Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva:
Võimalikke lahendusi antud olukorras on mitmeid, milline neist kõige paremini sobib oleneb tööst, töökorraldusest ja muudest konkreetse töösuhte eripärast.
Üheks võimaluseks, millega töökorralduslikke muudatusi ei kaasneks oleks kaalumine, kas lapse saaks reedesel päeval viia lasteaeda mõni teine pereliige. Näiteks on elukaaslasel või lapse vanavanemal paindlik tööaeg, mis võimaldab tööpäeva hiljem alustada või tööpäeva sees töö hetkeks katkestada.
Teiseks võimaluseks oleks tööandjaga kokkuleppel tööpäeva algusaja nihutamine hilisemaks. Näiteks, kui tavaliselt algab tööpäev reedeti kell 8.00 ja kestab kuni 16.30, saaks erandkorras tööandjale teha ettepaneku alustada tööpäeva näiteks kell 9.30 ja tööpäev lõppeks kell 18.00.
Kolmandaks võimaluseks oleks kaugtöö tegemine. See variant eeldab, et tööiseloom võimaldab kaugtöö tegemist, kuid samuti tööandja ja töötaja vahelist kokkulepet. Nõnda saaks töötaja kaaluda, kas kõne alla tuleks reedesel päeval lapse lasteaiast koju jätmine ning samal ajal ise kaugtöö korras tööülesannete täitmine.
Juhul, kui töötaja töötab graafiku alusel, on töötajal võimalik pöörduda tööandja poole töögraafiku muutmiseks. Töögraafikut muutmiseks on vajalik saavutada tööandjaga kokkulepe. Kaaluda on võimalik nii graafikujärgse tööpäeva lühendamist tööpäeva algusest kui ka terve reedese tööpäeva planeerimist mõnele muule graafikujärgsele vabale päevale. Vaba päeva muutmisel tööpäevaks tuleks jälgida, et endiselt oleks nõuetekohaselt tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.
Kui töötaja on varasemalt teinud ületunnitööd, mis kuulub hüvitamisele tasustatud vaba ajaga ja on veel hüvitamata, on töötajal võimalik teha etteulatuvalt ettepanek reedel tasustatud vaba aja kasutamiseks tehtud ületunnitöö eest näiteks pooleteise tunni ulatuses.
Kuuendaks võimaluseks oleks taotleda tööandjalt keskmise töötasuga tasustatud vaba aja andmist. Nimelt on töötajal õigus mõistlikus ulatuses keskmise töötasuga tasustatud vabale ajale, kui tegemist on lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata ning töölt eemalviibimist ei ole tööaja korraldusest tulenevalt võimalik teistmoodi korraldada. Näiteks on sellisteks juhtumiteks olukorrad, kus ühistranspordis toimuva streigi tõttu ei õnnestu töötajal õigeks ajaks tööle jõuda või töötaja laps on ootamatult haigestunud.
Järgmiseks võimaluseks oleks kasutada ettevõtte poolt pakutavat hüve. Näiteks, kui ettevõte pakub lisapuhkust või eraldi tervisepäevi, võib töötaja planeerida reedesele päevale lisapuhkuse või tervisepäeva. Seejuures tuleb aga silmas pidada, mis on konkreetse hüve kasutamise tingimused (nt kas tuleb järgida etteteatamistähtaega või tuleks kõne alla etteteatamistähtajast erandi tegemine).
Veel ühe võimalusena oleks kasutada oma õigust lapsepuhkusele. Näiteks võib töötaja taotleda reedeseks tööpäevaks lapsepuhkust. Kui tasustatud lapsepuhkuse päevad on kasutatud, on võimalik taotleda tasustamata lapsepuhkust. Mõlemal juhul tuleb töötajal lapsepuhkuse kasutamisest ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva, kuid kui tööandja on nõus lapsepuhkuse taotlemisega lühema etteteatamistähtajaga kui 14 kalendripäeva, on lapsepuhkuse kasutamine võimalik. Samuti võib kasutada põhipuhkust, pidades silmas põhipuhkuse kasutamise reegleid või tasustamata puhkust. Tasustamata puhkuse puhul etteteatamistähtaeg puudub ja vajalik on üksnes kokkuleppe saavutamine. Tasustamata puhkus võib kesta ka üks päev.
Kokkuvõttes võib öelda, et tööelus tuleb ikka ette ootamatusi ja sellistes olukordades tuleb poolte koostöös leida töösuhte mõlemale osapoolele sobiv lahendus.
