Avaleht / Uudised

Ettevõttel külas: Saaremaa piimatööstus

03.09.2019


Saaremaa Piimatööstus pälvis möödunud aastal suurettevõtete kategoorias Tööinspektsiooni auhinna „Hea töökeskkond 2018“. Tänavu 60 tegutsemisaastat tähistavas Saaremaa Piimatööstuses töötab 103 töötajat, kelle tööohutuse tagamise ja töötervishoiu edendamise on juhtkond võtnud endale südameasjaks.

Saaremaa Piimatööstus, mis algusaastail kandis nime Saaremaa Või- ja Juustutootmise Kombinaat ning hiljem Saaremaa Piimatoodete Kombinaat, asub Kuressaares vanas raudteedepoos ning võtab iga päev Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa talunikelt vastu 140–150 tonni piima, millest valmivad juustud, võid ja kohupiimakreemid.

Saaremaa Piimatööstuses on meile fotograafiga vastu tulnud särtsakas personalijuht ja töökeskkonna spetsialist Kai Pärna, kes pakub meile enne tööstusesse ringkäigule suundumist piimatööstuse parimaid tooteid.

Võtan ühe käega tükikese Eesti parimaks toiduaineks tunnistatud Old Saare juustu, samal ajal teise käega toiduainetööstusesse sisenemiseks vajalikku kaitsekitlit selga ja peakatet pähe pannes.

Diplomitöö tööjalatsitest

„Meile on suurim väljakutse asjaolu, et sama tähtis kui töötajate kaitsmine on kaitsta ka toodetavaid tooteid. Panustame töötajate teadlikkuse suurendamisse, et nad oskaksid tagada enda ohutuse ja järgiksid toiduainetööstusele esitatud kõrgeid hügieeninõuded,“ selgitab Pärna jalutuskäigul tootmisruumide poole. Ta toob näiteks, kuidas nad kutsuvad külla isikukaitsevahendeid pakkuvaid koostööpartnereid, et tutvustada töötajatele erinevaid isikukaitsevahendeid ning koos töötajatega kõige sobivamad välja valida. „Respiraator ei ole vaid respiraator, on oluline teha vahet, kas seda isikukaitsevahendit kasutatakse töötaja enda või toote kaitseks. Töötajad arvasid teadmatusest, et respiraator töötab mõlemat pidi, aga neile selgitati, et on vahe, kas on vajadus kaitsta ennast näiteks maitseainetolmu sissehingamise eest või hügieeni eesmärgil toodet,“ räägib Pärna.

Tööandja varustab tootmises töötavaid töötajaid tööriiete, -jalanõude ja peakatetega. Enamik tööriideid renditakse, kuid vahel ka ostetakse. Pärna meenutab, kuidas soovist osta toatemperatuurist madalama temperatuuriga ruumis töötavatele töötajatele fliise kujunes korralik katsumus. „Otsisime töötajatele fliise, mis ei koguks suurel määral tolmu, ei muutuks tupsuliseks, annaksid sooja ja mahuksid teiste riiete alla. Pidime need ostma eritellimusega, sest meie tingimustele sobivaid ja valget värvi fliise muidu saada ei ole võimalik,“ meenutas ta.

Sama nõudlik kui piimatööstuse töökeskkonna ja -ohutuse suhtes on Pärna ka koostööpartnerite puhul. Näiteks planeeritakse peatselt auditit rendiriideid pakkuvas ettevõttes, et saada ülevaade, millistes tingimustes ja kuidas tööriideid hooldatakse.

Pärna sõnul on proovikiviks ka mugavate ja vastupidavate tööjalatsite leidmine, mille testimisse on alati kaasatud ka töötajad. „Olen palunud töötajatel panna ühte jalga ühe tootja tööjalatsi ja teise jalga teise tootja jalanõu, et nad saaksid paremini aru, kumb jalanõu on töökeskkonda ja töötajale sobivam. Sellist testimist saavad teha vaid töötajad ise, sest ainult nemad saavad hinnata, kas sellise töörütmiga sellised jalatsid on head või mitte. Kuid selleks, et testimiseni jõuda, tuleb ära teha pikk eeltöö. Lausa kahe jalanõu mudeli tootmine on lõpetatud pärast meie antud tagasisidet,“ selgitab Pärna. „Üks tootmisest maha võetud jalanõudest oli roostevabadel tööpindadel äärmiselt libe ja teine purunes väga kiiresti. See tähendab, et kohe alguses olid seal mikropraod, kuhu said koguneda bakterid, ning samuti ei olnud töötaja jalg niiskuse eest kaitstud. Ma võiksin tööjalatsitest varsti lausa diplomitöö kirjutada,“ naerab Pärna.

Targad masinad ja kiired töötajad

Ringkäigul tööstuses liitub meiega kvaliteedijuht Anne Lipp, kes selgitab, et suurem osa tootmisest on automatiseeritud. „Riivjuustu pakendamine on veel puhas käsitöö, kuigi plaanime ka nende protsesside täisautomatiseerimist,“ selgitab ta ning lisab muiates, et automaatliin võibolla ei suudagi nii kiiresti töötada kui praegused kogenud riivijad ja pakkijad. „Eks seda ole juhtunud ka, et masin-robot ei saa nii kiiresti või hästi tööga hakkama kui inimene ning tootmine muudetakse taas osaliselt või täielikult käsitööks,“ selgitab ta.

Suundume piimatööstuse ühte tähtsamasse ruumi, kus testitakse sissetuleva tooraine, s.o piima kvaliteeti, ning Lipp näitab uhkusega spektromeetrit, mis soetati laborandi töö ohutumaks ja efektiivsemaks muutmiseks. „Kui varem tehti palju analüüse laboris väävelhappe abil, mis on söövitava toimega ja mille käsitsemisel tuleb äärmiselt ettevaatlik olla, siis spektomeetriga teeb laborant keemilised analüüsid ohutult ja kiiremini,“ selgitab Lipp ning demonstreerib masina tööpõhimõtet. Laborist tootmisruumidesse kõndides selgitab Lipp, et laborandi töö on liikumise mõttes üks vaheldusrikkamaid. „Kui mõni töökoht on selline, kus tuleb pikalt istuda või muus sundasendis olla, siis laborandi töö on liikuv: tuleb tootmisesse minna tooteid testimiseks võtma, püsti seistes masina juures toimetada, siis istudes andmeid töödelda ning siis uuesti sama ring,“ räägib Lipp, kes töötas palju aastaid ka ise laboris.

Tootmisruumides kõndides ei kohta me peaaegu ühtegi inimest, sest siin on kõik automatiseeritud, kuid inimesele on jäänud siiski kontrolliv funktsioon. Lipp ja Pärna kinnitavad, et kasutatavad seadmed on maksimaalselt turvalised isegi nende valel käsitsemisel. „Need seadmed on nutikad ning kui inimene on liiga lähedal või teeb seadmega midagi valesti, siis masin annab avariisignaali ja seiskub,“ seletab Lipp.

Aasta töötaja Leo

Laagerduskeldrist, kuhu mahub 300 tonni juustu, suundume kohupiimakreemide pakendamisruumi, kus kohtume aasta töötajaga. „Töötajad valivad endi hulgast igal aastal parima kolleegi, kuid läinud aastal oli kaks võrdväärset kandidaati. Lisaks töötajale valisid meie töötajad aasta töötajaks veel ka pakendamismasina Leo,“ lausub Pärna mulle naerulsui ja näitab ringiratast liikuvat ja hoolikalt kiletavat masinat. „Selle masina abil ei pea töötajad enam ümber aluse tiirutama ega küürutama, vaid selle töö teeb nende eest ära Leo. Töötaja ülesanne on ainult jälgida, et kile ei takerduks. Kui me saame töötajate tervist hoida seadmete muretsemisega, siis võimaluste piires seda ka teeme,“ selgitab ta piimatööstuse töötajate tervishoiu põhimõtet. „See, et töötajad on kiletamismasina hellitavalt aasta töötajaks nimetanud, näitab, kui väga see masin oli oodatud,“ räägib Pärna.

Enam kui sadakonnast piimatööstuse töötajast üksteist töötab iga päev kontoris (ettevõtte juhist planeerijani), kuus on otseselt tootmises tegutsevat töölõigujuhti (tootmis- ja tehnikajuhist tootmismeistrini) ja ülejäänud tootmises. Kõigile töötajatele kompenseerib tööandja osaliselt sooja lõunasöögi ja ujumisvõimaluse. „Ammu aega tagasi oli piimatööstusel lausa oma söökla, kuid automatiseerimise järel jäi inimesi vähemaks ning ühel hetkel ei olnud söökla enam otstarbekas. Nüüd tellime lõuna ja see tuuakse meile siia kohale. Töötajate rahuloluküsitlustest on selgunud, et töötajatele see väga meeldib,“ räägib Pärna.

