Uudised https://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://tooelu.ee/et/uudised&nID=2441Ohutegurid tekstiilitööstuses - ennekõige tuleb ise hoolikas olla2019-11-13<p><b>Vaatamata headele t&ouml;&ouml;tingimustele pole &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses sundasendite t&otilde;ttu kutsehaigused t&auml;iesti v&auml;listatud, aga nende riski saab v&auml;hendada, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitusi.</b></p> <p>&bdquo;Minu koormus on h&uuml;plik: m&otilde;ned t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;ivad olla pikad, aga seej&auml;rel ei &otilde;mble ma paar p&auml;eva midagi. T&ouml;&ouml;tempo oleneb palju hooajast, kevad on k&otilde;ige kiirem aeg,&ldquo; s&otilde;nab Tartus tegutsev f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tja <b>Inga Tagel (43)</b>, kes on olnud &otilde;mbleja juba pea 25 aastat. T&ouml;&ouml;tegemiseks on tal eraldi ruumid, mille ta on oma vajadustest l&auml;htuvalt sisse seadnud.</p> <p>Suures t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttes pole Inga k&uuml;ll kunagi t&ouml;&ouml;tanud, ent temagi nimetab, et peamiseks tervist r&auml;sivaks probleemiks on kujunenud &otilde;mblust&ouml;&ouml;ga kaasnev sundasend ja &otilde;mblustolm, sest m&otilde;ned s&uuml;nteetilised, karvased ja kunstkarvaga kangad tekitavad tal allergiat. &bdquo;Ajavad naha s&uuml;gelema ja p&auml;rast seda tuleb mul oma t&ouml;&ouml;keskkonda palju rohkem ning hoolikamalt koristada. Kuna &otilde;mmeldes on ka liikumist v&auml;he, siis pean v&otilde;imlema ja massaažis k&auml;ima.&ldquo; Lisaks t&otilde;stab ta &otilde;mblust&ouml;&ouml;le keskendudes ninale prillid, ent nende vajadus tuleneb &bdquo;ealistest ise&auml;rasustest&ldquo;, nagu ta naljatledes nimetab. &bdquo;Olen kogu aeg olnud iseendale t&ouml;&ouml;andja ja rahul, sest teen seda, mis mulle meeldib.&ldquo; Vaatamata teatud vaevustele ta oma t&ouml;&ouml;st loobuda v&otilde;i eriala vahetada ei kavatse.</p> <p>Meditsiini- ja t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste, hotellitekstiilide jms &otilde;mblemisele keskendunud <b>Mirtel Textile O&Uuml; juht Kristel Suik</b> nimetab, et &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses tuleb t&ouml;&ouml;tajatele korralikke t&ouml;&ouml;tingimusi ja palka pakkuda, sest muidu h&auml;id t&ouml;&ouml;tajaid lihtsalt ei leia. Olles selles valdkonnas tegutsenud viisteist aastat, on kunagise m&otilde;nek&uuml;mne t&ouml;&ouml;taja asemel n&uuml;&uuml;d tema vastutada v&auml;ike kollektiiv, kus &uuml;kski &otilde;mbleja ei pea p&auml;evast p&auml;eva keskenduma &uuml;hele ja samale operatsioonile, n&auml;iteks kraenurki &otilde;mblema. &bdquo;See n&uuml;ristab. Meil teeb &otilde;mbleja &uuml;he toote algusest l&otilde;puni valmis, sest vaja on vaheldust. T&auml;nu sellele saavad nad ka h&auml;sti palju liikuda ega istu tund aega j&auml;rjest &otilde;mblusmasina taga,&ldquo; kirjeldab Kristel, nimetades, et kaks korda p&auml;evas on t&ouml;&ouml;tajatele ette n&auml;htud ka puhkepausid. On mugav puhkeruum, saab du&scaron;i all k&auml;ia jms. &bdquo;Meil pole &uuml;htegi haiget inimest!&ldquo;</p> <p>&Otilde;mblusettev&otilde;tte <b>Pierro O&Uuml; tegevjuht Piret Kuresaar</b>, kes on seda pidanud &uuml;le 20 aasta, teatab resoluutse lakoonilisusega, et &bdquo;meil ei ole t&ouml;&ouml;tervishoiuga probleeme! Ja ettev&otilde;te on ka v&auml;ga v&auml;ike&ldquo;, t&auml;psemaid olusid kirjeldamata.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/28tekstiil2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-28tekstiil2.jpg" /></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/28tekstiil2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"></a></p> <p><em>Wendre AS</em></p> <p><b>Vajalikud v&otilde;imlemispausid</b></p> <p>Suuremates ja eelk&otilde;ige rahvusvahelise osalusega &otilde;mblusettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkond v&otilde;rreldes v&auml;iksematega v&otilde;rratult parem, sest ka nende v&otilde;imalused on suuremad, on t&auml;heldanud <b>Qvalitas Arstikeskus ASi peaarst Toomas P&otilde;ld.</b> Koos kolleegidega on ta aastaid k&uuml;lastanud erinevaid tekstiilit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tteid, et hinnata sealsete t&ouml;&ouml;tajate terviseriske ja tegeleda kutsehaigustega. Ta t&otilde;deb, et loodud t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;le nuriseda pole p&otilde;hjust. Sellegipoolest esineb aastaid tekstiilit&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tanuil<b> </b>k&otilde;ige enam &uuml;lakeha koormushaigusi, mis puudutavad k&auml;si, &otilde;lav&ouml;&ouml;det ja kaela. &bdquo;Kiiresti tekib osteokondroos, sest inimesed ei t&ouml;&ouml;ta sirge seljaga, vaid koogutades, mist&otilde;ttu on nii kaelas kui m&otilde;lemates k&auml;tes &uuml;lepinge. Kindlad lihaster&uuml;hmad on kogu aeg t&ouml;&ouml;s.&ldquo;</p> <p>Esialgu tunneb inimene v&auml;simust. Kui aga koormus samadele lihastele p&uuml;sib aastaid, siis tekib valu, mis on esialgu kannatatav, ent seej&auml;rel on vaja hakata v&otilde;tma valuvaigisteid. Osteokondroosi teket saaks v&otilde;imlemisharjutusi tehes edasi l&uuml;kata. &bdquo;&Otilde;lav&ouml;&ouml;tme lihaseid treenivad aga suhteliselt v&auml;hesed t&ouml;&ouml;tajad, kuigi me soovitame spetsiaalseid v&otilde;imlemisharjutusi ja ka massaaži,&ldquo; s&otilde;nab dr P&otilde;ld, nentides, et &otilde;mblusasutusi k&uuml;lastades on nad soovitanud teha t&ouml;&ouml; ajal kasv&otilde;i k&uuml;mneminutilisi v&otilde;imlemispause.</p> <p>&bdquo;P&auml;ris mitmed ettev&otilde;tted seda j&auml;rgivad. K&otilde;ik &otilde;mblusmasinad pannakse m&otilde;neks ajaks kinni ja koos keskendutakse &otilde;lav&ouml;&ouml;tme harjutustele. Neis kollektiivides on t&ouml;&ouml;tajate tervis ka m&auml;rksa parem.&ldquo;</p> <p>Kuigi praegu v&otilde;ib iga t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;l ise otsustada, kas ta v&auml;simust tundes v&otilde;tab v&auml;ikese puhkepausi v&otilde;i mitte, siis arsti s&otilde;nul v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja kehtestada kindlatel kellaaegadel kohustuslikud t&ouml;&ouml;pausid. &bdquo;Kuna organism armastab v&auml;ga r&uuml;tmi, siis keha hakkab selleks ka valmistuma. Pausid peaksid olema kollektiivsed, mil k&otilde;ik masinad on seiskunud.&ldquo;</p> <p><b>Vahetada v&otilde;iks eriala?</b></p> <p>Osadel t&ouml;&ouml;tajatel tekib aastaid t&ouml;&ouml;tades riidetolmu allergia, mida ilmneb iga aastaga aina rohkem, ja &uuml;le 45aastastel inimestel on probleeme silman&auml;gemisega. N&auml;gemisteravuse langus on &otilde;mblusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;rreldes teiste valdkondade inimestega suurem, kuna silmi peab kogu aeg pingutama, kuigi valgustatus on hea.</p> <p>&bdquo;Meie arvates ei peaks &otilde;mbleja t&ouml;&ouml;tama oma erialal j&auml;rjest kaheksateistk&uuml;mnendast kuni kuuek&uuml;mne viienda eluaastani,&ldquo; nendib dr P&otilde;ld, leides, et oma tervise huvides peaks ehk tekstiilit&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;taja teatud ikka j&otilde;udes &otilde;ppima m&otilde;ne teise eriala ja vahetama ametit. &bdquo;Sama t&ouml;&ouml;d tehes on tahes-tahtmata lihaskoormus liiga suur ja &uuml;lekoormushaigus kipub tulema.&ldquo; Paark&uuml;mmend aastat &otilde;mblejana t&ouml;&ouml;tanuil v&otilde;ib ilmneda verer&otilde;huhaigus, sest pidev m&uuml;rataust m&otilde;jutab n&auml;rvis&uuml;steemi, veresooned ahenevad ja tekib veresoonte spasm.</p> <p>Ent oma tervise eest tuleb eelk&otilde;ige ise hoolt kanda. &bdquo;Teatud v&otilde;imlemisharjutustega saab iga&uuml;ks oma verevarustust parandada ja tervist s&auml;ilitada,&ldquo; r&otilde;hutab dr Toomas P&otilde;ld, soovitades teatud aja m&ouml;&ouml;dudes ka pulss- ja f&uuml;sioteraapiat.</p> <p>T&auml;nap&auml;evaseid t&ouml;&ouml;tingimusi &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses hindab arst v&auml;gagi heaks. V&otilde;rreldes aastak&uuml;mnete taguse ajaga pole t&ouml;&ouml;tajad tsehhides enam &uuml;ksteise kukil, lisaks &uuml;ldvalgustusele on v&auml;ga paljudel kohtvalgustus ja lisaks &otilde;mblusmasinas oma valgustus. Kasutatakse ergonoomilisi toole. &bdquo;Meie arvates v&otilde;iksid k&uuml;ll toolidel olla ka k&auml;etoed, aga t&ouml;&ouml;tajad ise neid ei taha,&ldquo; &uuml;tleb dr P&otilde;ld. Koos kolleegidega on nad t&auml;heldanud, et &otilde;mblejatel pole harjumust toetada selga vastu tooli, kuna peab ettepoole kummardama ja allapoole vaatama. &bdquo;Seet&otilde;ttu ei hoita l&uuml;lisammast vastu t&ouml;&ouml;tooli, ent sellele peaks enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.&ldquo;</p> <p>Palju tolmu tekitavat materjali kasutades peaks ettev&otilde;ttes olema kohtventilatsioon, mida peetakse kalliks luksuseks, kuid osades firmades on see olemas. Teisalt tekitab kohtventilatsioon t&auml;iendavat m&uuml;ra. &bdquo;&Uuml;ldjuhul pole p&otilde;hjust tekstiiliettev&otilde;tetes loodud t&ouml;&ouml;tingimuste &uuml;le viriseda.&ldquo;</p> <p></p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri</b> andmetel t&ouml;&ouml;tab praegusel ajal Euroopa tekstiilit&ouml;&ouml;stuses enam kui 2 miljonit inimest, kellest enamik on naised. Kuna &otilde;mblust&ouml;&ouml;stuses puututakse kokku erinevate masinate, kemikaalide ja tolmuga, lisaks peab keskenduma teatud t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudele, millega kaasnevad sundasendid, siis on peamisteks kutsehaigusteks skeletilihaste probleemid, silman&auml;gemise ja kuulmiskahjustused, hingamisteede &auml;rritus, astma jms.</p> <p><b>Euroopa Komisjoni</b> andmetel oli Euroopa tekstiili- ja r&otilde;ivat&ouml;&ouml;stus 2017. aastal Hiina j&auml;rel teine suurim selle sektori toodangu eksportija maailmas, vahendades tekstiili- ja r&otilde;ivakaupu 48 miljardi euro v&auml;&auml;rtuses, kusjuures suurimad ekspordiriigid olid &Scaron;veits, USA ja Venemaa. Samal ajal eksportis Euroopa Liit tekstiilitooteid kolmandatest riikidest 112 miljardi euro v&auml;&auml;rtuses.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Wendre AS</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2440Paratamatult käsikäes ― õpingud ja töö2019-11-12<p><b>Oskus kasutada aega, siduda &otilde;pinguid t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i t&ouml;&ouml;d &otilde;pingutega, on enamikule &uuml;li&otilde;pilastest h&auml;davajalik. Niisamuti nagu t&ouml;&ouml;andjaile paindlikkus arvestada &otilde;ppesessioonidega.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Praxise korraldatud &bdquo;Eesti &Uuml;li&otilde;pilaste eluolu 2016: rahvusvahelise &uuml;li&otilde;pilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti anal&uuml;&uuml;s&ldquo; selgitas, et &otilde;pingute k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tab<strong> 66% &uuml;li&otilde;pilastest. Seejuures kulub keskmiselt t&ouml;&ouml;le 31 tundi ja &otilde;ppimisele 33 tundi n&auml;dalas. Enam kui pooled ehk 54% &uuml;li&otilde;pilastest peavad end eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajateks, kes &otilde;pivad t&ouml;&ouml;tamise k&otilde;rvalt</strong> ning veidi alla poole end &uuml;li&otilde;pilasteks, kes t&ouml;&ouml;tavad &otilde;ppimise k&otilde;rvalt.</p> <p>Kui 77% &uuml;li&otilde;pilastest t&ouml;&ouml;tab vajadusest katta elamiskulusid, siis 69% peab oluliseks t&ouml;&ouml;kogemuse omandamist. Enam kui pool t&ouml;&ouml;tavatest &uuml;li&otilde;pilastest (56%) on t&ouml;&ouml; sidunud &otilde;pitava valdkonnaga, samas kolmandik (34%) kas v&auml;hesel m&auml;&auml;ral v&otilde;i &uuml;ldse mitte.</p> <p>Keskmisest rohkem (valdavalt 34 tundi n&auml;dalas) t&ouml;&ouml;tavad magistri&otilde;ppe ja rakendusk&otilde;rgharidus&otilde;ppe &uuml;li&otilde;pilased, kes tegutsevad eelk&otilde;ige sotsiaalteaduste, teeninduse ning tehnika valdkonnas. K&otilde;ige v&auml;hem ― keskmiselt 26 tundi ― on t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud integreeritud &otilde;ppe &uuml;li&otilde;pilased. Mida vanemaks &uuml;li&otilde;pilased saavad, seda enam t&ouml;&ouml;tunde n&auml;dalas nad t&ouml;&ouml;tavad, kusjuures peaaegu pooled neist v&auml;hemalt t&auml;iskoormusega.</p> <p>Tartu &Uuml;likooli pressiesindaja <b>Sandra Sommer</b> avaldab, et nende korraldatud k&uuml;sitlusest selgus, et 2018. aastal k&auml;is &otilde;pingute k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;l 47% k&otilde;rghariduse esimese astme ja 87% magistri&otilde;ppe esmakursuslastest. &bdquo;T&ouml;&ouml;tavate &uuml;li&otilde;pilaste osakaal k&otilde;rghariduse esimesel astmel on v&otilde;rreldes 2017. aastaga suurenenud 5% ja magistri&otilde;ppes 7%.&ldquo; &Uuml;li&otilde;pilaste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive on aastatega aina kasvanud ja kujunenud &otilde;pingute v&auml;ltimatuks kaasosaks.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml; s&uuml;vendab vastutustunnet</b></p> <p><b>Maria (26), </b>kes l&otilde;petas Tartu &Uuml;likooli usuteaduskonna, ei t&ouml;&ouml;tanud vaid esimesel &uuml;likooliaastal, sest &otilde;ppekoormus oli v&auml;ga suur. Pealegi pidas tema ema, kes omal ajal ise tudengina t&ouml;&ouml;tama ei pidanud, &otilde;igemaks, et t&uuml;targi p&uuml;hendub eelk&otilde;ige &otilde;ppet&ouml;&ouml;le. &bdquo;P&auml;rast esimest kursust l&auml;ksin siiski t&ouml;&ouml;le ― esialgu klienditeenindajaks, siis olin Tartu Maarja Tugikeskuses kasvataja-tugiisik, Tartu &Uuml;likooli Kliinikumi Ps&uuml;hhiaatriakliinikus tegevusjuhendaja ja l&otilde;puks Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu raamatukoguhoidja,&ldquo; loetleb Maria oma erinevaid t&ouml;&ouml;kohti, mis t&auml;iendasid igakuiselt tema eelarvet vajaliku summaga.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad suhtusid mu &uuml;likooli&otilde;pingutesse erinevalt &ndash; raamatukogus oldi v&auml;ga vastutulelikud, t&ouml;&ouml;graafikut koostades sain l&auml;htuda &otilde;ppep&auml;evadest. Samamoodi arvestati mu &otilde;ppeplaaniga &uuml;likooli kliinikumi ps&uuml;hhiaatriakliinikus. K&otilde;ige v&auml;hem vastutulelikud oldi Tartu Maarja Tugikeskuses, kus polnud v&otilde;imalik saada ka &otilde;ppepuhkust ja t&ouml;&ouml;l tuli olla kindlatel p&auml;evadel ning &ouml;&ouml;del. Hommikul t&ouml;&ouml;lt tulles polnud mul jaksu enam loengutesse minna.&ldquo;</p> <p>Maria s&otilde;nutsi suhtusid &otilde;ppej&otilde;ud tudengite t&ouml;&ouml;vajadusse m&otilde;istvalt, mis ei t&auml;hendanud, et arvestusi vms t&ouml;id v&otilde;is mistahes ajal esitada.</p> <p>&Uuml;likooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tamist peab Maria &bdquo;normaalseks&ldquo;, nentides, et kui vanematel on v&otilde;imalik &otilde;ppurit toetada, siis on tore ka ainult &otilde;ppida. Samas on tema arvates kasulik t&ouml;&ouml;l k&auml;ia, sest see &otilde;petab aega planeerima ja s&uuml;vendab veelgi enam vastutustunnet. Lisaks v&otilde;imaldab &otilde;ppida &uuml;hildama t&ouml;&ouml;d ja &otilde;ppimist ning annab eelise hiljem t&ouml;&ouml;turul konkureerida. &bdquo;Kui on t&ouml;&ouml;kogemust ka v&auml;ljaspool teenindussektorit, siis t&otilde;stab see t&ouml;&ouml;andjate silmis t&ouml;&ouml;taja atraktiivsust,&ldquo; leiab Maria, nentides, et koolis k&auml;imine ei sega t&ouml;&ouml;d, vaid t&ouml;&ouml; segab koolis k&auml;imist. Seet&otilde;ttu on nii m&otilde;nigi tema &uuml;likoolikaaslane &otilde;pingud katkestanud, sest m&otilde;lema &uuml;hildamine on vaimselt ja f&uuml;&uuml;siliselt olnud liiga v&auml;sitav. &bdquo;S&otilde;ltub paljuski &otilde;pitavast erialast, sest osad v&otilde;imaldavad ka rohkem t&ouml;&ouml;l k&auml;ia,&ldquo; t&auml;heldab Maria, j&auml;tkates ise &otilde;pinguid Tallinna &Uuml;likoolis ja t&ouml;&ouml;tades samal ajal t&auml;iskohaga klassi&otilde;petajana. Ta p&uuml;&uuml;ab ka edaspidi &uuml;hildada t&ouml;&ouml;d ja &otilde;pinguid, sest teda huvitavad v&auml;ga mitmed valdkonnad ja erialad.&nbsp;</p> <p><b>L&auml;htuma peab eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajast</b></p> <p>Tartus ja Viljandis tegutsev ettev&otilde;tja<b> Villem Varik (32) </b>on<b> </b>palganud tudengeid enam kui kaheksa aastat, mil ta kohviku avas. Seej&auml;rel on ta kaasanud &uuml;li&otilde;pilasi oma teistessegi &auml;ridesse ― vinoteeki ja metalliettev&otilde;ttesse.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kui lihtne v&otilde;i keeruline on olnud &uuml;li&otilde;pilasi t&ouml;&ouml;le saada?</b></p> <p>Oleneb valdkonnaast. N&auml;iteks metallikeskuse juhataja tuli t&ouml;&ouml;le &uuml;likooli k&otilde;rvalt, tema &otilde;pingud olid sama valdkonnaga seotud ja ta tundis end oma ametis suurep&auml;raselt. Teenindusvaldkonnas t&ouml;&ouml;tav lauljast v&otilde;i n&auml;itlejast tudeng ei pruugi end samav&otilde;rd h&auml;sti tunda ega piisavalt avatud olla, mida teenindus eeldab. Ka ei sobi n&auml;iteks matemaatikust introvert baarmeniks. K&otilde;ik s&otilde;ltub paljuski sellest, kes mida &otilde;pib, kuid minu kogemused on valdavalt olnud positiivsed. Inimeste v&otilde;imaliku sobivuse olen selgitanud v&auml;lja t&ouml;&ouml;intervjuudel. Siiski olen v&otilde;tnud t&ouml;&ouml;le ka introverdist noormehe, kes esialgu ei suhelnud kellegagi, aga ta avanes. Minu meelest on hea anda seesugustelegi inimestele v&otilde;imalus.&nbsp;</p> <p><b>Tudengite t&ouml;&ouml;distsipliiniga probleeme pole teil olnud?</b></p> <p>Tartus ja Viljandis on tulnud k&otilde;ik &uuml;li&otilde;pilased ametisse, kuigi Tallinnas tegutsevatelt tuttavatelt ettev&otilde;tjatelt kuulen alatihti, et noortel ei ole enam kohusetunnet ja t&ouml;&ouml;le nad ei ilmu. Mul endal sellist probleemi pole olnud. K&uuml;ll olen m&auml;rganud, et k&otilde;rgkooli l&otilde;petanud t&ouml;&ouml;otsijad suhtuvad teenindussektoris pakutavasse kui asendust&ouml;&ouml;sse, mida ei peeta primaarseks, aga seda ma ka ei eelda.&nbsp;</p> <p><b>Kui paindlik tuleb t&ouml;&ouml;andjana olla?</b></p> <p>&Otilde;ppesessioonide ajal soovivad &uuml;li&otilde;pilased enamasti t&ouml;&ouml;st vabad olla, lisaks tahavad nad k&otilde;ik suvel puhata.</p> <p>T&ouml;&ouml;turg on viimase viie aasta jooksul v&auml;ga muutunud. Kui aastate eest oli peamine kasum, siis n&uuml;&uuml;d on k&otilde;ige t&auml;htsam t&ouml;&ouml;taja, kelle soovidega on t&auml;iesti loomulik arvestada. Lisaks sessidele v&otilde;ib m&otilde;nel n&auml;itlejast tudengil olla prooviperiood, kus ta peab paar n&auml;dalat &auml;ra olema. Sellega pean ma ka t&ouml;&ouml;andjana arvestama. Tuleb aru saada, et kool on neile esmat&auml;htis. Kui kedagi asendajaks ei leia, siis peab ise teenindaja olema ja seda olen ma teinudki.</p> <p>Palkan tudengeid ka p&otilde;hjusel, et Tartusse v&otilde;i Viljandisse &otilde;ppima tulles kaasavad nad teenindussektorisse oma uue s&otilde;pruskonna. Samas on 40-50aastased kohusetundlikud ja teenindussektori kogemusega naised oma t&ouml;&ouml;koha hoidjana t&auml;iesti asendamatud. Seega tuleb kokku panna meeskond, kes t&ouml;&ouml;tab h&auml;sti, ja t&ouml;&ouml;tajatele tuleb maksta palgalisa. Kuna valitseb t&ouml;&ouml;tajate puudus, siis olemasolevate motiveerimine on k&otilde;ige t&auml;htsam. Samuti on teenindussektoris v&auml;ga oluline personaalne l&auml;henemine. Tuleb korraldada suvep&auml;evi, saata inimesi koolitustele, maksta kinni degusteerimis&otilde;htuid, jagada neile tasuta s&ouml;&ouml;ki-jooki jne.</p> <p><b>Eurostudent.eu 2018 avaldatud andmetel:</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Keskmiselt 51% Euroopa Liidu tudengeist t&ouml;&ouml;tab terve &uuml;likooli &otilde;pingute aja ja eelk&otilde;ige majanduslikel p&otilde;hjustel. Keskmiselt pool &uuml;li&otilde;pilastest ei saaks &otilde;pinguid ilma t&ouml;&ouml;lt saadava tasuta j&auml;tkata.&nbsp;</li> <li>59% tudengeist peab lisaks teenistusele t&auml;htsaks ka t&ouml;&ouml;kogemust.</li> <li>21% tudengeist saab &otilde;ppimiseks majanduslikku toetust (l&auml;hedastelt, stipendiume jms).</li> <li>45% magistri&otilde;ppes tudengeist t&ouml;&ouml;tab valdkonnas, mis &uuml;hildub nende erialaga. Seejuures kattub t&ouml;&ouml; &otilde;pitavaga enim Eesti (56%), Soome (53%) ja Saksa (53%) tudengeil, v&auml;himal m&auml;&auml;ral aga Slovakkia (34%), Albaania (34%) ja Iirimaa (33%) &otilde;ppureil.</li> <li>&nbsp;54% Eesti ja Portugali ning 52% Ungari ja Rumeenia &uuml;pli&otilde;pilastest samastab end eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tajate, seej&auml;rel &uuml;li&otilde;pilastena. Seevastu vaid 9% Taani ja 15% Hollandi tudengitest end t&ouml;&ouml;tajatena.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2438Kas mootorsõidukijuhi esmaabikoolitus asendab töökeskkonna esmaabi koolitust?2019-11-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: M&auml;&auml;rasime esmaabiandjaks uue t&ouml;&ouml;taja, kes on hiljuti saanud autojuhiload. Ta l&auml;bis mootors&otilde;idukijuhi esmaabi koolituse ja tal on kehtiv tunnistus. Kas ta peab ikkagi veel eraldi t&ouml;&ouml;keskkonna osas esmaabikoolitusele minema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist</i>:</b> Esmaabiandja koolitusele on n&otilde;uded kehtestatud tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri m&auml;&auml;rusega.</p> <p>Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse viib l&auml;bi t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse n&otilde;uetele. Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse t&auml;ienduskoolitusasutuses viib l&auml;bi tervishoiut&ouml;&ouml;tajate riiklikus registris registreeritud tervishoiut&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;binud esmaabi&otilde;petaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.</p> <p>Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle &otilde;ppekava peab eelk&otilde;ige h&otilde;lmama j&auml;rgmisi teemasid:</p> <ol> <li><b>&otilde;nnetusolukorra hindamine, &otilde;nnetusolukorras tegutsemine</b> (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja h&auml;daabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted, v&auml;listingimustes abiandmise ise&auml;rasused, edasise tervisekahju ennetamine;</li> <li><b>eluohtlikud seisundid</b>, nende &auml;ratundmine ja h&auml;davajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);</li> <li><b>esmaabi teadvusetuse korral</b> &ndash; vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest p&otilde;hjustatud ajukahjustuse ennetamine, v&otilde;&otilde;rkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);</li> <li><b>esmaabi vigastuste korral</b> &ndash; keha pindmised ja s&uuml;gavad vigastused, sisemised ja v&auml;lised verejooksud, verejooksu peatamise v&otilde;tted, haavade sidumise v&otilde;tted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade p&otilde;rutused ja muljumised, silmakahjustused;</li> <li><b>esmaabi uppumise, m&uuml;rgistuse, s&ouml;&ouml;vituse, p&otilde;letuse, k&uuml;lmakahjustuse ja elektril&ouml;&ouml;gi</b> korral;</li> <li><b>meditsiinilise &scaron;oki olemus</b> ja &scaron;okiseisundis kannatanu abistamine;</li> <li><b>esmaabi &auml;kkhaigestumise</b> (n&auml;iteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anaf&uuml;laktiline &scaron;okk, minestus, astmahoog, k&otilde;huvalu) korral;</li> <li><b>esmaabivahendite valik ja kasutamine t&ouml;&ouml;kohal</b>.&nbsp;</li> </ol> <p>Esmaabiandja ei pea &uuml;laltoodud koolitust l&auml;bima, kui ta on samav&auml;&auml;rse koolituse l&auml;binud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks m&auml;&auml;ramist. Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolitust saab lugeda samav&auml;&auml;rseks koolituseks, mis t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks m&auml;&auml;ramist, ei ole uue koolituse korraldamine vajalik. T&ouml;&ouml;andjal tuleb ainult meeles pidada, et kolm aastat peale autokoolis esmaabi koolituse l&auml;bimist tuleb t&ouml;&ouml;taja saata t&auml;ienduskoolitusele kestusega kuus akadeemilist tundi.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2437Selgunud on käesoleva aasta parimad praktikandid2019-11-08<p><strong>07.11. selgusid pidulikul tseremoonial Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parimate praktikantide konkursi &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; v&otilde;itjad.</strong></p> <p>Parim praktikant k&otilde;rghariduse kategoorias on&nbsp;<span>Diana Belolipetskaja</span>, kes sooritas praktika Elektrilevi O&Uuml;-s ja &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likoolis elektroenergeetikat ja mehhatroonikat. Parima praktikandi tunnustuse kutsehariduse koolip&otilde;hises &otilde;ppe kategoorias sai&nbsp;<span>Anton Kreivald</span>, kes &otilde;ppis Tallinna Pol&uuml;tehnikumis tr&uuml;kitehnoloogiat ja l&auml;bis praktika ettev&otilde;ttes Tr&uuml;kiviis O&Uuml;. Parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes on&nbsp;<span>Marje J&uuml;rjets</span>, kes &otilde;pib Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkoolis ning l&auml;bib praktilist &otilde;pet t&ouml;&ouml;kohal Tootsi Hooldekodus. Parima v&auml;listudengist praktikandi tunnustuse p&auml;lvis&nbsp;<span>Shreesottam Keshari,&nbsp;</span>kes &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likooli arvutis&uuml;steemide magistri&otilde;ppes ja sooritas praktika Ericsson Eesti AS-is.&nbsp;</p> <p>&ldquo;T&ouml;&ouml;andjatele on praktikantide koolitamine v&auml;&auml;rtuslik nii t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks kui ka ettev&otilde;ttesse uute teadmiste toomiseks,&rdquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht<span>&nbsp;Arto Aas</span>. &ldquo;Konkursiga soovimegi esile t&otilde;sta praktikante, kes on ettev&otilde;ttesse panustanud rohkemgi, kui neilt on oodatud. Kuna tublisid ja silmapaistvaid kandidaate oli palju, siis parimate valimine osutus oodatust keerulisemaks,&rdquo; lisas ta.&nbsp;</p> <p>Haridus- ja teadusminister&nbsp;<span>Mailis Reps</span>&nbsp;tunnustas praktikante ning t&auml;nas nende juhendajaid ja praktikakohti pakkuvaid ettev&otilde;tteid. &bdquo;Erialapraktika on paljudele &otilde;ppuritele esimene reaalne v&otilde;imalus proovida k&auml;tt ametis, mida alles &otilde;pitakse, ning praktikakohast v&otilde;ib saada noorele edaspidi p&auml;ris t&ouml;&ouml;koht,&ldquo; &uuml;tles Reps. &bdquo;Kindel on see, et head haridust ei ole v&otilde;imalik pakkuda &uuml;ksnes klassiruumis, ilma praktikata ja t&ouml;&ouml;andjate abita.&ldquo;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parima praktikandi konkursil&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo;</a>&nbsp;osales sel aastal 45 kandidaati, kelle seast valis ž&uuml;rii v&auml;lja parimad. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove, Estonian Business Schooli ja t&ouml;&ouml;andjate erialaliitude esindajad.&nbsp;</p> <p>Konkurssi toetavad auhindadega Tallink AS ja Estonian Business School. &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p>Lisainfo kampaania kohta&nbsp;<a href="http://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel</a>&nbsp;ja &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo;&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/Praktik-Cum-Laude-1554293874865510/" target="_blank">Facebooki lehel</a>.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/praktikandid.jpg" /></p> <p>Foto:&nbsp;Meeli K&uuml;ttim</p> <p>Grupipildil vasakult: Maarika Veigel (Tallinna Tervishoiuk&otilde;rgkool), Riina Tallo (Tallinna Tehnika&uuml;likool), Diana Belolipetskaja (Parim praktikant k&otilde;rghariduses), Mari-Liis Reinsoo (Tr&uuml;kiviis O&Uuml;), Anton Kreivald (Parim praktikant kutsehariduses), Arno Almann (Estonian Business Schooli rektor), Shreesottam Keshari (Parim v&auml;listudengist praktikant), Salvador Gonzalez Perez (Ericsson Eesti AS), Arto Aas (Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juht), Mailis Reps (Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister)</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2436Tööinspektsioon: Muutuv tööelu vajab uut lähenemist2019-11-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konverentsil &bdquo;Muutuste tuul t&ouml;&ouml;elus&ldquo; k&otilde;neleti t&ouml;&ouml;turu uuenemisest ning m&auml;rgiti&nbsp; t&ouml;&ouml;lepinguseaduse vastuv&otilde;tmist k&uuml;mne aasta eest. Konverentsi avas peaminister J&uuml;ri Ratas. Konverentsil tunnustatakse konkursi "Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2019" v&otilde;itjaid.</b>&nbsp;</p> <p>Muutunud t&ouml;&ouml;suhetest r&auml;&auml;kisid T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor <b>Maret Maripuu</b> ning sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. Sotsiaalminister tegi &uuml;levaate t&ouml;&ouml;turu v&auml;ljakutsetest ning r&otilde;hutas vajadust oskuste t&auml;iendamise j&auml;rele. &bdquo;Peame inimeste oskusi paremini hindama, kaardistama t&ouml;&ouml;turu vajadusi ning pakkuma sellest l&auml;htuvalt t&auml;iendkoolitusi ja teenuseid,&ldquo; &uuml;tles ta. T&ouml;&ouml;tervishoiust r&auml;&auml;kides m&auml;rkis Kiik vaimse tervisega seotud probleemide kasvu. &bdquo;T&ouml;&ouml; iseloom on muutunud ning seet&otilde;ttu tekitab see t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;ha enam vaimseid pingeid. Nii ongi vaimse tervise h&auml;ired juba teisel kohal t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjustest. Sellest p&otilde;hjustatud kulud &uuml;hiskonnale moodustavad aga&nbsp;2,8% SKPst ehk enam kui panustame n&auml;iteks riigikaitsele,&ldquo; nentis Kiik. T&ouml;&ouml;tervishoius&uuml;steem peab suutma k&otilde;iki neid uusi riske arvestada. Tuleva aasta mais valmib Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring t&ouml;&ouml;tervishoiust, mille p&otilde;hjal saab otsustada, kuidas s&uuml;steemi paremaks muuta, et Eesti t&ouml;&ouml;tajate tervis oleks hoitud.</p> <p>Ettev&otilde;tja kogemusest hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel k&otilde;neles <b>Jaanus Vihand</b>, Apollo Grupi juhatuse esimees. <b>Annick Starren,</b> Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri&nbsp;projektijuht r&auml;&auml;kis uuringust, mis tegeles digitaliseerumisega kaasnevate uute t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse&nbsp;riskidega. Uuring l&otilde;i ka neli v&otilde;imalikku stsenaariumi. Rootsi Bonava kontserni ohutusjuht <b>Anna Gruffman</b> jagas rahvusvahelise ehitusettev&otilde;tte kogemusi turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ning s&uuml;steemselt t&ouml;&ouml;keskkonna riske hallata. Tartu &Uuml;likooli vanemteadur dr <b>Andero Uusberg</b>&nbsp;k&otilde;neles t&ouml;&ouml;tamise disainimisest ja t&ouml;&ouml;hoost, mis inspireeriks ja arendaks t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Konverentsi teine osa oli p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;suhetele. Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna direktor dr <b>Gaabriel Tavits</b> k&otilde;neles t&ouml;&ouml;suhete muutumisest ajas. Ettekandele j&auml;rgnes debatt teemal &bdquo;Millise t&ouml;&ouml;lepinguseaduse teeksime t&auml;na?&ldquo; K&uuml;simuse &uuml;le arutlesid t&ouml;&ouml;lepinguseaduse eeln&otilde;u koostajad&nbsp;<b>Janno J&auml;rve, Rein Lang, Mait Palts, Harri Taliga,&nbsp;Kaia Vask. </b>Debatis osalenud keskendusid paindlikkusele ja t&ouml;&ouml;suhte osapoolte l&auml;bir&auml;&auml;kimiste olulisusele. Nenditi, et v&auml;ga palju m&otilde;jutab Eesti t&ouml;&ouml;suhteid Euroopa Liidu direktiivid. T&ouml;&ouml;suhted on Eestis k&uuml;mne aastaga muutunud tundmatuseni, mujal Euroopas paraku mitte. See on meie jaoks koht, kust king pigistab. D&uuml;naamiliselt arenenud t&ouml;&ouml;turuga majandused peaksid seljad kokku panema. T&otilde;statati k&uuml;simus, kas t&ouml;&ouml;lepingulist suhet tuleks laiendada k&otilde;igile t&ouml;&ouml;suhetele? Tekkinud on uued t&ouml;&ouml;vormid, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ampsundus on tulnud selleks, et j&auml;&auml;da. Riik peab arendama v&otilde;imekuse arvestamaks t&otilde;siasjaga, et inimesed t&ouml;&ouml;tavad mitme t&ouml;&ouml;andja jaoks. Kehtiva t&ouml;&ouml;lepingu puhul t&otilde;steti probleemidena veel &uuml;les, et t&uuml;hje s&auml;tteid on liiga palju, sisuliselt seadustati ebaseaduslik vallandamine. Tuleks kaaluda v&otilde;imalust, et t&ouml;&ouml;taja saaks t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &uuml;telda. Kindlasti aitaks kaasa ka suurem teadlikkus, et inimene oskaks ohte tajuda ning enda eest seista. L&otilde;petuseks nenditi, et Eesti vajab t&ouml;&ouml;kohut, et vaidlused saaksid kiirelt ja asjalikult lahendatud.</p> <p>Konverentsil anti &uuml;le auhind <b>&bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2019&ldquo;.</b> Auhinnaga tunnustab T&ouml;&ouml;inspektsioon &uuml;hte suur- ja &uuml;hte v&auml;ikeettev&otilde;tet, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Sel aastal p&auml;lvisid tunnustuse suurettev&otilde;tete kategoorias <b>Elisa Eesti O&Uuml;</b> ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias <b>Insly O&Uuml;</b>. M&otilde;lemat ettev&otilde;tet iseloomustab j&auml;rjepidevus ja s&uuml;steemsus hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2435Üksinda töötamine - kas vabatahtlikult isolatsioonis?2019-11-05<p><b>Kui &uuml;ksikisikust ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tabki &uuml;ksinda ja peamiselt kodukontoris, siis m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes tunneb ta, et elab nagu suletud puuris. Millised ohud teda varitsevad ja kuidas neist p&auml;&auml;seda?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Oh, v&auml;ga m&otilde;nus! &Auml;rkad rahulikult, &auml;ratuskellata. Ei pea varahommikul kiirustama, end kohe viksilt riidesse s&auml;ttima ja uksest v&auml;lja tormama, vaid v&otilde;id rahulikult kohvi juua ja p&auml;eva oma tempos alustada. Eriti tore on see siis, kui ilmaolud on jubedad ― tormab, ladistab, on kr&otilde;bek&uuml;lm, tuiskab v&otilde;i tuleb t&ouml;&ouml;le s&otilde;iduks veeta hoopis ilmatu aeg ummikutes... Neil hetkil tundub kodukontor olevat parim ja toredaim koht, kus t&ouml;&ouml;tada. Ka palgat&ouml;&ouml;tajana, kui vajadused v&otilde;i olud seda n&otilde;uavad.</p> <p>K&otilde;rge enesedistsipliini ja tulemustele orienteeritud suunitlusega t&ouml;&ouml;tegijal on kohustused esiplaanil ja pigem kipuvad unarusse j&auml;&auml;ma kodused asjad olukorras, kus t&ouml;&ouml; ei tundu l&otilde;ppevat. &Uuml;hel hetkel v&otilde;ib ta ametisse asuda juba enne kuke kiremist v&otilde;i ajal, mil enamik inimesi end alles t&ouml;&ouml;le asutab. Ja avastada, et on hommikumantlis veel l&otilde;unagi paiku, sest omaette tegutsedes pole oluline, mis parasjagu on seljas v&otilde;i kas juuksed on kammitud. Suhtlus klientide, partnerite v&otilde;i v&otilde;imalike kolleegidega k&auml;ib kas telefonitsi v&otilde;i neti vahendusel.&nbsp;</p> <p><b>Tiimitunne kui unistus</b></p> <p><b>Age Viimsalu</b> (40), <b>Treppoja Sahvri perenaine</b>, kes tegutseb pereettev&otilde;ttes, tunnistab, et kodus t&ouml;&ouml;tades muutub veidi lodevaks. &bdquo;&Auml;rgates t&otilde;mbad lihtsalt teksad jalga. Ei vaja ega vaatagi enam kontoririideid. Pole vaja end ka mukkida ega hommikul juukseid f&ouml;&ouml;nitada.&ldquo; Aga p&otilde;hiliseks miinuseks peab ta siiski kolleegide ja oma tiimi puudust. &bdquo;Pole, kellega koos m&otilde;elda, midagi arutada ja teha. Uusi ideid genereerida jne. Kahekesi v&otilde;id oma asja liiga takerduda ja k&otilde;rvalpilk v&otilde;ib kaduda, mis ongi k&otilde;ige keerulisem.&ldquo; Seet&otilde;ttu on ta &uuml;ritanud osaleda erinevatel koolitustel, infop&auml;evadel ja kursustel, et ikka teaks, mis &uuml;mberringi toimub. Millised on uued suunad ja voolud. &bdquo;Aga sellist tunnet p&auml;ris ei ole, justkui oleks maailmast &auml;ra l&otilde;igatud. Ma suhtlen ju &uuml;ksjagu palju oma klientidega.&ldquo; Samuti endiste kolleegidega, kui ta k&uuml;mne aasta eest veel palgat&ouml;&ouml;taja oli, ja oma s&otilde;pruskonnaga. &bdquo;V&auml;ikesed lapsed hoiavad h&auml;sti sotsiaalses tegevuses, sest nendega tuleb k&auml;ia ka teatris jms &uuml;ritustel,&ldquo; lisab ta.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ebastabiilne tempo</b></p> <p>Rohkem kui v&otilde;imalik isoleeritus ja nelja seina vahele sulgumise t&otilde;en&auml;osus h&auml;irib teda pigem eba&uuml;htlane oma energia jaotus.</p> <p>&bdquo;On perioode, mil v&auml;ikeettev&otilde;tjana ei ole tegevus v&auml;ga intensiivne. Siis arvad, et on palju aega. Aga kui tempo on maas ja ei ole hetkel motivatsiooni, siis tegelikult ei tee ka midagi,&ldquo; on ta t&auml;heldanud. &bdquo;Kui saabub h&auml;sti kiire aeg, siis oled palju produktiivsem ja j&otilde;uad &auml;ra teha ka k&otilde;ik muud asjad. Tempolanguse t&otilde;ttu oled kohe uimasem ja v&otilde;idki olla l&otilde;unani &ouml;&ouml;s&auml;rgis,&ldquo; naerab ta. Samas ei j&otilde;uaks pidevalt sama hoogsalt r&uuml;hkida.</p> <p>Tagasi m&otilde;eldes on Age &otilde;nnelik, et iseendale t&ouml;&ouml;andjaks hakkas ja seda ajal, mil lapsed olid v&auml;ga v&auml;ikesed. &bdquo;Ema oli neil p&otilde;him&otilde;tteliselt kogu aeg olemas, kuigi tegi samal ajal ka t&ouml;&ouml;d.&ldquo; Palgat&ouml;&ouml;le ta tagasi ei igatse, kuigi nimetab, et v&otilde;ib olla tingib seda hirm seal mitte enam hakkama saada, sest k&uuml;mne aasta jooksul on tema varasemas valdkonnas k&otilde;ik v&auml;ga palju muutunud. &bdquo;Mulle siiski meeldib olla oma aja peremees. Kellelegi aru andma ei pea, kuigi mingitel perioodidel on raske, aga t&auml;pselt nii palju kui teed, ka vastu saad.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>&Uuml;ksinda on &uuml;lihea?</b></p> <p>Koristamisteenust pakkuv 55aastane <b>Riina</b>, kes on iseendale t&ouml;&ouml;andja olnud kolmk&uuml;mmend aastat, &uuml;tleb, et tema tiimist v&otilde;i kolleegidest puudust ei tunne. Talle meeldib &uuml;ksinda oma t&ouml;&ouml;d teha. Keegi ei sega. Korraldusi jagab ta endale ise v&otilde;i teevad seda vahel ka tema p&uuml;sivad kliendid, kelle juures ta tegutseb valdavalt siis, kui nemad t&ouml;&ouml;l on. Riina nendib, et ta on harjunud ega vajagi t&ouml;&ouml;kollektiivi enda &uuml;mber. Samas on ta v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;d v&auml;gagi sotsiaalne. Reisib palju ja osaleb erinevatel &uuml;ritustel.</p> <p>Aga enamik inimesi, kes omaette t&ouml;&ouml;tavad, tunnevad m&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes, et nad vajavad kolleege, suhtlust ja kollektiivi kuulumise tunnet. &Uuml;hel hetkel v&otilde;idakse t&otilde;deda, et ollakse justkui k&otilde;igest &auml;ra l&otilde;igatud, nukralt &uuml;ksildustundega ja oma kodukontoris l&otilde;ksus. Mida kauem &uuml;ksinda sel moel t&ouml;&ouml;tada, seda enam inimene teistest ja muust maailmast v&otilde;&otilde;randub, tundes, et &auml;kki ei oska v&otilde;i tahagi enam kodust v&auml;ljaspool v&otilde;i suuremas t&ouml;&ouml;kollektiivis tegutseda.&nbsp;</p> <p><b>Ohud ja ennetus</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Millistest ohuaspektidest peaks &uuml;ksinda v&otilde;i koos kaaslasega t&ouml;&ouml;taja teadlik olema? Vastab ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustaja Sigrid Laas:</b></p> <p>Inimene vajab ringkonda enda &uuml;mber, kellega suhelda, koos l&otilde;unal k&auml;ia v&otilde;i p&auml;rast t&ouml;&ouml;d kokku saada. Nii tekivad ka suhted, aga kodus t&ouml;&ouml;tades j&auml;&auml;b suhtluskond v&auml;iksemaks. Kui pole v&auml;ikesi lapsi, kelle p&auml;rast peaks kodust v&auml;lja minema, siis &uuml;ksinda v&otilde;i koos kaaslasega t&ouml;&ouml;tades tekib sotsiaalne v&otilde;&otilde;randumine, millest v&otilde;ivad kujuneda &auml;revush&auml;ired ― inimene ei julgegi enam v&auml;lja minna, sest ei tea, kas sobitub teistega. Tekivad erinevad hirmud jms. Introvertsem ja tagasihoidlikum ei v&otilde;ta teistega ka v&auml;ga ise &uuml;hendust. Ekstavertsem otsib v&otilde;imalusi ka siis, kui ta &uuml;ksinda kodus t&ouml;&ouml;tab.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kollektiivis kogetakse kolleegide tunnustust, innustust ja muud, aga ennast ju kiitma ei hakka. V&otilde;ib see m&otilde;jutada enesehinnangut?</b></p> <p>Tunnustust saab ka l&auml;bi t&ouml;&ouml;, kui kliendid ja koost&ouml;&ouml;partnerid annavad head tagasisidet v&otilde;i kajastub see majandustulemustes. Sellest v&otilde;ib piisata. Suurema tunnustusvajadusega inimene v&otilde;ib m&otilde;elda, et ta millekski ei k&otilde;lbagi ja enesehinnang v&otilde;ib langeda, v&otilde;ib tekkida depressioon. Pole tahtmist enam kodust v&auml;lja minna, vaid toimetada seal omaette. Teha &auml;ra k&otilde;ige t&auml;htsamad toimingud, et mingisugune sissetulek p&uuml;siks. See s&otilde;ltub eelk&otilde;ige inimese iseloomust.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise l&otilde;kse v&auml;ltida?</b></p> <p>P&auml;rast t&ouml;&ouml;d tuleks tegeleda oma huvialadega. Liituda v&auml;iksemate spordiklubidega, kus saab kohtuda sarnaste huvidega inimestega, kellega kohtutakse ka trenniv&auml;liselt. V&otilde;i k&auml;ia rahva&uuml;likoolis, kus v&otilde;ib tegeleda erinevate aladega. Kui esialgu pole pealehakkamist, siis v&otilde;iks ennast lausa sundida. Osaleda erinevatel kursustel, kus v&otilde;ib olla v&auml;ga toredaid inimesi, kellega hiljem suhelda. Tuleb otsida p&otilde;hjusi kodust v&auml;lja minemiseks.&nbsp;</p> <p><b>Kodus t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib muutuda ebaefektiivseks?</b></p> <p>Peaks oskama oma aega planeerida, et j&auml;&auml;ks k&otilde;ige jaoks aega, ja &otilde;ppida ennast motiveerima, kui tundub, et oled kodus on laisaks muututud. Samas on inimesele puhkust vaja. Kui saab seda endale lubada, siis v&otilde;iks paar-kolm p&auml;eva laiselda ja seej&auml;rel ennast kokku v&otilde;tta. Ei tohi ennast halvustada v&otilde;i oma enesehinnangut alla lasta, vaid rahustada.&nbsp;</p> <p><b>Soovitused kodus t&ouml;&ouml;tajale:</b></p> <ol> <li>Tee kindel p&auml;evaplaan, planeeri oma aega.</li> <li>Osale m&otilde;nel treeningul. N&auml;iteks joogatrennid ja meditatsioon aitavad inimese keskendumistv&otilde;imet parandada. Samas kogeb kellegagi &uuml;htekuuluvustunnet, kui j&auml;rjepidevalt osaled.</li> <li>Tuleb motiveerida end kodust v&auml;lja minema ja teiste inimestega &uuml;hendust v&otilde;tma.</li> </ol> <div>Tekst: Tiina Lang</div> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2433Kas etenduses kaasa mängiva kuueaastase lapsega tuleb sõlmida leping?2019-11-04<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu 6-aastane laps on valitud &uuml;hte j&otilde;uluetendusse p&auml;kapikku m&auml;ngima. Tegemist on etendusega, kuhu saab pileteid osta ja laps saab selle eest ka tasu. Etenduse korraldaja v&auml;idab, et lapsega ei saa lepingut s&otilde;lmida ja tasu makstakse sularahas peale etendust. Lapsevanemana tahaksin siiski olla kindel, et laps saab kindlasti lubatud tasu. Etenduse korraldaja v&auml;ide k&otilde;lab kummaliselt, sest tema saab ju tulu ning mingisugune leping tuleks siiski s&otilde;lmida. Mida selles olukorras teha? Kuidas oma lapse &otilde;iguseid kaitsta?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</i></b> Kuigi alla 7-aastastel lastel ei ole t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;lepingu seaduse alusel lubatud, siis ei ole lapse kaasamine kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevusse t&auml;iesti v&auml;listatud. Kui alla 7-aastane laps osaleb etenduses, siis on tegemist kultuuritegevusega, kus etenduse korraldajal ja lapsevanemal on v&otilde;imalik s&otilde;lmida omavahel leping, kuna nii noore lapse endaga lepingut s&otilde;lmida ei saa.&nbsp;</p> <p>Lepingut s&otilde;lmides on k&otilde;ige olulisem see, et lapse huvid oleksid kaitstud. See t&auml;hendab, et etenduses osalemine on lapsele kerge, ohutu ning tema vanuse, k&uuml;psuse ja v&otilde;imetega on arvestatud. Lapsele tuleb selgitada, mida etenduses osalemine t&auml;hendab (kui palju aega sellele kulub, mis tegevusi ta peaks tegema jne). Laps peab ise tahtma etenduses osaleda. Esmane vastutus lapse heaolu eest on alati lapsevanemal, kes tagab eelnimetatu ja kontrollib, kas etenduse korraldaja lubatu vastab t&otilde;ele.&nbsp;</p> <p>Lepingut s&otilde;lmides tuleb l&auml;bi m&otilde;elda k&otilde;igi kolme osapoole (laps, lapsevanem, etenduse korraldaja) &otilde;igused ja kohustused. Lapsel on &otilde;igus saada etenduses osalemise eest tasu ja tal on &otilde;igus igal ajal keelduda etenduses osalemisest. Lapsevanema kohustus v&otilde;ib olla lapse &otilde;igel ajal proovidesse ja esinemistele toomine ning selle kohustuse t&auml;itmata j&auml;tmise eest ilma p&otilde;hjuseta v&otilde;ib kokku leppida sanktsioonides. Lapse loobumisega etendusel osalemisest ei tohiks lapsevanemale kaasneda leppetrahvi, kuid s&otilde;ltuvalt asjaoludest on v&otilde;imalik v&auml;hendada kokkulepitud tasu. Etenduse korraldajal on kohustus tagada lapse heaolu ja maksta kokkulepitud tasu. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda, kes saavad last vajaduse korral etenduses asendada. Lisaks tuleb tagada, et lapsega ei puutu kokku etenduses ja selle ettevalmistamisel vahetult kokku isikud, kellel see seadusega keelatud on. Lapse osalemine etenduses tuleb kanda t&ouml;&ouml;tamise registrisse muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe alla ning lisav&auml;ljale m&auml;rkida lapse vanus.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et lapse heaolu ja soov on k&otilde;ige olulisemad. Eelk&otilde;ige vastutab lapse eest tema vanem ning seej&auml;rel hoolitseb etenduse korraldaja lapse turvalisuse ja selle eest, et kogu tegevus vastaks lapse vanusele. Leping on v&otilde;imalik s&otilde;lmida lapsevanema ja etenduse korraldaja vahel, kus m&auml;rgitakse k&otilde;ikide osapoolte kohustused ja &otilde;igused. Alla 7-aastasele lapsele ei saa lepingusse lisada kohustusi, mida ta oma vanust arvestades ei ole v&otilde;imeline t&auml;itma v&otilde;i mis pole kohased.</p> <p><a href="/redirect/4073">Rohkem teavet alla 7-aastaste laste t&ouml;&ouml;tamise kohta leiad vastavalt alamlehel</a>t.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2432Sotsiaalministeerium kutsub kandideerima peresõbraliku tööandja programmi2019-11-01<p dir="ltr"><span>T&auml;na, 1. novembril algab uus kandideerimisvoor peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmiga &uuml;hinemiseks. Programm on m&otilde;eldud nii era-, avaliku kui ka kolmanda sektori t&ouml;&ouml;andjatele, kes soovivad muuta organisatsiooni t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks</span><span>.</span><span>&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&ldquo;T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imalused on muutunud inimestele t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks. Oleme saanud organisatsioonidelt tagasisidet, et peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi l&auml;bimine on andnud neile v&auml;rbamisel ja olemasolevate t&ouml;&ouml;tajate hoidmisel olulise eelise. Programmis osalemine t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate ja nende perede elukvaliteeti, edendab t&ouml;&ouml;keskkonda ning v&auml;hendab l&auml;bip&otilde;lemist,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister </span><span>Tanel Kiik</span><span>. &ldquo;Julgustan k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid programmi kandideerima &ndash; nii neid, kes peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomise peale alles m&otilde;tlevad, kui ka neid, kel esimesed sammud tehtud.&rdquo;&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&bdquo;Peres&otilde;bralikku ja kestlikku Eestit, mille poole p&uuml;&uuml;dleme, ei saa riik &uuml;ksi luua, seda saab teha vaid koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjate ning kogu &uuml;hiskonnaga. Lapsevanemate vajadusi arvestav paindlik t&ouml;&ouml;korraldus on t&auml;nasel tiheda konkurentsiga t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul kujunemas ettev&otilde;tjale oluliseks konkurentsieeliseks, aidates t&ouml;&ouml;tajaid leida ja hoida. Pakkudes paindlikke t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi, j&otilde;uab t&ouml;&ouml;turule rohkem ka neid inimesi, kes muidu koju j&auml;&auml;ksid - nii on meil t&ouml;&ouml;turul ka rohkem t&ouml;&ouml;k&auml;si,&ldquo; s&otilde;nas rahvastikuminister </span><span>Riina Solman</span><span> ja lisas: &bdquo;meie ettev&otilde;tjate hoiakud on juba muutumas ning peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programm aitab sellele omalt poolt veelgi kaasa. Kutsun k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid programmiga liituma, et saada tuge ja tunnustust peres&otilde;braliku keskkonna kujundamisel. Loodan, et selliseid t&ouml;&ouml;andjaid saab olema &uuml;ha enam, sest siis kasvab ka meie rahvas.&rdquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>T&auml;navu p&auml;lvis peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise 24 t&ouml;&ouml;andjat, nende hulgas ka finantskontsern LHV ja Statistikaamet, m&otilde;lemale omistati kuldm&auml;rgis.</span><span>&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise saamise taga on mitu aastat m&otilde;testatud t&ouml;&ouml;d. See on meile &auml;&auml;rmiselt oluline tunnustus,&ldquo; s&otilde;nas LHV personalijuht </span><span>Liisa P&otilde;ldma</span><span>. &bdquo;T&ouml;&ouml;tame selle nimel, et meie inimesed tunneksid ennast meiega h&auml;sti ja et LHV-s t&ouml;&ouml;tamine annaks nende igap&auml;eva ja pere-elule kvaliteeti juurde.&ldquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>Statistikaameti personali- ja tugiteenuste osakonna juhataja </span><span>Karin Vesk</span><span>i s&otilde;nul aitas peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programm s&uuml;steemselt arendada erinevaid t&ouml;&ouml;eluga seotud aspekte ja andis juurde uusi teadmisi. &bdquo;Osalesime peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis, kuna soovime, et Statistikaamet oleks koht, kus inimestel on hea ja tore t&ouml;&ouml;tada. Peame t&ouml;&ouml;suhetes oluliseks paindlikkust, usaldust ja hoolivust. Peame oma eeliseks, et oleme t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralik organisatsioon ning seda m&auml;rgatakse ka t&ouml;&ouml;le kandideerides,&rdquo; s&otilde;nas Veski.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi raames keskendutakse t&ouml;&ouml;elu erinevatele aspektidele alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni. T&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratakse nii t&ouml;&ouml;tajate tunnustamisele ja professionaalse arengu toetamisele kui ka organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamisele.</span></p> <p dir="ltr"><span>Programm kestab 1,5-3 aastat. </span><span>Osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast</span><span> p&otilde;hjalikku</span><span> konsulteerimis- ja hindamisprotsessi </span><span>v&auml;ljastatakse l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel.&nbsp;&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi uues voorus v&otilde;etakse vastu 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja taotlusankeedi t&auml;itnud organisatsioonide hulgast. Kandideerimistaotlus tuleb t&ouml;&ouml;andjatel esitada hiljemalt 31. jaanuaril. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguseks.</span></p> <p dir="ltr"><span>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist annab v&auml;lja sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s konsultatsioonib&uuml;rooga Civitta alates 2017. aastast. </span><span>Praeguseks on l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud 37 organisatsiooni ning algm&auml;rgis on omistatud 65 t&ouml;&ouml;andjale, kes j&auml;tkavad programmis.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Rohkem infot programmi kohta </span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis"><span>T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehel</span></a><span>.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">2019. aasta s&uuml;gisel alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad</a></span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2431Töötasu maksmisest seoses ettenägematu olukorraga2019-10-31<p><strong>RMP.ee foorumi postituses &ldquo;<a href="https://www.rmp.ee/teema/tasu-elektririkke-korral" target="_blank" rel="noopener">Tasu elektririkke korral</a>&rdquo; on esitatud k&uuml;simus</strong>: &ldquo;T&auml;nu tormile ei saa juba teist p&auml;eva tootmises t&ouml;&ouml;d teha ja muud t&ouml;&ouml;d ei ole t&ouml;&ouml;tajatele ka pakkuda. Kuidas sellisel juhul peab arvestama t&ouml;&ouml;tajate palgaga? Kuna tegemist on v&auml;&auml;ramatu j&otilde;uga, ei ole s&uuml;&uuml;di ei t&ouml;&ouml;taja ega t&ouml;&ouml;andja.&rdquo;</p> <p><strong>Palusime sellele kommentaari t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itjalt Meeli Miidla-Vanatalult.</strong></p> <p>&ldquo;&Uuml;hest ja konkreetset vastust, mis toimiks igas t&ouml;&ouml;suhtes, ei ole antud juhul v&otilde;imalik anda, sest v&auml;ga palju oleneb tormikahjudega kaasnevatest asjaoludest ning nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja enda tegutsemisest selles valguses.</p> <p>T&ouml;&ouml;suhe on oma olemuselt v&otilde;la&otilde;iguslik suhe, st t&ouml;&ouml;andja on kohustatud tagama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemise v&otilde;imaluse ja maksma t&ouml;&ouml;tasu ning t&ouml;&ouml;taja on kohustatud t&ouml;&ouml;d tegema kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. Seega tuleb t&ouml;&ouml;suhete puhul lisaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatule arvestada v&otilde;la&otilde;igusseaduse &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetega ehk seadusest tuleneva v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u m&otilde;istega ja sellest tuleneva rikkumise vabandatavusega (V&Otilde;S <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/120022019008?leiaKehtiv#para103" target="_blank" rel="noopener">&sect; 103</a>).</p> <p>Loodusj&otilde;ud nagu torm on kindlasti vaadeldav v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u asjaoluna, sest inimesel puudub tormi &uuml;le kontroll. Kuid k&uuml;simus on selles, kas v&otilde;imaliku tormi v&otilde;i &uuml;leujutuse v&otilde;i ka n&auml;iteks piksel&ouml;&ouml;gi tagaj&auml;rjed olid etten&auml;htavad ning v&auml;lditavad ehk kas t&ouml;&ouml;andja oleks saanud midagi eelnevalt teha, et loodusj&otilde;u tagaj&auml;rjel tekkinud t&ouml;&ouml;tamise takistust ei esineks ja mida ta konkreetselt teinud on.</p> <p>Tormist tingitud elektrikatkestus takistas t&ouml;&ouml;tegemist mingi aja jooksul p&auml;rast tormi l&otilde;ppemist, sel juhul on kohustuse t&auml;itmisega viivitamine ehk t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml; mittev&otilde;imaldamine vabandatav ainult selle aja ulatuses, mil v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud m&otilde;jus. Kas siis selle aja eest ei pea t&ouml;&ouml;tasu maksma? V&otilde;la&otilde;igusseaduses nimetatud vabandatavus puudutab p&otilde;hiliselt vaid vabanemist kahju h&uuml;vitamise kohustusest ning viiviste maksmise kohustusest.</p> <p>Seega tuleb vaadelda konkreetset olukorda siiski edasi t&ouml;&ouml;lepingu seaduse valguses ehk kas rakendamisele kuuluvad</p> <div class="td-paragraph-padding-4"> <ul> <li>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a>, mille kohaselt t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisele ja t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis olevale t&ouml;&ouml;tajale maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja ei tee t&ouml;&ouml;d seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei ole andnud t&ouml;&ouml;d, ei ole teinud t&ouml;&ouml; tegemiseks vajalikku toimingut v&otilde;i on muul viisil t&ouml;&ouml; vastuv&otilde;tmisega viivitanud, v&auml;lja arvatud juhul, kui t&ouml;&ouml; andmata j&auml;tmise on p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;taja s&uuml;&uuml;.</li> <li>v&otilde;i TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para36" target="_blank" rel="noopener">&sect; 36</a>, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tasu maksta ka aja eest, kui t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para17lg4" target="_blank" rel="noopener">&sect; 17 l&otilde;ikes 4</a> s&auml;testatud korraldust t&auml;ita muid &uuml;lesandeid (<em>korraldus, mis ei ole seotud t&ouml;&ouml;lepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes h&auml;davajadusest. H&auml;davajadust eeldatakse eelk&otilde;ige v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;andja varale v&otilde;i muule h&uuml;vele tekkida v&otilde;iva kahju v&otilde;i kahju tekkimise ohu korral</em>) v&otilde;i kasutab TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para19" target="_blank" rel="noopener">&sect; 19</a> punktis 3 s&auml;testatud t&ouml;&ouml; tegemisest keeldumise &otilde;igust (<em>ta esindab seaduses v&otilde;i kollektiivlepingus etten&auml;htud juhtudel t&ouml;&ouml;tajaid</em>).</li> </ul> </div> <p>Kommentaariumis viidatud TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> ei kuulu antud juhul rakendamisele, sest see eeldab t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ja konsulteerimise protsessi j&auml;rgimist (kestab v&auml;hemalt 15 p&auml;eva), mis antud olukorras k&otilde;ne alla ei tule.</p> <p>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a> kuuluks rakendamisele, kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljendab igak&uuml;lgselt oma tahet ja valmisolekut t&ouml;&ouml;tegemiseks ehk tuli esmasp&auml;eva hommikult t&ouml;&ouml;le ning sai t&ouml;&ouml;andjalt selge s&otilde;numi, et praegu elektrit ei ole, midagi teha ei saa ja mine n&uuml;&uuml;d koju &auml;ra. St t&ouml;&ouml;andja ei leidnud ka muid lahendusi t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluse tagamiseks ehk t&ouml;&ouml;tasu v&auml;ljateenimiseks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise kaudu.</p> <p>TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para36" target="_blank" rel="noopener">&sect; 36</a> olukorraga oleks tegemist, kui t&ouml;&ouml;taja tuli elektrikatkestuse ajal t&ouml;&ouml;le ning t&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et ettev&otilde;tte vara p&auml;&auml;stmiseks tuleb hakata t&auml;itma t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitust erinevaid &uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml;taja seda ka teeb.</p> <p>Esineb ka olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja teab, et terves asulas on elektrikatkestus ja lihtsalt ei ilmu sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le, ka ei suhtle t&ouml;&ouml;andjaga oma mitteilmumise teemal, siis on selge, et t&ouml;&ouml;andja ka t&ouml;&ouml;tasu maksma ei pea, kuid oluline on t&ouml;&ouml;tajale seda ka eelnevalt selgitada.</p> <p>Kuid lisaks eeltoodule on v&otilde;imalus, et t&ouml;&ouml;taja teatas elektrikatkestuse ajal t&ouml;&ouml;andjale, et ta ei saa t&ouml;&ouml;le tulla, sest on vaja kodust vara p&auml;&auml;sta v&otilde;i esineb muu sarnane t&ouml;&ouml;tajast tulenev p&otilde;hjus ehk tekib TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019094?leiaKehtiv#para38" target="_blank" rel="noopener">&sect;-s 38</a> kirjeldatud olukord ja hoopis t&ouml;&ouml;taja poolt etten&auml;gematu t&ouml;&ouml; takistus, mille korral peab t&ouml;&ouml;andja samuti m&otilde;istliku aja jooksul (nt &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva eest) maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu, sest t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel on sellistes loodusest tingitud v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u p&otilde;hjustatud olukordades v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajatega kokku leppida, et praegu t&ouml;&ouml;d teha ei saa, kas olete n&otilde;us kasutama poolte kokkuleppel oma p&otilde;hipuhkust v&otilde;i ettev&otilde;tte kulul vabasid p&auml;evi ehk see on olukord, kus t&ouml;&ouml;andja peab ise lahendusi leidma ja pakkuma neid t&ouml;&ouml;tajale, kelle ees tal on selgelt t&ouml;&ouml; andmise ja t&ouml;&ouml;tasu maksmise kohustus.</p> <p>Seega, kokkuv&otilde;ttes oleneb k&otilde;ik olukorrast ja poolte omavahelisest suhtlusest seoses elektrikatkestuse ning t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusega ja ei saa &ouml;elda, et igal juhul tuleb t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu maksta v&otilde;i v&otilde;ib selle maksmata j&auml;tta.&rdquo;</p> <p><a href="https://www.rmp.ee/toooigus/tootasu-ja-maksustamine/tootasu-maksmisest-seoses-ettenagematu-olukorraga" target="_blank">Artikkel avaldati raamatpidamis- ja maksuinfoportaalis RMP.ee</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2430Tööõnnetus: kemikaali pritsimine silma2019-10-31<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>20-aastase t&ouml;&ouml;staažiga tootmispindade koristaja oli saanud &uuml;lesandeks puhastada ja desinfitseerida toomisruumid. Viimasena oli t&ouml;&ouml;tajal vaja desinfitseerida jahutusvann. T&ouml;&ouml;taja hakkas vajalikku kogust desinfitseerimisvahendi kontsentraati (5% per&auml;&auml;dikhape ja 23% vesinikperoksiid) valama m&otilde;&otilde;tekannu. Valamise ajal aga pritsis m&otilde;&otilde;tekannust ohtlikku kemikaali &uuml;lespoole ja kontsentraat sattus t&ouml;&ouml;tajale vasakusse silma. T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks tavalise kraanikausi juurde ja loputas silma nii h&auml;sti kui suutis ning p&ouml;&ouml;rdus siis erakorralise meditsiini osakonda. Seal leiti, et t&ouml;&ouml;taja on saanud raske kehavigastuse.&nbsp;</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastanud sobivad kaitseprillid, kuid t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud neid. T&ouml;&ouml;taja oli t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uetest teadlik, sest t&ouml;&ouml;andja oli m&otilde;ni kuu tagasi talle t&auml;iendjuhendamise korraldanud ning t&ouml;&ouml;kohal oli n&auml;htaval kohal kemikaali ohutuskaart. T&ouml;&ouml;kohta olid paigaldatud m&auml;rgistused, mis tuletasid meelde, milliseid isikukaitsevahendeid kanda tuleb. T&ouml;&ouml;andjal tuleb siiski kontrollida, et t&ouml;&ouml;tajad ette n&auml;htud isikukaitsevahendeid ka tegelikult kasutavad. Kuna t&ouml;&ouml;kohal esines oht v&otilde;&otilde;rkeha v&otilde;i kemikaali sattumiseks silma, oleks t&ouml;&ouml;andja pidanud tagama kergesti ligip&auml;&auml;setavas ja selgesti m&auml;rgistatud kohas paikneva silmadu&scaron;&scaron;i. Kahjuks aga ei olnud silmadu&scaron;&scaron;i paigaldatud ning tavalises kraanikausis on keerulisem ohtlikku ainet v&otilde;i v&otilde;&otilde;rkeha edukalt silmadest v&auml;lja loputada.</p> <p>Paneme k&otilde;ikidele ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;tavatele inimestele s&uuml;damele, et nad kasutaksid isikukaitsevahendeid. Loe isikukaitsevahendite kohta pikemalt vastavast <a href="/redirect/443" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali alamteemast</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2429Kohtulugu: töösuhte lõpp - rasedus või sobimatus?2019-10-30<p>Kolm kuud metsa ostu-m&uuml;&uuml;gi maaklerina t&ouml;&ouml;tanud naine esitas p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppu avalduse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile. Ta palus t&uuml;histada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja kaheksa kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis summas 4872 eurot. Lisaks soovis naine tuvastada, kas t&ouml;&ouml;andja katkestas temaga t&ouml;&ouml;lepingu raseduse t&otilde;ttu, paludes mittevaralise kahju h&uuml;vitiseks 3000 eurot. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon rahuldas 20. aprillil 2016 t&ouml;&ouml;taja avalduse osaliselt, v&auml;hendades h&uuml;vitist kuue kuu keskmisele t&ouml;&ouml;tasule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas seepeale kohtule taotluse vaadata t&ouml;&ouml;vaidlus l&auml;bi hagimenetluses.&nbsp;</p> <p><b>Polnud v&otilde;imalust ennast teostada?</b></p> <p>Naine sai enda s&otilde;nul t&ouml;&ouml;ga, mis talle v&auml;ga meeldis, ka h&auml;sti hakkama. Ka t&ouml;&ouml;andja ei teinud talle m&auml;rkusi. &Uuml;sna pea p&auml;rast ametisse asumist j&auml;i ta rasedaks, teavitades sellest oma juhendajat, kes teatas, et t&ouml;&ouml;andja kavatseb temaga t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada, sest koost&ouml;&ouml; ei suju. T&ouml;&ouml;tajat uudis &scaron;okeeris, sest tal oli kavatsus t&ouml;&ouml;tada kuni rasedus-s&uuml;nnituspuhkusele minekuni. T&ouml;&ouml;andja soovis aga t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada, kuna naine ei t&auml;itnud katseajal p&uuml;stitatud eesm&auml;rke.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja leidis, et katseajal t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks oli tema rasedus, millega rikuti soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadust. &Uuml;htlasi tekitas t&ouml;&ouml;andja talle raskeid ps&uuml;&uuml;hilisi &uuml;leelamisi, hingevalu ja hingelisi kannatusi. Naisel tekkis stress, emotsionaalne pinge, masendus ja terviseh&auml;ired. Langes meeleolu, heaolu ja elukvaliteet. Ta tundis muret nii enda kui oma s&uuml;ndiva lapse tuleviku p&auml;rast.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja arvates oli t&ouml;&ouml;andja teda karistanud ja kohelnud diskrimineerivalt naiseks olemise t&otilde;ttu ega andnud v&otilde;imalust end t&ouml;&ouml;alaselt teostada.</p> <p>Kohtumenetluse k&auml;igus j&auml;i maaklerina t&ouml;&ouml;tanud naine samadele seisukohtadele nagu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis, olles kindel, et sai t&ouml;&ouml;ga h&auml;sti hakkama. T&ouml;&ouml;andja talle m&auml;rkusi ei teinud, suhtlusprobleeme klientide ja kaast&ouml;&ouml;tajatega polnud, v&auml;lja arvatud &uuml;hega, kes oli &uuml;leolev ja kiusas teda taga. Naine t&otilde;des, et p&auml;rast t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud avaldust hakkas ta kartma t&ouml;&ouml;andja k&auml;ttemaksu, mist&otilde;ttu ilmnesid tal une- ja paanikah&auml;ired.</p> <p>N&auml;dal p&auml;rast t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppu sai naine uue t&ouml;&ouml;koha ega j&auml;&auml;nud sissetulekuta.&nbsp;</p> <p><b>Ei t&auml;itnud seatud eesm&auml;rke</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja kinnitas nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses, et naisega l&otilde;petati t&ouml;&ouml;leping katseaja ebarahuldavate tulemuste, mitte raseduse t&otilde;ttu. Otsus oli tehtud juba enne tema rasedusest teada saamist, mist&otilde;ttu oli alusetu v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;tajat diskrimineeriti lapseootuse t&otilde;ttu. Seadus ei keela t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada rasedaga, kui katseajal pole seatud eesm&auml;rke saavutatud. T&ouml;&ouml;andja hinnangul ei t&auml;itnud naine oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid kohusetundlikult ja rikkus pidevalt ettev&otilde;tte sisekorda. Vaatamata juhendajate hoiatustele ignoreeris ta t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi, rikkus t&ouml;&ouml;kohustusi ja suhtus negatiivselt teistesse t&ouml;&ouml;tajatesse, eelk&otilde;ige oma juhendajatesse. T&ouml;&ouml;taja oli konfliktne ja tal tekkisid suhtlemisprobleemid teiste kolleegidega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja leidis, et katseaja eesm&auml;rgiks ongi hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida on konkreetsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks vaja. Kuigi t&ouml;&ouml;tajale anti v&otilde;imalus ennast parandada, siis tulemusi ei ilmnenud. Ka kaast&ouml;&ouml;tajad esitasid tema kohta kaebusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja palus kohtul j&auml;tta endise t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ue t&auml;ies ulatuses rahuldamata, kuna t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petati katseajal ebarahuldavate t&ouml;&ouml;tulemuste, t&ouml;&ouml;kohal k&auml;itumise ja isikuomaduste, mitte tema raseduse t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;andja arvates puudus naisel m&uuml;&uuml;giinimesele vajalik suhtlemisoskus, t&auml;psus jms omadused.</p> <p>Ka naise juhendajad leidsid, et ta maakleriametisse ei sobi. Lisaks olid tal tekkinud probleemid kaast&ouml;&ouml;tajatega. Asjaolu, et t&ouml;&ouml;taja rasedusest teatamine ja t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &uuml;tlemine sattusid samale ajale, oli lihtsalt kokkusattumus. Ei t&ouml;&ouml;andja ega kaast&ouml;&ouml;tajad teadnud naise rasedusest enne t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise otsust.</p> <p>Naise t&ouml;&ouml;tulemuste hindamiseks ja v&otilde;rdlemiseks esitas t&ouml;&ouml;andja kohtule andmed ka teiste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tulemuste kohta. Selgus, et ta oli kolme kuu jooksul teinud ainult &uuml;he tehingu.&nbsp;</p> <p><b>Millistele j&auml;reldustele j&otilde;udis kohus?</b></p> <p>Nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&auml;htajalise ja t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda neljakuulise katseaja jooksul. T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalus hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja sobib kokkulepitud t&ouml;&ouml; tegemiseks, ja t&ouml;&ouml;taja saab v&auml;lja selgitada, millised oma tema v&otilde;imeid ja valmisolek antud t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p>Tartu Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist ehk eesm&auml;rkide mittet&auml;itmist piisavalt p&otilde;hjendanud ja j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et t&ouml;&ouml;taja ebasobilik k&auml;itumine ja isikuomadused (sh oskamatus suhelda nii klientide kui kaast&ouml;&ouml;tajaga) m&otilde;jutasid ka t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist. Seet&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;eldud korrektselt. Etteteatamise t&auml;htaja mittej&auml;rgmise eest oli naisele makstud ka h&uuml;vitist.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;taja oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &uuml;tlemise ajal rase, siis tuli kohtul t&auml;iendavalt hinnata, kas t&ouml;&ouml;andja p&otilde;hjendused olid reaalsed. Oluliseks osutus s&uuml;ndmuste ajaline j&auml;rjestus: t&ouml;&ouml;taja teatas hommikusel kokkusaamisel t&ouml;&ouml;andja esindajale ehk juhendajale oma rasedusest, mispeale tema omakorda edastas teate, et t&ouml;&ouml;andja oli otsustanud t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada.</p> <p>Kokkusaamisele minnes oligi t&ouml;&ouml;andja esindaja kohustuseks olnud teatada t&ouml;&ouml;tajale juhatuse liikme otsusest t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. Iseseisvalt polnud juhendajal &otilde;igust sellist otsust teha, mist&otilde;ttu pidas kohus t&ouml;&ouml;taja seisukohta, et t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petati temaga p&auml;rast rasedusest teatamist, eba&otilde;igeks. &Uuml;htlasi otsustas Tartu Maakohus j&auml;tta naise hagi rahuldamata k&otilde;igis n&otilde;uetes ning samuti j&auml;tta menetluskulud tema kanda.&nbsp;</p> <p><b>Adekvaatne enesehinnang ja sobivus</b></p> <p>Kuigi lapseootus m&otilde;jutab nii naise ps&uuml;&uuml;hikat kui lisab teatud olukordades enesekindlust ja veendumust, et t&ouml;&ouml;andja ei tohi v&otilde;i saa temaga t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada, siis esmajoones v&otilde;iks enesekriitiliselt anal&uuml;&uuml;sida, kas hiljuti valitud t&ouml;&ouml; ikka sobib? On t&ouml;&ouml;andja rahul ja t&ouml;&ouml;tulemused teiste kolleegidega v&otilde;rreldes enam-v&auml;hem samalaadsed? See eeldab adekvaatset ja &otilde;iglast enesehinnangut.</p> <p>V&otilde;ib tahta veeretada aega t&ouml;&ouml;kohal kuni raseduspuhkuseni, ent see t&auml;hendaks &uuml;htlasi s&uuml;venevat konflikti nii iseenda kui t&ouml;&ouml;andjaga. Kuude m&ouml;&ouml;dudes pole tore minna ametisse, mis &uuml;ldse ei sobi v&otilde;i osutub vastumeelseks. Liiatigi, kui teravnevad vastuolud nii kolleegide kui t&ouml;&ouml;andjaga. M&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; eeldab teatud isikuomadusi, et kindlate eesm&auml;rkide ja numbriliste tulemusteni j&otilde;uda. Kui inimene sellega hakkama ei saa, tuleks otsida kohasem amet. Juba p&otilde;hjusel, et lapseootusaeg oleks vaba t&ouml;&ouml;pingest ja &ndash;stressist, mis ebasobiva t&ouml;&ouml;ga paratamatult kaasnevad.</p> <p>Kui isiksusepilt iseendast on nihkes v&otilde;i raske on hinnata oma isikuomadusi, siis erinevad isiksusetestid aitavad v&auml;lja selgitada, millisesse ametisse inimene k&otilde;ige enam sobiks. Samuti on abiks karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad, kes jagavad soovitusi selleks, et oleks v&otilde;imalust leida kohaseim eriala ja t&ouml;&ouml;. Kauemaks, kui vaid lapseootuse ajaks.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2427Õpetaja amet - Oootamatused igas tööpäevas?2019-10-29<p><b>&Otilde;petajaamet eeldab empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja pingetaluvust, kuid meeskonna toetuseta on &otilde;petajal mistahes koolis keeruline tulemuslikult hakkama saada.</b></p> <p>&bdquo;See t&ouml;&ouml; sellist stressi ei v&auml;&auml;ri,&ldquo; t&otilde;deb p&otilde;hikooli noor klassi&otilde;petaja <b>Merlin</b>, kellele &otilde;petada k&uuml;ll meeldib, aga &uuml;sna t&otilde;en&auml;oliselt pikaajaliseks tema karj&auml;&auml;r ei kujune. Seda eelk&otilde;ige lapsevanemate t&otilde;ttu, kellede seas on k&uuml;ll v&auml;ga hoolivaid, ent ka m&otilde;istetamatult &uuml;ksk&otilde;ikseid.</p> <p>Merlin jutustab &auml;reva loo oma klassi 8aastasest poisist, kellega oli muresid juba esimeses klassis, ent n&uuml;&uuml;d on olukord veel hullem. Laps, kes on olnud pidevalt omap&auml;i, suitsetab, hulgub ringi, valetab, kakleb, omastab kaas&otilde;pilaste asju... Ema riigikeelt ei r&auml;&auml;gi ega tunne huvi, mis tema lapsega koolis ja v&auml;ljaspool seda toimub. Ta ei soovi ka t&otilde;lgi vahendusel poja probleemidega kursis olla ega nendega tegeleda, isa aga poisil ei ole... &bdquo;See laps tuleks hoolimatult emalt &auml;ra v&otilde;tta, sest temast saab ainult p&auml;tt,&ldquo; ahastab klassi&otilde;petaja, n&auml;hes, kuidas meeleheitel poisil, kes negatiivse k&auml;itumisega t&auml;helepanu otsib, elutee allapoole veereb.</p> <p>Terve aasta on klassi&otilde;petaja &uuml;ritanud koos sotsiaalpedagoogiga lahendada poisi probleeme nii klassi- kui koolikaaslastega. &bdquo;Kuna ema kooliga koost&ouml;&ouml;d ei tee ja pojast ei huvitu, siis tekitab see stressi ja v&auml;sitab meeletult. Palju aega ja energiat kulubki probleemsele lapsele, keda ka &otilde;ppet&ouml;&ouml; ei k&ouml;ida.&ldquo;</p> <p>P&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva koju j&otilde;udes tahab noor &otilde;petaja esmalt paar tundi magada, et oleks jaksu j&auml;rgmise p&auml;eva tunde ette valmistada ja teisi t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita. &bdquo;&Uuml;hes klassis n&auml;ed l&auml;bil&otilde;iget kogu &uuml;hiskonnast ― eredaid andeid ja lapsevanemate p&uuml;hendumust, kuid samas ka &auml;&auml;rmust, kus lapsel pole &uuml;htegi t&auml;iskasvanud l&auml;hisugulast, kes temast hooliks. Nende muredega tegelemine v&otilde;tabki j&otilde;u ja tahtmise selles ametis j&auml;tkata,&ldquo; s&otilde;nab ta, suutmata ise olla oma &otilde;pilaste suhtes &uuml;ksk&otilde;ikne.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;pilane kui v&auml;ljakutse</b></p> <p><b>Ruth Pihle</b><b>, </b><b>Maarjamaa Hariduskolleegium</b><b>i </b><b>Emaj&otilde;e &otilde;ppekeskuse &otilde;petaja:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>MHK p&otilde;hikoolis on ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete ja k&auml;itumisprobleemidega lapsed, kes ei ole tavakoolis hakkama saanud, ning on siia suunatud kohtuotsuse v&otilde;i -m&auml;&auml;rusega. Koolikiusamise, &otilde;piraskuste, v&auml;ga keeruliste koduste olukordade, probleemse pere, f&uuml;&uuml;silise ja vaimse v&auml;givalla vms t&otilde;ttu on nad hakanud koolist puuduma, sattunud t&auml;navale, suhtlema riskigrupi noortega, rikkunud seadusi, tarbinud erinevaid m&otilde;nuaineid ja suunatud kinnise lasteasutuse teenusele.<b></b></p> <p>Meie kooli &otilde;petaja on meeskonnam&auml;ngija tiimis, kuhu kuulub lisaks t&auml;iskasvanutest v&otilde;rgustikuliikmetele ka &otilde;pilane ise. Tema ongi v&auml;ljakutse, kelle puhul peab olema soovi ja oskust temaga inimlikult suhelda, s&otilde;lmida kokkuleppeid, pidada l&auml;bir&auml;&auml;kimisi... J&auml;&auml;da kindlaks, s&otilde;bralikuks ja heatahtlikuks t&auml;iskasvanuks ka siis, kui laps &uuml;ha uuesti katsetab piire, et julgeda kedagi usaldada ja tunda hoolimist. Meile sattunud &otilde;pilased ei ole harjunud, et neid kuulatakse ja nende arvamusega arvestatakse.</p> <p>&Otilde;petaja jaoks on suureks v&auml;ljakutseks kuulata ja kuulda last ning osata n&auml;ha tema s&otilde;nade ja k&auml;itumise taha. Tuleb luua hea suhe &otilde;pilasega, uurida &otilde;piraskuste p&otilde;hjusi ja valida sobivad &otilde;ppemeetodid. Peab olema valmis &otilde;petama ka n&auml;iteks p&otilde;randal v&otilde;i r&uuml;hmakodus. &Otilde;petamine ja &otilde;ppimine on s&uuml;mbioosis erinevate toetavate tegevustega nagu n&auml;iteks loovteraapia jm, mis viivad positiivse tulemuse ja eduelamuseni.<b></b></p> <p>Meie koolis t&ouml;&ouml;tamine n&otilde;uab keskmisest suuremat empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja oskust t&otilde;lgendada probleemset k&auml;itumist kui tagaj&auml;rge. Loovust, loomingulisust ja paindlikkust &otilde;ppemeetodite valimisel ning enesekehtestamise oskust. Peab olema tugev isiksus, et klassiruumis asetada tahaplaanile teod ja s&otilde;nad, mida m&otilde;istusega on v&otilde;imatu m&otilde;ista, ning n&auml;ha &otilde;pilasi. P&otilde;lgamata, hukka m&otilde;istmata, sildistamata.</p> <p>Pingelise t&ouml;&ouml; keskel on oht hakata kahtlema endas ja elu p&otilde;hiv&auml;&auml;rtustes, kaotada piir era- ja t&ouml;&ouml;elu vahel. Keerulistes olukordades on aga abi huumorist ja teadmisest, et alati on olemas kolleeg, kelle &otilde;lale v&otilde;ib toetuda, ning m&otilde;istev juhtkond. Oluline on pere toetus ja hobidega tegelemine.</p> <p>Kool pakub oma t&ouml;&ouml;tajatele nii meeskondlikku kui ka personaalset supervisiooni ja ps&uuml;hholoogiteenust, toetatakse sportimist ja &uuml;histegevusi. Alustavale &otilde;petajale on toeks mentor.</p> <p>Andes igale noorele v&otilde;imaluse areneda, muudame &uuml;htlasi maailma k&otilde;igi jaoks turvalisemaks. See teadmine on &uuml;heks motivaatoriks, et leida j&otilde;udu keeruliste noortega t&ouml;&ouml;tamiseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Tuleb leida &uuml;hine keel</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Agni Metsma, Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgej&otilde;e &otilde;petaja:</b></p> <p>&bdquo;V&otilde;rreldes &otilde;petajat&ouml;&ouml;d tavap&auml;rases &uuml;ldhariduskoolis ja Maarjamaa Hariduskolleegiumis, siis tunni &uuml;lesehitus on k&uuml;ll sama, aga peab alati valmis olema &otilde;husolevaid probleeme lahendama. Seej&auml;rel aga, et saaks &otilde;ppet&ouml;&ouml;ga j&auml;tkata, peab &otilde;hkkond olema &otilde;pilasele turvaline. Mu eesm&auml;rk &otilde;petajana on olla olemas ja j&otilde;uda iga &otilde;pilaseni. V&auml;ljakutseks peangi &otilde;pilastega &uuml;hise keele leidmist.</p> <p>Meie kooli &otilde;pilased on ausad, vahetud ja v&auml;ljendavad oma emotsioone v&auml;ga selgelt. T&auml;nu sellele saab oma t&ouml;&ouml;le kohe tagasisidet. Hea on kuulda &otilde;pilaselt, kellel on v&auml;ga keeruline taust ja kes ei ole varasemalt koolikohustust j&auml;rjepidevalt t&auml;itnud, et t&auml;na oli v&auml;ga hea tund ja ta sai uusi teadmisi.</p> <p>&Otilde;pilase vanematega ma otse suhtlema ei pea, perega hoiavad suhteid sotsiaalpedagoogid, kelle poole ma saan &otilde;pilasega seotud murega alati p&ouml;&ouml;rduda. Meil on ka tugi&otilde;petajate s&uuml;steem.</p> <p>Minu arvates peab &otilde;petaja olema paindlik ja &otilde;pilaste vastu s&otilde;bralik, samas ka piisavalt enesekindel, et vajalikud piirid seada. Kuigi t&ouml;&ouml; k&auml;ib mul enamasti naljatledes ja l&otilde;busas meeleolus, siis m&otilde;nel p&auml;eval v&otilde;ib olla ka emotsionaalselt raske. Aitavad tugispetsialistid ja kaasata on v&otilde;imalik j&auml;relevalve t&ouml;&ouml;tajad. &Otilde;pilased saavad tuge koolips&uuml;hholoogilt. Keerulised olukorrad &otilde;petavad mind ennast rohkem &otilde;pilasi &bdquo;lugema&ldquo;, mist&otilde;ttu suudan &otilde;petajana neid situatsioone pigem &auml;ra hoida.</p> <p>Usun, et l&auml;bip&otilde;lemisest aitab hoiduda just enda suhtumine ja asjaolu, kui tehtav t&ouml;&ouml; pakub r&otilde;&otilde;mu. M&otilde;ne &otilde;pilasega ongi raske. Sel juhul peab n&auml;gema ka v&auml;ikesi edusamme ja nende &uuml;le r&otilde;&otilde;mu tundma.&ldquo;</p> <p><b>&Otilde;petades tuleb ise pidevalt &otilde;ppida</b></p> <p><b>Andres Meisterson, Kuressaare Ametikooli tehnoloogia &otilde;ppesuuna juht&otilde;petaja</b></p> <p>&bdquo;Kutsehariduse &otilde;petaja ampluaa on palju laiem kui &uuml;ldhariduskoolis. &Otilde;petame ka hariduslike erivajadustega &otilde;pilasi. Olles p&otilde;hikooli l&otilde;petanud, tulevad nad &otilde;ppima meile, aga nende erivajadused pole ju kuskile kadunud. See asjaolu n&otilde;uab &otilde;petajalt v&auml;ga palju empaatiav&otilde;imet, kannatlikkust ja pingetaluvust. Kuna &otilde;petajal on haridusliku erivajadusega &otilde;ppijat &otilde;petades toetavat meeskonda pigem v&auml;hem kui rohkem, siis vahel oledki v&auml;ga &uuml;ksi v&otilde;i on v&auml;ga raske.</p> <p>Veel suuremaks v&auml;ljakutseks on oma pedagoogiline ja metoodiline oskus kombineerida erialase oskusega. Pealegi pole &uuml;htegi eriala, mis staatiliselt paigal seisaks. K&otilde;ik valdkonnad arenevad meeletult kiiresti, mis t&auml;hendab, et lisaks &otilde;petamisele pead end erialaselt pidevalt t&auml;iendama ja juurde &otilde;ppima. See t&auml;hendab topeltkoormust: lisaks igap&auml;evasele tunnit&ouml;&ouml;le pead valdkonna arengutega kursis olema ja ennast arendama. See on raske ja teeb &otilde;petamise keeruliseks, eriti siis, kui ei ole piisavalt aega.</p> <p>Lisaks p&otilde;hikooli l&otilde;petanutele on kutsekooli fookus nihkunud ka t&auml;iskasvanud &otilde;ppijatele, kes peavad &otilde;ppimist kohaldama oma t&ouml;&ouml;lk&auml;imiste, pere jms asjadega, ja &otilde;pivad pigem &otilde;htustel aegadel, n&auml;dalavahetustel v&otilde;i ts&uuml;kli&otilde;ppes. See t&auml;hendab, et &otilde;petaja peab ka liikuma hommikustest tundidest &otilde;htustesse tunniaegadesse. Ja t&ouml;&ouml;n&auml;dal ei ole enam esmasp&auml;evast reedeni, vaid tihti tuleb t&ouml;&ouml;tada ka laup&auml;eval jms. Pead olema v&auml;ga paindlik.</p> <p>Mingil hetkel v&otilde;ib koormus tekitada stressi v&otilde;i &uuml;lepinget. Siis annab tervis alla v&otilde;i ei suuda enam olla klassiruumis s&auml;rav ja innustunud eestvedaja, vaid tegeledki elluj&auml;&auml;misega. Sellest on v&otilde;imalik l&auml;bi tulla, kui meeskond koolis toimib ja sa ei j&auml;&auml; &uuml;ksi. Saad kellegagi asju arutada ja planeerida, selleks antakse ka aega, ning juhid ainult ei n&otilde;ua ega n&otilde;ua. Jah, meeskonnat&ouml;&ouml; on oluline. Kui &uuml;ksi j&auml;&auml;d, siis on kohe v&auml;ga raske. Keskkond peab &otilde;petajat toetama.</p> <p>Kui kollektiivis on pingeid, juhtkond teinud valesid otsuseid v&otilde;i ainult n&otilde;uab, siis seda katkisem on &otilde;petaja ja seda enam tekib tal m&otilde;te: miks ma pean koolis t&ouml;&ouml;tama? Pigem l&auml;hen &auml;ra. Meeskonnatoetuseta &otilde;petaja ei saagi koolis tulemuslikult hakkama.&ldquo;</p> <h3><b>Mitu tundi t&ouml;&ouml;tab Euroopa Liidu p&otilde;hikooli &otilde;petaja aastas?</b></h3> <p>OECD 2018. aasta andmetel t&ouml;&ouml;tas l&auml;bi aasta k&otilde;ige enam L&auml;ti p&otilde;hikooli &otilde;petaja ― 1020 tundi, seej&auml;rel 930 tundi Hollandi &otilde;petaja. K&otilde;ige v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde ehk 561 oli &otilde;petajal Poolas, 585 tundi Eestis ja 612 tundi Leedus.</p> <p><b>Uuri t&auml;psemalt:</b></p> <p><a href="https://data.oecd.org/teachers/teaching-hours.htm">https://data.oecd.org/teachers/teaching-hours.htm</a><b></b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2426Kes vastutab renditöötajate tööohutuse eest?2019-10-28<p><b>Lugeja k&uuml;sib: V&otilde;tsime t&ouml;&ouml;le rendit&ouml;&ouml;tajatena v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajad, kes nende ohutuse eest vastutab? Kas nende t&ouml;&ouml;andja st rendiettev&otilde;te?</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Rendit&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise korraldab kasutajaettev&otilde;te ehk see ettev&otilde;te, kus rendit&ouml;&ouml;tajad reaalselt t&ouml;&ouml;le asuvad. Sisuliselt on kasutajaettev&otilde;te&nbsp;t&ouml;&ouml;keskkonna osas t&ouml;&ouml;andja rollis.&nbsp;</p> <p>Tavaliste ehk mitte-rendit&ouml;&ouml;suhete puhul peab t&ouml;&ouml;andja tagama ohutu ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna ning valima t&ouml;&ouml; tegemiseks ohutud ja n&otilde;uetelevastavad t&ouml;&ouml;vahendid. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja viima l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;si. Rendit&ouml;&ouml;tajate kasutamise korral teeb seda kasutajaettev&otilde;te ehk see ettev&otilde;te, kelle juures tegelikult t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d teeb.&nbsp; Kuigi rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega ja tegelik t&ouml;&ouml;andja on ju hoopis rendiettev&otilde;te, siis ei saa ta sisuliselt teha midagi selleks, et kasutajaettev&otilde;ttes oleks n&auml;iteks toimiv ventilatsioonis&uuml;steem v&otilde;i valitud ohutud t&ouml;&ouml;vahendid. Samuti ei saa rendiettev&otilde;te teha kasutajaettev&otilde;tte eest &auml;ra riskianal&uuml;&uuml;si, sest neil ilmselgelt puuduvad vastavad teadmised.&nbsp;</p> <p>Lisaks tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata rendit&ouml;&ouml;tajate juhendamisele, eriti sellele, et v&otilde;&otilde;rkeelsed t&ouml;&ouml;tajad juhenditest ja t&ouml;&ouml;juhistest p&auml;riselt ka aru saaksid. Otsest kohustust juhendite t&otilde;lkimiseks seadusest ei tulene, kuid arvestada tuleks juhendamise eesm&auml;rgiga. Juhendamise eesm&auml;rk on anda t&ouml;&ouml;tajale infot selle kohta, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada. Kui t&ouml;&ouml;tajale anda lugeda juhend v&otilde;i viia juhendamine l&auml;bi keeles, mida ta ei oska, ei ole sellel mitte mingit m&otilde;tet. Selleks, et juhendamine oleks asjakohane ja et juhendamise l&auml;biviimist oleks v&otilde;imalik hilisemalt ka t&otilde;endada, on m&otilde;istlik juhendid t&otilde;lkida keelde, milles t&ouml;&ouml;andja (esindaja) v&otilde;i kasutajaettev&otilde;te ja t&ouml;&ouml;taja omavahel suhtlevad. Ka tulemuslikku juhendamist saab l&auml;bi viia ainult kasutajaettev&otilde;te, sest kui t&ouml;&ouml;tajal tekib juhendi kohta k&uuml;simusi, ei pruugi rendiettev&otilde;te olla suuteline neile asjalikke vastuseid andma. Ammugi ei saa rendiettev&otilde;te viia l&auml;bi v&auml;lja&otilde;pet, seda peab korraldama kasutajaettev&otilde;te, kes m&auml;&auml;rab&nbsp; uuele rendit&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja&otilde;petajaks kogenud t&ouml;&ouml;taja.&nbsp;</p> <p>Kui rendit&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, siis on selle uurimine&nbsp; kasutajaettev&otilde;tte &uuml;lesanne, sest keegi teine ei saa juhtumi asjaolusid v&auml;lja selgitada. Aga p&otilde;hjalik uurimine on &uuml;heks eelduseks, et samalaadseid &otilde;nnetusi rohkem selles t&ouml;&ouml;keskkonnas ei toimuks.&nbsp;</p> <p>Rendiettev&otilde;te ja kasutajaettev&otilde;te saavad eelnevalt&nbsp; kokku leppida,&nbsp; kes korraldab tervisekontrolli. Ehk siin peavad ettev&otilde;tted omavahel juba eelnevalt l&auml;bi r&auml;&auml;kima, kelle kulul ja korraldusel rendit&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrolli saadetakse. Kui otsustatakse, et seda teeb tegelik t&ouml;&ouml;andja ehk rendiettev&otilde;te, siis peab kasutajaettev&otilde;te edastama rendiettev&otilde;ttele t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kus&nbsp; on kirjas t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, mis&nbsp; v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutada.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui Eestisse t&ouml;&ouml;le asuvate rendit&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;andjaks on m&otilde;ne teise Euroopa Liidu v&otilde;i Euroopa Majandus&uuml;henduse liikmesriigi ettev&otilde;te, tuleb arvestada Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduse erisustega. Selle seaduse j&auml;rgi on antud v&otilde;imalus, et v&auml;lismaine rendiettev&otilde;te ja Eesti kasutajaettev&otilde;te lepivad omavahel kokku, kes neist t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest vastutab. Kui kokkulepet s&otilde;lmitud ei ole, vastutab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest tellija v&otilde;i isik, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml;tab.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt:</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaalis&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/paindlikud-toovoimalused/renditoo">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/paindlikud-toovoimalused/renditoo</a></p> <p>Ja v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja infov&auml;ljal&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/tookeskkond-ja-ohutus/">https://www.ti.ee/est/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/tookeskkond-ja-ohutus/</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2425Pressiteade: Ehitusplatside tööõnnetuste peamine põhjus on kõrgustest kukkumine2019-10-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda ehitusplatsidel. Kontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati 148 ehitusplatsi ning tuvastati 422 rikkumist. K&otilde;ik oli korras vaid k&uuml;mnel ehitusplatsil ehk 6,7% ehitusplatsidest.</b>&nbsp;</p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, kus toimuvad j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, milles t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;liraskelt vigastada v&otilde;i hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 440 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 121 rasket ning kolm surmaga l&otilde;ppenut. K&auml;esoleva aasta septembri keskpaiga seisuga on ehitussektoris registreeritud 294 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 87 olid rasked ning neli inimest kaotas elu.&nbsp;</p> <p>Ehitussektori t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamine p&otilde;hjus on k&otilde;rgustest kukkumine. Seet&otilde;ttu keskenduski seekordne ehitusplatside sihtkontroll t&ouml;&ouml;kohtade ja liikumisteede ohutusele, redelite ja tellingute ohutule kasutamisele, isikukaitsevahendite kasutamisele ning ehitusplatside t&ouml;&ouml; korraldusele. Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 422 rikkumist. Suurimad probleemid olid seotud tellingutega, mille korrasolek oli kontrollimata. Mitmel ehitusplatsil toetusid tellingud juhuslikele lauajuppidele, tellingupostide all polnud etten&auml;htud alusplaate, puudusid vahepiirded, jalapiirded v&otilde;i j&auml;igastusdiagonaalid. Samuti oli probleeme liikumisteede korrasolekuga, sest ajutised juhtmed ja kaablid olid korralikult kinnitamata. T&ouml;&ouml;kohtade ohualad olid enamjaolt eraldatud v&otilde;i piiratud, ehitust&otilde;stukid olid korras ja n&otilde;uetele vastavad. Paranenud on ka arusaam, et isikukaitsevahendeid on m&otilde;istlik kasutada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul j&auml;tab enim soovida &uuml;ldine t&ouml;&ouml;ohutuskontroll ehitusplatsidel. &bdquo;Korrap&auml;rase kontrolli k&auml;igus tuleksid v&auml;lja sellised probleemid nagu tellingute ohtlik konstruktsioon ja kiivriteta t&ouml;&ouml;tajad ehitusplatsil. Isikukaitsevahendite kasutamine on aastate l&otilde;ikes oluliselt paranenud, ent paraku ilmuvad ikka veel m&otilde;nel puhul kiivrid p&auml;he alles siis, kui t&ouml;&ouml;inspektor ehitusplatsile j&otilde;uab,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Ehitusplatsi ohutust peab hindama igal n&auml;dalal, sest ehitused on pidevas muutumises vastavalt valmimisele ning seet&otilde;ttu on vaja &uuml;mber paigutada ka tellinguid ja teha muidki muudatusi, mis t&ouml;&ouml;tajate ohutust m&otilde;jutavad,&ldquo; lisas Soon.&nbsp;</p> <p>Kontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;inspektorid 148 ehitusplatsi 14 maakonnas ning kokku tuvastati 422 rikkumist. Enim rikkumisi tuvastati Harjumaal (123), P&auml;rnumaal (81) ning Ida-Virumaal (51).</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2424Lähetatud töötajad – komisjoni aruanne parema jõustamise kohta2019-10-24<p><b>Komisjon on v&otilde;tnud vastu aruande ELi t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiivi kohaldamise ja rakendamise kohta.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiivis 2014/67/EL (nn j&otilde;ustamisdirektiivis) on s&auml;testatud peamised vahendid, mis aitavad v&otilde;idelda ELi l&auml;hetamiseeskirjadest k&otilde;rvalehoidmise ja nende kuritarvitamise vastu.</p> <p>J&otilde;ustamisdirektiivi eesm&auml;rk on muuhulgas suurendada l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate ja ettev&otilde;tete teadlikkust oma &otilde;igustest ja kohustustest, parandada l&auml;hetamise valdkonna eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahelist koost&ouml;&ouml;d, t&otilde;kestada varifirmasid, kes kasutavad l&auml;hetamist seadustest k&otilde;rvalehoidmiseks, tagada l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste kaitse allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelates ja muud tegevused, mis aitavad kaasa t&ouml;&ouml;j&otilde;u ausamale liikumisele.</p> <p>Aruandest selgub, et n&uuml;&uuml;dseks on k&otilde;ik liikmesriigid j&otilde;ustamisdirektiivi siseriiklikku &otilde;igusse &uuml;le v&otilde;tnud ning see aitab kaasa l&auml;hetamisega seotud probleemide lahendamisele kogu Euroopa Liidus.</p> <p><i>&nbsp;&bdquo;L&auml;hetamiseeskirjade vastu v&otilde;tmine siseriiklikku &otilde;igusesse on vajalik t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks ja &uuml;htse turu sujuvaks toimimiseks.</i> <i>Hea on n&auml;ha, et k&otilde;ik liikmesriigid kohaldavad n&uuml;&uuml;d eeskirju ja kasutavad &uuml;ha enam piiri&uuml;lese koost&ouml;&ouml; parandamiseks loodud vahendeid,&ldquo;</i> &uuml;tles Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalk&uuml;simuste, oskuste ja t&ouml;&ouml;tajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.</p> <p>Aruandes esitatud hinnangu alusel j&auml;reldab komisjon, et direktiivi muutmine ei ole praegusel etapil vajalik.</p> <p>Siiski saavad liikmesriigid direktiivi rakendamist m&otilde;nes valdkonnas parandada (nt halduskoormuse v&auml;hendamine).</p> <p>Komisjon j&auml;tkab koost&ouml;&ouml;d liikmesriikidega direktiivi t&auml;ieliku ja n&otilde;uetekohase &uuml;lev&otilde;tmise ja kohaldamise tagamiseks kogu Euroopas.</p> <p>Selles valdkonnas toimuva kuritarvitamise vastases v&otilde;itluses ja k&otilde;igi asjaosaliste toetamises on oluline roll oktoobris t&ouml;&ouml;d alustaval <span style="text-decoration: underline;">Euroopa T&ouml;&ouml;j&otilde;uametil</span>.</p> <p>Peale selle avaldas komisjon t&auml;na <span style="text-decoration: underline;">juhenddokumendi</span>, mis aitab t&ouml;&ouml;tajatel, t&ouml;&ouml;andjatel ja riiklikel ametiasutustel m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise eeskirju, nagu need on s&auml;testatud j&auml;rgmistes direktiivides:</p> <ul> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A31996L0071" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiiv</a></span></li> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32014L0067" target="_blank">t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi j&otilde;ustamisdirektiiv</a></span></li> <li><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2018.173.01.0016.01.ENG" target="_blank">direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise direktiivi.</a></span></li> </ul> <p>Nende m&otilde;istmine aitab tagada, et t&ouml;&ouml;tajad teavad oma &otilde;igusi ning riiklikud ametiasutused ja t&ouml;&ouml;andjad kohaldavad eeskirju &uuml;le kogu Euroopa Liidu n&otilde;uetekohaselt ja j&auml;rjekindlalt. Juhenddokumenti ajakohastatakse vajaduse korral.</p> <p><b><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Komisjoni aruanne.docx" title="Komisjoni aruanne.docx (427 KiB)" target="_blank">Loe komisjoni aruannet siit</a></b></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2423Nõua kahjuhüvitust, mida saad tõendada2019-10-23<p><b>P&auml;rast segast olukorda, mida polnud v&otilde;imalik h&otilde;lpsalt lahendada, p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;taja kohtusse, paludes m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;- ja puhkusetasu, l&auml;hetuskulud, t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohase h&uuml;vitise, mittevaralise kahju h&uuml;vitise ja viivise.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>S&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt asus t&ouml;&ouml;taja ametisse 1. septembril 2015.<b> </b>Ta pidi suhtlema klientidega, esindama t&ouml;&ouml;andjat messidel ja konverentsidel. Poolteist aastat hiljem saatis ettev&otilde;tte &uuml;ks juhatuse liige t&ouml;&ouml;tajale e-kirja teatega, et ta ei oleks tohtinud t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ja n&otilde;udis tagasi juba makstud t&ouml;&ouml;tasu.<b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja v&auml;itis, et t&auml;itis igal v&otilde;imalusel oma lepingulisi kohustusi, sh k&auml;is t&ouml;&ouml;l seni, kuni t&ouml;&ouml;andja piiras ta ligip&auml;&auml;su oma e-posti kontole ja v&otilde;ttis &auml;ra arvuti, kus olid tema koostatud t&ouml;&ouml;alased ja ka isiklikud dokumendid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja esitas t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise teate t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja oli lepingut rikkunud. Ta palus v&auml;lja m&otilde;ista ligi kolme kuu jooksul saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu brutosummas 3349 eurot, puhkuseh&uuml;vitise 765 eurot ja 3768 eurose h&uuml;vitise, kuna l&otilde;petas t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;andjapoolse lepingurikkumise t&otilde;ttu. Lisaks l&auml;hetuskulude ja p&auml;evarahade h&uuml;vitise 590,10 eurot, samuti kohtu &auml;ran&auml;gemisel &otilde;iglase h&uuml;vitise mittevaralise kahjuna, milleks oli t&ouml;&ouml;taja hinnangul 5000 eurot.&nbsp;</p> <p><b>Hingeline valu, v&otilde;ltsimiskahtlusega t&ouml;&ouml;leping</b></p> <p>&Uuml;hel Haapsalus toimunud projekti l&otilde;petamisel oli t&ouml;&ouml;andja esindaja vestluses &uuml;he suurima vastavas valdkonnas tegutseva ettev&otilde;tte esindajaga teatanud, et antud t&ouml;&ouml;taja tegeleb vaid &uuml;he juhatuse liikme eraviisilise hobiga. T&ouml;&ouml;taja arvates oli seet&otilde;ttu kahtluse alla seatud tema professionaalsus ja seega v&auml;hendatud v&otilde;imalusi samal alal edasi tegutseda.</p> <p>&bdquo;Tunnen erinevatel &uuml;ritustel ebamugavust, sattudes kokku inimestega, kes on antud isiku v&auml;itest teadlikud,&ldquo; m&ouml;&ouml;nis t&ouml;&ouml;taja, leides, et t&ouml;&ouml;andja tegevus p&otilde;hjustas talle hingelist valu ja kannatust. Ta leidis, et firma juhatuse liikme v&auml;ited m&otilde;jutavad kindlasti tema kui t&ouml;&ouml;taja mainet ja edasisi v&otilde;imalusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda leidis, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping pole kehtiv ― tegemist on v&otilde;ltsimiskahtlusega lepinguga. P&otilde;hjusel, et kaks juhatuse liiget n&auml;gid tema t&ouml;&ouml;lepingut antud menetluse k&auml;igus alles esmakordselt. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu oli allkirjastanud firma juhatuse kolmas isik, kes oli osanikevahelises meilivahetuses kinnitanud, et t&ouml;&ouml;taja on hoopis tema osalusega teise ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja. Seega polnud t&ouml;&ouml;taja t&auml;itnud sugugi antud firma juhatuse t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ja l&auml;hetusi ega olnud ka selle firma t&ouml;&ouml;taja. Ka puudus sellesisuline otsus.</p> <p>Kohtust kaitset otsinud t&ouml;&ouml;taja oli t&auml;itnud kolmandalt juhatuse liikmelt saadud &uuml;lesandeid, kes oli teise ettev&otilde;tte osanik. Juhatus ei teadnud, missugune oli nende kahe hilisem t&ouml;&ouml;suhe. Oli alust arvata, et t&ouml;&ouml;taja varjas teadlikult oma v&auml;idetavat t&ouml;&ouml;lepingulist suhet t&ouml;&ouml;andja juhatuse liikmete ja osanike eest. Seet&otilde;ttu v&otilde;is t&ouml;&ouml;lepingut pidada n&auml;ilikuks tehinguks ja pettuseks, mille koostasid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja endine juhatuse liige kahekesi.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;suhe t&otilde;endati, t&ouml;&ouml;lepingut rikuti</b></p> <p><b>Harju Maakohus</b> otsustas 6. detsembril 2016 rahuldada t&ouml;&ouml;taja hagi osaliselt ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja brutosummadena t&ouml;&ouml;tasu 3349 eurot, p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitist 160,10 eurot, TLS &sect; 100 lg 4 kohast h&uuml;vitist 1256 eurot, viivist 32,70 eurot ning viivist protsendina V&Otilde;S &sect; 113 lg 1 teises lauses s&auml;testatud ulatuses kuni p&otilde;hin&otilde;ude rahuldamiseni. Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;suhe 1. septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016 leidis t&otilde;endamist.</p> <p><b>Ringkonnakohtu </b>tsiviilkolleegium leidis, et t&uuml;histada tuleb Harju Maakohtu otsuse osa j&auml;tta rahuldamata kasutamata p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitis, l&auml;hetuskulude v&auml;ljam&otilde;istmine, viivise ja menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu arvates oli maakohus eksinud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaldamisel. T&ouml;&ouml;tajal oli &otilde;igus saada p&otilde;hipuhkust kogu t&ouml;&ouml;tatud aja eest. Seega m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja puhkuseh&uuml;vitis kasutamata puhkuse eest 765 eurot. Ringkonnakohus ei n&otilde;ustunud ka Harju Maakohtu otsusega j&auml;tta l&auml;hetuskulud t&auml;ielikult v&auml;lja m&otilde;istmata.</p> <p>Kuna maakohus ei p&otilde;hjendanud, mis asjaoludel ta v&auml;hendas TLS &sect; 100 lg-s 4 m&auml;rgitud h&uuml;vitist, siis ringkonnakohus k&otilde;rvaldas selle puuduse selgitusega, et &bdquo;kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;taja kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses.&ldquo;</p> <p>Ringkonnakohus n&otilde;ustus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et kohane on t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista h&uuml;vitis &uuml;he kuu t&ouml;&ouml;tasu eest summas 1256 eurot. H&uuml;vitist v&auml;hendati, kuna t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;staaž ettev&otilde;ttes oli l&uuml;hike ― vaid seitse kuud.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;taja t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, allus juhtimisele</b></p> <p><b>Kolleegiumi</b> arvates ei j&auml;tnud Harju Maakohus eba&otilde;igesti rahuldamata t&ouml;&ouml;taja mittevaralise kahju h&uuml;vitamise n&otilde;uet, mis tema hinnangul oli 5000 eurot. P&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;taja professionaalsuse kahtluse alla seadnud isik ei olnud t&ouml;&ouml;andja seaduslik esindaja. Seet&otilde;ttu ei kaasnenud &ouml;elduga ka t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguslikke tagaj&auml;rgi. Samuti ei esitanud ega t&otilde;endanud t&ouml;&ouml;taja &uuml;htegi asjaolu, millest tulenevalt oleks talle eeldatav mittevaraline kahju tekkinud, mille esinemisel n&auml;eb seadus ette ka mittevaralise kahju h&uuml;vitamise. Paljas&otilde;nalised v&auml;ited, et t&ouml;&ouml;taja tundis alandust ja tema suhteid kahjustati, ei andnud alust eeldada, et t&ouml;&ouml;andja tema isiklikke &otilde;igusi rikkus ning seet&otilde;ttu tulnuks rahaline h&uuml;vitis v&auml;lja m&otilde;ista.</p> <p>K&uuml;ll n&otilde;ustus Ringkonnakohus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel t&otilde;endati t&ouml;&ouml;suhe, mis kestis 1.septembrist 2015 kuni 20. aprillini 2016. Maakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;tajaga oli s&otilde;lmitud kehtiv t&ouml;&ouml;leping. Ta t&auml;itis oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, allus t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;idet &uuml;mber ei l&uuml;kanud, kuigi kirjavahetusest ilmneb, et teised juhatuse liikmed ei pruukinud t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;lepingust teadlikud olla. Samas selgus &Auml;riregistri v&auml;ljav&otilde;ttest, et iga juhatuse liige v&otilde;is ettev&otilde;tet k&otilde;ikide tehingute tegemisel esindada. Vaatamata sellele, et t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lminud juhatuse liige kutsuti tagasi, siis seet&otilde;ttu ei muutunud t&ouml;&ouml;leping t&uuml;hiseks.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;taja saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu suurust t&ouml;&ouml;andja ei vaidlustanud, mist&otilde;ttu m&otilde;istis Harju Maakohus t&ouml;&ouml;taja kasuks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu summas 3349 eurot ja lisaks viiviseid summas 32,03 eurot kogu p&otilde;hin&otilde;ude (5544,10 eurot) rahuldamiseni.</p> <p>Kohtusse tasub &otilde;igust taga n&otilde;udma minna, kui on piisavalt alust ja t&otilde;endeid, mis kinnitavad, et t&ouml;&ouml;taja &otilde;igusi on rikutud v&otilde;i kahjustatud. Arvestama peab, et &uuml;kski n&otilde;ue ei saa p&otilde;hineda vaid tuulde sosistatud oletustel, vaid eelk&otilde;ige t&otilde;estatavatel t&otilde;enditel.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2422Nõuandeid kaugtööd võimaldavale tööandjale2019-10-22<p>Kaugt&ouml;&ouml; ja paindlik t&ouml;&ouml;aeg on muutumas meie t&ouml;&ouml;kultuuris &uuml;ha tavalisemaks. Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus v&otilde;ib olla kasulik ja meelep&auml;rane lahendus nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka t&ouml;&ouml;tajale, ent kui suhtuda tingimuste kokkuleppimisse kergek&auml;eliselt, v&otilde;idakse toimivate lahenduste asemel tekitada hoopis probleeme.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula</b> r&auml;&auml;kis, et t&ouml;&ouml;andjad on tublid, sest enne, kui nad hakkavad kaugt&ouml;&ouml;kohti looma, p&ouml;&ouml;rdutakse n&otilde;u ja soovituste saamiseks T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole. Esimesena soovitab Kaljula l&auml;bi m&otilde;elda, kas kaugt&ouml;&ouml;ga alustaval t&ouml;&ouml;tajal on kodus t&ouml;&ouml;ks vajalikud ja sobivad tingimused.</p> <p><b>Meeletervis O&Uuml; t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling</b> soovitab kaugt&ouml;&ouml;ga kaasnevaid riske hakata maandama juba alates soovist teha kaugt&ouml;&ouml;d. &bdquo;Kontorit&ouml;&ouml;lt kaugt&ouml;&ouml;le &uuml;leminek v&otilde;iks toimuda j&auml;rk-j&auml;rgult, alustades n&auml;iteks &uuml;hest p&auml;evast n&auml;dalas. Tuleb j&auml;lgida, millised on ettetulevad probleemid (nt ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;ks vajalikele andmebaasidele, dokumentidele, infovahetus kolleegidega jne), neid lahendada ja sobivuse korral ajapikku kaugt&ouml;&ouml; osakaalu suurendada,&ldquo; r&auml;&auml;kis Telling.</p> <p>&bdquo;Kodukontorist ja kaugt&ouml;&ouml;st r&auml;&auml;kides peetakse silmas eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;d arvutiga. Arvutiga t&ouml;&ouml;tades peab inimesel olema talle sobiva k&otilde;rgusega laud, mitte madal diivanilaud, sobilik t&ouml;&ouml;tool, mitte kolme jalaga taburet. K&otilde;ik sellised aspektid tuleb t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal &uuml;heskoos enne kaugt&ouml;&ouml; alustamist l&auml;bi arutada ja kokku leppida,&ldquo; selgitas Kaljula. Ta lisas, et kaugt&ouml;&ouml; reeglid ja korraldus pannakse &uuml;ldjuhul paika ettev&otilde;tte&uuml;leselt, n&auml;iteks sisekorraeeskirjades, sest need kehtivad k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;htmoodi, kui t&ouml;&ouml; iseloom seda v&auml;hegi v&otilde;imaldab.</p> <p><b>Kes loob t&ouml;&ouml;keskkonna kodus?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei l&auml;he loomulikult kellegi kodu inspekteerima, kuid t&ouml;&ouml;tajat tuleb n&otilde;ustada ja talle v&otilde;ib n&auml;iteks ette anda kontrollk&uuml;simused, et juhtida t&auml;helepanu asjadele, mis vajavad koduses t&ouml;&ouml;keskkonnas l&auml;bim&otilde;tlemist,&ldquo; selgitas Kaljula. &Uuml;ks v&otilde;imalus on, et t&ouml;&ouml;taja teeb oma kaugt&ouml;&ouml;keskkonnast pildi ja saadab selle t&ouml;&ouml;andjale veendumiseks, et t&ouml;&ouml;taja koduses keskkonnas on vajalikud tingimused loodud.</p> <p>Usaldus ja avatus peavad olema vastastikused ning nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja peavad olema kursis kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;lude ja valudega. Telling lisas: &bdquo;T&ouml;&ouml;suhte &otilde;nnestumiseks peab juht olema teadlik kaugt&ouml;&ouml;ga seotud riskidest. Temal lasub vastutus riske maandada. T&ouml;&ouml;tajal on vastutus anda juhile selgelt teada oma vajadustest, muredest ja soovidest, et juht teaks, kuidas tema t&ouml;&ouml;keskkonda parandada.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajal puudub kodus n&auml;iteks t&ouml;&ouml; tegemiseks sobiv tool v&otilde;i laud, siis t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib tulla t&ouml;&ouml;tajale vastu ja selle soetada. &bdquo;Sellisel juhul tuleks konsulteerida Maksu- ja Tolliametiga erisoodustuse alla minevate teenuste ja kaupade osas, et ei tekiks hiljem arusaamatusi maksude maksmisel,&ldquo; soovitas Kaljula. Siinkohal on oluline m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole kohustust sisustada t&ouml;&ouml;tajale nii kodu- kui ka kontorit&ouml;&ouml;koht, vaid tegemist on vastastikkuste kokkulepetega t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vahel.</p> <p><b>Kuidas saab t&ouml;&ouml;andja hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;taja tunneks ennast ka kaugt&ouml;&ouml;l niisama kasulikuna kui sama t&ouml;&ouml;d tegev inimene kontoris?</b></p> <p>Juht on oma kaugt&ouml;&ouml;tajaga samamoodi kontaktis nagu kontoris t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajatega. Tellingu s&otilde;nul aitab ka see, kui panna paika t&auml;psed reeglid, kuidas toimub suhtlus kaugt&ouml;&ouml;tajaga. T&ouml;&ouml;tajale tuleb selgitada, et ta ei ole lihtsalt kodus ega veeda niisama aega kohvikus (v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml;kontoris), vaid tal on samasugune t&ouml;&ouml;p&auml;ev nagu kolleegidel kontoris.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad peavad m&otilde;istma, et kaugt&ouml;&ouml;tajal on ettev&otilde;tte eesm&auml;rkide t&auml;itmisel sama oluline roll kui kontoris t&ouml;&ouml;tavatel inimestel ja k&otilde;igi koost&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;alase edu v&otilde;ti. Samuti peab olema &uuml;heselt selge, milliste ametikohtade t&ouml;&ouml;tajad saavad taotleda v&otilde;imalust kaugt&ouml;&ouml;ks, et k&otilde;ikidel soovijatel oleks selleks v&otilde;rdsed v&otilde;imalused,&ldquo; r&otilde;hutas Telling.</p> <p>T&auml;htis on, et valitseks usalduslik ja avatud &otilde;hkkond ning kaugt&ouml;&ouml;taja r&auml;&auml;giks juhile oma muredest ja tagasil&ouml;&ouml;kidest, olgu need tehnilised, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega v&otilde;i suhetega seotud. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib tunda isoleeritust, samuti v&otilde;ib tekkida arusaamatusi kolleegidega. &bdquo;Probleemidest tuleb r&auml;&auml;kida ja &uuml;heskoos leida lahendused,&ldquo; soovitas Telling.</p> <p>Kui mured ei leia pika aja jooksul lahendusi, kuhjuvad pinged ja tekib t&ouml;&ouml;stress, mis v&otilde;ivad l&otilde;puks viia ka l&auml;bip&otilde;lemise v&otilde;i terviseh&auml;ireni.</p> <p><b>Kuidas planeerida t&ouml;&ouml;aega?</b></p> <p>Graafiku v&otilde;i kindla t&ouml;&ouml;aja alusel t&ouml;&ouml;tavatel inimestel on t&auml;pselt paika pandud, millal t&ouml;&ouml;p&auml;ev algab ja millal l&otilde;peb, aga kaugt&ouml;&ouml; puhul peab t&ouml;&ouml;taja ise oskama oma t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega reguleerida.</p> <p>&bdquo;&Uuml;ldiselt lepitakse t&ouml;&ouml;tajaga kokku, millal on tema t&ouml;&ouml;aeg ning mis ajal ja kuidas on ta kolleegidele k&auml;ttesaadav. N&auml;iteks millises ajav&ouml;&ouml;ndis t&ouml;&ouml;tatakse, kui t&ouml;&ouml;taja asub m&otilde;nes teises riigis,&ldquo; t&auml;psustas Kaljula.</p> <p>Ta lisas, et v&auml;ga levinud on t&ouml;&ouml;tundide &uuml;lesm&auml;rkimise praktika, mis v&otilde;imaldab nii t&ouml;&ouml;tajal kui ka t&ouml;&ouml;andjal omada &uuml;levaadet t&ouml;&ouml;le kulunud ajast. See eeldab aga t&ouml;&ouml;tajalt head aja planeerimise oskust ning enesedistsipliini.</p> <p>&Uuml;heks kaugt&ouml;&ouml; ohuks peetakse seda, et inimesed kipuvad looderdama, kuid Kaljula s&otilde;nul n&auml;itab praktika pigem vastupidist &ndash; unustatakse end t&ouml;&ouml;tama ja t&ouml;&ouml;tatakse &uuml;le. &bdquo;Eriti on see iseloomulik idufirmade t&ouml;&ouml;tajatele, kus k&otilde;ik on uus, kaasahaarav ning areneb meeletu kiirusega. T&ouml;&ouml;tajad p&otilde;levad ereda leegiga ja soov &uuml;ha rohkem teha viib lisaks suurep&auml;rastele t&ouml;&ouml;tulemustele ka l&auml;bip&otilde;lemiseni,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Millised ettev&otilde;tted ja asutused kaugt&ouml;&ouml;d enim rakendavad?</b></p> <p>&bdquo;Enim tehakse kaugt&ouml;&ouml;d ettev&otilde;tetes, kus on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d nii-&ouml;elda koju kaasa v&otilde;tta. Need on t&ouml;&ouml;d, kus peamiselt on vaja arvutit ja internetti. Teine suurem grupp on v&auml;iksemad k&auml;sit&ouml;&ouml;ettev&otilde;tted ja FIEd,&ldquo; s&otilde;nas Kaljula.</p> <p>Ametikohtadel, kus t&ouml;&ouml;d saab teha ainult ettev&otilde;ttes kohapeal, n&auml;iteks liinidel v&otilde;i seadmetel, mida t&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalik koju kaasa v&otilde;tta, on v&otilde;imalik rakendada paindlikku t&ouml;&ouml;aega. &bdquo;On ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;tatakse n&auml;iteks neli p&auml;eva kontoris ning &uuml;ks p&auml;ev eemalt. &Uuml;ldist paindliku t&ouml;&ouml;aja pakkumise reeglit ei ole, sest k&otilde;ik s&otilde;ltub konkreetsest t&ouml;&ouml;st ja ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;protsessidest,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Kas kaugt&ouml;&ouml; sobib k&otilde;igile?</b></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldades tuleb t&ouml;&ouml;andajal arvestada ka sellega, et see ei pruugi k&otilde;ikidele inimestele sobida. &bdquo;Osa inimesi soovib teha segamatult oma t&ouml;&ouml;d ning neile v&otilde;ib kaugt&ouml;&ouml; olla avatud kontori asemel ideaalne lahendus. Teine j&auml;llegi soovib kolleegidega rohkem aru pidada v&otilde;i ka lihtsalt suhelda ning pidev meeskonnast eraldatud olek tekitab k&otilde;rvalej&auml;etuse tunnet,&ldquo; t&otilde;i Kaljula v&auml;lja.</p> <p>Telling juhib lisaks t&auml;helepanu sellele, et kaugt&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&ouml;&ouml;tajalt distsipliini, iseseisvust ja valmisolekut kasutada suhtluseks IKT-lahendusi ja vahendeid. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; pole kindlasti iga t&ouml;&ouml;taja unistus, paljud eelistavadki t&ouml;&ouml;tada kollektiivi keskel kontoris. Inimesed ja nende vajadused on erinevad, seega on nad ka efektiivsed erineval moel. Oluline on t&ouml;&ouml;tajal ennast ja oma vajadusi tundma &otilde;ppida. Tuleb teada, millisel viisil t&ouml;&ouml;tades olen efektiivne ja &otilde;nnelik,&ldquo; r&otilde;hutas Kaljula.</p> <p><b>Mida teha, kui kaugt&ouml;&ouml;d tehes juhtub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</b></p> <p>Kaljula s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kindlakstegemine kaugt&ouml;&ouml; puhul kindlasti raskem, ent t&ouml;&ouml;tajal on sellegipoolest kohustus viivitamatult t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest teavitada.</p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;taja kukub kontoris, siis on selge, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;ruumides ja ilmselt ka t&ouml;&ouml;asju toimetades. Kodus t&ouml;&ouml;tades on lugu keerulisem, sest kui kukutakse trepil, siis tekib k&uuml;simus, kas see juhtus hetkel, mil t&ouml;&ouml;taja l&auml;ks printerist paberit tooma v&otilde;i hoopis lemmiklooma &otilde;ue laskma. Need on ohukohad ning t&ouml;&ouml;andjal tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas t&ouml;&ouml;taja sellisel juhul t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjat teavitab. Vahet ei ole, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on toimunud kontoris v&otilde;i kodukontoris, uurida tuleb t&ouml;&ouml;andjal juhtunut ikkagi,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kaljula.</p> <p><b>Kuidas korraldada esmaabiandja k&uuml;simus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peamine v&otilde;imalus kaugt&ouml;&ouml;koha riskide maandamiseks on t&ouml;&ouml;taja juhendamine. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib lubada kaugt&ouml;&ouml;le siis, kui t&ouml;&ouml;andja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab kaugt&ouml;&ouml; tingimustes ohte hinnata, m&auml;rgata ja maandada.</p> <p>&bdquo;Kontoris, kus toimub t&ouml;&ouml; kindlatel kellaaegadel ja p&auml;evadel, peab olema m&auml;&auml;ratud ka esmaabi andja,&ldquo; m&auml;rkis Kaljula. &bdquo;Paindliku t&ouml;&ouml;korralduse puhul, kus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab kodus &uuml;ksinda, on selge, et v&otilde;imalused iseendale esmaabi anda on piiratud. Sellistel juhtudel tuleks l&auml;bi m&otilde;elda, millised on t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imalused endale viivitamatu abi andmiseks ja kutsumiseks, alustades kergemate haavade plaasterdamisest ja sidumisest kuni mobiililevi olemasoluni kaugemates paikades,&ldquo; lisas Kaljula.</p> <p><b>Mis saab t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppedes? </b></p> <p>&bdquo;Reeglina kuuluvad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;vahendid t&ouml;&ouml;andjale, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja soetatud laud ja tool tuleb anda p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamist tagasi t&ouml;&ouml;andjale, nagu tagastatakse ka t&ouml;&ouml;arvuti, auto, v&otilde;tmed jms. Just nii &uuml;ksikasjalikult tuleks k&otilde;ik aspektid kohe alguses t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida, et v&auml;ltida hilisemaid vaidlusi. Mida t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja k&otilde;igis kaugt&ouml;&ouml;d puudutavates k&uuml;simustes kokku lepivad, seda lihtsam on tulevikus v&auml;ltida k&otilde;iksugu vaidlusi ja erimeelsusi,&ldquo; soovitas Kaljula.</p> <p>2019. aasta juulis valmis Sotsiaalministeeriumil kaugt&ouml;&ouml; juhend, kust leiab soovitusi ja n&auml;pun&auml;ited kaugt&ouml;&ouml; sisseseadmiseks ja tegemiseks. Tutvu juhendiga aadressil: <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo</a></p> <p><b>M&auml;rgid, mis viitavad, et tuleks puhata v&otilde;i t&ouml;&ouml;korraldust muuta </b></p> <p>&bull; T&ouml;&ouml; ei edene, mure tegemata t&ouml;&ouml; p&auml;rast kuhjub ja tekitab stressi.</p> <p>&bull; T&ouml;&ouml;le keskenduda on raske.</p> <p>&bull; Motivatsioon t&ouml;&ouml;d teha on langenud.</p> <p>&bull; Valdab v&auml;simus ja kurnatuse tunne.&nbsp;</p> <p><b>Kontrollk&uuml;simused t&ouml;&ouml;andjale enne kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamist:</b></p> <p>&bull; Kas olen hinnanud kaugt&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna riske?</p> <p>&bull; Kas olen juhendanud kaugt&ouml;&ouml;tajat ohutult t&ouml;&ouml;tama ning olen veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutada?</p> <p>&bull; Kas olen arvestanud, et kaug t&ouml;&ouml;taja peab l&auml;bima tervisekontrolli nagu teisedki t&ouml;&ouml;tajad?</p> <p>&bull; Kas olen m&otilde;elnud, et ka kaugt&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib juhtuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, ja kas olen teinud endast oleneva selle v&auml;ltimiseks?</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2420Kas Tööinspektsioon uurib ka kergeid tööõnnetusi?2019-10-21<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minuga juhtus t&ouml;&ouml; juures kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjel j&auml;in ka t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. Andsin juhtunust teada t&ouml;&ouml;andjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. T&ouml;&ouml;andja koostas akti ja saatis selle ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni. T&ouml;&ouml;inspektsioon m&auml;rkiski, et tegemist ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, t&ouml;&ouml;andja raportit ei koostanud ning ma sain t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse eest h&uuml;vitist vaid 70% ulatuses alates viiendast p&auml;evast. Ma ei ole aga n&otilde;us, et t&ouml;&ouml;andja ei tunnista minuga juhtunut t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks. Kuhu ma pean p&ouml;&ouml;rduma, et kaitsta oma &otilde;igusi ning saada h&uuml;vitist ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse eest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja:</i></b><b> </b>Sellises olukorras tuleb alustuseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole. V&auml;ljendage oma selget seisukohta, et Teie hinnangul on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuna juhtunu on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;andja heaks tehtud t&ouml;&ouml;ga. Avaldage soovi, et juhtumit t&auml;iendavalt uuritaks ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks tunnistataks. Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja sellele p&ouml;&ouml;rdumisele ei reageeri ning j&auml;&auml;b endale kindlaks, p&ouml;&ouml;rduge kindlasti T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole.&nbsp;</p> <p>&Auml;sja j&otilde;ustus Riigikohtu lahend (2.10.19 otsus nr 2-17-11858), mis annab vastuse ja arvamuse nii t&ouml;&ouml;tajale, t&ouml;&ouml;andjale kui ka T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Riigikohus on j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaidlevad, kas tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i mitte, peab T&ouml;&ouml;inspektsioon juhtumi asjaolusid uurima. T&ouml;&ouml;inspektsioon ei saa piirduda vaid raskete ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisega, uurida tuleb ka kergete vigastustega l&otilde;ppenud juhtumeid ja anda hinnang, kas tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega v&otilde;i mitte ning mida saaks t&ouml;&ouml;andja teha paremini, et t&ouml;&ouml;taja tervis t&ouml;&ouml;keskkonnas ei oleks ohus. T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hi&uuml;lesanne on kaitsta t&ouml;&ouml;suhte m&otilde;lema osapoole huve, kuid seista ka selle eest, et t&ouml;iste tegevuste t&otilde;ttu kahjustada saanud inimestele oleks tagatud sotsiaalne kaitse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2418Kaugtöö kogemusi ettevõtlusest ja avalikust sektorist2019-10-18<p><b>Kaija Teem&auml;gi, Elisa Eesti personalijuht</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kaija_Teem&auml;gi Foto autor Jake Farra.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Kaija_Teem&auml;gi Foto autor Jake Farra.jpg" /></a></p> <p>Viimase nelja aasta jooksul oleme katsetanud erinevaid kaugt&ouml;&ouml; lahendusi, sest teistmoodi praegusel t&ouml;&ouml;turul endale h&auml;id spetsialiste ei leia. Inimestel on paindlikule t&ouml;&ouml;ajale ja kaugt&ouml;&ouml;le&nbsp; k&otilde;rged ootused &ndash; kui neile vastu tulla, on ettev&otilde;ttel v&otilde;imalus saada endale tuntav konkurentsieelis.</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit ja T&ouml;&ouml;andjate Keskliit s&otilde;lmisid 2017. aastal kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe, millega andsid samuti s&otilde;numi, et kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldab paremini &uuml;hitada t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja pereelu, laiendab maapiirkondades elavate inimeste v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;turul ning suurendab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste v&otilde;imalusi olla t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud.</p> <p>Elisa Eestis alustati kaugt&ouml;&ouml; ja paindliku t&ouml;&ouml;aja rakendamist v&auml;iksemate pilootprojektidega, et proovida eri lahendusi ning saada t&ouml;&ouml;tajatelt tagasisidet. Kaugt&ouml;&ouml; ei ole kindlasti enam vaid kontorit&ouml;&ouml;taja h&uuml;ve. N&uuml;&uuml;d saab ka k&otilde;nekeskuse t&ouml;&ouml;taja vastata edukalt kirjadele ja p&auml;ringutele asukohast s&otilde;ltumata. Kui on veendumus, et efektiivne ja paindlik t&ouml;&ouml;vorm toimib ning seda toetavad tehnilised lahendused, siis on kaugt&ouml;&ouml; rakendatav paljudel elualadel.</p> <p>Personaliuuringu kohaselt kasutab meil tarku t&ouml;&ouml;viise, nt kaugt&ouml;&ouml;d ja paindlikku t&ouml;&ouml;aega, palju v&otilde;i v&auml;ga palju juba 69% Elisa tiimidest.</p> <p>Kuiv&otilde;rd mingi osa t&ouml;&ouml;tajatest peab sellegipoolest t&ouml;&ouml;tama ka klienditeenindustes kohapeal, siis on viies Elisa esinduses paindliku t&ouml;&ouml;aja v&otilde;imalusena kasutusele v&otilde;etud kuuetunnised t&ouml;&ouml;p&auml;evad. J&auml;lgime pidevalt nii klientide rahulolu kui ka m&uuml;&uuml;gitulemusi ja k&otilde;ik n&auml;itajad kinnitavad paindliku t&ouml;&ouml;aja j&auml;tkusuutlikkust. Ning mis k&otilde;ige olulisem &ndash; t&ouml;&ouml;tajad on energilisemad ja r&otilde;&otilde;msamad, sest l&uuml;hemad t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;imaldavad neil vabamalt oma toimetusi planeerida.&nbsp;</p> <p><b>Janne Pikma, Politsei- ja Piirivalveameti&nbsp; peadirektori aset&auml;itja</b></p> <p><b><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Janne Pikma Foto autor Reelika Riimand.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Janne Pikma Foto autor Reelika Riimand.jpg" /></a></b></p> <p>Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) t&ouml;&ouml;tab ligi 5000 inimest, kellest veidi enam kui pool k&auml;ib t&ouml;&ouml;l graafiku alusel. Graafikuga t&ouml;&ouml;l k&auml;ivatele inimestele me tavat&auml;henduses paindlikku t&ouml;&ouml;aega lubada ei saa, kuid arvestame nende soove seoses vabade p&auml;evadega. Teeme graafikud nii, et t&auml;htsatel s&uuml;ndmustel saaksid meie inimesed olla oma l&auml;hedastega. Alati on ka neid, kes soovivad j&otilde;ulude ajal v&otilde;i jaanip&auml;eval t&ouml;&ouml;l olla, ning nii saamegi valdavalt t&ouml;&ouml;tajate soovidega arvestada.</p> <p>Kuna PPA on suur asutus, millel on hooneid &uuml;le Eesti, siis annab see v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;tajatel kasutada t&ouml;&ouml; tegemiseks tavap&auml;rasest erinevaid asukohti.</p> <p>N&auml;iteks kui inimene t&ouml;&ouml;tab Tallinnas, aga elab P&auml;rnus, siis saab ta kasutada t&ouml;&ouml; tegemiseks ka L&auml;&auml;ne prefektuuri kontorit. Kokkuleppel juhiga on v&otilde;imalik alustada t&ouml;&ouml;p&auml;eva tavap&auml;rasest hiljem ning t&ouml;&ouml;p&auml;ev selle v&otilde;rra ka hiljem l&otilde;petada. Seda v&otilde;imalust kasutavad ennek&otilde;ike need, kellel on v&auml;iksed lapsed v&otilde;i kes elavad keskustest v&auml;ljapool ja s&otilde;ltuvad &uuml;histranspordist, aga ka t&ouml;&ouml;tajad, kes ei soovi veeta aega ummikutes. PPA uurib oma t&ouml;&ouml;tajate rahulolu iga kahe aasta tagant ning t&auml;navu veebruaris tehtud uuringu p&otilde;hjal saab &ouml;elda, et 75% t&ouml;&ouml;tajatest saavad oma t&ouml;&ouml;aega korraldada nii, et ka vajalikud isiklikud asjad on aetud.</p> <p>Kuigi me ei pea eraldi arvestust selle kohta, kui palju t&ouml;&ouml;tajad kaugt&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi tegelikult kasutavad, v&otilde;ib juhtide tagasiside p&otilde;hjal &ouml;elda, et see on muutumas j&auml;rjest populaarsemaks. Ka v&auml;rbamisvestlused n&auml;itavad, et nii kaugt&ouml;&ouml; kui ka paindlik t&ouml;&ouml;aeg on noortele v&auml;ga oluline aspekt t&ouml;&ouml;koha valikul.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; rakendamise puhul tuleb m&otilde;elda sellega kaasnevatele ohtudele. Sisejulgeoleku asutusena peame tagama andmete turvalisuse ning andmeturbe ohtude maandamiseks ei ole meil v&otilde;imalik v&auml;ljaspool kontorit k&otilde;ikidele infos&uuml;steemidele ligi p&auml;&auml;seda. Samuti peavad meie inimesed igal aastal l&auml;bima veebip&otilde;hise teabeturbe koolituse ning tegema teadmiste kontrolli testi.&nbsp; &Uuml;ks ohte kaugt&ouml;&ouml; tegemisel on&nbsp; tasakaalu kadumine t&ouml;&ouml;- ja pereelu vahel. Pidev kodus t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;ib p&otilde;hjustada stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Vaimse tervise teemadega tegeleme politseis j&auml;rjest enam ning koolitame oma juhte m&auml;rkama ja &auml;ra tundma v&otilde;imalikku &uuml;let&ouml;&ouml;tamist, rahulolematust v&otilde;i isiklikku muret.</p> <p>Fotod:&nbsp;</p> <p>Janne Pikma foto autor: Reelika Riimand<br />Kaija Teem&auml;gi foto autor: Jake Farra<br />Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2419Tööstressi videod2019-10-17<p>T&ouml;&ouml;stressi v&otilde;ib esineda igas ametis ning selle hulk on viimaste aastak&uuml;mnete jooksul mitmekordistunud. T&ouml;&ouml;stress ilmneb, kui ei suudeta toime tulla t&ouml;&ouml;keskkonna esitatud n&otilde;udmistega, t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;hene kontroll oma t&ouml;&ouml;tamise &uuml;le, v&auml;hene tugi v&otilde;i hirmud ja eelarvamused, millega ei osata teadlikult tegeleda.<br />Stress pole alati halb &ndash; v&auml;ike kogus stressi aitab meil p&uuml;sida energilise ja fokusseerituna, v&auml;ltida vigu ja olla valvas &otilde;nnetuste &auml;rahoidmisel. <br />Kui aga &uuml;lem&auml;&auml;rane stressitase on pikaajaline, hakkab ilmnema stressi negatiivne toime: t&ouml;&ouml;r&otilde;&otilde;m kaob, ilmnevad erinevad kehalise tervise ja ps&uuml;&uuml;hilised h&auml;ired. <br />T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud viis t&ouml;&ouml;stressi eri aspekte k&auml;sitlevat videot. R&auml;&auml;gime klipides stressi olemusest ja pakume ka lahendusi. Mis s&uuml;mptomite p&otilde;hjal saab &auml;ra tunda stressi? Mille poolest on erinev &otilde;petaja stress? Kuidas aidata stressis kolleegi? Kuidas s&auml;ilitada enda t&ouml;&ouml;v&otilde;imet? Vaata ja saad teada! <br />T&ouml;&ouml;stressiga seotud ka palju teisi tegureid, nendega on v&otilde;imalik pikemalt tutvuda Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite alamlehtedel.</p> <p>Lisaks on t&ouml;&ouml;stressiga seotud ka palju teisi tegureid, nendega on v&otilde;imalik pikemalt tutvuda <a href="/redirect/2704">Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite alamlehtedel</a>.</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/0HTUx4RFEmU" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/tV2CW6UsCoA" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/MHsnFEgjM1Y" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/IarLIZJxypk" title="" width="480"></iframe></p> <p></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/s744yMt9NK0" title="" width="480"></iframe></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2416Tänapäeva Hunt Kriimsilmad - tööl pea kogu ärkveloleku aja?2019-10-15<p>T&ouml;ine vabadus ja v&otilde;imalus oma t&ouml;&ouml;aega ise planeerida v&otilde;ib tunduda ahvatleva ja magusana ― oled iseenda peremees. Samas ka t&ouml;&ouml;dejuht ja kubjas. Tukkudes t&ouml;&ouml;d ei ole, midagi arvele ei laeku. Ennast liialt piitsutades v&otilde;id &uuml;hel hetkel j&otilde;uda seisu, kus pole enam jaksu end tagant torkida.</p> <p>Kui kindlas ametis igaks t&ouml;&ouml;p&auml;evaks kindlal ajal t&ouml;&ouml;le minev inimene v&otilde;ib iseendale t&ouml;&ouml;d korraldajale &otilde;hata: &bdquo;Oh, sul on nii vahelduslik ja vaba t&ouml;&ouml;elu,&ldquo; siis milline on seesuguste t&ouml;&ouml;tajate argip&auml;ev? Eriti neil, kes rabelevad mitmes ametis ja valdkonnas hoo ja hoolega, justkui tahaksid sinilindu p&uuml;&uuml;da?&nbsp;</p> <p><strong>Ragne Veensalu (32): &otilde;ppinud Viljandi Kultuuriakadeemias n&auml;itlejaks.</strong></p> <p>&bdquo;Ainult n&auml;itlejat&ouml;&ouml;d tehes oleks majanduslikku muretsemist palju rohkem, tuleb tegeleda erinevate valdkondadega: IT-ga &ndash; teha kodulehti ja kujundusi, mis olid algselt mu hobid, kuid on kujunenud m&otilde;ningaseks sissetulekuks. N&auml;itlemisega kaasneb ka erinevaid juhendamisi, &otilde;petamisi koolides ja huviringides, samuti suvel laagrites. Lisaks tegelen Loomeruumis ja Kultuuriklubis BAAS nii IT, n&auml;itlemise, &otilde;petamise kui ka organisatsiooni haldamise ja &uuml;rituskorraldusega.</p> <p>M&otilde;tlen iga p&auml;ev l&auml;bi, et millega ja palju ma t&auml;na tegelen, kuid selle k&otilde;ige juures kipuvad puhkusehetked &auml;ra ununema. V&otilde;ib m&otilde;elda, et puhkan &uuml;hest asjast teist tehes, aga tegelikult peaks ka ainult iseendale olemise aega olema, mis tihtilugu kaob k&otilde;ikide kohustuste vahele &auml;ra. Pean ennast j&auml;lgima ja korrale kutsuma.</p> <p>Igakuine teenistus s&otilde;ltub sellest, kui palju ja millist t&ouml;&ouml;d mul parasjagu on. N&auml;itlejat&ouml;&ouml; on osaliselt hooajaline, rohkem h&otilde;ivatust on j&otilde;ulude ajal ja suvel, mis annab tuntava teenistuslisa, aga keskeltl&auml;bi on sissetulek v&otilde;rreldav keskmise palgaga v&otilde;i j&auml;&auml;b alla selle, sest oluline on maksta ka k&otilde;ik maksud.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Deana Noop (27): &otilde;ppinud juuksuriks ning Tartu &Uuml;likoolis ajakirjanikuks ja suhtekorraldajaks.</b></p> <p>&bdquo;Kui tegutseda korraga mitmes erinevas valdkonnas (olen olnud modell, juutuuber, digiturundaja jms), siis on v&auml;ga oluline, et need &uuml;ksteist pigem t&auml;iendaksid kui segaksid. Hetkel on &uuml;hest mu suurimast hobist, milleks on videote tegemine ja sotsiaalmeedia, saanud ka t&ouml;&ouml;.</p> <p>Prioriteedid tuleb paika panna ja samas m&otilde;elda vaimsele tervisele. Leida tasakaal t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja vahel, mille kallal ma hetkel veel t&ouml;&ouml;tama pean. Kuna t&ouml;&ouml; on t&otilde;esti &uuml;htlasi mu hobi, siis unustan tihti puhata ja sotsiaalne olla. Peaksin vist iseendaga kokkuleppe tegema, et mitte hommikust hilis&ouml;&ouml;ni nii tihti t&ouml;&ouml;tada ja vahel t&auml;itsa vaba p&auml;ev v&otilde;tta.</p> <p>Mitmes valdkonnas tegutsemise suurimaks plussiks on kindlasti erinevad kogemused ja &otilde;ppetunnid, mida iga&uuml;ks neist annab. Tihti saab &uuml;hes valdkonnas &otilde;pitut hoopis teises rakendada. Miinuspooleks on pidev ajapuudus. K&otilde;igele end korraga p&uuml;hendada ei saa ja v&otilde;ib juhtuda, et mingil hetkel tuleb m&otilde;nest tegevusest t&auml;ielikult loobuda. Hetkel olengi keskendunud &uuml;hele valdkonnale ― sotsiaalmeediale. Lihtne ja kiire viis rikkaks saada see kindlasti pole. T&auml;iesti &auml;ra elavad v&auml;ga v&auml;hesed. T&auml;psemalt ma oma rahaasjadest r&auml;&auml;kida ei soovi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Rasmus &Otilde;isma (23), l&otilde;petamas magistri&otilde;pinguid Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonnas, alustanud TT&Uuml;s IT-magistrit.</b></p> <p><b>&bdquo;</b>T&ouml;&ouml;tan <i>start-up</i> ettev&otilde;ttes, mis tegeleb finantstehnoloogiaga ― tarbijakrediidi ja j&auml;relmaksuvahendusega. Lisaks pean toidublogi. Natuke raha tiksub sotsiaalmeedia kampaaniatest, kui teeme erinevate br&auml;ndidega koost&ouml;&ouml;d.</p> <p>Varases staadiumis<i> start-up'</i>is, millele olen p&otilde;hit&ouml;&ouml;na<i> </i>p&uuml;hendunud aasta, olen ka ise osanik. Praegu turu keskmist palka ma endale ettev&otilde;tja rollis maksta ei saa, kuna ei taha oma raha liiga palju kulutada. Varasemalt olen t&ouml;&ouml;tanud advokaadib&uuml;roos ja LHV Pangas, kus mu palk oli muidugi suurem. V&auml;ikeses mahus annan ma ka tasulisi &otilde;igusalaseid konsultatsioone, aga see ei t&auml;henda stabiilset sissetulekut.</p> <p>&Uuml;hes firmas t&ouml;&ouml;tades ma k&otilde;ike seda teha ei saaks, sest blogi ja sotsiaalmeediaga seotut pean tegema p&auml;evasel ajal, oma p&otilde;hit&ouml;&ouml;d &otilde;htul ja n&auml;dalavahetuseti. Need ettev&otilde;tmised &uuml;ksteist ei t&auml;ienda, pigem hakivad p&auml;eva.</p> <p>Korralikult ei ole ma puhanud aasta aega, mil tulin pangast &auml;ra ja hakkasin <i>start-up'</i>i tegema. Kui tunnen, et olen t&otilde;esti kurnatud, siis v&otilde;tan m&otilde;ned p&auml;evad, kus teen m&otilde;ne tunni t&ouml;&ouml;d ja l&auml;hen koju puhkama.</p> <p>Mul on k&uuml;ll palju t&ouml;ist vabadust, kuid ka vastutust. Kuigi stressi on &uuml;ksjagu, siis palgat&ouml;&ouml;ga v&otilde;rreldes on oma aja peremees olla lahedam.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Susann K&otilde;om&auml;gi (22), Tallinna Tehnika&uuml;likooli diplomiga geenitehnoloog</b></p> <p><b>&bdquo;</b>T&ouml;&ouml;tan &otilde;pitust erineval erialal, reklaamiagentuuris Taevas. Tegelen eelk&otilde;ige sotsiaalmeedia sisu ja reklaamide, <i>copywriting'</i>u ja pildistamisega. Paari aasta eest l&otilde;in ka oma firma, kelle klientidele teen samamoodi sotsiaalmeediat, <i>copywriting</i>'ut, kirjutan tekste ja pildistan. Fototehnika, mis kuulub mu oma firmale, soetamiseks kogusin ise raha. Viis aastat olen tegelenud ka toidublogiga &bdquo;N&auml;ljane Nelik&ldquo; &ndash; k&auml;ime neljakesi restorane arvustamas, loome sisu nii oma blogis, Facebookis kui ka Instagramis, kuid lisaks oleme koost&ouml;&ouml;d teinud ka muude ettev&otilde;tetega nagu Air Baltic, Riia turismib&uuml;rood jt.</p> <p>Minu puhul toimib p&otilde;him&otilde;te: mida rohkem ma teen, seda rohkem j&otilde;uan. Mida v&auml;hem teen, seda laisemaks muutun. Kuna mul on k&auml;sil v&auml;ga paljud erinevad ettev&otilde;tmised, siis need toetavad mu produktiivsust. K&otilde;ik s&otilde;ltub aja planeerimisest. Kuna mulle k&otilde;ik tegevused ka v&auml;ga meeldivad, siis vaba aeg kuulub &uuml;htlasi t&ouml;&ouml;le. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei l&otilde;pe kell viis &otilde;htul, vaid v&otilde;ib-olla hoopis hilisel ajal voodis. T&ouml;&ouml;tada v&otilde;in ka p&uuml;hap&auml;eva &otilde;htul. Kontoris kohalolu mu t&ouml;&ouml; ei n&otilde;ua. Saan olla ja pean olemagi liikuv ja paindlik.</p> <p>Mul on olnud l&auml;bip&otilde;lemishirmu, kui kliente ja &uuml;lesandeid oli liiga palju, aga ma jagasin oma t&ouml;&ouml;koormust natuke &uuml;mber ja andsin osa kliente &auml;ra. Kuna aga mulle meeldib inimestega koost&ouml;&ouml;d teha, siis tundub k&otilde;ik isegi mitte niiv&auml;ga t&ouml;&ouml;na.</p> <p>Sissetulek s&otilde;ltub paljuski sellest, kui palju ma j&otilde;uan teha. Suur osa teenistusest s&otilde;ltub juhu-ja projektit&ouml;&ouml;dest, aga see on Eesti keskmisest k&otilde;rgem. Kuna saan t&ouml;&ouml;d teha igal pool, siis ei takista see ka reisimast. Olen v&auml;ga-v&auml;ga rahul.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Olles iseendale t&ouml;&ouml;andjaks ja rahmeldades mitmes valdkonnas, pole p&otilde;hjustki meenutada t&ouml;&ouml;lepingu seadust, mille &sect; 46 lg 1 s&auml;testab t&ouml;&ouml; tegemise ajapiirangu. Selle j&auml;rgi ei tohi t&ouml;&ouml;aeg kokku &uuml;letada keskmiselt 48 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku ja kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Eelk&otilde;ige tervise s&auml;ilitamise t&otilde;ttu. Iseendale t&ouml;&ouml;andjat see seaduseparagrahv justkui ei puuduta, sest vaevalt j&otilde;uab keegi arvutada ja arvestada, mitmeid tunde ta p&auml;evas t&ouml;&ouml;tab, kui on vaja hankida erinevaid t&ouml;&ouml;otsi ja t&auml;ita neid nii, et &uuml;lesandeid ja v&otilde;imalusi jaguks ka edaspidi.</p> <p><b>Palgalised t&ouml;&ouml;tajad vs iseendale t&ouml;&ouml;andjad</b></p> <p><b>Eurostati</b> eelmisel aastal avaldatud andmetest selgub, kui suur protsent Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud 15-74aastastest inimestest olid iseendale t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p>Selgub, et k&otilde;ige rohkem ollakse iseendale t&ouml;&ouml;andjaks Kreekas (33%) ehk iga kolmas t&ouml;&ouml;tav inimene. Keskeltl&auml;bi iga viies t&ouml;&ouml;taja (22%) Itaalias eelistab endale ise t&ouml;&ouml;d pakkuda. J&auml;rgnevad Poola (18%) ja Rumeenia (17%).</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem (8%) on iseendale t&ouml;&ouml;andjaid Taanis ja Luksemburgis, vaid veidi enam ehk 9% Saksamaal ja Rootsis.</p> <p>15-74 aastased f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad Euroopa liidus 2018. aasta seisuga<br />(% kogu t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest):</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Selfemployment_1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Selfemployment_1.png" /></a></p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Susann K&otilde;om&auml;gi</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2415Kumb lehepuhur on töötajale ohutum, kas bensiiniga või akuga töötav?2019-10-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Sel s&uuml;gisel pean j&auml;lle t&ouml;&ouml;tama lehepuhuriga mitu p&auml;eva j&auml;rjest ja peaaegu terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva. P&auml;eva l&otilde;puks tundsin k&auml;tes surinat ja torkeid ning nahk oli justkui tundetu. R&auml;&auml;kisin tuttavaga, kes peab ka lehepuhuriga t&ouml;&ouml;tama, tal selliseid probleeme pole. Kas vahe v&otilde;ib olla selles, et mul on bensiinimootoriga k&auml;eshoitav lehepuhur, temal aga akuga?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Surin ja torked k&auml;tes v&otilde;ivad viidata sellele, et nende p&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla lehepuhuri tekitatud vibratsioon. Kui v&otilde;rrelda analoogilise &otilde;huvooluga, kuid erinevate j&otilde;uallikatega lehepuhureid, siis bensiinimootoriga puhuri vibratsioonitase on poole v&otilde;rra suurem. T&auml;psemad andmed konkreetse puhuri vibratsioonitaseme kohta leiab kasutusjuhendist. Terviseprobleemide ennetamiseks tasub m&otilde;elda madalama vibratsioonitasemega puhuri kasutamisele v&otilde;i puhuri kasutamise aja l&uuml;hendamisele.&nbsp;</p> <p>Tervisekahjustuste ennetamisel on akutoitega puhuril veel &uuml;ks, kuuldav eelis. Selleks on v&auml;iksem m&uuml;ratase. Lehepuhurite kasutusjuhenditest v&otilde;ib leida nii m&uuml;raemissiooni &uuml;mbritsevasse keskkonda kui ka helir&otilde;hutaseme kasutaja k&otilde;rva juures. Analoogilise &otilde;huvooluga puhurite puhul v&otilde;ib nende tasemete vahe olla umbes 10 dB(A). See t&auml;hendab, et akutoitega puhur tekitab umbes kolm korda v&auml;hem m&uuml;ra kui bensiinimootoriga. Lisaks kuulmiskahjustuse v&auml;iksemale ohule v&otilde;ib v&auml;iksem m&uuml;ratase v&auml;hendada ka probleeme t&ouml;&ouml;tamiskoha l&auml;hedal viibijatega, keda kordades k&otilde;rgem m&uuml;ratase v&otilde;ib h&auml;irida.&nbsp;</p> <p>Akutoitega lehepuhuril on t&ouml;&ouml;tervishoiu osas veel m&otilde;ned eelised. Nendega t&ouml;&ouml;tamisel ei teki vingugaasi sisaldavaid heitgaase ja nende kaal on v&auml;iksem, eriti kui kasutatakse v&ouml;&ouml;le kinnitatavat akut.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2414Tallinna Tehnikaülikooli infopäev „Produktiivne ja jätkusuutlik töötaja“2019-10-11<p><b>Teisip&auml;eval, 22.10.2019 toimub Tallinna Tehnika&uuml;likoolis infop&auml;ev &bdquo;Produktiivne ja j&auml;tkusuutlik t&ouml;&ouml;taja&ldquo; </b></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu Euroopa n&auml;dala raames toimub Tallinna tehnika&uuml;likoolis produktiivse ja j&auml;tkusuutliku t&ouml;&ouml;taja infop&auml;ev. P&auml;eva eesm&auml;rk on anda osalejatele &uuml;levaade kaasaegsetest l&auml;henemisviisidest t&ouml;&ouml;taja madala produktiivsusega seotud probleemide lahendamisel.&nbsp; Infop&auml;eva ettekanded selgitavad, millest v&otilde;ib tingitud olla t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja produktiivsuse langus ning kuidas seda parandada. Avame seoseid, kuidas t&ouml;&ouml;taja produktiivsus m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;kollektiivi ning kogu organisatsiooni j&auml;tkusuutlikkuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu Euroopa n&auml;dalal leiavad aset temaatilised &uuml;ritused &uuml;le Euroopa Liidu. L&uuml;hiloengutega astuvad &uuml;lesse teadlased ja &otilde;ppej&otilde;ud tehnika&uuml;likooli ergonoomialaborist, t&ouml;&ouml;keskkonna uurimisr&uuml;hmast ning liginullenergiahoonete uurimisr&uuml;hmast.</p> <p><b>&Uuml;ritusele on oodatud k&otilde;ik huvilised, osav&otilde;tt tasuta. Registreerimine:&nbsp;<a href="http://bit.ly/2MzLD3R" target="_blank">http://bit.ly/2MzLD3R</a>.</b></p> <p></p> <p><b>Korraldaja</b>: Tarmo Koppel, t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse uurimisr&uuml;hm, &auml;rikorralduse instituut, majandusteaduskond, Tallinna tehnika&uuml;likool, email: <a href="mailto:tarmo.koppel@taltech.ee">tarmo.koppel@taltech.ee</a></p> <p>---</p> <p><b>KAVA, 22.10.19</b></p> <p>12:30-13:30 demonstratsioon: kuidas m&otilde;&otilde;ta t&ouml;&ouml;v&otilde;imet, Akadeemia tee 3, III k</p> <p><b><span style="text-decoration: underline;">SEMINAR</span> - </b>Ehitajate tee 5, auditoorium NRG-226</p> <p>16.00 Avamine</p> <p>16.10 Akadeemik, prof. Jarek Kurnitski, Sisekliima olulisus t&ouml;&ouml;keskkonnas &ndash; sisekliimastandardi uus rahvuslik normlisa</p> <p>16.40 Prof. Wolfgang Gerstlberger, Kuidas rakendada BIG DATA ettev&otilde;tte tulemuslikkuse ning j&auml;tkusuutlikkuse teenistusse (ettekanne on inglise keeles)</p> <p>16.55 Prof. Martin Thalfeldt, Martin Kiil, &Otilde;hujaotusest ja -kiirusest p&otilde;hjustatud sisekliimakaebuste hindamine ja lahendamine</p> <p>17.20 Kohvipaus</p> <p>17.35 Velli Parts, Well-being ehk millest koosneb t&ouml;&ouml;taja heaolu</p> <p>17.50 Virve Siirak, T&ouml;&ouml;taja heaolu m&otilde;ju ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkusele</p> <p>18.05 Tarmo Koppel, Kuidas m&auml;&auml;rata produktiivsust</p> <p>18.20 K&uuml;simused-vastused</p> <p>(Kavas v&otilde;ib esineda v&auml;iksemaid muutusi)</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2413Iga erisus ei tähenda diskrimineerimist2019-10-10<p><b>Rikkudes j&auml;medalt t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirju, kaotas mees t&ouml;&ouml;koha. Ta kaebas t&ouml;&ouml;andja kohtusse, alustades pikka ja kulukat protsessi v&auml;itega, et teda diskrimineeriti sooliselt.</b>&nbsp;</p> <p>Abim&auml;nedžerina Olympic Casino Eesti ASis t&ouml;&ouml;tanud mees tarvitas 2008/2009 aastavahetuse &ouml;&ouml;l koos kassiiriametis oleva naiskolleegiga klientide puutumata j&auml;&auml;nud tervitusvahuveine, misj&auml;rel palus t&ouml;&ouml;andja m&otilde;lemal kirjutada seletuskirjad. Meest&ouml;&ouml;tajale m&auml;&auml;rati k&auml;skkiri, kus distsiplinaarkaristusena l&otilde;petati tema t&ouml;&ouml;leping t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu. Naiskaast&ouml;&ouml;taja sai distsiplinaarkaristuseks noomituse.</p> <p>Meest&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdus <b>Harju Maakohtusse</b>, et tunnistada t&ouml;&ouml;andja esitatud k&auml;skkiri sooliselt diskrimineerivaks. &Uuml;htlasi n&otilde;udis ta t&ouml;&ouml;andjalt 123 897 krooni ja 50 sendi suurust h&uuml;vitist varalise kahju eest, samuti h&uuml;vitist mittevaralise kahju eest kohtu &auml;ran&auml;gemisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja leidis, et t&ouml;&ouml;andja rikkus meeste ja naiste v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet, sest talle ja naissoost kolleegile m&auml;&auml;rati sisult sama teo eest erinevad distsiplinaarkaristused. Samale seisukohale asus soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse volinik.</p> <p>Meest&ouml;&ouml;taja palus h&uuml;vitada endale tekitatud kahju, sest t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisega kadus tal sissetulek, mist&otilde;ttu j&auml;i ta ilma elukohast ja l&otilde;petamata j&auml;id &otilde;pingud &uuml;likoolis. Ta ei suutnud leida uut t&ouml;&ouml;kohta, vaid langes depressiooni.&nbsp;</p> <p><b>Kas on &otilde;igus n&otilde;uda h&uuml;vitist?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja hagi ei tunnistanud, sest ettev&otilde;tte j&auml;lgimisteenistus avastas, et meest&ouml;&ouml;taja tarbis 31. detsembril 2008 t&ouml;&ouml;kohal klientidele m&otilde;eldud alkoholi. Samas ei ole lubatud kasiino t&ouml;&ouml;tajatel kasutada klientidele m&otilde;eldud teenuseid, sh alkoholi. See on s&auml;testatud ka t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirjades.</p> <p>Harju Maakohus rahuldas meest&ouml;&ouml;taja hagi osaliselt ja m&otilde;istis tema kasuks t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja 34 122 krooni ja 68 senti. Samas l&otilde;petas Harju Maakohus n&otilde;ude tunnistada t&ouml;&ouml;andja k&auml;skkiri sooliselt diskrimineerivaks, sest t&ouml;&ouml;taja sellest n&otilde;udest loobus. Maakohus tugines asja lahendamisel soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele, mille kohaselt on otseseks sooliseks diskrimineerimiseks olukord, kus &uuml;hte isikut koheldakse tema soo t&otilde;ttu halvemini, kui teist isikut samalaadses olukorras. T&ouml;&ouml;andja tegevust loetakse diskrimineerivaks ka siis, kui ta karistab t&ouml;&ouml;tajat distsiplinaarkorras, viib ta &uuml;le teisele t&ouml;&ouml;le, l&otilde;petab t&ouml;&ouml;suhte v&otilde;i soodustab selle l&otilde;ppemist soolise kuuluvusega seotud p&otilde;hjustel. Sama seaduse j&auml;rgi v&otilde;ib kannatanud isik s&auml;testatud diskrimineerimiskeelu rikkumise korral n&otilde;uda kahju h&uuml;vitamist ja kahju tekitava k&auml;itumise l&otilde;petamist.</p> <p>Antud juhul vaidlesid nii kasiinos abim&auml;nedžerina t&ouml;&ouml;tanud mees kui tema t&ouml;&ouml;andja, kas meest&ouml;&ouml;taja k&auml;itumine andis talle &otilde;iguse n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitist.</p> <p>Maakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;andja kohtles mees- ja naist&ouml;&ouml;tajat erinevalt. Meest&ouml;&ouml;taja distsiplinaarkaristuseks m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine t&ouml;&ouml;tajapoolsete t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu, kaast&ouml;&ouml;tajale aga distsiplinaarkaristuseks noomitus t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja n&otilde;uete rikkumise eest.&nbsp;</p> <p><b>Ametipositsioon polnud sama</b></p> <p>Nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus asusid esmalt seisukohale, et meest&ouml;&ouml;tajat on naist&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes koheldud samalaadses olukorras ebasoodsamalt. M&otilde;lemat karistati distsiplinaarkorras samade t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja punktide rikkumise eest, samuti oli kummagi peamiseks vastutusvaldkonnaks teenindus- ja m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; ning vajadusel asendasid nad teineteist. Harju Maakohus leidis, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud ebav&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;hjendamiseks m&otilde;istlikku p&otilde;hjust.</p> <p>Kohtud hindasid, kas erinev distsiplinaarkaristus oli &otilde;igustatud ja leidsid, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud t&ouml;&ouml;tajate erinevaks kohtlemiseks m&otilde;istlikku p&otilde;hjust, mist&otilde;ttu ta on m&auml;&auml;ranud erinevad distsiplinaarkaristused soo alusel.</p> <p>Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;andja l&otilde;petas t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu k&otilde;ige raskema v&otilde;imaliku karistusena ehk distsiplinaarkorras, mille tagaj&auml;rjel kannatas mehe materiaalne heaolu, m&otilde;isteti sellest l&auml;htuvalt talle ka rahaline h&uuml;vitis summas 34 122 krooni 68 senti. Maakohus leidis, et mittevaralise kahjuna tuleb h&uuml;vitada ebav&otilde;rdse kohtlemise negatiivsed tagaj&auml;rjed.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus t&uuml;histada.&nbsp;</p> <p><b>Asjaolud ja vastutus erinesid</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus<b> </b>j&auml;ttis Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata ning n&otilde;ustus maakohtu p&otilde;hjenduste ja j&auml;reldusega, et meest&ouml;&ouml;tajat koheldi naiskaast&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes ebasoodsamalt.</p> <p>Kassatsioonkaebuses palus t&ouml;&ouml;andja t&uuml;histada ringkonnakohtu otsuse, milles tema apellatsioonkaebus j&auml;i rahuldamata. Maakohtu otsuse suhtes, milles hagi osaliselt rahuldati, palus teha uue otsuse j&auml;tta t&ouml;&ouml;taja hagi rahuldamata. T&ouml;&ouml;andja arvates ei olnud t&ouml;&ouml;tajad samalaadses olukorras ― meest&ouml;&ouml;taja oli naiskaast&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;rreldes k&otilde;rgemal positsioonil ja kandis suuremat vastutust. Samuti oli erinev kummagi t&ouml;&ouml; sisu ja suhtumine oma teosse. Meest&ouml;&ouml;tajale m&auml;&auml;rati distsiplinaarkaristus t&ouml;&ouml;tajapoolsete t&ouml;&ouml;kohustuste j&auml;meda rikkumise t&otilde;ttu, naist&ouml;&ouml;tajale aga t&ouml;&ouml;sisekorraeeskirja n&otilde;ueterikkumise eest.</p> <p><b>Tallinna Ringkonnakohus</b> asus eeltoodut arvestades seisukohale, et meest&ouml;&ouml;taja distsiplinaarkaristus on seaduslik.</p> <p><b>Kolleegium</b> m&auml;rkis, et t&ouml;&ouml;andja t&otilde;i esile t&ouml;&ouml;tajate soost s&otilde;ltumatud asjaolud, osutades, et mees- ja naiskaast&ouml;&ouml;taja teod ei olnud samased ― tuvastatud asjaoludel ei v&otilde;tnud naiskaast&ouml;&ouml;taja klientide n&auml;hes neile m&otilde;eldud joogiklaase ega viinud neid l&auml;bi klienditsooni t&ouml;&ouml;tajate puhkeruumi, nagu tegi seda meest&ouml;&ouml;taja, kes vastutas just kliendisaali t&ouml;&ouml;korralduse eest. Naiskaast&ouml;&ouml;tajal sellist vastutust polnud. Seega olid s&uuml;&uuml;teo sisulised asjaolud erinevad.</p> <p>Kolleegium ei jaganud ringkonnakohtu arvamust, et t&ouml;&ouml;tajate eeltoodud k&auml;itumine pole t&ouml;&ouml;andja maine kahjustamise seisukohalt erinev. Kliendid n&auml;gid v&otilde;i v&otilde;isid n&auml;ha, et meest&ouml;&ouml;taja viis pokaalid puhkeruumi. Samas v&otilde;isid kliendid n&auml;ha v&otilde;i n&auml;gid, et naiskaast&ouml;&ouml;taja sisenes hiljem samasse puhkeruumi, mis ei olnud t&ouml;&ouml;andja maine kahjustamise seisukohalt sarnaselt hinnatav. Kuna mees- ja naiskaast&ouml;&ouml;taja ei olnud antud asjas v&otilde;rreldavateks isikuteks, siis ei saanud tekkida k&uuml;simust ka meest&ouml;&ouml;taja ebav&otilde;rdsest kohtlemisest. Juhul, kui nimetatud isikuid saakski k&auml;sitada v&otilde;rreldavatena, siis oleks meest&ouml;&ouml;taja diskrimineerimine v&auml;listatud p&otilde;hjusel, et tema ja naist&ouml;&ouml;taja distsiplinaars&uuml;&uuml;teo sisulised asjaolud olid erinevad. Eeltoodu v&auml;listas meest&ouml;&ouml;taja n&otilde;ude saada h&uuml;vitist, mist&otilde;ttu kolleegium ei k&auml;sitlenud poolte v&auml;iteid h&uuml;vitada talle varalist ja mittevaralist kahju.</p> <p>Pika, aegan&otilde;udva ja keerulise protsessi l&otilde;petas <b>Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsus, mis:</b>&nbsp;</p> <ul> <li>j&auml;ttis muutmata Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu otsuse, milles l&otilde;petati menetlus t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udes Olympic Casino Eesti AS-i vastu tunnistada t&ouml;&ouml;andja k&auml;skkiri soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi sooliselt diskrimineerivaks.&nbsp;</li> <li>t&uuml;histas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja Harju Maakohtu otsuse, milles t&ouml;&ouml;taja hagi t&ouml;&ouml;andja vastu rahuldati osaliselt, samuti menetluskulude jaotamise osas. Teha uus otsus ja j&auml;tta hagi rahuldamata.&nbsp;</li> </ul> <p>Seega l&otilde;petas riigikohtu otsus menetluse t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udes oma t&ouml;&ouml;andja Olympic Casino Eesti ASi vastu tunnistada k&auml;skkiri soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi sooliselt diskrimineerivaks. Rahuldamata otsustati j&auml;tta ka t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ue varalise ja mittevaralise kahju h&uuml;vitamiseks. Rahuldati Olympic Casino Eesti ASi kassatsioonkaebus. T&ouml;&ouml;taja vastukassatsioonkaebus j&auml;eti rahuldamata ja k&otilde;igi kohtuastmete menetluskulud tema kanda.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2412Kriitiliselt paindlikust töökorraldusest2019-10-09<p><b>Maria K&uuml;tt, T&ouml;&ouml;elu kolleegiumi liige</b></p> <p><strong>Paindliku t&ouml;&ouml;korralduse all m&otilde;istan t&ouml;&ouml;taja vabadust otsustada t&ouml;&ouml;tamise aeg, koht v&otilde;i viis. Vabadusega kaasneb vastutus: paindlik t&ouml;&ouml;korraldus toimib vaid siis, kui t&ouml;&ouml;taja on valmis koos esimesega v&otilde;tma ka teise.</strong></p> <p>Vastutus on individuaalne, mitte kollektiivne. Konkreetne J&uuml;ri v&otilde;i Mari peab vastutama kolleegile tekitatud &uuml;letundide eest, kui ta oma t&ouml;&ouml;d kokkulepitud ajaks ja n&otilde;utud kvaliteedis valmis ei saa v&otilde;i kohale ei ilmu.</p> <p>N&auml;iteks kui vahetustega t&ouml;&ouml; puhul on t&ouml;&ouml;tajad omavahel kokku leppinud, millal &uuml;ks lahkub ja teine tema asemele tuleb, aga see teine ei tule. Sellega kaasnevad lisakulud v&otilde;i j&auml;&auml;vad kliendid sootuks teenindamata v&otilde;i toode tootmata. Vabadus ise oma t&ouml;&ouml;aega valida t&auml;hendab ka vastutust tagaj&auml;rgede eest, mida sugugi k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad pole valmis kandma ja kehtivate t&ouml;&ouml;seaduste juures v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja &ouml;elda, et see polegi tema mure. T&ouml;&ouml;ajaarvestuse pidamise ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise kohustus on t&ouml;&ouml;andjal isegi siis, kui inimene t&ouml;&ouml;tab kodus v&otilde;i vahetustega t&ouml;&ouml;tajad korraldavad jooksvalt ise oma graafikut.</p> <p>Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus eeldab t&ouml;&ouml;tajalt enesedistsipliini t&ouml;&ouml;ajast kinnipidamisel. Samuti julgust &ouml;elda, kui ta ei saa aru, millist tulemust temalt oodatakse v&otilde;i kui tulemuse saavutamiseks kulub &uuml;le 40 tunni n&auml;dalas.</p> <p>Keegi ei n&auml;e, kui pikk aeg t&ouml;&ouml;tajal mingile &uuml;lesandele kulus. V&otilde;ib m&otilde;elda, et ajast t&auml;htsam on tulemus, kuid sellisel juhul peab tulemus olema t&auml;pselt s&otilde;nastatud ja &uuml;heselt m&otilde;&otilde;detav. Juht peab meeskonna eesm&auml;rgi v&auml;ga t&auml;pselt osadeks jagama. Jooksvalt m&ouml;&ouml;daminnes k&uuml;sida, kuidas l&auml;heb, v&otilde;i kuulata, millest inimesed r&auml;&auml;givad, ei ole paindliku t&ouml;&ouml;korralduse juures v&otilde;imalik. Kui t&ouml;&ouml;taja p&uuml;hendab p&auml;evase aja poodlemisele v&otilde;i hobidega tegelemisele, tuleb t&ouml;&ouml; ikkagi &otilde;htusel v&otilde;i &ouml;isel ajal &auml;ra teha, mis ei pruugi olla f&uuml;&uuml;siliselt k&otilde;ige tervislikum valik v&otilde;i teisis&otilde;nu, t&ouml;&ouml;keskkonda ei saa enam pidada ohutuks.</p> <p>Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus sobib paremini individualistliku ja tulemustele orienteeritud organisatsiooni kultuuriga. Sellises organisatsioonis p&otilde;hineb t&ouml;&ouml;tasu iga&uuml;he isiklikul panusel ja tulemustasu osakaal on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne. V&auml;rbamisel tuleb hinnata iseseisvat otsustusjulgust ja teatud keerukusega probleemide lahendamisv&otilde;imet, distsiplineeritust ja julgust v&auml;ljendada erimeelsusi.</p> <p>Eeltingimuste puududes v&otilde;ib kergesti juhtuda, et perfektsionistid t&ouml;&ouml;tavad &uuml;le, jagatud vastutuse korral ei vastuta tegelikult mitte keegi, kontoriruumid on t&uuml;hjad ja isegi juht ei tea, kus alluvad viibivad.</p> <p>Omaette k&uuml;simus on, mida inimesed p&auml;riselt vajavad, kui nad k&uuml;sivad paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust. Olen m&auml;rganud, et inimesed sooviksid aega oma asjade ajamiseks t&ouml;&ouml;ajal, ilma s&uuml;&uuml;mepiinadeta. Neil on vaja m&otilde;nikord, kui &otilde;htu l&auml;ks pikaks, hommikul kauem magada. Vahel nad elavad sellises kohas, kus m&otilde;istlikum oleks alustada t&ouml;&ouml;p&auml;eva kodus, selmet kulutada aega ummikus istumisele. Vajadused on individuaalsed.</p> <p>Juhina olen hakanud inimestelt k&uuml;sima: kui sa m&otilde;tled oma t&ouml;&ouml;aja, -koha ja t&ouml;&ouml;tamise viisi peale, siis mida on sul vaja, et oma t&ouml;&ouml;d h&auml;sti teha? Individualistlikus kollektiivis k&uuml;sin seda t&ouml;&ouml;tajaga omavahel vesteldes. Kui ollakse harjunud k&otilde;ike &uuml;hiselt tegema, siis arutleme teema &uuml;le koosolekul. P&uuml;&uuml;an v&auml;ltida plaanide tegemist enne, kui kuulen vastuseid, ning paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust asja eest, teist taga, juurutama ei torma. V&otilde;ib juhtuda, et seda polegi tarvis.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2411Viljandi Gümnaasium – koos loodud kool2019-10-08<p>Viljandi G&uuml;mnaasium alustas esimese riigig&uuml;mnaasiumina tegutsemist 1. septembril 2012, kuid alles aasta hiljem said &otilde;ppurid ja &otilde;petajad sisse astuda uue koolimaja uksest.</p> <p>Moodsa arhitektuurikeelega tumedates toonides koolimaja koos 1928. aastal valminud muinsuskaitse all oleva roosa koolihoonega moodustab tervikliku koolikompleksi, kus &otilde;pib ja t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev ligikaudu 630 inimest.</p> <p>Aasta kooliks 2019 valitud Viljandi G&uuml;mnaasium asub otse linnas&uuml;dames teatri ja kiriku vahel. Koolimajja sisenejat tervitavad ukse ees kunstnik Merike Estna v&auml;rvilised betoonpallid.</p> <p><b>Oh kooliaeg, oh kooliaeg!</b></p> <p>Lugejaile, kelle kooliaeg j&auml;&auml;b v&auml;hemalt k&uuml;mnendi taha, tuleb mainida, et n&uuml;&uuml;disaegne koolikeskkond pakub mitmeid &uuml;llatusi alates hubasest atmosf&auml;&auml;rist kuni tehnoloogiakeskuseni, mis sisaldab palju enamat kui vaid grafoprojektor. M&auml;rkamata ei j&auml;&auml; ka &otilde;pikeskkonna avarus ja avatus &ndash; aatriumis leidub rohkelt ruumikaid puhkekohti, mis pakuvad samal ajal ka privaatsust. Klassiruumide klaasuksed ja &otilde;petajate toa sein loovad mulje akvaariumist, mille l&auml;bipaistvus otsekui kutsub usaldusele.</p> <p><b>Viljandi G&uuml;mnaasiumi projekti&shy; ja avalike suhete juht Ene Nobel</b> r&auml;&auml;gib, kuidas &otilde;petajad lasid esialgu ruloo kolmveerandi ulatuses &otilde;petajate toa klaasist seina ette, kuid siis k&auml;isid &otilde;pilased ruloo alt piilumas, kas &otilde;petaja, kellega nad soovivad r&auml;&auml;kida, on &otilde;petajate toas olemas. &bdquo;Selline avatus oli esialgu harjumatu, n&uuml;&uuml;dseks on sellega k&otilde;ik harjunud. Praegu t&otilde;mmatakse ruloo t&auml;ies ulatuses &otilde;petajate toa klaasseina ette vaid &otilde;petajate p&auml;eval, kui &otilde;ppurid saavad &otilde;petajate toa enda k&auml;sutusse,&ldquo; naerab Nobel, kui uudistame koolikompleksi juurdeehitust.</p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis on p&otilde;him&otilde;te, et &uuml;ldiselt uksi ei lukustata. Ainsana on lukus v&auml;lisuks. &bdquo;&Otilde;pilastel ja &otilde;petajatel on majja sisenemiseks uksekaart, kuid v&otilde;&otilde;rastele on v&auml;lisuks lukus. Kuna koolimajas v&otilde;&otilde;raid omap&auml;i ei liigu, siis saame klassiruumide uksed lahti hoida, samuti on meil garderoob spetsiaalse valveta,&ldquo; selgitab Nobel.</p> <p>K&otilde;ik koolimajas olevad v&auml;lisuksed on seestpoolt alati ilma v&otilde;tmeta avatavad, et &otilde;nnetuse korral saaks evakueeruda, aga ka selleks, et noored saaksid vahetundidel k&auml;ia kooli kirsiaias p&auml;ikesevanne v&otilde;tmas.</p> <p>Salto arhitektide loodud avar keskkond toetab Nobeli s&otilde;nul ka noorte vajadust sotsiaalse kontrolli j&auml;rele. &bdquo;Noorte jaoks on oluline j&auml;lgida teiste tegemisi ja suur aatrium, kus s&ouml;&ouml;givahetunnil koos s&uuml;&uuml;akse, &otilde;pitakse, malet m&auml;ngitakse ja vesteldakse, seda ka v&otilde;imaldab. Samal ajal on majas palju hubaseid nurgakesi ja aatriumis on p&uuml;ramiidina k&otilde;rguv pehmete patjadega varustatud istumiskoht, kus saab nautida privaatsust,&ldquo; selgitab ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 05.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 05.jpg" /></a></p> <p><b>Raamatukogu juhtaja Epp J&otilde;hve</b> t&ouml;&ouml;tab kooli k&otilde;ige avatumal t&ouml;&ouml;kohal. Nimelt asub aasta kolleegiks valitud J&otilde;hve t&ouml;&ouml;koht k&otilde;igi pilkude all, sest raamatukogu on loodud aatriumi tagaossa ning seda ei piira seinad. &bdquo;Meil oli alguses selle avatud raamatukoguga hirm, et raamatud l&auml;hevad &bdquo;kaduma&ldquo;. M&otilde;tlesime n&auml;iteks lintide abil piirata raamaturiiulite vahel k&auml;imist, kuid otsustasime, et usaldame ja vaatame, mis saab,&ldquo; selgitab Nobel.</p> <p>J&otilde;hve s&otilde;nul oli hirm raamatute kadumise ees asjatu, sest g&uuml;mnasistid k&auml;ivad raamatutega lugupidavalt &uuml;mber. &bdquo;Raamat tuleb v&auml;ljalaenutamiseks registreerida ainult juhul, kui see soovitakse koju viia. Pigem juhtub, et raamatut koju viimiseks registreerida unustavad hoopis &otilde;petajad,&ldquo; selgitab J&otilde;hve heatujuliselt.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 07.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 07.jpg" /></a></p> <p><b>Taime auraga tark maja</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumi v&otilde;ib pidada targaks hooneks. N&auml;iteks on katusel v&auml;ike ilmajaam, mis saadab signaali akna taga olevatele aknakatetele, kui p&auml;ikesevalgus muutub liiga eredaks, ja ribikardinad vajuvad akna ette. Ribikardinad reguleerivad end &otilde;ige nurga alla, et ruumis oleks p&auml;evavalgust, kuid p&auml;ike ei paistaks &otilde;ppuritele otse p&auml;he. Nobel tunnistab, et tehnika veab aeg-ajalt ka alt, kuid selleks on akendel olemas ka tavalised rulookardinad.</p> <p>Vahel esineb h&auml;ireid ventilatsioonis&uuml;steemis ja siis tuleb vanal heal kombel aknad avada. &bdquo;Ventilatsioonis&uuml;steem l&uuml;litub kogu hoones v&auml;lja isegi v&auml;iksema elektrikatkestuse peale. Sageli ei ole &otilde;petajatel mahti meile probleemist teada enne, kui klassis pole enam &otilde;hku. Me innustame k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid kohe m&auml;rku andma, kui midagi on katki, et saaksime selle kiiresti korda teha ja keegi ei peaks end &otilde;hupuudusel v&otilde;i muul p&otilde;hjusel halvasti tundma,&ldquo; selgitab <b>&otilde;ppen&otilde;ustaja ja t&ouml;&ouml;tervishoiuspetsialist Liivi Ilves.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Viljandi G&uuml;mnaasium 03.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Viljandi G&uuml;mnaasium 03.jpg" /></a></p> <p>&Otilde;hku aitavad puhastada ja niisutada ka rohked toataimed. Viljandi G&uuml;mnaasiumi <b>geograafia&otilde;petaja Hilje Nurmsalu</b>, keda koolis tuntakse ka Kuldk&auml;e nime all, hoolitseb juba kuuendat aastat emaliku t&auml;helepanuga iga taime eest. &bdquo;Mulle meeldivad suured taimed, mis sobivad meie avarasse keskkonda suurep&auml;raselt. Lemmikuks on tups-rohtliilia, sest see taim on dekoratiivne, kerge hooldada ja hea auraga,&ldquo; muigab Nurmsalu. &bdquo;Ka oma suvepuhkuse veedan nendega, sest keegi peab ju kastmas k&auml;ima,&ldquo; r&auml;&auml;gib ta. Kuna kool on suur ja koosneb kahest omavahel &uuml;hendatud hoonest, v&otilde;tab kastmistiir aega kolm tundi ning seda tuleb teha kaks korda n&auml;dalas. &bdquo;Ega ma ainult kasta. Ma katsun mulda ja vestlen nendega, seep&auml;rast nad nii h&auml;sti kasvavadki,&ldquo; naerab Nurmsalu.</p> <p>Nobel lisab, et geograafia&otilde;petaja oskused ja teadmised toataimedest on &uuml;ldteada ning talle tuuakse ka kodust taimi, et Nurmsalu neile j&auml;lle elu sisse puhuks.</p> <p><b>Kamt&scaron;atka ja teised klassid</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis ei ole &otilde;petajatel ega &otilde;ppuritel muret soovitusliku 10&nbsp;000 sammu astumisega p&auml;eva jooksul. &bdquo;&Uuml;kski &otilde;petaja ega &otilde;pilane ei ole terve p&auml;ev ainult &uuml;hes klassis. P&auml;eva jooksul tuleb korduvalt liikuda vana ja uue hoone vahel, &uuml;les ja alla,&ldquo; selgitab Nobel. K&otilde;ige pikem vahemaa on uuest hoonest vana koolihoone k&otilde;ige tagumisse klassi ja seet&otilde;ttu on see &otilde;petajatelt saanud ka Venemaa poolsaare j&auml;rgi hellitusnime Kamt&scaron;atka.</p> <p>Koolis on soositud tundide pidamine v&auml;ljaspool klassiruumi. &bdquo;Selleks on aatriumis mugavaid kohti ja meelsasti kasutatakse ka kooli terrassi. See on vahelduseks nii &otilde;pilastele kui ka &otilde;petajale,&ldquo; s&otilde;nab Nobel.</p> <p>K&otilde;ikides klassides on valge tahvel, kuhu markeriga kirjutada, digitahvel, dataprojektor, &otilde;petaja lauaarvuti, dokumendikaamera ja helis&uuml;steem. M&otilde;nes klassis on olemas ka vanamoodsad kriidiga tahvlid. &bdquo;Matemaatika&otilde;petajad arvasid alguses, et vanad tahvlid peaksid j&auml;&auml;ma, sest neil on vaja pikki tehteid tahvlile kirjutada. Kui nad avastasid, et digitahvlile mahub veelgi rohkem tehteid, siis vanade tahvlite kasutamisest loobuti ning need on meil seinal pigem m&auml;lestusesemeks,&ldquo; muigab Nobel.</p> <p>Dokumendikaamera, mida kasutavad n&auml;iteks keemia&otilde;petajad katse kulgemise n&auml;itamiseks, on &uuml;hendatud arvutiga, mis on omakorda &uuml;henduses dataprojektoriga, et pilt kohe seinale kuvada.</p> <p>Klassidesse m&ouml;&ouml;bli valimisel arvestati eelk&otilde;ige sellega, et m&ouml;&ouml;bel oleks ergonoomiline ja multifunktsionaalne. &bdquo;Laudu ja toole peab saama h&otilde;lpsalt ruumis &uuml;mber paigutada. Eraldi laudade taga teevad &otilde;pilased individuaalset t&ouml;&ouml;d, aga teinekord on vaja kiiresti lauad kokku l&uuml;kata grupit&ouml;&ouml; tegemiseks. Oleme varunud ka laudu, mille taga saavad &otilde;pilased seistes t&ouml;&ouml;d teha, et ei peaks terve p&auml;ev istuma, kui nad seda ei soovi,&ldquo; selgitas Nobel. Sel &otilde;ppeaastal vahetatakse v&auml;lja ka k&otilde;ik &otilde;petajate t&ouml;&ouml;lauad ning uute laudade k&otilde;rgus on reguleeritav kuni seismise k&otilde;rguseni.</p> <p>&Otilde;petajad on alati olnud planeerimisse kaasatud ja said kaasa r&auml;&auml;kida ka ruumide paigutuses. &bdquo;Kuna me veedame enamiku p&auml;evast t&ouml;&ouml;ruumides, peavad need vastama meie vajadustele, et t&ouml;&ouml; tegemine oleks mugav,&ldquo; selgitab koolis t&ouml;&ouml;tervishoiu eest seisev Ilves.</p> <p><b>Madalad detsibellid ja&nbsp; helikindlad uksed</b></p> <p>Viljandi G&uuml;mnaasiumis on suurt t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud akustikale. K&otilde;ikide klasside lagedes on spetsiaalsed plaadid, mis toetavad &otilde;petaja h&auml;&auml;le levikut, ning &otilde;pilaste peade kohal on erilised plaadid, mis summutavad &otilde;pilaste tekitatavat suminat. &bdquo;&Otilde;petaja h&auml;&auml;l on tema t&ouml;&ouml;vahend ning on oluline, et see p&uuml;siks korras,&ldquo; r&auml;&auml;gib Nobel. Ka aatriumis kasutatakse k&otilde;net summutavaid laeplaate.</p> <p>&bdquo;M&uuml;rataseme v&auml;hendamise peale m&otilde;tlesime kohe alguses, sest pidev m&uuml;ra sees olemine on v&auml;sitav nii &otilde;pilastele kui ka &otilde;petajatele,&ldquo; t&otilde;deb Nobel.</p> <p>Koolis on palju t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud ka valgusele. &bdquo;Klassides saab valgust erinevalt reguleerida. T&auml;isvalgust on hea kasutada kirjutamise ja lugemise ajal, soojemat kollast valgust, mis ei v&auml;sita silmi, arutelude ajal,&ldquo; selgitab Nobel. Aatriumis saab hubasemat atmosf&auml;&auml;ri luua p&otilde;randalampidega.</p> <p>Tekst: Jaanika Palm</p> <p>Fotod: Ako Lehemets</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2409Millal peab tööandja töötajale prillide maksumuse hüvitama?2019-10-07<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Palun &uuml;telge, mis hetkel peab t&ouml;&ouml;andja kompenseerima (uuele) t&ouml;&ouml;tajale prillid, mille vajadus on selgunud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures? M&auml;&auml;ruses on k&uuml;ll kirjas, et t&ouml;&ouml;andja on kohustatud hankima arsti t&otilde;endi alusel t&ouml;&ouml;tajale kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid, aga sealt ei loe otseselt v&auml;lja seda, millal see kohustus tekib. </b></p> <p><b>Lisaks soovin teada, kas t&ouml;&ouml;andja peab kompenseerima t&ouml;&ouml;tajale prillid t&auml;ies ulatuses (klaasid ja raamid) v&otilde;i v&otilde;ib kehtestada ettev&otilde;ttesisese reegli, et h&uuml;vitatakse nt kuni 100 euro ulatuses prilliklaasid ja &uuml;lej&auml;&auml;nud ehk prilliraamid maksab t&ouml;&ouml;taja ise?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks m&otilde;eldud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid juhul, kui on t&auml;idetud kaks tingimust &ndash; t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja peab v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tajale korraldama tervisekontrolli, mille k&auml;igus kontrollitakse ka silmi ja n&auml;gemise kontrolli, arvestades t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i silmaarsti m&auml;&auml;ratud t&auml;htaega konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul, v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel tekkinud n&auml;gemish&auml;irete korral.&nbsp;</p> <p>Prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite h&uuml;vitamise kohustus tuleneb samast m&auml;&auml;rusest - kui tervisekontrollil selgub, et t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud, peab t&ouml;&ouml;andja hankima arsti t&otilde;endi alusel t&ouml;&ouml;tajale kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid v&otilde;i kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga h&uuml;vitama nende maksumuse.&nbsp;</p> <p>Prillide h&uuml;vitamise kohustus ei olene sellest, kas t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on muutnud tulenevalt selle t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tamisest v&otilde;i mitte. N&auml;gemisteravuse v&auml;henemine m&auml;&auml;ruse m&otilde;istes ei eelda v&otilde;rdlust mingi ajahetkega, millest alates n&auml;gemine on halvenenud. Siin on m&otilde;eldud olukorda, kus t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus ei v&otilde;imalda tal sooritada t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid. Sellest tulenevalt on t&ouml;&ouml;tajal (ka uuel t&ouml;&ouml;tajal peale esmast tervisekontrolli) &otilde;igus saada kompensatsiooni prillide maksumusele.&nbsp;</p> <p>Prillide maksumuse h&uuml;vitamise korra m&auml;&auml;rab juba t&ouml;&ouml;andja - n&auml;iteks maksimaalse prillide h&uuml;vitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele v&otilde;i muud variandid; millised dokumendid t&ouml;&ouml;taja h&uuml;vituse saamiseks esitama peab. Prillide maksumuse h&uuml;vitise suuruse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuvalt oma v&otilde;imalustest. &Otilde;igusaktidega ei ole h&uuml;vitise summat paika pandud. M&auml;&auml;ratud h&uuml;vituse suurus peab olema piisav, et t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalik omale prillid soetada. H&uuml;vitada tuleb nii klaaside kui raamide maksumus, sest prilliklaase raamideta ju kasutada ei saa.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama prillide maksumuse t&auml;ielikult (m&auml;&auml;ratud limiidi piires), kui t&ouml;&ouml;taja kasutab prille ainult t&ouml;&ouml; tegemiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib prille kasutada ka mittet&ouml;isteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks v&otilde;i arvuti kasutamiseks), tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja selle viimase osa tasub t&ouml;&ouml;taja ise.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2408Tööõnnetus: sõrmeluu murd puuri vahetamisel2019-10-04<p>Paljud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad harjumusp&auml;raste liigutuste ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete teostamisel. P&otilde;hjus on lihtne - &uuml;ht ja sama liigutust tehakse k&uuml;mneid kordi p&auml;evas ja nii k&uuml;mneid aastaid j&auml;rjest, kuid sadu, isegi tuhandeid kordi ei juhtu midagi halba. Vigastuse saamiseks piisab aga &uuml;hest korrast, &uuml;hest v&auml;&auml;ratusest v&otilde;i &uuml;hest v&auml;ikesest v&auml;lisest m&otilde;jurist.</p> <p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>Ehitaja &uuml;heks t&ouml;&ouml;vahendiks oli &uuml;hefaasilisel vahelduvvoolutoitel t&ouml;&ouml;tav l&ouml;&ouml;ktrell. P&auml;rast uue puuri paigaldamist padrunisse tahtis ta kontrollida, kas puur on korralikult padrunis. T&ouml;&ouml;tajal olid k&auml;es kummeeritud t&ouml;&ouml;kindad. Ajal, mil ta hoidis vasakut k&auml;tt vastu puuri ja padrunit, vajutas ta tahtmatult trelli l&uuml;litile. Kuna t&ouml;&ouml;taja ei olnud enne puuri vahetamist l&ouml;&ouml;ktrelli pistikut vooluv&otilde;rgust lahti &uuml;hendatud, k&auml;ivitus trell l&uuml;litile vajutades. P&ouml;&ouml;rlema hakanud puur haaras kaasa t&ouml;&ouml;taja kinnastatud k&auml;e ja selle tulemusel murdus t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rmeluu.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjusteks oli eksimine &uuml;he p&otilde;hilise elektrik&auml;sit&ouml;&ouml;riistade kohta kehtiva ohutusn&otilde;ude vastu. Enne kontroll- v&otilde;i hooldustoimingute teostamist tuleb alati t&ouml;&ouml;riist vooluv&otilde;rgust lahti &uuml;hendada. Selle n&otilde;ude j&auml;rgimine v&auml;listab, et toimingute k&auml;igus kogemata l&uuml;litile vajutades t&ouml;&ouml;riist k&auml;ivitub.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2407Persoon: Ruth Oltjer - unistan targast ja jõukast Eestist2019-10-03<p>Ettev&otilde;tte Chemi&shy;Pharm looja ja juht Ruth Oltjer on enam kui 20 aastat p&uuml;hendunud kasutajas&otilde;bralike desinfektsiooni&shy; ja puhastusvahendite tootmisele. Ettev&otilde;te s&uuml;ndis isiklikust vajadusest, sest arstina tuli k&auml;si pidevalt fenooli&shy; v&otilde;i joodibaasiliste antiseptikutega desinfitseerida, mis olid kantserogeensed ja allergiseerivad. Need sundisid otsima alternatiive. Ettev&otilde;tte j&auml;tkuv kasv tingis vajaduse avada kevadel uus 5 miljonit eurot maksma l&auml;inud tootmishoone. Ruth Oltjer peab end perfektsionistiks, tema jutust &otilde;hkub aga v&otilde;rdses annuses ambitsioonikust ja motivatsiooni, mis v&otilde;imaldab ellu viia ka suurimad unistused.</p> <p><b>Teadusrahastusest ja selle suurendamise vajalikkusest on j&auml;rjest rohkem ja rohkem juttu. Olete ka Tartu &Uuml;likooli n&otilde;ukogu esimees. Mis motiveerib ettev&otilde;tteid teadlaste ja &uuml;likoolidega koost&ouml;&ouml;d tegema?</b></p> <p>K&uuml;simus on, kuidas &uuml;ks Eesti ettev&otilde;te saab &uuml;ldse konkurentsieelist saavutada. Odavam t&ouml;&ouml;j&otilde;ud ei ole enam Eestis teema. Palgakulud kasvavad j&auml;rjest ning usun, et need ei pidurdu enne, kuni j&otilde;uavad Soome tasemele. Uus toode? Tore, aga seda on v&otilde;imalik kopeerida ning m&otilde;nes muus maailma piirkonnas odavamalt toota. Uus tehnoloogia? Ka seda on v&otilde;imalik kopeerida.</p> <p>Ainus p&uuml;siv konkurentsieelis on pidevalt arenev toode ja uuenev tehnoloogia. Seda on juba v&auml;ga raske kopeerida, sest selleks ajaks, kui konkurent sinu toodet kopeerima hakkab, oled sina juba j&auml;rgmise sammu edasi astunud. Ettev&otilde;ttel &uuml;ksinda, eriti v&auml;iksemal ettev&otilde;ttel, on v&auml;ga raske sellist pidevat arengut &uuml;ksi tagada. K&uuml;ll aga on v&otilde;imalik seda edukalt teha koos teadlastega, kes j&auml;lgivad valdkonna arengut globaalselt ja lisavad uusi ideid. Enamik ettev&otilde;tteid ei suuda oma laborit ise &uuml;les ehitada, ja kui suudetaksegi, ei j&otilde;uta paljude uute arengusuundadega korraga tegeleda.</p> <p>Me ei r&auml;&auml;gi Eestis teadmusmahukast tootmisest lihtsalt niisama. Euroopa teadus&uuml;likoolide v&otilde;rgustiku uuring kinnitab, et &uuml;ks teadus&uuml;likooli investeeritud euro toob majandusele tagasi kuus eurot. &Uuml;ks &uuml;likoolidesse loodud t&ouml;&ouml;koht toob &uuml;hiskonnale tagasi kuus t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>See on see, miks m&otilde;ned riigid muutuvad j&otilde;ukamaks &ndash; ja kasvavad nii palgad kui ka pensionid &ndash; ja m&otilde;ned j&auml;&auml;vadki virelema. Kauged, kuid m&otilde;nes m&otilde;ttes meiega sarnased L&otilde;una-Korea, Iisrael ja Singapur on ehk k&otilde;ige ilmekamad n&auml;ited, kus panustamine teadusse ja teadmusmahukasse tootmisse on p&auml;ris kiiresti riigis elatustaseme uutesse k&otilde;rgustesse viinud.</p> <p>Teadus- ja arendustegevus on &otilde;nneks v&otilde;i kahjuks ainus v&otilde;ti, mis elatustaset t&otilde;sta v&otilde;imaldab. K&otilde;ik arenenud riigid on seda m&otilde;istnud, aeg on seda m&otilde;ista ka Eestil.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Auto Ruth Oltjer erakogu.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Auto Ruth Oltjer erakogu.JPG" /></a></p> <p><em>Ruth Oltjer ja president Kersti Kaljulaid uut tehasehoonet avamas.</em></p> <p><b>Kuidas hindate Eesti ettev&otilde;tete koost&ouml;&ouml;d teadusasutustega?</b></p> <p>See toimib, aga v&otilde;iks olla m&auml;rksa parem. Meil peaks saama m&otilde;tteviisiks, et kui tegeled ettev&otilde;tlusega, siis lood kohe kontakti ka vastava ala teadlastega. Kui Chemi-Pharmis aastate eest tootmise k&auml;ivitasime, v&otilde;tsime &uuml;hendust toonase Keemiainstituudi teadlastega, et t&ouml;&ouml;tada v&auml;lja maailmas konkurentsiv&otilde;imelised tooted. Just koost&ouml;&ouml; teadlastega aitas meie ettev&otilde;ttel oma n&auml;gu leida.</p> <p>Aga trend on &otilde;nneks positiivne. Tartu &Uuml;likoolil (T&Uuml;) on siin omakorda p&otilde;hjust uhke olla. Rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon andis t&auml;navu juunis T&Uuml;le &uuml;le ettev&otilde;tliku &uuml;likooli akrediteeringu. See on tunnustus ettev&otilde;tlus&otilde;ppe arendamise ning ettev&otilde;tetega partnerlussuhete loomise eest.</p> <p>T&auml;navu s&uuml;gisel saab kaante vahele &uuml;likooli arengukava, mille &uuml;ks alussambaid on p&otilde;him&otilde;te, et meie teadlaste loodu ja avastatu aitaks p&auml;riselt Eesti majandusele kaasa. &Uuml;he olulise sammu oleme juba astunud: eelmisel aastal koondasime k&otilde;ik teadmusmahuka ettev&otilde;tlusega seotud tegevused spetsiaalsesse &uuml;ksusse &ndash; T&Uuml; ettev&otilde;tlus- ja innovatsioonikeskusesse. Kasvanud on koost&ouml;&ouml;projektide arv ettev&otilde;tetega (alates 2016. aastast oleme panustanud ainu&uuml;ksi NUTIKA meetme kaudu ligi 10 miljonit eurot) ja mitme ettev&otilde;ttega on koost&ouml;&ouml; muutunud pikaajaliseks.</p> <p>Ootan ka p&otilde;nevusega j&auml;rgmist aastat, mil valmib &uuml;likooli Delta keskus, kus &uuml;he katuse all hakkavad tegutsema mitme valdkonna teadlased, &uuml;li&otilde;pilased ja teaduskoost&ouml;&ouml;st huvitatud ettev&otilde;tted. Ootame seal tekkivat s&uuml;nergiat. Nii et teadlased on juba asunud j&otilde;uliselt teadmusmahuka majanduse nimel tegutsema.</p> <p><b>Kas ja kuiv&otilde;rd teadlased end praegu survestatuna tunnevad?</b></p> <p>Teadlased tunnevad end praegu v&auml;ga survestatuna. Rahalises m&otilde;ttes. Paljud andekad teadlased kaaluvad rahalistel p&otilde;hjustel Eestist perega lahkumist, seega ka laste panekut m&otilde;ne teise riigi kooli jne. Et meie teadlased on t&ouml;&ouml;kad ja andekad, siis tabab neid seal uus (positiivne) surve: neile makstakse nii h&auml;sti, et kaalutaksegi v&auml;lismaale j&auml;&auml;mist. Enamik &uuml;likoole pakub palka, mis motiveerib Eestist j&auml;&auml;davalt lahkuma.</p> <p>Mis puudutab survet selles m&otilde;ttes, et k&otilde;ik teadlased peaksid hakkama ise &auml;ri tegema v&otilde;i siis kindlasti oma ideid m&otilde;nes ettev&otilde;ttes rakendama &ndash; seda kohustust teadlastel ei ole. See on vaba valik. T&Uuml;s tegeleme sellega, et teadlasel &uuml;ldse oleks see valikuv&otilde;imalus.</p> <p>Teadusleppe 1% rahastamise eesm&auml;rgi saavutamiseks oleme Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel pidanud t&otilde;siseid arutelusid selle &uuml;le, kuidas lisanduvat raha kasutada nii, et sellest meie riigile k&otilde;ige suurem kasu t&otilde;useks. &Uuml;ks vajalik meede, mis toetaks ettev&otilde;tete ja teadusasutuste koost&ouml;&ouml;d, on luua teadlastele v&otilde;imalus m&otilde;ni aeg ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tada ja seej&auml;rel tagasi &uuml;likooli tulla. V&otilde;ib lahendada m&otilde;ne ettev&otilde;tte probleeme v&otilde;i luua oma ettev&otilde;tte, mingi aja p&auml;rast aga naasta &uuml;likooli ja j&auml;tkata uurimist&ouml;&ouml;d sealt, kus see pooleli j&auml;i. T&Uuml;s tahaksime seda v&otilde;imalikult kiiresti k&auml;ivitada.</p> <p>Teine plaan on seotud ettev&otilde;tlusdoktorantuuri loomisega. See t&auml;hendab, et doktorant v&otilde;ib teha oma doktorit&ouml;&ouml; m&otilde;ne ettev&otilde;tte m&otilde;nda konkreetset probleemi lahendades. See on samuti v&auml;ga oluline v&otilde;imalus tekitada h&auml;id suhteid ettev&otilde;tjate ja teadlaste vahel. S&otilde;lmitud kontaktid ei kao ju kuhugi.</p> <p><b>Teadusrahastusega k&auml;ivad tihtipeale kaasas jutud sellest, et ettev&otilde;te, kes m&otilde;nda uuringut rahastab, saab endale ka sobivamad tulemused. Kas seda m&uuml;&uuml;ti on v&otilde;imalik murda?</b></p> <p>See ei ole t&otilde;siseltv&otilde;etav jutt. Esiteks, mis on see argument, mis viiks meie teaduslaborid sellise avant&uuml;&uuml;rini? &Uuml;hekordne suur raha? Et selle nimel m&auml;ngida maha usaldusv&auml;&auml;rsus ja rahvusvaheline akrediteering?</p> <p>Teine asi, mis selle ohu maha v&otilde;tab, on teaduse l&auml;bipaistvus. Kui mingid uurimistulemused paistavad kallutatuna v&otilde;i lihtsalt liiga ilusad, tekib teistel teadlastel kohe &ndash; nii oma riigis kui ka kaugemal &ndash;&nbsp; professionaalne hasart neid uurimistulemusi kahtluse alla seada. Teaduses on valel ikka v&auml;ga l&uuml;hikesed jalad.</p> <p><b>Tihtipeale on ettev&otilde;tetel &uuml;snagi spetsiifilised probleemid, millele lahendust otsitakse. Kui laia haardega meie teadlased on ja kas on valdkondi, mille puhul tuleb pigem v&auml;lismaiste teadusasutuste poole vaadata?</b></p> <p>Loomulikult ei saa k&otilde;iki asju Eestis teha. Ei olegi m&otilde;ttekas. Kui on maailmas olemas m&otilde;ni keskus, mis on mingis k&uuml;simuses teistest kaugemale j&otilde;udnud, on m&otilde;istagi m&otilde;tet sinna p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>V&otilde;in tuua n&auml;ite oma ettev&otilde;ttest. Kui otsisime Chemi-Pharmis v&otilde;imalusi oma kreemide toimet t&otilde;hustada, viisime t&uuml;virakkude uuringud l&auml;bi Jaapanis. Selle nimel, et kreemide toimet pikendada, uurisime oleosoome (taimseid rasvkehi) Kanadas. Katseid ternespiimaga tegime &uuml;hes Singapuri teaduskeskuses.</p> <p>Selline koost&ouml;&ouml; on oluline nii innovatsiooni kui ka suhete loomise seisukohalt. See loob v&otilde;imalused meie ettev&otilde;tteile osaleda j&auml;rgmistes rahvusvahelistes projektides. Chemi-Pharm osaleb praegu n&auml;iteks &uuml;leeuroopalises v&auml;iketehaste robotiseerimise pilootprojektis.</p> <p>Tean m&otilde;ningaid n&auml;iteid (metallit&ouml;&ouml;stus, kosmosetehnika), kus Eesti ettev&otilde;tted osalevad rahvusvahelises teaduskoost&ouml;&ouml;s, aga need on pigem &uuml;ksikud n&auml;ited. Mul on kahju, et Eesti on Kreeka k&otilde;rval ainus Euroopa Liidu riik, mille v&auml;ikeettev&otilde;tted ei saa rahvusvahelise Eurostarsi koost&ouml;&ouml;projektides osaleda, sest ka selle projektiga liitumine oli planeeritud teadusrahastuse 1% t&otilde;usu sisse.</p> <p><b>Kuidas s&uuml;ndis m&otilde;te luua ChemiPharm? Kui l&auml;hedal olete praegu selle ettev&otilde;tte algsele visioonile?</b></p> <p>Esialgu ei olnud mul plaanis &uuml;ldse ettev&otilde;tlusega tegeleda. Firma sai alguse 1997. aastal sellest, kui arstina t&ouml;&ouml;tades hakkasin tooma oma tarbeks Eestisse madala allergiatasemega desinfektsioonivahendeid, sest ma ei talunud tol ajal kasutatud vahendeid. Ehk m&auml;letate seda vastikut kloorihaisu haiglastes &ndash; kloor oli tol ajal v&auml;ga laialdaselt kasutatav desovahend. Uusi, peaaegu allergiavabu vahendeid soovisid minult kohe ka mu kolleegid. Kuna n&otilde;udlus &uuml;ha kasvas, oli firma asutamine loogiline samm.</p> <p>Peatselt k&auml;ivitasime oma tootmise, v&otilde;tsime iga toote &uuml;ksipulgi lahti ja uurisime, mille poolest peaks see olema konkurentide omadest parem. Saime selle &uuml;lesandega teadlaste abil hakkama ning praegu, mil me ekspordime ligi 20 riiki, julgen &ouml;elda, et suurimatele konkurentidele k&auml;ibe poolest j&auml;rele j&otilde;udmine on aja k&uuml;simus.</p> <p>Nii nagu ettev&otilde;te, on ka visioon aja jooksul arenenud. Alustasime sellest, et meditsiinit&ouml;&ouml;tajail oleksid inimlikumad t&ouml;&ouml;tingimused. N&uuml;&uuml;d oleme j&otilde;udnud v&otilde;itluseni hospitaalinfektsiooniga. Maailmas sureb haiglates leiduvate tapjabakterite t&otilde;ttu igal aastal umbes 7 miljonit inimest, peamiselt arengumaades, aga see puudutab ka arenenud riike. Selle nimel, et see arv oluliselt kahaneks, on m&otilde;tet pingutada. Meie visioon ei puuduta ainult teadlikku haiglah&uuml;gieeni tervikuna.</p> <p>Kagu-Aasia maades olen kohtunud kohaliku riigi tervishoiuministriga. Aga enne, kui l&auml;hen m&otilde;ne riigi tervishoiuministri jutule, osalen ise sealsetes haiglates operatsioonidel. Olen &otilde;ppinud arstiks ning saan operatsioonisaalis p&auml;ris h&auml;sti hakkama. Kahjuks selle olematu h&uuml;gieeni p&otilde;hjal, mida seal n&auml;en, v&otilde;in patsiendi peatset surma &uuml;sna t&auml;pselt ette ennustada. Nii Aasias kui ka mujal maailma haiglates ei piisa elluj&auml;&auml;miseks alati sellest, et l&otilde;ikuse tegi v&auml;ga osav kirurg &ndash; kui operatsiooni ajal v&otilde;i selle j&auml;rel satub haava kaudu patsiendi organismi infektsioon, siis kujuneb l&otilde;pptulemus kurvaks.</p> <p><b>Ajal, mil paljud ettev&otilde;tted kolivad oma tootmise hoopis Aasiasse, avasite teie hiljuti Eestis uue ja n&uuml;&uuml;disaegse tootmishoone. Kuidas selle otsuseni j&otilde;udsite ja mida t&auml;hendab &uuml;he ettev&otilde;tte jaoks selline h&uuml;pe?</b></p> <p>Me ei tooda asju, mis midagi ei kaalu, n&auml;iteks IT-lahendused. Desinfektandid on vedelikud, mille vedu on kallis ja k&otilde;ige parem on toota neid samas regioonis, kus neid kasutatakse. Nii et tehas, mille T&auml;nassilmas avasime, on Euroopa regioonile m&otilde;eldud tehas. Paraku ei ole see logistilisest aspektist kuigi hea valik, sest Eesti on selles m&otilde;ttes Euroopa t&auml;ielik &auml;&auml;remaa. Seda tuleks meil ausalt tunnistada. Euroopat varustav tehas sobiks logistiliselt kordades paremini n&auml;iteks Poola. Aga Eestil on &otilde;nneks veel m&otilde;ningaid eeliseid, n&auml;iteks madal korruptsioonitase, mida pean v&auml;ga oluliseks. Me usume, et IT- ja robootikalahenduste kasutuselev&otilde;tt, millele keskendume, kompenseerivad asukoha Euroopa &auml;&auml;remaal.</p> <p>Chemi-Pharmi T&auml;nassilma tehas on piloottehas. Kui suudame selle automatiseerituse viia tasemele, mis meid rahuldab, rajame t&auml;pselt samasugused tehased ka maailma teistesse piirkondadesse. Kui k&uuml;sida, kas plaanime tootmist ka Aasiasse viia, siis vastus on pigem jah. T&auml;htaegu ma praegu v&auml;lja ei &uuml;tle, aga loodan, et saame r&auml;&auml;kida viieaastasest perspektiivist.</p> <p><b>Millist t&auml;htsust omab sugu Eestis karj&auml;&auml;ri tegemisel?</b></p> <p>Mitte mingisugust. See k&uuml;simus on &uuml;lev&otilde;imendatud, ja julgen arvata, et mitte ainult Eestis. Indoneesias pidasin l&auml;bir&auml;&auml;kimisi kindraliga, kellele allus 1300 suurt haiglat. Selle vestluse kulgu ei m&otilde;jutanud mitte mingilgi m&auml;&auml;ral see, et ma olen naine. See ei oma t&auml;htsust, kui sa n&auml;iteks suudad r&auml;&auml;kida asjadest, mille peale kindral ise pole veel j&otilde;udnud m&otilde;elda.</p> <p><b>Milliseid t&ouml;&ouml;keskkonna probleeme meie &uuml;hiskonnas n&auml;ete?</b></p> <p>J&auml;rjest rohkem muutub teemaks paindliku t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamine. Praegu on siin kord ikka v&auml;ga j&auml;ik. T&ouml;&ouml;aja k&auml;sitlus peaks olema v&auml;ga paindlik, et saada t&ouml;&ouml;le need noored, kes tahavad &uuml;likooli ja kooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tada. &Auml;rge tulge r&auml;&auml;kima, et kui nii juhtuks, poleks neil &otilde;ppimiseks aega. Kes tahab, j&otilde;uab k&otilde;ike, kes ei taha, vedeleb niisama. See oleks noortele konkreetne praktika, mis v&otilde;imaldaks neil valdkonnaga sisuliselt tutvuda, ja nad saaksid selle eest veel palka ka. Nii et kui r&auml;&auml;gime t&ouml;&ouml;keskkonnast, siis on t&auml;htsaimaks m&auml;rks&otilde;naks paindlikkus.</p> <p><b>Olete t&ouml;&ouml;ga seoses palju reisinud ning erinevate &auml;rikultuuridega kokku puutunud. Mida oleks meil teistelt oma &auml;rikultuuri &uuml;le v&otilde;tta?</b></p> <p>Ma ei r&auml;&auml;giks isegi niipalju &auml;rikultuurist, see on liiga lai m&otilde;iste.</p> <p>Esiteks on mulle j&auml;&auml;nud meelde mitmed kohtumised Saksamaal, t&auml;psemalt, kuidas seal koosolekuid ja kohtumisi peetakse. Need on kiired, h&auml;sti ettevalmistatud, p&otilde;hjalikud. Eestis l&auml;hevad koosolekud tihti laadaks k&auml;tte. M&otilde;ni &uuml;tleb, et hea on sel viisil auru v&auml;lja lasta, aga kuhu j&auml;&auml;b efektiivsus?</p> <p>Teiseks meenub kohe t&ouml;&ouml;kultuur Singapuri teaduslaboris, kus ise t&ouml;&ouml;tasin. Seal toimis see igatsetud sild teadlaste ja ettev&otilde;tjate vahel &ndash; just see, mida me Eestis otsime. &Uuml;helt poolt oli olemas p&otilde;hjalik tehniline abi &ndash; tehnikud valmistasid k&otilde;ik ette, tule ja katseta! Teisest k&uuml;ljest siiras huvi &uuml;ksteise t&ouml;&ouml; vastu, t&otilde;sine orienteeritus koost&ouml;&ouml;le. Sinu k&otilde;rval t&ouml;&ouml;tab n&auml;iteks putukateadlane valgutootmise projekti kallal, sina ise pusid ternespiimas leiduvate immunoloogiliste antikehadega. Aga kolme aasta eest tegutses see teadlane mingi sarnase projektiga. Ta tulebki, m&otilde;tleb kaasa, ja &uuml;tleb: proovi seda ja seda! Seal oli &uuml;lihea laborikultuur!</p> <p><b>Olete hariduselt arst. Kas tunnete vahel igatsust minna patsientide juurde tagasi? </b></p> <p>Ikka. Kui oled arstiks &otilde;ppinud, siis arstiks j&auml;&auml;d. Arsti &uuml;lesanne on elude p&auml;&auml;stmine, ja sellega meie ettev&otilde;te tegeleb. &Otilde;nneks saan piisavalt palju k&auml;ia haiglates. Ma ei usu, et &uuml;kski teine arst Eestist oleks nii palju erinevaid maailma haiglaid n&auml;inud.&nbsp;</p> <p><b>J&auml;rjest enam r&auml;&auml;gitakse noorte v&auml;hesest huvist reaalteaduste vastu. Kas Eestist leiab veel keemiat&ouml;&ouml;stuse arendamiseks ja kasvatamiseks p&auml;devaid spetsialiste?</b></p> <p>Keemiaga ei ole nii hull, aga robootika ja inseneriteaduste puhul on heade inimeste puudus m&auml;rksa suurem. See, et TT&Uuml;s on k&otilde;ige popim valdkond avalik haldus, on muidugi katastroof. See on suur viga, et m&otilde;tleme v&auml;lja noortele mingeid n-&ouml; seksikaid erialasid, samal ajal kui ettev&otilde;tlus tunneb hoopis teistest spetsialistidest suurt puudust.</p> <p>Teine suur viga on Eesti g&uuml;mnaasiumide &bdquo;pehme matemaatika&ldquo;, mis teeb k&uuml;ll koolis &otilde;pilaste elu mugavamaks, aga l&otilde;ikab neil tulevikus paljud v&otilde;imalused igaveseks l&auml;bi. Kuhu edasi? Teeme siis juba Eestis &auml;kki m&auml;ngukooli ja p&auml;ris kooli?</p> <p>M&otilde;ne aja eest palkasime t&ouml;&ouml;le &uuml;he noormehe USAst. S&uuml;mpaatne noormees, aga &uuml;sna pea selgus, et ta oli keemiast k&uuml;ll &uuml;likoolis kaugelt m&ouml;&ouml;da k&auml;inud. Selle asemel oli ta valinud hoopis k&auml;sipalli. Me Eestis ei tohiks seda viga teha, meie tugevus ongi see, kui soosime tarkust ja tarku inimesi. Kui me teadust ja &otilde;petajate t&ouml;&ouml;d piisavalt ei rahasta, l&auml;heb asi ainult hullemaks. V&otilde;tame j&auml;rk-j&auml;rgult Eestis endalt v&otilde;imaluse ise oma valikuid teha.</p> <p>Meie ettev&otilde;te panustab sellega, et annab igal aastal v&auml;lja stipendiumi kahele TT&Uuml; tudengile &ndash; &uuml;hele automaatika- ja robootika alal ning teisele keemia alal. S&uuml;gisest lisanduvad T&Uuml;s meie stipendiumid keemia ja mikrobioloogia alal. Mingit siduvat lepingut me sellega ei s&otilde;lmi, aga riik v&otilde;iks k&uuml;ll &uuml;li&otilde;pilastega, kes saavad nn tasuta k&otilde;rghariduse, lepingud s&otilde;lmida. See t&auml;hendaks kohustust n&auml;iteks teatud arv aastaid Eestis t&ouml;&ouml;tada. Olgu kaks v&otilde;i viis aastat, lihtsalt alustame kusagilt! Kui Eestist lahkud, maksad raha tagasi, v&otilde;i kui tuled p&auml;rast j&auml;reldoktorantuuri Eestisse, siis su &otilde;ppelaen kustutatakse.</p> <p>Tunnistagem ometi &ndash; k&otilde;rgharidus ei ole ju praegu tasuta, selle maksab kinni kogu &uuml;hiskond!</p> <p><b>Mis te arvate, kuidas teie kolleegid teid kirjeldaksid?</b></p> <p>Ei tea, pole kunagi k&uuml;sinud. V&otilde;ib-olla nad &uuml;tlevad, et olen perfektsionist. T&otilde;epoolest, kui midagi teha, siis juba t&auml;iega! Kui ei, siis mitte!</p> <p>&bdquo;Kontrollifriik&ldquo; olen ka. Ja suure pildi vaataja. Pisiasju klaarida ja jamasid koristada mulle ei meeldi. Aga arvestades, millised toredaid kingitusi on kollektiiv mulle teinud (viimatine n&auml;iteks meie ettev&otilde;ttest tehtud j&otilde;ululaul), siis loodan, et nad hindavad, kuidas p&uuml;&uuml;ame selles ettev&otilde;ttes toredat ja inimlikku t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda hoida.</p> <p><b>Mis on olnud teie karj&auml;&auml;ri k&otilde;ige raskem hetk?</b></p> <p>Raske &ouml;elda. Ettev&otilde;tlus toob iga p&auml;ev midagi, mille lahendamine on millegi poolest keerulisem kui varem kogetu. Aga see kuulub t&ouml;&ouml; juurde.</p> <p>V&otilde;ib-olla oli k&otilde;ige raskem hetk see, kui &uuml;sna mu ettev&otilde;tjakarj&auml;&auml;ri alguses otsustas L&auml;ti t&uuml;tarfirma juht kaaperdada nii kontori, firma kui ka kaubam&auml;rgi. Ja seej&auml;rel lasi end Seimi valida, et saada saadikupuutumatus. Rahaline kahju oli suur, aga sel ajal oli vist pettumus selles inimeses suurem kui kahjutunne kaotatud rahast.</p> <p>Tookord tegin &otilde;ige otsuse &ndash; ei matnud end probleemipuntrasse, keskendusin pigem turu tagasiv&otilde;itmisele ja L&auml;ti jamasid kutsusin klaarima spetsialistid. K&uuml;llap sealt p&auml;rineb ka minu kontrollivajadus.</p> <p><b>Olete &uuml;hes varasemas esinemises &ouml;elnud, et meeskond peab kokku k&otilde;lama nagu orkester. Mida teete, kui m&otilde;ni &bdquo;pill&ldquo; teie orkestris l&auml;heb h&auml;&auml;lest? </b></p> <p>K&otilde;ik algab ettev&otilde;tte kultuurist. Valime v&auml;ga p&otilde;hjalikult uusi inimesi. Mitte ainult selle j&auml;rgi, mida nad oskavad, vaid kas nad sobituvad meie kollektiivi. Aga kui ikkagi &bdquo;m&otilde;ni pill ei k&otilde;la&ldquo;, siis k&otilde;igepealt tuleb h&auml;&auml;lestada. Ja kui selgub, et viga pole pillis, vaid pigem muusikus, kes ei suuda viisi pidada, siis tuleb sellest muusikust loobuda.</p> <p>Pillidest on muidugi kerge r&auml;&auml;kida, inimeste puhul on iga loobumine alati valus otsus.</p> <p><b>Olete &uuml;hiskondlikus tegevuses aktiivne. Mis teid selleks motiveerib?</b></p> <p>Tahaks j&auml;tta oma lastele parema Eesti. Mina ei usu vaesuse &uuml;mberjagamisse. Jaga, kuidas tahad, keegi j&auml;&auml;b ikka ilma. Aga targemas, s&otilde;bralikumas ja t&auml;nu sellele ka rikkamas Eestis on k&otilde;igil hea elada. Mina ei vaja tasuta bussis&otilde;itu, nagu ka palju teised &ndash; julgen &ouml;elda, et enamik Eesti inimesi ei vaja seda. Me ei vaja ka sotsiaalmaju sotsiaalmajade p&auml;rast, vaid esmalt inimestele piirkonnas t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust ja alles seej&auml;rel elamispinda nendele inimestele.</p> <p><b>Millest te ettev&otilde;tjana unistate?</b></p> <p>Unistan targast ja j&otilde;ukast Eestist. Mulle meeldib, kui Eesti on teadusega tegelev maa, kust tulevad kogu maailmale innovaatilised ideed. Ehkki see on v&auml;ga sinisilmne, tahaksin v&auml;ga sinnapoole liikuda.</p> <p>T&ouml;&ouml;alaselt unistan uutest turgudest ja sisenemisest uude valdkonda &ndash; ravimit&ouml;&ouml;stusse. Me juba liigume selles suunas.</p> <p>Tekst:&nbsp;Margit Pulk</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2405Tööandja maine võib olla tähtsam kui palganumber2019-10-02<p><b>Ettev&otilde;tte kehv maine v&otilde;ib muuta t&ouml;&ouml;le kandideerijad ettevaatlikuks ja k&otilde;hklevaks. Kui tegutsetakse veel &uuml;hiskonnas v&auml;hem prestiižikates tegevusvaldkondades, peab firma oma kuvandile tavap&auml;rasemast rohkemgi panustama.</b>&nbsp;</p> <p>Sirvides t&ouml;&ouml;kuulutusi, v&otilde;ib m&auml;rgata, et m&otilde;ni ettev&otilde;te otsib alailma t&ouml;&ouml;tajaid. P&otilde;hjused v&otilde;ivad olla erinevad, kuid tekib k&uuml;simus: miks inimesed seal t&ouml;&ouml;tada ei taha? V&otilde;i &auml;kki ei vasta nad t&ouml;&ouml;andja ootustele? Kui avalikkusesse j&otilde;uavad uudised, et t&ouml;&ouml;tajad pudenevad oma ametipostidelt nagu &otilde;unad puust, ja seda &uuml;sna vahelduvas rotatsioonis, siis kas j&auml;rgmised huvilised julgevadki kandideerida? Millise eelarvamusega? Liiatigi, kui m&otilde;ni endine t&ouml;&ouml;taja &uuml;ksikasjalisi kogemusi jagab? V&otilde;i kes tahab kaubandusettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le asuda teadmisega, et t&ouml;&ouml;p&auml;ev on v&auml;ga pikk, palk madal ja tekkiv puuduj&auml;&auml;k tuleb oma pisukesest teenistusest kinni maksta? Ilmselge on, et negatiivse mainega ettev&otilde;ttesse minnakse t&ouml;&ouml;le teatud reservatsiooni ja m&ouml;&ouml;ndustega, kui valdkond ja t&ouml;&ouml; v&auml;ga meeldivad, v&otilde;i pole erilisi valikuv&otilde;imalusi. Aga on ka ettev&otilde;tteid, kellel v&otilde;ib olla hea maine, ent tegevusvaldkond vastumeelne v&otilde;i -v&otilde;etamatu.&nbsp;</p> <p><b>K&otilde;igil pole eelarvamusi</b></p> <p>L&auml;heksite suure loomaarmastajana t&ouml;&ouml;le tapamajja v&otilde;i karusloomafarmi teadmises, kui p&otilde;latud on karusloomade kasvatajad ja ehedate nahkade tootjad? Isegi, kui leiate neis ettev&otilde;tetes rakendust alal, mis pole sugugi seotud otsese veret&ouml;&ouml;ga, on &uuml;hiskondlik suhtumine kujundanud tegevusalale, kuid &uuml;htlasi ettev&otilde;ttele ja seal t&ouml;&ouml;tajaile, negatiivse varjundi.</p> <p>Harjumaal Karjak&uuml;las rebaseid ja minke kasvatava <b>AS Balti Karusnaha juhatuse liige Marge Tiidus</b> &uuml;tleb, et &bdquo;loomadega saab tegeleda ainult inimene, kes neid armastab ja nende eest hoolitseb, aga teda tulevad &otilde;petama inimesed, kes valdkonnast midagi ei tea.&ldquo; Nende ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tatakse p&otilde;lvkonniti ja kaadrivoolavust pole.</p> <p>&bdquo;Ka nahastamist on t&ouml;&ouml;tajad teinud mitmeid k&uuml;mneid aastaid. See muutub rutiiniks,&ldquo; nimetab Tiidus, r&otilde;hutades, et nemad t&auml;idavad k&otilde;iki karuslooma pidamise n&otilde;udmisi. &bdquo;Turul on ka palju neid, kes seda ei tee. L&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes tahavad loomakaitsjad h&auml;vitada ettev&otilde;tmisi, kes n&otilde;udmisi t&auml;idavad. Kogu meie valdkond on ooteseisus.&ldquo; Kui karusnahahinnad turul muutuvad, siis alustatakse Tiiduse s&otilde;nul taas ja ehk tulevad ka nende t&ouml;&ouml;tajad Soome karusloomakasvatustest tagasi.</p> <p>&bdquo;Karjak&uuml;la alevikust 80% ongi kogu aeg olnud seotud karusloomakasvatusega, millega on siin tegeletud 1936. aastast. Kui ma tahan t&ouml;&ouml;tajaid leida, siis on mul Karjak&uuml;las j&auml;rjekord ukse taga. K&otilde;igil inimestel ei ole karusloomakasvatuse suhtes eelarvamust, kuigi karusloomavastased on k&otilde;vemini h&auml;&auml;lt teinud kui pooldajad, aga ma usun, et neid on samapalju. Arvestama peab, et loomad on loomad ja inimesed on inimesed, kuigi loomadele on hakatud omistama inimlikke tundeid ja m&otilde;tteid, mist&otilde;ttu me olemegi omadega rabas.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Oluline on ettev&otilde;tte tuntus</b></p> <p><b>O&Uuml; Kemmerling juhatuse liige K&uuml;lli Ilves </b>nendib, et<b> </b>t&ouml;&ouml;kuulutust n&auml;hes m&otilde;jutab ettev&otilde;tte tegevusala kindlasti t&ouml;&ouml;taja esmast reageeringut. &bdquo;Kui me otsime mobiilsete v&auml;lik&auml;imlate m&uuml;&uuml;gimeest, siis on t&ouml;&ouml;tajaid, kelle otsust kandideerida v&otilde;ib meie tegevusala m&otilde;jutada. Olgugi, et m&uuml;&uuml;gimehe t&ouml;&ouml; puhul pole suurt vahet, kas ta m&uuml;&uuml;b v&auml;lik&auml;imlaid, m&ouml;&ouml;blit v&otilde;i muud kaupa/teenust &ndash; t&ouml;&ouml;d tehakse peamiselt ikka telefoni ja arvutit vahendusel kontorilaua taga.&ldquo;<b></b></p> <p>Ilvese arvates on v&auml;lik&auml;imlate puhastusteenindajaid leida ilmselt sama keeruline kui muid koristajaid. Kehtib reegel: kes t&ouml;&ouml;d teha tahab, see ka teeb. V&auml;li&uuml;ritustele inimeste palkamisel on plussiks see, et lisaks &uuml;sna ebameeldivale t&ouml;&ouml;le saab koristaja osa ka &uuml;rituse melust jms, mist&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;lle lihtsam leida.</p> <p>&bdquo;Negatiivse varjundiga suhtumise vastu aitab ettev&otilde;tte enda hea maine hoidmise oskus,&ldquo; s&otilde;nab K&uuml;lli Ilves. Kui ettev&otilde;te on tuntud ja kaubam&auml;rki teatakse, siis on t&ouml;&ouml;tajad rohkem valmis ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le tulema ja nende v&auml;rbamine lihtsam. &bdquo;Loomulikult peab ka palk sobima, t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;kaaslased meeldivad olema.&ldquo;</p> <p><b>Maine v&otilde;ib olla palgast t&auml;htsam</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuiv&otilde;rd m&otilde;jutab ettev&otilde;tte negatiivne maine t&ouml;&ouml;tajaid? Eriti, kui vaja on otsida ja juurde palgata uusi inimesi?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab t&ouml;&ouml;andja turundus- ja v&auml;rbamisagentuuri Brandem asutaja ja tegevjuht Marie Evart:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;V&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral. Palgainfo Agentuuri ja Brandemi koost&ouml;&ouml;s korraldatud Eesti suurima t&ouml;&ouml;turu-uuringu tulemused n&auml;itavad, et 89% inimestele on t&ouml;&ouml;andja hea maine t&ouml;&ouml;andja valikul oluline. Aina rohkem tehakse enne kandideerimist ettev&otilde;tte taustauuringut, k&uuml;lastatakse nende karj&auml;&auml;rilehte, vaadatakse &uuml;le ettev&otilde;tte sotsiaalmeedia kontod, k&uuml;sitakse s&otilde;pradelt-tuttavatelt nende t&ouml;&ouml;kogemusi. Erinevatest kanalitest kogutud infokillud m&otilde;jutavad inimese kandideerimise otsust v&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral. Samuti p&ouml;&ouml;ratakse aina rohkem t&auml;helepanu sellele, milline on ettev&otilde;tte &uuml;hiskondlik roll ja kas see &uuml;htib inimese enda v&auml;&auml;rtustega. Ainult suure rahanumbri p&auml;rast oma v&auml;&auml;rtustega vastuollu &uuml;ldiselt ei minda. Seda on n&auml;ha eriti noorema generatsiooni puhul, kelle esindajad on pigem tihtipeale n&otilde;us madalama t&ouml;&ouml;tasuga, kui t&ouml;&ouml;andjal on hea maine. Ja lisaks tegutsetakse valdkonnas, mis inimesele t&otilde;esti huvi pakub ning kus ta tunneb, et tal on v&otilde;imalus areneda. Ka rahvusvahelised uuringud n&auml;itavad, et mainekate t&ouml;&ouml;andjate juures ollakse valmis t&ouml;&ouml;tama isegi kuni 20% madalama t&ouml;&ouml;tasu eest.&nbsp;</p> <p><b>Juhul, kui ettev&otilde;ttel on negatiivne maine, siis kuiv&otilde;rd peaksid potentsiaalsed t&ouml;&ouml;tajad seda pelgama? Alati ei pruugi n&auml;iteks m&otilde;ne endise t&ouml;&ouml;taja, kellega on t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petatud, jutt t&otilde;ele vastata?</b></p> <p>Kindlasti ei saa kommentaare t&auml;iesti arvesse v&otilde;tta, samas v&otilde;iks eelt&ouml;&ouml;na kogutud infokilde siiski &auml;ra kasutada selleks, et otsustada, milliseid k&uuml;simusi kandidaat n&auml;iteks ise t&ouml;&ouml;vestlusel v&otilde;iks v&otilde;imalikult t&ouml;&ouml;andjalt k&uuml;sida. Valijaks ei ole ju ainult t&ouml;&ouml;andja, vaid ka kandideerija, kes vestluse k&auml;igus peaks oma k&uuml;simustele vastused saama.&nbsp;</p> <p><b>Millist pingutust n&otilde;uab ettev&otilde;ttelt mainemuutus ― p&ouml;&ouml;rata see negatiivsest positiivseks?</b>&nbsp;</p> <p>Arvestada v&otilde;iks, et ettev&otilde;tte maine kujuneb tavaliselt pikema aja jooksul. V&auml;ga oluline on t&ouml;&ouml;andjatel ise oma mainet strateegiliselt kujundada. Muidu kujuneb maine omasoodu ja v&otilde;ibki juhtuda, et tekkinud maine ei kirjelda tegelikku organisatsioonikultuuri ega olukorda ettev&otilde;ttes. Oluliselt lihtsam ja odavam on j&auml;rjepidevalt oma mainet t&ouml;&ouml;andjana kujundada ja selle eest n&ouml; hoolt kanda, kui oodata m&otilde;nda konfliktset olukorda v&otilde;i prahmakat, et hakata seej&auml;rel t&ouml;&ouml;andjana oma mainet taastama.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel, kes on oma mainele &bdquo;vilistanud&ldquo;, ei ole t&ouml;&ouml;le kandideerijatesse lugupidavalt suhtunud (neile tagasisidet saatnud vms), on &uuml;hel hetkel v&auml;ga raske sellest mainest lahti saada. Isegi, kui ettev&otilde;te teeb strateegilisi muudatusi ettev&otilde;tte sees ehk muudab n&auml;iteks v&auml;rbamist v&otilde;i juhtimiskvaliteeti, siis maine teiseneb v&auml;ga aeglaselt. Negatiivsed kogemused levivad inimeste seas v&auml;ga kiiresti, positiivsest nii palju ei r&auml;&auml;gita.</p> <p>T&auml;hele tasub panna, et kui t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rab t&auml;helepanu ainult v&auml;lisele hiilgusele ehk m&otilde;tleb vaid sellele, kuidas hea t&ouml;&ouml;andjana &bdquo;v&auml;lja paista&ldquo;, siis raisatakse lihtsalt aega ja raha. Hea t&ouml;&ouml;andja maine kujuneb v&auml;lja siis, kui valitseb hea ettev&otilde;ttesisene organisatsioonikultuur, juhtimispraktikad ja traditsioonid, mis kajastuvad v&auml;lises maines. T&ouml;&ouml;andja p&otilde;hifookus peaks olema sellel, kuidas oma t&ouml;&ouml;tajate ootustele vastata ja neid hoida. Kui sellele k&uuml;simusele on vastus olemas ja praktikad ellu viidud, siis tuleb hakata m&otilde;tlema sellele, kas need professionaalsed tegevused kajastuvad ettev&otilde;tte v&auml;liskommunikatsioonis. Kas olulised s&otilde;numid j&otilde;uavad soovitud sihtr&uuml;hmadeni?</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2404Konsultant-konsulteeritav: Regina Reisig, Super Skypark2019-10-01<p><b>Millega Super Skypark tegeleb?</b></p> <p>Super Skypark on regiooni suurim kogupere meelelahutuskeskus, mis asub &Uuml;lemistes kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn. Kokku jalgpalliv&auml;ljakust suuremal alal ehk 7000 ruutmeetril laiub Euroopa suurim batuudiala, ligi 10 meetri k&otilde;rgused ronimislinnakud, interaktiivne 7D kino, 360&ordm; kino, k&auml;ed-k&uuml;lge-teaduskeskus, kingitustepood ja pererestoran. Hoone katusel asub Euroopas ainulaadne vaateratas. Kokku t&ouml;&ouml;tab meil ligi sada inimest &ndash; kokkadest batuudi- ja m&auml;nguala teenindajateni.</p> <p><b>Kuidas te T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde j&otilde;udsite?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultanditeenusest saime teada T&ouml;&ouml;inspektsiooni kaudu ja n&otilde;ustamisteenust tutvustati ka t&ouml;&ouml;ohutuskoolitusel. Haarasime v&otilde;imalusest kohe kinni.</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?</b></p> <p>Konsultandi k&uuml;lastus oli pikalt ette planeeritud ja ajastatud nii, et k&uuml;lastuse ajaks oleksid k&otilde;ik teenused avatud ja toimivad. Kokkulepitud p&auml;eval tuli konsultant meile k&uuml;lla ning me tegime ringk&auml;igu keskuse k&otilde;igis ruumides &ndash; nii nendes, mis on m&otilde;eldud vaid t&ouml;&ouml;tajatele, kui ka nendes, mis on m&otilde;eldud k&uuml;lastajatele.</p> <p>Konsultant andis juba ringk&auml;igul tagasisidet ja n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad tulid samuti uudistama ja jagasid oma arvamusi t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. See on v&auml;ga positiivne, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saavad panustada ja nende arvamusega arvestatakse.</p> <p>Sellest on v&auml;ga palju abi, kui t&ouml;&ouml;keskkonda tuleb vaatama oma ala spetsialist, kes oskab anda professionaalset n&otilde;u. Iga p&auml;ev samas t&ouml;&ouml;keskkonnas olles harjub &uuml;mbrusega ja nii ei pruugi enam m&auml;rgata asju, mis vajavad parendamist.</p> <p>P&auml;rast ringk&auml;iku keskuses arutasime konsultandiga m&auml;rgatud murekohti, millele tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, ning v&otilde;imalikke lahendusi. Selgitasime v&auml;lja ka teemad, millega edasi tegeleda. Kasutasin v&otilde;imalust k&uuml;sida &auml;ra k&otilde;ik k&uuml;simused, mis mul olid eelnevalt tekkinud, ja sain kohe spetsialistilt vastused.</p> <p>T&otilde;tt-&ouml;elda oli konsultandi k&uuml;lastus &uuml;le ootuste meeldiv ning enne kohtumist tekkinud v&auml;ike hirm t&auml;iesti asjatu. Tegemist oli kasuliku k&uuml;lask&auml;iguga, mille tulemusel saime p&otilde;hjaliku tagasiside t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultantsiooni tulemusel tegite?</b></p> <p>Konsultandilt saime n&otilde;uandeid, mille j&auml;rgi oleks k&otilde;ige m&otilde;istlikum hinnata ja valida riskianal&uuml;&uuml;si koostamiseks teenusepakkujat.</p> <p>Saime n&otilde;uandeid ohutusjuhendite koostamiseks. Valisime meeskonnast v&auml;lja esmaabi andjad. Esmaabivahendite k&auml;ttesaadavust oleme suurendanud. Oleme m&auml;rgistanud p&otilde;randal eri k&otilde;rgusega tasapinnad ja korrastanud juhtmed, et v&auml;ltida komistamist ja kukkumist. Oleme &uuml;heselt m&otilde;istetavalt reguleerinud t&ouml;&ouml;tajate puhkepausid.</p> <p>Edaspidi oskame ka ise teha keskuses ringk&auml;iku t&ouml;&ouml;keskkonna kontrollimiseks, et tuvastada varakult puudused ning need k&otilde;rvaldada. Soovime k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonnaalast teadlikkust suurendada, et nad oskaksid m&auml;rgata murekohti ja julgeksid neist ka teada anda.</p> <p>Julgustan ka teisi konsultanditeenust kasutama. See teenus on tasuta ja pakub v&auml;&auml;rt n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad on meie k&otilde;ige kallim vara ja seet&otilde;ttu peab ka hoolitsema selle eest, et nende t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu, turvaline ja meeldiv.&nbsp;</p> <p><b>Konsultant Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</b></p> <p>Saime Super Skyparkist varakevadel kirja, et nad soovivad kutsuda enda juurde t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi, kellelt saada n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;tajatele hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomiseks. K&uuml;lastus toimus kevadel, kui ka vaateratas juba t&ouml;&ouml;tas.</p> <p>K&uuml;lastuse ajaks oli ettev&otilde;te juba tegutsema asunud &ndash; oli m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ja valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, samuti oli tehtud ettevalmistusi riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist oligi see, kellega k&uuml;lastuse ajal suhtlesin. Vahetu kontakt inimesega, kes ettepanekuid ellu hakkab viima, on konsultandi seisukohast k&otilde;ige parem, sest nii ei saa midagi n&otilde;ustamisel r&auml;&auml;gitust kaduma minna.</p> <p>Kuna ettev&otilde;ttes on palju erinevaid tegevusi ning tegutsetakse suurel alal, ei ole t&ouml;&ouml;keskkonna korraldamine sugugi lihtne. Selleks et seda keerulist &uuml;lesannet h&auml;sti lahendada, on vaja k&otilde;igi panust &ndash; t&ouml;&ouml;andja ei saa lahendada probleemi, mille olemasolust ta teadlik ei ole. &Otilde;nneks olid Super Skyparki t&ouml;&ouml;tajad v&auml;ga avatud ja aktiivsed suhtlejad ning osutasid k&uuml;lastuse k&auml;igus probleemidele ja kitsaskohtadele ka ise.</p> <p>Kui konsultant t&otilde;i v&auml;lja v&otilde;imaliku probleemi, mis t&ouml;&ouml;tajatele ei tundunud probleemina, l&uuml;kati konsultandi v&auml;&auml;rarvamus &uuml;mber. Kui t&ouml;&ouml;tajate k&auml;est k&uuml;sisin, et kuidas te seda v&otilde;i teist asja teete, siis k&otilde;ik v&auml;ga meelsasti n&auml;itasid ja selgitasid ning m&otilde;tlesid kaasa, kuidas saaks paremini.</p> <p>Ettev&otilde;tet, kus t&ouml;&ouml;andja on hea t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust endale tunnistanud, on hea konsulteerida, sest ta on vastuv&otilde;tlikum soovitustele ja ettepanekutele. Kui t&ouml;&ouml;andja tegeleb hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisega, siis on ka t&ouml;&ouml;tajad altimad ettepanekuid tegema ning t&ouml;&ouml;keskkonna parendamisse panustama, sest m&otilde;istetakse, et nende heaolu on t&ouml;&ouml;andjale oluline.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tagasisidet ja parendusettepanekuid on raske &uuml;lehinnata, sest nemad teevad t&ouml;&ouml;d ja viibivad konkreetses keskkonnas terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;tajad on esimesed, kes saavad aru, et n&auml;iteks tool, mis tundub t&auml;itsa normaalne, ei sobi kasutamiseks konkreetses kohas.</p> <p>Konsulteerimise k&auml;igus r&auml;&auml;kisime ka ohtlike kemikaalide k&auml;itlemisest ja redelil t&ouml;&ouml;tamise ohutusest. Need m&otilde;lemad on olulised teemad, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramata j&auml;tmine v&otilde;ib kaasa tuua raskete tagaj&auml;rgedega &otilde;nnetusi.</p> <p>Konsultandi eelis on v&auml;rske pilk: konsultant n&auml;eb konkreetset t&ouml;&ouml;keskkonda esimest korda ja m&auml;rkab puudusi kergemini. N&auml;iteks ei ole ta harjunud konkreetse trepiga ning seet&otilde;ttu m&auml;rkab m&auml;rgistamise vajadust, et kukkumisohtu v&auml;hendada. Koos tehtud ringk&auml;igul saab konsultant p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;andja esindaja t&auml;helepanu v&otilde;imalikele ohukohtadele, et ta &otilde;piks neid hiljem ise m&auml;rkama.