Menüü

Avaleht / Uudised

Töövaldkond peletab? Suhtumise küsimus

21.10.2020


Üks eriala või töö tundub kordades ahvatlevam kui teine, ent töökäsi on vaja ka ametitesse, milleta ühiskond ei toimiks. Selleks, et iga tegevusala oleks väärtustatud, on vaja häid töötingimusi ja oskust hinnata ka lihtsamaid ameteid.

Kõik tööd ja erialad pole ühtviisi nõutud, mõni neist võib näida glamuursem kui see tegelikult on, teine aga peletada üksnes sellele mõeldes. Lõhnapoes kauneid flakoone riiulile sättides pihustad testerist endalegi peale peent Prantsuse parfüümi ja imetled klientide ootel oma lakitud küüsi, kuid kaunilt maniküüritud kätega võib samahästi töötada ka koristajana.

„Küüned peavadki lakitud olema,“ ütleb Helsingis suurehitiste üldkoristajana töötav Hanna, sest muidu ei peaks need tööle vastu. Tema ei leia sugugi, et koristajaamet tema enesehinnangut riivaks või alaväärsena tunduks. Kuigi töö on füüsiliselt raske, sest äsja valminud ehitusobjekt tuleb puhastada esmalt materjalijäätmetest ja seejärel kuni klaaspindadeni läikima lüüa, siis on ta ise rahul: töötajana teda hinnatakse ja teenistus lubab soovi korral jalad mõneks kuuks aastas lihtsalt seinale visata. Ta ei ole märganud, et tema ametisse või temassee endasse seetõttu keegi põlglikult suhtuks, kuigi tööpäeva lõpuks võib ta ise olla pahtli- ja koristustolmust hall nagu sama tooni sein. Ent ta on rahul: töö tulemus on päeva lõpuks näha, lisaks ei pea ta istuma päev otsa ühe koha peal nagu õmblustsehhis töötades, samuti vaevama õhtuti pead töömõtetega.

Tuleks mõista: iga töö on väärtuslik

Märksõna „prügila“ peletab? „See võib mõjuda paljudele isegi eemaletõukavalt, aga suhtumine muutub, kui on silmaga näha, et vaatamata tegevusvaldkonnale ettevõte toimib ilusasti ja organiseeritult,“ sõnab AS Väätsa Prügila juhatuse liige Alvar Jullinen, kelle arvates tuleb igaühel endale aru anda, et ühiskond saabki toimida vaid juhul, kui kõik tööd ja tegevused on kenasti kaetud. „Ei saa öelda, et pakendiliinil pakendite sorteerimine pole eesmärgistatud või on väärtusetu töö. Me käitleme ju materjale. Üks töö pole teisest vähem väärtuslikum, kuigi meis püsib veel hoiak, et koristaja, müüja või klienditeenindaja tööd on vähetähtsad. Ei ole,“ nendib Jullinen, tuletades meelde, et meie kõigi panus on võrdselt vajalik. „Võlts eneseupitamine või enese tähtsaks tegemine ei vii meid edasi. Igal tööl on oma kaal ja see on väga oluline.“

Jullinen mõistab väga hästi, et emotsionaalselt on natuke keeruline öelda: „Töötan prügilas.“ „Kuigi nime võib ilustada, nimetada jäätmete ümbertöötlemise ettevõtteks vms, siis tuleb endale aru anda: tegemist on tööga. Ja eluolu on meil nii palju muutunud, et enamik jäätmetest ongi pakendid, mida sorteerida pole jube,“ sedastab Alvar. Seda enam, et käsitsi segaolmejäädet ei sorteerita.

Suhtumine, eelarvamused, skeptilisus ja kõik muu on igaühe hoiakute ja häälestamise küsimus. „Igal tööl on omad nüansid, plussid ja miinused, aga loomulikult on prügilas raske.“ Samas on ta seda meelt, et mida raskem on töö, seda rohkem on vaja pöörata töötajatele tähelepanu ja neid motiveerida, mistõttu on neil Väätsa prügilas püsinud väga pikaajaline kollektiiv, kus inimeste liikumine praktiliselt puudub. „See oleneb suuresti ettevõtte väärtustest ja kultuurist, mismoodi töötajaid väärtustatakse,“ leiab Alvar.

 

Palk on oluline, samuti töökeskkond

Väätsa prügila Roovere külas Järvamaal on väike. Peamiselt tegeletakse elanikelt kogutud jäätmeveoga. Ettekujutus sealsest tööst ei pruugi sugugi vastata inimeste eelarvamustele või kujutelmadele. „Inimese käsi meil enam mängus ei ole. Auto pealt laetakse prügi maha ja prügikompaktoriga tihendatakse,“ selgitab Jullinen, kirjeldades, et prügikompaktorid on väga kaasaegsed töövahendid, millel on konditsioneerid ja õhupuhastid. „Teed tööd justkui traktoriga.“

Tema arvates tuleb vahet teha tööülesannetel ja töökeskkonnal, mis peab toetama tööülesannete täitmist. „Olulised on seejuures kõik mitterahalised hüved alates suhtumisest kuni tööaja ja -ülesehituseni, mismoodi võimaldatakse inimestel tööd teha,“ rõhutab ta, sest tervikpilt koosneb paljudest väikestest tükikestest, mis omakorda mõjutavad tervikut. „Palk on muidugi väga oluline, aga sellest ei piisa, kui muud tingimused ei vasta ootustele. See teeb töötajate leidmise keeruliseks. Meil pole aga probleeme olnud.“

Pärnumaal tegutseva Paikre Jäätmekäitluskeskuse juhataja Toomas Liidemaa sõnul on neil küll teatud raskusi töötajaid leida, ent mitte niivõrd tegevusala pärast, vaid pigem palga ja asukoha tõttu. „Asume asustusest suhteliselt eemal, kus ühistransport puudub. Kompenseerime seda oma transpordikorraldusega, pakume sooja lõunat, korralikke töövahendeid ja -riideid, mitmesuguseid palgaboonuseid,“ täpsustab ta.

Kuidas motiveerida ja hoiakuid kujundada?

Ettevõtte juhina täheldab Jullinen, et tänapäeval valib inimene tööd ka selle järgi, kus tal on hea olla. „Tähtis on mõistlik suhtumine, töö ja vaba aeg peavad olema tasakaalus. Mentaliteet, mis valitses meil veel 10-15 aastat tagasi, pole enam võimalik. Kõigi roll on tähtis. Kui seda ei osata hinnata, siis tööjõu voolavus ongi suur. Pigem peaks ettevõtte juhtkond sel juhul ise peeglisse vaatama ja küsima: „Mis on meil halvasti? Miks inimesed ei taha ettevõttes olla?“.“

Kui väikestes kohtades elades võivad inimesed olla sundseisus, et pole teistsugust tööd või asub ettevõte lähedal, siis Jullineni arvates ei tähenda see, et ei peaks oma töötajatest hoolima ja protsesse ettevõttes paremaks tegema. Põhjusel, et ka vaimse tervisega on meil lood kehvad. „Inimene veedab üle 70% ärkveloleku ajast tööl. Kui keskkond teda ei toeta, vaid pigem õõnestab, siis mida me ettevõttest kui tervikust ootame? Juhtide igapäevane töö ja vaev on aru saada, kuidas on võimalik töötajaid motiveerida ja panna neid aru saama, et ka lihtsad tööd on väga-väga vajalikud.“ Ta meenutab näidet kooliõpikust: kaks meest kaevavad kraavi. Üks küsib teiselt: „Mida sa teed?“ „Kraavi kaevan.“ Teine aga vastab: „Katedraali ehitan“.

„Peame andma konteksti, et jäätmekäitlus on ääretult tähtis. Kui see veel praegu ei ole au sees, siis lähitulevikus kindlasti on jäätmekäitlussektoris töötamine prestiižne. Me üritame materjale ringlusse võtta ja loodust puhtana hoida,“ tuletab Jullinen meelde kõikidele, kes ehk jäätmekäitluse või mõne muu eluliselt olulise tegevusvaldkonna ja töö peale nina kirtsutavad.

Panustus taastuvenergiasse ja keskkonda

Veoautokastide kaupa loomakorjuseid, ka lemmikloomade omi, mida erinevatest varjupaikadest on pärast hukkamist Lääne-Virumaale Ebavere külla saadetud. Vaatepilt võib olla üsnagi õõvastav, vähemalt loomaarmastajaile ja emotsionaalselt ülitundlikele. Ent Eestis ainsa ettevõttena loomseid jäätmeid käitleva AS Vireeni büroojuht Annika Lipp sõnab, et tegelikult on neil näha liikumas vaid autosid. „Mind ennast ettevõtte tegevusala siia tööle tulemast ei takistanud ja töötajate leidmisel meil probleeme pole olnud, tööjõuliikuvus on väike. Kes tehases töötavad, need töötavad.“ Veidi aru pidades lisab ta, et võib-olla oleks mõnel juhul rohkem tööle kandideerijaid, aga seda ei tea. „Ega nad ju ei ütle, mida ettevõtmisest tegelikult mõtlevad või arvavad.“

Samas ettevõttes logistikuna töötav Mait Jalask selgitab, et AS-is Vireen võetakse vastu tapajäätmeid lihakäitlejatelt, samuti lehmade, lammaste ja teiste loomade, sh varjupaikadest toodud lemmikute korjuseid. „Need tükeldatakse, siis kuumutatakse. Lõpuks saadakse neist kondijahu ja rasva, mis omakorda saadetakse edasi välismaale. Loomset rasva kasutatakse biokütustes ja osa kondijahust põletatakse omakorda kateldes, mis energiat annavad.“

Loomalaibad küll vahel haisevad, kui on kaua seisnud või ilmad juhtuvad olema kuumad. „Vaatepilt ei pruugi olla kõige kenam, aga see on üks elu osa,“ sõnab Mait Jalask, nimetades, et siiski näeb loomakorjuseid tehases väga vähe – kallurauto sõidab augu äärde, kallab koorma tühjaks, korjused lähevad kohe purustisse ja sealt juba edasi. „Oma silmaga näeb kõike vähe, pigem kaamerast, aga tegelikult see töö siin väga hull ei ole,“ rahustab ta kõiki neid, keda juba ettevõtmise lühikirjeldus hirmutab. Pigem tuleks keskenduda keskkondlikule kasule: loomakorjused ja loomsed kõrvalsaadused kahjutustatakse, lisaks panustatakse taastuvenergiasse.

Tekst: Tiina Lang
Foto: AS Väätsa Prügila AS

Tagasi
Töövaldkond peletab? Suhtumise küsimus
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks