Nõukogu leppis kokku oma seisukohas, mis käsitleb ELi inimkaubanduse vastaste õigusaktide ajakohastamist. Direktiiviga hõlmatud ekspluateerimise alla kuuluvad sõnaselgelt sundabielud ja ebaseaduslik lapsendamine. ELi liikmesriigid peavad samuti tagama, et inimkaubanduse ohvritele pakutavaid teenuseid teadlikult kasutavate isikute suhtes võidakse kohaldada sanktsioone.
Sundabielud ja ebaseaduslik lapsendamine
Kokkulepitud tekstis selgitatakse, et liikmesriigid on kohustatud kriminaliseerima inimkaubanduse, mille eesmärk on sundabielu ja ebaseaduslik lapsendamine. See annab liikmesriikide õiguskaitse- ja õigusasutustele paremad vahendid, et võidelda tulemuslikult nende kahe ärakasutamise vormi eesmärgil toimuva inimkaubandusega.
Inimkaubanduse ohvrite pakutavate teenuste kasutamine
Nõukogu leppis kokku, et liikmesriigid peavad käsitama kuriteona inimkaubanduse ohvri pakutava teenuse tahtlikku kasutamist isiku poolt, kes on teadlik, et teenust pakkuv isik on inimkaubanduse ohver. Sellistel juhtudel peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse kuriteo eest nähakse ette tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus.
Selle kuriteo uurimine ja selle eest süüdistuse esitamine riiklike õiguskaitse- ja õigusasutuste poolt ei tohiks sõltuda ohvri teatest ega kuriteo asjaolude kohta avalduse tegemisest.
Inimkaubanduse ohvrite pakutavate teenuste kasutamise kriminaliseerimise mõju analüüsitakse Euroopa Komisjoni aruandes, mis esitatakse viis aastat pärast käesoleva seaduse ülevõtmist.
Taustteave ja edasised sammud
ELi peamine õigusakt inimkaubanduse vastu võitlemiseks on 2011. aasta direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Sellega kehtestatakse kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumnõuded. See sisaldab ka ühissätteid asjaomaste kuritegude tõkestamiseks ja nende ohvrite kaitse tugevdamiseks.
Seksuaalne ärakasutamine ja tööalane ärakasutamine on inimkaubanduse peamised eesmärgid. Muud inimkaubanduse eesmärgid, nagu kerjamine või elundi eemaldamine, mida on juba sõnaselgelt nimetatud 2011. aasta direktiivis, ning sundabielud ja ebaseaduslik lapsendamine, mida ei ole sõnaselgelt nimetatud, moodustavad nüüd ELis 2020. aastal 11% kõigist juhtumitest.
Tuginedes tänasele ühise seisukoha kokkuleppele, võib nõukogu alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
Kõik artiklid