Pärna sõnul on töötajad nende kõige suurem väärtus ning neid tuleb hoida. Piimatööstus ei vaevle tööjõupuuduse käes nagu ülejäänud Eesti tööturg.

„Töötajaskond on meil püsiv. Paar aastat tagasi saatsime pensionile piimalaborandi, kes oli 50 aastat töötanud sama ameti peal,“ sõnab Pärna ning nendib, et suuri tööjuubelite tähistamisi neil on, kuid 50 aasta tööjuubel oli ka neile harukordne.

Kuidas saavutada hea töökeskkonna tiitlit?

Pärna meenutab, et suur rõõm tunnustuse üle tõi pisara silma, kui ta sai teada, et Saaremaa Piimatööstus on hea töökeskkonna tiitli võitnud. „See on tunnustus kogu meie meeskonnale, sest me ei ole ühtegi ohutusjuhendit kirjutanud ega töötajate heaolu puudutavat otsust teinud kabinetivaikuses, vaid alati käinud tootmises töötajate juures ja küsinud nende arvamust. Üllatus võidu üle oli väga suur, sest meie siin teame, kuidas maitsvat juustu teha, aga me ei teadnud, et suudame luua ka tiitliväärilise töökeskkonna,“ räägib Pärna, kes usub, et kõige tähtsam on koostöö.

Piimatööstuses kasutatakse ohtude märkamiseks kõrvaltvaataja pilku. „Kuna meeskond on meil väga püsiv, siis nad on töökeskkonnaga täielikult harjunud. Kui kuskil on voolik maas või aste, siis nad ei pane seda tähelegi, vaid astuvad automaatselt üle. Uute töötajate ja suviste asendustöötajate jaoks on vaja need ohud välja selgitada ning selleks on parim viis kasutada töötajat, kes iga päev neis ruumides ei viibi,“ selgitab ta.

Samuti usub ta, et mitu silmapaari on parem kui üks, ning toob näiteks, et redelite kontrolli puhul jälgib tema redeli võimalikku roostet, jalgade tuge, stabiilsust, kuid kolleeg võib hoopis olulisemaks pidada muid redeli omadusi, näiteks läbipainduvaid astmeid vms.

Usaldussuhe, mille Pärna on töötajatega loonud, on imetlusväärne. Töötajad teavad, et nad võivad alati oma vigadest ja eksimustest tulla rääkima ning koos püütakse tehtud veast õppida. „Näiteks kui töötaja koperdab ja kukub maas oleva vooliku otsa, siis sellest on vaja rääkida, et teaksime ohu kõrvaldada. Töötaja ei pea kartma süüdistusi, nagu oleks ta ise koperdis ega vaata, kuhu astub,“ selgitab Pärna.

Sellised olukorrad fikseeritakse ning sisse on viidud „peaaegu tööõnnetuse“ registreerimise lehed. Saadud infot arutatakse töökeskkonnanõukogus ja hinnatakse, kas on võimalik kohe midagi ära teha, et „peaaegu“ ei muutuks „juhtunud õnnetuseks“.

Kuigi hea töökeskkonna tiitel on ette näidata, arvab Pärna, et arenguruumi siiski veel on.

„Tahaksime külla minna meiega samal ajal tunnustuse võitnud väikeettevõttele, et õppida nende parimast tavast. Me oleme juba külas käinud peresõbraliku ettevõtte tiitliga pärjatud Saaremaa ettevõttel ja mõtteid on veel küll ja küll, kuidas ise paremaks muutuda. Loomulikult on meilgi unistus pakkuda töötajatele rohkem paindlikku tööaega, kuid praegu ei ole see liinitöö puhul võimalik. Me siiski ei jäta jonni ning otsime sellele lahendust – õpime teistelt ettevõtetelt ja nende kogemustest,“ jõuab Pärna rääkida veel tulevikuplaanidest, enne kui sulgeb nädalalõpuks bürooukse, et kiirustada praamile Piret.

Vestles Jaanika Palm, pildistas Maanus Masing

Tagasi
Ettevõttel külas: Saaremaa piimatööstus
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks