Menüü

Avaleht / Uudised

Parima kaitse tagab korrektselt vormistatud töösuhe

01.10.2020


Ülevaade #EU4FairWork kampaaniast Eestis 

Hea töösuhe algab lepingu läbi rääkimisest ning lepingu sõlmimisest. Eestis tuleb tööandjal teha kanne ka töötamise registrisse. Kõik need tegevused on olulised selleks, et mõlema poole õigused oleksid kaitstud – tööandja teaks, et tal on olemas inimene, kes vajalikud ülesanded täidab. Töötaja teab, et ta saab töö eest tasu ja vajadusel avaneb sotsiaalne turvavõrk – olgu selleks siis vanemahüvitis, tulevane pension või tugi ajaks, kui ta peaks töö kaotama.

Sellest hoolimata on töö deklareerimata jätmine ja ümbrikupalga saamine jätkuvalt arvestatav probleem. Sama probleem on aktuaalne kogu Euroopas. See käivitaski üle-euroopalise kampaania #EU4FairWork, mille käigus võeti Euroopa riikides kõrgendatud tähelepanu alla ebaseadusliku töötamise problemaatika. Septembri keskel ühe nädala jooksul tehti kogu Euroopas samaaegselt erinevaid tegevusi, et tõmmata tähelepanu korrektse töösuhte vormistamise vajadusele ning kontrollida töökohtades toimuvat, et eksijaid korrale kutsuda. Kuigi töötamise korrektselt vormistamata jätmine on probleemne ka siinsete töötajate, eriti noorte seas, olid seekord eriti luubi all välismaised töötajad. 

Eestis juhtis kampaania tegevusi Tööinspektsioon koostöös Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.  Lisaks sotsiaalmeedias info edastamisele toimusid ka mitmed ühisreidid üle Eesti, et kutsuda ettevõtjaid ja inimesi üles seaduskuulekale käitumisele. 

Kampaania Eesti kontaktisik, Tööinspektsiooni peajuristi Liis Naaber-Kalmu sõnul toimuvad sarnased ühisreidid maksu-ja tolliameti ning politseiga aastaringselt, sõltumata kampaaniatest. „Oleme juba aastaid taolist praktikat rakendanud. Elu näitab, et see on tulemuslik ning ettevõtjatele ka kõige vähem koormav. Sekkumine igapäeva töösse toimub ühiskontrollimisel vaid korra ja ei peata tavapärast tööd näiteks ehitusplatsil, kui eri asutused kontrollima tulevad eri aegadel,“ selgitas ta. Naaber-Kalm tõi positiivsena esile, et ühiselt reididel käies saab kõigi kolme asutuse vaates olukorrad kohe lahendatud, seda nii ebaseadusliku töötamise, deklareerimata töö, töösuhete puuduste ja tööohutuse vaates. „Meie eesmärk on, et välismaised töötajad teeksid tööd seaduslikult ning oleksid täidetud poolte õigused ja kohustused, mis tulenevad töölepingust ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. Iga riigi ja selle elanike huvides on, et siin viibiksid inimesed, kes omavad selleks seaduslikku alust ja täidavad oma kohustusi sarnaselt kõigi püsielanikega,“ rõhutas ta. 

Eestis on välismaalt tulles võimalik töötada mitmel moel. Kolmanda riigi kodanik peab olema registreeritud politseis, lähetatud töötajana tööinspektsioonis või Eesti ettevõtte töötajana töötamise registris. Korrektne registreerimine välistab ka tööalase ärakasutamise ja võimaliku inimkaubanduse ohu, sest just deklareerimata ja/või illegaalsel töötajal on oluliselt suurem oht sattuda tööalase ärakasutamise või inimkaubanduse ohvriks. Illegaalse töötamisega kaasnevad ka erinevad maksurikkumised, tekib ettevõtjate ebavõrdne konkurents, töötajaid võidakse  ära kasutada ehk nendele inimestele ei tagata sisuliselt Eestis töötamise ajal sotsiaalseid garantiisid, mis kõigil Euroopa Liidus tööd tegevatel töötajatel olema peavad. 

Töötamise registri (TÖR) kannete õigsuse eest vastutab esmajärjekorras tööandja, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on just tema kohustus teha töötamise registrisse kanne töötaja tööle asumise ehk töölepingu sõlmimise, töösuhte peatumise (näiteks lapsehoolduspuhkuse ajaks või poolte kokkuleppel toimuva pikemaajalise tasustamata puhkuse ajaks) ning töölepingu lõppemise kohta. Töötamise registri kandega tekivad mitmed inimese jaoks olulised õigused, sh õigus ravikindlustusele, õigus vanemahüvitisele, aga ka õigus töötuks jäämisel ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötushüvitisi. 

Septembri keskel viidi nädala jooksul läbi seitse ühiskontrolli, mis igaüks hõlmas mitut objekti. Liis Naaber-Kalmu sõnul võis tulemustega igati rahule jääda, sest suurem osa välistöötajatest oli siia tulnud igati seaduslikult ning töötas lubatud alustel. „Aga nagu ikka, mõned probleemid siiski olid. PPA leidis mõne töötaja, kes siin töötas ebaseaduslikult. Neid välismaalasi ootab paraku ees riigist väljasaatmine,“ nentis ta.  Maksu- ja Tolliameti töötajad tuvastasid rikkumisi, kus tööandjad polnud oma töötajate andmeid kandnud töötamise registrisse (TÖR). Õnneks ei olnud selliste rikkumiste osakaal suur ja üldiselt on  tööandjad olnud seadusekuulekad. Osad tööandja kõrvaldasid puudused juba kontrollimise ajal. Tööinspektsioon tuvastas mitmeid töösuhete ja tööohutuse rikkumisi ning jätkab nende menetlust. 

„Parima kaitse tagab korrektselt vormistatud töösuhe, nii Eesti oma inimeste kui välismaalt tulijate jaoks. Veenduge tööd alustades, et kõik varasemalt kokku lepitu jõuab ka lepingusse. Ärge leppige ümbrikupalgaga, sest nii teie ise kui teie lähedased on väärt lepinguga kaasnevaid sotsiaalseid garantiisid,“ rõhutas Naaber-Kalm.

Rohkem infot deklareerimata töö kohta leiad Tööinspektsiooni kodulehelt. 

Tagasi
Parima kaitse tagab korrektselt vormistatud töösuhe
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks