohti.</p> <p>N&auml;iteks kui inimene t&ouml;&ouml;tab Tallinnas, aga elab P&auml;rnus, siis saab ta kasutada t&ouml;&ouml; tegemiseks ka L&auml;&auml;ne prefektuuri kontorit. Kokkuleppel juhiga on v&otilde;imalik alustada t&ouml;&ouml;p&auml;eva tavap&auml;rasest hiljem ning t&ouml;&ouml;p&auml;ev selle v&otilde;rra ka hiljem l&otilde;petada. Seda v&otilde;imalust kasutavad ennek&otilde;ike need, kellel on v&auml;iksed lapsed v&otilde;i kes elavad keskustest v&auml;ljapool ja s&otilde;ltuvad &uuml;histranspordist, aga ka t&ouml;&ouml;tajad, kes ei soovi veeta aega ummikutes. PPA uurib oma t&ouml;&ouml;tajate rahulolu iga kahe aasta tagant ning t&auml;navu veebruaris tehtud uuringu p&otilde;hjal saab &ouml;elda, et 75% t&ouml;&ouml;tajatest saavad oma t&ouml;&ouml;aega korraldada nii, et ka vajalikud isiklikud asjad on aetud.</p> <p>Kuigi me ei pea eraldi arvestust selle kohta, kui palju t&ouml;&ouml;tajad kaugt&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi tegelikult kasutavad, v&otilde;ib juhtide tagasiside p&otilde;hjal &ouml;elda, et see on muutumas j&auml;rjest populaarsemaks. Ka v&auml;rbamisvestlused n&auml;itavad, et nii kaugt&ouml;&ouml; kui ka paindlik t&ouml;&ouml;aeg on noortele v&auml;ga oluline aspekt t&ouml;&ouml;koha valikul.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; rakendamise puhul tuleb m&otilde;elda sellega kaasnevatele ohtudele. Sisejulgeoleku asutusena peame tagama andmete turvalisuse ning andmeturbe ohtude maandamiseks ei ole meil v&otilde;imalik v&auml;ljaspool kontorit k&otilde;ikidele infos&uuml;steemidele ligi p&auml;&auml;seda. Samuti peavad meie inimesed igal aastal l&auml;bima veebip&otilde;hise teabeturbe koolituse ning tegema teadmiste kontrolli testi.&nbsp; &Uuml;ks ohte kaugt&ouml;&ouml; tegemisel on&nbsp; tasakaalu kadumine t&ouml;&ouml;- ja pereelu vahel. Pidev kodus t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Vaimse tervise teemadega tegeleme politseis j&auml;rjest enam ning koolitame oma juhte m&auml;rkama ja &auml;ra tundma v&otilde;imalikku &uuml;let&ouml;&ouml;tamist, rahulolematust v&otilde;i isiklikku muret.</p> <p>Fotod:&nbsp;</p> <p>Janne Pikma foto autor: Reelika Riimand<br />Kaija Teem&auml;gi foto autor: Jake Farra<br />Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2419Tööstressi videod2019-10-17<p>T&ouml;&ouml;stressi v&otilde;ib esineda igas ametis ning selle hulk on viimaste aastak&uuml;mnete jooksul mitmekordistunud. T&ouml;&ouml;stress ilmneb, kui ei suudeta toime tulla t&ouml;&ouml;keskkonna esitatud n&otilde;udmistega, t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;hene kontroll oma t&ouml;&ouml;tamise &uuml;le, v&auml;hene tugi v&otilde;i hirmud ja eelarvamused, millega ei osata teadlikult tegeleda.<br />Stress pole alati halb &ndash; v&auml;ike kogus stressi aitab meil p&uuml;sida energilise ja fokusseerituna, v&auml;ltida vigu ja olla valvas &otilde;nnetuste &auml;rahoidmisel. <br />Kui aga &uuml;lem&auml;&auml;rane stressitase on pikaajaline, hakkab ilmnema stressi negatiivne toime: t&ouml;&ouml;r&otilde;&otilde;m kaob, ilmnevad erinevad kehalise tervise ja ps&uuml;&uuml;hilised h&auml;ired. <br />T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud viis t&ouml;&ouml;stressi eri aspekte k&auml;sitlevat videot. R&auml;&auml;gime klipides stressi olemusest ja pakume ka lahendusi. Mis s&uuml;mptomite p&otilde;hjal saab &auml;ra tunda stressi? Mille poolest on erinev &otilde;petaja stress? Kuidas aidata stressis kolleegi? Kuidas s&auml;ilitada enda t&ouml;&ouml;v&otilde;imet? Vaata ja saad teada! <br />T&ouml;&ouml;stressiga seotud ka palju teisi tegureid, nendega on v&otilde;imalik pikemalt tutvuda Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite alamlehtedel.</p> <p>Lisaks on t&ouml;&ouml;stressiga seotud ka palju teisi tegureid, nendega on v&otilde;imalik pikemalt tutvuda <a href="/redirect/2704">Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite alamlehtedel</a>.</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/0HTUx4RFEmU" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/tV2CW6UsCoA" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/MHsnFEgjM1Y" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/IarLIZJxypk" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/s744yMt9NK0" title="" width="480"></iframe></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2416Tänapäeva Hunt Kriimsilmad - tööl pea kogu ärkveloleku aja?2019-10-15<p>T&ouml;ine vabadus ja v&otilde;imalus oma t&ouml;&ouml;aega ise planeerida v&otilde;ib tunduda ahvatleva ja magusana ― oled iseenda peremees. Samas ka t&ouml;&ouml;dejuht ja kubjas. Tukkudes t&ouml;&ouml;d ei ole, midagi arvele ei laeku. Ennast liialt piitsutades v&otilde;id &uuml;hel hetkel j&otilde;uda seisu, kus pole enam jaksu end tagant torkida.</p> <p>Kui kindlas ametis igaks t&ouml;&ouml;p&auml;evaks kindlal ajal t&ouml;&ouml;le minev inimene v&otilde;ib iseendale t&ouml;&ouml;d korraldajale &otilde;hata: &bdquo;Oh, sul on nii vahelduslik ja vaba t&ouml;&ouml;elu,&ldquo; siis milline on seesuguste t&ouml;&ouml;tajate argip&auml;ev? Eriti neil, kes rabelevad mitmes ametis ja valdkonnas hoo ja hoolega, justkui tahaksid sinilindu p&uuml;&uuml;da?&nbsp;</p> <p><strong>Ragne Veensalu (32): &otilde;ppinud Viljandi Kultuuriakadeemias n&auml;itlejaks.</strong></p> <p>&bdquo;Ainult n&auml;itlejat&ouml;&ouml;d tehes oleks majanduslikku muretsemist palju rohkem, tuleb tegeleda erinevate valdkondadega: IT-ga &ndash; teha kodulehti ja kujundusi, mis olid algselt mu hobid, kuid on kujunenud m&otilde;ningaseks sissetulekuks. N&auml;itlemisega kaasneb ka erinevaid juhendamisi, &otilde;petamisi koolides ja huviringides, samuti suvel laagrites. Lisaks tegelen Loomeruumis ja Kultuuriklubis BAAS nii IT, n&auml;itlemise, &otilde;petamise kui ka organisatsiooni haldamise ja &uuml;rituskorraldusega.</p> <p>M&otilde;tlen iga p&auml;ev l&auml;bi, et millega ja palju ma t&auml;na tegelen, kuid selle k&otilde;ige juures kipuvad puhkusehetked &auml;ra ununema. V&otilde;ib m&otilde;elda, et puhkan &uuml;hest asjast teist tehes, aga tegelikult peaks ka ainult iseendale olemise aega olema, mis tihtilugu kaob k&otilde;ikide kohustuste vahele &auml;ra. Pean ennast j&auml;lgima ja korrale kutsuma.</p> <p>Igakuine teenistus s&otilde;ltub sellest, kui palju ja millist t&ouml;&ouml;d mul parasjagu on. N&auml;itlejat&ouml;&ouml; on osaliselt hooajaline, rohkem h&otilde;ivatust on j&otilde;ulude ajal ja suvel, mis annab tuntava teenistuslisa, aga keskeltl&auml;bi on sissetulek v&otilde;rreldav keskmise palgaga v&otilde;i j&auml;&auml;b alla selle, sest oluline on maksta ka k&otilde;ik maksud.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Deana Noop (25): &otilde;ppinud juuksuriks ning Tartu &Uuml;likoolis ajakirjanikuks ja suhtekorraldajaks.</b></p> <p>&bdquo;Kui tegutseda korraga mitmes erinevas valdkonnas (olen olnud modell, juutuuber, digiturundaja jms), siis on v&auml;ga oluline, et need &uuml;ksteist pigem t&auml;iendaksid kui segaksid. Hetkel on &uuml;hest mu suurimast hobist, milleks on videote tegemine ja sotsiaalmeedia, saanud ka t&ouml;&ouml;.</p> <p>Prioriteedid tuleb paika panna ja samas m&otilde;elda vaimsele tervisele. Leida tasakaal t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja vahel, mille kallal ma hetkel veel t&ouml;&ouml;tama pean. Kuna t&ouml;&ouml; on t&otilde;esti &uuml;htlasi mu hobi, siis unustan tihti puhata ja sotsiaalne olla. Peaksin vist iseendaga kokkuleppe tegema, et mitte hommikust hilis&ouml;&ouml;ni nii tihti t&ouml;&ouml;tada ja vahel t&auml;itsa vaba p&auml;ev v&otilde;tta.</p> <p>Mitmes valdkonnas tegutsemise suurimaks plussiks on kindlasti erinevad kogemused ja &otilde;ppetunnid, mida iga&uuml;ks neist annab. Tihti saab &uuml;hes valdkonnas &otilde;pitut hoopis teises rakendada. Miinuspooleks on pidev ajapuudus. K&otilde;igele end korraga p&uuml;hendada ei saa ja v&otilde;ib juhtuda, et mingil hetkel tuleb m&otilde;nest tegevusest t&auml;ielikult loobuda. Hetkel olengi keskendunud &uuml;hele valdkonnale ― sotsiaalmeediale. Lihtne ja kiire viis rikkaks saada see kindlasti pole. T&auml;iesti &auml;ra elavad v&auml;ga v&auml;hesed. T&auml;psemalt ma oma rahaasjadest r&auml;&auml;kida ei soovi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Rasmus &Otilde;isma (23), l&otilde;petamas magistri&otilde;pinguid Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonnas, alustanud TT&Uuml;s IT-magistrit.</b></p> <p><b>&bdquo;</b>T&ouml;&ouml;tan <i>start-up</i> ettev&otilde;ttes, mis tegeleb finantstehnoloogiaga ― tarbijakrediidi ja j&auml;relmaksuvahendusega. Lisaks pean toidublogi. Natuke raha tiksub sotsiaalmeedia kampaaniatest, kui teeme erinevate br&auml;ndidega koost&ouml;&ouml;d.</p> <p>Varases staadiumis<i> start-up'</i>is, millele olen p&otilde;hit&ouml;&ouml;na<i> </i>p&uuml;hendunud aasta, olen ka ise osanik. Praegu turu keskmist palka ma endale ettev&otilde;tja rollis maksta ei saa, kuna ei taha oma raha liiga palju kulutada. Varasemalt olen t&ouml;&ouml;tanud advokaadib&uuml;roos ja LHV Pangas, kus mu palk oli muidugi suurem. V&auml;ikeses mahus annan ma ka tasulisi &otilde;igusalaseid konsultatsioone, aga see ei t&auml;henda stabiilset sissetulekut.</p> <p>&Uuml;hes firmas t&ouml;&ouml;tades ma k&otilde;ike seda teha ei saaks, sest blogi ja sotsiaalmeediaga seotut pean tegema p&auml;evasel ajal, oma p&otilde;hit&ouml;&ouml;d &otilde;htul ja n&auml;dalavahetuseti. Need ettev&otilde;tmised &uuml;ksteist ei t&auml;ienda, pigem hakivad p&auml;eva.</p> <p>Korralikult ei ole ma puhanud aasta aega, mil tulin pangast &auml;ra ja hakkasin <i>start-up'</i>i tegema. Kui tunnen, et olen t&otilde;esti kurnatud, siis v&otilde;tan m&otilde;ned p&auml;evad, kus teen m&otilde;ne tunni t&ouml;&ouml;d ja l&auml;hen koju puhkama.</p> <p>Mul on k&uuml;ll palju t&ouml;ist vabadust, kuid ka vastutust. Kuigi stressi on &uuml;ksjagu, siis palgat&ouml;&ouml;ga v&otilde;rreldes on oma aja peremees olla lahedam.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Susann K&otilde;om&auml;gi (22), Tallinna Tehnika&uuml;likooli diplomiga geenitehnoloog</b></p> <p><b>&bdquo;</b>T&ouml;&ouml;tan &otilde;pitust erineval erialal, reklaamiagentuuris Taevas. Tegelen eelk&otilde;ige sotsiaalmeedia sisu ja reklaamide, <i>copywriting'</i>u ja pildistamisega. Paari aasta eest l&otilde;in ka oma firma, kelle klientidele teen samamoodi sotsiaalmeediat, <i>copywriting</i>'ut, kirjutan tekste ja pildistan. Fototehnika, mis kuulub mu oma firmale, soetamiseks kogusin ise raha. Viis aastat olen tegelenud ka toidublogiga &bdquo;N&auml;ljane Nelik&ldquo; &ndash; k&auml;ime neljakesi restorane arvustamas, loome sisu nii oma blogis, Facebookis kui ka Instagramis, kuid lisaks oleme koost&ouml;&ouml;d teinud ka muude ettev&otilde;tetega nagu Air Baltic, Riia turismib&uuml;rood jt.</p> <p>Minu puhul toimib p&otilde;him&otilde;te: mida rohkem ma teen, seda rohkem j&otilde;uan. Mida v&auml;hem teen, seda laisemaks muutun. Kuna mul on k&auml;sil v&auml;ga paljud erinevad ettev&otilde;tmised, siis need toetavad mu produktiivsust. K&otilde;ik s&otilde;ltub aja planeerimisest. Kuna mulle k&otilde;ik tegevused ka v&auml;ga meeldivad, siis vaba aeg kuulub &uuml;htlasi t&ouml;&ouml;le. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei l&otilde;pe kell viis &otilde;htul, vaid v&otilde;ib-olla hoopis hilisel ajal voodis. T&ouml;&ouml;tada v&otilde;in ka p&uuml;hap&auml;eva &otilde;htul. Kontoris kohalolu mu t&ouml;&ouml; ei n&otilde;ua. Saan olla ja pean olemagi liikuv ja paindlik.</p> <p>Mul on olnud l&auml;bip&otilde;lemishirmu, kui kliente ja &uuml;lesandeid oli liiga palju, aga ma jagasin oma t&ouml;&ouml;koormust natuke &uuml;mber ja andsin osa kliente &auml;ra. Kuna aga mulle meeldib inimestega koost&ouml;&ouml;d teha, siis tundub k&otilde;ik isegi mitte niiv&auml;ga t&ouml;&ouml;na.</p> <p>Sissetulek s&otilde;ltub paljuski sellest, kui palju ma j&otilde;uan teha. Suur osa teenistusest s&otilde;ltub juhu-ja projektit&ouml;&ouml;dest, aga see on Eesti keskmisest k&otilde;rgem. Kuna saan t&ouml;&ouml;d teha igal pool, siis ei takista see ka reisimast. Olen v&auml;ga-v&auml;ga rahul.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Olles iseendale t&ouml;&ouml;andjaks ja rahmeldades mitmes valdkonnas, pole p&otilde;hjustki meenutada t&ouml;&ouml;lepingu seadust, mille &sect; 46 lg 1 s&auml;testab t&ouml;&ouml; tegemise ajapiirangu. Selle j&auml;rgi ei tohi t&ouml;&ouml;aeg kokku &uuml;letada keskmiselt 48 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku ja kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Eelk&otilde;ige tervise s&auml;ilitamise t&otilde;ttu. Iseendale t&ouml;&ouml;andjat see seaduseparagrahv justkui ei puuduta, sest vaevalt j&otilde;uab keegi arvutada ja arvestada, mitmeid tunde ta p&auml;evas t&ouml;&ouml;tab, kui on vaja hankida erinevaid t&ouml;&ouml;otsi ja t&auml;ita neid nii, et &uuml;lesandeid ja v&otilde;imalusi jaguks ka edaspidi.</p> <p><b>Palgalised t&ouml;&ouml;tajad vs iseendale t&ouml;&ouml;andjad</b></p> <p><b>Eurostati</b> eelmisel aastal avaldatud andmetest selgub, kui suur protsent Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud 15-74aastastest inimestest olid iseendale t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p>Selgub, et k&otilde;ige rohkem ollakse iseendale t&ouml;&ouml;andjaks Kreekas (33%) ehk iga kolmas t&ouml;&ouml;tav inimene. Keskeltl&auml;bi iga viies t&ouml;&ouml;taja (22%) Itaalias eelistab endale ise t&ouml;&ouml;d pakkuda. J&auml;rgnevad Poola (18%) ja Rumeenia (17%).</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem (8%) on iseendale t&ouml;&ouml;andjaid Taanis ja Luksemburgis, vaid veidi enam ehk 9% Saksamaal ja Rootsis.</p> <p>15-74 aastased f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad Euroopa liidus 2018. aasta seisuga<br />(% kogu t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest):</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Selfemployment_1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Selfemployment_1.png" /></a></p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Susann K&otilde;om&auml;gi</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2415Kumb lehepuhur on töötajale ohutum, kas bensiiniga või akuga töötav?2019-10-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Sel s&uuml;gisel pean j&auml;lle t&ouml;&ouml;tama lehepuhuriga mitu p&auml;eva j&auml;rjest ja peaaegu terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva. P&auml;eva l&otilde;puks tundsin k&auml;tes surinat ja torkeid ning nahk oli justkui tundetu. R&auml;&auml;kisin tuttavaga, kes peab ka lehepuhuriga t&ouml;&ouml;tama, tal selliseid probleeme pole. Kas vahe v&otilde;ib olla selles, et mul on bensiinimootoriga k&auml;eshoitav lehepuhur, temal aga akuga?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Surin ja torked k&auml;tes v&otilde;ivad viidata sellele, et nende p&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla lehepuhuri tekitatud vibratsioon. Kui v&otilde;rrelda analoogilise &otilde;huvooluga, kuid erinevate j&otilde;uallikatega lehepuhureid, siis bensiinimootoriga puhuri vibratsioonitase on poole v&otilde;rra suurem. T&auml;psemad andmed konkreetse puhuri vibratsioonitaseme kohta leiab kasutusjuhendist. Terviseprobleemide ennetamiseks tasub m&otilde;elda madalama vibratsioonitasemega puhuri kasutamisele v&otilde;i puhuri kasutamise aja l&uuml;hendamisele.&nbsp;</p> <p>Tervisekahjustuste ennetamisel on akutoitega puhuril veel &uuml;ks, kuuldav eelis. Selleks on v&auml;iksem m&uuml;ratase. Lehepuhurite kasutusjuhenditest v&otilde;ib leida nii m&uuml;raemissiooni &uuml;mbritsevasse keskkonda kui ka helir&otilde;hutaseme kasutaja k&otilde;rva juures. Analoogilise &otilde;huvooluga puhurite puhul v&otilde;ib nende tasemete vahe olla umbes 10 dB(A). See t&auml;hendab, et akutoitega puhur tekitab umbes kolm korda v&auml;hem m&uuml;ra kui bensiinimootoriga. Lisaks kuulmiskahjustuse v&auml;iksemale ohule v&otilde;ib v&auml;iksem m&uuml;ratase v&auml;hendada ka probleeme t&ouml;&ouml;tamiskoha l&auml;hedal viibijatega, keda kordades k&otilde;rgem m&uuml;ratase v&otilde;ib h&auml;irida.&nbsp;</p> <p>Akutoitega lehepuhuril on t&ouml;&ouml;tervishoiu osas veel m&otilde;ned eelised. Nendega t&ouml;&ouml;tamisel ei teki vingugaasi sisaldavaid heitgaase ja nende kaal on v&auml;iksem, eriti kui kasutatakse v&ouml;&ouml;le kinnitatavat akut.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2414Tallinna Tehnikaülikooli infopäev „Produktiivne ja jätkusuutlik töötaja“2019-10-11<p><b>Teisip&auml;eval, 22.10.2019 toimub Tallinna Tehnika&uuml;likoolis infop&auml;ev &bdquo;Produktiivne ja j&auml;tkusuutlik t&ouml;&ouml;taja&ldquo; </b></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu Euroopa n&auml;dala raames toimub Tallinna tehnika&uuml;likoolis produktiivse ja j&auml;tkusuutliku t&ouml;&ouml;taja infop&auml;ev. P&auml;eva eesm&auml;rk on anda osalejatele &uuml;levaade kaasaegsetest l&auml;henemisviisidest t&ouml;&ouml;taja madala produktiivsusega seotud probleemide lahendamisel.&nbsp; Infop&auml;eva ettekanded selgitavad, millest v&otilde;ib tingitud olla t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja produktiivsuse langus ning kuidas seda parandada. Avame seoseid, kuidas t&ouml;&ouml;taja produktiivsus m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;kollektiivi ning kogu organisatsiooni j&auml;tkusuutlikkuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu Euroopa n&auml;dalal leiavad aset temaatilised &uuml;ritused &uuml;le Euroopa Liidu. L&uuml;hiloengutega astuvad &uuml;lesse teadlased ja &otilde;ppej&otilde;ud tehnika&uuml;likooli ergonoomialaborist, t&ouml;&ouml;keskkonna uurimisr&uuml;hmast ning liginullenergiahoonete uurimisr&uuml;hmast.</p> <p><b>&Uuml;ritusele on oodatud k&otilde;ik huvilised, osav&otilde;tt tasuta. Registreerimine:&nbsp;<a href="http://bit.ly/2MzLD3R" target="_blank">http://bit.ly/2MzLD3R</a>.</b></p> <p></p> <p><b>Korraldaja</b>: Tarmo Koppel, t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse uurimisr&uuml;hm, &auml;rikorralduse instituut, majandusteaduskond, Tallinna tehnika&uuml;likool, email: <a href="mailto:tarmo.koppel@taltech.ee">tarmo.koppel@taltech.ee</a></p> <p>---</p> <p><b>KAVA, 22.10.19</b></p> <p>12:30-13:30 demonstratsioon: kuidas m&otilde;&otilde;ta t&ouml;&ouml;v&otilde;imet, Akadeemia tee 3, III k</p> <p><b><span style="text-decoration: underline;">SEMINAR</span> - </b>Ehitajate tee 5, auditoorium NRG-226</p> <p>16.00 Avamine</p> <p>16.10 Akadeemik, prof. Jarek Kurnitski, Sisekliima olulisus t&ouml;&ouml;keskkonnas &ndash; sisekliimastandardi uus rahvuslik normlisa</p> <p>16.40 Prof. Wolfgang Gerstlberger, Kuidas rakendada BIG DATA ettev&otilde;tte tulemuslikkuse ning j&auml;tkusuutlikkuse teenistusse (ettekanne on inglise keeles)</p> <p>16.55 Prof. Martin Thalfeldt, Martin Kiil, &Otilde;hujaotusest ja -kiirusest p&otilde;hjustatud sisekliimakaebuste hindamine ja lahendamine</p> <p>17.20 Kohvipaus</p> <p>17.35 Velli Parts, Well-being ehk millest koosneb t&ouml;&ouml;taja heaolu</p> <p>17.50 Virve Siirak, T&ouml;&ouml;taja heaolu m&otilde;ju ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkusele</p> <p>18.05 Tarmo Koppel, Kuidas m&auml;&auml;rata produktiivsust</p> <p>18.20 K&uuml;simused-vastused</p> <p>(Kavas v&otilde;ib esineda v&auml;iksemaid muutusi)</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2413Iga erisus ei tähenda diskrimineerimist2019-10-10<p><b>Rikkudes j&auml;medalt t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirju, kaotas mees t&ouml;&ouml;koha. Ta kaebas t&ouml;&ouml;andja kohtusse, alustades pikka ja kulukat protsessi v&auml;itega, et teda diskrimineeriti sooliselt.</b>&nbsp;</p> <p>Abim&auml;nedžerina Olympic Casino Eesti ASis t&ouml;&ouml;tanud mees tarvitas 2008/2009 aastavahetuse &ouml;&ouml;l koos kassiiriametis oleva naiskolleegiga klientide puutumata j&auml;&auml;nud tervitusvahuveine, misj&auml;rel palus t&ouml;&ouml;andja m&otilde;lemal kirjutada seletuskirjad. Meest&ouml;&ouml;tajale m&auml;&auml;rati k&auml;skkiri, kus distsiplinaarkaristusena l&otilde;petati tema t&ouml;&ouml;leping t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu. Naiskaast&ouml;&ouml;taja sai distsiplinaarkaristuseks noomituse.</p> <p>Meest&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdus <b>Harju Maakohtusse</b>, et tunnistada t&ouml;&ouml;andja esitatud k&auml;skkiri sooliselt diskrimineerivaks. &Uuml;htlasi n&otilde;udis ta t&ouml;&ouml;andjalt 123 897 krooni ja 50 sendi suurust h&uuml;vitist varalise kahju eest, samuti h&uuml;vitist mittevaralise kahju eest kohtu &auml;ran&auml;gemisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja leidis, et t&ouml;&ouml;andja rikkus meeste ja naiste v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet, sest talle ja naissoost kolleegile m&auml;&auml;rati sisult sama teo eest erinevad distsiplinaarkaristused. Samale seisukohale asus soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse volinik.</p> <p>Meest&ouml;&ouml;taja palus h&uuml;vitada endale tekitatud kahju, sest t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisega kadus tal sissetulek, mist&otilde;ttu j&auml;i ta ilma elukohast ja l&otilde;petamata j&auml;id &otilde;pingud &uuml;likoolis. Ta ei suutnud leida uut t&ouml;&ouml;kohta, vaid langes depressiooni.&nbsp;</p> <p><b>Kas on &otilde;igus n&otilde;uda h&uuml;vitist?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja hagi ei tunnistanud, sest ettev&otilde;tte j&auml;lgimisteenistus avastas, et meest&ouml;&ouml;taja tarbis 31. detsembril 2008 t&ouml;&ouml;kohal klientidele m&otilde;eldud alkoholi. Samas ei ole lubatud kasiino t&ouml;&ouml;tajatel kasutada klientidele m&otilde;eldud teenuseid, sh alkoholi. See on s&auml;testatud ka t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirjades.</p> <p>Harju Maakohus rahuldas meest&ouml;&ouml;taja hagi osaliselt ja m&otilde;istis tema kasuks t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja 34 122 krooni ja 68 senti. Samas l&otilde;petas Harju Maakohus n&otilde;ude tunnistada t&ouml;&ouml;andja k&auml;skkiri sooliselt diskrimineerivaks, sest t&ouml;&ouml;taja sellest n&otilde;udest loobus. Maakohus tugines asja lahendamisel soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele, mille kohaselt on otseseks sooliseks diskrimineerimiseks olukord, kus &uuml;hte isikut koheldakse tema soo t&otilde;ttu halvemini, kui teist isikut samalaadses olukorras. T&ouml;&ouml;andja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta karistab t&ouml;&ouml;tajat distsiplinaarkorras, viib ta &uuml;le teisele t&ouml;&ouml;le, l&otilde;petab t&ouml;&ouml;suhte v&otilde;i soodustab selle l&otilde;ppemist soolise kuuluvusega seotud p&otilde;hjustel. Sama seaduse j&auml;rgi v&otilde;ib kannatanud isik s&auml;testatud diskrimineerimiskeelu rikkumise korral n&otilde;uda kahju h&uuml;vitamist ja kahju tekitava k&auml;itumise l&otilde;petamist.</p> <p>Antud juhul vaidlesid nii kasiinos abim&auml;nedžerina t&ouml;&ouml;tanud mees kui tema t&ouml;&ouml;andja, kas meest&ouml;&ouml;taja k&auml;itumine andis talle &otilde;iguse n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitist.</p> <p>Maakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;andja kohtles mees- ja naist&ouml;&ouml;tajat erinevalt. Meest&ouml;&ouml;taja distsiplinaarkaristuseks m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine t&ouml;&ouml;tajapoolsete t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu, kaast&ouml;&ouml;tajale aga distsiplinaarkaristuseks noomitus t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja n&otilde;uete rikkumise eest.&nbsp;</p> <p><b>Ametipositsioon polnud sama</b></p> <p>Nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus asusid esmalt seisukohale, et meest&ouml;&ouml;tajat on naist&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes koheldud samalaadses olukorras ebasoodsamalt. M&otilde;lemat karistati distsiplinaarkorras samade t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja punktide rikkumise eest, samuti oli kummagi peamiseks vastutusvaldkonnaks teenindus- ja m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; ning vajadusel asendasid nad teineteist. Harju Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud ebav&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;hjendamiseks m&otilde;istlikku p&otilde;hjust.</p> <p>Kohtud hindasid, kas erinev distsiplinaarkaristus oli &otilde;igustatud ja leidsid, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud t&ouml;&ouml;tajate erinevaks kohtlemiseks m&otilde;istlikku p&otilde;hjust, mist&otilde;ttu ta on m&auml;&auml;ranud erinevad distsiplinaarkaristused soo alusel.</p> <p>Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;andja l&otilde;petas t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu k&otilde;ige raskema v&otilde;imaliku karistusena ehk distsiplinaarkorras, mille tagaj&auml;rjel kannatas mehe materiaalne heaolu, m&otilde;isteti sellest l&auml;htuvalt talle ka rahaline h&uuml;vitis summas 34 122 krooni 68 senti. Maakohus leidis, et mittevaralise kahjuna tuleb h&uuml;vitada ebav&otilde;rdse kohtlemise negatiivsed tagaj&auml;rjed.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus t&uuml;histada.&nbsp;</p> <p><b>Asjaolud ja vastutus erinesid</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus<b> </b>j&auml;ttis Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata ning n&otilde;ustus maakohtu p&otilde;hjenduste ja j&auml;reldusega, et meest&ouml;&ouml;tajat koheldi naiskaast&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes ebasoodsamalt.</p> <p>Kassatsioonkaebuses palus t&ouml;&ouml;andja t&uuml;histada ringkonnakohtu otsuse, milles tema apellatsioonkaebus j&auml;i rahuldamata. Maakohtu otsuse suhtes, milles hagi osaliselt rahuldati, palus teha uue otsuse j&auml;tta t&ouml;&ouml;taja hagi rahuldamata. T&ouml;&ouml;andja arvates ei olnud t&ouml;&ouml;tajad samalaadses olukorras ― meest&ouml;&ouml;taja oli naiskaast&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes k&otilde;rgemal positsioonil ja kandis suuremat vastutust. Samuti oli erinev kummagi t&ouml;&ouml; sisu ja suhtumine oma teosse. Meest&ouml;&ouml;tajale m&auml;&auml;rati distsiplinaarkaristus t&ouml;&ouml;tajapoolsete t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu, naist&ouml;&ouml;tajale aga t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja n&otilde;ueterikkumise eest.</p> <p><b>Tallinna Ringkonnakohus</b> asus eeltoodut arvestades seisukohale, et meest&ouml;&ouml;taja distsiplinaarkaristus on seaduslik.</p> <p><b>Kolleegium</b> m&auml;rkis, et t&ouml;&ouml;andja t&otilde;i esile t&ouml;&ouml;tajate soost s&otilde;ltumatud asjaolud, osutades, et mees- ja naiskaast&ouml;&ouml;taja teod ei olnud samased ― tuvastatud asjaoludel ei v&otilde;tnud naiskaast&ouml;&ouml;taja klientide n&auml;hes neile m&otilde;eldud joogiklaase ega viinud neid l&auml;bi klienditsooni t&ouml;&ouml;tajate puhkeruumi, nagu tegi seda meest&ouml;&ouml;taja, kes vastutas just kliendisaali t&ouml;&ouml;korralduse eest. Naiskaast&ouml;&ouml;tajal sellist vastutust polnud. Seega olid s&uuml;&uuml;teo sisulised asjaolud erinevad.</p> <p>Kolleegium ei jaganud ringkonnakohtu arvamust, et t&ouml;&ouml;tajate eeltoodud k&auml;itumine pole t&ouml;&ouml;andja maine kahjustamise seisukohalt erinev. Kliendid n&auml;gid v&otilde;i v&otilde;isid n&auml;ha, et meest&ouml;&ouml;taja viis pokaalid puhkeruumi. Samas v&otilde;isid kliendid n&auml;ha v&otilde;i n&auml;gid, et naiskaast&ouml;&ouml;taja sisenes hiljem samasse puhkeruumi, mis ei olnud t&ouml;&ouml;andja maine kahjustamise seisukohalt sarnaselt hinnatav. Kuna mees- ja naiskaast&ouml;&ouml;taja ei olnud antud asjas v&otilde;rreldavateks isikuteks, siis ei saanud tekkida k&uuml;simust ka meest&ouml;&ouml;taja ebav&otilde;rdsest kohtlemisest. Juhul, kui nimetatud isikuid saakski k&auml;sitada v&otilde;rreldavatena, siis oleks meest&ouml;&ouml;taja diskrimineerimine v&auml;listatud p&otilde;hjusel, et tema ja naist&ouml;&ouml;taja distsiplinaars&uuml;&uuml;teo sisulised asjaolud olid erinevad. Eeltoodu v&auml;listas meest&ouml;&ouml;taja n&otilde;ude saada h&uuml;vitist, mist&otilde;ttu kolleegium ei k&auml;sitlenud poolte v&auml;iteid h&uuml;vitada talle varalist ja mittevaralist kahju.</p> <p>Pika, aegan&otilde;udva ja keerulise protsessi l&otilde;petas <b>Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsus, mis:</b>&nbsp;</p> <ul> <li>j&auml;ttis muutmata Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu otsuse, milles l&otilde;petati menetlus t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udes Olympic Casino Eesti AS-i vastu tunnistada t&ouml;&ouml;andja k&auml;skkiri soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi sooliselt diskrimineerivaks.&nbsp;</li> <li>t&uuml;histas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja Harju Maakohtu otsuse, milles t&ouml;&ouml;taja hagi t&ouml;&ouml;andja vastu rahuldati osaliselt, samuti menetluskulude jaotamise osas. Teha uus otsus ja j&auml;tta hagi rahuldamata.&nbsp;</li> </ul> <p>Seega l&otilde;petas riigikohtu otsus menetluse t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udes oma t&ouml;&ouml;andja Olympic Casino Eesti ASi vastu tunnistada k&auml;skkiri soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi sooliselt diskrimineerivaks. Rahuldamata otsustati j&auml;tta ka t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ue varalise ja mittevaralise kahju h&uuml;vitamiseks. Rahuldati Olympic Casino Eesti ASi kassatsioonkaebus. T&ouml;&ouml;taja vastukassatsioonkaebus j&auml;eti rahuldamata ja k&otilde;igi kohtuastmete menetluskulud tema kanda.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2412Kriitiliselt paindlikust töökorraldusest2019-10-09<p><b>Maria K&uuml;tt, T&ouml;&ouml;elu kolleegiumi liige</b></p> <p><strong>Paindliku t&ouml;&ouml;korralduse all m&otilde;istan t&ouml;&ouml;taja vabadust otsustada t&ouml;&ouml;tamise aeg, koht v&otilde;i viis. Vabadusega kaasneb vastutus: paindlik t&ouml;&ouml;korraldus toimib vaid siis, kui t&ouml;&ouml;taja on valmis koos esimesega v&otilde;tma ka teise.</strong></p> <p>Vastutus on individuaalne, mitte kollektiivne. Konkreetne J&uuml;ri v&otilde;i Mari peab vastutama kolleegile tekitatud &uuml;letundide eest, kui ta oma t&ouml;&ouml;d kokkulepitud ajaks ja n&otilde;utud kvaliteedis valmis ei saa v&otilde;i kohale ei ilmu.</p> <p>N&auml;iteks kui vahetustega t&ouml;&ouml; puhul on t&ouml;&ouml;tajad omavahel kokku leppinud, millal &uuml;ks lahkub ja teine tema asemele tuleb, aga see teine ei tule. Sellega kaasnevad lisakulud v&otilde;i j&auml;&auml;vad kliendid sootuks teenindamata v&otilde;i toode tootmata. Vabadus ise oma t&ouml;&ouml;aega valida t&auml;hendab ka vastutust tagaj&auml;rgede eest, mida sugugi k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad pole valmis kandma ja kehtivate t&ouml;&ouml;seaduste juures v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja &ouml;elda, et see polegi tema mure. T&ouml;&ouml;ajaarvestuse pidamise ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise kohustus on t&ouml;&ouml;andjal isegi siis, kui inimene t&ouml;&ouml;tab kodus v&otilde;i vahetustega t&ouml;&ouml;tajad korraldavad jooksvalt ise oma graafikut.</p> <p>Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus eeldab t&ouml;&ouml;tajalt enesedistsipliini t&ouml;&ouml;ajast kinnipidamisel. Samuti julgust &ouml;elda, kui ta ei saa aru, millist tulemust temalt oodatakse v&otilde;i kui tulemuse saavutamiseks kulub &uuml;le 40 tunni n&auml;dalas.</p> <p>Keegi ei n&auml;e, kui pikk aeg t&ouml;&ouml;tajal mingile &uuml;lesandele kulus. V&otilde;ib m&otilde;elda, et ajast t&auml;htsam on tulemus, kuid sellisel juhul peab tulemus olema t&auml;pselt s&otilde;nastatud ja &uuml;heselt m&otilde;&otilde;detav. Juht peab meeskonna eesm&auml;rgi v&auml;ga t&auml;pselt osadeks jagama. Jooksvalt m&ouml;&ouml;daminnes k&uuml;sida, kuidas l&auml;heb, v&otilde;i kuulata, millest inimesed r&auml;&auml;givad, ei ole paindliku t&ouml;&ouml;korralduse juures v&otilde;imalik. Kui t&ouml;&ouml;taja p&uuml;hendab p&auml;evase aja poodlemisele v&otilde;i hobidega tegelemisele, tuleb t&ouml;&ouml; ikkagi &otilde;htusel v&otilde;i &ouml;isel ajal &auml;ra teha, mis ei pruugi olla f&uuml;&uuml;siliselt k&otilde;ige tervislikum valik v&otilde;i teisis&otilde;nu, t&ouml;&ouml;keskkonda ei saa enam pidada ohutuks.</p> <p>Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus sobib paremini individualistliku ja tulemustele orienteeritud organisatsiooni kultuuriga. Sellises organisatsioonis p&otilde;hineb t&ouml;&ouml;tasu iga&uuml;he isiklikul panusel ja tulemustasu osakaal on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne. V&auml;rbamisel tuleb hinnata iseseisvat otsustusjulgust ja teatud keerukusega probleemide lahendamisv&otilde;imet, distsiplineeritust ja julgust v&auml;ljendada erimeelsusi.</p> <p>Eeltingimuste puududes v&otilde;ib kergesti juhtuda, et perfektsionistid t&ouml;&ouml;tavad &uuml;le, jagatud vastutuse korral ei vastuta tegelikult mitte keegi, kontoriruumid on t&uuml;hjad ja isegi juht ei tea, kus alluvad viibivad.</p> <p>Omaette k&uuml;simus on, mida inimesed p&auml;riselt vajavad, kui nad k&uuml;sivad paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust. Olen m&auml;rganud, et inimesed sooviksid aega oma asjade ajamiseks t&ouml;&ouml;ajal, ilma s&uuml;&uuml;mepiinadeta. Neil on vaja m&otilde;nikord, kui &otilde;htu l&auml;ks pikaks, hommikul kauem magada. Vahel nad elavad sellises kohas, kus m&otilde;istlikum oleks alustada t&ouml;&ouml;p&auml;eva kodus, selmet kulutada aega ummikus istumisele. Vajadused on individuaalsed.</p> <p>Juhina olen hakanud inimestelt k&uuml;sima: kui sa m&otilde;tled oma t&ouml;&ouml;aja, -koha ja t&ouml;&ouml;tamise viisi peale, siis mida on sul vaja, et oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti teha? Individualistlikus kollektiivis k&uuml;sin seda t&ouml;&ouml;tajaga omavahel vesteldes. Kui ollakse harjunud k&otilde;ike &uuml;hiselt tegema, siis arutleme teema &uuml;le koosolekul. P&uuml;&uuml;an v&auml;ltida plaanide tegemist enne, kui kuulen vastuseid, ning paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust asja eest, teist taga, juurutama ei torma. V&otilde;ib juhtuda, et seda polegi tarvis.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2411Viljandi Gümnaasium – koos loodud kool2019-10-08<p>Viljandi G&uuml;mnaasium alustas esimese riigig&uuml;mnaasiumina tegutsemist 1. septembril 2012, kuid alles aasta hiljem said &otilde;ppurid ja &otilde;petajad sisse astuda uue koolimaja uksest.</p> <p>Moodsa arhitektuurikeelega tumedates toonides koolimaja koos 1928. aastal valminud muinsuskaitse all oleva roosa koolihoonega moodustab tervikliku koolikompleksi, kus &otilde;pib ja t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev ligikaudu 630 inimest.</p> <p>Aasta kooliks 2019 valitud Viljandi G&uuml;mnaasium asub otse linnas&uuml;dames teatri ja kiriku vahel. Koolimajja sisenejat tervitavad ukse ees kunstnik Merike Estna v&auml;rvilised betoonpallid.</p> <p><b>Oh kooliaeg, oh kooliaeg!</b></p> <p>Lugejaile, kelle kooliaeg j&auml;&auml;b v&auml;hemalt k&uuml;mnendi taha, tuleb mainida, et n&uuml;&uuml;disaegne koolikeskkond pakub mitmeid &uuml;llatusi alates hubasest atmosf&auml;&auml;rist kuni tehnoloogiakeskuseni, mis sisaldab palju enamat kui vaid grafoprojektor. M&auml;rkamata ei j&auml;&auml; ka &otilde;pikeskkonna avarus ja avatus &ndash; aatriumis leidub rohkelt ruumikaid puhkekohti, mis pakuvad samal ajal ka privaatsust. Klassiruumide klaasuksed ja &otilde;petajate toa sein loovad mulje akvaariumist, mille l&auml;bipaistvus otsekui kutsub usaldusele.</p> <p><b>Viljandi G&uuml;mnaasiumi projekti&shy; ja avalike suhete juht Ene Nobel</b> r&auml;&auml;gib, kuidas &otilde;petajad lasid esialgu ruloo kolmveerandi ulatuses &otilde;petajate toa klaasist seina ette, kuid siis k&auml;isid &otilde;pilased ruloo alt piilumas, kas &otilde;petaja, kellega nad soovivad r&auml;&auml;kida, on &otilde;petajate toas olemas. &bdquo;Selline avatus oli esialgu harjumatu, n&uuml;&uuml;dseks on sellega k&otilde;ik harjunud. Praegu t&otilde;mmatakse ruloo t&auml;ies ulatuses &otilde;petajate toa klaasseina ette vaid &otilde;petajate p&auml;eval, kui &otilde;ppurid saavad &otilde;petajate toa enda k&auml;sutusse,&ldquo; naerab Nobel, kui uudistame koolikompleksi juurdeehitust.</p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis on p&otilde;him&otilde;te, et &uuml;ldiselt uksi ei lukustata. Ainsana on lukus v&auml;lisuks. &bdquo;&Otilde;pilastel ja &otilde;petajatel on majja sisenemiseks uksekaart, kuid v&otilde;&otilde;rastele on v&auml;lisuks lukus. Kuna koolimajas v&otilde;&otilde;raid omap&auml;i ei liigu, siis saame klassiruumide uksed lahti hoida, samuti on meil garderoob spetsiaalse valveta,&ldquo; selgitab Nobel.</p> <p>K&otilde;ik koolimajas olevad v&auml;lisuksed on seestpoolt alati ilma v&otilde;tmeta avatavad, et &otilde;nnetuse korral saaks evakueeruda, aga ka selleks, et noored saaksid vahetundidel k&auml;ia kooli kirsiaias p&auml;ikesevanne v&otilde;tmas.</p> <p>Salto arhitektide loodud avar keskkond toetab Nobeli s&otilde;nul ka noorte vajadust sotsiaalse kontrolli j&auml;rele. &bdquo;Noorte jaoks on oluline j&auml;lgida teiste tegemisi ja suur aatrium, kus s&ouml;&ouml;givahetunnil koos s&uuml;&uuml;akse, &otilde;pitakse, malet m&auml;ngitakse ja vesteldakse, seda ka v&otilde;imaldab. Samal ajal on majas palju hubaseid nurgakesi ja aatriumis on p&uuml;ramiidina k&otilde;rguv pehmete patjadega varustatud istumiskoht, kus saab nautida privaatsust,&ldquo; selgitab ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 05.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 05.jpg" /></a></p> <p><b>Raamatukogu juhtaja Epp J&otilde;hve</b> t&ouml;&ouml;tab kooli k&otilde;ige avatumal t&ouml;&ouml;kohal. Nimelt asub aasta kolleegiks valitud J&otilde;hve t&ouml;&ouml;koht k&otilde;igi pilkude all, sest raamatukogu on loodud aatriumi tagaossa ning seda ei piira seinad. &bdquo;Meil oli alguses selle avatud raamatukoguga hirm, et raamatud l&auml;hevad &bdquo;kaduma&ldquo;. M&otilde;tlesime n&auml;iteks lintide abil piirata raamaturiiulite vahel k&auml;imist, kuid otsustasime, et usaldame ja vaatame, mis saab,&ldquo; selgitab Nobel.</p> <p>J&otilde;hve s&otilde;nul oli hirm raamatute kadumise ees asjatu, sest g&uuml;mnasistid k&auml;ivad raamatutega lugupidavalt &uuml;mber. &bdquo;Raamat tuleb v&auml;ljalaenutamiseks registreerida ainult juhul, kui see soovitakse koju viia. Pigem juhtub, et raamatut koju viimiseks registreerida unustavad hoopis &otilde;petajad,&ldquo; selgitab J&otilde;hve heatujuliselt.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 07.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 07.jpg" /></a></p> <p><b>Taime auraga tark maja</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumi v&otilde;ib pidada targaks hooneks. N&auml;iteks on katusel v&auml;ike ilmajaam, mis saadab signaali akna taga olevatele aknakatetele, kui p&auml;ikesevalgus muutub liiga eredaks, ja ribikardinad vajuvad akna ette. Ribikardinad reguleerivad end &otilde;ige nurga alla, et ruumis oleks p&auml;evavalgust, kuid p&auml;ike ei paistaks &otilde;ppuritele otse p&auml;he. Nobel tunnistab, et tehnika veab aeg-ajalt ka alt, kuid selleks on akendel olemas ka tavalised rulookardinad.</p> <p>Vahel esineb h&auml;ireid ventilatsioonis&uuml;steemis ja siis tuleb vanal heal kombel aknad avada. &bdquo;Ventilatsioonis&uuml;steem l&uuml;litub kogu hoones v&auml;lja isegi v&auml;iksema elektrikatkestuse peale. Sageli ei ole &otilde;petajatel mahti meile probleemist teada enne, kui klassis pole enam &otilde;hku. Me innustame k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid kohe m&auml;rku andma, kui midagi on katki, et saaksime selle kiiresti korda teha ja keegi ei peaks end &otilde;hupuudusel v&otilde;i muul p&otilde;hjusel halvasti tundma,&ldquo; selgitab <b>&otilde;ppen&otilde;ustaja ja t&ouml;&ouml;tervishoiuspetsialist Liivi Ilves.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 03.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 03.jpg" /></a></p> <p>&Otilde;hku aitavad puhastada ja niisutada ka rohked toataimed. Viljandi G&uuml;mnaasiumi <b>geograafia&otilde;petaja Hilje Nurmsalu</b>, keda koolis tuntakse ka Kuldk&auml;e nime all, hoolitseb juba kuuendat aastat emaliku t&auml;helepanuga iga taime eest. &bdquo;Mulle meeldivad suured taimed, mis sobivad meie avarasse keskkonda suurep&auml;raselt. Lemmikuks on tups-rohtliilia, sest see taim on dekoratiivne, kerge hooldada ja hea auraga,&ldquo; muigab Nurmsalu. &bdquo;Ka oma suvepuhkuse veedan nendega, sest keegi peab ju kastmas k&auml;ima,&ldquo; r&auml;&auml;gib ta. Kuna kool on suur ja koosneb kahest omavahel &uuml;hendatud hoonest, v&otilde;tab kastmistiir aega kolm tundi ning seda tuleb teha kaks korda n&auml;dalas. &bdquo;Ega ma ainult kasta. Ma katsun mulda ja vestlen nendega, seep&auml;rast nad nii h&auml;sti kasvavadki,&ldquo; naerab Nurmsalu.</p> <p>Nobel lisab, et geograafia&otilde;petaja oskused ja teadmised toataimedest on &uuml;ldteada ning talle tuuakse ka kodust taimi, et Nurmsalu neile j&auml;lle elu sisse puhuks.</p> <p><b>Kamt&scaron;atka ja teised klassid</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis ei ole &otilde;petajatel ega &otilde;ppuritel muret soovitusliku 10&nbsp;000 sammu astumisega p&auml;eva jooksul. &bdquo;&Uuml;kski &otilde;petaja ega &otilde;pilane ei ole terve p&auml;ev ainult &uuml;hes klassis. P&auml;eva jooksul tuleb korduvalt liikuda vana ja uue hoone vahel, &uuml;les ja alla,&ldquo; selgitab Nobel. K&otilde;ige pikem vahemaa on uuest hoonest vana koolihoone k&otilde;ige tagumisse klassi ja seet&otilde;ttu on see &otilde;petajatelt saanud ka Venemaa poolsaare j&auml;rgi hellitusnime Kamt&scaron;atka.</p> <p>Koolis on soositud tundide pidamine v&auml;ljaspool klassiruumi. &bdquo;Selleks on aatriumis mugavaid kohti ja meelsasti kasutatakse ka kooli terrassi. See on vahelduseks nii &otilde;pilastele kui ka &otilde;petajale,&ldquo; s&otilde;nab Nobel.</p> <p>K&otilde;ikides klassides on valge tahvel, kuhu markeriga kirjutada, digitahvel, dataprojektor, &otilde;petaja lauaarvuti, dokumendikaamera ja helis&uuml;steem. M&otilde;nes klassis on olemas ka vanamoodsad kriidiga tahvlid. &bdquo;Matemaatika&otilde;petajad arvasid alguses, et vanad tahvlid peaksid j&auml;&auml;ma, sest neil on vaja pikki tehteid tahvlile kirjutada. Kui nad avastasid, et digitahvlile mahub veelgi rohkem tehteid, siis vanade tahvlite kasutamisest loobuti ning need on meil seinal pigem m&auml;lestusesemeks,&ldquo; muigab Nobel.</p> <p>Dokumendikaamera, mida kasutavad n&auml;iteks keemia&otilde;petajad katse kulgemise n&auml;itamiseks, on &uuml;hendatud arvutiga, mis on omakorda &uuml;henduses dataprojektoriga, et pilt kohe seinale kuvada.</p> <p>Klassidesse m&ouml;&ouml;bli valimisel arvestati eelk&otilde;ige sellega, et m&ouml;&ouml;bel oleks ergonoomiline ja multifunktsionaalne. &bdquo;Laudu ja toole peab saama h&otilde;lpsalt ruumis &uuml;mber paigutada. Eraldi laudade taga teevad &otilde;pilased individuaalset t&ouml;&ouml;d, aga teinekord on vaja kiiresti lauad kokku l&uuml;kata grupit&ouml;&ouml; tegemiseks. Oleme varunud ka laudu, mille taga saavad &otilde;pilased seistes t&ouml;&ouml;d teha, et ei peaks terve p&auml;ev istuma, kui nad seda ei soovi,&ldquo; selgitas Nobel. Sel &otilde;ppeaastal vahetatakse v&auml;lja ka k&otilde;ik &otilde;petajate t&ouml;&ouml;lauad ning uute laudade k&otilde;rgus on reguleeritav kuni seismise k&otilde;rguseni.</p> <p>&Otilde;petajad on alati olnud planeerimisse kaasatud ja said kaasa r&auml;&auml;kida ka ruumide paigutuses. &bdquo;Kuna me veedame enamiku p&auml;evast t&ouml;&ouml;ruumides, peavad need vastama meie vajadustele, et t&ouml;&ouml; tegemine oleks mugav,&ldquo; selgitab koolis t&ouml;&ouml;tervishoiu eest seisev Ilves.</p> <p><b>Madalad detsibellid ja&nbsp; helikindlad uksed</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis on suurt t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud akustikale. K&otilde;ikide klasside lagedes on spetsiaalsed plaadid, mis toetavad &otilde;petaja h&auml;&auml;le levikut, ning &otilde;pilaste peade kohal on erilised plaadid, mis summutavad &otilde;pilaste tekitatavat suminat. &bdquo;&Otilde;petaja h&auml;&auml;l on tema t&ouml;&ouml;vahend ning on oluline, et see p&uuml;siks korras,&ldquo; r&auml;&auml;gib Nobel. Ka aatriumis kasutatakse k&otilde;net summutavaid laeplaate.</p> <p>&bdquo;M&uuml;rataseme v&auml;hendamise peale m&otilde;tlesime kohe alguses, sest pidev m&uuml;ra sees olemine on v&auml;sitav nii &otilde;pilastele kui ka &otilde;petajatele,&ldquo; t&otilde;deb Nobel.</p> <p>Koolis on palju t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud ka valgusele. &bdquo;Klassides saab valgust erinevalt reguleerida. T&auml;isvalgust on hea kasutada kirjutamise ja lugemise ajal, soojemat kollast valgust, mis ei v&auml;sita silmi, arutelude ajal,&ldquo; selgitab Nobel. Aatriumis saab hubasemat atmosf&auml;&auml;ri luua p&otilde;randalampidega.</p> <p>Tekst: Jaanika Palm</p> <p>Fotod: Ako Lehemets</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2409Millal peab tööandja töötajale prillide maksumuse hüvitama?2019-10-07<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Palun &uuml;telge, mis hetkel peab t&ouml;&ouml;andja kompenseerima (uuele) t&ouml;&ouml;tajale prillid, mille vajadus on selgunud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures? M&auml;&auml;ruses on k&uuml;ll kirjas, et t&ouml;&ouml;andja on kohustatud hankima arsti t&otilde;endi alusel t&ouml;&ouml;tajale kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid, aga sealt ei loe otseselt v&auml;lja seda, millal see kohustus tekib. </b></p> <p><b>Lisaks soovin teada, kas t&ouml;&ouml;andja peab kompenseerima t&ouml;&ouml;tajale prillid t&auml;ies ulatuses (klaasid ja raamid) v&otilde;i v&otilde;ib kehtestada ettev&otilde;ttesisese reegli, et h&uuml;vitatakse nt kuni 100 euro ulatuses prilliklaasid ja &uuml;lej&auml;&auml;nud ehk prilliraamid maksab t&ouml;&ouml;taja ise?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks m&otilde;eldud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid juhul, kui on t&auml;idetud kaks tingimust &ndash; t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja peab v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tajale korraldama tervisekontrolli, mille k&auml;igus kontrollitakse ka silmi ja n&auml;gemise kontrolli, arvestades t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i silmaarsti m&auml;&auml;ratud t&auml;htaega konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul, v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel tekkinud n&auml;gemish&auml;irete korral.&nbsp;</p> <p>Prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite h&uuml;vitamise kohustus tuleneb samast m&auml;&auml;rusest - kui tervisekontrollil selgub, et t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud, peab t&ouml;&ouml;andja hankima arsti t&otilde;endi alusel t&ouml;&ouml;tajale kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid v&otilde;i kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga h&uuml;vitama nende maksumuse.&nbsp;</p> <p>Prillide h&uuml;vitamise kohustus ei olene sellest, kas t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on muutnud tulenevalt selle t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tamisest v&otilde;i mitte. N&auml;gemisteravuse v&auml;henemine m&auml;&auml;ruse m&otilde;istes ei eelda v&otilde;rdlust mingi ajahetkega, millest alates n&auml;gemine on halvenenud. Siin on m&otilde;eldud olukorda, kus t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus ei v&otilde;imalda tal sooritada t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid. Sellest tulenevalt on t&ouml;&ouml;tajal (ka uuel t&ouml;&ouml;tajal peale esmast tervisekontrolli) &otilde;igus saada kompensatsiooni prillide maksumusele.&nbsp;</p> <p>Prillide maksumuse h&uuml;vitamise korra m&auml;&auml;rab juba t&ouml;&ouml;andja - n&auml;iteks maksimaalse prillide h&uuml;vitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele v&otilde;i muud variandid; millised dokumendid t&ouml;&ouml;taja h&uuml;vituse saamiseks esitama peab. Prillide maksumuse h&uuml;vitise suuruse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuvalt oma v&otilde;imalustest. &Otilde;igusaktidega ei ole h&uuml;vitise summat paika pandud. M&auml;&auml;ratud h&uuml;vituse suurus peab olema piisav, et t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalik omale prillid soetada. H&uuml;vitada tuleb nii klaaside kui raamide maksumus, sest prilliklaase raamideta ju kasutada ei saa.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama prillide maksumuse t&auml;ielikult (m&auml;&auml;ratud limiidi piires), kui t&ouml;&ouml;taja kasutab prille ainult t&ouml;&ouml; tegemiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib prille kasutada ka mittet&ouml;isteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks v&otilde;i arvuti kasutamiseks), tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja selle viimase osa tasub t&ouml;&ouml;taja ise.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2408Tööõnnetus: sõrmeluu murd puuri vahetamisel2019-10-04<p>Paljud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad harjumusp&auml;raste liigutuste ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete teostamisel. P&otilde;hjus on lihtne - &uuml;ht ja sama liigutust tehakse k&uuml;mneid kordi p&auml;evas ja nii k&uuml;mneid aastaid j&auml;rjest, kuid sadu, isegi tuhandeid kordi ei juhtu midagi halba. Vigastuse saamiseks piisab aga &uuml;hest korrast, &uuml;hest v&auml;&auml;ratusest v&otilde;i &uuml;hest v&auml;ikesest v&auml;lisest m&otilde;jurist.</p> <p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>Ehitaja &uuml;heks t&ouml;&ouml;vahendiks oli &uuml;hefaasilisel vahelduvvoolutoitel t&ouml;&ouml;tav l&ouml;&ouml;ktrell. P&auml;rast uue puuri paigaldamist padrunisse tahtis ta kontrollida, kas puur on korralikult padrunis. T&ouml;&ouml;tajal olid k&auml;es kummeeritud t&ouml;&ouml;kindad. Ajal, mil ta hoidis vasakut k&auml;tt vastu puuri ja padrunit, vajutas ta tahtmatult trelli l&uuml;litile. Kuna t&ouml;&ouml;taja ei olnud enne puuri vahetamist l&ouml;&ouml;ktrelli pistikut vooluv&otilde;rgust lahti &uuml;hendatud, k&auml;ivitus trell l&uuml;litile vajutades. P&ouml;&ouml;rlema hakanud puur haaras kaasa t&ouml;&ouml;taja kinnastatud k&auml;e ja selle tulemusel murdus t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rmeluu.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjusteks oli eksimine &uuml;he p&otilde;hilise elektrik&auml;sit&ouml;&ouml;riistade kohta kehtiva ohutusn&otilde;ude vastu. Enne kontroll- v&otilde;i hooldustoimingute teostamist tuleb alati t&ouml;&ouml;riist vooluv&otilde;rgust lahti &uuml;hendada. Selle n&otilde;ude j&auml;rgimine v&auml;listab, et toimingute k&auml;igus kogemata l&uuml;litile vajutades t&ouml;&ouml;riist k&auml;ivitub.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2407Persoon: Ruth Oltjer - unistan targast ja jõukast Eestist2019-10-03<p>Ettev&otilde;tte Chemi&shy;Pharm looja ja juht Ruth Oltjer on enam kui 20 aastat p&uuml;hendunud kasutajas&otilde;bralike desinfektsiooni&shy; ja puhastusvahendite tootmisele. Ettev&otilde;te s&uuml;ndis isiklikust vajadusest, sest arstina tuli k&auml;si pidevalt fenooli&shy; v&otilde;i joodibaasiliste antiseptikutega desinfitseerida, mis olid kantserogeensed ja allergiseerivad. Need sundisid otsima alternatiive. Ettev&otilde;tte j&auml;tkuv kasv tingis vajaduse avada kevadel uus 5 miljonit eurot maksma l&auml;inud tootmishoone. Ruth Oltjer peab end perfektsionistiks, tema jutust &otilde;hkub aga v&otilde;rdses annuses ambitsioonikust ja motivatsiooni, mis v&otilde;imaldab ellu viia ka suurimad unistused.</p> <p><b>Teadusrahastusest ja selle suurendamise vajalikkusest on j&auml;rjest rohkem ja rohkem juttu. Olete ka Tartu &Uuml;likooli n&otilde;ukogu esimees. Mis motiveerib ettev&otilde;tteid teadlaste ja &uuml;likoolidega koost&ouml;&ouml;d tegema?</b></p> <p>K&uuml;simus on, kuidas &uuml;ks Eesti ettev&otilde;te saab &uuml;ldse konkurentsieelist saavutada. Odavam t&ouml;&ouml;j&otilde;ud ei ole enam Eestis teema. Palgakulud kasvavad j&auml;rjest ning usun, et need ei pidurdu enne, kuni j&otilde;uavad Soome tasemele. Uus toode? Tore, aga seda on v&otilde;imalik kopeerida ning m&otilde;nes muus maailma piirkonnas odavamalt toota. Uus tehnoloogia? Ka seda on v&otilde;imalik kopeerida.</p> <p>Ainus p&uuml;siv konkurentsieelis on pidevalt arenev toode ja uuenev tehnoloogia. Seda on juba v&auml;ga raske kopeerida, sest selleks ajaks, kui konkurent sinu toodet kopeerima hakkab, oled sina juba j&auml;rgmise sammu edasi astunud. Ettev&otilde;ttel &uuml;ksinda, eriti v&auml;iksemal ettev&otilde;ttel, on v&auml;ga raske sellist pidevat arengut &uuml;ksi tagada. K&uuml;ll aga on v&otilde;imalik seda edukalt teha koos teadlastega, kes j&auml;lgivad valdkonna arengut globaalselt ja lisavad uusi ideid. Enamik ettev&otilde;tteid ei suuda oma laborit ise &uuml;les ehitada, ja kui suudetaksegi, ei j&otilde;uta paljude uute arengusuundadega korraga tegeleda.</p> <p>Me ei r&auml;&auml;gi Eestis teadmusmahukast tootmisest lihtsalt niisama. Euroopa teadus&uuml;likoolide v&otilde;rgustiku uuring kinnitab, et &uuml;ks teadus&uuml;likooli investeeritud euro toob majandusele tagasi kuus eurot. &Uuml;ks &uuml;likoolidesse loodud t&ouml;&ouml;koht toob &uuml;hiskonnale tagasi kuus t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>See on see, miks m&otilde;ned riigid muutuvad j&otilde;ukamaks &ndash; ja kasvavad nii palgad kui ka pensionid &ndash; ja m&otilde;ned j&auml;&auml;vadki virelema. Kauged, kuid m&otilde;nes m&otilde;ttes meiega sarnased L&otilde;una-Korea, Iisrael ja Singapur on ehk k&otilde;ige ilmekamad n&auml;ited, kus panustamine teadusse ja teadmusmahukasse tootmisse on p&auml;ris kiiresti riigis elatustaseme uutesse k&otilde;rgustesse viinud.</p> <p>Teadus- ja arendustegevus on &otilde;nneks v&otilde;i kahjuks ainus v&otilde;ti, mis elatustaset t&otilde;sta v&otilde;imaldab. K&otilde;ik arenenud riigid on seda m&otilde;istnud, aeg on seda m&otilde;ista ka Eestil.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Auto Ruth Oltjer erakogu.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Auto Ruth Oltjer erakogu.JPG" /></a></p> <p><em>Ruth Oltjer ja president Kersti Kaljulaid uut tehasehoonet avamas.</em></p> <p><b>Kuidas hindate Eesti ettev&otilde;tete koost&ouml;&ouml;d teadusasutustega?</b></p> <p>See toimib, aga v&otilde;iks olla m&auml;rksa parem. Meil peaks saama m&otilde;tteviisiks, et kui tegeled ettev&otilde;tlusega, siis lood kohe kontakti ka vastava ala teadlastega. Kui Chemi-Pharmis aastate eest tootmise k&auml;ivitasime, v&otilde;tsime &uuml;hendust toonase Keemiainstituudi teadlastega, et t&ouml;&ouml;tada v&auml;lja maailmas konkurentsiv&otilde;imelised tooted. Just koost&ouml;&ouml; teadlastega aitas meie ettev&otilde;ttel oma n&auml;gu leida.</p> <p>Aga trend on &otilde;nneks positiivne. Tartu &Uuml;likoolil (T&Uuml;) on siin omakorda p&otilde;hjust uhke olla. Rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon andis t&auml;navu juunis T&Uuml;le &uuml;le ettev&otilde;tliku &uuml;likooli akrediteeringu. See on tunnustus ettev&otilde;tlus&otilde;ppe arendamise ning ettev&otilde;tetega partnerlussuhete loomise eest.</p> <p>T&auml;navu s&uuml;gisel saab kaante vahele &uuml;likooli arengukava, mille &uuml;ks alussambaid on p&otilde;him&otilde;te, et meie teadlaste loodu ja avastatu aitaks p&auml;riselt Eesti majandusele kaasa. &Uuml;he olulise sammu oleme juba astunud: eelmisel aastal koondasime k&otilde;ik teadmusmahuka ettev&otilde;tlusega seotud tegevused spetsiaalsesse &uuml;ksusse &ndash; T&Uuml; ettev&otilde;tlus- ja innovatsioonikeskusesse. Kasvanud on koost&ouml;&ouml;projektide arv ettev&otilde;tetega (alates 2016. aastast oleme panustanud ainu&uuml;ksi NUTIKA meetme kaudu ligi 10 miljonit eurot) ja mitme ettev&otilde;ttega on koost&ouml;&ouml; muutunud pikaajaliseks.</p> <p>Ootan ka p&otilde;nevusega j&auml;rgmist aastat, mil valmib &uuml;likooli Delta keskus, kus &uuml;he katuse all hakkavad tegutsema mitme valdkonna teadlased, &uuml;li&otilde;pilased ja teaduskoost&ouml;&ouml;st huvitatud ettev&otilde;tted. Ootame seal tekkivat s&uuml;nergiat. Nii et teadlased on juba asunud j&otilde;uliselt teadmusmahuka majanduse nimel tegutsema.</p> <p><b>Kas ja kuiv&otilde;rd teadlased end praegu survestatuna tunnevad?</b></p> <p>Teadlased tunnevad end praegu v&auml;ga survestatuna. Rahalises m&otilde;ttes. Paljud andekad teadlased kaaluvad rahalistel p&otilde;hjustel Eestist perega lahkumist, seega ka laste panekut m&otilde;ne teise riigi kooli jne. Et meie teadlased on t&ouml;&ouml;kad ja andekad, siis tabab neid seal uus (positiivne) surve: neile makstakse nii h&auml;sti, et kaalutaksegi v&auml;lismaale j&auml;&auml;mist. Enamik &uuml;likoole pakub palka, mis motiveerib Eestist j&auml;&auml;davalt lahkuma.</p> <p>Mis puudutab survet selles m&otilde;ttes, et k&otilde;ik teadlased peaksid hakkama ise &auml;ri tegema v&otilde;i siis kindlasti oma ideid m&otilde;nes ettev&otilde;ttes rakendama &ndash; seda kohustust teadlastel ei ole. See on vaba valik. T&Uuml;s tegeleme sellega, et teadlasel &uuml;ldse oleks see valikuv&otilde;imalus.</p> <p>Teadusleppe 1% rahastamise eesm&auml;rgi saavutamiseks oleme Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel pidanud t&otilde;siseid arutelusid selle &uuml;le, kuidas lisanduvat raha kasutada nii, et sellest meie riigile k&otilde;ige suurem kasu t&otilde;useks. &Uuml;ks vajalik meede, mis toetaks ettev&otilde;tete ja teadusasutuste koost&ouml;&ouml;d, on luua teadlastele v&otilde;imalus m&otilde;ni aeg ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tada ja seej&auml;rel tagasi &uuml;likooli tulla. V&otilde;ib lahendada m&otilde;ne ettev&otilde;tte probleeme v&otilde;i luua oma ettev&otilde;tte, mingi aja p&auml;rast aga naasta &uuml;likooli ja j&auml;tkata uurimist&ouml;&ouml;d sealt, kus see pooleli j&auml;i. T&Uuml;s tahaksime seda v&otilde;imalikult kiiresti k&auml;ivitada.</p> <p>Teine plaan on seotud ettev&otilde;tlusdoktorantuuri loomisega. See t&auml;hendab, et doktorant v&otilde;ib teha oma doktorit&ouml;&ouml; m&otilde;ne ettev&otilde;tte m&otilde;nda konkreetset probleemi lahendades. See on samuti v&auml;ga oluline v&otilde;imalus tekitada h&auml;id suhteid ettev&otilde;tjate ja teadlaste vahel. S&otilde;lmitud kontaktid ei kao ju kuhugi.</p> <p><b>Teadusrahastusega k&auml;ivad tihtipeale kaasas jutud sellest, et ettev&otilde;te, kes m&otilde;nda uuringut rahastab, saab endale ka sobivamad tulemused. Kas seda m&uuml;&uuml;ti on v&otilde;imalik murda?</b></p> <p>See ei ole t&otilde;siseltv&otilde;etav jutt. Esiteks, mis on see argument, mis viiks meie teaduslaborid sellise avant&uuml;&uuml;rini? &Uuml;hekordne suur raha? Et selle nimel m&auml;ngida maha usaldusv&auml;&auml;rsus ja rahvusvaheline akrediteering?</p> <p>Teine asi, mis selle ohu maha v&otilde;tab, on teaduse l&auml;bipaistvus. Kui mingid uurimistulemused paistavad kallutatuna v&otilde;i lihtsalt liiga ilusad, tekib teistel teadlastel kohe &ndash; nii oma riigis kui ka kaugemal &ndash;&nbsp; professionaalne hasart neid uurimistulemusi kahtluse alla seada. Teaduses on valel ikka v&auml;ga l&uuml;hikesed jalad.</p> <p><b>Tihtipeale on ettev&otilde;tetel &uuml;snagi spetsiifilised probleemid, millele lahendust otsitakse. Kui laia haardega meie teadlased on ja kas on valdkondi, mille puhul tuleb pigem v&auml;lismaiste teadusasutuste poole vaadata?</b></p> <p>Loomulikult ei saa k&otilde;iki asju Eestis teha. Ei olegi m&otilde;ttekas. Kui on maailmas olemas m&otilde;ni keskus, mis on mingis k&uuml;simuses teistest kaugemale j&otilde;udnud, on m&otilde;istagi m&otilde;tet sinna p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>V&otilde;in tuua n&auml;ite oma ettev&otilde;ttest. Kui otsisime Chemi-Pharmis v&otilde;imalusi oma kreemide toimet t&otilde;hustada, viisime t&uuml;virakkude uuringud l&auml;bi Jaapanis. Selle nimel, et kreemide toimet pikendada, uurisime oleosoome (taimseid rasvkehi) Kanadas. Katseid ternespiimaga tegime &uuml;hes Singapuri teaduskeskuses.</p> <p>Selline koost&ouml;&ouml; on oluline nii innovatsiooni kui ka suhete loomise seisukohalt. See loob v&otilde;imalused meie ettev&otilde;tteile osaleda j&auml;rgmistes rahvusvahelistes projektides. Chemi-Pharm osaleb praegu n&auml;iteks &uuml;leeuroopalises v&auml;iketehaste robotiseerimise pilootprojektis.</p> <p>Tean m&otilde;ningaid n&auml;iteid (metallit&ouml;&ouml;stus, kosmosetehnika), kus Eesti ettev&otilde;tted osalevad rahvusvahelises teaduskoost&ouml;&ouml;s, aga need on pigem &uuml;ksikud n&auml;ited. Mul on kahju, et Eesti on Kreeka k&otilde;rval ainus Euroopa Liidu riik, mille v&auml;ikeettev&otilde;tted ei saa rahvusvahelise Eurostarsi koost&ouml;&ouml;projektides osaleda, sest ka selle projektiga liitumine oli planeeritud teadusrahastuse 1% t&otilde;usu sisse.</p> <p><b>Kuidas s&uuml;ndis m&otilde;te luua ChemiPharm? Kui l&auml;hedal olete praegu selle ettev&otilde;tte algsele visioonile?</b></p> <p>Esialgu ei olnud mul plaanis &uuml;ldse ettev&otilde;tlusega tegeleda. Firma sai alguse 1997. aastal sellest, kui arstina t&ouml;&ouml;tades hakkasin tooma oma tarbeks Eestisse madala allergiatasemega desinfektsioonivahendeid, sest ma ei talunud tol ajal kasutatud vahendeid. Ehk m&auml;letate seda vastikut kloorihaisu haiglastes &ndash; kloor oli tol ajal v&auml;ga laialdaselt kasutatav desovahend. Uusi, peaaegu allergiavabu vahendeid soovisid minult kohe ka mu kolleegid. Kuna n&otilde;udlus &uuml;ha kasvas, oli firma asutamine loogiline samm.</p> <p>Peatselt k&auml;ivitasime oma tootmise, v&otilde;tsime iga toote &uuml;ksipulgi lahti ja uurisime, mille poolest peaks see olema konkurentide omadest parem. Saime selle &uuml;lesandega teadlaste abil hakkama ning praegu, mil me ekspordime ligi 20 riiki, julgen &ouml;elda, et suurimatele konkurentidele k&auml;ibe poolest j&auml;rele j&otilde;udmine on aja k&uuml;simus.</p> <p>Nii nagu ettev&otilde;te, on ka visioon aja jooksul arenenud. Alustasime sellest, et meditsiinit&ouml;&ouml;tajail oleksid inimlikumad t&ouml;&ouml;tingimused. N&uuml;&uuml;d oleme j&otilde;udnud v&otilde;itluseni hospitaalinfektsiooniga. Maailmas sureb haiglates leiduvate tapjabakterite t&otilde;ttu igal aastal umbes 7 miljonit inimest, peamiselt arengumaades, aga see puudutab ka arenenud riike. Selle nimel, et see arv oluliselt kahaneks, on m&otilde;tet pingutada. Meie visioon ei puuduta ainult teadlikku haiglah&uuml;gieeni tervikuna.</p> <p>Kagu-Aasia maades olen kohtunud kohaliku riigi tervishoiuministriga. Aga enne, kui l&auml;hen m&otilde;ne riigi tervishoiuministri jutule, osalen ise sealsetes haiglates operatsioonidel. Olen &otilde;ppinud arstiks ning saan operatsioonisaalis p&auml;ris h&auml;sti hakkama. Kahjuks selle olematu h&uuml;gieeni p&otilde;hjal, mida seal n&auml;en, v&otilde;in patsiendi peatset surma &uuml;sna t&auml;pselt ette ennustada. Nii Aasias kui ka mujal maailma haiglates ei piisa elluj&auml;&auml;miseks alati sellest, et l&otilde;ikuse tegi v&auml;ga osav kirurg &ndash; kui operatsiooni ajal v&otilde;i selle j&auml;rel satub haava kaudu patsiendi organismi infektsioon, siis kujuneb l&otilde;pptulemus kurvaks.</p> <p><b>Ajal, mil paljud ettev&otilde;tted kolivad oma tootmise hoopis Aasiasse, avasite teie hiljuti Eestis uue ja n&uuml;&uuml;disaegse tootmishoone. Kuidas selle otsuseni j&otilde;udsite ja mida t&auml;hendab &uuml;he ettev&otilde;tte jaoks selline h&uuml;pe?</b></p> <p>Me ei tooda asju, mis midagi ei kaalu, n&auml;iteks IT-lahendused. Desinfektandid on vedelikud, mille vedu on kallis ja k&otilde;ige parem on toota neid samas regioonis, kus neid kasutatakse. Nii et tehas, mille T&auml;nassilmas avasime, on Euroopa regioonile m&otilde;eldud tehas. Paraku ei ole see logistilisest aspektist kuigi hea valik, sest Eesti on selles m&otilde;ttes Euroopa t&auml;ielik &auml;&auml;remaa. Seda tuleks meil ausalt tunnistada. Euroopat varustav tehas sobiks logistiliselt kordades paremini n&auml;iteks Poola. Aga Eestil on &otilde;nneks veel m&otilde;ningaid eeliseid, n&auml;iteks madal korruptsioonitase, mida pean v&auml;ga oluliseks. Me usume, et IT- ja robootikalahenduste kasutuselev&otilde;tt, millele keskendume, kompenseerivad asukoha Euroopa &auml;&auml;remaal.</p> <p>Chemi-Pharmi T&auml;nassilma tehas on piloottehas. Kui suudame selle automatiseerituse viia tasemele, mis meid rahuldab, rajame t&auml;pselt samasugused tehased ka maailma teistesse piirkondadesse. Kui k&uuml;sida, kas plaanime tootmist ka Aasiasse viia, siis vastus on pigem jah. T&auml;htaegu ma praegu v&auml;lja ei &uuml;tle, aga loodan, et saame r&auml;&auml;kida viieaastasest perspektiivist.</p> <p><b>Millist t&auml;htsust omab sugu Eestis karj&auml;&auml;ri tegemisel?</b></p> <p>Mitte mingisugust. See k&uuml;simus on &uuml;lev&otilde;imendatud, ja julgen arvata, et mitte ainult Eestis. Indoneesias pidasin l&auml;bir&auml;&auml;kimisi kindraliga, kellele allus 1300 suurt haiglat. Selle vestluse kulgu ei m&otilde;jutanud mitte mingilgi m&auml;&auml;ral see, et ma olen naine. See ei oma t&auml;htsust, kui sa n&auml;iteks suudad r&auml;&auml;kida asjadest, mille peale kindral ise pole veel j&otilde;udnud m&otilde;elda.</p> <p><b>Milliseid t&ouml;&ouml;keskkonna probleeme meie &uuml;hiskonnas n&auml;ete?</b></p> <p>J&auml;rjest rohkem muutub teemaks paindliku t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamine. Praegu on siin kord ikka v&auml;ga j&auml;ik. T&ouml;&ouml;aja k&auml;sitlus peaks olema v&auml;ga paindlik, et saada t&ouml;&ouml;le need noored, kes tahavad &uuml;likooli ja kooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tada. &Auml;rge tulge r&auml;&auml;kima, et kui nii juhtuks, poleks neil &otilde;ppimiseks aega. Kes tahab, j&otilde;uab k&otilde;ike, kes ei taha, vedeleb niisama. See oleks noortele konkreetne praktika, mis v&otilde;imaldaks neil valdkonnaga sisuliselt tutvuda, ja nad saaksid selle eest veel palka ka. Nii et kui r&auml;&auml;gime t&ouml;&ouml;keskkonnast, siis on t&auml;htsaimaks m&auml;rks&otilde;naks paindlikkus.</p> <p><b>Olete t&ouml;&ouml;ga seoses palju reisinud ning erinevate &auml;rikultuuridega kokku puutunud. Mida oleks meil teistelt oma &auml;rikultuuri &uuml;le v&otilde;tta?</b></p> <p>Ma ei r&auml;&auml;giks isegi niipalju &auml;rikultuurist, see on liiga lai m&otilde;iste.</p> <p>Esiteks on mulle j&auml;&auml;nud meelde mitmed kohtumised Saksamaal, t&auml;psemalt, kuidas seal koosolekuid ja kohtumisi peetakse. Need on kiired, h&auml;sti ettevalmistatud, p&otilde;hjalikud. Eestis l&auml;hevad koosolekud tihti laadaks k&auml;tte. M&otilde;ni &uuml;tleb, et hea on sel viisil auru v&auml;lja lasta, aga kuhu j&auml;&auml;b efektiivsus?</p> <p>Teiseks meenub kohe t&ouml;&ouml;kultuur Singapuri teaduslaboris, kus ise t&ouml;&ouml;tasin. Seal toimis see igatsetud sild teadlaste ja ettev&otilde;tjate vahel &ndash; just see, mida me Eestis otsime. &Uuml;helt poolt oli olemas p&otilde;hjalik tehniline abi &ndash; tehnikud valmistasid k&otilde;ik ette, tule ja katseta! Teisest k&uuml;ljest siiras huvi &uuml;ksteise t&ouml;&ouml; vastu, t&otilde;sine orienteeritus koost&ouml;&ouml;le. Sinu k&otilde;rval t&ouml;&ouml;tab n&auml;iteks putukateadlane valgutootmise projekti kallal, sina ise pusid ternespiimas leiduvate immunoloogiliste antikehadega. Aga kolme aasta eest tegutses see teadlane mingi sarnase projektiga. Ta tulebki, m&otilde;tleb kaasa, ja &uuml;tleb: proovi seda ja seda! Seal oli &uuml;lihea laborikultuur!</p> <p><b>Olete hariduselt arst. Kas tunnete vahel igatsust minna patsientide juurde tagasi? </b></p> <p>Ikka. Kui oled arstiks &otilde;ppinud, siis arstiks j&auml;&auml;d. Arsti &uuml;lesanne on elude p&auml;&auml;stmine, ja sellega meie ettev&otilde;te tegeleb. &Otilde;nneks saan piisavalt palju k&auml;ia haiglates. Ma ei usu, et &uuml;kski teine arst Eestist oleks nii palju erinevaid maailma haiglaid n&auml;inud.&nbsp;</p> <p><b>J&auml;rjest enam r&auml;&auml;gitakse noorte v&auml;hesest huvist reaalteaduste vastu. Kas Eestist leiab veel keemiat&ouml;&ouml;stuse arendamiseks ja kasvatamiseks p&auml;devaid spetsialiste?</b></p> <p>Keemiaga ei ole nii hull, aga robootika ja inseneriteaduste puhul on heade inimeste puudus m&auml;rksa suurem. See, et TT&Uuml;s on k&otilde;ige popim valdkond avalik haldus, on muidugi katastroof. See on suur viga, et m&otilde;tleme v&auml;lja noortele mingeid n-&ouml; seksikaid erialasid, samal ajal kui ettev&otilde;tlus tunneb hoopis teistest spetsialistidest suurt puudust.</p> <p>Teine suur viga on Eesti g&uuml;mnaasiumide &bdquo;pehme matemaatika&ldquo;, mis teeb k&uuml;ll koolis &otilde;pilaste elu mugavamaks, aga l&otilde;ikab neil tulevikus paljud v&otilde;imalused igaveseks l&auml;bi. Kuhu edasi? Teeme siis juba Eestis &auml;kki m&auml;ngukooli ja p&auml;ris kooli?</p> <p>M&otilde;ne aja eest palkasime t&ouml;&ouml;le &uuml;he noormehe USAst. S&uuml;mpaatne noormees, aga &uuml;sna pea selgus, et ta oli keemiast k&uuml;ll &uuml;likoolis kaugelt m&ouml;&ouml;da k&auml;inud. Selle asemel oli ta valinud hoopis k&auml;sipalli. Me Eestis ei tohiks seda viga teha, meie tugevus ongi see, kui soosime tarkust ja tarku inimesi. Kui me teadust ja &otilde;petajate t&ouml;&ouml;d piisavalt ei rahasta, l&auml;heb asi ainult hullemaks. V&otilde;tame j&auml;rk-j&auml;rgult Eestis endalt v&otilde;imaluse ise oma valikuid teha.</p> <p>Meie ettev&otilde;te panustab sellega, et annab igal aastal v&auml;lja stipendiumi kahele TT&Uuml; tudengile &ndash; &uuml;hele automaatika- ja robootika alal ning teisele keemia alal. S&uuml;gisest lisanduvad T&Uuml;s meie stipendiumid keemia ja mikrobioloogia alal. Mingit siduvat lepingut me sellega ei s&otilde;lmi, aga riik v&otilde;iks k&uuml;ll &uuml;li&otilde;pilastega, kes saavad nn tasuta k&otilde;rghariduse, lepingud s&otilde;lmida. See t&auml;hendaks kohustust n&auml;iteks teatud arv aastaid Eestis t&ouml;&ouml;tada. Olgu kaks v&otilde;i viis aastat, lihtsalt alustame kusagilt! Kui Eestist lahkud, maksad raha tagasi, v&otilde;i kui tuled p&auml;rast j&auml;reldoktorantuuri Eestisse, siis su &otilde;ppelaen kustutatakse.</p> <p>Tunnistagem ometi &ndash; k&otilde;rgharidus ei ole ju praegu tasuta, selle maksab kinni kogu &uuml;hiskond!</p> <p><b>Mis te arvate, kuidas teie kolleegid teid kirjeldaksid?</b></p> <p>Ei tea, pole kunagi k&uuml;sinud. V&otilde;ib-olla nad &uuml;tlevad, et olen perfektsionist. T&otilde;epoolest, kui midagi teha, siis juba t&auml;iega! Kui ei, siis mitte!</p> <p>&bdquo;Kontrollifriik&ldquo; olen ka. Ja suure pildi vaataja. Pisiasju klaarida ja jamasid koristada mulle ei meeldi. Aga arvestades, millised toredaid kingitusi on kollektiiv mulle teinud (viimatine n&auml;iteks meie ettev&otilde;ttest tehtud j&otilde;ululaul), siis loodan, et nad hindavad, kuidas p&uuml;&uuml;ame selles ettev&otilde;ttes toredat ja inimlikku t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda hoida.</p> <p><b>Mis on olnud teie karj&auml;&auml;ri k&otilde;ige raskem hetk?</b></p> <p>Raske &ouml;elda. Ettev&otilde;tlus toob iga p&auml;ev midagi, mille lahendamine on millegi poolest keerulisem kui varem kogetu. Aga see kuulub t&ouml;&ouml; juurde.</p> <p>V&otilde;ib-olla oli k&otilde;ige raskem hetk see, kui &uuml;sna mu ettev&otilde;tjakarj&auml;&auml;ri alguses otsustas L&auml;ti t&uuml;tarfirma juht kaaperdada nii kontori, firma kui ka kaubam&auml;rgi. Ja seej&auml;rel lasi end Seimi valida, et saada saadikupuutumatus. Rahaline kahju oli suur, aga sel ajal oli vist pettumus selles inimeses suurem kui kahjutunne kaotatud rahast.</p> <p>Tookord tegin &otilde;ige otsuse &ndash; ei matnud end probleemipuntrasse, keskendusin pigem turu tagasiv&otilde;itmisele ja L&auml;ti jamasid kutsusin klaarima spetsialistid. K&uuml;llap sealt p&auml;rineb ka minu kontrollivajadus.</p> <p><b>Olete &uuml;hes varasemas esinemises &ouml;elnud, et meeskond peab kokku k&otilde;lama nagu orkester. Mida teete, kui m&otilde;ni &bdquo;pill&ldquo; teie orkestris l&auml;heb h&auml;&auml;lest? </b></p> <p>K&otilde;ik algab ettev&otilde;tte kultuurist. Valime v&auml;ga p&otilde;hjalikult uusi inimesi. Mitte ainult selle j&auml;rgi, mida nad oskavad, vaid kas nad sobituvad meie kollektiivi. Aga kui ikkagi &bdquo;m&otilde;ni pill ei k&otilde;la&ldquo;, siis k&otilde;igepealt tuleb h&auml;&auml;lestada. Ja kui selgub, et viga pole pillis, vaid pigem muusikus, kes ei suuda viisi pidada, siis tuleb sellest muusikust loobuda.</p> <p>Pillidest on muidugi kerge r&auml;&auml;kida, inimeste puhul on iga loobumine alati valus otsus.</p> <p><b>Olete &uuml;hiskondlikus tegevuses aktiivne. Mis teid selleks motiveerib?</b></p> <p>Tahaks j&auml;tta oma lastele parema Eesti. Mina ei usu vaesuse &uuml;mberjagamisse. Jaga, kuidas tahad, keegi j&auml;&auml;b ikka ilma. Aga targemas, s&otilde;bralikumas ja t&auml;nu sellele ka rikkamas Eestis on k&otilde;igil hea elada. Mina ei vaja tasuta bussis&otilde;itu, nagu ka palju teised &ndash; julgen &ouml;elda, et enamik Eesti inimesi ei vaja seda. Me ei vaja ka sotsiaalmaju sotsiaalmajade p&auml;rast, vaid esmalt inimestele piirkonnas t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust ja alles seej&auml;rel elamispinda nendele inimestele.</p> <p><b>Millest te ettev&otilde;tjana unistate?</b></p> <p>Unistan targast ja j&otilde;ukast Eestist. Mulle meeldib, kui Eesti on teadusega tegelev maa, kust tulevad kogu maailmale innovaatilised ideed. Ehkki see on v&auml;ga sinisilmne, tahaksin v&auml;ga sinnapoole liikuda.</p> <p>T&ouml;&ouml;alaselt unistan uutest turgudest ja sisenemisest uude valdkonda &ndash; ravimit&ouml;&ouml;stusse. Me juba liigume selles suunas.</p> <p>Tekst:&nbsp;Margit Pulk</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2405Tööandja maine võib olla tähtsam kui palganumber2019-10-02<p><b>Ettev&otilde;tte kehv maine v&otilde;ib muuta t&ouml;&ouml;le kandideerijad ettevaatlikuks ja k&otilde;hklevaks. Kui tegutsetakse veel &uuml;hiskonnas v&auml;hem prestiižikates tegevusvaldkondades, peab firma oma kuvandile tavap&auml;rasemast rohkemgi panustama.</b>&nbsp;</p> <p>Sirvides t&ouml;&ouml;kuulutusi, v&otilde;ib m&auml;rgata, et m&otilde;ni ettev&otilde;te otsib alailma t&ouml;&ouml;tajaid. P&otilde;hjused v&otilde;ivad olla erinevad, kuid tekib k&uuml;simus: miks inimesed seal t&ouml;&ouml;tada ei taha? V&otilde;i &auml;kki ei vasta nad t&ouml;&ouml;andja ootustele? Kui avalikkusesse j&otilde;uavad uudised, et t&ouml;&ouml;tajad pudenevad oma ametipostidelt nagu &otilde;unad puust, ja seda &uuml;sna vahelduvas rotatsioonis, siis kas j&auml;rgmised huvilised julgevadki kandideerida? Millise eelarvamusega? Liiatigi, kui m&otilde;ni endine t&ouml;&ouml;taja &uuml;ksikasjalisi kogemusi jagab? V&otilde;i kes tahab kaubandusettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le asuda teadmisega, et t&ouml;&ouml;p&auml;ev on v&auml;ga pikk, palk madal ja tekkiv puuduj&auml;&auml;k tuleb oma pisukesest teenistusest kinni maksta? Ilmselge on, et negatiivse mainega ettev&otilde;ttesse minnakse t&ouml;&ouml;le teatud reservatsiooni ja m&ouml;&ouml;ndustega, kui valdkond ja t&ouml;&ouml; v&auml;ga meeldivad, v&otilde;i pole erilisi valikuv&otilde;imalusi. Aga on ka ettev&otilde;tteid, kellel v&otilde;ib olla hea maine, ent tegevusvaldkond vastumeelne v&otilde;i -v&otilde;etamatu.&nbsp;</p> <p><b>K&otilde;igil pole eelarvamusi</b></p> <p>L&auml;heksite suure loomaarmastajana t&ouml;&ouml;le tapamajja v&otilde;i karusloomafarmi teadmises, kui p&otilde;latud on karusloomade kasvatajad ja ehedate nahkade tootjad? Isegi, kui leiate neis ettev&otilde;tetes rakendust alal, mis pole sugugi seotud otsese veret&ouml;&ouml;ga, on &uuml;hiskondlik suhtumine kujundanud tegevusalale, kuid &uuml;htlasi ettev&otilde;ttele ja seal t&ouml;&ouml;tajaile, negatiivse varjundi.</p> <p>Harjumaal Karjak&uuml;las rebaseid ja minke kasvatava <b>AS Balti Karusnaha juhatuse liige Marge Tiidus</b> &uuml;tleb, et &bdquo;loomadega saab tegeleda ainult inimene, kes neid armastab ja nende eest hoolitseb, aga teda tulevad &otilde;petama inimesed, kes valdkonnast midagi ei tea.&ldquo; Nende ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tatakse p&otilde;lvkonniti ja kaadrivoolavust pole.</p> <p>&bdquo;Ka nahastamist on t&ouml;&ouml;tajad teinud mitmeid k&uuml;mneid aastaid. See muutub rutiiniks,&ldquo; nimetab Tiidus, r&otilde;hutades, et nemad t&auml;idavad k&otilde;iki karuslooma pidamise n&otilde;udmisi. &bdquo;Turul on ka palju neid, kes seda ei tee. L&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes tahavad loomakaitsjad h&auml;vitada ettev&otilde;tmisi, kes n&otilde;udmisi t&auml;idavad. Kogu meie valdkond on ooteseisus.&ldquo; Kui karusnahahinnad turul muutuvad, siis alustatakse Tiiduse s&otilde;nul taas ja ehk tulevad ka nende t&ouml;&ouml;tajad Soome karusloomakasvatustest tagasi.</p> <p>&bdquo;Karjak&uuml;la alevikust 80% ongi kogu aeg olnud seotud karusloomakasvatusega, millega on siin tegeletud 1936. aastast. Kui ma tahan t&ouml;&ouml;tajaid leida, siis on mul Karjak&uuml;las j&auml;rjekord ukse taga. K&otilde;igil inimestel ei ole karusloomakasvatuse suhtes eelarvamust, kuigi karusloomavastased on k&otilde;vemini h&auml;&auml;lt teinud kui pooldajad, aga ma usun, et neid on samapalju. Arvestama peab, et loomad on loomad ja inimesed on inimesed, kuigi loomadele on hakatud omistama inimlikke tundeid ja m&otilde;tteid, mist&otilde;ttu me olemegi omadega rabas.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Oluline on ettev&otilde;tte tuntus</b></p> <p><b>O&Uuml; Kemmerling juhatuse liige K&uuml;lli Ilves </b>nendib, et<b> </b>t&ouml;&ouml;kuulutust n&auml;hes m&otilde;jutab ettev&otilde;tte tegevusala kindlasti t&ouml;&ouml;taja esmast reageeringut. &bdquo;Kui me otsime mobiilsete v&auml;lik&auml;imlate m&uuml;&uuml;gimeest, siis on t&ouml;&ouml;tajaid, kelle otsust kandideerida v&otilde;ib meie tegevusala m&otilde;jutada. Olgugi, et m&uuml;&uuml;gimehe t&ouml;&ouml; puhul pole suurt vahet, kas ta m&uuml;&uuml;b v&auml;lik&auml;imlaid, m&ouml;&ouml;blit v&otilde;i muud kaupa/teenust &ndash; t&ouml;&ouml;d tehakse peamiselt ikka telefoni ja arvutit vahendusel kontorilaua taga.&ldquo;<b></b></p> <p>Ilvese arvates on v&auml;lik&auml;imlate puhastusteenindajaid leida ilmselt sama keeruline kui muid koristajaid. Kehtib reegel: kes t&ouml;&ouml;d teha tahab, see ka teeb. V&auml;li&uuml;ritustele inimeste palkamisel on plussiks see, et lisaks &uuml;sna ebameeldivale t&ouml;&ouml;le saab koristaja osa ka &uuml;rituse melust jms, mist&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;lle lihtsam leida.</p> <p>&bdquo;Negatiivse varjundiga suhtumise vastu aitab ettev&otilde;tte enda hea maine hoidmise oskus,&ldquo; s&otilde;nab K&uuml;lli Ilves. Kui ettev&otilde;te on tuntud ja kaubam&auml;rki teatakse, siis on t&ouml;&ouml;tajad rohkem valmis ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le tulema ja nende v&auml;rbamine lihtsam. &bdquo;Loomulikult peab ka palk sobima, t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;kaaslased meeldivad olema.&ldquo;</p> <p><b>Maine v&otilde;ib olla palgast t&auml;htsam</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuiv&otilde;rd m&otilde;jutab ettev&otilde;tte negatiivne maine t&ouml;&ouml;tajaid? Eriti, kui vaja on otsida ja juurde palgata uusi inimesi?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab t&ouml;&ouml;andja turundus- ja v&auml;rbamisagentuuri Brandem asutaja ja tegevjuht Marie Evart:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;V&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral. Palgainfo Agentuuri ja Brandemi koost&ouml;&ouml;s korraldatud Eesti suurima t&ouml;&ouml;turu-uuringu tulemused n&auml;itavad, et 89% inimestele on t&ouml;&ouml;andja hea maine t&ouml;&ouml;andja valikul oluline. Aina rohkem tehakse enne kandideerimist ettev&otilde;tte taustauuringut, k&uuml;lastatakse nende karj&auml;&auml;rilehte, vaadatakse &uuml;le ettev&otilde;tte sotsiaalmeedia kontod, k&uuml;sitakse s&otilde;pradelt-tuttavatelt nende t&ouml;&ouml;kogemusi. Erinevatest kanalitest kogutud infokillud m&otilde;jutavad inimese kandideerimise otsust v&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral. Samuti p&ouml;&ouml;ratakse aina rohkem t&auml;helepanu sellele, milline on ettev&otilde;tte &uuml;hiskondlik roll ja kas see &uuml;htib inimese enda v&auml;&auml;rtustega. Ainult suure rahanumbri p&auml;rast oma v&auml;&auml;rtustega vastuollu &uuml;ldiselt ei minda. Seda on n&auml;ha eriti noorema generatsiooni puhul, kelle esindajad on pigem tihtipeale n&otilde;us madalama t&ouml;&ouml;tasuga, kui t&ouml;&ouml;andjal on hea maine. Ja lisaks tegutsetakse valdkonnas, mis inimesele t&otilde;esti huvi pakub ning kus ta tunneb, et tal on v&otilde;imalus areneda. Ka rahvusvahelised uuringud n&auml;itavad, et mainekate t&ouml;&ouml;andjate juures ollakse valmis t&ouml;&ouml;tama isegi kuni 20% madalama t&ouml;&ouml;tasu eest.&nbsp;</p> <p><b>Juhul, kui ettev&otilde;ttel on negatiivne maine, siis kuiv&otilde;rd peaksid potentsiaalsed t&ouml;&ouml;tajad seda pelgama? Alati ei pruugi n&auml;iteks m&otilde;ne endise t&ouml;&ouml;taja, kellega on t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petatud, jutt t&otilde;ele vastata?</b></p> <p>Kindlasti ei saa kommentaare t&auml;iesti arvesse v&otilde;tta, samas v&otilde;iks eelt&ouml;&ouml;na kogutud infokilde siiski &auml;ra kasutada selleks, et otsustada, milliseid k&uuml;simusi kandidaat n&auml;iteks ise t&ouml;&ouml;vestlusel v&otilde;iks v&otilde;imalikult t&ouml;&ouml;andjalt k&uuml;sida. Valijaks ei ole ju ainult t&ouml;&ouml;andja, vaid ka kandideerija, kes vestluse k&auml;igus peaks oma k&uuml;simustele vastused saama.&nbsp;</p> <p><b>Millist pingutust n&otilde;uab ettev&otilde;ttelt mainemuutus ― p&ouml;&ouml;rata see negatiivsest positiivseks?</b>&nbsp;</p> <p>Arvestada v&otilde;iks, et ettev&otilde;tte maine kujuneb tavaliselt pikema aja jooksul. V&auml;ga oluline on t&ouml;&ouml;andjatel ise oma mainet strateegiliselt kujundada. Muidu kujuneb maine omasoodu ja v&otilde;ibki juhtuda, et tekkinud maine ei kirjelda tegelikku organisatsioonikultuuri ega olukorda ettev&otilde;ttes. Oluliselt lihtsam ja odavam on j&auml;rjepidevalt oma mainet t&ouml;&ouml;andjana kujundada ja selle eest n&ouml; hoolt kanda, kui oodata m&otilde;nda konfliktset olukorda v&otilde;i prahmakat, et hakata seej&auml;rel t&ouml;&ouml;andjana oma mainet taastama.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel, kes on oma mainele &bdquo;vilistanud&ldquo;, ei ole t&ouml;&ouml;le kandideerijatesse lugupidavalt suhtunud (neile tagasisidet saatnud vms), on &uuml;hel hetkel v&auml;ga raske sellest mainest lahti saada. Isegi, kui ettev&otilde;te teeb strateegilisi muudatusi ettev&otilde;tte sees ehk muudab n&auml;iteks v&auml;rbamist v&otilde;i juhtimiskvaliteeti, siis maine teiseneb v&auml;ga aeglaselt. Negatiivsed kogemused levivad inimeste seas v&auml;ga kiiresti, positiivsest nii palju ei r&auml;&auml;gita.</p> <p>T&auml;hele tasub panna, et kui t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rab t&auml;helepanu ainult v&auml;lisele hiilgusele ehk m&otilde;tleb vaid sellele, kuidas hea t&ouml;&ouml;andjana &bdquo;v&auml;lja paista&ldquo;, siis raisatakse lihtsalt aega ja raha. Hea t&ouml;&ouml;andja maine kujuneb v&auml;lja siis, kui valitseb hea ettev&otilde;ttesisene organisatsioonikultuur, juhtimispraktikad ja traditsioonid, mis kajastuvad v&auml;lises maines. T&ouml;&ouml;andja p&otilde;hifookus peaks olema sellel, kuidas oma t&ouml;&ouml;tajate ootustele vastata ja neid hoida. Kui sellele k&uuml;simusele on vastus olemas ja praktikad ellu viidud, siis tuleb hakata m&otilde;tlema sellele, kas need professionaalsed tegevused kajastuvad ettev&otilde;tte v&auml;liskommunikatsioonis. Kas olulised s&otilde;numid j&otilde;uavad soovitud sihtr&uuml;hmadeni?</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2404Konsultant-konsulteeritav: Regina Reisig, Super Skypark2019-10-01<p><b>Millega Super Skypark tegeleb?</b></p> <p>Super Skypark on regiooni suurim kogupere meelelahutuskeskus, mis asub &Uuml;lemistes kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn. Kokku jalgpalliv&auml;ljakust suuremal alal ehk 7000 ruutmeetril laiub Euroopa suurim batuudiala, ligi 10 meetri k&otilde;rgused ronimislinnakud, interaktiivne 7D kino, 360&ordm; kino, k&auml;ed-k&uuml;lge-teaduskeskus, kingitustepood ja pererestoran. Hoone katusel asub Euroopas ainulaadne vaateratas. Kokku t&ouml;&ouml;tab meil ligi sada inimest &ndash; kokkadest batuudi- ja m&auml;nguala teenindajateni.</p> <p><b>Kuidas te T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde j&otilde;udsite?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultanditeenusest saime teada T&ouml;&ouml;inspektsiooni kaudu ja n&otilde;ustamisteenust tutvustati ka t&ouml;&ouml;ohutuskoolitusel. Haarasime v&otilde;imalusest kohe kinni.</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?</b></p> <p>Konsultandi k&uuml;lastus oli pikalt ette planeeritud ja ajastatud nii, et k&uuml;lastuse ajaks oleksid k&otilde;ik teenused avatud ja toimivad. Kokkulepitud p&auml;eval tuli konsultant meile k&uuml;lla ning me tegime ringk&auml;igu keskuse k&otilde;igis ruumides &ndash; nii nendes, mis on m&otilde;eldud vaid t&ouml;&ouml;tajatele, kui ka nendes, mis on m&otilde;eldud k&uuml;lastajatele.</p> <p>Konsultant andis juba ringk&auml;igul tagasisidet ja n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad tulid samuti uudistama ja jagasid oma arvamusi t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. See on v&auml;ga positiivne, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saavad panustada ja nende arvamusega arvestatakse.</p> <p>Sellest on v&auml;ga palju abi, kui t&ouml;&ouml;keskkonda tuleb vaatama oma ala spetsialist, kes oskab anda professionaalset n&otilde;u. Iga p&auml;ev samas t&ouml;&ouml;keskkonnas olles harjub &uuml;mbrusega ja nii ei pruugi enam m&auml;rgata asju, mis vajavad parendamist.</p> <p>P&auml;rast ringk&auml;iku keskuses arutasime konsultandiga m&auml;rgatud murekohti, millele tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, ning v&otilde;imalikke lahendusi. Selgitasime v&auml;lja ka teemad, millega edasi tegeleda. Kasutasin v&otilde;imalust k&uuml;sida &auml;ra k&otilde;ik k&uuml;simused, mis mul olid eelnevalt tekkinud, ja sain kohe spetsialistilt vastused.</p> <p>T&otilde;tt-&ouml;elda oli konsultandi k&uuml;lastus &uuml;le ootuste meeldiv ning enne kohtumist tekkinud v&auml;ike hirm t&auml;iesti asjatu. Tegemist oli kasuliku k&uuml;lask&auml;iguga, mille tulemusel saime p&otilde;hjaliku tagasiside t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultantsiooni tulemusel tegite?</b></p> <p>Konsultandilt saime n&otilde;uandeid, mille j&auml;rgi oleks k&otilde;ige m&otilde;istlikum hinnata ja valida riskianal&uuml;&uuml;si koostamiseks teenusepakkujat.</p> <p>Saime n&otilde;uandeid ohutusjuhendite koostamiseks. Valisime meeskonnast v&auml;lja esmaabi andjad. Esmaabivahendite k&auml;ttesaadavust oleme suurendanud. Oleme m&auml;rgistanud p&otilde;randal eri k&otilde;rgusega tasapinnad ja korrastanud juhtmed, et v&auml;ltida komistamist ja kukkumist. Oleme &uuml;heselt m&otilde;istetavalt reguleerinud t&ouml;&ouml;tajate puhkepausid.</p> <p>Edaspidi oskame ka ise teha keskuses ringk&auml;iku t&ouml;&ouml;keskkonna kontrollimiseks, et tuvastada varakult puudused ning need k&otilde;rvaldada. Soovime k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonnaalast teadlikkust suurendada, et nad oskaksid m&auml;rgata murekohti ja julgeksid neist ka teada anda.</p> <p>Julgustan ka teisi konsultanditeenust kasutama. See teenus on tasuta ja pakub v&auml;&auml;rt n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad on meie k&otilde;ige kallim vara ja seet&otilde;ttu peab ka hoolitsema selle eest, et nende t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu, turvaline ja meeldiv.&nbsp;</p> <p><b>Konsultant Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</b></p> <p>Saime Super Skyparkist varakevadel kirja, et nad soovivad kutsuda enda juurde t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi, kellelt saada n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;tajatele hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomiseks. K&uuml;lastus toimus kevadel, kui ka vaateratas juba t&ouml;&ouml;tas.</p> <p>K&uuml;lastuse ajaks oli ettev&otilde;te juba tegutsema asunud &ndash; oli m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ja valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, samuti oli tehtud ettevalmistusi riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist oligi see, kellega k&uuml;lastuse ajal suhtlesin. Vahetu kontakt inimesega, kes ettepanekuid ellu hakkab viima, on konsultandi seisukohast k&otilde;ige parem, sest nii ei saa midagi n&otilde;ustamisel r&auml;&auml;gitust kaduma minna.</p> <p>Kuna ettev&otilde;ttes on palju erinevaid tegevusi ning tegutsetakse suurel alal, ei ole t&ouml;&ouml;keskkonna korraldamine sugugi lihtne. Selleks et seda keerulist &uuml;lesannet h&auml;sti lahendada, on vaja k&otilde;igi panust &ndash; t&ouml;&ouml;andja ei saa lahendada probleemi, mille olemasolust ta teadlik ei ole. &Otilde;nneks olid Super Skyparki t&ouml;&ouml;tajad v&auml;ga avatud ja aktiivsed suhtlejad ning osutasid k&uuml;lastuse k&auml;igus probleemidele ja kitsaskohtadele ka ise.</p> <p>Kui konsultant t&otilde;i v&auml;lja v&otilde;imaliku probleemi, mis t&ouml;&ouml;tajatele ei tundunud probleemina, l&uuml;kati konsultandi v&auml;&auml;rarvamus &uuml;mber. Kui t&ouml;&ouml;tajate k&auml;est k&uuml;sisin, et kuidas te seda v&otilde;i teist asja teete, siis k&otilde;ik v&auml;ga meelsasti n&auml;itasid ja selgitasid ning m&otilde;tlesid kaasa, kuidas saaks paremini.</p> <p>Ettev&otilde;tet, kus t&ouml;&ouml;andja on hea t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust endale tunnistanud, on hea konsulteerida, sest ta on vastuv&otilde;tlikum soovitustele ja ettepanekutele. Kui t&ouml;&ouml;andja tegeleb hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisega, siis on ka t&ouml;&ouml;tajad altimad ettepanekuid tegema ning t&ouml;&ouml;keskkonna parendamisse panustama, sest m&otilde;istetakse, et nende heaolu on t&ouml;&ouml;andjale oluline.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tagasisidet ja parendusettepanekuid on raske &uuml;lehinnata, sest nemad teevad t&ouml;&ouml;d ja viibivad konkreetses keskkonnas terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;tajad on esimesed, kes saavad aru, et n&auml;iteks tool, mis tundub t&auml;itsa normaalne, ei sobi kasutamiseks konkreetses kohas.</p> <p>Konsulteerimise k&auml;igus r&auml;&auml;kisime ka ohtlike kemikaalide k&auml;itlemisest ja redelil t&ouml;&ouml;tamise ohutusest. Need m&otilde;lemad on olulised teemad, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramata j&auml;tmine v&otilde;ib kaasa tuua raskete tagaj&auml;rgedega &otilde;nnetusi.</p> <p>Konsultandi eelis on v&auml;rske pilk: konsultant n&auml;eb konkreetset t&ouml;&ouml;keskkonda esimest korda ja m&auml;rkab puudusi kergemini. N&auml;iteks ei ole ta harjunud konkreetse trepiga ning seet&otilde;ttu m&auml;rkab m&auml;rgistamise vajadust, et kukkumisohtu v&auml;hendada. Koos tehtud ringk&auml;igul saab konsultant p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;andja esindaja t&auml;helepanu v&otilde;imalikele ohukohtadele, et ta &otilde;piks neid hiljem ise m&auml;rkama.</p> <p>Kuigi tegemist oli v&auml;ga huvitava ettev&otilde;ttega, vaateratas oli just avatud ja tundus &uuml;limalt p&otilde;nev, j&auml;i mulle k&otilde;ige eredamalt meelde &uuml;he t&ouml;&ouml;taja seljal olnud kiri &bdquo;Tohutult ohutult!&ldquo;. Iga kord, kui vaateratast p&ouml;&ouml;rlemas n&auml;en, tuleb see mulle meelde ja toob naeratuse n&auml;ole, sest see s&otilde;napaar oli oma lihtsuses<b> </b>t&auml;iesti geniaalne!</p> <p>Foto: Super Skypark</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2402Mida teha, kui ülemus soovib minuga juhtunud tööõnnetust varjata?2019-09-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Leppisin aga &uuml;lemustega kokku, et ma &uuml;tlen arstile, et see juhtus kodus. Ma arvan, et see ikka ei ole &otilde;ige ja tahaks n&uuml;&uuml;d selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks &uuml;mber muuta, mis ma selleks tegema pean?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu arsti poole, tuleb arstile kindlasti &ouml;elda, et viga saadi t&ouml;&ouml;d tehes. Arst, kes tuvastab t&ouml;&ouml;tajal raske tervisekahjustuse v&otilde;i v&auml;ljastab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe, teavitab sellest t&ouml;&ouml;inspektsiooni. Samuti teavitab arst t&ouml;&ouml;inspektsiooni surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja otsustavad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust varjata ning t&ouml;&ouml;taja ei r&auml;&auml;gi arstile vigastada saamise kohta t&otilde;tt, v&otilde;ib hilisemalt olla keeruline t&otilde;endada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, sest ka v&otilde;imalikud tunnistajad ei pruugi enam &otilde;nnetuse juhtumist m&auml;letada.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Seega tuleb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul j&auml;lgida, et nii arst kui t&ouml;&ouml;andja saaksid juhtunust &otilde;igeaegselt teada. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja sai vigastada nii, et keegi seda pealt ei n&auml;inud ja ta annab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest teada &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andjale, kes seda aga varjata soovib, ei ole t&ouml;&ouml;tajal v&auml;ga palju v&otilde;imalusi hiljem veenvalt selgitada ja t&otilde;endada, et tegemist ikkagi oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kannatanul, aga ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust pealt n&auml;inud kolleegidel on kohustus t&ouml;&ouml;andjat juhtunust teavitada. Kui seda kohe teha pole v&otilde;imalik, tuleks esimesel v&otilde;imalusel siiski teada anda. Soovitame teavituse esitada n&auml;iteks e-posti teel, et hilisemalt vajadusel t&otilde;endada.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja vaatamata teavitusele t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ei tunnista ning seda uurima ei hakka, siis on vaidluse lahendamiseks v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel peab t&ouml;&ouml;taja samuti esmalt t&otilde;endama, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Kui kohus tuvastab, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt kahju saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitise osas. Seega on t&ouml;&ouml;tajal kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel kaks erinevat n&otilde;uet: t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tuvastamine ja kahjun&otilde;ue.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2401Sihtkontroll: Ehitussektor2019-09-27<p><b>Eesti ehitusettev&otilde;tted on leppimas t&otilde;siasjaga, et f&uuml;&uuml;sikareeglid kehtivad ka nende ehitusplatsil</b></p> <p><em>Kristel Abel, T&ouml;&ouml;inspektsiooni teabe ja v&auml;lissuhete osakonna juhataja</em></p> <p>Ehitussektori t&ouml;&ouml;keskkond on T&ouml;&ouml;inspektsiooni hoolika t&auml;helepanu all, sest tegemist on k&otilde;rge ohuhinnanguga tegevusalaga. Seet&otilde;ttu toimub ka sektoris sagedamini sihtkontrolle, mille k&auml;igus inspektorid vaatavad teatud kindlat t&ouml;&ouml;l&otilde;iku ning hindavad, kas on tehtud k&otilde;ik selleks, et t&ouml;&ouml;tegijate elu ja tervis oleks hoitud. Mullu juhtus ehituses 438 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 119 olid rasked, ning kolm inimest kaotas t&ouml;&ouml;d tehes elu.</p> <p>Seekordse sihtkontrolli fookuses oli k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamine. T&ouml;&ouml;inspektorid j&auml;lgisid, kas ehitusplatsidel on paigaldatud kukkumist takistavad vahendid (tellingud ja piirded) ning kas neid kasutatakse &otilde;igesti.</p> <p>Sihtkontrolliti 86 ehitusplatsi 13 maakonnas. Enim k&uuml;lastatud ehitusplatse asus Harjumaal (25), P&auml;rnumaal (13) ja Tartumaal (12). Rikkumisi tuvastati kokku 255 ehk &uuml;he platsi kohta keskmiselt 2,9 rikkumist. Rikkumisi &uuml;he platsi kohta tuvastati enim Ida-Virumaal (6,5), L&auml;&auml;ne-Virumaal (4,25) ning Harjumaal (3,52). K&otilde;ige paremas korras olid Tartumaa ehitusplatsid.</p> <p>Valdavalt k&otilde;rvaldati rikkumised viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Inspektorid koostasid k&uuml;mme ettekirjutust, &uuml;ks neist oli sunniraha hoiatusega. Keelati k&uuml;mne elule ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine ning t&ouml;&ouml; peatati k&uuml;mnel ehitusplatsil. &Uuml;htegi rikkumist ei tuvastatud seitsmel ehitusplatsil, s.o vaid 8%-l kontrollitud ehitusplatsidest.</p> <p><b>Suurimad v&otilde;imaliku &otilde;nnetuse p&otilde;hjustajad</b></p> <p>Enim rikkumisi oli seotud ohualade m&auml;rgistamata j&auml;tmisega. Palju probleeme oli liikumisteedega. Libisemine, komistamine ja kukkumine on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjusena teisel kohal ning &otilde;nnetuste arvukusele aitab oluliselt kaasa see, kui l&auml;bik&auml;iguteele on vedelema j&auml;etud ajutisi juhtmeid-kaableid. See on olukord, mida inspektorid kohtasid ehitusplatsidel liiga sageli. Samuti polnud treppidele ja lahtistele avadele paigutatud kaitsepiirdeid. Seitsmel ehitusplatsil oli probleeme piisava valgustusega.</p> <p>On raske ette kujutada ehitusplatsi, kus poleks tellinguid. Tellingutel saab teha t&ouml;&ouml;d k&otilde;rgustes v&otilde;imalikult ohutult, ent tellingud ise v&otilde;ivad muutuda suurema ohu allikaks, kui need pole n&otilde;uetekohaselt paigaldatud v&otilde;i kui neid ei kasutata korrektselt. N&auml;iteks sattusid inspektorid ehitusplatsile, kus tellingu &uuml;ks tugijalg toetus suvalisele lauajupile, aga teine oli lihtsalt &otilde;hus. Teisel puhul ronisid t&ouml;&ouml;lised t&ouml;&ouml;platvormile otsekui oravad m&ouml;&ouml;da kaitsepiirdeid, milleks need aga sugugi m&otilde;eldud pole. Ikka veel kohtasid inspektorid isevalmistatud ebakindlaid puidust t&ouml;&ouml;platvorme. Inspektorid keelasid nende tellingute kasutamise, millel polnud kaitsepiirdeid v&otilde;i mille ankrupoldid olid eemaldatud. Keelati ka tellingud, millele oli paigaldatud tuulekoormust suurendav kile, mille kandepostid toetusid otse maapinnale v&otilde;i juhuslikele lauajuppidele.</p> <p><b>Kiiver on ehitusplatsil kohustuslik</b></p> <p>Kiivri kasutamine on muutunud loomulikuks t&ouml;&ouml;varustuse osaks. Siiski on veel t&ouml;&ouml;tajaid, kes kannavad kiivrit kaasas ainult selleks, et inspektori l&auml;henedes see p&auml;he panna. Niisamuti leidis &uuml;ks t&ouml;&ouml;line kohe &uuml;les turvarakmed, kui inspektor t&ouml;&ouml; peatas. On vist &uuml;sna narr loota, et inspektor on t&ouml;&ouml;lise k&otilde;rval hetkel, kui sellele midagi p&auml;he kukub v&otilde;i kui see ise libastub. Isikukaitsevahendi kasutamine v&otilde;ib tunduda t&uuml;&uuml;tu ja ebamugav, aga kindlasti palju mugavam kui kuude kaupa kodus paranemine v&otilde;i koguni eluga h&uuml;vasti j&auml;tmine.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus oli m&auml;rgata ka m&otilde;ningaid suundumusi paremuse poole. Tellingute puhul on varem pidevalt eiratud k&otilde;ige alumise, jalapiirde vajalikkust. T&auml;navu on olukord tunduvalt paranenud ning enamikul kontrollitud fassaaditellingutest oli ka jalapiire olemas. Samuti kannavad pea k&otilde;ik t&ouml;&ouml;lised ehitusplatsil kaitsejalatseid, vaid 2% t&ouml;&ouml;tajatest on valmis oma varvastega riskima.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutusplaanide koostamine v&otilde;i igan&auml;dalane ohutuse &uuml;ldkontroll pole veel saanud loomulikuks t&ouml;&ouml;korralduse osaks. Tuleb aga t&otilde;deda, et v&otilde;rreldes eelmise aasta tulemustega on olukord paranenud. Ilmselt ollakse Eesti ehitusplatsidel leppimas t&otilde;siasjaga, et f&uuml;&uuml;sikaseaduste vastu ei saa ning et &uuml;levalt v&otilde;ib alla kukkuda, kui vajalikud piirdeid paigaldamata v&otilde;i kaitsevahendid kasutamata j&auml;tta.</p> <p><strong>Teabematerjalid:</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ehitus/TI_tellingu-kasutamine_plakat.pdf" title="TI_tellingu-kasutamine_plakat.pdf (562 KiB)" target="_blank">Ohutus tellingu kasutamisel</a></p> <p><a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ehitus/TI_redeli-kasutamine_plakat.pdf" title="TI_redeli-kasutamine_plakat.pdf (561 KiB)" target="_blank">Ohutus redeli kasutamisel</a></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2400Meie inimene: Kaire Saarep - nõustamisel paljastub meile tuhandete ettevõtete siseelu 2019-09-26<p><b>Jaanika Palm</b></p> <p>T&otilde;rvast p&auml;rit Kaire Saarep asus T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristina t&ouml;&ouml;le 2016. aasta jaanuaris. Tema usinust ja t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendumist m&auml;rkasid kolleegid kohe ja ta p&auml;rjati parima uue tulija tiitliga. Kui Kaire Saarepile tehti ettepanek asuda n&otilde;ustamistalituse juhataja kohale, siis v&otilde;ttis ta ettepaneku hea meelega vastu, sest talle meeldib areneda ja kogu aeg midagi uut &otilde;ppida.</p> <p><b>Kuidas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le sattusite?</b></p> <p>&Otilde;ppisin Tallinna Tehnika&uuml;likooli magistri&otilde;ppes personalit&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tasin selle k&otilde;rvalt klienditeenindajana.</p> <p>Kooli &otilde;ppekavas oli t&ouml;&ouml;&otilde;igus, mis sai kohe minu lemmikaineks. T&ouml;&ouml;kohtades, kus ma tol ajal t&ouml;&ouml;tasin, m&auml;rkasin, et t&ouml;&ouml;andjad ei oska t&ouml;&ouml;&otilde;igust t&otilde;lgendada v&otilde;i hiilivad selle t&auml;itmisest m&ouml;&ouml;da. See innustas mind pidama blogi, kus kirjutasin ja selgitasin t&ouml;&ouml;&otilde;iguse erinevaid aspekte. Blogi muutus &uuml;pris kiiresti populaarseks.</p> <p>Toonane n&otilde;ustamistalituse juhataja Anni Koha m&auml;rkas minu blogi ja v&otilde;ttis &uuml;hendust, et mind t&ouml;&ouml;le kutsuda. Tulingi tema kutsel t&ouml;&ouml;vestlusele ning mind peeti sobivaks n&otilde;ustamisjuristi ametikohale.</p> <p>M&auml;letan, et &ouml;&ouml;l enne esimest t&ouml;&ouml;p&auml;eva T&ouml;&ouml;inspektsioonis olin v&auml;ga &auml;revil ega saanud magadagi.</p> <p><b>Kas vahel on kahju, et ei t&ouml;&ouml;ta&nbsp; valitud erialal ega saa personalit&ouml;&ouml;d teha?</b></p> <p>Enne personalit&ouml;&ouml; &otilde;ppimist kaitsesin bakalaureusekraadi Tallinna &Uuml;likoolis rekreatsiooni erialal. Kuna olin kooliajal v&auml;ga aktiivne noor ja osalesin mitmesugustes huvitegevustes ning korraldasin ise erinevaid &uuml;ritusi, siis rekreatsiooni &otilde;ppida tundus v&auml;ga loogiline.</p> <p>Kui &uuml;hel hetkel m&otilde;istsin, et edaspidi tulebki pidevalt eri tegevusi organiseerida, siis see enam nii ahvatlev ei tundunud. Nii l&auml;ksin magistri&otilde;ppesse hoopis personalit&ouml;&ouml;d &otilde;ppima ja sealt liikusin t&ouml;&ouml;&otilde;iguse juurde, mille puhul ma tunnen, et olen j&otilde;udnud &otilde;ige erialani.</p> <p>Vahel m&otilde;tlen, et oleksin v&otilde;inud kohe minna &otilde;igusteadust &otilde;ppima, aga g&uuml;mnaasiumis mul polnud sellist m&otilde;tetki.</p> <p><b>Mida n&otilde;ustamistalituse juhataja teeb?</b></p> <p>&Uuml;ks osa minu t&ouml;&ouml;st on sama, mida teevad k&otilde;ik n&otilde;ustamisjuristid: n&otilde;ustan t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid telefoni ja kirja teel ning esinen infohommikutel ja teabep&auml;evadel t&ouml;&ouml;andjatele. Aeg-ajalt tuleb inimesi b&uuml;roos ka vastu v&otilde;tta.</p> <p>Juhatajana on minu &uuml;lesanne planeerida kogu talituse t&ouml;&ouml;d. Aeg-ajalt tuleb ette suhtlemist ajakirjanikega ning vastata nende k&uuml;simustele.</p> <p>Juhataja teeb lisaks n&otilde;ustamisele taustat&ouml;&ouml;d, et kogu osakonna t&ouml;&ouml; sujuks ja &uuml;kski k&uuml;simus ei j&auml;&auml;ks vastuseta.</p> <p><b>Kas on olnud soovi ka erasektorisse t&ouml;&ouml;le minna?</b></p> <p>Tegelikult ei ole olnud, sest t&ouml;&ouml; T&ouml;&ouml;inspektsioonis on nii vaheldusrikas. N&otilde;ustamistalitus saab kuus keskmiselt 3000&ndash;3500 k&otilde;net ja 500&ndash;700 kirja, milles inimesed paluvad n&otilde;u ja abi. P&ouml;&ouml;rdutakse mitmesugustel teemadel. Siin t&ouml;&ouml;tades saab meeletu kogemuse erinevate kaasustega. N&otilde;ustamisel paljastub meile tuhandete ettev&otilde;tete siseelu. See on &auml;&auml;rmisel p&otilde;nev.</p> <p>&Uuml;hes ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tades n&auml;eksin vaid &uuml;liv&auml;ikest osa t&ouml;&ouml;elu aspektidest. Muidugi ma ei v&auml;lista, et kunagi v&otilde;in tunda huvi erasektoris t&ouml;&ouml;tamise vastu.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kummalisem asi,&nbsp; mida n&otilde;ustamisel on k&uuml;situd?</b></p> <p>Vahel tundub, et miski ei suuda mind enam &uuml;llatada, aga siis p&ouml;&ouml;rdub m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja, kellel on m&otilde;ni uus mure. Samuti v&otilde;ib ette tulla olukordi, kus sama probleemiga seoses kirjutab nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja ning esmapilgul j&auml;&auml;b mulje, et tegemist on kahe eri juhtumiga, sest vaatenurgad on nii erinevad.</p> <p>Kummalised k&uuml;simused saab jagada kaheks: &uuml;htedele on juriidiliselt lihtne vastata, kuid need kummastavad muus m&otilde;ttes. N&auml;iteks k&uuml;sis &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, et kus on kirjas, et ta ei v&otilde;i klienditeenindajana n&auml;tsu n&auml;rida. V&otilde;i siis r&auml;&auml;kis &uuml;ks inimene, et kaast&ouml;&ouml;taja soovis tulla k&uuml;lla, aga tema seda ei soovinud, ning k&uuml;sis n&otilde;u, mida teha.</p> <p>Teine t&uuml;&uuml;p on juriidiliselt keerulised k&uuml;simused, mille puhul ma tihti imestan, kuidas m&otilde;nda paragrahvi suudetakse n&otilde;nda erinevalt t&otilde;lgendada.</p> <p>Tegelikult on ka kolmas t&uuml;&uuml;p k&uuml;simusi, kus mind paneb imestama inimeste &otilde;elus ja pahatahtlikkus. Tihti on need t&ouml;&ouml;kiusamisega seotud juhtumid. N&auml;iteks kirjutas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, et t&ouml;&ouml;andja k&auml;is tal kodus laupa katsumas, et veenduda, kas ta ikka on haige.</p> <p>M&otilde;ned raamatupidajad ja personalijuhid j&auml;rgivad ikka veel k&uuml;mme aastat vana t&ouml;&ouml;- ja puhkeajaseadust. Paneb imestama, et ei olda kursis oma valdkonna &otilde;igusaktidega.</p> <p><b>Kuidas on muutunud teemad ja probleemid, mille kohta t&ouml;&ouml;tajad&nbsp; ja t&ouml;&ouml;andjad k&uuml;sivad?</b></p> <p>Kui ma kolm ja pool aastat tagasi t&ouml;&ouml;d alustasin, siis saime ingliskeelseid kirju 1&ndash;2 t&uuml;kki kuus. N&uuml;&uuml;d tuleb neid keskmiselt 20. V&auml;ga palju on juurde tulnud v&auml;lismaalastega ja v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamisega seotud k&uuml;simusi. Need on tihti juriidiliselt keerukad juhtumid, mille puhul tuleb m&otilde;elda, millise riigi &otilde;igust kohaldada. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osaliselt Soomes, t&ouml;&ouml;andja on Eestis, kuid t&ouml;&ouml;taja ise on p&auml;ris Ukrainast ning lepinguga on nad kokku leppinud, et j&auml;rgitakse Eesti &otilde;igust.</p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamise kohta varem ei k&uuml;situd. N&uuml;&uuml;d helistatakse t&ouml;&ouml;kiusamisega seoses p&auml;evas keskmiselt 6&ndash;8 korda. Peamiselt k&uuml;sivad t&ouml;&ouml;tajad, mida teha, kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja peale karjus, teda s&otilde;imas, m&otilde;nitas v&otilde;i j&auml;litas. On juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgib l&auml;bi kaamera kogu aeg oma t&ouml;&ouml;tajaid. Vaadatakse pidevalt, mida t&ouml;&ouml;taja teeb, ning p&auml;ritakse aru, miks t&ouml;&ouml;taja n&auml;iteks klaase kohe laualt ei koristanud v&otilde;i miks ta pitsa peale just nii palju juustu pani. R&auml;ige kontrollimine on samuti t&ouml;&ouml;kiusu vorm.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;kiusamisega seoses on meil &uuml;ha rohkem n&otilde;ustamist, siis ma kardan, et t&ouml;&ouml;inspektsiooni j&otilde;uab neist juhtumeist vaid murdosa.</p> <p><b>Mis on selle t&ouml;&ouml; juures k&otilde;ige raskem?</b></p> <p>Vahel tuleb ette suhtlemist v&auml;ga pahase v&otilde;i vihase kliendiga. Tavaliselt on ta pahane k&otilde;ige peale &ndash; riigi, seaduste, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja minu peale. N&auml;iteks juhtum, kus t&ouml;&ouml;andja ei tahtnud anda oma t&ouml;&ouml;tajale &otilde;ppepuhkust. Ta arvas, et seadus on m&otilde;ttetu, ning karjus minu peale. Mina ei ole seda seadust ju teinud ning kui inimene ei soovi seadust t&auml;ita, siis see ei t&auml;henda, et see seadus on m&otilde;ttetu. &Otilde;nneks ei ole selliseid juhtumeid palju.</p> <p>Tuleb ette ka kurbi olukordi, mida on raske taluda. N&auml;iteks inimkaubanduse juhtumid, kus v&auml;lismaalased t&ouml;&ouml;tavad 50 euro eest n&auml;dalas ja elavad vanas laohoones, kus madratsid on magamiseks maha pandud. Raske on uskuda, et see on Eestis v&otilde;imalik. See teeb kurvaks ja j&otilde;uetuks.</p> <p><b>Missugused on teie vaba aja meelistegevused?</b></p> <p>Mulle meeldib sporti teha. Jooksmine aitab pingeid maandada. Jooksuv&otilde;istlustel ma ei k&auml;i, aga jooksurajal tunnen ma ennast h&auml;sti.</p> <p>Ma pakun hoiukodu kassidele. Hetkel on mul kodus neli kassipoega. K&otilde;ik on t&auml;navalt ja nende olukord ei ole k&otilde;ige parem. Poputan nad &uuml;les ja siis saavad nad oma p&auml;riskoju minna.</p> <p>Mulle meeldib v&auml;ga ka reisida.</p> <p><b>Reisisite neli kuud Aasias ja&nbsp; samal ajal j&auml;tkasite t&ouml;&ouml;d T&ouml;&ouml;inspektsioonis. Kuidas see &otilde;nnestus?</b></p> <p>Kui ma veel n&otilde;ustamisjurist olin, oli mul v&otilde;imalus neli kuud Eestist &auml;ra olla. Kuu aega olin Balil, kuu aega Kuala Lumpuris, seej&auml;rel l&auml;ksin Langkawi saarele Malaisias ning sealt edasi Singapuri ja Bruneisse.</p> <p>Kui Eestis on kell 8 hommikul, siis Aasias on kell 2 p&auml;eval.</p> <p>Olin &uuml;hes kohas v&auml;ga pikalt ja ma ei pidanud tormama k&otilde;iki vaatamisv&auml;&auml;rsusi paari p&auml;evaga &uuml;le vaatama. Hommikuti k&auml;isime paari huvipakkuvat kohta vaatamas ja p&auml;eval kell 2 oli minu n-&ouml; turismiaeg l&auml;bi. Eestis sai samal ajal kell 8 hommikul ning mina alustasin t&ouml;&ouml;p&auml;evaga.</p> <p>&Uuml;