</p> <p>Kuigi tegemist oli v&auml;ga huvitava ettev&otilde;ttega, vaateratas oli just avatud ja tundus &uuml;limalt p&otilde;nev, j&auml;i mulle k&otilde;ige eredamalt meelde &uuml;he t&ouml;&ouml;taja seljal olnud kiri &bdquo;Tohutult ohutult!&ldquo;. Iga kord, kui vaateratast p&ouml;&ouml;rlemas n&auml;en, tuleb see mulle meelde ja toob naeratuse n&auml;ole, sest see s&otilde;napaar oli oma lihtsuses<b> </b>t&auml;iesti geniaalne!</p> <p>Foto: Super Skypark</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2402Mida teha, kui ülemus soovib minuga juhtunud tööõnnetust varjata?2019-09-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Leppisin aga &uuml;lemustega kokku, et ma &uuml;tlen arstile, et see juhtus kodus. Ma arvan, et see ikka ei ole &otilde;ige ja tahaks n&uuml;&uuml;d selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks &uuml;mber muuta, mis ma selleks tegema pean?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu arsti poole, tuleb arstile kindlasti &ouml;elda, et viga saadi t&ouml;&ouml;d tehes. Arst, kes tuvastab t&ouml;&ouml;tajal raske tervisekahjustuse v&otilde;i v&auml;ljastab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe, teavitab sellest t&ouml;&ouml;inspektsiooni. Samuti teavitab arst t&ouml;&ouml;inspektsiooni surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja otsustavad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust varjata ning t&ouml;&ouml;taja ei r&auml;&auml;gi arstile vigastada saamise kohta t&otilde;tt, v&otilde;ib hilisemalt olla keeruline t&otilde;endada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, sest ka v&otilde;imalikud tunnistajad ei pruugi enam &otilde;nnetuse juhtumist m&auml;letada.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Seega tuleb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul j&auml;lgida, et nii arst kui t&ouml;&ouml;andja saaksid juhtunust &otilde;igeaegselt teada. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja sai vigastada nii, et keegi seda pealt ei n&auml;inud ja ta annab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest teada &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andjale, kes seda aga varjata soovib, ei ole t&ouml;&ouml;tajal v&auml;ga palju v&otilde;imalusi hiljem veenvalt selgitada ja t&otilde;endada, et tegemist ikkagi oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kannatanul, aga ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust pealt n&auml;inud kolleegidel on kohustus t&ouml;&ouml;andjat juhtunust teavitada. Kui seda kohe teha pole v&otilde;imalik, tuleks esimesel v&otilde;imalusel siiski teada anda. Soovitame teavituse esitada n&auml;iteks e-posti teel, et hilisemalt vajadusel t&otilde;endada.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja vaatamata teavitusele t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ei tunnista ning seda uurima ei hakka, siis on vaidluse lahendamiseks v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel peab t&ouml;&ouml;taja samuti esmalt t&otilde;endama, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Kui kohus tuvastab, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt kahju saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitise osas. Seega on t&ouml;&ouml;tajal kohtusse p&ouml;&ouml;rdumisel kaks erinevat n&otilde;uet: t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tuvastamine ja kahjun&otilde;ue.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2401Sihtkontroll: Ehitussektor2019-09-27<p><b>Eesti ehitusettev&otilde;tted on leppimas t&otilde;siasjaga, et f&uuml;&uuml;sikareeglid kehtivad ka nende ehitusplatsil</b></p> <p><em>Kristel Abel, T&ouml;&ouml;inspektsiooni teabe ja v&auml;lissuhete osakonna juhataja</em></p> <p>Ehitussektori t&ouml;&ouml;keskkond on T&ouml;&ouml;inspektsiooni hoolika t&auml;helepanu all, sest tegemist on k&otilde;rge ohuhinnanguga tegevusalaga. Seet&otilde;ttu toimub ka sektoris sagedamini sihtkontrolle, mille k&auml;igus inspektorid vaatavad teatud kindlat t&ouml;&ouml;l&otilde;iku ning hindavad, kas on tehtud k&otilde;ik selleks, et t&ouml;&ouml;tegijate elu ja tervis oleks hoitud. Mullu juhtus ehituses 438 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 119 olid rasked, ning kolm inimest kaotas t&ouml;&ouml;d tehes elu.</p> <p>Seekordse sihtkontrolli fookuses oli k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamine. T&ouml;&ouml;inspektorid j&auml;lgisid, kas ehitusplatsidel on paigaldatud kukkumist takistavad vahendid (tellingud ja piirded) ning kas neid kasutatakse &otilde;igesti.</p> <p>Sihtkontrolliti 86 ehitusplatsi 13 maakonnas. Enim k&uuml;lastatud ehitusplatse asus Harjumaal (25), P&auml;rnumaal (13) ja Tartumaal (12). Rikkumisi tuvastati kokku 255 ehk &uuml;he platsi kohta keskmiselt 2,9 rikkumist. Rikkumisi &uuml;he platsi kohta tuvastati enim Ida-Virumaal (6,5), L&auml;&auml;ne-Virumaal (4,25) ning Harjumaal (3,52). K&otilde;ige paremas korras olid Tartumaa ehitusplatsid.</p> <p>Valdavalt k&otilde;rvaldati rikkumised viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Inspektorid koostasid k&uuml;mme ettekirjutust, &uuml;ks neist oli sunniraha hoiatusega. Keelati k&uuml;mne elule ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine ning t&ouml;&ouml; peatati k&uuml;mnel ehitusplatsil. &Uuml;htegi rikkumist ei tuvastatud seitsmel ehitusplatsil, s.o vaid 8%-l kontrollitud ehitusplatsidest.</p> <p><b>Suurimad v&otilde;imaliku &otilde;nnetuse p&otilde;hjustajad</b></p> <p>Enim rikkumisi oli seotud ohualade m&auml;rgistamata j&auml;tmisega. Palju probleeme oli liikumisteedega. Libisemine, komistamine ja kukkumine on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjusena teisel kohal ning &otilde;nnetuste arvukusele aitab oluliselt kaasa see, kui l&auml;bik&auml;iguteele on vedelema j&auml;etud ajutisi juhtmeid-kaableid. See on olukord, mida inspektorid kohtasid ehitusplatsidel liiga sageli. Samuti polnud treppidele ja lahtistele avadele paigutatud kaitsepiirdeid. Seitsmel ehitusplatsil oli probleeme piisava valgustusega.</p> <p>On raske ette kujutada ehitusplatsi, kus poleks tellinguid. Tellingutel saab teha t&ouml;&ouml;d k&otilde;rgustes v&otilde;imalikult ohutult, ent tellingud ise v&otilde;ivad muutuda suurema ohu allikaks, kui need pole n&otilde;uetekohaselt paigaldatud v&otilde;i kui neid ei kasutata korrektselt. N&auml;iteks sattusid inspektorid ehitusplatsile, kus tellingu &uuml;ks tugijalg toetus suvalisele lauajupile, aga teine oli lihtsalt &otilde;hus. Teisel puhul ronisid t&ouml;&ouml;lised t&ouml;&ouml;platvormile otsekui oravad m&ouml;&ouml;da kaitsepiirdeid, milleks need aga sugugi m&otilde;eldud pole. Ikka veel kohtasid inspektorid isevalmistatud ebakindlaid puidust t&ouml;&ouml;platvorme. Inspektorid keelasid nende tellingute kasutamise, millel polnud kaitsepiirdeid v&otilde;i mille ankrupoldid olid eemaldatud. Keelati ka tellingud, millele oli paigaldatud tuulekoormust suurendav kile, mille kandepostid toetusid otse maapinnale v&otilde;i juhuslikele lauajuppidele.</p> <p><b>Kiiver on ehitusplatsil kohustuslik</b></p> <p>Kiivri kasutamine on muutunud loomulikuks t&ouml;&ouml;varustuse osaks. Siiski on veel t&ouml;&ouml;tajaid, kes kannavad kiivrit kaasas ainult selleks, et inspektori l&auml;henedes see p&auml;he panna. Niisamuti leidis &uuml;ks t&ouml;&ouml;line kohe &uuml;les turvarakmed, kui inspektor t&ouml;&ouml; peatas. On vist &uuml;sna narr loota, et inspektor on t&ouml;&ouml;lise k&otilde;rval hetkel, kui sellele midagi p&auml;he kukub v&otilde;i kui see ise libastub. Isikukaitsevahendi kasutamine v&otilde;ib tunduda t&uuml;&uuml;tu ja ebamugav, aga kindlasti palju mugavam kui kuude kaupa kodus paranemine v&otilde;i koguni eluga h&uuml;vasti j&auml;tmine.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus oli m&auml;rgata ka m&otilde;ningaid suundumusi paremuse poole. Tellingute puhul on varem pidevalt eiratud k&otilde;ige alumise, jalapiirde vajalikkust. T&auml;navu on olukord tunduvalt paranenud ning enamikul kontrollitud fassaaditellingutest oli ka jalapiire olemas. Samuti kannavad pea k&otilde;ik t&ouml;&ouml;lised ehitusplatsil kaitsejalatseid, vaid 2% t&ouml;&ouml;tajatest on valmis oma varvastega riskima.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutusplaanide koostamine v&otilde;i igan&auml;dalane ohutuse &uuml;ldkontroll pole veel saanud loomulikuks t&ouml;&ouml;korralduse osaks. Tuleb aga t&otilde;deda, et v&otilde;rreldes eelmise aasta tulemustega on olukord paranenud. Ilmselt ollakse Eesti ehitusplatsidel leppimas t&otilde;siasjaga, et f&uuml;&uuml;sikaseaduste vastu ei saa ning et &uuml;levalt v&otilde;ib alla kukkuda, kui vajalikud piirdeid paigaldamata v&otilde;i kaitsevahendid kasutamata j&auml;tta.</p> <p><strong>Teabematerjalid:</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ehitus/TI_tellingu-kasutamine_plakat.pdf" title="TI_tellingu-kasutamine_plakat.pdf (562 KiB)" target="_blank">Ohutus tellingu kasutamisel</a></p> <p><a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ehitus/TI_redeli-kasutamine_plakat.pdf" title="TI_redeli-kasutamine_plakat.pdf (561 KiB)" target="_blank">Ohutus redeli kasutamisel</a></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2400Meie inimene: Kaire Saarep - nõustamisel paljastub meile tuhandete ettevõtete siseelu 2019-09-26<p><b>Jaanika Palm</b></p> <p>T&otilde;rvast p&auml;rit Kaire Saarep asus T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristina t&ouml;&ouml;le 2016. aasta jaanuaris. Tema usinust ja t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendumist m&auml;rkasid kolleegid kohe ja ta p&auml;rjati parima uue tulija tiitliga. Kui Kaire Saarepile tehti ettepanek asuda n&otilde;ustamistalituse juhataja kohale, siis v&otilde;ttis ta ettepaneku hea meelega vastu, sest talle meeldib areneda ja kogu aeg midagi uut &otilde;ppida.</p> <p><b>Kuidas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le sattusite?</b></p> <p>&Otilde;ppisin Tallinna Tehnika&uuml;likooli magistri&otilde;ppes personalit&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tasin selle k&otilde;rvalt klienditeenindajana.</p> <p>Kooli &otilde;ppekavas oli t&ouml;&ouml;&otilde;igus, mis sai kohe minu lemmikaineks. T&ouml;&ouml;kohtades, kus ma tol ajal t&ouml;&ouml;tasin, m&auml;rkasin, et t&ouml;&ouml;andjad ei oska t&ouml;&ouml;&otilde;igust t&otilde;lgendada v&otilde;i hiilivad selle t&auml;itmisest m&ouml;&ouml;da. See innustas mind pidama blogi, kus kirjutasin ja selgitasin t&ouml;&ouml;&otilde;iguse erinevaid aspekte. Blogi muutus &uuml;pris kiiresti populaarseks.</p> <p>Toonane n&otilde;ustamistalituse juhataja Anni Koha m&auml;rkas minu blogi ja v&otilde;ttis &uuml;hendust, et mind t&ouml;&ouml;le kutsuda. Tulingi tema kutsel t&ouml;&ouml;vestlusele ning mind peeti sobivaks n&otilde;ustamisjuristi ametikohale.</p> <p>M&auml;letan, et &ouml;&ouml;l enne esimest t&ouml;&ouml;p&auml;eva T&ouml;&ouml;inspektsioonis olin v&auml;ga &auml;revil ega saanud magadagi.</p> <p><b>Kas vahel on kahju, et ei t&ouml;&ouml;ta&nbsp; valitud erialal ega saa personalit&ouml;&ouml;d teha?</b></p> <p>Enne personalit&ouml;&ouml; &otilde;ppimist kaitsesin bakalaureusekraadi Tallinna &Uuml;likoolis rekreatsiooni erialal. Kuna olin kooliajal v&auml;ga aktiivne noor ja osalesin mitmesugustes huvitegevustes ning korraldasin ise erinevaid &uuml;ritusi, siis rekreatsiooni &otilde;ppida tundus v&auml;ga loogiline.</p> <p>Kui &uuml;hel hetkel m&otilde;istsin, et edaspidi tulebki pidevalt eri tegevusi organiseerida, siis see enam nii ahvatlev ei tundunud. Nii l&auml;ksin magistri&otilde;ppesse hoopis personalit&ouml;&ouml;d &otilde;ppima ja sealt liikusin t&ouml;&ouml;&otilde;iguse juurde, mille puhul ma tunnen, et olen j&otilde;udnud &otilde;ige erialani.</p> <p>Vahel m&otilde;tlen, et oleksin v&otilde;inud kohe minna &otilde;igusteadust &otilde;ppima, aga g&uuml;mnaasiumis mul polnud sellist m&otilde;tetki.</p> <p><b>Mida n&otilde;ustamistalituse juhataja teeb?</b></p> <p>&Uuml;ks osa minu t&ouml;&ouml;st on sama, mida teevad k&otilde;ik n&otilde;ustamisjuristid: n&otilde;ustan t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid telefoni ja kirja teel ning esinen infohommikutel ja teabep&auml;evadel t&ouml;&ouml;andjatele. Aeg-ajalt tuleb inimesi b&uuml;roos ka vastu v&otilde;tta.</p> <p>Juhatajana on minu &uuml;lesanne planeerida kogu talituse t&ouml;&ouml;d. Aeg-ajalt tuleb ette suhtlemist ajakirjanikega ning vastata nende k&uuml;simustele.</p> <p>Juhataja teeb lisaks n&otilde;ustamisele taustat&ouml;&ouml;d, et kogu osakonna t&ouml;&ouml; sujuks ja &uuml;kski k&uuml;simus ei j&auml;&auml;ks vastuseta.</p> <p><b>Kas on olnud soovi ka erasektorisse t&ouml;&ouml;le minna?</b></p> <p>Tegelikult ei ole olnud, sest t&ouml;&ouml; T&ouml;&ouml;inspektsioonis on nii vaheldusrikas. N&otilde;ustamistalitus saab kuus keskmiselt 3000&ndash;3500 k&otilde;net ja 500&ndash;700 kirja, milles inimesed paluvad n&otilde;u ja abi. P&ouml;&ouml;rdutakse mitmesugustel teemadel. Siin t&ouml;&ouml;tades saab meeletu kogemuse erinevate kaasustega. N&otilde;ustamisel paljastub meile tuhandete ettev&otilde;tete siseelu. See on &auml;&auml;rmisel p&otilde;nev.</p> <p>&Uuml;hes ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tades n&auml;eksin vaid &uuml;liv&auml;ikest osa t&ouml;&ouml;elu aspektidest. Muidugi ma ei v&auml;lista, et kunagi v&otilde;in tunda huvi erasektoris t&ouml;&ouml;tamise vastu.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kummalisem asi,&nbsp; mida n&otilde;ustamisel on k&uuml;situd?</b></p> <p>Vahel tundub, et miski ei suuda mind enam &uuml;llatada, aga siis p&ouml;&ouml;rdub m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja, kellel on m&otilde;ni uus mure. Samuti v&otilde;ib ette tulla olukordi, kus sama probleemiga seoses kirjutab nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja ning esmapilgul j&auml;&auml;b mulje, et tegemist on kahe eri juhtumiga, sest vaatenurgad on nii erinevad.</p> <p>Kummalised k&uuml;simused saab jagada kaheks: &uuml;htedele on juriidiliselt lihtne vastata, kuid need kummastavad muus m&otilde;ttes. N&auml;iteks k&uuml;sis &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, et kus on kirjas, et ta ei v&otilde;i klienditeenindajana n&auml;tsu n&auml;rida. V&otilde;i siis r&auml;&auml;kis &uuml;ks inimene, et kaast&ouml;&ouml;taja soovis tulla k&uuml;lla, aga tema seda ei soovinud, ning k&uuml;sis n&otilde;u, mida teha.</p> <p>Teine t&uuml;&uuml;p on juriidiliselt keerulised k&uuml;simused, mille puhul ma tihti imestan, kuidas m&otilde;nda paragrahvi suudetakse n&otilde;nda erinevalt t&otilde;lgendada.</p> <p>Tegelikult on ka kolmas t&uuml;&uuml;p k&uuml;simusi, kus mind paneb imestama inimeste &otilde;elus ja pahatahtlikkus. Tihti on need t&ouml;&ouml;kiusamisega seotud juhtumid. N&auml;iteks kirjutas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, et t&ouml;&ouml;andja k&auml;is tal kodus laupa katsumas, et veenduda, kas ta ikka on haige.</p> <p>M&otilde;ned raamatupidajad ja personalijuhid j&auml;rgivad ikka veel k&uuml;mme aastat vana t&ouml;&ouml;- ja puhkeajaseadust. Paneb imestama, et ei olda kursis oma valdkonna &otilde;igusaktidega.</p> <p><b>Kuidas on muutunud teemad ja probleemid, mille kohta t&ouml;&ouml;tajad&nbsp; ja t&ouml;&ouml;andjad k&uuml;sivad?</b></p> <p>Kui ma kolm ja pool aastat tagasi t&ouml;&ouml;d alustasin, siis saime ingliskeelseid kirju 1&ndash;2 t&uuml;kki kuus. N&uuml;&uuml;d tuleb neid keskmiselt 20. V&auml;ga palju on juurde tulnud v&auml;lismaalastega ja v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamisega seotud k&uuml;simusi. Need on tihti juriidiliselt keerukad juhtumid, mille puhul tuleb m&otilde;elda, millise riigi &otilde;igust kohaldada. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osaliselt Soomes, t&ouml;&ouml;andja on Eestis, kuid t&ouml;&ouml;taja ise on p&auml;ris Ukrainast ning lepinguga on nad kokku leppinud, et j&auml;rgitakse Eesti &otilde;igust.</p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamise kohta varem ei k&uuml;situd. N&uuml;&uuml;d helistatakse t&ouml;&ouml;kiusamisega seoses p&auml;evas keskmiselt 6&ndash;8 korda. Peamiselt k&uuml;sivad t&ouml;&ouml;tajad, mida teha, kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja peale karjus, teda s&otilde;imas, m&otilde;nitas v&otilde;i j&auml;litas. On juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgib l&auml;bi kaamera kogu aeg oma t&ouml;&ouml;tajaid. Vaadatakse pidevalt, mida t&ouml;&ouml;taja teeb, ning p&auml;ritakse aru, miks t&ouml;&ouml;taja n&auml;iteks klaase kohe laualt ei koristanud v&otilde;i miks ta pitsa peale just nii palju juustu pani. R&auml;ige kontrollimine on samuti t&ouml;&ouml;kiusu vorm.</p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;kiusamisega seoses on meil &uuml;ha rohkem n&otilde;ustamist, siis ma kardan, et t&ouml;&ouml;inspektsiooni j&otilde;uab neist juhtumeist vaid murdosa.</p> <p><b>Mis on selle t&ouml;&ouml; juures k&otilde;ige raskem?</b></p> <p>Vahel tuleb ette suhtlemist v&auml;ga pahase v&otilde;i vihase kliendiga. Tavaliselt on ta pahane k&otilde;ige peale &ndash; riigi, seaduste, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja minu peale. N&auml;iteks juhtum, kus t&ouml;&ouml;andja ei tahtnud anda oma t&ouml;&ouml;tajale &otilde;ppepuhkust. Ta arvas, et seadus on m&otilde;ttetu, ning karjus minu peale. Mina ei ole seda seadust ju teinud ning kui inimene ei soovi seadust t&auml;ita, siis see ei t&auml;henda, et see seadus on m&otilde;ttetu. &Otilde;nneks ei ole selliseid juhtumeid palju.</p> <p>Tuleb ette ka kurbi olukordi, mida on raske taluda. N&auml;iteks inimkaubanduse juhtumid, kus v&auml;lismaalased t&ouml;&ouml;tavad 50 euro eest n&auml;dalas ja elavad vanas laohoones, kus madratsid on magamiseks maha pandud. Raske on uskuda, et see on Eestis v&otilde;imalik. See teeb kurvaks ja j&otilde;uetuks.</p> <p><b>Missugused on teie vaba aja meelistegevused?</b></p> <p>Mulle meeldib sporti teha. Jooksmine aitab pingeid maandada. Jooksuv&otilde;istlustel ma ei k&auml;i, aga jooksurajal tunnen ma ennast h&auml;sti.</p> <p>Ma pakun hoiukodu kassidele. Hetkel on mul kodus neli kassipoega. K&otilde;ik on t&auml;navalt ja nende olukord ei ole k&otilde;ige parem. Poputan nad &uuml;les ja siis saavad nad oma p&auml;riskoju minna.</p> <p>Mulle meeldib v&auml;ga ka reisida.</p> <p><b>Reisisite neli kuud Aasias ja&nbsp; samal ajal j&auml;tkasite t&ouml;&ouml;d T&ouml;&ouml;inspektsioonis. Kuidas see &otilde;nnestus?</b></p> <p>Kui ma veel n&otilde;ustamisjurist olin, oli mul v&otilde;imalus neli kuud Eestist &auml;ra olla. Kuu aega olin Balil, kuu aega Kuala Lumpuris, seej&auml;rel l&auml;ksin Langkawi saarele Malaisias ning sealt edasi Singapuri ja Bruneisse.</p> <p>Kui Eestis on kell 8 hommikul, siis Aasias on kell 2 p&auml;eval.</p> <p>Olin &uuml;hes kohas v&auml;ga pikalt ja ma ei pidanud tormama k&otilde;iki vaatamisv&auml;&auml;rsusi paari p&auml;evaga &uuml;le vaatama. Hommikuti k&auml;isime paari huvipakkuvat kohta vaatamas ja p&auml;eval kell 2 oli minu n-&ouml; turismiaeg l&auml;bi. Eestis sai samal ajal kell 8 hommikul ning mina alustasin t&ouml;&ouml;p&auml;evaga.</p> <p>&Uuml;hest riigist teise reisimiseks kasutasin n&auml;dalavahetust. Kui tahtsime pikemalt ringi k&auml;ia, siis kasutasin ka puhkusep&auml;evi.</p> <p>Ma tundsin endal vastutust: kui mina saan esimesena sellist v&otilde;imalust kasutada ja j&auml;tan midagi tegemata, siis j&auml;rgmistele sellist t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust enam ei v&otilde;imaldata.</p> <p>Ma usun, et kasutan seda v&otilde;imalust kunagi veel, sest mu elukaaslane on muusik ja ta t&ouml;&ouml;tab k&otilde;ikjal maailmas. N&otilde;ustamistalituse juhina on t&ouml;&ouml; planeerimine v&otilde;ib-olla keerulisem, kuid mitte v&otilde;imatu.</p> <p><b>Kuidas suhtuti T&ouml;&ouml;inspektsioonis sellesse, et soovite kaugt&ouml;&ouml;d n&otilde;nda kaugelt teha?</b></p> <p>Kui ma sellest plaanist toonasele &uuml;lemusele r&auml;&auml;kisin, siis ta vaatas, et seda t&ouml;&ouml;d on v&otilde;imalik pisut &uuml;mber planeerides teha ka kaugelt, ja seet&otilde;ttu ei olnud takistusi.</p> <p>N&otilde;ustamistalitus on &uuml;le Eesti laiali, Tallinnas on vaid neli t&ouml;&ouml;kohta. Enamiku ajast t&ouml;&ouml;tan b&uuml;roos &uuml;ksi, sest teised eelistavad teha kaugt&ouml;&ouml;d.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonis on kaugt&ouml;&ouml; tavap&auml;rane, aga t&otilde;si, enamasti viibitakse siiski Eestis. Suhtleme kolleegidega t&ouml;&ouml;asjus peamiselt Skype&rsquo;is ja ka kaugt&ouml;&ouml;l olles olin kogu aeg k&auml;ttesaadav. Mitmed kolleegid &uuml;tlesid, et nad ei saanud arugi, et ma &auml;ra olin. Kolleegide suhtumine oli toetav ja tunti heameelt, et T&ouml;&ouml;inspektsioonis sellist t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldatakse.</p> <p>Fotod: erakogu</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/002 Kaire Saarep Foto erakogu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-002 Kaire Saarep Foto erakogu.jpg" /></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2399Tere, kool! Ehk kuidas algas kooliaasta erinevates ettevõtetes2019-09-25<p>Paljud t&ouml;&ouml;andjad jagavad t&ouml;&ouml;taja r&otilde;&otilde;mu lapse koolitee alguse &uuml;le. K&uuml;sisime t&ouml;&ouml;andjatelt, kuidas lapsi ja nende vanemaid t&auml;htsa p&auml;eva puhul meeles peetakse ja miks on see oluline.</p> <p><b>Kuidas t&auml;histate t&ouml;&ouml;tajate laste kooli algust&nbsp; ja kuidas idee s&uuml;ndis?</b></p> <p><b>Kindlustustarkvara arendamise ja m&uuml;&uuml;misega tegelev Insly O&Uuml; personalispetsialist Pamela Raestu:</b> Kui t&ouml;&ouml;taja laps l&auml;heb esimesse v&otilde;i teise klassi, siis annab Insly lapsevanemale vaba p&auml;eva. Esimese klassi lapsed saavad kinkekaardi, mille eest soetada koolitarbeid.</p> <p>Suure t&otilde;en&auml;osusega s&uuml;ndis idee sellest, et soovisime senisest enam m&auml;rgata neid t&ouml;&ouml;tajaid, kellel on lisaks t&ouml;&ouml;taja rollile ka lapsevanema roll.</p> <p><b>Energeetika- ja automaatikaettev&otilde;tte ABB Balti riikide personalijuht Ly Malk:</b> Esimese koolip&auml;eva aktuse p&auml;eval antakse vanematele tasustatud vaba p&auml;ev ning koolitee algust toetatakse v&auml;ikese rahalise panusega.</p> <p>Idee s&uuml;ndis soovist mitmekesistada t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaalustamise v&otilde;imalusi. Sel viisil oleme seda teinud juba palju aastaid.</p> <p><b>Eesti Rahvusringh&auml;&auml;lingu (ERR) personali- ja arendusjuht Kristel Maran:</b> ERRis saavad algklasside &otilde;pilaste vanemad alati 1. septembril vaba p&auml;eva. Esimesse klassi minevad lapsed saavad ERRilt ka kingituse. Kingitused on olnud aastati erinevad, aga need on m&otilde;eldud just seitsmeaastastele selleks v&auml;ga t&auml;htsaks p&auml;evaks. N&auml;iteks telepoisi pildiga s&auml;rk v&otilde;i sussikott, veepudel kehalise kasvatuse tunniks, ERRi lasteportaali Lastejaam.ee s&uuml;mboolikaga koolitarbed vms.</p> <p>Kooli alguse t&auml;histamise traditsioon on ERRis juba aastatepikkune. Viimastel aastatel on lastele tehtud ka v&auml;ga tore pidu. Kui kool on juba m&otilde;ne n&auml;dala k&auml;inud, siis oktoobris t&auml;histame s&uuml;gise saabumist koos nooremate lastega ETV2 lastesaadete ja ERRi lasteportaali &uuml;hise suure Pillerkaarega. Peost on alati ka veebi&uuml;lekanne ning hiljem valmib ETV2 lasteprogrammi tore saade.</p> <p>Igal aastal on kohal laste lemmikud &ndash; esinenud on Uudo Sepp, Getter Jaani, Liis Lemsalu, oleme n&auml;inud teadusteatrit, Lottet ja Brunot jpt.</p> <p><b>Miks on oluline t&ouml;&ouml;tajate lapsi sel moel meeles pidada? </b></p> <p><b>Pamela Raestu:</b> T&ouml;&ouml;tajaid ja nende lapsi on vaja meeles pidada just seet&otilde;ttu, et nad tunnetaksid meie kui pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja toetust.</p> <p><b>Ly Malk:</b> Leiame, et on oluline v&otilde;imaldada lapsevanematele t&auml;htsatel hetkedel oma perega koos olemist.</p> <p><b>Kristel Maran:</b> Lapsevanemad veedavad suure aja oma elust t&ouml;&ouml;l. Lapse esimene kokkupuude t&ouml;&ouml;eluga on vanemate t&ouml;&ouml;koht. Mina n&auml;en seda kultuuri arendamise ja loomisena &ndash; v&auml;&auml;rtustame oma t&ouml;&ouml;tajaid ja nende peresid, lapsed tunnevad end olulistena ning oskavad 20 aasta p&auml;rast omakorda toredat traditsiooni edasi kanda. Muidugi on ERR v&auml;ga eriline t&ouml;&ouml;koht ning lapsed tunnevad ja teavad seda. Kohtan sageli inimesi, kes &uuml;tlevad, et on raadio- v&otilde;i telemaja koridorides &uuml;les kasvanud, sest nende vanemad on siin t&ouml;&ouml;tanud. Ja nad k&otilde;ik on ERRi suured f&auml;nnid. Eks see r&auml;&auml;gib iseenda eest.</p> <p>Foto: Kairit Leibold</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2397Tööelu 7 hetke: Heidi Park – kondiiter ja ettevõtja2019-09-24<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud?</b></p> <p>Enne kui alustasin t&ouml;&ouml;d kondiitrina, t&ouml;&ouml;tasin viis aastat USA rannavalveteenistuses. Lisaks t&auml;itsin kaks aastat kulinaaria&otilde;pingute k&otilde;rvalt reservohvitseri ameti&uuml;lesandeid. P&auml;rast USA rannavalveakadeemia l&otilde;petamist asusin ohvitserina t&ouml;&ouml;le rannavalvealusele USCGC Dependable. Laeval t&ouml;&ouml;tas 75 meeskonnaliiget ja 12 ohvitseri, kelle hulgast neli olid naised. Meie &uuml;lesanneteks olid otsingu- ja p&auml;&auml;stetegevus, kalap&uuml;&uuml;gi patrullimine, uimastite ja illegaalide tabamine ning riikliku julgeoleku tagamine. Laeval olid ka &uuml;ks helikopter ja kaks v&auml;iksemat paati. M&auml;letan, et meil oli v&auml;ga palju kontrollnimekirju ning k&otilde;ik oli v&auml;ga korrap&auml;rane, organiseeritud ja puhas. Harjutasime samu asju uuesti ja uuesti, et olla oma tegevuses veelgi kiiremad.</p> <p>Kondiitri&auml;ris on meil samuti k&otilde;ige jaoks kontrollnimekirjad: koristamine, n&otilde;udepesemine, retsepti koostamine, hommikul poe avamine ja &otilde;htul sulgemine, praktikantide koolitamine, pulmatortide tegemine, e-kirjade ja arvete koostamine jne. Selline t&ouml;&ouml;korraldus aitab meil olla oma tegevuses j&auml;rjepidev ning meeles pidada k&otilde;iki olulisi &uuml;ksikasju.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b></p> <p>Siiani on minu parim &uuml;lemus olnud inimene, kes juhtis oma eeskujuga ja pani absoluutselt iga meeskonnaliikme tundma ennast v&auml;&auml;rtuslikuna, s&otilde;ltumata tema positsioonist ametihierarhias. Ta v&otilde;ttis aega selleks, et kuulata iga inimest.</p> <p><b>Kui oleksite saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</b></p> <p>Ma soovitaksin &otilde;ppida iseendal rohkem fotograafiat ja eri arvutiprogramme. Mul on k&uuml;ll baasteadmised Photoshopis, Wordis ja Excelis, aga nende programmide parem valdamine aitaks mul oluliselt hoida aega kokku administratiiv&uuml;lesannetelt ning p&uuml;hendada see l&otilde;busamale ja loomingulisemale tegevusele, nagu on uute retseptide loomine.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Autor heidi_m&auml;nd 002.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Autor heidi_m&auml;nd 002.jpg" /></a></p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud.</b></p> <p>Esiteks: &auml;ra anna alla, kui sulle ei &ouml;eldakse. Proovi v&auml;hemalt l&auml;bi r&auml;&auml;kida, kui kaalul on midagi, mida t&otilde;esti tahad. Teiseks: m&otilde;tle alati selle peale, et k&otilde;ik, mida sa teed, loob pretsedendi tulevikuks. Kui lubad t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml; ajal mobiiltelefone pidevalt n&auml;ppida, siis hiljem selle tegevuse kahjulikkusest aru saades on vastupidise reegli kehtestamine ja telefonide &auml;rav&otilde;tmine palju raskem. Kolmandaks: prioriseerimine. Sul on alati vaja teha palju rohkem asju, kui on v&otilde;imalik &auml;ra teha. Pead l&auml;bi m&otilde;tlema, millised nendest on sulle olulised ning millised on v&otilde;imalik kellelegi teisele delegeerida.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</b></p> <p>Tegevteenistuses tuli aidata noorematel kolleegidel toime tulla eraelu ja t&ouml;&ouml; tasakaalus hoidmisega. Paljudel olid t&otilde;sised probleemid nagu depressioon ja alkoholis&otilde;ltuvus. Minule kui nooremohvitserile oli nende aitamine ja abi otsima suunamine ps&uuml;hholoogiliselt v&auml;ga raske.</p> <p>Kondiitri&auml;ri pidades olen aga n&auml;iteks &uuml;le elanud vigastest juhtmetest tingitud elektril&ouml;&ouml;gi. Samuti olen korduvalt k&auml;ed &auml;ra k&otilde;rvetanud ahjust kuumi plaate ja vorme v&auml;lja v&otilde;ttes. &Otilde;nneks raskeid &otilde;nnetusi ei ole siiski juhtunud.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused&nbsp; on aidanud kaasa edu saavutamisele?</b></p> <p>&Otilde;htul kirjutan alati &uuml;les viis asja, mida tahan j&auml;rgmisel p&auml;eval saavutada. Sellest hetkest, mil hommikul &auml;rkan, p&uuml;hendan kogu oma energia sellele, et saaks need viis asja nimekirjast maha t&otilde;mmata. Nimekirjas on alati midagi, mis on saavutatav v&auml;hese vaevaga, n&auml;iteks oma lastele lugemine. See on t&otilde;esti v&auml;ga v&auml;ike asi, aga mul on &otilde;htul hea m&otilde;elda, et v&auml;hemalt &uuml;ks asi viiest sai tehtud.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele?</b></p> <p>Soovitan k&otilde;igil, kes loodavad kondiitrit&ouml;&ouml;ga rikkaks saada v&otilde;i arvavad, et see on lihtsalt tore hobi, selles valdkonnas mitte t&ouml;&ouml;tada. Kondiitri&auml;ri pidamine on v&auml;ga kaugel glamuurist ja ise tuleb pidevalt k&otilde;igega tegeleda. Olen pidanud oma kondiitri&auml;ri &uuml;heksa aastat ning pesen endiselt p&otilde;randaid ja toimetan torte kohvikutesse &uuml;le linna.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Autor heidi_m&auml;nd 001.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Autor heidi_m&auml;nd 001.jpg" /></a></p> <p>Fotod: Heidi M&auml;nd</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2395Mida teha, kui arvan, et mu tervis on tööl kannatada saanud?2019-09-23<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen juba mitu aastat t&ouml;&ouml;tanud ettev&otilde;ttes, kus on raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml;. Mul on tekkinud terviseprobleemid ja ma arvan, et just selle t&ouml;&ouml;ga seoses. Kuidas ma peaksin edasi toimima?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Arina Shepelev, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> T&ouml;&ouml;andjal on kohustus korraldada t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ja mitte harvem, kui kord kolme aasta jooksul. V&otilde;ib aga juhtuda, et t&ouml;&ouml;tajal tekivad terviseprobleemid enne, kui k&auml;tte j&otilde;uab j&auml;rgmine t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud tervisekontroll. Siis tuleb terviseprobleemide ilmnemisel p&ouml;&ouml;rduda esmalt perearsti poole ja kohe. Perearst selgitab v&auml;lja asjaolud ning vajadusel suunab kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse uuringutele.&nbsp;</p> <p>Kui perearst on saatekirjaga uuringutele suunanud, peab t&ouml;&ouml;taja registreeruma kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse t&ouml;&ouml;tervishoiu vastuv&otilde;tule. Saatekirjata v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda tasulisele vastuv&otilde;tule. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst teeb kindlaks terviseprobleemi ja selle, kas on alust suunata t&ouml;&ouml;taja ekspertiisi. Ekspertiisiks tuleb vabas vormis koostada t&ouml;&ouml;tingimuste v&otilde;imalikult t&auml;pne kirjeldus varasemate t&ouml;&ouml;kohtade ja t&ouml;&ouml;tingimuste iseloomustamiseks. Kaasa tuleb v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tamist t&otilde;endavad dokumendid.&nbsp;</p> <p>Ekspertiisis otsustatakse, kas diagnoositakse kutsehaigus, t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigus v&otilde;i &uuml;ldhaigestumine. Otsus vormistatakse kirjaliku teatisena, mis saadetakse ka t&ouml;&ouml;tajale.&nbsp;</p> <p>Kui diagnoositakse kutsehaigestumine, siis teavitab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst sellest ka k&otilde;iki haigestumisega seotuid t&ouml;&ouml;andjaid ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni. T&ouml;&ouml;inspektsioon viib vajadusel l&auml;bi uurimise, mis l&otilde;ppeb uurimiskokkuv&otilde;ttega. Kui ei diagnoosita kutsehaigus, vaid t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on seoses t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumisega v&auml;henenud, tuleb p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;tukassasse t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamiseks.&nbsp;</p> <p>Viimaks tuleb alustada l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;andjaga, et saavutada kokkulepe kahjuh&uuml;vitise maksmise osas. Kahjuh&uuml;vitiste eesm&auml;rk on aidata tervisekahjustuse saanud inimesel igap&auml;evaelus toime tulla ja tagada talle sissetulek. Kui kokkuleppe saavutamine ei &otilde;nnestu, tuleb p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Kui t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on teatisele m&auml;rkinud, et haigestumisega on seotud t&auml;naseks likvideeritud ettev&otilde;te ning ettev&otilde;ttel puudub &otilde;igusj&auml;rglane, tuleb p&ouml;&ouml;rduda Sotsiaalkindlustusametisse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2394Tööõnnetus: kelle süü on laokile jäetud voolik?2019-09-20<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks lauta loomi kontrollima, liikudes kontrollitavate loomade poole t&ouml;&ouml;taja komistas ja kukkus. Kukkumise t&otilde;ttu murdis t&ouml;&ouml;taja randmeluu. Kukkumise p&otilde;hjustas maas olev survepesuri voolik. Tavaliselt on voolik veidi rohkem aia &auml;&auml;res ning ei sega liikumist.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja viis l&auml;bi &otilde;nnetuse uurimise ning t&otilde;i raportil &otilde;nnetuse p&otilde;hjusena v&auml;lja t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanematuse.&nbsp;</p> <p>Raportis ei ole t&ouml;&ouml;andja t&auml;psustanud, milliste t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanematust ta silmas pidas &ndash; kas komistanud t&ouml;&ouml;taja oma, kes ei m&auml;rganud k&auml;iguteel olevat voolikut v&otilde;i nende t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanematust, kes j&auml;tsid vooliku k&auml;iguteele vedelema.</p> <p>Meetmena samalaadsete &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks on t&ouml;&ouml;andja pannud kirja &ndash; t&ouml;&ouml;taja t&auml;iendav ohutusalane juhendamine. Paraku ei selgu j&auml;llegi, keda t&auml;iendavalt juhendatakse &ndash; kas kannatanut, et ta vaataks paremini oma jalgade ette v&otilde;i teisi t&ouml;&ouml;tajaid, et nad ei j&auml;taks voolikut vedelema.</p> <p>T&otilde;ime antud juhtumi kirjelduses v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja uurimise tulemused sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;andja on k&uuml;ll &otilde;nnetuse juhtumist tunnistanud ning ka k&otilde;ik vajalikud dokumendid selle kohta t&auml;itnud, kuid &otilde;nnetuse anal&uuml;&uuml;s on &uuml;lds&otilde;naline, ning kuigi paberil korrektne, puudub sellel reaalne v&auml;&auml;rtus, mille abil tulevikus sarnaseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida. Pea k&otilde;iki &otilde;nnetusi saab teoorias v&auml;ltida t&auml;helepanelikum olemisega, kuid inimeste t&auml;helepanu- ja keskendumisv&otilde;imel on piirid. Seet&otilde;ttu tuleks j&auml;lgida, et ka t&ouml;&ouml;tajal, kellel ei ole mingil p&otilde;hjusel v&otilde;imalik igale v&otilde;imalikule ohuallikale t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, oleks&nbsp;ohutu t&ouml;&ouml;alal viibida. N&auml;iteks on pea v&otilde;imatu p&ouml;&ouml;rata &otilde;nnetuse p&otilde;hjustanud voolikule t&auml;helepanu, kui kanda enda ees suurt kasti, mis varjab jalgeesise. Ainus reaalne lahendus on, et t&ouml;&ouml;koht tuleb kujundada selliselt, et k&auml;iguteel ei oleks juhtmeid, voolikud ja muid liikumist takistavaid esemeid. Antud juhtumi puhul aga &otilde;nnetus h&uuml;&uuml;dis tulles.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ainsa meetmena ei lahenda probleemi l&otilde;plikult &ndash; varem v&otilde;i hiljem j&auml;&auml;b see voolik j&auml;lle k&auml;iguteele. Pigem tasuks panustada sellesse, et leida voolikutele ja juhtmetele selline koht, kus need t&ouml;&ouml;tajatele ette ei j&auml;&auml;ks. Kuigi esimese hooga v&otilde;ib tunduda, et voolikule v&otilde;i juhtmetele ei ole v&otilde;imalik paremat kohta leida ning nende asukohaga ollakse harjunud, siis v&otilde;ib lahenduseks osutuda paar eurot maksev voolikunagi, mille seinale paigaldamine v&otilde;tab m&otilde;ne minuti.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2393Ole kursis: millised on tulusad tulevikuametid?2019-09-19<p><b>Futuroloogiaga tegelevate teadlaste hinnangul on juba 10-20 aasta p&auml;rast t&auml;ielikult muutunud praegune t&ouml;&ouml;tamise viis ning lisandunud hulk n&otilde;utud ja tulusaid ameteid, millele t&auml;na t&auml;pset nimegi ei osata anda.</b></p> <p>Ajal, mil kirjutusvahendit asendab arvuti v&otilde;i tahvel, on ilmselt v&otilde;imatu uskuda, et veel 1970ndatel kooliteed alustanud pidid kasutama sulepead, tindipotti ja kuivatuspaberit. Keegi neist t&auml;nastest keskealistest ei teadnud midagi arvutitest ja internetist, ega kujutanud ette, et veel enne sajandivahetust on need kaks muutunud nende elus k&otilde;ige h&auml;dap&auml;rasemateks vahenditeks ― nii t&ouml;&ouml;l kui eraelus. See aga n&auml;itab, kui tormiliselt kulgeb areng ja kuiv&otilde;rd paindlik tuleb olla, et voolus p&uuml;sida, kuid mis veelgi parem ― pigem ise parvevoo juhtgruppi p&uuml;rgida! Elukestva &otilde;ppe ja uudishimuta pole see v&otilde;imalik. Niisamuti ei saa p&uuml;sida t&ouml;iselt laineharjal, aktsepteerimata innovatiivsust ja uusi suundi, mis meie elu kujundavad. Isegi, kui oleks m&otilde;nus ja mugav hoida kramplikult kinni harjunust, pole see mingil hetkel enam v&otilde;imalik! Teatud erialad ja t&ouml;&ouml;kohad kaovad ning asenduvad sootuks teistsugustega, mis hetkel v&otilde;ivad tunduda veidi ulmelistena.&nbsp;</p> <p><b>Tavap&auml;rased ametid kaovad</b></p> <p>Tartu &Uuml;likooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, professor <b>Raul Eamets </b>r&otilde;hutab, et uusi oskusi ja teadmisi on vaja k&otilde;igis valdkondades ning elualadel. Vajatakse interdistsiplinaarsete ja universaalsete oskustega inimesi, kes suudavad tulemuslikult teha virtuaalset koost&ouml;&ouml;d. Hoida inimesi p&uuml;hendunud ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tema arvates kaovad &auml;ra mitmesugused ametid nagu tellerid, raamatupidajad, taksojuhid, liinit&ouml;&ouml;lised, m&uuml;&uuml;jad, koristajad, dispet&scaron;erid jms, keda hiljemalt paarik&uuml;mne aasta p&auml;rast asendavad erinevad masinad ja robotid. Alles j&auml;&auml;vad ametid, mis n&otilde;uavad empaatiav&otilde;imet ― &otilde;petajad, n&auml;itlejad, ps&uuml;hholoogid, politseinikud jne.</p> <p>Seevastu muutuvad aina n&otilde;utumaks ja olulisemaks spetsialistid nagu n&auml;iteks <b>nanomeedikud</b>, kes loovad kehasiseseid mikroseadmeid, mille abil j&auml;lgitakse inimese tervist ja annustatakse ravimeid. Meditsiini h&uuml;ppeline areng pakub t&ouml;&ouml;d <b>m&auml;lu parandamise kirurgile</b>, kes aitab s&auml;ilitada ja parandada eakate m&auml;lu. Omakorda <b>kehaosade ja organite disainer</b> loob inimesele vajalikke &bdquo;varuosasid&ldquo;, kui enda omad enam ei toimi.</p> <p>Ent muutused toimuvad ka p&otilde;llumajanduses, kus p&otilde;llumaa kokkuhoiu huvides hakkavad <b>vertikaalsed p&otilde;llumehed</b> vajalikku kasvatama vertikaalsel, mitte enam horisontaalsel pinnasel jne.&nbsp;</p> <p><b>V&otilde;imalusi pakutakse juba t&auml;na</b></p> <p>Juba praegu saab Tallinna Tehnika&uuml;likoolis ehk TalTechis &otilde;ppida erialasid, mis tunduvad hetkel v&auml;ga uudsena, ent muutuvad t&ouml;&ouml;turul aina n&otilde;utumaks. &bdquo;Meie &uuml;likoolis pakutud haridus on piisavalt laiap&otilde;hjaline, lubades kandideerida ka nendele t&ouml;&ouml;kohtadele, mis on olemas 15-20 aasta p&auml;rast,&ldquo; teavitab TalTechi pressiesindaja <b>Kr&otilde;&otilde;t N&otilde;ges.</b></p> <p>N&auml;iteks koolitatakse TalTechis <b>t</b><b>ervisekodeerijaid</b>, kel peavad olema laialdased teadmised inseneeriast, f&uuml;&uuml;sikast ja bioloogiast. Tervisekodeerija monitoorib juba t&auml;na inimese kehasse siirdatud organite t&ouml;&ouml;d, ent tulevikus saab t&auml;nu programmeeritavatele tehisorganitele nende t&ouml;&ouml;d ka t&otilde;hustada. Samuti v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml; tervisekodeerijana tulevikus ennetada terviseprobleeme.</p> <p>Uues meditsiiniajastus loovad <b>elundidisainerid</b> inimese t&uuml;virakkudest ja innovaatilistest materjalidest uusi organeid. Ent selleks, et organid ja j&auml;semed toimiksid, peab elundidisainer omama p&otilde;hjalikke teadmisi geneetikast, biotehnoloogiast ja meditsiinif&uuml;&uuml;sikast.</p> <p>Kui praegu on veel kapten laeva kaptenisillal, siis uue aja kaptenid juhivad isenavigeerivaid ja omavahel suhtlevaid autonoomseid laevastikke pealaeva pardalt v&otilde;i kontrollkeskusest maismaal. Meres&otilde;iduoskustega tulevikukaptenid teevad kaalukaid otsuseid keerulistel mereliiklus- ja p&auml;&auml;steoperatsioonidel, anal&uuml;&uuml;sides laevadelt kogutud andmeid. Ent <b>autonoomse robotlaevastiku kapteniks </b>on v&otilde;imalik saada juba t&auml;na!</p> <p>Niisamuti <b>pr&uuml;giinseneriks</b>, kes suudab leiutada pr&uuml;gile ja j&auml;&auml;tmetele, mis on viimase poole sajandi jooksul kujunenud globaalprobleemiks, uue funktsiooni. Kombineerides oma teadmisi keemiast, materjalitehnoloogiast ja keskkonnast oskab ta leida praegusele taaskasutusele ja taastootmisele alternatiive, mis s&auml;ilitavad elukeskkonda.</p> <p><b>Ulme t&auml;hendab olevikku</b></p> <p>&bdquo;Lenda kuu peale!&ldquo; See irooniline fraas pole seda enam kaugeltki, olles muutumas t&otilde;elisuseks, sest kosmose&auml;ri kasvab ja laieneb iga p&auml;evaga ning kosmosesse ei lennata sugugi enam unen&auml;os. Sestap on v&otilde;imalus &otilde;ppida n&uuml;&uuml;dsama ka <b>kosmose&auml;ri piloodiks</b>. Selle k&otilde;rval on <b>droonipiloodi</b> amet, mille vahendusel ei tehta &uuml;ksnes videosid ega toimetata kohale pakke, muutunud juba tavap&auml;raseks.</p> <p>Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabeb&uuml;roo vanemkorrakaitseametnik<b> Kalmer Janno </b>s&otilde;nab,<b> </b>et kuigi politseis otseselt droonioperaatori ametikohta pole, siis t&ouml;&ouml;tajatele on droonide kasutamist &otilde;petatud. &bdquo;Droon on meie t&ouml;&ouml;s abivahend ja hea t&ouml;&ouml;riist, mida saame kasutada erinevate juhtumite lahendamisel,&ldquo; m&auml;rgib Janno. &bdquo;N&auml;iteks liiklus&otilde;nnetuste puhul. Kui varem pidid avariipolitseinikud s&uuml;ndmuskoha kirjeldust s&otilde;nadesse panema, siis n&uuml;&uuml;d fikseeritakse s&uuml;ndmuskoht tehnika abil. Samuti on droonid abiks kadunud inimese otsingutel.&ldquo;</p> <p>Ent droonide kaasabil kustutakse juba tulekahjusid ja veetakse peatselt pr&uuml;gi. Seet&otilde;ttu vajatakse heade tehnoloogiaoskustega droonipiloote t&ouml;&ouml;turul aina rohkem. Niisamuti nagu <b>tehisreaalsuse arhitekte</b>, kes suudavad konstrueerida n&auml;iteks keerulisi liiklusskeeme, s&otilde;jav&auml;gede suur&otilde;ppusi ja politseioperatsioone. Kuna reaalmaailmaga samaaegselt elatakse paljuski virtuaalses maailmas, kuhu inimese tegevusest j&auml;lg ehk kogum andmeid maha j&auml;&auml;b, siis aktuaalsemaks on kujunenud <b>privaatsusinseneri </b>vajadus. On ju &uuml;ksjagu neidki, kes virtuaalsusest kogutud andmeid kuritegelikult &auml;ra kasutavad ja inimeste turvalisust haavavad. Privaatsusinsenerid aga peaksid vastutama k&uuml;berruumi turvalisuse eest ja tagama inimeste privaatsuse.</p> <p>&bdquo;Tallinna Tehnika&uuml;likool j&auml;lgib v&auml;ga t&ouml;&ouml;turul toimuvat,&ldquo; r&otilde;hutab pressiesindaja Kr&otilde;&otilde;t N&otilde;ges. &bdquo;&Uuml;heks t&auml;htsaimaks indikaatoriks Tallinna Tehnika&uuml;likooli &otilde;ppekavade juures on l&otilde;petajate t&ouml;&ouml;tasu suurus. Eesm&auml;rgiks on seatud, et magistritaseme l&otilde;petajate t&ouml;&ouml;tasu on Eesti keskmise t&ouml;&ouml;tasuga v&otilde;rreldes v&auml;hemalt 1,65kordne.&ldquo; Kui palgatrend on t&otilde;usvas joones, siis n&auml;itab see antud eriala l&otilde;petajate j&auml;rele suurenenud n&otilde;udlust. Seega ― hea teenistus ja p&otilde;nevad v&auml;ljakutsed t&ouml;&ouml;turul ootavad eelk&otilde;ige neid, kes suudavad omandada kombineeritud teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest ega pelga innovatiivsust.</p> <p><b>Oskuste vananemine ja riskiriigid</b></p> <p>&bdquo;Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u ja oskuste&ldquo; uuringu kohaselt, mis avaldati juunis 2018, vananevad tehnoloogilised oskused kiiresti, m&otilde;jutades Euroopas 10% t&ouml;&ouml;tajatest. Suurim oskuste vananemise risk on Eesti (23%), Sloveenia (21%) ja T&scaron;ehhi (19%) t&ouml;&ouml;tajatel. Oskuste profiili muutumist tunnetavad enim IKT, tervishoiu, juhtimise ja insenerivaldkonnaga seotud inimesed.</p> <p>Digitaalseid oskusi j&auml;&auml;b puudu 40% Eesti t&ouml;&ouml;tajatest, Euroopas keskmiselt igal viiendal t&ouml;&ouml;tajal. See v&otilde;ib avalduda nii algtasemel digip&auml;devuste puuduj&auml;&auml;gis kui keeruliste IKT-ametitega seotud spetsiifiliste oskuste t&auml;iendamise vajaduses. Oskuste parema vastavuseni aitab j&otilde;uda t&otilde;hus karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine, tuleviku t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse ja oskuste prognoosidest l&auml;htumine, t&ouml;&ouml;- ja &auml;riseadusandluse paindlikumaks muutmine, v&auml;ikefirmade juhtimiskvaliteedi parandamine, t&ouml;&ouml;tajatele paremate sotsiaalsete tugis&uuml;steemide loomine ning l&auml;bim&otilde;eldum talendipoliitika.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><b>&nbsp;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2390Töölepingu seadus 10. Kust king pigistab?2019-09-18<p>1. juulil t&auml;itus k&uuml;mme aastat t&ouml;&ouml;lepingu seaduse vastuv&otilde;tmisest. Kutsusime laua &uuml;mber seaduse ettevalmistajad ja uurisime, kas 2009. aastal vastu v&otilde;etud seadus on kiirelt arenevale t&ouml;&ouml;turule jalgu j&auml;&auml;nud.</p> <p><b>Vestlusringis osalejad:</b> T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor <b>Maret Maripuu</b>, kes oli seaduse eeln&otilde;u ettevalmistamise ajal sotsiaalminister. Mitmekordne minister ja praegu Nortalis t&ouml;&ouml;tav <b>Rein Lang</b> osales l&auml;bir&auml;&auml;kimistel justiitsministrina. Eesti Kaubandus- ja T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor <b>Mait Palts</b>, kes esindas koda ka toona. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR vanemanal&uuml;&uuml;tik <b>Janno J&auml;rve</b>, kes t&ouml;&ouml;tas k&uuml;mme aastat tagasi sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantslerina. Sotsiaal&otilde;iguse professor ja Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna direktor <b>Gaabriel Tavits</b>, kes hindas eeln&otilde;ud ja andis n&otilde;u eri menetlusetappides. Riikliku Lepitaja Kantseleis n&otilde;unik-aset&auml;itjana t&ouml;&ouml;tav <b>Harri Taliga</b> osales l&auml;bir&auml;&auml;kimistel t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste eest seisjana Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe rollis. Vestlust juhtis advokaadib&uuml;roo Nove vandeadvokaat ja partner <b>Urmas Volens</b>, kes oli k&uuml;mme aastat tagasi justiitsministeeriumi &otilde;iguspoliitika asekantsler.</p> <p><b>Tagasivaade</b></p> <p><b>Urmas Volens:</b> 2006. aastal moodustasid justiits- ja sotsiaalministeerium t&ouml;&ouml;grupi, mis hakkas ette valmistama t&ouml;&ouml;lepingu seaduse eeln&otilde;u. Vaidlused olid peamiselt kahte t&uuml;&uuml;pi: juriidilised ja sotsiaalpoliitilised. Kuidas teile tundub, kas tol ajal tehtud valikud on ennast &otilde;igustanud?</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> Minu hinnangul valiti l&otilde;puks kuldne kesktee sellega, et t&ouml;&ouml;lepingu seadus j&auml;i v&otilde;la&otilde;igusseadusest v&auml;lja. See oli praktiline valik, sest v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;lepingu seadust muuta eraldi. Koos v&otilde;la&otilde;igusseadusega oleks see olnud v&auml;ga keeruline.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Kokkuv&otilde;ttes sai parim seadus, mis tol ajahetkel oli v&otilde;imalik. &Uuml;ks p&otilde;hjusi oli kindlasti see, et sotsiaalpartnerid, t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate esindajad, olid l&auml;bir&auml;&auml;kimistelaua taga ja t&otilde;statasid teemasid, mida juristid alati ei pruugi n&auml;ha. Juriidika ja tavaelu v&otilde;ivad m&otilde;nikord r&auml;&auml;kida erinevat keelt.</p> <p><b>Janno J&auml;rve:</b> Selle seaduse puhul kasutati teistsugust keelt. Kasutusele v&otilde;eti sellised m&otilde;isted nagu hoolsuse m&auml;&auml;r, m&otilde;istlikkuse printsiip jms. Oli suur hirm, kas k&otilde;ik saavad aru, milles me kokku lepime.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> <b>Kas see oli ainult juristide vaidlus v&otilde;i ka poliitiline?</b></p> <p><b>Rein Lang:</b> Meie traagika Maretiga Maripuuga on see, et me oleme juristid. Ma olin toona ja olen ka t&auml;na veendunud, et t&ouml;&ouml;&otilde;igus ei ole mingi eraldi &otilde;igusharu, vaid ta on osa v&otilde;la&otilde;igusest.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Kui me eeln&otilde;uga v&auml;lja tulime, lahvatasid kired. See oli ootusp&auml;rane, sest seadusega loodi uus filosoofiline l&auml;henemine: t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad t&ouml;&ouml;elu puudutava omavahel l&auml;bi r&auml;&auml;kima, r&otilde;hudes t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vastastikusele usaldusele, lojaalsusele ning pidevale &uuml;hisosa otsimisele. T&ouml;&ouml;suhetes kehtib &uuml;ks reegel &ndash; hea tulemus saavutatakse vaid siis, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad teineteisest lugu ja on huvitatud teineteise heast k&auml;ek&auml;igust.</p> <p><b>Urmas Volens: Mis seadusest v&auml;lja j&auml;i?</b></p> <p><b>Maret Maripuu:</b> &Uuml;ks idee, mis meil laual oli, aga mis masu t&otilde;ttu &auml;ra j&auml;i, oli sotsiaalne garantii omal soovil lahkumisel v&otilde;i poolte kokkuleppel t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisel ehk nn vabatahtlik t&ouml;&ouml;tus. Vajadus selle j&auml;rele on olemas. M&otilde;nikord v&otilde;ib t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine inimesele v&otilde;imatuks osutuda ning tema tervise ja arengu huvides on ainus sobiv lahendus &auml;ra minna &ndash; saada v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;turul ringi vaadata ja endale sobivam koht leida. Kuid elama millestki ju peab ning pealegi on ju tema t&ouml;&ouml;tamise ajal kogutud t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakset. Miks ei peaks ta saama seda vajaduse korral kasutada?</p> <p><b>Harri Taliga:</b> Lubati turvalist paindlikkust, kuid seadus ei lisanud turvalisust. Valitsus taganes kolmepoolsest kokkuleppest suurendada t&ouml;&ouml;tuskindlustuse h&uuml;vitisi, kuigi ameti&uuml;hingud pakkusid mitmeid v&otilde;imalusi nende s&auml;tete j&otilde;ustamiseks hiljem, p&auml;rast majanduskriisi l&otilde;ppu. Kurb on, et t&ouml;&ouml;tuskindlustus ikkagi ei t&auml;ida oma eesm&auml;rki, milleks ta loodud sai. T&auml;na saab ainult 30&ndash;40% reaalselt kindlustush&uuml;vitist. Kuulates viimase aja arutelusid ja ettepanekuid, kipub j&auml;&auml;ma mulje, et ka paindlikkust napib.</p> <p><b>Rein Lang:</b> T&ouml;&ouml;kohut ei ole &otilde;nnestunud luua. Mind h&auml;irib, et endiselt eksisteerib selline p&otilde;hiseadusevastane element nagu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon.</p> <p><b>Puhkeajal t&ouml;&ouml;tamisest </b></p> <p><b>Urmas Volens:</b> Mis on k&otilde;ige suuremad piirangud, kust praegu king pigistab? Ma olen kuulnud nurinat, et kodut&ouml;&ouml; ei ole seaduses fikseeritud, aga mis veel?</p> <p><b>Rein Lang:</b> T&ouml;&ouml;suhted muutuvad t&auml;nap&auml;eval v&auml;ga kiiresti ja parim viis oma saamatust l&auml;bir&auml;&auml;kimistelaua taga varjata, on ajada k&otilde;ik riigi kraesse. Ainus, mis praegu piirab, on t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja direktiiv, mis tuleb Euroopa Liidust ja on &auml;&auml;rmiselt jabur.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> Kuidas suhtute sellesse, et kollektiivlepinguga on v&otilde;imalik seadusega seatud piirangutest k&otilde;rvale kalduda?</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> Praegu on n&auml;iteks v&otilde;imalik kollektiivlepingu alusel t&ouml;&ouml;tada 12-tunnises vahetuses.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Kollektiivlepinguga v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tada ka 24-tunnistes vahetustes. T&ouml;&ouml;inspektsiooni seisukohast on oluline, et kollektiivlepingu kokkulepped oleksid m&otilde;istlikud ega t&auml;hendaks ainult t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestuse pikendamist, vaid siiski ka t&auml;iendavaid puhkepause selle jooksul. N&auml;eme ettev&otilde;tetes t&auml;iesti ebam&otilde;istlikke kokkuleppeid ja need on probleem.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Seda on ju vahepeal j&auml;lle arutatud, kas v&otilde;iks laiemalt lubada pikemat t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;i mitte, kuid need vaidlused ei ole siiani kuhugi j&otilde;udnud. T&ouml;&ouml;andjate ja ameti&uuml;hingute poolt ilmselt mingit vastuhakku ei oleks.</p> <p><b>Harri Taliga:</b> Saavutamata j&auml;i eesm&auml;rk teha l&otilde;pp t&ouml;&ouml;suhte varjamisele v&otilde;la&otilde;iguslike&nbsp; lepingutega, ettev&otilde;tluse teesklemisele. Kui inimesel on lisat&ouml;&ouml;, mis ei ole seotud tema igap&auml;evaste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega, siis selle tegemiseks v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu s&otilde;lmimine on &uuml;ks asi. Teine asi on see, kui autojuhtidel on lepingud mitmes firmas. Probleem on aga selles, et t&auml;na teeb transpordifirma t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu ja sinna k&otilde;rvale veel v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu ning bussijuht t&ouml;&ouml;tabki 17 tundi j&auml;rjest. Sama v&otilde;ib kohata ehitussektoris, kus on palju FIEsid, kes tegelikult tegutsevad t&ouml;&ouml;andja juhendamise ja kontrolli all.</p> <p><b>Mait Palts:</b> See ongi selline natuke jabur olukord. Inimene tahab t&ouml;&ouml;tada, ressurss v&otilde;imaldab tal t&ouml;&ouml;tada ja miks siis seda piirata, kui inimene ise on valmis seda tegema.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Siin on ka teine aspekt: &uuml;let&ouml;&ouml;tamine ja sellest tulenev v&auml;simus p&otilde;hjustab ohu kolmandale isikule. Hommikul &uuml;histransporti kasutades tahaks iga inimene j&otilde;uda sihtkohta, ilma et juht vahepeal magama j&auml;&auml;ks. Kuidas t&ouml;&ouml;andja saab kindel olla, et t&ouml;&ouml;taja tuleb t&ouml;&ouml;le puhanuna? V&otilde;ib-olla ta alles l&otilde;petas &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures bussirooli keeramise ja p&auml;rast seda l&auml;heb taksorooli?</p> <p><b>Rein Lang:</b> Riigi asi on tagada j&auml;relevalve, t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muudatus siin ei aita.</p> <p><b>Mait Palts:</b> K&uuml;simus on selles, kuidas seda j&auml;relevalvet teostada, sest nende inimeste hulk, kes t&ouml;&ouml;tavad mitmel kohal, on juba praegu suur ja kasvab ilmselt veelgi.</p> <p><b>Ebaseadusliku vallandamise&nbsp; seadustamine </b></p> <p><b>Harri Taliga:</b> Minu jaoks on t&auml;na selle seadusega k&otilde;ige suurem probleem see, et seadustati ebaseaduslik ehk ilma aluseta vallandamine. L&auml;bir&auml;&auml;kimistel oli k&uuml;ll juttu, et seadusesse kirjutatud vallandamish&uuml;vitise suurus on eelduslik, seda v&otilde;ib ka suurendada, kuid praktikas on &uuml;liharvad juhtumid, kus m&otilde;istetakse v&auml;lja suurem h&uuml;vitis, sest tavaliselt otsitakse nii t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonides kui ka kohtutes asjaolusid, mis &otilde;igustaksid seadusesse kirjutatud h&uuml;vitise v&auml;hendamist.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Ma oponeerin. T&ouml;&ouml;suhte ebaseadusliku l&otilde;petamiseni j&otilde;utakse siis, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel on &bdquo;armastus otsas&ldquo;. Kuidas saab riik &ouml;elda, et vihkate k&uuml;ll &uuml;ksteist, aga peate ikka koos t&ouml;&ouml;tama? &Auml;kki peaks seadus v&otilde;imaldama ka t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;suhe korraliselt &uuml;les &ouml;elda? Aga sellisel juhul peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale maksma X summa.</p> <p><b>Vastutus ja s&uuml;&uuml; </b></p> <p><b>Maret Maripuu:</b> &Auml;rgem unustagem, et meil on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus, mis &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja vastutab t&ouml;&ouml;keskkonna eest. Kui mina t&ouml;&ouml;andjana luban t&ouml;&ouml;taja kodut&ouml;&ouml;le, siis mina vastutan tema t&ouml;&ouml;tingimuste eest. Need asjad tuleb alguses kokku leppida, et v&auml;ltida hilisemaid t&uuml;lisid.</p> <p><b>Janno J&auml;rve:</b> P&otilde;hiline k&uuml;simus ongi &ndash; kes mille eest vastutab? Kui sa t&ouml;&ouml;tad aastaid kodukontoris diivanil k&otilde;veras, siis tekib k&uuml;simus, kes on selles s&uuml;&uuml;di.</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> N&auml;iteks kuidas tagab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavate s&otilde;idujagajate ja toidukullerite ohutuse? Sotsiaalministeeriumilt on tulnud muudatusettepanek, et t&ouml;&ouml;tervishoid ja -kaitse olekski l&auml;bir&auml;&auml;kimiste objekt. Kodus t&ouml;&ouml;tajat n&otilde;ustatakse neis k&uuml;simustes ja see vastutus nihkub t&ouml;&ouml;andjalt &auml;ra.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Kui kaugele peab t&ouml;&ouml;andja vastutama? Kui t&ouml;&ouml;taja endale kodukontoris kohvi tehes kuuma vee peale kallab, siis t&otilde;lgenduste j&auml;rgi v&otilde;iks v&otilde;tta t&ouml;&ouml;andja vastutusele, sest ta ei tutvustanud kohvikannu juhendit v&otilde;i ei instrueerinud piisavalt.</p> <p><b>Harri Taliga:</b> T&ouml;&ouml;ohutuse puhul ei tohiks olla ju p&otilde;hiline vastutuse ja s&uuml;&uuml;dlase otsimise k&uuml;simus. Eesm&auml;rk peaks olema t&ouml;&ouml;keskkonna riskide viimine miinimumini. Paraku pole t&auml;naseni Eestis t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mis neid eesm&auml;rke toetaks.</p> <p><b>Mait Palts:</b> Probleem on ka selles, et meil on praegu kaks tervishoius&uuml;steemi &ndash; perearst ja t&ouml;&ouml;tervishoiuarst. Inimene on tervik ja need kaks tervishoius&uuml;steemi tuleks liita, et saaks hinnata, millest ja kuidas terviseprobleem tekkis.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Kuidas tagada tervisekontrolli osalise t&ouml;&ouml;ajaga mitme t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tava inimese puhul, keda &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja ei saada tervishoiuarsti juurde? N&auml;iteks mitmes koolis osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tav keemia&otilde;petaja, kes peaks k&auml;ima tervishoiuarsti juures, sest ta puutub kokku ohtlike kemikaalidega, m&uuml;ra ja ps&uuml;hhosotsiaalse pingega, mis on seotud nii laste, lapsevanemate ning teiste &otilde;petajate ja direktoriga suhtlemisega.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> See on &uuml;ldise m&otilde;tteviisi k&uuml;simus &ndash; kui palju riik peab mind kaitsma, et ma ennast surnuks ei t&ouml;&ouml;taks? T&ouml;&ouml;lepingu k&otilde;rvale tehakse teisi lepinguid, et maksudest ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;utest k&otilde;rvale hiilida. Kui t&ouml;&ouml;inspektor tuleb, siis v&otilde;etakse oma teised lepingud v&auml;lja, ja inspektorid p&ouml;&ouml;ravad ukse pealt tagasi. N&auml;iteks enamik ilut&ouml;&ouml;stust toimib &uuml;&uuml;rilepingu alusel. &Uuml;&uuml;ritakse salongis tool 500 euro eest kuus ja &uuml;lej&auml;&auml;nud raha v&otilde;ib taskusse panna.</p> <p><b>Gaabriel Tavits:</b> Kui inimene t&ouml;&ouml;tab k&auml;sunduslepingu alusel, siis t&ouml;&ouml;tervishoiu teema langeb kohe &auml;ra.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> T&ouml;&ouml;lepingu puhul tuleks n&auml;iteks juuksurit v&auml;lja &otilde;petada ja juhendada, sest t&ouml;&ouml; on seotud kemikaalidega, mis otseselt m&otilde;jutavad tervist, samuti toimub t&ouml;&ouml; sundasendis.</p> <p><b>Urmas Volens:</b> Minu kui advokaadi suust k&otilde;lab see v&otilde;ib-olla veidralt, kuid kui t&ouml;&ouml;suhtes hakatakse lepingus n&auml;puga j&auml;rge ajama, on juba tegelikult midagi valesti. See on nagu peres, et kui sa hakkad n&auml;puga j&auml;rge ajama, kes t&auml;na lapse lasteaeda viib, siis on ilmselgelt juba midagi valesti l&auml;inud.</p> <p><b>Maret Maripuu:</b> Igal juhul on parem, kui armastuse &otilde;itsemise ehk t&ouml;&ouml;suhte s&otilde;lmimise ajal on k&otilde;ik see kokku lepitud, kuidas kehvas olukorras k&auml;itutakse.</p> <p><b>Kommentaar</b></p> <p>Tanel Kiik,&nbsp; sotsiaalminister</p> <p>&Auml;sja k&uuml;mneaastaseks saanud t&ouml;&ouml;lepingu seadus on ajale h&auml;sti vastu pidanud. Seadusega k&otilde;ikide pisiasjade reguleerimise asemel on paljud k&uuml;simused j&auml;etud t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate kokku leppida ja see suund on ennast &otilde;igustanud.</p> <p>Siiski on viimase k&uuml;mne aasta jooksul t&ouml;&ouml;turg kiiresti arenenud ning muutub ka edaspidi. Seet&otilde;ttu peame j&auml;lgima, et &otilde;igus vastaks nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate vajadustele. N&auml;iteks tuleb hinnata, kas t&ouml;&ouml;suhete regulatsioon on piisavalt paindlik ja kuidas see suhestub &uuml;ha levinumate t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalustega nagu platvormit&ouml;&ouml; v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml;. Samuti on v&auml;hemalt suviti teemaks alaealiste t&ouml;&ouml;tamise seaduslikud raamid.</p> <p>Juulikuus avaldasime kaugt&ouml;&ouml; juhendi, mis annab t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele soovitusi, kuidas muu hulgas kaitsta kaugt&ouml;&ouml;taja tervist. See juhend on konkreetne n&auml;ide, et uute t&ouml;&ouml;tamise viiside tulekul ei ole alati vaja kohe seadust muuta, vaid piisab ka selle t&otilde;lgendamisest. Novembriks koostab Sotsiaalministeerium omakorda noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive edendamiseks anal&uuml;&uuml;si ja ettepanekud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muutmiseks. Peame oluliseks, et regulatsioon toetaks t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimist k&auml;sundus- ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingute kasutamise asemel ning tagaks t&ouml;&ouml;tajate heaolu piisava kaitse.</p> <p>T&ouml;&ouml; iseloomu muutumisel tekivad t&ouml;&ouml;keskkonnas uued riskid ning lisaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduse n&otilde;uete t&auml;itmisele peavad k&otilde;ik osapooled astuma samme t&ouml;&ouml;tajate tervise, sh vaimse tervise hoidmiseks. Siinkohal pakub palju h&auml;id soovitusi ja ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi koostatud t&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;s.&nbsp;</p> <ul> <li>Uus t&ouml;&ouml;lepingu seadus v&otilde;eti vastu 17. detsembril 2008 ning j&otilde;ustus kuus kuud hiljem, 1. juulil 2009.</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse eeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel l&auml;htuti turvalise paindlikkuse (ingl flexicurity) kontseptsioonist, mis v&otilde;imaldaks t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal omavahel kokku leppida m&otilde;lemale poolele sobivates t&ouml;&ouml;tingimustes ning tagaks samal ajal m&otilde;lemale poolele vajaliku kaitse.</li> <li>Foto: Pixabay</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2385Kas tööandja võib kontrollida töötaja joovet?2019-09-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil kontrollitakse t&ouml;&ouml; juures joovet ja k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad peavad t&ouml;&ouml;le tulles puhuma. Kui keegi puhumisest keeldub, t&otilde;lgendatakse seda kui joobeseisundis t&ouml;&ouml;le tulemisena. Mina olen aru saanud, et joovet tohib tuvastada vaid politsei. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib poest ostetud alkomeetriga sundida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid puhuma? Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petada, kui antud alkomeeter fikseerib joobe?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Leonid Siniavski:</i></b><b> </b>T&ouml;&ouml;andja peab k&otilde;rvaldama t&ouml;&ouml;lt alkoholi-, narkootilises v&otilde;i toksilises joobes v&otilde;i ps&uuml;hhotroopse aine m&otilde;ju all oleva t&ouml;&ouml;taja, et tagada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond.</p> <p>Seadus annab t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse ja v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;andja hoiatusest hoolimata viibinud t&ouml;&ouml;l joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise v&otilde;i ps&uuml;hhotroopse aine v&otilde;i muu joovastava aine tarvitamisest p&otilde;hjustatud terviseseisund, mis avaldub v&auml;liselt tajutavas h&auml;iritud v&otilde;i muutunud kehalistes v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hilistes funktsioonides ja reaktsioonides.&nbsp;</p> <p>Alkoholijoobes t&ouml;&ouml;le tulnud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib olla ohtlik nii iseendale kui ka kaast&ouml;&ouml;tajatele. Samuti seab joobes t&ouml;&ouml;taja ohtu t&ouml;&ouml;andja maine ning v&auml;hendab klientide ja partnerite usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu. Seega t&ouml;&ouml;andja peab tagama ja v&otilde;tma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna nii t&ouml;&ouml;tajale endale, kaast&ouml;&ouml;tajatele kui ka n&auml;iteks klientidele. Kuna teatud t&ouml;&ouml;dega (nt tootmine, transport jmt) kaasnevad ka riskid ning ohtlikud olukorrad, on m&otilde;istetav t&ouml;&ouml;andja soov veenduda neid t&ouml;id tegevate t&ouml;&ouml;tajate kainuses.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib kehtestada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;korralduses, et t&ouml;&ouml;le ilmumist joobeseisundis loetakse t&ouml;&ouml;taja poolt lubamatuks k&auml;itumiseks. T&ouml;&ouml;korralduse reeglites n&auml;hakse ette protseduur, milleks v&otilde;ib n&auml;iteks olla igahommikune vabatahtlik alkomeetrisse puhumine ettev&otilde;tte v&auml;ravas.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja keeldub vaatamata kehtestatud t&ouml;&ouml;korralduse reeglitele alkomeetrisse puhumast, v&otilde;ib keeldumist pidada t&ouml;&ouml;korralduse reeglite rikkumiseks. Korduva rikkumise korral v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda. &Uuml;les&uuml;tlemisele peaks eelnema hoiatus.&nbsp;</p> <p>Kahjuks ei s&auml;testa &uuml;kski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas t&ouml;&ouml;andja saaks tuvastada t&ouml;&ouml;taja joobes olekut, kui joobes t&ouml;&ouml;taja keeldub alkomeetrisse puhumast v&otilde;i kui politseil ei ole alust (joobeseisundile viitavate tunnustega isik v&otilde;ib olla ohtlik endale v&otilde;i teistele) tulla kohale t&ouml;&ouml;taja joovet tuvastama. T&ouml;&ouml;andja peab arvestama ka sellega, et t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates t&ouml;&ouml;taja tervisega seotud andmete t&ouml;&ouml;tlemine ning seda tohib teha vaid t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul v&otilde;i seaduses s&auml;testatud juhul.&nbsp;</p> <p>Ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us puhuma alkomeetrisse v&otilde;i minema arsti juurde, ei pruugi saadud tulemus olla hilisemas vaidluses t&otilde;endina kasutatav. Kui alkomeetri n&auml;itu ei ole ja t&ouml;&ouml;taja arsti juurde minekust keeldub, siis j&auml;rgmine v&otilde;imalus on tunnistajate kaasamine t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imaliku joobe hindamise protsessi. T&ouml;&ouml;andja saab tunnistajatena kaasata eelk&otilde;ige neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes on ise joobes t&ouml;&ouml;tajaga kokku puutudes olukorda tajunud. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib ka informeerida joobes t&ouml;&ouml;taja seisundist ning vajadusel kaasata tunnistajana t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikku, sest volinik peab seisma hea selle eest, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks igale t&ouml;&ouml;tajale ohutu.&nbsp;</p> <p>Joobele viitavateks tunnusteks on tavaliselt isiku v&auml;limus, tema aeglustunud reaktsioonid, h&auml;irunud k&otilde;ne, aja, isiku ja koha tajumise h&auml;ired, teadvuse seisund ning m&auml;lu-, koordinatsiooni- ja k&auml;itumish&auml;ired. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib koostada vabas vormis kirjaliku akti t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi tuvastamise kohta. Koha, kuup&auml;eva ja kellaajaga varustatud aktis kirjeldab t&ouml;&ouml;andja asjaolusid, miks visuaalselt hinnates j&otilde;uti veendumusele, et t&ouml;&ouml;taja on ilmsete joobe tunnustega. Akti allkirjastavad selle koostaja ja tunnistajad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on oma lahendis aktsepteerinud t&ouml;&ouml;vaidluses t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi tuvastamisel t&otilde;enditena teiste t&ouml;&ouml;tajate antud &uuml;tlusi ja seletuskirju, tuginedes seejuures omakorda Riigikohtu lahendile, mis k&auml;sitles samuti t&ouml;&ouml;taja joobeseisundi t&otilde;endamist tunnistajate &uuml;tlustega.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et kui t&ouml;&ouml;taja ilmub joobetunnustega t&ouml;&ouml;le ja keeldub alkomeetrisse puhumast, k&otilde;rvaldatakse ta seaduse alusel t&ouml;&ouml;lt. Kui t&ouml;&ouml;taja kaineks saab ja t&ouml;&ouml;le naaseb, saab t&ouml;&ouml;andja teha talle hoiatuse, et kui ta veel joobe tunnustega t&ouml;&ouml;le tuleb ja keeldub alkomeetrisse puhumast, &uuml;tleb t&ouml;&ouml;andja temaga t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahelisest t&ouml;&ouml;suhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka t&ouml;&ouml;tajale kohaldatavate t&ouml;&ouml;korralduse reeglite seadusele vastavuse osas lahendatakse v&otilde;imaluse korral t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2384Suhtlus Tööinspektsiooniga kolib varsti iseteenindusse2019-09-16<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni loodav t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steem h&otilde;lmab t&ouml;&ouml;keskkonna iseteenindust ja see on edaspidi &uuml;ks t&ouml;&ouml;keskkonna haldamise v&otilde;imalusi, mis aitab lihtsustada ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;d ning v&auml;hendab halduskoormust ja b&uuml;rokraatiat.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Uus t&ouml;&ouml;keskkonna iseteenindus annab edaspidi ettev&otilde;tjale selge &uuml;levaate, mida riik t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas ootab, v&otilde;imaldades samas teha k&otilde;ik vajalikud tegevused &auml;ra senisest lihtsamalt. &Auml;ra j&auml;&auml;b senine ajamahukas e-kirja teel toimuv dokumentide vahetamine ja sellega kaasnev lisasuhtlus. T&ouml;&ouml;andja suhtlus T&ouml;&ouml;inspektsiooniga hakkab toimuma kasutajale mugavalt l&auml;bi iseteeninduse. S&uuml;steem hoiab ettev&otilde;tte p&otilde;hilistel t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud n&otilde;uetel silma peal, teavitades puuduse tuvastamisel sellest t&ouml;&ouml;andjat &uuml;hes edasiste juhistega, mida ette v&otilde;tta. Ettev&otilde;te omakorda saab riigi ees olevaid kohustusi t&auml;ita l&auml;bi iseteeninduse.</p> <p>S&uuml;steem loob ettev&otilde;tetele kontod riigile teadaolevate andmetega juba automaatselt, mist&otilde;ttu ei pea ettev&otilde;tja kord esitatud andmeid uuesti sisestama. Iseteeninduses saab esimese asjana m&auml;&auml;rata n&auml;iteks oma t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&otilde;i kirja panna t&ouml;&ouml;tajate valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku, mida seni on tulnud teha kirjalikult v&otilde;i e-posti vahendusel. Seej&auml;rel saab volitatud kasutaja, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist juba t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega teadlikult tegelema hakata. &bdquo;Oluline on, et ettev&otilde;tja m&otilde;istaks: ohtude ennetamine t&ouml;&ouml;keskkonnas pole t&uuml;&uuml;tu kohustus, vaid aitab ettev&otilde;ttes v&auml;ltida ka ootamatuid t&otilde;rkeid. N&auml;iteks kui keegi t&ouml;&ouml;tajatest satub t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse v&otilde;i haigestub,&ldquo; s&otilde;nab <b>Rauno Piirsalu</b>, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi projektijuht. &bdquo;Eriti haavatavad on v&auml;ikeettev&otilde;tted, kus selliste juhtumite korral on raske asendust&ouml;&ouml;tajat leida. T&ouml;&ouml;ohutusega tegelemine ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste &auml;rahoidmine aitab s&otilde;na otseses m&otilde;ttes ettev&otilde;tja &auml;ririske maandada. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub meil aastas aga tuhandeid.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Selge &uuml;levaade</b></p> <p>Iseteeninduskeskkond saab olema lihtne ja mugav. &bdquo;Ettev&otilde;tjal on edaspidi iseteeninduses v&otilde;imalus hakata samm-sammult lahendama ohutusega seotud teemasid. Eelk&otilde;ige saavad ettev&otilde;tjad hallata oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda ning taustal m&auml;rgib s&uuml;steem T&ouml;&ouml;inspektsiooni jaoks, et selles ettev&otilde;ttes tegeletakse t&ouml;&ouml;keskkonna teemadega,&ldquo; r&otilde;hutab Piirsalu. &bdquo;Esialgu saab t&ouml;&ouml;andja iseteeninduses m&auml;&auml;ratleda vajalikud rollid, ehk leiab v&otilde;i m&auml;&auml;rab oma t&ouml;&ouml;tajate seast inimese, kes t&ouml;&ouml;keskkonna asjadega ettev&otilde;ttes edasi tegeleb. Valib esmaabiandja ja vajadusel ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku. Teises arendusetapis hakkab ettev&otilde;ttele m&otilde;eldud teenuseid lisanduma, n&auml;iteks saab riskihindamise abivahendi abil tuvastada oma tegevusalaga seotud t&ouml;&ouml;keskkonna ohte ja kontrollida, kas lahendused ohu v&auml;ltimiseks on juba kasutusele v&otilde;etud v&otilde;i mitte. Samuti lisandub iseteenindusse muu hulgas v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajate juhendamise registreerimiseks.&ldquo;</p> <p>Kui n&auml;iteks ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;ohutusega tegelenud t&ouml;&ouml;taja on vahetanud t&ouml;&ouml;kohta, siis s&uuml;steem tuletab ettev&otilde;tjale meelde, et ta m&auml;&auml;raks sellesse rolli uue inimese. Iseteenindus annab m&auml;rku, kui mingisugune roll on t&auml;itmata ja tuletab seda ettev&otilde;tjale meelde. Samamoodi tuletab s&uuml;steem meelde, kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja on j&auml;&auml;nud juhendamata. Praeguste lahendustega v&otilde;rreldes on tulevane iseteenindus suur samm edasi, sest iga ettev&otilde;te saab iseteenindusse sisenedes oma olukorrast reaalajas &uuml;levaate.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ei n&otilde;ua lisakulutusi</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon peab oluliseks, et ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu. Tegeledes iseteeninduses t&ouml;&ouml;keskkonna teemadega, muutuvad need vastavalt n&ouml; punasest roheliseks. T&ouml;&ouml;inspektor omakorda n&auml;eb, et ettev&otilde;tja tegeleb t&ouml;&ouml;ohutusega, mist&otilde;ttu edaspidi k&uuml;lastavad t&ouml;&ouml;inspektorid eelk&otilde;ige ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;keskkonna eest hoolt ei kanta v&otilde;i kelle kohta andmeid ei ole.&nbsp;</p> <p>On ilmnenud, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamine on osutunud v&auml;ikeettev&otilde;tetele liiga keeruliseks. Tihti ei m&otilde;isteta, miks ja kuidas seda &uuml;ldse tegema peab, mist&otilde;ttu lastakse see kellelgi teisel &auml;ra teha. &bdquo;Selline teenus maksab <i>ca</i> 500-3000 eurot, kuid juba 500 eurot netokuluna on v&auml;ikeettev&otilde;tjale arvestatav summa,&ldquo; t&otilde;deb Rainer Rohtla Tervise Heaolu Infos&uuml;steemide Keskusest, kes vastutab portaali eduka arenduse eest, r&otilde;hutades, et uues s&uuml;steemis saab ettev&otilde;tja riskianal&uuml;&uuml;si protsessi iseseisvalt ja lihtsalt l&auml;bi teha ning raha s&auml;&auml;sta. Vastama peab n&auml;iteks j&auml;rgmistele testk&uuml;simustele: kas ettev&otilde;ttes on kasutusel katkisi pikendusjuhtmeid (elektrioht)? On ettev&otilde;ttes kontrollitud ja t&ouml;&ouml;korras tulekustuti (tuleoht)? Vastad &bdquo;jah&ldquo; v&otilde;i &bdquo;ei&ldquo; ja s&uuml;steem teeb ise p&auml;rast vajalikest k&uuml;simustest kokkuv&otilde;tte koos soovitustega. K&uuml;simustikule vastates m&otilde;tleb t&ouml;&ouml;ohutusega tegeleja ka ise oma t&ouml;&ouml;keskkonnale. Mida teadlikum on t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega maandab ta v&otilde;imalikke riske ning t&ouml;&ouml;keskkond on talle ja kolleegidele ohutum.</p> <p>Uus iseteenindus peaks ettev&otilde;tjale sobima ka seet&otilde;ttu, et v&auml;hendab paberimajandust ja kaotab praegused paberikuhjad. Suurt osa andmetest on v&otilde;imalik hoida iseteeninduses ja info haldamine on edaspidi lihtsam. Kui juhtumisi algatataksegi ettev&otilde;ttele j&auml;relevalve ja t&ouml;&ouml;inspektor tuleb kohapeale t&ouml;&ouml;keskkonda kontrollima, siis p&auml;&auml;seb ta enne k&uuml;lastust s&uuml;steemis andmetele ligi ja saab ettev&otilde;tte olukorra eelnevalt &uuml;le vaadata. Aega s&auml;&auml;stavad nii ettev&otilde;tja kui inspektor.&nbsp;</p> <p><b>Hea teada!</b></p> <ol> <li>Uuel infos&uuml;steemil on kolm peamist kasutajate gruppi: t&ouml;&ouml;andjad, t&ouml;&ouml;tajad ja T&ouml;&ouml;inspektsioon. Esimeses etapis (2020. aasta esimene kvartal) arendatakse v&auml;lja infos&uuml;steemi baas, iseteenindus ja j&auml;relevalve moodul.</li> <li>Teises etapis (2021. aasta I kvartal) lisatakse iseteenindusse ettev&otilde;tjale vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid, et neil oleks lihtsam ja kergem tuvastada oma tegevusalaga seotud levinumaid t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohte. T&auml;nu infos&uuml;steemis pakutavatele lahendustele saab kavandada ohte maandavaid tegevusi.</li> <li>Need, kes tunnevad end iseteeninduse kasutamisel ebakindlalt v&otilde;i j&auml;&auml;vad h&auml;tta, saavad arvestada, et vajadusel T&ouml;&ouml;inspektsioon juhendab ja annab n&otilde;u.&nbsp;</li> <li>Asjaajamine muutub lihtsamaks ja asisemaks. Lihtsaid k&uuml;simusi saab mugavalt esitada iseteeninduse kaudu, selleks pole vaja koostada ametlikku kirja T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Sama puudutab j&auml;relevalvet. Kui inspektor tuvastab midagi ohtlikku (n&auml;iteks keelab ohtliku t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise), siis p&auml;rast selle likvideerimist logib ettev&otilde;tja l&auml;bi arvuti v&otilde;i telefoni iseteenindusse, lisab rikkumise juurde n&auml;iteks uue pildi olukorrast, kus probleem on lahendatud ja teema ongi korras. Iga rikkumise lahendamise kohta ei ole edaspidi vaja saata eraldi e-kirja koos t&otilde;endusmaterjaliga.&nbsp;</li> <li>Selgelt ja t&auml;pselt on teada, mida ettev&otilde;tjalt oodatakse. Esmalt on n&auml;ha tegevused, millele peaks kohe r&otilde;hku p&ouml;&ouml;rama. J&auml;rgneb &uuml;levaade tegevustest, millega tuleks j&auml;rgmisena tegeleda, et t&ouml;&ouml;keskkond ohutuks muuta.&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni eesm&auml;rk pole karistada, vaid juhtida t&auml;helepanu ettev&otilde;ttes olevate t&ouml;&ouml;ohutusalastele puudustele, et t&ouml;&ouml;keskkond saaks ohutuks. Iseteeninduse abiga saame ettev&otilde;tteid paremini teavitada, n&otilde;ustada ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel abiks olla.</li> </ol> <p><b>Uuri t&auml;psemalt!</b></p> <p>Projekti tutvustava lehe leiad T&ouml;&ouml;elu portaalist: <a href="http://www.tooelu.ee/uus">www.tooelu.ee/uus</a>&nbsp;</p> <p><b>Osale ja testi!</b></p> <p>Sul on ettev&otilde;tjana v&otilde;imalus osaleda ja olla loodava s&uuml;steemi testija (vt viidet &bdquo;soovin v&otilde;imalusel osaleda iseteeninduses testimisel&ldquo;) ning anda arendajatele omapoolset tagasisidet. Eesm&auml;rgiga, et uus iseteenindus oleks vajadustele vastav ja kasutajas&otilde;bralik.<b>&nbsp;</b></p> <p>V&auml;ikeettev&otilde;tja<b> Eva Lepik</b>, Kiiks ja Knihv poe perenaine:</p> <p><em>&bdquo;Mul on v&auml;ike, kahe t&ouml;&ouml;tajaga firma. &Uuml;lesannete maht, mida tuleks l&auml;bi t&ouml;&ouml;tada ja paberil T&ouml;&ouml;inspektsioonile saata, on &uuml;ksjagu suur. Tore oleks, kui seda k&otilde;ike saaks teha veebis.</em></p> <p><em>V&auml;ikeettev&otilde;tjana sooviksin ma kokkuv&otilde;tlikult kogu infot, et teaksin, mida t&auml;pselt tegema peaksin. Olen teinud n&auml;iteks ohutusvideosid. Hea oleks, kui saaks need oma t&ouml;&ouml;tajate jaoks iseteenindusse &uuml;les panna. &Uuml;htlasi n&auml;eb ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, et olen oma t&ouml;&ouml;tajatele tutvustanud, kuidas paberi l&otilde;ikamiseks m&otilde;eldud giljotiini s&otilde;rmi vigastamata kasutada. Praegu on videod mu oma arvutis.</em></p> <p><em>Minu sooviks oleks kompaktne veebikeskkond, kus mulle &ouml;eldakse, et ma ei ole oma t&ouml;&ouml;tajatele seda v&otilde;i teist teinud, aga peaksin. V&auml;ikeettev&otilde;tjana oled nagunii mitmes rollis turundajast koristajani, mist&otilde;ttu oleks hea teada, mida minult eeldatakse.&ldquo;&nbsp;</em></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon ning Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskus arendavad T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi koost&ouml;&ouml;s Trinidad Wiseman O&Uuml; ja TripleDev O&Uuml;-ga. Arendust rahastatakse projektist Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused ,,T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine 2014-2020&ldquo;.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2383Tööinspektsioon kutsub osalema: uue töökeskkonna iseteeninduse tutvustus töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna koolitajatele2019-09-13<p>T&ouml;&ouml;inspektsioon avab 2020. aastal ettev&otilde;tjatele suunatud t&ouml;&ouml;keskkonna iseteeninduse. Kohtumisel tutvustame, millised muudatused ootavad ettev&otilde;tjat seoses iseteeninduse avamisega ning kuidas ettev&otilde;tja saab iseteeninduses t&auml;ita seadusest tulenevaid kohustusi. Kuna t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonna koolitajad puutuvad kokku paljude ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike ja t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistidega, aitab valmiva iseteeninduse plaanidest teadmine koolitatavaid paremini ette valmistada. Samuti soovime saada teie tagasisidet, et valmiv s&uuml;steem oleks veelgi mugavam kasutada.</p> <p>Iseteeninduse tutvustusel osalejad saavad lisamaterjalina kaasa iseteenindust tutvustavad slaidid.</p> <p><strong> Kus? </strong>Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuses (Uus-Tatari 25, Tallinn)<strong><br /> </strong><strong>Millal? </strong>24.09 kell 10-12 ning sisaldab kohvipausi <strong><br /> Kellele? </strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonna koolitajatele</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni uue t&ouml;&ouml;keskkonna iseteeninduse arendust ja tutvustust finantseerib Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p>Registreeruda saab kuni&nbsp;<b>23.09.2019</b>&nbsp;v&otilde;i senikaua, kuni kohti j&auml;tkub. Registreerumiseks vajuta&nbsp;<a href="http://kysimustik.sm.ee/index.php/546791?lang=et">siia</a>&nbsp;v&otilde;i k&uuml;lasta&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/">https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/</a></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/TEIS3.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2382Töökeskkonnaspetsialist, tule koolitusele!2019-09-12<p>T&ouml;&ouml;inspektsioon korraldab t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusega tegelevatele t&ouml;&ouml;tajatele koolituse, mille k&auml;igus saab omandada ja ka t&auml;iendada oma teadmisi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas. <br /><br /><strong>Kus?</strong> Koolitus toimub kahel p&auml;eval, 25. - 26.09 aadressil Teaduspargi 6/1, Tallinn<br /><strong>Millal?</strong> Koolitusp&auml;evad kestavad kell 9-16.30 ning sisaldavad kohvipause ja l&otilde;unas&ouml;&ouml;ke. <br /><strong>Kellele?</strong> Tallinna koolitus on m&otilde;eldud teenindusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistidele, t&auml;iendamaks oma teadmisi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas. Koolitusele on oodatud ka alustavad t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid, kes soovivad saada algteadmisi t&ouml;&ouml;keskkonna valdkonnas. <br />Koolitused toimuvad ka Tartus, P&auml;rnus, Rakveres ning Narvas (vene keeles), nende koolituste kohta edastame info peatselt. <br /><strong>Koolituse teemad</strong><br />Koolitusel k&auml;sitleme k&otilde;ike t&ouml;&ouml;keskkonna korraldusega seotut - t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;ldine juhtimine, t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, esmaabi, tervisekontroll, riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimine ning sealhulgas p&otilde;gus &uuml;levaade ka f&uuml;&uuml;sikalistest, keemilistest, f&uuml;sioloogilistest, bioloogilistest ja ps&uuml;hhosotsiaalstest ohuteguritest, isikukaitsevahendite valimine ning t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldus. T&auml;helepanuta ei j&auml;&auml; ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste uurimine.<br /><strong>Koolituse l&otilde;petamine</strong> <br />Koolituse l&otilde;petamise eelduseks on teadmiste kontrolli l&auml;bimine. <br /><strong>Koolitus on k&otilde;igile huvilistele tasuta.</strong> <br />T&ouml;&ouml;inspektsiooni koolitusi finantseerib Euroopa Sotsiaalfond ning need on osalejatele tasuta.</p> <p>Registreeruda saab kuni&nbsp;<b>23.09.2019</b>&nbsp;v&otilde;i senikaua, kuni kohti j&auml;tkub. Registreerumiseks vajuta&nbsp;<a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/965818?lang=et">siia</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/">https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/teavitusuritused/</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2380Lugeja küsib, jurist vastab: kas pean esitama töövaidluskomisjonile uue avalduse, kui lisaks töötasule on veel saamata jäänud rahasid?2019-09-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: L&auml;ksime t&ouml;&ouml;andjaga t&uuml;lli ja l&auml;ksin t&ouml;&ouml;lt &auml;ra ning n&uuml;&uuml;d ei ole viimase kuu t&ouml;&ouml;tasu temalt k&auml;tte saanud. P&ouml;&ouml;rdusin t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu t&otilde;ttu. K&auml;isin ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristi vastuv&otilde;tul ning jurist &uuml;tles, et mul on veel &otilde;igus kasutamata puhkuse h&uuml;vitisele ja v&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evarahadele. Minu esimene avaldus on menetlusse v&otilde;etud, kas ma pean n&uuml;&uuml;d puhkusetasu ja p&auml;evaraha saamiseks esitama eraldi avaldused? Kes ja kuidas t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis otsustab, kas ma oma raha k&auml;tte saan v&otilde;i mitte?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&ouml;&ouml;tajal on saamata l&otilde;pparve ehk selle erinevad osad, sh t&ouml;&ouml;tasu, kasutamata ja aegumata puhkuse h&uuml;vitis ning t&ouml;&ouml;tamise ajal toimunud v&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evaraha. T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse kohaselt v&otilde;ib avaldaja ehk praegusel juhul t&ouml;&ouml;taja p&auml;rast avalduse menetlusse v&otilde;tmist taotleda avalduses esitatud faktiliste v&otilde;i &otilde;iguslike v&auml;idete t&auml;iendamist v&otilde;i parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid p&otilde;hilisi asjaolusid.</p> <p>Oluline on see, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rduja v&auml;ljendaks oma n&otilde;udes selgelt, mida ta teiselt poolelt saada soovib.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja algul n&otilde;udis ainult saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, aga n&uuml;&uuml;d on selgunud sisuliselt uued n&otilde;uded, tuleks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitada kasutamata puhkuseh&uuml;vitise ja v&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evaraha saamiseks uus avaldus. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja v&otilde;ib liita avaldused m&auml;&auml;rusega &uuml;hte menetlusse, sest l&otilde;pparvesse kuuluvad n&otilde;uded on &otilde;iguslikult omavahel seotud, n&otilde;uded oleks v&otilde;inud esitada &uuml;hes menetluses ning &uuml;hine menetlemine v&otilde;imaldab kiiremat lahendamist v&otilde;i lihtsustab menetlust. Samas v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja leida, et &uuml;hes avalduses esitatud n&otilde;uete v&otilde;i avalduse eraldi arutamine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;vaidlusasja kiiremini l&auml;bi vaadata v&otilde;i lihtsustab menetlust oluliselt. Kui avaldused on juhataja hinnangul liidetud p&otilde;hjendamatult, v&otilde;ib ta m&auml;&auml;rusega eraldada n&otilde;uded iseseisvateks menetlusteks.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon annab menetlusse v&otilde;tmise m&auml;&auml;ruses avaldajale t&auml;pselt teada, kuidas tema avaldusi lahendama hakatakse.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon teeb otsuse, kui t&ouml;&ouml;vaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on l&otilde;pliku lahendi tegemiseks valmis. Tavamenetluses osalevad otsuse tegemisel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja ja kaks kaasistujat (t&ouml;&ouml;andjate ning t&ouml;&ouml;tajate esindaja), kes osalesid asja arutamise viimasel istungil. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus tehakse h&auml;&auml;lteenamusega. Viimasena h&auml;&auml;letab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja.</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni protsessist teada <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/ " target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>&nbsp;ja bro&scaron;&uuml;&uuml;rist&nbsp;<a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/toovaidluste_lahendamine_sisu-est_w" target="_blank">T&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis</a>.&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2379Ilmunud on Tööelu ajakirja sügisnumber2019-09-06<p>T&ouml;&ouml;elu ajakirja selle aasta kolmandast numbrist saab lugeda kaugt&ouml;&ouml; kogemustest nii ettev&otilde;tluses kui avalikus sektoris. T&ouml;&ouml;lepingu seadusel t&auml;itus k&uuml;mme aastat. Vestlusringis arutlevad toonased l&auml;bir&auml;&auml;kijad, kuidas saavutati kompromisse ning kuidas edasi liikuda. Septembrikuu viib meid uudistama kooli &ndash; vaatame ringi 2019. aasta kooliks valitud Viljandi g&uuml;mnaasiumis.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu ajakirja t&auml;ies pikkuses lugemiseks klikka&nbsp;<a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_s_gis_2019" target="_blank">siia</a>&nbsp;v&otilde;i kaanepildile. Vanemaid v&auml;ljaandeid on v&otilde;imalik lugeda T&ouml;&ouml;elu portaalis asuvast&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooinspektsiooni-ajakiri-Tooelu" target="_blank">arhiivist</a>.</p> <p>Esimeses artiklis r&auml;&auml;gib T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sellest, milline oli T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja t&ouml;&ouml;turu olukord taasiseseisvumise j&auml;rel ning millised on k&otilde;ige suuremad muudatused, mis on nende aastate jooksul aset leidnud.</p> <p><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_s_gis_2019" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tooelu 2019 s&uuml;gis.jpg" /></a></p> <p></p> <h2><b>K&uuml;mme aastat hiljem</b></h2> <p><em>Maret Maripuu</em><br /><em> T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor</em></p> <p>Taasiseseisvumine t&auml;hendas Eestile muutusi pea k&otilde;iges. Algas erastamine, toimus rahareform, suurettev&otilde;tete k&otilde;rvale tulid ka keskmised ja v&auml;ikesed. Tiigrih&uuml;ppega s&ouml;&ouml;stsime digimaailma.</p> <p>&Uuml;ks valdkond j&auml;i siiski j&auml;igaks ja kandiliseks, kuhu muutuste tuuled ei j&otilde;udnud. T&ouml;&ouml;suhete regulatsioon p&uuml;sis koos ENSV-aegse tsiviilkoodeksiga ning juhindus 80ndate l&otilde;pu ja 90ndate alguse majanduslikest vajadustest ja &uuml;hiskondlikest v&auml;&auml;rtustest.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tjad pidid koosk&otilde;lastama ettev&otilde;tete sisekorraeeskirju ja t&ouml;&ouml;aja erisusi t&ouml;&ouml;inspektsiooniga, ka raseda ja alla kolme aastast last kasvatava vanemaga t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine pidi saama koosk&otilde;lastuse inspektsioonist, r&auml;&auml;kimata alaealiste t&ouml;&ouml;tamisest ja k&otilde;igest muust b&uuml;rokraatlikust. T&ouml;&ouml;andjal tuli usinasti T&ouml;&ouml;inspektsiooni ust kulutada.&nbsp;</p> <p>Eeldati, et inimene t&ouml;&ouml;tab 40 aastat &uuml;hes ametis ja pensionile minnes saab kingituseks nimelise kella, et j&auml;&auml;da koju lapselapsi kantseldama v&otilde;i iluaiaga tegelema. Ometi oli juba nullindate alguses olukord &uuml;sna teine. T&ouml;&ouml;koha vahetus oli tavaline, inimesed hakkasid rohkem ringi liikuma ja &uuml;ha enam v&auml;&auml;rtustama eraelu.&nbsp;</p> <p>Kulus &uuml;le 15 aasta, enne kui j&otilde;udsime uue t&ouml;&ouml;lepingu seaduseni, mis j&otilde;ustus 1. juulil 2009. Uue seaduse m&auml;rks&otilde;na oli ja on turvaline paindlikkus. Paindlikkus t&auml;hendab, et &otilde;igusnormid peavad v&otilde;imaldama pooltel kokku leppida t&ouml;&ouml;tingimustes, mis arvestaksid poolte vajaduste ja huvidega. Turvalisus v&auml;ljendub aga seaduses s&auml;testatud miinimumtingimustes, millest ei tohi k&otilde;rvale kalduda, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajat kui eelduslikult n&otilde;rgemat poolt.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus seadis sarnaselt lepingu&otilde;iguse &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetega esikohale l&auml;bir&auml;&auml;kimised. T&ouml;&ouml;suhetes kehtib kuldreegel: hea tulemus saavutatakse, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad teineteisest lugu ning on huvitatud teineteise heast k&auml;ek&auml;igust. Ilma t&ouml;&ouml;andjata ei ole t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d teha ja tasu teenida. Ilma t&ouml;&ouml;tajateta v&otilde;ib aga t&ouml;&ouml;andja oma uhkete ideede otsas istuda, reaalsuseks need ei saa.&nbsp;</p> <p>Seda praktikat kasutasime ka t&ouml;&ouml;lepinguseadust koostades. Meil toimusid sotsiaalpartneritega p&otilde;hjalikud l&auml;bir&auml;&auml;kimised, mille k&auml;igus arutasime k&otilde;ik &uuml;ksikasjad l&auml;bi. See v&otilde;ttis aega, ent tulemus oli seda v&auml;&auml;rt.&nbsp;</p> <p>Kiiresti muutuvad t&ouml;&ouml;turu vajadused t&otilde;id t&ouml;&ouml;lepingu seadusesse teise olulise idee &ndash; elukestva &otilde;ppe. Seadusega pandi t&ouml;&ouml;andjale kohustus t&ouml;&ouml;tajaid koolitada. T&ouml;&ouml;tajal on aga kohustus osaleda t&ouml;&ouml;andja korraldatud koolitustel ja ka ise end t&auml;iendada. N&uuml;&uuml;d teavad k&otilde;ik, et &uuml;hte t&ouml;&ouml;ellu mahub mitu karj&auml;&auml;ri. Uudised, et edukas ajakirjanik astus arstiteaduskonda v&otilde;i 60-aastane vanaema l&auml;ks uuesti &uuml;likooli, on elu loomulik osa.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus m&otilde;jutas k&otilde;ige suuremalt ja emotsionaalsemalt t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist. &Uuml;hest k&uuml;ljest muutus t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine t&ouml;&ouml;andjale v&auml;hem kulukaks, teisest k&uuml;ljest tuli juurde lisakohustusi, mis suurendavad t&ouml;&ouml;tajate turvalisust.&nbsp;</p> <p>Kindlasti oli alguses v&otilde;&otilde;ristav, et isegi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus ei saa t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;suhtesse ennistada, kui t&ouml;&ouml;andja sellega n&otilde;us ei ole. Nagu r&otilde;hutas &uuml;ks seaduse autoreid Urmas Volens uue seaduse tutvustustel, et niisamuti, nagu ei saa kedagi abiellu ennistada, ei saa ennistada ka t&ouml;&ouml;suhtesse.&nbsp;</p> <p>Aeg lendab ning t&ouml;&ouml;lepinguseaduse k&uuml;mnendal t&auml;htp&auml;eval saame taas t&otilde;deda, et digirevolutsioon on t&ouml;&ouml;suhteid ja -keskkonda oluliselt teisendanud: kaheksatunnine kontoris istumine on muutumas ajalooks, kaugt&ouml;&ouml; aga &uuml;ha tavap&auml;rasemaks, n-&ouml; t&ouml;&ouml;ampsud asendavad t&auml;ist&ouml;&ouml;aega ning piirid t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahel on h&auml;gustunud. Kui tahame, et regulatsioon ei oleks jalus, vaid p&auml;riselt toetaks t&ouml;&ouml;suhte osapooli, ei ole ilmselt p&auml;&auml;su uuest v&auml;rskenduskuurist, kuid see eeldab ka rahvusvahelisel tasandil t&ouml;&ouml;suhte m&otilde;iste uut sisustamist ning uusi suundi t&ouml;&ouml;&otilde;iguses.&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2378Õnnetusjuhtum: vooliku ühendamine vale toru külge lõppes surmava õnnetusega2019-09-05<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b><b></b></p> <p>Prop&uuml;leenoksiiditehas, propeenoksiidi mahutite ala. Rumeenia.<br />Propeenoksiidi mahuti on silindriline horisontaalne anum, mille mahutavus maksimaalsel t&auml;itmisel on 63 m<sup>3</sup>.</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b><b></b></p> <p>V&auml;lit&ouml;&ouml;line.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b>&nbsp;</p> <p>&Otilde;nnetuse ajal oli tehas suletud hooldus- ja remondit&ouml;&ouml;deks. Mahuti oli t&uuml;hi, pestud ja sellest olid eemaldatud k&otilde;ik liitmikud ja klapid, hooldusluugi ava oli t&uuml;hi. P&auml;rast jugapuhastust puhastati mahutit auruga. P&auml;rastl&otilde;unal, p&auml;rast auru sulgemist, otsustati mahuti kuivatamiseks ja jahutamiseks lasta sellesse &otilde;hku. See &uuml;lesanne m&auml;&auml;rati kahele t&ouml;&ouml;lisele. L&auml;mmastikutorustik oli korrap&auml;raste vahedega v&auml;rvitud siniseks ja kollaseks ning t&auml;histatud n&otilde;uetekohaselt viie diagonaalse musta ohutuslindiga. L&auml;mmastikutorustiku l&auml;hedal paiknev tehnoloogiline &otilde;hukanal oli v&auml;rvitud siniseks. Mahuti &otilde;huga kuivatamiseks &uuml;hendasid operaatorid kummivooliku l&auml;mmastikutoru klapiga, torude m&auml;rgistusi eelnevalt kontrollimata. Nad olid veendunud, et torus on tavaline &otilde;hk. Seega ringles mahutis &ouml;&ouml;sel &otilde;hu asemel l&auml;mmastik. &Ouml;&ouml;sel ega hommikul ei kontrollinud seda t&ouml;&ouml;d &uuml;kski vastutav isik.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/valves1.jpg" /></p> <p>J&auml;rgmisel p&auml;eval kontrolliti mahuti hapnikusisaldust &ndash; see oli 20%. Seej&auml;rel paigaldati mahutile hooldusluugi kaas ja klapid. Samal ajal j&auml;tkus l&auml;mmastiku sissevool mahutisse, nii et l&auml;mmastikusisaldus suurenes ja hapnikusisaldus v&auml;henes.</p> <p>Mahutit puhastama m&auml;&auml;rati &uuml;ks teine t&ouml;&ouml;taja. Ta sisenes mahutisse ilma t&ouml;&ouml;loata, sobiva kaitsevarustuseta ja v&auml;lise j&auml;relevalveta. M&otilde;ne aja p&auml;rast proovis t&ouml;&ouml;taja mahutist v&auml;ljasaamiseks m&ouml;&ouml;da siseredelit &uuml;les ronida. Ta proovis hooldusluugist k&auml;ega kinni haarata, kuid see eba&otilde;nnestus ja ta kukkus teadvuse kaotanult mahutisse.</p> <p>P&auml;&auml;stemeeskond saabus kohe p&auml;rast seda. P&auml;&auml;stemeeskonna liige sisenes hingamisaparaati kasutades mahutisse ja sidus kannatanu k&ouml;iega kinni. Teadvusetu kannatanu toodi mahutist v&auml;lja ning vaatamata elustamisele kuulutati ta varsti surnuks. Surma p&otilde;hjus oli hapnikuvaegusest tingitud l&auml;mbumisele j&auml;rgnenud s&uuml;dame ja hingamise seiskumine ning kukkumise tagaj&auml;rjel saadud koljumurd ja ajuverejooks.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b><b></b></p> <p><span style="text-decoration: underline;">Otsesed p&otilde;hjused</span><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei suutnud tagada mahutis ohutut t&ouml;&ouml;tamist tagavat s&uuml;steemi:</p> <ul> <li>Koostamata oli mahutisse t&ouml;&ouml; tegemiseks sisenemise luba, milles on m&auml;rgitud sisenemiseelsed kaitsemeetmed ja mille p&otilde;hjal kontrollitakse nende t&auml;itmist enne sisenemist.</li> <li>P&auml;rast algtingimuste muutumist j&auml;eti m&auml;&auml;ramata hapnikusisaldus, samuti ei kasutatud mahuti sissep&auml;&auml;su juures kantavat hapnikudetektorit.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal puudus mahutisse sisenemiseks vajalik varustus: tal ei olnud &otilde;huvoolikut ega turvav&ouml;&ouml;d, mille k&uuml;lge oleks saanud kinnitada p&auml;&auml;stek&ouml;ie.</li> <li>M&auml;&auml;ramata oli isik, kes vastavalt varustatuna oleks j&auml;lginud mahutis olevat t&ouml;&ouml;tajat v&auml;ljastpoolt ja oleks h&auml;daolukorras sekkunud.</li> </ul> <p><span style="text-decoration: underline;">Muud p&otilde;hjused</span><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <ul> <li>&Otilde;hutorustikud koos klappide ja liitmikega ei olnud m&auml;rgistatud nii, et nende sisu, iseloomu ja kaasnevaid ohte saaks kergesti tuvastada.</li> <li>Ilma isikukaitsevahendite ja asjakohase t&ouml;&ouml;loata mahutisse sisenenud t&ouml;&ouml;taja seadis end ise vigastusohtu.</li> <li>Ei rakendatud asjakohaselt organiseeritud sekkumis- ega parandusmeetmeid ning puudus selge kommunikatsioon juhtide ja t&ouml;&ouml;liste vahel.</li> <li>Riskianal&uuml;&uuml;s propeenoksiiditehase k&otilde;igi t&ouml;&ouml;de kohta oli ajakohastamata.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>&Uuml;le tuleb vaadata t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega seotud riskianal&uuml;&uuml;s. Riskianal&uuml;&uuml;si alusel tuleb uuendada ennetus- ja kaitseplaane. T&ouml;&ouml;tajaid tuleb teavitada riskidest, millega nad t&ouml;&ouml; juures kokku puutuvad, ja nende k&otilde;rvaldamis- v&otilde;i leevendamismeetmetest.</li> <li>T&ouml;&ouml;d, mille juures v&otilde;ivad eralduda keemilised &uuml;hendid, peavad toimuma sekkumist, remonti ja mahutisse sisenemist reguleerivate t&ouml;&ouml;lubade alusel. T&ouml;&ouml; v&otilde;ib alata alles p&auml;rast seda, kui vastavatele t&ouml;&ouml;lubadele registreeritavate anal&uuml;&uuml;situlemuste p&otilde;hjal on kindlaks tehtud kahjulike gaaside ohtliku kontsentratsiooni puudumine ja hapnikusisaldus on v&auml;hemalt 18%. Seda tuleb teha kindlate ajavahemike j&auml;rel, et v&auml;listada muutunud tingimustest tekkinud ohud.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatele mittetajutavate ohtlike keemiliste m&otilde;jurite (l&otilde;hnatute ja v&auml;rvitute jne ainete/segudega) seotud t&ouml;&ouml;del tuleb kasutada kantavaid gaasidetektoreid.</li> <li>Sellistel t&ouml;&ouml;kohtadel olevaid t&ouml;&ouml;tajaid tuleb koolitada ja neid teavitada ohtlikest keemilistest m&otilde;juritest t&ouml;&ouml;tamiskohas, tehes teatavaks nende nimetused, tervise- ja ohutusriskid, kokkupuute piirnormid t&ouml;&ouml;keskkonnas, enese ja teiste t&ouml;&ouml;tajate kaitseks rakendatavad vajalikud ettevaatusmeetmed ja tegevused, kaasa arvatud isikukaitsevahendite kandmise kohustus ning isikukaitsevahendite s&auml;ilitamise, neilt toksiliste j&auml;&auml;kide eemaldamise ja hooldusn&otilde;uded.</li> <li>L&auml;mmastikku ja muid ohtlikke kemikaale sisaldavad torustikud ning nendega seotud klapid ja liitmikud tuleb vastavalt nende iseloomule ja omadustele m&auml;rgistada, nii et nende sisu, iseloom ja kaasnevad ohud on selgesti identifitseeritavad.</li> <li>Teiste sarnaste juhtumite v&auml;ltimiseks tuleb ettev&otilde;tte k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid teavitada uurimisaruande sisust.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid peavad kontrollima ettev&otilde;tte k&otilde;iki tegutsemiskohti &uuml;le riigi, k&otilde;igis tegevusvaldkondades, kus t&ouml;&ouml;tamiskohal kasutatakse ohtlikke aineid. Eriti tuleb kontrollida j&auml;rgnevat:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml; iseloomule vastavate tehniliste ja/v&otilde;i organisatoorsete meetmete rakendamine ohtlike ainete ladustamisel ja k&auml;itlemisel.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamiskohal esinevatest ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud ohtudele vastavate isikukaitsevahendite tagamine.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja tehtav regulaarne t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuskoolitus, mis k&auml;sitleb ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud riske. Seda tuleb teha enne uue t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmist ja seej&auml;rel regulaarselt.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate teavitamine ohtlikest kemikaalidest tingitud riskidest ja ohtlike kemikaalidega kokkupuute ohjamise meetmetest.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamiskohal ohutus- ja/v&otilde;i terviseriske k&auml;sitlevate m&auml;rgiste, sealhulgas ohtlikke kemikaale sisaldavate mahutite ja torustike m&auml;rgistuse kontrollimine.</li> <li>Esmaabiks, tulekustutust&ouml;&ouml;deks ja t&ouml;&ouml;tajate evakueerimiseks rakendatavad, tegevuse iseloomuga (t&ouml;&ouml; ohtlike kemikaalidega) kohandatud meetmed.</li> </ul> <div></div> <div> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/valves2.jpg" /></p> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2377Sinine vilkur kui ohutegur - millised on politseinike ja päästetöötajate ohutegurid?2019-09-04<p><b>Iial ei tea, kui ohtlik olukord ees ootab v&otilde;i mis kohapeal juhtub. Ootamatused, emotsionaalselt teravad l&auml;bielamised, stress ja oskus sellega toime tulla kuuluvad p&auml;&auml;stjate ja politseinike t&ouml;&ouml;ellu sama kindlalt nagu nende vormiriietus.</b></p> <p>&Uuml;heksa aastat abipolitseinikuks olnud <b>Argo Ollep</b>, kes n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;tab P&auml;rnu jaoskonna politseipatrullis, &uuml;tleb, et oskus pingelistes olukordades hakkama saada on tulnud ajaga. Keeruliste juhtumite lahendamine pakub talle rahuldustki. &bdquo;Mida keerulisem olukord, seda rohkem see mulle meeldib. Olen rahul, kui leian positiivse lahenduse.&ldquo; Sellegipoolest tundub talle, et osade inimeste s&otilde;im ja politseinike solvamine on l&otilde;ppematu. Hiljaaegu koges ta seda &uuml;ht peret&uuml;li lahendades. Neil keerulistel hetkedel p&uuml;&uuml;ab ta ise j&auml;lgida, et vastaspoolel ei tekiks tunnet, justkui juhiks olukorda tema. &bdquo;Inimene v&otilde;ib k&uuml;ll karjuda ja s&otilde;imata, kuid t&auml;htis on, et ta teeks nii, nagu ma tal teha palun.&ldquo;</p> <p>Ollepi v&auml;itel on ta &otilde;ppinud konfliktolukordades end paremini tundma. &bdquo;Mida aeg edasi, seda rahulikum olen. Oskan paremini hinnata, mida &ouml;elda jne. Rahulikum vaade annab palju positiivsema tulemuse.&ldquo; Sellegipoolest vajab ta vahel aega, et olukorrast v&auml;lja tulla. &bdquo;Olen p&auml;ris tihti peale s&uuml;ndmust otsinud omaette olemiseks m&otilde;ne rahulikuma paiga. Loomulikult r&auml;&auml;gin ja anal&uuml;&uuml;sin ka paarilisega olukorrad l&auml;bi, siis on hing j&auml;lle rahulik,&ldquo; lausub ta. Koju ta t&ouml;&ouml;m&otilde;tteid ei vii ja oskab end neist v&auml;lja l&uuml;litama. &bdquo;L&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes on see t&ouml;&ouml; nagu iga teinegi.&ldquo;</p> <p><b>Jaga vahetut kogemust</b></p> <p>&bdquo;P&auml;&auml;stjate t&ouml;&ouml;stessi v&otilde;ib olemusest l&auml;htuvalt jagada episoodiliseks ja pikemaajaliseks stressiks,&ldquo; selgitab <b>p&auml;&auml;steameti Lillek&uuml;la komando r&uuml;hmapealik Janno Pajupuu.</b> Episoodiline stress tekib p&auml;&auml;stes&uuml;ndmusele reageerides, mil l&uuml;hikese aja jooksul ilmnevad v&auml;ga k&otilde;rged vaimse ja f&uuml;&uuml;silise stressi n&auml;itajad, sest v&auml;ga l&uuml;hikese aja jooksul ja napi info p&otilde;hjal tuleb teha otsuseid, millest v&otilde;ivad s&otilde;ltuda inimeste elud. Samal ajal viibib p&auml;&auml;stja v&auml;ga vaenulikus keskkonnas, f&uuml;&uuml;siliselt suure koormuse all. Kui p&auml;&auml;stes&uuml;ndmus on l&auml;bi, siis langeb ka stressitase.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/p&auml;&auml;ste3.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-p&auml;&auml;ste3.jpg" /></a></p> <p>&bdquo;Episoodilise stressiga aitab toime tulla v&auml;lja&otilde;pe, f&uuml;&uuml;siline treening ja kogemus. S&uuml;ndmuseks ollakse valmis, osatakse oodata erinevaid olukordi ja arvestada ohtudega,&ldquo; s&otilde;nab Pajupuu. &bdquo;V&auml;ltimaks episoodilise stressi &uuml;lekandumist pikaajaliseks stressiks on v&auml;ga oluline jagada vahetut kogemust ja tagasisidet s&uuml;ndmusel juhtunust. Arutatakse seda puhkenurgas, k&ouml;&ouml;gis v&otilde;i &otilde;ppeklassis, kuhu on kokku kutsutud kogu valvevahetus, et s&uuml;ndmuse k&auml;ik sammhaaval l&auml;bi arutada.&ldquo; &Otilde;ppeklassis anal&uuml;&uuml;s toimub enamasti p&auml;rast suuremaid p&auml;&auml;stes&uuml;ndmusi ja olukordades, mil k&otilde;ik ei ole l&auml;inud ootusp&auml;raselt.</p> <p><b>Toime tulla pole lihtne</b></p> <p>Pikaajalise stressi puhul on tegemist stressorite komplektiga, mis enamasti avaldub pikema aja jooksul ning mille p&otilde;hjuste leidmine v&otilde;ib olla keeruline. Ilmneda v&otilde;ivad uneh&auml;ired, t&ouml;&ouml;-pere konflikt (p&auml;&auml;stjate t&ouml;&ouml;r&uuml;tm ei lange kokku tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;n&auml;dalaga, mist&otilde;ttu ei saa n&auml;iteks olulisi t&auml;htp&auml;evi vms koos perega veeta), post-traumaatiline stressih&auml;ire (traagilisest s&uuml;ndmusest tekkinud stressih&auml;ire, mis avaldub alles pikema aja jooksul), f&uuml;&uuml;silised h&auml;dad (s&uuml;ndmustel tekkinud traumad ja nendest taastumine, uneh&auml;iretest p&otilde;hjustatud kaebused nagu k&otilde;rgenenud verer&otilde;hk, s&uuml;dame-veresoonkonna haigused jms), usaldamatus asutuse suhtes jms.</p> <p>Pikaajalise stressiga toimetulek on keerulisem kui episoodilisega, kuigi seda maandab esmalt t&ouml;&ouml;kollektiiv, kus saab arutada probleeme ja k&uuml;sida n&otilde;u. Aitab ka huumor ja p&auml;&auml;stjate l&auml;hedased, enamasti elukaaslased, kelle toetus v&auml;hendab t&ouml;&ouml;stressi oluliselt.</p> <p><b>N&otilde;ustamisele eelistatakse &uuml;ritusi</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;ldiselt on P&auml;&auml;steametil v&otilde;rdlemisi keeruline pakkuda p&auml;&auml;stjatele tuge, et stressiga toime tulla,&ldquo; tunnistab Janno Pajupuu, kelle s&otilde;nul on peamiseks v&otilde;imaluseks p&auml;&auml;stjatel end v&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus ette valmistada. &bdquo;Reaalsus on, et valvevahetuse ajal ei ole see v&otilde;imalik operatiivse valmisoleku tagamise t&otilde;ttu ja t&ouml;&ouml;st vabadel p&auml;evadel kas ei olda huvitatud oma aja &bdquo;raiskamisest&ldquo; v&otilde;i ollakse h&otilde;ivatud muude tegevustega, milleks tihti on teine t&ouml;&ouml;.&ldquo;</p> <p>Siiski pakub P&auml;&auml;steamet v&otilde;imalust k&uuml;lastada ps&uuml;hholoogi, mida asutus teatud ulatuses toetab.</p> <p>&bdquo;Pakume individuaalset ja meeskondlikku n&otilde;ustamist,&ldquo; avaldab <b>P&auml;&auml;steameti personaliosakonna juhataja Katrin Ehala</b>. &bdquo;Eesm&auml;rgiks on toetada t&ouml;&ouml;tajat nii t&ouml;&ouml;l kui ka isiklikus elus, et erinevate raskete s&uuml;ndmustega toime tulla, leevendada pingeid ja stressi, lahendada kriise ja probleeme jpm. Meeskondlikul n&otilde;ustamisel pakutakse eesk&auml;tt t&ouml;&ouml;- ja kriisin&otilde;ustamist, kus peamine fookus on juhtumitel ja nende anal&uuml;&uuml;sil, kogemuste ja teadmiste vahetamisel, muljete jagamisel jms.&ldquo;</p> <p>N&otilde;ustamise teenust kasutatakse Janno Pajupuu arvates aga siiski v&auml;he. Pigem osaletakse l&auml;bip&otilde;lemise v&auml;ltimiseks erinevatel P&auml;&auml;steameti &uuml;ritustel nagu suvep&auml;evad, spordi&uuml;ritused jms, mis suurendavad &uuml;htekuuluvustunnet ja usaldust ka organisatsiooni suhtes.</p> <p>Fotod: P&auml;&auml;steamet, Pixabay</p> <p><a href="/UserFiles/p&auml;&auml;ste2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-p&auml;&auml;ste2.jpg" /></a></p> <p><b>&nbsp;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2376Ettevõttel külas: Saaremaa piimatööstus2019-09-03<p>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus p&auml;lvis m&ouml;&ouml;dunud aastal suurettev&otilde;tete kategoorias T&ouml;&ouml;inspektsiooni auhinna &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo;. T&auml;navu 60 tegutsemisaastat t&auml;histavas Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tab 103 t&ouml;&ouml;tajat, kelle t&ouml;&ouml;ohutuse tagamise ja t&ouml;&ouml;tervishoiu edendamise on juhtkond v&otilde;tnud endale s&uuml;dameasjaks.</p> <p>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus, mis algusaastail kandis nime Saaremaa V&otilde;i- ja Juustutootmise Kombinaat ning hiljem Saaremaa Piimatoodete Kombinaat, asub Kuressaares vanas raudteedepoos ning v&otilde;tab iga p&auml;ev Saaremaa, Hiiumaa ja P&auml;rnumaa talunikelt vastu 140&ndash;150 tonni piima, millest valmivad juustud, v&otilde;id ja kohupiimakreemid.</p> <p>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuses on meile fotograafiga vastu tulnud s&auml;rtsakas <b>personalijuht ja t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialist Kai P&auml;rna</b>, kes pakub meile enne t&ouml;&ouml;stusesse ringk&auml;igule suundumist piimat&ouml;&ouml;stuse parimaid tooteid.</p> <p>V&otilde;tan &uuml;he k&auml;ega t&uuml;kikese Eesti parimaks toiduaineks tunnistatud Old Saare juustu, samal ajal teise k&auml;ega toiduainet&ouml;&ouml;stusesse sisenemiseks vajalikku kaitsekitlit selga ja peakatet p&auml;he pannes.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2726.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2726.JPG" /></a></p> <p><b>Diplomit&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;jalatsitest</b></p> <p>&bdquo;Meile on suurim v&auml;ljakutse asjaolu, et sama t&auml;htis kui t&ouml;&ouml;tajate kaitsmine on kaitsta ka toodetavaid tooteid. Panustame t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse suurendamisse, et nad oskaksid tagada enda ohutuse ja j&auml;rgiksid toiduainet&ouml;&ouml;stusele esitatud k&otilde;rgeid h&uuml;gieenin&otilde;uded,&ldquo; selgitab P&auml;rna jalutusk&auml;igul tootmisruumide poole. Ta toob n&auml;iteks, kuidas nad kutsuvad k&uuml;lla isikukaitsevahendeid pakkuvaid koost&ouml;&ouml;partnereid, et tutvustada t&ouml;&ouml;tajatele erinevaid isikukaitsevahendeid ning koos t&ouml;&ouml;tajatega k&otilde;ige sobivamad v&auml;lja valida. &bdquo;Respiraator ei ole vaid respiraator, on oluline teha vahet, kas seda isikukaitsevahendit kasutatakse t&ouml;&ouml;taja enda v&otilde;i toote kaitseks. T&ouml;&ouml;tajad arvasid teadmatusest, et respiraator t&ouml;&ouml;tab m&otilde;lemat pidi, aga neile selgitati, et on vahe, kas on vajadus kaitsta ennast n&auml;iteks maitseainetolmu sissehingamise eest v&otilde;i h&uuml;gieeni eesm&auml;rgil toodet,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja varustab tootmises t&ouml;&ouml;tavaid t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;riiete, -jalan&otilde;ude ja peakatetega. Enamik t&ouml;&ouml;riideid renditakse, kuid vahel ka ostetakse. P&auml;rna meenutab, kuidas soovist osta toatemperatuurist madalama temperatuuriga ruumis t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele fliise kujunes korralik katsumus. &bdquo;Otsisime t&ouml;&ouml;tajatele fliise, mis ei koguks suurel m&auml;&auml;ral tolmu, ei muutuks tupsuliseks, annaksid sooja ja mahuksid teiste riiete alla. Pidime need ostma eritellimusega, sest meie tingimustele sobivaid ja valget v&auml;rvi fliise muidu saada ei ole v&otilde;imalik,&ldquo; meenutas ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2789.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2789.jpg" /></a></p> <p>Sama n&otilde;udlik kui piimat&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse suhtes on P&auml;rna ka koost&ouml;&ouml;partnerite puhul. N&auml;iteks planeeritakse peatselt auditit rendiriideid pakkuvas ettev&otilde;ttes, et saada &uuml;levaade, millistes tingimustes ja kuidas t&ouml;&ouml;riideid hooldatakse.</p> <p>P&auml;rna s&otilde;nul on proovikiviks ka mugavate ja vastupidavate t&ouml;&ouml;jalatsite leidmine, mille testimisse on alati kaasatud ka t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Olen palunud t&ouml;&ouml;tajatel panna &uuml;hte jalga &uuml;he tootja t&ouml;&ouml;jalatsi ja teise jalga teise tootja jalan&otilde;u, et nad saaksid paremini aru, kumb jalan&otilde;u on t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;tajale sobivam. Sellist testimist saavad teha vaid t&ouml;&ouml;tajad ise, sest ainult nemad saavad hinnata, kas sellise t&ouml;&ouml;r&uuml;tmiga sellised jalatsid on head v&otilde;i mitte. Kuid selleks, et testimiseni j&otilde;uda, tuleb &auml;ra teha pikk eelt&ouml;&ouml;. Lausa kahe jalan&otilde;u mudeli tootmine on l&otilde;petatud p&auml;rast meie antud tagasisidet,&ldquo; selgitab P&auml;rna. &bdquo;&Uuml;ks tootmisest maha v&otilde;etud jalan&otilde;udest oli roostevabadel t&ouml;&ouml;pindadel &auml;&auml;rmiselt libe ja teine purunes v&auml;ga kiiresti. See t&auml;hendab, et kohe alguses olid seal mikropraod, kuhu said koguneda bakterid, ning samuti ei olnud t&ouml;&ouml;taja jalg niiskuse eest kaitstud. Ma v&otilde;iksin t&ouml;&ouml;jalatsitest varsti lausa diplomit&ouml;&ouml; kirjutada,&ldquo; naerab P&auml;rna.</p> <p><b>Targad masinad ja kiired t&ouml;&ouml;tajad </b></p> <p>Ringk&auml;igul t&ouml;&ouml;stuses liitub meiega <b>kvaliteedijuht Anne Lipp</b>, kes selgitab, et suurem osa tootmisest on automatiseeritud. &bdquo;Riivjuustu pakendamine on veel puhas k&auml;sit&ouml;&ouml;, kuigi plaanime ka nende protsesside t&auml;isautomatiseerimist,&ldquo; selgitab ta ning lisab muiates, et automaatliin v&otilde;ibolla ei suudagi nii kiiresti t&ouml;&ouml;tada kui praegused kogenud riivijad ja pakkijad. &bdquo;Eks seda ole juhtunud ka, et masin-robot ei saa nii kiiresti v&otilde;i h&auml;sti t&ouml;&ouml;ga hakkama kui inimene ning tootmine muudetakse taas osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult k&auml;sit&ouml;&ouml;ks,&ldquo; selgitab ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2778.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2778.jpg" /></a></p> <p>Suundume piimat&ouml;&ouml;stuse &uuml;hte t&auml;htsamasse ruumi, kus testitakse sissetuleva tooraine, s.o piima kvaliteeti, ning Lipp n&auml;itab uhkusega spektromeetrit, mis soetati laborandi t&ouml;&ouml; ohutumaks ja efektiivsemaks muutmiseks. &bdquo;Kui varem tehti palju anal&uuml;&uuml;se laboris v&auml;&auml;velhappe abil, mis on s&ouml;&ouml;vitava toimega ja mille k&auml;sitsemisel tuleb &auml;&auml;rmiselt ettevaatlik olla, siis spektomeetriga teeb laborant keemilised anal&uuml;&uuml;sid ohutult ja kiiremini,&ldquo; selgitab Lipp ning demonstreerib masina t&ouml;&ouml;p&otilde;him&otilde;tet. Laborist tootmisruumidesse k&otilde;ndides selgitab Lipp, et laborandi t&ouml;&ouml; on liikumise m&otilde;ttes &uuml;ks vaheldusrikkamaid. &bdquo;Kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;koht on selline, kus tuleb pikalt istuda v&otilde;i muus sundasendis olla, siis laborandi t&ouml;&ouml; on liikuv: tuleb tootmisesse minna tooteid testimiseks v&otilde;tma, p&uuml;sti seistes masina juures toimetada, siis istudes andmeid t&ouml;&ouml;delda ning siis uuesti sama ring,&ldquo; r&auml;&auml;gib Lipp, kes t&ouml;&ouml;tas palju aastaid ka ise laboris.</p> <p></p> <p>Tootmisruumides k&otilde;ndides ei kohta me peaaegu &uuml;htegi inimest, sest siin on k&otilde;ik automatiseeritud, kuid inimesele on j&auml;&auml;nud siiski kontrolliv funktsioon. Lipp ja P&auml;rna kinnitavad, et kasutatavad seadmed on maksimaalselt turvalised isegi nende valel k&auml;sitsemisel. &bdquo;Need seadmed on nutikad ning kui inimene on liiga l&auml;hedal v&otilde;i teeb seadmega midagi valesti, siis masin annab avariisignaali ja seiskub,&ldquo; seletab Lipp.</p> <p><b>Aasta t&ouml;&ouml;taja Leo </b></p> <p>Laagerduskeldrist, kuhu mahub 300 tonni juustu, suundume kohupiimakreemide pakendamisruumi, kus kohtume aasta t&ouml;&ouml;tajaga. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajad valivad endi hulgast igal aastal parima kolleegi, kuid l&auml;inud aastal oli kaks v&otilde;rdv&auml;&auml;rset kandidaati. Lisaks t&ouml;&ouml;tajale valisid meie t&ouml;&ouml;tajad aasta t&ouml;&ouml;tajaks veel ka pakendamismasina Leo,&ldquo; lausub P&auml;rna mulle naerulsui ja n&auml;itab ringiratast liikuvat ja hoolikalt kiletavat masinat. &bdquo;Selle masina abil ei pea t&ouml;&ouml;tajad enam &uuml;mber aluse tiirutama ega k&uuml;&uuml;rutama, vaid selle t&ouml;&ouml; teeb nende eest &auml;ra Leo. T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne on ainult j&auml;lgida, et kile ei takerduks. Kui me saame t&ouml;&ouml;tajate tervist hoida seadmete muretsemisega, siis v&otilde;imaluste piires seda ka teeme,&ldquo; selgitab ta piimat&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajate tervishoiu p&otilde;him&otilde;tet. &bdquo;See, et t&ouml;&ouml;tajad on kiletamismasina hellitavalt aasta t&ouml;&ouml;tajaks nimetanud, n&auml;itab, kui v&auml;ga see masin oli oodatud,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2841.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2841.jpg" /></a></p> <p>Enam kui sadakonnast piimat&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajast &uuml;ksteist t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev kontoris (ettev&otilde;tte juhist planeerijani), kuus on otseselt tootmises tegutsevat t&ouml;&ouml;l&otilde;igujuhti (tootmis- ja tehnikajuhist tootmismeistrini) ja &uuml;lej&auml;&auml;nud tootmises. K&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele kompenseerib t&ouml;&ouml;andja osaliselt sooja l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi ja ujumisv&otilde;imaluse. &bdquo;Ammu aega tagasi oli piimat&ouml;&ouml;stusel lausa oma s&ouml;&ouml;kla, kuid automatiseerimise j&auml;rel j&auml;i inimesi v&auml;hemaks ning &uuml;hel hetkel ei olnud s&ouml;&ouml;kla enam otstarbekas. N&uuml;&uuml;d tellime l&otilde;una ja see tuuakse meile siia kohale. T&ouml;&ouml;tajate rahuloluk&uuml;sitlustest on selgunud, et t&ouml;&ouml;tajatele see v&auml;ga meeldib,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna.</p> <p>P&auml;rna s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tajad nende k&otilde;ige suurem v&auml;&auml;rtus ning neid tuleb hoida. Piimat&ouml;&ouml;stus ei vaevle t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse k&auml;es nagu &uuml;lej&auml;&auml;nud Eesti t&ouml;&ouml;turg.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajaskond on meil p&uuml;siv. Paar aastat tagasi saatsime pensionile piimalaborandi, kes oli 50 aastat t&ouml;&ouml;tanud sama ameti peal,&ldquo; s&otilde;nab P&auml;rna ning nendib, et suuri t&ouml;&ouml;juubelite t&auml;histamisi neil on, kuid 50 aasta t&ouml;&ouml;juubel oli ka neile harukordne.</p> <p><b>Kuidas saavutada hea t&ouml;&ouml;keskkonna tiitlit?</b></p> <p>P&auml;rna meenutab, et suur r&otilde;&otilde;m tunnustuse &uuml;le t&otilde;i pisara silma, kui ta sai teada, et Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus on hea t&ouml;&ouml;keskkonna tiitli v&otilde;itnud. &bdquo;See on tunnustus kogu meie meeskonnale, sest me ei ole &uuml;htegi ohutusjuhendit kirjutanud ega t&ouml;&ouml;tajate heaolu puudutavat otsust teinud kabinetivaikuses, vaid alati k&auml;inud tootmises t&ouml;&ouml;tajate juures ja k&uuml;sinud nende arvamust. &Uuml;llatus v&otilde;idu &uuml;le oli v&auml;ga suur, sest meie siin teame, kuidas maitsvat juustu teha, aga me ei teadnud, et suudame luua ka tiitliv&auml;&auml;rilise t&ouml;&ouml;keskkonna,&ldquo; r&auml;&auml;gib P&auml;rna, kes usub, et k&otilde;ige t&auml;htsam on koost&ouml;&ouml;.</p> <p>Piimat&ouml;&ouml;stuses kasutatakse ohtude m&auml;rkamiseks k&otilde;rvaltvaataja pilku. &bdquo;Kuna meeskond on meil v&auml;ga p&uuml;siv, siis nad on t&ouml;&ouml;keskkonnaga t&auml;ielikult harjunud. Kui kuskil on voolik maas v&otilde;i aste, siis nad ei pane seda t&auml;helegi, vaid astuvad automaatselt &uuml;le. Uute t&ouml;&ouml;tajate ja suviste asendust&ouml;&ouml;tajate jaoks on vaja need ohud v&auml;lja selgitada ning selleks on parim viis kasutada t&ouml;&ouml;tajat, kes iga p&auml;ev neis ruumides ei viibi,&ldquo; selgitab ta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/0O9A2815.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-0O9A2815.jpg" /></a></p> <p>Samuti usub ta, et mitu silmapaari on parem kui &uuml;ks, ning toob n&auml;iteks, et redelite kontrolli puhul j&auml;lgib tema redeli v&otilde;imalikku roostet, jalgade tuge, stabiilsust, kuid kolleeg v&otilde;ib hoopis olulisemaks pidada muid redeli omadusi, n&auml;iteks l&auml;bipainduvaid astmeid vms.</p> <p>Usaldussuhe, mille P&auml;rna on t&ouml;&ouml;tajatega loonud, on imetlusv&auml;&auml;rne. T&ouml;&ouml;tajad teavad, et nad v&otilde;ivad alati oma vigadest ja eksimustest tulla r&auml;&auml;kima ning koos p&uuml;&uuml;takse tehtud veast &otilde;ppida. &bdquo;N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja koperdab ja kukub maas oleva vooliku otsa, siis sellest on vaja r&auml;&auml;kida, et teaksime ohu k&otilde;rvaldada. T&ouml;&ouml;taja ei pea kartma s&uuml;&uuml;distusi, nagu oleks ta ise koperdis ega vaata, kuhu astub,&ldquo; selgitab P&auml;rna.</p> <p>Sellised olukorrad fikseeritakse ning sisse on viidud &bdquo;peaaegu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse&ldquo; registreerimise lehed. Saadud infot arutatakse t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogus ja hinnatakse, kas on v&otilde;imalik kohe midagi &auml;ra teha, et &bdquo;peaaegu&ldquo; ei muutuks &bdquo;juhtunud &otilde;nnetuseks&ldquo;.</p> <p>Kuigi hea t&ouml;&ouml;keskkonna tiitel on ette n&auml;idata, arvab P&auml;rna, et arenguruumi siiski veel on.</p> <p>&bdquo;Tahaksime k&uuml;lla minna meiega samal ajal tunnustuse v&otilde;itnud v&auml;ikeettev&otilde;ttele, et &otilde;ppida nende parimast tavast. Me oleme juba k&uuml;las k&auml;inud peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte tiitliga p&auml;rjatud Saaremaa ettev&otilde;ttel ja m&otilde;tteid on veel k&uuml;ll ja k&uuml;ll, kuidas ise paremaks muutuda. Loomulikult on meilgi unistus pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele rohkem paindlikku t&ouml;&ouml;aega, kuid praegu ei ole see liinit&ouml;&ouml; puhul v&otilde;imalik. Me siiski ei j&auml;ta jonni ning otsime sellele lahendust &ndash; &otilde;pime teistelt ettev&otilde;tetelt ja nende kogemustest,&ldquo; j&otilde;uab P&auml;rna r&auml;&auml;kida veel tulevikuplaanidest, enne kui sulgeb n&auml;dalal&otilde;puks b&uuml;rooukse, et kiirustada praamile Piret.</p> <p>Vestles Jaanika Palm, pildistas Maanus Masing</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2374Lugeja küsib, jurist vastab: kuidas saada laste kooliekskursiooniks töölt vabu päevi?2019-09-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: </b>Sain t&auml;na teada, et oktoobris on lastel kooliga kahep&auml;evane v&auml;ljas&otilde;it. Sooviksin v&auml;ga lapsevanemana lastega kaasa minna, aga t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us minu graafikut muutma. Kas on mingisugune v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;lt nendeks p&auml;evadeks vabaks saada?&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar: </b>T&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml; tegemisest keeldumiseks vaja alati alust (nt haigusleht v&otilde;i puhkus). Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tajale teatavaks tehtud t&ouml;&ouml;ajakava on v&otilde;imalik muuta &uuml;ksnes kokkuleppel, siis on selleks vaja t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekut. Kui t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;ajakava muutma, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teatud juhtudel kasutada puhkust.&nbsp;</p> <p>Puhkuste jaoks on t&ouml;&ouml;andjad &uuml;ldjuhul koostanud puhkuse ajakava, kuhu on m&auml;rgitud t&ouml;&ouml;taja saadaolevad puhkused (nt p&otilde;hipuhkus, lapsepuhkus). Kui ajakava on koostatud, kasutab t&ouml;&ouml;taja puhkust vastavalt puhkuse ajakavas m&auml;rgitule. Ajakavas saab samuti teha muudatusi &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kokkuleppel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja puhkuse ajakava koostanud ei ole v&otilde;i puhkuse ajakavasse ei ole m&auml;rgitud k&otilde;iki t&ouml;&ouml;taja saadaolevaid puhkusep&auml;evi, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus teha t&ouml;&ouml;andjale avaldus puhkuse kasutamiseks. Puhkuse kasutamisest tuleb t&ouml;&ouml;andjale ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik kasutada n&auml;iteks p&otilde;hipuhkust v&otilde;i lapsepuhkust. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus lapsepuhkust kasutada kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last, v&otilde;i kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2373Riina Sikkut: Aeg-ajalt tasub oma kabinetist ikka välja astuda. 2019-08-30<p>Endine tervise- ja t&ouml;&ouml;minister, praegune Riigikogu liige Riina Sikkut haarab alati v&otilde;imalusest n&auml;ha oma silmaga, kuidas asju p&auml;riselt tehakse. Talle meeldib minna probleemidega s&uuml;vitsi, kuid selleks tuleb end kurssi viia detailidega.</p> <p>&bdquo;&Uuml;ksk&otilde;ik, kas see puudutab terviseohutust t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i t&ouml;&ouml;korraldust hooldekodudes, mulle meeldib k&auml;ia kohapeal vaatamas ja suhtlemas. Ainult nii saab aru, miks asjad on sedasi, nagu nad on, ja kuidas saaks olukorda parandada,&ldquo; selgitab Riina Sikkut.</p> <p><b>Kui olite tervise- ja t&ouml;&ouml;minister, siis k&auml;isite koos T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektoriga <i>incognito </i>inspekteerimas toidu tootmisega tegelevat ettev&otilde;tet. Mida te seal n&auml;gite?</b></p> <p>Mul oli v&auml;ga huvitav inspektori professionaalset t&ouml;&ouml;d k&otilde;rvalt j&auml;lgida. Ma kujutasin enam-v&auml;hem ette k&uuml;ll, kuidas inspektor k&auml;ib ja vaatab tootmises ringi, kuid olla temaga kaasas ja n&auml;ha k&otilde;rvalt, kuidas ta suhtleb t&ouml;&ouml;tajatega, millele juhib t&auml;helepanu, mida k&uuml;sib, oli t&otilde;eliselt p&otilde;nev.</p> <p>Ostan ka ise selle toiduainet&ouml;&ouml;stuse tooteid ja sellep&auml;rast oli v&auml;ga huvitav n&auml;ha toiduettev&otilde;tte n-&ouml; k&ouml;&ouml;gipoolt.</p> <p><b>Mis k&otilde;ige enam &uuml;llatas?</b></p> <p>V&otilde;ib-olla see, et ma ei kohanud mingisugust t&otilde;rksust. Ma ei n&auml;inud suhtumist, et mida te tahate ja miks te kontrollite.</p> <p>K&uuml;lastatud ettev&otilde;tte esindaja oli avatud ja vastutulelik. Hoiak oli koost&ouml;&ouml;le suunatud, mis ongi &otilde;ige, sest inspektorid ei k&auml;i ringi selleks, et karistada, vaid ikka eesm&auml;rgiga aidata t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks muuta.</p> <p>&Uuml;he inspektori ettekirjutuse puhul &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et tehke jah see ettekirjutus, siis saame t&ouml;&ouml;tajatele &ouml;elda, et seda on vaja t&auml;ita, sest T&ouml;&ouml;inspektsioon k&auml;skis.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal v&otilde;ib olla teatud n&otilde;udeid keeruline selgeks teha, kui t&ouml;&ouml;tajad on harjunud aastaid omal viisil tegema. Kui aga on T&ouml;&ouml;inspektsiooni ettekirjutus, siis on lihtsam t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, et t&ouml;&ouml;andja ei ole seda ise v&auml;lja m&otilde;elnud selleks, et t&ouml;&ouml;taja elu ebamugavamaks teha.</p> <p><b>Kas minister, kes vastutab t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu eest, peaks k&auml;ima aeg-ajalt inspektoriga kaasas? </b></p> <p>Mina leian k&uuml;ll, et t&ouml;&ouml;le tuleb kasuks, kui oma kabinetist aeg-ajalt v&auml;lja astuda. Ega muud moodi teada ei saa, mis t&ouml;&ouml; see on, kuidas ettev&otilde;tte n&otilde;ustamine k&auml;ib ja millist t&uuml;&uuml;pi ettekirjutusi saab teha. Kohapeal n&auml;eb &auml;ra t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate hoiakud ja suhtumised ning kuuleb nende arvamusi.</p> <p><b>Kuidas hindate praegust t&ouml;&ouml;ohutuse olukorda? </b></p> <p>Olukord ei ole sugugi hea, kuid paraneb. See on pikk ja vaevaline protsess, sest probleem on hoiakutes ja neid on raske muuta.</p> <p>Edasiminekut n&auml;itab seegi, et j&auml;rjest rohkem antakse t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest teada. See v&otilde;imaldab anal&uuml;&uuml;sida &otilde;nnetuste p&otilde;hjusi ja paremini tegeleda ennetusega.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutab kolm osapoolt: t&ouml;&ouml;andja, t&ouml;&ouml;taja ja avaliku sektori asutused.</p> <p>Praegu on t&ouml;&ouml;turul selline olukord, et t&ouml;&ouml;andjad tahavad oma heade t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;sta ja neid enda juures hoida. T&ouml;&ouml;andjad pingutavad k&otilde;vasti, et pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele meeldivat ja turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <p>Samal ajal peab t&ouml;&ouml;taja aru saama, et ka temal on vastutus. Ta peab tutvuma juhenditega, arvestama t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitustega. Need ei ole asjad, mis v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;tajal m&ouml;&ouml;da k&uuml;lge maha joosta.</p> <p>Arvutit&ouml;&ouml; puhul ei ole tervist kahjustavad tegurid nii h&auml;sti m&auml;rgatavad ja realiseeruvad alles m&otilde;ne aja p&auml;rast: kaela- ja &otilde;lavarrepinged, liigesehaigused, n&auml;gemise halvenemine. T&ouml;&ouml;taja peab ka ise midagi tegema, et neid m&otilde;jusid v&auml;hendada.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil on siin t&ouml;&ouml;andjat ja t&ouml;&ouml;tajat n&otilde;ustav roll.</p> <p>Kindlasti on oluline tunnustada eeskujulikke t&ouml;&ouml;andjaid, kes t&otilde;esti pingutavad hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise nimel.</p> <p><b>Kui f&uuml;&uuml;silised ohutegurid t&ouml;&ouml;keskkonnas on k&uuml;llalt ilmsed, siis ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest r&auml;&auml;gitakse v&auml;hem.</b> <b>Kuidas hindate t&ouml;&ouml;andjate valmidust neid m&auml;rgata ja nendega tegeleda? </b></p> <p>Vaja on koolitamist, et t&ouml;&ouml;keskkonna volinik, t&ouml;&ouml;tervishoiuarst ja muud t&ouml;&ouml;ohutusega seotud osapooled oskaksid neid m&auml;rke t&auml;hele panna ja k&uuml;sida inimeste k&auml;est &otilde;igeid asju. T&ouml;&ouml;taja oskab kurta f&uuml;&uuml;silisi vaevusi, kuid vaimseid probleeme on keeruline m&auml;rgata ja ka iseendale tunnistada. Siin on samuti oluline t&ouml;&ouml;tajate teavitus, et nad oskaksid m&auml;rgata t&ouml;&ouml;keskkonnast tulenevaid pingeid ja stressi.</p> <p><b>Alaealistega juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv on viimasel ajal suurenenud. Kas ja mida peaks t&ouml;&ouml;andja panema t&auml;hele alaealist t&ouml;&ouml;le v&otilde;ttes? </b></p> <p>Juhendamine on k&otilde;ige olulisem, aga mitte ainult alaealiste, vaid k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate puhul. Kui see on noore inimese esimene t&ouml;&ouml;koht, siis v&otilde;iks juhendamist olla isegi rohkem kui t&ouml;&ouml;taja puhul, kellel on eelnev t&ouml;&ouml;kogemus sarnaselt ametikohalt.</p> <p>Ma ei arva, et ma ka ise n&auml;iteks 16-aastasena oleksin huviga redeli kasutamisjuhendit lugenud. Alaealise t&ouml;&ouml;taja puhul ei piisa sellest, et redeli kasutamisjuhend lihtsalt lugemiseks anda, vaid talle tuleb ka selgitada, kuidas ja miks asju tehakse nii, nagu neid tehakse.</p> <p>Alaealisel t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;kohal mentor, kes talle asju &uuml;le selgitab. Alaealine t&ouml;&ouml;taja ei pruugi n&auml;ha k&otilde;iki t&ouml;&ouml;keskkonna ohtusid.</p> <p><b>Suvel suureneb mitmes sektoris t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadus ning aasta-aastalt j&auml;rjest enam aitavad t&ouml;&ouml;k&auml;te p&otilde;uda rahuldada kolmandatest riikidest tulevad t&ouml;&ouml;tajad.</b> <b>Kuidas tagada nende t&ouml;&ouml;ohutus ja turvalisus? </b></p> <p>Praegu on k&otilde;ige olulisem, et k&otilde;ik siia saabuvad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;taksid Eestis legaalselt. Me ei saa r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;ohutusest, kui k&otilde;ige p&otilde;hilisem on t&auml;itmata. Kui t&ouml;&ouml;andja ei registreeri oma t&ouml;&ouml;tajaid, siis ilmselt ei tegele ta ka t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisega.</p> <p>Ei saa olla nii, et objektil on k&uuml;mme eestlast, kellele antakse kiivrid, ja k&uuml;mme kolmandatest riikidest kodanikku, kellele kiivrit ei anta. Me peame j&otilde;udma selleni, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tavad kiivri ja lepinguga.</p> <p><b>Kui te olite minister, asus teie kabinet rahvasuus superministeeriumiks ristitud hoones.</b> <b>Missugused t&ouml;&ouml;tingimused seal olid? </b></p> <p>See maja on suur ja t&ouml;&ouml;tajaid on palju ning seet&otilde;ttu on ka arvamusi seinast seina. Olen t&ouml;&ouml;tanud samal kohal asunud rahandusministeeriumi tornis. Seal oli suvel palav ja talvel v&auml;ga k&uuml;lm. Ei olnud ka k&ouml;&ouml;ginurka, sest polnud sobivat ventilatsioonis&uuml;steemi.</p> <p>Superministeeriumis ei pidanud oma kabinetinurka kohvimasinat v&otilde;i mikrolaineahju &uuml;les panema.</p> <p>Mulle superministeeriumi t&ouml;&ouml;keskkond meeldis.</p> <p><b>Kui usin te olete j&auml;rgima istuva t&ouml;&ouml; tegijatele antud soovitusi? </b></p> <p>Ministrit&ouml;&ouml; ajal ma ei istunud p&auml;ev l&auml;bi laua taga. Vist ei olnudki sellist p&auml;eva, kui ma ei k&auml;inud majast v&auml;ljas koosolekul v&otilde;i poleks k&uuml;lastanud haiglat, kooli, hooldekodu v&otilde;i m&otilde;nda muud asutust. Kui ma sain tund aega arvuti taga t&ouml;&ouml;tada sealt vahepeal pilku p&ouml;&ouml;ramata ja t&otilde;usmata, siis seda oli juba palju.</p> <p>N&uuml;&uuml;d Riigikogus saab istumist kompenseerida pikkade vahemaade l&auml;bimisega. Maja on sopiline ja pikkade koridoridega ning selleks, et istungisaalist komisjoniruumidesse j&otilde;uda, tuleb ikka k&otilde;ndida.</p> <p><b>Kuidas te t&ouml;&ouml;stressi maandate?</b></p> <p>Mulle on oluline, et saaksin m&otilde;tte mujale. Sellep&auml;rast ma loen palju ja ka lastega m&auml;ngimine maandab stressi.</p> <p>Riina Sikkuti kolm raamatusoovitust:</p> <ol> <li>Hans Rosling "Faktit&auml;ius"</li> <li>Nicole Krauss "Armastuse ajalugu"</li> <li>Mart juur, Keiti Vilms, Contra ja Oliver Lomp "Poeetiliselt korrektne"</li> </ol> <p>Foto:&nbsp;<span>Ilja Matusihis</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2372Hooajatöölised meilt ja mujalt2019-08-29<p>Jaanika Palm&nbsp;</p> <p><strong>Juba m&otilde;nda aega valitseb Eesti t&ouml;&ouml;turul t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus. Suvel annab see eriti teravalt tunda, kui t&ouml;&ouml;andjad ei leia puhkusele suunduvatele t&ouml;&ouml;tajatele asendajaid ja p&otilde;llumees ei saa olla kindel, et leidub piisavalt t&ouml;&ouml;k&auml;si, kes aitaks saagi p&otilde;llult koristada.</strong></p> <p>Mitmes sektoris, nagu p&otilde;llumajanduses, turismis, toitlustuses ja ehituses, kasvab suvel t&ouml;&ouml;de maht h&uuml;ppeliselt ja nii ka vajadus lisat&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele.</p> <p><b>Otsitakse sadat hooajat&ouml;&ouml;list </b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste juhi Livia Laasi</b> s&otilde;nul on tavap&auml;rane, et t&ouml;&ouml;andjad otsivad suveks suurt hulka l&uuml;hiajalisi t&ouml;&ouml;tajaid. Sel juhul on nad ikka soovitanud t&ouml;&ouml;andjail tulla maakondlikule t&ouml;&ouml;messile. &bdquo;T&ouml;&ouml;messidele tulevad ka t&ouml;&ouml;otsijad, kes ei pruugi aktiivselt portaalide kaudu t&ouml;&ouml;d otsida ega ole ka t&ouml;&ouml;tuna arvel. Samuti saab T&ouml;&ouml;tukassa kutsuda alaealisi t&ouml;&ouml;otsijaid messile, kus on osalemas t&ouml;&ouml;andjad, kellele sobivad ka alaealised t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml;aja ja &uuml;lesannete suhtes kehtivad piirangud,&ldquo; selgitas Laas. Kui t&ouml;&ouml;andjal on vaja korraga v&auml;rvata rohkem inimesi, siis saab T&ouml;&ouml;tukassa abiga korraldada v&auml;rbamisp&auml;evi, mis v&otilde;ivad toimuda T&ouml;&ouml;tukassa ruumides, aga ideaaljuhul t&ouml;&ouml;andja juures. &bdquo;V&auml;rbamisp&auml;eva t&ouml;&ouml;andja juures korraldades on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik potentsiaalsele t&ouml;&ouml;tajale tutvustada t&ouml;&ouml;keskkonda ja -&uuml;lesandeid ning end sobiva t&ouml;&ouml;andjana n&auml;idata,&ldquo; s&otilde;nas Laas, julgustades &uuml;htlasi t&ouml;&ouml;andjaid T&ouml;&ouml;tukassa poole p&ouml;&ouml;rduma, sest k&otilde;ik pakutavad teenused on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p> <p>Laas r&otilde;hutas, et praeguses t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduses peaksid t&ouml;&ouml;andjad olema paindlikud ning sealjuures m&otilde;tlema laiemalt, millist t&ouml;&ouml;tajat nad vajavad. &bdquo;Meil on t&ouml;&ouml;turul palju sihtgruppe, kes ei saa t&ouml;&ouml;tada tavap&auml;raselt 8 tundi, kuid on v&otilde;imelised t&ouml;&ouml;tama n&auml;iteks 5 tundi. Kui t&ouml;&ouml;andja tuleb meie juurde sooviga leida t&ouml;&ouml;tajaid, siis me vaatame, milline on ametikoha profiil, ning toetame sobivate oskustega t&ouml;&ouml;tajate leidmist. Kui t&ouml;&ouml;andja on valmis t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest v&otilde;i alaealist t&ouml;&ouml;tajat, saavad t&ouml;&ouml;tukassa konsultandid tutvustada toetusmeetmeid, mis nende sihtgruppide t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmist soodustavad,&ldquo; r&auml;&auml;kis Laas. Ta t&otilde;i n&auml;iteks alaealise t&ouml;&ouml;tamise toetuse, t&ouml;&ouml;ruumide kohandamise v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajale ja abivahendite soetamise v&otilde;imaluse.</p> <p><b>Lisat&ouml;&ouml;j&otilde;ud v&auml;lismaalt </b></p> <p>Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) esitati m&ouml;&ouml;dunud aastal ligikaudu 22 000 l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimise taotlust ning neist rahuldati 19 820. K&auml;esoleval aastal prognoosib PPA taotluste arvu suurenemist. &bdquo;Sel aastal prognoosime taotluste arvuks ligikaudu 30 000. K&otilde;ige enam soovib Eestisse t&ouml;&ouml;le tulla inimesi Ukrainast, Moldovast, Valgevenest, Gruusiast ja Venemaalt,&ldquo; r&auml;&auml;kis <b>PPA identiteedi ja staatuste b&uuml;roo n&otilde;unik-ekspert Liis Valk</b>. Ta r&otilde;hutas, et otsuste arv ei v&otilde;rdu inimeste arvuga. Kui inimene t&ouml;&ouml;tab mitmes kohas, siis on igal t&ouml;&ouml;andjal vaja t&ouml;&ouml;taja uuesti PPAs registreerida ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib &uuml;he inimese kohta olla mitu registreeringut.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige rohkem t&ouml;&ouml;tajaid tuleb v&auml;lismaalt ehitussektorisse ja t&ouml;&ouml;tlevasse t&ouml;&ouml;stusesse. Hooajat&ouml;&ouml;s on esikohal p&otilde;llumajandus. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lised tulevad t&ouml;&ouml;le esmajoones Tallinna ja Harjumaale ning L&otilde;una-Eestisse, kus peamisteks t&ouml;&ouml;deks on maasika- ja kurgikorjamine,&ldquo; selgitas Valk.</p> <p>L&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise &uuml;ks alaliike on hooajat&ouml;&ouml;, mil n&otilde;udlus t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele on hooaja t&otilde;ttu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurem kui muul ajal. L&uuml;hiajaline Eestis t&ouml;&ouml;tamine hooajat&ouml;&ouml;tajana on lubatud kuni 270 p&auml;eva 365 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul.</p> <p>&bdquo;L&uuml;hiajaliselt v&otilde;ib v&auml;lismaalane Eestisse t&ouml;&ouml;le tulla igasuguse t&ouml;&ouml; jaoks, kui t&ouml;&ouml;andja on t&auml;itnud seadusega ette n&auml;htud eeldused. &Uuml;ks peamistest tingimustest on palk: t&ouml;&ouml;tasu peab olema v&otilde;rdne Eesti keskmise palgaga. Hooajat&ouml;&ouml; puhul palgakriteeriumi ei ole, kuid klassifitseeritud on valdkonnad, kuhu v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;taja tohib t&ouml;&ouml;le asuda,&ldquo; lisas PPA n&otilde;unik-ekspert Valk.</p> <p><b>Kes t&ouml;&ouml;tab ja kelle alluvuses? </b></p> <p>Enamik v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu palkavaid t&ouml;&ouml;andjaid on seaduskuulekad ning v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib asuda rahuliku s&uuml;damega Eestis t&ouml;&ouml;le, sest tal on taskus t&ouml;&ouml;leping, tema siinviibimine on registreeritud ning t&ouml;&ouml;ohutus tagatud.</p> <p>Paraku on t&ouml;&ouml;turul ka t&ouml;&ouml;andjaid, kes seadustele vilistavad. <b>Eesti Ehitusettev&otilde;tjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand</b> selgitas v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga seotud probleeme ehitussektoris: &bdquo;Tullakse turistiviisaga ja hakatakse siin hoopis t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;andja maksab &uuml;mbrikupalka ja ei t&auml;ida miinimumpalga kriteeriumi. Ka see on tavaline, et peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja t&auml;idab palgakriteeriumi v&otilde;i maksab t&ouml;&ouml;tajale rohkemgi, kui n&otilde;utud, kuid vahendusfirma v&otilde;tab sellelt t&ouml;&ouml;tasult ebaseaduslikult vaheltkasu.&ldquo; Ta t&otilde;i n&auml;ite, kus t&ouml;&ouml;tajale maksti vahendusfirma kaudu 18 eurot tunnis, kuid hiljem selgus, et t&ouml;&ouml;tajale tasuti sellest palgarahast vaid 4 eurot tunnis.</p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga seoses ongi enim probleeme &uuml;les kerkinud ehitussektoris, kus v&otilde;rreldes teiste valdkondadega t&ouml;&ouml;tab enim v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi. Vahel ei tea Eestis ehitussplatsile t&ouml;&ouml;le sattunud ehitusmees ka ise, kelle alluvuses ta t&ouml;&ouml;tab. <b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Eneken Hiire</b>, kes inspekteerib ka ehitusplatse, tunnistas, et m&otilde;nikord on neil v&auml;ga raske v&auml;lja selgitada, kelle alluvuses v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;line t&ouml;&ouml;tab. &bdquo;Siia l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimine t&ouml;&ouml;tajate registris ei ole vajalik ja kui t&ouml;&ouml;andja ei registreeri oma t&ouml;&ouml;tajaid PPAs, siis meil ei olegi nende t&ouml;&ouml;tajate kohta andmeid. See on nulliring, sest meie ei tea, kelle t&ouml;&ouml;tajad nad on, ja tihti ei tea t&ouml;&ouml;tajad ka ise, kes on nende tegelik t&ouml;&ouml;andja,&ldquo; selgitas Hiire.</p> <p>Alluvussuhete v&auml;ljaselgitamine n&otilde;uab m&otilde;nikord Sherlock Holmesi detektiivivaistu. &bdquo;Kui allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja tuleb t&ouml;&ouml;d tegema, siis peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja ei tea, kes on tema t&ouml;&ouml;tajad, kas nad saavad ametlikku t&ouml;&ouml;tasu, kas nad on n&otilde;uetekohaselt registreeritud. Ehitusobjektil on palju erinevaid t&ouml;id ja mitmed t&ouml;&ouml;d kestavad l&uuml;hikest aega, inimesed vahetuvad objektil kiiresti. Tootmises on v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi lihtsam j&auml;lgida, sest t&ouml;&ouml;tajad vajavad spetsiifilist v&auml;lja&otilde;pet ja t&ouml;&ouml;tavad pikema perioodi v&auml;ltel,&ldquo; r&auml;&auml;kis Rand.</p> <p>Rand n&auml;eb probleemi lahendusena t&ouml;&ouml;tajate identifitseerimiskaardi juurutamist ehitussektoris. &bdquo;Elektrooniline kaart, millel on inimese nimi ja pilt ning t&ouml;&ouml;andja nimi, peaks olema kohustuslik ka Eesti ehitusmeestele, mitte ainult v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ule. Sellise kaardi abil on v&otilde;imalik tuvastada, kas inimene t&ouml;&ouml;tab ametlikult, aga ka n&auml;iteks seda, kas ta on l&auml;binud ohutusinstruktaaži. Kes seda l&auml;binud ei ole, need objektile ei p&auml;&auml;segi,&ldquo; selgitas Rand kaardi toimimisp&otilde;him&otilde;tet.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist Liis Naaber-Kalm</b> r&auml;&auml;kis, et Maksu- ja Tolliamet on alustanud t&ouml;&ouml;tajate elektroonilise identifitseerimiskaardi kasutuselev&otilde;tu anal&uuml;&uuml;si, kuid selle kohustuslikuks muutmine t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;tab aega v&auml;hemalt paar aastat. &bdquo;Paljud suured ehitusettev&otilde;tted kasutavad juba sellist kaarti objektidel. Riigi tasandil selle kohustuslikuks muutmine s&otilde;ltub poliitilisest valikutest, mis suunas t&ouml;&ouml;turg edasi liigub,&ldquo; s&otilde;nas ta.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ohutus on t&ouml;&ouml;andja kohustus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&otilde;uab seoses v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;listega k&otilde;ige rohkem k&uuml;simusi t&ouml;&ouml;suhete ja -tasu kohta. &bdquo;Soovitakse teada, missugused &otilde;igused kohalduvad v&auml;lismaalastele. Kahjuks tuntakse v&auml;hem huvi, kuidas tagada v&auml;lismaalt tulnud t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;ohutus,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm T&ouml;&ouml;inspektsioonist. Ta julgustab t&ouml;&ouml;andjaid k&uuml;simuste v&otilde;i kahtluste korral T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustajatega &uuml;hendust v&otilde;tma, et v&auml;ltida puuduj&auml;&auml;ke v&otilde;i vigu oma tegevuses ja dokumentatsioonis. &bdquo;Seaduse mittetundmine ei vabasta selle t&auml;itmisest. T&ouml;&ouml;inspektsiooni huvi on hoida t&ouml;&ouml;turgu korras ja selleks on parim viis t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine,&ldquo; r&otilde;hutas ta.</p> <p>Naaber-Kalmu s&otilde;nul p&uuml;&uuml;avad t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;ohutuse pealt kokku hoida ning loodavad, et kontroll ei j&otilde;ua nendeni. &bdquo;Meil ei ole veel tugevalt juurdunud ohutuskultuuri. Meile t&ouml;&ouml;le tulevate v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste kodumaa ohutuskultuur v&otilde;ib olla madalam kui Eestis, aga meie oma j&auml;llegi on madalam kui Soomes v&otilde;i Norras. V&auml;hene ohutuskultuur ei puuduta ainult v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu, samu probleeme, mida n&auml;eme v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste puhul, n&auml;eme ka Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;u puhul. N&auml;iteks puuduvad t&ouml;&ouml;tajatel isikukaitsevahendid,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektor Hiire s&otilde;nul peaksid t&ouml;&ouml;andjad rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama ka v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u juhendamisele. &bdquo;Probleemid ei ole ainult ehitussektoris. Ka p&otilde;llumajandussektoris ja tootmises ei juhendata t&ouml;&ouml;tajaid piisavalt. Riigist, kust v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ud on p&auml;rit, ei pruugi taolist Eestis kasutatavat masinaparki olla ja inimene pole v&otilde;ibolla isegi kunagi n&auml;inud selliseid masinaid. V&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine on t&ouml;&ouml;ohutuse A ja O,&ldquo; r&auml;&auml;kis Hiire.</p> <p>On ka t&ouml;&ouml;andjaid, kes v&otilde;tavad t&ouml;&ouml;ohutust tutvustavale eestikeelsele juhendile v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lise allkirja ning arvavad, et sellest piisab. &bdquo;Kui eesti keelt mittevaldav inimene kirjutab alla eestikeelsele t&ouml;&ouml;ohutusjuhendile v&otilde;i juhendamine toimub suures grupis eesti keeles, siis ei saa seda pidada m&otilde;istlikuks ega korrektseks juhendamiseks,&ldquo; t&auml;psustas Hiire.</p> <p>Naaber-Kalm lisas, et oluline ei ole vahet teha kodumaisel t&ouml;&ouml;j&otilde;ul ja v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ul, vaid k&otilde;iki tuleb kohelda v&otilde;rdselt: &bdquo;Kolmandast riigist tulnud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib olla palju lojaalsem t&ouml;&ouml;andjale ja kohusetundlikum, kuid teda tuleb ka v&auml;&auml;rtustada. T&ouml;&ouml;andja peab leidma aja, et teda juhendada, et ta saaks siit elusa ja tervena tagasi oma pere juurde minna.&ldquo;</p> <p>Alates kevadest peab T&ouml;&ouml;inspektsioon eraldi v&auml;lismaalaste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistikat. &bdquo;Varem T&ouml;&ouml;inspektsioon vahet ei teinud, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus juhtus kohaliku inimesega v&otilde;i v&auml;lismaalasega, aga suurenev v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u hulk on tinginud vajaduse koguda seda statistikat eraldi,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.</p> <p>L&uuml;hiajaline Eestis t&ouml;&ouml;tamine on lubatud kuni 365 p&auml;eva 455 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul. Ehitusettev&otilde;tjate liidu juhatuse esimees Rand on seisukohal, et seda perioodi tuleks pikendada 730 p&auml;evani ehk kahe aastani. &bdquo;Ehitusettev&otilde;tjate liidu ettepanek oli anda luba t&ouml;&ouml;tamiseks kaheks aastaks, sest siis tekiks inimesel kindlus oma t&ouml;&ouml;koha suhtes. Kaheaastase t&ouml;&ouml;tamise puhul oleks liit valmis pakkuma t&ouml;&ouml;andjatele tuge t&ouml;&ouml;taja kvalifikatsiooni kontrollimisel ja viiks l&auml;bi ka esmase v&auml;lja&otilde;ppe,&ldquo; selgitas ta. &bdquo;Eestis on oma ehitustavad ja -v&otilde;tted, mist&otilde;ttu on kohapealne v&auml;lja&otilde;pe oluline. M&otilde;nikord kulub v&auml;lja&otilde;ppeks &uuml;ks kuu, aga vahel ka kuni kaks kuud ning siis j&auml;&auml;b reaalse t&ouml;&ouml; tegemise aeg v&auml;ga l&uuml;hikeseks. Kui me teeme v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u tulemise siia lihtsamaks ja lubame kauem t&ouml;&ouml;tada, siis on v&auml;hem survet illegaalseks t&ouml;&ouml;tamiseks,&ldquo; lisas Rand.</p> <p><b>Majutuskohaks ei sobi telk ega soojak </b></p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lised julgevad j&auml;rjest enam p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni. &bdquo;P&ouml;&ouml;rdumised on peamiselt seotud saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasuga. N&auml;iteks juhtumid, kus t&ouml;&ouml;tajale on lubatud osa t&ouml;&ouml;tasust maksta ametlikult ja osa &uuml;mbrikus ning &uuml;mbrikus makstava osa j&auml;tab t&ouml;&ouml;andja tasumata. Samuti on juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;taja on kirjutanud alla eestikeelsele lepingule, saamata tegelikult aru, kui palju t&ouml;&ouml;andja talle palka maksab ja kui palju sellest tuleb majutuse eest tasuda. On olnud ka nii, et t&ouml;&ouml;andja tasub k&uuml;ll lepingus etten&auml;htud palga, kuid seej&auml;rel tuleb t&ouml;&ouml;tajal enamik sellest majutuskuludeks tasuda,&ldquo; r&auml;&auml;kis Naaber-Kalm.</p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja ja v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lise vahel on s&otilde;lmitud kokkulepe, et t&ouml;&ouml;andja tagab majutuse, siis peab see olema tagatud majutusasutuses, mitte telgis v&otilde;i soojakus. See piirang kehtib ainult hooajat&ouml;&ouml;tajate kohta. &Uuml;lej&auml;&auml;nud l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud v&auml;lismaalaste kohta sellist piirangut kehtestatud ei ole,&ldquo; r&auml;&auml;kis Valk. &bdquo;P&otilde;hjuseks on see, et hooajat&ouml;&ouml;tajaid peetakse Euroopas ohustatud grupiks, keda v&otilde;idakse ekspluateerida. Neile ei ole k&uuml;ll kehtestatud rangemat palgakriteeriumi, aga seatud on n&otilde;uded t&ouml;&ouml;lepingule ja majutusele,&ldquo; selgitas ta piirangu tagamaid.</p> <p>&bdquo;V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u registreerimata j&auml;tmine, t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimata j&auml;tmine, t&ouml;&ouml;tasu t&auml;ielik v&otilde;i osaline maksmata j&auml;tmine, majutamine ebasobivates tingimustel r&otilde;dul v&otilde;i keldris, infosulus hoidmine, t&ouml;&ouml;taja sundimine tegema muud kui kokkulepitud t&ouml;&ouml;d v&otilde;ib viia &uuml;hel hetkel olukorrani, kus r&auml;&auml;gime juba t&ouml;&ouml;alasest &auml;rakasutamisest inimkaubanduse v&otilde;tmes. Kahjuks tuleb t&otilde;deda, et &auml;rakasutamisohtu on m&auml;rgata ka v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u puhul, mitte ainult kohaliku t&ouml;&ouml;j&otilde;u puhul,&ldquo; r&auml;&auml;kis T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist Naaber-Kalm. Ta lisas, et inimkaubandusega seotud teod on inim&otilde;igusi riivavad ning tegemist on kuritegudega, mis on Eestis s&auml;testatud karistusseadustikus.</p> <p>V&auml;hendamaks ja ennetamaks t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;alast &auml;rakasutamist ning seel&auml;bi langemist inimkaubanduse ohvriks, teevad mitmed asutused igap&auml;evast koost&ouml;&ouml;d.</p> <p>PPA, T&ouml;&ouml;inspektsioon ning Maksu-ja Tolliamet teevad koost&ouml;&ouml;d reidide kavandamiseks ja l&auml;biviimiseks. &bdquo;Meie esmane huvi on reididel tuvastada t&ouml;&ouml;andjad, kes v&otilde;imaldavad lepinguta t&ouml;&ouml;tamist, kes ei registreeri n&otilde;uetekohaselt oma t&ouml;&ouml;tajaid. Seega on meie eesm&auml;rk t&ouml;&ouml;andjad vastutusele v&otilde;tta. Esmaj&auml;rjekorras j&auml;rgneb sanktsioon t&ouml;&ouml;andjale ja mitte v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisele, sest toiming on tegemata t&ouml;&ouml;andjal,&ldquo; selgitas Valk.</p> <p>Ehitusettev&otilde;tjate liidu juhi s&otilde;nul v&otilde;imaldab praegune trahvi tasumise kord rikkumisega vahele j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;andjatel selle tasumisest k&otilde;rvale hiilida. &bdquo;Trahv ei kutsu tegelikult korrale, sest ka trahvidest on v&otilde;imalik k&otilde;rvale viilida &ndash; firma p&otilde;hja lasta ja uus teha v&otilde;i trahvin&otilde;ue kohtus vaidlustada. Ettev&otilde;tted, kes j&auml;tavad teadlikult maksud tasumata ja keda ei suudeta korrale kutsuda, annavad teistele otsekui signaali, et tehke nii ja teiega ei juhtu eriti midagi,&ldquo; selgitas Rand.</p> <p>Naaber-Kalmu arvates s&otilde;ltub trahvi motiveeriv m&otilde;ju ettev&otilde;tte suurusest ja tema finantsv&otilde;imekusest trahvi tasuda: &bdquo;V&auml;iksematele ettev&otilde;tetele on rahaline trahv k&uuml;llalt motiveeriv ning suuremad ettev&otilde;tted ei soovi trahvi saada, sest see v&otilde;ib olla riigihankel osalemist v&auml;listav asjaolu.&ldquo;</p> <p><b>Ettevaatust, fantoom! </b></p> <p>Hiire s&otilde;nul peaksid Eesti t&ouml;&ouml;andjaid p&otilde;hjalikumalt kontrollima oma koost&ouml;&ouml;partnereid, kes l&auml;hetavad Eestisse v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi v&otilde;i vahendavad rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu. &bdquo;Kui v&auml;lismaal asuva ettev&otilde;ttega s&otilde;lmitakse leping, mille allkirjastab juhatuse liige, siis Eesti ettev&otilde;tja peaks kindlaks tegema, et see teine pool t&otilde;esti on see, kelle ta v&auml;idab enda olevat. Kui selgub, et teine pool on fiktiivne lepingupartner, siis kogu vastutus t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu eest langeb Eesti ettev&otilde;tjale,&ldquo; selgitas Hiire. Naaber-Kalmu s&otilde;nul on neil selliseid juhtumeid olnud, kus selgub, et ettev&otilde;tet, kellega on leping s&otilde;lmitud, tegelikkuses ei eksisteerigi. &bdquo;K&otilde;ik lepingupartnerite omavahelised kokkulepped peavad olema t&otilde;endatavad,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.</p> <p>Hooajat&ouml;&ouml; peab olema seatud kindla ajaga aastas, mil n&otilde;udlus t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;rele on hooaja t&otilde;ttu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurem kui muul ajal. L&uuml;hiajaline Eestis t&ouml;&ouml;tamine hooajat&ouml;&ouml;tajana on lubatud kuni 270 p&auml;eva 365 j&auml;rjestikuse p&auml;eva jooksul.</p> <p>Hooajat&ouml;&ouml;d on v&otilde;imalik registreerida, kui tegevus kuulub j&auml;rgmisesse loetellu:</p> <ol> <li>Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad.</li> <li>Metsamajdnus ja metsavarumine</li> <li>Kalap&uuml;&uuml;k ja vesiviljelus</li> <li>Toiduainete tootmine</li> <li>Alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine</li> <li>Majutus</li> <li>Toidu ja joogi serveerimine</li> </ol> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2370Muutub puhkusetasu hüvitamise kord2019-08-28<p><i>Piret Meemann, sotsiaalkindlustusameti h&uuml;vitiste osakonna n&otilde;unik </i></p> <p>Alates 1. oktoobrist 2019 muutub kord, kuidas h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;andjatele osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja (sh t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspension&auml;ri) ja alaealise t&ouml;&ouml;taja puhkusetasu.&nbsp;</p> <p>Siiani h&uuml;vitas sotsiaalkindlustusamet t&ouml;&ouml;andjale igas kalendriaastas t&ouml;&ouml;lepinguseaduse j&auml;rgi ette n&auml;htud 35 kalendrip&auml;evasest p&otilde;hipuhkusest seitsme kalendrip&auml;eva puhkusetasu. Seda tehti olenemata sellest, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asus v&otilde;i millal tuvastati tal osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime.&nbsp;</p> <p>Alates 1. oktoobrist 2019 h&uuml;vitatakse aga t&ouml;&ouml;andjatele puhkusetasu t&ouml;&ouml;le asumise ja t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise kalendriaastal v&otilde;rdeliselt t&ouml;&ouml;tatud ajaga. Seega, kui t&ouml;&ouml;taja ei ole t&ouml;&ouml;tanud terve kalendriaasta jooksul, peab t&ouml;&ouml;andja kalendriaasta l&otilde;pus l&auml;htuma puhkuse j&auml;&auml;gi arvutamisel proportsionaalselt t&ouml;&ouml;tatud ajast.&nbsp;</p> <p>Lisaks j&otilde;ustus alates 1. juulist 2019 muudatus, mille kohaselt h&uuml;vitab sotsiaalkindlustusamet t&ouml;&ouml;andjale puhkep&auml;evade tasu ka juhul, kui puhkep&auml;evad on t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisel kasutamata j&auml;&auml;nud. Seaduse j&auml;rgi peab t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljateenitud, kuid kasutamata j&auml;&auml;nud puhkusetasu t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitama. Riik h&uuml;vitab omakorda selle t&ouml;&ouml;andjale.&nbsp;</p> <p><b><i>N&auml;ide:</i></b><i> Osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ja alaealine t&ouml;&ouml;taja, kelle p&otilde;hipuhkus kalendriaastas on 35 kalendrip&auml;eva, asub t&ouml;&ouml;le poole aasta pealt teenib 6 kuuga v&auml;lja 17,6 kalendrip&auml;eva puhkust.<br /> Arvutusk&auml;ik: 184 (t&ouml;&ouml;tatud kalendrip&auml;evade arv) / 365 (kalendrip&auml;evade arv aastas) * 35 (osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja ja alaealise t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkus) = 17,6</i></p> <p><i>Sotsiaalkindlustusamet h&uuml;vitab omakorda 20% v&auml;ljateenitud puhkusep&auml;evadest, kuna aastas lisaks saadavad 7 kalendrip&auml;eva moodustavad 35-p&auml;evasest p&otilde;hipuhkusest 20%).<br /> Arvutusk&auml;ik: 17,6 kalendrip&auml;evast 20% =17,6 * 20/100 = 3,5 kalendrip&auml;eva.</i></p> <p><i>Puhkusereservi arvestuses v&otilde;ib &uuml;mardada puhkusep&auml;evade j&auml;&auml;gi t&auml;isarvuni. Seega on t&ouml;&ouml;taja puhkusej&auml;&auml;k 18 kalendrip&auml;eva. Ja Sotsiaalkindlustusameti h&uuml;vitab sellest 4 puhkusep&auml;eva tasu.</i></p> <p><b><i>N&auml;ide:</i></b><i>&nbsp; Osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ja alaealine t&ouml;&ouml;taja on puhkuse kasutamise hetkeks v&auml;lja teeninud 12 kalendrip&auml;eva puhkust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajal puhata korraga &auml;ra k&otilde;ik 35 kalendrip&auml;eva ning taotleb ka sotsiaalkindlustusametilt 7 kalendrip&auml;eva puhkusetasu h&uuml;vitamist.</i></p> <p><i>Enne kalendriaasta l&otilde;ppu soovib t&ouml;&ouml;taja aga t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petada ning tema t&ouml;&ouml;tamise aja jooksul v&auml;lja teenitud puhkusep&auml;evade arv on 24 kalendrip&auml;eva. Sotsiaalkindlustusamet h&uuml;vitab 20%&nbsp; neist seega 5 kalendrip&auml;eva.</i></p> <p><i>Kuna t&ouml;&ouml;andja on juba taotlenud 7 kalendrip&auml;eva h&uuml;vitamist, peab ta esitama sotsiaalkindlustusametile parandustaotluse ja kandma tagasi enammakstud puhkusetasu 2 p&auml;eva eest.</i></p> <p>Lisaks osalise- v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja ja alaealise t&ouml;&ouml;taja puhkusetasule saab sotsiaalkindlustusameti vahendusel taotleda ka isapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja tasustatud hoolduspuhkuse eest makstud tasu ning lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest s&auml;ilitatud keskmise t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamist. Rohkem infot leiab&nbsp;<a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele#%20Puhkusetasu%20ja%20keskmise%20t%C3%B6%C3%B6tasu%20h%C3%BCvitamine%20riigieelarvest">sotsiaalkindlustusameti kodulehel.</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2367Digitaliseerimine ― kellele olevik, kellele tulevik2019-08-27<p>Digitaallahendused, mis annavad ettev&otilde;tetele konkurentsieelise ja aitavad konkurentsiv&otilde;imelisena p&uuml;sida, on muutunud v&auml;ltimatuks. Samas eeldab see t&ouml;&ouml;tajatelt teistsuguseid oskusi, teadmisi ja ka valmisolekut uute tehnoloogiate kasutamiseks.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>V&otilde;rreldes Eesti ettev&otilde;tteid muude arenenud maailma ettev&otilde;tetega, siis kuiv&otilde;rd ollakse digitaalsetele tehnoloogiatele orienteeritud ja valmis neid v&otilde;imalusel rakendama? Millistes valdkondades v&otilde;i sektorites?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Teaduspargi Tehnopol innovatsioonijuht Kadi Villers</b><b>:</b></p> <p>&bdquo;Eestis on v&auml;ga palju tehnoloogiliselt k&otilde;rgelt arenenud ettev&otilde;tteid, kelle edu &uuml;ks selge alus on digitaliseeritus nii ettev&otilde;ttesisestes protsessides kui ka digitaalsete lahenduste integreerimine oma tootesse v&otilde;i teenusesse. Edukaimad Eesti <i>startup</i>id on Bolt, Skype, Transferwise ja Playtech, mille v&auml;&auml;rtus on k&otilde;igil &uuml;le miljardi dollari ja nad v&otilde;ivad digitaalseid lahendusi pidada otseselt oma edu aluseks. Digitaalsed tehnoloogiad on <i>startup</i> sektoris omamoodi v&auml;ltimatu komponent, sest ilma selleta ei teki enamikel juhtudel v&otilde;imalust kiireks kasvuks, mis on <i>startup</i>i &uuml;ks eesm&auml;rke.</p> <p>Oleme Teaduspargis Tehnopol teinud koost&ouml;&ouml;d paljude Eesti t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetega. T&ouml;&ouml;stus on Eesti suurim majandussektor, kus t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 125 000 inimese ja t&ouml;&ouml;stustoodang moodustab umbes kaks kolmandikku Eesti ekspordist, m&otilde;jutades seel&auml;bi Eesti &uuml;ldist majanduslikku k&auml;ek&auml;iku. Valdav osa Eesti t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetest on maailma mastaabis v&auml;ikesed, heal juhul keskmise suurusega ettev&otilde;tted. Paljudel neist l&auml;heb majandusts&uuml;kli praeguses faasis pigem h&auml;sti. Sageli n&auml;emegi, et innovatsiooni motivatsioon on madal just siis, kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb h&auml;sti. Justnimelt h&auml;sti, mitte suurep&auml;raselt. &Uuml;heks digitaliseerimise motivaatoriks peaks olema asjaolu, et j&auml;rgmise k&uuml;mne aasta jooksul on t&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;j&otilde;uturult v&auml;ljumas hinnanguliselt 33 000 t&ouml;&ouml;tajat ning uusi kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;k&auml;si ei ole piisavalt palju lisandumas.</p> <p>T&ouml;&ouml;stussektori digitaliseerimisajastuga kaasas k&auml;imisest annab m&ouml;&ouml;dunud aastaga v&otilde;rreldes tunnistust v&auml;ike investeeringute kasv, mille sisse j&auml;&auml;b ka tootlikkuse ja efektiivsuse t&otilde;stmine ehk valdavalt digitaliseerimisega seotud protsessid. &Uuml;llatuslikult juhivad seda kasvu v&auml;ikese ja keskmise suurusega ettev&otilde;tted, mis viitab, et paljud suured ettev&otilde;tted on vajalikud pikaajalised investeeringud juba varem teinud, samuti teadvustavad v&auml;iksemad ettev&otilde;tted selgelt digitaliseerimise vajadust ja sellest tulenevat konkurentsieelist.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas ja kuiv&otilde;rd on t&ouml;&ouml;tajad suutelised uusi tehnoloogiaid kasutama?</b></p> <p>&bdquo;Sellel kevadel l&auml;bi viidud uuring n&auml;itas, et vaid kolmandik t&ouml;&ouml;listest ning pisut v&auml;hem kui pooled teenindajad ja spetsialistid arvavad, et nende organisatsioon on innovaatiline. Sageli tajutakse innovatsiooni ka l&auml;bi uute digitaalsete lahenduste kasutuselev&otilde;tu. Teisalt ei ole inimesed alati valmis muudatustega kaasa minema. Eriti puudutab see neid, kes on pikalt harjunud tegema &uuml;ht liiki t&ouml;&ouml;d ja t&auml;itma v&auml;ga t&auml;pselt kindlaks m&auml;&auml;ratud &uuml;lesandeid. Inimlikult on see m&otilde;istetav, sest inimesed usuvad, et n&auml;iteks robotid v&otilde;tavad juba l&auml;hitulevikus nende t&ouml;&ouml; &auml;ra. Tegelikkus on vastupidine &ndash; inimt&ouml;&ouml;j&otilde;udu on v&otilde;imalik kasutada suurema lisandv&auml;&auml;rtuse loomiseks ja masinad saavad inimesi aidata t&ouml;&ouml;dega, mis on &uuml;helt poolt h&auml;sti lihtsad ja rutiinsed, teisalt &uuml;limalt keerulised v&otilde;i koguni ohtlikud. Prognooside kohaselt peaks t&ouml;&ouml;kohti tegelikult isegi juurde tekkima, kuid seda eelk&otilde;ige n&auml;iteks teenindavas sektoris.</p> <p>Uute p&otilde;lvkondade t&ouml;&ouml;tajad, kes on alles t&ouml;&ouml;turule sisenemas v&otilde;i hiljuti seda teinud, on uutele tehnoloogitele avatud ja piisavalt oskuslikud, lihtsalt neid t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;stussektoris veel k&uuml;llaldaselt ei piisa.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millega peaksid edaspidi arvestama nii ettev&otilde;tete juhid kui t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivad ettev&otilde;tluses ja t&ouml;&ouml;turul konkurentsiv&otilde;imelisena p&uuml;sida?</b></p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tete juhid peavad arvestama, et mitte ainult konkurentsiv&otilde;ime s&auml;ilitamiseks, vaid ka kasvatamiseks on digitaliseerimine m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. Mida varem ja ulatuslikumalt ettev&otilde;tted uute tehnoloogiate kasutuselev&otilde;tu ning digitaalse andmekasutuse ja -vahetusega alustavad, seda suurema eelise endale loovad. Samal ajal tuleb juhtidel arvestada nii olemasolevate t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendkoolituse ja &uuml;mber&otilde;ppe vajadusega ning t&ouml;&ouml;turult uute oskustega t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatel on omakorda kasulik aru saada vajadusest oma erialaseid oskusi kasvava digitaliseerimise kontekstis pidevalt t&auml;iendada, et nii olemasolevat t&ouml;&ouml;kohta s&auml;ilitada, kui ka t&ouml;&ouml;turul uue t&ouml;&ouml;koha leidmiseks konkurentsiv&otilde;imelisena p&uuml;sida. Seet&otilde;ttu v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;tajad pidevalt otsida ja kasutada v&otilde;imalusi, et uusi oskusi ja teadmisi omandada ― nii oma t&ouml;&ouml;andja juures kui ka iseseisvalt, arvestades t&auml;naseid <i>online</i>-&otilde;ppimisv&otilde;imalusi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajatel napib teadmisi ja oskusi</b>&nbsp;</p> <p><b>Kommenteerib Anu Kalmurand, Swedbanki t&ouml;&ouml;stussektori digisuuna juht:</b></p> <p>&bdquo;Eestis on kokku <em>ca</em> 600 000 t&ouml;&ouml;kohta. Suurim h&otilde;ivatus on t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses &ndash; 18% k&otilde;igist ametitest ehk <em>ca</em> 107 500 inimest. Vastavalt Swedbanki t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete uuringule on suurim t&ouml;&ouml;j&otilde;u- ja palgasurve rasket&ouml;&ouml;stusel, elektriseadmete tootjatel, m&ouml;&ouml;bli- ja tekstiilit&ouml;&ouml;stusel, kus t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude osakaal on <em>ca</em> 20% m&uuml;&uuml;gitulust. Ettev&otilde;tjad tunnistavad t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude probleemi ja valmisolekut automatiseerida-digitaliseerida. Samas peetakse takistavaks asjaoluks, et t&ouml;&ouml;tajad ei ole valmis uusi tehnoloogiaid kasutama, neil puuduvad vajalikud oskused ja valmisolek end t&auml;iendada. Ometigi on see ainus viis, kuidas ettev&otilde;tted oleksid konkurentsiv&otilde;imelised ja efektiivsed. Ainult nii saame me end k&uuml;mne aasta p&auml;rast Saksamaa t&ouml;&ouml;stusega v&otilde;rdv&auml;&auml;rseteks konkurentideks pidada &ndash; t&otilde;en&auml;oliselt teises ni&scaron;is nagu paindlik tootmine, kus v&otilde;iksime olla v&otilde;rdv&auml;&auml;rsed oma kasumlikkuse ja efektiivsuse poolest.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Investeeringud on v&auml;ltimatud</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Anal&uuml;&uuml;sib Kersti Kuusksalu, EASi Ettev&otilde;tluse Keskuse t&ouml;&ouml;stuse digitaliseerimise projektijuht:</b></p> <p>&bdquo;Digitaalsete tehnoloogiate kasutamist riikides v&otilde;rreldakse Euroopa Komisjoni poolt avaldatud digitaalmajanduse ja -&uuml;hiskonna (DESI) indeksi kaudu, mis m&otilde;&otilde;dab riigi teenuste ja ettev&otilde;tjate digitaliseerituse taset. Eesti paiknes 2018. aastal Euroopa Liidu 28 liikmesriigi seas 9. kohal. DESI digitaalsete tehnoloogiate integreerimise alamindeksis asus Eesti 2018. aastal alles 19. kohal, j&auml;&auml;des alla ka Euroopa Liidu keskmisele. Lisaks iseloomustab Eesti t&ouml;&ouml;tlevat t&ouml;&ouml;stust madal lisandv&auml;&auml;rtus, mis on ostuj&otilde;u pariteedi alusel vaid 54% Euroopa Liidu keskmisest.</p> <p>2018. aasta Diginno T&ouml;&ouml;stuse digitaliseerimise anal&uuml;&uuml;sis t&otilde;id k&otilde;ik ettev&otilde;tted v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;tajate senised teadmised ja oskused takistavad digitaalsete lahenduste kasutamist. Ettev&otilde;tte tippjuhtidel on teadmised erinevatest digitaalsetest tehnoloogiatest ja nende kasutamisest &uuml;ldjuhul olemas, kuid keskastme juhtidel ja spetsialistidel on need juba kesised. Puuduvad ka inimesed, kes oskaksid s&uuml;steeme arendada ja juurutada ning suudaksid neid ettev&otilde;ttep&otilde;hiselt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Konkurentsis p&uuml;simiseks on vaja teha investeeringuid, et t&otilde;sta efektiivsust ja kasvatada tulu, mist&otilde;ttu on areng oluline. Investeeringute edasil&uuml;kkamine t&auml;hendab ettev&otilde;ttele suurt riski, aga selleks ei pea alustama riskantsete mahukate projektidega. Efektiivsust tuleks kasvatada j&otilde;ukohaste arendustegevuste ja lihtsate vahenditega. Digitaliseerimine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;ttel suurendada tootlikkust, kasvatada kasumimarginaali, suurendada konkurentsiv&otilde;imet, pakkuda kliendile personaalsemaid, soodsamaid ja kvaliteetsemaid tooteid. Parandada t&ouml;&ouml;tajate produktiivsust ja v&auml;hendada t&ouml;&ouml;seisakuid, samuti tootearenduse kulusid. L&uuml;hendada toote turule toomise aega, saavutada klientide hulgas suuremat usaldusv&auml;&auml;rsust ja seel&auml;bi kasvatada kliendibaasi.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/13 SakuMetall2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-13 SakuMetall2.jpg" /></a></p> <p>Konkurentsis p&uuml;simiseks on Saku Metall AS osaliselt tootmise digitaliseerinud</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Saku Metall AS</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2366Lugeja küsib, inspektor vastab: kes peaks korraldama mitmes koolis töötava õpetaja tervisekontrolli?2019-08-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan &otilde;petajana mitmes koolis osalise t&ouml;&ouml;ajaga. Siiani ei ole &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja mind tervisekontrolli saatnud, aga kes peaks korraldama minu tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> &Otilde;petaja t&ouml;&ouml; iseloomulikeks ohuteguriteks v&otilde;ib lugeda sundasendeid seismisest klassi ees, kuvariga t&ouml;&ouml;d, ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid, kokkupuudet keemiliste ainetega (keemia &otilde;petajad), kokkupuudet m&uuml;ra ja tolmuga, mis tekitavad seadmed ja t&ouml;&ouml;vahendid (t&ouml;&ouml;&otilde;petuse &otilde;petajad), raskuste k&auml;sitsi teisaldamist (enamasti raamatukogu t&ouml;&ouml;tajad kevadel ja s&uuml;gisel, kui &otilde;pikuid v&auml;ljastatakse/tagastatakse), koormust h&auml;&auml;lepaeltele ning kokkupuudet m&uuml;raga. Kahe viimase ohuteguriga on suurem koormus kehalise kasvatuse ja muusika&otilde;petajal. Ohutegurite loetelu ei ole ammendav ja k&otilde;ik v&otilde;imalikud ohutegurid tuleb &auml;ra hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis.&nbsp;</p> <p>Osalise t&ouml;&ouml;ajaga &otilde;petajad &otilde;petavad oma erialast ainet enamasti ka teistes koolides. Seet&otilde;ttu v&otilde;ib ekslik olla arvamus, et &otilde;petaja puutub ohuteguritega kokku ainult l&uuml;hiajaliselt ja tervisekontrolli justkui pole vaja. P&auml;eva l&otilde;puks v&otilde;ib kokkupuude ohuteguritega erinevates koolides kokku olla tervist ohustavas ulatuses ning m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele arvestatav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab hindama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis k&otilde;iki aine&otilde;petajatele reaalselt m&otilde;juvaid ohte, anal&uuml;&uuml;sima ohtude m&otilde;ju tervisele ja korraldama vajaliku tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.&nbsp;</p> <p>Kui siiani ei ole &uuml;kski kool Teid kui osalise t&ouml;&ouml;ajaga &otilde;petajat tervisekontrolli suunanud, siis T&ouml;&ouml;inspektsioon on seisukohal, et tervisekontroll on vajalik ka &otilde;petajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad osalise t&ouml;&ouml;ajaga erinevates koolides. Paneme koolidele s&uuml;damele, et asutused omavahel suhtleksid ja lepiksid kokku, kes korraldab &otilde;petaja tervisekontrolli. Tunnustame koole, kes on seda juba teinud ja suutnud leida kompromisse &uuml;histe eesm&auml;rkide nimel tegutsemiseks.&nbsp;</p> <p>Kokkuleppe saavutamisel on v&auml;ga oluline, et k&otilde;ik koolid, kus osalise t&ouml;&ouml;ajaga &otilde;petaja t&ouml;&ouml;tab, esitavad oma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile.&nbsp;</p> <p>&Otilde;petajad peavad lisaks &otilde;petamisele tagama tunnis korra, lahendama konflikte nii &otilde;pilaste kui vanematega, hoidma tihedat sidet kodudega ning on avaliku t&auml;helepanu all ka v&auml;ljaspool kooli. &Otilde;petajad kasvatavad ja tegelevad meie laste ning nende muredega siis, kui vanemad on t&ouml;&ouml;l. Need k&otilde;ik on lisakohustused, mida &otilde;petajad heast s&uuml;damest teevad. Et hea s&uuml;da p&uuml;siks terve, tulebki &otilde;petajad suunata tervisekontrolli. Kui &otilde;petaja haigestub, m&otilde;jutab see ju k&otilde;iki koole, kus &otilde;petaja t&ouml;&ouml;tab.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2365Toeta oma töötajate alkoholivaba puhkust!2019-08-26<p>Ka t&auml;navu septembris kutsub Tervise Arengu Instituut inimesi &uuml;les veetma septembrikuud alkoholivabalt. Hooli oma t&ouml;&ouml;tajatest ning toeta nende p&uuml;&uuml;dlusi septembris alkoholist puhata!</p> <p>Alkoholi liigtarvitamisega seonduv puudutab t&ouml;&ouml;elu v&auml;ga otseselt ja mitme k&uuml;lje pealt. See viib &otilde;nnetuste, t&ouml;&ouml;lt sagedaste puudumiste, haiguste, hilinemiste, aga ka puudulikult lahendatud v&otilde;i hoopis lahendamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteni. Enamikes ettev&otilde;tetes peetakse normiks, et purjus peaga t&ouml;&ouml;le ei tulda ning t&ouml;&ouml;ajal alkoholi ei tarvitata. Paljudel ettev&otilde;tetel on ka konkreetsed juhised, kas ja kui palju alkoholi pakkuda firma&uuml;ritustel.</p> <p>Samas v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega toimuv j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andja otsustus&otilde;igusest eemale. Vabal ajal tarvitatud alkohol m&otilde;jutab aga inimese edukust ja t&ouml;&ouml;kohal toimetulekut t&auml;pselt samamoodi. Just seet&otilde;ttu on oluline m&auml;rgata ka t&ouml;&ouml;v&auml;list alkoholi liigtarvitamist ning t&ouml;&ouml;kaaslast &otilde;igel ajal toetada ja suunata. Mida varem panna t&auml;hele alkoholi liigtarvitamise tundem&auml;rke, seda t&otilde;en&auml;olisemalt &otilde;nnestub probleemil sabast kinni saada enne kui asi kontrolli alt v&auml;ljub. Isegi kui tegemist on muidu tubli t&ouml;&ouml;tajaga, kes k&uuml;ll kipub vabal ajal alkoholiga liialdama, ei tohiks sellest asjast m&ouml;&ouml;da vaadata, sest halvimal juhul v&otilde;id ajapikku t&ouml;&ouml;tajast ilma j&auml;&auml;da v&otilde;i kanda muid kahjusid. T&ouml;&ouml;tajate tervise eest hoolitsemine on ettev&otilde;tjana ka sinu mure!&nbsp;</p> <p><b>Keskkond on v&auml;ga oluline</b></p> <p>Alkoholipausi toetamine ja alkoholitarvitamise teemade &uuml;les v&otilde;tmine ei viita sellele, et asjaga oleks organisatsioonis probleeme. Vastupidi - pigem t&auml;hendab see, et ettev&otilde;te toetab oma inimeste heaolu ja p&uuml;&uuml;dlusi v&auml;hema alkoholiga v&otilde;i alkoholivaba elustiili kui normi poole.</p> <p>Kuna suure osa p&auml;evast veedame t&ouml;&ouml;l, siis on sellel keskkonnal v&auml;ga suur roll hoiakute, normide ja v&auml;&auml;rtuste kujundamisel. Seega saad sa ettev&otilde;tjana otseselt suunata oma t&ouml;&ouml;tajate eluviise ja suhtumisi. Kanna hoolt selle eest, et sinu organisatsioonis oleks au sees tervislikud eluviisid. Nende juurutamine ei s&otilde;ltu isegi mitte niiv&otilde;rd rahalistest vahenditest, vaid pealehakkamisest ja m&otilde;tteviisist.&nbsp; &nbsp;</p> <p><strong>Mida saad t&ouml;&ouml;andjana kohe teha?</strong></p> <ul> <li>N&auml;ita &uuml;les toetust alkoholist puhkuse v&otilde;tmisele ning jaga &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; &uuml;leskutset puhkenurkades v&otilde;i kogunemistel, ettev&otilde;tte meililistis. Argumente alkovaba puhkuse kasulikkusest leiab <a href="https://alkoinfo.ee/et/kuidas-vahendada/kuidas-juua-vahem/septembris-ei-joo/" target="_blank">siit</a>.</li> <li>Ole juhina eeskujuks &ndash; osale ise &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; aktsioonis ning r&auml;&auml;gi sellest oma t&ouml;&ouml;kaaslastega.</li> <li>Arutage oma inimestega, miks on hea pidada kainet septembrit. R&auml;&auml;kige &uuml;ksteisele oma edusammudest ja ka raskustest. Hea m&otilde;te on &uuml;les panna tahvel, kuhu k&otilde;ik saavad oma vastavaid m&otilde;tteid kirjutada.</li> <li>Septembrikuu t&auml;htp&auml;evad t&auml;histage koos alkoholivabalt. Paku t&ouml;&ouml;tajatele alkoholivabalt t&ouml;&ouml;v&auml;lise aja koos veetmise v&otilde;imalusi.</li> <li>Parimad firmakingitused t&ouml;&ouml;tajatele ja koost&ouml;&ouml;partneritele on alkoholivabad.</li> <li>Hoolitse, et alkohol ei oleks t&ouml;&ouml;kohal k&auml;ttesaadav. Vaata &uuml;le ka ettev&otilde;tte toitlustuskoha sortiment.</li> <li>Paku &uuml;ritustel alkoholivabasid alternatiive (vesi, puuviljad, mahlajoogid).</li> <li>Vaata &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkond. V&otilde;ib-olla on vaja muuta vaid pisiasju, et t&ouml;&ouml;tajad juba end paremini tunneksid.</li> <li>Hoolitse, et ka t&ouml;&ouml;ajal oleks inimestel&nbsp; piisavalt puhkepause, et end taastada.</li> <li>Kiida ja motiveeri aktsioonis osalejaid.</li> <li>Kajasta ettev&otilde;tte listis &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; edulugusid ja positiivseid kogemusi.</li> <li>M&auml;rka neid, kes v&otilde;ivad vajada abi. Anna neile n&auml;pun&auml;iteid, kust nad abi saaksid (info leiad <a href="https://alkoinfo.ee/et/nou-ja-abi/spetsialisti-abi/kuhu-poorduda/" target="_blank">siit</a>). Tunne siirast huvi nende k&auml;ek&auml;igu vastu.</li> </ul> <p>&bdquo;Septembris ei joo&ldquo; aktsioon ei pea olema vaid &uuml;he kuu pikkune eksperiment. Alkoholivaba perioodi on alati v&otilde;imalik pikendada v&otilde;i v&otilde;tta selliseid v&auml;ljakutseid ettev&otilde;ttesiseselt ette mistahes muul ajal!</p> <p><strong>Julget pealehakkamist!&nbsp;</strong></p> <p class="mailclassmsonormal">Lisainfo: <a href="https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/" target="_blank">septembriseijoo.alkoinfo.ee</a></p> <p class="mailclassmsonormal">Vabatahtlikust algatusest alguse saanud &bdquo;Septembris ei joo!&ldquo; toimub juba 17ndat korda ja kolmandat aastat veab kampaaniat Tervise Arengu Instituut. Aktsioon saab avapaugu 1. septembril ja kestab terve kuu. Eesm&auml;rk on &otilde;hutada inimesi kuuks ajaks loobuma alkoholist st andma endale alkoholist puhkust. Kampaaniat &bdquo;Septembris ei joo" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi &bdquo;Kainem ja tervem Eesti" raames.</p> <p class="mailclassmsonormal"></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/ei joo.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-ei joo.jpg" /></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2364Tööõnnetus: nutitelefon ja trepil komistamine2019-08-23<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>22-aastane keevitaja l&auml;ks peale puhkepausi t&ouml;&ouml;kohale. Puhkeruum asub teisel korrusel, t&ouml;&ouml;koht aga esimesel. T&ouml;&ouml;kohale minemiseks pidi t&ouml;&ouml;taja trepist alla minema. Trepp oli korralik ega olnud ka libe. &nbsp;T&ouml;&ouml;taja liikus m&ouml;&ouml;da treppi ise vaadates samal ajal oma mobiiltelefoni, t&ouml;&ouml;taja komistas ning kukkus kolmandalt astmelt alla. Kukkumise t&otilde;ttu murdis t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rmeluu, tegemist on raske kehavigastusega.&nbsp;</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>&Otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjus on selge ja &uuml;hene &ndash; t&ouml;&ouml;taja ei p&ouml;&ouml;ranud t&auml;helepanu trepist liikumisele vaid nutitelefonile ning seet&otilde;ttu komistas ja kukkus. Samalaadsete &otilde;nnetuste &auml;rahoidmine on samamoodi v&auml;ga lihtne &ndash; liikudes, eriti treppidel, p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu oma liikumisteele. Kui liikumistee asemel p&ouml;&ouml;rata liigselt t&auml;helepanu oma telefonis toimuvale siis on ei ole p&auml;rast kedagi oma &otilde;nnetuses s&uuml;&uuml;distada. Lisaks on telefonis midagi otsides v&otilde;i sisestades tihti m&otilde;lemad k&auml;ed h&otilde;ivatud ning ei ole v&otilde;imalik k&auml;sipuust kinni hoida seda nii liikudes ega ka siis kui tasakaal juba kadunud.</p> <p>Mida t&ouml;&ouml;andja sellises olukorras teha saaks? T&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;tajate t&auml;helepanu juhtida liikumisteedele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramise vajadusele aga ta ei saa sundida t&ouml;&ouml;tajat valima trepil ohutu liikumise viisi. See on t&ouml;&ouml;taja enda teha.&nbsp;</p> <p>Samas on v&otilde;imalik tuua ka n&auml;ide, kus ettev&otilde;ttes oli ohutusjuhendis kirjas, et liikudes olmeruumi ja tagasi ei tohi telefoniga tegelda. N&otilde;ude t&auml;itmist ka kontrolliti hoolega. Korra kehtestamise vajadus tulenes sellest, et t&ouml;&ouml;tajate liikumistee l&auml;hedused s&otilde;itsid t&otilde;stukid ning oli juhtunud paar ohuolukorda, kus telefonis surfanud t&ouml;&ouml;taja k&otilde;ndis t&otilde;stuki teele ette. Olukorrad p&auml;&auml;stis kiirreageerides pidurdanud t&otilde;stukijuht. Sellised olukorrad on v&auml;ga ohtlikud sest reeglina &otilde;nnetused, kus inimesele s&otilde;idab t&otilde;stuk otsa, l&otilde;ppevad inimese jaoks v&auml;ga raskete vigastustega.</p> <p>K&otilde;ndigem ohutult!</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2362Varsti on töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon?2019-08-22<p>T&ouml;&ouml;j&otilde;ud on liikunud &uuml;ha enam f&uuml;&uuml;siliselt t&ouml;&ouml;lt vaimsele, muutunud on nii t&ouml;&ouml; iseloom kui t&ouml;&ouml; poolt esitatavad n&otilde;udmised, mis panevad proovile meie tervise, kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Maarika Haidak.</p> <p>Vaimse tervise ja seel&auml;bi ka f&uuml;&uuml;silise tervise h&auml;irumine v&otilde;ib tuleneda stressirikkast t&ouml;&ouml;keskkonnast. Terviseprobleemide korral ei piirdu kahjulik m&otilde;ju &uuml;ksnes isikliku tervisega vaid see m&otilde;jutab kogu &uuml;hiskonda. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot ning see summa v&otilde;ib juba l&auml;hitulevikus kasvada!</p> <p>N&auml;hes kasvavat probleemi ja tagaj&auml;rgede t&otilde;sidust, on vaimset tervist toetav t&ouml;&ouml;keskkond arenenud riikides &uuml;ks olulisemaid t&ouml;&ouml;tervise ja -ohutusega seotud teemasid ja nii ka Eestis. Alates 1. jaanuarist 2019 j&otilde;ustusid t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, millega t&auml;psustati t&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise k&auml;sitlust. Muudatusega selgitati ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;istet, milleks on n&auml;iteks &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastav t&ouml;&ouml;, pikaajaline t&ouml;&ouml;tamine &uuml;ksinda ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p><strong>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutavad nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda. Ka t&ouml;&ouml;tajana on v&otilde;imalus kujundada hea ps&uuml;hhosotsiaalne keskkond &ndash; leida v&otilde;imalus anda juhtidele konstruktiivset tagasisidet t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korralduse osas ning teha ettepankuid olukorra parandamiseks ning olla &uuml;htlasi toetav kolleeg.</p> <p><strong>Maandamata stressitekitajad m&otilde;jutavad ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;iku</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalve tulemustest selgub, et t&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise k&auml;sitluse osas on veel palju v&auml;ljakutseid ja arenguruumi. Sageli peetakse ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid nn pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide k&otilde;rval maandamata. Maandamata stressorite tagaj&auml;rjeks aga v&otilde;ivadki olla konfliktid, motivatsiooni langus, t&ouml;&ouml;lt puudumine, mis v&otilde;ib l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;lt lahkumisega. See k&otilde;ik m&otilde;jutab otseselt ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;iku.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon ja ministeerium aitavad ettev&otilde;tetel t&ouml;&ouml;stressi teemasid teadvustada</strong></p> <p>Toetamaks ettev&otilde;tete ps&uuml;hhosotisaalsete ohutegurite k&auml;sitlust, keskendub T&ouml;&ouml;inspektsioon sellel aastal teavituse ja j&auml;relevalve raames just nendele teemadele. Korraldatakse sihtkontrolle, millega tuvastatakse peamised probleemid ning suunatakse t&ouml;&ouml;andjaid teemaga tegelema. Samuti on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalus osaleda T&ouml;&ouml;inspektsiooni infop&auml;evadel, kus selgitatakse ohuteguri olemust ja viise, kuidas enda ettev&otilde;ttes riskide hinnata ja maandada.</p> <p>J&otilde;ustunud seadusemuudatused ning T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevus teema tutvustamisel on tekitanud vaimse tervise teemade vastu ettev&otilde;tetes ka suuremat huvi ja hulga k&uuml;simusi. M&otilde;istmaks paremini vaimse tervise k&auml;sitluse hetkeolukorda ettev&otilde;tetes ja peamisi takistusi nendega tegelemiseks, koostas sotsiaalministeerium anal&uuml;&uuml;si. Selle k&auml;igus selgitati v&auml;lja peamised sammud, mida on vaja astuda, et toetada head ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda. Sellest saad lugeda t&auml;psemalt&nbsp;<a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf">valminud anal&uuml;&uuml;sist</a>.</p> <p>Tegelikult on meil k&otilde;igil oluline roll ja jagatud vastutus enda ja oma kolleegide hea vaimse tervise tagamisel. M&auml;rka, kuula ja ole toeks seal, kus n&auml;ed vajadust ja v&otilde;imalust!</p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://somblogi.wordpress.com/2019/08/09/varsti-on-toovoimetuslehtede-peamiseks-pohjuseks-depressioon/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2361Lugeja küsib, konsultant vastab: milliseid nõudeid pean õpetajana täitma enne, kui õpilased tundides tööpinki kasutama luban?2019-08-19<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Suvel paigaldati meie kooli tehnoloogiaklassi paar uut v&auml;ikest t&ouml;&ouml;pinki, millel &otilde;pilased saavad puut&ouml;&ouml;d &otilde;ppida. Milliseid n&otilde;udeid pean ma &otilde;petajana t&auml;itma enne, kui &otilde;pilased tundides t&ouml;&ouml;pinki kasutama luban?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Tehnoloogiaklassis kasutatavad t&ouml;&ouml;pingid on osa kooliruumide sisustusest ja nende kasutamisel tuleb muuhulgas l&auml;htuda Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rusest Tervisekaitsen&otilde;uded koolidele. Nimetatud m&auml;&auml;ruses on nii n&otilde;uded kooli maa-alale, hoonetele, ruumidele ja ruumide sisustusele kui ka sisekliimale ja korrashoiule.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;pinkide kasutamise kohta peavad tehnoloogiaruumis olema masinate ja seadmete ohutu kasutamise juhendid ja teave ohtude ning ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete kohta. Tavaliselt on t&ouml;&ouml;pingiga kaasas eestikeelne kasutusjuhend, mille alusel on hea koostada ka &otilde;pilastele m&otilde;eldud juhend. Lisaks sellele peavad olema vajalikud kaitseseadmed ja &ndash;ekraanid, mille olemasolu ja kasutamise kohta saab samuti teavet kasutusjuhendist. Kui kaitsed on reguleeritavad, tuleb enne t&ouml;&ouml;pingi kasutamist kontrollida, kas kaitseseadme ja &ndash;ekraani asend on &otilde;pilasele sobiv.</p> <p>M&auml;&auml;ruses on ka n&otilde;ue, et tehnoloogiaruumis peavad olema &otilde;pilastele t&ouml;&ouml;ks vajalikud isikukaitsevahendid. Nende valikul peab teadma, milliste ohtude eest on vaja kaitset ja millised on vahendite kaitseomadused. &Otilde;petaja peab j&auml;lgima, et &otilde;pilased neid vahendeid vajadusel alati kasutaksid.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2360Ametijuhend ― üldine või üksikasjalik?2019-08-15<p></p> <p><b>Kas ametijuhend peaks olema mahukas nagu vene romaan v&otilde;i piisaks, kui kirjas oleksid peamised t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;v&otilde;tja l&auml;htuksid enesestm&otilde;istetavusest, mis peaks m&otilde;lemal poolel sarnane olema?</b></p> <p>Kui detailne peaks olema t&ouml;&ouml;lepinguga kaasnev t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;psustav ametijuhend? Kas selles on vaja m&auml;rkida &uuml;ksipulgi k&otilde;ikv&otilde;imalikud n&uuml;ansid, mis osaliselt tunduvad olevat t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest lahutamatud? Nagu n&auml;iteks: kas graafilise disaineri ametijuhendisse peaks ekstra kirjutama, et ta kujundatud materjalid salvestaks t&auml;iendavalt arvuti v&auml;lisele k&otilde;vakettale juhuks, kui arvuti emaplaadiga peaks midagi juhtuma? &Uuml;helt poolt hoolitseb ta ise selle eest, et tema t&ouml;&ouml; s&auml;iliks, teisalt tagaks ta ka juba varem tehtud t&ouml;&ouml;de s&auml;ilimise ja arhiveerimise. Juhul, kui inimene on oma t&ouml;&ouml; suhtes &uuml;ksk&otilde;ikne v&otilde;i lohakas, siis ilmselt tuleks materjalide dubleerimise n&otilde;ue ametijuhendisse kirjutada. Samas on see enesestm&otilde;istetav, et t&ouml;&ouml;taja soovib oma t&ouml;&ouml;tulemust turvata.</p> <p>Kuna ametijuhendisse saab muudatusi teha saab vaid poolte kokkuleppel, st t&ouml;&ouml;andja ettepanekuga peab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;ustuma ja seda ka oma allkirjaga kinnitama, siis kui n&uuml;ansirikas peaks t&ouml;&ouml;lepinguga kaasnev ametijuhend olema?</p> <p>Mida arvavad nii t&ouml;&ouml;andjad, personalijuhid kui t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad?</p> <p><b>Eela Velstr&ouml;m</b><b>, Partner Personalijuht O&Uuml;: </b>&bdquo;T&auml;nap&auml;evaste t&ouml;&ouml;suhete trendid ei j&auml;rgi &uuml;ldiselt t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kokkuleppimise liiga j&auml;ika joont. Normiks on pidevad muutused, mitte enam stabiilsus. Seet&otilde;ttu eelistatakse kokku leppida pigem eesm&auml;rkides ja tegevusp&otilde;him&otilde;tetes. Ka t&ouml;&ouml;tajad ise on targemad ja iseseisvamad ega eelda liiga konkreetsete detailsete juhiste j&auml;rgi toimimist. Loomulikult s&otilde;ltuvad dokumentide s&otilde;nastused ka t&ouml;&ouml; sisust ja ametikoha vastutuse m&auml;&auml;rast.&ldquo;</p> <p><b>Ivar Lepmets, Juhani Puukooli tegevjuht</b>: &bdquo;Mistahes detailsusega ametijuhendit ka ei koosta, siis k&otilde;ik s&otilde;ltub siiski 75% t&ouml;&ouml;v&otilde;tjast. Ametijuhendis ei ole v&otilde;imalik ette n&auml;ha k&otilde;iki t&ouml;&ouml;protsessis ette tulevaid nn erijuhtumeid. Selle kohta kirjutatakse tavaliselt t&ouml;&ouml;tajate kohustuste juurde, et on kohustatud t&auml;itma otsese t&ouml;&ouml;juhi otseseid t&ouml;&ouml;ga seotud korraldusi.</p> <p>Siin s&otilde;ltubki t&ouml;&ouml;taja isikuomadustest, kuiv&otilde;rd ta neid korraldusi peab t&ouml;&ouml;ga seotuks, mis k&auml;ib palga sisse, v&otilde;i lisakohustuseks, mille eest v&otilde;ib k&uuml;sida lisatasu v&otilde;i muid h&uuml;vesid.</p> <p>Negatiivse n&auml;itena v&otilde;ib tuua &uuml;he juhtumi, kus ametijuhendis ei olnud t&auml;pselt kirjas, et t&ouml;&ouml;juht annab korraldusi suuliselt, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udis, et &bdquo;t&ouml;&ouml;k&auml;sk&ldquo; antakse kirjalikult ja hiljem v&otilde;etakse p&auml;evat&ouml;&ouml; aktiga allkirjastatult vastu.</p> <p>&Uuml;ldiselt saadakse ikka enne t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimist kokkuleppele, mis on t&ouml;&ouml; sisu, oodatav tulemus ja selle eest saadav tasu. Ametijuhend on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kirjeldus, mis on formaalne dokument t&ouml;&ouml;lepingu juures.&ldquo;</p> <p><b>Janika Valliste, </b><b>Coop Panga personalijuht: &bdquo;</b>Coop Panga t&ouml;&ouml;lepingud on &uuml;sna p&otilde;hjalikud, millega on reguleeritud nii t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused, kohutused kui vastutus koos t&auml;pse ameti&uuml;lesannete kirjeldusega. Ametipositsioonidel, kus on vaja v&auml;ga detailset t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kirjeldust, koostame ka eraldi ametijuhendi. See on oluline eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;taja enda jaoks, et tal oleks selgem arusaam, millised on ootused tema t&ouml;&ouml;le, tema &otilde;igused ja vastutus. T&auml;htis on, et t&ouml;&ouml;tajal oleks selgus, kuidas tema igap&auml;evane t&ouml;&ouml; aitab organisatsioonil eesm&auml;rke ellu viia ja tema t&ouml;&ouml; sellega suhestub. Kui t&ouml;&ouml;taja igap&auml;evasel t&ouml;&ouml;l on selge t&auml;hendus, siis t&otilde;stab see m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt tema motivatsiooni. Samas on selge, et kiiresti muutuvas ja d&uuml;naamilises keskkonnas ei saa k&otilde;iki ootusi ning &uuml;lesandeid lepingusse kirja panna. Organisatsioon ja tema t&ouml;&ouml;tajad peavad olema v&otilde;imelised kiiresti kohanema. Seep&auml;rast on Coop Pangas olulisem roll meie &uuml;histel v&auml;&auml;rtustel nagu: julgeme teha teisiti, profid m&auml;ngivad kokku ja j&otilde;uame sihile.</p> <p>Kiire kasvuga ettev&otilde;ttes on just v&auml;&auml;rtused need, mis t&ouml;&ouml;tajaid igap&auml;evat&ouml;&ouml;s suunavad. Kui on vaja langetada otsuseid, olgu suuri v&otilde;i v&auml;iksemaid, siis just v&auml;&auml;rtused tulevad appi. Me ei aja n&auml;puga rida lepingust, vaid eesm&auml;rkide saavutamiseks teeme koost&ouml;&ouml;d, seame ise oma t&ouml;&ouml;le k&otilde;rged standardid ja julgeme teha teisiti. Arvan, et &auml;&auml;rmiselt oluline on see, et t&ouml;&ouml;tajad ei kardaks eksida. Kui t&ouml;&ouml;tajates on eksimise kartus, siis j&auml;&auml;vad paljud head m&otilde;tted v&auml;lja &uuml;tlemata ja ellu viimata ning ettev&otilde;te muutub iseendale piduriks.&ldquo;</p> <p><b>Eeva Kumberg, Rahvakultuuri Keskuse koolitusjuht:</b> &bdquo;Ametijuhend ei saa ega peagi olema v&auml;ga t&auml;pne, sest k&otilde;iki tegevusi ei saa ette n&auml;ha. Kas peab seda siis igal aastal uuendama, et reaalse eluga koosk&otilde;lla viia? Minu meelest on v&auml;ike l&otilde;tk reaalse t&ouml;&ouml;elu ja ametijuhendi vahel olemuslik. Me v&otilde;ime t&otilde;esti megapullasid kokku kirjutada ja ikka j&auml;&auml;b midagi m&auml;rkimata.&ldquo;</p> <p><b>Kersti L&otilde;hmus, Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist</b>: &bdquo;Ma ise ei ole kunagi ametijuhendit j&auml;lginud. Olen teinud k&otilde;ike, mida vaja. Loomulikult v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja loobuda &uuml;lesannetdst, mida lepingusse pole kirja pandud.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&auml;pselt tuleks koostada ametijuhend, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tja v&otilde;imalikke v&auml;&auml;ritim&otilde;istmisi ning omavahelisi arusaamatusi?</b></p> <p><b>Vastab vandeadvokaat Tanel P&uuml;rn advokaadib&uuml;roost P&uuml;rn&amp;Tubin:</b></p> <p>&bdquo;Kahjuks on l&uuml;hikommentaari andmine keeruline, sest mitmetim&otilde;istetavuste tekkimise v&otilde;imalus on suur. N&auml;iteks v&auml;itega: "Seda, et ametijuhendit saab muuta vaid vastastikusel kokkuleppel, peaks kumbki osapool teadma,&rdquo; mina n&otilde;ustuda ei tahaks. Olen seda meelt, et siduv on t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitu (seaduse kohaselt tuleb lepingus m&auml;rkida t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kirjeldus), ent kui ametijuhendit kasutada, siis on see t&ouml;&ouml;andja t&auml;psem t&ouml;&ouml;korralduse kujundamine, mida saab ka hiljem &uuml;hepoolselt muuta.</p> <p>Liigse detailsusega ei tasuks &uuml;le pingutada. Tekib oht, et kui midagi olulist j&auml;&auml;b siiski m&auml;rkimata, siis tahetakse lugeda vaid ametijuhendit ja j&auml;etakse terve m&otilde;istus k&otilde;rvale.&ldquo;</p> <p><b>Uuri t&auml;psemalt ametijuhendite kohta: </b><b><a href="http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/ametijuh/ametijuhendi_olemus.html">http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/ametijuh/ametijuhendi_olemus.html</a>&nbsp;</b></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b><b>Foto: pixabay.com</b><br /></b></p> <p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2358Tööõnnetus: libastumine märjal põrandal2019-08-13<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>&Otilde;petaja k&otilde;ndis kooli koridoris ja suundus oma ainetundi. Koridori p&otilde;randal oli vedelseebi laik, millele astudes &otilde;petaja libastus ning kukkus. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel sai &otilde;petaja puusaliigese kerge p&otilde;rutuse ning pidi paariks p&auml;evaks t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele j&auml;&auml;ma.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>&Otilde;petaja ei m&auml;rganud p&otilde;randal paiknevat seebi laiku. &Otilde;nnetuse uurimise k&auml;igus selgus, et vedelseep oli maha sattunud &otilde;pilaste t&otilde;ttu. &Otilde;pilased olid l&auml;hedal asuvast vedelseebi dosaatorist seepi v&otilde;tnud, k&auml;tepesualalt koridori viinud ja seal seebiga m&auml;nginud. &Otilde;pilaste tegvust m&auml;rkas koristaja, kuid otsustas kordori p&otilde;randa &auml;ra pesta koolip&auml;eva l&otilde;pus, mis pidi tunni aja p&auml;rast saabuma.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal tuleb tagada t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmine igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;iliks ning kontrollida, et t&ouml;&ouml;tajad n&otilde;uetekohaselt k&auml;ituvad. T&ouml;&ouml;tajal on kohustus oma tegevusega kaast&ouml;&ouml;tajate elu ja tervist mitte ohutada, seega oleks koristaja pidanud &otilde;nnetuse v&auml;ltimiseks p&otilde;randa kohe &auml;ra puhastama. T&ouml;&ouml;keskkonnas viibivatele &otilde;pilastele on v&otilde;imalik selgitada, missugused tegevused teiste inimeste tervist ohustada v&otilde;ivad.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2357Kas lapse koolimineku puhul saab 1. septembril vaba päeva? 2019-08-12<p><strong>Eelmises ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tasin, oli meil lapse esimene koolip&auml;ev vaba p&auml;ev. Praeguses t&ouml;&ouml;kohas &ouml;eldakse, et seadus vaba p&auml;eva ette ei n&auml;e ja peaksime t&ouml;&ouml;tama. Mul on graafikuga t&ouml;&ouml;, aga tahaks lapse kooliaktusele minna. Mida teha?</strong></p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Lapse esimene koolip&auml;ev ega 1. september ei ole riiklikult kehtestatud vaba p&auml;ev. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb 1. v&otilde;i 2. septembrile v&otilde;i 30. augustile, kui on lapse esimene koolip&auml;ev,&nbsp; siis tuleb sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le minna. Samas on vaba p&auml;eva saamiseks mitu v&otilde;imalust.</p> <p>Esimeseks v&otilde;imaluseks on kokkulepe. T&ouml;&ouml;tajad, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;ajakava ehk t&ouml;&ouml;graafiku alusel, lepivad graafiku koostamise ajal t&ouml;&ouml;andjaga kokku, et lapse esimene koolip&auml;ev (1. v&otilde;i 2. september v&otilde;i 30. august) j&auml;etakse vabaks.</p> <p>Teine v&otilde;imalus on (lapse-, p&otilde;hi-, &otilde;ppe vm)puhkuse kasutamine. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab juba puhkuste ajakava koostamise ajal (ajakava koostatakse 31. m&auml;rtsiks), siis teab t&ouml;&ouml;taja juba varakult, et lapse esimene koolip&auml;ev on saabumas, ning v&otilde;ib p&otilde;hipuhkust v&otilde;i kui laps on kuni 14-aastane, lapsepuhkust sel ajal kasutada ja ajakavasse m&auml;rkida. Kui puhkus ei ole m&auml;rgitud puhkuste ajakavas, siis teatab t&ouml;&ouml;taja v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikus vormis.</p> <p>Sel aastal langeb 1. september p&uuml;hap&auml;evasele p&auml;evale. Kui p&uuml;hap&auml;ev on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev, siis on tal lapsepuhkust sel p&auml;eval v&otilde;imalik kasutada. T&ouml;&ouml;ajafond v&auml;heneb selle v&otilde;rra ning seda t&ouml;&ouml;p&auml;eva j&auml;rgi teha ei tule. Sama kehtib ka siis, kui lapse esimene koolip&auml;ev on 2. september v&otilde;i hoopis 30. august.</p> <p>Kolmas v&otilde;imalus on see, et ettev&otilde;ttes on kehtestatud lisasoodustused, nt tervisep&auml;ev, vaba p&auml;ev lapse esimese koolip&auml;eva puhul, vaba p&auml;ev lapsega koos veetmiseks vms. Tegemist on t&ouml;&ouml;andja vabatahtliku soodustusega, milles lepitakse &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;suhte alguses v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;korraldusreeglites kokku.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2356Analüüs: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid2019-08-08<p></p> <p><b>Sotsiaalministeeriumis koostatud v&auml;rskest anal&uuml;&uuml;sist selgub, et t&ouml;&ouml;andjad, t&ouml;&ouml;tajad ja riik peaksid senisest enam panustama t&ouml;&ouml;taja vaimse tervise hoidmisesse.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise h&auml;ired on Eestis teisel kohal t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa v&otilde;ib juba l&auml;hitulevikus kasvada.</p> <p>&bdquo;Sageli peetakse ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid nii-&ouml;elda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide k&otilde;rval t&ouml;&ouml;keskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagaj&auml;rjeks v&otilde;ivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja t&ouml;&ouml;lt puudumine, mis v&otilde;ib omakorda l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;lt lahkumisega. See k&otilde;ik m&otilde;jutab otseselt ettev&otilde;tte v&otilde;i organisatsiooni k&auml;ek&auml;iku ning inimese t&ouml;&ouml;- ja eraelu,&ldquo;&nbsp;s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> ja lisas: &bdquo;t&ouml;&ouml;tajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja &nbsp;ps&uuml;hholoogilisi v&auml;ljakutseid esitavate olukordadega, mist&otilde;ttu on ps&uuml;hholoogiline ja sotsiaalne t&ouml;&ouml;keskkond arenenud riikides &uuml;ks olulisemaid t&ouml;&ouml;ohutusega seotud teemasid.&ldquo;</p> <p>Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks t&ouml;&ouml;keskkonnas probleemsed kliendid (69,9%), ajaline surve (49,2%), pikk v&otilde;i ebaregulaarne t&ouml;&ouml;aeg (22,6%) ja hirm kaotada t&ouml;&ouml; (26%). Peamised raskused ps&uuml;hhosotsiaalsete riskidega tegelemisel on soovimatus neist probleemidest avameelselt r&auml;&auml;kida, t&ouml;&ouml;tajate ja juhtkonna v&auml;hene teadlikkus, oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine.<br /> &Uuml;heks sagedasemaks t&ouml;&ouml;keskkonnas tekkivaks vaimse tervise h&auml;ireks on aga stress, mida&nbsp; p&otilde;hjustavad &uuml;lem&auml;&auml;rane t&ouml;&ouml;koormus ja t&ouml;&ouml;tempo, ebaselged &uuml;lesanded ja pidevad muutused, t&ouml;&ouml; iseloom, t&ouml;&ouml;keskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.</p> <p>Anal&uuml;&uuml;s toob v&auml;lja ka mitmeid ettepanekuid, mida edaspidi ellu rakendada. N&auml;iteks on oluline, et riik abistaks t&ouml;&ouml;andjaid vaimse t&ouml;&ouml;keskkonna hindamisel ning t&otilde;hustaks asjakohast j&auml;relevalvet ja n&otilde;ustamist. Anal&uuml;&uuml;sis on t&ouml;&ouml;andjate abistamiseks koostatud ka n&auml;itlik t&ouml;&ouml;keskkonna vaimsete riskide hindamine. Oluline on t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli t&otilde;hustamine ja praktilise teabe ning koolituste v&otilde;imaldamine nii t&ouml;&ouml;tajatele kui t&ouml;&ouml;andjatele.</p> <p>Anal&uuml;&uuml;s on leitav <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf">siit</a></p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/analuus-vaimse-tervise-haired-uks-suuremaid-toovoime-vahenemise-pohjuseid">Sotsiaalministeerium</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2355Vajame me toeks tööpsühholooge?2019-08-08<p><b>Mida suurem on t&ouml;ine pinge ja vastutus, seda kergemini tekivad arusaamatused ja ebak&otilde;lad t&ouml;&ouml;keskkonnas, mis kuhjuvad, kui neid &otilde;igel ajal ei lahendata. Kas ettev&otilde;tetesse oleks vaja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge?</b></p> <p>&bdquo;M&otilde;ttetu n&otilde;ue! Tobe muudatus! Mina k&uuml;ll seda t&auml;itma ei hakka!&ldquo;</p> <p>&bdquo;T&auml;iesti eba&otilde;iglane! Milleks inimesi veel koondada, kui meid on niigi v&auml;he? Kas edaspidi peab &uuml;ks kahe eest rabama?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Huvitav, kuidas nad ei m&otilde;ista, et &uuml;mber&otilde;pe on v&auml;ltimatu? Maksame koolituse eest, aga ninad on vingus?&ldquo;</p> <p>Sedalaadi m&otilde;tted v&otilde;ivad s&auml;hvida t&ouml;&ouml;v&otilde;tjate ja t&ouml;&ouml;andjate peades v&otilde;i arutletakse nende &uuml;le omavahel, kui ettev&otilde;ttes on v&auml;ltimatuid &uuml;mberkorraldusi. Majanduskonjuktuur, tootmisvahendid, seadused, maksud, keskkonnan&otilde;uded, tarbimisharjumused, klientide vajadused jms muutuvad ja nendega peab arvestama. See t&auml;hendab ka v&auml;iksema v&otilde;i suurema amplituudiga maav&auml;rinaid ettev&otilde;tetes ja kaasnevaid muudatusi, mis v&otilde;ivad tekitada &auml;revust, stressi, hirmu ja pingeid nii kolleegide kui juhtide vahel. K&uuml;simusi ja s&uuml;&uuml;distusi, mida ei ole lihtne lahendada ilma kolmanda, neutraalse osapooleta, kelleks on enamasti eriharidusega ps&uuml;hholoog. Tema p&uuml;&uuml;ab erinevaid olukordi m&otilde;istetavaks seletada ja selgitada. Ajendada inimesi n&auml;gema ja m&otilde;istma ka teise osapoole seisukohti, hoiakuid, m&otilde;tteviisi ja vajadusi.</p> <p>Kui &otilde;ppeasutustes t&ouml;&ouml;tavad koolips&uuml;hholoogid ja sotsiaalpedagoogid, siis ehk vajatakse suuremates ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge, kes aitaksid pinge- ja kriisiolukordi lahendada? Oleksid nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele kui t&ouml;&ouml;andjatele toeks hetkedel, mil omaenese tarkusest ei piisa ja tuleks kaasata neutraalse hoiakuga vahendaja, kellega umbs&otilde;lmi arutada ja harutada, et &otilde;hkkond t&ouml;&ouml;l oleks meeldiv ja emotsionaalse lisapingeta.</p> <p><b>Mida arvavad ettev&otilde;tete juhid?</b></p> <p><b>M&auml;rt Lehtsalu, Welmet O&Uuml; juhatuse liige:</b></p> <p>&bdquo;Usun, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi on vaja. Olen ise sellele viimastel aegadel palju m&otilde;elnud. Eesti t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes on hetkel v&auml;ga murrangulised ajad. Kulubaas ja t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus on pannud ettev&otilde;tted olukorda, kus tuleb v&auml;&auml;rtusahelas edasi liikuda k&otilde;rgema lisandv&auml;&auml;rtusega toodete ja teenuste poole v&otilde;i j&auml;rgmise viie aasta jooksul &bdquo;pood&ldquo; kinni panna. T&ouml;&ouml;tajatele on emotsionaalselt rasked m&otilde;lemad olukorrad.</p> <p>Oleme Welmetis viimase kolme aasta jooksul investeerinud &uuml;le &uuml;he miljoni euro ning alates eelmise aasta septembrist spetsialiseerunud ainult tigude ja tigukonveierite projekteerimisele ning tootmisele. V&auml;&auml;rtusahelas k&otilde;rgemale liikumine on v&auml;ga raske. Tipu pool j&auml;&auml;b ruumi aina v&auml;hemaks ja hapnik h&otilde;redamaks.</p> <p>Koos keerulisema ja kallima toodanguga l&auml;hevad riskid suuremaks. Risk ja marginaal on omavahel otseselt seotud. Mida suurem on risk ja vastutus, seda paremat hinda on n&otilde;us turg maksma. Tumedamaks pooleks on, et iga eksimuse hind muutub aina k&otilde;rgemaks.</p> <p>N&auml;iteks: kui ettevalmistuslukksepp puurib roostevabast terasest torusse augu valesse kohta, siis v&otilde;ib eksimus ettev&otilde;ttele maksma minna terve t&ouml;&ouml;lise kuupalga v&otilde;i enamgi. Lisaks l&ouml;&ouml;b selline eksimus sassi tootmisplaani, sest tuleb uus toru tellida. Roostevabast torude tarneaeg on v&auml;ga pikk. Tulemuseks v&otilde;ib olla meie tellimuse hilinemine kliendile, sealt edasi mainekahju ja v&otilde;imalikud leppetrahvid.</p> <p>Keerulisel muudatuste ajastul kipuvad suhted ja suusad tippjuhtkonna, keskastme juhtkonna, spetsialistide ja tootmist&ouml;&ouml;listega v&auml;ga tihti risti minema. Kuna see on n&ouml; &uuml;hendatud anumate s&uuml;steem, kus tippjuhtkond ei saa hakkama ilma tootmist&ouml;&ouml;listeta ning tootmist&ouml;&ouml;lised ei saaks oma t&ouml;&ouml;d teha ilma spetsialistideta (tehnoloogid jms), siis ongi pahatihti platsis keerulised olukorrad. Muudatuste ajal on eksimused m&otilde;istetavad, aga tippjuhtkond (meie kontekstis omanik ehk mina) ei soovi neid eksimusi l&otilde;putult kinni maksta.</p> <p>Muudatuste ajal on keeruline ka kasumit teenida ja keskastme juhid ei saa kasumi pealt preemiat. Teadlikult saadakse aru, et pikemas perspektiivis on muudatused vajalikud, aga suitsunurgas nutetakse vanu h&auml;id aegu taga, kus t&ouml;&ouml; k&auml;is n&ouml; lihasm&auml;lu j&auml;rgi ehk toimis lihtne ja selgeks &otilde;pitud rutiin, ning olid kasum ja preemia.</p> <p>Pea kolmandikul tootmist&ouml;&ouml;listel on vist raske muudatuste vajadust ja elukestvat &otilde;pet m&otilde;ista. Paljud v&otilde;tavad seda isikliku kiusamisena. V&otilde;i on nende eksimustes s&uuml;&uuml;di keskastme juhtid v&otilde;i spetsialistid, kes on oma t&ouml;&ouml;d valesti teinud.&ldquo;</p> <p><b>Ago Soomre, Haapsalu Uksetehase Asi juhataja:</b></p> <p>&bdquo;Leian, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi pole ettev&otilde;ttesse vaja. Olen Haapsalu Uksetehast juhtinud 28 aastat ja selle aja jooksul on mul tulnud kahel korral massiivselt ka inimesi koondada, kuid oleme kohale kutsunud n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml;tukassast. Koondades viisakalt, siis nende t&ouml;&ouml;tajatega koos oleme me viimasel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ka kringlit s&ouml;&ouml;nud.</p> <p>Kui luua t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi ametikoht, siis huvi p&auml;rast tahaksid tema juures k&auml;ia k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, sest t&ouml;&ouml;l on erinevate iseloomudega inimesi. K&uuml;simus on, mis oleks ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi roll? On ta ametis koondamiste ajal? Igas t&ouml;&ouml;keskkonnas on inimesi, kes pole p&auml;ris rahul oma kolleegide, &uuml;lemuse vms. Kui n&auml;iteks meie ettev&otilde;tte 170 t&ouml;&ouml;tajat otsustavad, et tahavad k&auml;ia korra kuus t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juures, kellega on tund aega huvitavam vestelda kui t&ouml;&ouml;d teha, siis mida see ettev&otilde;ttele t&auml;hendab?</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassades on erinevaid n&otilde;ustajaid, kelle juurde saab t&ouml;&ouml;tajaid saata ja kes oskavad neile n&otilde;u anda, kui t&ouml;&ouml;alastes k&uuml;simustes vaja peaks olema.&ldquo;</p> <p><b>Ireen Saealle, Estiko-Plastar ASi personalijuht</b></p> <p>&bdquo;Estiko-Plastar on pakkunud oma 160-le t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalust p&ouml;&ouml;rduda ps&uuml;hholoogi poole alates 2018. aasta l&otilde;pust, mil hakkasime tegema koost&ouml;&ouml;d Dorpat Tervis O&Uuml;-ga. Ettev&otilde;te soovis, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid vajadusel osa ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamisteenusest, et ennetada t&ouml;&ouml;stressi v&otilde;i sellega paremini toime tulla.</p> <p>V&auml;hem kui aasta jooksul on ka t&ouml;&ouml;andja soovitanud ps&uuml;hholoogi poole p&ouml;&ouml;rduda mitmel t&ouml;&ouml;tajal, mis n&auml;itab, et vajadus sellise teenuse j&auml;rele on kahtlemata olemas. Tavaliselt on tekkinud olukord, kus t&ouml;&ouml;andja m&auml;rkab, et t&ouml;&ouml;tajal on mure ja tal on juba pikemat aega olnud oma olukorraga keeruline toime tulla. P&otilde;hjuseks pole olnud mitte ainult t&ouml;&ouml;stress, vaid ka eraelulised probleemid, mis on kandunud t&ouml;&ouml;keskkonda ja halvendanud kaast&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bisaamist.</p> <p>Meie ettev&otilde;tte puhul tekitab vaevusi ka &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;. Sageli on just uutel t&ouml;&ouml;tajatel keeruline kohaneda vahelduva t&ouml;&ouml;graafikuga. Tekivad t&otilde;sisemad uneh&auml;ired ja l&otilde;puks halveneb suhtlus teiste meeskonnaliikmetega. Kui juba kaast&ouml;&ouml;tajad m&auml;rkavad, et t&ouml;&ouml;taja on teistsugune, murem&otilde;tetes v&otilde;i kergesti &auml;rrituv ning tal on keeruline t&ouml;&ouml;le keskenduda, siis on t&ouml;&ouml;andja proovinud olla m&otilde;istev ja toetanud teda omapoolse abiga ― v&otilde;imaldanud minna ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule. Mitmed t&ouml;&ouml;tajad on seda teenust kasutanud, seejuures korduvalt, ja abi saanud. Tagasiside t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vajalikkusest on olnud positiivne. Meile on omistatud ka Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte m&auml;rgis.&ldquo;</p> <p></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto(d): Welmet O&Uuml;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2353Kui sageli peab töötajale uued turvajalanõud väljastama?2019-08-05<p><strong>Kui sageli peab t&ouml;&ouml;tajale uued turvajalan&otilde;ud v&auml;ljastama?</strong></p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud enne kasutusaja l&otilde;ppu oma kulul asendama k&otilde;lbmatuks muutunud turvajalan&otilde;ud. &Uuml;htlasi hoolitseb t&ouml;&ouml;andja selle eest, et turvajalan&otilde;ud vastavad t&auml;ielikult kaitsevajadusele, ei p&otilde;hjusta kandjale liigset koormust, sobivad kasutajale ja kasutada kindlates t&ouml;&ouml;oludes. M&otilde;ned turvajalan&otilde;ud muutuvad kasutusk&otilde;lbmatuks &uuml;sna kiiresti. Samas osad jalan&otilde;ud s&auml;ilitavad etten&auml;htud kaitseomadused ja mugavuse ka suure kasutuskoormuse korral. Turvajalan&otilde;u purunenud tald v&otilde;i muud osad, samuti vajunud tallaosa on sageli asendamise p&otilde;hjuseks.&nbsp;Seega t&ouml;&ouml;andja asendab t&ouml;&ouml;taja turvajalan&otilde;ud uutega, kui t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hjendab asendamise vajaduse eelnevat arvestades ja k&otilde;lbmatuks muutunud turvajalan&otilde;ud t&ouml;&ouml;andjale ette n&auml;itab.&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2352Persoon: Sten Weidebaum – Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht2019-08-02<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud? </b></p> <p>lmselt oli v&auml;ga paljude minuealiste &uuml;ks esimesi t&ouml;&ouml;kohti Eesti &Otilde;pilasmalev. Malevasuvi andis esimese t&otilde;sise (koos)t&ouml;&ouml;kogemuse. Kibekiirel heinateol veeres koorem koorma j&auml;rel k&uuml;&uuml;ni ette, kuid malevale iseloomulikus koost&ouml;&ouml;vaimus saadi nendega h&otilde;lpsasti hakkama. Usun, et sarnase innuga s&uuml;nnib ka laulu- ja tantsupidu &ndash; osalejad pingutavad ju oma r&uuml;hma v&otilde;i koori nimel k&otilde;ige muu k&otilde;rvalt t&otilde;epoolest tohutult palju. Ning t&otilde;en&auml;oliselt ongi see just iga&uuml;he isiklik panus ja p&uuml;hendumine, mis laulu- ja tantsupeod meile nii omaks ja oodatuks teeb.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b></p> <p>Mul on olnud &otilde;nn teha koost&ouml;&ouml;d v&auml;ga erinevate eriliste inimestega, kellelt k&otilde;igilt on midagi &otilde;ppida. Laulu- ja tantsupeod toimuvad 10 aasta jooksul neljal korral ning see t&auml;hendab, et suur osa meeskonnast vahetub &uuml;sna l&uuml;hikese aja tagant. &Uuml;hest k&uuml;ljest t&auml;hendab see pidevalt uusi olusid &ndash; iga uus kunstiline toimkond toob kaasa oma meeskonna, oma visiooni ning ootused tugistruktuuridele. Teisest k&uuml;ljest t&auml;hendab see pidevalt uusi v&auml;ljakutseid &ndash; vajadust kiiresti muutuvates oludes kohaneda ning ennast pidevalt arendada, et &uuml;htse meeskonnana aina uuteks v&auml;ljakutseteks valmis olla.</p> <p>&Uuml;ks &otilde;petus, mille olen saanud ja mida alati p&uuml;&uuml;an j&auml;rgida, puudutab ettevalmistust. Nii, nagu ehituse puhul toetub k&otilde;ik vundamendile, nii on igas t&ouml;&ouml;s oluline alustada vettpidava kontseptsiooni ja l&auml;hte&uuml;lesande s&otilde;nastamisest. Tugeva ja selgeks m&otilde;eldud kontseptsiooni taustal saab h&otilde;lpsasti k&otilde;iki j&auml;rgmisi k&uuml;simusi kaaluda ja h&auml;id otsuseid langetada. Samuti meeskonda &uuml;htsete eesm&auml;rkide nimel koondada ning vajadusel ka uusi inimesi meeskonnaga kiiresti liita.</p> <p><b>Kui oleksite saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks? </b></p> <p>Ma arvan, et see soovitus sobib tegelikult igale t&ouml;&ouml;teed alustavale noorele: maailmas elab &uuml;le 7 miljardi inimese, kes k&otilde;ik on unikaalsed ja t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsed. Keegi ei soovi oma meeskonda lihtsalt &uuml;ht s&auml;ravat t&auml;hekest. T&ouml;&ouml;le asudes tuleb aru saada, mida meeskond sinult ootab, ja oluline on m&otilde;ista, et &uuml;ksi ei saavuta keegi mitte midagi. Vaja on teha meeskonnat&ouml;&ouml;d ja meeskond on nagu kett &ndash; t&auml;pselt nii tugev, kui on tema k&otilde;ige n&otilde;rgem l&uuml;li. See t&auml;hendab, et lisaks omaenda tegemistele peab olema valmis vajaduse korral ka kolleege toetama, sest edasi saab liikuda ainult meeskonnana &uuml;ksteise tugevusi parimal moel &uuml;hendades.</p> <p>Tark on hiljemalt enne t&ouml;&ouml;leasumist &otilde;ppida h&auml;sti tundma nii kella kui ka kalendrit ning anda endale aru, et &uuml;he viivitus v&otilde;i hilinemine t&auml;hendab enamasti asjatut viivitust tervele organisatsioonile.</p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud? </b></p> <p>Lihtsad s&otilde;numid. Oma t&ouml;&ouml;s puutun iga p&auml;ev kokku teada-tuntud t&otilde;siasjaga, et info teekond allikast vastuv&otilde;tjani on igal tasandil keerukas protsess &ndash; isegi n&auml;ost n&auml;kku vestlustes on tavaline see, et &uuml;tlejal tuleb s&otilde;nadest puudu ja kuulaja t&auml;helepanu hajub. Valmistumine. Iga otsuse kvaliteet s&otilde;ltub otseselt info hulgast, mida &otilde;nnestub enne otsustamist koguda. Hindan neid, kes on valmis otsustusprotsessis ka ebameeldivaid v&otilde;i ebapopulaarseid k&uuml;simusi esitama, sest kokkuv&otilde;ttes s&uuml;nnivad seel&auml;bi paremad otsused. V&auml;ga ohtlik on meeskondlikult liigselt vaimustuda m&otilde;nest toorest ideest, sest nii on oht koos ideega l&auml;bi lasta ka pimedad nurgad, kuhu idee s&auml;ras ei taibatud vaadata v&otilde;i lausa keelduti vaatamast. Kaasamine. Meeletus infovoos, milles p&auml;evast p&auml;eva toimetame, on hindamatult t&auml;htis &otilde;igeaegne ja tark kaasamine.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum? </b></p> <p>Laulu- ja tantsupidude korraldamise juures on sage valupunkt halastamatult l&uuml;hike aeg otsuse ja tagaj&auml;rje vahel. Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui ka aega otsustamiseks ja info kogumiseks on v&auml;he. Ilmselt v&otilde;ib &uuml;heks pingelisemaks hetkeks t&ouml;&ouml;alaselt pidada 2017. aasta noorte tantsupeo &bdquo;Mina j&auml;&auml;n&ldquo; teisele etendusele eelnevaid tunde, mil &ouml;&ouml;sel kiiresti muutunud ilmaprognoos t&otilde;i varahommikuks lauale vajaduse kaaluda etenduse &auml;raj&auml;tmist. Kaasatud osapooli oli palju ja otsus m&otilde;jutas samuti v&auml;ga suurt hulka inimesi &ndash; osalejaid, pealtvaatajaid jne.</p> <p>Tagantj&auml;rele tarkusena v&otilde;in t&auml;na &ouml;elda vaid seda, et olen &auml;&auml;rmiselt t&auml;nulik meeskonnale, kes sel hetkel v&auml;ga t&otilde;husalt koos tegutses ning vaatamata tugevale stressile ka koos p&uuml;sis. Tohutu r&otilde;&otilde;m on noortest, kes just selles hetkes leidsid raskest olukorrast k&otilde;ige imelisema v&auml;ljap&auml;&auml;su, kogunesid Vabaduse v&auml;ljakule ja andsid seal oma tantsuga sisu peo juhtm&otilde;ttele &bdquo;Mina j&auml;&auml;n&ldquo;.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele? </b></p> <p>Info maht, mis iga laulu- ja tantsupeo l&auml;henedes koguneb, on v&auml;ga suur ning selles orienteerumiseks on oluline selgeks teha nn suur pilt ning luua enda jaoks loogilised seosed eri teemade ja valdkondade vahel. T&auml;htis on pidevalt kohal olla ning hoida end lakkamatult uueneva infoga kogu aeg kursis.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval ei ole v&otilde;imalik eeldada, et keegi absoluutselt k&otilde;ike teaks. Oluline on leida h&auml;id ja p&auml;devaid allikaid, kelle poole eri k&uuml;simustes p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>Valmistumist ei saa &uuml;le hinnata. Mida p&otilde;hjalikumalt &uuml;ksk&otilde;ik millise &uuml;lesande t&auml;itmise eel valmistuda, seda paremad on tulemused. Loomulikult on siingi vaja silmas pidada, et keskendutaks siiski ainult olulisele ega kuhjataks end &uuml;le materjaliga, mida hallata ei suudeta. Sageli piisab, kui on teada, kust vajalikul hetkel p&auml;devat infot saab ning millised on k&otilde;ige t&otilde;husamad kanalid vajaliku infoni j&otilde;udmiseks &ndash; on see siis e-kiri, p&auml;ring andmebaasi, telefon v&otilde;i raadiotelefon.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele? </b></p> <p>&Auml;ra karda k&uuml;sida &ndash; kui sa ise asjast aru ei saa, siis ei ole sul v&otilde;imalik seda ka j&auml;rgmistele veenvalt selgitada.</p> <p>P&uuml;hendu j&auml;&auml;gitult &ndash; kui sinu t&ouml;&ouml; sind k&ouml;idab, on seda kohe kaugele n&auml;ha.</p> <p>Ole kohal &ndash; oma rollist l&auml;htuvalt pead olema vastavalt olukorrale nii &auml;mblik v&otilde;rgus kui ka k&auml;rbes seinal.</p> <p>Foto:&nbsp;<span>Riina Varol</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2351Tööõnnetus: komistamine katkisel vineerplaadil2019-08-01<p>Mis juhtus: Ehitusplatsil vineerplaadil komistanud ja kukkunud t&ouml;&ouml;dejuhataja vigastas jalga nii t&otilde;siselt, et s&auml;&auml;reluu murd sundis ta kolmeks ja pooleks kuuks t&ouml;&ouml;lt eemale.</p> <p>Miks juhtus: T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus leidis aset keldrikorruse vahelae meetrise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga ava l&auml;hedal, mis oli kaetud osaliselt purunenud ja seet&otilde;ttu painduva vineerplaadiga. Sel p&auml;eval oli korrusel t&ouml;id teostanud minilaadur "Bobcat" ja s&otilde;itnud &uuml;le ava katva vineerplaadi. See oli osaliselt purunenud ning ebakindlale vineerplaadile astudes kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu ning kukkus. Vigastused oleksid t&otilde;en&auml;oliselt t&otilde;sisemad, kui vineerplaat purunenuks t&auml;ielikult ja t&ouml;&ouml;taja kukkunuks ava kaudu kolme meetri s&uuml;gavusse keldrisse.&nbsp;</p> <p>Kuidas ennetada: T&ouml;&ouml;&otilde;nnetust saanuks ennetada t&auml;iendavate abin&otilde;udega, sealhulgas kattes ava minilaaduri kasutuskoormust arvestava lahendusega, avakatte p&uuml;sikindla kinnitamisega vahelae k&uuml;lge, ala piirestamise ja m&auml;rgistamisega. Ehitusplatsile oli m&auml;&auml;ratud peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja, kes vastutab selle eest, et ehitust&ouml;&ouml; ei ohustaks ehitusplatsil t&ouml;&ouml;tavaid isikuid. Selle tagamiseks kohustub ehitusplatsi koordinaator ehitust&ouml;&ouml;de ajal j&auml;lgima, et ohualad oleksid m&auml;rgistatud ja vajalikud ohutusabin&otilde;ud kasutusele v&otilde;etud ning korraldama ja koordineerima t&ouml;&ouml;ohutusalast tegevust. T&ouml;&ouml;andjad, kelle t&ouml;&ouml;tajad seal t&ouml;&ouml;tavad peavad samuti ohutusabin&otilde;usid oma t&ouml;&ouml;tamise alas tarvitusele v&otilde;tma ning arvestama koordinaatori korraldusi. Iga&uuml;he kohus on teavitada oma t&ouml;&ouml;andjat ja ehitusplatsi koordinaatorit, kui ohtlik koht v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamine avastatakse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2350Mõnikord on rääkimine kuld 2019-07-31<p><em>Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja&nbsp;</em></p> <p>Palju segadust ja t&uuml;lisid saaks v&auml;ltida, kui inimesed omavahel r&auml;&auml;giksid. Meile ei ole antud v&otilde;imet lugeda teise inimese m&otilde;tteid, veel v&auml;hem lugeda &uuml;heaegselt paljude inimeste paljusid m&otilde;tteid.</p> <p>Aastaid tagasi k&auml;isin t&ouml;&ouml;inspektorina kontrollimas &uuml;ht &otilde;mblusettev&otilde;tet. T&ouml;&ouml;keskkonnaga tutvudes ja t&ouml;&ouml;tajate ning nende esindajaga r&auml;&auml;kides toodi v&auml;lja kehv ventilatsioon t&ouml;&ouml;ruumides ja tehti rida ettepanekuid, kuidas t&ouml;&ouml;andja saaks olukorda parendada.</p> <p>Kuulasin &auml;ra ka teise poole &ndash; t&ouml;&ouml;andja esindaja, kes kirjeldas &uuml;ksikasjalikult, millised investeeringud ja tegevused on planeeritud t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;andja oli tegelikkuses juba asunud k&otilde;iki neid t&ouml;&ouml;tajate v&auml;ljatoodud probleeme lahendama &ndash; ventilatsiooni &uuml;mberehitus oli tellitud ning ette oli n&auml;htud veel mitu head lahendust t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajad aga ei teadnud sellest midagi.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorina soovitasin t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;tta aega t&ouml;&ouml;tajate jaoks ning r&auml;&auml;kida neile, mida ja millal plaanitakse t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks teha. See annaks t&ouml;&ouml;tajatele kindlustunde, et asi l&auml;heb paremaks, ning teadmise, et nende muredega on arvestatud.</p> <p>Oma kogemuste varal v&otilde;in v&auml;ita, et eespool kirjeldatud olukord on v&auml;ga levinud &ndash; t&ouml;&ouml;taja arvab, et t&ouml;&ouml;andja nagunii ei taha midagi paremaks teha, ning t&ouml;&ouml;andja ei tule selle peale, et ettev&otilde;tte plaanidest v&otilde;iks ka t&ouml;&ouml;tajatega r&auml;&auml;kida.</p> <p>S&otilde;numite edastamisel t&ouml;&ouml;tajatele on aga veel &uuml;ks oluline tahk &ndash; t&ouml;&ouml;tajatele ja avalikkusele suunatud s&otilde;numid ei tohi erineda. Kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb &uuml;hiskonna silmis h&auml;sti, s&otilde;lmitud on kasulikke lepinguid, &uuml;letatud eelmiste aastate k&auml;ibeid, saadud mitmesuguseid ettev&otilde;tlusauhindu, siis ei ole v&otilde;imalik sisekommunikatsioonis v&auml;ita, et tegelikult l&auml;heb ettev&otilde;ttel kehvasti ning raha t&ouml;&ouml;keskkonna investeeringuteks ei ole.</p> <p>Kui avalikkusele antud teave &uuml;tleb, et ettev&otilde;ttel on h&auml;sti, siis peavad seda tundma ka t&ouml;&ouml;tajad. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavaheline suhtlemine on h&auml;davajalik, et t&ouml;&ouml;tajad tajuksid t&ouml;&ouml;andja hoolivat suhtumist.</p> <p>Vahel v&otilde;ib olla, et suuri investeeringuid n&otilde;udnud muudatused ei m&otilde;juta otseselt t&ouml;&ouml;tajaid ja neid ei pruugi m&auml;rgatagi. Siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal oma valikuid ja nende m&otilde;ju selgitada. T&ouml;&ouml;tajatega tuleks jagada teavet plaanide kohta juba planeerimise etapis nii selleks, et nad teaksid muudatusteks valmis olla, kui ka selleks, et m&otilde;ista, kuidas ettev&otilde;te areneb ja kuidas plaanitavad tegevused t&ouml;&ouml;tingimusi parendavad.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate teavitamine ei tohiks piirduda ainult f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;simustega. Niisama oluline on teavitada t&ouml;&ouml;korralduslikest muudatustest, mis m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajate ps&uuml;hhosotsiaalset heaolu. N&auml;iteks muudatused struktuuris, juhtimises, t&ouml;&ouml;aja korralduses, palga maksmise kuup&auml;evades jne.</p> <p>Inimese &uuml;ks suuremaid hirme on hirm teadmatuse ees ning teadmatus tekitab paratamatult fantaasiaid. Hiljem on oma elu elama hakanud v&auml;&auml;rarvamust v&auml;ga raske muuta ning seet&otilde;ttu ongi m&otilde;istlikum ja m&otilde;jusam igasugustest t&ouml;&ouml;tajaid puudutavatest muudatustest aegsasti r&auml;&auml;kida.</p> <p>Kindlasti ei tohi t&ouml;&ouml;tajatega suhtlemisel unustada seda, kui palju aitab igap&auml;evasele koost&ouml;&ouml;le kaasa kolleegi &ouml;eldud hea s&otilde;na.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2348Kuidas välismaine töötaja korrektselt tööle võtta?2019-07-30<p>Eesti majandusel l&auml;heb hetkel h&auml;sti, ettev&otilde;tted kasvavad, kuid t&ouml;&ouml;k&auml;si on nii m&otilde;neski sektoris puudu. N&auml;iteks IT-s ja ehituses j&auml;&auml;b siinsetest t&ouml;&ouml;tajatest selgelt v&auml;heks ning nii peavad ettev&otilde;tjad vaatama piiri taha. Kahjuks j&auml;&auml;vad aga paljudel juhtudel t&ouml;&ouml;suhted korrektselt fikseerimata ning t&ouml;&ouml;tajad vajalikes ametiasutustes registreerimata. Ebaseadusliku t&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine tekitab l&auml;bi laekumata maksutulu kahju riigile, j&auml;tab t&ouml;&ouml;tajad ilma sotsiaalsetest garantiidest ning murendab firmadevahelist ausat konkurentsi. Lisaks v&otilde;ib see ettev&otilde;tjale kaasa tuua trahvi, rahvusvahelise uurimise ning ka t&ouml;&ouml;taja tagasisaatmise.&nbsp;</p> <p><b>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu on Eestis palju</b></p> <p>Eestis legaalselt t&ouml;&ouml;tamiseks on kolm v&otilde;imalust:</p> <ul> <li>Elamisloa alusel (v&auml;ljastab Politsei- ja Piirivalveamet);</li> <li>Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise alusel;</li> <li>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana.&nbsp;</li> </ul> <p>Kuna paljud t&ouml;&ouml;andjad otsivad ajutisi lahendusi t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse leevendamiseks, siis eelistatakse just viimast kahte varianti. 2018. aastal laekus Politsei- ja Piirivalveametile 21 759 taotlust Eestis l&uuml;hiajaliseks t&ouml;&ouml;tamiseks. 24.07.2019 seisuga on juba esitatud 20 009 taotlust ja kehtivaid registreeringuid on 19&nbsp;197. Peamiselt on need inimesed p&auml;rit Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast ja Moldovast, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tavate inimeste arv on t&auml;pselt teadmata, kuid arvestades j&auml;relevalve tulemusi, siis on see murettekitav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetuse ja &otilde;igusosakonna peajurist Liis Naaber-Kalm toob v&auml;lja, et t&auml;nu aktiivsele j&auml;relevalvele ja teavitust&ouml;&ouml;le suureneb ettev&otilde;tjate hulk, kes soovivad oma asju seaduslikult vormistada.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Soovime omalt poolt muuta asjaajamist ja info k&auml;ttesaadavust lihtsamaks. Selle jaoks oleme T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehele eraldi koostanud kolmes keeles sektsiooni <a href="https://www.ti.ee/" target="_blank">V&auml;lismaine T&ouml;&ouml;taja</a>, mis tutvustab v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamise seaduslikke v&otilde;imalusi,&ldquo; selgitas Naaber-Kalm.&nbsp;</p> <p>Veebilehelt leiab infot n&auml;iteks j&auml;rgneva kohta:</p> <ul> <li>Kus ja millal peab t&ouml;&ouml;tajaid registreerima;</li> <li>Milliseid seaduseid peab v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja puhul rakendama;</li> <li>Milliseid t&ouml;&ouml;tingimusi kohaldama;</li> <li>Kuidas k&auml;ib t&ouml;&ouml;vaidluste lahendamine;</li> <li>Millised asutused tegelevad v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate k&uuml;simustega.</li> </ul> <p><b>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv suureneb</b></p> <p>2017. aastal esitati T&ouml;&ouml;inspektsioonile kokku 332 l&auml;hetamise teadet, kokku 1229 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta.</p> <ul> <li>L&auml;tist 169 teadet, 499 t&ouml;&ouml;taja kohta (kasiinodes kassiirid, laevaehitus).</li> <li>Poolast 41 teadet, 417 t&ouml;&ouml;taja kohta (ehitus, elektrikud, keevitajad, santehnikud).</li> <li>Leedu 51 teadet, 172 t&ouml;&ouml;taja kohta (laevaehitus).</li> </ul> <p>2018. aastal laekus kokku 602 teadet, kokku 2581 t&ouml;&ouml;taja kohta.</p> <ul> <li>Poolast 187 teadet, 1059 t&ouml;&ouml;taja kohta (ehitus, keevitus, lukksepad ja elektrikud).</li> <li>L&auml;tist 172 teadet, 667 t&ouml;&ouml;taja kohta (kasiinod, laevaehitus, liftide ja eskalaatorite paigaldus/hooldus)</li> <li>Leedust 83 teadet, 214 t&ouml;&ouml;taja kohta.</li> </ul> <p>2019.a. 01.07 seisuga &uuml;levaade: 544 teadet 2281 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta.</p> <ul> <li>Poolast 138 teadet, 407 t&ouml;&ouml;taja kohta (ehitus, keevitus, lukksepad ja elektrikud).</li> <li>L&auml;tist 110 teadet, 574 t&ouml;&ouml;taja kohta (kasiinod, laevaehitus, liftide ja eskalaatorite paigaldus/hooldus)</li> <li>Leedust 90 teadet, 287 t&ouml;&ouml;taja kohta.</li> </ul> <p><b>Mis on sellest kasu?</b></p> <p>Esiteks on v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate korrektne t&ouml;&ouml;le vormistamine nende endi huvides. See tagab ravikindlustuse ning suurendab palga laekumise t&otilde;en&auml;osust ja maksude maksmist vastavalt seadustele. &bdquo;J&auml;relevalve k&auml;igus n&auml;eme, et paljud ehitajad t&ouml;&ouml;tavad Eestis vaid suulise kokkuleppe alusel. On olnud ka juhuseid, kus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattunud v&auml;lismaine t&ouml;&ouml;taja ei oska nimetada oma t&ouml;&ouml;andjat ning &uuml;kski ettev&otilde;te ei tunnista teda oma ridadesse kuuluvaks,&ldquo; t&otilde;i jurist mustema n&auml;ite.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tete tasandil on t&ouml;&ouml;tajate korrektne t&ouml;&ouml;le vormistamine ja seaduses ette n&auml;htud n&otilde;uetele vastava t&ouml;&ouml;tasu maksmine ausa konkurentsi alustala. See tagab ettev&otilde;tetele l&auml;bipaistvad, ausad ja v&otilde;rdsed v&otilde;imalused konkureerimiseks. Kui n&auml;iteks m&otilde;ni ehitusfirma kasutab valdavalt v&otilde;&otilde;rriikide t&ouml;&ouml;j&otilde;udu, kes lepivad v&auml;iksema mustalt makstava palgaga, siis on teistel hinnapakkumuste tegemisel temaga v&otilde;rdlemisi raske konkureerida.&nbsp;</p> <p>Riigi tasandil on v&otilde;tmes&otilde;nadeks korrektne maksude tasumine (millest s&otilde;ltuvad riigi pakutavad teenused) ning julgeolek. Suure hulga tundmatute v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste riigis viibimine on seotud oma riskidega. Mida parem on &uuml;levaade Eesti territooriumil elavatest ja t&ouml;&ouml;tavatest inimestest, seda paremini saab probleeme ennetada.&nbsp;</p> <p><b>Millest alustada?</b></p> <p>Naaber-Kalm soovitab alustada just T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. &bdquo;Teemas orienteerumiseks tuleb endale esmalt &uuml;levaade luua. Paljud k&uuml;simused leiavad vastused juba kodulehel ning t&auml;iendavate selgituste saamiseks saab p&ouml;&ouml;rduda otse T&ouml;&ouml;inspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti v&otilde;i Maksu- ja Tolliameti poole,&ldquo; lisas jurist. Tema s&otilde;nul ei j&auml;eta kedagi &uuml;ksi ning ametkonnad aitavad meeleldi seaduste m&otilde;istmisel ja j&auml;rgimisel.&nbsp;</p> <p>Loodud veebilehte plaanitakse ka jooksvalt t&auml;iendada, laiendada teemasid ning kaasata sisuloomesse uusi partnereid. Kokkuv&otilde;ttes on tegemist hetkel parima mitmekeelse infov&auml;ljaga v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate teemal. Seda nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka t&ouml;&ouml;tajale.&nbsp;</p> <p>Tutvu infoga&nbsp;<span><a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">siin</a>!</span></p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2347Lugeja küsib, inspektor vastab: töötan ohtlike kemikaalidega. Kuidas saan ennast kaitsta nende mõju eest?2019-07-29<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan elektroonikat&ouml;&ouml;stuses, kus kasutatakse t&ouml;&ouml;protsesside k&auml;igus erinevaid kemikaale ning t&ouml;&ouml;andja on meile t&ouml;&ouml;tamiseks andnud kitlid. Kas enne s&ouml;&ouml;giruumi sisenemist peaksime kitlid seljast v&otilde;tma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor:</i></b> Kui t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus kasutatakse ohtlikke kemikaale, v&otilde;ivad nende osakesed ladestuda t&ouml;&ouml;riietele, keskkonda&nbsp;eralduda ja j&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajate organismi. Kui kitlitega siseneda s&ouml;&ouml;giruumi, v&otilde;ivad neilt eralduvad osakesed ladestuda s&ouml;&ouml;gin&otilde;udele ja s&ouml;&ouml;gile v&otilde;i sattuda organismi l&auml;bi hingamisteede. Seet&otilde;ttu tuleks t&ouml;&ouml;riided enne s&ouml;&ouml;ma minekut &auml;ra v&otilde;tta. Lisaks peab p&auml;rast kemikaalidega kokkupuudet kindlasti korralikult pesema nii k&auml;ed kui ka n&auml;o, isegi kui t&ouml;&ouml;protsessi ajal kasutatakse isikukaitsevahendeid.&nbsp;</p> <p>Kemikaalide toime organismile v&otilde;ib olla v&auml;ga erinev. Terviseprobleemid v&otilde;i muutused organismis v&otilde;ivad tekkida alles pika perioodi v&auml;ltel ning tagaj&auml;rjed v&otilde;ivad olla p&ouml;&ouml;rdumatud. Kindlasti tuleks eriti t&auml;helepanelik olla t&ouml;&ouml;keskkondades, kus tegeletakse kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega. M&auml;&auml;ruse &bdquo;Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide k&auml;itlemisele esitatavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja keelama s&ouml;&ouml;mise, joomise ja suitsetamise kohtades, kus on kantserogeenide v&otilde;i mutageenidega saastatuse oht. T&ouml;&ouml;andjal tuleks &uuml;le vaadata kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid tuvastamaks, millisesse kategooriasse kasutatavad kemikaalid kuuluvad ning milliseid ettevaatusabin&otilde;usid kemikaalide kasutamisel rakendada. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;koha riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus:</p> <ol> <li>iseloomustama t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tingimusi, arvestades k&otilde;igi v&otilde;imalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohuteguritega;</li> <li>m&otilde;&otilde;tma t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hu keemiliste ainete sisaldust ja v&otilde;rdlema neid piirnormidega;</li> <li>hindama v&otilde;imaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust;</li> <li>m&auml;&auml;rama ohutusabin&otilde;ud ja nende rakendamise korra;</li> <li>vormistama riskianal&uuml;&uuml;si tulemused kirjalikult.&nbsp;</li> </ol> <p>Ohutegurite minimeerimiseks peaks t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma kasutusele ohutumad kemikaalid. Kui seda aga teha pole v&otilde;imalik, tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas kehtestada n&otilde;uded, mis viiksid ohuteguri riskitaseme v&otilde;imalikult madalale.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2346Tööõnnetus: 15-aastase töötaja põlvevigastus raskuste tõstmisel2019-07-26<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>15-aastane noormees t&ouml;&ouml;tas kaupluses suveabilisena. Tema &uuml;lesandeks oli laduda veepudelid riiulisse. Peale veepudelite ploki t&otilde;stmist, mis kaalus umbes &uuml;heksa kilogrammi, tundis noormees p&otilde;lves valu ning tal oli ebamugav liikuda. Arst diagnoosis noormehel k&otilde;&otilde;luse osalise rebendi p&otilde;lves, tegemist on kerge tervisekahjustusega.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Nagu tavaliselt on&nbsp; ka sellel &otilde;nnetusel mitu p&otilde;hjust, omajagu s&uuml;&uuml;d on t&ouml;&ouml;tajal, kui t&ouml;&ouml;andjal.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja s&otilde;nade kohaselt t&otilde;stis alaealine veepudelite plokki omavoliliselt, teda oli juhendatud t&otilde;stma pudeleid &uuml;hekaupa. T&ouml;&ouml;andja arvates on &otilde;nnetuse ainsaks p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete rikkumine t&ouml;&ouml;taja poolt. Noor t&ouml;&ouml;taja tahtis aga kindlasti t&ouml;&ouml; kiiresti tehtud saada ja samas n&auml;idata oma v&otilde;imekust.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ei olnud aga n&auml;idata riskianal&uuml;&uuml;si, milles oleks arvestatud eririske alaealiste t&ouml;&ouml;tamisele (n&auml;iteks kas t&ouml;&ouml;keskkond on alaealiste t&ouml;&ouml;tamiseks sobiv, kas tehtavad t&ouml;&ouml;d on alaealistele sobilikud v&otilde;i millised t&ouml;&ouml;d on t&ouml;&ouml;keskkonnas alaealistele keelatud, kas alaealistele tagatakse n&otilde;uetekohane t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg nende vanuse erip&auml;rast l&auml;htuvalt jm). Kuna tegemist ei ole selles ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tava ainsa alaealisega siis on riskianal&uuml;&uuml;si puudumine suurem ja s&uuml;steemsem probleem. Alaealiste t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;s esineda v&otilde;ivaid riske tuleb hinnata enne t&ouml;&ouml;le asumist, et saada teada, kas t&ouml;&ouml;suhet selle t&ouml;&ouml; tegemiseks on &uuml;ldse lubatud s&otilde;lmida.&nbsp;</p> <p>Lisaks on t&ouml;&ouml;andjal kohustus kontrollida, et t&ouml;&ouml;tajaks teeksid t&ouml;&ouml;d nii nagu neid juhendatud on, sh &otilde;igete ja ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tetega. Alaealiste t&ouml;&ouml;tajate puhul peaks kontroll olema tihedam sest v&otilde;ibolla alles oma esimesel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tav noormees ei oska endale veel aru anda, kui oluline on ohutusreeglitest kinnipidamine ning v&otilde;ib oma v&otilde;imeid ka &uuml;le hinnata. Kui vanem kolleeg n&auml;eb, et noor kolleeg teeb t&ouml;&ouml;d valede t&ouml;&ouml;v&otilde;tetega ei tohiks seda kindlasti j&auml;tta t&auml;helepanuta vaid sellele tuleks kindlasti reageerida. Ainult nii &otilde;pib noor t&ouml;&ouml;d ohutult tegema. Kui alaealistele ja teistele t&ouml;&ouml;tajatele on kehtestatud erinevad reeglid (n&auml;iteks raskuste teisaldamise osas) siis tuleks alaealisele selgitada, miks on reeglid erinevad. Vastasel juhul v&otilde;ib alaealine v&otilde;tta &uuml;le vanema kolleegi t&ouml;&ouml;v&otilde;tted ja t&otilde;sta raskuseid, mida tema veel t&otilde;ste ei tohi.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2345Välismaale tööle minek: tahad õnnestuda, tee eeltööd!2019-07-25<p>V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;leminek v&otilde;ib t&auml;hendada riskantset h&uuml;pet tundmatusse, kui eelnevalt ei uuri kohalikku t&ouml;&ouml;turgu, seadusandlust ja t&ouml;&ouml;kultuuri. Eriti siis, kui pole teada ka t&ouml;&ouml;andja taust.</p> <p>L&auml;heks Eestist v&auml;ljaspoole t&ouml;&ouml;le? Leiaks v&auml;lismaalt hoopis parema ja tulusama t&ouml;&ouml;otsa. Paneks end proovile. Vaataks, kas saaks v&otilde;&otilde;rsil hakkama? V&auml;hemasti &otilde;piks v&otilde;i t&auml;iendaks v&otilde;&otilde;rkeelt ja hangiks uusi kogemusi! Kui paljudele j&auml;&auml;b see vilksatuseks, mis v&otilde;ib korduvalt l&auml;bi pea s&auml;hvata, siis on &uuml;ksjagu neidki, kes on tegutsenud.</p> <p>P&auml;rnu elanik&nbsp;<strong>Aivo</strong> (63) juhtus koos elukaaslase <strong>Piiaga</strong> (55) 2002. aastal eesti lehest lugema, et Soome&nbsp;otsitakse ehitust&ouml;&ouml;lisi.</p> <p>&bdquo;Kohtusime Tallinas &uuml;hes kohvikus soomlase Eskoga, kes t&ouml;&ouml;tajaid oma ettev&otilde;ttesse v&auml;rbas. Kuu hiljem olingi t&ouml;&ouml;l. Palka maksti mustalt vastavalt t&ouml;&ouml;tundide arvule,&ldquo; meenutab ta t&auml;na. &bdquo;Meid oli kokku 20 meest, keda v&auml;rbajast ettev&otilde;tja rentis ka teistele firmadele. Meie eest sotsiaalmakse ei makstud. Oli riidusid, politsei k&auml;is kohal, aga Esko maksis v&auml;hemasti t&ouml;&ouml;tasu. Mustalt.&ldquo;</p> <p>Paar kuud Aivost hiljem leidis ka tema &otilde;mblustehnoloogist elukaaslane Piia Soomes t&ouml;&ouml;d &otilde;mblejana. Samuti lehekuulutuse peale, kohtudes oma soomlasest t&ouml;&ouml;andjaga P&auml;rnus. &bdquo;Piia sattus t&ouml;&ouml;le butiiki, kus &otilde;mmeldi kasukaid ja eksklusiivseid kleite,&ldquo; nimetab Aivo, kes pidi pool aastat elama Helsingist &uuml;sna kaugel, kuhu &uuml;hte tuppa oli majutatud kuus ja vahel isegi k&uuml;mme Eesti ehitusmeest.</p> <p>Soome t&ouml;&ouml;le asudes Aivo s&otilde;nagi soome keelt ei osanud, aga Piia &otilde;ppis selle kiiresti p&auml;ris korralikult selgeks. &bdquo;Ehitust&ouml;&ouml;d tehes polnud palju vaja ka keelt osata,&ldquo; m&auml;rgib Aivo. Pealegi oskas t&ouml;&ouml;andja Esko ka veidi eesti keelt. &bdquo;&Uuml;ldiselt sain ma k&otilde;igest aru ja mul oli ka s&otilde;naraamat kaasas.&ldquo;</p> <p>Usaldusv&auml;&auml;rsesse ehitusfirmasse sai Aivo t&ouml;&ouml;le alles seitse aastat hiljem, 2009. aastal. &bdquo;Nende aastate jooksul kaotasin mustalt makstud palga t&otilde;ttu k&otilde;vasti pensioniraha, aga siis ma veel pensionile ei m&otilde;elnud. Mingi osa haigekassat ja raha pensionifondi t&ouml;&ouml;andja ju siiski tasus.&ldquo; Murdunud p&otilde;lve t&otilde;ttu Aivo enam ehitust&ouml;&ouml;d teha ei saa ja talle on m&auml;&auml;ratud Soome haigustoetuspension, mida ta saab ametliku pensioniea alguseni. &bdquo;Praeguse v&auml;ga tugeva ehitusfirma poolt on mul olemas nii elu-, arsti- kui t&ouml;&ouml;kindlustus. Vallandada mind ka ei saa, sest olen haiguslehel,&ldquo; kirjeldab Aivo, nimetades, et samas ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab umbes 45 eestlasest ehitajat. &bdquo;K&otilde;ik maksud on makstud ja iga kahe n&auml;dala tagant saab palka.&ldquo;</p> <p>Aivo &otilde;mblejana t&ouml;&ouml;tanud naisele maksti samuti t&ouml;&ouml;tasu mustalt ega tasutud ka haiguskindlustust. &bdquo;Kuna &otilde;mblust&ouml;&ouml; hakkas Piia silmadele, siis paar aastat hiljem asutas ta oma osa&uuml;hingu, hakates pakkuma puhastusteenust. N&uuml;&uuml;d maksab naine ise k&otilde;ik vajalikud maksud ise.&ldquo;&nbsp;</p> <p><strong>Eelista turvalisi v&otilde;imalusi</strong></p> <p>Avades Euroopa T&ouml;&ouml;alase Liikuvuse Portaali EURES, h&uuml;ppab justkui tulikirjas silme ette info: &bdquo;Praegu ootab sind 3 394 235 t&ouml;&ouml;kohta!&ldquo; Ulmelise arvuga t&ouml;&ouml;pakkumisi kas t&auml;is-, osalise, paindliku ja m&auml;&auml;ratlemata t&ouml;&ouml;ajaga ametikohtadele ajutise, t&auml;htajatu, t&auml;htajalise, hooajalise vms lepinguga! Kas pole ahvatlev?</p> <p>1993. aastal asutatud EURES-t kui Euroopa t&ouml;&ouml;turuasutuste t&ouml;&ouml;vahenduse v&otilde;rgustikku koordineerib Eestis meie t&ouml;&ouml;tukassa. Ettev&otilde;tmine toetab t&ouml;&ouml;tajate vaba liikumist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna 32. riigis, n&otilde;ustades ja jagades t&ouml;&ouml;otsijatele infot t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluste, kuid ka elamis- ja t&ouml;&ouml;tingimuste kohta Euroopas. Samuti pakutakse t&ouml;&ouml;andjatele tuge uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel Euroopast.</p> <p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa EURES peaspetsialist Monika Toiger r&otilde;hutab, et v&auml;lismaale p&uuml;rgijad peaksid eelnevalt kindlasti teadlikud olema mitmetest asjaoludest:</strong></p> <ol> <li>Milline on t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;aeg ning t&ouml;&ouml;lepingu kehtivus, kellega see on s&otilde;lmitud. Missugused on t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused (majutus, toit, transport t&ouml;&ouml;kohta ja tagasi, kas kulud l&auml;hevad palgast maha), puhkus jne.</li> <li>Usaldada ei tasu suulisi lepinguid.</li> <li>V&auml;ltida tuleks t&uuml;&uuml;pilisi vigu, kus ei kontrollita t&ouml;&ouml;andja tausta ega teata, kellega s&otilde;lmitakse leping ― kas rendiettev&otilde;tjaga v&otilde;i ettev&otilde;tjaga kohapeal v&otilde;i hoopis Eesti ettev&otilde;tjaga, kes l&auml;hetab t&ouml;&ouml;taja teise riiki. Leping j&auml;etakse tegemata ega uurita palgataset (miinimumpalka) teises riigis. Ei m&otilde;elda l&auml;bi, kus elama hakatakse, kas keeleoskus vastab n&otilde;uetele jne.</li> <li>V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;leminejatele laienevad sihtkohariigis k&otilde;ik &otilde;igused nagu on sealsetel t&ouml;&ouml;tajatel, sh peretoetused, pension, t&ouml;&ouml;tuskindlustus jm. Kui tegemist on Eestist l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaga, kelle eest makstakse sotsiaalmaks Eestisse, siis temal ei ole &otilde;igust ka teise riigi sotsiaalkindlustuse h&uuml;vedele.</li> <li>Tervisekindlustuse s&uuml;steem, mis enamasti on seotud sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalmaksuga, on igas riigis erinev. Teise riiki t&ouml;&ouml;leminejale kehtivad samad &otilde;igused tervisekindlustusele nagu selle riigi teistele t&ouml;&ouml;tajatele.</li> <li>Juhul, kui Eestist p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad j&auml;&auml;vad v&auml;lismaal h&auml;tta, siis tuleks &uuml;hendust v&otilde;tta sealse Eesti saatkonnaga v&otilde;i vastava riigi EURES n&otilde;ustajaga, kes juhendab, kuidas kontakti saada kohaliku t&ouml;&ouml;inspektsiooniga jm.</li> </ol> <p><strong>M&otilde;ista ja tea erinevusi</strong>&nbsp;</p> <p><strong>Staff Consulting tegevjuht Ave Nermann selgitab, kuiv&otilde;rd tuleks tunda asukohamaa (t&ouml;&ouml;)seadusandlust ja t&ouml;&ouml;kultuuri.</strong>&nbsp;</p> <p>1. Valides t&ouml;&ouml;le asumiseks riiki, peaks esmalt endale selgeks tegema esmase t&ouml;&ouml;seadusandlusalase teabe &ndash; milline on sealses riigis miinimumpalk, katseaja ja t&ouml;&ouml;n&auml;dala pikkus, lepingu l&otilde;petamise kord, puhkus ning maksus&uuml;steem. N&auml;iteks Suurbritannia seadusandlus n&auml;eb ette pikemat katseaega (kuus kuud) ja t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise etteteatamise aeg erineb Eesti seadusandlusest tulenevatest etteteatamise aegadest.</p> <p>Euroopa Liidu piires on s&uuml;steemid kohati sarnased. Enim v&otilde;ib tekkida probleeme v&auml;ljapoolt EL-i piire t&ouml;&ouml;le asujail, kuna nende riikide seadusandlus ja maksus&uuml;steemide erinevus on suurem.</p> <p>Esineb ka erinevaid lepinguvorme, mist&otilde;ttu ei pruugi olla t&ouml;&ouml;andja kohustuseks tasuda makse kohaliku riigi maksuametile. K&otilde;ik seesugused n&uuml;ansid tuleb eelnevalt selgeks teha. Neile teemadele aitavad vastuseid leida ka t&ouml;&ouml;vahendusagentuurid, kes teavad, kust infot hankida ja kuhu p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>2. V&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tades tuleb kindlasti j&auml;rgida antud riigi seadusandlust, t&ouml;&ouml;kultuuri ja tavasid. Vahel unustatakse, et igas riigis pole t&ouml;&ouml;tingimused needsamad nagu kodumaal. Oluline on m&otilde;ista ka kultuuridevahelisi erinevusi &ndash; n&auml;iteks Suurbritannias ei ole asjaajamine nii kiire kui Eestis. L&otilde;unamaades on aga inimesed erineva temperamendit&uuml;&uuml;biga ja meie meelest kohati liiga pealet&uuml;kkivad. Uurida tasub asukohamaa rahvuse erip&auml;rasid, kuidas nad omavahel k&auml;ituvad.</p> <p>3.Enne t&ouml;&ouml;le asumist tuleks t&ouml;&ouml;soovijal tutvuda ja endale selgeks teha ka antud riigi erip&auml;rad. Miks mitte suhelda sealse riigi elanikega v&otilde;i hankida vahendatud kogemusi inimestelt, kes selles riigis juba t&ouml;&ouml;tavad v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tanud. Eelnev kodut&ouml;&ouml; aitab v&auml;hendada hilisemat pettumust. Juhul, kui riigi t&ouml;&ouml;kultuur ja -tavad on vastuv&otilde;etavad, siis ei teki &uuml;ldjuhul ka probleeme. Kultuurierinevuses v&otilde;ivad olla p&otilde;him&otilde;isted, mida kasutatakse samal moel, kuid neid t&otilde;lgendatakse erinevalt. Austades ja pidades kinni riigi tavadest p&auml;lvitakse ka kohalike austus.</p> <p><strong>Kes maksab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;les&otilde;idupiletid? V&otilde;i vajadusel ka koduriiki tagasis&otilde;idu?</strong></p> <p>Meie agentuuri vahendusel t&ouml;&ouml;leminejad on enamasti pidanud ise lennupiletid ostma, kuid oleme aidanud leida v&otilde;imalikult soodsaid variante. On olnud ka t&ouml;&ouml;andjaid, kes on s&otilde;idu h&uuml;vitanud, kuid sel juhul on s&auml;testatud t&ouml;&ouml;lepingusse punkt, mille alusel kohustub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja juures teatud aja t&ouml;&ouml;tama.</p> <p><strong>Milliseid vigu peaksid v&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le s&auml;ttijad v&auml;ltima?</strong></p> <p>Tuleks l&auml;bi m&otilde;elda, kui kaua soovitakse v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tada &ndash; kas l&uuml;hi-v&otilde;i pikemaajalisemalt. L&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib juhtuda, et sealt saadavad tulud katavad &uuml;ksnes reisi- ja kohapeal elamise kulud. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le minnakse siiski suurema palgasoovi p&auml;rast ja/v&otilde;i antud riigiga tutvuma. Korterit v&auml;lisriigis &uuml;&uuml;rides on kulud k&uuml;llalt suured (ettemaksud, tagatisrahad) ja need tuleb esmalt oma rahakotist maksta. Kulude kokkuhoiuks &uuml;&uuml;ritakse kortereid mitme inimesega &uuml;hiselt. On ka t&ouml;&ouml;pakkumisi (hotellidesse, restoranidesse), kus t&ouml;&ouml;andja tagab t&ouml;&ouml;tajale elukoha, mis t&auml;hendab ka v&auml;iksemaid kulusid. &Uuml;htlasi ei pea inimene ise hakkama endale elukohta otsima. Vajadusel teevad seda tema eest ka agentuurid, kelle vahendusel t&ouml;&ouml;le minnakse.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Rawpixel</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2344Tööõnnetus Küprosel korvtõstukiga2019-07-24<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lise kukkumine s&otilde;iduki k&uuml;lge monteeritud teisaldatavalt ja t&otilde;stetavalt t&ouml;&ouml;platvormilt.&nbsp;</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kannatanu t&ouml;&ouml;tas t&otilde;stekorvis 4 m k&otilde;rgusel k&auml;rpides palmipuid, mis olid &otilde;huliinidesse takerdunud.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b>&nbsp;</p> <p>Kannatanu k&auml;rpis palmipuid 4 m k&otilde;rgusel t&otilde;stekorvis, kui noole ots koos t&otilde;stekorviga ootamatult kokku&nbsp;varises. Selle tulemusena paiskus t&ouml;&ouml;line t&otilde;stekorvist v&auml;lja ja sai surmavalt vigastada.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>T&otilde;stuki noole ots koos t&otilde;stekorviga varises kokku, sest p&ouml;&ouml;rdtapp murdus, p&otilde;hjustades noole loodlati toe kadumise ja t&otilde;stekorvi allakukkumise. Noole detaile &uuml;hendanud p&ouml;&ouml;rdtapp andis j&auml;rele m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse kulumise t&otilde;ttu. Seda p&otilde;hjustas pikaajalisest kasutamisest tingitud pidev h&otilde;&otilde;rdumine. Samuti oli loodlati puksi ava, millest l&auml;bi oli p&ouml;&ouml;rdtapp viidud, muutunud &uuml;mara asemel piklikuks.&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei olnud teostanud t&ouml;&ouml;platvormi regulaarset hooldamist. Kasutaja k&auml;siraamatu kohaselt tuleb aga p&ouml;&ouml;rdtappe ja pukse regulaarselt kontrollida tihkuse ja &uuml;lem&auml;&auml;rase loksumise suhtes ning kulumise korral tuleb need asendada.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b>&nbsp;</p> <ul> <li>Teisaldatavat ja t&otilde;stetavat t&ouml;&ouml;platvormi tuleb regulaarset kontrollida vastavalt kasutusjuhendile, eelk&otilde;ige k&otilde;iki p&ouml;&ouml;rdtappe (igakuiselt ja iga 6 kuu j&auml;rel).</li> <li>M&auml;&auml;rata kvalifitseeritud insener, kes tagab k&otilde;igi t&ouml;&ouml;andja omandisse kuuluvate ja kasutada olevate t&ouml;&ouml;platvormide regulaarse kontrolli ja hoolduse. T&ouml;&ouml;platvormide hooldamiseks ja n&otilde;uetekohaseks kasutamiseks tuleb koostada ja kasutusele v&otilde;tta asjakohased kontrollnimekirjad.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja rakendatud ohutusjuhtimise s&uuml;steem peab sisaldama kogu s&otilde;idukiparki ja k&otilde;iki s&otilde;idukite k&uuml;lge monteeritud t&ouml;&ouml;platvormidega seotud tegevusi ja hooldus&uuml;lesandeid. Kvalifitseeritud insener peab tagama regulaarse kontrolli- ja hooldusrežiimi. Asjakohane koolitus t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;rgustes, peab h&otilde;lmama ka igap&auml;evaseid kontrollnimekirju, et tagada, et t&ouml;&ouml;platvormi visuaalne kontroll viiakse v&auml;hemalt l&auml;bi enne mistahes t&ouml;&ouml; alustamist k&otilde;rgustes. K&uuml;prose t&ouml;&ouml;inspektsiooni ametkond alustas kriminaalmenetlust asjassepuutuva t&ouml;&ouml;andja vastu seoses surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Kogu &otilde;nnetusega seotud informatsioon on konfidentsiaalne.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/t6stuk.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2342Tiit Pruuli: Empaatiavõime on juhile sama oluline kui oskus lugeda bilanssi2019-07-23<p><em>Vestles Jaanika Palm, pildistas Kristi Sits.</em>&nbsp;</p> <p>Kohtume Tiit Pruuliga Go Groupi t&ouml;&ouml;ruumides Balti jaamas ning ta palub kohe intervjuu alguses sina peale &uuml;le minna. Tema t&ouml;&ouml;ruum on kaugel sellest, mida v&otilde;iks nimetada kabinetiks &ndash; oman&auml;olised vanaaegsed esemed, reisiraamatute k&uuml;llus, v&auml;rvikirev idamaise mustriga vaip ning maakaardid seintel loovad isikup&auml;rase ja hubase atmosf&auml;&auml;ri, peegeldades seal t&ouml;&ouml;tavat inimest.</p> <p><b>J&auml;rjest rohkem inimesi saab oma t&ouml;&ouml;asju toimetada h&otilde;lpsalt kaugt&ouml;&ouml;d tehes. Kuidas planeerib ettev&otilde;tte juht oma vaba aega nii, et meel saaks puhatud, aga ka &auml;ri juhitud? </b></p> <p>See on mulle, kes ma olen ju p&auml;ris palju kodust eemal, t&otilde;esti oluline teema. Paraku tuleb esiteks vastata, et omaniku ja tippjuhi meel ei puhka kunagi t&auml;ielikult. Teiseks: sa ei pea juhtima ainult protsesse, vaid ikkagi ka inimesi. Ja inimesed vajavad m&otilde;nikord ka silma vaatamist ja s&otilde;na otseses m&otilde;ttes k&auml;e hoidmist. Empaatiav&otilde;ime, mis eeldab v&auml;hemalt mingil m&auml;&auml;ral f&uuml;&uuml;silist kohalolu, on igale juhile sama oluline kui oskus lugeda bilanssi.</p> <p><b>Kui palju eeldab kaugt&ouml;&ouml; head enesedistsipliini ja planeerimisoskust? </b></p> <p>Kindlasti n&otilde;uab kaugt&ouml;&ouml; enesedistsipliini. Kui suhtumine on see, et kodus v&otilde;ib t&ouml;&ouml;d teha ka diivanil aeledes ja teise silmaga Fashion TVd vaadates, siis ei ole muidugi mingitest t&otilde;sistest tulemustest m&otilde;tet r&auml;&auml;kida.</p> <p>Minu turismiettev&otilde;ttes Go Travel oleme t&ouml;&ouml;tajatega ametlikult kokku leppinud &uuml;he kodukontori p&auml;eva n&auml;dalas. See ei ole kohustus, vaid vabadus ja v&otilde;imalus.</p> <p>M&otilde;nel juhul lubame kodus t&ouml;&ouml;tada ka pikemalt. N&auml;iteks kui inimene on veidi t&otilde;bine, aga t&ouml;&ouml;d teha saab, tahab ja suudab, siis on lihtsalt mugavam ja kolleege s&auml;&auml;stvam end koduses keskkonnas turgutada ja taastuda.</p> <p>Samuti v&otilde;imaldame paindlikkust t&ouml;&ouml;ajas, kui on vaja keset p&auml;eva veidikeseks t&ouml;&ouml;lt eemal olla, n&auml;iteks arsti juures k&auml;ia. Samuti ei loe me t&ouml;&ouml;le j&otilde;udmise v&otilde;i t&ouml;&ouml;lt lahkumise puhul minuteid, sest selles t&ouml;&ouml;s tuleb tihti ette, et alustad kiirete tellimustega hommikul vara juba kodus v&otilde;i on vaja m&otilde;nda h&auml;dalist abistada &otilde;htul v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega. Peamine on, et kliendid on kogu aeg kenasti hoitud ja b&uuml;roo lubatud kellaaegadel avatud.</p> <p>Seda laadi paindlikkus ja vabadus on t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ga motiveeriv &ndash; t&ouml;&ouml;taja tunneb, et teda usaldatakse, teda aktsepteeritakse ning et tal on vabadus ise otsustada. See omakorda innustab teda kvaliteetsemalt t&ouml;&ouml;sse panustama.</p> <p>Reisikonsultandi t&ouml;&ouml; on v&auml;ga vastutusrikas: ei tohi eksida lennupiletite, passinumbrite ja paljude muude pisiasjadega. Reisikonsultandi v&auml;ike eksimus v&otilde;ib rikkuda ilusa perepuhkuse v&otilde;i kellegi &auml;rikohtumise. Seega on v&auml;ga oluline, et suudame t&ouml;&ouml;tajatele tagalas pakkuda tingimusi, mis neid maksimaalselt toetavad, mitte ei tekita hirmu ja lisapingeid.</p> <p>Go Travelis saame seda k&otilde;ike oma t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaldada, sest meie peamised t&ouml;&ouml;vahendid on internet ja telefon. Enamik reisib&uuml;roo vahendatavatest teenustest on t&auml;nap&auml;eval elektroonilised, mist&otilde;ttu f&uuml;&uuml;siline kontakt kliendiga ei olegi oluline. Kumbki pool saab mugavalt asjad aetud, ilma et peaks sammugi arvuti tagant eemalduma. K&otilde;igis valdkondades, kus Go Group tegutseb, seda v&otilde;imaldada ei saa.</p> <p><b>Kas pikkadel reisidel olles, eriti kaugemates kohtades, on t&ouml;&ouml;m&otilde;tted kogu aeg kaasas v&otilde;i on aega v&auml;ljal&uuml;litumiseks? </b></p> <p>Ma pean oma t&ouml;&ouml;ks p&auml;ris laia diapasooniga asju. Go kontsernis on 15 ettev&otilde;tet alates raudteid ehitavast Go Trackist kuni majutusteenust pakkuva Go hotellini. Lisaks olen olnud viimastel aastatel seotud Eesti Vabariigi juubelis&uuml;nnip&auml;eva korraldusega, olen EV100 juhtr&uuml;hma liige, olen kuulunud Avatud Eesti Fondi, Eesti Ajaloomuuseumi ja mitme taolise MT&Uuml; v&otilde;i sihtasutuse n&otilde;ukogusse. Lisaks on kogu aeg laual ka m&otilde;ni loomingulisem kirjat&ouml;&ouml;. Raske on leida p&auml;eva, kus ma &uuml;helegi neist teemadest ei m&otilde;tleks. &Otilde;nneks olen l&otilde;puks &auml;ra &otilde;ppinud ka selle lihtsa t&otilde;e, et asjade edasil&uuml;kkamine neid ei lahenda. &Auml;ra tuleb teha ka need t&ouml;&ouml;d, mis sulle esimesel hetkel ei meeldi.</p> <p><b>Kuidas s&uuml;ndis m&otilde;te luua Go Travel?</b></p> <p>Olin selleks ajaks teinud purjereisi &uuml;mber palli ja s&otilde;itnud ka autodega &uuml;mber maailma. Olin ise maailmas h&auml;das olnud, aga samal ajal saanud mingisuguse kogemuse, kuidas reisifirma v&otilde;iks tegutseda. Mis veel olulisem &ndash; tekkis suur himu reisimisega professionaalsel tasemel tegeleda. Nii ostsimegi 2005. aastal p&otilde;hiliselt bussireisidega tegeleva v&auml;ikese b&uuml;roo Cassandra, millest oleme t&auml;naseks kasvatanud suure ettev&otilde;tte, millel on esindused kuues Eesti linnas ja mis pakub reisiteenuste t&auml;ispaketti laeva- ja lennupiletitest kuni kruiisireisideni. Siin on &uuml;hendatud minu armastus reisimise vastu ja minu kolleegide professionaalsed teadmised, kuidas korraldada mis tahes reisi tehnilist poolt.</p> <p><b>Mis eristab Go Travelit teistest reisifirmadest? </b></p> <p>Teadmata tegelikult, mis t&auml;pselt konkurentide juures toimub, julgeksin arvata, et Go Traveli tuumik on iseseisvad reisikonsultandid, kellel on oma kliendibaas, ja keskkontori roll on anda neile parimad t&ouml;&ouml;vahendid klientide teenindamiseks, teha &uuml;hiselt turundust ja tagada vastavus aina karmistuvatele &otilde;iguslikele n&otilde;uetele, olgu selleks andmekaitse v&otilde;i tarbija &otilde;igused.</p> <p>Need, kes meiega on viimastel aastatel liitunud, hindavad vabadust valida parim viis oma klientide teenindamiseks ning v&otilde;imalust kliendiportfelli tulu jagada. Peale &auml;ri- ja p&auml;ikesereiside, mis on paljude b&uuml;roode valikus, on meil igal aastal ka k&uuml;mmekond n-&ouml; Go Traveli s&otilde;prade reisi &ndash; Mihkel Rauaga k&auml;isime New Yorgis, &uuml;he grupi viisin ise Antarktikasse, teisega k&auml;is seal Andres Tarand. Olen aidanud ette valmistada Teet Margna ja Kristjan J&otilde;ekalda reisisaateid ja teinud neist saadetest inspireeritud retki. Samal ajal v&otilde;ib p&otilde;nev seiklus olla ka v&auml;liselt palju v&auml;hem ambitsioonikas. Oleme teinud v&auml;iksemaid s&otilde;ite Kihnu, k&auml;inud Vabaduss&otilde;ja radadel v&otilde;i Riia ooperiteatris. Peale &auml;riklientide, keda meil on ka p&auml;ris palju, ja lisaks puhkusepakettidele, kust tuleb praegu meie p&otilde;hikasum, ongi taoliste eriliste reiside tegemine minu suurim r&otilde;&otilde;m sellest reisib&uuml;roost.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/A12A7724a.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-A12A7724a.jpg" /></a></p> <p><b>R&auml;&auml;kides t&ouml;&ouml;j&otilde;ust, ei saa &uuml;mber v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;u k&uuml;simusest. On hirme, et nad ei m&otilde;ista v&otilde;i ei suuda kohaneda meie t&ouml;&ouml;kultuuriga, r&auml;&auml;kimata keelebarj&auml;&auml;ridest jms. Oled palju ringi reisinud, kuidas tundub Eesti t&ouml;&ouml;kultuur v&otilde;rreldes teiste maadega? </b></p> <p>Ka meie raudteedepoos ja taristuettev&otilde;ttes on hooajaliselt t&ouml;&ouml;l m&otilde;ned ukrainlased ja venelased v&auml;lisriikidest. Need mehed saavad Eesti keskmist palka.</p> <p>Erinevalt Eestist on nende koduriigis raudteeharidus olemas ja sealt on v&otilde;imalik v&auml;rvata kvalifitseeritud masinamees. Eestis tuleb ta ise v&auml;lja koolitada ning ajutise t&ouml;&ouml;koormuse korral pole see m&otilde;istlik.</p> <p>V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lised tulevad siia hooajaks &ndash; aprillist oktoobrini &ndash; ja l&auml;hevad seej&auml;rel kodumaale tagasi. Eesti mehed, kes meil endal olemas, saavad sama palka, ainult selle erinevusega, et nad on palgalehel ka talvel, kui erialast t&ouml;&ouml;d on oluliselt v&auml;hem.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel on probleeme v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga olnud minimaalselt &ndash; Eesti idufirmade edu on loodud kahasse nn v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga ehk maailmatasemel spetsialistidega, kes on Eesti digirevolutsioonile kaasa aitama tulnud. Ukrainlastest ehitajad on korralikud t&ouml;&ouml;mehed. Jutud keelebarj&auml;&auml;ridest ja kohanemisraskustest on suures osas m&uuml;&uuml;t, mille aluseks on m&otilde;ni &uuml;ksik seik inimestega, kes pole siia tulnud t&ouml;&ouml;le, vaid sattunud muul viisil. Need, kes teevad teadliku valiku Eestis t&ouml;&ouml;tamise kasuks, saavad siin ka v&auml;ga h&auml;sti hakkama.</p> <p>EKRE v&otilde;i mis iganes poliitilise j&otilde;u v&otilde;itlemine nende vastu, ilma et oleks vettpidavat alternatiivprogrammi, ei ole mitte lihtsalt isikliku rumaluse n&auml;itamine, vaid ohtlik Eesti majandusele.</p> <p><b>Hiljaaegu ilmus uudis, kus r&auml;&auml;giti, et soomlased ei taha Eestisse enam v&auml;ga reisida muu hulgas meie kehva teeninduskultuuri t&otilde;ttu. On siis olukord t&otilde;esti nii halb? </b></p> <p>Loeb keskmine &ndash; meie kohalikena teame, millises restoranis tasub k&auml;ia, kus on heas vormis meeskond. Me ei taju keskmise taseme k&otilde;ikumist, sest me ise keskp&auml;rastes kohtades ei k&auml;i. Aga &uuml;heks p&auml;evaks siia tulev turist astub sisse teele j&auml;&auml;vasse toidukohta ning tase ei pruugi olla meeldej&auml;&auml;v. TripAdvisori reitingud ei muutu nii kiiresti kui paari v&otilde;tmeinimese &auml;raminekust johtuv teeninduselamuse muutus. V&auml;hemalt Tallinnas on suurep&auml;raseid hotelle ja s&ouml;&ouml;gikohti palju. Aga tippude k&otilde;rval on ka m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt palju juhuslikku ja keskmisele tasemele alla j&auml;&auml;vat kraami, mis rikub &uuml;ldmuljet.</p> <p>Siiski ei ole teeninduskultuuri taseme langus kindlasti esimene p&otilde;hjus, miks meie naabrid enam Eestisse ei tule. Eesti on objektiivselt muutunud palju kallimaks. Ja veelgi rohkem m&auml;ngib siin kaasa subjektiivne n&auml;gemus. Eestil on kalli koha maine. Kui lisaks alkoholiaktsiisidele, millel on v&auml;ga suur m&otilde;ju turismile, tahetakse kehtestada ka turismimaks, siis saab meie maine turismi sihtkohana veel &uuml;he hoobi. See euro v&otilde;i paar, mille turist peaks siia maksuna j&auml;tma, ei ole t&otilde;esti palju, aga see tuleb korrutada k&uuml;mnega, et saada aru mainekahjust.</p> <p><b>Kas turisminduses on t&ouml;&ouml;- v&otilde;i t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus?</b></p> <p>V&auml;ga suur mure on v&auml;listuristide arvu v&auml;henemine, eriti drastiline langus on olnud Soome turistide osas. See on spiraal &ndash; turiste on v&auml;hem, k&uuml;mned miljonid eurod kaovad turult, seda raskem on hea teenuse jaoks vajalikku palgataset tagada ning seda v&auml;hem tahetakse siia tulla. On h&auml;davajalik, et Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning transpordisektor koos tegutseksid ja survestaksid valitsust panustama, et trendi suunda muuta. &Otilde;nneks on Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus juba teinud esimesi samme selles suunas, et teisel pool lahte oleks Eesti taas paremini pildis. Nad v&otilde;tsid Helsingisse t&ouml;&ouml;le Eesti esindaja.</p> <p>V&auml;listuristide arvu kasvuaastatel oli Eesti teenindussektori kvaliteedi paranemine suurep&auml;rane. Muu hulgas muutusime viie aasta jooksul &uuml;hest ilusast vanalinnast gurmeesihtkohaks, kultuurimekaks ja rahvusvaheliste spordis&uuml;ndmuste toimumispaigaks. Rahvusvahelise tasemega muusika-, spordi- ja kunsti&uuml;ritused toovad sisse miljoneid, aga see n&otilde;uab riigi, erasektori ja kohalike omavalitsuste &uuml;hist pingutust.</p> <p>Ka turismindusega seotud sektorites on kohati t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus, n&auml;iteks bussijuhte &ndash; mitte &uuml;ksnes h&auml;id bussijuhte, vaid lihtsalt bussijuhte &ndash; on &uuml;ha raskem leida. Bussijuhtide keskmine vanus on suhteliselt k&otilde;rge, seega peame muretsema, kas nende tervis on ikka piisavalt korras, et nad saaksid nii vastutusrikast t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p>Autoettev&otilde;tete Liidu hinnangul on meil transpordisektoris praegu puudu 300 bussijuhti. Noorte meeste bussirooli toomiseks oleks vaja palgah&uuml;pet.</p> <p><b>Oled maakerale tiiru peale teinud nii merd kui ka maad m&ouml;&ouml;da. Kas maailm on eri nurkade alt vaadates sama v&otilde;i ikkagi erinev?</b></p> <p>Need on olnud kindlasti v&auml;ga erinevad kogemused, pakkunud &uuml;sna erisuguseid emotsioone. Purjereis oli vaikne kulgemine ja m&otilde;tisklus, autoreis aga p&ouml;&ouml;rane emotsionaalne kihutamine. Kui merel v&auml;sitas rutiin, siis autos&otilde;idu ajal v&auml;sitasid liigsed emotsioonid.</p> <p><b>Mis motiveerib hommikul &auml;rkama? </b></p> <p>P&otilde;nev elu, mille hulka kuuluvad kohe p&auml;eva alustuseks laste ja lastelaste naer. Ja ma naudin isegi seda, kui nad hommikus&ouml;&ouml;gilauas jauravad, et ei taha putru s&uuml;&uuml;a. See on tore v&auml;ljakutse lapsevanemale &ndash; kuidas ta suudab olukorra lahendada. Selliseid v&auml;ljakutseid pakub elu igal p&auml;eval. Ka keerukused tuleb keerata p&otilde;nevaks, siis on igal hetkel positiivne meeleolu su &uuml;mber.</p> <p><b>Kas maamunal on veel m&otilde;ni koht, kuhu ihkad minna, aga ei ole veel j&otilde;udnud? </b></p> <p>Muidugi on. Palju kohti on k&auml;imata, paljudesse kohtadesse tahaks tagasi. Aga eks vaikselt hakkab isegi minule p&auml;rale j&otilde;udma, et k&otilde;ike pole &uuml;he eluga v&otilde;imalik &auml;ra teha. Tuleb hakata kontsentreeruma ja karme valikuid tegema.</p> <p><b>Mis on see, mis paneb uusi kohti avastama, ja mis on see, mis alati tagasi toob? </b></p> <p>Poisikeselik uudishimu pole ju kuhugi kadunud. Maailmas on nii palju kultuure, looduslikult p&otilde;nevaid paiku, mida vahendatult, televiisori, raadio v&otilde;i interneti abil ei ole v&otilde;imalik kogeda. Et m&otilde;ista &uuml;hte kultuuri ja rahvast, on vaja kohaloleku tunnet, inimesele silma vaadata ja juttu r&auml;&auml;kida.</p> <p>Ma olen korra elus m&otilde;elnud, et peaks tegema kannap&ouml;&ouml;rde ja elama kuskil mujal, kas pikalt v&otilde;i v&auml;ga pikalt, aga sain &otilde;ige kiiresti aru, et juured on s&uuml;gavalt siin. Ka s&otilde;pruskond ja kultuuriline v&otilde;rgustik on mulle olulised ja ma ei tunneks ennast h&auml;sti, kui peaksin pikalt elama kuskil mujal.</p> <p>Hiljuti olin kaks kuud Hispaanias. Ja kui seal olles loed, et Eestis avatakse m&otilde;ni p&otilde;nev n&auml;itus v&otilde;i mu s&otilde;brad saavad kokku, et koos jalgpalli vaadata, kuigi jalgpall mind p&otilde;rmugi ei huvita, siis tahaks siiski s&otilde;pradega koos olla. Ikka tekkis v&auml;ike kriipimine, et tahaks tagasi.</p> <p><b>Oled tegutsenud eri valdkondades: ajakirjandus, poliitika, ettev&otilde;tlus, kirjandus, film. Mis valdkondades sooviksid ennast veel teostada? </b></p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest on p&otilde;nev, kui sul on v&otilde;imalus tegelda paljude huvitavate asjadega, aga teisest k&uuml;ljest on selline tegevuste killustamine ka ohtlik, sest k&otilde;iges, mis ette v&otilde;tad, ei saagi olla siis kompetentne. Maailmas on palju p&otilde;nevat, mida ju teoreetiliselt tahaks teha, aga praegu p&uuml;&uuml;an h&auml;sti juhtida oma turismi- ja transpordiettev&otilde;tteid. Lisaks on mul m&otilde;tteid, mida tahaks veel kirjutada. Ma olen ka noor vanaisa ning neid emotsioone, mis sellest kogemusest tulevad, ma m&otilde;ne uue ameti vastu vahetada ei raatsiks.</p> <p><b>Urmas Oti legendaarset intervjuuk&uuml;simust kasutades uurin, kas sinu t&auml;hetund on veel ees? </b></p> <p>Sel hetkel, kui ma m&otilde;tlen teisiti, pange mind p&otilde;lema. Unistused ja kauged eesm&auml;rgid on need, mis mind kannustavad. &Uuml;tleme nii, et 500 meetrit enam nii kiiresti ei jookseks kui varem, aga targemini jooksen k&uuml;ll. Muidu pole m&otilde;tet eladagi, kui sa arvad, et su suurim saavutus oli koolinoorte k&otilde;nev&otilde;istluse v&otilde;itmine v&otilde;i Mart Laari valitsuse n&otilde;unikuks olemine.</p> <p>Ma olen kindel, et palju olulisi asju on veel ees.</p> <p><b>Kuidas &uuml;letad elus ettetulevaid raskusi? </b></p> <p>See oleneb raskustest. T&ouml;iseid raskusi, arvestades, et meie kontsern on &uuml;pris suur &ndash; ligi 800 t&ouml;&ouml;tajat ja palju eri valdkondi &ndash;, saan &uuml;letada koos professionaalsete ja usaldusv&auml;&auml;rsete partneritega. Ma saan tuua n&auml;ite meie turismiettev&otilde;ttest, millel ei olegi &uuml;hte juhti, vaid on kolmeliikmeline juhtkond, ning selline koost&ouml;&ouml; sobib mulle. Kindlasti ei tahaks ma olla ainuke juht. Ma n&auml;en, et minu tulemused on paremad, kui ma t&ouml;&ouml;tan meeskonnaliikmena.</p> <p>Kui isiklikust elust r&auml;&auml;kida, siis t&uuml;&uuml;piline Eesti mees pigistab l&otilde;uap&auml;rad kokku ja kannatab vaikides, selle asemel et r&auml;&auml;kida ja arutada. Puudutagu see siis perekondlikke v&otilde;i s&otilde;pruskondlikke suhteid. Eestlased hoiavad k&otilde;ik asjad liiga palju endasse. Elavad k&otilde;ike dramaatilisel moel enda sees l&auml;bi ja m&otilde;tlevad asjad tegelikust k&uuml;mme korda hullemaks. Selle asemel et r&auml;&auml;kida ja kuulata. Asjad laheneksid palju lihtsamini.</p> <p><b>Suve keskel algab Bellingshauseni j&auml;lgedes ekspeditsioon Antarktikasse. Missuguste ootustega sellele s&uuml;ndmusele vastu l&auml;hed?</b></p> <p>Idee s&uuml;ndis V&auml;lisministeeriumis ja mind kutsuti ekspeditsiooni korraldamist ja l&auml;biviimist juhtima. Novembris hakkasime ettevalmistusi tegema ja juulis algab ekspeditsioon. Pool aastat kestnud ettevalmistused on olnud v&auml;ga pingelised. Nii suurt asja tuleks ikkagi ette valmistada v&auml;hemalt paar aastat.</p> <p>Samal ajal on see hea n&auml;ide sellest, kuidas suured ideed s&uuml;titavad inimesi. Kui ma vajan n&otilde;uannet v&otilde;i praktilist abi korralduses, siis piisab mul vaid mainida, et tegelen Antarktika ekspeditsiooni ettevalmistusega, kui inimesed kohe s&uuml;ttivad ja soovivad panustada.</p> <p>Teha sellist asja, mis innustab ka teisi, on suurep&auml;rane. Minu eelmine t&ouml;&ouml; Eesti Vabariigi juubeliaasta komisjonis oli sarnane. Inimesed tulid ideedega v&auml;ga hea meelega kaasa. See oli r&otilde;&otilde;mus t&ouml;&ouml;. Kahjuks k&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ei ole sellised.</p> <p>V&otilde;tan Antarktika ekspeditsiooni kui Eesti maine projekti ja see on mulle v&auml;ga t&auml;htis. Usun, et suudame Eestit edukalt tutvustada selles olulises aspektis. Oleme kindlasti valmis juuli alguses startima.</p> <p><b>Ei saa k&uuml;simata j&auml;tta, mis on sinu kolm reisisoovitust T&ouml;&ouml;elu lugejatele? </b></p> <p>Me k&otilde;ik vajame oma t&ouml;&ouml;elu vahele lihtsat puhkust. Kui ma kunagi turismindusega alustasin, siis suhtusin T&uuml;rgi ja Egiptuse reisipakettidesse pisut &uuml;leolevalt. Kuid n&uuml;&uuml;d olen ise k&auml;inud, saatnud neile oma s&otilde;pru ja l&auml;bip&otilde;lenud kolleege. Puhkusele tuleks minna muidugi enne, kui sa l&auml;bi p&otilde;led.</p> <p>Kreeka saared, Tai rannik, Egiptus &ndash; need k&otilde;ik on head kohad, et lihtsalt puhata.</p> <p>Vastutusrikastel kohtadel t&ouml;&ouml;tavad inimesed, kes on t&ouml;&ouml;elus tasakaalukad ja kaalutlevad ning kelle t&ouml;&ouml; on seotud vaimse pinge ja vastutusega, vajavad tegelikult vahepeal adrenaliinilaksu. Nendel soovitaksin minna Amazonase džunglisse matkama, kruiisilaevaga Antarktikasse, teha k&auml;restikus&otilde;it kummipaadi v&otilde;i kanuuga. Ekstreemseid kogemusi on nendele inimestele vaja.</p> <p>Aeg-ajalt v&otilde;iks lubada endale pika n&auml;dalal&otilde;pu ja v&otilde;tta ette kultuurireis kuskile Euroopasse. Minge Peterburi, Londonisse, Pariisi v&otilde;i Stockholmi kontserdile v&otilde;i muuseumidesse.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2341Lugeja küsib, jurist vastab: mida teha, kui koolis toimub töökiusamine?2019-07-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan koolis &otilde;petajana ja olen samas koolis t&ouml;&ouml;tanud juba &uuml;le 20 aasta. Viimasel ajal on olnud v&auml;ga palju muutuseid seoses &otilde;ppekavade ja &ndash;meetoditega. Meil on tugevalt &uuml;les kerkinud vaidlused seoses sellega, kuidas &otilde;petama peaks. Kogu lugu on l&auml;inud nii kaugele, et osad &otilde;petajad ja direktor halvustavad koosolekutel k&otilde;iki, kes neist erinevalt m&otilde;tlevad. &Ouml;eldakse k&otilde;igi ees, et oleme kasutud. Pidevalt tehakse tundide andmine v&auml;ga ebamugavaks, muudetakse viimasel minutil klassiruume nii, et &otilde;pilastele edastatakse info, kuid &otilde;petajale mitte. Direktor on t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud mitmeid oma l&auml;hikondlasi, kes saavad lisatasusid iga liigutuse eest. Halvustavat suhtumist ja &otilde;elate kommentaaride tegemist, mida on keeruline t&otilde;endada, on v&auml;ga palju. Mida me peaksime tegema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli&nbsp; Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: </i></b>K&uuml;simusest kumavad l&auml;bi organisatsioonikultuuri n&otilde;rkus ning sellest tingitud t&ouml;&ouml;taja ps&uuml;hholoogiline pinge. T&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid, millega t&ouml;&ouml;andja peab nii kooli toimimise huvides kui ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevalt esimesel v&otilde;imalusel teadlikult tegelema hakkama kas iseseisvalt v&otilde;i valdkonna spetsialiste kaasates. Probleemi t&auml;helepanuta j&auml;tmine v&otilde;ib kaasa tuua konflikti suurenemise, t&ouml;&ouml;tajate l&auml;bip&otilde;lemise ning terviseprobleemid ehk pikad t&ouml;&ouml;st eemalviibimised ning headest &otilde;petajatest ilmaj&auml;&auml;mise.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja vaates oleksid &otilde;iged j&auml;rgmised sammud:</p> <ol> <li>Murega ei tohi j&auml;&auml;da &uuml;ksi ja tuleb olla valmis sellest avatult r&auml;&auml;kima. Kui koolis on <b>t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik</b>, siis on soovitav alustada tekkinud probleemide arutelu nendega. T&ouml;&ouml;tajate esindajad peavad suutma teiste t&ouml;&ouml;tajate muresid vahendada juhtkonnale sel moel, et konkreetse probleemi esiletoonud kolleeg ei satuks n&ouml; l&ouml;&ouml;gi alla.</li> <li>Otseselt t&ouml;&ouml;korraldust puudutavates k&uuml;simustes, nagu n&auml;iteks klassiruumi ootamatu muutmine ja sellest &otilde;petaja teavitamata j&auml;tmine, tuleb <b>r&auml;&auml;kida &otilde;ppealajuhataja ja direktoriga</b>. Ebameeldivast olukorrast tuleb m&auml;rku anda kohe esimesel v&otilde;imalusel, mitte j&auml;&auml;da ootama, et olukord korduks v&otilde;i toimuks mingi muu intsident ja alles siis hakata kuhjunud probleeme v&auml;lja tooma. Nii on v&auml;ga raske midagi muuta v&otilde;i konkreetseid muresid lahendada.</li> <li><b>Alav&auml;&auml;ristamine</b>, sh kasutuks nimetamine <b>ei ole aktsepteeritav</b> ning seda saab ja tuleb kohe selgelt v&auml;ljendada. Samas tuleb arvestada sellega, et v&auml;ited l&auml;hikondlaste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisest ning just neile lisatasude maksmisest peavad olema t&otilde;endatavad, muidu v&otilde;ivad needsamad v&auml;ited olla teise kolleegi vaates kiuslikud ja alandavad ning teda teadlikult kahjustavad, kuigi ta on hea spetsialist.</li> <li>Kindlasti tuleb probleemide v&auml;ljatoomisel <b>valmis olla oma ettepanekute tegemiseks </b>ehk oma ootuste v&auml;ljendamiseks, millist k&auml;itumist t&ouml;&ouml;andja esindajatelt/kolleegidelt oodatakse ning kuidas edaspidi toimida tuleks. Valmis tuleb olla ka teiste ettepanekute &auml;rakuulamiseks ja &uuml;hisosa leidmiseks, sest heade suhete taastamise aluseks on avatus.</li> <li>Lisaks suulistele vestlustele on hea oma m&otilde;tted ja ettepanekud saata n&auml;iteks &otilde;ppealajuhatajale ning direktorile <b>e-kirjaga</b> ning paluda kirjalikku tagasisidet.</li> <li>Tasub teada, et t&ouml;&ouml;suhtes tekkinud ja juba isiklikuks muutunud konflikte on v&otilde;imalik lahendada ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja abil, p&ouml;&ouml;rdudes <b>lepitusmenetlusse</b>, kuid selleks peavad siis m&otilde;lemad konflikti osapooled n&otilde;us ja valmis olema.</li> <li>Juhul, kui kooli juhtkond ei soovi t&otilde;statatud probleemiga tegeleda, naeruv&auml;&auml;ristab probleeme v&otilde;i vastab n&auml;iteks hoiatuse tegemise v&otilde;i hoopiski t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamisega muredest r&auml;&auml;kida julenud t&ouml;&ouml;tajaga, siis tuleb kaasata juba teised asutused:</li> </ol> <p>a) <b>kooli haldava asutuse poole</b> ehk vastavalt konkreetse valla, linna v&otilde;i Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, kes on kooli direktori t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud ning omab v&otilde;imu tema tegevust kontrollida ja suunata (<i>Munitsipaalkooli direktoriga s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu vallavanem v&otilde;i linnapea v&otilde;i tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu valdkonna eest vastutav minister v&otilde;i tema volitatud ametiisik</i>.).&nbsp;</p> <p>b) <b>T&ouml;&ouml;inspektsioon</b> t&ouml;&ouml;keskkonna j&auml;relevalve asutusena, et aidata t&ouml;&ouml;andjat suunata teadlikult t&ouml;&ouml;keskkonnaohuteguritega (sh ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguriga) tegelemisel. T&auml;psustan seejuures, et j&auml;relevalve k&auml;igus kontrollib t&ouml;&ouml;inspektor t&ouml;&ouml;andja tegevusi t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga tegelemisel, mitte ei lahenda osapoolte vahel tekkinud lahkarvamusi ega otsi s&uuml;&uuml;dlast ning kindlasti ei tee ettepanekuid t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;i koolijuhi t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks.</p> <p>c) t&ouml;&ouml;andjapoolse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise vaidlustamiseks p&ouml;&ouml;rduda <b>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse</b>. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus lahendavad ainult konkreetset t&ouml;&ouml;vaidlust &otilde;petaja ja kooli vahel, mida ei saa laiendada teiste t&ouml;&ouml;tajate probleemide lahendamiseks.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2340Erivajadusega töötaja - tänulik ja motiveeritud2019-07-19<p><b>Selleks, et erivajadusega inimesi palgata ja t&ouml;&ouml; nendega ettev&otilde;ttes sujuks, peavad nii kolleegid kui t&ouml;&ouml;andja olema hea empaatiav&otilde;imega, m&otilde;istvad ja kannatlikud.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Mina pooldan erivajadusega inimese t&ouml;&ouml;le asumisel, et teda toetab tegevusjuhendaja, kes on &otilde;ppinud kuulama nii erivajadusega inimest kui ka t&ouml;&ouml;andjat,&ldquo; s&otilde;nab <b>MT&Uuml; Iseseisev Elu juhataja Maire Koppel, </b>kelle arvates asuvad t&ouml;&ouml;ellu erivajadusega inimesed, kes tulevad oma intellekti- v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega toime. V&otilde;i on nad saavutanud tasakaalu oma unistuste ja reaalsete v&otilde;imete vahel. Neil inimestel on haiguskriitika ja nad ei oota t&ouml;&ouml;kaaslastelt enda erilist m&auml;rkamist. T&ouml;&ouml;l tulevad toime ka kergema haiguskuluga erivajadusega inimesed ja needki, kes on t&ouml;&ouml;harjutuskeskuses &otilde;ppinud reaalses t&ouml;&ouml;keskkonnas toimetama. Neil on olnud v&otilde;imalus treenida oma kriitikataluvust, suhtlemisoskust, kollegiaalsust jne.&nbsp;</p> <p><b>EEKBL-Valduste O&Uuml; juht Romm Aviste</b>, kelle peamiseks koost&ouml;&ouml;partneriks on S&otilde;bralt S&otilde;brale poed, peab vajalikuks palgata erivajadusega inimesi. &bdquo;Enamasti on nad t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluse eest palju t&auml;nulikumad kui f&uuml;&uuml;siliselt ja vaimselt terved inimesed. Juba seet&otilde;ttu, et nende t&ouml;&ouml;p&otilde;ld on &uuml;sna kitsas,&ldquo; nendib Romm, sest tema t&auml;helepanekuil ei soovi ettev&otilde;tted enamasti seesuguseid t&ouml;&ouml;tajaid palgata. &bdquo;P&otilde;hjust neile endale, mist&otilde;ttu nad t&ouml;&ouml;le ei p&auml;&auml;se, ei &ouml;elda. Kui nad t&ouml;&ouml; saavad, siis on t&auml;nulikud ja sellev&otilde;rra rohkem motiveeritud. Pingutavad enam, kuigi on erandeid.&ldquo;</p> <p>Romm on erivajadusega inimesi v&otilde;tnud t&ouml;&ouml;le haljastajate, kaubalaadijate ja &ndash;tassijatena, leides, et koos t&ouml;&ouml;tades on vaja varuda eelk&otilde;ige kannatlikkust ja aega. Juba seet&otilde;ttu, et nende juhendamine n&otilde;uab rohkem aega. &bdquo;V&auml;ga mitut t&ouml;&ouml;d korraga pole m&otilde;tet ette v&otilde;tta,&ldquo; t&otilde;deb Aviste. &bdquo;Eks erivajadused on ka erinevad. Kellel on &uuml;ks k&auml;si v&otilde;i hoopis vaimne h&auml;ire, aga mind r&otilde;&otilde;mustab, kui meie saameh neile abiks olla. Sellel&auml;bi on inimesel eluvaimu ja r&otilde;&otilde;mu rohkem. Ta tunneb ennast kasulikuna. Meie j&auml;lle omakorda t&auml;nur&otilde;&otilde;mu, sest n&auml;eme, et inimesed on t&ouml;&ouml;d tehes motiveeritud ja r&otilde;&otilde;msameelsed.&ldquo;</p> <p>T&auml;nu tugiisikutele on olnud erivajadustega inimestega ka lihtsam koost&ouml;&ouml;d teha, sest nemad n&otilde;ustavad neid ja annavad ka t&ouml;&ouml;andjale erinevate inimeste kohta tagasisidet, millise nurga alt kellelegi l&auml;heneda. &bdquo;T&auml;nu tugiisikutele on t&ouml;&ouml;andjale erivajadustega inimeste palkamise s&uuml;steem kindlam.&ldquo;&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/11-2erivajadusegatootaja.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-11-2erivajadusegatootaja.jpg" /></a></p> <p><em>Kui juhendada, v&otilde;ib erivajadusega inimene t&ouml;&ouml;tada n&auml;iteks haljastajana.</em></p> <p><b>M&otilde;ista, mitte &auml;ra kiusa</b></p> <p><b>Eesti Autistide Liidu esindaja Kaarel Veskis </b>leiab, et n&auml;iteks autistide t&ouml;&ouml;lesaamist on v&otilde;imalik soodustada, kui t&ouml;&ouml;kuulutuses antakse teada, et autistid on oodatud t&ouml;&ouml;kohale kandideerima. T&ouml;&ouml;intervjuu asemel, kus hinnatakse inimest suhtlusoskuste alusel, v&otilde;ib pakkuda alternatiivina proovit&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalust v&otilde;i esitada t&ouml;&ouml;intervjuu k&uuml;simused kirjalikult. &bdquo;Autism ei t&auml;henda intellektipuuet, pigem neuroloogilist erinevust, millega sageli kaasneb sensoorne &uuml;litundlikkus ja v&auml;hene stressitaluvus,&ldquo; selgitab Kaarel Veskis, kelle arvates tuleb arvestada, et n&auml;iteks m&uuml;ra, ootamatused, muutused ja ka v&auml;iksemat sorti konfliktid v&otilde;i lihtsalt pidev inimeste hulgas viibimise kohustus v&otilde;ib olla autistile v&auml;ga raskesti talutav. &bdquo;Autistlik t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib vajada tuge, et selliste probleemidega toime tulla. Oluline on m&otilde;ista ja aktsepteerida autistliku t&ouml;&ouml;taja erinevusi ning v&otilde;imaldada talle individuaalseid t&ouml;&ouml;tingimusi ja t&ouml;&ouml;graafikut. Autistile ei pruugi h&auml;sti sobida grupit&ouml;&ouml; ega t&ouml;&ouml;tamine avatud kontoris.&ldquo;</p> <p>Autistid on v&auml;ga sageli t&ouml;&ouml;kiusamise ja t&ouml;&ouml;v&auml;givalla ohvrid, kes vajavad t&ouml;&ouml;l v&auml;hemalt &uuml;hte s&otilde;bralikku isikut, kes neid m&otilde;istaks ja mitmesugusel moel avalduva vaimse v&auml;givalla eest kaitseks. V&auml;hest stressitaluvust kompenseerib paljude autistide keskmisest k&otilde;rgem IQ ja t&ouml;&ouml;eetika, suur kohusetunne ja rutiinitaluvus, s&uuml;venemise ja detailide m&auml;rkamise v&otilde;ime, unikaalse stiiliga loomingulisus ja &bdquo;kastiv&auml;lise&ldquo; m&otilde;tlemise oskus. Vahel ka &uuml;lihea m&auml;lu jms positiivsed omadused.</p> <p>Kaarel Veskis, kes on kirjutanud 2018. aastal ilmunud raamatu &bdquo;Autismi olemus: neuroloogilise mitmekesisuse kaitseks&ldquo;, soovitab nii t&ouml;&ouml;andjatel kui kolleegidel end autistlike joontega t&ouml;&ouml;taja erip&auml;radega kurssi viia, et paremini m&otilde;ista autiste ja neid vajadusel ka toetada.&nbsp;</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/11erivajadusegatootaja.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-11erivajadusegatootaja.jpg" /></a></p> <p><em>Aspergeritele ja autistidele sobib kindel rutiin ning pigem omaette nokitsemist n&otilde;udev t&ouml;&ouml;, kus ei ole vaja palju suhelda.</em></p> <p><b>Suhtu nagu v&otilde;rdv&auml;&auml;rsesse</b></p> <p>L&auml;htudes oma pikaaegsest t&ouml;&ouml;kogemusest erivajadustega inimestega, kinnitab Maire Koppel, et &bdquo;ps&uuml;&uuml;hilise erivajadusega inimese t&ouml;&ouml;kaaslased on reeglina abivalmis ja s&otilde;bralikud, m&otilde;nikord isegi liiga abivalmid.&ldquo; Tema soovitab erivajadusega t&ouml;&ouml;tajasse suhtuda pigem kui v&otilde;rdv&auml;&auml;rsesse t&ouml;&ouml;kaslasesse, kes v&otilde;ib olla vajab vahel pikemat m&otilde;ttepausi v&otilde;i kellel ei tule m&otilde;nikord ehk kohe &otilde;ige s&otilde;na meelde.</p> <p>&bdquo;Ei tasu pahaks panna, kui erivajadusega inimene ei vaata r&auml;&auml;kides silma, vaid tema pilk eksleb v&otilde;i on suunatud mujale. Samuti ei tasu teda f&uuml;&uuml;siliselt puudutada ― n&auml;iteks kallistamine ei meeldi k&otilde;igile.&ldquo; Maire Koppeli meelest tasub m&otilde;elda sellele, et meil k&otilde;igil on omad harjumused, mis v&otilde;ivad teistele imelikud tunduda, kuid me lepime uue t&ouml;&ouml;kaaslase harjumuste ja omap&auml;raga kiiremini, kui selle juures pole silti &bdquo;erivajadus&ldquo;.&nbsp;</p> <p><b>N&otilde;ustamiskeskuse MT&Uuml; Toetus ps&uuml;hholoog Mari Heina</b></p> <p>soovitab erivajadusega kolleegiga koos t&ouml;&ouml;tades silmas pidada, et:<b></b></p> <ul> <li>H&auml;ired on erinevad ja vajavad erinevat kohtlemist.</li> <li>Valitsema peaks &uuml;ldine kannatlikkus ja rahulikkus. Samas hea rollitunnetus ja konkreetsus.</li> <li>Ideaalis v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja leida v&otilde;imaluse kutsuda kohale spetsialisti, kes annaks kollektiivile &uuml;levaate uue t&ouml;&ouml;taja konkreetsest puudest ja sellega kaasnevatest omap&auml;radest, millega teised teaksid arvestada ja kuidas nende erip&auml;rade ilmnemisel reageerida.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Anna Earl</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2339Sihtkontroll: tööohutus on tagatud ainult veerandil kontrollitud ehitusplatsidest2019-07-18<p><em>Valentina Soone, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor&nbsp;</em></p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, kus toimub endiselt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, milles t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;liraskelt vigastada v&otilde;i hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 438 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 119 olid rasked ning kolm &otilde;nnetust l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga. Seet&otilde;ttu on ehitussektor j&auml;tkuvalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni terava t&auml;helepanu all.</p> <p>Seekordse sihtkontrolli eesm&auml;rk oli ennetada ehitajatega juhtuvaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille peamiseks p&otilde;hjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine v&otilde;i nende eba&otilde;ige kasutamine.</p> <p>K&auml;esoleva aasta 8. t&ouml;&ouml;n&auml;dalal kontrollis T&ouml;&ouml;inspektsioon ehitusplatsidel t&ouml;&ouml;kohtade ja liikumisteede ohutust, tellingute, maalripukkide, redelite ja ehitust&otilde;stukite ohutut kasutamist, ohtlike kemikaalide ohum&auml;rgistust, t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust ohtlike kemikaalide kasutamisest ning isikukaitsevahendite kasutamist. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati suurt osa Eestist (v.a Hiiu, J&auml;rva ja J&otilde;geva maakond) ning inspekteeriti kokku 69 ehitusplatsi. Harjumaal kontrolliti 14, Tartumaal 13, P&auml;rnu- ja Saaremaal 11, L&auml;&auml;ne-Virumaal 4, L&auml;&auml;ne-, Valga-, Viljandi-, ja Ida-Virumaal 3, Raplamaal 2, P&otilde;lvaja V&otilde;rumaal 1 ehitusplatsi. Kontrolli toimumise ajast ehitusettev&otilde;tjatele ette ei teatatud.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 158 rikkumist.</p> <p><b>Ehitust&otilde;stukitel rikutakse tihti ohutusn&otilde;udeid</b></p> <p>Kontrolliti ehitusobjektide liikumisteid, ohualade piiramist ja ohum&auml;rgistust, tellingute, maalripukkide, redelite ja ehitust&otilde;stukite korrasolekut ning kasutamist. T&ouml;&ouml;koha ohualad olid enamjaolt n&otilde;uetekohaselt eraldatud v&otilde;i piiratud. Probleeme liikumisteede korrasolekuga esines k&uuml;mnel objektil &ndash; treppidel ja lahtistel avadel puudusid kaitsepiirded, teel vedelesid ajutised juhtmed ja kaablid.</p> <p>Liikumisteedele j&auml;&auml;nud toitekaablid ei olnud kaitstud mehaanilise vigastuse eest. Kui toitekaabli v&otilde;i ajutiste elektrijuhtmete viimine &uuml;le liikumisteede on m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu, tuleb need katta. &Uuml;ldjuhul on siiski v&otilde;imalik vedada ajutisi juhtmeid ja kaableid kas seina &auml;&auml;rt m&ouml;&ouml;da p&otilde;randalt v&otilde;i &uuml;levalt lae alt.</p> <p>K&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel kasutatakse tavaliselt kas tellinguid, maalripukke, ehitust&otilde;stukeid v&otilde;i redeleid. Maalripukid olid t&ouml;&ouml;korras, tellingute korrasoleku kontrolli enne kasutuselev&otilde;tmist ei olnud tehtud 30 objektil. Tellingute montaaž peab toimuma kasutusjuhendi kohaselt ja monteeritud tellingute vastuv&otilde;tt tuleb dokumenteerida. Sihtkontrolli k&auml;igus vaadati &uuml;le tellingute ankurdus, t&ouml;&ouml;platvormid, kaitsepiirded, l&auml;bik&auml;igud ja trepid. Paraku puudusid objektil tihti nii tellingute kasutusjuhend kui ka paigalduse &otilde;igsust kinnitav dokument.</p> <p>Ehitust&otilde;stukitel t&ouml;&ouml;tamisel rikutakse tihti ohutusn&otilde;udeid. N&auml;iteks k&auml;&auml;rt&otilde;stukiga JLG 1930ES t&ouml;&ouml;tamisel peab t&ouml;&ouml;taja kasutama oludele sobiva kinnituss&uuml;steemiga ohutusv&ouml;&ouml;d v&otilde;i turvarakmeid, selle reegli vastu eksiti kolmel objektil.</p> <p><b>Lubamatu on einestamine ja puhkamine ohtlike kemikaalide l&auml;heduses</b></p> <p>Ehitusobjektidel kasutatakse erinevaid kemikaale, seet&otilde;ttu kontrolliti objektidel ka kemikaalide pakendite m&auml;rgistusi. Kemikaali pakendil olev m&auml;rgistus peab olema eestikeelne ja selgelt loetav. K&uuml;sitleti t&ouml;&ouml;tajaid, et teada saada, kas t&ouml;&ouml;tajad tunnevad kemikaali pakendile m&auml;rgitud piktogrammide t&auml;hendusi. M&otilde;nel &uuml;ksikul objektil ei olnud t&ouml;&ouml;taja teadlik ohtliku kemikaali ohum&auml;rgistusest.</p> <p>Lubamatu on einestamine ja puhkamine t&ouml;&ouml;kohal, kus kasutatakse ohtlikke kemikaale. Kahjuks avastasime korduvalt maalreid einestamas otse t&ouml;&ouml;kohal. Kui k&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajatelt, miks nad puhkavad ja einestavad otse t&ouml;&ouml;kohal, siis on vastus tihti &uuml;ks ja seesama &ndash; olmeruumid, kus einestada ja puhata, lihtsalt puuduvad. Ehitusplatsil peab olema tagatud esmaabivahendite ja silmadu&scaron;i k&auml;ttesaadavus, siiski puudus silmadu&scaron;&scaron; kontrollitud 69 ehitusplatsist 15 juhul.</p> <p>Kontrollitud 69 ehitusobjektist 12 juhul ei esinenud &uuml;htegi rikkumist, seega vaid 17 protsendil kontrollitud ehitusplatsidest oli t&ouml;&ouml;ohutus t&auml;ielikult tagatud. T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkab ehitusplatside ette teatamata kontrollimist, sest ehitus- ja viimistlust&ouml;&ouml;de teostamisel ei ole t&ouml;&ouml;ohutuskultuuriga kaugeltki k&otilde;ik korras. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad koordinaatorid korraldavad ja koordineerivad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutusalast tegevust puudulikult ning arenguruumi on veel piisavalt.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvamaks. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti@ti.ee. T&auml;psemat teavet t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenuse kohta saate T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;tetele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Rikkumised maakonniti <br /> &bull; Harjumaa 58 <br /> &bull; Saaremaa 24 <br /> &bull; P&auml;rnumaa 17 <br /> &bull; Ida-Virumaa 16 <br /> &bull; Tartumaa 15 <br /> &bull; L&auml;&auml;ne-Virumaa 13 <br /> &bull; L&auml;&auml;nemaa 5 <br /> &bull; Valgamaa 4 <br /> &bull; Viljandimaa 3 <br /> &bull; V&otilde;rumaa 2 <br /> &bull; Raplamaa 1 <br /> P&otilde;lvamaa ehitusplatsil ei olnud &uuml;htegi rikkumist.</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2337Tööinspektsiooni töötaja: Liisa Säde: sport on parim vahend tööpinge vastu2019-07-17<p><b>Kuidas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le sattusite?</b></p> <p>Osalesin konkursil, kuna t&ouml;&ouml; tundus huvitav ja p&otilde;nev. Pean etteruttavalt &uuml;tlema, et t&ouml;&ouml; on siiani huvitav ja p&otilde;nev.</p> <p>Alustasin Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni sekret&auml;rina 8. septembril 2016. aastal. Enne olin Kohtla-J&auml;rvel teinud m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;d.</p> <p>Esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval kutsuti mind kohe kaasa Narva v&auml;ljas&otilde;iduistungile. Sel p&auml;eval ma iseseisvalt veel protokolle ei koostanud, kuid oli huvitav j&auml;lgida, kuidas istung toimub. P&auml;rast seda visati mind kohe n-&ouml; vette ja pidin ujuma hakkama. Sisseelamiseks palju aega ei j&auml;etud.</p> <p>Kuigi n&uuml;&uuml;dseks olen olnud v&auml;ga paljudel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungitel ja neid protokollinud, tunduvad need siiani mulle p&otilde;nevad, sest iga juhtum on erinev ja sealt saab alati midagi uut teada.</p> <p><b>Mis teile T&ouml;&ouml;inspektsioonis k&otilde;ige rohkem meeldib? </b></p> <p>Mulle meeldib, et T&ouml;&ouml;inspektsioonis v&otilde;imaldatakse kaugt&ouml;&ouml;d. Olen p&auml;rit Iisakust Alutaguse vallast ning J&otilde;hvi b&uuml;roosse ja tagasi koju s&otilde;itmiseks kulub iga p&auml;ev ligikaudu tund. Kodukontori p&auml;evadel on mul v&otilde;imalik s&auml;&auml;sta t&ouml;&ouml;le minemise ja sealt tulemise arvelt aega, et veeta seda n&auml;iteks perega. Paindlikkus on pereinimestele oluline.</p> <p>Mulle meeldib ka, et kolleegid on v&auml;ga s&otilde;bralikud ja toetavad. See on t&auml;htis. Loomulikult meeldib 35-p&auml;evane puhkus ja v&otilde;imalus v&otilde;tta lisaks kolm tervisep&auml;eva. T&ouml;&ouml;inspektsioon v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajatel eneset&auml;iendamiseks ja uute teadmiste omandamiseks osaleda paljudel koolitustel.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/T&ouml;&ouml;l Liisa S&auml;de.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;l Liisa S&auml;de.jpg" /></a></p> <p><b>Mis on olnud p&otilde;nevamad koolitused? </b></p> <p>Ma olen kahel korral k&auml;inud positiivsuse koolitusel, kus &otilde;petati, kuidas oma tuju positiivsena hoida. P&auml;rast koolitust suudad m&otilde;nda aega koolitusel omandatud teadmiste abil r&otilde;&otilde;mus olla, kuid siis on j&auml;lle t&ouml;&ouml;d palju ja hea tuju lahtub. Siiski peab p&uuml;&uuml;dma positiivset ellusuhtumist hoida.</p> <p><b>Mida peate oma suurimaks saavutuseks? </b></p> <p>&Uuml;hte suurt asja on raske v&auml;lja tuua, kuid keeruliste klientidega hakkama saamine on k&uuml;ll midagi, mille &uuml;le v&otilde;in uhkust tunda.</p> <p>Minu &uuml;lesanne on v&otilde;tta inimestelt vastu t&ouml;&ouml;vaidlusavaldusi ja enamasti olen mina esimene, kellega nad T&ouml;&ouml;inspektsioonis kokku puutuvad. Oma probleemidele soovitakse kohe lahendusi, kuid alati see ei ole v&otilde;imalik. Muidugi ollakse pahased, kui me ei saa kohe lahendust pakkuda. Meile on ka &ouml;eldud, et mis te siin niisama istute.</p> <p>Minu &uuml;lesanne on kliendid &auml;ra kuulata ja kui see on minu p&auml;devuses, siis p&uuml;&uuml;an neile kohe lahenduse leida. Kui ma ei saa neid kohe aidata, siis suunan nad infotelefonile v&otilde;i juristi vastuv&otilde;tule.</p> <p>Ei tohi lasta raskel kliendil oma tuju rikkuda. Peab endale kindlaks j&auml;&auml;ma.</p> <p>Meil on olnud ka raske kliendiga toimetuleku koolitus. Sain sealt kasulikke teadmisi ja n&otilde;uandeid. Kuna ma olen m&uuml;&uuml;givaldkonnas t&ouml;&ouml;tanud, siis on mul ka varasemast t&ouml;&ouml;st rohkelt kogemusi keeruliste klientidega.</p> <p></p> <p><b>Missuguste probleemidega inimesed t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni tulevad?</b></p> <p>Ida-Virumaal on palju t&ouml;&ouml;tasuga seotud vaidlusi, kuid probleeme t&ouml;&ouml;tasu maksmisega on tegelikult igal pool. Peamiselt esineb t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmist ehitussektoris. Ehitajad v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le ja lubatakse s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping, aga l&otilde;puks ei ole neil t&ouml;&ouml;lepingut ega ka t&ouml;&ouml;tasu. See on Ida-Virumaal valdav probleem.</p> <p>Muidugi on ka t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise vaidlusi, mis on juba raskemad ja t&otilde;sisemad.</p> <p><b>Kas J&otilde;hvi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon erineb millegi poolest teistest komisjonidest?</b></p> <p>Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on avalduste laekumiste arvu j&auml;rgi teisel kohal p&auml;rast Harjumaad.</p> <p>Ida-Virumaal on ikkagi p&auml;ris palju keeleprobleeme. On istungeid, kus inimene ei oska eesti keelt ja tal ei ole ka rahalisi v&otilde;imalusi, et t&otilde;lki palgata, ning tutvusringkonnas ei ole kedagi, kes oleks n&otilde;us istungile t&otilde;lgiks tulema. Eriti terav on keeleprobleem Narvas. Seal on 90% istungitest sellised, kus minnakse vene keelele &uuml;le, et istung saaks &uuml;ldse toimuda.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab samuti sellega n&otilde;us olema, et istung peetakse vene keeles. On ka juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;andja ei ole sellega n&otilde;us ning soovib istungi pidamist eesti keeles. Sellisel juhul tuleb istung edasi l&uuml;kata, uus aeg m&auml;&auml;rata ning inimene peab tulema siis juba t&otilde;lgiga.</p> <p>Mulle ei ole vene keel probleem, sest see on mu teine emakeel. Kui istung peetakse vene keeles, siis protokoll on m&otilde;nikord eesti ja vene keeles segamini. Kui protokolli parandama hakkan, siis t&otilde;lgin eesti keelde.</p> <p><b>Kuidas t&ouml;&ouml;st l&otilde;&otilde;gastute? </b></p> <p>P&auml;rast rasket t&ouml;&ouml;p&auml;eva on suusatamine v&otilde;i jooksmine v&auml;ga nauditav. Kuskil metsas tunnike v&otilde;i poolteist trenni teha on v&auml;ga hea. J&auml;rgmiseks p&auml;evaks on patareid laetud.</p> <p>Sel talvel, veebruaris l&auml;bisin kolm suusamaratoni. Tartu maratonil k&auml;isin esimest korda, sellele j&auml;rgnes Alutaguse &ouml;&ouml;maraton. P&auml;rast &ouml;&ouml;maratoni oli kohe j&auml;rgmisel hommikul Alutaguse maraton. 24 tunni jooksul s&otilde;itsin kaks maratoni.</p> <p><b>Mis tunne oli p&auml;rast kahe j&auml;rjestikuse maratoni l&auml;bimist? </b></p> <p>V&auml;ga hea tunne oli! Alutaguse &ouml;&ouml;maraton, mis toimus esimest korda ja millest v&otilde;ttis osa ka president Kersti Kaljulaid, oli v&auml;ga eriline kogemus. Alutaguse suusarajad on mulle h&auml;sti tuttavad, sest need on minu kodurajad, kus k&auml;in tihti s&otilde;itmas. &Ouml;ises metsas suusarajal m&otilde;tlesin ikkagi, et kus ma n&uuml;&uuml;d olen.</p> <p>See oli v&auml;ga m&uuml;stiline ja meeldej&auml;&auml;v s&otilde;it, sest k&otilde;ik kandsid pimedas metsas pealampe, mis puude tagant vilksatasid, ning lisaks veel helkureid. Kuna osav&otilde;tjaid oli palju, siis ma loodan, et seda korraldatakse ka j&auml;rgnevatel aastatel.</p> <p>Tartu maratonil oleksin tahtnud paremat tulemust. Ma startisin viimaste seas, mist&otilde;ttu oma s&otilde;idu tegemiseks l&auml;ks aega. Tartu maraton oli sel aastal ilmastikuolude t&otilde;ttu raske. Pidamist ei olnud &uuml;ldse, kuid libisemine oli j&auml;llegi hea.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Alutaguse maraton Liisa S&auml;de.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Alutaguse maraton Liisa S&auml;de.jpg" /></a></p> <p><b>Kaua suusatamisega juba tegelete?</b></p> <p>Ma tegelen suusatamisega juba kooliajast, aga n&uuml;&uuml;d taasavastasin selle. Mind &otilde;petas suusatama Ida-Virumaa legendaarne treener Vello Lilium, kes oli ka minu esimene treener.</p> <p><b>Kas k&auml;ite suusatamas &uuml;ksinda? </b></p> <p>Sel talvel v&otilde;tsin osa kohalikest argip&auml;eva suusa&otilde;htutest, mis toimusid kolmap&auml;eviti eri kohtades. K&auml;isime suusatamas Narvas ja Alutagusel ning Kivi&otilde;lis m&auml;kket&otilde;usu tegemas. &Uuml;les saada oli raske, aga alla oli muidugi hea tulla. Osalesin argip&auml;eva suusa&otilde;htute igal etapil ja &uuml;ldkokkuv&otilde;ttes olin tulemusega v&auml;ga rahul.</p> <p>Ka minu lapsed tunnevad huvi suusatamise vastu. K&auml;ime n&auml;dalavahetusel koos s&otilde;itmas. V&otilde;istlustel on nad alati raja &auml;&auml;res ja ergutavad mind.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Suusatamas Liisa S&auml;de.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Suusatamas Liisa S&auml;de.jpg" /></a></p> <p><b>Missugustel jooksuv&otilde;istlustel plaanite osaleda? </b></p> <p>Jooksmises ma ei ole veel t&auml;ismaratoni l&auml;binud ja praegu ei ole see ka plaanis.</p> <p>&Uuml;ks lemmikuid on Tallinna maraton, selle poolpika maratoni olen l&auml;binud juba viiel korral. Tallinna maratonil on alati rahvast nii palju, et l&auml;hed rahvamassiga kaasa ja ei pane v&auml;simust t&auml;helegi. Tallinna poolpikale maratonile, mis toimub septembris, olen juba registreerunud.</p> <p>Kindlasti on plaanis kaasa teha k&otilde;ik kohalikud jooksud Ida-Virumaal.</p> <p><b>Kas lapsed on ka jooksmisest innustunud? </b></p> <p>Rakvere &ouml;&ouml;maratonil olen koos oma 11-aastase pojaga osalenud 10 km distantsil. Pojale tuleb raja l&otilde;pus isegi natuke alla vanduda, sest ta teeb juba l&otilde;puspurti, mida mina ei jaksa. Ka tema tempos p&uuml;simine on paras v&auml;ljakutse.</p> <p>T&uuml;tar on mul siiani l&auml;binud 5 km distantse. Ta on alles 8-aastane ja ma ei ole veel julgenud teda pikemale rajale lasta, kuigi ta ise v&auml;ga soovib seda.</p> <p><b>Mis on suusatamise ja jooksmise juures nii v&otilde;luv, et enamik n&auml;dalavahetusi rajal veeta?</b></p> <p>Istuva t&ouml;&ouml; puhul on v&auml;ga oluline ennast liigutada, sest see annab palju uut energiat.</p> <p>Spordi puhul v&otilde;lub liikumine vabas &otilde;hus. Iisakus ja Alutagusel on head terviserajad. Alutagusel on n&auml;iteks m&auml;nnimets, mille l&otilde;hn on juba nii m&otilde;nus. Liigutamine sellises keskkonnas annab tohutult energiat.</p> <p>Inimesed on ka palju rohkem liikuma hakanud. Tehakse kepik&otilde;ndi, joostakse, s&otilde;idetakse rattaga. See on v&auml;ga positiivne. Suured rahvaspordi&uuml;ritused on alati meeleolukad ja meile meeldib kogu perega neist osa v&otilde;tta &ndash; kes rajal, kes raja &auml;&auml;res. Poeg m&auml;ngib ka korvpalli ja temaga k&auml;in v&otilde;istlustel kaasas. Sport v&otilde;tab suurema osa meie vabast ajast, aga niimoodi mulle meeldibki.</p> <p>Fotod: erakogu.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2336Kas perearsti tõend vabastab tööl turvajalanõude kandmisest?2019-07-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib:</b> Meie ettev&otilde;tte laot&ouml;&ouml;lised peavad kasutama tugevdatud ninaga turvajalan&otilde;usid, sest k&auml;sikahvelk&auml;ruga t&otilde;stetakse raskeid asju, mis v&otilde;ivad jala peale kukkuda. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja t&otilde;i meile perearsti t&otilde;endi, mille kohaselt ta ei saa kanda turvajalatseid ning kuna tal n&uuml;&uuml;d selline t&otilde;end on, k&auml;ib tema t&ouml;&ouml;l tossudega. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib arsti otsusest l&auml;htuda ja lubada t&ouml;&ouml;tajal tossudega t&ouml;&ouml;l olla? Mis saab siis, kui ta jalga vigastab? Kas siis ei ole tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, sest t&ouml;&ouml;taja ei tohi turvajalan&otilde;usid kanda?&nbsp;</p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Kui t&ouml;&ouml;andja on riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel otsustanud, et t&ouml;&ouml;d tehes tuleb kanda turvajalan&otilde;usid, siis peavad t&ouml;&ouml;tajad neid ka ilma eranditeta kandma, sest vastasel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja viga saada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on kohustus kasutada talle v&auml;ljastatud isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja t&ouml;&ouml;andja antud juhistele. T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et t&ouml;&ouml;taja kasutaks isikukaitsevahendit ohtliku t&ouml;&ouml; algusest selle l&otilde;petamiseni. T&ouml;&ouml;andja peab kontrollima (nt sisekontrolli k&auml;igus), et t&ouml;&ouml;tajad neile v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid ka kasutavad. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei saa mistahes p&otilde;hjusel s&otilde;lmida kokkulepet seaduse t&auml;itmata j&auml;tmiseks.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisnud muutub ning ta toob perearstilt t&otilde;endi, et mingi osa t&ouml;&ouml;st on tema tervisele vastun&auml;idustatud nt turvajalan&otilde;ude kandmine, peab t&ouml;&ouml;andja sellega arvestama. N&auml;iteks paigutama t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le, kus ei ole turvajalan&otilde;ude kasutamine kohustuslik. Kui aga ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;taja terviseseisundile vastavat t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole, siis tuleb paraku t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada, sest t&ouml;&ouml;tajale tema tervise erip&auml;ra t&otilde;ttu see t&ouml;&ouml; enam ei sobi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhe &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 88 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud paragrahvi alusel saab t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda, kui t&ouml;&ouml;taja on viibinud neli kuud haiguslehel v&otilde;i tehtav t&ouml;&ouml; on arsti poolt vastun&auml;idustatud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2335Mis põhjustab õnnetusi redelite kasutamisel2019-07-12<p>Redelite kasutamisel toimunud &otilde;nnetuste p&otilde;hjuseid v&otilde;ib jagada viieks &ndash; redeli stabiilsuse kadu, eksimused redeli k&auml;sitlemisel, kasutaja libisemine, redeli purunemine ning ohud elektrist.&nbsp;</p> <ul> <li>Redeli stabiilsusele m&otilde;juvad mitmed tegurid. Redeli stabiilsus kaob, kui selle alaots libiseb seinast eemale v&otilde;i toimub k&uuml;lgsuunas libisemine. Redeli libisemine k&uuml;lgsuunas v&otilde;ib toimuda, kui redeli &uuml;lemise otsa haardumine vastu toetuspinda on v&auml;hene. N&auml;iteks redeli toetamisel vastu katuse&auml;&auml;rset vihmaveerenni. Sarnase libisemise v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka &uuml;lek&uuml;&uuml;nitamine p&uuml;&uuml;des ulatuda redeli k&uuml;lgpostidest eemale. &Uuml;ldjuhul on redeli k&uuml;ljepostide alaotsa kinnitatud kas jalad, mis takistavad redeli libisemist v&otilde;i stabilisaator, mis takistab nii libisemist kui ka k&uuml;lgsuunas kaldumist.</li> <li>Libisemist v&otilde;ib p&otilde;hjustada redeli toetuspinna olukord. &Otilde;nnetus on t&otilde;en&auml;osem kui toetuspind on ebastabiilne, pehme, kaldus, libe v&otilde;i on sellel n&auml;iteks t&ouml;&ouml;vahendid, materjalid v&otilde;i j&auml;&auml;tmed.</li> <li>Redeli stabiilsust v&otilde;ib v&auml;hendada ka tugev tuul v&otilde;i kui midagi p&otilde;rkub vastu redelit (n&auml;iteks redeli l&auml;heduses olev uks selle avamisel v&otilde;i s&otilde;idab kahvelt&otilde;stuk vastu redelit).</li> <li>Kui on valitud vale, liiga l&uuml;hike redel, minnakse redeli kasutamisel k&otilde;ige &uuml;lemistele pulkadele ning siis ei ole enam v&otilde;imalik k&auml;ega redelist kinni hoida.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>T&ouml;&ouml;taja monteeris valatud betoonp&otilde;randa kohale paigaldatava telgi katust. Selleks toetas ta redeli &uuml;lemise otsa keskosa vastu telgi umbes 12 sentimeetri laiust tugiposti. Redeli alumine osa toetus betoonile paigaldatud koormakilele, mis oli lume ja vee t&otilde;ttu libe. Ehitusplatsil oli kombiredel, mida on v&otilde;imalik kasutada harkredelina, mille otsa saab paigaldada pikendusredeli. T&ouml;&ouml;taja kasutas ainult redeli seda osa, mida tavaliselt kasutatakse pikendusredelina. Redeli sellel osal ei olnud alumistes otstes libisemisvastaseid jalgu. T&ouml;&ouml;taja pingutas redelil seistes telgi katet, kui &auml;kki redel liikus ja libises koormakilel, kaotas p&uuml;sikindluse ning t&ouml;&ouml;taja kukkus koos redeliga betoonile, k&uuml;lje peale, saades raske tervisekahjustuse.</i>&nbsp;&nbsp;</p> <ul> <li>Redeli vale k&auml;sitlemine v&otilde;ib olla &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks. N&auml;iteks toetuspinna suhtes liiga v&auml;ikese kaldega asetatud p&uuml;stredel, ainult osaliselt avatud isetoetuv redel v&otilde;i pikendatava redeli liikuvate osade fikseerimata j&auml;tmine.</li> <li>Teisaldamise ja p&uuml;stitamise ajal on redeli liigutamise v&otilde;i kukkumise t&otilde;ttu oht vigastada l&auml;hedal olijaid v&otilde;i iseennast.</li> <li>Vale k&auml;sitlemine h&otilde;lmab ka esemete kandmist redelil moel, et t&ouml;&ouml;taja ei saa k&auml;ega redelist kinni hoida.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>T&ouml;&ouml;tajal oli vaja t&otilde;usta maapinnast nelja ja poole meetri k&otilde;rgusele. Selleks kasutas ta kaheosalist pikendatavat redelit. Redeli &uuml;lemise osa lukustusseadisena oli valmistaja paigaldanud metallist konksu koos vedruga. Konksuga &uuml;hendatud vedru oli v&auml;sinud ja ei liigutanud konksu nii kaugele, et see oleks asendis, mis v&auml;listab &uuml;lemise osa allapoole liikumise. Redeli lahtit&otilde;mbamise j&auml;rgselt ei j&auml;lginud t&ouml;&ouml;taja, et konks oleks pulga &uuml;mber. Kui t&ouml;&ouml;taja oli redelil j&otilde;udnud kolme meetri k&otilde;rgusele, hakkas redeli &uuml;lemine osa allapoole vajuma. Ootamatu liikumise t&otilde;ttu kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu, kukkus ja murdis mitu ribi.</i>&nbsp;</p> <ul> <li>Kasutaja libisemist, komistamist ja kukkumist p&otilde;hjustavad sobimatud jalatsid ning saastunud redelipulgad v&otilde;i -astmed. Ka ohtlikud kasutusviisid (n&auml;iteks ronimine kaks pulka korraga, esimesest astmest/pulgast k&otilde;rgemalt maha astumine) v&otilde;ivad viia &otilde;nnetuseni.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i>&nbsp;</p> <p><i>Tootmisliini seadmete t&ouml;&ouml; j&auml;lgimiseks pidi t&ouml;&ouml;taja t&otilde;usma p&otilde;randast veidi k&otilde;rgemale. Selleks kasutas ta kolmeastmelist treppredelit. Treppredelilt laskudes ei astunud ta redeli esimesele astmele vaid teiselt astmelt otse p&otilde;randale. Selle tulemusena kaotas ta tasakaalu ja kukkus vastu betoonp&otilde;randat ja kaotas teadvuse. Kukkumine p&otilde;hjustas pea, &otilde;la ja rangluu piirkonna p&otilde;rutuse ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse enam kui kuuks.</i>&nbsp;</p> <ul> <li>Redeli purunemist v&otilde;ivad p&otilde;hjustada deformeerunud pulgad, m&otilde;rad, rooste, kulumine, plastosade kahjustumine ultraviolettkiirguse m&otilde;jul). Purunemise v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka redeli &uuml;lekoormamine ning kasutamine etten&auml;htust muul otstarbel, n&auml;iteks isetoetuva redeli kasutamine najaredelina.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i>&nbsp;</p> <p><i>Autojuht kinnitas peale haagisele koorma pealelaadimist koormakatet rihmadega. Selleks kasutas ta neljaosalist liigendhingedega &uuml;hendatud redelit. Seistes redelil kahe meetri k&otilde;rgusel maapinnast, purunes redeli parempoolne k&uuml;lgpost ja t&ouml;&ouml;taja kukkus koos redeliga kruusapinnale nii, et vasak k&auml;si j&auml;i keha alla ja murdus luu. Redel oli mitmes kohas roostes ja ilmselt roostetamine oligi k&uuml;lgposti murdumise p&otilde;hjuseks.</i>&nbsp;</p> <ul> <li>T&auml;helepanuta ei saa j&auml;tta ka elektrist tulenevaid ohte. Elektrit&ouml;&ouml;de (n&auml;iteks pinge all oleval paigaldisel veaotsing) v&otilde;i muude t&ouml;&ouml;de teostamisel redelite seadmisel pinge all olevatele seadmete (n&auml;iteks &otilde;huliinidele) l&auml;hedale tuleb valida sellistes oludes kasutamiseks sobiv, elektrit mitte juhtiva konstruktsiooni v&otilde;i kattega redel. Redeli teisaldamisel on oht purustada voolu juhtivate osade kate v&otilde;i vigastada kaablite isolatsiooni, mille tulemusel v&otilde;ib metallist redeli kaudu tekkida elektril&ouml;&ouml;gi oht.&nbsp;</li> </ul> <p><i>N&auml;ide t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest</i>&nbsp;</p> <p><i>Kahekorruselise elumaja ehitusel teostati v&auml;lisseina ladumist vahelaelt. Ehitise kohal oli umbes viie meetri k&otilde;rgusel maapinnast isoleerimata elektrijuhe, mis oli vajalik naabruses olevate majade elektriga varustamiseks. Juhe oli kavas teisaldada, kui maja v&auml;lissein on laotud k&otilde;rguseni, kuhu kinnitada ehitatava maja jaoks vajalikud juhtmed. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppedes hakkas t&ouml;&ouml;taja vahelaelt &auml;ra viima t&ouml;&ouml;vahendeid, sealhulgas kahe ja poole meetri pikkust metallist redelit. Kui t&ouml;&ouml;taja t&otilde;stis redelit, l&auml;ks see vastu elektrijuhet ja t&ouml;&ouml;taja sai elektril&ouml;&ouml;gi. &Otilde;nneks ei l&otilde;ppenud &otilde;nnetus surmaga. T&ouml;&ouml;taja oli n&auml;dal aega koomas ja paranemine v&otilde;ttis kuid.</i></p> <p>Redeli kasutamisest on pikemalt v&otilde;imalik lugeda <a href="/redirect/3943" target="_blank">F&uuml;&uuml;sikaliste ohutegurite rubriigist</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2327Alaealised suvetöötajad panevad ka kogenud töötajad pingutama2019-07-11<p><b>Noored soovivad v&otilde;rdset</b> <b>kohtlemist</b></p> <p>Hiiumaal asuv Dag&ouml;plast AS, mis tegeleb kiletoodete ja plasttorude tootmise ning plastij&auml;&auml;tmete &uuml;mbert&ouml;&ouml;tlemisega, v&auml;rbab noori t&ouml;&ouml;le eesm&auml;rgiga kujundada neis t&ouml;&ouml;harjumust ja -distsipliini. &bdquo;Alaealistel on t&ouml;&ouml; leidmine keerulisem ja seep&auml;rast pakume oma t&ouml;&ouml;tajate lastele v&otilde;imalust paremini m&otilde;ista, mida t&auml;hendab t&ouml;&ouml;l k&auml;imine ja t&ouml;&ouml; tegemine. Samuti saavad nad n&auml;ha, missugust t&ouml;&ouml;d nende vanemad iga p&auml;ev teevad,&ldquo; r&auml;&auml;kis <b>Dag&ouml;plasti personalijuht Liljan Leo</b>.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste juhi Livia Laasi</b> s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjad &uuml;ha rohkem valmis alaealisi palkama: &bdquo;Meil on p&auml;ris palju t&ouml;&ouml;andjaid, kes juba arvestavad, eriti suveperioodil, alaealise t&ouml;&ouml;j&otilde;uga. P&auml;ris palju v&otilde;etakse noori t&ouml;&ouml;le tutvuste kaudu.&ldquo; Dag&ouml;plasti personalijuhi Leo s&otilde;nul ei ole sugugi kerge t&ouml;&ouml;tajaid leida. &bdquo;Enamasti pakume suvisel koolivaheajal t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;tajate lastele. Aasta ringi oleme t&ouml;&ouml;le palganud ka m&otilde;ne alaealise t&ouml;&ouml;taja, kellel ei ole koolikohustust,&ldquo; s&otilde;nas Leo. &bdquo;Oleme noori v&auml;rvanud t&ouml;&ouml;le ka T&ouml;&ouml;tukassa ja Facebooki grupi &bdquo;Hiiumaa t&ouml;&ouml;kuulutused&ldquo; kaudu.&ldquo;</p> <p>Laas julgustab t&ouml;&ouml;andjaid alaealiste v&otilde;imalust pakkuma. &bdquo;Alaealised, kes soovivad suvel t&ouml;&ouml;tada sel ajal, kui teised noored rannas puhkavad, on ikkagi motiveeritud. Aga niisamuti nagu t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tajad, ootavad ka noored, et t&ouml;&ouml;andja suhtuks neisse inimlikult ning arvestaks nendega kui v&otilde;rdne v&otilde;rdsega,&ldquo; selgitas ta.</p> <p><b>Hirmud alaealise t&ouml;&ouml;taja palkamisel </b></p> <p>Livia Laasi s&otilde;nul kardavad t&ouml;&ouml;andjad, et alaealiste t&ouml;&ouml;tajatega on suurem &otilde;nnetuste risk. &bdquo;Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on oluline ka t&auml;iskasvanute puhul, kuid t&ouml;&ouml;andjatele tundub ikkagi, et alaealised t&ouml;&ouml;tajad vajavad seda m&auml;rksa enam. See hirm on p&otilde;hjendatud, sest noor inimene, kes on v&otilde;ib-olla oma esimesel t&ouml;&ouml;kohal, vajabki rohkem &uuml;levaatamist ja juhendamist,&ldquo; selgitas Laas. &bdquo;Loomulikult v&otilde;ib noortel t&ouml;&ouml;tajatel juhtuda rohkem eksimusi, aga samamoodi eksivad t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tajad ning &uuml;ldistusi k&otilde;igile noortele teha ei tohiks,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Ka Leo arvates on alaealiste t&ouml;&ouml;tajate puhul suurim miinus vajadus suurema kontrolli j&auml;rele. &bdquo;Neil puudub eelnev t&ouml;&ouml;kogemus ning samuti kehtivad neile mitmesugused t&ouml;&ouml;aja ja -&uuml;lesannete piirangud, kuid need kaalub &uuml;les noorte r&otilde;&otilde;msameelsus ja teotahe, mis paneb ka kogenud t&ouml;&ouml;tajad rohkem pingutama, et noortele eeskuju pakkuda,&ldquo; selgitas Dag&ouml;plasti personalijuht.&nbsp;</p> <p><em>Vastab Riin Kiik,&nbsp;P&otilde;llumajandusuuringute Keskuse personalijuht</em></p> <p><b>Mis motiveerib P&otilde;llumajandusuuringute Keskust alaealisi v&auml;rbama?</b> <br /> Oleme alaealisi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud, et pakkuda neile v&auml;&auml;rtuslikku t&ouml;&ouml;kogemust ning kasvatada t&ouml;&ouml;harjumust. Ei ole v&auml;ga palju kohti, kus alaealisi t&ouml;&ouml;le soovitakse ja neid p&auml;riselt rakendada saab. P&otilde;llumajandus on &uuml;ks neid valdkondi, kus ka seadus lubab alaealistel t&ouml;&ouml;tada.</p> <p><b>Missuguseid t&ouml;id noored teevad?</b> <br /> Oleme v&auml;rvanud alaealisi appi vaid hooajalisteks abit&ouml;&ouml;listeks suvel, mil meie katsekeskuste katsep&otilde;ldudel on k&otilde;ige rohkem t&ouml;id ja toimetamisi. N&auml;iteks abistavad nad vaatlustel, rohivad ja teevad muid j&otilde;ukohaseid abit&ouml;id.</p> <p><b>Kas olete T&ouml;&ouml;tukassalt taotlenud ka alaealise t&ouml;&ouml;tamise toetust?</b><br /> Seni ei olnud me toetust taotlenud, kuid hiljuti v&otilde;ttis T&ouml;&ouml;tukassa esindaja meiega ise &uuml;hendust ja tutvustas meile seda v&otilde;imalust. Leidsime, et vastame toetuse saamise tingimustele ning esitasime esmakordselt ka taotluse.</p> <p><b>Kui kerge on noori t&ouml;&ouml;le leida? <br /> </b>Alaealisi ei ole me otseselt kuulutusega otsima pidanud. Noorte puhul on &uuml;ldiselt oluline leida &uuml;les nende huvi ja motivatsioon. Boonuseks saavad nad huvitava kogemuse ja uusi teadmisi, kuid sageli on magusaim pr&auml;&auml;nik p&auml;ris oma teenitud t&ouml;&ouml;tasu.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Mis on alaealise t&ouml;&ouml;j&otilde;u peamised plussid ja miinused? <br /> </b>Alaealiste &uuml;ks eeliseid on nende tahe ja v&otilde;ime kiiresti &otilde;ppida ja tegutseda. Samal ajal aga tuleb nende tegevust vahel hoolikamalt kontrollida, et tehtud t&ouml;&ouml; kvaliteet vastaks meie n&otilde;uetele.</p> <p><b>Kas soovitaksite teistel t&ouml;&ouml;andjatel alaealisi palgata?</b> <br /> Ikka soovitame ja seda samadel p&otilde;hjustel, miks me seda ise teeme &ndash; et anda noortele t&ouml;&ouml;kogemust ja kasvatada j&auml;reltulevas p&otilde;lves t&ouml;&ouml;harjumusi, mida meie t&ouml;&ouml;turg tulevikuks v&auml;ga vajab.</p> <p><em>Eelmisel aastal registreeriti t&ouml;&ouml;tamise registris 3834 kuni 15-aastase alaealise t&ouml;&ouml;tamine. Noortele pakkusid t&ouml;&ouml;d 687 ettev&otilde;tet.</em></p> <p>Lisainfo:</p> <p>Alates 1. jaanuarist 2018 saavad t&ouml;&ouml;andjad, kes pakuvad t&ouml;&ouml;d 13&ndash;16-aastastele noortele, taotleda Eesti T&ouml;&ouml;tukassalt alaealise t&ouml;&ouml;tamise toetust.</p> <p>Tutvu lisainfoga:&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/alaealise-tootamise-toetus">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/alaealise-tootamise-toetus</a></p> <p>Tekst: Jaanika Palm<br />Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2334Tööõnnetus: terrassil komistamine2019-07-10<p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Suvisel ajal oli restoranil avatud ka v&auml;literrass. T&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanneteks oli tellimuse v&otilde;tmine klientidelt, toitude serveerimine ja laudade koristus. Selleks tuli tal tihti liikuda restorani siseruumidest v&auml;literrassile. V&auml;literrass oli siseruumidest veidi madalamal ning p&otilde;randate tasapindade erinevuse t&otilde;ttu tuli terrassile liikuda m&ouml;&ouml;da kaheastmelist treppi. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus juhtus laudade koristuse ajal. T&ouml;&ouml;taja oli asetanud lahkunud klientidest j&auml;&auml;nud mustad n&otilde;ud &uuml;hele k&auml;ele ja teisega hoidis n&otilde;usid, et need ei kukkuks. Trepiastmetele j&otilde;udes t&ouml;&ouml;taja libises, kaotas tasakaalu ja kukkus koos k&auml;el olnud n&otilde;udega. Mitmed n&otilde;ud purunesid ning taldriku kild tekitas labak&auml;ele s&uuml;gava l&otilde;ikehaava, mist&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemal peaaegu kuu aega.&nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Enne t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust oli tibutanud vihma ja trepiastmed olid sellest tingitult tavalisest libedamad. Trepiastmetele oli k&uuml;ll liimitud riba, kuid see oli pigem astmete m&auml;rgatavamaks tegemiseks kui libisemise v&auml;ltimiseks ning m&auml;rja astmepinna puhul ei v&auml;listanud need libisemist.</p> <p>V&auml;literrasside puhul on komistamise v&otilde;i libisemise v&auml;ltimiseks parim, kui terrassi ja hoone p&otilde;randad on samas tasapinnas ning mingeid astmeid &uuml;ldse ei ole. Kui ilma astmeteta ei saa, siis tuleb valida astmetele materjal, mis ka m&auml;rjaga ei muutu nii libedaks, et p&otilde;hjustaks libisemist. Kui ka seda ei saa teha, tuleb trepiastmetele kinnitada spetsiaalsed ribad, mis on ette n&auml;htud libisemise v&auml;ltimiseks. Tavalise kileriba kleepimine libisemisohtu ei v&auml;henda vaid v&otilde;ib pigem suurendada.</p> <p>Lisaks liikumistee libedaks muutumise v&auml;ltimisele tuleb valida t&ouml;&ouml;tajatele jalan&otilde;ud, mille talla kuju ja materjal on sellised, mis terrassil ja astmetel liikudes v&auml;hendavad libisemisohtu.</p> <p>Juhtumit uuris&nbsp;<span>t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Rein Reisberg</span></p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2330550 ettevõtet pakuvad tööd tuhandetele noortele2019-07-09<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioonile on sel aastal laekunud teated 3500 alla 15aastase t&ouml;&ouml;taja kohta. Noortele pakub t&ouml;&ouml;d ligi 550 ettev&otilde;tet.</b>&nbsp;</p> <p>Noorte huvi minna t&ouml;&ouml;le ning t&ouml;&ouml;andjate valmisolek t&ouml;&ouml;d pakkuda on mullusega v&otilde;rreldes m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt kasvanud. 8. juuli seisuga on T&ouml;&ouml;inspektsioonile laekunud 990 teadet 3500 alla 15-aastase lapse t&ouml;&ouml;tamise kohta. Mullu samal ajal oli teada antud 2708 lapse t&ouml;&ouml;tamise kohta.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu s&otilde;nul m&otilde;jutas kahe aasta tagune seadusemuudatus oluliselt laste ja noorte aktiivsust t&ouml;&ouml;turul. &bdquo;Juba kaks aastat pole vaja alla 15aastase palkamiseks k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni luba. Noore kohta tuleb vaid sisestada andmed t&ouml;&ouml;registrisse k&uuml;mme p&auml;eva enne t&ouml;&ouml;leasumist. Samuti v&otilde;ivad 13-14aastased t&ouml;&ouml;tada seitse tundi p&auml;evas,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Eelmisel aastal kasvatas see noorte huvi t&ouml;&ouml;tada ning t&ouml;&ouml;andjate huvi neile t&ouml;&ouml;d pakkuda. Sel aastal on t&ouml;&ouml;tavaid noori veelgi juurde tulnud,&ldquo; lisas Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>Miidla-Vanatalu r&otilde;hutas, et ka t&ouml;&ouml;le asumisel vastutab lapse heaolu eest alati lapsevanem. &bdquo;K&otilde;ikide alaealiste, sh 16 ja 17aastaste t&ouml;&ouml;le lubamiseks on tarvis lapsevanema n&otilde;usolekut. Vanem peab tutvuma lapse tulevase t&ouml;&ouml; tingimustega, nt mitu tundi noor p&auml;evas t&ouml;&ouml;tab, mis kellaaegadel, millised on t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne. Kui pakutav t&ouml;&ouml; on sobiv, siis annab vanem n&otilde;usoleku ning alles seej&auml;rel s&otilde;lmitakse noorega t&ouml;&ouml;leping. Kui vanema n&otilde;usolek puudub, siis on t&ouml;&ouml;leping t&uuml;hine,&ldquo; r&otilde;hutas Miidla-Vanatalu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollib t&ouml;&ouml;registrisse sisestatu p&otilde;hjal, kas pakutav t&ouml;&ouml; on noorele sobiv. Kahtluste tekkimisel t&ouml;&ouml; sobivuse osas v&otilde;tab jurist t&ouml;&ouml;andjaga &uuml;hendust, et leida v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;kohta v&otilde;i &ndash;tingimusi noorele sobivaks kohandada. Kui k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul pole t&ouml;&ouml;andjaga &uuml;hendust v&otilde;etud, saab eeldada, et inspektor on n&otilde;usoleku andnud ja lapse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le lubada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saadab alla 15aastase lapse t&ouml;&ouml;andjale selgitava m&auml;rgukirja, millega lapse t&ouml;&ouml;tamise puhul peab seadusest tulenevalt arvestama. Tegemist pole ettekirjutusega vaid suunava- ja abistava materjaliga t&ouml;&ouml;andjale, et aidata teha &otilde;igeid valikuid.&nbsp;</p> <p>Lisainfot leiavad T&ouml;&ouml;elu portaalist nii alaealised&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/tahelepanuks-noortele-tootajatele">https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/Tookeskkond/tahelepanuks-noortele-tootajatele</a>&nbsp;kui ka t&ouml;&ouml;andjad&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/Alaealine-tootaja/Alaealise-tootaja-toole-votmine">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/Alaealine-tootaja/Alaealise-tootaja-toole-votmine</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2329Uus kaugtöö juhis annab soovitusi töötervishoiu ja -ohutuse kohta2019-07-09<p><b>Sotsiaalministeerium t&ouml;&ouml;tas v&auml;lja juhise, mis annab soovitusi t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele, kes kasutavad kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusi. On oluline, et kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet s&otilde;lmides peetaks kinni ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetest, mille eest vastutab t&ouml;&ouml;andja.</b></p> <p>&bdquo;Kaugt&ouml;&ouml;l on mitmeid positiivseid k&uuml;lgi, nagu parem t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamine, t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kulude kokkuhoid, t&ouml;&ouml;kohtade loomine maapiirkondades ning v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste aktiivsem kaasamine t&ouml;&ouml;ellu,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml; ja pensionipoliitika osakonna t&ouml;&ouml;keskkonna juht <b>Seili Suder</b>. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml;l olles ei tohi unustada t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udeid, mille eesm&auml;rk on kaitsta t&ouml;&ouml;taja tervist. N&auml;iteks tuleb arvutiga t&ouml;&ouml;tajat n&otilde;ustada t&ouml;&ouml;koha kujundamise, t&ouml;&ouml;asendite vaheldumise ja liikumispauside tegemise vajalikkusest, et oleksid maandatud kaugt&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohud ning v&auml;lditud v&otilde;imalikud tervisekahjustused. T&ouml;&ouml;andja peab hindama ka kaugt&ouml;&ouml;l tekkivaid riske ning pakkuma v&otilde;imalusi nende maandamiseks.&ldquo;</p> <p>T&auml;navu kaugt&ouml;&ouml;d toetava juhi tunnustuse p&auml;lvinud <b>Rain Laane</b> s&otilde;nul pakub haigekassa t&ouml;&ouml;aja- ja koha paindlikkust, sest inimestel on &uuml;ha suurem ootus t&ouml;&ouml;- ja eraelu &uuml;hildamiseks just neile sobival viisil. &bdquo;Paindlikud t&ouml;&ouml;v&otilde;imalused pole enam privileeg, vaid osa t&auml;nap&auml;evasest t&ouml;&ouml;kultuurist ja toetame haigekassas seda m&otilde;tteviisi igati,&ldquo; &uuml;tles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. &bdquo;Meil on olemas erinevad IT-tehnilised lahendused, mille abil saab t&ouml;&ouml;d teha erinevatest asukohtadest. Samas ei ole tehnika see, mis kaugt&ouml;&ouml;d soosib &ndash; seda teevad ikka juhid, kes n&auml;itavad kaugt&ouml;&ouml;d tehes eeskuju ja toetavad inimestele v&otilde;imaluste loomist&ldquo;.</p> <p>Sotsiaalministeeriumi koostatud juhend annab soovitusi, mida r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi enne kaugt&ouml;&ouml; tegemist. N&auml;iteks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi m&otilde;tlema, kas ta suudab kaugt&ouml;&ouml; korral tagada t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise, hea koost&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajaga, meeskonnatunnetuse s&auml;ilimise ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; toimib edukalt vaid siis, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;tamise reeglites kokku leppinud. On t&auml;nuv&auml;&auml;rne, et kaugt&ouml;&ouml; korraldus saab selgepiirilise juhise, mis aitab t&ouml;&ouml;andjatel s&uuml;steemsemalt t&ouml;&ouml;korraldust l&auml;bi m&otilde;elda ja arvestada erinevate riskifaktoritega. See julgustab organisatsioone kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusi senisest rohkem kasutusele v&otilde;tma,&ldquo; &uuml;tles Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE tegevjuht <b>K&auml;rt Kinnas</b>.</p> <p>Juhendis on t&ouml;&ouml;andjate abistamiseks koostatud kaugt&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tava isiku riskianal&uuml;&uuml;s, mis toob esile info- ja kommunikatsioonivahendite abil tehtava kaugt&ouml;&ouml; p&otilde;hilised ohud nagu t&ouml;&ouml; kuvariga, sundasend, ps&uuml;hhosotsiaalsed ohud, nende ohtude tervisem&otilde;jud ning v&otilde;imalikud riskide maandamismeetmed, nagu t&ouml;&ouml;taja juhendamine, tihe koost&ouml;&ouml; ja infovahetus.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamisel peavad t&ouml;&ouml;andjad arvestama, et ka kaugt&ouml;&ouml;d tuleb teha ohutult ning kaugt&ouml;&ouml; tegemine ei v&auml;lista t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmisest. Kuna kaugt&ouml;&ouml; puhul tehakse t&ouml;&ouml;d v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;andja territooriumi, siis on t&ouml;&ouml;andjal keeruline kontrollida, milline on t&ouml;&ouml;taja tegelik t&ouml;&ouml;keskkond ning kas t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgib t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid. Seet&otilde;ttu ei teadvusta t&ouml;&ouml;andjad ning t&ouml;&ouml;tajad sageli, millised kohustused ja &otilde;igused selle t&ouml;&ouml;vormi kasutamisega kaasnevad ega aima, mida peaksid kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe s&otilde;lmimisel omavahel l&auml;bi r&auml;&auml;kima.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse alase juhisega on v&otilde;imalik tutvuda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&ouml;&ouml;elu portaalis</a>.</p> <p>Foto: Pixabay.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2328Mis on tööst põhjustatud haigestumine ja mis on kutsehaigus?2019-07-08<p><b>Lugeja k&uuml;sib: t&ouml;&ouml;tasin aastaid traktoristina, perearst suunas mind tervisliku seisundi t&otilde;ttu kutsehaiguse diagnoosimiseks P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskusesse. Mul diagnoositi t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumine, mitte aga kutsehaigus. Mis see veel on?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, t&ouml;&ouml;tervishoiu rakker&uuml;hma juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor: </i></b>Kutsehaiguse m&otilde;iste on v&auml;lja toodud Kutsehaiguste loetelu m&auml;&auml;ruses nr 66 &sect; 1, mille alusel haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud &sect;-des 2-4 v&otilde;i kui &sect;-des 5-6 nimetatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur on p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;taja haigestumise. Ehk l&uuml;hidalt on kutsehaigus haigus, mille on p&otilde;hjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigus on aga t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguri p&otilde;hjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks ja mida ei ole kutsehaiguste loetelus v&auml;lja toodud.&nbsp;</p> <p>Kutsehaiguse korral koostab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta, milles m&auml;rgib &auml;ra diagnoosid (v.a t&ouml;&ouml;andjale saadetavas teatises), kutsehaigestumise p&otilde;hjustanud ohutegurid, t&ouml;&ouml;andjad, kelle juures t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;is m&otilde;jutada kutsehaigestumist ning soovitused edasise t&ouml;&ouml;korralduse kohta. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst edastab teatise t&ouml;&ouml;tajale, t&ouml;&ouml;andjale ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile.&nbsp;</p> <p>Kutsehaigestumist uurib t&ouml;&ouml;andja ja vajadusel ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, selle k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja kutsehaigestumise asjaolud, kutsehaigestumise p&otilde;hjused ning abin&otilde;ud, kuidas edaspidi sarnaseid kutsehaigestumisi v&auml;ltida. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisest teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst ainult T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Parema ennetustegevuse korraldamiseks peab t&ouml;&ouml;taja enda t&ouml;&ouml;andjat oma t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisest ise teavitama.&nbsp;</p> <p>Kutsehaiguse korral on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saada h&uuml;vitisi, kuid t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise korral mitte, sest erinevalt kutsehaigestumisest, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisest terveneda.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2326Bioloogilised ohutegurid töökohal - mida arvestada ja kuidas vältida2019-07-05<p><b>Igal aastal seisavad m&otilde;nede valdkondade t&ouml;&ouml;tajad silmitsi looduslike ohuteguritega, mis nende tervist m&otilde;jutavad. Osaliselt annab neid v&auml;ltida v&otilde;i leevendada.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>K&otilde;ige kibedamal t&ouml;&ouml;ajal peab aednik ja lillekasvataja <b>Katrin Otto</b> (43) hoidma taskur&auml;tikut k&auml;ep&auml;rast, sest &otilde;ietolmuallergia t&otilde;ttu kipuvad silmad ja nina sorinal vett jooksma. Allergiline oli ta juba lapsena, ent sellegipoolest on ta kogu oma t&ouml;&ouml;elu ehk enam kui 20 aastat tegelenud justnimelt lilledega. Kavatsemata meelep&auml;rasest ametist loobuda. Pigem v&auml;ldib ta teatud lillesorte.</p> <p>&bdquo;V&auml;ga halvasti m&otilde;jus mulle p&auml;smaslill, samuti daalia. Kohe hakkasid silmad ja nina vett jooksma ning mul oli v&auml;ga-v&auml;ga paha olla,&ldquo; s&otilde;nab ta. Veretestide p&otilde;hjal on kindlaks tehtud, et allergiat tekitavad Katrinile nende &otilde;itseajal kask, lepp ja sarapuu. Lisaks sarik&otilde;ielised nagu petersell, koriander jms.</p> <p>Tegutsedes lillepoes m&uuml;&uuml;jana, selgus, et kr&uuml;santeem ajab Katrini hirmsasti k&ouml;hima. &bdquo;Seda ei osanud ma isegi kahtlustada. Kui ma l&otilde;puks antihistamiinikumi v&otilde;tma hakkasin, kadus ka k&ouml;ha,&ldquo; nendib Katrin, kes on erinevatel aegadel pidevalt kaasas kandnud silma- ja ninatilku, inhalaatorit, erinevaid tablette... &bdquo;Aja jooksul mingi muu allergia nagu kassi- ja koerakarvaallergia lisandub, aga &otilde;ietolmu oma on v&auml;henenud,&ldquo; nendib ta.&nbsp;</p> <p>Pidev puugioht varitseb aga RMK Hiiumaa metskonna metsa&uuml;lemat <b>Lembit R&uuml;hit, </b>kes on metsas t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le 30 aasta. Tema r&otilde;hutab, et k&otilde;ik metsas t&ouml;&ouml;tavad v&otilde;i k&auml;ivad inimesed peaksid end puukide vastu vaktsineerima. &bdquo;Puugil on peale puukentsefaliidi ka teisi haigusi, aga nende k&otilde;ikide vastu vaktsineerida ei saagi. Riskid on alati olemas.&ldquo; V&otilde;sapuugid ja rohupuugid eelistavad lehtpuumetsa. M&auml;nnimetsas ei pruugi neid ehk olla, kuigi puuk levib edasi ka loomade ja lindudega ning liigub ka ise. &bdquo;Alati on v&otilde;imalik puuki saada,&ldquo; s&otilde;nab Lembit R&uuml;hi.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas ennast kaitsta?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Milliste riskiteguritega peaks looduskeskkonnas tegutsev t&ouml;&ouml;taja arvestama? Soovitusi jagab</b><b> Apotheka apteeker Kerli Valge.</b></p> <p><b>1. Ennetus</b></p> <p>Metsas ja mujal looduses t&ouml;&ouml;tades on higistav inimene s&auml;&auml;skedele, p&otilde;drak&auml;rbestele, puukidele ja muudele mutukatele heaks sihtm&auml;rgiks. K&otilde;ige paremini kaitsed end kogu keha katva r&otilde;ivastusega. M&otilde;istlik on kanda m&uuml;tsi ja toppida p&uuml;ksis&auml;&auml;red sokkide sisse. Kasutada tuleks putukat&otilde;rjevahendeid ja kontrollida hiljem hoolikalt keha. T&ouml;&ouml;andja peab v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajal end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.</p> <p>2.&nbsp;<b>Putukahammustuse korral</b></p> <p>Putuka hammustuskoht pese seebi ja k&uuml;lma veega puhtaks. Nii v&auml;hendad &auml;rritust ja s&uuml;gelust ning p&otilde;letiku teket. K&uuml;lmakompress v&auml;ldib v&otilde;i leevendab turset. Hammustust ei tohi kratsida ― see soodustab m&uuml;rgi levimist, t&otilde;stab p&otilde;letiku ja nahavigastuse riski. Putukahammustusest p&otilde;hjustatud tugevat &auml;rritust ja s&uuml;gelust leevendavad allergiavastased preparaadid, antiseptikuga puhastamine ja jahutav salv v&otilde;i geel, mis sisaldab aaloed, eukal&uuml;pti v&otilde;i teepuu&otilde;li. Apteegist leiab ka s&uuml;gelust ja naha&auml;rritust leevendavaid tooteid.&nbsp;</p> <p><b>3. Mesilase ja herilase n&otilde;elamise korral</b> eemalda kindlasti astel. Pintsette kasutades saad n&otilde;ela m&uuml;rgipauna l&otilde;hkumata k&auml;tte. Puhasta torkehaav, et v&auml;hendada p&otilde;letikuriski. Astla k&uuml;ljes on m&uuml;rgipaun, mis ei erita kogu m&uuml;rki kohe, vaid aja jooksul. Pigistades v&otilde;ib kogu m&uuml;rk naha alla sattuda ja n&otilde;elamise reaktsioon t&otilde;sisem olla. Kui oled astla k&auml;tte saanud, toimi nagu s&auml;&auml;sehammustuse puhul.</p> <p>Mesilase ja herilase m&uuml;rk v&otilde;ib tundlikel inimestel p&otilde;hjustada lisaks &auml;rritusele allergilist reaktsiooni. Raskematel juhtudel tekib anaf&uuml;laktilise &scaron;oki oht, millega v&otilde;ivad kaasneda v&auml;ga t&otilde;sised tagaj&auml;rjed. Reaktsioon ilmneb paari minuti jooksul, inimene v&otilde;ib kohe teadvuse kaotada. Juba hingamisraskuste ilmnemisel peab kutsuma kiirabi. Raskete allergian&auml;htudega t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;iksid olla suvisel ajal looduses t&ouml;&ouml;tades kaasas esmaabikarp adrenaliinis&uuml;stla, gl&uuml;kokortikoidi ja m&otilde;ne antihistamiinset ainet sisaldava allergiarohuga.&nbsp;</p> <p><b>4. Puugihammustuse korral </b>eemalda puuk nahalt puugikonksu v&otilde;i peenikese otsaga pintsettide abil. Puugist tuleb kinni v&otilde;tta v&otilde;imalikult naha ja puugi pea l&auml;hedalt. Tema tagakeha ei tohi pigistada, kuna nii tekib oht suruda s&uuml;ljen&auml;&auml;rmete ja seedekanali sisu haava sisse, mist&otilde;ttu v&otilde;ib ka haigustekitaja inimese organismi j&otilde;uda. Puuk tuleb nahalt &auml;ra t&otilde;mmata ettevaatlikult, rahuliku liigutusega vertikaalses suunas. J&auml;rsult t&otilde;mmates v&otilde;ivad puugi kinnitusj&auml;tked ehk pea j&auml;&auml;da naha sisse. Kui see juhtub, siis keha kaitseraktsioonid t&otilde;rjuvad selle sealt peatselt v&auml;lja. Puugi hammustuskoht tuleb desinfitseerida ja vajadusel katta plaastriga, et mustus haava ei p&auml;&auml;seks.&nbsp;</p> <p><b>5. &Otilde;ietolmuallergia p&otilde;hilised p&otilde;hjustajad</b></p> <p>Kask on puudest k&otilde;ige sagedasem allergia tekitaja. Haigusn&auml;hte v&otilde;ivad p&otilde;hjustada ka kasemahl ja &ndash;viht ning kasepuit. Teiste puude (tamm, paju, pappel, saar, vaher ja jalakas) &otilde;ietolm tekitab allergiat tunduvalt harvem. M&auml;nni &otilde;ietolm v&otilde;ib hingamisteid vaid &auml;rritada. Allergiat v&otilde;ib p&otilde;hjustada ka v&otilde;ilill.</p> <p>Suve esimeses pooles tekitavad kaebusi heintaimed (timut, aruhein, kerahein, raihein, nurmikas ja luste) ning teises pooles enamasti puju. Harva teised rohttaimed (malts, n&otilde;ges, teeleht ja oblikas). Kultuurtaimedest v&otilde;ivad &otilde;ietolmuallergiat p&otilde;hjustada enim rukis, raps ja lupiin.&nbsp;</p> <p><b>5. Kuidas &otilde;ietolmuallergiaga toime tulla?</b></p> <p>Aednikel ja teistel t&ouml;&ouml;tajatel, kel ilmneb &otilde;ietolmuallergia, v&otilde;ib esineda ninas&uuml;gelus, aevastamine, vesine nohu ja ninakinnisus. Kaasneda v&otilde;ib ka silmade s&uuml;gelus koos punetuse ja tursega ning suureneda pisaravool. Harvem on kurgu ja k&otilde;rvade s&uuml;gelust, n&otilde;gesl&ouml;&ouml;vet v&otilde;i nahap&otilde;letiku &auml;genemist. &Otilde;ietolm v&otilde;ib tekitada kuiva k&ouml;ha, k&ouml;hahooge ja hingamisraskust.</p> <p>&Otilde;ietolmuallergiaga tekib enamasti &otilde;itsemise ajal. Selle tunnuseks on huulte turse, suu ja neelu s&uuml;gelus ning turse, harvem ka neelu- v&otilde;i k&otilde;riturse. V&otilde;ib esineda iiveldust, oksendamist, k&otilde;huvalu ja isegi anaf&uuml;laksiat.</p> <p>Ravimite valikul l&auml;htu haigusn&auml;htude iseloomust ja raskusest. Olenevalt sademete hulgast v&otilde;ib neid m&otilde;nel aastal rohkem vaja olla, teisel v&auml;hem. Enamasti on m&otilde;istlik tarvitada suukaudseid allergiaravimeid &ndash; antihistamiinikume. Kiire toime alguse t&otilde;ttu v&otilde;ib neid harvade kaebuste korral v&otilde;tta vaid &uuml;he p&auml;eva kaupa. &Uuml;ldjuhul on tarvis manustada &uuml;ks tablett p&auml;evas, m&otilde;ne ravimi puhul rohkem. M&otilde;ned allergiaravimid v&otilde;ivad tekitada unisust ja uimasust, eriti ravi alguses esimestel p&auml;evadel. Masinatega t&ouml;&ouml;tades tasub seda endale teadvustada ja ettevaatlik olla.</p> <p>Olenevalt s&uuml;mptomitest tuleks kasutada silmatilku, n&auml;omaski, nahasalve, soolalahust v&otilde;i ninakinnisuse korral ka p&otilde;letikuvastast hormooni sisaldavat ninapihustit. M&otilde;istlik on esmalt loputada nina meresoola lahusega ja seej&auml;rel kasutada ravispreid, et viimane paremini m&otilde;ju avaldaks.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2325Konsultant-konsulteeritav: Katrin Tamm, Scanfil OÜ2019-07-04<p><em>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tjaid, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks muuta. N&otilde;u saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted, tegevusalast s&otilde;ltumata. &Uuml;ha enam kutsuvad konsultante n&otilde;ustama ka mittetulundus&uuml;hingud.</em></p> <p><b>Konsulteeritav <br /> Katrin Tamm<br /> Scanfil O&Uuml;</b></p> <p><b>Millega Scanfil tegeleb? </b></p> <p>Scanfil on rahvusvaheline tootmisega tegelev lepingupartner oma klientidele. See t&auml;hendab, et Scanfilil ei ole oma tooteid ega toodete leiutajaid &ndash; valmistame oma klientidele nende arendatud tooteid. Meie tagame toodete hea kvaliteedi ning vajadusel teeme ka muudatused v&otilde;i parandused. Meil on palju t&ouml;&ouml;valdkondi ning Scanfili grupis oleme meie k&otilde;ige laialdasema t&ouml;&ouml;valdkonna esindajad &ndash; meil on lehtmetalli t&ouml;&ouml;tlus, vase- ja alumiiniumit&ouml;&ouml;tlus koos galvaniseerimise ja v&auml;rvimisega, kaablite valmistus, elektroonika valmistus koos vajaliku kaitsepindamisega ning k&otilde;igist osadest vajaliku koostu valmistamine. Meie kliendid on energia- ja t&ouml;&ouml;stusautomaatika, kliimaj&auml;lgimisseadmete, t&otilde;stetehnika ning kommunikatsiooni valdkonna t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tted.</p> <p><b>Kuidas te T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde j&otilde;udsite? </b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuseni ei j&otilde;udnud me kiiresti. Nii nagu eestlasele omane, enne m&otilde;tlesime ja k&otilde;hklesime &uuml;sna pikalt. Kuulasime maad ja k&uuml;sisime teiste k&auml;est, kelle juures oli konsultant k&auml;inud. Ja suur oli minu &uuml;llatus, kui sain positiivse vastuse. Kas t&otilde;esti on T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultant abistaja, mitte karistaja rollis?</p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks? </b></p> <p>Konsulteerimine l&auml;ks v&auml;ga h&auml;sti. Suisa nii h&auml;sti, et kutsusime konsultandi uuesti. Kui edaspidi m&otilde;ni probleem tekib, siis me enam ei k&otilde;hkle telefoni haaramast ja teda uuesti ettev&otilde;ttesse kutsumast. Esimesel korral oli meil mitmeid k&uuml;simusi, kus ise lahenduse leidmine tundus v&otilde;imatu. Me soovisime, et konsultant hindaks kogenud pilguga meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonda ja juhiks t&auml;helepanu kohtadele, mida me ise ei ole osanud m&auml;rgata v&otilde;i mis on j&auml;&auml;nud t&auml;helepanuta. Saime vastuse n-&ouml; m&uuml;stilisele probleemile trepiga, kus t&ouml;&ouml;tajad kippusid komistama, ehkki k&otilde;ik tundus olevat korras.</p> <p>Samuti saime n&otilde;uandeid isikukaitsevahendite teemal: kas meie valitud isikukaitsevahend on piisav v&otilde;i mitte ja kuidas selles selgusele j&otilde;uda. Konsultant Rein Reisberg andis n&otilde;u, kuidas hinnata, kas tootmist&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tekitab &uuml;lepinget silmadele. Olin varem k&uuml;sinud sel teemal n&otilde;u erinevatelt riskianal&uuml;&uuml;si tegijatelt ja otsinud tulutult juhiseid internetist. Tekkis tunne, et seda hinnatakse subjektiivselt ja &uuml;htegi meetodit olemas ei olegi. &Otilde;nneks oli sellele k&uuml;simusele Rein Reisbergil olemas vastus ja meetod, mille abil koormust n&auml;gemiselunditele hinnata. Ta jagas lahkelt selgitusi. Saime veel mitmeid soovitusi seoses vibratsiooniga ja alaealistele lubatud/keelatud t&ouml;&ouml;dega.</p> <p>Konsultandi k&uuml;lastus j&auml;ttis v&auml;ga positiivse mulje. Ei tekkinud hirmu k&uuml;sida n-&ouml; rumalaid k&uuml;simusi, millele ise vastust ei tea. K&otilde;ik k&uuml;simused, mis olid sellel hetkel, said vastuse ja konsultant jagas n&otilde;uandeid. K&uuml;simusi tekib aja jooksul muidugi juurde.</p> <p>Siinkohal teeksin kohe T&ouml;&ouml;inspektsioonile ettepaneku leida inimesed, kes oleksid n&otilde;us pakkuma mentorlust tootmisettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistidele. On need siis m&otilde;ne teise ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistid v&otilde;i &uuml;likooli&otilde;ppej&otilde;ud v&otilde;i hoopis ettev&otilde;tted, kes pakuvad t&ouml;&ouml;ohutusega seotud teenust. Kindlasti v&otilde;iks korraldada rohkem temaatilisi infohommikuid v&otilde;i &uuml;marlaudu &uuml;le Eesti.</p> <p>Soovitan t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenust k&otilde;igile! See on suurep&auml;rane v&otilde;imalus saada t&ouml;&ouml;keskkonnaalast professionaalset n&otilde;ustamist.&nbsp;</p> <p><b>Konsultant <br /> Rein Reisberg <br /> T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</b></p> <p>Osa&uuml;hingut Scanfil olen konsulteerinud kahel korral umbes pooleaastase vahega. M&otilde;lemal korral on kohtumise algataja olnud ettev&otilde;te. See on suur, &uuml;le 500 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te, kus &uuml;hep&auml;evase kohalviibimisega ei ole v&otilde;imalik kogu t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega seonduvat tegevust h&otilde;lmata. Seet&otilde;ttu on palju abi olnud sellest, et m&otilde;lemal korral on ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist kutses kirjeldanud, mis teemasid kohtumisel arutada soovitakse. Ettev&otilde;ttes on aastaid tegeldud t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisega ja seet&otilde;ttu ei ole neil teemasid, millega peaks nullist alustama. Nende soov on olnud koos vaadata seni tehtut, arutada ettev&otilde;ttes tekkinud ideid, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda veel tervist s&auml;&auml;stvamaks muuta, ja saada arvamus konsultandilt, kes n&auml;eb nende t&ouml;&ouml;keskkonda k&otilde;rvaltvaataja pilguga.</p> <p>Esimese kohtumise ajend oli ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;si uuendamine. Konkreetsemalt r&auml;&auml;kisime koormusest silmadele v&auml;ikeste detailide t&auml;psust n&otilde;udval paigaldamisel ja ohust liikumisteedel. Arutasime, kuidas v&auml;ltida nutiajastu negatiivset ilmingut &ndash; puhkepausidele minejad v&otilde;i sealt tulijad on s&uuml;venenud nutitelefonidesse ega pruugi m&auml;rgata tootmistsehhides liikuvaid t&otilde;stukeid. Arutasime ka v&otilde;imalusi &uuml;he trepi harvemaks kasutamiseks, kuna selle astmete s&uuml;gavus on tavalisest v&auml;iksem ja seal liikumine midagi k&auml;es kandes v&otilde;ib olla ohtlik.</p> <p>Lisaks j&auml;id silma m&otilde;ned masinate ohutusega seotud probleemid. Paljudes ettev&otilde;tetes on ajapikku masinate konstruktsiooni muudetud, et nendega oleks mugavam t&ouml;&ouml;tada, v&otilde;i on nende ohutusseadised mittekasutatavad v&otilde;i raskesti ligip&auml;&auml;setavad asukoha t&otilde;ttu. Ettev&otilde;tetes ollakse sellega harjunud, sest masin on juba pikka aega selline olnud, ja p&otilde;hjalikumat riskianal&uuml;&uuml;si v&otilde;i kontrolli sisekontrolli k&auml;igus neile ei tehta.</p> <p>Teise kohtumise kutses kirjeldati &uuml;ht konkreetset t&ouml;&ouml;tamiskohta ja sooviti n&otilde;u, mida teha, et t&ouml;&ouml;koht vastaks n&otilde;uetele. See konsulteerimine on j&auml;&auml;nud meelde nii tavalisest p&otilde;hjalikuma eelt&ouml;&ouml;ga kui ka aktiivse suhtlemisega p&auml;rast kohtumist. Tegemist oli spetsiifilist tolmu tekitava t&ouml;&ouml;ga ja seet&otilde;ttu tuli eelnevalt uurida nii tolmu m&otilde;ju inimesele kui ka v&otilde;imalusi tolmuga kokkupuute v&auml;hendamiseks.</p> <p>P&auml;rast kohtumist t&auml;psustasime kasutatavate isikukaitsevahendite sobivust ning ettev&otilde;te suhtles aktiivselt isikukaitsevahendite m&uuml;&uuml;jaga, et saada teavet isikukaitsevahendite kaitseomaduste ja kasutustingimuste kohta. Ehkki tegemist oli tuntud isikukaitsevahendite valmistaja ja edasim&uuml;&uuml;jaga, tuli t&auml;psustada nii pakendietiketil kui ka kasutusjuhendis kirjutatut. Ei tundunud reaalne, et osakese filtrit ei tohi hoida v&auml;iksema kui 90% suhtelise &otilde;huniiskuse juures. Kuid just selliseks oli t&otilde;lkes tekst muutunud. Paraku teevad vigased kasutusjuhendid isikukaitsevahendeid kasutavate ettev&otilde;tete elu keeruliseks.</p> <p>Kohtumised Scanfilis tegid meeldivaks inimesed, kellega kohtusin: t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ja t&ouml;&ouml;tajad. Nad olid h&auml;sti kursis ettev&otilde;ttes tehtavaga ja pakkusid v&auml;lja ideid t&ouml;&ouml;keskkonna parandamiseks. Aval suhtlemine aitas paremini m&otilde;ista nende t&ouml;&ouml;keskkonna ohte ja seet&otilde;ttu oli v&otilde;imalik pakkuda ka rohkem lahendusi.</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2324Kutsehaigestumise juhtum: 36 aastat kokana töötamist2019-07-03<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas kokana 36 aasta jooksul kahe erineva t&ouml;&ouml;andja juures. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka kuulus toidu valmistamine ja selle serveerimine. &Uuml;ks &uuml;lesannetest oli liikuval liinil termoskandikute t&auml;itmine toidun&otilde;ude ja toiduga erineva k&otilde;rgusega tasapindadelt. P&auml;eva jooksul tuli kolmel korral t&auml;ita ligi 200 kandikut. Suuri raskusi tuli t&ouml;&ouml;tajatel koos t&otilde;sta, abivahendeid raskuste teisaldamiseks ei olnud. T&ouml;&ouml;taja k&uuml;ll tundis aastaid, et t&ouml;&ouml; on talle koormav ning t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks jalad, k&auml;ed ja selg valutavad, kuid ei teadnud, et peaks sellest t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kima. T&ouml;&ouml;andjad ei saatnud t&ouml;&ouml;tajat tervisekontrolli. T&ouml;&ouml;tajat juhendati t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalaselt viimase t&ouml;&ouml;andja poolt alles kaks aastat enne kutsehaiguse diagnoosimist. T&ouml;&ouml;tajal diagnoositi kutsehaigus, mille p&otilde;hjustas f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml; koormusega k&auml;tele.</p> <p><b>Miks?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja viimase t&ouml;&ouml;andja juures oli t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis f&uuml;sioloogilise ohuteguri esinemine hinnatud madalaks. T&ouml;&ouml;andja ei olnud riskianal&uuml;&uuml;sis eraldi k&auml;sitlenud f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; koormust k&auml;tele, jalgadele ega muudele kehaosadele. Seega oli alahinnatud ohutegureid, millega puutuvad kokku k&ouml;&ouml;gis t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad. Kuna riskianal&uuml;&uuml;sis ohutegurit alahinnati, siis ei olnud t&ouml;&ouml;andja koostanud ka tegevuskava, milles oleks pidanud kirjeldama, kuidas koormust k&auml;tele v&auml;hendada ja leevendada.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajat juhendati t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalaselt alles p&auml;rast 34 aastat kokana t&ouml;&ouml;tamist, kuid riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;tajale kummagi t&ouml;&ouml;andja juures ei tutvustatud. T&ouml;&ouml;taja s&otilde;nul ei olnud ta teadlik oma t&ouml;&ouml; terviseriskidest ja ei osanud kasutada ergonoomilisi t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Kumbki t&ouml;&ouml;andjatest ei pidanud vajalikuks t&ouml;&ouml;taja saatmist tervisekontrolli, sest arvasid, et risk tervisekahjustuse tekkimiseks on madal. Seet&otilde;ttu ei saanud t&ouml;&ouml;andja ka t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti kaudu t&ouml;&ouml;taja &uuml;lekoormusest teada. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse kehva korralduse t&otilde;ttu loodi v&otilde;imalus kutsehaiguse kujunemiseks.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2322Töötajad välismaalt - vastastikku vajalik lahendus2019-07-02<p><b>T&ouml;&ouml;d otsiv ja teha sooviv ajutise t&ouml;&ouml;loaga t&ouml;&ouml;taja raja tagant p&uuml;hendub eelk&otilde;ige raha teenimisele. Kui ettev&otilde;te ja elupaik sobivad, siis pole v&auml;listatud soov sinna alaliselt j&auml;&auml;dagi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Mida teha, kui farmis n&otilde;uab hoolt mitusada veist, aga talitajaid napib? V&otilde;i meiereis j&auml;&auml;b osa juustust v&otilde;i kohupiimast tegemata, sest &uuml;ks inimene ei jaksa kogu tootmismahtu hallata? Samas sobilikke t&ouml;&ouml;tajaid &uuml;mbruskonnas napib v&otilde;i neid polegi?</p> <p>V&otilde;rumaal asuva <b>Nopri talu peremees</b> <b>Tiit Niilo </b>nendib, et t&ouml;&ouml;j&otilde;uprobleem on karjuv. &bdquo;N&auml;iteks on haamri all kohalik hooldekodu. H&otilde;reasustatud regioonides on t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadus ikka v&auml;ga suur. T&auml;naseks on &bdquo;&otilde;lek&otilde;rred&ldquo; siiski olemas, olgugi, et mitte eestikeelsed.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate leidmiseks lasi Niilo avaldada konkursikuulutused nii Eesti T&ouml;&ouml;tukassas kui sotsiaalmeedias. Eelmise aasta augustis leitigi sobivad inimesed Siberist ja Ukrainast. &Otilde;igupoolest v&otilde;tsid huvilised Tiit Niiloga ise &uuml;hendust, sest olid leidnud teabe Facebooki vahendusel, mille oli sinna postitanud Eesti T&ouml;&ouml;tukassa. T&ouml;&ouml;loa taotlemiseks vajalike paberitega sai Niilo h&otilde;lpsalt ise hakkama, Politsei- ja Piirivalveamet tegutses kiirelt.</p> <p>24aastase k&otilde;rgema zootehnilise haridusega vene noormehe, kes on farmis robotioperaator, t&ouml;&ouml;luba kehtib jaanip&auml;evani. Tiit Niilo on tema t&ouml;&ouml;ga v&auml;ga rahul. Mees soovib siduda oma tuleviku Eestiga ja panustab vastavalt. T&ouml;&ouml;le v&otilde;etud ukraina mees, k&otilde;rgharidusega ajaloo&otilde;petaja, on juustumeistri abiline. K&otilde;rgharitud klaveri&otilde;petaja meiereit&ouml;&ouml;line.&nbsp;</p> <p><b>Koos ei tehta ainult t&ouml;&ouml;d</b></p> <p>&bdquo;Koolitasime t&ouml;&ouml;tajaid ettev&otilde;ttes ja nad on v&auml;ga h&auml;sti kohanenud,&ldquo; s&otilde;nab Niilo. Kuna &uuml;ks ukrainlane saabus Eestisse perega, siis tuli korraldada lapsele lasteaiakoht, aidata otsida korterit jms. &bdquo;Juhtus nii, et ukrainlane t&otilde;i t&ouml;&ouml;le kohe ka oma abikaasa. Kui mehe t&ouml;&ouml;aeg sai l&auml;bi, j&auml;i ta koduseks, kuid abikaasa sai asuda tema asemele.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;l oldud aja jooksul on kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad n&auml;inud ja kogenud meil sedav&otilde;rd palju positiivset, et soovivad Eestisse elama j&auml;&auml;da ning usuvad ka Nopriga koost&ouml;&ouml;sse. Tiit Niilo r&otilde;hutab, et v&auml;list&ouml;&ouml;tajad hindavad k&otilde;rgelt kohalikke inimesi, t&ouml;&ouml;- ja elukeskkonda. &bdquo;Poole aastaga on nad saavutanud kohalike palgataseme, olles igati tublid. Suhtuvad t&ouml;&ouml;sse t&otilde;siselt, on iseseisvad ja initsiatiivikad.&ldquo;</p> <p>On ilmselge, et ettev&otilde;ttes valitsev kogukonnatunne muudab v&auml;lismaalt tulijate t&ouml;&ouml; ja elu m&otilde;nusamaks, sest koos ei tehta mitte &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;d, vaid elatakse ka &uuml;hes piirkonnas ja suheldakse v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aegagi.</p> <p>Kuigi ettev&otilde;ttes r&auml;&auml;gitakse risti-r&auml;sti erinevaid keeli &ndash; eesti, v&otilde;ro, vene, inglise, ukraina ―, siis siberlane on juba l&auml;binud eesti keele kursused. Teistele on keelekursus broneeritud, aga kevadise tiheda t&ouml;&ouml;graafiku t&otilde;ttu pole veel olnud v&otilde;imalik kaks korda n&auml;dalas keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva koolitusel osaleda.</p> <p>Aastate eest, mil Tiit Niilo soovis hakata tootma lisanditega Gouda juustu, mida Eestis veel ei valmistatud, kutsus ta ametisse juustumeistri Hollandist. &bdquo;T&ouml;&ouml;kogemus temaga oli hea, aga palga- ja keskkonnaootused v&auml;ga k&otilde;rged,&ldquo; s&otilde;nab Niilo, t&auml;psustades, et L&auml;&auml;ne-Euroopa p&auml;ritolu t&ouml;&ouml;tajatele tuleb Ida-Euroopa olusid eriliselt selgitada. Kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;j&otilde;ud soovib aga eelk&otilde;ige raha teenida ega krimpsuta nina ka lihtsaid t&ouml;id tehes. &bdquo;L&auml;&auml;nest palkame k&otilde;rgepalgalisi spetsialiste sellise profiiliga kohtadele, kus meil pole asjatundjaid v&otilde;tta.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajaid napib aina enam</b></p> <p>Rajataguste t&ouml;&ouml;tajate palkamine muutub aina aktuaalsemaks ja h&auml;dap&auml;rasemaks. <b>Eesti Panga &ouml;konomisti Rasmus Kattai</b> v&auml;itel v&auml;heneb meie t&ouml;&ouml;eas inimeste arv l&auml;hema k&uuml;mne aasta jooksul 30 000 v&otilde;rra, ent juba praegu kurdavad ettev&otilde;tjad t&ouml;&ouml;j&otilde;unappuse &uuml;le. Seda oludes, kus inimeste t&ouml;&ouml;turul osalemise aktiivsus on l&auml;bi aegade suurim ja t&ouml;&ouml;j&otilde;ud pole veel &otilde;igupoolest kahanema hakanudki.</p> <p>&bdquo;Kui vajatakse v&auml;lismaa t&ouml;&ouml;j&otilde;udu ja ettev&otilde;tja oskab suhelda vene keeles, siis h&auml;id ja sobilikke inimesi on v&otilde;imalik leida miljonite hulgast,&ldquo; t&otilde;deb ettev&otilde;tja Niilo, nimetades, et n&auml;iteks Ukraina veebilehtedele saab t&ouml;&ouml;pakkuja riputada t&ouml;&ouml;tajate otsingusoovid. &bdquo;Ei pea kasutama t&ouml;&ouml;vahendusfirma teenust. Eriti, kui inimesi on vaja leida rohkem.&ldquo;</p> <p><b>Siseministeeriumi kommunikatsioonin&otilde;unik</b> <b>Merje Klopets </b>r&otilde;hutab, et l&uuml;hiajaliselt saab Eestis t&ouml;&ouml;tada kuni aasta ja seesugustele t&ouml;&ouml;tajatele kehtib palgakriteerium ehk maksta tuleb v&auml;hemalt Eesti keskmist palka. L&uuml;hiajalisi t&ouml;&ouml;tamisi registreeriti 2018. aastal 19 858. K&otilde;ige enam tullakse meile t&ouml;&ouml;le Ukrainast, kust eelmisel aastal oli p&auml;rit 15 524 t&ouml;&ouml;tajat. Selle aasta esimese kvartali jooksul oli registreerunuid 7444.</p> <p>&bdquo;Tuleb olla teadlik, et arvesse l&auml;hevad registreerimised, mis t&auml;hendab, et &uuml;ks inimene v&otilde;ib statistikas esineda ka mitu korda. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tab ta viis kuud, kuid seej&auml;rel naaseb m&otilde;ne kuu p&auml;rast taas Eestisse ja temaga tehakse uus l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise registreerimine.&ldquo;</p> <p>Peale kolmandate riikide kodanike tulevad Eestisse t&ouml;&ouml;le ka Euroopa Liidu kodanikud, kellest esikolmiku moodustavad Soome, L&auml;ti ja Saksamaa kodanikud, kes on oma elukoha ka Eestis registreerinud.&nbsp;</p> <p><strong>V&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus suureneb</strong><br /><br />Eesti Maksu- ja Tolliameti andmeil hakkas v&auml;list&ouml;&ouml;tajate h&otilde;ive t&auml;nu erasektorile alates 2017. aastast kiirenema, ulatudes 2018. aasta teisel poolel 2,4%ni.<br /><br />L&auml;ti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmeil on v&auml;lismaiste t&ouml;&ouml;tajate osakaal aina kasvanud, sest 70% t&ouml;&ouml;andjaist on oskust&ouml;&ouml;tajate leidmisega h&auml;das. Peamiselt palgatakse neid Leedust, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Bulgaariast. Kui 2014. aastal kaasati 3218 v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajat, siis 2018. aastal juba 11 359 ja nende osakaal on t&otilde;usnud t&auml;navugi.<br /><br />Leedu Migratsiooniameti andmeil on viimase aasta jooksul lisandunud Leedu t&ouml;&ouml;turule 52 000 v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;list, kellest enamik on p&auml;rit Ukrainast. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajate osakaal suureneb, ise&auml;ranis vajatakse k&otilde;rgtehnoloogiliste ja IT-oskustega inimesi</p> <p><b>Hea teada ja t&auml;psemalt uurida:</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eestis t&ouml;&ouml;tamise ja elamise aluseid reguleerib </b>&bdquo;V&auml;lismaalaste seadus&ldquo; (vt <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019197?leiaKehtiv" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019197?leiaKehtiv</a>) ja selle seaduse muutmise seadus, mis v&otilde;eti vastu 2. mail 2018 (vt <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/117052018001" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/akt/117052018001</a>).&nbsp;</p> <p><b>&Uuml;levaate viimaste aastate r&auml;ndestatistikast: </b><a href="https://issuu.com/siseministeerium/docs/r_ndestatistika__levaade_2014-2018" target="_blank">R&auml;ndestatistika &uuml;levaade 2014-2018</a></p> <p><b>J&auml;rgnev rakendusuuring kaardistab v&auml;lismaalaste profiile ja nende vastavust Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;uturu vajadustele:&nbsp;</b><a href="https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodakondsus_ja_r2nne/2015_profiilide_uuringu_lopparuanne.pdf" target="_blank">2015 profiilide uuringu l&otilde;pparuanne</a></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Joonas Niilo</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2321Lugeja küsib, jurist vastab: kas 16aastane tohib öösel restoranis alkoholi müüa?2019-07-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: minu 16aastane laps l&auml;ks t&ouml;&ouml;le restorani. Esialgu ma ei muretsenud, sest on hea, kui noor inimene esimese t&ouml;&ouml;kogemuse saab. N&uuml;&uuml;d aga k&auml;ib ta t&ouml;&ouml;l ka &ouml;&ouml;sel ning m&uuml;&uuml;b alkoholi. Turvameest minu teada seal ei ole. Olen mures tema turvalisuse p&auml;rast, eriti &ouml;&ouml;tundidel t&ouml;&ouml;tamisel ja koju tulemisel. Mida peaksin tegema, et olukord muutuks?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>Esmane vastutus lapse heaolu eest on alati lapsevanemal. K&otilde;ikide alaealiste, sh 16 ja 17aastaste t&ouml;&ouml;le lubamiseks on tarvis lapsevanema n&otilde;usolekut. See t&auml;hendab, et vanem tutvub lapse tulevase t&ouml;&ouml; tingimustega, nt mitu tundi noor p&auml;evas t&ouml;&ouml;tab, mis kellaaegadel, millised on t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne. Kui pakutav t&ouml;&ouml; on sobiv, siis annab vanem n&otilde;usoleku ning alles seej&auml;rel s&otilde;lmitakse noorega t&ouml;&ouml;leping. Kui vanema n&otilde;usolek puudub, siis on t&ouml;&ouml;leping t&uuml;hine.&nbsp;</p> <p>Kui teie puhul eelnevalt kokkulepitu erineb tegelikkusest, siis on oluline teada, et mittekoolikohustuslikul noorel ei ole lubatud t&ouml;&ouml;tada peale kella 22, teha &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d ning t&ouml;&ouml;tada kauem kui kaheksa tundi p&auml;evas. Noor peab keelduma ettepanekust selliselt t&ouml;&ouml;tada. &Uuml;kski alaealine ei tohi m&uuml;&uuml;a ega serveerida alkoholi. Ka sellisest ettepanekust tuleb keelduda.&nbsp;</p> <p>Turvalisus on samuti &uuml;ks olulisi t&ouml;&ouml;keskkonna tingimusi. Nii alaealised kui t&auml;isealised t&ouml;&ouml;tajad peavad teadma, mida ohu korral teha, kellele helistada, kus on paanikanupp, millised on t&ouml;&ouml;tajate rollid ohuolukorras jne. Ka see pool tuleb t&ouml;&ouml;suhte alguses l&auml;bi r&auml;&auml;kida.&nbsp;</p> <p>Kui sellised rikkumised siiski aset leiavad, siis vastutus on t&ouml;&ouml;andjal. T&ouml;&ouml;andjate &uuml;le teeb j&auml;relevalvet T&ouml;&ouml;inspektsioon. Kontrollime nii alaealiste t&ouml;&ouml;tingimusi kui t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega ning rikkumiste tuvastamisel alustame menetlusega. Politsei- ja piirivalveamet kontrollib mh ka seda, ega alaealised k&auml;itle alkoholi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooniga saab &uuml;hendust t&ouml;&ouml;p&auml;eviti telefonil 640 6000. Vihje v&otilde;ib saata aadressil&nbsp;<a href="mailto:vihje@ti.ee">vihje@ti.ee</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2320Eesti parim praktikakoht on Radisson Blu Hotel Olümpia2019-07-01<p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursi &bdquo;Parim praktikakoht 2019&ldquo; v&otilde;itis Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia, kes paistab silma l&auml;bim&otilde;eldud ja s&uuml;steemse praktika korraldamisega juba paljude aastate jooksul.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tte esitas konkursile Tallinna Teeninduskool, kelle &otilde;ppuritele on Ol&uuml;mpia hotell pikka aega oluliseks praktikabaasiks. Auhinna andsid t&auml;na &uuml;le peaminister J&uuml;ri Ratas, T&ouml;&ouml;andjate keskliidu juhataja Arto Aas ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.&nbsp;</p> <p>Peaminister <b>J&uuml;ri Ratase</b> s&otilde;nul on parima praktikakoha konkurss hea n&auml;ide, kuidas positiivselt ja &uuml;heskoos Eestit edasi viia. &bdquo;Praktika on t&ouml;&ouml;elu vundament. Nagu spordis loob edukaks v&otilde;istlemiseks aluse treening, pillim&auml;ngus harjutamine v&otilde;i teaduses katsetamine.&nbsp;Konkurss aitab selgitada, kuidas seda vundamenti k&otilde;ige paremini laduda, et see oleks kasulik k&otilde;igile osapooltele. Nii praktikantidele endile kui ka nende juhendajatele, &otilde;ppeasutustele ja ettev&otilde;tetele, kindlatele valdkondadele ning tervele Eesti majandusele,&ldquo; &uuml;tles Ratas.&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja <b>Arto Aasa</b> s&otilde;nul on noortel lihtsam t&ouml;&ouml;d leida, kui neil on &otilde;iged oskused. &Uuml;ks v&auml;ga suur osa selle saavutamiseks on &otilde;pingute jooksul reaalsete t&ouml;&ouml;andjate juures praktika l&auml;bimine.&nbsp;</p> <p>&ldquo;T&ouml;&ouml;andjale on praktikandid nii v&otilde;imalus kui ka lisakohustus. V&otilde;imalus &ndash; sest praktikantide seast v&otilde;ib leida uusi h&auml;id t&ouml;&ouml;tajaid. Kohustus &ndash; kuna praktikant vajab juhendamist, see on aga mahukas lisat&ouml;&ouml;,&rdquo; &uuml;tles Aas. &ldquo;Peame ka oluliseks, et praktikandid saaksid t&otilde;esti harjutada p&auml;ris t&ouml;&ouml;d, mitte ei pandaks neid jooksupoiste v&otilde;i kohvikeetjate rolli. Seep&auml;rast t&otilde;stamegi esile neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes praktikantide arendamisega s&uuml;steemselt tegelevad. Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia on siin suurep&auml;rane eeskuju, kes praktikabaasina tegeleb j&auml;relkasvuga kogu sektori jaoks.&rdquo;&nbsp;</p> <p>Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia personalijuhi <b>Airi Neemre</b> s&otilde;nul toetab ettev&otilde;te teadlikult ja vastutustundlikult noorte &otilde;ppimist, haridust ja arenemist majutus- ja toitlustusvaldkonnas. &bdquo;Me teeme koost&ouml;&ouml;d koolidega, et &otilde;petamise protsessis ise aktiivselt osaleda. Kord aastas anname v&auml;lja ka oma hotelli stipendiumi, et ergutada hotelli- v&otilde;i toitlustuseriala &otilde;pilaste huvi oma eriala vastu. Nii saame olla kindlad, et meie valdkonnas t&ouml;&ouml;tavad tugeva praktilise kogemusega t&ouml;&ouml;tajad,&ldquo; lisas Neemre.&nbsp;</p> <p>T&auml;na kuulutati v&auml;lja ka teised v&otilde;itjad: parimaks v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakohaks valiti Velvet O&Uuml; ja parimaks regionaalseks praktikakohaks Wermo AS. V&auml;listudengitele praktikav&otilde;imaluste pakkumise eest p&auml;lvis tunnustuse P&auml;rnu Haigla. K&otilde;igis kategooriates parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andjad saavad &otilde;iguse kasutada spetsiaalselt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel, tr&uuml;kistel jm. Auhinnaks on klaasikunstnik Ivo Lille valmistatud skulptuurid.&nbsp;</p> <p>Konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo; korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ja sihtasutusega Innove. Konkursil tunnustatakse t&ouml;&ouml;andjaid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi, tehes seda silmapaistval moel, &uuml;hiskonnas oma vastutust tunnetades ja panustades m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu oskuste arendamisele.&nbsp;</p> <p>Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p><i>Fotod (Meeli K&uuml;ttim):</i></p> <p><i><a href="https://bit.ly/2XFFDxO">https://bit.ly/2XFFDxO</a> &nbsp;Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Arto Aas, peaminister J&uuml;ri Ratas, Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia tegevdirektor </i><i>Gints Dzirnieks ja personalijuht Airi Neemre, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.</i></p> <p><i><a href="https://bit.ly/2LrUQvV">https://bit.ly/2LrUQvV</a> &nbsp;Parima praktikakoha auhinnaks on Ivo Lille klaasskulptuur</i></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2319Oluline on tulemus, mitte tunnid2019-06-28<p><b>L&uuml;hema t&ouml;&ouml;aja jooksul teed rohkem t&ouml;&ouml;d. See pole m&uuml;&uuml;t, vaid tegelikkus.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Sa oled kogu aeg t&ouml;&ouml;l,&ldquo; &uuml;tleb poeg nukralt isale, kui too &uuml;le kodul&auml;ve astub. Seda ei kuule mees esimest korda. &bdquo;&Auml;kki on lapsel &otilde;igus?&ldquo; s&auml;hvab tal hetkeks l&auml;bi pea, m&otilde;eldes oma pikkadele t&ouml;&ouml;p&auml;evadele, mille hinget&otilde;mbehetkedeks on kujunenud suitsupausid, mil saab m&otilde;tteid koguda v&otilde;i kolleegidega veidi lobiseda. &Auml;kki tulekski v&auml;hem t&ouml;&ouml;d teha ja rohkem aega kodustele panustada?</p> <p><b>OECD raporti p&otilde;hjal</b> t&ouml;&ouml;tas Eesti palgaline t&ouml;&ouml;taja eelmisel aastal keskmiselt 1748 t&ouml;&ouml;tundi, seejuures k&uuml;mme ja enamgi aastat tagasi t&ouml;&ouml;tas keskmine t&ouml;&ouml;taja rohkem kui 1900 tundi aastas. Seega on Eestis t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tundide arv aastatega sujuvalt v&auml;henenud. Rootslased t&ouml;&ouml;tasid eelmisel aastal keskmiselt 1474 t&ouml;&ouml;tundi aastas ja see n&auml;iteja on neil p&uuml;sinud l&auml;bi aastate stabiilsena. &Uuml;llatuslikult selgub, et kreeklased p&uuml;hendasid eelmisel aastal t&ouml;&ouml;le koguni 1956 tundi aastas. Nende t&ouml;&ouml;tundide arv on OECD raporti p&otilde;hjal p&uuml;sinud aastate jooksul k&otilde;rgemana kui oli n&auml;iteks eestlastel veel sajandivahetusel.</p> <p><b>CV Keskuse</b> 2014. aasta ligi 2000 t&ouml;&ouml;ealise inimese k&uuml;sitlusest ilmneb, et 48% neist ei sooviks t&ouml;&ouml;tada enam kui 6-7 tundi p&auml;evas. Samas on 38% vastanutest n&otilde;us tegema t&ouml;&ouml;d ka &uuml;le 8 tunni p&auml;evas.</p> <p><b>Mis oleks m&otilde;istlik?</b></p> <p>Tehnoloogiaettev&otilde;tte <b>Draugiem Group</b> produktiivsus&auml;pi DeskTime eksperimendi vahendusel kogutud andmete anal&uuml;&uuml;sist selgus, et isegi top 10% k&otilde;ige produktiivsematest t&ouml;&ouml;tajatest ei suutnud t&ouml;iselt panustada rohkem kui enamus teisi t&ouml;&ouml;tajaid ega olla tulemuslik kauem kui 8 t&ouml;&ouml;tundi. Seejuures tegid nad p&auml;rast 52minutilist intensiivset t&ouml;&ouml;d 17minutilisi vahepause, sest aju vajas puhkust.</p> <p>Ehk oleks m&otilde;istlik pauside aega, mil t&ouml;&ouml;tajad keskenduvad asendustegevustele ― surfavad netis, lobisevad kolleegidega, joovad kohvi jms, v&auml;hendada ja sellev&otilde;rra l&uuml;hendada ka t&ouml;&ouml;aega?</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tulemused paranesid</b></p> <p><b>Elisa</b> on testinud ja kasutusele v&otilde;tnud erinevaid tarkade t&ouml;&ouml;viiside metoodikaid, sealhulgas on katsetatud erineva t&ouml;&ouml;p&auml;eva ja -n&auml;dala pikkusega.</p> <p>&bdquo;Ilmselge on, et pole olemas v&auml;simatut t&ouml;&ouml;tajat, sest m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; on v&auml;ga aktiivne ja pingeline, s&otilde;ltumata sellest, kas klientidega suheldakse n&auml;ost n&auml;kku v&otilde;i telefonitsi,&ldquo; &uuml;tleb Elisa meedisauhete spetsialist <b>Taavi Teder</b>. &bdquo;Elisa m&uuml;&uuml;giinimeste eesm&auml;rk on teha kliendi p&auml;ev paremaks. Ka siis, kui ta midagi meilt ei osta. Seda on m&otilde;nev&otilde;rra keeruline teha, kui meie t&ouml;&ouml;taja ise on v&auml;sinud.&ldquo;</p> <p>Elisas l&auml;bi viidud kuuetunnise t&ouml;&ouml;p&auml;eva projekt n&auml;itas, et t&ouml;&ouml;tundide hulk ja tulemus ei ole omavahel korrelatsioonis &ndash; vastupidi, tulemused on paranenud, kuna m&uuml;&uuml;gispetsialist suudab t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puni olla aktiivne ja ergas. Pilootprojektist selgus, et m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;tajad, kes olid l&uuml;hemat aega t&ouml;&ouml;l, teenisid sama palju v&otilde;i isegi rohkem, kui pika p&auml;eva t&ouml;&ouml;l olnud. Ilmnes, et k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate tulemused t&ouml;&ouml;tunni kohta paranesid.&nbsp;</p> <p><b>Kliendid on rohkem rahul</b></p> <p>&bdquo;L&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev t&auml;hendas ka seda, et pidime osadesse esindustesse rohkem inimesi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma. N&auml;iteks Kristiine Elisas on varasema kuue asemel n&uuml;&uuml;d seitse t&ouml;&ouml;tajat. Samuti on &uuml;he t&ouml;&ouml;taja v&otilde;rra kasvanud Rocca Al Mare ja P&auml;rnu Kaubamajaka esinduste pered,&ldquo; avaldab Taavi Teder, nimetades, et l&uuml;hema t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavate elisalaste p&otilde;hipalk j&auml;i samaks. &bdquo;Elisas s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;tasu v&auml;ga palju inimese enda t&ouml;&ouml;tulemustest. Kes on m&uuml;&uuml;gis edukas, teenib ka oluliselt rohkem.&ldquo;</p> <p>Projekt kajastus ka klientide rahulolus. Erksam teenindaja m&auml;rkas ja teenindas klienti kiiremini.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate tagasiside on olnud positiivne. N&auml;iteks s&otilde;nas anon&uuml;&uuml;mseks j&auml;&auml;da sooviv Viru esinduse t&ouml;&ouml;taja, et kuuetunnine t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&auml;ljendus k&otilde;ige rohkem vabas ajas. &bdquo;Esinduste t&ouml;&ouml; k&auml;ib tihti lainetena ja on &uuml;sna pingeline. L&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev t&auml;hendab, et mul on rohkem aega ja energiat keskenduda endale, oma hobidele v&otilde;i perele. Samas saan ma varasemas suuruses t&ouml;&ouml;tasu.&ldquo;</p> <p>Neljap&auml;evast t&ouml;&ouml;n&auml;dalat testis Elisa telem&uuml;&uuml;gi t&ouml;&ouml;tajate seas, kelle tagasiside oli v&auml;ga positiivne. Hetkel kaalutakse selle kasutusele v&otilde;tmist teistes Elisa t&ouml;&ouml;valdkondades.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Riskantne idee</b></p> <p><b>Mida peab l&uuml;hema t&ouml;&ouml;aja plussideks v&otilde;i miinusteks T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu anal&uuml;&uuml;tik-n&otilde;unik Raul Aron?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;aja v&auml;hendamine on inimestele esmapilgul atraktiivne, kuid &uuml;sna riskantne idee. K&uuml;simus on selles, millest ollakse n&otilde;us loobuma.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja v&auml;hendamise pooldajad eeldavad, et sama t&ouml;&ouml; tehakse &auml;ra v&auml;hema ajaga ja kuupalk j&auml;&auml;b samale tasemele. Teatud juhtudel v&otilde;ib see nii isegi olla, kuid paljusid t&ouml;id pole v&otilde;imalik oluliselt kiiremini teha ega t&ouml;&ouml;tunde 25-30% kallimalt m&uuml;&uuml;a. Saab t&otilde;esti v&auml;hem teha, aga see t&auml;hendaks v&auml;hem toodangut, v&auml;hem kasumit, v&auml;hem palka ja v&auml;hem maksutulu. Maksutulu on lisandunud v&auml;&auml;rtusega otseselt seotud. Kui 20-25%line t&ouml;&ouml;aja v&auml;henemine kanduks otse riigieelarve tuludesse &uuml;le, siis t&auml;hendaks see <i>ca</i> 2-2,5 miljardi euro jagu v&auml;hem avalikke teenuseid. Seda on umbes sama palju kui on Eesti Haigekassa ja Eesti T&ouml;&ouml;tukassa eelarve kokku. Tasub j&auml;rele m&otilde;elda.</p> <p>Ametialadel, kus tunnitootlikkust pole v&otilde;imalik t&otilde;sta, tuleks inimesi juurde palgata (et hoida kauplus v&otilde;i haigla lahti, tootmisliin t&ouml;&ouml;s jne). T&ouml;&ouml;j&otilde;uga on teatavasti Eestis juba kitsas. &Uuml;le&uuml;ldine t&ouml;&ouml;aja piiramine t&auml;hendaks m&otilde;nes sektoris hoopis seda, et t&ouml;&ouml;tajaid tuleb esialgu juurde leida ja sama toodangu tootmiseks kulub hoopis rohkem ressurssi.</p> <p>Teenuste hinnad t&otilde;en&auml;oliselt t&otilde;useksid, kuna pakkumine v&auml;heneks, aga n&otilde;udlus mitte tingimata. Juukseid tuleb ikkagi l&otilde;igata, maju ehitada, patsiente ravida, pr&uuml;gi vedada, pangatehingud &auml;ra teha jne. Kui juuksur saab ametlikult t&ouml;&ouml;tada v&auml;hem tunde, siis tuleks tal sama palga teenimiseks tasu t&otilde;sta. Kui ei teki just mingit piirikaubanduse laadset alternatiivi, oleksid kliendid sunnitud seda maksma.</p> <p>Eksportiva t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse ja teenuste (nt transport ja IKT) ettev&otilde;tted satuksid v&auml;listurgudel n&otilde;rgemasse konkurentsipositsiooni. V&otilde;rreldava tehnoloogiaga samas mahus tootmiseks kuluks rohkem inimesi ja kui kuupalgad j&auml;&auml;ksid samale tasemele, siis t&ouml;&ouml;j&otilde;u&uuml;hikukulu Eestis kallineks. M&otilde;ningates t&ouml;&ouml;stusharudes on v&otilde;imalik automatiseerimisega t&ouml;&ouml;j&otilde;umahukust v&auml;hendada, kuid ka see maksab ja esialgu l&ouml;&ouml;ks t&ouml;&ouml;aja piiramine kindlasti nende konkurentsiv&otilde;imet. Eksport on aga see koht, kust raha riiki juurde tuleb.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohtadel, kus t&ouml;&ouml;aja v&auml;hendamine on v&otilde;imalik, seda vajadusel ja v&otilde;imalusel juba l&auml;bi paindliku t&ouml;&ouml;korralduse tehakse. Majandusele tulekski normtundide v&auml;hendamise asemel kasuks paindlikkuse suurendamine t&ouml;&ouml;suhetes ja sotsiaalteenustes. Samuti tuleb panustada &uuml;mber&otilde;ppesse ja innovatsiooni, et majanduse t&ouml;&ouml;j&otilde;umahukust j&auml;rk-j&auml;rgult v&auml;hendada.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2318Maret Maripuu: lumehelbekesed on suveks sulanud2019-06-27<div class="lead"> <p>Laps, kes on otsustanud koolivaheajal teenida endale ise taskuraha, peab saama seda teha ametliku lepingu ja t&ouml;&ouml;tasuga ning talle ohutul viisil ja keskkonnas, kirjutab t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu vastuses ERR-i lugudele "<a href="https://www.err.ee/953886/maasikakasvatajad-ei-ole-enam-laste-toolevotmisest-huvitatud" target="_blank" rel="noopener">Maasikakasvatajad ei ole enam laste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisest huvitatud</a>" ja "<a href="https://www.err.ee/955879/mirjam-nutov-trahvi-asemel-ettevotjatele-kuldaartega-tanukiri" target="_blank" rel="noopener">Mirjam Nutov: trahvi asemel ettev&otilde;tjatele kuld&auml;&auml;rtega t&auml;nukiri</a>".</p> </div> <div class="text flex-row"> <p>Mirjam Nutov&nbsp;<a href="https://www.err.ee/953886/maasikakasvatajad-ei-ole-enam-laste-toolevotmisest-huvitatud" target="_blank" rel="noopener">kajastas laste suvist t&ouml;&ouml;tamist</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.err.ee/955879/mirjam-nutov-trahvi-asemel-ettevotjatele-kuldaartega-tanukiri" target="_blank" rel="noopener">arutles samal teemal</a>&nbsp;mitmes ERR-i meediakanalis. Laste suvine t&ouml;&ouml;tamine on igasuvine kirglik teema, sest meil k&otilde;igil on sellega oma noorusest mingi isiklik m&auml;lestus ja eks vanasti oli ikka rohi rohelisem. Mul on siiralt hea meel ajakirjaniku toimeka noorp&otilde;lve &uuml;le, et ta on saanud p&otilde;hjaliku t&ouml;&ouml;kogemuse. Sama toimekad on Eestis tuhanded lapsed, kes t&ouml;&ouml;tavad seaduslikult.</p> <h3><span>Laps ei ole t&auml;iskasvanu</span></h3> <p>Laste ja noorte t&ouml;&ouml;keskkonnale p&ouml;&ouml;ratakse suuremat t&auml;helepanu, sest laps ei ole t&auml;iskasvanu, ta ei jaksa teha samasugust t&ouml;&ouml;d ja sama kaua kui t&auml;iskasvanu. Lapse organism on kujunemisj&auml;rgus, iga kokkupuude raskuste t&otilde;stmisega, ohtlike ainetega jne v&otilde;ib tema elule j&auml;tta p&ouml;&ouml;rdumatu j&auml;lje.</p> <p>Laps ei tea veel niipalju kui t&auml;iskasvanu ning ei oska ennast hoida. V&otilde;imalikku t&ouml;&ouml;d vaadates peab lapsevanem hindama, kas see ikka lapsele sobib. T&ouml;&ouml;andja peab v&otilde;tma rohkem aega, et selgitada ja juhendada, kuidas t&ouml;&ouml;d teha, sest lapsel pole varasemat kogemust, millele toetuda.</p> <p>Kuigi eetris v&auml;ideti, et lapsed ei tohi maasikaid korjama minna, siis tohivad minna k&uuml;ll ja k&auml;ivad korjamas ka. K&otilde;ik s&otilde;ltub lapse vanusest, t&ouml;&ouml;ajast ja sellest, kuidas seda t&ouml;&ouml;d tehakse.</p> <p>Tele-eetris n&auml;gime maasikakorjamise masinaid, kus t&auml;iskasvanud inimesed k&otilde;huli lavatsil olles maasikaid korjasid. Kael ja &otilde;lad hakkasid juba ainu&uuml;ksi selle kaadri vaatamisest valutama! Kas t&otilde;esti m&otilde;ni lapsevanem oleks valmis saatma oma 11-aastast last sellisele t&ouml;&ouml;le, kus tundide kaupa k&otilde;huli peavad k&auml;ed kiirelt k&auml;ima?</p> <p>Lamava t&ouml;&ouml;asendi puhul on tegemist tugeva staatilise koormusega seljalihastele, &otilde;lav&ouml;&ouml;tmele ning seda t&ouml;&ouml;asendit ei saa lugeda kergeks t&ouml;&ouml;ks. Tervise seisukohalt ei ole m&otilde;eldav selliselt t&ouml;&ouml;tada terve p&auml;eva isegi t&auml;iskasvanul.</p> <p>Taaskord k&auml;is l&auml;bi valev&auml;ide, et t&ouml;&ouml;inspektsioon keelas lehelaste t&ouml;&ouml;. Kinnitan siis veelkord &uuml;le &ndash; ei, ei keelanud lehelaste t&ouml;&ouml;d, selle projekti otsustas 2017. aastal l&otilde;petada ettev&otilde;te ise. Juba aasta hiljem olid lehelapsed uue korrektse t&ouml;&ouml;korraldusega t&auml;navatel tagasi.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;lesanne oli ja on j&auml;tkuvalt j&auml;lgida seda, et lapse t&ouml;&ouml;tamine toimuks seaduslikult ja ei kahjustaks noore arengut ega tervist. Laps, kes on otsustanud koolivaheajal teenida endale ise taskuraha, peab saama seda teha ametliku lepingu ja t&ouml;&ouml;tasuga ning talle ohutul viisil ja keskkonnas.</p> <p>Positiivne kogemus t&ouml;&ouml;elu alguses annab noorele teadmised, et t&ouml;&ouml;suhe peab olema m&otilde;lemaid pooli austav, t&ouml;&ouml;d tuleb teha kohusetundlikult ning t&ouml;&ouml; eest peab saama tasu.</p> <h3><span>Oluliselt lihtsustunud reeglid</span></h3> <p>Lastele ja noortele pakuvad ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;d enamasti just seet&otilde;ttu, et noored saaksid kogeda t&ouml;&ouml;ga seotud vastutust ning eduelamust. Kaks aastat tagasi lihtsustus oluliselt alla 15-aastaste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;le lubamise kord ning sellest ajast alates ei pea t&ouml;&ouml;andja enam t&ouml;&ouml;inspektsioonile taotlust esitama.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib palgata 7-14-aastaseid, tuleb noore andmed kanda t&ouml;&ouml;tamise registrisse k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne nende t&ouml;&ouml;le asumist, et info j&otilde;uaks t&ouml;&ouml;inspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist j&otilde;uaks anda eelhinnangu, kas kavandatud t&ouml;&ouml; on lapsele sobiv v&otilde;i mitte v&otilde;i j&otilde;uaks t&ouml;&ouml;kohta veel sobivaks kujundada.</p> <p>See seadusemuudatus kasvatas h&uuml;ppeliselt noortele t&ouml;&ouml;d pakkuvate ettev&otilde;tete arvu. Kui varemalt andsid t&ouml;&ouml;d valdavalt malev ja kohalikud omavalitsused, siis eelmisel aastal pakkus noortele t&ouml;&ouml;d 687 erinevat organisatsiooni. T&ouml;&ouml;d sai 3834 alla 15-aastast noort. Sel aastal on juba t&ouml;&ouml;l 2940 alla 15-aastast last, mis on 400 last enam kui mullu samal ajal.</p> <p>NB! Kui palju k&auml;ib t&ouml;&ouml;l 15-17-aastaseid, ei saa me &uuml;telda, sest nende t&ouml;&ouml;tamise registrisse kandmine k&auml;ib sarnaselt t&auml;iskasvanutega.</p> <p>&Uuml;ks oluline kahe aasta tagune seadusemuudatus j&auml;i ajakirjanikul veel t&auml;hele panemata. 13-14-aastased tohivad teha t&ouml;&ouml;d seitse tundi p&auml;evas, varasema nelja tunni asemel. Suur huvi t&ouml;&ouml;tegemise vastu tekib peamiselt 13-14-aastaselt, sest just selles vanuses minnakse tavaliselt &otilde;pilasmalevasse v&otilde;i otsitakse t&ouml;&ouml;d mujalt.</p> <p>N&auml;eme neidsamasid 13-14-aastaseid m&uuml;&uuml;mas etenduste v&otilde;i kontsertide pileteid, rannas pirukat v&otilde;i j&auml;&auml;tist, aga vahel ka ettekandjatena t&ouml;&ouml;tamas.</p> <p>Ettekandja t&ouml;&ouml; sobib, kui t&ouml;&ouml;korraldus on &otilde;ige, ehk laps ei kanna suuri raskusi, ei puutu kokku alkoholi v&otilde;i tubakaga ning teeb seda p&auml;evasel ajal ehk enne kella kaheksat &otilde;htul (seadusemuudatuse kohaselt kuni kella 22. &otilde;htul). Oluline on, et tal oleks piisavalt puhkepause, &otilde;iged jalan&otilde;ud pidevalt seisvas asendis t&ouml;&ouml;ks ja et t&ouml;&ouml;aeg ei &uuml;letaks seitset tundi.</p> <h3><span>Tublisid t&ouml;&ouml;andjaid on rohkem</span></h3> <p>T&ouml;&ouml;tingimused on riigi kontrolli all, &uuml;tleb p&otilde;hiseaduse paragrahv 29. T&ouml;&ouml;suhetes tuleb suuremat t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;tajatele, kes erinevatel p&otilde;hjustel on ohustatumad &ndash; noored, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;j&otilde;uga inimesed, v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ud ehk need, kes v&otilde;ivad langeda &auml;rakasutamise ohvriks.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja, kes oma ettev&otilde;tte on rajanud pikemaks ajaks, soovib ilmselt olla ka seadusekuulekas. Noortele t&ouml;&ouml;d pakkuvad ettev&otilde;tted on meil teada &ndash; nii need, kes on loonud lastele ja noortele head tingimused kui ka need, kes noori k&otilde;ige paremini ei kohtle. &Uuml;tlen kohe, et tublid t&ouml;&ouml;andjad on suures &uuml;lekaalus.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on alati valmis jagama n&otilde;u seadusepiirangute ja t&ouml;&ouml;keskkonna t&ouml;&ouml;tajale ohutuks ja tervist hoidvaks muutmise osas.</p> </div> <p class="editor editor-design">Toimetaja:&nbsp;<span class="name">Kaupo Meiel<br />Foto: Rait Tuulas&nbsp;<br /></span></p> <p class="editor editor-design"><span class="name">Artikkel ilmus <a href="https://www.err.ee/956091/maret-maripuu-lumehelbekesed-on-suveks-sulanud" target="_blank">ERRi portaalis</a>.</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2317Õnnetusjuhtum: väljalülitamata kõrgepingeliin2019-06-27<p><b>&Otilde;nnetuskoht</b><b></b></p> <p>Bulgaaria, 20 kV pingega &otilde;huliini s&otilde;restikmast.</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b><b></b></p> <p>Avarii- ja remondimeeskonna elektrik.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b>&nbsp;</p> <p>Suvine torm tekitas elektrikatkestuse ettev&otilde;ttes Neptuun* (7), mis sai elektrit elektriliini Marss (4) hargnemisest. Avarii- ja remondimeeskonnale antakse &uuml;lesanne k&auml;ia ringi, teha kindlaks elektrikatkestuse p&otilde;hjus ja v&otilde;imaluse korral see parandada. Meeskond leidus kukkunud puu t&otilde;ttu katkenud juhtmed hargnemismasti (6) l&auml;hedal. Ringk&auml;igu ajal jagatakse elektriliin Marss (4) sektsioonideks sektsiooni kaitsel&uuml;liti (5) v&auml;ljal&uuml;litamisega. Kaht sektsiooni toidavad alajaamad Veenus I (1) ja Veenus II (3), m&otilde;lema alajaama v&auml;ljaviigud on&nbsp;sama nimega - Marss (2). Avarii- ja remondimeeskond saab k&auml;su katkiste juhtmete parandamiseks. Meeskonna tegevust koordineerib dispet&scaron;er, kelle operatiivjuhtimisel on elektriliin Marss (4). Meeskonnajuht palub v&auml;lja l&uuml;litada hargnemismasti (6) toitva liini. Dispet&scaron;er v&otilde;tab taotluse vastu. Ilmastikutingimuste t&otilde;ttu on dispet&scaron;er pidanud korraldama ja j&auml;lgima paljude t&ouml;&ouml;l&uuml;litite t&ouml;&ouml;d ja ta <strong>annab k&auml;su haruliini toitva v&auml;ljaviigu Marss (2) lahutamiseks ja maandamiseks alajaama Veenus I (1) t&ouml;&ouml;taja asemel alajaama Veenus II (3) t&ouml;&ouml;tajale</strong>. Seej&auml;rel annab ta meeskonnajuhile teada, et hargnemismasti (6) toide on katkestatud ja annab loa t&ouml;&ouml; alustamiseks p&auml;rast pinge puudumise kontrollimist ja kantavate maandusseadmete paigaldamist. Meeskonnajuht on saatnud teised t&ouml;&ouml;tajad materjalide j&auml;rele, mist&otilde;ttu ronib ta ise hargnemismasti (6) otsa ja alustab t&ouml;&ouml;d pinge puudumist kontrollimata. Ta saab elektril&ouml;&ouml;gi ja sureb.&nbsp;</p> <p>*K&otilde;ik tekstis kasutatud nimed on tinglikud ja ei ole t&otilde;esed</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Neptuun.jpg" /></p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b><b>&nbsp;</b></p> <p><span style="text-decoration: underline;">Otsesed p&otilde;hjused</span><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Vahetu kokkupuude 20 kV pingega.&nbsp;</li> </ul> <p><span style="text-decoration: underline;">Muud p&otilde;hjused</span></p> <ul> <li>Kannatanu alustas t&ouml;&ouml;d pinge puudumist kontrollimata.</li> <li>Pinge v&auml;lja l&uuml;litamata j&auml;tmine t&ouml;&ouml;de tegemise sektsioonis dispet&scaron;eri vea t&otilde;ttu. Selle vea eeltingimuseks on sama elektriliini toitva kahe eri alajaama samanimeliste v&auml;ljaviikude olemasolu, aga ka v&auml;ljaviikude asukohaks olevate alajaamade sarnased nimed.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Avariiremondit&ouml;id tegevate t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendav juhendamine.</li> <li>Riskide hindamine seoses elektriettev&otilde;tte aktiivsete elektriliinide ja neid toitvate alajaamade v&auml;ljaviikude nimedega, mida kasutavad dispet&scaron;erid.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b><b></b></p> <p>P&otilde;hiliste tehniliste ohutusmeetmete (sellel juhul enne t&ouml;&ouml; alustamist pinge puudumise kontrollimise) eiramine toob alati kaasa raske &otilde;nnetusjuhtumi ohu. Elektriseadmete ja elektriliinide selge ja &uuml;heselt m&otilde;istetav t&auml;histamine v&auml;hendab t&ouml;&ouml;tajate elu ja tervist ohustavate tahtmatute vigade ohtu ning suurendab ohutustaset.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2315HoReCa: kõike võib juhtuda2019-06-26<p><b>T&ouml;&ouml; restoranis ja suurk&ouml;&ouml;gis on tempokas. Samas on vaja j&auml;rgida turvan&otilde;udeid ja olla pidevalt hoolas, et v&auml;ltida &otilde;nnetusi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Restorani kuum k&ouml;&ouml;k on k&otilde;rgendatud ohu allikas, kus t&ouml;&ouml;tades peab olema h&auml;sti t&auml;helepanelik ega tohi olla hajameelne, et ei juhtuks &otilde;nnetusi,&ldquo; s&otilde;nab <b>Tallinki peakokk Anti Lepik</b>, kes on selles ametis tegutsenud 25 aastat. &bdquo;Iga kokk, kes laevak&ouml;&ouml;ki tuleb, saab p&otilde;hjaliku t&ouml;&ouml;ohutusalase koolituse.&ldquo; Ta toob n&auml;ited reeglitest: kui keegi l&auml;heb teise t&ouml;&ouml;taja selja tagant m&ouml;&ouml;da, siis tuleb talle seda alati &ouml;elda. Eriti v&auml;ikestes k&ouml;&ouml;kides. &bdquo;Selleks, et midagi parasjagu t&uuml;keldav kokk nuga peos j&auml;rsku &uuml;mber ei p&ouml;&ouml;raks ega kogemata teisele kokale ei suskaks. Reegel on, et nuga k&auml;es ei tohi k&ouml;&ouml;gis ringi liikuda.&ldquo; &Uuml;sna tavaline on, et noor kokk paneb musta noa kraanikaussi, mida ei v&otilde;i kunagi teha. &bdquo;Kui kraanikauss on vett t&auml;is ja kolleeg l&auml;heb seda puhastama, siis l&otilde;ikab ta n&auml;pud l&auml;bi,&ldquo; t&otilde;deb Lepik, nimetades, et iga p&auml;ev tuleb noorele kokale meelde tuletada, mis v&otilde;ib juhtuda. Ka juhendatakse, kuidas nuga oleks nii endale kui teistele ohutu. Sellegipoolest on &uuml;sna tavaline, et kokk l&otilde;ikab n&auml;ppu. &bdquo;Kui ei pane l&otilde;ikelaua alla m&auml;rga r&auml;tti, siis l&otilde;ikelaud libiseb ja nuga ongi n&auml;pus. Olen seda isegi teinud. Hooletusest. Muutud &uuml;lemeelikuks v&otilde;i kaotad t&auml;helepanu,&ldquo; tunnistab Lepik, s&otilde;nades, et sageli on p&otilde;hjuseks ka liiga n&uuml;ri nuga.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>P&otilde;rand nagu liuv&auml;li</b></p> <p>Peakoka s&otilde;nutsi on esmaseks ja suurimaks ohuks k&ouml;&ouml;gis siiski libe p&otilde;rand. &bdquo;Meie laevak&ouml;&ouml;kides on ekstra karestatud epoksiidp&otilde;randad &ndash; k&auml;id nagu liivapaberil. Kui k&ouml;&ouml;gip&otilde;randale satubki rasva, siis on sel piisavalt haardev&otilde;imet, et keegi ei libise ega kuku pikali.&ldquo;</p> <p>Anti Lepik on m&auml;rganud, et maapealsete restoranide k&ouml;&ouml;kide p&otilde;randad on sageli kaetud &uuml;lilibedate kahhelplaatidega. Sel juhul v&otilde;ib endale kastruli selga t&otilde;mmata. Kui aga libedale p&otilde;randale satub &otilde;li v&otilde;i vesi, siis sarnaneb see liuv&auml;ljale. &bdquo;Meie laevades on libedus v&auml;listatud, aga kui libeda p&otilde;randaga k&ouml;&ouml;gis libastud ja l&auml;hedal on frit&uuml;&uuml;r, pliit, grill..., siis kuskile tahad end ju toetada.&ldquo;</p> <p>&Otilde;iged t&ouml;&ouml;riided ehk pikkade k&auml;iste ja pikkade p&uuml;kstega kokavorm on &uuml;lioluline. Niisamuti peab rinna ees olema mitu kihti riideid ja p&otilde;ll, mis k&auml;ib &uuml;he k&auml;e liigutusega &auml;ra nagu kokariidedki.</p> <p>Jalan&otilde;ud on &uuml;lit&auml;htsad. &bdquo;Paned frit&uuml;&uuml;rikorvi liiga palju v&auml;rskelt l&otilde;igutud kartuleid ja rasv keeb &uuml;le. Varvastele. Seet&otilde;ttu peavad kokakingad olema kinnise ninaga,&ldquo; selgitab Lepik, nentides h&auml;mmastusega, kuis ta m&otilde;nes v&otilde;&otilde;ras k&ouml;&ouml;gis k&auml;ies on n&auml;inud kokal jalas &bdquo;pl&auml;hve&ldquo;, kus sokid v&otilde;i varbad paistavad...</p> <p>Anti Lepik on m&auml;rganud, et m&otilde;nel pool on kokk l&uuml;hikestes p&uuml;kstes p&otilde;hjendusel, et k&ouml;&ouml;gis on palav, temperatuur v&otilde;ib olla 40-45 kraadi. &bdquo;Meie k&ouml;&ouml;kides on temperatuur aastaringselt 20-22 kraadi, k&uuml;lmas k&ouml;&ouml;gis jahedam. Restoranides on korralikud ventilatsiooni-, tuleohutuse- ja kustutuss&uuml;steemid. Igal n&auml;dalal &otilde;petame ja n&auml;itame, kuidas, kus ja mis t&ouml;&ouml;tab.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Turvalisus ennek&otilde;ike</b></p> <p>Suure tuulega laev k&otilde;igub, mist&otilde;ttu muutub k&ouml;&ouml;gikeskkond eriti ohtlikuks. Seet&otilde;ttu pannakse suure tuule hoiatuse korral pliitidele &bdquo;aiad&ldquo; &uuml;mber, et potid maha ei libiseks. &bdquo;Tuule tugevnedes kasutame suurte pottide asemel katlaid, et minimeerida ohte. Peakokk annab teada, millal on vaja minna &uuml;le tormirežiimile. Iga kokk teab, mida see t&auml;hendab.&ldquo; K&otilde;ik riiulid on &bdquo;aedadega&ldquo; ja midagi teineteise otsa toetuma ei panda. K&otilde;ik peab olema kindlalt ja konkreetselt paigutatud.</p> <p>Tallinki k&ouml;&ouml;kides suuri raskusi &uuml;ksinda ei k&auml;ristata, 40 liitriseid potte t&otilde;stetakse alati kahekesi. Lisaks on automatiseeritud katlad, mille juurde s&otilde;idab kokk k&auml;ruga. Sellel on toidukonteiner, kuhu katel toidu digitaalse juhts&uuml;steemi abil kallutab.</p> <p>Kuumas k&ouml;&ouml;gis ei pea k&auml;ed kuumust kannatama. Seep&auml;rast kasutatakse kummikindaid, millele t&otilde;mmatakse riidest kindad. Lisaks on pajalapid ja &ndash;kindad, mis ripuvad k&auml;ep&auml;raselt ahjude juures.</p> <p>&bdquo;V&otilde;ib juhtuda, et hajameelsusest haaratakse ahjust plaati v&otilde;ttes pajalappide asemel niiske r&auml;tik. Kuumus levib hetkega k&auml;tte. Oleme &otilde;petanud, et kokk laseks siis plaadi toiduga maha kukkuda, ei tohi ennast k&otilde;rvetada,&ldquo; toob Anti Lepik argise n&auml;ite, nimetades, et k&ouml;&ouml;gi seinal asuvad ka spetsiaalsed p&otilde;letusvastased vahendid, samuti plaastrid, sidemed jms. Igas laevas on ka laevaarst. Ta on isegi pidanud teda kord k&uuml;lastama, kui oli vaja k&auml;tt &otilde;mmelda.</p> <p>Apsakad juhtuvad kokkadel hooletusest, kuigi neid on instrueeritud. Samas ei tea Lepik kedagi, kes oleks k&ouml;&ouml;gis t&ouml;&ouml;tades saanud t&otilde;siseid eluaegseid vigastusi.&nbsp;</p> <p><b>Kogu aeg oli kiire</b></p> <p>&bdquo;P&auml;ev l&auml;bi jalgadel. Hommikul kella &uuml;heteistk&uuml;mnest kuni kella &uuml;heni &ouml;&ouml;sel. Jooksin v&auml;literrassi, restoranisaali ja k&ouml;&ouml;gi vahet,&ldquo; meenutab &uuml;li&otilde;pilasest <b>Liis</b> (21) oma eelmist suve ettekandjana. Kohal tuli olla tunnike enne restorani avamist, et lauad &uuml;le vaadata, joogiklaasid ja s&ouml;&ouml;giriistad poleerida. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus pidi tegelema arvete ja kassaga. &bdquo;Septembri alguses avastasin, et pidevast jalgadel trampimisest olid mu &uuml;hel jalal laienenud pindmised veenid. Ka hakkasin ma suitsetama, sest v&auml;ike suitsupaus oli ainuke hinget&otilde;mbehetk, mida sai endale lubada.&ldquo;</p> <p>Kuna restoran on atraktiivse asukohaga, kus suvel on tore istuda, siis polnud Liisil p&auml;eva jooksul aega ka korralikult s&uuml;&uuml;a, kuigi restoran seda v&otilde;imaldas. Ahvatlevalt serveeritud toidutaldrikuid lauda kandes kadus tal isu ja n&auml;ljatunne. P&auml;eva l&otilde;pus v&otilde;is ta m&otilde;nel p&auml;eval t&otilde;deda, et oli s&ouml;&ouml;nud vaid veidi friikartuleid.</p> <p>&bdquo;Ettekandja t&ouml;&ouml; on stressirohke. On kliente, kes tulevad restorani eesm&auml;rgiga s&ouml;&ouml;gi eest mitte maksta. Leiutades, et leidsid s&ouml;&ouml;gi seest juuksekarva v&otilde;i ei olnud toit piisavalt maitsev jne,&ldquo; toob Liis n&auml;iteid. &bdquo;M&otilde;ni inimene v&otilde;ib olla v&auml;ga ebaviisakas ja p&otilde;hjendamatult pretensioonikas.&ldquo; Ta ei salga, et m&otilde;nel juhul nuttis nurga taga, kui klient oli v&auml;ga halvasti &ouml;elnud. Tal endal tuli naeratavalt viisakaks j&auml;&auml;da. &bdquo;Sellest &uuml;hest suvest restoranis mulle piisas, kuigi teenistus oli vaatamata miinimumpalgale hea, sest maksti p&auml;ris h&auml;sti jootraha,&ldquo; s&otilde;nab Liis, imetledes neid, kes suudavad ettekandjana t&ouml;&ouml;tada aastaid. &bdquo;T&ouml;&ouml;p&auml;evad on v&auml;ga pikad ja v&auml;sitavad, vabadel p&auml;evadel tahaks ainult magada. N&otilde;uab osavust, et veel muuks eluks aega j&auml;&auml;ks.&ldquo;</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>T&otilde;usuteel valdkond</b></p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;ive restorani- ja toitlustussektoris on aastatega aina kasvanud. Niisamuti erinevate ettev&otilde;tete arv, kus valdavalt domineerivad kuni paarik&uuml;mne t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tted. N&auml;iteks oli <b>Eesti Statistikaameti</b> andmeil meil restorane ja &bdquo;liikuvaid&ldquo; toitlustuskohti 2013. aastal 1324, kus t&ouml;&ouml;tas 7677 t&ouml;&ouml;tajat, seevastu 2015. aastal 1485, kus t&ouml;&ouml;tas juba 11 760 inimest. Neile lisanduvad <i>catering</i>-ettev&otilde;tted ja v&auml;li&uuml;ritustel toitlustuse pakkujad, samuti &uuml;ksnes toidu v&otilde;i joogi serveerimisele keskendunud ettev&otilde;tted.</p> <p>T&ouml;&ouml; restorani- ja toitlustusalal on muutunud aina keerulisemaks, kliendid teadlikumaks ja n&otilde;udlikumaks. Kuna selles valdkonnas tegutsevad peamiselt v&auml;ikeettev&otilde;tted, siis samav&auml;&auml;rseid tingimusi nagu on &uuml;ksikutes suurettev&otilde;tetes enamik endale majanduslikel p&otilde;hjustel lubada ei saa. Eriti juhul, kui ruumid on napid ja t&ouml;&ouml;tatakse justkui &bdquo;p&otilde;lve otsas&ldquo;. See omakorda t&otilde;stab v&otilde;imalike t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riske. Esmaseid turvan&otilde;udeid j&auml;rgides, mida &otilde;petatakse juba kokakoolis, saab neid maandada. &bdquo;Kiirusta, olles hoolikas,&ldquo; k&otilde;lab juhtsoovitus nii kokkadele kui ettekandjatele.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2314Mida teha, kui töötamine põhjustas tervisekahjustuse aga tööleping oli vormistatud ainult suuliselt?2019-06-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tasin kaks n&auml;dalat suulise t&ouml;&ouml;lepingu alusel &uuml;hes Eesti ettev&otilde;ttes ehitust&ouml;&ouml;lisena, t&ouml;&ouml;d tegin Soomes. T&ouml;&ouml;tasin pikad p&auml;evad (10-12 tundi) l&ouml;&ouml;ktrelliga ja piikvasaraga. Sain nende t&ouml;&ouml;de tegemisest tervisekahjustuse. &Uuml;tlesin t&ouml;&ouml;andjale mitu korda , et just selle t&ouml;&ouml; tegemisest on mul v&auml;ljakannatamatud valud kaelas ja m&otilde;lemas k&auml;es. Arst tuvastas mul kaeladiski vigastuse ja vasaku k&auml;e lihaste kahjustuse ning paremal k&auml;el lateraalse epikond&uuml;liidi. Teavitasin t&ouml;&ouml;andjat kirjalikult t&ouml;&ouml;andja antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ites tekkinud tervisekahjustustest ning viitasin ka t&ouml;&ouml;andja kohustusele tervisekahjustuse tekkimist uurida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja on veendunud, et minu terviseprobleemid pole selle t&ouml;&ouml;ga seotud. Lisaks &uuml;tles ta, et hetkel t&ouml;&ouml;d ei ole ja ma v&otilde;in kuni edasiste korraldusteni koju s&otilde;ita. Hiljem selgus, et minu t&ouml;&ouml;lepingut ei ole registrisse &uuml;ldse kantud. Kas ma siis t&ouml;&ouml;tasin mustalt? T&ouml;&ouml;andja enam minu k&otilde;nedele ja kirjadele ei vasta.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Mida ma peaksin tegema, et saada tervisekahjustuse eest h&uuml;vitist? Varsti saab l&auml;bi ka eelmisest t&ouml;&ouml;kohast saadud ravikindlustus, siis ma ei saa enam ju ka arstile minna, aga mul on ravi pooleli ja ees on kaks operatsiooni. Minu t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja sissetulek on muutunud aga olematuks.</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Kui Teie t&ouml;&ouml;tamist ei ole t&ouml;&ouml;tamise registrisse kantud ning t&ouml;&ouml;andjaga ei ole v&otilde;imalik tervisekahjustuse teemal r&auml;&auml;kida, tuleb teil alustada t&ouml;&ouml;suhte tuvastamisest. Esmalt tuleb tuvastada, et Teil oli tervisekahjustuse tekkimise ajal t&ouml;&ouml;suhe ning seej&auml;rel teha kindlaks, et tervisekahjustus on t&ouml;&ouml;st tingitud.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;suhte tuvastamise</b> n&otilde;udega saate p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole. Arvestage, et t&auml;htajaliselt on sellega &uuml;sna kiire, vaidlustamiseks on aega neli kuud (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 3(1) s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;suhetest tulenevate &otilde;iguste tunnustamiseks ja rikutud &otilde;iguste kaitseks n&otilde;ude esitamise t&auml;htaeg t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse p&ouml;&ouml;rdumiseks on neli kuud). T&ouml;&ouml;suhte ajal <b>tervisekahjustuse tuvastamiseks</b> v&otilde;ite p&ouml;&ouml;rduda kohtusse kahju h&uuml;vitamise n&otilde;udega.&nbsp;</p> <p>Andke arstile teada, et Teie haigestumine v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;st tingitud. Kui perearst v&otilde;i muu arst kahtlustab, et t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;ib olla kutsehaigus, suunab ta inimese t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst teeb kindlaks t&ouml;&ouml;taja terviseseisundi ning kogub andmed t&ouml;&ouml;taja praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst otsustab, kas haigus on t&ouml;&ouml;ga seotud v&otilde;i mitte. Kutsehaigusi diagnoosib SA P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keskus. T&auml;psemat infot leiate nende kodulehelt <a href="https://www.regionaalhaigla.ee/et/kutsehaiguste-ja-tootervishoiu-keskus">https://www.regionaalhaigla.ee/et/kutsehaiguste-ja-tootervishoiu-keskus</a>&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kutsehaigestumisest teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kirjalikult viie p&auml;eva jooksul p&auml;rast haiguse diagnoosimist t&ouml;&ouml;andjale, T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde suunanud arstile.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab uurima k&otilde;iki kutsehaigestumisi ning kaasama uurimisse t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku v&otilde;i tema puudumisel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku. Uurimine toimub 20 t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast kutsehaigestumise teatise saamist ning l&otilde;peb raporti koostamisega. Raport tuleb esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast kutsehaigestumise uurimise l&otilde;petamist.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal, kes on saanud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel tervisekahjustuse, st n&auml;iteks on tal diagnoositud kutsehaigus, on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju h&uuml;vitamist. T&ouml;&ouml;andja peab kahju h&uuml;vitama &uuml;ksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus p&otilde;hineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagaj&auml;rg (p&otilde;hjuslik seos). V&otilde;la&otilde;igusseaduse &sect; 130 l&otilde;ige 1 s&auml;testab, et isiku tervise kahjustamisest v&otilde;i talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju h&uuml;vitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule h&uuml;vitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning t&auml;ielikust v&otilde;i osalisest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute v&auml;henemisest ja edasiste majanduslike v&otilde;imaluste halvenemisest tekkinud kahju.&nbsp;</p> <p>Kahju h&uuml;vitamiseks p&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole. Kui te kahju h&uuml;vitamise osas kokkuleppele ei j&otilde;ua, v&otilde;ite p&ouml;&ouml;rduda h&uuml;vitise saamiseks kohtusse. Kuna tervisekahjuga seotud n&otilde;udeid lahendavad ainult kohtud, siis tasub aja kokkuhoiu m&otilde;ttes p&ouml;&ouml;rduda kohe maakohtusse, kus saate n&otilde;uda nii t&ouml;&ouml;suhte tuvastamist kui ka tervisekahju tekkimisega seotud kahju h&uuml;vitamist.</p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2313Millele tuleb tähelepanu pöörata, kui rakendada alaealisi kemikaalidega seotud lihttööle?2019-06-21<p><em><strong>Lugeja k&uuml;sib: Korraldame lastele malevat ja &uuml;ks t&ouml;id, mida lapsed v&otilde;iksid teha, on aleviku bussipeatuse v&auml;rvimine. Kas selline t&ouml;&ouml; on 14-aastastele lastele lubatud? K&otilde;rgustes nad ei t&ouml;&ouml;ta, v&auml;rvivad ainult nii k&otilde;rgele, kui maapinnalt ulatavad.</strong></em></p> <p><em><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetus-ja &otilde;igusosakonna t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula:</strong></em></p> <p>1. Tehke kindlaks, kas kasutatav v&auml;rv on ohtlik kemikaal.</p> <p>2. Kui v&auml;rvi purgil on v&auml;hemalt &uuml;ks siin n&auml;idatud piktogrammidest, siis on tegemist ohtliku kemikaaliga.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/kemikaalide piktogramm.png" /></p> <p>3. K&uuml;sige m&uuml;&uuml;jalt ohtliku kemikaali ohutuskaarti. J&auml;lgige, et ohutuskaart oleks ajakohane ja et seal oleksid olemas ohulaused (H-laused).</p> <p>4. V&otilde;rrelge k&otilde;igepealt v&auml;rvi ohutuskaardi 2. jaos esitatud infot ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidega (vt m&auml;&auml;ruseid artikli l&otilde;pus).</p> <p>5. Kui kemikaalil esineb &uuml;ks v&otilde;i mitu ohuklassi ja ohukategooria omadust, siis ei tohi alaealine selle kemikaaliga t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Kui kasutatava v&auml;rvi ohulauseid m&auml;&auml;ruses loetletud lausete hulgas ei ole, siis v&otilde;ib alaealine selle v&auml;rviga v&auml;rvida. N&auml;iteks v&otilde;ib v&auml;rvi ohutuskaardil olla ainus ohulause &bdquo;H412 &ndash; ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime&ldquo;.</p> <p>Seda ohulauset ei ole alaealistele keelatud kemikaalide loetelus, seega ei ole selle v&auml;rviga v&auml;rvimine keelatud. Kui v&otilde;tate t&ouml;&ouml;le alaealised, kes kasutavad t&ouml;&ouml;s kemikaale, mida ei ole ohtlike kemikaalide loetelus ja mille kasutamine on alaealistele lubatud, tuleb enne laste t&ouml;&ouml;le lubamist teha t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, et hinnata muu hulgas kokkupuudet keemilise ohuteguriga.</p> <p>Hinnata tuleb terviseriski suurust, olemust (kuidas kemikaal inimesele m&otilde;jub) ja kestust (kui kaua kemikaaliga kokku puututakse). Infot riskide hindamiseks saate ohutuskaardilt, kus on loetletud ka kemikaaliga kokku puutumise v&otilde;imalikud terviseriskid.</p> <p>Teisi ohutuskaardil esitatud n&otilde;udeid tuleb samuti j&auml;rgida. N&auml;iteks v&otilde;ib olla ohutuskaardil ohutu k&auml;itlemise juhisena ettevaatusabin&otilde;u pesta k&auml;si enne vaheaegu ja otsekohe p&auml;rast toote k&auml;itlemist. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;tamiskohal peab olema k&auml;tepesuv&otilde;imalus.</p> <p>Kemikaalidega t&ouml;&ouml;tamise kohas peab olema silmadu&scaron;&scaron; (silmaloputuspudel), et silma sattunud kemikaali saaks kohe silmast v&auml;lja loputada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei tohi alaealisega t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ega teda t&ouml;&ouml;le lubada, kui t&ouml;&ouml;kohal on plii v&otilde;i selle &uuml;hendi v&otilde;i asbestiga seotud terviseoht.</p> <p><i>Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 m&auml;&auml;rus nr 94 &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite ja t&ouml;&ouml;de loetelu, mille puhul alaealiste t&ouml;&ouml;tamine on keelatud&ldquo; &sect; 2</i><i></i></p> <p>Ohuklassi ja -kategooria kriteeriumid:</p> <ol> <li>&auml;ge m&uuml;rgisus, kategooria 1, 2 v&otilde;i 3 (H300, H310, H330, H301, H311, H331);</li> <li>nahas&ouml;&ouml;vitus, kategooria 1A, 1B v&otilde;i 1C (H314);</li> <li>tuleohtlik gaas, kategooria 1 v&otilde;i 2 (H220, H221);</li> <li>tuleohtlikud aerosoolid, kategooria 1 (H222);</li> <li>tuleohtlik vedelik, kategooria 1 v&otilde;i 2 (H224, H225);</li> <li>l&otilde;hkeained, kategooria mittep&uuml;sivad l&otilde;hkeained v&otilde;i alamklassidesse 1.1&ndash;1.5 kuuluvad l&otilde;hkeained (H200, H201, H202, H203, H204, H205);</li> <li>isereageerivad ained ja segud, t&uuml;&uuml;p A, B, C v&otilde;i D (H240, H241, H242);</li> <li>orgaanilised peroksiidid, t&uuml;&uuml;p A v&otilde;i B (H240, H241);</li> <li>m&uuml;rgisus sihtelundi suhtes &ndash; &uuml;hekordne kokkupuude, kategooria 1 v&otilde;i 2 (H370, H371);</li> <li>m&uuml;rgisus sihtelundi suhtes &ndash; korduv kokkupuude, kategooria 1 v&otilde;i 2 (H372, H373);</li> <li>hingamiselundite sensibiliseerimine, kategooria 1A v&otilde;i 1B (H334);</li> <li>naha sensibiliseerimine, kategooria 1A v&otilde;i 1B (H317);</li> <li>kantserogeensus, kategooria 1A, 1B v&otilde;i 2 (H350, H350i, H351);</li> <li>mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B v&otilde;i 2 (H340, H341);</li> <li>reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A v&otilde;i 1B (H360, H360F, H360FD, H360Fd, H360D, H360Df).</li> </ol> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2311Kutsume kõiki ettevõtjaid üles Töökeskkonna iseteeninduse arendamisel osalema2019-06-20<p class="Leadin__Paragraph-s1wa7524-0 hdtAwG">Sellest n&auml;dalast avab T&ouml;&ouml;inspektsioon uue t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi (TEIS) projektilehe. See on esimene samm digitaalse inspektsiooni ja uue t&ouml;&ouml;keskkonna iseteeninduse loomisel. Inspektsioon kutsub ettev&otilde;tjaid arendusele kaasa m&otilde;tlema, et see t&otilde;epoolest aitaks t&ouml;&ouml;andjatel luua head t&ouml;&ouml;keskkonda ja muudaks n&otilde;uete t&auml;itmise v&otilde;imalikult sujuvaks. T&ouml;&ouml;keskkonna iseteeninduse esimesed funktsioonid avanevad kasutajatele 2020. aasta I kvartalis. Uurime l&auml;hemalt, kuidas loodav infos&uuml;steem ja selle juurde kuuluv iseteenindus t&ouml;&ouml;andjale abiks hakkab olema.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">T&ouml;&ouml;keskkonna iseteeninduse kaudu saab t&ouml;&ouml;andja edaspidi sujuvalt hallata oma t&ouml;&ouml;keskkonda ja muuta seda ohutumaks ning seel&auml;bi anda &uuml;htlasi ka T&ouml;&ouml;inspektsioonile m&auml;rku, et ta tegeleb ohutuse ja t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmisega, selgitasid T&ouml;&ouml;inspektsiooni projektijuht Rauno Piirsalu ning Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse (TEHIK) esindaja Rainer Rohtla.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">&bdquo;Infos&uuml;steemi rajamine on algusj&auml;rgus ning kutsume t&ouml;&ouml;andjaid kaasa r&auml;&auml;kima, milliseks s&uuml;steem kujuneb,&ldquo; &uuml;tles Rohtla. &bdquo;See on &uuml;sna unikaalne olukord, et saame sisuliselt algusest peale koos t&ouml;&ouml;andjatega arendada v&auml;lja toimiva s&uuml;steemi,&ldquo; lisas ta.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Ettev&otilde;tteid, mille &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;relevalvet teeb on hetkel ca 56 000, neist u 97% on mikro- v&otilde;i v&auml;ikeettev&otilde;tted ning vaid 3% on enam kui 50 t&ouml;&ouml;tajaga. Infos&uuml;steemi ja iseteenindust arendatakse eelk&otilde;ige mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete vajadusi silmas pidades, sest neid on k&otilde;ige rohkem ja nende seas saab uue iseteenindusega saavutada ka k&otilde;ige suurema muutuse. Iseteenindust saavad kasutada samas k&otilde;ik ettev&otilde;tted ja v&otilde;imaluste korral p&uuml;&uuml;takse lahendada ka suurte ettev&otilde;tete keerukamaid vajadusi. S&uuml;steemi tekib alates j&auml;rgmise aasta esimesest kvartalist teenuseid jooksvalt juurde, kuid kasutama saab seda hakata v&auml;hem kui aasta p&auml;rast.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Kavandatavad arendused jagunevad kahte etappi. Iseteeninduskeskkond avaneb ettev&otilde;tetele 2020. aasta I kvartalis, alguses v&auml;heste v&otilde;imalustega, ent funktsionaalsust hakkab samm-sammult 2020. aasta jooksul lisanduma.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Infos&uuml;steemi sisenemine saab olema loomulikult nii mobiil-ID, smart-ID kui ID-kaardi abil ning seal sisalduv info on mugavalt j&auml;lgitav nii ettev&otilde;tjale, t&ouml;&ouml;tajale kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Infot kasutatakse edaspidi &uuml;hiselt, kuid iga kasutaja p&auml;&auml;seb andmetele ligi vastavalt oma &otilde;igustele, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;inspektor n&auml;eb ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud detailseid andmeid vaid siis, kui alustatakse j&auml;relevalvemenetlust. Samuti saab ettev&otilde;tja soovi korral volitada iseteenindust oma ettev&otilde;tte nimel kasutama v&auml;lise teenuseosutaja.</p> <h2 class="Subheadline-fzg9ke-0 cTnCAV" type="subheadline1" content="M&otilde;istlik lahendus k&otilde;igile osapooltele">M&otilde;istlik lahendus k&otilde;igile osapooltele</h2> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Iseteeninduse m&otilde;te on lihtne - hoida &auml;ra liigset asjaajamise ja dokumendivahetusega seotud ajakulu, sest vajalik info on igal hetkel s&uuml;steemis k&auml;ttesaadav ning hallatav.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Kui ettev&otilde;tja iseteenindusse siseneb, n&auml;eb ta esmalt oma t&ouml;&ouml;laualt, milliste ohutusalaste tegevustega ta tegelema peaks ja mis seisus need hetkel T&ouml;&ouml;inspektsiooni andmetel on. Samuti n&auml;eb ta andmeid, mis riigil ettev&otilde;tte ja selle t&ouml;&ouml;tajate kohta varasemalt olemas - hetkel on nendeks ettev&otilde;tte andmed &auml;riregistrist ja t&ouml;&ouml;tajate andmed t&ouml;&ouml;tamise registrist. Edaspidi on plaanis &uuml;hildada s&uuml;steemiga k&otilde;ik vajalikud registrid, mis on meie teenustega seotud. Edasi saab ettev&otilde;tja esimeste tegevuste seas n&auml;itaks hetkega m&auml;&auml;rata t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti, esmaabiandja v&otilde;i m&otilde;ne teise rolli. J&auml;rgmisena saab asuda tuvastama ohte oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnas, mis tuleks seej&auml;rel maandada. N&otilde;uete osas n&auml;itab TEIS kolme v&otilde;imalikku staatust &ndash; punane, kollane v&otilde;i roheline &ndash; olenevalt sellest, kas n&otilde;ue on t&auml;itmata, t&auml;itmisel v&otilde;i t&auml;idetud. Mida rohelisem on vaade, seda paremas seisus t&ouml;&ouml;keskkond eeldatavasti on. S&uuml;steem tuletab ettev&otilde;tjale meelde, kui lisandunud t&ouml;&ouml;tajad vajavad n&auml;iteks juhendamist, tervisekontrolli v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti rollis olnud inimene on t&ouml;&ouml;lt lahkunud. Sel juhul saadetakse meeldetuletus m&auml;&auml;rata uus t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist. Nii ei pea ettev&otilde;tja selliseid asju ise meeles pidama. Kogu see info on mugavalt n&auml;htav ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;laualt.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">&bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna iseteenindus saab olema abiks ennek&otilde;ike just mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tetele, keda on Eesti t&ouml;&ouml;andjate seas enim, ligi 97%. V&auml;iksemates ettev&otilde;tetes on t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti roll antud sageli inimesele, kes tegeleb teemaga muude &uuml;lesannete k&otilde;rvalt ega ole t&ouml;&ouml;keskkonna teemadega kursis. Uus iseteenindus aitab tal t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;simustes paremini orienteeruda ning selgitab, miks &uuml;hte v&otilde;i teist tegevust teha tuleb ning aitab need tegevused senisest lihtsamini &auml;ra teha,&ldquo; t&auml;psustas Piirsalu.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Kui ettev&otilde;te tegeleb oma t&ouml;&ouml;keskkonnaga iseteeninduse kaudu - m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti, esmaabiandja, juhendab t&ouml;&ouml;tajaid, tuvastab ja maandab ohte, siis selle v&otilde;rra muutub paremaks ka ettev&otilde;tte &uuml;ldine riskihinnang. Ettev&otilde;tte riskihinnet n&auml;hes suunab T&ouml;&ouml;inspektsioon oma ressursid sinna, kus seda tegelikult tarvis on - korras t&ouml;&ouml;keskkonnaga ehk nii-&ouml;elda roheliste ettev&otilde;tete asemel tegeletakse rohkem punastega. &bdquo;Ehk et t&ouml;&ouml;andja saab hakata ise m&otilde;jutama seda, kui sage k&uuml;laline t&ouml;&ouml;inspektor tema juures olema hakkab,&ldquo; m&auml;rkis Piirsalu.</p> <div class="ImageGallery__GalleryContainer-odstxb-0 cJCaSX"> <div class="image-gallery ap-image-gallery "> <div class="image-gallery-content"> <div class="image-gallery-slide-wrapper bottom"><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.5em;">Kontaktivaba j&auml;relevalve</span></div> </div> </div> </div> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Uus infos&uuml;steem aitab kasutada m&otilde;istlikumalt ka riigi ressursse, sest T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml; muutub senisest kiiremaks ning lihtsamaks. J&auml;relevalvet saab edaspidi teha kahte moodi - kontaktivabalt iseteeninduse kaudu ja k&uuml;lastuse k&auml;igus ettev&otilde;ttes kohapeal.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Nii konsultant kui t&ouml;&ouml;inspektor saavad j&auml;relevalvet tehes ettev&otilde;tte infole edaspidi nutiseadme kaudu ligi, teha sellega kohapeal n&auml;iteks m&otilde;nest ohtlikust olukorrast pildi ning see edasiseks lahendamiseks salvestada. T&ouml;&ouml;andjale on info n&auml;htav ning kui ta parandab ohu, on v&otilde;imalik teha koheselt telefoni v&otilde;i tahvliga sellest pilt, lisada s&uuml;steemi, salvestada ning inspektor n&auml;eb ja kinnitab tehtu. N&otilde;nda on ohu k&otilde;rvaldamisest teatamine senisest kiirem ja lihtsam ning ka meeldetuletus rikkumise korral kergesti m&auml;rgatav. Uus infos&uuml;steem teeb ka kontrollimise lihtsamaks - kui kohapeal selgub, et infos&uuml;steemis olev info vastab tegelikkusele, on inspektori k&uuml;lask&auml;ik oluliselt l&uuml;hem kui t&auml;na.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">T&ouml;&ouml;inspektsiooni eesm&auml;rgiks ei ole trahvida, vaid juhtida t&auml;helepanu puudustele ning anda n&otilde;u nende parandamiseks. Pakume ettev&otilde;tetele tasuta t&ouml;&ouml;keskkonna konsultatsiooni. Konsultandi kutsumiseks oma ettev&otilde;ttesse tuleb saata e-kiri aadressile ti@ti.ee. T&ouml;&ouml;inspektsioon julgustab igati lisaks konsultanditeenusele ka telefoni ja meili teel n&otilde;u k&uuml;sima.</p> <h2 class="Subheadline-fzg9ke-0 cTnCAV" type="subheadline1" content="Isetervenev ning arenev infos&uuml;steem">Isetervenev ning arenev infos&uuml;steem</h2> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">&ldquo;Igas etapis on m&otilde;eldud ka s&uuml;steemi edukale toimimisele. TripleDev O&Uuml; ja Trinidad Wiseman O&Uuml; poolt arendatava infos&uuml;steemi n&auml;ol on tegemist vabavaralistest komponentidest ja nende p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htuvalt loodava s&uuml;steemiga, mille paigaldamisel ja integreerimisel kasutatakse automaatseid t&ouml;&ouml;vooge, et v&auml;hendada inimteguri poolt tehtavaid vigu. Lahenduse komponentide uuendused toimuvad valutult ja kasutajat h&auml;irimata, kuid koheselt kasutatavatena. Lahenduse jaoks kasutatakse pilvek&otilde;lbulikke konteinereid. Konteinerid v&otilde;imaldavad meil kasutusele v&otilde;tta isetervenemise p&otilde;him&otilde;tteid, kui &uuml;ks komponent ei saa enda t&ouml;&ouml;ga enam hakkama, siis see pigem asendatakse, kui parandatakse. Sihiks oleme v&otilde;tnud iseterveneva s&uuml;steemi, mis ei ole aegkriitiline nagu t&auml;nane,&rdquo; selgitas t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arhitekt Martin &Otilde;unap TEHIKust.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">Piirsalu s&otilde;nul saab ettev&otilde;tjale head s&uuml;steemi teha siis, kui ettev&otilde;tjad oma s&otilde;na kaasa &uuml;tlevad. &ldquo;Meil on juba praegu tihe koost&ouml;&ouml; mitmete aktiivsete t&ouml;&ouml;andjatega, aga vajame veel ettev&otilde;tteid, kes oleks valmis oma arvamust avaldama ja ka testima,&ldquo; &uuml;tles ta. Aeg-ajalt tuleks katsetada ja arvamust avaldada, kuidas m&otilde;ni funktsioon t&ouml;&ouml;tab &ndash; kas keskkond on arusaadav, mugav ja kasutamiseks lihtne.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP"><strong>Infos&uuml;steemi ja iseteenindust tutvustavale lehele&nbsp;</strong><a class="externalLink" href="https://www.tooelu.ee/uus/" target="_blank"><strong>www.tooelu.ee/uus</strong></a><strong>&nbsp;saab j&auml;tta oma meiliaadressi, et olla kursis projekti arengutega ja anda m&auml;rku oma huvist osaleda loodava iseteeninduse testimisel.</strong></p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP">T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine" vahenditest.</p> <p class="Text__Paragraph-s9d3822-0 gvmTiP"><em>Artikkel ilmus esialgselt ajalehes <a href="s://www.aripaev.ee/sisuturundus/2019/06/19/tookeskkonna-haldamine-digitaalseks-on-see-voimalik" target="_blank">&Auml;rip&auml;ev</a>.</em></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2310Millele peaksid tähelepanu pöörama noored, kes alustavad tööd oma esimeses alalises töökohas?2019-06-20<p>Kool on l&otilde;puks l&auml;bi, diplom on k&auml;es. Paljud &otilde;ppurid on k&uuml;ll juba koolivaheaegadel siin-seal t&ouml;&ouml;kogemusi hankinud, ent n&uuml;&uuml;d oleks vaja leida erialane ja p&uuml;siv t&ouml;&ouml; ning alustada iseseisvat elu ilma vanemate majandusliku toetuseta. Tallinna Pol&uuml;tehnikumis fotograafia eriala l&otilde;petanud Haapsalu noormees <b>Mihkel Puhm </b>(20) on olnud ise aktiivne t&ouml;&ouml;otsija, kes sai t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;le kohalikku ajalehte, sest oli neile vabakutselise fotograafina paar kuud varem pilte teinud.</p> <p>&bdquo;Mind vormistati k&uuml;ll t&ouml;&ouml;le, aga &uuml;sna kiiresti m&otilde;istsin, et pressifotograafia ei paku mulle tehnilist pinget ja mul hakkas igav. Samasuguseid pilte v&otilde;inuks ma teha ka kolm aastat tagasi ilma fotokooli l&otilde;petamata. Uurisin Haapsalus tegutsevalt Digilaborilt, kas neil oleks t&ouml;&ouml;d pakkuda. Selgus, et oligi osaajaga t&ouml;&ouml;tajat vaja. Mind kutsuti proovip&auml;evale ja Digilaboris ma n&uuml;&uuml;d ametis olengi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Katseaeg on sul juba l&auml;bi saanud?</b></p> <p>&bdquo;Seda mul ei ole olnudki, kuigi kohe saab kolm t&ouml;&ouml;kuud t&auml;is. Katseaeg oli mul ajalehes t&ouml;&ouml;tades. Ehk v&otilde;ib katseajaks pidada aega, mil ma olin Digilaboris t&ouml;&ouml;l koos oma &uuml;lemusega, kes mind koolitas ja &otilde;petas. Ise pidasin seda pigem &otilde;ppeperioodiks, et aru saada, kuidas printerid t&ouml;&ouml;tavad ja mida teha tuleb.<b> </b>Midagi ekstra katseaja kohta t&ouml;&ouml;lepingusse m&auml;rgitud ei ole.&ldquo;<b></b></p> <p><b>Palju sa enne t&ouml;&ouml;le minekut t&ouml;&ouml;lepingu seadust uurisid?</b></p> <p>&bdquo;Ei uurinud. V&auml;ikeses linnas teavad k&otilde;ik k&otilde;iki. Minu praegust &uuml;lemust tunneb n&auml;iteks mu &otilde;de, kes &uuml;tles, et mu t&ouml;&ouml;andja on inimesena tore. T&ouml;&ouml;lepingu tegemine k&auml;is ka v&auml;ga lihtsalt. Paar-kolm n&auml;dalat olin koos &uuml;lemusega t&ouml;&ouml;l ja p&auml;rast seda olen t&ouml;&ouml;tanud &uuml;ksinda. Kui tekkis mingi k&uuml;simus, siis t&ouml;&ouml;andja kohe vastas v&otilde;i tuli ise kohale. K&otilde;ik on kulgenud v&auml;ga sujuvalt. Ma ei uurinud eelnevalt ka, kas palka makstakse &otilde;igeaegselt vms. Usaldasin oma t&ouml;&ouml;andjat. K&otilde;ik on v&auml;ga tore olnud ja ma ei ole pidanud pettuma.&ldquo;</p> <p><b>Sa oled ka koolipoisina erinevaid suvet&ouml;id teinud. On sul t&ouml;&ouml;andjaga probleeme olnud?</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;hel suvel t&ouml;&ouml;tasin ma s&ouml;&ouml;gikohas teenindaja-baarmenina. T&ouml;&ouml;lepingut ma nii p&otilde;hjalikult l&auml;bi ei lugenud kui oleks v&otilde;inud. Seal oli punkt, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib mind iga kell vallandada ilma koondamise ja tasudeta. Ma ei teagi, mis p&otilde;hjusel, aga augusti alguses sain teate, et minu teeneid enam ei vajata. Mind see &uuml;llatas, sest kaks eelnevat kuud olid t&ouml;iselt v&auml;ga head olnud ja nende eest olin ma ka palka saanud. T&ouml;&ouml; l&otilde;ppemisest ette ei teatatud ja midagi ka ei &ouml;eldud. Lihtsalt &uuml;le&ouml;&ouml; &ouml;eldi koht &uuml;les.</p> <p>Praegu olen ma v&auml;ga rahul: mul on erialane t&ouml;&ouml;, &uuml;lemus on tore ja lisaks teen ma lisat&ouml;id. Peab ise aktiivne olema. Fotograafe on palju ja t&ouml;&ouml;turg &uuml;sna t&auml;is. Seep&auml;rast tuleb n&auml;idata, et oled valmis t&ouml;&ouml;d tegema ja v&otilde;imalusi otsima.&ldquo;&nbsp;</p> <h3><b>Noorte t&ouml;&ouml;tajatega seotud teemat kommenteerib T&ouml;&ouml;inspektsiooni N&otilde;ustamistalituse juhataja Kaire Saarep.</b></h3> <p><b>Mida peaksid esmakordselt t&auml;isajaga t&ouml;&ouml;le asuvad noored eelnevalt teadma?</b></p> <p>&bdquo;Esmalt kommenteerin noormehe toodud t&ouml;&ouml;lepingu viidet, et &bdquo;t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib vallandada iga kell ilma koondamise tasuta&ldquo;. See lause on t&ouml;&ouml;seadusandlusega vastuolus. T&ouml;&ouml;andja ei saa kedagi niisama vallandada, alati peab olema p&otilde;hjus &ndash; on hilinetud, t&ouml;&ouml; saab otsa, millele j&auml;rgneb koondamine vms. K&otilde;ik seadusest kehvemad laused on t&uuml;hised. V&otilde;ib helistada T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja k&uuml;sida, kas &uuml;ks v&otilde;i teine lause t&ouml;&ouml;lepingus on seadusega vastuolus. Antud juhul sai noormees petta.</p> <p>H&auml;sti tihti usaldavad noored oma t&ouml;&ouml;andjat v&otilde;i l&auml;hevad t&ouml;&ouml;le lepinguta, kuna kutsub keegi tuttav v&otilde;i s&otilde;ber. Usalduslik taust on justkui olemas. Noortel t&ouml;&ouml;tajatel tekib aga sageli t&ouml;&ouml;andjaga t&ouml;&ouml;tasuvaidlus, p&otilde;hjuseks bruto- ja netosummad. T&ouml;&ouml;taja eeldab &uuml;ht palganumbrit, sest l&auml;bir&auml;&auml;kimistel r&auml;&auml;giti netosummast, kuid lepingus on kirjas brutotasu, mis netosse &uuml;mber arvutatuna on varem r&auml;&auml;gitust v&auml;iksem. Kui sellisele lepingule on alla kirjutatud, siis pole enam midagi vaielda.&ldquo;</p> <p><b>Kas katseaeg v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja-poolne koolitusaeg peab olema t&ouml;&ouml;lepingusse m&auml;rgitud?</b></p> <p>&bdquo;Ei pea. See tuleneb automaatselt seadusest ja kestab neli kuud. T&auml;htajalise lepingu puhul v&otilde;ib katseaeg olla kuni pool lepingu kestvusajast, aga samuti mitte rohkem kui neli kuud. Kui t&ouml;&ouml;tajale uuel t&ouml;&ouml;kohal miski ei sobi, siis peab ta t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisest t&ouml;&ouml;andjale 15 p&auml;eva ette teatama. Isegi, kui katseaega pole lepingusse m&auml;rgitud.</p> <p>Katseajal ei pea t&ouml;&ouml;taja palk olema madalam. Kui teda on aga vaja koolitada ning selleks kulutatakse teise t&ouml;&ouml;taja panust ja aega, siis v&otilde;iks katseajal olla t&ouml;&ouml;tajal v&auml;iksem palk, sest koolitajale tuleb maksta lisatasu v&otilde;i ei saa ta samal ajal oma p&otilde;hit&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita. Katseajal kehtestatud madalam palk v&otilde;iks t&ouml;&ouml;lepingus kirjas olla.</p> <p>T&auml;helepanu v&otilde;iks p&ouml;&ouml;rata suulistele lubadustele. Kui p&auml;rast katseaega lubatakse palka t&otilde;sta, aga seda pole kirja pandud, siis v&otilde;ib see katteta lubaduseks j&auml;&auml;da. Seega v&otilde;iks lepingusse m&auml;rkida: alates sellest kuup&auml;evast palk t&otilde;useb teatud summani. K&otilde;ik lubadused peaksid olema kirjas.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&auml;pselt tuleks t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ametijuhendis kirjeldada?</b></p> <p>&bdquo;Mida p&otilde;hjalikum on ametijuhend, seda parem. Selleks, et vaidlusi v&auml;ltida ja t&ouml;&ouml;taja saaks t&auml;pselt aru, mida ta peab tegema. Samas, kui t&ouml;&ouml;andja hakkab t&ouml;&ouml;tajalt lisa&uuml;lesandeid n&otilde;udma, siis teab ta vaielda. T&ouml;&ouml;lepingut (n&auml;iteks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete tingimusi) saab muuta vaid poolte kokkuleppel. &Uuml;lesannete muutusest v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja keelduda.&ldquo;</p> <p><b>Juhul, kui t&ouml;&ouml;aeg ei piirdu p&auml;evaajaga, vaid h&otilde;lmab ka &otilde;htu- v&otilde;i &ouml;&ouml;tunde, siis millistest soodustustest v&otilde;iks teadlik olla?</b></p> <p>&bdquo;T&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu peab olema p&auml;rast kella k&uuml;mmet &otilde;htul 1,25kordne. Kuna see tuleneb seadusest, siis seda ei pea t&ouml;&ouml;lepingusse m&auml;rkima. Kui t&ouml;&ouml;tasu on n&auml;iteks 600 eurot ja t&ouml;&ouml;tatakse &ouml;&ouml;tundidel, siis tuleb saada lisatasu. T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab kokku leppida, et t&ouml;&ouml;tasu sisaldab juba tasu &ouml;&ouml;tundide eest ehk midagi lisaks ei saa. Seda peaks t&ouml;&ouml;taja eelnevalt teadma.</p> <p>Tavap&auml;rane on, et klienditeeninduses lepitakse kokku tunnitasu &ndash; n&auml;iteks 3,21 ja lisatasuna 2 eurot tunnis. Sellele lisandub, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib lisatasu kord aastas &uuml;hepoolselt &uuml;le vaadata. Seej&auml;rel hakatakse &uuml;letunnit&ouml;&ouml;- v&otilde;i riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamise tasu maksma ainult p&otilde;hipalgalt ehk 3,21 tunnis, aga tegelikult peaks t&ouml;&ouml;taja k&otilde;ik lisatasud saama summalt 5,21 ehk k&otilde;ikidelt tasudelt, mida ta on t&ouml;&ouml;tegemise eest saanud.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;ike laps, kas siis kehtivad teatud piirangud v&otilde;i soodustused?</b></p> <p>&bdquo;Kuni 7aastaste laste vanematel on &otilde;igus puhkuseaega valida. 7-10aastase lapse puhul saab puhata tema koolivaheajal, aga t&ouml;&ouml;ajas tuleb t&ouml;&ouml;le minnes t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida. Kui t&ouml;&ouml;taja kirjutab alla lepingule, et tal on t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga graafikul alusel, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tada nii &ouml;&ouml;sel kui p&auml;eval. Kui ka lubatakse t&ouml;&ouml;tajale mugavat graafikut, siis t&ouml;&ouml;ajakava koostatakse t&ouml;&ouml;andja vajadusest l&auml;htuvalt ning kellegi haigestumisel v&otilde;i puhkusel viibimise ajaks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja koostada t&ouml;&ouml;graafiku ettev&otilde;ttele sobival viisil. Kuna kokku on lepitud summeeritud t&ouml;&ouml;ajas, siis ei ole t&ouml;&ouml;andja midagi valesti teinud. K&otilde;ik teistsugused omavahelised kokkulepped v&otilde;iks t&ouml;&ouml;lepingusse kirjutada.&ldquo;</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;koha kaugel asudes tuleks t&ouml;&ouml;tajale s&otilde;idukulu h&uuml;vitada? V&otilde;i isikliku s&otilde;iduauto kasutuskulu, kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine eeldab oma s&otilde;iduvahendit?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei pea kodust t&ouml;&ouml;le ja tagasi s&otilde;itu kinni maksma. See on t&ouml;&ouml;taja valik, kas ta s&otilde;idab v&otilde;i kolib t&ouml;&ouml;kohale l&auml;hemale. Kui on aga vaja teha t&ouml;&ouml;s&otilde;ite n&auml;iteks m&uuml;&uuml;giesindajana kliendi juurde vms, siis neid on vaja h&uuml;vitada, sest tulenevad otseselt t&ouml;&ouml;korraldusest ja ettev&otilde;tte vajadustest.&ldquo;</p> <p><b>Juhul, kui t&ouml;&ouml; on seotud riskide ja ohtudega, kas peab olema s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;andja-poolne elukindlustus?</b></p> <p>&bdquo;Eestis on &uuml;ksikud ja sageli v&auml;lismaise taustaga ettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tajatele pakutakse t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus- v&otilde;i elukindlustust v&otilde;i on loodud neile soodsamad s&auml;tted, aga lisakindlustust seadus tegema ei kohusta.&ldquo;</p> <p><b>Milliseid t&uuml;&uuml;pilisi vigu teevad noored t&ouml;&ouml;tajad ise?</b></p> <p>&bdquo;Nad kipuvad t&ouml;&ouml;lt, mis neile ei meeldi, p&auml;evapealt &auml;ra minema. Kui t&ouml;&ouml;andja k&uuml;sib kahju h&uuml;vitamist, siis on nad &uuml;llatunud, et peavad j&auml;rgima etteteatamise t&auml;htaega. Arvestada tuleb, et katseajal on see 15 kalendrip&auml;eva ja p&auml;rast katseaja l&otilde;ppu 30 kalendrip&auml;eva isegi juhul, kui ei ole lepingut, sest t&ouml;&ouml;suhe ju kehtib! Selle &otilde;iguse annab t&ouml;&ouml;lepinguseaduse &sect; 4, mis on pigem t&ouml;&ouml;taja kaitseks. Ei saa olla nii, et suulise t&ouml;&ouml;suhte puhul kehtib t&ouml;&ouml;lepinguseadusest tulenev kaitse &ndash; v&otilde;in palka, puhkust jm k&uuml;sida, aga ei pea j&auml;rgima etteteatamise t&auml;htaega. Kui seda ei tehta, siis t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus k&uuml;sida v&auml;hem etteteavitatud aja eest h&uuml;vitist. P&auml;evapealt saab t&ouml;&ouml;lt lahkuda t&ouml;&ouml;andja v&auml;ga raske rikkumise korral.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja pisirikkumisi v&otilde;tavad nooremad t&ouml;&ouml;tajad t&otilde;sisemalt, soovides p&auml;evapealt &auml;ra minna ja n&otilde;uda kolme kuu h&uuml;vitist. Raskeks rikkumiseks v&otilde;ib pidada juhtu, kui t&ouml;&ouml;tajatele pole paar-kolm kuud palka makstud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele teevad muret nutiseadmed, mis on t&ouml;&ouml;tajatel &ndash; olgu nad ametis klienditeenindajana v&otilde;i tootmisettev&otilde;ttes ― pidevalt k&auml;es. Nutiseadme keelustamine tundub justkui vabaduse rikkumisena, aga t&ouml;&ouml;andjal on t&ouml;&ouml; tegemise ajal &otilde;igus seda teha, kuid seegi peab olema kirjas t&ouml;&ouml;korralduse reeglites. &Uuml;ldjuhul on iga kahe-kolme tunni j&auml;rel ette n&auml;htud 10&minus;15minutiline puhkepaus, kus t&ouml;&ouml;taja saab oma telefoni kasutada.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2309Vähenenud töövõimega inimesi ootavad mitmed tööturuteenused2019-06-19<p>T&ouml;&ouml;tukassa pakub v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele erinevaid teenuseid, mille eesm&auml;rgiks on aidata neil sobiv amet leida.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa pakutavad teenused erivajadustega inimestele ja nende t&ouml;&ouml;andjatele:</p> <ul> <li>abistamine t&ouml;&ouml;intervjuul nt kuulmis- v&otilde;i k&otilde;nepuude, aga ka muude suhtlemistakistuste puhul;</li> <li>t&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamise kulude h&uuml;vitamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;ks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine;</li> <li>tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine &ndash; abi t&ouml;&ouml;ellu sisse elamisel, &otilde;igete v&otilde;tete omandamisel ja t&auml;itmisel, t&ouml;&ouml; planeerimisel ning suhtlemisel, eesm&auml;rk on aja m&ouml;&ouml;dudes v&otilde;imalikult iseseisvalt t&ouml;&ouml;tada;</li> <li>kaitstud t&ouml;&ouml; &ndash; v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene saab teha v&otilde;imetekohast t&ouml;&ouml;d talle sobivas tempos ja tema erivajadusi arvestavas t&ouml;&ouml;keskkonnas, kus on tagatud vajalik juhendamine, n&otilde;ustamine ja abi;</li> <li>kogemusn&otilde;ustamine &ndash;inimest n&otilde;ustab sarnase erivajadusega inimene, kellel on positiivne t&ouml;&ouml;alane kogemus;</li> <li>t&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon &ndash; valmistab ette t&ouml;&ouml;eluks ning toetab t&ouml;&ouml;leasumist ja t&ouml;&ouml;tamist;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine ja teavitamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;turukoolituse h&uuml;vitamine.</li> </ul> <p><b>Populaarsed t&ouml;&ouml;turuteenused</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa teenusejuhi K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on kliendid 2017. aasta kvaliteediuuringu andmetel pakutavate teenustega rahul. &bdquo;K&otilde;ige enam kasutatakse koolitusi, t&ouml;&ouml;praktikat ja t&ouml;&ouml;alast rehabilitatsiooni. K&otilde;ik teenused v&otilde;imaldavad palju paindlikkust ja nende k&auml;ttesaadavus on hea,&ldquo; s&otilde;nas Bode.</p> <p>Bode toob n&auml;iteks 52-aastase t&ouml;&ouml;praktikat kasutanud mehe, kelle t&ouml;&ouml;v&otilde;ime oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel, kuid kes unistas t&ouml;&ouml;tamisest alal, mida ta juba m&otilde;nda aega ei olnud saanud palgat&ouml;&ouml;na teha. Oskuste arendamiseks l&auml;bis ta arvutikursuse ja B-kategooria autojuhi koolituse, seej&auml;rel sai ta &uuml;hte ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;praktikale. Sama ettev&otilde;te v&otilde;ttis mehe ka palgatoetusega t&ouml;&ouml;le, tingimusel, et ta l&auml;biks ka erialase t&auml;iendkoolituse. T&ouml;&ouml;tava inimesena k&uuml;lastas ta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajat, kelle abiga leiti sobiv t&auml;iendkoolitus. M&otilde;lemad osapooled, nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja on v&auml;ga rahul, sest &uuml;ks on leidnud enda kollektiivi toreda inimese ja teine unistuste t&ouml;&ouml;.</p> <p>Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti hinnangul on h&auml;sti toimivad teenused t&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon ja t&ouml;&ouml;ks vajalike abivahendite taotlemine (nt arvutiprogrammi v&otilde;i -hiire, ergonoomilise proteesi jmt). Ta nimetab ka tegevusi, mis on erivajadustega inimestele olulised, kuid mille puhul saaks teenuste korraldamist ja p&uuml;sivat rahastamist parendada. &bdquo;Liikumistakistusega ja n&auml;gemispuudega inimestele on oluline t&ouml;&ouml;les&otilde;idutoetus, intellektipuudega v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega inimestele tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine. Enamasti leiab t&ouml;&ouml;andja oma kollektiivist isiku, kes juhendab, motiveerib ja j&auml;lgib erivajadusega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ohutust.&ldquo;</p> <p>Teenused, mis Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja hinnangul vajavad veel sisset&ouml;&ouml;tamist, on kaitstud t&ouml;&ouml;, kogemusn&otilde;ustamine ja saatja s&otilde;idukulu h&uuml;vitamine, mis takerduvad praegusel hetkel nii rahastuse kui tugiteenust pakkuva isiku t&ouml;&ouml;koormuse taha. Kogemusn&otilde;ustamise korral on juba t&auml;na olemas erivajadustega inimesed, kes on l&auml;binud kogemusn&otilde;ustaja koolituse ja on n&otilde;us oma positiivseid kogemusi sarnases valdkonnas jagama, kuid n&otilde;uded nt koolitusruumidele v&otilde;i riigihangetel osalemiseks, et teenust osutada, on liiga k&otilde;rged.</p> <p>M&otilde;nede teenuste n&otilde;rkuseks on nende ajutine iseloom, kuigi vajadus ajas ei kao (nt t&ouml;&ouml;les&otilde;idutoetus, mida peaks edasi pakkuma kohalik omavalitsus, kuid nende v&otilde;imekus on v&auml;ga erinev), osadel madal tasu (nt tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;i saatja s&otilde;idukulu h&uuml;vitamine, kuid viimase t&ouml;&ouml;aeg on igap&auml;evaselt v&auml;ga l&uuml;hike), mist&otilde;ttu on inimesi keeruline leida. Murekohaks on ka k&otilde;rged n&otilde;udmised nt kogemusn&otilde;ustamise l&auml;biviimise ruumidele kombinatsioonis v&auml;ga v&auml;ikese teenuse mahuga, mist&otilde;ttu hoolimata inimeste valmisolekust kogemusn&otilde;ustada v&otilde;ib osutuda see &uuml;sna komplitseerituks.</p> <p><b>Teadlikkuse t&otilde;us</b></p> <p>Anneli Habichti s&otilde;nul on teadlikkus pakutavatest teenustest madalam nende &nbsp;v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste seas, kes pole veel t&ouml;&ouml;tukassaga kokku puutunud. &bdquo;N&auml;iteks tasub teada, et k&otilde;ikidele teistele m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;turuteenused laienevad ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele. T&ouml;&ouml;tukassasse j&otilde;udes kasvab teadlikkus erinevatest teenustest, n&auml;iteks lisaks abivahenditele ja rehabilitatsioonile ka koolitustest.&ldquo;</p> <p>Habicht t&otilde;i v&auml;lja, et tihti eeldavad erivajadustega inimesed v&auml;rbamisel, et ettev&otilde;te on juba kursis erinevate teenustega, mida t&ouml;&ouml;tukassa just t&ouml;&ouml;andjatele osutab. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja aga ei pruugi temale suunatud teenustest teadlik olla ja nii v&otilde;ib eeldamisest tekkida omaette probleem, millele on tegelikult lahendus olemas. N&auml;iteks saab t&ouml;&ouml;tukassa spetsialist tulla koolitama ettev&otilde;tte kollektiivi, et erivajadustega t&ouml;&ouml;taja kohandamist toetada. Muuseas, ka erivajadustega t&ouml;&ouml;otsija v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib ise olla see inimene, kes t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tukassasse p&ouml;&ouml;rduda soovitab!"</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa esindaja s&otilde;nul on viimasel ajal m&auml;rgata, et ettev&otilde;tted soovivad senisest rohkem oma kollektiivi kaasata v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi ning paljud asutused on p&ouml;&ouml;rdunud nende poole, et saada t&ouml;&ouml;taja toetamiseks vajalikku n&otilde;u. &bdquo;Eelk&otilde;ige n&auml;hakse sihtgrupis v&auml;&auml;rtuslikku ressurssi t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse t&otilde;ttu, vahel on aga tegemist mitmekesise kollektiiviga, kes soovib meeskonda rikastada erinevate inimestega. Lisaks on t&otilde;usnud teadlikkus erivajadustest ja kaast&ouml;&ouml;tajad oskavad paremini kolleegi murekohti m&auml;rgata,&ldquo; r&auml;&auml;kis Bode.</p> <p><b>Soovitused t&ouml;&ouml;d otsivale v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele </b></p> <p>&bdquo;Soovitame julgelt nii t&ouml;&ouml;tutel kui ka t&ouml;&ouml;tavatel erivajadustega inimestel p&ouml;&ouml;rduda meie poole, et saada infot erinevate teenuste kohta. V&auml;ga hea on kasutada ka t&ouml;&ouml;praktika v&otilde;imalust, mis annab hea ettekujutluse t&ouml;&ouml; iseloomust ja keskkonna sobivusest. Suurem osa t&ouml;&ouml;praktika l&auml;binutest saab ka t&ouml;&ouml;le,&ldquo; julgustas T&ouml;&ouml;tukassa teenusejuht.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;otsijatele soovitame usaldada rohkem t&ouml;&ouml;tukassat ja kasutada pakutavaid teenuseid,&ldquo; s&otilde;nas Habicht. &bdquo;Tasub teada, et ka juba t&ouml;&ouml;taval v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesel on vajadusp&otilde;hine &otilde;igus k&otilde;ikidele pakutavatele teenustele, nii n&otilde;ustamisele, teavitamisele, konsultandile, kohandamisele ja sotsiaalmaksu h&uuml;vitamisele.&ldquo;</p> <p><b>Millest alustada?</b></p> <ul> <li>Pane kirja oma oskused, teadmised, eeldused ja takistused, nt sobiv t&ouml;&ouml;koormus, asukoht, t&ouml;&ouml; masinatega, f&uuml;&uuml;siline pingutus, suurema seltskonna mittesobimine jne. Millised on sobivad t&ouml;&ouml;kohad, kus takistused ei ole m&auml;&auml;ravad. Vajadusel aitab eelnevat kaardistada juhtumikorraldaja, l&auml;hedane v&otilde;i n&otilde;ustaja.</li> <li>M&otilde;tle l&auml;bi, kas ja kuidas oma erivajadust potentsiaalsele t&ouml;&ouml;andjale tutvustada. Ei ole kohustust seda teha, kuid kui teavitamine aitab t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;kohta f&uuml;&uuml;siliselt v&otilde;i ps&uuml;hhosotsiaalselt kohandada, tuleks teavitamist t&otilde;siselt kaaluda. T&ouml;&ouml;andjal ei ole vaja teada diagnoosi v&otilde;i teisi delikaatsetest isikuandmeid, kuid ennetav teave kohanduste vajadustest on enamasti t&ouml;&ouml;suhet toetav, mist&otilde;ttu tasub t&ouml;&ouml;andjale oma t&ouml;&ouml;ga seotud erivajadustest r&auml;&auml;kida. Nt pelgalt mainimine, et t&ouml;&ouml;leasujal on 1. t&uuml;&uuml;bi diabeet, ei pruugi haigusest mitteteadlikule t&ouml;&ouml;andjale anda piisavalt praktilist infot kohanduste vajaduse kohta, kuid kui inimene selgitab, et ta vajab privaatset ruumi ravimi manustamiseks ja sagedasemaid puhkepause, saab t&ouml;&ouml;andja need v&otilde;imalused enamasti luua.</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmides aruta t&ouml;&ouml;andjaga, kas ja kuidas kolleege n&otilde;ustada. Koolitusi aitab teha &nbsp;T&ouml;&ouml;tukassa esindaja.</li> <li>T&ouml;&ouml;andjad peaksid kaaluma info edastamist nii, et k&otilde;ikidele oleks see &uuml;heselt m&otilde;istetav, n&auml;iteks kuulmispuudega inimene peaks saama infot kirjalikult, et oluline teave j&otilde;uaks kindlasti temani.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest ja tema t&ouml;&ouml;andjat ootab lai valik teenuseid. Nende rakendamist soosib omavaheline avatud suhtlemine ja &uuml;h</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2307Laupäeval on lühendatud tööpäev2019-06-18<p><b>V&otilde;idup&uuml;ha langeb p&uuml;hap&auml;evale, 23. juunile, sellele eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem. Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb aga maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</b>&nbsp;</p> <p>L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelneval reaalsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ehk 22. juunil. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavatel t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kokkulepe p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tamise kohta tehakse &uuml;ldjuhul graafiku koostamise ajal. Kui t&ouml;&ouml;taja on kokkuleppe tegemise ajal keeldunud t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisest, siis ei saa t&ouml;&ouml;andja kohustada t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tama tervet t&ouml;&ouml;p&auml;eva.&nbsp;</p> <p>Riigip&uuml;hana t&auml;histatavad v&otilde;idup&uuml;ha ja jaanip&auml;ev langevad p&uuml;hap&auml;evale ja esmasp&auml;evale. 23. ja 24. juunil t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta kahekordselt. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;eva eel.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2306Kuidas kuuma ilmaga köögis töötades vastu pidada?2019-06-17<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan k&ouml;&ouml;gis, kus kohati on k&uuml;psetusahjude t&otilde;ttu &otilde;hutemperatuur k&otilde;rge, kuumade ilmadega t&otilde;useb aga temperatuur veelgi. Mida teha, et kuumade ilmadega k&ouml;&ouml;gis t&ouml;&ouml;tades vastu pidada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni <span>tervisekaitse spetsialist</span>:</i></b> Seadus ei s&auml;testa, milline on optimaalne &otilde;hutemperatuur t&ouml;&ouml;ruumides, vaid &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;koha &otilde;hutemperatuur ja -niiskus ning &otilde;hu liikumise kiirus peavad olema t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks sobivad. Selge on see, et mida k&otilde;rgem on t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hutemperatuur, seda rohkem langeb t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, v&auml;heneb keskendumisv&otilde;ime, inimene v&auml;sib ja tekivad vead &ndash; k&otilde;ik see on soodne pinnas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtumiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate liigne kokkupuude k&otilde;rge temperatuuriga v&otilde;ib p&otilde;hjustada mitmesuguseid vaevusi. N&auml;iteks kuumarabandust, h&uuml;perp&uuml;reksiat (&auml;&auml;rmiselt k&otilde;rge palavik), kurnatust, kuumakrampe v&otilde;i teadvusekaotust. Kui t&ouml;&ouml;keskkond on kuum, peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma kasutusele tehnilised meetmed, et v&auml;hendada kuumuse toimet t&ouml;&ouml;tajatele, n&auml;iteks paigaldama t&ouml;&ouml;ruumidesse jahutuss&uuml;steemi v&otilde;i parandama &uuml;ldventilatsiooni, mis alandaks t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hutemperatuuri.&nbsp;</p> <p>Kui tehnilisi meetmeid ei ole v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta, tuleb &uuml;le vaadata t&ouml;&ouml;korraldus. T&ouml;&ouml;tajatele peab v&otilde;imaldama regulaarsed puhkepausid igas tunnis ja v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul jaheda du&scaron;i all k&auml;imise. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib l&uuml;hendada t&ouml;&ouml;vahetust v&otilde;i korraldada f&uuml;&uuml;silist pingutust n&otilde;udvate t&ouml;&ouml;de tegemist ajal, kui on jahedam. T&ouml;&ouml;andja peab ka tagama, et kvaliteetne joogivesi oleks t&ouml;&ouml;tajatele piisavas koguses k&auml;ttesaadaval.</p> <p>Terviseh&auml;irete v&auml;ltimiseks ja ohutuse tagamiseks peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid kuumast tingitud ohuteguritest ja sellega kaasnevatest riskidest teavitama ning juhendama, kuidas kasutada kaitsemeetmeid. Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb, et t&ouml;&ouml;tingimused on talle ebasobivad, peab ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, et &uuml;hiselt sobivad lahendused leida.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2305Selgusid Kaugtöö Tegija 2019 märgise saajad ja parimad kaugtööd soosivad juhid2019-06-14<p><b>Eile, 13.06.2019 kuulutati v&auml;lja 39 uut kaugt&ouml;&ouml; m&auml;rgise saajat. Tunnustuse said muuhulgas Transferwise, Bolt, Tartu &Uuml;likooli Narva Kolledž ja Muinsuskaitseamet. Parima juhi tiitel anti v&auml;lja erandina kaks korda. Selle p&auml;lvisid Eesti Haigekassa juht Rain Laane ja Messente Communications juht Lauri Kinkar.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>M&auml;rgist annavad juba kolmandat aastat v&auml;lja Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing koost&ouml;&ouml;s Elisa ja Personalijuhtimise &Uuml;hinguga PARE. Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on t&auml;naseks koos selle aasta 39 uue m&auml;rgise saajaga kokku juba 120 m&auml;rgise omanikku. &ldquo;Aja- ja kohapaindliku t&ouml;&ouml; osakaal Eestis kasvab pidevalt, seda n&auml;itavad nii uuringud kui ka j&auml;tkuv huvi m&auml;rgisele kandideerimise vastu.&rdquo; Laas t&otilde;des, et praktika igas ettev&otilde;ttes on v&auml;ga erinev. &ldquo;On j&auml;tkuvalt neid, kellel on t&ouml;&ouml;korraldus on v&auml;lja kujunenud t&ouml;&ouml; k&auml;igus, ilma p&otilde;hjalikumate suunisteta, v&otilde;imalust kasutatakse vastavalt vajadusele. Aga r&otilde;&otilde;m on n&auml;ha, et iga aastaga on aina enam neid, kes teevad seda l&auml;bim&otilde;eldumalt: paika on pandud &uuml;hised t&ouml;&ouml;tamise kokkulepped, v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud sobivad tehnilised vahendid ja kanalid.&rdquo;&nbsp;</p> <p>Ž&uuml;riiliikme ja Elisa personalivaldkonna juhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul v&auml;&auml;rivad eraldi tunnustamist ka kandideerijad, kes sel aastal nomineerisid nimeliselt juhi v&otilde;i isegi mitu. &ldquo;Neid ettev&otilde;tteid oli &uuml;le poole kandideerijatest. See n&auml;itab, et kaugt&ouml;&ouml;d tajutakse aina enam juhtimise osana, mida see ilmtingimata ongi. Parima juhi tiitli saanud Eesti Haigekassa juhi Rain Laane ja Messente Communications juhi Lauri Kinkari puhul paistiski silma see, et nad m&otilde;tlevad sellele, kuidas kogu ettev&otilde;ttes l&auml;bivalt targalt t&ouml;&ouml;tamist juurutada ja t&ouml;&ouml;tajaid ise oma eeskujuga julgustada,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi.&nbsp;</p> <p>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE juht K&auml;rt Kinnas aga r&otilde;hutas, et m&auml;rgisele kandideerinud ettev&otilde;tete rohkus ja mitmekesisus n&auml;itab selgelt, et selline t&ouml;&ouml;tamise viis on ettev&otilde;tetes aina loomup&auml;rasem. Ettev&otilde;tete hulgas oli nii avaliku sektori esindajaid, eraettev&otilde;tted aga ka MT&Uuml;sid. &ldquo;Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus on j&otilde;udnud ka ametikohtadele, kus seda k&uuml;mmekond aastat tagasi poleks v&otilde;imalikuks pidanud, hea n&auml;itena v&otilde;ib siin esile t&otilde;sta n&auml;iteks H&auml;irekeskuse,&rdquo; selgitas Kinnas.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Ankeetidest peegeldus ka, et ettev&otilde;tted m&otilde;tlevad teadlikult t&ouml;&ouml;tajatega kaasa. Targalt t&ouml;&ouml;tajate ootused t&ouml;&ouml;keskkonnale on viimastel aastatel tugevas muutumises. T&ouml;&ouml;keskkondade loomisel arvestatakse tegevusp&otilde;hisust ja suurt r&otilde;hku pannakse just koost&ouml;&ouml;le,&ldquo; lisas ž&uuml;riiliige ja Worklandi asutaja Indrek H&auml;&auml;l.&nbsp;</p> <p><b>2019. aastal said m&auml;rgise j&auml;rgmised ettev&otilde;tted</b>:</p> <p>AgileWorks AS, All Media Digital O&Uuml;, Bolt (endine Taxify), Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Haigekassa, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Elektrilevi O&Uuml;, Gjensidige Eesti filial, GoTravel AS, H&auml;irekeskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Klienditugi O&Uuml;, Leego Hansson O&Uuml;, Lincona Konsult AS, Messente Communications O&Uuml;, Milrem LCM O&Uuml;, MRPeasy O&Uuml;, Muinsuskaitseamet, Norwegian-Estonian Chamber of Commerce, PCC Projekt AS, Proact Estonia AS, Profia Arvestuse O&Uuml;, Recruitment Estonia O&Uuml; (CVO Recruitment &amp; Simplika), Riigi Infos&uuml;steemi Amet, RL Raamatupidamine O&Uuml;, Saue Production O&Uuml;, Scoro Software O&Uuml;, Severitas O&Uuml;, SimplBooks O&Uuml;, Sisekaitseakadeemia, Sotsiaalkindlustusamet, SpeakSmart O&Uuml;, Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkool, Tammiste Personalib&uuml;roo O&Uuml;, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond, Tartu &Uuml;likooli Narva Kolledž, Transferwise Ltd Eesti filiaal, Vaimo O&Uuml;, Viru Maakohus</p> <p>Parimad kaugt&ouml;&ouml;d soosivad juhid on 2019. aastal Eesti Haigekassa juht Rain Laane ja Messente Communications juht Lauri Kinkar.</p> <p>Konkursi ž&uuml;rii koosnes oma ala ekspertidest, kes hindasid ettev&otilde;tete eneseanal&uuml;&uuml;sides nii kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;korraldust, tehniliste lahenduste kasutamist kui ka l&auml;bim&otilde;eldud tervikpildi tajumist. Ž&uuml;riis olid Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige Ave Laas, Elisa personalivaldkonna juht&nbsp; Kaija Teem&auml;gi, Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas ja Worklandi asutaja Indrek H&auml;&auml;l.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija on digitaalne m&auml;rgis, mida ettev&otilde;te saab kasutada t&ouml;&ouml;andja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Sel aastal sai m&auml;rgise 39 ettev&otilde;tet. Kokku on Eestis m&auml;rgise omanikke 120. M&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval <a href="https://smartwork.ee/2017-margise-saanud-ettevotted/" target="_blank">smartwork.ee lehel</a>. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgist eksponeerida ja kasutada saab kontrollida samuti smartwork.ee lehel. M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks. P&auml;rast seda on ettev&otilde;ttel m&auml;rgist uuesti v&otilde;imalik taotleda. Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE.</p> <p>Fotod &uuml;ritusest (Marek Metslaid)&nbsp;<a href="http://bit.ly/kaugtootegija1306">http://bit.ly/kaugtootegija1306</a></p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.&nbsp;</i></p> <p><b><i>Elisa Eesti AS</i></b><i> (</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>) on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi ja k&otilde;nekaardi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2018. aastal 169,7 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Workland </i></b><i>on 2016. aastal asutatud ja kiiresti laienev t&auml;isteenusb&uuml;roo ja koost&ouml;&ouml;tamiskeskuste operaator, kellel on t&auml;naseks keskused nii Tallinna, Riia, Vilniuse kui ka Kaunase s&uuml;dames. Worklandi missiooniks on pakkuda inspireerivaid t&ouml;&ouml;ruume paindlikel tingimustel koos professionaalsete tugiteenuste ning ettev&otilde;tte kasvamist toetava kogukonnaga. Worklandi omanikeks on asutaja Indrek H&auml;&auml;l ja erakapitali investeerimisfirma BaltCap. </i></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2304Elukestev õpe hoiab tööturul 2019-06-13<p>Rahvastiku demograafilise vananemise valguses muutub &uuml;ha olulisemaks vanemaealiste v&otilde;imalus teha sellist t&ouml;&ouml;d, mis vastab nende soovile ja v&otilde;imetele.</p> <p>Eurostati andmetel t&ouml;&ouml;tas 2017. aastal Euroopa Liidu riikides 57% inimestest vanuses 55-64 a ja see protsent on viimaste aastatega kasvanud. Eesti oli mullu vanemaealiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ivem&auml;&auml;ra j&auml;rgi EL-i riikidest neljandal kohal. T&ouml;&ouml;tukassa statistika andmetel on t&ouml;&ouml;tuna registreeritud vanemaealiste osakaal kasvanud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi t&otilde;ttu &ndash; ligi 40% v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tuna registreeritud inimestest on &uuml;le 55-aastased.</p> <p><b>Elukestev &otilde;pe hoiab vormis</b></p> <p>Elukestev &otilde;pe t&auml;hendab pidevat eneset&auml;iendamist, et p&uuml;sida t&auml;nap&auml;evases kiirelt muutuvas &uuml;hiskonnas konkurentsis. T&ouml;&ouml;andjatel on aga tihti keeruline leida sobivate oskustega t&ouml;&ouml;tajaid, kuigi t&ouml;&ouml;tuid v&otilde;ib olla palju. Seega muutub &uuml;ha olulisemaks, et t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;otsijad oleksid valmis &otilde;ppima ja t&ouml;&ouml;andjad oleksid valmis t&ouml;&ouml;tajaid selles toetama.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige olulisemad on tahtmine olla tegus ja s&auml;ilitada usk seni tehtu olulisusesse ja vajalikkusesse.&nbsp; Elukestev &otilde;pe on t&auml;nap&auml;eva maailmas &uuml;ha aktuaalsem, &uuml;sna t&uuml;&uuml;piline on, et lisaks varasemale haridusele ja t&ouml;&ouml;kogemusele omandatakse &uuml;hel hetkel uued kraadid ja kutsed, et olla iseenda ja t&ouml;&ouml;turu vajadustega paremini koosk&otilde;las,&ldquo; lausus Anna-Liisa Tiisma, Eesti t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja. &bdquo;Oskuste ja teadmiste v&auml;rskendamine kasvatab soovi tegutseda, aitab end v&auml;&auml;rtustada ja t&otilde;stab usku, et teadmisi saab rakendada t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;otsimine t&otilde;statab mitmeid isiklikke k&uuml;simusi, n&auml;iteks kes ma olen, kas ma sobin sellisena, kuidas mind hinnatakse. Vanusele omistatakse k&uuml;llaltki suur kaal, j&auml;ttes teised tunnused teenimatult k&otilde;rvale,&ldquo; s&otilde;nas Tiisma. &bdquo;Seda muret leevendab v&otilde;imalikult mitmek&uuml;lgse info jagamine enda kohta, sest t&ouml;&ouml;andja jaoks on inimese enda kogemuste kirjeldamine ainus v&otilde;imalus saada aimu t&ouml;&ouml;otsija erialastest ja &uuml;ldistest oskustest ning teadmistest. Vahepealsetest arengutest r&auml;&auml;kimine n&auml;itab ka inimese kohanemisv&otilde;imet ja pidev enesearendamine muudab ta t&ouml;&ouml;andjale atraktiivsemaks.&ldquo;</p> <p>Kui selgub, et uued teadmised v&otilde;i oskused oleksid asjakohased, saab end t&auml;iendada erinevatel T&ouml;&ouml;tukassa koolitustel, n&auml;iteks programmis T&ouml;&ouml;ta ja &Otilde;pi, mille raames oodatakse k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ealisi eneset&auml;ienduse huvi v&otilde;i uue kutse omandamise sooviga t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja juurde. Inimesi motiveeritakse omandama erialaoskusi eelk&otilde;ige kasvava t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadusega valdkondades v&otilde;i ametites ning soovitakse parandada digi ning eesti keele oskust. Vanemaealised osalevad k&otilde;ige enam karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel, t&ouml;&ouml;turukoolitusel ja t&ouml;&ouml;otsingu t&ouml;&ouml;toas, nt t&ouml;&ouml;alases rehabilitatsioonis, t&ouml;&ouml;klubis ja t&ouml;&ouml;harjutuses.</p> <p><b>Kunagi ei ole hilja tegevusala vahetada</b></p> <p>&Otilde;ppida ja ennast t&auml;iendada v&otilde;i sootuks tegevusala vahetada ei ole kunagi liiga hilja. Nii on Eesti T&ouml;&ouml;tukassal mitmeid n&auml;iteid eakamatest t&ouml;&ouml;tajatest, kes on muutnud erinevatel p&otilde;hjustel oma eriala N&auml;iteks 61-aastane elektrik, kes soovis teadmisi v&auml;rskendada osales ka arvutialasel koolitusel, mis keskendus AutoCADi keskkonnale ja 2D joonestamisele. 60-aastane laborant osales arvutikoolitusel, et omandada t&ouml;&ouml;d kiirendavaid v&otilde;tteid.</p> <p>51-aastane &uuml;le 15 a mass&ouml;&ouml;rina t&ouml;&ouml;tanud naine &otilde;ppis t&ouml;&ouml;tukassa toel &otilde;eks, et tagada endale ametikoht ka siis, kui enam mass&ouml;&ouml;rina t&ouml;&ouml;tada ei suuda. 58-aastane ehitusmasinatel t&ouml;&ouml;tanud kutsekeskharidusega spetsialist &otilde;ppis aga tarkvaraarendajaks.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime juhtumid on individuaalsed</b></p> <p>Tiisma s&otilde;nul on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestel tihti raske leida ka osalise ajaga t&ouml;&ouml;d. &bdquo;V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&otilde;ib t&auml;hendada ka seda, et varasematest oskustest ja kogemustest saab k&auml;iku lasta vaid osa. Kuna see v&otilde;ib t&auml;hendada v&auml;ga erinevaid v&otilde;imalusi ja piiranguid, k&auml;sitletakse iga juhtumit individuaalselt,&ldquo; selgitab karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Kui inimene soovib aga omandada ettev&otilde;tluse alaseid teadmisi ja alustada karj&auml;&auml;ri v&auml;ikeettev&otilde;tjana, on lisaks tarmukusele ja v&otilde;imalusele oluline ka tugiv&otilde;rgustiku olemasolu.</p> <p><b>Tulevikut&ouml;&ouml;d</b></p> <p>Tehnoloogia areneb pea k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;valdkondades, mis &uuml;helt poolt viib teatud ametite kadumiseni, kuid teisalt tekib juurde nende samade tehnoloogiate arendamise, haldamise ja korraldamisega seotud t&ouml;&ouml;kohti. &bdquo;Vanemaealiste puhul on digip&auml;devus baasoskustest keerulisemate programmideni &uuml;ks t&uuml;&uuml;pilisemaid koolitusvajadusi,&ldquo; s&otilde;nas Tiisma.</p> <p>Tulevikuametite juures v&otilde;ib pigem r&auml;&auml;kida tuleviku oskustest, mis on olulised paljudes t&ouml;&ouml;valdkondades. N&auml;iteks sotsiaalsed oskused, sh v&auml;ga oluline oskus teha koost&ouml;&ouml;d, anal&uuml;&uuml;sioskused, digip&auml;devused, loovus ja disainm&otilde;tlemine, enesejuhtimine. Andmemahtude kogumine ja otsuste langetamine eeldab omakorda suutlikkust andmeid t&ouml;&ouml;delda, anal&uuml;&uuml;sida ning neist l&auml;htuvalt koostada prognoose ja plaane.</p> <p>Olulisel kohal on kindlasti ka heaolu ja meditsiiniga seotud teemad, mis hoiavad ja taastavad inimeste elukvaliteeti.</p> <p>&bdquo;Enamus neist oskustest on olnud olulisel kohal juba kaua aega, inimene ja tema vajadused ei ole nii palju muutunud, kui vahel tahetakse m&otilde;elda,&ldquo; lausus karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Valdkonnap&otilde;hise t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadusega saab end kursis hoida OSKA uuringutega, mis kajastavad Eesti majanduse vajadusi l&auml;hema k&uuml;mnendi jooksul.</p> <p><b>Mida teha, et ajaga kaasas k&auml;ia?</b></p> <p>T&auml;nased t&ouml;&ouml;andjad soovivad leida inimesi, kelle m&otilde;ttelaad sobib nende organisatsiooni kultuuriga ja kes on valmis nende heaks panustama. Otsitakse inimesi, kes on sotsiaalselt tundlikud, loovad, koost&ouml;&ouml;le ja uuendustele avatud ning toetavad oma isikuomadustega organisatsiooni eesm&auml;rkide t&auml;itmist. Olulisteks isikuomadusteks on avatus, sallivus, valmisolek leida uusi lahendusi ning paindlikkus muutusteks ja arenguteks.</p> <ul> <li>Enne t&ouml;&ouml;le kandideerimist m&otilde;tle l&auml;bi, mis on Sulle t&ouml;&ouml;elus oluline ning millised omadused ja v&auml;&auml;rtused t&ouml;&ouml;andjale lisav&auml;&auml;rtust loovad.</li> <li>Enne kandideerimist v&otilde;ta aega, et tutvuda t&ouml;&ouml;pakkumise sisu ja t&ouml;&ouml;andjate ootustega, viia end kurssi ettev&otilde;tte tegutsemisvaldkonna, p&otilde;hiv&auml;&auml;rtuste ja peamiste eesm&auml;rkidega.</li> <li>T&ouml;&ouml;otsinguga tasub tegeleda ennast v&auml;&auml;rtustavalt ja teadlikult. Selleks tuleb j&auml;rjepidevalt j&auml;lgida t&ouml;&ouml;pakkumisi, anda teada oma tuttavatele, et otsid t&ouml;&ouml;d ja meelep&auml;rastele t&ouml;&ouml;kohtadele kandideerida. Lisaks saab oma CV ja motivatsioonikirja saata just sellele t&ouml;&ouml;andjale, kelle juures end t&ouml;&ouml;tamas n&auml;ete.</li> <li>Kandideerimisdokumendid vormistage korrektselt ning eraldi tooge v&auml;lja just need tugevused, mis toetavad teie kandideerimist soovitud ametikohale. Lisainfo v&otilde;i huvide juures tasub v&auml;lja tuua neid valdkondi, millega tegelete ja lisage juurde m&otilde;ni n&auml;ide (nt talgup&auml;evade korraldamine, looduses matkamine jne).</li> <li>T&ouml;&ouml;tukassa aitab t&auml;iendada 55+ vanuses inimeste digioskusi ja julgustab &otilde;ppima erialadel, kuhu vajatakse enam t&ouml;&ouml;tajaid. Samuti toetatakse eesti keele &otilde;ppimist. Osaleda saab karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel, t&ouml;&ouml;praktikal, proovit&ouml;&ouml;del ja t&ouml;&ouml;varjuna ametiga tutvuda.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;d otsides on oluline uskuda endasse ja oma tulevikku. Pidev enesearendamine tuleb ainult kasuks, hoides meele positiivsena ja inimese t&ouml;&ouml;andja jaoks atraktiivsena.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2303Tööinspektsioon kutsub kandideerima „Hea töökeskkond 2019“ auhinnale2019-06-12<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustab igal aastal ettev&otilde;tteid hea t&ouml;&ouml;keskkonna arendamise eest. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Kandideerimise t&auml;htaeg on 16. september.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on hea t&ouml;&ouml;keskkond saamas Eesti parimate ettev&otilde;tete organisatsioonikultuuri loomulikuks osaks. &bdquo;Konkurentsitihedal t&ouml;&ouml;turul on t&ouml;&ouml;tajate hoidmisel ja uute v&auml;rbamisel edukamaks osutunud ettev&otilde;tted, kus on loodud ohutu ja t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond. See on osa ettev&otilde;tte mainest,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkonna tunnustusega soovime t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes on teinud enam kui seaduses esitatud n&otilde;uete t&auml;itmiseks vajalik ning kes v&otilde;iksid olla teistele eeskujuks,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnale on oodatud kandideerima ettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;keskkonna riske hinnatakse s&uuml;steemselt ja sellesse kaasatakse ka t&ouml;&ouml;tajaid. Ettev&otilde;ttes kasutatakse isikukaitsevahendeid ning ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimine on loomulik osa t&ouml;&ouml;protsessist.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon annab auhinda v&auml;lja viiendat korda. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Eelmisel aastal v&otilde;itis suurettev&otilde;tete kategoorias Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias Bonava Eesti. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Crystalsol, Tallinna Vesi, Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika, Baltic Oil Service ja Derivco Estonia.&nbsp;</p> <p>Kandideerimise t&auml;htaeg on 16. september. Tingimuste ning varasemate v&otilde;itjate kohta saab lugeda T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/">http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/</a> .</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2302Tööinspektoriga ehitusplatsil 2019-06-11<p>Milline v&otilde;iks v&auml;lja n&auml;ha &uuml;he T&ouml;&ouml;inspektsooni inspektori keskmine visiit ehitusobjektile? Kas inspektori eesm&auml;rgiks on iga leitud vea eest trahve m&auml;&auml;rata, k&otilde;ikidest dokumentidest pisivigu otsida ja igal v&otilde;imalikul viisil nii t&ouml;&ouml;andjale kui t&ouml;&ouml;tajale peavalu valmistada? V&otilde;i tuleks inspektorit v&otilde;tta siiski partnerina, kes tahab lihtsalt, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad &otilde;htul tervelt koju j&otilde;uaks?</p> <p>J&otilde;uame objektile, mida plaanisime kontrollida, t&auml;nu liiklus- ja parkimiskaosele v&otilde;tab see oodatust rohkem aega. Pakin T&ouml;&ouml;inspektsiooni logodega helkurvesti kiivrisse peitu, &uuml;ritame v&auml;hemalt kaugelt vaadates paista tavaliste jalak&auml;ijatena. Kahjuks on aga v&auml;rav kinni, hoone parkla t&uuml;hi ning tuled tunduvad kustus olevat. Inspektor helistab v&auml;raval olevale telefoninumbrile ning selgub, et t&auml;na on objekt lukus ning &uuml;htegi t&ouml;&ouml;d seal ei toimu. M&otilde;tleme, mida edasi teha.</p> <p>M&otilde;elda ei tule kaua &ndash; ehitusbuum t&auml;hendab, et j&auml;rgmine ehitusplats on paarisaja meetri kaugusel. Ka siin on aiad kinni ja tundub, et suuremat t&ouml;&ouml;d ei toimu. Siiski eksime &ndash; n&auml;eme aia vahelt, kuidas t&ouml;&ouml;mees v&otilde;tab ketasl&otilde;ikuri ja j&auml;meda torujupi. Inspektor l&uuml;litub t&ouml;&ouml;režiimile &ndash; t&ouml;&ouml;mehel on kaitsekindad ja kiiver, kuid puudub kaitsemask. Samas ei saa me aru, mis materjalist on toru, mida ketasl&otilde;ikajaga l&otilde;igatakse. Tundub, et s&auml;demeid ei lenda, seega pole kaitsemask vist kriitiliselt n&otilde;utav. J&auml;lgime edasi, hetkel on sekkumiseks veidi liiga v&auml;he alust. Otsekui meie m&otilde;tteid kuuldes t&otilde;stab t&ouml;&ouml;mees torujupi &uuml;he k&auml;ega p&otilde;lvele, haarab teise k&auml;ega kindlamalt ketasl&otilde;ikurist ning hakkab l&otilde;ikamiskante lihvima. &Uuml;ks vale liigutus ning raske ketasl&otilde;ikur v&otilde;ib toruotsalt v&auml;&auml;ratada ning l&otilde;igata t&ouml;&ouml;mehele jalga v&otilde;i k&auml;tte. Ajame helkurvestid selga, paneme kiivrid p&auml;he ja astume aia vahelt sisse. Inspektor noomib t&ouml;&ouml;meest veidi, et sellised t&ouml;&ouml;meetodid on ohtlikud, ning palub olla ettevaatlikum. Eksleme pimedal ja m&auml;rgistamata poolkeldrikorrusel, mis on t&auml;is mulda, killustikku ja ehitusprahti, ning imestame, kuidas kellegi arust on see normaalne ja ohutu t&ouml;&ouml;pind. Hiljem &ouml;eldakse meile, et tegelikult selles alas hetkel ehitust ei toimugi, kuid siis j&auml;&auml;b k&uuml;simuseks, miks seal see &uuml;ksik t&ouml;&ouml;mees oli.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (1).jpg" /></a>&nbsp;</p> <p>Leiame paar korvt&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tavat t&ouml;&ouml;list, kuid nendega tundub k&otilde;ik h&auml;sti. Kaks neist on korvis, rihmad n&auml;ivad kinnitatud, isegi kiivrid on peas ning kolmas juhendab neid maapinnalt. Arvame esialgu, et sellega kogu ehitusobjekt juba piirdubki, kuid avastame, et v&auml;rava ette on ilmunud seltskond t&ouml;&ouml;mehi, kes alustavad millegi mahalaadimist. Otsustame j&auml;rgneda. Satume samasse poolkeldrisse, kuid teiselt poolt, ning siin on tugev betoonp&otilde;rand. Kahjuks on aga p&otilde;rand ja sissep&auml;&auml;s erineval k&otilde;rgusel, ning vaherambil on kunagisest m&auml;rgistusest alles ainult paarisentimeetrine v&auml;rviriba. T&auml;iesti mittetahtlikult ja kavatsematult komistangi selle otsa. J&auml;lgime, kas &uuml;sna raskena tunduvat alust tassivad mehed saavad ohtlikust kohast komistamata l&auml;bi. Saavad, kuid m&auml;rgime &uuml;les.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (2).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (2).jpg" /></a></p> <p>&Uuml;lespoole viiv trepp on tugev ja valgustatud. Ainus kriitikakoht on inimlik &ndash; korrusenumbrid v&otilde;iks seina peal kirjas olla. Teisel korrusel ehitatakse suurema ruumi &uuml;hte osasse kipsplaadist kuubikuid, kas siis kontoriks v&otilde;i WCks, see pole meie jaoks t&auml;htis. K&uuml;ll aga tekib k&uuml;simus, kuidas on t&ouml;&ouml;lised saanud selle v&auml;hemalt 2,5 meetri k&otilde;rguse kuubiku otsa. Tundub, et selleks kasutatakse k&auml;&auml;rt&otilde;stukit. Taas kord, pole &otilde;ige t&ouml;&ouml;vahend, kuid ka otseselt mitte karistatav. J&auml;rgmise asjana saame &uuml;he t&ouml;&ouml;mehe k&auml;est k&uuml;sida, kus ta kiiver on. Laiutab vabandavalt k&auml;si, ning paneb meetri kaugusel maas olnud kiivri kuulekalt p&auml;he. Olles teinud korrusele tiiru peale, saame kinnitust, miks k&auml;&auml;rt&otilde;stuki kasutamine antud t&ouml;&ouml;ks ei ole &otilde;ige &ndash; &uuml;ks t&ouml;&ouml;meestest on t&otilde;stukiga alla s&otilde;itnud ja asjatab veidike eemal. Kui n&uuml;&uuml;d peaks n&auml;iteks tulekahju s&uuml;ttima ja t&otilde;stukiga allas&otilde;itnud t&ouml;&ouml;mees seda uurima l&auml;heks, j&auml;&auml;ks boksi otsa j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;mees sinna l&otilde;ksu. Tal oleks valida, kas oodata kuni ta kellelegi meelde tuleb ja talle k&auml;&auml;rt&otilde;stuki &uuml;les s&otilde;idutab, v&otilde;i h&uuml;pata 2,5 meetri k&otilde;rguselt ehitusr&auml;mpsu ja elektrikaableid t&auml;is p&otilde;randale.</p> <p>J&auml;rgmisel korrusel on just betooni valamine l&otilde;petatud, ning sealt me midagi huvitavat ei leia. Kuid korrus k&otilde;rgemal on selle eest j&auml;lle murekoht murekoha j&auml;rel. T&ouml;&ouml;mees tahab miskit lae all teha, l&uuml;kkab maalripuki &otilde;ige koha peale ja ronib &uuml;les. V&otilde;itlen kiusatusega maalripukki veidi demonstratiivselt loksutada &ndash; rattalukustid j&auml;id ju lahti. Inspektor noomib maalrit, ning kolleeg vajutab rattalukustid kinni. J&auml;rgmisena leiame aga kogu ehitusobjekti k&otilde;ige &otilde;&otilde;vastama rikkumise. T&ouml;&ouml;mees t&ouml;&ouml;tab &otilde;ues v&otilde;rdlemisi kitsal serval, mis on maast v&auml;hemalt 15 meetri k&otilde;rgusel. Mees kannab ohutusrihmasid, tubli. Julgestusn&ouml;&ouml;r on rihmade k&uuml;ljes, tubli. Julgestusn&ouml;&ouml;r vedeleb aga puntras maas, selle karabiin ei ole mitte millegi k&uuml;lge kinnitatud. Viipame t&ouml;&ouml;mehele l&auml;bi akna, kuid ei j&otilde;ua &uuml;ksmeelele. Loodame parimat ja liigume edasi. Akna tagant paistab korvt&otilde;stuk, mille korvis on kaks t&ouml;&ouml;list, &uuml;hel on kiiver, teisel mitte. Korduva koputamise peale m&auml;rkavad l&otilde;puks meid. Inspektor viipab oma kiivri suunas, t&ouml;&ouml;line etendab meile pantomiimi, kuidas ta kiiver kukkus alla ning kehitab &otilde;lgu. P&ouml;&ouml;rame ringi ja m&auml;rkan silmanurgast, kuidas teine t&ouml;&ouml;line enda kiivri l&otilde;uarihma kontrollib.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (4).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (4).jpg" /></a></p> <p>J&otilde;uame ringiga tagasi trepini. Oleme majale tiiru peale teinud, ning inspektor nendib, et t&auml;iesti keskmine eesti ehitusplats &ndash; &uuml;ldjuhul on h&auml;sti, aga m&otilde;nes kohas on eluohtlikke probleeme. Sealjuures m&auml;rkab inspektor, et ajutisel trepil ei ole varbalauda, ning toksab hajameelselt maas olevat vahtplastit&uuml;kki trepi suunas. Prahisaba j&auml;rel vedades veereb oranž plastit&uuml;kk &uuml;le serva ja kukub tuhmi kolksatusega trepile. Tunneme end nagu pahandust teinud koolipoisid, kuid inspektor lausub elutargalt: &bdquo;Kujuta n&uuml;&uuml;d ette, kui see oleks n&auml;iteks akutrell olnud&ldquo;.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (5).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (5).jpg" /></a></p> <p>J&otilde;uame ringiga ehituse kontorisse, kus meid v&otilde;tab vastu keegi vastutav isik. L&otilde;plik alluvus- ja vastutussuhe j&auml;&auml;bki minu jaoks segaseks, objektil on &uuml;ks peafirma, sellel on paar allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjat, kellel iga&uuml;hel on oma t&ouml;&ouml;dejuhatajad ja allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjad, kellel vist on veel omakorda allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. &Otilde;nneks on meid vastu v&otilde;ttev t&ouml;&ouml;dejuhataja &uuml;snagi m&otilde;istlik, ning kuulab meid &auml;ra. Esitab endapoolseid selgitusi, vaidleb natuke moep&auml;rast vastu, kuid m&otilde;tleb kaasa. Selgitame, et anname k&auml;su t&ouml;&ouml; peatamiseks t&ouml;&ouml;mehele, kes t&ouml;&ouml;tab kinnitamata julgestusk&ouml;iega. Sellest satub t&ouml;&ouml;dejuhataja segadusse &ndash; kas t&ouml;&ouml; peatamine t&auml;hendab, et kogu objekt tuleb seisata? Selgitame, et tegelikult on tegu formaalsusega, millel on juriidiline kandepind &ndash; tegu on eluohtliku situatsiooniga, ning peame t&ouml;&ouml; sellisel viisil peatama. Niipea kui t&ouml;&ouml;dejuhataja on meile kirjalikult kinnitanud, et t&ouml;&ouml;tajale on julgestusk&ouml;ie kasutamise t&auml;htsust selgitatud ning julgestusk&ouml;is on ka n&otilde;uetekohaselt kinnitatud, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;dega j&auml;tkata. T&auml;htis on siinkohal, et meie oleme rikkumise fikseerinud ning t&ouml;&ouml;dejuhataja vastutab kirjalikult selle rikkumise k&otilde;rvaldamise eest. Samuti soovitame trepi viimasele korrusele varbalaua paigaldada, ning oleme kergelt segaduses, kui meile vastatakse k&uuml;simusega: &bdquo;Milleks?&ldquo;. M&otilde;tlen inimeste sisseharjunud k&auml;itumistele &ndash; milleks vedada rasket t&ouml;&ouml;riista trepist &uuml;les-alla, kui selle v&otilde;ib trepi k&otilde;rvale j&auml;tta. J&auml;rgmine t&ouml;&ouml;taja ei m&auml;rka seda, riivab seda m&ouml;&ouml;daminnes n&auml;iteks elektrijuhtmega, ning t&ouml;&ouml;riist kukub heal juhul lihtsalt trepile puruks, halvemal juhul aga kellelegi p&auml;he. Palun t&ouml;&ouml;dejuhatajal v&otilde;tta&nbsp; h&ouml;&ouml;veldamata lauajupp ja see trepi ette kinnitada, peaks ehitusmeestele olema m&otilde;ne minuti t&ouml;&ouml;.</p> <p>T&ouml;&ouml;dejuhataja mainib korduvalt, et me oleme kahe n&auml;dala jooksul kolmandad inspektorid, ning k&uuml;sib, kas nende peale on kuidagi kaevatud v&otilde;i millega on nad meie k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu &auml;ra teeninud. &Uuml;tleme, et tegemist on juhusega, aga samas oleme igal visiidil rikkumisi leidnud. Lisan mitte kuigi t&otilde;sisel toonil, et niikaua kuni me ehitustel rikkumisi leiame, j&auml;&auml;megi neid k&uuml;lastama. T&ouml;&ouml;dejuhataja m&otilde;istab meid, lubab k&otilde;ik mainitud rikkumised k&otilde;rvaldada ning kogu dokumentatsiooni digiallkirjastada. T&auml;name m&otilde;istva suhtumise eest ning lahkume. Korvt&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;listepaar on vahepeal alla tulnud ning t&ouml;&ouml;taja on endale kiivri leidnud.</p> <p><em><strong>T&ouml;&ouml;inspektor Janek Soorsk:</strong></em></p> <p>Antud ehitusplatsil esinesid k&otilde;ige tavalisemad rikkumised, mis esinevad ehituses ka &uuml;ldisemalt. Neist k&otilde;ige ohtlikumad rikkumised ongi seotud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise ning turvavarustuse eba&otilde;ige kasutamisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad tihtipeale kannavad k&uuml;ll turvarakmeid, kuid ei kinnita neid kuskile. Eeldan, et see on seet&otilde;ttu, et siis j&auml;&auml;vad &uuml;lemused rahule ja tule t&ouml;&ouml;tajaid &bdquo;segama&ldquo;, kuna turvarakmete puudumine on koheselt n&auml;htav aga puudulikku kinnitust on vaja eraldi l&auml;hemalt kontrollida. Tihtipeale ei kinnita ka t&ouml;&ouml;tajaid endid, kuna objektile on valitud valet t&uuml;&uuml;pi kinnitusmehhanism. N&auml;eme sellest rikkumist tihti tellingute peal, kus t&ouml;&ouml;taja peab end pidevalt lahti ja kinni haakima, kuid v&otilde;iks kasutada kas lindis&uuml;steemi v&otilde;i muud mugavat s&uuml;steemi.</p> <p>Samuti oli n&auml;ha rikkumisi ketasl&otilde;ikuri kasutamisel. V&auml;ga tihti esinev rikkumine on ka see, et tellingute v&otilde;i t&ouml;&ouml;platvormide kasutamisel ei rakendata pidureid. T&ouml;&ouml;tajad kasutavad tihtipeale seda &auml;ra, et liigutada platvormi v&otilde;i teisaldatavat tellingut edasi oma kehaga, pannes ennast ohtu, et telling v&otilde;i platvorm kukub &uuml;mber.</p> <p>Antud ehitusplatsil koostasime ettekirjutuse peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjale, millega peatasime ohtliku t&ouml;&ouml;. Korrakaitseorganile on antud &otilde;igus kohustada subjekti tegemaks mingit otsust v&otilde;i j&auml;tta mingi otsus tegemata ning vajadusel tagada see sunnirahaga. Oli n&auml;ha, et k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamisel on miskit valesti ning seet&otilde;ttu pidi peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja astuma teatuid samme s.h. selgitama v&auml;lja t&auml;psemalt ohu p&otilde;hjuse ning selle likvideerima.</p> <p>Antud menetluses esinesid m&otilde;ned v&auml;&auml;rteo koosseisulised tunnused s.h t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumine ning oht elule v&otilde;i tervisele. V&auml;&auml;rteo menetlus j&auml;i aga alustamata, kuna peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja sai eksimusest aru ning asus seda koheselt likvideerima.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2300Kas ajutist töötajat peab ka juhendama ja välja õpetama?2019-06-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Suvel on meie kohvikus t&ouml;&ouml;d rohkem ning soovime v&otilde;tta ajutiselt t&ouml;&ouml;le m&otilde;ne abit&ouml;&ouml;lise k&ouml;&ouml;ki ja paar ettekandjat. Nad teevad lihtsat t&ouml;&ouml;d maksimaalselt paar kuud, kas siis nende t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks on lihtsamad reeglid? Kas neid ei pea nii p&otilde;hjalikult juhendama ja v&auml;lja &otilde;petama?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Hoolimata t&ouml;&ouml;suhte pikkusest peab t&ouml;&ouml;andja uuele t&ouml;&ouml;tajale korraldama juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe. Vastasel juhul ei oska t&ouml;&ouml;taja paraku t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul viisil teha ning &otilde;nnetused on kerged juhtuma.</p> <p>Ajutistele t&ouml;&ouml;tajatele tuleb sarnaselt teiste t&ouml;&ouml;tajatega korraldada esmalt juhendamine, st tutvustada ohutusjuhendeid tehtavate t&ouml;&ouml;de ja kasutatavate t&ouml;&ouml;vahendite koha. Peale juhendamist m&auml;&auml;rake kogenud t&ouml;&ouml;taja, kes uut t&ouml;&ouml;tajat v&auml;lja &otilde;petama hakkab. Oluline on, et v&auml;lja&otilde;petajaks m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;taja peaks ise ohutusreeglitest kinni ning tal oleks piisavalt aega ja kannatlikkust uut inimest &otilde;petada. V&auml;lja&otilde;ppe pikkus s&otilde;ltub sellest, kui keeruline ja ohtlik t&ouml;&ouml; on ning kas t&ouml;&ouml;tajal on samalaadse t&ouml;&ouml; tegemisel kogemusi. Ehk iga kord tuleb eraldi hinnata, kui pikka v&auml;lja&otilde;pet t&ouml;&ouml;taja vajab ning millal saab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubada.&nbsp; T&ouml;&ouml;le lubatakse t&ouml;&ouml;taja siis, kui t&ouml;&ouml;andja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid praktikas rakendada.&nbsp;</p> <p>Registreerige nii juhendamise l&auml;biviimine kui v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. T&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe l&auml;bimist samal moel. Registreerimine on vajalik, et t&ouml;&ouml;andja saaks p&auml;rast vajadusel t&otilde;estada, et ta on t&ouml;&ouml;tajale nii juhendamise kui v&auml;lja&otilde;ppe korraldanud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2299Tööõnnetus: kraana ja tõstekorv2019-06-07<p><b>&Otilde;nnetuskoht:</b><b></b></p> <p>Tsemenditehas, K&uuml;pros.</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet):</b><b></b></p> <p>Tsemenditehases kraana k&uuml;lge riputatud korvis ehitust&ouml;id tegev t&ouml;&ouml;line</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja oli umbes 5,4 meetri k&otilde;rgusel kraana k&uuml;lge riputatud korvis ja valmistus tsemenditehase uue klinkrimahuti ehitust&ouml;&ouml;deks, kui kandetross&nbsp;katkes. Selle tulemusel kukkus korv koos selles oleva t&ouml;&ouml;tajaga alla. T&ouml;&ouml;taja sai raskeid vigastusi.</p> <p>Toimuvate ehitust&ouml;&ouml;de laadi t&otilde;ttu ei olnud tsemenditehases &uuml;htegi teist sellisel k&otilde;rgusel t&ouml;&ouml;tamiseks sobivat t&otilde;steseadet.</p> <p>Uurimisel selgus, et kraanal paiknev kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltiv ohutusseadis, mis v&auml;ldib kettidega korvi k&uuml;lge &uuml;hendatud konksu hoidva ploki ja kraananoole otsas oleva plokiratta juhuslikku kokkupuudet, ei t&ouml;&ouml;tanud enne &otilde;nnetust n&otilde;uetekohaselt.</p> <p>Kraanajuht t&otilde;stis konksu &uuml;les, mist&otilde;ttu kraananoole otsas olev plokiratas p&otilde;rkas vastu korvi k&uuml;lge kinnitatud konksu hoidvat plokki, nii et t&otilde;stetross katkes ja korv koos t&ouml;&ouml;tajaga kukkus alla.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b></p> <p><span style="text-decoration: underline;">Otsesed p&otilde;hjused</span><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;lise kukkumine kraana k&uuml;lge riputatud korvis t&ouml;&ouml;de tegemise ajal umbes 5,4 meetri k&otilde;rguselt.</li> </ul> <p><span style="text-decoration-line: underline;">Muud p&otilde;hjused</span></p> <ul> <li>Kraananoole otsas olev plokiratas puutus kokku korvi k&uuml;lge kinnitatud konksu hoidva plokiga.</li> <li>Enne korvi t&otilde;stmist ei kontrollinud t&ouml;&ouml;andja kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltiva ohutusseadise n&otilde;uetekohast t&ouml;&ouml;tamist.</li> <li>V&otilde;imalik, et kraanajuht kasutas ohutusseadise blokeerimisl&uuml;litit valesti.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Kraana kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltivat ohutusseadist tuleb regulaarselt hooldada.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajaid tuleb &otilde;petada kontrollima kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltiva ohutusseadise n&otilde;uetekohast t&ouml;&ouml;tamist. Seda tuleb teha enne iga t&otilde;stet&ouml;&ouml;d.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajaid tuleb &otilde;petada, kuidas v&auml;ltida eespool nimetatud ohutusseadise blokeerimisl&uuml;liti vale kasutamist.</li> <li>Tagada kraana k&uuml;lge riputatud korvis olevate ja kraanaga t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;liste piisav j&auml;relevalve ja juhendamine.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b><b></b></p> <p>Kraana k&uuml;lge riputatud korvis t&ouml;&ouml;de tegemise ohutusjuhiste eiramine p&otilde;hjustab raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Kraana ohutusseadise &otilde;ige hooldus ja kontrollimine on kriitilise t&auml;htsusega. K&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid tuleb kraanaga tehtavateks t&ouml;&ouml;deks sobival viisil koolitada ja juhendada.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2297Tööinspektsiooni töötaja: Leonid Siniavski 2019-06-06<p><b>Kuidas n&auml;gi v&auml;lja teie teekond T&ouml;&ouml;inspektsiooni?</b></p> <p>Olen T&ouml;&ouml;inspektsioonis t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le 17 aasta. P&auml;rast &uuml;likooli l&otilde;petamist t&ouml;&ouml;tasin pisut aega juriidilisel p&otilde;llul, siis tegelesin veidi &auml;riga. K&auml;esoleva sajandi algul otsustasin juriidika peale tagasi tulla. 2001. aastal asusin Saaremaale t&ouml;&ouml;inspektor-juristiks. 10 aastat tagasi algas spetsialiseerumine, hakkasin tegelema l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatega. Kui loodi n&otilde;ustamistalitus, pakuti mulle n&otilde;ustaja-juristi kohta, seda ametit olen pidanud juba ligi neli aastat. Vanus tuli ka peale, mul jooksevad juba kuuek&uuml;mnendad aastad ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatega tegelemine oleks n&otilde;udnud rohkem energiat, ringis&otilde;itmist, kontrollit&ouml;&ouml;d ja &uuml;ht-teist veel. &Otilde;nneks saan kontrollitegevuses saadud teadmisi n&otilde;ustamisjuristina kasutada.</p> <p><b>&Uuml;tlesite, et tegutsesite juriidilisel p&otilde;llul ja veidi &auml;riga. K&uuml;sime uudishimulikult: mida see endast kujutas? </b></p> <p>P&auml;rast &uuml;likooli suunati mind Saaremaale juristiks, teenindasin kohalike p&otilde;llumajandusettev&otilde;tteid. Sealt tulid ka minu esimesed kohtus k&auml;imise kogemused. J&auml;rgmisena sain &uuml;hiskondlik-poliitilise kogemuse ehk mind v&auml;rvati komsomolit&ouml;&ouml;le. Olin ka veel N&otilde;ukogude armees ning p&auml;rast seda Saare KEKis, kus olin juhatuse esimehe abi, seal oli nii juriidilist kui ka organisatsioonilist t&ouml;&ouml;d. Eesti Vabariigi ajal asutasin &uuml;hingu Siniveski, mis tegeles kosmeetikatoodetega. See oli naisega koos kapitalismi algusaegadel loodud perefirma. Suuremad br&auml;ndid olid alles Eesti turule sisenemas ja oma kohta otsimas. Olin &otilde;igel ajal &otilde;iges kohas, tutvusin mitme kosmeetikafirma esindajatega. Ning kuna turg oli t&auml;iesti t&uuml;hi &ndash; eriti Saaremaal &ndash; oli v&otilde;imalus tuua Saaremaale igasuguseid br&auml;nde. Samuti korraldasin Saaremaal kolm &uuml;leriigilist ilumessi, see oli t&auml;iesti teine maailm. Mingil hetkel hakkasid selles valdkonnas asjad korrastuma ja v&auml;iketegijatel ei olnud enam perspektiivi selle &auml;riga tegeleda. Nii otsustasin erialat&ouml;&ouml;le tagasi minna.</p> <p><b>Olete pikka aega olnud seotud Saaremaaga. Mis selle koha eriliseks teeb? </b></p> <p>Mina olen tegelikult mandril s&uuml;ndinud ja siia elama tulnud. (M&otilde;tiskledes) See on selline meretagune asi, see eraldatus mandrist ja praamis&otilde;it vahepeal, kaugus teistest ja oma kogukonna tunne. Midagi seal on.</p> <p><b>Miks te immigreerusite? </b></p> <p>Olude sunnil, mind suunati siia 1976. aastal p&auml;rast &uuml;likooli, p&auml;ris t&uuml;kk aega tagasi. Minu &otilde;de oli juba enne Saaremaale suunatud ning kui mind suunati, siis tuli ka ema j&auml;rele ja nii koonduski kogu elu Saaremaale. Saatus v&otilde;i elu suunas, aga ma ei kahetse seda absoluutselt, et siia sattusin.</p> <p><b>Kuidas Saaremaa t&ouml;&ouml;keskkond on aastatega arenenud? </b></p> <p>2001 hakkasime koos inspektor Rein Nelisega s&uuml;stemaatiliselt Saaremaa ettev&otilde;tteid l&auml;bi k&auml;ima. Vahepeal ikka v&auml;ga tublisti, ligi 150 ettev&otilde;tet aastas, nii saime ettev&otilde;tetest v&auml;ga hea pildi ette. V&otilde;rreldes 2001. aastaga on asjad k&otilde;vasti paremuse poole l&auml;inud, eriti t&auml;nu Rein Nelisele, kes tegeleb peaasjalikult t&ouml;&ouml;ohutusega. Mina kontrollisin t&ouml;&ouml;suhteid, vaatasime enamiku firmasid &uuml;le ning saime ka nende t&ouml;&ouml;suhted j&auml;rje peale. Mina eristasin firmasid enda peas selle j&auml;rgi, et kuhu lubaksin oma lapse t&ouml;&ouml;le ja kuhu mitte mingil juhul ei lubaks. Tol ajal oli v&auml;ga erinevaid ettev&otilde;tteid. N&auml;iteks uutes elektroonikaettev&otilde;tetes oli juba tuba valge ja soe, inimestele toodi kohapeale toitu ja t&ouml;&ouml;ohutus oli paigas. M&otilde;ned ettev&otilde;tted, mille nimesid ma ei maini, olid j&auml;&auml;nud aga 1960.&ndash;1970. aastate tasemele &ndash; poolpimedas ruumis kusagil pingi taga tegi ilma isikukaitsevahendita inimene mingit toimingut. Sellest j&auml;i keskaegne mulje. Aga needki ettev&otilde;tted on n&uuml;&uuml;d arenenud. Elektroonikat&ouml;&ouml;stus on Saaremaal alati eeskujulik olnud ning viimasel ajal on meil v&otilde;imsalt l&auml;inud laevaehitus. Need on meie majanduse vedurid, eluj&otilde;ulised t&ouml;&ouml;stusharud, kus asjad on korras. Mul oli n&auml;iteks &uuml;ks juhus, kus &uuml;ks karjatalitaja oli t&ouml;&ouml;l kuu aega j&auml;rjest, 31 p&auml;eva. Tegin ettekirjutuse, et kuulge, selline asi tuleb ikka seadustega koosk&otilde;lla viia, nii palju ei tohi t&ouml;&ouml;d teha. T&ouml;&ouml;andja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;taja ise tahtis nii. Tuli v&auml;lja, et inimene oligi selline, kes lihtsalt armastas loomi ning elaski sisuliselt laudas.</p> <p><b>&bdquo;Aus Saare mees&ldquo; on selline tore arhet&uuml;&uuml;pne tegelane, eestlasele ikka meeldib end ribadeks t&ouml;&ouml;tada. Kui palju te enda t&ouml;&ouml;s vastumeelsust olete kohanud?</b></p> <p>Tihtilugu ongi t&ouml;&ouml;andjate vastulause &uuml;letundidele v&otilde;i n&auml;dalasele puhkeajale, et t&ouml;&ouml;taja ise ju tahtis. Leppisime kokku ja nii tegimegi, mis te segate. Sellist suhtumist olen kohanud k&uuml;ll ja veel. Aga inimesed ei arvesta, et nad v&otilde;ivad l&auml;bi p&otilde;leda, &uuml;le t&ouml;&ouml;tada v&otilde;i mingi kutsehaiguse saada. Seadused on inimese enda kaitseks. Seda alati ei m&otilde;isteta.</p> <p><b>Kas neis asjus on ka teadlikkus paranenud?</b></p> <p>Ikka on jah, t&auml;nu kommunikatsioonile ja meie tegevusele, minu arvates. &Uuml;kskord annab k&otilde;ik see info v&auml;lja paiskamine tunda. Eesti t&ouml;&ouml;tajad on n&uuml;&uuml;d k&auml;inud ka Soomes ehitamas ja n&auml;inud, et seal on n&otilde;uded k&otilde;rgemad v&otilde;i sama k&otilde;rged ning neid seal respekteeritakse. Ka t&ouml;&ouml;andjatel on igasuguste konkursside ja hangete jne t&otilde;ttu olukord paremaks l&auml;inud. Eks elu n&otilde;uab.</p> <p><b>Millega oma vaba aega sisustate?</b></p> <p>Suvel on rohkem aktiivsemat tegevust. Spordimees ma ei ole, aga jalgrattas&otilde;it ja jalutamine meeldivad, suusatada ka. Meeldib reisida ning ka Saaremaal ringi k&auml;ia, olen atesteeritud giid. See on &uuml;ks minu hobidest.</p> <p>Lugemine ei ole isegi enam hobi, vaid harjumus. Naudin v&auml;ga ajaloolist romaani, n&auml;iteks Umberto Ecot. &Uuml;ks hea leid on meie oma kohalik kirjanik Mehis Tulk, Saaremaa t&otilde;usev t&auml;ht. Tema on kirjutanud Saaremaa-ainelise teose &bdquo;Foogt. Maa ja taeva m&otilde;rsja. Esimene raamat&ldquo;, mille j&auml;rg &bdquo;Kuningas. Maa ja taeva m&otilde;rsja. Teine raamat&ldquo; on mul praegu k&auml;sil. Romaanidega paralleelselt loen teabekirjandust, viimati Maarika M&auml;gi kirjutist Saaremaalt leitud oluliste arheoloogiliste leidude kohta ja Karl Kellot, kes fantaseerib Saaremaa ajaloo pinnalt v&auml;ga julgelt.</p> <p>Aga aastas korra meeldib k&auml;ia ka veidi kaugemal.</p> <p><b>Mis on viimane eredam reisielamus? </b></p> <p>Dubai &ndash; idamaa ja islamimaa, kus asjad olid v&auml;liselt v&auml;ga korras. Kuritegevust ma ei m&auml;rganud, k&otilde;ik oli puhas jne. Mulle avaldas muljet just see linn keset k&otilde;rbe, arhitektuuri v&otilde;imalusi oli h&auml;sti kasutatud ja naftamiljonid olid t&ouml;&ouml;le pandud. K&auml;isin ka kunstlikus linnaosas, mis on merre ehitatud, see j&auml;ttis samuti v&auml;ga hea mulje. Dubais on palju huvitavat ja n&uuml;&uuml;disaegset ning samas ka paar sajandit vana arhitektuuri k&otilde;rvuti. Kontrastid, mis avaldavad muljet.</p> <p><b>Dubaisse ehitatakse v&auml;ga palju ning seal on ka palju v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Kas k&auml;isite t&ouml;&ouml;inspektori pilguga ka ringi?</b></p> <p>Seda oli t&otilde;esti n&auml;ha. Elasime hotellis, mis oli t&ouml;&ouml;tajate &uuml;hiselamu l&auml;hedal. Kindlatel kellaaegadel l&auml;ks sinna &uuml;hiselamusse, mis v&auml;limuselt meenutas veidi Tartu vanglat, &uuml;htlane kett inimesi. T&ouml;&ouml;keskkonda sain j&auml;lgida hotelli katusebasseinist, sest l&auml;hedal oli just &uuml;ks ehitusobjekt. Ei &uuml;tleks, et ta meie ehitustest v&auml;ga oluliselt erines, eks ikka oli n&auml;ha sellist organiseerimata segadust. Tundus, et asjad ei ole nii kella j&auml;rgi, samas k&otilde;ik toimis ja majad kerkisid. Mulje oli umbes sama, mis meil. Aga ega ma v&auml;ga teraselt ei vaadanud, puhkusel oled ikka teisel lainel.</p> <p><b>R&auml;&auml;kige Saaremaa kohta m&otilde;ni huvitav lugu, mida giidina kindlasti teate. </b></p> <p>Saaremaa kohta on legende palju, Suure T&ouml;llu omad on korralikud muinasjutud. Palju muhedaid lugusid ja anekdoote on Saaremaa-Hiiumaa vastasseisu kohta &ndash; kas v&otilde;i viimane k&ouml;ievedu, kus asi j&auml;i viiki, sest k&ouml;is l&auml;ks katki.</p> <p><b>R&auml;&auml;kige oma perekonnast! </b></p> <p>Abikaasa Karin, kellega koos kosmeetikarindel tegutsesime ja kauplust pidasime, oli hiljem &uuml;he vabariikliku kosmeetikakaupluse juhataja. Kui see kauplus suleti, l&auml;ks ta Tartu erakosmeetikakooli end t&auml;iendama ja t&ouml;&ouml;tab n&uuml;&uuml;d kosmeetikuna. Elame koos Kuressaares, lapsed on l&auml;inud mandrile.</p> <p>T&uuml;tar l&auml;ks Tartusse, &otilde;ppis &uuml;likoolis, tegutses turismivaldkonnas ning j&auml;i lapsepuhkusele, sealt ka meie esimene t&uuml;tret&uuml;tar Merimell, kellel on varsti s&uuml;nnip&auml;ev. T&uuml;tar ootab meile juba ka j&auml;rgmist lapselast.</p> <p>Poeg l&auml;ks Tallinna &otilde;ppima, t&ouml;&ouml;tab IT alal, momendil elab koos elukaaslasega Inglismaal ja teeb kaugt&ouml;&ouml;d.</p> <p>Noortel on ikkagi elus suuremad v&otilde;imalused. Nii noorelt on poeg juba t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt pool maailma l&auml;bi reisinud ning Peruus ja Brasiilias puhanud.</p> <p><b>Kuidas laste ja lastelaste kasvatamise kogemus erineb? </b></p> <p>Meie saime lapsed suhteliselt noorelt, p&uuml;hendusime nende kasvatamisele nii, kuidas oskasime, ning andsime endast parima, v&otilde;ib-olla abikaasa rohkem ja mina v&auml;hem. Lapselapse kasvatamist me j&auml;lgime k&otilde;rvalt ja p&uuml;&uuml;ame noori mitte segada. Vanavanema eelis on ka see, et ei t&uuml;dine kunagi lapsest &auml;ra, sest saad vahepeal puhata. Vanem on lapsega iga p&auml;ev koos ning k&otilde;ik ei ole alati r&otilde;&otilde;mus ja roosa, vaid on ka kasvatuslikke elemente. Vanavanematel on rohkem kohtumisr&otilde;&otilde;mu ja r&otilde;&otilde;m lapselapsest.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2296Tööelu ajakiri 2019 suvi: Suilised suvisel tööpõllul 2019-06-05<p><em><strong>Maret Maripuu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor</strong></em></p> <p>Suvi on puhkuste aeg. Linnainimesi valdab r&otilde;&otilde;m saada eemale linnak&auml;rast, tolmust ja stressist. Samal ajal on suvi aeg, kus suureneb hooajat&ouml;&ouml;de hulk ja vajatakse suilisi ehk ajutisi abik&auml;si.&nbsp;</p> <p>Linnastumine ja sellega koos ka linnas t&ouml;&ouml;tajate arv on aastak&uuml;mneid kasvanud. See omakorda kasvatab suvel puhkajate arvu, mis annab t&otilde;uke turistide teenindamisele suunatud majandustegevusele.</p> <p>Suvine t&ouml;&ouml;tamine on paljudele oluline lisasissetulekuallikas. On tavaline, et maapiirkonnas ja kuurortides pakutakse turistidele majutust ja toitlustust kevadest s&uuml;giseni ning teenitud rahaga elatakse talv j&auml;lle &uuml;le.</p> <p>Asjalood on &uuml;sna selged, kui hooajat&ouml;&ouml;d asub tegema kohalikku t&ouml;&ouml;turgu tundev ja varasema t&ouml;&ouml;kogemusega t&auml;iskasvanu. &Uuml;ldjuhul ta teab, et tingimustes tuleb kokku leppida, ta oskab k&uuml;sida juhendamist ja m&otilde;istab oma vastutust.</p> <p>Keerulisemaks l&auml;heb lugu siis, kui t&ouml;&ouml;d asuvad otsima need, kellele Eesti t&ouml;&ouml;turg on v&otilde;&otilde;ras. Sellised t&ouml;&ouml;otsijad jagunevad praegu kaheks: lapsed ja noored ning v&auml;list&ouml;&ouml;lised. M&otilde;lemaid ootab meie t&ouml;&ouml;turg avas&uuml;li, aga t&ouml;&ouml;andja peab arvestama mitme t&otilde;siasjaga.</p> <p>Esiteks, laste ja noorte t&ouml;&ouml;tamine on seadusega reguleeritud. Mitte selleks, et lapsi kiusata v&otilde;i et riigil oleks soov n&auml;idata oma emalikku &uuml;lehoolitsust. Piirangud l&auml;htuvad t&otilde;siasjast, et tegemist on alles kujunemisj&auml;rgus organismidega ning t&ouml;&ouml;tamine ei tohi neid kahjustada.</p> <p>Eelmine suvi t&otilde;i kaasa positiivse muutuse. Kui varem andis lastele ja noortele t&ouml;&ouml;d valdavalt &otilde;pilasmalev ja kohalikud omavalitsused, siis eelmisel aastal avardus pilt oluliselt. Nimelt pakkus mullu noortele t&ouml;&ouml;d 687 ettev&otilde;tet. Need noorte t&ouml;&ouml;andjad pidid valmistuma veel erialase ettevalmistuse ja t&ouml;&ouml;kogemuseta alaealiste t&ouml;&ouml;tajate vastuv&otilde;tuks.</p> <p>Esimese t&ouml;&ouml;kogemuse andja peab olema valmis selleks, et noort inimest tuleb oluliselt rohkem juhendada ja et teda tuleb &otilde;petada orienteeruma t&ouml;&ouml;maailma igap&auml;evas, olgu selleks siis &otilde;igeks ajaks t&ouml;&ouml;le tulemine, graafikust kinnipidamine, kollegiaalsed suhted vmt. Esimene t&ouml;&ouml;andja j&auml;&auml;b t&auml;iskasvanute t&otilde;sisesse t&ouml;&ouml;maailma sisenevale noorele eluks ajaks meelde ning loodetavasti on see m&auml;lestus positiivne, noort inimest toetav ning kantud vastastikusest lugupidamisest.</p> <p>Teine suur grupp, kes suvises Eestis rakendust leiab, on v&auml;lismaalastest t&ouml;&ouml;tajad. Raske on leida ehitusplatsi, kus ei oleks kolmandatest riikidest t&ouml;&ouml;tajaid. Ukraina hooajat&ouml;&ouml;listeta ei saaks me ilmselt p&otilde;llult k&otilde;iki kurke ja maasikaidki korjatud. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga seoses on T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hiprobleem see, et t&ouml;&ouml;tajad viibiksid siin legaalselt ja teaksid oma &otilde;igusi ning et neile oleks sarnaselt kohalike t&ouml;&ouml;tajatega selgitatud t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja tagatud vajalikud isikukaitsevahendid. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ud ei tohi t&auml;hendada inimkaubandust ega t&ouml;&ouml;alast &auml;rakasutamist.</p> <p>Soovin suvel puhkajatele tarkust end korralikult v&auml;lja puhata. Suvel t&ouml;&ouml;le minevatele noortele soovin edu ning soovitan teha tutvust T&ouml;&ouml;inspektsiooni portaaliga <a href="http://www.tooelu.ee">www.t&ouml;&ouml;elu.ee</a> &ndash; sealt saab kasulikke n&otilde;uandeid. T&ouml;&ouml;andjad, kes te v&otilde;tate suveks suilisi appi, rajage oma t&ouml;&ouml;suhe algusest peale heale alusele, olgu t&ouml;&ouml;taja siis noor v&otilde;i vana, kohalik v&otilde;i mitte. Hea suhe toob parimad tulemused!</p> <p><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_2_2019" target="_blank">Loe T&ouml;&ouml;elu ajakirja veebis</a> v&otilde;i laadi alla&nbsp;<strong><a href="/UserFiles/TI%20infokiri%20T%C3%B6%C3%B6elu/Infokirja%20pdf-id/T%C3%B6%C3%B6elu_2_2019.pdf" title="T&ouml;&ouml;elu_2_2019.pdf (2.9 MiB)" target="_blank">PDF</a>.</strong></p> <p><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_2_2019" title="T&ouml;&ouml;elu ajakiri 2019 suvi" target="_blank"><img src="/UserFiles/TI%20infokiri%20T%C3%B6%C3%B6elu/Infokirja%20pildid/t%C3%B6%C3%B6elu_2_2019_thumb.jpg" alt="t&ouml;&ouml;elu_2_2019_thumb.jpg" /></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2295Persoon: Kadi Lambot – meditsiinisüsteemi navigaator2019-06-04<p>Keset ehitusplatse k&otilde;rgub Veerenni tervisekeskus. Parkimiskohta on maja l&auml;heduses v&otilde;imatu leida. Lift liigub sujuvalt neljandale korrusele, kus &otilde;hku t&auml;idab rahustav idamaine taustmuusika ning v&auml;rskelt t&otilde;mbama pandud tee l&otilde;hn. Niimoodi kahte keskkonda k&otilde;rvutades m&otilde;jub Confido erameditsiinikeskus eriti t&uuml;&uuml;nelt. Keskuse juht Kadi Lambot tervitab mind soojalt, intervjuu ajal v&auml;ljendab ta end vilunult: jutt on sisukas, ent on tunda, et ta ei ole meie vestluseks harjutanud &ndash; m&otilde;tterikkus tuleb kogemustest.</p> <p><b>Milline on Confido lugu? </b></p> <p>Confido s&uuml;ndis viis aastat tagasi ning mina p&auml;ris alguse juures ei olnud. Confido asutasid viis perearsti, kes t&ouml;&ouml;tasid k&otilde;ik oma nimistuga ja olid perearstkonnas v&auml;ljapaistvad valdkonna eestvedajad.</p> <p>Nad tundsid, et tahavad patsientide jaoks teha rohkem, kui nad oma igap&auml;evat&ouml;&ouml;s Eesti Haigekassa rahastusega suudavad ja saavad. Idee oli, et keskus oleks nii perearstide kui ka eriarstide ja spetsialistide keskus, kus inimese probleemide lahendamisele l&auml;henetaks v&otilde;imalikult kompleksselt ja antaks parimat v&otilde;imalikku abi. Lisaks oli t&auml;htis, et inimese jaoks oleks aega.</p> <p>Olin palju aastaid meditsiinist v&auml;ljas olnud ja muude tegevustega seotud ning just otsustanud oma arstilitsentsi taastada. Kuna olen arstiks &otilde;ppinud, siis mul on arstide seas palju tuttavaid ja s&otilde;pru ning teadsin enamikku Confido asutanud arste. Nad hakkasid minuga organisatoorse korralduse ja juhtimise teemadel konsulteerima. Nii see koost&ouml;&ouml; algas.</p> <p>&Uuml;sna pea oli selge, et doktorid ise ei j&otilde;ua, suuda ega taha arstit&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt keskuse vedamisega tegeleda. Seega ostsime partneritega Confido &auml;ra. Meil oli tekkinud idee ja visioon suuremast keskusest &ndash; nagu siin Veerennis.</p> <p>Poolteist aastat uues majas on l&auml;inud tempokalt ja arenemise t&auml;he all. Oleme teinud juba uue otsuse: meie maja k&otilde;rvale ehitatakse uut maja. Kui see 2020. aasta suvel valmis saab, siis on plaan kolida sinna.</p> <p><b>R&auml;&auml;kige sellest visioonist l&auml;hemalt &ndash; kus on piirid?</b></p> <p>Visioonid arenevad ajas ning arengut peab jooksvalt j&auml;lgima. N&auml;iteks kuidas ravikindlustuse toetatud meditsiin areneb, millised on kohad, kuhu erameditsiinil &uuml;ldse tasub areneda. See on ajas muutuv ja d&uuml;naamiline.</p> <p>Eraklientide k&otilde;rval tahame olla heaks tervisepartneriks ettev&otilde;tetele. Mitte ainult klassikalise t&ouml;&ouml;tervishoiu vallas, vaid palju laiemalt. Erilahendused ja soovid oma t&ouml;&ouml;tajaskonna tervise j&auml;lgimisel ja toetamisel &ndash; see on suund, millega tegeleme ja mida pidevalt arendame.</p> <p>Tulevikus on Confido &uuml;ks suur arengusuund seotud vaimse tervisega. Kaks aastat tagasi ei olnud meil kindlat plaani vaimse tervise keskust teha &ndash; n&auml;gime aga t&ouml;&ouml; k&auml;igus, et selles valdkonnas haigutab t&uuml;hjus ning inimestel pole piisavalt kohti, kuhu vajadusel p&ouml;&ouml;rduda. Vaimse tervisega seotud probleemid kasvavad nii kogu maailmas kui ka Eestis. Ettev&otilde;tted on &uuml;ha enam hakanud oma t&ouml;&ouml;tajate p&auml;rast muret tundma ja vaimse tervise teenuseid k&uuml;sima. Depressioon on praegu Eestis t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse esimene p&otilde;hjus, ettev&otilde;tted puutuvad iga p&auml;ev sellega kokku ja on omakorda valmis panustama, et probleemi ennetada.</p> <p>Mitmed ettev&otilde;tted on ostnud meilt teenust, et t&ouml;&ouml;tajad saaks t&ouml;&ouml;andja kulul meie ps&uuml;hholoogide ja ps&uuml;hhoterapeutide juurde tulla. Kui inimesel on v&otilde;imalus varakult professionaali poole p&ouml;&ouml;rduda, on olukorra halvenemise t&otilde;en&auml;osus v&auml;iksem ning teda saab kergemini aidata. See on &uuml;hiskonnale oluline ja n&otilde;uab lisafinantseeringuid tervelt meditsiinis&uuml;steemilt &ndash; kui ettev&otilde;tted on valmis selliseid teenuseid ostma, siis peavad olemas olema ka professionaalsed keskused, mis on valmis abi pakkuma.</p> <p>Teema, millest on r&auml;&auml;gitud ning mille probleemistik on palju ulatuslikum kui pakutav professionaalne abi, on s&otilde;ltuvus. S&otilde;ltuvusega inimeste abistamine on meie &uuml;ks prioriteete ning oleme samm-sammult selles vallas arenenud.</p> <p>Selleks vajame professionaalseid arste ja spetsialiste. Neid on &uuml;ldse Eestis v&auml;he, aga see on v&otilde;tmek&uuml;simus &ndash; k&otilde;igepealt peavad olema v&auml;ga hea kvalifikatsiooniga spetsialistid. Meie keskuses on s&otilde;ltuvusprobleemidega inimeste peamised abistajad s&otilde;ltuvusn&otilde;ustajad, kellel on isiklik kogemus s&otilde;ltuvusega ning kes on hiljem l&auml;binud koolituse ja &otilde;ppe teiste aitamiseks.</p> <p>Confido loonud arstide &uuml;ks p&otilde;hieesm&auml;rke oli koondada keskusse k&otilde;rge professionaalse tasemega inimesi, kes on oma eriala parimate seas.</p> <p>Patsient ei suuda tihti ise hinnata, kes on hea professionaal &ndash; ta ei ole selles maailmas sees ning professionaalsuse kriteeriumid ei olegi tegelikult mustvalged. Meie teame ja tunneme valdkonda paremini, teeme patsiendi eest valiku ning usume sellesse. Arstid soovitavad ise oma kolleege &ndash; teades, et otsime parimaid. Parimad on m&otilde;ned m&otilde;ttes friigid, kellele on oluline, kellega ja kus nad koos t&ouml;&ouml;tavad. See, et nad t&ouml;&ouml;tavad siin, on mulle isiklikult v&auml;ga suur kompliment.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/3_i-BQ9wkhD-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-3_i-BQ9wkhD-X4.jpg" /></a></p> <p><b>Mis teeb arsti professionaalseks?</b></p> <p>Esiteks kindlasti professionaalsed oskused &ndash; arstitarkus. Teiseks see, kuidas ta suudab suhelda ehk oma tarkust inimesele edasi anda. Kolmandaks on t&auml;htis, kui palju inimene t&ouml;&ouml;d armastab teha. Tihtipeale ei ole tark arst ideaalne suhtleja. Aga t&auml;htis on, et k&otilde;ik need kolm v&otilde;imet oleks koos. M&otilde;nikord on &uuml;hte rohkem kui teist, see on paratamatu.</p> <p><b>Nii et te tegelete sisuliselt sellega, millega haigekassa ei tegele?</b></p> <p>P&auml;ris nii ei saa &ouml;elda. N&auml;iteks haigekassa pakub samuti vaimse tervise teenuseid.</p> <p>Meie jaoks on oluline teha meditsiin inimesele v&otilde;imalikult lihtsaks ja turvaliseks, kuni selleni, et on tagatud maksimaalne konfidentsiaalsus. Confidos ei ole n&auml;iteks kabinetiustel kirjas, mis arsti vastuv&otilde;tt toimub, vaid uksed on anon&uuml;&uuml;mselt nummerdatud. Keskus on l&auml;bi m&otilde;eldud selliselt, et inimesed ei kuhjuks &uuml;hte ooteruumi. Meil v&otilde;ivad k&otilde;ik ruumid kinni olla, aga koridoris on tunne, et ei olegi palju inimesi &ndash; see tekitab turvalise tunde. Riiklikus s&uuml;steemis on aastatega palju paremaks l&auml;inud ja ma kindlasti ei taha kriitikat teha. Erameditsiini asi ongi olla &uuml;ks-kaks sammu eespool. Ka kogu organisatoorses t&ouml;&ouml;s, mis toimub v&auml;ljaspool kabinetti.</p> <p>Meediast on j&auml;&auml;nud mulje, nagu oleks meditsiini suurim probleem see, et inimesed ei p&auml;&auml;se kiiresti arsti juurde. Aga v&auml;hem r&auml;&auml;gitakse sellest, et kui sul on terviseprobleem, siis pead hakkama seda ise lahendama. Ma nimetan seda meditsiininavigatsiooniks &ndash; inimesed ise ei teagi, kelle poole mis j&auml;rjekorras p&ouml;&ouml;rduda, kuidas sinna saada jne. Kogu logistika on t&auml;htis ja me p&ouml;&ouml;rame sellele palju t&auml;helepanu, kuigi ka meil on selles osas veel palju areneda.</p> <p>&Uuml;ks meie prioriteet on ennetusmeditsiin &ndash; see, mida inimene saab ise varakult teha, et tal oleks tulevikus v&otilde;imalikult v&auml;he terviseprobleeme. T&auml;nase meditsiinis&uuml;steemi eesm&auml;rk on probleemide lahendamine, mitte niiv&otilde;rd ennetus. Aga suur hulk inimesi on valmis oma tervise eest hoolitsema &ndash; k&auml;ima kontrollis jne.</p> <p><b>&Uuml;tlesite, et erameditsiin peaks olema teenindusega kaks sammu haigekassa lepingupartneritest ees. See t&auml;hendaks justkui, et m&otilde;ne aja p&auml;rast on haigekassa rahastusega asutustes v&otilde;imalik arsti oodates teed juua ning kogeda kliendikeskset teenindust. On see reaalne? </b></p> <p>Kaks sammu ees t&auml;hendab seda, et kui &uuml;lej&auml;&auml;nud sinna j&otilde;uavad, siis tahame meie juba j&auml;rgmised kaks sammu ees olla. Kui m&otilde;tleme selle peale, et elanikkond vananeb ja mis arengud riigi tasemel meid ootavad, siis on selge, et n&otilde;udlus ja vajadused j&auml;&auml;vad alati suuremaks, kui haigekassa rahastus neid rahuldab. See ongi erameditsiini ni&scaron;&scaron;. On oluline, et nendel inimestel, kellele tervis on oluline ja kes on valmis seda teenust ostma, oleks see v&otilde;imalus. Paljudele ei olegi oluline, kas neile pakutakse teed v&otilde;i mitte.</p> <p><b>Mis siis saab, kui te liiga suureks kasvate? Kui te v&otilde;tate k&otilde;ige paremad arstid &auml;ra? Miks ei peaks kogu meditsiini koorekiht siia t&ouml;&ouml;le tulema ja riiklikud haiglad t&uuml;hjaks j&auml;tma? </b></p> <p>Selleks et olla hea professionaal, peab eriarst olema seotud eesk&auml;tt statsionaarse ravi ja haiglas&uuml;steemiga. See omakorda t&auml;hendab, et enamik Confido arste t&ouml;&ouml;tavad ka kusagil mujal. K&uuml;simuse p&uuml;stitus on v&auml;ga &otilde;ige &ndash; me tegelikult ei taha muutuda liiga suureks, liiga kombinaadiks, siis kannatab kvaliteet. Peame seda kogu aeg j&auml;lgima. Erameditsiinis ei ole v&auml;ga pikka perspektiivi, kui su teenuse kvaliteet ei ole professionaalne.</p> <p><b>Pakute ka alternatiivse meditsiini teenuseid. Kas t&auml;idate sellega haigekassa t&uuml;himikku, on sellel kapitalistlikud motiivid v&otilde;i arvate t&otilde;simeeli, et see t&ouml;&ouml;tab?</b></p> <p>&nbsp;Viis aastat tagasi ei teadnud ma alternatiivmeditsiinist eriti midagi. Mingil hetkel hakkas see huvi pakkuma &ndash; mis seal toimub, kes on tegijad ja miks inimesed sinna p&ouml;&ouml;rduvad. Olen v&auml;ga selgelt seda meelt, et igal asjal on omad plussid ja miinused. Meie m&otilde;te oli proovida alternatiivmeditsiini ja klassikalise meditsiini plussid kokku liita.</p> <p>Mulle meeldib tolerantsus ja aktsepteerimine, inimesel on &otilde;igus olla selline, nagu ta on. Rene B&uuml;rkland ja tema kolleegid on k&otilde;ik klassikalise meditsiiniharidusega doktorid, kes on Hiina ja muud meditsiini peale &otilde;ppinud. Tarkade inimestena saavad nad aru, kus saab inimest alternatiivmeditsiin aidata ning kus tuleb klassikalise meditsiini poole p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>Meie oleme tahtnud olla sild kahe s&uuml;steemi vahel: edendada koost&ouml;&ouml;d, &uuml;ksteisest teadmist, avatud l&auml;henemist ja suhtumist.</p> <p><b>Kas haigekassa peaks ka selle sillaga tegelema? </b></p> <p>Minu arvates ei ole see haigekassa &uuml;lesanne. Haigekassa ehk maksude pealt kogutud raha on alati v&auml;hem, kui vaja. Sellep&auml;rast peab seda kasutama vaid mingite kriteeriumide alusel ja &uuml;ks neist on minu arvates t&auml;iesti p&otilde;hjendatult t&otilde;endusp&otilde;hisus. Raha tuleb panna sinna, mida on suudetud kindlalt uuringutega t&otilde;estada. K&otilde;ik muu las j&auml;&auml;da erameditsiinile.</p> <p><b>Ehk kui inimene tahab oma rahaga proovida teistsuguseid l&auml;henemisi, siis las ta teeb seda, aga mitte k&otilde;igi inimeste raha eest?</b></p> <p>&nbsp;Jah, t&auml;pselt.</p> <p><b>&Uuml;tlesite, et k&auml;isite p&auml;rast arstihariduse saamist &bdquo;muid asju tegemas&ldquo;. Mis need muud asjad olid ja kuidas te sinna sattusite? </b></p> <p>L&otilde;petasin &uuml;likooli 1992. aastal ja tegin p&auml;rast seda kohe kaheaastase internatuuri. See langes t&auml;pselt perioodi, kus s&uuml;steemi reformiti &ndash; praegu minnakse p&auml;rast &otilde;ppimist residentuuri. Ma sattusin auku, kus residentuuri polnud veel avatud ja kuna mul s&uuml;ndis &uuml;likooli ajal ka laps, siis l&otilde;petasin oma internatuuri kuidagi ebat&uuml;&uuml;pilisel ajal. Olin noor inimene perekonnaga ja pidin end kuidagi &uuml;lal pidama. 1994. aastal oli Eestis nii palju uusi v&otilde;imalusi ja m&otilde;tlesin, et l&auml;hen teen natukene midagi muud ning kui selgus majas, tulen tagasi. See midagi muud kestis ligi 20 aastat.</p> <p>Algus oli meditsiiniga seotud: ehitasime nullist &uuml;les ravimifirma. See oli t&auml;iesti teine aeg, kus ettev&otilde;tteid tuli ise tekitada. Siis kutsuti mind haigekassasse, kuhu l&auml;ksin kindla missiooniga anda Eesti riigi kodanikuna oma panus. See k&otilde;lab k&uuml;ll suureliselt, aga ma t&otilde;esti kunagi m&otilde;tlesin nii. Sattusin perioodi, kus reformiti kogu ravikindlustuss&uuml;steemi. K&otilde;ik, millele see s&uuml;steem praegu tugineb, pandi siis paika. Olin ka digiretsepti projekti &uuml;ks algatajaid.</p> <p>Mul on hea meel, et olen avalikus sektoris t&ouml;&ouml;tanud. Tean, kui palju tublisid inimesi seal on, kui palju seal t&ouml;&ouml;d tegime ja kui palju me saavutada j&otilde;udsime. T&auml;nu sellele ajale on mul tekkinud ka avaliku sektori tunnetus. Ma tean, kuidas seal asju aetakse ja millele seal m&otilde;nikord m&otilde;tlemata j&auml;etakse.</p> <p>Viie aasta p&auml;rast tundsin, et mina olen oma panuse riigi arengusse andnud. Olen oma t&uuml;&uuml;bilt erasektori inimene. Mulle helistas Oliver Kruuda ja k&uuml;sis, et kas ma ei tahaks piimat&ouml;&ouml;stust juhtida. Arvasin, et ta tegi nalja ja viskasin nalja vastu. Kui ta j&auml;rgmisel p&auml;eval uuesti helistas, sain aru, et ta ei viskagi nalja. Noore inimesena m&otilde;tlesin siis, et l&auml;hen vaatan muud maailma ka.</p> <p>P&auml;rast piimat&ouml;&ouml;stuse perioodi sattusin meediasse sarnasel viisil. Ekspress Grupi inimesed helistasid ja pakkusid t&ouml;&ouml;d ning &uuml;tlesin esimese hooga &auml;ra. Kuu aja p&auml;rast helistasid nad uuesti ja kuna olin otsustanud elus vaheetapi v&otilde;tta, siis olin huvitatud. Kuna olin piimat&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tanud ja Ekspress Grupp oli just Maalehe ostnud, siis tundus neile, et tean p&otilde;llumajandusest k&otilde;ike. Nii algas meediaperiood &ndash; nn masu ei olnud veel alanud, aga kui ma sinna t&ouml;&ouml;le l&auml;ksin, tuli majandusdepressioon, millega meedia sai esimeste seas ja tugevalt pihta. See oli minu jaoks niigi uus valdkond ja siis veel see. Sattusin virvarri, kus pidin igal aastal &uuml;he ettev&otilde;tte liitmisega tegelema. See oli v&auml;ga intensiivne periood.</p> <p>Mingil hetkel sain aru, et t&auml;iesti uuele alale enam ei l&auml;heks. Kui organiseeriti programmid, et arstid saaksid oma litsentsi taastada, siis oli aeg naasta vana armastuse juurde.</p> <p><b>Mis oli meditsiiniv&auml;lise perioodi suurim &otilde;ppetund?</b></p> <p>Arstiteaduskonda minnakse &otilde;ppima noorte inimestena ja satutakse suhteliselt suletud ringi, mis moodustab suure osa sinu maailmast. Meditsiin on loomult konservatiivne ja &uuml;hte t&uuml;&uuml;pi inimesed on koondunud kokku. Mul on olnud &otilde;nn n&auml;ha maailma v&auml;ljastpoolt, see on mind kindlasti rikastanud.</p> <p><b>Milline on olnud teie k&otilde;ige parem &uuml;lemus? </b></p> <p>V&auml;ga tihti, kui hommikul &uuml;les t&otilde;usen ja akna taga kasvavat puud vaatan, m&otilde;tlen, et mul on elus v&auml;ga paljude asjadega v&auml;ga vedanud. Esiteks oma perekonnaga, vanematega, vennaga ja kogu kooslusega. N&auml;en vaimse tervise keskuse kontekstis k&otilde;rvalt, et palju asju algab ikka kodust. Me ei saa seda valida ja saan v&auml;ga selgelt aru, et see on olnud minu &otilde;nn. Samuti on mul vedanud s&otilde;pradega, neid on palju ja nad on toredad. Mulle on alati k&otilde;ik mu t&ouml;&ouml;d meeldinud ja kui olen tundnud, et ind hakkab otsa saama, siis olen julgenud edasi minna. Olen v&auml;ga paljude suurep&auml;raste inimestega koos t&ouml;&ouml;tanud ja k&otilde;ikide k&auml;est midagi saanud.</p> <p>Esimese t&ouml;&ouml;koha, ravimifirma omanik oli &uuml;ks Saksa hambaarst, kelle p&otilde;him&otilde;te oli v&otilde;tta t&ouml;&ouml;le noori naisi. Ta &uuml;tles, et ta N&otilde;ukogude s&uuml;steemist tulnud mehi ei usalda, ning &otilde;petas meid nagu isa &ndash; kuidas v&auml;lismaal k&auml;ia, partneritega kohtuda, telefonis r&auml;&auml;kida. Avalikus sektoris oli huvitavaid inimesi alates ministritest kuni kantsleriteni. Piimaperiood andis muu hulgas m&otilde;istmise, et ei ole halb ja hea, t&otilde;de ja vale. Hinnanguid, eriti tagantj&auml;rele, on kerge anda. Kuidas mingisse situatsiooni j&otilde;utakse, on v&auml;ga erinev ja keeruline ning seda tuleb p&uuml;&uuml;da m&otilde;ista. Ka meedia aeg oli v&auml;ga huvitav. Olen v&auml;ga huvitavate inimestega koos t&ouml;&ouml;tanud. Mulle sobivad m&otilde;nes m&otilde;ttes friigid, neil k&otilde;igil on h&auml;id ja v&auml;hem h&auml;id omadusi. P&uuml;&uuml;an alati keskenduda headele omadustele.</p> <p><b>Millised need inimesed on, kellega koos eelistate &auml;ri teha?</b></p> <p>K&otilde;igepealt on see m&otilde;nes m&otilde;ttes juhuslik, teiseks peab ikka kuidagi sobima. &Auml;ris on iga p&auml;ev nii palju raskusi ja muresid ning pead tunnetama, kellega koos sa tahad soola s&uuml;&uuml;a ja kes sind inspireerida suudab. Ma ei tea, kas see on alateadlik v&otilde;i teadlik valik, aga l&otilde;puks valin mina need inimesed, kes mulle midagi annavad, r&otilde;&otilde;mu pakuvad ja kellelt saab energiat. Siis arened ise ja saad energiat, r&otilde;&otilde;mu ning inspiratsiooni.</p> <p><b>Kas s&otilde;pradega peaks &uuml;ldse koos &auml;ri tegema v&otilde;i ainult nendega saabki?</b></p> <p>Olen oma vennaga, kes alustas 1990. aastate alguses oma &auml;ri tegemist, siinkohal sama meelt. Tema &uuml;tles, et kui v&auml;hegi v&otilde;imalik, siis l&auml;hedaste s&otilde;pradega &auml;ri tegemist v&auml;ldi v&otilde;imaluse korral. Olen selle peale m&otilde;elnud ja &uuml;htset valemit ei ole. Mulle m&otilde;nes m&otilde;ttes meeldib ka selline maffialik l&auml;henemine, kus k&otilde;ik on k&otilde;igiga seotud, aga seda peab vaatama konkreetsest situatsioonist.</p> <p><b>Kuidas p&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;&otilde;gastute?</b></p> <p>Olen kindlasti terve elu teinud p&auml;evas rohkem kui 8 tundi t&ouml;&ouml;d. Tean v&auml;ga h&auml;sti, et tasakaal on k&otilde;ige t&auml;htsam ja r&auml;&auml;gitakse, et liiga palju t&ouml;&ouml;d ei tohi teha jne. See ei ole minu arvates asja m&otilde;te, t&ouml;&ouml; peab meeldima ja inspireerima, siis on k&otilde;ik korras.</p> <p>F&uuml;&uuml;siline ja vaimne pool peavad olema tasakaalus &ndash; trennis peab k&auml;ima. See ei t&auml;henda, et olen terve elu suutnud sellest kinni pidada. Alati leiab sada p&otilde;hjendust, miks mitte trenni minna, aga olen ikkagi p&uuml;&uuml;dnud seda poolt hoida. L&otilde;&otilde;gastavad ka s&otilde;brad ja mulle meeldib reisida. Kui j&otilde;uan Tallinna lennujaama, eriti kui l&auml;hen puhkusele, siis tuleb mulle mingi rahu peale. Minu ema ja isa on siiamaani aktiivsed ja t&auml;ie tervise juures ning mul on lapselaps, kes mulle tohutult palju r&otilde;&otilde;mu pakub. Kui teed midagi s&otilde;pradega, perekonnaga, proovid sporti teha ja k&auml;id vahepeal reisil ka, siis ongi 24 tundi t&auml;is.</p> <p>Ja uni on t&auml;htis. Piisavalt peab magama, muidu ei j&otilde;ua. Uni mul ei l&auml;he peaaegu kunagi &auml;ra ja magan teadlikult oma 7&ndash;8 tundi t&auml;is.<b></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2294Kas ja kui põhjalikult peaks töötaja riskianalüüsiga tutvuma?2019-06-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja tahab, et tutvuksin t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga, mis on p&auml;ris pikk ja sisaldab palju mulle v&otilde;&otilde;raid m&otilde;isteid. Kas ma ikka pean riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;bi lugema?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Kristi Uusmaa, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b><b> </b>T&ouml;&ouml;andjal on T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) &sect; 13 lg 1 p 6 j&auml;rgi muu hulgas kohustus t&ouml;&ouml;tajaid&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest ning tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavatest abin&otilde;udest teavitada. Vastavalt TTOS &sect; 13-3 lg 1 p 2 juhendab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;le asumist. Muu hulgas tehakse juhendamise k&auml;igus teatavaks t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemused, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavad abin&otilde;ud.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus on t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja selgitanud ja hinnanud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid, mis v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajate tervist kahjustada. T&ouml;&ouml;tajal on vaja kirjeldatud informatsiooniga tutvuda, et olla teadlik ohtudest ja terviseriski suurusest keskkonnas, kuhu ta t&ouml;&ouml;le asub. Riskianal&uuml;&uuml;sis on ka kirjeldatud, kuidas t&ouml;&ouml;andja p&uuml;&uuml;ab ohutegurite m&otilde;ju v&auml;hendada ja mida t&ouml;&ouml;taja omalt poolt teha saab. Riskianal&uuml;&uuml;siga tutvumine aitab t&ouml;&ouml;tajal m&otilde;ista, miks ja milliseid isikukaitsevahendeid ta tervisekahjustuste ennetamiseks kasutama peab. N&auml;iteks peavad riskianal&uuml;&uuml;sis olema hinnatud riskid t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele, kui t&ouml;&ouml;keskkonnas esineb palju tolmu. T&ouml;&ouml;taja saab sellisel juhul teada, mil moel, missuguse tolmu liigiga ja kui pika aja v&auml;ltel ta kokku puutub ning kuidas see tema tervist v&otilde;ib m&otilde;jutada. Need teadmised aitavad m&otilde;ista ka isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest teavitamise viisi valida. Samas peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et riskianal&uuml;&uuml;sist teavitamine ei t&auml;henda vaid seda, et t&ouml;&ouml;taja iseseisvalt anal&uuml;&uuml;si l&auml;bi loeb. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole varem riskianal&uuml;&uuml;se n&auml;inud ja lugenud, talle ei ole tuttav kasutatud metoodika ja ta ei tea t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalaseid m&otilde;isteid, tuleb t&ouml;&ouml;andjal talle anal&uuml;&uuml;si sisu ka selgitada. Vastasel juhul j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjal kohustuse t&auml;itmine ja t&ouml;&ouml;tajal riskianal&uuml;&uuml;siga tutvumine vaid formaalseks tegevuseks ning kasu m&otilde;lemale poolele on minimaalne.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2293Uuring: töötervishoid ja tööohutus mikro- ja väikeettevõtetes vajab suuremat tähelepanu2019-05-31<p><b>29.05.2019 esitleti T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja seminaril v&auml;rsket uuringut*, mis k&auml;sitles mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp; Euroopa Liidus moodustavad mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tted 98% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest, mis annavad t&ouml;&ouml;d ligi poolele t&ouml;&ouml;tajaskonnast. Proportsionaalselt juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi just v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>29.05. tutvustati Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri korraldusel toimunud &uuml;le-Euroopalist uuringut. Uuringu tulemused n&auml;itavad, et t&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes on probleemne, kuna napib ressursse, teadmisi ja stiimuleid teemaga tegeleda. Eestis on mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tteid 89%. Statistika kohaselt juhtus eelmisel aastal 64% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest just seal. &Uuml;heksast hukkunuga l&otilde;ppenud &otilde;nnetusest juhtus kaheksa mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;ttes.&nbsp;</p> <p>Uuring viidi l&auml;bi ka Eestis. Uuringu tulemustest selgub, et Eestis s&otilde;ltub palju ettev&otilde;tte juhi eeskujust, oskusest riske hinnata ning ehitada &uuml;les s&uuml;steemne riskide juhtimine.&nbsp;</p> <p>Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoju peadirektori Mait Paltsi s&otilde;nul on Eesti suurim t&ouml;&ouml;andja mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;te. &bdquo;V&auml;ikesed ettev&otilde;tted peavad t&auml;na toime tulema olukorras, kus k&auml;ib &auml;ge v&otilde;itlus t&ouml;&ouml;j&otilde;u p&auml;rast. Piiratud v&otilde;imaluste ja majandusliku elluj&auml;&auml;mise k&otilde;rval kipub hea t&ouml;&ouml;keskkond tagaplaanile j&auml;&auml;ma. Samas k&otilde;rgenenud konkurentsi tingimustes on see &uuml;ks kaalukeel t&ouml;&ouml;tajate hoidmisel ning uute inimeste leidmisel,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Oluline on ettev&otilde;tjatele appi tulla ning muuta t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;uded mugavalt j&auml;rgitavaks ja t&auml;idetavaks. Hea t&ouml;&ouml;keskkond on meie k&otilde;igi huvides,&ldquo; lisas Palts.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on arendamas infos&uuml;steemi, et muuta hea t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete j&auml;rgimist t&ouml;&ouml;andjatele sujuvamaks ja lihtsamaks. Infos&uuml;steemi luuakse t&ouml;&ouml;keskkonna iseteenindus, mille abil saab juhtida ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust ning teha paberivabalt T&ouml;&ouml;inspektsiooniga seotud toiminguid. Tulevikus hindab s&uuml;steem ettev&otilde;tte tegevusi ning annab puuduj&auml;&auml;kidest t&ouml;&ouml;andjale teada koos edasiste juhistega.&nbsp;</p> <p>Maksu-ja tolliameti andmeil oli eelmisel aastal Eestis 54&nbsp;652 ettev&otilde;tet, kus oli v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. 85% neist ettev&otilde;tetest on mikroettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tab alla k&uuml;mne inimese.</p> <p>Mikroettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab kuni 10 inimest, v&auml;ikeettev&otilde;ttes 10-49 ning keskmise suurusega ettev&otilde;ttes kuni 249 t&ouml;&ouml;tajat.&nbsp;</p> <p>*Uuringust t&auml;psemalt: <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/executive-summary-health-and-safety-risks-workplace-joint/view">https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/executive-summary-health-and-safety-risks-workplace-joint/view</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2291Tööaja jälgimine võib olla tüütu, kuid tasub end ära 2019-05-30<p><em><strong>Lauri Rohtoja, juhtimiskonsultant.</strong></em></p> <p>P&auml;evast p&auml;eva t&ouml;&ouml;elus osaledes ei m&otilde;testa me iga t&ouml;ist hetke kui kliendile ja ettev&otilde;ttele v&auml;&auml;rtust loovat teenust. Kliendisuhtes m&uuml;&uuml;b ettev&otilde;te oskusteavet, mis v&auml;ljendub t&ouml;&ouml;tundides, materjale, mis t&ouml;&ouml;ks on kulunud, ning lisaks panustatud ajale ka ettev&otilde;tte vara kasutamist tootmisel v&otilde;i teenuse osutamisel. Kahe viimase komponendiga seondub h&otilde;lpsalt toode v&otilde;i teenus ise. Kasutatav materjal peab vastama kliendi ootustele ning t&ouml;&ouml;vahendid peavad olema n&uuml;&uuml;disaegsed. Maksta tahab klient toote v&otilde;i teenuse eest, mis on tarnitud &otilde;igel ajal. Selleks peame omakorda teadma, kui palju aega meie toote tegemine v&otilde;i teenuse osutamine v&otilde;tab.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimine tootmisel v&otilde;i teenuse osutamisel on vajalik kahel p&otilde;hjusel. Esiteks loomulikult selleks, et palgaarvestuseks andmeid saada. Teiseks annab t&ouml;&ouml;le kulunud aeg protsessile tagasisidet: kui palju me tegelikult aega kulutasime. Selle info abil saame teha kindlaks, kas meie eeldused pakkumist tehes langevad kokku reaalsusega ja kui ei lange, siis annab t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimine aimu, millises t&ouml;&ouml;etapis peame oma protsesse parandama v&otilde;i kuhu pakkumises aega lisama.</p> <p>Tagasiside saamiseks on mitu v&otilde;imalust. Lihtsad s&uuml;steemid on sellised, kus t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgib ise oma ajakasutust ja m&auml;rgib t&ouml;&ouml;tunnid projektile. Aga on olemas ka peaaegu automaatsed s&uuml;steemid, kus t&ouml;&ouml;taja ise ei pea operatsioonide registreerimiseks andmeid sisestama. Kui teenus h&otilde;lmab t&ouml;&ouml;tamist kliendi territooriumil v&otilde;i transporti, siis on abi GPSist, mis on kombineeritud kantavate t&ouml;&ouml;jaamadega (k.a mobiiltelefonid), kuhu t&ouml;&ouml;taja saab andmeid sisestada. Igatahes ei tohiks s&uuml;steem olla liiga keeruline, et t&ouml;&ouml;tajad ei tunnetaks seda kui lisakoormust.</p> <p>T&ouml;&ouml;aega j&auml;lgides tekib k&uuml;simus, kui suurt t&auml;psust on vaja. Kas t&ouml;&ouml;aega tuleks arvestada minuti, pooltunni v&otilde;i koguni sekundi t&auml;psusega? Kuidas arvestada etten&auml;htud pausideks kuluvat aega? Igal juhul n&otilde;uab s&uuml;steem juba &uuml;sna mitu kannet, mida peab lisaks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisele meeles pidama. V&otilde;rdluseks: kas olete kunagi autot parkides j&auml;tnud parkimise alguse aja m&auml;rkimata v&otilde;i unustanud parkimise l&otilde;petada? Ja miks on parkimise korraldajad parkla numbri alati m&auml;rkinud ei tea kuhu ja k&otilde;ige v&auml;iksemas kirjas&hellip;</p> <p>Umbes samasugused on ka t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimise s&uuml;steemi juurutamisel tekkivad probleemid. Igatahes on selge vajadus t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimiseks ressurssi varuda. Esialgu tuleb kasutajaid toetada, tekkinud valesisestusi ringi teha, kolleegidele toeks olla. Samuti on vaja j&auml;lgida, et k&otilde;ik hakkaksid kohe alguses andmeid sisestama.</p> <p>&Uuml;ht taolist j&auml;lgimiss&uuml;steemi juurutades loodeti, et t&ouml;&ouml;dejuhatajal tuleb vaid kord kuus majandustarkvara vastav moodul avada ja kanded heaks kiita. Tegelik elu kujunes hoopis teisiti ja p&auml;rast paari aastat harjutamist leiti koos t&ouml;&ouml;dejuhatajatega, et k&otilde;ige m&otilde;istlikum on kandeid kontrollida v&auml;hemalt korra n&auml;dalas.</p> <p>Sellegipoolest on t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimisel selged eelised. K&otilde;ige olulisem on l&auml;bipaistvus nii t&ouml;&ouml;tajatele kui ka klientidele. Saadud andmeid saab korraliku anal&uuml;&uuml;si abil kasutada ettev&otilde;tte protsesside parendamiseks, investeeringute planeerimiseks ja kokkuv&otilde;ttes kasumlikkuse t&otilde;stmiseks. Alustada saab v&auml;ikeste lisakuludega, kuid administreerimise vajadust ei tohi siiski alahinnata.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2290Kuidas sätestab seadus osalise töövõimega töötaja puhkuse? 2019-05-29<p><strong>On see pikendatud p&otilde;hipuhkus? V&otilde;i on need lisapuhkusep&auml;evad, mis t&ouml;&ouml;tajale antakse? V&otilde;i on see lihtsalt osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkus, mis on tavap&auml;rasest pikem ja millest 7 p&auml;eva h&uuml;vitamist on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik taotleda n-&ouml; riigilt? Millal tekib osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus 35p&auml;evasele puhkusele?</strong><o:p></o:p></p> <p><b><i><span>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: <o:p></o:p></span></i></b></p> <p><span>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS)&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para57" target="_blank"><span>&sect; 57</span></a>&nbsp;s&auml;testab eelduse, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja iga-aastane puhkus on 35 kalendrip&auml;eva, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja ei ole leppinud kokku pikemas p&otilde;hipuhkuses v&otilde;i kui seadus ei s&auml;testa teisiti.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Seega on seadusandja ette n&auml;inud osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajale pikendatud p&otilde;hipuhkuse, mitte lisapuhkusep&auml;evad. Sellest tuleneb ka t&otilde;lgendus, et kui konkreetses ettev&otilde;ttes v&otilde;i asutuses on juba k&otilde;igil t&ouml;&ouml;tajatel 35-p&auml;evane v&otilde;i n&auml;iteks kollektiivlepingust tulenevalt 40-p&auml;evane p&otilde;hipuhkus, siis ei pea t&ouml;&ouml;andja osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese puhkust veel t&auml;iendavalt pikendama, sest seadusega etten&auml;htud n&otilde;ue on juba niigi t&auml;idetud.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Seaduse rakendamisel tekib segadus eelk&otilde;ige sellest, et sotsiaalkindlustusamet h&uuml;vitab osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkusest 7 p&auml;eva riigieelarvest, kui t&ouml;&ouml;andja seda taotleb. See tekitab tunde, et need puhkusep&auml;evad on &uuml;lej&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkusest kuidagi eraldi. Kui selline tunne tekib, siis tuleb veelkord s&uuml;veneda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse esmasesse eesm&auml;rki &ndash; v&auml;henenud v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene peab saama piisavalt puhata ehk pikendatud p&otilde;hipuhkuse.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Seitsme puhkusep&auml;eva h&uuml;vitamine riigieelarvest tuleneb aga riigi soovist toetada v&auml;henenud v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste osalemist t&ouml;&ouml;turul ning mitte tekitada pikendatud p&otilde;hipuhkuse n&otilde;udega t&ouml;&ouml;andjatele t&auml;iendavat koormust.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Inimesel tekib &otilde;igus pikendatud p&otilde;hipuhkusele juba samal aastal, mil ta on saanud otsuse osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kohta ning sellest oma t&ouml;&ouml;andjat teavitab. &Otilde;igus kehtib kogu kalendriaasta ulatuses ehk isegi siis, kui t&otilde;end antakse detsembrikuus, on t&ouml;&ouml;tajal l&otilde;ppeva kalendriaasta eest &otilde;igus saada juba 35-p&auml;evast p&otilde;hipuhkust (kui t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hem, siis ikka proportsionaalne osa).<o:p></o:p></span></p> <p><span>M&otilde;nikord k&uuml;sitakse t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristidelt, et aga miks siis see t&ouml;&ouml;andja, kes k&otilde;igile oma t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaldab 35-p&auml;evast p&otilde;hipuhkust ei v&otilde;iks anda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele veel lisaks 7 p&auml;eva, sest need maksab ju riik kinni. Keelatud sellised kokkulepped ja v&otilde;imalused ei ole, kuid v&auml;henenud v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene seda t&ouml;&ouml;andjalt otseselt n&otilde;uda ei saa. Riigipoolne h&uuml;vitamine ei puutu seejuures asjasse.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Segadust on tekitanud seegi, kuidas k&auml;ivad kokku t&ouml;&ouml;lepingu seaduse eeldus, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib n&otilde;uda puhkust, kui ta on t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tanud v&auml;hemalt kuus kuud, aga kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b juba teisel t&ouml;&ouml;n&auml;dalal puhkusele, siis sotsiaalkindlustusamet on valmis kohe need esimesed 7 p&auml;eva riigieelarvest h&uuml;vitama. Kirjeldatud olukorras ei ole vastuolu seadusega, sest poolte kokkuleppel v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja ka esimesel t&ouml;&ouml;aastal varem puhkusele j&auml;&auml;da ja sotsiaalkindlustusamet maksab pikendatud p&otilde;hipuhkuse &otilde;igusega inimese eest seadusest tulenevalt 7-p&auml;evase osa v&auml;lja, olenemata, kas need 7 p&auml;eva on p&otilde;hipuhkuse kasutamisel esimeses v&otilde;i viimases osas.<o:p></o:p></span></p> <p><span>T&auml;psemat infot puhkuste kohta saab&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/et/Alustavale-ettevotjale/Toosuhted/Puhkus/Pohipuhkuse-kestus" target="_blank"><span>T&ouml;&ouml;elu portaalist</span></a>&nbsp;ja puhkusetasu riigieelarvest h&uuml;vitamise kohta&nbsp;<a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele" target="_blank"><span>sotsiaalkindlustusameti kodulehelt</span></a>.</span></p> <p><span><span>Artikkel avaldati raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis&nbsp;</span><a href="https://www.rmp.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/osaline-toovoime-ja-puhkus" target="_blank">RMP.ee</a>.</span></p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2287Sihtkontroll metallitootmise ettevõtetes2019-05-28<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontroll viis t&ouml;&ouml;inspektorid eelmise aasta l&otilde;pus erinevaid metalltooteid tootvatesse ettev&otilde;tetesse. Sihtkontrolli ajendiks oli selle valdkonna suur t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv.</strong></p> <p><strong><em>Mariko Vahula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor</em></strong></p> <p>2017. aastal registreeriti metalltoodete tootmisega tegelevates ettev&otilde;tetes 536 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 115 olid t&ouml;&ouml;tajate tervisele raskete tagaj&auml;rgedega. 2018. aasta esimese 9 kuu jooksul toimus sektoris 380 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. See on k&uuml;ll veidi v&auml;iksem kui 2017. aasta samal perioodil (413), aga siiski k&otilde;rge n&auml;itaja.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis sihtkontrolli l&auml;bi 73 ettev&otilde;ttes, mis tegelevad metalltoodete tootmisega. Kontrollisime t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede vastavust ohutusn&otilde;uetele, isikukaitsevahendite kasutamist ja hooldamist. Seekord p&ouml;&ouml;rasime suuremat t&auml;helepanu ka t&ouml;&ouml;keskkonna sisekliimale ja selle sobivusele f&uuml;&uuml;siliselt raske t&ouml;&ouml; jaoks. Inspektorid hindasid, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad kitsaskohad ja ohutegurid on kajastatud t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalases dokumentatsioonis (t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, tegevuskava, ohutusjuhendid jt). T&ouml;&ouml;keskkonna spetsiifikast l&auml;htudes hindasime ka tervisekontrolli korraldust ettev&otilde;ttes. Algavast sihtkontrollist teavitasime t&ouml;&ouml;andjaid m&auml;rgukirjaga, kuid ei andnud eelinfot, kas nende ettev&otilde;te satub valimisse. Nii ei olnud teada ka kontrolli toimumise aeg.</p> <p>Sihtkontrolli tulemusena registreeriti kokku 725 rikkumist ning inspektorid andsid suulisi soovitusi, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta turvalisemaks ja tervist s&auml;&auml;stvamaks. Kontrollitud ettev&otilde;tetest ainult &uuml;hes ei olnud &uuml;htegi rikkumist, mida kontrollaktis fikseerida (anti ainult suulisi soovitusi).</p> <p><b>Peamine probleem &ndash; t&ouml;&ouml;vahendite ohutus </b></p> <p>T&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumisi tuvastati 204. Neist 54% puhul olid rikkumised seotud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet v&auml;ltida aitava kaitsepiirde v&otilde;i -seadise puudumisega. Kaitsekatted olid teadlikult eemaldatud v&otilde;i purunenud ning osale vanematest t&ouml;&ouml;vahenditest ei olnud tootja kaitsekatteid ette n&auml;inud. Kaitsepiirde v&otilde;i -seadise eemaldamise p&otilde;hjenduseks toodi, et see segab teatud t&ouml;&ouml;operatsioonide tegemist v&otilde;i et seda ei ole &uuml;ldse vaja. Samas n&auml;itavad t&ouml;&ouml;inspektorite kogemused, et tavaliselt segab kaitsekate nende t&ouml;&ouml;de tegemist, mida selle seadmega ei pea &uuml;ldse tegema v&otilde;i isegi ei tohi teha. Vanemad t&ouml;&ouml;vahendid, millele pole tootja kaitsekatet loonudki, tuleb esimesel v&otilde;imalusel viia vastavusse m&auml;&auml;ruses &bdquo;T&ouml;&ouml; vahendi kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; esitatud n&otilde;uetega. 15% t&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumistest oli seotud puudustega t&ouml;&ouml;vahendite perioodilises kontrollis ja selle kirjalikus vormistamises. Inspektsioon tuletab meelde, et &uuml;kski t&ouml;&ouml;vahend ei ole hooldusvaba, vaid vajab &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks regulaarset kontrolli. 39% kontrollitud ettev&otilde;tetes oli puudulikke t&otilde;steseadmeid, mille peamised puudused olid seotud t&otilde;stevahendite konksude lukustitega ja t&otilde;stetroppidega.</p> <p><b>Liikumisteede korrashoid ja m&auml;rgistus</b></p> <p>Liikumisteede ja erinevate m&auml;rgistustega seotud rikkumisi oli kokku 98 ehk 14% kogu rikkumiste arvust. Ohutusm&auml;rkidega olid m&auml;rgistamata kukkumisohtlike kohtade (p&otilde;hiliselt tasapinnaerinevused) ja t&ouml;&ouml;kohtade ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Samuti oli j&auml;etud eraldamata, m&auml;rgistamata ja vajadusel piiramata t&ouml;&ouml;koht kui ohuala. Sageli ladustatakse liikumisteedele materjale v&otilde;i on lahtisi juhtmeid ja kaableid, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada komistamist ja kukkumist.</p> <p><b>Hooldamata isikukaitsevahendid</b></p> <p>19% kontrollitud ettev&otilde;tetes ei olnud t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid varustanud t&ouml;&ouml;ks vajalike isikukaitsevahenditega (nt optiliste prillide kandjale ei olnud v&auml;ljastatud nn &uuml;leprille, jalavigastuse ohu korral turvajalan&otilde;usid, silmavigastuse ohu korral kaitseprille, t&otilde;steseadmetega t&ouml;&ouml;tamisel kaitsekiivreid jne) ja 36% ettev&otilde;tetes ei kasutanud t&ouml;&ouml;tajad neile v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid. Lisaks ei olnud 37% kontrollitud ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;andja taganud kohta isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks (isikukaitsevahendid paiknesid t&ouml;&ouml;keskkonnas ning olid seet&otilde;ttu tolmused ja m&auml;&auml;rdunud).</p> <p><b>K&uuml;lm, tuulet&otilde;mme, sundasendis t&ouml;&ouml;tamine ja s&auml;testamata puhkepausid</b></p> <p>33% kontrollitud ettev&otilde;tetes ei olnud sisekliima t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks sobiv. Peamiselt olid probleemiks t&otilde;mbetuul ja k&otilde;ikuv temperatuur. Kontrolli k&auml;igus selgus, et tihti ei ole t&ouml;&ouml;andjad kirjalikult fikseerinud suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tluste kohaselt on t&ouml;&ouml;tajatel puhkepause v&otilde;imalik teha, aga kirjalik info selle kohta puudus.</p> <p>Ikka veel on ettev&otilde;tteid, kus ei ole tehtud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si. 19% kontrollitud ettev&otilde;tetes ei olnud &uuml;ldse korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si. Ligi 40% kontrollitud riskianal&uuml;&uuml;sidest olid inspektorite hinnangul puudulikud ning 70% kontrollitud tegevuskavades ei olnud t&ouml;&ouml;andjad arvestanud abin&otilde;uetega f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest ja ebasobivast sisekliimast p&otilde;hjustatud terviseriski v&auml;hendamiseks. Umbes 40% kontrollitud ettev&otilde;tetes oli korraldamata t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll.</p> <p><b>Sihtkontrolli tulemustest l&auml;htuvalt soovitab T&ouml;&ouml;inspektsioon:</b></p> <ul> <li>p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele, v&auml;lja&otilde;ppele ning t&auml;iendjuhendamisele suuremat t&auml;helepanu, et elementaarseid p&otilde;him&otilde;tteid juurutada;</li> <li>elimineerida ohtlikud kohad, need vajadusel m&auml;rgistada v&otilde;i piirata;</li> <li>kontrollida regulaarselt t&ouml;&ouml;vahendite kaitsepiirete v&otilde;i -seadiste olemasolu ning t&ouml;&ouml;tajatele nende vajalikkust selgitada;</li> <li>varustada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;vahendid (masinad ja seadmed) seiskamisseadistega;</li> <li>kontrollida t&ouml;&ouml;vahendeid (ka t&otilde;steseadmeid) vastavalt n&otilde;uetele ja kontrollimise tulemused kirjalikult fi kseerida;</li> <li>varustada t&ouml;&ouml;tajad vajalike isikukaitsevahenditega, tagada, et neid kasutataks alates ohtliku t&ouml;&ouml; algusest kuni t&ouml;&ouml; l&otilde;petamiseni ning et oleks olemas koht nende hoidmiseks ja hooldamiseks;</li> <li>korraldada ettev&otilde;ttes riskide hindamine, mille raames selgitatakse v&auml;lja ka tervisekontrolli vajadus, ning tagada n&otilde;uetekohane tervisekontrolli korraldus;</li> <li>soetada raskuste k&auml;sitsi teisaldamiseks abivahendeid, et maandada raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest tulenevaid riske;</li> <li>p&ouml;&ouml;rata rohkem t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonna sisekliimale ning eelk&otilde;ige lahendada probleemid &uuml;hiskaitsemeetmetega;</li> <li>teostada ettev&otilde;tete k&otilde;ikides &uuml;ksustes regulaarset sisekontrolli, et hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust, ning likvideerida varakult k&otilde;ik avastatud puudused.</li> </ul> <p>Ohutu ja turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel on teile vajaduse korral abiks ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid. Konsultant n&otilde;ustab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimiss&uuml;steemi loomisel. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenus on ettev&otilde;ttele tasuta. Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke palun e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2286Millal lahendatakse töövaidlus istungiga, millal kirjalikult?2019-05-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: P&ouml;&ouml;rdusin avaldusega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni, sest t&ouml;&ouml;andja j&auml;ttis mulle mitmel kuul t&ouml;&ouml;tasu osaliselt v&auml;lja maksmata. Tahtsin asja lahendamist kirjalikus menetluses, sest minu poolt on asi selge ja maksmata j&auml;tmine t&ouml;&ouml;lepingu ning pangakonto v&auml;ljav&otilde;ttega t&otilde;endatud. Lisaks on sel teemal veel olemas e-kirjavahetus t&ouml;&ouml;andjaga. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;ttis asja menetlusse, aga t&ouml;&ouml;andja ei vastanud mu avaldusele. Saatis ainult mulle ja komisjoni sekret&auml;rile kirja, et ta palub oma postkasti rohkem mitte risustada igasuguste teadetega ning tema keeldub vaidluses osalemast.</b></p> <p><b>N&uuml;&uuml;d m&auml;&auml;ras t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ikkagi asja istungile. Miks sellist vaidlust ei saa t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis lahendada kirjalikus menetluses?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal:</i></b><b> </b>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus v&otilde;imaldab k&uuml;ll rahalise n&otilde;ude avaldust lahendada kirjalikus menetluses, kui n&otilde;uete kogusumma ei &uuml;leta 6400 eurot. Seda, kas t&otilde;endid on piisavad ja n&otilde;ue nii selge, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, otsustab siiski t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja, mitte avaldaja v&otilde;i vastaspool.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse &sect; 40 lg 3 s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled istungile, kui juhataja hinnangul on see vajalik avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks.</p> <p>Seega, vaatamata poole soovile asi l&auml;bi vaadata kirjalikud menetluses, on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajal alati &otilde;igus m&auml;&auml;rata asi istungile, et tagada vaidluse aluseks olevate asjaolude ammendav arutamine ja &otilde;ige lahend. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon arvestab menetlusliigi valikul poolte huvidega, et lahend saaks &otilde;iglane.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esindaja vastuse osas tasub teada, et kui isik, kelle vastu n&otilde;ue oli esitatud, ei ilmu istungile m&otilde;juva p&otilde;hjuseta v&otilde;i on esitanud kirjaliku n&otilde;usoleku avalduse l&auml;bivaatamiseks tema kohalolekuta, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon vaadatagi avalduse l&auml;bi ilma temata ja teha otsuse, mis on j&otilde;ustumise korral t&auml;itmiseks kohustuslik.</p> <p>T&auml;psemalt vaidluse lahendamise erisuste kohta T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/">https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p><a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/"></a></p> <p><a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/"></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2285Tööelu 7 hetke. Ene Saar – Tallinna Reaalkooli direktor2019-05-22<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud?</b><br /> Minu esimene t&ouml;&ouml;koht oli nahkgalanteriikombinaat Linda, kus minu &uuml;lesanne oli nahkribade &otilde;gvendamine. Kahe n&auml;dalaga sain aru, et on m&otilde;eldamatu seda t&ouml;&ouml;d aasta aega teha. Igal hommikul t&ouml;&ouml;le minnes lootsin, et p&auml;ev saab ruttu l&auml;bi. M&otilde;istsin, et selline rutiinne t&ouml;&ouml; ei sobi mulle.</p> <p>&Uuml;likooli l&otilde;petasin geograafi -geograafi a&otilde;petajana. Toona ei saanud t&ouml;&ouml;kohta valida, k&otilde;ik suunati kohustuslikus korras t&ouml;&ouml;le. Mind suunati Tallinna 13. keskkooli, mis praegu on Laagna kool. See oli minu esimene erialane t&ouml;&ouml;koht.</p> <p>Kui sinna 1984. aastal t&ouml;&ouml;le l&auml;ksin, oli see Eesti k&otilde;ige suurem kool. Viies paralleelklassis ja kolmes vahetuses &otilde;ppis 1700 &otilde;pilast. T&ouml;&ouml; algas kell 7.45 hommikul ja viimased tunnid l&otilde;ppesid kell 20.00. Klassis oli 44 &otilde;pilast, aga istekohti vaid 42. Iga tunni algul lootsin, et keegi puudub ja tihti puuduski. Istuti ka &otilde;petaja laua taga, kui muud v&otilde;imalust ei olnud. Selline &otilde;pilaste hulk, kui oled noor &otilde;petaja ja tuled otse &uuml;likoolist, rabab jalust. 9. klassi ees seistes ei tea karta, et &otilde;pilane ei oska kohanimesid kirjutada. &Uuml;likooli k&otilde;rgustest tulles oli &otilde;pilaste taset m&otilde;ista ikka &auml;&auml;rmiselt raske.</p> <p>See aeg on meelde j&auml;&auml;nud v&auml;ga erilisena: suur kool, palju &otilde;pilasi, pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad, palju s&otilde;itmist.</p> <p>Minu elus on l&auml;inud nii, et oma esimese t&ouml;&ouml;koha otsisin, aga k&otilde;ik j&auml;rgmised on otsinud mind.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b> <br /> Tiina Raitviir, kes oli &uuml;likoolis viis aastat minu juhendaja, &otilde;petas mulle teaduslikku m&otilde;tteviisi ja oskust ennast teaduslikus keeles v&auml;ljendada, teiste inimeste juhendamist, teadusliku materjaliga t&ouml;&ouml;tamist ning nooremate inimestega suhtlemist. Ta oli oma tudengitele v&auml;ga p&uuml;hendunud ja otsis v&otilde;imalusi, et nende anded ja tugevused saaksid maksimaalselt arendatud. Ta oli sotsiaalgeograaf, mis oli tol ajal v&auml;ga haruldane eriala. Samu oskusi olen p&uuml;&uuml;dnud ka oma &otilde;pilastele edasi anda.</p> <p>V&auml;ga palju olen &otilde;ppinud kolleegidelt, kellega koos oleme &otilde;ppematerjale ja &otilde;ppekavu loonud. Nad on n&auml;idanud mulle, kui oluline on t&ouml;&ouml;kus ja avatus uutele meetoditele.</p> <p>Pika karj&auml;&auml;ri jooksul on mul olnud ka &uuml;ks &uuml;lemus, kellelt &otilde;ppisin, et ei tahaks iialgi selline olla. See kogemus &otilde;petas mulle, et v&auml;&auml;rt inimesi tuleb meeskonnas hoida ja neisse panustada.</p> <p><b>Kui oleksid saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</b> <br /> Praegu m&otilde;tlen, et oleksin v&otilde;inud inglise keelt &otilde;ppida. Teades noore inimese m&auml;lu v&otilde;imalusi, oleks see lihtne olnud.</p> <p>Ka soovitaksin rohkem aega ja t&auml;helepanu p&uuml;hendada perele. Olen pereelu alati v&auml;ga t&auml;htsaks pidanud, aga noorena tundub t&ouml;&ouml; nii t&auml;htis, et ei osanud ehk m&otilde;nikord tasakaalu hoia.</p> <p>Soovitaksin avatust ja julgust, et eksida, katsetada ja n&auml;ha v&otilde;imalusi. Minu noorusajal ei r&auml;&auml;gitud ajaplaneerimise oskusest, kuid seda oleks v&auml;ga vaja olnud.</p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud?</b> <br /> T&ouml;&ouml; on &otilde;petanud, et suudan olukordi m&otilde;jutada ja muutusi esile kutsuda. Mulle on oluline uudsus ja v&otilde;ime kvalitatiivselt midagi muuta.</p> <p>Haridusvaldkond koosneb v&auml;ga paljudest eri komponentidest, on suur oskus need &uuml;heks tervikuks siduda. Ma poleks n&auml;iteks paark&uuml;mmend aastat tagasi arvanud, et r&auml;&auml;gime hariduses kvaliteedijuhtimisest, kuid praegu on see tavaline. See on mulle &otilde;petanud eesm&auml;rkide p&uuml;stitamist ja nende m&otilde;&otilde;tmise oskust.</p> <p>Samuti on t&ouml;&ouml; &otilde;petanud julgust v&otilde;tta vastu v&auml;ljakutseid, unistada ka n-&ouml; helesiniseid unistusi. Oma inimestest tuleb hoolida ning olla t&auml;nulik &uuml;hiselt panustatud tegevuste ja aja eest.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</b> <br /> V&auml;ga raske aeg oli viis aastat tagasi, kui Reaalkooli eelmine direktor Gunnar Polma meie seast lahkus. Kool pidi edasi toimima. See oli emotsionaalselt raske: kuidas kaotusega ise toime tulla, kuidas seda &otilde;pilastele ja &otilde;petajatele kommunikeerida. Mulle kui toonasele Reaalkooli &otilde;ppealajuhatajale oli see &auml;&auml;rmiselt pingeline periood, aga &otilde;ppisin sellest palju. Avastasin, et Eestis on kvaliteetsed kriisimeeskonnad, kes tulevad kooli ja aitavad k&otilde;ige keerulisemast hetkest &uuml;le saada. Peab olema julgust abi k&uuml;sida ja seda ka vastu v&otilde;tta. See kriis &otilde;petas mulle, kui oluline roll on kooli tugipersonalil. Tegime selles valdkonnas ka muudatusi.</p> <p>Sellist aega ei soovi kellelgi. See oli aeg, kus pidin otsustama, mis saab koolist edasi.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</b><br /> Kindlasti julgus v&otilde;tta vastu v&auml;ljakutseid ja see, et suudan teha palju t&ouml;&ouml;d. Vahel isegi liiga palju.</p> <p>Olen v&auml;ga kannatlik, see tuleb haridusvaldkonnas kasuks. Mu t&uuml;tar naerab ikka, et emal on hobuse kannatus.</p> <p>Harjumus on ka teha t&ouml;&ouml;d s&uuml;damega: kui soovid edu saavutada, siis ei kuku kell viis pastakas k&auml;est. Kannad oma t&ouml;&ouml;d endaga kogu aeg kaasas, see muutub elu osaks.</p> <p>Mind motiveerib kooli ja &otilde;pilaste areng. Kui &uuml;ks v&auml;ikene inimene on tulnud meie majja, siin arenenud ja kasvanud, ning aastate p&auml;rast kokkutulekul r&auml;&auml;gib mulle oma elust ja k&uuml;sib siis minult, millal ta saab tulla tundi andma, sest ta tahab koolile midagi tagasi anda.</p> <p>Eks ma olen natuke ka maailmaparandaja, sest inimene, kes teeb hariduses asju s&uuml;damega, peab seda olema. Loodad ikka, et saad noortele olulisi v&auml;&auml;rtusi kaasa anda ja sel viisil maailma paremaks muuta.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele?</b> <br /> Minu t&ouml;&ouml;elus on praegu huvitav aeg. L&auml;bisin eelmisel aastal juhtide mentorluse koolituse ja olen sel aastal mentor noorele v&auml;rskelt alustanud kolleegile. Olen talle soovitanud, et t&ouml;&ouml; ja pereelu tuleb hoida tasakaalus. Tegelikult kehtib see soovitus k&otilde;igile noortele, kes seisavad oma karj&auml;&auml;ri alguses. Saan praegu suure koormusega t&ouml;&ouml;tada, sest lapsed on juba suured, kuid ma ei teinud nii palju t&ouml;&ouml;d, kui nad olid v&auml;ikesed. Lastega veedetud aeg on v&auml;ga oluline, sest see tasakaalustab sind.</p> <p>Tuleb olla avatud ja julgeda k&uuml;sida. Kasutage v&otilde;imalust ja k&uuml;sige, kui te ei tea v&otilde;i ei oska. Kasutage oma mentori tuge.</p> <p>Kolleegide kuulamine ja neilt &otilde;ppimine on t&auml;htis ning seda tuleb osata. Ei maksa kohe k&otilde;ike olemasolevat muutma tormata, k&otilde;igepealt tasuks vaadelda ja j&auml;lgida.</p> <p></p> <p>Avaldatud ajakirjas <a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/2019/">T&ouml;&ouml;elu 1/2019&nbsp;</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2284Meeldetuletus aitas tõsta poolte kaubaveo ettevõtete töötajate palka2019-05-21<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis mullu koos Maksu- ja Tolliametiga m&auml;rgukirjad 1406 kaubaveo ettev&otilde;ttele</b>, <b>kelle palgatase j&auml;i alla kollektiivlepingus s&auml;testatud alampalga n&otilde;ude ehk 620 euro. Kuue kuu j&auml;rel on palk t&otilde;usnud pooltel kirja saanud ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajatel.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on kaubaveo sektor &uuml;ks v&auml;heseid, kus t&ouml;&ouml;tajatel on t&ouml;&ouml;andjatega s&otilde;lmitud kollektiivleping. &bdquo;Kollektiivleping n&auml;eb ette, et riigisiseseid vedusid tegevate autojuhtide alampalk peab olema v&auml;hemalt 620 eurot. Rutiinse kontrolli k&auml;igus selgus, et pea pooled sektori ettev&otilde;tted eksivad nii seaduses s&auml;testatu kui kollektiivlepinguga s&auml;testatu vastu,&ldquo; t&otilde;des Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis m&auml;rgukirja 1406 kaubaveo &auml;ri&uuml;hingule. Kirjasaajad jagunesid kahte palgagruppi. Esimeses grupis oli 664 ettev&otilde;tet, kus t&ouml;&ouml;tajatele maksti 0-499 eurot palka. Teises grupis oli 742 ettev&otilde;tet, kus t&ouml;&ouml;tajatele maksti palka 500-619 eurot. Esimeste t&auml;helepanu juhiti asjaolule, et nad ei t&auml;ida ei &uuml;ldt&ouml;&ouml;kokkulepet ega Vabariigi Valituse poolt kehtestatud alampalga n&otilde;uet. Teise grupi puhul tuletati meelde, et nende makstav palk j&auml;&auml;b alla &uuml;ldt&ouml;&ouml;kokkuleppes s&auml;testatu.</p> <p>Maripuu m&auml;rkis, et aktsioon oli tulemuslik, sest &uuml;le poole ettev&otilde;tetest otsustasid seadust t&auml;itma asuda. Pool aastat p&auml;rast m&auml;rgukirjade saatmist liikus kuni 500 eurosest palgagrupist k&otilde;rgemasse gruppi 60% ettev&otilde;tetest. Valdavas enamuses hakati t&ouml;&ouml;tajatele maksma palka 500-619 eurot. 10% otsustas&nbsp; hakata j&auml;rgima kollektiivlepingut ning maksma t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;le 620 euro suurust palka. Teises palgagrupis (500-619) liikus k&otilde;rgemasse palgagruppi 26% ettev&otilde;tteid. Kokkuv&otilde;tlikult t&otilde;usis v&auml;hemalt poolte t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu. &bdquo;Tunnustan ettev&otilde;tjaid, et nad soovivad t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu. Loodan, et peagi suudavad t&ouml;&ouml;andjad ka ilma meeldetuletusteta j&auml;rgida nii seaduses kui kollektiivlepinguga paika pandud alampalga n&otilde;udeid,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt kinnitan, et oleme valmis ka edaspidi m&auml;rgukirju saatma ning ka kontrolle l&auml;bi viima, kui n&auml;eme, et kokkulepitust kinni ei peeta,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Ametlikku veoseveo luba omab Eestis 3222 ettev&otilde;tet.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2283Kas mul on õigus keelduda töötervishoiukontrollist?2019-05-20<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja teatas, et pean minema tervisekontrolli. Kas ma t&ouml;&ouml;tajana olen kohustatud tervisekontrolli minema, kui ma ei ole sellest huvitatud? V&otilde;in anda allkirja selle kohta, et omal vastutusel ei l&auml;he tervisekontrolli.</b></p> <p><b><i>Vastab Kaja Niinlaup, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor:</i></b> T&ouml;&ouml;tajal ei ole &otilde;igust keelduda tervisekontrollides k&auml;imisest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on tervisekontrolli korraldus selgelt s&otilde;nastatud. T&ouml;&ouml;andja kohustus on korraldada ohutegurite olemasolul t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ja t&ouml;&ouml;taja kohustus on see l&auml;bida. T&ouml;&ouml;andja kannab tervisekontrolliga seotud kulud, tervisekontroll toimub t&ouml;&ouml;ajal ja t&ouml;&ouml;tajale makstakse sellel ajal keskmist t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu. Selline regulatsioon kehtib nii esmase kui ka perioodilise tervisekontrolli puhul. T&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli minekust keeldumisel peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaga vestlema ning selgitama, miks t&ouml;&ouml;taja keeldub. Kui vestluse tulemusel t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkuvalt keeldub, v&otilde;ib eeldada, et antud t&ouml;&ouml;tajaga l&otilde;petatakse t&ouml;&ouml;suhe.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja kohustused ja &otilde;igused on v&auml;lja toodud ka T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 14. Selle kohaselt on t&ouml;&ouml;taja kohustatud osalema ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ja l&auml;bima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale.</p> <p>Sama seaduse &sect;14 lg 4 kohaselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalased kohustused ei vabasta t&ouml;&ouml;andjat asjaomasest vastutusest ning t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalust kokku leppida seaduse rikkumises, kuiv&otilde;rd TTOS s&auml;testab n&otilde;uded nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka t&ouml;&ouml;tajale.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2282Kuidas masinatega töötades terveks jääda?2019-05-17<p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) andmetel toimub igal aastal 374 miljonit t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Eesti n&auml;itel on neist valdava osa (32%) p&otilde;hjuseks kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi, k&auml;sit&ouml;&ouml;riista, objekti v&otilde;i looma &uuml;le. Ennek&otilde;ike juhtuvad &otilde;nnetused metalli- ja puidut&ouml;&ouml;stuses, kus on kasutusel erinevad masinad ja teravad t&ouml;&ouml;riistad. Miks on aga selliste &otilde;nnetuste osakaal nii suur ning mida saaks teha inimeste ja ettev&otilde;tete s&auml;&auml;stmiseks?</p> <p><b>Rohkem t&auml;helepanu ohutusele</b></p> <p>T&ouml;&ouml;riistade m&uuml;&uuml;gi, rendi ja remondiga tegeleva Varustaja24 m&uuml;&uuml;giesindaja Raul Kase s&otilde;nul on ohutus masinate ja t&ouml;&ouml;riistade tootjate jaoks olulisel kohal. &bdquo;Pidevalt leitakse uusi viise, kuidas t&ouml;&ouml;vahendeid kasutajale turvalisemaks muuta. N&auml;iteks j&auml;&auml;vad kaasaegsed ja kvaliteetsed nurklihvimismasinad ehk rahvakeeli relakad kukkudes automaatselt seisma,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kask, et seadmete taha asi ei j&auml;&auml;.</p> <p>Tema s&otilde;nul uurivad t&ouml;&ouml;riistade soetajad v&auml;ga harva, millised on konkreetse seadme ohutusfunktsioonid. Pigem tuleb initsiatiiv neist r&auml;&auml;kida m&uuml;&uuml;giesindajate poolt. &bdquo;T&ouml;&ouml;riistapoodide klientide jaoks on t&auml;htsad ennek&otilde;ike seadme v&otilde;imekus, erinevad tehnilised parameetrid ning hind,&ldquo; selgitas Varustaja24 spetsialist, kelle s&otilde;nul kiputakse teinekord ohutuse arvelt kokku hoidma.</p> <p>Masinatel v&otilde;ib olla aga suur vahe nii hinnas kui ka omadustes. &bdquo;Heaks n&auml;iteks on &auml;kkpidurduss&uuml;steem. See t&auml;hendab, et seadme liikuv osa seiskub paarik&uuml;mne sekundi asemel m&otilde;ne sekundiga. N&auml;iteks saeb ehitaja midagi, l&otilde;petab t&ouml;&ouml; ning asetab masina maha. Saeketas j&auml;&auml;b aga p&ouml;&ouml;rlema ning on potentsiaalselt ohuallikas. &Auml;kkpidurduss&uuml;steemi puhul seda probleemi ei ole. Paraku tuleb innovaatilise turvas&uuml;steemi eest ka rohkem maksta,&ldquo; n&auml;itlikustas Kask.</p> <p><b>&Otilde;ige t&ouml;&ouml; jaoks &otilde;ige masin</b></p> <p>&Uuml;ks lihtne ja t&otilde;hus viis ohutuse t&otilde;stmiseks on kasutada iga t&ouml;&ouml; jaoks sobivat seadet. N&auml;iteks soovides teha betooni 30 cm l&otilde;iget tuleks v&otilde;tta sobiva suurusega betoonisaag, mitte kasutada m&auml;rksa v&auml;iksemateks s&uuml;gavusteks m&otilde;eldud nurklihvijat. Nimetatud operatsiooni teostamiseks eemaldatakse relakalt kettakaitse ning pannakse k&uuml;lge suurem ketas. S&uuml;gavam l&otilde;ige saab k&uuml;ll tehtud, kuid aparaadi kasutaja on &uuml;htlasi avatud ohtudele, mis v&otilde;ivad tekkida ketta purunemisest, saagimisj&auml;&auml;kide eemale paiskumisest v&otilde;i ettevaatamatusest tingitud kokkupuutest katmata kettaga.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/angle-grinder-3304509_1920.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-angle-grinder-3304509_1920.jpg" alt="Kaitsekatteta nurklihvija" /></a></p> <p><em>Ketasl&otilde;ikaja kaitsekate on eemaldatud, et paigaldada etten&auml;htust suurema l&auml;bim&otilde;&otilde;duga l&otilde;ikeketas. Lisaks tuleb ketasl&otilde;ikurit hoida kahe k&auml;ega, kuid lisak&auml;epide on eemaldatud. Samuti ei kasuta t&ouml;&ouml;taja kaitsekindaid.</em></p> <p>&Otilde;igete masinate olemasolu osas saavad palju &auml;ra teha inimesed, kes vastutavad ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;riistade soetamise eest. Sobiva seadmepargi tagamiseks tuleb &otilde;ppida tundma &uuml;lesannete iseloomu ning eesm&auml;rkide saavutamiseks vajalikku tehnikat. Kui kohapeal on olemas vajalikud aparaadid, siis v&auml;heneb ka soov t&ouml;&ouml;ks sobimatuid seadmeid modifitseerida.</p> <p>Teine ohtlik praktika on sobimatute seadmete ja tarvikute omavaheline &uuml;hendamine. N&auml;iteks pannakse nurklihvijale, mis teeb 19&nbsp;000 p&ouml;&ouml;ret minutis k&uuml;lge l&otilde;ikeketas, mida tohib kasutada seadmel, mis teeb kuni 5000 p&ouml;&ouml;ret minutis. &bdquo;Kui puitu l&otilde;igates satub tera n&uuml;&uuml;d m&otilde;ne naela otsa, siis tuleb kindlasti m&otilde;ni hammas ketta k&uuml;ljest &auml;ra ning 19&nbsp;000 p&ouml;&ouml;rde pealt lendav metallikild on nagu p&uuml;ssikuul ning enam ei ole vahet, kas saagijal on kaitseprillid ees v&otilde;i mitte,&ldquo; n&auml;itlikustab Kask riski.</p> <p>Lahenduseks on lugeda l&auml;bi seadmete kasutusjuhendid v&otilde;i pidada n&otilde;u asjatundjaga ning &uuml;hendada vaid selleks etten&auml;htud tarvikuid.</p> <p><b>Kasuta ainult sertifitseeritud t&ouml;&ouml;riistu</b></p> <p>Tehnilise J&auml;relevalve Ameti tehnikaosakonna peaspetsialist Richard Saarmani s&otilde;nul peab k&otilde;igil Eestis m&uuml;&uuml;davatel uutel masinatel, millele kohaldub nn. masinadirektiiv 2006/42/E&Uuml;, olema vastavusm&auml;rk CE ja kaasas tootja vastavusdeklaratsioon. &bdquo;Sellega masina tootja deklareerib projekteerimisel ja valmistamisel j&auml;rgitud asjakohaseid &otilde;igusakte ja tehnilisi norme. CE t&auml;hisega ja muu n&otilde;uetekohase m&auml;rgistusega ning vastavusdeklaratsiooni ja juhenditega varustatud masina ostmisel v&otilde;ib ostja eeldada, et masina tootja on muuhulgas t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud ka masina kasutamise, hooldamise ja remontimise ohutusele. N&auml;iteks tehakse CE t&auml;hisega elektrilistele k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadele kukkumiskatsed, mille tagaj&auml;rjel korpus peab j&auml;&auml;ma piisavalt terveks v&auml;ltimaks kasutaja s&otilde;rmede juhuslikku kokkupuudet k&auml;sit&ouml;&ouml;riista sees olevate pingestatud osadega v&otilde;i ka n&auml;iteks kiiresti p&ouml;&ouml;rleva jahutuskettaga&ldquo; selgitas Saarman. Paraku saab aga internetiavarustest osta ka teistsugust tehnikat, mis CE m&auml;rgistust ei kanna.</p> <p>&bdquo;Sellist toodangut eelistavad ettev&otilde;tted, kelle jaoks on k&otilde;ige olulisemaks seadme maksumus. T&ouml;&ouml;riistade ohutus, efektiivsus ja j&auml;relteenindus on teisej&auml;rgulised,&ldquo; t&otilde;i Varustaja24 spetsialist v&auml;lja ebaturvalise praktika. Sellise valiku taga on sagedasti ettev&otilde;tte juht, kes n&auml;eb selles v&otilde;imalust kokkuhoiuks ning ise neid vahendeid kunagi ei kasuta. T&ouml;&ouml;tajad aga ei peaks sellise k&auml;itumisega leppima, sest tervisega riskivad ennek&otilde;ike nemad.</p> <p>Korrektne oleks sellisel juhul juhtida t&ouml;&ouml;riistade soetamise eest vastutava isiku t&auml;helepanu seadmete CE m&auml;rgistuse puudumisele ning n&otilde;uda sertifitseeritud alternatiivide leidmist.</p> <p><b>Kuidas saavutada muutus paremuse suunas?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja tasemel v&otilde;iks muuta suhtumist, et &bdquo;t&ouml;&ouml;tan nii, kuidas varem olen t&ouml;&ouml;tanud&ldquo; ning &bdquo;minuga nii kui nii midagi ei juhtu&ldquo;. M&auml;rksa tervislikum on tunda huvi seadmete tehniliste uuenduste, &uuml;hilduvuse ja etten&auml;htud kasutamise vastu. Samuti tasub uskuda statistikat, mille j&auml;rgi saavad igal aastal viga tuhanded eestlased, kellest ilmselt paljud samuti ei arvanud, et nendega v&otilde;iks t&ouml;&ouml;l &otilde;nnetus juhtuda.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate hulgas tuleks enam p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu, kas k&otilde;ik vajalikud seadmed t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete tegemiseks on olemas ja kasutuskorras. Uut tehnikat ostes v&otilde;i ostmist korraldades, v&otilde;iks lisaks hinnale ja tehnilistele parameetritele v&otilde;tta fookusesse ka turvalisuse.</p> <p>Kui igal hommikul tuleb ja &otilde;htul l&auml;heb koju sama arv inimesi, on see kasulik nii personalile kui ka &auml;rile.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2281Tööõnnetus: plahvatus viljaveskis2019-05-16<p><strong>Mis juhtus:</strong> viljaveskis teostati rekonstrueerimist&ouml;id, mille k&auml;igus oli vaja m&otilde;ned metallkonstruktsioonid eemaldada. Nende l&otilde;ikamiseks kasutati gaasil&otilde;ikust. Lae all asuvate kaabliredelite lahti l&otilde;ikamisel hakkas nende peale kogunenud viljatolm alla langema. Gaasil&otilde;ikaja leegist toimus viljatolmu s&uuml;ttimine ning seej&auml;rel plahvatus. Selle tagaj&auml;rjel sai gaasil&otilde;ikajaga t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;taja p&otilde;letushaavad nii peale kui k&auml;tele.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> ilmselt moodustas alla langev viljatolm &otilde;hus plahvatusvahemikku j&auml;&auml;va kontsentratsiooniga &otilde;hu ja tolmu segu, mist&otilde;ttu toimus lisaks s&uuml;ttimisele ka plahvatus. Enne t&ouml;&ouml;de alustamist oli k&uuml;ll p&otilde;randat ja muid detaile veega niisutatud, kuid ei olnud arvestatud ohuga, mis tekib konstruktsioonidele kogunenud tolmukihi eemaldumisel ja &otilde;hku hajumisel konstruktsioonide liigutamisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;de kohta oli koostatud t&ouml;&ouml;ohutuse plaan. Selles olid kirjas ohud, mis esinevad gaaskeevitusel. Nende hulgas s&uuml;ttimine ja plahvatus. Plaanis olid ka meetmed riski v&auml;hendamiseks, kuid ei olnud &uuml;htegi meedet s&uuml;ttimise v&otilde;i plahvatuse ennetamiseks. T&ouml;&ouml;de eel tehtud pindade veega niisutamine ei olnud piisav s&uuml;ttimisohu v&auml;ltimiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse plaanis oli muidki puuduseid. N&auml;iteks oli s&uuml;ttimisohtu hinnatud t&otilde;en&auml;oliseks ja v&otilde;imalikke tagaj&auml;rgi raskeks. Hoolimata sellest, et t&otilde;en&auml;oline oli saada raske vigastus, hinnati s&uuml;ttimisega seotud risk ainult keskmiseks ja alustati t&ouml;&ouml;dega.</p> <p>Viljaveskites tuleb viljatolmu t&otilde;ttu plahvatusohtu hinnata v&auml;ga p&otilde;hjalikult. Lisaks gaasil&otilde;ikuse ja ketasl&otilde;ikuri kasutamisele v&otilde;ivad s&uuml;&uuml;teallikaks olla n&auml;iteks &uuml;lekuumenenud laager ning elektriseadmed ja &ndash;paigaldised.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2280Töötasu ühepoolne vähendamine 2019-05-15<p class="text">Artiklis &ldquo;<a href="/redirect/556">T&ouml;&ouml;tasu kokkulepe</a>&rdquo; on l&otilde;ik, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolset (ajutist) v&auml;hendamist.</p> <div class="td-paragraph-padding-4"> <p><em>&ldquo;T&ouml;&ouml;tasu suurust saab muuta vaid kokkuleppel. &Uuml;hepoolne muutmine on lubatud &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;tasu ajutisel v&auml;hendamisel t&ouml;&ouml; mitteandmise korral ning t&ouml;&ouml;tasu alandamisel. T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist t&ouml;&ouml; mitteandmise p&otilde;hjusel saab rakendada n&auml;iteks olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjal ei ole anda t&ouml;&ouml;d ega ka rahalisi vahendeid, et tasu maksta. Enne t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist tuleb t&ouml;&ouml;tajaid informeerida ja nendega konsulteerida. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole v&auml;hendamisega n&otilde;us, saab ta t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda, millele j&auml;rgneb sarnaselt koondamisele h&uuml;vitis.&rdquo;</em></p> </div> <p><strong>See on tekitanud m&otilde;ned k&uuml;simused.</strong></p> <div class="td-paragraph-padding-4"> <ul> <li>Artiklist mulje, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada igal ajal, kui talle tundub, et ei ole anda piisavalt t&ouml;&ouml;d v&otilde;i ei ole vahendeid, et tasu maksta, ja seda ilma t&ouml;&ouml;tajaga kirjalikku lepet s&otilde;lmimata;</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingu seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;aega ja -tasu v&auml;hendada ainult<em> force majore</em> korral ning t&ouml;&ouml;tajaga kirjalikul kokkuleppel.<br /> T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on teinud otsuseid, mis kinnitavad, et <em>force majore&rsquo;</em> alla ei l&auml;he sellised perioodid, mis pakutava teenuse iseloomust s&otilde;ltuvalt on regulaarsed ja korduvad ning ette teadaolevad nn vaiksed perioodid. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on tunnistanud selle ettev&otilde;tja riskiks, mille j&auml;rgi t&ouml;&ouml;andja peab tagama normtundide rakendamise ja vastaval m&auml;&auml;ral t&ouml;&ouml;tasu maksmise. Kumb on &otilde;ige?</li> <li>Kolmandaks on k&uuml;simus informeerimisest ja konsulteerimisest. Kas see peab olema kuidagi fikseeritud? Kui t&ouml;&ouml;taja saab hiljem teada, et t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine v&otilde;ib olla olnud ebaseaduslik ja tal oleks olnud &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist, kuidas seda tagantj&auml;rele lahendada?</li> </ul> </div> <p class="text"><strong><em>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal</em></strong></p> <p class="text">T&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolse otsusega saab t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada ainult kahel juhul ehk</p> <ol> <li>t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 37 olukorras, kui t&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest ja temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d ning</li> <li>TLS &sect; 73 alusel, kui t&ouml;&ouml;taja rikkus t&ouml;&ouml;andja selget ja &otilde;igeaegset juhist t&ouml;&ouml; tulemuse kohta ning juhise andmine oli t&ouml;&ouml;lepingus etten&auml;htud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise eesm&auml;rki, loodetud tulemuse saavutamise t&otilde;en&auml;osust ning kohustuse t&auml;itmise s&otilde;ltuvust t&ouml;&ouml;andja ja teiste t&ouml;&ouml;tajate kohustusi arvestades m&otilde;istlik.</li> </ol> <p class="text">Esmane eeldus on alati, et t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasu tuleb v&auml;lja maksta ehk see on n-&ouml; p&uuml;ha ja puutumatu. Seep&auml;rast ongi nii TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> kui ka <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> rakendamiseks ette n&auml;htud v&auml;ga selged reeglid, mille j&auml;rgimine on t&ouml;&ouml;andjale vahel p&auml;ris keeruline ja v&otilde;ib v&auml;ga lihtsalt kaasa tuua vaidluse saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu teemal.</p> <p>Etten&auml;gematute, t&ouml;&ouml;andjast mitteolenevate majanduslike asjaolud ilmnemisel on t&ouml;&ouml;andjale k&uuml;ll antud t&otilde;esti seadusega v&otilde;imalus rakendada &uuml;hepoolse otsusega TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise v&otilde;imalust kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kuid TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> kohaldamine on erandlik meede, seda ei saa kohaldada n&auml;iteks t&ouml;&ouml;mahu hooajaliste muudatuste korral v&otilde;i s&otilde;ltuvalt muudest t&ouml;&ouml;andja poolt m&otilde;jutatavatest majanduslikest asjaoludest (st k&otilde;ik, mis on ette prognoositav, see ei ole ootamatu).</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust maandada oma ettev&otilde;tlusriski t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;mahu meelevaldse muutmisega s&otilde;ltuvalt n&auml;iteks tarne- v&otilde;i hankelepingute s&otilde;lmimise edukusest.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> alusel peab kaasa tooma ka t&ouml;&ouml;aja v&auml;henemise. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest v&otilde;rdeliselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, t&auml;hendab see tunnipalgalistel tunnitasu samaks j&auml;&auml;mist, kuid t&ouml;&ouml;aja v&auml;henemist.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> rakendamisel peab t&ouml;&ouml;andja olema t&auml;itnud seadusest tulenevad eeltingimused:</p> <ol> <li>Enne t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma t&ouml;&ouml;tajale teist t&ouml;&ouml;d. Pakkuda v&otilde;ib erinevaid t&ouml;id, milleks t&ouml;&ouml;tajal on olemas eelnev ettevalmistus ehk teadmised ja oskused.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud kaasama informeerimise ja konsulteerimise kaudu t&ouml;&ouml;tajate esindajad v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajad eesm&auml;rgiga leida lahendusi, v&otilde;imalikult suurel m&auml;&auml;ral arvestava lahenduseni. T&ouml;&ouml;tajate informeerimine ja nendega konsulteerimine peab olema vaidluse korral t&otilde;endatav ehk sobivad ka e-kirjad, siseveebid ja muud lahendused, mis tagavad hilisema t&otilde;endamise v&otilde;imaluse.</li> <li>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus teatada t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette, et tagada t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus otsida endale ajutiselt v&otilde;i alaliselt teine t&ouml;&ouml;. Kui t&ouml;&ouml;andja teatab ette v&auml;hem, siis saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda iga v&auml;hem ette teatatud p&auml;eva eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a> alusel.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise juhtudel t&ouml;&ouml;leping ka erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> l&otilde;ike 5 alusel, teatades sellest viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva ette (st enne, kui hakatakse uut korda rakendama) ja saada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitist sarnaselt koondamisega ehk TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para100" target="_blank" rel="noopener">&sect; 100</a> l&otilde;igete 1 ja 2 j&auml;rgi. T&ouml;&ouml;andja peab selle v&otilde;imalusega arvestama ehk t&ouml;&ouml;andja otsus on sisuliselt p&ouml;&ouml;rdumatu, kui see on t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks tehtud, siis tekib t&ouml;&ouml;tajal ka t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise &otilde;igus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab lisaks teadma, et kui ta ei j&auml;rgi TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37">&sect; 37</a> reegleid t&auml;pselt nii, nagu on seaduses kirjas, siis on t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ebaseaduslik ja t&ouml;&ouml;taja saab n&otilde;uda saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a> j&auml;rgi ehk l&auml;htudes eeldusest, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisele ja t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis olevale t&ouml;&ouml;tajale maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja ei tee t&ouml;&ouml;d seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei ole andnud t&ouml;&ouml;d, ei ole teinud t&ouml;&ouml; tegemiseks vajalikku toimingut v&otilde;i on muul viisil t&ouml;&ouml; vastuv&otilde;tmisega viivitanud.</p> <p>Juhul kui t&ouml;&ouml;andja on teatanud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest TLS &sect; 37 alusel n&auml;iteks kolmeks kuuks, kuid kuu aja p&auml;rast selgub, et t&ouml;&ouml;maht taastub enne kolme kuu m&ouml;&ouml;dumist, on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d koheselt p&auml;rast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist tingivate asjaolude &auml;ralangemist t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud mahus ning maksta selle eest vastavalt kokkuleppele tasu. T&ouml;&ouml;taja ei saa sel juhul keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest viidates t&ouml;&ouml;andja esialgsele teatele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib uuesti t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> alusel v&auml;hendada, siis tuleb tal j&auml;rgida uuesti ka k&otilde;iki nimetatud paragrahvist tulenevaid kohustusi, sealhulgas teise t&ouml;&ouml; pakkumine, t&ouml;&ouml;aja v&auml;henemine, usaldusisiku v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate informeerimine, t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest etteteatamine. Uuesti kuulub kohaldamisele ka 14-kalendrip&auml;evane etteteatamise t&auml;htaeg. Eelnevast tulenevalt ei saa t&ouml;&ouml;tasu teistkordselt v&auml;hendada tuginedes varasemale teatisele.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tasu alandamise t&uuml;hisus</strong></p> <p>Teise paragrahvi rakendamiseks ehk n-&ouml; hinna alandamiseks v&otilde;la&otilde;igusseaduse m&otilde;istes TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> erisustega tuleb t&ouml;&ouml;andjal aga eriti ettevaatlik olla, sest sellel puhul loeb see, kui palju on t&ouml;&ouml;andjal tegelikult olemas kvaliteedireegleid ja kas ta on neid ka t&ouml;&ouml;tajale piisavalt selgitanud. &Otilde;iguse t&ouml;&ouml;tasu alandada TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> k&uuml;ll annab, kuid vaid juhtudel, kui t&ouml;&ouml;taja on oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itnud kokkulepitust kehvemalt, aga selleks peab olemas olema v&otilde;rdlusmaterjal ehk t&otilde;end, millega v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml; kehvemalt tehtud.</p> <p>Hinna alandamise protsessis t&ouml;&ouml;suhetes v&auml;hendatakse tasumisele kuuluvat hinda v&otilde;rdeliselt kohustuse mittekohase t&auml;itmise v&auml;&auml;rtuse suhtele kohase t&auml;itmise v&auml;&auml;rtusesse. Sealjuures ei v&otilde;i hinda alandada ulatuses, milles t&ouml;&ouml;taja on oma rikkumise heastanud ehk parandanud n&auml;iteks toote. Kehtib veel ka t&auml;iendav reegel, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tasu alandamist kasutama viivitamatult p&auml;rast mitten&otilde;uetekohase t&ouml;&ouml; vastuv&otilde;tmist ning teavitama t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tasu alandamisest ja selle p&otilde;hjustest kirjalikult. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus v&auml;hendada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisel palgap&auml;eval, kuid mitte hiljem.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu alandamisel peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&auml;itemenetluse seadustiku <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019015?leiaKehtiv#para132" target="_blank" rel="noopener">&sect; 132</a> s&auml;testatuga. Hinna alandamisel puhul peab t&ouml;&ouml;tajale j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r v&otilde;i selle aja&uuml;hikule vastav osa, kuid t&ouml;&ouml;andjale j&auml;&auml;b &otilde;igus realiseerida hinna alandamisest tulenevat n&otilde;uet ka j&auml;rgnevate kuude t&ouml;&ouml;tasudest, kui sellest on t&ouml;&ouml;tajat eelnevalt teavitatud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja leiab, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud piisavat alust TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> rakendamiseks, saab ta p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;udega ja siis hindab juba t&ouml;&ouml;vaidlusorgan, kellel &otilde;igus oli. T&ouml;&ouml;andjad kaotavad selliseid vaidlusi sageli just seet&otilde;ttu, et neil ei ole tegelikult kehtestatud ja t&ouml;&ouml;tajale teatavaks tehtud t&ouml;&ouml; kvaliteedi n&otilde;udeid v&otilde;i tehakse n-&ouml; hinnaalandus alles siis, kui on esile kerkinud m&otilde;ni muu t&ouml;&ouml;tajaga seotud probleem ehk liiga hilja.</p> <p>Lisalugemist</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;elu portaalis&nbsp;&ldquo;<a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine" target="_blank" rel="noopener">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine</a>&rdquo; ja &ldquo;<a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine/konsulteerimine-tootasu-vahendamise-osas" target="_blank" rel="noopener">Konsulteerimine t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise osas</a>&ldquo;</li> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ris &ldquo;<a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Rahalised_nouded_toosuhtes_A5c_EE_web.pdf" target="_blank" rel="noopener">Rahalised n&otilde;uded t&ouml;&ouml;suhetes</a>&ldquo;</li> <li>Lisaks ka ameti&uuml;hingu infomaterjalis &ldquo;<a href="https://www.kutseliit.eu/wp-content/uploads/informeerimine-ja-konsulteerimine.pdf" target="_blank" rel="noopener">Informeerimine ja konsulteerimine</a>&ldquo;</li> </ul> <p>Hea &uuml;levaate nendel teemadel annavad ka ringkonnakohtu lahendid</p> <ul> <li>TLS &sect; 37 kohta&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=200884334" target="_blank" rel="noopener">2-16-2715/33</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=148845535" target="_blank" rel="noopener">2-13-44283/17</a></li> <li>TLS &sect; 73 kohta&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=228109711" target="_blank" rel="noopener">2-17-1043/59</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=135001434" target="_blank" rel="noopener">2-13-30293/45</a></li> </ul> <p>Artikkel avaldati raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis&nbsp;<a href="https://www.rmp.ee/toooigus/tootasu-ja-maksustamine/tootasu-uhepoolne-vahendamine " target="_blank">RMP.ee</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2279Ületöötamine: õpi ütlema õigel hetkel „ei“2019-05-15<p><b>Ei maksa karta, et t&ouml;&ouml;andja sind vallandab, kui oled muidu tubli, oskuslik ja kohusetundlik t&ouml;&ouml;taja.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui sa ennast t&ouml;&ouml;l kehtestada ei oska, lastes laduda selga aina enam t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mida kella vaatamata t&auml;ita p&uuml;&uuml;ad, kuigi oled kokkuvarisemise &auml;&auml;rel, siis &uuml;hel hetkel v&otilde;ivad kolleegide asemel su &uuml;mber olla haigla heledad seinad. Sind tabavad terviseprobleemid v&otilde;ivad l&otilde;ppeda kauase t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse v&otilde;i hilisema osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega.</p> <p>See t&otilde;demus on graafilisele disainerile <b>Piretile</b> (52) n&uuml;&uuml;d selgemast selgem. Tal on olnud aega m&otilde;elda p&auml;evale, mil tal keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva seinad silme ees lainetama hakkasid ja ta kokku kukkus. Appi rutanud kolleegid kutsusid kohe kiirabi, aga m&otilde;te insuldist tema enda p&auml;he ei j&otilde;udnud. &Auml;gedate peavalude ja kehva enesetundega t&ouml;&ouml;l oli ta justkui harjunud. Kuigi olukord muutus &uuml;sna talumatuks, kui keegi tema valdkonna kolleegidest taas puudus ja t&ouml;&ouml;korraldus v&auml;ga lonkas. Piret rabas siis ka puuduja eest, n&auml;rvid pingul nagu h&otilde;&otilde;gniidid, sest t&ouml;&ouml; pidi kindlaks kellaajaks valmima, et mitte kliendile hilinemistrahvi maksta.</p> <p><b>Leppida v&otilde;i protestida?</b></p> <p>Piret oli teadlik t&ouml;ise &uuml;lepinge terviseriskidest ja ohum&auml;rkidest, aga ise ta neid ei m&auml;rganud, kuigi peavalud olid sagenenud ja t&ouml;&ouml;stressist tingitud unetus vaevanud teda juba paar aastat. Ta oli t&ouml;&ouml;pingega leppinud. Ka sellega, et otsene &uuml;lemus ei otsinudki haigestunud t&ouml;&ouml;tajale asendajat.</p> <p>Lisandunud &uuml;lesannete vastu Piret protestida kartis. &Auml;kki lastakse lahti? Tema eas, kus samav&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d leida pole lihtne, aga maksta tuleb nii eluasemelaenu kui autoliisingut.</p> <p>Haigus muutis Pireti, kes on n&uuml;&uuml;d osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega, hoiakuid. &bdquo;Ei tasu elu p&otilde;letada. Kuni 35. eluaastani v&otilde;isin olla 24 tundi jutti t&ouml;&ouml;l, aga k&otilde;ike ei pea j&otilde;udma teha, liiatigi teiste eest,&ldquo; leiab ta, tunnistades, et tahtis olla vastutulelik. M&otilde;istmata, et tema p&uuml;&uuml;dlikkust ja abivalmidust kasutati &auml;ra. &Uuml;ks kolleeg oli talle otses&otilde;nu &ouml;elnud, et teised s&otilde;idavad temast teerulliga &uuml;le. &bdquo;Ma ei saanud sellest toona aru. Tundsin vastutust ja soovisin, et ettev&otilde;ttel l&auml;heks h&auml;sti.&ldquo;</p> <p><b>Oluline on m&auml;rgata</b></p> <p>Kauase t&ouml;&ouml;kogemusega personalijuhi <b>Ulvi Parksepa </b>s&otilde;nutsi peaksid sarnased juhtumid kindlasti j&otilde;udma personalijuhini. &bdquo;Need ka j&otilde;uavad, kinnitan oma kogemusest. Kahjuks p&otilde;levad l&auml;bi usinad t&ouml;&ouml;tajad, kes tahavadki t&ouml;&ouml;l palju teha ja kellele juhid annavad suure t&ouml;&ouml;koormuse, tavaliselt k&uuml;ll mitte paha p&auml;rast.&ldquo; Kollektiivis on v&otilde;imekas inimene, kes ei taha, suuda v&otilde;i oska lisat&ouml;&ouml;st keelduda. Ta m&otilde;istab t&ouml;&ouml;tajat<b>, </b>kes tahab olla eeskujulik ja tubli, arvates, et lisa&uuml;lesandest loobumine on m&auml;rk, justkui ta v&auml;ga tubli ei ole. &bdquo;Sellega kaasneb hirm, et &auml;kki mind viiakse &uuml;le teisele t&ouml;&ouml;le v&otilde;i kaotan hoopis t&ouml;&ouml;koha. &Uuml;let&ouml;&ouml;tamise staadiumis v&otilde;ivad hirmud v&otilde;imenduda,&ldquo; r&otilde;hutab Parksepp.</p> <p>Tema s&otilde;nutsi peaksid personali- ja &uuml;ksusejuhid oma t&ouml;&ouml;tajatel silma peal hoidma, sest l&auml;bip&otilde;lemism&auml;rgid on n&auml;htavad, kui v&auml;hegi vaadata osatakse. Peaks ka j&auml;lgima, kas t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on jaotatud vastavalt inimeste v&otilde;imetele ja v&otilde;imalikult v&otilde;rdselt. &bdquo;Teeme igal n&auml;dalal t&ouml;&ouml;tajatega l&uuml;hikesi neljasilma-vestlusi, et selgitada murekohti. Meie &uuml;lesanne on m&auml;rgata, kui kellegi t&ouml;&ouml;koormus on liiga suureks l&auml;inud. Hoidma peaks inimestega head ja avatud suhtlust ning suhet, et nad julgeksid oma probleemidest r&auml;&auml;kida ja lisat&ouml;&ouml;st keelduda, kui on p&otilde;hjust. Ega peaks kartma negatiivseid tagaj&auml;rgi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Tee OPSTI test</b></p> <p>TalTechi ja Sileesia &Uuml;likooli ps&uuml;hholoogiaprofessor <b>Mare Teichmann </b>nendib, et kui t&ouml;&ouml;taja on tagasihoidlik, siis juhid v&otilde;ivadki talle delegeerida liiga palju t&ouml;&ouml;d, kuni &uuml;hel hetkel ta lihtsalt ei jaksa, aga inimesel tuleks &otilde;ppida &uuml;tlema &bdquo;ei&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;keskkonna ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid oleks m&otilde;&otilde;detud, siis oleksid Pireti juhtumist ps&uuml;hhosotsiaalsed faktorid v&auml;lja tulnud, aga hetkel ei saa &ouml;elda, et tal tekkis t&ouml;&ouml;pinge t&otilde;ttu insult.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid saab m&otilde;&otilde;ta teadusp&otilde;hise testi abil. &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;si tegemisel soovitan ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite v&auml;ljaselgitamiseks ja hindamiseks 60 k&uuml;simusest koosnevat OPSTI testi, mis ongi loodud selleks, et selgitada v&auml;lja seaduses loetletud ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid,&ldquo; s&otilde;nab prof Teichmann, nimetades, et elektrooniline OPSTI test on nii eesti, inglise kui vene keeles ja automaatse tagasisidega &ndash; tulemused saadetakse meilile. (vt <a href="https://www.pekonsult.ee/testid/ OPSTI.pdf" target="_blank">https://www.pekonsult.ee/testid/ OPSTI.pdf</a>).&nbsp;</p> <p><b>Uuri seadust:</b></p> <p><b>Selle aasta 1. jaanuarist j&otilde;ustus T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatus (vt</b> <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018006" target="_blank"><b>https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018006</b></a><b><span style="text-decoration: underline;">)</span></b><span style="text-decoration: underline;">,</span> mille &sect;9 lg1 toob v&auml;lja ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid, milleks on: <b>&bdquo;</b>&otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastav t&ouml;&ouml;, pikaajaline t&ouml;&ouml;tamine &uuml;ksinda ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.&ldquo;</p> <p>Samas &uuml;tleb &sect;9 lg2, et &bdquo;t&ouml;&ouml;andja peab ps&uuml;hhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2277Konsultant-konsulteeritav: Kristel Orula, OÜ P-Tech2019-05-14<p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tjaid, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks muuta. N&otilde;u saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted, tegevusalast s&otilde;ltumata. &Uuml;ha enam kutsuvad konsultante n&otilde;ustama ka mittetulundus&uuml;hingud.</p> <p><b>Konsulteeritav<br /> Kristel Orula, O&Uuml; P-Tech</b></p> <p><b><br /> Mis on P&shy;Techi lugu?</b> <br /> Meie ettev&otilde;te toodab mootorrataste, t&auml;psemalt enduurorataste lisavarustust. Need rattad s&otilde;idavad raskematel maastikel kivide-k&auml;ndude vahel ning vajavad lisakaitset. P&otilde;hiturg on v&auml;lismaal, Eestisse j&auml;&auml;b neid v&auml;ga v&auml;he. K&otilde;ik algas paar aastat tagasi, kui ostsime esimese masina, millega alustasime mootorratastele hammasrataste tegemist. Mingil ajal saime aru, et see ei ole k&otilde;ige tulusam leib. Kuna oleme kogu perega motokrossi f&auml;nnid, vaatasime &uuml;heskoos Youtube&rsquo;i videoid ja n&auml;gime, et m&otilde;nel rattal on kaitsevarustus peal. M&otilde;tlesime, et proovime ka ise seda teha. Kuna s&otilde;pruskonnas ja l&auml;hedaste seas on palju motokrossiga tegelevaid inimesi, saime nende rataste abil v&auml;lja m&otilde;elda kaitsevarustuse, mida saaksime ise toota. &Otilde;ige pea selgus, et turgu on.</p> <p><b>Kuidas te T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde j&otilde;udsite? <br /> </b>Saime e-kirja, kus &ouml;eldi, et metalliettev&otilde;tetes hakatakse kontrollreide l&auml;bi viima. Ma ei saanud alguses arugi, millest on jutt. Alles guugeldades selgus, et ettev&otilde;tetel peaksid olema t&ouml;&ouml;keskkonna kohta igasugused dokumendid. See tuli &uuml;limalt suure &uuml;llatusena &ndash; kui ettev&otilde;tte l&otilde;ime, siis r&auml;&auml;giti pangast, maksuametist, kuid kuskil ei mainitud seda, et T&ouml;&ouml;inspektsioonil on ka n&otilde;uded. <b></b></p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?<br /> </b>Hakkasin T&ouml;&ouml;inspektsiooni infonumbrilt uurima, et kuidas seda tasuta konsultatsiooni saab. Mulle &ouml;eldi alguses, et kui olete reidi kontrollinimekirjas, siis konsultatsiooni pakkuda ei ole v&otilde;imalik. &Otilde;nneks selgus, et selle aasta reidi plaanis meid ei olnud. Mind suunati konsultandi juurde, kes k&uuml;sis, et mida ma soovin &ndash; &uuml;tlesin talle ausalt, et mul ei ole aimugi, mis need n&otilde;uded metallit&ouml;&ouml;de ettev&otilde;ttele on, ja palusin konsultandil lihtsalt kohale tulla.</p> <p>Meil l&auml;ks p&auml;ris mitu tundi, et k&otilde;ik l&auml;bi k&auml;ia ja arutada. Konsultant oli s&otilde;bralik ja meeldiv ning temaga oli lihtne asju ajada. Me lootsime, et ta tuleb ettev&otilde;ttesse ja n&auml;itab k&auml;tte, et siin peab olema nii ja seal naa. Aga temal oli teine strateegia: kui olime kuhugi ruumi j&otilde;udnud, siis k&uuml;sis tema, et mis meie arvates v&otilde;iks selles ruumis ohtlik olla.</p> <p>Saime ikka ise ka targemaks &ndash; midagi hullu meil ei olnud. T&ouml;&ouml;tingimused olid normaalsel tasemel, aga dokumentatsioon oli k&uuml;ll puudulik. N&uuml;&uuml;d teame n&auml;iteks ka seda, mida t&auml;hendavad k&otilde;rvaklappide ja t&ouml;&ouml;kinnaste peal olevad numbrid.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultatsiooni tulemusel tegite?<br /> </b>Saime teada, et n&auml;iteks puurpingi k&auml;sitsemisel tasub kasutada spetsiaalseid purunevaid kindad. Tavalise t&ouml;&ouml;kinda v&otilde;ib puur kaasa t&otilde;mmata. Kui keset k&auml;iguteed on mingid k&otilde;rgendused, siis need peaksid olema t&auml;histatud, isegi kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on omad ja teavad t&auml;pselt iga asja. Aga iga hetk v&otilde;ib tulla uus t&ouml;&ouml;taja. K&otilde;ige hullem lugu oli dokumentatsiooniga, see puuduj&auml;&auml;k oli meile k&otilde;va hoop. Saime aru, et see on mahukas t&ouml;&ouml;, ning ostame selle koostamise teenusena sisse.</p> <p>Kuna meie seltskond on v&auml;ike, ainult kuus inimest, on iga&uuml;hel oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded teada. M&otilde;nele t&ouml;&ouml;lisele oli vastumeelt n&auml;iteks see, et puurpingi ees peab olema kate &ndash; oldi enda viisiga harjunud. Aga kui on n&otilde;ue, siis nii tuleb teha. T&auml;iskasvanud inimest on v&auml;ga raske &uuml;mber &otilde;petada. See on justkui v&otilde;itlus v&auml;ikese lapsega. Isegi kui ta arvab, et see on tema jaoks ohutu, v&otilde;ib see olla kellegi teise jaoks ohtlik.</p> <p>Konsultant soovitas ka, et ehkki iga p&auml;ev ei pea n&otilde;udeid meelde tuletama, tuleks aeg-ajalt vaadata ja k&uuml;sida, et kas t&ouml;&ouml;taja m&auml;letab, millest me r&auml;&auml;kisime. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja mitu p&auml;eva katkise kindaga ja kui tema k&auml;est k&uuml;siti, et miks ta uut ei v&otilde;ta, siis ta vastas, et aga see t&ouml;&ouml;tab ju h&auml;sti. Alles siis, kui k&auml;e &auml;ra k&otilde;rvetas, sai aru. Ehk k&otilde;ige paremini &otilde;pib siis, kui saad v&auml;ikese k&otilde;rvetuse.</p> <p>Juba soovitasin seda konsultatsiooniteenust ka teistele! T&ouml;&ouml;inspektsioon on meie riigis ametkond nagu Maksu- ja Tolliametki. Asjakohane teavitus v&otilde;iks tulla k&otilde;ikidele ettev&otilde;tjatele kohe, kui ettev&otilde;tte luuakse. Loll lugu k&uuml;ll &ndash; l&otilde;ime ettev&otilde;tte 2014. aastal ja alles n&uuml;&uuml;d sain neist teada, kui tuli kiri, et meile tuleb reid. Tean k&uuml;ll, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle t&auml;itmisest, aga neid infokilde tuleb iga p&auml;ev nii palju. Pange siis ometi &auml;riregistrisse teade, et tutvuge T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;uetega ka!</p> <p><i>Toimetuse m&auml;rkus: alates 2015. aastast saadab T&ouml;&ouml;inspektsioon korra kvartalis k&otilde;igile alustanud ettev&otilde;tetele infokirja, kus tutvustatakse ka konsultanditeenust. <b></b></i></p> <p><b>Konsultant<br /> Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</b></p> <p>&Uuml;hel septembrikuu t&ouml;&ouml;p&auml;eval v&otilde;ttis ettev&otilde;tte esindaja minuga &uuml;hendust ning soovis selgitusi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse n&otilde;uete kohta. Kui selgitused antud, tutvustasin v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse konsultant, kes annab tegevusala erip&auml;rasid arvestavat ohutusn&otilde;u. Juba n&auml;dal hiljem kohtusime konsultatsiooniks ettev&otilde;ttes.</p> <p>Meenub, et pikka juttu ei tehtud ning kohe hakati uurima, kas t&ouml;&ouml;kohad, seadmed ja masinad vastavad n&otilde;uetele v&otilde;i mitte. J&auml;rgem&ouml;&ouml;da saime k&otilde;ik ruumid ja t&ouml;&ouml;tamiskohad vaadatud ning t&ouml;&ouml;tajatega vesteldud. Nii sain mina teadlikumaks nende t&ouml;&ouml;korraldusest ja -v&otilde;tetest ning nemad kurssi viidud tervisekahjustuste riski v&auml;hendavate v&otilde;i v&auml;ltivate meetmete ja n&otilde;uetega. Tore oli n&auml;ha, et t&ouml;&ouml;tajad olid varustatud isikukaitsevahenditega ja nad ise pidasid vajalikuks neid kasutada.</p> <p>K&uuml;lastuse k&auml;igus ei olnud t&ouml;&ouml;kohtade kujunduses m&auml;rgata olulisi puuduj&auml;&auml;ke. Pigem olid t&ouml;&ouml;tamiskohad l&auml;bim&otilde;eldult kujundatud. M&otilde;ni ettepanek sai tehtud liikumisteedel paiknevate kaablite eemaldamiseks, postt&otilde;stuki k&auml;ppade m&auml;rgistamiseks ning t&auml;helepanu sai juhitud ka teistele kukkumisohtudele. P&otilde;hjustab ju kukkumine, libastumine, komistamine samal tasapinnal ligikaudu veerandi registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest.</p> <p>Minu t&auml;helepanu k&ouml;itsid kaks vanemat treipinki, millega sarnaseid metalltoodete tootmisega tegelevatest ettev&otilde;tetest ikka leian. Kuna ka vanemad masinad peavad ohutusn&otilde;uetele vastama, tegin ettepaneku esimesel v&otilde;imalusel paigaldada treipingi liikuva kinnituspadruniga ohtliku kokkupuute v&auml;ltimiseks kaitsepiire, mis takistaks juurdep&auml;&auml;su ohualale. Uuematel treipinkidel on tootja kaitsepiirde ette n&auml;inud, kuid vanematel seda pole v&otilde;i on need eemaldatud. Sellest tulenevad &otilde;nnetused on &uuml;ldjuhul rasked v&otilde;i l&otilde;ppevad surmaga.</p> <p>Ettev&otilde;tte esindaja koostas konsultandi abiga ka nimekirja dokumenditest, mida &otilde;igusaktid n&otilde;uavad ning mis aitavad t&ouml;&ouml;tajale edasi anda vajalikku teavet ja arendavad t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust.</p> <p>Konsultatsiooni k&auml;igus m&otilde;isteti, et t&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus on ettev&otilde;tte tegevuse lahutamatu osa ning selles vallas teadmiste ja oskuste hankimine seisab neil veel ees. Ettev&otilde;ttes veedetud aja jooksul sain anda vastused tekkinud k&uuml;simustele ja soovitada mitmeid ennetustegevusi. Olen valmis neile ka edaspidi veel sisulisemat n&otilde;u andma.<b></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2276Kui kalleid prille peab tööandja hüvitama?2019-05-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tavad palju kuvariga ning seet&otilde;ttu kontrollitakse neil t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures regulaarselt ka n&auml;gemist. M&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et kontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti juures korraldab ning prillide maksumuse h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;andja. Kas m&auml;&auml;ruses on kirjas ka see, kui suur on tervisekontrolli ning n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse piir, mida t&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, &nbsp;kui t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.</p> <p>Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja peab v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tajale korraldama tervisekontrolli v&auml;hemalt korra kolme aasta jooksul. Sagedamini tuleb seda teha siis, kui t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on nii varasemalt m&auml;&auml;ranud v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja ise kurdab n&auml;gemish&auml;irete &uuml;le. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumisest arvates.</p> <p>Seaduse kohaselt kannab t&ouml;&ouml;andja tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse t&ouml;&ouml;ajal ja t&ouml;&ouml;tajale makstakse sellel ajal keskmist t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu. T&ouml;&ouml;andja korraldab tervisekontrolli st valib koost&ouml;&ouml;partneri tervisekontrolli korraldamiseks ja koost&ouml;&ouml;partneri valimisel lepitakse kokku ka teenuse hinnas. Tervisekontrolli hind s&otilde;ltub n&auml;iteks vajalikest uuringutest. Tervisekontroll, mida korraldatakse t&ouml;&ouml;tajale, kes v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast t&ouml;&ouml;tab kuvariga, peab h&otilde;lmama v&auml;hemalt luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelk&otilde;ige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks ning silmade ja n&auml;gemise kontrolli.</p> <p>Prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite h&uuml;vitamise kohustus tuleneb &uuml;lalnimetatud m&auml;&auml;rusest. Kui tervisekontrollil selgub, et t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud, peab t&ouml;&ouml;andja hankima arsti t&otilde;endi alusel kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid v&otilde;i kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga h&uuml;vitama nende maksumuse.</p> <p>Prillide maksumuse h&uuml;vitamise t&auml;psema korra m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja organisatsiooni siseselt (n&auml;iteks m&auml;&auml;rates &auml;ra maksimaalse prillide h&uuml;vitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele v&otilde;i muud variandid, samuti vajalikud dokumendid, mis h&uuml;vituse saamiseks esitada tuleb). Prillide maksumuse h&uuml;vituse suuruse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuvalt oma v&otilde;imalustest. &Otilde;igusaktidega ei ole h&uuml;vitise summat paika pandud. H&uuml;vitus peab olema piisav, et t&ouml;&ouml;taja saaks soetada tavalised (lihtsad) prillid. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib ka ise t&ouml;&ouml;tajale prillid hankida, sellisel juhul tuleb arvestada, et prillid t&ouml;&ouml;tajale sobiksid ja oleksid kasutamisk&otilde;lblikud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama 100% prillide maksumusest, kui t&ouml;&ouml;taja kasutab prille ainult t&ouml;&ouml; tegemiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib prille kasutada ka mittet&ouml;isteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks, kodus arvuti kasutamiseks) tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Isiklikuks tarbeks m&otilde;eldud osa tasub t&ouml;&ouml;taja ise.</p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;d loetakse f&uuml;sioloogiliseks ohuteguriks. Loe selle ja teiste ohutegurite kohta pikemalt <a href="/redirect/2774">ohutegurite rubriigist</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2275Kaldteed2019-05-10<p>Selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks oma t&ouml;&ouml;d teha, peab ta k&otilde;igepealt oma t&ouml;&ouml;kohani j&otilde;udma. trepid v&otilde;ivad olla aga takistuseks paljudele inimestele, kellel ei pruugi isegi n&auml;htavat liikumispuuet olla. T&ouml;&ouml;andjana veendu, et k&otilde;ik su t&ouml;&ouml;tajad saaksid takistusteta t&ouml;&ouml;le tulla.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/12 kaldtee.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-12 kaldtee.jpg" /></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2274Ettevõttel külas: "Hea töökeskkond 2018" auhinna võitja Bonava2019-05-09<p><strong>Bonava kontorisse j&otilde;udes puutusime kohe kokku turvalisusega &ndash; meid instrueeriti, kuidas ohu korral evakueeruda: millise ohusignaali peale, millist teekonda kasutades ja kuhu peame liikuma. Kuna olime Bonava ohutusjuhi Aleksander Simakovi ja personalijuhi Kelly Tsilke k&uuml;lalised, hoolitsesid nemad minu ja fotograafi ohutuse ja juhendamise eest. Meediainimesena saan &uuml;ldjuhul aru, millal asju tehakse positiivse t&auml;helepanu saamise eesm&auml;rgil, ent meie juhendamine ei m&otilde;junud kohatu n&auml;item&auml;nguna. Arusaadavad illustreerivad materjalid ning juhendamise asjatundlikkus andis aimu, et Bonavas p&auml;riselt ka hoolitakse. Selle t&otilde;estus on ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo; auhind, mille Bonava v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias v&otilde;itis.</strong></p> <p>Bonava on Rootsi juurtega elamuarendusettev&otilde;te, mis on tegutsenud alates 1930. aastatest. Ettev&otilde;te toimetab kaheksas riigis: Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal, Eestis ja L&auml;tis. Bonava missioon on pakkuda uusi kodusid, mis on k&auml;ttesaadavad v&otilde;imalikult paljudele inimestele. Eesm&auml;rk ei ole ehitada eksklusiivseid kortereid kesklinna, vaid taskukohast, kliendi vajadusi arvestavat kodu.</p> <p>Elamuarendusettev&otilde;te ei tegele vaid majade ehitamisega, vaid kodude ja h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud naabruskondade loomisega. Peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjatena juhitakse kodude rajamist kogu protsessi v&auml;ltel.</p> <p>&bdquo;Bonavas on nullkahju visioon. Eesm&auml;rk on, et mitte keegi meie t&ouml;&ouml;tajatest, allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatest, koost&ouml;&ouml;partneritest, klientidest ja k&uuml;lalistest ei saaks meie juures v&otilde;i meie tegevuse(tuse) t&otilde;ttu kahju. See on kokkulepe &uuml;le 2000 inimesega Bonava grupis. Kui meil on k&uuml;lalised majast v&auml;ljast v&otilde;i kohtume esimest korda kontori pinnal, siis ohutuskoolitus on osa rutiinist &ndash; ja seda tehakse k&otilde;ikides kontorites,&ldquo; selgitab ohutusjuht Aleksander Simakov.</p> <p>Aleksander vastutab t&ouml;&ouml;ohutuse eest Eesti Bonavas ning osaleb ka Bonava kontserni t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ukogus. Ohutusvaldkonda juhitakse &uuml;le kontserni.</p> <p>&bdquo;Suhtume allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate t&ouml;&ouml;tajatesse t&ouml;&ouml;ohutuse vaatenurgast kui enda t&ouml;&ouml;tajatesse. Meil on jagatud vastutus &ndash; v&otilde;iksime oma lepingutega selle vastutuse &auml;ra anda, aga oleme otsustanud suhtuda nendesse kui oma inimestesse,&ldquo; r&otilde;hutab Aleksander.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/2_i-6zcXBks-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-2_i-6zcXBks-X4.jpg" /></a></p> <p><b>Kuidas see p&auml;riselt v&auml;lja n&auml;eb?</b></p> <p>K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, kes meie objektile l&auml;hevad, l&auml;bivad p&otilde;hjaliku koolituse, kus r&auml;&auml;gime oma p&otilde;him&otilde;tetest ehitusplatsil ning meie sisekorrareeglitest. Eesti ehitustel on palju v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;udu, kellele selgitame ka p&otilde;hilisi sotsiaalseid &otilde;igusi. Allt&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingutega n&otilde;uame, et meie objektidel t&ouml;&ouml;taks ainult legaalne t&ouml;&ouml;j&otilde;ud.</p> <p>Parima t&ouml;&ouml;keskkonna tunnustusele eelnes see, et meid inspekteeriti viimase aasta jooksul 10 korda. Igal korral leiti, et k&otilde;ik on h&auml;sti &ndash; m&otilde;ned ettepanekuid tehti, aga seadusega vastuolusid ei olnud.</p> <p><b>Kuidas te v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;ule ohutusreeglid selgeks teete? Kui nad n&auml;iteks ei r&auml;&auml;gi eesti keelt?</b></p> <p>Iga t&ouml;&ouml;l&otilde;igu kohta oleme teinud riskianal&uuml;&uuml;si ning tutvustame t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalikke riske keeles, millest nad aru saavad. Meil on platsil v&auml;ga palju venekeelseid t&ouml;&ouml;tajaid ning seep&auml;rast on t&auml;htis, et materjalid oleksid olemas ja individuaalne juhendamine toimuks nendele k&otilde;ige arusaadavamas keeles. Samuti n&auml;itame t&ouml;&ouml;tajatele pildi- ja videomaterjali ohuolukordadest, mis v&otilde;ivad nende t&ouml;&ouml;l&otilde;igus esineda &ndash; see on &uuml;le tunni aja kestev koolitus. Meil on ka ohutusjuhendeid, kus mitte midagi ei ole kirjutatud, vaid &otilde;iged ja valed olukorrad on n&auml;idatud piltidega.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/4_i-nPG4xgv-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-4_i-nPG4xgv-X4.jpg" /></a></p> <p>K&auml;itumise juurutamiseks ei piisa sellest, kui lihtsalt &uuml;he korra r&auml;&auml;kida. Meil on v&auml;ga selge t&ouml;&ouml;ohutuse kontrollimise rutiin. Lisaks sellele, et meie projekti- ja objektijuhid seda iga p&auml;ev teevad, k&auml;ib kord kuus meile teadmata kuup&auml;eval meid auditeerimas majav&auml;line audiitorfirma.</p> <p>Meil on spetsiaalne &auml;pp, mille abil t&ouml;&ouml;ohutuse kontroll k&auml;ib. Elektroonilises keskkonnas on kontrollnimekiri asjadest, mida peab igap&auml;evaselt j&auml;lgima, see tuleneb eelnevalt tehtud riskianal&uuml;&uuml;sist. Objektijuht k&auml;ib telefoniga objektil ringi ja teeb m&auml;rkmeid vastavalt sellele, mida peaks parandama.</p> <p>&Auml;pi m&otilde;te ulatub kaugemale kui &otilde;nnetuste raporteerimine v&otilde;i valede olukordade fikseerimine. Tahame harjutada nii allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid kui ka objektijuhte m&auml;rkama olukordi, kus potentsiaalselt v&otilde;ib oht tekkida. Me ei &otilde;peta m&auml;rkama vaid neid asju, mis on valesti, vaid ka neid, mis v&otilde;ivad potentsiaalselt l&otilde;ppeda ohtliku olukorraga. Eesm&auml;rk on n&auml;ha, kui h&auml;sti see, milles me oleme kokku leppinud, ka rakendub.</p> <p><b>Kuidas need inimesed, kes kontoris t&ouml;&ouml;tavad, t&ouml;&ouml;ohutusse ja t&ouml;&ouml;keskkonda panustavad?</b></p> <p>N&auml;iteks on k&otilde;ik m&uuml;&uuml;giinimesed l&auml;binud esmaabiandja koolituse. Nemad puutuvad k&otilde;ige vahetumalt klientidega kokku ja kunagi ei tea, mis v&otilde;ib juhtuda, siis peavad nad oskama tegutseda.</p> <p>Platsil k&auml;ib ka meie ettev&otilde;tte juhtkond, kes on koolitatud ohutegureid m&auml;rkama ning kelle t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka kuulub v&auml;hemalt kahel korral aastas ka ise platsil kohapeal t&ouml;&ouml;ohutuse auditit l&auml;bi viia. See on oluline kahel p&otilde;hjusel &ndash; esiteks see, et k&otilde;ik peavadki seda oskama teha, ja teiseks annab see edasi s&otilde;numi, et see on meie k&otilde;igi vastutus, et ohutu ja hea t&ouml;&ouml;keskkond algab iga&uuml;hest.</p> <p><b>Mis on teie kontoris t&ouml;&ouml;tavatele inimestele k&otilde;ige suuremad ohutegurid?</b></p> <p>Bonava br&auml;ndi loomisel v&auml;hem kui kolm aastat tagasi t&ouml;&ouml;tas meil Eestis 16&ndash;17 inimest ja t&auml;na on meid 54. See t&auml;hendab, et oleme noor ettev&otilde;te, mis on v&auml;ga kiiresti kasvanud ning meie organisatsioonis toimuvad pidevalt muutused ja areng, samuti on paljud t&ouml;&ouml;protsessid alles v&auml;lja kujunemas. Seet&otilde;ttu on kontoriinimestel k&otilde;ige suurem riskitegur t&ouml;&ouml;stress.</p> <p>L&auml;htume p&otilde;him&otilde;ttest, et k&otilde;ikidel inimestel peavad olema n&uuml;&uuml;disaegsed t&ouml;&ouml;vahendid, oleme ka sisekliimale v&auml;ga palju r&otilde;hku pannud ning saanud kvaliteetse t&ouml;&ouml;keskkonna eest tunnustuse ka Tartu &Uuml;likooli spetsialistidelt, kes k&auml;isid meie kontoris valitsevaid tingimusi m&otilde;&otilde;tmas.</p> <p>Kuigi meil on avatud kontor, siis peame oluliseks, et meil oleks ka piisavalt v&otilde;imalusi soovi korral omaette olla. Meil on spetsiaalsed privaatsust pakkuvad telefonikabiinid ja puhkeala koos m&auml;ngudega.</p> <p>J&auml;lgime t&auml;helepanelikult t&ouml;&ouml;tajate tagasisidet, kaks korda aastas viime l&auml;bi p&otilde;hjaliku t&ouml;&ouml;tajate rahulolu-uuringu, mis muu hulgas m&otilde;&otilde;dab ka inimeste stressitaset. Kuigi meie inimeste rahulolu ettev&otilde;ttega ja t&ouml;&ouml;tingimustega on v&auml;ga suur, on meil olnud k&otilde;rge ka stressitase ning tegeleme selle p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamisega ja tingimuste parandamisega pidevalt. Kui see on n&auml;iteks seotud muutliku t&ouml;&ouml;keskkonnaga, siis proovime kusagilt mujalt hoogu maha v&otilde;tta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/5_i-VGmPhgQ-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-5_i-VGmPhgQ-X4.jpg" /></a></p> <p><b>Mida konkreetset olete teinud, et t&ouml;&ouml;stressi v&auml;hendada?</b></p> <p>&Uuml;ks kord aastas toimub kogu grupis teabep&auml;ev, kus teeme praktilisi r&uuml;hmat&ouml;id, arutame ohu- ja murekohtade &uuml;le. N&auml;iteks viimane teabep&auml;ev m&ouml;&ouml;dunud s&uuml;gisel keskendus t&ouml;&ouml;stressile &ndash; &otilde;ppisime, mis on stress, mis on selle tunnused, kuidas stressi ennetada jne.</p> <p>Teabep&auml;evade raames korjame kokku ka ettepanekud, mida t&ouml;&ouml;tajad tahaksid t&ouml;&ouml;keskkonnas muuta. Just nendest ettepanekutest tulenevalt oleme rakendanud t&ouml;&ouml;tajatele laiade v&otilde;imalustega sporditoetuse, v&otilde;imaldame vabu tervisep&auml;evi ning nii kontoris kui ka ehitusobjektidel on iga p&auml;ev k&auml;ttesaadavad v&auml;rsked puuviljad.</p> <p><b>Olete noteeritud Stockholmi b&ouml;rsil ning kontserni juhtkond on samuti seal &ndash; kuidas see m&otilde;jutab tegevust? Kas on ka midagi sellist, mis meie kultuuri ei sobi? </b></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse teema ei ole keskmise Eesti arendaja v&otilde;i ettev&otilde;tte fookuses, see kindlasti eristab meid. L&auml;heneme t&ouml;&ouml;ohutusele pragmaatiliselt. Need tegevused ei ole paberi p&auml;rast v&otilde;i sellep&auml;rast, et Rootsi &uuml;tleb, vaid me reaalselt proovime olla nii m&otilde;istlikud kui v&otilde;imalik, et tagada maksimaalne ohutus ja samal ajal mitte n&otilde;uetega &uuml;le pingutada. K&otilde;ige ohutum lahendus oleks v&otilde;ib-olla &uuml;ldse see, kui k&otilde;ik k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l skafandrites, aga see ei oleks ju m&otilde;istlik.</p> <p>Personaliga seotud tegevused ei ole ka k&otilde;ikides riikides &uuml;htmoodi rakendatavad. Bonava Saksamaa kontoris on 1000 inimest, meid on 50 &ndash; nii ei saagi mingid loogikad ja protsessid t&auml;pselt samamoodi toimida. N&auml;iteks meie peame oluliseks, et kord kuus peab iga t&ouml;&ouml;taja saama oma juhiga &uuml;ks &uuml;hele vestluseks aega. Nii seame ja m&otilde;&otilde;dame eesm&auml;rke. Saksamaal on selline tegevus oluliselt keerulisem. Samas saab Saksamaa v&otilde;i Rootsi endale lubada nii t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kui ka eraldi j&auml;tkusuutlikkuse eksperti, v&otilde;ib-olla lausa mitut sama ala eksperti &ndash; meil siin on need rollid &uuml;hendatud, nii on meie organisatsioonis lihtsalt m&otilde;istlikum.</p> <p>Ohutuse valdkonnas on meie visioon otsida p&otilde;hjust ja lahendust, mitte s&uuml;&uuml;dlast. Me ei tegele tagaj&auml;rgedega, vaid proovime probleeme ennetada. Kui n&auml;iteks allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjal ei ole kiivrit peas, siis k&uuml;simus on, et miks tal seda ei ole &ndash; kas ta arvab, et tal ei ole vaja, kas talle ei antud kiivrit, kas tal oli nii kiire, et ta ei j&otilde;udnud kiivrit p&auml;he panna ja seep&auml;rast peaks graafikuid muutma jne. M&otilde;te on minna algp&otilde;hjuste juurde tagasi.</p> <p>N&auml;iteks saime &uuml;he projekti puhul aru, et nende graafikute juures ei ole meil v&otilde;imalik ohutust t&auml;ielikult tagada, ning pikendasime graafikuid paari n&auml;dala v&otilde;rra &ndash; see venitas loomulikult ka m&uuml;&uuml;giinimeste graafikuid. Kui n&auml;eme, et peame &auml;riliste eesm&auml;rkide nimel ohutust ohverdama, siis seame esmat&auml;htsaks ohutuse.</p> <p><b>Kuidas m&uuml;&uuml;giinimesed sellesse suhtuvad?</b></p> <p>Positiivselt &ndash; ka nemad ei taha sattuda olukorda, kus nad peavad viima kliendi ohtlikku kohta. Ettev&otilde;ttena, kes vastutab kogu v&auml;&auml;rtusahela eest, on meie hoiak see, et oleme &uuml;he asja eest v&auml;ljas: ohutus on m&uuml;&uuml;giinimesele sama t&auml;htis, kui see on Aleksandrile.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2273Mööblitööstuses on suurim probleem puudulike kaitseseadmetega töövahendid2019-05-08<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli 106 m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stusega tegelevas ettev&otilde;ttes. Inspektorid registreerisid kokku 584 rikkumist, millest 349 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Esitati ka 214 suulist soovitust, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta turvalisemaks ja tervist s&auml;&auml;stvamaks. Kontrollitud ettev&otilde;tetest vaid neljas ei olnud &uuml;htegi rikkumist.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid kontrollisid t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede vastavust ohutusn&otilde;uetele, isikukaitsevahendite kasutamist ja esmaabivahendite olemasolu. &Uuml;le pooltes kontrollitud ettev&otilde;tetest olid rikkumised seotud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet v&auml;ltida aitava kaitsepiirde v&otilde;i -seadise puudumisega. Teisel kohal oli puudulik ohuala m&auml;rgistamine t&ouml;&ouml;kohtadel v&otilde;i kukkumisohtlikes kohtades. T&otilde;siseid probleeme esines ka t&ouml;&ouml;vahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadiste n&auml;htavusega. Veerandis kontrollitud ettev&otilde;tetest puudusid t&ouml;&ouml;vahendite ohutusjuhendid t&auml;ielikult.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stus &uuml;sna k&otilde;rge riskiga sektor. &bdquo;Enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub hetkel, kui puutuvad kokku inimene ja masin ja inimene kaotab kontrolli masina &uuml;le. P&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla v&auml;hene kogemus, rutiin v&otilde;i hoopis soov muuta t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult mugavaks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Masinate ja seadmete juures n&auml;eme sageli, et eemaldatud on kaitseseadis, mis v&auml;idetavalt takistas sujuvat t&ouml;&ouml;tamist. Nukker statistika kinnitab aga, et oma tarkusest kaitsekatete eemaldamine&nbsp; v&otilde;i muu kaitseseadme ignoreerimine on kui &otilde;nnetuse v&auml;ljakutsumine. Selliste &otilde;nnetuste tagaj&auml;rjed on reeglina v&auml;ga rasked,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovitab m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetel p&ouml;&ouml;rata suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele nii t&ouml;&ouml;tamise alguses kui hilisemale kordusjuhendamisele. K&otilde;rgendatud t&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ohualade m&auml;rgistamisele. Pidevalt tuleb kontrollida t&ouml;&ouml;vahendite kaitsepiirete ja &ndash;seadmete olemasolu. T&ouml;&ouml;tajad peavad saama kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid. Esmaabivahendid peavad olema k&auml;ttesaadavad.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti 13 maakonna m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tteid. Enim kontrolliti ettev&otilde;tteid Harjumaal (44) ja L&auml;&auml;ne-Virumaal (11).</p> <p>M&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses toimus 2018. aastal 101 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 28 olid rasked ja 73 kerged.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2272Kandideeri Kaugtöö Tegija märgisele2019-05-07<p><b>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE kutsuvad ettev&otilde;tteid kandideerima Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele. Juba kolmandat aastat toimuva konkursi eesm&auml;rk on tunnustada kaugt&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi kasutavaid ettev&otilde;tteid ja paindlikke t&ouml;&ouml;viise edendavaid juhte.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on aja- ja kohapaindlikkuse v&otilde;imaldamine t&auml;nases t&ouml;&ouml;j&otilde;uturu olukorras juba pea m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. &ldquo;&Uuml;hel hetkel oled juhina lihtsalt fakti ees, et t&ouml;&ouml;tajad ei taha ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le tulla, kuna nende ootused t&ouml;&ouml;ajast&nbsp; ja -kohast on teistsugused.&rdquo; Laas lisas, et tegelikult tajutakse seda juba p&auml;ris h&auml;sti, et kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaluse pakkumine v&otilde;ib konkurentsis p&uuml;simiseks olla suur eelis. &ldquo;Nagu selgus ka hiljutisest Arenguseire Keskuse tuleviku t&ouml;&ouml; projekti raames valminud uuringust &ldquo;Future of Work and Flexible Working in Estonia&rdquo;, siis paindliku t&ouml;&ouml; kasv on Eestis alates 2005. aastast olnud kiirem kui teistes ELi riikides.&rdquo; Laas loodab, et ka m&auml;rgisekonkurss julgustab ettev&otilde;tteid kaugt&ouml;&ouml;d proovima. &ldquo;Meil on juba 81 m&auml;rgise omanikku, kes siin head eeskuju n&auml;itavad.&rdquo;&nbsp;</p> <p>Laas kirjeldas, et m&auml;rgise taotlemise protsess on lihtne. &ldquo;Kandideerimiseks peab t&auml;itma ankeedi, kus tuleb anal&uuml;&uuml;sida erinevate nurkade kaudu oma ettev&otilde;tte kaugt&ouml;&ouml; kogemust.&rdquo; Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2019 partner ja ž&uuml;riiliige Elisa Eesti personalijuht Kaija Teem&auml;gi selgitas lisaks, et juba teist aastat j&auml;rjest saab nomineerida ka juhi, kes on silma paistnud paindlikke t&ouml;&ouml;viise ettev&otilde;ttesse toomisega v&otilde;i neid arendamise ja soodustamisega.&nbsp;</p> <p>Teem&auml;gi lisas, et kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamine on eelk&otilde;ige juhtimiskultuuri k&uuml;simus. &ldquo;Kaugt&ouml;&ouml; saab edukalt toimida vaid siis, kui organisatsiooni juht m&otilde;istab selle t&ouml;&ouml;viisi eeliseid ja v&otilde;imalusi ning usaldab t&ouml;&ouml;tajaid ka siis, kui t&ouml;&ouml; toimub distantsilt.&rdquo; Ta lisas, et t&auml;nases t&ouml;&ouml;turu olukorras peaks nutikad t&ouml;&ouml;viisid olema iga organisatsiooni loomulik osa. &ldquo;Tegelikult on kaugt&ouml;&ouml; ainult &uuml;ks v&otilde;imalus, kuidas oma t&ouml;&ouml;d efektiivsemalt teha. Laiemalt v&otilde;iks l&auml;bi m&otilde;elda ka selle, kuidas igal pool oma t&ouml;&ouml;d m&otilde;testatumalt teha. Aina populaarsemad on n&auml;iteks tegevusp&otilde;hised kontorid, kus vastavalt t&ouml;&ouml;&uuml;lesandele saavad inimesed valida s&uuml;venemiseks vaiksema ruumi, avatud tiimit&ouml;&ouml; alal ajur&uuml;nnakuid teha v&otilde;i helikindlas nn telefoniboksis teisi segamata kliendiga k&otilde;neleda,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi tarkade t&ouml;&ouml;viiside v&otilde;imalusi. Ta lisas, et j&auml;rgmiste aastate peamine v&auml;ljakutse ongi, kuidas paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust veelgi s&uuml;steemsemalt rakendada.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele saab kandideerida 6.-29. maini. Osalemiseks tuleb <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdFXiIJTAkdw2nZMEUn6I7xcCBpZagE6BUGo9nJ0r9onTwt9w/viewform" target="_blank">t&auml;ita ankeet</a>.</p> <p>Selle aasta m&auml;rgise saajad kuulutatakse v&auml;lja 13. juunil. Osalema on oodatud need, kes oma ettev&otilde;ttes kaugt&ouml;&ouml;d rakendavad. Teist aastat j&auml;rjest on konkursil ka erikategooria, kus saab nimeliselt esitada ettev&otilde;tte juhte, kes on silma paistnud organisatsioonis paindlike t&ouml;&ouml;viiside juurutamisega. Selles kategoorias on oodatud osalema ka juba eelmistel aastatel m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted. Osalejate vahel loositakse v&auml;lja auhindu.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija on digitaalne m&auml;rgis, mida ettev&otilde;te saab kasutada t&ouml;&ouml;andja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis.&nbsp; Eelmisel aastal sai m&auml;rgise 31 ettev&otilde;tet. Kokku on Eestis m&auml;rgise omanikke 81. Parima kaugt&ouml;&ouml;d edendava juhi tiitel l&auml;ks eelmisel aastal Keskkonnaameti juhile Andres Onemarile.&nbsp;&nbsp;</p> <p>M&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval <a href="http://smartwork.ee/2017-margise-saanud-ettevotted/" title="M&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted" target="_blank">smartwork.ee</a> lehel. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgist eksponeerida ja kasutada saab kontrollida samuti smartwork.ee lehel. M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks. P&auml;rast seda on ettev&otilde;ttel m&auml;rgist uuesti v&otilde;imalik taotleda.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE. Z&uuml;riiliikmed on Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige Ave Laas, Elisa personalijuht Kaija Teem&auml;gi ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas.&nbsp;</p> <p><a href="https://www.dropbox.com/sh/bljnua4lry1y6yu/AADBOYM4XEmndJCecVZKeG9Va?dl=0" target="_blank">M&auml;rgise visuaal allalaadimiseks</a>.&nbsp;</p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.</i></p> <p><i></i><b><i>Elisa Eesti AS</i></b><i> (</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>) on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi ja k&otilde;nekaardi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2018. aastal 169,7 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2270Summeeritud tööaeg2019-05-06<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan asutuses, kus on summeeritud t&ouml;&ouml;aeg neljakuulise arvestusperioodiga. Esimese kolme kuuga olen k&otilde;ik tunnid &auml;ra teinud. Mis saab neljandal kuul? Kas ma t&ouml;&ouml;tasu selle eest ei saagi?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ivad kokku leppida summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuses, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;tunnid jaotuvad arvestusperioodi jooksul ebav&otilde;rdselt - nt teeb t&ouml;&ouml;taja &uuml;hes kuus rohkem t&ouml;&ouml;tunde kui teises. Arvestusperiood v&otilde;ib olla maksimaalselt neli kuud, erandjuhtudel kollektiivlepingu alusel pikem (nt tervishoiu-, hoolekande, p&otilde;llumajandus- ja turismit&ouml;&ouml;tajatel).&nbsp;</p> <p>Summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral makstakse t&ouml;&ouml;tasu vastavalt kokkuleppele. Kui kokkulepe on tunnitasus, makstakse kokkulepitud tunnitasu iga t&ouml;&ouml;tatud t&ouml;&ouml;tunni eest. Kuutasu korral makstakse t&ouml;&ouml;tajale iga kuu v&auml;lja kuutasu olenemata selles kuus tehtud t&ouml;&ouml;tundide arvust. Kindlasti tuleb silmas pidada, et t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu ei tohi t&ouml;&ouml;tajale maksta. K&auml;esoleval aastal on tunnitasu alamm&auml;&auml;r 3,21 eurot ja kuutasu t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 540 eurot.&nbsp;</p> <p>Kui Teile kohaldub neljakuuline arvestusperiood, t&auml;hendab see seda, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tunnid hajutama nelja kuu peale selliselt, et t&ouml;&ouml;taja nelja kuu jooksul t&auml;idaks oma normtunnid. Antud juhul olete oma normtunnid t&auml;itnud esimese kolme kuuga, mis t&auml;hendab, et neljandal kuul Te tegelikult t&ouml;&ouml;d tegema ei peaks. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;idab, on tegemist &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, mis tuleb h&uuml;vitada tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5-kordse t&ouml;&ouml;tasuga.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt &uuml;ks kord kuus, mis t&auml;hendab, et ei saa tekkida olukorda, kus t&ouml;&ouml;tajale &uuml;hes kuus t&ouml;&ouml;tasu ei maksta. Antud juhul tuleb eristada, kas Teil on kokkulepe tunnitasus v&otilde;i kuutasus. Kui Teile makstakse tunnitasu, olete Te k&otilde;igi normtundide eest juba t&ouml;&ouml;tasu saanud. Sellisel juhul, kui Te neljandal kuul ei t&ouml;&ouml;ta, peab t&ouml;&ouml;andja maksma Teile t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra (neljanda kuu normtunnid x tunnitasu alamm&auml;&auml;r).&nbsp; Kui Teile makstakse kuutasu, siis olete Te kolme kuu eest saanud kolm kuutasu ehk tasu kolme kuu normtundide eest, t&ouml;&ouml;tanud olete aga nelja kuu normtundide ulatuses. Seega tuleb ka olukorras, kus Te neljandal kuul t&ouml;&ouml;d ei tee, maksta Teile kokkulepitud kuutasu.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2269Tööõnnetus: põlevkiviõli pumpamine2019-05-02<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>19-aastane noormees asus t&ouml;&ouml;le p&otilde;llumajandusettev&otilde;ttesse, kus tema t&ouml;&ouml;ks oli vilja kuivatamine, samuti erinevate seadmete hooldus- ja remondit&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;tajale viidi l&auml;bi juhendamine ja 8-tunnine v&auml;lja&otilde;pe. V&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus andis juhatuse liige t&ouml;&ouml;tajale &uuml;levaate teraviljakuivatis toimuvatest t&ouml;&ouml;protsessidest ja lubas t&ouml;&ouml;taja iseseisvale t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastati isikukaitsevahendid - kaitseprillid, keemiakindlad kaitsekindad, t&auml;ismask koos universaalfiltritega ja turvajalan&otilde;ud.&nbsp;</p> <p>&Uuml;hel p&auml;eval, tehes tavap&auml;rast ringk&auml;iku t&ouml;&ouml;piirkonnas, tundis t&ouml;&ouml;taja tugevat p&otilde;levkivi&otilde;li l&otilde;hna. P&otilde;levkivi&otilde;li kasutati katelde k&uuml;tteainena. T&ouml;&ouml;taja tuvastas, et settekaevus oli tekkinud kahe toru &uuml;hendusmuhvi vahel leke, mille t&otilde;ttu oli settekaevu valgunud ca 30 liitrit p&otilde;levkivi&otilde;li. T&ouml;&ouml;taja sulges &otilde;limahutite ventiilid ja teavitas juhtunust kaast&ouml;&ouml;tajat. T&ouml;&ouml;tajad asusid koos leket k&otilde;rvaldama. T&ouml;&ouml;taja paigaldas kuni settekaevuni pikendusjuhtme ja kaast&ouml;&ouml;taja t&otilde;i sukelpumba. Sukelpump, mida teraviljakuivati operaatorid settekaevu p&otilde;levkivi&otilde;list t&uuml;hjaks pumpamisel kasutasid oli tootja kasutusjuhendi j&auml;rgselt ette n&auml;htud vee/reovee pumpamiseks. P&otilde;levkivi&otilde;li v&auml;ljapumpamise ajal plastkanistritesse tuli voolik pumba toruliitmiku k&uuml;ljest lahti ja p&otilde;levkivi&otilde;li paiskus t&ouml;&ouml;taja n&auml;ole ja riietele. T&ouml;&ouml;taja sai m&otilde;lema silma s&ouml;&ouml;vitusvigastuse, tegemist on raske kehavigastusega.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja s&otilde;nade kohaselt oli talle l&auml;bi viidud isikukaitsevahendite kasutamise juhendamine, kuid hooletusest ta neid (kaitseprille) ei kasutanud. Sukelpumpa oli t&ouml;&ouml;taja varasemalt kasutanud elevaatori all asuvast settekaevust vee v&auml;lja pumpamisel. P&otilde;levkivi&otilde;li oli settekaevus nii v&auml;hesel m&auml;&auml;ral, et selle v&auml;lja pumpamisel ei osanud t&ouml;&ouml;taja juhtunud riket ehk vooliku &uuml;hendusest lahti tulemist ette n&auml;ha.</p> <p>P&otilde;levkivi&otilde;li ohutuskaardi kohaselt p&otilde;hjustab see kemikaal tugevat silmade ja naha &auml;rritust. Kokkupuute ohjamiseks on ette n&auml;htud kaitseprillide ja kaitsekinnaste kasutamine. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis ei olnud hinnatud ohtlike kemikaalide kasutamist ja nende v&otilde;imalikku tervisem&otilde;ju st p&otilde;levkivi&otilde;li kasutamise ohud ei olnud v&auml;lja selgitatud.</p> <p>Lisaks oli &otilde;nnetuse m&auml;&auml;ravaks p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;taja ebapiisav juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. Ilmselt ei ole piisav 8-tunnine t&ouml;&ouml;protsesside tutvustus, mille j&auml;rel 19-aastane noormees iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubati. Suure t&otilde;en&auml;osusega ei toimu nii l&uuml;hikese aja jooksul k&otilde;iki olukordi, mida t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;s hiljem lahendama peab, st t&ouml;&ouml;taja peab p&auml;rast iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamist hakkama ise probleemidele lahendusi leidma. N&auml;iteks ei selgunud v&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus kuidas p&otilde;levkivi&otilde;li leket likvideerida. T&ouml;&ouml;taja kasutas pumpa, mida ta oli eelnevalt lekete likvideerimiseks kasutanud, aga ta ei osanud arvestada, et eelnevalt kasutati pumpa ainult vee pumpamiseks. Sellega probleemi ei esinenud sest pump oli selleks ette n&auml;htud aga p&otilde;levkivi&otilde;li on veest v&auml;iksema voolavusega (paksem) ning seet&otilde;ttu tekkis voolikus k&otilde;rgem surve, mille tagaj&auml;rjel tuli voolik pumba k&uuml;ljest lahti. See konkreetne pump selleks t&ouml;&ouml;ks ei sobinud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2267Ränk tööõnnetus tõi ehitusfirmale karistuse2019-04-30<p><strong>Meeli Miidla&shy;-Vanatalu, peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal&nbsp;</strong></p> <p>Eelmise aasta l&otilde;pus kirjutasid mitmed meediav&auml;ljaanded 2018. aasta alguses P&auml;rnus juhtunud raskest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest, mille tagaj&auml;rjel sai t&ouml;&ouml;taja r&auml;ngad p&otilde;letushaavad. Kohus m&auml;&auml;ras t&ouml;&ouml;d andnud ettev&otilde;tte juhile kriminaalkaristuseks neli kuud vangistust ja tema ettev&otilde;ttele rahalise karistuse 4000 eurot. Kohus m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andja s&uuml;&uuml;di t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete eiramises, sest sellega p&otilde;hjustati tegevusetusest ja ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuotsus on k&auml;esoleva loo avaldamise ajaks j&otilde;ustunud ning seda on t&auml;itma asutud.</p> <p>See juhtum t&otilde;i taas selgelt v&auml;lja, kui oluline on t&ouml;&ouml;taja juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning kui k&otilde;rget hinda v&otilde;ib maksta kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmine.</p> <p>Juhtumi uurimise k&auml;igus selgus, et vigastada saanud keskealine t&ouml;&ouml;taja oli lubatud tulet&ouml;&ouml;dele ilma asjakohase v&auml;lja&otilde;ppe ja juhendamiseta. T&ouml;&ouml;tajale ei olnud v&auml;ljastatud tulet&ouml;&ouml;deks sobivast materjalist isikukaitsevahendeid, sh tulekindlat t&ouml;&ouml;riietust. Samuti ei tehtud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le j&auml;relevalvet. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise ajal s&uuml;ttisid mehe seljas olevad riided ja tal tekkis raske tervisekahjustus, mis kestis v&auml;hemalt neli kuud.</p> <p>&Otilde;nnetusjuhtumit uurisid nii T&ouml;&ouml;inspektsioon kui ka politsei.</p> <p>Kriminaalmenetlust alustati, sest inimesele oli tekkinud raske tervisekahjustus ning oli vaja saada selgust, kelle tegevuse v&otilde;i tegevusetuse tulemusel see juhtus.</p> <p>T&auml;psustav selgitus: Eelmise aasta l&otilde;puni kehtinud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse j&auml;rgi v&otilde;is paralleelselt kriminaalmenetlusega kulgeda ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse alusel t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimine. K&auml;esoleva aasta 1. jaanuarist j&