Uudised https://tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://tooelu.ee/et/uudised&nID=27452020. aasta rahvusvaheline noortepäev keskendub noorte kaasamisele2020-08-12<p>COVID-19 puhang ja kliimah&auml;daolukord n&otilde;uab kiiret &uuml;lemaailmset tegutsemist ning noorte aktiivne osalus on &auml;&auml;rmiselt t&auml;htis. Sel p&otilde;hjusel on 12. augustil toimuva&nbsp;<a href="https://www.un.org/en/observances/youth-day" target="_blank">rahvusvahelise noortep&auml;eva<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;teema &uuml;hiskonna k&otilde;igi tasemete noorte kaasamine m&otilde;ttekatesse algatustesse, millega leevendada praegusi probleeme.</p> <p>EU-OSHA aitab sellele kaasa edendades tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kultuuri. See on v&auml;ltimatu noorte t&ouml;&ouml;tajate ohutuse, tervise, p&auml;devuste ja kestliku t&ouml;&ouml;elu jaoks.</p> <p>Soovime aidata maailmas igal aastal 120 miljonit t&ouml;&ouml;ikka j&otilde;udvat noort, andes neile kohandatud teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kohta.</p> <p>Lugege&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/young-workers">meie jaotist noorte t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kohta</a>.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/seminars/give-musculoskeletal-health-children-and-young-workers">Meie seminari kokkuv&otilde;te: laste ja noorte t&ouml;&ouml;tajate luu-lihaskonna tervis</a></p> <p>Kasutage&nbsp;<a href="https://www.napofilm.net/en/learning-with-napo/napo-in-the-workplace" target="_blank">Napo filme ja teema &bdquo;Napo t&ouml;&ouml;kohal&ldquo; ressursse<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, et teadvustada noortele t&ouml;&ouml;tajatele luu-lihaskonna vaevusi ja algatada arutelu.</p> <p>Selle aasta&nbsp;<a href="https://www.un.org/en/observances/youth-day" target="_blank">rahvusvahelise noortep&auml;eva teema ja &uuml;rituste lisateave<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a>Foto: Pixabay</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2743Arvamusfestival toob soolises palgalõhes selgust2020-08-11<p><b>Eesti on Euroopa Liidu suurima soolise palgal&otilde;hega riik ning suur osa palgal&otilde;hest tuleneb ettev&otilde;tte taseme teguritest. 15. augustil Paide Vallim&auml;el toimuval Arvamusfestivalil arutatakse v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku eestvedamisel teadusp&otilde;hiselt ettev&otilde;tete rolli &uuml;le ja otsitakse v&otilde;imalusi soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eesti on suurima soolise palgal&otilde;hega riik nii Euroopa Liidu kui ka OECD liikmesriikide seas: Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% v&auml;iksem kui meestel. Hiljutine Tartu &uuml;likooli uuring n&auml;itab, et kolmandik Eesti soolisest palgal&otilde;hest on kujunenud ettev&otilde;tte tasandi tegurite m&otilde;jul.</p> <p>&ldquo;Kuigi sooline palgal&otilde;he v&auml;heneb iga-aastaselt, on asi ideaalist kaugel. Naiste v&otilde;rdsemate v&otilde;imaluste nimel tuleb pingutada k&otilde;ikidel &ndash; ettev&otilde;tete ja asutuste juhtidel, t&ouml;&ouml;tajatel endil, teenuseid pakkuvatel omavalitsustel ja poliitikakujundajatel. Uuemad teadust&ouml;&ouml;d osutavad mitmele konkreetsele asjale, mida saaks parandada,&rdquo; &uuml;tleb v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste volinik <b>Liisa Pakosta</b>. Ta lisab, et t&otilde;endusp&otilde;hine arutelu teadlaste v&auml;rskete uuringute p&otilde;hjal aitab paremini toimivate lahenduste otsingule. &ldquo;Viimastel aastatel on palgal&otilde;hest palju r&auml;&auml;gitud ja asjast r&auml;&auml;kimine aitab muuta sotsiaalseid norme t&auml;nap&auml;evasele t&ouml;&ouml;elule vastavamaks, &uuml;htlasi paraneb inimeste teadlikkus. Selleks, et meie arutelu oleks k&otilde;igile huvilistele ligip&auml;&auml;setav, pakume ka t&otilde;lget eesti viipekeelde.&rdquo;</p> <p>Tartu &Uuml;likooli majandusteadlaste l&auml;bi viidud uuring kinnitas, et palgal&otilde;het m&otilde;jutavad mitmed ettev&otilde;tte tasandi n&auml;itajad, sealhulgas ettev&otilde;tete tootlikkuse erinevused ning rahvusvahelistumine, mis seavad suuremad ootused t&ouml;&ouml;tajate paindlikkusele ning t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisele. Sarnaselt eksportivate Eesti ettev&otilde;tetega on suurem sooline palgal&otilde;he ka v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tetes.</p> <p>&ldquo;Erinevus soolises palgal&otilde;hes kodumaiste ja v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tete vahel on suurim selliste juhtide puhul, kellele t&ouml;&ouml;tajate pidev k&auml;ttesaadavus ja valmisolek on eriti t&auml;htsad,&rdquo; kommenteerib &uuml;ks uuringu autoreid, Tartu &uuml;likooli Majandusteaduskonna dotsent <b>Jaan Masso</b>. Masso lisab, et tunnipalkade s&otilde;ltuvus t&ouml;&ouml;tatud tundidest on v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tetes v&otilde;rreldes kodumaiste ettev&otilde;tetega tugevam. &ldquo;Tulemused osutavad vajadusele tagada t&ouml;&ouml;kohtadel suurem t&ouml;&ouml;ajavaliku paindlikkus, selleks et t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hendamise vajadus ei seaks t&ouml;&ouml;tajad halvemasse olukorda,&rdquo; pakub ta lahendusi. Pakosta s&otilde;nul on lisaks oluline, et hoolduskoormuse leevenduseks oleks omavalitsuste teenused k&auml;ttesaadavamad.</p> <p>Arutelu pealkirjaga &ldquo;Millline on ettev&otilde;tete roll soolises palgal&otilde;hes ja kuidas seda v&auml;hendada?&rdquo; toimub Arvamusfestivalil laup&auml;eval 15. augustil algusega kl 14.00. Debatist v&otilde;tavad osa T&Uuml; Majandusteaduskonna professor Priit Vahter ja vanemteadur Jaan Masso,&nbsp; talendijuht ja arendaja Annika R&auml;im ning TL&Uuml; &Uuml;hiskonnateaduste instituudi vanemteadur Triin Roosalu. Arutelu juhib v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste volinik Liisa Pakosta.</p> <p>Arutelu kantakse &uuml;le otse-eetris Arvamusfestivali veebikanalites ja on p&auml;rast salvestusena nii kuulatav kui vaadatav. Soovijatel on v&otilde;imalik j&auml;lgida arutelu ka eesti viipekeeles. Arutelu on osaks P&otilde;hiseadus 100 alast, kus kahe p&auml;eva v&auml;ltel keskendutakse p&otilde;hi&otilde;igustele ja nende m&otilde;judele elu eri tahkudele.</p> <p><i>V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku kantselei koost&ouml;&ouml;s Tartu &Uuml;likooli ja TalTech&rsquo;iga viivad ellu teadus- ja rakendusprojekti InWeGe (Income, Wealth, Gender, eesti keeles Sissetulek, Rikkus, Sugu), mille eesm&auml;rgiks on anal&uuml;&uuml;sida soolist l&otilde;he varades ja sissetulekutes &uuml;le eluts&uuml;kli. Kahe aasta jooksul valmib &uuml;heksa teadusuuringut ning veebirakendus, mis v&otilde;imaldab k&otilde;igil Eesti inimestel tasuta v&otilde;rrelda oma palka ametikaaslastega soo ja maakondade l&otilde;ikes. Tegevusi rahastatakse ELi &otilde;iguste, v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja kodakondsuse programmist (2014-2020).</i></p> <p>Allikas:&nbsp;V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku kantselei</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2740Juulis püsis registreeritud töötus samal tasemel2020-08-11<p>Juuli l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud <b>50 701</b> inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust <b>7,8%</b>. V&otilde;rreldes juuniga on registreeritud t&ouml;&ouml;tus j&auml;&auml;nud samale tasemele. V&otilde;rreldes aastataguse ajaga on registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud <b>1,6</b> korda (31.07.2019 oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 31 511 inimest).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti juulis 7 689 ehk 5% v&auml;hem kui juunis. Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli juuli l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,9%) ning madalaim Hiiumaal (4,5 %). V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tuid oli juuli l&otilde;pus 11 916 ehk ligi veerand registreeritud t&ouml;&ouml;tutest, v&otilde;rreldes aastatagusega ajaga on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tute osakaal m&auml;rgatavalt langenud (31.07.2019 seisuga oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ligi kolmandik t&ouml;&ouml;tutest).</p> <p>Juulis oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada <b>9 363</b> t&ouml;&ouml;kohta, uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 5 060. T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus juulis t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega <b>4 835</b> inimest, v&otilde;rreldes eelmise aasta juuliga on rakendunute arv k&otilde;rgem.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i></p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2739Tööohutuse ja töötervishoiu baromeeter: interaktiivne vahend Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu olukorraga tutvumiseks2020-08-10<p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeeter on esimene andmete visualiseerimise vahend ajakohastatud teabega t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu olukorra ja suundumuste kohta ELis.</p> <p>Vahend koosneb neljast n&auml;itajate kogumist mitmesugustel t&ouml;&ouml;tohutuse ja -tervishoiu teemadel, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiuasutused, riiklikud strateegiad, t&ouml;&ouml;tingimused ning t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiustatistika. Saate visualiseerida ja v&otilde;rrelda andmeid, koostada graafikuid ja laadida alla aruandeid eriteemadel.</p> <p>Saate n&uuml;&uuml;d koostada &uuml;ksikasjalikke riigiaruandeid, milles on &uuml;levaatlikult k&otilde;igi n&auml;itajate andmed.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetrit uuendatakse korrap&auml;raselt uute n&auml;itajate, andmete ja omadustega.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/data-visualisation/osh-barometer-data-visualisation-tool">t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetriga</a></p> <p>Allikas: Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Amet</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2738Kuidas ennetada viiruste levikut tööl puhkuste järel?2020-08-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes hakkavad suvepuhkused l&auml;bi saama ning &uuml;ha rohkem kolleege tulevad t&ouml;&ouml;le tagasi. Teada on, et koroonaoht pole sugugi m&ouml;&ouml;das ja iga p&auml;ev tulevad teated uutest haigestunutest. Millele peaksin t&ouml;&ouml;andjana t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, et t&ouml;&ouml;tajate tervist t&ouml;&ouml;l hoida? </b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Suvepuhkuse j&auml;rel tuleks t&ouml;&ouml;tajatele meelde tuletada n&otilde;udeid, mis aitavad v&auml;hendada nakatumisohtu, sealhulgas COVID-19 p&otilde;hjustavasse viirusesse.</p> <p>Maakodudes puhanute kokkupuuted v&otilde;&otilde;rastega v&otilde;isid olla v&auml;hesed, ent v&otilde;imalik, et mitmed t&ouml;&ouml;tajad reisisid puhkuse ajal ka riikidesse, kus haigestumine koroonaviirusesse on uuesti t&otilde;usmas. T&ouml;&ouml;le tagasi tulijatele tuleks esmalt &uuml;le korrata lihtsamad ennetusmeetmed nakatumisest hoidumiseks, mis v&otilde;isid pereliikmete ja tuttavate seltskonnas t&auml;helepanuta j&auml;&auml;da. Nendeks on n&auml;iteks sagedane ja p&otilde;hjalik k&auml;tepesu ning ohutu vahemaa hoidmine teiste t&ouml;&ouml;tajatega.&nbsp; T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et k&auml;tepesu v&otilde;imalus oleks olemas.</p> <p>K&otilde;rgema haigestunute arvuga riikidest puhkusereisilt naasnutele tuleb esmalt s&uuml;damele panna, et nad j&auml;lgiksid hoolega oma enesetunnet. Kui t&ouml;&ouml;tajal on kasv&otilde;i kerged hingamisteede &auml;geda viirushaiguse s&uuml;mptomid v&otilde;i &uuml;ks s&uuml;mptomitest (n&auml;iteks k&ouml;ha, nohu, kurguvalu, palavik), ei tohiks ta t&ouml;&ouml;le tulla ning ta peaks p&ouml;&ouml;rduma perearsti poole. Kui t&ouml;&ouml; iseloom ja t&ouml;&ouml;taja tervislik seisund v&otilde;imaldavad, v&otilde;ib ta j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;l.</p> <p>Kui kevadise eriolukorra ajal kohandati t&ouml;&ouml;tamiskohad &uuml;mber, n&auml;iteks paigaldati kassas v&otilde;i letis teenindaja ja kliendi vahele l&auml;bipaistev piire, siis on &otilde;ige neid piirdeid edasi kasutada.</p> <p>Nii k&auml;tepesu, haiguse s&uuml;mptomitega koju j&auml;&auml;mine kui ka kevadel kasutuselev&otilde;etud ennetusmeetmete j&auml;tkuv kasutamine on lihtsamad tegevused ennetamaks nii enda kui ka kaast&ouml;&ouml;tajate haigestumist.</p> <p>Loe T&ouml;&ouml;elu portaalist lisaks COVID-19 ja t&ouml;&ouml;elu kohta <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu">https://www.tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu</a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu"></a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2736Meelespea COVID-19 leviku vältimiseks2020-08-07<p>Oleme hetkel kriitilises punktis - praegu on nakatunute arv Eestis veel madal, kui me peame &uuml;heskoos kinni lihtsatest reeglitest, on meil v&otilde;imalus COVID-19 levikut veel peatada. Selle jaoks on Eesti Perearstide Selts koostanud meelespea, millest praegusel ajal juhinduda.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/juhend_patsiendile_EST_A4.pdf" title="juhend_patsiendile_EST_A4.pdf (22 KiB)">Laadi juhend alla PDF vormingus.</a></p> <p></p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/juhend_patsiendile_EST_A3_jpg.jpg" /></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2734Kolm edulugu eriolukorrast ja sellele järgnenud ajast2020-08-07<p><b>Kas peab tegevust koomale t&otilde;mbama ja t&ouml;&ouml;tajaid koondama? See k&uuml;simus kummitas kevadel nii m&otilde;negi tootmisettev&otilde;tte juhti. Juhtus aga vastupidi.</b></p> <p>Ettearvamatus, m&auml;&auml;ramatus ja ootamatus on j&auml;tkuvalt m&auml;rks&otilde;nad, millega tuleb iga&uuml;hel arvestada, ent see ei t&auml;henda, et kaasuvad vaid negatiivsed &uuml;llatused. Nii m&otilde;neski valdkonnas ja ettev&otilde;ttes, kus pigem v&otilde;is eeldada madalseisu, vaadati &uuml;le oma varud ja kaaluti erinevaid v&otilde;imalusi, andis eriolukord ettev&otilde;tmisele hoopis hoogu juurde. Nii t&otilde;deb Tartus 2007. aastal paaditootmisega alustanud ja eelmisel aastal piirkonna arengusse panustaja ning sotsiaalselt vastutustundliku ettev&otilde;ttena Tartumaa Edendaja tiitli saanud <b>Lingalaid O&Uuml; juht Vahur Poolak</b>, et neil on l&auml;inud h&auml;sti. Kellegi palka pole k&auml;rbitud ja t&ouml;&ouml;tajaid on koguni juurde v&otilde;etud. Neid on ametis n&uuml;&uuml;d 17.</p> <p>&bdquo;Ega &uuml;htki head kriisi ei saa ju raisku lasta minna,&ldquo; &uuml;tleb ta l&otilde;busa irooniaga. &bdquo;Elu on n&auml;idanud, et kriisides j&auml;&auml;b ka v&auml;ga k&otilde;rgelt kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;udu ripakile ja meil oli v&auml;ga hea v&otilde;imalus pakkuda neile kohta oma kollektiivis.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tte juhtkonda esindades ta ei salga, et eks nemadki olid ootel ja vaatasid, kust nurgast h&auml;ving saabuma hakkab, sest lisaks paatidele toodetakse veel klaasplastist k&uuml;mblust&uuml;nne, reoveemahuteid, septikuid, paadikatteid, masinaosi jms. V&otilde;is arvata, et vees&otilde;idukite, k&uuml;mblust&uuml;nnide ja spaatehnika tootmist tabab langus, aga k&otilde;ik kulges hoopis &uuml;lesm&auml;ge.</p> <p>&bdquo;Nii kui spaad ja veekeskused kinni pandi, l&auml;ks meil k&uuml;mblust&uuml;nnide n&otilde;udlus suuremaks. Kiiresti rajati endale koduspaad, kuigi k&uuml;mblust&uuml;nnid on n&ouml; luksuskaup, aga k&uuml;llap on inimestele iseenda heaolu ja hea tunne oluline. Terves kehas terve vaim!&ldquo; sedastab Poolak. M&auml;rgatavalt t&otilde;usis ka paatide n&otilde;udlus.</p> <p>&bdquo;Kui m&auml;rtsi keskpaigas eriolukord v&auml;lja kuulutati, paistis, justkui oleks paadim&uuml;&uuml;gis saabunud maikuu, mil paatide j&auml;rele tungeldakse. Inimestel tekkis vaba aega ja tundub, et on ka raha. Leiti, et on v&otilde;imalust p&uuml;henduda rekreatiivsetele tegevustele,&ldquo; t&otilde;deb Vahur Poolak, nimetades, et masinaosade tootmises n&auml;is hetkeks, et tekib seisak, ent see osutus paarin&auml;dalaseks vaakumiks. &bdquo;P&auml;ris seisma ei j&auml;&auml;nud &uuml;kski sektor. Kui hetkel l&auml;heb h&auml;sti, siis ei t&auml;henda see, et n&uuml;&uuml;d on nirvaana, edu ja &otilde;nnistus, mis saadab meid elup&auml;evade l&otilde;puni. V&otilde;ib ju minna ka nii, et t&auml;na k&auml;si kullas, homme...,&ldquo; on ta vastutustundlikult ettevaatlik, nentides, et kui j&auml;rgmise aasta kevadeni on k&otilde;ik v&auml;ga h&auml;sti, siis j&auml;relikult on h&auml;sti.</p> <h3>N&otilde;udlus ja m&uuml;&uuml;k hoogustus</h3> <p>&bdquo;Meil on Lingalaidis k&otilde;rgemaid ja madalamaid sessioone &ndash; masinat&ouml;&ouml;stuses figureerime aastaringselt, vees&otilde;idukite puhul oleneb k&otilde;ik tellimustest. On olnud aastaid, mil meil on s&otilde;lmitud paatide ehituseks suuremad hulgilepingud. Siis ehitame paate talv l&auml;bi, et saaks need kevadel klientidele &uuml;le anda, aga aastad ei ole &otilde;ed,&ldquo; r&otilde;hutab Vahur Poolak ja toob n&auml;ite, et eelmisel aastal oli madalsessiooni tunda, kuigi keegi t&ouml;&ouml;ta polnud. Pidevalt tegutseb masinat&ouml;&ouml;stus, et valmistada maantees&otilde;idukitele, linnaliinibussidele ja erihaagistele v&auml;ga erinevaid keredetaile, mis moodustabki suure osa kogu ettev&otilde;tte tootmisest.</p> <p>Selleks aga, et saaks t&auml;istuuridel tegutseda ja keegi meeskonnast ei haigestuks, seadis Vahur Poolak enda s&otilde;nul kohe p&auml;rast eriolukorra v&auml;ljakuulutamist sammud desovahendite vabrikusse ja t&otilde;i vahendit kanistrite kaupa oma t&ouml;&ouml;tajatele. &bdquo;Kui inimesed hakkasid koju minema, siis uurisime, kas neil on kodus desovahend olemas. Kui ei olnud, siis said nad seda pudeliga kaasa v&otilde;tta, et ka oma perekonda tervena hoida. Varustasime oma inimesi, et neil k&otilde;igil oleks desovahend t&ouml;&ouml;l ja kodus,&ldquo; r&auml;&auml;gib Poolak. &Otilde;nneks keegi ka ei haigestunud. Pealegi on maskid t&ouml;&ouml;tajatel nagunii kogu aeg peas, lisaks t&ouml;&ouml;tatakse kaitse&uuml;likondades ja kummikinnastes, mis on tavap&auml;rane varustus.</p> <p>N&otilde;udlus ja m&uuml;&uuml;k hoogustus ka Tori vallas P&auml;rnumaal juba 26 aastat mullasegusid tootvas ettev&otilde;ttes <b>Matogard O&Uuml;. </b>Firma <b>tootmis-ja m&uuml;&uuml;gijuht Mait Ruumet </b>s&otilde;nab, et kevadiste m&uuml;&uuml;kide &uuml;le polnud p&otilde;hjust kurta. &bdquo;Nii nagu varasematel aastatel, kasvas selgi kevadel m&uuml;&uuml;gitulu. Tooteportfell on l&auml;inud suuremaks ja m&uuml;&uuml;gikohti lisandunud. Kedagi pole me pidanud koondama ega palka v&auml;hendama.&ldquo; Tema t&auml;heldab, et kuigi nende mulla Big Bagide ehk suurkottide m&uuml;&uuml;k on aastatega aina kasvanud, siis n&uuml;&uuml;d telliti seda koju tavap&auml;rasemast rohkem, et kasvuhooneid t&auml;ita. &bdquo;Inimesed on ka j&auml;rjest mugavamad, ei soovi ise mulda kottidega koju vedada,&ldquo; sedastab Ruumet.</p> <p>Madalhooajal ehk talvel Matogardis t&ouml;&ouml; siiski ei seisku, vaid lattu toodetakse aia- ja toalillemuldasid, mille tegemiseks vajatakse &uuml;ha v&auml;hem inimese j&otilde;udu. &bdquo;Mituteist aastat tagasi panime me mulda kotti k&uuml;hvliga, kuid n&uuml;&uuml;d automaatselt v&otilde;i poolautomaatselt. Masin teeb kas kogu v&otilde;i pool t&ouml;&ouml;d &auml;ra. Mullakotte alusele ladustatakse k&uuml;ll veel inimj&otilde;ul, aga seegi l&auml;heb ajaga mehhaniseeritumaks ja kaugel pole hetk, mil mullakotid laob alusele robot,&ldquo; kirjeldab Mait Ruumet.</p> <p>Nendegi ettev&otilde;ttes &otilde;nnestus nakkust v&auml;ltida, sest v&otilde;&otilde;raid oma territooriumile ei lubatud, kohale toodi kaitsemaskid ja desovahendid. Lisaks kasutatakse tavap&auml;raselt kaitsemaske ja k&otilde;rvaklappe tootmisl&uuml;lides, kus on tolm v&otilde;i l&auml;rm. &bdquo;&Uuml;ritasime s&auml;ilitada kainet m&otilde;istust,&ldquo; s&otilde;nab ta l&uuml;hidalt, andes m&otilde;ista, et viirus pole nende tegevust haavanud.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/14kumblustunnid.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-14kumblustunnid.jpg" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/14paadiehitus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-14paadiehitus.jpg" /></a></p> <h3>Tegutseda tuleb m&otilde;istusp&auml;raselt</h3> <p>Ettev&otilde;tmise &uuml;le poleks olnud p&otilde;hjust kurta ka <b>Saaremaa Saunade omanikul ja juhil Aavo Viilil</b>, kui saart poleks epideemia t&otilde;ttu suletud. &bdquo;L&otilde;puks saime Saaremaalt v&auml;lja. Hing pidi juba hakkama v&auml;lja minema, sest tooted olid valmis, aga &uuml;les panna neid ei saanud,&ldquo; ohkab ta raskelt, viidates m&auml;rtsi- ja aprillikuule, ent n&uuml;&uuml;d on tootmine taastunud. &bdquo;Kedagi me ei koondanud, saime ikkagi hakkama,&ldquo; s&otilde;nab ta saarlasliku vaoshoitusega, tunnistades, et k&otilde;ige paremini l&auml;hevad nende toodetest kaubaks just saunad. &bdquo;Olukord oli hull, aga n&uuml;&uuml;d on paremaks l&auml;inud,&ldquo; s&otilde;nab ta, suutes ettev&otilde;ttel nina vee peal hoida ka tagasil&ouml;&ouml;gile vaatamata.</p> <p>Samamoodi ettevaatlik ja tagasihoidlik on Valgamaal aia- ja suvemaju tootva <b>Skan Holz Helme ASi</b> <b>juht Argo Mehide,</b> kuigi oleks p&otilde;hjust h&otilde;isata: tootmis- ja m&uuml;&uuml;gimahud on kasvanud! &bdquo;Koroona piiras meid, kuid hiljem andis hoogu,&ldquo; s&otilde;nab ta napilt, selgitades, et esialgu andsid nad oma inimestele puhkep&auml;evi ehk v&auml;hendasid t&ouml;&ouml;aega, kuid kedagi ei koondanud. &bdquo;Kuna olukord muutus aprilli l&otilde;pust alates iga p&auml;ev, siis oleme varasemale 65 t&ouml;&ouml;tajale isegi m&otilde;niteist inimest juurde palganud, aga eks koroonast tingitud m&auml;&auml;ramatus j&auml;tkub.&ldquo;</p> <p>Skan Holzi m&uuml;&uuml;gihitiks on aiamajad, millest enamik l&auml;heb ekspordiks. Millistesse riikidesse, Mehide ei avalikusta, kuid nimetab, et v&auml;lismaal on n&otilde;udlus kasvanud, Eestis enam-v&auml;hem samaks j&auml;&auml;nud. Sellele vaatamata nendib Argo Mehide, et &bdquo;horisont on suht madal, sest koroona m&otilde;jud v&otilde;ivad s&uuml;veneda, kuigi hetkel k&auml;ib stabiilne tootmine.&ldquo;</p> <p>Talvel t&ouml;&ouml;tatakse firmas j&auml;rgmise hooaja nimel. Ehkki hetkel on tootmismahud kasvanud, siis Mehide tuletab meelde argist paradoksi, et igale t&otilde;usule j&auml;rgneb langus. &bdquo;Tuleb m&otilde;istusp&auml;raselt tegutseda ja edasi liikuda. Ega siin muud tarkust polegi.&ldquo;</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Lingalaid O&Uuml;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2733Eesti Energia pälvis tunnustuse kui parim regionaalne praktikakoht2020-08-06<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; valiti&nbsp; aasta parimaks regionaalseks praktikapakkujaks Eesti Energia AS. Koost&ouml;&ouml;s haridusasutusega panustab ettev&otilde;te kvalifitseeritud j&auml;relkasvu arendamisse pakkudes praktikav&otilde;imalusi ka v&auml;ljaspool suuri t&otilde;mbekeskusi.&nbsp; </b></p> <p>Auhinna andsid &uuml;le majandus- ja taristuminister <b>Taavi Aas</b> ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>.</p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tte tugevust n&auml;itab see, kuiv&otilde;rd on ta valmis ise sektori ja piirkonna arendamisse panustama. Eesti Energia puhul on see panus m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne ja v&auml;&auml;rib tunnustust &ndash; Virumaa suurima t&ouml;&ouml;andjana tajub ettev&otilde;te vastutust nii kogukonna kui energeetikasektori ees laiemalt. Asjakohane ja h&auml;sti korraldatud praktika on v&otilde;tmet&auml;htsusega, et koolist saadud tarkused reaalses elus t&auml;ide viia,&ldquo; &uuml;tles majandus- ja taristuminister <b>Taavi Aas</b> auhinda &uuml;le andes.</p> <p>Eesti Energia on konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; kandideerinud ka varem, kuid sai p&auml;rjatud esmakordselt. M&ouml;&ouml;dunud aastal k&auml;is Eesti Energias praktikal 179 inimest, kellest 65% l&auml;bisid praktika Ida-Virumaal ja 28% Harjumaal, &uuml;lej&auml;&auml;nud teistel Eesti tootmisobjektidel.</p> <p>&bdquo;Tunnustuse t&otilde;i ettev&otilde;ttele mitmek&uuml;lgne praktika korraldamise s&uuml;steem, kaasatute lai erialane spekter ning v&otilde;rdselt hea tase praktikaprogrammide pakkumisel &uuml;le Eesti,&ldquo; selgitas hindamiskomisjoni otsust Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>.</p> <p>Eesti Energia juhatuse esimees&nbsp;<b>Hando&nbsp;Sutter</b>&nbsp;&uuml;tles, et praktika pakkumine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;turule tulevate noortega otse l&auml;hemalt tutvuda, saada aru nende ootustest t&ouml;&ouml;andjale. &bdquo;Tublimad neist kaasame v&otilde;imalusel p&auml;rast praktika l&auml;bimist kohe oma meeskonda. Oleme kiiresti arenev ettev&otilde;te ja&nbsp;pakume ambitsioonikatele&nbsp;v&otilde;imalust&nbsp;sellest osa saada.&nbsp;Meie missioon on aidata leida, hoida ja arendada vajalike hoiakute, oskuste ja teadmistega tipptegijaid."&nbsp;</p> <p>Konkursile esitas Eesti Energia Tallinna Tehnika&uuml;likooli Virumaa Kolledž, mis on &uuml;ks ettev&otilde;tte olulistest koost&ouml;&ouml;partneritest.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/eesti energia praktikant.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-eesti energia praktikant.jpg" /></a></p> <p>&bdquo;Oleme v&auml;ga rahul ettev&otilde;ttepoolse praktika korraldamisega, kuna igale praktikandile l&auml;henetakse individuaalselt. Praktikandid tutvuvad uusimate tehnoloogiatega ning lisaks erialastele p&auml;devustele arendatakse ka meeskonnat&ouml;&ouml;, juhtimise ja teadmiste iseseisva omandamise oskusi. Parimatele praktikantidele makstakse t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i ettev&otilde;tte stipendiumi ning pakutakse osalise koormusega t&ouml;&ouml;kohta &ndash; see k&otilde;ik motiveerib &otilde;ppurit ja seob teda tulevase ametiga. Praktika k&auml;igus leiavad &uuml;li&otilde;pilased l&otilde;put&ouml;&ouml; teema ning ettev&otilde;ttepoolse kaasjuhendaja, mis v&otilde;imaldab lahendada ettev&otilde;tte praktilisi probleeme ning v&otilde;tta kokku &otilde;pingute k&auml;igus omandatud teadmised ja oskused,&ldquo; s&otilde;nas TT&Uuml; Virumaa kolledži direktor <b>Mare Roosileht.</b></p> <p>2020. aasta konkursi teised alamkategooriate v&otilde;itjad on: parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest regionaalne praktikakoht PCC Projekt AS, parim Eestis &otilde;ppivatele v&auml;listudengitele praktikav&otilde;imaluste pakkuja SEB Pank AS. O&Uuml; Gurmeeklubi t&otilde;steti esile l&auml;bim&otilde;eldud ja oskusliku praktikakohtade pakkumise eest erivajadustega &otilde;pilastele. Konkursi peav&otilde;idu p&auml;lvis Magnetic MRO AS.</p> <p>Konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo; korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteametiga. Konkursil tunnustatakse t&ouml;&ouml;andjaid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi, tehes seda silmapaistval moel, &uuml;hiskonnas oma vastutust tunnetades ja panustades m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu oskuste arendamisele.</p> <p>Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Foto: Sergei Stepanov.</p> <p>Teate edastas:</p> <p>Elina Kink&nbsp;<br /> Kommunikatsioonijuht<br /> GSM:&nbsp;+372 511 0033&nbsp; &nbsp; &nbsp;<br /> Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2732Eesti Töötukassa maksis viimasel kuul töötasu hüvitist ligi 25 miljoni euro eest, toetust sai üle 32 000 töötaja2020-08-05<p>Juuni eest m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist 4 038 asutuse 32 013 t&ouml;&ouml;tajale. Keskmine h&uuml;vitise suurus oli 578,8 eurot ning h&uuml;vitiste kogukulu oli 24,8 miljonit eurot. V&otilde;rreldes varasemate kuudega kehtisid juuni t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamisel uued kriteeriumid ja v&auml;iksem oli ka h&uuml;vitise maksimumm&auml;&auml;r.</p> <p>K&otilde;ige suurema osa juuni eest m&auml;&auml;ratud h&uuml;vitise saajatest moodustasid t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse valdkonna t&ouml;&ouml;tajad (26,5% h&uuml;vitise saajatest), j&auml;rgnesid majutuse ja toitlustuse valdkond (16,9% h&uuml;vitise saajatest) ning haldus- ja abitegevuste valdkond (12,9% h&uuml;vitise saajatest).</p> <p>K&otilde;ige suurema h&uuml;vitiste kogukuluga asutus oli juunis Osa&uuml;hing Hansaliin (1,6 miljonit eurot). J&auml;rgnesid aktsiaselts Norma (0,7 miljonit eurot), Osa&uuml;hing HT Laevateenindus (0,5, miljonit eurot), AS Tallink Grupp (0,4 miljonit eurot) ja Rahvusooper Estonia ( 0,4 miljonit eurot).</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise avalduste esitamine l&otilde;ppes 31.07.2020. <b>Kokku h&uuml;vitas t&ouml;&ouml;tukassa m&auml;rtsi, aprilli, mai ja juuni eest t&ouml;&ouml;tasu 17 560 asutuse 137 677 t&ouml;&ouml;tajale.</b> H&uuml;vitiste kogukulu on 256,5 miljonit eurot. Keskmine aeg avalduse esitamisest kuni h&uuml;vitise m&auml;&auml;ramiseni oli 2,2 p&auml;eva ning keskmine aeg avalduse esitamisest kuni h&uuml;vitise v&auml;ljamaksmiseni oli 4,1 p&auml;eva.</p> <p>Kokku said nelja kuu jooksul k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist Osa&uuml;hing Hansaliin (5,8 miljonit eurot), aktsiaselts Norma (2,5 miljonit eurot), Osa&uuml;hing HT Laevateenindus (1,9 miljonit eurot), Enefit Kaevandused AS (1,8 miljonit eurot) ning Aktsiaselts Tallink Grupp (1,5 miljonit eurot).</p> <p>H&uuml;vitise <b>esimese perioodi</b> (m&auml;rts- mai 2020) j&auml;relkontrollide k&auml;igus on&nbsp; t&auml;naseks tehtud tagasin&otilde;udeid kokku ligi 230 inimese osas. Tagasin&otilde;uded puudutavad 76 ettev&otilde;tet ja summas kokku 190 852,13 &euro;.</p> <p>K&otilde;ige rohkem on seni tagasin&otilde;udeid olnud koondamiste t&otilde;ttu. H&uuml;vitise saanud t&ouml;&ouml;taja on koondatud ja see ei vasta t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise tingimustele. T&ouml;&ouml;tukassa esitab tagasin&otilde;ue t&ouml;&ouml;andjale. Hetkel on koondamise t&otilde;ttu tagasin&otilde;udeid 200 inimese osas, mis puudutavad 55 ettev&otilde;tet, tagasin&otilde;uete suurus on kokku 170 489,17 &euro;.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise j&auml;relkontrollid kestavad selle aasta l&otilde;puni.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2730Kaugtöö ― varjukülgedega õnnelik võimalus2020-08-04<h3>T&ouml;&ouml; kodu(kontori)s v&otilde;ib olla &uuml;htaegu nii r&otilde;&otilde;mustav v&otilde;imalus kui t&uuml;&uuml;tu paratamatus. S&otilde;ltub, kuidas keegi suhtub, ja kui kaua on kodus t&ouml;&ouml;tanud.</h3> <p>V&auml;ga m&otilde;nus on, kui ei pea varahommikul t&ouml;&ouml;le tormama, ja v&otilde;id t&ouml;&ouml;p&auml;eva alustada rahulikult, oma tempos ja r&uuml;tmis. Esialgu naudid seda s&uuml;damest, ent aja m&ouml;&ouml;dudes hakkad tundma puudust kindlast t&ouml;&ouml;p&auml;eva algusest ja l&otilde;pust, kolleegidest ning kuuluvustundest. Tekib soov elada n&auml;dalas osa t&ouml;&ouml;ajast m&auml;&auml;ratletud r&uuml;tmis, et igap&auml;evaelul oleks raam nagu mistahes tehnikas kunstiteosel. See distsiplineerib ja sunnib looma p&auml;evakava. Kellel ei olnud enne koroonaaega v&otilde;imalust kodunt t&ouml;&ouml;tada, tundus see roosamannaliku v&otilde;imalusena.</p> <p>Rahvusvahelises firmas t&ouml;&ouml;tav <b>Siiri</b> (53) on &otilde;nnelik, et alates eriolukorra algusest on ta saanud enda t&ouml;&ouml;d kodust teha. Tehniliselt olnuks olnud see varemgi m&otilde;eldav, sest t&ouml;&ouml;ks vajalik arvuti &uuml;hes sobilike programmidega on tal olemas, ent v&auml;lismaised juhid pidasid &otilde;igemaks, et tegutseda tuleb kellast kellani Tallinna s&uuml;dalinna kontoris.</p> <p>N&uuml;&uuml;d r&otilde;&otilde;mustab Siiri, et hommikune poolteist tundi, mis kulus t&ouml;&ouml;le s&auml;ttimiseks ja minekuks, kuulub talle endale. Lisaks &otilde;htune kojus&otilde;iduaeg.</p> <p>&bdquo;Avan arvuti enne &uuml;heksat ja keskendun t&ouml;&ouml;le. Vahepeal v&otilde;tan puhkepausi ― olen aias v&otilde;i k&auml;in poes, ja t&ouml;&ouml;tan kella kuueni &otilde;htul. Mulle v&auml;ga sobib,&ldquo; s&otilde;nab ta, soovides edaspidigi rohkem kodus t&ouml;&ouml;tada. &bdquo;Aega j&auml;&auml;b oluliselt enam iseendale.&ldquo; Veidi kahju on tal riidekappi ummistavatest suveriietest ja &ndash;kingadest, mida kodus nagu kontoris iga p&auml;ev ei kanna. Ka meigib ta ennast enamasti siis, kui tuleb videokonverentsidel v&otilde;i &ndash;koosolekutel osaleda.</p> <p>Kodused tegevused Siirit ei eksita: ta teeb kindlal ajal t&ouml;&ouml;d ja suleb seej&auml;rel arvuti, mida &otilde;htu jooksul enam ei ava. T&ouml;&ouml;p&auml;ev on l&otilde;ppenud ja k&otilde;ik sellega seotu m&otilde;tetest v&auml;lja l&uuml;litatud, et keskenduda iseendale ja oma perele.</p> <h3>Valikuv&otilde;imalus &ndash; kas kodu v&otilde;i kontor</h3> <p>Raamatupidamisteenuseid, maksu- ja ettev&otilde;tlusalast n&otilde;u pakkuva firma<b> Arvestusabi O&Uuml; tegevjuht Riin Pajula</b> s&otilde;nab, et ettev&otilde;tte 16aastase tegevuse v&auml;ltel on osa nende t&ouml;&ouml;st tehtud alati kaugt&ouml;&ouml;na. Temagi leiab, et suurimaks plussiks on s&otilde;iduaja ja -kulude kokkuhoid. &bdquo;Kodus t&ouml;&ouml;tamise p&auml;eval pole tarvis ennast n&ouml; t&auml;isrelvastusse s&auml;ttida ― t&ouml;&ouml;asju pakkida, r&otilde;ivastuda ja end kaunistada. Veebikohtumisel v&otilde;i muu pilti edastava keskkonna vahendusel teistega suheldes tuleks oma korrektse v&auml;ljan&auml;gemise eest hoolitseda, aga muidu v&otilde;ib mistahes t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad selga t&otilde;mmata.&ldquo;</p> <p>V&auml;lisest t&auml;htsamaks peab Riin sisulist t&ouml;&ouml;d. Kaugt&ouml;&ouml; puhul on v&otilde;tmek&uuml;simuseks vajaliku info j&otilde;udmine &otilde;igeaegselt k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajateni. &bdquo;Minul kui raamatupidamis- ja n&otilde;ustamisettev&otilde;tte tegevjuhil on tarvis juhtida kolleegide t&auml;helepanu seadusemuudatustele, &otilde;igusaktide t&otilde;lgendustele, erialastele artiklitele, eriolukorra ajal ka eriolukorra meetmetele jms. Sellise teabe e-kirjaga edastamine n&otilde;uab t&auml;pse s&otilde;nastusega tekste, tsitaatide ja linkide lisamist. Jooksvate kiirete k&uuml;simuste lahendamiseks helistan,&ldquo; selgitab Riin Pajula, kellele on samav&otilde;rd oluline, et t&ouml;&ouml;tajate enda info ja probleemid j&otilde;uaksid &otilde;igeaegselt temani. &bdquo;Meil on kolleegidega tihe koost&ouml;&ouml;. Kui on tarvis abi v&otilde;i t&auml;iendavat infot, siis nad alati k&uuml;sivad.&ldquo;</p> <p>Riin Pajula soovitab neile t&ouml;&ouml;andjatele, kes pole kaugt&ouml;&ouml;d varem v&otilde;imaldanud, t&ouml;&ouml;tajaid julgustama oma muredest v&otilde;i probleemidest r&auml;&auml;kima, et need ei kuhjuks ega j&auml;&auml;ks lahenduseta. Tema arvates peaks t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i vahetu &uuml;lemus olema t&ouml;&ouml;tajatele kiiresti k&auml;ttesaadav.</p> <p>Kuna kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;ib v&auml;hendada meeskonnatunnet, siis peaks aeg-ajalt kolleegidega kohtuma. Arvestusabi O&Uuml; on selleks sisustanud ka t&ouml;&ouml;tajate arvust l&auml;htuva kontori, mist&otilde;ttu saab iga&uuml;ks valida, kas t&ouml;&ouml;tada kodus v&otilde;i kontoris. Seal kohtutakse tingimata ka klientidega, peetakse koosolekuid ja j&auml;lgitakse veebikoolitusi. Kohtumisi oma naiskonnaga peab Riin v&auml;gagi vajalikuks.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>Arvestusabi O&Uuml; tegevjuht Riin Pajula soovitab:</h3> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml; alustajad peaksid hoidma vahetut kontakti nii t&ouml;&ouml;tajate kui klientidega, selle olulisust ei maksa alahinnata.</li> <li>Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ruumidest ei tasuks loobuda, kuid v&otilde;ib eelistada v&auml;iksemat pinda, kui t&ouml;&ouml; kvaliteet ei lange.</li> <li>Tuleb osata t&otilde;mmata piir t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahele, eristada vaba aega t&ouml;&ouml;st. T&ouml;&ouml;v&auml;isel ajal ei tohiks lugeda e-kirju ega m&otilde;elda t&ouml;istele k&uuml;simustele. Samas peaks kodus olevate pereliikmetega tegema kokkuleppe, millal sobib kodus t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tegemise ajal segada.</li> <li>Hea on, kui vaba aega saaks v&otilde;imalikult palju veeta kodustest t&ouml;&ouml;ruumidest v&auml;ljaspool, v&auml;rskes &otilde;hus. Liikudes v&otilde;i tegeledes hobidega.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml; laad v&otilde;imaldab, ei pruugi kaugt&ouml;&ouml; tegemise kohaks olla alati kodu.</li> <li>Johtuvalt ettev&otilde;tte tegevusalast s&otilde;ltub kaugt&ouml;&ouml; sobivus veel iga t&ouml;&ouml;taja isiksusest, olemasolevatest v&otilde;i loodavatest tingimustest, samuti poolte kokkuleppest.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <h2>Hoia t&ouml;&ouml; ja isiklik elu lahus</h2> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Palgainfo juht ja anal&uuml;&uuml;tik Kadri Seeder</b> nendib, et t&ouml;&ouml;tades kodukontoris, on inimesel v&auml;he tugevaid emotsioone, sest neid tekitavad teised inimesed. &bdquo;V&otilde;ib tekkida apaatia, sest sa ei tunne enam midagi &ndash; pole negatiivseid ega positiivseid tundeid,&ldquo; s&otilde;nab ta, toonitades, et varem t&ouml;&ouml;tati kodukontoris selleks, et v&otilde;tta m&otilde;ni p&auml;ev s&uuml;venemiseks, kuigi oli neidki, kes valdavalt t&ouml;&ouml;tasidki kodus. &bdquo;Aga koroonaga seoses oldi sunnitud t&ouml;&ouml;tama kodus ja otsekontakti teistega praktiliselt ei olegi. M&otilde;nel lisandusid veel e-koolis &otilde;ppivad lapsed ja neil tekkis hoopis teistsugune olukord.&ldquo;<b></b></p> <p>Ta ise on kaut&ouml;&ouml;d teinud &uuml;le k&uuml;mne aasta, t&ouml;&ouml;tades osaliselt kodus, ent loonud koost&ouml;&ouml;kontori p&otilde;hjusel, et paar korda n&auml;dales teha kolleegidega koost&ouml;&ouml;p&auml;evi. P&otilde;hjusel, et oleks tunnetatav &bdquo;&uuml;hine hingamine&ldquo;, ei j&auml;&auml;ks kaaslastega v&otilde;&otilde;raks, saaks aktiivsemalt infot vahetada, muudel teemadel lobiseda ja sotsiaalsust s&auml;ilitada.</p> <p>&bdquo;Mina kodukontoritesse kolimist isiklikult ei poolda. V&auml;hestel on distsipliini ja oskust hoida t&ouml;&ouml; ning isiklik elu lahus, mida ei tohiks lasta kokku sulada,&ldquo; t&otilde;deb Kadri. Tema arvates tekitab aeg-ajalt kontoris k&auml;imine, mil ka riietatakse end kodustest oludest teisiti, hea enesetunde. &bdquo;Eelistan t&ouml;&ouml;tada kontoris, eriti, kui kodus on mitu segajat. Palju lihtsam on ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;petada, sest kodukontoris on ikka vaja piiluda, kas keegi on kirjutanud v&otilde;i &auml;kki teeks veel midagi &auml;ra... Samuti vastupidi. Kodus on v&auml;ga hea leida asendustegevusi, sest kui on ebameeldivamaid &uuml;lesandeid, siis tahaks neid edasi l&uuml;kata...&ldquo;</p> <p>Kontorist koju tulles Kadri arvutit kotist v&auml;lja ei v&otilde;ta. See tekitab sootuks meeldivama tunde, kui arvuti oleks kogu aeg avatuna laual.</p> <h2>K&otilde;ik s&otilde;ltub inimesest endast</h2> <p><b>Kommenteerib Kaia Kuppart, ps&uuml;hhoteraapiapraksise Hingelugu&nbsp;</b><b>kliiniline ps&uuml;hholoog-ps&uuml;hhoterapeut:</b></p> <p>"Kui paljud organisatsioonid on pidanud kaugt&ouml;&ouml;d juba aastaid kontorit&ouml;&ouml;ga samav&auml;&auml;rseks, siis enamikele muutus see aktuaalseks praktiliselt &uuml;le&ouml;&ouml;. Kaugt&ouml;&ouml; eriolukorras v&otilde;imaldas ettev&otilde;tetel j&auml;tkata igap&auml;evategevustega, s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;kohti ja v&auml;ltida firma pankrotistumist. Paljud t&ouml;&ouml;tajad tunnistasid, et kodus t&ouml;&ouml;tades v&auml;henes nende stressitase, t&otilde;usis t&ouml;&ouml; produktiivsus ja tekkis juurde vaba aega, kasv&otilde;i t&ouml;&ouml;le ja koju s&otilde;itmise arvelt.</p> <p>Inimestena oleme me k&otilde;ik erinevad, mist&otilde;ttu on kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalus m&otilde;nele nauditav, teisele &uuml;letamatult raske. N&auml;iteks k&otilde;rgema avatusega inimestel on suurem valmisolek minna kaasa k&otilde;ikv&otilde;imalike uute ideedega. Seet&otilde;ttu suudavad nad t&otilde;en&auml;oliselt kodus t&ouml;&ouml;tamises n&auml;ha uut ja p&otilde;nevat v&auml;ljakutset ning kohaneda sellega kergemini.</p> <p>On &uuml;ldteada, et introvertsemad inimesed eelistavad &uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamist. V&otilde;iks eeldada, et neile sobib kaugt&ouml;&ouml; seet&otilde;ttu paremini. Siiski v&otilde;ib netikoosolekutel arvamuse avaldamine, veebikaamerasse r&auml;&auml;kimine ja sealt iseenda n&auml;gemine muutuda introvertsele &auml;&auml;rmiselt stressitekitavaks. Veebisuhtlus ei v&otilde;imalda piisaval m&auml;&auml;ral j&auml;lgida t&ouml;&ouml;kaaslaste kehakeelt ja emotsionaalseid reaktsioone, mis v&otilde;ib muuta &auml;revusele kalduva t&ouml;&ouml;taja veelgi &auml;revamaks.</p> <p>Veebikoosolek v&otilde;imaldab ka rohkem n&ouml; sotsiaalset looderdamist &ndash; passiivsed t&ouml;&ouml;tajad saavad j&auml;&auml;da veelgi passiivsemaks, tagasihoidlikumad hoida veelgi enam teiste varju.</p> <p>M&otilde;ned meeskonnad armastavad koosolekutel pikki arutelusid, head huumorit ja t&ouml;&ouml;ga mitteseotud teemade k&auml;sitlemist, teised j&auml;lle soovivad asuda v&otilde;imalikult kiiresti oluliste k&uuml;ssimuste juurde ja j&otilde;uda ruttu otsusteni. Veebikoosolekud sobivad pigem kiiretele otsustajatele, kuna v&auml;liseid segajaid on v&auml;hem. Samal ajal v&otilde;ib sotsiaalset lobisemist nautiva t&ouml;&ouml;taja jaoks muutuda pealesunnitud &uuml;ksiolek l&otilde;puks kurnavaks. Pikaajaliselt kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ib kannatada grupiliikmete omavaheline usaldus, &uuml;htsus- ja turvatunne.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ivad raskustesse sattuda ka t&ouml;&ouml;tajad, kellel on kalduvus t&auml;htsaid tegevusi edasi l&uuml;kata, raskusi v&auml;ltida ja ebameeldivuste korral endale k&otilde;rvaltegevusi leida. T&ouml;&ouml;l k&auml;ies peame enesestm&otilde;istetavaks, et oleme kohaselt riides. Tuleme ja lahkume t&ouml;&ouml;lt &otilde;igeaegselt ning t&auml;idame t&ouml;&ouml; ajal t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Kodus t&ouml;&ouml;tades on meil palju rohkem alternatiivseid ahvatlusi ja enese distsiplineerimine oluliselt raskem. K&otilde;rge meelekindlusega inimesed tulevad sellega oluliselt paremini toime. Ka juhtidele t&auml;hendab kodudes laiali oleva meeskonna juhtimine eraldi v&auml;ljakutset, kuna puudub vahetu kontakt ja tagasiside t&ouml;&ouml;de kulgemisest.</p> <p>M&otilde;istlik on kodus t&ouml;&ouml;tades luua endale igap&auml;evane rutiin, alustades ja l&otilde;petades t&ouml;&ouml; kindlal kellaajal ning tehes korrap&auml;raseid puhke- ja l&otilde;unapause. Tasuks v&otilde;tta endale hetk aega, et l&uuml;lituda &uuml;mber kodustelt tegevustelt t&ouml;&ouml;kohustustele ja k&otilde;rvaldada v&otilde;imalikud segajad. Miks mitte korraldada meeskondades ka virtuaalseid kohvipause, mis v&otilde;imaldaksid vaba vestlust kolleegide vahel ja suurendaksid seel&auml;bi usaldust ja meie-tunnet?</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; eeldab kaast&ouml;&ouml;tajate suuremat tolerantsust, kuna vahel ei ole v&otilde;imalik eraelu ja t&ouml;&ouml;d ruumiliselt lahutada. N&auml;iteks v&auml;ikeste lastega vanemad peavad t&auml;itma korraga erinevaid rolle, mis paneb neile topeltkoormuse. Lihtsad ajaplaneerimise vahendid nagu tegevusnimekirjade koostamine, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete prioritiseerimine ja etappideks jagamine, aitavad p&uuml;sida motiveerituna ja t&otilde;sta produktiivsust ka kodukeskkonnas.&ldquo;</p> <h3>V&otilde;imalik uus trend?</h3> <p>Konsultatsioonifirma <a href="https://globalworkplaceanalytics.com/"><b>Global Workplace Analytics</b></a> uurimuse kohaselt soovis p&auml;rast pandeemia l&otilde;ppu enam kui 30% t&ouml;&ouml;tajatest edaspidi v&auml;hemalt paar p&auml;eva n&auml;dalas kodus t&ouml;&ouml;tada. Inimesed on eriolukorra ajal omandanud enam tehnoloogiaalaseid oskusi, mida toetab &auml;pp Zoom jt samalaadsed, ja vestlustarkvara Slack jms.</p> <p>Lisandunud on uus inimlik aspekt. Kriisi ajal harjusid kolleegid, et t&ouml;&ouml;d tehti oma elutoas, kus taustal saalisid lapsed ja lemmikloomad. See omakorda s&uuml;vendas empaatiav&otilde;imet ja t&ouml;&ouml;keskonna &otilde;dususe soovi, mist&otilde;ttu v&otilde;ib edaspidi tekkida juurde rohkem t&ouml;&ouml;kohti, kus t&ouml;&ouml;- ja eraelu on paremini tasakaalus ning t&ouml;&ouml;aeg paindlikum.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksidki senisest rohkem v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatel keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva tegeleda oma asjadega, mis omakorda v&otilde;iks muuta trendi, et t&ouml;&ouml;kohad peaksid asuma suurte linnade kallis kesklinna piirkonnas.</p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Anastasia &Scaron;urajeva</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2729Kas lapse esimese koolipäeva puhul saan töölt vaba päeva?2020-08-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on kaks last &ndash; &uuml;ks &otilde;pib p&otilde;hikoolis, teine l&auml;heb s&uuml;gisel esimesse klassi. Nad k&auml;ivad erinevates koolides ja sel aastal on neil 1. septembri aktused ka eri p&auml;evadel. Eelmisel aastal oli meil t&ouml;&ouml; juures v&auml;ga kiire aeg sel perioodil ja ei saanud osaleda, kuid sel aastal tahaks kindlasti ise kohal olla. Seep&auml;rast uuringi juba varakult, millised on minu v&otilde;imalused t&ouml;&ouml; juurest kahte vaba p&auml;eva saada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja: </i></b>Lapse esimene koolip&auml;ev ega 1. september ei ole riiklikult kehtestatud vaba p&auml;ev. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb 1. septembrile, kui on lapse esimene koolip&auml;ev, siis tuleb sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le minna. Vaba p&auml;eva on v&otilde;imalik saada j&auml;rgmistel tingimustel:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Esimeseks</b> v&otilde;imaluseks on kokkulepe. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;ajakava ehk t&ouml;&ouml;graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajad lepivad graafiku koostamise ajal t&ouml;&ouml;andjaga kokku, et lapse esimene koolip&auml;ev j&auml;etakse vabaks.&nbsp;</li> <li><b>Teine</b> v&otilde;imalus on (lapse-, p&otilde;hi-, vm) puhkuse kasutamine. T&ouml;&ouml;taja saab juba puhkuste ajakava koostamisel (ajakava koostatakse 31. m&auml;rtsiks) kavasse m&auml;rkida, et soovib lapse esimesel koolip&auml;eval kasutada p&otilde;hipuhkust v&otilde;i lapsepuhkust (mida saab kasutada kuni lapse 14aastaseks saamiseni). Kui aktusel osalemise soov tekib hiljem, tuleb sellest v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikus vormis teada anda.&nbsp;</li> <li><b>Kolmandaks </b>tasuks uurida, ehk on ka teie ettev&otilde;ttes kehtestatud lisasoodustused, nt tervisep&auml;ev, vaba p&auml;ev lapse esimese koolip&auml;eva puhul, vaba p&auml;ev lapsega koos veetmiseks vms. Tegemist on t&ouml;&ouml;andja vabatahtliku soodustusega, milles lepitakse &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;suhte alguses v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;korraldusreeglites kokku.</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2728Päevakajaline palgaküsimus. Milline õiguslik kokkulepe kehtib?2020-07-31<p><b>Kui t&ouml;&ouml;andja saadab oskust&ouml;&ouml;lisest t&ouml;&ouml;taja v&auml;lismaale pikemaks ajaks t&ouml;&ouml;le, mitte vaid l&uuml;hikesse l&auml;hetusse, siis &uuml;ldjuhul tuleb talle maksta t&ouml;&ouml;tasu sealses kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele ette n&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi.</b></p> <p>Palgak&uuml;simus v&otilde;ib muutuda p&auml;evakajaliseks ja teravaks, samuti tekitada &uuml;ksjagu vastakaid vaidlusi, mida omakorda peavad hekseldama erinevad kohtuastmed. Just seesugune juhtum, mis on kestnud juba mitu aastat, on j&auml;tkuvalt menetluses. J&otilde;udnud Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi ja sealt uuesti ringkonnakohtusse tagasi. L&otilde;plikku lahendust seega veel pole, ent vaie iseenesest v&otilde;iks ajendada nii t&ouml;&ouml;andjaid kui t&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid sarnaseid olukordi juba t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmides v&auml;listama.</p> <p><b>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu</b></p> <p>Aleks alustas 2013. aasta juulis t&ouml;&ouml;d puusepp-torulukksepana, t&ouml;&ouml;tasuks lepiti 700 eurot kuus. T&ouml;&ouml;andja l&auml;hetas ta otsekohe t&ouml;&ouml;le Rootsi Kuningriiki, kus mees t&ouml;&ouml;tas 23. juulist 2013 kuni 14. detsembrini 2014. Seej&auml;rel oli tal uue aasta 19. jaanuarini puhkus, mille l&otilde;ppedes ilmnes, et t&ouml;&ouml;andjal polnudki enam mehele t&ouml;&ouml;d anda. Niisiis otsustas Aleks samal aastal enne j&otilde;ule t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, l&auml;htudes t&ouml;&ouml;lepingu seadusest.</p> <p>Jaanuaris 2017 p&ouml;&ouml;rdus ta Harju Maakohtusse, paludes t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu, mis h&otilde;lmas enam kui aastast ajavahemikku 1. detsembrist 2013 kuni 14. detsembrini 2014.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli talle maksnud selle perioodi eest 12 443,46 eurot. Kuna Aleks t&ouml;&ouml;tas ehitusala oskust&ouml;&ouml;lisena, siis tema arvates olnuks &otilde;ige maksta talle t&ouml;&ouml;tasu Rootsi &uuml;leriigilise ehitusala kollektiivlepingu j&auml;rgi 2803 eurot. Eelnimetatud t&ouml;&ouml;perioodi arvestades oleks kogusumma olnud 35 037,50 eurot. Mees soovis, et t&ouml;&ouml;andja maksaks saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu 22 594,4 eurot.</p> <p>Kollektiivlepingust l&auml;htudes on Rootsi ehitusala oskust&ouml;&ouml;lise miinimumm&auml;&auml;ra tunnitasuks 140 Rootsi krooni ehk 15,14 eurot. Aleksi arvutuste kohaselt oleks pidanud t&ouml;&ouml;andja tasuma talle 2074 t&ouml;&ouml;tunni eest kokku 31 400,36 eurot. T&ouml;&ouml;andja leidis, et Aleksi n&otilde;ue on aegunud ja seda pole p&otilde;hjust menetleda. Kokku oli talle t&ouml;&ouml;tasuna makstud 36 599,38 eurot.</p> <p>Aleks ei t&ouml;&ouml;tanud kogu vaidlusaluse aja Rootsis, vaid ootas j&auml;rgmise t&ouml;&ouml; v&otilde;imalust Eestis, kus ta t&ouml;&ouml;d ei teinud. Ka Rootsis tegi ta t&ouml;&ouml;d vaid kindlal t&ouml;&ouml;graafikusse m&auml;rgitud ajal. Pealegi leidis t&ouml;&ouml;andja, et kuna Aleks oma puusepa v&otilde;i torulukksepa erialast v&otilde;i t&ouml;&ouml;alast kvalifikatsiooni ei t&otilde;endanud, siis ei kohaldunud talle Rootsi kollektiivleping, vaid Eesti Vabariigi &otilde;igus.</p> <p>Harju Maakohus m&otilde;istis Aleksi kasuks t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu tasaarvestusena tema menetluskulu katteks 560,25 eurot.</p> <p><b>Kuupalk v&otilde;i t&ouml;&ouml;ajap&otilde;hine arvestus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingule kohalduva &otilde;iguse m&auml;&auml;ramisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu 2008. aasta m&auml;&auml;rusest, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades. Selle j&auml;rgi on individuaalne t&ouml;&ouml;leping reguleeritud &otilde;igusega, mille pooled on valinud ehk Aleks ja tema t&ouml;&ouml;andja valisid t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;suhtele kohalduvaks &otilde;iguseks Eesti Vabariigi &otilde;iguse.</p> <p>Kuna Aleksil on kolmanda kategooria sanitaartehnika lukksepa kvalifikatsioon ja selles ametis pikaajaline t&ouml;&ouml;kogemus, siis t&ouml;&ouml;tas ta oskust&ouml;&ouml;lisena v&auml;hemalt torulukksepa t&ouml;&ouml;kohal. Seega leidis mees, et t&ouml;&ouml;andjal oli kohustus maksta t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus etten&auml;htud alamm&auml;&auml;ras ehk 15,14 eurot tunnis. Talle maksti t&ouml;&ouml;l&auml;hetuse ajal p&auml;evaraha, mida ei saa pidada t&ouml;&ouml;tasuks. V&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evaraha alamm&auml;&auml;r on 22,37 eurot p&auml;evas. Selles ulatuses tuli Aleksile seda arvestada.</p> <p>Harju Maakohus leidis, et mehe t&ouml;&ouml;tatud p&auml;evade ja tundide aluseks tuleb v&otilde;tta t&ouml;&ouml;andja esitatud igakuised t&ouml;&ouml;graafikud, millest l&auml;htuvalt tegi ta vaidlusaluses ajavahemikus t&ouml;&ouml;d kokku 1496,5 tundi. T&ouml;&ouml;andja pidanuks maksma talle t&ouml;&ouml;tasuna 22 657,1 eurot, ent mees sai 10 419,9 eurot. Sestap tuli veel tasuda 12 237,72 eurot.</p> <p>Kuna Harju Maakohus v&otilde;ttis Aleksi t&ouml;&ouml;tasu arvutuse aluseks t&ouml;&ouml;ajap&otilde;hise ehk summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse (t&ouml;&ouml;tasu makstakse t&ouml;&ouml;tatud tundide ja t&ouml;&ouml;aja graafiku alusel), siis palus mees maakohtu otsuse t&uuml;histada. T&ouml;&ouml;lepingu kohaselt oli t&ouml;&ouml;andja kohustatud talle maksma tasu kuupalgana ja andma talle t&ouml;&ouml;d 8 tundi t&ouml;&ouml;p&auml;evas. Sellest l&auml;htudes arvestas Aleks, et ta t&ouml;&ouml;tas vaidlusalusel ajavahemikul kokku 2074 tundi. T&ouml;&ouml;tasu pidanuks olema 31 400,36 eurot, millele lisandus p&auml;evaraha 5816,20 eurot (kokku 37 216,56 eurot).</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda palus maakohtu otsuse t&uuml;histada osas, milles Aleksi n&otilde;ue rahuldati, ja saata see maakohtule uueks lahendamiseks. Kumbki osapool vaidles teineteise kaebusele vastu. Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis 2018. aasta juulis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.</p> <p>Aleks ei leppinud, et kohtud tema t&ouml;&ouml;tasu ja p&auml;evaraha n&otilde;uet ei rahuldanud ning leidsid ekslikult, et ta t&ouml;&ouml;tas summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestusega ja talle tasuti tunnitasu alusel. Ta ei n&otilde;ustunud ka ringkonnakohtu seisukohaga, et ootetunde ei pidanud t&ouml;&ouml;andja talle Rootsis kehtiva m&auml;&auml;ra j&auml;rgi h&uuml;vitama.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja vaidlustas samuti ringkonnakohtu otsuse, ent ei esitanud seda n&otilde;uetekohaselt ega k&otilde;rvaldanud puudusi, mist&otilde;ttu j&auml;ttis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse v&otilde;tmata.</p> <p><b>Mida otsustas Riigikohtu Tsiviilkolleegium?</b></p> <p>O Sama ringkonnakohus peab asja uuesti l&auml;bi vaatama ja leidma p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andjalt tuleb m&otilde;ista v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele etten&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi. Vaja on selgitada, kas lisaks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale kohalduvad asjas ka Rootsi &otilde;iguse, sealhulgas kollektiivlepingu muud imperatiivsed s&auml;tted, mis tagavad t&ouml;&ouml;tajale Eesti &otilde;igusega v&otilde;rreldes suurema kaitse.</p> <p>O T&ouml;&ouml;lepingu j&auml;rgi oli Aleksi t&ouml;&ouml; tegemise kohaks Eesti ja t&ouml;&ouml;lepingule kohaldatakse Eesti &otilde;igust. Tema tegi t&ouml;&ouml;d ainult Rootsis. Koosk&otilde;las Rooma I m&auml;&auml;ruse teatud paragrahvides s&auml;testatuga kohaldub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasule kollektiivlepingus etten&auml;htud oskust&ouml;&ouml;lise t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Millise riigi &otilde;igus t&ouml;&ouml;lepingule Rooma I m&auml;&auml;ruse j&auml;rgi aga kohaldub, selleks tuleb v&otilde;rrelda Eesti ja Rootsi &otilde;iguse imperatiivsete s&auml;tetega t&ouml;&ouml;tajale etten&auml;htud kaitset.</p> <p>O Rootsi seadustes ei ole t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra s&auml;testatud, seda reguleeritakse kollektiivlepingutega. Kuna Aleks t&ouml;&ouml;tas Rootsis, siis t&ouml;&ouml;andjal oli kohustus tagada t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele ette n&auml;htud alamm&auml;&auml;ras. Samuti ei saanud Aleksi t&ouml;&ouml;tamist pidada t&ouml;&ouml;l&auml;hetuseks. See t&auml;hendanuks, et tema kui t&ouml;&ouml;taja oleks saadetud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks oma tavap&auml;rasest t&ouml;&ouml; tegemise kohast erinevasse kohta (sh v&auml;lisriiki).</p> <p>O Kohtud oleksid pidanud asja lahendamiseks tegema kindlaks, kuidas pooled t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu arvutamise kokku leppisid. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;andja v&auml;ide ja t&otilde;endid, et Aleks t&ouml;&ouml;tas v&auml;idetust v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde, ei andnud alust v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu tunnim&auml;&auml;ra alusel ja tegelikke t&ouml;&ouml;tunde arvestades. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ja kokku oli lepitud kuutasu, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus seda teha. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga (sh summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral), kuid t&ouml;&ouml;andja ei kindlustanud teda t&ouml;&ouml;ga ajalises mahus, siis tuleb maksta keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;taja ei v&otilde;i j&auml;&auml;da ilma kollektiivlepinguga etten&auml;htud kaitsest, mist&otilde;ttu v&otilde;ib kollektiivleping kohalduda ka olukorras, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei teinud, vaid oli selle ootel.</p> <p>O Asja uuel l&auml;bivaatamisel peab ringkonnakohus v&otilde;tma p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andjalt tuleb v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele etten&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi. Vaja on selgitada, kas lisaks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale kohalduvad asjas Rootsi &otilde;iguse, sh kollektiivlepingu muud imperatiivsed s&auml;tted, mis tagavad t&ouml;&ouml;tajale Eesti &otilde;igusega v&otilde;rreldes suurema kaitse.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2725Tööinspektsioon: jõustuvad lähetatud töötajate õigusi paremini kaitsvad muudatused2020-07-30<p><b>30. juulist j&otilde;ustuvad muudatused, mis tagavad Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste parema kaitse. T&auml;psustuvad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal ja kehtestatakse pikaajalise t&ouml;&ouml;tamise regulatsioon. T&ouml;&ouml;andjad peavad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoidma.</b></p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu direktiivis 96/71/E&Uuml; t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise kohta seoses teenuse osutamisega. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaks loetakse sellist t&ouml;&ouml;tajat, kelle t&ouml;&ouml;andja saadab ajutiselt teise Euroopa Liidu liikmesriiki t&ouml;&ouml;le, kas ettev&otilde;tte &auml;ritegevuse raames teenust osutama, kontsernisiseselt erinevatesse t&uuml;tarettev&otilde;tetesse v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vahendava ettev&otilde;tte poolt.</p> <p>Riigikogu muutis 17. juunil Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate seadust (ELTTS), misl&auml;bi muutusid&nbsp; siia l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused. T&auml;psustus <b>l&auml;hetatud rendit&ouml;&ouml;tajate</b> edasil&auml;hetamise kord. T&ouml;&ouml;tajate kasutamiseks lepingut s&otilde;lmides peavad rendiagentuur ja kasutajaettev&otilde;tja kokku leppima, kas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate teise v&auml;lisriiki edasi l&auml;hetamine on &uuml;ldse lubatud. Kui kasutajaettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;taja edasi l&auml;hetab, peab tal olema selleks tema esmase t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolek. Edasi l&auml;hetamise puhul s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal l&auml;hetatud rendit&ouml;&ouml;taja staatus.</p> <p>Seadusega muudetakse <b>t&ouml;&ouml;tingimusi</b>, mida l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. N&uuml;&uuml;dsest tuleb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra asemel tagada t&ouml;&ouml;tasu ning h&uuml;vitada ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;hetusega seotud kulud. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tab l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja tavap&auml;raselt Tallinnas, kuid t&ouml;&ouml; tegemiseks peab ta s&otilde;itma materjali j&auml;rele Narva v&otilde;i Stockholmi. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;andjal tasuda l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja s&otilde;idukulud, sealhulgas v&auml;lisl&auml;hetuse puhul ka p&auml;evarahad.</p> <p>Samuti kehtestatakse <b>pikaajalise l&auml;hetuse</b> regulatsioon. Seni ei reguleerinud seadus, kui kaua v&otilde;ib teise liikmesriigi t&ouml;&ouml;taja Eestis l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;d teha ainult miinimumn&otilde;uete alusel. Seadusemuudatus eeldab, et l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana ollakse Eestis kuni aasta. Seej&auml;rel peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et 12 v&otilde;i 18 kuu Eestis t&ouml;&ouml;tamise j&auml;rel kohaldub kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus. N&auml;iteks kui praegu tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale saabumise hetkest alates tagada p&otilde;hipuhkus vastavalt Eesti &otilde;igusele, siis p&auml;rast 12 kuu m&ouml;&ouml;dumist kohaldub ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus.</p> <p>Siiski on sellest reeglist ka erisus. Esialgset 12-kuulist perioodi on v&otilde;imalik pikendada kuni 18 kuuni ka nii, et rakenduks j&auml;tkuvalt ainult miinimumn&otilde;uete t&auml;itmise kohustus. Selleks tuleb T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (n&auml;iteks e-post) p&otilde;hjendatud teade. Uues teates peab olema v&auml;lja toodud, miks l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja &uuml;le 12 kuu Eestis viibima peab. Kui t&ouml;&ouml;andja teab, et t&ouml;&ouml;taja viibimine Eestis on t&auml;iendavalt vajalik n&auml;iteks vaid kahe kuu v&otilde;rra, v&otilde;ib perioodi pikendada ka 14 kuuni. Pikaajalise l&auml;hetuse puhul hakatakse 12- v&otilde;i 18-kuulist perioodi arvestama seaduse j&otilde;ustumisest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks <b>l&uuml;heneb</b> l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatega seotud dokumentide s&auml;ilitamise periood seniselt seitsmelt aastalt kolmele alates l&auml;hetusperioodi l&otilde;ppemisest.</p> <p>Muudatustega lisandub t&ouml;&ouml;andjale ka kohustus <b>hoida Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate andmed ajakohasena</b> ning muutustest teavitada T&ouml;&ouml;inspektsiooni ehk esitatavad andmed peavad vastama tegelikule olukorrale.</p> <p><a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/registreerimine-ja-andmete-esitamine" target="_blank">Uus vorm on leitav T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</p> <p>Lisainfot v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja kohta saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a> v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja rubriigist.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2722EU-OSHA: COVID-19 pandeemia suurendab vajadust kaitsta töötajaid kokkupuute eest bioloogiliste mõjuritega2020-07-28<div class="field field-name-field-summary field-type-text-long field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti (EU-OSHA) uues aruandes tehakse kokkuv&otilde;te suurprojekti tulemustest, et k&auml;sitleda kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega t&ouml;&ouml;kohal ja sellega seotud tervisem&otilde;jusid. Kuigi projekt valmis enne COVID-19 pandeemiat, on selle tulemused praegust &uuml;lemaailmset olukorda arvestades v&auml;ga asjakohased. Tulemused h&otilde;lmavad probleemseid sektoreid, haavatavaid r&uuml;hmi, tekkivaid riske ja seires&uuml;steeme.</strong></p> </div> </div> </div> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>T&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste m&otilde;juritega on laialt levinud ja seda seostatakse paljude terviseprobleemide, sh&nbsp;nakkushaiguste, allergiate ja v&auml;higa. &Uuml;ksnes ELis sureb igal aastal ligikaudu 5000&nbsp;t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;ga seotud nakkushaiguste tagaj&auml;rjel. EU-OSHA uue aruande eesm&auml;rk on suurendada teadlikkust probleemist ja anda v&auml;&auml;rtuslikku teavet, mis toetaks t&otilde;husate ennetusmeetmete v&otilde;tmist.</p> <p>Aruandes p&uuml;&uuml;takse tuvastada ja kirjeldada k&otilde;ige olulisemaid kokkupuuteviise ning anal&uuml;&uuml;sitakse p&otilde;hjalikult viit sektorit/kutseala, kus kokkupuuterisk on eriti suur:</p> <ul> <li>tervishoid</li> <li>loomadega seotud elukutsed</li> <li>j&auml;&auml;tme- ja reoveek&auml;itlus</li> <li>p&otilde;llukultuuride kasvatamine</li> <li>elukutsed, mis h&otilde;lmavad reisimist ja kokkupuudet reisijatega.</li> </ul> <p>Projekt keskendub ka tekkivatele riskidele, sh multiresistentsed bakterid ja nakkusetekitajate laiem levik. N&auml;iteks on raskekujulise &auml;geda respiratoorse s&uuml;ndroomi (SARS) ja COVID-19 epideemia levikut Euroopas seostatud globaliseerumisega. EU-OSHA tegevdirektor Christa Sedlatschek r&otilde;hutab selliste pandeemiate m&otilde;ju tervishoiusektorile:&nbsp;<em>&bdquo;&Uuml;leilmsed terviseprobleemid avaldavad tervishoius&uuml;steemidele tugevat survet ning vaja on kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajaid nakkushaiguste eest lisaks kaitsevahendite tagamisele. Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate ohutus ja tervis peab olema prioriteet h&auml;daolukorras, nt&nbsp;COVID-19 pandeemia ajal, mis on meile n&auml;idanud, kui oluline on olemasolevate seaduslike kaitsemeetmete rakendamine.&ldquo;</em></p> <p>Projekti raames intervjueeritud eksperdid r&otilde;hutasid vajadust koostada h&auml;daolukorra lahendamise kavad, et eraldada tulevaste haiguspuhangute t&otilde;rjeks rahalisi vahendeid. Nad lisasid ka, et kohustusliku teatamise kaudu kogutud teave aitaks teha kindlaks haiguse leviku varased m&auml;rgid.</p> <p>Ehkki on olemas seadusraamistik, mis kaitseb inimesi t&ouml;&ouml;kohal kokkupuute eest bioloogiliste m&otilde;juritega, tuleb seda teadvustada. Riskide paremaks haldamiseks tuleb kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega ja sellest tulenevaid terviseprobleeme hinnata ja dokumenteerida. Seda silmas pidades anal&uuml;&uuml;siti uuringus haiguste ja kokkupuute seires&uuml;steeme. S&uuml;stemaatilisema ennetuse aitab tagada ka t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele lisakoolituse ja -juhiste pakkumine.</p> <p>Uuringus r&otilde;hutatakse, et &uuml;heski sektoris, v.a tervishoius, ei teadvustata kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega. Samas on eriti ohustatud sellised r&uuml;hmad nagu noored, koristajad, hooldust&ouml;&ouml;tajad, v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajad ja rasedad naised. Nende r&uuml;hmade kaitsmiseks on esmat&auml;htis parandada juurdep&auml;&auml;su teabele ja v&otilde;tta erimeetmeid.</p> <p>Juhtumiuuringute n&auml;idetest selgub, kui oluline on riske &auml;ra tunda ja v&otilde;tta nende ohjamiseks kollektiivseid meetmeid. N&auml;iteks Soomes on t&ouml;&ouml;tervishoiutalitused t&otilde;husalt kasutanud terviseseireandmeid sihip&auml;rasteks sekkumisteks, et t&otilde;kestada allergilise alveoliidi (nn&nbsp;farmeri kopsu) levikut. V&otilde;etud meetmed v&auml;hendasid edukalt haigusjuhtude arvu ja aitasid juba olemasoleva terviseprobleemiga p&otilde;llut&ouml;&ouml;lisi.</p> <p>Aruandes tehakse j&auml;reldus, et tahtmatu kokkupuutega sektorid vajavad &uuml;ldiseid juhiseid ning t&ouml;&ouml;tajate asjakohane teavitamine on v&auml;ga oluline. &Auml;&auml;rmiselt t&auml;htis on j&auml;rgida &otilde;igusaktides s&auml;testatud kontrollimeetmete hierarhiat ja prioriseerida kollektiivseid meetmeid rohkem kui isiklikke kaitsemeetmeid.</p> <p><strong>Lingid</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/review-specific-work-related-diseases-due-biological-agents/view">Laadige alla l&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te</a></li> <li>Projekti ja selle tulemuste PowerPoint-esitlused:&nbsp;<a href="https://www.slideshare.net/euosha/biological-agents-and-prevention-of-workrelated-diseases-a-review" target="_blank">ekspertidele<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.slideshare.net/secret/3g97UENHUf5Kp8" target="_blank">mitteekspertidele<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/work-related-diseases/biological-agents">Lisateave: bioloogiliste m&otilde;juritega seotud kutsehaigused</a></li> </ul> </div> </div> </div> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/covid-19-pandemic-reinforces-need-protect-workers-exposure-biological">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervise Amet</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=272130. juulist muutub lähetatud töötajate direktiiv2020-07-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Oleme ehitusettev&otilde;tte ja rendime t&ouml;&ouml;tajaid Leedust. &Uuml;ldjuhul on tarvis t&ouml;&ouml;d teha Harjumaal, kuid t&otilde;en&auml;oliselt v&otilde;ime l&auml;hiajal saada objektid P&auml;rnusse ja Haapsallu. Oleme kursis, et rendit&ouml;&ouml;tajad Leedust on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid ja l&auml;hiajal muutub l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate direktiiv. Meie k&uuml;simus on seotud t&ouml;&ouml;tasude maksmisega. Leedu rendifirma k&uuml;sib meilt, kas piisab, kui nad maksavad Eestis kehtivat miinimumtasu ja millega peavad nad arvestama, kui l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on l&auml;hetusel eestisiseselt? Lisaks, kes peab T&ouml;&ouml;inspektsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast teavitama ja kuidas?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui tegemist on Leedu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajaga, kes renditakse Eestisse, siis kohaldub talle Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seadus (ELTTS), mille muudatused j&otilde;ustuvad 30. juulist 2020. Nii enne muudatust kui ka n&uuml;&uuml;d tuleb tasuda t&ouml;&ouml;tajale v&auml;hemalt Eestis kehtiv t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, kuid t&auml;psustunud on kohustus maksta ka tasu riigip&uuml;hadel ja &ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tamise eest, samuti aja eest, mil t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d ei tagata.&nbsp;</p> <p>L&auml;hetuse korral, sh eestisisese l&auml;hetuse puhul tuleb ELTTS &sect; 5 lg 1 p 7 kohaselt h&uuml;vitada l&auml;hetusega kaasnevad kulud. N&auml;iteks, kui t&ouml;&ouml;tamise asukohaks on m&auml;rgitud Tallinn, siis t&ouml;&ouml; tegemine P&auml;rnus ja Haapsalus t&auml;hendab eestisisest l&auml;hetust, millega kaasnevad s&otilde;idukulud ja t&otilde;en&auml;oliselt ka majutuskulud, mis tuleb t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada. Kui t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetatakse omakorda Eestist v&auml;lja (eelneva kokkuleppe alusel Leedu ettev&otilde;ttega), siis tuleb tasuda ka l&auml;hetuse p&auml;evarahad.&nbsp;</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjal (antud juhul Leedu ettev&otilde;ttel) saata Eesti T&ouml;&ouml;inspektsioonile nii t&ouml;&ouml;taja kui vastu v&otilde;tva ettev&otilde;tte kohta andmed. Lisaks on oluline teada, et t&ouml;&ouml;andjad peavad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta esitatud teavet hoidma ajakohasena. Rohkem teavet l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate, rendit&ouml;&ouml;tajate ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimise vormi kohta leiate T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt: <a href="https://www.ti.ee/et/node/9191">https://www.ti.ee/et/node/9191</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2720Vaimse tervise roheline raamat: vaimset tervist tuleb väärtustada sama palju kui füüsilist2020-07-24<p>Sotsiaalministeeriumis esitleti 1. juulil vaimse tervise rohelist raamatut, milles seatakse eesm&auml;rgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja &otilde;igeaegse kvaliteetse abi k&auml;ttesaadavusse k&otilde;ikjal Eestis.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise valdkonnas on viimase k&uuml;mne aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi. Loodud on laste vaimse tervise keskused ja kabinetid, riik toetab vanemlike oskuste &otilde;petamist, haridusasutustes on sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi &otilde;petavad ja arendavad programmid, loodud on uusi teenuseid ja mitmeid neist saab kasutada ka veebis. Siiski on veel pikk tee minna,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister&nbsp;<strong>Tanel Kiik.</strong>&nbsp;&bdquo;Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal. Seep&auml;rast peame senisest rohkem investeerima ennetusse ja t&auml;htsustama vaimse tervise hoidmist samav&otilde;rd nagu f&uuml;&uuml;silist. Iga&uuml;ks meist saab anda oma panuse enda ja oma l&auml;hedaste kaitsmiseks, samas on oluline roll vaimse tervise toetamisel ka kogukondadel, t&ouml;&ouml;andjatel, kultuuri- ja haridusasutustel, kohalikel omavalitsustel, k&otilde;igil ministeeriumitel ning riigil tervikuna.&ldquo;</p> <p>Haigekassa tasus 2018. aastal ps&uuml;hhiaatrilistest h&auml;iretest tingitud otseste ravikulude, retseptiravimite ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitistena kokku 47,5 miljonit eurot (2017. aastal 43,7 miljonit ja 2016. aastal 40,7 miljonit eurot).</p> <p>&bdquo;Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad. Sama t&auml;htis kui oskus anda f&uuml;&uuml;siliselt esmaabi, et p&auml;&auml;sta inimeste elusid, on oskus m&auml;rgata vaimse tervise muresid ja olla esimeseks, kes abivajajat toetab. See ei asenda professionaalset abi, kuid saab aidata teha esimesed sammud paranemise teel,&ldquo; lausus MT&Uuml; Peaasjad juht, kliiniline ps&uuml;hholoog&nbsp;<strong>Anna-Kaisa Oidermaa.</strong>&nbsp;&bdquo;Vaimse tervise kulutuste kasv n&auml;itab, et j&auml;rjest enam julgetakse abi otsida, samas on endiselt probleemiks vaimse tervise probleemide h&auml;bim&auml;rgistamine. Teadmatuse ja hirmu vastu aitab t&otilde;endusp&otilde;hine info. Teadlikult tuleb tegeleda ka elukeskkonna kujundamisega, et see toetaks vaimse tervise hoidmist ja oleks k&otilde;igile ligip&auml;&auml;setav s&otilde;ltumata vanusest v&otilde;i erivajadusest.&ldquo;</p> <p>Vaimse tervise abi k&auml;ttesaadavus esmatasandi tervishoius on oluliselt paranenud, enam kui pooltes uutes tervisekeskustes pakutakse ka ps&uuml;hholoogilist abi. Paranenud on koost&ouml;&ouml; eriarstidega, perearstidel on v&otilde;imalik kasutada teraapiafondi, et suunata inimene vajadusel kliinilise ps&uuml;hholoogi poole v&otilde;i kasutada e-konsultatsiooni ps&uuml;hhiaatriga oma patsiendi diagnoosi t&auml;psustamiseks ja ravi m&auml;&auml;ramiseks.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise probleemidega j&otilde;uavad inimesed pere&otilde;dede ja perearstide vastuv&otilde;tule &uuml;ha rohkem ja &uuml;ha julgemalt &ndash; minu suur tunnustus neile, kes v&otilde;tavad s&uuml;dame rindu ja otsivad abi!&ldquo; &uuml;tles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, dr&nbsp;<strong>Karmen Joller.</strong>&nbsp;&bdquo;Juba aastaid on perearstid abistanud mitmesuguste vaimse tervise h&auml;iretega inimesi. Perearstid on valmis olema esmaseks kontaktiks k&otilde;ikidele ps&uuml;&uuml;hikah&auml;iretega patsientidele, kuid selleks on vaja oluliselt parandada perearstide v&otilde;imalusi patsiente n&otilde;ustada ja konsulteerida vaimse tervise spetsialistidega. V&auml;ga oluline roll on selles vaimse tervise &otilde;dede ja kliiniliste ps&uuml;hholoogide teenuste k&auml;ttesaadavusel. Inimene peab saama asjatundlikku abi &otilde;igel ajal ja ei tohi j&auml;&auml;da oma s&uuml;veneva murega &uuml;ksi.&ldquo;</p> <p>Teravaim probleem on vaimse tervise spetsialistide ja ps&uuml;hhiaatrite puudus, mist&otilde;ttu ootavad inimesed vastuv&otilde;tule p&auml;&auml;semist sageli lubatust kauem. V&otilde;rreldes optimaalse arvuga on Eestis t&auml;na puudu ligi 30 ps&uuml;hhiaatrit. Arvestades, et &uuml;le 65 aastaseid ps&uuml;hhiaatreid on 62, kellest mitmed soovivad pensionile minna v&otilde;i koormust v&auml;hendada, vajab tervishoius&uuml;steem hetkel juurde v&auml;hemalt 50 ps&uuml;hhiaatrit. Nii esmatasandil kui ka eriarstiabis on terav vajadus vaimse tervise &otilde;dede ja kliiniliste ps&uuml;hholoogide j&auml;rele. Samuti on puudus nii kooli- kui ka t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogidest.</p> <p>&bdquo;Kuigi vaimse tervise teenuste s&uuml;steem on viimastel aastatel m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt arenenud ja ravi on k&auml;ttesaadavam kui kunagi varem, on vaimse tervise abi pakkumine killustunud, rahastamine j&auml;tkuvalt ebapiisav ja abi k&auml;ttesaadavus piirkonniti eba&uuml;htlane,&ldquo; &uuml;tles Eesti Ps&uuml;hhiaatrite Seltsi juht, ps&uuml;hhiaater dr&nbsp;<strong>Anne Kleinberg.</strong>&nbsp;&bdquo;Ps&uuml;hhiaatrilise eriarstiabi k&auml;ttesaadavuse parandamiseks peab abi olema tagatud v&auml;hemalt igas maakonnas.&ldquo;</p> <p>Roheline raamat on terviklik poliitikadokument, mis kirjeldab olemasolevat abi korraldust, v&otilde;tab kokku valdkonna probleemkohad, keskendudes ennetusele ja &otilde;igeaegsele abile ning teeb ettepanekud valdkonna edasiseks suunatud arenguks. Rohelise raamatu koostamisel l&auml;htuti rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 seatud peaeesm&auml;rgist pikendada Eesti inimeste tervena elatud elu enneaegse suremuse ja haigestumise v&auml;hendamise kaudu.</p> <p>Vaimse tervise roheline raamat saadetakse koosk&otilde;lastamiseks teistele ministeeriumidele ja partnerorganisatsioonidele. Tagasisidet oodatakse kuni 14. augustini. Tagasiside p&otilde;hjal tehakse t&auml;iendused ning s&uuml;gisel esitatakse dokument kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Konkreetsed m&otilde;&otilde;detavad tegevused ja ressursid kirjeldatakse j&auml;tkudokumentides. Esimesena on 2021. aasta l&otilde;puks kavas koostada valdkondade &uuml;lene suitsiidiennetuse tegevuskava.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse 30. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis v&otilde;eti &uuml;lesandeks koostada roheline raamat positiivse vaimse tervise hoidmiseks, probleemide koordineeritud ennetamiseks ja raviprotsesside tagamiseks.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf" title="vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf (2.4 MiB)">Laadi alla Vaimse tervise roheline raamat</a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/sm_vaimne_tervis_esitlus_107.pdf" title="sm_vaimne_tervis_esitlus_107.pdf (4.9 MiB)">Laadi alla pressiesitlus</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2717Terviseameti soovituslik juhend hooajatöötajate majutustingimuste kohta2020-07-23<p>Hooajat&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad tulenevalt Vabariigi Valituse 16.05.2020 korraldusest nr 172 &bdquo;COVID-19 haiguse leviku t&otilde;kestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike &uuml;rituste korraldamise piirangud&ldquo; Eestisse t&ouml;&ouml;le tulla. Siiski tekitab t&ouml;&ouml;andjatele k&uuml;simusi, millised piirangud ja kui pikaks ajaks neile kehtivad.</p> <p>Terviseameti selgituse kohaselt v&otilde;ivad, s&otilde;ltuvalt l&auml;hteriigist ja sealsest COVID-19 olukorrast, saabuvale t&ouml;&ouml;tajale rakenduda 14-p&auml;evane liikumisvabaduse piirang ja kohustus teha Eestis kaks SARS-CoV-2 anal&uuml;&uuml;si &ndash; &uuml;ks Eestisse saabudes ja teine mitte varem, kui 14. siinviibitud p&auml;eval.</p> <p>Maandamaks COVID-19 leviku riski hooajat&ouml;&ouml;tajate hulgas ning toetamaks kehtiva korralduse j&auml;rgimist on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti koost&ouml;&ouml;na valminud soovituslik juhis t&ouml;&ouml;andjatele, millest l&auml;htuda hooajat&ouml;&ouml;tajate majutamisel ja SARS-CoV-2 testimise korraldamisel.</p> <p>J&auml;relevalvet hooajat&ouml;&ouml;tajate majutustingimuste &uuml;le teevad v&auml;lismaalaste seaduse alusel Politsei- ja Piirivalveamet ning Terviseamet.</p> <p>Lisaks meeldetuletus, et kui kavandate reisimist v&otilde;i v&otilde;tate vastu teiste riikide kodanikke, siis j&auml;lgige ikka ajakohast infot v&otilde;imalike piirangute kohta&nbsp;<a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov">V&auml;lisministeeriumi kodulehelt</a>. Euroopa Liidu asjakohane info eesti keeles k&auml;ttesaadav&nbsp;<a href="https://reopen.europa.eu/et/">https://reopen.europa.eu/et/</a></p> <p>Kolmandate riikide kodanike t&ouml;&ouml;tingimuste kohta t&auml;psemalt&nbsp;<a href="https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine" target="_blank">politsei kodulehelt</a><a href="https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine">.</a></p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste koha&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/registreerimine-ja-andmete-esitamine">T&ouml;&ouml;inspektsiooni infov&auml;ljalt</a>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/Hooajat&ouml;&ouml;tajate majutustingimused ja SARS-CoV-2 testimine_21.07.2020.pdf" title="Hooajat&ouml;&ouml;tajate majutustingimused ja SARS-CoV-2 testimine_21.07.2020.pdf (299 KiB)">Laadi&nbsp;Terviseameti juhised t&ouml;&ouml;andjatele hooajat&ouml;&ouml;tajate majutamiseks ja SARS-CoV-2 testimise korraldamiseks&nbsp;alla PDF kujul.</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2715Mida teha, kui väikepoe taaraautomaadi müra häirib töötajat?2020-07-20<p><b><i>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikeses poes, kus kulinaaria- ja alkoholileti k&otilde;rval asub ka vana taaraautomaat, mille m&uuml;ratase on p&auml;ris k&otilde;rge. Automaadi ja letit&ouml;&ouml;taja vahel on umbes 1,5 meetrit. Talvel on olukord enamv&auml;hem talutav, sest kliente k&auml;ib poes v&auml;hem aga n&auml;dalavahetustel, palgap&auml;eva eel ja eriti suvel on olukord talumatu - masin t&ouml;&ouml;tab praktiliselt p&auml;ev l&auml;bi. Sellet&otilde;ttu valutab mul &otilde;htul pea ning m&otilde;nda aega ei kuule ka h&auml;sti. Soojade ilmadega on poes veel ka palav ning siis taaraautomaat haiseb. Oleme p&ouml;&ouml;rdunud juhtkonna poole, aga abi pole saanud. Mida ma peaksin edasi tegema?</i></b></p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> On v&auml;ga &otilde;ige, et juhtisite t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu probleemile. Suhtlust t&ouml;&ouml;andja ja ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiga t&ouml;&ouml;keskkonna esinevate ohutegurite teemal tuleb j&auml;tkata, et j&otilde;uda t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;ilimist tagavate lahendusteni.</p> <p>Kindlasti ei saa pidada normaalseks t&ouml;&ouml;keskkonda, kus taaraautomaat koliseb ja haiseb ning t&ouml;&ouml;taja peab seda terve p&auml;eva taluma. Kui kaupluses sees oleva taaraautomaadi eraldamiseks pole ruumi, on &uuml;heks v&otilde;imaluseks paigutada kaupluse juurde automaadi jaoks konteiner. Mitmed kauplused on seda teinud ning olukord on t&ouml;&ouml;tajate jaoks m&auml;rgatavalt paranenud. Kindlasti leidub sobivaid lahendusi veelgi, arvestades kaupluse ehitust ja paigutust.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja esindajaga r&auml;&auml;kimine ei ole seni tulemust andnud, siis tuleb probleemid edastada kirjalikult. Selgitage t&auml;pselt, milles probleem seisneb ning millist lahendust t&ouml;&ouml;andjalt ootate. V&otilde;imalusel tuleks v&auml;lja pakkuda erinevaid lahendusi ning paluda konkreetseks t&auml;htp&auml;evaks vastust ja otsuseid oma p&ouml;&ouml;rdumiste osas. Andke kirjas t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;istlik aeg probleemi k&otilde;rvaldamiseks. M&otilde;elge hoolega l&auml;bi, milline oleks m&otilde;istlik aeg konkreetse probleemi k&otilde;rvaldamiseks (taaraautomaadile uue koha leidmine, vajadusel konteineri paigaldamine), sest kirjeldatud probleemi lahendamine v&otilde;ib v&otilde;tta aega. Kindlasti peab t&ouml;&ouml;andja &uuml;les n&auml;itama tahet probleemi lahendada, sest tal on seadusest tulenev kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajale tervist s&auml;&auml;stev t&ouml;&ouml;keskkond. M&otilde;istlikuks ei saa lugeda olukorda, kui t&ouml;&ouml;andja arvates v&otilde;tab probleemi lahendamine aega mitu aastat. Kuna probleem puudutab ilmselt k&otilde;iki kaupluse t&ouml;&ouml;tajaid, siis saate teha t&ouml;&ouml;andjale ka &uuml;hisp&ouml;&ouml;rdumise.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja Teie poolt antud t&auml;htajaks probleemi ei lahenda ega paku ka omapoolselt m&otilde;istlikku ajakava probleemi lahendamiseks, siis v&otilde;ib k&otilde;ne alla tulla t&ouml;&ouml;suhte erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel, sest t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on seotud reaalse ohuga t&ouml;&ouml;taja elule ja tervisele. See eeldab ka t&ouml;&ouml;andja selget hoiatamist oma kavatsusest ning v&otilde;imaluse andmist olukorra parandamiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;taja kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses. Kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;ib h&uuml;vitise suurust muuta, arvestades t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise asjaolusid ja m&otilde;lema poole huvisid.&nbsp;</p> <p>Erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Tuleb silmas pidada, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis vaidlustada. T&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis t&otilde;endama, et ta p&uuml;&uuml;dis olukorda enne rahumeelselt lahendada, kuid olukord ei paranenud ning&nbsp; t&ouml;&ouml;andja rikkumine oli nii erakorraline, et t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine polnud enam v&otilde;imalik. Kui aga selgub, et t&ouml;&ouml;taja &uuml;tles t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &otilde;igusvastaselt, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt m&otilde;istlikku h&uuml;vitist.&nbsp;</p> <p><i>Kui t&ouml;&ouml;tajad on t&ouml;&ouml;andja tegevusetusele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud, ent too probleemi ei lahenda, v&otilde;ite teha vihje t&ouml;&ouml;inspektsioonile. Vihjeid t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;suhetega seotud &otilde;igusrikkumiste kohta saate edastada e-postile <a href="mailto:vihje@ti.ee">vihje@ti.ee</a>. Vihje edastamisel palume kirjeldada rikkumise asjaolusid, aega ja kohta ning v&otilde;imalusel edastada isikute ja ettev&otilde;tete andmed. Lisage ka t&auml;psustus, mil moel olete juba t&ouml;&ouml;andjaga suheldes p&uuml;&uuml;dnud probleemi lahendada. Vihje v&otilde;ib esitada anon&uuml;&uuml;mselt. Vihje andja andmeid (sh t&ouml;&ouml;andjale) ei avalikustata.</i></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2713Kulleri argipäev: vastutus, kiirus ja võimalikud ootamatused2020-07-16<p><b>&bdquo;Hakkan kulleriks!&ldquo; Nii h&otilde;lbus nagu tundub, see t&ouml;&ouml; ja selle teenuse pakkumine siiski ei ole. Kauba uksest ukseni toimetamine v&otilde;ib n&otilde;uda keerukat logistikat, riigipiiride &uuml;letamist, kiirust ja vastutust. Hetkeoludest s&otilde;ltumata.</b></p> <p>&bdquo;Teie diivan j&otilde;uab tunni aja p&auml;rast kohale,&ldquo; teatab naish&auml;&auml;l telefonis. Kui auto kortermaja trepikoja uste ees peatub, h&uuml;ppab sellest v&auml;lja noor naine. Kiire liigutusega torkab ta kahvelk&auml;ru massiivse ja raske pakendi alla, man&ouml;&ouml;verdades selle n&auml;ilise kergusega kaubikust maha. Kliendile v&otilde;imalikult soodsasse kohta, sest parasjagu ladistab ohjeldamatult sadada ja &uuml;mberringi laiuvad loigud nagu j&auml;rvesilmad. Kuigi naiskuller toimetab k&auml;bedalt, j&auml;ttes mulje, et raskete asjade mahalaadimine on talle nagu raskekaallasest t&otilde;stjale udusule kergitamine, siis tegelikult annavad tal p&auml;eva l&otilde;puks tunda nii selg kui k&auml;ed. Vahel palutakse ju lisatasu eest ka kaup trepist &uuml;les vedada, kuid alati ei saa ega j&otilde;uagi k&otilde;iki asju &uuml;ksi kliendi tuppa tassida. Ent džentelmenlikud kullerh&auml;rrad veavad naiskliendile tihtilugu k&uuml;lmiku v&otilde;i pesumasina elamisse lihtsalt heast tahtest, r&auml;hmates vastuseks: &bdquo;Oleme harjunud!&ldquo; Vaatamata, et m&ouml;&ouml;blit ja kaalukat kodutehnikat kliendi elamisse vedivad kullerid riskivad lihasvenituse, liigese- ja luuvaluga.</p> <p>&Otilde;htuh&auml;maruses m&ouml;&ouml;da pealinna t&auml;navaid jalgratastel vuravaid toidukullereid ei kimbuta mitte &uuml;ksnes heitlik ilm, vaid t&auml;helepanelikult tuleb silmas pidada ka &uuml;mbrust. Eelk&otilde;ige liiklust, ent mitte ainult. Kui juhtud olema tumedama nahav&auml;rviga, siis nii m&otilde;nigi kaasliikleja v&auml;lgutab kulleri poole tema nahast m&auml;rksa mustema varjundiga pilke. Ja kunagi ei tea, ehk ilmub platsi ka m&otilde;ni kaikamees.</p> <p><b>Tagatud on sotsiaalne kindlustunne</b></p> <p>&bdquo;Meile teadaolevalt pole intsidente olnud, ent kui juhtub, siis palume kulleril klienditoega &uuml;hendust v&otilde;tta. Kuna tellimuse tegemiseks on vaja kinnitada maksekaart ja telefoninumber, siis on meil alati ka tellijaga kontakt olemas,&ldquo; avaldab <b>Liis Ristal, Wolt Baltikumi tegevjuht,</b> r&otilde;hutades, et Wolt ei tolereeri diskrimineerimist vanuse, rahvuse, p&auml;ritolu, keele, religiooni, uskumuste, soo, seksuaalse orientatsiooni v&otilde;i teiste personaalsete omaduste p&auml;rast. &bdquo;Oleme oma kullereid julgustanud k&otilde;ikidest taolistest juhtumitest teada andma.&ldquo; Need vuravad Tallinnas ja Tartus ka autodega, tuues enam kui 600-st restoranist, kuid lisaks ka lille&auml;rist, toidu- ja joogipoest, vajaliku tellijale kohale.</p> <p>&Uuml;htekokku tegutseb Eestis 2500 Wolti kullerit, kellest iga&uuml;ks saab ise valida, millal ja kui kaua ta vedusid teha tahab. &bdquo;Tasu maksame tellimuse t&auml;itmise pealt, mis on keskmiselt 4,5 eurot. S&otilde;ltuvalt kuller-partneri lepingust, tasume me k&otilde;ik nende t&ouml;&ouml;j&otilde;umaksud, mis tagab neile sotsiaalse kindlustunde,&ldquo; selgitab Liis Ristal.</p> <p>Rattakulleritel pole p&otilde;hjust muretseda, et soe toit v&otilde;iks &uuml;hest kohast teise tuisates k&uuml;lmaks minna, sest seljakotid sobivad toidu transportimiseks. Vahemaad on optimeeritud v&otilde;imalikult l&uuml;hikeseks, mist&otilde;ttu on toit kotis enamasti alla k&uuml;mne minuti. Ristali s&otilde;nul on k&otilde;ik kuller-partnerid &otilde;ppinud enne t&ouml;&ouml;le hakkamist ka kindlaid tehnikaid, et toit transpordi k&auml;igus oma v&auml;ljan&auml;gemist ei kaotaks ja need n&auml;eksid v&auml;lja just sellised, nagu restoran neid serveerib.</p> <p><b>Iial ei tea, mis v&otilde;ib juhtuda</b></p> <p>Liis Ristal leiab, et kullerit&ouml;&ouml;ga kaasnevad ohud on v&otilde;rreldavad mistahes liikuva t&ouml;&ouml;ga. &bdquo;Oluline on olla liikluses t&auml;helepanelik ja j&auml;rgida reegleid. K&otilde;ik Wolti kuller-partnerid l&auml;bivad enne alustamist koolituse, hoolimata, kas kojuvedu toimub auto v&otilde;i jalgrattaga. Samuti anname &uuml;levaate ohutusn&otilde;uetest ja arvestamist vajavatest seadustest, mida tuletame neile pidevalt ka meelde.&ldquo;</p> <p>Viiruseohu t&otilde;ttu kasutatakse mitmeid meetmeid, et kaitsta kullerite tervist. Nii muudeti eriolukorra ajal kontaktivaba kojuvedu vaikimisi valikuks, kullerid said n&auml;omaske ja desinfitseerimisvahendeid ning iga&uuml;ks neist alati ise otsustada, kas ta soovib tellimusi t&auml;ita v&otilde;i mitte.</p> <p></p> <p>Kui suured, ka rahvusvahelise haardega kullerfirmad pakuvad oma teenuseid muuhulgas eraisikutele, siis v&auml;iksemad nendega enamasti ei tegele. Pole kuigi rentaabel. Kuller peab kundega oma tuleku eelnevalt kokku leppima ja sellest vahetult teada andma. Sellegipoolest ei pruugi saadetise ootaja &otilde;igel ajal kodus olla ja s&otilde;itu tuleb korrata.<b></b></p> <p><b>Bentte Kuller</b>, mis tegutseb kuuendat aastat, erakliente ei teenindagi. Ka eriolukorra ajal nad kontseptsiooni ei muutnud. &bdquo;Ei hakanud eraklientidele teenust pakkuma ega kaupa kokku ahmima,&ldquo; &uuml;tleb tegevjuht <b>Ardo Jakobson</b>, j&auml;tkates endiselt &auml;riklientide pakivedu &uuml;le Eesti.</p> <p>&bdquo;Meie t&ouml;&ouml; puhul on k&otilde;ige suuremaks ohuks m&otilde;ni &otilde;nnetus v&otilde;i avarii, mida iial ette ei tea. Autod s&otilde;idavad p&auml;evas 300-500 kilomeetrit. Mis maanteel juhtuda v&otilde;ib, ei oska arvata. Vaadates liiklusstatistikat, mitu joobes juhti &ouml;&ouml;p&auml;evas teedelt tabati...&ldquo; Ardo teeb jutus pika pausi, j&auml;tkates skeptiliselt. &bdquo;Iial ei tea, kes vastu tuleb. Lisaks on liikvel p&otilde;drad, kitsed ja muud metsloomad.&ldquo; Nende teenuse puhul peabki Jakobson liiklust ja maantees&otilde;itu kullerit&ouml;&ouml; k&otilde;ige ohtlikumateks aspektideks, sest vahendatavad pakid neil rasked ei ole.</p> <p>&bdquo;V&otilde;ib tekkida ka tehnilisi probleeme,&ldquo; nendib Ardo Jakobson, lisades, et eluohtlikke juhtumeid pole neil siiani &otilde;nneks olnud. &bdquo;Maanteel on kitsega kokku p&otilde;rgatud k&uuml;ll, sest loomad liiguvad igal ajal.&ldquo;</p> <p>Riskantsemaid olukordi on Jakobsoni kinnitusel aidanud &auml;ra hoida autojuhtide koolitatus, samuti on s&otilde;idukid uued ja turvalised. &bdquo;Oleme enda poolt nii palju &auml;ra teinud, et mingit probleemi olla ei tohiks.&ldquo;</p> <p><b>Teenus peab olema kindel ja t&auml;pne</b></p> <p><b>ERG Kuller</b> pakub niisamuti pakiveoteenust Eesti piires. "Meil on kuus tublit t&ouml;&ouml;meeest, p&otilde;hifookuseks Harjumaa ja klientideks peamiselt juriidilised ettev&otilde;tted," tutvustab firma juht <b>Martti Rooba.</b> Tema ei r&otilde;&otilde;musta sugugi, et inimesed on hakanud kaupa rohkem pakiautomaatidesse tellima. &bdquo;Eriolukorra ajal ei tahetud kullerit n&auml;ost n&auml;kku n&auml;ha,&ldquo; t&otilde;deb ta, nentides, et kriisi t&otilde;ttu areneb e-kaubandus v&auml;ga j&otilde;udsalt ja pakid tellitakse pigem automaati. &bdquo;Positiivne on see, et ikka veel on kliente, kes on mugavad ega taha ise kuskil k&auml;ia. Neile sobib, kui pakk tuuakse otse k&auml;tte.&ldquo;</p> <p>Sootuks teistsugust kullerteenust osutab aga 2008. aastal asutatud kiirtransporti ja erilahandusi pakkuv <b>Aberg Express</b>, kus kolm eesti meest toimetavad nii Eestis, Soomes kui Rootsis. Ettev&otilde;tte tegevjuht <b>Kaspar Soidla</b> nimetab, et kuigi neil on partnerv&otilde;rgustik &uuml;le maailma ― eelmisel aastal tehti vedusid 35 riiki, siis juhitakse k&otilde;ike Tallinnast. Fookus on &auml;riklientidel, kelle muresid olukorrap&otilde;hiselt lahendatakse.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks l&auml;heb &uuml;hes Tartu tehases seade katki, mille l&auml;him varuosa asub Saksamaal. Tehas soovib, et me samal p&auml;eval tarniksime neile vajaliku varuosa. Kuigi transport maksab tavap&auml;rasest kordades rohkem, siis klient rahaliselt sellegipoolest v&otilde;idab, sest tehase seisak v&otilde;ib t&auml;hendada ettev&otilde;ttele p&auml;evas v&auml;ga suurt kahjumit,&ldquo; selgitab Kaspar, lisades, et neil on partnerid Euroopa erinevates riikides.</p> <p>&bdquo;Kui meile tuleb p&auml;ring, siis saame ise valida, milline partner ja milline auto selle Eestisse toob. Kasutame Ida-Euroopa jt riikide vedajaid.&ldquo;</p> <p>Enamasti on veod &uuml;likriitilised ehk kui need &otilde;igeks ajaks kohale ei j&otilde;ua, siis t&auml;hendab see kliendile kopsakat kulu, mist&otilde;ttu peab teenus olema v&auml;ga kindel ja t&auml;pne. Vigade v&auml;ltimiseks p&uuml;&uuml;takse neid minimeerida ― m&otilde;eldakse ette, mis v&otilde;ib valesti minna ja &uuml;ritatakse seda v&auml;ltida. Kaspar toob taas n&auml;ite: kui auto pargib Euroopas kuskil pimedas parklas, siis v&otilde;ib juhtuda, et hommikuks on diislipaagis auk ja k&uuml;tus v&auml;lja v&otilde;etud. V&otilde;i on autol present katki l&otilde;igatud ja kaup &auml;ra varastatud. &bdquo;Selliseid olukordi p&uuml;&uuml;ame v&auml;ltida, m&otilde;eldes vedusid planeerides riskidele. Tehes k&otilde;ike t&auml;pselt, siis &otilde;nnetusi juhtub v&auml;ga-v&auml;ga harva. Planeerimine ongi k&otilde;ige alus,&ldquo; kinnitab Kaspar Soidla. &bdquo;Kui on kindlad riskid nagu eriolukorra ajal, mil piirid olid kinni, siis andsime klientidele teada, et n&auml;iteks Leedu-Poola piiril on j&auml;rjekord ja kuluda v&otilde;ib kolm v&otilde;i kuus tundi. Kui klient on sellisest riskist teadlik, siis ta otsustab, kas v&otilde;tab meie teenuse v&otilde;i mitte. Oleme logistikas nagu s&otilde;jav&auml;es eri&uuml;ksus, kes oskab ja tunneb asja keskmisest ettev&otilde;ttest natuke paremini.&ldquo;</p> <p>Kui vahendatakse kallist kaupa, siis tehakse lisakindlustused ja kasutatakse turvaparklaid. Minimeeritakse riske, et erinevaid &otilde;nnetusi ei saaks juhtuda.</p> <p><b>Kohanduda tuleb erinevate n&otilde;uetega</b></p> <p>&bdquo;Eriolukord m&otilde;jutas autojuhte ps&uuml;hholoogiliselt. Oli neid, kes ei tahtnud n&auml;iteks Itaaliasse s&otilde;ita, ja nende soovidega me arvestasime. M&otilde;nele teisele polnud see takistuseks. Saame alati valida, mis autod ja kuhu piirkonda l&auml;hevad,&ldquo; kinnitab tegevjuht Kaspar Soidla, kelle arvates ohustab vedajaid eelk&otilde;ige risk sattuda liiklus&otilde;nnetustesse. &bdquo;Ka kauba mahalaadimisel v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetusi &ndash; midagi kukub inimesele peale v&otilde;i vajub vastu. Seet&otilde;ttu kasutame me selliseid partnereid, kes ei hoia kokku oma t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppelt ja j&auml;rgivad reegleid.&ldquo; Nii t&auml;ideti ka eriolukorra ajal erinevate riikide erin&otilde;udeid &ndash; kanti maski ja kasutati desovahendeid. &bdquo;Kuna me oleme keskendunud kiirtranspordile ja eriteenustele, siis t&auml;hendab see, et ka eriolukordades peaksime me alati toimima ja toimisimegi, kuid &uuml;ritasime kohanduda nende reeglitega, mis kliendid v&otilde;i erinevad riigid kehtestasid,&ldquo; &uuml;tleb Soidla.</p> <p>Seega ei t&auml;henda kulleriks hakkamine v&otilde;i oma v&auml;ikese meeskonna loomine, et viskad pakid autosse, l&uuml;litad GPS-i sisse ja asud teele. Arvestama peab erinevate riskide, tihtilugu f&uuml;&uuml;silise pingutuse, majandusliku vastutuse ja paindliku t&ouml;&ouml;ajaga, mis ei pruugi mahtuda tavap&auml;rasesse t&ouml;&ouml;aega. Samas on kliendid oma oodatud kaupa k&auml;tte saades siiralt t&auml;nulikud ja &otilde;nnelikud. Seegi pole v&auml;heoluline.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Aberg Express</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2712Kas töömugavus meelitaks inimesed põllumajandusse?2020-07-15<p><b>Kas inimesed t&ouml;&ouml;taksid meelsamini p&otilde;llumajanduses, eelistamata pigem madalama palgaga, kuid puhtamat t&ouml;&ouml;d linnas, kui maat&ouml;&ouml; oleks mugavam ja koormus v&auml;iksem? V&otilde;i on see t&uuml;hi lootus?</b></p> <p>Kui kaasata p&otilde;llumajandusettev&otilde;tetesse sagedamini t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialiste, ergonoome, ps&uuml;hholooge jt oma ala asjatundjaid, kes kohapealseid t&ouml;&ouml;tingimusi hindavad ja aitavad neid t&ouml;&ouml;tajale senisest veelgi mugavamaks kohandada, kas siis poleks p&otilde;llumajandusettev&otilde;tjal vaja enam keskenduda pidevale t&ouml;&ouml;tajate otsingule nagu praegu? On t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus p&otilde;llumajanduses tingitud oludest, mis pole sugugi v&otilde;rreldavad n&otilde;ukaaegsete loomalautade virtsarennide, olematu olme ja logiseva tehnikaga, sest kasutatakse v&otilde;imalikult palju automaatseadmeid ning p&uuml;&uuml;takse tagada t&ouml;&ouml;tajatele sobilikku mugavust. See ei t&auml;henda, et t&ouml;&ouml; farmis f&uuml;&uuml;silist pingutust &uuml;ldse ei n&otilde;uaks.</p> <p>Linnast saabunud spetsialistide soovitused v&otilde;ivad olla asjakohased, ent p&otilde;hjused, miks inimesed enam maal t&ouml;&ouml;tada ei taha, on m&auml;rksa s&uuml;gavamad ega ole tekkinud &uuml;le&ouml;&ouml;. Ja nende v&auml;heste, kes veel tahavad p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tada, koormus kipub olema paljuski liiga suur p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;tajaid lihtsalt napib. Kui keegi neist peaks veel haigestuma v&otilde;i lapse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;st eemal olema, kasvab teiste koormus. Loomad ei saa j&auml;&auml;da toitmata ega l&uuml;psmata. Kuigi kaasaegsed farmid pole v&otilde;rreldavad "n&otilde;ukaaegsetega", siis kummikud tuleb sellegipoolest jalga t&otilde;mmata ja loomapidamisega kaasneva s&otilde;nnikuaroomiga leppida.</p> <p><b>P&otilde;hjuseks hirm, eelarvamus ja teadmatus</b></p> <p>&bdquo;Muidugi v&otilde;iks farmi kutsuda t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge, ergonoome jms eksperte, ma ei ole vastu, aga meil Mangenis on juba t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ga head tingimused. L&uuml;psikarussellil ei pea inimene jooksma lehmale j&auml;rele, vaid lehm tuleb l&uuml;psja juurde jne, aga me ikkagi ei suutnud leida sinna t&ouml;&ouml;tajaid. Pakkujaid oli k&uuml;ll, aga kui t&ouml;&ouml;tegemiseks l&auml;ks, siis polnud kedagi. Katsetati &uuml;he korra ja mindi: t&ouml;&ouml; on must, seda ma teha ei taha,&ldquo; kirjeldab kogu elu p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tanud ja eelmisel s&uuml;gisel <b>Mangeni PM O&Uuml; </b>juhiametist loobunud 77aastane <b>Hendrik Allsaar.</b> Seet&otilde;ttu olid nad sunnitud ukrainlasi t&ouml;&ouml;le tooma. &bdquo;Mulle endale ka ei meeldi, et ma pean v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu palkama, kui meil endal on inimesi k&uuml;ll, aga t&ouml;&ouml;le neid ei saa.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/13Mangeni karusell.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-13Mangeni karusell.jpg" /></a></p> <p>Allsaare t&auml;helepanekuil pole vastumeelsus p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tamise vastu tekkinud &uuml;le&ouml;&ouml;, vaid kujunenud pika aja jooksul, mis algas juba n&otilde;ukaajal. &bdquo;Eks vastumeelsust on kogu aeg ka s&uuml;vendatud. Pealegi, kui inimesed on harjunud t&ouml;&ouml;tama n&auml;iteks poeleti taga, ehkki palk on v&auml;ike, siis nemad juba maat&ouml;&ouml;d kardavad ega taha seda tegema minna.&ldquo; Vabas Eestis pole p&otilde;llumajandust, samuti v&otilde;imalust maal elada, t&ouml;&ouml;tada ja puhata kuidagi propageeritud. &bdquo;Pole tutvustatud farmi- jms maat&ouml;id. Meil on ju tohutu t&ouml;&ouml;tute armee, aga me ei suuda neid p&otilde;llumajandusse t&ouml;&ouml;le suunata,&ldquo; sedastab Allsaar.</p> <p>Hiljaaegu valmis Mangeni PM O&Uuml; Koksvere piimafarmi t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;heteistk&uuml;mne korteriga maja, kus on 2- ja 3toalised maak&uuml;tte ja k&otilde;igi mugavustega korterid, kus on nii k&ouml;&ouml;gim&ouml;&ouml;bel kui muu vajalik olmetehnika. &bdquo;Mind l&otilde;id need korterid lausa pahviks! Seal elades pole t&ouml;&ouml;lt tulles vaja mitte midagi muud teha, kui vaid riided vahetada ja puhata...,&ldquo; t&otilde;deb Hendrik Allsaar, kelle andmetel on praegu majas elamas kaks perekonda. &Uuml;heksa korterit aga ootavad t&ouml;&ouml;tajaid, kes oleksid valmis alaliselt nii t&ouml;&ouml;d tegema kui kohapeal elama.</p> <p>&bdquo;Kardan, et inimestes on kujunenud maat&ouml;&ouml;de suhtes eelarvamus ja nad ei suuda seda ps&uuml;hholoogiliselt iseendas murda,&ldquo; pole Allsaar kuigi lootuslik. Mis siis, et kuskil tehases t&ouml;&ouml;pingi taga v&otilde;i liini &auml;&auml;res t&ouml;&ouml;tades tuleb p&uuml;sida tunde &uuml;he koha peal ja teha pidevalt &uuml;hetaolisi liigutusi, mida kindlad operatsioonid n&otilde;uavad. &bdquo;Farmis kasv&otilde;i abit&ouml;&ouml;lisena t&ouml;&ouml;tades saab edasi-tagasi liikuda, t&ouml;&ouml; on kompleksne ja palk pole ka enam v&auml;ike. Kui on paremad toodangun&auml;itajad, v&otilde;ib k&auml;tte saada 1000-1100 eurot. Ja t&auml;nap&auml;evased masinad on ju v&auml;ga mugavad, m&otilde;neti s&otilde;iduautost luksuslikumad,&ldquo; loetleb Hendrik Allsaar plusse, millest maat&ouml;&ouml;kauged ei pruugi teadlikud olla. Tema meelest tuleks p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;de hirmu inimestes hajutada ja t&auml;psemalt selgitada, kuidas neid t&ouml;id t&auml;nap&auml;eval tehakse. &bdquo;Need ei ole nii hirmu&auml;ratavad ega t&auml;henda mingisuguse metsloomaga kohtumist pimedas metsas. Ka maal on normaalne elu nagu igal pool mujalgi. Seda tuleks p&auml;evast p&auml;eva selgitada. Muidu me olukorda nii lihtsalt ei muuda. Kes pole lapsest saadik maat&ouml;id n&auml;inud, pelgab ega oska neid ette kujutada, ent ka p&otilde;llumajanduses on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d teha nagu igas teiseski kohas.&ldquo;</p> <p><b>Olukord v&otilde;ib l&auml;hiajal muutuda</b></p> <p><b>&Uuml;histu E-Piim tegevjuht Margus Leek</b> leiab, et kui t&ouml;&ouml;tajaid tahad, siis pead ka tingimused looma. Olgu nad mis tahes rahvusest. &bdquo;Kui kohapeal inimesi ei ole, siis mujalt tulnule peavad olema loodud v&otilde;imalused,&ldquo; nendib ta, pidades silmas siiski elukohaga seonduvat, sest v&auml;itega, justkui ei oleks n&auml;iteks laudas t&ouml;&ouml;tajatele loodud sobilikke mugavusi, ta k&uuml;ll ei n&otilde;ustu.</p> <p>&bdquo;T&auml;nap&auml;evastes farmides on kaasaegne tehnika ja sealset t&ouml;&ouml;d p&auml;ris lihtt&ouml;&ouml;ks nagu see vanasti v&auml;ikeses laudas oli, enam pidada ei saa. Pigem on selleks vaja teatud teadmisi ja oskusi, mis on k&uuml;ll kiiresti &otilde;pitavad, kui on natuke lahtist pead ja lahtised k&auml;ed, sest masinaid tuleb &uuml;hendada, puhastada... Pole nagu enne, et v&otilde;tad l&uuml;psipingi ja l&auml;hed lehma alla...&ldquo; Tema s&otilde;nul on loodud pilt p&otilde;llumajandustootmisest ja maaelust natuke &uuml;hek&uuml;lgne.</p> <p>&bdquo;Minu arvates olukord l&auml;hiajal k&uuml;llaltki palju muutub. Meie t&ouml;&ouml;tutest paljud on siiski &uuml;hel hetkel n&otilde;us minema vaatama, mida t&ouml;&ouml; p&otilde;llumajanduses endast kujutab,&ldquo; usub Margus Leek, kelle meelest peletab inimesi ka p&otilde;llumajanduse t&ouml;&ouml;r&uuml;tm. T&ouml;&ouml;d on vaja teha samamoodi n&auml;dalavahetusel, millega on v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad n&otilde;us, sest nad ongi eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;le tulnud nagu eestlased l&auml;inud raha teenima Soome. &Uuml;letunde tehes teenivad nad ka rohkem.</p> <p>&bdquo;Meie inimesed tahavad t&ouml;&ouml;tada viis p&auml;eva n&auml;dalas ega ole t&ouml;&ouml;andjale alati saadavad. Midagi m&uuml;stilist keegi neilt aga ei n&otilde;ua,&ldquo; &uuml;tleb ta, kinnitades, et t&ouml;&ouml;le tulles on inimestele lisaks palgale oluline olme. Tema peab selle all silmas eelk&otilde;ige kaugust t&ouml;&ouml;kohast. &bdquo;P&otilde;llumajandusettev&otilde;tjana pead t&ouml;&ouml;tajate olmet arendama. Suurfarmide juurde ehitama &uuml;hiselamu, sest pole m&otilde;tet poolt p&auml;eva edasi-tagasi s&otilde;idule kulutada.</p> <p>&bdquo;Kes v&auml;hegi tahab ettev&otilde;tjana p&otilde;llumajanduses konkurentsis p&uuml;sida, on sinna palju investeerinud, et klassikalist &bdquo;musta&ldquo; t&ouml;&ouml;d maksimaalselt minimeerida. Aga sellegipoolest pole t&ouml;&ouml; k&otilde;ige puhtam, lisaks on see vahetustega, sh &ouml;&ouml;siti. Keeruline keskkond. Inimesed on harjunud j&auml;rjest kergemini l&auml;bi ajama, pealegi on ootused ja lootused oma elustandardile lihtsalt teistsugused... Mis muu saab olla, kui oled ise teinud p&otilde;llumajandusse investeerides k&otilde;ik endast oleneva, et keskkond oleks nii t&ouml;&ouml;tajatele kui loomadele parim ja palk normaalne...&ldquo;, arutleb <b>P&otilde;lva Agro O&Uuml; juht Indrek N&otilde;mm.</b></p> <p>Ta t&otilde;deb, et t&ouml;&ouml; p&otilde;llumajanduses on raske ja seda tuleb teha spetsiifilistel aegadel... T&ouml;&ouml;tajaid otsides, oodates ja t&ouml;&ouml;le v&otilde;ttes on ta m&auml;rganud, et alguses tahetakse antud t&ouml;&ouml;d teha, aga mingi aja m&ouml;&ouml;dudes inimene teatab, et leidis parema v&otilde;imaluse ja lahkub. Kuigi selgub, et see &bdquo;parem&ldquo; on oluliselt v&auml;iksema palgaga.</p> <p>&bdquo;P&otilde;lvas pole ka aastataguse ajaga v&otilde;rreldes t&ouml;&ouml;puudus kasvanud. See on Tallinnas, aga sealsed inimesed ei tule ju L&otilde;una-Eestisse t&ouml;&ouml;le. Me v&otilde;ime t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogide, teadlaste jt tugigruppidega teemat arutada, aga tegelikkus seda ei toeta ja nii lihtne olukord ongi,&ldquo; sedastab Indrek N&otilde;mm.</p> <p><strong>Eurostati</strong> 2015. aasta andmetel oli Euroopa Liidu riikide t&ouml;&ouml;tajatest 4,4% seotud p&otilde;llumajandusega, seejuures neist kolmveerand ehk 72,8% p&auml;rinesid Rumeeniast, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Bulgaariast ja Saksamaalt. Kogu t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest &uuml;le 10% h&otilde;lmas p&otilde;llumajandus neljas liikmesriigis: Rumeenias (25,8%), Bulgaarias (18,2%), Kreekas (11,0%) ja Poolas (11,0%). V&auml;ga madal oli p&otilde;llumajanduse osakaal Saksamaal (1,4%), Rootsis (1,3%), Belgias (1,2%), Maltal (1,2%), Suurbritannias (1,1%) ja Luksemburgis (0,8%).<br />T&auml;isajaga t&ouml;&ouml;tab p&otilde;llumajanduses Eurostati 2013. aasta andmeil ainult 16,4% inimestest, Eestis t&ouml;&ouml;tab neist t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga 30% ja Leedus veidi &uuml;le 10%.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/13toohoivepollumajanduses2013.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-13toohoivepollumajanduses2013.PNG" /></a></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Mangeni PM O&Uuml;</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2708Palk on oluline, avatud suhtlus olulisem2020-07-14<p><b>Valdkondades, kus t&ouml;&ouml;tajate p&otilde;hipalka on k&auml;rbitud ja pole teada, milliseks kujuneb edasine teenistus, aitab pingeid tasandada avatud suhtlus t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate vahel.</b></p> <p>Olla t&auml;nulik ja &otilde;nnelik, et t&ouml;&ouml;koht on alles, kuigi palka on v&auml;hendatud? V&otilde;i olla n&ouml;rdinud ja rahulolematu, unistades paremast t&ouml;&ouml;kohast ning heietades lahkumism&otilde;tteid, kuigi v&otilde;imalused on kasinad? Seesugune vastandlike tunnete pendlil&ouml;&ouml;k on tabanud t&ouml;&ouml;tajaid, kelle palka on pidanud t&ouml;&ouml;andja pandeemiast tingitud majanduskaose t&otilde;ttu k&auml;rpima. Kui t&ouml;&ouml;koha uksed on kinni, majandustegevus seiskunud ja t&ouml;&ouml;tajad istuvad kodus, siis pole p&auml;&auml;su ega ka p&otilde;hjust nuriseda, kui kolmandik palgast kaob. <b>Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri &Auml;rm</b> &uuml;tleb, et nende t&ouml;&ouml;tajad reageerisid palgamuudatusele m&otilde;istvalt.</p> <p>&bdquo;Loomulikult tekkis n&auml;dalate m&ouml;&ouml;dudes k&uuml;simusi, eelk&otilde;ige teemal, kaua uued tingimused kehtivad, kuid selle &uuml;le sai arutletud. Mis saab edasi, on veel vara &ouml;elda, sest kinod avati alles 5. juunil.&ldquo; Hetkel pileteid m&uuml;&uuml;akse ja need kinotoolid, mida piirangud v&otilde;imaldavad (50% t&auml;ituvust, mitte rohkem kui 100 inimest saalis), ka t&auml;ituvad. &bdquo;Milliseks kinok&uuml;lastus suvel kujuneb, saab paremini prognoosida l&auml;hin&auml;dalatel. Sellest tulenevad ka j&auml;rgmised otsused,&ldquo; selgitab Kadri &Auml;rm, t&auml;psustades, et alates kinode sulgemisest 13. m&auml;rtsil pole paljudel t&ouml;&ouml;tajatel, eriti klienditeenindajatel, olnud (piisavalt) t&ouml;&ouml;d. &bdquo;See selgitab palgak&auml;rpeid. Kuna Apollo Kino kollektiiv on parasjagu suur ― ligi sadakond t&ouml;&ouml;tajat ―, siis kahe ja poole kuuse vaikelu jooksul on t&ouml;&ouml;tajaid ka mujale liikunud. Laias laastus elasime eriolukorra stabiilselt &uuml;le, olnud t&auml;is tegutsemistahet ja positiivsust ootuses, et normaalne t&ouml;&ouml;keskkond taastub ja kliendid naasevad kinodesse.&ldquo; Tegevjuhi arvates on nende t&ouml;&ouml;tajad olukorda arvestades oma t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;andjale v&auml;ga lojaalsed olnud.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajad n&otilde;ustusid, kuid virisevad</b><b></b></p> <p>Erim&ouml;&ouml;bli tootmisega tegeleva perefirma <b>Sofahouse O&Uuml;</b> &uuml;ks omanikest <b>Aavo Urm </b>nendib, et nende ettev&otilde;ttesse j&otilde;uab majandusl&ouml;&ouml;gi m&otilde;ju paar kuud hiljem, sest t&auml;idetakse varasemaid tellimusi. Suure osa projekte on kliendid edasi l&uuml;kanud ja k&auml;ive &uuml;le 30% kukkunud.</p> <p>&bdquo;Meie eritellimusm&ouml;&ouml;blist, mida valmistame laevadele, hotellidele, baaridele, restoranidele jms, l&auml;heb 95% v&auml;lismaale,&ldquo; selgitab Urm, kes pole hetkel veel t&ouml;&ouml;tajatest kedagi koondanud. &bdquo;Loodame, et ei pea seda ka tegema. T&ouml;&ouml;tajaid on 23-25. Palka langetasime, t&ouml;&ouml;tame &uuml;he p&auml;eva n&auml;dalas v&auml;hem. Kasutame t&ouml;&ouml;tukassa ja riigi poolt pakutud abipaketti ning p&uuml;&uuml;ame ise vastavalt v&otilde;imalustele oma inimestele raha juurde maksta, et nad saaksid v&auml;&auml;riliselt &auml;ra elada.&ldquo;</p> <p>Palgalangetusega neil Urmi kinnitusel probleeme ei tekkinud, k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olid sellega n&otilde;us, sest said n&auml;dalas &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva vabaks. See ei t&auml;hendanud, et kui on 30% v&auml;hem t&ouml;&ouml;d, siis langes sama numbri v&otilde;rra ka palk. &bdquo;Ma ei pea oma inimestele 30% v&auml;hem palka maksma, kui suudan ja saan seda rohkem teha, sest varasemad projektid veel toimivad. J&auml;rgmine ja &uuml;lej&auml;rgmine kuu saavad meil ilmselt olema raskemad.&ldquo;</p> <p>Vaatamata ettev&otilde;tte pingutustele ja selgitustele kipuvad t&ouml;&ouml;tajad virisema. &bdquo;&Uuml;ksikud on ehk v&otilde;ib-olla m&otilde;istnud, milline on ettev&otilde;tja olukord, palgakulu ja riigimaksud,&ldquo; t&otilde;deb Urm, kelle ettev&otilde;ttes ei valitse tavap&auml;rane hierarhia, sest enamik t&ouml;&ouml;tajaid peab erinevaid t&ouml;id oskama ja tegema ning kaasa aitama, kui midagi on vaja muuta, parandada v&otilde;i &uuml;mber teha.</p> <p>&bdquo;Me &uuml;ritame m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajate arusaamu, seisukohti ja ootusi. Kui palju see &otilde;nnestub, on isek&uuml;simus, sest alati tahetakse rohkem saada,&ldquo; t&otilde;deb Ulm, nentides samas, et t&ouml;&ouml;tajad on ka aru saanud, et kui t&auml;na uksest v&auml;lja jalutad, siis v&auml;ga lihtsalt kellegi teise uksest sisse ei astu. &bdquo;&Uuml;ritame tasa ja targu k&otilde;ik &uuml;heskoos edasi liikuda.&ldquo;</p> <h2>Rahavajadus v&otilde;i t&ouml;&ouml;kaotuse hirm?</h2> <p><b>Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja anal&uuml;&uuml;tik, O&Uuml; Tark t&ouml;&ouml;andja juhatuse liige:</b></p> <p>&bdquo;Paljudel t&ouml;&ouml;tajatel on palgad kukkunud, aga mitte k&otilde;igil, sest k&otilde;iki sektoreid ei saa &uuml;hte patta panna. E-kaubandus on kasvanud, kuid spetsialiseeritud kauplused said l&ouml;&ouml;gi. Samas supermarketite ketid, kus suudeti kohe e-kaubandus k&auml;ima t&otilde;mmata, mitte niiv&otilde;rd. Ettev&otilde;tted on h&auml;sti erinevad, toitlustuses ja turismis olid v&auml;ga suured kukkumised. T&ouml;&ouml;stuses toimuvad m&otilde;jud pikema vinnaga, mis v&otilde;ivad ilmneda hiljem. V&otilde;itnud on puhastusainete tootjad, maaletoojad ja hulgim&uuml;&uuml;jad, kelle m&uuml;&uuml;gid ja mahud on kasvanud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajate palka v&auml;hendatakse T&ouml;&ouml;lepinguseaduse &sect;37 kohaselt, mille j&auml;rgi praegu ka h&uuml;vitisi makstakse, siis t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib kolmeks kuuks kuni 12kuulise ajavahemiku jooksul v&auml;hendada juhul, kui t&ouml;&ouml;d varasemas mahus anda ei ole. H&uuml;vitisi saab maksta kolm kuud, kuid otsuses peab olema kirjas, millal t&ouml;&ouml;tasu uuesti &uuml;le vaadatakse. Seejuures on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping ka l&otilde;petada.</p> <p>Seega tuleneb seadusest, kauaks t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib v&auml;hendada, aga alati v&otilde;ib s&otilde;lmida uue t&ouml;&ouml;tasu kokkuleppe. Kolme kuu m&ouml;&ouml;dudes teha t&ouml;&ouml;tajale uus numbriline ettepanek, kui varasemat palka ei &otilde;nnestu taastada. Siis s&otilde;ltub pooltevahelisest kokkuleppest, mis on t&ouml;&ouml;tajale kaalukam: rahavajadus v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha kaotuse hirm.</p> <p>Tegime &auml;sja koos CVKeskus.ee-ga t&ouml;&ouml;tajate k&uuml;sitluse ja oleme olukorda arutanud erinevate t&ouml;&ouml;andjatega. Selgus, et v&auml;ga oluline on avatud suhtlemine t&ouml;&ouml;tajatega.</p> <p>Juhtidel on seis v&auml;ga keeruline &ndash; nad ei tea &ouml;elda, mis juhtub kahe kuu p&auml;rast. Loomulikult tahavad t&ouml;&ouml;tajad teada, millal varasem palganumber taastub. Kui me oleme t&ouml;&ouml;andjatelt prognoose k&uuml;sinud, siis neil on paari kuu v&otilde;i poole aasta p&auml;rast toimuvat &uuml;likeeruline ette n&auml;ha, sest v&auml;ga paljudest erinevatest teguritest s&otilde;ltub, kas ja kui kiiresti k&otilde;ik taastub. Seet&otilde;ttu on juhid kehvas rollis. Kui muidu on neil visioon, n&auml;gemus ja prognoosid, siis praegu &ndash; kellel jagub julgust t&ouml;&ouml;tajatele &ouml;elda, et ta ei tea, mis saama hakkab? Ja kas t&ouml;&ouml;tajad m&otilde;istavad, mis olukorras on praegu t&ouml;&ouml;andjad ja juhid? Kui palju on neil reserve ja ressursse, et varudest palgakulusid katta? M&otilde;lemal poolel on olukord keeruline.</p> <p>Mina soovitan avatud suhtlemist. Tuleb oma hirmudest r&auml;&auml;kida, sest juht ei pea olema imeinimene, kes v&otilde;tab kogu koorma enda kanda. H&auml;sti palju on vaja teha ebamugavaid otsuseid, mis kipuvad ka t&ouml;&ouml;moraali alla viima. Inimesed ei tea, kes on j&auml;rgmine koondatu. Tuleks omavahelisi suhteid hoida ja avatult r&auml;&auml;kida, millised on erinevad stsenaariumid. V&otilde;tta hirme maha ja selgitada ka seda, milliseks t&ouml;&ouml;tajate sissetulekud j&auml;rgnevatel kuudel v&otilde;iksid kujuneda ja mille poole firma p&uuml;&uuml;dleb.&ldquo;</p> <h2>Tegevusala m&otilde;jutas palgamuutust</h2> <p><strong>Palgainfo Agentuur koos CVKeskus.ee-ga k&uuml;sitles aprillis ligi 700 t&ouml;&ouml;andjat. Uuringust selgus, et 61% t&ouml;&ouml;andjatest polnud ajavahemikus veebruarist aprillini p&otilde;hipalka muutnud. 14% on neid t&otilde;stnud ja 25% langetanud. </strong>Rohkem oli p&otilde;hipalka t&otilde;stetud panganduses ja kindlustuses, riigiasutustes, tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja jaekaubanduses, kus see kasvas valdavalt <strong>5&ndash;10%</strong>.</p> <p>Uuringus osalenud majutuse, toitlustuse ja turismiettev&otilde;tetest oli t&ouml;&ouml;tajate p&otilde;hipalku langetanud 62% vastajatest. Rohkem oli p&otilde;hipalku v&auml;hendatud ka meedia ja ajakirjanduse, haldus- ja abitegevuste ning kultuuri, spordi, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, kus see oli valdavalt <strong>21&ndash;30%, seejuures </strong>mitmetes ettev&otilde;tetes ka suurem.</p> <p>L&auml;hikuudel (uuringu tegemise hetkel, ehk aprill&ndash;juuni) kavatses t&ouml;&ouml;tajate<strong> p&otilde;hipalku t&otilde;sta 5% t&ouml;&ouml;andjatest, kuid 16% plaanis hoopis v&auml;hendada</strong>. 53% seevastu ei kavatsenud p&otilde;hipalku muuta. 27% ei osanud &ouml;elda, mida nad ette v&otilde;tavad. Enamikus organisatsioonides puudutas p&otilde;hipalkade langus k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid, j&auml;&auml;des <strong>21&ndash;30% piiresse</strong>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/10kolmeriigivordlus.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-10kolmeriigivordlus.PNG" /></a></p> <p><b>Statista </b>avaldas 31. mail Saksamaal, &Uuml;hendkuningriikides ja Ameerika &Uuml;hendriikides korraldatud k&uuml;sitluse andmed, kuiv&otilde;rd on pandeemia m&otilde;jutanud viimase nelja n&auml;dala jooksul inimeste sissetulekuid. Selgus, et 41% Saksamaa, 48% &Uuml;hendkuningriikide ja 34% USA t&ouml;&ouml;tajatest on kaotanud 10-25% sissetulekutest.</p> <p>Seejuures on Saksamaal 29%, &Uuml;hendkuningriikides 19% ja USAs 20% t&ouml;&ouml;tajates v&auml;henenud teenistus 25-50%. T&auml;ielikult on sissetulekuta j&auml;&auml;nud aga 5% sakslastest, 7% inglastest ja 13% ameerikastest.<b></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2710Kas ja millal peaks töötaja oma rasedusest tööandjat teavitama?2020-07-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen rase. T&ouml;&ouml;andja r&auml;&auml;kis, et kui ettev&otilde;tte olukord ei parane, v&otilde;ib ta m&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad s&uuml;gisel koondada. Ma ei soovi t&ouml;&ouml;andjale oma rasedusest teada anda, kuid ei soovi ka t&ouml;&ouml;kohta kaotada. Kas ma pean t&ouml;&ouml;andjale &uuml;tlema, et olen rase, et ta mind koondada ei saaks?&nbsp;</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi ei ole t&ouml;&ouml;tajal kohustust oma t&ouml;&ouml;andjat rasedusest teavitada. Samuti ei ole s&auml;testatud, et millal peab t&ouml;&ouml;taja oma rasedusest t&ouml;&ouml;andjale teada andma. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;taja terviseandmed (sh rasedus) on eriliiki isikuandmed, otsustab t&ouml;&ouml;taja ise, kas ja millal t&ouml;&ouml;taja oma rasedusest t&ouml;&ouml;andjat teavitab. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjale teavitada oma rasedusest n&auml;iteks alles siis, kui ta j&auml;&auml;b rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele.&nbsp;</p> <p>Siiski on teatud juhtudel m&otilde;istlik, kui t&ouml;&ouml;taja annab t&ouml;&ouml;andjale oma rasedusest teada. N&auml;iteks on t&ouml;&ouml;andja kohustatud arsti v&otilde;i &auml;mmaemanda otsuses n&auml;idatud ajal andma vaba aega s&uuml;nnituseelseks l&auml;bivaatuseks, mis arvatakse t&ouml;&ouml;aja hulka. Kui t&ouml;&ouml;tajal on selline t&ouml;&ouml; (v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded), mida ta oma raseduse t&otilde;ttu teha ei tohi, v&auml;ljastab arst v&otilde;i &auml;mmaemand otsuse, kus tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimusi muuta. T&ouml;&ouml;andjal on kohustus seda otsust j&auml;rgida ning kergendada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimusi pole v&otilde;imalik muuta v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja ise kergemat t&ouml;&ouml;d vastu ei v&otilde;ta, j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;taja kuni rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse alguseni t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja koondada rasedat t&ouml;&ouml;tajat ega t&ouml;&ouml;tajat, kellel on &otilde;igus saada rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust, v&auml;lja arvatud juhul, kui t&ouml;&ouml;andja l&otilde;petab tegevuse v&otilde;i kuulutatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja pankrot (ka pankrotimenetluse l&otilde;petamine, pankrotti v&auml;lja kuulutamata, raugemise t&otilde;ttu). Sellist koondamise keeldu rakendatakse &uuml;ksnes juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on teavitanud t&ouml;&ouml;andjat oma rasedusest v&otilde;i rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusest enne &uuml;les&uuml;tlemisavalduse k&auml;ttesaamist v&otilde;i 14 kalendrip&auml;eva jooksul p&auml;rast seda.&nbsp;</p> <p>Seega, kuigi seadus ei n&auml;e ette kohustust t&ouml;&ouml;tajale, mille kohaselt ta peab t&ouml;&ouml;andjale oma rasedusest teada andma, siis otsustab t&ouml;&ouml;taja, kas ja millal oma rasedusest t&ouml;&ouml;andjale teada annab. Samas, kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi saada koondatud, peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja rasedusest olema teadlik. Kui t&ouml;&ouml;andja ei tea, et t&ouml;&ouml;taja on rase, ei ole tal v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;lepingu seaduse n&otilde;udeid j&auml;rgida.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2709Tööinspektsioon kutsub kandideerima „Hea töökeskkond 2020“ auhinnale2020-07-10<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon annab igal aastal v&auml;lja hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinda ettev&otilde;tetele, kus seatakse esikohale t&ouml;&ouml;tajate ohutus ning nende tervise hoidmine. Sel aastal on oodatud lisaks ka kogemuslood eriolukorra ajal ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisest.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on iga aastaga rohkem ettev&otilde;tteid, kes v&auml;&auml;rtustavad t&ouml;&ouml;ohutuskultuuri. &bdquo;Eriolukorras p&ouml;&ouml;rati t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;tervishoiule erakordselt suurt t&auml;helepanu, sest m&otilde;isteti selle olulisust ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkusele. Loodame siiralt, et saadud kogemus j&auml;tkub ka edaspidi ning n&auml;eme &uuml;ha s&uuml;steemsemat l&auml;henemist ohutule t&ouml;&ouml;tamisele ning tervise hoidmisele,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkonna tunnustusega soovime t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes on teinud enam kui seaduses esitatud n&otilde;uete t&auml;itmiseks vajalik ning kes v&otilde;iksid olla teistele eeskujuks,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnale on oodatud kandideerima ettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;keskkonna riske hinnatakse s&uuml;steemselt ning hindamisse kaasatakse ka t&ouml;&ouml;tajad. Samuti on isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimine loomulik osa t&ouml;&ouml;protsessist.&nbsp;Oodatud on ettev&otilde;tete kogemuslood hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel. Sel aastal palume kirjeldada ka v&auml;hemalt &uuml;hte head praktikat COVID-19 leviku t&otilde;kestamisel t&ouml;&ouml;keskkonnas, nt t&ouml;&ouml;protsessi ohutumaks muutmine, t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i kliente kaitsmine nakatumise eest, kaugt&ouml;&ouml; tegijate motiveerimine jmt.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon annab auhinda v&auml;lja kuuendat korda. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Eelmisel aastal v&otilde;itis suurettev&otilde;tete kategoorias Elisa Eesti AS ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias Insly O&Uuml;. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus, Bonava Eesti, Crystalsol, Tallinna Vesi, Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika, Baltic Oil Service ja Derivco Estonia.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kandideerimise t&auml;htaeg on <b>2. oktoober</b>. Tingimuste ning varasemate v&otilde;itjate kohta saab lugeda <a href="https://www.ti.ee/et/teavitustegevus-infomaterjalid/hea-tookeskkond-auhind" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.&nbsp;</p> <p>Pildil eelmise aasta v&otilde;itjate esindajad: v&auml;ikeettev&otilde;tte kategoorias oli v&otilde;itjaks&nbsp;tarkvaraettev&otilde;te&nbsp;Insly ning suurettev&otilde;tete&nbsp;kategoorias&nbsp;Elisa.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/2019 v&otilde;itjad.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-2019 v&otilde;itjad.jpg" /></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2707Kelle poole pöörduda, kui töötamise registri kanne ei ole õige?2020-07-09<p><em>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhend t&ouml;&ouml;suhetega kaasnevate T&ouml;&ouml;tamise registri kannetega seotud k&uuml;simuste lahendamiseks</em></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registri (T&Ouml;R) kannete &otilde;igsuse eest vastutab esmaj&auml;rjekorras t&ouml;&ouml;andja, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on just tema kohustus teha t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumise ehk t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise, t&ouml;&ouml;suhte peatumise (n&auml;iteks lapsehoolduspuhkuse ajaks v&otilde;i poolte kokkuleppel toimuva pikemaajalise tasustamata puhkuse ajaks) ning t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise kohta.</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registri kandega on seotud mitmed inimese jaoks oluliste &otilde;iguste tekkimised, sh &otilde;igus ravikindlustusele, &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele, aga ka &otilde;igus t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ennast t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta ja taotleda t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitisi. <strong>Oluline on, et t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine toimuks tegelikule p&otilde;hjusele vastaval alusel. Mitte k&otilde;ik t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise alused ei anna &otilde;igust eelnimetatud h&uuml;vedele.</strong> &Uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamise registri kanne neid &otilde;igusi ei taga, kuid koos teiste oluliste dokumentidega v&otilde;ib see olla m&auml;&auml;rava t&auml;htsusega.</p> <p>Paraku tekib elus olukordi, kui eba&otilde;ige T&Ouml;R kanne saab inimesele takistuseks n&auml;iteks seadusega etten&auml;htud h&uuml;vede ja sotsiaalse kaitse saamisel. Allj&auml;rgnevalt l&uuml;hike k&auml;itumisjuhis, kuidas sellistes olukordades tuleks k&auml;ituda ning kelle poole ja millises j&auml;rjekorras p&ouml;&ouml;rduda:</p> <h3>Inimene avastab, et t&ouml;&ouml;tamise registris on ta t&ouml;&ouml;tajana kirjas ettev&otilde;tte juures, kus ta kunagi t&ouml;&ouml;tanud ei ole ning ei ole ka muul moel seotud olnud.</h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing <a href="https://www.rik.ee/et/e-ariregister">https://www.rik.ee/et/e-ariregister</a>) ning n&otilde;uda kande kustutamist.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja on teinud omalt poolt k&otilde;ik pingutused t&ouml;&ouml;andja leidmiseks, kuid see ei ole &otilde;nnestunud, siis p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;taja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) poole kande l&otilde;petamiseks.&nbsp;MTA ametnik vaatab p&ouml;&ouml;rdumise l&auml;bi, p&uuml;&uuml;ab omalt poolt leida v&otilde;imalused T&Ouml;R kande parandamiseks (sh t&ouml;&ouml;andjal kanne teha) ning kui see ei &otilde;nnestu, siis saadab MTA ametnik t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdumise edasi T&ouml;&ouml;inspektsioonile e-posti aadressile <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>, et T&ouml;&ouml;inspektsioon saaks anda p&ouml;&ouml;rdujale vajalikud suunised edasisteks tegevusteks.</li> <li value="3">Kui korduvad p&ouml;&ouml;rdumised ettev&otilde;tte poole ei aita, siis tuleb inimesel p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a.T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist (<em>see n&otilde;ue on vajalik, kuigi teate, et t&ouml;&ouml;suhet ei ole kunagi olnud, et vaidlusorgan saaks tuvastada, et t&ouml;&ouml;suhet ei ole olnud</em>) ja<br /> b.T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis<ol style="list-style-type: lower-alpha;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</li> </ol></li> </ol> <p>&nbsp;<span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">T&ouml;&ouml;andja tegi t&ouml;&ouml;le asumise kohta kande, aga kustutas selle paari p&auml;eva p&auml;rast ja &uuml;tles, et t&ouml;&ouml;taja ei l&auml;binud katseaega ehk t&ouml;&ouml;leping on l&otilde;ppenud.</span></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registrist kande kustutamine v&otilde;i kande l&otilde;petatuks m&auml;rkimine ei l&otilde;peta t&ouml;&ouml;lepingulist suhet. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise tingimused tulenevad t&ouml;&ouml;lepingu seadusest. Suuliselt saab t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada ainult poolte kokkuleppel, muudel juhtudel ehk t&ouml;&ouml;lepingu korralisel v&otilde;i erakorralisel &uuml;les&uuml;tlemisel peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja andma teisele poolele kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (nt e-kirjaga) selgelt v&auml;ljendatud &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. Vaata t&auml;psemalt T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine">https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine</a></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja avastab, et T&Ouml;R-is on kanded ikkagi muutmata ehk korrektseid kandeid ei ole, siis:</p> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (see peaks ka endale alles j&auml;&auml;ma) t&ouml;&ouml;andja poole ning paluda kanne taastada ning teha korrektsed kanded, mis vastavad tegelikkusele ja on koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatuga.</li> </ol> <p style="margin-left: 36.0pt;"><span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! T&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkub kuni &uuml;ks v&otilde;i teine pool annab &uuml;les&uuml;tlemisavalduse!</strong></span></p> <ol> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub t&uuml;histatud kannet taastamast, siis tuleb t&ouml;&ouml;tajal k&auml;ia t&ouml;&ouml;l edasi ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;d v&otilde;i &ouml;elda ise t&ouml;&ouml;leping &uuml;les katseajal t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 86 lg 1 alusel, teatades 15 p&auml;eva ette.</li> <li value="3">Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;es, aga T&Ouml;R kannet ei ole, siis saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</li> </ol> <h3>T&ouml;&ouml;tajaga on s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;leping, kuid T&Ouml;R-is on t&ouml;&ouml;tamise aluse kohta kanne &bdquo;muu V&Otilde;S&ldquo;.</h3> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub v&auml;hemalt e-kirjaga t&ouml;&ouml;andja poole ning palub muuta T&Ouml;R kande korrektseks ehk tegelikkusele vastavaks.</li> </ol> <p><span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu!</strong></span> Kuni kolm kuud t&ouml;&ouml;tamise algusest saab t&ouml;&ouml;andja kandeid ise teha (seda siis nii, et t&ouml;&ouml;tamise algusest kolm kuud tagasiulatuvalt, samuti l&otilde;petamise kannet l&otilde;petamisest kolm kuud tagasiulatuvalt jne). Kui kande tegemisest on m&ouml;&ouml;das rohkem kui kolm kuud, peab t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rduma MTA poole autenditud kanalist (MTAst suhtluse rakenduse kaudu) v&otilde;i digiallkirjastatud avaldusega. T&ouml;&ouml;tamise registri kande muutmine (seal hulgas ka t&ouml;&ouml;tamise liigi muutmine) peab olema koosk&otilde;las TSDl deklareeritud v&auml;ljamakse liigiga.</p> <ol> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub kandemuudatuse tegemisest, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;suhte tuvastamist ja</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="3">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.&nbsp;</li> </ol> <h3>T&ouml;&ouml;leping on ammu l&otilde;petatud ja see on t&otilde;endatav ehk on olemas &uuml;les&uuml;tlemisavaldus, poolte kokkulepe vms., kuid T&Ouml;R-is j&auml;tkuvalt kehtiv t&ouml;&ouml;suhe ehk l&otilde;petamise kannet ei ole tehtud.&nbsp;</h3> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub v&auml;hemalt e-kirjaga t&ouml;&ouml;andja poole ning palub muuta T&Ouml;R kande korrektseks ehk tegelikkusele vastavaks.<br /> <br /> <strong><span class="node-text-color-red">T&auml;helepanu!</span></strong>&nbsp;Kuni kolm kuud t&ouml;&ouml;tamise algusest saab t&ouml;&ouml;andja kandeid ise teha (seda siis nii, et t&ouml;&ouml;tamise algusest kolm kuud tagasiulatuvalt, samuti l&otilde;petamise kannet l&otilde;petamisest kolm kuud tagasiulatuvalt jne). Kui kande tegemisest on m&ouml;&ouml;das rohkem kui kolm kuud, peab t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rduma MTA poole autenditud kanalist (MTAst suhtluse rakenduse kaudu) v&otilde;i digiallkirjastatud avaldusega. T&ouml;&ouml;tamise registri kande muutmine (seal hulgas ka t&ouml;&ouml;tamise liigi muutmine) peab olema koosk&otilde;las TSDl deklareeritud v&auml;ljamakse liigiga.<br /> &nbsp;</li> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;taja on teinud omalt poolt k&otilde;ik pingutused t&ouml;&ouml;andjaga suhtlemiseks, kuid see ei ole viinud T&Ouml;R kande parandamiseni, siis p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;taja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) poole kandemuudatuste tegemiseks.<br /> <br /> MTA ametnik vaatab p&ouml;&ouml;rdumise l&auml;bi, p&uuml;&uuml;ab omalt poolt leida v&otilde;imalused T&Ouml;R kande parandamiseks (sh t&ouml;&ouml;andjal kanne teha) ning kui see ei &otilde;nnestu, siis saadab MTA ametnik t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdumise edasi T&ouml;&ouml;inspektsioonile e-posti aadressile jurist@ti.ee, et T&ouml;&ouml;inspektsioon saaks anda p&ouml;&ouml;rdujale vajalikud suunised edasisteks tegevusteks.&nbsp;<br /> &nbsp;</li> </ol><ol> <li value="3">Kui endine t&ouml;&ouml;andja keeldub kandemuudatuse tegemisest, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</li> </ol> <h3><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">T&ouml;&ouml;suhe on ammu l&otilde;ppenud (pooled ei suhtle ega k&uuml;si/v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tamist), kuid t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist ei ole kuidagi vormistatud ja t&otilde;endid selle kohta puuduvad ning T&Ouml;R-is j&auml;tkuvalt kehtiv t&ouml;&ouml;suhe ehk l&otilde;petamise kannet ei ole tehtud.</span></h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing <a href="https://www.rik.ee/et/e-ariregister">https://www.rik.ee/et/e-ariregister</a>) ja teha ettepanek l&otilde;petada t&ouml;&ouml;leping poolte kokkuleppel. <span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! Kokkulepe eeldab teise poole n&otilde;ustumist ettepanekuga.</strong></span></li> <li value="2">Juhul kui ettev&otilde;te ei reageeri ehk ei vasta, ei muuda kannet, siis on j&auml;rgmine v&otilde;imalus saata t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 85 m&otilde;istes ehk n&ouml; omal soovil) v&otilde;i erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 v&otilde;i 3 alusel) e-kirjaga ning lisaks ka n&auml;iteks v&auml;&auml;rtkirjaga, et vajadusel oleks t&otilde;endatav, mis dokument ja kuhu toimetati ning kes ja millal selle vastu v&otilde;ttis.<br /> &nbsp;</li> </ol><ol> <li value="3">Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;tte toimetatud, kuid T&Ouml;R kannet ikkagi ei muudeta, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li value="3">T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja</li> <li value="4">T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li value="4">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li value="5">V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li value="6">J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.&nbsp;</li> </ol> <h3>Ettev&otilde;ttel olid majanduslikud raskused ja t&ouml;&ouml;andja leppis t&ouml;&ouml;tajatega kokku m&auml;&auml;ramata ajaga tasustamata puhkuses. Seej&auml;rel kadus ettev&otilde;tte juhatuse liige &auml;ra, kuid peagi ilmusid &Auml;riregistrisse juhatuse liikmetena t&auml;iesti v&otilde;&otilde;rad nimed. N&uuml;&uuml;d ei ole t&ouml;&ouml;d, aga kanded t&ouml;&ouml;lepingu kohta on registris ikka l&otilde;petamata.</h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing <a href="https://www.rik.ee/et/e-ariregister">https://www.rik.ee/et/e-ariregister</a>), kirjeldada olukorda ja k&uuml;sida, mis on uutel juhatusel liikmetel ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajatega kavas.<br /> <br /> Soovi korral v&otilde;ib teha kohe ka ettepaneku l&otilde;petada t&ouml;&ouml;leping n&auml;iteks poolte kokkuleppel. <span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! Kokkulepe eeldab teise poole n&otilde;ustumist ettepanekuga.</strong></span></li> <li>Juhul kui ettev&otilde;te ei reageeri ehk ei vasta, ei muuda kannet, siis on j&auml;rgmine v&otilde;imalus saata t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 85 m&otilde;istes ehk n&ouml; omal soovil) v&otilde;i erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 v&otilde;i 3 alusel) e-kirjaga ning lisaks ka n&auml;iteks v&auml;&auml;rtkirjaga, et vajadusel oleks t&otilde;endatav, mis dokument ja kuhu toimetati ning kes ja millal selle vastu v&otilde;ttis.<br /> &nbsp;</li> <li>Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;tte toimetatud, kuid T&Ouml;R kannet ikkagi ei muudeta, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> </li> <li>Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>T&ouml;&ouml;taja j&auml;i 2 aastat tagasi lapsehoolduspuhkusele. Vahepeal m&uuml;&uuml;di ettev&otilde;te maha uutele omanikele ja ettev&otilde;te on muutnud ka oma tegevusvaldkonda ning muutunud on ka juhatuse liikmed. T&ouml;&ouml;lepingut ei ole l&otilde;petatud, kanne t&ouml;&ouml;lepingu kohta on t&ouml;&ouml;tamise registris peatatud.</h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing https://www.rik.ee/et/e-ariregister), kirjeldada olukorda ja k&uuml;sida, mis on uutel juhatusel liikmetel kavas.<br /> <br /> T&ouml;&ouml;tajal peab endal ka selge olema, kas ta soovib t&ouml;&ouml;le naasta v&otilde;i ei ole tal enam ka endal t&ouml;&ouml;suhte vastu huvi. Soovi korral v&otilde;ib teha kohe ka ettepaneku l&otilde;petada t&ouml;&ouml;leping n&auml;iteks poolte kokkuleppel. <span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! Kokkulepe eeldab teise poole n&otilde;ustumist ettepanekuga.&nbsp;</strong></span><br /> &nbsp;</li> <li value="2">T&ouml;&ouml;tajal on sellises olukorras &otilde;igus teatada lapsehoolduspuhkuse l&otilde;petamisest ja t&ouml;&ouml;le asumisest konkreetse kuup&auml;evaga ette ning siis on ettev&otilde;te juba sunnitud otsustama, mida edasi teha. Kas v&otilde;imaldada senise t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmist, pakkuda uut t&ouml;&ouml;d v&otilde;i kasutada seaduslikke v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks. T&auml;psemalt vaata ka <a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/toosuhted/Kaitse-toolepingu-ylesytlemisel ">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamlehelt</a>.&nbsp;<br /> &nbsp;</li> <li value="3">Juhul kui ettev&otilde;te ei reageeri ka korduvatele e-kirjadele ning kirjadele m&otilde;istliku aja jooksul, so 2 n&auml;dalat viimasest kirjast. Siis on j&auml;rgmine v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajale &ouml;elda t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel seoses t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumisega, mis seisneb t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmisest keeldumises ja t&ouml;&ouml; mittev&otilde;imaldamises. Sellise avalduse tegemise eeldab, et eelnev lapsehoolduspuhkuse l&otilde;petamise teade ning t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmise n&otilde;ue on vaidluse korral t&ouml;&ouml;taja poolt t&otilde;endatav (st n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjale saadetud e-kirjad alles).<br /> <br /> &nbsp;</li> <li value="3">Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;tte toimetatud, kuid T&Ouml;R kannet ikkagi ei muudeta, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes<br /> <br /> a.&nbsp;T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.<br /> &nbsp;</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>T&ouml;&ouml;taja andis erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisavalduse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel, sest leidis, et t&ouml;&ouml;andja on oluliselt rikkunud t&ouml;&ouml;lepingut. T&ouml;&ouml;andja sellega ei n&otilde;ustu, kuid ta ei ole &uuml;les&uuml;tlemist vaidlustanud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis ega kohtus ja keeldub t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise kannet t&ouml;&ouml;tamise registris tegemast.</h3> <p>&nbsp;</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja saab juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu nt e-kirjaga, et kande tegemine t&ouml;&ouml;tamise registris on tema kohustus ning juhul, kui ta seda kohustust ei t&auml;ida, siis on t&ouml;&ouml;taja sunnitud p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse.<br /> &nbsp;</li> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;andja ka korduvale t&auml;helepanu juhtimisele ei reageeri, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="3">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>Ettev&otilde;ttel oli ainult &uuml;ks juhatuse liige ja ainuosanik, kes suri kaks kuud tagasi. &Auml;ri&uuml;hingu tegevus on sisuliselt seiskunud, kolmele t&ouml;&ouml;tajale keegi t&ouml;&ouml;d ei anna ning iseseisvalt nad volituste puudumise t&otilde;ttu midagi teha ei saa. T&ouml;&ouml;tamise registris on kehtiv t&ouml;&ouml;lepingu kanne. Mis saab edasi?</h3> <p>&nbsp;</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda notari poole, et saada informatsiooni v&otilde;imaliku p&auml;rija koha ning kui see info on saadud, siis p&ouml;&ouml;rduda juba tema poole, et saada teavet ettev&otilde;tte tuleviku kohta.</li> <li>V&otilde;imalus on ka oodata kuni p&auml;rand avaneb, et seej&auml;rel saada selgust, kas ja kes ettev&otilde;tte tegevuse &uuml;le v&otilde;tab.</li> <li>Kuna t&ouml;&ouml;d ei ole ning t&ouml;&ouml;suhe on juriidilise isikuga, siis on v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 lg 2 alusel, saates vastavasisulisele &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile.</li> <li>Kui &uuml;les&uuml;lemisavaldus on ettev&otilde;ttesse kohale toimetatud ning see on tulevikus vjadusel t&otilde;endatav, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="5">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>Ettev&otilde;tte ainus juhatuse liige, kellel on volitused toimingute tegemiseks, on v&auml;lismaal kinnipidamisasustuses. Ettev&otilde;tte tegevus j&auml;tkub osaliselt, kuid keegi ei tea, kauaks juhatuse liige &auml;ra j&auml;&auml;b v&otilde;i mis edasi saab. Kes l&otilde;petab t&ouml;&ouml;tamise registrist t&ouml;&ouml;lepingu kande?</h3> <ol> <li>T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks peab olema seaduslik alus ehk pelgalt juhatuse liikme vangistuse t&otilde;ttu veel t&ouml;&ouml;suhe ei l&otilde;pe. T&auml;psemalt t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisest vaata T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine">https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine</a></li> <li value="2">T&ouml;&ouml;tamise registri kannete tegemise, muutmise ja l&otilde;petamise kohustus on t&ouml;&ouml;andjal. Kui t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine on seaduse n&otilde;uete kohaselt toimunud, siis peab t&ouml;&ouml;andja esindaja tegema ka l&otilde;petamise kande.</li> <li value="3">Juhul, kui kellelgi peale juhatuse liikme T&Ouml;R-s kande muutmise &otilde;igust ettev&otilde;ttese antud ei ole ning hetkel ka volitust ka keegi anda ei saa, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol> <p style="margin-left: 54.0pt;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 54.0pt;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p style="margin-left: 54.0pt;">&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2706Kuidas toimub Eestisse saabuvate võõrtöötajate koroonatestimine 2020-07-09<div class="article__html"> <p><strong>Kui t&ouml;&ouml;taja saabub isolatsioonin&otilde;udega riigist, siis peab ta Eestisse j&otilde;udes j&auml;&auml;ma kaheks n&auml;dalaks karantiini, enne kui t&ouml;&ouml;le saab asuda. Kas see t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab talle leidma majutuse kindlal aadressil?</strong></p> </div> <div class="article__html"> <p>Kutsuja ehk siis t&ouml;&ouml;andja peab koos t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi arutama, kuidas olukord lahendatakse. Kas t&ouml;&ouml;tajal on endal majutuskoht v&otilde;i tagab selle t&ouml;&ouml;andja, kes on ta Eestisse t&ouml;&ouml;le kutsunud. Tegemist ei ole etten&auml;gematu olukorraga, vaid t&ouml;&ouml;suhte m&otilde;lemale poolele arusaadava ja t&auml;na juba ka ette planeeritava olukorraga. L&auml;bir&auml;&auml;kimised ja kokkulepped selles k&uuml;simuses on kindlasti v&otilde;imalikud.</p> </div> <div class="article__html"> <p>Oluline on, et seoses karantiiniga ei tekiks t&ouml;&ouml;tajale n&ouml; v&otilde;lg (majutuse ja toitlustuse eest karantiini ajal) ehk ei esineks t&ouml;&ouml;taja teadlikku &auml;rakasutamist t&ouml;&ouml;andja poolt. Kindlasti tuleb t&ouml;&ouml;andjal eraldi j&auml;rgida kolmandatest riikidest tulevate t&ouml;&ouml;tajatega seotud n&otilde;udeid ja&nbsp;kohustusi.</p> </div> <div class="article__html"> <p>Karantiin ei v&auml;lista kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalust.</p> </div> <div class="article__html"> <p><strong>Kas isolatsioonis viibiva t&ouml;&ouml;taja s&ouml;&ouml;gi, h&uuml;gieenitarvikute ja muu eest peab ta ise hoolitsema v&otilde;i kompenseerib selle t&ouml;&ouml;andja?</strong></p> </div> <div class="article__html"> <p>V&auml;lismaalasest t&ouml;&ouml;taja puhul on see l&auml;bir&auml;&auml;kimiste ja kokkulepete k&uuml;simus, kuidas inimese toitlustamine karantiini perioodil korraldatakse.</p> <p>Artiklit koos teiste asutuste kommentaaridega saab lugeda <a href="https://maaleht.delfi.ee/uudised/puust-ja-punaseks-kuidas-toimub-eestisse-saabuvate-voortootajate-koroonatestimine?id=90392773" target="_blank">Maalehest</a>.</p> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2705Tööinspektsioon: kontrollitud ehitusplatsidest üheksal olid täidetud kõik ohutusnõuded2020-07-08<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust 58 ehitusplatsil, kus tuvastati 47 rikkumist. K&otilde;ik oli korras &uuml;heksal ehitusplatsil.</b>&nbsp;</p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, millele T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rab k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu. Ehitussektoris toimunud peamiseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjustajaks on olnud k&otilde;rgustest kukkumine. Pea k&otilde;iki neid &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik olnud &auml;ra hoida, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja oleks suurema t&otilde;sidusega suhtunud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel ohutuse tagamisse.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ehitusplatse Harju-, L&auml;&auml;ne-, P&auml;rnu-, P&otilde;lva-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja V&otilde;rumaal. Kontrolliti t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomiat, t&ouml;&ouml;vahendite, redelite ja tellingute korrasolu, isikukaitsevahendeid, t&ouml;&ouml;d katustel ning dokumentatsiooni.&nbsp;</p> <p>Enim probleeme tuvastasid t&ouml;&ouml;inspektorid kaitsepiiretega lahtiste avade ja treppide ees ning tellingute korrasoluga. Paljudel tellingutel puudusid osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult kaitsepiirded, vahepiirded v&otilde;i alumised kaitsepiirded. Kontrollitud ehitust&otilde;stukid vastasid k&otilde;ik n&otilde;uetele. V&auml;henenud on redelite korrasoleku ja kasutamisega seotud rikkumiste arv.&nbsp;</p> <p>J&auml;tkuvalt probleemne on olukord isikukaitsevahenditega. Kolmandikul objektidest ei olnud t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastatud kukkumiskaitsevahendeid. Ainult kahel objektil olid korras ohutusv&ouml;&ouml;d, turvarakmed, ohutustrossid ja &ndash;k&ouml;ied. Endiselt on probleemne kaitsekiivri kasutamine. Kiivrid on k&uuml;ll v&auml;ljastatud, aga neid ei taheta kanda, sest neil pole l&otilde;uarihma ja kummardades kukub see peast &auml;ra. M&otilde;istlik oleks t&ouml;&ouml;andjatel soetada kohe korralikud kiivrid. Katuset&ouml;id teostati k&uuml;lastatud objektidel v&auml;he, ent pea pooltel neist avastati rikkumised. Ehitusobjektide t&ouml;&ouml;ohutusplaanid olid koostatud ja ajakohastatud ning enamasti oli neid ka t&ouml;&ouml;tajatele tutvustatud.&nbsp;</p> <p>Ilma &uuml;hegi rikkumiseta avastasime 9 ehitusobjekti, neist Harjumaal 2 (Vanalinna ehitus O&Uuml; ja RVO Ehitus O&Uuml;); L&auml;&auml;nemaal 1 (ABB Power Grids Estonia AS); P&otilde;lvamaal 2 (AMARK EHITUS O&Uuml;; Nordecon Betoon O&Uuml;), Raplamaal 1 (AS TREV-2 Grupp); Tartumaal 2 (KRC Ehitus O&Uuml;; O&Uuml; Energia ja Ehitus); Valgamaal 1 (Embach Ehitus O&Uuml;).&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2702Gaabriel Tavitsa loeng „Töösuhetest eriolukorrajärgselt – mida peaksime teadma?“2020-07-07<ul>11. juuni toimus&nbsp;sotsiaal&otilde;iguse professori Gaabriel Tavitsa loeng&nbsp;&bdquo;T&ouml;&ouml;suhetest eriolukorraj&auml;rgselt &ndash; mida peaksime teadma?&ldquo;</ul> <p>Eriolukord on Eestis l&otilde;ppenud, kuid selle m&otilde;jud t&ouml;&ouml;suhetele (t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja &otilde;igustele) veel j&auml;tkuvad. Loengus anal&uuml;&uuml;sime, mis muutusi t&otilde;i eriolukord t&ouml;&ouml;suhetesse ning missugused m&otilde;jud t&ouml;&ouml;suhetes kestavad ka p&auml;rast eriolukorra l&otilde;ppemist.</p> <p><a href="https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_Zjk5ZTc5OGMtMjhlZS00ZTFmLWFlYWMtMTM5Y2IzNzc1ZWY2%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%226d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0%22%2c%22Oid%22%3a%22deb538e2-a4f9-4ff9-b04a-fed170bd9167%22%2c%22IsBroadcastMeeting%22%3atrue%7d">Loengu &uuml;lekande link</a></p> <p><a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/sh/professor_gaabriel_tavitsa_veebiloeng_eriolukorra_jargsetest_toosuhetest.pdf">Loengu slaidid</a></p> <p><a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/sh/professor_gaabriel_tavits_vastused_veebiloengu_kusimustele.pdf">Loengus esitatud k&uuml;simuste vastused</a>&nbsp;</p> <p>Allikas ja foto: <a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/et/sisseastumine/avalikud-loengud-2020" target="_blank">Tartu &Uuml;likool</a></p> <p><a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/sh/professor_gaabriel_tavits_vastused_veebiloengu_kusimustele.pdf"></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2701Kuidas tohivad suvemalevlased maasikaid korjata?2020-07-06<p><b>Lugeja k&uuml;sib: minu 16aastane t&uuml;tar on sel aastal esimest korda malevas. Nad saadeti maasikaid korjama. Eile telefonis &uuml;tles ta, et nad korjavad maasikaid k&otilde;huli lavatsil olles. Kas nii noored lapsed v&otilde;ivad sedasi korjata, kael j&auml;&auml;b ju kangeks?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Kerttu Sepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;inspektor:</i></b> Maasikate korjamine ning muud sarnased p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;d on lastele ja noortele sobilikud, kuid siin tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada nii laste vanuse kui t&ouml;&ouml;korraldusega. Lavatsil olles ei tohi maasikaid korjata alla 15aastased. Vanemate laste ja noorte puhul tuleb t&ouml;id korraldades mitu asjaolu l&auml;bi m&otilde;telda. Esiteks, kui kiiresti liigub lavatsit vedav traktor? Masin tohib liikuda nii kiiresti, kui aeglane on lavatsi k&otilde;ige aeglasem korjaja. Lapsed peavad teadma, et kui nad &uuml;tlevad stopp, j&auml;&auml;b traktor kohe seisma. Teiseks, puhkepause tuleb teha iga tunni j&auml;rel, et lapsed saaksid end sirutada, juua vett, k&auml;ia tualetis jmt. Kolmandaks tuleb l&auml;bi m&otilde;telda, kuidas teisaldatakse t&auml;is korjatud maasikakastid, et noored liiga raskeid asju t&otilde;stma ei peaks.&nbsp;</p> <p>Oleme sel suvel saanud m&otilde;ned vihjed lavatsilt maasikate korjamise kohta. Seniste kontrollide k&auml;igus oleme aga n&auml;inud, et noorte vajadustega on t&otilde;esti arvestatud. Ka noored ise &uuml;tlevad, et k&auml;sikorje on nende jaoks raskem, kuna t&ouml;&ouml;tada tuleb pidevas sundasendis (kummargil), otsese p&auml;ikese k&auml;es ning maasikaaluseid tuleb teisaldada (kuni 5 kg). Lavatsi peal aga ei paista p&auml;ike otse peale ning &otilde;huvahetus on hea. Samuti ei pea t&otilde;stma raskeid kaste, kuna lavatsil on t&auml;isealine korrapidaja, kes kaste t&otilde;stab.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele paneme s&uuml;damele, et kui olete t&ouml;&ouml;korralduse noortest l&auml;htuvalt l&auml;bi m&otilde;elnud, juhendage kindlasti noori, et nad oskaksid ohutult t&ouml;&ouml;d teha ning ei pingutaks &uuml;le. Kutsume ka vanemaid &uuml;les hoolega j&auml;lgima, kas t&ouml;&ouml; on teie lapsele sobiv &ndash; teie teate oma last k&otilde;ige paremini. Meie &uuml;hine soov on, et esimene t&ouml;&ouml;kogemus oleks heaks alguseks pikale ja ohutule t&ouml;&ouml;elule.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2700Arvamuslugu: Tervist ohustab nutisõltuvus2020-07-03<p><b>Pole enam suurt vahet, t&ouml;&ouml;tad kontoris v&otilde;i tehases ― t&ouml;&ouml;tervisega seotud probleemid on samad ja seotud eelk&otilde;ige nutiseadmetega. Vaevusi saaks iga&uuml;ks ennetada, kui oleks rohkem teadlikkust ja tahet, sest v&otilde;imalused on olemas.</b>&nbsp;</p> <p><b>Toomas P&otilde;ld, Qvalitas Arstikeskuse AS peaarst:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoid on muutunud ajaga ainult paremaks. Liinit&ouml;&ouml;l tehakse kindlaid pause ja kui saab, pannakse liin &uuml;ldse kinni. Kui see pole v&otilde;imalik, siis asendab liinijuht t&ouml;&ouml;tajaid, kes s&otilde;na otseses m&otilde;ttes suunatakse puhkepausiks puhketuppa. &Otilde;mblusfirmades korraldatakse &uuml;le&uuml;ldist v&otilde;imlemist: koos tehakse f&uuml;sioterapeudi ette n&auml;idatud ja eelnevalt salvestatud harjutusi. Aastatega on t&ouml;&ouml;stusv&otilde;imlemine muutunud m&auml;rksa paremaks, aga on n&auml;ha, et 50-60aastased on laisad ega viitsi harjutusi eriti teha. Samas on selles eas inimeste lihaskond paremini arenenud kui 20aastastel, kes on k&uuml;ll ise aktiivsemad, aga k&otilde;ik nende lihastegrupid on halvemini arenenud. Koolist tulles pole neil korralikult treenitud r&uuml;hti hoidvaid lihaseid ega korsettlihaseid. Silma j&auml;&auml;b, et 20aastaste probleemiks on ka &uuml;lekaalulisus, mida varem nii palju ei esinenud.</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond on isikukaitsevahenditest v&otilde;rdlemisi teadlik: m&uuml;rakeskkonnas ei alustagi nad enne t&ouml;&ouml;d, kui neile pole antud k&otilde;rvaklappe v&otilde;i kaitsemaski, kui t&ouml;&ouml;tatakse n&auml;iteks kemikaalidega.</p> <p>50-60aastaste p&otilde;lvkond on omal ajal saanud kuulmiskahjustused ja &uuml;lepinge ega viitsi probleemiga eriti tegeleda. Kui sundliigutuste t&otilde;ttu tekib lihasv&auml;simus, siis pigem v&otilde;etakse haigusleht ja loodetakse, et massaaž muudab olukorra paremaks, aga nii see ei ole.</p> <p>Teeme p&auml;ris palju selgitust&ouml;&ouml;d, et inimesed m&otilde;istaksid: vaid v&otilde;imlemine parandab piirkondlikku verevarustust, mitte mudimine v&otilde;i massaaž kui passiivne tegevus. See k&uuml;ll natuke parandab vereringet probleemses piirkonnas, aga funktsiooni ei paranda. Pealegi &auml;geda seljavalu korral ei tohiks &uuml;ldse massaaži teha, aga inimesed pole sellest teadlikud.&nbsp;</p> <p><b>Moodsa aja vaevused</b></p> <p>Meil on tekkinud p&auml;ris palju valgekraesid ja kontoriinimesi, kellel ilmnevad hoopis uued vaevused: karpaalkanali s&uuml;ndroom ehk &bdquo;hiirek&auml;si&ldquo; ja v&auml;ga palju esineb l&uuml;lisamba k&otilde;verusi. See t&auml;hendab, et inimene on kaua aega istunud valesti ehk k&otilde;veralt, ennast j&auml;lgimata. L&uuml;lisammast hoidev lihaskorsett on n&otilde;rgalt arenenud ja teatud lihasgruppide &uuml;lepinge t&otilde;ttu kaasnevad tulevikus teistsugused h&auml;dad.</p> <p>P&auml;ris paljud firmad tellivad ergonoomi, kes vaatab ja soovitab, kuidas v&otilde;iks t&ouml;&ouml;asendit paremaks muuta v&otilde;i vahetada, aga enamasti j&auml;rgitakse soovitusi paar n&auml;dalat. Seej&auml;rel l&auml;heb k&otilde;ik vanaviisi edasi, mis n&auml;itab t&uuml;&uuml;pilist t&ouml;&ouml;tajate suhtumist.</p> <p>Samas on &uuml;ldine arusaam, et on vaja prof&uuml;laktiliselt oma tervist kontriollida, muutunud. Inimesed on v&auml;ga rahul, et neile tehakse t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti juures uuringuid, mida perearst ei paku ― n&auml;iteks &uuml;ldvere- v&otilde;i D-vitamiini anal&uuml;&uuml;si ja s&otilde;ltuvalt riskifaktoritest kopsur&ouml;ntgenit jms, millest on palju kasu.</p> <p>Vaimne pinge t&ouml;&ouml;kohtades on t&otilde;usnud. Iga neljas-viies inimene &uuml;tleb, et tal on raske ja ta tahaks paremini hakkama saada, kuid ei m&otilde;ista t&auml;pselt, milles viga seisneb. Meie kasutame Kopenhaagenis v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud t&ouml;&ouml;stressi k&uuml;simustikku, kus on 147 k&uuml;simust, mille saab enne arsti juurde tulekut vastata. K&uuml;simustik jaguneb viide plokki ja annab vastajale kohe tagasisidet, on tal t&ouml;&ouml;stress, l&auml;bip&otilde;lemise oht v&otilde;i isikliku eluga seotud probleemid. Tulemusi saab t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures arutada ja vajadusel suuname me inimese ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule.</p> <p>Rohkem ongi esile tulnud vaimsed probleemid, mida varem ei pandud samav&otilde;rd palju t&auml;hele ega tegeletud nendega. Iga aastaga on vaimseid vaevusi lisandunud. P&auml;ris paljude osaline t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ongi seotud vaimsete aspektidega, mida ilmneb eriti v&auml;iksemates kohtades elavatel ja v&auml;hem haritud inimestel, kes ei saa oma igap&auml;evaeluga hakkama ja vajavad tuge.</p> <p>Tervisekontrolli hinnatakse aina enam ja &uuml;ha rohkem asutusi tahavad oma t&ouml;&ouml;tajatele boonusena pakkuda t&auml;iendavaid terviseuuringuid. Kui inimene saab n&auml;iteks 50aastaseks, siis kingitakse talle terviseaudit, kus tehakse p&otilde;hjalikumad uuringud ja koormustestid. Tervist v&auml;&auml;rtustatakse varasemast rohkem.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>V&auml;ljendusoskus on v&auml;henenud</b></p> <p>Nutiseadmed on nagu nakkushaigus, millest eelk&otilde;ige kontoriinimesed ei eemaldu. Juba koolist tulles on neil &bdquo;nutikael&ldquo; ― pea on kogu aeg alla surutud, mis lisab l&uuml;lisambale &uuml;ksjagu suurt koormust. Puhkepauside ajal, mil v&otilde;iks vaadata kaugele, seda ei tehta. Mobiiltelefon on haaranud ka 50-60aastaseid &ndash; vabal hetkel on k&otilde;ik ninapidi telefonis. Koolituste kohvipauside ajal ei joosta enam kohvitassi j&auml;rele nagu varem, vaid k&otilde;igepealt vaadatakse mobiiltelefonis toimuvat ja kui aega &uuml;le j&auml;&auml;b, siis v&otilde;etakse tass kohvi. Ei t&otilde;usta p&uuml;sti ega jalutata.</p> <p>Mobiiltelefon tekitab inimeses &auml;revust, sest tal on tunne ― kogu aeg peab midagi vaatama ja kontrollima. Tegelikult pole &uuml;htegi nii kiiret asja, millele peaks kohe reageerima.</p> <p>Kuuldes telefonis s&otilde;numipiiksu ja saamata vaadata, mis see on, siis ei suuda inimene keskenduda ega s&uuml;veneda. Tekib &auml;revus ja p&uuml;&uuml;takse laua all oma telefoni vaadata jne. Samas me n&auml;eme, et inimestevaheline suhtlus on v&auml;henenud ja noorte v&auml;ljendusoskus kidakeelsemaks muutunud. Antakse l&uuml;hikesi vastuseid. Kui me palume kirjeldada oma tervislikku seisundit, siis vastatakse: &bdquo;Peavalu.&ldquo;, &bdquo;Jalavalu.&ldquo;, &bdquo;&Uuml;ks liiges valutab.&ldquo;.&ldquo; T&auml;islausetega ei vastata ja oma olukorrast ei jutustata, vaid suheldakse lakooniliselt nagu s&otilde;numites. Inimesed ei oskagi enam ennast korralikult v&auml;ljendada.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiuprobleemid muutuvad</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stuse automatiseerimise ja robotiseerimise t&otilde;ttu varasemad &uuml;lekoormushaigused taanduvad ja pigem ilmnevad sealgi kontorit&ouml;&ouml;tajatele omased haigused nagu l&uuml;lisamba k&otilde;verused, v&auml;simus, &bdquo;nutikael&ldquo; ja &bdquo;hiirek&auml;si&ldquo;.</p> <p>Kui varem t&ouml;&ouml;tasid kaevandustes suured tugevad mehed, kes pidid t&ouml;&ouml;tama raskete puuride ja masinatega, siis n&uuml;&uuml;d on ametis kiitsakad poisid, kes on m&auml;nginud arvutim&auml;nge ja oskavad neid kasutada. Suured puurimismasinad asuvad neist mitmek&uuml;mne meetri kaugusel ja noormees puldiga nurga taga manipuleerib nendega. Ka kaevanuses pole enam oluline f&uuml;&uuml;siline j&otilde;ud, vaid konsooli juhtimisoskus. Seet&otilde;ttu ei saa lapsi ja noori ka nutiseadmetest eemal hoida, sest edaspidi poleks nad enam t&ouml;&ouml;turul konkurentsiv&otilde;imelised, kui nad ei valda arvutitehnikat v&otilde;i arvutim&auml;ngude pulte.</p> <p>Samas tuleks t&otilde;sta nutis&otilde;ltlaste teadlikkust, sest soovituste andmisest pole kasu. Oleme koostanud flaiereid, andnud neid kaasa, aga leiame need kas koridori pingilt v&otilde;i pr&uuml;gikastist.</p> <p>Nutis&otilde;ltuvus on t&otilde;sine probleem, sest m&otilde;ned inimesed ei suuda isegi arstikabinetis telefonist loobuda ja peavad seda n&auml;ppima, mis on &uuml;ks &auml;revush&auml;ire p&otilde;hjustest. &Otilde;nneks pole seesuguseid inimesi veel v&auml;ga palju.</p> <p>Lisandunud nutikell tekitab &auml;revust veel enam &ndash; kui varem tuli signaal taskusse, siis n&uuml;&uuml;d n&auml;eb ta seda k&auml;e pealt ja tahaks teada, mis seal on. Kasu on nutikellast aga nii palju, et aktiivsusmonitori t&otilde;ttu j&auml;lgitakse, mitu sammu p&auml;eva jooksul tehakse v&otilde;i palju kaloreid kulutatakse. Kuigi puudub teaduslik p&otilde;hjendus, et peaks k&auml;ima 10 000 sammu, siis seda hasardist j&auml;rgitakse ja j&auml;rgitakse, mis on j&auml;llegi hea.</p> <p>Foto ja tekst: Tiina Lang</p> <p><a href="/UserFiles/TI brozhyyrid/nutikael A4.pdf" title="nutikael A4.pdf (2.8 MiB)">Laadi alla T&ouml;&ouml;inspektsiooni Nutikaela plakat.</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2698Uued väljakutsed eriolukorra ajal ja järel - iga päev on uus väljakutse2020-07-02<p><b>&rdquo;&Uuml;hiskond on t&ouml;&ouml;d, mis meid toidavad, muutnud p&otilde;lastusv&auml;&auml;rseks ja madalaks, kuid tuleb iseendas murda ps&uuml;hholoogiline barj&auml;&auml;r ja minna lihtsale t&ouml;&ouml;le, et &auml;ra elada,&rdquo; s&otilde;nab kolmekordse k&otilde;rgharidusega v&auml;ikeettev&otilde;tja Riina Luik (58), kes t&ouml;&ouml;tab ajutiselt klienditeenindajana.</b></p> <p>Eriolukord t&auml;hendas, et &uuml;le&ouml;&ouml; kadus reisikorraldajast ettev&otilde;tjal <b>Riina Luigel</b> t&ouml;&ouml; ja teenistus, kuid tekkisid &auml;ra j&auml;&auml;nud reiside t&otilde;ttu klientidele raha tagasimaksmise kohustused. Kuna v&auml;ike reisifirma, mille Riina oli loonud soovist teha t&ouml;&ouml;d, mis t&otilde;esti meeldib, polnud piisavalt kasumlik, t&ouml;&ouml;tas naine ujumistreenerina ehk k&auml;is lisaks palgat&ouml;&ouml;l. Ent ka ujulad suleti ja treeningud l&otilde;petati.</p> <p>&rdquo;Sarnaselt paljude mikroettev&otilde;tjatega olen ma olukorras, kus ma mingisugust riigiabi ei saa. Pakutakse 4%-list laenu, aga see ei ole abi, sest laen tuleb tagasi maksta,&rdquo; s&otilde;nab ta, selgitades t&auml;psemalt reisikorraldusega seotud majanduslikke aspekte ja kindlustusfirma 45 000 eurost garantiipoliisi kohustust. N&otilde;utud omavastutuse osaks on Riina elumaja, millele on seatud h&uuml;poteek. Kui ta ootamatult tekkinud kohustusi h&uuml;vitada ei suuda, on kodu ohus. Riina oli sattunud suluseisu. &rdquo;M&otilde;istsin, et mul tuleb kibekiiresti t&ouml;&ouml; leida,&rdquo; s&otilde;nab naine, kel pole kommet halada, vaid lahendusi otsida.</p> <p>Oma aeda &uuml;mber kujundades uuris ta, kus m&uuml;&uuml;akse k&otilde;ige soodsamalt mult&scaron;i. Aianduskeskuse Hansaplant lehel m&auml;rkas ta t&ouml;&ouml;kuulutust, kus vajati abit&ouml;&ouml;list. &rdquo;Helistasin ja k&uuml;sisin, on see t&otilde;sine pakkumine? Kuna olen teinud aiareise Inglismaale, Madalmaadesse jms ja &uuml;le 25 aasta ise aeda pidanud, siis on mul ka kompetentsi,&rdquo; s&otilde;nab Riina, olles &uuml;li&otilde;nnelik, et teda Hansaplanti klienditeenindajana t&ouml;&ouml;le v&otilde;eti. &rdquo;Lisaks saan normaalset palka.&rdquo;</p> <p>Oma rahulolu ja r&otilde;&otilde;mu v&auml;ljendab ta korduvalt, kuigi v&auml;ntab jalgrattaga t&ouml;&ouml;le nii vihmas kui p&auml;ikeses iga p&auml;ev 16 kilomeetrit, sest autot tal ei ole. &rdquo;See-eest olen v&auml;ga heas f&uuml;&uuml;silises vormis,&rdquo; naerab Riina, kelle t&ouml;&ouml;gi n&otilde;uab suurt f&uuml;&uuml;silist vastupidamist ― suvel k&uuml;mme ja pool tundi j&auml;rjest jalgadel ning aktiivses tegevuses.</p> <p>&rdquo;Olen m&uuml;&uuml;ja, konsultant, taimede eest hoolitseja ja v&auml;ljapaneku eest vastutaja,&rdquo; loetleb Riina t&ouml;&ouml;&uuml;leesandeid, tundes end v&otilde;rdv&auml;&auml;rsena k&otilde;ikide teiste t&ouml;&ouml;tajatega, kellede seas on mitmete elualade esindajaid: &otilde;petajaid, muusikuid ja teisi loovinimesi... Kuigi t&ouml;&ouml; aianduskeskuses on f&uuml;&uuml;siliselt v&auml;ga raske, siis annab tohutult palju esteetiliselt ja emotsionaalselt tagasi.</p> <p>&rdquo;Hea on, et saan rakendada oma aiapidajana saadud teadmisi. Ja kui palju ma aianduskeskuses t&ouml;&ouml;tades ise iga p&auml;ev &otilde;pin ning olen targemaks saanud,&rdquo; &otilde;hkab Riina, keda v&auml;ga huvitab teda &uuml;mbritsev info. &rdquo;N&auml;en selles k&otilde;iges vaid positiivset. T&ouml;&ouml;lt tulles panen ukse kinni, mul ei ole &uuml;htegi t&ouml;&ouml;m&otilde;tet peas. K&otilde;ik mu eelnevad t&ouml;&ouml;d on keerelnud peas 24/7: &uuml;ks kontseptsioon, teine kontseptsioon... Koju tulles olen n&uuml;&uuml;d t&auml;iesti enda p&auml;ralt. Sellel t&ouml;&ouml;l on oma suured v&otilde;lud, aga 58aastaselt ei ole lihtne sellise f&uuml;&uuml;silise koormusega t&ouml;&ouml;le hakata.&rdquo;</p> <p>Esialgu kavatseb Riina aianduskeskuses t&ouml;&ouml;tada augusti l&otilde;puni, et septembrist j&auml;tkata taas ujumistreenerina ja loodetavasti j&auml;tkuvad reisidki.</p> <p><b>Vaja on m&otilde;tteviisi muutust</b></p> <p>Kui olla endine ajakirjanik v&otilde;i reisifirma omanik, siis aianduskeskuses kohtub ta tihtilugu nendesamade klientidega, kellega on varem teises rollis kokku puutunud. &rdquo;Mis n&auml;oga ma neile inimestele otsa vaatan? Selle n&auml;oga, et iga t&ouml;&ouml; on austusv&auml;&auml;rne,&rdquo; pahvatab Riina. &rdquo;Kui kogu aeg r&auml;&auml;gitakse sellest, et k&otilde;ik muutub ja meie peame muutuma, olema paindlikud ning k&auml;ituma targalt, kuid enamikule inimestest k&auml;ib see &uuml;lesanne &uuml;le j&otilde;u.&rdquo; J&auml;tkata tahetakse samas vaimus nagu enne. &rdquo;Ent ka ilma koroonakriisita ei saa mitte miski j&auml;tkuda nii nagu eile. Iga p&auml;ev on mingil moel v&auml;ljakutse. Tuleb iseendas murda ps&uuml;hholoogiline barj&auml;&auml;r minna lihtsale t&ouml;&ouml;le, et &auml;ra elada ja mitte kaotada oma kodu ning mugavusi... &Uuml;hiskond on t&ouml;&ouml;d, mis meid tegelikult toidavad, muutnud p&otilde;lastusv&auml;&auml;rseks, madalaks ja ebaprestiižseks.&rdquo;</p> <p>Enamik ei suuda teha otsust minna lihtsale t&ouml;&ouml;le, et endiselt elada oma kodus ja mitte loobuda oma autost, kui see on h&auml;davajalik. Sellise p&ouml;&ouml;rde tekitab elu ja surma k&uuml;simus. &rdquo;&Uuml;hiskond on need t&ouml;&ouml;d madaldanud astmele, mis ei ole justkui lugupidamist v&auml;&auml;rt. See on suurim probleem,&rdquo; leiab Riina, kellele t&ouml;&ouml; tegemine on elementaarne. &rdquo;Kui ma poleks saanud aianduskeskusesse, siis oleksin l&auml;inud t&ouml;&ouml;le haiglasse, sest mul on meditsiini&otilde;e kutse ka. Olen l&otilde;petanud Tallinna Tervishoiuk&otilde;rgkooli &ndash; sealt sain oma esimese diplomi. Tallinna &Uuml;likooli l&otilde;petasin kehalise kasvatuse &otilde;petajana ja Tartu &Uuml;likooli ps&uuml;hholoogina. Koolitanud olen end veel lisaks.&rdquo;</p> <h2>Barj&auml;&auml;rivabalt lihtsamale t&ouml;&ouml;le</h2> <p><b>Ps&uuml;hholoogina sedastab Riina Luik:</b></p> <ul> <li>K&otilde;ige paremini aitab m&otilde;tteviisi muuta, kui olukord l&auml;hebki nii kriitiliseks, et inimene tajub: ta peab midagi tegema! Kui keegi v&auml;idab, et ta veel ootab, siis j&auml;relikult pole seis veel nii hull, mis sunniks muutusi tegema.</li> <li>Istuda suvi l&auml;bi kodus ja elada t&ouml;&ouml;tu abirahast? See on piinlik, kui k&auml;ed-jalad on otsas. Tuleks endalt k&uuml;sida: &rdquo;Kas v&auml;hem piinlik on saada t&ouml;&ouml;tu abiraha kui teha ausalt t&ouml;&ouml;d?&rdquo; T&ouml;&ouml; tegemine ei saa kunagi tekitada piinlikkust.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peaks teadma: kui t&ouml;&ouml;lesoovijal on k&otilde;rgharidused ja kraadid, siis ka lihtsamasse ametisse kandideerides annab ta endale aru, mida teeb. K&otilde;rgharidusega inimesed on pidanud oma elu rohkem m&otilde;testama ja sihip&auml;raselt suunama. Neil on kiire taipamise ja &uuml;ldistamise v&otilde;ime, nad suudavad tabada detaile ja nendega on v&auml;ga lihtne t&ouml;&ouml;tada.</li> <li>Paljudel juhtudel, kui inimene &otilde;pitud erialal pole t&ouml;&ouml;tatud, on diplom lihtsalt haritust t&otilde;endav dokument, aga see ei ole probleem. Meil on m&otilde;tlevate ja tegusate inimeste puudus, millest on targad t&ouml;&ouml;andjad ammu aru saanud. Niisamuti nagu sellestki, et inimesed v&otilde;ivad teha oma elus muutusi, mis v&otilde;ivad olla praktilist v&otilde;i emotsionaalset laadi, l&auml;htuda finantsilistest vms vajadustest.</li> <li>Muutunud on ka karj&auml;&auml;rimudel: kui tahad saada kingavabriku direktoriks, siis ei pea alustama paela- v&otilde;i tallavalmistajana. Vaja on innovatiivseid ideid, hoopis teistsugust energiat... Paljud juhid on tulnud hoopis teistsugusesse valdkonda, kaasa toonud erinevad kogemused, mille s&uuml;nteesimine ja rakendamine uues keskkonnas ongi olnud nende edu v&otilde;ti.</li> <li>Tark juht saab aru, et tal on vaja teistsugust n&auml;gemust, noori ja vanu, v&auml;ga heterogeenset t&ouml;&ouml;seltskonda. Mis on selles halba, kui t&ouml;&ouml;taja tahabki kolme aasta p&auml;rast liikuda mujale, kui t&ouml;&ouml; on ennast ammendanud v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik selles firmas areneda? See on ainus asi, mis hoiab firmasid tipptasemel.</li> <li>K&uuml;simus on, mida sa praktiliselt teha oskad? Kas on k&auml;ed k&uuml;ljes ja nupp l&otilde;ikab? Kui ei pelga oma k&auml;tega midagi teha, siis rahulolu on v&auml;ga suur n&auml;hes, et oled midagi valmis saanud.</li> <li>Pead olema valmis muutusteks mitte ainult s&otilde;nades, vaid tegudes. See ongi praegu aja n&otilde;ue. Kes seda ei suuda, m&uuml;&uuml;gugi oma majad maha ja andku oma autod tagasi. Nii ongi.</li> </ul> <h2>Oluline on hoida end tegevuses</h2> <p><b>Olukorda t&ouml;&ouml;turul kommenteerib CV-Online turundusjuht Maris Viires:</b></p> <p>&rdquo;Kriisiperioodil olid koondamisteate saanud ja ajutiselt t&ouml;&ouml;lt k&otilde;rvaldatud inimesed valmis vastu v&otilde;tma mistahes t&ouml;&ouml;kohta. Seda selgitab ka ebaloogiline kandideerijate arv n&auml;iteks kaubanduskeskuse laot&ouml;&ouml;taja positsioonile, kus &uuml;hele ametikohale laekus &uuml;ksikute p&auml;evadega 300-500 kandideerimisavaldust. Oleme n&auml;inud, et ajutise t&ouml;&ouml; pakkumistele kandideeritakse hea meelega, olenemata inimese haridustasemest v&otilde;i varasemast t&ouml;&ouml;kogemusest. Oluline on hoida end tegevuses ja teha k&otilde;ik endast olenev, et kanda jooksvad kulud.</p> <p>N&auml;eme, et pigem ollakse ettevaatlikumad vanast t&ouml;&ouml;kohast lahti &uuml;tlema ehk teisis&otilde;nu lepitakse olemasoleva t&ouml;&ouml;andja palgak&auml;rbete, &uuml;let&ouml;&ouml; v&otilde;i ebamugavusega selle asemel, et aktiivselt kandideerida. Palk on oluline, ent mitte enam k&otilde;ige olulisem. Pigem vaadatakse, kuidas oma igakuised p&otilde;hikulud kaetud saadakse ja ollakse t&auml;nulikud t&ouml;&ouml;koha kui sellise eest.Kuna palgak&auml;rped puudutasid meie viimase k&uuml;sitluse j&auml;rgi 40% inimestest, siis on endale v&auml;ga h&auml;sti teadvustatud, et hetkel on selline periood, kus tuleb oma n&otilde;udmisi v&auml;hendada.</p> <p>Mai keskpaigast alates on kandideerijate arv h&uuml;ppeliselt kasvanud (30%). Usume, et see tendents j&auml;tkub. T&ouml;&ouml;pakkumiste arv on viimase k&otilde;rgperioodiga v&otilde;rreldes 30% madalam, ent tasapisi t&otilde;usmas. Tugeval t&otilde;usuteel on personali-, turundus- ja m&uuml;&uuml;givaldkond, kolmas sektor ja haridus, samuti turism ja hotellindus. K&otilde;ik valdkonnad on hakanud n&uuml;&uuml;d taas &uuml;lesm&auml;ge liikuma.&rdquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Daria Obymaha</p> <p><b><br /></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2699Analüüs: iga teine 17-aastane noor on saanud töökogemuse2020-07-01<p data-adtags-visited="true">Kuigi iga teine 17-aastane Eesti noor on saanud juba esimese t&ouml;&ouml;kogemuse, on murettekitav, et paljud neist t&ouml;&ouml;tavad kas v&otilde;la&otilde;iguslepingu alusel v&otilde;i sootuks mustalt. Nii ei saa noored t&ouml;&ouml;lepinguga etten&auml;htud h&uuml;vesid, kuigi nende t&ouml;&ouml; vastab tavap&auml;rasele t&ouml;&ouml;suhtele, mille puhul tuleks s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping. Mitmete piirangute t&otilde;ttu peavad t&ouml;&ouml;andjad noorte palkamist hooajat&ouml;&ouml;dele keerukamaks kui t&auml;isealiste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmist. Millised on veel murekohad alaealiste palkamisel ja noortel esimese t&ouml;&ouml;kogemuse saamisel, selgub &auml;sja sotsiaalministeeriumis valminud anal&uuml;&uuml;sist. Selle m&otilde;ningatest tulemustest kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<span>Pirjo Turk</span>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kui vaadata viimaste aastate statistikat, k&otilde;neleb see selget keelt praeguse aja noorte t&ouml;&ouml;kusest, kui et soovimatusest osasid t&ouml;id mitte teha. N&auml;iteks 2015. aastal omas 17-aastaste noorte seas t&ouml;&ouml;kogemust 38% ning 2018. aastaks oli see n&auml;itaja juba 9 protsendipunkti k&otilde;rgem ehk 47% See t&auml;hendab, et peaaegu iga teine 17-aastane noor omab mingisugustki t&ouml;&ouml;kogemust. Samasugust kasvutrendi v&otilde;ib viimastel aastatel t&auml;heldada k&otilde;ikide 13-17-aastaste noorte puhul. Samas on ilmselt t&ouml;&ouml;kogemust n&auml;itavad osakaalud veelgi suuremad, kuna see statistika tugineb ametlikult lepinguga t&ouml;&ouml;tavate noorte andmetele. Anal&uuml;&uuml;si k&auml;igus tehtud k&uuml;sitlusest selgus, et ligikaudu kolmandiku noorte esmased t&ouml;&ouml;kogemused on mitteametlikud ehk nendega pole lepingut s&otilde;lmitud.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/noorte-t&ouml;&ouml;tamine-1.png" /></p> <p data-adtags-visited="true">Joonis 1. Aasta jooksul t&ouml;&ouml;tanud noorte osakaal k&otilde;igist vastavas vanuses noortest.</p> <p></p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Maksu-ja tolliameti t&ouml;&ouml;tamise registri mikroandmete ning Statistikaameti rahva arvu andmetel</p> <p data-adtags-visited="true">Joonis n&auml;itab, et vanuse kasvades on &uuml;ha rohkem noori, kes on omandanud enne t&auml;isealiseks saamist t&ouml;&ouml;kogemuse ning selline tulemus on kahtlemata r&otilde;&otilde;mustav. Murettekitavaks v&otilde;ib pidada aga seda, et 2018. aasta andmetele tuginedes oli 59% t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;lepingu alusel, kuid 37% t&ouml;&ouml;tas v&otilde;la&otilde;igusliku (nt k&auml;sundus-, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping, edaspidi V&Otilde;S leping) lepingu alusel. V&otilde;rdluseks v&otilde;ib &ouml;elda, et t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tajaskonna seas on V&Otilde;S lepingute osakaal vaid 7%. Selliste lepingute puhul ei ole t&ouml;&ouml;tajale tagatud piisav kaitse t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite vastu, samuti ei ole m&auml;&auml;ratletud puhkeaega, mist&otilde;ttu on see probleem, kui arvestada, et noored vajavad oma kogenematuse t&otilde;ttu ka t&ouml;&ouml;turul suuremat kaitset.. T&ouml;&ouml;inspektsiooni praktikagi n&auml;itab, et sageli on lastega s&otilde;lmitud V&Otilde;S-leping, kuid lepingu olemuse l&auml;hemal uurimisel selgub, et tegemist on t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega. V&auml;hese elu- ja t&ouml;&ouml;kogemusega noor vajab aga enam juhendamist ja t&auml;helepanu kui t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tegija, kahjuks juhtub ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi noortega rohkem.</p> <h2><span>Miks siis eelistatakse v&otilde;la&otilde;iguslepinguid?</span></h2> <p data-adtags-visited="true">Anal&uuml;&uuml;si k&auml;igus intervjueerisime ka t&ouml;&ouml;andjaid ning intervjuudest selgus, et &uuml;ks oluline p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;lepingu asemel V&Otilde;S-lepingute s&otilde;lmimiseks on paindlikkus. Noored teevad sagedamini hooajat&ouml;id, mille puhul pole t&ouml;&ouml;aeg alati kindlalt m&auml;&auml;ratletav. N&auml;iteks p&otilde;llumajandussektoris s&otilde;ltub t&ouml;&ouml; sageli saagi valmimisest.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;lepingu seaduse n&otilde;uetega seoses t&otilde;id &nbsp;t&ouml;&ouml;andjad murekohana v&auml;lja ka liigsed piirangud noorte v&auml;rbamisel. Nimelt peavad t&ouml;&ouml;andjad taotlema 7-14-aastasega t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimiseks n&otilde;usolekut tegevuskoha-j&auml;rgselt t&ouml;&ouml;inspektorilt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumist. See erineb oluliselt t&auml;iskasvanu v&otilde;i juba 15-aastaseks saanud t&ouml;&ouml;tajast, kelle v&otilde;ib registrisse kanda ka t&ouml;&ouml;le asumise p&auml;eval. Euroopa N&otilde;ukogu direktiiv, mis reguleerib noorte kaitset t&ouml;&ouml;kohal, n&otilde;uab aga p&auml;deva ametiasutuse luba vaid kuni 12-aastaste laste puhul.</p> <h2><span>T&ouml;&ouml;andjad eelistavad omasid</span></h2> <p data-adtags-visited="true">Anal&uuml;&uuml;si tarbeks k&uuml;sitlesime ka koolinoori et hinnata nende seniseid kogemusi ja hoiakuid t&ouml;&ouml;tamise suhtes. Tulemustest selgus, et 79% vastanud koolinoortest oli v&auml;hemalt &uuml;he oma t&ouml;&ouml;kohtadest leidnud pere v&otilde;i tuttavate kaudu. Ka mitmed t&ouml;&ouml;andjad t&otilde;desid intervjuudel, et eelistavadki t&ouml;&ouml;kogemuse andmist oma t&ouml;&ouml;tajate lastele. Samas 38% neist noortest, kes polnud kunagi t&ouml;&ouml;tanud, olid k&uuml;ll otsinud t&ouml;&ouml;d, kuid ei olnud leidnud sobivat t&ouml;&ouml;kohta. Selgus ka, et noore t&ouml;&ouml;kogemuse saamine s&otilde;ltub ka noore elukohast &ndash; n&auml;iteks oli P&auml;rnu maakonnas aasta jooksul t&ouml;&ouml;tanud noorte osakaal teiste maakondade v&otilde;rdluses suurim,&nbsp; k&otilde;ige v&auml;hem said t&ouml;&ouml;tada aga Ida-Virumaa koolinoored.</p> <h2>Mis saab edasi?</h2> <p data-adtags-visited="true">Anal&uuml;&uuml;si tulemustele tuginedes alustab sotsiaalministeerium ettepanekute koondamist seaduseeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsusse, mis valmib selle aasta novembriks. Selle m&otilde;ttepaberi koostamiseks andis valitsus 18. juunil rohelise tule. &Uuml;htlasi toetas valitsus p&otilde;him&otilde;tet, et alaealiste t&ouml;&ouml;tamise piiranguid tuleks leevendada kaotades edaspidi kohustuse 13-14-aastaste puhul k&uuml;sida t&ouml;&ouml;inspektorilt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne noore t&ouml;&ouml;le asumist selleks n&otilde;usolekut. Kuiv&otilde;rd noorte kaitse t&ouml;&ouml;l on j&auml;tkuvalt oluline, leidis toetust ka ettepanek t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muutmiseks selliselt, et t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalus kokku leppida t&ouml;&ouml;ajas ajavahemikuna ehk v&otilde;imalus s&otilde;lmida miinimum-maksimum t&ouml;&ouml;tundidega t&ouml;&ouml;leping.</p> <p data-adtags-visited="true">K&otilde;ige selle juures on oluline j&auml;tkuvalt tagada alaealiste kaitse t&ouml;&ouml;turul. Seet&otilde;ttu peaksid suurenema T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve alaealistega s&otilde;lmitud lepingute &uuml;le See t&auml;hendab, et T&ouml;&ouml;inspektsiooni koormus seoses alaealiste t&ouml;&ouml;tamisega ei v&auml;heneks, vaid n&otilde;usolekute &uuml;le vaatamise ja andmise asemel teeks T&ouml;&ouml;inspektsioon rohkem kontrollk&auml;ike t&ouml;&ouml;andjate juurde, kes on noori t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud ning n&otilde;ustaks vajadusel t&ouml;&ouml;andjaid.</p> <p data-adtags-visited="true">Lisaks otsustati, et alaealistega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskide maandamiseks tuleb edasi arendada t&ouml;&ouml;inspektsiooni infos&uuml;steemi TEIS, millega paraneks infovahetus t&ouml;&ouml;inspektsiooni ning maksu- ja tolliameti vahel. See omakorda v&otilde;imaldaks t&ouml;&ouml;inspektoril anda kiiremini t&ouml;&ouml;andjale vastuse seoses alaealise palkamisega. Lisaks hakkaks s&uuml;steem edaspidi juhtima t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskidele, mis v&otilde;imaldaks neid paremini maandada.</p> <p data-adtags-visited="true">Ettepanekuid, kuidas koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;inspektsiooni, T&ouml;&ouml;tukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga toetada noorte varase t&ouml;&ouml;kogemuse saamist, oli veelgi ning nendest v&otilde;ib l&auml;hemalt lugeda&nbsp;<a rel="noreferrer noopener" href="https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf" target="_blank">anal&uuml;&uuml;sist</a>.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Blogipostitus eesti viipekeeles:</span></p> <p data-adtags-visited="true"><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/hIvw69fwFZo" title="" width="560"></iframe><br style="clear: both;" /><br /></p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/06/30/analuus-iga-teine-17-aastane-noor-on-saanud-tookogemuse/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2696Tudengitegu 20202020-06-30<p>Taas on hea meel v&auml;lja h&otilde;igata konkurss "Tudengitegu 2020".&nbsp;</p> <p>Eesti Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajate &Uuml;hing (KN&Uuml;) tunnustab kolmandat aastat <b>parimaid karj&auml;&auml;rivaldkonna tudengit&ouml;id</b>. Konkursi eesm&auml;rk on esile tuua ja tunnustada karj&auml;&auml;riteemasid k&auml;sitlevaid uurimist&ouml;id, vahendada v&auml;rskeid teoreetilisi teadmisi ning arendada tudengite ja praktikute koost&ouml;&ouml;d.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Kandideerimine TUDENGITEGU 2020 konkursile on alanud!</b> Ootame 2019./2020. aasta l&otilde;petajate poolt kaitstud karj&auml;&auml;rivaldkonna l&otilde;put&ouml;id.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml; esitamiseks palume t&auml;ita </b><a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfx4GNsMkUaHt3RYRXF6AaV46_xrk7DWa_bqxVNgaPuk5rlsg/viewform" target="_blank"><b>kandideerimisvormi</b></a><b>.</b>&nbsp;</p> <p>Kandideerimine on avatud kuni <b>31. augustini 2020</b>.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;de puhul hinnatakse:</b></p> <ul> <li>uuenduslikkust,</li> <li>kasutegurit,</li> <li>rakendatavust,</li> <li>panust valdkonna arendamisse.</li> </ul> <p>Hindamiskriteeriumite t&auml;psemad kirjeldused leiab kandideerimisvormist ning KN&Uuml; kodulehelt <a href="http://kny.ee/tudengitegu" target="_blank">"Tudengitegu"</a> rubriigist.&nbsp;</p> <p><b>Kui tead kedagi KN&Uuml; tudengitegu tiitli v&auml;&auml;rilist, siis </b><b>soovita tal kindlasti osaleda!</b>&nbsp;</p> <p>Parimaid t&ouml;id tutvustatakse aasta l&otilde;pus toimuval tunnustamis&uuml;ritusel, kus kuulutatakse v&auml;lja konkursi v&otilde;itjad. Tutvu varasemate aastate tudengitegu t&ouml;&ouml;dega <a href="http://kny.ee/tudengitegu" target="_blank">KN&Uuml; kodulehel.</a>&nbsp;</p> <p>Eesti Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajate &Uuml;hing (KN&Uuml;) on karj&auml;&auml;rispetsialiste ja karj&auml;&auml;riteenuste arendamisest huvitatud inimesi &uuml;hendav organisatsioon, mis seisab oma liikmete ametialaste huvide eest, v&auml;&auml;rtustab karj&auml;&auml;rispetsialisti elukutset, korraldab t&auml;iend&otilde;pet, loob ja levitab karj&auml;&auml;rispetsialistidele nende t&ouml;&ouml;ks vajalikke materjale, osaleb Eesti karj&auml;&auml;riteenuste arendamises ning on karj&auml;&auml;rispetsialistidele kutset andev organisatsioon.&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b></p> <p>KN&Uuml; tudengitegu t&ouml;&ouml;r&uuml;hm&nbsp;</p> <p><a href="mailto:tudengitegu@kny.ee" target="_blank">tudengitegu@kny.ee</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2695Mida tähendab kollektiivne koondamine?2020-06-29<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil oli t&auml;na t&ouml;&ouml;l koosolek, kus juhatuse esimees &uuml;tles, et ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;ik ei ole ikkagi kiita ning kahek&uuml;mnest t&ouml;&ouml;tajast k&uuml;mme tuleb siiski suve jooksul &auml;ra koondada. Soovitas veel, et me omavahel ka arutasime ja otsustaksime, kas meil on endal veel ettepanekuid, kuidas olukorda p&auml;&auml;sta v&otilde;i kes tahaks ise koondatud saada. &Uuml;tles, et ootab meie arvamusi &uuml;he n&auml;dala ja siis teeb kirjaliku otsuse. Kas meil on t&ouml;&ouml;tajatena &otilde;igus siis t&ouml;&ouml;andjale soovitusi anda?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 90 m&otilde;istes v&otilde;ib kirjeldatud olukorras olla tegemist kavandatava t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivse &uuml;les&uuml;tlemisega ehk nn kollektiivse koondamisega.&nbsp;</p> <p>Seaduse kohaselt loetakse t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivseks &uuml;les&uuml;tlemiseks t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine 30 kalendrip&auml;eva jooksul koondamise t&otilde;ttu v&auml;hemalt 10 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab keskmiselt 20&ndash;99 t&ouml;&ouml;tajat. Selliste otsuste tegemised eeldavadki t&ouml;&ouml;andjalt nii oma t&ouml;&ouml;tajate kui ka Eesti T&ouml;&ouml;tukassa kaasamist, et leida keerulises olukorras v&otilde;imalikult head lahendused ning t&ouml;&ouml;tajatele kiiresti uus t&ouml;&ouml;. Seega on t&ouml;&ouml;andjalt tulnud ettepanek m&otilde;istetav ning protsessi loogiline osa.&nbsp;</p> <p>Ametlikult k&auml;ivitub kollektiivse koondamise protsess esimese kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis esitatud teatega t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikule, tema puudumisel k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele ja koopiaga Eesti T&ouml;&ouml;tukassale. Teade peab sisaldama v&auml;hemalt j&auml;rgmisi andmeid:</p> <ol> <li>kollektiivse &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjused;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajate arv ja ametinimetused t&ouml;&ouml;andja juures;</li> <li>nende t&ouml;&ouml;tajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega t&ouml;&ouml;leping kavandatakse &uuml;les &ouml;elda;</li> <li>ajavahemik, mille jooksul kavandatakse t&ouml;&ouml;lepingud &uuml;les &ouml;elda;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajatele lisaks seaduses v&otilde;i kollektiivlepingus etten&auml;htud h&uuml;vitistele makstava h&uuml;vitise arvutamise viis.</li> </ol> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassal on v&auml;rskelt valminud ka uus video kollektiivse koondamise kohta. Video on eesti ja vene keeles. Video on leitav t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/koondamine">https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/koondamine</a> ja youtube-s.</p> <p>Pikemalt t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise ning t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ja konsulteerimise teemadel <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tooandja-algatusel" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastaval alamlehel</a>.&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2693Eesti Töötukassa: Juunikuu töötasu hüvitamiseks saab taotlusi esitama hakata 1. juulist 2020-06-25<p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise taotlus tuleb esitada t&ouml;&ouml;tukassa iseteenindusportaalis e-t&ouml;&ouml;tukassa, taotluste&nbsp; vastuv&otilde;tmine algab kolmap&auml;eval, 1. juulil.&nbsp; Taotluse esitab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i volitatud isik. H&uuml;vitis kantakse t&ouml;&ouml;taja pangakontole.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhatuse esimees Meelis Paavel &uuml;tles, et h&uuml;vitise esimene periood m&auml;rtsist maini oli laiap&otilde;hjaline ja leevendas j&auml;rsku majanduslangust ning massilisi koondamisi. &bdquo;Juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis on taastumise toetamiseks ning m&otilde;eldud eelk&otilde;ige nende ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajatele, kuhu ajutised raskused j&otilde;udsid hiljem ja on kestnud kauem,&ldquo; lisas ta.&nbsp;</p> <p>Juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamist saavad taotleda ettev&otilde;tted, kelle k&auml;ive v&otilde;i tulu on v&auml;henenud eelmise aasta juuniga v&otilde;rreldes v&auml;hemalt 50%. Lisaks peab ettev&otilde;te vastama &uuml;hele tingimusele j&auml;rgmisest kahest:</p> <ul> <li>v&auml;hemalt 50 protsendile ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest ei ole kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda, mille tulemusena on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aeg v&auml;henenud kokkulepituga v&otilde;rreldes v&auml;hemalt 30 %;</li> <li>v&auml;hemalt 50 protsendil ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest on v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 30 protsendi v&otilde;rra v&otilde;i alampalgani.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andja peab olema t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendanud kogu juunikuu ulatuses.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitab juunis t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajale 50 % tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 800 eurot brutos ja t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajatele mitte v&auml;hem kui on alampalk. T&ouml;&ouml;andja on kohustatud maksma t&ouml;&ouml;tajale, kes saab t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist, brutot&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 150 eurot. T&ouml;&ouml;andjal tuleb oma osa v&auml;lja maksta enne taotluse esitamist.</p> <p>Juunikuu palga h&uuml;vitamist saavad k&uuml;sida oma t&ouml;&ouml;tajatele need ettev&otilde;tted, kel pole maksuv&otilde;lga v&otilde;i see on ajatatud. Juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamist saab taotleda ainult nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020 ja mille kohta on t&ouml;&ouml;tamise registrisse selleks kuup&auml;evaks tehtud ka t&ouml;&ouml;le asumise kanne. T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tajale, kelle palga h&uuml;vitamist ta taotleb, t&ouml;&ouml;koha v&auml;hemalt j&auml;rgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb t&ouml;&ouml;andjal kogu h&uuml;vitise summa tagastada t&ouml;&ouml;tukassale.</p> <p>Juuni eest saavad taotleda toetust ka need, kes on varasemate kuude eest h&uuml;vitist saanud. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja saada h&uuml;vitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel.&nbsp;<i>&nbsp;</i></p> <p>Meelis Paavel pani t&ouml;&ouml;andjatele s&uuml;damele, et nii toetusmeetme esimene etapp kui juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamine on ajutise iseloomuga. &bdquo;Toetust tuleks k&uuml;sida siis, kui on n&auml;ha, et ettev&otilde;te on ajutistes raskustes. T&ouml;&ouml;andja peab kaaluma, kas t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamine aitab tal tegevust j&auml;tkata,&ldquo; m&auml;rkis Paavel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meetme kahe etapi maksumus on umbes 300 miljonit eurot. T&ouml;&ouml;tukassa reservis oli selle aasta alguses 838 miljonit eurot, prognoosi kohaselt on sellest aasta l&otilde;puks alles v&auml;hem kui 400 miljonit.<i>&nbsp;</i></p> <p>Lisainfot saab <a href="mailto:tth@tootukassa.ee">tth@tootukassa.ee</a> v&otilde;i telefonilt 15501</p> <p>Kirjalik juhis taotluse t&auml;itmiseks asub <a href="https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tootasu_jatkuhuvitise_esitamine_juhend.docx">SIIN</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2692Kas pikem isapuhkus kehtib ka neile, kes juuni lõpus sellele puhkusele jäävad?2020-06-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja teatas just r&otilde;&otilde;msast s&uuml;ndmusest, et nende pere ootab selle aasta juulis uue ilmakodaniku s&uuml;ndi. 1. juulist muutub isapuhkus pikemaks, seniselt 10 p&auml;evalt 30 p&auml;evani. Tulevane isa soovib j&auml;&auml;da isapuhkusele juba juunis. Kuidas peaksin tema puhkust arvestama?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&otilde;epoolest, 1. juulist alates muutub t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 60, mis reguleerib isapuhkuse saamise &otilde;igust. Uue korra j&auml;rgi on isal &otilde;igus saada isapuhkust 30 kalendrip&auml;eva ulatuses &uuml;hes osas v&otilde;i osade kaupa ajavahemikul 30 p&auml;eva enne arsti v&otilde;i &auml;mmaemanda m&auml;&auml;ratud eeldatavat lapse s&uuml;nnikuup&auml;eva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama isapuhkuse &otilde;iguse kasutamise rakenduss&auml;tetele TLS &sect; 139 m&auml;rkega 2 j&auml;rgi. Ehk kui tulevane isa soovib isapuhkust kasutada veel juunis, siis on tal &otilde;igus isapuhkusele ainult 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk uus 30 kalendrip&auml;evase isapuhkuse &otilde;igus talle sel juhul ei laiene. Kui aga tulevane isa soovib isapuhkusele j&auml;&auml;da alates 1. juulist, siis saab ta seda teha juba uue korra j&auml;rgi.&nbsp;</p> <p>Ka isapuhkuse puhul kehtib heauskse k&auml;itumise eeldusena, et tulevane isa annab oma puhkuse kasutamise soovist t&ouml;&ouml;andale ette teada 14 p&auml;eva ette, kuid poolte kokkuleppel on alati v&otilde;imalik ka l&uuml;hem ette teatamise aeg.&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt vanemapuhkustest <a href="https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi kodulehel</a>&nbsp;ning <a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused " target="_blank">Sotsiaalkindlustusameti kodulehel&nbsp;</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2691Valitsus toetas ettepanekuid noorte varase töökogemuse soodustamiseks2020-06-19<p><b>Eilsel kabinetin&otilde;upidamisel arutas Vabariigi Valitsus v&otilde;imalusi noorte varase t&ouml;&ouml;kogemuse soodustamiseks ning toetas sotsiaalministri ettepanekut panna kokku meetmete pakett kitsaskohtade leevendamiseks. K&otilde;ne all olid muudatused, millega kiirendada noorte t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmise protsesse ning soosida noorte ametlikku, t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tamist. </b></p> <p>&bdquo;Mul on hea meel, et paljud noored soovivad suvisel koolivaheajal teha t&ouml;&ouml;d, et saada esimesi t&ouml;&ouml;kogemusi ning teenida oma isiklikku taskuraha. Pean oluliseks, et noored &otilde;piksid v&otilde;tma t&ouml;&ouml;ga seotud vastutust, aga saaksid samal ajal t&ouml;&ouml;tada turvaliselt, teha j&otilde;ukohast t&ouml;&ouml;d ja saada selle eest ka kokkulepitud tasu. Esimese t&ouml;&ouml;kogemuse saamine &otilde;ppimise k&otilde;rvalt on kindlasti oluline ka hariduse omandamise j&auml;rgselt t&ouml;&ouml;turule siirdudes,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b></p> <p><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf">Sotsiaalministeeriumi koostatud anal&uuml;&uuml;sist</a> selgus, et suur osa alaealisi on t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud v&otilde;la&otilde;iguslike lepingutega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tavad mitteametlikult, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga ka kaitset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste korral v&otilde;i korrektset palgamaksmist. Et suurendada t&ouml;&ouml;tamisel alaealiste sotsiaalseid tagatisi, tuleks muuta t&ouml;&ouml;lepinguseadust selliselt, et t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalus kokku leppida t&ouml;&ouml;ajas ajavahemikuna ehk v&otilde;imalus s&otilde;lmida miinimum-maksimum t&ouml;&ouml;tundidega t&ouml;&ouml;leping. See v&otilde;imaldaks paindlikult kasutada t&ouml;&ouml;aega, mis on oluline hooajat&ouml;&ouml;de puhul, kus t&ouml;&ouml; andmine v&otilde;ib s&otilde;ltuda n&auml;iteks ilmastiku tingimustest.</p> <p>Samuti on plaanis leevendada alaealiste t&ouml;&ouml;tamise piiranguid, kaotades edaspidi kohustuse 13-14-aastaste puhul k&uuml;sida t&ouml;&ouml;inspektorilt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne noore t&ouml;&ouml;le asumist selleks n&otilde;usolekut. T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimiseks tuleb edaspidi t&ouml;&ouml;inspektorilt n&otilde;usolekut k&uuml;sida vaid 7-12-aastaste noorte t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise puhul, nagu n&auml;eb ette ka Euroopa Liidu direktiiv noorte kaitse kohta t&ouml;&ouml;l. &nbsp;</p> <p>Lisaks on plaanis anal&uuml;&uuml;sida v&otilde;imalust tulumaksuseaduse muutmiseks, et tulevikus ei v&auml;hendaks lapse teenitud tulu lapsevanema t&auml;iendavat maksuvaba tulu, mida arvestatakse alates teisest lapsest.</p> <p>Alaealistega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskide maandamiseks on plaanis arendada t&ouml;&ouml;inspektsiooni infos&uuml;steemi TEIS, millega paraneks infovahetus t&ouml;&ouml;inspektsiooni ning maksu- ja tolliameti vahel. See omakorda v&otilde;imaldaks t&ouml;&ouml;inspektoril anda kiiremini t&ouml;&ouml;andjale vastuse seoses alaealise palkamisega. Lisaks hakkaks s&uuml;steem edaspidi juhtima t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskidele, mis v&otilde;imaldaks neid paremini maandada.</p> <p>Sotsiaalministeeriumis koostati <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf">anal&uuml;&uuml;s</a> millega selgitati v&auml;lja probleemkohad alaealiste t&ouml;&ouml;tamisega nii t&ouml;&ouml;andjate kui ka alaealiste vaates ning anal&uuml;&uuml;siti, mida annaks teha nii seaduste kui ka meetmete tasandil alaealiste t&ouml;&ouml;kogemuse saamise h&otilde;lbustamiseks. Valitsus toetas kabinetin&otilde;upidamisel sotsiaalministri ettepanekut panna probleemide lahendamiseks kokku seaduseeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsus.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2689Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem2020-06-18<p><b>Sel aastal on v&otilde;idup&uuml;ha teisip&auml;eval ehk t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kuna v&otilde;idup&uuml;ha on riigip&uuml;ha, on sellele eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev ehk 22. juuni kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>23. juunile eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva on t&ouml;&ouml;andja kohustatud l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. Kui ettev&otilde;tte tegevusalast tulenevalt pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, peab t&ouml;&ouml;andja saavutama t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppe, et ta t&ouml;&ouml;taks riigip&uuml;ha-eelsel p&auml;eval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;ajakava alusel, t&auml;hendab see seda, et t&ouml;&ouml;andja peab juba ajakava koostamisel l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva osas t&ouml;&ouml;tajatelt n&otilde;usoleku saama. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega ning ta t&ouml;&ouml;tab mittesummeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi &uuml;letundideks. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tamisel aga v&auml;heneb t&ouml;&ouml;taja kalendaarne t&ouml;&ouml;ajanorm kolme tunni v&otilde;rra. See, kas nende kolme tunni n&auml;ol on tegemist &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, selgub arvestusperioodi l&otilde;pus. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;tajale tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu ja t&ouml;&ouml;tajale kehtestatud t&ouml;&ouml;graafiku alusel on vajalik t&ouml;&ouml;tada ka v&otilde;idup&uuml;hal v&otilde;i jaanip&auml;eval, eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel v&otilde;ib riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitada ka tasulise vaba ajaga.&nbsp;</p> <p>Eesti Vabariigi rahvus- ja riigip&uuml;had, millele eelnevaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;ev.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2688Töö leidmine segastel aegadel - kas ainult lotovõit?2020-06-17<p><b>Mil moel leida t&ouml;&ouml;turu tugevas t&otilde;mbetuules taas t&ouml;&ouml;d, kui &uuml;hele kohale p&uuml;rib sadu kandidaate?</b></p> <p>V&otilde;id hekseldada iga p&auml;ev t&ouml;&ouml;kuulutusi ja erinevaid pakkumisi, saata v&auml;lja oma t&ouml;&ouml;kogemust ja haridust kirjeldava CV ning motivatsioonikirja, kuid enamasti j&auml;rgneb sellele kosmiline vaikus. M&otilde;nel &uuml;ksikul juhul ehk vastatakse automaats&otilde;nastuses: &bdquo;T&auml;name, et kandideerisite, kuid seekord valituks ei osutunud.&ldquo; On sobiliku ja endale meelep&auml;rase t&ouml;&ouml; taasleidmine lootusetu ettev&otilde;tmine? V&otilde;i tuleb lihvida oma kandideerimisoskust ja olla senisest veelgi agaram? Kui &otilde;ige veekogu &auml;&auml;res usinalt lanti loopida, siis peaks ju l&otilde;puks n&auml;kkama?</p> <p>&bdquo;Maikuus kasvas CVKeskus.ee t&ouml;&ouml;portaali k&uuml;lastatavus kiiresti, t&ouml;&ouml;pakkumistele kandideerijate arv on enam kui kahekordistunud,&ldquo; nendib<b> CV Keskuse turundusjuht Henry Auv&auml;&auml;rt</b>, t&auml;psustades, et suurim huvi on olnud andmesisestaja ja e-poe t&ouml;&ouml;taja ametikohtade vastu, kus nii m&otilde;nelegi t&ouml;&ouml;kuulutusele on laekunud rohkem kui tuhat avaldust. Ka kaubandus- ja teenindussektoris pakutavatele t&ouml;&ouml;dele p&uuml;sib suurem tung &ndash; nii laot&ouml;&ouml;tajate, kauba komplekteerijate kui ka teenindajate t&ouml;&ouml;pakkumistele on kohati kuni pool tuhat pretendenti. V&auml;ga ihaldatud ametiteks on veel kuller-autojuht, m&uuml;&uuml;gispetsialist ja -konsultant, poejuhataja, personalispetsialist, m&uuml;&uuml;gijuht ning kliendikonsultant.</p> <p><b>Kehtib kiireima reegel</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;portaali statistika n&auml;itab, et kandideerijate arv on h&uuml;ppeliselt kasvanud nii lihtt&ouml;&ouml;de, spetsialistide kui ka juhtivtasandi t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;pakkumistel. Seega muutus konkurents &uuml;he ametikoha p&auml;rast &uuml;le&ouml;&ouml; tunduvalt tihedamaks ja t&ouml;&ouml;otsijatel tuleb t&ouml;&ouml; leidmiseks teha varasemast suuremaid pingutusi,&ldquo; t&otilde;deb Auv&auml;&auml;rt, kelle arvates kiirelt uue t&ouml;&ouml; leidmiseks on k&otilde;ige olulisem julgelt ja aktiivselt endast t&ouml;&ouml;andjatele m&auml;rku anda ning kandideerida. &bdquo;M&otilde;istlik on vaadata &uuml;hest kindlast t&ouml;&ouml;valdkonnast kaugemale, sest t&ouml;&ouml;turul toimuvate muutustega tuleb paratamatult kohaneda. Julgustan kaaluma ka <a href="https://www.cvkeskus.ee/hooajalised-toopakkumised" target="_blank">hooajalist t&ouml;&ouml;d</a>, sest paljud t&ouml;&ouml;andjad vajavad praegu hooajat&ouml;&ouml;tajaid. Otsitakse n&auml;iteks marjakorjajaid, kullereid, kauba komplekteerijaid &ndash; k&otilde;ik need t&ouml;&ouml;d v&otilde;iksid sobida ka m&otilde;ne muu valdkonna pikaajalise t&ouml;&ouml;staažiga t&ouml;&ouml;tajale.&ldquo;</p> <p>Kui m&otilde;nele poole on juba kandideeritud, siis kindlasti ei tasu t&ouml;&ouml;otsinguid pooleli j&auml;tta. Enamik aktiivsetest t&ouml;&ouml;otsijatest kandideerib korraga mitmel konkursil ja hoiab uutel t&ouml;&ouml;pakkumistel igap&auml;evaselt silma peal.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;turul kehtib praegu kiireima reegel, seep&auml;rast tasub ka uutele t&ouml;&ouml;pakkumistele kiiresti reageerida. V&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;andja on sunnitud juba paari p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes konkursi l&otilde;petama, sest kandideerijate hulk on kasvanud piisavalt suureks,&ldquo; selgitab Henry Auv&auml;&auml;rt, soovitades &uuml;htlasi valmis olla ka veebip&otilde;hiseks t&ouml;&ouml;intervjuuks, kus t&ouml;&ouml;andja soovib intervjuu teha telefoni v&otilde;i video vahendusel.</p> <p><b>R&otilde;huta t&ouml;&ouml;ks vajalikke omadusi</b></p> <p>Kuidas valib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat, kui soovijaid on sadakond v&otilde;i enamgi? <b>Ariko Reservi konsultant Reet Kaarelson</b> s&otilde;nab, et eelk&otilde;ige vaadatakse, kas kandideerijal on CV-s otsitava t&ouml;&ouml;ga sarnane t&ouml;&ouml;kogemus. Oluline on t&ouml;ine j&auml;rjepidevus &ndash; kas t&ouml;&ouml;kohti vahetatakse tihti v&otilde;i ollakse ametis p&uuml;sivamalt, mis &auml;ratab rohkem usaldust. &bdquo;T&ouml;&ouml;otsijal tasub korralikult l&auml;bi lugeda t&ouml;&ouml;n&otilde;udmised ja oma CVs v&auml;lja tuua vastavus neile, samuti p&otilde;hjendus, miks ta seda t&ouml;&ouml;d teha tahab, kui see juhtumisi ei vasta tema haridusele ja kvalifikatsioonile,&ldquo; soovitab Kaarelson, kelle arvates oleks m&otilde;istlik oma CV saata otse personalijuhile v&otilde;i valijale. &bdquo;Nii j&auml;&auml;b see rohkem meelde kui avaldus suures pakis. Enne oma CV saatmist tasub t&ouml;&ouml;andjale helistada ja k&uuml;sida m&otilde;ni asjalik k&uuml;simus, mis samuti j&auml;tab kandideerija paremini meelde. Kindlasti peab oma taotluses selgelt v&auml;lja tooma, miks inimene just antud t&ouml;&ouml;d teha tahab ja selleks sobib. Millised on seda toetavad oskused ja omadused.&ldquo;</p> <p>Ta toob n&auml;ite, et kui doktorikraadiga inimene kandideerib p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;le, siis pole m&otilde;tet oma kraadi v&auml;ga r&otilde;hutada, kuid tuleb p&otilde;hjendada, miks ta tahaks teha t&ouml;&ouml;d, mis on alla tema kvalifikatsiooni.</p> <p><b>Esita omapoolseid k&uuml;simusi</b></p> <p>Reet Kaarelsoni s&otilde;nul v&otilde;ib vestlusvooru j&otilde;udmist pidada juba suureks v&otilde;iduks. Kokkusaamisel peaks keskenduma t&ouml;&ouml;le ja sellele, milliste omadustega inimest t&ouml;&ouml;andja otsib. &bdquo;V&auml;lja tasub tuua seda toetavad aspektid ja l&auml;bi m&otilde;elda omapoolsed k&uuml;simused. Vaadata vesteldes teistele otsa ja p&uuml;&uuml;da olla rahulik, ehkki olukord on stressirohke,&ldquo; r&otilde;hutab ta. &bdquo;Oma t&ouml;&ouml;kogemusest tuleks r&auml;&auml;kida v&otilde;imalikult ausalt ja usaldusv&auml;&auml;rselt. K&uuml;sida t&auml;psustavalt t&ouml;&ouml; sisu kohta ja uurida, kuidas kandideerija saaks olla t&ouml;&ouml;andjale kasulik. Alles seej&auml;rel v&otilde;iks r&auml;&auml;kida iseenda ootustest.&ldquo;</p> <p>Esimesel kohtumisel ei tasukski Kaarelsoni arvates palgast r&auml;&auml;kida, kui seda otse ei k&uuml;sita. &bdquo;Lihtsamale t&ouml;&ouml;le soovijad ei uuri ega t&auml;psusta esmalt t&ouml;&ouml; sisu ja tingimusi, vaid keskenduvad kohe tasule, mis on suur viga. T&ouml;&ouml;tasu on t&auml;htis, kuid esmaoluline on pakutava t&ouml;&ouml; sisu.&ldquo;</p> <p>Esitama peaks palganumbri, millega inimene on n&otilde;us ja saab hakkama. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;tajate kompetents on sama, siis t&ouml;&ouml;andja palkab odavama t&ouml;&ouml;taja, aga mitte alati. Spetsialistide t&ouml;&ouml;l&auml;bir&auml;&auml;kimisi peetakse sageli mitu korda, sest soovitakse nii oma oskustelt kui omadustelt k&otilde;ige &otilde;igemat t&ouml;&ouml;tajat. Kui aga palgan&otilde;ue on ebam&otilde;istlikult k&otilde;rge, siis j&auml;etakse ta k&otilde;rvale.&ldquo;</p> <h2>Kui &uuml;hele ametikohale laekub tuhat sooviavaldust, siis kuidas olla &uuml;ks ja ainus v&auml;ljavalitu juhul, kui baasn&otilde;udmised on kandidaadil olemas?</h2> <p><strong>Vastab personaliotsingu ja karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisfirma Psience O&Uuml; tegevjuht Anne-Mari Ernesaks:</strong></p> <p>&bdquo;CV peaks olema koostatud korrektselt, sisukalt ja loogiliselt ehk oluline info olemas olema ja tulema lihtsalt esile. Soovitan tutvuda internetist leitavate CV koostamise juhtn&ouml;&ouml;ride ja CV n&auml;idisp&otilde;hjadega, mis annavad hea v&otilde;imaluse lisada selle algusesse l&uuml;hikese ja kokkuv&otilde;tliku profiilikirjelduse. See aitab eristuda ja v&otilde;imaldab oma tausta kandideeritava positsiooni vaates avada.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas v&otilde;iks oma CV-d vastavalt v&otilde;imalikele ootustele kohendada? Unustada doktorikraadid, kui vajadus sunnib minema lihtsamale t&ouml;&ouml;le? Mida r&otilde;hutada motivatsioonikirjas?</b></p> <p>&bdquo;CV tasub l&auml;htuvalt kandideeritavast ametikohast &uuml;le vaadata, ent kandideerimine peab olema vastastikku aus ja l&auml;bipaistev. T&ouml;&ouml;suhe eeldab m&otilde;lemapoolset lugupidamist, infot varjata ei tasuks. Pigem tuleks CV &uuml;le k&auml;ia pilguga, et t&ouml;&ouml;andjale oleks m&auml;rgatavam ametikohaga haakuv teave ja vajadusel kirjutada kandideeritava positsiooniga seotud info rohkem lahti. Soovides kandideerida senisest v&auml;hem vastutusrikkale ametikohale, v&otilde;iks seda motivatsioonikirjas selgitada, samuti p&otilde;hjendada oma kandideerimise huvi ja soovi asuda t&ouml;&ouml;le just antud kohale.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millised m&auml;rks&otilde;nad j&auml;&auml;vad silma t&ouml;&ouml;andjale, kui nad avaldusi &uuml;hest hunnikust teise t&otilde;stavad?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjale on kandidaadi hariduse ja t&ouml;&ouml;kogemuse k&otilde;rval &uuml;heks olulisemaks teguriks inimese siiras huvi pakutava ametikoha vastu, samuti kohusetunne ja soov &otilde;ppida. Sageli on t&ouml;&ouml;andjad valmis ise v&auml;lja&otilde;pet pakkuma, ent ilma huvi ja p&uuml;sivuseta on seda keeruline teha. Samuti on t&auml;htis, et vastastikused v&auml;&auml;rtused haakuksid ja kandideerimisdokumentidest paistaks v&auml;lja inimese korrektsus ja p&uuml;hendumus. Kui t&ouml;&ouml;andja n&auml;eb, et kandideerimine on l&auml;bi m&otilde;eldud ja oma huvi p&otilde;hjendamiseks on v&otilde;etud aega, siis seegi on oluline eeldus sattuda v&auml;lja valitud CV-de hulka. V&otilde;iks lasta oma CV ka m&otilde;nel k&otilde;rvalseisjal &uuml;le lugeda, et testida, kas oluline info tuleb v&auml;lja ja sisse pole lipsanud kirjavigu.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kui on &otilde;nnestunud p&auml;&auml;seda kohtumise- ja vestlusevooru, siis missugused aspektid aitavad t&ouml;&ouml;andjale luua tunde, et just antud isik v&otilde;iks olla sobilik t&ouml;&ouml;taja?</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige olulisem on j&auml;&auml;da iseendaks ja olla aus. Kui selle pinnalt tekib m&otilde;lemapoolselt hea tunne, siis on k&otilde;ik h&auml;sti. Mitte ainult t&ouml;&ouml;andjal, vaid ka kandidaadil peab j&auml;&auml;ma kohtumisest hea tunne. T&ouml;&ouml;suhe on v&otilde;rdne partnerlus, m&otilde;lemad osapooled v&otilde;iksid saada vestlusel v&otilde;rdselt s&otilde;na. Tasub julgelt k&uuml;sida t&ouml;&ouml;andjalt endale olulisi k&uuml;simusi. Enne vestlust v&otilde;iks hankida ametikoha ja ettev&otilde;tte kohta t&auml;iendavat teavet. Nii on kohtumine v&auml;&auml;rtuslikum, m&otilde;lemad osapooled saavad jagada rohkem olulist infot.</p> <p>Kui vestlus on l&auml;inud kenasti, ent kandidaat on saanud eitava vastuse, siis ei tohiks seda isiklikult v&otilde;tta. T&ouml;&ouml;andjate otsused on praktilised. Isegi kui kandidaadil on k&otilde;ik eeldused olemas, siis v&otilde;ib m&otilde;nel teisel inimesel olla n&auml;iteks m&otilde;ni lisaoskus, mida t&ouml;&ouml;andja ei osanud t&ouml;&ouml;kuulutuses v&auml;lja tuua. Eitavad vastused kuuluvad kandideerimise juurde. V&auml;ga harvadel juhtudel on v&otilde;imalik leida sobiv t&ouml;&ouml;koht p&auml;rast esimest kandideerimist.</p> <p>Julgelt v&otilde;iks ka ise &uuml;hendust v&otilde;tta ettev&otilde;tetega, mis t&ouml;&ouml;otsijale meeldivad, ja r&auml;&auml;kida, mida pakkuda oleks. Samuti tasub vaadata hooajalisi pakkumisi, kus v&otilde;ib kiiresti t&ouml;&ouml;otsa leida, et samal ajal erialast t&ouml;&ouml;d edasi otsida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Praktilised soovitused</b></p> <ul> <ul> <li>Vaata &uuml;le oma CV ja motivatsioonikiri. M&otilde;lemasse tuleb t&ouml;&ouml;otsinguid alustades varasemast rohkem panustada. CV Keskuse v&auml;rbamiseksperdid on koostanud p&otilde;hjaliku juhendi CV koostamisest ja levinud vigadest. Vt t&auml;psemalt <a href="https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/cv-ja-motivatsioonikiri/cv-koostamine/teeme-selgeks-milline-cv-aitab-sul-pariselt-toole-saada" target="_blank">siit.</a></li> <li>Tutvu juhendiga, kuidas edukalt videointervjuul osaleda. Vt juhist <a href="https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/toootsing/toointervjuu/7-nouannet-edukalt-videointervjuul-osalemiseks" target="_blank">siit.</a>&nbsp;</li> </ul> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pexels</b></p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2687Töövaidluste menetlemise periood võib pikeneda2020-06-16<p class="bodytext">Selle aasta esimese viie kuuga on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonidele laekunud 1474 avaldust, mis on 174 v&otilde;rra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Enim esitatakse t&ouml;&ouml;tasu, viiviste ning h&uuml;vitiste n&otilde;udeid. Sektoritest on esitatud n&otilde;uete arvult esikohal restoranid ja toitlustuskohad.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on s&otilde;ltumatu kohtuv&auml;line organ, mis lahendab t&ouml;&ouml;vaidlusi erapooletult. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni &uuml;lesanne on lahendada t&ouml;&ouml;vaidlus &otilde;igesti, v&otilde;imalikult lihtsalt, kiirelt ja v&auml;ikeste kuludega, sest komisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on riigil&otilde;ivuvaba. T&ouml;&ouml;vaidlusasja lahendamisel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.&nbsp;</p> <p class="bodytext">Tavap&auml;raselt vaadatakse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud avaldus l&auml;bi 45 kalendrip&auml;eva jooksul, ent teatud juhtudel v&otilde;ib menetlusaeg ka pikeneda. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on viimastel kuudel avalduste arv asunud t&otilde;usuteele. &bdquo;COVID-19 p&otilde;hjustava viiruse leviku t&otilde;ttu kehtestatud eriolukorra ning sellega kaasnenud piirangute t&otilde;ttu sattusid paljud t&ouml;&ouml;andjad raskustesse, polnud enam kliente ja inimesed kaotasid t&ouml;&ouml;. Keerulistes olukordades otsitakse sageli lihtsamaid lahendusi ning pole ka harv, kui m&otilde;nd seadusest tulenevad kohustust eiratakse, ei osata sellega arvestada v&otilde;i r&auml;&auml;gitakse lihtsalt teineteisest m&ouml;&ouml;da. M&auml;rtsi l&otilde;pust alates on meie infotelefonile tulnud palju k&uuml;simusi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonidele avalduste esitamise kohta. Alates aprillist ongi avaldusi hakanud rohkem laekuma, mist&otilde;ttu komisjoni menetlusajad pikenevad,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni menetluse t&auml;htaegu pikendas ka eriolukorrast tingitud ja vaidlevate poolte soovil 13. m&auml;rtsist 17. maini edasi l&uuml;katud istungid.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole p&ouml;&ouml;rdudes on v&otilde;imalus valida tavamenetluse, kirjalike menetluse v&otilde;i lepitusmenetluse vahel. Avaldusi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile saab esitada digitaalselt allkirjastatult, saata postiga v&otilde;i j&auml;tta T&ouml;&ouml;inspektsiooni kontorite postkasti. Lisainfot t&ouml;&ouml;vaidluste kohta saab&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/toovaidlused/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.&nbsp;2019. aastal lahendas t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon 2942 t&ouml;&ouml;vaidlust.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2685Kas töötamise registrist kustutamine tähendab, et mind lasti töölt lahti?2020-06-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: L&auml;ksin uude t&ouml;&ouml;kohta t&ouml;&ouml;le, katseajaga. T&ouml;&ouml;andja pani mind T&ouml;&ouml;tamise registrisse kirja, aga kustutas paari p&auml;eva p&auml;rast &auml;ra ja &uuml;tles, et ma ei l&auml;binud katseaega ning t&ouml;&ouml;leping on l&otilde;ppenud. Kas see t&auml;hendab, et ma olen n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;lt lahti lastud?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;tamise registrist kande kustutamine v&otilde;i kande l&otilde;petatuks m&auml;rkimine ei l&otilde;peta t&ouml;&ouml;lepingulist suhet. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise tingimused tulenevad t&ouml;&ouml;lepingu seadusest. Suuliselt saab t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada ainult poolte kokkuleppel, muudel juhtudel ehk t&ouml;&ouml;lepingu korralisel v&otilde;i erakorralisel &uuml;les&uuml;tlemisel peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja andma teisele poolele kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (nt e-kirjaga) selgelt v&auml;ljendatud &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine">Vaata t&auml;psemalt T&ouml;&ouml;elu portaali alamlehelt.</a>&nbsp;T&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkub, kuni &uuml;ks v&otilde;i teine pool annab &uuml;les&uuml;tlemisavalduse v&otilde;i l&otilde;ppeb t&ouml;&ouml;leping n&auml;iteks poolte kokkuleppega.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja avastab, et T&Ouml;R-is on kanded ikkagi muutmata ehk korrektseid kandeid ei ole, siis esmalt tuleb kirjutada t&ouml;&ouml;andjale ja paluda kanne taastada, et k&otilde;ik oleks koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatuga. Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub, peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;l edasi k&auml;ima ja t&ouml;&ouml;d n&otilde;udma v&otilde;i &uuml;tlema ise t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les katseajal, teatades 15 p&auml;eva ette. Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;es, aga t&ouml;&ouml;tamise registris kannet pole, siis saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja t&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel. J&otilde;ustunud otsuse alusel saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon teha kandemuudatuse. J&otilde;ustunud kohtuotsuse alusel saab kandemuudatuse teha kas endine t&ouml;&ouml;andja ise v&otilde;i siis juba Maksu- ja Tolliamet.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2684Riik avab palgatoetuse meetme marjakasvatajatele, et toetada töötute tööle võtmist2020-06-12<p><b>Sotsiaalministeeriumi, maaeluministeeriumi ja t&ouml;&ouml;tukassa koost&ouml;&ouml;s avatakse palgatoetuse meede p&otilde;llumajandusettev&otilde;tetele, et soodustada t&ouml;&ouml; kaotanud inimeste palkamist marjakasvatussektorisse.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;P&otilde;llumajanduse valdkond on 2020. aasta kevad-suvel COVID-19 kriisist tingitud t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumise piirangute t&otilde;ttu sattunud raskustesse hooajat&ouml;&ouml;tajate leidmisel, samas on suurenenud t&ouml;&ouml;puudus k&otilde;ikjal Eestis. Loodav palgatoetus aitab marjakasvatusega tegelevatel ettev&otilde;tjatel palgata kohalikku t&ouml;&ouml;j&otilde;udu soodsamatel tingimustel ning teisalt pakkuda kriisi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;nud inimestele v&otilde;imalust hooajat&ouml;&ouml; tegemiseks, kuni pole veel leitud uut p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;kohta,&ldquo; p&otilde;hjendas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> uue meetme vajalikkust.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Marjakasvatuses on hooajat&ouml;&ouml;liste leidmine erinevatel p&otilde;hjustel keeruline ja m&otilde;istame marjakasvatajate muresid seoses t&ouml;&ouml;j&otilde;uga. Samas meie prioriteediks on olnud Eesti inimeste tervis ja majanduslik toimetulek. Koost&ouml;&ouml;s sotsiaalministeeriumiga on leitud v&otilde;imalus leevendada hooajat&ouml;&ouml;liste puudust rakendades meie enda inimesi. Palgatoetus v&otilde;imaldab maksta konkurentsiv&otilde;imelisemat palka ilma ettev&otilde;tete kulusid oluliselt suurendamata. Loodan, et see meede aitab leida vajalikke hooajat&ouml;&ouml;tajaid marjakasvatusse,&ldquo; lisas maaeluminister <b>Arvo Aller</b>.&nbsp;</p> <p>Uue meetme tingimuste kohaselt makstakse toetust t&ouml;&ouml;andjale, kelle tegevusvaldkonnaks on marja-, p&auml;hklikasvatus v&otilde;i muude puuviljade kasvatus. T&ouml;&ouml;andja peab v&otilde;tma t&ouml;&ouml;le registreeritud t&ouml;&ouml;tu, kes on olnud t&ouml;&ouml;ta viimased kolm kuud v&otilde;i teinud ajutiselt t&ouml;&ouml;d v&auml;hem kui 30 p&auml;eva selle aja jooksul.&nbsp;</p> <p>Toetuse suurus &uuml;hes kuus on 50 protsenti t&ouml;&ouml;tajale makstavast brutot&ouml;&ouml;tasust, kuid maksimaalselt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, mis on sel aastal 584 eurot.&nbsp;</p> <p>&Uuml;he t&ouml;&ouml;tu t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise eest makstakse ettev&otilde;tjale palgatoetust kuni kolm kuud. Toetust makstakse &uuml;ksnes nende kuude eest, millal on t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja makstud tasusid, millelt on kinni peetud t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui t&ouml;&ouml;andja s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;tuga t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i v&otilde;la&otilde;igusliku teenuse osutamise lepingu, s&otilde;ltumata kestusest.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Toetust makstakse kuni 2020. aasta l&otilde;puni ning selleks kulub hinnanguliselt 600&nbsp;000 eurot. Prognoosi kohaselt v&otilde;ib uue meetmega t&ouml;&ouml;d saada kuni 750 t&ouml;&ouml;tut. Toetust saab eeldatavasti taotleda alates 1. juulist, kui meetme tingimused on ametlikult kinnitatud, nende t&ouml;&ouml;tute eest, kes on t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud 1. juunist v&otilde;i p&auml;rast seda.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2682Selgusid 2020. aasta kaugtöömärgise saanud organisatsioonid ja parim kaugtööd soosiv juht2020-06-11<p><b>T&auml;na selgusid Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2020 <i>live</i>-&uuml;lekandes kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgise saajad. Teiste hulgas said esmakordselt m&auml;rgise Eesti Energia kontsern, EAS, Pipedrive, advokaadib&uuml;roo Sorainen ja Justiitsministeerium. Parimaks kaugt&ouml;&ouml;d soosivaks juhiks kuulutati Mooncascade&rsquo;i tegevjuht Anu Einberg.</b>&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgist annavad neljandat aastat v&auml;lja Elisa, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE ettev&otilde;tetele, kes oma organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;d edukalt viljelevad ja on m&auml;rgist taotlemiseks konkursile kandidatuuri esitanud. Sel aastal sai kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgise esimest korda 44 organisatsiooni.</p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi <b>Ave Laasi</b> s&otilde;nul on tal hea meel, et konkursi vastu on organisatsioonidel igal aastal olnud suur huvi ning soovitakse eeskuju n&auml;idata. &bdquo;Need ettev&otilde;tted on oluline osa Eesti kaugt&ouml;&ouml;kultuurist ja selle arengust. Enamik selle aasta kandidaate prognoosib, et kaugt&ouml;&ouml; osakaal nende organisatsioonis kasvab, mis t&auml;hendab p&otilde;nevaid aegu ja j&auml;tkuvaid muutusi meie t&ouml;&ouml;harjumustes ja k&auml;itumisviisides.&ldquo; Laas selgitas, et m&auml;rgis antakse ettev&otilde;ttele kolmeks aastaks. &bdquo;Seet&otilde;ttu oli sel aastal konkursi ajaloos esimest korda v&otilde;imalus m&auml;rgist pikendada. Seda ka paljud varasemad m&auml;rgise omanikud tegid, kes kandideerisid 2017. aastal. Kokku pikendas m&auml;rgise kehtivust 23 organisatsiooni. See n&auml;itab, et paindlike t&ouml;&ouml;viiside kasutamisel hinnatakse j&auml;rjepidevust ja teiseks n&auml;hakse, et kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgis loob lisav&auml;&auml;rtust t&ouml;&ouml;andjakommunikatsioonis.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Elisa personalijuhi <b>Kaija Teem&auml;gi</b> s&otilde;nul peegeldab sel aastal konkurss m&otilde;tteviisi muudatust. &bdquo;Oli n&auml;ha, et enamikes kandideerinud organisatsioonides on kaugt&ouml;&ouml;d on kasutatud juba pikemalt, kuid eriolukord on loonud sellele uue t&auml;henduse. Paljud olid selgelt oma t&ouml;&ouml;protsessid p&otilde;hjalikumalt l&auml;bi m&otilde;elnud ja mitmed organisatsioonid t&otilde;id v&auml;lja, et t&ouml;&ouml; muutus v&auml;hemalt osaliselt paindlikumaks ka ametikohtadel, kus varem ei peetud mingil p&otilde;hjusel kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imalikuks.&nbsp; See on kindlasti m&auml;rk, et juhid julgevad muudatustega kohaneda. Sel aastal oli ka konkursile nomineeritud juhtide seas konkurents p&auml;ris tihe,&ldquo; r&otilde;hutas Teem&auml;gi juhtimise rolli kaugt&ouml;&ouml;s.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Ka teistel ž&uuml;riiliikmetel on kaugt&ouml;&ouml; tegijatele jagada tunnustavaid s&otilde;nu. PARE tegevjuht <b>K&auml;rt Kinnas</b> n&otilde;ustub, et kaugt&ouml;&ouml; rakendamisel on organisatsioonides tehtud suur arenguh&uuml;pe. &bdquo;Kui varem oli tavaks teha aeg-ajalt kodukontori t&ouml;&ouml;p&auml;evi, siis n&uuml;&uuml;dseks on mitmes organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;korraldus p&otilde;hjalikult l&auml;bim&otilde;eldud. See t&auml;hendab, et m&otilde;eldakse eeliste k&otilde;rval enam kaugt&ouml;&ouml;ga seotud riskide ennetamisele nii vaimse tervise seisukohalt kui ka f&uuml;&uuml;silise keskkonna loomisel.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Worklandi asutaja ja juhatuse esimees <b>Indrek H&auml;&auml;l </b>lisas, et silma paistis ka hea tehniline ettevalmistus. &bdquo;Sellel aastal oli m&auml;rgata, et ettev&otilde;tted juba kasutavad erinevaid kaugt&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldavaid tehnilisi lahendusi ja programme. See v&otilde;imaldas neil ka eriolukorras v&auml;ga operatiivselt &uuml;mber l&uuml;lituda kaugt&ouml;&ouml;formaadi peale.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht 2020 on Mooncascade&rsquo;i tegevjuht <b>Anu Einberg.</b>&nbsp;</p> <p><b>Esmakordselt said</b> <b>2020. aastal m&auml;rgise:</b>&nbsp;&nbsp;</p> <p>ACNielsen Eesti O&Uuml;, Advokaadib&uuml;roo SORAINEN AS, AFS IT Services Estonia O&Uuml;, Ambientia, Apranga Group, ASA Quality Services O&Uuml;, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Blender O&Uuml;, Creditinfo Eesti AS, Eesti Energia kontsern, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Ellex Raidla Advokaadib&uuml;roo, EnterTraining O&Uuml;, Estonian Business School SA, Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus, Fitek AS, Fiizy O&Uuml;, Go Group AS, Guardtime O&Uuml;, Helmes AS, ICEFIRE O&Uuml;, IMG Numeri O&Uuml;, Infomedia O&Uuml;, IPF Digital AS/IPF Digital Estonia O&Uuml;, Jetoil AS, Jobbatical O&Uuml;, Justiitsministeerium, Juunika Koolitus O&Uuml;, Keskkonnaministeerium, Klienditugi O&Uuml;, Logistika Pluss O&Uuml;, Mooncascade O&Uuml;, Pipedrive O&Uuml;, Puidukoda O&Uuml;, PZU kindlustus (AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal), Ridango AS, Robotex MT&Uuml;, Ruukki Products AS, Tammer O&Uuml;, Telia Eesti AS, Tervise Arengu Instituut, Tieto Estonia AS, Toimetaja t&otilde;lkeb&uuml;roo, Via 3L O&Uuml;&nbsp;</p> <p><b>2020. aastal pikendasid m&auml;rgise kehtivust (m&auml;rgis olemas juba 2017. aastast) organisatsioonid:</b>&nbsp;</p> <p>Anija Vallavalitsus, DPD Eesti AS, Eesti Kontsert, Elisa Eesti, Fujitsu Estonia AS, Grant Thornton Baltic O&Uuml;, Harju Ettev&otilde;tlus- ja Arenduskeskus SA, Havas Eesti (juriidiline nimi Idea AD AS), Hea meelega T&Uuml;, IIZI Kindlustusmaakler AS, Kiusamisvaba Kool SA, Kontaktikeskus O&Uuml;, Oilseeds Trade O&Uuml;, Omniva (Eesti Post AS), P&auml;&auml;steamet, P&otilde;llumajandusamet, Rebecca Liis Armus O&Uuml; (endine Karsgemi O&Uuml;), Riigi Tugiteenuste Keskus, Saue Vallavalitsus, Seesam Insurance AS, Siseministeerium, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Tartu Keskkonnahariduse Keskus&nbsp;</p> <p>Live-&uuml;lekanne koos m&auml;rgiste v&auml;lja kuulutamise ja p&otilde;nevate intervjuudega on j&auml;relevaadatav siin (<a href="http://bit.ly/kaugt%C3%B6%C3%B6tegija2020">bit.ly/kaugt&ouml;&ouml;tegija2020</a>)&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE. Konkursi partner ja ž&uuml;riiliige on privaatkontoreid ja <i>coworking</i>-lahendusi pakkuv Workland.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval smartwork.ee lehel. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgisele saab kontrollida samuti selle nimekirja alusel. M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks, mida saab uuesti taotledes pikendada. M&auml;rgise aegumisest ja kehtivuse uuendamise v&otilde;imalustest informeerib ettev&otilde;tteid Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing. Praegu on Eesti kokku 139 kehtiva m&auml;rgisega ettev&otilde;tet.&nbsp;</p> <p>Fotod Kaugt&ouml;&ouml; Tegija live-&uuml;lekandest: Marek Metslaid - <a href="https://drive.google.com/drive/folders/1hPEdJ4XITnwMI0tmZ3JGyw95OLkA2BIy?usp=sharing">https://drive.google.com/drive/folders/1hPEdJ4XITnwMI0tmZ3JGyw95OLkA2BIy?usp=sharing</a></p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust. </i><br /> <br /> <b><i>Elisa Eesti AS&nbsp;</i></b><i>(</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>)<b>&nbsp;</b>on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2019. aastal 174,8 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Workland </i></b><i>on 2016. aastal asutatud ja kiiresti laienev t&auml;isteenusb&uuml;roo ja koost&ouml;&ouml;tamiskeskuste operaator, kellel on t&auml;naseks keskused igas Balti riigis. Worklandi missiooniks on pakkuda inspireerivaid t&ouml;&ouml;ruume paindlikel tingimustel koos professionaalsete tugiteenuste ning ettev&otilde;tte kasvamist toetava kogukonnaga.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>Lisainfo:</i><b>&nbsp;</b></p> <p>Ave Laas<br /> Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige<br /> <a href="mailto:ave@smartwork.ee">ave@smartwork.ee<br /> </a>+372 50 459 43<br /> <a href="http://www.smartwork.ee/">http://www.smartwork.ee/</a></p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2681Mitmekesisust väärtustavaid tööandjaid on Eestis juba üle 1202020-06-10<p><b>T&auml;na, 10. juunil allkirjastavad 11 Eesti ettev&otilde;tet ja organisatsiooni&nbsp;<a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppe</a>&nbsp; Oma v&auml;&auml;rtusi kinnitavad avalikkuse ees Wunder, Enics, SOL Baltics, MoveMyTalent, Creditstar Group, E-riigi Akadeemia, Vanalinna Ehitus, Grant Thornton, Via 3L, Playtech ja IPF Digital.</b>&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe on vabatahtlik lepe, millega liitudes kinnitab organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ning v&auml;&auml;rtustab v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet nii oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide kui ka koost&ouml;&ouml;partnerite seas. Eestis on t&auml;naseks kokkuleppega liitunud &uuml;le 120 organisatsiooni.&nbsp;</p> <p>Puhastusettev&otilde;tte&nbsp;<b>SOL Baltics</b>&nbsp;<strong>Eesti</strong> personalijuhi&nbsp;<b>Katre Schmidti</b>&nbsp;s&otilde;nul otsustasid nad mitmekesisuse kokkuleppega liituda, sest SOLi &uuml;ks p&otilde;hiv&auml;&auml;rtusi on, et iga inimene on erinev. "V&auml;&auml;rtustame oma inimesi ja loome v&otilde;rdsed v&otilde;imalused k&otilde;igile, l&auml;htudes inimese isiksusest ja oskustest. Meil t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 300 erivajadusega t&ouml;&ouml;taja ja inimesi on mitmek&uuml;mnest erinevast rahvusest. Mitmekesisuse m&auml;rkamine ja tunnustamine on meie jaoks orgaaniline, kuid soovime edaspidi l&auml;heneda sellele teemale veel s&uuml;steemsemalt," lisas Schmidt.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kokkuleppega liitunud organisatsioonid moodustavad v&otilde;rgustiku, et &uuml;hiselt jagada kogemusi ja edendada v&otilde;rdse kohtlemise teemat nii enda organisatsioonis kui &uuml;hiskondlikul tasandil. V&otilde;rgustikku kuulub t&auml;na 124 t&ouml;&ouml;andjat, keda erinevatest tegevusvaldkondadest hoolimata on toonud kokku &uuml;hine huvi inimkeskse juhtimise, innovaatiliste ideede ning mitmekesiste kogemuste ja vaadete tulemusel s&uuml;ndiva &auml;rikasu vastu.&nbsp;&nbsp;</p> <p>"Me usume, et mitmekesisus on v&auml;&auml;rtus ning meie multikultuurne meeskond, kus t&ouml;&ouml;tab t&auml;na kokku &uuml;le 8 erineva rahvuse, ainu&uuml;ksi tugevdab meie ettev&otilde;tet," &uuml;tles&nbsp;<b>Vanalinna Ehituse</b>&nbsp;juhatuse liige ja personalijuht&nbsp;<b>Aet Urvast</b>. "Kuigi ehitus on k&uuml;llaltki traditsiooniline valdkond ja sooline segregatsioon kaldub suuresti meessoo poole, soovime kokkuleppe kinnitamisega ilmestada, et ka meie sektoris on v&otilde;rdse kohtlemise ja mitmekesisuse p&otilde;him&otilde;tted asjakohased, neist peetakse lugu ning neid j&auml;rgitakse," kinnitas ta. &Uuml;htlasi soovib Vanalinna Ehitus olla teistele ehitusettev&otilde;tetele eeskujuks ning julgustada neid hindama mitmekesisust kui v&auml;&auml;rtust.&nbsp;</p> <p><b>Playtech Estonia</b>&nbsp;personalidirektor&nbsp;<b>Triin Sikkal&nbsp;</b>r&otilde;hutas, et nende jaoks on mitmekesisuse valdkonna edendamine oluline mitte ainult ettev&otilde;tte sees, vaid ka &uuml;hiskonnas laiemalt. "Suure rahvusvahelise ettev&otilde;ttena, mis on juba oma olemuselt mitmekesine ja multikultuurne, on meie privileeg olla erinevuste respekteerimisel eeskujuks ja eestk&otilde;nelejaks," selgitas Sikkal. "T&ouml;&ouml;andjana panustame pikaajaliselt oma t&ouml;&ouml;keskkonda, kus v&auml;&auml;rtustatakse erinevusi, v&otilde;rdset kohtlemist ning kaasatakse erinevaid vaatenurki. Koos teiste Eesti t&ouml;&ouml;andjatega mitmekesisusest s&uuml;ndivat v&auml;&auml;rtust teadvustades suudame palju korda saata selleks, et &uuml;hiskond areneks erinevustega arvestavaks kultuuriruumiks,&ldquo; lisas Sikkal.&nbsp;</p> <p>Luues erinevustega arvestavat t&ouml;&ouml;keskkonda, panustavad mitmekesisuse kokkuleppe organisatsioonid ka &uuml;hiskonda, kus k&otilde;igil oleks hea olla. T&ouml;&ouml;elu moodustab suure osa argip&auml;evast ning samamoodi nagu isiklikud v&auml;&auml;rtused v&otilde;etakse kaasa t&ouml;&ouml;keskkonda, kandub t&ouml;&ouml;l kogetu ja &otilde;pitu ka v&auml;ljapoole. Seega &uuml;hendavad kokkuleppega liitunud t&ouml;&ouml;andjad enda kasu ja v&auml;&auml;rtused &uuml;hiskondliku vastutusega.&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe sai Eestis alguse 2012. aastal ning on platvormiks, kus organisatsioonid saavad kogemusi jagada. Sarnased mitmekesisuse v&otilde;rgustikud toimivad 24 Euroopa riigis, Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Eesti Inim&otilde;iguste Keskus.&nbsp;</p> <p>Allkirjastamist ja Marie Evarti (Brandem) ettekannet saab vaadata&nbsp;<a href="https://eventmedia-ee.zoom.us/j/91342845533?pwd=bHNhaE92T3V5WHY4VUZRTS9VU21FQT09">Zoomi kaudu veebis</a>&nbsp;alates kell 15.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Lisainfo: Liina Rajaveer<br />Inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2679Noorte töötusele pakub leevendust noortegarantii tugisüsteem2020-06-09<p><b>T&auml;nasest algab sotsiaalkampaania, mis kutsub p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu mitte&otilde;ppivatele ja mittet&ouml;&ouml;tavatele noortele, et julgustada neid l&auml;hedaste toel pakutavat abi vastu v&otilde;tma ning j&otilde;udma sellega tagasi kooli v&otilde;i t&ouml;&ouml;le. Sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugis&uuml;steemi, et noori toetada.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Praeguses t&ouml;&ouml;turu olukorras on oluline abistada k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tuid ning eraldi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata noortele, kes on haavatavamas olukorras v&auml;hesema t&ouml;&ouml;kogemuse ja sageli madalama haridustaseme t&otilde;ttu. Noored on tihti leidnud rakendust teenindus- ja majutussektorites, mis on enam kriisis kannatada saanud valdkonnad. Pean oluliseks, et abi saaksid k&otilde;ik noored, kes seda v&auml;hegi vajavad,&ldquo; lausus sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b> Ta lisas, et mitte&otilde;ppivatele ja -t&ouml;&ouml;tavatele noortele tuleb pakkuda igak&uuml;lgset tuge haridusteele naasmiseks, selle kaudu ka &uuml;mber&otilde;ppeks ning t&ouml;&ouml;turule j&otilde;udmiseks nii riigi, omavalitsuste kui ka lapsevanemate toel, sest ainult &uuml;heskoos leiame v&auml;ljap&auml;&auml;su, kuidas noorte toimetulekut parandada.&nbsp;</p> <p>Noorte abistamiseks on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud noortegarantii tugis&uuml;steem, mille abil kohalikud omavalitsused v&otilde;tavad &uuml;hendust 16-26-aastaste mittet&ouml;&ouml;tavate ja mitte&otilde;ppivate noortega ning pakuvad tuge haridustee j&auml;tkamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha leidmisel. Samuti otsitakse lahendusi ka muudele &otilde;ppimisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamisel takistuseks kujunenud probleemidele ja tehakse koost&ouml;&ouml;d erinevate osapooltega nagu t&ouml;&ouml;tukassa, &otilde;ppeasutused ja noortekeskused.&nbsp;</p> <p><b>J&auml;rjepidev t&ouml;&ouml; noortega toob positiivseid tulemusi</b>&nbsp;</p> <p>Kohalike omavalitsuste kaasabil kahel korral aastas toimuvas noortegarantii tugis&uuml;steemi seires osaleb hetkel 48 omavalitsust 79-st, kuid iga seirega liitub tugis&uuml;steemiga uusi omavalitsusi. &bdquo;Loodame, et peagi on noortegarantii tugis&uuml;steemiga liitunud k&otilde;ik omavalitsused. Piirkondades, kus omavalitsused on j&auml;rjepidevalt pakkunud noortele abi, on selgelt n&auml;ha, kuidas mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte osakaal langeb ning noorte iseseisev toimetulek paraneb,&ldquo; selgitas<b> Kiik</b>. N&auml;iteks viimase kahe aastaga on programmis osalenud kohalikes omavalitsustes langenud mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte osakaal veerandi v&otilde;rra. Noortegarantii tugis&uuml;steemi esimeses seires oli keskmine mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte osakaal 10,8%, mis langes 7,5% tasemele. Viimase kahe aasta jooksul on noortegarantii tugis&uuml;steemis osalenud kokku pea 1 000 noort, kellele on abi pakutud, kes on abi saanud v&otilde;i kes hetkel saavad kohalike omavalitsuste poolt tuge.&nbsp;</p> <p><b>Ka lapsevanemad saavad aidata</b>&nbsp;</p> <p>Lapsevanemad, eestkostjad, &otilde;petajad ja teised noortega kokkupuutuvad t&auml;iskasvanud saavad ka ise julgustada noori pakutavat abi vastu v&otilde;tma &bdquo;Kui lapsevanem tunneb, et vajab tuge oma lapse aitamisel, tasub teda julgustada abi vastu v&otilde;tma v&otilde;i ise omavalitsuse poole p&ouml;&ouml;rduma. Saame lapsi ja noori k&otilde;ige paremini aidata &uuml;hiselt panustades ning koost&ouml;&ouml;d tehes,&ldquo; julgustas Kiik vanemaid ise initsiatiivi haarama.&nbsp;</p> <p>Nimekirja noortegarantii tugis&uuml;steemis osalevatest omavalitsustest leiab <a href="https://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on-noortegarantii-tugisysteem/Noortegarantii-tugisysteemi-kasutamiseks-taotluse-esitanud-KOV-id-">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>. Samuti leiab vastava kontakti kohaliku omavalitsuse veebilehelt.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=26782020. a kaugtöömärgise saajad selguvad sel neljapäeval kl 13 live-ülekandes 2020-06-09<p><b>Neljap&auml;eval, 11. juunil kl 13 selguvad <i>live</i>-&uuml;lekandes need edukad kaugt&ouml;&ouml;d tegevad ettev&otilde;tted, keda p&auml;rjatakse sel aastal Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2020 konkursil kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgisega. Lisaks selgub ka parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht.</b>&nbsp;</p> <p><i>Live</i>-&uuml;lekannet saab j&auml;lgida Elisa Stage meelelahutusplatvormil (elisastage.ee). Veebi&uuml;ritusel tunnustatakse silmapaistvaid kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid organisatsioone.&nbsp; Lisaks on plaanis otsel&uuml;litused ja intervjuud nii eriolukorra kogemustest kui ka kaugt&ouml;&ouml; tuleviku teemal.&nbsp;</p> <p>Konkursi &uuml;he ellukutsuja ja ž&uuml;riiliikme Elisa Eesti personalivaldkonna juhi <b>Kaija Teem&auml;gi </b>s&otilde;nul on sel aastal olnud konkurss eriti p&otilde;nev, kuna viimased kuud on paljude ettev&otilde;tete jaoks kulgenud tavap&auml;rasest suuremal m&auml;&auml;ral kaugt&ouml;&ouml; r&uuml;tmis ja kogemusi on kogunenud kuhjaga. &bdquo;Ka Kaugt&ouml;&ouml; Tegija konkursil ei saanud me &uuml;le ega &uuml;mber eriolukorra temaatikast. Kandideerijaid oli sel aastal palju ja oli huvitav tutvuda, kuidas &uuml;ks v&otilde;i teine organisatsioon koroonakriisi t&otilde;ttu oma t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldas. Kahtlemata on sel kevadel hea kogemustepagasi saanud nii need, kes on kaugt&ouml;&ouml;d v&auml;hem viljelenud kui ka need, kelle jaoks oli see juba varem loomulik t&ouml;&ouml;kultuuri osa.&ldquo; Teem&auml;gi lisas, et sel aastal on tunnustuse saavate ettev&otilde;tete hulgas nii tuntud tegijaid kui ka &uuml;llatajaid. Kes t&auml;psemalt, selgub juba <i>live</i>-&uuml;lekandes 11. juunil kl 13 Elisa Stage&rsquo;il.&nbsp;</p> <p><i>Live</i>-&uuml;lekandes saab muuhulgas kuulda ja n&auml;ha:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgiste sadu! </b>Selguvad kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgise saajad ja parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht. Tulemusi kommenteerib konkursi ž&uuml;rii: Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teem&auml;gi, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juht Ave Laas, Targa T&ouml;&ouml; &uuml;hingu arendusjuht Sirja Sulakatko, PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas ja Worklandi asutaja ja tegevjuht Indrek H&auml;&auml;l.</li> <li><b>Intervjuu parima kaugt&ouml;&ouml;d soosiva juhiga:</b> kes ta on ja miks ta kaugt&ouml;&ouml;d f&auml;nnab?</li> <li><b>Tagasivaade eriolukorrale</b> &ndash; kogemusi jagavad Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juht&nbsp; Ave Laas, Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teem&auml;gi ning eriolukorras kaugt&ouml;&ouml;d teinud inimesed eri elualadelt.</li> <li><b>Juhtide arutelu &bdquo;Kuidas me teeme kaugt&ouml;&ouml;d homme?&ldquo;</b> &ndash; Kaugt&ouml;&ouml; tuleviku teemal arutlevad Elisa &auml;rikliendi&uuml;ksuse juht Margus Vaino ja Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu</li> <li><b>Kaugt&ouml;&ouml;tajate kogemused</b>: mis on kaugt&ouml;&ouml; suurimad plussid ja v&auml;ljakutsed?&nbsp;</li> </ul> <p>Vaatajad on oodatud esitama esinejatele k&uuml;simusi ja kaasa r&auml;&auml;kima oma kogemustest.&nbsp;</p> <p><i>Live</i>-&uuml;lekannet juhib <b>ETV saatejuht Urmas Vaino.</b>&nbsp;</p> <p>P&auml;rast live-&uuml;lekannet on soovijatel v&otilde;imalus osaleda <b>kaugt&ouml;&ouml; ideelaenutuses ehk kaugt&ouml;&ouml; teemalistes Zoomi-vestlusringides</b>. Jaga ise ja laena h&auml;id kogemusi teiste kogemusteriiulilt!&nbsp;</p> <p>Teemad:</p> <ul> <li><b>Kuidas hoida kaugt&ouml;&ouml;taja vaimset tervist?</b> Moderaator: Kaija Teem&auml;gi, Elisa personalivaldkonna juht</li> <li><b>Kuidas luua efektiivne kommunikatsioon ja infovahetus kaugmeeskonnas</b>? Moderaator: Sirja Sulakatko, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu arendusjuht</li> <li><b>Kuidas ennast kaugt&ouml;&ouml;l paremini juhtida?</b>&nbsp; Moderaator: K&auml;rt Kinnas, PARE tegevjuht</li> <li><b>Kuidas juhtida kaugt&ouml;&ouml;tajaid ja m&otilde;&otilde;ta kaugt&ouml;&ouml; tulemuslikkust?</b> Moderaator: Kertu Popp, Elisa uute teenuste valdkonna juht</li> <li><b>Kus me tulevikus t&ouml;&ouml;tame?</b> Moderaator Marju Sokman, Worklandi turundus- ja kommunikatsioonijuht&nbsp;</li> </ul> <p>Lisainfot live-&uuml;lekande kohta leiab <a href="https://www.facebook.com/events/923153624856049/">Facebookis</a> ja smartwork.ee. Live-&uuml;lekannet saab j&auml;lgida <a href="https://elisastage.ee/landing/bc/N6Z2lROmwH/Y__XSE8DYVI">Elisa Stage&rsquo;il.</a>&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija on iga-aastane konkurss, kus tunnustatakse kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid ettev&otilde;tteid. Selle aasta konkursile sai kandideerida 29. maini ning selleks pidid ettev&otilde;tted t&auml;itma eneseanal&uuml;&uuml;si ankeedi, kus hindasid ja kirjeldasid organisatsiooni kaugt&ouml;&ouml;praktikaid. Samuti sai esile tuua silmapaistva juhi, kes organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;d arendab. Konkursi ellukutsujad on Elisa, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja PARE ning partner Workland.&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2677Kas tööandja võib mu lahti lasta, kui ma ei kasuta isikukaitsevahendeid?2020-06-08<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan metallit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;ttes. T&ouml;&ouml;andja sunnib meid kandma turvajalan&otilde;usid ning &auml;hvardab lahti lasta need t&ouml;&ouml;tajad, kes turvajalan&otilde;usid ei kanna. Aga mul on nendega ebamugav, kas ma v&otilde;in keelduda&nbsp; turvajalan&otilde;ude kandmisest? Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ibki mind lahti lasta seep&auml;rast, et ma ei kanna turvajalan&otilde;usid - mul on t&ouml;&ouml; alati korralikult tehtud ja ma pean t&ouml;&ouml;aegadest kinni?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab k&otilde;igepealt selgeks tegema, millised riskid t&ouml;&ouml;keskkonnas ja t&ouml;&ouml;d tehes esineda v&otilde;ivad ehk viima l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si. Kui t&ouml;&ouml;keskkonna ohud on selgunud, tuleb panna paika meetmed, kuidas ohte v&auml;ltida v&otilde;i tagaj&auml;rgi v&auml;hendada. &Uuml;heks v&otilde;imaluseks ohte maandada on isikukaitsevahendite kasutamine. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajatele selgitama, millised ohud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ning millised meetmed (nt isikukaitsevahendid) on kasutusel, et tervisekahjustuse tekkimist v&auml;hendada v&otilde;i v&auml;ltida.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei p&otilde;hjustaks kandjale liigset koormust ning sobiks t&ouml;&ouml;tajale kasutamiseks kindlates t&ouml;&ouml;oludes. Kui need n&otilde;uded pole t&auml;idetud, peab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;andja poole ja koost&ouml;&ouml;s otsima lahendusi, olgu selleks siis teist t&uuml;&uuml;pi turvajalan&otilde;ud v&otilde;i tuleb leida selline t&ouml;&ouml;, kus turvajalan&otilde;ude kandmine pole vajalik. T&ouml;&ouml;tajal peab olema selge p&otilde;hjus, miks ta neid konkreetseid turvajalan&otilde;usid kanda ei saa. T&otilde;siseltv&otilde;etav p&otilde;hjus pole see, et "mulle need jalan&otilde;ud ei meeldi".&nbsp;</p> <p>Isikukaitsevahendite puhul on kohustused m&otilde;lemal poolel:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et t&ouml;&ouml;taja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku t&ouml;&ouml; algusest l&otilde;puni ning kontrollima selle kasutamist.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja t&ouml;&ouml;andja antud juhistele.</li> </ul> <p>Seega on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja t&ouml;&ouml;tajal on kohustus isikukaitsevahendit kasutada.</p> <p>Kui kontrollimiste k&auml;igus selgub, et vaatamata t&ouml;&ouml;andja m&auml;rkustele t&ouml;&ouml;taja ei kasuta etten&auml;htud isikukaitsevahendeid, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada. Hoiatus on &uuml;ks v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;andja oma ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;d korraldab ning t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alasele k&auml;itumisele ja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise puhul tuleb t&ouml;&ouml;andjal sellele t&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu juhtida ning anda t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalus k&auml;itumist parandada. Hoiatus v&otilde;ib olla nii suuline kui kirjalik, kuid t&ouml;&ouml;andja peab olema hiljem v&otilde;imeline hoiatuse tegemist t&otilde;endama.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui hoiatamine ei aita ja t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkuvalt reegleid rikub, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;suhe erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, sest t&ouml;&ouml;taja on hoiatusest hoolimata eiranud t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi v&otilde;i rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &uuml;teldes j&auml;rgima etteteatamist&auml;htaegu. Erandkorras v&otilde;ib etteteatamist&auml;htaegu ka mitte j&auml;rgida, kui&nbsp; lepingut ei saa m&otilde;istlikult j&auml;tkata etteteatamist&auml;htaja l&otilde;ppemiseni v&otilde;i kokkulepitud t&auml;htaja saabumiseni. Sel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda m&otilde;istliku aja jooksul. See, mis on m&otilde;istlik aeg, tuleb hinnata t&ouml;&ouml;andjal (n&ouml; p&auml;evap&auml;evalt, n&auml;dala p&auml;rast v&otilde;i muu aeg). T&ouml;&ouml;lepingu saab &uuml;les &ouml;elda kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis &uuml;les&uuml;tlemisavaldusega (nt e-kiri jms), kusjuures t&ouml;&ouml;andja peab &uuml;les&uuml;tlemist igal juhul p&otilde;hjendama.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt: t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama, miks tuleb isikukaitsevahendeid&nbsp; kanda ning seej&auml;rel kandmist ka n&otilde;udma. Juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on objektiivsed p&otilde;hjused, miks ta konkreetset isikukaitsevahendit kanda ei saa, tuleb sellest t&ouml;&ouml;andjale teada anda. Kui t&ouml;&ouml;taja korraldustele ei allu, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada - kui t&ouml;&ouml;taja ka peale seda ei k&auml;itu reeglite kohaselt, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petada.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2676Viis asja, mis aitavad vanemas keskeas leida tööd2020-06-05<p data-adtags-visited="true">Eesti t&ouml;&ouml;ealine elanikkond vananeb ning &uuml;ha olulisemaks muutub keskealiste ja vanemas keskeas inimeste panus t&ouml;&ouml;turul. Olgugi et Eesti on vanemaealiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive poolest Euroopas esirinnas, oli ka 2018. aastal kokku umbes 30&nbsp;000 inimest vanuses 50-74, kes soovisid t&ouml;&ouml;tada, ent polnud t&ouml;&ouml;d leidnud. Kuigi koroonakriis ei ole senini vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;tuse osakaalu teiste gruppidega v&otilde;rreldes suurendanud, on oht, et t&ouml;&ouml;h&otilde;ive taastub pikaajaliselt hiljem just vanemaealiste hulgas, nagu n&auml;itas ka&nbsp;<a href="https://www.stat.ee/dokumendid/51811">2009. aasta majanduskriis</a>. Sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik&nbsp;<span>Anna Karolin</span>&nbsp;kirjutab blogiloos viiest aspektist, millest v&otilde;ib probleemide lahendamisel abi olla.</p> <p>1.Oskused ja haridus vajavad v&auml;rskendamist</p> <p data-adtags-visited="true">Olgugi et eestlased on k&otilde;rgelt haritud rahvas, n&auml;itavad&nbsp;<a href="https://www.hm.ee/sites/default/files/oskused_ja_elukestev_ope_-_piaac.pdf">rahvusvahelised v&otilde;rdlused</a>&nbsp;ja elukestvas &otilde;ppes osalemise andmed, et paljude vanemas keskeas inimeste erialane haridus ja oskused vajavad v&auml;rskendamist. Viimased arengud erialamaastikul, t&ouml;&ouml;le kandideerimise oskused ning olulised &uuml;ldoskused, nagu digi- ja suhtlemisoskused ja eesti ning inglise keele oskus, on ekspertide s&otilde;nul t&uuml;&uuml;pilised t&auml;helepanu vajavad teemad. Sageli ei ole tarvis olla n&auml;iteks meister Excelis v&otilde;i kor&uuml;fee grammatikas, vaid vallata t&ouml;&ouml;ks vajalikke p&otilde;hilisi digit&ouml;&ouml;riistu ning arvutit v&otilde;i teist tehnoloogiat. T&auml;iskasvanute seas takistavad oskuste uuendamist ja t&auml;iend- v&otilde;i &uuml;mber&otilde;pet sageli negatiivsed uskumused: et ollakse &otilde;ppimiseks liiga vanad v&otilde;i et &otilde;ppimisest pole kasu. Teadusuuringud n&auml;itavad pigem vastupidist&mdash;oskuste pidev uuendamine on h&auml;davajalik, meie &otilde;ppimisv&otilde;ime s&auml;ilib terve elu ning ehk oleme hilisemas eas hoopis kannatlikumad &otilde;ppijad.</p> <p data-adtags-visited="true">2.&nbsp;Uueks t&ouml;&ouml;ks valmistumine koos t&ouml;&ouml;andjaga</p> <p data-adtags-visited="true">Et iga t&ouml;&ouml;koht on omamoodi, saab t&ouml;&ouml;d h&auml;sti tegema &otilde;ppida vaid seda t&ouml;&ouml;d tehes ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega tutvudes. Parimates sekkumistes t&ouml;&ouml;turule aitamise valdkonnas tehakse juba varajases etapis koost&ouml;&ouml;d v&otilde;imalike tulevaste t&ouml;&ouml;andjatega t&ouml;&ouml;kohtade ja inimeste paremaks klapitamiseks. Kui inimene l&auml;heb t&auml;iend&otilde;ppesse juba oma tulevastest t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest teadlikuna, on &otilde;ppimine paremini eesm&auml;rgistatud ning t&ouml;&ouml;andjal suurem huvi just see inimene palgata.</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://humanrights.ee/app/uploads/2019/03/Ealine-diskrimineerimine-uuringu-tulemused.pdf">Eesti Avatud &Uuml;hiskonna instituudi uuringu</a>&nbsp;j&auml;rgi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja olla vanemaealise suhtes t&otilde;rjuva v&otilde;i ettevaatliku hoiakuga. Olgugi et ealise diskrimineerimise probleem vajab laiemat t&auml;helepanu, v&otilde;ib vahendatud ja pikemaajalisem kontakt ning arutelu t&ouml;&ouml;ks sobiva t&auml;iend&otilde;ppe v&otilde;i teiste teemade osas hoiakut leevendada ning tuua t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;otsija tugevustele.</p> <p data-adtags-visited="true">3.&nbsp;<span>Positiivsete hoiakute ja toe vajadus</span></p> <p data-adtags-visited="true">Eesti T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel v&otilde;tab keskeas ja vanemas keskeas inimestel t&ouml;&ouml; leidmine kauem aega. Saamata vastuste, pideva otsimise ja ebakindlusega v&otilde;ib olla ps&uuml;hholoogiliselt raske toime tulla ning see v&otilde;ib viia heitumiseni. T&ouml;&ouml;turuteenuste ekspertide s&otilde;nul vajab t&ouml;&ouml;otsija nii tuge praktiliste t&ouml;&ouml; leidmise oskuste kui ka julgustamise ja positiivse toe n&auml;ol t&ouml;&ouml; leidmise protsessi v&auml;ltel ja veidi p&auml;rast seda. Sageli on enim tuge just teistest, samade v&auml;ljakutsetega maadlevatest kaasteelistest v&otilde;i toetavast s&otilde;brast v&otilde;i pereliikmest. Kui mureks on tervis v&otilde;i ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;kohale, v&otilde;ib abi olla julgustavast tugiisikust.</p> <p class="inline-ad-slot" id="inline-ad-0" data-adtags-width="759" data-adtags-visited="true">4.&nbsp;Kauge t&ouml;&ouml;koht ja &uuml;hiskond on probleemid</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;otsijad ei ela vaid Tallinnas v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha k&otilde;rval. Maapiirkondades v&otilde;i kodust kaugemal t&ouml;&ouml;tades &nbsp;on oluliseks probleemiks transpordi&uuml;hendus v&otilde;imalike t&ouml;&ouml;kohtadega ning piirkonnas olevate t&ouml;&ouml;kohtade valik. Ka esmapilgul sage transpordi&uuml;hendus ei pruugi &otilde;igel ajal t&ouml;&ouml;le ja koju aidata, kui t&ouml;&ouml;koht ka leidub.&nbsp; M&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;turult eemal olnud ja kodus toimetanud inimesed v&otilde;ivad j&auml;&auml;da k&otilde;rvale t&ouml;&ouml;ga seotud suhtlemisv&otilde;rgustikest ning tunda t&ouml;&ouml; otsimise ees ebakindlust. Samal ajal on sotsiaalne aktiivsus ja vajalikkuse tunne, muuhulgas ka t&ouml;&ouml;l, olulised heaolu m&otilde;jutavad tegurid. Seet&otilde;ttu on oluline leida v&auml;ikseid praktilisi viise, kuidas transpordiprobleemid lahendada ning t&ouml;&ouml;tada kohaliku kogukonnaga t&ouml;&ouml;soovijate &uuml;les leidmise nimel.</p> <p data-adtags-visited="true">5.&nbsp;<span>Tervis ei ole takistus, vaid arvestamist vajav kaalutlus</span></p> <p data-adtags-visited="true">Terviseprobleemid on &uuml;ks vanemaealiste t&ouml;&ouml;alase mitteaktiivsuse p&otilde;hjuseid ning Eesti&nbsp;<a href="https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/SHARE-kogumik-12.09.pdf">paistab Euroopas silma</a>&nbsp;halvemate subjektiivsete tervisen&auml;itajate poolest. Inimesi t&ouml;&ouml;turule aidates on oluline terviseprobleemidest tulenevat erip&auml;ra silmas pidada ja aidata t&ouml;&ouml;andjatel teha vajalikud kohandused ning t&ouml;&ouml;otsijal tugi tervise eest hoolitsemiseks ka t&ouml;&ouml;tades. Samas on oluline, et t&ouml;&ouml;otsijad ja tema l&auml;hedased ei peaks tervist automaatselt takistuseks, kuna sobiv ja motiveeriv t&ouml;&ouml; aitab sageli terviseprobleemide k&otilde;rval ellu positiivsust tuua ja on seotud pikaajaliselt parema tervisega.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Algab projektikonkurss vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;le aitamiseks</span></p> <p data-adtags-visited="true">2019. a s&uuml;gisel arutas sotsiaalministeerium ekspertide, huvigruppide ning t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkujate/kodaniku&uuml;hiskonna organisatsioonidega vanemaealiste h&otilde;ivega seotud lahenduste &uuml;le. Selle tulemusel k&auml;ivitub 5. juunist taotlusvoor projektidele, mis aitavad inimesi vanuses 55+ t&ouml;&ouml;turule ja t&otilde;stavad nende t&ouml;&ouml;alast konkurentsiv&otilde;imet. Projektitaotlusi v&otilde;etakse vastu kuni 17. augustini. Kui soovid osaleda vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;turule aitamises, uuri taotlusvooru kohta&nbsp;<a href="https://www.rtk.ee/uudised/rtk-avab-taotlusvoorud-tooturult-eemale-jaanud-inimeste-toole-aitamise-toetamiseks">siit</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kui tunned, et vajad t&ouml;&ouml; leidmisel abi, p&ouml;&ouml;rdu&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood">t&ouml;&ouml;tukassa konsultandi</a>&nbsp;juurde.</p> <p data-adtags-visited="true"></p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/06/05/viis-asja-mis-aitavad-vanemas-keskeas-leida-tood/" target="_blank">Sotsiaalminiteeriumi blogi</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2675Narkootikumid töökohal: märkamine ja abistamine2020-06-05<p>Aastast aastasse kasvab Eestis nende inimeste hulk, kes on elu jooksul tarvitanud m&otilde;nd narkootilist ainet. Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringu (2019)* andmetel on veerand (25%) t&auml;iskasvanutest elu jooksul m&otilde;nda narkootilist ainet tarvitanud, kusjuures 7% oli teinud seda viimasel aastal ja 3% viimasel kuul. Iga neljas tarvitaja t&otilde;deb, et see on neile kaasa toonud pingeid l&auml;hedastega, aga ka majanduslikke raskusi (15%) ning probleeme t&ouml;&ouml;l v&otilde;i k&otilde;rgkoolis (9%).</p> <p>Enam kui kolmandik (36%) uuringus osalenuist tundis isiklikult kedagi, kes tarvitab narkootikume, ja ligi veerand (23%) oli neid, kellele oli kunagi elu jooksul pakutud tasuta v&otilde;i osta narkootilisi aineid.</p> <p>2017/2018 l&auml;bi viidud veebiuuring ** n&auml;itas, et 70% narkootikumide tarvitajatest on n.&ouml;. segatarvitajad, ehk nad olid tarvitanud rohkem kui &uuml;hte narkootikumi. 31% olid tarvitanud kahte kuni kolme narkootikumi, 19% viit kuni seitset narkootikumi. K&otilde;ige enam oli vastanutel kokkupuude kanepi tarvitamisega (98%), 41% oli tarvitanud amfetamiini ja pooled ecstasy&rsquo;t. Vastanutest oli viimase 30 p&auml;eva jooksul kanepit tarvitanud 45%; ecstasy&rsquo;t 16%; amfetamiini 11%; kokaiini 9%.</p> <p>Kanepi tarvitamine on veebiuuringu andmeil sageli sotsiaalne tegevus, seda tehakse koos teis(t)ega. Veebiuuringu andmeil on tarvitajate ohutunne aastate jooksul v&auml;henenud ning et aine p&auml;ritolu on sageli tarvitajatele teadmata, v&otilde;ivad tervisele tekkida ootamatud kahjud.</p> <p><strong>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja?</strong></p> <p>Narkootikumide tarvitamine v&otilde;ib t&auml;hendada tarvitajale p&otilde;genemist argielu probleemide eest, kuid t&ouml;&ouml;andjale j&auml;&auml;vad tarvitamise p&otilde;hjused sageli hoomamatuks. K&uuml;ll aga v&otilde;ivad silma torgata t&ouml;&ouml;taja muutunud k&auml;itumine v&otilde;i v&auml;limus, t&ouml;&ouml;sse suhtumine v&otilde;i m&otilde;ni muu tunnus, mis v&otilde;ib viidata narkootikumide tarvitamisele. Oluline on just m&auml;rgata muutusi.</p> <p><strong>Allj&auml;rgnevalt m&otilde;ned tavalisemad narkootikumide tarvitamisega seotud v&otilde;imalikud muutused:</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;lt puudumine on sagenenud, ei v&otilde;ta osa t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest</li> <li>j&auml;&auml;b oma t&ouml;&ouml;dega hiljaks</li> <li>ei j&auml;rgi enam tervise- ja t&ouml;&ouml;ohutuse reegleid</li> <li>t&ouml;&ouml;l tekivad ebameeldivad v&otilde;i ohtlikud vahejuhtumid</li> <li>kolleegide ja/v&otilde;i klientide kaebused sagenevad</li> <li>muutused t&ouml;&ouml;kvaliteedis, vabanduste otsimine</li> <li>vale v&otilde;i liiga aeglane tegutsemine ja m&otilde;tlemine</li> <li>m&auml;luh&auml;ired, ka unustamine</li> <li>v&auml;henenud motivatsioon</li> <li>v&otilde;tab suuremaid riske</li> <li><span>tuleb joobnuna t&ouml;&ouml;le, tarvitab ka t&ouml;&ouml;l narkootikume</span></li> <li>hoolimatus riietuse ja h&uuml;gieeni suhtes.</li> </ul> <p>Rohkem infot tarvitamise &auml;ra tundmise kohta leiad&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/lahedased/kuidas-narkootikumide-tarvitajat-ara-tunda/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/lahedased/narkootikumide-tarvitamise-esemelised-tunnused-voi-leiud/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>.</p> <ul> <li>Kui m&auml;rkate kolleegi k&auml;itumises v&otilde;i v&auml;limuses tunnuseid, mis v&otilde;ivad viidata narkootikumide tarvitamisele, siis k&otilde;ige olulisem on temaga sellest vestelda. T&auml;htis on, et seda teeks kolleeg, keda v&otilde;imalik tarvitaja usaldab. V&auml;ltida tuleb hinnanguid ja hukkam&otilde;istu.</li> </ul> <ul> <li>Kui inimene vajab abi, tuleb m&otilde;elda l&auml;bi, millised on organisatsioonisisesed v&otilde;imalused. Kas organisatsioonis on terviset&ouml;&ouml;taja v&otilde;i personalit&ouml;&ouml;taja, kes on valmis neid teemasid puudutama, v&otilde;i on v&otilde;imalus kasutada ps&uuml;hholoogi teenuseid? Kas oleks vaja (ja v&otilde;imalik) luua-toetada eneseabigruppide tegevust ja nende baasil v&auml;hehaaval suurendada t&ouml;&ouml;kaaslaste kaitsva ja toetava v&otilde;rgustiku osat&auml;htsust?</li> </ul> <ul> <li>Abi saamiseks on soovitav kasutada ka organisatsiooniv&auml;liseid v&otilde;imalusi. Kuna Eestis on levinuimaks narkootikumiks kanep, on kanepitarvitajatele Tervise Arengu Instituudi algatusel loodud l&uuml;hisekkumise programm "<a href="https://www.narko.ee/siit-saad-abi/noustamisprogramm-kanepitarvitajatele/" target="_blank" rel="noopener">Valik</a>", milles osalemine on tasuta ning mis on veebin&otilde;ustamisena k&auml;ttesaadav &uuml;le Eesti.</li> </ul> <ul> <li>Abi saamise v&otilde;imalusi on teisigi, vaata lisa&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/siit-saad-abi/" target="_blank" rel="noopener">siit</a></li> </ul> <p>Lisaks uimastitarvitajate m&auml;rkamisele ja toetamisele on oluline m&otilde;elda uimastite tarvitamise ennetusele t&ouml;&ouml;kohal laiemalt, et m&otilde;jutada s&otilde;ltuvusainete tarvitamisega seotud isiklikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid.</p> <p>Kindlasti on oluline positiivse t&ouml;&ouml;kultuuri kujundamine, mis aitaks v&auml;hendada uimastite tarvitamist soodustavaid tegureid nt k&otilde;rge t&ouml;&ouml;stress, pikad t&ouml;&ouml;tunnid, eraldatud asukohad, pikaaegne perest eemal viibimine, igavus/t&uuml;dimus ja tarvitamist soosiv keskkond t&ouml;&ouml;kohal.</p> <p>Samuti on oluline julgustada t&ouml;&ouml;tajaid probleemide korral ise p&ouml;&ouml;rduma, tagades neile t&auml;ieliku konfidentsiaalsuse ja sildistamise ning diskrimineerimise v&auml;ltimise. Selle eelduseks on, et kirjalikes kokkulepetes on selgitatud, kuidas r&auml;&auml;kida ja kuhu p&ouml;&ouml;rduda iseenda v&otilde;imaliku probleemi korral.</p> <p><span><strong>Mida saab teha iga&uuml;ks ise?</strong></span></p> <p>Oluline on kasvatada endas julgust muutuda - vajadusel peaks oskama abi otsida ja seda ka kaaslastele pakkuda. Kodanikujulguse ilmutamine, probleemide m&auml;rkamine ja aktiivne lahenduste otsimine on v&auml;ltimatu osa turvalise t&ouml;&ouml;koha loomisest.</p> <p>Narkootikumide tarvitamine on &uuml;ldjuhul millegi tagaj&auml;rg ja m&otilde;istlik on &uuml;les otsida p&otilde;hjused ning nendega tegeleda. K&otilde;ige paremini saab siin abiks olla ps&uuml;hholoog, kelle kontaktid leiad n&auml;iteks siit. Ps&uuml;hholoogi juurde saab suunata ka perearst.</p> <p>Pikemas perspektiivis on oluline leida enda toimetulekut ja vaimset tervist toetavad eneseabinipid, mille kohta leiad samuti infot&nbsp;<a href="http://www.peaasi.ee/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>.</p> <p><strong>Allikad:</strong></p> <p>*&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/156697963610_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_uimastite_tarvitamise_uuring_2018_.pdf" target="_blank" rel="noopener">Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring &nbsp;</a></p> <p>**&nbsp;<a href="https://eestiarst.ee/euroopa-narkootikumide-tarvitamise-veebikusitluse-metoodika-ja-esmased-tulemused/" target="_blank" rel="noopener">Euroopa narkootikumide tarvitamise veebik&uuml;sitluse metoodika ja esmased tulemused. Eesti Arst 2019;98(11):627&ndash; 63</a></p> <p><strong>Lisalugemist:</strong></p> <ul> <li>Portaal&nbsp;<a href="http://www.narko.ee/" target="_blank" rel="noopener">narko.ee</a>;</li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/olulised-abimaterjalid/uimastid-toeoekohal" target="_blank" rel="noopener">terviseinfo.ee</a>&nbsp;portaalis uimastiprobleemist t&ouml;&ouml;kohal</li> <li><a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/132429976075_Narkojoobe_tuvastamine_EST.pdf" target="_blank" rel="noopener">Narkojoobe tuvastamine</a></li> <li></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/juuni" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a>&nbsp;</div> <div></div> <div>Foto: Pixabay</div> <div><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/juuni" target="_blank"></a></div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2672Tanel Kiik: peame oluliseks naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdse palga 2020-06-04<p><b>T&auml;na kinnitas Vabariigi Valitsus seisukohad vastamaks Euroopa Komisjoni palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise konsultatsioonile, mille eesm&auml;rk on selgitada v&auml;lja t&otilde;husaimad v&otilde;imalused naiste ja meeste v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte tagamiseks. </b></p> <p>Eestis on&nbsp; Euroopa Liidu suurim sooline palgal&otilde;he. Uuringud n&auml;itavad, et palkade avalikustamine aitab kaasa selle v&auml;henemisele ja toob kasu majandusele tervikuna. &bdquo;Valitsus pidas oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikides sama, v&otilde;rdse ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist ning Euroopa Liidu algatuste koordineerimist selles k&uuml;simuses. Palkade l&auml;bipaistvus avaldab positiivset m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate rahuolule, organisatsiooni mainele, sellega kaasneb personali voolavuse v&auml;henemine ning motivatsiooni ja tootlikkuse t&otilde;us,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik. &bdquo;</b>Seet&otilde;ttu pean oluliseks, et&nbsp; astume vajalikke samme Eestis ning r&auml;&auml;gime Euroopa Liidu tasandil aktiivselt kaasa soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamise teemal.&ldquo;</p> <p>Eesti suure soolise palgal&otilde;he p&otilde;hjuste seas on laialt levinud individuaalsed palgal&auml;bir&auml;&auml;kimised, ametikohtade ning nende raames tehtava t&ouml;&ouml; v&auml;&auml;rtuse v&auml;hene l&auml;bim&otilde;eldus ning palga m&auml;&auml;ramise &uuml;htsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides. N&auml;iteks enam kui kolmveerandis organisatsioonides ei olnud 2015. aastal&nbsp; tehtud ametikohtade hindamist. Samal ajal <a href="https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.">viimase soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Eurobaromeetri</a> uuringu andmetel toetab 57% Eesti t&ouml;&ouml;tajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soop&otilde;hist avaldamist ametikohtade l&otilde;ikes.</p> <p>Valitsus leidis, et palkade l&auml;bipaistvuse meetmete kokkuleppimisel on oluline arvesse v&otilde;tta, et erineva suurusega organisatsioonidel on meetmete rakendamiseks erinevad v&otilde;imalused ja v&otilde;imekus. Samuti tuleb hinnata tegevustega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava kasu tasakaalu. Eriti t&auml;htis on, et eriti mikro- ja v&auml;ikestele organisatsioonidele kehtestatavad n&otilde;uded ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. &bdquo;Samas on ka selliseid palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on v&otilde;imalik rakendada s&otilde;ltumata organisatsiooni suurusest, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;kuulutustes palkade v&otilde;i palgavahemike avaldamine,&ldquo; t&otilde;i minister <b>Kiik</b> n&auml;ite.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Valitsus on seisukohal, et riikidele peaks j&auml;&auml;ma otsustusvabadus meetmete elluviimise ja nende &uuml;le j&auml;relevalve korraldamisel. Eestis on v&otilde;imalikeks j&auml;relevalveasutusteks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise volinik ning t&ouml;&ouml;inspektsioon. J&auml;tkuvalt tuleb soodustada ka vabatahtlike meetmete elluviimist ja toetada selles t&ouml;&ouml;andjaid. Euroopa Komisjon v&otilde;iks toetada digit&ouml;&ouml;riistade v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis aitaksid tagada meetmete elluviimise &uuml;htlast kvaliteeti ning v&auml;hendada halduskoormust.</p> <p>Liikmesriikidele suunatud konsultatsiooniga soovitakse saada riikidelt tagasisidet palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise v&otilde;imaluste kohta. Arvestades nii selle kui paralleelselt l&auml;bi viidud avaliku ning sotsiaalpartneritele suunatud konsultatsiooni tulemusi, plaanib Euroopa Komisjon juba selle aasta l&otilde;pus tulla v&auml;lja palkade l&auml;bipaistvust k&auml;sitleva &otilde;igusliku algatuse ettepanekuga.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2674Tööohutuse ja töötervishoiu baromeeter: interaktiivne vahend Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu olukorraga tutvumiseks2020-06-03<p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeeter on esimene andmete visualiseerimise vahend ajakohastatud teabega t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu olukorra ja suundumuste kohta ELis.</p> <p>Vahend koosneb neljast n&auml;itajate kogumist mitmesugustel t&ouml;&ouml;tohutuse ja -tervishoiu teemadel, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiuasutused, riiklikud strateegiad, t&ouml;&ouml;tingimused ning t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiustatistika. Saate visualiseerida ja v&otilde;rrelda andmeid, koostada graafikuid ja laadida alla aruandeid eriteemadel.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetrit uuendatakse korrap&auml;raselt uute n&auml;itajate, andmete ja omadustega.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/data-visualisation/osh-barometer-data-visualisation-tool">t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetriga</a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EuroopaT&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishou Agentuur</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2671Töövahendusteenuse pakkumine aitab vähendada hooajalist tööjõupuudust2020-06-02<p><strong>Alates 1. juunist on v&otilde;imalik Eestis l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tanud, kuid hetkel t&ouml;&ouml;tutel v&auml;lismaalastel saada t&ouml;&ouml;vahendusteenust, kui neil on t&ouml;&ouml; leidmise korral &otilde;igus j&auml;tkata l&uuml;hiajalist t&ouml;&ouml;tamist Eestis. Varem pidi t&ouml;&ouml;taja olema t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi ja t&ouml;&ouml;tukassa koost&ouml;&ouml;na hakatakse pakkuma t&ouml;&ouml;vahendust neile l&uuml;hiajalistele&nbsp;v&auml;lismaalastest t&ouml;&ouml;tajatele, kes on kaotanud t&ouml;&ouml;, et viia paindlikumalt kokku t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumine ja hooajalise t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus. &bdquo;Kriisis on t&ouml;&ouml; kaotanud v&auml;lismaalasi, kelle l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igus veel kestab, kuid Eestist lahkumine on reisipiirangute t&otilde;ttu keeruline. Soovime viia need potentsiaalsed t&ouml;&ouml;tajad kokku t&ouml;&ouml;k&auml;te nappuses olevate t&ouml;&ouml;andjatega&nbsp;p&otilde;llumajanduses ja teistes sektorites. Sellega leevendame korraga nii hooajat&ouml;&ouml;tajate v&auml;hesust&nbsp;kui t&ouml;&ouml;puudust l&uuml;hiajaliste t&ouml;&ouml;tajate seas, mist&otilde;ttu oleme muutnud paindlikumaks ka t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahenduse teenuste tingimusi,&ldquo; selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.</p> <p>Koroonaviiruse ja rahvusvaheliste liikumispiirangutega kaasnenud p&otilde;llumajandussektori t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse leevendamiseks lubab v&auml;lismaalaste seadus erandina l&uuml;hiajalistel t&ouml;&ouml;tajatel, kelle t&ouml;&ouml;tamise periood on l&otilde;ppenud, t&ouml;&ouml;tada juuli l&otilde;puni p&otilde;llumajandussektoris. T&ouml;&ouml; vahendamine l&uuml;hiajalistele t&ouml;&ouml;tajatele aitab eelk&otilde;ige leevendada p&otilde;llumajanduse t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust.</p> <p>Tavaolukorras on l&uuml;hiajalisest t&ouml;&ouml;tajast v&auml;lismaalasel &otilde;igus t&ouml;&ouml;otsijana registreerida ja saada t&ouml;&ouml;vahenduse teenust &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;tamise ajal, kui ta soovib t&ouml;&ouml;kohta vahetada. Erandina saavad t&auml;nasest end t&ouml;&ouml;otsijana registreerida ja t&ouml;&ouml;vahenduse teenust kasutada ka t&ouml;&ouml; kaotanud l&uuml;hiajalised t&ouml;&ouml;tajad, kes viibisid Eestis 17. m&auml;rtsi 2020. aasta seisuga v&otilde;i kellel on j&auml;tkuvalt kehtiv &otilde;igus siin l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>T&ouml;&ouml;vahenduse teenuse saamiseks tuleb l&uuml;hiajaliselt Eestis t&ouml;&ouml;taval v&auml;lismaalasel registreerida end t&ouml;&ouml;otsijana, esitades selleks t&ouml;&ouml;tukassale avalduse kohapeal v&otilde;i telefoni teel. Kuna sihtr&uuml;hmal ei ole &uuml;ldjuhul v&otilde;imalik ise eestikeelset t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusportaali kasutada, vahendavad neile t&ouml;&ouml;pakkumisi t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ustajad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusteenus on nii t&ouml;&ouml;otsijatele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele tasuta. Lisainfot saab&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/kontaktid" class=" icon-external">t&ouml;&ouml;tukassa esindustest</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;infotelefonilt&nbsp;15501.</p> <p></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank">Pressiteade viipekeeles</a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2670Kas saan oma lapse lasteaia lõpuaktuse puhul vaba päeva võtta?2020-06-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu laps l&otilde;petab sel aastal lasteaeda ja pikalt oli ette teada l&otilde;pupeo kuup&auml;ev. Olin selleks kuup&auml;evaks varakult v&otilde;tnud endale t&ouml;&ouml; juurest vaba p&auml;eva lapsepuhkuse n&auml;ol, et l&otilde;pupeol osaleda. Seoses koroonakriisiga otsustati l&otilde;pupeo kuup&auml;ev l&uuml;kata 1. juuliks, et k&otilde;ik lapsevanemad saaksid ka osaleda. Kas ma saan lapsepuhkuse edasi l&uuml;kata? Mida ma selleks tegema pean?</b></p> <p><strong>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja</strong>: Kui lapsepuhkus ei ole kirjas puhkuste ajakavas, annab t&ouml;&ouml;taja lapsepuhkuse kasutamise soovist v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, nt e-kirja teel. Kui panite lapsepuhkuse kirja &nbsp;puhkuste ajakavasse v&otilde;i olete juba esitanud avalduse puhkusele j&auml;&auml;miseks, siis m&otilde;lemal juhul tuleb kuup&auml;eva muutmiseks saavutada t&ouml;&ouml;andjaga kokkulepe.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us olemasolevat lapsepuhkuse kuup&auml;eva muutma, siis on Teil v&otilde;imalik teha uus avaldus lapsepuhkusele j&auml;&auml;miseks teatades sellest 14 kalendrip&auml;eva ette. See eeldab, et Teil on alles kasutamata lapsepuhkuse p&auml;evi. Vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 63 l&otilde;ikele 1 on emal v&otilde;i isal &otilde;igus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last v&otilde;i kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps.</p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2669Meeldetuletuseks alaealiste töötamise kohta2020-05-29<p>Seekordne omap&auml;rane kooliaasta hakkab l&otilde;pule j&otilde;udma ning ees ootav suvevaheaeg ootab sisustamist. Paljud noored soovivad vaheajal minna t&ouml;&ouml;le ning otsivad sob<span class="text_exposed_show">ivat t&ouml;&ouml;d. Paljud t&ouml;&ouml;andjad on ka valmis noortele t&ouml;&ouml;d pakkuma; tegevusega on alustamas malevad. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab enne suurt suve ning aktiivset t&ouml;&ouml;perioodi t&ouml;&ouml;andjatele ja lastele ning nende vanematele meelde, mida peaks kindlasti silmas pidama.</span></p> <div class="text_exposed_show"> <p>Sel aastal peab arvestama ka COVID-19 haigust p&otilde;hjustava viiruse leviku t&otilde;kestamiseks vajalike piirangute ning n&otilde;uetega. Muuhulgas on reguleeritud ka noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus.</p> <p><strong>Kuni 11. juunini</strong> ei toimu noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus. <strong>Alates 12. juunist algab noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus</strong> ning j&auml;rgida tuleb, et laagris ja &otilde;pilasmalevas poleks rohkem kui 300 osalejat, &uuml;hes r&uuml;hmas tohib olla kuni 20 isikut ning tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.</p> <p>Uute reeglite valguses ei tohi unustada alaealiste t&ouml;&ouml;- ja puhkeajale on kehtestatud piiranguid. Laste ja noorte t&ouml;&ouml;aeg on l&uuml;hendatud seet&otilde;ttu, et kaitsta nende tervist ning anda koolikohustuslikule alaealisele t&ouml;&ouml;tajale piisavalt aega hariduse omandamiseks. <strong>Alaealise vanusest l&auml;htuvalt on l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg j&auml;rgnev:</strong></p> <ul> <li>7&ndash;12-aastasel &ndash; 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.</li> <li>13&ndash;14-aastasel v&otilde;i vanemal koolikohustuslikul t&ouml;&ouml;tajal &ndash; 2 tundi p&auml;evas (3 tundi, kui tegemist on kerge t&ouml;&ouml;ga kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal) ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.</li> </ul> <p>Alaealine ei tohi teha &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d. Koolikohustuslik alaealine ei tohi t&ouml;&ouml;tada 20-06 vahelisel ajal ja mittekoolikohustuslik 22-06 vahelisel ajal. Kuni s&uuml;da&ouml;&ouml;ni tohib t&ouml;&ouml;tada &uuml;ksnes see alaealine, kes teeb t&auml;iskasvanud j&auml;relevalve all loomingulist t&ouml;&ouml;d kultuuri, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamialal,</p> <p>Koolikohustusliku alaealise puhul tuleb arvestada ka sellega, et ta tohib t&ouml;&ouml;tada vaid poole koolivaheajast ning keelatud on t&ouml;&ouml;tamine vahetult enne koolip&auml;eva algust.</p> <p>Kuigi paljudes koolides on &otilde;ppet&ouml;&ouml; t&auml;naseks l&otilde;ppenud, siis ametlikult algab koolivaheaeg 10. juunil ja kestab kuni 31. augustini. Ehk et kuni 9. juunini tuleb alaealise t&ouml;&ouml;aja puhul arvestada &otilde;ppeveerandi osas kehtestatud t&ouml;&ouml;aja piirangutega</p> <p>T&auml;psemalt saab noorte t&ouml;&ouml;tamise kohta lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/noor-voi-alaealine-tootaja/mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/tooaeg" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali alamlehelt</a>&nbsp;ja <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toosuhted/alaealise-toole-votmine" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2668Valitsus kiitis heaks töötushüvitise ja töötutoetuse tõstmise, tööampsude lubamise ning pikendas töötasuhüvitise maksmist2020-05-28<p><b>T&auml;nasel istungil kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega t&otilde;stetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist ja t&ouml;&ouml;tutoetust, lubatakse edaspidi ajutist t&ouml;&ouml;tamist t&ouml;&ouml;tuks olemise ajal ning t&auml;psustatakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise tingimusi seoses v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamise ning hooajat&ouml;&ouml;dega. Lisaks andis valitsus heakskiidu t&ouml;&ouml;tasuh&uuml;vitise pikendamiseks &uuml;he kuu v&otilde;rra kinnitades selleks otsused vajalike eelarvevahendite kohta. </b></p> <p>&bdquo;Seaduse muudatusega aitame parandada inimeste majanduslikku toimetulekut t&ouml;&ouml;tuse perioodil, kuid samas motiveerime t&ouml;&ouml;turule naasmist. Seet&otilde;ttu pean &otilde;igeks, et t&ouml;&ouml;tuks olemise ajal on v&otilde;imalik edaspidi l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada h&uuml;vitisi kaotamata ning hoida seel&auml;bi sidet t&ouml;&ouml;turuga. Ka h&uuml;vitiste t&otilde;stmine aitab meil v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tute vaesusriski ning motiveerida inimesi t&ouml;&ouml;otsingutel. Samuti pean oluliseks, et t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;nud inimesed v&otilde;iksid rahuliku s&uuml;damega v&otilde;tta vastu m&otilde;ne hooajalise t&ouml;&ouml; n&auml;iteks p&otilde;llumajandussektoris ning selle l&otilde;ppemisel saaksid j&auml;tkata t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamist varasemast perioodist kasutamata j&auml;&auml;nud p&auml;evade ulatuses,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b>&nbsp; &bdquo;J&auml;tkame juunis ka t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise meetmega kitsendatud tingimustel. Meede on end h&auml;sti &otilde;igustanud ning aidanud v&auml;ltida koondamisi. Selle j&auml;tkamisega aitame ennek&otilde;ike kriisist enim kannatanud v&otilde;i viiteajaga raskustesse sattunud ettev&otilde;tteid ja nende t&ouml;&ouml;tajaid.&ldquo;</p> <p>Heaks kiidetud muudatused v&otilde;imaldavad edaspidi t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal ajutiselt t&ouml;&ouml;tada kuni viiel p&auml;eval kuus, kuid k&otilde;ige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis v&otilde;ib olla &uuml;hes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast ehk sel aastal 216 eurot.</p> <p>T&otilde;usevad ka t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised: esimesel sajal t&ouml;&ouml;tuse p&auml;eval hakkab t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning t&ouml;&ouml;tutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti k&auml;esoleva aasta t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast t&otilde;ustes j&auml;rgmise aasta 1. jaanuarist&nbsp; 189 eurolt 292 euroni, seega &uuml;le arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot. T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise t&otilde;us on planeeritud v&otilde;imalusel j&otilde;ustuma alates 1. augustist 2020, kuid see s&otilde;ltub&nbsp; parlamendi menetluse ajagraafikust.</p> <p>T&ouml;&ouml;tute hooajalise t&ouml;&ouml;tamise soodustamiseks muudetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise tingimusi nii, et peale hooajat&ouml;&ouml; l&otilde;ppemist taas t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;des j&auml;tkub h&uuml;vitise maksmine, kui eelmisest h&uuml;vitise maksmise perioodist on j&auml;&auml;nud kasutamata p&auml;evi ning t&ouml;&ouml;le asumisest ei ole m&ouml;&ouml;dunud rohkem kui 12 kuud.<span style="text-decoration: line-through;"></span></p> <p>T&auml;psustatakse ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise arvutamist kui kindlustatu t&ouml;&ouml;tas enne t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist Eestis ning enne seda v&auml;ljaspool Eestit m&otilde;nes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis v&otilde;i &Scaron;veitsi Konf&ouml;deratsioonis. N&auml;iteks kui inimene on t&ouml;&ouml;tanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seej&auml;rel kuus kuud Soomes ja p&auml;rast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse praegu tema t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu alusel, mist&otilde;ttu inimese t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis j&auml;&auml;b madalam. Muudatuse kohaselt v&otilde;etakse edaspidi lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne n&auml;iteks Soomes t&ouml;&ouml;tamist Eestis teenitud tasud.</p> <p>Valitsus kiitis heaks ka t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meetme pikendamise &uuml;he kuu v&otilde;rra ning viis kaks t&ouml;&ouml;tukassa taseme&otilde;ppega seotud t&ouml;&ouml;tust ennetavat meedet Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse alla, et tagada nende rahastamine ka suurenenud t&ouml;&ouml;tuse korral muutes selleks t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi tingimusi. &Uuml;htlasi t&otilde;useb taseme&otilde;ppes osalemise toetus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab taotleda t&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkuh&uuml;vitist ka juunikuu eest 2020. aasta juulis. J&auml;tkuh&uuml;vitist saab taotleda t&ouml;&ouml;andja, kelle k&auml;ive on eelmise aasta juunikuuga v&otilde;rreldes langenud v&auml;hemalt 50% ning seda makstakse neile t&ouml;&ouml;tajatele, kelle t&ouml;&ouml;mahtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu on selle t&ouml;&ouml;andja juures v&auml;hendatud, &uuml;hes kuus kuni 800 eurot brutosummana. J&auml;tkuh&uuml;vitist makstakse &uuml;ldjuhul 50% t&ouml;&ouml;taja brutopalgast, millele lisandub t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;tajale makstav brutot&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 150 eurot. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettev&otilde;tted, kellel ei olnud 12. m&auml;rtsil maksuv&otilde;lga, kes on maksuv&otilde;lad taotluse esitamise hetkeks tasunud v&otilde;i kelle maksuv&otilde;lad on ajatatud. J&auml;tkuh&uuml;vitist saab taotleda t&ouml;&ouml;tukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud 68,9 miljonit eurot, mida rahastatakse t&ouml;&ouml;tuskindlustusvahenditest ja kuni 36 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-tootushuvitise-ja-tootutoetuse-tostmise-tooampsude-lubamise-ning" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2665Koondamine kui mõistetav paratamatus2020-05-27<p><b>S&uuml;gav kurbus valitseb t&ouml;&ouml;andjat, kui ta vastu tahtmist on sunnitud oma tublidele ja kauastele kolleegidele &uuml;le andma koondamisteated, ent muud valikut paljudes ettev&otilde;tetes t&auml;na pole. Ka t&ouml;&ouml;tajat valdavad vastandlikud tunded ja k&uuml;simus: kuidas edasi?</b></p> <p>Hiidlainena nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate elu segi paisanud pandeemia on j&otilde;udsalt r&auml;sinud paljusid tegevusvaldkondi. H&auml;sti toimivad, aastate jooksul &uuml;htseks tiimiks kujunenud ettev&otilde;tete meeskonnad tuleb suuresti lammutada, sest muid valikuid pole j&auml;&auml;nud... &rdquo;Hetkel ei ole me veel kedagi koondanud, aga sellest pole p&auml;&auml;su,&rdquo; &uuml;tleb <b>Fra Mare Thalasso SPA-d </b>opereeriva<b> AS Heali juhatuse liige Maret Sukles</b>, sest spaamaja Paralepa rannam&auml;ndide all on olnud poolest m&auml;rtsist suletud. 1. juunil avatakse k&uuml;ll uksed, ent endist hoogu, mil maja oli peamiselt Eesti ja Soome kliente t&auml;is, pole loota.</p> <p>Tallinna s&uuml;dalinnas tornina k&otilde;rguvas <b>Radisson Blu Sky Hotelis </b>on aga kahele kolmandikule t&ouml;&ouml;tajatest juba koondamisteated k&auml;tte jagatud.<b> Tegevdirektor Kaido Ojaperv </b>nendib minoorsel toonil, et t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tajaid on alles j&auml;&auml;nud 49, kuigi eelmisel aastal samal ajal oli neid ametis 160.</p> <p>&rdquo;Kui meie sektoris oleks olnud langus 30%, siis t&auml;hendanuks see lausa pidu, ent oli rohkem kui 95%. Hotell on t&uuml;hi ja ainsad inimesed, keda seal n&auml;ed, ongi su kolleegid, kellest alles j&auml;&auml;nud k&uuml;sivad, kaua v&otilde;i kuidas...&rdquo; Ojaperv nendib, et sellises olukorras pole v&otilde;imalik teisiti k&auml;ituda, kui r&auml;&auml;kida heade kolleegidega otse ja t&auml;iesti ausalt. &rdquo;Panime paika uue personalivajaduse, l&auml;htudes uuest reaalsusest, ja teavitasime sellest k&otilde;iki,&rdquo; s&otilde;nab ta, lisades, et seda infot jagada polnud kerge, niisamuti nagu t&ouml;&ouml;tajatel vastu v&otilde;tta.</p> <p>Vastukaja oli erinev, kuid mitmed pikaajalised kolleegid n&auml;gid koondamises hoopis v&otilde;imalust teha elus uus p&ouml;&ouml;re, mida nad olid v&otilde;ib-olla varem edasi l&uuml;kanud. &rdquo;Paljud palusid ennast ise koondada. Nende jaoks oli see julge otsus, aga m&otilde;istagi on neidki, keda t&auml;na veel tundmatu tulevik hirmutab.&rdquo;</p> <p>Tegevdirektorina leiab ta enesekriitiliselt, et t&otilde;en&auml;oliselt ootasid-vaatasid ja lootsid nad kiiremat ja paremat l&auml;hitulevikku liiga kaua. Majanduslikus m&otilde;ttes oleks pidanud kiiremini ja konkreetsemalt reageerima. Samas m&otilde;eldakse Radissonis j&auml;rgmisele viiruselainele. &rdquo;Nii esimese kui ka v&otilde;imaliku teise laine puhul on tegelikult kriitilised otsused, mida valitsus vastu v&otilde;tab, ja palju need elu seiskavad,&rdquo; leiab ta. &rdquo;Toetused on korraks abiks, ent ei lahenda probleemi. Rohkem kui meile seatud piirangutest s&otilde;ltume me transpordisektori v&otilde;imalustest. Ka n&uuml;&uuml;d, kui riik justkui v&auml;ljub kriisist, otsustas n&auml;iteks majandusminister veelgi enam p&auml;rssida Eestisse saabumist, t&otilde;kestades lennuliinide avamist.&rdquo;</p> <p>Kui teine viiruselaine peaks esimesega samas mahus korduma, siis Ojaperve kinnitusel nad Radissoni uksi kindlasti enam lahti ei hoia. &rdquo;Sel juhul lisanduvad t&ouml;&ouml;tukassa klientide hulka ka need, kes t&auml;na veel ei pidanud sinna minema,&rdquo; on ta veendunud. Masendusnootidega h&auml;&auml;les s&otilde;nab Ojaperv, et 2020 on olnud k&otilde;ige ebameeldivam aasta tema 28aastase hotellialase t&ouml;&ouml;elu jooksul. Hetkel aitab teda ennast emotsionaalselt ja vaimselt toime tulla eelk&otilde;ige vastutus t&ouml;&ouml;tajate ees, kes veel on nendega j&auml;&auml;nud. Samuti vastutus hotelli kui kinnisvarasse investeerinute ees, sest Radisson kuulub l&auml;bi mitme pensionifondi Eesti rahvale, ja lootus, et &uuml;hel p&auml;eval on taas v&otilde;imalust pakkuda parimat, mis neil on.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/7 Front Office.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-7 Front Office.jpg" /></a></p> <h3><b>Koondajast koondatuks</b></h3> <p><b>Elvis Jermann (29) </b>on<b> </b>t&ouml;&ouml;tanud Radisson Blu Sky Hotelis pea &uuml;ksteist aastat, mil ta p&auml;rast keskkooli l&otilde;ppu seal alustas. Viimased kuus-seitse aastat on tal kulgenud vastutavatel positsioonidel, neist viimane t&ouml;&ouml;aasta personalijuhina.</p> <p>&rdquo;Meie elud muutusid &uuml;le&ouml;&ouml;, 16. m&auml;rts p&auml;evana j&auml;&auml;b mulle eluks ajaks meelde. Veebruaris k&auml;isime me veel koos abikaasaga reisil ja mina t&ouml;&ouml;reisil, kuid kuu hiljem oli hotell sisuliselt t&uuml;hi ja oli vaja m&otilde;elda, kuidas edasi,&rdquo; r&auml;&auml;gib Elvis, kuis &auml;kki polnud paljudele inimestele majas t&ouml;&ouml;d anda. Polnud ka k&auml;ivet ja tuli hakata t&ouml;&ouml;tajaid koondama. &rdquo;Lihtne just polnud, kui ma personaliosakonnas k&otilde;ike koordineerisin,&rdquo; s&otilde;nab ta napilt. Halva uudise s&otilde;numitoojateks said osakonnajuhid, kuid ka Elvis ise sai osa t&ouml;&ouml;tajate emotsioonidest ja hoiakutest.</p> <p>&rdquo;Suhtumine oli erinev, ent valdavalt olid t&ouml;&ouml;tajad m&otilde;istvad. K&otilde;ik saavad ju aru, mis meie &uuml;mber toimub. Ettev&otilde;te iseenesest ei tahtnud koondada, vaid oli sunnitud. M&otilde;nele v&auml;ga staažikale t&ouml;&ouml;tajale tuli t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine &uuml;llatusena, kuid m&otilde;ned suhtusid sellesse pigem kui v&otilde;imalusse. Oli neidki, kes pakkusid end koondatavaks, soovides s&auml;&auml;sta oma kolleege, ja teha ise elus muutus,&rdquo; kirjeldab Elvis, m&otilde;eldes nukrusega k&otilde;ikide nende edasisele tulevikule, kel on pangalaenud ja liisingud.</p> <p>Samas polnud Elvis mitte &uuml;ksnes koondaja, vaid ka koondatav. T&auml;na valdavad teda kahetised tunded: kurbus, et &uuml;ks pikk etapp sai l&auml;bi, sest ettev&otilde;ttesse oli ta palju panustanud ja seal vaeva n&auml;inud. Teisalt v&otilde;ib tunda ka veidi r&otilde;&otilde;mu, et saab suve koos perega nautida, sest varasematel aastatel oli v&otilde;imalust suvel puhata heal juhul vaid paar n&auml;dalat. Saab p&uuml;henduda perele, v&auml;ikestele lastele ja hobidele. Tegeleda oma emotsioonidega ja m&otilde;elda, milline v&otilde;iks olla edasine t&ouml;&ouml;karj&auml;&auml;r. Kas ta soovib edaspidi samas sektoris j&auml;tkata? Ehk v&otilde;iks hoopis edasi &otilde;ppida?</p> <p>&rdquo;M&otilde;tlen h&auml;sti positiivselt ega ole stressis,&rdquo; kinnitab ta. Samas on Elviselgi kahasse abikaasaga maksta kodulaen, ent &otilde;nneks on veel naisel t&ouml;&ouml; alles ja majanduslikult saadakse hakkama. Aasta l&otilde;puks peaks uus t&ouml;&ouml; leitud olema v&otilde;i v&auml;hemasti uue aasta alguses, on ta seadnud endale eesm&auml;rgi.</p> <h3><b>Suhtu realistlikult, muuda hoiakuid</b></h3> <p><b>Elvis t&otilde;deb endise personalijuhina:</b></p> <p>O Kes t&auml;na on (hotellisektorist) koondatud, v&otilde;ivad olla isegi paremas seisus, kui n&auml;iteks v&otilde;imalikel s&uuml;gisel koondatutel, kelle koormus ja keskmised t&ouml;&ouml;tasud on muutunud v&auml;iksemaks. Ta soovitab v&otilde;tta end t&ouml;&ouml;tukassas arvele, olles kindel, et kui hotellinduses peaks ilmnema positiivseid noote, siis selles sektoris t&ouml;&ouml;tanud v&otilde;etakse esimestena sinna t&ouml;&ouml;le tagasi.</p> <p>O Kel on kohe homsest majanduslikult raske, peaksid otsima t&ouml;&ouml;d m&otilde;nes muus valdkonnas. Ta on ka ise arvestanud, et kui t&ouml;&ouml;d ei leia, siis v&otilde;iks ta olla Wolt'i kuller, t&ouml;&ouml;tada kassas v&otilde;i kus iganes, sest arved on vaja maksta ja perele s&ouml;&ouml;k lauale panna. Olukorda tuleb suhtuda realistlikult. Muuta hoiakuid, p&uuml;&uuml;da leida ja teha ka lihtsamaid t&ouml;id.</p> <h3><b>Koondamine on mitmekordistunud</b></h3> <p><b>Eesti Statistikaameti</b> andmeil l&otilde;petati selle aasta m&auml;rtsis 34 000 ja aprillis 24 000 t&ouml;&ouml;lepingut. Koondamisega l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;suhete arv mitmekordistus p&auml;rast eriolukorra v&auml;ljakuulutamist. Kui jaanuaris ja veebruaris moodustasid koondamised ligikaudu 5% l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;suhetest, siis m&auml;rtsi l&otilde;pus juba 12% ja aprilli alguses viiendiku.</p> <p>Peaaegu k&otilde;ikidel suurematel tegevusaladel on koondamiste arvud mitmekordistunud. T&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses suurenes koondamiste arv rohkem kui poole tuhande v&otilde;rra, hulgi- ja jaekaubanduses kahe ja poole kordselt, kuid majutuse ja toitlustuse alal esimese pooleteise kriisikuu jooksul ligi &uuml;heksa korda!</p> <p><b>V&otilde;rdluseks. Eurostati </b>andmeil oli 2019. aasta m&auml;rtsis t&ouml;&ouml;tuid Saksamaal 3,2%, kuid aasta hiljem 3,5%, Hispaanias vastavalt 14,2% ja 14,5%. L&auml;tis olid t&ouml;&ouml;tus 6,4% ja aastaga kerkinud 6,9%, Leedus 6%-lt 7,1%-ni. T&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r v&auml;henes n&auml;iteks Poolas, kus see oli m&auml;rtsis 2019 oli 3,6%, kuid selle aasta samal kuul 3%. Samuti oli kahanenud t&ouml;&ouml;tus Taanis aastaga 5,3%lt 4,8%-le, K&uuml;prosel 7,6%-lt 6,7%-ni. Eesti kohta statistikas m&auml;rtsikuude v&otilde;rdlusandmed puudusid, kuid veebruaris 2019 oli t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 4,4%, mis aastaga kasvas 4,7%-ni.</p> <p>Keskmine t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r Euroopa Liidus oli m&auml;rtsis 2019 6,9%, mis oli aastaga kahanenud 6,6%-ni.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/7lugutabel2.PNG" />&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Radisson Blu Sky Hotel</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2664Projekti FLOW raames avaldatud uus kogumik aitab ettevõtetel ennetada inimkaubandust 2020-05-25<p><b>Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW raames avaldati uus kogumik ja juhend, mis aitab ettev&otilde;tetel ennetada oma allhankeahelates inimeste &auml;rakasutamist ja inimkaubandust. </b><strong>Projekti</strong><b> eesm&auml;rk on parandada &otilde;iguskaitseorganite suutlikkust uurida inimkaubandust ning suurendada ettev&otilde;tete teadlikkust inimkaubanduse ohtudest ja v&otilde;imekust inimkaubanduse ennetamisel.</b></p> <p>Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna kriminoloogia teaduri <strong>Anna Markina</strong> s&otilde;nul, kes on &uuml;htlasi projekti FLOW eestvedaja Eestis, on viimastel aastatel Euroopas ja ka mujal maailmas esile kerkinud juhtumeid, kus allhanket&ouml;id tegevaid inimesi on t&ouml;&ouml;alaselt &auml;ra kasutatud. &bdquo;V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste &otilde;iguste kaitsmiseks ning ausa konkurentsi ja inimv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; edendamiseks on ettev&otilde;tetel kohustus hinnata oma allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelates t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse riski,&ldquo; r&auml;&auml;kis Markina.</p> <p>Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW k&auml;igus on n&uuml;&uuml;d koostatud kogumik &bdquo;Tunne oma allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelat &ndash; abivahendid vastutustundlikule ettev&otilde;tjale&ldquo;. Kogumiku andis v&auml;lja <a href="https://www.heuni.fi/en/">Kriminaalpreventsiooni ja -kontrolli Euroopa Instituut (HEUNI)</a> koos partneritega.</p> <p>Kogumik ja selle juurde k&auml;iv normatiivse raamistiku juhend (ingl&nbsp;<em>Normative Framework Guide</em>)&nbsp;on m&otilde;eldud eelk&otilde;ige ettev&otilde;tetele ja organisatsioonidele, kes kasutavad madala kvalifikatsiooniga v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi: allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele, t&ouml;&ouml;j&otilde;u vahendajatele v&otilde;i ettev&otilde;tetele, kes tegutsevad riskisektorites, kus on tuvastatud t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamist ja inimkaubandust. Samuti on need m&otilde;eldud riigihangete korraldajatele, ettev&otilde;tete sotsiaalse vastutuse ekspertidele ja mitmesugustele v&otilde;rgustikele.</p> <p>Ettev&otilde;tted leiavad kogumikust abi oma tarneahela juhtimiseks ning t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse &auml;rahoidmiseks. Kogumikus on kirjeldatud t&ouml;&ouml;tajate ekspluateerimise ja inimkaubandusega seotud riske ning praktilisi t&ouml;&ouml;vahendeid, mis aitavad sellistes skeemides osalemist t&otilde;husalt v&auml;ltida. Nende t&ouml;&ouml;vahendite abil on lihtsam rakendada n&otilde;uetekohast hoolsust ja v&otilde;tta konkreetseid meetmeid keerukate tarneahelav&otilde;rkude juhtimiseks eriti kohalikes, riiklikes ja Euroopa oludes.</p> <p>Juhendis kirjeldatud meetmed h&otilde;lmavad</p> <ul> <li>riskianal&uuml;&uuml;si tegemist,</li> <li>inimkaubandusevastase strateegia v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist,</li> <li>lepinguliste partnerite hindamist,</li> <li>konkreetsete lepingus&auml;tete koostamist ning</li> <li>t&ouml;&ouml;kohtade hindamise korraldamist t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse riskide ennetamiseks ja k&auml;sitlemiseks.</li> </ul> <p>Normatiivse raamistiku juhendis on kokku v&otilde;etud kehtiv &otilde;igusraamistik ja kirjeldatud ettev&otilde;tete kohustusi inim&otilde;iguste alal.</p> <p>Kogumik ja juhend on esialgu avaldatud elektrooniliste ingliskeelsete v&auml;ljaannetena ning need saab alla laadida <a href="https://www.heuni.fi/en/index/tiedotteet/2020/05/FLOW_new_publications.html">HEUNI veebilehelt</a>. Bulgaaria-, eesti-, soome- ja l&auml;tikeelsed veebiversioonid ning paberv&auml;ljaanded avaldatakse 2020. aasta teises pooles.</p> <p>Kogumiku eestikeelne versioon on hetkel saadaval <a href="https://oigus.ut.ee/sites/default/files/oi/est-toolkit-for-responsible-businesses_web_1.pdf">PDF-faili kujul</a>.</p> <p>Loe projekti kohta l&auml;hemalt <a href="https://www.heuni.fi/en/index/researchareas/humantrafficking/flow_thb.html">HEUNI veebilehelt</a>.</p> <p>Lisateave: <b>Anna Markina</b>, Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna kriminoloogia teadur, 5557 3302, <a href="mailto:anna.markina@ut.ee">anna.markina@ut.ee</a><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2663Kas töötajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub töökeskkonnaga seotud kuluks või erisoodustuseks?2020-05-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soetasime ettev&otilde;ttesse COVID-19 viiruse leviku t&otilde;kestamiseks suured k&auml;te desinfitseerimispudelid pumbaga. Meie t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivad ka klientide juures ning on avaldanud soovi, et nad saaksid kliendi juurde minnes k&auml;ekotti v&otilde;i taskusse panna v&auml;iksema pudeli desoainet. Oleme ettev&otilde;tte poolt valmis need k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele soetama, sest peame sellist kulu m&otilde;istlikuks. Kuid kas v&otilde;ib juhtuda nii, et seda kulu ei loetagi t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud kuluks, vaid erisoodustuseks? Kas peame siis ikkagi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si muutma? </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Kuna t&ouml;&ouml;andja soovib v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel nakatumise ohtu, on t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si t&auml;iendamine igati asjakohane.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse eesm&auml;rgi ja m&otilde;tte kohaselt otsustab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel, milliseid desinfitseerimisvahendeid on vajalik soetada ja kasutada. K&uuml;simusest on n&auml;ha, et tegelikult on t&ouml;&ouml;keskkonna riske sisuliselt juba hinnatud ning j&otilde;utud j&auml;reldusele, et kui kontorites on t&ouml;&ouml;tajate jaoks olemas suuremas pudelis desinfitseerimisevahendid, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal anda t&ouml;&ouml;tajatele ka v&auml;iksemas pakendis (nt pudelis) desinfitseerimisvahendeid, mida saaks kasutada t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel v&auml;ljaspool kontorit.</p> <p>M&auml;rgin, et t&ouml;&ouml;andjal on kohustus pidada arvestust isikukaitsevahendite v&auml;ljastamise &uuml;le, kuid desinfitseerimisvahendite &uuml;le arvestuse pidamine ei ole kohustuslik.</p> <p>Siiski, kui t&ouml;&ouml;andja eesm&auml;rk ja soov on laiem ehk anda desinfitseerimisvahendid t&ouml;&ouml;tajatele kasutamiseks ka t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal nt kodus siis v&otilde;ib tegemist olla erisoodustusega.</p> <p>Maksustamisega seotud k&uuml;simusi on p&auml;dev kommenteerima Maksu- ja Tolliamet. T&ouml;&ouml;tervishoiuga seotud kulude maksustamist on k&auml;sitletud Maksu- ja Tolliameti kodulehel lingil <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid">https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid</a></p> <p>Maksustamisega seotud t&auml;psemate k&uuml;simuste tekkimisel saab helistada Maksu- ja Tolliameti &auml;rikliendi infotelefonile 880 0812</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2662 Kas 13aastased võivad maasikaid korjata?2020-05-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kas ma v&otilde;in oma talusse v&otilde;tta suveks t&ouml;&ouml;le alaealisi p&otilde;llut&ouml;&ouml;dele &ndash; korjama marju (maasikaid, vaarikaid, musti ja punaseid s&otilde;straid), k&ouml;&ouml;giviljapeenraid rohima ja suve l&otilde;pupoole ka vilju korjama?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>&Uuml;ldiselt on Teie poolt loetletud t&ouml;&ouml;d ehk marjade ja k&ouml;&ouml;giviljade korjamine sobilikud 13aastastele ja vanematele lastele. L&auml;bi tuleb vaid m&otilde;telda, kuidas t&ouml;&ouml;d teha ning kes t&otilde;stab marju t&auml;is kaste v&otilde;i &auml;mbreid.&nbsp;</p> <p>Maasikate korjamine on lastele lubatud, kui marju korjatakse k&auml;sitsi. Masinkorjamine, kus t&ouml;&ouml;taja lamab k&otilde;huli lavatsil ja korjab marju, ei ole alaealistele sobilik, kuna koormab liigselt kaela- ja seljalihaseid.&nbsp;</p> <p>T&auml;iskorjatud kastide v&otilde;i &auml;mbrite puhul tuleb meeles pidada, et alla 16aastased ei tohi &uuml;le viie kiloseid raskuseid teisaldada. 15-16aastased tohivad teisaldada juhul, kui teisaldust&ouml;&ouml; ei ole pidev. Teisaldust&ouml;&ouml; sobilikkust saate hinnata lihtsalt siit leitava info abil <a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/7201/8002/SOM_m26_lisa.pdf">https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/7201/8002/SOM_m26_lisa.pdf#</a> Alaealine v&otilde;ib teisaldust&ouml;&ouml;d teha, kui riskide hindamisel saadud riskihinne on alla 10 (riskitase 1). Alates riskihindest 10 v&otilde;ib teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajatel tekkida &uuml;lekoormus, mist&otilde;ttu nende t&ouml;&ouml;korraldust on vaja muuta ja t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliselt &uuml;mber kujundada. Teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajate all m&otilde;eldakse ka nooremaid kui 21aastaseid t&ouml;&ouml;tajaid. Lisaks tuleb arvestada, et teisaldust&ouml;&ouml; ei moodustaks p&otilde;hiosa t&ouml;&ouml;ajast ehk et teisaldust&ouml;id ei tehtaks &uuml;le poole t&ouml;&ouml;ajast.&nbsp;</p> <p>P&otilde;llu- ja aiat&ouml;&ouml;de tegemisel kuumadel suvep&auml;evadel j&auml;lgige, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks piisavalt vett juua ning nad ei viibiks otsese p&auml;ikese k&auml;es ilma peakatteta. Kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi kanda t&ouml;&ouml;l pikkade varrukatega s&auml;rki ega pikki p&uuml;kse, siis tuleb kasutada p&auml;ikesekaitsekreemi. Lisaks tuleb teha piisavalt puhkepause varjus ja v&otilde;imalusel jahedamas ruumis.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2552Kogu info siit: koroonaviirus ja tööelu2020-05-25<p>Lugupeetud lugeja</p> <p>kogume edaspidi siia artiklisse kokku k&otilde;ik t&auml;htsama info, mis puudutab koroonaviirust, t&ouml;&ouml;keskkonda ning t&ouml;&ouml;suhteid. Uue info laekumisel t&auml;iendame artiklit jooksvalt.</p> <p>Hetkel ei ole veel t&ouml;&ouml;suhetes erimeetmeid kehtestatud, kuid Vabariigi Valitsus v&otilde;ib need iga hetk kehtestada. Millal ja millised erimeetmed kehtestatakse, ei ole hetkel teada. Seega l&auml;htume selgituste andmisel kehtivast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse regulatsioonist.</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole" target="_blank"><strong>Tagasi t&ouml;&ouml;le - Sotsiaalministeeriumi soovitused</strong></a></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Peamised Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine, koondamine, palgata puhkus, kaugt&ouml;&ouml;).</strong></li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2637" target="_blank">Ohutult tagasi t&ouml;&ouml;le</a></strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2637" target="_blank"> (EU-OSHA infomaterjal)</a>&nbsp;<strong><a href="https://osha.europa.eu/sites/default/files/publications/documents/EU_guidance_COVID_19_ET.pdf" target="_blank">(PDF)</a></strong></li> </ul> <h3><b>T&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormuse v&auml;hendamine TLS &sect; 37 alusel:</b></h3> <div> <ul> <li><b><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567" target="_blank">T&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ja koondamine</a></b></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2633/kas-pean-tooandjale-150-eurot-tagasi-andma-et-saada-tootukassa-huvitist">Kas pean t&ouml;&ouml;andjale 150 eurot tagasi andma, et saada T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2575" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib eriolukorra t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendada?</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ja selle ajakava</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608" target="_blank">Kuidas teavitada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tasu alandamisest?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2621" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitis ning puhkuserahade arvutamine&nbsp;</a></li> </ul> </div> <div> <h3><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni artiklid COVID-19 teemal:</b></h3> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2663/kas-tootajatele-isiklike-desovahendite-jagamine-liigitub-tookeskkonnaga-seotud-kuluks-voi-erisoodustuseks">Kas t&ouml;&ouml;tajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud kuluks v&otilde;i erisoodustuseks?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2648/kas-pean-minema-tagasi-toole">Kas pean minema tagasi t&ouml;&ouml;le?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2630/sotsiaalministeerium-selgitab-kas-tooandja-voib-tootajalt-kusida-kas-tal-on-covid-19-tuvastatud">Sotsiaalministeerium selgitab: kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajalt k&uuml;sida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2636/ootamatult-mitmekordistunud-tookoormus-eriolukorra-paratamatus">Ootamatult mitmekordistunud t&ouml;&ouml;koormus - eriolukorra paratamatus?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2633" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;taja peab T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitise saamiseks t&ouml;&ouml;andjalt saadud 150&euro; t&ouml;&ouml;andjale tagasi maksma?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2630" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajalt k&uuml;sida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2628/" target="_blank">Kuidas l&otilde;petada t&auml;htajalist t&ouml;&ouml;lepingut?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2615" target="_blank">Mida teha, kui riskigrupis t&ouml;&ouml;taja ei soovi t&ouml;&ouml;le tulla?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2562" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2579" target="_blank">Katseajal t&ouml;&ouml;taja koondamine eriolukorra t&otilde;ttu</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2592" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja saab desinfitseerimist kohustada?</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560" target="_blank">Kas koroonaviiruse oht on piisav p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;st keeldumiseks?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2616" target="_blank">K&auml;sunduslepingu muutmine t&ouml;&ouml;lepinguks&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2624" target="_blank">Kas juhatuse liikme leping tuleks &uuml;mber vormistada?</a></li> </ul> </div> <h3><strong>Valdkonnap&otilde;hised juhised:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/ehitus" target="_blank">Ehitus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/toostus" target="_blank">T&ouml;&ouml;stus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Kullerteenus">Kullerteenused</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Komplekteerimislaod" target="_blank">Komplekteerimislaod</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/kauplused" target="_blank">Kauplused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf" title="juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf (327 KiB)" target="_blank">Kaubanduskeskused ja toitlustus</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf" title="juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf (526 KiB)" target="_blank">Hooldust&ouml;&ouml;tajad ja hoolekandeasutused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf" title="juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf (537 KiB)" target="_blank">Ilu- ja isikuteenused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf" title="juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf (455 KiB)" target="_blank">Lasteaiad ja lastehoiud</a></li> </ul> </div> <ul></ul> <ul> <li></li> </ul> <ul></ul> <div></div> <h3><strong>Teated:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2657/tooinspektsioon-naaseb-tavaparasesse-toorutmi">T&ouml;&ouml;inspektsioon naaseb tavap&auml;rasesse t&ouml;&ouml;r&uuml;tmi</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2594/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-mojul-raskustesse-sattunud-tooandjate-ja-tootajate-toetamise-meetme" target="_blank">Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse m&otilde;jul raskustesse sattunud t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate toetamise meetme</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2557/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa l&uuml;kkas k&otilde;ik kevadised T&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimessid edasi.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2561" target="_blank">Alates 16.03 saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada</a></li> </ul> <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2558" target="_blank"></a></div> <div></div> <div> <h3><strong>Ametlik info:</strong></h3> <ul> <li><strong><a href="https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid" target="_blank"></a></strong></li> <li><a href="https://www.kriis.ee">Koroonakriisi veebilehelt leiad usaldusv&auml;&auml;rse info viiruspuhangu kohta:&nbsp;<strong>www.kriis.ee</strong></a>&nbsp;</li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><a href="https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/" target="_blank">3 lihtsat sammu rahaliste raskuste &uuml;letamiseks ja v&auml;ltimiseks (Rahandusministeerium)</a></li> <li><a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal" target="_blank">Vaimne tervis eriolukorra ajal (Tervise Arengu Instituut)</a></li> <li><a href="https://www.just.ee/et/lepinguoiguslikud-reeglid-ja-vaaramatu-joud" target="_blank">Lepingu&otilde;iguslikud reeglid ja v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud (Justiitsministeerium)</a></li> <li><a href="https://vet.agri.ee/et/kodanikule/ennetustoo/juhised-toidukaitlejatele-seoses-koroonaviirusega" target="_blank">Juhised toiduk&auml;itlejatele seoses koroonaviirusega (Veterinaar- ja Toiduamet)</a></li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet koroonaviirusest</a></li> <li><a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi reisiinfo ning riskipiirkonnad</a>&nbsp;</li> </ul> </div> <div><b><br /></b> <h3 style="display: inline !important;"><strong>Abiks:</strong></h3> <div style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></div> <div style="display: inline !important;"> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2590" target="_blank">Soovitusi kodukontoris t&ouml;&ouml;tajatele</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2618/" target="_blank">J&auml;&auml; terveks: maski ja kinnaste &otilde;ige kasutamine</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2605/hea-tookeskkond-ja-toosuhted-koroonaviiruse-leviku-ajal">Hea t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;suhted koroonaviiruse leviku ajal</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/K&uuml;simused_TI.xlsx" title="K&uuml;simused_TI.xlsx (11 KiB)" target="_blank">Haigekassa vastused korduma kippuvatele k&uuml;simustele&nbsp;</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2576" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;d ohutumalt korraldada</a></div> </li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2547" target="_blank">Mida saan ettev&otilde;ttena oma t&ouml;&ouml;tajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2538" target="_blank">Perearstide liidu k&uuml;mme k&auml;sku uue koroonaviiruse kohta</a></div> </li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></li> </ul> </div> </div> <ul></ul> <h3><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon meedias:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=218777" target="_blank">Esinemine saates "&Otilde;htu!" Meeli Miidla-Vanatalu&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1083681/tooinspektsioon-naeb-palgavaidluste-kasvu-mais-ja-juunis" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon n&auml;eb palgavaidluste kasvu mais ja juunis</a></li> <li><a href="https://etv.err.ee/1075049/suud-puhtaks" target="_blank">Suud puhtaks: Kuidas kaitsta t&ouml;&ouml;turgu. Osaleb Meeli Miidla-Vanatalu.</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=2XRSz7206Cs" target="_blank">Tallinna Linnavalitsuse pressikonverents (08.04.) Meeli Miidla-Vanatalu: "T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevused ja meieni j&otilde;udvad probleemid"</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=TUi4qM4FiOg" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu kriisiaegsest t&ouml;&ouml;turust</a></li> <li><a href="http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-piret-kaljula-tooelu-portaal-koondab-info-eriolukorra-ajal-tootamise-kohta-arataja-ervjuu" target="_blank">Intervjuu Kuku Raadios: t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant r&auml;&auml;gib kaugt&ouml;&ouml; korraldusest</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1068820/inspektsioon-tootasu-saab-uhepoolselt-karpida-kui-tingimused-on-taidetud" target="_blank">Intervjuu ETV saates "Terevisioon": T&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolne k&auml;rpimine</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://zoom.us/rec/play/uMZ5fuv-rz83GdDG4QSDBPEoW9W0L6OshHBI-6IIyxq0ASVRMVbzZ7oRY-WOVfos8NW4_AXseKDjnt2C" target="_blank">N&otilde;ustamisjurist Jaana Vaus vastas t&ouml;&ouml;andjate k&uuml;simustele Delov&otilde;e Vedomosti korraldatud videoseminaril.&nbsp; Video on vene keeles.</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://etvpluss.err.ee/1068496/mozhet-li-rabotodatel-cnizit-zarplatu-v-odnostoronnem-porjadke" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja tohib &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu alandada? (ETV+, vene keeles)</a></li> <li><a href="https://r4.err.ee/1070598/trudovaja-inspekcija-zavalena-voprosami-i-zhalobami" target="_blank">Peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu intervjuu (Raadio 4, vene keeles)</a></li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div> <h3><strong>Lisalugemist:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://www.itl.ee/uudised/itl-soovitab-ettevotetel-kaugtoo-korraldus-labi-moelda/" target="_blank">ITL soovitab ettev&otilde;tetel kaugt&ouml;&ouml; korraldus l&auml;bi m&otilde;elda</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/oluline-teada-kas-kolmeks-kuuks-palga-karpimine-vahendab-voimalikku-hilisemat-koondamisraha-ja-tootukassa-huvitist?id=89303077" target="_blank">Delfi &Auml;rileht:&nbsp;Kas kolmeks kuuks palga k&auml;rpimine v&auml;hendab v&otilde;imalikku hilisemat koondamisraha ja t&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist?</a></li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5325-mida-saab-toeoekohal-koroonaviiruse-leviku-vahendamiseks-teha" target="_blank">Terviseinfo.ee: mida saab t&ouml;&ouml;kohal koroonaviiruse leviku v&auml;hendamiseks teha?</a></li> </ul> </div> <div>&nbsp;</div> <h3><strong>Vanemad artiklid COVID-19 teemal:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2591" target="_blank">Soomes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2587/" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus v&auml;lisl&auml;hetusest keelduda?</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2581" target="_blank">Kaitseliit ja t&ouml;&ouml;suhted eriolukorra ajal</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2559" target="_blank">Kui koolid suletakse, siis kas vanemad v&otilde;ivad lastega koju j&auml;&auml;da?</a></li> </ul> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2563" target="_blank">Sularaha kui v&otilde;imalik nakkusallikas</a></li> </ul> </div> </div> <p style="background: white; vertical-align: baseline;"><span style="font-size: 10.5pt; font-family: 'Tahoma',sans-serif; color: #333333;">Koroonakriisi veebilehelt leiad usaldusv&auml;&auml;rse info viiruspuhangu kohta.</span><o:p></o:p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2661Kriisist väljumine töökohal - ole endiselt hoolas2020-05-21<p><b>Olles kaua pimedas ruumis olnud, kardavad silmad eredat valgust. Sama on eriolukorrast v&auml;ljudes. Kuidas p&uuml;&uuml;takse erinevates ettev&otilde;tetes nii oma t&ouml;&ouml;tajaid kui kliente viiruseohu eest kaitsta?</b></p> <p>Karta, kanda maski ja kindaid, desinfitseerida, teistest eemale hoida v&otilde;i k&auml;ega l&uuml;&uuml;a? P&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;imalikult palju kodus passida v&otilde;i julgemalt nina uksest v&auml;lja pista, kuigi n&auml;htamatu vaenlane ehk viirus ennustuste kohaselt lainena naaseb ja mingil hetkel enamikku meist tabab?</p> <p>Seesuguseid k&otilde;hklusi v&otilde;ib eraisik endale lubada, ent mitte ettev&otilde;tja, iseendale t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i ettev&otilde;tte juht. Kui &uuml;ritada v&auml;hegi ettev&otilde;ttena ellu j&auml;&auml;da, siis tuleb tegutseda, ka moodsa katku tingimustes, p&uuml;&uuml;des pakkuda nii oma t&ouml;&ouml;tajatele kui klientidele turvatunnet. Mil moel?</p> <p>Spaahotellid ESTONIA Medical Spa &amp; Hotel ja ESTONIA Resort Hotel &amp; Spa on olnud suletud m&auml;rtsi keskpaigast. Vahetult enne emadep&auml;eva avati neist ESTONIA Resort hotell, Medical hotell j&auml;&auml;b suletuks mai l&otilde;puni. Esialgu pole avatud ka spaa- ja saunakeskused, sest tegutsetakse tasa ja targu, pakkudes vaid &uuml;hes hotellis piiratud mahus spaahoolitsusi. K&otilde;ik reeglid ja tegevuskava on seal &uuml;ksikasjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud.</p> <p><b>ESTONIA hotellide turundusspetsialist Silvia Sool</b> kirjeldab, et n&auml;iteks pakutakse kontaktivaba personaalset hommikus&ouml;&ouml;ki ja &otilde;htus&ouml;&ouml;k serveeritakse kas tuppa v&otilde;i 2+2 reeglit j&auml;rgides restoranis v&otilde;i suveterrassil. K&otilde;ik broneeritavad toad on avatava aknaga, v&auml;rskelt desinfitseeritud ja tuulutatud. Lisaks on hotellituba kahe k&uuml;lastuse vahel v&auml;hemalt &ouml;&ouml;p&auml;eva kasutusest v&auml;ljas. Korraga v&otilde;ib hotellis olla kuni sada k&uuml;lalist ehk 50% t&auml;ituvust.</p> <p>Hotelli vastuv&otilde;tus t&otilde;kestab inimkontakti pleksiklaasist kaitsesirm ja kahemeetrist vahet m&auml;rgistav joon. N&auml;omaske kannavad nii spaahoolitsuste tegijad kui kliendid, kellele need antakse tasuta juhul, kui neil endil pole. &Uuml;htlasi on alandatud hindu, mis v&otilde;ivad veelgi kahaneda... Ikka selleks, et esialgu julgeks taas spaasse &ouml;&ouml;bima tulla meie oma inimesed, kes on harjunud P&auml;rnus suvitamas k&auml;ima.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/koroonaaegne_vastuvott.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-koroonaaegne_vastuvott.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/terrass3.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-terrass3.jpg" /></a></p> <p><b>Turvalisus ja m&otilde;istlikkus</b></p> <p>Suvitamise asemel on paljud harjunud aega veetma kaubanduskeskustes, kus lisaks &uuml;hest poest teise saalimisele saab restoranis v&otilde;i kohvikus istuda. <b>Viru Keskuse turunduse - ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru </b>s&otilde;nab, et k&otilde;ik meetmed, mida Viru Keskus on kasutusele v&otilde;tnud, laienevad nii k&uuml;lastajatele kui nende &uuml;&uuml;rnike t&ouml;&ouml;tajatele. Kuna turvalise ostlemise vastutus lasub nii keskusel, kauplusel kui ka kliendil, siis proovitakse vastutusvaldkonnad jagada moel, et &uuml;kski ala ei j&auml;&auml;ks katmata. &bdquo;Kaupluste t&ouml;&ouml;tajate turvalisus on eelk&otilde;ige kaupluse omaniku &uuml;lesanne, meie oleme pigem koordineerija ja info jagaja rollis,&ldquo; t&auml;psustab Sooaru, t&otilde;dedes, et juba veebruari l&otilde;pus panid nad k&otilde;ikidesse kauplustesse kassade juurde k&auml;tedesinfitseerijad. Hiljem on desovahendite eest vastutanud kaupmehed, kuid &uuml;ldalade eest Viru Keskus.</p> <p>&bdquo;N&uuml;&uuml;d kaasajastame desojaamad klientide jaoks. Oleme planeerinud l&auml;bi kliendi teekonna majas ja t&auml;histame eraldi &auml;ra pr&uuml;gikastid v&auml;ljap&auml;&auml;sude juures, kuhu k&uuml;lastajad saavad visata oma kasutatud &uuml;hekordsed kaitsevahendid.&ldquo; Ostukeskuses soovitavad nad kanda maske, ent &uuml;hekordseid maske jagama ei hakata, pidades silmas kulusid ja loodusreostuse aspekti.</p> <p>Loodetakse inimeste m&otilde;istlikkusele, et keskusesse ei tormata ega seal niisama hulgakesi ei h&auml;ngita. J&auml;rgitakse 2+2 reeglit, mist&otilde;ttu on turvakleepsudega t&auml;histatud ka keskuse &uuml;ldosa p&otilde;randad, et inimesed oskaksid distantsi arvestada. Suurendatud on turvateenistust, koost&ouml;&ouml;d tehakse nii Noorsoopolitsei kui MUPOga, et vajadusel 2+2 reeglist kinnipidamise t&auml;htsust selgitada.</p> <p><b>Viru Keskuse juht</b> <b>Gertti Kogermann </b>t&auml;psustab, et<b> </b>hetkel tehakse suuri investeeringuid, et t&otilde;sta keskuse &otilde;hukvaliteeti ja piirata viiruste levikut. Seet&otilde;ttu paigaldatakse &uuml;ldventilatsiooni agregaatidesse UV-kiirgust kasutavad desinfikaatorid. Need peaksid tagama keskuses bakterite- ja viirustevaba &otilde;hu. Keskuse &uuml;ldkasutatavate tualettide pinnad ja liftid kaetakse katal&uuml;&uuml;tilise nanokattega, mis h&auml;vitab 98% ulatuses tuntumad bakterid ja viirused. Ruume puhastatakse desinfitseerimisvahendi imev&auml;ikesi osakesi sisaldava k&uuml;lma uduga, mis samuti h&auml;vitab enim levinud bakterid ja viirused.</p> <p><b>Kehtivad esialgsed n&otilde;uded</b></p> <p><b>Viru Keemia Grupis</b>, mille ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tab 1700 inimest, on peetud vajalikuks varakult tegeleda pigem haiguspuhangu ennetuse kui tagaj&auml;rgedega.</p> <p>&bdquo;Rakendasime viiruspuhangu alguses maksimaalsed meetmed, mida oli v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta ilma tootmist seiskamata: m&otilde;&otilde;tsime k&otilde;ikide VKG territooriumile tulijate kehatemperatuuri, desinfitseerisime t&ouml;&ouml;busse ja t&ouml;&ouml;kohti ning varustasime t&ouml;&ouml;tajad kaitsemaskide ning desinfitseerimisvahenditega,&ldquo; selgitab <b>suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. &bdquo;</b>Kaugt&ouml;&ouml;le oli &uuml;le viidud &uuml;le 80% insenertehnilisest- ja tugipersonalist ehk siis k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml; iseloom seda v&otilde;imaldas. Erilise t&auml;helepanu all olid inimesed, keda on tootmisprotsessis &auml;&auml;rmiselt keeruline asendada, mist&otilde;ttu kaardistasime kriitilised ametikohad ja tagasime nende asenduse.&ldquo;<b></b></p> <p>T&auml;htsaimaks peeti inimeste teavitamist ja selgitust&ouml;&ouml;d, sest ennetusmeetmete k&otilde;rval on veelgi olulisem, et t&ouml;&ouml;tajad suhtuksid olukorda vastutustundlikult, &uuml;ksteist toetades ja &uuml;ksteisega arvestades. &bdquo;T&auml;nu &otilde;igeaegselt rakendatud ennetusmeetmetele ja inimeste vastutustundlikule suhtumisele pole tootmine ega varustuskindlus h&auml;iritud, k&otilde;ikide teenuste t&otilde;rgeteta toimine oli ja on tagatud,&ldquo; kinnitab Irina Bojenko, nimetades, et mai algusest hakati kontserni ettev&otilde;tetes koroonaviiruse vastaseid piiranguid etapiliselt leevendama. Kontorit&ouml;&ouml; on j&auml;rk-j&auml;rguliselt taastatud. Samas j&auml;&auml;vad esialgu kehtima koroonaviiruse levikut t&otilde;kestavad reeglid ja n&otilde;uded nagu respiratoorse ja k&auml;teh&uuml;gieeni eest hoolitsemine, inimkontaktide minimeerimine, kontaktivabad koosolekud ja distantsi hoidmine. &bdquo;J&auml;tkame meie t&ouml;&ouml;tajate varustamist desinfitseerimis- ja muude vajalike kaitsevahenditega ning j&auml;lgime edasist viiruse k&auml;itumist,&ldquo; kinnitab Bojenko.&nbsp;</p> <p><b>Abiks uudne turvameede?</b></p> <p><b>G4S-i turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson</b> nendib, et viiruse t&otilde;kestamise k&uuml;simus muutub senisest veelgi t&auml;htsamaks just eriolukorrast v&auml;ljudes. &bdquo;Eriti oluline on see tootmisettev&otilde;tetes. Risk, et keegi t&ouml;&ouml;tajatest toob viiruse majja, on p&auml;ris suur,&ldquo; leiab ta.</p> <p>Kuidas seda ohtu maandada? Kui inimeste kehatemperatuuri f&uuml;&uuml;siliselt m&otilde;&otilde;ta, siis v&otilde;ib m&otilde;&otilde;tja nakatuda ja muutuda ise viirusekandjaks. Samas ei saa sel moel kraadida kiiresti ja korraga paljusid inimesi, kes hommikul n&auml;iteks tehasesse t&ouml;&ouml;le tulevad. &bdquo;Olukorra leevendamiseks pakume me koos Euroopa kolleegidega palaviku tuvastamise integreeritud lahendust, mis kraadib inimesi termokaameraga distantsilt ja automaatselt,&ldquo; s&otilde;nab Ojasson, selgitades, et termokaamera j&auml;lgib sissep&auml;&auml;suala (v&otilde;i muud ala, kuhu see paigaldatakse) ja on suuteline inimeste n&auml;os &otilde;iges kohas t&auml;pset temperatuuri m&otilde;&otilde;tma. Seadeldisse on pandud nn &bdquo;must keha&ldquo; ehk temperatuurietalon, mis oskab k&otilde;iki inimesi seadistatud temperatuuriga v&otilde;rrelda ja &ouml;elda, milliste inimeste temperatuur on sellest k&otilde;rgem.</p> <p>&bdquo;Kui lahendus on kas ettev&otilde;tetes v&otilde;i suur&uuml;rituste ajaks t&ouml;&ouml;le pandud, siis saab vastavalt kokkulepetele edasi tegutseda. S&uuml;steem kaitseb inimesi, kes m&otilde;&otilde;tmisest l&auml;bi p&auml;&auml;sevad, ja neil tekib teatud kindlus, kuigi palavik pole viiruse ainuke s&uuml;mptom, aga siiski &uuml;ks p&otilde;hitunnus,&ldquo; &uuml;tleb Orasson, kelle s&otilde;nul on nii Suurbritannia kui Hollandi ettev&otilde;tetes s&uuml;steemi juba kasutama hakatud. Vaatamata sellele, et oma t&auml;psuse t&otilde;ttu pole lahendus k&otilde;ige odavam.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Silvia Sool</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2657Tööinspektsioon naaseb tavapärasesse töörütmi2020-05-19<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon on j&auml;tkanud t&ouml;&ouml;d piiratud ulatuses kogu eriolukorra v&auml;ltel. Eilsest taastus t&ouml;&ouml; tavap&auml;rases r&uuml;tmis, ent n&otilde;ustamisi kontorites siiski l&auml;bi ei viida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkas t&ouml;&ouml;suhte osapoolte n&otilde;ustamist kogu eriolukorra ajal. K&otilde;nede arv mitmekordistus ning eriolukorra kolmandal n&auml;dalal helistati n&otilde;uandetelefonile seitse korda rohkem kui tavaliselt. Praeguseks on k&otilde;nede arv stabiliseerunud, ent eriolukorra eelse ajaga v&otilde;rreldes on k&otilde;nesid siiski poole rohkem. Normaliseerunud on ka vahepeal k&otilde;rgeks kasvanud e-kirjade arv. Enim k&uuml;sitakse t&ouml;&ouml;tasude v&auml;hendamise, saamata j&auml;&auml;nud l&otilde;pparve ning koondamiste kohta. Viimasel n&auml;dalal k&uuml;sitakse sagedamini &uuml;les&uuml;tlemiste kohta seoses t&ouml;&ouml;andja rikkumistega.&nbsp;</p> <p>J&auml;tkuvalt ei saa T&ouml;&ouml;inspektsiooni kontoritesse tulla n&otilde;ustamisjuristi vastuv&otilde;tule, ent p&ouml;&ouml;rdumised telefonitsi 640 6000 ning e-kirja teel <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a> on endiselt oodatud.&nbsp;</p> <p>J&auml;relevalve on j&auml;rk-j&auml;rgult taastunud ning on j&otilde;udmas tavap&auml;rase mahuni. Eriolukorra ajal toimus j&auml;relevalve valdavalt seirena ning reageeriti saabunud vihjetele.&nbsp;</p> <p>Aprillis j&auml;tkusid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungid. N&uuml;&uuml;dsest on lisandunud v&otilde;imalus pidada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungeid ka virtuaalselt. Esimesed istungid videosilla vahendusel on juba ka toimunud.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaalist saab lugeda n&otilde;uandeid hea t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamise kohta. Portaalist leiate ka n&otilde;uandeid, mida j&auml;rgida t&ouml;&ouml;le naasmisel <a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole">https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole</a> Samuti v&otilde;ite kutsuda oma ettev&otilde;ttesse T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultandi, kes saab kohapeal anda soovitusi, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkond ohutuks ning t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidvaks. Konsultandi kutsumiseks saatke e-kiri aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a> v&otilde;i helistage 640 6000. Teenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2656Kas kaugtöökohad tuleks ka üle hinnata?2020-05-18<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Paljud meie kontori t&ouml;&ouml;tajad on t&ouml;&ouml;le tagasi tulemas. Osad on &uuml;telnud, et tahavad j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;l, samas meil on kontoris k&otilde;igile korrektsed ergonoomilised t&ouml;&ouml;kohad loodud. Olen t&ouml;&ouml;andjana valmis kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldama, aga kas on mingid n&otilde;uded, mida peaksin j&auml;rgima?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 4 s&auml;testab, et kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;taja teeb t&ouml;&ouml;d, mida tavap&auml;raselt tehakse t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttes, v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml; tegemise kohta, sealhulgas t&ouml;&ouml;taja elukohas (kaugt&ouml;&ouml;), peab t&ouml;&ouml;andja lisaks k&auml;esoleva seaduse &sect;-s 5 nimetatule teatama t&ouml;&ouml;tajale, et t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;idetakse kaugt&ouml;&ouml;na. <strong>Ehk seadusandja suunab osapooli kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks ja selle tingimustes selgelt kokku leppima</strong>. Sotsiaalpartnerid ehk t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate esindusorganisatsioonid leppisid m&otilde;ned aastat tagasi kokku ka tingimused, mis v&otilde;iksid &uuml;hes kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppes sisalduda, vt <a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf">https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf</a>.</p> <p><strong>Kokku lepitakse see, kui suure osa t&ouml;&ouml;st kaugt&ouml;&ouml;d tehakse, kuidas toimub infovahetus, millal tuleb olla k&auml;ttesaadav ja muud olulised tingimused</strong>. Kuid praegu on meil palju kodukontoris t&ouml;&ouml;tavaid inimesi, kelle joaks t&ouml;&ouml; kodukontoris algas eriolukorra v&auml;ljakulutamisega. Kuna see juhtus &uuml;le&ouml;&ouml;, siis ei olnud aega l&auml;bir&auml;&auml;kimisi pidada, k&otilde;ike hoolikalt ette valmistada ning suuremaid plaane teha. N&uuml;&uuml;d hakkame vaikselt liikuma tagasi tavalisema elukorralduse juurde ja t&ouml;&ouml;d alustavad ka paljud kontorid.</p> <p>Kontorisse naasmisega on ilmnenud juba mure, et kuna ei r&auml;&auml;gitud l&auml;bi, kui kaua kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise periood kestab siis eeldab t&ouml;&ouml;andja &uuml;hte ja t&ouml;&ouml;taja teist. Kui t&ouml;&ouml;andja teatab, et kontor on avatud ja annab teada naasmise aja, siis p&otilde;rkub ta vastuseisule. T&ouml;&ouml;tajad ei soovi (veel) kontorisse naasta.</p> <p>Kellel sellises olukorras &otilde;igus on? Paraku &uuml;hest vastust ei ole. K&otilde;ik oleneb sellest, milles kokku lepiti v&otilde;i siis &otilde;igemini, milles j&auml;eti kokku leppimata. Kui kodut&ouml;&ouml;le minemisel r&auml;&auml;giti, et tegemist on eriolukorrast tuleneva vajadusega siis v&otilde;ib eeldada, et kodut&ouml;&ouml; kokkulepe s&otilde;lmiti eriolukorra ajaks, praeguse seisuga, kuni 18.05.2020. Ehk peale eriolukorra l&otilde;ppemist j&auml;tkatakse t&ouml;&ouml;d samadel tingimustel nagu enne.</p> <p>V&otilde;ib juhtuda ka nii, et kodut&ouml;&ouml;le mindi eriolukorra ajaks aga t&ouml;&ouml;taja ei soovi temast endast tulenevatel p&otilde;hjustel (n&auml;iteks riskir&uuml;hma kuuluv perekonnaliige, v&auml;ikesed lapsed) praegusel hetkel t&ouml;&ouml;le naasta, et hoida kontaktide hulk v&otilde;imalikult madal. Sellisel juhul peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjat teavitama, miks ta ei soovi t&ouml;&ouml;le naasta ning andma teada, millal ta seda teeb. Hea usu p&otilde;him&otilde;ttest l&auml;htuvalt s&otilde;lmitakse uus kokkulepe selle kohta, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naaseb. Kui kokkuleppe s&otilde;lmimine ei ole v&otilde;imalik, on poolte otsustada kas leitakse v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamiseks v&otilde;i see l&otilde;petatakse. Kuid arvestada tuleb, et l&otilde;petamine on alati k&otilde;ige viimane v&otilde;imalus, ehk enne p&uuml;&uuml;takse leida lahendusi, kuidas saaks m&otilde;lemale poole sobival viisil koos edasi t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Kui aga j&auml;eti t&auml;psustama kui kaua kodut&ouml;&ouml;d tehakse, tuleb pooltel l&auml;bi r&auml;&auml;kida, kuidas olukord lahendada. T&ouml;&ouml;taja, kes (t&auml;na) ei soovi kontorisse naasta annab t&ouml;&ouml;tajale teada millal v&otilde;i millistel tingimustel ta on n&otilde;us kontorisse naasma. T&ouml;&ouml;andja omakorda saab t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, miks kontorisse naasmine on vajalik. Selgitamine on eriti oluline, kui t&ouml;&ouml;taja on veendumusel, et tema t&ouml;&ouml;d saab v&auml;ga edukalt kodukontorist teha. T&ouml;&ouml;andja aga teab, et kodut&ouml;&ouml;l on puudused.</p> <p>L&auml;bir&auml;&auml;kimiste pidamisel tuleb olla m&otilde;istlik ja paindlik m&otilde;lemal poolel. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei j&otilde;ua, on v&otilde;imalik vaidluse lahendamiseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidlusorgani pole, kes siis hakkab vaagima, milles kodut&ouml;&ouml;le minnes kokku lepiti ja kuidas t&ouml;&ouml;suhe selles osas j&auml;tkuma peaks. Kuid iga vaidlus on pikk ja aegan&otilde;udev ning tekitab pahameelt ilmselt m&otilde;lemas pooles seega soovitame seda v&auml;ltida ning p&uuml;&uuml;da j&otilde;uda omavahel m&otilde;lemaid pooli enam-v&auml;hem rahuldava lahenduseni.</p> <p><strong>Millega arvestada, kui hakata kodut&ouml;&ouml;lt tagasi kontorisse minema?</strong></p> <ul> <li>Kui v&otilde;imalik, tehke seda j&auml;rk-j&auml;rgult &ndash; j&auml;lgige, et t&ouml;&ouml;kohad oleksid paigutatud selliselt, et inimesed saaksid hoida kahemeetrist vahet. Ehk t&ouml;&ouml;le ei tule k&otilde;ik inimesed korraga, vaid n&auml;iteks pooled. &Uuml;hes kabinetis t&ouml;&ouml;tavad inimesed lepivad omavahel kokku, kes millistel p&auml;evadel kontoris on. Seda kindlasti niikaua, kui Terviseameti soovitus distantsi hoidmise kohta kehtib. Hilisemalt l&auml;htuge tervest m&otilde;istusest ja konkreetsetest oludest (n&auml;iteks, kui palju on kontoris riskir&uuml;hma kuuluvaid t&ouml;&ouml;tajaid).</li> <li>Kaardistage t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivadki suure osa v&otilde;i t&auml;ies mahus kodut&ouml;&ouml;l j&auml;tkata, kui kodut&ouml;&ouml;l j&auml;tkamine on ettev&otilde;tte seisukohalt v&otilde;imalik.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatega, kes avaldavad soovi kodut&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da, s&otilde;lmige (kirjalikud, n&auml;iteks e-kirja teel) kokkulepped.</li> <li>Korraldage t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;kohtadele, kes soovivad kodut&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da. Riskianal&uuml;&uuml;si tegemiseks on hea koostada k&uuml;simustik, mille t&ouml;&ouml;taja saab &auml;ra t&auml;ita, hinnates ise kas tema kodus olevad tingimused sobivad kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks. Riskihindamise k&uuml;simustikule on hea lisada fotod t&ouml;&ouml; tegemise kohast, siis saavad pooled &uuml;htemoodi hindamise tulemustest aru.</li> <li>Kui riskihindamisel selgub, et t&ouml;&ouml;tamiskoht ei ole sobiv, on kolm v&otilde;imalust &ndash; t&ouml;&ouml;andja k&otilde;rvaldab puudused n&auml;iteks soetab sobiva t&ouml;&ouml;tooli; lepitakse kokku, et t&ouml;&ouml;taja ise soetab sobiva tooli (kui kaugt&ouml;&ouml; tegemine on peamiselt t&ouml;&ouml;taja soov) v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet ei s&otilde;lmita ja t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkab t&ouml;&ouml;d kontoris.</li> <li>M&otilde;elge l&auml;bi, kui palju inimesi v&otilde;ib korraga puhkeruumis viibida nii, et distantsi hoidmine on v&otilde;imalik.</li> <li>M&otilde;elge l&auml;bi kuhu paigutada desinfitseerimisvahendid. R&auml;&auml;kige l&auml;bi ka see, kes ja kui tihti pindu desinfitseerib. Desinfitseerimisvahendi lauale panemisest ei piisa, kellegi &uuml;lesandeks peab olema selle kasutamine.</li> <li>Pange paika (lihtsast e-kirjast piisab) &uuml;ldised p&otilde;him&otilde;tted kodut&ouml;&ouml; tegemisele see aitab v&auml;ltida hilisemaid arusaamatusi.</li> <li>Leppige kokku ka selles, kas ja millises ulatuses t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab kodus t&ouml;&ouml;tamise kulud. J&auml;llegi on oluline s&otilde;lmida kokkulepe enne kodut&ouml;&ouml; alustamist, vastasel juhul v&otilde;ib &uuml;ks pool eeldada &uuml;hte ja teine teist.</li> </ul> <p>Abiks kaugt&ouml;&ouml; kirjeldamisel ja riskihindamisel korraldamisel saate kasutada kaugt&ouml;&ouml; juhist:</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&ouml;&ouml;elu lehel</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf" target="_blank">PDF kujul</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2655Virtuaalmess “Suveks tööle”2020-05-18<p><b>Otsid suveks t&ouml;&ouml;- v&otilde;i praktikakohta? Virtuaalmess &ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo; algab juba homme</b></p> <p>Suveks t&ouml;&ouml;koha leidmine on &uuml;ha enamate s&uuml;dikate noorte jaoks &uuml;ks olulisemaid asju, millega kevadel tegelema tuleb hakata. Eesti t&ouml;&ouml;tukassa korraldab teist aastat j&auml;rjest virtuaalmessi &ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo;, mis on suunatud 13-29 aastastele noortele.</p> <p>Mess korraldatakse virtuaalkeskkonnas, kus mituk&uuml;mmend ettev&otilde;tet pakuvad palgat&ouml;&ouml;d, praktikakohti, vabatahtlikku t&ouml;&ouml;d ning ka t&ouml;&ouml;varjutamise v&otilde;imalusi. T&auml;navu toimub mess 19.-20. maini, kuid pakkumised j&auml;&auml;vad keskkonda &uuml;les ka peale seda. Lisaks suvistele t&ouml;&ouml;ampsudele leiab osa huvilistest endale t&ouml;&ouml;</p> <p>Kui m&ouml;&ouml;dunud aastal k&uuml;lastas messi &uuml;le 100 000 osaleja, t&ouml;&ouml;andjaid oli 141 ja t&ouml;&ouml;pakkumisi veelgi enam, siis t&auml;navu on v&otilde;imalusi kahjuks v&auml;hem.</p> <p>Eelmisel aastal olid populaarseimad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;iteks Pizzakiosk, Tallinna Lennujaam, aga ka ABC Supermarkets. Kusjuures enamik t&ouml;&ouml;kohti said kiiresti t&auml;idetud.</p> <p>T&auml;navu ei ole asjad muidugi p&auml;ris tavap&auml;rased &ndash; kui reeglina on suure osa suvet&ouml;&ouml;dest moodustanud turismi- ja majutusettev&otilde;tted, siis sel aastal v&otilde;ib messil ennustada selle sektori oluliselt v&auml;iksemat osakaalu.</p> <p>Kuigi alaealistele on seadustest tulenevate piirangute t&otilde;ttu keerulisem sobivaid t&ouml;&ouml;pakkumisi leida, v&otilde;ivad ka alla 18-aastased leida endale messilt suveks sobiva t&ouml;&ouml;koha v&otilde;i hoopis v&otilde;imaluse k&auml;ia m&otilde;ne asutuse juures praktikal v&otilde;i vabatahtlikuks.</p> <p>&Uuml;heks messi oluliseks osaks on ka suhtlus. Nimelt saab virtuaalmessil v&otilde;tta otse &uuml;hendust T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rispetsialistiga, et saada professionaalset n&otilde;u iseenda karj&auml;&auml;ritee ja huvide kohta.</p> <p>Virtuaalmess toimub aadressil - <a href="https://onlineexpo.com/ee/suveks-toole/">https://onlineexpo.com/ee/suveks-toole/</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2654Analüüs: 60% lapsevanemate töötamist on mõjutanud distantsõpe või soovitus lapsed lasteaiast kodus hoida2020-05-15<p data-adtags-visited="true">Praegune eriolukord on kodus t&ouml;&ouml;tamise ja &otilde;ppimise korraldamisega seadnud eriti suure koormuse lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajatele. Seet&otilde;ttu otsustasime vaadata t&auml;psemalt, &nbsp;millises vanuses laste vanemaid on eriolukorras t&ouml;&ouml;tamise muutused k&otilde;ige rohkem m&otilde;jutanud, millistes sektorites t&ouml;&ouml;tavatel lapsevanematel on muutused olnud k&otilde;ige keerukamad ning kuidas on muutunud perede sissetulek. Tuginedes aprillis Turu-uuringute AS poolt l&auml;biviidud k&uuml;sitlusele, anal&uuml;&uuml;sis sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Pirjo Turk l&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tavate lapsevanemate olukorda.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Milline on lapsevanemate t&ouml;&ouml;tamise olukord p&auml;rast eriolukorra kehtestamist?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Turu-uuringute AS l&auml;biviidud k&uuml;sitlusest selgus, et 36% lapsevanematest on kaugt&ouml;&ouml;l v&otilde;i teeb kaugt&ouml;&ouml;d senisest suuremal m&auml;&auml;ral. V&otilde;rdlusena avaldas m&auml;rtsi l&otilde;pus CV Keskus oma anal&uuml;&uuml;si kaugt&ouml;&ouml; kasutamisest, kus selgus, et Eestis teeb eriolukorra ajal kaugt&ouml;&ouml;d 30% t&ouml;&ouml;tajatest. Seega v&otilde;ib j&auml;reldada, et lapsevanemate seas on kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi m&otilde;nev&otilde;rra rohkem. Ilmselt on see tingitud ka sellest, et v&otilde;rreldes k&otilde;igi Eesti &nbsp;h&otilde;ivatutega, on lapsevanemate seas rohkem k&otilde;rgharidusega t&ouml;&ouml;tajaid (T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuring 2019). Meie anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et just k&otilde;rgharidusega lapsevanematel on rohkem v&otilde;imalusi teha kaugt&ouml;&ouml;d &ndash; seda t&otilde;des 67% k&otilde;rgharidusega lapsevanematest.. Samuti oli kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalus suurem eesti keeltk&otilde;nelevate lapsevanemate seas (42%) v&otilde;rreldes vene keelt k&otilde;nelevate lapsevanematega (20%).</p> <p data-adtags-visited="true">Piirkonniti on kaugt&ouml;&ouml; tegemine v&auml;hem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning k&otilde;ige rohkem levinud P&otilde;hja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad v&otilde;imalused on kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajatel(60%), erasektori t&ouml;&ouml;tajatest tunnistas seda vaid &nbsp;30%. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas on muutunud t&ouml;&ouml;koormus?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Peaaegu igal kolmandal (32%) lapsevanemal on t&ouml;&ouml;koormus v&auml;henenud, kuid suurenenud ligikaudu igal seitsmendal. Kuna kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi on rohkem avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajatel, selgitab see, miks t&ouml;&ouml;koormus v&auml;henes rohkem just erasektoris (37% vastajatest) v&otilde;rreldes avaliku sektoriga (14% vastajatest). Eriolukord on suurenenud t&ouml;&ouml;koormuse kaasa toonud hariduse (36% vastajatest) ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandet&ouml;&ouml;tajatele (42% vastajatest), mis seletab ka seda, miks t&ouml;&ouml;koormuse suurenemist on m&auml;rkinud rohkem just avalikus sektoris t&ouml;&ouml;tavad lapsevanemad (28%). Samuti on just k&otilde;rgharidusega lapsevanemad tunnistanud, et nende t&ouml;&ouml;koormus on suurenenud &nbsp;(21%) v&otilde;rreldes &uuml;lej&auml;&auml;nud lapsevanematega.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;graafik muutus oluliselt veidi enam kui neljandikul (27%) lapsevanematest ning t&ouml;&ouml; sisu muutus olulisel m&auml;&auml;ral viiendikul (21%) lapsevanematest. T&ouml;&ouml;graafiku muutus puudutab rohkem avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajaid (39%), eelk&otilde;ige haridusvaldkonna t&ouml;&ouml;tajaid, aga erasektorist ka majutuse ja toitlustuse ning hulgi-ja jaekaubanduse valdkonna t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p data-adtags-visited="true">Puhkusi on pidanud eriolukorra t&otilde;ttu &auml;ra kasutama vaid 4% lapsevanematest, kes vastasid, et on eriolukorras v&auml;lja v&otilde;tnud m&otilde;ne tasustatud puhkuse (nt p&otilde;hipuhkus) ning&nbsp;<span>2%</span>&nbsp;m&otilde;ne tasustamata puhkuse (nt tasustamata lapsepuhkus).</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist m&auml;rkis aprilli keskpaiga seisuga vaid 3% lapsevanematest. K&otilde;ige enam on selles osas kannatada saanud &uuml;ksikettev&otilde;tjad (17%).</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/vanemate graafik 1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-vanemate graafik 1.png" /></a></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas m&otilde;jutas lapsevanemaid distants&otilde;pe ja soovitus lapsi mitte lasteaeda viia?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Enam kui pooli k&uuml;sitletud lapsevanemaid (60%) on m&otilde;jutanud t&auml;ielikult v&otilde;i osaliselt see, et lapsed on nii-&ouml;elda kodusel režiimil. K&otilde;ige rohkem on m&otilde;jutanud see lapsevanemaid, kes t&ouml;&ouml;tavad hariduse v&otilde;i tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (vastavalt 85% ja 75%). K&otilde;ige v&auml;hem on see aga m&otilde;jutanud lapsevanemaid, kes t&ouml;&ouml;tavad ehituses&nbsp; &ndash; 58% selles sektoris t&ouml;&ouml;tavaid inimesi t&otilde;des, et laste kodusolek pole nende t&ouml;&ouml;d m&otilde;jutanud.</p> <p data-adtags-visited="true">K&uuml;sitlusest selgus, et mida nooremaid lapsi on peres, seda rohkem on laste distants&otilde;ppel ja lasteaedadest kodusolek m&otilde;jutanud lapsevanemate t&ouml;&ouml;tamist. Seda ilmestab h&auml;sti ka joonis 2.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/vanemate graafik 2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-vanemate graafik 2.png" /></a></p> <p data-adtags-visited="true"><em>Horisontaalteljel peres kasvavate laste vanusvahemikud</em></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Mis on juhtunud sissetulekutega?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kuigi suurem enamus ehk 59% lapsevanematest vastas, et eriolukorraga seoses pole nende sissetulek v&auml;henenud, on &uuml;le kolmandiku (ehk 36%) neid lapsevanemaid, kelle sissetulek on seoses eriolukorraga v&auml;henenud ja 5% on j&auml;&auml;nud sissetulekust ilma.</p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/05/09/analuus-60-lapsevanemate-tootamist-on-mojutanud-distantsope-voi-soovitus-lapsed-lasteaiast-kodus-hoida/">Sotsiaalministeeriumi blogi</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2653Kas eriolukorra ajal tegemata jäänud töötunnid tuleb järele töötada?2020-05-14<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan kaubanduses ning meie kauplus oli m&auml;rtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vajaduse p&otilde;hiselt ning t&ouml;&ouml;tasime osalise t&ouml;&ouml;ajaga. N&auml;iteks tuli mul aprillis kokku 50 t&ouml;&ouml;tundi. Kuna ka meie ettev&otilde;te on eriolukorra t&otilde;ttu raskustes, v&auml;hendati meie palka 30% v&otilde;rra. Kuna meil arvestatakse t&ouml;&ouml;tunde kvartalip&otilde;hise graafikuga ning aprillis oli meil v&auml;he t&ouml;&ouml;tunde, siis uue t&ouml;&ouml;graafiku j&auml;rgi peaksime tunnid mais ja juunis "tasa tegema". Maikuus peaks meil kalendri j&auml;rgi olema 167 t&ouml;&ouml;tundi ning kui meie t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendati 30% v&otilde;rra, peaksime t&ouml;&ouml;tama 117 tundi. Meil on aga t&ouml;&ouml;graafikusse m&auml;rgitud hoopis 145 tundi. Kas t&ouml;&ouml;andja saab &uuml;helt poolt meie t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada, kuid samas n&otilde;uda &uuml;letundide tegemist? Meil ei olnud v&otilde;imalik aprillis t&ouml;&ouml;l k&auml;ia ja tunde t&auml;is teha, kas t&ouml;&ouml;andja saab neid tunde n&uuml;&uuml;d mais ja juunis n&otilde;uda?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</strong> Teie k&uuml;simusest selgub, et teil on 3-kuuline summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus ning t&ouml;&ouml;aja esimene summeerimise periood algas jaanuaris ja l&otilde;ppes m&auml;rtsis (jaanuar-veebruar-m&auml;rts) ning teine algas aprillis ja l&otilde;peb juunis (aprill-mai-juuni).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) &sect; 6 lg 6 kohaselt v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja leppida kokku summeeritud t&ouml;&ouml;ajas kui t&ouml;&ouml;aeg jaotub arvestusperioodi jooksul ebav&otilde;rdselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja rakendamise eesm&auml;rk on ebav&otilde;rdse t&ouml;&ouml;koormuse jaotamine arvestusperioodi jooksul. Kusjuures TLS &sect; 44 lg 1 kohaselt selgub &uuml;le- v&otilde;i alatunnit&ouml;&ouml; alles arvestusperioodi l&otilde;pus. Vastavalt sellele koostatakse t&ouml;&ouml;graafikud, arvestatakse t&ouml;&ouml;ajafond ehk normtunnid ning arvestatakse t&ouml;&ouml;aja summeerimisperioodi l&otilde;pul kas on tekkinud &uuml;le- v&otilde;i alatunde.&nbsp;</p> <p><strong>Arvestusperioodi jooksul v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tunnid jaotuda erinevalt. Nii v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teha &uuml;hes n&auml;dalas v&otilde;i kuus v&auml;hem tunde kui teises.</strong> Oluline on, et arvestusperioodi l&otilde;puks oleks t&ouml;&ouml;tajal normtunnid t&auml;idetud. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral selguvad &uuml;le- ja alatunnid arvestusperioodi l&otilde;pus. See t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;taja teeb &uuml;hes kuus rohkem t&ouml;&ouml;tunde kui t&ouml;&ouml;ajanorm seda ette n&auml;eb, ei pruugi olla tegemist &uuml;letundidega, sest j&auml;rgmises kuus v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teha nende tundide v&otilde;rra v&auml;hem t&ouml;&ouml;d. Seega ei saa summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral olla kindel &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tekkimise ajas ning l&auml;htutakse sellest, et &uuml;letunnid selguvad arvestusperioodi l&otilde;pus, mil v&otilde;rreldakse t&ouml;&ouml;taja normtunde ja reaalselt t&ouml;&ouml;tatud tunde.&nbsp;</p> <p>Summeerimisperioodi l&otilde;puks peab t&ouml;&ouml;tajale olema tagatud t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aeg ja sellele vastav t&ouml;&ouml;tasu. N&auml;iteks: Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab 3-kuulise t&ouml;&ouml;aja summeerimisperioodiga, milline algab 1. jaanuaril, siis jaanuaris, veebruaris ja m&auml;rtsis tehtavad tunnid v&otilde;etakse kokku m&auml;rtsi l&otilde;pus ja sama perioodi normtundide v&otilde;rdluses selgub, kas t&ouml;&ouml;tajal oli selles perioodis &uuml;letunde v&otilde;i mitte. &Uuml;letunnid tuleb t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitada kas tasulise vaba ajaga v&otilde;i kui pooled on kokku leppinud rahas h&uuml;vitamises, tuleb &uuml;letundide eest maksta 1,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu (TLS &sect; 44 lg-d 6 ja 7).&nbsp;</p> <p>Kui n&uuml;&uuml;d sellesse perioodi j&auml;&auml;b aeg, mil t&ouml;&ouml;andja rakendas t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 ja v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu, siis v&auml;henesid t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ajanorm, st t&ouml;&ouml;taja pidi t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise protsendi ulatuses v&auml;hem t&ouml;&ouml;tama. Seega kujuneb t&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestusperioodil uus t&ouml;&ouml;tundide norm. T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad m&otilde;nes kuus t&ouml;&ouml;tada v&auml;hem, m&otilde;nes rohkem, perioodi l&otilde;puks peaks t&ouml;&ouml;taja olema t&ouml;&ouml;tanud oma normtunnid.&nbsp;</p> <p>Vastates Teie k&uuml;simusele, selgitame, et antud juhul on t&ouml;&ouml;andja rakendanud TLS &sect; 37 ning v&auml;hendanud t&ouml;&ouml;tasu 30%, ehk Teie normtundide arvu on v&auml;hendatud 30% v&otilde;rra. Kuna Teie t&ouml;&ouml;aega arvestatakse t&ouml;&ouml;aja summeerimisega perioodil aprill-juuni, siis alles juuni l&otilde;puks selgub, kas t&ouml;&ouml;tasite t&auml;pselt nii palju, kui normtundide j&auml;rgi seda tegema pidite v&otilde;i kogunesid Teil perioodi l&otilde;puks &uuml;le- v&otilde;i alatunnid. Perioodi sees v&otilde;isid tunnid jaotuda ebav&otilde;rdselt, st aprillis v&otilde;is olla v&auml;hem tunde ja mais juunis rohkem tunde. Juuni l&otilde;puks selguvad perioodi (aprill-juuni) normtundide ja tegelikult t&ouml;&ouml;tatud tundide v&otilde;rdluses kas &uuml;le- v&otilde;i alatunnid. Alatunnid v&otilde;ivad tekkida t&ouml;&ouml;tajal olukorras, mil ta oli valmis t&ouml;&ouml;d tegema, kuid t&ouml;&ouml;andjal ei olnud t&ouml;&ouml;d pakkuda. Seega arvestusperioodi l&otilde;pus selgub, et t&ouml;&ouml;taja tegi v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde kui normtunnid ette n&auml;evad ehk kas tekkisid alatunnid. <strong>T&ouml;&ouml;andja peab alatunnid TLS &sect; 35 alusel h&uuml;vitama makstes nende tundide eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p><strong><br /></strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2652Töötukassa nõukogu toetas töötushüvitiste reformi ja töötasu hüvitamise meetmega jätkamist2020-05-14<p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu pidas eilsel koosolekul vajalikuks t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise pikendamist &uuml;he kuu v&otilde;rra, kuid samas ka kitsendada selle tingimusi. Samuti andis n&otilde;ukogu p&otilde;him&otilde;ttelise toetuse t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformile. Ettepanekud esitatakse arutamiseks Vabariigi Valitsusele.</b></p> <p>Sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiige</b>&nbsp;s&otilde;nul on senine t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meede end &otilde;igustanud, kuid arvestades t&ouml;&ouml;tukassa reservide piiratust ning majanduse olukorda, on&nbsp;meetme j&auml;tkamiseks vaja piirata&nbsp;taotlemise tingimusi. &bdquo;Meie eesm&auml;rk on toetada raskustes t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid ning v&auml;ltida laiaulatuslikke koondamisi, kuna v&auml;rbamine hiljem on keerukam ja v&auml;lja&otilde;pe kulukam. Peame&nbsp;arvestama, et taotlejaid v&otilde;ib lisanduda ning soovime, et h&uuml;vitise taotlemise v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamiseks oleks eelk&otilde;ige neil t&ouml;&ouml;andjatel, kelle olukord on k&otilde;ige raskem,&ldquo; s&otilde;nas t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimees,&nbsp;sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiik.<br /> </b><br /> T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu pidas vajalikus piirata palgah&uuml;vitise saamise kriteeriumeid: kui varem pidi olema k&auml;ive langenud 30 protsenti siis uue ettepaneku kohaselt peaks k&auml;ibe langus olema v&auml;hemalt 50. Samuti pidi varem olema t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendanud v&auml;hemalt 30 protsendi t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hemalt 30 protsenti v&otilde;i siis n&uuml;&uuml;d peaks olema selliseid t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt pool, v&otilde;i t&ouml;&ouml;koormus peaks olema langenud v&auml;hemalt 50 protsendi v&otilde;rra.<b><br /> </b><br /> Langeb ka h&uuml;vitise k&otilde;rgeim m&auml;&auml;r - endiselt 1000 eurolt 800-le. Langetada on plaanis ka h&uuml;vitise asendusm&auml;&auml;ra varemalt 70 protsendilt 50-le, mis t&auml;hendab, et varem v&otilde;is saada t&ouml;&ouml;taja h&uuml;vitist kuni 70 protsenti palgast - kuni 1000 eurot, siis n&uuml;&uuml;d v&otilde;ib ta saada kuni 50 protsenti palgast kuid k&otilde;ige rohkem 800 eurot. Samaks j&auml;&auml;b&nbsp; t&ouml;&ouml;andja omaosalus, mis ka varem oli v&auml;hemalt 150 eurot. Juuni eest v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist v&otilde;ivad taotleda ka t&ouml;&ouml;andjad, kes said h&uuml;vitist kahe kuu eest m&auml;rts-mai vahemikus.<b></b></p> <p>Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat koondada. Senise &uuml;he kuu asemel peab t&ouml;&ouml;andja tagama t&ouml;&ouml;koha v&auml;hemalt j&auml;rgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb t&ouml;&ouml;andjal kogu h&uuml;vitise summa tagastada t&ouml;&ouml;tukassale. Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab palgatoetust taotleda vaid nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettev&otilde;tted, kellel ei olnud 12. m&auml;rtsil maksuv&otilde;lga, kes on maksuv&otilde;lad taotluse esitamise hetkeks tasunud v&otilde;i kelle maksuv&otilde;lad on ajatatud.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu kiitis p&otilde;him&otilde;tteliselt heaks t&ouml;&ouml;tuskindlustusreformi ettepanekud</b></p> <p>Lisaks andis t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu p&otilde;him&otilde;ttelise heakskiidu t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste s&uuml;steemi reformimiseks, millega on plaanis muuta s&uuml;steemi paindlikumaks. Kavas lubada ajutist t&ouml;&ouml;tamist t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal, h&otilde;lmata t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi FIE-d ja juhatuse liikmed, siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste maksmise kestus majandusts&uuml;kliga ning t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse suurust.</p> <p>Muudatuste kohaselt oleks ajutine t&ouml;&ouml;tamine edaspidi lubatud t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal kuni viis kalendrip&auml;eva kuus ning selle eest oleks lubatud saada tasu, mis v&otilde;ib olla &uuml;hes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast, ehk k&auml;esoleval aastal 216 eurot. T&ouml;&ouml;tule s&auml;ilivad ajutisel t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;tu staatus, ravikindlustus ning t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised.</p> <p>Sarnaselt t&auml;na kindlustatutele, tekib f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjatel ning juhtimis-ja kontrollorgani liikmetel t&ouml;&ouml;tuse korral t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise &otilde;igus. Ettepaneku kohaselt makstakse neile t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist samas m&auml;&auml;ras kui t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Kolmanda muudatusena on plaanis siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise maksmise kestus olukorraga t&ouml;&ouml;turul. Selleks antakse Vabariigi Valitsusele &otilde;igus t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekul pikendada h&uuml;vitiste kestust, kui registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r on kolmel j&auml;rjestikusel kuul olnud k&otilde;rgem kui 10 protsenti v&otilde;i t&ouml;&ouml;tute arvu kuine kasv kolmel j&auml;rjestikusel kuul on olnud v&auml;hemalt 10 protsenti.</p> <p>Viimase ettepaneku kohaselt t&otilde;useks t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise suurus t&ouml;&ouml;tuse esimesel 100 p&auml;eval 50 protsendilt 60 protsendini senisest keskmisest t&ouml;&ouml;tasust ning t&ouml;&ouml;tutoetus 35 protsendilt 50 protsendini alampalgast.</p> <p>Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. Selle eesm&auml;rgiks on luua senisest paindlikum h&uuml;vitiste s&uuml;steem, mis arvestab muutustega t&ouml;&ouml;turul ja t&ouml;&ouml;suhetes. Kui t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu poolt heaks kiidetud muudatused ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidu saavad, v&otilde;ivad need j&otilde;ustuda juba selle aasta suvel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/tootukassa-noukogu-toetas-tootushuvitiste-reformi-ja-tootasu-huvitamise-meetmega-jatkamist" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2651Tööandjate volikogu juht: kriis tõi välja ka töösuhete kitsaskohad 2020-05-13<p><b>Teisip&auml;eval Stenbocki majas toimunud kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel t&otilde;id t&ouml;&ouml;andjad COVID-19-st p&otilde;hjustatud majandusolukorra k&otilde;rval lauale ettepaneku, mis v&otilde;imaldaks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta paindliku t&ouml;&ouml;tundide vahemikuga. See loob eeldused suurema hulga inimeste rakendamiseks, mis praegusel majanduslanguse ja kasvava t&ouml;&ouml;puuduse ajal on &auml;&auml;rmiselt oluline.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;aja arvestuse teema on alguse saanud t&ouml;&ouml;tajate tagasisidest. Kriis t&otilde;i v&auml;lja t&otilde;siasja, et kasutatakse palju k&auml;sunduslepinguid, mille alusel t&ouml;&ouml;tavad inimesed ei saa osa ei palgatoetusest, ega laiene neile ka teised sotsiaalkaitse meetmed. Eesm&auml;rk on v&auml;hendada selliste lepingute hulka,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjatele annaks see v&otilde;imaluse kiirelt reageerida t&auml;iendavale t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadusele ning tasakaalustada t&ouml;&ouml;tajate koormust, ehk t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tajad ei peaks tegema nii palju &uuml;letunde,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Esmalt on idee testida lahendust kaubanduses graafiku alusel t&ouml;&ouml;tavate inimeste puhul ning seej&auml;rel rakendada seda ka teistes valdkondades. Kai Realo s&otilde;nul on teemat juba ameti&uuml;hingutega arutatud ning &uuml;hisosa on olemas. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas kohtumisel, et kui t&ouml;&ouml;andjad ja ameti&uuml;hingud on teemas kokku leppinud, on tema valmis pilootprojekti ettepaneku valitsusse viima.</p> <p>Igap&auml;evaselt jaem&uuml;&uuml;giettev&otilde;tet Circle-K Eesti juhtivale Kai Realole on kriis andnud rea &otilde;ppetunde. &bdquo;Tervisekriisid v&otilde;ivad korduda, kuid korduda ei tohiks sarnane majanduse laussulgemine, mille t&otilde;ttu valdav osa kaubandus- ja teenindusettev&otilde;tteid kaheks kuuks kinni pandi,&ldquo; s&otilde;nas ka Eesti Kaupmeeste Liidu juhatusse kuuluv Realo. &bdquo;Selle &auml;rahoidmiseks on m&otilde;istlik nii riigil kui ka ettev&otilde;tetel valmistuda juba t&auml;na. Alustades sellest, et varuda piisavas hulgas kaitse- ja desinfitseerimisvahendeid. Oleme Kaupmeeste Liidus arutanud ideed s&otilde;nastada &uuml;htsed k&auml;itumisp&otilde;him&otilde;tted, et ka eriolukorras saaks t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata,&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp;</p> <p>COVID-19-st p&otilde;hjustatud kriisi m&otilde;judest ja ettev&otilde;tluse murekohtadest r&auml;&auml;kides s&otilde;nas T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas: &bdquo;On oluline, et riik tuleks v&auml;lja ka majanduskriisi leevendamise teise laine meetmetega, et toetada ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kelleni kriis j&otilde;uab aasta teises pooles. Eelk&otilde;ige on need t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tted ja ehitussektor, aga ka kaubandus ja turism, mis ei taastu piirangute mahav&otilde;tmise j&auml;rel &uuml;he hetkega,&ldquo; &uuml;tles Aas. Tema s&otilde;nu oleks vaja palgatoetuse meetme j&auml;tkumist veel v&auml;hemalt paari kuu v&otilde;rra.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tukassa palgatoetus on t&auml;naseni k&otilde;ige kiirem ja k&auml;egakatsutavam toetusmeede, mis aitab ettev&otilde;tjaid t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude katmisel ning v&otilde;imaldab hoida t&ouml;&ouml;kohti. Samas on selge, et T&ouml;&ouml;tukassa reservid sulavad nagu paar p&auml;eva tagasi maha sadanud lumi ja meil tuleb m&otilde;elda, kuidas ja millistel tingimustel oleks v&otilde;imalik toetusmeedet pikendada. Oluline on, et riik tuleks siin oma vahenditega appi.&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp;</p> <p>Teise teemana t&otilde;i Aas lauale riigi v&otilde;imalikud investeeringud. &bdquo;Riik on ehitussektori jaoks oluline klient ja iga s&otilde;num, mille valitsus annab, suure kaaluga. Kui riiklikud investeeringud j&auml;tkuvad ka majanduslanguse ajal, p&uuml;sivad t&ouml;&ouml;kohad ning riigikassasse laekub maksutulu.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel osalesid peaministri kutsel valitsuse liikmed, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit. Kohtumisel arutati majanduse elavdamise meetmeid ja tegevuskava seoses COVID-19 kriisiga ning paindliku t&ouml;&ouml;aja vajadust kaubanduses.</p> <p>Allikas:&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/uudised/tooandjate-volikogu-juht-kriis-toi-valja-toosuhete-kitsaskohad/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2649Tööandjate kaks valikut: hävida või tegutseda?2020-05-12<p><b>Kas ettev&otilde;te kukub ootamatutes oludes kivina p&otilde;hja v&otilde;i j&auml;&auml;b pinnale nagu &otilde;ngekork? Vastandlikus valikus on p&auml;&auml;stjaks loovus, kiirus ja meeskondlik t&ouml;&ouml;v&otilde;ime.</b></p> <p>Pea &uuml;he ropsuga kadusid nii tellimused kui kliendid. Tallinnas Lasnam&auml;el tegutsevas v&auml;ikeses tr&uuml;kikojas seiskusid masinad, sest erinevatele materjalidele prinditud sise- ja v&auml;lireklaame ei vajatud. Seda enam, et valdavalt olid p&uuml;siklientideks poeketid, restoranid ja muud s&ouml;&ouml;gikohad, kus eriolukorras flaiereid jm reklaamtr&uuml;kiseid ei n&otilde;utud, sest kellele neid jagada? S&ouml;&ouml;gikohad olid valdavalt suletud ja poed komplekteerisid &ouml;&ouml;p&auml;evaringi e-ostlejate tellimusi.</p> <p>&bdquo;Pidime leidma lahenduse, kuidas tegevust j&auml;tkata,&ldquo; s&otilde;nab <b><a href="https://prindi.me/" target="_blank">Prindi.Me O&Uuml;</a>&nbsp;arendusjuht Vassili Bendak. &bdquo;</b>Siis tekkiski m&otilde;te, et saame teatud aja ehk visiir-kaitsemaske toota, mille j&auml;rele oli n&otilde;udlust. Pealegi olid meil k&otilde;ik vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid, masinad ja materjalid, millest maske l&otilde;igata ning kokku panna, olemas.&ldquo; PVC-materjalile, millest visiir-kaitsemaske valmistatakse, oli seni tavap&auml;raselt reklaame tr&uuml;kitud. Ka oli selge, et eriolukorras, mil firmad soovisid oma t&ouml;&ouml;tajaid kaitsta, oli erinevaid kaitsevahendeid v&auml;ga v&auml;he.</p> <p>&bdquo;Esialgu osteti metsameeste ja murutrimmerdajate maske, aga nende hind oli hirmus kallis. Meie saime oma firmas teha neid k&uuml;mme korda odavamalt,&ldquo; avaldab Vassili. Nii valmistaski tootejuht visiir-kaitsemaskist kolm-neli erinevat protot&uuml;&uuml;pi, mida katsetama hakati, et valida neist k&otilde;ige sobilikum.</p> <p>&bdquo;Ideest protot&uuml;&uuml;bini kulus meil kolm p&auml;eva, aga viimase variandi katsetemiseks l&auml;ks kaks n&auml;dalat. Siis saime klientidelt tagasisidet, mis tekitas visiir-kaitsemaski kandes ebamugavust. Need n&uuml;ansid tuli lahendada, sest inimestel tuleb terve p&auml;ev visiirides t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; r&auml;&auml;gib Vassili Bendak, nimetades, et nende esimene protot&uuml;&uuml;p ei arvestanud prillikandjatega. &bdquo;Nad ei saanud visiiri kasutada, sest see oli n&auml;ole liiga ligidal.&ldquo;</p> <p>Kui sobilik toode oli tootmises, ilmnes m&otilde;ne aja p&auml;rast, et Eesti laod on PVC-materjalist t&uuml;hjad. Raskusi tekitas vajaliku materjali tarne, mida tuli otsida v&auml;lisriikidest. &bdquo;P&uuml;&uuml;ame hankida sedav&otilde;rd palju materjali, et oleks v&otilde;imalik n&otilde;udlusele vastavalt maske toota. Teeme neid viissada t&uuml;kki p&auml;evas, kuid v&otilde;imekust on rohkemakski.&ldquo; V&auml;ikese viieliikmelise ettev&otilde;ttena m&uuml;&uuml;vad nad visiir-kaitsemaske ka v&auml;lismaale, p&otilde;hiliselt Soome. Ettev&otilde;te on saanud teistsuguse suunitluse, mis aitab kaitsta nii iseennast kui teisi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/4luguettevotlus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-4luguettevotlus.jpg" /></a></p> <p><em>Masina alt k&auml;isid varem l&auml;bi restoranide men&uuml;&uuml;kaardid ja muud reklaamtr&uuml;kised, kuid n&uuml;&uuml;d visiir-kaitsemaski detailid</em>.</p> <p><b>Kokteilide asemel desovedelik</b></p> <p>V&auml;ga kiire suunamuutuse v&otilde;ttis samuti ette v&auml;ikeettev&otilde;tte Punch Drinks O&Uuml; meeskond, kes varem tootis karastusjooke ja k&auml;sit&ouml;&ouml;kokteile, mida m&uuml;&uuml;di muuhulgas erinevates jaekettides nagu Selver ja Rimi. Valdavalt valmistati jooke siiski baaridele ja restoranidele, sest tooted olid v&otilde;rdlemisi kallid. Muutunud keskkonnas ajasid inimesed taga hoopis teistsuguseid vedelikke ─ desinfektsioonivahendeid, mille retsepti hankisid noored ettev&otilde;tjad Maailma Tervishoiuorganisatsioonist (WHO).</p> <p>&bdquo;Neid on seal erinevaid,&ldquo; &uuml;tleb joogivabriku <b><a href="https://punch-drinks.com/" target="_blank">Punch Drinks </a>br&auml;ndijuht Joosep Raudsepp</b>, t&auml;psustades, et tootmisesse l&auml;inud WHO desoretsepti vaatas &uuml;le ka meeskonda kuuluv neuroteadlane Hendrik Luuk, kes varem on laboris t&ouml;&ouml;tanud.</p> <p>Punch Drinks oli &uuml;ks esimesi tootjaid, kelle p&otilde;hitegevuseks polnud keemiatooted, ent kes sai Terviseametilt desovahendite tootmiseks ametliku loa. &bdquo;Turul oli desovahenditest nii suur puudus, et kui meie oma tootega v&auml;lja tulime, siis esimese nelja tunniga m&uuml;&uuml;sime e-poe vahendusel mitu tuhat tellimust,&ldquo; &uuml;tleb Joosep, nentides, et esialgu t&ouml;&ouml;tasidki nad kahes vahetuses viisteist-kuusteist tundi p&auml;evas. &bdquo;N&uuml;&uuml;d on rahulikumaks j&auml;&auml;nud, sest desoaineid pakuvad teisedki, aga me toodame endiselt iga p&auml;ev.&ldquo;</p> <p>M&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad on ettev&otilde;ttesse lisandunud, aga liiga palju inimesi juurde v&otilde;tta pole nad julgenud. Pigem ostnud teenuseid, nagu n&auml;iteks logistikat, v&auml;ljastpoolt lisaks. Praegu toodetaksegi peamiselt desovahendeid, mida m&uuml;&uuml;akse otseklientidele l&auml;bi kodulehe e-poe, aga valdavalt erinevatele t&ouml;&ouml;stus- ja tootmisettev&otilde;tetele, samuti hulgim&uuml;&uuml;jatele nagu apteegikett Apotheka jt. Selle k&otilde;ige k&otilde;rval valmistatakse &otilde;ige v&auml;he k&auml;sit&ouml;&ouml;kokteile, millest noorte ettev&otilde;tjate hoogne firma alguse sai.</p> <p><b>Vahe on vahel</b></p> <p>Kelle firmal e-poodi ei olnud, aga klientidele oli vaja oma kaupu ja teenuseid pakkuda, &uuml;ritas seda kiiresti luua v&otilde;i m&otilde;ne IT-mehe kaasabil hankida.</p> <p>&bdquo;E-poel ja e-poel on paraku vahe,&ldquo; toonitab digitaliseerimislahendusi pakkuva rahvusvahelise ettev&otilde;tte<b> <a href="https://www.columbusglobal.com/et/" target="_blank">Columbus Eesti</a> juhatuse esimees Ivo Suursoo, </b>kelle s&otilde;nul v&auml;ga v&auml;ikese &auml;ri e-poe &uuml;lespanek pole keeruline, vaid &uuml;sna standardne. &bdquo;Klikk-klikk ja tehtud! Kui ettev&otilde;tte e-poe info peab olema seotud nende majanduss&uuml;steemi jms, kus protsessid on keerukamad, siis seal k&otilde;ik nii lihtsalt ei k&auml;i.&ldquo; Ta toob n&auml;ite, et nad on keskmistele ettev&otilde;tetele seadnud kokku paketi, mis v&otilde;imaldaks korraliku e-poe luua k&uuml;mne p&auml;evaga.</p> <p>&bdquo;Meie tegeleme kogu jaekaubanduse ja e-kaubanduse lahendustega alates laovaldustest kuni raamatupidmiseni, samuti tootmisettev&otilde;tetega tootmisprotsessist nende raamatupidamise ja aruandluseni ehk &auml;riettev&otilde;tete toetavate infos&uuml;steemide loomisega.&ldquo; Ivo Suursoo t&auml;heldab, et praegusajal valitseb e-kaubanduse ja mitmete muude tehnoloogiliste lahenduste parendamise huvi, mis on ettev&otilde;tetel v&otilde;rreldes koroonaeelse ajaga isegi k&uuml;mnekordistunud, aga firmad on ettevaatlikud.</p> <p>&bdquo;Kui oled esimesest lainest maha j&auml;&auml;nud, siis hetkel m&otilde;tled sellele, mis saab s&uuml;gisel, kui peaks tulema viiruse teine laine. Neid ettevalmistusi tehakse.&ldquo;</p> <p>Mis ja kuidas saab, pole kerge prognoosida. Kel on &otilde;nnestunud &auml;ri kiiresti &otilde;igesse suunda ja rakendusse seada, hoiavad nina vee peal. Ehk veelgi enam. Olles samas t&auml;nulikud oma meeskonnaliikmetele, kes ettearvamatul ajal on t&ouml;&ouml;tanud kellaosuteid ja kalendrip&auml;evi vaatamata. L&auml;htudes vajadusest, n&otilde;udlusest ja kalevi alla peidetud lootusest p&uuml;henduda ehk millalgi oma algsele &auml;riideele.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Prindi.Me, Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2648 Kas pean minema tagasi tööle?2020-05-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Eriolukorra t&otilde;ttu oli meie restoran kinni poolest m&auml;rtsist aprilli l&otilde;puni, sest ei lubatud kliente saalis teenindada. Minu t&ouml;&ouml;ks oli just klientide teenindamine saalis. N&uuml;&uuml;d, mai keskpaigast hakkab juba restorani taas kliente vastu v&otilde;tma ning t&ouml;&ouml;andja kutsus mind tagasi t&ouml;&ouml;le. Samas ei ole koroona oht t&auml;iesti m&ouml;&ouml;das, mul v&auml;iksed lapsed kodus ja vanemad, kes kuuluvad riskir&uuml;hma. Kas ma ikka pean t&ouml;&ouml;le minema? T&ouml;&ouml;andjal pole niikuinii veel t&auml;ies mahus t&ouml;&ouml;d anda. Kas v&otilde;iksin n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt, et ta hoiaks mind veel t&ouml;&ouml;ootel ja kutsuks t&ouml;&ouml;le need, kellel v&auml;ikseid lapsi pole?</b></p> <p><b><br /> <i>Vastab Ene Olle, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma Teile kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ning Teie peate oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itma. Kui t&ouml;&ouml;andjal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole, kuid Teie olete valmis t&ouml;&ouml;d tegema (k&uuml;sisite t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d, kuid ta &uuml;tles, et pole anda v&otilde;i andis teada, et tuleb kodus olla kuni t&ouml;&ouml;le kutsutakse), siis maksab t&ouml;&ouml;andja Teile selle aja eest Teie keskmist t&ouml;&ouml;tasu vastavalt TLS &sect; 35-le.&nbsp;</p> <p>Kui n&uuml;&uuml;d olukord muutus ja t&ouml;&ouml;andjal on t&ouml;&ouml;d anda ja ta kutsub Teid t&ouml;&ouml;le, siis peate asuma t&auml;itma oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid (TLS &sect; 15). Kui kardate veel COVID-19 v&otilde;imaliku nakatumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;le minna, siis arutage oma mured t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bi. P&ouml;&ouml;rduge t&ouml;&ouml;andja poole (n&auml;iteks e-kirja teel) ning paluge selgitust, milliseid meetmeid t&ouml;&ouml;andja on kasutusele v&otilde;tnud t&ouml;&ouml;keskkonnas viiruse leviku t&otilde;kestamiseks. Kui leiate, et kasutuselev&otilde;etud meetmed ei ole piisavad, siis andke sellest t&ouml;&ouml;andjale teada, tuues p&ouml;&ouml;rdumises v&auml;lja konkreetsed rikkumised ning andke m&otilde;istlik aeg nende k&otilde;rvaldamiseks.</p> <p>Kui Te ikka ei soovi t&ouml;&ouml;le naasta, saate kokku leppida, millistel tingimustel ja kui kaua Te veel t&ouml;&ouml;lt eemal olete. Soovitav oleks sellised kokkulepped s&otilde;lmida kirjalikult.&nbsp;</p> <p>Kui ikkagi tundub, et COVID-19 ohu t&otilde;ttu Te t&ouml;&ouml;le naasta ei soovi ja t&ouml;&ouml;andjaga t&ouml;&ouml;lt eemal olemiseks sobivat kokkulepet ei saavuta, peate otsustama, kas l&otilde;petate t&ouml;&ouml;suhte omal soovil (TLS &sect; 85 lg 1) teatades sellest t&ouml;&ouml;andjale ette 30 kalendrip&auml;eva (TLS &sect; 98 lg 1) v&otilde;i palute lepingu l&otilde;petamist kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga (TLS &sect; 79).</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2647Peatage pandeemia: EU-OSHA tervislike töökohtade tegevuskava2020-05-11<p>EU-OSHA on k&auml;ivitanud algatuse&nbsp;<em>&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad peatavad pandeemia&ldquo;</em>&nbsp;praeguse pandeemiaga seotud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse probleemide lahendamiseks, pakkudes t&ouml;&ouml;kohtadele mitmesuguseid juhendeid seoses COVID-19-ga.</p> <p>Materjalid on muu hulgas j&auml;rgmised: ELi juhend, kuidas piirata viiruse levikut ja kuidas kasutada ennetusmeetmeid ohutul ja tervislikul naasmisel t&ouml;&ouml;kohtadesse; bioloogiliste m&otilde;juritega kokkupuute minimeerimise teave; ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide teabevideod ja lingid heade tavade materjalidele.</p> <p>See tegevuskava seostub ameti kampaaniaga&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;luu- ja lihaskonna vaevuste teemal, mis algab oktoobris. Juba praegu on kampaaniaeelsel veebilehel praktilised juhendid, vahendid ja visuaalmaterjalid tervisliku kaugt&ouml;&ouml; kohta kodunt.</p> <p>Liituge EU-OSHA kampaaniaga ja levitage uudist. Aidake meid pandeemiaga v&otilde;itlemisel!</p> <p>K&otilde;ik materjalid COVID-19 kohta t&ouml;&ouml;kohtadele on leitavad jaotises&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/covid-19-resources-workplace">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad peatavad pandeemia&ldquo;</a></p> <p>J&auml;lgige teemaviiteid&nbsp;<a href="https://twitter.com/search?q=%23EUhealthyworkplaces&amp;src=typeahead_click" target="_blank">#EUhealthyworkplaces<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://twitter.com/search?q=%23StopthePandemic&amp;src=typed_query" target="_blank">#StopthePandemic<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/stop-pandemic-eu-osha-action-plan-healthy-workplaces" target="_blank">EU-OSHA</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2646Tervishoid - väljakutse, mis ei luba põgeneda2020-05-08<p><b>Turvaliselt oma kodus v&otilde;i kontoris t&ouml;&ouml;tades on ehk paljud meist murelikult m&otilde;elnud: kuidas arstid, &otilde;ed ja teised tervishoiut&ouml;&ouml;tajad on suutnud koroonahaigeid ravides ja nende eest hoolt kandes k&otilde;igega toime tulla?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;p&auml;evad on ootamatud, stressirohked, tavap&auml;rasest pikemad ja pingelisemad. Pealegi tuleb t&ouml;&ouml;tada varustuses, mis pole sugugi mugav ega t&ouml;&ouml;d h&otilde;lbustav. Sellele lisaks on nad ise patsiente diagnoosides ja ravides ohustamas enda tervist, kuuludes ohustatud sihtr&uuml;hma.</p> <p>Kui 6. mai seisuga oli Eestis diagnoositud 1713 koroonapositiivset inimest, siis Maailma Terviseorganisatsiooni sama kuup&auml;eva andmeil oli neid 215 riigis tuvastatud 3 595 662, kellest 247 652 koroonahaiget olid surnud.</p> <p>Rahvusvaheline &Otilde;dede N&otilde;ukogu (International Council of Nursis) avaldab, et 90 000 meditsiinit&ouml;&ouml;tajat on COVID-19-sse nakatunud, enam kui 260 meditsiini&otilde;de seet&otilde;ttu surnud. Eestis oli aprilli keskpaiga seisuga saanud koroonadiagnoosi 89 arsti, &otilde;de ja apteekrit.</p> <p>Suurbritannia National Health Serviceʼi v&auml;itel on palgatud maailmas koroonahaigete raviks 1,2-1,5 miljonit tervishoiut&ouml;&ouml;tajat, kelle seas on enam kui 120 000 arsti, umbes 300 000 meditsiini&otilde;de ja teisi meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid.&nbsp;</p> <p><b>Kui pingeline, n&auml;rviline v&otilde;i keeruline on arsti t&ouml;&ouml; v&otilde;rreldes eelneva ajaga?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Kopsuarstina Kuressaare Haiglas t&ouml;&ouml;tanud dr Erve S&otilde;&otilde;ru (51).</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Kui t&ouml;&ouml; on h&auml;sti korraldatud nagu oli Kuressaare Haiglas, siis tegelikult probleeme ei ole. T&ouml;&ouml; arstina on huvitav ja vaheldusrikas. Haiglat&ouml;&ouml;l oli emotsionaalselt koormavam osa kaitseriietusega seonduv: on see korrektselt seljas? Olen ma piisavalt kaitstud? Oma iga v&auml;iksematki sammu tuli j&auml;lgida, tegevusi pikemalt l&auml;bi m&otilde;elda. Millal juua, kus s&uuml;&uuml;a jne. L&auml;bi kahekordsete prillide, sest olen ka muidu aeg-ajalt prillikandja, oli raskem vaadata. Kahekordselt kinnastatud k&auml;tega veidi keerulisem arteritest vereanal&uuml;&uuml;se v&otilde;tta ja arvutiklaviatuuril patsiendi tervisen&auml;itajaid ja korraldusi tr&uuml;kkida, kuid sellega harjus &auml;ra. Iga j&auml;rgmine p&auml;ev sellises varustuses t&ouml;&ouml;tada oli juba kergem. Ma arvan, et &uuml;sna keeruline on praegu olukorra lahenemisel taas ambulatoorse t&ouml;&ouml; k&auml;ivitamine.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kui pikaks venisid t&ouml;&ouml;p&auml;evad? Kas ja millal v&otilde;is hinge t&otilde;mmata?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;p&auml;evad ei olnud tavap&auml;rasest pikemad. Ka haiglat&ouml;&ouml;l kehtib t&ouml;&ouml;graafik, kus arvestatakse t&ouml;&ouml;tunde ja vaba aega. Puhata sai siis, kui selleks oli mahti, ja hinge t&otilde;mmata, liikudes &uuml;hest osakonnast teise. Puhkama minnes v&otilde;i &uuml;he patsiendi juurest teise juurde liikudes kaasnes alati riietumise tseremoonia. Kandsin teadlikult sportlikke riideid ja jalan&otilde;usid, et oleks lihtsam ja turvalisem. T&ouml;&ouml;ga kaasnes f&uuml;&uuml;siline koormus, mis oli tasakaaluks vaimsele t&ouml;&ouml;le ja soodustas head und. Arvan, et Eestis ei vajanud &otilde;nneks haiglaravi nii palju COVID-19 patsiente, et l&auml;bip&otilde;lemisohtu oleks saanud tekkida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hirmu ise haigestuda v&otilde;i l&auml;hedasi nakatada ei olnud?</b></p> <p>&bdquo;Kuressaare Haiglasse t&ouml;&ouml;le suundudes m&otilde;tlesin mitmed teemad l&auml;bi: olen terve, ma ei p&otilde;e kroonilisi haigusi. Olen naissoost ja arvan, et ka sobivas vanuses. Kopsuarstina haiglaravil aastatepikkust valvet&ouml;&ouml; kogemust omades oskan ehk oma teadmiste ja kogemusega abiks olla. Saaremaale minnes kohtlesin k&otilde;iki inimesi kui potentsiaalseid COVID-19 viirusekandjaid v&otilde;i haigeid, kaasa arvatud kolleege. T&auml;nu sellele suutsin ennast, patsiente ja kolleege kaitsta. T&ouml;&ouml;tades COVID-19 osakondades ma ei haigestunud. L&auml;hedaste nakatamise v&otilde;imalused kaalusin eelnevalt l&auml;bi, &otilde;nneks l&auml;ks k&otilde;ik h&auml;sti.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas ja kuiv&otilde;rd on muutunud patsientide v&otilde;i nende l&auml;hedaste k&auml;itumine, suhtumine vms?</b></p> <p>&bdquo;Kogesin Kuressaare Haiglas v&auml;ga head meeskonnat&ouml;&ouml;d. Mulle j&auml;i meelde &otilde;dede inimlik, hooliv ja professionaalne t&ouml;&ouml;, samuti olid hooldajad oma t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendunud. Ehk patsiendid tundsid end turvalisena ja kogesid, et neist reaalselt hoolitakse. Me suutsime ka haiglaravil olnud patsiendid kaasata teadlikult raviprotsessi.</p> <p>Eks alguses oli palju teadmatust, kuid suheldes kolleegidega v&auml;lisriikidest, sai olulised aspektid ravit&ouml;&ouml;s kiiresti selgeks. T&ouml;&ouml; korraldamisel oli oluline roll ravijuhil dr Edward Laanel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/5.luguPERH1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-5.luguPERH1.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>Oleme kohanenud</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Erakorralise meditsiini osakonnast otsitakse abi erinevate terviseh&auml;dade ilmnemisel, ent koroonaviiruse t&otilde;ttu on t&ouml;&ouml; veelgi pingestunud. Oma kogemusi ja t&auml;helepanekuid vahendab <b>P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonna juhataja dr Kristiina P&otilde;ld:</b></p> <p>&bdquo;EMO t&ouml;&ouml;tajad on karastunud ega karda v&auml;ljakutseid. Olukord oli kriisi alguses loomulikult v&auml;ga pingeline, kuid oleme kenasti kohanenud.</p> <p>Kaitsevarustust on meil piisavalt ja t&ouml;&ouml;tajad on koolitatud neid kasutama. Kaitsemaskides ja t&auml;iskaitseriietuses t&ouml;&ouml;tamine on muidugi f&uuml;&uuml;siliselt kurnavam kui tavariietuses. Otsest nakatumise hirmu ei ole personali seas tunda. Pigem muretsetakse, et nakkust v&otilde;idakse edasi kanda oma l&auml;hedastele.</p> <p>V&auml;ljakutseks osutus kriisieelse personali hulgaga nii triaazitelgi, musta tsooni kui ka puhta tsooni mehitamine, kuid oleme kenasti hakkama saanud.</p> <p>&Otilde;nneks on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt v&auml;henenud kergemate terviseh&auml;dadega p&ouml;&ouml;rdunute arv, mis on v&otilde;imaldanud meil optimaalselt olemasolevaid ressursse kasutada. Loodetavasti toimib selline iseregulatsioon ka tulevikus. Kui kergemate tervish&auml;dadega patsientide arv hakkab taas suurenema, peame kasutusele v&otilde;tma meetmeid selleks, et suunata EMO-sse mittekuuluvad patsiendid teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad on olnud v&auml;ga vastutulelikud ja teevad vajadusel &uuml;letunde.</p> <p>Haigla pakub neile ps&uuml;hholoogilist abi kriisiga toimetulekuks ja t&ouml;&ouml;tajad ka kasutavad seda v&otilde;imalust aktiivselt.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/5.luguPERH2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-5.luguPERH2.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>Koormus hakkab kasvama</b></p> <p>Eriolukorra kehtestamisest alates keskendusid nii perearstikeskused kui haiglad eelk&otilde;ige erakorralisele t&ouml;&ouml;le ehk koroonaviirusega inimeste avastamisele, n&otilde;ustamisele ja ravile. N&uuml;&uuml;d hakatakse taas tegelema plaaniliste haigetega, kellest 70-80% on kroonilised haiged ja &uuml;lej&auml;&auml;nud &auml;gedad haiged.</p> <p><b>N&otilde;mme perearstikeskuse ja Doclinei'i perearst Eero Merilind:</b></p> <p>&bdquo;Arstikeskuses kohapeal on meil olnud konsultatsioone praegu v&auml;he, rohkem on video-, telefoni- ja meilin&otilde;ustamisi.</p> <p>Koroonaviirusest tingitud eriolukorras jaguneb inimeste k&auml;itumine valdavalt kolmeks: &uuml;hed on v&auml;ga &auml;revil ja kahtlustavad k&ouml;ha, nohu ning v&auml;ikese palaviku korral koroonaviirust. Nemad saadame koroonatesti tegema. Teised p&uuml;&uuml;avad viirusest teadlikult hoiduda, p&uuml;sides karantiinis ja tegeledes kodus oma asjadega. Kolmandasse gruppi kuuluvad rasked diabeetikud, s&uuml;dame- ja v&auml;hihaiged jt, kes eriolukorra t&otilde;ttu arsti vastuv&otilde;tule tulla pole saanud ega tohtinud. Nende p&auml;rast olen k&otilde;ige enam mures.</p> <p>Kui me eelmisel aastal samal ajal olime koos perearsti &otilde;ega p&auml;eva jooksul kontaktis enamasti 40-60 patsiendiga, siis t&ouml;&ouml; struktuurimuutuse t&otilde;ttu on see v&auml;henenud 30-40-le. Minul arstina on lihtsam probleeme lahendada inimesega f&uuml;&uuml;siliselt kohtudes, kui suheldes temaga meili teel v&otilde;i video vahendusel.</p> <p>Eriolukorra l&otilde;ppedes tulevad k&otilde;ik plaanilised haiged vastuv&otilde;tule, mis t&auml;hendab v&auml;ga suurt koormuse t&otilde;usu, mis v&otilde;ib ulatuda j&auml;rgmisesse aastassegi.&ldquo;</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: PERH</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2645Töötukassa nõukogu arutas töötushüvitiste süsteemi reformimise ettepanekuid2020-05-07<p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu arutas sotsiaalministri ettepanekuid t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi paindlikumaks muutmiseks, millega on plaanis lubada t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal ajutiselt t&ouml;&ouml;tada, h&otilde;lmata t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi FIE-d ja juhatuse liikmed, siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste maksmise kestus majandusts&uuml;kliga ning t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse suurust. Arutelu j&auml;tkatakse t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogus 13. mail.&nbsp;</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Ettepanekute eesm&auml;rk on muuta h&uuml;vitiste s&uuml;steem senisemast paindlikumaks ja v&otilde;imaldada T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogul ning Vabariigi Valitsusel t&ouml;&ouml;tuse kasvades t&otilde;hustada t&ouml;&ouml;tute kaitset.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimehe sotsiaalminister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul on k&otilde;ik osapooled teinud t&auml;nuv&auml;&auml;rseid pingutusi, et muuta t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi paindlikumaks ning teha seda algselt planeeritust kiiremas tempos: &bdquo;Sotsiaalministeerium esitas ettepanekud &nbsp;t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi kaasajastamiseks selle aasta jaanuaris. Eriolukorrast tingitud piirangute m&otilde;jud majandusele ja t&ouml;&ouml;turule on kaasa toonud vajaduse m&otilde;nede muudatustega kiiremas tempos edasi liikuda, et leida lahendused kitsaskohtadele, mis aitavad inimestel oma toimetulekut parandada ja v&auml;hendavad t&ouml;&ouml;tute vaesusriski. Olgu selleks siis ajutise t&ouml;&ouml;tamise lubamine t&ouml;&ouml;tuks oleku ajal v&otilde;i t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise maksmine pikemaajaliselt,&ldquo; s&otilde;nas minister Kiik.&nbsp;</p> <p>Muudatuste kohaselt oleks ajutine t&ouml;&ouml;tamine edaspidi lubatud t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal piiratud aja jooksul ning samuti oleks piiratud kindla summaga ka selle eest saada lubatud tasu. T&ouml;&ouml;tule s&auml;ilivad ajutisel t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;tu staatus, ravikindlustus ning t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised.&nbsp;</p> <p>Teise muudatusena plaanitakse h&otilde;lmata t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad kellel puudub ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;tuskindlustusele nende t&ouml;&ouml;tegemise vormi t&otilde;ttu. Ettepaneku kohaselt makstakse neile t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist samas m&auml;&auml;ras kui t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajatele.&nbsp;</p> <p>Kolmanda muudatusena on plaanis siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise maksmise kestus olukorraga t&ouml;&ouml;turul, mis v&otilde;imaldaks maksta h&uuml;vitisi heldemalt, kui majanduses on keerulisemad ajad ning t&ouml;&ouml; otsimise periood on pikem.&nbsp;</p> <p>Viimase muudatusena arutati v&otilde;imalust t&otilde;sta nii t&ouml;&ouml;tutoetuse ja t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise asendusm&auml;&auml;rasid, et parandada t&ouml;&ouml;tute sotsiaalset kaitset ning ennetada inimeste vaesusesse langemist.&nbsp;</p> <p>Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. 30. aprillil arutati ettepanekuid valitsuskabineti n&otilde;upidamisel. Kui muudatused ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidu saavad, v&otilde;ivad need j&otilde;ustuda juba selle aasta suvel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/tootukassa-noukogu-arutas-tootushuvitiste-susteemi-reformimise-ettepanekuid" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2644Võrratud superinimesed, ehk töökohustuste täitmine vaatamata riskidele2020-05-06<p><b>Koroonaviiruse kui kaasaegse katkuga kaasneb erinevaid hirme, muresid ja pingeid. Need ei m&otilde;juta &uuml;ksnes koroonakolletes t&ouml;&ouml;tajate elu, kellele t&ouml;&ouml;andjad on s&uuml;damest t&auml;nulikud.</b></p> <p>Arstid, &otilde;ed ja hooldajad peavad suutma oma hirmudest &uuml;le olla, et j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;d teha. Ka teadmises, et v&otilde;ivad haigestuda, samamoodi viiruse oma l&auml;hedastele kanda. Kui enamikul meist on v&otilde;imalus eriolukorra ajal soovituslikult oma turvalises kodus p&uuml;sida, siis paratamatult pole see meditsiini ja nii m&otilde;neski teises valdkonnas v&otilde;imalik. &Uuml;heks neist on ka hoolekandeasutused ─ vanurid ja erivajadustega inimesed vajavad endiselt &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt hoolt ja abi, kuigi just neisse asutustesse kipub viirus tungima nagu h&auml;vituslikult h&otilde;&otilde;guv s&auml;de.</p> <p><b>P&auml;rnumaal Halinga Turvakodus</b>, kus elavad eakad ja erivajadusega kliendid, avastati aprilli alguses koroonaviirus kolmel hoolealusel, ent ka &uuml;hel t&ouml;&ouml;tajal. Sealse ettev&otilde;tte<b> juhatuse liige Mati Rosenstein </b>&uuml;tleb, et olukorra tegi nende jaoks raskemaks eelk&otilde;ige kogukonna hukkam&otilde;istev suhtumine. Turvakodu t&ouml;&ouml;tajaid ei lubatud enam isegi kohalikku toidupoodi, sest kardeti, et &auml;kki nad kannavad viirust. &bdquo;See oli j&otilde;hker. Samuti saadeti meie haigestunud t&ouml;&ouml;taja pereliikmed, kes t&ouml;&ouml;tasid teises asutuses, sundpuhkusele. Aga muidu on k&otilde;ik h&auml;sti. Lasime kordustestid teha, vastused olid negatiivsed, mingit viirust meil ei ole.&ldquo;</p> <p>Mati Rosenstein on v&auml;ga t&auml;nulik oma t&ouml;&ouml;tajatele, kes keerulist olukorda on talunud. &bdquo;V&otilde;rratud inimesed,&ldquo; r&otilde;hutab ta, heites m&otilde;ru nalja &uuml;mbruskondsete suhtumise ja v&auml;ljenduste &uuml;le, mille leksika on kujunenud kr&otilde;bedaks. &bdquo;Kohalik romantika!&ldquo; &uuml;tleb mees kibedust varjates.</p> <p><b>Hoolsad ja hoolivad</b></p> <p>Kui Halingas saadi viirusevabaks, siis seitsmest majakesest koosnevas <b>S&otilde;mera kodus Saaremaal</b> on koroonast tabatud kaheksateist inimest. Vaatamata sellele, et sealse <b>juhataja Terje Hansoni </b>s&otilde;nul ehitati<b> </b>kohe eriolukorra alguses iga maja &uuml;mber omaette aed, kust hoolealused v&auml;ljapoole ei liigu ja t&ouml;&ouml;tajad majade vahel risti-r&auml;sti ei k&auml;i. Haiguspuhangu ilmnedes koondati k&otilde;ik haiged &uuml;hte majja ja nende eest kannab hoolt kindel personal.</p> <p>&bdquo;Jah, ega meil personaliga kiita ei ole,&ldquo; tunnistab Terje Hanson nurkral toonil, sest ka t&ouml;&ouml;tajad on erinevatel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtedel ja mingil m&auml;&auml;ral tuleb lubada neid samuti puhkusele. &bdquo;T&ouml;&ouml; on pingeline. Inimene vajab puhkust, et oma j&otilde;uvarusid taastada ja jaksaks edasi t&ouml;&ouml;tada.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad on seni terved p&uuml;sinud. &Uuml;ldine olukord pole kellegi jaoks kerge, pealegi on iga inimese riskitaluvus erinev. &bdquo;Meil on v&auml;ga tublid t&ouml;&ouml;tajad. Nad on superinimesed, kellest enamik on oma hirmudest v&otilde;itu saanud, ja tulevad t&ouml;&ouml;le,&ldquo; on juhataja s&uuml;damest t&auml;nulik, kel on pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele isikukaitsevahendeid, mida nad on v&auml;ga hoolsalt kasutanud nii nagu ka desinfitseerijaid. Hoitud on majad puhtana, tuulutatud ruume, juhendatud kliente h&uuml;gieenin&otilde;udeid j&auml;rgima... &bdquo;See k&otilde;ik on meie t&ouml;&ouml;tajate suur t&ouml;&ouml;,&ldquo; r&otilde;hutab juhataja Hanson, p&uuml;&uuml;des personalile omalt poolt pakkuda tervislikke sn&auml;kke, kohvi ja kolm korda p&auml;evas tasuta toitu, et hoolimine vaid s&otilde;nades ei v&auml;ljenduks. &bdquo;Nad on v&auml;ga tublid. Ja ilmselt maandanud riske ka kodus ja perekonnas, sest k&auml;ivad ja teevad seda t&ouml;&ouml;d, mis tuleb ju &auml;ra teha, sest hoolealused vajavad neid.&ldquo;</p> <p><b>Tervis ja hingetugi</b></p> <p>S&otilde;merus on ka t&ouml;&ouml;tajaid, kelle tervis pole puhtf&uuml;&uuml;siliselt koormusele vastu pidanud &ndash; kellel on astma v&otilde;i m&otilde;ni muu somaatiline haigus, mis ohtra desinfitseerimisvahendite kasutuse t&otilde;ttu &auml;geneb. &bdquo;Nad j&auml;&auml;vad haiguslehele, aga mitte seep&auml;rast, et ei taha t&ouml;&ouml;le tulla, vaid tervis ei kannata. Terveks saades naasevad t&ouml;&ouml;tajad ametisse. Iga p&auml;ev on j&auml;lle uus,&ldquo; s&otilde;nab Terje Hanson, olles t&auml;nulik, et ka kohalikud inimesed on olnud m&otilde;istvad ja &uuml;htehoidvad, mitte hukkam&otilde;istvad. Seegi on j&otilde;udu ja energiat juurde andnud.</p> <p><b>Katriito N&otilde;ustamis- ja Ps&uuml;hhoteraapiakeskuse kliiniline ps&uuml;hholog Triinu Niiberg-Pikks&ouml;&ouml;t,</b> kes<b> </b>t&ouml;&ouml;tab ka Tartu &Uuml;likooli Kliinikumi kriisimeeskonnas, nimetab, et abistatavates ametites t&ouml;&ouml;tajatele nagu n&otilde;ustajad, arstid, meditsiini&otilde;ed jt korraldatakse supervisiooni. &bdquo;K&uuml;simus on, kuidas neis ametites inimesed iseennast antud olukorras hoida oskavad, kuigi mitmes kohas on korraldatud tugiteenused.&ldquo; Tema t&auml;heldab, et n&auml;iteks kliinikumi eesliini t&ouml;&ouml;tajad pole palju nende poole p&ouml;&ouml;rdunud, millest v&otilde;ib j&auml;reldada, et ilmselt on nad kaasnenud stressiga pigem toime tulnud.</p> <p>Enamikel inimestel on vaja ise leida teatud hingerahu ja tasakaal. Triinu Niiberg-Pikks&ouml;&ouml;t &uuml;tleb, et abi vajatakse aina rohkem, n&otilde;ustades inimesi veebi vahendusel.</p> <p>&bdquo;Kriisiolukorrad koroona ajal on erinevad: &uuml;hel v&otilde;ib olla raske klientidega kokku puutuda, teist vaevab t&ouml;&ouml;kaotuse hirm, kolmandal on mure oma kiirabis t&ouml;&ouml;tava mehe p&auml;rast...&ldquo; Aina enam vaevavad inimesi &auml;revusprobleemid, sealhulgas tervise&auml;revusega seotud teemad. &bdquo;Sagenenud on muretsemine &ndash; koroonaviiruse, igap&auml;evaelu ja &uuml;le&uuml;ldse edasise p&auml;rast. Samas pole paljud raskused inimeste teadvusesse veel j&otilde;udnud.&ldquo; Vaimse tervise mured kerkivad esile pigem veidi hiljem, viiteajaga, sest juba praegu t&ouml;&ouml; kaotanud tegelevad uute lahenduste otsinguga, kuidas tagada peavari, riided ja toit.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise ja enesearenguga seotud teemad on pisut k&otilde;rvale j&auml;&auml;nud, kuna inimestel ei j&auml;tku vaimset, ajalist ega t&otilde;en&auml;oliselt ka rahalist v&otilde;imekust nendega tegeleda. Ehkki vaimse tervise seisukohast olukord veel hull ei ole, siis kindlasti muutub see poole aasta v&otilde;i aasta p&auml;rast t&otilde;sisemaks.&ldquo;</p> <p><b>Maailma Terviseorganisatsiooni n&otilde;uanded, kuidas koroona ajal stressiga toime tulla:</b></p> <ul> <li>Kriisi ajal on normaalne tunda kurbust, stressi, hirmu, viha v&otilde;i olla segaduses.<b> </b>Aidata v&otilde;iksid vestlused usaldusv&auml;&auml;rsete inimestega. V&otilde;tke &uuml;hendust oma s&otilde;prade ja perega.</li> <li>Kui peate koju j&auml;&auml;ma, pidage kinni tervislikest eluviisidest, sh &otilde;ige toitumine, uni ja liikumine. Suhelge l&auml;hedastega kodus, hoidke &uuml;hendust teiste pereliikmete ning s&otilde;pradega e-posti ja telefoni teel.</li> <li>&Auml;rge suitsetage, jooge alkoholi ega tarvitage uimasteid, et oma emotsioonidega toime tulla.</li> <li>Tundes end segaduses olevat, vestelge tervishoiut&ouml;&ouml;taja v&otilde;i n&otilde;ustajaga. M&otilde;elge l&auml;bi, kuhu minna v&otilde;i kelle poole p&ouml;&ouml;rduda, kui vajate f&uuml;&uuml;silise ja vaimse tervise alast n&otilde;u.</li> <li>Kasutage oskusi, mis aitasid teil varasemate kriiside ja eba&otilde;nnestumistega toime tulla, et saaksite oma emotsioone juhtida.</li> <li>Hankige fakte. Koguge teavet, mis aitab riski t&auml;pselt kindlaks m&auml;&auml;rata ja saaksite v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikke ettevaatusabin&otilde;usid. Leidke usaldusv&auml;&auml;rne allikas, n&auml;iteks WHO veebileht, riiklik terviseportaal vms. P&uuml;hendage v&auml;hem aega meediale, kus kajastatu teid h&auml;irib.</li> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Halinga Turvakodu</b></p> <p></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2641Ettevõtteid oodatakse taotlema Kaugtöö Tegija märgist ja jagama eriolukorra kogemusi2020-05-04<p><b>Juba neljandat aastat kutsuvad Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE ettev&otilde;tteid kandideerima Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele. Konkursil tunnustatakse kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid ettev&otilde;tteid ja juhte ning sel aastal on oodatud organisatsioonid jagama ka eriolukorra kaugt&ouml;&ouml;kogemusi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi <b>Ave Laasi</b> s&otilde;nul on nii m&auml;rgise konkurss kui ka &uuml;ldised trendid n&auml;idanud, et kaugt&ouml;&ouml; tegijate arv kasvab ning laieneb ka ettev&otilde;tete profiil, kes kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldada saavad. &bdquo;Statistikaameti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu j&auml;rgi oli eelmise aasta seisuga Eestis kaugt&ouml;&ouml;d praktiseerivate t&ouml;&ouml;tajate hulk v&otilde;rreldes 2010. aastaga kasvanud peaaegu kolm korda. Usun, et eriolukorra kogemus kasvatab nende ettev&otilde;tete hulka plahvatuslikult, kes paindliku t&ouml;&ouml;viisi v&otilde;imalused ja plussid enda jaoks avastanud on.&ldquo; Lisaks on Laasi hinnangul oluline m&otilde;ista, et kaugt&ouml;&ouml; ei pea olema vaid ajutine t&ouml;&ouml;vorm, vaid loomulik igap&auml;evat&ouml;&ouml; osa. &bdquo;Loodan, et paljud, kes maitse suhu said, j&auml;&auml;vad paindlikku t&ouml;&ouml;d ka edaspidi praktiseerima. Ja v&otilde;tavad ka konkursist osa.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kandideerimiseks peab ettev&otilde;te t&auml;itma eneseanal&uuml;&uuml;si ankeedi. Samuti saab esile tuua silmapaistva juhi, kes organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;d arendab. Konkursi &uuml;he ellukutsuja ja tarkade t&ouml;&ouml;viiside edendaja Elisa Eesti personalijuhi <b>Kaija Teem&auml;gi</b> s&otilde;nul on juhtidel kaugt&ouml;&ouml; edendamisel v&otilde;tmeroll. &bdquo;N&auml;eme seda nii tavaolukorras kui ka t&auml;na. Ootamatuste ja muutustega suudavad h&otilde;lpsamini kohaneda need organisatsioonid, kes oskavad t&ouml;&ouml;protsesse paindlikult ja kiiresti &uuml;mber korraldada. Selleks peab aga olema ettev&otilde;ttel tugev vundament, mis on rajatud &otilde;igele suhtumisele ja usalduslikele t&ouml;&ouml;suhetele oma inimestega. Seet&otilde;ttu me konkursil ka juhtimisele erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rame ja juhte tunnustame. Ankeete ootame 29. maini.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija konkursi ellukutsujad Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa ja PARE ning partner Workland kutsuvad &uuml;hiselt &uuml;les organisatsioone kandideerides oma kogemusi jagama nii tavap&auml;rastest praktikatest kui ka tooma n&auml;iteid eriolukorra t&otilde;ttu muutnud t&ouml;&ouml;korraldusest. P&otilde;nevamaid kogemuslugusid tunnustatakse ja jagatakse teistega m&auml;rgise saajate v&auml;ljakuulutamisel juunikuus.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas konkursil osaleda? </b></p> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele saab kandideerida 4.-29. maini.</li> <li>Osalemiseks tuleb t&auml;ita eneseanal&uuml;&uuml;si <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdyz9jyepYwfKhmNqGuGHM7kMRhcW3gwiVxVk9BMVlAWPcD5Q/viewform?usp=sf_link">ankeet</a>.</li> <li>Erikategoorias &bdquo;Parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht&ldquo; saab esitada juhte, kes paistavad organisatsioonis silma paindlike t&ouml;&ouml;viiside juurutamisega. Selles kategoorias on oodatud osalema ka juba eelmistel aastatel m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted.</li> <li>M&auml;rgise saajad kuulutatakse v&auml;lja 11. juunil.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Fakte konkursi kohta:</b></p> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml;&nbsp;Tegija on digitaalne m&auml;rgis,&nbsp;mis n&auml;itab, et ettev&otilde;te soosib paindlikke t&ouml;&ouml;viise&nbsp;ja on sellega eeskujuks ka teistele.</li> </ul> <ul> <li>Kolme aastaga on m&auml;rgise saanud 120 ettev&otilde;tet. Nende hulgas on nii avaliku kui ka erasektori ettev&otilde;tteid ning MT&Uuml;sid. M&otilde;ned n&auml;ited: Keskkonnaamet, Maksu- ja tolliamet, SEB Pank AS, Swedbank Grupp Eestis, T&ouml;&ouml;inspektsioon, Proekspert, Siseministeerium, Viru Maakohus, Transferwise Ltd Eesti filiaal, Bolt, H&auml;irekeskus.</li> </ul> <ul> <li>Parima kaugt&ouml;&ouml;d edendava juhi tiitleid on v&auml;lja andnud kaks korda:</li> <ul> <li><b>2018 - </b>&nbsp;Keskkonnaametist Andres Onemar&nbsp;</li> <li><b>2019 &ndash;</b> Haigekassa juht Rain Laane ja Messente Communicationsi juht Lauri Kinkar</li> </ul> <li>M&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval smartwork.ee lehel. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgisele saab kontrollida samuti selle nimekirja alusel.</li> <li>M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks, mida saab uuesti taotledes pikendada. M&auml;rgise aegumisest ja pikendamise v&otilde;imalustest informeerib ettev&otilde;tteid Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing.&nbsp;</li> </ul> <p>Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE. Konkursi partner ja ž&uuml;riiliige on privaatkontoreid ja <i>coworking</i>-lahendusi pakkuv Workland.&nbsp;</p> <p><i>M&auml;rgise visuaal:</i> <br /><a href="https://www.dropbox.com/sh/bljnua4lry1y6yu/AADBOYM4XEmndJCecVZKeG9Va?dl=0">https://www.dropbox.com/sh/bljnua4lry1y6yu/AADBOYM4XEmndJCecVZKeG9Va?dl=0</a></p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.&nbsp;</i></p> <p><b><i>Elisa Eesti AS&nbsp;</i></b><i>(</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>)<b>&nbsp;</b>on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2019. aastal 174,8 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Workland </i></b><i>on 2016. aastal asutatud ja kiiresti laienev t&auml;isteenusb&uuml;roo ja koost&ouml;&ouml;tamiskeskuste operaator, kellel on t&auml;naseks keskused igas Balti riigis. Worklandi missiooniks on pakkuda inspireerivaid t&ouml;&ouml;ruume paindlikel tingimustel koos professionaalsete tugiteenuste ning ettev&otilde;tte kasvamist toetava kogukonnaga.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>Lisainfo:</i><b>&nbsp;</b></p> <p>Ave Laas<br /> Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige<br /> <a href="mailto:ave@smartwork.ee">ave@smartwork.ee<br /> </a>+372 50 459 43<br /> <a href="http://www.smartwork.ee/">http://www.smartwork.ee/</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2640Mida teha, kui tööandja on lõpparve valesti arvestanud?2020-05-04<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mind koondati 30. aprillil, sest ma ei olnud aprilli alguses n&otilde;us t&ouml;&ouml;lepingu muudatusega ja poole koormusega t&ouml;&ouml;tamisega. Aga t&ouml;&ouml;andja tegi l&otilde;pparve arvestuse nii, nagu oleksin kogu aeg poole koormusega t&ouml;&ouml;tanud. Kas saan T&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole l&otilde;pparvet korrektselt v&auml;lja maksnud ning p&ouml;&ouml;rduda samas ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni? Kas pean ise kirjutama avalduse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile v&otilde;i aitavad mind selles t&ouml;&ouml;inspektsiooni juristid?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Kui t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi enne t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist tegelikult ei muudetud, peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuma kehtivast t&ouml;&ouml;lepingust ning tegema l&otilde;pparvega seotud arvestused ning arveldused sellest l&auml;htudes. Kindlasti tuleks alustuseks paluda t&ouml;&ouml;andjalt selgitust, kuidas l&otilde;pparve arvestus on tehtud ning vajadusel juhtida t&auml;helepanu, et arvestuse aluseks olnud andmed ei vasta tegelikkusele.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmist valesti makstud l&otilde;pparve ei m&otilde;juta. See &otilde;igus on inimesel kohe, kui t&ouml;&ouml;leping on l&otilde;ppenud. T&ouml;&ouml;tuna arvelev&otilde;tmist h&otilde;lbustab e-t&ouml;&ouml;tukassa iseteeninduskeskkond, t&auml;psemalt saate lugeda siit <a href="https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/tootuna-arvelevotmine">https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/tootuna-arvelevotmine</a></p> <p>Osaliselt saamata j&auml;&auml;nud l&otilde;pparve n&otilde;udes saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse nelja kuu jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise eeliseks v&otilde;rreldes kohtuga on lihtsam ja kiirem menetlus. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse l&auml;bi 45 kalendrip&auml;eva jooksul arvates selle saabumisest. Hetkel v&otilde;ivad menetluse t&auml;htajad pikeneda seoses viiruse levikust tingitud takistustega komisjoni istungite l&auml;biviimisel.</p> <p>Avaldus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile tuleb kirjutada ise v&otilde;i endale leitud esindaja/juristi abiga. T&ouml;&ouml;inspektsioon ega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon &otilde;igusabiteenust v&otilde;i esindajat t&ouml;&ouml;vaidluse osapooltele ei paku ja avaldust ei koosta. Kuid T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel on olemas abimaterjal ja selgitused, kuidas t&ouml;&ouml;vaidlusavaldust koostada ning t&auml;psustavate k&uuml;simuste tekkimisel saab helistada infotelefonile 640 6000 v&otilde;i saata k&uuml;simus aadressile <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>.</p> <p>Pikemad selgitused rahaliste n&otilde;uete kohta t&ouml;&ouml;suhetes on <a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Rahalised_nouded_toosuhtes_A5c_EE_web.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel olevas materjalis</a>. Kindlasti on oluline meeles pidada, et kui avaldaja leiab, et teise poole arvestused on tehtud valedel alustel v&otilde;i arvutusliku eksimusega, siis tuleb ise avalduses v&auml;lja tuua oma n&otilde;ude p&otilde;hjendusena selgitus ja arvutusk&auml;ik.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise kohta leiab info- ja abimaterjali koos avalduse vormiga aadressilt</p> <p><a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/">https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/</a> ja <a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Toovaidluste_lahendamine_sisu-EST_webi.pdf">https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Toovaidluste_lahendamine_sisu-EST_webi.pdf</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2639Vanemas keskeas inimestele hakatakse pakkuma rohkem tööturuteenuseid uudse tulemuspõhise lähenemisega 2020-05-04<p><b>Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas m&auml;&auml;ruse muudatuse, mis v&otilde;imaldab hakata pakkuma vanemas keskeas inimestele t&ouml;&ouml;turuteenuseid uudsel tulemusp&otilde;hisel viisil. Uuringud n&auml;itavad, et vanuse kasvades, enne pensioniea saabumist on keeruline vahetada ja leida uut t&ouml;&ouml;kohta ning seet&otilde;ttu vajavad inimesed t&ouml;&ouml;turul p&uuml;simiseks ja sinna naasmisel erilist t&auml;helepanu ja tuge.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Soovime kaasata vanemas keskeas inimesi t&ouml;&ouml;turule senisest enam ning panustada nende oskustesse, aktiivsusesse ja p&uuml;simisele t&ouml;&ouml;turul. Seet&otilde;ttu pean oluliseks, et &uuml;le 55-aastastel inimestel oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;ks vajalikke oskusi ja valmisolekut parandada &uuml;mber&otilde;ppe v&otilde;i t&auml;iendkoolituste ja n&otilde;ustamiste kaudu ning leida endale sobiv t&ouml;&ouml;. Praegune kriis on avaldanud m&otilde;ju ka t&ouml;&ouml;h&otilde;ivele ning seep&auml;rast on oluline juba praegu alustada meetmetega, mis v&otilde;imaldavad inimestel taas leida t&ouml;&ouml;d. Just erinevates Eesti piirkondades toimetavad esindusorganisatsioonid, ettev&otilde;tted ja kohaliku omavalitsuse asutused tunnevad oma piirkonna vajadusi paremini ja oskavad inimestele vajalikku tuge pakkuda,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>Uue l&auml;henemisega suunatakse projektitegevuste fookus senisest enam tulemuse ehk p&uuml;siva t&ouml;&ouml;h&otilde;ive saavutamisele, seejuures lihtsustakse reegleid projektide l&auml;biviijatele. N&auml;iteks muutuvad lihtsamaks kulude h&uuml;vitamise reeglid, pikeneb abik&otilde;lblikkuse periood ja suureneb toetuse maksimaalne osakaal, mis v&otilde;imaldavad oluliselt suuremat paindlikkust. Taotlusvooru tingimused annavad eelise innovaatilistele lahendustele.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Toetust vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;le aitamise projektideks v&otilde;ivad taotleda ettev&otilde;tted, vaba&uuml;hendused, haridusasutused ning riigi v&otilde;i kohaliku omavalitsuse asutused.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumiseks avab Riigi Tugiteenuste Keskus alates juuni algusest taotlusvooru, kuhu on v&otilde;imalik esitada t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumisega seotud projekte. Meetme maksumus on 1,16 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.&nbsp;</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu 2019. aasta andmete kohaselt oli t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;r 55-aastaste ja vanemate seas 2019. a viimases kvartalis 53,5%, kogu t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna h&otilde;ive aga umbes 16% v&otilde;rra k&otilde;rgem (69,2%).</p> <p>Allikas, foto: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>.</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2638Alkoholitarvitamine ei ravi ega kaitse Covid-19 eest2020-04-30<p>Koroonaepideemia levikuga &uuml;le maailma hakkasid ringlema ka valev&auml;ited, et alkoholil on raviv toime. P&auml;rast alkoholist p&otilde;hjustatud surmajuhtumeid Iraanis ja Indias tegi Maailma Terviseorganisatsioon avalduse, et murda m&uuml;&uuml;ti, nagu m&otilde;juks kange alkoholi joomine tervendavalt ja koroonaviirust ennetavalt. Hoolimata sellest, et kanget alkoholi kasutatakse v&auml;lispidiseks desinfitseerimiseks, ei kaitse alkoholi joomine Covid-19 eest ega aita seda ka ravida.</p> <p>Alkoholi ei tohi kasutada viirushaiguste esmaste haigusn&auml;htude ilmnemisel. Kuigi see v&otilde;ib esialgu n&auml;iliselt enesetunnet parandada, on sel m&otilde;jusid, mis&nbsp; v&otilde;ivad&nbsp; haiguse kiirel &auml;genemisel organismi hoopis kurnata n&auml;iteks m&otilde;jutab alkohol vere h&uuml;&uuml;bimist, t&otilde;stab verer&otilde;hku ja suurendab pulsi sagedust,</p> <p><b>Alkohol kahjustab ka hingamiselundkonna immuuns&uuml;steemi</b></p> <p>Alkoholitarvitamine suurendab vastuv&otilde;tlikkust haigustele mitmel viisil, n&auml;iteks v&auml;hendab paljude vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning h&auml;irib see soolestikus tervislike ja ebatervislike bakterite tasakaalu ning nende koost&ouml;&ouml;d immuuns&uuml;steemiga.</p> <p>Lisaks n&auml;itavad uuringud, et alkoholi liigtarvitamine kahjustab &uuml;lemiste hingamisteede immuuns&uuml;steemi rakk, muutes inimese viiruste suhtes vastuv&otilde;tlikumaks. Nii v&otilde;ib suureneda&nbsp; kopsup&otilde;letiku, &auml;geda respiratoorse s&uuml;ndroomi ja tuberkuloosi risk.</p> <p><b>Alkohol ei sobi stressiga toimetulekuks</b></p> <p>Tervishoiuspetsialistid on mures selle p&auml;rast, et Covid-19 eriolukorra t&otilde;ttu napsitavad inimesed kodus rohkem ja nende vaimne tervis halveneb. Eriti haavatavad on need, kel on varem olnud meeleolu- ja uneh&auml;ireid, kes on olnud kimpus &auml;revuse ja depressiooniga v&otilde;i kel on raske alkoholitarvitamist kontrolli all hoida.</p> <p>Muutunud t&ouml;&ouml;rutiin ja ebakindlus tuleviku ees p&otilde;hjustavad lisa probleeme paljudele. On oluline, et inimesed teaksid peamisi eneseabi p&otilde;him&otilde;tteid, kuidas oma vaimset tervist hoida. T&auml;htis on meelde tuletada, et alkohol on ps&uuml;hhoaktiivne aine, mis suurendab depressiooni, &auml;revuse, hirmu ja paanika s&uuml;mptomeid. Seet&otilde;ttu peaksid k&otilde;ik alkoholitarvitajad hoolsalt&nbsp; kaaluma, enne kui t&otilde;ttavad oma enesetunnet &bdquo;kiire l&otilde;&otilde;gastaja&ldquo; abil leevendama. Alkohol ei aita stressiga toime tulla ei l&uuml;hikeses ega pikas perspektiivis.</p> <p><b>Alkohol ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde</b></p> <p>Alkoholitarvitamine ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde: halvenevad suhted l&auml;hedaste v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjaga, tehakse ebaadekvaatseid otsuseid, suureneb risk sattuda &otilde;nnetustesse ning m&otilde;nikord v&otilde;ib vallanduda ka v&auml;givaldne k&auml;itumine.</p> <p>Kui sinu peres on alkoholis&otilde;ltuvusega inimene, kelle joomine v&auml;ljub kontrolli alt ja sellega v&otilde;ib kaasneda v&auml;givald, tuleb sul h&auml;benemata l&auml;htuda enda ja laste vajadustest ning otsida abi. On hea, kui oled sellisteks olukordadeks valmistunud ja sul on toetavate inimeste v&otilde;rgustik, kellele v&otilde;id helistada ka &otilde;htul hilja ja kes v&otilde;ib sulle j&auml;rele tulla. Suure v&auml;givallaohu korral&nbsp; tuleb kutsuda politsei.&nbsp;</p> <p><b>Alkohol ja ravimid ei k&auml;i kokku</b></p> <p>Haiguste ajal on hea meelde tuletada, et nii retsepti- kui ka k&auml;sim&uuml;&uuml;gi ravimite v&otilde;tjad peavad alkoholist hoiduma. Alkoholi ja ravimite koostoime v&otilde;ib olla ohtlik isegi siis, kui neid ei v&otilde;eta &uuml;hel ajal.</p> <p>Alkohol v&otilde;ib ravimi toimet olulisel m&auml;&auml;ral muuta. M&otilde;nel juhul muudab alkohol ravimid v&auml;hem t&otilde;husaks v&otilde;i suurendab ravimi toimet ja k&otilde;rvalm&otilde;jusid. N&auml;iteks antibiootikumide puhul v&otilde;ib alkoholitarvitamine v&auml;hendada ravimi efektiivsust, kuid rahustite ja uinutite tarvitamine koos alkoholiga v&otilde;ib olla eluohtlik. Ka valuvaigistite ja palavikualandajate v&otilde;tmine koos alkoholiga h&auml;irib maksafunktsiooni ja v&otilde;ib p&otilde;hjustada t&otilde;siseid probleeme, sealhulgas maksapuudulikkust.</p> <p><b>Soovitused, kuidas koduses isolatsioonis v&otilde;i karantiinis toime tulla ilma alkoholi tarvitamata v&otilde;i tarvitamist suurendamata.</b></p> <ul> <li>S&ouml;&ouml; korrap&auml;raselt ja mitmekesiselt. Hoidu stressis&ouml;&ouml;misest, kuid luba endale aeg-ajalt midagi head. Joo piisavalt vett.</li> <li>Kujunda oma p&auml;evane rutiin ja pea sellest kinni.</li> <li>Treeni v&otilde;i liigu sees v&otilde;i v&auml;ljas.</li> <li>Ole s&otilde;prade ja sugulastega &uuml;henduses sidevahendite kaudu, see leevendab &uuml;ksindust ja aitab meeleolulanguse vastu.</li> <li>Abista teisi ja ole neile toeks. Kui keskendud teistele, aitab see sul &auml;revuse unustada, kuid pea kinni distantsi hoidmise reeglitest.</li> <li>Maga 7&ndash;9 tundi &ouml;&ouml;p&auml;evas, v&auml;ldi enne magamaminekut ekraane, v&auml;henda kofeiinitarvitamist.</li> <li>Leia endale usaldusv&auml;&auml;rne infokanalkuid ra j&auml;lgi uudiseid pidevalt, sest see v&otilde;ib murem&otilde;tteid suurendada. Hoia end toimuvaga kursis ainult m&otilde;ned korrad p&auml;evas.</li> </ul> <ul> <li>P&uuml;&uuml;a teadvustada oma korduvaid negatiivseid m&otilde;tteid ja asenda need toetava m&otilde;ttega, n&auml;iteks &bdquo;Ma tulen toime&ldquo;.</li> <li>Avasta kasv&otilde;i &uuml;ks tegevus, mis su enesetunnet parandab: k&auml;i vannis, loe, kirjuta, m&auml;ngi m&auml;nge, lahenda rists&otilde;nu v&otilde;i sudokusid, joonista v&otilde;i maali, &otilde;pi uut keelt jne.</li> <li>&Otilde;pi l&otilde;&otilde;gastuma. N&auml;iteks otsi internetist l&otilde;&otilde;gastumise v&otilde;imalusi ja viise, see aitab &auml;revusega toime tulla.</li> </ul> <ul> <li>&Auml;ra osta koju alkoholi, vaid hoia varu endale meeldivatest alkoholivabadest jookidest.</li> <li>Pea alkoholip&auml;evikut joodud koguste j&auml;lgimiseks ning oma m&otilde;tete ja emotsioonide v&auml;ljendamiseks.</li> <li>&Auml;ra tarvita alkoholi laste ees.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Autor: Anneli Sammel, Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2637COVID-19: tagasi tööle2020-04-30<h1>T&ouml;&ouml;kohtade kohandamine ja t&ouml;&ouml;tajate kaitsmine eriolukorra l&otilde;ppedes.</h1> <p><strong>K&auml;esolevast juhendist leiate infot j&auml;rgmistes k&uuml;simustes:</strong></p> <ul> <li>Riskianal&uuml;&uuml;s ja sobivad meetmed.</li> <li>Kokkupuute minimeerimine COVID-19ga.</li> <li>T&ouml;&ouml; j&auml;tkamine p&auml;rast sulgemisperioodi.</li> <li>Toimetulek suure t&ouml;&ouml;tajate puudusega.</li> <li>Kodust t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate juhtimine.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate kaasamine.</li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;tajate eest hoolitsemine.</li> <li>Planeerimine ja &otilde;ppetunnid tulevikuks.</li> <li>Uusima teabega kursis p&uuml;simine.</li> <li>Teave valdkondadele ja ametitele.</li> </ul> <p class="Default"></p> <p class="Default">Suunised sisaldavad n&auml;iteid &uuml;ldistest meetmetest, mis olenevalt konkreetsest t&ouml;&ouml;olukorrast v&otilde;ivad aidata t&ouml;&ouml;andjatel tagada tegevuse j&auml;tkamisel sobiva ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna.</p> <p class="Default">EU-OSHA lehelt leiate asjakohast teavet ning loetelu ressurssidest, mis on suunatud erinevatele t&ouml;&ouml;stustele ja t&ouml;&ouml;kohtadele. Pange t&auml;hele, et juhendis sisalduv teave ei h&otilde;lma tervishoiuasutusi, mille kohta on olemas konkreetsed juhised (nt <a href="https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/infection-prevention-and-control-and-preparedness-covid-19-healthcare-settings">ECDC, </a><a href="https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/technical-guidance/health-workers">WHO, </a><a href="https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/healthcare-facilities/hcp-return-work.html?deliveryName=USCDC-10_4-DM23416">CDC</a>).</p> <p class="Default">K&otilde;igi k&uuml;simuste v&otilde;i murede korral, mida selles dokumendis ei k&auml;sitleta, p&ouml;&ouml;rduge kohalike institutsioonide, n&auml;iteks tervishoiuteenistuse v&otilde;i t&ouml;&ouml;inspektsiooni poole.</p> <h2 class="Default"><b>Sissejuhatus</b></h2> <p>P&auml;rast koroonaviirushaiguse (COVID-19) pandeemiat on enamik Euroopa Liidu (EL) liikmesriike v&otilde;tnud haiguse leviku t&otilde;kestamiseks mitmeid meetmeid, sealhulgas ka t&ouml;&ouml;kohti m&otilde;jutavaid meetmeid. T&ouml;&ouml;maailm on kriisi ajal tugevalt m&otilde;jutatud ja seet&otilde;ttu peavad k&otilde;ik &uuml;hiskonnakihid &ndash; sealhulgas ettev&otilde;tted, t&ouml;&ouml;andjad ja sotsiaalpartnerid &ndash; n&auml;gema vaeva t&ouml;&ouml;tajate, nende perekondade ja &uuml;hiskonna kui terviku kaitsmiseks.</p> <p>Piirangute t&uuml;&uuml;p ja ulatus (n&auml;iteks v&auml;hemoluliste tegevuste peatamine) on liikmesriigiti ja valdkondade kaupa erinevad, kuid suur osa t&ouml;&ouml;tajatest peab t&ouml;&ouml;tama kodust v&otilde;i kui see pole v&otilde;imalik, j&auml;&auml;ma koju, mille ajal nende sissetulek asendatakse mingil moel.</p> <p>Kui sotsiaalse distantseerumise meetmete abil on viiruse levikut piisavalt v&auml;hendatud, lubavad riiklikud haldusasutused ettev&otilde;tetel oma tegevust j&auml;rk-j&auml;rgult j&auml;tkata: alustatakse ametitga, mis on tervisekaitse ja majanduse jaoks esmat&auml;htis ning l&otilde;petatakse ametitega, mida saab t&otilde;husalt teha ka kodust t&ouml;&ouml;tades. Hoolimata sellest, kuidas ja mil m&auml;&auml;ral tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;ga j&auml;tkatakse, on &uuml;limalt t&otilde;en&auml;oline, et nakkuse m&auml;&auml;ra j&auml;rsu suurenemise v&auml;ltimiseks j&auml;&auml;vad m&otilde;ned meetmed m&otilde;neks ajaks kehtima (<a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace">COVID-19: t&ouml;&ouml;koha juhend</a>). Lisaks on v&otilde;imalik, et nakkuste arvu suurenemine tulevikus t&auml;hendab m&otilde;nel juhul uuesti piirangute kehtestamist.</p> <p>COVID-19 kriis avaldab survet nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele: m&otilde;ned pidid rakendama uusi kordasid ja tavasid v&auml;ga l&uuml;hikese aja jooksul ning teised peatama oma t&ouml;&ouml; ja &auml;ritegevuse. T&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid pakuvad praktilist tuge t&ouml;&ouml;kohta naasmisel: sobivad ennetusmeetmed aitavad p&auml;rast sotsiaalse distantseerumise meetmete leevendamist naasta t&ouml;&ouml;le turvaliselt ning takistada COVID-19 levikut.</p> <h2 class="Default"><b>Uuendage oma riskianal&uuml;&uuml;si ja v&otilde;tke vajalikud meetmed</b></h2> <p>Nagu ka normaalsetes t&ouml;&ouml;tingimustes, on COVID-19 meetmete raames t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu haldamise l&auml;htepunktiks <a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/riskianalyys-riskide-hindamine-ja-ohjamine/">riskide tuvastamine ja hindamine</a> nii f&uuml;&uuml;silises kui ps&uuml;hhosotsiaalses t&ouml;&ouml;keskkonnas. T&ouml;&ouml;protsessis toimunud muudatuste korral on t&ouml;&ouml;andjad kohustatud oma riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;bi vaatama ja v&otilde;tma arvesse k&otilde;iki riske, sealhulgas vaimse tervisega seotud riske. Riskianal&uuml;&uuml;si muutmisel tuleks t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata probleemsetele k&otilde;rvalekalletele v&otilde;i olukordadele ning sellele, kuidas need v&otilde;ivad aidata organisatsioonil pikas perspektiivis selliste faktorite suhtes vastupidavamaks muutuda. Pidage meeles, et oluline on kaasata riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;levaatamisse ka t&ouml;&ouml;tajad ja nende esindajad, ning p&ouml;&ouml;rduge v&otilde;imaluse korral oma riskiennetus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse pakkuja poole. Hankige riigiasutustelt ajakohastatud teavet COVID-19 levimise kohta teie piirkonnas. Kui riskianal&uuml;&uuml;s on ajakohastatud, koostage asjakohaste meetmetega tegevuskava. Allpool on toodud m&otilde;ned n&auml;ited COVID-19ga seotud probleemidest, mida sellise tegevuskava koostamisel arvestada.</p> <h2 class="Default"><b>Kokkupuute minimeerimine COVID-19ga t&ouml;&ouml;kohas</b></h2> <p class="Default">Ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete rakendamine kokkupuute piiramiseks COVID-19ga t&ouml;&ouml;kohas n&otilde;uab k&otilde;igepealt riskide hindamist ja seej&auml;rel kontrollmeetmete hierarhia rakendamist. See t&auml;hendab kontrollimeetmete kasutuselev&otilde;tmist, et esmalt oht k&otilde;rvaldada ja kui see pole v&otilde;imalik, minimeerida t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet viirusega. Alustage kollektiivsetest meetmetest ja t&auml;iendage vajaduse korral neid individuaalsete meetmetega, n&auml;iteks isikukaitsevahenditega. Allpool on toodud m&otilde;ned n&auml;ited kontrollimeetmetest, millest k&otilde;iki ei ole aga nende olemuse t&otilde;ttu v&otilde;imalik k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;kohtades rakendada.</p> <ul> <li>Tehke praegu ainult h&auml;davajalikke t&ouml;id; v&otilde;ib-olla on v&otilde;imalik m&otilde;nda &uuml;lesannet edasi l&uuml;kata aega, mil risk on v&auml;iksem. V&otilde;imaluse korral osutage teenuseid kontaktivabalt (telefoni v&otilde;i video abil). Veenduge, et t&ouml;&ouml;kohas oleks ainult t&ouml;&ouml;tajad, kes on selle t&ouml;&ouml; jaoks olulised, ja minimeerige kolmandate isikute kohalolekut.</li> <li>V&auml;hendage nii palju kui v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajate vahelist f&uuml;&uuml;silist kontakti (nt koosolekutel v&otilde;i pauside ajal). Eraldage t&ouml;&ouml;tajad, kes saavad oma &uuml;lesandeid &uuml;ksi ohutult t&auml;ita ja kes ei vaja spetsiaalseid seadmeid ega masinaid, mida ei saa teisaldada. N&auml;iteks v&otilde;imaldage neil igal v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;tada &uuml;ksi vabas kabinetis, personaliruumis, s&ouml;&ouml;klas v&otilde;i koosolekusaalis. V&otilde;imaluse korral paluge riskigrupis olevatel t&ouml;&ouml;tajatel (vanemad inimesed ja krooniliste haigustega (sealhulgas h&uuml;pertensioon, kopsu- v&otilde;i s&uuml;dameprobleemid v&otilde;i diabeet) v&otilde;i v&auml;hkt&otilde;ve ravi saavad v&otilde;i muul viisil immunosupresseeritud inimesed) ning <a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/Tookeskkond/Tootamine-raseduse-ajal">rasedatel</a> t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;tada kodust. T&ouml;&ouml;tajad, kelle pereliikmed kuuluvad riskigruppi, peaksid samuti tegema kaugt&ouml;&ouml;d.</li> <li>Likvideerige, v&otilde;i kui see pole v&otilde;imalik, piirake f&uuml;&uuml;silist suhtlust klientidega ja nende vahel. Kasutage n&auml;iteks veebi- v&otilde;i telefonitellimusi, kontaktivaba kohaletoimetamist v&otilde;i kontrollitud ruumidesse sisenemist (v&auml;ltides samal ajal ka kogunemist &otilde;ues) ning sotsiaalset distantseerumist nii ruumides kui ka v&auml;ljaspool.</li> <li>Paluge klientidel tulla oma kaubale j&auml;rele v&otilde;i toimetage need kohale v&auml;ljaspool oma ettev&otilde;tte territooriumi. N&otilde;ustage autojuhte autokabiini hea h&uuml;gieeni teemadel ning andke neile sobiv desinfitseeriv geel ja puhastuslapid. T&ouml;&ouml;tajatel, kes toimetavad kaupa klientideni, peab olema lubatud kasutada selliseid ruume nagu tualetid, kohvikud, riietusruumid ja du&scaron;iruumid, kuid vaid asjakohaste ettevaatusabin&otilde;udega (n&auml;iteks v&otilde;ib ruumis viibida vaid &uuml;ks inimene korraga ja ruume peab regulaarselt puhastama).</li> <li>Asetage t&ouml;&ouml;tajate vahele t&otilde;ke, eriti kui neil pole v&otilde;imalik &uuml;ksteisest kahe meetri kaugusele hoida. T&otilde;kkeid v&otilde;ib lasta spetsiaalselt valmistada v&otilde;i teha neid ise, kasutades selliseid esemeid nagu plastlehed, vaheseinad, teisaldatavad sahtlid v&otilde;i ladustamiseks m&otilde;eldud kastid. V&auml;ltida tuleb esemeid, mis ei taga t&auml;ielikku kaitset v&otilde;i milles on pilud, n&auml;iteks potitaimed v&otilde;i k&auml;rud, v&otilde;i mis tekitavad uusi riske, n&auml;iteks komistamis- v&otilde;i kukkumisohtu. Kui t&otilde;ket ei saa kasutada, tuleks t&ouml;&ouml;tajate vahel tekitada piisav ruum, n&auml;iteks tagades, et neil on kummalgi pool v&auml;hemalt kaks t&uuml;hja lauda.</li> <li>Kui l&auml;hikontakt on v&auml;ltimatu, ei tohi inimesed olla koos kauem kui 15 minutit. V&auml;hendage kontakti oma ettev&otilde;tte erinevate osade vahel vahetuse alguses ja l&otilde;pus. Muutke s&ouml;&ouml;gipauside aega, et v&auml;hendada samal ajal kohvikus, personaliruumis v&otilde;i k&ouml;&ouml;gis viibivate inimeste arvu. Veenduge, et pesu- ja riietusruumides oleks korraga ainult &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. Asetage uksele silt, mis n&auml;itab, kui keegi kasutab pesuruumi, et tagada, et seal viibib korraga vaid &uuml;ks inimene. M&auml;&auml;rake kindlaks vahetused, et pidada arvestust puhastusprotseduurile &uuml;le.</li> <li>Tagage seep ja vesi v&otilde;i sobiv k&auml;tepesuvahend ning soovitage t&ouml;&ouml;tajatel k&auml;si sageli pesta. Puhastage oma ruume sageli, eriti lette, uksek&auml;epidemeid, t&ouml;&ouml;riistu ja muid pindu, mida inimesed sageli puudutavad, ning v&otilde;imaluse korral tagage hea ventilatsioon.</li> <li>V&auml;ltige puhastust&ouml;&ouml;tajate liigset t&ouml;&ouml;koormust, rakendades asjakohaseid abin&otilde;usid, n&auml;iteks m&auml;&auml;rates nende &uuml;lesannete t&auml;itmiseks t&auml;iendavaid t&ouml;&ouml;tajaid ja paludes t&ouml;&ouml;tajatel oma t&ouml;&ouml;ruume korras hoida. Tagage t&ouml;&ouml;tajatele pabertaskur&auml;tid ja pr&uuml;gikotiga pr&uuml;gikastid, et neid saaks t&uuml;hjendada pr&uuml;giga kokku puutumata.</li> <li>Kui olete k&otilde;igi v&otilde;imalike ohutusmeetmete rakendamisest hoolimata tuvastanud nakkusohu, tagage k&otilde;ik vajalikud isikukaitsevahendid. Oluline on koolitada t&ouml;&ouml;tajaid isikukaitsevahendite korrektse kasutamise teemal, tagades, et nad j&auml;rgivad <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2618">n&auml;omaskide ja kinnaste kasutamisel saadaolevaid juhiseid</a>.</li> <li>Paigaldage plakatid, mis julgustavad t&ouml;&ouml;tajaid haigena koju j&auml;&auml;ma, ja plakatid k&auml;teh&uuml;gieeni ning k&ouml;himise ja aevastamise eeskirjade kohta t&ouml;&ouml;koha sissep&auml;&auml;su juurde ning mujale n&auml;htavatesse kohtadesse.</li> <li>H&otilde;lbustage isikliku transpordi eelistamist &uuml;histranspordi asemel, tagades t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;iteks koha, kus parkida oma auto v&otilde;i lukustada oma ratas, ning julgustage neid v&otilde;imaluse korral jala t&ouml;&ouml;le tulema.</li> <li>Kehtestage paindliku puhkuse ja kaugt&ouml;&ouml; p&otilde;him&otilde;tted, et vajaduse korral piirata t&ouml;&ouml;kohas viibimist.</li> </ul> <p class="Default">T&ouml;&ouml;kohtadel nakkusohu v&auml;hendamise ning paljudele teistele COVID-19 ja t&ouml;&ouml;suhete k&uuml;simustele leiate vastuseid <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <h2 class="Default"><b>T&ouml;&ouml; j&auml;tkamine p&auml;rast sulgemisperioodi</b></h2> <p class="Default">Kui teie ettev&otilde;te on COVID-19ga seotud p&otilde;hjustel m&otilde;neks ajaks suletud, koostage t&ouml;&ouml; j&auml;tkamiseks plaan, milles v&otilde;etakse arvesse tervist ja ohutust. Peaksite oma plaanis silmas pidama j&auml;rgmist:</p> <ul> <li>Uuendage oma <a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/riskianalyys-riskide-hindamine-ja-ohjamine/">riskianal&uuml;&uuml;si</a> eespool kirjeldatu kohaselt ning tutvuge <a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace">EU-OSHA COVID-19 t&ouml;&ouml;koha juhendiga</a> (inglise keeles).</li> <li>Kohandage enne t&auml;ielikku t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist ja enne k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate naasmist t&ouml;&ouml;koha paigutust ja t&ouml;&ouml;korraldust, et piirata COVID-19 levikut. Kaaluda tuleks t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist etappide kaupa, et v&otilde;imaldada kohandamist. Enne t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist teavitage t&ouml;&ouml;tajaid muudatustest ning vajaduse korral tutvustage neile uusi kordasid ja pakkuge koolitusi.</li> <li>P&ouml;&ouml;rduge v&otilde;imaluse korral oma t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;ustaja poole ning arutage temaga oma plaani.</li> <li>P&ouml;&ouml;rake erilist t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajatele, kes on riskigrupis, ja olge valmis kaitsma k&otilde;ige haavatavamaid inimesi, sealhulgas eakaid inimesi, neid, kellel on kroonilised haigused (sealhulgas h&uuml;pertensioon, kopsu- v&otilde;i s&uuml;dameprobleemid, diabeet) v&otilde;i kes saavad v&auml;hkt&otilde;ve ravi v&otilde;i on muul viisil immunosupresseeritud, ja <a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/Tookeskkond/Tootamine-raseduse-ajal">rasedaid t&ouml;&ouml;tajaid</a>. Samuti p&ouml;&ouml;rake t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajatele, kelle pereliikmed kuuluvad riskigruppi.</li> <li>Kaaluge toetuse pakkumist t&ouml;&ouml;tajatele, kes v&otilde;ivad kannatada &auml;revuse v&otilde;i stressi k&auml;es. N&auml;iteks paluge oma juhtidel k&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajatelt sagedamini, kuidas neil l&auml;heb; h&otilde;lbustage kolleegide vahelist suhtlust v&otilde;i s&otilde;prust; muutke t&ouml;&ouml;korraldust ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid; pakkuge t&ouml;&ouml;tajatele abiprogramme v&otilde;i juhendamisteenust ning andke neile t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuseid pakkuvate organisatsioonide kontaktteave. V&otilde;tke arvesse, et t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad olla elanud l&auml;bi traumaatilise s&uuml;ndmuse, n&auml;iteks sugulase v&otilde;i s&otilde;bra raske haiguse v&otilde;i surma, v&otilde;i neil v&otilde;ivad olla tekkinud rahalised raskused v&otilde;i probleemid isiklike suhetega.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad, kes naasevad t&ouml;&ouml;kohale isolatsioonist, kas individuaalse v&otilde;i kollektiivse meetme osana, on t&otilde;en&auml;oliselt mures, eriti nakkusohu p&auml;rast. Need mured &ndash; eriti juhul, kui t&ouml;&ouml;kohas on tehtud muudatusi &ndash; v&otilde;ivad p&otilde;hjustada stressi ja vaimse tervise probleeme. Kui f&uuml;&uuml;silised distantseerumise meetmed on paigas, on need probleemid t&otilde;en&auml;olisemad. Sellele lisaks pole k&auml;ttesaadavad tavalised toimetulekumehhanismid, n&auml;iteks isiklik ruum v&otilde;i probleemide jagamine teistega (vt <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Return_to_Work_after_sick_leave_due_to_mental_health_problems">T&ouml;&ouml;le naasmine p&auml;rast vaimse tervise probleemide t&otilde;ttu v&otilde;etud haiguspuhkust</a> (inglise keeles)). Andke t&ouml;&ouml;tajatele teavet avalikult k&auml;ttesaadavate tugi- ja n&otilde;uandeallikate kohta. Organisatsioon <a href="https://www.mhe-sme.org/covid-19/">Mental Health Europe</a> pakub teavet selle kohta, kuidas hoolitseda oma vaimse tervise eest ja toime tulla COVID-19 ohuga.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad olla mures suurenenud nakatumisv&otilde;imaluse p&auml;rast t&ouml;&ouml;kohal, mist&otilde;ttu ei pruugi nad tahta t&ouml;&ouml;le naasta. Oluline on m&otilde;ista nende muresid ning anda teavet v&otilde;etud meetmete ja neile pakutava toetuse kohta.</li> </ul> <h2 class="Default"><b>Toimetulek suure t&ouml;&ouml;tajate puudusega</b></h2> <p class="Default">Olenevalt teie piirkonna nakatumise m&auml;&auml;rast ja kehtivatest eeskirjadest v&otilde;ivad paljud teie t&ouml;&ouml;tajad COVID-19 t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt puududa. Kui t&ouml;&ouml;taja isoleerib end ettevaatusabin&otilde;una kodus, v&otilde;ib ta t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;na (vt allpool), kuid kui see pole v&otilde;imalik, ei saa t&ouml;&ouml;taja m&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p class="Default">T&ouml;&ouml;tajad, kellel on avastatud COVID-19, peavad t&ouml;&ouml;lt puuduma oluliselt kauem. Need, kes j&auml;&auml;vad t&otilde;siselt haigeks, v&otilde;ivad paranemisel vajada t&auml;iendavat rehabilitatsiooniperioodi. Lisaks v&otilde;ivad m&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;lt puududa, kuna nad peavad hoolitsema sugulase eest.</p> <ul> <li>M&auml;rkimisv&auml;&auml;rse arvu t&ouml;&ouml;tajate puudumine, isegi ajutiselt, v&otilde;ib takistada ettev&otilde;tte tegevuse j&auml;tkumist. Ehkki t&ouml;&ouml;l k&auml;ivad t&ouml;&ouml;tajad peaksid olema paindlikud, on oluline, et nad ei satuks olukorda, mis kahjustaks nende tervist v&otilde;i ohutust. Nende lisakoormus peab olema v&otilde;imalikult v&auml;ike ega tohi kesta liiga kaua. Otsestel juhtidel on oluline roll olukorra j&auml;lgimisel ja tagamisel, et &uuml;ksikutel t&ouml;&ouml;tajatel pole <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Psyhholoogilised-ohutegurid/ylekoormus">liiga suurt koormust</a>. J&auml;rgige t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega k&auml;sitlevaid eeskirju ja kokkuleppeid ning v&otilde;imaldage t&ouml;&ouml;tajatel kodus olles t&ouml;&ouml;st puhata.</li> <li>&nbsp;Kui kohandate t&ouml;&ouml;d v&auml;henenud t&ouml;&ouml;j&otilde;uga toimetulemiseks n&auml;iteks uute meetodite ja kordade kasutuselev&otilde;tu ning rollide ja vastutuse muutmise kaudu, kaaluge, kas t&ouml;&ouml;tajad vajavad t&auml;iendavat koolitust ja tuge, ning veenduge, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad oleksid p&auml;devad t&auml;itma neile antud &uuml;lesandeid.</li> <li>&Otilde;petage t&ouml;&ouml;tajaid t&auml;itma olulisi funktsioone, et t&ouml;&ouml; saaks j&auml;tkuda ka siis, kui v&otilde;tmet&ouml;&ouml;tajad puuduvad.</li> <li>Ajutisi t&ouml;&ouml;tajaid kasutades on oluline neid t&ouml;&ouml;kohaga seotud riskidest teavitada ja vajaduse korral koolitada.</li> </ul> <h2 class="Default"><b>Kodust t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate juhtimine</b></h2> <p class="Default">Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on f&uuml;&uuml;siliste distantseerimise meetmete &uuml;he osana t&ouml;&ouml;tajaid kodust t&ouml;&ouml;tama julgustatud v&otilde;i kohustatud, kui nende t&ouml;&ouml; olemus seda v&otilde;imaldab. Enamik neist teeb esimest korda kaugt&ouml;&ouml;d ja nende kodu on t&otilde;en&auml;oliselt nende t&ouml;&ouml;kohaga v&otilde;rreldes mitmes aspektis puudulik. Kodukeskkonna kohandamise ulatus varieerub olenevalt t&ouml;&ouml;taja olukorrast ning kohanemiseks vajalikust ajast ja ressurssidest. Kaugt&ouml;&ouml; &uuml;lesseadmisest, n&otilde;uetest ja ohuteguritest saab pikemalt lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&ouml;&ouml;elu portaalist.</a></p> <p class="Default">N&otilde;uanded selle kohta, kuidas kodust t&ouml;&ouml;tamise ajal terve p&uuml;sida, on <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Practical_tips_to_make_home-based_telework_as_healthy,_safe_and_effective_as_possible">siin saadaval</a> (inglise keeles), kuid need on peamiselt suunatud neile, kes teevad kaugt&ouml;&ouml;d regulaarselt v&otilde;i pikaajaliselt. Allpool on toodud m&otilde;ned soovitused, kuidas minimeerida riske t&ouml;&ouml;tajatele, kellel ei &otilde;nnestunud oma t&ouml;&ouml;kohta korralikult ette valmistada.</p> <ul> <li>Viige l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;s kaugt&ouml;&ouml;d tegevate t&ouml;&ouml;tajate ja nende esindajate kohta.</li> <li>Lubage t&ouml;&ouml;tajatel viia seadmed, mida nad t&ouml;&ouml;l kasutavad, ajutiselt koju (kui nad ei saa nendele ise j&auml;rele minna, korraldage nende kohaletoimetamine). Nende hulka kuuluvad arvuti, monitor, klaviatuur, hiir, printer, tool, jalatugi v&otilde;i lamp. Pidage arvet selle &uuml;le, kes milliseid esemed koju viib, et v&auml;ltida segadust, kui normaalne t&ouml;&ouml; j&auml;tkub.</li> <li>Andke kaugt&ouml;&ouml;tajatele <a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf">juhiseid t&ouml;&ouml;koha seadistamiseks kodus</a>, mis v&otilde;imalusel rakendaks head ergonoomikat, nagu hea r&uuml;ht ja sagedane liikumine.</li> <li>Julgustage t&ouml;&ouml;tajaid tegema regulaarseid pause (umbes iga 30 minuti tagant), mille ajal on soovitatud p&uuml;sti t&otilde;usta, ringi liikuda ja sirutada.</li> <li>Andke kaugt&ouml;&ouml;tajatele tuge IT-seadmete ja tarkvara kasutamisel. Tele- ja videokonverentside t&ouml;&ouml;riistad v&otilde;ivad muutuda h&auml;davajalikuks, kuid nende kasutamine v&otilde;ib olla keeruline t&ouml;&ouml;tajate jaoks, kes pole nendega harjunud.</li> <li>Veenduge, et k&otilde;igil tasanditel oleks hea suhtlus, sealhulgas nendega, kes t&ouml;&ouml;tavad kodust. See h&otilde;lmab tippjuhtkonna pakutavat strateegilist infot ja otseste juhtide &uuml;lesandeid. Sealjuures on oluline rutiinne sotsiaalne suhtlus kolleegide vahel. Tippjuhtkonna teavet saab jagada plaaniliste veebikohtumiste ajal ning kolleegid saavad &uuml;ksteisega suhelda veebivestlustes v&otilde;i virtuaalsete kohvipauside ajal.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad end tunda eraldatuna ja surve all, mis v&otilde;ib p&otilde;hjustada vaimse tervise probleeme, kui nad ei saa vajalikku toetust. Suhtlemine juhi ja kolleegidega ning neilt toe saamine, samuti mitteametlik suhtus kolleegidega, on v&auml;ga oluline. Kaaluge regulaarsete koosolekute korraldamist veebis v&otilde;i paluge eri t&ouml;&ouml;tajatel k&auml;ia t&ouml;&ouml;l eri ajal, kui alustate t&ouml;&ouml;le naasmist j&auml;rk-j&auml;rgult.</li> <li>Pidage meeles, et ka teie t&ouml;&ouml;taja partner v&otilde;ib olla kaugt&ouml;&ouml;taja v&otilde;i tal v&otilde;ivad olla lapsed, kellel peab kodus silma peal hoidma, kuna nad ei k&auml;i koolis v&otilde;i peavad koolit&ouml;id kodus tegema. On ka v&otilde;imalik, et m&otilde;ned teie t&ouml;&ouml;tajad peavad hoolitsema eakate v&otilde;i krooniliselt haigete v&otilde;i karantiinis olevate inimeste eest. Sellises olukorras peavad juhid olema paindlikud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tundide ja tootlikkuse asjus ning nad peavad t&ouml;&ouml;tajatele selgelt m&otilde;ista andma, et m&otilde;istavad nende olukorda ja on valmis paindlikud olema.</li> <li>Aidake t&ouml;&ouml;tajatel seada selged piirid t&ouml;&ouml; ja vaba aja vahel: tehke neile selgeks, millal nad peavad olema valmis t&ouml;&ouml;d tegema.</li> </ul> <h2 class="Default"><b>T&ouml;&ouml;tajate kaasamine</b></h2> <p class="Default">T&ouml;&ouml;tajate ja nende esindajate kaasamine t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimisse on seadusega kohustuslik ja v&auml;ga vajalik. See kehtib ka meetmete kohta, mida v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;kohas seoses COVID&shy;19ga ajal, mil s&uuml;ndmused arenevad kiiresti ning t&ouml;&ouml;tajate ja kogu elanikkonna seas on suur ebakindlus ja &auml;revus.</p> <p class="Default">Konsulteerige aegsasti oma t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i nende esindajatega ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse esindajatega kavandatud muudatuste ja ajutiste protsesside toimimise teemadel. Hea tervishoiu ja ohutuse tava oluline osa on t&ouml;&ouml;tajate kaasamine riskide hindamisse ja nende minimeerimiseks m&otilde;eldud lahenduste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisse. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse esindajatel ning tervishoiu- ja ohutuskomiteedel on ainulaadne positsioon ennetavate meetmete kavandamisel ja nende eduka rakendamise tagamisel.</p> <p class="Default">M&otilde;elge ka sellele, kuidas tagada agentuurit&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele juurdep&auml;&auml;s samale teabele, mis on lepingulistel t&ouml;&ouml;tajatel.</p> <h2 class="Default"><b>Haigestunud t&ouml;&ouml;tajate eest hoolitsemine</b></h2> <p class="Default">Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on COVID-19 k&otilde;ige tavalisemad s&uuml;mptomid palavik, v&auml;simus ja kuiv k&ouml;ha. M&otilde;nedel inimestel, kes nakatuvad, ei teki mingeid s&uuml;mptomeid ja nad ei tunne end halvasti. Enamik inimesi (umbes 80%) taastub haigusest ilma erilist ravi vajamata. Ligikaudu &uuml;ks kuuest inimesest, kes nakatub COVID-19ga, haigestub raskelt ja tal tekivad hingamisraskused. Vanematel inimestel ja neil, kellel on kaasnevad meditsiinilised probleemid, nagu k&otilde;rge verer&otilde;hk, s&uuml;dameprobleemid v&otilde;i diabeet, tekivad t&otilde;en&auml;olisemalt t&otilde;sised haigused.</p> <p class="Default">Raskesti haigestunud inimesed v&otilde;ivad vajada erilist t&auml;helepanu ka p&auml;rast seda, kui nad tunnistatakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imeliseks. On viiteid sellele, et koroonaviirusega patsientide kopsud v&otilde;ivad p&auml;rast haiguse p&otilde;demist olla v&auml;henenud v&otilde;imekusega. Selliste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; v&otilde;ib vajada kohandamist ja nad v&otilde;ivad vajada f&uuml;sioteraapia jaoks piisavalt vaba aega. T&ouml;&ouml;tajad, kes on pidanud intensiivravis olema, v&otilde;ivad silmitsi seista raskete v&auml;ljakutsetega. T&ouml;&ouml;taja arst ja v&otilde;imaluse korral t&ouml;&ouml;tervishoiuteenistus peaksid t&ouml;&ouml;tajat juhendama t&ouml;&ouml;le naasmise viisi ja ajakava asjus:</p> <ul> <li><b><i>Lihasn&otilde;rkus.</i></b> Mida kauem t&ouml;&ouml;taja intensiivravis oli, seda t&otilde;sisem lihasn&otilde;rkus tal on. V&auml;henenud lihasv&otilde;ime avaldub ka n&auml;iteks hingamisteede kaebuste n&auml;ol. Teine levinud, kuid harvemini esinev n&auml;htus intensiivravis viibinud inimestel on intensiivravi j&auml;rgne s&uuml;ndroom (PICS, ingl <i>Post Intensive Care Syndrome</i>). See esineb hinnanguliselt 30&ndash;50% intensiivravis olnud inimestel ja on v&otilde;rreldav posttraumaatilise stressih&auml;irega.</li> <li><b><i>Probleemid m&auml;lu ja keskendumisv&otilde;imega.</i></b> Need kaebused arenevad sageli ainult aja jooksul. T&ouml;&ouml;taja ei pruugi seda kohe t&ouml;&ouml;le naastes m&auml;rgata. T&ouml;&ouml;l esinevad s&uuml;mptomid on m&auml;lu- ja keskendumisprobleemid, raskused &uuml;lesannete rahuldava t&auml;itmisega ning kehvemad probleemilahendamise oskused. Seet&otilde;ttu on oluline j&auml;lgida intensiivravis viibinud t&ouml;&ouml;tajaid. Hea juhendamine on v&auml;ga oluline, kuna m&otilde;nel t&ouml;&ouml;tajal on raske kriisile eelnenud t&ouml;&ouml;tegemise tasemele naasta.</li> <li><b><i>T&ouml;&ouml;le naasmine v&otilde;ib v&otilde;tta t&uuml;kk aega.</i></b> Andmed n&auml;itavad, et veerandil kuni kolmandikul intensiivravis viibinud inimestest v&otilde;ib tekkida probleeme, s&otilde;ltumata nende vanusest. Ligikaudu pooled patsientidest vajavad t&ouml;&ouml;ga j&auml;tkamiseks aasta jagu aega ja kuni kolmandik ei pruugigi enam t&ouml;&ouml;le tagasi tulla.</li> </ul> <p class="Default">T&ouml;&ouml;tervishoiuarstid ja tervishoiuteenuste pakkujad saavad k&otilde;ige paremini n&otilde;ustada, kuidas hoolitseda haigete t&ouml;&ouml;tajate eest ja mis elemendid vajavad nende t&ouml;&ouml;s kohandamist. Kui te ei paku t&ouml;&ouml;tervishoiuteenust, on oluline k&auml;sitleda neid probleeme tundlikult ning austada t&ouml;&ouml;tajate privaatsust ja konfidentsiaalsust.</p> <p class="Default">COVID-19sse haigestunud t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad kannatada h&auml;bim&auml;rgistamise ja diskrimineerimise all.<b>&nbsp;</b></p> <h2 class="Default"><b>Planeerige ja &otilde;ppige tulevikuks</b></h2> <p class="Default">Oluline on koostada v&otilde;i ajakohastada t&ouml;&ouml;koha seiskamis- ja taask&auml;ivitamise plaane. Isegi v&auml;ikesed ettev&otilde;tted saavad koostada kontrollnimekirja, mis aitab neid ette valmistada, kui tulevikus selliseid s&uuml;ndmusi juhtub.</p> <p class="Default">Esmakordselt kaugt&ouml;&ouml;d kasutanud ettev&otilde;tted v&otilde;ivad kaaluda selle kasutuselev&otilde;tmist t&auml;nap&auml;evase pikaajalise t&ouml;&ouml;praktikana. COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemused v&otilde;ivad aidata kaugt&ouml;&ouml;eeskirjade ja -kordade v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel v&otilde;i olemasolevate l&auml;bivaatamisel.</p> <h2 class="Default"><b>Kursis p&uuml;simine</b></h2> <p class="Default">COVID-19ga seotud teabe hulk v&otilde;ib olla tohutu ning usaldusv&auml;&auml;rset ja t&auml;pset v&otilde;ib olla keeruline ebam&auml;&auml;rasest ja eksitavast eristada. Kontrollige alati, kas teabe algne allikas on kvalifitseeritud. Ametlikud teabeallikad COVID-19 kohta on j&auml;rgmised:</p> <ul> <li><a href="https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/advice-for-public/when-and-how-to-use-masks">Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)</a></li> <li><a href="https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19-pandemic">Haiguste Ennetamise ja T&otilde;rje Euroopa Keskus (ECDC)</a></li> <li><a href="https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response_en">Euroopa Komisjon</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA)</a></li> </ul> <p class="Default">Kuna f&uuml;&uuml;silised distantseerimise meetmed on muutunud leebemaks, v&otilde;idakse v&auml;lja anda konkreetsele t&ouml;&ouml;stusele, kogukonnale v&otilde;i r&uuml;hmale m&otilde;eldud teavet, mida v&otilde;idakse sageli ajakohastada. Teie riigis on tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ministeeriumidel asjakohast teavet ning nad v&otilde;ivad pakkuda linke spetsiaalsemate allikate juurde.</p> <h2 class="Default"><b>Valdkonnad ja ametid</b></h2> <p class="Default">COVID-19 haigusesse nakatumise oht on suurim inimestel, kellel on t&ouml;&ouml;kohad, kus nad on paljude inimestega f&uuml;&uuml;silises kontaktis. Lisaks tervishoiu-, hoolekande- ja koduhooldust&ouml;&ouml;tajatele on riskigrupis ka toiduainete tarnimise ja jaem&uuml;&uuml;giga ning j&auml;&auml;tmete kogumisega seotud, kommunaalteenuste, politsei ning &uuml;histranspordit&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Kuna m&otilde;ned riigid piirasid t&ouml;&ouml;tamist m&otilde;nes sektoris enne teisi &ndash; haridus, vaba aja veetmine ja meelelahutus peatati esimesena ning t&ouml;&ouml;stus ja ehitus viimasena &ndash;, v&otilde;ib meetmete leevendamisele j&auml;rgnev t&ouml;&ouml;le naasmine toimuda sarnaselt, kuid vastupidises j&auml;rjekorras.<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/ehitus" target="_blank"> Valdkonnap&otilde;hiseid juhiseid</a> leiate siitsamast T&ouml;&ouml;elu portaalist, ning leite <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank">vastuseid ka t&ouml;&ouml;mahu ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise kohta</a>. Samuti soovitame tutvuda <a href="https://oshwiki.eu/wiki/OSH_system_at_national_level_%E2%80%93_Estonia">EU-OSHA Eesti lehega</a>.</p> <p class="Default">Autor(id): William Cockburn, Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA)<br />&copy; Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur, 2020<br />Kohandatud T&ouml;&ouml;elu portaalis ja materjalides kasutamise tarbeks.<br />Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2636Ootamatult mitmekordistunud töökoormus - eriolukorra paratamatus?2020-04-29<p><b>Olla paindlik, kiire kohaneja ja anda endast parim ─ seda n&otilde;uab eriolukord, mis on pingestanud nii erinevate organisatsioonide, ettev&otilde;tjate kui t&ouml;&ouml;tajate tavap&auml;rast t&ouml;&ouml;elu. T&ouml;&ouml;p&auml;evad on tihti pikemad ja kurnavamad.</b></p> <p>&bdquo;Minu mureks oli, kas l&ouml;&ouml;n k&auml;ega v&otilde;i ajan jalad k&otilde;hu alt v&auml;lja ja p&auml;&auml;stan oma inimesed,&ldquo; s&otilde;nab L&auml;&auml;nemaal L&auml;&auml;ne-Nigula vallas tegutsev ettev&otilde;tja <b>Aivar Oruste</b>, kes lisaks mitmele muule ettev&otilde;tmisele peab oma kodukohas N&otilde;val kohvikut, kondiitri&auml;ri, <i>catering</i>i ja poodi. Oli oht, et k&otilde;ik variseb ja t&ouml;&ouml;tajatel pole enam t&ouml;&ouml;d ega sissetulekut. Vaja oli kibekiiresti harjumuslikku t&ouml;&ouml;rutiini muuta, olla paindlik ja l&auml;htuda muutunud vajadustest.</p> <p>&bdquo;Panime k&auml;ima kodukootud e-poe, sest tavap&auml;rast e-poodi meil ei olnud. Meil on avalik telefoninumber ja meiliaadress, millele vastab &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, kes arutab kliendiga tema soovid l&auml;bi ja koos leitakse parim lahendus,&ldquo; selgitab Aivar Oruste. &Uuml;le&ouml;&ouml; korraldati ka <i>drive-in </i>teenus: kaubapakk pannakse valmis ja klient saab sellele j&auml;rele s&otilde;ita. Lisaks viiakse kaupa klientidele koju &uuml;le L&auml;&auml;nemaa ja osaliselt Harjumaalegi. T&ouml;&ouml;tatakse kellaajast s&otilde;ltumata, vastavalt n&otilde;udlusele.</p> <p>&bdquo;On muidugi inimesi, kellele selline t&ouml;&ouml;korraldus meeldib, kuid neidki, kellele ei sobi,&ldquo; tunnistab ettev&otilde;tja Oruste, kelle arvates on see igati m&otilde;istetav. T&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on muutunud ja ei saa eeldada, et kokk k&ouml;&ouml;gis on &uuml;htlasi osav telefonioperaator, kes v&otilde;tab vastu klientide tellimusi ja oskab nendega ootusp&auml;rase ladususega suhelda. &bdquo;Sel juhul saab t&ouml;&ouml;taja hakkama mingi muu &uuml;lesandega, olla kasv&otilde;i kauba komplekteerija.&ldquo;</p> <p><b>Igas aknas valgus</b></p> <p>V&otilde;iks arvata, et v&auml;ikeses kohas kulgeb elu varasemaga v&otilde;rreldes &otilde;ige tasaselt, ent nii see siiski ei ole.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ik need majapidamised, kus elekter oli sees ja mis natukenegi sooja pidasid, t&auml;itusid eriolukorra alguses kohe inimestega. N&otilde;va k&uuml;la pole olnud ka suveajal sedav&otilde;rd rahvarohke kui praegu, kes kohapeal korraga elavad ja &ouml;&ouml;bivad,&ldquo; t&auml;heldab ettev&otilde;tja Oruste. &bdquo;Suvel k&auml;iakse siinkandis rohkem korda m&ouml;&ouml;da, igas majapidamises ei ole kogu aeg inimesi, aga n&uuml;&uuml;d &otilde;htul hilja s&otilde;ites olid metsavaheteed tuledes ─ nagu jaaniussid olid elamised, mis muidu on sel ajal olnud pimedad.&ldquo;</p> <p>T&auml;nu maale kolinud linlastele on Aivari palgatud t&ouml;&ouml;tajate, n&auml;iteks kondiitrite-pagarite, t&ouml;&ouml;koormus osaliselt kasvanud. &bdquo;Inimesed tahavad end rasketel aegadel hellitada, ka natuke teistmoodi toodetega. Eelistatakse ja soovitakse kohalikku toodangut, mida me juurde otsime ja pakkuda p&uuml;&uuml;ame.&ldquo;</p> <p>Kuigi kaupa tellitakse ja pagarite-kondiitrite ahjud huugavad, siis kokkadel pole p&otilde;hjust p&otilde;lle ette panna: <i>catering </i>ei t&ouml;&ouml;ta, peielauad j&auml;&auml;vad &auml;ra ja s&uuml;nnip&auml;evi ei peeta. &bdquo;T&ouml;&ouml;d peab aga senisest palju-palju rohkem tegema. Kauba komplekteerimine ja tagauksest v&auml;ljastamine on t&auml;iendav t&ouml;&ouml; ja kulu, mille varem tegi klient ise m&uuml;&uuml;gisaalis,&ldquo; nimetab Oruste, kes on ametisse palganud komplekteerija. &bdquo;Seda t&auml;iendavat kulu on vaja meie enda inimeste hoidmiseks. Kui &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja peaks haigestuma, siis tuleb lisaks kohvikule ka pood ja kondiitritsehh kinni panna.&ldquo; See t&auml;hendaks ka, et N&otilde;vale oma suvilatesse ja maamajadesse kolinud inimestel oleks m&auml;rksa t&uuml;likam varustada end oma igap&auml;evase toidu ja tarbekaupadega.</p> <p><b>T&ouml;&ouml; j&auml;tkub n&auml;dalavahetuselgi</b></p> <p><b>Tallinna Toidupangas</b> on t&ouml;&ouml; k&auml;inud pidevalt t&auml;istuuridel, ent kriisiaeg on seda veelgi pingestanud. Juhataja <b>Agnes Ojakivi</b> tunnistab, et eriolukord on toidupanga igap&auml;evat&ouml;&ouml;d veelgi intensiivistanud. &bdquo;P&auml;evad on kiired. V&auml;ga palju tuleb kirju ja k&otilde;nesid nii ettev&otilde;tetelt kui inimestelt, kes soovivad annetada, toetada ja tulla vabatahtlikuks. Lisaks peab ise vahepeal toiduabi komplekteerima,&ldquo; s&otilde;nab ta, lisades, et samas midagi liiga keerulist ei ole. K&otilde;ige raskem ongi oma aega nii planeerida, et j&otilde;uaks k&otilde;ik t&ouml;&ouml;d tehtud. &bdquo;T&ouml;&ouml;p&auml;evad on muutunud pikemaks ja t&ouml;&ouml;d tuleb v&otilde;tta ka n&auml;dalavahetusteks koju kaasa.&ldquo;</p> <p>Samas pole vabatahtlike leidmisega probleemi. Paljud inimesed on valmis oma vaba aega toidupanga h&uuml;vanguks kulutama ja omalt poolt panustama, kuid eriolukorrast ja terviseameti ettekirjutustest l&auml;htuvalt hetkel uusi vabatahtlikke ei kaasata. &bdquo;T&ouml;&ouml;tame koos oma p&uuml;sivabatahtlikega, et v&auml;ltida viiruse levikut. V&auml;simus on k&uuml;ll sees ja tuleks v&otilde;tta natuke aega iseendale, aga kokku kukkumise tunnet veel ei ole,&ldquo; s&otilde;nab Agnes Ojakivi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/2 toidupank (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-2 toidupank (1).jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/2 toidupank (2).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-2 toidupank (2).jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/2 toidupank (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-2 toidupank (3).jpg" /></a></p> <p><b>N&auml;htamatu t&ouml;&ouml;koormus</b></p> <p>Varasemast veelgi hoogsamalt kulgeb t&ouml;&ouml; ka <b>Eesti Punases Ristis. </b>Turundus- ja kommunikatsioonijuht <b>Maire Iro</b> nendib, et nii nende t&ouml;&ouml;tajate kui ka vabatahtlike t&ouml;&ouml;koormus on tavap&auml;rasega v&otilde;rreldes kasvanud v&auml;ga suureks. Lisandunud on palju eriolukorraga seotud tegevusi &ndash; esimestel n&auml;dalatel olid vabatahtlikud v&auml;ljas Tallinna sadamates ja lennujaamas, et m&otilde;&otilde;ta saabuvate reisijate kehatemperatuuri, jagada tervisen&otilde;u ja viirusealast infot. &ldquo;See oli organisatsioonile t&auml;iesti uus v&auml;ljakutse, mis lisaks kohapealsetele t&ouml;&ouml;tundidele t&otilde;i kaasa suurel hulgal koordineerivat t&ouml;&ouml;d ─ ettevalmistust, infovahetust, graafikute koostamist, erinevaid logistilisi tegevusi jms. Seda poolt t&ouml;&ouml;st pole tihti v&auml;ljapoole n&auml;ha, ent see v&otilde;tab pea sama palju aega ja energiat kui kohapeal panustatud tunnid kokku.&ldquo; Lisaks teeb Eesti Punane Rist tihedat koost&ouml;&ouml;d kohalike omavalitsustega, kus vabatahtlikud k&auml;ivad n&auml;iteks &uuml;ksi elavatele eakatele v&otilde;i karantiinis viibijatele toitu koju viimas, j&auml;lgivad avalikes kohtades eriolukorra reegleid jne. &bdquo;P&uuml;&uuml;ame appi tulla nii palju, kui v&auml;hegi saame. Tallinnas on meil aastaringselt avatud supik&ouml;&ouml;k, kus eriolukorra ajal on koormus k&otilde;vasti t&otilde;usnud,&ldquo; m&auml;rgib Maire Iro, nimetades, et Punane Rist on kaasatud ka regionaalsete kriisistaapide t&ouml;&ouml;sse, tehakse koost&ouml;&ouml;d siseministeeriumiga ja vahetatakse kriisiinfot pidevalt ka rahvusvaheliselt. &bdquo;Tegevusi on lisandunud. T&ouml;&ouml; on kindlasti pingelisem, abivajajaid rohkem ja tegevused tavap&auml;rasega v&otilde;rreldes teistsugused. Ent selle jaoks me olemas olemegi.&ldquo;</p> <p>Eriolukord n&otilde;uab hoiakute ja suhtumiste muutust, v&auml;ga head pingetaluvust ja empaatiav&otilde;imet. Kui t&ouml;&ouml;koormus v&otilde;ib m&otilde;nes valdkonnas olla h&uuml;ppeliselt kasvanud, j&auml;tmata hinget&otilde;mbeks vajalikku mahti, siis vaatamata lisandunud stressile ja pingele on see siiski toredam olukorrast, kus t&ouml;ist igap&auml;evaelu t&auml;idab &otilde;&otilde;nes tegevusetus, t&uuml;hjus ja kindlusetus.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Tallinna Toidupank</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2635Praktikakohtade konkursile saab kandidaate esitada kuni 4. maini2020-04-28<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit viib &nbsp;viiendat aastat v&auml;lja konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;. Konkursi eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes on eelneval aastal pakkunud &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi. Vaatamata eriolukorrale on juba laekunud &uuml;le paarik&uuml;mne avalduse ning neid saab esitada kuni 4. maini</b><b> 2020.</b>&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa s&otilde;nul on ettev&otilde;tted pidanud eriolukorra t&otilde;ttu tegema &uuml;mberkorraldusi, kuid see ei t&auml;henda, et j&auml;relkasvu ja kutse&otilde;ppega ei tegeletaks. T&ouml;&ouml;andjate jaoks on praktikaprogrammid v&otilde;imalus leida &uuml;les &uuml;les ja v&auml;rvata meeskonda parimaid t&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;tajatele annab aga esimese reaalse t&ouml;&ouml;kogemuse &otilde;pitaval erialal, ehk kokku saavad t&ouml;&ouml;turu m&otilde;lemad osapooled,&ldquo; s&otilde;nas Aas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Parimad praktikakohad valitakse neljas kategoorias: peaauhinna ehk parima praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes on s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt tegelenud praktika ning t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe pakkumisega ja jaganud oma teadmisi ka teistega. Parima regionaalse praktikakoha tiitli saab t&ouml;&ouml;andja, kelle tegevus on loonud v&auml;&auml;rtust ka kohalikule kogukonnale. Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes vaatamata oma v&auml;iksusele tegeleb teemaga s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt ning n&auml;eb selles v&otilde;imalust, et oma &auml;ri arendada. Lisaks antakse v&auml;lja parima v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilastele praktikav&otilde;imalust pakkuva t&ouml;&ouml;andja tiitel.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja k&otilde;rgkoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2019. aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 4. maiks t&auml;ita ankeet <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p>Varasemalt on parimate praktikakohtade tiitlitega p&auml;rjatud saanud t&ouml;&ouml;andjad: SA P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla, Naudingumaitse O&Uuml;, Wendre AS, ABB AS, Fortaco Estonia O&Uuml; ja Gurmeeklubi O&Uuml;, Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia, Velvet O&Uuml;,&nbsp; Wermo AS, SA P&auml;rnu Haigla.&nbsp;</p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel. Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p><a href="https://www.employers.ee/uudised/tooandjate-keskliit-otsib-parimat-praktikakohta-2/" target="_blank">Rohkem infot T&ouml;&ouml;andjate keskliidu lehelt.</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2633Kas pean tööandjale 150 eurot tagasi andma, et saada Töötukassa hüvitist?2020-04-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja maksis mulle m&auml;rtsikuu t&ouml;&ouml;tasu 150 eurot ning selgitas, et &uuml;lej&auml;&auml;nud osa saan t&ouml;&ouml;tukassalt. Lisaks &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et t&ouml;&ouml;tukassa osa saan ma ainult juhul, kui ma t&ouml;&ouml;andja makstud 150 eurot talle kohe sularahas tagasi maksan. Teistelt t&ouml;&ouml;tajatelt n&otilde;uti paberile allkirja, et nad on 150 eurot saanud sularahas, aga tegelikult ei ole nad saanud midagi. Kas ma pean t&ouml;&ouml;andjale 150 eurot tagasi andma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;tukassa maksab t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist vaid juhul, kui on t&auml;idetud kindlad eeldused. &Uuml;ks eeldus t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise taotlemiseks on, et t&ouml;&ouml;andja peab olema maksnud oma osa, milleks on 150 eurot. Tegemist on t&ouml;&ouml;tasu osaga, mida t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;andjalt saada. Seega ei saa t&ouml;&ouml;andja seda t&ouml;&ouml;tajalt tagasi n&otilde;uda v&otilde;i petta t&ouml;&ouml;tukassat kirjaliku dokumendiga, millest n&auml;htub, et t&ouml;&ouml;tajale on 150 eurot makstud sularahas, ehkki tegelikkuses pole t&ouml;&ouml;tajale seda makstud. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;andja makstud t&ouml;&ouml;tasu osa endale j&auml;tta ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust seda tagasi n&otilde;uda.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on j&auml;tnud t&ouml;&ouml;tajale 150 eurot maksmata, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu. Kui t&ouml;&ouml;tajad on allkirjastanud dokumendi, kus seisab, et t&ouml;&ouml;tajatele maksti see osa sularahas, v&otilde;ib vaidluse korral olla v&auml;ga keeruline t&otilde;endada, et seda tegelikult ei makstud. Seega peaks ka t&ouml;&ouml;taja ise hoiduma allkirjastamast dokumente, mis tegelikkusele ei vasta. Kui ta sellise dokumendi allkirjastab, aitab ta kaasa t&ouml;&ouml;andja pettusele, mis v&otilde;ib l&otilde;ppeda sellega, et t&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist ei maksa. &nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2630Sotsiaalministeerium selgitab: kas tööandja võib töötajalt küsida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.2020-04-23<p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;tajatelt k&uuml;sida, kas neil on tuvastatud COVID-19&nbsp;(samuti millal see tuvastati ja kust t&ouml;&ouml;taja nakkuse sai)?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ei ole reeglina &otilde;igust teada t&ouml;&ouml;taja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi). Samuti ei ole n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igust m&otilde;&otilde;ta t&ouml;&ouml;taja kehatemperatuuri (samuti terviseandmed), et selgitada v&auml;lja, kas tal on palavik. V&auml;lja arvatud juhul, kui see on t&ouml;&ouml;tajatega kokku lepitud ja kui see on eriolukorras p&otilde;hjendatav COVID-19 nakatumise v&auml;ltimiseks, kui t&ouml;&ouml;taja puutub kokku teiste t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;i klientidega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus k&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus k&uuml;sida t&ouml;&ouml;taja kinnitust, et t&ouml;&ouml;taja terviseseisund ei takista t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist ega ole ohuks teistele t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;i klientidele.</p> <p>Eriolukorras v&otilde;ib olla &otilde;igustatud t&ouml;&ouml;tajalt tema terviseandmete k&uuml;simine, kui see on vajalik teiste t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i klientide ohutuse tagamiseks. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;iksid t&auml;nases eriolukorras teha igak&uuml;lgeset koost&ouml;&ouml;d, et ennetada COVID-19 nakkuse levikut. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib eriolukorra ajal k&uuml;sida COVID-19 s&uuml;mptomitega koju l&auml;inud/haiguslehele j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise. T&ouml;&ouml;taja, kes on j&auml;&auml;nud COVID-19 viiruse t&otilde;ttu haiguslehele, v&otilde;iks teavitada t&ouml;&ouml;andjat enda haigestumisest, et t&ouml;&ouml;andja saaks rakendada t&ouml;&ouml;keskkonnas vajalikke ennetusmeetmeid teiste t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i klientide kaitseks. Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahelise kokkuleppe alusel. Haigestumisest teavitab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;taja ise.</p> <p>Samas on oluline m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust teha t&ouml;&ouml;tajate seas lausk&uuml;sitlust vms nende terviseseisundi kohta. T&ouml;&ouml;andja peab arvestama, et k&uuml;sida tuleb ainult seda, mis vajalik ja k&uuml;sima peab v&otilde;imalikult v&auml;he isikuga seonduvaid andmeid.</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teavitada t&ouml;&ouml;tajaid ja kliente kui t&ouml;&ouml;tajal(-tel) on avastatud COVID-19?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettev&otilde;ttes kliente ja t&ouml;&ouml;tajaid). T&ouml;&ouml;andja peab teavitamisel piirduma &uuml;ksnes vajaliku informatsiooniga.</p> <p>Ilma p&otilde;hjuseta ei tohi teistele t&ouml;&ouml;tajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime v&otilde;ib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (n&auml;iteks teavitada haigestunud isikuga l&auml;hedalt koos t&ouml;&ouml;tanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste t&ouml;&ouml;tajatega. T&ouml;&ouml;andja peab edastama isiku kohta&nbsp;&uuml;ksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud t&ouml;&ouml;taja inimv&auml;&auml;rikusega.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2628Kuidas lõpetada tähtajalist töölepingut?2020-04-20<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes on klientide arv ja k&auml;ive j&auml;rjest v&auml;henenud. Kuna tegeleme hooajalise teenusega, siis j&otilde;udsime juba s&otilde;lmida hooajat&ouml;&ouml;de tegemiseks t&auml;htajalised t&ouml;&ouml;lepingud m&auml;rtsist septembrini. N&uuml;&uuml;d aga peame t&ouml;&ouml;tajaid ikkagi koondama hakkama. Kas t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;ib poolte kokkuleppel varasema t&auml;htajaga &auml;ra l&otilde;petada v&otilde;i peame ka need t&ouml;&ouml;tajad koondama?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Poolte kokkuleppel t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmine on kahtlemata alati v&otilde;imalik. See puudutab ka lepingu kestuse t&auml;htaja muutmist poolte kokkuleppel. Kokkulepe s&otilde;lmitakse v&otilde;la&otilde;igusseaduse m&otilde;istes eelk&otilde;ige l&auml;bir&auml;&auml;kimiste ning pakkumuse ja n&otilde;ustumuse tulemusel.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja teeb t&ouml;&ouml;tajale ettepaneku t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;htaega muuta, aga t&ouml;&ouml;taja sellega ei n&otilde;ustu, tuleb l&auml;htuda t&ouml;&ouml;lepingu seadusega etten&auml;htud t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise teistest alustest. Kui esineb koondamise olukord (TLS &sect; 89 l&otilde;ike 1 m&otilde;istes), v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda koondamise t&otilde;ttu, j&auml;rgides seadusega etten&auml;htud etteteatamist&auml;htaegu ja h&uuml;vitise maksmise kohustust.</p> <p>T&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu puhul tuleb aga lisaks arvestada, et sellise t&ouml;&ouml;taja koondamise korral ei pruugi piisata TLS &sect; 100 l&otilde;ikes 1 nimetatud h&uuml;vitisest, vaid seadus kohustab t&ouml;&ouml;andjat TLS &sect; 100 l&otilde;ike 3 kohaselt&nbsp; maksma t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitist ulatuses, mis vastab t&ouml;&ouml;tasule, mida t&ouml;&ouml;tajal oleks olnud &otilde;igus saada lepingu t&auml;htaja saabumiseni. N&auml;iteks olukorras, kus t&ouml;&ouml;leping oli s&otilde;lmitud 1.m&auml;rtsist kuni 30.septembrini 2020.a., kuid t&ouml;&ouml; l&otilde;ppeb juba 1.juunist, tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta h&uuml;vitist nelja kuu eest (juuni kuni september).</p> <p>Pikemalt koondamise teemadel portaalis T&ouml;&ouml;elu <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tooandja-algatusel">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tooandja-algatusel</a></p> <p>Samas ka t&auml;htajalisest t&ouml;&ouml;suhtest <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/tahtajaline-tooleping/tahtajalise-toolepingu-solmimine">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/tahtajaline-tooleping/tahtajalise-toolepingu-solmimine</a></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2626Tööandjate huvi muuta töökeskkond peresõbralikumaks on jätkuvalt kõrge2020-04-16<p dir="ltr"><strong>Sotsiaalministeeriumi peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi kandideeris t&auml;navu 53 organisatsiooni, kellest osalema valiti 31 t&ouml;&ouml;andjat. T&auml;navu liitunud ettev&otilde;tted ja organisatsioonid l&auml;bivad p&otilde;hjaliku pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku arenguprogrammi ning sellega soovitakse parandada ligi 7200 inimese t&ouml;&ouml;elu kvaliteeti.</strong></p> <p dir="ltr"><span>&ldquo;Meil on hea meel, et konkurss on t&ouml;&ouml;andjate seas j&auml;tkuvalt populaarne ja t&ouml;&ouml;andjad m&otilde;istavad peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust. T&auml;navu liitunud ettev&otilde;tted soovivad muuta paremaks ligi 7200 inimese t&ouml;&ouml;elu kvaliteeti,&rdquo; s&otilde;nas sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik. &ldquo;Kuna programmis on kohti v&auml;hem kui soovijaid, siis paraku k&otilde;ik seekord kahjuks osalema ei mahtunud, kuid v&auml;ljaj&auml;&auml;nud on kindlasti oodatud kandideerima j&auml;rgnevatel aastatel.&rdquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liituda soovivate organisatsioonide peres&otilde;bralikkuse tase on konsultatsiooniettev&otilde;tte Civitta koordinaatori Marge Laansoo s&otilde;nul aasta-aastalt kasvanud. &ldquo;T&auml;navuste avalduste p&otilde;hjal v&otilde;ib &ouml;elda, et meie t&ouml;&ouml;andjate seas on paljud t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;eldud h&uuml;ved saanud juba nn h&uuml;gieeni faktoriks. N&auml;iteks on organisatsioonid &uuml;ha paindlikumad ja pakuvad v&otilde;imalusel kodust t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust,&rdquo; r&auml;&auml;kis Laansoo ning lisas, et muutunud on ka t&ouml;&ouml;tajate ootused t&ouml;&ouml;andjale. &ldquo;T&ouml;&ouml;le asudes oodatakse, et t&ouml;&ouml;andja pakub inimesele arenguv&otilde;imalusi ja individuaalset l&auml;henemist, et rakendada kogu tema potentsiaali.&rdquo;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liitujaid ootab ees p&otilde;hjalik n&otilde;ustamisprotsess, kuid p&otilde;hit&ouml;&ouml; muutuste l&auml;biviimiseks tuleb teha organisatsioonidel endil. &ldquo;T&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine ja hoidmine on pidev protsess, mis ei l&otilde;pe programmist lahkudes,&rdquo; s&otilde;nas Laansoo.</span></p> <p dir="ltr"><span>T&auml;navused programmi kandideerijad on v&auml;ga erinevatest tegevusvaldkondadest, nii era-, avalikust kui ka kolmandast sektorist. Esindatud on muuhulgas haridusasutused, haiglad, ministeeriumid ja allasutused ning t&ouml;&ouml;stus-, IT-, kaubandus-, ehitus-, kindlustus- ja telekommunikatsiooni sektorisse kuuluvad ettev&otilde;tted.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liitunud ehitusettev&otilde;tte Nordeconi personalijuhi Jaana Pedrase s&otilde;nul on tiheda konkurentsiga t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul pikaajaliste t&ouml;&ouml;suhete hoidmiseks oluline arendada t&ouml;&ouml;tajat v&auml;&auml;rtustavat organisatsioonikultuuri. &bdquo;Usume, et t&ouml;&ouml;taja on tervik, ta tuleb meie juurde k&otilde;igi oma erinevate rollidega ja selleks, et tema t&ouml;&ouml;sooritus oleks maksimaalselt hea, peab ta tundma ennast meie juures alati h&auml;sti. See omakorda t&auml;hendab, et me peame toetama nii tema professionaalset kui isiklikku arengut,&ldquo; s&otilde;nas Pedras. "Programmiga m&otilde;jutame k&otilde;ige otsesemalt meie enam kui 200 t&ouml;&ouml;tajat, nende peresid ja l&auml;hedasi, aga ka meie allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid, koost&ouml;&ouml;partnereid ja tellijaid. Loodame, et innustame ka teisi meie valdkonna t&ouml;&ouml;andjaid arendama oma organisatsioone ning edendama sektori ja selle t&ouml;&ouml;andjate kuvandit. Ehitussektoril on palju potentsiaali olla oma tegevuses senisest n&auml;htavamad, et pakkuda ka noortele tulevase eriala valikul head eeskuju."</span>&nbsp;</p> <p dir="ltr"><span>Programmiga liitunud Viljandi haigla personalijuhi Daisy Kooritsa s&otilde;nul otsustati programmi kandideerida, et panustada veel rohkem ja s&uuml;steemsemalt haigla t&ouml;&ouml;tajate ja seel&auml;bi ka nende perede heaolusse. &ldquo;Oma igap&auml;evat&ouml;&ouml;s keskendume me sellele, et inimeste tervis oleks parem ja elukvaliteet kestvam. Selleks, et seda h&auml;sti teha, on vaja, et meie oma t&ouml;&ouml;tajad oleksid &otilde;nnelikud ja rahul ning nende peredel l&auml;heks h&auml;sti,&ldquo; s&otilde;nas Koorits.</span></p> <p dir="ltr"><span>Sel aastal said programmiga liitumise v&otilde;imaluse: AS Audentes, Guardtime O&Uuml;, DHL Logistics Estonia O&Uuml;, Maa-amet, Nordecon AS, Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting O&Uuml;, ASA Quality Services O&Uuml;, Breden Kids O&Uuml;, SA Viljandi Haigla, Konkurentsiamet, Philip Morris Eesti O&Uuml;, J&uuml;ri G&uuml;mnaasium, Saku &Otilde;lletehase AS, ERGO Insurance SE, Ramirent Baltic AS, Maaeluministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kaubamaja AS, Elisa Eesti AS, SA Eesti Kontsert, Rahva Raamat AS, Sisekaitseakadeemia, O&Uuml; Velko AV, Eesti Rahvusraamatukogu, Sotsiaalkindlustusamet, KPMG Baltics O&Uuml;, IPF Digital AS, Arista HRS O&Uuml;, Aktsiaselts CES ja Srini O&Uuml;.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis on juba osalenud 102 organisatsiooni, m&otilde;jutades enam kui 25 000 inimese t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmis osalevad organisatsioonid p&auml;lvivad esialgu algm&auml;rgise ning p&auml;rast p&otilde;hjalikku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi v&auml;ljastatakse neile l&otilde;ppm&auml;rgis kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Programmis osalemine on konkursi l&auml;binud organisatsioonidele tasuta.&nbsp;</span></p> <p dir="ltr"><span>Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS. Loe lisa programmi kohta </span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil"><span>T&ouml;&ouml;elu portaalist</span></a><span>.</span></p> <div><span><br /></span></div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2624Kas juhatuse liikme leping tuleks ümber vormistada?2020-04-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil on ettev&otilde;ttel kaks juhatuse liiget, kellega on s&otilde;lmitud k&auml;sunduslepingud. &Uuml;ks neist teeb ettev&otilde;tte raamatupidamist, teine tegutseb m&uuml;&uuml;gijuhina ning k&auml;ib vahel ise ka kaupa vedamas. Kas T&ouml;&ouml;tukassalt t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise saamiseks tuleks nende k&auml;sunduslepingud &uuml;mber vormistada t&ouml;&ouml;lepinguteks?</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>Juhatuse liige saab tegutseda juhatuse liikme lepingu alusel. Teatud juhtudel v&otilde;ib juhatuse liige lisaks samas &auml;ri&uuml;hingus t&ouml;&ouml;tada t&ouml;&ouml;lepingu alusel, kuid ainult t&ouml;&ouml;lepingu alusel juhatuse liikmena tegutsemine ei ole v&otilde;imalik. Sageli ongi juhatuse liikmega s&otilde;lmitud k&auml;sundusleping.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 1 lg 5 kohaselt ei ole &auml;ri&uuml;hingu ja selle juhtorganite vahelised suhted t&ouml;&ouml;lepingu seaduse m&otilde;ttes t&ouml;&ouml;suhted. Seega ei saa isikuga, kes t&auml;idab vaid juhatuse liikme kohustusi, t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ning temale ei laene t&ouml;&ouml;lepingu seadusest tulenevad tagatised. M&auml;&auml;ravaks kriteeriumiks t&ouml;&ouml;lepingu ja juhatuse liikme lepingu eristamisel on tegelikud t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded.</p> <p>Juhatuse liikme leping on oma iseloomult v&otilde;la&otilde;iguslik leping, millele kohalduvad v&otilde;la&otilde;igusseaduse k&auml;sunduslepingut puudutavad &uuml;ldnormid, v&otilde;ttes arvesse &auml;riseadustikust tulenevaid eris&auml;tteid.<br /> Riigikohus on erinevates otsustes olnud seisukohal, et &auml;ri&uuml;hingu juhatuse liige v&otilde;ib samas ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tada ka t&ouml;&ouml;lepingu alusel, kuid seda ainult tingimusel, et tehtav t&ouml;&ouml; ei kujuta endast juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste t&auml;imist. See t&auml;hendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni t&auml;itmisele olla ettev&otilde;ttega ka t&ouml;&ouml;lepinguline suhe, kui ta t&auml;idab muid &uuml;lesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega ehk just nii nagu k&uuml;sija kirjeldab.</p> <p>Siiski ei tohiks lepinguid muutma v&otilde;i &uuml;mber s&otilde;lmima hakata pelgalt h&uuml;vitise saamiseks, vaid juhatuse liikmete rolle ning ettev&otilde;tte heaks panustamist tuleks vaadelda laiemalt ning ka tuleviku vaates ja selle pinnalt otsustada, millistel tingimustel s&otilde;lmida kirjeldatud olukorras t&ouml;&ouml;leping. Kindlasti tuleb meeles pidada ka juhatuse liikmete tulu maksustamise aspekte.</p> <p>Asjakohast infot sel teemal on v&otilde;imalik leida:</p> <ul> <li>Maksu-ja Tolliameti kodulehelt <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja">https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja</a></li> <li>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitisest <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis">https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis</a></li> </ul> <p>Teemaga seonduvad Riigikohtu lahendid:</p> <ul> <li><a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-108-05">https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-108-05</a></li> <li><a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-90-07">https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-90-07</a></li> <li><a href="https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-27-15">https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-27-15</a>&nbsp;</li> </ul> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div>Foto: Pixabay</div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2621Kas Töötukassa hüvitise saamine mõjutab töötaja puhkuseraha suurust?2020-04-06<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 37 alusel ning t&ouml;&ouml;taja on saanud T&ouml;&ouml;tukassalt t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist. Kuidas tuleb sellises olukorras arvestada hiljem puhkusetasu? Kas arvesse l&auml;heb&nbsp; ka t&ouml;&ouml;tukassa makstud t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise osa? Kas puhkusetasu v&auml;heneb selle v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu arvelt?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;tukassa v&otilde;tab h&uuml;vitise maksmisega &uuml;le osaliselt t&ouml;&ouml;andjapoolse t&ouml;&ouml;tasu maksmise kohustuse. Seega tuleb t&ouml;&ouml;tukassa poolt makstud summasid arvestada hiljem ka puhkusetasu arvestamisel.&nbsp;</p> <p>Puhkusetasu summa aga v&auml;heneb t&otilde;esti v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu arvelt. See t&auml;hendab, et puhkusetasu arvutatakse t&ouml;&ouml;taja keskmise t&ouml;&ouml;tasu arvelt ning kui selle perioodi sisse j&auml;&auml;b ka t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 alusel toimunud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine, siis v&auml;heneb paratamatult ka v&auml;ljamakstav p&otilde;hipuhkuse tasu.</p> <p>Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 m&auml;&auml;ruse nr 91 &bdquo;Keskmise t&ouml;&ouml;tasu maksmise tingimused ja kord&ldquo; &sect; 3 lg 2 teeb erandi ainult koondamise korral, s&auml;testades, et h&uuml;vitise maksmiseks majanduslikul p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel v&otilde;i sellest v&auml;hem etteteatamisel v&auml;hendatakse keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamise aluseks olevat t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu ja t&ouml;&ouml;tasu nende t&ouml;&ouml;p&auml;evade ja t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;rra, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendati t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 alusel. Kuid see s&auml;te ei kohaldu puhkusetasu arvutamisel ja maksmisel.&nbsp;</p> <p>Keskmise t&ouml;&ouml;tasu arvutamisest ja maksmisest t&auml;psemalt <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tootasu/tootasu-maksmine/keskmise-tootasu-arvutamine-ja-maksmine" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu alamlehelt</a>.</p> <div> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a>&nbsp;</p> <p></p> </div> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <p><strong><br /></strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2567Töömahu vähenemine ja koondamine2020-04-02<p>Olukorras, kus t&ouml;&ouml;maht on v&auml;henenud etten&auml;gematute ja t&ouml;&ouml;andjast mitteolenevate p&otilde;hjuste t&otilde;ttu, st et t&ouml;&ouml;tajatele pole v&otilde;imalik enam kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik ka kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksta, kuna rahalisi vahendeid pole enam piisavalt, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada. Koroonaviiruse levik on &uuml;ks sellistest etten&auml;gematutest asjaoludest, mille esinemise korral v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kolmeks kuuks v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib v&auml;hendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani (584 eurot kuus).&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel ehk m&otilde;lemad tingimused peavad olema t&auml;idetud &uuml;heaegselt:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d (siia alla ei l&auml;he t&ouml;&ouml;mahu hooajalised muutused).</li> <li>Kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksmine on t&ouml;&ouml;andjale ebam&otilde;istlikult koormav.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tasu ei saa v&auml;hendada n&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml; andmine v&otilde;imalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid t&ouml;&ouml;tasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu muutmiseks.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjal esmalt vaadata, kas tal on t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalik pakkuda teist t&ouml;&ouml;d. Kui teist t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja teise t&ouml;&ouml; pakkumist vastu ei v&otilde;ta, tuleb t&ouml;&ouml;andjal teavitada kavandatavast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikut v&otilde;i usaldusisiku puudumisel otse t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette ehk t&ouml;&ouml;andja peab j&auml;rgima t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ning nendega konsulteerimise p&otilde;him&otilde;tet. T&ouml;&ouml;tajatele peab seega j&auml;&auml;ma v&otilde;imalus kaasa r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;tajatel tuleb oma arvamus esitada seitsme kalendrip&auml;eva jooksul arvates teate saamisest.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kuidas teatis esitada ja mida on teatises vaja v&auml;lja tuua, loe siit: <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608/kuidas-peame-tootajatele-teada-andma-et-peame-tootasu-alandama">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608/kuidas-peame-tootajatele-teada-andma-et-peame-tootasu-alandama</a>.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajad ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on neil &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda viidates TLS &sect; 37 l&otilde;ikele 5, teatades t&ouml;&ouml;andjale oma otsusest ette viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne seda, kui t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatav t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kehtima hakkab. T&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel, lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele ehk v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasule ja aegumata ning kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitisele ka &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 alusel h&uuml;vitist.&nbsp;Lisaks kohaldub siinkohal &otilde;igus saada T&ouml;&ouml;tukassalt t&auml;iendavat koondamish&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml;taja viimane t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hemalt viis aastat. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et ta ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on tal &otilde;igus taotleda t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ning t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel T&ouml;&ouml;tukassast ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, t&auml;psemalt:&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis</a>.&nbsp;</p> <h2><b>T&ouml;&ouml; mitteandmine</b>&nbsp;</h2> <p>T&ouml;&ouml;tasu maksmine olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajatele enam &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d anda, v&otilde;ib olla erinev. Toome j&auml;rgnevalt n&auml;ited erinevatest olukordadest ja nende v&otilde;imalikest seadusp&auml;rastest lahendustest.</p> <ul> <li>&nbsp;T&ouml;&ouml;andja on j&auml;rginud eelpool toodud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise reegleid ning TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu. P&auml;rast v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist on t&ouml;&ouml;maht veelgi v&auml;henenud ning t&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d anda. T&ouml;&ouml;tajad saadetakse koju n-&ouml; t&ouml;&ouml;ootele.<br />Antud juhul maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele teatises m&auml;rgitud v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu, kuna t&ouml;&ouml;tajad on olnud n&otilde;us sellega, et nende t&ouml;&ouml;tasu teatud ajaks v&auml;hendatakse. Kui t&ouml;&ouml;tajad ei oleks olukorraga ehk t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega leppinud, oleks tulnud t&ouml;&ouml;leping TLS &sect; 37 l&otilde;ike 5 alusel &uuml;les &ouml;elda enne t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise kehtima hakkamist. Seega, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les ei &uuml;tle ja on t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega n&otilde;us, peab t&ouml;&ouml;taja arvestama, et perioodil, mis t&ouml;&ouml;andja teatisse m&auml;rgib, makstakse talle v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu. V&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu makstakse ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja sel perioodil &uuml;ldse t&ouml;&ouml;d ei tee.</li> <li>&nbsp;T&ouml;&ouml;andja ei ole t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel v&auml;hendanud, kuid ei anna t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;d, kuigi t&ouml;&ouml;taja oleks t&ouml;&ouml;tegemiseks valmis ehk on valmis kohe t&ouml;&ouml;le asuma. Sellisel juhul tuleb l&auml;htuda TLS &sect;-st 35, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus maksta t&ouml;&ouml;tajatele keskmist t&ouml;&ouml;tasu aja eest, mil t&ouml;&ouml;andja ei kindlusta t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ga. T&ouml;&ouml;taja keskmine t&ouml;&ouml;tasu arvestatakse tema viimase kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjal. Need reeglid ei kehti aga juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on n&auml;iteks erareisiga seotud v&auml;lismaalt naasmise t&otilde;ttu sunnitud olema karantiinis, kuid t&ouml;&ouml;andja talle kaugt&ouml;&ouml;d ei v&otilde;imalda. Sel juhul tasu ei maksta.</li> <li>&nbsp;T&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tajatel TLS &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada, kuid ei ole t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest ette teatanud 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajatele anda t&ouml;&ouml;d.&nbsp;T&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt ega kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajatega TLS &sect; 37 l&otilde;ikes 4 s&auml;testatud etteteatamist&auml;htaega j&auml;rgimata j&auml;tta. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab nimetatud 14 kalendrip&auml;eva eest maksma t&ouml;&ouml;tajatele keskmist t&ouml;&ouml;tasu &sect; 35 alusel ning alates hetkest, mil v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu hakkab kehtima ehk seadusega etten&auml;htud etteteatamist&auml;htaeg on m&ouml;&ouml;dunud, saab t&ouml;&ouml;tajatele maksta v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</li> </ul> <h2><b>Koondamine</b><b>&nbsp;</b></h2> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajale pole v&otilde;imalik aga &uuml;ldse enam t&ouml;&ouml;d anda ning t&ouml;&ouml;tasu maksta, on tegemist koondamise olukorraga.&nbsp;Koondamine on TLS &sect; 89 l&otilde;ike 1 kohaselt t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine majanduslikel p&otilde;hjustel, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul. Samuti on koondamisega tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;andja tegevuse l&otilde;ppemine, t&ouml;&ouml;andja pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i pankrotimenetluse l&otilde;petamine, pankrotti v&auml;lja kuulutamata, raugemise t&otilde;ttu (TLS &sect; 89 l&otilde;ige 2 punktid 1 ja 2).&nbsp;</p> <p>Koondamise korral peab t&ouml;&ouml;andja lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele (v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasu ning aegumata kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuseh&uuml;vitis) maksma ka TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 j&auml;rgi koondamish&uuml;vitist, mis on t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>Keskmise t&ouml;&ouml;tasu arvestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 m&auml;&auml;rus nr 91 &bdquo;Keskmise t&ouml;&ouml;tasu maksmise tingimused ja kord&ldquo; (edaspidi: m&auml;&auml;rus). M&auml;&auml;rus &sect; 3 l&otilde;ige 6 s&auml;testab, et keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku &uuml;he kuu keskmise kalendaarse t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvuga. Seega tuleb keskmise kuutasu leidmiseks teha kaks eraldi tehet: esmalt tuleb leida t&ouml;&ouml;taja keskmine t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu ja seej&auml;rel &uuml;he kuu keskmine kalendaarsete t&ouml;&ouml;p&auml;evade arv.&nbsp;</p> <p>Keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamist reguleerib m&auml;&auml;ruse &sect; 3 l&otilde;ige 1, mis s&auml;testab, et keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamiseks liidetakse m&auml;&auml;ruse &sect; 2 l&otilde;ikes 2 v&otilde;i 3 nimetatud ajavahemiku t&ouml;&ouml;tasud (arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu t&ouml;&ouml;tasud v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;tanud v&auml;hem kui kuus kuud, t&ouml;&ouml;tasud, mis on t&ouml;&ouml;tajale sissen&otilde;utavaks muutunud) ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvuga. Keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamise aluseks olevat t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu v&auml;hendatakse t&ouml;&ouml;p&auml;evade v&otilde;rra, millal t&ouml;&ouml;tajale ei arvestatud t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;st keeldumise korral TLS &sect; 19 alusel (nt t&ouml;&ouml;taja oli ajutiselt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu v&otilde;i kasutas puhkust).</p> <p>M&auml;&auml;rus &sect; 3 l&otilde;ige 2 lisab, et&nbsp; h&uuml;vitise maksmiseks majanduslikul p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel (s.o koondamine) v&otilde;i sellest v&auml;hem etteteatamisel v&auml;hendatakse keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamise aluseks olevat t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu ja t&ouml;&ouml;tasu nende t&ouml;&ouml;p&auml;evade ja t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;rra, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendati TLS &sect; 37 alusel.&nbsp;</p> <p>See t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;andja arvutab koondamish&uuml;vitist, mille &uuml;ks osa on keskmise t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu arvutamine, peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;tma v&auml;lja perioodi ja t&ouml;&ouml;tasud, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu oli TLS &sect; 37 alusel v&auml;hendatud.</p> <h2><b>T&ouml;&ouml;lepingu muutmine</b></h2> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik teatud perioodil t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud v&otilde;i keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksta, saavad pooled omavahel kokku leppida ka t&ouml;&ouml;tasu suuruse muutmises (TLS &sect; 12). Seega tuleks t&ouml;&ouml;andjal kaaluda, millistel tingimustel oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata ning arutama seda ka t&ouml;&ouml;tajatega ehk asuma l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste ajutiseks v&otilde;i alatiseks muutmiseks. Samamoodi peab t&ouml;&ouml;taja m&otilde;tlema, milline on antud juhul temale parim lahendus &ndash; kas t&ouml;&ouml;lepingu j&auml;tkumine, kuid v&auml;iksema t&ouml;&ouml;tasuga ja t&ouml;&ouml;koormusega v&otilde;i koondamine.&nbsp;T&ouml;&ouml;taja ise t&ouml;&ouml;andjalt koondamist n&otilde;uda ei saa, koondamise otsuse saab teha ainult t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Eriolukord on k&otilde;ikidele keeruline ning otsuseid tuleb teatud juhtudel vastu v&otilde;tta kiiresti. Paneme t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele s&uuml;damele, et arvestades hetkeolukorda tuleks pooltel arutleda k&otilde;iki tekkinud k&uuml;simusi ning j&otilde;uda m&otilde;istliku ja m&otilde;lemat poolt rahuldava kokkuleppeni.</p> <p><b>TLS &sect; 37 rakendamisega seotud kohtulahendeid:</b></p> <ul> <li>Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2017.a. otsus nr 2-16-2715: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=209829743">https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=209829743</a><b></b></li> <li>Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2014.a. otsus nr 2-13-44283: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=153141394">https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=153141394</a>&nbsp;</li> </ul> <p></p> <div> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a>&nbsp;</p> <p></p> </div> <p style="display: inline !important;"><strong>Vaata ka:</strong></p> <p style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2618Jää terveks: maski ja kinnaste õige kasutamine2020-03-31<p>Isikukaitsevahendid kaitsevad nakatumisohu eest, kuid ainult siis, kui neid ka &otilde;igesti kasutatakse, kui need on &otilde;iges suuruses ja &otilde;igesti paigaldatud ning need ka &otilde;igesti eemaldatakse. Oleme selle jaoks koostanud l&uuml;hikese juhendi.</p> <p><strong>Kinnaste kasutamine</strong></p> <ol> <li>Pese k&auml;ed. <a href="https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/kuidas_pesta_kasi_0.pdf" target="_blank">Terviseameti k&auml;te pesemise juhend (pdf)</a>.</li> <li>Teosta k&auml;te desinfitseerimine enne ja p&auml;rast kinnaste kasutamist.</li> <li>Kaitsekindad pannakse ainult puhastatud ja kuivadele k&auml;tele.</li> <li>Vali &otilde;ige suurusega kindad. Vale suurusega kindad l&auml;hevad palju kergemini katki.</li> <li>Ole kinnaste k&auml;ttet&otilde;mbamisel ettevaatlik, katkit&otilde;mmatud kinnas ei kaitse sind ega teisi.</li> <li>V&otilde;imaluse korral v&auml;ldi teravaid esemeid ning ole ettevaatlik kemikaalidega, mis kahjustavad kindaid.</li> <li>Oluline on kinnaste &otilde;ige &auml;rav&otilde;tmine. Kinnaste &auml;rav&otilde;tmisel &auml;ra puuduta oma puhast nahka saastunud kindaga. Haara kinda v&auml;lispinnast ja t&otilde;mba kinnas k&auml;est &auml;ra nii, et m&auml;&auml;rdunud pool j&auml;&auml;b sissepoole (nt v&otilde;ta &uuml;he k&auml;e kindaga teise k&auml;e kinda peopesa ja randmevahelisest kinda osast s&otilde;rmedega ja t&otilde;mba kinnast k&auml;est nii, et kinnas l&auml;heks pahupidi). Torka paljas k&auml;si teisest kindasuust sisse ja v&otilde;ta &auml;ra selliselt, et kindad j&auml;&auml;vad &uuml;ksteise sisse, puhas pind v&auml;ljaspool.</li> <li>Viska kindad vastavasse j&auml;&auml;tmekogumis anumasse, mis on kontakti v&auml;ltimiseks soovitatavalt jalaga avatav.</li> <li>Desinfitseeri oma k&auml;ed.</li> </ol> <ul> <li><strong>Kaitsekindaid ei desinfitseerita ega kasutata uuesti.</strong></li> <li>Vaheta kindaid, kui kindad on kulunud, katki v&otilde;i m&auml;&auml;rdunud.</li> </ul> <p></p> <p><strong>Maski kasutamine</strong></p> <ol> <li>Teosta k&auml;te desinfitseerimine enne ja p&auml;rast kaitsemaski kasutamist.</li> <li>Aseta mask tihedalt n&auml;ole.</li> <li>Paigaldatud maski ei tohi enam puutuda ning kasutamise ajal kaelale langetada.</li> <li>Eemalda mask puudutades vaid maskikinnitusi. Kindlasti &auml;ra katsu maski sise- ja v&auml;lispinda.</li> <li>&Uuml;hekordne mask viska vastavasse pr&uuml;gikasti.</li> </ol> <ul> <li>Kui kasutatad visiiri, siis seda peaks puhastama kinnastega ja desovahendiga. Visiiri kasutamisel pane visiir puhaste k&auml;tega n&auml;o ette, peale visiiri eemaldamist pese k&auml;ed.&nbsp;&nbsp;</li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div></div> <div>Vaata ka l&uuml;hikest &otilde;ppevideot:&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/watch?v=2BqoEMtNAWk">https://www.youtube.com/watch?v=2BqoEMtNAWk</a></div> <div></div> <div> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2616Kas käsunduslepingut tohib ümber muuta töölepinguks?2020-03-31<p><b>T&ouml;&ouml;le minnes s&otilde;lmiti minuga k&auml;sundusleping. N&uuml;&uuml;d sain Maksu- ja Tolliametilt teate, et minu leping on muudetud t&ouml;&ouml;lepinguks. Kas nii v&otilde;ib teha?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektiooni vastus:</strong> Enne lepingu s&otilde;lmimist on k&otilde;ige olulisem kindlaks teha, millistele kriteeriumitele t&ouml;&ouml; vastab ja vastavalt sellele valida sobiv lepinguliik. &Uuml;ldjuhul tehakse t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;lepingu alusel ehk alludes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, kuid teenust saab osutada ka nt k&auml;sundus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu alusel. Teenuse osutamise lepinguid reguleerib v&otilde;la&otilde;igusseadus, t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi aga t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS).<b>&nbsp;</b></p> <p>TLS &sect; 1 l&otilde;iked 1 ja 2 s&auml;testavad t&ouml;&ouml;lepingu p&otilde;hikriteeriumid:</p> <ul> <li>t&ouml;&ouml; kui j&auml;rjepideva protsessi tegemine (t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja seovad end t&ouml;&ouml;lepinguga ning tekib ootus t&ouml;&ouml;taja/t&ouml;&ouml; olemasoluks pikemaks ajaks);</li> <li>t&ouml;&ouml;d tegeva isiku allutatus t&ouml;&ouml;d andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st t&ouml;&ouml;taja kohustus j&auml;rgida t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel t&ouml;&ouml;andjalt saadud korraldusi ning t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus kontrollida t&ouml;&ouml;taja kohustuste t&auml;itmist (t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab &auml;ra t&ouml;&ouml; tegemise koha, aja ja viisi);</li> <li>t&ouml;&ouml; eest perioodilise tasu maksmine (TLS &sect; 33 l&otilde;ikest 1 tulenev kohustus maksta t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt korra kuus);</li> <li>t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;andja ruumides ja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;vahendite kasutamine.&nbsp;</li> </ul> <p>Seadus &uuml;tleb ka, et t&ouml;&ouml;suhtega ei ole tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;d tegev isik on t&ouml;&ouml; tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel m&auml;&auml;ral iseseisev (TLS &sect; 1 l&otilde;ige 4).</p> <p>Tavap&auml;raselt ei saaks k&auml;sunduslepingut muuta t&ouml;&ouml;lepinguks, v&auml;lja arvatud juhul kui k&auml;sunduslepingul olid algusest peale t&ouml;&ouml;lepingu tunnused. See t&auml;hendab, et &otilde;igussuhte pooled m&otilde;istavad, et nendevahelise lepingu olemus ei ole tavap&auml;rane teenuse osutamine, vaid just alluvussuhte tunnustega t&ouml;&ouml;suhe. Seega kui algselt s&otilde;lmiti k&auml;sundusleping, ehkki see oma sisult vastab t&ouml;&ouml;lepingule (t&ouml;&ouml; tegija allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis tulekski seda k&auml;sitleda t&ouml;&ouml;lepinguna. Sellisel juhul tuleks pooltel s&otilde;lmida kokkulepe, et tegemist on algusest peale t&ouml;&ouml;lepinguga ning seej&auml;rel peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat teavitama v&auml;hemalt TLS &sect; 5 l&otilde;ikes 1 nimetatud andmetest (nt t&ouml;&ouml;tasu, t&ouml;&ouml; tegemise koht, t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne). Lisaks on t&ouml;&ouml;andjal kohustus teha ka vastav kanne Maksu- ja Tolliameti t&ouml;&ouml;tamise registrisse.&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt lepingute eristamisest loe siit: <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/tooleping-ja-tunnused">https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/tooleping-ja-tunnused</a>. &nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2615Mida teha, kui riskigrupis töötaja ei soovi tööle tulla?2020-03-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab 76-aastane t&ouml;&ouml;line. Oma vanuse t&otilde;ttu kuulub ta koroonaviirusesse haigestumise riskigruppi. Haiguslehte ta ei saanud sellel p&otilde;hjusel avada, kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga v&otilde;ttis viis p&auml;eva puhkust. N&uuml;&uuml;d on aeg t&ouml;&ouml;le tulla, juht pakub talle t&ouml;&ouml;d, kuid ta keeldub seoses riskigrupis olemisega. Kuidas peaks juht k&auml;ituma, sest t&ouml;&ouml;d on meil talle anda?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Peale puhkuse l&otilde;ppemist j&auml;tkab t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. Kui t&ouml;&ouml;taja ei saa v&otilde;i ei soovi oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid edasi t&auml;ita (n&auml;iteks seet&otilde;ttu, et kuulub viiruse riskir&uuml;hma), siis peab tal t&ouml;&ouml;st keeldumiseks olema alus.&nbsp;</p> <p>Soovitame esmalt t&ouml;&ouml;tajaga suhelda ja arutada, millist lahendust ta ise olukorrale n&auml;eb, sest peale puhkust mitte t&ouml;&ouml;le tulemine on tema otsus. V&otilde;imalik on n&auml;iteks poolte kokkuleppel kasutada palgata puhkust. Kui pooled seda ei soovi, siis on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda. Olukorra lahenemise j&auml;rel saab uuesti alustada l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimiseks. Kindlasti tuleb t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi arutada, millised kaitsemeetmed on t&ouml;&ouml;taja ohutuse tagamiseks tarvitusele v&otilde;etud. Seej&auml;rel saab t&ouml;&ouml;taja hinnata, kas need on tema arvates piisavad v&otilde;i saaks t&ouml;&ouml;andja veel midagi t&auml;iendavat ette v&otilde;tta.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja mure on k&uuml;ll m&otilde;istetav, ent ta ei saa t&ouml;&ouml;st keelduda ainult seet&otilde;ttu, et ta kuulub viiruse riskir&uuml;hma ning ei julge t&ouml;&ouml;le tulla. T&ouml;&ouml;taja kohustus on t&ouml;&ouml;le asuda, kui t&ouml;&ouml;andja on v&otilde;tnud kasutusele t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks vajalikud meetmed - eelk&otilde;ige need, mida on soovitanud Terviseamet &ndash; ning teinud vajadusel muutused t&ouml;&ouml;s v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduses.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2612Töövaidluskomisjoni istungid aprillis2020-03-30<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon otsib v&otilde;imalusi, kuidas aprillis t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid j&auml;tkuda saaksid nii, et j&auml;rgitud oleks kehtestatud n&otilde;udeid ning istungil osalejate tervise ohutus oleks tagatud. Testitakse ka v&otilde;imalusi, kas istungeid oleks v&otilde;imalik l&auml;bi viia videosilla vahendusel.</strong></p> <p class="bodytext">Aprillis toimuvad t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid juhul, kui seda saab turvaliselt l&auml;bi viia. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon annab k&otilde;igile osapooltele teada, kas istung toimub v&otilde;i l&uuml;katakse see edasi.&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2610Töötasu vähendamine ja selle ajakava2020-03-27<p><b>T&ouml;&ouml;andja teatas t&auml;na 27. m&auml;rtsil 2020, et rakendab alates 8. aprillist t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist. Kas tal on selleks &otilde;igus ja mis ma tegema pean, kui ma n&otilde;us ei ole?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastus: </b>T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 37 lg 1 v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest peab t&ouml;&ouml;andja ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva (TLS &sect; 37 lg 4). Etteteatamise aega tuleb hakata lugema j&auml;rgmisest p&auml;evast, see t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;andja esitas teatise t&auml;na, 27. m&auml;rtsil, siis etteteatamise aega tuleb hakata lugema j&auml;rgmisest p&auml;evast ehk alates 28. m&auml;rtsist. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest tuleb ette teatada <span style="text-decoration: underline;">v&auml;hemalt</span> 14 kalendrip&auml;eva, siis k&otilde;ige varem saab v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu hakata kehtima alates 11. aprillist, sest t&ouml;&ouml;tajatele peab j&auml;&auml;ma nii kaasar&auml;&auml;kimise ehk oma arvamuse esitamise kui ka t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise v&otilde;imalus enne kui t&ouml;&ouml;mahtu ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendama hakatakse. Ehk siis teatise ja v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamise vahele peab j&auml;&auml;ma 14 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andja ei saa seaduses nimetatud 14 kalendrip&auml;eva l&uuml;hendada, isegi mitte kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga.&nbsp;</p> <p>Kui t&auml;na sai t&ouml;&ouml;taja teatise, siis t&ouml;&ouml;tajal on n&uuml;&uuml;d seitse kalendrip&auml;eva aega esitada oma arvamusi ning otsustada, kas ta n&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega ei n&otilde;ustu, esitab ta t&ouml;&ouml;andjale TLS &sect; 37 lg 5 alusel &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ning teatab t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisest ette 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;leping peab l&otilde;ppema enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist ehk antud n&auml;ite puhul hiljemalt 10. aprillil.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt:</p> <ul> <li>27. m&auml;rtsil esitati t&ouml;&ouml;tajatele teade, et t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus v&auml;heneb alates 8. aprillist ehk t&ouml;&ouml;andja rikkus seadusega etten&auml;htud etteteatamise aega.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on alates t&auml;nasest aega 7 kalendrip&auml;eva t&ouml;&ouml;andjaga konsulteerida ehk avaldada oma arvamusi ning esitada oma ettepanekuid. Kuna t&ouml;&ouml;taja on teadlik, et t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva, &uuml;tleb ta seda ka t&ouml;&ouml;andjale (soovitavalt e-kirjaga). Ettepanekuid t&ouml;&ouml; korraldamiseks saab t&ouml;&ouml;taja esitada t&ouml;&ouml;andjale kuni 3. aprillini.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja konsulteerimise tulemusena oma teatises esitatud infot ei muuda ehk sisulisest j&auml;&auml;b oma otsuse juurde, et t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus v&auml;heneb alates 8. aprillist.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on n&uuml;&uuml;d valida, kas ta n&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte.</li> <li> <ul> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega <span style="text-decoration: underline;">n&otilde;ustub</span>, siis l&auml;htub ta sellest, et v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus hakkab kehtima alates 11. aprillist. Kuni 10. aprillini peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda (hiljem ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu kaudu) selliselt nagu on tema t&ouml;&ouml;lepingus kirjas v&otilde;i kui sel perioodil t&ouml;&ouml;andja enam t&auml;iskoormusega t&ouml;&ouml;tamist ei v&otilde;imalda, siis saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda puuduj&auml;&auml;va osa eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 35 alusel.</li> <li>Alates 11. aprillist, kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkab t&ouml;&ouml;suhet, siis maksab t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja <span style="text-decoration: underline;">ei n&otilde;ustu</span> t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, esitab ta t&ouml;&ouml;andjale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse viidates TLS &sect; 37 lg-le 5 ehk t&ouml;&ouml;taja ei ole n&otilde;us t&ouml;&ouml;andja otsusega t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisest teatab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale ette v&auml;hemalt 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva.</li> <li>T&ouml;&ouml;leping peab antud juhul l&otilde;ppema hiljemalt 10. aprillil, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise avalduse k&auml;tte saama hiljemalt 5. aprillil (antud juhul soovitav on esitada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavaldus 3. aprillil, kuna 5. aprill on n&auml;dalavahetusel). T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel makstakse lisaks tavap&auml;rasele l&otilde;pparvele (s.o v&auml;lja teenitud t&ouml;&ouml;tasu ja aegumata ning kasutamata puhkuseh&uuml;vitis) &uuml;he kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 100 lg 1 alusel ning kui t&ouml;&ouml;staaži on v&auml;hemalt 5 aastat, taotleb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tukassast TLS &sect; 100 lg 2 alusel t&auml;iendavat h&uuml;vitist, mille T&ouml;&ouml;tukassa maksab v&auml;lja otse t&ouml;&ouml;tajale.</li> </ul> </li> <ul> <li></li> </ul> </ul> <p><strong>Soovitame tutvuda ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni koostatud teabelehega:&nbsp;</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/ru/Novosti/2607" target="_blank">vene</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a>&nbsp;keeles.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).&nbsp;</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2608Kuidas peame töötajatele teada andma, et peame töötasu alandama?2020-03-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte k&auml;ive on klientide nappuse t&otilde;ttu viimaste n&auml;dalatega drastiliselt v&auml;henenud. Oleme otsustanud rakendada t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 t&ouml;&ouml;tasu alandamise v&otilde;imalust esialgu &uuml;heks kuuks. Kas peame selle kohta s&otilde;lmima t&ouml;&ouml;tajatega t&ouml;&ouml;lepingu lisad v&otilde;i piisab, kui saadame teate e-kirjaga? Mis selles lisas v&otilde;i kirjas kindlasti kirjas peab olema?</b></p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon vastus:</strong> T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt v&auml;hendada t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. See on t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolne otsus, mis ei eelda t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepet ega t&ouml;&ouml;lepingu lisa vormistamist.</p> <p>TLS &sect; 37 lg 4 viitab t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikule v&otilde;i tema puudumisel k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele info edastamisel ning nendega konsulteerimisel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadusele. Selle seaduse 5. peat&uuml;ki alusel ja &sect; 21 lg 1 kohaselt annab t&ouml;&ouml;andja teavet kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja esitada t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise teatise e-kirja teel, kuid peab veenduma, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i usaldusisik selle k&auml;tte saab (nt k&uuml;sib kinnitust e-kirja k&auml;ttesaamise kohta). Vaidluse korral peab t&ouml;&ouml;andja suutma t&otilde;endada millal ja mil viisil on teade t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i usaldusisikule k&auml;tte toimetatud.</p> <p>Seega tuleb t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;i usaldusisikule saata v&auml;hemalt e-kiri, kus oleks kirjas:</p> <ol start="1"> <li>Miks t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine aset leiab ehk n&auml;iteks kirjeldus, kuidas on COVID-19 viirus juba ettev&otilde;tte k&auml;ivet, tellimusi, klientide arvu jmt. m&otilde;jutanud ning kuidas see t&auml;pselt on viinud selleni, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu tuleb v&auml;hendada?</li> <li>Mis ajavahemikus t&ouml;&ouml;andja rakendab TLS &sect; 37 alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist?</li> <li>Kui palju t&ouml;&ouml;maht ja t&ouml;&ouml;tasu langeb? Kui t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendab k&otilde;igil v&otilde;rdselt, n&auml;iteks 40% t&ouml;&ouml;aega ja t&ouml;&ouml;mahtu, tuleks seegi v&auml;lja tuua. Kui aga t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendab t&ouml;&ouml;aega ja t&ouml;&ouml;mahtu iga t&ouml;&ouml;taja tegelike panustamise v&otilde;imalusi arvestades, siis tuleb saata individuaalsed teated igale t&ouml;&ouml;tajale, kus on kirjas, millises mahus just tema osas v&auml;hendamine toimub, et tal oleks v&otilde;imalik m&otilde;elda, kas see on talle vastuv&otilde;etav v&otilde;i mitte.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja selgitab, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest v&otilde;rdeliselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega.</li> <li>Teates kutsub t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid olukorra osas ning v&otilde;imalike alternatiivsete lahenduste leidmiseks kaasa r&auml;&auml;kima. Usaldusisik v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja, kes on teate saanud ja soovib oma arvamust avaldada, peab andma oma arvamuse seitsme kalendrip&auml;eva jooksul arvates t&ouml;&ouml;andja teate saamisest.</li> <li>Teates antakse t&ouml;&ouml;tajale selgelt teada, et juhul, kui ta ei ole t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega n&otilde;us, siis on tal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda TLS &sect; 37 lg 5 alusel. T&ouml;&ouml;taja peab teatama t&ouml;&ouml;andjale oma otsusest ette viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne seda, kui t&ouml;&ouml;andja poolt kehtestatav t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kehtima hakkab. T&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel, lisaks n-&ouml; l&otilde;pparvele ehk v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasule ja aegumata ning kasutamata j&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkuse h&uuml;vitisele, ka &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses TLS &sect; 100 l&otilde;ike 1 alusel koondamish&uuml;vitist. Lisaks kohaldub siinkohal &otilde;igus saada T&ouml;&ouml;tukassalt t&auml;iendavat koondamish&uuml;vitist, kui t&ouml;&ouml;taja viimane t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hemalt viis aastat. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les seet&otilde;ttu, et ta ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, on tal &otilde;igus taotleda t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ning t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel T&ouml;&ouml;tukassast ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, t&auml;psemalt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis</a>.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teates m&auml;&auml;rata ka konkreetse t&auml;htaja, mis ajaks t&ouml;&ouml;tajad peavad oma otsusest, kas nad n&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&otilde;i mitte, ja kellele (mis aadressil) teada andma.</li> </ol> <p>Vaata lisaks ka TLS &sect; 37 rakendamise pikemat selgitust <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567/toomahu-vahenemine-ja-koondamine">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567/toomahu-vahenemine-ja-koondamine</a>.&nbsp;</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infograafik t&ouml;&ouml;tasu erakorralise v&auml;hendamise kohta:</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v&auml;hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v&auml;hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF</a></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2558Palume kannatlikkust nõustamisliinile helistamisel2020-03-26<p>Seoses eriolukorra v&auml;ljakuulutamisega Eesti Vabariigis, ei toimu alates 16. m&auml;rtsist n&otilde;ustamisjuristide vastuv&otilde;ttusid.</p> <p>K&otilde;nede arv T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile 640 6000 on h&uuml;ppeliselt kasvanud. Palume teie m&otilde;istvat suhtumist, kui peate j&auml;rjekorras ootama v&otilde;i uuesti helistama. Praegu on inimestel m&otilde;istetavalt rohkelt k&uuml;simusi ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamine aega v&otilde;tta. V&otilde;ite meile oma murega ka kirjutada <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>, vastame esimesel v&otilde;imalusel!</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="/redirect/4131">Soovitame tutvuda ka Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Tooinspektsiooni-tasuta-noustamisteenus" target="_blank">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenusest.</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2605Hea töökeskkond ja töösuhted koroonaviiruse leviku ajal2020-03-24<p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud infograafikud t&ouml;&ouml;keskkonnast ja t&ouml;&ouml;suhetest koroonaviiruse leviku ajal. Vaata, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda koroonaviiruse leviku ajal turvalisemaks. Paljud ettev&otilde;tted on praegu majanduslikes raskustes. Siit leiavad n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad selle kohta, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;suhetes</p> <p>T&auml;issuuruses pildi kuvamiseks kl&otilde;psa pisipildil. Pildi all on ka PDF fail v&auml;ljaprintimiseks.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf (136 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;andjale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf (138 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;tajale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf (125 KiB)">Hoia t&ouml;&ouml;keskkond puhas! (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-tasu_v%C3%A4hendamine_EST.jpg" /></a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/tasu_v%C3%A4hendamine_EST.pdf" title="tasu_v&auml;hendamine_EST.pdf (143 KiB)" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka <a href="https://www.tooelu.ee/ru/Novosti/2607" target="_blank">vene</a> ja <a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a> keeles.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p><strong><br /></strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2594Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse mõjul raskustesse sattunud tööandjate ja töötajate toetamise meetme2020-03-20<p><b>Valitsus kiitis heaks toetusmeetme t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele, millega leevendada koroonaviiruse m&otilde;jude piirangutest tingitud majandusraskusi.&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Pean &otilde;igeks, et raskel ajal tuleb riik t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele appi ning h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajatele 70 protsenti viimase 12 kuu keskmisest brutopalgast aidates sellega surutise alla sattunud t&ouml;&ouml;andjatel s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;kohti ning v&auml;ltida koondamisi. Samuti toetame seel&auml;bi ettev&otilde;tete majandustegevuse j&auml;tkumist. Vajadusel kaalub T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ka toetusmeetme t&auml;iendamist ning uute meetmete rakendamist,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimees ja sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>Kava kohaselt h&uuml;vitab T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tajale 70% m&ouml;&ouml;dunud 12 kuu keskmisest t&ouml;&ouml;tasust aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Samuti panustavad t&ouml;&ouml;andjad, kes maksavad v&auml;hemalt 150 eurot. Sotsiaalmaksu ja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse tasuvad oma osalt ise nii T&ouml;&ouml;tukassa kui t&ouml;&ouml;andjad. V&otilde;imaluse korral v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;andjad j&auml;tkata&nbsp;senise t&ouml;&ouml;tasu maksmist.&nbsp;</p> <p>H&uuml;vitist saavad taotleda k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad s&otilde;ltumata ettev&otilde;tte suurusest, kes vastavad kahele kvalifitseerimistingimusele kolmest:&nbsp; t&ouml;&ouml;andja k&auml;ive v&otilde;i tulud on viiruse m&otilde;jul langenud v&auml;hemalt 30% v&otilde;rreldes eelmise aasta sama perioodiga; t&ouml;&ouml;andjal pole t&ouml;&ouml;d anda v&auml;hemalt 30% t&ouml;&ouml;tajatest v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja on pidanud 30% t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;hendama&nbsp;palka v&auml;hemalt 30%. H&uuml;vitist makstakse ainult nende t&ouml;&ouml;tajate eest, kellele t&ouml;&ouml;andjal pole t&ouml;&ouml;d anda v&otilde;i kelle t&ouml;&ouml;tasu on juba t&ouml;&ouml;koormuse languse t&otilde;ttu v&auml;hendatud.&nbsp;</p> <p>Tegemist on ajutise meetmega, mis kestab m&auml;rtsist maini, ja t&ouml;&ouml;andja saab kasutada sellest perioodist kahte kuud, kuna t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;ivad raskustesse sattuda erinevatel aegadel. See meede on osa valitsuse majandusmeetmete paketist, millega soovime aidata t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid.&nbsp;</p> <p>Toetusmeede j&otilde;ustub tagasiulatuvalt 1. m&auml;rtsist 2020. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitiste meetme maksumus on 250 miljonit eurot.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2592Kas tööandja saab desinfitseerimist kohustada?2020-03-20<p><strong>Meie poole p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;taja, keda t&ouml;&ouml;andja palus m&otilde;ned korrad p&auml;evas desinfitseeriva vahendiga puhastada ukselinke ja muid enimkatsutavaid kohti. T&ouml;&ouml;taja k&uuml;sis, kas ta peab lisa&uuml;lesannet t&auml;itma ja kas t&ouml;&ouml;andja peab selle eest lisatasu maksma.</strong><br /><br />Head t&ouml;&ouml;keskkonda saavad luua vaid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja &uuml;heskoos. Praeguses erikolukorras on koost&ouml;&ouml; eriti oluline. Selleks, et saaksime v&otilde;imalikult ruttu tavap&auml;rase elu- ja t&ouml;&ouml;korralduse juurde naasta, tuleb k&otilde;igil anda oma panus. Muidugi tuleb seda teha ohutult. T&ouml;&ouml;taja ei pea tegema t&ouml;&ouml;d, mis tema tervise ohtu seab. Kui t&ouml;&ouml;tajale on mingi t&ouml;&ouml; tegemine tervise t&otilde;ttu vastun&auml;idustatud, tuleb sellest t&ouml;&ouml;andjat teavitada ning t&ouml;&ouml;andja peab seda arvestama. Kuid lihtne koristust&ouml;&ouml; (pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga) isikukaitsevahendeid kasutades ei tohiks t&ouml;&ouml;tajatele olla liiga keeruline ega koormav. Seda enam, kui seda tehakse t&ouml;&ouml;ajal st t&ouml;&ouml;andja tasub ka selle t&ouml;&ouml; tegemise eest. See on pealegi ka t&ouml;&ouml;taja enda huvides. Mida puhtamad on pinnad, seda v&auml;hem on viirusel v&otilde;imalus ellu j&auml;&auml;da ja meile kahju teha.<br /><br />Kui tunnete, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole p&ouml;&ouml;rduda ning paluda t&auml;iendavalt selgitada. Samuti andke t&ouml;&ouml;andjale teada, kui te tunnete, et meetmed (nt kummikinnaste kasutamine) ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks. Ehk&ndash; kui midagi j&auml;&auml;b arusaamatuks, k&uuml;si.</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2591Soomes töötavad töötajad2020-03-20<p><strong><span>T&ouml;&ouml;tan Soomes, t&ouml;&ouml;andja on Eesti ettev&otilde;te. Viibin hetkel puhkusel, kuid lugesin uudistest, et esmasp&auml;evast enam Soome t&ouml;&ouml;le tagasi ei saa. Mida teha?</span></strong><span><o:p></o:p></span></p> <p><b><span>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</span></b><span> Alates 22. m&auml;rtsist </span><span>saavad Soome riiki siseneda vaid Soome kodanikud ja need, kellel on Soomes registreeritud elamis&otilde;igus ning riiki sisenedes rakendub 14-p&auml;eva isolatsioonin&otilde;ue</span><b><span>. <o:p></o:p></span></b></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja ei kuulu eelpool nimetatud isikute hulka, siis tuleb enne p&uuml;hap&auml;eva &auml;ra otsustada ja t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida, kas t&ouml;&ouml;tajad l&auml;hevad selle n&auml;dala jooksul Soome ning saavad seal tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tada v&otilde;i mitte. Praegusel hetkel on v&auml;ga oluline, et t&ouml;&ouml;tajad, kes tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tavad Soomes, m&otilde;tleksid hoolega l&auml;bi k&otilde;ik v&otilde;imalused, arutaksid need l&auml;bi t&ouml;&ouml;andjaga ning v&otilde;taksid vastu otsuse, mis on hetkeolukorda arvestades m&otilde;istlik&nbsp; ja vajalik.&nbsp; <o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja on hetkel puhkusel, kuid sooviks t&ouml;&ouml;le naasta, tuleks t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida, et puhkus katkestatakse. Sellisel juhul on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tajal kohustus t&auml;ita t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja peab veel sel n&auml;dalal minema Soome ning t&otilde;en&auml;oliselt tuleb muuta ka t&ouml;&ouml;ajakava. T&ouml;&ouml;ajakava muutmine k&auml;ib poolte kokkuleppel.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja enne p&uuml;hap&auml;eva Soome riiki ei sisene, peavad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saama kokkuleppele, kuidas olukord &otilde;iguslikult lahendada. Paljuski s&otilde;ltub see ka sellest, kelle otsus Soome mitte minna oli &ndash; kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja. Kui otsuse langetas t&ouml;&ouml;andja ehk p&otilde;him&otilde;tteliselt ei anna t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d, siis peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 35 kohaselt maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu. Samas v&otilde;ivad pooled leppida kokku ka p&otilde;hipuhkuse v&otilde;i tasustamata puhkuse kasutamises. Oluline on meelde tuletada, et puhkuse ajakava muutmine ja tasustamata puhkuse kasutamiseks on vaja kokkulepet. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi puhkust katkestada v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik sel n&auml;dalal Soome ehk t&ouml;&ouml;kohale minna, siis on see &uuml;ksnes kokkuleppe k&uuml;simus. Esmalt tuleks l&auml;htuda sellest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemine on takistatud temast mittetuleneval p&otilde;hjusel. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja ei ole tekitanud ise olukorda, kus tal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le minna. Sellisel juhul tuleb l&auml;htuda TLS &sect;-st 38, mille kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma m&otilde;istliku aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha temast mitteoleneval p&otilde;hjusel. Milline on antud juhul m&otilde;istlik aeg, peavad pooled ise hindama, kuid kindlasti ei ole &otilde;igustatud t&ouml;&ouml;tasu maksmine terve aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei tee. J&auml;llegi on pooled vabad otsustama puhkuse (sh tasustamata puhkuse) kasutamises. <o:p></o:p></span></p> <p><span>T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama hetkel toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Juhin t&auml;helepanu asjaolule, et T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&auml;devuses on selgitada &uuml;ksnes Eestis kehtivat t&ouml;&ouml;&otilde;igust. Seega l&auml;htutakse antud selgituses sellest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingule kohaldub Eesti &otilde;igus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud otse Soome ettev&otilde;ttega ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingule kohaldub Soome &otilde;igus, tuleb p&ouml;&ouml;rduda Soome vastava instantsi poole. Kontaktid leiab siit: </span><a href="https://www.tyosuojelu.fi/web/en/about-us/contact">https://www.tyosuojelu.fi/web/en/about-us/contact</a>. <span><o:p></o:p></span></p> <p><span>V&auml;lisministeeriumi info pendelr&auml;nde kohta: </span><a href="https://vm.ee/et/uudised/oluline-reisiinfo-soome-ametivoimudelt-eestlaste-pendelranne-loppeb-puhapaevast">https://vm.ee/et/uudised/oluline-reisiinfo-soome-ametivoimudelt-eestlaste-pendelranne-loppeb-puhapaevast</a>.</p> <h2>Sotsiaalministeeriumile esitatud k&uuml;simused ning nende vastused.</h2> <p><em>K&uuml;simustele vastab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar, va &uuml;ks k&uuml;simus, millele vastab Agne Nettan-Sepp&nbsp;</em></p> <p><b>Mul oleks teile paar k&uuml;simust seoses Soome otsusega keelata pendelr&auml;nne - teema, mis veel 24 h varem tundus olevat lahenduse saanud, kuid siis j&auml;rsku selline uudis.</b></p> <p><b>Soomes k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l ju teadup&auml;rast tuhanded, kui mitte k&uuml;mned tuhanded eestlased.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuidas te hindate, paljud eestlased t&auml;nu sellele t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;vad?</b>&nbsp;</p> <p>Statistikaameti t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel oli 2019. aastal pendelr&auml;ndajaid (elukoht Eestis, t&ouml;&ouml;koht v&auml;lismaal) ca 15&nbsp;400. Enamus neist k&auml;is Soomes t&ouml;&ouml;l. Kui paljud piiride sulgemise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;vad, s&otilde;ltub sellest, kui paljud eelistavad j&auml;&auml;da Soome ning kui paljud naasta Eestisse. Samuti s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;tamine sellest, kuiv&otilde;rd kiirest on v&otilde;imalik leida uus t&ouml;&ouml;koht.&nbsp;</p> <p><b>Kas nad kvalifitseeruvad selle alla, et saada Eesti poolt lubatud palgakompensatsiooni?</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa meetme rakendamiseks ja h&uuml;vitise saamiseks 70% ulatuses palgast peavad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tama Eestis registreeritud t&ouml;&ouml;andja juures ja neile peab kohalduma Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus.&nbsp;</p> <p><b>Kuhu nad peaks p&ouml;&ouml;rduma - kas t&ouml;&ouml;tukassa tegeleb kodanikega, kes on v&otilde;&otilde;rriigis t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;nud?&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p><em>Vastab Sotsiaalministeeriumi EL ja piiri&uuml;lese koost&ouml;&ouml; osakonnajuhataja aset&auml;itja piiri&uuml;lese sotsiaalkindlustuse valdkonnas Agne Nettan-Sepp:</em>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitisi tuleb &uuml;ldiselt taotleda riigis, kus inimene viimati t&ouml;&ouml;tas. Erandid on tehtud neile, kelle tegelik elukoht on t&ouml;&ouml;kohariigist erinev riik, t&auml;psemalt piiriala- ja piiri&uuml;lestele t&ouml;&ouml;tajatele. Piiri&uuml;lene t&ouml;&ouml;taja on inimene, kes t&ouml;&ouml;tab iga p&auml;ev teises liikmesriigis, n&auml;iteks Soomes, ja naaseb koju harvemini kui kord n&auml;dalas. Piiri&uuml;lesteks t&ouml;&ouml;tajateks v&otilde;ivad olla n&auml;iteks meditsiini- v&otilde;i ehitusel t&ouml;&ouml;tajad. Nende elukohaks loetakse Euroopa Liidu reeglite m&otilde;istes Eestit juhtudel, kui nende isikute tegevuste huvikese, n&auml;iteks perekond, paikneb ennek&otilde;ike siin. Piirialat&ouml;&ouml;tajaks v&otilde;ib aga pidada inimest, kes elab Valgas, kuid k&auml;ib iga p&auml;ev t&ouml;&ouml;l L&auml;tis Valkas (tuleb p&ouml;&ouml;rduda elukohariigi asutusse, antud n&auml;itel Eestis T&ouml;&ouml;tukassasse).&nbsp;</p> <p>Piiri&uuml;lestele t&ouml;&ouml;tajatele on t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel ja t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitise taotlemisel antud valikuv&otilde;imalus, kas teha seda viimases t&ouml;&ouml;kohariigis v&otilde;i elukohariigis. Seega eelpool toodud n&auml;ite puhul v&otilde;ib inimene valida, kas ta v&otilde;tab end t&ouml;&ouml;tuna arvele Eestis v&otilde;i Soomes. Kui inimene taotleb h&uuml;vitise Soomest, siis on v&otilde;imalik, et KELA maksab toetust piiri&uuml;leselt Eestisse (samuti tuleks sealt sel juhul k&uuml;sida ka ravikindlustuse kohta).</p> <p>Eestis taotlemisel saab t&auml;psemat infot h&uuml;vitise suuruse arvutamise jms kohta T&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt -&gt; <a href="https://www.tootukassa.ee/content/euroopa-liit-ja-tootuskindlustus">https://www.tootukassa.ee/content/euroopa-liit-ja-tootuskindlustus#</a></p> <p>Eestis on t&ouml;&ouml;tud ravikindlustatud.&nbsp;</p> <p><b>Teie hinnangul: kui suur sotsiaalne mure siit Eesti jaoks kasvab, arvestades just, et paljud Soomes t&ouml;&ouml;lk&auml;ijad on p&auml;rit maapiirkonnast?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Seda on praegu keeruline hinnata, kuna puudub teadmine, kui kaua on kehtestatud eriolukorra t&otilde;ttu p&auml;rsitud t&ouml;&ouml;tamine. K&uuml;ll aga on praeguses olukorras loodud v&otilde;imalusi ajutiste t&ouml;&ouml;de tegemiseks ning selleks on T&ouml;&ouml;tukassa loonud vastava t&ouml;&ouml;vahendusportaali: <a href="https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/">https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/</a></p> <p>Samuti on kriisi h&auml;katonil valminud lahendus: <a href="https://shareforceone.ee/">https://shareforceone.ee/</a>&nbsp;</p> <p><b>Mida te soovitate: pigem j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajatel Soome kui tulla tagasi ja t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misega riskeerida, kuid see ilmselt t&auml;hendaks mitmekuist eemalolekut peredest jne.</b>&nbsp;</p> <p>Seda riski peab iga t&ouml;&ouml;taja ise hindama.</p> <p></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2590Soovitusi kodukontoris töötajatele2020-03-20<p>Paljudel on k&auml;es kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise viies p&auml;ev, t&auml;nane postitus ongi m&otilde;eldud v&auml;rskematele kodukontorlastele.<br /><br />M&otilde;ned p&otilde;hit&otilde;ed on universaalsed nii uutele tulijatele kui vanadele olijatele m&auml;lu v&auml;rskenduseks.<br /><br />Eriolukord ja &uuml;leskutse &bdquo;p&uuml;si kodus!&ldquo; on kaasa toonud palju muutusi inimeste tavap&auml;rases t&ouml;&ouml;s, erinevates t&ouml;&ouml;olukordades ning selle t&otilde;ttu on muutunud ka nende t&ouml;&ouml;maht &ndash; m&otilde;nedel see v&auml;henes, m&otilde;nedel aga suurenes oluliselt.<br /><br />&Uuml;hest n&otilde;u on v&auml;ga raske anda, kuid p&uuml;&uuml;ame m&otilde;ned p&otilde;hipunktid kirja panna.</p> <ul> <li>Sea oma t&ouml;&ouml;koht v&otilde;imalikult mugavaks, aga seejuures arvesta, et enamasti istuksid &otilde;iges asendis. Pole midagi hullu, kui l&uuml;hiajaliselt teha t&ouml;&ouml;d diivanil pikutades, kuid p&otilde;hiline t&ouml;&ouml;koht peaks olema ikkagi laua taga istudes, nagu tavaline kontorit&ouml;&ouml; koht on</li> <li>J&auml;rgi rutiini, isegi kui see on natuke teistsugune. Tee omale p&auml;evaplaan</li> <li>Pea pause &ndash; nii l&uuml;hiajalisi pause kui ka l&otilde;unapausi. &Auml;ra s&ouml;&ouml; l&otilde;unat arvuti ees, teise k&auml;ega kirja kirjutades. Tee s&otilde;prade/kolleegidega virtuaalne kohvipaus. Kui aeg v&auml;hegi v&otilde;imaldab, mine l&otilde;unapausi ajal ka jalutama -, v&auml;ike tiir &otilde;ues teeb meele reipamaks</li> <li>Suhtle kolleegidega &ndash; kirjuta ja r&auml;&auml;gi Skypes, helista, pidage regulaarseid n&otilde;upidamisi. &Auml;ra j&auml;&auml; &uuml;ksi!</li> <li>Kui enesetunne kehv, &auml;ra p&uuml;&uuml;a kangelaslikult n&ouml; t&ouml;&ouml;l olla. Kui oled haige, siis ole haige.</li> </ul> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/Kui tervislik on sinu kodukontor.pdf" title="Kui tervislik on sinu kodukontor.pdf (289 KiB)" target="_blank">Vaata ja Tervisearengu Instituudi soovitusi.</a></p> <p>Tervist ja j&otilde;udu!</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2587Kas töötajal on õigus välislähetusest keelduda?2020-03-19<p><b>T&ouml;&ouml;tan autojuhina. T&ouml;&ouml;andja saadab mind v&auml;lisl&auml;hetusse (Itaaliasse). Arvestades praeguseid uudiseid ei soovi ma v&auml;lisriiki minna. Kas mul on &otilde;igus sellest keelduda?</b>&nbsp;</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetamist v&auml;lisriiki on t&ouml;&ouml;andja kohustus vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) &sect; 13 lg 1 p-le 5 korraldada uus t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s v&auml;lisl&auml;hetuste puhuks (kui see on t&ouml;&ouml;tajate jaoks sagedane tegevus) ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandama meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks.&nbsp;</p> <p>Antud olukorras tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;htuda ka TTOS &sect; 12&sup1; alusel m&auml;rgitud ennetustegevusest. T&ouml;&ouml;andja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; k&otilde;ikides etappides ning t&ouml;&ouml;taja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab rakendama meetmeid j&auml;rgmiste &uuml;ldiste ennetusp&otilde;him&otilde;tete alusel:</p> <ol> <li>riskide tekkimise v&auml;ltimine - st on v&auml;lditud ka riskiohtlikku piirkonda l&auml;hetamine;</li> <li>v&auml;ltimatute riskide hindamine - st t&ouml;&ouml;andja hindab, kas l&auml;hetus on v&auml;ltimatult vajalik v&otilde;i arvestades situatsiooni t&uuml;histab l&auml;hetuskorralduse;</li> <li>riskide k&otilde;rvaldamine nende tekkekohas v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, nende v&auml;hendamine vastuv&otilde;etava tasemeni - st t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tab esitatud l&auml;hetuskorralduse tagasi.&nbsp;</li> </ol> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ei tee eeltoodud tegevusi, siis peab ta arvestama v&otilde;imalusega, et kui t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetusest naastes nakatub koroonaviirusest p&otilde;hjustatud haigusesse, on tegemist kutsehaigusega vastavalt Sotsiaalministri 09.05.2005 m&auml;&auml;ruse nr 66 "Kutsehaiguste loetelu" &sect; 3 lg-le 7.&nbsp;</p> <p>TTOS &sect; 14 lg 5 alusel on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st (antud juhul l&auml;hetusse s&otilde;itmisest) v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid, teatades sellest viivitamata t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes kaasneb praegusel hetkel reisimisega k&otilde;rgendatud oht viirusega kokku puutuda. Kui v&auml;lisl&auml;hetus on t&ouml;&ouml;tajate jaoks sagedane tegevus, siis peaks t&ouml;&ouml;andja korraldama v&auml;lisl&auml;hetuste puhuks uue t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandama meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks, kavandama ja rakendama meetmeid t&ouml;&ouml;tajate terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ning t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda l&auml;hetusse s&otilde;itmisest, kui see on ohtlik tema tervisele. L&auml;hetusse saatmisel soovitame l&auml;bi r&auml;&auml;kida, millised (t&auml;iendavad) ohutusmeetmed on t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja tervise kaitsmiseks kasutusele v&otilde;tnud (n&auml;iteks v&auml;ltida kontakte kaupade laadimisel ja dokumentide &uuml;leandmisel/vastuv&otilde;tmisel, isikukaitsevahendite kasutamine (tanklates)).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2581Kuidas käituda, kui töötaja kutsutakse kaitseliitlasena riigis kehtestatud eriolukorras riigile appi ehk mis saab töösuhtest?2020-03-19<p><strong>Kuidas k&auml;ituda, kui t&ouml;&ouml;taja kutsutakse kaitseliitlasena riigis kehtestatud eriolukorras riigile appi ehk mis saab t&ouml;&ouml;suhtest?&nbsp;</strong></p> <p><b>Vastab Kristel K&auml;ngsepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist: </b>Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil &otilde;igus kaasata 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus s&otilde;jav&auml;elise auastmega rahuaja ametikohal olevat tegevv&auml;elast riigi piiri kaitseks. T&ouml;&ouml;kohustuste mitte t&auml;itmine ehk t&ouml;&ouml;lt eemalolek on v&otilde;imalik poolte kokkuleppel.&nbsp;</p> <p>Alternatiivsed v&otilde;imalused:</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaldatakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 38 kohaselt vaba aega eelpool nimetatud kohustuse t&auml;itmiseks. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saavutavad kokkuleppe, et t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;lt vabaks kokkulepitud ajaks ning t&ouml;&ouml;tasu s&auml;ilitatakse.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja saavutada kokkuleppe, mille kohaselt t&ouml;&ouml;taja saab minna tasustamata puhkusele. R&otilde;hutame, et tasustamata puhkust antakse &uuml;ksnes poolte kokkuleppel (TLS &sect; 68 lg 2).</li> <li>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja saavutavad kokkuleppe, et muudetakse puhkuste ajakava ning t&ouml;&ouml;taja saab v&otilde;tta p&otilde;hipuhkuse. R&otilde;hutame, et puhkuse ajakava on v&otilde;imalik muuta poolte kokkuleppel (TLS &sect; 69 lg 4).</li> <li>Kaitseliidu seaduse (KaLS) alusel t&auml;iendava lisapuhkuse taotlemine. See t&auml;iendav lisapuhkus ei ole seotud TLS-s s&auml;testatud puhkustega.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;tajal, kes on Kaitseliidu tegevliige, on &otilde;igus KaLS &sect; 57 lg 1 alusel saada Kaitseliidu struktuuri&uuml;ksuse juhi kirjalikul taotlusel &uuml;he aasta jooksul kuni 30 kalendrip&auml;eva tasustamata lisapuhkust&nbsp;KaLS &sect; 4 lg 1 p-s 4&nbsp;s&auml;testatud Kaitseliidu &uuml;lesande t&auml;itmiseks, l&otilde;ikes 2 nimetatud korrakaitseorgani &uuml;lesannete ja l&otilde;ikes 3<sup>1</sup>&nbsp;nimetatud Kaitsev&auml;e &uuml;lesannete t&auml;itmises osalemiseks. Kaitseliit esitab taotluse t&ouml;&ouml;andjale, kes peab v&otilde;imaldama tasustamata t&auml;iendavat lisapuhkust taotluses m&auml;rgitud ajaks.</p> <p>Kaitseliit v&otilde;ib tegevliikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel ja Kaitseliidu struktuuri&uuml;ksuse juhi n&otilde;usolekul KaLS &sect; 57 lg 4 kohaselt lisapuhkuse eest h&uuml;vitist kuni 30&nbsp;kalendrip&auml;eva ulatuses. H&uuml;vitise arvutamise aluseks v&otilde;etakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse korraldusega on v&otilde;imalik tutvuda Riigi Teatajas: <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020005">https://www.riigiteataja.ee/akt/317032020005</a>.&nbsp;&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2579Katseajal töötaja koondamine eriolukorra tõttu2020-03-18<p><strong>Seoses eriolukorraga ei ole mu t&ouml;&ouml;andjal hetkel meile t&ouml;&ouml;d anda. Kuna olen alles katseajal, siis &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja minuga lepingu &uuml;les, sest v&auml;idetavalt ei t&auml;itnud ma katseaja eesm&auml;rki. On aga selge, et tegelik p&otilde;hjus on t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ning mina kui katseajal t&ouml;&ouml;taja langesin esimeseks valikuks. Kas t&ouml;&ouml;andja ei oleks pidanud mind koondama?</strong></p> <p><b><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon vastus</strong>:</b>&nbsp;Katseaja eesm&auml;rk on hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida n&otilde;utakse t&ouml;&ouml; tegemisel. T&ouml;&ouml;lepingu seadus (TLS) &sect; 86 lg 4 keelab t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &ouml;elda p&otilde;hjusel, mis on vastuolus katseaja eesm&auml;rgiga.</p> <p><span>Katseajal olevale t&ouml;&ouml;tajale kehtivad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;lepingu seaduses (TLS) s&auml;testatud t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise alused. Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole majanduslikel p&otilde;hjustel v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;lepingut j&auml;tkata, sest t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul, siis on tegemist koondamisega TLS &sect; 89 lg 1 alusel.&nbsp;<o:p></o:p></span></p> <p><span>Riigikohus on otsuses nr 2-16-9199 samuti v&auml;lja toonud, et t&ouml;&ouml;andjal tuleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise korral katseajal (TLS &sect; 86 lg 1) &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada ja j&auml;lgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesm&auml;rgiga (TLS &sect; 86 lg 4 ja &sect; 6 lg 1). N&auml;iteks ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igust &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmise t&otilde;ttu, kui &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks on ainult t&ouml;&ouml;taja lepingurikkumine v&otilde;i koondamine. Sellistel juhtudel on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus &ouml;elda t&ouml;&ouml;leping &uuml;les t&ouml;&ouml;tajast tuleneval p&otilde;hjusel TLS &sect; 88 lg 1 j&auml;rgi v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja majanduslikel p&otilde;hjustel TLS &sect; 89 lg-te 1 v&otilde;i 2 kohaselt. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Seega tuleb t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisel vaadata konkreetset p&otilde;hjust ehk miks on t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine vajalik. Kui t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine, mille t&otilde;ttu ei ole t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d anda, siis tuleb t&ouml;&ouml;taja koondada. Koondama peab antud olukorras ka t&ouml;&ouml;taja, kellele kohaldub katseaeg. Ei ole korrektne, et t&ouml;&ouml;andja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu TLS &sect; 86 lg 1 alusel &uuml;les katseaja eesm&auml;rgi mittet&auml;itmise t&otilde;ttu, kuigi tegelik p&otilde;hjus on selles, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d anda.&nbsp;<o:p></o:p></span></p> <p><span>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elnud katseaja eesm&auml;rgi mittet&auml;itmise t&otilde;ttu, kuigi tegelikkuses oleks pidanud koondama, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;andja esitatud &uuml;les&uuml;tlemisavaldus t&ouml;&ouml;vaidlusorganis (s.o kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon) vaidlustada.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2017. aasta otsusega nr 2-16-9199 saab tutvuda siin: <a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=216914151"><span>https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=216914151</span></a>. <o:p></o:p></span></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2576Tööinspektsioon annab nõu, kuidas tööd ohutumalt korraldada2020-03-18<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile 640 6000 on oodatud helistama nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad, kellel on k&uuml;simusi seoses t&ouml;&ouml;keskkonna koroonaviiruse vastu ohutumaks muutmisega.</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile helistamiste arv on viimastel p&auml;evadel kordades kasvanud. K&uuml;sitakse valdavalt t&ouml;&ouml;suhete kohta eriolukorras. Korduma kippuvad k&uuml;simused on kogutud kokku T&ouml;&ouml;elu portaalis <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu</a>&nbsp;</p> <p>Palju on ka murek&otilde;nesid t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. Kutsume t&ouml;&ouml;andjaid kontakti v&otilde;tma, kui vajate n&otilde;u, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkonda viiruse vastu ohutumaks nii, et ka tavap&auml;rane t&ouml;&ouml;ohutus ei saaks kannatada. R&otilde;hutame, et tegemist on konsultatsiooniga, mitte t&ouml;&ouml;keskkonna kontrolliga. Meie soov on anda n&otilde;u, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutu ja t&ouml;&ouml;tajate tervis hoitud. Samuti on oodatud t&ouml;&ouml;tajate k&otilde;ned k&uuml;simustega, kuidas nad ise saavad kaasa aidata t&ouml;&ouml;keskkonna ohutumaks muutmisele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole saab p&ouml;&ouml;rduda helistades 640 6000, skaibiga &nbsp;&rsquo;T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist&rsquo; v&otilde;i kirjutades <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2575Kas tööandja võib eriolukorra tõttu töötasu järgmisest päevast vähendada?2020-03-18<p><b>T&ouml;&ouml;andja esitas t&ouml;&ouml;tajatele teate, et ta j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendab meie t&ouml;&ouml;tasu. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib seda teha?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon vastus:</strong>&nbsp;</b>T&ouml;&ouml;tasu muutmiseks on hetkel kaks v&otilde;imalust &ndash; t&ouml;&ouml;tasu muudetakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 12 kohaselt poolte kokkuleppel v&otilde;i v&auml;hendab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt TLS &sect; 37 alusel.&nbsp;</p> <p>TLS &sect; 12 alusel on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;lepingut igal ajal muuta, kui pooled selles kokku lepivad. Seega v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast muudetakse. Kui t&ouml;&ouml;taja n&otilde;us ei ole, ei saa t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt j&auml;rgmisest p&auml;evast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada.<b>&nbsp;</b></p> <p>TLS &sect; 37 alusel saab t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust ja t&ouml;&ouml;tasu kolmeks kuuks v&auml;hendada (kuni t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani), kui t&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d ning maksta kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>TLS &sect; 37 lg 4 s&auml;testab, et <strong>t&ouml;&ouml;andja peab kavandatavast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikut v&otilde;i usaldusisiku puudumisel otse t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette teavitama</strong>. Nimetatud 14 kalendrip&auml;eva jooksul on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik oma arvamus esitada ning ka enda jaoks selgeks m&otilde;elda, kas talle sobib edaspidi t&ouml;&ouml;tada v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasuga. Kui t&ouml;&ouml;tajale see ei sobi, on tal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda, kuid ta peab sellest ette teatama v&auml;hemalt viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva (ehk t&ouml;&ouml;leping tuleb &uuml;les &ouml;elda v&auml;hemalt viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist).&nbsp;</p> <p>TLS ei s&auml;testa erisusi, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada kohe. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada j&auml;rgmisest p&auml;evast, on selleks vajalik t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolek. Seega on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;tasu muutmisest alates j&auml;rgmisest p&auml;evast keelduda. Kui t&ouml;&ouml;taja keeldub, siis on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik k&otilde;ige varem &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada alles 14 kalendrip&auml;eva p&auml;rast (TLS &sect; 37 lg 4).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2566Töövaidluskomisjoni istungite pidamine on märtsikuu lõpuni peatatud.2020-03-17<p>Seoses Eesti Vabariigis kehtiva eriolukorraga ei toimu alates t&auml;nasest, so 17. m&auml;rtsist kuni 31.m&auml;rtsini t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungeid.<br /><b>Asja menetlev t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;tab vaidlevate pooltega esimesel v&otilde;imalusel &uuml;hendust ja teatab neile menetluse edasise k&auml;igu.</b><br /><br />T&ouml;&ouml;vaidlusavalduste vastuv&otilde;tmine ning asjade menetlemine istungiv&auml;liselt j&auml;tkub.</p> <p><span>K&otilde;nede arv T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistelefonile 640 6000 on h&uuml;ppeliselt kasvanud. Palume teie m&otilde;istvat suhtumist, kui peate j&auml;rjekorras ootama v&otilde;i uuesti helistama. Praegu on inimestel m&otilde;istetavalt rohkelt k&uuml;simusi ning seet&otilde;ttu v&otilde;ib ootamine aega v&otilde;tta. V&otilde;ite meile oma murega ka kirjutada&nbsp;</span><a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a><span>, vastame esimesel v&otilde;imalusel!.&nbsp;</span></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/redirect/4131">Soovitame tutvuda ka Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Tooinspektsiooni-tasuta-noustamisteenus" target="_blank">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisteenusest.</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2563Sularaha kui võimalik nakkusallikas2020-03-16<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: t&ouml;&ouml;tan kassas ja pean p&auml;ev otsa klientidelt sularaha vastu v&otilde;tma ning tagasi andma. Ma ei saa p&auml;rast igat klienti k&auml;si pesta ning t&ouml;&ouml;andja ei ole meile ka desinfitseerimisvahendeid andnud. Samuti ei ole t&ouml;&ouml;tajatele antud kindaid.</strong></p> <p><span><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> t</span>egelikult teame me k&otilde;ik, et rahat&auml;hed v&otilde;ivad olla t&otilde;epoolest r&auml;pased selles m&otilde;ttes, et nende peal v&otilde;ib olla erinevaid haigusetekitajaid. Sularaha k&auml;ideldes tasuks olla ettevaatlik niikuinii ja k&auml;si tihti pesta. T&auml;nases olukorras tasuks m&uuml;&uuml;jatel ja kassapidajatel olla eriti hoolikas. N&auml;iteks toidupoodide kassades ei ole reaalne peale iga kliendi teenindamist k&auml;si pesta, aga kassapidaja tervise kaitsmiseks on h&uuml;gieenin&otilde;uete t&auml;itmine &uuml;lioluline. Seega palume t&ouml;&ouml;andjatel l&auml;bi m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate k&auml;tepesu v&otilde;imalused, k&auml;te desinfitseerimisv&otilde;imalused (k&auml;te desinfitseerija igale t&ouml;&ouml;tajale ) ja vajadusel v&auml;ljastada kassapidajatele kindad (kindaid peab olema piisava varuga, et neid saaks vajadusel vahetada).</p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2562Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale2020-03-16<h2>SOOVITUSED T&Ouml;&Ouml;TAJALE seoses COVID-19 tingitud t&ouml;&ouml;korralduse muudatustega</h2> <ol start="1"> <li>K&uuml;si avatult t&ouml;&ouml;andjalt infot, kui ei ole oma &otilde;igustest ja v&otilde;imalustest aru saanud.</li> <li>Arutle t&ouml;&ouml;andjaga, avalda oma arvamust ja tee ettepanekuid. Arvesta, et ka t&ouml;&ouml;andja on keerulises olukorras ning p&uuml;&uuml;ab leida v&otilde;imaliku parima lahenduse!</li> <li>M&otilde;tle l&auml;bi, millised lahendused on Sulle m&otilde;istlikud ja vajalikud nii optimaalse sissetuleku s&auml;ilimise, t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluse j&auml;tkumise kui ka perekondlike kohustuste t&auml;itmise vaates.</li> <li>Tee ise t&ouml;&ouml;andjale ettepanekuid oma t&ouml;&ouml;korralduse v&otilde;imalikuks muudatusteks, kuid &auml;ra eelda, et t&ouml;&ouml;andja peab on kohustatud k&otilde;igi ettepanekutega n&otilde;ustuma. Kokkulepped s&uuml;nnivad l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel.</li> <li>&Auml;ra kiirusta t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise v&otilde;i poolte kokkuleppel l&otilde;petamisega. Uuri enne, kas see on Sinu ainus lahendus. Arvesta, et t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ei kaasne t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise ja poolte kokkuleppega &otilde;igust taotleda t&ouml;&ouml;tuskindlustuh&uuml;vitist.</li> <li>T&ouml;&ouml;aja ise koondamist n&otilde;uda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult t&ouml;&ouml;andja!</li> <li>Kui oled kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud inimesega, kuigi endal veel haiguse s&uuml;mptomid avaldunud ei ole, on Sul v&otilde;imalik ise avada haigusleht (<a href="https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada">https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada</a>).&nbsp;&nbsp;</li> </ol> <h2>SOOVITUSED T&Ouml;&Ouml;ANDJALE seoses COVID-19 tingitud t&ouml;&ouml;korralduse muudatustega</h2> <p><strong>Anna t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalikult palju infot</strong></p> <ul> <li>mida kavandad seoses t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i vastupidi m&auml;rgatava suurenemisega;</li> <li>kuidas kaitsed oma t&ouml;&ouml;tajate tervist seoses t&ouml;&ouml;keskkonnaga, millised n&otilde;uded on kohustuslikud ja mis soovituslik (<a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560">https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560</a>);</li> <li>kohtle t&ouml;&ouml;tajaid v&otilde;imalikud &uuml;hetaoliselt v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, siis selgita v&otilde;imalikult personaalselt, millest &uuml;ks v&otilde;i teine otsus tingitud on ehk n&auml;iteks miks keegi t&ouml;&ouml;kohal kohal peab k&auml;ima, aga teised v&otilde;ivad kaugt&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da;</li> <li>paku v&otilde;imalusel kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppeid ning erinevaid lahendusi t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks (<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo</a>).&nbsp;</li> </ul> <p><b><br /></b><b>Kaasa t&ouml;&ouml;tajaid olukorrale lahenduste otsimisel ehk j&auml;rgi informeerimise ja konsulteerimise p&otilde;him&otilde;tteid</b>, sh</p> <ul> <li>kutsu t&ouml;&ouml;tajaid kaasa m&otilde;tlema ning konkreetseks ajaks arvamusi ja ettepanekuid esitama;</li> <li>anna teada, milliseid valikuid kaalud (nt p&otilde;hipuhkuse kasutamise v&otilde;imalus, ajutise osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamise v&otilde;imalus, TLS &sect; 37 t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine kuni kolmeks kuuks, v&otilde;imalikud koondamised kui ettev&otilde;tte majanduslik olukord seda n&otilde;uab), kuid &auml;ra tekita asjatut paanikat (<a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine">https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine</a>);</li> <li>vajadusel kaalu t&ouml;&ouml;aja korralduse muutmist poolte kokkuleppel, nt kui tead, et lapsevanemad saavad t&ouml;&ouml;d varahommikul v&otilde;i hilis&otilde;htul, sest vahepeal tuleb lapsi aidata ja suunata &otilde;ppimisel v&otilde;i toimetada v&auml;iksemate lastega, keda ei saa lastehoidu v&otilde;i- aeda saata;</li> <li>kui Sul on t&ouml;&ouml;tajate puudus ning on vajadus teha &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d, anna t&ouml;&ouml;tajatele sellest teada, pea l&auml;bir&auml;&auml;kimisi teiste ettev&otilde;tetega, kelle t&ouml;&ouml;tajaid saaks ajutiselt kaasata (arvesta seejuures rendit&ouml;&ouml; erisustega).&nbsp;</li> </ul> <p><b><br /></b><b>Kui n&auml;ed, et klientide v&auml;henemisest tingituna v&otilde;i tellimuse &auml;raj&auml;&auml;mise t&otilde;ttu on m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu t&ouml;&ouml;tajate arvu ajutine v&otilde;i alaline v&auml;hendamine, siis r&auml;&auml;gi sellest t&ouml;&ouml;tajatega</b>, sh</p> <ul> <li>k&uuml;si, mida nad ise eelistavad, kas koondamist, t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste ajutist muutmist poolte kokkuleppel, sh osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamist, p&otilde;hipuhkuse kasutamist, tasustamata puhkust (ainult poolte kokkuleppel, t&ouml;&ouml;taja peab aru saama, mis see tema jaoks t&auml;hendab ning t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istma, et osaline maksukohutus s&auml;ilib)</li> <li>anal&uuml;&uuml;si, kas sul v&otilde;ib tekkida kollektiivse koondamise olukord, mis eeldab T&ouml;&ouml;tukassa teavitamist ja kaasamist (<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Toolepingute-kollektiivne-ylesytlemine">https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Toolepingute-kollektiivne-ylesytlemine</a>);</li> <li>m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml;taja vaates on parem kui tegutsed, &auml;ra j&auml;&auml; niisama ootama kuni l&auml;heb veel raskemaks ehk ettev&otilde;tte tegevus v&otilde;ib l&otilde;ppeda likvideerimise v&otilde;i pankrotiga. T&ouml;&ouml;tajale v&otilde;ib see t&auml;hendada v&auml;ga pikka ooteaega tasu ning sotsiaalsete garantiideta.</li> </ul> <h2>Soovitused t&ouml;&ouml;andjale, et t&ouml;&ouml;tajad j&auml;&auml;ksid terveks ka praeguses keerulises olukorras:</h2> <ol> <li>Hinda riske oma t&ouml;&ouml;tajate tervisele muutunud olukorras</li> <li>V&otilde;ta l&auml;htuvalt uuest infost kasutustele meetmed t&ouml;&ouml;tajate haigestumise v&auml;ltimiseks &ndash; taga k&auml;tepesuv&otilde;imalus (soe voolav vesi, seep ja k&auml;tekuivatusv&otilde;imalus), k&auml;te desinfitseermisvahendid, vajadusel kinnaste kasutamise v&otilde;imalus, klientidega kokkupuute v&auml;ltimine (n&auml;iteks kaupade j&auml;tmine kliendile ukse taha)</li> <li>Selgita t&ouml;&ouml;tajatele, millised on konkreetselt nende t&ouml;&ouml;s olevad ohud ning milliseid (t&auml;iendavaid) meetmeid on kasutusele v&otilde;etud.</li> <li>Kuula t&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;tajatelt v&otilde;ib tulla v&auml;ga h&auml;id ideid t&ouml;&ouml; paremaks korraldamiseks ja riskide v&auml;hendamiseks</li> <li>J&auml;lgi, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad reegleid t&auml;idavad</li> <li>Leia riskir&uuml;hmas olevatele t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;, mida tehes nad ei peaks klientidega kokku puutuma</li> <li>V&otilde;imalusel suurenda vahemaad t&ouml;&ouml;tajate vahel (kui see on tehniliselt ja korralduslikult v&otilde;imalik)</li> </ol> <h2>Soovitused t&ouml;&ouml;tajale, et praeguses keerulises olukorras terveks j&auml;&auml;da:</h2> <ol> <li>Kui t&ouml;&ouml;andja ei ole selgitanud, kuidas tuleks praeguse olukorras k&auml;ituda, k&uuml;si seda ise</li> <li>Kui sulle tundub, et t&ouml;&ouml; tegemine ei ole ohutu, anna sellest koheselt t&ouml;&ouml;andjale teada selgitades, mis konkreetselt valesti on st millised meetmed t&ouml;&ouml;andja on j&auml;tnud kasutusele v&otilde;tmata.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;ta kasutusele asjakohaseid meetmeid ja t&ouml;&ouml; ohustab sinu elu ja tervist teavita t&ouml;&ouml;andjat (kirjalikult), et juhul, kui t&ouml;&ouml;andja meetmeid tarvitusele ei v&otilde;ta, on sul &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest sest see seab ohtu sinu elu ja tervise.</li> <li>Kui pead klientidega kokku puutuma ja ise kuulud haiguse riskir&uuml;hma anna sellest t&ouml;&ouml;andjale teada ning palun ennast suunata t&ouml;&ouml;le, kus ei peaks klientidega kokku puutuma</li> <li>J&auml;rgi kehtestatud ohutusn&otilde;udeid! Kui tuleb kindaid kanda, siis kanna neid.</li> <li>Kui haigestud ja kahtlustad, et said nakkuse t&ouml;&ouml;d tehes (nt oled meditsiinit&ouml;&ouml;taja, kaupluses klinditeenindaja jmt) anna sellest oma arstile teada, et ta saaks edastada sinu haigusega seotud dokumentatsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile</li> </ol> <div> <h2>T&ouml;&ouml;inspektsiooni infolehed</h2> <p>T&auml;issuuruses pildi kuvamiseks kl&otilde;psa pisipildil. Pildi all on ka PDF fail v&auml;ljaprintimiseks.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;andjale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;andjale_EST.pdf (136 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;andjale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;tajale_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;tajale_EST.pdf (138 KiB)">Infoleht t&ouml;&ouml;tajale (pdf)</a></strong></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/thumbs/__thumb_-2-T&ouml;&ouml;keskkond_EST.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf" title="T&ouml;&ouml;keskkond_EST.pdf (125 KiB)">Hoia t&ouml;&ouml;keskkond puhas! (pdf)</a>&nbsp;</strong></p> <p>Infomaterjalid on saadaval ka vene ja&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/en/news/2606" target="_blank">inglise</a>&nbsp;keeles.</p> <p><strong><br /></strong></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> </div>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2561Tänasest saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada2020-03-16<p><strong>Seoses Eestis v&auml;lja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud v&otilde;i hoolduslehte vajavad t&ouml;&ouml;tavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu.ee ise avada.</strong></p> <p>Haigus- v&otilde;i hoolduslehe saamiseks v&otilde;ib endiselt helistada oma perearstikeskusesse, kuid perearstide j&auml;rsu t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;usu t&otilde;ttu v&otilde;ib kontakti saamine olla raskendatud. Patsiendiportaali sisestatud teade edastatakse haigekassale, t&ouml;&ouml;andjale ja perearstile. Haigus- v&otilde;i hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt. Inimesele&nbsp; helistatakse perearstikeskusest hiljemalt n&auml;dala jooksul, et tema tervislikku seisukorda ja v&otilde;imalikke s&uuml;mptomeid t&auml;psustada.</p> <p>Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme dr Karmen Jolleri hinnangul on t&auml;na &uuml;le Eesti oodata h&uuml;ppelist haigus- ja hoolduslehtede avamise vajadust. &ldquo;Alates esmasp&auml;evast toimuvad ajutised ja vajalikud muutused perearstide t&ouml;&ouml;s," selgitas Joller. "Selleks, et saaksime keskenduda neile, kes k&otilde;ige enam abi vajavad, palume patsientidel t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus- ja hoolduslehti taotleda patsiendiportaali kaudu. Telefoni teel palume perearstikeskusse p&ouml;&ouml;rduda vaid neil inimestel, kellel on tervisemure, ja neil, kellel puudub v&otilde;imalus paluda t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus- ja hoolduslehe avamist patsiendiportaalis v&otilde;i e-posti teel.&rdquo;</p> <p>Haigekassa juht Rain Laane &uuml;tles, et haigus-&nbsp; v&otilde;i hoolduslehte saavad v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tavad inimesed, kes on ise haiged, p&otilde;etavad haiget last v&otilde;i l&auml;hedast, see kehtib j&auml;tkuvalt k&otilde;ikide haiguste puhul. Samuti on v&otilde;imalik haigusleht v&otilde;tta siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haiguss&uuml;mptomid veel avaldunud ei ole. &ldquo;Eesm&auml;rk on, et haiged v&otilde;i haigusega kokku puutunud inimesed saaksid koju j&auml;&auml;da ja suudaksime nii &uuml;heskoos viiruse levikule piiri panna,&rdquo; lausus Laane.</p> <p>Haigus- v&otilde;i hoolduslehti h&uuml;vitatakse tavap&auml;rases korras, rohkem infot:&nbsp;<a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised">https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised</a></p> <p>Veebilahenduse v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse (TEHIK) juhi Katrin Reinholdi s&otilde;nul on tegemist erakorralise projektiga, mis sai teoks t&auml;nu arenduspartneri HEISI tublidele inimestele.</p> <p>&ldquo;Kindlasti on tervishoid hetkel riigis prioriteet number &uuml;ks, mist&otilde;ttu mobiliseerisime n&auml;dalavahetusel oma helgemad pead ja tegime sisuliselt kahe &ouml;&ouml;p&auml;evaga valmis lahenduse, mis peaks tublisti perearstide koormust v&auml;hendama ja inimestele t&ouml;&ouml;vabastusest teatamist mugavamaks muutma,&rdquo; selgitas Reinhold. Ta lisas, et kuna huviliste arv teenuse kasutamiseks v&otilde;ib olla prognoosimatult suur, siis piiratakse vajadusel uute kasutajate ligip&auml;&auml;su, et juba teenust kasutavad inimesed oma t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus-&nbsp; v&otilde;i hoolduslehed esitatud saaksid. &ldquo;Sellisel juhul palume m&otilde;ne aja p&auml;rast proovida,&rdquo; lisas Reinhold.&nbsp;</p> <p><strong>Meelespea:</strong></p> <p><strong>Kuidas avada haigus- v&otilde;i hoolduslehte patsiendiportaalis:</strong></p> <ol> <li>Logi ID-kaardi v&otilde;i mobiil-ID kaudu patsiendiportaali&nbsp;<a href="http://www.digilugu.ee/" target="_blank" rel="noopener noreferrer">www.digilugu.ee</a>.</li> <li>Kl&otilde;psa vasakul men&uuml;&uuml;s &ldquo;T&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest teatamine&rdquo;.</li> <li>Sisesta oma telefoninumber, et perearst v&otilde;i -&otilde;de saaks sinuga kuni seitsme kalendrip&auml;eva jooksul &uuml;hendust v&otilde;tta.</li> <li>T&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht avatakse vaikimisi taotlemise kuup&auml;evast kuni 30. m&auml;rtsini 2020. Haigus- v&otilde;i hoolduslehe t&auml;psem pikkus selgub arutelus perearstikeskusega.</li> <li>Tehniliste k&uuml;simuste korral p&ouml;&ouml;rdu TEHIK kasutajatoe telefonil +372 7943 943 v&otilde;i&nbsp;<a href="mailto:abi@tehik.ee" class="spamspan">abi@tehik.ee</a></li> </ol> <p><strong><br /></strong></p> <p><a href="https://www.haigekassa.ee/uudised/tanasest-saab-haiguslehte-ajutiselt-veebis-vormistada" target="_blank">Allikas: Eesti Haigekassa</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2560Kas koroonaviiruse oht on piisav põhjus tööst keeldumiseks?2020-03-13<p><strong>T&ouml;&ouml;tan poes kassapidajana seega on tugev oht puutuda kokku viirust kandva inimesega.&nbsp; Kui ma t&otilde;esti tunnen et ma ei julgegi t&ouml;&ouml;le minna selle k&otilde;ige p&auml;rast kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus mind vallandada v&otilde;i kehtib midagi ka seoses selle eriolukorraga t&ouml;&ouml;l k&auml;imisega ka?&nbsp;<strong>Kas te palun p&uuml;&uuml;aksite mulle selgitada mida ma peaksin tegema v&otilde;i kuidas ma peaksin k&auml;ituma?&nbsp;</strong></strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.&nbsp;</strong>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (edaspidi TTOS) &sect; 13 l&otilde;ike 1 punktile 5 korraldada uus t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s arvestades kehtestatud eriolukorda, <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseameti soovitusi</a> ja vastavalt riskianal&uuml;&uuml;sile kavandada meetmed riskide v&auml;ltimiseks ja/v&otilde;i v&auml;hendamiseks.</p> <p>Ka antud olukorras tuleb t&ouml;&ouml;andjal l&auml;htuda TTOS &sect; 12&sup1; alusel m&auml;rgitud ennetustegevusest. T&ouml;&ouml;andja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; k&otilde;ikides etappides ning t&ouml;&ouml;taja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. see t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab rakendama meetmeid j&auml;rgmiste &uuml;ldiste ennetusp&otilde;him&otilde;tete alusel:</p> <ol> <li>riskide tekkimise v&auml;ltimine - st t&ouml;&ouml;andjal on l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas saab tema oma ettev&otilde;ttes kaasa aidata viiruse leviku v&auml;ltimisele;</li> <li>v&auml;ltimatute riskide hindamine - st t&ouml;&ouml;andja hindab, kas ja kuidas on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml; &uuml;mber kujundada, et tagada ettev&otilde;tte vajalik toimimine;</li> <li>riskide k&otilde;rvaldamine nende tekkekohas v&otilde;i kui see ei ole v&otilde;imalik, nende v&auml;hendamine vastuv&otilde;etava tasemeni - st t&ouml;&ouml;andja l&auml;htub <a href="https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised" target="_blank">Terviseameti suunistest</a> ohtude v&auml;ltimiseks ja v&auml;hendamiseks.</li> </ol> <p>Ehk t&ouml;&ouml;andja hindab riske ning v&otilde;tab kasutusele meetmed, eelk&otilde;ige need, mida on soovitanud <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet</a> ning teeb vajadusel muutused t&ouml;&ouml;s v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduses. Lisaks on t&ouml;&ouml;andjal kohustus riskide hindamise tulemustest t&ouml;&ouml;tajaid teavitada, samuti tuleb t&ouml;&ouml;tajaid teavitada riskide k&otilde;rvaldamiseks kasutusele v&otilde;etud meetmetest. P&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole ning paluge endale selgitada, milliseid (t&auml;iendavaid) meetmeid on t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamiseks kasutusele v&otilde;tnud. Peale info saamist saate esitada oma ettepanekud, kui teile tundub, et t&ouml;&ouml;andja poolt kasutuselev&otilde;etud meetmed ei ole piisavad.</p> <p>Lisaks selgitame, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus (TTOS &sect; 14 lg 5 p 4) &otilde;iguse keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab &otilde;igust kasutada juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei rakenda abin&otilde;usid, mis on seadusega ette n&auml;htud ja lisaks abin&otilde;usid, mis selles olukorras asjakohased ja m&otilde;istlikud. Ehk on t&otilde;endatud see, et t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine seab t&ouml;&ouml;aja elu ja tervise ohtu. T&ouml;&ouml;taja peab arvestada, et hilisema vaidluse korral peab ta seda suutma t&otilde;endada.</p> <p>Kuna kriisiolukord on k&otilde;ikidele keeruline ning otsuseid tuleb vastu v&otilde;tta kiiresti ja puuduliku info tingimuses siis soovitame esmalt pooltel k&otilde;ikides k&uuml;simustes l&auml;bi r&auml;&auml;kida. Kui te tunnete, et t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on teile ohtlik, n&auml;iteks kuna kuulute haiguse riskir&uuml;hma, siis p&ouml;&ouml;rduge kindlasti oma t&ouml;&ouml;andja poole ning paluge t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada selliselt, et te ei peaks klientidega otseselt kokku puutuma seda eriti juhul, kui kuulute haigestumisel riskir&uuml;hma.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.</strong></p> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2559Kui koolid suletakse, siis kas vanemad võivad lastega koju jääda?2020-03-13<p><strong>K&uuml;simus: Olen v&auml;ikeettev&otilde;tja, minu t&ouml;&ouml;tajad teatasid t&auml;na, et seoses eriolukorraga ning asjaoluga, et kool ja lasteaed on suletud ning lapsi ei saa &uuml;ksi j&auml;tta, nad j&auml;rgmised kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;le ei tule? Kas t&ouml;&ouml;tajal on selline &otilde;igus ning kas ja mis tasu ma selle aja eest maksma pean?&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong>&nbsp;Kujunenud olukorda saab vaadelda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect;-s 38 kirjeldatud juhtumina, mille puhul on seadusandja ette n&auml;inud, et t&ouml;&ouml;andja peab maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu m&otilde;istliku aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa t&ouml;&ouml; tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval p&otilde;hjusel. Kuid see olukord ei saa kesta kaks n&auml;dalat, vaid m&otilde;istliku aja, mille jooksul t&ouml;&ouml;taja saab korraldada oma laste hoidmise ning teha ka enda poolt t&ouml;&ouml;andja ettepanekud v&otilde;imalikuks t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks.</p> <p>Ehk t&ouml;&ouml;andja peab TLS &sect; 38 alusel maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksimaalselt kahe esimese p&auml;eva eest ning seej&auml;rel peavad pooled leidma m&otilde;lemale poolele sobivad lahendused ehk s&otilde;lmima poolte kokkuleppe n&auml;iteks kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks, t&auml;htajaliselt osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamiseks, t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse kasutamiseks v&otilde;i muul moel. T&ouml;&ouml;taja ei saa aga kehtiva seaduse alusel n&otilde;uda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest t&ouml;&ouml;andjalt keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.&nbsp;</p> <p><strong>Sotsiaalministeeriumi t&auml;psustavad soovitused seoses lastega:</strong></p> <ul> <li>Riik ei ole kehtestanud konkreetset regulatsiooni selle osas, kui vana laps v&otilde;ib &uuml;ksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ja s&otilde;ltub lapse k&uuml;psusest ning asjaoludest.</li> <li>Seda, kas laps j&auml;tta ajutiselt &uuml;ksi koju, otsustab lapsevanem. Seejuures peab lapsevanem l&auml;htuma lapse parimatest huvidest, hindama oma lapse k&uuml;psust ja kaaluma v&otilde;imalikke turvariske. Oluline on, et lapse heaolu ja turvalisus oleks tagatud.</li> <li>&Uuml;ldiselt on lapse v&otilde;ime teatud m&auml;&auml;ral iseseisvalt tegutseda (laps vastutab oma k&auml;itumise eest; teab, mis v&otilde;ib olla tervisele kasulik v&otilde;i kahjulik ning kuidas ohutult k&auml;ituda; saab hakkama eneseteenindamisega) seotud koolik&uuml;psuseaga. Lasteaiaealiste ja v&auml;iksemate laste &uuml;ksi koju j&auml;tmist tuleks v&auml;ltida, samuti nende j&auml;tmist terveks p&auml;evaks kodus oleva koolilapse hoolde. J&auml;ttes v&auml;iksemad lapsed vanemate &otilde;dede-vendade hoida, tuleks olla kindel, et k&otilde;igi laste vajadused on rahuldatud ja k&otilde;ik lapsed tunnevad ennast turvaliselt.</li> <li>Vajadusel tasub lapsehoidmisel abi paluda l&auml;hedastelt (v&otilde;imalusel mitte vanemaealistelt), ning lasteaedade ja hoidude lahtioleku jms k&uuml;simustes p&ouml;&ouml;rduda kohaliku omavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse poole tuleks p&ouml;&ouml;rduda ka juhul, kui pere vajab eriolukorraga seoses muud abi v&otilde;i toetust.</li> </ul> <ul></ul> <ul></ul> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2557Töö- ja karjäärimessid lükatakse edasi sügisesse2020-03-13<p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa otsustas kevadised T&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimessid l&uuml;kata edasi s&uuml;gisesse. T&ouml;&ouml;tukassa korraldab iga-aastaselt pea k&otilde;igis Eesti maakondades t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimesse, kus osaleva t&ouml;&ouml;pakkujad, koolid, omavalitsused ja erinevad koost&ouml;&ouml;partnerid.</p> <p>Kevadel pidi toimuma 11 messi:</p> <ul> <li>20.03 &ndash; J&auml;rvamaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>24.03 &ndash; Saaremaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>26.03 &ndash; Valgamaa t&ouml;&ouml;- ja haridusmess</li> <li>27.03 &ndash; Narva t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>31.03 &ndash; P&auml;rnumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>03.04 &ndash; L&auml;&auml;nemaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>08.04 &ndash; Raplamaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>14.04 &ndash; Tallinna ja Harjumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>16.04 &ndash; L&auml;&auml;ne-Virumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>21.04 &ndash; J&otilde;hvi t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> <li>21.04 &ndash; Tartumaa t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rimess</li> </ul> <p>Uutest toimumisaegadest saavad k&uuml;lastajad ja eksponendid teada esimesel v&otilde;imalusel, info on leitav veebilehel: <a href="http://www.toomess.ee">www.toomess.ee</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;pakkumistega saab tutvuda ja kandideerida t&ouml;&ouml;tukassa kodulehel. Soovitame v&otilde;imalusel kasutada muudeks toiminguteks t&ouml;&ouml;tukassa e-teenindust, kus saab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tuks registreerida, t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise taotlust esitada ning h&uuml;vitist ja toetust taotleda.&nbsp; Samuti palume haigustunnustega ja riskipiirkonda k&uuml;lastanud inimestel enne vastuv&otilde;tule tulemist konsultandiga telefoni v&otilde;i e-kirja teel suhelda.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2556WHO soovitused koroonaviirusest tuleneva stressiga toimetulekuks2020-03-13<p>Eesti Vabariigi valitsus on seoses COVID-19 ennetamise ja leviku t&otilde;kestamisega v&auml;lja kuulutanud eriolukorra. Paljudel t&ouml;&ouml;tajatel palutakse v&otilde;imaluse korral kaugt&ouml;&ouml;d teha ning enamik koole on alates 16. m&auml;rtsist ajutiselt suletud v&otilde;i kaug&otilde;ppel. Kuidas aga tulla toime kodusest isolatisoonist ning v&otilde;imalikust nakkusohust tingitud stressiga?</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2553Kuidas tulla toime vaimselt kurnava tööga?2020-03-12<p><b>Raske on t&ouml;&ouml;tada, kui hing on valu t&auml;is v&otilde;i varjatult tuleb p&uuml;hkida pisaraid. Ent on ameteid, kus v&auml;ga tugevad tunded ja l&auml;bielamised on v&auml;ltimatud, kuid sellisteski ametites tuleb hakkama saada.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>See pole sugugi lihtne, sest elades iga p&auml;ev l&auml;bi raskeid olukordi, raputavad ja vapustavad need suuremal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral sellegipoolest. Aja jooksul v&otilde;ivad k&uuml;ll teatud juhtumid mitte enam samav&otilde;rd teravalt m&otilde;juda, ent emotsionaalselt puudutavad ja m&otilde;jutavad ikkagi. Kuidas tulla toime igap&auml;evase t&ouml;&ouml; ja iseendaga valdkondades, kus motivaatoriks ei ole palk, vaid soov n&otilde;rgemaid ja abitumaid aidata ning kaitsta?&nbsp;</p> <p><b>Erialane kibestumus kui ohum&auml;rk</b></p> <p><b>Tartu Koduta Loomade Varjupaiga administraator Jaanika Soodla (30):</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Raske juhtumi korral on mu f&uuml;&uuml;siline ja ps&uuml;&uuml;hiline pool sedav&otilde;rd segaduses, et poleks eriti m&otilde;istlik autoga s&otilde;itma minna, kasv&otilde;i t&ouml;&ouml;le v&otilde;i koju suundudes. Pea on sassis, t&auml;helepanu h&auml;iritud ja kehal oleks nagu valus. T&ouml;&ouml;l olles m&otilde;jutab see aga k&uuml;lastajatega suhtlemist, kuna mul v&otilde;ib olla raske oma emotsioone varjata. Ja vahel lihtsalt, n&auml;hes seda loomade hulka ― aastas tuleb Tartu varjupaika ca 1000 kassi ja 400 koera ―, mis varjupaika satub, kaob justkui j&otilde;ud oma t&ouml;&ouml;d teha. Lihtsalt ei taha ja k&otilde;ik.</p> <p>Kas neis olukodades v&otilde;ib muutuda ka tugevamaks, karastunumaks v&otilde;i tundlikumaks, oleneb olukorrast. Paratamatult hakkab mingil hetkel tekkima nii&ouml;elda erialane kibestumus, kus loomade v&auml;&auml;rkohtlemise juhtum on sedav&otilde;rd tuttav, et see lihtsalt enam ei &uuml;llata. K&otilde;ik oleneb t&ouml;&ouml;tajast. Kes muutub tundlikumaks, siis selline inimene kahjuks varjupaika ei sobigi. Tean, et n&auml;iteks USAs on varjupaigat&ouml;&ouml;tajate seas suitsiid v&auml;ga levinud. Varjupaigas t&ouml;&ouml;tades tuleb seista ikkagi loomade &otilde;iguste eest, nutt ja hala ei aita. Peab kaine m&otilde;istuse juurde j&auml;&auml;ma, et teha otsuseid, mis oleksid parimad nii inimesele kui loomale. Kas see t&ouml;&ouml; just tugevaks muudab, on raske &ouml;elda, pigem peab varjupaika t&ouml;&ouml;le asudes juba tugevama iseloomuga olema. T&ouml;&ouml; ise aga karastab.</p> <p>Emotsionaalselt v&auml;ga tundlike olukordadega ei ole alati lihtne hakkama saada. Aastaid varjupaigas t&ouml;&ouml;tanud inimene v&otilde;ib vahel nutma puhkeda, kuna ikka leidub juhtumeid, mis on olemuselt nii kurvad v&otilde;i/ja r&otilde;vedad, et pikk kogemustepagas ei valmistanud teda emotsionaalselt selleks ette. Iga t&ouml;&ouml;taja peab leidma endale sobilikud tasakaalu leidmise viisid. Mind ennast aitab h&auml;sti trenn, samuti loovt&ouml;&ouml;. K&otilde;ige raskem on siis, kui t&ouml;&ouml; kurnab nii &auml;ra, et ei saa end ka loovt&ouml;&ouml;d tegema sundida. Tuleb lihtsalt t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal m&otilde;tted mujale saada, et jaksaks ka oma isiklikku elu elada. Alati see ei &otilde;nnestu, sest &uuml;ldiselt on varjupaigat&ouml;&ouml;taja s&uuml;dames ikka v&auml;ga suur koht loomadel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ajaga kasvab oskus toime tulla</b></p> <p><b>Tallinnas t&ouml;&ouml;tav lastekaitset&ouml;&ouml;taja Malle (50+):</b></p> <p>&bdquo;Esimesed kokkupuuted lastekaitset&ouml;&ouml;ga v&otilde;ivad v&auml;ga ehmatada ja p&auml;ris &uuml;ksi ei olegi v&otilde;imalik toime tulla. Oluline on kolleegide toetus ja meeskond, kes aitab fookust hoida. Ajapikku, kogemuste najal, kujuneb oskus toime tulla ka k&otilde;ige raskemate olukordadega. Selle t&ouml;&ouml; valivad ju keskmisest k&otilde;rgema empaatiav&otilde;imega inimesed, seega on nad k&otilde;ik v&auml;ga tundlikud. Oluline on &otilde;ppida t&otilde;mbama piiri oma ja kliendi elu vahele. Kasu ei ole, kui kliendiga koos nutta, vaid see, et talud tema nuttu, suudad seejuures rahulikuks j&auml;&auml;da ja innustada teda lahendusi leidma.</p> <p>Lapsi puudutavad teemad on alati tundlikud ja keerukad. Sageli pole perekond ise v&otilde;imeline vastutust v&otilde;tma, kuid lapsi on vaja kiiresti toetada ja neile sobivad teenused leida. See n&otilde;uab spetsialistilt &uuml;heaegselt nii empaatiat, m&otilde;istmist kui ka erialaseid teadmisi.</p> <p>Ajaga kasvab k&uuml;ll oskus toime tulla, aga lapsi puudutavad teemad on endiselt v&auml;ga tundlikud. Kurvastab, et enamasti teevad neile liiga just vanemad, kes peaksid lapsi kaitsma ja nende eest hoolt kandma. Lapsed, kes pole suutelised enda eest r&auml;&auml;kima ega saa oma &otilde;igusi kaitsta, vajavad lastekaitsja tuge.</p> <p>On palju sotsiaalselt toimetulematuid vanemaid, sh s&otilde;ltlasi. Viimasel ajal &uuml;ha enam ka n&auml;iliselt h&auml;sti toimetulevaid, lahku l&auml;inud lapsevanemaid, kes jagelevad laste hooldus&otilde;iguse p&auml;rast. Oma frustratsiooni, viha ja s&uuml;&uuml;tundeid elavad nad sageli v&auml;lja lastekaitsja peale, kuulamata lapse huvidest l&auml;htuvaid soovitusi. Pingeid tekitavad katsed lastekaitset&ouml;&ouml;tajate arvamusi m&otilde;jutada, millega lisaks vaidlevatele vanematele tegelevad neid esindavad advokaadid. K&auml;iku l&auml;hevad kaebused, laim sotsiaalmeedias ja meedias jmt.</p> <p>&Uuml;ksk&otilde;ik kui tugevad on teoreetilised teadmised ja varasemad kogemused, siis sellegipoolest v&otilde;ib m&otilde;ni lugu v&auml;ga s&uuml;gavalt hinge minna. Sel juhul on taas tuge kolleegidest, kes vajalikul hetkel appi t&otilde;ttavad, aitavad tunnetega toime tulla ja vastutust jagada. Regulaarne kovisioon on abiks ja ennetab enamasti l&auml;bip&otilde;lemist, mis muidu oleks &uuml;sna t&otilde;en&auml;oline.</p> <p>Enamasti arutatakse keerukamaid juhtumeid mitmekesi, samuti on v&otilde;imalik saada supervisiooni. Lisaks aitavad iga&uuml;ht oma huvid ja hobid, samuti t&ouml;&ouml;v&auml;lised ettev&otilde;tmised kolleegidega. Oluline on huumor, sageli ka must huumor.</p> <p>Kuna lastekaitset&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tavad pidevas s&uuml;&uuml;distuste &otilde;hkkonnas, kus on keeruline t&ouml;&ouml;d teha, siis paljud ei peagi survele vastu ja vahetavad ametit. Ka tekkinud terviseprobleemide t&otilde;ttu.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Surm kui elu paratamatus</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;le kahek&uuml;mne aasta meditsiini&otilde;ena t&ouml;&ouml;tanud <b>Marinat (48) </b>koormavad k&otilde;ige enam olukorrad, kui lapsed j&auml;&auml;vad ilma oma vanematest v&otilde;i vanemad oma v&auml;ikestest lastest, kelle elu peaks edasi minema, ent ometi ei l&auml;he. &bdquo;&Uuml;htmoodi valus on taluda, kui fataalselt haiged on nii lapsed kui lapsevanemad,&ldquo; avaldab ta. Elatunud inimeste puhul suudab m&otilde;istus olukorra endale lihtsamini selgeks teha, kuigi kurbus j&auml;&auml;b ega kao ka lahkuja perest kuhugi.</p> <p>&bdquo;Aastatega on lisandunud elukogemus ja alles n&uuml;&uuml;d julgen ma arvata, et saan selle t&ouml;&ouml;ga hakkama,&ldquo; tunnistab Marina, kelle ema oli samuti meditsiinit&ouml;&ouml;taja. Lapsena oli ta emaga abivajajate juurde minnes v&otilde;i t&ouml;&ouml;l alailma kaasas, sest meditsiinivaldkond tundus v&auml;ga p&otilde;nevana. Teda on palju aidanud ka lapsep&otilde;lvest p&auml;rit kasvatus, kus r&otilde;hutati: &bdquo;Aktsepteeri surma ja surnuid, sest surm on meie elu osa.&ldquo;</p> <p>S&uuml;damest hooliva ja empaatilise meditsiini&otilde;ena, kes suudab end erinevate vaevustega patsientide l&auml;bielamiste ja tunnetega samastada, on Marina vahel t&ouml;&ouml;lt naastes &uuml;liv&auml;sinud, aga siis veedab paar tundi loomade keskel, kellega tema laps on varasest east tegelenud. &bdquo;Loomad annavad tohutult energiat,&ldquo; s&otilde;nab ta, lisades, et tundes ennast t&ouml;&ouml;ga seotud l&auml;bielamiste t&otilde;ttu halvasti, l&auml;heb ta tihtilugu k&otilde;ndima v&otilde;i lihtsalt sauna. K&otilde;ik s&otilde;ltub olukorrast.</p> <p>&bdquo;Vahel m&otilde;tlen neile inimestele, elule ja saatusele, mida nad on minuga jaganud. Enamasti j&auml;&auml;n rahulikuks, m&otilde;eldes: kui h&auml;sti ta l&auml;ks v&otilde;i kui kurvalt. Aga m&otilde;nikord j&auml;&auml;b midagi ka v&auml;ga endasse kinni,&ldquo; avaldab Marina, olles senini p&uuml;&uuml;dnud k&otilde;ikide raskete tunnete ja l&auml;bielamiste puhul oma meetodeid kasutades hingeliselt hakkama saada. Otsides teistsuguseid elamusi n&auml;iteks teatrist ja kontsertidelt. H&auml;sti aitavad m&otilde;tteid tuulutada lihtsad kriminullid ja meditsiinisarjad, mida Marina huviga j&auml;lgib. Samal ajal on ta p&otilde;lema pannud k&uuml;&uuml;nlaid ― oma lahkunud patsientide m&auml;lestuseks, kuid &uuml;htlasi alandab tulev&otilde;belus pingeid tema sees. Elu v&otilde;ib kulgeda &auml;revalt h&uuml;pleva v&otilde;i tasaselt hubiseva leegina. Sellega peab arvestama ja sisimas leppima.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>K&otilde;nekad numbrid</b></p> <p><b>European Trade Union Institute</b> 2018. aastal avaldatud uuringuandmetest selgus, et mitte ainult emotsionaalselt tundlikes ametites, vaid mistahes t&ouml;&ouml;d tehes kogeb Euroopa Liidus 18% t&ouml;&ouml;tajaist t&ouml;ist stressi ja pinget iga p&auml;ev, kusjuures see n&auml;itaja on aasta varasemate uuringutega v&otilde;rreldes 5% kasvanud. Seejuures on naised m&auml;rksa haavatavamad kui mehed. 19% naistest ja 16% meestest tunnistas, et t&ouml;ine stress saadab neid iga p&auml;ev.</p> <p>Mida nooremad on t&ouml;&ouml;tajad, seda v&auml;hem nad pinget taluvad ja on n&otilde;us ka stressirohkes keskkonnas t&ouml;&ouml;d j&auml;tkama. 37% 16-24aastastest inimestest v&auml;itis, et on valmis t&ouml;&ouml;stressi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kohta vahetama, seevastu vaid 17% &uuml;le 55aastastest nentis, et sooviks sedasama teha. Inimesi h&auml;irib, kui t&ouml;&ouml;andja ei huvitu, kui suurt emotsionaalset pinget t&ouml;&ouml; tekitab. 14% t&ouml;&ouml;tajatest leidis, et t&ouml;&ouml;andja ei tunne &uuml;ldse huvi, kuiv&otilde;rd h&auml;sti nad end vaimselt ja emotsionaalselt t&ouml;&ouml;l tunnevad. 34% v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;andja huvi nende heaolu vastu on v&auml;ga madal.</p> <p>Euroliidu riikide t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;idavad end enim t&ouml;&ouml;sstressis olevat Poola t&ouml;&ouml;tajad (27%), neile j&auml;rgnevad Prantsusmaa ja Suurbritannia (20%) t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. K&otilde;ige v&auml;hem t&ouml;&ouml;stressi kurdetakse Hollandis, kus k&uuml;mnest &uuml;ks inimene nentis, et t&ouml;&ouml; tekitab stressi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/40 stressitase.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-40 stressitase.PNG" /></a></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: erakogu</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2550Miks peab autojuht käima kahes tervisekontrollis?2020-03-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte autojuhid on l&auml;binud tervisekontrolli nii nagu liiklusseaduses ette n&auml;htud. N&uuml;&uuml;d sain teada, et pean autojuhid saatma tervisekontrolli ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. Miks autojuhtide topeltkontroll vajalik on?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b>&nbsp;Autojuht peab t&otilde;esti l&auml;bima kaks tervisekontrolli &ndash; &uuml;ks neist on n&otilde;utud liiklusseadusega ja teine on n&otilde;utud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusega.&nbsp;</p> <p>Mootors&otilde;idukijuhi terviset&otilde;endi v&auml;ljastamisel tehakse kindlaks tervisekontrolli l&auml;bija terviseseisund ja sobivus mootors&otilde;idukit juhtida, st keskendutakse sellele, et juht ei ohustaks liikluses ennast ja teisi. T&ouml;&ouml;tervishoiuarst hindab tervisekontrolli k&auml;igus t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja konkreetse t&ouml;&ouml; sobivust t&ouml;&ouml;tajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, ning kanda sellega seotud kulud. N&auml;iteks tuleb tervisekontroll korraldada t&ouml;&ouml;tajale, kes peab t&ouml;&ouml; k&auml;igus tegema korduvaid liigutusi v&otilde;i olema sundasendis. Autojuht on enamuse t&ouml;&ouml;ajast sundasendis (istub rooli taga) ning vanemate veokitega s&otilde;ites peab tegema korduvaid liigutusi, mis koormavad n&auml;iteks p&otilde;lvi ja k&auml;si - k&auml;ikude vahetamine sh pedaalide vajutamine. Samuti v&otilde;ib ette tulla, et autojuht peab k&auml;sitsi raskusi teisaldama.&nbsp;</p> <p>Kuna autojuht puutub oma t&ouml;&ouml;s kokku mitme ohuteguriga, mist&otilde;ttu tuleb ta t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrollile saata, peab t&ouml;&ouml;andja sellega ka korraldama. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada t&ouml;&ouml;le asumise nelja kuu jooksul ning edaspidi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel, kuid mitte harvem kui &uuml;ks kord kolme aasta jooksul.&nbsp;</p> <p>Need kaks tervisekontrolli v&otilde;ib ka &uuml;hildada nii, et &uuml;he tervisekontrolli tulemusena v&auml;ljastatakse kaks dokumenti &ndash; terviset&otilde;end (liiklusseadusest tulenev) ja tervisekontrolli otsus (t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenev). Oluline on see, et tervisekontrollil osaleks t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, sest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest tulenevat tervisekontrolli v&otilde;ib l&auml;bi viia ja otsuse v&auml;ljastada ainult t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, liiklusseadusest tulenevat tervisekontrolli v&otilde;ib muuhulgas teha ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarst.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2547Mida saan ettevõttena oma töötajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?2020-03-06<p>Kutsume k&otilde;iki &uuml;les v&otilde;imalikke haigusjuhtumeid ennetama ning haiguste levikut piirama. See kehtib nii uue koroonaviiruse kui ka gripi ja k&otilde;ikide teiste kergesti levivate viirusnakkushaiguste kohta.</p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">P&uuml;si kursis T&ouml;&ouml;elu portaalis ilmuvate koroonaviirust puudutavate artiklitega.</a></p> <p><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Tutvu Koroonaviiruse Korduma Kippuvate K&uuml;simustega.</a></strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/Viirushaiguste &auml;rahoidmine.pdf" title="Viirushaiguste &auml;rahoidmine.pdf (89 KiB)" target="_blank">Laadi alla PDF fail</a>, mille saad vajadusel v&auml;lja printida ja n&auml;htavale kohale riputada.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/viiruskaitse.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-viiruskaitse.png" /></a></p> <p></p> <p>T&auml;issuuruses kuvamiseks kliki pildil.</p> <p>Allikas:&nbsp;<a href="https://www.terviseamet.ee/et" target="_blank">Terviseamet.</a></p> <p>Samuti soovitame j&auml;rgida Perearstide liidu k&uuml;mmet k&auml;sku:</p> <ol start="1"> <li><b>S&auml;ilita rahu ja kaine m&otilde;istus!</b></li> <li>J&auml;lgi ja j&auml;rgi <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseameti kodulehel antavaid juhiseid!</a><br />Terviseamet uuendab infot iga p&auml;ev mitu korda p&auml;evas. V&auml;lismaised soovitused ei pruugi Eestis olla sobivad.</li> <li>H&uuml;gieen:&nbsp;<b>k&auml;tepesu</b>! Hoia haigetest aupaklikku kaugusse!<br /><b>K&ouml;hides ja aevastades</b>&nbsp;kata suu ja nina k&auml;sivarrega, p&auml;rast pese kohe k&auml;si.&nbsp;Kasutatud taskur&auml;tt viska kohe pr&uuml;gikasti!</li> <li>Kui oled terve, siis v&otilde;id elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled k&auml;inud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. S&uuml;mptomiteta inimeselt nakkust saada on &auml;&auml;rmiselt ebat&otilde;en&auml;oline.</li> <li><b>Kui haigestud, j&auml;&auml; koju!</b></li> <li>Ravi end nii, nagu igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid s&uuml;mptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.</li> <li><b>Haigestumise korral v&otilde;ta &uuml;hendust oma perearstikeskusega v&otilde;i helista 1220</b>&nbsp;&ndash; see on tasuta ja &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tav perearstide n&otilde;uandetelefon.</li> <li>Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.</li> <li><b>Kutsu kiirabi j&auml;rgmistel juhtudel:<br /></b><b>a.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>valu rinnus, &otilde;hupuudus, hingamisraskused;<br /></b><b>b.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>teadvuse h&auml;ired, segasusseisund;<br /></b><b>c.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</b><b>&auml;&auml;rmine j&otilde;uetus.</b></li> <li>Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, v&auml;ikelastele/imikutele ning krooniliste haiguste p&otilde;dejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja s&uuml;damepuudulikkuse korral), samuti v&auml;hihaigetele ja immuuns&uuml;steemi p&auml;rssivat ravi saavatele inimestele. P&ouml;&ouml;rdu pigem varem kui hiljem!</li> </ol>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2546Tervisekontroll ja tervisetõend. Mis on nende erinevus?2020-03-06<p><b>V&otilde;ib tunduda, et need kaks on &uuml;ks ja sama, dubleerides teineteist. Nii see siiski ei ole.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Hedy-Reet &Uuml;bner, t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, Esmed T&ouml;&ouml;tervishoid</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Mis vahe on tervisekontrollil ja terviset&otilde;endil?</p> <p>Inimesed t&otilde;esti v&auml;ga tihti ei tee neil vahet kuid need on kaks t&auml;iesti erinevat dokumenti. Terviset&otilde;endit n&auml;eb ette Nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadus, tervisekontrolli vajadus tuleneb aga T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest. Need on teineteisest t&auml;iesti erinevad nii eesm&auml;rgi kui ka sisu poolest. &Uuml;hel inimesel v&otilde;ivad olla m&otilde;lemad dokumendid. Tavalise tervisekontrolli otsus peab olema iga&uuml;hel, terviset&otilde;end vaid teatud elualade esindajatel.</p> <p><b>Tervisekontrolli</b> aluseks on t&ouml;&ouml;koha riskianal&uuml;&uuml;s, kus on m&auml;&auml;ratletud ohutegurid, millega inimene kokku puutub. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tab p&auml;ev l&auml;bi &uuml;hes asendis ehk sundasendis ning kuvari taga. Seet&otilde;ttu tekivad tal lihaspinged, silmad v&auml;sivad ja n&auml;gemisteravus langeb. Tervisekontroll koostatakse nende ohutegurite alusel ja uuritakse, kas need on m&otilde;jutanud juba t&ouml;&ouml;taja tervist. Nagu eespool mainisin, tervisekontrolli l&auml;bivad reeglina k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p><b>Terviset&otilde;end</b> on vajalik ainult teatud erialade t&ouml;&ouml;tajatel, kes v&otilde;ivad nakkusi edasi kanda, n&auml;iteks toitlustust&ouml;&ouml;tajad, lasteaednikud, &otilde;petajad, loomaarstid, iluteenindajad jt. Terviset&otilde;end t&otilde;endab, et selle omaja ei ole nakkusohtlik ja ei anna kellelegi nakkusi edasi.</p> <p>Toon lihtsa n&auml;ite: k&uuml;&uuml;netehnik l&otilde;ikab patsiendi k&uuml;&uuml;nenahka, mille raames tal v&otilde;ib tekkida kokkupuude kliendi verega kuid vere kaudu levivaid nakkusi on p&auml;ris palju. Terviset&otilde;endi m&otilde;te ongi, et &uuml;ksk&otilde;ik kuhu inimene ka ei l&auml;he, ta ei saa teenindajalt mingit nakkust. Kujutage ette n&auml;iteks toiduvalmistajat v&otilde;i &ndash;m&uuml;&uuml;jat, kes l&otilde;ikab laadal leti &auml;&auml;res leiba v&otilde;i sinki, annab ostjale maitsta vms ning on ise salmonella kandja. Reaalsus on, et iga ostja saab t&otilde;en&auml;oliselt sellelt teenindajalt nakkuse. <b>Kes on s&uuml;&uuml;di?</b></p> <p>S&uuml;&uuml;di on m&uuml;&uuml;ja, t&auml;psemalt m&uuml;&uuml;ja t&ouml;&ouml;andja, kes lubas t&ouml;&ouml;le inimese, kellel ei ole terviset&otilde;endit ehk keda ei ole nakkuste suhtes kontrollitud.</p> <p>Siin kehtibki reegel, et kui ettev&otilde;tja tahab oma toote v&otilde;i teenusega turule tulla, siis tal peavad k&otilde;ik n&otilde;utud dokumendid olemas ja korras olema. &Uuml;heks pooleks on toiduohutus, teiseks inimese enda nakkusohtlikkus ja nakkuskandlus.</p> <p>Olen arstina t&auml;heldanud, et inimesed teevad terviset&otilde;endit protestimata. N&otilde;ukogude ajal toitlustuses v&otilde;i teeninduses, ka meditsiinivaldkonnas tegutsenud t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;hendas terviset&otilde;end veel sedagi, et iga kahe aasta tagant tehti kohustuslikus korras kopsur&ouml;ntgen. Sellest ajast p&auml;rit inimesed k&uuml;sivad terviset&otilde;endit pikendama tulles: &bdquo;Kas te seekord kopsur&ouml;ntgenit ei teegi?&ldquo; Teeme, aga mitte alati ja k&otilde;igile, sest teadupoolest on r&ouml;ntgenkiir kahjulik.</p> <p>Alates 1. jaanuarist 2017 muutus vastav seadus ja enam ei ole vaja terviset&otilde;endit pikendada iga kahe aasta j&auml;rel, v&auml;lja arvatud juhul kui inimesel on kahtlustus mingile nakkushaigusele. Seega ― terviset&otilde;end, uue nimega nakkust&otilde;end, on vastavalt uuele seadusele eluaegse kehtivusega.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kes on reaalselt toidu- ja nakkusohutusest huvitatud, teevad siiski teatud aja tagant uuesti proove, n&auml;iteks iga paari-kolme aasta tagant nn &bdquo;pulgaproovi&ldquo;, et taaskord veenduda ― nende t&ouml;&ouml;taja ei ole vahepeal saanud nakkuskandjaks.</p> <p>Kujutage ennast n&auml;iteks olukorda, et l&auml;hete restorani s&ouml;&ouml;ma. Ettekandja, kes Teile toidu lauda toob, on bakterikandja, kelle endal s&uuml;mptomeid pole. Ta puutub toitu, mida Teie s&ouml;&ouml;te. &Uuml;sna t&otilde;en&auml;oline on, et teie saate karmi k&otilde;hulahtisuse, see levib edasi Teie peres ja tutvusringkonnas. Kui selgub, et saite nakkuse selles restoranis, kas tahaksite kunagi veel sellesse restorani tagasi minna? <i>Salmonella, Shigella </i>ja<i> Campylobacter</i> on k&otilde;ige sagedasemad, mille olemasolu &bdquo;pulgaanal&uuml;&uuml;sis&ldquo; v&auml;lja selgitatakse.</p> <p>Mina arstina uurin, mis on anamnestiliselt oluline ehk kas inimene on viimase paari kuu jooksul k&otilde;hulahtisust p&otilde;denud v&otilde;i suurema k&ouml;ha k&auml;es vaevelnud. &bdquo;Pulgaproovi&ldquo; teen ma igal juhul. Kui vastus on negatiivne, siis saan t&otilde;endi vormistada. Mingi probleemi ilmnemisel saadan inimese edasistele uuringutele ja vajadusel ravile. Vastavalt kaebuste iseloomule on alati v&otilde;imalik teha ka kopsupilti, et v&auml;listada sealseid nakkusi. Alati vaatan &uuml;le ka patsiendi k&auml;ed veendumaks, et neil poleks kahtlaseid haavandeid jne.</p> <p>Terviset&otilde;endi tegemine ei v&otilde;ta palju aega, aga tagab ohutuse.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2545Eestisse lähetatud töötajate töötingimused paranevad2020-03-05<p><b>Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata parlamendile arutamiseks seaduseeln&otilde;u, millega kehtestatakse meetmed Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste paremaks kaitsmiseks. Muudetakse t&ouml;&ouml;tingimusi, mida Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale siin viibimise ajal tuleb tagada ning kehtestatakse pikaajalise l&auml;hetuse reeglid, mille j&auml;rgi tuleb kohaldada Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igust peale 12 v&otilde;i 18 kuud Eestis t&ouml;&ouml;tamist. Eeln&otilde;uga v&otilde;etakse &uuml;le Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiiv, mis reguleerib l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimusi.</b></p> <p>&bdquo;Euroopa Liidu siseselt t&ouml;&ouml;j&otilde;u vaba liikumise soodustamiseks on oluline, et Eestisse teistest liikmesriikidest l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid koheldaks v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt meie oma inimestega. Soovime, et tegevusaladel, mis vajavad riigisisese t&ouml;&ouml;j&otilde;u nappuse t&otilde;ttu abi kas l&uuml;hiajalise rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u n&auml;ol v&otilde;i spetsialistide panust veidi pikemat aega, oleks v&otilde;imalik teha t&ouml;&ouml;d v&auml;&auml;rikatel tingimustel ning neile makstaks &otilde;iglast t&ouml;&ouml;tasu,&ldquo; selgitas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Olulise muudatusena tuleb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra asemel edaspidi t&ouml;&ouml;tajale tagada t&ouml;&ouml;tasu mis v&otilde;ib koosneda n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast ning lisatasust &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; ja riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest, samuti tuleb h&uuml;vitada l&auml;hetusega seotud kulud. Teise olulise muudatusena kehtestatakse pikaajalise l&auml;hetuse reeglid, mille j&auml;rgi tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale p&auml;rast 12 v&otilde;i 18 kuud Eestis t&ouml;&ouml;tamist Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seaduses loetletud minimaalsete t&ouml;&ouml;tingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igust. Eeln&otilde;uga kaotatakse piirang, mille j&auml;rgi saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Oluline on see, et tellija tegutseks Eestis.</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist v&otilde;i &Scaron;veitsi Konf&ouml;deratsioonist Eestisse l&auml;hetatud isik, kes tavaliselt t&ouml;&ouml;tab neis riikides t&ouml;&ouml;lepingu alusel ja kelle t&ouml;&ouml;andja l&auml;hetab Eestisse t&ouml;&ouml;le teenuse osutamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud ajavahemikus.</p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate arv suureneb: aastal 2017 esitati T&ouml;&ouml;inspektsioonile 332 l&auml;hetamise teadet 1229 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta, 2018. aastal esitati 602 l&auml;hetamise teadet 2581 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. Eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 12 augustini on T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitatud 581 teadet 2342 l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta. 2019. aasta andmete alusel on k&otilde;ige rohkem l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid p&auml;rit L&auml;tist (597 t&ouml;&ouml;tajat), Suurbritanniast ja P&otilde;hja-Iiri &Uuml;hendkuningriigist (444 t&ouml;&ouml;tajat), Poolast (437 t&ouml;&ouml;tajat) ja Leedust (309 t&ouml;&ouml;tajat).&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks neljandik ehk 26,7% Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tab ehituses ning &uuml;ks viiendik ehk 21,7% t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses. &Uuml;lej&auml;&auml;nud tegevusaladel t&ouml;&ouml;tab l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hem: veidi &uuml;le k&uuml;mnendiku kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, k&uuml;mnendik finants ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea k&uuml;mnendik elektrienergia tegevusalal. T&ouml;&ouml;inspektsiooni statistika n&auml;itab, et k&otilde;ige rohkem l&auml;hetatakse t&ouml;&ouml;tajaid 2&ndash;90 p&auml;evaks.</p> <p>Autor: Riina Soobik, Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2544Tööõnnetus kanüüliga2020-03-04<p><strong>- Mis juhtus?</strong></p> <p>Maarika (nimi muudetud) oli t&ouml;&ouml;tanud tervishoiuasutuses neli aastat &uuml;ld&otilde;e ametikohal kui asetleidnud juhtum tema elu oluliselt muutis. Vahetuse &uuml;leandmisest oli m&ouml;&ouml;dunud v&auml;hem kui &uuml;ks tund ning kella kolmveerand k&uuml;mne ajal &otilde;htul asus ta palatis patsiendil vahetama veenikan&uuml;&uuml;li. Vahetult p&auml;rast n&otilde;ela kan&uuml;&uuml;list eemaldamist liigutas patsient j&otilde;uliselt ja kiiresti oma k&auml;tt, mille j&auml;rel tungis n&otilde;el t&ouml;&ouml;taja vasaku k&auml;e p&ouml;idlasse ning tekitas torkehaava. Patsiendil oli diagnoositud C-viirushepatiit, mist&otilde;ttu tehti Maarikale vastavad anal&uuml;&uuml;sid ja leidis kinnitust viiruse edasikandumine. Kuigi C-hepatiit on ravitav, v&otilde;ib ravi kesta pikka aega ning ravimite kasutamisel v&otilde;ib esineda k&otilde;rvaltoimed ja tekkida ravimi resistentsus.</p> <p><strong>- Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja kavatses kan&uuml;&uuml;list eemaldatud n&otilde;ela visata koheselt teravate, torkavate j&auml;&auml;tmete konteinerisse, kuid ootamatu s&uuml;ndmuse t&otilde;ttu see ei &otilde;nnestunud. Kuna patsient liigutas j&otilde;uliselt ja ootamatult vahetult p&auml;rast n&otilde;ela kan&uuml;&uuml;list eemaldamist ja sel hetkel asetses vasaku k&auml;e p&ouml;ial kan&uuml;&uuml;lil ja n&otilde;elale l&auml;hedal, ei j&otilde;udnud t&ouml;&ouml;taja reageerida ja n&otilde;elatorget &auml;ra hoida.&nbsp;</p> <p><strong>- Kuidas samalaadseid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida?</strong></p> <p>C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andja ei saanud tagada t&ouml;&ouml;tajale vaktsineerimise v&otilde;imalust. Tervishoiuteenuse osutaja peab riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus hindama k&otilde;iki olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad end vigastada saastunud terava t&ouml;&ouml;vahendiga (sh veenikan&uuml;&uuml;liga), kokku puutuda vere v&otilde;i muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusi arvestades peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma tarvitusele ennetusabin&otilde;ud, et hoida &auml;ra t&ouml;&ouml;tajate vigastusi ja seel&auml;bi v&otilde;imalikku nakatumist.&nbsp;</p> <p>Kan&uuml;&uuml;limine tekitab enamustes patsientides &auml;revust ning t&ouml;&ouml;taja &uuml;lesanne on seda v&auml;hendada oma k&auml;itumise, vestluse ja k&otilde;nemaneeriga. K&uuml;sitakse avatud k&uuml;simusi, n&auml;iteks kuidas patsient end tunneb. Samuti selgitatakse mida hakatakse tegema ja miks. Siinkohal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja vajada perioodiliselt v&auml;lja&otilde;pet oma suhtlemisoskuste arendamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ps&uuml;&uuml;hilist seisundit ja t&ouml;&ouml;sooritust v&otilde;ib m&otilde;jutada nii suur t&ouml;&ouml;koormus, ebav&auml;&auml;rikalt k&auml;ituv v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega patsient v&otilde;i muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid. Nendes k&uuml;simustes tuleb t&ouml;&ouml;tajatega konsulteerida ning leida viise t&ouml;&ouml;koormuse optimeerimiseks ja ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite ohjamiseks. Kui patsient on endale v&otilde;i teistele ohtlik, peavad olema rakendatud t&auml;iendavad ohutusabin&otilde;ud.</p> <p>Samalaadseid juhtumeid hoiab &auml;ra eelk&otilde;ige kaitsemehhanismiga veenikan&uuml;&uuml;lide kasutamine, milles &auml;sja kasutatud n&otilde;el t&otilde;mmatakse vahetult plastist kesta/kapslisse. See omakorda visatakse viivituseta m&auml;rgistatud ja torkekindlast materjalist konteinerisse. T&ouml;&ouml;taja tegi &otilde;igesti, et teatas otsemaid t&ouml;&ouml;andjale saadud vigastusest. Kuna viiruse peiteperiood on keskmiselt 6-9 n&auml;dalat, j&auml;rgnesid juhtumile tervisekontrollid ja ravi vastavalt arsti korraldustele.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2542Öötöö kaaslased: väsimus ja peavalu2020-03-03<p>Lihtne visioon: oled pea &ouml;&ouml;p&auml;eva ametis olnud, kuid pead sellegipoolest suutma teha selge peaga kaalukaid otsuseid. Mis siis, et magamatus tahab jalust niita. Just seesugune on paljude meditsiinit&ouml;&ouml;tajate argip&auml;ev.</p> <p><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">&bdquo;Olin t&auml;na &ouml;&ouml;sel valves,&ldquo; &uuml;tleb 40ndates aastates kirurg spontaanselt oma hajameelsuse vabanduseks patsiendile, kes on hommikul tema vastuv&otilde;tule tulnud, et operatsioonihaava n&auml;idata. L&uuml;hikesest jutuajamisest selgub, et arstil on seljataga &ouml;&ouml;p&auml;ev haiglas ja veel tuleb polikliinikus mitmeid tunde ametis olla enne, kui saab puhata. Seej&auml;rel ootavad teda taas korralised l&otilde;ikused, &ouml;&ouml;valved haiglas ja vastuv&otilde;tud polikliinikus. Huvitav, kuidas tema tervis vastu peab? Kuidas ta jaksab? Mehe t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei ole arstide ega &otilde;dede t&ouml;&ouml;graafikut arvestades sugugi erandlik, kuigi nad peavad tegema elut&auml;htsaid otsuseid, olles samas ise kurnatud ja v&auml;sinud.</span></p> <p><b>L&auml;&auml;ne-Tallinna Keskhaigla s&uuml;nnitusosakonna &auml;mmaemandusjuht</b> <b>Liis J&otilde;gis </b>r&otilde;hutab, et meediku t&ouml;&ouml;spetsiifika on paraku selline, et &ouml;istest valvetest pole enamasti p&auml;&auml;su. S&uuml;nnitusosakonnas on &ouml;ine aeg tavaliselt eriti intensiivne, sest lapsed kipuvad sageli just &ouml;&ouml;siti ilmale tulema. Seet&otilde;ttu on &ouml;&ouml;sel puhkehetke keeruline leida. &bdquo;&Auml;mmaemanda t&ouml;&ouml;s on alati juures ka ootamatuse aspekt: s&uuml;nnitusosakonnas ei tea kunagi ette, mida p&auml;ev v&otilde;i &ouml;&ouml; toob. See-eest peab valmisolek alati olema sada protsenti, sest tegeleda tuleb kahe patsiendiga korraga &ndash; nii ema kui lapsega,&ldquo; selgitab Liis, kelle s&otilde;nul pole &ouml;isest valvest taastumine lihtne, peavalud on p&auml;rast &ouml;ist t&ouml;&ouml;tamist tavalised. &bdquo;J&auml;rgmiseks p&auml;evaks ei ole m&otilde;tet tegevusi planeerida, sest p&auml;ev kulub magamisele ja puhkamisele. Teiselt poolt v&otilde;ib &ouml;ine t&ouml;&ouml;tamine &ouml;&ouml;r&uuml;tmi ka t&auml;ielikult segamini l&uuml;&uuml;a: oled &uuml;lev&auml;sinud ja und ei tulegi.&ldquo;</p> <p>Liis avaldab, et vahel annab organism pika t&ouml;&ouml;vahetuse j&auml;rel veel mitu p&auml;eva hiljemgi m&auml;rku, et taastumine pole olnud t&auml;ielik, kuigi selleks kulunud unetundide arvu j&auml;rgi v&otilde;iks seda eeldada.</p> <p>&bdquo;Kuigi &ouml;&ouml;valveid on organismil keeruline taluda, on need siiski paratamatu osa meie t&ouml;&ouml;st. &Otilde;nneks pakub &auml;mmaemanda t&ouml;&ouml; ise rohkelt r&otilde;&otilde;muhetki, mis annavad energiat ja tahtmist uuel p&auml;eval uuesti hea tujuga t&ouml;&ouml;le tulla,&ldquo; avaldab Liis, mis innustab teda &auml;mmaemandana t&ouml;&ouml;tama.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/LiisJogitool.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-LiisJogitool.JPG" /></a></p> <p><strong>&Ouml;ised vahetused on rasked</strong></p> <p>Kaksk&uuml;mmend neli aastat <b>Tallinna Lastehaigla</b> anestesioloogia ja intensiivravi osakonnas t&ouml;&ouml;tanud <b>&otilde;enduskvaliteedi ja koolituse koordineedija Maret Niinepuu</b>, s&otilde;nab, et ilmselt on erinevates haiglates ja ka osakondades erinev nii inimeste t&ouml;&ouml;koormus kui taastumine. Ta ise on oma koormust osakonnas v&auml;hendanud, sest tunneb, et enam ei j&otilde;ua samasuguse tempoga j&auml;tkata.</p> <p>&bdquo;&Ouml;ised vahetused on rasked. Kui tulla ainult &ouml;&ouml;seks t&ouml;&ouml;le, siis p&auml;eval peaks veidi rohkem puhkama, aga paratamatult alati pole v&otilde;imalik seda teha, mist&otilde;ttu on raskem &ouml;&ouml;sel &uuml;leval olla,&ldquo; tunnistab Maret, kes &ouml;&ouml;p&auml;evases vahetuses t&ouml;&ouml;tades p&uuml;&uuml;ab enne valvet &ouml;&ouml;sel korralikult magada. &bdquo;T&ouml;&ouml;l olles peab endast maksimumi andma, aga see n&otilde;uab ka, et m&otilde;tleksid k&otilde;ik k&auml;igud ja liigutused korralikult l&auml;bi ja lihtsalt niisama siia-sinna ei jookseks ega koormaks ennast asjatute liikumistega.&ldquo;</p> <p>Kuna peab j&auml;lgima monitore, siis v&auml;ga suur koormus on silmadel. Pauside ajal puhketoas paneb Maret silmad kinni ega vaata erendavaid valguseid. Vahel tunneb ta, et on v&auml;ga raske, sest silmad kuivavad ja n&auml;gemine muutub veidi h&auml;gusemaks.</p> <p>&bdquo;P&auml;ris kindasti on pika valve l&otilde;puks peavalu. Vahel aitab selle vastu valuvaigisti ja uni, aga p&auml;ris tihti j&auml;&auml;b peavalu p&uuml;sima ka siis, kui oled p&auml;eval paar tundi maganud. Samuti aitab, kui t&otilde;sta jalad veidi k&otilde;rgemale ja puhata 15-20 minutit,&ldquo; kirjeldab Maret t&ouml;&ouml;ga kaasnevaid vaevusi. K&otilde;igest hoolimata v&auml;sivad jalad sellegipoolest, sest pidevalt tuleb liikvel olla.</p> <p>&bdquo;Und aitab t&otilde;rjuda ja &ouml;&ouml;sel &uuml;leval p&uuml;sida, kui kolleegidega r&auml;&auml;kida. Vahel olen ka raamatut lugenud, aga see v&auml;sitab liialt silmi, mis hakkavad valutama, mist&otilde;ttu ma pigem ei loe.&ldquo;</p> <p>P&auml;rast &ouml;&ouml;vahetust koju minnes magab Maret enamsti kolm-neli tundi ja seej&auml;rel l&auml;heb taas varakult magama, juba &uuml;heksa-k&uuml;mne paiku &otilde;htul. Kui p&auml;eval kauem magada, siis &otilde;htupoole tunneb ta end veel v&auml;sinunuma, enesetunne on halvem ja kindlasti esineb peavalu. Magades paar tundi, siis on enesetunne parem ja saab ka perega koos olla.</p> <p>&Ouml;ise t&ouml;&ouml;tamise varjuk&uuml;ljeks peab Maret lisaks v&auml;simusele kaalut&otilde;usu. &bdquo;Paljud kolleegid kurdavad, et kehakaal kerkib, sest paratamatult midagi n&auml;ksitakse jne. Juuakse energiajooke v&otilde;i siis Coca-Colat. Vajatakse palju magusat. See k&otilde;ik p&otilde;hjustab lisakilosid,&ldquo; m&auml;rgib Maret, kes vahel p&auml;rast valvet vajab taastumiseks paari p&auml;eva, sest esimese ta magab ja alles j&auml;rgmisel p&auml;eval tunneb, et on j&otilde;udu ennast liigutada. Pikk taastumine segab t&ouml;&ouml;v&auml;list elu, mist&otilde;ttu on v&auml;hemaks j&auml;&auml;nud s&otilde;pradega suhtlust, kinok&uuml;lastusi jms. &bdquo;Lihtsalt ei j&otilde;ua, tahan puhata,&ldquo; tunnistab Maret.&nbsp;</p> <p><b>Kokkulepe paberil</b></p> <p>Meditsiinit&ouml;&ouml;tajate koormus on suur ja elu paljuski t&ouml;&ouml;keskne, sest personali napib, pikad vahetused ja &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; kurnavad. Madalate palkade t&otilde;ttu tuleb eelk&otilde;ige &otilde;dedel ja hooldajatel rabada sageli topeltkoormusega. Nii m&otilde;nigi neist erinevates haiglates v&otilde;i kohtades ― kodu&otilde;enduse &otilde;ena t&ouml;&ouml;tada veel haigla &ouml;&ouml;vahetustes jne.</p> <p>Vabatahtliku kokkuleppena&nbsp; s&otilde;lmiti 25. aprillil 2017. aastal Tallinnas<b> Eesti Haiglate Liidu,&nbsp; Eesti Arstide Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate Kutseliidu, Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti &Otilde;dede Liidu </b>kollektiivleping, mis m&auml;&auml;ratleb arstide, &otilde;dede ja hooldajate &uuml;ldise t&ouml;&ouml;koormuse hindamist v&otilde;imaldavad personalistandardid eriarstiabis. Selle kohaselt kohustuvad t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;rdlema tegelikku personali t&ouml;&ouml;koormust kokkulepitud personalistandarditega ja andma infot t&ouml;&ouml;tajaid esindavatele pooltele. Lepingust l&auml;htuvalt peaks tasustatud t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas olema 40 tundi.</p> <p>Mis kasu on aga paberist, kui tegelik elu sellest kontrastselt nagu must ja valge erinevad? <b>Statista andmetel (2018)</b> oli Euroopa Liidus 2016. aastal saja tuhande elaniku kohta k&otilde;ige enam meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid Portugalis (253) ja Eestis enam kui kolm korda (81) neist v&auml;hem. Kas meditsiinit&ouml;&ouml;tajaid lohutab ja annab jaksu juurde teadmine, et Kreekas oli neid v&otilde;rreldes Portugaliga koguni kuus korda v&auml;hem?</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/44lugutabel-2.PNG" /></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: L&auml;&auml;ne Tallinna Keskhaigla&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2541Kas tööandja tohib töötajat tasustamata puhkusele saata?2020-03-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soovime t&ouml;&ouml;andjana kehtestada ettev&otilde;ttes eriolukorra, mille raames ei luba me ettev&otilde;ttesse kaheks n&auml;dalaks t&ouml;&ouml;le inimesi, kes on &auml;sja reisilt naasnud. Tulenevalt t&ouml;&ouml; iseloomust saavad osad t&ouml;&ouml;tajad teha ka kaugt&ouml;&ouml;d, kuid mitte k&otilde;ik. Me oleme t&ouml;&ouml;tajatele eriolukorrast juba teada andnud, kuid k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad ei m&otilde;istnud olukorra t&otilde;sidust. Kuna tegemist on eriolukorraga, siis ei saa me maksta t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;d ei tehta. Mida me peaksime tegema?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b><b> </b>Ka nakkushaiguste perioodil soovitame t&ouml;&ouml;korraldust planeerides l&auml;htuda tervest m&otilde;istusest, r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bi ning leida parimad v&otilde;imalused. T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei reguleeri ettev&otilde;ttes eriolukorra kehtestamist. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid r&otilde;hutame, et tegemist on kokkuleppega. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt tasustamata puhkust kehtestada ega t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;d ei anna, kuid t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;d tegema, siis on tegemist t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tajale selle aja eest maksta keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal tuleb t&ouml;&ouml;d korraldades alati silmas pidada, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel on kehtiv t&ouml;&ouml;leping, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andja k&otilde;ige olulisem kohustus kindlustada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ga ja t&ouml;&ouml;taja kohustus on t&ouml;&ouml;d teha. Heades t&ouml;&ouml;suhetes on k&otilde;ige m&otilde;istlikum leida m&otilde;lemat osapoolt rahuldav kompromiss, n&auml;iteks p&otilde;hipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugt&ouml;&ouml; tegemine, t&auml;htajaline osaline t&ouml;&ouml;aeg vms. K&otilde;ik kokkulepped eeldavad m&otilde;lema poole tahet.&nbsp;</p> <p>Soovitame j&auml;lgida informatsiooni <a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseameti lehek&uuml;ljel</a>. T&ouml;&ouml;keskkonnas tuleks j&auml;rgida h&uuml;gieenin&otilde;udeid nagu korrap&auml;rane k&auml;tepesu, desinfitseerimine, ruumide &otilde;hutamine ning k&ouml;hides ja aevastades suu ja nina katmine, et hoida enda ja kolleegide tervist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/viirusteperiood.jpg" /></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2539Tööõnnetus lintsaega2020-02-28<p><strong>T&ouml;&ouml; kirjeldus:</strong> Soojustatud seinapaneelide valmistamiseks tuli soojustusplaate l&otilde;igata sobivasse m&otilde;&otilde;tu. Seda t&ouml;&ouml;d tehti statsionaarsel lintsaepingil.</p> <p><strong>Mis juhtus:</strong> T&ouml;&ouml;taja hoides m&otilde;lema k&auml;ega soojustusplaadist kinni ja l&uuml;kkas seda saelindi suunas. Enne l&otilde;ikamise l&otilde;ppu t&otilde;usis soojustusplaadi t&ouml;&ouml;taja poolne ots ootamatult &uuml;lespoole ja seet&otilde;ttu liikus seda kinni hoidnud t&ouml;&ouml;taja k&auml;si vastu saelinti.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> Plaadi otsa &uuml;lest&otilde;usmise p&otilde;hjustas ilmselt plaadi klaaskiup&otilde;hise kattekihi mitte l&auml;bil&otilde;ikamine vaid kaasahaaramine saehammaste poolt.</p> <p>Lintsaepingil oli reguleeritav osa, mis on korraga nii saelindi juhik kui ka kaitsepiire, mille abil v&auml;ltida v&otilde;imalikku kokkupuudet liikuva saelindiga. Selline osa tuleb saagimise eel lasta v&otilde;imalikult saetava materjali l&auml;hedale ja see v&auml;listab k&auml;e sattumise vastu saelinti saetava materjali kohal. Soojustusmaterjali saagimiseks seda ei tehtud ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ajal sattuski t&ouml;&ouml;taja k&auml;si vastu saelinti materjali kohal.</p> <p>Kannatanu &ouml;eldud p&otilde;hjus, miks kaitsepiiret allapoole ei reguleeritud, oli paraku t&uuml;&uuml;piline &ndash; see v&otilde;tab aega. Seega saab &ouml;elda, et kiirustamist eelistati ohutusele.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2538Perearstide liidu kümme käsku uue koroonaviiruse kohta2020-02-27<ol start="1"> <li><b>S&auml;ilita rahu ja kaine m&otilde;istus!</b></li> <li>J&auml;lgi ja j&auml;rgi T<a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">erviseameti kodulehel</a> antavaid juhiseid!<br />Terviseamet uuendab infot iga p&auml;ev mitu korda p&auml;evas. V&auml;lismaised soovitused ei pruugi Eestis olla sobivad.</li> <li>H&uuml;gieen: <b>k&auml;tepesu</b>! Hoia haigetest aupaklikku kaugusse!<br /><b>K&ouml;hides ja aevastades</b> kata suu ja nina k&auml;sivarrega, p&auml;rast pese kohe k&auml;si.&nbsp;Kasutatud taskur&auml;tt viska kohe pr&uuml;gikasti!</li> <li>Kui oled terve, siis v&otilde;id elada harilikku elu edasi ka siis, kui oled k&auml;inud reisil maades, kus koroonaviiruse juhtumeid on juba esinenud. S&uuml;mptomiteta inimeselt nakkust saada on &auml;&auml;rmiselt ebat&otilde;en&auml;oline.</li> <li><b>Kui haigestud, j&auml;&auml; koju!</b></li> <li>Ravi end nii, nagu igal muul juhul, kui oled viirushaigusesse haigestunud: puhka, vajadusel langeta palavikku, kasuta muid s&uuml;mptomeid leevendavaid ravimeid. Need ei kiirenda paranemist, kuid muudavad enesetunde paremaks.</li> <li><b>Haigestumise korral v&otilde;ta &uuml;hendust oma perearstikeskusega v&otilde;i helista 1220</b> &ndash; see on tasuta ja &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tav perearstide n&otilde;uandetelefon.</li> <li>Perearstikeskusse mine kohale vaid siis, kui oled perearstikeskusest selleks juhised saanud.</li> <li><b>Kutsu kiirabi j&auml;rgmistel juhtudel:<br /></b><b>a.&nbsp;&nbsp; </b><b>valu rinnus, &otilde;hupuudus, hingamisraskused;<br /></b><b>b.&nbsp;&nbsp; </b><b>teadvuse h&auml;ired, segasusseisund;<br /></b><b>c.&nbsp;&nbsp;&nbsp; </b><b>&auml;&auml;rmine j&otilde;uetus.</b></li> <li>Haigus on ohtlikum eakatele inimestele, v&auml;ikelastele/imikutele ning krooniliste haiguste p&otilde;dejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja s&uuml;damepuudulikkuse korral), samuti v&auml;hihaigetele ja immuuns&uuml;steemi p&auml;rssivat ravi saavatele inimestele. P&ouml;&ouml;rdu pigem varem kui hiljem!</li> </ol>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2537Arvamus: "Tervisekontroll. Kas ja kuidas on sellest kasu pikemas perspektiivis?"2020-02-27<p><b>Targad inimesed elavad kauem!</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eduard Tsvetkov, perearstikeskuse Medicum taastusravi- ja spordiarst</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Pole vaja teha tervisekontrolli lihtsalt kontrolli p&auml;rast, et see oleks tehtud, vaid tervisekontroll peaks inimest aitama.</b>&nbsp;</p> <p>Igasugune tervisekontroll inimestele &uuml;ldiselt meeldib. Hea arst on see, kes m&auml;&auml;rab v&otilde;imalikult palju uuringuid ja anal&uuml;&uuml;se. Selliseid arste armastatakse. Mida kontrollitakse, seda ei osata ise t&auml;pselt seletada.</p> <p>Ma ei arva, et &uuml;he t&ouml;&ouml;valdkonna v&otilde;i eriala inimestel tuleks arsti juures k&auml;ia rohkem kui teistel. K&uuml;ll v&otilde;iksid k&otilde;ik osaleda s&otilde;eluuringutes ehk skriiningutes, mida meil v&auml;ga alahinnatakse. N&auml;iteks naiste rinnav&auml;hiuuringus osalejate arv on kohutavalt madal, samas lasevad inimesed teha vereproove, mis ei peegelda nende tervislikku olukorda. Kindlasti peaks l&auml;bima skriiningprogrammi, 50aastased mehed eesn&auml;&auml;rme ja nii mehed kui naised p&auml;rasoole s&otilde;eluuringud. Osalema erinevates vaktsineeringutes nagu HPV ehk papilloomiviirus, mille &uuml;le arutletakse, sest inimesed kardavad vaktsiine. Samas on need lihtsad asjad, mida peab tegema ja mille k&auml;igus avastatakse ka haigusi.</p> <p>Oma tervisele tuleks enam r&otilde;hku p&ouml;&ouml;rata vanuses 35+, kuid juba enne seda aega peaks keskenduma korrap&auml;rasele f&uuml;&uuml;silisele aktiivsusele, j&auml;lgima verer&otilde;hku ja kolesteroolitaset. Inimesed surevad kardiovaskulaarhaigustesse, mida v&otilde;iks kontrolli all hoida, sest selles vanuses hakkavad need h&auml;dad esile tulema. Kui esineb h&uuml;pertooniat, peaks kolesteroolitase normis olema. Teatud vanusest tuleks kolesterooli ja verer&otilde;hku m&otilde;&otilde;ta lasta. Neil, kes aktiivselt spordivad v&otilde;i tahaksid sellega alustada, oleks kasulik teha koormustest. V&otilde;ib-olla on neil mingisuguseid kroonilisi haiguseid? H&auml;sti t&auml;htis on, palju teeb inimene trenni, ja kui ta sellega alustab, siis mis intensiivsusega ta v&otilde;iks ja tahaks seda teha.&nbsp;</p> <p><b>Teadlikkust peaks olema rohkem</b></p> <p>Oluline on, et suhteliselt noor inimene elaks &otilde;nnelikult ega k&auml;iks arsti juures, vaid treeningsaalis. &Uuml;lekaalu ei tohiks olla. See on p&otilde;hiline. V&auml;ga hea on, kui ettev&otilde;tte maksab t&ouml;&ouml;taja eest m&otilde;ne spordiklubi v&otilde;i treeningsaali k&uuml;lastamise kuutasu. Muidugi v&otilde;iks t&ouml;&ouml; juures olla treeningsaal, see oleks super! T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks omalt poolt panustada t&ouml;&ouml;tajate teadlikkusesse, korraldada tervisep&auml;evi. Inimesed tihtilugu ei teagi, mida t&auml;hendab n&auml;iteks kardiovaskulaarhaigus ja kuidas seda ennetada. K&otilde;ik arvavad, et kui vereproovid on tehtud, siis on k&otilde;ik korras, aga nii see ei ole. Vereproovid ei anna tervislikust olukorrast tegelikku pilti. Haigusteadlikkus ja &uuml;le&uuml;ldine teadlikkus peaksid olema paremad, mida v&otilde;iks t&otilde;sta loengute ja tervisep&auml;evadega.</p> <p>Kui inimene on suhteliselt noor ja kaebusteta, siis ta midagi muud peale aktiivse ja tervisliku eluviisi enda jaoks teha ei saagi. Mina panustaksin teadlikkusele, mis on tema v&otilde;imalikud terviseriskid, ja teatud vanuses tuleks neid kontrollida. Lihtne n&auml;ide. Kui inimene teab, et tema isa on surnud 40aastasena, ehk v&auml;ga varakult infarkti, siis peaks ta kindlasti laskma end kontrollida ja j&auml;lgima, milline on tema verer&otilde;hk ja kolesterooli tase.&nbsp;</p> <p><b>Peab olema p&otilde;hjus uurida</b></p> <p>Tervisekontroll h&otilde;lmab baasuuringuid: kardiogrammi, stenogrammi, vaadatakse &uuml;le silmad. Nende lihtsate asjadega t&otilde;sist haigust ei tuvasta. Jah, &uuml;kskord elus peab olema kardiogramm tehtud, aga muidu ma seda v&auml;ga ei usalda. Kui inimesel on kaebusi, siis tuleks v&auml;lja selgitada, mis tal t&auml;pselt viga on. Aga lihtsalt niisama midagi otsida on kahtlane, peab olema mingi p&otilde;hjus inimest uurida. Samas on meil mehed, kes arsti juures ei k&auml;i, verer&otilde;hku ei m&otilde;&otilde;da. M&otilde;ned eesti mehed saavad oma h&uuml;pertooniat&otilde;vest teada alles siis, kui on infarkt olnud. Selle ohtu peaks v&auml;lja selgitama varem, aga sellega saavad hakkama ka perearstid, kelle juurde inimesed samuti satuvad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrolli suunavad, siis neil midagi selle vastu ei ole ja nad uuringutes ka osalevad. M&otilde;ned lasevad lisaks teha terviseauditi ja koormustesti, sest tahavad olla kindad, et k&otilde;ik on nendega korras.</p> <p>Minu s&otilde;num on aga: pole vaja teha kontrolli lihtsalt kontrolli p&auml;rast, et see oleks tehtud, vaid tervisekontroll peaks inimest aitama. Olen k&uuml;ll n&auml;inud patsiente, kelle anal&uuml;&uuml;sid on korras, aga ta ei j&otilde;ua minna trepist kolmandale korrusele. See pole elukvaliteet ega &otilde;ige elu, vaid midagi on v&auml;ga valesti. Inimesed peavad olema targad ja teadlikud. Targad inimesed elavad kauem.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2535Sotsiaalministeerium: Eesti töötute vaesus on Euroopa Liidu suurim, kuid kõige vähem inimesi elab mittetöötavates leibkondades2020-02-26<p data-adtags-visited="true"><span>Statistika j&auml;rgi on Eestis k&otilde;ige v&auml;hem inimesi, kes elavad mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades, kuid samal ajal on Eestis t&ouml;&ouml;tute vaesus &uuml;ks suuremaid Euroopa Liidus. Miks see nii on, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;tute vaesust ning mida on plaanis muuta t&ouml;&ouml;tuskindlustuses selleks, et olukorda parandada, kirjutab sotsiaalministeeriumi anal&uuml;&uuml;si ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar.</span></p> <p data-adtags-visited="true">On t&otilde;si, et t&ouml;&ouml;tamisel on suur m&otilde;ju vaesuse leevendamise, kuid samav&otilde;rd on oluline vaadata ka erinevate riikide t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steeme. Erinevate riikide s&uuml;steemide heldus m&otilde;jutab otseselt ka v&otilde;rdlusandmeid.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tute vaesuse ulatuse v&otilde;rdlemisel teiste riikidega on oluline teada, millised on nendes riikides t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemid. Enamasti kasutatakse selliseks v&otilde;rdlemiseks netoasendusm&auml;&auml;ra ehk kui suure osa moodustab t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise korral saadav netosissetulek (t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis, t&ouml;&ouml;tutoetus) varasemast netosissetulekust (t&ouml;&ouml;tasust).</p> <p data-adtags-visited="true">Eesti t&ouml;&ouml;tavate elanike suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r (9,5% 2017.a) EL-27 keskmisel tasemel (9,3%), kuid t&ouml;&ouml;tute suhteline vaesus on EL keskmisest siiski suurem. Nii elas Eurostati andmetel 2017. aastal Eesti t&ouml;&ouml;tutest elanikest suhtelises vaesuses 51,9%, kuid EL-27 keskmiselt 48,6%.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;tamine v&auml;hendab vaesust</strong></p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tamise m&otilde;ju vaesusele on v&otilde;imalik hinnata ka t&ouml;&ouml;intensiivsuse ulatuse j&auml;rgi leibkonnas. Selle j&auml;rgi on n&auml;ha, et nii &uuml;lalpeetavate[1]&nbsp;lasteta kui lastega leibkondades on v&auml;ga madala t&ouml;&ouml;intensiivsuse (keegi leibkonna t&ouml;&ouml;ealistest ei t&ouml;&ouml;ta v&otilde;i t&ouml;&ouml;tab v&auml;ga v&auml;he) korral suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r v&auml;ga k&otilde;rge ehk kui leibkonna t&auml;isealised ei t&ouml;&ouml;ta, siis elab &uuml;lalpeetavate lasteta leibkondades elavatest inimestest allpool suhtelise vaesuse piiri 71,4% ning &uuml;lalpeetavate lastega leibkondade inimestest 53,2% (Statistikaamet).</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;intensiivsuse kasvades suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal v&auml;heneb. Ka absoluutse vaesuse korral on n&auml;ha samalaadset suunda. &Uuml;lalpeetavate lasteta leibkondade elanike k&otilde;rgemat suhtelist ja absoluutset vaesust selgitab &uuml;helt poolt see, et nende seas on rohkem &uuml;ksinda elavaid inimesi[2], kuid ka see milliseid muid toetusi v&otilde;i h&uuml;vitisi saadakse &ndash; n&auml;iteks lastega leibkondades on nendeks erinevad pereh&uuml;vitised.</p> <p data-adtags-visited="true">Teisalt on aga Eesti Eurostati andmetel &uuml;ks neid riike, kus mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades elavate inimeste osakaal moodustab vaid v&auml;ikese osa suhtelises vaesuses olevast elanikkonnast: &uuml;heaegselt nii suhtelises vaesuses kui mittet&ouml;&ouml;tavates leibkondades elas 2017. aastal kokku 3,1% Eesti elanikest. Seda selgitab asjaolu, et Eestis on teiste EL riikidega v&otilde;rreldes peaaegu k&otilde;ige v&auml;iksem alla 60-aastaste elanike osakaal, kes elavad mittet&ouml;&ouml;tavates v&otilde;i v&auml;ga madala t&ouml;&ouml;intensiivsusega leibkondades, Eestist madalam osakaal on vaid T&scaron;ehhis.</p> <p data-adtags-visited="true">Vaesus on leibkonnakeskne ehk arvesse v&otilde;etakse k&otilde;ikide leibkonnaliikmete sissetulekut ning &uuml;histarbimise arvestamiseks jagatakse sissetulek tarbimiskaaludega. T&ouml;&ouml;tute suurem vaesuse ulatus on otseselt selgitatav nende leibkondade v&auml;iksema ekvivalentnetosissetulekuga. Statistikaameti andmete j&auml;rgi on n&auml;ha, et vaid pension&auml;ride puhul on ekvivalentnetosissetulek v&auml;iksem kui t&ouml;&ouml;tutel. Erinevalt t&ouml;&ouml;tavatest inimestest on aga t&ouml;&ouml;tute puhul naiste ekvivalentnetosissetulek m&otilde;nev&otilde;rra suurem kui meestel. Selle p&otilde;hjuseks on asjaolu, et just meest seas on k&otilde;ige enam &uuml;ksinda elavaid inimesi. Seevastu aga naiste seas on rohkem neid, kellel on leibkonnas alaealisi lapsi v&otilde;i on tegemist paariga, kellest v&auml;hemalt &uuml;ks on alla 65-aastane, mis viitab sellele, et pere sissetulekust olulise osa moodustavad kas peretoetused v&otilde;i vanaduspension. Leibkonna koosseis m&otilde;jutab seega nende ekvivalentnetosissetulekut, sest lisaks t&ouml;&ouml;tusega seotud h&uuml;vitistele on leibkonnas veel keegi, kes saab t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i muid h&uuml;vitisi.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>T&ouml;&ouml;tute vaesust m&otilde;jutab see, kui suure osa varem saadud sissetulekust moodustab t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitis.</strong></p> <p data-adtags-visited="true">OECD 2018. aasta andmetel on kahekuise t&ouml;&ouml;tuse korral k&otilde;rgeim netoasendusm&auml;&auml;r Luksemburgis (86%), L&auml;tis (84%), Leedus (81%) ning k&otilde;ige madalam Suurbritannias (13%). Eestis on t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise teisel kuul asendusm&auml;&auml;r v&otilde;rreldes varasema t&ouml;&ouml;tamisega 57% ehk sama mis EL riikides keskmiselt. Kuuekuise t&ouml;&ouml;tuse perioodi j&auml;rel v&auml;heneb Eestis asendusm&auml;&auml;r 47%-ni (EL-28 keskmine 50%). Aastase t&ouml;&ouml;tuse perioodi korral on Eestis asendusm&auml;&auml;r endiselt 47%, kuid see on m&otilde;nev&otilde;rra k&otilde;rgem kui EL-28 keskmine (41%). Kahe aastase t&ouml;&ouml;tuse korral on k&otilde;rgeim asendusm&auml;&auml;r Hollandis, kus on see 70% ning madalaim m&auml;&auml;r on L&auml;tis, Leedus ja T&scaron;ehhis &nbsp;(8-9%). Eestis on 24-kuise t&ouml;&ouml;tuse korral asendusm&auml;&auml;r 13% (EL riikide keskmine on samas 30%) sest selleks ajaks on Eestis l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste maksmise periood (t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis ja t&ouml;&ouml;tutoetus) ning peamiseks sissetulekuallikaks on toimetulekutoetus.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste asendusm&auml;&auml;r ja selle maksmise kestus m&otilde;jutab&nbsp; seda, kui efektiivsed oleme vaesuse leevendamisel. Tuginedes Statistikaameti andmetele v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis 2017. aastal t&ouml;&ouml;tute absoluutset vaesust 1,5 protsendipunkti ning t&ouml;&ouml;tutoetus vaid &uuml;he protsendipunkti v&otilde;rra. M&otilde;ju t&ouml;&ouml;tute suhtelisele vaesusele on aga veelgi v&auml;iksem &ndash; t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis &uuml;ksinda v&auml;hendas 2017. aastal t&ouml;&ouml;tute suhtelist vaesust 0,5 protsendipunkti ning koos t&ouml;&ouml;tutoetusega 0,9 protsendipunkti v&otilde;rra. T&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tute vaesuse v&auml;hendamisel oleneb lisaks asendusm&auml;&auml;ra ulatusele ja kestvusele ka sellest kui suurel osal t&ouml;&ouml;tutest on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele v&otilde;i t&ouml;&ouml;tutoetusele. N&auml;iteks T&ouml;&ouml;tukassa andmetel kvalifitseerus 2018. aastal uutest t&ouml;&ouml;tutest t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele 33% ja t&ouml;&ouml;tutoetusele 26%.</p> <p data-adtags-visited="true">Seega s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;tavate kui t&ouml;&ouml;tute inimeste vaesuse ulatus lisaks nende enda sissetulekule v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalustele ka sellest kui palju on leibkonnas veel liikmeid, kui palju on leibkonnas &uuml;lalpeetavaid liikmeid (nt alaealisi lapsi). Allpool suhtelise vaesuse piiri elavatel t&ouml;&ouml;tutel on tihti ka madalam haridustase ning nende seas on rohkem neid, kes elavad &uuml;ksinda ning nende peamiseks sissetulekuks on t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mise korral saadavad t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised. Viimaste puhul on vaesuse kontekstis oluline, milline on nende asendusm&auml;&auml;r ja maksmise kestvus.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas on vaesusega lood Eestis?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Eesti elanikest elas Statistikaameti andmetel 2018. aastal suhtelises vaesuses 21,7% (meestest 19,3% ja naistest 23,8%) ja absoluutses vaesuses 2,4% (meestest 2,9% ja naistest 2%). Kui vanuser&uuml;hmade v&otilde;rdluses on suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r k&otilde;ige suurem 65-aastaste ja vanemate seas (43,1%), siis absoluutse vaesuse m&auml;&auml;r on seevastu k&otilde;ige suurem noorte ehk 18-24-aastaste seas (6,2%). Vaesuses elamist m&otilde;jutab ka haridus ehk mida madalam haridustase, seda suurem risk olla vaesuses[3].</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Joonis 1.</span>&nbsp;Suhtelise vaesuse m&auml;&auml;r sotsiaal-majanduslike tunnuste j&auml;rgi, 2018</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/t&ouml;&ouml;tus1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-t&ouml;&ouml;tus1.jpg" /></a></p> <p data-adtags-visited="true">* 18-aastased ja vanemad elanikud.</p> <p data-adtags-visited="true"><em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2019 (sissetulekuaasta 2018)</em></p> <p data-adtags-visited="true">H&otilde;iveseisundi j&auml;rgi on nii suhtelise kui absoluutse vaesuse korral suurim vaesuses elavate osakaal t&ouml;&ouml;tute seas (vastavalt 52,5% ja 16,7%). T&ouml;&ouml;tavate inimeste seas on vaesuse m&auml;&auml;rad aga oluliselt madalamad ning nii elas 2018. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 10,1% ning allpool absoluutse vaesuse piiri 1,6%. T&ouml;&ouml;tavatest inimestest elavad allpool suhtelise vaesuse piiri pigem need, kes on ettev&otilde;tjad: 2018. aastal elas palgat&ouml;&ouml;tajatest suhtelises vaesuses 8,1%, kuid ettev&otilde;tjatest 28,6%; absoluutses vaesuses elas aga vaid 0,7% palgat&ouml;&ouml;tajatest ning 9,8% ettev&otilde;tjatest.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Joonis 2.</span>&nbsp;Absoluutse vaesuse m&auml;&auml;r sotsiaal-majanduslike tunnuste j&auml;rgi, 2018</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/t&ouml;&ouml;tus2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-t&ouml;&ouml;tus2.jpg" /></a></p> <p data-adtags-visited="true">* 18-aastased ja vanemad elanikud.</p> <p data-adtags-visited="true"><em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2019 (sissetulekuaasta 2018)</em></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tute vaesust v&auml;hendada?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Sotsiaalministeeriumis on k&uuml;psenud idee t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste s&uuml;steemi muutmiseks, mis peaks tulevikus muutma t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste maksmist nii, et sellel oleks suurem m&otilde;ju vaesuse v&auml;hendamisele.</p> <p data-adtags-visited="true">N&auml;iteks on plaanis muuta t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste saamise tingimusi. V&otilde;imalik on maksta &uuml;hte t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, kui inimene ei kvalifitseeru sellele, siis pakuks kaitset toimetulekutoetus. T&ouml;&ouml;tutoetust sel ajal ei makstaks. Teine v&otilde;imalus oleks maksta kahte kindlustush&uuml;vitist: t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, mille suurus s&otilde;ltub eelnevast&nbsp; sissetulekust. Kui t&ouml;&ouml;tu ei kvalifitseeru sissetulekust s&otilde;ltuvale t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitisele oleks v&otilde;imalik saada baasm&auml;&auml;ras h&uuml;vitist, mille kvalifitseerumistingimused on leebemad.</p> <p data-adtags-visited="true">Samuti maksab kaaluda staaži n&otilde;uete leevendamist t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitise saamiseks ning toetuste maksmise kestuse seadmist vastavusse majandusts&uuml;klitega, ehk et headel aegadel, kui t&ouml;&ouml;d on kergem leida, oleks h&uuml;vitiste maksmise periood l&uuml;hem ning kui majanduses on raskemad ajad ja t&ouml;&ouml;d leida on keerulisem, oleks v&otilde;imalik ka h&uuml;vitist kauem maksta.</p> <p data-adtags-visited="true">Need on aga alles esimesed partneritele arutamiseks saadetud m&otilde;tted, mille &uuml;le arutada, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tute vaesusesse langemise riski.</p> <hr class="wp-block-separator" /> <p data-adtags-visited="true">[1]&nbsp;&Uuml;lalpeetavad lapsed ehk 0&ndash;17-aastased ja v&auml;hemalt &uuml;he vanemaga koos elav mitteaktiivne 18&ndash;24-aastane noor. Vaesuse n&auml;itajate avaldamisel kasutatakse &uuml;lalpeetava asemel m&otilde;istet s&otilde;ltuv laps.</p> <p data-adtags-visited="true">[2]&nbsp;Suhtelises vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute seas on enam (32,9%) alla 65-aastaseid &uuml;ksikuid inimesi ning seda eelk&otilde;ige meeste seas. Ka elavad allpool suhtelise vaesuse piiri j&auml;&auml;vad t&ouml;&ouml;tud mehed valdavalt (&uuml;le 76%)&nbsp; leibkondades, kus ei ole alla 18-aastaseid lapsi. Allpool suhtelise vaesuse piiri elavatest t&ouml;&ouml;tutest naistest veidi v&auml;hem kui pooled elavad leibkonnas, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks alla 18-aastane laps. Lisaks on vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute naiste seas rohkem ka &uuml;ksikvanemaid.&nbsp;<em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, autori arvutused</em></p> <p data-adtags-visited="true">[3]&nbsp;Nt oli 2017. aastal enam kui pooltel allpool suhtelise vaesuse piiri olnud t&ouml;&ouml;tutest II taseme haridus ning seda eelk&otilde;ige meeste seas; vaesuses elavate t&ouml;&ouml;tute naiste seas on lisaks II taseme haridusega inimestele pea sama palju ka III taseme haridusega naisi.&nbsp;<em>Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, autori arvutused</em></p> <p data-adtags-visited="true">Foto: Pixabay</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/02/26/eesti-tootute-vaesus-on-euroopa-liidu-suurim-kuid-koige-vahem-inimesi-elab-mittetootavates-leibkondades/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi blogis.</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2534Kas tööriideid võib ise sobivaks kohendada?2020-02-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajatele andnud &uuml;hesugused t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad. Oleme siin aga erineva suuruse ja kehaehitusega k&otilde;ik, aga sellega pole ta arvestanud. Nii ei sobigi need t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad osadele meist. M&otilde;ni kolleeg on kurtnud, et tal on t&ouml;&ouml;l ebamugav olla ning stressi tekitab see, et ebasobivates riietes tuleb kliente teenindada. On tulnud ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja lasi &otilde;mblejal r&otilde;ivad &uuml;mber teha, mis aga kahjuks ei ole odav. Kas t&ouml;&ouml;andja on kohustatud katma t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste kohendamise kulutused?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Kui t&ouml;&ouml;andja on otsustanud, et tema t&ouml;&ouml;ajad peavad kliente teenindades kandma &uuml;hesuguseid r&otilde;ivaid ja need soetanud, siis t&ouml;&ouml;taja peab neid ka kandma. T&ouml;&ouml;riiete valimisel tuleb aga arvestada, et riided sobiksid konkreetsetes tingimustes t&ouml;&ouml;tamiseks ja sobiksid konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastanud t&ouml;&ouml;riided, millega on ebamugav t&ouml;&ouml;d teha, tuleb esmalt t&ouml;&ouml;andja poole p&ouml;&ouml;rduda ja selgitada, mis p&otilde;hjusel v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;riided t&ouml;&ouml;tajatele ei sobi. Selgitage t&ouml;&ouml;andjale, mis teile t&ouml;&ouml;riietuse puhul ebamugavust valmistab - nt l&otilde;ige, materjal vms. Ilmselt h&auml;irib selline probleem paljusid t&ouml;&ouml;tajaid, seet&otilde;ttu oleks tark teha &uuml;hisp&ouml;&ouml;rdumine. Murega v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku poole, kes edastab mure t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>T&ouml;&ouml;riiete &uuml;mbertegemine ei tohi t&ouml;&ouml;tajale kaasa tuua kulutusi, kuid t&ouml;&ouml;taja ei saa ilma t&ouml;&ouml;andja loata lasta t&ouml;&ouml;riideid ringi teha, sest tegemist on t&ouml;&ouml;andjale kuuluvate asjadega. Sobivate t&ouml;&ouml;riiete saamiseks p&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole, kelle &uuml;lesanne on olukorrale lahendus leida &ndash; kas soetada sobivamad t&ouml;&ouml;riided v&otilde;i lasta olemasolevad &uuml;mber teha. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ivad ka kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja laseb ise riided &uuml;mber teha ja t&ouml;&ouml;andja maksab kulud, aga kokkulepe tuleb s&otilde;lmida enne riiete &uuml;mber tegemist.</p> <p>Selleks, et v&auml;ltida olukorda, kus t&ouml;&ouml;andja on kulu teinud, aga tellitud r&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajatele ei sobi, oleks m&otilde;istlik kaasata t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;r&otilde;ivaste kavandamise protsessi. Nii saab valida r&otilde;ivad, mis enamusele t&ouml;&ouml;tajatest sobivad. Kui on palju t&ouml;&ouml;tajaid, siis k&otilde;ikidele meeldivaid r&otilde;ivaid ei ole nagunii v&otilde;imalik valida, kuid siis saab v&auml;hemasti l&auml;bi r&auml;&auml;kida, selgitada ja nii&nbsp; j&otilde;uda k&otilde;iki rahuldava lahenduseni. Riietuse t&otilde;ttu stressis t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;ga keeruline olla motiveeritud ja suhelda kliendiga&nbsp; r&otilde;&otilde;msameelselt.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2533Märts TAI tervisekalendris. Vanemlus: pere- ja tööelu tasakaal2020-02-21<p>Suur osa t&ouml;&ouml;ealistest on lapsevanemad, kes iga p&auml;ev jagavad oma t&auml;helepanu t&ouml;&ouml; ja pere vahel. P&uuml;&uuml;des olla tubli m&otilde;lemas, v&otilde;ib pingelistel perioodidel ette tulla olukordi, kus ei jaksata enam iseenda heaolule m&otilde;elda.</p> <p>Nii n&auml;itab Tervise Arengu Instituudi paari aasta tagune&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/153865478482_ECBI-SDQ-PSOC_raport_2018.pdf" target="_blank" rel="noopener">uuring</a>&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/153865478482_ECBI-SDQ-PSOC_raport_2018.pdf" target="_blank" rel="noopener"></a>2&ndash;12-aastaste laste vanemate seas, et ehkki lapsevanemaks olemine on rahuldust pakkuv, on see pea pooltele vanematele nende lapse praeguses vanuses raske. Kurnatud, pinges ja &auml;rev lapsevanem ei suuda t&ouml;&ouml;l t&auml;ie mahuga panustada, samuti ei jaksa oma lapse eest hoolitseda sel m&auml;&auml;ral, mis aitaks kaasa lapse arengule. Et lapsele piisavalt armastust ja tuge jagada, peaks tasakaalus p&uuml;simiseks enam iseenda eest hoolitsema.</p> <p>Hea tasakaal on t&ouml;&ouml;andjaile ka &uuml;ha olulisem.</p> <p><span><strong>Kuidas saab t&ouml;&ouml;andja lastega t&ouml;&ouml;tajaid toetada?</strong></span></p> <p>H&auml;id viise lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajate toetamiseks leiab maailmapraktikast mitmeid. Kindlasti tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja soovib v&otilde;i on sunnitud lapse t&ouml;&ouml;le kaasa v&otilde;tma. Sellest kirjutasime l&auml;hemalt &uuml;hes meie varasemas tervisekalendri postituses siin. J&auml;rjepidevalt vanemlust v&auml;&auml;rtustades saab aga t&ouml;&ouml;kohal muudki &auml;ra teha.</p> <p><strong>K&otilde;ikide aeg on v&auml;&auml;rtuslik</strong></p> <p>Suurem paindlikkus t&ouml;&ouml; tegemise ajas ja kohas annavad vanemale suurema kindlustunde. Paindlikkust loovad n&auml;iteks:</p> <ul> <li>investeerimine mitmekesist suhtlust v&otilde;imaldavasse tehnoloogiasse (nt Outlook), nii et &uuml;ksteise t&ouml;&ouml;dest ja kohustustest on parem &uuml;levaade,</li> <li>libisev t&ouml;&ouml;p&auml;eva algus/l&otilde;pp,</li> <li>t&ouml;&ouml;n&auml;dala tihendamine (40 t&ouml;&ouml;tundi jagatakse viie p&auml;eva asemel neljale p&auml;evale),</li> <li>t&ouml;&ouml;aja t&uuml;keldamine (&uuml;ks pikk t&ouml;&ouml;p&auml;ev jaotatakse kaheks v&otilde;i enamaks vahetuseks),</li> <li>t&ouml;&ouml;aja jaotamine kolleegide vahel (&uuml;hte v&otilde;i enamat ametikohta t&auml;idavad kokkulepitud perioodil kaks v&otilde;i enam t&ouml;&ouml;tajat).</li> <li>aegsasti ette teada olevad t&ouml;&ouml;plaanid,</li> <li>olukordade v&auml;ltimine, kus t&ouml;&ouml;tajalt tuleb s&otilde;na otseses m&otilde;ttes viimasel minutil paluda t&ouml;&ouml;tamist varahommikul v&otilde;i hilis&otilde;htul. Mitmed hoolivad t&ouml;&ouml;andjad on kehtestanud korra, et koosolekud ei alga kunagi varem kui kell 9.30 ega l&otilde;ppe hiljem kui kell 16.30.</li> </ul> <p><strong>Vajalike tehnikate ja uute oskuste &otilde;petamine t&ouml;&ouml;tajatele</strong></p> <ul> <li>Vanemate toimetulekut toetava vanemahariduse korraldamine t&ouml;&ouml;kohal.</li> <li>Ps&uuml;hholoogiliste ja sotsiaalsete oskuste treenimine, nt stressiga toimetuleku oskuste &otilde;petamine.</li> <li>Stressist ja l&auml;bip&otilde;lemisest ohustatud v&otilde;i juba kahjustatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja elukvaliteedi taastamine pakkudes t&ouml;&ouml;kohal n&otilde;ustamise, teraapia ja taastumise v&otilde;imalusi.</li> </ul> <p><strong><span>Kuidas vanemana hoolitseda oma vajaduste eest?</span></strong></p> <p>Soovides hoolitseda lapse vajaduste ja heaolu eest, tuleb eesk&auml;tt hoolitseda enda vajaduste eest &ndash; lapsele on lihtsam toeks olla, kui oma &bdquo;tass on t&auml;is&ldquo;. See n&otilde;uab vanemalt nii eneseregulatsiooni oskusi kui ka teadmisi ja oskusi lapse arengu toetamiseks.</p> <p>Muu hulgas t&auml;hendab see n&auml;iteks ka p&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva endale puhkehetke v&otilde;tmist, et kodustele teemadele ja lapsega tegelemisele &uuml;mber l&uuml;lituda. Kui sellisest iseendale aja v&otilde;tmisest saab reegel, harjub ka laps sellega ja m&otilde;istab seda. L&auml;bi oma eeskuju &otilde;petame lapsele enda vajaduste eest seismist ja iseseisvust.</p> <p><strong>Tassi aitavad t&auml;ita:</strong></p> <ul> <li>Piisav puhkus ja uni</li> <li>M&otilde;&otilde;dukas liikumine</li> <li>Oma t&ouml;&ouml;vaba aja teadlik kavandamine ja planeerimine</li> <li>Endale ja partnerile v&otilde;etud aeg</li> <li>Lapse jaoks v&otilde;etud aeg</li> </ul> <p>L&auml;hemat teavet k&otilde;igi m&auml;rks&otilde;nade kohta leiad veebilehelt&nbsp;<a href="http://www.tarkvanem.ee/" target="_blank" rel="noopener">www.tarkvanem.ee</a>.</p> <p><strong>Lisalugemist:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vanemlus" target="_blank" rel="noopener">Vanemlusest terviseinfo.ee-s</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://hbr.org/2017/01/the-best-ways-your-organization-can-support-working-parents" target="_blank" rel="noopener">The Best Ways Your Organization Can Support Working Parents</a></li> <li><a href="https://news.psu.edu/story/481027/2017/09/06/research/workplace-support-can-positively-influence-parents-well-being" target="_blank" rel="noopener">Workplace support can positively influence parents' well-being</a></li> <li><a href="https://pingboard.com/work-life-balance/" target="_blank" rel="noopener">10 Ways to Encourage a Healthy Work-Life Balance for Employees</a></li> <li><a href="https://www.employersforchildcare.org/news-item/can-employers-better-support-parents/" target="_blank" rel="noopener">https://www.employersforchildcare.org/news-item/can-employers-better-support-parents/</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://tarkvanem.ee/wp-content/uploads/2020/02/Tarkvanem_mis_aitab_sinu_tassi_taita_a4.pdf" target="_blank" rel="noopener">Mis aitab sinu tassi t&auml;ita?</a></li> </ul> <p>Artikkel ilmus <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/marts" target="_blank">Terviseinfo.ee lehel</a>.</p> <ul></ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2532Välitööd iga ilmaga2020-02-20<p><b>Kui soojas kontoris t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib imetleda j&auml;&auml;kristalle aknaklaasil, siis samal ajal tuleb mitmete valdkondade inimestel t&ouml;&ouml;tada k&uuml;lmaga &otilde;ues. Kuidas v&auml;listingimustes hakkama saadakse?</b>&nbsp;</p> <p>Turum&uuml;&uuml;ja n&auml;pud on kanged nagu metalsel robotil, kui ta hapukapsaid kundele kaalub. P&auml;ev on olnud pikk ja ilm kr&otilde;be. Vahel on proua k&uuml;ll termosest kuuma teed r&uuml;&uuml;banud, aga &uuml;hel hetkel on k&uuml;lm siiski n&auml;htavalt naha vahele pugenud. Arvatavast termopesust hoolimata. Kuidas niimoodi l&auml;bi talve turul vastu pidada, kui juba p&auml;rast esimeste miinuskraadidega t&ouml;&ouml;p&auml;evi on kehal &otilde;htul tunne, et ta iialgi enam sooja ei saa? Ilmaolude t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tabki turukaupleja karmides tingimustes. T&otilde;si, nende seas on ka iseendale t&ouml;&ouml;andjaid, kes saaksid valida, millistes ilmaoludes nad m&uuml;&uuml;ma l&auml;hevad. Samas on nemadki justkui sundseisus ― kauplemisp&auml;eva kohatasu pole m&otilde;istlik tuulde loopida, kodus passides toidukauba realiseerimisaeg l&uuml;heneb ja j&auml;&auml;b ilma ka p&auml;evatasust. Seet&otilde;ttu tulebki iga ilmaga seista leti taga nagu vankumatu tinas&otilde;dur, kui kliente v&auml;hegi jagub. Ilma trotsivad teistegi ametialade inimesed, kelle t&ouml;&ouml; eeldab aastaringi v&auml;ljas tegutsemist. V&auml;ikefirmade esindajad on enamasti koos oma t&ouml;&ouml;tajatega objektil. Millised on nende kogemused ja hoiakud?&nbsp;</p> <p><b>L&auml;htuda tuleb ilmaoludest</b></p> <p>K&otilde;iksugu lammutust&ouml;&ouml;dega ― puukuuridest kuni k&uuml;mnekordsete hooneteni ― tegeleva <b>Aspen Grupi lammutust&ouml;&ouml;de juht Aivar Tukk </b>nimetab, et nende valdkonnas on talvel lammutust&ouml;id teha m&auml;rksa parem, sest lumi hoiab lammutusega kaasnevat tolmu kinni. Kui lumi sulab, siis on olukord veel parem. &bdquo;Lammutaja k&otilde;ige suurem vaenlane on tolm, eriti suvel, kui puhub tuul ja on kuiv,&ldquo; t&auml;psustab ta. Kuigi kasutatakse isikukaitsevahendeid nagu prille, tolmumaske jms, tuleb tolmuga v&otilde;idelda, vedada voolikuid, kasta ja maksta vee eest kulukaid arveid. &bdquo;Talvel peab samuti veevoolikuid vedama, aga k&uuml;lmaga ei saa kasta ega siis ka lammutada,&ldquo; selgitab Tukk, kelle s&otilde;nutsi on neile sobilik just vihmane aeg.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad kargemal hooajal otseselt ei k&uuml;lmeta. &bdquo;Mehed istuvad ekskavaatorikabiinis, mis v&otilde;ib olla parem kui m&otilde;ne s&otilde;iduauto salong,&ldquo; s&otilde;nab Aivar Tukk, kes t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;liobjektile ei suuna, kui v&auml;ljas on k&uuml;mme miinuskraadi. &bdquo;See t&auml;hendab, et tuulek&uuml;lm on viisteist-kaksk&uuml;mmend kraadi ja me loomulikult inimesi k&uuml;lmetama ei saada. K&otilde;ik olenebki tuulek&uuml;lmast, tuulekiirusest jms tingimustest.&ldquo; Kui tuulekiirus on 15/m sekundis, siis juba j&auml;etakse v&auml;lit&ouml;&ouml; &auml;ra. &bdquo;Tuleb vaadata ja vastavalt olukorrale tegutseda,&ldquo; s&otilde;nab lammutust&ouml;&ouml;de juht.</p> <p>Viisteist aastat metsandusega tegelenud<b> Mihkel Matsin, kes on metsat&ouml;&ouml;de juht Valga Puu O&Uuml;-s, </b>&uuml;tleb, et ilm nende t&ouml;&ouml;tingimusi ei m&otilde;juta. Mehed t&ouml;&ouml;tavad mugavatel masinatel ega pea olema saega v&auml;ljas nagu vanasti. &bdquo;Kaasaegsete masinate tehnoloogiline areng on olnud nii suur, et mehed istuvad soojas, mugavas ja valges kabiinis ning juhivad k&auml;sikutega masina t&ouml;&ouml;d. K&otilde;ik protsessid k&auml;ivad l&auml;bi arvutite. Mida on vaja teha, seda suunab mees kas nupuvajutuse v&otilde;i k&auml;eliigutusega. Impulss l&auml;heb arvutisse ja juhib suurt traktorit.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Liigutad ennast rohkem</b></p> <p>Kaeve ja maaparandust&ouml;&ouml;de firma <b>Marein O&Uuml; juhataja Margus Berstein </b>selgitab, et nende t&ouml;&ouml;tajatele on kr&otilde;bedamate miinuskraadidega ilmast hullem vihm ja l&ouml;rts. &bdquo;Kahek&uuml;mnekraadises k&uuml;lmas on oluliselt parem t&ouml;&ouml;d teha kui sopas, sest siis kleepub savi ja muld saabaste k&uuml;lge. Kui maapind on k&uuml;lm, siis liigud m&ouml;&ouml;da k&otilde;va pinnast ega ole p&otilde;lvist saadik mudas.&ldquo; Samas tuleb korralike miinuskraadidega k&uuml;lmas kogu aeg t&ouml;&ouml;d teha, et sooja saada, kuid selga tuleb panna ka oludele vastavad t&ouml;&ouml;riided. &bdquo;Muidugi on maaparandaja t&ouml;&ouml; ebamugav. Kui sajab vihma v&otilde;i l&otilde;rtsi, siis oled ikka natukene m&auml;rg. Ja suvel palavaga on higipull otsa ees,&ldquo; kirjeldab ta, pidades oluliseks, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks mugav riietus. &bdquo;T&ouml;&ouml;tades n&auml;iteks keset metsa, siis loomulikult teeme vahel pause ja k&auml;ime autos soojas. Eriti, kui olla kohas, kus midagi &uuml;mber ei ole. Siis teedki lihtsalt rohkem t&ouml;&ouml;d ehk liigutad ennast, et sooja hoida.&ldquo;</p> <p>Margus Bersteini arvates peab arvestama, et tegeledes maaparandusega, t&auml;hendab see, et maa ei ole heas korras &ndash; pinnas on n&auml;iteks soine ja ilmselgelt kaasneb sellega ka pori, sopp ja vesi. &bdquo;Kui l&auml;hed autom&uuml;&uuml;jaks, siis oled salongis ja sul on iga p&auml;ev soe. Inimene ju teab, mis t&ouml;&ouml;d ta tegema l&auml;heb,&ldquo; r&otilde;hutab ta, olles l&auml;bi talve viie-kuue mehega koos v&auml;ljas.</p> <p><b>Esku O&Uuml; omanik</b> <b>Mati Lenzius</b>, kelle firma Tartumaal pakub kaeve- ja kallurit&ouml;id, nimetab, et talvisel ajal n&otilde;uab tema ettev&otilde;tmine eritehnikat, sest maapind on k&uuml;lmunud. Samas sel ajal palju kaevet&ouml;id ei tehta, sest see on m&auml;rksa kulukam ettev&otilde;tmine kui suvel. Kui on aga tellimusi, siis peab lisaks eritehnikale kasutama ekstra riietust, ehkki kopakabiinis on soe.</p> <p>&bdquo;Talvel tuleb arvestada, et ka t&ouml;&ouml;ks sobilikku valget aega napib, kella kolmest l&auml;heb juba pimedaks,&ldquo; lisab Lenzius veel &uuml;he asjaolu, miks talvine aeg on tema firmas t&ouml;iselt vaiksem. &bdquo;Talv tuleb &uuml;le elada, sest suvel on seevastu p&auml;evad tihedamad. Ilm m&otilde;jutab meie t&ouml;&ouml;d oluliselt, ent me s&otilde;ltume sellestki, kes mida &uuml;ldse kaevab ja ehitab ning kuidas rahad liiguvad.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et:</b></p> <ul> <li>Tuleb rakendada abin&otilde;usid, et t&ouml;&ouml;tajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise, v&otilde;imalike kukkuvate esemete, kahjuliku m&uuml;ra ja kahjulike v&auml;lism&otilde;jude nagu gaasid, aurud, tolm ning karmide ilmastikutingimuste eest.</li> <li>V&auml;liskeskkonnas paiknevad t&ouml;&ouml;tamiskohad ja liikumisteed peavad olema kunstliku valgustusega, kui p&auml;evavalgus ei ole piisav.</li> <li>V&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tajatele peavad olema ette n&auml;htud soojak ja riiete kuivatusruum.</li> </ul> <p><b>&bdquo;T&ouml;&ouml;kohale esitatavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; eedavad, et:</b></p> <p></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tajaid tuleb kaitsta ilmastikum&otilde;jude eest, mis v&otilde;ivad neid ohustada v&otilde;i nende tervist kahjustada.</li> <li>V&auml;lit&ouml;&ouml; peab olema korraldatud nii, et &otilde;nnetusjuhtumi korral saaks t&ouml;&ouml;tajat v&otilde;imalikult kiiresti abistada.</li> </ul> <p><b>Foto: sxc.hu<br /></b><strong>Tekst: Tiina Lang</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2531Algab parimate praktikakohtade konkurss2020-02-19<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit kuulutab v&auml;lja konkursi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;, mis toimub juba viiendat aastat. Konkursi eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi. Avalduste esitamise t&auml;htaeg on 31. m&auml;rts 2020.</b>&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa s&otilde;nul on praktika v&auml;&auml;rtus ajas vaid kasvanud. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate jaoks on oluline, et koolides pakutav haridus vastaks reaalsetele t&ouml;&ouml;turu vajadustele. Praktikakohtade pakkumine ning koost&ouml;&ouml; haridusasutustega on siin v&otilde;tmet&auml;htsusega,&ldquo; kinnitab Aas.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad panustavad praktikaprogrammidesse &uuml;ha enam, sest see on reaalne v&otilde;imalus leida ja v&auml;rvata oma meeskonda parimad praktikandid. Lisaks toovad noored endaga kaasa uusi teadmisi ja v&auml;rsket vaadet, mis on vajalik ka ettev&otilde;ttele. Samamoodi oluline on praktika &otilde;ppijate jaoks, kes saavad praktika kaudu &otilde;pitaval erialal esimese reaalse t&ouml;&ouml;kogemuse,&ldquo; lisas Aas.&nbsp;</p> <p>Parimad praktikakohad valitakse neljas kategoorias: peaauhinna ehk parima praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes on s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt tegelenud praktika ning t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe pakkumisega ja jaganud oma teadmisi teistega. Parima regionaalse praktikakoha tiitli saab t&ouml;&ouml;andja, kelle tegevus on loonud v&auml;&auml;rtust ka kohalikule kogukonnale. Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoha tunnustuse saab t&ouml;&ouml;andja, kes vaatamata oma v&auml;iksusele tegeleb teemaga s&uuml;steemselt ja j&auml;rjepidevalt ning n&auml;eb selles v&otilde;imalust, et oma &auml;ri arendada. Lisaks antakse v&auml;lja parima v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilastele praktikav&otilde;imalust pakkuva t&ouml;&ouml;andja tiitel.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Eestis &otilde;ppivate v&auml;lismaa noorte rakendamine on &uuml;ks v&otilde;imalus leevendada veidigi t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust, mis meil valitseb. Julgustame ja tunnustame ettev&otilde;tteid, kes leiavad v&otilde;imaluse pakkuda praktikakohti v&auml;listudengitele ning teevad seel&auml;bi nende sisenemise Eesti t&ouml;&ouml;maailma ladusamaks,&ldquo; lisas Aas.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja &uuml;likoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2019. aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. m&auml;rtsiks t&auml;ita ankeet <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p>Varasemalt on tunnustuse p&auml;lvinud t&ouml;&ouml;andjad: ABB AS, SA P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla, Swedbank AS, AS Naudingumaitse O&Uuml;, Wendre AS, Fortaco Estonia O&Uuml;, TOP Marine O&Uuml;, Hanza Mechanics Tartu AS ja Gurmeeklubi O&Uuml;, Ericsson Eesti AS, Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia, Velvet O&Uuml;,&nbsp; Wermo AS, SA P&auml;rnu Haigla.&nbsp;</p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel. Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p>Lisainfo:&nbsp;</p> <p>Elina Kink<br />Kommunikatsioonijuht<br />Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit<br /><a href="mailto:elina.kink@employers.ee">elina.kink@employers.ee<br /></a>+372 511 0033</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/uudised/algab-parimate-praktikakohtade-konkurss/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2529Ettevõtja tööpinge - kas paratamatu või ennetatav?2020-02-18<p><b>Iga n&auml;dal tuleks endalt k&uuml;sida: kuidas ma ennast tunnen v&otilde;i mida vajan, et v&auml;ltida &uuml;lem&auml;&auml;rast stressi ja l&auml;bip&otilde;lemisohtu, mida on kogenud pea iga ettev&otilde;tja.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Hakake ettev&otilde;tjateks ja iseendale t&ouml;&ouml;andjateks! M&otilde;elge suurelt ja julgege unistada, siis unistused t&auml;ituvad! Seesuguseid &auml;rgitusi kuuleb erinevatelt koolitajatelt ja n&otilde;ustajatelt. Ettev&otilde;tlus t&auml;hendaks justkui purjetaja oskust passida soodsat p&auml;rituult, et lasta end sellest m&otilde;nusalt kanda. R&auml;sivaid tormituuli v&otilde;i l&otilde;putuna tunduvat tuulevaikust justkui polekski, kuigi need kujundavad enamike ettev&otilde;tjate argip&auml;eva, mis pole sugugi samav&otilde;rd muretu v&otilde;i turvaline nagu palgat&ouml;&ouml;tajal. Stressi, pinget ja l&otilde;putut t&ouml;&ouml;koormust jagub kordades rohkem, sest ka vastutust ja kohustusi on v&otilde;rratult enam. Vabadust otsustada palgalisega v&otilde;rreldes samuti &uuml;ksjagu, ent vaba aega v&auml;hemalt ettev&otilde;tmise algusaastatel napilt.</p> <p>Disaini- ja sisustustoodete e-kaubamaja Furgner asutanud<b> Sven Purru </b>tunnistab, et ettev&otilde;tjana on esimesed tegutsemisaastad eriti pingelised ja keerulised, sest iga v&auml;ike langus m&otilde;jutab otseselt elu. &bdquo;Raha kuigiv&otilde;rd ei teeni, t&ouml;&ouml;d on palju ja riskid suured. Mul on olnud perioode, mil ma olen n&auml;dalas maganud alla 20 tunni ja &uuml;lej&auml;&auml;nud aja t&ouml;&ouml;tanud.&ldquo; Tegutsenud viis aastat, on e-kaubamaja Eestis oma turuosa h&otilde;ivanud, mist&otilde;ttu tekkis Svenil dilemma: kas j&auml;&auml;da oma mugavustsooni v&otilde;i &uuml;ritada hakkama saada ka Soome turul? P&auml;rast seda otsust t&ouml;&ouml;tab ta valdavalt 60-75 tundi n&auml;dalas, lubades endale m&otilde;ned korrad aastas ka l&uuml;hikesi puhkusi just vaiksemal ajal, n&auml;iteks aastavahetuse paiku.</p> <p>Kaheksa aasta eest enne oma looduskosmeetikafirma Joveli Naturals O&Uuml; loomist oli <b>Piret Igatt</b> palgat&ouml;&ouml;taja. Ettev&otilde;tjana on tema arvates t&ouml;&ouml;stress kordades suurem, sest v&auml;ikeettev&otilde;tja elu pole kerge. Eelk&otilde;ige finantsp&otilde;hjustel, mida m&otilde;jutavad tarnijate maksek&auml;itumine ja sellega kaasnev pinge. &bdquo;Arvestama peab, et kogu aeg ongi t&ouml;&ouml; ja ainult t&ouml;&ouml;. Iseendale aega palju ei ole, kuid vahel katsun ennast ikka spaas kosutada,&ldquo; jutustab Piret, kel on ettev&otilde;tjana olnud nii helgemaid kui s&uuml;ngemaid perioode. &bdquo;Minu jaoks on k&otilde;ige suuremaks probleemiks eesti firmade maksek&auml;itumine, sest kokkulepped ei kehti ja arveid ei maksta, millega tuleb p&auml;evast p&auml;eva tegeleda, kaasates nii inkassofirmasid kui kohtut&auml;itureid. See segab h&auml;sti palju igap&auml;evategevust.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tlusesse peab Pireti kogemusist l&auml;htuvalt suhtuma h&auml;sti realistlikult, sest siis tunduvad ka hoobid v&auml;hem valusana. &bdquo;Tuleb arvestada, et p&uuml;hendadki 24 tundi &ouml;&ouml;p&auml;evast oma ettev&otilde;tmisele teadmisega, et on unetuid &ouml;id ja stressi.&ldquo;</p> <p>Sven leiab, et oma asja tehes on motivatsiooni rohkem, aga neil hetkedel, kui ta tunneb, et rohkem ei jaksa, siis teeb v&auml;ikese pausi. &bdquo;Arvan, et k&otilde;ik oma ettev&otilde;tte loojad on mingis etapis stressi ja l&auml;bip&otilde;lemise tunnet kogenud, see on paratamatu. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et aeg-ajalt on vaja puhata. Kasv&otilde;i l&uuml;hidalt, see tasub end &auml;ra. M&otilde;ni endale lubatud vaba p&auml;ev oluliselt ettev&otilde;tmise k&auml;ek&auml;iku ei muuda,&ldquo; leiab Sven. Piret meenutab, et ettev&otilde;tlus iga&uuml;hele ei sobi ja tuleks kaaluda, mida see inimesele endale v&otilde;iks pakkuda.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kuidas l&auml;bip&otilde;lemist ennetada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>T&auml;helepanekuid ja soovitusi vahendab Vaimsele tervisele t&ouml;&ouml;keskkonnas keskendunud firma Meeletervis O&Uuml; juhatuse liige ja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige kehvemas seisus on ettev&otilde;tjad, kes &uuml;ritavad oma firmat k&auml;ivitada palgat&ouml;&ouml;, pere v&otilde;i &otilde;ppimise k&otilde;rvalt. Seesuguseid inimesi on &uuml;ksjagu, kelle probleemiks on prioriteedid ja ajajaotus. Kui t&ouml;&ouml;taja saab oma vajadustest juhile teada anda, siis juhist firmaomanikul pole v&otilde;imalust kaast&ouml;&ouml;tajatega oma vajadustest r&auml;&auml;kida. Ta peab ise endale teadvustama ja m&otilde;tlema, mida ette v&otilde;tta, vastavalt sellele oma t&ouml;&ouml;d ja elu korraldama. Ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;ik on v&auml;ga suur stressi- ja riskiallikas, millega kaasneb erinevaid probleeme, n&auml;iteks: kuidas panna meeskond nii t&ouml;&ouml;le, et k&otilde;ik saaks h&auml;sti tehtud? Kui &uuml;he v&otilde;i teise t&ouml;&ouml;tajaga midagi juhtub, siis langeb kogu koormus ettev&otilde;tja kaela, kes samal ajal ei saa tegeleda &uuml;lesannetega, millele peaks p&uuml;henduma. V&auml;iksem t&ouml;&ouml;koormus t&auml;hendaks lisat&ouml;&ouml;tajaid, suuremaid v&auml;ljaminekuid ja finantskoormust. See k&otilde;ik tekitab stressi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kuidas ettev&otilde;tjad saaksid &uuml;lekoormuse ja pideva stressiga toime tulla? &Uuml;hel hetkel kaob jaks, kui aastaid peale t&ouml;&ouml; muud elu ei olegi.</b></p> <p>&bdquo;Iga n&auml;dal tuleks endale aru anda: miks ma seda teen, kuidas ennast tunnen v&otilde;i mida vajan, et v&auml;ltida l&auml;bip&otilde;lemist. Sellele eelneb stopp-hetk, mil inimene tunneb liigset &auml;rrituvust, on unetu, miski ei suju... Raske on s&auml;ilitada kannatlikkust, keskenduda ja fookust hoida. Sel hetkel tuleks oma olukorra &uuml;le j&auml;rele m&otilde;elda, sest siis ei suju enam t&ouml;&ouml;, suhted t&ouml;&ouml;kaaslastega ega l&auml;hedastega kodus.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Mida v&otilde;iksid ette v&otilde;tta need, kes ei soovi v&auml;ljastpoolt abi otsida? Peavad seda piinlikuks, liiga kulukaks vms? Kuidas saaks ennast ise aidata?</b></p> <p>&bdquo;Tuleb oma prioriteedid l&auml;bi m&otilde;elda, kas annab koormust v&auml;hendada v&otilde;i hoopis midagi &auml;ra j&auml;tta? On k&otilde;ik tegevused hetkel minu elus vajalikud? Peaks muutma elustiili ja keskkonda. V&otilde;tma aega t&ouml;&ouml;v&auml;lisele ― m&otilde;nele hobile, reisile vms. Kui puhkusereisiks raha ei j&auml;tku, siis v&otilde;ib minna jalutama metsa v&otilde;i rabasse. Eesm&auml;rgiks on tulla korraks oma keskkonnast v&auml;lja, n&auml;ha teisi perspektiive, l&uuml;litada end hetkeks t&ouml;&ouml;st v&auml;lja. Ka siis inimene juba natukene puhkab.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>L&otilde;&otilde;gastusest ei pruugi olla v&auml;himatki kasu, kui kogu aeg tiksuvad kuklas k&otilde;ik tegemata j&auml;&auml;nu?</b></p> <p>&bdquo;Tuleb aega planeerida ja siiski v&auml;ikesi pause teha. Aeg iseendale on v&auml;ltimatu. Kui m&otilde;te ei t&ouml;&ouml;ta, vaatad oma paberit v&otilde;i arvutit, ega h&auml;id m&otilde;tteid ei teki. Aju peab saama puhkust.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas l&auml;bip&otilde;lenu saab ise hakkama v&otilde;i on see illusoorne?</b></p> <p>&bdquo;S&otilde;ltub, mis olukorda ta on sattunud. Soovitav oleks, et ta kasv&otilde;i korra oleks asjatundja v&otilde;i kellegagi r&auml;&auml;kinud, sest vastused v&otilde;ivad olla inimeses endas olemas ja ta v&otilde;ib nendeni ise j&otilde;uda. K&otilde;ik oleneb inimese seisust. Mina julgustan ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule minema, et oleks v&otilde;imalust k&otilde;iges n&auml;ha teist vaatenurka.</p> <p>M&otilde;elda tuleks, mida ma vajan ja mida mul on selleks vaja? Kas &otilde;nnestuks t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada? Fookust muuta vms? Kui prioriteedid on seatud, siis tuleks muuta elustiili, et j&auml;&auml;ks aega magada, aega iseendale ja l&auml;hedastele. Olles ise kurnatud, siis pole sul ettev&otilde;ttes ega kodus kellelegi midagi pakkuda ega l&otilde;puks elustki r&otilde;&otilde;mu. Sellele reageerib ka keha, mis ei pea vastu. Kui tervis on k&auml;est, siis mingid valikud on juba &auml;ra v&otilde;etud. Arvestama peab, et mida s&uuml;gavam on probleem, seda kauem l&auml;heb aega olukorra muutmisele. Ohtlik on, kui ettev&otilde;tja hakkab n&auml;iteks &uuml;le&ouml;&ouml; meeletult trenni tegema, kuigi f&uuml;&uuml;siliselt vormis tuleks end hoida, kuid selgi juhul ei pea keha koormusele vastu. Tuleb m&otilde;elda: mis seisus on mu keha? Mida ma vajan? Hoogsa trenni asemel hoopis jalutusk&auml;iku v&otilde;i kerget f&uuml;&uuml;silist koormust? Alustama peaks rahulikult ja l&auml;henema teadlikult. Konsulteerima kasv&otilde;i perearstiga. Vaja on olukorraga tegeleda s&uuml;steemselt ja m&otilde;nda aega. Targu, kuulates oma keha ja olles pidevalt oma vajadustega kontaktis. Muutus peab l&auml;htuma m&otilde;tteviisist. Vaja on saada kontakti iseenda ja oma vajadustega. Otsid abi ja vaatad, et ka sotsiaalne v&otilde;rgustik toimiks. Ei maksa loobuda, kui muutusi kohe ei m&auml;rka, need tekivad iga&uuml;hel erineval ajal.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hea teada:</b></p> <p><b>Eurostati andmetel oli 2018. aastal Euroopa Liidus 15-74aastastest t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatutest iseendale t&ouml;&ouml;andjaid keskmiselt 14%.</b></p> <p>Seejuures Kreekas oli iga kolmas inimene iseendale t&ouml;&ouml;andja (30%), Itaalias iga viies (22%). Keskmisest enam oli ettev&otilde;tjaid Poolas (18%) ja Rumeenias (17%).</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem oli iseendale t&ouml;&ouml;andjaid Taanis ja Luksemburis (8%), veidi enam Saksamaal ja Rootsis (9%). Eestis, Horvaatias ja Austrias pisut &uuml;le 10%.</p> <p>Statistika j&auml;rgi on Euroliidus ettev&otilde;tjatest 68% mehed ja 32% naised.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2528Kui pikalt peab õppepuhkuse soovist ette teada andma?2020-02-17<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Tegime ettev&otilde;ttes puhkuse ajakava. Paar t&ouml;&ouml;tajat m&auml;rkisid sinna ka &otilde;ppepuhkuse. Tavaliselt oleme t&ouml;&ouml;tajad lubanud &otilde;ppepuhkusele siis, kui neil on vaja, ehk mingeid etteteatamise aegu j&auml;rginud ei ole. N&uuml;&uuml;d aga oleme olukorras, kus meil on palju kevadel &otilde;ppepuhkust kasutada soovijaid ja tuli juurde &uuml;ks avaldus, kus inimene soovib &uuml;lehomsest &otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;da. Nii j&auml;&auml;ks meil kontor p&auml;ris t&uuml;hjaks ja see oleks keeruline olukord. Kas me v&otilde;ime n&otilde;uda, et ta teataks puhkusele j&auml;&auml;misest 14 p&auml;eva ette?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;andja koostab puhkuse ajakava, kuhu m&auml;rgib &uuml;ldjuhul p&otilde;hipuhkuse. Puhkuse ajakavasse on v&otilde;imalik m&auml;rkida ka muud puhkused (nt lapsepuhkus, &otilde;ppepuhkus).&nbsp;</p> <p>Kui konkreetse t&ouml;&ouml;taja &otilde;ppepuhkust ei ole puhkuse ajakavasse m&auml;rgitud, on tal v&otilde;imalik esitada t&ouml;&ouml;andjale puhkuseavaldus koos &otilde;ppeasutuse teatisega. Seaduse j&auml;rgi peab t&ouml;&ouml;taja puhkuse kasutamisest ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva. Samas tuleb antud juhul vaadata ka pooltevahelist praktikat, mille kohaselt ei ole t&ouml;&ouml;andja varem n&otilde;udnud, et t&ouml;&ouml;taja puhkusele j&auml;&auml;misest 14 kalendrip&auml;eva ette teataks. Kohtupraktika kohaselt ei ole p&otilde;hjendatud selline t&ouml;&ouml;andja k&auml;itumine, kus &uuml;hel hetkel ta aktsepteerib (n-&ouml; annab vaikiva n&otilde;usoleku) t&ouml;&ouml;taja avaldust kasutada &otilde;ppepuhkust varem kui 14 kalendrip&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes ning j&auml;rgmisel korral n&otilde;uab t&ouml;&ouml;tajalt etteteatamist&auml;htaja j&auml;rgimist.&nbsp;</p> <p>Seega antud juhul oleks m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida ning saavutada kokkulepe, kas t&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik &otilde;ppepuhkust kasutada hiljem, nt 14 kalendrip&auml;eva p&auml;rast. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib &otilde;ppepuhkust kasutada varem, ei saa t&ouml;&ouml;andja n&otilde;uda 14 kalendrip&auml;evast etteteatamist, kuna pooltevaheline praktika on varasemalt olnud teistsugune.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib kehtestada t&ouml;&ouml;tajale soodsamaid reegleid (nt m&auml;rgib ajakavav&auml;lise puhkuse kasutamiseks l&uuml;hema etteteatamise perioodi), siis oleks m&otilde;istlik see reguleerida t&ouml;&ouml;korralduse reeglite v&otilde;i sisekorraeeskirjadega. Nii on m&otilde;lemale poolele selge, millistel tingimustel puhkuseavaldus esitada tuleb.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2527Tööõnnetus: aknast kukkumine2020-02-14<p><strong>Mis juhtus:</strong> Koristaja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka kuulus ka akende pesu suurpuhastuse ajal. T&ouml;&ouml;taja hakkas pesema hoone esimese korruse aknaid. Akna pesemiseks t&otilde;usis t&ouml;&ouml;taja m&ouml;&ouml;da kolmeastmelist treppredelit 40 cm laiusele aknalauale ja hakkas akent pesema. Aknalauale l&auml;ks t&ouml;&ouml;taja hoonest seestpoolt, ning akent pestes seisis ruumis seespool aknalaual. &Uuml;hel hetkel kukkus t&ouml;&ouml;taja avatud aknast v&auml;lja, miks ta kukkus, t&ouml;&ouml;taja ei m&auml;leta. Akna alumise osa k&otilde;rgus maapinnast oli kaks meetrit, kukkudes sai t&ouml;&ouml;taja raskelt vigastada.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> T&ouml;&ouml;andja oli korraldanud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, milles oli hinnatud t&ouml;&ouml;tajate kukkumisi k&otilde;rgustest, sealhulgas akende pesemisel. T&ouml;&ouml;andja oli koostanud ohutusjuhendi koristajale, ohutusjuhendis ei olnud kirjeldatud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja ametijuhendis oli s&otilde;naselgelt kirjas kohustus pesta aknaid, samuti oli akende pesemine hinnatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus mis t&auml;hendab, et tegemist ei olnud esmakordse ega juhusliku t&ouml;&ouml;&uuml;lesandega. Ehk t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;ohutusse panustanud - viinud l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, koostanud ohutusjuhendi ja t&ouml;&ouml;tajat juhendanud, kuid kahjuks juhtus ikkagi raske tagaj&auml;rjega &otilde;nnetus.</p> <p>Selle &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks oli see, et justkui teati mida ja kuidas teha ei olnud sellesse siiski s&uuml;venetud. Ehk ei olnud l&otilde;puni selgeks m&otilde;eldud see, kuidas v&auml;ltida kukkumise ohtu akende pesemisel. Tasuks m&otilde;elda selle peale, kas ettev&otilde;tte suudab ise korraldada akende pesemine t&ouml;&ouml;taja jaoks ohutult v&otilde;i oleks targem osta akende pesemine sisse teenusena.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2526EU-OSHA Tervislike töökohtade 2020. aasta filmiauhinna konkurss2020-02-14<p>T&auml;navu annab EU-OSHA tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna &uuml;le Lissabonis (Portugal) dokumentaalfilmide festivalil&nbsp;<a href="https://doclisboa.org/2020/en/" target="_blank">Doclisboa</a>. Dokumentaalfilmide konkurss on n&uuml;&uuml;d avatud.&nbsp;</p> <p>Auhind antakse parimale t&ouml;&ouml;teemalisele dokumentaalfilmile koos 5000-eurose preemiaga ning samuti subtiitritakse film mitmesse Euroopa keelde.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/hw-film-award/film-criteria">Auhinnale kandideerimise n&otilde;uded</a></p> <p><a href="https://www.filmfestivallife.com/Doclisboa-International-Film-Festival" target="_blank">T&auml;htaeg ja filmi esitamine<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/awards/hw-film-award">Eelmiste auhindade v&otilde;itjad</a></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2525Mitmekesise tööandja märgis “Austame erinevusi” ootab kandideerima2020-02-13<p><b>Juba teist korda on Eesti t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalus taotleda mitmekesise t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist &ldquo;Austame erinevusi&rdquo;. See on m&auml;rgis t&ouml;&ouml;andjale, kes v&auml;&auml;rtustab k&otilde;iki oma t&ouml;&ouml;tajaid, peab lugu v&otilde;rdsest kohtlemisest ning hindab mitmekesisust edendavat ja kaasavat organisatsioonikultuuri.</b></p> <p>&ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on kvaliteedim&auml;rk, mis n&auml;itab, et ettev&otilde;te v&otilde;i asutus on atraktiivne t&ouml;&ouml;andja, mis ootab t&ouml;&ouml;le talente s&otilde;ltumata nende taustast.&nbsp;"&ldquo;Austame erinevusi&ldquo;&nbsp;m&auml;rgis annab&nbsp;&uuml;helt poolt inimesele kindluse,&nbsp;et H&auml;irekeskuse l&auml;htub oma tegevutes kindlatest v&auml;&auml;rtustest.&nbsp;Teisalt annab see teadmise ka &uuml;hiskonnas laiemalt, et&nbsp;oleme&nbsp;organisatsioon, mis arvestab erinevustega,&rdquo;&nbsp;selgitas H&auml;irekeskuse peadirektor K&auml;tlin Alvela.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgis saadab v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise s&otilde;numi ka klientidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele, et organisatsioon hoolib Eestist ja maailmast ning annab oma panuse selle paremaks muutmiseks.&nbsp;&ldquo;Mitmekesisuse m&auml;rgis n&auml;itab, et ettev&otilde;te p&ouml;&ouml;rab&nbsp;suurt t&auml;helepanu eetikale ja inim&otilde;igustele ning m&otilde;istab, et mitmekesine personal on ainult positiivne v&auml;&auml;rtus. See n&auml;itab, et ettev&otilde;te p&ouml;&ouml;rab personalivalikul t&auml;helepanu eelk&otilde;ige ametialasele p&auml;devusele, mitte stereot&uuml;&uuml;pidele,&rdquo; toonitas Koduekstra tegevjuht T&otilde;nu Lemsaar. M&otilde;lemaid organisatsioone tunnustati m&auml;rgisega 2018. aastal.&nbsp;<u5:p></u5:p></p> <p>&ldquo;M&auml;rgise saanud organisatsioonid peavad oluliseks, et see aitab neil konkurentsitihedal t&ouml;&ouml;turul teiste t&ouml;&ouml;andjate seast eristuda ning meelitada ligi tipptalente. Samuti n&auml;evad nad seda hea v&otilde;imalusena kinnitada t&ouml;&ouml;tajatele, et nende heaolu on t&auml;htis, ning n&auml;idata partneritele ja klientidele oma edumeelsust,&rdquo; s&otilde;nas Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina Rajaveer.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise taotlemise eeltingimuseks on see, et mitmekesisuse, kaasatuse ja v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tted on ettev&otilde;tte v&otilde;i asutuse v&auml;&auml;rtustes olulisel kohal &ndash; n&auml;iteks on organisatsioon liitunud Eesti <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppega</a> v&otilde;i s&otilde;nastanud need sisedokumentides. Kandideerimise esimeseks sammuks on eneseanal&uuml;&uuml;s, seej&auml;rel tuleb sellele toetudes panna paika 2-aastane mitmekesisuse plaan, mis sisaldab tegevuskava. Plaani koostamise juures on taotlejale soovi korral abiks kogemustega mitmekesisuse n&otilde;ustajad. 2020. aastal on mitmekesisuse plaanide esitamise t&auml;htajaks 30. aprill. M&auml;rgise saajaid tunnustame pidulikult s&uuml;gisel 2020, m&auml;rgis kehtib kaks aastat.<u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; <a href="https://humanrights.ee/uritused/24652-2/">infotund</a> toimub 20. veebruaril kell 12 Nordic Hotel Forumis. Rohkem infot <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis/">austameerinevusi.ee</a>. <u5:p></u5:p></p> <p>M&auml;rgise &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium ning seda annab 2018. aastast v&auml;lja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus<u5:p></u5:p></p> <p>Lisainfo:<u5:p></u5:p></p> <ul> <li>Mirjam Savioja<br />kommunikatsioonijuht<br />6445148<br /><a href="mailto:mirjam.savioja@humanrights.ee">mirjam.savioja@humanrights.ee</a></li> </ul> <ul> <li>Liina Rajaveer<br />mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></li> </ul>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2524Kolm ettevõtluskogemust Euroopast2020-02-12<p><b>Meile omane paberivaba e-asjaajamine tugitoolist t&otilde;usmata tundub olevat enesestm&otilde;istetav. Kui m&otilde;ni veebileht ei toimi, tekib kuri ussiviha. Ent missuguses keskkonnas tegutsevad ettev&otilde;tjad teistes riikides?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Oma kogemusi vahendavad kolm naist, kes on mituteist aastat elanud v&auml;lismaal, tegeledes seal ka ettev&otilde;tlusega.&nbsp;</p> <p><b>Roberta Einer (27), viie aasta eest Londonis moefirmaga alustanud moedisainer, kes oma luksuslikke kollektsioone esitleb <i>London Fashion Week</i>&acute;il:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Mind aitas ettev&otilde;tlusega alustada Euroopa Liidu rahastatud British Fashion Council (Briti Moekonsul). Nemad pakuvad abi ja vahendavad mulle sobilikke inimesi, kellelt parima hinnaga teenuseid osta. T&auml;nu sellele organisatsioonile olen tundnud end olevat heas positsioonis, sest &auml;rijuhtimist pole ma kunagi &otilde;ppinud. Seet&otilde;ttu ei oleks ka teadnud, kust otsast alustada.</p> <p>Palgal on mul alaliselt neli t&ouml;&ouml;tajat, aga moen&auml;dala l&auml;henedes on neid kolm korda rohkem. Lisaks ostan teenuseid erinevatelt ettev&otilde;tetelt nagu tehased, m&uuml;&uuml;gi- ja pressiagentuur ning pressi <i>showroom</i>, kuhu tuleb iga kuu teatud summa maksta.<b></b></p> <p>Maksuametile edastan ma maksuinfot iga kolme kuu tagant. On v&otilde;imalus oma &auml;rimudelile k&otilde;ige mugavamat varianti valida: teed seda iga kuu, kolme kuu tagant v&otilde;i korra aastas. Kui ettev&otilde;ttes midagi j&auml;&auml;b kahe silma vahele, siis nad v&otilde;tavad &uuml;hendust ja k&uuml;sivad &uuml;le. Alati saab k&otilde;ike t&auml;psustada, loomulikult kirja teel. Asjaajamine on aeglane &ndash; n&auml;iteks saadan maksuametile oma maksuinfo. Kui nemad peavad mulle maksma, siis v&otilde;tab see aega 7-8 kuud, sest vahepeal saadetakse mitmeid kirju, millal nad saavad raamatupidamist kontrollima tulla jne. K&otilde;ik k&auml;ib teotempos.</p> <p>Maksuamet saadab omakorda ise asjade kohta erinevaid kirju, et nad on mu dokumendid k&auml;tte saanud vms. Mul on maksuameti kirjade jaoks oma kast, sest meilitsi keegi &uuml;hendust ei v&otilde;ta, isegi, kui nad soovivad kohtuda. Kaks korda n&auml;dalas avan kirju, tegelen nendega ja saadan raamatupidajale. Kogu asjaajamine toimub posti teel.</p> <p>Mingit e-majandust ei ole. K&otilde;ik on paberkandjal. Kui maksuamet tuleb iga paari aasta tagant ettev&otilde;tet kontrollima, siis kulub neil minu juures p&auml;evi.</p> <p>Sama puudutab panka: kui erakliendid maksavad mulle arveid, siis pank saadab alati paberil kirja, et keegi on mulle teatud summa tasunud. Mul on igavene paks kaust paberkandjal infot. Kui ma ise tahan pangas midagi muuta, siis pean kas kohale minema (kokkusaamine peab olema eelnevalt kokku lepitud) v&otilde;i saan r&auml;&auml;kida telefonitsi, aga neti kaudu midagi ajada on v&otilde;imatu. Kolmeteistk&uuml;mne aasta jooksul Inglismaal olen selle pika ja aeglase s&uuml;steemiga &auml;ra harjunud, teistsugust kogemust mul ei ole. Eestis olles tunnen end nagu noor pension&auml;r, kes peab e-asjajamise oskusi &otilde;ppima.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Riina Ilves (57), asutas &uuml;heksa aasta eest oma puhastusteenindusfirma Helsingis, olles pea sama palju aastaid olnud sealsamas ka palgat&ouml;&ouml;taja:</b></p> <p>&bdquo;Kui Soomes ettev&otilde;tte registreerid ja paar instantsi l&auml;bi k&auml;id, siis hakkab k&otilde;ik jooksma. Alguses on natuke pusimist, aga seej&auml;rel l&auml;heb lepase reega.</p> <p>Maksuametisse minnes ei teki stressi, nad seletavad lahkelt. Kui oled alles Soome l&auml;inud, siis teatud telefoninumbritele helistades saad tasuta infot v&otilde;i broneerida endale aja, et teada saada, mis on su &otilde;igused ja kohustused. Olen k&auml;inud korra konsultatsioonil, sest olin midagi j&auml;tnud teadmatusest tuludeklaratsiooni m&auml;rkimata. Seitse aastat tagantj&auml;rele v&otilde;ib seda parandada. Tegin avalduse, et maksuamet vaataks mu paberid &uuml;le ja nemad aitasid.</p> <p>Kui oled maksuametile alla viie euro v&otilde;lgu, siis saabub teade ja hakkab jooksma viivis. Ametnikud on viisakad, aga pead ise olema v&auml;ga punktuaalne.</p> <p>Minu eest ajab maksuametiga asju raamatupidaja, vaid oma tulumaksu maksan neile ise. Info saabub postiga, saan &auml;ra m&auml;rkida kuup&auml;evad, mil mu tulumaks maha arvestatakse.</p> <p>Maksan tulumaksu kolm korda aastas, teatada tuleb oma arvatav palk. Seej&auml;rel saadetakse koju kiri, palju pead aasta jooksul selle pealt makse maksma. Kui n&auml;ed, et summa l&auml;heb &uuml;le, siis helistad v&otilde;i saadad neile kirja, kui palju su sissetulek t&otilde;usis. Seej&auml;rel saadavad nad sulle info, milline on viimasena makstava tulumaksu summa v&otilde;i saabub j&auml;rgmisel aastal koju teade, palju neile v&otilde;lgu oled, mis peab olema 1. m&auml;rtsiks makstud. Teenindus on s&otilde;bralik, ametnikud viisakamad ega haugu su peale. Soomes saad asju ajada nii elektrooniliselt kui paberil, aga Eestis paberkandjal v&otilde;imalust pole.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Marge Pill (40+), ettev&otilde;tja Hispaanias, kes on Hispaanias elanud viisteist aastat ja p&uuml;hendunud mitmele valdkonnale: </b></p> <p>&bdquo;Kui ma 2004. aastal Hispaaniasse kolisin, siis j&auml;tkasin seal Eestis registreeritud ettev&otilde;ttega Spain24, mis tegutseb edukalt t&auml;naseni. Tegelen puhkusemajutuse organiseerimise ja kinnisvara ostu-m&uuml;&uuml;giga Hispaania l&otilde;unarannikul. 2018. aastal asutasin uue ettev&otilde;tte ― kvaliteetsete ja kaasaegsete kaubam&auml;rkidega sisustuspoe Fiore Studio Y D&eacute;cor turismipiirkonnas Malagas. Selle idee elluviimiseks kasutasin v&otilde;imalust v&otilde;tta end t&ouml;&ouml;tuna arvele, sest Euroopa Liidu rahalisel toel pakutakse personaalset n&otilde;ustamist, koolitusi ja erinevaid t&ouml;&ouml;tubasid. Minu kui v&auml;lismaalase vastu oldi sealjuures v&auml;ga vastutulelikud ja abivalmid: anti n&otilde;u, kuidas koostada &auml;riplaan, teha vajalikud toimingud maksuametis, k&auml;ivitada ettev&otilde;te jms. Soovi korral aidatakse taotleda alustavale ettev&otilde;ttele laenu, mida on v&auml;lismaalasel tunduvalt keerulisem saada kui kohalikul.</p> <p>Asjaajamine pole Eestiga v&otilde;rreldav. B&uuml;rokraatiat on palju. Arusaamad ja toimingud, mis eestlastele v&otilde;ivad tunduda elementaarse ja iseenesestm&otilde;istetavana, Hispaanias tihti ei kehti.</p> <p>Asutades osa&uuml;hingu, tuleb tasuda igakuist juhatuse liikmemaksu <i>ca</i> 350 eurot kuus, mis on ettev&otilde;tte omanikule kohustuslik. Lisaks peab muidugi maksma igakuiselt t&ouml;&ouml;tasult tulumaksu. Eestiga v&otilde;rreldes on Hispaanias maksud k&otilde;rgemad.</p> <p>Aruannete esitamiseks olen palganud raamatupidaja ehk <em>assesoria</em>, kes vastavalt seadusele kvartaalselt vajalikke pabereid edastab. Internetikasutus on Hispaanias endiselt lapsekingades, enamike toimingute tegemiseks tuleb vastavasse asutusse ise kohale minna.&ldquo;</p> <p>Seega ― soovides meie naabritest pisut kaugemates Euroopa Liidu riikides ettev&otilde;tlusega tegeleda, tuleb lisaks kirjatarvikutele hankida mugavad jalan&otilde;ud ja varuda hulga kannatust, et ajada joonde asju, milleks meil on vaja vaid neti&uuml;hendust.</p> <p><b>Eurostati </b>hiljuti avaldatud v&auml;rskeima uuringu kohaselt, mis h&otilde;lmab 2018. aastat, ilmneb v&otilde;rdlusena, kuiv&otilde;rd palju inimesed ametiasutustega neti teel oma ametiasju ajavad.</p> <p>Vt tabel:<b></b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/39 digisuhtlus ametiasutustega.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-39 digisuhtlus ametiasutustega.png" /></a></p> <p><b>Fotol: moedisainer Roberta Einer</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2522Ohtlik amet: kõrgustes töötamine2020-02-11<p><b>K&otilde;rgt&ouml;id tehes p&uuml;sib vaatamata turvavarustusele risk, et v&otilde;ib alla kukkuda. Sestap peab tunnetama, kas t&ouml;&ouml; on j&otilde;ukohane v&otilde;i mitte.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>N&auml;hes, kuis keegi libistab end k&ouml;iest hoides m&ouml;&ouml;da k&otilde;rghoone fassaadi, v&otilde;ib vaid vaadates tunda peap&ouml;&ouml;ritust. Samas on t&ouml;&ouml; mitmek&uuml;mne meetri k&otilde;rgusel &otilde;hus nii m&otilde;negi mehe argip&auml;ev. Kinnisvarahoolduse k&otilde;rgt&ouml;&ouml;dega tegeleva P&uuml;&uuml;nsi Piratas O&Uuml; juhile ja omanikule <b>Kristjan Heinmetsale </b>(42) pakub t&ouml;&ouml; k&otilde;rgustes nii k&otilde;hedust kui toredust.&nbsp;</p> <p><b>Milliste t&ouml;&ouml;dega peamiselt tegelete?</b></p> <p>&bdquo;Enamasti k&otilde;rghoonete hooldusega, n&auml;iteks on fassaad mustaks l&auml;inud ja seda tuleb survepesuriga pesta, mida teeme k&ouml;iel olles. Sagedased akna- ja katusepesud, mida tellingutel ei tee. K&otilde;ige k&otilde;rgemaks objektiks on olnud Tallinna Teletorn, aga tavaliselt on 5-10korruselised hooned. Hetkel on peamiselt rennipuhastus. Praegu l&auml;heb kiiresti pimedaks, aga abiks on pealamp. Seda kasutame ka siis, kui on vaja rahvusvaheliste artistide kontserdilavadel lavatehnikat, valgustust v&otilde;i heli paigaldada ja maha monteerida.</p> <p>Talvisel ajal l&uuml;kkame k&otilde;rgetelt katustelt alla lund ja eemaldame j&auml;&auml;purikaid. &Uuml;ldiselt on talvel t&ouml;&ouml;d h&otilde;redamalt, sest kliima t&otilde;ttu ei saa palju teha. Kui oled p&auml;ev l&auml;bi &otilde;ues, siis pead vaatama, et poleks v&auml;ga palav ega k&uuml;lm. Tuleb ilmastikule vastavalt kihiliselt riietuda. T&ouml;&ouml;d tehes p&uuml;sib oht alla kukkuda. Kasutame rahvusvahelisi reegleid, et seda v&auml;ltida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millest objektil alustate? Kuhu k&ouml;ie kinnitate ja kuiv&otilde;rd kindel v&otilde;ib olla, et siiski alla ei libise?</b></p> <p>&bdquo;On objekte, mille katusele ei saagi minna. Siis leiame trepikojas m&otilde;ne punkti, mis on h&auml;sti tugev ja kindel, paneme julgestuse selle k&uuml;lge. Proovime t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult ohutuks teha.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Hirmu t&ouml;&ouml;d tehes ei ole?</b></p> <p>&bdquo;Ikka on. Muidu ei teekski. V&auml;ikene judin on kogu aeg sees. Purjelauaga s&otilde;ites on samamoodi &ndash; kui kiirus on suur, siis on v&otilde;bin sees. V&auml;ike p&otilde;nevusmoment peab ka t&ouml;&ouml;d tehes pidevalt olema. Fassaadilt v&otilde;i katuselt alla j&otilde;udes on tunne, justkui oleks j&auml;lle uus p&auml;ev ja uus elu. &Uuml;tled esimesele vastutulijale:&ldquo;Tere!&ldquo; Koju j&otilde;udes on meel ja tuju r&otilde;&otilde;mus, see nakatab ka teisi. Hea on olla ja k&otilde;igil teistel on samuti tore.</p> <p>&Uuml;hest k&uuml;ljest t&ouml;&ouml; k&uuml;ll v&auml;sitab v&auml;ga palju, kuid hoiab f&uuml;&uuml;siliselt vormis. Teisalt saab see tehtud ja kui k&otilde;ik on &otilde;nnestunud, siis on hea meel.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>K&otilde;rgust te ei karda?</b></p> <p>&bdquo;Natuke siiski ja alati kardan, niisama lihtne k&otilde;ik ei ole. T&ouml;&ouml;d tehes pole m&otilde;tet v&auml;ga alla vaadata, pigem peab j&auml;lgima, et &uuml;leval oleks k&otilde;ik korras.</p> <p>Erandjuhtudel oleme terve p&auml;eva &uuml;leval olnud, n&auml;iteks, kui osalesime 90meetrise Kultuurikatla korstna renoveerimisel.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>On teil v&auml;ga ohtlikke olukordi ette tulnud?</b></p> <p>&bdquo;Pikemat aega t&ouml;&ouml;tades on neid olnud &ndash; mida rohkem ronid, seda suurem on risk alla kukkuda. Vahel tekitavad ohte klaasist r&otilde;dud ja &auml;&auml;red. Kuigi k&ouml;iekaitse turvab, siis mingi risk j&auml;&auml;b, aga &uuml;htegi t&auml;psemat juhtumit mulle hetkel ei meenu, kuigi seda t&ouml;&ouml;d olen teinud seitse aastat. Olen &otilde;ppinud Kanadas, mul on ka rahvusvahelised k&otilde;rgt&ouml;&ouml; paberid. Kanadas tegin oma esimesi k&otilde;rgt&ouml;id.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kuidas k&otilde;rgt&ouml;&ouml;d tehes n&auml;rvid vastu peavad?</b></p> <p>&bdquo;Piiri peab tunnetama, kas t&ouml;&ouml; on j&otilde;ukohane v&otilde;i mitte. Meil on kokkulepe, et &uuml;lem&auml;&auml;ra keegi midagi tegema ei hakka, l&auml;htume oma m&otilde;istusest.</p> <p>Kaljuronimisoksused tulevad seda t&ouml;&ouml;d tehes kasuks. See on minu v&auml;ikeseks hobiks, mida harrastan &uuml;ksjagu Eestis, et tunda varustust: kuhu ja missugune k&ouml;is sobib jne.</p> <p>Kui liiga julge olla, siis on see kahjulik. V&otilde;ib liialt uljaks minna, mist&otilde;ttu muutub riskioht suuremaks. &Uuml;lem&auml;&auml;ra riskida ei maksa. Alati m&otilde;tleme p&auml;&auml;steplaanile &ndash; kui midagi peaks juhtuma, kuidas me teist inimest p&auml;&auml;stame? Kui p&auml;&auml;steplaani pole, siis me seda t&ouml;&ouml;d ka ei tee, variant B peab olema.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Riskidega arvestatakse liiga v&auml;he</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Skyproff O&Uuml; k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de spetsialist ja koolitaja Toomas Holmberg, kuiv&otilde;rd arvestatakse k&otilde;rgt&ouml;id tehes v&otilde;imalikke riske? Palju ja mis laadi &otilde;nnetusi juhtub?</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige rohkem &otilde;nnetusi juhtub redelitelt, tellingutelt vms kukkudes. Tegelikult arvestatakse riskidega v&auml;ga v&auml;he. Riskianal&uuml;&uuml;se eriti ei tehta ― ei ettevaatavaid p&otilde;hjalikke anal&uuml;&uuml;se ega viimase hetke riskianal&uuml;&uuml;se objektil.</p> <p>Peamine, millega ei arvestata, on rippumistrauma, mis v&otilde;ib tekkida siis, kui inimene j&auml;&auml;b p&auml;rast kukkumist kukkumise kaitsevahenditesse rippuma. Samuti pole tihti plaani, kuidas teda k&otilde;rgustest p&auml;&auml;sta v&otilde;i k&auml;tte saada.</p> <p>Kuna tegu on &uuml;pris spetsiifilise &otilde;nnetusjuhuga, siis ei pruugi ka P&auml;&auml;steametil alati p&auml;&auml;stev&otilde;imekust olla, kui kannatanu on raskesti ligip&auml;&auml;setavas ja k&otilde;rges kohas. N&auml;iteks Skyproff korraldas oktoobri l&otilde;pus Keila p&auml;&auml;stekomandoga &uuml;his&otilde;ppuse, et just selliseid olukordi esmakordselt koos l&auml;bi harjutada.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Turvavarustust ikka kasutatakse?</b></p> <p>&bdquo;On n&auml;ha, et kasutatakse rakmeid, aga kas need on antud t&ouml;&ouml; jaoks ka &otilde;iged, seda ei julge &ouml;elda. Tihti pole rakmed kuskile kinnitatud ja kui nad ka on, siis ei pruugi olla kinnitatud selleks m&otilde;eldud kohtadesse. Ankrupunktid peavad olema v&auml;ga vastupidavad, kuid tihti kasutatakse suvalisi katusel olevaid torusid vms, mis kukkumise korral murduksid ja langeksid alla koos inimesega.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>On aja jooksul nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate teadlikkus suurenenud ja turvav&otilde;imalused muutunud?</b></p> <p>&bdquo;Teadlikkus on nii palju t&otilde;usnud, et v&auml;hemalt antakse inimestele rohkem kasutada rakmeid ja kiivreid. Kliendid (v&auml;hemalt suurkliendid, nt riigiettev&otilde;tted) n&otilde;uavad ka rohkem, et teenusepakkujatel oleks l&auml;bitud vastav k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de koolitus.</p> <p>L&auml;&auml;ne-Euroopas ja Skandinaavias on teadlikkus suurem kui Eestis. Seadusandlus on meil ka m&auml;rgatavalt v&auml;hem reguleeritud ja j&auml;tab palju t&otilde;lgendusruumi. Mujal Euroopas on seadusega m&auml;&auml;ratud konkreetsemad ja rangemad n&otilde;uded. Eestis ei ole ka v&auml;ga selgeid ja t&auml;pseid juhendeid. Skyproff teeb mitu korda aastas tasuta infotunde, selgitades k&otilde;rgt&ouml;&ouml;de riske ja nende ennetust.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Milliseid vigu t&ouml;&ouml;tajad ise teevad?</b></p> <p>&bdquo;Paljud ei pane endale kukkumiskaitsevahendeid ja rakmeid &otilde;igesti peale. Tihti ei kinnitata neid &otilde;igetesse kohtadesse v&otilde;i unustatakse &uuml;ldse kuhugi kinnitada. T&ouml;&ouml;tajad peaks ka ise igal objektil riske hindama ja juhtima nendele oma &uuml;lemuste t&auml;helepanu. Julgelt tuleb n&otilde;uda endale sobivaid isikukaitsevahendeid ― n&auml;iteks rakmed peaksid olema personaalsed, et need istuksid seljas t&auml;pselt iga inimese keha j&auml;rgi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Milliseid soovitusi jagate nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele?</b></p> <p>&bdquo;&Auml;rge riskige oma elu ja tervisega selleks, et raha teenida! Viige ennast kurssi, mis &otilde;igused ja kohustused on teil k&otilde;rge riskiga t&ouml;&ouml;d tehes. Nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid alustada T&ouml;&ouml;inspektsiooni koostatud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise juhendi lugemisest.</p> <p>Varustuse hankimisel tuleb silmas pidada, et k&otilde;ik vahendid ei sobi igat t&uuml;&uuml;pi t&ouml;&ouml; jaoks. Varustuse &otilde;igesti kasutamiseks on kindlasti vaja, et p&auml;dev isik juhendaks, samuti peab varustust igal aastal laskma asjatundjal inspekteerida.</p> <p>K&otilde;rgustes liikumine, ohutu t&ouml;&ouml;tamine ja ohuolukorras k&auml;itumine vajavad praktilist harjutamist. Ainult teooria lugemine ei aita ― tuleks p&auml;deva koolitaja juures ise k&otilde;ik vajalikud man&ouml;&ouml;vrid ja olukorrad l&auml;bi harjutada. Selle kohta kehtib &uuml;tlus: &ldquo;Teooria ilma praktikata on kom&ouml;&ouml;dia, praktika ilma teooriata trag&ouml;&ouml;dia.&rdquo;&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/38korgeriskigatoo1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-38korgeriskigatoo1.jpg" /></a></p> <p><b>Pildil: Kristjan Heinmets, kes omandas k&otilde;rgt&ouml;&ouml;ks vajalikke oskusi Kanadas.</b></p> <p><b>Ohtliku t&ouml;&ouml;ga kaasneb lisaks vigastusohule tihti ka oht elule. Allj&auml;rgnevalt statistika Euroopa Liidus juhtunud surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest:</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/surmaga l&otilde;ppenud.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-surmaga l&otilde;ppenud.jpg" /></a></p> <p><b><br /></b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2521Mida teha, kui tööandja ei luba töötajal kliendialas istuda?2020-02-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan klienditeenindajana kaubanduskeskuse riietepoes. Minu t&ouml;&ouml;andja ei luba kliendialas toolil istuda. Istumisv&otilde;imalus on k&uuml;ll tagaruumis olemas, kuid v&auml;ga harva saab seda kasutada, sest kogu aeg tuleb kliente teenindada v&otilde;i kaupa v&auml;lja panna. Jalad on pinges ja valutavad. Mida selles olukorras teha?&nbsp;&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Lihaspinge ja valu on &uuml;lekoormusele viitavad s&uuml;mptomid, mille eiramisel v&otilde;ib aja jooksul v&auml;lja areneda &uuml;lekoormushaigus. J&auml;rjepideva seismise v&otilde;i k&otilde;ndimisega t&ouml;&ouml; v&otilde;ib &uuml;lekoormata lihaseid, k&otilde;&otilde;luseid, sidemeid, liigeseid ja pehmeid kudesid, kui tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks ei ole rakendatud abin&otilde;usid v&otilde;i need reaalselt ei toimi. Kui teie arvates t&ouml;&ouml;andja rakendatud abin&otilde;ud &uuml;lekoormushaigestumist ei v&auml;ldi ja t&ouml;&ouml; ohustab tervist, millele osutavad ka teie tervises&uuml;mptomid, on &otilde;igus ja kohustus sellest t&ouml;&ouml;andjat teavitada. Nii saab p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu olukorra t&otilde;sidusele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult sobivaks kohandama ning v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu. &Uuml;ldjuhul ei v&auml;henda &uuml;lekoormushaigestumise riski &uuml;ksnes vaheaegade v&otilde;imaldamine ning rakendada tuleb ka teisi abin&otilde;usid. N&auml;iteks aitab teenindusleti p&otilde;randale paigaldatud p&otilde;randamatt v&auml;hendada jalgade &uuml;lekoormust, t&ouml;&ouml;tajale antakse mugavad t&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud, teda julgustatakse vaheaegu pidama, v&auml;hendatakse t&ouml;&ouml;vahetuse pikkust ja vajadusel v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le t&auml;is- v&otilde;i osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajaid.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tingimused ei v&otilde;imalda puhkamiseks m&otilde;eldud ruumis piisavalt t&ouml;&ouml;koormusest taastuda, tuleb paigutada kliendialasse toolid ja lubada nendel istuda. Seismisele ja k&otilde;ndimisele vahelduvad l&uuml;hikesed ja sagedased istumispausid v&otilde;i v&auml;hemalt n&otilde;jatumine v&auml;hendavad koos teiste abin&otilde;udega v&auml;simust ja &uuml;lekoormusriski oluliselt.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja abin&otilde;usid ei rakenda, v&otilde;ite T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rduda, et saaksime vajadusel algatada j&auml;relevalve n&otilde;uete t&auml;itmise &uuml;le. &Uuml;htlasi v&otilde;ite p&ouml;&ouml;rduda arsti poole ning arsti otsuse alusel n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt oma t&ouml;&ouml;tingimuste ajutist kergendamist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2520Kaebamise kunst 2020-02-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon on &uuml;ks riigiasutusi, millele saadetakse iga p&auml;ev mitmeid, iga kuu k&uuml;mneid, aastas aga sadu kaebusi ja vihjeid.</b></p> <p>Kui veel viis aastat tagasi oli eri ettev&otilde;tete ja asutuste kohta esitatud kaebuste sisuks peamiselt saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, liigsed &uuml;letunnid v&otilde;i muu t&ouml;&ouml;suhtega kaasnev ebameeldivus, siis n&uuml;&uuml;d on hakatud m&auml;rkama t&ouml;&ouml;keskkonna probleeme &ndash; kiivrita v&otilde;i turvarakmeteta ehitusmehi v&otilde;i muud korralagedust objektidel, vale redeliga reklaamplakatite paigaldajaid, ebameeldivat kemikaalil&otilde;hna v&otilde;i liigset tolmu t&ouml;&ouml;keskkonnas ning muidugi t&ouml;&ouml;v&auml;givalda ja -kiusu. Kuid on ka kaebusi, kus konkurent tunneb muret, et miks teisel ettev&otilde;ttel ilma riikliku j&auml;relevalveta &uuml;ldse tegutseda lastakse.</p> <p>&Uuml;helt poolt v&otilde;ib olukorra &uuml;le r&otilde;&otilde;mustada, sest see n&auml;itab t&ouml;&ouml;keskkonnaalase teadlikkuse suurenemist. Mingil m&auml;&auml;ral on see tagasiside T&ouml;&ouml;inspektsiooni s&otilde;numite m&otilde;jule, sest sageli kerkib kaebustest ja vihjetest esile just teema, millest inspektsioon ise on &auml;sja avalikkusele r&auml;&auml;kinud.</p> <p>Teiselt poolt suureneb aga kahjuks ka selliste vihjete ja kaebuste arv, mis kontrollimisel kinnitust ei leia &ndash; esitatud kaebus on tingitud mingist muust konfliktist t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i konkurentide vahel v&otilde;i ongi saadetud ainult selleks, et n&auml;idata oma v&otilde;imu kellegi teise tegevusse sekkuda.</p> <p>Selge on see, et &uuml;kski inimene ei kirjuta ega helista inspektsiooni niisama, tal on alati ajend, olgu see siis mure, valu, soov midagi muuta v&otilde;i ka pelk v&auml;iklane k&auml;ttemaksuhimu. Vahel tahab inimene t&auml;helepanu, soovib, et tema isikliku probleemi v&otilde;i murega personaalselt tegeldaks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon talletab k&otilde;ik kaebused ja vihjed nende ettev&otilde;tete andmete juures, kelle kohta on p&ouml;&ouml;rdumine tehtud. Inspektsioon vastab kaebusele, kui vastust oodatakse, p&uuml;&uuml;ab anda p&ouml;&ouml;rdujale suunised, kuidas edasi tegutseda, kuid ei saa ega suuda lahendada iga inimese muret. Miks? Sest paljudel juhtudel ei olegi inimene ise veel enda heaks muud teinud, kui riigile kaebuse saatnud, ehk ta ei ole kordagi r&auml;&auml;kinud oma probleemist t&ouml;&ouml;andjaga.</p> <p>M&otilde;ni k&uuml;sib seepeale, et miks ta peaks. Vastus on v&auml;ga lihtne: sest t&ouml;&ouml;suhe on &uuml;ks era&otilde;iguslikest suhetest, kus pooled peavad olema &uuml;ksteise suhtes ausad ning arvestama vastastikuste huvide ja v&otilde;imalustega. Aga seda ei ole v&otilde;imalik teha, kui tekkinud probleemist ei r&auml;&auml;gita.</p> <p>Iga kaebuse v&otilde;i vihje peale ei alustata j&auml;relevalvemenetlust, sest inspektsioon korrakaitseorganina peab hindama kirjeldatud olukorraga kaasnevat ohtu ning arvestama lisaks saadud informatsioonile sellega, mis pilt on ettev&otilde;ttest T&ouml;&ouml;inspektsioonil &uuml;ldiselt. Kas ettev&otilde;tet on juba kontrollitud, millal viimati ja mida avastati? Kas kaebuses v&otilde;i vihjes viidatu v&otilde;ib ohustada t&ouml;&ouml;tajate tervist v&otilde;i suisa elu, kui suur on ohu realiseerumise t&otilde;en&auml;osus? Kui see on suur, siis alustatakse j&auml;relevalvemenetlust, kuid kontrollitavale kaebuse v&otilde;i vihje andja isikut seejuures ei avaldata.</p> <p>Kui oht ei ole suur, kuid on selge, et t&ouml;&ouml;taja(te) probleemi saaks t&ouml;&ouml;andja tegevusega lihtsalt ja kiiresti lahendada, siis saadetakse asutusele alustuseks suunav m&auml;rgukiri v&otilde;i pakutakse tasuta t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultandi teenust, mille vastuv&otilde;tmine on t&ouml;&ouml;andjale vabatahtlik. Selline l&auml;henemine on vajalik, et anda t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus ise asjad korda teha ning vajadusel saada t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultandilt t&auml;iendavat abi ja suuniseid.</p> <p><strong>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja&nbsp;</strong></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2518Kandideerimine ja tagasiside2020-02-06<p><b>Kui sinu kandideerimisavaldusele ei vastata, siis j&auml;relikult pole sa potentsiaalse t&ouml;&ouml;andja huvi &auml;ratanud. Peaaegu pooltel t&ouml;&ouml;otsijatel tuleb seesuguse t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbajate hoiakuga leppida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Poolteist kuud p&auml;rast konkursit&auml;htaja l&otilde;ppu otsustas riigiametisse kandideerinud 49aastane <b>Marju </b>sealsele personalijuhile helistada ja uurida, kuidas konkurss on kulgenud. Telefonitsi naine talle vastust ei andnud, k&uuml;ll aga sai ta samal p&auml;eval personalijuhilt formaalse teate, et &bdquo;j&otilde;udsime valikuotsuseni alles t&auml;na ja plaanisime vastuseid saatma hakata seet&otilde;ttu j&auml;rgmisel n&auml;dalal.&ldquo; &Uuml;htlasi teavitas ta, et magistrikraadi ja pikaajalise samas valdkonnas t&ouml;&ouml;kogemusega kandidaadi CV koos motivatsioonikirjaga ei l&auml;binud esimese etapi dokumendivooru, kuhu laekus 30 sooviavaldust. &bdquo;Vestluste vooru p&auml;&auml;ses kuus kandidaati. &Uuml;ks kandidaatidest osutus tulenevalt oma kogemusest ja kompetentsidest k&otilde;igist teistest sobivamaks. Kaalusime p&otilde;hjalikult ka Teie kandidatuuri, kuid kahjuks siiski ei osutunud Te seekord valituks. Ait&auml;h kandideerimisprotsessil osalemast ja edu edaspidiseks.&ldquo;</p> <p>Marju kogemus ei ole midagi tavap&auml;ratut. Uurides erinevatelt inimestelt, kes on avatud t&ouml;&ouml;turul oma erialale ja oskustele sobivat t&ouml;&ouml;kohta &uuml;ritanud leida, siis enamasti on neil tunne, justkui oleksid nad oma CV saatnud huplima ulgumerele, kust vastust enamasti ei saabu, kui nad ei ole t&ouml;&ouml;andja huviorbiiti sattunud. &bdquo;Vaid m&otilde;ni &uuml;ksik saadab e-kirja vastu,&ldquo; nendib kauase t&ouml;&ouml;kogemusega graafiline disainer <b>Pille</b>, kes j&auml;i t&ouml;&ouml;turul &uuml;learuseks eelmise aasta detsembris, mil majanduslikel p&otilde;hjustel firmat &otilde;gvendati. &bdquo;M&otilde;nel juhul olen ma saanud ka tagasisidet. Kord &ouml;eldi, et ametisse kandideeris 130 inimest, aga &uuml;ldiselt pole kombeks vastata.&ldquo;</p> <p>Kuigi r&otilde;hutatakse, et meil on t&ouml;&ouml;tajate, mitte t&ouml;&ouml;andjate turg, siis avalikel t&ouml;&ouml;pakkumiste konkurssidel osalejatele see just nii ei tundu ja pigem tuleb loota tutvusringkonnale, et sobilikku t&ouml;&ouml;d leida. &bdquo;Vajatakse teenindajaid ja m&uuml;&uuml;gimehi,&ldquo; t&otilde;deb Pille, aga poem&uuml;&uuml;jaks oleks ta oma k&otilde;rghariduse t&otilde;ttu juba &uuml;lekvalifitseeritud.</p> <p><b>Liiga ajamahukas?</b></p> <p>Kes kunagi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i keskastme juhina on t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks konkursse korraldanud, teab h&auml;sti, et huvilisi leidub igat masti ja arusaamised ametikohast v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. N&auml;iteks naisteajakirja k&ouml;&ouml;gitoimetaja kohale p&uuml;rginu palus t&auml;psustada, mitmele inimesele tuleb s&uuml;&uuml;a teha ja kas on vaja ka n&otilde;ud puhtaks pesta. Kuigi seesugused kandideerimised, kus t&ouml;&ouml; sisu ja eesm&auml;rki ei aimata, sarnanevad sihip&auml;ratu &otilde;nnekatsetusena, on viisakas neilegi sooviavaldustele vastata, lisades asjakohase p&otilde;hjenduse. Ent kuiv&otilde;rd seda tehakse?</p> <p><b>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas</b> selgitab, et organisatsioonides, kus v&auml;rbamisega tegeleb terve osakond, eraldi spetsialist v&otilde;i personalijuht, antakse &uuml;ldjuhul kandideerijatele alati tagasisidet. &bdquo;Mina olen oma personalit&ouml;&ouml;s andnud p&otilde;hjalikumat tagasisidet neile kandidaatidele, kes on valitud l&otilde;ppvooru, ja eelistanud personaalset telefonivestlust e-kirjale, et p&otilde;hjendada, miks valiti teine kandidaat.&ldquo; Samas t&otilde;deb ta, et tagasiside andmine v&otilde;ib takerduda, kui v&auml;rbamine on kujunenud liialt ajamahukaks ja t&ouml;&ouml;andja fookuses on l&otilde;ppvooru kandidaadid.</p> <p>&bdquo;P&otilde;hjalikumat tagasisidet saavad vestlustel k&auml;inud v&otilde;i juba l&otilde;ppvooru p&auml;&auml;senud, keda siiski pole valitud,&ldquo; nendib ka <b>Insly personalijuht Pamela Raestu, </b>kelle arvates ei tohiks<b> </b>tagasisidega v&auml;ga kaua oodata. &bdquo;Ma ise proovin n&auml;dala-kahe jooksul, kuid enamasti veel kiiremini ― n&auml;iteks paari p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes inimestele vastata.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Potentsiaalne br&auml;ndisaadik</b></p> <p>M&otilde;istlik ja viisakas oleks, et kui kandidaadi CV on t&ouml;&ouml;andjani j&otilde;udnud, siis v&otilde;iks esmane vastukaja inimeseni j&otilde;uda v&auml;hemalt kahe n&auml;dala jooksul, leiab K&auml;rt Kinnas, sest see ei pea olema v&auml;ga p&otilde;hjalik. &bdquo;Hea, kui on v&auml;lja toodud, mis on v&otilde;i olid konkursi peamised valikukriteeriumid. Ka sel juhul, kui v&auml;rbamine v&otilde;tab oodatust kauem aega on viisakas sellest kandidaatidele m&auml;rku anda, sest iga&uuml;ks neist on l&auml;bi v&auml;rbamiskogemuse t&ouml;&ouml;andja maine edasikandja.</p> <p>&bdquo;Kandidaati tuleks suhtuda kui potentsiaalsesse br&auml;ndisaadikusse. Avatud kommunikatsioon ja s&otilde;bralik suhtumine annab hoogu ka ettev&otilde;tte kui t&ouml;&ouml;andja mainele.&ldquo;<b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;otsijatel soovitab K&auml;rt Kinnas juba enne kandideerimist p&otilde;hjalikult tutvuda pakutava ametikohaga ja k&uuml;sida endalt, kas see tekitab t&otilde;siselt huvi ja on ta ise piisavalt kompetentne. Uurida tasub ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtusi ja organisatsioonikultuuri. Huupi CVsid saates raisatakse vaid osapoolte aega.</p> <p>&bdquo;CV koostamisel v&otilde;iks kandideerija arvestada, et suurem t&otilde;en&auml;osus on huvi &auml;ratada mitte v&otilde;imalikult pika, vaid h&auml;sti vormistatud ja &uuml;levaatliku elulookirjeldusega,&ldquo; s&otilde;nab K&auml;rt Kinnas, r&otilde;hutades, et enne CV saatmist tuleb kindlasti &uuml;le kontrollida, kas m&auml;rgitud on &otilde;iged kontaktandmed. &bdquo;Kui ettev&otilde;te pole andnud m&auml;rku konkursi edenemisest, siis v&otilde;ib julgelt ise &uuml;hendust v&otilde;tta ning k&uuml;sida, millal v&otilde;iks tagasisidet oodata. Ka t&ouml;&ouml;taja kujundab kandideerimisel enda mainet. Kui postkasti on saabunud eitav vastus, siis v&otilde;ib t&auml;nada ja n&auml;idata &uuml;les valmidust edasiseks koost&ouml;&ouml;ks tulevikus.&ldquo; Ideaalis v&otilde;iksid nii t&ouml;&ouml;andjad kui t&ouml;&ouml;tajad suhtuda &uuml;ksteisesse lugupidavalt ja hoolivalt.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid ideaalis lisada tagasisidesse personaalsust, mis n&otilde;uab k&uuml;ll rohkem aega, kuid Eesti t&ouml;&ouml;j&otilde;uturg on v&auml;ike ja igal sammul tuleb silmas pidada ettev&otilde;tte kui t&ouml;&ouml;andja mainet,&ldquo; r&otilde;hutab ka Pamela Raestu.</p> <p><b>Tagasisidet tuleks anda k&otilde;igile</b></p> <p>&bdquo;Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim t&ouml;&ouml;portaal CVKeskus.ee viivad igal aastal t&ouml;&ouml;andjate seas l&auml;bi v&auml;rbamispraktikate k&uuml;sitlust, et m&otilde;ista v&auml;rbamistrende ja t&ouml;&ouml;tajate kandideerimisk&auml;itumisi. 2019. aastal korraldatud uuringust saime teada, et personaalset tagasisidet annavad Eestis veidi rohkem kui pooled (57%) t&ouml;&ouml;andjad,&ldquo; &uuml;tleb<b> CV Keskuse turundusjuht Henry Auv&auml;&auml;rt</b>. &bdquo;Kindlasti ei ole see hea n&auml;itaja, kuna tagasisidet tuleks jagada alati ja k&otilde;igile. T&ouml;&ouml;andjad ei tohi unustada, et kandideerimistele j&auml;rgnevatel p&auml;evadel on &uuml;lioluline ka t&ouml;&ouml;andja poolt n&auml;idata, et huvi on m&otilde;lemapoolne.&ldquo; Tema s&otilde;nul esineb ka liiga tihti olukordi, mil ettev&otilde;te hakkab tegelema kandidaatidega alles protsessi l&otilde;pus v&otilde;i paar n&auml;dalat hiljem, p&auml;rast t&ouml;&ouml;pakkumise avaldamist. Hakates sobivaid kandidaate vestlusele kutsuma, selgub, et mitmed on juba endale uue t&ouml;&ouml;koha saanud v&otilde;i ei olegi enam antud pakkumisest huvitatud. &bdquo;Pingelisel t&ouml;&ouml;turul on &uuml;lioluline hoida v&auml;rbamisel silm peal ja kasv&otilde;i korra p&auml;evas tutvuda laekunud infoga. Kui kohe ei ole v&otilde;imalik anda kandidaadile konkreetset infot tema sobivuse v&otilde;i mittesobivuse kohta, siis v&otilde;iks talle v&auml;hemalt teatada, millal saadetakse vaheinfot k&otilde;igile,&ldquo; leiab Auv&auml;&auml;rt, pidades tagasiside andmist elementaarseks viisakuseks. &bdquo;Kui vaadata asja laiemalt, siis iga l&otilde;ppvoorust v&auml;lja j&auml;&auml;nud kandidaat v&otilde;i tema tuttav v&otilde;ib osutuda valituks ehk kunagi tulevikus. Selleks, et lisaks uue t&ouml;&ouml;taja leidmisele kujundada ka positiivselt ettev&otilde;te mainet, tasub kindlasti panustada t&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele tagasiside andmisesse.&ldquo;</p> <p><b>Euroliidu keskmine t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel oli 2018. aastal Euroopa Liidus keskmine t&ouml;&ouml;h&otilde;ive 20-64aastaste t&ouml;&ouml;v&otilde;imeliste inimeste seas 73,1%. Seejuures k&otilde;ige k&otilde;rgem t&ouml;&ouml;h&otilde;ive oli Iirimaal (86,5%), Rootsis (82,6%) ja &Scaron;veitsis (82,5%).</b></p> <p>Euroopa N&otilde;ukogu otsuste kohaselt tuleb Euroopa majanduse ja selle konkurentsiv&otilde;ime parandamiseks t&otilde;sta 2020. aastaks EL-i t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet 20-64aastaste seas v&auml;hemalt 75%-ni.</p> <p>Kui 17 liikmesriigi (Rootsi, Taani, Soome, Eesti, L&auml;ti, Leedu, T&scaron;ehhi, Saksamaa, Hollandi, &Uuml;hendkuningriikide, Austria, Portugali, Sloveenia, Malta, Iirimaa, Norra ja &Scaron;veitsi) t&ouml;&ouml;h&otilde;ivem&auml;&auml;r on 75% ja enam, siis alla keskmise (70%) on t&ouml;&ouml;h&otilde;ive Rumeenias, Belgias, Hispaanias ja Itaalias. Seevastu Kreekas on 20-64aastaseid t&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatud inimesi vaid 59,5%.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2517Tööõnnetus: kasti riivamine2020-02-05<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Tarnija t&auml;itis kaubandusettev&otilde;tte lao riiuleid enda ettev&otilde;tte toodetega. Kaubandusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja l&auml;ks samal ajal laost tooteid v&otilde;tma. Nii tarnija kui ka kaubandusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad olid kaupu ebakorrap&auml;raselt ladustanud ja omavoliliselt liigutanud. Seet&otilde;ttu pidi t&ouml;&ouml;taja riiulitevahelisel k&auml;iguteel riiulitel ja maas olevatest kastidest m&ouml;&ouml;da p&otilde;ikama, kuid riivas selle k&auml;igus siiski &uuml;hte k&otilde;rgel asuvat kasti, mis seej&auml;rel t&ouml;&ouml;tajale p&auml;he kukkus. Kannatanu sai peap&otilde;rutuse ning pidi peavalude ja halva ensetunde t&otilde;ttu mitu p&auml;eva t&ouml;&ouml;lt eemal viibima.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Laos ei oleks tohtinud tooteid ladustada nii, et k&auml;iguteedel ja riiulitel on esemeid, mis liikumist ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist raskendavad ja takistavad. T&ouml;&ouml;andja ei olnud ettev&otilde;ttes rakendanud sisekontrolli, mille tulemusel oleks pidanud selguma, et k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;kohatades ei ole t&ouml;&ouml;tajate ohutus tagatud. T&ouml;&ouml;andjal tuleb tagada, et t&ouml;&ouml;koht, see t&auml;hendab, et k&otilde;ik alad, milles t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;d teevad v&otilde;i peavad t&ouml;&ouml; tegemiseks l&auml;bima, on kujundatud ja sisustatud nii, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja tervisekahjustused on v&auml;lditud ning s&auml;ilitatakse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja heaolu. Seda ka juhul, kui t&ouml;&ouml;kohas tegutsevad teise ettev&otilde;tte, antud juhul tarnepartneri t&ouml;&ouml;tajad. T&ouml;&ouml;andjatel on m&otilde;istlik ja vajalik t&ouml;&ouml;korralduse ja ohutusreeglite osas kokku leppida, et kummagi t&ouml;&ouml;tajad viga ei saaks.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2515Küberruumis olgu aknad ja uksed suletud2020-02-04<p>Kujutage ette, et teie t&ouml;&ouml;ruumis on kogu aeg aknad ja uksed p&auml;rani lahti ning iga soovija v&otilde;ib sisse tulla, kas v&otilde;i vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud k&uuml;berohte ega tehtud j&otilde;upingutusi k&uuml;beruste ja -akende sulgemiseks.</p> <p><b>K&uuml;berrindel muutuseta</b></p> <p>Hoolimata sellest, et k&uuml;bermaailm muutub p&ouml;&ouml;rase kiirusega, on senini k&otilde;ige levinum r&uuml;ndeviis &otilde;ngitsuskirjade saatmine. &bdquo;&Otilde;ngitsuskirjad olid olemas juba 1990. aastate alguses, kui internetikasutus hakkas muutuma igap&auml;evasemaks ka tavainimeste seas. Kirjade kvaliteet on sellest ajast oluliselt paranenud ja skeemid, mida kasutatakse, on ajaga l&auml;inud keerulisemaks. &Otilde;ngitsemiskirju on lihtne massiliselt laiali saata ning seet&otilde;ttu on need siiani k&otilde;ige levinum r&uuml;nnakuviis,&ldquo; selgitas Riigi Infos&uuml;steemi Ameti (RIA) CERT-EE infoturbe ekspert Janno Arnek.</p> <p>&bdquo;Vigases eesti keeles Nigeeria printside kirju k&otilde;ik juba teavad ja oskavad need pr&uuml;gikasti suunata, kuid nagu iga t&ouml;&ouml;stus, kohanevad ka kurjategijad ning &otilde;ngitsuskirjad muutuvad salakavalamaks. Kui sa saad kirja, mis on korrektses eesti keeles, sinu kodupanga v&auml;rvidega ja sul palutakse klikkida lingil, et minna edasi panga kodulehele, siis on suur t&otilde;en&auml;osus, et linki klikitaksegi, sest kiri n&auml;ib usaldusv&auml;&auml;rne,&ldquo; lisas Arnek.</p> <p>Erinevaid IT-lahendusi, sh turvalahendusi pakkuva Primend O&Uuml; pilveteenuste arhitekt Priit Timpson t&otilde;i v&auml;lja, et &otilde;ngitsuskirjade saatmine ongi lihtsam selliste suurte ettev&otilde;tete nimelt, millel on inimestele tuttav tugev tunnusvisuaal. &bdquo;Inimeste teadlikkus &otilde;ngitsuskirjadest on suurenenud, kuid ka petiste oskused on paranenud. Hiljaaegu oli juhtum, kus rahvusvaheline ettev&otilde;tte, mis arveldab iga kuu teatud kuup&auml;evadel Saksamaal, sai vahetult enne tavap&auml;rast makseaega kirja, kus teatati, et arveldusarve on muutunud, ning saadeti uus arveldusarve number. K&otilde;ik oli korralikult vormistatud ja koost&ouml;&ouml;partneri s&uuml;mboolikaga, vaid domeeniaadressil oli paar t&auml;hte &auml;ra vahetatud,&ldquo; selgitas Timpson. &bdquo;See juhtum l&otilde;ppes h&auml;sti, sest arveldusarve number oli lepingu osa ning selle muutmiseks oleks pidanud tegema lepingu muudatuse, mitte saatma ainult meili, ning see &auml;ratas kahtlust,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta.</p> <p>Arneki s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;ks levinumaid &otilde;ngitsuskirjade vorme kiire raha&uuml;lekande palumine ning seda t&uuml;&uuml;pi kirjad saabuvad tavaliselt ettev&otilde;tte finantsjuhile. &bdquo;Sellise kirja puhul v&otilde;ib kurjategija olla teinud juba eelt&ouml;&ouml;d. V&otilde;ib-olla ta on juba eelneva &otilde;ngitsusega saanud m&otilde;ne ohvri, kes on sisestanud oma andmed &otilde;ngitsuslehele, ning kurjategija on p&auml;&auml;senud ettev&otilde;tte meilis&uuml;steemi sisse. Ta j&auml;lgib seal vestlusi ja &otilde;pib organisatsiooni tundma. Raha &uuml;lekandmise palvega kiri, mis j&otilde;uab finantsjuhini, on nii autentne, et ta v&otilde;ibki soovitud &uuml;lekande teha,&ldquo; seletas infoturbe ekspert Arnek. Ta soovitab kahtlust tekitavate &uuml;lekandepalvete puhul alati &uuml;le helistada ja kinnitust k&uuml;sida. &bdquo;Kindlasti ei tohi helistada kahtlust tekitava meili sigantuuris olevale telefoninumbrile, sest sellel numbril v&otilde;ib vastata kurjategija,&ldquo; hoiatas ta.</p> <p>Primend O&Uuml; tegevjuht Toomas M&otilde;ttus kiitis finantsjuhtide suurenenud teadlikkust. &bdquo;&Auml;rikultuur on aastatega paranenud ning enam ei saa niimoodi, et &uuml;lemus kirjutab raamatupidajale, et kanna kohe &uuml;le suur summa. Raamatupidajad k&uuml;sivad kohe alusdokumenti,&ldquo; selgitas M&otilde;ttus, kuid lisab, et ka siin v&otilde;ib varitseda petiste hoolikalt punutud l&otilde;ks. &bdquo;Kui kelmid on ettev&otilde;tte siseelu meilivahetustes j&auml;lginud, siis v&otilde;ivad nad petukirjaga kaasa panna ka hoolikalt tehtud arve, mis ei tekita kahtlusi,&ldquo; r&auml;&auml;kis ta. Ta t&otilde;i n&auml;ite oma ettev&otilde;ttest Primend, kus neil on pettuste v&auml;ltimiseks kasutusel mitut inimest h&otilde;lmav arvete kinnitusring.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/(Kuvat&otilde;mmis RIA) Libakiri T&Uuml; .PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-(Kuvat&otilde;mmis RIA) Libakiri T&Uuml; .PNG" /></a></p> <p><em>Septembris tabas Tartu &Uuml;likooli (@ut.ee) meiliaadresse &otilde;ngitsuskirjade laine, kus ohvritele saadeti lakooniline eestikeelne teade, et nende meiliboksi maht hakkab t&auml;is saama.</em></p> <p><b>Kus andmeid hoida?</b></p> <p>K&uuml;bermaailmas peetakse andmeid digitaalseks kullaks: andmeid kr&uuml;pteerides on v&otilde;imalik nende omanikult lunaraha n&otilde;uda ja pettusega saadud andmete abil saab uut kuritegu kavandada. &bdquo;M&otilde;tteviis, et me oleme v&auml;ike Eesti ettev&otilde;te, kes meie andmeid ikka soovib, ei pea paika. Kui sa oled internetis, siis sa oled &uuml;ks paljudest, keda k&uuml;berpetised jahivad,&ldquo; r&auml;&auml;kis infoturbe ekspert Arnek.</p> <p>M&otilde;ttuse s&otilde;nul on ettev&otilde;tete andmete v&auml;&auml;rtus erinev. &bdquo;K&otilde;ige t&auml;psemalt m&auml;&auml;rab andmete v&auml;&auml;rtuse kurjategija jaoks see, kui olulised on need andmed ettev&otilde;ttele. Organisatsioonil tuleb anal&uuml;&uuml;sida ja hinnata, kui suur on kahju, kui puudub ligip&auml;&auml;s meilidele v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik raamatupidamisprogrammi kasutada. Kujutage ette arhitektuurib&uuml;rood, kes vahetab klientidega suuremahulisi disainifaile, ning k&uuml;berr&uuml;nnaku t&otilde;ttu on s&uuml;steemid kr&uuml;pteeritud. See t&auml;hendab, et tuleb t&ouml;&ouml;protsessid &uuml;mber korraldada ning samal ajal tegeleda s&uuml;steemi t&ouml;&ouml;korda saamisega. R&auml;&auml;kimata konfidentsiaalsetest andmetest, mis on v&otilde;&otilde;raste meelevallas,&ldquo; t&otilde;i ta hoiatava n&auml;ite.</p> <p>Kui ettev&otilde;te ei ole k&uuml;berohte kaardistanud ja vajalikke &bdquo;aknaid ja uksi&ldquo; sulgenud, siis v&otilde;ivad suuremat k&uuml;berr&uuml;nnaku riski t&ouml;&ouml;andjale kujutada kaugt&ouml;&ouml; tegijad. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja soovib t&ouml;&ouml;tajaid kaugt&ouml;&ouml;le lubada, siis ta peab kindlaks m&auml;&auml;rama riskid ja hindama, kas see on seda v&auml;&auml;rt. Meie n&auml;eme k&uuml;berruumi monitoorides, et kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;laua t&ouml;&ouml;riistad on tihti avalikult k&auml;ttesaadavad,&ldquo; muretses Arnek.</p> <p>Pilveteenuste arhitekt Timpsoni s&otilde;nul tuleks andmete kaitsmisel kasutada alati kaheastmelist autentimist. Lisaks saab t&ouml;&ouml;andja andmeid erineval moel kaitsta. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja saab m&auml;&auml;rata, missugustele andmetele ja millal t&ouml;&ouml;taja ligi p&auml;&auml;seb ning mida ta nendega teha v&otilde;ib. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja ei viibi oma seadmega kontoris, siis ta ei saa andmeid alla laadida v&otilde;i muuta. Samasuguseid erinevaid piiranguid saab panna ka mobiiltelefonile. N&auml;iteks ei saa t&ouml;&ouml;taja telefonis t&ouml;&ouml;andja faile alla laadida ega kuvat&otilde;mmist teha,&ldquo; seletas Timpson.</p> <p>&bdquo;Lahendusi on palju ja t&ouml;&ouml;andjal tuleb valida oma organisatsioonile sobivaim,&ldquo; lisas ta.</p> <p>M&otilde;ttuse s&otilde;nul on andmete kaitsmiseks oluline pakkuda t&ouml;&ouml;tajate vajadustega arvestavaid t&ouml;&ouml;vahendeid. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;andja ei paku t&ouml;&ouml;tajatele pilve salvestamise teenust, siis hakkavad t&ouml;&ouml;tajad andmeid hoidma sellistes kohtades, mille &uuml;le t&ouml;&ouml;andjal puudub igasugune &uuml;levaade ja kontroll. Kui t&ouml;&ouml;andja on n&auml;iteks keelanud meilide lugemise telefonist, siis t&ouml;&ouml;taja suunab oma t&ouml;&ouml;meilid gmaili. Kui t&ouml;&ouml;andja ei paku t&ouml;&ouml; tegemiseks t&ouml;&ouml;tajale sobivaid v&otilde;imalusi, siis leiab inimene need ise, kuid need ei pruugi olla piisavalt turvalised,&ldquo; &uuml;tles M&otilde;ttus.</p> <p><b>Kurjategijad otsivad n&otilde;rgimat l&uuml;li</b></p> <p>Nii RIA kui ka Primendi eksperdid leiavad, et inimesed on teadlikumad, kuid k&uuml;berpettuste ja -kuritegude ennetamise vallas on veel palju teha.</p> <p>&bdquo;Meie ettev&otilde;ttekultuur on veel selline, et k&uuml;berturvalisuse peale m&otilde;eldakse liiga v&auml;he ja liiga hilja. Kurjategijad kasutavad alati &auml;ra k&otilde;ige n&otilde;rgemat l&uuml;li. Kui t&ouml;&ouml;tajad on h&auml;sti koolitatud, kuid IT-s&uuml;steemid on avatud, siis murtakse sealt sisse. Tuleb leida tasakaal t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse ja IT-s&uuml;steemide turvamise vahel,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>&bdquo;Suuremates ettev&otilde;tetes investeeritakse IT-s&uuml;steemide turvalisemaks muutmisesse rohkem ja seal ka koolitatakse inimesi rohkem, aga n&otilde;rgimaks l&uuml;liks j&auml;&auml;b alati inimene. Tehnoloogia abil saame oma k&uuml;berruumi kaitsta ligikaudu 80% ulatuses, aga &uuml;lej&auml;&auml;nu on inimese k&auml;tes ja inimene on ekslik,&ldquo; r&auml;&auml;kis Timpson.</p> <p>Arneki s&otilde;nul valitseb uskumus, et meie ettev&otilde;te k&uuml;ll ohvriks ei lange. &bdquo;Inimesed, kes juhivad ettev&otilde;tteid ja on t&ouml;&ouml;andjad, usuvad, et k&uuml;berr&uuml;nnakud neid ei taba. See hoiak on v&auml;ga inimlik. See m&otilde;ttemall kandub ka ettev&otilde;ttesse,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;K&uuml;berturvalisuse tagamisel on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olulised. Ka need, kes v&otilde;ib-olla kasutavad ainult meili. K&uuml;berturvalisus algab ka temast,&ldquo; lisas ta ning meenutas juhtumit, kus petturil &otilde;nnestus &uuml;ks meilikonto &uuml;le v&otilde;tta ja sellelt saata petukirju, mist&otilde;ttu intsident eskaleerus.</p> <p>Arnek tunnistab, et tal endalgi on m&otilde;nikord hoiak, et mis minuga ikka juhtub. &bdquo;Ma olen ju iga p&auml;ev teema sees ja tean k&otilde;ike. Kui isegi minul kaob ohutunne ja seet&otilde;ttu ka t&auml;helepanelikkus, siis ettev&otilde;tte juhil on veelgi raskem turvas&uuml;steemide vajalikkust m&otilde;ista. Oluline roll on siin IT-juhil, kui organisatsioonis on olemas selline inimene, kes tutvustab juhile arusaadavalt v&otilde;imalikke k&uuml;berohte,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Primendi pilveteenuste arhitekt Timpson teab, et pahad liiguvad headega samas tempos ja vahel isegi kiiremini ning et see on k&uuml;berturvalisust pakkuvatele ettev&otilde;tele paras v&auml;ljakutse.</p> <p>&bdquo;100% kaitset ei saa kunagi, sest kurjategijad &otilde;pivad ja arenevad. Inimesi koolitatakse veel v&auml;he, kuid uus generatsioon on ohtudest teadlikum,&ldquo; kinnitas Timpson ning innustas t&ouml;&ouml;andjaid julgemalt k&uuml;berturvalisuse ekspertidelt n&otilde;u k&uuml;sima. &bdquo;Ehitusettev&otilde;tja ei peagi teadma, kuidas oma ettev&otilde;tet k&uuml;berkurjategijate eest kaitsta, kuid ta peaks tutvuma v&otilde;imalustega kaitsta organisatsiooni k&uuml;berr&uuml;nnakute eest,&ldquo; selgitas Timpson.</p> <p><b>Turvalisuse hind</b></p> <p>Juba s&otilde;na &bdquo;k&uuml;ber&ldquo; paneb paljud inimesed n&otilde;utult k&auml;si laiutama. Kui sellele lisandub ka soovitus ennast selle ohtude eest kaitsta, siis v&otilde;ib n&otilde;utus ainult suureneda.</p> <p>RIA ja Primendi eksperdid kinnitavad, et k&uuml;berturvalisusesse investeerimine ei ole mahavisatud raha. &bdquo;K&uuml;berturvalisusesse peab investeerima, sest kokkuhoid IT turvamise pealt tuleb millegi arvelt,&ldquo; kinnitas Arnek. Ta lisas, et ettev&otilde;tted saavad baaskaitse ka ise tagada ning kui see on tehtud, siis peaks m&otilde;tlema, kas ja missugust kaitset peaks veel teenusena sisse ostma. &bdquo;Ei ole m&otilde;tet osta uusi uhkeid turvalahendusi, kui ettev&otilde;ttes on lahendamata probleemid baastaseme varundamise, paroolide turvalisuse ja lihtsate teenuste konfigureerimisega,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>P&otilde;hilised asjad, millele ekspertide s&otilde;nul tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, on olulistest andmetest varukoopiate tegemine, tugevad ja teatava regulaarsusega vahetatavad paroolid ning kaheastmeline autentimine andmetele juurdep&auml;&auml;suks.</p> <p>RIA CERT-EE infoturbe ekspert Arnek julgustab t&ouml;&ouml;andjaid RIA poole p&ouml;&ouml;rduma n&otilde;u saamiseks, aga ka juhul, kui m&auml;rgatakse k&uuml;berruumis midagi kahtlast. &bdquo;&Uuml;hise turvalisema k&uuml;berruumi saavutamiseks tuleks meid teavitada alati, kui teid on k&uuml;berruumis r&uuml;nnatud v&otilde;i selleks katseid tehtud. Informeerida tuleks ka juhul, kui te ei kannatanud kahju, sest kurjategija v&otilde;ib teilt teie m&auml;rkamata kaaperdatud identiteeti kasutada muude pettuste kavandamiseks. Sellest teavitamine aitab v&auml;lja selgitada, kui palju ja mis t&uuml;&uuml;pi r&uuml;nnakuid Eesti k&uuml;berruumis sooritatakse,&ldquo; selgitas Arnek.</p> <p>Primend O&Uuml; tegevjuht M&otilde;ttus kummutab arusaama, et k&uuml;berturvas&uuml;steemid on kallid ning et neid saavad endale lubada vaid suure rahakotiga t&ouml;&ouml;andjad. &bdquo;Need, kes arvavad, et turvas&uuml;steemid on kallid, ei tea t&auml;nap&auml;evaseid hindu. Arvatakse, et tuleb osta serverid ja tarkvara ja mis k&otilde;ik veel, kuid nii see ei ole,&ldquo; kinnitas ta. &bdquo;Paark&uuml;mmend aastat tagasi oli igal ettev&otilde;ttel oma kodukootud meilis&uuml;steem ja tuli palgata inimene, kes seda t&ouml;&ouml;korras hoiaks, kuid praegu on v&otilde;imalik see teenus paari euro eest kuus tellida ning see on juba ka turvatud: k&otilde;igist andmetest tehakse koopia ja viiruset&otilde;rje on e-postis&uuml;steemi sisse ehitatud,&ldquo; r&auml;&auml;kis M&otilde;ttus. Tema s&otilde;nul on saadaval mitmeid turvapakettide standardlahendusi, mida saab endale lubada ka v&auml;ikeettev&otilde;te. &bdquo;Alati peavad olema tehtud varukoopiad ja paroole tuleb vahetada,&ldquo; tuletas ta l&otilde;petuseks veel kord meelde.</p> <ul> <li>Tutvu kampaaniaga &bdquo;Ole IT-vaatlik&ldquo; aadressil <a href="https://itvaatlik.ee/" target="_blank">itvaatlik.ee</a></li> <li>CERT-EE soovitab liituda k&uuml;bervaldkonna uudiskirjaga, mis sisaldab kokkuv&otilde;tet avalikes allikates ilmuvatest k&uuml;ber- ja IT-uudistest. Uudiskirjaga liitumiseks saada e-kiri teemaga &bdquo;Subscribe&ldquo; aadressile <a href="mailto:certnews@cert.ee">certnews@cert.ee</a>. Liituda saab &uuml;ksnes asutuse/organisatsiooni meiliaadressiga (st mitte Gmail, Hotmail vms).</li> </ul> <p>Tekst:&nbsp;Jaanika Palm</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2514Kas e-maili teel esitatud soov tööleping lõpetada on kehtiv?2020-02-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja on haiguslehel. Ta saatis meile e-maili teel teate, et peale haiguslehe l&otilde;ppemist ta enam t&ouml;&ouml;le ei tule. T&ouml;&ouml;andjana oleme sellega n&otilde;us, kuid palusime tal tulla kontorisse lepingut l&otilde;petama. T&ouml;&ouml;taja keeldus sellest. Kuidas me saame temaga t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petada, kui ta ei allkirjasta l&otilde;petamise dokumente?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &nbsp;kohaselt saab t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, nt e-kirja, kirja, smsi teel. Suuline &uuml;les&uuml;tlemine on t&uuml;hine. Kui t&ouml;&ouml;taja on saatnud Teile kui t&ouml;&ouml;andjale e-kirja, millest on v&otilde;imalik j&auml;reldada, et t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda, siis on t&auml;idetud kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldava vormi n&otilde;ue. Kuna muid vormin&otilde;udeid peale kirjaliku taasesitamise v&otilde;imaldamise pole &uuml;les&uuml;tlemisavaldusele esitatud, siis on t&ouml;&ouml;taja saatnud Teile kehtiva &uuml;les&uuml;tlemisavalduse.&nbsp;</p> <p>Avaldus muutub kehtivaks selle k&auml;ttesaamisega ehk avaldus kehtib alates hetkest, kui saite t&ouml;&ouml;taja e-kirja k&auml;tte. See t&auml;hendab, et eraldi l&otilde;petamist pole tarvis teha. T&ouml;&ouml;suhe l&otilde;peb avalduse alusel ja avaldusel m&auml;rgitud t&ouml;&ouml;suhte viimasel p&auml;eval teeb t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tamise registrisse kande ja kannab &uuml;le l&otilde;pparve.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2513Meie töötaja: Harri Alaru2020-01-31<p>Harri Alaru: T&ouml;&ouml;inspektsioonis teame kindlalt, et meil on missiooniga t&ouml;&ouml;</p> <p>Karoli Noor</p> <p><b>Milles teie t&ouml;&ouml; seisneb?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioonis alustasin t&ouml;&ouml;inspektorina 1996. aasta veebruaris. 24 aasta jooksul olen inspekteerinud eri valdkondi &ndash; energeetikat, haridust ja meediat. Praegu kuuluvad minu vastutusalasse ehitus- ja taristuprojektid.</p> <p><b>Milline on t&ouml;&ouml;inspektori tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev? </b></p> <p>V&otilde;iksin ritta panna hulga erinevaid tavalisi t&ouml;&ouml;p&auml;evi. P&auml;ris suur osa neist on sellised, et istun t&ouml;&ouml;laua taga ja kavandan t&ouml;&ouml;d pikemaks ajaks ette. Aasta alguses saan nimekirja objektidest, mida tuleb aasta jooksul kontrollida. P&auml;ev v&otilde;i mitu kulub kavandamisele, mida ja millal kontrollima minna. Seejuures pean suhtlema t&ouml;&ouml;andjatega, andmeid &uuml;le vaatama ja kohtumisi kokku leppima. See on k&uuml;llalt suuremahuline, kuid vajalik b&uuml;rokraatlik t&ouml;&ouml;.</p> <p>Teist t&uuml;&uuml;pi tavaline t&ouml;&ouml;p&auml;ev m&ouml;&ouml;dub ehitusplatsidel ja t&auml;itub etteteatamata k&uuml;lastustega. Ka selline p&auml;ev vajab ettevalmistust, n&auml;iteks marsruudi kavandamist.</p> <p>Etteteatamisega ehk nn riskip&otilde;hised &uuml;ldkontrollid on suurel m&auml;&auml;ral prof&uuml;laktilise iseloomuga, sest selleks saavad t&ouml;&ouml;andjad end ette valmistada &ndash; dokumendid v&auml;lja otsida, m&otilde;tted l&auml;bi m&otilde;elda ja vajalikke vahendeid juurde hankida. Kui aga minna nii, et t&ouml;&ouml;andjat varem hoiatatud ei ole, n&auml;eb tegelikkusele rohkem sarnanevat pilti.</p> <p>K&otilde;ige huvitavam on k&uuml;lastada ohuseire k&auml;igus ootamatult ette sattuvaid ja seni kontrollimata ettev&otilde;tteid ja ehitusplatse. Siis on huvitav n&auml;ha tegelikku olukorda &ndash; kas asjad on korras <em>a priori</em> v&otilde;i on t&ouml;&ouml;andja eiranud k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu n&otilde;udeid. Suuri rikkumisi esineb siiski j&auml;rjest v&auml;hem. Tasapisi on t&ouml;&ouml;andjate ja ka t&ouml;&ouml;tajate ohutuskultuur j&auml;rjest paranenud.</p> <p><b>Millised on olnud viimase aja p&otilde;nevaimad objektid?</b></p> <p>T&auml;navuse laulu- ja tantsupeo ajal jagati Facebookis pilte sellest, kuidas lavatehnika &uuml;lespanemisel tehti t&otilde;elist tsirkuseakrobaatikat. Selle peale otsustasime kontrollida ka teiste vaba&otilde;hu&uuml;rituste ettevalmistamist ning k&auml;isime Tartus toimunud Metallica kontserdi lava &uuml;lespanekut vaatamas.</p> <p>Seal n&auml;htut v&otilde;ib eeskujuks tuua k&otilde;igile ehitajatele. Lava ja lavatehnika paigaldajatel olid k&otilde;ik plaanid korrektselt vormistatud. Ka k&otilde;ik vajalikud ohutust tagavad vahendid olid olemas ja kasutuses, n&auml;iteks lai valik t&otilde;stukeid, k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamise abivahendeid jne. Lava konstruktsiooni olid sisse planeeritud paigaldajate ohutuse tagamiseks m&otilde;eldud statsionaarsed kinnituskohad. Teisiti ei olekski sellises olukorras t&auml;ieliku ohutuse tagamine v&otilde;imalik, sest konstruktsioonid olid meeletult k&otilde;rged. Alt vaadates ei n&auml;inudki, mida t&ouml;&ouml;mehed lava k&otilde;ige k&otilde;rgemas tipus tegid. Vertikaalne turvasiin ja kinnitused olid aga h&auml;sti n&auml;htavad.</p> <p><b>Kas nii hea kvaliteet &uuml;rituste korraldamisel on tavaline?</b></p> <p>Kahjuks mitte. Varasematel kontrollimistel on pilt olnud &uuml;sna kole &ndash; kasutatud on palju kahtlaste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu, kes pidi t&ouml;&ouml;d tegema juhusliku varustusega ja isegi h&auml;davajalikke turvameetmeid rakendamata. On esinenud ka mitmeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, sh surmajuhtumeid. P&auml;rast eespool kirjeldatud laulu- ja tantsupeo juhtumit otsustasime kampaania korras &uuml;rituste ettevalmistusi k&uuml;lastama hakata.</p> <p>Loomulikult me k&otilde;iki &uuml;ritusi kontrollima ei j&otilde;ua ja ega pole otseselt vajagi. Kogenud inspektorina tean, et k&otilde;ik vaba&otilde;hu&uuml;rituste korraldajad tunnevad &uuml;ksteist. Nii levitasime teavet, et hakkame vaba&otilde;hu&uuml;ritusi kontrollima. Sellest oli nii palju kasu, et kui Viljandi folgi lavade ehitust vaatama j&otilde;udsime, oli pilt peaaegu sama hea kui Metallical. &Uuml;rituse mastaap on m&auml;rksa tagasihoidlikum, aga varustus oli olemas ja seda kasutati rahuldaval moel &ndash; ohutus oli tagatud. Vestlusest t&ouml;&ouml;de korraldajatega ilmnes, et ka vajalikud ohutusteadmised olid v&otilde;rreldes varasematega p&auml;ris head.</p> <p><b>Nii et m&otilde;nikord kasutate natuke ka hirmutamistaktikat?</b></p> <p>Eks meie t&ouml;&ouml; on juba selline, et n&otilde;rga ohutuskultuuriga ettev&otilde;tted ikka mingil m&auml;&auml;ral kardavad inspektoreid. Asjata muidugi. Tegelikult peaks igal ettev&otilde;ttel ja t&ouml;&ouml;de korraldajal olema hirm oma t&ouml;&ouml;tajate elu ja tervise p&auml;rast. Kui aga hirm karistuse ees aitab s&auml;&auml;sta inimeste elu ja tervist, siis on see v&auml;ike hirm ka &otilde;igustatud.</p> <p><b>See on siis selline missiooniga t&ouml;&ouml;?</b></p> <p>Jah, see on missiooniga t&ouml;&ouml;. Me m&otilde;jutame inimesi k&auml;ituma ohuteadlikult. Oma pikaajalisele kogemusele tuginedes v&otilde;in &ouml;elda, et see on ka m&otilde;junud. Minu karj&auml;&auml;ri algusaegadel oli olukord praegusega v&otilde;rreldes &uuml;sna s&uuml;rreaalne. Ei olnud korralikke t&ouml;&ouml;- ja ohutusvahendeid ega ka &otilde;igusakte, aga ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist pidime siiski n&otilde;udma. Toona juhindusime n&otilde;ukogudeaegsest n&otilde;uetest, mis tegelikult praegustest v&auml;ga ei erinegi. Vahendid on t&auml;nap&auml;eval m&auml;rksa paremad. N&otilde;ukogudeaegne b&uuml;rokraatia oli s&uuml;gavam ja kord &uuml;ldjuhul karmim. N&uuml;&uuml;d on reeglid liberaalsemad, aga ka t&ouml;&ouml;andjad j&auml;rjest m&otilde;istlikumad.</p> <p><b>Millega te enne T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le tulemist tegelesite? </b></p> <p>Olen pidanud erinevaid ameteid. T&ouml;&ouml;mehetee algas 15-aastaselt Tartu Aparaaditehases treiali ja koostelukksepana. P&auml;rast s&otilde;jav&auml;ekohustust t&ouml;&ouml;tasin mitu aastat ehituses. J&otilde;udsin olla &uuml;he aasta ka autoremondilukksepp. Seej&auml;rel &otilde;ppisin viis aastat Eesti P&otilde;llumajandusakadeemias p&otilde;llumajanduse mehhaniseerimist. P&auml;rast l&otilde;petamist t&ouml;&ouml;tasin &uuml;heksa aastat kutsehariduse s&uuml;steemis. Selle aja sees viibisin kaks aastat Angolas, kus &otilde;petasin kohalikke lapsi. Tegin seda kohalikus riigikeeles ehk portugali keeles, mille sain vajalikul tasemel selgeks, kui &otilde;ppisin &uuml;he aasta tolleaegses Leningradi &uuml;likoolis.</p> <p>P&auml;rast Angolast naasmist oli mul soov t&ouml;&ouml;tada ka Nicaraguas. Sinna minek ei oleks olnud keeruline, sest enamik reisidokumente oli juba v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamiseks korda aetud. Portugali ja hispaania keel on nii sarnased, et &uuml;mber &otilde;ppima ei olekski pidanud.</p> <p>Senine riigikord aga l&otilde;ppes &auml;ra. Tulin Angolast tagasi 1988. aasta augustis. Parasjagu said l&auml;bi Hirvepargi s&uuml;ndmused. Angola n&otilde;ukogude kollektiiv oli Eestis toimuvast teadlik ja muutus minu suhtes viimastel t&ouml;&ouml;kuudel &uuml;sna vaenulikuks. Ma ise ei teadnud Eesti s&uuml;ndmustest midagi. Keegi kodustest ei julgenud mulle sellest kirjutada. Kardeti, et kirjad loetakse l&auml;bi. Olen tegelikult veendunud, et neid kirju l&auml;bi ei loetud, sest kirjad j&otilde;udsid Angolasse eripostiga ja v&auml;ga kiiresti. Kui Tartust kiri v&auml;lja saadeti, siis juba &uuml;lej&auml;rgmisel p&auml;eval j&otilde;udis see minu k&auml;tte Lubango linna.</p> <p><b>Milline oli elu Angolas?</b></p> <p>T&auml;itsa tavap&auml;rane. Inimesed olid v&auml;ga sarnased meie inimestega &ndash; sama targad, nutikad ja t&ouml;&ouml;kad. M&otilde;ni &uuml;tleb, et aafriklased on laisad. Ma &uuml;tlen, et see arusaamine ei tulene sellest, et nad tahavad laisad olla. Nende eluolu lihtsalt oli selline, et t&ouml;&ouml;d &uuml;ldiselt ei olnud. Eriti veel sellist, mida nad oleksid v&otilde;imaluse korral h&auml;sti teinud. Seal k&auml;is siis ju kodus&otilde;da. Huvitav oleks teada, kuidas on n&uuml;&uuml;d, kui s&otilde;da on juba paark&uuml;mmend aastat l&otilde;ppenud.</p> <p>&Otilde;petajana n&auml;gin, kuidas &otilde;pilased t&ouml;&ouml;sse suhtusid. Enamik olid tublid, m&otilde;ni kohe v&auml;ga t&ouml;&ouml;kas. Oli muidugi ka luusereid, kes kohe midagi teha ei tahtnud. M&otilde;ni tuli ikka ukse taha saata ja m&otilde;nega t&otilde;sisemalt pahandada.</p> <p>Mul on h&auml;sti meeles &uuml;ks juhtum, kus pidin ennast v&auml;ga resoluutselt kehtestama. Ruumis oli umbes 30&ndash;40 &otilde;pilast, kellest &uuml;ks k&auml;itus eriti &uuml;lbelt. Alguses vaatas terve klass k&otilde;hklevalt, kas ikka saan temaga hakkama. Ilmselt oli ta kaas&otilde;pilaste silmis n-&ouml; k&otilde;va tegija. Kui klass n&auml;gi, et minust peajagu pikem ja eriti kuri j&otilde;mm j&auml;&auml;b &otilde;petajale alla, ajasid nad ta ise klassiruumist v&auml;lja. Enese kehtestamine koolis v&otilde;i ka inspektorina on keeruline, kuid v&auml;ga oluline. Kui see ei &otilde;nnestu, siis ei tule ka t&ouml;&ouml;st midagi v&auml;lja.</p> <p><b>Kas n&uuml;&uuml;d ei ole olnud tahtmist vahelduseks kuskile kaugele minna?</b></p> <p>Ei ole &uuml;ldse sellist tahtmist. Mul sai v&auml;lismaal olekust isu k&uuml;llalt t&auml;is. Eneset&auml;iendamise ja &otilde;ppimise m&otilde;ttes k&auml;iks k&uuml;ll. Inglismaal, Iirimaal v&otilde;i &Scaron;otimaal viibiksin hea meelega m&otilde;ne aja, et keelt &otilde;ppida, aga ma ei kujuta h&auml;sti ette, millega seal tegeleda. Lihtsalt turistina ringi kolades ei &otilde;pi ka kuigi palju.</p> <p>Natuke olen ikka k&auml;inud ka. Viimati k&auml;isime tuttavatega Norras kalal. Autos&otilde;it oli &uuml;lipikk &ndash; 27 tundi j&auml;rjest. Seal on kalal k&auml;imine ikka hoopis teistsugune kui Eestis. Meri on nii kalarikas, et p&uuml;&uuml;gip&otilde;nevus kaob kiiresti. Mulle meeldib, kui p&uuml;&uuml;k n&otilde;uab parasjagu kannatlikku ootamist, osavust ja p&otilde;nevust ka, et missugune kala ja kuidas. Eestis k&auml;in ka p&auml;ris sageli kalal. Enamasti Peipsil, aga vahel ka j&otilde;e &auml;&auml;res. Eriti talvel ja jalgsi, kuid suvel ka paadiga. Viimasel ajal k&auml;in kalal v&auml;hem.</p> <p><b>Kuidas te t&ouml;&ouml;pingeid maandate?</b></p> <p>Meeldib kodus teha igasugust aiat&ouml;&ouml;d. V&otilde;iks &ouml;elda, et naudin t&ouml;&ouml;stressist taastumist just selle t&ouml;&ouml;ga. K&otilde;ik pinged saab sellega p&auml;ris h&auml;sti maha. Suuremaid muresid on &uuml;ldse v&auml;hemaks j&auml;&auml;nud &ndash; lapsed juba iseseisvad, enda tervis p&auml;ris hea. Nii ma siis toimetan &ndash; ehitan v&otilde;i songin mullas.</p> <p>Foto: Erakogu</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2512Büroomaailma kogemused küberturvalisusega2020-01-30<p><b>B&uuml;roomaailm-ASi Infotark IT-juht Sebastian S&otilde;eruer: Varukoopiaid ei ole kunagi liiga palju</b></p> <p><b>Missugused on B&uuml;roomaailma kogemused k&uuml;berr&uuml;nnakutega?</b></p> <p>B&uuml;roomaailm on olnud k&uuml;berr&uuml;nnaku all paraku mitmeid kordi. On olnud r&uuml;nnakuid, kus on avatud kahtlane e-kiri ja server on j&auml;&auml;nud avalikku v&otilde;rku, mille haavatavust on &auml;ra kasutatud. Oma 15-aastase t&ouml;&ouml;kogemuse p&otilde;hjal saan m&auml;rkida, et viimase aja trendid on muutunud &ndash; r&uuml;nnakud on t&auml;nu bitcoin&rsquo;ide levikule muutunud v&auml;ga suureks &auml;riks, kus on v&otilde;imalik turvamata andmete kr&uuml;pteerimisega teenida kiirelt tulu ja seda ka anon&uuml;&uuml;mselt.</p> <p><b>Kui suureks hindate k&uuml;berkurjategijate tekitatud kahju?</b></p> <p>B&uuml;roomaailmal ei ole &otilde;nneks olnud vajadust kurjategijatele maksta. K&uuml;ll aga on kulutatud t&ouml;&ouml;tunde, et taastada r&uuml;nnakule eelnenud olukord. Praegu v&otilde;ib &ouml;elda, et &uuml;ks &otilde;nnestunud r&uuml;nnak l&auml;heb maksma meile inimt&ouml;&ouml;tundides ligi 10 tundi, mis suures osas kulub andmete kopeerimisele varukoopiast.</p> <p><b>Missugused muudatused t&ouml;&ouml;keskkonnas tegite p&auml;rast r&uuml;nnakuid?</b></p> <p>P&auml;rast esimest r&uuml;nnakut vaatasime v&auml;ga rangelt &uuml;le oma ligip&auml;&auml;supoliitika, auditeerisime varunduslahenduse ja v&otilde;rku ligip&auml;&auml;suks loodud v&otilde;imalused.</p> <p><b>Kuidas olete meeskonda koolitanud k&uuml;berohtusid m&auml;rkama ja ennetama?</b></p> <p>K&otilde;ige suurem abi on olnud terve meeskonna j&auml;rjepidevast teavitamisest. See on pannud inimesed aru saama ja kahtlased e-kirjad saadetakse kohe IT-osakonnale, et veenduda nende &otilde;igsuses. Ei ole olemas &uuml;htegi maagilist vahendit, mis suurendaks h&uuml;ppeliselt teadlikkust k&uuml;berohtudest. Vaja on j&auml;rjepidevat t&ouml;&ouml;d, et varitsevaid ohte selgitada. IT-osakond vaatab ka sisse tulnud pahavarakirjad &uuml;le ja p&auml;rast puhastamist saadame need ettev&otilde;ttes laiali n&auml;idistena, et inimestel kinnistuks teadmine, millised v&otilde;ivad olla skeemid pahavara levitamiseks v&otilde;i andmete &otilde;ngitsemiseks.</p> <p><b>Mis on teie hinnangul k&otilde;ige olulisem tegevus kuritegelike k&uuml;berintsidentide ennetamiseks?</b></p> <p>&Uuml;hte tegevust on raske v&auml;lja tuua, kuid 99% juhtudest on r&uuml;nnak ikkagi kellegi tegemata t&ouml;&ouml; v&otilde;i on turvalisus toodud ohvriks mugavusele. Nende kahe vahel on keeruline tasakaalu leida.</p> <p>Olen n&auml;inud, kuidas IT-meeskond n&auml;gi ette keerulised paroolid, mist&otilde;ttu kirjutasid t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ik paroolid paberile ja peaaegu iga klaviatuuri alt v&otilde;is leida kollase lipiku parooliga. Teine n&auml;ide oli internetikasutuse nii range piiramine, mis tingis selle, et majas hakati kasutama alternatiivset internetti. Kui loodud piirangud on liiga suured, hakkavad need algsele eesm&auml;rgile vastu t&ouml;&ouml;tama ja tekitavad oluliselt suurema turvaprobleemi, kui see, mida mindi lahendama.</p> <p>Varukoopiaid ei ole kunagi liiga palju. Kasutame kolmetasandilist varundust (serveriruumis, teises ruumis ja teises f&uuml;&uuml;silises asukohas varundus). Lisaks veel <i>offline backup </i>k&otilde;ige suuremate riskide kaitseks. &Uuml;ks v&auml;line ketas k&otilde;ige kriitilisemate andmetega on kuu vana. See on ikka parem kui olukord, kui andmeid &uuml;ldse ei ole.</p> <p>Foto: erakogu</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2511Sihtkontoll: Vähenenud töövõimega töötajad2020-01-29<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis selle aasta kolmandas kvartalis l&auml;bi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate sihtkontrolli, mille raames kontrolliti eri maakondades 20 ettev&otilde;tet. Sihtkontroll toimus koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;tukassaga, kellelt T&ouml;&ouml;inspektsioon saigi k&uuml;lastatavate ettev&otilde;tete nimekirja. Kontrolli k&auml;igus hinnati kaitstud t&ouml;&ouml; v&otilde;i palgatoetuse teenusel olevate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonda, t&ouml;&ouml;tingimusi ja olmeruume. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;andjal puudega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;vahendid ja t&ouml;&ouml;koht kohandada vastavalt t&ouml;&ouml;taja kehalistele ja vaimsetele v&otilde;imetele. Kohandamine seisneb t&ouml;&ouml;andja ehitise, t&ouml;&ouml;ruumi, t&ouml;&ouml;koha v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahendi puudega isikule ligip&auml;&auml;setavaks ja kasutatavaks muutmises. See n&otilde;ue kehtib ka &uuml;ldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega t&ouml;&ouml;tajad kasutavad.</p> <p>Sihtkontrolli tulemusena tuvastati 71 rikkumist ja nendest 37 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Seega tuvastati &uuml;he ettev&otilde;tte kohta keskmiselt 3,5 rikkumist ning veidi rohkem kui poolte rikkumiste k&otilde;rvaldamiseks oli vaja koostada ettekirjutus.</p> <p><b>Tervisekontroll tuleb l&auml;bida igal t&ouml;&ouml;tajal</b></p> <p>K&otilde;ige rohkem esines rikkumisi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamata j&auml;tmisel. T&ouml;&ouml;andjad selgitasid, et kaitstud t&ouml;&ouml; puhul on t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;keskkonnas vaid episoodiliselt ning seep&auml;rast ei pidanud nad vajalikuks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde saata. Samuti arvestasid t&ouml;&ouml;andjad pigem sellega, et nad lahkuvad nagunii aasta v&otilde;i paari p&auml;rast ettev&otilde;ttest. Siinkohal peame aga m&otilde;tlema sellele, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega v&otilde;i puudega t&ouml;&ouml;tajal on juba m&otilde;ni terviseprobleem ja tema tervis v&otilde;ib olla seet&otilde;ttu n&otilde;rgem ning vastuv&otilde;tlikum v&auml;listele teguritele. Selleks et hinnata t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna sobivust ja tema v&otilde;imekust t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita, on k&otilde;ige &otilde;igem suunata t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile, kes teeb professionaalse otsuse. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti &uuml;lesanne on hinnata t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;koha, t&ouml;&ouml;korralduse sobivust t&ouml;&ouml;tajale, l&auml;htudes t&ouml;&ouml;taja tervislikust seisukorrast. Lisaks annab ta ka t&ouml;&ouml;andjale soovitusi, kas on vaja midagi muuta, &uuml;mber korraldada v&otilde;i on vaja seada t&ouml;&ouml;piiranguid.</p> <p>Teine oluline rikkumine oli riskianal&uuml;&uuml;si mittevastavus tegelikkusele. See t&auml;hendab, et puudega t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tamist ei olnud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvestatud ja neile m&otilde;juvaid riske ei olnud hinnatud. Kolmel ettev&otilde;ttel ei olnud riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;ldse koostatud. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus tuleb v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi ise&auml;rasusi, sealhulgas eririske puudega t&ouml;&ouml;tajatele ning t&ouml;&ouml;kohtade ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutamisega ja t&ouml;&ouml;korraldusega seotud riske. Seega tuleb ennek&otilde;ike hinnata, milline t&ouml;&ouml; on erivajadusega t&ouml;&ouml;tajale sobiv. T&ouml;&ouml; peab l&auml;htuma t&ouml;&ouml;taja tervislikust seisundist, t&ouml;&ouml;laadist ja riskide maandamise v&otilde;imalikkusest. Ka siinkohal saab kindlasti appi tulla t&ouml;&ouml;tervishoiuarst.</p> <p><b>Paanikahoos t&ouml;&ouml;taja jooksis &auml;ra</b></p> <p>N&auml;iteks lihvisid &uuml;hes ettev&otilde;ttes v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajad puidust detaile. Kontrolli k&auml;igus m&auml;rkas inspektor, et &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud maski ega kindaid, kuigi t&ouml;&ouml;andja seda k&otilde;ike v&otilde;imaldas. Kui t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor k&uuml;sis t&ouml;&ouml;taja k&auml;est, miks viimane ei kanna isikukaitsevahendeid, ei osanud t&ouml;&ouml;taja ootamatus olukorras k&auml;ituda, sattus paanikasse ja jooksis &uuml;ldse &auml;ra. Hiljem t&ouml;&ouml;andjaga vesteldes selgus, et hingamisteede kaitsemask on selle t&ouml;&ouml;taja jaoks kui v&otilde;&otilde;rkeha, mille kasutamisel tekib tal nn paanikahoog. Selle ohuteguri toime v&auml;ltimiseks r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;andja iga p&auml;ev kannatlikult isikukaitsevahendi kasutamise vajalikkusest. Riskianal&uuml;&uuml;sis on vaja aga hinnata k&otilde;ik riskid ja ohuolukorrad, millega t&ouml;&ouml;andjad peavad arvestama ja oskama n&auml;ha ette ka nende v&auml;ltimise v&otilde;imalused.</p> <p>Kolmas rikkumine seisnes selles, et n&auml;htavale kohale oli paigutamata esmaabi andmise juhised, h&auml;daabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber. Siinkohal paneb t&ouml;&ouml;andjate teadmatus eriliselt imestama, sest t&otilde;en&auml;osus, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajate hulgas &otilde;nnetusi juhtub, on suurem. N&auml;iteks r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;andja loo, kuidas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja pidevalt kukkus, kuna haiguse t&otilde;ttu oli normaalne k&otilde;ndimine raskendatud ja ta komistas omaenda jalgade taha. Kukkumise tagaj&auml;rjel oli vaja alati v&auml;lja kutsuda kiirabi, sest t&ouml;&ouml;taja oli &scaron;okis ja tunnetas valu ilmselt tugevamana, kui see tegelikult oli.</p> <p><b>Parim tulemus saavutatakse koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tajaga</b></p> <p>Niisamuti nagu on erinevad k&otilde;ik inimesed, on erinevad ka inimeste erivajadused ning seet&otilde;ttu ei ole v&otilde;imalik anda konkreetset ja head juhist, kuidas t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;koht erivajadustega t&ouml;&ouml;tajatele k&otilde;ige sobivamaks kohandada.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna sobivaks kujundamisel on k&otilde;ige rohkem abi t&ouml;&ouml;tajatega suhtlemisest, et teada saada, mis t&ouml;&ouml;tajale k&otilde;ige rohkem muret v&otilde;i ebamugavust valmistab. Abi on loomulikult ka varasemast kokkupuutest v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajaga, kuid selle puudumisel tuleks teha koost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga.</p> <p>Selleks et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja sisseelamine t&ouml;&ouml;sse oleks v&otilde;imalikult sujuv, on T&ouml;&ouml;tukassa loonud teenused v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese t&ouml;&ouml;andjale. &Uuml;heks teenuseks on nende t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine ja koolitamine, kellel on valmisolek t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta v&otilde;i kes on juba t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud puudega v&otilde;i erivajadustega inimesi. Koolitusi vajavad peale t&ouml;&ouml;andjate ka kaast&ouml;&ouml;tajad ja kolleegid, et nad teaksid, mida oodata ja millega arvestada.</p> <p>Foto: Shutterstock</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2509Kohtulugu: enda vastutuste täitmine2020-01-28<p><b>Pingetest tulvil firmas, kus ettev&otilde;tmine ei edene, v&otilde;ib v&otilde;imenduda iga s&otilde;navahetus, mida ka t&otilde;lgendatakse erinevalt. Ent sellest l&auml;htudes pole m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;vaidlust alustada, millest v&otilde;ib kujuneda n&auml;rve ja rahataskut kurnav mitmeastmeline kohtuprotsess.</b></p> <p>Loomakasvatusjuhile tundus, et t&ouml;&ouml;andja provotseeris teda t&ouml;&ouml;lepingut erakorraliselt &uuml;les &uuml;tlema ―<b> </b>solvas, s&uuml;&uuml;distas alusetult, tegi kohatuid etteheiteid, kohtles ebav&auml;&auml;rikalt ja viis ta seisundisse, kus ta otsustas kirjutada lahkumisavalduse ning ka lahkuda samal p&auml;eval.</p> <p>Nimelt oli firma omanik andnud suulise korralduse k&otilde;rvaldada ta t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest ja anda asjad kuu aja jooksul &uuml;le. Sellest ajendatuna leidis loomakasvatusjuht, et tal ei olnudki muud v&otilde;imalust kui t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada. See juhtus 25. aprillil 2016.</p> <p>Nii teda kui kaast&ouml;&ouml;tajaid oli alusetult s&uuml;&uuml;distatud firma omaniku kodus toimunud t&ouml;&ouml;koosolekul, et loomade tervise ja heaolu eest ei kanta hoolt, nad olid hukkunud ja kadunud. Loomakasvatusjuhti kahtlustati ka loomade varguses, teda &auml;hvardati anda politseisse ja kohtusse, et oleks v&otilde;imalik v&auml;lja m&otilde;ista kahjutasu.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;kohustusi oli v&otilde;imatu t&auml;ita?</b></p> <p>P&auml;rast kahte t&ouml;&ouml;vaidlust T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis palus t&ouml;&ouml;taja 29. m&auml;rtsil 2017 vaadata need l&auml;bi P&auml;rnu Maakohtus ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitiseks kolme kuu keskmine t&ouml;&ouml;tasu brutosummas 3424,77 eurot, lisaks viivis 223,49 eurot ja edasine viivis kuni p&otilde;hin&otilde;ude t&auml;itmiseni. Ka menetluskulud palus ta j&auml;tta t&ouml;&ouml;andja kanda.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja hinnangul tekitas t&ouml;&ouml;andja ise olukorra, kus tal polnud loomakasvatusjuhina v&otilde;imalust oma t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ita, tagada loomade tervist ja heaolu. Tema koostatud loomade iga-aastast s&ouml;&ouml;daplaani, mis n&auml;gi ette varuda kvaliteets&ouml;&ouml;ta, juhtkond rahapuudusel ei kinnitanud. Hankida kavatseti odavat s&ouml;&ouml;ta, millest loomad vajalikke toitaineid ei oleks saanud. Seet&otilde;ttu olid nad t&auml;is parasiite ja kadusid massiliselt, sest hukkusid.</p> <p>Loomakasvatusjuhti h&auml;iris, et t&ouml;&ouml;tajatel puudusid olmeruumid, sh pesemisv&otilde;imalus. T&ouml;&ouml;l oli pidevalt k&uuml;lm jne. Igal aastal maist oktoobrini tuli tal koos laudat&ouml;&ouml;tajatega viibida Vilsandi saarel, kus nad pidid elama elamisk&otilde;lbmatus, vee ja k&uuml;tteta kivimajas. S&uuml;&uuml;a tuli teha l&otilde;kke peal jms.</p> <p>Uus karjatamisperiood Vilsandil pidi algama 2016. aasta mais. T&ouml;&ouml;tajad kahtlustasid, et t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;andja selgi aastal.</p> <p><b>P&otilde;hjendatud rahulolematus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda esitas 8. juunil 2017 P&auml;rnu Maakohtule vastuhagi, paludes tuvastada t&ouml;&ouml;taja 25. aprillil 2016 &uuml;les &ouml;eldud t&ouml;&ouml;lepingu t&uuml;hisuse ja lugeda t&ouml;&ouml;leping l&otilde;ppenuks alates 25. aprillist 2016 ning j&auml;tta menetluskulud t&ouml;&ouml;taja kanda.</p> <p>Tegevjuht ja aktsion&auml;r olid vestlenud loomakasvatuse juhiga 17. aprillil, kuna polnud tema t&ouml;&ouml;ga rahul: loomad olid halvas olukorras, nad surid ja kadusid seletamatul moel. N&auml;iteks 2014. aastal kanti maha 715 looma, 2015. aasta l&otilde;pus tehtud inventuuri k&auml;igus oli karjamaal kadunud 356 looma... Lisaks oli t&ouml;&ouml;andjal tekkinud kahtlus, et loomakasvatuse juht teeb samal ajal t&ouml;&ouml;d teistele isikutele ehk rikub t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud konkurentsikeeldu. Vaatamata rahulolematusele, ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andja loomakasvatuse juhi t&ouml;&ouml;lepingut 17. aprillil &uuml;les, t&ouml;&ouml;suhe temaga j&auml;tkus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja arvates ei olnud t&ouml;&ouml;tajapoolne t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine p&otilde;hjendatud ega &otilde;ige, sest kohtumisel toimunud juhtimist ja kontrolli ei saa pidada t&ouml;&ouml;taja ebav&auml;&auml;rikaks kohtlemiseks. Loomade olukord polnud ka sama aasta aprillikuus hea, kuna loomakasvatuse juht ei t&auml;itnud n&otilde;uetekohaselt oma t&ouml;&ouml;kohustusi. Ei koostanud &otilde;igeid s&ouml;&ouml;daratsioone ega n&otilde;udnud alluvatelt loomade &otilde;iget toitmist, taganud nende tervist ja heaolu. Samuti ei pidanud ega korraldanud loomade kohta korrektset arvestust ega esitanud nende kohta infot.&nbsp;</p> <p><b>Etteheited polnud alusetud</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja arvates ei seadnud t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine ja t&ouml;&ouml;tingimused ohtu t&ouml;&ouml;taja elu, tervist, k&otilde;lbelisust v&otilde;i head nime. Loomapidamise rajatised vastasid kehtivatele ehitisn&otilde;uetele ja t&ouml;&ouml;tajat oli t&ouml;&ouml;ohutusalaselt instrueeritud. Pealegi ei n&otilde;udnud loomakasvatusjuhi t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine raske f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegemist, sest see oli valdavalt mehhaniseeritud. Lisaks oli t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud loomakasvatuse juhile abit&ouml;&ouml;taja, farmit&ouml;&ouml;lise ja traktoristid.</p> <p>Loomade kadumise t&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rdunud 2015. aastal politseisse. K&otilde;ik Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktiga tuvastatud puudused kuulusid otseselt loomakasvatuse juhi t&ouml;&ouml;valdkonda ehk t&ouml;&ouml;andja ei teinud t&ouml;&ouml;tajale alusetuid etteheiteid ― n&auml;iteks oli loomadele s&ouml;&ouml;t varutud, aga seda ei antud neile ette jms.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;itis, et n&otilde;utavad olmetingimused olid puhkeruumis olemas, samuti oli hoone Vilsandi saarel elamisk&otilde;lblik, majas oli k&uuml;lmkapp ja elektripliit, vahetus l&auml;heduses k&uuml;lma vee saamise v&otilde;imalus ja soojaveeboiler jms. V&otilde;imalik oli majutuda t&ouml;&ouml;andja kulul turismitalus. Loomade karjatamiseks oli piisavalt karjamaid jne.&nbsp;</p> <p><b>Mida otsustas kohus?</b></p> <p>P&auml;rnu Maakohus otsustas 29. detsembril 2017, et t&ouml;&ouml;taja erakorraline t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine 25. aprillil 2016 on t&uuml;hine, ja luges selle t&ouml;&ouml;andja algatusel samast kuup&auml;evast l&otilde;ppenuks. T&ouml;&ouml;taja vastuhagi j&auml;eti rahuldamata ja temalt m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andja kasuks v&auml;lja kohtukulud summas 3500 eurot, millele lisandus lahendi j&otilde;ustumisest kuni t&auml;itmiseni viivis.</p> <p>P&auml;rnu Maakohtu otsuse peale esitas t&ouml;&ouml;taja apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse t&auml;ies ulatuses t&uuml;histada ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andjalt 3424,77 eurot h&uuml;vitist koos viivise maksmise kohustusega.</p> <p>Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb j&auml;tta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, sest maakohus arvestas k&otilde;ikide tunnistajate &uuml;tlusi ja dokumentaalseid t&otilde;endeid. T&ouml;&ouml;taja solvamine, alusetu s&uuml;&uuml;distamine, kohatute etteheidete tegemine jms, mist&otilde;ttu ta t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavalduse esitas, t&otilde;endamist ei leidnud.</p> <p>Samuti ei saanud olla v&auml;idetav t&ouml;&ouml;andjapoolne loomade v&auml;&auml;rkohtlemine t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise aluseks, sest loomade v&auml;&auml;rkohtlemine ei olnud t&otilde;endatud. Liiatigi polnud loomakasvatusjuht ise, kes oli palgatud loomade heaolu eest hoolitsema, t&ouml;&ouml;andjat selgelt teavitanud, mida oleks tulnud probleemide lahendamiseks ette v&otilde;tta. Pealegi oli loomakasvatusjuhi otseseks t&ouml;&ouml;kohustuseks tagada loomade heaolu ja s&auml;ilimine. Sel p&otilde;hjusel oligi temaga t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmitud.</p> <p>Lisaks maakohtu poolt v&auml;lja m&otilde;istetud menetluskuludele tuli t&ouml;&ouml;tajal maksta ka apellatsioonimenetluse kulud. Seega n&otilde;udis oma t&otilde;e ja &otilde;iguse otsing &uuml;ksjagu kopsaka summa, sest kaasnesid ka omapoolse esindaja tasud, ning sellele lisaks emotsionaalne pinge.</p> <p>Kui tulistes t&ouml;&ouml;vaidlustes on v&otilde;imatu v&otilde;i raske iseenda tegevust ja positsiooni neutraalselt hinnata, siis v&otilde;iks appi paluda erapooletu n&otilde;ustaja, kes selgitab vastastikuseid vigu. Hindab ja annab n&otilde;u, kas &uuml;ldse on p&otilde;hjust protsessida, kui ilmselgelt pole parimal moel kantud t&ouml;ist vastutust, mida ametikohustused on eeldanud.</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>&nbsp;</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2508Kas kõigist kergetest tööõnnetustest peab Tööinspektsiooni teavitama?2020-01-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes juhtus kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, aga t&ouml;&ouml;taja haiguslehele ei j&auml;&auml;nud. Lugesin t&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. T&ouml;&ouml;andja esitab raporti kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise l&otilde;petamist. Palun selgitage, kas sellise &otilde;nnetuse fikseerin ainult ettev&otilde;tte siseselt ning raporti t&ouml;&ouml;inspektsioonile saatma ei pea?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Eelmise aasta algusest muutus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimise kord. Nimelt ei pea t&ouml;&ouml;andja koostama ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitama vormikohast raportit nende t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kohta, kus t&ouml;&ouml;taja sai kerge tervisekahjustuse ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele ei j&auml;&auml;nud.&nbsp;</p> <p>Endiselt kehtib p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;andja peab uurima k&otilde;iki toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. K&uuml;ll on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;andja kohustused nende kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib sellise t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul otsustada uurimise viisi ja toimingute &uuml;le.&nbsp;</p> <p>Kindlasti tuleb selgitada v&auml;lja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused. Oluline on saada teada, miks &otilde;nnetus toimus, et edaspidi taolisi juhtumeid v&auml;ltida. &Uuml;ldjuhul ei v&otilde;ta selline uurimine palju aega, kuid uurimise k&auml;igus v&otilde;ib saada olulist teavet. N&auml;iteks v&otilde;ib selguda, et t&ouml;&ouml;taja ei teadnud, kuidas ohutult t&ouml;&ouml;tada. Siit saab edasi m&otilde;elda, kas see tulenes liiga &uuml;lds&otilde;nalistest juhenditest v&otilde;i hoopis nende puudumisest. Kui asjakohased juhendid olid olemas, polnud t&ouml;&ouml;taja juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;petamisele p&ouml;&ouml;ratud ilmselt piisavalt t&auml;helepanu.&nbsp;</p> <p>Uurimisel v&otilde;ivad selguda ka puudused t&ouml;&ouml;de korraldamisel. N&auml;iteks v&otilde;ib liikumistee &auml;&auml;res oleva madala kapi poolavatud uks j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajale m&auml;rkamatuks, eriti kui ta veel midagi kannab, ning siis on komistamine ja kukkumine &uuml;sna t&otilde;en&auml;oline. Uurida tuleks, kas uks j&auml;i kellelgi kogemata lahti v&otilde;i on hoopis probleem uksesulguris. Esimesel juhul on m&otilde;istlik tuletada t&ouml;&ouml;tajatele meelde, et uks tuleks korralikult kinni panna v&otilde;i paigaldada uksele sulgur; teisel juhul tuleks sulgur korda teha. Kui selgub, et sulgur on pikemat aega rikkis, tuleks info liikumine l&auml;bi m&otilde;elda &ndash; kuidas j&otilde;uaks teadmine katkisest uksest k&otilde;ige kiiremini t&ouml;&ouml;tajani, kes selle peaks parandama.&nbsp;</p> <p>Esmapilgul t&uuml;histena tunduvate asjaolude k&otilde;rvaldamine on &uuml;heks eelduseks taoliste &otilde;nnetuste kordumise v&auml;ltimiseks. Seet&otilde;ttu tuleb t&otilde;siselt v&otilde;tta ka ohuolukordi ja neid uurida. Ohuolukord on &otilde;nnetus, kus &otilde;nneks keegi viga ei saanud. N&auml;iteks kukub momendil t&uuml;hjas kabinetis alla laeplaat ja kuna ruumis kedagi pole, ei saa keegi ka viga. Kui aga lage ei kontrollita, siis j&auml;rgmine plaat v&otilde;ib juba t&ouml;&ouml;tajale p&auml;he kukkuda. Kergete &otilde;nnetuste ja ohuolukordade uurimata j&auml;tmine v&otilde;ib j&auml;rgmisel korral kaasa tuua juba hoopis raskemate tagaj&auml;rgedega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse. Kergemate juhtumite j&auml;rgselt on lihtsam v&auml;lja selgitada, mis ja miks juhtus, sest pole kannatanuid ning teavet on lihtsam koguda.&nbsp;</p> <p>Kerge, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust mitte p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused peab t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogule, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja teistele t&ouml;&ouml;tajate esindajatele. Kui t&ouml;&ouml;andjal on mugav k&otilde;ik &otilde;nnetused vormistada &uuml;htemoodi, kasutades selleks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti vormi, siis v&otilde;ib ta seda loomulikult teha, j&auml;ttes n&auml;iteks t&auml;itmata lahtrid, mis konkreetsel juhul ei ole nii olulised (nt ametikoha koodid).</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2507Tööõnnetus tootmisliinil2020-01-24<p>Kell n&auml;itab varaseid hommikutunde, kuid see ei t&auml;henda &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tavale tootmisliinile midagi. &Uuml;hest otsast l&auml;hevad toorikud sisse ja teisest otsast tuleb valmistoode v&auml;lja, vahepeal on tosin erinevat masinat. Kahjuks valmistab tootmisliin t&auml;na aga toodet, mis ei sobi masinaga kuigi h&auml;sti, mis omakorda t&auml;hendab, et heal juhul ummistub pakkimismasin korra tunnis, t&otilde;en&auml;olisemalt aga iga m&otilde;nek&uuml;mne minuti j&auml;rel. Iga ummistumine t&auml;hendab aga, et kogu pikk tootmisliin paisatakse kaosesse. Masina seiskamiseks on kaks v&otilde;imalust &ndash; masina valmistaja poolt etten&auml;htud lahendus, et operaator l&auml;heb seadme puutetundliku operaatoriekraani juurde, sirvib l&auml;bi kolm lehek&uuml;lge nuppe ja valikuid, kinnitab seiskamise valiku ja ootab kuni masin t&auml;ielikult seisma j&auml;&auml;b. Alternatiiv on vale aga lihtne &ndash; suur punane avariiseiskamise nupp peatab masina t&ouml;&ouml;organid koheselt, kuid ei l&uuml;lita v&auml;lja suru&otilde;hku, mille abil masin t&ouml;&ouml;tab. Samuti on ummistuse eemaldamiseks kaks v&otilde;imalust, &uuml;ks neist on &otilde;ige, teine aga kiire ja lihtne. &Otilde;ige oleks v&otilde;tta pikka kruvikeerajat meenutav abivahend ning sellega ummistuse tekitanud detail eemaldada. Lihtsam on aga korraks k&auml;si masinasse pista, detail k&auml;ega lahti kangutada ja eemaldada.</p> <p>&Otilde;htupoolikul alanud 12 tunnise vahetuse l&otilde;puni on j&auml;&auml;nud veidi &uuml;le tunni ning operaator loodab juba varsti koju saada, kuid masin ummistub viimase poole tunni jooksul neljandat korda. Juba sisseharjunud liigutusega vajutab operaator avariiseiskamise nuppu, avab hooldusluugi ja haarab kinnij&auml;&auml;nud detailist. Seekord ei olnud masin aga oma t&ouml;&ouml;k&auml;iku l&otilde;petanud, ning operaatori k&auml;si j&auml;&auml;b haaratsite vahele. Tagaj&auml;rg ei ole iseenesest sellel hetkel veel kuigi hull &ndash; veritsev l&otilde;ikehaav ja m&otilde;ra s&otilde;rmeluus. Paar &otilde;mblust ja paar n&auml;dalat rahu ning parimal juhul taastub s&otilde;rme liikuvus t&auml;ielikult.</p> <p>Asi v&otilde;tab aga ootamatu p&ouml;&ouml;rde &ndash; adrenaliini j&otilde;ul j&otilde;uab operaator puhkeruumini, vaatab veel korra veritsevat haava ja minestab. Selle tagaj&auml;rjel kukub aga peaga vastu metallraami. Siiski on tal niipalju &otilde;nne, et juhuslikult puhkeruumist l&auml;bi astunud kolleeg kuuleb seda pealt, l&auml;heb asja uurima ning leidnud eest teadvusetu kolleegi ning kutsub kohe kiirabi.</p> <p>Kuna tegemist on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, j&otilde;uab juhtum T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektori k&auml;tesse. Visiidi k&auml;igus peab inspektor kontrollima &uuml;le k&otilde;ik elementaarsed punktid, alates isikukaitsevahendite kasutamisest ja v&auml;lja&otilde;ppe saamisest kuni tootmisliini ohutusvahendite t&ouml;&ouml;tamiseni. Inspektori jaoks on huvitavaks &auml;&auml;rem&auml;rkuseks iseendale, et masina hooldusluugi k&uuml;ljes olevate ohutusl&uuml;litite kinnituskruvid n&auml;evad v&auml;lja sedav&otilde;rd v&auml;rsked, nagu oleksid need samal hommikul paigaldatud. Siiski on ohutusl&uuml;litid olemas ja t&ouml;&ouml;tavad, nii kui hooldusluuk avada, seiskub masin koheselt. K&otilde;ik tundub justkui korras olevat, ning &otilde;nnetuse saab kanda eba&otilde;nne arvele.</p> <p>Kaks n&auml;dalat hiljem k&uuml;lastab inspektor tootmishoonet uuesti. P&otilde;hjuseks ei ole j&auml;relkontroll, vaid hoopis uus &otilde;nnetus. Situatsioon on eelmisega pea identne &ndash; toodeti samu detaile, mis kippusid masinat ummistama. Samuti oli tegu &ouml;&ouml;vahetuse varajaste tundidega. Siiski on sellel juhtumil &uuml;ks kummastav erinevus. K&otilde;ikide t&ouml;&ouml;de jaoks on vajalik elementaarne v&auml;lja&otilde;pe, kuid alati v&otilde;ib j&auml;&auml;da kahtlus, kas inimene sai sellist v&auml;lja&otilde;pet ja kas ta sellest ka aru sai ning seda j&auml;rgida oskas. Seekord juhtus &otilde;nnetus aga operaatoriga, kes oli eelmise &otilde;nnetuse operaatori v&auml;lja koolitanud ning lisaks kirjutanud inspektorile ka eelmise &otilde;nnetuse kohta seletuskirja. Raske oleks leida inimest, kes oleks masina ohtudega paremini kursis.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja nentis, et tegemist ei ole murekohaga, mida saaks lahendada lihtsalt ettevaatlik olemisega. Leitud lahendus on iseenesest aga lihtsaimast lihtsam, samuti ka &uuml;limalt v&auml;ikeste kulutuste ja &uuml;mberehituste vajadusega. Hooldusluugile paigaldati ohutusl&uuml;litite asemel ankrul&uuml;litid, mis ei lase hooldusluuki avada enne kui masin on t&auml;ielikult seiskunud, k&otilde;ik t&ouml;&ouml;k&auml;igud l&otilde;petanud ning s&uuml;steemist j&auml;&auml;ksurve v&auml;ljutanud. Nii ei ole operaatoril v&otilde;imalik masina liikuvate osadeni j&otilde;uda enne kui masin on kindlalt seiskunud ja k&otilde;ik ohud maandatud. Samuti on n&uuml;&uuml;dseks lisatud lihtsam peatamisl&uuml;liti, mis ei seiska j&auml;rsult kogu tootmisliini, vaid ainult antud masina.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2506Noored töötuse nõiaringis2020-01-23<p><b>Kuidas aidata leida t&ouml;&ouml;turul oma kohta tuhandeil noortel, kes enam ei &otilde;pi, samas ka ei t&ouml;&ouml;ta ega tea, millist t&ouml;&ouml;d nad &uuml;ldse teha sooviksid?</b></p> <p><b>NEET - inglise keeles&nbsp;<em>not in education, employment or training, ehk noored</em>, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta ega osale ka v&auml;lja&otilde;ppes ega koolitusel.</b></p> <p>Toauks on kinni. Marek avab selle enamasti alles vastu s&uuml;da&ouml;&ouml;d, et siis korraks kuskile kaduda. Millega kolmek&uuml;mnele eluaastale l&auml;henev noormees oma p&auml;evad t&auml;idab, vanemad t&auml;pselt ei tea. Ilmselt m&auml;ngib arvutis pokkerit. Kutsekoolis ehitajaks &otilde;ppinud keskharidusega noormees pole oma erialal p&auml;evagi t&ouml;&ouml;tanud, sest amet ei meeldi talle. Must ja raske t&ouml;&ouml;, pealegi lubati algajale ehitusmehele esialgu vaid miinimumpalka. Pole motiveeriv. &Otilde;igupoolest polegi Marek oma elus j&auml;rjepidevalt t&ouml;&ouml;l k&auml;inud. Teinud vaid juhuotsi, maandunud kodus ja olnud vanemate kostil.</p> <p>Kuidas poega p&uuml;sivalt t&ouml;&ouml;le saada, vanemad ei tea. Nad on k&uuml;ll &uuml;ritanud teda suunata, otsida v&otilde;imalusi, p&uuml;&uuml;dnud &auml;rgitada, ent tulemusteta. Ema kahtlustab, et pojal on depressioon, &auml;revush&auml;ired ja v&auml;ga madalaks kahanenud enesehinnang. Eriti, kui ta k&otilde;rvutab end kaks aastat noorema vennaga, kes on l&otilde;petanud <i>cum laude </i>&uuml;likooli, teinud &otilde;pingute k&otilde;rvalt karj&auml;&auml;ri, olnud majanduslikult vanematest s&otilde;ltumatu ja loonud ka oma pere.</p> <p>Vennaga Marek suhelda ei taha. Ei &uuml;rita ka oma elus midagi muuta ― ei p&ouml;&ouml;rdu t&ouml;&ouml;tukassasse, l&auml;he karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja v&otilde;i ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule ega otsi alalist t&ouml;&ouml;d. Neil teemadel vanematel temaga r&auml;&auml;kida ei &otilde;nnestu. M&otilde;lemaid osapooli on tabanud rahutus ja kohatine meeleheide. Mis saab edasi? Mis p&otilde;hjustel pole Marekil himu t&ouml;&ouml;d ja v&auml;ljakutseid otsida, ennast arendada ja iseseisvat elu kujundada? K&otilde;ik v&otilde;imalused on tal ju v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt vennaga olemas olnud.</p> <p>Ent Marek ei ole &uuml;ksainus ega erandlik noor, kes kuidagi oma rada ei leia. <b>Statistikaameti</b> andmeil oli eelmise aasta l&otilde;pu seisuga seesuguseid kuni 29aastaseid noori koguni 26 000!</p> <p>&bdquo;Probleem on olnud viimastel aastatel p&uuml;siv,&ldquo; nendib Noortegarantii NEET-noorte tugimeetme programmijuht<b> Heidi Paabort</b>, m&auml;rkides, et statistikas kajastuvad ka noored, kes on otsustanud j&auml;&auml;da p&auml;rast lapse pooleteiseaastaseks saamist koju. Suurenenud on ka nn &bdquo;muu&ldquo; kategooria, mille alla kuuluvad teadlikult maailma avastama l&auml;inud noored. Seega on t&ouml;&ouml;turul oma kohta otseselt otsivate noorte arv siiski veidi v&auml;iksem, ent probleem sellegipoolest p&otilde;letav.&nbsp;</p> <p><b>Mida teha, kust abi otsida?</b></p> <p>Eesti Noorsoot&ouml;&ouml;keskuse peaekspert<b> Tiina Sinij&auml;rv </b>&uuml;tleb, et nad on tellinud Statistikaametilt 15-26 aastaste NEET-noorte (kes ei &otilde;pi ega t&ouml;&ouml;ta) kohta andmeid aastail 2000, 2015, 2016 ja 2017. Need n&auml;itavad pigem mitte&otilde;ppivate ja -t&ouml;&ouml;tavate noorte osakaalu v&auml;henemist. 2017. aastal oli 15-26 aastaseid NEET-noori 15 700 (mehi 6600 ja naisi 9100). Neist esimese taseme ja madalama haridustasemega 5400, teise taseme ja kolmanda taseme eelse haridusega 8 800 ning kolmanda taseme haridusega 1500. &bdquo;Seega on madal haridustase kindlasti &uuml;heks riskiteguriks,&ldquo; r&otilde;hutab Tiina Sinij&auml;rv, mis takistab t&ouml;&ouml;turul oma koha leidmist. &bdquo;Seda on kinnitanud ka Noorte Tugila raportid. Samuti on riskifaktoriks maal elamine, kus on v&auml;hem v&otilde;imalusi, raskendatud transport jms.&ldquo;</p> <p>Universaalseid soovitusi, mida peaksid lapsevanemad tegema, et oma (t&auml;isealisi) lapsi t&ouml;&ouml;turule aidata v&otilde;i suunata, Tiina Sinij&auml;rve s&otilde;nul jagada pole v&otilde;imalik, sest k&otilde;ik lood ja probleemid vajavad eraldi k&auml;sitlemist.</p> <p>&bdquo;P&ouml;&ouml;rduda tuleks eelk&otilde;ige l&auml;hima Noorte Tugila v&otilde;i Tallinnas programmi &bdquo;Hoog sisse&ldquo; asjatundjate poole, kel on kogemusi mitte&otilde;ppivate ja -t&ouml;&ouml;tavate noorte j&otilde;ustamisel.&ldquo; Lisatuge oskavad pakkuda Eesti T&ouml;&ouml;tukassa mitmed programmid ja erinevad n&otilde;ustajad. Samuti saab kohalikust omavalitsusest infot, milliseid toetusi ja abi noortele pakutakse. Ka kogukond aitab noortegarantii tugis&uuml;steemi rakendumisel kaasa, et mittet&ouml;&ouml;tav noor saaks &otilde;igel ajal vajalikku tuge.</p> <p>Eesti Avatud Noortekeskuste &Uuml;henduse juhatuse esimees <b>Kerli K&otilde;iv</b> soovitab mures lapsevanemail samuti p&ouml;&ouml;rduda noortekeskusesse Tugila, et sealse spetsialistiga koos arutada ja m&otilde;elda, missugused tegevused v&otilde;iksid tema lapse t&auml;helepanu k&ouml;ita. &bdquo;Noortekeskuste tegevusv&auml;li on h&auml;sti mitmekesine. T&auml;htis on puudutada seda punkti noore m&otilde;tetes ja soovides, mis on talle oluline,&ldquo; s&otilde;nab Kerli K&otilde;iv, r&otilde;hutades, et eelk&otilde;ige on vaja noor esmalt kodust v&auml;lja k&auml;ima saada. &bdquo;Kooli- ja t&ouml;&ouml;leminek ei pruugi kohe tulla.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Millised on tulemused?</b></p> <p>Aastatel 2015-2018 tegeles Noorte Tugila programm ligi 8000 juhtumiga. Eelmise aasta l&otilde;pu seisuga oli programmist v&auml;ljunuid ehk noori, kes olid j&auml;tkanud &otilde;pinguid, l&auml;inud t&ouml;&ouml;le, hakanud vabatahtlikuks v&otilde;i ettev&otilde;tjaks, suundunud t&ouml;&ouml;tukassa teenustele v&otilde;i naasnud m&otilde;nel muul viisil aktiivsesse &uuml;hiskonnaellu, &uuml;le 4500. Nendega hoiti seej&auml;rel kontakti veel kuus kuud, misj&auml;rel vaadati nende olukord uuesti &uuml;le. Selgus, et p&auml;rast programmist lahkumist oli 68% noortest endiselt &otilde;ppimas v&otilde;i t&ouml;&ouml;turul aktiivsed.</p> <p>Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud uurimuse &ldquo;19-26-aastaste noorte noorsoot&ouml;&ouml;s osalemise motivatsioon&rdquo; tulemuste p&otilde;hjal tehti praktilisi ettepanekuid, kuidas kaasata noori t&auml;iskasvanuid enam osalema noorsoot&ouml;&ouml;s, et seel&auml;bi toetada &uuml;hiskonnas mitteosalevate noorte osalemist &uuml;hiskonnaelus ning v&auml;hendada muuhulgas nende t&otilde;rjutuseriski. V&otilde;imalus on osaleda Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskuse toetatud noorte omaalgatuslikes projektides nagu Nopi &Uuml;les ja Teeviit. Esimesi t&ouml;&ouml;kogemusi saab suvistes malevates, erinevate erialadega tutvuda kutselaborites jms. Noorsoot&ouml;&ouml; aitab arendada noorte sotsiaalseid oskusi. Pakub v&otilde;imalust katsetada, proovida ja saavutada vajalik enesekindlus, et leida oma kutsumus, kogeda &otilde;nnestumisi ja &otilde;ppida eba&otilde;nnestumistest.</p> <p>T&ouml;&ouml;turult eemal olev noor peaks olema teadlik erinevatest v&otilde;imalustest, mis aitaksid tal vajalikke oskusi ja p&auml;devust arendada, et ta t&ouml;&ouml;turul ja &uuml;hiskonnas edukalt toime tuleks. Eesti Sotsiaalministeeriumi &bdquo;T&ouml;&ouml;eluprogramm 2018-2021&ldquo; andmetel<b> </b>raskendavadki noorte t&ouml;&ouml;lesaamist eelk&otilde;ige v&auml;hene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2016. aastal suurenes noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r p&auml;rast viit langusaastat 13,4%-ni. Seejuures puudus 64% noortest t&ouml;&ouml;tutest kutse-, ameti- v&otilde;i erialaharidus ja 52%-l t&ouml;&ouml;tutest 15&ndash;24-aastastest meestest ja 54%-l naistest varasem t&ouml;&ouml;kogemus.</p> <p><b>P&otilde;hjused ja lahendus</b></p> <p><b>Eurostati andmetel </b>oli 2018. aasta novembris Euroopa Liidu 28. liikmesriigis 3,4 miljonit alla 25aastast t&ouml;&ouml;tut noort. V&otilde;rreldes 2017. aasta novembriga v&auml;henes nende arv 189 000 inimese v&otilde;rra. Ehk siis 2018. aasta novembris oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 15,2%, aasta varem 16,1%.<b></b></p> <p>Samas on noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;rade erinevused ELi riikide vahel j&auml;tkuvalt k&otilde;rged: alates 4,9%st T&scaron;ehhi Vabariigis 2018. aasta novembris kuni 36,6%ni Kreekas 2018. aasta septembris.</p> <p><b>Euroopa Liidu N&otilde;ukogu</b> v&otilde;ttis 22. mail 2019 vastu j&auml;reldused, milles k&auml;sitletakse noori ja t&ouml;&ouml;alaseid v&auml;ljakutseid tulevikus. Sellekohaselt seisavad noored praeguses t&ouml;&ouml;keskkonnas vastamisi selliste probleemidega nagu:</p> <ul> <li>ebakindlus;</li> <li>sotsiaalkaitse puudumine;</li> <li>palgavaesus;</li> <li>ebakindlad t&ouml;&ouml;tingimused;</li> </ul> <p><b>Neid probleeme aitaksid lahendada:</b></p> <ul> <li>kohanemis- ja reageerimisv&otilde;imelised haridus- ja koolituss&uuml;steemid;</li> <li>elukestva &otilde;ppe edendamine;</li> <li>sujuva &uuml;lemineku tagamine koolist t&ouml;&ouml;maailma ja t&ouml;&ouml;kohtade vahel;</li> <li>k&otilde;ikidele noortele v&otilde;rdse juurdep&auml;&auml;su tagamine kvaliteetsetele t&ouml;&ouml;kohtadele tulevikus.</li> </ul> <p><b>Noorte t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati andmetel </b>oli 2019. aasta septembris<b> </b>Euroopa Liidu riikide 3.223 miljonist alla 25aastastest t&ouml;&ouml;tuid 2.283 miljonit noort. V&otilde;rreldes aasta varasemate andmetega oli t&ouml;&ouml;tute arv 145&nbsp;000 v&otilde;rra v&auml;henenud.</p> <p>Noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli keskmiselt 14,5%.</p> <p>K&otilde;ige v&auml;hem oli alla 25aastaseid t&ouml;&ouml;tuid T&scaron;ehhis (4,4%), Saksamaal (5,9%) ja Hollandis (7,2%). Seevastu oli enim t&ouml;&ouml;tuid noori Kreekas (33,2%), Hispaanias (32,8%) ja Itaalias (28,7%).</p> <p><b>Allj&auml;rgnev tabel kajastab noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;ra aastail 2008-2018.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/24noorte1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-24noorte1.png" /></a></p> <p></p> <p><strong>Noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r Euroopas hooajaliselt jaotatult, jaanuar 2000 kuni september 2019</strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/24noorte2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-24noorte2.png" /></a></p> <p></p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pixabay</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2505„EU-OSHA on edulugu“, sõnab Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik.2020-01-23<p>Pidevalt muutuv t&ouml;&ouml;maailm p&otilde;hjustab uusi t&ouml;&ouml;tajate ohutuse ja tervise riske ning me peame vahetama teavet ja jagama h&auml;id tavu &auml;ri&uuml;hingute ja liikmesriikide vahel, et j&otilde;uda ettev&otilde;tete, keskuste ja kohalike tehasteni. Videos&otilde;numis EU-OSHA-le tunnustab&nbsp;<a href="https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/schmit_en" target="_blank">Euroopa t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja sotsiaal&otilde;iguste volinik Nicolas Schmit<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ameti panust ettev&otilde;tete v&otilde;imestamisel veebip&otilde;histe riskijuhtimisvahenditega ning Euroopa Komisjoni abistamisel uute ja tekkivate riskide ennetamises. Ta r&otilde;hutab ka meie&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/national-focal-points">koordinatsioonikeskuste v&otilde;rgustiku</a>&nbsp;t&otilde;husust teabe levitamisel ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse edendamisel riiklikul tasandil.</p> <p>Schmit m&auml;rgib, et amet peab olema sellise tegevuse eesliinil, millega teadvustatakse Euroopa t&ouml;&ouml;kohtade tuleviku probleeme, nt&nbsp;digitaliseerimise m&otilde;ju, t&ouml;&ouml;tajate vananemine ja uued t&ouml;&ouml;vormid.</p> <p>EU-OSHA edastab tervitused volinik Schmitile seoses tema uue mandaadi algusega Euroopa standardi kaitsjana t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu valdkonnas ning on t&auml;nulik tema tunnustuse eest ameti t&ouml;&ouml;le viimasel&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/our-story">25&nbsp;aastal</a>.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja sotsiaal&otilde;iguste volinik Nicolas Schmit: videos&otilde;num EU-OSHA-le:</p> <p><iframe frameborder="0" height="480" src="https://www.youtube.com/embed/kbZDtK48AQA" title="" width="560"></iframe></p> <p>Artikkel ilmus <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/eu-osha-success-story-says-eu-commissioner-jobs-and-social-rights" target="_blank">EU-OSHA lehel</a>.</p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2504Kasutad isikukaitsevahendeid, hoolid iseendast2020-01-22<p><b>Viibutada piitsa v&otilde;i pakkuda pr&auml;&auml;nikut? Selline dilemma tekib t&ouml;&ouml;olukordades, kus isikukaitsevahendid on v&auml;ltimatud, ent sellegipoolest ei pea iga&uuml;ks neid vajalikuks. Kas t&ouml;&ouml;andjal &otilde;nnestub &auml;rgitada t&ouml;&ouml;tajaid isikukaitsevahendeid kasutama?</b></p> <p>Piisab &uuml;hest hajusast viivust, mil t&auml;helepanu ei ole t&ouml;&ouml;operatsioonil ja t&ouml;&ouml;taval masinal, ent peale valu ja kahetsuse muud ei tunne... Just nii juhtus m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tava <b>Mallega</b>, kes detailidesse auke puurides &auml;kki oigas, sest puur oli l&auml;bistanud nimetiss&otilde;rme... Hetkitine hooletus ja liigne kiirustamine t&auml;hendasid kuudepikkust valu ning arstimist, kuid sellegipoolest tuli osa n&auml;pust metallpuurist tekkinud luum&auml;daniku t&otilde;ttu amputeerida...</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus on v&auml;ga oluline teema, mis kerkib avalikkuse huviorbiiti alles siis, kui midagi hirmsat on juhtunud,&ldquo; s&otilde;nab <b>Ain S&ouml;&ouml;t</b>, Tartus 26 aasta eest asutatud metallit&ouml;&ouml;de ettev&otilde;tte AS Faeton juhatuse liige. &bdquo;Eelk&otilde;ige rasket&ouml;&ouml;stuses ja tootmises t&ouml;&ouml;tades ilmneb ohutegureid, mis n&otilde;uavad erinevaid kaitsevahendeid.&ldquo;</p> <p>Tegeledes kergemate metallit&ouml;&ouml;dega ehk tootes peamiselt metallkonstruktsioone, m&ouml;&ouml;blikarkasse jm valdavalt kaubanduse ja m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse tarbeks, on ta varases nooruses ise t&ouml;&ouml;mehena ja pea kolmk&uuml;mmend aastat t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tjana n&auml;inud erinevaid olukordi. &bdquo;Loomulikult on metallit&ouml;&ouml;d tehes vaja kasutada kaitsevahendeid alates erinevatele ametitele (keevitajad, lukksepad, viimistlejad) kohasest kaitseriietusest, millele lisanduvad keevitusmaskid, t&ouml;&ouml;jalatsid, kaitsekindad ja &ndash;prillid, vajadusel k&otilde;rvatropid ja tolmumaskid.&ldquo;</p> <p>Tema t&auml;helepanekuil ei ole vaja kedagi n&auml;iteks keevitusmaski kasutama sundida, sest t&otilde;en&auml;oliselt on iga keevitaja v&auml;hemalt korra elus tunda saanud, millist m&otilde;ju elektrikaar ilma maskita silmadele avaldab. &bdquo;Kaitseprillide kasutamine on aga hoopis teine k&uuml;simus. On t&ouml;&ouml;operatsioone, mille juures on see kohustuslik. Samas ei saa n&otilde;uda, et kaitseprillid oleksid ees kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul! Sama on t&ouml;&ouml;kinnastega, sest k&otilde;iki t&ouml;id nendega teha ei saa,&ldquo; selgitab Ain S&ouml;&ouml;t, k&uuml;sides retooriliselt: &bdquo;Kuidas t&ouml;&ouml;tajaid kaitsevahendeid kasutama motiveerida? Kas keegi on v&auml;lja m&otilde;elnud, kuidas motiveerida autojuhte turvav&ouml;&ouml;d kinnitama? Pigem korjatakse politsei abiga trahve, kuid v&auml;hemalt v&auml;ikeettev&otilde;ttes poleks see v&otilde;imalik ega isegi m&otilde;eldav.&ldquo;</p> <p><b>Kohustuslik t&ouml;&ouml;ohutuse koolitus</b></p> <p>Ants S&ouml;&ouml;di arvates on t&ouml;&ouml;keskkonnas suurimaks ohuallikaks osutunud hoopis t&ouml;&ouml; ajal kasutatav mobiiltelefon! &bdquo;Aastaid tagasi juhtus meil isegi telefoni t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus,&ldquo; meenutab mees, nentides, et ettev&otilde;tjal ei ole &otilde;igust telefonikasutust t&ouml;&ouml; ajal keelata. &bdquo;Seega peame me pidevalt inimestele meelde tuletama, et nad ei teeks samal ajal mingit t&ouml;&ouml;operatsiooni kui telefoniga r&auml;&auml;givad. Ehk siis s&otilde;numiks on: tee lobisemise arvel v&auml;hem t&ouml;&ouml;d!?&ldquo;</p> <p>Pidev juhendamine, n&otilde;udmine ja eeskirjadele allkirjade kogumine jms on Ain S&ouml;&ouml;di meelest probleemi k&otilde;ige h&auml;dalisem lahendus. Pealegi on ettev&otilde;tja ise v&otilde;i tootmisjuht enamasti palgat&ouml;&ouml;taja olnud. &bdquo;Mina alustasin omal ajal tavalise reat&ouml;&ouml;lisena, mu kolleegidest enamik oli minust k&uuml;mme kuni kaksk&uuml;mmend aastat vanemad ja kogenenumad. Mul oleks pisut kummaline neid n&uuml;&uuml;d mitu korda aastas &bdquo;juhendada&ldquo; ja neilt allkirju korjata.&ldquo; Pigem t&auml;hendaks see rohkem &bdquo;enda seljataguse kindlustamist&ldquo;, leiab ettev&otilde;tja Ain S&ouml;&ouml;t. &bdquo;Kui seda ei ole korrap&auml;raselt tehtud, siis v&otilde;id kergesti karistatud saada.&ldquo;</p> <p>Lahenduseks v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuskoolituse l&auml;bimise kohustus, kust saadud tunnistus kehtib teatud m&otilde;istliku aja. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks koolituse t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel ka kinni maksta.</p> <p>&bdquo;&Auml;kki see muudaks natukene ka t&ouml;&ouml;tajate arusaama,&ldquo; loodab Ain S&ouml;&ouml;t, kellel vahel on tekkinud tunne, et t&ouml;&ouml;taja paneb kindad k&auml;tte &uuml;ksnes selleks, et s&auml;&auml;sta t&ouml;&ouml;andjat ettekirjutusest v&otilde;i trahvist.</p> <p>Samuti v&otilde;iks kehtida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustus.</p> <p>&bdquo;See oleks t&auml;ielik &otilde;udusunen&auml;gu, kui v&auml;ikeettev&otilde;ttes juhtuks raske trauma v&otilde;i surmaga l&otilde;ppev t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus! Alati leiab midagi, mida t&ouml;&ouml;andja tegi valesti v&otilde;i j&auml;ttis tegemata. Ega ka kannatanu pole kaitstud.&ldquo;</p> <p>Olles kindel, et enamik tema kolleege-t&ouml;&ouml;andjaid on temaga &uuml;hel meelel, leiab Ain S&ouml;&ouml;t, et praegune kohustuslik t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll on pigem &bdquo;naljanumber&ldquo;, eriti infotehnoloogia ajastul. &bdquo;Oleme aegade jooksul kasutanud erinevate teenusepakkujate teenust. M&otilde;nes kohas n&auml;hakse rohkem vaeva, aga &uuml;ldiselt on see arstidele <i>&bdquo;easy money&ldquo; </i>(lihtne raha)!,&ldquo; leiab S&ouml;&ouml;t, pidades &otilde;igeks, et arstliku l&auml;bivaatuse kohustus peaks olema, sest paljud t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivadki arsti juures vaid siis, kui t&ouml;&ouml; juurest &bdquo;aetakse&ldquo;. &bdquo;Aga see v&otilde;iks olla perearsti saatekirja p&otilde;hiselt vms. Praegu teatud protseduure dubleeritakse ja enamasti ei kogune info ka e-tervise andmebaasi.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ohutus algab iseendast</b></p> <p><b>Viru Keemia Grupi t&ouml;&ouml;keskkonnajuht Ksenia Moskvina </b>nimetab, et nende tootmisettev&otilde;te t&ouml;&ouml;keskkonnas on erinevaid ohutegureid &ndash; tolm, m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, k&otilde;rge temperatuur. Sellest tingituna on isikukaitsevahendite kasutamine &uuml;ks p&otilde;hin&otilde;uetest, mis kontsernis kehtib, ja seda peavad j&auml;rgima k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad vaatamata ametipositsioonile. See kehtib ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele ja k&uuml;lalistele. &bdquo;Ohutus ennek&otilde;ike, on meie p&otilde;his&otilde;num,&ldquo; toonitab Ksenia Moskvina.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad k&otilde;ik: t&ouml;&ouml;andja koos t&ouml;&ouml;tajatega peab m&auml;&auml;rama t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohufaktorid, v&auml;ljastama asjakohased isikukaitsevahendid ja &otilde;petama neid &otilde;igesti kasutama ning hooldama. T&ouml;&ouml;taja vastutuseks on vahendeid kasutada ja hooldada, et need oma eesm&auml;rke t&auml;idaksid.</p> <p>&bdquo;P&uuml;&uuml;ame viia s&otilde;numi ja arusaamise, miks on t&ouml;&ouml;ohutus &uuml;ldse vajalik ja on vaja isikukaitsevahendeid kasutada, oma t&ouml;&ouml;tajateni, selgitades, mil viisil need kaitsevad elu ja tervist,&ldquo; r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;keskkonnajuht, nimetades, et &uuml;heks fookusaspektiks on ka teadlikkuse t&otilde;stmine. Selleks juhendatakse t&ouml;&ouml;tajaid, peetakse loenguid, r&auml;&auml;gitakse ettev&otilde;tte sisekanalites isikukaitsevahendite kasutamise vajadusest. &bdquo;Korraldame t&ouml;&ouml;ohutusalaseid koolitusi, kuhu kutsume esinema antud ala spetsialiste. Meie motoks on &bdquo;T&ouml;&ouml;ohutus algab Sinust!&ldquo;.&ldquo;</p> <p>Isikukaitsevahendite kasutamine on &uuml;ks tervise s&auml;ilitamise meede. Lihtt&ouml;&ouml;liste motiveerimisel on v&auml;ga oluline otsese juhi ja tippjuhtkonna eeskuju. &bdquo;Kui juht peab vajalikuks kasutada isikukaitsevahendeid ja t&auml;htsaks t&ouml;&ouml;ohutuse teemat &uuml;ldiselt, siis j&auml;rgivad teisedki t&ouml;&ouml;tajad ohutusreegleid,&ldquo; t&auml;heldab Moskvina, t&otilde;deses, et sellegipoolest k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajateni t&ouml;&ouml;ohutuse p&otilde;hit&otilde;ed ei j&otilde;ua. V&otilde;ib juhtuda, et keegi j&auml;tab need ikkagi kasutamata. &bdquo;See t&auml;hendab, et peame teemat j&auml;rjepidevalt fookuses hoidma.&ldquo; T&ouml;&ouml;keskkonnajuhina tahaks Ksenia inimeselt, kes esmaseid t&ouml;&ouml;ohutusreegleid eirab, k&uuml;sida: &bdquo;Miks sa oma elusse nii hooletult suhtud?&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Meie sooviks on, et t&ouml;&ouml;tajatele muutuks isikukaitsevahendite kasutamine enesestm&otilde;istetavaks. Sa lihtsalt ei luba endale, et viibid t&ouml;&ouml;keskkonnas isikukaitsevahenditeta. See t&ouml;&ouml; n&otilde;uab aega ja raha, kuid me usume tulemuslikkusesse.&ldquo;</p> <p>Ilmselge on see, et erinevates valdkondades, t&ouml;&ouml;aladel ja ametites aitavad kaitsevahendid v&auml;ltida v&otilde;i pehmendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tagaj&auml;rgi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/31isikukaitsevahendid.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-31isikukaitsevahendid.JPG" /></a></p> <p><em>T&ouml;&ouml; k&otilde;rge temperatuuriga tootmistsoonides n&otilde;uab ka spetsiaalseid isikukaitsevahendeid.</em></p> <p>J&auml;rgnevatest <b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri </b>andmetest selgub v&otilde;rdlusena, kui palju juhtus surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Euroopa Liidu liikmesriikides 2013. ja 2017. aastal.</p> <p><b>Selgub, et:</b></p> <ul> <li>Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal toimus k&otilde;ige sagedamini surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Prantsusmaal oli neid erinevates sektorites 2013. aastal kokku 553, 2017. aastal 595.</li> <li>Itaalias vastavalt 517 ja 481, Saksamaal 444 ja 413.&nbsp;</li> <li>Leedus juhtus 2013. aastal 58, kuid 2017. aastal 44, L&auml;tis m&otilde;lemal aastal 31 ja 39 ning Eestis 20 ja 26 fataalset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.&nbsp;</li> <li>K&otilde;ige v&auml;hem juhtus surmavaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi K&uuml;prosel, kus 2017. aastal oli neid 5, ent 2013. aastal 9.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Lisatud tabel n&auml;itab</b>, kui palju oli aastail 2013-2017 surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi EL-i liikmesriikides kokku.&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/31tooonnetusedEU2013-2017.png" /></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Viru Keemia Grupp</b></p>https://tooelu.ee/et/uudised&nID=2502Muutuv töökeskkond: vajadused ja heaolu2020-01-21<p><b>Nutiseadmed, ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid ja keskkond, millest m&otilde;nek&uuml;mne aasta eest t&ouml;&ouml;l ei osatud unistada, on muutunud enesestm&otilde;istetavaks. Samas hinnatakse privaatsust, mida avatud t&ouml;&ouml;ruumid alati ei soosi.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>1980ndate aastate algus. Puidutsehhis, kus treiti peamiselt n&ouml;&ouml;pe ja p&ouml;&ouml;rasid, langes peenike puidutolm puudrina n&auml;ole ja v&auml;ikesed keerdus laasturibad &bdquo;kaunistasid&ldquo; juukseid nagu <i>fusillid</i>. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks kattis tolmukord lisaks riietele ka sellealust keha. Pesta ennast polnud v&otilde;imalik. P&auml;rast vahetuse l&otilde;ppu kloppisid t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltumata ilmast &otilde;ues oma kitli suuremast sodist puhtaks ja t&otilde;mbasid kitsukeses riietusruumis kojuminekuriided selga.</p> <p>Sealsamas garderoobis kapirea vahel asus n-&ouml; puhkenurk ― v&auml;ike vakstuga lauake, kus l&otilde;unat pidades n&auml;siti kodust kaasa v&otilde;etud v&otilde;ileibu, keedeti &uuml;hiselt teed v&otilde;i kohvi. Vett sai poolm&auml;danenud p&otilde;randaga WC-st, mis oli nii meestele kui naistele &uuml;hine. &Uuml;ksainus mitmek&uuml;mnele inimesele!</p> <p>Talvel oli tsehhis k&uuml;lm ja suvel l&auml;mmatavalt palav, mist&otilde;ttu avati kahepoolsed uksed, et tuul l&auml;bi hoone vihisedes l&auml;mbumistunnet leevendaks. Tuulet&otilde;mbus tekitas aga higistavatele t&ouml;&ouml;tajatele alailma terviseprobleeme. M&uuml;ra oli sedav&otilde;rd tugev, et suhtluseks kasutati oma viipekeelt. Masinaid ei v&otilde;inud seisata, tootmisplaan ja t&uuml;kit&ouml;&ouml; dikteerisid tempo.&nbsp;</p> <p><b>Hambad ristis muutusi pole tehtud</b></p> <p>Samav&otilde;rd kasinaid t&ouml;&ouml;tingimusi nagu puidutsehhis pole Tartus tegutsevas jalatsifirmas AS Samelin, mille j&auml;rjepidevus ulatub 1945. aastasse, kunagi olnud. Tegevdirektor <b>Leida Kikka </b>tunnistab, et tohutut t&ouml;&ouml;keskkonna muutust v&otilde;rreldes n&otilde;ukaajaga pole tehtud, sest tehasel on alati olnud oma s&ouml;&ouml;kla, puhke- ja olmeruumid. Masinad on kaasaegsemad ja &uuml;mbrus kenam, aga see on loomulik muutus. Puhkeruumid on remonditud, neis on miklolaineahjud, kohvimasinad, veekeetjad... &Uuml;htlasi on arendatud t&ouml;&ouml;tajate olmekultuuri. Leida Kikka meenutab, et selleks pidid nad isegi vaeva n&auml;gema, sest t&ouml;&ouml;tajad leidsid: &bdquo;Milleks on vaja WC-de remondiks raha kulutada?&ldquo; Juhtkond arvas, et kui need on v&auml;ga ilusad, siis inimesed hoolivad rohkem. Majas on kenad du&scaron;iruumid, ent needki olid n&otilde;ukaajal olemas.</p> <p>Toona polnud t&ouml;&ouml;tajatel ergonoomilisi toole, m&otilde;&otilde;detud valgust ja &otilde;husaastet. Laes ei siranud ledvalgustus ja &otilde;mblusmasinatel kohtvalgustus. Praegu kasutatavad kemikaalid ja liimid on pol&uuml;et&uuml;leenivabad ehk pole samav&otilde;rd m&uuml;rgised, materjalides on v&auml;hem kahjulikku kroomi, jalatsivorme ei puhastata ohtliku kemikaaliga jms.</p> <p>&bdquo;Vanasti olid vaid kummikindad, kuid n&uuml;&uuml;d iga&uuml;hel igale t&ouml;&ouml;le vastavad t&ouml;&ouml;kindad. On k&otilde;rvaklapid ja respiraatorid, et t&ouml;&ouml;tajad tolmu sisse ei hingaks. N&otilde;ukaajal oli ainult gaasimask, mida keegi ei kasutanud,&ldquo; loetleb Leida Kikka praegusi vahendeid. Varem t&otilde;mbasid t&ouml;&ouml;tajad selga t&ouml;&ouml;kitli, n&uuml;&uuml;d fliisi ja T-s&auml;rgi, kuigi m&otilde;ni eelistab endiselt ruudulist sitsikitlit.</p> <p>&bdquo;Noored inimesed kannavad moodsat riietust. Konveieri- v&otilde;i &otilde;mblusmasina taga t&ouml;&ouml;tades on nad meigitud ja soenguga,&ldquo; nendib tegevjuht, kelle alluvuses on ligi sada t&ouml;&ouml;tajat. &bdquo;Meie prioriteet on investeerida inimeste t&ouml;&ouml;d h&otilde;lbustavatesse seadmetesse ja t&ouml;&ouml; t&otilde;hususse.&ldquo;</p> <p>HKScan Estonia AS personalidirektori <b>Relika Rohtoja</b> s&otilde;nul on viimase poole sajandi jooksul ka toiduainetet&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;keskkonnas p&ouml;&ouml;ratud aina enam t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate heaolule, tervisele ja ohutusele. T&otilde;usnud on ka t&ouml;&ouml;tajate teadlikkus. &rdquo;K&otilde;ikide investeeringute puhul arvestame alati, kuidas luua v&otilde;imalikult mugav ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkond. Seadmete ja tehnika valikul m&otilde;tleme l&auml;bi, kuidas t&ouml;&ouml;d automatiseerida, t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silist koormust v&auml;hendada ja ohutumaks muuta, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;ltida,&rdquo; s&otilde;nab ta, viidates, et 2013. aastal avas ettev&otilde;te Tabasalus kaasaegse Talleggi lihat&ouml;&ouml;stuse, kus on t&ouml;&ouml;tajate kasutada uued, puhtad, mugavad ja heledates toonides olme- ja pesemisruumid. Hiljuti soetati sinna ka varbsein, kus saab end vahepeal venitamas k&auml;ia, kuna paljud t&ouml;&ouml;tajad teevad rutiinseid liigutusi. &rdquo;Kontoris on v&otilde;imalik pallidel istuda, et selga s&auml;&auml;sta. Samuti pakume t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust s&uuml;&uuml;a sooja l&otilde;unat, mille maksumuse osaliselt h&uuml;vitame. Saab s&otilde;ita tasuta ja mugavalt bussiga t&ouml;&ouml;le ja koju.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Oluline on t&ouml;&ouml;koha mugavus</b></p> <p>&bdquo;Aja jooksul on inimesed muutunud t&ouml;&ouml;ruumide suhtes n&otilde;udlikumaks,&ldquo; leiab HammerHub O&Uuml; m&uuml;&uuml;gi- ja tegevjuht<b> Katre Tamp.</b> &bdquo;ja t&auml;iesti &otilde;igustatult, sest valdav osa p&auml;evast tuleb veeta seal. T&auml;htsustatakse ruumide &otilde;huliikuvust ja temperatuuri, m&ouml;&ouml;bli ergonoomilisust, head valgustust ning puhkenurkade olemasolu.&ldquo; Kaasaegsetes kontorites leidub rohkelt nutilahendusi ― l&auml;bi telefonirakenduse saab muuta &otilde;huliikumist, valgustust ja uste lukustust. &bdquo;N&auml;iteks HammerHub kontorihotelli sisenevad kliendid mugavalt n&auml;puj&auml;ljega. Pole vaja v&otilde;tmekimpe kaasas kanda.&ldquo;</p> <p>V&otilde;rreldes viiek&uuml;mne aasta taguse ajaga vastavad Katre Tambi arvates kaasaegsed kontoriruumid palju enam inimeste vajadustele. Nende mugavust ja v&auml;ljan&auml;gemist hinnatakse aina enam. Samav&otilde;rd oluliseks peetakse t&ouml;&ouml;koha mugavust ― v&otilde;imalust reguleerida ruumi temperatuuri, ergonoomilist m&ouml;&ouml;blit jms. Olulised on vaiksed k&otilde;neboksid privaatseteks vestlusteks, v&otilde;imalus valida n&otilde;upidamisruume jms.</p> <p>Aina menukamaks on Eestiski muutunud <i>coworking</i> kontorilahendus, mis sai alguse 2005. aastal San Francisco tarkvarainsener Brad Neubergi koost&ouml;&ouml;tamise fenomenist.</p> <p><i>&bdquo;Coworking</i> on kindlasti &uuml;ks paindlikumaid t&ouml;&ouml;keskkonna lahendusi, kuna inimene saab valida, kas ta soovib t&ouml;&ouml;tada &uuml;hiskontoris vaid &uuml;he p&auml;eva v&otilde;i s&otilde;lmida t&auml;htajatu lepingu,&ldquo; s&otilde;nab Katre Tamp, nentides, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskused on m&otilde;eldud eelk&otilde;ige v&auml;iksematele ettev&otilde;tetele, sest suurematel on mugavam t&ouml;&ouml;tada oma b&uuml;roopinnal.</p> <p>Sageli arvatakse, et koost&ouml;&ouml;tamiskeskus t&auml;hendab suurt &uuml;hist avatud kontoriala, siis nii see ei ole. N&auml;iteks HammerHubis saavad inimesed valida avatud kontori ja privaatsete kabinettide vahel. Rentida taskukohase kuutasu eest just endale sobiva t&ouml;&ouml;paiga, mis h&otilde;lmab nii kommunaalkulusid, tasuta parkimist, 24/7 ligip&auml;&auml;su, kiiret <i>wifi</i>t, ergonoomilist kontorim&ouml;&ouml;blit, lukustatavaid sahtlibokse ja kappe, vaikseid k&otilde;nebokse, tasuta printimist, v&auml;iksemaid kontoritarbeid, piiramatult kohvi ja teed ning n&otilde;upidamisruumide kasutust.</p> <p>Coworkingu plussiks loetakse sedagi, et &uuml;hiskontoris kohtuvad v&auml;ga erinevate valdkondade esindajad. See soodustab uute ideede ja p&otilde;nevate koost&ouml;&ouml;projektide teket. Erinevatest ettev&otilde;tetest saavad koost&ouml;&ouml;partnerid vms.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/16_9for_R6A1177.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-16_9for_R6A1177.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/IMG_8197.jpg" rel="_c